text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Sammastest ja preisilikust kuninglikkusest tulvil legendaarne Konzerthaus asub Saksamaa pealinna südames. Ta on oma noorema venna Berliini Filharmoonia kõrval siinne peamine klassikalise muusika esituspaik. Nüüdisteater "murrab" saali esmakordselt.
Teater NO99 on Berliinis varem esinenud nüüdisaegsele teatrile keskenduvas HAUs ja saksa repertuaariteatri lipulaevas Deutsches Theateris. Koostöö nii traditsioonilise paigaga nagu Konzerthaus on Teatri NO99 sõnul võimas ja põnev väljakutse. Esietendusele on Eesti saatkonna kutsel oodata kogu Berliinis resideeruvat diplomaatilist korpust.
Lisaks Teater NO99 näitlejatele Marika Vaarikule, Rea Lestale, Helena Pruulile, Jörgen Liigile, Simeoni Sundjale ja Rangar Uustalile on laval Konzerthaus Berlini orkester Olari Eltsi juhatusel ja tütarlastekoor Ellerhein.
“NO40 Pööriöö uni” esietendus Konzerthaus Berlinis on täna, 6. oktoobril, etendused 7. ja 8. oktoobril. | Teater NO99 "Pööriöö uni" etendub Kontzerthaus Berliinis | https://kultuur.err.ee/634736/teater-no99-poorioo-uni-etendub-kontzerthaus-berliinis | Täna õhtul esietendub Konzerthaus Berlinis Teater NO99 lavastus "NO40 Pööriöö uni". Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100 kultuuriprogrammi raames toimuvad etendused leiavad aset samas saalis, kus 1843. aastal toimus sõnateatrit ja Schauspielmusiki ühendava "Pööriöö une" maailma esiettekanne. Shakespeare ja Mendelssohn Bartholdy koostöö on Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavaversioonis taas koju jõudnud. |
Eile ERR-i uue telekompleksi rajamise temaatikat arutanud valitsuskabinet leppis kokku, et ERR-i investeeringuvajadusi arutatakse uuesti 2018. aasta kevadise RES-i käigus.
"Tutvustamine oli eile oluline, et valitsuskabineti liikmed teaksid ERR-i juhatuse plaane ning et uus ERR-i juhatus saaks väljendada oma arvamust varem kavandatu kohta," märkis kultuuriminister Indrek Saar.
Saare sõnul on uue ja kõigile nõudmistele vastava tele- ja raadiokompleksi rajamine ministeeriumi jaoks prioriteet.
"Ettevalmistusi selleks on tehtud mitu aastat. Selle aja jooksul on täielikult renoveeritud nn uus ja vana raadiomaja. Nüüd on järg jõudnud kolmanda etapini, telekompleksi uuendamiseni," sõnas Saar.
Kultuuriministeeriumi ettepanek on, et rahandusministeerium eraldaks kevadise RES-i ajal uue kompleksi ehituseks 56,4 miljonit eurot. Uue telekompleksi ehitamist on plaanis finantseerida kahest allikast: riigieelarvest ning ERR-i jaoks kasutuks muutuvate kinnistute müügist. Lõplik vajadus sõltubki nende kinnistute tegelikust müügihinnast.
"Investeering jaotuks mitmete aastate peale nagu kõigi suurobjektide puhul, kuna ehituse ja tehnika soetamise arveid tasutakse ehituse valmimise rütmis," selgitas Saar.
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) viis 2014. aastal läbi analüüsi, mille järgi tuleb uue telekompleksi ehitamine oluliselt odavam kui renoveerida olemasolev telemaja ja sealsed stuudiod.
"Selle analüüsi tulemused näitavad, et arenduskulud ja 30 aasta hoiukulud on kokku ligi 35% madalamad kui vana kompleksi rekonstrueerimine. Praegused telemaja hooned ja nende tehnika on vananenud ning hooned väga energiakulukad ja tööruumid ei vasta nüüdisaegse telekompleksi nõuetele," märkis kultuuriminister.
Uue telekompleksi funktsionaalsus ja väljanägemine on Saare sõnul täna veel ERR-i enda vaimusilmas ning tegelik pilt selgub, kui ERR viib läbi arhitektuurse ideekonkursi koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna linnavalitusega, misjärel saab alustada projekteerimist. | ERR-i uus telekompleks võib minna riigi eelarvestrateegiasse | https://www.err.ee/634734/err-i-uus-telekompleks-voib-minna-riigi-eelarvestrateegiasse | Kultuuriministeerium soovib, et 2018. aasta kevadise riigi eelarvestrateegia (RES) arutelu käigus eraldataks rahvusringhäälingule 56,4 miljonit eurot uue telekompleksi rajamiseks. |
Kohtumine algab Põlvas, Mesikäpa hallis kell 18:00, kordusmäng toimub nädala pärast Horvaatias. Avaringis alistas Serviti mäletatavasti koondtulemusega 46:43 teise Horvaatia klubi HRK Gorica.
RK Nexe on üheksa viimast aastat Horvaatia meistrivõistlustel võitnud hõbeda ning lisaks mängitakse iga-aastaselt kaasa tugevas SEHA-liigas, kus eelmisel hooajal lõpetati seitsmenda kohaga. Euroopas jõudis Nexe kolm hooaega tagasi EHF Cupi alagrupiturniirile. Samas sarjas mängiti mullugi, alistades teises eelringis Praha Dukla ning kaotades siis SC Magdeburgile.
Tänavu alustas 1959. aastal asutatud RK Nexe SEHA liigat võidu, viigi ja kolme kaotusega. Viimati jäädi Bresti Meškovile võõrsil 23:35 alla ja Valgevenest otse sõidetigi Põlvasse. Horvaatia meistrivõistluste põhiturniiril Nexe, nagu ka viimased 26 meistrikulda võitnud PPD Zagreb, mängima ei pea.
Külaliste tuntuim ja tituleerituim pallur on kahtlemata Vedran Zrnic. 38-aastane paremäär on 2004. aasta olümpiavõitja, MM-idelt on mehe auhinnakapis kuld ja kaks hõbedat ning Saksamaa klubiga VfL Gummersbach võitis ta kolm eurokarikat. 2011. aasta MM-il – kus Horvaatia oli kuues – valiti Zrnic turniiri sümboolsesse koosseisu.
"Zrnic pole lihtsalt tulnud karjääri lõpetama, vaid ta on Nexe selge vedur ja mängib 60 minutit," sõnas vastaste mängu videolindilt uurinud Serviti peatreener Kalmer Musting käsipalliliidu pressiteate vahendusel. "Tihti mängitakse pall paremale äärele ja isegi väikse nurga alt leitakse häid lahendusi. Henri Sillastel meie vasakul äärel saab olema väga põnev õhtu."
Ateena olümpiavõitja pole muidugi ainus tipptegija Nexes. Sloveenia koondise 34-aastane vasaksisemine Saša Barišic-Jaman on teine liider ning lisaks on meeskonnas mitu tugevat joonemängijat. Neist üks ehk Horvaatia noortekoondislane Marin Šipic viskas viimati Bresti võrku – nagu ka Zrnic – seitse palli. Maailma tippriigi Horvaatiaga erinevate vanuseklasside EM- või MM-idel medaleid võitnud noori pallureid kuulub Nexe ridadesse mitmeid.
"Mitmeski on Nexe nagu Serviti – hea segu andekatest noortest ja mängu vedavatest kogenud pallureist," võrdles Musting. "Horvaadid kasutavad palju seitsme väljakumängijaga tegutsemist. Bresti vastu see avapoolajal toimis hästi, kuid teisel pooltunnil viis mängu lagunemiseni."
Serviti juhendaja arvas, et Eesti meistril on omad võimalused. "Videopildi põhjal ei oska ju öelda, aga hetkel ei tundu, et Nexe meist peajagu üle oleks. Eks reaalsus selgub laupäeval. Meie jaoks on võti saada kaitse tohutult hästi pidama, samuti peab väravavahtidel olema hea päev – siis on meil võimalus, muidu läheb keeruliseks," tunnistas Musting.
Kahtluseta on tegu kõige kõrgetasemelisema käsipallitiimiga, kes viimastel aastatel Eestit väisanud. "Balti liigas käivad siin treeneritest olümpiavõitjad, aga nüüd on üks selline platsil ja veel võtmerollis," vihjas Musting uuesti Zrnicile. "Loodan, et publikut tuleb saali palju – tipptasemel käsipalli vaatama!" | Musting usub Serviti võimalustesse olümpiavõitjaga mehitatud Nexe vastu | https://sport.err.ee/634709/musting-usub-serviti-voimalustesse-olumpiavoitjaga-mehitatud-nexe-vastu | Laupäeval jätkub Eesti käsipallimeistri Põlva Serviti teekond Euroopas kui peetakse EHF Cupi teise eelringi avakohtumine tugeva Horvaatia klubiga Našice RK Nexe. |
Lahta Tsentr asus 827. ehituspäeval 10 meetriga edestama senist rekordiomanikku, Moskvas asuvat pilvelõhkujat Federatsija-Vostok.
Kompleksi pressikeskuse teatel kuulub see valmimisel 462 meetriga inimkonna rajatud 20 kõrgeima hoone hulka.
Lahta Tsentr on ka maailma põhjapoolseim pilvelõhkuja, 2016. aastast on see Peterburi kõrgeim hoone. | Peterburi ehitusjärgus Lahta Tsentrist sai Euroopa kõrgeim hoone | https://www.err.ee/634732/peterburi-ehitusjargus-lahta-tsentrist-sai-euroopa-korgeim-hoone | Euroopa kõrgeimaks hooneks sai ehitusjärgus Lahta Tsentr, mis küündis neljapäeval 384 meetrini, edastas Vene uudisteportaal Fontanka reedel. |
Andmete varastamine sai võimalikuks seetõttu, et USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) lepinguline töötaja viis agentuurist välja äärmiselt salajast informatsiooni ning sisestas selle oma koduarvutisse. Teemat on ajalehele kommenteerinud mitu allikat.
Allikate sõnul võtsid häkkerid NSA lepingulise töötaja sihikule pärast seda, kui nad olid Vene päritolu Kaspersky Labi viirusetõrjeprogrammi kaudu märganud salastatud faile töötaja koduarvutis.
Ekspertide väitel võib andmevargus, mille asjaolusid pole ametlikult selgitatud, olla üheks viimaste aastate turvalekkeks. Juhtum leidis aset 2015. aastal, kuid see avastati alles eelmise aasta kevadel.
Samuti iseloomustab see seda, kuidas USA luurekogukond suhtub küsimusse, kas ja kuidas kasutab Venemaa luure ära laialdaselt levinud viirustõrjeprogrammi, et USA-s asuvate sihtmärkide järel spioneerida.
Samuti olevat juhtumi näol tegu esimese teadaoleva korraga, kui Vene häkkerid on kasutanud Kaspersky tarkvara USA valitsuse järel luuramiseks.
2016. aastal teenis Kaspersky Lab USA-as ja Lääne-Euroopas müüdud tarkvara pealt rohkem kui pool miljardit dollarit tulu. Ettevõtte enda kinnitusel on maailmas nende tarkvara kasutajaid rohkem kui 400 miljonit.
NSA pressiesindaja juhtumit ei kommenteerinud.
Kaspersky Lab aga teatas, et kuna mingit täpsemat informatsiooni või tõendeid pole väidetava juhtumi kohta esitatud, võib eeldada, et tegu on "järjekordse valesüüdistusega".
"Eraettevõttena ei ole Kaspersky Labil sobimatuid sidemeid ühegi valitsusega, sealhulgas Venemaa valitsusega, ning ainuke järeldus tundub olevat see, et Kaspersky Lab on kistud geopoliitilise võitluse keskmesse," seisis ettevõtte kommentaaris.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ei kommenteerinud oma avalduses väidet, kas Venemaa varastas NSA materjale Kaspersky tarkvara kasutades. Samas kritiseeris ta USA valitsust otsuse eest keelata Kaspersky toodete kasutamine USA avalikus sektoris, sest see õõnestavat Venemaa ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. | Leht: Vene häkkerid varastasid USA luure saladusi Kaspersky tarkvara abil | https://www.err.ee/634729/leht-vene-hakkerid-varastasid-usa-luure-saladusi-kaspersky-tarkvara-abil | Ajalehe Wall Street Journal andmetel varastasid Venemaa valitsuse huvides tegutsevad häkkerid informatsiooni selle kohta, kuidas USA luure tungib välismaistesse arvutitesse ja kaitseb end küberrünnakute eest. |
Bottas näitas tänasel esimesel vabatreeningul viiendat aega ja vihma tõttu häiritud teisel vabatreeningul rajale ei tulnud.
Tegemist on juba kolmanda käigukastikaristusega sel hooajal Mercedese võistkonna jaoks: Lewis Hamilton pidi kandma seda Austrias ja Bottas ise Suurbritannias.
Viis etappi enne hooaja lõppu hoiab Bottas MM-sarja kokkuvõttes 222 punktiga kolmandat positsiooni. Ettepoole jäävad Hamilton (281) ja Sebastian Vettel (Ferrari; 247). | Bottas peab loovutama viis stardikohta | https://sport.err.ee/634721/bottas-peab-loovutama-viis-stardikohta | Mercedese vormel-1 piloot Valtteri Bottas kaotab Jaapani MM-etapi pühapäevases stardirivis viis positsiooni, sest vahetab käigukasti. |
Rag’n’Bone Mani albumit "Human" on saatnud suur edu üle maailma. Kodanikunimega Rory Grahami kauamängivast sai selle kümnendi kiiremini müüdud meesartisti sooloalbum – avanädalal pärast ilmumist on seda müüdud rohkem kui Ed Sheerani või Sam Smithi debüütplaati.
Albumi samanimelisest singlist on saanud ülemaailmne hitt – lugu "Human" on jõudnud iTunesi edetabeli esikohale enam kui neljakümnes riigis. Albumilt leiab ka singlid "Skin" ja "As You Are" ning lugusid, mille on produtseerinud Two Inch Punch, Jonny Coffer ja Mark Crew.
Aasta alguses pälvis Rag’n’Bone Man kaks Brit Awardsi auhinda kategooriates Briti aasta läbimurde artist ning kriitikute valik. Rory, kes on tänaseks 32-aastane, on muusikaga tegelenud ühel või teisel viisil juba teismeeast saati, põhikohaga muusik on aga temast saanud pärast suure plaadifirmaga lepingu sõlmimist aastal 2013. Grahami sõnul on armastus muusika vastu olnud temas juba noorest east saati - ta vanemad olid suured folkmuusika austajad, isa mängis ka kitarri. Küll aga hakkas Rory originaalloomingu salvestamisele mõtlema alles pärast seda, kui avastas hip-hopi ning sattus vaimustusse mõttest teha just ise muusikat.
Hiljuti antud intervjuus andis Rag’n’Bone Man teada, et mõtleb juba uuele kauamängivale. "Mulle väga ei meeldi jääda ühe koha peale seisma. Inimesed ütlevad, et sul peab olema oma rada või kindel muusikastiil. Mina sellesse ei usu. Sa saad valida enda raja, ükskõik millise soovid, ning seejärel saavad kuulajad ise otsustada, mis on hea ja mis mitte. Soovin oma loomingus proovida kõike ning viia muusika igale poole."
2018. aasta alguses siirdub muusik uuele kontsertreisile nimega "Grande Reserve Tour", mille raames külastab 20 riiki, esinedes sealhulgas ka 30. aprillil Tallinnas Kultuurikatla laval. | Kevad toob Tallinna hittloo "Human" esitaja Rag’n’Bone Mani | https://menu.err.ee/634717/kevad-toob-tallinna-hittloo-human-esitaja-rag-n-bone-mani | 30. aprillil esineb Tallinnas Kultuurikatlas Briti laulja Rag’n’Bone Man, kes külastab Eestit oma uue turnee "Grande Reserve Tour" raames. |
Mäetükk on rohkem 1000 meetrit kõrge ning 180 000 kuupmeetri suurune, vahendas Yle.
Manneni mäge on varinguohu tõttu pingsalt jälgitud juba 2009. aastast saadik. Nüüd on võimud aga asunud kontrollitud varingu kiirendamiseks kaljulõhedesse vett pumpama.
Möödunud ööl muutusid kaljulõhed igatahes palju laiemateks.
Ohutsoonis elanud kümmekond inimest evakueeriti neljapäeva õhtu.
Võimaliku suurvaringu tõttu on peatatud ka liiklus turistide poolt armastatud Raumabaneni raudteelõigul.
Otseülekannet olukorrast Romsdaleni orus saab jälgida NRK veebilehel. | Otseülekanne: Norra lääneosas on varisemas orgu hiigelsuur mäetükk | https://www.err.ee/634718/otseulekanne-norra-laaneosas-on-varisemas-orgu-hiigelsuur-maetukk | Norra lääneosas võib iga hetk variseda tükk Manneni mäest Romsdaleni orgu. Norra ringhääling NRK on tegemas sündmusest otseülekannet. |
"Sedavõrd madala taseme juures pole need mesilastele tõenäoliselt surmavad. Kuid selleks piisaks nende ajufunktsioonide mõjutamiseks. See võib kahjustada nende võimet teha korjelende ning tolmeldada meie põllukultuure ja looduses kasvavaid taimi," nentis uurimusega paralleelselt ilmunud perspektiiviloo autor Chris Connolly, Dundee ülikooli neurobioloogia lektor mittetulundusühingule Science Media Centre antud kommentaaris.
Lektor lisas, et ühendid pole inimestele kuigi mürgised. See julgustab nende laialdast kasutust. Paraku soodustab mürgi ennetuslikel eesmärkidel kasutamine resistentsuse teket. Neonikotinoidide tõhusus hakkab langema.
Värskes töös kasutasid Šveitsi teadlased eesotsas Edward Mitchelliga Neuchateli ülikoolist kümnete kodanikuteadlaste abi. Kokku saatsid viimased neile uurimiseks 198 maailma eri piirkonnast kogutud proove, neljandik proovidest pärines Euroopast.
Lugemissoovitus:
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!
Kõige sagedamini leiti vähemalt ühest pestitsiidist jälgi Põhja-Ameerikast teele läkitatud mees – saastunud oli 86 protsenti proovidest. Piirkonnale järgnesid vastavalt 80 ja 79 protsendiga Aasia ja Euroopa. Neonikotinoidide laialdasest kasutusest annab aimu ka tõdemus, et nende jälgi leiti isegi Vaikse ookeani keskel ja Lääne-Aafrika rannikul asuvate saarte mees. Kokkuvõtlikult täheldati vähemalt ühte neonikotinoidi 75 protsendis proovides.
"Üldiselt jäi neonikotinoidide sisaldus jäi kaugelt alla inimestele ohtlikuks kuulutatud määra. Seega ei peaks mett armastavad inimesed muret tundma. Minu enda mesitarust leiab kolme erineva neonikotinoidi jääke. Ma annan seda mett enda lastele aga sellele vaatamata," märkis uurimuse juhtivautor Alexandre Aebi ERR Novaatorile.
Mesilaste pärast tuleks aga leidude valguses muret tunda. Tervelt 34 protsendis proovides ületas putukamürkide sisaldus piiri, millest alates on täheldatud katsetes häireid mesilaste kognitiivses võimekuses, immuunsüsteemi nõrgenemist ja mesilasperede kasvu aeglustamist. Enam kui pooltes proovides märgati vähemalt kahte erinevat mürki. Eelnevate töödes on näidatud, et kahe mürgi koosmõju on suurem kui nende mõju üksikuna.
Kuigi Aebi ja ta kaaslaste uuring on suurim omataoline, märkisid tööstuse esindajad, et proovide arv oli üheste järelduste tegemiseks siiski liiga väike. "Jääkide leidmise pärast pole põhjust iseenesest muret tunda. /.../ Konkreetselt antud uuringu leidudest rääkides on jääkide tase vaevumärgatav ja kaugelt väiksem inimeste ohutust ülempiirist," märkis näiteks neonikotinoidide tootjaid esindava Euroopa Taimekaitse Assotsiatsiooni kommunikatsioonijuht Graeme Taylor BBC-le antud k ommentaaris.
Teised teadlased on rõhunud neonikotinoidide täieliku keelustamise asemel nende mõistlikumale kasutamisele. Hetkel Euroopas saada olevad neile peamist alternatiivi pakkuvad putukamürgid – püretroidid võivad olla mesilastele kohati neonikotinoididest isegi kahjulikumad.
"Kahjuks on meie põllumehed suuresti pestitsiidi-usku. Peamise integreeritud taimekasvatussüsteemi koostisosana on meil kasutusel korralik viljavaheldus. /.../ Häda on muidugi ka selles, et integreeritud süsteemile üleminekuks konkreetne retseptiraamat puudub. Igaüks peab rohkem tööd ja vaeva nägema ning üleminekuaastad võivad rasked olla," tõdes Eesti maaülikooli taimekaitse osakonna teadur Reet Karise juulis ERR Novaatorile saadetud kommentaaris.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Suur osa maailma meest on saastunud mesilasi hukutavatest putukamürkidest | https://novaator.err.ee/634714/suur-osa-maailma-meest-on-saastunud-mesilasi-hukutavatest-putukamurkidest | Pea 200 maailma eri paigast pärinevaid meeproove leidnud teadlased leidsid neist 75 protsendis jälgi neonikotinoididest. Laialdasi lahkhelisid põhjustavate taimekaitsevahendite sisaldus polnud mees piisavalt kõrge, et ohustada inimeste tervist. Küll aga oleks see igal kolmandal juhul kahjustanud vähemal või rohkemal määral mesilaste heaolu. |
1996. aastal 12-aastaselt klubi noortesüsteemiga liitunud mängumees on Barcelonas veetnud kogu karjääri, tulnud kaheksa korda Hispaania meistriks ja võitnud neljal korral Meistrite liiga. 639 mänguga on ta löönud 55 väravat.
#ForeverIniesta
???? @andresiniesta8
???????? pic.twitter.com/pGginzIztf
— FC Barcelona (@FCBarcelona) October 6, 2017
Alates 2015. aastast on praeguseks 33-aastane Iniesta kandnud ka kaptenipaela ja jagab Lionel Messiga rekordit Barcelona särgis võidetud tiitlite osas. Mõlemal on neid 30. | Andres Iniesta jätkab Barcelonas karjääri lõpuni | https://sport.err.ee/634716/andres-iniesta-jatkab-barcelonas-karjaari-lopuni | FC Barcelona teatas, et on sõlminud oma kauaaegse mängija ja hetkel kaptenipaela kandva Andres Iniestaga "eluaegse lepingu". |
"Igaühe tänav ("Everybody Street")
Režissöör: Cheryl Dunn
USA
Me kõik oskame nimetada filme, mis näitavad elavat New Yorki tänavaelu - esimestena tulevad pähe "Kids", "Taxi Driver" ja "Smoke". Glamuur ja getod, kõrghooned ja räpased kõrvaltänavad, rahvarohkus ja tüüne üksildus, New York on vastandite linn, mida filmides ka alati rõhutatakse.
Cheryl Dunni dokumentaal, mis keskendub tänavafotograafidele, kinnitab tõsielukaadritega kõike seda, mis on varem tundunud New Yorgi kohta filmiliku liialdusena. Kümnete fotograafide tabamuste läbi näeme linnaportreed, kus seguneb elu oma täies rikkuses - tänavakunst, narkomaania, kaagid, mille kõrval on suur osa värvikatel karakteritel, heatujulisusel ja Ameerika vaimul.
"Igaühe tänav" on ka ood vanadele tehnoloogiatele. Need inimesed, suur osa tänaseni aktiivsed, ei poolda digikaameraid ning pildistavad ikka filmile, leides, et digifotode puhul kaob ära suur osa hingest.
Film, mis ei tohiks peletada eemale ka inimesi, kelle jaoks mood tundub tühine teema. Tihe ja tempokas linateos, mis pooleteise tunniga maalib pildi ametist, mille eksisteerimine siinses post-sovetlikus reaalsuses oleks lihtsalt paradoksaalne.
"Dries"
Režissöör: Reiner Helzemer'
Saksamaa, Belgia
Järgnevad soovitused - filmid Manolo Blahnikust ning Dries van Notenist - asuvad mingis mõttes samal pulgal. Mõlema linateose keskmes on moemaailma legend, kelle elu võetakse fookusesse ning asetatakse laiemasse konteksti, kuid vaatepunktid on kokkuvõttes täiesti erinevad.
"Dries" kujutab moemaailma vaikelu ning seost töökuse ja pideva pingutusega. Vaatajale ei maalita glamuurset võlumaailma, vastupidi, Reiner Helzemer' käib moeloojaga kaasas kõige tavalisematel hetkedel - argised kostüümiproovid, moeshow eelsed viimased sättimised, töö, töö ja veelkord töö.
Meeldiv vastuolu tekib ka intervjuudes. Inimesed, kellelt on kommentaari võetud, üritavad van Notenist maalida kangelast, ületamatut geeniust, kelle sarnaseid maailma enam ei tule. Väitmata, et see ei võikski olla tõsi, näeme sinna kõrvale aga realistlikku ja igapäevast pilti inimesest, kes teeb lihtsalt moetööstuse rattas igapäevaselt tööd, et leiba lauale tuua.
Kindlasti lükkab "Dries" ümber mitmed stereotüübid, mis tänu ajakirjandusele ja tõsielusaadetele on tekkinud moeloojate ümber. See on lugu ühe introvertse inimese elust, kes teeb tööd, mida armastab.
"Ma oleksin väga õnnelik, kui saaksin ühe hooaja vahele jätta, aga see süsteem ei toimi nii," on Dries van Noteni öeldud mõte, mis annab edasi filmi põhilise idee.
"Manolo: poiss, kes valmistas kingi sisalikele" ("Manolo: The Boy Who Made Shoes for Lizards")
Režissöör: Michael Roberts
UK
Kui Dries van Notenist maaliti pilt kui ühest tavalisest tüübist, inimesest nagu meie kõik, siis Manolo Blahnik on sellise kuvandi täielik vastand. Ta on ebamaine karakter ning geenius, millele viitab ka iga kaader värskes filmis.
Režissöör Michael Robertsi eesmärk polnudki kujutada Manolot inimesena. Ekraanilt vaatab vastu popkultuuri figuur, karikatuurne tegelane, kes räägib, kõnnib, seisab, võib vist isegi öelda, et elab staarile kohaselt. Tema amet pole kingadisainer, vaid ta peab igal hetkel olema Manolo Blahnik kõigi nende tingimuste ja kriteeriumite järgi, mis aastad moetööstuses on talle ette seadnud. Olema tema ise.
Filmis ei näidata igapäevast tööprotsessi - jah, ühe korra viilib Manolo kingakontsa, aga see on pigem selline tore demonstratiivesinemine -, vaid keskendutakse tema suure kingaimpeeriumi värvikirevale ja suursugusele ajaloole ja kultusele.
Tänu sellele on "Manolo: poiss, kes valmistas kingi sisalikele" elurõõmu täis linateos, mis näitab meile, kuidas elab üks aastaid kaamerate eest peidus olnud moelegend. Kuigi ma usun, et ka Blahnikul on mingeid vigasid ja raskuseid elus, siis Robertsi dokumentaal neid ei näita - see on lugu üksikust hundist, kes elab seltskonna, suursugususe ning eelkõige kingade nimel. | Kultuuriportaali kolm soovitust Moekunstikinoks | https://kultuur.err.ee/634549/kultuuriportaali-kolm-soovitust-moekunstikinoks | 5. oktoobril algas kinos Sõprus taaskord Moekunstikino, mis toob kuni 11. oktoobrini vaatajateni valiku moeteemalisi linateoseid. Anname kultuuriportaalis kolm soovitust, mida tasub kindlasti vaatama minna. |
Fitchi hinnangul võivad Hispaania keskvalitsuse ja Kataloonia vahelised poliitilised pinged lähiajal veelgi kasvada ning see võib kahjustada piirkonna likviidsust.
Neljapäeval hoiatas ka reitinguagentuur Standard & Poor's, et võib kolme kuu jooksul langetada Kataloonia riigivõla reitingut, tulenevalt piirkonnas valitsevatest pingetest.
Agentuuri teatel võeti Kataloonia olukord täpsema jälgimise alla ning seda negatiivse väljavaatega.
"Kataloonia valitsuse poliitiline heitlus Hispaania keskvalitsusega on pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit eskaleerunud," teatas agentuur, lisades, et selles nähakse ohtu Kataloonia riigivõla usaldusväärsusele.
Praegu on Standard & Poor'si Kataloonia riigivõla krediidireiting B+/B ning Fitchi oma BB. | Reitinguagentuur Fitch võib langetada Kataloonia krediidireitingut | https://www.err.ee/634707/reitinguagentuur-fitch-voib-langetada-kataloonia-krediidireitingut | Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch teatas neljapäeval, et võib langetada Kataloonia riigivõla krediidireitingut. |
"Kui sa võtad tõusus ja tead, et ei saa minna üle 400 vati ning Sky meeskond on peagrupi eesotsas 400 vati peal, siis sa ei julge rünnata, kuna kulutad end kahe kilomeetriga läbi," lausus Contador väljaandele Marca.
"Aga kui sa numbreid ei näe, siis võid sa rünnata. Ratturid hoiavad end numbreid nähes tagasi, eriti kuue-seitsme protsendiga tõusul," jätkas seitse suurtuuri võitnud hispaanlane.
Tänavu Vuelta järel karjäärile joone alla tõmmanud Contador oli oma viimasel võistlusel üks agressiivsemaid rattureid ja teenis nii paljude spordisõprade tunnustuse. Kokkuvõttes pidi ta Chris Froome'i triumfiga lõppenud sõidul leppima siiski vaid viienda kohaga. | Contador keelustaks rattaspordis ühe tehnilise abivahendi | https://sport.err.ee/634706/contador-keelustaks-rattaspordis-uhe-tehnilise-abivahendi | Äsja tippspordist loobunud Hispaania jalgrattakuulsus Alberto Contador keelaks võistluste ajal jalgratta võimsuse mõõtjate kasutamise, kuna selline käik teeks tema hinnangud sõidud põnevamaks. |
Aivazovski 1845. aastal valminud teos "Vaade Rewelile" ehk ametliku nimetusega "Meri" varastati Moskva oblastis Dmitrovi linnas asuvast kremlist 1976. aastal.
Interpoli ja Šveitsi politsei sekkumise tagajärjel võeti teos oksjonilt maha ning see tagastatakse Venemaale.
Maali hind oleks oksjonil ületanud miljon dollarit. | Šveitsis võeti oksjonilt maha varastatud Aivazovski maal "Vaade Rewelile" | https://www.err.ee/634695/sveitsis-voeti-oksjonilt-maha-varastatud-aivazovski-maal-vaade-rewelile | Šveitsis eemaldati oksjonimaja Koller oksjonilt Venemaalt 41 aastat tagasi varastatud Ivan Aivazovski maal "Vaade Rewelile". |
Maia Vahtramäe on figureerinud Eesti muusikamaastikul juba kümmekond aastat ning võttis oma peamisest projektist Põhja-Tallinn aja maha kolm aastat tagasi. "Mul oli vaja aega iseendale ning sellest õigupoolest saigi alguse ka minu debüütalbumi ja konkreetselt selle loo mõte," ütles Maia Vahtramäe.
"Tahan tunda" on sisekaemus ja eneseotsing, sinna on pandud Vahtramäe viimaste aastate väga isiklikud emotsioonid ja hetked.
Laulja enda kõrval andsid singli muusikalise vormi Janne Saar, produtsentidena lõid kaasa Robert Montes ja Kimmo Sõna. | Maia Vahtramäe avaldas debüütsingli: seal on väga isiklikud emotsioonid | https://menu.err.ee/634690/maia-vahtramae-avaldas-debuutsingli-seal-on-vaga-isiklikud-emotsioonid | Täna ilmus seni eelkõige Põhja-Tallinna solistina tuntud Maia Vahtramäe esiksingel "Tahan tunda". Laulja lubab debüütalbumit järgmisel aastal. |
Eesti koondisesse kuuluvad Andres Jakobson, Margit Peebo, Tarmo Vähesoo ja Marcella Tammes.
Võistlus toimub viies grupis ja Eesti võistkond alustab võistlemist A-alagrupis. Oma alagrupis kohtuvad Eesti curlingumängijad Horvaatia, Ungari, Jaapani, Venemaa, Sloveenia ja Walesi esindustega. Eesti segavõistkonna esimene mäng toimub laupäeval, 7. oktoobril kell 9.00 Eesti aja järgi Sloveenia võistkonna vastu.
Kõrgetasemeline tiitlivõistlus toimub tänavu kolmandat korda ning tänavustest maailmameistrivõistlustest võtab osa rekordarv võistkondi. Kokku võtab segavõistkondade MM-ist osa 38 võistkonda üle maailma.
Igasse võistkonda kuulub kaks naist ja kaks meest ning mängu pikkus on 8 vooru ning tavalise neljaliikmelise tiimi reeglite järgi, kuid erinevalt meeste- ja naiste koosseisudest ei ole varumängijate kasutamine segavõistkondades lubatud.
Maailmameistrivõistlused segavõistkondade seas toimuvad 14. oktoobrini. | Eesti curlinguvõistkond alustab MM-iga | https://sport.err.ee/634686/eesti-curlinguvoistkond-alustab-mm-iga | Curlingu segavõistkond alustab võistlemist maailmameistrivõistlustel Šveitsis Champerysis. |
Läänemere veetasemete prognoosi teeb keerukaks asjaolu, et üle Taani väinade liikuvate tormide seeriad võivad merre pressida nii palju vett juurde, et kogu mere veetase tõuseb kuni ühe meetri võrra.
Sellele protsessile ja tavapärasele tormiajule lisandub mõnes rannalõigus tugeva lainetuse tekitatud veetaseme tõus. Ülikõrged veetasemed ohustavad kõige enam laugetel ning lainetele avatud rannikutel paiknevaid linnaosi, mille hulka kuuluvad nii Pärnu ja Haapsalu kui ka mitmed Tallinna uusrajoonid.
Doktoritöös küsitakse, millisel neist komponentidest või nende kombinatsioonidest on määrav osa viimasel ajal Eesti rannikul esinenud ekstreemsete veetasemete, ehk lihtsamalt öeldes üleujutuste kujunemisel.
Doktoritöö juhendaja, lainetuse dünaamika labori juhataja ning ehituse ja arhitektuuri instituudi professor, akadeemik Tarmo Soomere: „Võime rahulikult magada seni, kuni kõik need kolm komponenti ei ründa korraga.”
Tööst nähtub, et ida suunas avatud rannaosades on alati üks neist komponentidest puudu, teisisõnu, ekstreemsed veetasemed ei saa väga kõrgeks minna. Edela, lääne ja põhja poole vaatavates randades saavad nad aga korraga toimida.
Kõige salakavalam on laineaju, mis võib ohustada ligi 50 protsenti rannajoonest ja mõnes Tallinna rannaosas lisada niigi kõrgele veetasemele 70–80 sentimeetrit. See veetõus on äärmiselt tundlik rannajoone orientatsiooni suhtes, mistõttu seda mõõta on väga keeruline.
Üleujutus Pärnus 2005. aastal. Allikas: Scanpix/Pärnu Postimees
Töös vaadeldakse, kuidas on väga kõrged laineajud muutunud piki Tallinna ja Muuga lahe randa alates 1980. aastast. Ida poole avatud rannalõikudes oli kuni 2012. aastani suur osa rekorditest püstitatud 1980ndate algul. Peaaegu kõik need rekordid ületati 2012–2014, mis tähendab, et ligi kolmkümmend aastat puudunud tugevad idatormid on Soome lahel tagasi.
Kui maailmaookeani veetase tõuseb ligikaudu 1–3 millimeetrit aastas, siis Eesti rannikul kasvavad aastase veetaseme maksimumid palju kiiremini. Sõltuvalt kohast keskmise kiirusega 4–10 mm/aastas.
Tormidega Läänemerre lisaks pressitud vee hulga (ehk mere taustveetaseme) ekstreemumite kasv annab sellest igal pool ligikaudu 4 mm/aastas. Tormiaju panus veetaseme maksimumidesse varieerub aga päris palju, praktiliselt nullist Lääne-Eesti saarestiku randades kuni tasemeni 6 mm/aastas Soome lahe ja Riia lahe idaosas.
