text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Homme hommikul purjetatakse veel mõned fliidisõidud, mille järel klasse Laser Standard, 49er ja RS:X ootavad juba ees lühirajal seilatavad põnevad finaalid.
49er skiffidel edastasid kõigis tänastes sõitudes konkurente taas Juuso ja Henri Roihu (Tallinna Jahtklubi). 49erFX taglastusega purjetavad Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (Rein Ottosoni Purjespordikool/TJK) jätkavad võistlust teiselt positsioonilt ning Kristo Õunap ja Lenart Kivistik (TJK) kolmandalt.
Laser Standard klassis hoiab puhta sõiduvõitude seeriaga kindlat juhtpositsiooni Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK). Teise asetuse on säilitanud Georg Haud (ROPK) ja kolmandal real paikneb Tavo Annus (ROPK).
Anna Pohlak (TJK) on praegu endiselt kokkuvõttes kõige parem Laser Radial klassis. Teiseks on tõusnud Keith Luur (Pärnu Jahtklubi) ja kolmanda positsiooni on haaranud Evo Annus (ROPK).
RS:X purjelaual püsib liidrina Rainer Kasekivi (Tallinna Purjelauakool) Roomet Riho Pungi (TPLK) ja Gregor Schneideri (TPLK) ees.
F18 klassi katamaraanipurjetajate seas jätkavad esikohal Andres Laul ja Ain Roosma (Eesti Katamaraanide Liit), järgnemas Uku Kuusk ja Aivar Soo (EKL) ning Vitali Vladimirov ja Ivo Remmelg (EKL).
Noorte skiffil 29er on enamiku sõitudest võitnud Märten Mikk ja Randal Annus (TJK). Neile järgnevad tänasega teiseks tõusnud Mari-Ann Raud ja Maris Seersant (TJK) ning kolmandal kohal on Kaarel ja Mihkel Paal (Kalevi Jahtklubi).
Thor Kaspar Marvet ja Helen Ausman (KJK) purjetavad edasi RS Feva klassi liidritena Veronika Kuvatova ja Hannah Tuulase (KJK) ning Mia Marin Lilienthali ja Elisa Tamme (ROPK) ees.
Techno 293 alla 17-aastaste purjelauaklassis tõusis esikohale Renar Roolaht (TPLK). Daniel Schneider (TPLK) on teisel ja Raul Mihkel Anton (TPLK) kolmandal kohal.
Alla 15-aastaste Techno 293 purjelaual juhib Joonas Väär (Noblessneri Jahtklubi), järgnemas Anna Maria Millend (TPLK) ja Margaret Kalm (TPLK).
Formula klassis jätkab liidrikohal Tristen Erik Kivi (Saaremaa Surfiklubi). Timo Runge (Team Mahe) on teine ja Aivar Kajakas (TM) kolmas.
Täna läks starti ka Tallinna Nädala regatil Eesti MV sarja arvestuse väliselt võistlev 470 klass, kus on juhtimas Jakob Haud ja Richard Lilp (ROPK). Teisel kohal on Alari Lagle ja Kaia Kodasma (ROPK) tiim ning Erik Suits ja Johanna Poksi (ROPK/TJK) on kolmandal real.
Klassidele Laser Standard, 49er ja RS:X koosneb võistlusformaat reedest pühapäeva ennelõunani toimuvast fliidisõitude seeriast ningpühapäeva pärastlõunal Pirital ranna lähistel lühirajal purjetatavatest vaatemängulistest finaalidest. Finaalid koosnevad poolfinaalist, kus purjetavad fliidisõitude seeria paremusjärjestuses 4.-10. koha võistlejad, ja finaalist, kus võistlevad fliidisõitude seeria paremusjärjestuse 1.-3. koha omanikud ning poolfinaali võitja. Kuldfinaalis selguvad regati esikolmik ja 4. koht. Ülejäänud klassidele koosneb Tallinna Nädala regati võistlusformaat ainult fliidisõitudest.
Pühapäeval toimuvad fliidisõidud algusega kell 11 ja finaalsõidud algusega kell 14. | Tallinna Nädala regati teine võistluspäev liidreid ei kõigutanud | https://sport.err.ee/632147/tallinna-nadala-regati-teine-voistluspaev-liidreid-ei-koigutanud | Purjetamise Eesti meistrivõistluste etapp Tallinna Nädala regatt jätkus täna Tallinna lahel vaiksemapoolses idatuules, jättes enamikus klassides avapäeva järgsed liidrid oma juhtpositsioonidele püsima. |
Blaak ja veel osa rattureid eemaldus 23 km enne lõppu peagrupist. Jooksikute sekka kuulus veel mitu hollandlannat, kes dikteerisid ka sündmuste käiku. Lõpulaskumisel lubati Blaak eest ära ja kellelgi enam vastukäiku ei olnud.
Esimesena jäi medalita hollandlanna Annemiek van Vleuten, kes võitis Bergenis temposõidu MM-kulla. Viiendaks tuli poolatar Katarzyna Niewiadoma ja kuuendaks Luksemburgi jalgrattur Christine Majerus. Kõik nad kaotasid võitjale samuti 28 sekundiga.
27-aastasele Blaakile oli tegemist esimese individuaalse MM-kullaga. Kolm aastat tagasi võitis ta Specialized-Lululemoni koosseisus võistkondliku temposõidu. | Naiste grupisõidu maailmameistriks tuli hollandlanna | https://sport.err.ee/632128/naiste-grupisoidu-maailmameistriks-tuli-hollandlanna | Bergenis peetavatel jalgratta maanteesõidus tuli naiste grupisõidu (153 km) maailmameistriks hollandlanna Chantal Blaak, kes edestas 28 sekundiga austraallannat Katrin Garfooti ja taanlannat Amalie Diderikseni. |
"See oli kõige kaugemal põhjas demilitariseeritud tsooni juures, kus ükski USA hävitajad või pommitajad on 21. sajandil lennanud, et rõhutada tõsist olukorda, mille on põhjustanud Põhja-Korea vastutustundetu käitumine," ütles Pentagoni eestkõneleja Dana White.
"See missioon korraldati näitamaks USA otsustavust ja saatmaks selge sõnumi, et presidendil on mitmeid sõjalisi võimalusi igasuguse ohu võitmiseks," lisas White.
"Me oleme valmis kasutama kogu oma sõjalist võimekust kaitsmaks Ühendriike ja meie liitlasi," lisas pressiesindaja. | USA sõjalennukid lendasid Põhja-Korea idaranniku lähedal | https://www.err.ee/632156/usa-sojalennukid-lendasid-pohja-korea-idaranniku-lahedal | USA sõjalennukid lendasid laupäeval Põhja-Korea idaranniku lähedal, teatas Pentagon. |
Lisaks Keskerakonnale ja Reformierakonnale, mis juba on teinud algust koduerakonna vastu kandideerijate – näiteks Olga Ivanova või Urmas Suklese – väljaarvamisega, plaanib ka EKRE oma liikmete nimekirja puhastada neist, kes kandideerivad erakonnaga konkureerivas nimekirjas, kirjutab Postimees.
EKRE-s oli 19. septembri seisuga 96 liiget, kes kandideerivad mõnes konkureerivas nimekirjas. Riigikogu liikme ja EKRE juhatusse kuuluva Jaak Madisoni sõnul on liikmetele viimastel kuudel korduvalt rõhutatud, et põhikiri ei luba erakonna vastu kandideerida.
"Erakonna vastu kandideerivad isikud eemaldatakse liikmete nimekirjast," kirjeldas Madison.
Kõige nimekamaks EKRE-ga konkureerivaks kandidaadiks on Rahvaliidu kunagine esimees ja praegune Rakke vallavanem Andrus Blok, kes kandideerib Väike-Maarja valimisliidus Koduvald. | Ka EKRE kavatseb erakonna vastu kandideerijad välja visata | https://www.err.ee/632070/ka-ekre-kavatseb-erakonna-vastu-kandideerijad-valja-visata | Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on otsustanud sarnaselt Keskerakonna ja Reformierakonnaga välja visata erakonna vastu kandideerijad. |
Liverpool läks mängu 2:0 juhtima, kui 15. minutil avas skoori Mohamed Salah ja 23. minutil realiseeris karistuslöögi avaväravale tulemusliku söödu andnud Philippe Coutinho. Brasiillasele oli see ka hooaja esimeseks tabamuseks.
Esimese poolaja üleminutitel õnnestus Shinji Okazakil (Leicester) pärast Liverpooli puuriluku Simon Mignolet' ebaõnnestunud väljatulekut üks värav tagasi lüüa.
Tõeliselt tuliseks läks teise poolaja keskel, kus kõigepealt viis Jordan Henderson külalised 3:1 ette, aga vaid paar minutit hiljem lõi Jamie Vardy peaga ühe tagasi. Möödus veel paar minutit ja Leicester teenis 11 meetri karistuslöögi, aga Vardy löök oli suunatud värava keskele ja Mignolet suutis tõrjuda.
Liverpool kerkis koos Tottenham Hotspuri ja Watfordiga 11 punkti peale. Ettepoole jäävad vaid Manchester City, Manchester United (mõlemal 16 punkti) ja Chelsea (13). Leicester jätkab nelja punktiga 16. positsioonil.
Enne mängu:
Liverpooli peatreener Jürgen Klopp eelistas täna keskkaitsepaariks Dejan Lovreni ja Joel Matipi, kuigi veel paar päeva tagasi ütles sakslane, et mõlemat vaevab kerge vigastus. Viimasel ajal samuti algrivistuses keskkaitsjana platsile saanud Joe Gomez on sedapuhku nihutatud paremale äärele.
Liverpooli algkoosseis: Simon Mignolet - Joe Gomez, Joel Matip, Dejan Lovren, Alberto Moreno - Emre Can, Jordan Henderson, Georginio Wijnaldum - Mohamed Salah, Roberto Firmino, Philippe Coutinho.
Varumeestepink: Trent Alexander-Arnold, Loris Karius, Ragnar Klavan, James Milner, Alex Oxlade-Chamberlain, Dominic Solanke, Daniel Sturridge.
Mäng algab Eesti aja järgi kell 19.30. | Liverpool naaseb Leicesterist raske võiduga | https://sport.err.ee/632118/liverpool-naaseb-leicesterist-raske-voiduga | Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool sai üle hulga aja võidurõõmu tunda, kui alistas Inglismaa kõrgliigas võõrsil Leicester City 3:2. Eestlane jälgis mängu varumeestepingilt. |
Kella 21 paiku sai politsei teate, et Jõelähtme vallas Tallinna-Narva 19. kilomeetril lebab teel naise surnukeha.
Esialgsetel andmetel võis naine hukkuda autolt saadud löögi tagajärjel. Hetkel on naine tuvastamata.
Õnnetuse asjaolud selgitab politsei välja kriminaaluurimisel.
Politsei palub kõigil, kes juhtusid selles piirkonnas liikuma ja nägid liiklusõnnetust pealt, võtta ühendust politseiga telefonil 112 või 51 05 599. | Tallinna-Narva maanteel hukkus auto alla jäänud naine | https://www.err.ee/632153/tallinna-narva-maanteel-hukkus-auto-alla-jaanud-naine | Tallinna-Narva maantee 19. kilomeetril Jõelähtmel hukkus laupäeva õhtul auto alla jäänud naine. |
Rooba viskas värava üheksa sekundit enne teise kolmandiku lõppu seisuks 1:3. Kolmanda perioodi alguses tabas ka Mikko Mäenpää, aga viigiväravani kodumeeskond ei jõudnudki.
Vaata mängu tipphetki siit.
Rooba on hooaja seitsme esimese mänguga kogunud neli resultatiivsuspunkti (kolm väravat ja üks tulemuslik sööt).
Teise eestlase Siim Liiviku koduklubi KooKoo alistas kodus Rauma Lukko 3:2 (1:1, 2:1, 0:0). Liivik andis kodumeeskonna kolmandale tabamusele resultatiivse söödu.
Liigatabelis kerkis TPS nüüd 19 punktiga liidriks, aga JYP jääb maha vaid ühe silmaga. Neist mängu vähem pidanud KooKoo on 13 punktiga kuues. | VIDEO | Rooba viskas Soomes värava, Liivikult tulemuslik sööt | https://sport.err.ee/632150/video-rooba-viskas-soomes-varava-liivikult-tulemuslik-soot | Eesti jäähokikoondislane Robert Rooba viskas täna Soome kõrgliigas värava, aga tema koduklubi Jyväskylä alistus TPS-ile 2:3 (0:2, 1:1, 1:0), kes kerkis ka liidrikohale. |
Hiiumaa vananaistesuve oli tulnud nautima üle 200 orienteeruja. Võistluse jälgimise tegi kohapeal oma professionaalse esitusega huvitavaks endine spordireporter Erik Lillo.
Põneva luitereljeefiga maastikule oli rajameister Toivo Saue planeerinud meestele 22,6 ja naistele 15,6 km pikkuse raja. Võistlus toimus ühisstardist.
Naisteklassis käis duell esikohale eelmise aasta esipaari – Eleri Hirve ja Laura Joonase vahel (mõlemad OK Võru). Laura Joonas, kes oli aasta tagasi saanud napi 14-sekundilise kaotuse, suutis täna võtta veenva revanši, kuldmedal tuli ajaga 2:07.00. Eleri Hirvele tuli hõbemedal ajaga 2:08.48 ning Margret Zimmermannile (OK Kape) pronks ajaga 2:12.44.
Meesteklassis kaitses tiitlit võistlust algusest lõpuni juhtinud Sander Vaher (EKJ SK). Võiduajaks märgiti 2:16.02. Ülejäänud medalid läksid ülikogenud, vanusega juba veteranide klassidesse kvalifitseeruvatele meestele. 38-aastane Marek Nõmm (SK Saue Tammed) sai väga tugeva soorituse eest tasuks hõbemedali ajaga 2:19.34 ja 43-aastane kolmekordne rogaini maailmameister Rain Eensaar teenis pronksi ajaga 2:25.23. | Eesti meistriks orienteerumise pikal rajal tulid Sander Vaher ja Laura Joonas | https://sport.err.ee/632146/eesti-meistriks-orienteerumise-pikal-rajal-tulid-sander-vaher-ja-laura-joonas | Tänavused Eesti meistrid orienteerumise pikal rajal selgitatid suviselt sooja ja päikeselise ilmaga maailma vanuselt kolmandat tuletorni ümbritsevas metsas Kõpu poolsaarel. |
Eesti koondise puurilukk tegi täna SJK väravasuul korraliku mängu, kuid 77. minutil mängis Akseli Pelvas ta siiski üle, kui palli paremale allanurka lõi. Sellest Soome liiga liidritele karikavõiduks piisas. Aksalu tegi kaasa täismängu, vahendab Soccernet.ee.
Liiga jätkub viiendal kohal oleva SJK jaoks juba kolmapäeval, kui mängitakse neljandal kohal oleva Ilvesega. Tabel on praegu väga põnev, sest teisel kohal asuvat Henri Anieri tööandjat Lahtit ja kuuendal kohal olevat Andreas Vaikla koduklubi Mariehamni lahutab vaid viis punkti. | Aksalu ja SJK kaotasid Soome karikafinaali | https://sport.err.ee/632142/aksalu-ja-sjk-kaotasid-soome-karikafinaali | Mihkel Aksalu ja SJK kaotasid täna Soome karikavõistluste finaalis 0:1 HJK-le. |
USA-s on juba 1865. aastast tavapärane, et ametisolev president kutsub profiliigade meistermeeskonnad millalgi pärast tiitlivõitu Valgesse Majja külla ja koos tehakse ka ühisfoto. Warriorsi täht Stephen Curry oli aga reedel öelnud, et tema seda vastu ei võtaks.
"Valgesse Majja tulekut peetakse meistermeeskonna jaoks suureks auks," kirjutas Trump täna Twitteri vahendusel. "Stephen Curry kõhkleb ja seetõttu on kutse tühistatud."
Presidendi säutsu peale reageeris teravalt Cleveland Cavaliersi täht LeBron James, kes kevadel Curry meeskonna vastu finaalis madistas. "Stephen Curry juba ütles, et ta ei lähe! Seega ei saagi siin mingit kutset olla. Kutse Valgesse Majja oli suur au seni kuni sina sinna ilmusid!"
Tegemist on teise vastuolulise juhtumiga sel nädalalõpul Trumpi ja USA spordirahva vahel. Reedel ütles ta, et kõik USA hümni ajal istuma jäävad ameerika jalgpallurid tuleks vallandada.
Ameerika jalgpalli liigas NFL on hümniprotestid viimase aasta jooksul küllalt tavaliseks saanud. Mullu tegi otsa lahti toona San Francisco 49ersis mänginud Colin Kaepernick, kes juhtis seeläbi tähelepanu politsei brutaalsusele. Tänaseks on Kaepernick klubita ja tema toetajate arvates ei soovi ükski meeskond teda just nende žestide tõttu palgata. | Donald Trump solvus Stephen Curry peale ja jätab Warriorsi küllakutseta | https://sport.err.ee/632103/donald-trump-solvus-stephen-curry-peale-ja-jatab-warriorsi-kullakutseta | Ameerika Ühendriikide president Donald Trump andis suhtlusvõrgustiku vahendusel mõista, et ei kutsu kevadel NBA meistriks kroonitud Golden State Warriorsile traditsioonilisele visiidile Valgesse Majja. |
Soomlane Antti Tekoniemi lasi sportvibu klassis 70 meetri pealt 677 punkti, mis on uueks Soome rahvusrekordiks, eelmine rekord püsis aastast 1996.
Parim Eesti mees oli juunioride klassi laskur Karl Kivilo, kes saavutas kahe soomlase järel kolmanda koha.
Naistest võitis sportvibu klassis esikoha Bessi Kasak Reena Pärnati ees.
Plokkvibu meeste klassis võitis Robin Jäätma ja plokkvibu naiste klassis Meeri-Marita Paas.
Sportvibu kadettide klassis oli parim Alexandra Põllumäe. | Järvakandis ületati enam kui paarikümneaastane rekord | https://sport.err.ee/632132/jarvakandis-uletati-enam-kui-paarikumneaastane-rekord | Täna toimus Järvakandis vibuvõistlus Ilves ABC / Kalevi MV. Võistlus oli osalejaterohke ja ilm soosis häid tulemusi. |
"Aleppo ja Palmyra vabastamine, Deir Ezzori piiramisrõnga murdmine, terrorismi väljajuurimine suurest osast Süürias tõestavad, et võit on käeulatuses," lausus Walid al-Muallem pärast mitmeid valitsusvägede võite lahinguväljal.
Välisminister, kes on ühtlasi Bashar al-Assadi valitsuse asepeaminister, ütles, et Süüria valitsusvägesid hakatakse nende rolli eest selles konfliktis meenutama kangelastena.
"Kui see ebaõiglane sõda Süürias läbi saab, läheb Süüria armee ajalukku, kui armee, mis koos oma liitlasjõududega alistas kangelaslikult paljudest riikidest Süüriasse saabunud terroristid," märkis ta.
Lääneriigid on Assadi vägesid süüdistanud metsikustes, tsiviilisikute tapmises ning keemiarelva kasutamises. Kõik need süüdistused lükkas Muallem on kõnes taas kord tagasi.
Süürias 2011. aastal vallandunud relvakonfliktis on hukkunud üle 330 000 inimese ning enam kui viis miljonit süürlast on pidanud oma kodu maha jätma.
ÜRO kavatseb lähinädalatel kokku kutsuda valitsuse ja opositsiooni rahukõneluste uue vooru, kuigi senised läbirääkimised pole märkimisväärset edu kaasa toonud.
ÜRO vahendatud kõneluste peamiseks komistuskiviks on olnud opositsiooni kategooriline nõudmine poliitiliseks üleminekuks, mis teeks lõpu Assadi valitsemisele.
Välisminister ütles ÜRO-s taas, et valitsus ei nõustu mingisuguse välise sekkumisega Süüria tulevikku puudutavates poliitilistes otsustes. "Vaid süürlastel on õigus langetada selliseid otsuseid, nii praegu kui ka tulevikus," lisas Muallem. | Süüria ÜRO-le: võit on käeulatuses | https://www.err.ee/632130/suuria-uro-le-voit-on-kaeulatuses | Süüria välisminister ütles laupäeval ÜRO Peaassambleel peetud kõnes, et sõjaline võit on kuus aastat peetud sõja järel režiimi käeulatuses. |
Suurema võidu sai koduväljakueelist nautinud Manchester City, kes alistas tabeli punase laterna Crystal Palace'i 5:0 (44. Leroy Sane, 51., 59. Raheem Sterling, 79. Sergio Agüero, 89. Fabian Delph). Crystal Palace pole kuue esimese mänguga löönud ainsatki väravat ega teeninud ühtegi punkti.
Manchester United oli märksa tasavägisemas kohtumises võõrsil 1:0 üle Southamptonist. Ainsa värava lõi 20. minutil tänavust hooaega suurepäraselt alustanud ründaja Romelu Lukaku.
Vägev õhtu oli ka Chelsea hispaanlasest ründetähel Alvaro Moratal, kes lõi võõrsil Stoke City vastu kübaratriki, olles täpne teisel, 77. ja 82. minutil. Ühe värava lisas 30. minutil Pedro ja Chelsea võitis 4:0.
Ülejäänud tänased mängud: Everton - Bournemouth 2:1, Burnley - Huddersfield Town 0:0, Swansea City - Watford 1:2, West Ham United - Tottenham Hotspur 2:3.
Õhtu viimases mängus tulevad Eesti aja järgi kell 19.30 väljakule Leicester City ja Liverpool.
Kuue vooru järel on Man Cityl ja Man Unitedil 16 punkti ja kolme silmaga jääb neist maha Chelsea. Tottenham Hotspur ja Watford on kogunud 11 ning Newcastle United viie mänguga üheksa punkti. | Man City ja Man United võitsid, Moratalt kübaratrikk | https://sport.err.ee/632123/man-city-ja-man-united-voitsid-moratalt-kubaratrikk | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas jätkavad Manchesteri klubid liidertandemina ka kuuenda vooru järel, sest mõlemad teenisid laupäeval kolm punkti. |
25-aastane Iljušetškina ja täna 33-aastaseks saav Moscovitsch on sõitnud koos viimased kolm hooaega, aga Kanada eest olümpiale pääsemiseks oli Iljušetškinal vaja riigi kodakondsust.
Paari tulemused on läinud pidevalt ülesmäge. Eelmisel hooajal teeniti MM-il kuues ja nelja kontinendi meistrivõistlustel kolmas koht. Esikolmikusse jõuti veel mitmel mainekal rahvusvahelisel võistlusel.
Koos Nodari Maisuradzega tuli Iljušetškina 2009. aastal Sofias juunioride maailmameistriks ja võitis 2011. aastal Erzurumis universiaadikulla. | Venelannast iluuisutamise juunioride maailmameister saab Kanada eest olümpiale pürgida | https://sport.err.ee/632110/venelannast-iluuisutamise-juunioride-maailmameister-saab-kanada-eest-olumpiale-purgida | Venelannast kunagine iluuisutamise juunioride maailmeister Ljubov Iljušetškina sai Kanada passi ja saab nüüd koos partner Dylan Moscovitchiga pürgida PyeongChangi olümpiamängudele. |
Esimest korda jäi Aptekin vahele 2004. aasta juunioride MM-i järel ja teenis kahe aasta pikkuse võistluskeelu. 2015. aastal määrati talle lausa kaheksa aasta pikkune keeld. Lisaks jäi türklanna ilma 2012. aasta 1500 meetri olümpiavõidust ja EM-kullast.
Algselt Alptekini jaoks kuldne olümpiajooks on tagantjärele osutunud üheks mustemaks ajaloos, sest üheksast esimesest finišeerijast lausa kuus on teeninud dopingukaristusi.
Türgi kergejõustikuliit pole 32-aastase Alptekini kolmanda dopingurikkumise iseloomu täpsustanud. | Londoni olümpial 1500 meetri jooksu võitnud türklanna sai eluaegse võistluskeelu | https://sport.err.ee/632098/londoni-olumpial-1500-meetri-jooksu-voitnud-turklanna-sai-eluaegse-voistluskeelu | Türgi jooksja Asli Cakir Alptekin rikkus kolmandat korda dopingureegleid ja teenis sealselt alaliidult eluaegse võistluskeelu. |
Digitaalvaldkonna tippkohtumise turvaliseks läbiviimiseks kontrollivad politseinikud rohkem nii Tallinna sadama kui ka lennujaama kaudu Eestisse tulijaid.
Tavapärasest enam kontrollivad patrullid Eesti-Läti piiriäärsetes piirkondades liikuvaid inimesi ning sõidukeid. Reisijad peaksid arvestama täiendavate kontrollidega ning varuma tavapärasest rohkem aega.
"Pistelist reisidokumentide kontrolle teeme üle riigi erinevates piirkondades. Põhjalikumalt kontrollime Eestisse saabujaid ja Euroopa Liidu siseselt reisivaid inimesi. Näiteks kontrollime rohkem Eesti-Läti sisepiiri läheduses liikuvaid inimesi. Kindlasti peaks inimesed neil päevil kaasas kandma kehtivat passi või ID-kaarti," ütles Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar.
Utsari sõnul on tihedama kontrolli eesmärk tagada tippkohtumise turvaline läbiviimine.
"Meie eesmärk on tagada Eesti inimeste, meie riigi külaliste ja tippkohtumisel osalejate turvalisus ning takistada nende inimeste liikumist, kes kujutavad ohtu avalikule korrale ja teistele inimestele. Meie jaoks on oluline dokumentideta inimene tuvastada. Sõidukiga reisijalt oodatakse ka vastava sõiduki dokumentide olemasolu," ütles Utsar. | Politsei kontrollib järgmisel nädalal inimeste ja sõidukite dokumente | https://www.err.ee/632109/politsei-kontrollib-jargmisel-nadalal-inimeste-ja-soidukite-dokumente | Seoses Euroopa Liidu eesistumise digitaalvaldkonna tippkohtumisega kontrollib politsei esmaspäevast reedeni üle Eesti tavapärasest rohkem inimesi, sõidukeid ja nende dokumente. |
Eile alistuti eelmisel hooajal kohalikus liigas veerandfinaali jõudnud Kouvala Kouvotile 93:98. Tartlaste parimad olid Vytenis Cizauskas 24 ja Kristjan Kitsing 16 punktiga.
Täna saadi selge 67:94 kaotus Helsingi Seagullsilt, kes kevadel võitis Soome meistrivõistlustelt pronksi. Tartlaste parimad olid Märt Rosenthal ja Kitsing 17 punktiga. | Tartu Ülikool kaotas Helsingile 27 punktiga | https://sport.err.ee/632106/tartu-ulikool-kaotas-helsingile-27-punktiga | Tartu Ülikooli korvpallimeeskond pidas eile ja täna kontrollmänge Soomes ning pidi mõlemas kohtumises tunnistama põhjanaabrite paremust. |
Eelmise hooaja veetis 31-aastane tagamängija kodumaal Kutaisi ridades, kus oli liiga paremuselt neljas korvikütt (17,4 punkti mängus) ja parim resultatiivsete söötude jagaja (7,0). Meeskond võitis Gruusia karika ja jõudis liigas finaali.
Karjääri jooksul mitmetes meeskondades ja riikides mänginud Tsintsadze esindas Tartut aastatel 2006-2009 ja uuesti 2010-2011. 2009. aastal valiti ta ka Eesti meistriliiga kõige väärtuslikumaks mängijaks. Tartuga võitis ta 2007. ja 2008. aastal meistritiitli.
Eestlastest mängib sel hooajal Rumeenia kõrgliigas Martin Paasoja, kes liitus suvel Reinar Halliku endise koduklubi SCM Universitatea Craiovaga. | Martin Paasoja hakkab Rumeenias mõõtu võtma ka Giorgi Tsintsadzega | https://sport.err.ee/632104/martin-paasoja-hakkab-rumeenias-mootu-votma-ka-giorgi-tsintsadzega | Kunagine Tartu Ülikool/Rocki tähtmängija Giorgi Tsintsadze liitus algavaks hooajaks Rumeenia kõrgliigasse tõusnud CS Politehnica Unirea Iasiga. |
Iraani telekanal Press-TV teatas, et mitme lõhkepea kandevõimega raketikatsetus oli edukas.
Teheran leiab, et raketikatsetused ei riku tuumalepet, kuna ballistilised raketid on osa tavarelvastusest.
Juulis kehtestas USA sanktsioonid Iraani raketiprogrammis osalevate firmade vastu.
Iraani rakettide lennuulatus ohustab Iisraeli ning USA Lähis-Idas asuvaid sõjaväebaase. | Iraan katsetas taas ballistilist raketti | https://www.err.ee/632102/iraan-katsetas-taas-ballistilist-raketti | Iraani katsetas reede õhtul uut ballistilist raketti, mille lennuulatus on üle 2000 kilomeetri. |
30-aastasel serblasest tähtmängijal oli probleeme jalavigastusega, aga Djordjevici sõnul langetas otsuse lõpuks tema mitte mängija. "See oli minu otsus! Ütlen seda esimest korda avalikult," lausus peatreener Serbia väljaandele NIN.
"Me peame mängijate tervise eest hoolitsema. Me vajame neid. Ütlesin talle, et ta jätaks selle võistluse vahele ja võtan vastutuse endale. Ta nõustus ja oli tänulik. Me mõistame üksteist," kommenteeris Djordjevic.
Serbia jõudis EM-il finaali, kus tuli tunnistada Sloveenia paremust. "Meil jäi mitmest asjast puudu. Eelkõige täiendavast puhkepäevast, mis sloveenidel oli. Paljud ei mõista seda, aga mängijate taastumine turniiril on otsustava tähtsusega. Üks päev määrab palju. Teiseks, kui meil olnuks koosseisus vähemalt kas Stefan Markovic või Nikola Kalinic, olnuks asjalood teised." | Serbia peatreener: otsus Teodosic kõrvale jätta tuli minult | https://sport.err.ee/632099/serbia-peatreener-otsus-teodosic-korvale-jatta-tuli-minult | Serbia korvpallikoondise peatreener Aleksandar Djordjevic sõnas pärast EM-finaalturniiri, et tema isiklikult palus Miloš Teodosicil seekord võistlusi kõrvalt jälgida. |
Tegu on teise singliga 16. oktoobril ilmuvalt Ivo Linna sooloalbumilt "Suur loterii", mille esimene esitluskontsert toimub 26. oktoobril Tallinna Vene kultuurikeskuses.
Loo "Saame kokku" muusika autor on Rainer Michelson, teksti kirjutas Feliks Kütilt. | Ivo Linna avaldas kuulsusterohke muusikavideo | https://menu.err.ee/632097/ivo-linna-avaldas-kuulsusterohke-muusikavideo | Ivo Linna avaldas videosinglit nimega "Saame kokku". Loo videos teevad kaasa Anu Välba, Karl-Erik Taukar, Mart Juur, Kristjan Kangur, Juku-Kalle Raid ja ansambel Supernova. |
"IRL-i ja Reformierakonna saadikute puudumine volikogu istungitelt on olnud massiline ja pidev. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni saadikute seas on hulgaliselt inimesi, kes nelja aasta jooksul on käinud kohal napilt 50-60 protsendil kordadest," märkis ta.
Aasa sõnul osales IRL-i fraktsiooni saadik Liisa-Ly Pakosta vaid 30 protsendil ja Reet Roos (IRL) osales 45 protsendil istungitest, reformierakondlane Maret Maripuu käis kohal 49 protsendil ja Paul-Eerik Rummo 49 protsendil.
Aas polnud rahul ka reformierakondlaste Yoko Alenderi ja Õnne Pillaku tagasihoidliku osalemisega istungitel.
Tallinna volikogu istungid toimuvad kaks korda kuus ja saadikud saavad volikogu liikmeks olemise eest igakuiselt 590 euro suurust tasu.
"Massiline puudumine on lugupidamatu oma valijate suhtes ja ka Tallinna maksumaksja suhtes. Kõik puudujad peaksid sellest üldsusele selgelt aru andma. Veel parem aga, kui eriti silmatorkavad puudujad oma volikogu liikme tasu tagasi kannaksid," arvas ta. | Aas: linnavolikogu suurimad puudujad võiksid raha tagasi maksta | https://www.err.ee/632096/aas-linnavolikogu-suurimad-puudujad-voiksid-raha-tagasi-maksta | Tallinna linnavolikogu suurimad puudujad opositsioonist peaks volikogutöö eest saadud raha tagasi maksma, leiab Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. |
Nimelt mängib BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond pühapäeva õhtul FIBA Meistrite liiga teise eelringi kohtumist Ungari klubiga Szekesfehervari Alba - "Spordipühapäeva" kuulaja tähtsatest hetkedest ilma ei jää.
Saates räägime aga teistelgi teemadel. Võtame kokku lõppeva hooaja jalgrattaspordis, mis eestlaste jaoks oli kahetine. Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti võistlemine jäi mitmes mõttes poolikuks, kuid mitmed nooremad mehed on ennast heast küljest näidanud. Analüüsime ka Tartus toimunud rahvusvahelist spordikonverentsi, sõna saab Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn. Lisaks ei puudu "Spordipühapäevast" Tiit Karuksi kommentaar.
Saade on Vikerraadio eetris pühapäeval, 24. septembril kell 18.15. "Spordipühapäeva" teevad sel korral Karl Mihkel Eller ja Johannes Vedru. | "Spordipühapäevas" võetakse kokku kahetine hooaeg jalgrattaspordis | https://sport.err.ee/632095/spordipuhapaevas-voetakse-kokku-kahetine-hooaeg-jalgrattaspordis | Sel nädalal tuleb Vikerraadio saade "Spordipühapäev" lisaks Eesti Rahvusringhäälingu stuudiole otse-eetrisse ka Kalevi Spordihallist. |
Täna toimunud poolfinaalis teenis Ülle Kell endale koha kullamatšis ja ühtlasi kindlustas ta Eestile esimese medali sellelt võistlusel. Steve Morley võttis poolfinaalis vastu kaotuse, kuid pronksimatšis on võimalik veel Eestile ka teine medal võtta.
