text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Avasin luulekogu "Rahutu rõõm” teatava ettevaatusega, olles varem Juhan Aruga tutvunud ainult "Matemaatika õhtuõpiku” lehekülgedelt. Tundub, et ettevaatlikult on talitanud ka autor, kes ei ole kõnealustes värssides oma matemaatiku tausta eksponeerinud. Neis luuletustes on autor hoopis rohkem aimatav tartlase, rändlinnuliku eksleja, liblikapüüdja ja kindakogujana. Ja kui Aru kirjutab, et f üüsik vaid vilistab – / ah, see on ju tuul / – mürin vihin ja välk – / marss hulgused koju! (lk 18), siis viitab ta vilistajana vahest eelkõige iseendale.
Füüsiku- ja matemaatikutaust tuleb Juhan Arule luuletamise juures kasuks võib-olla selles mõttes, et süvendab lugejas veendumust: ta on ju reaalteadlane, see tähendab, et erinevalt humanitaarteadlastest on tegemist "päris” teadlasega, kes kindlasti räägib millestki tõsisest ja praktilisest. Kuid kogu lõpus on seesugusest eelarvamusest saanud kahtlus, et ka autor ise muigab selle kuvandi üle: on ilus õhtu midagi ei juhtu / [---] / sirvin raamatuid kuid ei loe / mõtisklen ei mõtle / on ilus õhtu midagi ei juhtu (lk 49). Tegelikult on Aru luuletused sama kerged ja napid kui need lahkumis-, saabumis- ja vaikimishetked, mida nad kujutavad. Ta ei räägi pikki selgelt välja joonistuvaid lugusid ega peatu kauaks ühes ja samas hetkes. Ainult paaril leheküljel on luuletajal mahti pikemateks salmideks seisatada ja sealsamas seda kohe õigustada: kuid tema – miks ta seisab? / seisab paigal / [---] // ei tea veel kuhu minna (lk 51). Korraga tekib mulje, just nagu kardaks autor ühelgi konkreetsemal teemal peatuda ja peidaks end looduspiltidesse, mis põgusate ridadena lugejast mööda vilksavad. Sellist stiilivalikut ilmestab ka tekst: miks sul pesa pole / kuhu üha lendad / [---] // pelgan hommikut / kui rehkendan tunde / kas oleksin pidanud / taas kaalutlen (lk 39). Näib, et siinsetes luuletustes ei taha autor piiritleda enda funktsiooni selgelt ja etteaimatavalt, vaid leiab rõõmu rahutusest. Nagu pealkirigi viitab, ei leidu "Rahutus rõõmus” kindlat asu ega jäika rahu.
Tundmatus linnas – kohvrirattad, lehesahin / [---] / un pain aux raisins (lk 29) – järsku sinitaevast ja kevadpäikest nähes, mis nagu luuletajagi viitab, on igas sellises kohas ikka samasugune, võib aduda, et kõik võõras on täna kodune (lk 35). Sarnaselt tunneb lugeja end Juhan Aru napi 71-leheküljelise kogu lõpuks. Ta on vähem kontvõõras kui alguses, kuna vastu tulevad samad, korra juba mõeldud mõtted. Taas sama sõnalõnga otsa sattudes on lugejal hea naasta enda enne järsult katkenud mõtte juurde. See tuleb eriti hästi välja raamatu esimese luuletuse juures. Kogumiku esimene, nimiluuletus funktsioneerib ühtlasi sisukorrana (lk 7), mõjumata sealjuures pingutatult, nagu luuletused oleksidki kirjutatud sisukorrast lähtuvalt ja mitte vastupidi. Sisukorra read annavad lugedes kokku eraldiseisva tähenduse, mille juurde järgnevad luuletused hiljem naasevad. Korduvalt jooksevad ridadest läbi sallid ja kindad, mille olemasolu, puudumise või kaotamise üle autor nähtavasti südant valutab: varbad soojad, kindas augud / minu venna vanad kindad (lk 24); sillal istub habemik / [---] / tal on nii õhuke kuub / ja salli ja kindaid polegi (lk 31); sõber tuli külla / [---] / sõbra kindad jäid köögilauale (lk 33). Kuid selliste läbivate kujundite kõrval seob paradoksaalselt tekste omavahel ka nende pidetus, kuna kogu aeg on jutuks tulek ja minek. Aru värsid hõljuvad lehekülgedel justkui pillatuna ja juhuslikult paberile unustatuna, ent oma rahutuses säilitavad nad vähemasti aimatava rõõmunoodi: tulen ja lähen // keegi ununeb / midagi jääb maha // lähen siiski naerulsui (lk 23). Sellele vastukaaluks paistavad muidu pastelsetes toonides looduspiltide seast välja veel harvad morbiidsed varjud, mille hingus tükiks ajaks kuklasse jääb: kui algab suvi / lidume murul nagu lapsed / [---] / ununeb et keegi on alati veel / piilub puude tagant (lk 63). Aga raamatu alguse kuldrenett on viimase luuletuse kevadel veel alles, mis sest, et luuletaja muret tunneb, et ta oma koduaia liig kauaks hüljanud on.
Juhan Aru ridadest kajav olustike vaheldumine ja kõige möödunu peatne naasmine peegeldavad looduse ringkäiku, kus on piisavalt kevadtuuli koju jõudmiseks, suvekuumust öösumeduseks, sügisemarusid päevatunde pühkimiseks ja talvepakast, et oleks, mida trotsida. Kuna ühtegi kohanime kogus sõnasõnaliselt mainitud ei ole – erinevalt loodusobjektidest –, võiks raamat vabalt kanda pealkirja armsad mudased kaldad (lk 7), millega kohe luulekogu sisukorras ehk nimiluuletuses Emajõe-äärsele viidatakse ja kust luuletaja saab pakku metsatuka varju (lk 37) naasta elu lõpuni eksleva, aga ajuti ikkagi koju jõudva rändlinnuna. Linnamelust räägitakse nendes luuletustes vähe, kuigi sellele vahepeal vihjatakse: üksik lind vilksab jõe kohalt udust / värske tuuleiil / politseisireen (lk 33). Samamoodi osutatakse kaudselt luuletaja tundmustele: öö voolab / ojadena asfaldil // tibutab, tilgub / [---] // nõrgub laubal (lk 45). Rääkimata veel sellest, et autor on peljanud küllastada oma sõnadega ka armastust, mis kogus vaid üksikutes ridades ennast otse ja avatult näitab: lähedus / hellitab ja hoiab // kuss, peletame sõnad (lk 55). Teinekord annavad mõned leheküljed vaikust rohkem kui tihedad read, milles pilk ristleb ja upub. "Rahutul rõõmul” on kahtlemata midagi anda sellele lugejale, kes on kinni umbsete korterimüüride vahel ja vajab kastest hommikut või liblikalist keskpäeva.
Aga lõpuks ei olegi need luuletused vahest niisugused, millele peaks lähenema sooviga midagi saada. Juhan Aru read pakuvad pigem ruumi sinna ise midagi sisse panna ja juurde mõelda. Raamat, kus nii väheste lehekülgede vahel nii mitu korda vahelduvad aastaajad, on kui võimendiks lugeja enda mälestustele, kus on juba olemas kirsi valged õied, esimene lörts või vähemalt mõned armsad mudased kaldad. | Arvustus. Armsad mudased kaldad | https://kultuur.err.ee/313762/arvustus-armsad-mudased-kaldad | Uus raamat
Juhan Aru
"Rahutu rõõm"
Eesti Keele Sihtasutus
72lk |
Kõik need kolm viimast Valgevene kõrgliiga kohtumist, mida Pikk on pingilt vaadanud, on BATE võitnud, kirjutab Soccernet.ee.
Laupäevases 22. vooru mängus oli BATE 4:0 üle Grodno Nemanist, lüües mõlemal poolajal kaks väravat, ja jätkab kindla liidrina. | Pikk jäi Valgevenes kolmandat liigamängu järjest pingile | https://sport.err.ee/91923/pikk-jai-valgevenes-kolmandat-liigamangu-jarjest-pingile | Kolmapäevases karikamängus Barõssavi BATE algkoosseisu mahtunud Artur Pikk jäi eile kolmandat liigamängu järjest terveks ajaks varupingile. |
Wlodarczyk võitis augusti keskel Rio olümpiakulla, püstitades võistlusel uue maailmarekordi. Vaid kaks nädalat hiljem uuendas poolatar taas maailmarekordit, viies selle 82 meetri ja 98 sentimeetri kaugusele. 31-aastane Wlodarczyk on ainus naine ajaloos, kes on ületanud vasaraheites 80 meetri piiri ning on seda teinud juba 11 korda.
Anita Wlodarczyki kodulinn Rawicz asub Lääne-Poolas ning seal elab 21 000 elanikku. | FOTO | Poola linn pani maailmarekordiomaniku auks püsti humoorika liiklusmärgi | https://sport.err.ee/91922/foto-poola-linn-pani-maailmarekordiomaniku-auks-pusti-humoorika-liiklusmargi | Poola vasaraheitja Anita Wlodarczyki kodulinn Rawicz pani olümpiavõitja ja maailmarekordinaise auks linna piirile püsti liiklejaid poolatari võimsatest heidetest hoiatava liiklusmärgi. |
Werder kaotas hooaja esimese liigamängu Müncheni Bayernile 0:6, seejärel jäädi 1:2 alla Ragnar Klavani endisele koduklubile Augsburgile ning laupäeval oldi sunnitud tunnistama Mönchengladbachi Borussia 4:1 paremust. Samuti langeti konkurentsist Saksamaa karikavõistluste esimeses ringis, kui jäädi 1:2 alla tugevuselt kolmanda liiga meeskonnale Sportfreunde Lottele.
46-aastane ukrainlane Viktor Skripnik mängis Bremeni ridades aastatel 1996-2004 ning aitas oma viimasel hooajal mängijana klubi liiga- ning karikavõiduni. Pärast mängijakarjääri lõpetamist hakkas Skripnik tööle klubi noortemeeskonna juures ning edutati peatreeneriks 2014. aasta 25. oktoobril.
Klubi avaldas, et kaheks järgmiseks kodumänguks Mainzi ja Wolfsburgi vastu valmistab meeskonna ette U-23 treener Alexander Nouri. | Bundesliga klubi vallandas kolmanda liigavooru järel peatreeneri | https://sport.err.ee/91921/bundesliga-klubi-vallandas-kolmanda-liigavooru-jarel-peatreeneri | Uut Saksamaa jalgpalli kõrgliiga hooaega kolme järjestikuse kaotusega alustanud Bremeni Werder vallandas senise peatreeneri Viktor Skripniku. |
Rumm tõdes, et SDE juhatuse koosolekule on kaasatud ka kõik sotsidest valijamehed, kokku on neid 41 inimest. "40 häält siia või sinna on päris kõva valuuta iga presidendikandidaadi jaoks," märkis ta ja lisas samas, et väga raske on ennustada, mida sotsiaaldemokraadid teevad, kuid usutavasti saab peamine valik olema ikkagi Siim Kallase ja Marina Kaljuranna vahel.
"Pakuksin, et sotsid kipuvad, kas tugevamalt või nõrgemalt, toetama Marina Kaljuranda, kes on siis avalikkuses kõige populaarsem kandidaat, ja sedasi siis parandama esialgu Kaljuranna šansse valimiskogus," ütles Rumm.
Samosti sõnul on sotside hulgas siiski jätkuvalt erinevaid gruppe, kuid esmaspäevane sotsiaaldemokraatide juhatuse kogunemine on kindlasti järgmise nädala esimese poole olulisemaid suunanäitajaid.
"Olen aru saanud, et riigikogu, valitsuse ja fraktsiooni tasandi juhtkond eelistaks hoida rahu valitsuskoalitsioonis, mis siis tähendaks Siim Kallase poolt hääletamist, kuid on terve rida tugeva toetajaskonnaga, pigem väljastpoolt Tallinna valitud riigikogu liikmeid aga ka omavalitsustegelasi, kes tahaks hääletada Marina Kaljuranna poolt," märkis Samost.
Samost tõdes, et ta ei imestaks, kui see otsus oleks SDE-s lõpuks selline, et igaüks hääletab oma eelistuse järgi ja erakond sellist ühtset joont ei võta.
"Kuid kogu selle asja juures ei saa tähelepanuta jätta väga lihtsat poliittehnoloogilist asjaolu, et sotsidel on praegu väga magus hetk - kõik vaatavad nende poole, kõik ootavad, mis otsuse nad teevad, pinge kasvab - sotsiaaldemokraadid on saanud presidendivalimiste kaalukeeleks," rääkis Samost, kelle sõnul on see hetk, mida oleks kasulik pikendada.
"Ja kui esmaspäeval tuleb otsus ja isegi kui ei tule, siis on sotsiaaldemokraadid ikkagi jätkuvalt olulises rollis presidendi määramisel," ütles Samost.
Rummi arvates aitaksid SDE-l otsuse teha need, kel on tugevamad kaardid käes ehk Siim Kallas ja Taavi Rõivas, kes saavad tema arvates sotsidele lähitulevikus poliitikas lubada ühte, teist või kolmandat.
Samost jäi Rummi spekulatsiooni suhtes skeptiliseks. "Aga mis pakkumist võiks Taavi Rõivas töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovskile teha või riigikogu esimehele Eiki Nestorile?," nentis Samost.
Rumm leidis, et vastus sellele küsimusele on väga lihtne. "Väga lihtne - oleme siin valitsuses narritanud teid (sotsiaaldemokraate-toimetus) mitmete eelnõudega aga võtame nüüd need vastu. Iseasi, kas sotsiaaldemokraadid peavad sellist pakkumist piisavalt soliidseks kaubaks või mitte," märkis Rumm. | "Samost ja Rumm": presidendivalimiste võtmesündmus on SDE otsus, keda toetada | https://www.err.ee/574015/samost-ja-rumm-presidendivalimiste-votmesundmus-on-sde-otsus-keda-toetada | Vikerraadio saates "Samost ja Rumm" tõdesid saatejuhid Anvar Samost ja Hannes Rumm, et järgmise nädala esimese poole võtmesündmus seoses presidendivalimistega on kindlasti esmaspäeva õhtul sotsiaaldemokraatide juhatuse koosolek. |
Eesti meeste võrkpallikoondis kogus esimesel Euroopa meistrivõistluste valikturniiril kaks võitu, ühe kindla kaotuse ja viis punkti. Teeme vahekokkuvõtte koos endise koondislase Sten Esnaga.
Uurime, kui pingelised on olnud Eesti jalgpallikoondise uue peatreeneri Martin Reimi esimesed tööpäevad. Järgmise MM-valikmänguni jääb vaid paar nädalat.
Tartu ülikooli korvpallimeeskonna turundusspetsialist Ivo Hunt räägib meeskonna valmisolekust uueks hooajaks ja Tartu korvpallielust laiemalt.
Saatejuht on Juhan Kilumets. | „Spordipühapäevas“ tuleb juttu pallimängudest | https://sport.err.ee/91916/spordipuhapaevas-tuleb-juttu-pallimangudest | Täna algusega kell 18.15 on Vikerraadio eetris traditsiooniline spordisaade "Spordipühapäev". |
„See on väga andekas meeskond suurepärase treeneriga,“ ütles 25-aastane hollandlane intervjuus Liverpool Echole. „Ma usun, et ta ehitab siin midagi erilist. Ma tundsin seda juba meie esmakohtumisel.“
Pärast reedest 2:1 võitu Londoni Chelsea üle on Liverpool kogunud võimalikust 15 punktist 10 ning asub Premier League’is enne pühapäevaseid matše viiendal kohal.
"Ma teadsin, et see on minu jaoks õige klubi. Asjad on seni hästi sujunud ning ma olen õnnelik, et saan selles osaline olla."
Hollandi koondist 31 korral esindanud Wijnaldum on oranžis särgis löönud ka seitse väravat. Eelmisel hooajal Newcastle Unitedi ridades mänginud hollandlase arvele jäi kõrgliigas 11 väravat, sellel hooajal pole ta väravaarvet veel avanud.
"Ma õpin mäng-mängult ja ma usun, et muutun üha paremaks. Ma loodan, et väravad tulevad peatselt,“ jäi Wijnaldum lootusrikkaks. | Liverpooli poolkaitsja: Klopp teeb Liverpoolis midagi erilist | https://sport.err.ee/91915/liverpooli-poolkaitsja-klopp-teeb-liverpoolis-midagi-erilist | Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli ründava poolkaitsja Georginio Wijnaldumi sõnul on klubi hea liigavormis "süüdi" meeskonna peatreener Jürgen Klopp. |
Õnnetus juhtus kell 16.18 Võidu tänaval, kus 23-aastane naine tegi Peugeot 206-ga vasakpööret ja põrkas kokku samas suunas liikunud ja autost möödasõitu teinud mopeediga Yiben, mida juhtis 70-aastane mees.
Mopeedijuht sai kokkupõrkes viga ja ta toimetati Lõuna-Eesti haiglasse. | Avariis sai viga mopeedijuht | https://www.err.ee/574016/avariis-sai-viga-mopeedijuht | Võrumaal Vastseliina alevikus sai laupäeva pärastlõunal kokkupõrkes autoga viga mopeedijuht. |
Jäähokiliigasse NHL kuuluva Toronto Maple Leafsi kodujääl peetud kohtumises viskas Sidney Crosby ühe värava ning sai kirja kaks väravasöötu, samad numbrid jäid ka Brad Marchandi arvele.
Teises laupäevases kohtumises oli Euroopa koondis 3:0 parem USA-st. Euroopa koondmeeskonda kuuluvad mängijad Prantsusmaa, Slovakkia, Saksamaa, Taani, Šveitsi, Austria, Sloveenia ja Norra koondistest. Laupäeval viskasid väravad Marian Gaborik, Leon Draisaitl ja Pierre-Edouard Bellemare.
Maailma karikaturniiril osalevad kaheksa koondist, kes on jagatud kahte neljaliikmelisse alagruppi. Kohamängudele pääsevad mõlema alagrupi kaks parimat. Teises alagrupis kohtuvad täna Venemaa – Rootsi ning Soome – Põhja-Ameerika noorte koondvõistkond. Turniir toimub Torontos 17. septembrist 1. oktoobrini. | Kanada alustas jäähoki maailma karikaturniiri suure võiduga | https://sport.err.ee/91918/kanada-alustas-jaahoki-maailma-karikaturniiri-suure-voiduga | Mais jäähoki maailmameistriks kroonitud Kanada alustas kodupubliku ees mängitavat maailma karikaturniiri 6:0 võiduga Tšehhi koondise üle. |
AfD on kohalikel valimistel pääsenud opositsiooni üheksal liidumaal 16-st ning on olnud eriti edukas Ida-Saksamaal.
Parempoolse partei toetus Berliinis on küsitluste järgi olnud kuni 14 protsenti. AfD edu oleks problemaatiline kantsler Angela Merkeli valitsusele, kelle avatud uste poliitika lubas riiki mullu üle miljoni asüülitaotleja.
"Me peame proovima uuesti ja uuesti, kuna arvan, et me ei saa alla anda inimeste suhtes, kes annavad protestihääli," sõnas ta hiljutises raadiointervjuus.
Berliini valimisjaoskonnad avati kell üheksa hommikul.
Merkeli kristlikud demokraadid (CDU) on Berliinis koalitsioonis sotsiaaldemokraatidega (SPD), mille ridadesse kuulub ka pealinna meer Michael Müller. | Berliini liidumaal toimuvad valimised | https://www.err.ee/574017/berliini-liidumaal-toimuvad-valimised | Berliini liidumaa elanikud käisid pühapäeval valimistel, kus varasemast suuremat edu taotleb parempoolne ning migratsioonivastane Alternatiiv Saksamaale (AfD). |
„See on ringrada, kus sõitja peab leidma tõeliselt hea rütmi ning ma pole seda teinud terve nädalavahetuse jooksul,“ ütles Hamilton reporteritele. „Vaatame, kuidas läheb. Kui läheb hästi, läheb hästi ning kui mitte, siis mitte.“
Kvalifikatsiooni kiireim oli Hamiltoni sakslasest meeskonnakaaslane Nico Rosberg, kes jääb MM-sarja üldarvestuses britist maha vaid kahe punktiga. "Sellel rajal on kellestki mööda sõita väga raske," sõnas Hamilton. "Sellegipoolest võib siin palju juhtuda."
„Kindlasti võib ta mu kohta ohustada,“ arvas Rosberg teisena startivast austraallasest Daniel Ricciardost. „Ma ei ole mures, kuid kindlasti kavatsen tal silma peal hoida.“
Singapuri GP saab Eesti aja järgi alguse kell 15. | Kolmandana startiv Hamilton: ma pole suutnud oma rütmi leida | https://sport.err.ee/91914/kolmandana-startiv-hamilton-ma-pole-suutnud-oma-rutmi-leida | Täna sõidetava vormel-1 MM-sarja Singapuri etapi esireast stardivad Mercedese piloot Nico Rosberg ja Red Bulli esindav Daniel Ricciardo. MM-sarja liider Lewis Hamilton alustab kolmandalt positsioonilt. |
"See, et Jürgen Ligi oma reljeefse väljaütlemisega ei kaitse enam erkoolide rahastamise kritiseerijaid on haridusministeeriumis kindlasti sümpaatne, mitte ainult IRL-i poliitikutele vaid ennekõike Reformierakonna poliitikutele ning Maris Lauri edutamine Kaljuranna toetajana, näitab Taavi Rõivase suuremeelsust," ütles Karnau.
Lobjaka sõnul on Eestis olnud juba aastakümneid kombeks midagi, mis on väga erinev teiste välisriikide praktikast ehk suhtliselt prestiižsena näivad ministriporfellid ei näita ilmtingimata, et nende hoidjad oleksid valitsus või parteis, mida nad esindavad, mõjukad.
"Vaatame välisministri portfelli, mida on hoidnud viimase 10-15 aasta jooksul inimesed, kes, ütleme ausalt, pole poliitikas kusagile jõudnud - Urmas Paet - väga pikalt, meil oli siin Kristiina Ojuland, meil oli Rein Lang. See on tupiktänav Eesti poliitikas," märkis Lobjakas.
Tema sõnul on sinna tupiktänavasse pandud nüüd ka Jürgen Ligi. "See kirjeldab Eesti poliitika üht sellist olulist aspekti reformierakondliku valitsemisloogika all ja see aspekt ütleb meile, et inimesed, kes on suhteliselt sõnakad ja suhteliselt populaarsed, on nende autoriteet näiv," märkis Lobjakas ja lisas, et Ligi edutamine välisministri kohale tähendab seda, et ta liigub edasi seal samas tupiktänavas.
"Rõivase liigutust võiks nüüd tõlgendada niimoodi, kui ta selle nimel ka tööd teeks, et lõpuks ometi hakkavad kohad valitsuses kattuma mõjuvõimuga parteis ja mõjuvõimuga tagatoas. Seda ma tahaksin loota, kuid hetkel ma ütleksin, et valitsus vs tagatuba matšis oleks tulemus viik või suure tõenäosusega isegi tagatoa võit ja valitsuse kaotus," tõdes Lobjakas. | "Olukorrast riigis": Rõivase ministrite valik tugevdas tema positsiooni parteis | https://www.err.ee/574009/olukorrast-riigis-roivase-ministrite-valik-tugevdas-tema-positsiooni-parteis | Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" leidsid saatejuhid Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas, et peaminister Taavi Rõivase ministrite valik tugevdas tema positsiooni parteis. |
Sel puhul korraldati harrastajatele suunatud Sven Nys Classic, kus osalejad said valida 20, 68, 91 ja 125 km pikkuste distantside vahel, kirjutab Spordipartner. Kohale tuli üle 3000 rattasõbra.
Rattakeskus avati juba eelmisel aastal, kuid nüüd võib sinna sisse astuda iga soovija. Tegemist pole pelgalt treeningbaasiga, seal saab ülevaate cyclo-crossi ratta ajaloost ning näha Nysi võidetud auhindu. | Läbi aegade edukaim cyclo-crossi rattur avas kõigile huvilistele oma rattakeskuse | https://sport.err.ee/91920/labi-aegade-edukaim-cyclo-crossi-rattur-avas-koigile-huvilistele-oma-rattakeskuse | Läbi aegade edukaim cyclo-crossi rattur, belglane Sven Nys avas oma kodukohas Baalis endanimelise rattakeskuse. |
Aasta on 1939.
See on aasta, mille kohta võib-olla polekski vaja midagi öelda. Kõik teavad, et just sel aastal vallandub Teine maailmasõda. Ja eks kõik teavad sedagi, et 1939. aasta septembri lõpus peab Eesti nõustuma baaside lepinguga, mis kujutab endast eelmängu Eesti okupeerimisele ja annekteerimisele järgmise aasta suvel.
Et aastast midagi head ei tule, on selge juba varem. Märtsis likvideerib Saksamaa eelmisel sügisel Müncheni lepinguga Sudeedimaast paljaks nuditud Tšehhoslovakkia ning vallutab veretult mõni päev hiljem Leedult Klaipeda ehk Meemeli. 1. aprillil lõpeb küll Francesco Franco vägede võiduga Hispaania kodusõda, kuid vaid nädal hiljem vallutab Itaalia Albaania ning sõjad jätkuvad Aasias: Jaapan võitleb edasi Hiinaga ning mais algab septembrini kestev, Halhin-Goli lahinguna ajalukku läinud jõukatsumine Nõukogude Liidu ja Tõusva Päikese Maa vahel. 1. septembril märgib aga Saksamaa rünnak Poolale Teise maailmasõja algust. Novembri lõpus tungib aga NSV Liit kallale Soomele, algab Talvesõda.
Kõige selle taustal püsib Eestis lootus, et suured mullistused lähevad meist mööda. Üle on elatud ka majanduskriis, samuti on õhus riigi demokratiseerimise märke. Tagantjärele peame muidugi nentima, et 1939. aasta on kokkuvõtete aeg. Viimane aasta enne 1991-st, mil Eesti Vabariik eksisteerib 1. jaanuarist 31. detsembrini.
Nii on kõnekaski, et just sel aastal ilmub kirjastusühisuse Loodus väljaandena nn. Doré Piibel – eestikeelse Piibli 15. trükk, millega tähistatakse eestikeelse Piibli 200. aastapäeva. Esinduslik Suur Piibel sisaldab 226 kuulsa prantsuse raamatuillustraatori ja maalikunstniku Gustav Doré gravüüri ja värvilisi illustratsioone teistelt meistritelt. Doré Piibel jääbki pikaks ajaks meenutama ilusaid aegu, mil "Päts oli president ja Laidoner juhatas väge“.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. | 90 raamatut 90 päevaga. "Suur Piibel" | https://kultuur.err.ee/313761/90-raamatut-90-paevaga-suur-piibel | 90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja üheksakümmend kirjandusteost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. |
Õnnetus juhtus kell 16.10 Kalaranna tänaval, kus 28-aastane mees sõitis Audi A7-ga reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud jalgratturile, 40-aastasele mehele.
Rattur sai vigastada ja ta toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Rattur jäi ülekäigurajal auto alla | https://www.err.ee/574008/rattur-jai-ulekaigurajal-auto-alla | Tallinnas Kalaranna tänaval jäi laupäeva pärastlõunal ülekäigurajal auto alla jalgrattur. |
Kui eelmisel nädalal lõi eelmise hooaja Meistrite liiga finalist kõik oma väravad teisel poolajal, siis täna tegi Atletico sotid selgeks väga varakult, vahendab Soccernet.ee. Kaheväravaline eduseis teeniti välja juba esimese viie minutiga. 31. minutil lõi Antoine Griezmann enda teise ehk Atletico kolmanda värava ning teisel poolajal vormistas kahe tabamusega lõppskoori Fernando Torres.
Mõru pilli pidi alla neelama nädala keskel Meistrite liigas tegusi teinud Sevilla. Kuigi Eibari vastu mindi poolajapausile 1:0 eduseisus ja ühemehelises ülekaalus, suutis Baskimaa väikeklubi tänu Pedro Leoni tabamusele viigi välja võidelda. Kohtumise lõpuminutid sai Sevilla ka üheksa mehe vastu mängida, kuid võiduväravat ei suudetud ka siis välja võluda.
Õhtu viimases mängus alistas Las Palmas kodus 1:0 Malaga. | Madridi Atletico jätkab La Ligas väravasoonel | https://sport.err.ee/91913/madridi-atletico-jatkab-la-ligas-varavasoonel | Eelmises voorus võõrsil Celta Vigo 4:0 purustanud Madridi Atletico sai suure võidu ka laupäeval, kui kodus alistati Gijon koguni 5:0. |
Vaat' mis lugu! Testi oma nädala uudisteteadmisi | https://www.err.ee/574007/vaat-mis-lugu-testi-oma-nadala-uudisteteadmisi | ERR.ee kogus kokku lõppeva nädala olulisemad ja põnevamad uudised ning koostas neist ülevaatliku viktoriini, et võistlushimulisemad lugejad saaksid oma nädala uudisteadmised proovile panna. | |
India hakkas teda huvitama tänu Linnart Mällile, kelle juhendamisel õppis ta juba esimese kursuse filoloogina sanskriti keelt. Valk mainis, et Mäll oli tema esimene teejuht india kultuuri juurde.
Valk rääkis, et folkloristina paeluvad teda erinevad mõtteviisid ja maailmapildid, mis pärimuses avalduvad. Tema sõnul võib maailm mujal paista hoopis teistmoodi, kui meie seda näeme.
Ta on aastaid uurinud pärimust, mis seostub Kirde-India jumalannadega, kelle hulgas on nii rahumeelseid kui raevukaid valitsejannasid. Tema sõnul on üks müstilisemaid paiku, kus jumalanna praegugi elab, Assamis, Guwahatis pühal mäel asuv Kāmākhyā tempel, mida ümbritseb väiksemate pühamute võrgustik. All orus voolab Brahmaputra hiigeljõgi ja vaid mõne kilomeetri kaugusel kulgevad elevantide rajad. Templit ümbritsevas padrikus elab leoparde ja mäenõlvale avanevas koobastikus mediteerib joogisid ehk joogaharrastajaid ja tantriste, kellest mõned on sinna aastateks sulgunud.
Valk mainis, et paigaga seotud kohapärimus on erakordselt rikas ja selles avalduvat mõtteviisi on meil osalt raske mõista. Kohalikud elanikud teavad hästi, et algse templi ehitas jumal Višvakarma, keda on kujutatud ka ühes iidses skulptuuris Kāmākhyā templi kõrval. Hiljem on tempel hävinud ja seda on uuesti üles ehitatud. Templimäel elavad braahmanid, kes on hinduismis preestrid ja kõrgema seisu esindajad. Nemad on folkloristile näidanud ehituskive ja skulptuure, mida on Višvakarma ise tahunud. Nende jaoks olevat see ajalooline tõsiasi, mitte müüt ega väljamõeldis.
Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk. (Foto: Tartu ülikool/Andres Tennus)
Suhtumine pärimusse on erinev
«Võiksime nüüd mõelda meie Kalevipoja-pärimusele, tema viskekividele ja sängidele, mida tutvustakse näiteks Äksis Jääaja keskuses. Kas need on põhimõtteliselt samasugused lood, kus mütoloogiline tegelane kujundab keskkonda ümber?» küsis Valk.
Ta rääkis, et nii eestlased kui india rahvas on ühtviisi oma pärimuse kandjad, ometi on suhtumises pärimusse tohutult suur vahe. «Meie arvame end paremini teadvat, mis on võimalik ja mis mitte, aga paljud India õpetlased ei nõustuks meiega – vähemalt selles, mis puudutab jumal Višvakarma ehitustööd, mis on täiesti käegakatsutav ja mida on võimalik praegugi imetleda,» lausus ta.