„Sellise ebatavalise ja mõneti ootamatu mustri põhjuseks saab pidada vett Põhjamerest Läänemerre suruvate tormiseeriate pikenemist koos sellega, et kõige kõrgemaid tormiajusid tekitavad tuuled puhuvad nüüd mõnevõrra teisest suunast. Näiteks Soome lahes on tõenäoliseks „süüdlaseks“ üksikud väga tugevad läänetormid. Samas ei tähenda see, et senine tugevate tuulte muster oleks kadunud, lihtsalt on lisandunud teistsugused tormid ja nende seeriad,“ selgitas professor Soomere.
Doktoritööd “ Ekstreemsete veetasemete komponentide ajalis-ruumiline muutlikkus Eesti rannikul ” juhendas akadeemik professor Tarmo Soomere (TTÜ). Oponendid on professorid Jaak Monbaliu (Leuveni ülikool) ja Magnus Larson (Lundi ülikool) | Doktoritöö leidis, mis põhjustab Pärnus või Haapsalus tormiga üleujutuse | https://novaator.err.ee/634682/doktoritoo-leidis-mis-pohjustab-parnus-voi-haapsalus-tormiga-uleujutuse | TTÜ küberneetika instituudi doktorant Katri Pindsoo kaitseb täna doktoritööd, milles leidis vastuse küsimusele, mis määrab ära selle, kas Pärnus või Haapsalus tekib merevee tõusu tagajärjel üleujutus. |
Üheksa kuu jooksul teenindas LGS 55 649 lendu Riias, mida oli võrreldes mullu sama ajaga 8,5 protsenti rohkem. Transiitlendude teenindamine kasvas aga 8,4 protsenti 149 276 lennuni.
Septembris teenindas LGS 25 368 lendu ehk 11,6 protsenti rohkem kui mullu septembris, sealhulgas ka 18 522 transiitlendu. Transiitlendude hulk kasvas septembris aastaga 11,4 protsenti ja Riia lendude hulk 12,3 protsenti. | Läti lennujuhtimiskeskuse teenindatud lendude arv kasvas 8,5 protsenti | https://www.err.ee/634681/lati-lennujuhtimiskeskuse-teenindatud-lendude-arv-kasvas-8-5-protsenti | Läti riiklik lennujuhtimiskeskus Latvijas Gaisa Satiksme (LGS) teenindas aasta esimesel üheksal kuul ligi 205 000 lendu, mida oli 8,5 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil. |
Wall Street Journal kirjutas kolmapäeval, et Venemaa on avanud sõjas NATO-ga uue rinde ning kasutab Lääne sõjaväeametnike sõnul ära liitlasvägede sõdurite kõige kaitsetumat kohta - nutitelefone. Leht kirjutab, et NATO liikmesriikide sõdurite, ohvitseride ja valitsusametnike sõnul on Venemaa sõjaväelaste telefonides tegutsenud juba mõnda aega. Nii püütakse hankida operatiivinfot, vägede jõudu hinnata ja sõdureid hirmutada.
Leht kirjutas, et Tapa linnakus rääkisid paljud sõdurid, et nende nutitelefonidega toimuvad kahtlased asjad. See toimus vahetult enne Prantsuse ja Briti väegrupeeringute saabumist, viitas leht ühele Tapa baasi ohvitserile.
"WSJ artiklis nimetatud intsidenti pole Tapa linnaku juures toimunud, oleme nende tähelepanu ka sellele juhtinud. Tapa linnaku julgeolek ja linnaku valve jälgivad pidevalt territooriumi ümbrust ja on valmis kahtlase tegevuse korral sekkuma," kommenteeris Simmo Saar kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast.
Saar lisas, et tegevväelaste teadlikkuse tõstmiseks viiakse kaitseväes regulaarselt läbi küberhügieeni koolitust, mis keskendub arvuti ja nutiseadmete ohutule kasutamisele. "Iga-aastase küberhügieeni testi positiivsele tulemusele sooritamine on tegevväelasele kohustuslik. Isiklike seadmete kasutamise ja turvalisuse eest vastutab siiski iga kaitseväelane ise," ütles ta.
NATO sõdureid hoiatatakse Leetu saabumisel telefonide häkkimise ohust
Leetu saabuvaid NATO sõdureid hoiatatakse saabumisel, et nende telefone ähvardab häkkimine, ütles Leedu kaitseministeerium.
USA ärileht Wall Street Journal kirjutas kolmapäeval, et NATO liikmesriikide sõdurite, ohvitseride ja valitsusametnike sõnul üritab Venemaa operatiivinfo saamiseks murda sisse NATO sõdurite nutitelefonidesse.
Kampaania sihtmärgiks on sel aastal Poola ja Balti riikidesse paigutatud 4000 NATO sõdurit, kelle ülesanne on kaitsta alliansi Euroopa piiri Venemaa eest, ütlesid lääne sõjaväeametnikud Wall Street Journalile.
"Leetu saabuvad NATO sõdurid on teadlikud seda tüüpi ohtudest ning kasutavad oma mobiilseadmeid vastavalt riiklikele piirangutele ja teabekaitsenõuetele," ütles Leedu kaitseministeerium vastuseks BNS-i päringule.
"Leedu sõduritele ja kõikidele riigikaitsesüsteemis töötavatele või teenivatele inimestele antakse iga aasta ülevaade nutitehnoloogiate kasutamise riskidest ning vajalikust teabe- ja andmekaitsest. Lisaks ärgitatakse neid kasutama suhtlusseadmeid hoolikalt," lisas ministeerium. | Kaitseväe peastaap: Eestis pole NATO sõdurite telefone häkitud | https://www.err.ee/634677/kaitsevae-peastaap-eestis-pole-nato-sodurite-telefone-hakitud | Kaitseväe peastaabi pressiesindaja Simmo Saar ütles, et Wall Street Journalis kirjeldatud juhtumit, kus Tapa sõjaväelinnaku lähedal väidetavalt NATO sõdurite nutitelefonidesse häkiti, pole toimunud. |
"Tiiu Põllu näol on kahtlemata tegemist erakordse ajakirjanikuga, kelle panust kohtuteemade selgitamisel on raske sõnadesse panna. Ta viis kohtutoimikute põhjal koostatud uurivate lugude ning kohtureportaažide kvaliteedi seninägematule ja tänapäevalgi harvaesinevale tasemele," ütles riigikohtu esimees Priit Pikamäe.
"Tiiu Põllu lugudes olid võrdväärselt kaalukateks allikateks nii õigusemõistjad kui ka süüdistajad ja kaitsjad, mis andis võimaluse kajastada kohtuprotsessi kvaliteetselt ja tasakaalustatult. Paljud kohtunikud meenutavad teda kui usaldusväärset ja äärmiselt pühendunud koostööpartnerit," märkis ta.
Riigi peaprokurör Lavly Perling lisas, et prokuratuur mäletab Tiiu Põldu eeskätt tema töösse suhtumise tõttu. "Tiiu oli ajakirjanikuna äärmiselt asjatundlik. Ta oli end väga hästi kurssi viinud kriminaalmenetluse peensustega, teinud enne iga loo kirjutamist väga põhjaliku kodutöö ning oskas prokuröridelt küsida keerulisi, kuid alati asjakohaseid küsimusi," selgitas Perling.
Tiiu Põld pani kohtureporteri ameti maha seitse aastat tagasi, olles 65-aastane, kuid jätkas siiski tööd artiklikogumike kallal. Oma karjääri jooksul töötas ta mitmes meediaväljaandes, sealhulgas ajalehes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid ja Postimees.
Tiiu Põllult ilmunud artiklikogumikud "Kuritöö ja karistus" ning "Kriminaalne Eesti" on ka tänaste tegevajakirjanike jaoks väärtuslikud ja usaldusväärsed abivahendid kahe eelmise kümnendi kriminaalajaloo meenutamisel. | Õigusemõistmise tunnustuse pälvis pikaaegne kohtureporter Tiiu Põld | https://www.err.ee/634678/oigusemoistmise-tunnustuse-palvis-pikaaegne-kohtureporter-tiiu-pold | Kohus, prokuratuur ja advokatuur tunnustasid neljapäeval õigusemõistmise nädalale pühendatud filmiõhtul ühiselt õigusemõistmist tasakaalukalt ja sisukalt kajastanud endist ajakirjanikku Tiiu Põldu, kes töötas kohtureporterina ligi 40 aastat. |
Arvatakse, et Vene arvatav katsetus tekitas 30. augustil Läti lääneranniku mobiilsidevõrgus seitsme tunni jooksul katkestusi. Venemaa võis katsetada Kaliningradis asuvat võimsat kommunikatsioonivõrkude segajat, mis oli suunatud Rootsi Ojamaa ning Soome Ahvenamaa saartele, kirjutas uudisteagentuur Reuters neljapäeval.
Läti ametnikud kahtlustavad, et Moskva võttis sihikule Läti hädaabinumbri 112 teenuse, mis lakkas 13. septembril esmakordselt töötamast. Päev hiljem algas Zapadi aktiivne etapp, ütlesid ametnikud.
Zapadi aktiivne etapp toimus ametlikult 14.-20. septembrini.
"Tundub, et Venemaa lülitas sisse väga võimsa mobiilside segaja Kaliningradis, mis polnud suunatud Lätile, vaid Ojamaale ja Ahvenamaale," lausus Läti parlamendi riikliku julgeoleku komisjoni asejuht Kārlis Seržants.
"Kiire üks äärtest mõjutas ka Lätit," lausus Seržants pärast ülevaate saamist Läti luureametnikelt.
Vene kaitseministeerium ei vastanud Reutersi küsimustele ega kommenteerinud väidet. Rootsi kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnul pole ministeerium teadlik katsest segada Rootsi sidevõrke.
Ametnike sõnul oli segaja põhjustatud probleemid väikesed, kuid NATO on mures laiemate luureandmete pärast, mis viitavad, et küberrelvad ja nende kasutamine rünnakuks olid Zapadi oluline osa.
Diplomaatide ja sõjaväelaste sõnul pole kõik NATO riigid valmis kasutama küberrelvi rünnakuks. NATO on seni rõhutanud, et selle küberstrateegia on rangelt kaitseotstarbeline.
Venemaa näitas ka võimekust segada tsiviilsidevõrke "märkimisväärse raadiusega ja suhteliselt lihtsalt", ütles üks NATO diplomaat ja lisas, et Venemaa tehnoloogilised edusammud võivad ohustada ka NATO sidevõrku ja radareid.
USA maavägede ülem Ben Hodges ütles, et Venemaa on viimase kolme aasta jooksul loonud endale "märkimisväärse elektroonilise sõja võimekuse".
"Suurt osa sellest võis näha õppuse (Zapad) ajal," lausus Hodges ajakirjanikele. Tema sõnul on Vene elektroonilise sõja võimekus võimas, mitmetahuline ja märk Venemaa edusammudest ajal, mil NATO sõdis Afganistanis terroristidega.
Valgevenet, Läänemerd, Lääne-Venemaad ja Kaliningradi hõlmanud õppuse aktiivses etapis näitas Venemaa ka, kuidas riik on moderniseerinud oma sõjaväge.
Venemaa üksteisega seotud ja järjestikku toimunud õppustel, mis hõlmasid alasid Arktikast Musta mereni, osales umbes 100 000 sõdurit. Mõnede NATO ametnike sõnul katsetas Venemaa oma võimet sõdida lääneriikidega.
Moskva süüdistab NATO-t Zapadi suurusega liialdamises. Vene kaitseministeeriumi sõnul osales Zapadi aktiivses 14.-20. septembrini toimunud etapis 12 700 sõdurit stsenaariumi alusel, mis keskendus mässuliste rünnakule. Lääne ametnike sõnul kestis Zapad augusti lõpust septembri lõpuni.
Õppuse käigus toimus laskeõppus Kaliningradi piiril Leeduga ning raskesti tuvastatavalt liikuvplatvormilt tulistati üle Venemaa ballistiline rakett Topol, ütlesid ametnikud.
"Venemaa matkis rünnakut kõikidele Balti riikidele," ütles Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis.
NATO ametnikud asetasid küsimärgi alla ka Moskva avaldatud õppuste stsenaariumi. NATO ametnike sõnul harjutas Venemaa riigist läänes asuvate selliste riikide ründamist, kus on etnilised pinged ja mis ründasid Valgevenet. Nende hinnangul mobiliseeriti Zapadiks nii palju sõdureid, et seda ei saa õigustada terrorismivastase operatsiooniga.
NATO sõdureid hoiatatakse Leetu saabumisel telefonide häkkimise ohust
Leetu saabuvaid NATO sõdureid hoiatatakse saabumisel, et nende telefone ähvardab häkkimine, ütles Leedu kaitseministeerium.
USA ärileht Wall Street Journal kirjutas kolmapäeval, et NATO liikmesriikide sõdurite, ohvitseride ja valitsusametnike sõnul üritab Venemaa operatiivinfo saamiseks murda sisse NATO sõdurite nutitelefonidesse.
Kampaania sihtmärgiks on sel aastal Poola ja Balti riikidesse paigutatud 4000 NATO sõdurit, kelle ülesanne on kaitsta alliansi Euroopa piiri Venemaa eest, ütlesid lääne sõjaväeametnikud Wall Street Journalile.
"Leetu saabuvad NATO sõdurid on teadlikud seda tüüpi ohtudest ning kasutavad oma mobiilseadmeid vastavalt riiklikele piirangutele ja teabekaitsenõuetele," ütles Leedu kaitseministeerium vastuseks BNS-i päringule.
"Leedu sõduritele ja kõikidele riigikaitsesüsteemis töötavatele või teenivatele inimestele antakse iga aasta ülevaade nutitehnoloogiate kasutamise riskidest ning vajalikust teabe- ja andmekaitsest. Lisaks ärgitatakse neid kasutama suhtlusseadmeid hoolikalt," lisas ministeerium. | Zapadi eel Lätit tabanud sidekatkestused võis põhjustada Venemaa | https://www.err.ee/634650/zapadi-eel-latit-tabanud-sidekatkestused-vois-pohjustada-venemaa | Läti mobiiltelefonivõrku 30. augustil ja hädaabinumbriteenust 13. septembril tabanud katkestused põhjustas ilmselt Venemaa küberründerelvade katsetus Vene-Valgevene sõjaõppuse Zapad eel, ütlesid Baltiriikide ja NATO ametnikud esialgsetele luureandmetele tuginedes. |
Poolfinaalis kohtub eestlane Brasiilia tennisisti Joao Menezesiga (ATP 524.). Varem nad omavahel kohtunud ei ole.
Zopp sai avaringis jagu šveitslasest Adrian Bodmerist (ATP 503.) 6:3, 6:2 ja seejärel teises ringis ka Iisraeli esindajast Ben Pataelist (ATP 602.) 6:4, 6:4. | Zopp pääses Falunis juba poolfinaali | https://sport.err.ee/634675/zopp-paases-falunis-juba-poolfinaali | Jürgen Zopp (ATP 191.) alistas Rootsis Falunis peetava 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri veerandfinaalis šveitslase Antoine Bellieri (ATP 718.) 6:4, 6:1 ja jõudis nelja parema hulka. |
Olukord Korea poolsaarel on viimastel kuudel seoses Põhja-Korea raketikatsetuste ja poliitikute väljaütlemiste tõttu pingestunud. Olümpiamängud ei toimu aga Põhja-Korea piirist kuigi kaugel.
"Loomulikult ei ole keegi sunnitud PyeongChangis startima," sõnas Hörmann väljaandele Stuttgarter Zeitung. "Kui sportlased soovi mängudele saabuda, kuna ei tunne end piisavalt turvaliselt või mugavalt, siis oleks see mõistagi arusaadav."
"Olümpiarõõmust hoolimata tuleb ennekõike arvestada ohutusega," toonitas sakslane. "Kui kerkib üles riskistsenaarium, kus me tunneme, et see poleks mõistlik või oleks liiga ohtlik ja seeläbi vastutustundetu, siis me kõik teame, mida peame tegema."
Septembris sõnas Prantsusmaa spordiminister Laura Flessel, et Prantsusmaa ei pruugi turvakaalutlustel PyeongChangi mängudele minna. Endise olümpiavehkleja sõnul jäädakse koju, kui olukord pingestub või sportlaste ohutust ei suudeta tagada.
Enamik spordijuhte olümpiamängudest loobumisest pole siiski rääkinud ja Flesselile on oponeerinud ka Prantsusmaa olümpiakomitee juht, kelle sõnul selliseid mõtteid ei mõlgutata. Kindlalt mängude suunas on lubanud rühkida ka USA olümpiakomitee tegevjuht Scott Blackmun. | Saksamaa spordijuht mõistaks olümpiast loobuvaid sportlasi | https://sport.err.ee/634665/saksamaa-spordijuht-moistaks-olumpiast-loobuvaid-sportlasi | Saksamaa olümpiakomitee president Alfons Hörmann mõistab sportlasi, kes ei julgeks turvakaalutlustel järgmisel aastal peetavale PyeongChangi taliolümpiale minna. |
"Riigiabi eelteatise koostamine nõuab veel mõnevõrra aega, kuna tegemist on mahuka tööga," vastas linnavalitsuse pressiteenistus ERR-i päringule.
Vastuses seisab, et teatis oli kava kohaselt plaanis esitada septembri- või oktoobrikuu jooksul ning liigume suures plaanis graafikus. "Riigiabi teatise esitamiseks seaduses tähtaega sätestatud ei ole, mistõttu ei ole ka tähtaega mööda lastud. Tegemist on meie enda poolt seatud ajahorisondiga."
Pressiteenistus lisas, et enne eelteatise Euroopa Komisjonile esitamist kavatseb linn selle kooskõlastada riigi, sealhulgas majandusministeeriumi esindajatega, kuna riigil on oluline investeeringupanus.
Majandusministeeriumi pressiesindaja ütles ERR-ile, et kogu protsessi koordineerib Tallinna linnavalitsus ja kinnitas, et tähtaega taotluse esitamiseks pole.
Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Anto Liivati sõnul on taotluse esitamisega venitamine märk linnavalituse haldussuutmatusest.
"Kuigi Tallinna linn pidi riigiabi taotluse ette valmistama septembrikuu jooksul, ei ole sellega oktoobri keskpaigaks isegi alustatud. On uskumatult piinlik, et kuigi vabariigi valitsus tegi ettevõtlusminister Urve Palo eestvedamisel märkimisväärseid jõupingutusi ja eraldas riigieelarvest 20 miljonit eurot Linnhalli renoveerimiseks, tegelevad Linnahalli AS juhid Linahalli renoveerimise asemel selle kampaaniakorras ülevärvimise ja puhtakspesemisega,“ ütles Liivat ERR-ile.
BNS teatas augusti lõpus, et Tallinna Linnahalli AS ja Tallinna linn plaanivad esitada riigiabi teatise linnahalli rekonstrueerimise finantseerimiseks Euroopa Komisjonile septembri jooksul. "Eelteatise planeerime komisjonile esitada septembris ning ettevalmistused selleks käivad. Tegemist on mahuka dokumendiga, kus tuleb põhjalikult kirjeldada linnahalli tausta ja rekonstrueerimise asjaolusid," ütles Tallinna õigusdirektor Priit Lello.
Juulis ütles Tallinna linnahalli juhatuse liige Kaia Jäppinen BNS-ile, et linnahalli renoveerimine vajab Euroopa Komisjoni luba, mille taotlus oli tollal plaanis esitada augustis. Jäppinen märkis toona, et Tallinna linnahalli renoveerimise projekteerimishanke võiks kohe välja kuulutada, ent seda pidurdab riigiabi küsimus, mis puudutab 80 miljonit eurot, millest pool tuleks Tallinna linnalt ja sama palju riigilt.
Tallinna linnavalitsus kavatseb rekonstrueerida linnahalli rahvusvahelisel tasemel kontserdi- ja konverentsikeskuseks. Rekonstrueeritud linnahallis saab hakata korraldama kuni 2500 osalejaga konverentse ja kongresse ning suures saalis vähemalt 3500 pealtvaatajaga kontserte ja etendusi. | Tallinn pole Linnahalli renoveerimiseks riigiabi taotlust siiani esitanud | https://www.err.ee/634663/tallinn-pole-linnahalli-renoveerimiseks-riigiabi-taotlust-siiani-esitanud | Tallinna linnavalitsus pole siiani esitanud majandusministeeriumile linnahalli rekonstrueerimiseks riigiabi taotlust, kuigi algselt oli kavas seda teha septembris. |
Kokku käis asfaldil 14 pilooti, aga neist kiire ringi said kirja vaid viis. Nobedaim oli Mercedese roolis MM-sarja üldliider Lewis Hamilton ajaga 1.48,719 ehk oli pea 20 sekundit aeglasem kui esimesel treeningul.
Veel näitasid aega mõlemad Force India ja Williamsi sõitjad. Ühe prooviringiga piirdusid Ferrari sõitjad Sebastian Vettel ja Kimi Räikkönen. Valtteri Bottas (Mercedes) ei läbinud ainsatki ringi.
Ilmaennustuse kohaselt ähvardab vihmasadu ka laupäevaseid sõite. | Vihm rikkus vormel-1 teise vabatreeningu | https://sport.err.ee/634662/vihm-rikkus-vormel-1-teise-vabatreeningu | Vormel-1 MM-etapil Jaapanis läks teine ajatreening suuresti lörri, sest hoogne vihmasadu ei lubanud sõitjaid suures osas ettenähtud perioodist rajale. |
Komisjon tutvus esitatud taotluse ja selle juurde kuuluvate dokumentidega ning otsustas 5. oktoobril pärast põhjalikku arutelu keelduda AS-i Medical Pharmacy Group B-aktsiate kauplemisele võtmisest.
Noteerimis- ja järelevalvekomisjoni hinnangul ei ole AS-i Medical Pharmacy Group finantsseisund, majandustegevus, juhtimine ning aktsionäride plaanitav struktuur ja õigused kogumis kohased avalikult kaubeldavale ettevõttele.
Komisjoni hinnangul võivad AS-i Medical Pharmacy Group finantsseisund, juhtimine, reputatsioon ja teised olulised asjaolud kogumis kahjustada nii investorite huve kui ka First North-i ja Börsi mainet.
Medical Pharmacy Group juhatuse liige Heikki Moik ütles ERR-ile, et ettevõte vaildustab komisjoni otsuse kindlasti börsi vahekohtus.
Meravita vitamiine tootev Medical Pharmacy Group jäi eelmisel majandusaastal üle poole miljoni euroga kahjumisse, kuid teatas kavatsusest börsile minna, et kaasata 4,1 miljonit eurot. Mullu jäi ettevõte kahjumisse 525 235 euroga.
Börs peab tagama turu õiguspärase toimimise, usaldusväärsuse, järelevalve turul osalejate ja emitentide ning nende tegevuse üle. Otsuse, kas ettevõte võetakse Nasdaq Tallinna börsile või First North turule kauplemisele, teeb sõltumatutest turuekspertidest koosnev noteerimis- ja järelevalvekomisjon.
Komisjon hindabki otsuse tegemisel neutraalse pilguga emitendi ja tema väärtpaberite vastavust neile reeglitele lähtudes kõigist aspektidest kogumis. | Tallinna börs keeldus Medical Pharmacy Groupi aktsiatest | https://www.err.ee/634629/tallinna-bors-keeldus-medical-pharmacy-groupi-aktsiatest | Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon keeldus Tartu ettevõtte Medical Pharmacy Group B-aktsiate kauplemisele võtmisest Nasdaq Tallinna poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North. Ettevõte vaidlustab komisjoni otsuse vahekohtus. |
"Kazuo Ishiguro pärast on hea meel mitmel põhjusel. Esmalt muidugi seetõttu, et ta on suurepärane kirjanik ja seda kõigil tasanditel, kujunditest ja lausest tegelaste, süžeede ja ajalooliste olustike ja kandvate probleemide tabamiseni.
Teiseks on Ishiguro oma multikultuurse taustaga sellist kaasaja ja tuleviku kirjanikutüüpi esindav autor, kelles erinevad traditsioonid kohtuvad ja kokku kõlama hakkavad, ning kes suudab neist kokku luua midagi uut kui see, mis sünniks neis eraldi.
Kolmandaks aga seepärast, et kuigi sedatüüpi liigitused talle endale tingimata ei meeldi, on tema mängud ulmeliste teemadega teinud siiski temast ka esimese nn žanrikirjaniku, kes nii kõrge preemiaga on pärjatud. Ja see omakorda on avardanud kirjanduse piire. Ilma esimeseta oleksid teine ja kolmas põhjus tühised, kuid praegu annavad tema preemiale ainult sära juurde."
Lugege lisatud lugudest ka tõlkija Krista Kaera tähelepanekuid Kazuo Ishiguro Nobeli-võidu kohta. | Rein Raud Ishiguro Nobeli-võidust: esimene nii kõrge preemiaga pärjatud žanrikirjanik | https://kultuur.err.ee/634658/rein-raud-ishiguro-nobeli-voidust-esimene-nii-korge-preemiaga-parjatud-zanrikirjanik | ERR kultuuriportaal palus Kazuo Ishiguro Nobeli-preemia võitu kommenteerida kirjanik Rein Raual. |
Mõistagi sai pääsme juba korraldajana Venemaa, kellele septembri alguses lisandus Eesti valikgrupi parim Belgia ning eile õhtul ka ala suurriigid Saksamaa ja Inglismaa.
Mujalt maailmast tagas esimesena koha 32 hulgas viiekordne maailmameister Brasiilia, kes kindlustas finaalturniiri juba märtsikuus. Rohkem Lõuna-Ameerika tsoonist hetkel finaalturniirile pääsenuid ei ole, sest järgmiste kohtade osas on viimase vooru eel asjad väga lahtised.
Lisaks Euroopale on koha taganud ka neli Aasia riiki. Suvel said sellega hakkama kõigepealt Iraan ja seejärel ka Jaapan. Septembri alguses lisandusid Lõuna-Korea ja Saudi Araabia.
Samuti ei suuda miski enam kõigutada Mehhiko kvalifitseerumist Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere tsoonist.
Meeskondade arv võib täieneda juba täna, võimalused selleks on Hispaanial ja Serbial. | Need kümme koondist on taganud koha MM-finaalturniiril | https://sport.err.ee/634657/need-kumme-koondist-on-taganud-koha-mm-finaalturniiril | Järgmisel suvel Venemaal peetaval jalgpalli MM-finaalturniirile on hetkeseisuga kvalifitseerunud kümme koondist, neist neli Euroopast. |
Kahtlust on Politico teatel kinnitanud kolm administratsiooni allikat.
Väidetavalt on Valge Maja personaliülema mobiiltelefoni turvalisus olnud ohus vähemalt eelmise aasta detsembrist.
Avastus tekitab küsimuse, kas häkkeritel või välisriikide valitsustel on olnud ligipääs Kelly telefoni andmetele ajal, mil ta oli sisejulgeolekuminister ja nüüd hiljem ka Valge Maja personaliülem.
Tehnikatöötajad avastasid võimaliku sissetungi, kui Kelly tõi suvel oma telefoni Valge Maja tehnilise toe osakonda ja kurtis, et see ei töötanud korralikult või ei uuendanud õigel viisil tarkvara. Kelly olevat tookord tunnistanud, et telefon pole mitmeid kuid korralikult töötanud.
Valge Maja ametnikud koostasid juhtumi kohta ka ühe leheküljelise memo, mis ringles mitmes administratsiooni osakonnas.
Valge Maja pressiesindaja selgitas Politicole, et Kelly pole oma isiklikku telefoni pärast administratsiooniga liitumist eriti sageli kasutanud. Ametniku sõnul kasutas Kelly suhtlemiseks peamiselt administratsiooni poolt eraldatud ametitelefoni.
Ametnik, kes Politico arusaama Kelly isikliku telefoniga seotud sündmustest ümber ei lükanud, lisas, et Kelly käes kahtlusi äratanud mobiiltelefoni enam pole. Seda, kus see praegu asub, Valge Maja esindaja ei öelnud. | Valge Maja personaliülema isiklikku nutitelefoni võis tabada küberrünnak | https://www.err.ee/634655/valge-maja-personaliulema-isiklikku-nutitelefoni-vois-tabada-kuberrunnak | Valge Maja julgeolekuametnikud on veendunud, et personaliülem John Kelly isikliku mobiiltelefoni andmed on olnud ohus. |
Konverentsil osalevad nimekad saksa teadlased akadeemik Conrad Wiedemann, Alexander Košenina, Nicola Kaminski jt, Lätist Iveta Leitane ning eesti teadlased akadeemik Jaan Undusk, Harry Liivrand, Kristel Pappel, Maris Saagpakk.
Ettekande peab ka Kotzebuede perekonna esindaja Alexander von Kotzebue ning vastuvõtu annab Saksa suursaadik Christoph Eichhorn. Kõneluste algataja on endine Eesti saatkonna kultuuriatašee Berliinis Harry Liivrand (töötab nüüd Akadeemilises Raamatukogus), kellega liitusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia.
"Kotzebue-kõnelused" toimuvad alates 2012. aastast vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas, olles tänaseks muutunud nn Kotzebue-ajastu üheks olulisemaks konverentsiks Saksa ja Eesti humanitaarteadlaste vahel.
2013. aastal avati endise saksakeelse Tallinna teatri, nüüd NUKU teatri seinal pidulikult August von Kotzebue tegevust kajastav mälestustahvel.
Kahe esimese konverentsi põhjal koostati artiklite kogumik "August von Kotzebue im estnisch-deutschen Dialog", mis ilmus trükist mais 2016.
Käesolevatel kõnelustel esitletakse järgmist kogumikku "August von Kotzebue. Ein streitbarer und umstrittener Autor" (koostanud ja toimetanud Alexander Košenina, Harry Liivrand, Kristel Pappel). Kolmanda kuni viienda konverentsi artiklitega väljaanne ilmub Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia nimekas sarjas "Berliner Klassik", köide 25 Hannoveri kirjastuselt Wehrhahn.
Konverents toimub 6. oktoobril Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu (Rävala 10) Baltika saalis (algus 10.00) ja 7. oktoobril Kõue mõisas. | Tallinnas kogunevad taas August von Kotzebue spetsialistid | https://kultuur.err.ee/634654/tallinnas-kogunevad-taas-august-von-kotzebue-spetsialistid | 6. oktoobril algab Tallinna Ülikooli Akadeemilises raamatukogus kuulsa saksa näitekirjaniku, estofiili, ajakirjaniku ning Eesti professionaalse teatri ühe rajaja August von Kotzebue (1761–1819) tegevusele pühendatud rahvusvaheline saksakeelne konverents "Kotzebue-kõnelused VI". |
Uniks alistas koduväljakul Peterburi Zeniidi lausa 94:60 (28:15, 22:14, 19:17, 25:14). Stephane Lasme oli võitjate parim 20 punkti ja seitsme lauapalliga. Joaquin Colom panustas kümne resultatiivse sööduga. Kaotajaid ei päästnud ka Drew Gordoni kaksikduubel (22 punkti, kümme lauapalli).
Aleksei Šved viskas 19 punkti ja aitas Himki samuti kodus 83:55 (16:11, 23:24, 23:9, 21:11) võiduni Tsmoki-Minski üle. Seejuures tabasid võitjad kahepunktiviskeid 71-protsendiliselt, kaotajad vaid 42 protsendiga.
Täna mängivad Krasnojarski Jenissei ja Moskva CSKA. Kalev/Cramo peab esimese kohtumise pühapäeval, kui Tallinnasse sõidab Krasnodari Lokomotiiv-Kuban. | VIDEOD | Neljapäeval anti avapauk korvpalli Ühisliigale | https://sport.err.ee/634653/videod-neljapaeval-anti-avapauk-korvpalli-uhisliigale | Eile tehti algust mängudega korvpalli Ühisliigas, kus avapäeval peeti kaks üsna ühepoolset kohtumist. Võidurõõmu said tunda Kaasani Uniks ja Moskva oblasti Himki. |
Lõpus tõusudega etapil edestas Uran kümne sekundiga britt Adam Yatesi (ORICA-Scott) ja paarikümne sekundiga itaallast Fabio Arut (Astana).
Kõvasti paistis silma ka Astanas testimisel olev Karl Patrick Lauk, kes koos kolme kaaslasega üsna distantsi alguses peagrupi eest ära sõitis ja langes nende saagiks alles ränkade tõusude alates. Finišiprotokolli sai Lauk 93. koha, kaotust Uranile kogunes üle 11 minuti.
Vaata sõidu tipphetki: | VIDEO | Taaramäe sai Itaalias 12. koha, Lauk pääses telepilti | https://sport.err.ee/634648/video-taaramae-sai-itaalias-12-koha-lauk-paases-telepilti | Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin) teenis Milano - Torino ühepäevasõidul 12. koha, kaotust võitnud kolumblasele Rigoberto Uranile (Cannondale-Drapac) kogunes 57 sekundit. |
Uruguayl on enne viimast vooru 28 punkti ja teoreetiliselt ei saa nad allapoole langeda viiendast positsioonist, mis viiks kontinentidevahelisse play-off 'i Uus-Meremaaga, aga koht esinelikus pole veel matemaatiliselt kindel.
Tulemusega 0:0 lõppes veel kaks kohtumist: MM-finaalturniiri pileti juba taskusse pannud Brasiilia mängis võõrsil viiki Boliiviaga ja märksa närvilisemas situatsioonis Argentina kodus Peruuga.
Väravaid löödi vaid kahes mängus: Tšiili sai kodus jagu Ecuadorist 2:1 (22. Eduardo Vargas, 85. Alexis Sanchez - 82. Romario Ibarra) ja Kolumbia kaotas 1:2 Paraguayle (79. Radamel Falcao - 89. Oscar Cardozo, 90+2. Antonio Sanabria).
Enne viimast vooru konkureerivad kolmele järelejäänud otsepiletile ja play-off kohale veel kuus meeskonda: Uruguay, Tšiili, Kolumbia, Peruu, Argentina ja Paraguay. Lootused on kustunud Ecuadoril, Boliivial ja Venetsueelal.
Tabeliseis 17. vooru järel: 1. Brasiilia 38 punkti, 2. Uruguay 28, 3. Tšiili 26, 4. Kolumbia 26, 5. Peruu 25, 6. Argentina 25, 7. Paraguay 24, 8. Ecuador 20, 9. Boliivia 14, 10. Venetsueela 9.
Teisipäeval mängivad viimases voorus Brasiilia - Tšiili, Ecuador - Argentina, Paraguay - Venetsueela, Peruu - Kolumbia ja Uruguay - Boliivia. | Uruguayl jäi MM-pilet kindlustamata, Argentina on kuristiku serval | https://sport.err.ee/634641/uruguayl-jai-mm-pilet-kindlustamata-argentina-on-kuristiku-serval | Uruguay jalgpallikoondis tegi eile MM-valikmängus võõrsil Venetsueelaga 0:0 viigi ja meeskonnal ei õnnestunud veel finaalturniiri piletit kindlustada. |
Kell 11 avalikustab Riigireformi Radar, millise hindega nad riigi tegutsemist tunnustavad või kritiseerivad.
Selle järel toimub samal teemal diskussioon, kus osalevad Riigireformi Radari kolleegiumi liikmed Tarmo Jüristo ja Tiina Randma-Liiv ning riigihalduse minister Jaak Aab ja riigireformi probleemkomisjoni juht Ivari Padar.
Vestlust juhib ERRi ajakirjanik Greete Palmiste ja ERR.ee vahendusel saab arutelu ka otseülekandest jälgida.
Riigireformi Radar on algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist. Viimati hinnati valitsuse tegevust riigi reformimisel hindega „2“. Radari kolleegium tõi viimasel hindamisel välja, et nõrga hinde põhjuseks on kindlusetus, et valitsus pingutaks riigi reformimisel piisavalt - riigiaparaadi ümberkorraldamisel on vaja julgemaid otsuseid.