Kullamatš, pikkvibu naised: Ülle Kell (EST) – Giulia Barbaro (ITA) duell algab kell 16:10.
Pronksimatš, lihtvibu mehed: Steve Morley (EST) – David Jackson (FRA) duell algab kell 17:00.
Senini ongi Eesti Vibuliidule just 3D formaat ja pikkvibu klass MM-medalite arvult läbi ajaloo edukaim olnud - kokku 5 medalit. 3D formaadi maailmameistrid on Steve Morley (2009) ja Aare Lauren (2007) ning naiste pronksmedalid Katrin Virula (2015 ja 2011), Ülle Kell (2013). Ülle Kella medal saab olema siiski kõrgeim Eesti naiste saavutatud koht.
Vibuspordi 3D formaadis korraldab maailmameistrivõistlusi kaks alaliitu – IFAA ja WA (ehk World Archery, endine FITA). Antud maailmameistrivõistlused toimusid World Archery egiidi all.
3D formaat tähendab, et laskmine toimub maastikul ja erinevatelt distantsidelt lastakse 3D loomakujudesse. Antud formaadis võisteldakse neljas erinevas vibuklassis (pikkvibu, lihtvibu, vaistuvibu ja plokkvibu). | Eesti vibusportlased lasevad MM-il medaliduellides | https://sport.err.ee/632086/eesti-vibusportlased-lasevad-mm-il-medaliduellides | Täna toimuvad World Archery 3D formaadi maailmameistrivõistluste finaalid. Eesti on võistlusel esindatud viieliikmelise koondisega ja neist koguni kaks lasevad medalimatšides. |
Kell 11.41 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Tallinna Ringtee 11. kilomeetril, kus 74-aastane mees sõitis Audi A6-ga tagant otsa Citroen C4 Picassole, mida juhtis 38-aastane mees. Citroenis olnud 35-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 12.03 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maantee Järve bussipeatuse juures, kus 61-aastane mees sõitis veokiga Volvo FE-280 tagant otsa Chevrolet Captivale, mida juhtis 38-aastane mees. Saadud löögist paiskus Chevrolet otsa ees olnud Volvo V70-le, mida juhtis 56-aastane mees. Õnnetuses sai viga Chevrolet Cativas olnud 44-aastane mees, kes toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 12.12 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Pinska külas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tee 51. kilomeetril, kus alkoholijoobes 34-aastane naine sõitis Seat Alhambraga tagant otsa veoautole Renault Master, mida juhtis 45-aastane mees. Renault Masteri juht ja Seati juht ning kaasreisija, 31-aastane mees, toimetati Viljandi haiglasse.
Kell 15.07 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Lääne-Saare vallas Risti- Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 141. kilomeetril, kus 25-aastane mees sõitis BMW 320I-ga tagant otsa teel ootamatult seisma jäänud Kia Picantole, mida juhtis 81-aastane mees. Kia juht ning kaasreisija, 82-aastane naine, toimetati Kuressaare haiglasse.
Kell 20.37 juhtus liiklusõnnetus Tartus Riia ja Kalevi tänava ristmikul, kus 23-aastane naine tegi Volkswagen Golfiga vasakpööret ja põrkas kokku vastassuunas liikunud jalgrattaga, mida juhtis 14-aastane nooruk. Rattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 20.55 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Kuusalu vallas Tallinna-Narva maantee 43. kilomeetril, kus 58-aastase mehe juhitud Honda Accordile jooksis ette põder, toimunud kokkupõrkest paiskus Honda vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku Toyota Avensisega, mida juhtis 43-aastane naine. Toyota juht ning selles olnud 22-aastane naine ja seitsmeaastane tüdruk toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 23.59 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Kõo vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 20. kilomeetril, kus 26-aastane mees sõitis Volkswagen Passatiga teelt välja, sõiduk tegi õhulennu ja maandus ratastel. Juht toimetati Viljandi haiglasse. | Liikluses sai vigastada 12 inimest | https://www.err.ee/632094/liikluses-sai-vigastada-12-inimest | Reedel juhtus üle Eesti seitse raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku 12 inimest. |
Võlurpoisi raamatute esimene osa müüdi 81 250 dollariga (68 000 eurot), raamatu originaalhind oli 10,99 naela (12 eurot). See on esimene autogrammita raamat, mis romaanivaldkonnas nii suure summa eest müüdud on, vahendas Independent.
Tegemist oli ühega 500 raamatust, mille Bloomsbury kirjastus 1997. aastal avaldas. Raamatu ostis Suurbritannia kollektsionäär, kes hoidis teost nende aastate jooksul laitmatus korras.
Raamat müüd Dallases haruldaste raamatute Heritage Auctions oksjonil. ""Harry Potter ja tarkade kivi" lõi eelmise rekordi, milleks oli 60 000 dollarit, rohkem kui 30 protsendiga. See võib olla hinnalisim autogrammita raamat, mille me 50 aasta jooksul müünud oleme," ütles oksjoni juht James Gannon.
Ta lisas, et tegemist on tõeliselt hästi hoitud raamatuga. "See osteti Suurbritannias 18 aastat tagasi ja on olnud sellest ajast saati kollektsionääri käes," lausus Gannon. Sarnaseid raamatuid trükiti vaid 500 ning suurem osa neist saadeti raamatukogudesse. "Paljud inimesed otsivad just neid trükke oma kollektsiooni ja tegemist on pigem fenomeni kui raamatuga. Selle taga on kogu J.K. Rowlingu kuulsus," selgitas Gannon hinda, mis raamatu eest maksti.
Heritage Auctions müüs sarnase trüki 2009. aastal koos autori autogrammiga. Hoolimata autogrammist maksti selle eest kolm korda vähem ehk 19 000 dollarit. | 12 euro eest ostetud Harry Potteri raamat müüdi oksjonil 68 000 euroga | https://menu.err.ee/632089/12-euro-eest-ostetud-harry-potteri-raamat-muudi-oksjonil-68-000-euroga | Raamat "Harry Potter ja tarkade kivi" müüdi Ameerikas maha 5000 korda kallimalt kui oli selle originaalhind, püstitades sellega uue rekordi. |
"Bon Voyage ja teised valed" on iisraeli lavastaja ja nukunäitleja Yael Rasooly koostöölavastus NUKU teatriga. Lavastus põhineb iisraeli populaarse nüüdiskirjaniku Etgar Kereti neljal lühijutul ning on Rasooly tõlgendus tema töödest. "Tema töödest huvitasid mind eriti need, mis jäävad sürrealismi piirimaile. Kereti jutud on kafkalikud, lähevad reaalsusest kaugemale. Reaalsus on ka olemas, aga ta väänab ja muudab neid," sõnas Rasooly.
Teatri kunstiline juht Mirko Rajas sõnas, et esietendus festivalil on oluline sündmus nii NUKU-le kui ka kogu Eesti teatrikultuurile. "Loodud on uus sild. Maailma nukuteatrite festivali võib oma tähtsuse poolest võrrelda Avignoni festivaliga. Kõige suurem väärtus on muidugi see, et meil on võimalik luua sisulist kontakti ning tutvustada meie teatrit ja kultuuri laiemalt," kommenteeris Rajas.
"Bon Voyage ja teised valed" on sündinud mitme aasta jooksul ning kirjanik on vahepealseid versioone näinud. "Etgar Keret oli väga elevil ja leidis, et see on väga võimas tõlgendus tema töödest. Sest see ei püüdnud tema tööd illustreerida, vaid lõi omaenda maailma need justkui segunesid ja kohtusid samal paralleelil," kirjeldas Rasooly lavastuse sünnilugu.
Viimased kuus kuud on Rasooly koos oma meeskonnaga töötanud Tallinnas, kus koos Eesti trupiga sündis laupäeval esietenduv lavastus. Lavastuses mängivad Kaisa Selde, Katri Pekri ja Andres Roosileht. "Olen harjunud töötama hoopis teistsugustes tingimustes," kommenteeris Rasooly. "NUKU näitlejad on end etendajate ja loojatena tervenisti protsessile pühendanud ning lavastusele mitmel moel hinge andnud. Ja seda kohati ka välja mõelnud. Nad on ka tohutult töökad ja ülimalt täpsed," kiitis ta.
Prantsusmaal antakse kokku neli etendust kolm prantsuse ja üks inglise keeles. Võõrkeelsetes etendustes mängib ka lavastaja Yael Rasooly. Koduteatris etendatakse lavastust muidugi eesti keeles ning seda alates 29. septembrist. | NUKU teatri lavastus esietendub esmakordselt välismaal | https://kultuur.err.ee/632085/nuku-teatri-lavastus-esietendub-esmakordselt-valismaal | Täna esietendub Maailma nukuteatrite festivalil Charleville-Mézières's linnas NUKU teatri lavastus "Bon Voyage ja teised valed". Tegemist on teatri esimese välismaal esietenduva lavastusega. |
Mirko Ojakivi sõnul viitavad kõik kolm viimast avaliku arvamuse uuringut sellele, et Tallinnas lõppeb Keskerakonna ainuvõim ning erakonna linnapeakandidaat, praegune tegevlinnapea Taavi Aas peab valmistuma koalitsioonikõnelusteks.
Evelyn Kaldoja tõdes, et Keskerakond pole enam paariastaatuses ja riigi tasandil on koalitsiooni tegemist harjutatud. "On huvitav, kuidas riigikogus loodud koalitsioon hakkab pealinna koalitsiooni loomisel kaasa mängima," sõnas Kaldoja.
Ta lisas, et Keskerakonna parteiline impeerium Tallinnas lagunema. "Ja kui tulevad võõrad majja, siis võivad nad avastada sahtlist asju, mida me pole veel lugenud."
Peeter Helme hinnagul on Tallinna võimuvõitluse tulemuseks kimääri sünd, kuna Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn on üsna Keskerakonna nägu ning sisuliselt saaks Keskerakond Tallinnas ainuvalitsemist jätkata.
Saadet saab kuulata siit:
http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine | "Rahva teenrid": Keskerakonnal tuleb Tallinna ainuvalitseja kohast loobuda | https://www.err.ee/632087/rahva-teenrid-keskerakonnal-tuleb-tallinna-ainuvalitseja-kohast-loobuda | Keskerakond teeb Tallinnas küsitluste kohaselt valimistel parima tulemuse, kuid võib end ikkagi kaotajaks lugeda, kuna neil tuleb hakata võimu jagama, tõdesid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" rääkinud ajakirjanikud. |
Neljapäeval ütles Prantsusmaa spordiminister Laura Flessel, et kui Korea poolsaarel Põhja-Korea poolt kruvitavad pinged veel tõusevad ja kriis süveneb, siis turvakaalutlustel jäävad Prantsusmaa olümpiasportlased koju. Samas lisas ta samas intervjuus, et hetkel selles olukorras veel ei olda.
"Kui mängud tõesti toimuvad, siis mina ei kujuta ette olukorda, et prantslased seal kohal pole," sõnas Masseglia Reutersile. "Kui mängud korraldatakse, siis on Rahvusvaheline Olümpiakomitee piisavalt kindel, et turvalisus suudetakse tagada."
Järgmise aasta 9.-25. veebruarini peetavad PyeongChangi olümpiamängud toimuvad kõigest 80 km Põhja- ja Lõuna-Korea vahel olevast demilitariseeritud tsoonist eemal.
Kuna tehniliselt on kaks riiki pärast 1950-53 toimunud konflikti endiselt sõjas, siis on tegemist maailma kõige raskemini relvastatud piirilõiguga. Korea sõda ei lõppenud mitte rahulepinguga vaid ajutise vaherahuga, mis on kestnud senini.
Ka Lõuna-Korea president Moon Jae-in on kinnitanud, et riik teeb kõik endast oleneva, et olümpiamängud oleks kõikidele külalistele turvalised ja meeldivad. | Masseglia: ma ei kujuta ette, et Prantsusmaa olümpiale ei lähe | https://sport.err.ee/632072/masseglia-ma-ei-kujuta-ette-et-prantsusmaa-olumpiale-ei-lahe | Prantsusmaa Olümpiakomitee president Denis Masseglia tõmbas viimastel päevadel tekkinud pingeid vähemaks ja kinnitas, et tema ei suuda ette kujutada olukorda, mis sunniks neid järgmisel talvel Lõuna-Koreas, PyeongChangis toimuvat taliolümpiat boikoteerima. |
Cyclingnews kirjutab, et Kanerva murdis kukkumise järel rangluu. Lisaks said kõvasti muljuda tema roided ja mees sai ka mitmeid näohaavu, kirjutab Delfi Sport.
Kinerva sattus kukkumisse, kui tema ees tegi ootamatu manöövri saateauto. Norra telekanali TV2 teatel oli õnnetuse sündmuspaigas palju verd. Koheselt haiglasse toimetatud soomlane oli kontaktivõimeline ning nüüdseks on tema juurde jõudnud ka pereliikmed.
Norra meedia teatel uurib juhtunut juba ka politsei. | VIDEO | Soome jalgrattur sattus MM-il üliränka kukkumisse | https://sport.err.ee/632067/video-soome-jalgrattur-sattus-mm-il-uliranka-kukkumisse | Norras jätkuval jalgratturite maanteesõidu MM-il kukkus 22-aastane soomlane Joni Kanerva ülirängalt, kui ta põrkas U-23 sõidu ajal kokku autoga. |
Waterford alistas viimases kodumängus Longford Towni 1:0, värava lõi 81. minutil David McDaid. Puri tegi kaasa kõik 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
Viimases voorus, mis peetakse 7. oktoobril, kohtub Waterford võõrsil Cobh Ramblersiga, kes on kindlustanud teise koha.
Champs! The ecstatic Waterford FC get promoted to the Premier Division. #SSEAirtricityLeague pic.twitter.com/C0v2UABKru
— Sportsfile (@sportsfile) September 22, 2017 | Puri ja Waterford tähistasid Iirimaal liigavõitu | https://sport.err.ee/632066/puri-ja-waterford-tahistasid-iirimaal-liigavoitu | Sander Puri koduklubi Waterford tähistas pärast hooaja viimast kodumängu Iirimaa jalgpalli esiliiga võitu, mis oli juba varem kindlustatud. |
38-aastane Huhtasaari on öelnud, et pooldab presidendi võimu suurendamist. Tema arvates peaks presidendil olema voli parlament laiali saata.
"President saab tegutseda parteipoliitikast kõrgemal ja anda aru otse rahvale. Minu arvates oleks hea, kui presidendil oleks ka võimu," seletas Huhtasaari augustis Yle telesaates A-stuudio.
Ta ütles ka, et ei kandideeriks presidendiks isiklikes huvides, vaid teeks seda Põlissoomlaste ja Soome pärast.
Huhtasaari valimine erakonna volikogus oli üsna kindel, sest ta oli ainus, kes augustis juhatuse koosolekul kandidaadiks pakuti. | Põlissoomlased kinnitasid Laura Huhtasaari presidendikandidaadiks | https://www.err.ee/632076/polissoomlased-kinnitasid-laura-huhtasaari-presidendikandidaadiks | Põlissoomlased kinnitasid laupäeval oma presidendikandidaadiks erakonna aseesimehe Laura Huhtasaari. |
23-aastase Jõesaarele pakuti meeskonnas lausa liidrirolli võtmist ning kiideti ka Cramo oskust leida mängijaid, kes pärast hooaega Eesti klubis lähevad edasi tegema suuremaid tegusid.
"Pealtnäha on ta VTB liiga jaoks valmis. Rünnakul on ta pidevalt ohtlik ning tõenäoliselt saab temast Cramos hea asendus suvel Krasnojarskisse lahkunud Vitali Ljutitšile," kirjutatakse liiga kodulehel.
Teiste läbimurde lävel olevate noormängijatena on välja toodud 23-aastane Ilya Gromovs (Riia VEF), 23-aastane Mihhail Kulagin (Moskva CSKA), Sloveenia koondisega Euroopa meistriks tulnud 22-aastane Matic Rebec (Krasnojarski Jenissei), 22-aastane Ivan Uhhov (Permi Parma) ja 24-aastane Aleksander Zahharov (Nižni Novgorod). | Janari Jõesaar on VTB Ühisliiga arvates suure läbimurde lävel | https://sport.err.ee/632074/janari-joesaar-on-vtb-uhisliiga-arvates-suure-labimurde-lavel | Korvpalli VTB Ühisliiga avaldas oma ametlikul kodulehel artikli, kus toodi välja noormängijad, kelle jaoks algav hooaeg võiks olla läbimurdeaastaks. Teiste nimede seas leidis koha ka Kalev/Cramo eestlasest äär Janari Jõesaar. |
Ülemiste innovatsioonilinnaku SpaceX keskuses saab pühapäeval ja esmaspäeval tutvuda 38 riigi õpilaste, ühtekokku 89 uurimistöö ja projektiga inseneeria, bioloogia, keemia, keskkonna, meditsiini, materjali- ja arvutiteaduste, matemaatika ja füüsika ning sotsiaalteaduste valdkondadest.
Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile tulevad igal aastal kokku lootustandvad noored õpilasteadlased kogu Euroopast ja kaugemaltki, et oma projekte rahvusvahelisele žüriile ja avalikkusele esitleda.
Konkurssi korraldatakse alates 1989. aastast, Eesti õpilased on sellel osalenud alates 2002. aastast. Eestis toimuv suurüritus on järjekorras 29., seda korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kokku saabub Eestisse ligi 300 osalejat.
Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk sõnas, et võimalust tuua konkurss Eestisse on oodatud ligi 15 aastat: „Väga kõrgetasemeline üritus pakub Eesti õpetajatele ja õpilastele unikaalset võimalust saada inspiratsiooni ja õppida teiste riikide noorte uurimistööde tegemise kogemusest.“
Eestit esindavad õpilaste teadustööde riikliku konkursi 2017 parimad:
Brita Laht Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Tärklist sisaldava Maxima komposteeruva kilekoti materjali ja kolme uudse LDPE ning tselluloos-stearaadi komposiidi anaeroobne lagunemine aktiivmudas“.
Anni Britta Pajoma Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist tööga „Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimisel“.
Jasper August Tootsi Hugo Treffneri Gümnaasiumist tööga „Galaktoseemia skriining Beutler meetodiga“.
Järgnev on 360-kraadine pilt vahetult enne konkursi avamist:
Konkursitöid hindab Euroopa Komisjoni kokku kutsutud 19-liikmeline rahvusvaheline teadlaste žürii. Välja antakse 9 rahalist preemiat (3x3500, 3x5000 ja 3x7500 eurot) ja hulgaliselt teadusasutuste välja pandud eripreemiaid – stipendiume ja visiite teadusasutustesse. Eestipoolsed eripreemiad annavad välja Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna linn.
EUCYSil on esindatud Ameerika Ühendriigid, Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Egiptus, Gruusia, Hiina, Hispaania, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Kanada, Küpros, Leedu, Luksemburg, Lõuna-Korea, Läti, Norra, Poola, Valgevene, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari, Venemaa ja Ühendkuningriik. | Tallinnas võtavad mõõtu Euroopa parimad noored teadlased | https://novaator.err.ee/632105/tallinnas-votavad-mootu-euroopa-parimad-noored-teadlased | Igal sügisel kogunevad ühte Euroopa pealinna Euroopa Liidu primad õpilasteadlased ja võistlevad stendiettekanete ja esitlustega oma teadustöid. Esimest korda toimub see võistlus – Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss (EUCYS) Tallinnas. |
„„Alternatiiv Saksamaale“ (AfD) domineerib vähemalt Twitteris väga selgelt. Parteiga seotud sisu jagatakse isegi rohkem, kui üldist valmiste kohta käivat materjali, teistest suurematest erakondadest rääkimata,“ sõnas analüüsi kaasautor Lisa-Maria Neudert ERR Novaatorile antud intervjuus. Analüüsi kaasatud septembri esimesel kümnel päeval avaldatud enam kui 900 000 säutsust puudutas AfD-d pea iga kolmas.
Kuigi nende tonaalsust pole võimalik automaatselt hinnata, viitas Neudert, et partei on ühismeedia kasutamises äärmiselt vilunud. „See on nende esimene valik. Meemid, lühikesed ja löövad juhtlaused lähevad lendu. Minevikus on AfD kasutanud suurematest muudatustest teada andmisel ka traditsioonilise pressikonverentsi asemel Facebook live 'i. See võimaldab neil vestlust kontrollida ja vältida muu hulgas ajakirjanike ebamugavaid või kriitilisi küsimusi,“ lisas arvutusliku propaganda uurimisele kesekenduv doktorant.
Ühismeedia võlud, vaevad ja valeuudised
Ühismeedias, mis võimaldab suhelda otse valijatega, pole iseenesest midagi halba – lausa vastupidi. Paraku võimaldab sama keskkond põimida äärmiselt hõlpsalt faktidega ka väärinfot ja levitada valeuudiseid.
„Õige ja vale eristamine muutub ühismeedias ilma filtrita üha raskemaks. Inimeste kriitikameel pole alati väga kõrgelt arenenud,“ nentis USA-s asuva Indiana ülikooli informaatika- ja arvutiteaduse professor Filippo Menczer. Kuna ühismeediat kasutab valdav enamik inimestest, võimaldavad valeuudised mõjutada ühiskonna meelsust tervikuna.
Siinkohal tasub rõhutada, et ka valeuudiseid on mitmeid sorti. Nende sekka võib liigitada nii ideoloogiliselt laetud äärmustesse kalduvat sisu, poliitilisi vandenõuteooriaid kui ka professionaalsemaid ülejäänud uudismeediast raskesti eristatavaid artikleid, mis sisaldavad moonutatud fakte.
Harilikult mängivad valeuudised inimpsühholoogia eripäradele, sisaldades rohkelt pilte, emotsionaalselt laetud sõnu ja karjuvaid pealkirju. Sellise sisu elutervest poliitilisest satiirist eristamine pole paraku alati võimalik.
Saksamaa valimiste eel jagati Twitteris analüüsi kohaselt iga valeuudise kohta 4,4 traditsioonilistest meediaväljaannetest pärit uudist. Näitaja on võrreldav viimaste Saksamaa presidendivalimiste ja Suurbritannia üldvalimiste ajal sotsiaalmeedias nähtud olukorraga. Prantsusmaa presidendivalimiste ajal oli sisu kvaliteet märgatavalt parem.
Sotsrobotite pealetung
Teiseks uue ajastu nähtuseks on sotsrobotid. Automatiseeritud ühismeedia kontod, mis võimaldavad sotsiaalmeediaplatvormide algoritmidele mängides kindla sisu nähtavust oluliselt kasvatada.
„Valeuudiseid levitavate ja neid võimendavate automaatkontode loomine või juba olemasolevate sotsrobotite võrkude ostmine pole enam eriti suur investeering, kui arvestada, et need võimaldavad suunata vestlust soovitud suundades,“ märkis Menczer. Vähemalt hetkel tundub aga, et Saksamaa on jäänud nendest üldvalimiste eel suuresti puutumatuks.
Oxfordi ülikooli teadlased leidsid Twitteris 150 000 kasutaja seast vaid 92 kontot, mis saatsid päevas välja vähemalt 50 säutsu. Samas moodustas robotitena klassifitseeritud kasutajate looming kõigist säutsudest 7,4 protsenti. Teisisõnu on robotitel ebaproportsionaalselt suur mõju. Paralleelselt teatas ühismeedia platvorm Facebook neljapäeval, et on sulgenud Saksamaa valimiste eel tuhandeid automatiseeritud kontosid.
Oxfordi ülikooli analüüsist tuli välja, et 15 protsenti robotite jagatavast sisust viitas AfD-le. „On taas raske teha üheseid järeldusi, mida nende kohta räägitakse, kuid nii palju, kui me kontrollisime, oli paljudel kontodel profiilipildiks AfD sümboolikaga pildid ja isikukirjelduseks partei loosung,“ märkis Neudert.
Partei toetajad on avaldanud tema sõnul aga avalikult kartust, et taolisi roboteid võidakse kasutada ka partei mustamiseks. Lisaks, saksa kõige äärmuslikumale vasakparteile Die Linke vihjavad säutsud moodustasid kõigist robotite säutsudest tervelt 12,3 protsenti.
Neudert ei osanud söandunud veel kindlalt öelda, miks on olnud sotsrobotite panus sedavõrd tagasihoidlik. Osaliselt saab selle kanda ilmselt parteide omavaheliste kokkulepete arvele. „Isegi AfD lubas möödunud aasta sügisel, et ei kasuta kampaania tegemiseks sotsroboteid. Samas on Saksamaa satiirilise erakonna „Partei“ eksperimendid näidanud, et paljud sotsrobotid tegutsevad salajastes suletud rühmades,“ lisas doktorant. Robotite kasutamise täit ulatust on seeläbi raske hinnata.
Oodates homset
Prantsusmaa valimiste ajal nähtu põhjal võib valeuudiste hulk sotsrobotite mõjul veel viimasel hetkel hüppeliselt kasvada. Päev enne valimisi ilmus toona veebiruumi üheksa gigabaidi jagu Emmanuel Macroni partei En Marche! arhiveeritud e-kirju. Nendes esitatud väidete õigsust oli sisuliselt võimatu valimisteni jäänud lühikese aja vältel korralikult kontrollida.
Küll aga avas see soodsa kasvulava kahtlusi ja usaldamatust külvavate valeuudiste levikuks. Neid hakkas koheselt võimendama väike sotsrobotite armee. Kuid sotsiaalse konsensuse tekitamine ei läinud läbi või jäi sellest väheseks. Valimistel eelistas Macroni 32 protsenti rohkem inimesi kui tema vastast Marine Le Peni.
„Kuid inimesed on peljanud Saksamaa valimiste eel sama juhtumist. Paari aasta eest häkiti Bundestagi (Liidupäeva) serveritesse ja varastati sealt suures koguses infot. Me oleme veidi oodanud, et seda viimasel hetkel lekitatakse, kuid seni pole midagi juhtunud,“ selgitas Neudert. Saksamaa luureagentuuri BfV juurdlus osutas toona vene päritolu häkkeritele.
Võrreldes teiste hiljutiste suuremate valimistega on olnud vene allikate mõju vähemalt Twitteris Saksamaa valimiste eel suhteliselt väike. Muu hulgas Sputnikule ja Russia Today'le osutavad lingid moodustasid kõigist säutsudest vaid 1,4 protsenti. Aasta alguses toimunud presidendivalimiste ajal oli näitaja enam kui kaks korda kõrgem.
„Kuid ma ei kannaks seda veel täielikult maha. Näiteks Russia Today ja Sputniku YouTube'i kanalid on Saksamaal väga populaarsed ning märkimisväärne osa taolise kaheldava väärtusega sisust ringleb Twitteri ja Facebooki asemel VK-s,“ märkis Neudert.
---
Kokkuvõtlikult ei rakendata doktorandi hinnangul Saksamaal antud valimiste raames arvutuslikku propagandat väga ulatuslikult. „Pigem kanduvad juba ühiskonnas olevad strukturaalsed mõrad ühismeediasse, kus need võimenduvad. See selgitab paremäärmusliku AfD populaarsust,“ lisas Neudert. | Saksa ühismeedias võimutses valimiste eel paremäärmuslik AfD | https://novaator.err.ee/632061/saksa-uhismeedias-voimutses-valimiste-eel-paremaarmuslik-afd | Valeuudistest ja robotitest on saanud viimastel aastatel ühismeedia lahutamatu osa. Saksamaa valimiste eel tuhandeid Twitteri säutse uurinud Oxfordi ülikooli teadlased leidsid, et seekord on riik arvutusliku propaganda löögirusikast suuresti pääsenud. Samas võib näha, et ühismeediast ja sotsrobotitest lõikavad eelduste kohaselt kõige rohkem kasu paremäärmuslikud erakonnad. |
Turniiril esimesena paigutatud Ostapenko (WTA 10.) kaotas Tai tennisistile Luksika Kumkhumile (WTA 155.) küll avageimi, kuid võitis kogu kohtumise numbritega 3:6, 6:1, 6:3.
Teises poolfinaalis alistas brasiillanna Beatriz Haddad Maia (WTA 71.) 6:1, 7:6 hollandlanna Richel Hogenkampi (WTA 119.). | Prantsuse lahtiste võitja Ostapenko püüab turniirivõitu Soulis | https://sport.err.ee/632056/prantsuse-lahtiste-voitja-ostapenko-puuab-turniirivoitu-soulis | Tänavuse aasta Prantsuse lahtistel tennisemeistrivõistlustel suurüllatusena võidu noppinud 20-aastane lätlanna Jelena Ostapenko pääses Koreas, Soulis mängitaval turniiril finaali. |
Väljakutse saabus päästeametile kell 3.16, päästjate kohale jõudes oli kuur, kus loomi hoiti juba hävinenud, ütles laupäeval ERR-ile päästeameti valvepressiesindaja.
Tema sõnul on operatiivinfos kirjas, et väidetavalt oli kuuris kümme kassi ning lisaks oli viga saanud elektriliin, mille parandamiseks kutsuti kohale elektrikud.
Lääne Elu kirjutas, et tegemist on süütamisega, päästeamet seda aga ei kinnita.
"Ilmad on niisked, seinad olid märjad ja vettinud, küttekollet pole, elektrit pole, ehitustöid ei tehtud, süttivat materjali polnud, kassimajades ei suitsetata – isesüttimise oht on välistatud,” ütles Eestimaa loomakaitse liidu juht Heiki Valner ajalehele. | Läänemaal põles kasside varjupaik, võis hukkuda kümme looma | https://www.err.ee/632064/laanemaal-poles-kasside-varjupaik-vois-hukkuda-kumme-looma | Läänemaal Martna vallas oli ööl vastu reedet kodutute kasside varjupaigas tulekahju, milles esialgsetel andmetel hukkus kümme looma. |
“See sõit on MM-i kavas 2018. aastal Innsbruckis ja 2019. aastal Yorkshire’is, kuid 2020. aastal tühistame selle meeskondade palvel,” kinnitas Lappartient.
UCI lisas meeste ja naiste klubidele mõeldud võistkonnasõidu MM-programmi 2012. aastal Valkenburgis. Toona asus võistlustulle 12 nais- ja 32 meeskonda. Kuldmedalid võitsid Specialized-Lululemon ja Omega Pharma-QuickStep. 2013. aastal oli Firenzes joonel vastavalt 16 ja 35 klubi ning mõlemad võistkonnad kaitsesid tiitlit, kirjutab Rattauudised.ee.
Mullusel MM-il Dohas osales ainult kaheksa nais- ja 17 meeskonda. Sarnased olid numbrid ka tänavusel MM-il Bergenis, kus meestest krooniti võitjaks Team Sunweb (pildil). Võistkonnad, kel pole lootust kõrgeid kohti saavutada, ei ole startimisest huvitatud, sest transportimisega seotud kulud on väga suured. | UCI uue presidendi esimene reform: meeskonnasõit MM-i programmist välja | https://sport.err.ee/632048/uci-uue-presidendi-esimene-reform-meeskonnasoit-mm-i-programmist-valja | Värskeltvalitud Rahvusvahelise Jalgratta Liidu uus president David Lappartient on asunud tegudele. UCI juht avaldas, et 2020. aastal ei ole maailmameistrivõistluste programmis klubidele mõeldud võistkonnasõitu. |
"Ütle oma isale, et kui ta oma poodi piima järele läheb, siis ajagu sind auto alla, see oleks tore," on vaid üks näide kommentaaridest, mis Eesti youtuberite igapäevaellu kuuluvad.
"Meie puutume selliste kommentaaridega kokku pea iga päev, see ei heiduta meid, sest me usume sellesse, mida me teeme," on Eesti youtuberite sõnum küberkiusajatele.
#suurimjulgus kampaania peamine sõnum on, et kiusamine - eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes - ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda. Kampaania ei näita näpuga süüdlaste poole, ei karista ega häbista. | Youtuberite igapäev: Eesti internetikuulsused lugesid õelaid kommentaare | https://menu.err.ee/632063/youtuberite-igapaev-eesti-internetikuulsused-lugesid-oelaid-kommentaare | Eestis algas Eestis küberkiusamise vastane kampaania Suurim Julgus, mille eesmärk on küberkiusu probleemi märgata, vähendada ja ennetada. Aktsioonile on oma panuse andnud Eesti youtuberid. |
Birma valitsus teatas reedel, et Arakani osariigis, kust vägivalla eest on põgenenud sadu tuhandeid rohingja moslemeid, süüdati umbes 20 elumaja ning mošee lähedal korraldati pommiplahvatus.
Alles paari päeva eest kinnitas Birma liider Aung San Suu Kyi, et sõjaväe puhastusoperatsioon osariigis on lõppenud. Sõjaväe sõnul oli operatsioon suunatud rohingja mässuliste vastu, kes ründasid 25. augustil Birma politsei tugipunkte.
Vähem kui kuu ajaga on Arakani osariigist naaberriiki Bangladeshi põgenenud üle 430 000 rohingja.
Birma relvajõudude ülemjuhataja Min Aung Hlaing pani laupäeval Facebooki avalduse teatega, et rohingja mässulised paigaldasid reedel Arakani põhjaosas Buthidaungi linnas mošee lähedal plahvatanud isetehtud lõhkekeha.
Tema väitel üritavad mässulised kihutada kodudest välja umbes 700 külaelanikku, kes on veel Mi Chaung Zaysse jäänud. Analüütikute sõnul ei ole see usutav.
"Kuna meie külaelanikud ei taha kodudest lahkuda, õhkisid terroristid külarahva terroriseerimiseks palvuse ajal pommi," ütles sõjaväejuht.
"See on terrorirühmituse ARSA tegu," lisas ta. ARSA on rohingja mässuliste rühmitus, kelle rünnakud politseipostidele ajendasid sõjaväge vastuoperatsiooni käivitama.
Plahvatuses ei saanud keegi viga.