Jätkuvaid uurimisteemasid on folkloristil Assamis mitu: näiteks jutupärimus ja uskumused, mis seostuvad kardetud Mayongi piirkonnaga, kus on läbi sajandite harrastatud maagilisi kunste. Praegugi tegutsevat sealkandis sadakond teadjameest ja nõida, kelle teeneid kasutavad nii kohalik külarahvas kui suurlinnade haritud paremik, sealhulgas ärimehed ja poliitikud.
Mayongis huvitabki Valku see, kuidas jutupärimus ja argine tegelikkus suhestuvad, kuidas mõista maagia toimimist keskkonnas, kus valdab maagiline mõtlemine, ja kuidas mõtestada ühiskondlikku rolli olla ühtaegu ebaharilike teadmistega külamees ja rahvajuttude imevõimetega võlur. Kui need ja teised Indiaga seotud teemad kokku võtta, siis puudutavad kõik seda, kuidas pärimuslike teadmiste kaudu kujuneb pilt tegelikkusest. «Teemadele on omane seegi, et india folkloristid neid enamasti ei uuri, sest kõik see tundub liiga tavaline ja iseenesestmõistetav, et seda folkloorina mõtestada,» lausus ta.
Valk rääkis, et kui ta hakkas filoloogiat õppima, valis ta kõhklemata erialaks rahvaluule, sest ta oli lugenud Matthias Johann Eiseni ja Oskar Looritsa töid ning teadis, et teda huvitab mütoloogia.
Üks folkloristika omapärasid seisneb tema sõnul vajaduses luua välitööde käigus uurimiseks uusi allikaid. Kui kirjandus- või ajalooteaduses on uuritav aines juba valmis, siis folklorist peab esmalt pöörduma pärimuse tundjate poole, et esituste, jutustamiste ja vestluste kaudu kutsuda ellu midagi uut, mida seejärel analüüsida ja mõtestada.
Valk lisas, et Tartus on rahvuskultuuri jaoks üliolulised Eesti rahvaluule arhiivi kogud, mis on lausa ammendamatud. Valk ütles, et neid sisukaid ja eriilmelisi tekste poleks kirja pandud, kui omal ajal poleks loodud rahvaluule mõistet, mille abil hakati väärtustama seda osa kultuurist, mis muidu oleks jäänud suurema tähelepanuta.
«Ja selleski on folkloristika võlu – märgata ja uurida sellist loomingut, mis on kaugel professionaalse kultuuri lihvitusest ja haridussüsteemis valdavast valgustuslikust mõistuspärasusest,» ütles ta.
Valk rääkis, et folkloor sünnib tavade ja loovuse koostoimes ning põhineb argielus omandatud oskustel. Suurt osa meie igapäevasest elust ja igapäevasest suhtlemisest saab mõtestada folkloorse tegevusena. Iga inimene, olgu ta tavaline või eriline, elab pärimuskeskkonnas, kuigi me sellele enamasti ei mõtle, lausus folklorist.
«Raske on vist jääda ükskõikseks, kui terviseloengul pakutakse müüa kõike ravivat imerohtu, hoiatatakse vaktsiinide eest, kui pööningul kummitab või pagulaste kohta räägitakse hirmujutte. Aga folkloori valdkonda kuulub ka see, et me ütleme «jätku leiba», «jõudu tööle» ja «terviseks», soovime head uut aastat ja tudengitele head põrumist eksamil. «Varesele valu…», mis haiget saanud lapse puhul hästi toimib, on väga vana loits,» ütles Valk ja lisas, et need on vaid mõned näited, mida saaks tuua lõputult ja väga erinevatest valdkondadest.
Pärand peaks korda minema
Lisaks arvas ta, et igale inimesele läheb vähemalt mõnevõrra korda folkloor kui pärand, mis on jõudnud ka autoriloomingusse. «Rahvaluulet tundmata ei oleks Kreutzwald saanud meile jätta «Kalevipoega» ega «Eesti rahva ennemuistseid jutte», Kivirähk poleks saanud kirjutada «Rehepappi», loomata oleksid jäänud paljud Veljo Tormise ja Cyrillus Kreegi teosed, kujutavast kunstist rääkimata,» ütles ta.
Peale Tartu ülikooli on Valk õpetanud folkloristikat ka California ülikoolis. Erinevused Berkeley ja Tartu ülikooli vahel on tema sõnul aga õnneks vähenenud, sest ka Tartu ülikool on muutumas järjest rahvusvahelisemaks ja argine töökeskkond ei jää USA tippülikoolides pakutavale alla.
Ta tõi aga välja, et võib-olla on pisut erinevusi üliõpilaste ambitsioonikuses. Berkeleys tundus talle, et enamik üliõpilasi on jäägitult õpingutele pühendunud ja nende töövõime on lausa erakordne, seda eriti doktoriõppes. Tartu ülikoolis on akadeemiline nõudlikkus tema sõnul küll kasvanud, kuid eestlastele omane töökultuur võimaldaks ehk veel enamat.
«Meeles on see, kuidas Berkeley üliõpilased tulid ridamisi semestri algul iganädalasel vastuvõtuajal ennast ja oma huvisid tutvustama, mis kindlasti aitas mul õppejõuna pakkuda neile seda, mida nad rohkem vajasid. Samasugust pealehakkamist võiks soovitada Tartu üliõpilastele, kes oma võimete poolest ei jää ju kellelegi alla,» ütles Valk.
Ülo Valk meelitas Tartu ülikooli doktorantuuri õppima ka Margaret Lyngdohi. Naine rääkis, et folkloristika huvitab teda sellepärast, et see annab võimaluse õppida maagiat ja üleloomulikkust. Oma mitmetes uurimustöödes on ta uurinud näiteks inimesi, kes suudavad legendi kohaselt moonduda loomaks, kummituslugusid, nõiajahti ja surmarituaale.
Oma doktoritöös keskendus Lyngdoh Kirde-Indias elava khasi rahva usundilise pärimuse erinevatele ilmingutele. Alates 2010 aastast käis ta kaks korda aastas Indias, et teha kaks-kolm kuud välitööd. Täpsemalt oli tema doktoritöö eesmärk analüüsida khasi ühiskonna erinevaid tasandeid ja kogukondlikke aspekte ning mõtestada tänapäevaseid rahvauskumusi ja jutte nende mitmepalgelisuses.
Lyngdohi tööst tuli näiteks välja, et folkloor võib mõnikord toimida inimgruppide lõhestajana ja viia lausa grupivägivallani ja mõrvadeni.
Lyngdoh puutus Eestiga esmakordselt kokku 2009. aastal, kui ühel Kirde-India külas toimunud töötoas kuulis ta professor Ülo Valkilt Tartu ülikooli rahvaluule osakonnast ja võimalusest kandideerida Tartu ülikooli. Kuigi nüüdseks on naine viibinud paljudes teistes Ameerika, Euroopa ja India folkloristika osakondades, peab ta siiski Tartu ülikooli rahvaluule osakonda eriti elujõuliseks ja innustavaks.
Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis Aasia erinumbris. | India rahvausund pakub avastamisrõõmu ka eesti folkloristidele | https://novaator.err.ee/259507/india-rahvausund-pakub-avastamisroomu-ka-eesti-folkloristidele | Ülo Valk on eesti filoloog ja Tartu ülikooli rahvaluuleteadlane. Paljude muude tööde seas on ta ka käinud välitöödel Indias ja uurinud India rahvausundit, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Aasia erinumbris. |
St. Cloudi linna politseiülema sõnul pole ründaja motiiv praegu teada, kuid vähemalt ühelt ohvrilt oli kurjategija enne pussitamist küsinud, kas tegemist on moslemiga, vahendas AFP.
Kuigi pealtnägijad olid kuulnud ründajat mõned korrad ütlemas "Allah", siis politseijuhi sõnul on veel vara liigitada rünnakut terrorikuriteoks. | USA-s Minnesota osraiigis sai pussitamises viga kaheksa inimest | https://www.err.ee/574006/usa-s-minnesota-osraiigis-sai-pussitamises-viga-kaheksa-inimest | USA-s Minnesota osariigis St. Cloudi linnas ühes kaubanduskeskuses vigastas mees noaga kaheksat inimest, ründaja tulistas surnuks juhuslikult intsidenti näinud politseinik. |
Pealinna klubi asus kohtumist avakolmandikul juhtima, Jyväskylä viigistas teisel kolmandikul seisu. IFK võitis mängu viimasel kolmandikul visatud väravast.
Rooba resultatiivsuspunkte ei kogunud. Jyväskyla on 15 meeskonna seas 14. kohal, tabelit juhib Tappara. | Rooba koduklubi sai Soomes teise järjestikuse kaotuse | https://sport.err.ee/91912/rooba-koduklubi-sai-soomes-teise-jarjestikuse-kaotuse | Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä kaotas Soome kõrgliiga teises voorus Helsingi IFK-ile 1:2. |
Väravad löödi viimasel veerandtunnil. Ricky van Wolfswinkel avas skoori 76. minutil penaltist ning lõppseisu vormistas Lewis Baker kaks minutit hiljem, kirjutab Soccernet.ee.
Ojamaa pääses kolmes esimeses voorus põhikoosseisu, kuid on kolme viimase kohtumise jooksul teeninud kokku vaid 19 mänguminutit.
Kuue mänguga neli punkti kogunud Eagles paikneb 18 meeskonna konkurentsis 15. kohal. | Henrik Ojamaa Hollandis väljakule ei pääsenud | https://sport.err.ee/91911/henrik-ojamaa-hollandis-valjakule-ei-paasenud | Henrik Ojamaa jäi laupäev Hollandi kõrgliigas terveks kohtumiseks varupingile, kui tema koduklubi Go Ahead Eagles kaotas Arnhemi Vitessele 0:2. |
"Neli terroristi tapeti terroritõrjeoperatsiooni käigus Uris. 17 sõdurit tegid ülima ohverduse," teatas India vägede staap Twitteris, viidates Uri piirkonnale 100 kilomeetrit Kashmiri keskusest Srinagarist läänes.
Hästi relvastatud mässulised tulid üle de facto piiri Pakistaniga ning ründasid Uris asuvat jalaväebaasi, kus viibib sadu India sõdureid.
Rünnaku käigus süttisid telgid ja muud ajutised varjupaigad, teatas armee, kelle väitel hukkus lahingus neli mässulist.
Üle kontrolljoone tulnud mässulised ründasid kõigepealt piiri lähistel asuvat sõjaväebaasi ning seejärel India armee peakorterit, teatas India armee pressiesindaja kolonel S. D. Goswami.
Uris viibivad sõdurid olid lõpetamas oma teenistuskorda. Kashmiris võitlevad Delhi võimu vastu mitu sissirühmitust, mis taotlevad kas iseseisvumist või Pakistaniga ühendamist.
Pikaajaline liikumiskeeld, piirangud sidepidamisele ning sunnimeetmed ei ole suutnud peatada viimaste aastate suurimaid proteste India keskvõimu vastu Kashmiris, mille vallandas populaarse mässuliste juhi tapmine 8. juulil.
Selllest ajast alates on julgeolekupiiranguid trotsinud kümned tuhanded inimesed, kes on korraldanud pea igapäevaseid proteste ja kähmelnud politseinikega.
Kokkupõrgete käigus on surma saanud vähemalt 70 ja viga tuhandeid tsiviilisikuid.
Kashmir on jagatud India ja Pakistani vahel, ent mõlemad nõudlevad endale kogu piirkonda. Kaks riiki on pidanud regiooni pärast maha kolm sõda.
India siseminister Rajnath Singh katkestas rünnakute tõttu visiidid Venemaale ja USA-sse.
Kashmiris teenib umbes 500 000 India sõdurit. | Kashmiris hukkus mässuliste rünnakus 17 sõdurit | https://www.err.ee/574005/kashmiris-hukkus-massuliste-runnakus-17-sodurit | India vaidlusaluses Kashmiri osariigis hukkus mässuliste rünnakus armeebaasile 17 sõdurit, teatas sõjavägi pühapäeval. |
"Mis siin ikka, see on osa korvpallist - vahepeal võidad, vahepeal saad tappa, vahepeal saad suurelt tappa,“ ütles Veideman intervjuus Delfi TV-le. „Vähemalt see oli hea, et rahvas elas lõpuni kaasa," kiitis Veideman fänne. "Viimane mäng viimaseks mänguks, aga tegelikult ma arvan, et me tegime vägeva suve lõppkokkuvõttes."
Meil oli üks asi, milles kokku leppisime, et tõmbame rohkem kokku ja las panevad. Panid liiga hästi kahjuks. Sellega lõikasime näppu. Nemad panid sisse ja meie ei pannud, mingil määral võtsid jõuga ära.“ | Rain Veideman: lõppkokkuvõttes tegime vägeva suve | https://sport.err.ee/91910/rain-veideman-loppkokkuvottes-tegime-vageva-suve | Eesti korvpallikoondis kaotas viimases valikmängus Poolale 63:94 ega pääsenud EM-finaalturniirile. Valiktsüklis koondise kapteniks olnud Rain Veideman hindas suve tervikuna siiski kordaläinuks. |
Presidendi pressiesindaja Toomas Sildam ütles ERR.ee-le, et laupäevaõhtuse seisuga pole USA ametivõimude ja ÜRO poolt mingitest muudatustest graafikus teatatud.
Sildami sõnul Eesti delegatsiooni liikmed Manhattanil plahvatuskoha lähedal ei viibinud ning plahvatust ka ei kuulnud.
Ilvese töövisiidi keskmes on kõne ÜRO 71. Peaassamblee avanädalal ning osalemine ÜRO kõrgetasemelistel kohtumistel.
Plahvatus toimus laupäeval Manhattanil kella 20.30 paiku ning viga sai esialgsetel andmetel vähemalt 29 inimest.
Sotsiaalmeedias levivate väidete põhjal oli lõhkeseadeldis paigaldatud prügikonteinerisse.
Plahvatuse uurimisel on New Yorgi politseile appi tulnud Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI).
Mõned tunnid varem lõhkes New Jerseys enne jooksuvõistlust torupomm ja leiti veel kolm sarnast lõhkeseadeldist. Võistlusel pidi osalema 5000 inimest, kuid heategevusüritus jäeti ära. | Plahvatus Manhattanil Ilvese kohtumiste graafikut ei muuda | https://www.err.ee/573999/plahvatus-manhattanil-ilvese-kohtumiste-graafikut-ei-muuda | Laupäeva õhtul USA-s New Yorgis Manhattani linnajao lõunapiirkonnas toimunud plahvatus New Yorgis töövisiidil viibiva presidendi Toomas Hendrik Ilvese kohtumiste ajakava ei muuda. |
12. koha andis Reinbokile kvalifikatsiooniringis saavutatud 4:2 võit itaallase Daniel Raffi üle. Kaheksandikfinaalis kaotas Reinbok 0:10 Venemaa maadlejale Musa Magomedovile. | Eesti vabamaadleja sai kadettide MM-il 12. koha | https://sport.err.ee/91909/eesti-vabamaadleja-sai-kadettide-mm-il-12-koha | Gruusia pealinnas Tbilisis toimuvatel kadettide vanuserühma (kuni 17-aastased) maailmameistrivõistlustel maadluses jõudis Erik Reinbok vabamaadluses kuni 69 kg kaaluvate noormeeste seas esitosinasse. |
Teise stardirea moodustavad MM-sarja üldliider, britt Lewis Hamilton (Mercedes) ning sellel hooajal palju kõneainet pakkunud noor hollandlane Max Verstappen (Red Bull), kolmandast reast stardivad soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari) ja hispaanlane Carlos Sainz juunior (Toro Rosso).
Räikköneni sakslasest meeskonnakaaslane Sebastian Vettel peab lõppsõitu alustama viimaselt positsioonilt, sest probleemid masina vedrustusega ei lubanud tal eilses kvalifikatsioonis konkurentsivõimelist aega välja sõita.
MM-sarja liidril Hamiltonil on koos 250 punkti, Rosberg jääb temast maha vaid kahe punktiga. Kolmandal kohal oleval Daniel Ricciardol on 161 punkti, Singapuris varem neljal korral triumfeerinud Sebastian Vettelil 143 punkti.
Konstruktorite karika arvestuses pole 498 punkti kogunud Mercedesele vastaseid – lähimal konkurendil Red Bullil on 290 punkti ning Ferraril 279 punkti.
Singapuri GP-etapp algab Eesti aja järgi kell 15, pärast tänast jääb sõita veel Malaisias, Jaapanis, USA-s, Mehhikos, Brasiilias ning Araabia Ühendemiraatides. | TÄNA | Rosberg stardib Singapuris esimesena, Vettel viimasena | https://sport.err.ee/91906/tana-rosberg-stardib-singapuris-esimesena-vettel-viimasena | Vormel-1 MM-sarjas sõidetakse täna Marina Bay ringrajal Singapuri GP-etapp. Esireast stardivad Mercedese sakslasest piloot Nico Rosberg ning Austraalia vormelisõitja Daniel Ricciardo (Red Bull). |
NATO sõjalise komitee kokkusaamisel arutasid liitlasriikide kaitseväe juhatajad Varssavi tippkohtumisel vastu võetud otsuste rakendamist. Eraldi toimus arutelu Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola suurendatud liitlaste kohaloleku raames panustavate liitlastega.
Kaitseväe juhataja tänas liitlasi, kes on panustanud meie regiooni turvalisemaks muutmiseks ning rõhutas, et NATO kohaldumine muutunud julgeolekuolukorraga peab jätkuma kogu lahingruumispektris - maa, meri, õhk ja küber.
"Samuti leppisime kokku, millised on järgmised sammud heidutuse ning operatsioonide osas ja andsime konkreetsed suunised alliansi sõjalisele struktuurile," ütles kindralleitnant Terras.
Kaitseväe juhatajad toonitasid erinevate meetmete sidususe olulisust ning andsid suuniseid NATO edasisteks sammudeks tugevdatud heidutus- ja kaitsehoiaku, stabiilsuse edendamise ning operatsioonide osas.
NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes. | Kaitseväe juhataja valiti NATO sõjalise komitee vanemaks | https://www.err.ee/573998/kaitsevae-juhataja-valiti-nato-sojalise-komitee-vanemaks | Kindralleitnant Riho Terras valiti sel nädalavahetusel Horvaatias peetud NATO kaitseväe juhatajate kohtumisel alliansi sõjalise komitee vanemaks, kes komitee esimehe
puudumisel täidab viimase ülesandeid. |
Reedel läks Argentina poolfinaali 2:0 juhtima, kui üksikmängudes saatis edu nii del Potrot kui Guido Pellat. Suurbritannia – Argentina poolfinaalis on jäänud mängida veel kaks üksikmängu, Andy Murray kohtub täna Pellaga ja del Potro Kyle Edmundiga.
Teises poolfinaalpaaris juhib Horvaatia Prantsusmaa vastu 2:1, Ivan Dodig – Marin Cilic alistasid paarismängus Nicolas Mahuti – Pierre Hugues Herberti 7:6 (8:6), 5:7, 7:6 (8:6), 6:3. | Davise karikavõistlused: vendade Murray’de võit hoiab Suurbritannia lootusi elus | https://sport.err.ee/91905/davise-karikavoistlused-vendade-murray-de-voit-hoiab-suurbritannia-lootusi-elus | Tennise Davise karikavõistluste poolfinaalis olid šotlastest vennad Andy ja Jamie Murray 6:1, 3:6, 6:4, 6:4 paremad Argentina paarist Juan Martin del Potro – Leonardo Mayer ning vähendasid üldise kaotusseisu 1:2 peale. |
Kell 18.55 eiras joobes ja juhtimisõiguseta 22-aastane mootorrattur Loodi-Helme tee 4. kilomeetril politseipatrulli peatumismärguannet ja sõitis eest ära.
Hiljem mootorrattur vähendas kiirust ja hakkas hoogu maha pidurdama käikudega, kuid kaotas mootorratta üle kontrolli ja kukkus.
Mootorrattur toimetati Viljandi haiglasse. | Politsei eest põgeneda üritanud juhtimisõiguseta joobes mootorrattur kukkus | https://www.err.ee/574003/politsei-eest-pogeneda-uritanud-juhtimisoiguseta-joobes-mootorrattur-kukkus | Viljandimaal Paistu vallas üritas laupäeva õhtul juhtimiõiguseta ja joobes mootorrattur politsei eest põgeneda, kuid kukkus ja sai vigastada. |
Džemilevi kandidatuuri seadsid üles Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon.
Inimõiguste instituut pöördus aprillis valitud Euroopa Parlamendi liikmete poole ettepanekuga pakkuda Sahharovi preemia kandidaadiks krimmitatarlaste rahvuslik liider.
Džemilev ühendab oma isikus kodanikuõiguste eest seismise traditsiooni nõukogude totalitaarse süsteemi tingimustes kuni tänapäeval aktuaalse võitluseni Krimmi tatarlaste õiguste ja Ukraina terviklikkuse eest, märkis instituut.
"Sellise elutöö ja kogemusega meest, kes kuuekuisena küüditati oma kodumaalt Krimmist ning nüüd jälle on sealt pagendatud, ning on jätkanud kõigis tingimustes väärikat ja rahumeelset võitlust inimõiguste ja sõnavabaduste eest, on raske maailmas leida," ütles Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Tunne Kelam.
Džemilev on endine krimmitatarlaste kõrgeima täidesaatva esinduskogu Medžlise esimees ja Ukraina parlamendi liige aastast 1998. Samuti on ta Ukraina presidendi poolt ametisse nimetatud krimmitatari rahva asjade volinik.
Aastatel 1966–1986 vahistati Džemilev kuuel korral süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses ja ta oli vanglas, sunnitöölaagris või kandis tingimisi karistust. Pärast Krimmi okupeerimist 2014. aastal on Džemilev aktiivselt seisnud krimmitatarlaste inimõiguste eest poolsaarel.
Sahharovi mõttevabaduse auhinda annab Euroopa Parlament välja 1988. aastast ning see on mõeldud isikutele või organisatsioonidele, kes on pühendunud inimõiguste ja sõnavabaduse kaitsmisele.
Vene tuumateadlase ja dissidendi Andrei Sahharovi nime kandva auhinna sai eelmisel aastal Raif Badadi, Saudi Araabia aktivist ja kirjanik.
Selleaastane auhinnasaaja selgub 27. oktoobril. | Krimmitatari rahvuslik juht nomineeriti Sahharovi auhinnale | https://www.err.ee/573997/krimmitatari-rahvuslik-juht-nomineeriti-sahharovi-auhinnale | Kaks Euroopa Parlamendi fraktsiooni hääletasid krimmitatarlaste liidri Mustafa Džemilevi Sahharovi preemia kandidaadiks. |
Luts, kes alles hiljuti Magnus Pehrssoni poolt Eesti koondisest välja jäeti, andis 13. minutil äärelt suurepärase tsenderduse ning meeskonnakaaslane Dominik Mašek avas pealöögiga skoori, vahendab Soccernet.ee. Poolajale mindi aga juba viigiseisus ning teisel kolmveerandtunnil lõi Dukla veel kolm väravat.
Bohemians asub Tšehhi liigas kümnendal kohal, olles seitsme mänguga kogunud seitse punkti. | VIDEO | Siim Luts andis Tšehhi meistriliigas väravasöödu | https://sport.err.ee/91904/video-siim-luts-andis-tsehhi-meistriliigas-varavasoodu | Siim Lutsu koduklubi Praha Bohemians sai Tšehhi meistriliigas küll kindla 1:4 kaotuse Praha Duklalt, kuid Luts sai kirja väravasöödu. |
Võib väidelda, kas kõige püsivam muusika vorm on põlvest põlve kantud suuline helikaja või ajas kiiresti muutuvatel elektroonilistel andmekandjatel talletatu. Muusikal on olnud oma osa elutähtsates rituaalides, traditsioonilistes toimingutes, pöördelistes elusündmustes, religioonis, aga ka argielu taustas, olles nii inimeste igapäevaste sündmuste saatja ja vahel ka võimas mõjutaja.
Inimaju on suuteline reageerima helidele, meloodiale ja rütmile, järgima neid, samuti eristama muusikalisi helisid mittemuusikalistest (mürast). Muusika kuulamisel, selle loomisel ja esitamisel osalevad närviprotsessid, mis on seotud muusikaliste stiimulite analüüsi, õppimise ja esitamisega. Kuigi interpreet seda oma loomingulises tegevuses ei teadvusta ega tunneta, koosneb muusika esitamine mitmest elemendist: ühelt poolt on vaja muusikalist kuulmist (see on tundlikkuse eriliik), teiselt poolt aga motoorset tegevust. Need toimivad vastastikuses koostöös ja mõjutavad teineteist, kuid neid kontrollivad omakorda kõrgemad tunnetus- ja mälufunktsioonid. Muusikalise motoorika arendamisel on oluline harjutamisprotsess, mille käigus motoorsete impulsside liikumine muutub, kaasatakse rohkem n-ö automaatseid süsteeme.
Meil on terve hulk teadmisi selle kohta, mis muusikaga ajus toimub, kuidas toimivad närvide juhteteed. Teame sedagi, kus on ajukoores n-ö muusikakeskus: parasjagu parema kõrva kõrgusel oimusagaras. Me ei tea aga, kas muusika ja muusikaline tunnetus on inimese aju loomulik funktsioon, kas sellel on koht kõigi inimeste ajus, ka neil, kes pole musikaalsed. Ka pole teada, miks pole kõik inimesed musikaalsed, ja seegi, kas põhjus on põhiliselt geenides või on siin oluline keskkonna roll, s.t kas varane kokkupuude muusikaga ja sellega aktiivne tegelemine soodustab musikaalsuse kujunemist. Rohkem küll kaldutakse tähtsustama geneetilist määratust, kusjuures musikaalsuse spekter on väga lai, ulatudes absoluutsest kuulmisest musikaalsuse täieliku puudumise ehk amuusiani, kui ei tunnetata muusikalisi signaale. Arvatakse, et peale kuulmiskeskuse on amuusiaga seotud ka aju otsmikusagar, mis on seotud käitumuslike ja isiksuslike eripäradega. On tõsi, et amuusia diagnoosiga inimesi saab õpetada muusikat tegema teatud tehnika abil – harjutada nad pilli mängima või koos teistega lihtsamaid viise laulma –, kuid musikaalsuse puudumist ehk amuusiat ravida ei ole võimalik. Selles mõttes on amuusia võrreldav agraafia ehk kirjutamisvõimetusega, mida püütakse samuti leevendada erilist tehnikat kasutades, kuid inimene jääb siiski agraafikuks.
Siinkohal jõuan oma aruteluga selleni, et küsida: kas musikaalsuse puudumine on puue või normivariant? Sellest omakorda võrsuvad järgmised küsimused: kas kõik on kohustatud olema musikaalsed ja oskama laulda või on musikaalsuse puudumine mõistetav ja andestatav? Ehk ei peaks lapsi tingimata täie rangusega hindama, kui laulmine välja ei tule?
Muusika kuulmise ja tunnetamise keskus asub ajukoores oimusagaras, kusjuures muusika kuulamisel ei ole haaratud terve sagar, ja alafunktsioone (toonid, sagedused, meloodiad, kuulmistähelepanu jne) analüüsitakse kitsamates piirkondades. Oimusagaral on tähtis roll ka õppimisprotsessis ja mälu funktsioneerimises, samuti asub selles sagaras haisteaju, mis on seotud lõhnatundlikkusega, aga ka nn mittespetsiifiliste funktsioonidega nagu emotsioonid ja käitumine, mis omakorda mõjutavad teisi ajupiirkondi. Niinimetatud muusikakeskusel on aga asukohaerisus, mis kinnitab, et inimene ei ole sümmeetriline: kui liikumise, tundmise, nägemise, haistmise ja mitme teise funktsiooniga on seotud nii parem kui ka vasak poolkera, siis muusikaga seotud keskus on ainult mittedominantses ajupoolkeras. See paikneb (paremakäelistel) inimestel paremas ajupooles, mis on seotud ka vasaku kehapoole liikumise ja tundlikkusega. Seevastu kõne kuulmise ja sõnade mõistmise keskus asuvad juhtivas ehk dominantses poolkeras (paremakäelistel inimestel vasakul pool), mis juhib ka töökätt. Teame hästi, et juhtiva poolkera kahjustumisel (näiteks insuldi tõttu) tekib sageli kõnehäire, aga pole selget teadmist, kas tekib ja milline võiks olla parema poolkera kahjustumisel tekkiv muusikahäire. Hästi on kirjeldatud aga sama poolkera kahjustuskollete korral esinevat ruumitajuhäiret, enese kehaasendi tunnetamise häiret ja ignoreerimissündroomi, mis on tunnetushäire osa.
Kõne näitel võib rääkida veel ühest kuulmise eripärast: kui paremakäelistel on kõne kuulmise funktsioon selgelt ühes (juhtivas) poolkeras, siis vasakukäelistel ei eristu see sugugi nii selgelt, vaid kõnefunktsioon on jaotatud kahe poolkera vahel. Tõenäoliselt on ka muusika kuulmise puhul nii, kuigi seda pole uuringutes kindlalt tõestatud. Ühtlasi oleks huvitav teada, kas muusikute hulgas on vasakukäelisi rohkem kui rahvastikus üldiselt või on suhtarv samasugune. Paraku on kuulmiskeskust keeruline uurida, kuna sõnaline ja muusikaline suhtlemine loomadega ei saa päriselt inimese omaga kattuda.
Kuigi muusikaga seotud ajukeskused on teada, pole muusika õppimise ja taasesitamise, samuti loomise mehhanismid veel detailideni selged. Süsteemi keerukus tuleneb sellest, et muusika tundmine, mõistmine, mäletamine ja sellega seotud emotsioonid ei ole seotud ainult ühe kindla piirkonnaga ajus, vaid mängu tulevad palju mitmekesisemad seosed, mida uuringutes on üha rohkem täheldatud. Kuigi muusika kuulamisel, loomisel ja esitamisel on kõige olulisem otsene tunnetusprotsess (muusikaline kuulmine) ja motoorne kontroll, omavad tähtsust ka mittespetsiifilised ajusüsteemid, mille asukohta või keskust ei saa täpselt piiritleda. Nende hulgas on eriti olulised emotsionaalsed seosed: muusika suudab kahtlemata tekitada tugevaid emotsioone ja heaolutunnet, seda nii sel juhul, kui ise muusikat tehakse, kui ka kuulamise korral. Positiivsed emotsioonid omakorda parandavad elukvaliteeti. Uuritud on ka muusika ja mälu seoseid: kas muusikaline mälu on samasugune nagu sõnaline mälu või on siin erisusi? Teada on lapseea muusikalise treeningu roll kuulmistähelepanu arendamisel. Kuivõrd uuringud on näidanud, et mäluhäirega inimestel võib olla siiski muusikaline mälu selektiivselt alles, on tekkinud hüpotees, et muusika abil saab mäluprotsesse mõjutada.
Tänapäevane radioloogia on kiiresti arenenud ja praeguseks saame peale ehituslike iseärasuste pildile püüda ka funktsiooni, s.t saame näidata, kuidas närviimpulsid juhteteid pidi kulgevad ja milline osa ajukoorest aktiveerub. Muusikakeskust on võimalik aktiveerida kuulmisimpulsside, aga ka kujutluspiltide abil. Sellisel moel on demonstreeritud ajuprotsesse mõttelise heliloomingu käigus ja näidatud nende erinevust rahuolekuga võrreldes. Professionaalsete muusikute funktsionaalse uuringu käigus demonstreeriti ajukeskuste aktiveerumise erinevust improviseerimisel ja klassikalise noodipõhise klaveripala esitamisel: viimase puhul aktiveerus lisaks paremale ka osa vasakust ajupoolkerast, kus asub domineerivalt sõnalise kuulmise, kirjutamise ja lugemise keskus. Siit selgub huvitav tõsiasi, et erinev muusika aktiveerib ka ajuprotsesse erineval moel ning muusikaline ja sõnaline mälu võivad olenevalt muusikalise tegevuse iseloomust kombineeruda ja varieeruda.