Seekordne hinnang annab enne kohalike omavalitsuste valimisi ülevaate, kuidas on valitsus tulnud toime haldusterritoriaalse reformiga ning millised on kriitilise tähtsusega küsimused, mis vajavad lahendamist selleks, et riigireform strateegiliselt edasi liiguks. | Otse kell 11 | Riigireform saab Radarilt hinde, Jaak Aab vastab küsimustele | https://www.err.ee/634640/otse-kell-11-riigireform-saab-radarilt-hinde-jaak-aab-vastab-kusimustele | Riigireform saab mõttekoja Praxise kokku kutsutud kolleegiumilt ehk Riigireformi Radarilt täna ennelõunal järjekordse hinde. Kuidas hinnata haldusreformi lõppfaasi? Milline on riigi pikk plaan? ERR.ee teeb esitlusest ja sellele järgnevast arutelust otseülekande. |
31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther sellele uksele 95 teesi patukustutuse sedelite ehk lihtsustatult indulgentside müügi vastu.
Kui õpetaja Annika Laatsi tunnistas ETV saate „Suud puhtaks” saatejuhile Urmas Vainole, et samasoolistel paaridel peaks olema õigus ühisele riiklikule kooselu registreerimisele ja tema ei toeta kooseluseaduse tühistamist, polnud tema eesmärk tekitada EELK-s kirikulõhet. Aga ta teadis, et tema kirikus on nendele sõnadele rohkem mittemõistmist kui mõistmist.
500 aastat tagasi ei olnud ka Martin Lutheri soov uue usu rajamine, vaid vana reformimine. Ent 95 teesi naelutamisele järgnenud reformatsioon, mis toitus kiriku vaikimisest ja Lutheri tagakiusamisest, lõhestas katoliku kiriku ning sellest sündinud protestantlik usuvool luterlus on andnud sisu ja nime ka EELK-le.
Võib vaid oletada, millise ränga surve alla sattus Eesti luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, kui paljud kirikuinimesed nõudsid õpetaja Annika Laatsilt, kes avalikult tunnistas enda seismist seksuaalvähemuste õiguste eest, koguduse äravõtmist ja tema karistamist. Sest tema EELK vaimulikuna ei kuuluta oma kiriku õpetusega kooskõlas olevat sõnumit.
Et mõista teist inimest tema olukorras, tuleb püüda vaadata selle inimese silmade läbi, astuda tema saabastesse ja panna ennast selle inimese olukorda, oli peapiiskop Viilma öelnud meile iseseisvuspäeval 2016. Aga ta kõneles siis Toomkiriku kantslist veelgi enam. Ja nimelt: „Kindlasti võime nõnda üksteist paremini mõistma hakata ja isegi sallima, kuid olen viimastel aegadel sageli imestanud, miks peaksime piirduma kõigest sallivusega ega taotle enamat. /---/ Meie peame elama ja tegutsema, samuti kõnelema armastuse kategoorias. Sellesse mahuvad ära kõik teised, sh sallivus, mõistmine, kaastunne, kui kõneleme põgenikest, tagakiusatutest, teistsugustest. Armastus on märksa kõrgem ideaal kui kõik muud kaunid ja head eesmärgid kokku.”
Nüüd ei räägi peapiiskop enam armastusest, millesse mahub sallivus. „Paraku, pean kinnitama, et Annika Laatsi põhimõtteliselt toetavad seisukohad kooseluseadusele ja seisukoht, et kirik peaks samasooliste suhteid õnnistama ei esinda EELK kehtivaid seisukohti, vaid on nendega vastuolus. /---/ Kuidas üks EELK vaimulik on valmis avalikult oma kiriku seisukohtadega vastanduma, ma ei mõista, sest Annika Laats ei esindanud saates ainult iseennast, vaid rõhutas seda, et ta on kirikuõpetaja.”
Nii kirjutas peapiiskop nüüd, rahustades sissepoole seal nördinud kirikuinimesi ja näidates EELK-d väljapoole konservatiivsuse kantsina. Kolumnist Ahto Lobjakas sai seepeale Postimehes kirjutada, kuidas Viilma, püüdes oma karja lambaid sundida elama 19. sajandis, tõrjub kirikust ja Jumala armuni viivast distsipliinist eemale sadu ja võibolla tuhandeid inimesi.
17. aprillil 1521 astus Martin Luther selgitusi andma Wormsi riigipäeva ette, kuid keeldus oma vaadetest taganemast. Kuu aega hiljem pandi ta riigivande alla ja kuulutati lindpriiks.
Risti kirikuõpetaja Annika Laats peab kooseluseaduse avaliku toetamise eest kirikuvalitsuse koosolekul aru andma 2017. aasta novembri alguses. Ilmselt nõuab osa kohalolijaid tema tagandamist koguduse õpetaja kohalt.
Peapiiskop Viilma, kes otsib oma kirikule teed 21. sajandi turbulentsis, peab leidma nüüd viisi, kuidas kaitsta õpetaja Annika Laatsi õigust oma tõlgendusele Jumala armust ja mõistmisest, kuidas rahustada dogmaatikuid ning kuidas näidata, et EELK ei ole koht, kus iseseisev teoloogiline mõtlemine või arvamuse avaldamine oleks keelatud.
Kas kirikuvalitsuse koosolek suudab kõneleda armastuse kategoorias, kuhu mahuvad kõik teised, sh sallivus, mõistmine, kaastunne, kui kõneleme põgenikest, tagakiusatutest, teistsugustest?
Või ei suuda seda mitte?
Kirikuõpetaja Annika Laats küsis „Suud puhtaks!” saates EKRE poliitikult Jaak Madisonilt midagi, mille sarnast küsivad nüüd paljud kirikust ja lihtsalt headusest hoolivad inimesed, kes näevad halastuse ja mõistmise allasurumist: „Ma vaatan juba tund aega teile silma ja püüan mõista – miks te seda teete? See on halastamatu. See on läbinisti halastamatu.” •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Toomas Sildam: õpetaja Annika Laatsi kirikuuks | https://www.err.ee/634632/toomas-sildam-opetaja-annika-laatsi-kirikuuks | „Kas kirikuvalitsuse koosolek suudab kõneleda armastuse kategoorias, kuhu mahuvad mh sallivus, mõistmine, kaastunne, kui kõneleme põgenikest, tagakiusatutest, teistsugustest? Või ei suuda seda mitte?” küsib Toomas Sildam oma arvamusloos. |
"Lasteaiad ei peaks olema venekeelsed. Mina arvan, et lasteaiatasemel võiks segada eesti- ja venekeelsed rühmad. See on ju riigi tugevus, kui meil räägitakse peale inglise keele vene keelt," rääkis Kaat Sirbile antud usutluses.
Tema sõnul on Eestis terved põlvkonnad ilma vene keele oskusest, mis on riiklikult mõeldes halb.
"Meil on hiiglaslik naaber ja ükskõik mis seal ka praegu ei toimu, ei ole see igavene, nagu pole igavene ka Putin."
Kaati sõnul on probleem laiem kui ainult lasteaiad.
"Kuni meil on eraldi eesti ja vene koolid, ei pääse venelased oma ringist välja. Ainult venelase koolis käies jääbki lapse ringkond ainult venelastest koosnevaks. Täiskasvanuna tuleb hakata tugivõrgustikku nullist üles ehitama, pole klassikaaslasi olulistel positsioonidel jne."
Kaati filmis on üheks läbivaks motiiviks ka vene laste kartus eesti keeles rääkida.
"Midagi peab ju siin riigis elades külge jääma, olgu koolis ükskõik kui halb õpetaja või kehv õppemetoodika. Ja siis see jutt, et ei julgeta rääkida ega vigu teha. Miks? Ma arvan, et süüdi ei ole mitte ainult venelased, midagi on eestlased valesti teinud."
Filmiprodutsendil ja režissööril Marianna Kaatil valmis hiljuti dokumentaalfilm "14 käänet", milles erinevas vanuses vene lapsed üritavad eestikeelsesse ühiskonda integreeruda. | Marianna Kaat: Eesti lasteaiad ei tohiks olla venekeelsed | https://www.err.ee/634638/marianna-kaat-eesti-lasteaiad-ei-tohiks-olla-venekeelsed | Eesti lasteaiad ei tohiks olla venekeelsed, küll aga tuleks segada eesti- ja venekeelseid rühmi, leiab vene laste eestikeelsesse ühiskonda integreerumise raskustest dokumentaalfilmi teinud Marianna Kaat. |
Lisaks talle läbisid ringi pooleteisest minutist kiiremini ka MM-sarja üldliider Lewis Hamilton (Mercedes; 1.29,377), austraallane Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.29,541) ja soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari; 1.29,638).
Esimene vabatreening katkes tükiks ajaks pärast Carlos Sainz juuniori (Toro Rosso) avariid. Hispaanlane kaotas nõelasilmakurvist väljudes masina üle kontrolli ja põrkas vastu rajabarjääri, lõhkudes oma vormeli.
Carlos Sainz jr Autor: AFP/Scanpix
Mees ise pääses vigastustega ja pühapäevaks on tal varuosade vahetuse tõttu juba varasemalt 20-kohaline stardirivikaristus kirjas.
INITIAL CLASSIFICATION: END OF FP1 #JapaneseGP???????? pic.twitter.com/6agNoomUEL
— Formula 1 (@F1) October 6, 2017 | Vettel esimese treeningu nobedaim, Sainz jr sõitis seina | https://sport.err.ee/634639/vettel-esimese-treeningu-nobedaim-sainz-jr-soitis-seina | Vormel-1 MM-etapil Jaapanis näitas esimesel vabatreeningul kõige kiiremat ringi sakslane Sebastian Vettel, kes sai parimal katsel kirja aja 1.29,166. Eelmise aasta kvalifikatsiooni võidutulemuse ületas see pea pooleteise sekundiga. |
Üks autoreid, Joseph Kadane Carnegie Melloni ülikoolist väidab, et kuigi sõrmejälgede analüüsijad kõnelevad alailma, et on jälgede põhjal isiku identifitseerinud, ehk kindlaks teinud, et isik, kes jättis sõrmejäljed kuriteopaika, on seesama isik, kelle sõrmejäljed on andmebaasis, näitab teaduskirjanduse ülevaade, et ei ole olemas mingit teaduslikku alust hinnata, kui mitmel inimesel mõnes linnas, riigis või terves maailmas on sõrmejälgedel samasugused või praktiliselt eristamatud tunnusmärgid.
Kadane kirjutab aruandes koos kaasautorite William Thompsoniga Irvine'i California ülikoolist, John Blackiga kriminalistikaettevõttest Black & White Forensics ja Anil Jaininga Michigani osariigi ülikoolist, et andmeid, mille põhjal saaks määrata, kui unikaalsed inimeste sõrmejäljed tegelikult on, ei ole piisavalt.
Seetõttu ei ole nende sõnul ka teaduslikku alust väiteil, et uurijad on suutnud puhtalt sõrmejälgede analüüsi alusel piiritleda võimalikku sõrmejälje jätnute ringi üheainsa isikuni.
Samalaadseid kõhklusi ja kahtlusi sõrmejälgede täieliku usaldusväärsuse suhtes on esitatud varemgi. Uus aruanne toob täpsemini esile, mis on sel alal teada ja mis mitte.
Aruanne annab ka 14 soovitust, milliseid uurimissuundi edaspidi käsile võtta, et sõrmejäljepõhist isikutuvastust ehk daktüloskoopiat edendada. | Inimese sõrmejäljes on turvaauk | https://novaator.err.ee/634637/inimese-sormejaljes-on-turvaauk | Politseinik võtab kuriteopaigalt sõrmejäljed, roimar tabatakse ja mõistetakse süüdi. Elementaarne. Kuid Ameerika teadlastel on vastuväide. Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni töörühma asjakohase aruande koostajad väidavad, et kuriteopaigalt võetud sõrmejälgede omistamine ühele kindlale isikule ei ole lõpuni õigustatud ega teaduslikult põhjendatud. |
Augustis kasutas majutusettevõtete teenuseid 18 000 turisti enam kui eelmise aasta augustis, teatas statistikaamet.
Eelmise aastaga võrreldes suurenes välis- ja siseturistide arv vastavalt kolm protsenti ja seitse protsenti. Välisturiste oli 60 protsenti turistide koguarvust.
Kokku kasutas augustis majutusettevõtete teenuseid 263 000 välisturisti. 78 protsenti välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest, kahdeksa protsenti Venemaalt ja viis protsenti Aasia riikidest.
165 000 turisti ehk 63 protsenti majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 10 protsenti ja seitse protsenti majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest.
Saare maakonna majutusettevõtetes peatus viis protsenti ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes kolm protsenti välisturistidest. Enamik ehk 77 protsenti välisturistidest oli puhkusereisil ja 17 protsenti tööreisil, ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.
40 protsenti majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Augustis kasutas majutusettevõtete teenuseid 172 000 siseturisti, neist 67 protsenti olid puhkusereisil ja 18 protsenti tööreisil.
Harju maakonnas peatus 21 protsenti, Pärnu maakonnas 13 protsenti, Tartu maakonnas 10 protsenti ning Ida-Viru ja Saare maakonnas kummaski kaheksa protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.
Augustis pakkus külastajatele teenust 1357 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 24 000 tuba ja 56 000 voodikohta. Täidetud oli 55 protsenti tubadest ja 46 protsenti voodikohtadest.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 38 eurot ehk sama palju kui aasta varem samal kuul. Harjumaal maksis ööpäev majutusettevõttes 46 eurot, Pärnu maakonnas 37 eurot, Ida-Viru maakonnas 32 eurot ning Saare ja Tartu maakonnas kummaski 31 eurot. | Eesti majutusettevõtetes peatus augustis 435 000 turisti | https://www.err.ee/634633/eesti-majutusettevotetes-peatus-augustis-435-000-turisti | Eesti majutusettevõtetes peatus tänavu augustis 435 000 sise- ja välisturisti ehk neli protsenti enam kui eelmise aasta samal kuul. |
Hannover läks avapoolajal juhtima 8:5, kuid siis tabas neid mõõn ja Melsungen viskas lausa kaheksa väravat järjest, asudes ise viiega peale 13:8. Perioodi lõpp õnnestus paremini jällegi Hannoveril ja pausile mindi viigiseisult 15:15.
Teisel poolajal juhtis külalismeeskond Hannover paaril korral kolme väravaga, aga Melsungen tuli järele ja seisult 27:27 enam Patraili klubile eduseisu ei andnud. Viimatel minutitel juhiti ühe-kahe väravaga ja võideti 31:29.
Jaanimaa oli kuue väravaga ja kolme resultatiivse sööduga üks Melsungeni parimaid. Patraili nimele jäi kaks tabamust ja kaks tulemuslikku söötu.
Liigatabelis hoiab Hannover hetkel 12 punktiga kolmandat ja Melsungen 11 punktiga viiendat kohta, aga Jaanimaa klubil on ka üks kohtumine vähem peetud. Liider on 14 silmaga Rhein-Neckar Löwen. | Suurepärase mängu teinud Jaanimaa aitas Melsungeni võidule Patraili klubi üle | https://sport.err.ee/634631/suureparase-mangu-teinud-jaanimaa-aitas-melsungeni-voidule-patraili-klubi-ule | Saksamaa käsipalli kõrgliigas alistas Dener Jaanimaa meeskond MT Melsungen koduväljakul Mait Patraili klubi Hannover-Burgdorfi 31:29 (15:15). |
Täna Tartu ülikoolis doktoritööd kaitsev keeletehnoloog Kairi Tamuri tahtis kõnesüntesaatorile õpetada selgeks kolm põhiemotsiooni: rõõmu, kurbuse ja viha. Paraku õnnestus tema eksperiment vaid osaliselt. Ta suutis õpetada eestikeelse iselugeja väljendama viha ja kurbust, kuid mitte rõõmu.
“Emotsioonid on inimkõnes alati olemas ja seepärast peaksid need olema tajutavad ka inimkõnet matkivas sünteeskõnes,” on Tamuri veendunud.
Sünteeskõne on kõnesüntesaatori ehk iselugeja kõne, kus kirjalik tekst on muudetud suuliseks. Üks maailma kuulsamaid kõnesüntesaatori kasutajaid on Stephen Hawking, kes põeb amüotroofset lateraalskleroosi ja ei saa seetõttu ise rääkida.
Kõnesünteesi rakendataksegi enim nägemis-, lugemis- ja kõnepuudega inimeste abivahendites ning inimese ja masina suhtluses, multimeedias. Seepärast on väga oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna, võimalikult inimese rääkimise moodi kõigis selle aspektides.
Kuna emotsioonide väljendumine erineb keeleti ja kultuuriti ning kõnes esinevaid emotsioone tuntakse heli järgi paremini ära just sama keele ja kultuuri sees, vajas eestikeelsele kõnesüntesaatorile emotsioonide selgekstegemine eraldi uurimust.
Kuid mis rõõmu väljendamises nii rasket on, et eestikeelne kõnesüntesaator sellega hakkama ei saanud? Kas kinnitust leiab arvamus, et eestlased ongi kurvameelsed ja eesti keeles polegi võimalik rõõmu väljendada?
Sellised eeldused lükkab eksperimendi teinud Tamuri kohe ümber: “Inimkõne puhul pole rõõmu väljendamises ja selle tajumises midagi rasket. Keeruliseks osutus see kõnesünteesis.”
Ta selgitab, et võimalusi, kuidas emotsioone sünteeskõnele lisada, on mitu. Üks neist on luua kõnesüntesaatori jaoks emotsionaalse kõne akustilised mudelid. Need mudelid sisaldavad emotsioonidele omaseid akustilisi mustreid, mis neid teistest emotsioonidest ja neutraalsest kõnest eristavad.
Seda, et igal emotsioonil on just talle eripärane hääleline väljendumine, näitavad muu hulgas telefonivestlused, kus kuulajad suudavad rääkija emotsioonid ära tunda ainuüksi heli põhjal, ilma kõneleja nägu nägemata.
“Katsed on näidanud, et inimesed suudavad kõnelõigu emotsioone määrata isegi siis, kui kõik selle lõigu sõnad on tähenduseta. Seega võib oletada, et hääl tõesti kannab informatsiooni kõneleja emotsioonide kohta ja emotsioonide häälelistel väljendustel on erinevad akustilised mustrid.”
Seda teades otsustaski Tamuri koos eesti keele instituudi keeletehnoloogidega kokku panna viha, kurbuse ja rõõmu akustilised mudelid.
Kuigi idee oli hea, ei suutnud süntesaator nende mudelite abil siiski kuulajale äratuntavalt rõõmu väljendada. Ent samu mudeleid kasutades saab iselugeja viha ja kurbuse väljendamisega hakkama üsna hästi (loe: rahuldavalt).
“Kui kurbuse ja viha tundsid kuulajad sünteeskõnes hästi ära, siis rõõmu mitte,” kinnitab Tamuri.
Rõõmu parim tuvastusprotsent meessünteeshäälest oli 55 ja naissünteeshäälest ainult 40. Viha ja kurbuse puhul olid mees- ja naissünteeshääle äratundmise protsendid vastavalt 65 ja 60 ning 80 ja 75.
Klõpsa fotol ja kuula, kas tunned kõnesüntesaatori väljendatud emotsioonid ära:
Emotsioonide modelleerimine. Autor: Eesti keele instituut/Kairi Tamuri
Mis siis emotsioonimudelitel rõõmu puhul ikkagi vajaka jäi?
“Mudelite loomisel lähtusime inimkõne akustilise analüüsi tulemustest. Kui kurbuse ja viha tekitamiseks sellised mudelid sobisid, siis rõõmu puhul need head tulemust ei andnud.” alustab Tamuri.
Ta arvab, et olukorda parandaks see, kui rõõmu puhul parameetrite otsinguala suuremaks teha. “See tähendab, et mängiksime parameetrite väärtustega veidi enam, kui me seda praegu tegime.”
Tamuri eksperimendis kasutatud emotsioonimudelid sisaldasid nelja akustilist parameetrit: kõnetempot, intensiivsuse taset, põhitooni kõrgust ja põhitooni ulatust.
“Kindlasti tasuks proovida emotsionaalset sünteeskõnet luua parameetrilise kõnesünteesi kõrval ka masinõppe meetoditega,” arvab noorteadlane ja lisab, et eestikeelse kõne emotsioonide akustika uurimine ja emotsioonide modelleerimine on alles algusjärgus ja arenguruumi jagub.
Kolm huvitavat fakti eestikeelse emotsionaalse kõne kohta:
Kõige kiiremini räägib eestlane siis, kui ta on vihane (17,5 häälikut sekundis). Eesti keeles väljenduvad emotsioonid kõnetempos teiste keeltega sarnaselt: kõneleja räägib kõige kiiremini viha korral ja kõige aeglasemalt kurbuse puhul.
Kõige valjem on eestlase kõne siis, kui ta kõneleb neutraalselt, ilma erilise emotsioonita. See võib olla eestikeelse kõne eripära, et neutraalne kõne on kõrgema intensiivsuse taseme ja ühtlasema helinivooga kui emotsionaalne kõne. Sellist tulemust võis mõjutada ka etteloetud kõne lugemisstiil.
Kõige ebatäpsem on eestlase artikulatsioon siis, kui ta väljendab kurbust. Kurb inimene ei artikuleeri häälikuid sama jõupingutusega nagu tavalise, neutraalse kõne puhul ning häälikud redutseeruvad ehk kaotavad oma kvaliteeti ja kõneleja artikulatsiooni täpsus langeb. Artikulatsiooni täpsuse langemine kurbuse puhul näib olevat keeleti universaalne nähtus. | Doktorant õpetas eestikeelsele kõnesüntesaatorile kurbust ja viha | https://novaator.err.ee/634486/doktorant-opetas-eestikeelsele-konesuntesaatorile-kurbust-ja-viha | See ei olnud esialgne plaan, iselugeja ei saanud rõõmu väljendamisega hakkama. |
Eelmise aasta novembris ütles tollane siseminister Hanno Pevkur, et valitsus on seadnud ambitsioonika eesmärgi ehitada piiritaristu välja Eesti 100. sünnipäevaks ehk järgmise aasta lõpuks, kirjutab Postimees.
Nüüd ütles Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm, et selliseid lubadusi pole vast keegi julgenud anda, et piir valmib tuleval aastal.
Tamme sõnul räägitakse nüüd piiri valmimise tähtajana aastast 2020.
Kogu kagupiiri 136 kilomeetrisest lõigust on praegu osaliselt valmis alles kaks 1,6. kilomeetri pikkust katselõiku. | Leht: idapiiri valmimine lükkub edasi | https://www.err.ee/634626/leht-idapiiri-valmimine-lukkub-edasi | Esialgsete plaanide järgi pidi Eesti moodne piir Venemaaga valmima järgmisel või hiljemalt üle-tuleval aastal, kuid praegu pole valmis katselõigudki. |
"Täna saab kindlalt öelda, et Tallinnasse rajatakse Dovlatovi mälestusmärk. Andrei Hvostov ütles hiljuti, et kirjanikuna oli ja on Dovlatovil ühendav jõud. Meil on hea meel, et sel korral ühendas Dovlatov ka Tallinna opositsiooni ja koalitsiooni, sest ühiselt võeti suunaks mälestusmärgi rajamisele roheline tuli anda,“ ütles linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Anto Liivat.
Komisjoni moodustamine mälestusmärgi püstitamiseks anti Tallinna linnavalitsusele ülesandeks 5. oktoobril toimunud linnavolikogu istungil. Komisjoni ülesanne on leida Dovlatovi mälestusmärgile kõige sobivam asukoht ja lahendus idee teostamiseks.
3. septembril ehk Dovlatovi sünniaastapäeval tegi Andrei Hvostov koos teiste Eesti literaatide Karl-Martin Sinijärve, Maimu Bergi ja Kadri Kõusaarega Tallinna linnavolikogule ettepaneku püstitada Dovlatovile pealinnas asuv mälestusmärk. Kirjanike meelest võiks Dovlatovi mälestusmärk saada kahe kultuuri tihedate sidemete sümboliks. | Tallinna rajatakse Sergei Dovlatovi mälestusmärk | https://www.err.ee/634625/tallinna-rajatakse-sergei-dovlatovi-malestusmark | Tallinna linnavolikogu võttis neljapäeval vastu sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu, millega moodustatakse komisjon kirjanik Sergei Dovlatovile mälestusmärgi rajamiseks. Idee algatajateks olid kirjanik Andrei Hvostov ja teised literaadid. |
Ülelinnaliselt saaks küsitluse põhjal Keskerakond 47 protsenti häältest, Reformierakond 15 protsenti, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 14 protsenti ning EKRE kaheksa protsenti.
Valimiskünnise piirimail on IRL, keda valiks viis protsenti. Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna poolt hääletaks ainult kaks protsenti küsitletutest. Samas on tõenäoline, et Edgar Savisaar isikumandaadiga siiski napilt volikokku pääseb, Lasnamäel hääletaks tema poolt kuus protsenti küsitletutest.
Küsitluse meetod võimaldab välja tuua kõige populaarsemad kandidaadid erinevates valimisringkondades. Märkimisväärne on Mihhail Kõlvarti toetus, keda Lasnamäel toetaks 51 protsenti küsitletutest.
Mustamäel teeks küsitluse põhjal väga tugeva tulemuse Taavi Aas, keda toetaks 25 protsenti ringkonna valijatest. Põhja-Tallinna valimisringkonnas on samuti väga populaarsed Keskerakonna esinumbrid – Yana Toomi toetab 18 protsenti ja Raimond Kaljulaidi 17 protsenti ringkonna valijatest. Nõmmel teeksid aga võrdse tulemuse Urmas Paet ja Rainer Vakra, kumbagi toetaks 19 protsenti ringkonna valijatest.
"Küsitluse tulemused Tallinna juhtimises valimiste järgselt märkimisväärset muutust ei ennusta, enamikus ringkondades on teistel erakondadel raske Keskerakonna kandidaatidele vastu saada," ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas.
"Samuti ei ole Keskerakonnal probleemi Savisaare "asendamisega" Lasnamäel, kus väga edukaks häälemagnetiks tõotab kujuneda Mihhail Kõlvart," märkis Paas.
Paasi sõnul küsiti inimestelt, millises ringkonnas nad saavad hääletada ning seejärel esitati neile antud ringkonna valimisnimekirjad, kus küsitlusele vastajad pidid valima kindla kandidaadi.
"Sellise küsitlusviisi eesmärk oli jäljendada võimalikult täpselt valimisjaoskonnas tekkivat situatsiooni," märkis Paas.
Turu-uuringute AS viis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluse läbi veebikeskkonnas 25. septembrist 3. oktoobrini ning sellele vastas 1000 16-aastast ja vanemat Tallinna elanikku. | Küsitlus: Keskerakonda toetab Tallinnas 47 protsenti vastanutest | https://www.err.ee/634624/kusitlus-keskerakonda-toetab-tallinnas-47-protsenti-vastanutest | Tallinna elanike seas läbi viidud küsitlus näitab, et Keskerakonda toetab 47 protsenti vastajatest, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. |
Kell 7.25 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Karula vallas Londi külas Võru-Mõniste-Valga maantee 76. kilomeetril, kus esialgsetel andmetel mitterakendunud pidurite tõttu sõitis 60-aastane mees liinibussiga Iveco Daily T-kujulisel ristmikul otse üle ristmiku vastu maanteekraavi perve. Kolm bussis olnud reisijat, 46-aastane naine, 55-aastane naine ja 67-aastane naine toimetati Valga haiglasse. Hiljem pöördusid ise Valga haiglasse veel kolm bussis reisijana olnud 63-aastane naine, 28-aastane naine ja 21-aastane naine.
Kell 10.10 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Tõstamaa alevikus Kalli maanteel, kus alkoholijoobes ja vastava kategooria juhtimisõigust mitteomav 59-aastane mees kaldus Opel Zafiraga teelt välja haljasalale ja sõitis vastu puud. Juht ja kaasreisija, 55-aastane mees, toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 12.38 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maanteel Kalevi bussipeatuse juures, kus alkoholijoobes jalakäija, 30-aastane mees, sai punase keelava fooritulega ülekäigurajal teed ületades löögi Volkswagen Transporter, mida juhtis 24-aastane naine. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 15.43 kaotas 51-aastane mees Viimsi vallas Leppneeme tee 1. kilomeetril kontrolli BMW 320D üle ja sõitis teelt välja kraavi. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 18.08 sõitis 25-aastane mees Tartumaal Lohkva külas Lohkva-Kabina -Vanamõisa maantee 1. kilomeetril Volkswagen Jettaga tagant otsa parempööret teinud Ford Mondeole, mida juhtis 20-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
Kell 21.38 teatati, et Tallinnas Ehitajate teel sai vales kohas teed ületanud seni tuvastamata mees löögi Škoda Octavialt, mida juhtis 29-aastane mees. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga 12 inimest | https://www.err.ee/634620/liikluses-sai-viga-12-inimest | Neljapäeval juhtus üle Eesti kuus raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kuus inimest. |
"Me oleme näinud Liibüast Euroopasse suunduvate inimeste arvu vähenemist sel aasta, umbes 20 protsenti," ütles Enrico Credendino Tuneesia pealinna Tunise lähedal La Goulette'i sadamas pressikonverentsil.
Suvel vähenes migrantide arv 75 protsenti 2016. aasta sama ajaga võrreldes. Merel hukkunud inimeste arv on aga vähenenud 60 protsenti, ütles EL-i operatsiooni Sophia juht.
Migrantide arvu vähenemine on seotud Liibüa rannavalvele antud abiga. Liibüa sai neli Itaalia patrull-laeva. Samuti on tõhustatud Liibüa rannavalve väljaõpet.
"Selle väljaõppega, mida me oleme andnud, suudavad nad nüüd tõhusamalt patrullida territoriaalvetes, võidelda igat tüüpi kuritegevusega ja päästa ka inimelusid," ütles Credendino.
EL-i suursaadik Tunises Patrice Bergamini kutsus Tuneesiat aitama naaberriiki Liibüat oma teadmistega migratsioonist, et toetada sellega operatsiooni Sophia.
EL alustas smugeldamisvastast operatsiooni 2015. aastal pärast kaht aprillikuist laevaõnnetust, mis nõudsid 1200 migrandi elu.
Operatsiooni raames on seni kinni võetud 117 smugeldajat ja konfiskeeritud 482 alust. Samas on operatsiooni kritiseeritud suutmatuse eest inimsmugeldajaid peatada. | EL: Liibüast teele asuvate migrantide arv on vähenenud 20 protsenti | https://www.err.ee/634619/el-liibuast-teele-asuvate-migrantide-arv-on-vahenenud-20-protsenti | Liibüast üle Vahemere Euroopasse teele asuvate ebaseaduslike migrantide arv on sel aastal vähenenud 20 protsenti, ütles inimeste smugeldamist takistavate Euroopa Liidu merejõudude komandör neljapäeval. |
Louisiana osariik ja New Orleansi linn valmistuvad nädalavahetusel saabuvaks tormiks, mis võib osutuda juba kolmandaks USA lõunaosa tabavaks orkaaniks vähem kui kahe kuu jooksul.
Costa Rica kuulutas välja eriolukorra, kui mudavoolud sulgesid teid ja jõed tõusid üle kallaste. Koolid, valitsusasutused, pangad ja paljud ärid on suletud.
Costa Rica ametnike teatel on surma saanud vähemalt kuus inimest, nende seas neli kohalikku ja kaks noort nicaragualasest farmitöötajat. Veel vähemalt 15 inimest on jäänud kadunuks, ütles politsei.
Naaberriigis Nicaraguas on surma saanud 11 ja jäänud kadunuks seitse inimest, ütles asepresident Rosario Murillo neljapäeva õhtul riigimeedias.
Murillo ütles, et vähemalt 800 inimest on evakueeritud, ligi 600 majapidamist on üle ujutatud ning muust maailmast on tulvade tõttu ära lõigatud 14 kogukonda.
Hondurase ametnikud teatasid vähemalt kolmest hukkunust. | Kesk-Ameerikat räsiv torm on nõudnud vähemalt 20 inimese elu | https://www.err.ee/634618/kesk-ameerikat-rasiv-torm-on-noudnud-vahemalt-20-inimese-elu | Kesk-Ameerikat räsiv troopiline torm Nate on nõudnud Costa Ricas, Nicaraguas ja Hondurases vähemalt 20 inimese elu ning võib põhja poole liikudes ja USA-sse jõudes tugevneda orkaaniks. |
Aasta plaaditabel sündis 35liikmelise žürii liikmete isiklike edetabelite kokkuvõttena. Nagu tavaks, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, iga päev lisandus kümme järgmist, kuni reedeks ilmus esikümme ja kogu tabel.
Žanrilisi või geograafilisi piiranguid albumitele ei seatud, samuti osalesid EP-d ja miksteibid.
Laupäeval, 22. detsembril kell 13 Raadio 2st või hiljem järelkuulamisest annab ülevaate tabelist ka Kristo Rajasaare "Elu edetabelite" saate eriväljaanne "Kultuuriportaali aasta autahvel", mis igas detsembris pühendub kahetunnise saatena kultuur.err.ee plaadiaasta kokkuvõttele.
Pingerea avaldamisel on kasutatud lõike kultuur.err.ee ilmunud arvustustest ja soovitustest või kirjutatud uued miniarvustused albumist juhul, kui arvustust seni ilmunud ei ole. Lisatud on kuulamiseks albumid ise.
Parimat albumit valisid: Asko Astmäe, Siim Boikov, Peeter Ehala, Margus Haav, Madis Järvekülg, Margus Kamlat, Tõnu Karjatse, Erni Kask, Siim Kera, Tiit Kusnets, Henry Kõrvits, Maian Kärmas, Andrei Liimets, Oliver Lomp, Merit Maarits, Tauno Maarpuu, Jon Mikiver, Sander Mölder, Maarja Merivoo-Parro, Andres Noormets, Martin Oja, Meelis Ojasild, Erki Pruul, Kristo Rajasaare, Koit Raudsepp, Mihkel Robam, Sten Teppan, Erkki Tero, Bertil Tüvi, Tauno Vahter, Valner Valme, Arpo Vatsel, Janar Veermick, Kaspar Viilup, Iiris Viirpalu.
50. Janelle Monae "Dirty Computer" (Wondaland)
Kogu pakend ja kontseptsioon on taas hästi lihvitud ja vormistatud, kuid olles kulutanud oma elukesest filmile ja plaadile sellest vaatenurgast koos mõningase kerimisega tunnikese, soovitan kogu see osa prügikasti visata. Kuulake seda plaati Janelle Monáe hääle ja muusika rütmide pärast, edasisel kuulamisel muu ununeb ja tundub ballast.
Tauno Vahter
49. SOPHIE "Oil Of Every Pearl's Un-Insides" (Transgressive)
SOPHIE suudab kokku keevitada ebaharilikke rütme ja see võib päris paljudes tekitada kahtluse, et äkki nii kõlabki mingi osa tulevikust. Väidetavalt on üks osa selle põhjustest tehniline – Sophie ei kasutada sämpleid, vaid tüüp-lainekujusid, mida kokku miksida ja panna kõlama sarnaselt nagu mingi materjal – näiteks kummiselt, metalselt või mullina lõhkevalt. Just see teeb Sophie artistina huvitavaks ja on üsna kindel, et ta on alles teel kuskile, mis võib vormuda tulevikus mitmeks huvitavaks plaadiks.
Tauno Vahter
48. Yo La Tengo - "There's A Riot Goin On" (Matador)
Hoolimata albumitiitlist pole Yo La Tengo viieteistkümnes stuudioalbum ei bändi kõige mässumeelsem ega poliitilisem avaldus. Rõhuasetus on vähem trio mürapopilikul poolel ja rohkem atmosfäärilistel ja teksturaalsetel aspektidel. Kauamängiv on salvestatud produtsendita, trio salvestas kokkumängu proovikas ja lasi hiljem John McEntirel miksida.