Kuna valitsus on tõkestanud juurdepääsu konfliktipiirkonnale, et ei ole poolte väiteid võimalik kontrollida.
Konflikti tõttu on piirkonnast lahkunud ka palju budiste ja hindusid, kuid inimõigusorganisatsioonide sõnul kinnitavad ülekaalukad tõendid, et sõjavägi kasutab mässuliste vastast operatsiooni süstemaatiliseks puhastustööks 1,1 miljoni rohingja hulgas. | Birma sõjaväejuht süüdistab rohingjasid mošeeplahvatuses | https://www.err.ee/632062/birma-sojavaejuht-suudistab-rohingjasid-moseeplahvatuses | Birma sõjaväejuht süüdistas laupäeval rohingja mässulisi Arakani osariigis mošee juures toimunud plahvatuses, samal ajal kui inimõiguslased süüdistavad sõjaväge põgenike tagasitee takistamiseks tulekahjude süütamises. |
Maailma edetabelis kuuendal positsioonil paiknev Wozniacki sai üllatavalt kindlalt vaid tunni ajaga 6:2, 6:0 jagu maailma esireketist, hispaanlannast Garbine Muguruzast.
WTA edetabeli 23. reket Pavljutšenkova veetis väljakul kaks tundi ja 8 minutit ning sai sakslannast Angelique Kerberist (WTA 14.) jagu 6:0, 6:7, 6:4. | Wozniacki andis Tokyos maailma esireketile vaid kaks geimi | https://sport.err.ee/632058/wozniacki-andis-tokyos-maailma-esireketile-vaid-kaks-geimi | Tokyos jätkuval 1 miljoni USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril jõudsid naiste üksikmängus finaali kolmandana asetatud taanlanna Caroline Wozniacki ja venelanna Anastasia Pavljutšenkova. |
33-aastasel ja 203 cm pikkusel ääremängijal on lepingus vahetustehinguid keelav punkt, mis tähendab, et ta saab ise reguleerida, kuhu võistkonda ta on nõus minema ja kuhu mitte.
Seni on Anthony avalikult välja öelnud, et Knicks peaks ta vahetama Houston Rocketsisse, kuid kaks tiimi pole omavahel kaubale saanud.
Väidetavalt on nüüd Anthony suhteliselt lootusetu seisu tõttu lisanud oma nimekirja ka Cleveland Cavaliersi ja Oklahoma City Thunderi meeskonnad. | Carmelo Anthony loodab lootusestust seisust New Yorgis välja saada | https://sport.err.ee/632045/carmelo-anthony-loodab-lootusestust-seisust-new-yorgis-valja-saada | NBA klubist New York Knicks kindlasti lahkuda sooviv superstaar Carmelo Anthony suurendas meeskondade hulka, kuhu ta on nõus siirduma. |
Bayern läks 33. minutil Robert Lewandowski penaltist juhtima ning 42. minutil suurendas Arjen Robbeni tabamus eduseisu.
Teisel poolajal suutis aga Wolfsburg kaks väravat tagasi lüüa, kui 56. minutil oli täpne Maximilian Arnold ja 83. minutil Daniel Didavi.
Liigatabelis on Dortmundi Borussia ja Bayern nüüd võrdselt 13 punkti peal, kuid Borussial on üks mäng vähem peetud. Wolfsburg on 6 silmaga 11. positsioonil. | Bayern mängis koduväljakul maha kaheväravalise edu | https://sport.err.ee/632044/bayern-mangis-koduvaljakul-maha-kahevaravalise-edu | Saksamaa jalgpalli Bundesligas lubas endale ootamatu komistuse Müncheni Bayern, kes koduväljakul ei suutnud Wolfsburgi vastu kinni hoida 2:0 eduseisust ning teenis lõpuks vaid viigipunkti. |
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Politico: eurosaadiku pakkumine investoritele tekitab küsimusi huvide konflikti kohta.
EUobserver: Euroopa Liidu rahastatud lobitöö on kallis ja ebademokraatlik.
Politico: volinik Vestageri laienev fännklubi USA-s.
EUobserver: varjupaigaotsust ootavate inimeste arv ületab juba Küprose ja Malta rahvaarvu.
Bloomberg: CERN kavandab Hiinast ees püsimiseks uut ja võimsamat põrgutit.
EUobserver: kas me vajame veel poliitilisi parteisid?
Saksamaa
Politico ülevaade oma olulisematest Saksa valimisi käsitlevatest lugudest.
Politico: esimest korda pärast Teist maailmasõda jõuavad paremäärmuslased parlamenti.
Politico: 75-aastane Wolfgang Schäuble on endiselt näljane.
Politico: roheliste koalitsioonidilemma.
Politico: liberaalid on tagasi.
Politico: majanduse strukturaalsed probleemid pole nende valimiste teemaks, kuid võiksid olla.
Politico: viis asja, mida Saksa valimiste lõpuetapis jälgida.
EUobserver: Saksa alt-right 'i tõus.
The Local: Merkeli nõunik soovitas pettunud valijatel AfD poolt hääletamise asemel parem koju jääda.
Bloomberg: see, mida Saksamaa tahab, pole see, mida Euroopa vajab.
Euractiv: milline peaks nägema välja Saksa EL-i poliitika?
Bloomberg: Merkeli julge visioon Saksamaa jaoks peab veel ootama.
Euractiv ja Bloomberg: Merkel hoiatas toetajaid, et valimised pole veel võidetud, ning hoiatas populistide eest.
The Local: miks Berliin on endiselt mures Vene küberrünnakute pärast.
NPR: millist mängu Putin Saksa valimistel mängib? The Hill samal teemal.
Atlantic: küberoht on Saksa valimiste ajal täiesti reaalne.
eurointelligence.com: Saksa valimised ei ole igavad, nad on häirivad.
Foreign Policy: Angela Merkeli suur pääsemine.
Quartz: kuidas Merkel võttis vastu miljon varjupaigataotlejat ja vältis populistlikku tagasilööki.
AFP: kummalisemaid hetki Saksa valimiskampaaniast.
Bloomberg: berliinlased ei vali ainult liidukantslerit, nemad hääletavad ka Tegeli lennujaama tuleviku üle.
BBC meenutab Ida-Saksamaa koolipoissi, kes BBC-ile kirjutamise eest ränka hinda maksis.
Guardian: kuidas "Saksa James Bond" maksudest kõrvale hoidmise eest kohtu alla on jõudnud.
Prantsusmaa
AFP ja Local: tööturureform sai Macroni allkirja. Mis saab edasi?
AFP: IMF hoiatas, et tööturureform on Prantsusmaa jaoks võtmetähtsusega.
Bloomberg: tööturureformi teemalised protestid on jätkumas, kuid erilist rahvarohkust veel ei paista.
New York Times: Macroni Art of the Deal.
Politico: mida soovib Prantsusmaa Saksa valimistelt.
Bloomberg: Saksa pank Commerzbank AG päästetakse tõenäoliselt prantslaste poolt.
Politico: Macroni arrogantsuseprobleem.
Euractiv: kuidas tagada ligipääsetav ja odav ühistransport. Rennes'i näide.
Politico: Marine Le Pen kinnitas kriitikutele, et tal pole kavas kuhugi minna. The Local, Atlantic ja Politico kirjutavad veel Rahvusrinde asepresidendi tagasiastumisest ja Le Peni tulevikust.
The Local: märulipolitseinikud majutati samasse hotelli migrantidega, kelle laagri nad just olid laiali ajanud.
The Local: surnuks kuulutatud prantslane võitleb bürokraatiaga, et taas "ellu ärgata".
Suurbritannia
Politico: Theresa ja Borisi suur New Yorgi seiklus.
Johnsoni artikkel Daily Telegraphis sai teravat vastukaja ka europarlamendi Brexiti-koordinaator Verhofstadtilt.
Guardian: Corbyni väitel on leiboristid nüüd mainstream ning konservatiivid omakorda kaose meelevallas.
Bloomberg: Vestageri kinnitusel on EL Brexitiga seotud südamevalust üle saanud.
Guardian: statistika näitab, kuivõrd keerulised saavad olema Iirimaa piiri Brexiti-küsimused.
Sky News: terrorism ja kärped on Briti politsei tõsise surve alla pannud.
Spectator: marksismi verist pärandit üritatakse taas maha vaikida.
Michel Barnier' kõne päev enne May Firenze-kõnet.
Guardian: "pehme Brexiti" jaoks võib tulla kasutusele hoopis artikkel 127.
Daily Telegraph: kompensatsiooni soovivad petised mõtlevad välja Grenfell Toweris hukkunud lähedasi.
Scotsman: šoti pensionär kurdab, et tema uued sussid jätavad maha haakristimustri.
Politico otseblogi ja kokkuvõte Theresa May Firenze-kõnest.
EUobserver ja Euractiv May kõne kohta.
Hispaania
Politico: Rajoy otsustas Kataloonia separatistidele jõuliselt vastu astuda.
Politico: veteranpoliitik hoiatab Kataloonia "doominoefekti" eest.
EUobserver: Kataloonia küsimus on Euroopa Liidus tabuteemaks.
AFP: Šotimaa esimene minister võttis Kataloonia kriisi asjus sõna.
The Local: viimaste Kataloonia sündmuste areng.
AFP: kuidas keskvõim parvlaevadega märulipolitseinikke Katalooniasse toob.
Veel kaks ülevaatlikku artiklit The Localilt Kataloonia olukorra kohta SIIN ja SIIN.
Ka Guardian võtab kokku Kataloonia iseseisvuslaste ja Hispaania valitsuse argumendid.
Põhjamaad
The Local: Norra parempoolsed pole veel koalitsiooni asjus kokkuleppele jõudnud.
The Local: Norra rikkaima mehe varandus on poole suurem kui teise koha omanikul.
The Local: raporti kohaselt oleks Norra sõjalennuk õppuse ajal napilt inimeste pihta tulistanud.
The Local: kas Rootsi omavalitsus ostis korteri mehele ja "tema kolmele naisele"?
The Local: milliseid õppetunde sai Rootsi omal ajal Jugoslaavia põgenikekriisiga seoses.
Helsingin Sanomat: kolme endist Telia juhtivtöötajat süüdistatakse ulatuslikus altkäemaksuafääris.
New York Times ja BBC: kuidas Islandi valitsus pedofiiliaskandaali tõttu kokku kukkus.
Bloomberg: Soome heaoluriigil on tohutu iibeprobleem.
Ukraina
EUobserver: Ukraina MTÜ-d vajavad EL-i tuge.
Fox News: Porošenko sõnul lubas Trump Ukrainat Venemaa vastu aidata.
Euromaidan Press toob esile Porošenko ja Grybauskaite ÜRO-kõned.
Teised Euroopa riigid
Euractiv: Poola kohtunikud kutsusid üles lahendusele, mis ei sisaldaks EL-i sanktsioone.
Politico: Poola ja Ungari on üksmeelsed, välja arvatud Venemaa teemal.
The Local: Belgia arstid on mures eutanaasiast huvituvate prantslaste pärast.
AFP: paavsti sõnul ei saa pedofiilidest preestrid enam teist võimalust.
Bloomberg: hollandlastel läheb ilma valitsuseta täitsa hästi.
Window on Eurasia: Minsk propageerib "valgevenestamist", Moskva aga "resovetiseerimist", kumbki pole eriti edukas.
USA
Trumpi administratsioon
Associated Press: kuidas Trumpi nõunikud teda välispoliitika vallas koolitasid.
Politico Trumpi ÜRO-kõnest SIIN ja SIIN.
Commentary Magazine: Trumpi kõne ÜRO-s näitas, et Bannonist on lahti saadud.
Atlantic: drain the swamp on valimilubadus, mida Trump on kõige rohkem eiranud.
Washington Post, Vox, veel kord Vox, New Yorker ja Business Insider kirjutavad uuematest arengutest Manaforti teemal.
Atlantic: eriprokurör Muelleri juurdluse paradoksaalne nädal. Politico samal teemal.
Fox News: Trump ei võta juriidilise silmuse kokku tõmbumist piisavalt tõsiselt.
Newsweek: Lewandowski ütles, et kui mõni endine kolleeg Venemaaga kokku mängis, tuleks viimane eluks ajaks vangi panna.
Politico: senaator soovib saada selgust, kas FBI hoiatas omal ajal Trumpi meeskonda Venemaa sekkumise eest.
Wall Street Journal: Trumpi Vene-juurdluse advokaatide palkamise heaks on annetanud ka Venemaa-seostega ameerika-ukraina miljardär.
Foreign Policy: ma hääletaksin "terve mõistusega" Donald Trumpi poolt.
New York Times: Mattis näitab, kuidas olla Trumpiga eriarvamusel ilma teda provotseerimata.
Muud USA teemad
Vox võttis veel kord analüüsida 2016. aasta presidendivalimiste statistikat ja leidis nii mõndagi huvitavat.
Atlantic: USA-s arutatakse, kuidas Antarktikas asuvat McMurdo jaama kaasajastada.
Wall Street Journal: uuringu kohaselt ei mõista suur hulk USA tudengeid, mida sõnavabadus päriselt tähendab. Commentary Magazine samal teemal.
Politico ja New York Times: Facebook lubas jagada kongressiga Venemaa juurdlust puudutavat informatsiooni.
Bloomberg kirjutab samuti Facebookist ja poliitilistest reklaamidest.
Council on Foreign Relations: Facebooki sõimamine pole parim viis Vene infooperatsioonide ohjeldamiseks.
Daily Beast: kuidas Vene propagandistide Facebooki grupp Trumpi aktiviste ässitab.
Media Matters: kuidas Matt Drudge'ist sai Vene propaganda hääletoru.
Fox News: kas Amazon, Facebook ja Google on ajaloo suurimad röövrüütlid?
Spectator: kuidas iPhone maailma valitsema hakkas.
Guardian: järjekordne tuntud väljaanne lõpetas paberkujul ilmumise.
Wall Street Journali intervjuu Frank Abagnale juunioriga, kunagise rahvusvahelise kelmiga, kes praegu FBI töötajaid koolitab ning keda filmis mängis Leonardo DiCaprio.
Bloomberg: Wall Streeti kiivalt hoitud saladuseks on Venemaalt pärit maleekspert.
Observer: Harvardi ülikooli läbikukkumine Chelsea Manningiga näitab akadeemilise mulli lõhkemist.
USA Today: Venemaa-hirmu tõttu otsustab üha rohkem osariike paberil valimiste kasuks.
VENEMAA
Window on Eurasia: Vene professori arvates ei peaks Balti riigid üleüldse eksisteerima.
Bloomberg: otsime Venemaa-eksperte, ekspertiis pole vajalik.
Times: Edward Lucase sõnul on Putinil uusi meetodeid Lääne destabiliseerimiseks.
Euromaidan Press: Venemaal on kohtu all mees, kes paljastas GULAG-i kõige tumedamaid saladusi.
Meduza meetoditest, mida võim Navalnõi kaasvõitlejate vastu kasutab. Moscow Times samal teemal.
Meduza kirjutab "kirillitsa pilastamisest" ingliskeelses ruumis.
Meduza: kuidas FBI tabas neli vene küberkurjategijat ja tõi nad USA kohtusaali.
Meduza: Venemaa "telefoniterroristid" olevat väidetavalt Euroopa küberkurjategijad. Samal teemal ka Window on Eurasia.
Window on Eurasia: psühholoogide sõnul olid nõukogude aja lapsed nagu täiskasvanud, nüüd on aga täiskasvanud nagu lapsed.
Window on Eurasia: venelaste osakaal Venemaa põhjapoolsetes piirkondades väheneb.
Window on Eurasia: venemaalased ei ela ainult erinevates asulates, nad elavad ka erinevates ajastutes.
Window on Eurasia: Putini režiimi nurgakiviks ja reformide komistuskiviks on varjatud eelarve.
Window on Eurasia: Tõva Vabariigis nõutakse hiinakeelset nime.
Stock Investor: lõunasöök "Putini suurima vaenlasega".
Raadio Vaba Euroopa: Vene võimud saatsid Siberi iseseisvust nõudnud mehe psühhiaatriahaiglasse.
Meduza: Moskvas sõditakse Stalini büsti vastu luule abil.
BBC ja Quartz: suri Stanislav Petrov - mees, kes päästis maailma tõenäolisest tuumasõjast.
LÄHIS-IDA
Atlantic ja Fox News kirjutavad sellest, kuidas Erdogani turvamehed paistsid USA-s taas jõumeetmetega silma.
Erdogani intervjuu PBS-ile.
Washington Post: Iisrael näitas Hezbollah'le ja USA-le muskleid.
Wall Street Journal: kas pärast ISIS-t on üldse mingit Iraaki?
Washington Post: viis asjaolu, mida teada Iraagi Kurdistani referendumi kohta.
Haaretz: Venemaast on saanud Iraagi Kurdistani suurim rahaallikas.
New Yorker: kas Trump on muutnud Iraani "populaarsemaks"?
Jerusalem Post: Iraan demonstreerib Iisraelini lendavat ballistilist raketti.
Politico: tuumalepe on Iraani seaduslik tee pommini.
Bloomberg: Trump hoidis väidetavalt ära Katari kriisi muutumise sõjaliseks.
AASIA
Korea poolsaar
Politico: kas Trumpi terav kõnepruuk tegi "Raketimehele" teene?
Guardian: kas Trumpi retoorika sihtmärgiks oli "Raketimees" või hoopis viimase naaber?
Vox küsis kaheksalt eksperdilt, mida arvata Trumpi ähvardusest Põhja-Korea "täielikult hävitada". Üks saatis vastuseks pildi Edvard Munchi maalist "Karje".
Guardian: värskemaid ähvardusi Põhja-Koreast, sealhulgas lubadus katsetada Vaikses ookeanis vesinikupommi.
Politico: Twitter Man vs Rocket Man.
Reuters: Lõuna-Korea elanike jaoks on esikohal igapäevamured.
Quartz: ka praegu saadab Lõuna-Korea põhjanaabrile miljonite eest humanitaarabi.
PBS selgitas, mida uued USA sanktsioonid Põhja-Korea vastu tähendavad.
Wall Street Journal kirjutab Pyongyangi uuest ähvardusest Vaikse ookeani teemal ja sellest, miks tuumakatsetusi pole enam aastakümneid atmosfääris tehtud.
Daily Telegraph: brutaalsed seadused, mille all Põhja-Korea elanikel tuleb elada.
Washington Post: Põhja-Korea uhkete solvangute ajalugu.
Teised Aasia riigid
Atlantic: rohingya põgenikekriis on jõudnud kohutavasse faasi.
Bloomberg: maailma parim kaaviar ei tule enam Venemaalt.
Quartz Tiibeti hulkuvate koerte probleemist.
Bloomberg: Hong Kongi metsikud üürihinnad sunnivad isegi noored pankurid ühiselamutesse.
Bloomberg: miks Hiina on nii enesekindel.
AMEERIKA
Guardiani ülevaade orkaanide Irma ja Maria poolt tekitatud hävingust Kariibi mere saartel. Pikem lugu ja droonivideo Puerto Ricost.
Vox: me teame, kus järgmised maavärinad toimuvad, kuid me ei tea, millal.
Guardian: Mehhiko maavärina tekitatud purustuste ulatus hakkab tasapisi selguma.
AAFRIKA
Guardian: mis juhtus, kui Togo interneti kinni keeras.
Quartz, BBC ja Daily Telegraph kirjutavad Trumpi sõnavääratusest ja sellest, "milline riik on Nambia".
AUSTRAALIA JA OKEAANIA
Täna on valimised Uus-Meremaal. Guardiani ülevaade olulisematest asjaoludest.
Bloomberg: Austraalia miljardär kasutab oma mõjuvõimu kaasaegse orjatööga võitlemiseks. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (25) | https://www.err.ee/632040/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-25 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Avamängu kodus seitsme väravaga kaotanud noored põlvalased – tänane keskmine vanus oli 19,3 – tegid avavilest peale selgeks, et tulid Kehrasse võitlema ega jäänud kohtumise jooksul kordagi kaotusseisu. 27. minutiks saadi edasipääsuks vajalik kaheksaväravaline edu 16:8 ja poolaeg võideti 19:11.
Teisel pooltunnil suurendas Coop edu parimal juhul koguni 12 väravani ja viimast kümmet minutit alustati 27:16 seisult. Kehra lõpuspurt oli aga võimas, millele aitasid kaasa kaks eemaldamist külaliste poolel. Kümnekordne Eesti karikavõitja vähendas lõpuvileks vahe viiele väravale, 30:25, mis tagas neile napi, kaheväravalise edu kahe mängu kokkuvõttes.
Võitjate poolel oli parim meeskonna kogenuim, Põlva Servitiga mitmeid tiitleidki võitnud, 25-aastane Priit Jõks 10 tabamusega. 17-aastane Mathias Rebane viskas 7 väravat, sama palju sai kirja ka HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi täpseimaks osutunud Indrek Normak.
Teises reedeõhtuses kaheksandikfinaalis oli põnevust vähem, sest HC Tallinn oli juba avakohtumise esiliigaklubi HC Viimsi vastu 30 väravaga võitnud. Kordusmängus sai HC Tallinn Kalevi spordihallis 50:25 (26:13) võidu ja koondtulemuseks kujunes 96:41. Robin Oberg viskas täna võitjate resultatiivseimana 13 väravat, Viimsi poolel oli parim Ats Pinnonen 6 tabamusega.
Järgmised mängud Eesti karikavõistlustel, 1/8-finaalide korduskohtumised:
28.09. 19:00 HC Kehra/Primend – Põlva/Arcwood (esimene mäng 23:38)
01.10. 18:00 Tartu Ülikool – SK Tapa (esimene mäng 25:27) | Põlva Coop üllatas karikasarjas Kehrat, ent edasi ei saanud | https://sport.err.ee/632037/polva-coop-ullatas-karikasarjas-kehrat-ent-edasi-ei-saanud | Käsipalli Eesti karikavõistluste reedeõhtuses kaheksandikfinaali korduskohtumises üllatas noor Põlva Coopi meeskond HC Kehra/Horizon Pulp&Paperit ja sai võõrsil 30:25 võidu (19:11), ent koondtulemusega 60:58 jõudsid veerandfinaali siiski kehralased. Pääsme kaheksa parema hulka kindlustas ka HC Tallinn. |
Laser Standard klassis hoidis Karl-Martin Rammo (Rein Ottosoni Purjespordikool/Tallinna Jahtklubi) võistluse avapäeval konkurente kindlalt oma selja taga. Tema järel on teisel positsioonil Georg Haud (ROPK) ja kolmas Tavo Annus (ROPK).
Laser Radialil läks kahe sõiduvõiduga juhtima Anna Pohlak (TJK), järgnemas Läti purjetajad Eriks Karlis Zvilna ja Estere Kumpina.
49er klassis oli päeva kokkuvõttes teistest üle Roihude paatkond (TJK), kus roolimehe Juuso kõrval oli täna vend Henrit asendamas soodimees Paul Bogdanov (TJK). Teisel real on 49erFX purjekaga sõitvad Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (ROPK/TJK) ning Kristo Õunap ja Lenart Kivistik (TJK) on kolmandad.
Märten Mikk ja Randal Annus (TJK) olid täna kõige tublimad 29er klassis, kus nende kannul on teisel kohal vennad Kaarel ja Mihkel Paal (Kalevi Jahtklubi) ja kolmandad Mari-Ann Raud ja Maris Seersant (TJK).
F18 katamaraanil võitsid täna kõik sõidud ära Andres Laul ja Ain Roosma (Eesti Katamaraanide Liit/KJK). Uku Kuusk ja Aivar Soo (EKL) on platseerunud teiseks ning kolmanda asetuse on võtnud Vitali Vladimirov ja Ivo Remmelg (EKL).
Nooremate, RS Feva klassis sõitvate kahepaadipurjetajate hulgas on liidriteks Thor Kaspar Marvet ja Helen Ausman (KJK), järgnemas Veronika Kuvatova ja Hannah Tuulas (KJK) ning Mia Marin Lilienthal ja Elisa Tamm (ROPK).
RS:X klassis on suurema, 9.5 m2 purjega sõitjatest esikohal Rainer Kasekivi (TPLK), teine Roomet Riho Pung (TPLK) ja kolmas Artur Luure (NYCS). Väiksema, 8.5 m2 purje toel surfajate hulgas juhib Gregor Schneider (TPLK) Serafima Afanasieva (NYCS) ja Betti Vainküla (Surfhouse) ees.
Formula purjelaual moodustavad avapäeva järgselt esikolmiku Tristen Erik Kivi (Saaremaa Surfiklubi), Timo Runge (Team Mahe) ja Aivar Kajakas (TM).
Techno 293 U15 klassis juhib kindlalt Joonas Väär (Noblessneri Jahtklubi) Margaret Kalmi (Tallinna Purjelauakool) ja Uku Roosimölderi (NYCS) ees.
Daniel Schneider (TPLK) on võtnud liidripositsiooni Techno 293 U17 purjelaual, kannul Renar Roolaht (TPLK) ja Raul Mihkel Anton (TPLK).
Klassidele Laser Standard, 49er ja RS:X koosneb võistlusformaat reedest pühapäeva ennelõunani toimuvast fliidisõitude seeriast ning pühapäeva pärastlõunal Pirital ranna lähistel lühirajal purjetatavatest vaatemängulistest finaalidest. Finaalid koosnevad poolfinaalist, kus purjetavad fliidisõitude seeria paremusjärjestuses 4.-10. koha võistlejad, ja finaalist, kus võistlevad fliidisõitude seeria paremusjärjestuse 1.-3. koha omanikud ning poolfinaali võitja. Kuldfinaalis selguvad regati esikolmik ja 4. koht. Ülejäänud klassidele koosneb Tallinna Nädala regati võistlusformaat ainult fliidisõitudest.
Laupäeval on fliidisõidud planeeritud algusega kell 12 ning pühapäeval fliidisõidud algusega kell 11 ja finaalsõidud algusega kell 14. | Purjetamise Eesti MV sarja otsustav etapp seilati avatuks | https://sport.err.ee/632038/purjetamise-eesti-mv-sarja-otsustav-etapp-seilati-avatuks | Purjetamise Eesti meistrivõistluste sarja viimane etapp,Tallinna Nädala regatt, algas reedel Pirital sügisese aja kohta üsna kena päikeselise ja keskmise tuulega purjetamisilmaga. Kümnes paadi- ja purjelauaklassis startivad 127 sportlast seilasid ära kolm võistlussõitu, formulistid lisaks veel neljandagi. |
Kaheeurose mündi kujunduse leidmiseks toimub lastele ja kuni 19-aastastele noortele mõeldud kaks kuud kestev joonistuskonkurss, mis algas 23. septembril ja kestab 22. novembrini. Eesti Pank korraldab joonistuskonkursi koos ERR-i Lastejaama ning Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutusega.
Joonistuskonkursi parimate tööde valimise lõppvoor on rahvahääletus internetis, mille üldvõitja joonistuse põhjal kujundab Eesti Pank kaheeurose mündi. Rahvahääletusele jõuab kokku kaheksa joonistust ja rahvahääletus toimub 2018. aasta kevadel.
"Laulupeo traditsioonil on eestlaste jaoks eriline tähendus, mis on ühendanud erinevaid põlvkondi, noori ja vanu. Tahame vabariigi juubeli tähistamise vaimus anda lastele võimaluse valmistada üks eriline kingitus, mis jõuab nii Eesti kui ka Euroopa inimeste rahakotti,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.
Konkursi eesmärk on leida kaheeurose mündi tagaküljele kujutis, mis sümboliseerib laulupeo traditsiooni ja tähistab ühtlasi üldlaulupeo 150. juubelit. Tegemist on Euroopa esimese kaheeurose mündiga, mille kujunduse autoriks on laps või noor.
Joonistuskonkurss kestab 23. september kuni 22. november.
Loe tingimustest lähemalt ERR-i Lastejaama lehelt. | Laulupeo kaheeurose mündi kujundus selgub laste joonistuskonkursil | https://menu.err.ee/632043/laulupeo-kaheeurose-mundi-kujundus-selgub-laste-joonistuskonkursil | 2019. aastal on laulupeo 150. juubel , mille puhul annab keskpank ringlusse erikujundusega kaheeurose mündi. Mündi kujundus selgub laste ja kuni 19-aastaste noorte joonistuskonkursi kaudu. |
ÜRO julgeolekunõukogu, kuhu kuulub alalise liikmena ka Hiina, kehtestas eelmisel nädalal vastuseks Pyongyangi kuuendale ja seni võimsaimale tuumakatsetusele ranged sanktsioonid.
Washington taotles täielikku naftaembargot, kuid Venemaa ja Põhja-Korea peamise kaubanduspartneri Hiina toetuse saavutamiseks oldi nõus järele andma.
Hiina kaubandusministeerium avaldas reede õhtul kodulehel sanktsioonikokkuleppe, et alates 1. oktoobrist ei ekspordi ÜRO liikmesriigid Põhja-Koreasse üle 500 000 barreli rafineeritud naftatooteid.
Samas kinnitati, et sellest kuupäevast alates piirab Hiina aasta jooksul naftatoodete eksporti naaberriiki. Lisaks kehtestas Hiina keelu importtekstiilile.
USA on süüdistanud Hiinat tuuma- ja raketikatsetustega rahvusvahelist üldsust hirmutava Põhja-Korea väheses survestamises.
ÜRO andmetel eksportis Hiina 2016. aastal Põhja-Koreasse 6000 barrelit naftatooteid päevas. | Hiina lubab piirata naftatoodete eksporti Põhja-Koreale | https://www.err.ee/632042/hiina-lubab-piirata-naftatoodete-eksporti-pohja-koreale | Hiina piirab alates 1. oktoobrist Põhja-Koreale naftatööstuse toodete eksporti, ütles kaubandusministeerium, kinnitades Pekingi otsust osaleda ÜRO uutes sanktsioonides sõjakale naaberriigile. |
Ülemkohtu andmetel on ohvriteks neli Taiwani naist, Lõuna-Korea mees, Hispaania mees, Panama naine ja Argentina mees. Avalduses ei täpsustatud, millal ja kust surnukehad leiti.
Teisipäeval Mehhiko lõunaosa, seal hulgas pealinna Mexicot raputanud maavärin magnituudiga 7,1 nõudis viimastel andmetel 217 inimese elu.
Mexicos varises kokku 39 maja, peamiselt linna keskosas asuvad vanemad hooned, mis on populaarsed turistide ja Mexicos elavate välismaalaste seas. | Mehhiko maavärinas hukkunute hulgas on vähemalt kaheksa välismaalast | https://www.err.ee/632041/mehhiko-maavarinas-hukkunute-hulgas-on-vahemalt-kaheksa-valismaalast | Mehhiko pealinnas on teisipäevase maavärina järel rusudest välja toodud kaheksa välismaalase surnukehad. |
Kolmandat korda toimuva üleeuroopalise spordinädala eesmärk on populariseerida liikumisharrastust ja sporti ning tõsta elanikkonna teadlikkust. Spordinädala avatseremoonial algusega kell 10.45 ütlevad tervitussõnad kultuuriminister Indrek Saar, Euroopa hariduse-, kultuuri-, noorte- ja spordivolinik Tibor Navracsics, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Euroopa Olümpiakomitee juhatuse liige Niels Nygaard.
Üleeuroopalise spordinädala algataja, Euroopa Komisjon andis 2017. aasta Euroopa Liidu spordinädala ametliku avasündmuse korraldamisõiguse Eestile. Esimene Euroopa spordinädal toimus 2015. aastal ametliku avasündmusega Brüsselis. 2016. aastal toimus ametlik avasündmus aga Slovakkias Košices.
Kultuuriminister Indrek Saar avaldas heameelt, et Euroopa Spordinädalast võetakse Eestis aktiivselt osa. „Enamikes koolides, paljudes kollektiivides ja spordiklubides korraldatakse eelseisva nädala jooksul väga erineva suunitlusega põnevaid üritusi, võistlusi ja spordipäevi. Kümnetel tuhandetel on võimalik osa võtta enam kui 900 rahvaspordiüritusest üle Eesti. Loodan, et spordinädal innustab meid kõiki veelgi enam liikumisharrastustega ka muul ajal tegelema,” ütles Saar.
Euroopa Liidu hariduse-, kultuuri-, noorte- ja spordivolinik Tibor Navracsics selgitas, et Euroopa spordinädal lansseeriti kolm aastat tagasi, et inspireerida kõiki eurooplasi mistahes tausta ja sportliku vormiga kogema seda rõõmu ja heaolu, mida füüsiline aktiivsus saab nende ellu tuua.
“Üleeuroopaline algatus on iga aastaga aina kasvanud ning olen rõõmus, et saan avada kolmandat korda toimuva spordinädala Tartus – linnas, mis näitab fantastilist eeskuju, kuidas julgustada inimesi sporti oma igapäevaellu püsivalt integreerima. Sport on eluliselt oluline kogukondade ülesehitamisel, aga ka tervisliku eluviisi lahutamatu osa,” ütles Navracsics pressiteate vahendusel.
“Euroopa Komisjon töötab pingsalt selle nimel, et soodustada senisest tihedamat poliitikavaldkondade ülest koostööd füüsilise aktiivsuse, hariduse, tervise, toidu ja innovatsiooni valdkondades elanikkonna tervisliku eluviisi edendamiseks.”
Spordinädala patroon ja Eesti Olümpiakomitee asepresident Jüri Tamm selgitas, et koolid, spordiklubid ja tööandjad mõistavad olulist vastutust, mida nad kannavad oma inimeste ja terve ühiskonna ees, ning soodustavad üha enam liikumist ja tervislikke eluviise.
“Spordinädal on suurepärane võimalus igaühele leida uus spordi ja liikumisega seotud harrastus ning endale sobiv rütm sellega tegelemiseks, sest liikumisest veelgi olulisem on liikuda regulaarselt ja oma võimete kohaselt,” ütles Tamm.
