text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Nõukogu soovib nelja kandidaadi seast võitja välja valida hiljemalt jaanuari lõpuks," ütles ERR-ile Vanemuise nõukogu esimees, kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits. "Otsuse teeb nõukogu, kuid nõuandvasse valikukomisjoni kuuluvad ka Vanemuise ja Eesti Teatriliidu esindajad."
Uut teatrijuhti valiva SA Teater Vanemuine nõukogusse kuuluvad lisaks Tarvi Sitsile ka Tartu linnapea Urmas Klaas, rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet ja Tartu Ülikooli eesti kirjanduse teadur Mart Velsker.
Vanemuise teater otsib uut juhti, sest senise teatrijuhi Toomas Petersoni tähtajaline leping lõpeb tuleval suvel. Leping sõlmitakse uue juhiga kuni viieks aastaks. Peterson on varem Tartu Postimehele öelnud, et otsustas konkursil mitte kandideerida ning ta ei arva, et mõtleks veel ümber.
Sihtasutuse Teater Vanemuine juhatuse liikmelt ehk teatrijuhilt eeldatakse muu hulgas kultuurivaldkonna ja teatrielu tundmist, edukat juhtimiskogemust ja üldteadmisi majandusest. Teatrijuht vastutab teatri igapäevase juhtimise ja arendamise eest ning tema kõige olulisemaks ülesandeks peab teater majandustegevuse planeerimist ja rakendamist viisil, mis tagaks teatri loomingulise tegevuse elluviimise suurepärasel tasemel. | Vanemuise juhi kohale kandideerib neli inimest | https://kultuur.err.ee/885460/vanemuise-juhi-kohale-kandideerib-neli-inimest | Sihtasutuse Teater Vanemuine juhatuse liikme konkursile esitas tähtajaks vajalikud dokumendid neli inimest - nõukogu tahab uue juhi ära valida hiljemalt tuleva aasta jaanuari lõpuks. |
Ettevõtte teatel on tegemist läbi ajaloo suurima investeeringuga Balti agentuuridesse. Esmaspäeval sõlmitud lepingu alusel omandab Havas turunduskommunikatsioonigrupist Idea 51 protsenti, teiste omanikena jätkavad kõik senised Balti partnerid, teatas Idea.
Idea Groupi Eesti ainuomanikust Mark Eiknerist saab Havas Baltikumi juht. Idea on Baltikumis Havasi partner olnud aastast 2003.
"Havasi valmisolek täielikult Baltikumi turule tulla on Ideale ja kogu meie meeskonnale suur kompliment. See tähendab, et meie aastatepikkune töö on pälvinud globaalselt tugeva tegija tähelepanu ja usalduse," kommenteeris Idea partner Mark Eikner.
"Viimastel aastatel ei ole Eestisse ega Baltikumi meie valdkonnas sellist investeeringut tehtud. Usume, et Havasi panus annab hoogu juurde meie toodete, teenuste ja eriti tehnoloogia arengule. Nii saame suure sammu edasi astuda näiteks digimaailmas ning pakkuda oma klientidele maailmatasemel lahendusi," lisas Eikner.
Havas Groupi piirkonna presidendi ja tegevjuhi Alberto Canteli sõnul on Havas maailmas üks kiiremini kasvav kommunikatsioonigrupp ning enamusosaluse omandamine Ideas oli pikaajalise koostöö loomulik samm.
"Mul on hea meel, et Havas on nüüd ametlikult Balti riikides oma agentuurina esindatud. Usume kohalikesse juhtidesse ja Idea praegusesse struktuuri ning seda muutma ei ole plaanis hakata. Küll aga pakume igakülgset tuge, et ettevõtted saaksid kasvada. Näiteks on Havas välja arendanud unikaalsed sotsiaal-, mobiili- ja digimeedia tehnoloogilised platvormid, meie emaettevõte Vivendi omab selliseid brände nagu Canal+ ja Universal Music. See tähendab Balti tiimide jaoks uusi võimalusi ja võimast koostöövõrgustiku laienemist," rääkis Canteli.
Idea hakkab edaspidi tegutsema ühtse Havasi brändi all. Brändidest tuleb kasutusele loovagentuur Havas, meediaagentuur Havas Media ja kommunikatsiooniagentuur Havas PR. Tehingut nõustasid Idea poolelt Cobalt ja Havasi poolelt Sorainen.
Idea Group on kolmes Balti riigis tegutsev turunduskommunikatsiooniagentuuride grupp, kuhu kuulub 19 agentuuri. Töötajaid on kokku 250 ning 2018. aasta käive tuleb 50 miljonit eurot. | Meediaagentuuri Idea omanikud müüvad enamusosaluse Havasile | https://www.err.ee/885459/meediaagentuuri-idea-omanikud-muuvad-enamusosaluse-havasile | Turunduskommunikatsioonigrupi Idea omanikud müüvad ettevõttes 51-protsendilise osaluse kommunikatsioonigrupile Havas. |
Eesti ajalehtede liit ning ringhäälingute liit teatasid novembris kultuuri- ja rahandusministeeriumile, et nende hinnangul on rahvusringhäälingu (ERR) rahastamine potentsiaalselt vastuolus Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.
Liidud tõid märgukirjas välja, et ERR-ile on jäetud "liialt vabad käed oma tegevussuundade valikul" ja "uute tegevuste alustamisel ei ole ERR arvestanud riigiabi reeglite ja protseduuridega". Uute tegevuste all peeti silmas näiteks online -meediat, ehk portaali err.ee.
Kultuuriministeerium teatas ajalehtede liidule ning ringhäälingute liidule, et ERR-i eesmärgid on defineeritud Eesti Rahvusringhäälingu seaduses.
Kultuuriministeerium toetus Euroopa Komisjoni 2009. aasta teatisele, mille kohaselt võib ilmne viga avalik-õigusliku ringhäälingu avaliku ülesande defineerimisel tekkida siis, kui riigiabi kasutatakse selliste tegevuste rahastamiseks, millega ei looda lisaväärtust ühiskonna sotsiaalsete, demokraatlike ja kultuuriliste vajaduste teenindamise kujul.