Edmund Hõbe
47. Jlin "Autobiography" (Planet Mu)
See pole päris Jlini kolmas album, vaid vahepalaks muusikalugu Wayne McGregori tantslavastusele. Footwork 'ist võrsunud ja mullusel säraval albumil "Black Origami" pika sammuga abstraheeritud tulevikupoppi astunud elektroonikaprodutsent segab oma tiheda, ent rõhulise ja õhulise IDM-koe ambientsemate toonide ja minimalismiga.
Valner Valme
46. Reket "Rahu" (Reket)
Lapselaps: "See pole üldse ropp plaat, siin on ainult natuke, noh, motherfucker paar korda ja libu ja veel paar sõna."
Vanaisa: "Aga on see lugu siis halvem, kui need sõnad välja jätaks?"
Lapselaps: "Selline plaat. Kas teile meeldis?"
Vanaisa: "Ma kartsin ikka palju hullemat."
Lapselaps: "Aga kuulame siis veel. Mul on siin Väikese Pede "Loomaaed" ning Korgiklanni "KaljulAIDS"."
Vanaema: "Aitab tänaseks küll, mine vahepeal sõida rattaga või midagi."
Tauno Vahter
45. Twenty One Pilots "Trench" (Fueled By Ramen)
Twenty One Pilots on üksjagu kummaline nähtus. Esmapilgul justkui üks paljudest nullindatel noorema põlvkonna seas populaarseks muutunud ja emorocki tuules saabunud ansamblitest. Muusikast, sõnadest ja plaatide ümber ehitatud mütoloogiast leiab aga lähemal vaatlusel keskmisest žanribändist oluliselt enamat. Ohio duo ei pelga maadelda masenduse, depressiooni, lapse- ja noorpõlves kogetud ebakindluse ning pärast muusikapressi tähelepanu 2013. aastal ilmunud "Vesselit" ning laiemat läbilööki 2015. aastal "Blurryface'iga" ka kuulsuse painega.
Andrei Liimets
44. Korgiklann "Kadriorgia" (Pudrukuul)
Korgiklanni debüüt on väärt kohta kohalikus muusikaloos kasvõi aja märgi ja muu sellise värgina, aga päris kindlasti on "Kadriorgia" album, mis kõnetab oma veidral kombel eri generatsioone. Mida tal öelda, on muidugi iseküsimus. "Kadriorgia" puhul niidab toores siirus, absurdihõnguline ülevõllikäsitlus raputab põrandale ja selle, mis alles jääb, matab bass ning kõige alles jääva kohal irvitab lõpuks Korgiklann. "Kadriorgiat" tasub armastada juba selle pärast, et seda on kohutavalt kerge vihata.
Margus Haav
Kuulake.
43. Robyn "Honey" (KONICHIWA)
Võiks arvata, et kui artisti kahe albumi vahele jääb kaheksa aastat, siis tuleb uus plaat kuidagi eriti tihe, tulvil lõpuni läbikomponeeritud lugudest ja peidetud alakihtidest - enamasti nii ka läheb, kuid mitte Robyni puhul. Album "Honey", mis on tema esimene täispikk plaat pärast 2010. aastat, on ilus retromaiguline pop, täpselt selline, mille poolest me Robynit tunneme, eriliseks muudab selle aga eluterve laiskus. Robyn ei ole popstaar, nagu meile meeldib öelda, pigem jääb plaadil mulje, nagu lesiks ta kuidagi laisalt diivanil ja ei näeks nende lugude jaoks mingit vaeva. Tänu sellele ükskõiksusele ei ehita ta müüri enda ja kuulaja vahele, vaid igaühel on võimalus ette kujutada, et Robyn ei kõla mitte kodustest kõlaritest, vaid istubki sinuga koos seal samas toas ja lõõritab ainult sulle.
Kaspar Viilup
42. The Boondocks "How To Build a Love Bomb" (ise välja antud)
Rock on enamasti esimene žanr, mille juurde alustavad bändid lähevad - mingil hetkel tundus isegi, et kõik uued bändid pidid kõigepealt mängima Blink-182 ja Foo Fightersi kavereid, mis samas ei tähendunud seda, et juba aasta-paar hiljem poleks võinud nad esitada juba täiesti teistsugust materjali. Noortebändilt hoo sisse saanud The Boondocks alustas kindlasti samasuguse rockbändina, kuid nad ei tahtnudki otseselt sealt ära liikuda. Värske "How To Build a Love Bomb" on lihtsalt rafineeritum ja lihvitum versioon sellest, kust nad alustasid, sarnanedes oma lähenemise poolest Ouule. Üllatav on aga see, et The Boondocks on 2018. aastal isegi parem Arctic Monkeys kui nad ise. Eelistame eestimaist!
Kaspar Viilup
41. Ans. Andur "Roheline meri" (ise välja antud)
Anduri tõttu on üldse Paidest saanud minu jaoks müstiline paik. Valdur Mikitale risti vastupidise lähenemisega on nad mind aastate jooksul veennud, et Paide on üks paremaid kohti üldse. Kui mitte maailmas, siis Eestis igatahes. Selveri parkla. Tehisjärv. Kultuurimaja. Pitsakiosk. Kõik need kohad. Paide-lembusest, mida esialgu sai kuulutatud rohkem pooltõsiselt, on aastate jooksul saanud taustal tiksuv tõdemus, ning linnast endast koht, kus ehk koolihoovides ja parklates enam nii kergesti peksa ei saa.
Merit Maarits
40. Kikagaku Moyo "Masana Temples" (Guruguru Brain)
Üldiselt tundub psühhedeelrock aastal 2018 üks tõsine ja ülepaisutatud konstruktsioon ja kõigepealt võib tekkida küsimus: milleks. Jaapani lille- ja juuksemehed ei lase end ajaloo õitest ja tänapäeval tekkinud taagast häirida. Nad võtavad psühhi nii, nagu õiget psühhi võtta tulebki: vabalt. Nende lebo-psaiko kulgeb lõdvalt, ent hoolega, ja armastusega. Need mustrid ei lähe tühja ja ajalugu ei ole lõppenud tegelikult üheski žanris.
Valner Valme
39. A$AP Rocky "Testing" (RCA)
A$AP Rocky "TESTING" võttis oma ambitsioonikuses aega, et kohale jõuda. "TESTING", mis esiti tundus paradoksaalsel kombel oma keerukuses liiga lihtsakoeline, hakkas mingil hetkel toimima ja mängis end üksikute lugudega aasta edenedes uuesti esile. Ehk küll mitte plaanitud kunstilise püüdlusega uuesti räpiratast leiutada või seisukohta võtta, küll aga A$AP Rocky kui staadionisuutliku räpi superstaariga.
Merit Maarits
38. Julia Holter "Aviary" (Domino)
Holteri "Aviary" tahab aega. Ta polegi selline album, mida järjest kogu pikkuses kuulata, pigem nagu paks raamat, mida aeg ajalt riiulilt võtta ja lahti teha, kas või suvalisest kohast. Raamatuke, mis albumit CD versioonis saadab, võiks olla isegi paksem, sisaldada taustinfot, viiteid, mida edasi uurida, sest album ja iga lugu selles on omaette hargnevate teede aed, kus rajad viivad uute teoste ja autoriteni. Võtta võib näiteks B-poole 4. loo "I would rather see", mille sõnadest moodustub ülalt alla lugemisel intertekstuaalne viide "If Not Winter", mis viitab USA luuletaja Anne Carsoni luulekogule.
Tõnu Karjatse
37. Kids See Ghosts "Kids See Ghosts" (GOOD Music, Def Jam)
Kanye Westi ja Kid Cudi loodud räpi superduo Kids See Ghostsi omanimeline debüüt õnnestus selles, milles sellest nädal varem ilmunud Westi sooloalbum "ye" ebaõnnestus – vaimse tervise probleemide adresseerimises, Westi isiklikus loomingulisuses edasiminekus ja selge terviku loomises. Kui "ye" puhul kippus West rasvakriidiga liigagresiivselt üle joonte värvima, siis tänu Kid Cudile joonistab "Kid See Ghosts" delikaatsema ja hoomatavama pildi sellest, mida tähendab elada psüühikahäire diagnoosiga. Kids See Ghost sämplib, kombineerib ja katsetab moel, mis astub räpiga seotud ootustest välja, kehtestades end muusikaliselt värske ja tervikliku olemina, millele julgeks oodata pikemat eluiga kui ainult üks album.
Merit Maarits
36. Playboi Ćarti "Die Lit" (Interscope)
Ajal, kui trap 'i plaate tuleb rohkem kui ükski inimene kuulata jõuaks, on artistidel üha keerulisem eristuda. Tuim bassiga loksutamine hajub lõpuks ühtlaseks fooniks ja võrdub sama hästi ambiendiga. Maksimalism, mis on trap 'i iseloomujooneks, on muutunud tasapaksuks. Playboy Carti on aga leidnud oma võtme põrkavates tantsubiitides, mis lendavad kohati pigem grime'i mängumaale. Seda kinnitab ka albumil kaasa tegev Skepta, kelle kõrval on seal veel näiteks Nicki Minaj, Lil Uzi Vert ja Travis Scott. Kahju on ainult sellest, et uuel plaadil on kadunud laiskus, mis tema eelmise omanimelise plaadi väljapaistvaks.
Kaspar Viilup
35. James Wolfgang Rassakas "Lõuna-Rakvere Underground Vol. 1" (Lejal Genes)
Album on kuulajasõbralik Rassaka oskuse tõttu sobitada biite, bassi ja sämpleid, minnes mõnigi kord sügavuti tumedatele elektroonilistele radadele rändama. Kõlab ka tinisevaid ja kummituslikke, vilkaid, aga ka venivaid sündihelisid.
"Lõuna-Rakvere Underground Vol. 1" on terviklik plaat, kus muusika ning tekstipool paigas. Korduva kuulamise järel imbuvad sõnad aina rohkem kuulajasse ning moodutavad muusikaga nauditava sümbioosi. Plaadi pealkiri vihjab samas, et tulemas on ka järg. Võib seega ainult huviga ootama jääda, kas neljas album on vaid elektrooniline. Alust selleks igatahes oleks.
Kärt Kelder
34. Leon Vynehall "Nothing Is Still" (Ninja Tune)
Pealkiri võtab hästi kokku plaati läbiva joone. Vynehalli muusika on pidevas liikumises, isegi mõtlikumail hetkil. Kuulaja saab ta varasemast stiilist osa mängleva rütmi, sädeleva heli ja vokaalide kaudu, kuid fookuses on sümbioosne punkt, kus kohtuvad tõsine elektrooniline ja klassikaline muusika. Omaette ruum on jäetud ka mahedatele viivudele jazziga. "Nothing Is Still" jutustab loo Leoni perekonnast. Vynehalli vanaisa surma järel nelja aasta eest hakkas muusiku vanaema nende minevikust rääkima: kuidas nad nooruses Southamptonist New Yorki American dream'i otsima läksid ning mis katsumused nad eest leidsid.
Kärt Kelder
33. Gaika "Basic Volume" (Warp)
Üldiselt on muusikapressis öeldud, et Gaika väljendab kõige ehedamalt praegust Londoni tänavate saundi. Kui hakata mõtlema, mis seal tänaval siis toimub? Eriti mitte midagi. Inimesed kõnnivad ühest kohast teise või pigem sõidavad autoga, Londonis sõidab mõistlik inimene muidugi hoopis linnatranspordiga. Muusikaline tegevus käib ikka sise-, ja veel enam, virtuaalruumes. Ka asjade tähendused ei liigu enam tänaval: kes vaevub seal mässama või poosetama? Olgu, ma saan aru tegelikult, mida öelda tahetakse. Tahetakse seda, et see on POPmuusika par excellence, aga see pole meinstriim. Gaika on homse päeva pop, aga kui see homme kõikjal on, on Gaika ilmselt juba helidega mujal. Produtsentideks SOPHIE, Dutch E Germ, Dre Skull, Jam City jt moeinimesed.
Valner Valme
32. Daughters "You Won't Get What You Want" (Ipecac)
Grindcore 'ist võrsunud Providence'i (Rhode Island, USA) bänd on tammunud üle mürarocki erinevate astmete ning on libastunud ka math- rocki siledal pinnal, aga neljandal albumil liidab oma kogemused: brutaalne kineetiline jõud ja kontrollitud kaos tõusevad jõuliseks avalduseks, milles kangastuvad nii 80ndate Killing Joke kui nullindate Liars, aga kus rütmid ja rifid teevad siiski midagi erilist, mida ehk kümne-kahekümne aasta pärast nimetatakse daughterslikuks.
Valner Valme
31. IDLES "Joy As An Act Of Resistance" (Partisan)
Plaadid, mis jõuavad üle maailma aastalõputabelitesse, kõiguvad alati seinast seina. Seal on omajagu ülikonservatiivseid asju, mis mingil arusaamatul põhjusel on terve aasta tähelepanu keskmes olnud, kuid nende kõrval on ka täiesti sõltumatud veidrused, mis jäävad pinnale just oma väljapaistva erilisusega. Sinna punti sobib täpselt IDLES, kelle teine album "Joy as an Act of Resistance." arendab edasi nende jõmmipungi ideed. Nad sarnanevad Sleaford Modsi jauram-pungile, kuid on kordades hoogsam ja peatamatum. On see tingimata hea muusika? Ma ei tea, aga see on ületanud traditsioonilise žanripiire, olles justkui punk neile, kes punki ei kuula. Sama asjaga on saanud hakkama Deafheaven, kes teeb metalit inimestele, kes muidu metalit vihkavad.
Kaspar Viilup
30. Kendrick Lamar "Black Panther: The Album" (Polydor)
See pole vist enam ammu üllatus, et kui Kendrick Lamar midagi välja annab, siis on see kahtlemata aastalõputabelis sees - õnneks pole tal karjääri jooksul olnud veel ühtki sellist plaati, mis poleks seda mainimist väärinud . Ka filmi "Must panter" heliriba, mis justkui annaks võimaluse natuke vabamalt võtta, on nii tige andmine, et kindlustas koheselt oma staatuse aasta parimate plaatide seas. Huvitaval kombel ei ole Lamar antud juhul ise nii esil. Me võime teda tajuda kusagil kulisside taga, aga esiplaanile ronib ta salamahti vaid mõneks üürikeseks hetkeks. Ta on hoopis kaasanud viimase paari aasta säravamad musta popmuusika tähed, nii räpparid kui R&B-artistid, ja laseb hoopis neil kõigil särada. Popmuusika kvintessents, mis on milligrammini paika timmitud. Kes kardab, et "Must panter" on nägemata, siis tegelikultvahet pole, plaat töötab sama hästi ka täielikult ilma filmikontekstita.
Kaspar Viilup
29. Cardi B "Invasion of Privacy" (Atlantic)
Muusikaliselt võtab Cardi B olemuse kõige paremini kokku lugu "Bartier Cardi" koos 21 Savage'iga. Laulmisest on asi kaugel, räppimisest ka, pigem ta prääksub mingeid veidraid värd-ingliskeelseid fraase, aga see võlub ja kutsub aina üle kuulama. Nagu oleks midagi sellist kuulnud, on see nullindate gängstaräpp või trap? Pigem post- trap, just see, kuhu kõik need sügavasse mädasohu langenud trapparid võiksid edasi minna. Huvitaval kombel on plaat topitud täis musta muusika A-kategooria staare (Chance The Rapper, SZA, Migos, Kehlani), aga nad ei mängi ükski plaadil olulist rolli. Või noh, äkki isegi mängiksid, aga Cardi B kiirgab seal kõrval nii intensiivselt oma totakat naivismi, et see varjutab kõik. Nii suuri popstaare kui Cardi B näeb harva ja küsimus ei ole isegi ainult muusikas, vaid loodud karakteri ebamaisuses. Selle koha pealt lendab ta vabalt Beyonce või Rihanna kõrvale.
Kaspar Viilup
28. Leslie Da Bass "Koridorid" (Kreatiivlennuk)
See on popmuusika, kus kohtuvad ühelt poolt siinkandis vette segatud romantiline dekadentrock (Kino, Vennaskond, Metro Luminal), teisalt kõige moodsam popsaund: emo rap, laptop -pop, post-EDM (kergem, õhulisem variant siis tollest traktorist), digi-RnB. Ja muidugi tsipake trap 'i. Ja hea, et Leslie on naised appi võtnud laulma, sest tema enda jorin on tore küll, aga natuke introvertne, samas, kui uus album on särisevalt särava saundiga suvemuss. Muidugi tillukese morbiidse algega, nagu Eestile on kombeks. Melanhoolset ilu annavad eriti lood "Armastus on pime" Reilika Saksaga, "Tühjad toad ja meie" ning "Kätlinil ei ole täna tuju".
Valner Valme
27. Daniel Avery "Song For Alpha" (Phantasy Sound)
Techno kipub tihti olema igavalt funktsionaalne - primitiivne biit keevitab kümmekond minutit kuulajale ajju, maha on lihvitud kõik põnevad nurgatagused, jättes järgi lihtsalt ühtlase sültja massi, mis tüütab kiirelt. Daniel Avery võtab aluseks sellesama põksuva techno -olluse, kuid maalib sinna peale palju huvitavama maailma. Esmatähtis pole enam tantsulisus, vaid ambientne rännak tumeelektroonikasse. Avery loodud atmosfäär on hektiline ja tihe, kus vaiksemale lendlemisele järgneb hiigelplahvatus - selline varieeruvus nõuab kuulajalt tähelepanu ja võtab ära osa naudingust. Kui laseks oma lood rohkem vabaks, võtaks ära selle pinge, mis neid lugusid kuulajast eemal hoiab, siis oleks tegu elektroonika tippteosega.
Kaspar Viilup
26. Rezzett "Rezzett" (The Trilogy Tapes)
Londoni duoga Rezzetti puhul kehtivad üldiselt ju tuntud terminid: see on hübriid techno'st, house'ist, ambiendist, leidub isegi peegeldusi alg-jungle'ist, aga alati on mingi element valesti. "Hala" kõlab nagu sümpaatne ja soe peoküte, aga mida teevad trummid? Päris imelikke vigureid, jazz missugune. "Sexzzy Creep'is" hoiab digitrummar jalga korralikult basstrummipedaalil ja virtuaalne sündimängija manab unistuslikke maastikke, aga seal ümber on moonutus, kaja ja hape söövitab otsast klahve. "Yunus In Ekstasi" on kummitusambient kuulsate minimalistide jälgedes, kogu album väljendab aga hooletult elegantset ideede maksimalismi ja eredaimad palad on hoopis "Tarang" ning "Longboat". On, mida avastada Rezzetti pikalt punutud debüütalbumilt. See on jazzim kui ülekiidetud briti uustraditsionalistide skene, sest jazz on rohkem värskes mõtlemises kui instrumentides.
Valner Valme
25. Erki Pärnoja "Saja lugu" (Made In Baltics)
Eesti popmuusikas valitsevad enamasti üsna ettearvatavad trendid. Popstaare toodetakse kuskil muusikaspetsialistide kontrollitud tehases täpselt paraja rütmi järgi, kuhu nüüd viimasel ajal on anarhistidena vahele torganud üksikud räpiveidrused. Samal ajal on meil aga ka Erki Pärnoja, Ewert & The Two Dragonsi kitarrist, kelle soolomaterjali on saatnud meeletu edu. Mida see muusika endast kujutab? Noh, ta võtab mingi põhjamaise vesternialge ja virutab selle - nätaki! - Eesti sügisesse. Pisut nagu liftimuusika, kuid samas on tal kõrva ilusate meloodiate peale, mis viivad vähemalt mõneks hetkeks siit maailmast ära. "Saja lugu" jätkab sama rida, mida on teinud tema seni kaks albumit, lihtsalt nüüd on fookuses rohkem Eesti. Kes tahab, siis vabalt võib see olla ka jõulumuusika, sobib igati.
Kaspar Viilup
24. DJ Koze "Knock Knock" (Pampa)
30 aastat tegutsenud Saksa techno-produtsent DJ Koze liigub järjest enam tantsupõrandalt kõrvale ja kui ta oma teisel albumil "Amygdala" (2013) istus aknalaual lillepoti kõrval, siis nüüd on läinud peosaalist üldse välja, terrassile, või kuurikatusele, kuidas kellegi pidu, pakkudes täiuse poole püüdlevat suviselt mahedat chill-out -poppi. Koze kannab hedonistliku post-tantsumuusika traditsioone, tõestades, et heakõla ja pehmust saab väljendada loovalt ja kunstipäraselt, olemata pelk maastikumaalija. Liiati on chillwave minema voolanud, yacht rock juba jälle pole enam moes, balearic tõuseb ja mõõnab alatasa, nii et värske downtempo täidab nišši, kus oli auk, vähemalt enne DJ Kozet. Muidugi sõna downtempo mitte-tantsu-elektroonika kohta ei kehti enam, aastal 2018 tantsitakse palju aeglasema muusika saatel.
Valner Valme
23. Christine And The Queens "Chris" (Because)
Christine and the Queens. Tema teine album "Chris" sisaldab 23 pala ning see on üks põhipretendente aasta parimale prantsuse plaadile ning on saanud kiirelt kõvasti kiitust. Sel aastal on ilmunud juba pikk rida keerulise soomääratlusega seotud materjali (Ezra Fuhrmann, SOPHIE jt) ning ka selle plaadi pealkiri "Chris" viitab Christine´i "mehisemale poolele", kes on kuulutanud ennast panseksuaalseks. Jah, siin plaadil on isiklike valusate kogemuste, feminismi, soorollide ja muu sarnasega seotud laule, kuid eelkõige on see hästi produtseeritud pop-plaat, kus on paralleele võimalik tõmmata näiteks Lorde, St Vincenti või Michael Jacksoniga. Plaat, mis jõuab paljudes küsitustes aasta parimate hulka.
Tauno Vahter
22. Zahir "What Noise?" (ise välja antud)
Kui artist endas ei kahtle, siis kandub see ka kuulajaile. Noise, bluus, punk, raske asi. Võiks muutuda koormavaks. Päästab pohhuism. Mul ei teki küsimust motivatsioonist, miks neil seda vaja teha. Et tegime jälle ühe plaadi. Kuulake, ehk meeldib. Ei ole sellist pakkumist. Kuulajale lärtsatatakse see energia näkku. Võta või sure. Tegemist on stuudiolivega. Siiski kõlab see nagu pikalt plaanitud ja detailideni lihvitud roim. Kuidas panna müra tööle? Kavalusega. Tambet Jurno, Raul Reinup, Maike Lond Malmborg, Margo Pajula kõlavad nagu nad oleks seda asja pikalt plaaninud. Nii et siis võibolla ikkagi see küpsemise jutt kehtib. Miksimisest ja masterdamisest ma ei tea midagi, aga kostab puhtalt ja selgelt (enamasti), iga instrument eraldi ja koos ning laul, mis sedapuhku kohati meenutab Mark E. Smithi, on täpselt vajalikus koguses pillide vahel, mitte esil, mitte kadund.
Valner Valme
21. Jungle "For Ever" (XL)
Liiga tihti juhtub praegu, et kui keegi üritab moodsalt tõlgendada souli ja funki, siis kukub see välja täieliku retrosoustina. Tolmustest rütmidest ei paista midagi muud kui lihtsalt nostalgiat, tõmmisena kungisest, paremast ja huvitavamast muusikast. Selle koha pealt on Jungle ainulaadne. Neis on särav ja pompoosne soul, selline, mille pärast 1960. aastatel žanr üldse populaarseks sai, kuid Jungle ei kavatse teha vanamuusikat. "For Ever" on 2018. aasta tasemel pop, milles on tugevaid basse, kandvaid refrääne ja ilusaid meloodiaid, mis jäävad kummitama ja panevad vägisi tantsima. Muusikat aastaaegade järgi defineerides on Jungle'i teine album on parimas mõttes sügiseplaat, kus leidub suveigatsust ning mõnusalt päikselisi ja naksakaid rütme, mis on aga juba veidi väsinud, mõnusalt loiud.
Kaspar Viilup
20. Kali Uchis "Isolation" (Virgin)
Kolumblanna Kali Uchis laulab läbi urbanistlike rütmide kaleidoskoobi üksiolemisest, igatsusest ja lihtsalt olemisest sel planeedil. Kevadiselt kergelt kõlab juba albumi avalugu "Body Language", mis meenutab suhtumiselt ja atmosfääriliselt sumeduselt Billie Holidayd. "Nuestro planeta" paigutub aga Ladina-Ameerika stiiliriiulile, justkui vastukaaluks on järgmine rada - "In My Dreams" lahendatud electropop'i võtmes, demonstreerides Kali produktsioonimeeskonna võimekust süstida lauljatarile ette erinevaid stiilivõtmeid ning võimaldades näidata artisti kohanemisoskust. "Gotta Get Up" on aga unine 1970ndate soulilaadne vahepala, mis juhatab sisse tummisema rütmiga "Tomorrow".
Tõnu Karjatse
19. Tirzah "Devotion" (Domino)
Ei pea Tirzah' loomingut just palju kuulama, et mõista võrdlust The xx'iga. Koostisosad on samad, kuid sellest valminud roog täiesti teine, kahe vahel puudub igasugune sarnasus. Kui The xx'i eesmärk on alati olnud puhtus ja väljapeetus, nende muusika on ilus ja sõbralik, siis Tirzah unistab ilusatest asjadest, kuid reaalsus, mis plaadil kõlab, on segaduses, ekslev ja katkine. Ühelt poolt on see tuttavate R&B meloodiate lõhkumine lihtsalt stiilivõte, mis aitab hoida pinget ja põimida kuulaja veidrasse unenäkku, kuid teisalt kannab see armastuslugusid arvestades ka otsest sõnumit. Need lood ei ole tehtud rõõmudest, vaid pigem igatsusest, kahetsusest ja kurbusest ehk kõigest sellest, millega peab üks nukker armastaja silmitsi seisma.
Kaspar Viilup
18. Pusha T "Daytona" (Def Jam)
Kanye Westi produtseeritud Pusha T "Daytona" lahkneb praegusest trap-hop 'i lainest, teeb asju täiesti oma reeglite järgi ning väärib seetõttu igati tähelepanu. Endise Clipse'i mehe kolmanda sooloalbumi tipphetk on "Come Back Home", mis segab kavalalt Vince Staplesi laadis peoräpi ja sulni souli.
Kaspar Viilup
17. Noname "Room 25" (ise välja antud)
Chicago päritolu räppari Noname (kodanikunimega Fatimah Nyeema Warner) debüütalbum, mida juba praegu on nimetatud üheks selle sügise ja võib-olla ka aasta märkimisväärsemaks debüüdiks. Noname laulab 25-aastase naise maailmast, suurlinna üksindusest ja suhteprobleemidest koduigatsuseni. Albumi köitvus ei avaldugi esmalt mitte niivõrd selles, millest ta laulab, kuivõrd selles, milline maailm on siia peidetud. See maailm on rahulik, õrn, intiimne ja delikaatne, tulvil idealismi ja head energiat, ehkki Noname laulab ka pettumustest, tagasilöökidest, ebavõrdsusest. Need ei võta aga rajalt maha, sõnade ja mõtete voog kannab teda edasi, moodustades sulami mahedate rütmide ja loopidega. Noname liigub hiphopi, jazzi ja souli vahepealses tsoonis, kulgedes ühest teise ning võttes sel liikumisel kaasa ka elemente eelmisest keskkonnast, haarates justkui õhust juurde kerget bossat.
Tõnu Karjatse
16. Vaiko Eplik "Uus karjäär uues linnas" (Mortimer Snerd)
Vaiko kümnes, mis tegelikult on tema kõige moodsam popalbum seni, on saanud külge mingi eksperimentaalse alternatiivalbumi maine, see on naljakas. Plaat ise on ka naljakas, kohati, see tähendab, plaat on tõsine, aga huumorimeelega tehtud. Jaa, see on julge ja isepäine album ja nagu ikka ajaloo ja traditsioonidega juba (!) artisti puhul räägitakse, et mis vanad fännid arvavad, need, kes on jäänud kinni isaisade sussidesse ja mõmisevad kõigi artistide esmaloomuste kallal. Mõnikord ongi nii, et vanad arvavad ühte ja uued teist, see rikastab. "Uus karjäär" on mitmekesine, aga sidus album, kus rõhku ei aseta elektroonika, produktsioon ega lugude parasjagu-žanr, vaid autori isiksus, mis ei tahtnud jääda Eplikuks, nagu me teda tunneme.
Valner Valme
15. Jon Hopkins "Singularity" (Domino)
Viiendal albumil "Singularity" taotleb Jon Hopkins voolavamat kõlapilti, kus ühest helist võib välja kasvada täiesti uus heli. Samuti peab Hopkins oluliseks mõjutajaks psühhedeelseid kogemusi. Juba plaati alustav tiitelpala demonsteerib Hopkinsi praegust missiooni edumeelselt: alates alguse väljatimmitult abrasiivsetest droonidest suubudes sujuvalt hüpnootilisse sekventserirütmi ja lõppedes hämarama rütmifaktuuriga. "Emerald Rushi" intro tutvustab aga Hopkinsi ambient-külge, elektroonilisele sekventsile sekundeerib akustiline klaver puhtalt tekstuurina, biitide sisenedes tekitab unenäoline vokaliis meeldiva lisanüansi. "Neon Pattern Drum" on sama rütmikas kui senised teemad, tähele tasub aga panna alguse helimanipulatsioonide omamoodi perkussiivset kõla.
Edmund Hõbe
14. U.S. Girls "In A Poem Unlimited" (4AD)
Kui hakata millegi olemasolevaga võrdlema, siis U.S. Girls on segu moodsamast intelligentsest popist ja 1970. aastate helidest. Meghan Remy on suutnud luua soulilikult sumeda ja boogie-funky keskkonna, mis vahepeal kõlab nagu Saint Etienne, Lykke Li või Róisín Murphy. "Pearly Gates" oma 70ndate sämplitega sobiks suurepäraselt mõne ajastu filmi või telesarja heliribale, "M.A.H" kõlab kohati lausa nagu moodsama taustaga Gloria Gaynor, "Rosebud" nagu tümakaga Julia Holter, Remy hääl on vahel lausa nagu Minnie Ripperton. Kui mõnikord on plaadi avaldamist oodates kahtlus, et sarnaselt mõne filmiga on treileris ära näidatud linateose ainus hea stseen, siis "In a Poem Unlimited" peidab veel päris mitut meeldivat avastust, mida korduvalt üle kuulata. Meghan Remy on ühtlasi enamike U.S. Girlsi videote lavastaja ja tal on koos abikaasaga ambitsioone filminduse vallas, kuid esialgu tundub et muusikas läheb piisavalt hästi.
Tauno Vahter
13. Yves Tumor "Safe In The Hands Of Love" (Warp)
Tennessee kandi muusik on loonud ainult kolm albumit, seejuures neist esimene ise välja antud kassetil, aga juba pole vist stiili nimetust, mida tema kohta mainitud poleks ja ma ise lisan kohe ühe: jazz rock, see on 21. sajandi teise kümnendi lõpu jazz rock küll, sest nii seda tulebki teha, mitte oivalist hõrku Weather Reporti järele kummardades. Ja muidugi leidubki siin kõike, "Noid" on kuldne pop, "Licking An Orchid" on kurb soul. Tundub, et plaat on valminud katse-eksituse meetodil ja eksitused on sisse jäetud ja mõnigi "õnnestunud" katse kindlasti välja. Annet on lihtsalt nii palju. Kui uuenduslikus hübriidpopis on konkreetsed rütmid sageli viimasel ajal sulatatud ambientseteks hõljukpõhjadeks (ja mulle meeldib), siis Tumor on ka trummar muude ametite seas ja trummid on siin jazz ja trummid on siin esil. Ilus ka hetkil, mil kole on.
Valner Valme
12. Maribou State "Kingdoms In Colour" (Counter)
"Kingdoms In Colour" pole kindlasti juhuslik albumi nimi. Albumil võid tunnetada idamaist rahu, näiteks palade puhul nagu "Beginners Luck", "Glasshouses" või "Vale"; islandlikku maagilist põhjamaist kulgemist ("Kama") või lõbusaid afrorütme ("Kingdom"). Aga kõige tõenäolisemalt satud sa Lõuna-Prantsusmaale. Just siis, kui paned peale "Nervous Tics'i" või edit -variandid paladest "Feel Good" või "Turnmills". Sa naudid Prantsuse Riviera ilusaid vaateid, istudes ise valge, ent seejuures maitseka sisustusega mõnusas rannalokaalis, kus sind tervitavad ainult sõbralikud inimesed, kes on muusikast, varsti loojuvast päiksest ja headest kokteilidest joovastuses, Usu, sa tunned seda olekut isegi meie külmal sügisel. Muidugi parem on kohale sõita ja seal kuulata. Huvitav on ka Maribou State'i üldteraapiline mõju. Kui teinekord on muusika üks meeldiv võimalus halbade mõtete eest põgenemiseks, siis Maribou State annab mõtetele uue perspektiivi ja sa võid mõned asjad heaks mõelda.
Oliver Lomp
11. Tommy Cash "¥€$" (ise välja antud)
Keegi ei arvanud ometi päriselt, et Ewert And The Two Dragons on see, kes läheb ja võtab lääne tukkuma jäänud muusikaskeenet otse tagant ning tõmbab sellega Ida-Euroopale tähelepanu, mis vahelduseks ei ole seotud Venemaa või NATO idapiiriga. End pikalt oodata lasknud (see päris) debüütalbum "¥€$" esimese kuulamisega ilmtingimata jalust ei löö, kuid jätab tugeva produktsiooni, loomingulise enesekindluse ja sundimatu eksperimentaalsusega kuklasse kumisema tahtmise seda veel edasi avastada. "¥€$" on küll korraga justkui kõik, mis juba tehtud, kuid õnnestub selles, et loob selle peale midagi päris oma ja uut. Ühelt poolt deathgripsilikult agressiivne ja teisalt dannybrownilikult pöörane eurotrance 'i kastetud gootiträpp, jätab Cash siiski selged eeskujud sinnapaika ja õigustab enda jätkuvat pildisolekut ka väljaspool paljuimetlet šokeerivat visuaali.
Merit Maarits
10. Khruangbin "Con Todo El Mundo" (Night Time Stories)
Seda, et Texase retrohõnguline instrumentaalrockitrio jõuab siin kauges Eestis esikümnesse, poleks osanud ennustada. Latiinopopi ja aasia eri nurkade mõjudega surfrock, mis kõlab nagu cool 'ide filmide saundträkk. Khruangbin tähendab tai keeles "lendavat mootorit" ehk lennukit, ja see on samuti üpris tabav iseloomustus.
Valner Valme
9. Maarja Nuut & Ruum "Muunduja" (130701)
Hendrik Kaljujärve ja Maarja Nuudi koostöö põhineb ühisel mõttelaadil, millega läheneda pärimusmuusika troopidele. Kaljujärve elektroonilised taustad loovad peaaegu müstika piiridel tegutsevale Nuudile sobiva ja tugevama pinnase. "Muunduja" maastik koosnebki eristamatult laotud kihtidest, need on nii instrumentaalsed kui mentaalsed. Iga lugu on kontrollitud ekskurss sellesse materjali või helimaastikule, kuulajal ei lasta aga sügavale sellesse laukasse vajuda - loo pikkused ei ületa kuut minutit ning albumi kompositsioon hoiab tasakaalu kergemate ja raskemate palade vahel. Sobivaks näiteks üksteisele vastanduvad ja ka toetuvad järjestikused rajad "Muutuja" ja "Mahe", kus raskest tumedusest kasvab välja helgem laad, motiivid korduvad ja kattuvad, luues uusi kõlamustreid igal kuulamiskorral.
Tõnu Karjatse
8. Travis Scott "Astroworld" (Epic)
Astroworld on täiuslikuks loodud räpimaailm, mustas, valges ja igasuguses popis juba mitmendat aastat fookuses olev trap kulmineerus 2018. aastal ikka veel ja selles suunas, et värvikaima kõlaga ja loomingulisimad trap -albumid liikusidki laiatarbe popi suunas ning Scotti kolmas album on ses vallas üks eredaimaid näiteid. Plaadi miinuseks on liigne pikkus ja ehk ka kohatine ülemõeldus. 22 lugu ja tund aega ning üüratult kõlavaid nimesid külas - see ei käi lühiduse ja autorialbumite suunas liikunud uue räpi trendidega ehk kokku, samas on mastaapsus ja maksimalism julged ja sümpaatsed.