“Mul on väga hea meel, et kolme aasta jooksul on spordinädala sõnumi levitamisega liitunud palju suuri ja väikeseid tegijaid üle-Eesti, kes loovad ja tutvustavad uusi võimalusi liikumiseks,” lisas Tamm.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on linnal hea meel võõrustada Euroopa spordinädala avamist just Tartu linnas, kus sport ning kehaline aktiivsus on elanike seas populaarsed ja kõik suuremad rahvaspordiüritused paistavad silma arvuka osavõtuga.
„Loodan, et tartlased võtavad aktiivselt osa ka spordinädala programmis olevatest rahvaspordiüritustest ja on nii eeskujuks kogu Euroopale,“ sõnas Klaas.
Tartu Rattamaratoni võistluste direktori Indrek Kelgu sõnul valmistab korraldajatele heameelt, etjust juubelihõngulise XX Tartu Rattamaratoni lastesõidud on valitud Euroopa spordinädala avaürituseks. „Loodan, et saame anda oma parima panuse spordi ja liikumisharrastuse propageerimiseks Eestis ja Euroopa Liidus ning ühtlasi tutvustada eestlaste liikumisharrastusi ja sporditraditsioone Euroopale," ütles Kelk.
Spordinädala jooksul toimub Eestis kokku üle 900 erinevas formaadis liikumissündmust igas vanuses osalejatele.Infot Eestis toimuvate spordinädala avatud treeningute ja ürituste kohta leiab spordinädala kodulehelt www.spordinadal.ee
Euroopa spordinädalat Eestis koordineerivad Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile.
Vaata spordinädala avamise programmi SIIT. Spordinädala ametliku avamise veebiülekannet Tartu Tähtvere spordipargist on võimalik jälgida SIIT. | Täna avatakse Tartus üleeuroopaline spordinädal | https://sport.err.ee/632036/tana-avatakse-tartus-uleeuroopaline-spordinadal | Täna, 23. septembril avatakse Tartu Tähtvere spordipargis Euroopa Spordinädal XX Tartu rattamaratoni lastesõitude raames, kus starti oodatakse ligi 3000 noort ratturit. |
Teadlaste koostöö tööstusega ja ettevõtete innovatsiooni toetamine on keeruline ja nüansirohke teema. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia on oma kohtumistel seda teemat käsitlenud ning otsustas mõned mõttepunktid arutelu julgustamiseks Sirbis kirja panna.
Teadlaste koostööd tööstusega tuleb rohkem tunnustada
Erinevatest strateegiadokumentidest ja -aruteludest võib leida üldsõnalisi soovitusi koostöö julgustamiseks teadussektori ja ettevõtlussektori vahel. Tegelikus elus ei olegi see koostöö nii haruldane, kuid peamine probleem peitub Eesti teaduse rahastamise süsteemi suutmatuses soosida ja tunnustada sellist koostööd, kus väljundiks ei ole patent.
Esimesi positiivseid ent arglikke samme sellise koostöö tunnustamiseks on mõnes ülikoolis siiski juba astutud. Näiteks Tallinna tehnikaülikoolis on struktuuriüksuste tulemustasu mudelis märgitud ka ettevõtluslepingud. Nende proportsioon on hetkel üsna väike, kuid märgilise tähtsusega.
Koostöö ja publikatsioonide tasakaal
Ettevõtteid huvitavad üldjuhul rakendatavad või rakendatud tulemused, mitte erinevate lahendusviiside võrdlus, nendeni jõudmise argumenteerimine ja lahti kirjutamine ehk koostöö baasil kirjutatud teaduspublikatsioon.
Samas tuleb ette ka olukordi, kus teadlase koostöö ettevõtetega on muutunud sedavõrd tihedaks, et akadeemilise teadustöö tegemiseks jääb aega väheseks ja põhiline aeg kulub teadustulemuste rakendamisele ettevõtluses.
Kas seesugune teadlane peaks publitseerimisele kulutama sama palju aega kui teadlane, kellel koostöö erasektoriga puudub?
Pikemas perspektiivis on koostöö võimalik ainult sellisel juhul kui töö sisaldab teaduskomponenti ning ajalise ja rahalise eelarvestamise puhul arvestatakse ka hea publikatsiooni kirjutamise ajaga.
Tippteadlane otsib koostööst teaduslikku väljakutset, mitte rutiinset katsetööd, mida võiks halvemal juhul pidada ressursi raiskamiseks. Oma karjääri planeeriv noorteadlane võib ennast leida ka pragmaatilise arusaamise juures: vaesemas riigis on kasulikum teha baasteadust, kuna selle teaduslik tipptulemus on võrdne Eestis, Saksamaal, Šveitsis ja Ameerika Ühendriikides.
Ettevõtetega koostöö majanduslik ratsionaalsus on erinevates riikides erinev.
Praegused rahastusmeetmed on aidanud ettevõttel osta teadusasutustest teenust, kuid võib-olla peaks mõtlema meetmete peale, mille raames saaks teadusgrupp lisaks igale tööstuskoostöö lepingulisele eurole täpselt sama hulga eurosid selle teadustöö põhjal publikatsioonide loomiseks?
Kui see oleks poliitiliselt otsustatud, siis administratiivne lahendus oleks väga lihtne: ülikool esitab selleks kokku lepitud osapoolele (HTM? ETAG? MKM?) tööstuslepingute summa koos arvetega ning saab samas mahus vahendeid selle põhjal teaduse rahastamiseks.
Järeldoktorantuur ettevõttes
Kaalumist vääriks mõte võimaldada doktorikraadi kaitsnud noorteadlastel läbida järeldoktorantuur mõne ettevõtte või riigiasutuse juures just praktilist probleemi lahendades.
Pikemas perspektiivis võiks sellise lähenemise soodustamine muuta teaduse kasutamist ettevõtjale taskukohasemaks ja seeläbi atraktiivsemaks ning innustada ettevõtjat aina enam teaduspõhise innovatsiooni suunas vaatama. Siit edasi võiks olla vaid sammuke selleni, kus tugevad ettevõtjad hakkavad omavahel tippteadlaste palkamise nimel konkureerima, ja miks mitte, järeldoktorantuuri uurimistoetusi ise välja pakkuma.
Kui sellistele algatustele lisada veel riiklik tugi, võiksid need arengud kindlasti kaasa aidata doktorikraadiga inimeste hõive tõstmisele väljaspool akadeemiat. Siinkohal tasub meenutuseks lisada, et hetkel töötab vaid 10-15 protsenti doktorikraadiga inimestest väljaspool akadeemilist sektorit.*
Noorteadlaste hulgast võiks leiduda paljusid, kes oleksid hea meelega akadeemilistele väljakutsetele lisaks valmis lahendama ettevõtete praktilisi probleeme või edendama majandust.
Praegune akadeemiline süsteem, kus nn väärtuslikuks valuutaks on tsiteeringute arv, h-indeks ja edu teadusrahastuse hankimisel, paraku teadlaste ja ettevõtete koostööd eriti ei toeta.
Järeldoktorantuuri tõlgendus on meie enda teha. Peaksime mõtlema, millist lisakogemust me sellest soovime ning sellele keskenduma. Nagu meile pole järeldoktorantuuri puhul tegelikult oluline formaalne kus ja kui kaua, vaid piisavas mahus väliskogemus, nii tuleks ka (koos)tööd erasektoris käsitleda järeldoktorantuurina.
Seda pole võimalik lõpuni reguleerida ega standardiseerida, kuid tuues töökuulutuses välja järeldoktorantuuri nõude, tuleks tolle ametikoha kontekstis mõelda, kuidas ettevõtluskoostööd samaväärseks tõlgendada.
Koostöö peitub kahesuunalise mobiilsuse soodustamises
Praegused teaduse rahastussüsteemid ei soodusta teadussektori ja ettevõtlussektori vahel piisavalt kahesuunalist mobiilsust. Mobiilsust, mis võimaldaks liikuda akadeemilisest maailmast ettevõtlusesse ning vastupidi, looks võimalusi ka praktikutel või ettevõtlikel teadlastel tagasi ülikooli pöörduda.
Rõõm on tõdeda, et näiteks Mobilitas Pluss meetme toel on esimesed positiivseid näiteid sellise koostöö edendamise osas siiski juba olemas. See võimaldab eraettevõtte doktorikraadiga töötajatel tulla uurimisrahastuse toel lühikeseks perioodiks tagasi ülikooli rakenduslikku probleemi lahendama, kasutades selleks sealset infrastruktuuri ja võimalusi, mida ühelgi eraettevõttel eraldi pole kasulik osta.
Mujal maailmas on sellised koostöövormid vägagi levinud, et mitte öelda igapäevased. Näiteks Marie Skłodowska Curie uurimisrahastuste hulgas on olemas eraldi reintegratsioonigrandid, mille eesmärk on pakkuda akadeemilisest teadusest väljaspool olnud teadlastele võimalust taas akadeemilise töö juurde naasta. Eestis on vaja taolise eesmärgiga rahastusskeeme oluliselt suurendada.
Ettevõtete ja teadlaste koostöö suunamiseks ja arendamiseks oleks vaja luua täiendavaid ja teadusprojektide konkurssidest täiesti eraldiseisvaid projektikonkursse.
Ühe äärmiselt tänuväärse näitena saab siinkohal välja tuua SA Archimedes poolt korraldatavaid nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute taotlusvoorusid, mis tõepoolest aitavad tõsta teadusasutuste motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele suunatud rakendusuuringutes ja tootearendusprojektides osalemiseks.
Ettevõtluspuhkus
Kui teadlane võtaks julguse kokku ja otsustaks minna aastaks või paariks mõnda ettevõttesse suuremat teadusprobleemi lahendama, siis võidaks sellist sammu käsitleda ülikooli poolt reeturlikuna ning tagasitee akadeemilise elu juurde võib olla raskendatud.
Kui on aga tegemist suurema arendusega, siis kas ei oleks mõistlik teadlane mõneks ajaks ülikooli poolt vabaks anda, kuni teaduslikku lähenemist nõudev probleem on lahendatud? Ühiselt tuleks mõelda, kuidas soodustada teadlaste liikumist mingiks perioodiks tööle ettevõttesse või avalikku sektorisse, säilitades oma koha ülikoolis.
Praegusel uute karjäärimudelite ja tenuurisüsteemide väljatöötamise ajal ei tohiks seda võimalust unustada. See ei tohiks olla case-by-case lahendatav eriolukord, vaid normaalsus. Tulevast tööd ja töist tulevikku toetav.
Praeguses süsteemis oleks see eriti kahjulik väikeste teadusgruppide puhul, kus teadustöö mahud on võrreldes saadud rahastusega niigi kordades suuremad. Teadlase eemaldamine teadusprojekti tööst on sellises olukorras praktiliselt võimatu.
Tunnustades „ettevõtluspuhkusel” olnud teadlasi hiljem praktiliste probleemide lahendamise eest ka teaduskonkurssidel võiks jää hakata sulama. Seega, ettevõtluskoostöö soodustamiseks ei ole vaja mitte ainult eraldi sellele suunatud meetmeid, vaid ka klassikalise teadusrahastuse mõtteviisi muutumist.
Muudatused peavad olema süsteemsed ja algama juba doktoriõppest. Avalikus diskussioonis on sageli üles kerkinud teema doktorikraadiga inimeste puudulikust rakendamisest meie tööturul ja avalikus sektoris, kuid praegused doktoriõppekavad ei peegelda ülikoolide huvi doktorantidele laiemapõhjaliste akadeemilise sektori väliste kogemuste andmise või nende tekkimise toetamise vastu.
Samas ei tohiks ära unustada tõika, et teadlased on ka ise võimelised oma ettevõtte looma. Mitte kõik ei pruugi sellest huvitatud olla, kuid ka Eestist leiame vastavaid edulugusid. Oma firma loomine annab teadlasele võimaluse jätkata endale olulist teadustööd, olles samas iseenda peremees ning saades ka oma tööle väärilist tasu. Kuna seegi rohi ei pruugi olla alati rohelisem, peaks ka sellist rada proovinud inimesed olema teretulnud tagasi suurte teadusasutuste juurde. | Noorteadlased: rahastussüsteem ei toeta teaduse ja ettevõtluse koostööd | https://novaator.err.ee/631981/noorteadlased-rahastussusteem-ei-toeta-teaduse-ja-ettevotluse-koostood | Praegused teaduse rahastussüsteemid ei soodusta piisavalt kahesuunalist mobiilsust teadussektori ja ettevõtlussektori vahel, leiavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed. |
Trad.Attack! võitis kulbi parima artisti, parima albumi ("Kullakarva"), parima loo "Kallimale") ning parima muusiku (Tõnu Tubli – Trad.Attack!-i trummar) kategoorias. Ansamblit küll auhindade jagamisel kohal ei olnud, aga nad esitasid oma tänukõne videoülekandes:
Etnokulbid jagunesid järgmiselt:
Parim artist: Trad.Attack!
Parim muusik: Tõnu Tubli (Trad.Attack!)
Parim heliplaat: Trad.Attack! – "Kullakarva"
Parim lugu: Trad.Attack! –"Kallimale"
Parim uusfolkartist: Curly Strings
Parim debüütplaat: Martin Müller ja Villu Talsi "Sepa Juliusega jahil"
Ehe pärimusmuusika: Martin Müller ja Villu Talsi
Raadio 2 erikulp: Silver Sepp
Eesti Pärimusmuusika Keskuse erikulp: Untsakad
Ka tänavu valiti pärimusmuusika auhinna etnokulbi nominendid rahvahääletusel koostöös Raadio 2 ja ETV2-ga. Hääletus lõppes 28. septembri südaööl ning sellele järgnes pikk ja põhjalik häälte lugemine. Sel aastal tunnustas oma lemmikuid rekordiline hulk hääletajaid - 2581.
Nomineeritutega saab tutvuda SIIN. | Etnokulpide jagamisel riisus koore Trad.Attack! | https://menu.err.ee/634644/etnokulpide-jagamisel-riisus-koore-trad-attack | Viljandis Pärimusmuusika Aidas selgusid reede õhtul tänavused etnokulpide saajad, aasta parimad pärimusmuusikud. Edukaim, Trad.Attack!, sai kokku neli auhinda. |
2010. aasta maailmameister alistas kodus Albaania 3:0 (16. Rodrigo, 23. Isco, 26. Thiago) ja kuna Itaalia ei suutnud samuti omal väljakul enamat 1:1 (40. Giorgio Chiellini - 77. Aleksandar Trajkovski) viigist Makedoonia vastu, kindlustasid hispaanlased G-grupis esikoha.
Grupi kolmandas eelviimase vooru kohtumises sai Iisrael võõrsil 1:0 (21. Eitan Tibi) jagu Liectensteinist.
Tabeliseis 9. vooru järel: Hispaania 25, Itaalia 20, Albaania 13, Iisrael 12, Makedoonia 8, Liechtenstein 0 punkti.
Viimane voor 9. oktoobril: Albaania - Itaalia, Makedoonia - Liechtenstein, Iisrael - Hispaania.
I-grupis kerkis ainuliidriks võõrsil 3:0 (32. Johann Berg Gudmundsson, 39. Birkir Bjarnason, 49. Kari Arnason) Türgist jagu saanud Island. Horvaatia lootused said kodus tagasilöögi, kui Soomega tehti 1:1 (57. Mario Mandzukic - 90. Pyry Soiri) viik. Edasipääsuvõimalused säilitas ka Ukraina, olles võõrsil 2:0 (60. ov. Leart Paqarada, 87. Andri Jarmolenko) üle Kosovost.
Tabeliseis 9. vooru järel: Island 19, Horvaatia 17, Ukraina 17, Türgi 14, Soome 8, Kosovo 1 punkt.
Viimane voor 9. oktoobril: Soome - Türgi, Island - Kosovo, Ukraina - Horvaatia.
D-grupis kaotas liider Serbia, kes jättis kasutamata võimaluse MM-pilet tagada, võõrsil Austriale 2:3 (11. Luka Milivojevic, 83. Nemanja Matic - 25. Guido Burgstaller, 76. Marko Arnautovic, 89. Louis Schaub), Wales alistas samuti vastase väljakul Gruusia 1:0 (49. Tom Lawrence) ning Iirimaa sai kodus 2:0 (2., 19. Daryl Murphy - eemaldamine 90.+2. Alexandru Gatcan) jagu Moldovast.
Tabeliseis 9. vooru järel: Serbia 18, Wales 17, Iirimaa 16, Austria 12, Gruusia 5, Moldova 2 punkti.
Viimane voor 9. oktoobril: Moldova - Austria, Serbia - Gruusia, Wales - Iirimaa. | Hispaania pääses MM-finaalturniirile, Soome šokeeris Horvaatiat | https://sport.err.ee/634858/hispaania-paases-mm-finaalturniirile-soome-sokeeris-horvaatiat | 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste valikturniiri Euroopa tsoonis selgus reede õhul üks edasipääseja, kelleks on Hispaania. |
HC Vipers alustas hooaega võõrsil 8:10 kaotusega HC Vikingile, tiitlikaitsja Narva PSK oli kodus tagajärjega 8:5 parem Tartu Kalev-Välgust. | Vipers üritab tiitlikaitsja vastu punktiarvet avada | https://sport.err.ee/634822/vipers-uritab-tiitlikaitsja-vastu-punktiarvet-avada | Nordic Power Hokiliigas toimub eeloleval nädalavahetusel üks mäng, kui 7. oktoobril kell 18.30 kohtuvad Tondiraba jäähallis Tallinna HC Vipers ja Narva PSK. |
Lisaks neile osalevad Eesti klubidest tänavu Balti liigas veel Tallinna Ülikool ja TTÜ/Tradehouse. Neid ootab avanädalavahetusel kaks kohtumist Lätis, kui vastamisi minnakse Jelgava ja RSU/MVS naiskondadega.
Kokku osaleb Balti liigas sel hooajal kümme võistkonda. Nelja Eesti klubi kõrval kolm võistkonda nii Lätist (Daugavpilsi miLATss, Jelgava/LU, RSU-MVS) kui Leedust (Alytause Jotvingiai, Jonava Achema KKSC, TK Kaunas ASU).
Sarjas osalevate Eesti naiskondade ülevaade:
Kohila VK/E-Service
Möödunud hooajal Eesti meister ja karikavõitja, Balti liiga hõbemedalist
Viimasel kolmel hooajal võitis Kohila naiskond üheksast võimalikust tiitlist kuus. Sel hooajal võib kullasära aga peatuda, sest lahkunud on põhimõtteliselt terve põhikoosseis, samaks on jäänud vaid peatreener Peeter Vahtra ja enamjaolt enda kasvandikud, kes möödunud hooajal peamiselt vahetusmängijate pingil olid. „Meie nimekiri pole kaugeltki lõplik. Tuleme ikkagi välja plaanidega, et võita kõik kolm tiitlit. Algamas on Kohila viies hooaeg ja juubelihooajal ei taha me halvasti esineda,” kinnitas naiskonna treener Ingrid Kangur. Esimese leegionärina on võistkond registreerunud bulgaarlanna Gabreila Angelova.
Tartu Ülikool/Eeden
Möödunud hooajal Balti liiga 3., EMV 2., EKV poolfinaal
Võimas eelmine hooaeg kulmineerus Tartu naiskonnale ajaloo esimese Balti liiga medaliga ja lisaks jõuti esmakordselt sel aastatuhandel Eesti meistrivõistlustel finaali. Paljuski on see kindlasti eelmisel hooajal naiskonda juhendama tulnud Andrei Ojametsa teene. „Ma ei tahaks kogu au ka endale võtta. Naised oli ülitublid ja entusiastlikud,” sõnas Ojamets. Sel hooajal on põhituumik säilinud, lahkujateks vaid libero Liina Kais ja sidemängija Krista Kotselainen ning Elis Vennola. Lisandujateks on endiseid meistriliiga mängijaid, kes on eelnevaid hooaegu vahele jätnud (Merilin Paalo/Juta Kraav/Marje Rosenblatt). „Juta Kraavi tulekuga muutub meie tempoosakond võimsamaks ja pikemaks. Kokkuvõttes ootan huvitavat hooaega ja tahame kindlasti Eesti meistrivõistluste finaalis mängida ja jahtida ka kuldset medalit,” rääkis Ojamets.
TTÜ/Tradehouse
Möödunud hooajal Balti liiga 7., EMV 3., EKV 2.
Viimasel kolmel aastal on TTÜ mänginud karikafinaalis ja võitnud neist kaks, lisaks Eesti meistrivõistlustelt kaks hõbedat ja pronks ning Balti liigas 2015/2016 hooajal pronks. Sarnaselt Kohilaga on peaaegu kõik vanad raudvarad läinud – jäänud on vaid temporündaja Mari Loorman – ja tulnud uued noored. Neist nimekaimatena tasub välja tuua Võrust lisandunud Heleene Hollase ja tänavu ka rahvusnaiskonna laagrites kaasa löönud Loora Orava ja Melissa Varlõgina. „Tuleb kõva kooliraha maksmise aasta. Esmaseks eesmärgiks oleks jõuda Balti liigas veerandfinaali ja Eesti meistrivõistlustel tahame püüda medalit. On selge, et see saab raske olema ja tulla võib ka mõni pisar, aga perspektiivi võistkonnas on. Eelpool mainitutele tasub kindlasti lisada Hanna Pajula ja Maria Säästla – nemad kõik hakkavad järgmistel aastatel Eesti naiste võrkpalli vedama,” rääkis Tehnikaülikooli naiskonna peatreener Marko Mett. Lisaks on pärast emaks saamist võistkonda aitamas ka Mari-Liis Graumann. „Treeningutel on ta osalenud, mängimise koha pealt ütleb Mari-Liis ise, millal ta valmis on. Loodan, et hiljemalt oktoobri lõpus saab teda juba väljakul näha,” lisas Mett.
Tallinna Ülikool
Möödunud hooajal Balti liiga 11., EMV 4., EKV poolfinaal
Eelmise kolme hooaja kõrghetkeks on 2015/2016 hooajal võidetud koduse meistrisarja pronksmedal. Sel hooajal on TLÜ-l aga kindlasti põhjust vaadata kõrgemate kohtade suunas. Eeldusi selleks annavad säilinud tuumik ja lisandunud TTÜ põhitegijad. Eelmise hooaja Tehnikaülikooli naiskonnast on TLÜ-sse tulnud koguni neli pallurit, eesotsas rahvusnaiskonna libero Kristi Nõlvakuga. „Oleme läinud kogenumaks ja kõik positsioonid on hästi täidetud. Nüüd on vaja see kooslus mängima saada, mis on juba treeningute ja treeneri teema. Koosseis on paljulubav, aga ma ei hakka midagi lubama,” rääkis võistkonna loots Argo Arak. | Naiste Balti liiga avanädalavahetus toob Kohila ja Tartu vastasseisu | https://sport.err.ee/634816/naiste-balti-liiga-avanadalavahetus-toob-kohila-ja-tartu-vastasseisu | Homme stardib tänavune naiste Balti liiga hooaeg, mille avanädalavahetuse põnevusmänguks on pühapäevane Tartu Ülikool/Eedeni ja Kohila VK/E-Service’i matš. Kevadel sarjas hõbe- ja pronksmedali võitnud naiskondade duell rullub Tartu ülikooli spordihoones lahti pühapäeval kell 17.00. |
Ühendriikide välisministeeriumi avalduse kohaselt edendab tehing USA poliitilisi huve ning aitab kaasa Saudi Araabia ja kogu regiooni turvalisusele ja stabiilsusele.
Sama tüüpi raketisüsteemi paigaldatakse Hiina ägedast vastaseisust hoolimata praegu Lõuna-Koreasse. | USA müüb Saudi Araabiale umbes 15 miljardi eest raketisüsteemi | https://www.err.ee/634857/usa-muub-saudi-araabiale-umbes-15-miljardi-eest-raketisusteemi | USA müüb Saudi Araabiale raketisüsteemi THAAD, tehingu hind küünib umbes 15 miljardi USA dollarini, teatas reedel välisministeerium. |
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Hispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias
Politico: Kataloonia "libareferendum" võttis Hispaania mürgisesse haardesse.
Guardian: Kataloonia kriisi toidavad mõlema poole müüdid.
Politico: Rajoy (mitte)strateegia.
Bloomberg: kui kaugele võib Kataloonia "mäss" areneda?
EUobserver: Hispaania demokraatia must päev.
Daily Telegraph: "Keset Euroopat kavandatakse kodusõda".
Bloomberg: halva abielu anatoomia.
Märtsis kirjutatud Politico artikkel, kus hoiatati praeguste Kataloonia probleemide eest.
Suurbritannia
Independent: kuidas enne parteikongressi nõuti Boris Johnsoni vallandamist. Sama soovitas ka Merkeli liitlane.
Ka Guardian kirjutas parteikongressile eelnenud pingetest konservatiivide seas.
Guardian, Politico, Independent, BBC, Metro, Daily Telegraph, Times ja Spectator Theresa May äpardusi täis sõnavõtust.
Daily Telegraph: mässumeelsed konservatiivid kavatsevad lähiajal Mayle väljakutse esitada.
Spectator: toorid on Corbynile Downing Street 10 ukse täiesti lahti teinud.
EUobserver: May korraldas ühe "väikese Brexiti" juba siseministrina.
Guardian: väljaande Big Issue asutaja sõnul ootab Briti kodutuid ees viimase 20 aasta raskeim talv.
Sky News: Briti kaitseminister kutsus taas üles suurendama panust NATO-sse.
Spectator: suur osa Suurbritanniasse saabunud alaealistest migrantidest pole tegelikult alaealised.
New York Times: Kim Philby teenib ka pärast surma Kremlit.
Politico: konservatiivide mure - kuidas lahendada probleem nimega Theresa?
Saksamaa
Politico kirjutab SIIN, SIIN ja SIIN, kuidas CDU läbirääkimised Baieri liitlastega on viimaste aastakümnete raskeimad.
Atlantic Council: milliseid võimalusi pakub USA-le uus Saksamaa valitsus?
Politico: kuidas kulgeb Saksamaal vihakõne tõrjumine sotsiaalmeediast.
Quartz: Saksamaa edu saladus - sakslaste väärtused on vastupidised Silicon Valley väärtustele.
Politico: Saksa sotsiaaldemokraadid vajavad rohkem kui lihtsalt väikest pausi.
Carnegie Europe: Schröderi vankumatu lojaalsus Putinile.
The Local relvi puudutavatest seadustest Saksamaal.
Deutsche Welle: prokuratuur esitas AfD eksjuhile süüdistuse.
The Local: kuidas Berliinis elavad välismaalased otsivad psühhiaatrilist abi "mustalt turult".
Quartz kirjutab Saksamaa "naissoost Hugh Hefnerist".
Prantsusmaa
Politico: Macroni pärandi määrab tõenäoliselt kõige rohkem hinne terrorismivastase võitluse eest.
AFP selgitab Prantsusmaa uue terrorismivastase seaduse sisu.
Yle: kuidas Macron Nokiat survestades plusspunkte teenis.
Politico: Macron võeti tehases, kus ta kunagi välja vilistati, hästi vastu. "Rikaste president" lubab Prantsuse tööstusele elu sisse puhuda.
Reuters: Macroni terav keel pani taas Prantsuse sotsiaalmeedia kihama.
The Local: kas Macron tõesti suudab veenda prantslasi jõukust hindama?
The Local kirjutab Prantsusmaa tulirelvi puudutavatest seadustest.
Põhjamaad
The Local: Rootsi politsei on endiselt hädas väljasaatmisotsuste elluviimisega.
Yle: Rootsi arheoloogid leidsid viikingite haudadest märke islamist.
The Local: töö Rootsi migratsiooniametnikuna on üha ohtlikum.
Deutsche Welle: Soome kõiki hõlmav riigikaitse on Euroopale eeskujuks.
Yle: Põlissoomlasest kultuuriminister kirjutas Soome sünnipäevaks orkestrile mõeldud muusikapala.
The Local: Taani valitsus teatas, et toetab burkakeeldu.
Guardian: Islandi praegune peaminister müüs mõni tund enne finantskriisi aktsiaid.
Ukraina
Unian: Ukraina relvajõud kaotasid Kalõnivka põlengu tõttu rohkem laskemoona kui kogu senise Donbassi konflikti ajal.
New York Times: Trumpi administratsioonil on aeg Ukrainat relvastama asuda.
Atlantic Council: ajalugu kui relv Venemaa Ukraina-vastases sõjas.
UATV: Ukraina startup toodab Lego-laadseid "nutimaju".
EUobserver: Ukraina peaks liituna CEFTA-ga.
Raadio Vaba Euroopa: Ukraina režissöör Sentsov võib sattuda Venemaa põhjapoolseimasse vanglasse.
Teised Euroopa riigid
Bloomberg: Euroopa võib peagi olla silmitsi järjekordse Brexiti-laadse murranguga ja see ei toimu Kataloonias.
VSquare: infosõjas on ajakirjanik sihtmärk, manipuleerimine aga tööriist.
Euractiv: Poola presidendi sõnul peaks tuleviku EL olema vabade riikide kogukond.
EUobserver: Frontex on Poolas edukalt juured alla kasvatanud.
Euractiv: Poola ekspert peab EL-i Nõukogu juristide seisukohta Nord Stream 2 teemal vigaseks.
VSquare: "KGBéla juhtum" on parim näide Kremli mõjust Ungaris.
Foundation for Economic Education: IMF-i juht prognoosib panganduse lõppu ja küberraha triumfi.
Politico: Hollandi valitsus, kus sa küll oled?
Reuters ja AFP kirjutavad Austria valimiste eel puhkenud laimukampaaniast.
Daily Telegraph ja The Local: Austrias hakkas kehtima burkakeeld.
The Local: Itaalia arheoloogid leidsid, et vähk oli renessansi ajal varem arvatust sagedamini esinev haigus.
The Local: gondoljeer kurdab, et gondlisõidu ajal vahivad turistid Veneetsia imetlemise asemel hoopis oma mobiiltelefone.
Coda Story Bulgaaria Kremli-meelsetest ja punamonumentidest.
EUobserver: Euroopa Ravimiameti töötajad eriti Helsingisse või Varssavisse kolida ei soovi.
Euractiv: Serbia peaministri sõnul on EL-iga liitumine maraton, mitte sprint.
Window on Eurasia: üha rohkem Valgevene venelasi peab end valgevenelasteks.
USA
Massitulistamine Las Vegases
Atlantic: kontserdid kui massitulistajate sihtmärgid.
Vox: valged ameeriklastest mehed on suurem siseriiklik terrorioht kui moslemitest välismaalased.
Bloomberg, Vox, Guardian ja Quartz: ka Las Vegase tulistamise ajal promosid tehnoloogiahiiud libauudiseid.
Daily Beast: Alex Jones teatas, et Las Vegase veresauna korraldas "Deep State". Isegi tema enda töötajad ei võtnud sellest ideest vedu.
Voxi graafiline ülevaade viimaste aastate massitulistamistest USA-s. Veel üks Voxi ülevaade. Guardiani graafiline ülevaade.
Atlantic: kaks asja, mida ameeriklased teadsid juba enne tulistamist Las Vegases.
Daily Beast: kuidas merejalaväe veteran Las Vegase tulistamise ajal veoki ärandas ja inimesi päästis.
Atlantic: kuidas õhtused saatejuhid Las Vegase tulistamisele reageerisid.
PBS Newshour kirjutab tavakodanike kangelaslikkusest Las Vegase tulistamise ajal.
San Francisco Chronicle: massimõrvari väärastunud motiivid.
CNN, New York Times ja Quartz seletavad, mis on bump stock ehk vahend, mida Las Vegase tulistaja kasutas. Võimalikku keeldu kartes asuti neid pärast La Vegase juhtumit massiliselt ostma.
Politico: massitulistamised on muutunud surmavamaks, mitte sagedasemaks.
Vice News: peamised asjad, mida teada massitulistamise korral.
New Yorker: Paddockile relvi müünud kaupmehe sõnul müüb ta tööriistu.
Time ja Vox: miks Las Vegase juhtum on suurim massitulistamine - kaasaegses - USA ajaloos. Sõna "kaasaegne" ehk "modern" on selles kontekstis oluline.
Washington Post: "Ma arvasin, et kontroll relvade üle on lahendus. Mu uurimistöö tõestas muud."
Wall Street Journal: mis siis, kui Paddock oleks olnud al-Qaedast?
Las Vegase lasketiiru omanik Guardianile: kui me saame seadustega turvalisust suurendada, siis miks mitte?
Time: Las Vegase tulistajal oli väga ebatavaline finantselu.
Quartz: Paddock väärkohtles oma naistuttavaid, nagu ka paljud teised USA massitulistajad.
Guardian: tuttava sõnul oli Paddock intelligentne hasartmängur ja tundis hästi relvaseadusi.
Axios: Bannoni sõnul ei tohiks Trump isegi mõelda relvaseaduste karmistamise peale.
New Yorker: miks me ei peaks nimetama Las vegase massitulistamist terrorismiks.
Daily Beasti suurprojekt: lood kõigist Las Vegase massitulistamises hukkunud inimestest.
Trumpi administratsioon
New Yorker, Politico ja Atlantic: miks Trumpi sõnavalik Põhja-Korea teemal on tähtis.
Mediaite ja Politico: vabariiklasest senaator, kes tagasivalimist ei taotle, rääkis Trumpi teemal suu puhtaks.
Politico: üha rohkem on vabariiklastest senaatoreid, kellel pole Trumpiga tülli minemisest midagi kaotada.
Vox: USA keskkonnakaitseagentuuri (EPA) juht Scott Pruitt hankis oma töökohta salajase telefoniliini.
Politico: "kultuurisõja president". Samal teemal ka Vox.
Atlantic: keegi ei kontrolli vabariiklaste rahutuid valijaid.
Politico: vabariiklaste vihased doonorid on asunud rahakotte sulgema.
Fox News: Venemaa sekkumise teema eiramine Trumpi poolt ei tööta.