"Kui traditsioonilise ringhäälingu teenused konvergeeruvad uute tehnoloogiliste väljastusplatvormidega ehk tele- ja raadioringhäälingu teenuseid osutatakse ka internetis, muutub teenuse tehniline edastusplatvorm, aga mitte tingimata avalik-õigusliku ringhäälingu osutatav teenus ja selle teenuse lisaväärtus ühiskonna sotsiaalsete, demokraatlike ja kultuuriliste vajaduste teenindamiseks," märkis kultuuriministeerium.
Kultuuriministeerium möönis, et on teinud ERR-i nõukogule ettepaneku täpsustada ERR-i juhtimise ja rahastamise küsimusi vastavalt riigikontrolli auditis esitatud ettepanekutele, kuid pole veel tagasisidet saanud.
Rahandusministeerium tuletas meelde, et kultuuriministeerium esitas 2014. aastal Euroopa Komisjonile koos ERR-iga ette valmistatud riigiabi eelteatise, mille üks eesmärk on käsitleda meetme selliseid aspekte, mis ei pruugi olla täielikult kooskõlas riigiabi eeskirjadega, sealhulgas juhul, kui meedet on vaja oluliselt muuta.
Komisjon avaldas toona mitteametlikult arvamust, et esitatud teabe alusel näib, et eelteatatud meedet saab käsitleda olemasoleva abina.
"Kuigi komisjoni mitteametliku arvamuse kohaselt ei leitud ERR-i rahastamises probleeme, oli arvamus antud lähtuvalt toonasest olukorrast. Samas võib viimaste aastate jooksul olukord olla muutunud, sest ERR-is on tekkinud uusi algatusi ja tegevusi, seetõttu soovitame kultuuriministeeriumil hinnata koos ERR-iga olukorda uuesti," viskas rahandusministeerium oma vastuses palli tagasi kultuuriministeeriumile.
Rahandusministeerium seisukoht on, et kui avalikke vahendeid kasutatakse tegevusteks, millega ei looda lisaväärtust ühiskonna sotsiaalsete, demokraatlike ja kultuuriliste vajaduste teenimise kujul, tuleb sellised tegevused lõpetada. | Kultuuriministeerium ei näe ERR-i tegevuses riigiabi reeglite rikkumist | https://www.err.ee/885448/kultuuriministeerium-ei-nae-err-i-tegevuses-riigiabi-reeglite-rikkumist | Kultuuriministeerium on seisukohal, et avalik-õigusliku ringhäälingu puhul saab riigiabireeglite rikkumisest rääkida ainult siis, kui tegevustega ei looda lisaväärtust ühiskonna sotsiaalsete, demokraatlike ja kultuuriliste vajaduste teenindamisel, kuid teenuse platvorm ei oma seejuures tähtsust. |
Cannibal Teami esindav Mõttus kaotas võidu pälvinud valitsevale maailmameistrile Sanne Cantile (Corendon-Circus) kahe minuti ja 27 sekundiga. Teise koha saanud Denise Betsema (Marlux-Bingoal) jäi Cantist maha kümme ja Ceylin del Carme Alvarado (Corendon-Circus) 25 sekundit, kirjutab Spordipartner.ee.
"Start oli super ja mõne kurviga oli juba seitsmes koht käes," kirjeldas Mõttus oma sõidu algust. "Tagasilöök tuli esimesel liivalaskumisel, kui korraks kadus tasakaal ja tuli jalg klipist lahti võtta. Edasi jäin võitlema 15. koha piirile. Kohad vahetusid, kord oli üks kusagil kiirem, kord teine. Viimasel ringil oli selge, kus kiirem olen ja siis vajutasin natuke juurde ning sain kolmesest pundist minema. Isa ja publiku ergutused andsid palju juurde. Lahe on juba publikust kuulda "Go Estonia, Go Mariliissa". Igatahes püüdsin veel viimase poole ringiga eessõitva neiu kinni ja lõpujoonel suutsin ka teda napilt edestada. Treenerist isa arvates oli esitus vägev, sest esikümme jäi vaid 30 sekundi kaugusele."
Järgmisel nädalal stardib Mõttus Soudali etapil Sint-Niklaasis ja MK-etapil Namuris.
Meestel oli esikolmik sama mis päev varem toimunud DVV Verzekeringen Trofee sarja etapil Scheldecrossil. Võidu pälvis Mathieu van der Poel (Corendon – Circus), 43 sekundi kaugusele jäi Wout van Aert (Cibel-Cebon) ja 1.35 kaotas Toon Aerts (Telenet Fidea Lions). Van der Poel (75 punkti) on tänavu võitnud kõik viis Superprestige'i etappi ning ta juhib sarja kindla eduga Aertsi (67) ja van Aerti (55) ees. Naistel on seis tasavägisem. 62 punkti kogunud Alice Maria Arzuffist jäävad kahe silma kaugusele Worst ja Cant. | Mari-Liis Mõttus tegi Belgias hooaja parima tulemuse | https://sport.err.ee/885452/mari-liis-mottus-tegi-belgias-hooaja-parima-tulemuse | Eesti valitsev cyclo-crossi meister Mari-Liis Mõttus saavutas Belgias Zonhovenis peetud cyclo-crossi sarja Superprestige'i sarja etapil 12. koha. |
Alagrupis teenis Loit neli võitu ja kaks kaotust ja sai play-off tabelisse 42 asetuse. Teel 64 sekka pidi Loit tunnistama Ungari vehkleja Kinga Dekany 14:15 nappi paremust. Kokkuvõttes sai neiu seega 80. koha.
Andra Talen (Musketär) pälvis 110., Carmen-Lii Targamaa (En Garde) 115. ja Sandra Skoblov (Tallinna Mõõk) 134. koha.