Valner Valme
7. Nils Frahm "All Melody" (Erased Tapes)
Nils Frahm on klassikalise muusika taustaga pianist, kes liidab akadeemilise muusika tausta kõige moodsamate lähenemistega produktsioonis ja heliloomes. Frahm kuulub uude klaverdajate põlvkonda, kus lisaks talle annavad tooni näiteks Max Richter ja Hauschka. Nad on pianistid, kes ei tee liiga akadeemilist muusikat, vaid vaatavad tulevikku.
Valner Valme
6. Puuluup "Süüta mu lumi" (Õunaviks)
Puuluup on Pastacas ehk Ramo Teder ja Marko Veisson. Neil on Viljandi taust nagu mulgi. Aga see ei ole folgi taust. Pastacas on ju sama palju Vennaskond, Aphex Twin ja Miles Davis kui eesti või mulgi folk. Veisson on sotsiaalantropoloog, sealt võibolla tuleb folki mängu. Muidugi nad esinevad Viljandi Folgil ja mujal folgil. Aga sinna ma tahtsingi jõuda: folkmuusika ideaalis pole konserv, vaid elujõuline stiil. Nii on Puuluubis punki ja räppi, siirast ekstaasi ja elektroonilist moonutust, hullust ja vallatlust. Valevene ja vale-eesti ja valeketšua ja valesoome keeli "õigete" keelte kõrval. Keel ei ole ainult institutsionaalne moodustis, keel on ka mäng ja seda nad oskavad nii sõnas kui musas.
Valner Valme
5. Ewert & The Two Dragons "Hands Around The Moon" (Sony)
Erinevalt eelmiste plaatide tempokatest avangutest ei tõtata seekord kuhugi. Kitarri- ja vokaalikäigud on rahulikud, enesekindlad, meeldivad, veenvad. Ei ruttu, närveldamist, ilulemist. Sander Mölderi produktsioon laseb muusikal meeldivalt hingata. Puhas back to basics, mida rõhutab plaadikujunduski – neli noort meest, pillid ja nende muusika. Ei mingit butafooriat, massiturundust, globaalseid ambitsioone ega iseendale seatud lisasurvet. Pealkirjas viidatud kodu pole mingi füüsiline koht, vaid pigem vaimuseisund, iseendaks saamine. Ewert and the Two Dragonsi seniste plaatide suurimaks nõrkuseks on olnud kerge äravajumine pärast energilist algust. Seekord pole ei suuri tõuse ega langusi, "Hands Around the Moon" on parimas mõttes ühtlane. Rahulik, enesekindel, tundlik.
Andrei Liimets
4. Kuradi Saar "Kuradi saar" (ise välja antud)
Nii veidralt kui see ka kõlab, on Robert Linna päriselt muusik suure M-iga. Vingemaid vokaliste, keda meil siit pisikesest Eestist võtta. Igast tema liigutusest on näha nii elevantide kui Lexsoul Dancemachine'i esituses, et tüüp naudib lava ja mikrofoni sada protsenti. Muusikute pojana on see ilmselt lihtsalt veres. Kuigi ma pole Kuradi Saare kontserti veel kahjuks näinud, olen kindel, et sama kehtib ka nüüd. Vähemalt läbi albumifiltri on seda korralikult tunda. Produtseerimise ja miksimisega on kõik kenasti. Vaeva on nähtud nii saundi kui efektidega. Asi toimib esimesest loost peale ja tõtt öelda on avalugu "Punane saar" mu selle albumi üks lemmikuid.
Oliver Lomp
3. Arctic Monkeys "Tranquility Base Hotel & Casino" (Domino)
Kui Arctic Monkeyse varasematel albumitel polnud kohta nooblitest stripiklubidest, kallist viskist ja kangetest sigaritest kantud õhustikul, siis "Tranquility Base Hotel & Casino" näikse olevat sellele mikromaailmale, kus mainitu kõik on igapäevane, täielikult andunud. See mõjub ehk isegi liigfilmilikult, kohati ilmselt on võltski, aga samas ei tundu mulle see enam tähtis, kas poos, mille bänd millalgi 2009. aasta "Humbugi" ja 2013. aasta "AM-i" vahel võttis, on siiras või mitte. Mu britist sõber Nathan on seda stilistilist kannapööret rohkem kui korra kirjeldanud märkusega, et Arctic Monkeysest on nüüd saanud need kutid, kellest nad oma esimestel albumitel laulsid. See ilmselt ongi tõsi, aga praeguseks ei tähenda see muusika jaoks tegelikult väga enam midagi.
Merit Maarits
2. Mart Avi "Otherworld" (AVICORP)
Mart Avi neljas album kinnistab Avi positsiooni siinsel muusikamaastikul omanäolise artistina, kelle universum sarnaneb kõlalt ja ülesehituselt küll kindlatele, tuttavatele eeskujudele, kuid on sellele vaatamata äratuntavalt oma õhustikuga. Avi tegutseb üpris hõredalt asustatud maastikul, skeenel, kuhu eriti ei trügita. Avi ehitatav alternatiivuniversum asub siinsamas, tajutava kõrval, see on peeglitagune paralleelmaailm, kus päike enam kunagi ei paista ja inimvokaal on kaotanud oma ulatuvuse ja soojuse, siiski ei puudu sealt hubasus ja õdusus. Avi ei lase kuulajat kunagi liiga lähedale, see on nagu maarjajää, mis kõrvetab puutel, kuid millle esmane eesmärk on konserveerida, säilitada.
Tõnu Karjatse
1. Kamasi Washington "Heaven And Earth" (The Young Turks)
Saksofonist Kamasi Washington kujunes kolm aastat tagasi tõeliseks jazzi edulooks, ajades oma afrofuturistlikku rida siiski üsna kompromissitult - "The Epic" oli kolmetunnine kolmikplaat. Samal aastal oli ta tegev ka arranžeerija ja stuudiomuusikuna Kendrick Lamari "To Pimp a Butterfly" peal ja tema enda eepos tuli Flying Lotuse Brainfeeder firma alt välja. Sealt edasi on Washington oma rida julgelt ja suurejooneliselt edasi ajanud, tema eelmise aasta EP "Harmony of Difference" oleks paljude teiste LP.
Formaadiline maksimalism säilib ka kahest CD kettast koosneval kauamängival "Heaven and Earth". Taas on kokku pandud üsna suur ansambel, puhkpillisektsioon, kaks trummarit, nii akustiline ja elektribassist (ja mõnes loos teeb kaasa ka varasem koostööpartner Thundercat), nii akustilise klaveri interpreet kui ka elektriklahvpillide käsitseja, orkester ja koor.
Esimene ketas on nimetatud maa järgi ja esindab looja sõnul maailma nagu ta näeb seda väljastpoolt, maailma, millest ta on osa. Taevane ketas on teine ja see esindab maailma, mida Washington näeb seesmiselt, maailm, mis on osa temast. Erinevused kahe plaadi vahel ilmnevad, rohkem protestivaimu ja plahvatavamaid soolosid (ja ka free-jazzi näpuotsaga) ja rütmika veidi gruuvivam maakettal, spirituaalset tunnetust ja stratosfäärilisemaid seadeid taevasel kettal. Erinevused sel kaheosalisel tervikul ilmnevad siiski pigem varjundite ja nüansside tasandil.
Edmund Hõbe | Autahvel. Aasta albumid 2018, kohad 50.-1. | https://kultuur.err.ee/885526/autahvel-aasta-albumid-2018-kohad-50-1 | ERRi kultuuriportaal valis kuuendat korda aasta parimaid plaate.
Esikoha pälvis Kamasi Washingtoni 2 tunni ja 24minutine, kahel CD-l või viiel vinüülil ilmunud jazzioopus, mis toob taeva maa peale või ülendab Maa kosmosesse: "Heaven And Earth". Lehvitame sinna kuhugi LA kanti.
Teine koht ja Eesti esimene: Mart Avi oivaline astropop-album "Otherworld". Õnne!
Kolmandaks valiti Arctic Monkeyse "Tranquility Base Hotel & Casino". |
Statistika järgi küllaltki võrdses mängus väravaid ei löödud, vahendab Soccernet. Ojamaa mängis algrivistuses ründaja all ja sai kirja täismängu, Pikk alustas pingilt ja sekkus 73. minutil.
Tabelis jätkab Lechia 19 vooru järel liidrina ja on kogunud 39 punkti, Miedz lõpetab 20 silmaga esitosina. Enne talvepausi on pidada veel üks voor, Miedz läheb nädalavahetusel vastamisi Ken Kallaste tööandja Kielce Koronaga. | Ojamaa ja Pikk aitasid Legnical liidriga viigistada | https://sport.err.ee/885623/ojamaa-ja-pikk-aitasid-legnical-liidriga-viigistada | Poola jalgpalli kõrgliigas võõrustas Henrik Ojamaa ja Artur Pika tööandja Legnica Miedz liidrit Gdanski Lechiat, teenides väärt viigipunkti. |
Otsuses öeldi, et umbes paarkümmend kohtunikku, kes olid varem sel aastal sunnitud pensionile minema, tuleb ennistada tööle.
Euroopa Kohtu otsus toetab Euroopa Komisjoni, mis leidis, et see seadus vähendas kohtunike sõltumatust ja demokraatlikke norme, kuna andis seadusandlikule ja täitevvõimule enneolematu kontrolli kohtute üle.
Pärast Euroopa Kohtu esialgset otsust tegi Poola parlament seadusesse muudatused, kuid need ootavad veel presidendi heakskiitu.
Poola võimupartei Õigus ja Õigluse (PiS) juhitud valitsus kinnitas kevadel ülemkohtu kohtunike pensioniseadust kaitstes, et see on osa reformidest, mille eesmärk on muuta Poola kohtusüsteemi ja võidelda korruptsiooni vastu. Seadus nägi ette ülemkohtu kohtunike pensioniea langetamist 70 eluaastalt 65-le. | Euroopa Kohus: Poola tühistagu ülemkohtu pensioniea langetamise seadus | https://www.err.ee/885620/euroopa-kohus-poola-tuhistagu-ulemkohtu-pensioniea-langetamise-seadus | Euroopa Kohus (ECJ) kinnitas esmaspäeval oktoobris vastu võetud esialgse otsuse, mille kohaselt peab Poola otsekohe tühistama seaduse, millega langetati ülemkohtu kohtunike pensioniiga. |
37-aastane mees, kelle isikut pole avalikustatud, peeti kinni neljapäeval.
Võimud kahtlustavad, et ta aitas leida püstoli, mida Cherif Chekatt kasutas 11. detsembril viie inimese tapmiseks ja 11 haavamiseks.
Chekatti väidetav kaasosaline astub Pariisi kohtu ette esmaspäeval, teatas Prantsusmaa pealinna prokuratuur.
Rünnaku järel peeti kinni veel kuus inimest, kes vabastati süüdistust esitamata. Nende seas on Chekatti vanemad ja kaks venda.
Äärmusrühmitus ISIS väitis rünnaku järel, et Chekatt on üks selle võitlejatest, kuid Prantsuse siseministri Christophe Castaneri sõnul on see oportunistlik väljamõeldis. | Prantsuse politsei esitab süüdistuse Strasbourg'i tulistaja abilisele | https://www.err.ee/885618/prantsuse-politsei-esitab-suudistuse-strasbourg-i-tulistaja-abilisele | Prantsuse võimud esitavad peatselt süüdistuse mehele, kes peeti kinni seoses Strasbourg'i jõuluturul aset leidnud tulistamisega, ütlesid terroritõrje ametnikud esmaspäeval. |
Eesti koondise resultatiivseim oli 13 punktiga (+11) Remo Torn, 11 punkti (+7) panustas võitu Christopher Tamberg ning 9 punkti (+4) lisas Jasper Laus, kirjutab volley.ee. Eesti vastuvõtt oli 57%, rünnak 49%, blokiga teeniti 6 ja serviga 16 punkti (eksiti 8 pallingul). Gruusia edukaim oli 5 punktiga (-2) Mikheili Buzaladze. Gruusia vastuvõtt oli 42%, rünnak vaid 21%, blokipunkte saadi 1 ja servipunkte samuti 1 (eksiti 1 pallingul).
Teisipäeval peetavas kohamängus on Eesti vastaseks kas Läti või Leedu eakaaslased. | Noormeeste koondis avas EEVZA meistrivõistlustel võiduarve | https://sport.err.ee/885613/noormeeste-koondis-avas-eevza-meistrivoistlustel-voiduarve | Eesti U-15 vanuseklassi poiste koondis pidas Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni EEVZA meistrivõistlustel Armeenias Jerevanis täna hommikul viimase alagrupimängu ja suutis võiduarve avada. Tulemusega 3:0 (25:11, 25:14, 25:17) alistati Gruusia eakaaslased. |
Lisette Tammik, Vlada Kubassova, Kristina Bannikova ja Eneli Kutter kuulusid kõik Napoli algrivistusse, kui Serie C kohtumises sõideti külla tabelinaabrile Grifone Gialloverdele. Enne kohtumist asusid naiskonnad võrdsetel punktidel tabeli tipus. Omavahelises mängus suutis Napoli võtta veenva 5:0 võidu. Suur panus oli võidumängus ka eestlannadel – Tammik sai värava kirja kahel korral ning Kubassova arvele jäi üks tabamus. Bannikova ja Kutter said mõlemad kirja väravasöödud. Kubassova vahetati pingile kohtumise 76. ja Tammik 86. minutil. Tabelis hoiab Napoli nüüd üksinda liidripositsiooni, kui kaheksa mänguga on kogutud 21 punkti. Nende selja taga paiknevad 19 punktiga Salento Women ja ühe kohtumise vähem pidanud Ludos, kellel on koos 18 punkti.
Tiina Trutsi ja Somatio Barcelona FA vastasteks Küprose kõrgliiga 11. voorus oli lähim jälitaja Limassoli Apollon. Barcelona asus kohtumist küll juhtima, kuid avapoolaja lõpuks oli tablool seisuks 1:1 ning viigilise tulemusega mäng ka lõppes. Barcelona säilitas tabelis liidrikoha ning edestab Apollonit ühe ja kolmandal kohal olevat Ammochostou naiskonda kahe punktiga. | Naiste koondislased välismaal: eestlannad noppisid väärtuslikke punkte | https://sport.err.ee/885608/naiste-koondislased-valismaal-eestlannad-noppisid-vaartuslikke-punkte | Välisklubides mängivatest Eesti naiste jalgpallikoondislastest said väärt tulemused kirja Itaalias ja Küprosel pallivad mängijad, kui vastamisi mindi lähirivaalidega. |
ÜRO kultuuripärandi agentuuri UNESCO Iraagi esindaja Louise Haxthausen ütles nurgakivi panemise tseremoonial, et Al-Nuri Mošee hävitamine oli õudne ja ahastust tekitav hetk, vahendas BBC.
"Täna, mil me paigaldame nurgakivi, alustame me füüsilise taastamise teekonda," lisas
Araabia Ühendemiraadid annetasid projekti jaoks 50 miljonit dollarit. Taastamisprotsess võtab aega umbes viis aastat. Esimene aasta kulub dokumentide koostamisele ja mošee asupaiga korrastamisele. Järgmise nelja aasta jooksul ehitatakse minarett, palvemaja ja kõrvalhooned.
Taastatakse ka Mosuli ajaloolised aiad ning muud avalikud paigad. Ehitatakse ka memoriaal ja muuseum.
Al-Nuri mošees, mis on Mosuli üks kuulsamaid tähiseid, kuulutas ISIS-e juht Abu Bakr al-Baghdadi 2014. aastal välja kalifaadi.
ISIS lasi 2017. aastal mošee õhku, kui valitsusväed Mosuli linna tagasi enda kontrolli alla võtta püüdsid.
Lahingud Mosuli pärast kestsid ligi üheksa kuud. Lahingute käigus hävis suur osa linnast, tuhanded tsiviilelanikud said surma ja enam kui 900 000 olid sunnitud ümber asuma. | Iraak alustas ajaloolise Mosuli mošee taastamist | https://www.err.ee/885607/iraak-alustas-ajaloolise-mosuli-mosee-taastamist | Iraagis pandi Mosulis nurgakivi ajaloolise Al-Nuri mošee taastamiseks. ISIS lasi mošee aasta tagasi õhku. |
Türgi meistriliigas olid heas hoos nii Oliver Venno kui Robert Täht, mõlema eestlase koduklubid pidasid kaks kohtumist ning mõlemad said kirja võidu ja kaotuse. Esmalt alistasid Täht ja Izmiri Arkas Spor 3:1 (25:17, 23:25, 25:21, 25:22) Venno eelmise hooaja tööandja Maliye Piyango, Tähelt koguni 29 punkti (+22). Seejärel jäädi 1:3 (23:25, 18:25, 25:20, 21:25) alla Istanbuli BBSK-le, selles mängus tõi Täht 16 punkti (+4). Venno ja Istanbuli Galatasaray alistasid esmalt 3:2 (26:24, 18:25, 23:25, 25:21, 15:13) linnarivaali Fenerbahce, Vennolt koguni 30 punkti (+17). Teises mängus jäädi 1:3 (25:23, 19:25, 23:25, 23:25) alla Yüntasile, Venno tõi 18 punkti (+11). Liigatabelis on Galatasaray 24,14 punktiga kolmas, Izmir hoiab 22,44 punktiga neljandat positsiooni.
Prantsusmaa meistriliigas pidid Martti Juhkami ja Tourcoing vastu võtma 2:3 (21:25, 26:24, 25:18, 22:25, 13:15) Ajacciolt. Eestlasest nurgaründaja arvele jäi 17 punkti (+11). Liigatabelis on Tourcoing 11 punktiga kümnendal kohal. Tourcoing pidas tiitlikaitsjana ka ühe kohtumise Prantsusmaa karikasarja 1/8-finaalis, kui kohtuti Toursiga ja saadi 0:3 (26:24, 25:19, 25:22) kaotus ning langeti seega konkurentsist, sest Prantsusmaal karikavõistlustel kordusmänge ei peeta. Prantsusmaa meeste esiliigas said Pariisi Volley ja Ardo Kreek hooaja esimese kaotuse, jäädes 2:3 (27:29, 25:22, 19:25, 25:22, 10:15) alla lähirivaalile Cambraile. Kreek tõi 15 punkti (+12) ja liigatabelis jätkab Pariis 26 punktiga liidrikohal. Karikasarjas kaotas Pariisi Volley 1/8-finaalis 1:3 (23:25, 21:25, 26:24, 20:25) Narbonne´ile ja langes samuti konkurentsist.
Prantsusmaa naiste meistriliigas sai Anu Ennoki ja Liis Kullerkannu tööandja Nancy Vandoeuovre 3:1 (25:15, 23:25, 25:21, 25:23) jagu Pariisi St-Cloudist. Ennokilt võitjate resultatiivseimana 17 punkti (+15), Kullerkann kaasa ei teinud. Liigatabelis on Nancy 15 punktiga kuuendal kohal. Ka Nancy pidas karikamängu 1/8-finaali kohtumise, kui taas oli vastaseks Pariisi St-Cloud ja selle kohtumise võitis 3:0 (25:21, 25:20, 34:32) Pariisi naiskond. Naiste esiliigas sai Kristiine Miileni, Kristel Moori, Polina Bratuhhina-Pitou ja Eliise Hollase koduklubi Terville´i Florange kirja järjekordse võidu, kui 3:1 (19:25, 25:19, 25:21, 25:18) alistati Stade Laurentin ning jätkatakse 30 punktiga esikohal.
Soome meeste liigas sai Savo Volley Andrus Raadiku 16 punkti (+4) toel 3:1 (21:25, 25:20, 25:18, 25:22)võidu Team Lakkapää üle ning hoiab liigatabelis 41 punktiga teist kohta. Peatreener Oliver Lüütsepa koduklubi Akaa-Volley on 19 punktiga kuues.
Soome naiste meistriliigas peeti samuti lisaks liigakohtumistele karikamänge. Liigamängus olid omavahel vastamisi õed Eliisa ja Nette Peit. Eliisa Peidi koduklubi LP-Vampula sai Nette Peidi tööandjast LP Kangasalast jagu 3:2 (25:22, 25:23, 22:25, 24:26, 17:15). Eliisa Peit tegi kaasa kaks esimest geimi ja skoori ei teinud, Nette Peit tõi 17 punkti (+6). LP Kangasala sai kirja ka 1:3 (25:15, 17:25, 16:25, 19:25) kaotuse Hämeenlinna naiskonnalt, Peit tõi 20 punkti (+8). Seejärel läksid omavahel vastamisi LP-Vampula ja Kertu Laagi koduklubi Salo LP Viesti ning 3:1 (25:18, 20:25, 25:7, 25:14) jäi peale Salo. Laagilt 23 punkti (+20), Peit tõi 3 punkti (-1). Liigatabelis on Salo 41 punktiga esimene, Vampula 24 punktiga neljas ja Kangasala 23 punktiga viies. Laak ja Salo alistasid karikavõistluste veerandfinaalis Nurmo Jymy 3:1 (21:25, 25:10, 25:16, 25:12), Laak panustas võitu 19 punkti (+11). Poolfinaalis minnakse 22. detsembril kokku Hämeenlinna naiskonnaga, kes sai 5. detsembril peetud veerandfinaalis 3:1 (25:23, 16:25, 25:12, 25:22) jagu LP-Vampulast ja Eliisa Peidist. Ka Nette Peit ja LP Kangasala on juba varem karikasarjas konkurentsist langenud.
Poolas peeti lõppenud nädalal kahe vooru kohtumised. Kert Toobali ja abitreener Rainer Vassiljevi ning ÜKE-treenri Mirko Fasini tööandja Lubini Cuprum sai kirja kaks kaotust. Esmalt jäädi 2:3 (25:23, 19:25, 20:25, 25:21, 9:15) alla Jastrzębski Węgielile, Toobal tegi kaasa osaliselt. Seejärel jäädi 0:3 (21:25, 22:25, 15:25) alla peatreener Gheorghe Cretu ja abitreener Alar Rikbergi tööandjale Rzeszowi Asseco Resoviale. Toobal sai kirja täismängu ja tõi lisaks mängu juhtimisele ka 1 punkti. Kaotuse said ka Renee Teppan ja Belchatowi Skra, jäädes 0:3 (23:25, 17:25, 19:25) alla Katowicele. Teppan sekkus episoodiliselt ja skoori ei teinud. Liigatabelis on Belchatow 18 punktiga kuues, Resovia 11 punktiga 11. kohal ning Lubin 9 punktiga 12.
Rumeenias said Karli Allik ja Bukaresti Steaua 3:0 (25:15, 25:18, 25:10) jagu Piatra Neamtist. Statistika pole kahjuks saadaval. Liigatabelis on Steaua 15 punktiga seitsmes.
Tšehhis kaotas Robert Viiberi koduklubi Odolena Voda 1:3 (19:25, 16:25, 25:14, 13:25) Pribramile. Eestlasest sidemängija tegi kaasa kogu mängu ja tõi ka 1 punkti. Liigatabelis on Odolena 11 punktiga kümnes.
Belgia meistriliigas sai võidulisa Maaseiki Greenyard, kui 3:1 (25:15, 21:25, 25:11, 25:20) alistati Gent. Keith Pupart tõi Maaseikile 8 punkti (+5), Timo Tammemaa lisas 5 punkti (+1). Dimitri Korotkovi koduklubi Guibertini Axis kaotas 2:3 (25:23, 22:25, 21:25, 25:18, 11:15) Achelile. Korotkov tõi 5 punkti (-1). Liigatabelis on Maaseik 28 punktiga liidrikohal, Guibertin asub 4 punktiga viimasel tabelireal. Belgia naiste meistrisarjas sai Kaisa Bahmatsevi ja Hanna Pajula koduklubi Farciennes kaks kaotust, kui 0:3 jäädi alla Charleroi´le ja 2:3 Lendeledele ning jätkatakse tabeli viimasel kohal 1 punktiga.
Itaalia esiliigas alistas Kristo Kollo ja Henri Treiali koduklubi VBC Mondovi 3:0 (33:31, 25:17, 25:19)Lagonegro ning kerkis oma divisjonis 29 punktiga liidrikohale. Treiali arvele kogunes 11 punkti (+8), Kollo ei mänginud. Itaalia naiste esiliigas teenisid Anna Kajalina ja Pinerolo naiskond 3:2 (25:23, 27:25, 16:25, 20:25, 15:13) võidu Baronissi naiskonna üle, Kajalinalt 8 punkti. Liigatabelis on Pinerolo oma divisjonis 11 punktiga kuues.
Šveitsis said 3:1 (25:23, 27:25, 21:25, 25:23) võidu Näfelsi meeskonna üle Kevin Saar ja Luzerni Volley. Liigatabelis on Luzern 11 punktiga viies.
Rootsi naiste meistriliigas said Anett Hollas ja Sollentuna kaks võitu. Esmalt alistati 3:2 (25:15, 25:17, 21:25, 18:25, 15:9) Hylte/Halmstad, Hollaselt 4 punkti (+3). Teises kohtumises saadi 3:0 (25:12, 25:19, 25:18) jagu Lundi naiskonnast, eestlannalt 6 punkti (+5). Liigatabelis on Sollentuna 25 punktiga kuues.
Luksemburgis kaotas Merlin Hurda koduklubi VC Strassen 1:3 (18:25, 18:25, 25:21, 17:25) Gym Volleyle ja jätkab 7 punktiga kuuendal tabelireal. | Võrkpallinädal piiri taga: karikasarjad tõid nii edu kui pettumust | https://sport.err.ee/885606/vorkpallinadal-piiri-taga-karikasarjad-toid-nii-edu-kui-pettumust | Eelmine nädal tähendas mitmetele piiri taga pallivatele Eesti võrkpalluritele lisaks liigamängudele ka karikasarja kohtumisi, neist ainsana oli karikavõistlustel edukas Kertu Laak. Türgi liigas jätkavad lausa uskumatus hoos ja nende klubid kõrges mängus Robert Täht ja Oliver Venno. |
Õnnetus juhtus kella nelja paiku Kambja vallas Tatra-Otepää-Sangaste maanteel, kus sõiduautoga Toyota Tartu suunas liikunud 40-aastane naine kaotas libedate teeolude tõttu oma sõiduki üle kontrolli ning paiskus paremale teelt välja tiiki, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.
Kiirabi viis naise ja lapsed Tartu Ülikooli kliinikumi.
"Kõrvalteed on libedad ning kutsun kõiki juhte üles liikluses võtma ennetavaid samme, et ohte vältida," ütles Lõuna prefektuuri operatiivjuht Kristjan Tommingas. "Veenduge, et teie sõidukil on all nõuetele vastavad rehvid ning sõitke pigem aeglasemalt, kuid oma sõiduki üle täit kontrolli omades." | Tartumaal pääsesid naine ja kaks last tiiki sõitnud autost | https://www.err.ee/885598/tartumaal-paasesid-naine-ja-kaks-last-tiiki-soitnud-autost | Tartumaal Kambja vallas sõitis keskealine naine esmaspäeva pärastlõunal autoga libeda tõttu tiiki, kuid nii tema kui autos olnud kaks last pääsesid vee alla vajunud autost välja. |
Häirekeskus sai kella 17.37 ajal sai teate, et Sihva külas taluhoovis vajus traktor läbi tiigijää. 67-aastane traktorijuht suri.
Lõuna prefektuuri operatiivjuht Kristjan Tommingas ütles, et sündmuskohal töötavad politseinikud tuvastasid sõiduki jäljed, mis tiigi juurde viisid, kuid pidurdusjäljed puudusid.
"Sündmuse täpsemad asjaolud on selgitamisel ning hetkel teevad politseinikud õnnetuspaigas veel tööd. Ekspertiisis selgub, kas õnnetuseni võis viia terviserike."
"Avaldame hukkunu lähedastele kaastunnet," lisas Tommingas.
Lõuna-Eestis juhtus esmaspäeva pärastlõunal teinegi õnnetus. Kambja vallas kaotas 40-aastane naine sõiduauto Toyota üle juhitavuse ning sõitis teelt välja tiiki. Naine ja kaks last pääsesid autost välja kaldale ohutusse. Kiirabi toimetas nad haiglasse tervisekontrolli.
"Kõrvalteed on libedad ning kutsun kõiki juhte üles liikluses võtma ennetavaid samme, et ohte vältida. Veenduge, et teie sõidukil on all nõuete vastavad rehvid ning sõitke pigem aeglasemalt, kuid oma sõiduki üle täit kontrolli omades," lisas operatiivjuht. | Otepääl sõitis traktor tiiki, juht hukkus | https://www.err.ee/885573/otepaal-soitis-traktor-tiiki-juht-hukkus | Otepääl Sihva külas sõitis esmaspäeva õhtul traktor tiiki, juht hukkus. |
"Ma istun kodus, mängin arvutimängu ja see on mu töö," selgitas ta ja lisas, et kui tulistamismängud, mida ta enda töö raames mängib, tunduvad mõnele inimesele hirmsad, siis mõne lapse jaoks on need kui lõbus hobi. "Nii paljud noored mängivad tänapäeval arvutimänge, siis kõik on huvitatud sellest, seega kõik suured firmad, kes tahavad sinna alla raha panna, on sellega nõus."
Kuigi punast vaipa Koolile võistlustel veel lahti ei rullita, siis kinnitas ta, et lennujaama saadavad korraldajad vastu inimese, kes viib ta lennujaama. "Natukene staarielu küll," mainis e-sportlane ja tõdes, et tema oskused arvutimängudes on tulnud aasatepikkuse kogemusega. "Ma olen üle kümne aasta tegelenud sellega ning seal on nii füüsiline kui vaimne pool, füüsiliselt poolelt refleksid, vaimselt poolelt näiteks nagu mälumäng, kuidas sa positsioneerid ennast, kuidas sa vastase lõksu paned," kinnitas ta.
"Me oleme oma tiimiga kusagil viiendad-kuuendad maailmas praegu, sel aastal meie tippkoht oli teine," nentis ta ja ütles, et nad jahivad ikka veel esimest kohta. "Kõik tiimid on praegu väga heas vormis, kõige paremad tulevad näiteks Taanist, Soomest ja Rootsist." | E-sportlane Robin Kool: ma istun kodus, mängin arvutimängu ja see on mu töö | https://menu.err.ee/885596/e-sportlane-robin-kool-ma-istun-kodus-mangin-arvutimangu-ja-see-on-mu-too | "Ringvaates" oli külas 18-aastane e-sportlane Robin Kool, kes on oma meeskonnaga maailma üks parimaid. Saates selgitas ta täpsemalt, mida e-sport endast kujutab nind kas sellega on võimalik ka raha teenida. |
Kodumeeskond Slask läks kohtumist avapoolajal 1:0 juhtima, kuid jäi 50. minutil vähemusse ja kümnekesi ei suudetud võidust kinni hoida - veerand tundi hiljem lõi Korona 1:1. Rohkem Kallaste leivaisa siiski ülekaalust välja võtta ei suutnud, vahendab Soccernet.
Eestlane esindas Koronat Poola kõrgliigas viimati 20. oktoobril, pärast seda on ta vaid korra pingile mahtunud. Küll on eestlane samal ajal saanud minuteid duublis ja isegi rahvuskoondises. Alles tänavu suvel sõlmis Kallaste klubiga uue aastase lepingu. | Kallaste ei saa Poolas endiselt mängida | https://sport.err.ee/885595/kallaste-ei-saa-poolas-endiselt-mangida | Kielce Korona ridadesse kuuluv Eesti jalgpallikoondislane Ken Kallaste ei pääsenud taas meeskonna koosseisu, kui 1:1 lepiti viiki Wroclawi Slaskiga. |
Globaalne pagulasraamistik on koostöökava, milles riigid väljendavad head soovi ja vaba tahet koostöös ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametiga otsida lahendusi põgenikekriisidele, mille keskmes on surma ja piinamise eest põgenevad inimesed, teatas välisministeerium.
Pagulasraamistik aitab kaasa koostööle ÜRO agentuuride ja liikmesriikide vahel. Eesmärk on leida võimalusi toimetulekuks kriisidest põhjustatud suure põgenike arvuga, rõhutades abistamise vajadust eelkõige põgenikelaagrites ja kriisikolletes. Raamistikuga tuuakse sealjuures esile nende riikide vastutust, kust inimesed on sunnitud põgenema.
Tegemist ei ole õiguslikult siduva dokumendiga ning see ei too kaasa uusi siduvaid kohustusi. Eestile jääb ka edaspidi õigus suveräänselt otsustada oma rände- ja varjupaigapoliitika üle nagu ka kõikidel teistel riikidel.
ÜRO on tegelenud pagulaste aitamisega oma loomisest alates. Pagulusega seotud küsimuste reguleerimiseks on olemas selged ja ühtsed rahvusvahelised reeglid, millega Eesti on juba liitunud ja millest pagulasraamistik ka lähtub: 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ning 1967. aasta protokoll. Viimastel aastatel on vajadus ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti abitegevuse ja selle parema koordineerimise järele oluliselt kasvanud seoses pikaleveninud konfliktidega nii Lähis-Idas kui mujal.
Eestit esindas ÜRO peaassambleel suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson.
Eesti valitsuse seisukohad pagulasraamistiku kohta leiab SIIT. Korduma kippuvatest küsimustest saab ülevaate SIIN. | ÜRO peaassamblee võttis vastu globaalse pagulasraamistiku | https://www.err.ee/885581/uro-peaassamblee-vottis-vastu-globaalse-pagulasraamistiku | Esmaspäeval võttis ÜRO peaassamblee vastu ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti kohta käiva resolutsiooni, mille ühe osana kinnitati globaalne pagulasraamistik. Seda toetas 181 ÜRO liikmesriigi seas ka Eesti. Vastu hääletas kaks ÜRO liiget. |
37-aastast rootslast on pikalt seostatud naasmisega endisesse koduklubisse AC Milan, kuid esmaspäeval postitas Ibrahimovic endast video seismas Galaxy riietusruumis pealkirjaga "ma ei ole teiega veel lõpetanud".
Lõppenud MLS-i hooajal lõi Ibrahimovic Galaxy eest 27 mänguga 22 väravat, kuid Los Angelese meeskond ei jõudnud play-off'i.
MLZ Im not done with you yet pic.twitter.com/1F68siOV16
— Zlatan Ibrahimović (@Ibra_official) December 17, 2018 | Ibrahimovic jätkab karjääri Los Angeleses | https://sport.err.ee/885574/ibrahimovic-jatkab-karjaari-los-angeleses | Rootslasest tipuründaja Zlatan Ibrahimovic andis sotsiaalmeedias mõista, et mängib ka järgmisel hooajal Los Angeles Galaxy eest. |
"Mul läks vahepeal juba igavaks, sest kaitstavate doktoritööde pealkirjades hakkas korduma sõnapaar "Eesti näitel". Meil on võimekus uurida ka mujal toimuvat, mitte olla vaid andmed ehk uurimisaines. Seda tehes suudame Eesti tootemargist eristuda," laiendas professor. Praktikas tähendab see kas või suuremat väljastpoolt Eestit pärinevat teadusraha voogu. Labori enam kui 10 miljoni euro suurusest eelarvest moodustavad lõviosa Euroopa grandid.
Samuti võimaldab laiema pildile keskendumine võimaluse mõista paremini Eesti eripärade olulisust. Keegi ei tea ilmselt päris täpselt, mis muutis Eesti digihüppe ajal sedavõrd edukaks. "Meil on mõningaid aimdusi. Ent reaalsuses teame, et siinseid lahendusi teises kontekstis juurutades ei toimi need mõnikord oodatud viisil," sõnas Krimmer. Selle põhjuste mõistmisest saaks kasu nii digilahenduste ekspordil kui ka e-riigi kitsaskohtade leidmisel.