Politico: viis asja, mida me senati luurekomitee vahekokkuvõttest teada saime.
Politico: Joe Arpaio saaga jätkub Trumpi armuandmisest hoolimata.
Vox: kuidas leidub iga teema kohta minevikust mõni Trumpi säuts?
Politico kirjeldab, kuidas nad nüüdseks juba endise tervishoiuministri lennureiside jälgi ajasid.
USA vasakliberaalid välja vihastanud professor selgitas ajalehele Helsingin Sanomat, miks Trump valimised võitis.
Muud USA teemad
Politico: Venemaa sekkumise juurdlus kongressis võib välja tuua tehnoloogiahiidude suurimad saladused.
Atlantic taas Manaforti ja Deripaska teemal.
Politico: "Robert Muelleril pole kommentaare".
Inside Higher Ed arvustab raamatut, mis räägib luureoperatsioonidest USA ülikoolides.
Spectator: Playboy bunny 'd tegid oma valiku, neid ei peaks selle pärast patroniseerima.
Atlantic: New Yorgist 39 minutiga Shanghaisse - mis tunne see oleks?
CapX: protektsionism ei ole patriotism.
Intel News: Pompeo tahab muuta CIA paindlikumaks ja "agressiivsemaks".
Harvard Gazette: teemadel, mis puudutavad privaatsust internetis, tasub väga ärevil olla.
Reutersi uuringu kohaselt on USA elanike usaldus meedia vastu kasvanud.
Literary Hub: 10 parimat Playboys ilmunud novelli.
VENEMAA
Politico: kuidas talitseda Putinit?
Raam op Rusland: kuidas lavastada Putini tagasivalimine?
Ehho Moskvõ: Mihhail Barõšnikovi avalik kiri Kirill Serebrennikovile.
Meduza: kuidas Vene valitsus "hukkunud" või "surnud" sõdurite pealt kokku hoiab.
Window on Eurasia: moslemitest kinnipeetavad on Vene vanglates üha enesekindlamad.
Reuters: Hewlett Packard lasi Vene julgeolekuametnikel tutvuda Pentagoni poolt kasutatava tarkvaraga.
Washington Post: kuidas takistada Vene robotitel järgmiste valimiste ründamist.
Meduza: kuidas Moskva politsei võttis opositsioonivastasele reidile kaasa ka telekaamera.
Foreign Affairs: Zapadi õppuse tegelik eesmärk.
Guardian: Lääs peab oma väärtusi Putini Venemaa eest kaitsma.
National Interest: Venemaa uurimine on USA-s tegelikult tõusuteel.
Bloomberg: Venemaa lisab valvekaameratele näotuvastustehnoloogia.
Meduza: mille eest Venemaal teleauhindu saadakse.
War on the Rocks: Venemaa mõjutusmeetmed USA-s ja Saksamaal - külma õja õppetunnid tänapäevaks.
Window On Eurasia: "telefoniterrorism" jätkub juba neljandat nädalat. Meduza samal teemal.
MUU MAAILM
Lähis-Ida
Politico: Trumpil on kavas Iraani tuumalepet õõnestada ja seejärel päästa.
Washington Post: "järgmine Islamiriik" tuleb surmavam.
Defense One: Türgi avas Somaalias oma suurima välismaise sõjaväebaasi.
BBC: Türgi arheoloogid usuvad, et nad leidsid "jõuluvana" haua.
Bloomberg: Putin on täitmas Lähis-Ida võimuvaakumit.
Põhja-Korea
Reuters kirjutab SIIN ja SIIN, kuidas Venemaa aitab internetti ja majandussuhteid pakkudes Põhja-Korea režiimil vastu pidada.
Politico: "Põhja-Korea nimetas mind "sõjamaniakiks". Ma ignoreerisin neid, Trump võiks sama teha."
Fox News: sellel nädalal kostitas Põhja-Korea värvikate ähvardustega Jaapanit.
Associated Press: Põhja-Korea tööliste toodetud kaup jõuab USA poodidesse.
Reuters: sanktsioonide mõju - Hiina piirilinnast hakkavad Põhja-Korea töölised juba kaduma.
Muud Aasia teemad
Politico: Hiina investeeringud kriisis olevates riikides annavad Pekingile koha EL-i lauas.
BBC: miks India mehed vuntsikandmise pärast peksa saavad?
Bloomberg: Duterte sõnul ei peida ta sadu miljoneid.
Ameerika
Wall Street Journal ja Newsweek: Edmontonis rünnaku korraldanud migranti ähvardas omal ajal USA-st väljasaatmine.
Aafrika
BBC: eaka Mugabe juhitud Zimbabwes kipuvad asepresidendid tülitsema.
Austraalia ja Okeaania
Reuters: Vanuatu Ambae saare Dunkerque'i stiilis evakueerimine. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (27) | https://www.err.ee/634607/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-27 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Naistest võttis järjekordse võidu Teele Telgma. Talle järgnesid Piibe Tammemäe ja Kirti Rebane. Meeste võistluse võitis Sergei Rjabõškin. Teine oli Ats Sõnajalg ja kolmas Rain Eensaar.
Teistes klassides olid parimad Anu Kuusmaa, Anneli Rämmann, Tarmo Klaar ja Ülo Viru. | Sprindikarika etapi võitsid Teele Telgma ja Sergei Rjabõškin | https://sport.err.ee/634821/sprindikarika-etapi-voitsid-teele-telgma-ja-sergei-rjaboskin | Tallinnas, Siili asumis toimus orienteerumisjooksu Eesti sprindikarika 2017 viimane etapp. Formaadiks oli seekord öine sprint. |
Politsei teavitas suhtlusvõrgustikus Twitter, et annab uurimise käigu kohta põhjalikumat lisainformatsiooni laupäeval.
Taani ajalehe Ekstra Bladet andmetel on politsei avastanud midagi lahest, kus käivad Walli laiba kadunud kehaosade otsingud.
Walli nähti viimati 10. augustil Madseni allveelaeva pardal, tema jäsemeteta surnukeha leiti hiljem merest.
Madsen väitis kohtus, et 30-aastane Wall sai surma, kui raske luuk kukkus allveelaeva pinnaletõusmisel ootamatult lahti ja tabas naist pähe. Ühtlasi kinnitas Madsen, et Walli laip oli terve, kui ta selle merre jättis.
Politsei hinnangul olid leitud torsol käed ja jalad "sihilikult maha raiutud". | Taani politsei leidis allveelaevajuhtumis uusi tõendeid | https://www.err.ee/634856/taani-politsei-leidis-allveelaevajuhtumis-uusi-toendeid | Taani politsei teatas reedel, et on leidnud uusi tõendeid nn allveelaevajuhtumis, kus leiutaja Peter Madseni kahtlustatakse rootslannast ajakirjaniku Kim Walli tapmises. |
Islandi ajaleht Stundin, agentuur Reykjavik Media ja Briti Guardian kirjutasid, et toonane parlamendiliige Benediktsson müüs oma varad Giltniri pangas maha mõni tund enne seda, kui riik eriolukorra seaduse alusel kolm panka üle võttis.
Benediktsson, keda koos mitme teise Islandi poliitikuna mainitakse nn Panama paberites, eitab süüd.
Ajakirjandus tugineb väidetavalt ametlikele dokumentidele ja e-kirjadele, asetades peaministri 28. oktoobri ennetähtaegsete valimiste eel täbarasse olukorda.
Islandi valitsus lagunes septembris, kuna üks koalitsioonipartneritest lahkus, sest oli avastanud, et Benediktsson varjas oma isa seotust kunagise kohtuvaidlusega.
2008. aastal parlamendi majanduskomisjoni kuulunud Benediktsson müüs Guardiani andmetel õigel hetkel maha 119 miljoni Islandi krooni (971 000 euro) eest varasid.
Ajakirjanduse käsutuses olnud dokumentide põhjal oli ta lähedastes suhetes Glitniri panga juhtidega, mis viitab potentsiaalsele huvide konfliktile tema kui parlamendiliikme ja pangakliendi vahel. | Meedia: Islandi peaminister müüs enne 2008. aasta kriisi kõik varad | https://www.err.ee/634855/meedia-islandi-peaminister-muus-enne-2008-aasta-kriisi-koik-varad | Islandi peaminister Bjarni Benediktsson müüs kõik oma Giltniri panga investeerimisfondi varad maha enne, kui valitsus 2008. aasta finantskriisi ajal panga riigistas, kirjutas reedel mitu meediaväljaannet. |
Täna peetakse D-grupis ka eelviimase ehk üheksanda vooru kaks ülejäänud kohtumist, kus Eesti aja järgi algusega kell 21.45 lähevad vastamisi Austria - Serbia ja Iirimaa - Moldova.
Enne neid mänge on Serbial 18, Walesil 17, Iirimaal 13, Austrial 9, Gruusial 5 ning Moldoval 2 punkti.
Viimane voor peetakse 9. oktoobil ning seal võõrustab Moldova Austriat, Serbia Gruusiat ja Wales Iirimaad. | Wales võttis Gruusiast üliolulised kolm punkti | https://sport.err.ee/634837/wales-vottis-gruusiast-uliolulised-kolm-punkti | 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste valikturniiri Euroopa tsoonis sai Wales võõrsil Tom Lawrence'i 49. minuti tabamusest 1:0 jagu Gruusiast. |
Kataloonia suurima laenuandja sõnul kolitakse seoses piirkonna praeguse poliitilise ja sotsiaalse olukorraga ettevõtte juriidiline aadress Valenciasse.
Hispaania suuruselt viies pank Sabadell on otsustanud oma juriidilise aadressi viia Barcelonast Alicantesse. Panga peakontor ja töötajad jäävad Barcelonasse.
Barcelonas registreeritud ettevõtte Gas Natural Fenosa nõukogu otsustas kohaliku meedia teatel reedel kolida oma peakontori Madridi. Ettevõte pakub gaasi ja elektrit klientidele nii Hispaanias kui ka välismaal. | Hispaania suuruselt kolmas pank kolib Katalooniast Valenciasse | https://www.err.ee/634832/hispaania-suuruselt-kolmas-pank-kolib-katalooniast-valenciasse | Hispaania suuruselt kolmas pank CaixaBank teatas reedel, et viib oma juriidilise aadressi Katalooniast minema, tulenevalt sealse juhtkonna ähvardustest iseseisvus välja kuulutada. |
Lepland on varasemalt kahel korral koondise mängul Eesti hümni esitanud, seejuures olid mõlemad kohtumised võidukad: 2010. aastal alistasime Soome 2:0 ja 2014. aastal EM-valiksarja avamängus Sloveenia 1:0.
„Kaks ei jää ilma kolmandata - kolm on kohtu seadus!“ muigas Lepland, kes käib regulaarselt Eesti koondist tribüünil toetamas.
Kalevipoegade MM-valiksarja viimane mäng toimub teisipäeval, 10. oktoobril A. Le Coq Arenal. Festivaliala avatakse kell 19, staadion kell 19.45. Mängueelne tseremoonia ja hümnid kõlavad kell 21.30, avavile kell 21.45. | Bosnia mängu eel esitab hümni Eestile õnne toonud laulja | https://sport.err.ee/634815/bosnia-mangu-eel-esitab-humni-eestile-onne-toonud-laulja | Teisipäevasel Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina MM-valikmängul esitab Eesti hümni tuntud laulja Ott Lepland. |
"See oleks hea algus selle mõra lappimiseks ... kohalike valimiste kaudu," ütles pressikonverentsil valitsuse kõneisik Ignacio Mendez de Vigo.
Hispaania valitsus võttis reedel vastu määruse, mis teeb ettevõtetele lihtsamaks nende juriidilise aadressi Katalooniast mujale viimise.
Riigi majandusministeeriumi teatel on samm vastus ettevõtlussektori nõudmistele, mis on tekkinud seoses regioonis valitseva ebakindlusega.
Neljapäeval teatas Hispaania suuruselt viies pank Sabadell, et viib oma peakontori Katalooniast minema, tulenevalt Kataloonia juhtide ähvardustest kuulutada välja piirkonna iseseisvus.
Kataloonia valitsus esitas parlamendile iseseisvushääletuse tulemused
Kataloonia valitsus esitas reedel piirkonna parlamendile esmaspäevase iseseisvusreferendumi lõplikud tulemused.
Tegemist on kohustusliku sammuga enne, kui välja kuulutada iseseisvus, nagu separatistlikud poliitikud on lubanud.
Hispaania keskvõim nimetas rahvahääletust ebaseaduslikuks ja põhiseaduskohus andis korralduse see ära jätta. Kuid hääletus 1. oktoobril toimus kontrolli puudumisest ja Hispaania politsei vägivallast hoolimata.
Lõplikud tulemused kinnitavad esialgseid, mille kohaselt 90 protsenti hääletanutest toetas iseseisvust. Piirkonna valitsuse andmeil käis valimiskastide juures 2,28 miljonit katalaani ehk 43 protsenti hääleõiguslikest. Vastu hääletas neist kaheksa protsenti.
Kataloonia president Carles Puigdemont esineb teisipäeval pöördumisega Kataloonia parlamendi poole, et anda aru kujunenud poliitilise olukorra kohta. On ebaselge, kas tema ja teised separatistlikud seadusandjad kasutavad istungit hääletuseks iseseisvuse väljakuulutamise üle.
Šveits on kontaktis Hispaania-Kataloonia kriisi mõlema poolega
Šveits teatas reedel, et on kontaktis Hispaania-Kataloonia poliitilise kriisi mõlema poolega, kuid rõhutas, et ametlik vahendamine ei saa alata enne, kui mõlemad leerid on valmis.
Kataloonia president Carles Puigdemont on palunud pühapäevasest iseseisvusreferendumist põhjustatud kriisi rahvusvahelist vahendamist, Hispaania võimud nõuavad aga Kataloonia valitsuselt eeltingimusena iseseisvuse väljakuulutamise plaanist loobumist.
Šveitsi välisministeerium ütles avalduses, et Kataloonia küsimus on Hispaania sisepoliitika, milles Šveits ei saa seisukohta võtta, küll aga on ta veendunud rahumeelses lahenduses dialoogi teel.
"Šveits on kontaktis mõlema poolega, aga hetkel ei ole tingimusi vahendamiseks," ütles välisministeerium. "See saab toimuda üksnes mõlema poole soovil." | Hispaania ärgitas Katalooniat kohalikke valimisi korraldama | https://www.err.ee/634770/hispaania-argitas-katalooniat-kohalikke-valimisi-korraldama | Hispaania valitsus kutsus Katalooniat reedel üles korraldama kohalikud valimised, et lahendada katalaani separatistlike liidrite iseseisvuspüüdlustest tingitud poliitiline kriis. |
Tänases esimeses sõidus sai Rammo 35. koha, mis on mehe halvimaks tulemuseks käimasoleval EM-il. Teises sõidus oli Rammo aga kaheksas.
Kokkuvõttes on Rammo 54 miinuspunktiga 13. kohal. Juhib horvaat Tomci Stipanovic 13 silmaga. | Karl-Martin Rammo hoiab EM-il esimeste finaalsõitude järel 13. kohta | https://sport.err.ee/634827/karl-martin-rammo-hoiab-em-il-esimeste-finaalsoitude-jarel-13-kohta | Barcelonas toimuvatel purjetamise Laser Standard klassi Euroopa meistrivõistlustel hoiab Karl-Martin Rammo pärast tänast kahte esimest finaalseeria sõitu 13. kohta. |
Juubeliralli stardirivi avab Ott Tänak, kelle tuttava Ford Fiesta RS WRC kõrvalistmel võtab koha sisse tänavuse hooaja 4WD absoluutarvestuse meister Georg Gross. Kahe peale on meestel ette näidata neli Saaremaa ralli võitu.
Mõlema mehe kaardilugejad ehk siis Martin Järveoja ja Raigo Mõlder on seega Saaremaa ralliks „töötud“ ning saavad võistlust rajaäärest nautida. „Meil on Georgiga tänavune Eesti meistritiitel taskus ja see, et Ott saab kodus WRC autoga sõita, on kindlasti fännidele maiuspala. Eks see kodusel juubelirallil mitte osalemine jääb veidi kripeldama, kuid eks neid juubelirallisid on veel tulemas ja kavatsen neist siis osa võtta,“ sõnas Raigo Mõlder plaanide muutuse kohta. „Georg saab enne võistlust kõvasti nö. kuiva trenni ehk siis loeb minu vanu legendiraamatuid. Eks ta on ju harjunud legendi kuulama, nüüd tuleb tal seda aga ise lugema hakata. Ise olen Saaremaal kohal ning koordineerin hoolduspargis meeskonna tööd,“ jätkas Mõlder.
Numbri all kaks saavad hooaja viimasele kodusele rallile lähte 2015. aasta Saaremaa ralli võitjad Egon Kaur – Annika Arnek, kellele see on hooaja teiseks stardiks uuel Ford Fiesta proto autol.
2016. aasta Saaremaa ralli võitja Siim Plangi on oma tavapärase Mitsubishi Lancer Evo X vahetanud seekord Škoda Fabia R5 vastu. Plangile loeb Saaremaa teedel kaarti Urmas Roosimaa.
Ka järgnevad kaks stardirivi autot on Škoda Fabia R5. Numbri all neli stardivad Raul Jeets – Andrus Toom ja kohe nende järel Nikolai Grjazin – Jaroslav Fjodorov.
Kolme Fabia R5 võistluspaari järel saablähte 2007. aasta Saaremaa ralli võitja Rainer Aus ja tema kaardilugeja Taaniel Tigas, kelle võistlusautoks VW Polo proto.
Lisaks eelpool nimetatud endisest Saaremaa ralli võitjatest on juubelivõistlusel veel startimas 2014. aasta võitja Timmu Kõrge (Subaru Impreza) ja 2001. ja 2002. aasta võitja Margus Murakas, kes startimas tuliuuel Audi S1 proto autol.
Endistest tippudest on Saaremaa 50. juubelirallil veel starti tulemas Slava Popov (Mitsubishi Lancer) Gunnar Tamm (Subaru Impreza), Villu Mättik (VAZ 2105) jpt.
Lisaks Tänak – Grossile on WRC autodel Saaremaal startimas soomlased Jari Tuuri – Toni Kuhanen (Mitsubishi Lancer WRC) ja rootslased Stig Andervang – Robin Eriksson (Subaru Impreza WRC).
Esimese kaheveolise autoga stardivad Saaremaa teedele numbri all 23 võistlevad Aleksandr Kudrjavtsev – Volodõmir Korsia (Peugeot 208 R2).
Saaremaa teedel selgub ka tänavune Estonian R2 Challenge võitja. Liidrina lähevad hooaja viimasel etapil starti Ken Torn - Kuldar Sikk (Ford Fiesta R2T) ning teisena lätlased Martinš Sesks - Andris Malnieks (Peugeot 208 R2). Teoreetiline võimalus veel Estonian R2 Challenge peaauhind 28 000 eurot võita on ka võistluspaaril Roland Poom - Ken Järveoja (Ford Fiesta R2).
Kodustele noortele sõitjatele on teist meistrivõistluste etappi järjest konkurentsi pakkuma tulnud 2003. aasta MM-võitja Petter Solbergi poeg Oliver (Peugeot 208 R2), koos kaardilugeja Veronica Enganiga.
EMV5 klassis on võistlusele startimas 15 võistluspaari, kelle hulgas ka tänavused meistrid Karel Tölp - Martin Vihman (Honda Civic Type-R).
Rahvusliku E-rühma neljas erinevas klassis on meistrivõistluste viimasele võistlusele startimas üle 100 võistluspaari, kelle hulgas ka kõikide klasside liidrid – Aiko Aigro – Kermo Kärtmann (Mitsubishi Lancer Evo VI) EMV4 (E12),
juba endale tänavuse meistritiitli kindlustanud Mario Jürimäe – Rauno Rohtmets (BMW M3) EMV7 (E11), Martin Saar – Martin Ansi (VW Golf2) EMV8 (E10) ja Janar Tänak – Janno Õunpuu (Lada S1600) EMV9 (E9).
Loomulikult ei puudu Saaremaalt ka veoautode klassi EMV10 võistlejad. Kokku on koos meistrivõistluste liidrite Kaido Vilu – Erik Vaasaga (GAZ 51) juubelirallile startimas koguni 21 GAZil sõitvat võistluspaari.
Silveston 50. Saaremaa ralli start antakse traditsiooniliselt Kuressaare keskväljakul, kui reedel, 13. oktoobril kell 17.30 sõidab esimene võistlusauto stardipoodiumile. Reedel sõidetakse kolm katset, nende hulgas ka Kuressaare linnakatse. Laupäeval, 14. oktoobril sõidetakse Silveston Saaremaa rallil kaheksa kiiruskatset, teiste hulgas ka tänavuse ralli punktikatse SS11 Sääre/Silveston (18,22 km). Seda katset on viimati Saaremaa rallil sõidetud aastal 2001. Ühtekokku läbitakse kahe päeva jooksul 130,71 katsekilomeetrit. | Saaremaa ralli stardirivi avab võistluspaar Ott Tänak - Georg Gross | https://sport.err.ee/634817/saaremaa-ralli-stardirivi-avab-voistluspaar-ott-tanak-georg-gross | Järgmisel nädalavahetusel, 13.-14. oktoobrini, sõidetakse Lääne- ja Kesk-Saaremaa teedel Eesti autoralli meistrivõistluste ja Estonian R2 Challenge viimane etapp, Silveston Saaremaa ralli. |
34-aastase soomlase isiklik rekord 91.53 pärineb 2005. aastast. Lõppenud hooajal viskas ta 88.27. Londonis toimunul MM-il sai mees viienda koha.
Pitkämäkil on maailmameistrivõistlustelt täiskomplekt medaleid. 2008. aasta Pekingi olümpialt pälvis ta pronksi ning lisaks sellele kuulub soomlase auhinnakappi üks EM-hõbe ja kaks pronksi. | Odaviske maailmameister kavatseb oma karjääri vähemalt ühe aasta jätkata | https://sport.err.ee/634811/odaviske-maailmameister-kavatseb-oma-karjaari-vahemalt-uhe-aasta-jatkata | 2007. aastal Osakas odaviskes maailmameistriks kroonitud Tero Pitkämäki jätkab sportlaskarjääri veel ühe aasta võrra. |
Tänased katsed:
SS1 12,50 km kl 10.53
SS2 6,50 km kl 11.21
SS3 38,95 km kl 11.56
SS4 12,50 km kl 16.19
SS5 6,50 km kl 16.47
SS6 38,95 km kl 17.22
1. katse (12,50 km):
Tänak alustas rallit katsevõiduga, edestades 1,8 sekundiga norralast Mads Östbergi (Ford) ja 2,1 sekundiga belglast Thierry Neuville'i (Hyundai). Järgnesid britt Kris Meeke (Citroen; +2,7), prantslane Sebastien Ogier (Ford; +3,0) ja norralane Andreas Mikkelsen (Hyundai; +3,1).
Tänaku sõnul ei olnud avakatsel veel selget sõidujoont. "Hetkel on autol hea juhitavus - tunne on hetkel hea," sõnas ta katse lõpus ralliraadiole.
2. katse (6,50 km):
Tänak näitas taas kiiret minekut, kuid pidi 0,4 sekundiga tunnistama Meeke'i paremust. Küll aga edestas ta sama suurelt kolmandat-neljandat koht jaganud Dani Sordot (Hyundai) ja Östbergi ning säilitas kokkuvõttes liidrikoha. "Palju probleeme pole," ütles vaid libeduse üle kurtnud eestlane. "Mul on autos hea tunne."
3. katse (38,95 km):
Päeva pikimal katsel piirdus Tänak kuuenda ajaga, kaotades Mikkelsenile 11,7 sekundiga. Eestlase ette jäid ka Östberg (+2,7), Ogier (+2,8), Meeke (+9,6) ja Sordo (+10,9).
"Keeruline katse," tunnistas eestlane ralliraadiole. "Algus oli okei, aga asfaldil elasin üle ehmatuse seoses rehviga. Ma arvasin, et see lõhkes. See oli häiriv ja kaotasin rütmi."
Katse võitnud Mikkelsen kerkis ka üldliidriks, kuigi edu Östbergi ees on vaid 0,6 sekundit. Ogier kaotab kolmandana Hyundai piloodile 4,6 ja Tänak neljandana 7,4 sekundiga. Eestlasest vaid kahe kümnendiku kaugusele jääb Meeke.
4. katse (12,50 km):
Kiiruskatse võitis soomlane Jari-Matti Latvala (Toyota), kes edestas Sordot 0,3 ning Latvala tiimi- ja rahvuskaaslast Esapekka Lappit 0,9 sekundiga. Tänak oli 3,5 sekundi suuruse kaotusega Latvalale seitsmes.
"Väga raske," tunnistas Tänak. "Sõidujoon on küll hea, kuid selle kõrval on palju killustikku."
Ralli üldliidriks kerkis aga Östberg. Kui enne kiiruskatset jäi ta Mikkelsenist maha 0,6 sekundiga, siis nüüdseks on mehe üldedu kaasmaalase ees 0,3 sekundit. Tänak on jätkuvalt Ogier järel neljas.
5. katse (6,50 km):
Parimat aega näitaks Meeke, kellele Mikkelsen kaotas 0,8 ja Sordo 1,3 sekundit. Tänak oli taas seitsmest, Meeke'ist jäi ta maha 2,6 sekundiga. "Õhtupoolsetel katsetel on head sõidurütmi olnud raske leida," ütles üldarvestuses Meeke'i järele viiendaks langenud Tänak. "Hea pidamise korral kõik ei laabu nii nagu peaks."
Kokkuvõttes kerkis taas liidriks Mikkelsen, kes edestab Östbergi 0,7 sekundiga. Järgnev nelik Ogier (+9,2), Meeke (+10,0), Tänak (+10,6) ja Sordo (+11,0) on 1,8 sekundi sees.
6. katse (38,95 km):
Kiiruskatse võitis Ogier, kes edestas Meeke'i 0,8, Neuville'i 3,0 ja Tänakut 3,5 sekundiga. Päeva viimasel kiiruskatsel kaotasid aega esimesel kahel kohal olnud norralased. Mikkelsen kaotas Ogier'le 7,8 sekundit, kuid jäi liidriks. Östberg oli prantslasest aeglasem 14,2 sekundit ning langes Tänaku järele viiendaks. Sõit jäi pooleli Latvala jaoks, kes ei jõudnud kiiruskatse starti.
"Tänane pärastlõuna kulges raskelt," sõnas Tänak. "Päeva viimasel kiiruskatsel kadusid meil asfaldil pidurid."
Mikkelsen: "Ma arvasin, et rehv lõhkes, kuid midagi juhtus vist vedrustusega. Suutsime auto täna finišisse tuua ning jään võistluspäevaga rahule."
Östberg: "Auto oli tolmu täis ning seetõttu ei näinud ma midagi. Lisaks sellele jäi soojendus peale ja nii tõusis temperatuur piltlikult öeldes saja kraadini. Sellistes tingimustes on võimatu keskenduda."
Ralli jätkub Eesti aja järgi homme kell 9.00.
Tulemused (6/19):
1. Andreas Mikkelsen Citroen 1:11.56,3
2. Sebastien Ogier Ford + 1,4
3. Kris Meeke Citroen + 3,0
4. Ott Tänak Ford + 6,3
5. Mads Östberg Ford + 7,1
6. Dani Sordo Hyundai + 10,8
7. Thierry Neuville Hyundai + 12,8
8. Juho Hänninen Toyota + 33,6
9. Stephane Lefevbre Citroen + 1.02,2
10. Esapekka Lappi Toyota + 1.05,5 | Norralased olid avapäeva viimasel katsel raskustes, Tänak tõusis neljandaks | https://sport.err.ee/634680/norralased-olid-avapaeva-viimasel-katsel-raskustes-tanak-tousis-neljandaks | Sel nädalalõpul peetakse autoralli MM-etapp Kataloonias, kus teiste seas jahib kõrget kohta ka M-Spordi võistkonna sõitja Ott Tänak. Reedel oli kavas kuus kiiruskatset, mille järel eestlane hoiab neljandat kohta. Norralasest liidrile Andreas Mikkelsenile (Hyundai) kaotab ta 6,3 sekundiga. |
CSKA resultatiivseimad mängijad olid Cory Higgins 14, Vitali Fridzon 13, Othello Hunter 12 ning Nando De Colo 11 punktiga. Hunter võttis ka 8 lauapalli. Jenissei suurimaks korvikütiks osutus Deniss Zahharov 14 silmaga. Mullu Kalev/Cramot esindanud Vitali Ljutõtši arvele kanti 2 punkti ja 3 lauapalli.
Hooaeg algas juba eile kahe matšiga, kus kodumeeskonnad külalislahkust üles ei näidanud. Kaasani Uniks alistas Peterburi Zeniidi 94:60 (Stephane Lasme 20 - Drew Gordon 22) ning Himki Tsmoki-Minski 83:55 (Aleksei Šved 19 - David Kravish 10). | Tiitlikaitsja Moskva CSKA alustas VTB Ühisliiga uut hooaega kindla võiduga | https://sport.err.ee/634800/tiitlikaitsja-moskva-cska-alustas-vtb-uhisliiga-uut-hooaega-kindla-voiduga | Korvpalli VTB Ühisliiga tänases ainsas kohtumises sai tiitlikaitsja Moskva CSKA võõrsil 87:72 (22:11, 31:14, 23:24, 11:23) jagu Krasnojarski Jenisseist. |
Läti valitsuskabinet peaks eelnõu osas otsuse vastu võtma tuleval nädalal, samuti vajab see veel seimi heakskiitu.
Käesoleva aastaga võrreldes peaks Läti riigieelarve tulude maht kasvama 684 miljoni euro võrra, samas kui kulutuste maht peaks suurenema 583 miljoni euro võrra.
Õpetajate palkadele plaanitakse eraldada 256,3 miljonit eurot ning 65,6 miljonit eurot eraldatakse koolieelsetele haridusasutustele. Lasteaia kasvatajate palkadele on eraldatud 27,9 miljonit eurot.
Eelarve eelnõu kohaselt läheks 80 protsenti eraisiku tulumaksu laekumistest kohalike omavalitsuste eelarvetesse ning 20 protsenti valitsuse eelarvesse. Prognoosi kohaselt peaks kohalikele omavalitsustele tuleval aastal eraisiku tulumaksu laekuma 1,4 miljardi euro ulatuses ning nende laenamise ülempiiri tõstetakse 118 miljoni euroni.
Läti riigivõla ülempiiriks plaanitakse 2018. aasta lõpuks 10,25 miljardit eurot. Lisaks sellele antakse rahandusministeeriumile luba välja anda 36 miljoni euro eest tagatisi ning tühistada 40,9 miljoni euro ulatuses pankrotis firmade võlgasid riigile.
Läti tuleva aasta sisemajanduse koguproduktiks (SKP) prognoositakse 28,3 miljardit eurot ning eelarve defitsiidiks 1 protsenti SKP-st. | Läti rahandusministeerium esitas valitsusele 2018. aasta eelarve kava | https://www.err.ee/634787/lati-rahandusministeerium-esitas-valitsusele-2018-aasta-eelarve-kava | Läti rahandusministeeriumi koostatud ja reedel valitsusele esitatud eelnõu kohaselt on Läti 2018. aasta riigieelarve tulude maht 8,75 miljardit eurot ning kulude maht 8,95 miljardit eurot. |
Fordiga kihutavale soomlasele järjnesid Nikolai Grjazin Škodal 1,200, Aleksei Lukjanuk Fordil 2,099, Kajetan Kajetanowicz Fordil 2,907 ja Jose Antonio Suarez Peugeot'l 3,296 sekundi suuruse kaotusega.
EM-il debüteeriva Rovanperä käsutuses on M-Spordi Ford Fiesta R5 auto, millega noormees osaleb ka hooajal kahel viimasel MM-rallil Walesis ja Austraalias. | 17-aastane Soome rallitalent näitas EM-etapi testikatsel võimast minekut | https://sport.err.ee/634795/17-aastane-soome-rallitalent-naitas-em-etapi-testikatsel-voimast-minekut | Hiljuti juhiloa saanud 17-aastane Kalle Rovanperä näitas Liepajas alanud autoralli Euroopa meistrivõistluste etapi teistikatsel parimat aega 1.32,327. |
Saksa romantismi elulisi küsimusi lahkab Hampson intervjuus Joonas Hellermaga läbi Mahleri loomingu, mida ta esitas hiljuti kontserdil Tallinnas.
JOONAS HELLERMA: Teil on tohutult suur repertuaar, aga Mahleril on teie valikus endiselt eriline koht. Mis teeb Mahleri teile nii lähedaseks?
THOMAS HAMPSON: Ma armastan tema muusikat esimest korrast saadik. Sümfooniad, laulud - see oli minu jaoks tähenduslik. Siis sa õpid selle kohta, uurid, saad teada tema elu kohta, ajastu kohta, milles ta elas. Iga kontsentriline ring, iga ühendus terves Mahleri elus ja tema muusikas, vaimustab mind ja on mulle andnud väga rikka aluse, et mõista saksa ja euroopa kultuuri.
Gustav Mahleri muusika ja tema laulud on minu arvates väga liigutavad, sest need on väga ausad.
Muusikaline keel, tõlgendused inimvaimust ja meie emotsionaalsetest elamustest inimesena. Olen selle suhtes väga vastuvõtlik.
Mis on peamised alused saksa romantilisest maailmast, mille läbi Mahleri avastasite?
Suurepärane küsimus. Romantiline poeesia on seotud kahe põhiküsimusega.
Esmalt loodus. 19. sajandi esimesel poolel oli teatav ikonograafia loomulikest või looduslikest elementidest. Värvid, taimed, loomad, mis esindasid asju meie elus. Kui 19. sajand edasi liikus, siis need asjad pöördusid ja inimesed projitseerisid oma ideid ja emotsioone looduse elementidesse.
Miks see on oluline? Sest see on inimlik protsess. Loodus ei hooli.