Kokkuvõtteks: tänapäevase teadmise alusel ei ole muusika ja musikaalsus kitsalt ühe ajupiirkonna funktsioon, vaid sellega on seotud terve kontaktide võrgustik ajustruktuuridega, mis kannavad emotsioone, mälu ja loomingulisust. Muusikalise mälu mehhanismid ajus on keerulised, kuid avanevad uurimisvõimaluste paranedes meile üha enam ja võivad anda tuge ajufunktsioonide häirete leevendamisel.
* Pille Taba on Tartu ülikooli närvikliiniku neuroloogiaprofessor. Siinse artikli on inspireerinud tagasiside Taba ettekandele, mille ta pidas 5. II 2016 Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis konverentsil „Muusika ja inimeseks olemine“. | Pille Taba: muusika ja aju – mida me teame ja mida ei tea? | https://kultuur.err.ee/313759/pille-taba-muusika-ja-aju-mida-me-teame-ja-mida-ei-tea | Muusika kuulub iga kultuuri juurde. Seda on sajandeid arendatud ja järgmistele põlvkondadele edasi antud. Kultuurimälusse on see talletunud väga mitmesuguste vormidena: algul suulise ja hiljem kirjaliku pärandina, nüüdseks ka elektrooniliste helidena. |
Island oli koduväljakul 74:68 parem seni vaid võite tunnistanud Belgiast ning pääses alagrupist teisena edasi. Vaid päev varem kindlustas koha Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril ka Islandi naiste jalgpallikoondis.
Valikgrupivõitjatena pääsesid finaalturniirile Belgia, Saksamaa, Venemaa, Poola, Sloveenia, Gruusia ning Ungari, nelja parima teise koha meeskonnana lisanduvad neile Island, Montenegro, Suurbritannia ja Ukraina. Eelnevalt olid koha finaalturniiril taganud korraldajariigid Soome, Iisrael, Rumeenia ja Türgi ning olümpiakvalifikatsioonis –ja/või mängudel osalenud Horvaatia, Tšehhi, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Läti, Leedu, Serbia ja Hispaania.
Euroopa meistrivõistluste finaalturniir mängitakse 2017. aasta 31 augustist 17. septembrini Rumeenias Napocas, Soomes Helsingis, Türgis Istanbulis ja Iisraelis Tel Avivis.
Til hamingju Ísland!!!! #eurobasket2017 #korfubolti pic.twitter.com/Dz1IhF1nZt
— ÍA Karfa (@IAKarfa) September 17, 2016
A-valikgrupp: Küpros – Šveits 92:78, Island – Belgia 74:68. 1. Belgia 5-1, 2. Island 4-2, 3. Küpros 2-4, 4. Šveits 1-5.
B-valikgrupp: Taani – Austria 86:72, Holland – Saksamaa 51:82. 1. Saksamaa 4-2, 2. Holland 4-2, 3. Austria 2-4, 4. Taani 2-4.
C-valikgrupp: Venemaa – Rootsi 63:59. 1. Venemaa 4-0, 2. Bosnia ja Hertsegoviina 2-2, 3. Rootsi 0-4.
D-valikgrupp: Eesti - Poola 63:94, Portugal – Valgevene 77:62. 1. Poola 5-1, 2. Eesti 3-3, 3. Valgevene 3-3, 4. Portugal 1-5.
E-valikgrupp: Kosovo – Bulgaaria 62:67, Ukraina – Sloveenia 69:80. 1. Sloveenia 6-0, 2. Ukraina 4-2, 3. Bulgaaria 2-4, 4. Kosovo 0-6.
F-valikgrupp: Montenegro – Gruusia 84:90, Albaania – Slovakkia 72:65. 1. Gruusia 5-1, 2. Montenegro 5-1, 3. Slovakkia 1-5, 4. Albaania 1-5.
G-valikgrupp: Luksemburg – Suurbritannia 82:75, Ungari – Makedoonia 63:61. 1. Ungari 6-0, 2. Suurbritannia 3-3, 3. Makedoonia 2-4, 4. Luksemburg 1-5.
Back to back! We are here! #EuroBasket2017 #korfubolti pic.twitter.com/4DQo7ONXhN
— Hörður vilhjálmsson (@Hossiaxel) September 17, 2016 | VIDEO | Island pääses taas korvpalli EM-finaalturniirile | https://sport.err.ee/91903/video-island-paases-taas-korvpalli-em-finaalturniirile | Laupäeval selgusid kõik rahvuskoondised, kes osalevad järgmisel aastal toimuval korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Teist korda järjest tagas koha Euroopa 24 parima riigi seas ka Islandi korvpallikoondis. |
Õnnetus juhtus kell 1.06 Vabaduse puiestee ja Männiku tee ristmikul, kus 27-aastane naine sõitis Volvo V50-ga kõrvalteelt peateele ja põrkas kokku sõidukiga Audi A4 Avant, mida juhtis 19-aastane mees.
Avariis sai viga Volvos olnud seitsmeaastane poiss, kes toimetati Tallinna lastehaiglasse. | Kahe auto kokkupõrkes sai laps viga | https://www.err.ee/573996/kahe-auto-kokkuporkes-sai-laps-viga | Tallinnas sai ööl vastu laupäeva kahe auto kokkupõrkes laps vigastada. |
Mirkko Moisar alistas kehakaalus kuni 71 kg supermatšis kohtunike häältega moldovalase Vitali Matei, vahendab Delfi Sport. Markko Moisar sai kuus kilogrammi kergemas kategoorias esikoha miniturniiril, alistades esmalt kohtunike häältega poolaka Lukasz Leczycki, seejärel finaalis hollandlase Mansour Yaqubi.
Õhtu oodatuimas matšis ei õnnestunud Roman Zõbinil kehakaalus kuni 77 kg saada teisel katsel tiitlivööd Moldova mehelt Sergei Morarilt, kaotades samuti kohtunike otsusega.
Ainsas naiste matšis alistas eestlanna Andra Aho nokaudiga soomlanna Sanni Nurmineni (-53 kg). | Vennad Moisarid rõõmustasid King of Kingsil kodupublikut | https://sport.err.ee/91902/vennad-moisarid-roomustasid-king-of-kingsil-kodupublikut | Tallinnas Saku Suurhallis toimunud King of Kings nime kandval võitlusspordiüritusel rõõmustasid kodupublikut nii Mirkko kui Markko Moisar. |
Kaebuste arutusele võtmise otsustamine on peatatud kuni vastavate riigikohtu lahendite tegemiseni, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR.ee-le.
Riigikohus peatas Jaanus Mutli, Priit Kutseri ja Karin Tammemägi kassatsioonkaebuste arutusele võtmise otsustamise, kuna kaebustes vaidlustatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse õiguspärasus.
Riigikohtus on arutusel haldusasi, milles tuleb lahendada sama küsimus ning sel põhjusel peatas kolleegium kassatsioonkaebuste menetlusse võtmise otsustamise kuni riigikohtu vastava lahendi tegemiseni.
Samuti peatas riigikohtu halduskolleegium Ramirent Baltic AS-i ja Kaubamaja AS-i, Neste Eesti AS-i, Northern European Outdoor Media OÜ, Prisma Peremarket AS-i, Rimi Eesti Food AS-i, Selver AS-i, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, JCDecaux Eesti OÜ ja Clear Channel Estonia OÜ kassatsioonkaebuste arutusele võtmise otsustamise.
Kaebused puudutavad reklaamiseaduse tõlgendamist ning kohaliku maksuna kehtestatud reklaamimaksu seaduslikkust.
Kuivõrd riigikohtus on arutusel haldusasi, kus tuleb samuti lahendada kohaliku maksuna kehtestatud reklaamimaksu seaduslikkuse üle käiv vaidlus, siis on nende kassatsioonide menetlemise otsustamine peatatud kuni vastava riigikohtu lahendi saabumiseni. | Riigikohus peatas reklaamimaksu puudutavate kaebuste arutusele võtmise otsustmise | https://www.err.ee/574004/riigikohus-peatas-reklaamimaksu-puudutavate-kaebuste-arutusele-votmise-otsustmise | Riigikohus peatas reklaamimaksu seaduslikkust ja erakondade rahastamise järelevalvet puudutavate taotluste arutusele võtmise otsustamise, sest vaidlustatud küsimused on riigikohtus teistes asjades juba arutusel. |
„See on südantlõhestav uudis,“ kommenteeris Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee president sir Philip Craven. „Kogu paraolümpialiikumine avaldab Bahmani perekonnale, sõpradele, meeskonnakaaslastele ning kogu Iraani Paraolümpiakomiteele kaastunnet.“
Juhtumi kohta algatati uurimine, praegu on teada, et 48-aastane iraanlane kukkus kohaliku aja järgi kell 10.35. „Me üritame koguda võimalikult palju informatsiooni nii kiiresti kui me suudame,“ ütles Rahvusvahelise Rattaliidu (UCI) spordidirektor Piers Jones.
„Ta oli jalgrattaspordiga tegelenud 12 aastat ning oli meie parim rattur,“ sõnas Iraani Paraolümpiakomitee peasekretär Masoud Ashrafi. „Ta oli mees, kes armastas oma perekonda.“
Golbamezhadi surm on suve- ja paraolümpiamängude ajaloos esimene pärast Taani jalgratturi Knud Enemark Jenseni hukkumist 1960. aasta Rooma olümpiamängudel. | Rio paraolümpiamängudel võistelnud rattur hukkus | https://sport.err.ee/91901/rio-paraolumpiamangudel-voistelnud-rattur-hukkus | Rio de Janeiro paraolümpiamängude C4-5 võistlusklassi maanteesõidus osalenud Iraani pararattur Bahman Golbamezhad kukkus raja mägisel osal ning sai veidi pärast seda infarkti. Arstidel ei õnnestunud tema elu päästa. |
Õnnetus juhtus kell 10.35 Pae 53 juures, kus 52-aastane mees sõitis Honda CR-V-ga otsa reguleerimata ülekäigurajale jooksnud 20-aastasele naisele, kellel oli süles nelja-aastane poiss.
Laps toimetati Tallinna lastehaiglasse ja naine Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Naine ja laps jäid ülekäigurajal auto alla | https://www.err.ee/574001/naine-ja-laps-jaid-ulekaigurajal-auto-alla | Tallinnas Lasnamäel sai laupäeva hommikul ülekäigurajale jooksnud naine, kellel oli süles laps, löögi autolt. |
Kuigi külalismeeskond läks kohtumist Dario Lezcano värava läbi juba kaheksandal minutil juhtima, viigistas Robert Lewandowski neli minutit hiljem seisu. Xabi Alonso 50. minuti värav viis Bayerni juhtima ning võidu kindlustas Müncheni klubile Rafinha värav kuus minutit enne kohtumise lõppu.
Teistes kohtumistes alistas Dortmundi Borussia 6:0 Darmstadti, Frankfurti Eintracht oli 2:1 parem Leverkuseni Bayerist, Mönchengladbachi Borussia 4:1 Bremeni Werderist ning võõrsil mänginud RB Leipzig 4:0 Hamburgerist. Hoffenheim ja Wolfsburg leppisid väravateta viiki.
Bundesliga liidrina jätkab Bayern, kellel on kolmest mängust kolm võitu väravate vahega 11:1. Teisel kohal on kõrgliiga uustulnuk RB Leipzig seitsme punktiga. Viiendal kohal oleval Berliini Herthal on võitnud mõlemad senipeetud kohtumised ning võõrustab täna hiljem Schalket. | Müncheni Bayern tuli Bundesligas kaotusseisust välja ja võitis | https://sport.err.ee/91900/muncheni-bayern-tuli-bundesligas-kaotusseisust-valja-ja-voitis | Saksamaa jalgpalli kõrgliigas toimus laupäeval kuus kohtumist. Valitsev meister Müncheni Bayern oli kodus 3:1 parem Ingolstadtist. |
Ründaja tuvastati kui 25-aastane linnaelanik Nicholas Glenn, kel oli kuritegelik minevik. Mehe motiivid on teadmata, kuid hüvastijätukirjas väljendas mees vihkamist politseinike vastu. Rünnak leidis aset linnajaos, kus elab peamiselt mustanahaliste kogukond.
"Ma ei tea, mis tema ideoloogia oli või mõtetes toimus. Paistab, et ta vihkas politseiametnikke," ütles politseiülem Richard Ross ajakirjanikele.
"Selge on ka see, et ta kavatses võimalikult paljudele inimestele viga teha. Me ei tea veel miks. Esialgu pole andmeid, et tegemist oleks mingit laadi äärmuslasega," jätkas Ross.
Politsei informatsiooni kohaselt lähenes Glenn tänaval seisvale politseiautole ja tulistas 18 lasku 46-aastase politseiseersandi Sylvia Youngi pihta, kelle päästis kuulivest ja teenistusrelv, mis sai kaks tabamust.
Mees põgenes seejärel ja politsei asus teda jälitama. Jooksu pealt tulistas mees baari suunas tabades turvameest jalga ja võttis pantvangi naise, keda kasutas inimkilbina. Pantvangi tulistas Glenn samuti jalga.
Seejärel tulistas Glenn 14 korda valge sõiduauto pihta, milles olnud 25-aastast naist tabas seitse kuuli ja ta suri. Autos olnud mees on kriitilises seisundis.
Politsei piiras mõrtsuka tänaval sisse ja üritas teda jalgadesse tulistada, kuid kahtlusalune sai siiski lõpuks surma.
Ühendriikides on sel aastal aset leidnud mitu vahejuhtumit, mille käigus on valged politseinikud segastel asjaoludel lasknud maha mustanahalise mehe. Politseinikud lasid 5. juulil Baton Rouge'is maha 37-aastase relvitu mustanahalise Alton Sterlingi. Strelingi ja mustanahalise Philando Castile tapmine Minnesota osariigis vallandasid USA-s rassilise politseivägivalla vastased rahutused.
Kriis süvenes pärast seda, kui mustanahaline sõjaveteran Micah Johnson lasi Dallases maha viis ja haavas veel seitset politseinikku. Johnson ütles enne surma politseile, et mustanahaliste tapmine politsei poolt on teda tõsiselt vihastanud.
Louisiana osariigis Baton Rouge'is lasti maha kolm ja haavati veel kolme politseinikku. Politseiülema kolonel Mike Edmonsoni andmetel oli tulistajaks Kansas Citys elanud 29-aastane mustanahaline mees. Politseiametnikke on rünnatud ka mitmel pool mujal riigis. | Philadelphias sai tulistamises surma kaks inimest | https://www.err.ee/574002/philadelphias-sai-tulistamises-surma-kaks-inimest | Ühendriikide politseiamet teatas laupäeval, et Philadelphias avas 25-aastane mees tule politseinike ja tsiviilisikute pihta, surma sai kaks ja haavata viis inimest. |
Algselt esimese ja teisena lõpetanud hispaanlane Oscar Husillos ja Dominikaani Vabariigi esindaja Luguelin Santos diskvalifitseeriti. Seega tõusis kolmekordseks sisekergejõustiku maailmameistriks hoopis Pavel Maslak. Hõbemedali sai neljandana lõpetanud ameeriklane michael Cherry (45,84) ja pronksi Deon Lendore (46,37).
Naiste 400 meetri jooksus võtsid kaksikvõidu ameeriklannad. Esikoht kuulus isikliku rekordi 50,55 jooksnud Courtney Okolole. Teine oli Shakima Wimbley ahaga 51.47 ja kolmanda koha võitis kodupubliku rõõmuks Eilidh Doyle ajaga 51,60. | Dramaatilises 400 meetri jooksus teenis oma kolmanda kuldmedali Maslak | https://sport.err.ee/687265/dramaatilises-400-meetri-jooksus-teenis-oma-kolmanda-kuldmedali-maslak | Birminghami sisekergejõustiku maailmameistrivõistlustel võitis meeste 400 meetri jooksu tšehh Pavel Maslak ajaga 45,47 |
172 kilomeetri pikkusel võidusõidul teenis teise koha šveitslane Reto Muller ja kolmanda koha prantslane Aurelien Paret Peintre. Mõlemad ratturid esindavad klubi Chambery Cyclisme Formation. Lauki lõpuaeg oli 3:54.27, mis teeb keskmiseks kiiruseks 44,018 km/h.
Sõidu algfaasis põgenes peagrupist 12-15 meheline jooksikute grupp, kuhu kuulus ka Lauk. "Minuga koos oli üks väga hea tiimikaaslane," ütles Lauk. "Tegime ühtlaselt tööd ja vahe peagrupiga kasvas. Ühel küljetuulelõigul lähenes meile selja tagant veel 11 meest, kes järgi oodati. Ma teadsin, et nii suure grupiga hakatakse passima ja seejärel ründama ning nii läkski. Õnneks suutsin ma jääda rahulikuks, mitte närvi minna ja teha õigeid otsuseid."
Kui esimesest grupist põgenes omakorda üheksa ratturit, oli Lauk õigel ajal õiges kohas ja liidritega kaasas. "Lõpuringidele minnes, mida oli 4 x 4,5 km, ründasid kolm meest. Väga palju tööd nende püüdmiseks jäeti minu õlgadele. Põhjuseks toodi see, et ma olen finišis liiga kiire," rääkis Lauk peale võistlust. "Õnneks nad lõpuks ikka aitasid mind veidi ja viimasel lõputõusul rünnates sain esimesed kätte. Seejärel ründas üks Chambery klubi rattur, kellele ma järgnesin. Minu taga jõudis järele tulla veel vaid üks teine Chambery rattur, seega olin viimasel kilomeetril kahe ühe klubi ratturi vastu. Kontrollisin hästi olukorda ja kõik läks hästi." | Lauk võidutses Prantsusmaa ühepäevasõidul | https://sport.err.ee/687271/lauk-voidutses-prantsusmaa-uhepaevasoidul | Prantsusmaa amatöörklubis Team Pro Immo Nicolas Roux sõitev Karl Patrick Lauk võitis Prantsusmaal amatööride tunnustatud ühepäevasõidu Circuit des 4 Cantons. |
Teise koha võitis ajaga 1.48,01 hispaanlane Saul Ordonez ja kolmanda ajaga 1.48,22 britt Elliot Giles.
Varasemalt on kahekordne Euroopa meister ja kahekordne MM-i hõbemedalist sisekergejõustiku maailmameistrivõistlustelt võitnud 2014. aastal Sopotis hõbeda ja 2010. aastal Dohas pronksi. | Legendaarne Adam Kszczot võitis oma esimese sise-MM-i kuldmedali | https://sport.err.ee/687269/legendaarne-adam-kszczot-voitis-oma-esimese-sise-mm-i-kuldmedali | Birminghami sisekergejõustiku maailmameistrivõistlustel võitis meeste 800 meetri jooksu poolakas Adam Kszczot ajaga 1.47,47. |
Bangladeshiga piirnevas Tripura osariigis, mida on pikka aega valitsenud India Kommunistlik Partei (Marksistlik), kogus BJP koos piirkondliku liitlasparteiga valimiskomisjoni andmetel 59-kohalises parlamendis 43 kohta ja saab seega üksinda osariigivalitsuse moodustada. Ülejäänud kohad läksid kommunistidele.
Kommunistid olid võitnud Tripuras pärast Kongressipartei võimult tõrjumist 1993. aastal viied järjestikused valimised.
Nagalandi osariigis jäi BJP 11 võidetud saadikukoha kolmandaks, kuid peab juba kohaliku partneriga valitsuse moodustamiseks kõnelusi, ütlesid parteijuhid.
Manipuris aga suutis BJP 59-kohalises parlamendis võita vaid kaks saadikukohta. Osariigis võidutses 21 saadikukohaga Kongressipartei.
Kolmes osariigis veebruaris peetud valimiste eel aktiivselt kampaaniat teinud Modi ütles, et erakond suutis "muutuda piirkonnas eikellestki number üheks".
Kolme osariiki on peetud pikka aega peamiste opositsioonierakondade Kongressipartei ja Vasakrinne kantsiks.
"Kirre on astunud täna ette, et juhtida Indiat arenguteel," ütles Modi pealinnas New Delhis BJP peakorteris juubeldavatele toetajatele, nimetades valimistulemusi epohhi loovateks ja lubades piirkonda põhjalikult muuta.
2014. aastal riigis võimule saanud Modi Rahvapartei on võimul India 29-st osariigist 19-s, Kongressipartei seevastu viies osariigis. Kohalikes valimistes nähakse proovikivi Kongressipartei juhile Rahul Gandhile (47), kes võttis India kauaaegse võimupartei juhtimise oma emalt Sonialt üle detsembris.
Tugev tulemus osariigivalimistel annab BJP-le hea platvormi 2019. aasta üldvalimisteks. Sel aastal peetakse valimised veel viies osariigis.
Kommunistlik Partei kaotas 2011. aastal võimu oma tähtsaimas kantsis Lääne-Bengali osariigis, kus püsiti võimul 34 aastat. | India kohalikel valimistel saatis edu peaministri parteid | https://www.err.ee/687267/india-kohalikel-valimistel-saatis-edu-peaministri-parteid | India peaministri Narendra Modi Rahvapartei (BJP) võitis laupäeval valimised kirdeosariigis, kus on viimased 25 aastat võimul olnud kommunistlik erakond, teatasid ametnikud. |
Kaubandustüli algas neljapäeval, mil Trump lubas kehtestada 25-protsendilise impordimaksu terasetoodetele, vahendas BBC.
Euroopa Liidu kaubandusliidrid on väidetavalt kaalunud omakorda 25-protsendilise tollimaksu kehtestamist umbes 3,5 miljardi dollari ulatuses impordile USA-st.
"Kui Euroopa Liit tahab suurendada oma niigi massiivseid tariife ja tõkkeid USA ettevõtetele, kes seal äri ajavad, siis me lihtsalt lisame maksu nende autodele, mis vabalt USA-sse valguvad," kirjutas Trump laupäeval Twitteris.
"Nad muudavad võimatuks meie autode (ja muude kaupade) müümise seal. Suur kaubanduse ebatasakaal!" lisas ta.
If the E.U. wants to further increase their already massive tariffs and barriers on U.S. companies doing business there, we will simply apply a Tax on their Cars which freely pour into the U.S. They make it impossible for our cars (and more) to sell there. Big trade imbalance!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 3, 2018
Teises säutsus avaldas ta pettumust 800 miljardi dollari suuruse iga-aastase kaubandusdefitsiidi üle, mis tuleneb tema sõnul rumalatest kaubanduslepetest ja -poliitikatest.
"Meie töökohad ja jõukus antakse teistele riikidele, kes on meid aastaid ära kasutanud. Nad naeravad, kui rumalad on meie liidrid olnud. Enam mitte!" lisas ta.
The United States has an $800 Billion Dollar Yearly Trade Deficit because of our “very stupid” trade deals and policies. Our jobs and wealth are being given to other countries that have taken advantage of us for years. They laugh at what fools our leaders have been. No more!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 3, 2018 | Trump ähvardas kehtestada EL-i autodele impordimaksu | https://www.err.ee/687264/trump-ahvardas-kehtestada-el-i-autodele-impordimaksu | USA president Donald Trump ähvardas kehtestada impordimaksu Euroopa Liidust sisse toodud autodele. |
Turniiri võitjad alistasid oma vastased 1/8 finaalis 13:4, 1/4 finaalis 13:7, poolfinaalis 13:8 ja finaalis 13:5.
Pühapäeval on samas kavas paarismänguturniir. | Eestlased Soomes võidukad | https://sport.err.ee/687310/eestlased-soomes-voidukad | Pasila petangihallis täna toimunud petangiturniiril Lucy Stone saavutas esikoha Eesti-Soome trio koosseisus Kaido Kopel, Veiko Proos ja Arttu Poikolainen. |
"See on täielik fantaasia. Me ei ole Türgiga sõjas, et viia läbi vangide vahetust," ütles Yiorgos Katrougalos ajakirjanikele, lisades, et sellised spioonilood pärinevad Türgi meediast.
Katrougalose sõnul ei ole kahe tahtmatult Türki sisenenud Kreeka sõduri juhtum ebatavaline, sest selliseid asju piiril juhtub.
Kreeka sõjaväe teatel kaldusid leitnandi ja seersandi auastmes sõdurid kahte riiki eraldava Evrose jõe lähedal halva ilma tõttu marsruudilt kõrvale ja sattusid Türgi territooriumile.
Türgi Edirne linnas asuv kohus esitas sõduritele süüdistused sõjalise spionaaži katses ja sisenemises keelatud sõjalisele territooriumile.
Uudisteagentuuri ANA teatel ilmuvad sõdurid Edirnes kohtu ette esmaspäeval. Ateena väidab, et neid süüdistatakse vaid ebaseaduslikus sisenemises keelatud alale.
Kreeka valitsuse pressiesindaja Dimitris Tzanakopoulos ütles reedel, et Ateena ootab kahe ohvitseri viivitamatut loovutamist.
Vahejuhtum ähvardab pingestada Ankara ja Ateena suhteid, kes on viimastel aastakümnetel NATO liikmesusest hoolimata mitmel korral sõja veerele jõudnud.
Türgi ja Kreeka laevad on viimastel nädalatel Egeuse mere saarestike vetes mitu korda kokku põrganud. Saared on Türgi-Kreeka pikaajalise piirivaidluse keskmes.
Kahe riigi suhetes on pingeallikaks ka Küprose olukord, kuid vahetum mure on kaheksa Türgi sõduri viibimine Kreekas olukorras, kus Ankara nõuab nende väljaandmist.
Kreeka võimud on keeldunud riigipöörde ööl Türgist helikopteriga naaberriiki põgenenud sõdureid välja andmast, öeldes, et neile ei saaks kodumaal osaks õiglast kohtupidamist. | Kreeka ei kavatse Türgis vahistatud sõdureid välja vahetada | https://www.err.ee/687261/kreeka-ei-kavatse-turgis-vahistatud-sodureid-valja-vahetada | Ateena ei kavatse vahetada kaht ekslikult Türki sisenenud ja seal vahi alla võetud sõdurit kaheksa Türgi sõduri vastu, kes on palunud Kreekalt asüüli, ütles Kreeka välisministeeriumi nooremminister laupäeval. |
Uibo alustas võistlust 60 m jooksus ajaga 7,20. Kaugushüppes kandus eestlase hüpe isikliku siserekordi 7.41ni ning kuulitõukes läks kirja 14.30. Avapäeva viimane ala kõrgushüpe kujunes Uibo sooloetenduseks, kus ta ületas siserekordit tähistavad 2.17 ja võttis ülekaaluka alavõidu. Kõrgushüppega tõusis Uibo kaheksandalt kohalt avapäeva lõpus kolmandaks, punkte kogunes nelja alaga 3436. Prantslane Kevin Mayer juhtis avapäeva lõpuks 3536 punktiga, kanadalane Damian Warner oli 3491 punktiga teine. Uibole järgnes sakslane Kai Kazmirek, kel oli koos 3422 punkti.
Teine päev algas Uibo jaoks järjekordse rekordiparandusega 60 m tõkkejooksus – ta sai kirja 8,19. Rekordit parandas aga ka Kazmirek (7,95) ja nii langes Uibo neljandaks. Teivashüppes ületas Uibo siserekordit tähistava 5.30 ning kaotas enne viimast ala Kazmirekile vaid 13 punktiga.
1000 meetri jooksus püsis Uibo algusest peale grupi eesotsas, lõpetas jooksu teisena ja jättis rivaal Kazmireki kaugele seljataha. Uibo ajaks oli 2.38,51, mis on samuti mehe isiklik rekord. Kazmirek lõpetas kuuendana ja jäi seega kokkuvõttes neljandaks.
Tulemused peale viimast ala:
Kevin Mayer 6348
Damian Warner 6343
Maicel Uibo 6265
Kai Kazmirek 6238
Eelco Sintnicolaas 5997
Zachery Ziemek 5941
Ruben Gado 5927
Dominik Distelberger 5908
Jan Doležal 5775
1000 m jooks: 1000 meetri jooksu lõpetas Uibo teisena Warneri selja taga, ajaga 2.38,51. Vahe sakslase Kazmirekiga oli piisav, et tõusta kokkuvõttes kolmandale kohale.
Teivashüpe: Teivashüppevõistlusel võttis Uibo algkõrguseks 4.90, mille ka esimesel katsel ületas. Uiboga pronksile konkureeriv Kai Kazmirek valis algkõrguseks 4.80, mille samuti esimesel katsel ületas.
Ka 5.00 ületas Uibo probleemideta, sama tegid ka konkurendid Ziemek ja Kazmirek.
Kõrgused 5.10 ja 5.20 ületas eestlane avakatsetega, aga sarnaselt hästi jätkas ka sakslane Kazmirek.
Teisel katsel ületas Uibo ka 5.30, püstitades sellega isikliku siserekordi. Lähikonkurent Kazmirek sama kõrgust ületada ei suutnud ning edumaa eestlase ees vähenes vaid 13 punktile.
5.40 jäi Uibol kolme katse järel ületamata.
Tulemused:
Sintnicolaas 5.30
Uibo 5.30
Kazmirek 5.20
Gado 5.10
Ziemek 5.10
Mayer 5.00
Warner 4.90
Distelberger 4.80
Doležal 4.70
Punktiseis pärast kuuendat ala:
1. Mayer 5471
2. Warner 5437
3. Kazmirek 5388
4. Uibo 5375
5. Ziemek 5193
6. Sintnicolaas 5188
7. Distelberger 5051
8. Gado 5041
9. Doležal 4988
60 m tõkkejooks: Kell 12 toimunud 60 m tõkkesprindis püstitas Maicel Uibo isikliku rekordi 8,19, teenides sellega enda jooksus kolmanda koha. Uibo varasemaks rekordiks oli 8,25. Jooksu järel edestab Uibo enda rekordigraafikut (6044 p) 138 punktiga.
Esimese jooksu võitis sakslane Kai Kazmirek ajaga 7,95, teiseks tuli Uibo ees ameeriklane Zachery Ziemek (8,14).
Teises jooksus võidutses Kanada esindaja Damian Warner ajaga 7,67 ning teise koha sai prantslane Kevin Mayer, kelle ajaks kujunes 7,83. Uibost parema tulemuse tegid ka kolmandaks jäänud hollandlane Eelco Sintnicolaas (7,97) ja austerlane Dominik Distelberger (7,98).
Tulemused:
Warner 7,67
Mayer 7,83
Kazmirek 7,95
Sintnicolaas 7,97
Distelberger 7,98
Ziemek 8,14
Uibo 8,19
Doležal 8,20
Gado 8,47
Punktiseis pärast viiendat ala:
1. Mayer 4561
2. Warner 4557
3. Kazmirek 4416
4. Uibo 4371
5. Ziemek 4252
6. Distelberger 4202
7. Sintnicolaas 4184
8. Doležal 4169
9. Gado 4100
10. Kasjanov 3378 | Võimsa jooksu teinud Uibo võitis sise-MM-ilt pronksmedali! | https://sport.err.ee/687167/voimsa-jooksu-teinud-uibo-voitis-sise-mm-ilt-pronksmedali | Maicel Uibo võitis Inglismaal Birminghamis peetaval kergejõustiku sise-MMil seitsmevõistluses Eestile pronksmedali. Uibo kogus seitsme alaga isiklikku rekordit tähistavad 6265 punkti. Kulla võitis 6348 punktiga prantslane Kevin Mayer, hõbe läks Kanadasse Damian Warnerile 6343 punktiga. |
Liverpooli väravate autoriteks olid 40. minutil Mohamed Salah ja 55. minutil Sadio Mane. Ragnar Klavan põhikoosseisu ega varumeeste hulka ei mahtunud.
29 mängust on Liverpool kogunud 60 punkti, millega ta asub tabelis Manchester City (75 punkti) järel teisel kohal. Kolmandal tabelireal paikneb Manchester United.