Pühapäevasel võistkondlikul turniiril sai Eesti naiskond kuuenda koha. Teel kaheksa parema sekka alistasid neiud Iisraeli naiskonna seisuga 40:39. Veerandfinaali kohtumises pidi Eesti naiskond tunnistama 31:45 Itaalia võistkonna paremust. 5-8 koha matšides võideti esmalt prioriteediga Ukraina 43:43, kuid seejärel kaotas Eesti naiskond 43:45 Ungarile. | Eesti juunioride naiskond saavutas Burgose MK-etapil 6. koha | https://sport.err.ee/885442/eesti-juunioride-naiskond-saavutas-burgose-mk-etapil-6-koha | Nädalavahetusel Burgoses peetud naisjuunioride MK-etapil sai Karoliine Loit (Musketär) Eesti parimana 80. koha ning naiskond pälvis kuuenda koha. |
Kogu remixi EP teeb märkmimisväärseks ja eriliseks see, et kõik produtsendid, kes Berdi materjali töötlemas, on pärit Jaapanist. Näiteks, kohaliku hard house ja hardstyle 'i artist T4TSUYA Osakast, Redcard Collector Tokyost, iso:R Sapporost ja Ohirijima + Kenzo Takahara Kyushu saarelt.
Plaat koosneb erinevatest helivärvidest ja kontrastidest. Materjalis võib leida nii arcade kui ka manga-animafilmidele omast elektroonikat, hardstyle 'i, tumedat techno t ja 1990date breakbeat i.
"Kogu see materjal, nii orginaal, kui ka remikside EP, on minu jaoks olnud üks suur rännak ja muutuste aeg. Läbi selle olen kasutusele võtnud erinevaid uusi tehnikaid ja ka tehnikat, omandanud tohutult palju uut knowhow d ja kogemusi," selgitas Bert.
Muusik lisas, et ei suutnud algul töötlustega kuidagi harjuda, kuid selle aasta mais, kui ta käis Tokyos lugusid kirjutamas, said kõik lood täiesti uue tähenduse. "Jaapan on pühendunud, kunstiküllane ja positiivselt hull popkultuuride sulatusahi, mis ikka ja jälle midagi enneolematut pakub," selgitas ta.
Berdi koostöö Jaapani muusikutega aga ei lõppe selle EP-ga. Bert on hetkel produtseerimas muusikat sealsele kohalikule J-Pop skene le. | Bert On Beats andis Jaapanis välja uue EP | https://menu.err.ee/885437/bert-on-beats-andis-jaapanis-valja-uue-ep | Sel varakevadel andis Bert On Beats ehk Bert Prikenfeld koostöös Sushi Recordsiga Tokyos välja EP nimega "Freak By Nature", mis on saanud põneva järje uue EP näol. |
Pärisorjuse kaotamise järel on eestlased läbi teinud palju suuri rändeid, nii vabatahtlikke kui ka sunniviisilisi. Nii ongi võimalik viimased kolm sajandit rääkida eestlaste üleilmsest diasporaast või hajalast, millega käib kaasas eriilmeline kultuurimaastik.
Enim rändasid eestlased Teise maailmasõja päevil, mil kodumaalt lahkuti nii rindele sõdima, küüditatuna Siberisse asumisele kui ka pagulasena läände. Kuidas selle kõigega käis kaasas kultuur ja rahvusliku identiteedi säilitamine, uuris oma doktoritöös Maarja Merivoo-Parro.
dr Maarja Merivoo-Parro
Maarja Merivoo-Parro kasutas nii arhiiviallikaid kui ka suulise ajaloo meetodit tõlgendamaks eestlaste tegevusi laiemas Ameerika diasporaa-ühiskonna kontekstis, et panna need dialoogi nii välisbalti kui teiste rahvaste kogemusega ja teemat laiemalt käsitleda.
Suur hulk doktoritöö keskmes olevaid inimesi veetis osa või kogu oma lapsepõlve ja kujunemise aastatest paguluses ning kuuluvad seega pagulaskonna teise põlvkonda. Neil polnud erinevalt täiskasvanuna migreerunutest Eestist isiklikke mälestusi ehk kodumaa oli nende jaoks eelkõige kujutluspilt.
Selleks, et kujundada noortele ettekujutus oma kogukonna jätkusuutlikkusest, tehti formaalset, informaalset ja mitteformaalset noorsootööd. Noortele organiseeriti hulgaliselt erinevaid tegevusi. Selleks, et luua näiliselt lõpmatu rahvuslike ärkamiste tsükkel raha, aega ja sotsiaalset kapitali lootuses, et järeltulevad põlved etendavad sedasama tsüklit.
Meie ja "need teised" väliskogukonnas
Ajapikku muutus kõrge rahvuslik eneseteadvus ideaalist standardiks ning patriotismist kujunes eksiili vältel midagi ilmaliku religiooni taolist. Viimane muutis näiteks Eesti Majad justkui templiteks, kus rahvuskeha teenida, kirjutab Maarja Merivoo-Parro oma doktoritöös.
Need, kes sellise sättumusega ei haakunud, jäid järk-järgult kogukonnast eemale, neist said "need teised". Kuna kõrvalejääjatel oli samaväärne õigus ja vajadus rahvuslikule enesemääramisele, mida nad ka julgelt kasutasid, hakkasid tekkima alternatiivsed kogukonnad.
Nii püüti osa saada eestluse nimbusest ning kasvatada noorest inimesest eestlased.
Vaadates väliseesti kasvatustööd ja selle tulemusi, tuleb ilmekalt esile, et pole ühest retsepti, kuidas väliseesti kogukonnas järelkasvu kindlustada. Kuid erinevate käitumismustritega kogukondi ühendab veendumus, et peamine rahvuslik kuulumine kasvab välja kodust. Lisaks kodule kasvatas eestlaslikkust kogukondlik kasvatustöö erinevates ühistes ettevõtmistes, näiteks täienduskoolides, skautide-gaidide liikumises, ESTO ja teistes suurüritustes. Maarja Merivoo-Parro toob välja, et nii püüti osa saada eestluse nimbusest ning kasvatada noorest inimesest eestlased.