Ja see toob mu teise punktini. Kogu see energia, kogu pürgimus, on olemuslikult seotud saatuse mõistmisega. Miks see kõik minuga juhtub? Miks ma siin olen? See oli Gustav Mahleri jaoks suur küsimus. Miks ei saaks ma olla rohkem nagu loodus? Miks ei võiks inimesed olla rohkem nagu loodus? Miks on inimesed nii hirmsad? Miks meie lapsed tahavad nii väga üksteist maha lüüa? Sõdida? Miks me armume valesse inimesse? Kõik need küsimused on osa saksa romantismist, mis püüab lugeda loodust, püüab olla osake loodusest ja mingil kombel mõista saatust. Saksa keeles on suurepärane sõna – Wehmut – mis tähendab julgust läbi valu, valu läbi julguse, naeru läbi pisarate. See on olemuslik element saksa romantismis.
Need on tõepoolest inimese põhiküsimused. Kunstnikud annavad neile küsimustele erineva tooniga vastuseid. Mõned on pessimistlikumad ja fatalistlikumad, näiteks Schopenhauer, võib-olla ka Wagner mõnel pool. Mida te arvate, kui pessimistlik või hoopis optimistlik on Mahler oma teostes, vastates neile küsimustele?
Loomulikult, et Mahlerist aru saada, on vaja mõista Schopenhauerit ja Nietzschet. Mingis mõttes on vaja mõista katoliiklikku müstitsismi. Aastate jooksul olen õppinud aktsepteerima Mahlerit kui omaenese müstikut. Mahler oma muusikas ja dokumentides, mis temast jäid... Ta ei jätnud küll päevikuid, aga me teame üsna hästi, mida ta mõtles. Tema isiksuses on teatud tüüpi müstika. Leidub kilde...
Võib-olla kõige lähem filosoofia, mida ta esindab, on panenteism. See tähendab, et jumal ja loodus on üks ja me oleme kõik osa sellest. Aga tähtis on see, et see pole panteism, see on panenteism [Erinevus panteismist on see, et paneteism, pidades küll panteismiga sarnaselt jumalat ja loodust üheks ja samaks, rõhutab ühtlasi ka nende erinevust. Paneteism hoiab alles jumala ja looduse erinevuse lisaks samasusele – Toim.].
Inimlik element, mis leevendab saatust ja valu, on armastus. Armastus laiemas mõttes, mis hõlmab kaastunnet, sallivust, kannatlikkust, asjade aktsepteerimist, millega ei nõustuta. Pole paha sõnum tänasele maailmale.
Mis on teie arvates täna selle justkui vana romantilise maailmatunnetuse olukord? Kas see on meis endiselt või on see pigem igatsus nende vanade Mahleri ja Wagneri heade aegade järele?
See on seotud eelmise küsimusega, kus te ütlesite, et erinevatel kunstnikel on erinevad käsitlused sellest mõistatusest, konfliktist. See on kunstide, humanitaarteaduste, ja esituskunstide põhiteema. Me teeme visuaalseid ja kuuldavaid, põhjalikke katseid läbi väga loovate inimeste, et väljendada, mis tunne oli elada ajal, kui nemad olid elus. See on põlvkondlik kaleidoskoop, mis püsib ühesugusena, selles mõttes, mis on inimkond ja kes me oleme inimkonna liikmetena. Aga samas on meil erinevad kontekstid, mida kunstnikud meile avavad, meid juhivad ja õpetavad.
Kui töötan Mahleri või Wagneriga, siis ma ei arva, et nutan minevikku taga. Lihtsalt püüan läbi seedida seda, mida need suured kunstnikud, need geeniused, omas ajas ütlesid, sellele vastavas kontekstis, selle aja väljendusvahenditega. Samal viisil, nagu nad peaksid seda tegema, kui sünniks uuesti ja kohtuks mõne tänapäeva loomeinimesega. Palju allikaid, üks jõgi. Ma usun sellesse väga sügavalt. Ja arvan, et panenteism on ehk koondatud sellesse ideesse.
Olete aktiivne ka väljaspool muusikalist tegevust. Hariduses, teaduses, tehnoloogias. Mis on teie missioon või pürgimus väljapool muusikat?
Lihtsaim vastus oleks, et tunnen suurt kohustust anda edasi enda kogetu ja õpitu. Mitte et arvaksin, et minu mõtlemine on õige. See pole õpetamine. Õpetamine pole ühesuunaline, kus tarkusi noortele kaela määritakse. Eriti mitte kunstnike, lauljate või muusikute puhul. Me uurime küsimusi. Me teeme need nähtavaks ja kuuldavaks. See ei tähenda vastuseid.
Ma ei tule lavale, et kedagi milleski veenda. Soovin, et nad tunnetaksid midagi, mis on minu arvates oluline. Muidu ma neid teoseid ei laulaks. Tahan, et neil tekiks oma suhe. Kontserdisaali energia liigub publiku poolt lava suunas. Inimesed tahavad osa saada meie maailmast. Nad tahavad kuulata Mahleri esimest sümfooniat ja selle üle mõelda.
Haridus. Anda seda edasi minu noorematele kolleegidele. Heita see tekk üle nende, nagu see üle minu heideti. See on imetore kohustus ja privileeg.
Digitaalne maailm, milles elame, on suurepärane võimalus avada uksed ja aknad meie õpetusega paljudele uutele inimestele. Kas see on sama, mis isiklikult kohal olla? Ei. Aga tehnoloogia võimaldab täna näha ja kuulda suurepäraseid esitusi. See on põnev, sellega tuleks edasi minna. Aga olgu siis elektrooniliselt või isiklikult osaledes, ikka on oluline sisu, isiklik arusaam, mis kuuldust tekib.
See on nii demokraatlik, kui üldse saab ette kujutada.
Ma ei mõista rumalaid, kes ütlevad, et kunst on elitaarne. See on vahest kõige võhiklikum, mida saab öelda. Tõde on täpselt vastupidine. Oluline on, kuidas end ühiskonnaga seome, kuidas mõistame oma olemise põhiolemust. See on kunstide ja humanitaarteaduste mõte. Kui saan olla osa hariduslikust protsessist pedagoogina ja lauljana, siis olen võimaluse eest tänulik.
Kas saate tuua välja teie jaoks tänapäeva maailma põhiküsimused? Kõik on ümberringi väga poliitiline, täis kirgi. Te tulete Ameerikast. Teie uus president annab meile iga päev põhjust tema ütlustest ja tegudest rääkida. Kas näete viisi, kuidas läheneda maailmale inimesele, hingele, mis annaks meile alternatiivi?
Ma mõistan maailmas kõiki, kes on segaduses ja masenduses arengute pärast läänemaailma poliitikas. Kunstniku, pedagoogi ja poliitikateadlasena...
Demokraatia põhineb haridusel. Kurjuse jõud meie vastastikuses poliitikas, mis eitavad kohast haridust, eriti kirjandusajalugu, kunste ja humanitaarteadusi... Võib olla küüniline ja süüdistada neid sotsiaaltehnoloogiates, sest palju lihtsam oleks ühiskond, mis ei hakka vastu. Härra Trumpil on suuri raskusi oma 300 miljoni kaaskodanikuga. Me ei nõustu vaikides, me hakkame vastu. Ameerika demokraatia on valjuhäälne, riiakas, vihane, püsimatu, võib kiirelt kannapöördeid teha. See võib saada osaks ka härra Trumpi eluloost. Ta naudib praegu teatud olukorda. Näis, mida ta sellega peale hakkab...
Minu asi ei ole Trumpi kritiseerida, minu asi on öelda, et ärgake üles! Kui Trump ja temasugused, keda tekib poliitikamaailmas üha enam, meilt midagi nõuavad, siis demokraatias osalemist. Kui meile ei meeldi rahvaesindajad, siis see on meie enda süü. Nad on valitud. Me peame osalema. Digitaalne revolutsioon aitab sellele kaasa.
Minu suurim pettumus, kui küsite isiklikult, on see, et ma usun, ja see on ka tehnoloogiline probleem... Meid püütakse veenda, et kõik need demokraatlikud otsused on nullsummamängud. Et neis on võitja ja kaotaja. Mõistuslikkuse ja ratsionaalsuse alus on kompromiss. Ühiskond, kollektiivne kogemus, tolerants. Tolerants ei tähenda millegi vastumeelsega leppimist. Tolerants tähendab aktsepteerida eluviisi, mida sa ise kunagi ei elaks. See on tolerants. Mitte aga halvaga leppimine.
Me ei loo varjupaiku immigrantidele, öeldes seejärel, et meie töö on tehtud. Halastus on üks osa, arm teine osa. Aga integratsioon nõuab osalemist immigrandi elus. Kuni me ei hakka osalema kollektiivsetes protsessides, et mõista mõlemat poolt... Ja kuni me ei nõua seda ka immigrantidelt, sest tahavad nad seda või ei, aga nad on siin...
See ongi suur probleem. Enamik neist ei taha olla siin, vaid oma kodus. Minu jaoks on see maailmapoliitika suurim eksimus. Oleksime pidanud neid kaitsma nende oma kodus, et massiimmigratsioon poleks olnud vajalik.
See on meie sõjamentaliteedi põrumine. Sõda on poliitiline tööriist, agressioon on inimese loomuses. Need teemad vaevavad mind kui intelligentset ja lugenud inimest. Nullsummamängu mentaliteet häirib kõige enam. Ameerikas on praegu levinud agressiivsus ja vihkamine. Meie poliitika pole alati selline olnud. Ameerika püüab end taas leida. Ma tahan selles osaleda. See pole sama Ameerika, kus ma üles kasvasin.
Minu Ameerikas võis juua koos kohvi inimesega, kellega olid erimeelsused. Või siis vaieldi ja seejärel mindi koos kohvi jooma. Selline oli meie poliitika, kongress. Kõik need fenomenaalsed asjad, mida oleme riigina saavutanud. Oma poliitikas kõik põhines just sellel suhtumisel. Me peame selle taas leidma, sest peame julgustama maailma...
Euroopas on minu arvates hetkel isegi tervem suhtumine kompromissi, sest see on ilmselgelt eri kultuuride ja taustade ühendus. Ma tunnen lähedust ja seotust, toetust ja uhkust Euroopa Liidu üle. Tahan, et see oleks tugev, aktiivne ja elujõuline.
Praegused tipp-poliitikud on suurepärased, uut tüüpi. On aeg edasi anda vastutus üle teie põlvkonnale. Meie põlvkond on oma töö teinud. Me peame võimu üle andma ja aktsepteerima, et teie teete otsuseid, mida meie poleks teinud. Aga teie maailm on teistsugune. Nagu iga põlvkonna puhul.
Kas teil on soovitusi? Ütlesite, et demokraatia rajaneb haridusel. Kas oskate soovitada meile muusikat, raamatuid, allikaid, mida te loeks ja uuriks, et paremini mõista tänast maailma?
Ma ei saa neid kohe peast nimetada. On imelisi autoreid kõikjal maailmas. Ma loen saksa ja inglise keeles üsna soravalt. Võib-olla oma veebilehele saaksin midagi välja panna. Aga ütleksin, et teie küsimus ongi vastus. Meil on haridussüsteemid, mis on keskendunud taas sellele nullsumma mentaliteedile, tööõppele. Ja jumal teab, seegi on oluline. Aga mis tähtsust on tööl, kui sul pole elu?
Ameerika riigi rajajate tähtis avaldus oli meie iseseisvusdeklaratsioon - elu, vabadus ja püüdlemine õnne poole. Õnn tähendab tasakaalu, rahulolu. Teadmist, kes sa siin elus oled. Inimesed on erinevad. Mõnel on rohkem, mõnel vähem. Kui nüüd liialdada, me ei lähe kooli välja selgitama, kuidas saada endale BMW.
Aga nagu te ütlesite - haridus ilma muusikata, kirjanduseta, teatrikunstita, kümneaastasteta näidendites mängimas, koorides laulmas, trummi või ämbriga kolistamas, saksofoni puhumas, viiulit kääksutamas... Sellel poleks mõtet! See on kõik, mis meis elus on. Siis saame insenerideks, õpetajateks, direktoriteks, arstideks, fondijuhtideks, restoraniomanikeks... Tore küll, aga milline on nende elu? Kellega nad suhtlevad, elavad? Kuidas nad teavad, keda valida? Sageli kuuled abielude lagunemisest, kuna inimestel polnud midagi ühist. Kuidas sa tead, mis teil on ühist, kui ei tea, mida tähendab elu?
Ja meil on need fantastilised humanitaarteadused ja kunst, iidsetest aegadest eilseni. Kui imeline! Arvan, et kunsti ja humanitaarteaduste vähesus meie hariduspoliitikas on kultuuriline enesetapp. Igal maal. Mu tänane sõnum on, et tooge kunstid ja humanitaarteadused kooli tagasi! Las lapsed laulavad!
Autor: Joonas Hellerma
Tõlkija: Tom Karik
Tõlketoimetaja: Annika Peterson-Kaup
Vaata "MI-d" järele SIIT. | Thomas Hampson: haridusel ilma muusika, teatri ja kirjanduseta pole mõtet | https://kultuur.err.ee/634791/thomas-hampson-haridusel-ilma-muusika-teatri-ja-kirjanduseta-pole-motet | Eestit külastanud kuulus bariton Thomas Hampson leiab, et kunstide ja humanitaarteaduste vähesus haridussüsteemis on kultuuriline enesetapp. Ilma nendeta ei tegeleta piisavalt elu ja inimeseks olemise põhiküsimustega. |
Esmaspäeval trahvis Euroopa Komisjon Leedu Raudteed 28 miljoni euroga, kuna too võttis üles Läti ja Leedu vahelise Mažeikiai-Renge raudteejupi eesmärgiga konkurentsi nõrgendada.
"Pärast Euroopa Komisjoni otsuse analüüsimist saame otsustada mida edasi teha. Üks võimalus on kaevata asi edasi, et trahvi vähendada või tühistada. Edasi kaebamine on juba laual, sest summad on väga suured, eriti kuna võidakse nõudmisi suurendada ja summa võib tõusta 100 või 200 miljoni euroni," rääkis Bartuška.
Tema sõnul on üks esimesi samme Leedu Raudtee restruktureerimine taristu, kaubaveo ning reisijate veo firmadeks ühise emafirmaga.
"Mida me tänasel päeval realistliku stsenaariumina näeme, on ettevõtte jagamine tütarfirmadeks emafirmaga. Selline korraldus on ka Euroopa suurriikides, nimelt Saksamaal ja Prantsusmaal," sõnas tegevjuht.
Bartuška sõnul peetakse juba kõnelusi Poole Orleni Leedu tütarfirmaga, mis esialgse kaebuse Euroopa Komisjoni esitas ning on plaanis asja arutada ka Lätiga.
"Oleme alati valmis arutama asju oma partneritega ning leidma ka keerulistele probleemidele, nagu Renge, lahendusi. Arutame asja nii Orleni kui Läti partneritega, kompromissi leidmine sõltub osapooltest. Räägime juba Orleniga," ütles Bartuška.
Bartuška ei kommenteerinud Leedu peaministri Saulius Skvernelise avaldust, kus viimane ütles, et Leedu Raudtee on Orlenile teinud pakkumise vähendada tariife vastutasuks Mažeikiai-Renge raudteejupi mitte taastamisele. | Leedu Raudtee kaalub Komisjoni otsuse vaidlustamist | https://www.err.ee/634788/leedu-raudtee-kaalub-komisjoni-otsuse-vaidlustamist | Leedu Raudtee tegevjuht Mantas Bartuška ütles, et ei välista ettevõttele Euroopa Komisjoni poolt määratud 28 miljoni eurose trahvi Euroopa Kohtusse edasi kaebamist, eesmärgiga trahv tühistada või selle summat vähendada. |
Ojamaa on vabaagent olnud alates augustist, kui lõpetas lepingu Hollandi klubi Go Ahead Eaglesiga. Pärast seda käis ta testimisel Bulgaarias, kuid Beroe Stara Zagoraga käsi ei löönud. Nüüd näitab ta end tiheda konkurentsiga Tšehhi kõrgliigas 9 vooru järel 16 meeskonna seas 13. kohta hoidvale Ostrava Banikule, vahendas Soccernet.ee.
Täna osales ta muuhulgas klubi U21 võistkonna eest kohalikus juunioride liiga mängus Karvina vastu, kellele lõi 17. minutil värava. Hiljem jõudsid tabamuseni ka külalised ja nii lõppes kohtumine 1:1 seisuga. Ojamaa mängis kaasa kõik 90 minutit.
Kui eestlase testimine peaks edukaks osutuma, saaks temast Tšehhi koondise ründelegendi, tänaseks 35-aastase ja Ostrava Maradona hüüdnime kandva Milan Baroši klubikaaslane. Baroš tegi omale nime Liverpoolis ja 2004. aasta EM-il. Pärast 'Pooli on ta mänginud välisklubidest Aston Villas, Lyonis, Portsmouthis, Galatasarays ja Antalyasporis. Sel hooajal on ta Tšehhi kõrgliigas seitsme mänguga kirja saanud kolm väravat.
Henrik Ojamaa mängis liigamänge viimati kevadel Šotimaal Dundee FC-s, kus ta Hollandist laenul oli. Suvel seostati teda ka Poola ja Rootsi klubidega. | Henrik Ojamaa lõi Tšehhi jalgpallitähe klubi eest värava | https://sport.err.ee/634790/henrik-ojamaa-loi-tsehhi-jalgpallitahe-klubi-eest-varava | Eesti ründemängija Henrik Ojamaa (26) on hetkel testimisel Joel Lindpere endises ja jalgpalli Meistrite liiga võitja Milan Baroši praeguses koduklubis Ostrava Banikus. Täna lõi Ojamaa Tšehhi juunioride liigas ka värava. |
72-aastane Heynckes viis Bayerni 2013. aastal Saksamaa meistriks ja karikavõitjaks ning Meistrite liiga tšempioniks, kuid pidi koha loovutama Pep Guardiolale.
Heynckes võtab töö üle Carlo Ancelottilt, kes vabastati ametist eelmisel nädalal kehvade tulemuste tõttu. | Bayern määras peatreeneriks legendaarse mehe | https://sport.err.ee/634783/bayern-maaras-peatreeneriks-legendaarse-mehe | Valitsev Saksamaa jalgpallimeister Müncheni Bayern nimetas peatreeneriks Jupp Heynckesi, kellega sõlmiti leping hooaja lõpuni. |
Keskkonnakaitsjad leiavad oma kaebuses muu hulgas, et otsuse koostamisel ei rakendanud Tallinna halduskohus keskkonnaasjades kohalduvat ettevaatuspõhimõtet, millest lähtuvalt on hoopis vastustaja kohustis veenda nii avalikkust kui ka kohut selles, et plaanitud tegevus on ohutu, mitte vastupidi, seisab rohelise liikumise pressiteates.
“Meie eesmärk on seista selle eest, et sarnastes olulistes keskkonnahoiu küsimustes tegutsetaks ettevaatusprintsiibist lähtuvalt. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise protsessi tulemus peaks olema läbipaistev ning kõiki pädevaid osapooli kaasav lahendus, mis päädiks suurenenud keskkonnakasuga,” ütles MTÜ projektikoordinaator Mihkel Annus.
MTÜ Eesti Roheline Liikumine vaidlustas Tallinna linnavalitsuse tänavu aprillis väljastatud Reidi tee ehitusloa. Liikumine leiab, et Russalka monumendi ümbrust läbivale ja mere täitmist kavandavale teeprojektile pole tehtud seadusekohast keskkonnamõjude hindamist.
Reidi tee teine etapp kujutab endast 1,7 km pikkuse sõidutee ehitamist, mis algab Ahtri ja Jõe tänava ristmikult ning lõppeb Russalka monumendi juures Pirita tee ja Narva mnt ristmikul.
Tallinna halduskohus andis 30. mail rohelise liikumise kaebuse peale esialgse õiguskaitse ehk peatas Reidi tee ehitusloa. Tallinna linnavalitsus vaidlustas ehitusloa peatamise 15. juunil.
Ringkonnakohus otsustas 7. juulil Reidi tee ehitusloa lõplikult peatada kuni kohtulahendini, leides, et keskkonnale ja linnaruumile tehtav kahju kaalub üles tee ehitamise huvi.
6. septembri otsusega jättis Tallinna halduskohus aga rohelise liikumise kaebuse rahuldamata, andes nii Reidi tee ehitamisele rohelise tule. | Rohelised esitasid Reidi tee kohtuotsuse peale apellatsiooni | https://www.err.ee/634781/rohelised-esitasid-reidi-tee-kohtuotsuse-peale-apellatsiooni | MTÜ Eesti Roheline Liikumine esitas täna ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse Tallinna halduskohtu septembri alguses otsuse peale mitte tühistada Reidi tee teise etapi ehitusluba. |
Grant Shapps ütles BBC -le, et umbes 30 konservatiivist parlamendisaadikut, nende seas viis endist ministrit toetavad tema üleskutset uue juhi valimiseks.
"Minu arvates me ei saa niimoodi edasi minna," sõnas ta.
Spekulatsioonid uue juhi üle hakkasid ringlema pärast seda, kui May otsustas kuulutada välja erakorralised valimised ning konservatiivid kaotasid parlamendis enamuse.
Kui Maylt küsiti juhivahetuse spekulatsioonide kohta, vastas ta, et riigil on vaja rahulikku juhtimist ja seda pakub just tema.
"Riik vajab rahulikku juhtimist ja seda pakun mina oma valitsuse täieliku toetusega," rääkis ta.
May sõnul andis tema hiljutine kõne Firenzes Brexiti läbirääkimistele tõelise hoo ning ta kavatseb järgmisel nädalal viia parlamendisaadikud kurssi enda plaanidega seoses "tavaliste tööinimeste perekondade aitamisega energiaarvete lae abil".
Pärast ebaõnnestunud sõnavõttu kolmapäeval toimunud konservatiivide aastakongressil on Briti meedias spekuleeritud selle üle, et peaminister Theresa May võib tagasi astuda. Sky News aga kinnitas neljapäeval valitsuse pressiteenistusele viidates, et valitsusjuhil mingit sellist kavatsust ei ole. | May: mul on valitsuse täielik toetus | https://www.err.ee/634772/may-mul-on-valitsuse-taielik-toetus | Briti peaminister Theresa May ütles, et tal on valitsuse täielik toetus. Konservatiivse partei endine juht Grant Shapps on öelnud, et korraldada tuleks uue juhi valimised. |
57-aastane serblane, kes olnud ka Jugoslaavia meeskonna abiloots ning Poola koondise peatreener, on Aasias varemgi töötanud. 2009. aastal viis ta Iraani Aasia meistriks ja mehe viimaseks ametiks oli Liibanoni juhendamine.
Matic võtab Süüria koondise üle enne novembris algavaid MM-valikmänge. | Endine Kalev/Cramo peatreener hakkab juhendama Süüria koondist | https://sport.err.ee/634778/endine-kalev-cramo-peatreener-hakkab-juhendama-suuria-koondist | Aastatel 2006-2008 Kalev/Cramo peatreenerina tegutsenud Veselin Matic hakkab juhendama Süüria korvpallikoondist. |
"Meil pole tarvis Euroopa luureagentuuri ega ühtki muud uut Euroopa luureasutust," ütles Saksamaa välisluureagentuuri (BND) president Bruno Kahl Bundestagi luurekomitees Politico teatel.
Ta rääkis, et luuretegevust saab paremini korraldada riiklikul tasandil, luureanalüüse ja esmaseid hoiatusi edastab ELi ametnikele aga ELi luureteenistus (INTCEN).
Ühise luureagentuuri vastu on ka Saksamaa sisejulgeolekuteenistuse (BfV) juht Hans-Georg Maassen.
"Kui me selle loome, tekitame bürokraatlikud topeltstruktuurid nii Euroopa tasandil kui ka riigi sees. See duaalsus vähendaks tunduvalt meie efektiivsust," lausus Maassen.
Nii tema kui Kahl on rahul ELi liikmesriikide luureagentuuride praeguse koostööga. Mõlemad leiavad, et kõige paremini saab teistelt riikidelt infot kahepoolse infovahetuse käigus, sest nii liigub teave kõige kiiremini.
Samuti leiavad Saksamaa luurejuhid, et viimase aja terrorirünnakud Euroopas on luureagentuuride koostööd kiirendanud ja tõhustanud. Lisanduv ELi luureagentuur nõrgestaks seda koostööd.
Septembris peetud kõnes kutsus Emmanuel Macron üles Euroopa luureagentuuri looma, et riikidevahelisi sidemeid tihendada. Euroopa siseasjade volinik Dimitris Avramopoulos ütles samal kuul, et ühine luuresüsteem aitaks ennetada terrorirünnakuid.
Euroopa Liidul on juba politseiagentuur Europol, kuid selle volitused on piiratud. | Saksa luurejuhid: Euroopa luureagentuuri pole tarvis | https://www.err.ee/634774/saksa-luurejuhid-euroopa-luureagentuuri-pole-tarvis | Saksa luurejuhid ei toeta ideed luua Euroopa luureagentuur, mille vajadusest on riigipead, sealhulgas Prantsusmaa president Emmanuel Macron rääkinud. |
Poolfinaalis kohtub hispaanlane bulgaarlase Grigor Dimitroviga (ATP 8.), kes alistas kaheksa parema hulgas Nadali kaasmaalase Roberto Bautista (ATP 13.) 7:6 (7:5), 4:6, 6:2.
Teise finalisti selgitavad Saksamaa esindaja Alexander Zverev (ATP 4.) ja Austraalia tennisist Nick Kyrgios (ATP 19.). Zverev oli veerandfinaalis 6:2, 6:3 üle venelasest Andrei Rubljovist (ATP 39.) ning Kyrgios sai seisul 6:0, 3:0 loobumisvõidu belglaselt Steve Darcisilt (ATP 73.). | Nadal jõudis Pekingis suure vaevaga poolfinaali | https://sport.err.ee/634776/nadal-joudis-pekingis-suure-vaevaga-poolfinaali | Pekingis toimuval meeste tennise ATP-turniiril sai maailma esireket Rafael Nadal veerandfinaalis 6:4, 7:6 (7:0) jagu ameeriklasest John Isnerist (ATP 17.). |
Järeldused põhinevad Horvaatia põhjaosast Vindija koopast juba aastate eest leitud naisneandertallase Vindija 33.19 DNA analüüsil. Enne seda olid teadlased kirjeldanud üksikasjalikult viit neandertallase genoomi. Seejuures oli neist vaid ühe lahutusvõime piisavalt kõrge, et eristada erinevaid geenialleele.
Täpsemad andmed võimaldasid nüüd kinnitada, et juba ligikaudu 52 tuhande aasta eest leidus Euroopas ja Aasias neandertallasi võrdlemisi vähe ja nad elasid väiksemates üksteisest eraldatud rühmades. Populatsioonide suurus ulatus umbes 3000 inimeseni.
Vindija naise põhjal ei pruukinud see tähendada aga ilmtingimata järeltulijate saamist oma lähisugulastega. Selliseid kahtlusi sünnitasid eelnevalt Siberist Altai koopast päevavalgele tulnud neandertallase säilmed. Samas vihjab mitokondrites leidunud DNA, et naisel oli sama ühine esiema, kui neljal teisel Vindija koopast leitud neandertallasel.
Vindija naise DNA lükkab veidi kaugemasse minevikku ka nüüdisinimeste ja neandertallaste esimese sigimisvõimelise lapse sünni. Eelnevalt on järeldatud, et neandertallased seksisid inimestega mitmel korral 65–40 tuhande aasta eest. Veidi nõrgemad tõendid viitavad, et vähemalt üks paljunemisvõimeline hübriid sündis juba 120 000 aasta eest. Uue analüüsi kohaselt leidis veel üks ristumine aset 145–130 tuhat aastat tagasi.
(Lisaks jõudsid sellel suvel ilmunud töö kohaselt neandertallastega produktiivselt kohtuda Aafrikast juba umbes 300 000 aasta eest nina välja pistnud nüüdisinimesed. Tõsi, viimased surid peagi välja).
Kay Prüfer ja Svante Pääbo Max Plancki evolutsioonilise antropoloogi instituudist võrdlesid Vindija naise genoomi ka tänapäeval elavate inimeste DNA järjestusega. Nüüdisajal Aasia idaosas elavate inimeste pärilikkusainest moodustab analüüsi kohaselt neandertallaste DNA 2,3–2,6 protsenti. Lääne-Euroopas ja ülejäänud Aasias jääb näitaja 1,8–2,4 protsendi vahele. Varasemate tööde kohaselt moodustab Aafrikast väljaspool elavate inimeste genoomist neandertallaste DNA 1,5–2,1 protsenti.
Suurem osa neandertallasi iseloomustavast pärilikkusainest on seega ajastute vältel siiski kaotsi läinud või nüüdisinimeste genoomist välja praagitud.
Neandertallaste pärand
Paralleelselt ilmunud töös suutsid Prüferi kolleegid Michael Dannemann ja Janet Kelso leida Altai neandertallase 122 tuhande inimese pärilikkusainega kõrvutamisel terve rea geene, mida mõjutab neandertallaste pärand tänapäevani. Muu hulgas seostati neandertallaste panust kolesterooli ja D-vitamiini taset ning liigesepõletikku ja skisofreeniasse haigestumise riski mõjutavate pärilikkusaine lõikudega. Teised piirkonnad seostuvad kõhule koguneva rasva hulgaga ning näiteks sellega, kuidas reageerivad inimesed teatud psühhoosivastastele ravimitele.
Töörühm märkis samas, et ka n-ö halbade näivaid geenialleele ei peaks neandertallastele pahaks panema. Tõenäoliselt aitasid vastavad pärilikkusaine lõigud nüüdisinimestel Aafrikast välja rändamise järel kõrgematel laiuskraadidel paremini hakkama saada. Sarnaselt paljudele teistele iidsel ajal kasulikele geenidele kergitavad need aga tänapäeval riski haigestuda erinevatesse haigustesse. Samas on näiteks LDL-kolesterooli tasemega seostatud geenil isegi kaitsev mõju.
Kokku leidsid teadlased 15 sellist piirkonda, kus leidub inimesi tänapäeval mõjutavat neandertallaste DNA-d eriti palju.
Uurimused ilmusid ajakirjades Science ja American Journal of Human Genetics. | Inimestel on neandertallastega arvatust veelgi rohkem ühist | https://novaator.err.ee/634773/inimestel-on-neandertallastega-arvatust-veelgi-rohkem-uhist | Neandertallased võivad olla küll juba ammu maamunalt kadunud, kuid osa nende pärandist elab inimestes tänase päevani. Järjekordse neandertallase täieliku DNA järjestuse leidnud teadlased märgivad, et neilt saadud pärilikkusaine hulk on arvatust veelgi suurem ja neandertallased paaritusid nüüdisinimestega juba vähemalt 130 000 aasta eest. |
Avakontserdil astuvad lavale räppmuusik Kapa ehk Kaspar Kolk koos Pärnu linnaorkestriga prominentse noordirigendi Sasha Mäkila juhtimisel ning külalissolistid Ariadne ja Reket.
Kaspar Kolgi sõnul sündis üritustesarja kontseptsioon väga paljude inimeste mõttepõrgatuste tulemusena. "Pall läks veerema, kui Pärnu linnaorkestri juhataja Krista Kingo pöördus meie poole mõttega korraldada Pärnu kontserdimajas midagi erakordset. Arutelude käigus sündis projekt, mis toob noored muusikale lähemale, ning esimesel kontserdil on fookuses kaks täiesti vastanduvat muusikastiili, räpp ja orkestrimuusika," tutvustas Kolk.
Erinevate muusikažanrite kombineerimine on Kasparile seni üks suurimaid muusikalisi väljakutseid. Räppmuusiku ja Pärnu linnaorkestri esimese ühisprojekti käigus kõlab muuhulgas ka Kaspar Kolgi enda loomingut.
Lisaks muusikale tegeleb Kaspar ka videoblogindusega ning on Eesti youtuberite kommuuni üks liikmetest. Tema sõnul aitab ka videote tegemine ning nende jagamine tekitada noortes huvi muusika vastu. "Kuna youtuberite jälgimine on noorte seas äärmiselt populaarne, siis on ka videote tegemine hea viis tuua muusika noortele lähemale ning näidata neile selle maailma erinevaid tahke ja põnevaid kaadreid telgitagustest," tõdes Kolk, kelle sõnul on tänapäeva noored pigem avatud mõttelaadiga ning otsivad pidevalt midagi uut ja huvitavat.
Dirigent Sasha Mäkilä sõnul on klassikalise orkestrimuusikaga noorteni oluliselt keerulisem jõuda, sest noorte kõnetamine nõuab suurt pingutust. "Kõige keerulisem on just nende noortega, kes ei mängi muusikalist instrumenti – neile on klassika näol tegu pigem filmimuusikaga," kommenteeris Mäkilä.
Kontserdimajas tuleb Soome dirigendi Sasha Mäkilä juhatamisel esitamisele mitmekülgne repertuaar, mille ampluaa on klassikalistest teostest räpini. Oma lugusid esitavad ka Ariadne ja Reket ning muuhulgas esitab orkester eraldi väga sügavamõttelise teose "Shaker Loops". Kapa suurkontserti tulevad toetama Eesti youtuberid, kellega on kõikidel külastajatel võimalik pärast kontserti kohtuda.
Kontsert toimub 15. oktoobril. | Ariadne ja Reket hakkavad orkestriga musitseerima | https://menu.err.ee/634754/ariadne-ja-reket-hakkavad-orkestriga-musitseerima | Pärnu kontserdimajas saab avalöögi noortele suunatud üritustesari Soundcheck, kus koos musitseerivad vastandlikke muusikažanreid viljelevad artistid ja koosseisud. |
Agramunt teatas oma tagasiastumisest ENPA-le saadetud kirjas. ENPA oleks pidanud Agramunti suhtes algatatud umbusaldusavaldust asuma arutama esmaspäeval toimuval plenaaristungil Strasbourgis. Nüüd jääb see debatt ära, teatas ENPA pressiteenistus.