Liverpooli järgmine mäng on teisipäeval, kui toimub Meistrite liiga kaheksandikfinaali korduskohtumine Porto vastu, keda avamängus võideti 5:0. | Liverpool alistas Newcastle'i ja tõusis teiseks | https://sport.err.ee/687253/liverpool-alistas-newcastle-i-ja-tousis-teiseks | Inglise kõrgliigas alistas koduväljakul mänginud Liverpool Newcastle Unitedi 2:0 ja tõusis selle võiduga tabelis teisele reale. |
Mängu ainsa punkti lõi Tallinna Kalevi väravasse 22. minutil Kaspar Paur.
Viimati kohtusid meeskonnad omavahel 2015. aastal üleminekumängudes. Viimase kümne omavahelise mängu statistika ütleb, et Tammeka on võitnud kuuel, Tallinna Kalev kolmel korral ja viiki on mängitud ühel korral. | Premium liigat alustas võidukalt ka Tammeka | https://sport.err.ee/687248/premium-liigat-alustas-voidukalt-ka-tammeka | Külmade ilmade tõttu sisetingimustes avapaugu saanud jalgpalli Eesti meistriliiga avapäeva viimase mängu võitis Tartu Tammeka 1:0 Tallinna Kalevi ees. |
Kehral oli selge siht silme ees – laupäevased vastased tuli alistada vähemalt viie väravaga. Ehkki kohtumise avavärava viskas Tomas Bernatavičius, siis said võõrustajad mängu kiirelt käima ja juba 11. minutiks oli sees vajalik vahe kui juhiti 9:2. Leedulased võitlesid hästi ning poolajavileks juhtis Kehra 16:10.
"Tegime kaitses üldiselt ikka väga hea mängu," tunnistas Kehra peatreener Kaupo Liiva. "Kohe algusest peale hakkas suurepäraselt toimima väravavahi ja kaitse koostöö ning Mikola Naum seisis üldse väravasuul hästi. Mehed pidasid kokkulepitust kinni ja nii juba mitmendat mängu järjest, loodame, et selline ühtne hingamine jätkub."
Teine pooltund algas väravatevaeselt, aga seisul 18:12 tegid kehralased 5:0 vahespurdi ning mängu saatus oli otsustatud. Parimal juhul tosina väravaga juhtinud Kehra võitis kohtumise 29:19. David Mamporia ja Indrek Normak viskasid võitjate parematena viis väravat, Abdel Djalil Machou lisas neli. Vastaste ridades oli parim Bernatavičius kaheksa tabamusega.
"Rünnakul tegutsesime ka hästi, kuigi seal jooksis kohati mõte kinni, ent heade vahetustega saime jälle liikuma," selgitas Liiva. "Ühel kriitilisel hetkel tõin sisse ka põlvevigastusega kimpus oleva Uku-Tanel Laastu, kes mängu uuesti käima tõmbas. Negatiivse poole pealt tegi Kaspar Lees jälle liiga säärelihasele, loodetavasti ei kujune paus pikaks."
A-alagrupi tabeliseis on nüüd järgmine: Cocks 18, Klaipeda Dragunas ja Dobele Tenax kümme, Kehra ja Šviesa seitse ning Viljandi HC kuus punkti. Kehralased peavad vähem kui 24 tundi ootama, et olla kindlad veerandfinaalikohas. Peab tõdema, et tiitlikaitsja Cocks on Balti liigas võitnud juba 35 mängu järjest ehk Šviesa võit või isegi viik pühapäeval oleks suurüllatus. | Kehra sai Balti liigas vajaliku võidu ja peab nüüd ootama | https://sport.err.ee/687246/kehra-sai-balti-liigas-vajaliku-voidu-ja-peab-nuud-ootama | Käsipalli Balti liiga põhiturniiri eelviimane kohtumine peeti Kehras, kus kohalik HC Kehra/Horizon Pulp&Paper alistas Vilniuse VHC Šviesa 29:19 (16:10) ning kerkis A-alagrupis edasiviivale neljandale kohale. Leedu klubi mängib homme Riihimäel kohaliku Cocksiga ja vajab vähemalt punkti, et kehralastest uuesti mööduda. |
Anonüümsust palunud ametnikud ütlesid laupäeval, et kokkupõrked leidsid aset mässuliste käes olevast pealinnast umbes 50 kilomeetrit kirdes ja viimase 24 tunni jooksul on sõjategevuses vigastada saanud veel kümneid inimesi.
Meditsiiniametnike sõnul nõudis sõjategevus Jeemeni läänerannikul veel 25 võitleja elu.
Iraani toetusega huthid hõivasid Sanaa 2014. aasta septembris ja vallutasid seejärel suure osa riigi põhja- ja keskosast. 2015. aasta märtsis sekkus Jeemeni presidendi Abedrabbo Mansour Hadi valitsuse toetuseks konflikti Saudi Araabia juhitav sõjaline koalitsioon.
ÜRO hinnangul on koalitsiooni õhurünnakud, selle kehtestatud blokaad ja sõja venimajäämine tekitanud Araabia poolsaare riigis maailma suurima humanitaarkatastroofi. | Allikad: Jeemeni pealinna lähistel hukkus sõjategevuses 55 võitlejat | https://www.err.ee/687244/allikad-jeemeni-pealinna-lahistel-hukkus-sojategevuses-55-voitlejat | Jeemeni pealinna Sanaa läheduses on šiiamässuliste huthide ja valitsusmeelsete vägede sõjategevuses hukkunud mõlemal poolel kokku 55 võitlejat, teatasid meditsiiniametnikud. |
Teise koha võitis kahekordne suvise MM-i võitja David Storl tulemusega 21.44 ja kolmandaks jäi sama sooritusega Tomaš Stanek. Storlile andis kirkama medali seeria paremuselt teine katse 21.18, mis oli kuus sentrimeetrit kaugemal kui Stanekil. 21 meetri joone alistas koguni seitse meest.
Walsh võitis kuulitõukevõistluse ka 2016. aastal Portlandi sisekergejõustiku MM-il tulemusega 21,78. Sama aasta Rio olümpiamängudel pidi ta tunnistama ameeriklaste Ryan Crouseri ja Joe Kovacsi paremust. | Meeste kuulitõukes uuendati sise-MM-i rekordit | https://sport.err.ee/687236/meeste-kuulitoukes-uuendati-sise-mm-i-rekordit | Birminghami sisekergejõustiku maailmameistrivõistlustel võitis meeste kuulitõukevõistluse isikliku tippmargi 22.31 tõuganud uusmeremaalane Tomas Walsh. Tulemus on ka uueks sise-MM-i rekordiks. |
Hhäirekeskus sai kell 18.51 teate, et Tallinnas Veerenni ülesõidu läheduses jäi naine rongi alla. Naine hukkus.
Esialgu ei ole teada, mis põhjusel naine rongilt löögi sai.
Politseinikud selgitavad välja juhtunu täpsemad asjaolud.
Rongiliikluses tekib hilinemisi. Operatiivset infot saab Elroni kodulehelt või telefonil 616 0245. | Tallinnas hukkus rongi alla jäänud naine | https://www.err.ee/687240/tallinnas-hukkus-rongi-alla-jaanud-naine | Laupäeva õhtul hukkus Tallinnas rongi alla jäänud naine. Õnnetuse tõttu on rongiliikluses hilinemisi. |
Liverpooli keskkaitses mängivad Newcastle'i vastu hollandlane Virgil van Dijk ja horvaat Dejan Lovren, varumees on kamerunlane Joel Matip.
Liverpool asub tabelis hetkel 57 punktiga neljandal ja Newcastle 16 kohal. Tänase võidu korral võib Liverpool tõusta teisele positsioonile Manchester Unitedi ette, kellel on 59 punkti.
Teised tulemused:
Burnley - Everton 2:1
Southampton - Stoke 0:0
Leicester - Bournemouth 1:1
Swansea - West Ham 4:1
Tottenham - Huddersfield 2:0
Watford - West Bromwich 1:0 | Klavan jäi taas Liverpooli koosseisust välja | https://sport.err.ee/687239/klavan-jai-taas-liverpooli-koosseisust-valja | Ragnar Klavan jäi mängust Newcastle'i vastu kõrvale. Viimati mängis Klavan Prmier Leagues Liverpooli eest 14. jaanuaril. |
Ülikoolide rektorid ütlesid reedel ERR-ile, et nõustuvad Tallinna Ülikooli õppeprorektori Priit Reiska hinnanguga, et tasuta kõrgharidus on oma elu ära elanud.
Üliõpilaskondade liit meenutas, et kõrghariduse probleemid on praegu samasugused nagu kümme aastat tagasi, mil ülikoolides olid nii riikliku koolitustellimuse ehk tasuta õppekohad kui ka tasulised õppekohad.
"Kõrgkoolide võrk oli killustunud ja ebaühtlane, eksisteeris põhjendamatut erialade dubleerimist ja tarbetut riigisisest konkurentsi kõrgkoolide vahel, mis tingis kõrgkoolidele antava raha ebatõhusa kasutamise," selgitas liit.
"Hetkel pole olukord oluliselt parem, kuna töö on veel pooleli seoses laialdase konsolideerumisega õppe- ja teadustöö kvaliteedi parendamise, ülikoolide majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamise ning ressursi kasutamise optimeerimise eesmärgil. Jätkuvalt õpetatakse ülikoolides erialasid, mida ei ole kokku lepitud tulemuslepingutega ning see on üks peamistest põhjustest, miks haridus- ja teadusministeerium ei ole olnud valmis kõrgkoolidele õppe läbiviimiseks rohkem raha andma," lisas liit.
Üliõpilaste hinnangul õppemaksude kehtestamine probleemi ei lahenda. Samas tuleks nende sõnul oluliselt suurendada riigi panust.
"Hetkel on kõrghariduse rahastus ebapiisav. Haridussilma andmetel moodustavad valitsussektori kulutused kõrgharidusele SKT-st järjest väiksema osa, kahanedes 2012. aasta 1,44 protsendi tasemelt 2015. aastaks 1,13 protsendi tasemele. Eesti Üliõpilaskondade Liit teeb ettepaneku suurendada juba käesoleval kevadel toimuvate riigieelarve läbirääkimiste raames kõrgharidusele suunatud rahastust," kommenteeris liit.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu vastulause rektoritele täismahus:
Tasuline kõrgharidus ei ole lahendus
Kuigi näiliselt paistab olevat lihtne kehtiv kõrghariduskorraldus uuega asendada, tuleb teemasse rohkem süveneda ning seda põhjalikumalt vaadelda. Meenutame hetkeks viimast 10 aastat kõrgharidusmaastikul.
2007. aastal, mil oli veel nii riikliku koolitustellimuse (tasuta õppekohad) kui ka selle kõrval tasuliste õppekohtadega kõrghariduse periood, esinesid sarnased probleemid praegusega: kõrgkoolide võrk oli killustunud ja ebaühtlane, eksisteeris põhjendamatut erialade dubleerimist ja tarbetut riigisisest konkurentsi kõrgkoolide vahel, mis tingis kõrgkoolidele antava raha ebatõhusa kasutamise. Hetkel pole olukord oluliselt parem, kuna töö on veel pooleli seoses laialdase konsolideerumisega õppe- ja teadustöö kvaliteedi parendamise, ülikoolide majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamise ning ressursi kasutamise optimeerimise eesmärgil. Jätkuvalt õpetatakse ülikoolides erialasid, mida ei ole kokku lepitud tulemuslepingutega ning see on üks peamistest põhjustest, miks Haridus- ja Teadusministeerium ei ole olnud valmis kõrgkoolidele õppe läbiviimiseks rohkem raha andma. Üliõpilastele õppemaksude kehtestamine seda probleemi ei lahenda, küll aga on vaja senisest oluliselt suurendada riigipoolset panust. Hetkel on kõrghariduse rahastus ebapiisav. Haridussilma andmetel moodustavad valitsussektori kulutused kõrgharidusele SKP-st järjest väiksema osa, kahanedes 2012. aasta 1,44 protsendi tasemelt 2015. aastaks 1,13 protsendi tasemele. Eesti Üliõpilaskondade Liit teeb ettepaneku suurendada juba käesoleval kevadel toimuvate riigieelarve läbirääkimiste raames kõrgharidusele suunatud rahastust.
Konsolideerimine ehk ressursside koondamine, seda nii haridusasutuste, aga kasvõi parimate õppejõudude ja õppevahendite ühendamise või ühiskasutamise näol annab võimaluse maksta pädevatele ja tipptasemel õppejõududele väärikat palka, kasutada parimaid õppevahendeid, soodustada õppeasutuste vahelist koostööd ehk üleüldiselt tõsta hariduse kvaliteeti. Selle juures on oluline, et ressursi koondumisel tagataks kõrgkoolide võimekus Eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise jaoks mõtestada erinevatel elualadel. Siinkohal ei saa lootma jääda kõrgharidusasutuste enda initsiatiivile ühinemisprotsess läbi viia, vaid see vajab riigipoolseid suuniseid ja laiemaid ühiskondlikke kokkuleppeid. Akadeemilise vabaduse sildi all ei saa ega tohi meie väheseid ressursse ebamõistliku riigisisese konkurentsi peale kulutada. Kõik meie ressursid tuleb rakendada otsustavalt õppekvaliteedi tõstmise vankri ette, et meie kõrgharidussüsteem tervikuna oleks maailmas konkurentsivõimeline.
Raha puudus on muutmas küsitavaks ka kvaliteetse eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse. Kvaliteet nõuab investeeringuid, kuid tõeline väärtus saavutatakse ressursside oskuslikumal rakendamisel. Täna tuleb kvaliteetsema kõrghariduse saavutamiseks kriitilise pilguga otsa vaadata Eesti kõrgharidusvõrgustikule, aga samuti riigi enda prioriteetidele. Küsimus taandub lõpuks sellele, mida peame oluliseks, mis on meie jaoks prioriteetne. Kas Eesti vajab kõrgetasemelist eestikeelset õpet ning teadust säilitamaks oma keel ja kultuur üha rahvusvahelistuvas maailmas? Kas meie jaoks on väärtus, et Eesti noored saavad tasuta üldhariduse järgselt omandada tipptasemel ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgharidus oma koduriigis? Või asume konkureerima ainult teiste riikidega õppes ja teaduses, kuhu suunas me nii tasuliste õppekohtade kui ka inglise keelsete õppekavade mahu suurendamisel paratamatult liigume? Ingliskeelsete õppekavade arv üha kasvab, kuna need võimaldavad luua tasulisi õppekohti ja selle läbi täita kõrgkooli eelarvet. See kõik aga on toimunud paraku ka eestikeelsete õppekavade arvelt. See viib olukorrani, kus on vajalik üle minna ingliskeelsele õppele ja teadusele, mis omakorda seab ohtu põhiseaduses määratletud eesmärgi täitmise: tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Kuidas nüüd oligi - talendid riigist välja või koju?
Olukorras, kus kõrghariduse omandamine Eestis muutub tasuliseks, on võimalik stsenaarium, kus niigi hoogustunud välismaale õppima asumine muutub noorte seas veelgi populaarsemaks. Eesti kõrgkoolid kaotaksid sel juhul kõige olulisema konkurentsieelise välismaa kõrgkoolide ees, milleks on eestikeelne tasuta kõrgharidus. Noored, kel keeled suus, liiguvad mujale, kus kõrgharidus on tasuta ja eeldused parema elujärje saavutamiseks kõrgema sissetuleku näol olemas.
Samuti võib tasuline kõrgharidus olla oluliseks pärssijaks elukestva õppe laiapinnalisel realiseerumisel. Täiskasvanud õppurid, kes soovivad end täiendada töötamise kõrvalt, ei pruugi saada seda majanduslikel põhjustel endale lubada, eriti praeguste väheste stipendiumite ja kesise õppetoetuste ning õppelaenusüsteemi valguses. Õppemaks suurendab sotsiaalset ebavõrdsust takistades kõigile võimekatele võrdset ligipääsu kõrgharidusele ning raskendab seeläbi kõrghariduse eesmärkide täitmist. Kõrgharidusse ei ole õige tuua lisaraha üliõpilaste majandusliku koormuse suurendamise arvelt. Kui Eesti eesmärk on suurendada elanike hariduslikku kvalifikatsiooni ja tõsta nende võimalusi iseseisvalt hakkamasaamiseks, siis tasuta kõrgharidus on selle üks eeldusi.
Laisad üliõpilased
Üliõpilaste "laiskus" tähendab tegelikkuses nende üleväsimust. Me ootame üliõpilastelt täiskohaga õppimist, ent ebapiisava sotsiaalsete garantiide (toetuste ja stipendiumite süsteemi) tõttu soosime ka seda, et üliõpilane õppetöö kõrvalt ka (pahatihti täiskoormusel) töötaks. “Laisad” üliõpilased maksavad juba ka täna nn trahvirahade näol. Hiljutise Praxise uuringu järgi ilmneb, et 66 protsenti üliõpilastest töötab, neist omakorda 77 protsenti tõi peamise põhjusena välja vajaduse töötada elamiskulude katteks. 69 protsenti töötavatest üliõpilastest nimetas teise peamise põhjusena töötamist kogemuse saamise nimel. Üle poole töötavatest üliõpilastest töötavad täiskoormusel. Mitte, et töötamine, veel enam erialasel ametikohal töötamine, oleks Eesti Üliõpilaskondade Liidu silmis negatiivne aspekt. Kuid üliõpilast ei tohi pidada üliinimeseks.
Me ei saa eeldada, et üliõpilane on rakkes veidi utreeritult 80 tundi nädalas ning suudab kaasa lüüa ka õppetöö välistes tegevustes. Ta peab paratamatult valima, kas keskendub eelkõige töötamisele või õpingutele. Mõlemasse võrdväärselt panustada ei ole võimalik. Seda olulisem on signaal, mida riik õppurile saadab. Kas riik pakub tasuta õpet koos piisavate sotsiaalsete garantiidega ja paindlikkusega õppetöös, mis võimaldab ühildada nii pereelu, õpingud kui ka töötamise (ja seeläbi toetab elukestva õppe rakendumist) või jätab kogu koorma õppuri kanda? Küsimus on prioriteetides ja tegelikult ka väärtustest. Kas Eesti riigi ja laiemalt ühiskonna jaoks on tasuta eestikeelne kõrgharidus väärtus või mitte? Kui on, siis see on meie kõigi ühine ülesanne leida selleks piisavad ressursid. | Üliõpilaste sõnul pole tasuline kõrgharidus lahendus | https://www.err.ee/687237/uliopilaste-sonul-pole-tasuline-korgharidus-lahendus | Eesti Üliõpilaskondade Liit kommenteeris rektorite sõnavõttu tasuta kõrghariduse kohta, öeldes, et tasuline kõrgharidus ei ole lahendus ning teemasse tuleb rohkem süveneda. |
Raido Ränkel suusatas 42 kilomeetrit ajaga 1:55.48. Samuti taliolümpial osalenud Marko Kilp (Team Haanja) lõpetas teisena ajaga 1:57.02. Kolmanda koha sai Martti Himma (Sparta Spordiselts) 1:57.41, vahendab portaal Jooksja.ee.
Naistest võttis võidu üldarvestuses 15. kohal finišisse jõudnud Tatjana Mannima ajaga 2:08.27. "Nautisin rajal sõitu, alguses võtsin rahulikult, kuskil kümne kilomeetri peal hakkasin sõitma kiiremini. Peale olümpiat tunnen veel väsimust, aga muidu mõnus ilm ja rada. Hea korraldamine," ütles Mannima.
Teine koht kuulus Anette Veerpalule (Sparta Spordiselts) ajaga 2:17.08 ja kolmas koht Triin Ojastele (team Horeca Service) tulemusega 2:17.57. "Algul suusatasin Tatjanaga natuke aega, aga edasi ühe meeste pundiga. Seal läks ikkagi raskeks ja enamus ajast sõitsin üksinda," tunnistas Veerpalu. "Kerge ei olnudki üldse, see olümpia ajal põetud pikk haigus ja sellest taastumine võttis palju aega. Vorm on praegu hea, aga peale 22 km läks kõige raskemaks," lisas ta.
Estoloppeti viimane osavõistlus 33. Viru maraton toimub järgmisel laupäeval 10. märtsil. | Haanja suusamaratoni võitsid Ränkel ja Mannima | https://sport.err.ee/687229/haanja-suusamaratoni-voitsid-rankel-ja-mannima | Estoloppeti sarja viienda etapina peetud klassikalise sõidustiiliga 43. Haanja suusamaratoni võitsid olümpialased Raido Ränkel ja Tatjana Mannima. |
Soul teatas pühapäeval samal ajal, kui Pyeongchangis käis taliolümpiamängude lõputseremoonia, et Lõuna-Koreas viibinud Põhja-Korea delegatsioon teavitas naaberriiki nõusolekust pidada USA-ga kõnelusi.
Valge Maja teatas seejärel, et et kavatseb välja selgitada, kas Pyongyang suhtub kõnelustesse tõsiselt, ja et USA nõuab stalinistlikult riigilt läbirääkimiste eeltingimusena endiselt sammude astumist tuuma- ja raketiprogrammist loobumise suunas.
Põhja-Korea välisministeeriumi pressiesindaja ütles laupäeval, et riik ei aktsepteeri eeltingimuste seadmist kõnelustele ja ei kavatse tuuma- ja raketiprogrammidest loobuda.
"Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV-Põhja-Korea) ja USA läbirääkimiste kümnendite pikkuses ajaloos ei ole olnud ühtegi juhtumit, kui me istume Ühendriikidega maha mingitel tingimustel ja nii on see ka tulevikus," vahendas Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur KCNA välisametkonna pressiesindaja sõnu.
"Suhtumine, mida USA näitas pärast seda, kui me selgitasime kavatsust KRDV-USA dialoogiks, paneb meid mõtlema, et Ühendriigid ei ole dialoogi jätkamisest huvitatud," sõnas ta.
Põhja-Korea välisministeeriumi ametniku sõnul on dialoog "KRDV järjekindel ja põhimõtteline positsioon probleemide lahendamiseks diplomaatilisel ja rahumeelsel teel läbi dialoogi ja läbirääkimiste, kuid riik ei anu dialoogi ega põikle kõrvale USA väidetud sõjalisest valikuvariandist".
Ta ütles, et dialoog, mida Pyongyang soovib, on suunatud mõlemale poolele muret valmistavate küsimuste arutamisele ja lahendamisele võrdsetel alustel.
Põhja-Korea on pikka aega avaldanud soovi pidada Washingtoni eeltingimusteta läbirääkimisi, kuid USA nõuab, et Pyongyang astuks enne samme tuumadesarmeerimise suunas.
USA on kuulutanud, et maksimaalse surve kampaania Põhja-Korea vastu kestab seni, kuni riik nõustub Korea poolsaare tuumavabaks muutmisega.
Ühendriikide ametnikud kardavad ka, et Põhja-Korea dialoogipakkumine võib olla katse lüüa Lõuna-Korea ja USA vahele kiil.
Soul teatas paar päeva tagasi, et saadab Põhja-Koreasse erisaadiku ning Lõuna-Korea president Moon Jae-in kutsus paar päeva varem USA-d langetama kõneluste lävendit Põhja-Koreaga.
Moon püüdis kasutada taliolümpiamänge dialoogi käivitamiseks Washingtoni ja Pyongyangi vahel, Põhja-Korea aga propagandaareenina maailmale režiimi inimliku pale näitamiseks ning isolatsiooni vähendamiseks, kuhu riik on üha provokatiivsemate raketikatsetuste ja kuuenda tuumakatsetuse tõttu sattunud.
Põhja-Korea osalemine taliolümpiamängudel tõi kaasa ajutise sula suhetes lõunanaabriga. Pyongyang saatis mängudele 500-liikmelise delegatsiooni, mille koosseisus oli 22 sportlast.
Analüütikute hinnangul püüab Põhja-Korea kaheosalise lähenemisega normaliseerida oma staatust de facto tuumariigina, võib püüda nõrgestada enda vastast sanktsioonirežiimi ja lüüa kiilu USA ja Lõuna-Korea vahele.
Ühendriigid, mis on korduvalt kutsunud Lõuna-Koread mitte laskma end põhjanaabri sarmirünnakust pimestada, on kinnitanud, et Washingtoni ja Souli positsioonide vahel Pyongyangi suhtes ei ole erinevusi. | Põhja-Korea lükkas tagasi USA eeltingimused kõnelustele | https://www.err.ee/687201/pohja-korea-lukkas-tagasi-usa-eeltingimused-konelustele | Põhja-Korea teatas laupäeval, et soovib läbirääkimisi Ühendriikidega, kuid lükkab tagasi Washingtoni eeltingimused ja nõudmise, et riik peab esmalt näitama tahet oma tuumaprogrammist loobuda. |
Meeste sõidu finaalis edestas kvalifikatsioonis kolmandat aega näidanud Pellegrino venelast Gleb Retivõhhi (+0,77) ja eelsõidu parimat meest Johannes Hösflot Kläbot (+0,90). Eestlased kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. 1,6 km pikkusel rajal näitas 38. aega Kristjan Koll, keda jäi edasipääsust lahutama vähem kui sekund. Henri Roos lõpetas 53. kohal.
MK-sarja üldarvestuses on esikohal 1172 punktiga Kläbo, talle järgnevad šveitslane Dario Cologna 952 ja norralane Martin Johnsrud Sundby 935 punktiga. Eestlastest on MK-sarja üldarvestuses 60 punktiga 63. kohal Karel Tammjärv, 24 punktiga 93. kohal Marko Kilp ja 16 punktiga 107. kohal Raido Ränkel.
Naiste poodiumi madalamatele astmetele tulid rootslannad Stina Nilsson ja Hanna Falk, kes kaotasid Fallale vastavalt 0,36 ja 0,78 sekundiga. Eestlannad kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Mariel Merlii Pulles sai kirja 64. ja Laura Alba 66. koha.
MK-sarja üldliider on 1351 punktiga Heidi Weng, teisel kohal on 1159 punktiga Ingvild Flugstad Östberg ja kolmandal ameeriklanna Jessica Diggins 967 punktiga. | Murdmaasuusatamise Lahti MK-etapil võidutsesid Pellegrino ja Falla | https://sport.err.ee/687225/murdmaasuusatamise-lahti-mk-etapil-voidutsesid-pellegrino-ja-falla | Murdmaasuusatamise MK-etapil Lahtis võidutsesid vabatehnikasprindis itaallane Federico Pellegrino ja norralanna Maiken Caspersen Falla. Eestlased kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. |
Vejle ja Thisted on tänavu Taani esiliigat domineerinud ning hooaja teist poolt alustati omavahelise mänguga. Ei Kaimar Saagi endine tööandja ega Thisted ei suutnud oma paremust maksma panna ning nii lepiti väravateta viigiga. Anier sekkus mängu 86. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
20. vooru järel on Vejlel kirjas 39 punkti ning Thistedil 36. Otse tõuseb kõrgliigasse esimene koht, teine ja kolmas peavad üleminekumänge.
Laupäeval pidas oma viimase hooajaeelse kontrollmängu samas liigas palliv Karl Mööli koduklubi HB Köge, kellel muidu täna liigamäng olema pidanuks, kuid see kehva ilma tõttu edasi lükati. Tugevuselt kolmandas liigas mängivast Holbaekist saadi jagu 5:1 ning Mööl alustas kohtumist algkoosseisus. | Üle viie aasta Taanis mängiv Anier teenis avamängus viigi | https://sport.err.ee/687216/ule-viie-aasta-taanis-mangiv-anier-teenis-avamangus-viigi | Hannes Anier teine tulemine Taanis sai alguse reede õhtul, kui tema koduklubi Thisted võõrsil Vejlega 0:0 viiki mängis. |
118 pealtvaataja ees toimunud mängus lõi Tallinna FCI Levadia ainsa värava esimese poolaja kolmandal üleminutil Dmitri Kruglov. Paide Linnameeskond viigistas seisu 86. minutil kui väravat sahistas Sander Sinilaid.
Viimaste aastate jooksul on see esimene kord kui Tallinna FCI Levadia ja Paide Linnameeskond viiki mängivad. Eelneva kümne kohtumise jooksul on Tallinna FCI Levadia löönud 48 väravat Paide Linnameeskonna viie vastu.
Õhtul kell 19.00 mängivad veel Tallinna Kalev ja Tartu Tammeka. | Paide mängis Premium liigas FCI Levadiaga viiki | https://sport.err.ee/687212/paide-mangis-premium-liigas-fci-levadiaga-viiki | Täna avapaugu saanud jalgpalli Premium liigas mängisid Tallinna FCI Levadia ja Paide Linnameeskonda viiki 1:1. |
USA eriprokurör Robert Mueller esitas veebruaris 13 Vene kodanikule ja kolmele ettevõttele süüdistuse seoses 2016. aasta USA presidendivalimistesse sekkumisega. Muelleri sõnul oli tegemist osaga vandenõust Donald Trumpi toetuseks ja Hillary Clintoni halvustamiseks, vahendas Reuters.
"Ma pean enne nägema, mida nad on teinud. Andke meile materjale, andke meile informatsiooni," kommenteeris Putin reede hilisõhtul telekanalis NBC eetrisse läinud intervjuus.
Ajakirjanik Megyn Kelly küsis Putinilt, kas Moskva astub samme Muelleri uurimises süüdistuse saanud inimeste suhtes.
"Me ei saa sellele reageerida, kui nad ei riku Venemaa seaduseid," vastas Putin.
Ta ütles, et USA võimud peaksid saatma Venemaa peaprokurörile ametliku päringu. "See peab käima läbi ametlike kanalite, mitte läbi ajakirjanduse või lõugamise ja karjumise USA kongressis," ütles president. | Putin tahab USA-lt valimistesse sekkumise kohta tõendeid | https://www.err.ee/687207/putin-tahab-usa-lt-valimistesse-sekkumise-kohta-toendeid | Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Washington peaks saatma talle kindlaid tõendeid selle kohta, et Venemaa kodanikud sekkusid USA valimistesse. |
Endreksonile vaid 0,6 sekundiga kaotanud Allar Raja teenis teise koha ja kolmandaks tuli Kaur Kuslap ajaga 5.57,8. Naiste seas hõivasid poodiumi madalamad astmed Liisu Mitt (7.05,5) ja Järolyn Mäesaar (7.06,1).
Teiste vanuseklasside võitjad:
Mkk Mikhail Kushteyn 6.23,2
Nkk Eve Sankovski 7.46,9
PA Kristjan Lindsalu 6.18,0
TA Grete Alttoa 7.12,3
PB Leo Muiste 6.19,7
TB Kelli Järvoja 7.40,0
PC (1000 m) Daniel Ani 3.32,8
TC (1000 m) Uljana Safonova 3.35,9
M30+ Elar Jaakson 6.25,7
N30+ Piret Anette Inglis 7.44,5
M40+ Aivar Jürgenson 6.27,4
N40+ Tiina Kapten 7.12,5
M50+ Ants Einsalu 6.33,4
N50+ Tatjana Jaanson 7.34,6
M60+ Ennu Aoveer 7.54,6
ParaM Ergo Mets 7.06,6
ParaN Birgit Näppi 8.43,7 | Sisesõudmise Eesti meistrid on Luik ja Endrekson | https://sport.err.ee/687205/sisesoudmise-eesti-meistrid-on-luik-ja-endrekson | Laupäeval toimusid Väike-Maarja spordihoones Eesti meistrivõistlused sisesõudmises 2000m distantsil. Meeste klassis võitis Tõnu Endrekson ajaga 5.51,4 ja naiste klassis Elo Luik tulemusega 7.01,7. |
Neidude konkurentsis kujunes turniirivõit Eesti siseasjaks, sest finaalis olid vastamisi Lissi Kubre ja Katriin Saar. Varem olid mõlemad jõudnud ITF turniiril finaali kolmel korral, Kubre oli saanud ühe ja Saar kaks turniirivõitu. Omavahel kohtusid nad ITF turniiril mullu suvel Wilson Pajulahti Cup poolfinaalis ja siis jäi peale Saar 6:2, 6:3. Eesti võistlustel võitis Saar Kubret novembris Alexela Mastersi finaalis 1:6, 7:6(5), 6:3 ja Kubre Saart oktoobris Eesti GP finaalis 6:7, 7:5, 6:4. Ka täna kujunes tüdrukute kohtumine kolmesetiliseks, Saar võitis 6:3, 1:6, 6:0.