Huvitaval kombel polnud see vahetu kokkupuude võitlusliku diasporaaga paljude teise põlvkonna pagulaseestlaste jaoks sugugi ainus päästik oma juurte otsimise ja leidmise protsessi käivitamiseks. Nimelt toimusid nende küpsemise aegu kogu Ameerika ühiskonnas laiemad protsessid, mis pidid asendama senise ühekülgse nn rahvaste sulatusahju retoorika. Muutuste tuul läbis kogu ühiskonda koolisüsteemist valitsuseni.
Mõju popmuusikale
Huvitav nähtus leidis aset ka muusikamaailmas. Sedagi iseloomustab topeltpeegel: see tõmbas diasporaa eestlasi korraga nii modernsuse kui ka nostalgia juurde. Eksiili alguses, kui elu pagulaslaagreis või uuel asukohamaal veel võõristust tekitas ning puudus sügavam side kohaliku kultuurimaastikuga, pidi väliseestlaste muusika pakkuma moodsat helikeelt. Edukateks osutusid need muusikud, kes ajaga kaasas käisid.
Võrreldes koorimuusikaringkondadega, oli popmuusikute vaheline suhtlus ootamatult tihe ja liberaalne.
Aastate möödudes aga hakati üha enam leidma oskusi, võimalusi ja vahendeid asukohamaa ja rahvusvahelise muusikamaastikuga suhestumiseks. Nii tekkis huvitav paradoks: oli aegu, mil väliseesti muusika tundus Nõukogude Eesti muusikaga võrreldes mahajäänuna, ometi oli just vaba maailma eestlastel juurdepääs popmuusika paremikule, millest raudse eesriide taga olijad võisid vaid unistada. Võrreldes koorimuusikaringkondadega, oli popmuusikute vaheline suhtlus ootamatult tihe ja liberaalne.
USA ei olnud ainuke riik, mis Teise maailmasõja järel kodumaalt põgenenud eestlasi võõrustas. Arvestatavad kogukonnad tekkisid ka näiteks Rootsi, Kanadasse ja Ühendkuningriiki. Kõigi asukohamaade eestlaskondadel olid unikaalsed vaated, traumad ja püüdlused, mis olid omavahel pingeseisundis.
Sillaehitusega nende vaimsete ruumide vahel pidid rinda pistma eelkõige isikud, kes olid globaalsete organisatsioonide eesotsas ning need, kes tegutsesid ajutiselt või püsivalt mitmes diasporaas korraga.
Maarja Merivoo-Parro doktoritööd " Eestluse edendamine külma sõja aegses USAs: haridus, rekreatsioon, huumor ja kattuvad diasporaa-seisundid" juhendasid Tallinna Ülikooli vanemteadur Aivar Jürgenson ja professor Karsten Brüggemann. Oponendid on Kaja Kumer-Haukanõmm ning Guntis Šmidchens. | Doktoritöö kirjeldab eestluse kehastusi külma sõja aegses USAs | https://novaator.err.ee/885435/doktoritoo-kirjeldab-eestluse-kehastusi-kulma-soja-aegses-usas | Milline oli eestlus külma sõja aegses USAs ja kuidas selles väljendus huumor, muusika, haridus, vaba aja veetmine ning akadeemiline ränne − seda kõike uuris oma doktoritöös Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro. |
Kohus võttis Liivamäelt pooleks aastaks ära ka juhtimisõiguse, vahendas Delfi.
Eelmisel aastal ööl vastu 29. detsembrit Pärnumaal Häädemeeste vallas kraavi sõitnud kaks naispolitseinikku olid enam kui 1,5-promillises joobes.
Mõlemad jäid tööst ilma, aga kohtus sai karistuse autot juhtinud Liivamägi. | Purjus peaga autot juhtinud naispolitseinik sai tingimisi vangistuse | https://www.err.ee/885436/purjus-peaga-autot-juhtinud-naispolitseinik-sai-tingimisi-vangistuse | Mullu detsembri lõpus alkoholijoobes liiklusõnnetuse teinud endine politseinik Keity Liivakivi sai Pärnu maakohtult esmaspäeval tingimisi vangistuse. |
Sabres läks kohtumist juhtima teise mänguaja alguses, kui neljandal minutil viskas värava Jeff Skinner. Kaks minutit hiljem viigistas seisu Steven Kampfer, kes lõpetas täpse tabamusega oma 47-mängulise põua. Viimati skooris mängija mullu 13. märtsil. Otsustava kolmandiku kuuendal minutil viis Sabresi uuesti juhtima Jack Eichel, kuid Bruinsi eest viigistas 14. mänguminutil taas seisu Torey Krug. Sabresile tõi võidu Skinneri värav 17 minutil ning resultatiivne sööt Eichelile, kes skooris vastaste tühja väravasse 25 sekundit enne lõpuvile.
"Alati on hea tulla koju mängima, sest siin on kaasa elamas pere ja paljud sõbrad," ütles Eichel, kes on pärit Lynnfieldist Massachusettsist. "See on vägev, et me suutsime meeskonnana hästi mängida. Laupäeva õhtul ei tulnud meie mäng välja nii nagu me tahtsime (kaotati Washington Capitalsile), aga vähem kui 24 tundi hiljem võita on tore."
Eichel on teeninud punkti kuuest järjestikusest mängust (üheksa väravat ja neli resultatiivset söötu) ning samaga on hakkama saanud Skinner, kellel on kirjas neli väravat ja kolm resultatiivset söötu. Sabres jätkab idakonverentsis teisel kohal 45 punktiga. Esimest kohta hoiab Tampa Bay Lightning 52 silmaga.