Piirkondlik digilõhe
Tallinna tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Keegan McBride tõi näitena välja avaandmed. Riigiasutused ja omavalitsused koguvad töö käigus palju infot, mis võiks olla kõigile kättesaadav, kuid mis kipub jääma kasutult arhiividesse seisma. Argielus saaks kasutada taolisi andmeid näiteks elukoha valimisel – nende põhjal koostatud kaart võiks ühtaegu näidata näiteks lasteaiakohtade saadavust ja kuritegude arvu.
Sama info võimaldab poliitikutel teha paremini põhjendatud otsuseid. "Olemuslikult seisneb e-valitsemine riigi kodanikele lähemale toomises ja vahemaade tõttu tekkinud barjääride lõhkumises. Avaandmete mõttes on riik aga peaaegu täielikult koondunud Tallinna. Harjumaast kaugemal elavad inimesed on maha jäänud. See on lähituleviku üks suuremaid väljakutseid," tõi McBride näite.
"Omavalitsused jäävad välja, kuigi need on üks valitsemise tasand," sõnas doktorant-nooremteadur ja tõi lisaks välja paari aasta taguse auditi, millest selgus, et enamike omavalitsuste andmebaasid on ehitatud üles silotornidena.
Digiteema universaalsus
Kuivõrd on aga võimalik Euroopas oluliseks peetavatele probleemide lahendamise raames leida lahendusi ka kohalikele küsimustele? "Sul on võimalus pakkuda välja omad lahendused ja pilootprojektid. Valdkonna edu ja rõõm seisneb selles, et Euroopa probleemid ühtivad meie omadega. Neid lahendades loome ühtlasi turgu Eesti ettevõtetele ja avaliku teenuste ekspordile," märkis Erkki Karo, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor.
Teiste sõnadega müüakse teadmisi ja kompetentsi, töötades samas välja endale tarvilikke lahendusi. Viimast iseloomustab andmevahetusega seonduvate probleemide leidmisele keskenduv TOOP projekt. Tulemuste alusel on suurim kitsaskoht seadusandlus. Järeldused võivad viia uue üleeuroopalise regulatsioonini, mis lihtsustab andmete liigutamist. Seda muidugi juhul, kui andmete omanikud seda lubavad ja soovivad.
Muu hulgas lihtsustaks see Soomet ja Eestit siduva ühise digitaalse inforuumi loomist, mille vajalikkusest on räägitud üle viie aasta. Anekdootlikuma näitena võimaldaks digitaalne sild tasuda mugavamalt Helsingis autoga käivatel eestlastel parkimise eest. See vähendaks tasumata jäävate parkimistrahvide hulka. "Põhiraskus on tarviliku seadusliku raamistiku loomine ja selle ehitamine viisil, et seda mitte ainult ei saa, vaid peab kasutama," laiendas Robert Krimmer. Tihedamast andmevahetusest tõuseks kasu teisteski argielu valdkondades.
Erkki Karo hinnangul võiks tunnustada üleeuroopaliste rahastusmehhanismide võimalusi senisest rohkem. "Meie enda läbiv väljakutse on, kuidas panna Eestis kokku suuremaid seltskondi, et avalik sektor sinna koos teiste distsipliinide ja erasektoriga teadlikumalt sisse tuleks. Täna ei näe avalik sektor teadusinnovatsiooniraha oma ühe tööriistana, kuigi see võiks muuta selle sisemist toimimist tõhusamaks," sõnas kaasprofessor.
Innovatsioon kui jalgrattasõit
Keegan McBride võrdles digivaldkonna arengut looduses toimuva evolutsiooniga. Eri riikides jõutakse kergelt erinevate olude tõttu tõhususe maksimeerimisel veidi erinevate lahendusteni. "Maailm muutub. Peame pidevalt kontrollima, kas meie digivalitsuse süsteemid ja ühiskond on disainitud muutuvate oludega kohanemiseks parimal võimalikul viisil," laiendas nooremteadur.
Paremaid alternatiive nähes ei tohiks heita meelt, kui Eestis pole maailmas digivaldkonnas esikohal. Väikeriigina ongi selle säilitamine raske. Seega ei tohiks olla see ka peaeesmärk, arutles Robert Krimmer.
"Piisab sellest, kui olla üks neist, kes uut tehnoloogiat ja muutusi esimesena tervitab. Jalgrattasõitu vaadates ei lõpeta alati esimesena see, kes suurema osa sõidust juhtis. Hea on olla ka teine või kolmas ja seejärel uuesti ette rebida," märkis vanemteadur. | Eesti peab digi-eduloo jätkumiseks vaatama oma piiridest kaugemale | https://novaator.err.ee/885483/eesti-peab-digi-eduloo-jatkumiseks-vaatama-oma-piiridest-kaugemale | Digivaldkonnas maailma esirinnas püsimiseks tuleb senisest paremini hoomata, et Eestil on võimekus olla rohkem kui vaid enda ja teiste uurimisobjekt, leiab Tallinna tehnikaülikooli uue digivalitsemise labori juht Robert Krimmer. |
Algviisikus alustanud 19-aastane Kullamäe tõi 30 minutiga 14 punkti (kahesed 6/12, kolmesed 0/4, vabavisked 2/2), andis neli resultatiivset söötu, hankis viis lauapalli, tegi kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja ühe vea, vahendab Korvpall24.
Samuti algviisikusse kuulunud 18-aastane Drell mängis 22,5 minutit, viskas 6 punkti (kahesed 3/7, kolmesed 0/5, vabavisked 1/1), võttis neli lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, tegi ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ning kolm isiklikku viga.
Baunach (4-10) asub turniiritabelis eelviimasel ehk 15. kohal. | Kullamäe kerkis Baunachi kaotusmängus meeskonna resultatiivseimaks | https://sport.err.ee/885569/kullamae-kerkis-baunachi-kaotusmangus-meeskonna-resultatiivseimaks | Kristian Kullamäe ja Henri Drelli koduklubi Baunach Young Pikes kaotas Saksamaa esiliigas suurelt Hageni Phoenix'ile 63:85 (12:30, 15:16, 15:21, 21:18). Eestlased ja kogu meeskond oli hädas kaugvisete tabamisega. |
Vooglaid teatas, et pöördus kohtusse seoses 24. novembril ETV2 eetris olnud huumorisaatega "Ongi koik", kus väideti tema sõnul kindlas kõneviisis, et ta on "heteromees, kes mõtleb geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal".
Oma hagiavalduses toonitab Vooglaid, et see väide on otseselt vale ning tegu ei ole arvamuse või väärtushinnangu, vaid konkreetse faktiväitega.
"Mind väidetakse tegevat midagi, mida ma ei tee ega ole kunagi teinud. Pidades silmas, et pean veendunud katoliiklasena homoseksuaalseid suhteid sügavalt ebamoraalseks ning et olen 15 aastat truus abielus, peagi juba seitsme lapse isa ning perekondlike väärtuste eest seisva Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks asutajatest ja selle juhatuse esimees, on osutatud faktiväide mitte ainult väär, vaid ka tugevasti minu au teotav ehk minu head nime kahjustav," selgitas SAPTK juhatuse esimees kohtule.
Vooglaid märkis, et püüdis leida probleemile kohtuvälist lahendust, pöördudes esmalt ERR-i nõukogu esimehe Rein Veidemanni ja hiljem ka juhatuse esimehe Erik Roose poole ning seades kokkuleppe tingimuseks ERR-i poolt avaliku vabanduse esitamise. Kuna kohtuvälisele kokkuleppele ei jõutud, pöördus Vooglaid kohtusse.
"Kahjuks ei tunnista ERR, nagu oleks midagi valesti tehtud. Nad leiavad, et kuivõrd saade "Ongi Koik" kuuluvat satiiri valdkonda, siis ei olevat selles minu suhtes faktiliselt väärate ja minu au teotavate väidete esitamises midagi lubamatut. Paraku on niisuguse seisukohaga võimatu nõustuda. ERR-i poolt minu au teotava jämedalt väära faktiväite esitamine on õigusvastane sõltumata sellest, millise žanri raames väide on esitatud. Mitte ükski žanr ei vabasta ei ERR-i ega kedagi teist Eesti Vabariigis kehtivate seaduste järgimise kohustusest," toonitas Vooglaid.
Hagiavalduse õigusliku alusena osutab Vooglaid põhiseadusele, mis sätestab paragrahvis 17, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada, samuti võlaõigusseadusele, mis konkretiseerib paragrahvis 1047 põhiseaduslikku keeldu, öeldes, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Võlaõigusseaduse paragrahvi 134 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
Vooglaid rõhutas, et on varem püüdnud kohtuvaidlustest hoiduda.
"Lõputult ei saa lasta konservatiivide suhtes vaenulikult meelestatud liberaalsel meedial neile ebameeldivate inimeste õigustest üle sõita. Eriti oluline on see meie kõigi maksurahast tegutseva rahvusringhäälingu puhul, mis peaks nii eetilistest ja seaduslikest standarditest kinnipidamisel kui ka hea maitse osas olema teistele eeskujuks, mitte lati langetajaks. Fakt on see, et nii madalat ja isiklikul tasandil mõnitavat käitumist, kui ERR endale minu suhtes lubab, ei peaks me minu osalusel juhitavas portaalis Objektiiv mitte kunagi vastuvõetavaks," selgitas Vooglaid.
Vooglaid loodab, et kohtuvaidlus annab ühiskonnas laiemalt selgema arusaamise, millistest standarditest peavad meediaväljaanded teiste isikute au ja väärikuse austamise nõudest tulenevalt kinni pidama.
ERR: satiirisaates esitatavat ei saa käsitleda faktiväitena
ERR-i seisukoht on, et "Ongi koik" puhul on tegemist satiirisaatega, kus esitatavat ei saa käsitleda faktiväidetena.
"Sellest hoolimata püüdis ERR saavutada Varro Vooglaiuga kokkulepet, et hoida ära aega ja energiat nõudev kohtuvaidlus naljasaate üle. Kohtutel on tõsisemat tööd teha. Aga kohtusse pöördumine on iga kodaniku õigus. ERR ootab hagiavalduse ära," lisas ERR kommentaariks Vooglaiu otsusele kohtusse pöörduda. | Varro Vooglaid pöördus ERR-i vastu kohtusse | https://www.err.ee/885566/varro-vooglaid-poordus-err-i-vastu-kohtusse | SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid esitas esmaspäeval Harju maakohtule hagi, milles palub kohustada Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) lükkama ümber satiirisaates "Ongi Koik" tema kohta kõlanud lause ning maksma mittevaralise kahju hüvitiseks 5000 eurot. |
Trump süüdistas esmaspäeva hommikuses Twitteri säutsus keskpanka taas tema majandusplaanide õõnestamises.
"See on uskumatu, et väga tugeva dollari ja sisuliselt olematu inflatsiooniga, ajal kui välismaailm on plahvatamas, Pariis põleb ja Hiina on väga madalal, Fed isegi kaalub intressimäära tõstmist," säutsus Ühendriikide president.
It is incredible that with a very strong dollar and virtually no inflation, the outside world blowing up around us, Paris is burning and China way down, the Fed is even considering yet another interest rate hike. Take the Victory!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 17, 2018
Föderaalreserv peaks teisipäeval algaval kahepäevasel kohtumisel intressimäärasid sel aastal neljandat korda tõstma.
Keskpanga nõukogu liikmed ei ole Trumpi kriitikale vastanud ja selle president Jerome Powell on viidanud, et poliitikast ei tehta otsuseid langetades välja.
Analüütikud ja endised keskpanga nõukogu liikmed on aga märkinud, et presidendi pretsedenditu kriitika võib sundida keskpanka oma iseseisvuse tõestamiseks intressimäärasid tõstma isegi siis, kui seda muul juhul poleks tehtud. | Trump ärgitas USA keskpanka intressimäärasid mitte tõstma | https://www.err.ee/885568/trump-argitas-usa-keskpanka-intressimaarasid-mitte-tostma | USA president Donald Trump ärgitas esmaspäeval päev enne keskpanga nõukogu istungit keskpanka intressimäärasid mitte tõstma. |
Äsja saavutatud kokkuleppest kaitseatašeede riikilubamise kohta teatas esmaspäeval antud pressikonverentsil Vene suursaadik Aleksandr Petrov ning seda kinnitas hiljem ka Eesti välisministeerium.
"Eesti on esitanud Venemaale noodiga taotluse Eesti kaitseatašee lähetamiseks Moskvasse ja sellele on saadud positiivne vastus. Venemaa omakorda on küsinud Eesti aktsepti oma kaitseatašee lähetamiseks Tallinna ja saanud samuti positiivse vastuse. Protsess Eesti kaitseatašee lähetamiseks on käimas ja teavitame kui protseduurid on lõppenud," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova esmaspäeval BNS-ile.
Eesti saatis Venemaa kaitseatašee riigist välja tänavu märtsi lõpus vastuseks Salisbury keemiarünnakule, mille käigus Vene luureteenistused olid mürgitanud oma poolt vahetanud endise kolleegi Sergei Skripali ja tema tütre.
Sarnaselt saatsid Vene diplomaate oma riigist välja enamus Euroopa Liidu ja NATO riike. Sellele vastas Venemaa Eesti kaitseatašee väljasaatmisega 30. märtsil.
Eesti saatkonna avamisega võiks kaasneda visiit
Vene suursaadik Petrov märkis veel, et Eesti Moskva-saatkonna renoveerimisejärgne avamine annaks hea põhjuse kõrgetasemeliseks visiidiks Venemaale.
"Nii palju kui mulle teada, siis on Eesti saatkonna restaureeritud hoone avamine Moskvas kavandatud pärast 3. märtsi (kui toimuvad riigikogu valimised - BNS) ja minu andmete kohaselt kaalutakse Eesti poolel variante, millisel kujul võiks Eesti olla selle üritusel esindatud," rääkis Petrov.
Tema teada pole siiski Eesti seni sellekohast otsust vastu võtnud. "Aga ilmselt oleks see hea põhjus, et saata Moskvasse piisavalt kõrgel tasemel delegatsioon," märkis Petrov.
Eesti välisministeerium jäi Vene suursaadiku sõnade kommenteerimisel vaohoituks. "Avamisega seonduv selgub siis, kui renoveerimistööd Moskva saatkonnas on lõpule viidud," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova.
Vene suursaadik viitas oma esinemises ka sellele, et tänavu maisse oli kavandatud peaminister Jüri Ratase visiit Venemaale, kuid siis otsustas Eesti külaskäigu ära jätta.
Ratas loobus Venemaal Krasnojarskis toimuvate Eesti kultuuripäevade külastamisest pärast seda, kui märtsisi sai teatavaks, et Vene endise luuraja Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamise taga Ühendkuningriigis olid Vene eriteenistused ning enamus Euroopa riike, sealhulgas ka Eesti, vastas sellele Vene diplomaatide väljasaatmisega.
Eesti Moskva-saatkonna kompleksi ehitus- ja renoveerimistööd peaksid aastavahetuseks valmis saama. Saatkonna renoveerimiseks oli algselt planeeritud ligi 22 miljonit eurot, kuid novembris selgus, et selle maksumus jääb kahe miljoni võrra väiksemaks.
Eesti ja Venemaa kaaluvad piiriäärsetele elanikele viisalihtsustust
Eesti ja Venemaa on alustanud konsultatsioone, et leida võimalus piiriäärsetele elanikele viisalihtsustuse pakkumiseks, kuid Eesti ootab enne lõplikku otsuse tegemist ära naaberriikide kogemused samasuguste lepete rakendamisel.
"Möödunud nädalal leidsid Tallinnas aset Eesti-Vene konsulaarkonsultatsioonid, kus ühe teemana oli arutluse all Euroopa Liidu – Venemaa viisalihtsustuslepingu rakendamine, sealhulgas ka see, kuidas lihtsustada piiriäärsete elanike viisarežiimi. Konsultatsioonide õhustik oli hea ja kummagi riigi ametkonnad jätkavad võimalike lahenduste kallal tööd," ütles välismnisteeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova esmaspäeva BNS-ile.
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov ütles esmaspäeval antud pressikonverentsil, et Vene pool tegi konsutltatsioonidel ettepaneku lahendada küsimus samamoodi nagu selle on korraldanud Läti ja Venemaa. Tema sõnul ei lubanud Eesti siiski sel teemal kiiret vastust anda.
Kamilova sõnul tühistas valitsus 2008. aastal piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuse korra, kuna see oli vastuolus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusega ja edaspidi jätkus tavaline viisarežiim.
"Valitsus arutab piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuskorra võimalust uuesti siis, kui on selgunud naaberriikide kogemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1931/2006 rakendamisel, mis annab õiguse sõlmida kahepoolseid lepinguid piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuseks," ütles välisministeeriumi esindaja. Tema sõnul on Venemaa sõlminud piiriäärsete alade elanike liikumise lihtsustamiseks kahepoolsed lepingud Norra ja Lätiga, Poola on mõni aeg tagasi samasuguse lepingu peatanud.
Piiriäärseteks elanikeks loetakse kavandatava kokkuleppe kohaselt piirist kuni 50 kilomeetri kaugusel elavaid inimesi. | Eesti ja Venemaa leppisid kokku kaitseatašeede taaslähetamises | https://www.err.ee/885530/eesti-ja-venemaa-leppisid-kokku-kaitseataseede-taaslahetamises | Eesti ja Venemaa diplomaadid on saavutanud kokkuleppe kaitseatašeede taaslähetamises mõlemasse riiki. |
Algviisikus alustanud Lass tegi kaksikduubli, visates 13 punkti (kahesed 5/9, kolmesed 0/1, vabavisked 3/4) ja võttes 12 lauapalli, kirjutab Korvpall24. Lisaks sai eestlanna 32 minutiga kirja 5 blokki, ühe vaheltlõike, 3 pallikaotust ning ühe isikliku vea.
Lassi kodunaiskonnal on nüüd kirjas viis võitu ja neli kaotust. Järgmisena võtab Duquesne ette reisi Saint Petersburgi, kus osaletakse kahepäevasel turniiril. Esimeses mängus minnakse Eesti aja järgi laupäeva öösel vastamisi tugeva Syracuse'i ülikooli naiskonnaga. | Kadri-Ann Lass säras kodunaiskonna võidumängus kaksikduubliga | https://sport.err.ee/885556/kadri-ann-lass-saras-kodunaiskonna-voidumangus-kaksikduubliga | USA üliõpilasliigas NCAA mängiv Kadri-Ann Lass tegi pühapäeval suurepärase esituse, kui tema kodunaiskond Duquesne Dukes alistas koduväljakul East Tennessee State Buccaneersi 66:58 (15:18, 17:10, 14:12, 20:18). |
Ettepaneku tegi Uue Ühtsuse peaministrikandidaat Krišjānis Kariņš pärast fraktsiooni koosolekut, vahendas Läti ringhääling.
Kariņš lisas, et ta ise eelistaks kuuest parteist koosnevat koalitsiooni, kuid tunnistas, et osa parteisid on omavahel koostöö välistanud. Sellega viitas ta ilmselt Uus Konservatiivse Partei (JKP) soovimatusele ZZS-iga koostööd teha. JKP peab ZZS-i nimelt "oligarhide kontrollitud parteiks".
Värske ettepaneku kohaselt kuuluksid uude koalitsiooni Uus Ühtsus, Arengu Eest/Poolt, JKP, KPV LV ja Rahvuslik Liit.
Iga erakond saaks kolm ministriportfelli:
Uus Ühtsus - peaminister, välisminister, rahandusminister:
Arengu Eest/Poolt - keskkonnaminister, tervishoiuminister, kaitseminister;
JKP - transpordiminister, haridusminister, justiitsminister;
KPV LV - siseminister, majandusminister, sotsiaalminister;
Rahvuslik Liit - kultuuriminister, põllumajandusminister, rahvastikuminister (viimane oleks uus portfell).
Kariņš ootab oma ettepanekule parteidelt vastuseid kolmapäevaks. Kui plaaniga nõus ollakse, ootab ta ka ministrikandidaatide nimesid.
Lätis toimusid parlamendivalimised 6. oktoobril. Seni on uue valitsuse moodustamisel kätt proovinud KPV LV ja JKP, nüüd on järjekord jõudnud seimi kõige väiksema erakonna kätte.
Eelpool mainitud viie parteiga valitsuskoalitsioon omaks 100-kohalises seimis 53 kohta.
Saadikukohad Läti seimis:
Koosmeel - 23;
KPV LV - 16;
JKP - 16;
Arengu Eest/Poolt - 13;
Rahvuslik Liit - 13;
ZZS - 11;
Uus Ühtsus - 8. | Uus Ühtsus pakub Lätile viiest parteist koosnevat valitsuskoalitsiooni | https://www.err.ee/885555/uus-uhtsus-pakub-latile-viiest-parteist-koosnevat-valitsuskoalitsiooni | Erakond Uus Ühtsus, kelle käes on praegu initsiatiiv Lätile uus valitsus kokku panna, tegi esmaspäeval ettepaneku, mille kohaselt võiks uude valitsuskoalitsiooni kuuluda viis parteid. Selle kombinatsiooni kohaselt jääksid seimis opositsiooni Koosmeel ning senine peaministripartei Roheliste ja Talurahva Liitu (ZZS). |
Vaatamata sellele, et Sebastien Ogier on M-Spordi ridades tulnud kaks aastat järjest individuaalseks maailmameistriks ja võistkond võitis ülemöödunud hooajal MM-tiitli tehasetiimide arvestuses, on M-Spordi majanduslik olukord kehv, kirjutab portaal Autosport.
"Ma olen FIA-ga [Rahvusvahelise Autospordiliiduga] kontaktis olnud ja neile seletanud, et me ei saa praeguse seisuga 2019. aastal MM-sarjas kaasa lüüa," rääkis Wilson Autospordile. "Meil ei ole osalemiseks vajalikke ressursse ja ma ei näe, et see reedeks muutub."
"Meil on mõned võimalused, aga olen selle spordiala juures olnud piisavalt kaua, teadmaks, et tehing pole lõpetatud enne seda, kui raha on pangakontol."
"Võita kolm-neli tiitlit oli meiesuguse eratiimi jaoks hiilgav saavutus," jätkas Wilson. "Edasi minnes ei ole ma mingil juhul valmis firma tulevikuga riskima. Tehases ringi kõndides näen 300 nägu, kes toetuvad M-Spordile ja nad on mulle tähtsamad kui MM-sarjas jätkamine. Me töötame selle nimel koos FIA-ga. Ma tahan kohutavalt [MM-sarjas] tagasi olla ja ma annan endast nii palju kui võimalik, et see ka juhtuks. Aga ma ei riski kõigega." | M-Sport jääb MM-sarjast kõrvale? Wilson: ma ei saa kõigega riskida | https://sport.err.ee/885551/m-sport-jaab-mm-sarjast-korvale-wilson-ma-ei-saa-koigega-riskida | Autoralli MM-sarja tehasetiimid peavad reedeks kinnitama oma osaluse järgmise hooaja MM-karussellis. M-Spordi pealiku Malcolm Wilsoni sõnul ei ole tema meeskonnal selleks piisavalt ressursse. |
Peaministri sõnul ei kuulanud valitsus protestijaid piisavalt, vahendas Politico.
"Ma olen jätkuvalt veendunud, et [kollased vestid] tahavad, et me muudaksime riiki. Ma ütlen neile, et jagan nende kärsitust. Me jätkame riigi parandamist, kaasates neid rohkem," lisas Philippe.
Spontaanne ning juhtideta nn kollaste vestide liikumine alustas proteste novembris. Nad protestisid kütuse hinnatõusu ning kavandatud kütusemaksu vastu. Nüüd on valitsus neist plaanidest loobunud.
Protestid laienesid aga üldisemalt president Emmanuel Macroni poliitika vastaseks.
Philippe prognoosib eelarvedefitsiidiks 3,2 protsenti
Peaminister Philippe ütles ajalehe Les Echos, et prognoosib tuleva aasta eelarvedefitsiidiks 3,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See tähendab, et Prantsusmaa defitsiit tõuseb üle Euroopa Liidu nõutud kolme protsendi piiri, vahendas Reuters.
"Kollaste vestide" protestide tulemusel tehtud järeleandmised tekitavad Prantsusmaa eelarvesse kümne miljardi euro suuruse augu.
"Meie eesmärk on täita oma lubadused maksimaalselt. See peaks võimaldama valitsusel hoida 2019. aastal defitsiidi 3,2 protsendi juures," sõnas Philippe.
Macron kuulutas eelmisel nädalal selleks, et teha "kollaste vestide" protestide tõttu järeleandmisi, et vaesemate töötajate palgad tõusevad ning enamiku pensionäride makse kärbitakse.
Enne Macroni uusi otsuseid oli Prantsusmaa eelarvedefitsiidi prognoos 2019. aastaks 2,8 protsenti.
Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici ütles neljapäeval, et defitsiidi tõus üle kolme protsendi võib olla vastuvõetav, kui see on ajutine. | Prantsuse peaminister tunnistas vigu "kollaste vestide" protestidele vastamisel | https://www.err.ee/885536/prantsuse-peaminister-tunnistas-vigu-kollaste-vestide-protestidele-vastamisel | Prantsusmaa peaminister Edouard Philippe tunnistas, et valitsus tegi vigu nn kollaste vestide protestidele vastamisel. |
Jacek Czaputowicz viitas sõnavõtus Prantsusmaal mitmel järjestikusel nädalal toimunud niinimetatud kollavestide protestidele ning Strasbourgis 11. detsembril korraldatud terrorirünnakule.
"Prantsusmaa on Euroopa haige mees. Ta on Euroopa pidur, Poola seevastu ere täpp," lausus Czaputowicz.
"See terrorirünnak tõestab, et Prantsusmaaga on midagi valesti. Viimaste nädalate meeleavaldused, president (Emmanuel) Macroni taandumine riigireformidest -- see on kurb," lausus välisminister.
"Kui te samal ajal peate Poolale epistlit, siis on midagi valesti. Esmalt peate te omaenda riiki tooma mõningase korra," lisas ta.
Czaputowiczi avalduse taustal on pinged Poola ja Prantsusmaa vahel pärast seda, kui Poolas tuli 2015. aastal võimule populismis süüdistatud erakond Õigus ja Õiglus. Lisaks pingestas olukorda ka Poola otsus tühistada mitme miljardi dollari suurune lepe Prantsuse lennukitootjaga Airbus, kellelt taheti osta 50 sõjaväekopterit Caracal.
Macron on kriitiline ka Poola vastuolulise kohtureformi suhtes, mis Euroopa Liidu sõnul ohustab Poola kohtusüsteemi sõltumatust. | Poola: Prantsusmaa on Euroopa haige mees | https://www.err.ee/885547/poola-prantsusmaa-on-euroopa-haige-mees | Prantsusmaa on Euroopa haige mees ning selle probleemid kahjustavad kogu piirkonda, ütles Poola välisminister esmaspäeval. |
Tuttospordi poolt 2003. aastal loodud Golden Boy nime kandev auhind antakse igal aastal välja talendikaimale Euroopas mängivale alla 21-aastasele jalgpallurile. 19-aastane de Ligt on esimene auhinna võitnud kaitsemängija, tänavusel hääletusel edestas ta Justin Kluivertit, Trent Alexander-Arnoldit, Vinicius Juniorit ja Patrick Cutronet.
Eelmisel aastal osutus võitjaks prantslane Kylian Mbappe, teiste hulgas on auhinna võitnud Paul Pogba, Sergio Agüero, Wayne Rooney ning Lionel Messi. Ajaxi ridadesse kuuluv pallur sai autasu teistkordselt; esimesel, 2003. aastal hinnati selle vääriliseks Rafael van der Vaart. | Euroopa parimaks noormängijaks nimetati esmakordselt kaitsja | https://sport.err.ee/885540/euroopa-parimaks-noormangijaks-nimetati-esmakordselt-kaitsja | Ajakirjanikud valisid parimaks Euroopas mängivaks jalgpallitalendiks Amsterdami Ajaxi kaitsja Matthijs de Ligti. |
Juba alates novembri keskpaigast lähevad maniakaalsemad muusikakuulajad õhevile: värskendatakse oma muusika-alaste lemmiklehekülgede uudiste- ja tabeliterubriike, oodates aastalõputabelite ilmumist. Nende melomaanide jaoks, kes jäänud truuks paberile, ilmuvad juba novembri lõpust alates postkastidesse ingliskeelsete muusikaajakirjade jaanuarinumbrid (sest nii on muusikaajakirjade ilmumisgraafik seatud), kus sees lõppeva aasta 50 või 75 parimat albumit väljaande toimetuse valikul.
Rahvusvaheliste muusikažurnaalide, nii paberis kui üksnes internetis või mõlemas korraga ilmuvad aastalõpuvalikud koondab portaal nimega albumoftheyear.org, mis lisaks eraldi tabelitele ilmutab jooksvalt koondtabelit ehk kõigi väljaannete albumiparemike summat.
Kogu muusikahuviliste hasart aastalõputabelite ümber võib tunduda lapsik: kõik on kinni ju iga kuulaja maitses ja mida selline pealesurutud valik siis näitab: mingit universaalset maitset? Nii võiks kiuslikult küsida. Enamasti jätavad melomaanid selle küsimuse endalt küsimata. Aastalõputabelid on kena traditsioon, ja ehkki oma puudustega, kammivad kuulajad küsitlusi põhjusega.
Põhjust on voogedastuse ajastul seda enam, sest isegi professionaalidel on keeruline kõike ilmuvat jälgida ja kõigi muusikaelu tendentsidega kursis olla: kui kõik on kättesaadav, siis on inimestele eriti vaja teejuhte, kes suunavad, mida ja miks oma riiulitele, olgu siis virtuaalsetele või füüsilistele, paigutada.
Vaadates üle maailma ilmuvaid plaatide aastalõputabeleid, torkab silma, et ühisosa, mida leheküljel albumoftheyear.org kehastab rubriik "List Aggregate" ehk "Nimekirjade kokkuvõte", on suhteliselt konservatiivne: tänase seisuga üldesikohal trooniv Janelle Monae albumiga "Dirty Computer" võib kanda küll julget, isegi nilbet sõnumit, on aga muusikaliselt tavaline kesktee-RnB. Teisel kohal asub laulja-laulukirjutaja Mitski ning kolmas kantritäht Kacey Musgraves. Järgnevad ehk veidi servapealsemad valikud nagu americana- eksperimentaatorid Low ja räppar Cardi B, aga teades esimese puhul maailma kriitikute üksmeelset kiidulaulu ja teise puhul esikohti USA plaadimüügiedetabelites (mis tänapäeval koondavad nii striimimist kui füüsilist müüki), on vähe üllatusi siingi. Kuigi Album of the Year koondab traditsioone hoidvate Rolling Stone'i ja American Songwriteri kõrval ka moodsaima maitsega või alternatiivsemaid väljaandeid nagu FACT või Resident Advisor.
Aastalõpu muusikaedetabelitega on nagu demokraatiaga: paljud parimad või uuenduslikumad ideed jäävad varju, aga kui poliitilises kultuuris tsiteeritakse sageli Winston Churchilli, kes ütles, et "Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud", siis muusikas pääsevad ka joone alla jäävad esinejad mingil määral mõjule, iga vähegi huvitav artist leiab oma kuulaja, ning kuulaja saab leida oma maitsele vastava kanali. Samas ei tasu kuulajana jääda oma liistudesse kinni, vaid avardada oma helimaailma, ning ka kogenud melomaanid leiavad aastalõputabelitest midagi, mis neil aasta jooksul kahe kõrva vahele pole jäänud.
Tänasest hakkab ilmuma ka ERRi kultuuriportaali aastalõputabel, mille on kokku pannud kümned Eesti kriitikud ja melomaanid. Aastalõputabelid on nagu tasuta perearstiliin muusikahaigetele: ei kohusta millekski, aga annavad võimalusi kuulajaile ja pakuvad tagasisidet artistidele. | Valner Valme: aastalõputabelid on perearstiliin melomaanidele | https://kultuur.err.ee/885424/valner-valme-aastaloputabelid-on-perearstiliin-melomaanidele | Aastalõpu muusikaedetabelitega on nagu demokraatiaga: paljud parimad või uuenduslikumad ideed jäävad varju, aga ometi on ühisosa meile vajalik, ütleb Valner Valme ERR raadiouudiste kultuurikommentaaris. |
Prantsusmaa on ärgitanud Euroopa Liitu kehtestama niinimetatud GAFA-maksu ja lubanud ka varem maksu ise kehtestada, kui liikmesriigid selle osas leppeni ei jõua. GAFA viitab tehnoloogiahiidudele Google, Apple, Facebook ja Amazon.
Rahandusministri sõnul oodatakse, et 2019. aastal laekub tänu GAFA-maksule riigile 500 miljoni euro väärtuses maksutulu.
USA tehnoloogiahiiud maksava Euroopas vähe makse ja see on mitme liikmesriigi valijate seas pahameelt tekitanud. Samas on liikmesriigid erimeelsustel probleemi lahendamise osas ja üleeuroopaline maks vajaks liikmesriikide ühehäälset toetust.
Iirimaa, kus asub mitme Ühendriikide tehnoloogiahiiu Euroopa peakontor, juhib mitme riigi rühma, mis leiab, et maks tooks kahju ka Euroopa firmadele ja vihastaks Washingtoni.
Prantsusmaa ja Saksamaa jõudsid sel kuul kokkuleppele digimaksu kehtestamiseks Euroopa Liidus 2021. aastal, juhul kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ei jõua selleks ajaks globaalse lahenduseni. OECD-l on töös ettepanek, millega loodaks rahvusvaheline standard tehnoloogiafirmade maksustamiseks.
Valitsustel üle maailma on raskusi USA IT-firmade maksustamisega, kuivõrd need on oma sektorites turul liidripositsioonil, kuid registreerivad käibe ja kasumi madala maksumääraga riikides, vältides seeläbi kohustusi teistes riikides.
Prantsusmaa otsus kehtestada maks 1. jaanuarist võib osalt olla kantud ka murest eelarve üle, eriti pärast seda kui president Emmanuel Macron teatas kollavestide meeleavaldajate rahustamiseks eelarvepuudujääki suurendavatest meetmetest.
Lisaks Prantsusmaale on riikliku digimaksu plaanid ka mitmel teisel EL-i liikmesriigil, nende seas Ühendkuningriik, Hispaania ja Itaalia. Samuti plaanivad sellist maksu Singapur ja India. | Prantsusmaa kehtestab jaanuarist IT-firmadele digimaksu | https://www.err.ee/885522/prantsusmaa-kehtestab-jaanuarist-it-firmadele-digimaksu | Prantsusmaa kehtestab 1. jaanuarist maksu suurtele interneti- ja tehnoloogiafirmadele, teatas rahandusminister Bruno Le Maire esmaspäeval. |
Maailmas on kuratlikult palju kurjust, on veider aeg, äraspidine aeg – ameeriklased valisid isegi presidendiks mehe, kes oma tuuridel-ülesastumisel mängib kurja klouni kuju! Kunst muidugi peegeldab elu kaost, teisalt astub just kunst sellele kurjusele ka vastu: näeb ta läbi ja kisub paljaks ning annab kohtu ette. Või pakub inimesele hoopis ühe uue, teistsuguse maailma, kuhu kurja eest varju minna.
Giraffe Royal on suurepärane eestivene vaimuteatritrupp, valge klounaad. Miski, mis on esmalt visuaalne teater, võlumaailmamäng. Ja siiski ka klounaad. Selles helges-kummalises maailmas astub vahepeal ringi ka deemonlikke, tumedaid kujusid, viirastusi... Kui teil on kuskil võimalik neid näha – ja neid on võimalik siin-seal näha, õnneks mitte vaid tsirkusega seotud asjadel –, siis see on lihtsalt elamus, aken ilusasse-ärevasse, kust kahjuks peab tagasi tulema. Sinna ei saa elama jääda, mis teha.
*
Caspar Schjelbred. Tema monotükk "Plan C" oli festivali üks väljapeetum, kaunim-naljakam lavastus. Schjelbred on ju kloun, miim. Füüsiline kloun? Ja ta lavastuses on pikk, imeilus sürrealistliku mekiga unenäostseen. Kindlasti kummardus miimikunsti ajaloole, aga samas täiesti kaasaegse teatri käekirjas. Schjelbredi kehakontroll on võimas, aga see on palju enamat kui vaid treenitus: see on tunde leidmine, valitsemine, ülesehitamine, uurimine, otsimine selle pinnalt. Nii et "Plan C" on mingis mõttes lähemal nüüdistantsule kui stand-up 'ile, korraga mõlemad ja ei kumbki. Ja selles on väga ehedat vana aja hõngu.