Teel finaali alistas Kubre avaringis soomlanna Emma Eerola 7:6(1), 6:3, teises ringis venelanna Elizaveta Kuznetsova 6:4, 6:4, veerandfinaalis valgevenelanna Aleksandra Efremova 1:6, 7:5, 6:2 ja poolfinaalis britt Kylie Bilchevi 3:6, 6:3, 6:0. Saar võitis esimeses ringis venelanna Sofiia Likhacheva 6:4, 6:2, seejärel alistusid valgevenelanna Lizaveta Artsiomenka 6:0, 6:1 ja lätlanna Margarita Ignatjeva 6:2, 6:2. Poolfinaalis sai Saar lätlanna Stefanija Polischukilt loobumisvõidu.
Paarismängus said Anet Angelika Koskel ja üksikmängus veerandfinaali jõudnud Helena Narmont turniirivõidu. Avaringis alistasid nad napilt Valgevene-Läti paari Lizaveta Artsiomenka - Laura Slisane 6:4, 5:7, 10:3. Veerandfinaalis võitsid nad teise paigutusega Leedu paari Iveta Daujotaite - Fausta Zykute 6:2, 6:4, poolfinaalis Venemaa paari Polina Bezklubnaia - Elizaveta Kuznetsova 6:1, 6:3 ja finaalis Läti paari Margarita Ignatjeva - Marija Semenistaja 6:3, 6:4.
Noormeestest jõudis Johannes Seeman finaali, kus vastaseks oli reedel paarismängus alistatud Leonardo Malgaroli. Itaallane sai revanši ja võitis 6:3, 6:1.
Seeman alistas avaringis rootslase Michael Minasyani 6:1, 4:6, 7:6(4). Ka teises ja kolmandas ringis kujunesid mängud kolmesetilisteks: teises ringis sai Seeman jagu soomlasest Isac Lindenist 4:6, 6:0, 6:1 ja veerandfinaalis itaallasest Samuel Vincent Ruggerist 2:6, 6:4, 6:1. Poolfinaalis võitis Seeman poolakat Maks Kasnikowskit 6:4, 6:4.
Alexander Georg Mändma jõudis veerandfinaali, kus pidi tunnistama hilisema võitja Malgaroli 6:4, 6:3 paremust.
Paarismängus sai Seeman koos soomlase Roni Rikkoneniga turniirivõidu, mis on Seemanile paarismängus teine turniirivõit. Avaringis said nad jagu Leedu-Hollandi paarist Matas Bruzas - Ids Waterbolk 6:3, 6:3. Tasavägises veerandfinaalis võitsid nad 6:4, 6:7(7), 10:4 Eesti paari Mark Lajal - Mändma. Poolfinaalis alistus Vene-Ukraina paar Petr Bar Birykov - Alexander Grekul 6:3, 7:6(4) ja finaalis Itaalia paar Leonardo Malgaroli - Samuel Vincent Ruggeri 6:3, 7:5. | Katriin Saar teenis Tartus kolmanda ITF turniirivõidu | https://sport.err.ee/687203/katriin-saar-teenis-tartus-kolmanda-itf-turniirivoidu | Tartus Veeriku spordikeskuses toimus ITF Juniors 5. kategooria turniir, kus Katriin Saar teenis karjääri kolmanda turniirivõidu. Paarismängus võitsid Helena Narmont ja Anet Angelika Koskel ning Johannes Seeman ja soomlane Roni Rikkonen. Lisaks üksikmängus Seemanile ja Lissi Kubrele finaalikoht. |
21-aastane venelane läbis mõlemad tiirud puhaste paberitega ning lõpetas raskel rajal peetud võistluse ajaga 25.01,8. Tomšin edestas hõbeda saanud ja korra lamadestiirus eksinud prantslast Martin Perrillat Bottoneti 20,5 sekundiga. Pronksmedali võitis norrakas Sverre Dahlen Aspenes (+29,4; 0+2).
"Täna oli märksa lihtsam lasta kui individuaalvõistlusel, sest tuult polnud," rääkis teisipäeval tiimivõistlusel samuti kuldmedali võitnud Tomšin. "Täna oli minu päev, mul oli õnne. Nüüd pean aga puhkama, sest homme stardivad jälitussõidus minu järel väga tugevad sportlased," lisas noormees.
Neljast eestlasest pääses ainsana homsele võistlusele Jürgen Koll, saades 53. koha (+3.19,2; 1+0). Marten Aolaid lõpetas 72. (+5.18,3; 2+2) ja Jüri Uha 77. positsioonil (+5.56,0; 3+1). Vaid 16-aastane Joosep Perv sai 79. koha (+6.24,2; 2+2).
Noorte ja juunioride laskesuusatamise MM kulmineerub homme. Viimase võistlusena peetakse meesjuunioride jälitussõit. Start antakse kell 15.20. | Otepää MM-i meesjuunioride sprindivõistlusel triumfeeris venelane | https://sport.err.ee/687137/otepaa-mm-i-meesjuunioride-sprindivoistlusel-triumfeeris-venelane | Laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel Otepääl võidutses meesjuunioride 10 km sprindis venelane Vassili Tomšin ajaga 25.01,8 (0+0). |
Hans von Risbieter:
"Tegelikult olen mina Liivimaa parim ratsutaja".
Mõte pärineb muidugi filmist "Viimne reliikvia", Eesti ühest populaarseimast filmist, mis tehti aastal 1969. Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad".
Von Risbieterit kehastab filmis Raivo Trass.
Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.
Mõtteid loevad Helgi Erilaid ja Kaja Kärner. Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata. | Sada Eesti mõtet. Kes on Liivimaa parim ratsutaja? | https://kultuur.err.ee/687161/sada-eesti-motet-kes-on-liivimaa-parim-ratsutaja | Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal. |
Türgi viib Afrinis läbi sõjalist operatsiooni kurdi rahvakaitseüksuste (YPG) vastu, kes on kutsunud Süüria presidendi Bashar al-Assadi vägesid endale appi.
Kafr Janna piirkonnas antud õhulöögid on kolmandad taolised õhurünnakud lojalistidest võitlejatele viimase 48 tunni jooksul, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.
Kurdide juhitud Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) teatasid, et Türgi andis õhulööke režiimimeelsete vägede positsioonidele, kuid ohvrite arvu ei avaldanud.
Reedel teatas vaatluskeskus, et neljapäeval hukkus Türgi õhulöökides 14 ja reedel neli Damaskusele lojaalset võitlejat.
Ankara alustas 20. jaanuaril Süüria Afrini piirkonnas õhu- ja maavägede rünnakuid YPG vastu. Ankara väitel on YPG Türgis terrorirühmituseks nimetatud Kurdistani Töölispartei (PKK) Süüria haru.
Süüria valitsusväed saatsid võitlejad enklaavi kuu aega hiljem pärast kurdide abipalvet. Režiimimeelsed võitlejad on kurdide sõnul asunud positsioonidele enklaavi mitmel rindel.
Vaatluskeskuse teatel on Türgi ja sellega liidus olevate Süüria ülestõusnute kontrolli all üle 20 protsendi enklaavist ning laupäeval hõivasid Türgi-meelsed väed Rajo piirkonna Afrini loodeosas. Rajo vallutamisest teatas ka Türgi peaminister Binali Yildirim.
Türgi juhitud sõjaoperatsiooni ametnik teatas ka strateegiliselt tähtsa mäe vallutamisest Afrini kirdeosas.
Neljapäeval kandsid Türgi väed Afrinis suuri kaotusi, sõjaväe teatel hukkus kaheksa ja sai viga 13 sõdurit. Alates operatsiooni algusest on hukkunud kokku vähemalt 40 Türgi sõjaväelast.
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse teatel on Türgi pommitamises hukkunud üle 140 tsiviilisiku. Türgi on eitanud suurt tsiviilohvrite arvu. | Süürias Afrinis hukkus Türgi õhulöökides 36 režiimimeelset võitlejat | https://www.err.ee/687192/suurias-afrinis-hukkus-turgi-ohulookides-36-reziimimeelset-voitlejat | Süüria loodeosas Afrini enklaavis sai Türgi õhulöökides surma 36 režiimimeelset võitlejat, teatas vabaühendus laupäeval. |
Jan Kučiak, kes kirjutas artiklit võimude väidetavast korruptsioonist, ja tema kihlatu Martina Kušnirova lasti maha nende maakodus möödunud pühapäeval, vahendas BBC.
Kučiak uuris Slovakkia poliitikute väidetavaid sidemeid Itaalia organiseeritud kuritegevusega. Ta tapeti enne, kui ta oli oma artikli jõudnud lõpetada, kuid see avaldati pärast tema surma.
Nende mõrv tõi kaasa protestimarsid 25 linnas.
Politsei teatas, et varem vahistatud seitse kahtlusalust vabastati, kuna 48 tunni jooksul, mil neid tohtis ametlikult vahi all hoida, ei leitud mingeid asitõendeid.
Üks vahistatutest oli itaallane, kes oli teinud äritehinguid peaminister Robert Fico lähedaste ametnikega. | Slovakkia politsei vabastas seitse ajakirjaniku mõrvaga seoses vahistatut | https://www.err.ee/687199/slovakkia-politsei-vabastas-seitse-ajakirjaniku-morvaga-seoses-vahistatut | Slovakkia politsei teatas, et vabastas seitse uuriva ajakirjaniku mõrvaga seoses vahistatud inimest. |
"USA samm kehtestada sanktsioonid teiste riikide mõistlikule terase- ja alumiiniumiekspordile riikliku julgeoleku kahjustamise tõttu on alusetud," ütles Wang.
Hiina välisminister ütles usutluses ajakirjale China Business Journal, et Peking pole ainus, kes peab USA presidendi otsust ebamõistlikuks. "Paljud Euroopa riigid ja Kanada on öelnud, et ei saa seda aktsepteerida," sõnas ta.
Trump teatas neljapäeval, et allkirjastab järgmisel nädalal tollitariifide kehtestamise odavale terase- ja alumiiniumiimpordile, mis kahjustavad Ühendriikide tootjaid. Presidendi sõnul kehtestatakse teraseimpordile 25- ja alumiiniumile 10-protsendiline tariif.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles reedel, Euroopa Liit kavandab vastumeetmeid mõnede juhtivate USA kaubamärkide vastu pärast seda, kui Ühendriikide president Donald Trump ähvardas üleilmse kaubandussõjaga.
Hiina on varem ähvardanud, et on valmis rakendama vastumeetmeid, kui Trumpi valitsus peaks tariifid kehtestama, kuid Peking ei ole veel konkreetsetest sammudest teatanud.
Teras ja alumiinium moodustavad kumbki alla ühe protsendi Hiina koguekspordist Ühendriikidesse. | Hiina välisminister taunis Trumpi otsust imporditariifidest | https://www.err.ee/687196/hiina-valisminister-taunis-trumpi-otsust-imporditariifidest | Hiina välisminister Wang Yi kritiseeris laupäeval USA presidendi Donald Trumpi otsust kehtestada tollitariifid alumiiniumi- ja teraseimpordile Ühendriikidesse. |
Nädala keskel välitingimuste üle kurtnud Transi peatreeneri Adjam Kuzjajevi hoolealustel Kuressaares raskusi ei tekkinud, sest saarlastele löödi koguni viis vastuseta väravat.
Kohtumise 18. minutil teenis Kuressaare mängumees Elari Valmas punase kaardi ja juba minut hiljem kasutasid külalised Narvast ühemehelise ülekaalu ära, minnes Viktor Plotnikovi tabamusest 1:0 juhtima. 23. minutil realiseeris Svjatoslav Jakovlev penalti, kahekordistades Transi eduseisu.
Väravatesadu jätkus teisel poolajal, kui avavärava autor Plotnikov lõi 50. minutil enda teise ning Transi kolmanda värava. 68. minutil sai jala valgeks veel Dante Levrock ning kohtumise lõppskoori – 5:0 – vormistas 87. minutil Eduard Golovljov.
Paralleelselt Tallinnas toimunud kohtumises alistas valitsev meister FC Flora 1:0 Viljandi Tuleviku. 156 pealtvaataja ees toimunud mängus lõi Flora ainsa värava esimese poolaja esimesel üleminutil Zakaria Beglarišvili.
Täna kell neli algavas mängus kohtuvad FCI Levadia ja Paide Linnameeskond. Otseülekanne on vaadatav ERR-i spordiportaalist.
Õhtul kell 19.00 mängivad veel Tallinna Kalev ja Tartu Tammeka. | Trans ja Flora alustasid Premium liigat võidukalt | https://sport.err.ee/687193/trans-ja-flora-alustasid-premium-liigat-voidukalt | Jalgpalli Premium liiga hooaja esimestes mängudes said Narva Trans ja FC Flora kirja oma esimesed punktid, kui alistati vastavalt Viljandi Tulevik ja FC Kuressaare. |
Tartu ülikooli arhitektist ning ökonoomia-, tehnoloogia- ja tsiviilehituskunsti professorist Johann Wilhelm Krausest on hea rääkida, sest teda ei ole vaja nii-öelda suureks puhuda. Viimase kahekümne aasta jooksul on ilmunud kuus Krause isikule ja loomingule pühendatud raamatut, 1 sh neli kataloogi ja kaks ülikooli arhitektuuriansamblile pühendatud teost. Krause uurimisest ning ajaloo oleviku ja tulevikuga sidumisest räägivad kõige värskema raamatu „Johann Wilhelm Krause 1757–1828. Tartu Ülikooli ansambel valgustusajastul“ autorid Juhan Maiste, Mariann Raisma ja Anu Ormisson-Lahe.
Tiina-Mall Kreem: Sissejuhatuseks pilk ajalukku: 1995. aastal sõnastas Juhan Maiste Eesti Õpetatud Seltsi ettekandekoosolekul esinedes Krause uurimise raamperspektiivi; 1998. aastal tekitas ülikooli ajaloo osakonnas sensatsiooni Maiste üliõpilaste Hilkka Hiiopi, Kadi Polli ja Mariann Raisma ühine bakalaureusekraadi kaitsmine Krause loomingu teemal. Midagi sellist polnud keegi varem näinud. Seda, et bakalaureusetööst saab alguse Krause pentaloogia, ei osanud kaitsmisel osalenutest keegi ilmselt arvata. Või siiski? Kunstiajalugu kui distsipliin on teisenenud päris palju: empiirika osatähtsus näib olevat langenud, maksvusele on pääsenud uued teooriad ja diskursused. Viimases Krause raamatuski on juttu juba koloniaalajaloost. Juhan Maiste, kui paljut te tööd alustades suutsite ette näha ning mis on Krause uurimises teie vaatepunktist vahepeal muutunud?
Juhan Maiste: Ülikooli ansambli uurimine on mulle alati tähendanud pürgimist valguse poole. Kõigepealt oli idee. Plaan, mille toona esitasin, on jäänud teejuhiseks. Muutunud on Krause kataloogide arv ja ilmumisaeg. Krause on jätnud sügavama jälje, kui esialgu oskasime arvata. Ideaaliks on alati olnud motiiv „Per aspera ad astra,“ nagu sõnas Krause, rühkides astronoomide järel üles Toom e torni trepist. Krause projektis on osalenud üle 20 Eesti, Läti, Saksamaa, Venemaa kunstiajaloolase, kes on leidnud Tartus endale ruumi ja aja. Peatselt, muide, on Bologna, Padova, Sorbonne’i, Oxfordi, Göttingeni, Greifswaldi, Londoni, Helsingi, Moskva, Kaasani, Virginia ja muidugi Tartu ülikooli kunstiajaloolaste sulest ilmumas raamat, kus on esimesena l ääne kultuuris kokku võetud uue ajastu ülikoolide arhitektuuri ajalugu ning täiendab Walter Rüeggi monumentaalset käsitlust. 2 Iga põlvkond leiab oma ülikooli.
Ajalugu saab aga kirjutada kahte moodi, alustades ideedest või siis faktidest. Mõlemad on niisama vanad kui ajalugu ise. Mõlema taga on veendumus, et reaalsus on vaimu refleksioon. Minule on Tartu ennekõike vaim ja siis alles maatükk, ladina keeles colonia. Kõneldes kolooniast, peab väga täpselt mõtlema, kustpoolt me Emajõe Ateenale läheneme. See oleks repliik su koloniaalajaloo vihje peale.
Kreem: Oluline on see, et Krause pärandi uurimistöös on välja toodud Tartus ringelnud ja Krause jooniste abil osaliselt ka materialiseerunud arhitektuuriideede seosed Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, samuti Ameerika, aga ka Antiik-Kreeka ja -Rooma arhitektide mõtete ja eeskujudega. See toob välja ka kohalike sakslaste panuse ülikooli ja selle peahoone kujunemisesse Eesti üheks tähtsamaks rahvuslikuks mälupaigaks: ülikooli peahoone on olnud rahatähel nagu rahvusteater Estoniagi. Kas peale kunstiajaloolaste tajuvad ülikooli ansamblit sümbolina ka muud inimesed?
Mariann Raisma: Tartu ü likool on sümbol, mille tunneb ära ülikooli hoonete ja pargiansambli, kitsamalt peahoone kuue samba järgi. Ma ei ole kindel, et kõik tajuvad seda ansamblit tervikuna, mille keskmes ei ole mitte hooned, vaid ruum hoonete vahel. Seda tuleb jätkuvalt nägema õpetada. Aga peahoone oma kuue sambaga on kindlasti kujund, mis töötab suurepäraselt ka nende inimeste puhul, kes pole ülikooliga seotud.
Anu Ormisson-Lahe: Peahoone on ülikooli ja ka Tartu sünonüüm, Emajõe Ateena tähis. Aga samasugune sümbol on ka Toomemägi, paik, mis kõnetab kõiki Tartus lühemat või pikemat aega viibijad. Toomemäe parki ei oleks ülikoolita – ülikooliansambel ja -park moodustavad terviku, mis on omamoodi rahupaik, Elysion.
Krause 1819. aasta ülikooliansambli joonis, kus noor vabakujunduslik park seob Toomemäe ülikoolihoonetega tervikuks. Eesti Ajalooarhiiv RA EAA 402.5.133, leht 6.
Maiste: Ikoon on kultusobjekt. Kuju on püha. Tartu ülikool on rahatähel, sest raha on eestlasele püha.
Kreem: Krause pärand on ülimalt rikkalik. Lisaks Tartu linnapildist ja Eestist lahutamatule ülikooli peahoonele, anatoomikumile, tähetornile, kliinikuhoonele, botaanikaaiale ja muidugi Toomemäele vanast toomkirikust kujundatud ülikooli raamatukogule (nüüd muuseum) on Krause jätnud maha tuhandeid lehekülgi ülikooli ehitamist puudutavaid dokumente, sadu arhitektuurijooniseid, ligi tuhat seepia- ja akvarelli- ja suletehnikas lehte. Uurijatena olete kõik keskendunud Krause loomingu eri aspektidele, kahe ülikooli ansamblile pühendatud raamatu autorite kollektiividena aga justkui kokku sulanud. Mis on see nii-öelda isiklik, mis teid Krause pärandi puhul on kõige enam paelunud?
Ormisson-Lahe: Ehk idee luua perifeeriasse täiesti tühjale kohale ja nii keerulisel ajal, kui mujal pigem suleti kui avati uusi ülikoole, täiesti uus ülikooliansambel. Ja kindlasti see omaaegne vabadus, mis lubas ehitada otse linnasüdamesse – võimalus, mis puudus peaaegu kõikjal mujal.
Raisma: See, et Krause oli multitalent. On olnud tõesti võluv avastada valdkondi, kus Krause tegutses – ja suurepäraselt: olgu need joonistused, arhitektuur, kartograafia, õpetamine, kirjutamine jpm.
Raisma: Esile toon ennekõike tema „Bau-rede“, luuletuse, mille ta lõi toomkiriku sarikapeoks 1804. aastal. Ja muidugi oma lemmikobjekti, ülikooli raamatukogu toomkirikus ning Krause oskuse siduda omavahel keskaegne ja kaasaegne arhitektuurikeel nii eksterjööris kui ka interjööris.
Maiste: Isiklik on missioon. Ja raamatud, mis kirjeldavad ühe suurmehe elu minutilise täpsusega, nagu oma loomemeetodi kohta on öelnud Leonardo. Ka Krause ise on osa meie identiteedist, ehkki seda on mõnikord raske tunnistada.
Kreem: Tuleksin tagasi vestluse alguse ja kahe sarnase sisuga raamatu juurde. Kultuurimälu teooria järgi muudab iga taasesitus tähendust. Mariann, mis on Krause loomingus kahe raamatu ilmumise vahele jäänud tosina aastaga muutunud?
Raisma: Kindlasti see, et kui varemalt vaatasin Krauset fragmentaarselt, siis nüüd terviklikuna, omas ajas ja kontekstis, ning oskan Krause tähendust palju enam hinnata. Kui mõnikord mõne Eesti teemaga tegeledes ja seda laiemas kontekstis vaadates märkad, et see polegi nii uuenduslik, suur ja tähtis, kui algul paistis, siis Krausega on vastupidi. Näiteks peaksime ülikooli XIX sajandi algul loodud ansambli puhul palju julgemalt ütlema, et tegemist on Euroopas kõige terviklikumalt säilinud valgustusaja ülikooliansambliga, mis järgib kontseptsiooni „ülikool pargis“.
Kreem: Mul oleks ülikooli ajaloolise arhitektuuri käsitlusele siiski üks etteheide. Nimelt tundub mulle, et olete veidi ebaõiglased ülikooli hilisemate arhitektide-loojate suhtes. Pean silmas Carl Rathhausi ja tema projekti järgi lõpuks valmis ehitatud ülikooli kirikut. Mina näen 1860. aastal valminud ülikooli kirikus Eesti sakraalarhitektuuri ajaloo olulist teetähist. Palun mõtestage Rathhausi, nagu kirjutate – „väike Berliini arhitektuuri vaimus“ teostunud –, ülikooli kiriku projekt ülikooli hilisemate hoonete taustal.
Maiste: Oh ei, muidugi ei tee me Rathhausile etteheiteid. Ootan pikisilmi, et ülikooli kirik taastataks. Seinal võiksid rippuda kõik ülikooli kiriku ehitamise projektid. Ja kui parasjagu teenistust ei ole, küsin ma endalt, kas ei võiks siis lugeda kirikusaalis selle rõdudel riiulitel seisvaid raamatuid? Kirik ja vaimutempel ühe katuse all, nii unistas Krause.
Ormisson-Lahe: Kindlasti on Krause kiindumus ülikooli kirikusse meile kui uurijatele üle kandunud. Ülikooli kirik oli projekt, mille juurde Krause korduvalt tagasi tuli. Nõustun, et Rathhausi ajal ei ehitatud enam nii nagu Krause ajal. Ülikooli kirik rajati igati kaasaegsena ja selle praegune olukord on kahetsusväärne.
Kreem: Nüüd jõuame küsimuseni, mis puudutab valgustusajastu ülikooli ja kirikut, teadust ja religiooni üldisemalt. Kuidas tuli Krausel pähe paigutada raamatukogu, kirik ja tähetorn vana toomkiriku varemetesse ühe katuse alla?
Maiste: Ülikool on tempel. Valgustusajastu ideaaliks oli ehitada üles Saalomoni koda. Rikkalike näiteid sellise lahenduse kohta pakuvad XVIII sajandi arhitektuuritraktaadid. Oma doktoritöös kirjutab sellest ka Epi Tohvri. 3
Ormisson-Lahe: Krausel oli küll templi-idee, kuid ta oli ka „tagasihoidlik maamees“, nagu ta ise enda kohta ütles. „Ratsionaalsus“ ja „ökonoomsus“ olid ajastu märksõnad ja nii soovis ka Krause varemed kogu ulatuses ära kasutada. Ja kui astronoomidel oli vaja vaatluseks kõrget lagedat kohta, siis toomkiriku tornide näol oli see olemas! Poolringikujuline kiriku kooriosa vastas seevastu moodsa raamatukogu ideaalile ja igal Lääne-Euroopa ülikoolil oli ju kirik olemas. Eeskujudest puudu polnud.
Raisma: Kirik-tähetorn-raamatukogu, selles idees peegeldub tõesti valgustusajastu vaim. Luua uuele ülikoolile ainulaadne hoone, mis oleks pühakoda nii inimlikule tarkusele, jumalikule teadmisele kui ka täheteadusele. Huvitav oli see, kuidas Krause selle idee keskaegsesse katedraali integreeris, ühendades vana ja uue – päris tänapäevane lahendus.
Kreem: Teie raamatute puhul on sümpaatne, et Krause kõrval on jäänud ruumi ka teistele oma aja nägu ja Tartu ülikooli ansambli kuju mõjutanud inimestele. Nende võrdluses joonistub välja Krause eripära, süstemaatilise hariduse puudumist kompenseerinud erakordne anderikkus ja töökus. Samas toote välja, kuidas Krause oma unistuste pilvedest kahe jalaga maa peale laskus, kui küsimus oli rahas, ega andnud järele, kui küsimus oli kunstis. Tsitaat Krauselt teie raamatus: „Mis on majandus ilma arhitektuurita ja vastupidi arhitektuur ilma majanduseta? Ökonoomia on vanim filosoofiliste tõdede seas, kõikide teoreetiliste ja praktiliste ideede ürgne ema, kellest arenesid nii kasinus kui kunstid.“ Teatud kompromissid olid siiski kindlasti paratamatud. Millised näiteks?
Ormisson-Lahe: Minu arvates tuli Krausel kompromissile minna selles, et tema üks lemmikprojekt – ülikooli kirik jäi ehitamata. See energia, mille ta panustas projektidesse, kaaskirjadesse ja mitmekümnete lehekülgede kaupa koostatud ehituseelarvetesse, ei andnud tulemusi.
Raisma: Aga tulemus sai siiski suurepärane ja tänapäevaste väärtushinnangute järgi palju parem kui see, millest ta unistas. Mõnikord ongi parem, kui unistused jäävad unistusteks ehk tuleb majanduslikest oludest ja pragmaatilistest otsustest lähtuvalt kompromisse teha.
Ormisson-Lahe: Teine kompromiss seostub ülikooli maneežiga, millele Krause tegi mitmeid õnnestunud kavandeid ja mis kindlasti oleks ülikooliansamblit ühe kauni hoone võrra rikastanud. Maneežiprobleem aga lahendati hoopis Lutsu tänava äärse eramaja tagasihoidliku ümberehitusega.
Maiste: Krause laenas palju ajastu arhitektuurist. Ilus ja kasulik, schön und nützlich – toonase Saksa ehituskunsti loominguline kreedo. Ülekohtune oleks Krausele ette heita, et tal Leipzigi usuteaduskond rahapuudusel pooleli jäi. Pealegi, enamik Krause-aegseid arhitekte olid iseõppijad.
Kreem: Kartes, et olete ise liiga tagasihoidlikud, ütlen otse välja: see, et 2016. aastal anti Tartu ülikooli ansamblile Euroopa kultuuripärandi märgis, on teie ja teie kaasteeliste teene, aastakümneid kestnud Krause pärandi mõtestamise ja populariseerimise auhind. Loodan väga, et see teid ei sega ning töö Krause loominguga jätkub. Muide, kas kõikidele üliõpilastele tehakse Krause pärandi teemaline linnaekskursioon? Kas nad saavad koos diplomiga teadmise, et Krause majad pole lihtsalt majad, nagu tamm pole lihtsalt puu ja roos lihtsalt lill?
Ormisson-Lahe: Umbes kolm aastat tagasi sündis interdistsiplinaarne Tartu-teemaline kursus, mida koos Liina Lukasega juhendame. Oleme püüdnud suunata üliõpilasi ülikooli ja Tartut sügavamalt tunnetama. Ehk on sellest kasu olnud.
Raisma: Ülikool peaks veelgi enam väärtustama seda ajaloolist keskkonda, kus ta tegutseb. Viimasel aastakümnel on palju tehtud, suur osa, kuigi paraku mitte veel kõik Krause arhitektuuriansamblist, on korda tehtud, aga selle väärtus pole mu meelest piisavalt tudengiteni jõudnud. Selleks on vaja ka poliitilist otsust. Ehk aitab ka Euroopa kultuuripärandi märgis veidi kaasa, et ansamblit teadvustataks kui üle-euroopaliselt olulist saavutust.
Maiste: Ekskursioon kestab tunni-kaks. Mõistmine võtab aastaid. Arvan, et Tartu ülikooliansambel kui Euroopas ainus terviklikuna säilinud valgustusajastu ülikooli ansambel väärib kohta maailma kultuuripärandi hulgas. Ülikool on sama oluline kui Tallinna vanalinn või meie oma suitsusaun, mis ju on UNESCO nimekirjas.
Toomkiriku teadustemplina ülesehitamise kava, kus tähetorn, kirik ja raamatukogu on ühe katuse all (1803). Krausele iseloomulikult on detailselt välja joonistatud interjöör. Eesti Ajalooarhiiv RA EAA 2100.11.147, leht 5.
Kreem: Viimastel aastatel on ülikool väga palju ehitanud ja sealjuures kaugenenud oma ajaloolisest südamest. Kas Maarjamõisa ülikoolilinnak on sama väärikas monument meie ajastule kui Krause hooned valgustusajastule?
Maiste: Oo my Buddha! Hiljuti külastasin Chang May ülikooli kampust, mille teaduskondade vahel liikusid väikesed bussid. Ilma piletita. Nii nagu Ameerikas, kust ju ülikoolilinnaku idee on alguse saanud. Nii nagu omal ajal Thomas Jefferson, mõtlen akadeemilisest külast – asugu see siis suures linnas või väikeses. Chemicum ja Physicum, millest arhiivi minnes mööda sõidan, on toredad majad. Kui millestki puudu on, siis on see suhtlemine vana ja uue vahel. Äkki peaks ka ülikoolide ja teaduskondade vahel sõitma ülikooli bussid?
Raisma: Umbes paarikümne aasta tagune otsus liigutada reaalteaduste valdkond Maarjamõisa väljale on väga kaugeleulatuva loomuga ning pälvinud värskemate ülikooli arengu- ja linnauuringute näol ka kriitikat. Rääkida saamegi kahest tasandist: hooned ise ja piirkond kui tervik. Praegu tuleb vaadata, kuidas muuta see ala võimalikult inimkeskseks keskkonnaks. Praegu puudub Maarjamõisa kampuses sotsiaalne ruum, see, mis oli olemas Krause-aegse ülikooli ansamblis XIX sajandi alguses. Hooned ise on kindlasti ajastu dokumendid. Maarjamõisa puhul räägime ikkagi eri hoonetest, mis omavahel hästi ei suhestu, mistõttu ei teki terviklikku ansamblit ega keskustki. Seda, kas mõni neist hoonetest jääb ka arhitektuurilukku, näitab tulevik. Ma väga loodan, et kõik, kes avalikke hooneid tellivad, lähtuvad mõttest, et hoonest saab heas mõttes monument, mis kõnetab meid täna ja tulevikus.
1 Johann Wilhelm Krause 1757–1828, kataloog 1–4. 1999–2016. Eesti Keele Sihtasutus ja Tartu Ülikool (sarja peatoimetaja Juhan Maiste); Juhan Maiste, Kadi Polli, Mariann Raisma, Alma Mater Tartuensis. Tartu Ülikool ja tema arhitekt Johann Wilhelm Krause. Eesti Keele Sihtasutus, 2003; Juhan Maiste, Anu Ormisson-Lahe, Mariann Raisma. Johann Wilhelm Krause 1757–1828. Tartu Ülikooli ansambel valgustusajastul. Tartu Ülikool, 2017.