Tulemused:
Boston Bruins - Buffalo Sabres 2:4
Chicago Blackhawks - San Jose Sharks 3:7
Winnipeg Jets - Tampa Bay Lightning 5:4 (la)
Vancouver Canucks - Edmonton Oilers 4:2
Carolina Hurricanes - Arizona Coyotes 3:0
St. Louis Blues - Calgary Flames 2:7
New York Rangers - Vegas Golden Knights 3:4 (la) | VIDEO | Eicheli nelja punkti mäng tõi Sabresile tähtsa võidu | https://sport.err.ee/885434/video-eicheli-nelja-punkti-mang-toi-sabresile-tahtsa-voidu | Jäähokiliigas NHL alistas Buffalo Sabres läinud ööl võõrsil Boston Bruinsi tulemusega 4:2. |
Slavica Revalensia viiendas numbris ootab lugejat üheksa materjali. Nende hulgas on näiteks Olga Makarevitši uurimus Nikolai Leskovi seni teadmata retsensioonist John Bunyani raamatu "The Pilgrim's Progress" ("Kristlase usurännak") venekeelsele tõlkele, seni ilmumata Vladimir Nabokovi artikkel "О поэзии" ("Poeesiast") (Aleksander Dolinin ja Grigori Utgofi publikatsioon) ning 33. osa Roman Timentšiki artiklitsüklist "Anna Ahmatova "Märkmikute" nimeloendist".
Äramärkimist on leidnud Lev Tolstoi 190. sünniaastapäev: number algab Julia Krasnoselskaja artikliga tiibadjutantide protektsioonist Lev Tolstoi elus ja loomingus ning lõpeb Joanna Piotrowska publikatsiooniga "Lev Tolstoi Poolas: Bibliograafilised materjalid (1990–2008)".
"See number on märkimisväärne mitmel põhjusel, ent ma sooviksin siiski tähelepanu pöörata järgmisele aspektile: just selles numbris avaldatakse koos põhjalike kommentaaridega seni ilmumata ehk siis uus Vladimir Nabokovi teos," iseloomustab ajakirja viiendat numbrit Slavica Revalensia peatoimetaja Grigori Utgof.
Slavica Revalensia artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on inglise ja eesti keeles. | Tallinna Ülikooli ajakirjas ilmub uus Vladimir Nabokovi teos | https://kultuur.err.ee/885432/tallinna-ulikooli-ajakirjas-ilmub-uus-vladimir-nabokovi-teos | Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. Ajakirjas on kolm rubriiki: "Uuringud ja materjalid", "Kriitika" ja "Bibliograafia" ning väljaanne sisaldab ka Vladimir Nabokovi seniilmumata teost. |
Vaatame viit parlamendierakonda ja jätame Vabaerakonna rahule. Mitte nende reitingu pärast, aga neil on ka nimekirjade osas seis endiselt segane. Ja ma ei hakka siin nimeliselt rääkima nendest poliitikutest, kes kandideerivad taas sama ringkonna esinumbrina. Vaatleme seda, mis muutunud on.
Kõige enam uuendusi paistab olevat sotsidel. Samad nimed on esikohal üksnes kolmes ringkonnas. Tõsi, teatud määral on see näiline, sest neli esinumbrit on lihtsalt vahetanud ringkonda. Päris uued tegijad on Marina Kaljurand, Indrek Tarand, Madis Kallas ja Katri Raik.
Isamaa tuleb välja nelja varasema esinumbriga. Päris uusi liidreid polegi, poliitikas on tagasi Jüri Luik ja Tõnis Lukas.
Reformierakonnal on samad esinumbrid kuues ringkonnas, pluss Lääne-Virumaale suunatud, et mitte öelda pagendatud Taavi Rõivas. Tagasi on Kaja Kallas ja Siim Kallas.
Ka Keskerakonnal on sama esinumber kuues ringkonnas, pluss Haaberstist Lasnamäele liikunud Mihhail Kõlvart. Uued on Raimond Kaljulaid ja Janek Mäggi. Tagasi on Jaak Aab.
Kõige muutumatuna püsib EKRE - neil on kaheksas ringkonnas sama esinumber kui eelmistel valimistel. Uued nimed on Jaak Valge, Leo Kunnas, Peeter Ernits ja Kersti Kracht.
" Kui vedada kihla, kelle häälte-saak võrreldes eelmiste valimis-tega enim suureneb, olen valmis panustama Taavi Aasale, kes eelmine kord kogus 156 häält."
Kui rääkida kaotustest, siis on kõige enam räsida saanud Isamaa - Juhan Parts, Margus Tsahkna, Jaak Aaviksoo. Keskerakonnast on kadunud Edgar Savisaar, mis aga ei tundugi erilise kaotusena.
Uutest nimedest on muidugi huvitav, kas Kaljurand ja Tarand on säilitanud varasema populaarsuse ja kas EKRE kahvatud nimed suudavad erakonna reitingu paistel edukad olla.
Aga, kuigi esinumbrid saavad reeglina kõige rohkem hääli, on vaja tagalat ja ka siin on koht nimekirjas oluline. Vanadele, et nad ei solvuks ja uutele, et nad ei pettuks. Seejuures, kui ringkonnas võid sa tagantpoolt hea häältesaagiga ettepoole tõusta, siis head (või ka halba) kohta üldnimekirjas ei muuda miski.
Kui nüüd küsida, miks Keskerakond ja Reformierakond kinnitavad oma üldnimekirjad alles jaanuaris, on üks võimalik vastus: et mitmete teenekate parteiliikmete solvumist edasi lükata.
Samas ei suuda ka hea koht üldnimekirjas midagi päästa, kui sa ikka üldse hääli ei saa - nii juhtus eelmine kord Kalev Lilloga. Ja on juhtunud ka teistega. Kui aga tulla tagasi praeguste esinumbrite juurde ja vedada kihla, kelle häältesaak võrreldes eelmiste valimistega kõige rohkem suureneb, siis olen ma valmis panustama Taavi Aasale, kes eelmistel valimitel kogus 156 häält. | Uku Toom | Kõige enam uuendusi on sotsidel, enim on räsida saanud Isamaa | https://www.err.ee/885421/uku-toom-koige-enam-uuendusi-on-sotsidel-enim-on-rasida-saanud-isamaa | Erakondade nimekirjad riigikogu valimisteks on suures osas koos. Uku Toom vaatab, kui palju nelja aastaga esinumbrite osas muutunud on. |
Hoiatus! Ära loe edasi, kui sa ei soovi teada, mis filmis lõpuks sai!