Pärast Agramunti tagasiastumist saab automaatselt presidendi kohusetäitjaks kõige vanem asepresident, söör Roger Gale, kes jääb sellele kohale kuni uue presidendi valimiseni järgmisel assamblee sessioonil.
Agramunti suhtes avaldas juba aprillis umbusaldust ENPA büroo. Büroo otsustas ka, et Agramunt ei tohi enam mingis vormis esineda ENPA nimel, käia kohtumistel või visiitidel ning teha avaldusi ENPA presidendina, teatas ENPA pressiteenistus.
Agramunti on varasemalt süüdistatud Aserbaidžaani autoritaarse presidendi Ilham Alijevi režiimi varjatud toetamises, aprillis sattus ta aga terava kriitika alla avalikuks tulnud Süüria külastamisega, mis toimus ainult mõned päevad enne keemiarelva kasutamist president Bashar al-Assadi juhitud võimude poolt. Väidetud on ka, et Agramunt on üks saadikuid, kes on viimase kümne aasta jooksul kõige sagedamini Aserbaidžaani külastanud ENPA liige.
ENPA on sattunud viimasel ajal mitmesse korruptsiooniskandaali, kuna mõnesid selle liikmeid süüdistatakse niinimetatud kaaviaridiplomaatias, mis tähendab, et autoritaarsed riigid kasutavad teiste riikide saadikuid ära oma huvide esindamiseks.
ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil. Euroopa Nõukogu, kuhu praegu kuulub 47 riiki, roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ja demokraatiat. | ENPA president astus tagasi | https://www.err.ee/634768/enpa-president-astus-tagasi | Korruptsioonisüüdistuste alla sattunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president Pedro Agramunt astus reedel tagasi. |
Helju Mikkel
(13.03. 1925 – 5.10. 2017)
Tantsulooja ja rahvatantsujuht
Olla rahvatantsujuht, see on töömesilase kutsumus valida õige tee lennuks lähedale ja kaugele, leida nektaririkkamaid õisi, tulla taas ja taas täiskannuga, et tarust ei lõpeks väärtvara.
(Helju Mikkel)
Eile, 5. oktoobril lahkus meie seast armastatud tantsulooja ja rahvatantsujuht, tantsurahva hulgas hellitavalt ka Memmeks kutsutud Helju Mikkel.
Helju Mikkel sündis 13. märtsil 1925 Nõos. Rahvatantsuteadmised omandas ta ENSV Rahvaloomingu Maja tantsukoolis. Lisaks sellele täiendas ta end erinevatel seminaridel ja koolitustel. Tantsujuhina tegutses ta alates 1945. aastast.
Helju Mikkel oli aastail 1953–1978 tollase Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli kunstiline juht.
Aastal 1956 oli ta üks üliõpilaspidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmel korral selle üld- ja aujuht.
Helju Mikkel kuulus üldtantsupidude lavastusgruppi neljal korral – 1970. aastal peo üldjuhina ning kolmel korral (1955, 1965, 1973) liigi üldjuhina. Aastatel 1994, 1999 ja 2004 süüdati tantsupeotuli Helju Mikkeli koduõuel Haldjal.
Helju Mikkeli looming on Eesti tantsuautorite seas üks omanäolisemaid. Tema tantsude sammustik on tugevasti seotud eesti rahvatantsuga, haarates laia teemaderingi, sh töö poetiseerimine, rahvakombed, loodus, inimsuhted. Helju Mikkeli tantse iseloomustab aegumatus. Nende juurde pöördutakse ikka ja jälle tagasi. See on meie autoritantsu kullafond. Tema tuntumad ja armastatumad tantsud on Kullaketrajad, Vanaisa polka, Otsapandjatse, Lina, Tedremäng, Kiigemäng ja Kaksteist kapukat.
1999. aastal ilmunud Helju Mikkeli raamat „Vahetussamm“ annab ülevaate tema elu- ja loometeest, olles samas omalaadne õpperaamat mitme põlvkonna tantsujuhtidele. Tema toetus ja elutarkus noortele tulevastele tantsuõpetajatele on olnud sügavasisuline ja mõtteerk.
Helju Mikkel oli eesti rahvatantsu mõtestaja, filosoof ja tantsumõtte levitaja. Selle kõige tõestuseks on Helju Mikkeli loodud rahvatantsija usutunnistus:
Kultuuriministeerium
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel | Laulu- ja tantsupeo sihtasutus Helju Mikkelist: ta oli eesti rahvatantsu mõtestaja | https://kultuur.err.ee/634766/laulu-ja-tantsupeo-sihtasutus-helju-mikkelist-ta-oli-eesti-rahvatantsu-motestaja | Täna teatasime tantsulooja ja rahvatantsujuhi Helju Mikkeli surmast. Avaldame nüüd ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse saadetud järelhüüde. |
Väidetavalt kasutas nn bump stock seadet ka pühapäeval Las Vegases festivalil 58 inimest tapnud Stephen Paddock, vahendas BBC.
"Seadmed, mis võimaldavad poolautomaatsetel relvadel toimida nagu täisautomaatsed relvad, peaksid alluma täiendavatele regulatsioonidele," märkis NRA.
Ühing kutsus seadusandjaid üles koheselt uurima, kas nende seadmete kasutamine vastab föderaalseadustele.
"Selle kurja ja arutu rünnaku järel Las Vegases ootavad ameeriklased vastuseid selle kohta, kuidas tulevasi tragöödiaid vältida saaks," kirjutasid NRA juhid Wayne LaPierre ja Chris Cox pressiteates.
Nad kritiseerisid poliitikuid, kes kutsuvad üles karmistama relvakontrolli. "Relvade keelustamine seadusekuulekatele ameeriklastele ühe hullumeelse kuriteo põhjal ei aita vältida tulevasi rünnakuid," märkisid nad.
NRA tõi välja, et bump stock seadmete kasutamise kiitis heaks eelmise presidendi Barack Obama administratsiooni alkoholi, tubaka ja tulirelvade büroo.
President Donald Trump ütles ajakirjanikele, et tema valitsus vaatab lähiajal, kas keelustada need seadmed.
Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders, kes rääkis mõni minut pärast NRA pressiteate avaldamist, ütles, et nii vabariiklased kui ka demokraadid ning hulk organisatsioone kavatsevad uurida bump stock ide kasutamist. "Me tervitame seda ja tahame osaleda selles arutelus," lisas ta.
Vabariiklased on öelnud, et nad kaaluvad seadme keelustamist, kuigi aastaid on nad olnud relvakontrolli tugevdamise vastu.
Lisaks kutsus NRA kongressi üles kiitma heaks nende ettepanekut laiendada relvaõigused üleriigiliseks. Ühing tahab, et relvaomanikud, kellel on ühe osariigi relvaluba, võiksid võtta oma relvad kaasa ka teise osariiki, isegi kui seal on rangemad relvapiirangud.
Teine NRA prioriteet on summutite kasutamise regulatsiooni muutmine. See jäi kongressis toppama, kui eelnõu tagasi võeti.
Eelnõu bump stock seadmete keelustamiseks esitas kolmapäeval USA senatile California demokraat Dianne Feinstein. | NRA soovitab täiendavaid reegleid relva automaatseks muutva seadme kasutamisele | https://www.err.ee/634756/nra-soovitab-taiendavaid-reegleid-relva-automaatseks-muutva-seadme-kasutamisele | USA riiklik relvaassotsiatsioon (NRA) kutsus üles looma täiendavaid reegleid seadmetele, mida kasutatakse poolautomaatse relva muutmiseks automaatseks. |
Senist hooaega on pealinna võistkond alustanud kahe võiduga, kusjuures viimane tuli kolmapäeval ülimalt haaravas viiegeimilises mängus sarja tiitlikaitsja Rakvere Võrkpalliklubi üle. Bigbank alistas küll Läti noortekoondislastest koosneva OC Limbaži/MSĢ, ent jäi teises matšis kindlalt alla Pärnu Võrkpalliklubile.
Samad võistkonnad on läinud vastamisi ka kahes viimases medalijagamises. Eelmise hooaja Credit24 Meistriliiga pronksimatšis jäi Bigbank peale 3:2. Eesti meistrivõistluste finaalseerias sai Selver aga mängudega 4:2 revanši.
„Selveri võistkonnas on toimunud palju muutusi, kuid neil jagub endiselt mitmeid hea kvaliteediga mängijaid. Kindlasti tuleb silma peal hoida ühel liidril Oliver Oraval, kes on võimeline mängude saatusi otsustama. Nagu näitas viimane mäng Rakvere vastu, siis tegemist on võistkonnaga, kes võitleb lõpuni ja kellel on mängumehi võtta ka pingilt. Austame vastast, kuid meid rahuldab vaid võit,” lausus Bigbanki peatreener Oliver Lüütsepp.
Pühapäeval seisab Tartu meeskonnal ees reis Paidesse, kus kell 17.00 võõrustab neid Järvamaa Võrkpalliklubi. „Minu hinnangul hooaja esimeses mängus Selveriga ei suutnud Järvamaa veel oma potentsiaali realiseerida. Lisaks ootan mängu suure huviga, kuna järgmisel nädalal mängime nende vastu ka karikavõistluse esimese ringi mänge,” sõnas Lüütsepp.
Laupäeval kell 15.00 tervitab Kesk-Eesti meeskond E-Piima spordhoones Rakveret, mis külaliste lootsi Andres Toode sõnul saab olema väga huvitav vastasseis. „Ootan mängu huviga, kuna oleme sel hooajal mõlemad kaotanud Selverile. Nüüd on aeg vaadata, kes võidab keda omavahelises vastasseisus.”
Kui praegu on Credit24 Meistriliigas neli kaotuseta võistkonda, siis nädalavahetuse järel jääb neid alles maksimaalselt kolm. Põhjuseks pühapäeval kell 15.00 Pärnu spordihallis startiv suvepealinna võistkonna ja Biolars/Jelgava vastasseis. „Jelgava võitis eelmisel nädalal väga kindlalt arvatavat lõunanaabrite liidrit Jēkabpilsi ja Daugavpilsi. Praegu on veel lõplikult raske öelda, millist mõju on avaldanud libero Stalsi ja sidemängija Lininši lahkumine, ent esmapilgul tundub, et võistkond pole sellest eriti häiritud,” rääkis Pärnu Võrkpalliklubi peatreener Avo Keel.
Laupäeval kell 17.00 mängib suvepealinna võistkond RTU/Robežsardzega, kellega kohtuti ka hooajaeelsel Jaan Gutmanni mälestusturniiril. „Arvestades kaua nad peatreeneri sõnul ühiselt olid treeninud, näitasid nad Võrus üllatuslikult head vormi. Esimeses kahes ametlikus mängus tuli aga üllatuslikult kindel allajäämine Jēkabpilsile ja napp võit Daugavpilsi üle. Selge on, et nad saavad minna ainult paremaks ja küsimärk on see, kuidas nad näevad välja laupäeval,” analüüsis Keel.
Seitsmendas Eesti klubide osalusel peetavas mängus võõrustab Credit24 Meistriliiga debütant Saaremaa Võrkpalliklubi TTÜ-d. Kohtumine algab Kuressaare spordikeskuses laupäeval kell 17.00. Pühapäeval kell 16.00 avab Saaremaa aga tänavused meeste karikavõistlused, kui kaheksandikfinaali avamängus tuleb neile külla Eesti Maaülikooli võistkond. | Tallinna Selver võõrustab Balti ühisliigas Tartu Bigbanki | https://sport.err.ee/634765/tallinna-selver-voorustab-balti-uhisliigas-tartu-bigbanki | Eeloleva nädalavahetuse Baltikumi võrkpalliklubisid ühendava Credit24 Meistriliiga üheks maiuspalaks on laupäeval kell 19.00 Audentese spordihoones startiv Tallinna Selveri ja Tartu Bigbanki vastasseis. |
Kui Merike oli mu maha jätnud, siis norutasin tükimat aega niisama. Oli mõni neiu, kes tahtis kampa lüüa, aga vist esimest (või siis mitte esimest) korda elus panin nõrka ja loobusin. Minu kaif oli Merikesele mõelda. Nii ööl kui päeval. Aga ma teadsin, et mul ei sobi teda segada, sest tal on nüüd uus koer, kes on tublim.
Kuna ma kuskil ei käinud ega tahtnudki käia, passisin sisse Kristi näituse avamise.
Aga kuskil ja kogemata me Kristiga nägime (ah ma tean, kus – Sõltumatu Tantsu Lava etendusel vetsujärjekorras, kui mina tahtsin vetsu saada ja kui vets vabanes, pakkusin daamile, et loomulikult läheb tema esimesena (keegi läks veel vahepeal ette, aga me olime nii hõivatud, et ei sekkunud), aga Kristi ei soovinudki vetsu, vaid ootas sõbrannat) ja siis tuli Kristi aberratsioonide näitus Vaala galeriis jutuks. Ma ütlesin, et kust ma oleksin pidanud näitusest teadma, me pole vist feisspukis sõbrad. Kristi vaatas kohe järele, olime sõbrad küll ja küllap olin ka näituseteate saanud.
Nüüd, kui samas Vaala galeriis oli Kristi näituseraamatu esitlus, ei taht ma sisse passida. Magasin küll lõunauinakut, aga vahtisin truisti kella, et millal Kristile au andma minna.
Miskit kinki polnud mul kuskilt võtta. A mulle meenus, et Vaala raamaturiiulil peaks olema minu raamat „Snark“. Ehk saan selle pihta panna ja Kristile kinkida.
Veinid olid täitsa head. Ega teistmoodi Vaalas kõlbakski. Muusika oli elus ja täitsa tüüne. Lapsi jooksis ringi ja paar koera võtsid platsi mu kõrval. Olemine klappis.
Hea Kausi Jan oli teind tekste Kristi raamatusse ja vestles siis Kristiga kogu seltkonna rõõmuks. Jan ütles, et ei küsi kroonikalikku küsimust, kust on pärit Kristi piltide nimed või pealkirjad. Olin pisut pettunud. Kui järgmine kord Kristit näen, küsin.
Kristi ilusad op-art pildid eredais värves, mis mulle sobivad, olid tehtud New Mexico valguste pildistamiste põhjal. Mida oli hell, nostalgiline ja valus kuulda, sest enam-vähem kolmandik Merikesega koos oldud ajast oli temagi Mehhikos ja siis istusin ööde kaupa üleval, et temaga teateid vahetada. Ja see oli ilus. Valdavalt. Kuni nukraks läks.
Praegu vahin, kuidas naabri katus aurab päikeses eileöisest vihmast ja see on kaunis. Äkki ilusam kui mõni tüdruk? Ei, vist ikka mitte. Kuigi on ilus ka.
Õhtul tulevad kamraadid külla. Kris ja Kädi. Homme on kirjanike liit 95 Tartus ERMis ja loodetavasti trehvab seal Yauheniyat, kes tuli Minskist tagasi Tartusse, et semiootikat õppida, aga kirub, et seal on ainult üks Lotman teise otsa.
Aga need on kõik justkui asendustegevused. Isegi Kristi näitus, kus mul pildid ilgelt meeldisid, seal oli kuidagi vaba värv ja ruum ja üldse mingi vabaduse lehvimine, oli mulle nagu miski asendustegevus. Paraku. Aga tore, et seegi oli.
Nüüd mõtlen õelalt, et ehk teevad paljud pilte, mis sobiksid pangafuajeesse. Või mujale uhkesse kontorisse. Et mõni ostja ka oleks. Mis on neutraalsed, abstraktsed ega häiri mingi painava sõnumiga.
Aga ma tean, et valetan ja olen kiuslik. Ja kui mul raha oleks, ostaksin hoopis ise ühe Kristi Kongi. Ma olen pilte ostnud küll või last endale kinkida ja siis vahel neid edasi kinkinud või kuhgi maha jätnud. Vist nii ongi õige. Sest kõik elu jooksul minu juures olnud pildid ei mahuks mu konkusse ära. Taolisi obsessioone on olnud paljudel. Ole sa Enn Kunila, Matti Milius või Margus Punab. Oletan, et oleme mingil hetkel kõik ise tahtnud kunsti teha.
Ja siin on minu teooria, mis arvatavasti ei ole tõsi. Kirjandust ja tekste hakatakse tegema nii, et loetakse ja vaimustutakse ja siis tehakse ise. Kunstiga on vastupidi. Tahetakse teha kunsti ja kui ei õnnestu, jäädakse kunsti fännamise juurde. Luulega on sama. Ma ei suut teha luulet, aga nüüd fännan luulet. Sest see on kättesaamatu paleus. | Peeter Sauter. Kristi pilte Vaalas vahtimas | https://kultuur.err.ee/634764/peeter-sauter-kristi-pilte-vaalas-vahtimas | Veste missugune. |
65-aastane Murphy teatas esmalt, et taandub pärast 2018. aasta valimisi, päev hiljem otsustas ta aga esindajatekojast lahkuda juba 21. oktoobrist, vahendasid BBC ja Politico.
Põhjuseks on skandaal, mis puhkes, kui ilmnes, et alles sel nädalal pärast 20. rasedusnädalat aborti keelava eelnõu poolt hääletanud Murphy survestas ise korduvalt oma armukest rasedust katkestama.
Pittsburgh Post-Gazette kirjutas sel nädalal, et on saanud enda valdusesse abielus kongresmeni ja tema armukese, kohtupsühholoog Shannon Edwardsi vahel saadetud tekstisõnumid.
25. jaanuaril sai Murphy Edwardsilt sõnumi, kus naine heitis talle ette, et ta kuulutab kõikjal oma abordivastaseid vaateid, samas kui palus alles nädala aja eest tal rasedus katkestada.
"Murphy väitis, et ei ole ise kunagi abordivastaseid avaldusi kirjutanud - seda teevad töötajad, tema loeb need aga ette."
Murphy saatis vastusõnumi, et abordivastase retoorika taga ei ole ta ise, vaid tema meeskond. Ta väitis, et ei ole ise kunagi abordivastaseid avaldusi kirjutanud - seda teevad töötajad, tema loeb need aga ette.
Teisipäeval hääletas Murphy vabariiklaste eelnõu poolt, mis kriminaliseeriks pärast 20. rasedusnädalat tehtavad abordid. Senatis eelnõu ilmselt toetust ei leia, sest demokaatidel on piisavalt hääli selle nurjamiseks.
Murphy karjääri lõpp ei tulenenud aga üksnes armukesele abordi soovitamisest, vaid ka kõrgete vabariiklaste kartusest, et juhtunu tõttu tuuakse päevavalgele muudki süüdistused.
Nimelt on Murphy endised alluvad rääkinud, kuidas ta näiteks nende peale karjus, keelas endaga konflikti sattunud alluvatel lifti kasutamise ning sõimas inimesi isegi liiga pikalt tualetis viibimise eest.
Mitu allikat olid teadlikud süstemaatilistest probleemides Murphy büroos ning kaadri suur voolavus andis kuulujuttudele ainest juba aastaid.
"See oli üks kohutavamaid kohti, kus ma elus töötanud olen. Seal oli karjumine, alandus. Kunagi ei teinud sa midagi õigesti," meenutas Murphy endine piirkonnajuht Nick Rodondo.
Neljapäeval kinnitas Murphy taandumist ka esindajatekoja spiiker Paul Ryan. "Oli Murphy enda otsus elus järgmisse peatükki liikuda ning ma toetan seda," sõnas spiiker.
Murphy seisukohti abordi ja pereväärtuste osas on varem toetanud kristlik-konservatiivne lobigrupp Family Research Council. | Abordivastase kongresmeni karjäär sai tegude ja sõnade vastuolu tõttu lõpu | https://www.err.ee/634749/abordivastase-kongresmeni-karjaar-sai-tegude-ja-sonade-vastuolu-tottu-lopu | Abordiskandaal sundis ametist lahkuma USA esindajatekoja liikme Tim Murphy, sest avalikkuses raseduse katkestamist hukka mõistnud poliitik käitus eraelus oma sõnadele vastupidiselt. |
29-aastane Mihhailov liitus 2012. aastal CCC Sprandi Polkowicega, mida esindas kuus hooaega. Selle aja jooksul tuli ta viis korda Bulgaaria meistriks ja võitis Sibiu velotuuri, vahendab Rattauudised.ee.
Lisaks on Mihhailov osalenud 2015. aasta Giro d’Italial ning sõitnud Milano-San Remol ja Flandria tuuril.
Delko Marseille Provence KTM on 2018. aastaks värvanud juba 17 ratturit, kuid kahjuks pole nende hulgas eestlast. Uuteks tulijateks on Brenton Jones (JLT Condor), Julien Trarieux (Neo-Pro), Lucas De Rossi (VC la Pomme Marseille), Jérémy Leveau (Roubaix Lille Métropole), Iuri Filosi (Nippo – Vini Fantini), Javi Moreno (Bahrain-Merida) ja Przemyslaw Kasperkiewicz (An Post-Chain Reaction).
Tanel Kangerti tööandja Astana sõlmis kaheaastase lepingu Jevgeni Giditšiga. 21-aastane kasahh on kolm hooaega sõitnud Astana farmklubis Vino – Astana Motors. Käesoleva hooaja lõpus sõidab ta Astanas stažöörina. Märtsis võitis Giditš etapi ja kokkuvõtte Tai velotuuril ning pälvis hõbemedali U23 Aasia meistrivõistluste grupisõidus. Pärast seda saavutas Giditš Korea tuuril kolmanda koha ja võitis Tour of Qinghai Lake’il viimase etapi.
Sprinterina saab Giditš üle ka mägedest. Tegemist on sarnast tüüpi ratturiga kui samuti Astanas testimisel viibiv Karl Patrick Lauk. Näis, kas eestlasele ka kontrahti pakutakse. | Tanel Kangerti ja Martin Laasi klubid palkasid lisajõudu | https://sport.err.ee/634731/tanel-kangerti-ja-martin-laasi-klubid-palkasid-lisajoudu | Martin Laasi koduklubi Delko Marseille Provence KTM sõlmis lepingu Bulgaaria endise grupi- ja temposõidumeistri Nikolai Mihhailoviga. |
Propagandat ja desinformatsiooni uuriv ekspert Albright, kes juhib Columbia Ülikooli digitaalmeedia keskust, toob oma uuringus välja, kuivõrd palju olid USA valijad aastatel 2015-2016 Venemaa poolt juhitud poliitiliselt lõhestava sisu mõjuväljas, kirjutab Business Insider.
Ta tõi esile sellised lehed ja kontod nagu "Blacktivists", "Being Patriotic" ja "Secured Borders", mille Facebook sulges pärast Venemaaga seotud libakontode vastast auditit. Samuti äratasid eksperdi tähelepanu lehed nagu "Heart of Texas", "LGBT United" ja "Muslims of America".
Need on need kuus lehekülge, mille puhul Facebook on avalikult tunnistanud seoseid Venemaaga. Kuid kokku sulges Facebook 470 lehekülge, mis olid seotud Kremli mõjuagendiks peetud organisatsiooniga Internet Research Agency.
Andmete analüüsimiseks kasutas Albright muuhulgas ka Facebooki enda analüüsirakendust CrowdTangle ning laadis alla 500 viimast postitust, mida nimetatud kontod olid teinud. Samuti avaldas ta täismahus ka nende postituste sisu. Märkimisväärne on see, et ainuüksi nende kuue konto positusi oli jagatud kokku rohkem kui 340 miljonit korda. Arvestades, et 464 konto nime pole veel avalikustatud, võib eeldada, et kokku on kahtlase taustaga postitusi jagatud miljardeid kordi.
CNN kirjutas septembri lõpus ka sellest, kuidas Vene mõjutusvahenditeks peetud kontod valisid oma sihtmärke geograafiliselt väga täpselt. Samuti oli tähelepanuväärne, kuidas ka laiemalt oli eesmärgiks tekitada USA-s poliitilisi vastasseise ning õhutada kaost, kusjuures ilmtingimata ei olnud eesmärgiks edendada mingit konkreetset kandidaati või liikumist. | Uuring: Vene taustaga Facebooki-lehti jagati võib-olla miljardeid kordi | https://www.err.ee/634753/uuring-vene-taustaga-facebooki-lehti-jagati-voib-olla-miljardeid-kordi | Columbia Ülikooli sotsiaalmeedia analüütik Jonathan Albright avaldas oma uuringu, mille kohaselt levisid Venemaaga seotud Facebooki-lehed 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal väga laialdaselt - võimalik, et neid lehti ja seal sisalduvat informatsiooni jagati sotsiaalmeedias miljardeid kordi. |
Rahvusvaheline spordikohus lükkas tagasi venelanna Anna Tšitšerova kaebuse, kellelt oli pronksmedal tagantjärele ära võetud, kuna tema dopingutest osutus järelkontrollis positiivseks.
Pärast võistlust on positiivseks osutunud nii võistluse kolmanda, neljanda (venelanna Jelena Slessarenko) kui ka viienda koha (ukrainlanna Vita Palamar) omaniku testid ja kuigi ROK on tühistanud Tšitšerova pronksi, siis ametlikult Lowe'ile määranud seda veel pole.
Pekingis tuli olümpiavõitjaks rahvusrekordi 2.05 hüpanud belglanna Tia Hellebaut ja teise koha sai sama tulemusega Horvaatia kõrgushüppaja Blanka Vlašic. Lowe jaksas Hiina pealinnas 1.99.
Medalita jäetud Anna Tšitšerova tuli neli aastat hiljem Londonis olümpiavõitjaks, aga lisaks 2011. aastal maailmameistriks. Neid tiitleid pole talt ära võetud. | Olümpial kuuendana lõpetanud kõrgushüppaja on tõusmas pronksile | https://sport.err.ee/634750/olumpial-kuuendana-lopetanud-korgushuppaja-on-tousmas-pronksile | USA kõrgushüppaja Chaunte Lowe pääses taas astme võrra lähemale tagantjärele 2008. aasta Pekingi mängude pronksmedali võitmisele, kuigi lõpetas võistluse algselt alles kuuendana. |
Lätti jõuab Watersi uue turneega "Us + Them". Kontserdi raames tulevad esitamisele palad Pink Floydi ikoonilistelt stuudioalbumitelt "The Dark Side of The Moon", "The Wall", "Animals" ja "Wish You Were Here". Lisaks kõlavad lood ka muusiku uuelt sooloalbumilt "Is This the Life We Really Want?".
"Us + Them" märgib Roger Watersi naasmist lavalaudadele pärast väljamüüdud "The Wall Live" maailmatuuri, mida käis vaatamas üle nelja miljoni muusikasõbra ning mis jääb siiani sooloartisti kõige suurema müügikäibega turneeks muusika ajaloos. Watersi uue turnee nimi on tuletatud 1974. aasta palast "Us And Them" Pink Floydi ülimenukalt kauamängivalt "The Dark Side of the Moon". Koos Roger Watersiga astub Arena Riga lavale üheksaliikmeline live -bänd.
Uue turnee show, mille idee väljatöötamisele, visiooni elluviimisele ning audiovisuaalse poole paika panemiseks kulus mitmeid kuid, viib kuulajad musikaalsele rännakule. "Kõige lummavam kinematograafiliselt teatraliseeritud etendus, mida on kunagi roki show laval nähtud. Selliste kunstiteoste jaoks peaks eraldi Oscareid jagama," kirjutas ajakiri Billboard.
Kontsert toimub 24. augustil Arena Rigal. | Roger Waters toob Pink Floydi kuulsaimad lood Riiga | https://menu.err.ee/634722/roger-waters-toob-pink-floydi-kuulsaimad-lood-riiga | Järgmisel suvel esineb Riias rokkmuusika kultusfiguur, Pink Floydi asutajaliige Roger Waters. |
Kuna metssead on kõigesööjad, võib nende kõrge asustustihedusega kaasneda oht teistele loomadele, eelkõige maas pesitsevatele lindudele, kelle arvukus on langenud nii elupaiga vähenemise kui kiskjate tõttu, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
Peale selle võivad metssead mängida olulist rolli haiguspuhangutes, sest nad on reservuaar paljudele kodu- ja metsloomadel levinud haigustele.
Ragne Oja doktoritöö eesmärk oli uurida metssigade lisasöötmise võimalikke tagajärgi maas pesitsevatele lindudele ja metssigade nakatumisele siseparasiitidega, sest kõrge metssigade asustustihedus ja tihenenud kontakt liigikaaslastega söötmiskohtades võivad soodustada mitmesuguste haiguste levikut.
Metssiga on perekondlik loom. Autor: Virgo Siil
Töö autor Ragne Oja rääkis, et talle tohutult meeldivad metssead, sest nad on isemoodi sõralised, kes viljelevad karjalist eluviisi. Oja seletas, et kui vaadata hirvlasi, siis nemad elavad ka vahepeal karjades, aga siis vahepeal jälle üksinda. Metssigadel on aga see-eest kindlad pered, mis elavad ja tegutsevad koos, ning seal on oma hierarhia.
Metssiga on suur loom, aga sigimiskäitumine on rohkem nagu närilistel. Kui hirvlastel on tavaliselt üks kuni kolm vasikat, siis metssigadel viis või kuus, aga eelkõige vanadel emistel võib olla isegi kümme või kaksteist.
Teadlane rääkis, et kaameratega on jälgitud näiteks seda, kuidas metssead toiduplatsile lähenevad. Üksikud kuldid on alati julgemad, karjas aga lähevad esimesena söödale põrsad ning alles siis vanemad loomad, kes omakorda ajavad põrsad eest ära. Viimasena lähenevad toiduplatsile vanad emised.
Kui hirvlastel on tavaliselt üks kuni kolm vasikat, siis metssigadel viis või kuus, aga eelkõige vanadel emistel võib olla isegi kümme või kaksteist.
«Ta on küll üsna suur loom, aga sigimiskäitumine on rohkem nagu närilistel,» seletas Oja, kelle sõnul teeb metssead huvitavaks veel ka asjaolu, et nad suudavad niivõrd erinevates keskkondades edukalt toime tulla. Näiteks Kesk-Euroopas on metssead suisa linnadesse kolinud.
Eestiski on Oja näinud metssigu näiteks Raplas. See viitab sellele, et metssead on vägagi kohanemisvõimelised loomad.
Metssead pesevad musta toitu
Teadlane rääkis, et talle meeldib lugeda metssigade kohta. Ühes hiljutises katses, mis tehti loomaaias, tuli välja, et metssead pesevad musta toitu. Nende ette pandi puhtaid ja määrdunud õunu. Viimased tassisid nad vette, pesid neid ja alles siis pistsid nahka.
«Nad on tegelikult väga arukad loomad,» lausus Oja.
Metssigade kohta räägitakse, et vähemalt Eesti metsades leiduvatest loomadest võib ta olla üks ohtlikumaid. Oja kinnitas, et ta võib tõesti olla üpris ründav.
Tema kihvad on suunatud kõrvale, mitte üles või alla, ja vanemal emisel võivad need olla päris suured.
Kui metssiga peaks mingil põhjusel jooksma inimese poole, siis pole tal isegi vaja inimesele otsa joosta, vaid juba peaga riivates suudab ta inimest päris korralikult vigastada. Ka koertele on metsseajaht väga ohtlik.
Oja doktoritöös oli kaks peamist uurimisvaldkonda. Esiteks huvitas teda lisasöötmise mõju maas pesitsevatele lindudele. Jahimehed viivad lisasööta metsa peamiselt selleks, et hõlbustada küttimist ja et metssead talve paremini üle elaksid. Jahimehed viivad lisasööta metsa peamiselt selleks, et hõlbustada küttimist ja et metssead talve paremini üle elaksid. Autor: CC by pixabay.com
Kui loom on harjunud sööda peal käima, siis on teda hea varitseda ja jahtimine on oluliselt hõlpsam ning teisalt tõstab lisasööt ka nende arvukust, sest kargel talvel on neil raske toitu leida.
Kuigi metssiga on kõigesööja, siis mahu poolest domineerivad erinevad taimed, näiteks võilill.
Sellest tulenevalt uuriski Oja lisasöötmise mõju maas pesitsevatele lindudele kolmest vaatenurgast. Esiteks oli vaja näidata, et lisasöötmine on tõepoolest tõstnud metssigade arvukust.
«See on miski, mille üle on arutletud, ja ilmselgelt on sel mõju, aga keegi ei olnud seda otse ja usaldusväärselt näidanud, vaid lisasöötmise mõju kohta leidus kaudseid tõendeid, näiteks rohkem põllukahjustusi suurema arvu söötmiskohtadega aladel,» lausus teadlane. Töö aga tõestas arvukuse kasvu.
Oja rääkis, et kuigi metssiga on kõigesööja, siis mahu poolest domineerivad erinevad taimed. Kevadel on seale väga oluline võilill – söödud saavad kõik selle taime osad, nii maa peal kui all. Peale taimse toidu sööb notsu aga ka loomset toitu ja muuhulgas langevad saagiks maaspesitsevad linnud.
«Metssiga ei ole nii hea kiskja kui näiteks rebane või kährikkoer, aga vähemalt pesarüüstajana on ta väga oluline ja just maaspesitsevatele lindudele, kes on kevadel kõige haavatavamad,» ütles Oja.
Varasemad uuringud on väitnud, et linnu osakaal metssea toidus on väga väike, kuid Ragne Oja doktoritöö tulemused näitasid vastupidist. Erinevaid meetodeid kasutades analüüsiti looduskaitsealalt kogutud metssea väljaheiteid ning jahimeeste saadetud magusid just kevadperioodil kütitud metssigadelt.
«Selle tulemusena leidsime, et maas pesitsevate kanaliste osakaal metssigade toidus ei jää sugugi alla rebastele, kährikutele ega isegi metsnugistele,» lausus teadlane.