Fringe-festival Boom Chika Wau Wau. Autor: Olev Luik
Schjelbred andis laupäeval ka väikse füüsilise klouni töötoa, kus ta natukene oma töömeetodeid, võtteid ja selle maailma telgitagust avas. Aga sellest töötoast sain ma nii palju aru, et annet peab ka olema. Loomulik koomilis-kehaline improvisatsioon on mingi määrani ehk õpitav-omandatav tohutu tööga. Aga kui avatud ja kohal sa selleks pead olema! Seda annab võrrelda ehk süvitsiminevate jooga- või meditatsioonitehnikatega. Tohutu kohalolutundega ja alistuva enesekaotamisega. Sealt siis ehk algab see tõeline liikumine ja nali... Algab põlemine.
Ma olen tänulik, et toda Prantsusmaal resideerivat taanlast siin Eestis kohtasin. Caspar on oma ala maailma tippe. Tema tõsiduses ja eneseohverduses klounina on muide midagi sarnast festivali vedaja ja võluva veiderdaja Dan Renwicki olekuga, kuigi nende väljendusvahendid ning -viisid ja nipid on väga erinevad (pidin korraks kirjutamise katkestama, sest kass häälitses aknalaual kummaliselt, läksin piiluma ja nägin puu otsas vana kavala varese ja punakashalli orava improviseeritud talveklounaadi – ju võistlesid nad miski sama palukese pärast, järelejätmatult ja samas justkui mängides).
*
Nii, nüüd pean ma teile veel korra rääkima Juodeškast, tollest leedu tüdrukust, haprast ja metsikust olevusest klaveri taga, kes meile oma friiginihkes armastus- ja iseolemise laule laulis. Tahtsin ainult öelda, et need, kes kohale ei jõudnud, karistasid end ise tollega, et noore daami esimestest kontsertidest maailmas ilma jäid. Tema pärast olen ma valmis või Leetu sõitma. See on kabaree, see on storytelling, maakeeli loojutustamine, see on loomulik sära ja tuli inimeses, sisemine põlemine, mis nakatab. Nõnda sünnivad ainukordsed anded. Mõnikord jõuavad need hulkadeni – ma siiani vahel imestan, et mu suur lemmik Tom Waits säärase friigina pealainesse murdis ja tõeliseks megastaariks sai. Jah, mu kallikesed, te peate tundma, mis tunne see on, kui klaver on joonud, mitte poeet.
Fringe-festival Boom Chika Wau Wau. Autor: Olev Luik
Aga eesti bändi ToBi näete juba vast peagi kuskil siinsamas: kui teisipäeva õhtul mängisid nad viisakatele istuvatele keskealistele inimestele, siis laupäeval panid nad püsti tõelise rokenroll-möllu (vist festivali suurima publikuga show üldse, ütles Dan, aga sõltuvalt publiku keskmisest vanusest sel hetkel müüdi baarist ainult veidi limonaadi).
*
Hilisõhtustel kabareetundidel, n-ö vabal laval (kuigi oli palju kindlaid numbreid), sündis nii palju ilusat hullust, burleski ja poeesiat (nägin üle hulga aja Aime Hansenitki üles astumas, armas oli!). Ma soovin, et Dan Renwickis ja Chrissy Kissis jätkuks see energia-, jõuvool, et nende jõgi kobrutaks-vahutaks, vuhiseks! Hoidke silmad lahti ja väisake Heldekese kabareed, seal sünnib imelisi asju edasi, kogu aeg. Kui kuskil on aknake avatud võlumaailma, kui lastakse piiluda natuke põrgut ja paradiisi, siis tuleb lubada endale see hetk, et tost osa saada. Elu on hetkes. Ja retkes. See on paradoks, aga mis siis. Miks peaks olema teisiti? | Jürgen Rooste. Põrgulik-paradiislik poeesia: Boom Chika Wau Wau festivalipäevik V | https://kultuur.err.ee/885520/jurgen-rooste-porgulik-paradiislik-poeesia-boom-chika-wau-wau-festivalipaevik-v | Kalamajas, Heldekese kabareeteatris (Tööstuse 12) leidis läinud nädalal aset "Boom Chika Wau Wau" – Tallinn Fringe Festival, mis minus alles keeb ja kobrutab. Nagu peaks mustlaslaagrist või hipirännakult tagasi reaalsusse, tavalisse ellu astuma, aga see friik elu ei taha enam su päästet hingest ära kolida. |
Raportist tuleb välja, et Moskva kasutas kõiki suuremaid sotsiaalmeediaplatvorme, et edastada sõnumeid, pilte, videomaterjale, mis olid ette valmistatud selleks, et suunata inimesi Donald Trumpi poolt hääletama ning teda päris valituks osutumist jätkuvalt toetama. Samal ajal kasutas Venemaa kampaania sotsiaalmeediat selleks, et õõnestada Trumpi võimalike vastaste populaarsust ning suunata tema konkurentide potentsiaalseid toetajaid valimisprotsessist eemal hoidma, kirjutab Washington Post.
Ehk parempoolseid valijaid suunati järjekindlalt relvakandmisõiguse ja immigratsiooni pärast muretsema. Mustanahaliste ja latiinode puhul aga üritati kahandada nende valijate usaldust kogu valimisprotsessi vastu.
Raport põhineb tehnoloogiahiidude poolt edastatud miljonitel ja nüüdseks kahtlaseks osutunud postitustel ning selle on koostanud Oxfordi ülikooli Computational Propaganda Project ja veebianalüüsifirma Graphika. Vabariiklase Richard Burri ja demokraat Mark Warneri juhitud senati luurekomitee kavatseb raporti koos ühe teise raportiga avalikustada hiljem sel nädalal. Senati luurekomitee esindajad keeldusid teemat Washington Postile hetkel veel kommenteerimast.
Autorid toovad muuhulgas välja ka selle, kuivõrd aeglaselt reageerisid sotsiaalmeediafirmad desinformatsioonikampaaniale ning kui kaua kulus neil selleks, et uurijatega koostööd teha.
Raportis avaldatakse ka laiemat muret selle pärast, millist mõju võivad sotsiaalmeediaplatvormid poliitilisele debatile kõikjal maailmas avaldada. Raporti autorid hoiatavad, et suurfirmad, milles kunagi nähti näiteks Araabia kevadel vabanemise ja sõnavabaduse sümboleid, on nüüd saanud ohuks demokraatiale.
"Sotsiaalmeediast on saanud loomuliku kollektiivse kriitika ja kodanikualgatuste koordineerimise infrastruktuuri asemel hoopis tehnoloogiline vahend sotsiaalseks kontrolliks, mida manipuleerivad kavalad poliitilised konsultandid ning mis on ligipääsetav poliitikutele nii demokraatiates kui ka diktatuurides," on kirjas raportis. | Uus raport USA senatile näitab Vene desinformatsiooni ulatust | https://www.err.ee/885529/uus-raport-usa-senatile-naitab-vene-desinformatsiooni-ulatust | Ajalehe Washington Post kätte on jõudnud USA senati luurekomiteele edastatava värske raport mustand, mis on väidetavalt seni kõige põhjalikum analüüs desinformatsioonikampaaniast, mida Venemaa 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal läbi viis. |
Norra ajaleht Dagbladet kirjutab, et Šmigun-Vähi pääses süüdistusest dopinguküttide tehtud vea tõttu. Nimelt on sportlasel või tema esindajal õigus olla kohal proovide avamisel, ent eestlannale sellist võimalust ei antud. "Sellega rikuti tema õigusi ja testi tulemus tühistati," kirjutab Norra meedia.
"Ei ole see ei esimene ega kardetavasti kahjuks ka viimane spekulatsioon, mis Norra meedias lendu lastud. Las fantaseerivad, ega ma neid kuidagi keelata kahjuks ei saa. Aga muidu läheb mul väga hästi, tänan küsimast," andis Šmigun-Vähi lühikese kirjaliku vastuse Postimehele.
Šmigun-Vähi dopinguskandaal lahvatas 2014. aasta veebruaris Sotši olümpia ajal, kui selgus, et tema Torino olümpial võetud dopinguproov sisaldas halba analüütilist leidu – järeltestis avastati, et A-proovis leidus molekule, mille kaudu tuletati kahtlustus keelatud aine kasutamisest. Kolm aastat hiljem jõudis saaga lõpuni, kui abi leiti rahvusvahelisest inimõiguste kohtust.
Šmigun-Vähi võitis Torinos olümpiakullad 10 km eraldistardist klassikasõidus ja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus. | Norra meedia: Šmigun-Vähi pääses süüdistustest dopinguküttide vea tõttu | https://sport.err.ee/885414/norra-meedia-smigun-vahi-paases-suudistustest-dopingukuttide-vea-tottu | Möödunud aastal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), et kõik Kristina Šmigun-Vähi 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad ning kahekordne olümpiavõitja vabanes dopingukahtlustest. Kui toona jäid asjaolud segaseks, siis nüüd avalikustas Norra meedia olukorra tagamaid. |
Tegu pole klassikalise mälestusteraamatuga. Teoses põimuvad 80-aastase autori enda, aga ka paljude kaasaegsete meenutused, väljavõtted omaaegsetest ajalehtedest, ajalooraamatutest ja arhiiviallikatest. "Olen kummitanud sõpru ja vallavalitsejaid, kirikuõpetajaid ja klassiõdesid, naabriplikasid ja võhivõõraid, internetti ja arhiivi," kirjutab Säde ise raamatu sissejuhatuses.
Raamatu pealkiri osutab Ülejõe linnaosas asuvale Kadri tänavale, mis on ühtlasi autori kodutänavaks ja mille kaudu ta teise maailmasõja aegse Pärnu olustiku ja sündmused ellu äratab. Teos on illustreeritud arvukate fotodega ja selle andis välja Pärnu Muuseum.
Enn Säde on sündinud 18. oktoobril 1938. aastal Pärnus. Aastail 1961–1994 töötas ta Tallinnfilmis heliinseneri ja -operaatorina, aastast 1978 ka dokumentaalfilmide režissöörina. Ta on Eesti viljakaim helioperaator, kes on helindanud üle saja linateose. Režissöörina on tema tuntumad filmid "Narri põldu üks kord...", "Künnimehe väsimus", "Nelli ja Elmar" ja "Jüri – see mulk ehk mis tuul müürile...". 2016. aastal ilmus Sädel raamat "Säde filmist. Lood Eesti filmimetsadest". Ta on pälvinud Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööauhinna. | Enn Säde kirjutas Pärnust raamatu | https://kultuur.err.ee/885510/enn-sade-kirjutas-parnust-raamatu | Helioperaator ja -režissöör ning dokumentalist Enn Säde jutustab oma uues raamatus "Kadri-Katariina", kuidas sõda üle Pärnu sõitis. Teost esitletakse 9. detsembril kell 16 Pärnu Muuseumis. |
Pärast punkt-punkti mängus kulgenud avapoolaega suutis Plymouth eestlase juhtimisel mängu murrangu tuua. Kolmas veerand lõpetati Järveläineni kahe vabaviske ja kolmese ning Declan Soukupi kolmepunktiviske toel 8:0 spurdiga, neljanda veerandi keskpaigaks kasvatati vahe 14-punktiliseks. Mängu lõpus lubati külalistel vahe vähendada korraks kolme punkti peale, kuid lõpuhetkedel näidati vastastest kindlamat mängu, tasuks seitsmepunktiline võit.
Kohtumist vahetusmeestepingilt alustanud Järveläinen kerkis üleplatsimeheks, visates 33 minutiga 24 punkti (kahesed 5/7, kolmesed 4/8, vabavisked 2/2). Eestlase arvele kanti ka kaks lauapalli, neli korvisöötu, üks pallikaotus ning neli isiklikku viga.
Kuue kaotuse kõrvale kuuenda võidu saanud Plymouth tõusis liigatabelis kuuendale kohale, jägmine kohtumine peetakse 28. detsembril, kui koduväljakul võõrustatkse Surrey Scorchersi meeskonda.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Üleplatsimeheks tõusnud Joonas Järveläinen vedas Plymouthi võiduni | https://sport.err.ee/885523/uleplatsimeheks-tousnud-joonas-jarvelainen-vedas-plymouthi-voiduni | Pühapäeval toimunud Suurbritannia kõrgliiga kohtumises teenisid võidulisa Joonas Järveläinen ja tema koduklubi Plymouth Raiders. Koduväljakul alistati London City Royals 84:77 (22:22, 23:21, 19:13, 20:21). |
Kõrge usaldusväärsusega on ka Kaitseliit (72 protsenti) ja Vabariigi President (71 protsenti). Kohalikke omavalitsusi usaldab 67, peaministrit 64, Euroopa Liitu 64 ja NATO-t 63 protsenti.
Ehkki traditsiooniliselt pälvivad kõige vähem usaldust poliitilised institutsioonid, on riigikogu ja valitsuse usaldusväärsus kasvanud. Valitsust usaldab 57, kohtusüsteemi 56 ja riigikogu 54 protsenti.
Eestlaste ja muust rahvusest vastajate usalduses institutsioonide vastu esineb küllalt suuri erinevusi.
Kui päästeteenistuse, kohtusüsteemi, politsei- ja piirivalve ning Euroopa Liidu vastu on eestlaste ja muust rahvusest vastajate usalduse erinevus suhteliselt väike, siis NATO, kaitseväe ja Kaitseliidu puhul on erinevused suured. 20 protsenti on erinevus ka presidendi usaldusväärsuses (77 versus 55 protsenti).
Suurimad ohud Eestile
Uuringu järgi peavad enam kui pooled vastanutest suurimateks ohtudeks Eestile organiseeritud küberrünnakut Eesti riiklike infosüsteemide vastu (67 protsenti), valeuudiste levikut (65 protsenti) ning mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (58 protsenti).
Neljandal kohal on ulatuslik merereostus, mida pidas väga või küllaltki tõenäoliseks 53 protsenti küsitletutest. Üle 40 protsendi küsitletutest peab tõenäoliseks ka vihakõne levikut (45 protsenti) ja ulatuslikku looduskeskkonna reostust (43 protsenti).
Ülejäänud probleemide väga või küllaltki tõenäoliseks pidajate osakaal jääb juba alla 30 protsendi.
Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste poolt antud vastustes. Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad.
Kõige olulisemateks julgeolekutagatisteks peavad Eesti inimesed kuulumist NATO-sse, elanike kaitsetahet ja Eesti iseseisva kaitsevõime arendamist. | Eesti inimesed usaldavad enim päästeteenistust, politseid ja kaitseväge | https://www.err.ee/885517/eesti-inimesed-usaldavad-enim-paasteteenistust-politseid-ja-kaitsevage | Eesti elanikest usaldab 95 protsenti päästeteenistust, 86 protsenti politseid ja piirivalvet ning 75 protsenti kaitseväge, selgus kaitseministeeriumi tellitud iga-aastasest Turu-uuringute AS-i institutsioonide usaldusväärsuse uuringust. |
"Orange is the New Black" näitlejanna Yael Stone väitis, et Geoffrey Rush ahistas teda perioodil 2010-2011, mil näitlejanna Sydneys toimunud etenduses "The Diary of a Madman" kaasa lõi. Näitlejanna oli tol perioodil 25-aastane, Rush 59, vahendas BBC.
Näitlejanna sõnul tantsis Rush tema ees alasti, saatis seksuaalse alatooniga sõnumeid ja vaatas, kuidas naine duši all oli. Stone selgitas, et mees hoidis peeglit dušikabiini kohal, kui ta end pesi. "Ma arvan, et ta tegi seda naljana, kuid pani mind sellega end väga ebamugavalt tundma," kirjeldas naine.
Näitlejanna lisas, et ei tahtnud juhtunust varem rääkida, sest kartis oma karjääri pärast. "Ükski koht minu peas ei kaalunud, et peaksin sellest kellegagi rääkima, sest ta oli suur staar," põhjendas ta.
Aasta alguses süüdistas näitlejanna Eryn Jean Norvill Rushi ebasobivas näperdamises.
Mõlemad süüdistused on Rush tagasi lükanud. Viimase süüdistuse kohta ütles mees, et see on vale ja kontekstist välja rebitud. "Yael on ilmselgelt endast väljas selle üle, et ma teen oma töid hingestatud entusiasmiga. Ma südamest ja siiralt kahetsen, kui olen talle sellega stressi tekitanud," kommenteeris Rush süüdistusi kaitsjate poolt läkitatud avalduses. | Geoffrey Rushi süüdistab ahistamises juba teine naine | https://menu.err.ee/885504/geoffrey-rushi-suudistab-ahistamises-juba-teine-naine | Austraalia näitleja Geoffrey Rush eitab uusi süüdistusi, mille kohaselt käitus ta ebasobivalt näitlejanna Yael Stone'i ees. |
"Kui siin mõned nädalad tagasi sõna sain, siis pakkusin suursoosikuteks Prantsusmaad ja Venemaad ning eks need kaks naiskonda olid ka mängulise poole pealt EM-i kaks paremat. Pärast ebaõnnestunud algust jõudis Norra samale tasemele, aga siis oli juba hilja medalimängudele pääseda.
Kõik ülejäänud võisid üllatada, Saksamaa alistas Norra, Rootsi tegi viigi Prantsusmaaga, ent ei suutnud ühtlaselt kõrgel tasemel pidevalt tegutseda. Viimane pole muidugi imelik, arvestades kui lühikese ajaperioodi sisse mängud olid surutud. Ükski naiskond ei langenud päriselt ansamblist välja või kui, siis Hispaania vaheturniiril.
Üldine käsipalli tase oli ikka uskumatult kõrge. Kaitsemäng on muutunud väga kiireks ja samas jõulisemaks, rünnakul kombineeriti rohkem tagaliini ja äärte vahel ning üllatavalt vähe kasutati joonemängijaid. Võibolla on siin tegu ka põlvkondade vahetusega, sest endiselt säras sel positsioonil 36-aastane norralanna Heidi Løke.
Minu silmis nägime kõigi aegade parimat turniiri just ääremängijate osas, kes tabasid kõrge protsendiga ja olid mitmel moel tähtsas rollis. Väga muljetavaldavad oli mitme naiskonna tagaliiniliidrid, prantslannad, venelannad, Stine Oftedal Norrast, plahvatuslikud, kõrge hüppega, atleetlikud, täpse ja tugeva viskega.
Kokkuvõtteks oli see kõrgetasemeline ja õpetlik turniir. Ütleks, et kohustuslik õppematerjal kõigile käsipalluritele. Mina hakkasin siin juba turniiri käigus mitmeid näiteid tooma, eriti pallurite individuaalsete oskuste kohta ning läbi videoanalüüsi Halmstadi noori käsipallureid selle EM-i abil õpetama."
Finaalis alistas Prantsusmaa Venemaa 24:21 (13:12) ja tuli esmakordselt Euroopa meistriks, makstes samas venelannadele kätte Rio de Janeiro olümpiafinaali ning EM-i avamängu kaotuse eest. Pronksimängus alistas Holland Rumeenia 24:20 (15:8). Finaalturniiri parimaks mängijaks tunnistati 23-aastane venelanna Anna Vjahhireva. | Thomas Sivertsson EM-ist: kohustuslik õppematerjal kõigile käsipalluritele | https://sport.err.ee/885508/thomas-sivertsson-em-ist-kohustuslik-oppematerjal-koigile-kasipalluritele | Pühapäeval lõppes Pariisis peetud otsustavate mängudega 2018. aasta naiste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir käsipallis. Korraldajamaa võiduga lõppenud suurturniiri võttis kokku Eesti meeste rahvuskoondise peatreener Thomas Sivertsson. |
Seejuures võib 2018. aasta lõpuks kogutud teekasutustasu küündida 19,7 miljoni euroni, ütles maanteeameti erivedude koordinaator Marko Jürimaa BNS-ile
Pühapäeva ehk 16. detsembri seisuga on kokku müüdud 665 000 piletit ning kõige populaarsemad on olnud ühepäeva piletid. Välisriigi sõidukitest on samal ajal kõige rohkem tasutud Poola, Läti ja Leedu sõidukite eest.
Samas oli maksu- ja tolliameti andmetel teekasutustasu perioodil jaanuarist oktoobrini alati tasumata 11 protsendil veokitest.
Alates tänavuse aasta jaanuarist kehtib Eesti avalikult kasutatavate teede võrgustikul kõikidele üle 3,5-tonnistele veoautodele teekasutustasu. Lisaks Eestis registreeritud veoautodele peavad teekasutustasu maksma ka välismaal registreeritud veoautod.
Veokiga, mille eest ei ole tasutud teekasutustasu, ei tohi sõita. Teekasutustasu tasumise kohustus on veoauto omanikul. Kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, lasub tasu maksmise kohustus vastutaval kasutajal.
Tasu mittemaksmisel on järelevalvel õigus teha trahv nii veoauto juhile kui ka omanikule. Lisaks on järelevalvel õigus kõrvaldada juht veoauto juhtimiselt. Juhil ei lubata enne sõitu jätkata, kui veoauto eest on teekasutustasu tasutud.
Teekasutustasust laekunud raha kasutatakse transporditaristu hoiuks. | Maanteeamet on planeeritud 19 miljonit teekasutustasu juba kogunud | https://www.err.ee/885507/maanteeamet-on-planeeritud-19-miljonit-teekasutustasu-juba-kogunud | Maanteeamet on praeguse seisuga kogunud aasta jooksul ligi 19,2 miljonit eurot teekasutustasu, seega on tänavuseks aastaks planeeritud 19 miljoni euro piir ka ületatud. |
2018. aasta Antsude laureaadid on:
Käsu-Ants (lavastajapreemia) – Kersti Heinloo ("Lohe needuse" lavastuse eest)
Naispeaosa Suur Ants – Harriet Toompere (Barbara lavastuses "Päikesetriip" ja Beatrice Lefeuve lavastuses "Saade")
Meespeaosa Suur Ants – Jaan Rekkor (Hugh' rolli eest lavastuses "Mõnus maatükk")
Naiskõrvalosa Väike Ants – Liisa Saaremäel (Sissi, Shakra ja Famagoti osatäitmiste eest lavastuses "Lohe needus" ja episoodide eest "Metsa fortes")
Meeskõrvalosa Väike Ants – Mait Malmsten (Maitlandi rolli eest lavastuses "Kriidiaed")
Ilu-Antsu preemia vääriliseks hinnati Kristjan Suitsu kujundused lavastustele "Lohe needus", "Metsa forte" ja "Väike jumalanna".
Parimaks tehniliseks töötajaks ehk Asi-Antsuks hääletati teatri kunstnik-kujundaja Külliki Falkenberg, Abi-Antsuks ehk parimaks teenindavaks töötajaks valisid kolleegid kirjandustoa toimetaja Kairi Kruusi.
Kaval-Antsu tiitli sai teatri juhtkonnalt Kadri Hallik selle eest, et ta: Kuulab. Mõtleb. Kujundab. Peaaegu kõike.
Aasta hõivatuima näitlejate tunnustuse ja loomingulise enesetäiendamise reisi pälvis meesnäitlejate seast Taavi Teplenkov (mängis 122 etendust) ja naisnäitlejate hulgast Liisa Saaremäel (mängis 120 etendust).
Lõppeva aasta silmapaistva töö eest antavaid kolleegiauhindu nimetab Draamateater teatri suurkujude (Ants Eskola, Ants Lauter, Ants Jõgi jt) järgi Antsudeks, välja on neid antud 1999. aastast alates. | Draamateatris jagati välja Antsud | https://kultuur.err.ee/885506/draamateatris-jagati-valja-antsud | Eesti Draamateater võttis pühapäeva õhtul traditsioonilisel Antsude peol kokku lõpusirgele jõudva aasta ning jagas kolleegiauhindu. Tänavune Antsude pidu toimus juba 20. korda. |
Sillamäe sadama arendusdirektor Andrei Birov kinnitas BNS-ile, et ehitusega on alustatud, kuid ei osanud öelda, millal terminal valmida võiks.
Sillamäe linnavalitsus andis terminali ehitusloa 1. märtsil, ehitamise alustamise teatis on ehitisregistrisse esitatud 17. novembril.
EuroChemi tegevjuht Dmitri Strežnev ütles kevadel Moskvas ajakirjanikele, et Sillamäele ehitatav terminal hakkab teenindama Kingisseppa rajatavat ammoniaagitehast. Eesti piirist 25 kilomeetri kaugusel oleva tehase projekteeritud võimsus on 2700 tonni karbamiidi ja ammoniaaki päevas ning selle ehitusmaksumuseks hindas Vene firma 660 miljonit eurot.
Lisaks EuroChemile tegutseb Sillamäe sadamas ka Venemaa väetisetootja Akron tütarettevõte AS DBT, mille terminali võimsus on sarnaselt EuroChemi ehitatavaga miljon tonni aastas.
EuroChem Group AG kontserni kuuluv EuroChem Terminal Sillamäe AS teenis tunamullu 5,7 miljoni eurose käibe juures 2,5 miljonit eurot puhaskasumit. Ettevõttes töötas keskmiselt 26 inimest, kelle palgakulu oli kokku 466 000 eurot. Möödunud aasta majandusaasta aruanne on ettevõttel veel esitamata.
Sillamäe sadamas tegutseb EuroChem 2006. aasta lõpust, kui avati 14 miljonit eurot maksnud keemiatoodete terminal. | Vene väetisetootja alustas Sillamäele ammoniaagiterminali ehitamist | https://www.err.ee/885505/vene-vaetisetootja-alustas-sillamaele-ammoniaagiterminali-ehitamist | Vene mineraalväetise tootja EuroChem Group alustas Sillamäele 65 miljoni eurose ammoniaagiterminali ehitamist, mis võimaldab aastas käidelda 1 miljon tonni ammoniaaki. |
Sisu Auto tõenäolisest võidust räägiti juba novembris ja nüüd selgus riigihangete registris avaldatud andmeist, et Sisu Auto tõepoolest võitis hanke.
Lisaks selgus aga, et Lõuna-Aafrika firma Paramount International Marketing ja USA firma AM General LLC vaidlustasid hanke tulemuse.
Riigihangete üle järelevalvet pidav amet uurib kaebust ja langetab otsuse 20. detsembriks.
Läti kaitseministeeriumi esindajad keeldusid kaebuse sisu kommenteerimast.
Kaitsevägi ja hankekomisjon katsetasid nelja sõidukit: Sisu Auto GTP 4x4, AM Generali Humvee, Paramount Groupi Marauder LAV ja Türgi Otokari Cobra.
Allikad Läti kaitseministeeriumist ütlesid BNS-ile, et mõned firmad ei täitnud hanke nõudeid. Näiteks ei suutnud Marauder LAV-d nõuetekohaselt läbida mõnda kaitseväe katset.
Kaitseministeerium ütles algselt, et kavatseb sõlmida võitjaga 10-aastase lepingu. Ministeerium selgitas, et sõidukid parandavad oluliselt relvajõudude liikuvust ning enamik Läti praegustest taktikalistest sõidukitest on vähemalt 20 aastat vanad. | Läti kaitseväe soomusautohanke võitis Soome Sisu Auto | https://www.err.ee/885502/lati-kaitsevae-soomusautohanke-voitis-soome-sisu-auto | Läti kaitseväe 200 miljoni eurose soomusautohanke võitis Soome firma Oy Sisu Auto Ab, kuid kaks firmat vaidlustasid hanketulemuse. |
Meistrite liiga play-off paarid:
Gelsenkircheni Schalke - Manchester City
Madridi Atletico - Torino Juventus
Manchester United - Pariisi Saint-Germain
Tottenham Hotspur - Dortmundi Borussia
Lyoni Olympique - Barcelona
AS Roma - Porto
Amsterdami Ajax-Madridi Real
Liverpool - Müncheni Bayern
Paarid loosisid välja naiste Meistrite liiga kahekordne võitja Laura Gorgesi ja 2005. aasta Meistrite liiga võitja Luis Garcia. Alagruppide võitjad said loosiks asetuse ehk omavahel kokku neid ei loositud. Lisaks ei sattunud kokku sama riigi klubid ega tiimid, kes kuulusid samasse alagruppi.
Meistrite liiga finaal toimub 1. juunil Hispaanias Madridi Atletico kodustaadionil Wanda Metropolitanolil.
Euroopa liiga play-off paarid:
Plzeni Viktoria - Zagrebi Dinamo
Brügge - Salzburg
Viini Rapid - Milano Inter
Praha Slavia - Genk
Krasnodar - Leverkuseni Bayer
Zürich - Napoli
Malmö - Londoni Chelsea
Donetski Šahtar - Frankfurdi Eintracht
Glasgow Celtic - Valencia
Rennes - Betis
Pireuse Olympiakos - Kiievi Dünamo
Rooma Lazio - Sevilla
Istanbuli Fenerbahce - Peterburi Zenit
Lissaboni Sporting - Villarreal
Barõssavi BATE - Londoni Arsenal
Istanbuli Galatasaray - Lissaboni Benfica
Euroopa liiga paarid loosisid välja 2015. aasta Meistrite liiga võitja ja Saksamaa ründaja Celia Šašic ning Ricardo Carvalho. Euroopa liiga play-off paarid loositi välja sarnaselt Meistrite liiga omale. Euroopa liiga finaalmäng toimub 29. mail Bakuus. | Jalgpalli Meistrite ja Euroopa liigas selgusidplay-offpaarid | https://sport.err.ee/885482/jalgpalli-meistrite-ja-euroopa-liigas-selgusid-play-off-paarid | Meistrite liigas ja Euroopa liigas lõppesid alagrupiturniirid. Edasi pääsenud meeskondade vahel selgitati välja play-off paarid. |
Valitsuskoalitsioon jõudis kokkuleppele plaanitud 2019. aasta eelarvet veel vähendada, ütles Salvini, kelle valitsusel on järgmise aasta eelarve vastuvõtmiseks aeg otsa saamas.
Vastuseks küsimusele, kas viimasel hetkel sõlmitud Liiga ja Viie Tähe Liikumise (M5S) lepe on piisav, et rahuldada Brüsseli nõudmisi, ütles asemajandusminister Massimo Garavaglia: "Me oleme optimistlikud."
Kärbete alla läheks ka valitsuse lubadus toetada madalapalgalisi inimesi ja langetada pensioniiga.
Euroopa Komisjon lükkas oktoobris tagasi Itaalia 2019. aasta eelarvekava, hoiatades, et selle varem lubatust suurem puudujääk on vastuolus EL-i eelarvereeglitega.
Itaalia valitsuse hinnangul on kulutamine vajalik, et stimuleerida majanduskasvu, kuid Brüssel on teatanud, et meetmed ei hoogustaks kasvu ja suurendaks vaid Itaalia võlakoormat.
Juhul, kui leppeni ei jõuta, võib Itaaliat oodata EL-i ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, mis võib viia trahvideni summas kuni 0,2 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Eelmisel kolmapäeval tegi Itaalia valitsus Euroopa Komisjonile ettepaneku vähendada algselt järgmise aasta eelarvesse plaanitud 2,4-protsendine puudujääk 2,04 protsendile, kuid eurokomisjon nimetas ettepanekut ebapiisavaks. | Itaalia teatas säästudest EL-i eelarvemenetluse vältimiseks | https://www.err.ee/885497/itaalia-teatas-saastudest-el-i-eelarvemenetluse-valtimiseks | Itaalia valitsus tuvastas säästmiseks neli miljardit eurot, et vältida Euroopa Liidu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, teatas asepeaminister Matteo Salvini esmaspäeval. |
Võõrsil mänginud kohilannad kaotasid esimese geimi 18:25, kuid võitsid teise 25:17 ja kolmanda 25:23 tulemusega. Võru Kohilal esimest võitu siiski võtta ei lubanud, kui neljanda geimi 25:15 ja viienda 15:8 paremusega saavutasid võõrustajad magusa 3:2 (18, -17, -23, 15, 8) võidu, kirjutab volley.ee.
Võrulannade võidus olid suurimad teened Mari-Liis Graumannil ja Hanna-Liisa Ilvesel, kes mõlemad tõid 17 punkti. Haide Haring aitas koduvõistkonda 16 ja Kerli Kubi 15 punktiga. 14 punktiga kohilannade resultatiivseimaks tõusnud Maarja Kerner-Ader sai koguni 68 tõstet, millest punktiks õnnestus realiseerida vaid kümme (15%).
Seejuures oli rünnakul raskustes kogu Kohila esindus, kui rünnakuefektiivsuseks kujunes vaid 11%. Koduvõistkonnal oli sama näitaja 20%. Blokis ületas Võru Kohilat punktidega 15-7 ja pallingul 18-15.
Punktisaldo kaheksani kasvatanud Famila/Võru Võrkpalliklubi jätkab seitsmest mängust saavutatud kolme võiduga viiendal kohal. Kaheksas mängus vaid kaotusi tunnistanud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service on seitsmes. Naiste meistriliiga jätkub jaanuaris. | Rünnakul hädas olnud Kohila ei suutnud eduseisust esimest võitu võtta | https://sport.err.ee/885499/runnakul-hadas-olnud-kohila-ei-suutnud-eduseisust-esimest-voitu-votta | Naiste Eesti meistrivõistlustel oli hooaja esimesele võidule lähedal Kohila Võrkpalliklubi/E-Service, kes haaras Famila/Võru Võrkpalliklubi vastu 2:1 eduseisu. |
Abramson ütles ERR-ile, et tema tegevus tundus Vene piirivalvele kahtlasena, mistõttu ta pidigi seletuskirja kirjutama.
"Ma filmisin kõike ümbritsevat, sealhulgas Vene piirivalvureid. Neile tundus see kahtlane ja mul paluti kirjutada seletuskiri," rääkis Abramson, kes oli Vene-poolses piiripunktis täpselt nii kaua, kui kulus seletuse kirjutamiseks.
"Nemad tegid oma tööd ja mina enda. Mingeid pretensioone mul neile ei ole," märkis ta. | Vene piirivalve lasi PBK operaatoril Narva sillal seletuse kirjutada | https://www.err.ee/885430/vene-piirivalve-lasi-pbk-operaatoril-narva-sillal-seletuse-kirjutada | Narvas Sõpruse silla Vene-poolses otsas esmaspäeval jõuluvana ja näärivana kohtumist filminud Pervõi Baltiiski Kanali (PBK) operaator Igor Abramson pidi kirjutama seletuskirja, miks ta neid filmis. |
Frankfurter Allgemeine Zeitung ja ARD/Tagesschau kirjutasid, et SPD eestseisus otsib viise, kuidas vastuoluline autor parteist välja heita. See on neile juba kolmas katse. Alus selleks on SPD uurimiskomisjoni värske aruanne, mis käsitles Sarrazini viimaseid väljendusi ja publikatsioone.
"Komisjon tuli järeldusele, et Sarrazin propageerib seisukohti, mis ei ole ühildatavad SPD põhialustega ja mis kahjustavad parteid," teatas SPD peasekretär Lars Klingbell.
Komisjoni ülesandeks oli uurida Sarrazini viimast, 2018. aasta augustis ilmunud raamatut "Feindliche Übernahme: Wie der Islam den Fortschritt behindert und die Gesellschaft bedroht" ("Vaenulik ülevõtmine: kuidas islam progressi takistab ja ühiskonda ohustab"), aga ka tema teisi avalikke väljaütlemisi.
Kui raamat suvel ilmus, palus SPD juhatus Sarrazinil vabatahtlikult parteist lahkuda, kuid mees seda ei teinud.
"Uurimiskomisjon esitas nüüd väga põhjaliku ja põhjendatud aruande," ütles Klingbell. Lähtuvalt sellest otsustas partei eestseisus viia Sarrazini küsimuses läbi parteikohtu. Selle eesmärk on Sarrazini parteist välja heita.
Uurimise täpsemaid tulemusi SPD veel ei avalikusta. Partei pressiesindaja ütles DPA-le, et aruanne on käimasoleva protsessi tõend ja ei kuulu veel avalikustamisele. Ka on komisjoni liikmetel vaikimiskohustus.