"Käisin lastega vaatamas vahvat loodusfilmi "Eia jõulud Tondikakul", mis oli kahtlemata üks viimase aja toredamaid kinoelamusi. Film tõi laste teadvusesse ohustatud liikide elupaikade kaitse vajaduse ning inspireeris ilmselt nii mõndagi last looduses rohkem ringi liikuma ja loomi tähele panema," kirjeldab Tuul Sepp zooloogiablogis Zooloogid 2.0 äsja avaldatud loo tausta. Ta jätkab:
Minugi 8-aastane poeg müttas möödunud nädalavahetusel kakkusid otsides koos tädipojaga tundide kaupa metsas, binoklid kaela ümber ning fotoaparaadid valmis. Matkameeste uhkeks saagiks oli udune pilt leevikesest.
Filmis avastavad lapsed habekaku pesitsuspaiga, mis filmi lõpuks kaitse alla võetakse, et keelata metsas raietegevus. Minus tekitas aga segadust hetk filmi lõpus, kui tegelased sealsamas metsas ilutulestikku vaadates uue aasta saabumist tähistasid. Kuidas võiks ilutulestik häirida nüüdseks kaitsealuses metsas elavaid toredaid loomi, kellega me filmi jooksul nii kenasti tutvusime? Kas ilutulestik võiks minema pelutada metsa endale pesaks valinud habekaku? Millised piirangud üldse kehtivad I kategooria kaitsealuse liigi elupaigas? Kui realistlik oli filmi stsenaarium looduskaitselisest vaatepunktist?
Habekakk ehk tondikakk. Autor: Wikipedia.
Alustuseks püüdsin leida uuringuid ilutulestiku mõjust vabalt elavatele loomadele. Ilmselt on paljud meist kogenud, kui suurt stressi paugutamine põhjustab koduloomadele. Mis toimub ilutulestiku ajal metsas? Huvitaval kombel pole seda peaaegu üldse uuritud. Leidsin vaid ühe Hollandis tehtud teadusuuringu, kus ilmastikuradareid kasutades analüüsiti lindude käitumist kolmel järjestikusel aastal ilutulestiku ajal.
Uurimus näitas, et peale keskööd tõusevad linnud uuringualadel tuhandete kaupa lendu ning maanduvad alles vähemalt kolmveerand tunni möödudes. Kõige rohkem linde oli häiritud märgaladel ja rohumaadel, kaasaarvatud kaitsealadel (metsa on Hollandis teatavasti üsna vähe). Uurijad tõdevad, et rohkem infot oleks vaja pikaajaliste mõjude kohta populatsiooni ja indiviidi tasemel. Uuringud võimalike muutuste kohta stressitasemes ning suremusriskis puuduvad.
Mis toimub ilutulestiku ajal metsas? Kuigi ilutulestikul on ilmselt negatiivne mõju lindude ja teiste metsloomade heaolule, ei ole seda peaaegu üldse uuritud.
Ülevaateuuring helireostuse mõju kohta lindudele järeldas, et juba 40 detsibelline mürareostus mõjutab lindude arvukust piirkonnas, nende käitumist, valvsust, toiduotsimist, ellujäämust ning koosluste struktuuri. Ilutulestiku müratase on sageli aga üle 150 detsibelli. Minu lühike sukeldumine teaduskirjandusse andis seega vastuseks, et kuigi ilutulestikul on ilmselt negatiivne mõju lindude ja teiste metsloomade heaolule, ei ole seda peaaegu üldse uuritud.
Küsisin targemaks saamise eesmärgil kommentaari ka Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogilt Asko Lõhmuselt. Kõigepealt kommenteeris ta filmis nähtud habekaku elupaiga kaitse alla võtmise realistlikust: "See elupaiga kaitsmise liin oli selles filmis küll väga idealistlik – paari päevaga kaku territooriumihüüu alusel 3 km 2 ala kaitsmine on igas suunas suurusjärgu võrra rohkem kui see, mis Eestis seni on võimalik olnud. Vastavalt oli raske seostada ka välja öeldut (et tegu on piiranguvööndiga) tegeliku eluga. Põhimõtteliselt võiksin ette kujutada,et kehtestati juba ka tsoneering, s.t määratleti pesapaik (tavaliselt paari- kuni mõnesaja meetri raadiuses sihtkaitsevööndina ja ülejäänu piiranguvööndina."
Seega ei oleks reaalsuses looduskaitsebioloog suutnud tondikakumetsas kahjuks raiet peatada.
Asko Lõhmuse sõnul piiranguvööndites tänapäeval lageraie enamasti keelatud ei ole, ehkki seaduse mõtte poolest nagu võiks olla. Postimehe keskkonnaküljel kirjutas samast teemast läinud nädalal Kaido Kama, nentides, et raieintensiivsus kaitsealustes metsades kasvab ja järjest uutel kaitsealadel lubatakse teha ka lageraiet. Seega ei oleks reaalsuses looduskaitsebioloog suutnud tondikakumetsas kahjuks raiet peatada.
Ilutulestiku stseen Asko Lõhmuse hinnangul ebamäärasusest hoolimata looduskaitseliste eemärkidega ei ristunud, kuna need mõned raketid tulid metsa tagant metsa kohale (mitte kaku elupaigast) ja olid pigem sümboolse tähendusega. Sihtkaitsevööndis paugutamine aga kohe kindlasti lubatud tegevus ei ole, samas kui piiranguvööndites võib põhimõtteliselt olla (nt suurtel kaitsealadel on paljud talukohad ja isegi asulad piiranguvööndites).