2 Mõeldud on neljaköitelist uurimust Walther Rüegg, Geschichte der Universität in Europa. C. H. Beck, 1993.
3 Epi Tohvri, Valgustusideede mõju Tartu arhitektuurikultuurile 19. sajandi alguses. Juhendaja Jaak Kangilaski. – Dissertationes Historiae Universitas Tartuensis 18, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009.
Kommentaar
Tänapäeval ei ole Tartu ülikoolil arhitekti. Tartu linnasüdamest aina enam Maarjamõisa nihkunud ülikool ei moodusta enam kompaktset linnakut ja ilmselt on see märk valgustusajastu vahetumisest pragmaatilisemaga (lisaks muidugi ka ülikooli loomulik kasvamine). Kesklinnast väljakolimist on kritiseeritud palju ja kaua, arutletud küll arhitektide töötubades, muudes mõttekodades ja ilmselt lugematutes eri tasandi vestlustes-vaidlustes. Üle-eestiline mood ehitada võimalikult kiiresti ja võimalikult odavalt ei jätnud puudutamata ka rahvusülikooli, lagedale väljale uushoonestuse rajamine tundub muretum kui olemasolevasse linnaruumi mahutamine ja ajalooliste hoonete putitamine. Ilmselt on see tõesti lihtsam, aga raskeks on läinud tervikliku ja iseloomuliku õppelinnaku rajamine. Puuduolevat avalikku ruumi, mis hooneid omavahel seoks ja üliõpilastele ka loengute järel olemiseks ja tegutsemiseks võimalusi pakuks, asendavad peaasjalikult hiigelparklad. Meelelahutus on jätkuvalt (õnneks?) vanalinna koondunud ning ühiselamud kõik rivis teispool jõge.
Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel selgitab, et ülikooli arengusuunad on jäänud samaks – säilitada kesklinnas ajalooline ja Maarjamõisa väljal n-ö raskem teaduspõhine hoonestus. Uus ülikool ei kasva enam ruumiliselt, vaid sisuliselt ehk õppe- ja teadustöö kvaliteedilt: „Ülikool ei näe ette suuremahulisi uute hoonete ehitamist 5–10 aasta perspektiivis peale alustatud spordihoone juurdeehituse ning õppe- ja teadushoone ehitamist Tartu kesklinnas. Maarjamõisa väljale ehitatud hooneid ülikool kesklinna tagasi tuua ei plaani.“
Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjuse sõnul on võtmeküsimuseks kompaktse ja sidusa linnaruumi tagamine. Terviklikku suunda näitavad projektid aitavad mh ka Maarjamõisa linnaku kasutajaid kesklinnaga ühendada, nagu Riia viadukti kergliikluse sild ja tunnel, Vanemuise tänava uus lahendus. Ka Arjus toob välja kesklinna uusima hoone: „Paar aastat tagasi kehtestatud kesklinna üldplaneeringu üks olulisemaid küsimusi oli Tartu ülikooli positsiooni tugevdamine kesklinnas ning ohtrate dialoogidele on jõutud uue ülikoolihoone rajamiseni Emajõe ääres.“
Aja märk on see, et nii nagu Riigi Kinnisvara ASilgi ei ole ka Tartu ülikoolil, linna suurimal tööandjal ja kinnisvaraomanikul otsustajana palgal ühtegi arhitektiharidusega inimest. Ülikooli arhitekti ametikoht kaotati 2010. aastal, varem oli see 2006. aastal üle viidud planeeringute ja hangete osakonna koosseisu. Otsuse mõjus ja mõttekuses lähevad arvamused lahku, sest kui näiteks Pageli arvates ei ole see mõju avaldanud, kuna vajalikud tööd tellitakse sisse, siis linnaarhitekti arvates tuleks kasuks täiendava planeerija-arhitekti-visionääri rolli kandva instantsi loomine ülikooli juurde, et koostööd tervikliku linnaruumi arengu heaks paremini juurutada. Martti Preem, kes oli ülikooli arhitekt aastatel 1996–2005, kirjeldab ilmekalt arhitekti rolli järkjärgulist vähendamist ning märgib: „Ilmselt arhitekti olemasolul poleks peahoone õuefassaadi roosaks värvitud, nii et sama hoone nurkades kohtuvad Krause algupärane imperaatorlik hall seinapind historitsistliku roosaga.“
Preem meenutab, et tema tööle võtnud rektor Peeter Tulviste pidas vajalikuks ülikooli arhitekti traditsiooni taastamist, et ruumilise arengu kavandamine oleks pidev, mitte et töid tellitaks väljast. Esimeseks ülesandeks oli koostada koostöös kõigi teaduskondadega ülikooli territoriaal-ruumiline arengukava, mille põhiseisukoht oli, et Maarjamõisa väljal arendatakse välja ülikooli arstiteaduskond (Biomeedikum valmis 1999. aastal), kuid muu jääb kesklinna. Arhitekt osales rektoraadi koosolekutel, kui teema puudutas ülikooli ruumikasutust. Suunamuutuse tõi rektor Jaak Aaviksoo, kes kõigepealt renoveeris 2000. aastal põhjalikult Tähe tänava füüsikahoone ning planeeris sinna kõrvale uue keemiahoone, mille projekt enne arhitektuurikonkursi väljakuulutamist seisma pandi. Enam ei osalenud arhitekt rektoraadi koosolekuil, vaid seal otsustatut vahendas haldusdirektor. „Pärast Aaviksoo teistkordset valimist rektoriks toimusid ülikooli arengusuundades muutused – otsustati viia nii füüsikud kui keemikud Maarjamõisa väljale ja Tähe tänava hooned maha müüa. 2005. aastal lahkusin ametist, mille otstarvet oli üha raskem mõista.“
Artikkel ilmus 2. märtsi Sirbis. | Vestlusring. Ilus ja kasulik. Ühe suurmehe elu(töö) | https://kultuur.err.ee/687162/vestlusring-ilus-ja-kasulik-uhe-suurmehe-elu-too | Johann Wilhelm Krause XIX sajandi algul loodud Tartu ülikooli ansambel on Euroopas kõige terviklikumalt säilinud valgustusaja ülikooliansambel. |
Eestlaste parima koha saavutas Kristjan Koll, kes sai 1,6 km pikkusel rajal kirja 38. koha (3.08.43), kaotades liidrile 11 sekundit. Kolli jäi edasipääsust lahutama alla sekundi. Teise eestlasena stardis olnud Henri Roos sai 68 võistleja seas 53. koha, ajaks 3.11,26.
Meeste kvalifikatsiooni võitis norralane Johannes Hösflot Kläbo, kes läbi distantsi ajaga 2.59,06. Teise koha saavutas prantslane Baptiste Gros ning kolmandaks jäi Federico Pellegrino.
Naiste 1,4 km distantsil lõpetasid eestlannad Merlii Mariel Pulles (3.18,07) ja Laura Alba (3.23,41) 67 võistleja seas vastavalt 64. ja 66. kohal. Võitjaks tuli rootslanna Hanna Falk ajaga 2.54,72. Teise koha sai Venemaa esindaja Natalja Neprjajeva ning kolmandaks tuli soomlanna Krista Parmakoski. | Eestlased Lahti MK-etapil kvalifikatsioonist edasi pääsenud | https://sport.err.ee/687179/eestlased-lahti-mk-etapil-kvalifikatsioonist-edasi-paasenud | Murdmaasuusatamise MK-etapil Lahtis käisid vabatehnikasprindis rajal neli eestlast, kellest ükski finaalsõitu edasi ei pääsenud. |
Teisena asetatud Duquesne suutis seitsmendana paigutatud SLU vastu avapoolajal korra viie punktiga ja kahel korral kuue punktiga juhtima minna, kuid vaheajaks kahanes edu ühele silmale (39:38). Kuigi Lass alustas kolmandat veerandit kaugviskega, oli SLU teisel poolajal edukam ja suutis võtta võidu, vahendab Korvpall24.ee.
Eestlannast ääremängija kerkis 36 mänguminutiga oma naiskonna edukaimaks, kui sai kirja 18 punkti (kahesed 5/10, kolmesed 2/4, vabavisked 2/2), kümme lauapalli, kaks korvisöötu, ühe bloki, ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea.
Julijana Vojinovic tõi Duquesne’i poolel 17 silma ja 9 lauapalli ning Chassidy Omogrosso lisas 11 silma ja viis lauapalli. Jackie Kemph tõi üleplatsinaisena võitjate kasuks 28 silma. | Lass ei suutnud naiskonda valusast kaotusest päästa | https://sport.err.ee/687177/lass-ei-suutnud-naiskonda-valusast-kaotusest-paasta | Kadri-Ann Lass kerkis küll Duquesne’i Dukesi resultatiivseimaks, kuid tema naiskond pidi Atlantic 10 konverentsi veerandfinaalis vastu võtma 65:71 kaotuse Saint Louis’ ülikoolilt. |
Estonia koosseisuliste ooperisolistide seast selguvad võitjad vaatajahääletuse tulemusena ja kumbki publiku lemmik saab 2000-eurose preemia ning auhinna - koostöös Eesti Kunstiakadeemia metalliosakonna ja kunstniku Nils Hindiga valminud kaks aplodeerivat kätt. Teatrikülastajad saavad anda hääle oma lemmikule, kui külastavad Estonia teatrit 3.-29. märtsini. Seekordsed laureaadid kuulutatakse välja 6. aprillil ooperi „Tosca“ etendusel.
"Mul on suur rõõm tõdeda, et on midagi positiivset, kindlat ja püsivat, mis tuleb igal kevadel - see on SEB publikupreemia," ütles teatrijuht Aivar Mäe. "Teatrikuul saavad taas kõik külastajad sõna sekka öelda. Publiku tunnustus on kõige suurem kiitus," lisas Mäe.
2017. aastal pälvisid SEB publikupreemia Janne Ševtšenko ja Priit Volmer. Kõigi hääletanute vahel loosib rahvusooper välja kümme 20-eurost kinkepiletit. Võitjatega võetakse ühendust 9. aprillil. Täpsemalt saab SEB publikupreemiaga tutvuda siin. | Rahvusooper Estonia kutsub publikupreemiate saajaid valima | https://menu.err.ee/687168/rahvusooper-estonia-kutsub-publikupreemiate-saajaid-valima | 3. märtsil algas Rahvusooperis Estonia publiku lemmiksolistide valimine. Teatri kuldsponsor SEB Pank annab seitsmendat aastat välja publikupreemiad nais- ja meessolistile, kelle valivad välja ooperikülastajad. |
TS Laevade juhatuse esimehe Jaak Kaabeli sõnul ei ole hetkel ilmaprognoos pikemas perspektiivis muutunud.
„Vaatamata veetaseme mõningasele ajutisele tõusule Rukki kanalis toimuvad reisid plaanipäraselt Heltermaa-Virtsu liinil. Antud lahendusega pakume hiidlastele ja Hiiumaa külalistele stabiilset ja kindlat parvlaevaühendust, sealhulgas reisikindlust raskeveokitele ja bussidele,“ selgitas Kaabel.
Pühapäevase sõiduplaani osas annab TS Laevad rohkem infot laupäeva õhtul kella üheksa paiku. Operatiivne info on saadaval ettevõtte kodulehel Praamid.ee ja Facebooki lehel.
Ilmaolude pikemaajalisel muutumisel taastub liiklus Heltermaa-Rohuküla liinil. | TS Laevad jätkavad sõitmist Virtsu-Heltermaa liinil | https://www.err.ee/687176/ts-laevad-jatkavad-soitmist-virtsu-heltermaa-liinil | TS Laevad jätkavad sõitmist Virtsu-Heltermaa liinil, et tagada parvlaevaühendus mandri ja Hiiumaa vahel. |
Enne seda viimase vooru kohtumist oli neil meeskondadel võrdselt punkte, aga tänu paremale väravate vahele oleks viik andnud esikoha VPS-ile, kirjutab Soccernet.ee.
Mängu ainsa värava lõi 43. minutil Vahid Hambo. Värava olukorras oli süüd Meeritsal, kes ebaõnnestunult pikale pallile vastu läks ja puuri valveta jättis.
SJK pääseb tänu alagrupi võidule otse veerandfinaali. Ülejäänud B-grupi viimase vooru kohtumised on veel pidamata, aga tõenäoliselt (kui Jaro väga suureskoorilist võitu ei teeni) saab VPS teise koha, mis annab õiguse mängida kaheksandikfinaalis. | Aksalu napsas Meeritsalt ja Ojamaalt alagrupi võidu | https://sport.err.ee/687172/aksalu-napsas-meeritsalt-ja-ojamaalt-alagrupi-voidu | Mihkel Aksalu koduklubi SJK alistas Soome karikavõistluste alagrupi esikohamängus Marko Meeritsa ja Hindrek Ojamaa tööandja VPS-i 1:0. Kõik kolm eestlast said kirja 90 minutit. |
Duterte valiti presidendiks 2016. aastal pärast kampaaniat, mille käigus ta lubas algatada pretsedenditu sõja uimastikuritegevuse vastu. Inimõiguslaste sõnul on presidendi operatsiooni käigus tapetud kuni 12 000 inimest.
Filipiinide politsei tappis 5. detsembri ja 1. märtsi vahel 102 uimastikahtlusalust, sõnas üleminspektor Bulalacao.
Duterte peatas eelmisel sügisel paariks kuuks politsei osaluse uimastioperatsioonis pärast laialdast vastuseisu ja tänavaproteste ning asendas selle Filipiinide uimastivastase võitluse agentuuriga, kus töötab umbes 2000 inimest.
Presidendi sõnul oli tarvis politsei tagasi tuua, kuna agentuuri vahendid ei olnud efektiivseks võitluseks piisavad. | Filipiinide politsei on kolme kuuga tapnud üle saja uimastikahtlusaluse | https://www.err.ee/687164/filipiinide-politsei-on-kolme-kuuga-tapnud-ule-saja-uimastikahtlusaluse | Pärast seda, kui Filipiinide president Rodrigo Duterte palus politseil taasliituda tema uimastivastase sõjaga, on tapetud rohkem kui sada uimastikurjategijat, teatas üleminspektor John Bulalacao laupäeval. |
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
USA ja KANADA
AFP: tasuta uudised on üha haruldasemad, paywall 'id jätkavad kerkimist.
Los Angeles Times: miks Dana Rohrabacheri nimi ikkagi nii palju Venemaa-teemade puhul silma torkab?
Washington Post: kui see on konservatism, siis jätke mind välja. Commentary Magazine samal teemal.
Vox vägagi ootamatuid pöördeid võtnud relvateemalisest kohtumisest Trumpi ja rahvasaadikute vahel SIIN (täismahus lahtikirjutus) ja SIIN.
Hill: Fox Newsi ankrule ei meeldinud Trumpi relvakontrolli puudutavad avaldused.
Politico: Chicago kohaliku kogukonna aktivistid võitlevad Obama keskuse vastu.
Associated Press: Pennsylvanias võtsid kirikulised tseremooniale kaasa tulirelvad AR-15.
Bloomberg: News Corp võttis taas sõna tehnoloogiahiidude vastu.
Vox: miks rõhutab meedia pidevalt seda, mida Hope Hicks kooli ajal tegi?
Politico samuti Hicksi teemal ja natuke laiemalt ka.
CBS pikemalt Georgia koolis relvaintsidendi tekitanud õpetaja taustast.
Associated Press: Trump kritiseeris taas Sessionsit, viimane kaitses end.
Vox esindajatekoja luurekomitee demokraatide memost, mis on täismahus SIIN.
Daily Beast: Ryanil on aeg Nunes ametist maha võtta.
Wall Street Journal: ainus hea asi Trumpi puhul on kõik tema poliitilised sammud.
Politico: NSA juhi sõnul pole Trump talle andnud käsku Vene küberründajatele vastulöök anda.
Moscow Times: rahandusminister Mnuchin lubas, et uued Vene-sanktsioonid tulevad 30 päeva jooksul.
Wall Street Journal: Trump tegi terase ja alumiiniumiga oma senise ametiaja suurima vea. Politico sellest, kuidas EL vastata plaanib. Ja Politico leiab SIIN ja SIIN, et president andis selle sammuga oma vaenlastele relva.
Politico: kaubandussõda surub Gary Cohni Valgest Majast lahkumise suunas.
Daily Beast: vabariiklasest poliitikastrateeg Rick Wilson Kushneri riigisaladuse loa kaotuse teemat kommenteerides värvidega ei koonerda. Politico samal teemal.
Wired: kuidas liberaalid tahtmatult Florida tulistamist puudutavatele vandenõuteooriatele hoogu juurde andsid.
New York Times: Facebook lõpetab uudistevoo katsetused kuues riigis.
Politico portreteerib "vabariiklaste osariigist" pärit demokraatide tõusvat tähte.
EUROOPA
EUobserver ja Politico: Euroopa on silmitsi suure kaubandussõjaga ja see ei puuduta ainult USA-d.
Politico Itaalia valimiskampaania viimasest päevast. Ja "vihastest valimistest". Ja Euroopa Parlamendi presidendist Tajanist, kellest võib saada Itaalia järgmine peaminister. Ametliku nõusoleku andis Tajani 1. märtsil.
EUobserver: Itaalia valimistel domineerivad EL ja migratsioon.
Politico kirjutab, kuidas hoolimata oma retoorikast on Berlusconi aidanud naistel võimule tõusta.
Bloomberg: poliitikute valimislubadustesse tasub eriti vähe uskuda Itaalias.
Politico: miks Matteo Renzi täht on kustumas.
Euractiv: Itaalia kubiseb valimiste eel libauudistest.
Theresa May pidas Brexiti teemal järjekordse suure kõne. Seda analüüsisid EUobserver, Euractiv, Guardian, Times ja Spectator.
Euractiv: EL-i ettepanek Iirimaa piiri teemal tõi kaasa sõnasõja.
Politico: endised Briti kolooniad andsid Brexiteeridele mõista, et neid Briti impeerium 2.0 ei huvita.
Euractiv: Blair usub, et kui EL end reformib, õnnestub Brexit ära hoida.
Guardian: ISIS-e järgija soovis luua Ida-Londonis džihaadivõitlejatest laste armeed.
EUobserver ja AFP: pühapäeval selgub, kas Saksamaa sotsiaaldemokraadid toetavad uut suurt koalitsiooni või mitte.
Politico: Merkeli lõpu algus. Väljaanne tutvustab ka tema kaht võimalikku mantlipärijat.
EUobserver: Saksamaa pakub, et välispoliitika teemal võiks EL-is olla edaspidi enamushääletus.
DPA/The Local: ülevaade Saksamaa avalikku sektorit tabanud küberrünnakust.
Politico: Prantsusmaal on Saksa võimaliku uue rahandusministriga suured plaanid.
Euractiv: EL andis Macroni lähetatud töötajate plaanile esialgse toetuse.
Reuters: Prantsusmaa panustab maailma vallutamisel inglise keelele.
AFP: Kataloonia iseseisvuslased kaaluvad regionaalvalitsuse presidendi kandidaadina vanglas viibivat meest.
The Local ja Ritzau: Taani valitsus kavatseb kaotada "getod".
The Local: miks Rootsi jõugud nii sageli käsigranaate kasutavad.
Yle: endise Norra piirivalveohvitseri kohtusaagast Venemaal.
AFP: Teravmägede seemnepank saab uue kuue.
CNN: Johnnie Walkeri asemel on osadel pudelitel nüüd ka Jane Walker.
Guardian: Amsterdami kanalitel sai üle pika aja näha uisutajaid.
Politico: Läti-suurune auk Euroopa pangandusjärelevalves.
EUobserver ja Politico: mõrvatud ajakirjaniku juhtum võib tuua kaasa Slovakkia võimuliidu lagunemise.
Bloomberg: ajakirjanike tapmine esitab väljakutse Euroopa ideele kui sellisele.
Quartz: Spotify kaotas tänu Bulgaariast lähtunud skeemile miljon dollarit ja seadusi justkui ei rikutudki.
EUobserver: idee siduda EL-i fondide raha poliitiliste tingimuste täitmisega sobib valimisteks valmistuvale Orbanile jututeemaks ülihästi.
Euractiv: Juncker andis Serbiale mõista, et normaalsed suhted Kosovoga on EL-i saamise eelduseks.
Politico: elades Maidani kummitustega.
Unian Ukraina-Vene järjekordsest gaasikriisist SIIN, SIIN ja SIIN.
Moscow Times: Ukraina ja Venemaa vahetasid kinni peetud piirivalvureid.
Unian: Ukraina välisminister tegi ettepaneku, et Poola võiks siis Pilsudski ja Armia Krajowa ka ära keelata.
VENEMAA
Slate: Putin ei ole Bondi pahalane, ta on vendade Coenite pahalane.
Meduza: kuidas Moskva arvas, et maailm Putini relvajutule reageerib, ja kuidas Lääs tegelikult reageeris. Ja millest Putin siis täpsemalt rääkis.
Bloomberg: miks Putin oma superrelvi täristab.
Leonid Ragozini arvates oli kogu Putini relvatäristamise mõte Lääne meedia hüsteeriasse ajada.
Moscow Times: uued relvad on saanud ka uhkeid nimesid.
Bloomberg: Putin tahab moodsaid relvi, mitte moodsat Venemaad.
Republic ja Moscow Times: üks animatsioon oli aga pärit lausa 2007. aastast.
Window on Eurasia: sellise agressiivsusega ei saavuta Putin mitte "uut Jaltat", vaid "uue Tähesõdade programmi".
The Cipher Brief: USA ekspertide kommentaare Putini kõnele.
NPR: kuidas Vene poliitik üritas NRA kaudu USA-s mõjutussidemeid luua.
The Bell ja Meduza: väidetavalt sõlmis "Putini kokk" enne Deir Ezzori intsidenti Süüria valitsusega lepingu.
Politico: valimised Putin võidab, kuid siis võitlus alles hakkab.
Meduza: Nastja Rõbka juhtum muutub üha kummalisemaks.
Guardian: kuidas Deripaska Küprose passi ostis.
Daily Beast: nurjunud veebioksjon paljastas kurikuulsa trollivabriku asjaolusid.
LÄHIS-IDA
Defense One: kindral Votel selgitas USA Kongressile, kuidas Venemaa Lähis-Idas korraga süütajat ja tuletõrjujat mängib.
Daily Beast: Süürias on " Never Again 'ist" saanud " Never Mind".
BBC: humanitaarabi jagajad on Süüria naisi seksi välja pressinud.
Tablet: Süüria keemiarünnakust pääsenu süüdistab Obama-aegset diplomaati valetamises.
Foreign Policy: Türgi uueks välispoliitikaks on pantvangide võtmine.
BBC: Türgi president ja "märtriks" nimetatud nuttev tüdruk.
Foreign Affairs: miks kodusõjad nii kaua kestavad.
Reuters: Saudi Araabias toimus järjekordne ümberkorraldus võimuringkondades, muuhulgas sai naine aseministriks.
Politico: Netanyahu kavatseb kasutada Washingtoni visiiti enda päästmiseks.
Foreign Policy: statistika ei toeta väidet, et "kõva käega" riigijuht on stabiilsuse eelduseks.
AASIA
Reuters: kuidas Kim Jong-il ja Kim Jong-un omal ajal lääneriikide viisade jaoks võltsitud Brasiilia passe kasutasid.
Foreign Policy: kuidas globaliseerumine Hiina võimu kasvatas. Ja kuidas kollektiivse autokraatia muutumine ühe mehe diktatuuriks ebastabiilsust kasvatab.
Quartz: kuidas Hiinas Xi võimu jätkumisele meemidega vastati.
Foreign Policy: Hiina nõuab Prantsusmaal elavatelt uiguuridelt põhjalikke isikuandmeid.
Euractiv: sõites rongiga Pekingist Viini (aastal 2033).
Reuters: "vana ja väsinud" Duterte teatas, et lahkub enne ametiaja lõppu.
Window on Eurasia: Nazarbajevi keeleuuendused on tingitud ka Ukraina õppetundidest.
AAFRIKA
Atlantic: kas uus president suudab Lõuna-Aafrika Vabariigi korruptsiooniprobleemi lahendada?
Guardian: keenia kirurg tegi valele inimesele ajuoperatsiooni.
Quartz: Prantsusmaa võitleb Aafrika kurikuulsaima playboy'ga rahvusvahelises kohtus.
Guardian pikemalt saatuslikust prügilavaringust Mosambiigis.
LADINA-AMEERIKA
Bloomberg, Guardian, Yle ja Meduza Argentina-Venemaa narkoskandaalist.
Guardian: Brasiilia vaesed on mures, et armeel on korrakaitses üha suurem roll.
BBC: Brasiilia ülemkohus näitas vihmametsade kaitse leevendamisele rohelist tuld.
Guardian: USA suursaadik Mehhikos pani ameti maha.
BBC: Hondurase politsei pidas kinni looduskaitseaktivisti mõrva korraldamises kahtlustatava ärimehe.
Guardian: Colombia andis USA-le välja "Ecuadori Pablo Escobari". | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (48) | https://www.err.ee/687155/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-48 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Esimese freimi võitnud O'Sullivan loovutas järgnenud neli freimi Higginsile, kes läheb poolfinaalis vastamisi Yu Delu alistanud Gary Wilsoniga.
Walesi turniiril esimesed kolm mängu 4:0 võitnud O'Sullivan oli enne kaotust Higginsile võitnud 19 freimi järjest, kuid ei suutnud seeriat šotlase vastu pikendada.
"Olen võidu üle väga õnnelik," kommenteeris Higgins Eurospordile. "See oli veider mäng. Mulle tundus, nagu see poleks Ronnie (O'Sullivan), kes mängib."
Walesi lahtiste teises poolfinaalis lähevad vastamisi Barry Hawkins ja Noppon Saengkham. Finaal toimub 4. märtsil. | Ronnie O'Sullivan pudenes Walesis konkurentsist | https://sport.err.ee/687160/ronnie-o-sullivan-pudenes-walesis-konkurentsist | Neljakordne Walesi lahtiste meister Ronnie O'Sullivan langes käimasolevatel võistlustel konkurentsist, kui kaotas veerandfinaalis 1:5 John Higginsile. |
Zuki ajaks kujunes 22.32,5 ning lasketiirus eksis poolatar vaid ühel korral, teises tiirus. Hõbemedali võitis tšehhitar Marketa Davidova, kaotades Zukile 26 sekundiga. Davidova läbis esimese tiiru nulliga, kuid tegi teises kaks möödalasku. Pronksi võitnud prantslanna Myrtille Begue läbis mõlemad lasketiirud küll nulliga, aga kaotas võitjale sellegipoolest 52 sekundit.
Parima eestlasena sai Mari Uha 49. koha (+4.55,0; 1+2), pääsedes sellega homsesse jälitussõitu. Jälitussõitu jõudvate 60 parema sekka ei mahtunud Anneliis Viilukas (62., +5.47,6; 2+0), Alina Botstarjova (67., +7.21,6; 0+3) ega Miia Heleen Utsal (68., +7.39,6; 0+1) | Poolatarist sai Otepääl kahekordne maailmameister | https://sport.err.ee/687163/poolatarist-sai-otepaal-kahekordne-maailmameister | Laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel Otepääl tuli naisjuunioride 7,5 km sprindis maailmameistriks poolatar Kamila Zuk, kes võidutses käimasolevatel võistlustel ka 12,5 km tavadistantsil. |
36-aastane Ibrahimovic, kes sõlmis augustis aastase lepingupikenduse, naasis novembris pikalt vigastuspausilt. Sellest ajast saadik on rootslane mänginud vaid seitsmes kohtumises ning kõrgliigas pääses ründaja platsile viimati 26. detsembril Burnley vastu.
"Meie kõigi arvates on tegu tema viimase hooaja Manchester Unitedis," kommenteeris Mourinho. "Tal on olnud suurepärane võimalus otsustada enda elu ja tuleviku üle. Ta on imeline mängija, kel on olnud imeline karjäär."
Ibrahimovic liitus Manchester Unitediga 2016. aasta juulis ja on löönud 53 mänguga 29 väravat. Mullu aprillis vigastas ta aga enda põlvesidemeid, pärast mida pole rootslane tippvormi enam saavutanud.
"Kehval ajal saadud kohutav vigastus rikkus ta võimalused veeta meiega veel paar suurepärast hooaega,” tunnistas Mourinho. | Mourinho: Ibrahimovic võib lahkuda | https://sport.err.ee/687151/mourinho-ibrahimovic-voib-lahkuda | Manchester Unitedi peatreeneri Jose Mourinho sõnul lahkub Rootsi ründaja Zlatan Ibrahimovic hooaja lõppedes klubist. |
Kontsertlavastus „Eesti pidu“ Estonias 15. II. Wimbergi libreto, lavastaja Marko Matvere.
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva NO99 kontsertetendus „Teekond“ presidendi vastuvõtul ERMis 24. II. Autorid ja lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper.
Tallinna Kunstihoone projekt „Riik ei ole kunstiteos“ Tallinna Kunstihoones, Tallinna Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis ja Vabaduse galeriis kuni 29. IV. Kuraator Katerina Gregos, kujundanud arhitektuuribüroo b210 (Aet Ader, Mari Hunt, Zane Kalniņa, Kadri Klementi ja Karin Tõugu).
Eesti riikluse 100. aastapäevale reageerisid ja reageerivad veel terve aasta kõik olulised kunstiinstitutsioonid. Sihtrahastamise programm andis vähemalt kunstiväljale võimsa motivatsiooni, sest nimetage üks Eesti näitusemaja või kunstimuuseum, kes lisaraha ei vaja? Etendusasutuste loosi tahtel paariheitmistest ja nii-öelda riigi tellimusel valminud Eesti ajaloo kümnendite illustratsioonid ulatuvad teemast kõrvale vingerdamisest (ja oma asja ajamisest) panoraamsete oopusteni, ajaloolise kulissi bukvalistliku rekonstrueerimiseni. Huvi pakub siin kunstiliikide erinev positsioneerumine sellises vaat et riigitruudust kompavas olukorras. Siiski ei saa rääkida kunstiliikide või isegi kunstnike võimekusest ja tahtest, vaid enamasti sellest, kuivõrd lavastajate, loominguliste direktorite, otsustuskogude, ministeeriuminõunike ja kuraatorite strateegia on vastanud (või ei ole) avalikkuse soovidele ning kõnetanud eriilmelisi huvirühmi. Professionaalses kultuuris teevad kõik strateegilised otsused taustajõud, mitte üksik ooperilaulja, balletitantsija, näitleja või kunstnik. Toon selle banaalase tõdemuse välja seetõttu, et näiteks Vabaduse galeriis on Tallinna Kunstihoone suurnäituse „Riik ei ole kunstitöö“ alaprojektis sattunud viisteist Eesti kunstnikku peaaegu et oma tahte vastaselt manipuleeriva kuraatoritöö tõttu etturi rolli (sellest edaspidi).
Teekond ERMi
NO99-lt multimeediaprogrammi tellimine ERMi presidendi vastuvõtu tarvis on igati loogiline, kuna ruumi transformeerivaid visuaalseid jutustusi on Eesti teatritest kõige võimsamalt rakendanud just NO99. Mõelgem kas või lavastusele „Pööriöö uni“ ja Estonia kontserdisaali totaalsele muutumisele.