Thilo Sarrazin oli 2009–2010 Saksamaa keskpanga juhatuse liige, kust teda enda seisukohti väljendavate avalduste tegemise pärast lahkuma sunniti. Ta sai tuntuks 2010. aastal ilmunud raamatuga "Deutschland schafft sich ab" (eesti keeles "Saksamaa käib maha", 2013), milles ta oli väga kriitiline Saksamaa sotsiaalabisüsteemi, haridussüsteemi ja immigratsioonipoliitika suhtes.
2016. aasta detsembris esines Sarrazin Eestis Inimõiguste Instituudi aastakonverentsi paneelis "Sõnavabadus multikultuurses Euroopas" koos õiguskantsler Ülle Madisega. | Saksa sotsid tahavad islamikriitilise Sarrazini parteist välja heita | https://www.err.ee/885484/saksa-sotsid-tahavad-islamikriitilise-sarrazini-parteist-valja-heita | Saksa sotsiaaldemokraatlik partei (SPD) üritab taaskord erakonnast välja heita mitme islamikriitilise raamatuga tuntust kogunud Thilo Sarrazini. |
"Rääkige ja õppige ladina keelt," ütleb professor, pisut üle kuuekümne ja igati tähtis mees oma kateedris. Ta on kirjutanud mitu õpikut, mille järgi me kõik sisseastumiseksamiteks valmistusime. Nüüd naeratab ta heasoovilikult tudengile: "Vaat astute aspirantuuri, sünnitate lapse ja temaga räägitegi enne und ladina keelt. Ja see ongi ainus kord, kui teil ladina keelt tarvis läheb."
Tudeng – minu kursakaaslane ja tulevane keskaja ajaloo spetsialist – naeratab vastuseks ja pöörab jutu naljaks. Mina istun vaikides kõrvalreas ega tea, kuidas sellisele avameelsusele reageerida. Me oleme teise kursuse bakalaureusetudengid, suurem osa meist pole veel kahekümnesedki, ent meie kursusel õppivad naised hakkavad vaikselt aimama, et akadeemilises keskkonnas meie üle just rõõmu ei tunda.
"Aga vaat minuga pole midagi sellist juhtunud"
Iga kord, kui loen naiste diskrimineerimisest teaduses, meenub mulle see lugu. Ja seejärel meenub, kuidas reageerisid inimesed, kellele sellest juhtumist järgnevatel aastatel jutustasin: "See on vaid ühe professori isiklik arvamus", "lihtsalt loll nali", "kuidas see kõik sinusse puutub?", "ära tee sääsest elevanti", "minuga pole küll midagi sellist kunagi juhtunud".
See viimane argument ongi mu lemmik. Selle taga ei peitu mitte ainult võõra kogemuse eitamine, aga ka (veel sagedamini, kui esmapilgul tundub) oskus sulgeda silmad igasuguse endale osaks saanud seksismi suhtes.
Kui küsida naistelt, kas nad on põrkunud X-ga (X on selgelt piiritletud diskrimineerimisjuhtum), vastavad nad suure tõenäosusega: "Jah, aga…" – ja kõik taandub isiklikule kogemusele. Kõik on suhteline ja mingit diskrimineerimist ei ole olnud.
Kui isiklikud lood osutuvad ebapiisavaks, tulevad appi arvud. Viimaste aastate sotsioloogilised uurimused demonstreerivad veenvalt, et seksismi akadeemilises keskkonnas ei saa pisendada anekdootlikeks visanditeks ja subjektiivseteks üleelamisteks. See on mastaapne probleem, mis ilmneb ülikoolihierarhia kõigil tasanditel ning millest saab alguse tudengipõlvest.
Naisajude äravool
Bioloogiatudengite sotsiaalvõrgustike analüüs näitas, et oma kolleegide võimete hindamisel kipuvad noormehed hindama oma meessoost kaastudengeid andekamaks, isegi kui nende õppeedukus räägib vastupidisest. Isiklikust tajust lähtuv eelarvamus on esimene samm süsteemse diskrimineerimise suunas.
Nii tõi laborantideks pürgivate tudengite värbamise uuring esile märgatava soolise tasakaalustamatuse, mille juures identsed avaldused said erinevat tagasisidet sõltuvalt sellest, kas dokumentidel oli mehe või naise nimi. Kas on mõtet üldse lisada, et eelistatud oli meeste kandidatuur?
Kui see on vaid algus, siis ajude äravoolu (täpsemalt naiste omade) fenomen teadusest (leaky pipeline) ei ole sugugi keeruliselt seletatav. Nende probleemide juured, mis sunnivad naisi seda sfääri hülgama, peituvad akadeemilises süsteemis endas.
On märkimisväärne, et äravool ei sõltu konkreetsest uurimisvaldkonnast: nii naised, kes on saanud Suubritannias keemia erialal doktorikraadi, kui ka kunstiinstituudi naistudengid Poolas jätkavad oma ülikoolikarjääri väiksema tõenäosusega kui nende meessoost kolleegid. Selle tulemusel domineerivad kõikjal maailmas kõrgetel administratiivsetel ametikohtadel mehed, isegi kui esimeses etapis, tudengipingis, olid tüdrukud enamuses.
Matilda efekt ehk "nimetage mulle üks asi, mille on leiutanud naine"
Sama tähtis on mõista, et naiste nähtavuse probleem teaduses pole seotud ainult eelkirjeldatud "sõelumise" protsessidega, vaid ka eelarvamusliku hinnanguga nende tegevuste tulemustele. Selles, et naistel on vähem leiutusi, on väga lihtne süüdistada neid endid – kas ei käi siin jutt iseenesest naiste läbilöögisoovi (või -oskuse) puudumisest? Võib-olla tasuks naistel "paremini tööd teha"?
Neurobioloogi Ben Barresi empiiriline kogemus räägib vastupidisest. Barres läbis 42aastaselt pärast aastatepikkust karjääri sookorrigeerimise operatsiooni ning nägi, kui tugevasti mõjutas see tema suhteid kolleegidega. Kui varem ei saanud ta "öelda sõnagi, ilma et mehed poleks püüdnud vahele segada", siis nüüd, olles liitunud salajase "meeste klubiga", sai tema teaduslikule tööle osaks palju suurem austus ja tähelepanu.
Barresi kogemus demonstreerib ebatüüpilist Matilda efektist vabanemist. Tegemist on ilminguga, mida iseloomustab püsiv naiste teadusesse antud panuse eitamine või selle tähenduse vähendamine. Suuremas plaanis võib seda mõistet kohandada erinevate akadeemilise seksismi ilmingute kirjeldamiseks. Näiteks on uurimus " The Matilda Effect in Science Communication" näidanud otsest seost teaduslike ettekannete resüümede hinnangutes ja autori eeldatava soo vahel. Mehe nimega signeeritud resümeesid ei hinnatud ainult kõrgemalt, vaid ka ettekande teema spetsiifika mõjutas selle "teadusliku taseme" vastuvõttu. Naiste ettekannete hulgas said kõige kõrgemaid hindeid need, kelle töid nähti kui sookohaseid, näiteks mis käsitlesid vanemlikkust või välimust (vastukaaluks sooneutraalsetele või poliitilistele süžeedele).
Nagu teaduseski, mõjutab diskrimineerimisküsimustes teooria praktikat
Sarnased "teoreetilised" eelarvamused käivad käsikäes diskrimineerivate praktikatega. Näiteks mõjutavad koostööuuringud meeste ja naiste karjääri erinevalt. Kui meeste puhul ei mõjuta teiste autoritega koostöös kirjutatud artiklite hulk mitte kuidagi nende võimalusi saada püsiv õppejõuleping, siis naiste puhul võib kaasautorlusest saada karjääritegemisel tõsine takistus.
Samas jäävad naised (eriti individuaalsete) teaduslike publikatsioonide vallas meestele jätkuvalt alla nii hulgas kui ka ajakirjade siseses paigutuses (kõige "prestiižsemad" leheküljed antakse meesautoritele). Lisaks tsiteerivad naisi nende kolleegid harvemini ning naised ise on meestest vähem altid viitama oma järgnevates töödes iseendale.
Sugugi mitte väiksemate raskustega on seotud ka pedagoogiline tegevus. Terve hulk uurimusi on peegeldanud eelarvamusi, mis eksisteerivad tudengite hoiakutes naisprofessorite suhtes. Esiteks, muidu samaväärne online-kursus sai mehe nime puhul kõrgema hinnangu kui analoogne (väidetavalt) naisjuhendajaga kursus. Teiseks, tagasisideanalüüs õppejõudude kohta internetis demonstreeris naiste puhul "terava" käitumise kritiseerimist – mehi kirjeldati sagemini "tarkade" ja "silmapaistvatena", samas kui naisi iseloomustati "rangete" ja "ebaõiglastena".
Mis see muud on, kui mitte omalaadne ja võimalik, et ebateadlik naiste "karistamine" selle eest, et nad ei mahu domineerivasse stereotüüpi lahkest ja hoolivast emafiguurist? Eelnevale sarnased uurimused lükatakse aga sageli kõrvale, väites, et need pole tõsiseltvõetavad ning kirjeldatud internetifenomeni puhul leitakse, et sel pole professoritele mitte mingeid reaalseid tagajärgi. Ometi ei tasu unustada, nagu meenutavad autorid ise, et kaasaegses akadeemilises keskkonnas on tudengite tagasiside üks faktor, mida võetakse arvesse värbamise või ametikõrgenduse korral.
Lapsed ja teadus
Ja viimaks lapseküsimus. Raamatu " Do Babies Matter?" autorid tõestavad, et jah, lastel on tähendus, vähemasti naistele teaduses. Erinevalt meestest tõstatub nende ees varem või hiljem keeruliselt lahendatav dilemma – pere või karjäär? Salgamata andekate naiste kogemusi, kellel on õnnestunud leida balanss esimese ja teise vahel, esitab see uurimus loendamatuid aspekte, mille kohaselt akadeemiline keskkond "karistab" naisi soovi eest saada lapsi. Naised jäävad meestest harvemini pärast doktorikraadi saamist ülikooli, ent jäänute hulgas on lastetute protsent märgatavalt kõrgem kui nende meessoost kolleegide hulgas samas astmes.
On fakt, et naised kannavad ikka veel lapse eest rohkem vastutust, isegi kui neil on püsipartner. Laps ei röövi vaid väärtuslikku aega, vaid suunab ka naisi karjääriküsimus võtma vastu strateegilisi otsuseid – valida kindlate garantiidega positsioon, kus ei pea üle töötama ja kust saab sageli puududa ning kus ei pea sõitma ühest kohast teise. Akadeemiline leping ei hiigla just sageli selliste võimalustega. Lisaks, noorte emade diskrimineerimine töö juures on tänaseni paljude läänemaade lahendamata probleem.
Autorid leiavad, et olukorrast on olemas ka väljapääs ning raamatus soovitatakse konkreetseid strateegiaid, mille abil muuta ülikoole lastega naiste suhtes institutsionaalselt vähem diskrimineerivaks.
Süsteemisisesed eeldused
Probleemide kompleks, mida kirjeldasin artiklis, ei ole sugugi ammendav. Naiste diskrimineerimisel akadeemilises keskkonnas on hulk väljundeid, millest igaüks väärib eraldi arutelu. Visandatud uurimuste valik, mis pole pole muud kui jäämäe tipp, pole niivõrd representatiivne, kuivõrd illustreerib kolme olulisemat diskrimineerivat praktikat:
Eelarvamused on süsteemis sedavõrd juurdunud, et ilmnevad isegi kõige heatahtlikumatel ja objektiivsuse suunas pürgivatel inimestel. Uuringutes osalejad uskusid suuremas osas siiralt, et langetavad otsuseid ainuüksi lähtuvalt töö "kvaliteedist" ja hinnangu saanud teadlaste "võimekusest". Lisaks, soolistatud eelarvamused on omased nii meestele kui ka naistele.
"Teoreetiline" eelarvamus pole kaugeltki nii süütu ja ohutu, nagu võiks tunduda, sest sellest saab diskrimineerimise alus praktikas.
Erinevates distsipliinides võib näha sarnaseid soolise diskrimineerimise tendentse. Loomulikult eksisteerivad spetsiifilised elemendid, mis iseloomustavad täppisteaduste või humanitaarteaduskondi, ent need täiendavad vaid üldist pilti, mitte ei muuda seda radikaalselt.
Võitlus võrdsete võimaluste eest, õiglase hinnangu eest tööle ja esindatuse eest ei alanud eile ning vaevalt lõppeb see lähitulevikus. Selles võitluses pole cheat codes 'e ega võluväel hetkega sündivaid lahendusi. Läbipaistvus ja tegutsemine on kaks peamist meile kättesaadavat vahendit. Murdes vaikiva nõiaringi teeme me probleemi nähtavaks. Meie eesmärk pole peatuda saavutatu juures, vaid muuta kogutud teadmised probleemi lahenduseks.
Ksenia Shmydkaya on feministlikust mõttest mõjutatud ajaloolane, kelle uurimishuvid ulatuvad Prantsuse revolutsioonist 20. sajandini. Ta sündis Moskvas, õppis Pariisis ja kolis Tallinnasse, et töötada siin oma doktoriväitekirjaga, milles keskendus naiskirjanikele. Oma akadeemilistest edu(tuse)sammudest kirjutab ta telegram-kanalis "Межвременье". | Arvamus: teadus pole naiste asi? | https://novaator.err.ee/885492/arvamus-teadus-pole-naiste-asi | Naiste diskrimineerimist teaduses soosib sageli probleemi pisendamine, mis omakorda viib naiste teadusest lahkumiseni, leiab feministlikust mõttest mõjutatud ajaloolane Ksenia Shmydkaya väljaandes Feministeerium. |
Thomas hääletati parimaks rahvahääletuse tulemusel, kus rattur edestas viiendat korda vormel-1 maailmameistriks kroonitud Lewis Hamiltoni ja Inglismaa jalgpallikoondise kaptenit Harry Kane'i.
Viimase seitsme aasta jooksul on Briti rattur pakkunud Suurbritaania elanikele Prantsusmaa velotuuri võites rõõmu koguni kuuel korral. Maineka auhinna võitis Walesist pärit sportlane viimati 2009. aastal, kui võitjaks krooniti jalpallur Ryan Giggs.
"Ma olen väga õnnelik, et leidsin tee rattaspordi juurde. Ma läksin tegelikult kohalikku ujulasse ujuma, aga lõpuks olin ratta seljas," ütles Thomas. "Ratturina keskendun ma alati endale. Kahtlemata tahavad inimesed mind näha võitmas, aga kuuldes lugusid näiteks Tyson Furyst ja Billy Mongerist, siis ma saan aru, et tähtis ei ole ainult võit, vaid ühtlasi ma ka inspireerin inimesi läbi oma tegevuse."
Suurbritannia silmapaistvamaks treeneriks valiti Gareth Southgate, kelle juhendamisel jõudis Inglismaa jalgpallikoondis suvel peetud MM-finaalturniiril poolfinaali. | Touri võitja edestas maineka auhinna pälvimisel Hamiltoni ja Kane'i | https://sport.err.ee/885491/touri-voitja-edestas-maineka-auhinna-palvimisel-hamiltoni-ja-kane-i | Pühapäeval tunnustas Suurbritannia peaminister Birminghamis Tour de France'i võitnud Geraint Thomast BBC spordiaasta silmapaistvama isiku tiitliga. |
Kangro kirjutas avalikus kirjas riigikogule, et temani jõudis möödunud reedel riigikogu juhatuse otsus, millega ta arvati kaks ja pool kuud enne valimisi välja sotsiaalkomisjonist ning määrati kultuurikomisjoni.
Kangro väidab, et selle otsuse tegemisega oli riigikogu juhatusel soov arvata proportsionaalsuse huvides sotsiaalkomisjoni liikmete hulgast välja üks kahest fraktsiooni mittekuluvast saadikust.
Kahest koalitsiooni poolsest liikmest Eiki Nestorist ja Enn Eesmaast ning opositsiooni liikmest Kalle Laanetist koosnev juhatus otsustas, et fraktsiooni mittekuuluvaid saadikuid jääb sotsiaalkomisjonis esindama Monika Haukanõmm.
Haukanõmm lahkus hiljuti Vabaerakonnast, et liituda sotsidega ja ta on ka juba kinnitatud sotside valimisnimekirja.
"Sellega sai koalitsioon, eelkõige SDE näol, endale totaalse kontrolli riigikogu sotsiaalkomisjonis. Komisjonil on nüüd kaks de facto sotsiaaldemokraadist liiget – üks neist komisjoni esimehe toolil (Helmen Kütt) ja teine aseesimehe ametis (Monika Haukanõmm). Fraktsioonitutel saadikutel, lisaks ühel erakonnal (Vabaerakonnal), selle otsuse järel esindaja komisjoni töös täiesti puudub," kirjutas Kangro.
"Ei ole ilmselt vähetähtis ka see, et varasema koalitsiooni liikmena ja viimasel kahel kuul fraktsioonitu saadikuna olen nii sotsiaalkomisjonis kui suures saalis hääletanud sotsiaalküsimustes korduvalt oma tõekspidamisi kaitstes SDE soovidele vastupidiselt," lisas ta.
Riigikogus on üldiselt tava ja praktika, et komisjonide juht ja asejuht on erinevatest erakondadest, veelgi enam - üks koalitsioonist ja teine opositsioonist.
Kangro leiab, et Eiki Nestori osalemine otsuse tegemisel, mis andis eeliseid SDE-le, on otseselt parteipoliitiline korruptiivne samm.
"Lähtuvalt eelpool toodust ma ei nõustu riigikogu juhatuse otsusega minu väljaarvamise kohta sotsiaalkomisjonist. Korruptsioonivastase seaduse rikkumise osas aga kaalun pöördumist kaitsepolitsei poole, sest riigikogus toimuv ei tohi minu meelest näidata ühiskonnale rohelist tuld jokk-skeemide kasutamise ja paragrahvide omakasupüüdliku väänamise osas," teatas Kangro.
Nestor: hoidsime kinni proportsionaalsuse nõudest
Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) selgitas ERR-ile, et riigikogu juhatus peab saadikute määramisel komisjonidesse lähtuma proportsionaalsuse nõudest.
See tähendab, et kui mõnel fraktsioonil on riigikogus näiteks kümme saadikut ja parlamendis on kümma alalist komisjoni, siis sellel saadikurühmal on igas komisjonis üks koht.
Või kui fraktsioonis on 11 liiget, siis nende vabal valikul ühes komisjonis kaks. Kui neil on üheksa liiget, siis nende vabal valikul ühes komisjonis neil esindajat ei ole.
Nestor ütles, et seadusesse kirjutatud proportsionaalsuse nõudest tuleb kinni pidada ka fraktsiooni mitte kuuluvate saadikute määramisel komisjonidesse.
Tänasel päeval on neid kaheksa, mis tähendab, et alalistes komisjonides saab olla maksimaalselt üks fraktsioonitu saadik.
"Kui neid on asjaolude kokkusattumisel olnud rohkem, oleme juhatuse poolt alati teinud ettepaneku saadikutel oma vahel kokkuleppele jõuda, kes selles komisjonis jätkab. Lahkujal on alati võimalus valida endale sobiv komisjon nende seast, kus mitte ühtegi fraktsioonitut saadikut ei ole. Siiani on selles koosseisus saadikud olnud mõistvad ja omavahel kokkuleppele jõudnud," selgitas Nestor.
Riigikogu esimees kinnitas, et ka antud juhul tegi juhatus sellise ettepaneku Kangrole ja Haukanõmmele, kuid kokkuleppele nad ei jõudnud.
Nii tekkis sotsiaalkomisjonis fraktsioonitute saadikute üleesindatus, nagu ka Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK), kuhu mõlemad kuulusid ja kus Vabaerakonna fraktsioonil esindaja puudus.
Nestor ütles, et Haukanõmm oli valmis ELAKist lahkuma, kuid sotsiaalkomisjonis soovisid olla mõlemad.
"Juhatusel tuli otsustada ja et see otsus ei pruugi ühele või teisele saadikule meeldida, oli meil ette teada, kuid seadust me peame täitma. Monika Haukanõmm jäi sotsiaalkomisjoni, kuna on täna selle komisjoni aseesimees," märkis Nestor.
Euroopa Liidu asjade komisjonist arvas juhatus Haukanõmme välja. Tiina Kangro on seal edasi fraktsioonitu saadikuna ja ühtlasi sai ta kultuurikomisjoni liikmeks, kus fraktsioonitut saadikut täna ei ole.
"Tal on võimalus vahetada see komisjon kas põhiseaduskomisjoni või rahanduskomisjoni vastu, kui tal selleks soovi on," kinnitas Nestor. | Sotsiaalkomisjonist välja arvatud Kangro kaalub kaposse pöördumist | https://www.err.ee/885441/sotsiaalkomisjonist-valja-arvatud-kangro-kaalub-kaposse-poordumist | Fraktsioonitu parlamendiliige Tiina Kangro kaalub kaitsepolitsei poole pöördumist, sest tema hinnangul võis riigikogu juhatuse oma otsusega arvata ta välja sotsiaalkomisjonist rikkuda seadust. |
"Cloudy With A Chance of Briis" räägib Kali Briisile omaselt sarkastilise loo. Kali Briisi artistinime kandev laulja ja produtsent Alan Oloneni sõnul on uus album eklektiline, kuid seda seob läbiv lugu. "Lugude muusika ja sõnad lahkavad nutipõlvkonna probleeme. Lood on edasi antud just sellisel kujul, nagu need meie generatsioonile kõige vastuvõetavamad on - valjult, lühidalt ja elektrooniliselt," rääkis Olonen oma värskest stuudioalbumist "Cloudy with a Chance of Briis".
"Viidates plaadi pealkirjale, antakse ümber nurga lootust, et olukord on pilves selgimistega. Nutiajastu ei pea meid tingimata viima üksteisest eemale. Muusika on hea viis inimesi ühendada," sõnas muusik.
"Cloudy with a Chance of Briisi" albumikaane autor on Argentina kunstnik Mariano Pecinetti. "Spotify keeles esimese hooga meie uue albumi kujunduse liigse alastuse näitamise tõttu ära. Võtsime nendega ühendust ja õnneks võeti originaalkujundus vastu ikkagi sellisena, nagu ta mõeldud oli," ütles Olonen.
Kali Briis on viimased viis aastat tegutsenud koos laulja ja klahvimängija Laura Junsoni, kitarrist Erko Niiduga ning erinevate tuntud Eesti muusikutega nagu Kaarel Kuusk, Tõnu Tubli, Hans Kurvits ja Karl-Markus Kohv.
Pakatava energia, eklektiliste biitide ja soulist inspireeritud vokaaliga Kali Briis on võitnud Eesti muusikaauhindadel aasta alternatiiv/indie-albumi tiitli ("Say Whaat? 2013), pääsenud Eesti Laulu finaali singliga "Idiot" (2015) ja andnud välja viis muusikakriitikute poolt kõrgelt hinnatud ja raadiotes mängitud albumit, rääkimata lugematutest täismajadele esitatud kontsertidest.
Plaadi esitluskontserdid:
9. veebruaril 2019 klubis U3 Tallinnas
22. veebruaril Genialistide Klubis Tartus
23. veebruaril Kultuuriklubis Tempel Pärnus. | Kali Briis avaldas uue albumi, mis lahkab nutipõlvkonna probleeme | https://menu.err.ee/885481/kali-briis-avaldas-uue-albumi-mis-lahkab-nutipolvkonna-probleeme | Elektroonilist pop-muusikat viljelev Kali Briis avaldas oma kuuenda stuudioalbumi "Cloudy with a Chance of Briis". |
Häirekeskus sai kell 11.31 teate, et Kuivastu külas sõitis BMW-ga vastu vana kõrtsihoonet 46-aastane mees, kes hukkus.
"Esialgse info kohaselt on auto liikunud Muhu poolt suunaga Kuivastu poole ja asulasisesel teel lauges kurvis sõitnud vastu kivimaja seina. Asjaolude selgitamiseks alustatakse kriminaalmenetlus," ütles Kuressaare jaoskonna välijuht Andrus Tänak. | Muhumaal hukkus autoga vastu maja sõitnud mees | https://www.err.ee/885488/muhumaal-hukkus-autoga-vastu-maja-soitnud-mees | Muhumaal Kuivastu külas hukkus esmaspäeval autoga vastu majaseina sõitnud mees. |
"Me peame kindlasti, kasvõi mõneks ajaks aja maha võtma ja tegema täiendava mõjuanalüüsi. Sest ka täna (esmaspäeva - toim.) hommikul õiguskomisjoni liikmed said kätte viiel lehel õiguskantsleri kirja ja need tähelepanekud, et aus inimene ei jääks uute regulatsioonide tõttu hammasrataste vahele, on piisavalt tõsised, et täiendavat mõjude analüüsi jaanuari keskpaigaks taodelda," ütles Karilaid Vikerraadio saates "Uudis +".
"Seda enam, et kui me räägime, et me anname veel üheltpoolt karistusmäärasid juurde, mis puudutab kommertspankasid. Aga tavainimese jaoks tähendab ta seda, et rahapesu andmebürool koostöös kommertspangaga on õigus konto arestida aastaks ajaks. Kui inimene ei suuda raha legaalset päritolu tõendada, läheb see riigikassasse. Sellise meetme toomine meie õiguskorda ja selle vastavus põhiseadusele on täna küsimärgi all," lisas ta.
"Kuna ka parlamendivalimised lähenevad suure hooga, siis võib-olla tasub siin selliste vastuolude puhul võtta aeg maha, teha täiendavad mõjude analüüsid ja anda põhjalikum kodutöö üle uuele parlamendi koosseisule, et siis nii fundamentaalne reform, nagu praegu on eelnõusse kirjutatud, saaks võib-olla hoopiski vastu võetud uue parlamendi koosseisu poolt," rääkis Karilaid.
Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et rahapesuvastane võitlus on oluline ja selleks on vaja toimivaid abinõusid. Seejuures ei tohi tema sõnul aga ülemääraselt piirata ausate inimeste ja ettevõtjate õigusi, leida tuleb põhiseaduspärane erinevate huvide tasakaal. Madise avaldas möödunud nädala neljapäeval ERR-i saates "Esimene stuudio" lootust, et eelnõu esitatud kujul vastu ei võeta.
Karilaiu sõnul leidis õiguskomisjon, et kuigi rahapesu vastases tegevuses ei saa olla tegevusetu, tuleks kokku leppida lähteülesande fookuses ja eelkõige keskenduma rahvusvahelistele tehingutele. | Karilaid: pöördtõendamise eelnõu jääb ilmselt järgmisele riigikogule | https://www.err.ee/885485/karilaid-poordtoendamise-eelnou-jaab-ilmselt-jargmisele-riigikogule | Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) ütles, et kuna niinimetatud pöördtõendamise eelnõu arutelu käigus on üles kerkinud põhiseadusega vastuolus olemise kahtlus, jääb see ilmselt järgmise riigikogu koosseisu menetleda. |
"Koos kolleegidega otsustasime, et Balti riigid jäävad ühte ajavööndisse ka tulevikus," ütles Skvernelis kohtumise järel ajakirjanikele.
Peaministrid ei täpsustanud, kas jäädakse suve- või talveaega.
Eesti peaminister Jüri Ratas ütles veel, et Eesti tahab ajavööndi osas kokkuleppele jõuda ka Soomega. "Meie huvides oleks, kui Soome valib sama aja, aga seda ei ole veel tehtud," ütles ta.
Euroopa Liit kaalub kellakeeramise lõpetamist aastast 2021. | Peaministrid: Balti riigid jäävad samasse ajavööndisse | https://www.err.ee/885487/peaministrid-balti-riigid-jaavad-samasse-ajavoondisse | Balti peaministrid nõustusid esmaspäeval Vilniuses kellakeeramise lõpetamise järel ühte ajavööndisse jääma, teatas Leedu peaminister Saulius Skvernelis. |
Lastearstid said perearstide koostatud juhendist lapsevanematele teada "Terevisioonist", kus Tallinna perearstide seltsi juht dr Reet Laidoja seda avalikkusele tutvustas. Ehkki juhend puudutab lasteaiaealiste tervist, ei kaasanud perearstid oma soovituste koostamisse lastearste. Ka lasteaednikud, kes dokumendiga sundviskesse asetatakse, ei olnud diskussiooni kaasatud.
Lastearstide seltsi juht dr Ülle Einberg ütleb, et esmalt taotlesid nad juhendi mahavõtmist perearstide seltsi kodulehelt, ent sellega selts ei nõustunud. Kuna lastearstid näevad soovitustes nii mitmetitõlgendatavust, vastuolusid kui ka otsesõnu halbu nõuandeid, soovivad nad nüüd vähemalt juhendi muutmist.
"Tavaliselt selliseid dokumentete ikkagi kooskõlastatakse või vähemalt näidatakse enne, kui see hõlmab nii paljusid osapooli. Seekord meiega küll mingit kooskõlastatamist pole olnud," tõdeb Einberg.
Lastearstide hinnangul annavad perearstid lapsevanematele oma juhendiga vääri signaale.
"Oleme isekeskis ka testinud seda juhendit ja nii paljud saavad sellest erinevalt aru," ütleb dr Einberg.
Lastearst tunnustab, et iseenesest on juhendmaterjali koostamine tänuväärne ja suuremale osale sellest on nad valmis ka alla kirjutama, ent vastuolulised lõigud tuleks selgeks vaielda ja ära muuta. Eeskätt puudutab see soovitusi, millises haiguse faasis tohib lasteaialapse kollektiivi viia.
Nii ei pea lastearstid piisavaks, et juhendis on nohuste-köhivate laste kohta ainult üks lause, mis ütleb, et kui lapsel pole muid nakkushaiguste sümptomeid ja ta tunneb end hästi, siis ei ole vastunäidustust lastekollektiivi minekul.
Lastearstide hinnangul on 1,5-2-aastase lapse puhul keeruline tema enesetunnet välja selgitada, sest laps ei suuda end piisavalt hästi veel väljendadagi. Samuti võib ühel hetkel reibas nohunina olla mõni tund hiljem juba loid ja viril, sest palavikuga lapse seisund on muutumises.
"Haigeid lapsi ei tohiks ikkagi kollektiivi saata ägeda haigusega. Esmalt tuleb kontrollida, kas laps on tervenenud. Kui lapsel on nohu, eriti kui see on just alanud nohu, kaasneb sellega rohke sekreet, mis ninast tuleb – last see võib-olla tõesti ei häiri, ta mängib, sööb, ehk on isegi hea olla. Aga ta nina vajab puhastamist, ta ise vajab vedeliku pakkumist. Kes seal lasteaias hakkab nohuga tegelema?" küsib dr Einberg retooriliselt. "Pole õige ägedas faasis nohuga last lasteaeda saata."
Samuti vajab tõbine laps võimalust puhata, milleks kodune õhkkond pakub parimat võimalust.
Samuti leiavad lastearstid, et lause "nohu ja köhaga kulgevate viirushaiguste levikut ei aita tõrjuda laste eraldamine kollektiivist" on suisa valeväide.
"Aitab ikka küll! Me isoleerime neid lapsi ka lastehaiglas teise palatisse või kirjutame koju. Sellega saame tõkestada ka nakkuste levikut lasteaias," selgitab dr Einberg ja selgitab, et lisaks lühikesele peiteajale, mil sümptomid pole veel avaldunud, on laps kõige nakkusohtlikum haiguse avaldumise esimestel päevadel.
"Eriti nakkav on ta siis, kui kogu see sekreet ja röga eristuvad, nad ju katsuvad mänguasju ja teisi lapsi jne." loetleb dr Einberg.
Lastearst möönab, et mõnel lapsel jääb köha nädalateks vaevama, mis on iseasi ja seal näidustust lõputult kodus selle üleminekut oodata pole, ent neid häirib just soovitus haiguse alguses, selle ägedas faasis laste kollektiivi lubamine.
Ka kuni 37,3-kraadise palavikuga lasteaeda lubamine on dr Einbergi meelest arusaamatu.
"Palavikus last ei tohi lasteaeda saata," on ta konkreetne. "Ega see laps ikka nii kiiresti terveks ei saa. Ei ole mõtet saata last aeda, kui ta on üks-kaks päeva haige olnud ja siis kolmandal päeval juba viime. Ükski viirushaigus ei parane kahe-kolme päevaga ära. Laps võib-olla tunnebki end paremini, aga kui teda kauem jälgida ja arsti vastuvõtul ka lapsevanemat küsitleda, siis selgub, et laps ikkagi viriseb, tahab juua, tema tuju on muutunud jne."
Ülle Einberg ütleb, et Eestis on lasteaiarühmad selleks liiga suured, et sinna ägedas haigusefaasis lapsi viia - seal pole võimalik tagada, et kõigi haigete laste ninad on pühitud, rohud võetud ja keegi saaks palavikus mudilastega selleks ajaks tuppa jääda, kuni terved õues käivad.
Teine murekoht on seotud angiini puudutavate soovitustega. Kuivõrd angiin vajab antibiootikumravi, mis kestab vähemalt viis kuni seitse päeva, siis tekitab soovitus, et laps võib 24 tundi pärast antibiootikumikuuri algust minna lasteaeda küsimuse, kes talle neid ravimeid seal õigel kellaajal andma hakkab.
"Jah, see laps teisi enam ei nakata, aga niikaua, kui laps saab antibiootikumiravi, peab ta olema ka kodus, on lastearstide seisukoht. Sellist määrust Eesti Vabariigis pole, mis nõuaks lastaia töötajatelt lastele ravimite andmist, see isegi on keelatud. Ägedate haiguste korral ei anta lasteaias kellaajaliselt nohu- ega köharavimeid või antibiootikume," toonitab dr Einberg.
Kolmandaks hindavad lastearstid liiga napiks lööbelisi haigusi puudutavat osa: täpsustamata on jäetud, milliseid haigusi selle all mõistetakse.
"Mis on lööbelised haigused? Neid on tohutult palju, osad on ka raskelt kulgevad," vangutab dr Einberg pead.
"Lapsel on kõige parem terveneda kodus, mitte kollektiivis," rõhutab ta kokkuvõtteks.
Lastearstid kohtuvad perearstidega uuesti uue aasta algul, et juhendmaterjali soovitustega edasi töötada. Ära kuulatakse ka lasteaednikud.
"Kas sellisel kujul üldse juhendit vaja on, on meie esmane küsimus, sest sotsiaalministri määrus, mis valdkonda reguleerib, ütleb, et lastekollektiivi tuuakse ainutl terved lapsed – selle järgi pole juhendit vajagi. Kindlasti on vaja see juhend vähemalt ümber teha. Peab tulema ka versioon kaks, sest sellisel kujul see kindlasti ei tööta," võtab dr Einberg lastearstide seisukoha kokku. | Lastearstid ei nõustu perearstide soovitusega haiged lapsed aeda viia | https://www.err.ee/885443/lastearstid-ei-noustu-perearstide-soovitusega-haiged-lapsed-aeda-viia | Lastearstid on häiritud, et perearstid ei konsulteerinud ei nende ega lasteaednikega, enne kui avaldasid lapsevanematele mõeldud vastuolulise juhendi, milliste haigustega lapsi tohib nende hinnangul lasteaeda viia. Lastearstid töötavad selle nimel, et juhend ära muudetaks. |
Eesti vastasteks on Austraalia, Brasiilia, Uus-Meremaa, Hispaania, Puerto Rico, Mali ja Uganda naiskonnad. Koondisesse kuuluvad Laina Mesila-Kaarmann, Janett Perv, Greeta Üprus ja Maria Metsaorg. | Eesti korvpallinaiskond osaleb FIBA 3x3 MM-kvalifikatsioonil | https://sport.err.ee/885462/eesti-korvpallinaiskond-osaleb-fiba-3x3-mm-kvalifikatsioonil | 4.-5. maini toimub Puerto Ricos San Juanis FIBA 3x3 maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniir, kus naiste arvestuses asub võistlustulle ka Eesti naiste koondis. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.