Kokkuvõttes tuleb filmi tegijaid kahtlemata südamest tänada oluliste teemade tõstatamise eest ning noorema põlvkonna Eesti looduse iluga tutvustamise eest. Loodetavasti võtavad filmis tutvustatud looduskaitselistest suundumustest inspiratsiooni ka seadusandjad, keelates lageraie kaitsealadel. Saabuval aastavahetusel soovitan aga ilutulestiku nautimise kõrvalt pühendada kasvõi üks mõte nendele karvastele ja sulelistele olenditele, keda me enda kõrval nii rõõmuga Eesti looduses näeme. Kas poleks tore, kui meie neilegi oleks kui mitte stressileevendus, siis vähemalt mitte lisastress? | "Eia jõulud Tondikakul" – kas kakk oleks päästetud ka päriselus? | https://novaator.err.ee/885413/eia-joulud-tondikakul-kas-kakk-oleks-paastetud-ka-pariselus | On suurepärane, et äsja kinolinadele jõudnud lastefilm tõstatab looduskaitse temaatika! Filmis avastavad lapsed habekaku pesitsuspaiga, mida asutakse raietegevuse eest kaitsma. Kas näidatud tegevused ka reaalsuses samamoodi toimuksid, kommenteerib Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog. |
Võtame aga vaatluse alla palluri, kes tänavu saanud kirja vaid ühe tabamuse, ehkki õnneks pole väravateviskamine tema põhiülesanne. Eesti koondise esiväravavaht Rasmus Ots siirdus suvel värskelt Saksamaa kõrgeimasse sarja tõusnud Bergischer HC ridadesse, kus teinud juba Bundesliga debüüdigi, ehkki peamiselt kaitseb duubelmeeskonna väravat.
Rasmus Ots: esindusmeeskond teeb üle ootuste head hooaega
Reedel läks Saksamaa tugevuselt viiendal tasemel ehk Oberliga Niederrheinis esinev BHC reservtiim talvepuhkusele, kaotades kodus esikohta jagavale Mettmann-Sportile 24:31 (13:15). BHC II on liigatabelis hetkel üheksa punktiga 11. kohal, samas kui esindusmeeskond on tegemas head hooaega.
"Duubli liigaesitused pole siiani tõesti eriti edukad olnud. Seis on meeskonnas pisut kaootiline, sest mängijaid vahetub palju. Sinna on kaasatud ka A-klassi noori, kellest mõned Saksamaa noortekoondistes ning kelle graafik vahel kattub duubli mängudega," selgitas Viljandi käsipallikoolkonna kasvandik.
"Ise olen siiski väga rahul, sest saan pea 60 minutit mänguaega ja minu panusega ollakse rahul. Treenin kolm-neli korda nädalas esindustiimiga ja neli korda duubliga. Bundesligas olen hetkel kolmas väravavaht ja vajadusel vigastatud kolleegi asendaja. Hooaja algul pidingi selles rollis tegutsema," sõnas Ots, kes sai platsile kolmes meistriliigamängus kokku 55 minutiks.
Bergischer HC esimene koosseis on Bundesligas hetkel seitsmendal tabeliastmel ja oli viimati lähedal suurüllatusele, kuid kaotas tänavu vaid võite tunnistavale SG Flensburg-Handewittile 23:25 (11:9). "Esindus teeb uustulnuka kohta üle ootuste head hooaega ja sisuliselt on liigasse püsimajäämine juba kindlustatud, mis oli ka klubi suurim eesmärk," rõõmustas Ots.
Jaanimaalt kaheksa, Pärdilt kuus väravat
Saksamaal tervikuna möödus eelmine nädal eestlaste jaoks vahelduva eduga. Lisaks BHC-le, kaotas tippklubile ka vigastatud Mait Patraili tööandja TSV Hannover-Burgdorf, jäädes alla Rhein-Neckar Löwenile 23:29 (12:12). Hannoverlased langesid Bundesligas juba 14. kohale.
Astme võrra allpool, sai TV Emsdetten küll teisipäeval 23:21 (15:11) jagu DJK Rimpar Wölfest, ent kaotas neli päeva hiljem TuS Ferndorfile 26:29 (10:16). Karl Toom jäi mõlemas kohtumises väravata ning võidumängus teenis punase kaardi.
Dener Jaanimaa jätkas suurepärast hooaega isiklikus plaanis, visates kaheksa väravat ja andes kolm resultatiivset söötu, kuid TuS N-Lübbecke alistus võõrsil liider HSC 2000 Coburgile 33:36 (16:19). Lübbecke on 22 punktiga kuuendal kohal, Coburgist seitsme silma kaugusel, Emsdetten viis punkti ja viis kohta kaugemal.
Madalamates liigades maitsesid eestlased aga võidu- ja väravarõõmu. Pidurdamatus hoos jätkavad Karl Roosna ja HSG Krefeld, noppides 15. järjestikuse võidu – 30:26 (14:12) TuS Spenge üle. Roosna viskas kolm väravat ja Krefeld troonib kolmanda liiga läänetsooni liidrina.
Sama liiga põhjatsoonis läheneb vaikselt liidritele Schwerini Mecklenburger Stiere. Armi Pärt viskas hooaja isiklikuks rekordiks kuus väravat, kui 39:34 (19:17) alistati DHK Flensborg. 20 punkti ja ühe vähempeetud mängu juures jäädakse liidritest seitsme silmaga maha. Neljandas liigas oli Kristo Voika täpne kahel korral ja aitas TSG Söflingenil alistada SG Heddesheimi 27:19 (14:9).
Ardo Puna kerkis Soome kõrgliiga parimaks snaipriks
Endiselt töötavad meeletu graafiku järgi Martin Johannson ja Bukaresti Steaua – eelmisel nädalal peeti erinevates sarjades kolm kohtumist. Kui SEHA-liigas ja Rumeenia meistrisarjas tunnistati vastaste paremust, siis Rumeenia karikasarjas kindlustati 31:28 võiduga esiliigaliidri CSM Vaslui üle koht finaalnelikus. Johannson oli täpne igas mängus, saades nädalaga kirja kaheksa väravat.