Pidagem ka silmas, et mitte kunagi varem pole eeskavale ja selle lavastajatele osutatud meedias eelnevalt sellist tähelepanu ning et surveõhkkonnas loodud kunst ei pruugi alati õnnestuda. NO99 oli oma tavapärasel tasemel, ka kasutatud tehnilised võtted olid tuttavad (käsikaamera ja selfipulgaga reportaažid, mis küll ainult simuleerisid online ’i). Kui eesmärk oleks olnud tulevikku vaadata (seda mõned intervjuukatked autoritega lubasid), eeldanuks see võimsamalt nüüdisaegsete multimeediavahendite kasutamist. Arusaadavalt ei eelda keegi Pyeongchangi lõputseremoonia-laadset tehnilist keerukust, laserprompterid presidendikõne näiliselt peast etlemiseks on meil USA presidentide kasutatuga juba samal tasemel.
Isegi kui kunstnikutöö on täpne (ja selles pole põhjust kahelda), kaadris vaid valitud detailid (mis on aga nii hüperrealistlikud, et vaataja kunstnikukätt ei taju), ei vaimustu keskmine televaataja realismist olme tasandil. Heade näitlejate Rea Lesta ja Jörgen Liigi ülisuured kaameraplaanid võivad olla youtuber’ite põlvkonnale OK, kuid keskmisele eestlasele vaevalt, kui NO99 fännitsoon välja arvata, sügavamat karakteriloomet ei võimaldanud napid minutid nii ehk teisiti.
„Teekonna“ pluss oli, et sümbolite ja märgiliste vihjetega jutustuse sisse oli pikitud palju head eesti muusikat. Süvamuusikal on võime luua võimas imaginaarne ruum, meie ajaloost saab rääkida ka abstraktse(ma)l tasandil kui telenovela laguneva filmi läbi. Muidugi olid In Spe aegse Erkki-Sven Tüüri „Isamaa“ ja Sven Grünbergi „Ball“ kava muusikalised kõrghetked, rääkimata Arvo Pärdist ja Heino Ellerist.
Süvamuusika suurvorm elavas ettekandes oleks olnud kindla peale minek, sihttellimus lühiooperi näol mõnele meie heliloojale ei oleks tõenäoliselt nii palju sappi ja soppa pinnale toonud, risk oleks olnud aga enam-vähem sama, kui mitte suuremgi (võrdluseks: Tallinna Kunstihoone projekti „Riik ei ole kunstiteos“ põhinäitusel on mitu Eesti kunstnikelt tellitud uudistööd, aga kunstisaalides eksponeeritav pole eales avaliku arutelu teemaks tõusnud).
Tandemis Semper-Ojasoo on ühendatud kahe kunstiala, teatri ja visuaalkunsti rahvusvaheline kogemus, aga seekordset kava vaadates jäi tunne, justkui oleks rakendatud enesetsensuuri. Kunstilaad, mille teater on valinud, ei kannata institutsionaalseid piiranguid ja sisulisi kompromisse. Oli küll NO99, aga ei mindud lõpuni.
Ainult häid sõnu võib telepildi põhjal öelda üldkujunduse kohta – millised droonipildid! Vastuvõtu korporatiivne identiteet oli hillitsetult minimalistlik: algas see juba väljaspool maja (rahvuslipu dekonstruktsioonist tulenev katkematu lipusinine, perforibana tellistega ääred pluss sada elavat lõket), lumivalge kätlemisruumi kirevavärviline etnograafiline õlekaunistus oli digitaalse signatuuriga logoks tõstetud ja antud senisele „EV 100-le“ uus värvitõlgendus. Pärast ERMi peokogemust on raske ette kujutada tagasiteed Estonia teatri eklektilise ruumimõjuga, kuid armsasse teatrisaali.
Eesti pidu süldiga
Estonia teater tähistas juubelit nostalgiahõngulise kontsertetendusega „Eesti pidu“, mis andis 15. II sajaeurose pileti ostnutele suurepärase võimaluse kogeda vastuvõtu ammu sisse töötatud formaati, puudus vaid president oma kõne ja kätlemisega ning julgestuspolitsei kontroll garderoobis. Õhtu pidulik kontsertosa oli Marko Matvere lavastatud: alustati hümniga ja lõpetati „Mu isamaa on minu arm“ ühislaulmisega, programmi mahtus suurepärane valik eesti muusikateatri kullafondist, solistideks Ain Anger, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov jpt. Just ooperi- ja balletifragmentide sujuv kompilatsioon ning kohati maitsetuse piiril, aga siiski kordagi libastumata sepistatud Wimbergi sketšid olid lubanud moodustada ajastuteülese panoraami, alustades Eugen Kapi rahvusromantilisest balletist „Kalevipoeg“ ja lõpetades Raimond Valgre „Muinasloo muusikas“ hollywoodliku muretuseni. Arvan, et kui Estonia ja ERMi programm rahvahääletusele panna, võidaks ülivõimasalt Estonia. Mina valiksin mõlemad teineteist täiendama. Kui mõnusa Eesti peo järelmõju oli juba järgmisel päeval lahtunud, siis ERMi vastuvõtt kütab kirgi veel pikka aega. Vaidlus kirjeldab ilmekalt ka vaidluspooli: filmiinimesed räägivad eelkõige rahast, koode mõistvad kultuuriinimesed loevad etendusest tähendusi välja jne.
Riik ei ole kunstiteos
Tallinna Kunstihoones, Tallinna Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis ja Vabaduse galeriis avatud „Riik ei ole kunstiteos“ on enamjaolt kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi rahastatud Eesti Vabariigi juubeliks kavandatud läbivalt kaasaegse kunsti näitus. Tõenäoliselt on esmakordselt sedavõrd suures mahus projekti kutsutud dirigeerima väliskuraator, Brüsselis elav kreeklanna Katerina Gregos. Rahvusluse ja rahvuslikkuse teemat on eelkõige eestluse vaatepunktist nüüdisaegses võtmes lahatud meil juba 1980ndate lõpus rahvuslikule motiivile pühendatud Tallinna Kunstihoone näitusest peale, ka Ants Juske 1996. aasta kuraatoriprojekt „Eesti kui märk“ riivas seda ainevaldkonda. Praegune näitus on terav, kaasaegses kunstis levinud kõnepruugiga, didaktilise suunitlusega ja problemaatiline 100 aasta juubelit tähistavale väikeriigile nagu Eesti. Kaasaegse kunsti mõttes on teemad iseenesest üpris tavalised: arenenud lääneriikide kodanikud lavastatakse vähemalt vastutajateks (kui mitte otsesteks süüdlaseks) kogu maailma vaesuse, rassilise diskrimineerimise ja ebaõigluse pärast.
Põhjalik kataloog on sisukas, Hegeli õigusfilosoofiast inspireeritud dialoogidest järeldub näituse mõneti paradoksaalne pealkiri „Riik ei ole kunstiteos“. Nüüdseks teame, et kumbki ei ole täiuslik, vähe sellest, kunsti kui sellise mõiste ei taha enam üldse mingigi definitsiooni alla mahtuda. Näitusel on kord mahedama, kord raevukama analüüsi objektiks rahvus- või siis süvariik oma repressiivaparaadiga.
Mahedamate väljendusvahenditega ja leebe huumoriga on tehtud Szabolcs KissPáli uuring-projekt, Ungari XX sajandi ajaloo mõnekümneminutine kokkuvõte, kus tegelike ja imaginaarsete sümbolite, faktide ja pseudodokumentaalsete, ometi reaalsete esemete kaudu rekonstrueeritakse iha fašismi ja tugeva riigi järele.
Damir Muratovi fiktiivse Siberi Ühendriikide (USS) logod ja maalid ei hoia üleval kõrgepinget, mis näitusel kohati valitseb. Need on näituse ainukesed maalid, mis tähendab, et näitusega suhestumiseks vajalikud meeled ei pea olema esteetilisele häälestatud. Näituse tegijad on vaadanud esteetilisest mõõtmest üle, rakendanud selle nii-öelda tööriistakasti tasandil. Esteetilise mõõtme ignoreerimine ei saa pikemas perspektiivis edukas olla, kui just ei väideta, et XX sajandi lõpus on õnnestunud kunst senisest teisiti defineerida. Võrdlusena võib tuua Katja Novitskova äsja Kumus avatud – suurepäraselt kujundatud, sest ruumipuudust, nagu oli Veneetsias, ei ole – suure isikunäituse, kus esteetiline on lahutamatus rakendis sisuga.
Eesti kunstnikest on Tallinna Kunstihoones väljas Flo Kasearu absoluutselt sõbralik markomäetammelike kartulimängude seeria, mis on pärit otsekui Priit Pärna Kilplast. Kunstihoone galerii ekspositsioonis võib tuvastada esteetilise universumi jätkuva kehtimise: mahapõletatud pagulaskeskustest tehtud Thomas Kilpperi söejoonistused on head.
Tallinna Kunstihoones ja Tallinna Linnagaleriis domineeriv näpuga osundav lineaarne kriitika on rikka põhja suunal või suuresti suurkorporatsioonide kontrolli all globaalse maailmamajanduse silmakirjalik needmine. Ka lääne-ida teljel väärtuspõhiselt jagunenud maailma kui realiteediga mittearvestamine või põhja-lõuna suunal religioossest lõhest üha enam tuure koguv vastasseis on antiglobalistide lemmikteemad, muidugi omal kombel tõlgendatuna, ja suure osa nüüdiskunsti tarvis peaaegu kohustuslikud jutupunktid.
Riigipiiride kaotamise nõudmine ja kodakondsusest sõltumatu valimisõiguse kinkimine kõigile ei ohusta pappkastidele kleebituna või agressiivse supergraafika võimendusena otseselt kedagi, John Lennonile need 1960ndate kontekstis isegi istusid, kuid praegu ma ei usu selliseid loosungeid tootvate kunstnike siirusse. Harjumist nõuab ka Tallinna Kunstihoone fassaadile paigutatud suur oranži värvi plagu, mis on likvideerinud paljude kunstnike tööruumidest loomuliku valguse kaheks kuuks. Facebookis on banaalse sõnumiga, R-kioski ja Mehukatti aja disainiks ristitud plakatid kõvasti kriitikat saanud. Aga arvestades, millise rahvusliku koostisega linn Tallinn on, siis las olla.
Ivar Saki vappide, märksüsteemide ja logode uurimustöö, mis tehtud hoopis teisel eesmärgil, on sattunud sedavõrd angažeeritud ja politiseeritud ümbruses kummalisse konteksti: loomulikult laenasime meid koloniseerinud rahvastelt toitude ja laulupeotraditsiooni kõrval ka vapilõvid, aga mis siis?
Kellelegi pole uudiseks svastika kasutamine Indias või et viisnurgad-ristid ei kuulu tegelikult kellelegi: neid on Ameerika Ühendriikide, Hiina Rahvavabariigi ja veel kümnete riikide vapil ja lipul. Tõenäoliselt elab viisnurk üle veel mitme seda ekspluateerinud impeeriumi huku.
Kui tulin möödunud laupäeval Vabaduse väljakul kaitseväe ja liitlaste relvajõudude paraadilt, mõjus Tanja Muravskaja fotosari „Omad“ palju pehmemalt kui paar päeva varem. Sõbralikest Ameerika sõduritest tehtud fotode jada läheb üle Eesti kodutütarde vormis varateismeliste tüdrukute portreede sarjaks. Minu meelest balansseerib sari hea maitse piiril. Tasub meelde tuletada fakti, et rõhuv enamus venekeelseid tallinlasi peab NATOt rahu ohustuvaks organisatsiooniks.
Kristina Normani „Jumalad, andke tuli tagasi“ on 12minutiline video, kus Inglise-Buuri sõdadest inspireeritud vene rahvalaulu „Transvaal“ laulab vaheldumisi eesti- ja venekeelsete stroofidega Etioopia päritolu Rootsi lauljatar Sofia Jernberg. Laul ja laulja on rabavalt ilusad, video semiootiline strateegia meenutab Shirin Neshati (Iraan/USA) mitmeid töid, kus etnolaulu lummus on keskseks lavastatud. Tuleriituse paigaks Tallinna lauluväljaku valimine näitab nutikust ja kavalust. Norman oskab hinnata provokatiivse ja eestlaste rahvuslikke tundeid riivava materjali potentsiaali, valides filmimispaigaks suurele osale eestlastele peaaegu sakraalse paiga, laulukaarealuse osa lauluväljakust. Saatetekstides soovib ta oma teosega sekkuda diskussiooni venekeelse laulu võimalikkusest laulupeol. Normani metafoorid on täpsed: lauljatar nõuab lõpustroofides tuld tagasi ja teeb seda tulevaagna kohal, mis on igavese tule kombel maapinnale asetatud. Üpris sõjakate stroofide mõte jääb hämaraks, kuid maale ennustatakse kadu ja hävingut. „Transvaal“ on teatavasti eesti keeles juba ammu käibel kakluse või vastasseisu metafoorina. Normani teost võib vaadata „Kuldsõdur 2“, ta jätkab pronkssõduri retoorikat. Selliste kunstitööde tellimine Eesti riigi poolt, arvestades veel konteksti, millal ja kus neid eksponeeritakse, näitab vaieldamatut moraalset üleolekut. Kui see on integratsiooni hind, siis minugipoolest. Relvatäristamine idapiiri taga, lennuohutuse eiramine ja provokatsioonid meid kaitsvate liitlaste lennuväe vastu Venemaa poolelt tuletavad aga jätkuvalt meelde, et oleme propagandasõjas.
Sõjas ja sõjajärgselt (või ka -eelselt) on monumentidel jätkuvalt oluline roll. Riigina toimimine tähendab ka rituaalide teatrit ning monumendid on üks osa sellest. Meil on üpris hästi tähistatud oluliste kirjanike ja heliloojate tipp, hoopis halvemini aga omariikluse sünni juures olnud riigitegelaste saatus. Kui ei ole matmiskohta ega hauakääbastki, on vaid teada ligilähedased surma-aastad Siberi või Kaug-Põhja vangilaagris, siis olgu monument.
Kunstihoone näituse väikevend
Vabaduse galeriis eksponeeritud installatsiooni „Monumendivõistlus“ tarbeks on näituseruum kujundatud burleskiteatri-taoliseks, asiaatlikule luksusele ja totalitaarsetele režiimidele viitavaks sametiseks poliitpesaks (meenub, et Vabaduse galeriid on valimiste eel mitmete trikkidega endale staabiruumiks üritanud rentida mitu parteid, senini õnneks tagajärjetult). Lainetava punase lipusametiga pole kokku hoitud, võika kujundusega kleebiskirjaga aknad toovad meelde olümpiaregati-aegse supergraafika, mis on ringiga jälle aktuaalseks tõusnud.
Näituse kolme kuraatori Paolo Codeluppi, Kristina Solomoukha ja Elfi Turpini korraldatud võistlusel, kus osales kolmkümmend Eesti kunstnikku ja arhitekti, valiti välja viisteist tööd, mida on installatsioonis väljas. Päris monumente loonud skulptoreid nende seas napib.
Astmikpüramiidi või Paabeli torni meenutaval alusel on viieteistkümnest kavandist (trofeest, sest libakonkursil osalejad polnud kõik teadlikud näitusekontekstist) koostatud komplekt piisavalt koomiline, isegi naeruväärne. Jüri Ojaver on vabateemalisele konkursile esitanud uuesti modelleerituna viimase Vabadussõja monumendi võistluse kavandi „Heinategijad“. Paul Rodgersi „Viimne kui kalts“ on permanentses muutumises täituru metafoor. Taaskasutusest pärit riietega vooderdatud katuseta minimalistlik hiigelkuup on täiesti realiseeritav, kuigi samasuguste vormivõtetega on loonud oma holokaustile pühendatud memento-installatsioone ka Christian Boltanski. On veel paar rohkem või vähem tõsiseltvõetavamat mõtteuperpalli, nagu Raul Kelleri hambad ja komm, kuid enamikul kavanditel oleks vähe šansse klassifitseeruda auhinnalisele kohale kas Lääne-Euroopa või Põhjamaade avalikku ruumi rajatavate protsendikunsti teoste konkurssidel.
Näituse pimendatud osas jookseb aga enam kui 500 ühikuga slaidi- show, süstematiseeritud pildijada kõikvõimalikest monumentidest, mis pärit maailma eri nurkadest. Isegi kui näidatakse Luxori Karnaki templit, Sibeliuse monumenti ja Oslo Vigelandi skulptuuriparki, on see vaid näiliselt justkui objektiivne kultuuriantropoloogiline jaotus. Tulemuseks on totaalne kaos, esteetiline kõrb: pärast selle programmi vaatamist ei taha monumentidest (ja skulptuuridestki) mitte midagi teada. See tundub olevat ka korraldava kuraatoritiimi eesmärk.
Justkui eksikombel on programmi mahutatud ka mitu head protsendikunsti seaduse raames Hollandis rajatud dekoratiivskulptuuri kõrvuti lugematu arvu diktaatoreid ja üliinimesi ülistava kraamiga. Vaatajal peab Vabaduse galerii näitusel navigeerimiseks olema tugev esteetiline või eetiline selgroog.
Aktivapoolele võib Vabaduse galerii ekspositsiooniga seoses kirjutada aga bartertehingu Tallinna Kunstihoonega, kes maksab kinni arhitektuuri- ja disainigaleriisse tõstetud Vabaduse galerii programmi kuuluva kolme väljapaneku üüri. Nii näebki seal Tarrvi Laamanni värvikirevat, globaalkultuurist energiat ja elujanu ammutavat maalinäitust. Laamannil on vedanud, sest väike Vabaduse galerii ei oleks sellist lopsakust ja lärmi välja kannatanud. Laamanni emotsionaalne kunst lammutab barjääre, on elamuslik ja vahenditu, toob võõrapäraselt eksootilise-esteetilise mõõtme koju kätte.
Ja kui meenutada, et Eesti Vabariigi eesistumise ja vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks õnnestus taltsutada ja riigi teenistusse rakendada tänavakunstnik Edward von Lõngus, siis võib kokkuvõttes öelda, et vabariigi kunstiprogramm pakub hulganisti ainet kunsti, riigi ja kunstniku vabaduse üle mõtlemiseks.
Artikkel 2. märtsi Sirbist. | Jaan Elken. Vabariigi kunst | https://kultuur.err.ee/687145/jaan-elken-vabariigi-kunst | Estonia teatri Eesti peo järelmõju lahtus juba järgmisel päeval, ent NO99 teekond ERMis kütab kirgi veel pikka aega. Ka juubeli kunstiprogramm annab hulganisti ainet, et mõelda kunsti, riigi ja kunstniku vabaduse üle. |
Teine kuld tuli Hollandile meeskonna sprindis, kus Nils Van Thoenderdaal, Harrie Lavreysen ja Jeffrey Hoogland võitsid finaalis Suurbritanniat (Jack Carlin, Ryan Owens, Jason Kenny). Pronksmedali sai Prantsusmaa (Francois Pervis, Sebastien Vigier, Quentin Lafargue). Naiskondade sprindifinaalis alistas Saksamaa (Miriam Welte, Kristina Vogel) Hollandi (Kyra Lamberink, Shanne Braspennincx). Pronks kuulus Venemaale (Daria Šmeljova, Anastassia Voinova), vahendab Spordipartner.ee.
Meeskondliku jälitussõidu finaalis oli Suurbritannia (Edward Clancy, Kian Emadi, Ethan Hayter, Charlie Tanfield) kiirem Taanist (Niklas Larsen, Julius Johansen, Frederik Madsen, Casper Von Folsach). Pronks kuulub Itaaliale (Simone Consonni, Liam Bertazzo, Filippo Ganna, Francesco Lamon). See oli sel alal brittidele esimeseks kullaks pärast 2012. aastat. Ka kvalifikatsioonis näitas Suurbritannia parimat aega.
Naiskondade jälitussõidu finaalis lõi USA (Jennifer Valente, Kelly Catlin, Chloe Dygert, Kimberly Geist) Suurbritanniat (Katie Archibald, Elinor Barker, Laura Kenny, Emily Nelson). Kolmandaks tuli Itaalia (Elisa Balsamo, Letizia Paternoster, Silvia Valsecchi, Tatiana Guderzo).
Meeste keirinis moodustasid esikolmiku Fabian Hernando Puertas Zapata (Colombia), Tomoyuki Kawabata (Jaapan) ja Maximilian Levy (Saksamaa). Meeste scratchis oli parimJauheni Karaljok (Valgevene), järgnesid Michele Scartezzini (Itaalia) ja Callum Scotson (Austraalia).
Kahe esimese päeva järel juhib medalitabelit Holland kahe kulla ja ühe pronksiga. | Trekisõidu MM Apeldoornis algas Hollandile kahe kullaga | https://sport.err.ee/687144/trekisoidu-mm-apeldoornis-algas-hollandile-kahe-kullaga | Apeldoornis alanud trekisõidu maailmameistrivõistluste esimene päev tõi kohe kodupublikule rõõmustavaid uudiseid. Hollandi koondislane Kirsten Wild oli parim scratchis, edestades eduka soolorünnaku tulemusena Jolien D'hooret (Belgia) ja Amalie Diderikseni (Taani). |
Liit teatas, et tunnustab tervise- ja tööministri ning valitsuse algatusel riigikogus vastu võetud seadusemuudatusi, mis kehtestavad lisapiirangud alkoholi reklaamile ja müügile.
"Arstkond ei kahtle tõenduspõhistes uuringutes ja rahvusvahelises praktikas, mis kinnitavad, et alkoholi joomist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam. Kõige hinnatundlikumad alkoholitarbijad on meie lapsed ja noored, seega on aktsiisitõus põhimõtteliselt õige tee, kuna muudab alkoholi just nende jaoks vähem kättesaadavaks," leiab liit.
Arstide teatel ei saa alkoholitarvitamist vähendavaid muudatusi lasta segada alkoholitootjate ja -müüjate kampaaniakärast, mida osa meediast vastutustundetult võimendab.
Meedikud märgivad, et riigi tulusid on kahtlemata vaja asjatundlikult prognoosida, kuid ei maksa loota, et aktsiisist laekuv tulu korvaks alkoholist tingitud tervisekahjud, sest ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud.
„Vajalikud otsused on vahel ebapopulaarsed, nii nagu süst on valus, kuid tuleb siiski ära teha“, ütles arstide liidu president Jaan Sütt.
Arstid kutsuvad üles valima meelemürkide asemel terviserajad ja toetama Eesti rahva tervise huvides tehtud otsuseid. | Arstide liit avaldas toetust valitsuse alkoholipoliitikale | https://www.err.ee/687142/arstide-liit-avaldas-toetust-valitsuse-alkoholipoliitikale | Eesti Arstide Liit teatas, et toetab meetmeid, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamist, ja võrdles neid süstiga, mis on küll valus, aga tuleb ära teha. |
Parimad selgitati kahes tugevusklassis, Eesti noorte edetabelisse kuuluvad lapsed ja alles sulgpalliga algust tegevad noored. Gümnaasiumi noormeestest oli esimeses tugevusklassis parim Marcus Lõo Miina Härma Gümnaasiumist ja teises tugevusklassis Robert Suigusaar Reaalkoolist. Tütarlastest võitis gümnaasiumi õpilaste arvestuses Karina Kapanen Tartu Tamme Gümnaasiumist ning teises tugevusklassis Helina Juhkam Koidula Gümnaasiumist. Põhikooli õpilastest olid parimad poiste tugevamas klassis Joosep Pahmann Reaalkoolist ja teises tugevusklassis Ken Talpas-Taltsepp Paikuse Põhikoolist. Tütarlastest võitsid Emma Mari Tehu Mai koolist ja Janeli Liivrand Vanalinna Põhikoolist.
Parim kool selgitati nii põhikooli kui gümnaasiumi arvestuses mõlema tugevusklassi peale kokku. Põhikoolidest võitis esimese koolide meistrikarika Paikuse Põhikool. Gümnaasiumidest läks võit Miina Härma Gümnaasiumile. Gümnaasiumi noormeestest parima tulemuse saanud Marcus Lõo, kes on olnud ka mitmekordne Eesti noorte meister, arvas, et oma kooli on alati hea esindada: "Eriti tore on kooli eest võistelda oma spordialal – sulgpallis. Koolidevaheline vastasseis mõjus võistluse atmosfäärile hästi ja tegi võistluse huvitavaks."
Koolide vaheliste meistrivõistluste korraldamise oluliseks tõukeks oli Eesti Sulgpalliliidu kooliprojekt "Sulgpall kõigile". Kolme aasta jooksul on "Sulgpall kõigile" koolitustel osalenud pea 300 õpetajat 180 koolist. Mitmetes osalenud koolides on sulgpall saanud nüüd kehalise kasvatuse tunni lõbusaks osaks. Tori kooli huviringi juhendaja Andra Sõmer tõi õpilased Pärnusse sooviga pakkuda neile uut ja huvitavat kogemust: "Kooli juures huviringis mängime sulgpalli korra nädalas. Siin koolide vahelistel võistlustel on see lastele esimene võimalus mängida ka teiste laste vastu ja näha sulgpalli mängimas neid noori, kes alaga juba pikemalt tegelenud."
Laupäeval ja pühapäeval toimuvad Pärnus Spordihallis EV100 Eesti noorte meistrivõistlused. | Pärnus selgusid esimesed Eesti koolide sulgpalli meistrid | https://sport.err.ee/687143/parnus-selgusid-esimesed-eesti-koolide-sulgpalli-meistrid | Pärnu Spordihallis peeti reedel esimesed üle-eestilised koolide meistrivõistlused sulgpallis. Seni on koolid omavahel võistelnud suuremates linnades, kuid ühiselt kokku tuldi esmakordselt. Esimestel meistrivõistlustel osales 25 kooli ja pea 100 põhikoolide ja gümnaasiumi õpilast. |
Veel paar aastat tagasi ulatus sooline palgalõhe Eestis ligi 30 protsendini, kuid viimase paari aastaga on see mõõdukas tempos vähenenud, teatas sotsiaalministeerium.
Palgalõhe kahanemist on mõjutanud ka asjaolu, et statistikaameti andmetel on viimastel aastatel tõusnud juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaal, mis omakorda peaks avaldama mõju naiste palkadele.
Eurostati andmetel on 2016. aastal suurim langus soolises palgalõhes toimunud hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas. Tööjõu-uuringu andmed näitavad, et viimastel aastatel on hulgi- ja jaekaubanduses tõusnud naiste osakaal, kes on juhtival ametikohal. 2016. aastal tõusis mõnevõrra ka naistest tippspetsialistide osakaal.
2016. aastal oli sooline palgalõhe Eestis viimase 11 aasta madalaim ehk 25,3 protsenti, 2015. aastal 26,9 protsenti, 2014. aastal 28,1 protsenti ning 2013. aastal 29,8 protsenti. | Värske uuring näitab soolise palgalõhe vähenemist | https://www.err.ee/687138/varske-uuring-naitab-soolise-palgalohe-vahenemist | 2016. aastal oli Eestis sooline palgalõhe 25,3 protsenti, mis on üle pooleteise protsendi võrra väiksem kui 2015. aastal, selgub Eurostati äsja avaldatud uuringust. |
Alagrupis sai neiu kolm võitu ja kaks kaotust, millega teenis pääsu 64 sekka. Kohtumises 32 parema hulka pidi Targamaale alistuma 9:15 Ukraina vehkleja Kateryna Chorniy. Kaheksandikfinaalis pidi Targamaa tunnistama aga Ukraina vehkleja Dariia Sadova 9:15 paremust.
Teised Eesti vehklejad viimase 16 sekka ei pääsenud. Peale eelringe sai Sandra Skoblov 23. asetuse. Tema vastaseks 32 sekka oli Dana Raposo, kes alistus eestlannale seisuga 9:15. Pääsul 16 parema hulka pidi Sandra alistuma Ungari esindajale Kinga Dekany'le tulemusega 13:15. Kokkuvõttes pälvis Skoblov 23. koha.
Madli Palk teenis alagrupis neli võitu ja kaks kaotust. Pääsul 32 hulka alistas Palk Galadrielle Sapini numbritega 15:14. Kohtumises 16 parema sekka pidi Palk tunnistama Venemaa vehkleja Jana Bekmurova 6:15 paremust ning eestlannal tuli leppida 24. kohaga.
Kärol-Liina Glinkin sai alagrupis kaks võitu ja kolm kaotust. Kohtumises 32 sekka oli ta parem Saksamaa vehklejast Kerstin Greulist 13:6, kuid teel 16 hulka kaotas Glinkin Emilie Gabuttile 9:15, teenides nõnda 31. koha.
Euroopa Meistriks krooniti Ungari esindaja Eszter Muhari. Turniiril osales kokku 80 sportlast. | Carmen-Lii Targamaa saavutas vehklemise Sotši EM-il 15. koha | https://sport.err.ee/687134/carmen-lii-targamaa-saavutas-vehklemise-sotsi-em-il-15-koha | Eesti parimana sai Carmen-Lii Targamaa (Haapsalu En Garde) Sotši kadettide EM-il 15. koha. |
Teiseks tulnud Teearu kaotas kuldmedali võitnud Poola esindajale Patryk Jakielale 29 sekundiga. Pronksmedali võitis venelane Aleksandr Tšarušnikov (+49,1).
Kalju Ojaste hoolealusele on tegemist juba teise hõbemedaliga Zakopane MM-ilt. Ka 1,2 km sprindidistantsil saavutas Teearu teise koha. | Teearu võitis MM-il teisegi hõbemedali | https://sport.err.ee/687131/teearu-voitis-mm-il-teisegi-hobemedali | Eesti Paralümpiakomitee poolt 2017. aastal parimaks meessportlaseks valitud Hans Teearu võitis parasportlaste maailmameistrivõistlustel Zakopanes, Poolas murdmaasuusatamise 15 km distantsil hõbemedali. |
Valge Maja teatas neljapäeval, et nad kärbivad või lõpetavad seoses viimase aja poliitilise ebastabiilsusega Kambodžas mitmed sealse sõjaväe, maksuameti ja kohalike võimude toetusprogrammid, vahendas Reuters.
Hun Se teatas seepeale, et USA saadik Kambodžas William Heidt valetab, sest kärped tehti ära juba 2016. aastal.
"Meie, 16 miljonit inimest, ei saanud Ameerika abi maksusektoris. See abi lõppes juba 2016. aastal," lausus peaminister. "USA saadik, palun vastake ühele küsimusele: miks te teatasite abi kärpimisest, kui seda abi ei olegi? Kas te soovite Kambodža mainet kahjustada?"
USA saatkond Phnom Penhis keeldus kommentaaridest.
Washingtoni kärpeotsus tulenes Kambodža valitsuse kriitikute maha surumisest, mida valitsus ja nende liitlased juulikuiste üldvalimiste eel on aktiivselt teinud. Sihtmärkide seas on nii mittetulundusühinguid, sõltumatut meediat kui opositsiooni esindajaid. | Kambodža peaminister süüdistab USA-d valetamises | https://www.err.ee/687132/kambodza-peaminister-suudistab-usa-d-valetamises | Kambodža peaminister Hun Sen süüdistas laupäeval USA valitsust valetamises seoses Ühendriikide teatega, et nad lõpetavad Kambodžale abi andmise. Valitsusjuhi sõnul ei ole nad Washingtonilt abi saanud juba alates 2016. aastast. |
Eesti klubi kasuks viskas Eleriin Vaino 23 punkti, hankis kaheksa lauapalli, jagas seitse korvisöötu ja tegi viis vaheltlõiget. Kadri Uiga arvele jäi 16 silma, 15 lauapalli ja kolm blokki, Kaiti Vasiljeva lisas 14 silma ning kuus lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Tartu Ülikool (18-2) on liigatabelis alumises pooles liider ning Läti U-16 (2-17) koondis on viimasel ehk 7. kohal. | Vaino ja Uiga vedasid Tartu Ülikooli Läti noorte vastu võidule | https://sport.err.ee/687130/vaino-ja-uiga-vedasid-tartu-ulikooli-lati-noorte-vastu-voidule | Naiste Eesti-Läti korvpalli ühisliigas teenis reedel võidulisa Tartu Ülikool/Kalev, kes kodusaalis mängis 75:40 üle Läti U-16 koondise. |
„Ootame lugusid materiaalsest kultuuripärandist ehk kõigest sellest käega katsutavast, mis on meieni möödunud aegadest säilinud ja millel on meie jaoks oluline tähendus. Selleks võib olla vana linnusease, vanavanemate ehitatud maja, aga mõni päris väike asi: tööriist, rõivaese, ehe, kunstiteos, sõiduk,“ ütles Päranditegijate kogumisaktsiooni juht Madle Lippus.