Tuleb arvestada seedimise kiirust
Oja ütles, et toitumisuuringutes on oluline arvestada ka erinevate toiduobjektide seedimise kiirust. Tavaliselt võetakse toitumisuuringutes kas maosisu või väljaheide, pestakse see puhtaks ja uuritakse seedumata toidujääke.
Loomne toit aga seedub palju kiiremini kui taimne toit ning tõenäosus leida väljaheidetest loomse toidu jäänuseid on oluliselt madalam kui taimse toidu puhul. Väljaheitesse jäävad alles suled ja suuremad luukillud.
«Kui me aga vaatame linde, siis nad on väikesed ja just noorematel lindudel, kes metssea saagiks langevad, on kõhre osa rohkem. Aga kõhr seedub ära ja alles jäävad ainult hästi väikesed luukillud.
Kuna metssiga on omnivoor ehk kõigesööja, siis on tal samasugused hambad nagu meil ja ta peenestab toidu väga peeneks. Munakoore tükid, mis me magudest leidsime, olid kuni kahe millimeetri suurused, mitte sellised nagu saab näha tüüpiliste kiskjate maost või väljaheitest,» seletas Oja.
Uus geneetiline meetod
Teadlane rääkis, et lindude täpsemaks määramiseks väljaheidetest töötati välja uus geneetiline meetod.
Metssead on omnivoorid, kelle toidusedelist olulise osa moodustavad ka taimed. Autor: CC by pixabay.com
DNA põhjal määrati, kas väljaheites on linnu osi olnud või mitte ning peale selle sai ka ära määratud linnu liik.
«Kui me vaatasime kahe meetodiga täpselt samu proove, siis geneetilise analüüsi tulemusel oli lindude esinemissagedus 4,5 korda kõrgem kui see, mis me morfoloogia põhjal nägime.
Vanades uuringutes, kus on ainult klassikalist morfoloogiat kasutatud, jääb see lihtsalt märkamata, sest morfoloogilist jälge ei pruugi jääda, aga DNA jätab jälje.»
Magusid vaadates leidis teadlane ka päris palju looteid. Ühe metssea maos oli lausa üle 20 loote.
Oja seletas, et kui magu ise kaalub 4-5 kilo ja seal on peotäis looteid, siis see on niivõrd väike osakaal, et see ei anna kümmet protsentigi kokku, ning see selgitab, miks loomse toidu osakaal on metssigade puhul nii väike. Tegelikult aga ei ole, sest esinemissagedus võib olla üsna suur.
Lisasöötmine soosib haiguste levikut
Peale maas pesitsevate lindude rüüsteriski tõstmise mõjutas lisasöötmine ka metssigade nakatumist siseparasiitidega nii otseselt kui kaudselt läbi arvukuse kasvu. Söötmiskohad olid muutunud kopsuussidega nakatumise keskusteks ning pinnase kaudu levivate parasiitidega nakatumist soosis üleüldiselt suurenenud metssigade asustustihedus.
Oja seletas, et sama võib näha inimestegagi – kui koolis on palju lapsi koos, siis on tõenäoline, et nad seal mingisuguse pisiku endale külge saavad.
"Pikalt on vaieldud selle üle, kas metssiga on ikka vaenlane või mitte. Minu doktoritöö tulemused näitavad väga selgelt, et on küll arvestatav vaenlane," ütleb Ragne Oja.
Teadlane rääkis, et tema töö tulemused on looduskaitses otseselt rakendatavad ja metssea majandamisel tuleks lisasöötmise soovimatuid kõrvalmõjusid kindlasti arvesse võtta.
Oja doktoritöö olulisus seisneb peamiselt selles, et kui mõeldakse välja kavasid, kuidas mingeid loomi kaitsta, siis peab teadma, kelle eest neid üldse kaitsta tuleb.
Kui vaadelda kanalisi, siis on kaks olulist tegurit, mis on nende arvukust vähendanud: elupaiga kadumine ja kiskjad.
Näiteks Alpides, kus on kanalistele suurepärane elupaik, on ikkagi ka sigivusedukus suhteliselt madal. Pesakonnad tulevad, aga ellu jäävad niivõrd vähesed, sest kiskjad hävitavad need pesakonnad ära.
Kui tahta linde kaitsta, siis peab Oja sõnul midagi ette võtma kiskjatega, aga selleks et teada saada, millistele kiskjatele tähelepanu pöörata, peab teadma, kes need kiskjad üldse on.
«Pikalt on vaieldud selle üle, kas metssiga on ikka vaenlane või mitte. Minu doktoritöö tulemused näitavad väga selgelt, et on küll arvestatav vaenlane,» lausus Oja. | Metssead söövad sama palju kanalisi kui rebased | https://novaator.err.ee/634730/metssead-soovad-sama-palju-kanalisi-kui-rebased | Metssiga on sigalaste sugukonna kõige levinum liik, kelle arvukus tõusis oluliselt kahekümnenda sajandi teisel poolel – muutus, mida on seostatud nii põllumajanduse üha jätkuva tugevnemisega kui laialt levinud lisasöötmisega. Ragne Oja doktoritöö eesmärk oli uurida metssigade lisasöötmise võimalikke tagajärgi maas pesitsevatele lindudele ja metssigade nakatumisele siseparasiitidega. |
Eestlane avas päeva katsevõiduga ja hoidis liidrikohta ka teise katse järel, aga langes pika, 39-kilomeetrise katsega neljandaks.
"Auto on käitunud väga hästi ja ma olen tänast hommikut nautinud," lasus Tänak M-Spordi võistkonna pressiteate vahendusel. "Meie rehvivalik oli ehk pisut agressiivne, aga arvan, et lõpuks ka õige. Kolm esimest katset olid üsna head."
"Kaotasime pikal katsel aeglase rehvitühjenemise tõttu veidi aega, aga kiirus on olemas ja oleme väga heal positsioonil. Vaatame, mida pärastlõunal suudame."
Ralli jätkub kell 16.19 ja pärastlõunal sõidetakse hommikused katsed samas järjestuses uuesti läbi. | Tänak: meie rehvivalik oli agressiivne ja õige | https://sport.err.ee/634747/tanak-meie-rehvivalik-oli-agressiivne-ja-oige | Ott Tänak (Ford) hoiab Kataloonia MM-rallil pärast kolme kiiruskatset neljandat positsiooni, kaotades 7,4 sekundiga liider Andreas Mikkelsenile (Hyundai). |
Eesti Energia pani hoonestusõiguse enampakkumisele 29. augustil, põhjendades seda asjaoluga, et elektritootmise jätkamine Linnamäe hüdroelektrijaamas on ebaselge.
Nimelt on kohalik omavalitsus Linnamäe hüdroelektriaamas elektritootmise jätkamist toetanud, teisalt on aga riigi keskkonnaasutused olnud seda meelt, et paisutus tuleb lõhekalade heaolu nimel lõpetada.
Hoonestusõiguse avaliku kirjaliku enampakkumise alghind oli 648 076 eurot.
Reedel ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk ERRile, et hüdroelektrijaama hoonestusõiguse enampakkumise materjalid võttis tutvumiseks välja kuus ettevõtet.
"Pakkumise tegi üks ettevõtte. Lähiajal otsustame edasised sammud," sõnas ta.
Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti üks suurimaid hüdroelektrijaamasid. 1924. aastal tootmist alustanud ja Teise maailmasõja ajal purustatud elektrijaam taastati 2002. aastal ning Eesti Energia sai hoonestusõiguse 99 aastaks.
Linnamäe hüdroelektrijaama elektritoodang moodustas 2016. aastal ligikaudu ühe protsendi kogu Eesti Energia taastuvenergia toodangust. | Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõigust taotleb vaid üks ettevõte | https://www.err.ee/634745/linnamae-hudroelektrijaama-hoonestusoigust-taotleb-vaid-uks-ettevote | Eesti Energia korraldatud enampakkumine Harjumaal Jõelähtmel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguseks lõppes reedel, kuid tähtajaks laekus pakkumine vaid ühelt ettevõttelt. |
Kui avapäeval tuli lisaajal tunnistada St. Louis Bluesi paremust, siis neljapäeval alistuti võõrsil Chicago Blackhawksile lausa 1:10 (0:5, 1:3, 0:2).
Juba avakolmandikul 5:0 juhtima asunud Chicago kasuks viskas kolm väravat Brandon Saad. Patrick Kane lisas ühe tabamuse ja kolm tulemuslikku söötu. Nick Schmaltzi nimele jäi kaks väravat ja üks resultatiivne sööt.
Viimati suutis Chicago säärast ülemvõimu näidata 1988. aastal, kui Winnipeg Jets alistati samuti 10:1. Pittsburgh lasi endale viimati kümme väravat visati 1996. aastal, kui San Jose Sharksile kaotati 8:10.
Aleksandr Ovetškin Autor: USA Today/Scanpix
Individuaalselt paistis läinud ööl silma Aleksandr Ovetškin, kes viskas kolm väravat ja aitas oma meeskonna Washington Capitalsi võõrsil 5:4 (1:1, 0:1, 3:2, 0:0, 1:0) võiduni Ottawa Senatorsi üle. Seejuures oma tabamusteni jõudis venelane viimasel kolmandikul vaid seitsme minuti jooksul.
Tulemused: Boston - Nashville 4:3, Buffalo - Montreal 2:3 kv, NY Rangers - Colorado 2:4, Ottawa - Washington 4:5 kv, Detroit - Minnesota 4:2, Chicago - Pittsburgh 10:1, Anaheim - Phoenix 5:4, Los Angeles - Philadelphia 2:0. | VIDEOD | Chicago Blackhawks teenis viimase pea 30 aasta suurima võidu | https://sport.err.ee/634727/videod-chicago-blackhawks-teenis-viimase-pea-30-aasta-suurima-voidu | Jäähokiliigas NHL on alanud kurvadel nootidel viimasel kahel hooajal Stanley karika võitnud Pittsburgh Penguinsi hooaega. |
Täna räägin ühest suurimast raamatust, mida olen kunagi käes hoidnud. Ja seda sõna otseses mõttes. Nimelt on poola autoripaari Aleksandra Mizielińska ja Daniel Mizieliński „Kaardid. Maid, meresid ja kultuure tutvustav pildiline rännak” tõesti hiiglaslikku formaati. Täpsemalt on ta enam-vähem A3-formaadis raamatuga. A3 on aga nii suur, kui kaks kõrvuti esitatud A4 lehekülge. Nii et paraja ajalehe suurune. Lehekülgi on raamatul 113, kuid värviline sisu ja kõvad kaaned annavad kokku igati soliidse köite.
Kõige lihtsam oleks öelda, et poolakate teos on lasteatlas. Maailmajagude kaupa esitatakse siin paljude maailma riikide illustreeritud kaarte. Neid kaarte võiks nimetada kultuuriloolisteks. Kaardid on nimelt paksult täis joonistatud. Sellise nunnu ja sooja joonega, kuid igati detailitäpselt ja äratuntavalt leiame kaartidelt nii tuntud maamärkide ja vaatamisväärsuste pilte kui ka tegelasi, tooteid ning igale maale tüüpilisi taimi, loomi, linde ja kalu.
Kui tuua mõni näide, siis Läti puhul on ilusasti välja joonistatud Riia Mustpeade hoone või Võnnu orduloss, samuti köömnejuusturatas, Liivi kirjadega vöö või oblikasupp. Tihedalt täis joonistatud Eesti kaardi servast vaatavad aga muhedalt vastu Veljo Tormis, Arvo Pärt, Marie Under ja Jaan Kross, samuti leiame siit leivasupi, soolaheeringa, verivorsti, Kihnu kampsuni, Viru raba ja palju-palju igasuguseid suuremaid ja väiksemaid elukaid, taimi, kohti ja ka tegevusi – nagu näiteks üle jaanitule hüppamise. Kõige nimetamine läheks võimatuks - „Kaardid. Maid, meresid ja kultuure tutvustav pildiline rännak” on raamat vaatamiseks ja uurimiseks
Muidugi pole teosesse mahtunud sisse kõik maailma maad. Samas on Euroopa riikidest esindamata vaid käputäis, kuigi kummaline käputäis – näiteks Taani, Iirimaa, Portugal, enamik Lääne-Balkani maid, Moldova ja mõni veel. Aafrikast aga leiame vaid seitse riiki, millest igaüks esindab maailmajao ise piirkonda. Sama kehtib Lõuna-Ameerika ja Okeaania kohta. Kokku on raamatus esindatud 47 riiki. Teose lõppu on lisatud riigilippude tahvel, kust leiab 195 lippu. See sunnib kohe küsima, mis on puudu, sest teinekord öeldakse, et maailmas on 200 riigi ringis.
Mõnda end riigiks pidavat moodustist siit tõesti ei leia – olgu nimetatud Kosovo, Palestiina või Põhja-Küpros – aga nii nende asjadega juba kord on, et päris universaalne kokkulepe selles osas puudub, mis on või ei ole riik. Ja nagu raamatu kaantetekst ütleb: „Kogu maailm ühte raamatusse ei mahu, küll aga on see suurepärane võimalus teha esimene samm suurel rännakul.” Sellega võib igati nõustuda.
Kuigi põhimõtteliselt on see kaardi- ja pildiraamat mõeldud lastele, on see põnev lugemine-vaatamine ka täiskasvanule, kes võib selle köite abil väikestele lugejatele võõraste maade kultuuri, geograafiat ja eluolu selgitada või lihtsalt ennast lõbustada. Probleem muidugi on selle teose riiulisse panemisega, aga samas ongi Aleksandra Mizielińska ja Daniel Milieliński raamat selline teos, mis võiks kogu aeg kuskil käepärast olla, mitte riiulis kopitada. | Peeter Helme raamatusoovitus. Üks suurimaid raamatuid | https://kultuur.err.ee/634741/peeter-helme-raamatusoovitus-uks-suurimaid-raamatuid | Aleksandra Mizielińska, Daniel Mizieliński - „Kaardid. Maid, meresid ja kultuure tutvustav pildiline rännak”
Tlk. Kaja Riikoja ja Kaidi Roots. Varrak, 2017. 113 lk. |
"Kui ma näen neid fotosid ja veelgi rohkem, kui ma tutvun inimestega, keda on löödud, lükatud, ja üks inimene isegi haiglasse sattunud, ei saa ma teha muud kui kahetseda ja vabandada sekkunud politseinike nimel," vahendas Reuters Millo poolt teleintervjuus öeldud sõnu.
Tegu oli esimese vabandusega Madridi esindava ametniku poolt seoses pühapäeval Kataloonias toimunud kokkupõrgetega. Seda võib näha ka kui lepituspüüdlust Kataloonia iseseisvuslaste liidritele, kes väidetavaklt kavandavad järgmiseks nädalaks ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni.
Mitmed organisatsioonid on nimetanud Hispaania politsei poolt Kataloonias kasutusele võetud jõumeetodeid võimuliialduseks. Kataloonia regiooni esindajad on väitnud, et juhtunu tõttu sai viga kuni 900 inimest, kuid täpsem arvu ja väidetavate vigastuste ulatus on vaieldavad. Haiglate andmetel vajas põhjalikumat abi sadakond inimest, tõsisemalt vigastatuid oli alla kümne. keskvõim on teatanud, et vigastada sai üle 30 politseiniku.
Kataloonia parlament tuleb esmaspäeval kokku keskvõimu keelust hoolimata
Kataloonia regiooni välissuhete juht Raül Romeva ütles reedel, et esmaspäeval tuleb kokku regiooni parlament, et teha otsus piirkonna iseseisvusdeklaratsiooni asjus. Sellega eirab Barcelona otseselt keskvõimu, sest nimetatud istungisessiooni kokkukutsumise peatas oma neljapäevase otsusega Hispaania ülemkohus.
Romeva andis BBC-ile antud kommentaaris mõista, et parlamendil on kavas teha otsus iseseisvuse teemal.
"Parlament hakkab arutama, parlament koguneb. On debatt ja see on oluline," vastas Romeva küsimusele, mis täpsemalt juhtuma hakkab.
Ta lisas, et praegust kriisi ei saa lahendada juriidiliselt, vaid poliitiliste vahenditega.
Puigdemonti kõne toimub teisipäeval
Kataloonia president Carles Puigdemont peab parlamendis oma kõne teisipäeval, teatas regionaalparlamendi pressiesindaja hiljem reedel. Kõne täpsema aja üle otsustavad Kataloonia rahvasaadikud veel reede õhtupoolikul.
Hetkel on seega veel ebaselge, kuidas täpsemalt esmaspäeval toimuma pidanud parlamendi istung, mille Hispaania konstitutsioonikohus tühistas, aset leidma hakkab.
Madridis algas Kataloonia politseijuhi kohtuprotsess
Madridis aga astus reedel kohtu ette Kataloonia kohaliku politsei ehk Mossos d'Esquadra juht Josep Lluis Trapero, keda võimud süüdistavad riigivastastes tegudes.
Kataloonia kohalikke politseinikke on riikliku korrakaitse poolt korduvalt süüdistatud selles, et nad olid 1. oktoobril toimunud iseseisvuslaste korraldatud referendumi ajal seaduste jõustamisel passiivsed või lausa eirasid neid. Samuti ei aidanud nad riikliku politsei töötajatel end meeleavaldajate vastu kaitsta.
Koos Traperoga annavad kohtule kahtlustatavatena tunnistusi veel üks politseiametnik ja kaks iseseisvusaktivisti.
Trapero juhtum puudutab otseselt siiski juhtumit, mis leidis aset 20. septembril Barcelonas, kus tekkis vastasseis politsei ja meeleavaldajate vahel.
Riigivastast mässu puudutava seadusesätte - mis on olnud karistusseadustikus alates 1822. aastast - kasutamine on kaasaegses Hispaanias haruldane ning süüdimõistmise korral võib selle eest karistada kuni 15-aastase vabadusekaotusega.
Rajoy kutsus Kataloonia liidrit üles ühepoolsest deklaratsioonist loobuma
Hispaania peaminister Mariano Rajoy kutsus neljapäeval uudisteagentuurile EFE antud intervjuus Kataloonia regiooni presidenti Carles Puigdemonti üles loobuma plaanidest kuulutada piirkonna iseseisvus ühepoolselt välja.
Valitsusjuht selgitas Reutersi teatel, et Kataloonia kriisi lahenduseks on kiire naasmine seaduslikkuse juurde ning seetõttu peaks Puigdemont tegema kiiremas korras avalduse, kus ta teatab, et ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni ei tule.
Rajoy sõnul aitaks see samm vältida edaspidiseid halbu sündmusi.
Hispaania valitsus lükkas neljapäeval taas kord selgesõnaliselt tagasi Kataloonia regionaalvalitsuse nõudmise, et vastasseisu peab tulema lahendama mingi riigiväline vahendaja.
"Valitsus ei pea läbirääkimisi millegi ebaseadusliku üle ning ei lepi väljapressimisega," seisi Rajoy valitsuse pressiteenistuse avalduses. "Läbirääkimiseks on demokraatias ainult üks tee, seaduslik tee."
Samal ajal lubavad aga Kataloonia iseseisvuslaste juhid, et iseseisvuse ühepoolne väljakuulutamine regiooni parlamendis võib aset leida juba esmaspäeval.
Hispaania konstitutsioonikohus aga teatas neljapäeval, et kuulutab selle esmaspäevase istungi õigustühiseks.
Puigdemont süüdistas kolmapäeval Hispaania kuningat
Puigdemont süüdistas kolmapäeva õhtul Hispaania kuningat Felipe VI "tahtlikult miljonite katalaanide ignoreerimises".
Televisioonis tehtud pöördumises süüdistas Puigdemont, et kuningas kiidab heaks Hispaania valitsuse seisukoha.
Puigdemont ütles, et tema pooldab vahendaja kasutamist kriisis, kuid Hispaania valitsus seda ei soovi.
"See vajab vahendamist. Me oleme saanud viimastel tundidel erinevaid pakkumisi ja saame neid veel. Kõik nad teavad, et ma olen valmis alustama vahendusprotsessi," ütles president.
"Ma kordan seda nii palju kui vaja: dialoog ja kokkulepe on osa meie inimeste poliitilisest kultuurist. Riik aga ei ole andnud ühtki positiivset vastust neile pakkumistele," lisas ta.
Ta viitas ka sellele, et Kataloonia võib kuulutada iseseisvuse välja järgmisel nädalal.
"Ma olen kindel, et järgmise mõne päeva jooksul me näitame oma riiki parimast küljest, kui Kataloonia institutsioonid peavad heaks kiitma referendumi tulemused," sõnas Puigdemont.
Kuningas Felipe VI tegi oma telepöördumise teisipäeva õhtul. Ta mõistis hukka Kataloonia liidrite iseseisvuspüüdlused ja nimetas nende käitumist muu hulgas vastutustundetuks.
"Kataloonia liidrite vastutustundetu käitumine seab ohtu Kataloonia ja kogu Hispaania majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse. Nad on ennast täielikult asetanud väljapoole seadusi ja demokraatiat," ütles kuningas.
Hispaania valitsus aga ei kavatse Kataloonia juhtidega iseseisvumist arutada ja rõhutas, et on valmis Kataloonia liidri Carles Puigdemontiga läbirääkimisi pidama alles siis, kui viimane loobub iseseisvuspüüdlustest ja hakkab taas seadusi järgima.
Samuti on Madrid välistanud võimaluse, et keskvalitsuse ja Barcelona vastasseisu asuks lahendama mingi vahendaja väljastpoolt.
Madrid ja EL peavad toimunud referendumit õigustühiseks
Madrid ja Hispaania ülemkohus on öelnud, et pühapäeval toimunud referendum oli ebaseaduslik ega vastanud ka muus osas rahvahääletuse usaldusväärsust tagavatele nõuetele. Kataloonia regioonivalitsuse esindajate kinnitusel aga referendum keskvalitsuse takistusmeetmetest hoolimata õnnestus ja sellest võttis osa rohkem kui 2,2 miljonit inimest (42,3 protsenti sealsetest valijatest), kellest 90 protsenti hääletas iseseisvuse poolt.
Hispaania valitsus saatis pühapäeval referendumit takistama riiklikud politseijõud, kelle ülesandeks oli valimisjaoskonnad sulgeda ning konfiskeerida valimismaterjalid. Iseseisvusmeelsed aga asusid valimisjaoskondi kaitsma ja politsei asus sealt protestijaid jõumeetoditega eemaldama. Mitmel pool puhkesid vägivaldsed kokkupõrked ja sadu inimesi sai viga, nende seas ka umbes 30 politseinikku. Märulipolitseinikud kasutasid kumminuiasid, mitmel pool ka kummikuule.
Andmed vigastatute arvu kohta on vastukäivad, sest Barcelona ja Madridi võimud on neid erinevalt tõlgendanud ja esitanud. Kataloonia esindajad on rääkinud umbes 800 vigastatust, kuid pole selge kuivõrd tõsistest vigastustest jutt käib. Meedias on haiglate andmetele viidates varem kirjutatud, et tõsisemat abi vajas meedikutelt sadakond inimest, raskes seisus vigastatuid olevat alla kümne.
Pärast seda, kui Kataloonia regionaalvalitsus teatas referendumi õnnestumisest ja seetõttu ka " õigusest saada iseseisvaks riigiks", kinnitas Madrid, et Hispaania teeb "seaduse piires" kõik, et hoida ära Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamine.
Ükski Euroopa riik pole Kataloonia iseseisvusreferendumi seaduslikkust tunnistanud, kuid mitmed poliitikud on teravalt kritiseerinud Hispaania valitsust ja politseid liiga jõulise reaktsiooni eest. Eelkõige on aga Euroopa riikide esindajad kutsunud vastasseisu osapooli üles rahumeelsele dialoogile, sarnase avalduse on teinud ka Euroopa Komisjon.
Euroopa Komisjon kommenteeris, et Kataloonia iseseisvusreferendum ei olnud seaduslik. Samas kutsus komisjon Hispaania valitsust üles avama dialoogi, öeldes, et vägivald ei tohiks olla poliitika vahend.
"Hispaania põhiseaduse kohaselt ei olnud eilne hääletus Kataloonias seaduslik," sõnas komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas pressikonverentsil.
"See on Hispaania siseasi ja sellega tuleb tegeleda Hispaania põhiseadusliku korra järgi," ütles ta ja lisas, et aeg on ühtsuseks ja dialoogiks, mitte vägivallaks.
Euroopa Parlament korraldab kolmapäeval eriistungi, et arutada vägivalda Kataloonias pühapäeval peetud keelatud iseseisvusreferendumil. Kataloonia regionaalvalitsus on nõudnud, et tüli peaks lahendama rahvusvahelisel tasandil.
Teisipäevase streigi ajal suletakse näiteks ühistransport, koolid, ülikoolid, kliinikud ja muuseumid kogu päevaks. Muuhulgas võtab üldstreigist osa ka kuulus ja kohaliku identiteedi jaoks oluline jalgpalliklubi FC Barcelona.
Kuidas edasi?
Kataloonia president Carles Puigdemont on öelnud, et ta soovib keskvalitsusega "uut arusaamist", teisipäeva õhtul aga teatas ta BBC-ile kavatsusest kuulutada iseseisvus välja "lähipäevil".
"Meil on kavas iseseisvus välja kuulutada 48 tundi pärast seda, kui kõik ametlikud tulemused on kokku loetud. See saab lõpetatud siis, kui oleme kõik välismaal antud hääled kätte saanud nädala lõpuks ning seetõttu tegutseme me tõenäoliselt nädalavahetusel või järgmise nädala alguses," selgitas ta.
Puigdemont kommenteeris olukorda veidi enne Hispaania kuninga kõnet, milles riigipea nimetas iseseisvusreferendumit ebaseaduslikuks ja andis toetuse Madridi keskvalitsusele.
Kohaliku meedia teatel on iseseisvusmeelsed Kataloonia erakonnad Junts pel Si ja CUP nõudnud, et debatt ja iseseisvumist puudutav hääletus regionaalses parlamendis tuleks korraldada järgmise nädala esmaspäeval.
Iseseisvusmeelsetel erakondadel on Kataloonia parlamendis napp enamus ning seetõttu peaks hääletuse tulemuseks olema tõenäoliselt iseseisvuse väljakuulutamine.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy on aga hoiatanud, et kui Barcelona ühepoolsetest sammudest ei loobu, võib Madrid teha otsuse Kataloonia autonoomia ajutiselt peatada.
Asjaolu, et isegi Kataloonia enda võimude kinnitusel võttis referendumist, mille seaduslikkus ja protseduuriline usaldusväärsus on niigi kaheldav, osa vaid 42 protsenti hääleõiguslikest elanikest, teeb olukorra Puigdemonti jaoks keeruliseks. Kataloonias elab umbes 7,5 miljonit inimest.
Seda kasutab Hispaania valitsus ka ära tuues välja selle, et Kataloonia elanikest ning ka rahvuselt katalaanidest pole suur osa iseseisvusmeelsed. Samuti on märgitud, et iseseisvuse teema on olnud aastaid Kataloonia poliitikute strateegiaks, kuidas keskvalitsust survestada. Peaminister Rajoy ütles lausa, et referendumi näol oli tegu "demokraatia pilkamisega" ja Kataloonia poliitikud meelitasid inimesi võtma osa "ebaseaduslikust hääletusest".
Rajoy pidas läbirääkimisi ka peamise opositsioonipartei ehk sotsialistide juhi Pedro Sánchezi ja paremliberaalse erakonna Ciudadanos liidri Albert Riveraga. Kumbki erakond ei toeta Kataloonia iseseisvumist, kuid Sánchezi arvates peaks keskvalitsus siiski asuma koheselt Katalooniaga läbi rääkima, Rivera - kes on rahvuselt katalaan, kuid toetab Hispaania koosseisus jätkamist - aga arvas, et keskvalitsus peaks rakendama põhiseadussätet ehk artiklit 155, mille kohaselt saab Kataloonia autonoomiat peatada.
Ka vasakäärmuslik erakond Podemos soovib, et Kataloonia jääks Hispaania koosseisu, kuid nende hinnangul oleks pidanud keskvalitsus laskma iseseisvusreferendumil toimuda. Pingetes süüdistavad nad Rajoyd ja nõuavad tema tagasiastumist. | Hispaania valitsuse esindaja vabandas politsei vägivaldse reaktsiooni eest | https://www.err.ee/634740/hispaania-valitsuse-esindaja-vabandas-politsei-vagivaldse-reaktsiooni-eest | Hispaania valitsuse ametlik esindaja Kataloonias Enric Millo vabandas reedel riikliku politsei vägivaldsete meetmete pärast, mida võimuesindajad kasutasid 1. oktoobril toimunud Kataloonia iseseisvuslaste korraldatud ja keskvõimu poolt keelatud referendumi ajal. |
"Ma mõistan seda, et minu käitumine kolleegide suhtes on põhjustanud palju valu ja vabandan siiralt," teatas filmiprodutsent avalikult, vahendas BBC.
Harvey Weinstein on töötanud mitmete Oscariga pärjatud filmide juures nagu "Kuninga kõne", "Artist" ja "Armunud Shakespeare". Mees on olnud kümme aastat abielus moedisaineri Georgina Rose Chapmaniga ning kasvatab viit last.
New York Timesi andmetel on kuulus produtsent aga ahistanud vähemalt kaheksat naist 30 aasta jooksul ning jõudnud kannatanutega kohtuvälisele kokkuleppele. "Tulevikus pean õppima oma tegudest ja võitlema oma deemonitega. Ma austan kõiki naisi ja kahetsen juhtunut," ütles 65-aastane produtsent neljapäeval New York Timesile ja BBC-le saadetud avalduses.
Weinsteini kaitsja Lisa Bloom teatas aga ühes teises avalduses, et produtsent eitab mitmeid tema kohta laekunud süüdistusi, kuid naiste õiguste eest seisva advokaadina mõistab, et mõned mehe teod võivad tunduda sobimatutena. "Ta mõistab vigu, mida on teinud. Ta loeb raamatuid ja käib teraapias. Ta on vana dinosaurus, kes õpib uut lähenemist," kommenteeris Bloom.
Produtsendi teine advokaat, Charles Harder avaldas, et Weinstein kavatseb New York Timesi kohtusse kaevata, sest väljaanne külvas valet ja laimu. "New York Times on ignoreerinud fakte ja tõendeid," seisis Harderi avalduses. Advokaadi sõnul valmistatakse kohtuasja juba ette, võimalik vaevatasu läheb erinevatele naiste organisatsioonidele.
Mõjuka filmistuudio ja -levitaja The Weinstein Company juhina töötav Weinstein otsustas loo avalikustamise järel ametist ajutiselt lahkuda. | Oscaritega pärjatud filmiprodutsenti süüdistatakse ahistamises | https://menu.err.ee/634735/oscaritega-parjatud-filmiprodutsenti-suudistatakse-ahistamises | New York Times avaldas loo filmiprodutsendist Harvey Weinsteinist, kes on väidetavalt aastakümneid naiskolleege ahistanud. Weinstein vabandas avalikult. |
"Annika Laats pöördus oma kirgikütva sõnavõtu juures minu poole, siis on mul ka kohustus tema küsimusi ja väiteid selgitada. Ta küsis, miks me seda teeme? Ehk miks me ei toeta kooseluseadust. Väga lihtne põhjus: me kaitseme enamuse ühiskonna seisukohta, mille kohaselt on riigi ülesanne väärtustada täisväärtuslikke perekondi, mis on avatud järglastele," ütles Madison ERR-ile.
Täisväärtuslikuks perekonnaks on Madisoni sõnul mees, naine ja lapsed. "Samasoolised paarid ei ole avatud järglastele ja nende käitumine on vastuolus loodusseadustega, kõlbeliste ja moraalsete normidega. Nad on üks vähemusgrupp ja nad pole ainsaid. Vähemusi on väga palju. Laats väitis, et jumala silmis oleme kõik üks ja ta armastab kõiki ühtmoodi. Õigus, armastabki. Kuid ei õigusta väärat käitumist. Mind, kes ma olen ristitud samuti luterlikus kirikus, solvab tema tahtlik kristliku õpetuse õõnestamine ja seda valedega," rääkis Madison.
Madison lisas, et homoseksuaalidel on õigus oma eraelus teha, mida soovivad, kuid neil ei ole ega saa kunagi olema õigust pretendeerida samadele õigustele tavaabielus oleva heteropaariga
Kooseluseadus on Madisoni väitel sisuliselt sama mis abielu, vaid teise nimega. "Seda tunnistasid ka teised saatekülalised ise. Samuti oli küsimus, et mida halba see teeb teistele, kui nad saavad abielluda? Siit tulenevad kohe aga järgmised küsimused: mida halba teeb teistele, kui mees saaks abielluda nelja naisega? Kas Laats kaitseks ka üht islamiusulist meest, kes seda sooviks ja räägiks jumala armastusest?," lausus Madison.
Madison jätkas: "Mida halba teeks teistele võimalus olla seaduslikult zoofiil, nagu seda on olnud Taanis? Rootsi ühiskond on jõudnud aga sinna, et eelmisel aastal tegid noored rohelised ettepaneku legaliseerida nekrofiilia, kuna “see ei mõjuta kedagi teist ühiskonnas”. Nendele väidetele on üks vastus: nad õõnestavad ühiskonna alustala ehk perekonda ja moraali."
Madison ütles, et kirikute ülesanne peab aga olema perekondade ja moraali kaitsmine. "Kui keegi koguduse õpetajatest keeldub seda tegemast, siis ta ei kõlba õpetajaks. Ma tänan ka Urmas Viilmad väga tasakaaluka, põhjendatud ja sisuka reageerimise eest ja loodetavasti ei paindu ta surve all." | Madisoni vastus Laatsile: kooseluseadus õõnestab kristlikku moraali | https://www.err.ee/634720/madisoni-vastus-laatsile-kooseluseadus-oonestab-kristlikku-moraali | Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuuluv riigikogu liige Jaak Madison, keda Risti koguduse õpetaja Annika Laats saates "Suud puhtaks" manitses, leiab, et kooseluseadus õõnestab kristlikku moraali. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.