Millal need hooned ehitati ja miks need ära lagunesid? Millisteks tegevusteks on seda eset varasemalt kasutatud? Mida need tänaste noorte jaoks sümboliseerivad ja millist tähendust kannavad? On nad kasutatavad?
Päranditegijate konkursil osalemiseks tuleb esitada jagamist võimaldavas vormis lugu (ekskursioon, matk, video, fotod, laul, luuletus, esitlus vmt). Võiduvõimalusi suurendab see, kui lugu on räägitud põnevast objektist kaasakiskuvalt või ootamatu nurga alt.
„Lugusid hindame eelkõige loo kaasakiskuvuse, pärandobjekti loo mitmekülgse tutvustamise oskuse, jutustatud loo jagatavuse, ja objektile uudse lähenemise poolest,“ ütles Päranditegijate kogumisaktsiooni juht Madle Lippus. Hea lähtekoha konkursil osalemiseks annab tema sõnul ka osalemine pärandipaikade heakorra eest seisvas Pärandivaderite algatuses, mis võimaldab pärandpaika korrastaval noorel see ühtlasi jäädvustada ka Päranditegija kogumisaktsioonis loona. Pärandivaderite heakorratalgud kuulutatakse välja märtsi keskpaigas.
Lugusid saab esitada Päranditegijate koduleheküljel, kasutades selleks etteantud vormi. Päranditegijate konkursi kodulehele saab üles laadida loo formaadis .docx, .pdf, .jpg, .mp4, või .waw. Teksti maksimaalseks pikkuseks on 5000 tähemärki, helifaili või video pikkus kuni 3 minutit.
Osalema on oodatud kõik noored vanuses kuni 19 eluaastat. Osaleda võib üksi või meeskonna või klassiga.
Auhinnad osalejatele panevad välja Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis.
Viis parimat lugu osalevad Euroopa Komisjoni poolt korraldataval üle-euroopalisel pärandimeistrite konkursil Heritage Makers competition.
Parim meeskondlikult oma töö teinud klass Eesti gümnaasiumist või kutseõppeasutusest (noored vanuses 16-19 aastat) sõidab auhinnareisile Strasbourgi, Euroopa Parlamenti, et osaleda Euroopa Parlamendi noorteprogammis Euroscola. Võidureis 20-24 õpilasele ja 2 õpetajale toimub sügisel 2018.
Lugude esitamise tähtaeg on 23. aprill, võitjad kuulutatakse välja 9. mail, Euroopa päeval Tallinna Vabaduse väljakul ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 veebis.
Lugusid hindab komisjon, mis koosneb Muinsuskaitseameti, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 juhtnõukogu, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse esindajatest.
Päranditegijate konkurssi korraldab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames Muinsuskaitseamet koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Euroopa Parlamendi infobürooga Eestis, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja Pärandivaderite algatusega.
Päranditegijate konkurss kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 sündmuste sekka. Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 eesmärgiks on innustada noori väärtustama ainelist kultuuripärandit ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma. | Noori kutsutakse jäädvustama kodukoha kultuuripärandit | https://kultuur.err.ee/686957/noori-kutsutakse-jaadvustama-kodukoha-kultuuriparandit | 23. aprillini on noored oodatud jäädvustama oma kodukoha pärandobjekte, parim meeskond saab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames toimuva Päranditegijate konkursi võitjana sõita auhinnareisile Strasbourgi. |
Eelmise hooaja parim väravakütt Vitali Gussev asus kohe ka uut edetabelit juhtima, saades enda nimele kaks tabamust, vahendab Soccernet.ee.
Maardu meestest olid täpsed ka Ilja Zelentsov, Vladislav Ogorodnik ja Deniss Malov. Tartlaste auvärava lõi Mikk Valtna.
Mitteametlik protokoll (EJL-i kodulehelt):
2. märtsil kell 20.30 EJL-i jalgpallihallis
Maardu Linnameeskond - Tartu JK Welco 5:1 (2:0)
40., 62. Vitali Gussev, 42. Ilja Zelentsov, 51. Vladislav Ogorodnik, 90. pen. Deniss Malov - 49. Mikk Valtna
Hoiatused: 22. Vadim Aksjonov, 48. Vladislav Ogorodnik, 60. Anton Aristov - 34. Markus Herman Tiik, 87. Oskar Pedosk
Pealtvaatajaid: 21
Peakohtunik: Tomi Rahula
Abikohtunikud: Maksim Ramazanov, Tanel Piirimäe
Maardu: Ilja Kassjantšuk, Anton Aristov (78. Deniss Kovtun), Deniss Malov, Klimenti Boldõrev, Rain Aasmäe (78. Jaroslav Dmitrijev), Nikita Brõlin, Vladislav Ogorodnik, Ilja Zelentsov, Vadim Šalabai (62. Daniil Lebedev), Vadim Aksjonov (76. Deniss Suvorikov), Vitali Gussev.
Varus: Jaroslav Dmitrijev, Deniss Kovtun, Daniil Lebedev, Andrei Kalimullin, Deniss Suvorikov, Artjom Jakovlev.
Welco: Edgar Leht, Eric Pärn, Jakob Päll (46. Marten Margus), Johannes Theodor Kollist (46. Emmanuel Testimony Odeh), Marten Kihho (85. Raigo Kuusik), Mikk Valtna, Andres Joosep (76. Oskar Pedosk), Rain Näkk (74. Sander Tõnissoo), Markus Herman Tiik, Karl Joosep Mark, Jaagup Savisaar.
Varus: Oskar Pedosk, Sander Tõnissoo, Gerrerth Kaur, Marten Margus, Emmanuel Testimony Odeh, Raigo Kuusik. | Esiliiga esimese võidu haaras Maardu | https://sport.err.ee/687129/esiliiga-esimese-voidu-haaras-maardu | Jalgpalli esiliiga hooaja esimese võidu teenis tiitlikaitsja Maardu Linnameeskond, kes oli 5:1 üle Tartu Welcost. |
Traagiline õnnetus leidis aset reedel Alpide lõunaosas Entraunes' piirkonnas Mercantouri rahvuspargi lähedal, ütlesid kohalikud võimud.
Üks suusataja sai kannatada ja viidi haiglasse. Rühma giid viga ei saanud.
Nice'i prokurör Jean-Michel Pretre ütles, et giid on vahi all ja algatati juurdlus.
"Võeti risk. Kas see oli aktsepteeritav, mõistlik või mitte, see on juurdluse teema," ütles Pretre
Suusatajad, kolm naist ja kaks meest, olid kõik prantslased, samuti nende giid.
Novembris alanud suusahooajal on Prantsusmaal saanud surma 20 ja vigastada 12 inimest. 15. veebruaril sai Püreneedes laviinis surma kolm suusatajat. | Prantsuse Alpides hukkus laviinis neli suusatajat | https://www.err.ee/687128/prantsuse-alpides-hukkus-laviinis-neli-suusatajat | Prantsuse Alpides sai laviinis surma neli suusatajat, nende giid võeti kinni kahtlustatuna grupi võimalikus ohtuseadmises, teatas politsei. |
Thunder tuli välja 13-punktilisest kaotusseisust, olles esimesed kaks veerandit kaotanud. Kolmas veerandis visati Pheonixi klubist viis punkti rohkem ja viimasel veerandajal oldi võõrustajatest juba kümne punktiga üle (32:37, 28:30, 37:32, 27:17).
Võit tuli aga küllaltki tasavägistes tingimustes, sest Thunder suutis mänguseisu viigistada vaid poolteist minutit enne kohtumise lõppu. Sellele järgnevalt sai Westbrook kirja täpse kolmepunktiviske ning võit kindlustati viimase 20 sekundiga, kui meeskonna kapten realiseeris veel kaks vabaviset ja tegi ühe kahepunktiviske. Lõppseisu realiseeris Carmelo Anthony kahe vabaviskega.
Thunderi kangelaseks kerkinud Russell Westbrook viskas 40 minutiga 43 silma, neist üheksa vabavisetest. Westbrook sai kirja ka kaks kolmest ning koguni 14 lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu. Oklahoma klubi teise parimana jäi Paul George’i arvele 20 punkti. Kaotajate parim oli 39 punkti visanud Devin Booker, kes sai kirja kuus kolmest ning kuus lauapalli.
Tulemused: Sacramento Kings – Brookyln Nets 116:111, Portland Trail Blazers – Minnesota Timberwolves 108:99, Orlando Magic – Detroit Pistons 115:106, Philadelphia 76ers – Charlotte Hornets 110:99, Atlanta Hawks – Golden State Warriors 109:114, Chicago Bulls – Dallas Mavericks 108:100, Memphis Grizzlies – Denver Nuggets 102:108, Milwaukee Bucks – Indiana Pacers 96:103, Washington Wizards – Toronto Raptors 95:102, Phoenix Suns – Oklahoma City Thunder 116:124, Los Angeles Clippers – New York Knicks 128:105, Utah Jazz – Minnesota Timberwolves 116:108 | NBA: Westbrooki 43 punkti tõid Thunderile võidu Sunsi üle | https://sport.err.ee/687127/nba-westbrooki-43-punkti-toid-thunderile-voidu-sunsi-ule | Korvpalliliiga NBA läinud öösel toimunud kohtumises alistas Oklahoma City Thunder võõrsil Phoenix Sunsi 124:116, kui Russell Westbrooki 43 punkti külalistele kindla võidu tõid. |
Mitmest Tartu ülikooli tudengist ja vilistlasest koosneva ettevõtte peamine idee on parandada krooniliste haigustega laste elukvaliteeti, keskendudes nende vaimsele tervisele, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Universitatis Tartuensis.
Idee autor Kadri Haljas rääkis, et kui laps on haige, siis ei pruugi ta saada arstidega väga palju üks ühele aega, sest meedikud on teadupärast ülekoormatud. See tähendab, et tihtipeale jõutakse arutada vaid haiguse ja selle sümptomitega seonduvat, kuid vaimne heaolu kipub jääma tagaplaanile.
Kõnesoleva mängu abil saavad meditsiinitöötajad laste vaimset seisundit jälgida ja psühholoogiline abi jõuab rohkemate lasteni.
“Tahame haigetes lastes esile kutsuda suuremat võitlusvaimu ja seda, et nad suudaksid haigusega paremini toime tulla."
“Tahame haigetes lastes esile kutsuda suuremat võitlusvaimu ja seda, et nad suudaksid haigusega paremini toime tulla,” rääkis Haljas mängu peamisest eesmärgist.
Mobiilimäng on välja töötatud koolilastele vanuses 7–14 aastat.
Triumf Gamificationi meeskonnaliige Kertu Tombak rääkis, et ühtpidi on see küll mäng, aga teisalt aitab see lastel enda diagnoosiga paremini kohaneda ja vaimselt toime tulla.
Mängu tegevus toimub virtuaalses linnakeskkonnas, kus mängija peamine ülesanne on arendada oma tegelaskuju võitluses haigusekoletisega.
Tegelaskuju kutsutakse superkangelaseks, kelle arendamine seob pärismaailma mängumaailmaga, andes mängijale võimaluse koguda punkte nii raviga seotud tegevuste kui ka mängusiseste ülesannete täitmise eest.
Rakendus hõlbustab vanemate ja meditsiinipersonali jaoks lapse tervise jälgimist.
Mängu alguses ja selle vältel toimub mängija psühholoogiliste andmete alusel profileerimine ja psühholoogiliste andmete kogumine, mille põhjal saab iga laps isiklikku tuge.
Rakendus hõlbustab vanemate ja meditsiinipersonali jaoks lapse tervise jälgimist.
Toetaja kass
Tombak seletas, et mängus käib superkangelasega alati kaasas kass, kes on tema toetaja ja kes muuhulgas küsib erinevaid küsimusi. Mängus ei ole laps üksinda, vaid saab peale kassi suhelda ka haiglakaaslastega.
Meeskonnaliige Riin Tark seletas, et kass on see, kes uurib lapse käest, kuidas ta end tunneb. “Kuigi see sõber on interaktiivne, on ikkagi oluline, et keegi tunneks muret, kuidas läheb,” lausus ta.
Mängu saab laps mängida ka haiglas, kui ta läheb mõnele protseduurile. Näiteks, kui laps läheb kiiritust saama, siis tegelane mängus teeb sama. See ülesanne on kaitstud salasõnaga, mille patsient saab arstilt.
Punktisüsteem on loodud selleks, et lapsi innustada.
“Ravi on laste jaoks keeruline, sest protseduurid võivad olla valulikud ja ravi võib enesetunnet halvendada. Sellele kõigele on vaimselt väga raske vastu minna, mäng võiks pakkuda selleks lisamotivatsiooni,” sõnas Tark.
Kui paistab, et keegi vajab rohkem tuge, saab meedik lapse psühholoogi juurde suunata.
Mäng annab olulist teavet ka tohtritele, kes lapsega suhtlevad. Arstil on eraldi võrguvaade, kus laste vastused kuvatakse ja kust näeb näiteks ülevaadet sellest, milline meeleolu ühel või teisel lapsel parasjagu on. Kui paistab, et keegi vajab rohkem tuge, siis saab meedik lapse psühholoogi juurde suunata.
Mängu avades tuleb iga kord vastata küsimusele, kuidas laps end täna tunneb. Kui muidu on patsient alati valinud naerunäo – mis tähendab, et kõik on hästi –, kuid järsku valib nutunäo ja seda tükk aega järjest, siis annab see arstidele sõnumi, et lapse meeleolu on muutunud.
Tark rääkis, et kui lapse emotsionaalne seisund on varem olnud hea, kuid ühel hetkel hakkab ta vastama eespool toodud küsimusele teistmoodi, siis algoritmi abil küsib kass temalt lisaküsimusi, näiteks seda, kas laps muretseb liiga palju või kas ta saab ikka korralikult magada.
Tark ütles, et mäng jagab lapsele ka soovitusi, mida katsetada, kui tal näiteks õhtul und ei tule, sest laps muretseb liiga palju. Kui aga selgub, et soovitused ei aita, siis saadakse sellest rakenduse abil teada ja see jõuab psühholoogini, kes saab siis nende küsimustega lähemalt tegeleda.
Vastuste järgi, mida lapsed mängus valivad, saavad ka arstid sõnumi selle kohta, kas lapsega peaks rohkem tegelema.
Idee autor Kadri Haljas rääkis, et vastuste järgi, mida lapsed valivad, saavad ka arstid sõnumi selle kohta, kas lapsega peaks rohkem tegelema. Ta seletas, et kui psühholoog peabki sekkuma, siis on tal juba kohe olemas palju teavet ja seega on sekkumist lihtsam kavandada.
“Teave, mis mängu kaudu tuleb, on tohutu väärtusega,” sõnas Haljas. Kui laps on rõõmus, siis nii paljudele lisaküsimustele mängu käigus vastata ei tule. Siiski on teatav väikseim arv küsimusi, mille vastuseid tahetakse iga päev teada.
Lapsed proovisid
Ettevõte on ühendust võtnud Eesti vähihaigete laste vanemate liiduga ja sarnase ühendusega Soomest (Kympin Lapset) ning nende abil leidnud vanemaid, kes on jaganud oma pere kogemusi. Laste ja nende lähedaste kogemused on väga tähtsal kohal, selleks et mäng oleks praktiline ja kataks neid valdkondi, mida pered näevad suuremate raskustena.
Meditsiinitöötajad on mängu väga soojalt vastu võtnud, eriti Soomes, kus juba oodatakse, et haiglad saaksid mängu päriselt kasutada.
Haljas rääkis, et meditsiinitöötajad on mängu väga soojalt vastu võtnud, eriti Soomes, kus juba oodatakse, et haiglad saaksid mängu päriselt kasutada.
Esimesed lapsed, kes on vähiravi läbi teinud või on parajasti ravi saamas, on juba saanudki mängu proovida ja nüüd kogutakse kokku laste tagasiside, selleks et mäng veelgi lapsesõbralikumaks ja lihtsamaks muuta.
Triumf Gamification meeskonnaliige Riin Tark rääkis, et mõni ravi või ravi osa mõjutab näiteks sedagi, milline mängu liikumise kiirus on lapsele sobiv ja jõukohane.
Seetõttu ongi oluline katseaeg, mille ajal on säärased aspektid välja tulnud.
“Oluline on teha seda mängu lastega koos, sest kui teha enda äranägemise järgi ja laste käest ei küsita, siis hiljem võib olla suur üllatus, et mäng ei sobigi,” ütles Tark.
Noored ettevõtjad mainisid, et tagasiside mängule on senini olnud väga hea. Lastele meeldib mäng eriti just väljanägemise ja jutustusliku poole pealt, need on ühe mängu juures väga olulised osised.
Mäng on mitmes keeles
Praegu on mäng nii eesti, inglise kui ka soome keeles. Kui aga huvi ilmutavad teisedki riigid, siis tuleb mäng nendesse keeltesse tõlkida.
Seda, et lapsed saavad mängu mängida oma emakeeles, peavad noored ettevõtjad suureks väärtuseks, sest see teeb mängu lihtsamini arusaadavaks.
Triumf Gamificationi liikmed tahavad sel kevadel mängu valmis saada, nii et oleks võimalik alustada kliiniliste katsetega hindamaks mängu mõju. Selleks ajaks peab mäng täiesti valmis olema. Tegelikult on see juba praegu sellises järgus, et on olemas töötav lahendus.
Järgmisena on ettevõttel kavas arendada see mäng välja ka lastele, kes põevad diabeeti.
Järgmisena on ettevõttel kavas arendada see mäng välja ka lastele, kes põevad diabeeti.
Triumf Gamification on Ajujahi võistlusel 30 parima seas. Meeskonnaliikmed rääkisid, et võistlus on aidanud neil meeskonnavaimu kasvatada, sest palju tuleb koos olla ja pingsalt ettevõtte tuleviku peale mõelda. Peale selle on nad võistluse raames tutvunud mitmete inimestega, kellelt nad on saanud palju tegutsemisindu.
Triumf Gamificationi idee on Ajujahi konkursil parima 30 seas. Autor: Triumf Gamification | Teaduspõhine mobiilimäng aitab lastel võidelda vähiga | https://novaator.err.ee/687024/teaduspohine-mobiilimang-aitab-lastel-voidelda-vahiga | Rollimängul põhinev rakendus Triumf Gamification aitab lastel mängukeskkonna abil võidelda krooniliste haigustega. Esimene sihtrühm on vähihaiged lapsed. |
Kui mängu esimene veerandaeg oli küllaltki võrdne (18:16), siis teises veerandis saavutas Olympiakos võõrustajate ees 11-punktilise edumaa, võites veerandaja 27:16. Külaliste domineerimine jätkus ka kolmandas veerandis, kui võidutseti kolme punktiga. Neljanda veerandi alguseks oli Olympiakos Panathinaikose ees saavutanud 12-punktilise edumaa, kuid see suudeti maha mängida – 35-kordsed Kreeka meistrid võitsid viimase veerandi 21:9, viigistades mänguseisu ning viies sellega kohtumise lisaajale.
Lisaajal sai otsustavaks Brian Robertsi kolmene minut enne kohtumise lõppu – sellele järgnevalt saavutasid külalised kahepunktilise edumaa, mida enam käest ära ei antud. Pool minutit hiljem teenis Roberts ka kaks vabaviset, mille ameeriklane punktideks realiseeris. Lõpptulemus: Ateena Panathinaikos – Pireuse Olympiakos 85:87.
Olympiakose parimana viskas Brian Roberts 18 punkti (kolmesed 4/4, vabavisked 4/5). 14 punktiga järgnesid Georgios Printezis ja Jamel Mclean. Kaotajate parim oli 25 silma visanud Nick Calathes, ühe punkti vähem sai kirja James Gist.
Tulemused: Belgradi Crvena zvezda – Unicaja 80:76, Ateena Panathinaikos – Pireuse Olympiakos 85:87, Madridi Real – Fenerbahce 83:86 | Euroliiga kreeklaste põnevusduellist väljus lisaajal võitjana Olympiakos | https://sport.err.ee/687126/euroliiga-kreeklaste-ponevusduellist-valjus-lisaajal-voitjana-olympiakos | Korvpalli Euroliiga 24. voorus läksid reedeses põnevuskohtumises vastamisi igipõlised Kreeka rivaalid Ateena Panathinaikos ja Pireuse Olympiakos, kust lisajal väljusid 87:85 võitjatena viimased. |
Alustame vähist ja tema agressiivsusest. Vähi teket põhjustab energiametabolism ehk koe energiavahetus, mis enamasti ei põhjusta geenid, nii selgus hiljutisest TTÜ ja KBFI koostöös valminud Andre Koidu doktoritööst. Kui terve rinnakoe rakud on normaalse energiatarbimisega, siis rinnavähirakud kasutavad palju rohkem energiat. Samamoodi on energiatarbimisega seotud soolevähi agressiivsus.
Mida Andre Koidu doktoritöö vähiuuringutes muuta võib, saab lugeda loost “ Doktoritöö: rinna- ja soolevähi agressiivsus sõltub energiast ”.
Tartu ülikooli arheoloogil Ragnar Saagel ilmus aga teadusartikkel, mis annab ülevaate sellest, milliseid värvilisi metalle valati siinsetel aladel rauaajal ning mis metallid need olid.
“Me näeme, et rauaajal olid käsitöölistel teatavad piirangud. Nad said kasutada ainult kohalikust savist tehtud tiigleid, mis olid ainult natukene kõrgema sulamistemperatuuriga kui need metallid ise,” selgitas Saage.
Võib öelda, et rauaja lõpus olid muistsed eestlased tublid käsitöölised. Aga milline mõju oli ristiusustamisel ja võõrvallutajate tulekul, saab lugeda loost “ Metallijääk tiiglis kõneleb võõrvallutajaga kaasa tulnud tehnouuendusest ”.
Savastvere crucible by Ragnar Saage on Sketchfab
Tartu ülikooli lõpetanud Kaidi Lõo kaitses hiljuti Kanadas Alberta ülikoolis doktoritöö, milles uuris pilgujälgimiskatse abil, kuidas sõna grammatiline keerukus ja kasutamissagedus mõjutavad eesti keele rääkijate lugemiskiirust.
Ta tahtis mõista, kuidas nad keelest aru saavad ning mil moel mõjutavad keelekasutust vanus, lugemus ja teised sarnased aspektid. Millistele tulemustele ta jõudis, saab lugeda loost “ Eesti noorteadlane uuris Kanadas pilke jälgides eestlaste keelekasutust ”.
Els Heinsalu Autor: Sander Koit / ERR
Sel nädalal ilmus portreelugu Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendist Els Heinsalust. “Teen ära selle, mida mul on vaja ära teha, ja ei raiska sama palju või isegi rohkem aega selle üle vingumisele. Ma ei ürita seda isiklikult nii palju südamesse võtta. Kui midagi on tõesti halvasti või üle mõistuse, tuleb seda lihtsalt õigetele inimestele öelda. Ehk annab midagi teistmoodi teha,” arutles Heinsalu. Soovitame noorteadlase selgeid ja vahedaid mõtteid lugeda loost “ Els Heinsalu: lihtsalt vingumisest pole kasu, räägi õigete inimestega ”.
Teaduselus pakkus enim kõneainet uudis, et Tallinna ülikool sulgeb kulude kokkuhoidmiseks soome keele ja kultuuri eriala. See tõstatas edasise arutelu kõrghariduse rahastamisest ning viis rektorite väljaütlemisteni, mis seavad kahtluse alla tasuta kõrghariduse võimalikkuse ja mõistlikkuse.
Mitu huvitavat teadusuudist tuli välismaalt. Euroopa toiduohutusameti (EFSA) värske raport kinnitas, et laialt kasutatavad taimekaitsevahendid on mesilastele ohtlikud. Neonikotinoide tootev suurettevõte Bayer seadis järeldused taas kahtluse alla.
Sisuliselt järeldub uuest EFSA raportist, et neonikotinoidid kahjustavad väga tõenäoliselt nii metsmesilasi kui ka kodustatud mesilasi. Tõendid on tugevamad kui 2013. aastal. Tundub, et neonikotinoide ei saa kasutada välitingimustes viisil, et need kujutaksid kõigile mesilasrühmadele vaid väikest riski. Karme tõdemusi täis raportist saab lugeda loost “ Euroopa toiduohutusamet: tuntud putukamürgid on mesilastele ohtlikud ”.
Vähemalt mõni Maa mikroob suudab hakkama saada Saturni kuu Enceladuse jäise pinna all loksuva ookeani karmides tingimustes.
“Me kipume alahindama, kui rasketes oludes võivad mõned Maa elusolendid kasvada. Seega ei ole tegelikult sedavõrd üllatav, et neist mõned taluvad Enceladuse ookeanisügavuses valitsevat rõhku ning kõrget vingugaasi ja ammoniaagi taset,” leidis uurimuse juhtivautor Simon Rittmann, Viini ülikooli mikrobioloog ERR Novaatorile antud intervjuus.
Brasiilia soodajärve põhjast ja ookeanisetetest leiti ülikeerukas hiidviirus. Sellel on olemas 20 geeni, mis on tarvilikud valkudesse kõigi 20 aminohappe lisamiseks. Kokku suudab viirus seetõttu töörühma hinnangul valmistada ligikaudu 1350 erinevat valku. Võrdlusena on A-tüüpi gripiviirusel vaid 10–11 valku kodeerivat geeni ja HIV-il ainult üheksa.
Tupanviirus. Autor: La Scola et al./Nature
Kas inimesed peaksid olema selle viiruse ees ettevaatlikud, saab lugeda loost “ Brasiilia soodajärvest leiti teadaolevalt maailma keerukaim viirus ”.
Nädal algas ja lõppes kokku kahe eriilmelise ja sisuka looga diabeedist. Diabeet võib olla tegelikult viis erinevat haigust. See aitaks tõhustada ravi, leiavad Soome ja Rootsi teadlased.
Eesti teadlased aga otsisid lahendust diabeedi väljakujunemisest hoidumiseks. Kuidas diabeedile eelneva eeldiabeediga toime tulla, saab lugeda artiklist “ Tudeng soovitab lõputöös, kuidas vältida eeldiabeedi arenemist diabeediks ”.
Kurva noodi nädalas andis Tartu ülikooli inimgeograafia professori Rein Ahase ärasaatmine. | Nädala teadusteemad: soolevähi kurjus, diabeet ja mikroobid Saturni kuul | https://novaator.err.ee/687107/nadala-teadusteemad-soolevahi-kurjus-diabeet-ja-mikroobid-saturni-kuul | Vähkkoe energiatarbimisest sõltub tema agressiivsus. Mikroobid suudaksid elada Saturni kuul. Diabeet on tegelikult mitu erinevat haigust. Need on esiletõsted lõppeva nädala Eesti ja välismaa teadusteemadest. |
Sinilaid ei ole Paide ridades just suurim skoorija, ent nagu intervjuu kõrvalt ka ta meeskonnakaaslased tõdesid, siis Sinilaid lööb tähtsatel hetkedel. "Tihti ei löö, see on tõsi, aga kui on vaja, siis tuleb lüüa," ütles Sinilaid Soccernet.ee-le.
Ta ütles, et nende jaoks oli tegu keerulise ja perfektsusest kaugel olnud mänguga: "Kindlasti saab väga palju parem olla. Meil oligi väga raske ja väga võitluslik mäng. Ainult võitluse pealt tuligi. Vastane oli minu arust ülimalt hea. See oli meie jaoks väga raske mäng, sest kõik pidid endast lõpuvileni maksimumi andma. Tulemus tuli ikkagi raske töö pealt."
Kas sellega on nüüd märk maha jäetud, et kõigil tuleb Paidega arvestada? "Jaa, absoluutselt. Eks me püüame mängida stabiilselt see aasta ja vältida selliseid koledaid äravajumisi, mida eelmisel aastal juhtus. Loodan küll jah, et kõik peavad meiega arvestama," ütles Sinilaid.
Kui mängu avaminutitel oli Paide meeletu surve all, siis kohtumise lõpus 1:1 viigiseisul suruti hoopis Levadia oma karistusala ette. Mida mängu jooksul muudeti? Sinilaid: "Tegelikult väga palju ei muutnudki. Me ise olime teisel poolajal lihtsalt paremini valmis. Võib-olla oli see, et esimene mäng ja pikk ootamine - esimene poolaeg oli meile ikka väga-väga raske ja jäime tugeva surve alla. Õnneks vahe ei kärisenud. Kahjuks lasime poolaja lõpus täpselt sellise "garderoobi kaasa" värava, tehes nii väga raskeks oma elu, aga lõppkokkuvõttes on tulemus meie jaoks pigem positiivne. Arvan, et peame olema rahul." | Paide avavoorus üllatuseni viinud Sinilaid: tulemus tuli raske töö pealt | https://sport.err.ee/687241/paide-avavoorus-ullatuseni-viinud-sinilaid-tulemus-tuli-raske-too-pealt | Paide Linnameeskonna raudvara, 27-aastane keskpoolkaitsja Sander Sinilaid, kes Premium liiga hooaja avavoorus FCI Levadia vastu 1:1 viigivärava lõi, tõdes, et tulemus tuli raske tööga. |
Kuldmedali sai kaela Elevandiluuranniku sprinter Murielle Ahoure, kes läbis distantsi maailma kõigi aegade kuuenda tulemusega 6,97. Tema kaasmaalanna Marie-Josee Ta Lou ja šveitslanna Mujinga Kambundji jooksid mõlemad välja aja 7,05, kuid hõbeda sai napilt kaela Ta Lou.
Esimesena jäi medalita jamaicalanna Elaine Thompson (7,08), tema järel platseerus viiendaks hollandlanna Dafne Schippers (7,10). Kuuenda koha sai Trinidadi sprinter Michelle-Lee Ahye (7,13), seitsmenda prantslanna Carolle Zahi (7,19) ning finaalis pidi viimase kohaga leppima jamaicalanna Remona Burchell (7,50). | Elevandiluuranniku sprinterid võtsid 60 meetri jooksu finaalis kaksikvõidu | https://sport.err.ee/687109/elevandiluuranniku-sprinterid-votsid-60-meetri-jooksu-finaalis-kaksikvoidu | Suurbritannias Birminghamis pandi kergejõustiku sise-MM-i teisele võistluspäevale punkt naiste 60 meetri jooksuga. |
Kolm punkti teenis ka Madridi Real, kes sai võõrsil jagu Alavesist 2:1 (10., 43. Dani Ceballos - 40. Manu Garcia).
Teine Madridi klubi Atletico alistas kodus Sevilla 2:0 (46. Yannick Carrasco, 69. Antoine Griezmann).
Neljandas täna peetud mängus tegid Malaga ja Bilbao Athletic 3:3 viigi.
Kuue vooru järel on Barcelonal liidrina 18, Madridi Atleticol teisena 14 ja esimese kaotuse saanud Sevillal kolmandana 13 punkti. Madridi Real on 11 silmaga neljas, aga mitmetel jälitajatel on veel kuuenda vooru kohtumine pidamata. | Barcelona ei vääratanud Girona vastu, kolm punkti ka Realile | https://sport.err.ee/632160/barcelona-ei-vaaratanud-girona-vastu-kolm-punkti-ka-realile | Hispaania jalgpalli kõrgliigas jätkab täiseduga Barcelona, kes oli täna võõrsil parem Gironast 3:0 (17. ov Aday, 48. Gorka Iraizoz ov, 69. Luis Suarez). |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.