Andris Celminš tabas Sloveenia karikasarjas hooaja parimat skoori tähistavad seitse korda, kui RK Maribor Branik oli 40:26 üle esiliigatiimist Ptuj RK Drava. Kõrgliigas hakati kõvasti vastu tiitlikaitsja Celje Pivovarna Laškole, kuid mängu lõpp läks käest ja kaotati 21:27, kusjuures Eesti koondislase õhtu teine värav tegi 53. minutil seisuks 21:22, ent jäi Braniku viimaseks.
Tõelise väravatesaju korraldasid eestlased Soomes, sest Ardo Puna tabas Helsingi IFK kasuks 12 korda, kui alistati Åbo IFK 31:24. Palju ei jäänud alla ka Siuntio IF-i eestlased – Ott Varik viskas kümme ja Sten Maasalu kuus väravat 39:27 võidus Pargas IF-i üle. Mõni päev varem jäi SIF 20:32 alla Riihimäe Cocksile ning siis kirjutati Variku arvele kuus ja Maasalule viis tabamust. Puna tõusis 85 väravaga Soome liiga parimaks snaipriks.
Rootsi kõrgliigas said Jürgen Rooba ja HIF Karlskrona kaks kaotust, kui alistuti 23:30 Ystads IF HF-ile ja 24:26 Partille IK Sävehofile. Viimases mängus viskas eestlasest paremäär kaks väravat. Itaalia esiliiga B-grupis kerkis üheksanda järjestikuse võidu saanud Sassari Raimond Handball uueks liidriks, kui Mikk Pinnoneni kuue tabamuse toel alistati ASD Fiorentina 31:23.
Islandi meistriliigas üllatas Akureyri HF senist liidrit UMF Selfossi ja sai 34:28 võidu. Marius Aleksejev pääses väravasuule vaid mõneks minutiks ning tõrjus kolmest viskest kaks, sealhulgas karistusviske. Jesper Bruno Bramanis Hollandi kõrgliigas väravaid ei visanud ning HV KRAS/Volendam kaotas napilt Aalsmeeri Green Parkile 21:22. | Käsipallileegion: Rasmus Ots on rahul ohtra mänguajaga reservtiimis | https://sport.err.ee/885422/kasipallileegion-rasmus-ots-on-rahul-ohtra-manguajaga-reservtiimis | Aasta hakkab vaikselt lõppema ja välismaised käsipalliliigadki on ükshaaval suikumas talveunne. Eelmine nädal oli siiski vägagi mänguderohke ja eestlased püstitasid uue skoorirekordi – nädalaga visati erinevates sarjades 84 väravat. Ardo Puna, Armi Pärt ja Andris Celminš tegid kõik käimasoleva hooaja isikliku tippmargi. |
Swedbank teatas, et kui reedese, 21. detsembri tööpäeva lõpuks pole ülekanne ühest pangast teise tehtud, jõuab raha teise panga kontole alles järgmise nädala neljapäeval ehk 27. detsembril.
SEB ja LHV märkisid, et nemad teevad Euroopa makseid ka 24. detsembril.
Ka 31. detsembril lõpevad pankadevahelised arveldamised tööpäeva lõpuks ning ülekanne ei jõua kohale enne 2. jaanuari.
Pangasiseseid makseid pühad ei mõjuta.
24.–26. detsembrini ja 1. jaanuaril arveldusi väärtpaberitega (aktsiad, võlakirjad ja fondiosakud, sh pensionifondid) ei toimu. | Pühad panevad pankadevahelised maksed pausile | https://www.err.ee/885420/puhad-panevad-pankadevahelised-maksed-pausile | Eesti suuremad pangad tuletavad klientidele meelde, et pühadeperioodil ning sellele eelneval nädalavahetusel ei liigu pankadevahelised maksed. |
Kokku tuvastati 133 kaubandusasutusel 255 puudust. Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul on kõige enam probleeme evakuatsiooniga seotud nõuete täitmisega.
"Kui hoonest on vaja kiiresti välja saada ning selles puudub turvavalgustus, mis töötab ka elektrikatkestuse korral ja kui sinna juurde lisada veel mõni lukustatud uks või suitsu täis trepikoda, mida ei saa kasutada, sest tuletõkkeuksi hoitakse lahtises asendis, siis on kurvad tagajärjed ainult aja küsimus," rääkis Tähe. Ta lisas, et hoonest väljapääs võeti seekord erilise tähelepanu alla, et Eestis ei juhtuks sama, mis aasta alguses Venemaal, kus tulekahjus sai hukka 64 inimest.
Tähe sõnul päästeamet küll eeldas, et evakuatsiooninõuete rikkumisi tuvastatakse, aga loodeti, et neid on mitu korda vähem. "Evakuatsiooninõuete rikkumine ei ole aktsepteeritav ja seekord me enam lihtsalt hoiatamisega ei piirdunud. Kuna karmim lähenemine on andnud häid tulemusi, siis jätkame sellega kindlasti ka järgmisel aastal. Evakuatsiooninõuete rikkumiste suhtes on päästeametil nulltolerants," lisas Tähe.
Päästeamet algatas seekordse reidi käigus 28 väärteomenetlust ning pea sama palju tehti ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. Puudustega kaubandusasutusi ootab ees ka järelkontroll.
Tuleohutuse seaduse järgi saab ohutu evakuatsiooni takistamise eest juriidilist isikut trahvida kuni 3200 euroga. Sellisteks rikkumisteks on näiteks evakuatsioonipääsude lukustamine või evakuatsioonipääsu ette ja evakuatsiooniteedele esemete/asjade ladustamine. | Ligi pooled kontrollitud kauplustest ei vastanud tuleohutusnõuetele | https://www.err.ee/885415/ligi-pooled-kontrollitud-kauplustest-ei-vastanud-tuleohutusnouetele | Detsembri alguses kontrollis päästeamet üle Eesti kokku 281 kauplust, millest ligi pooltel oli probleeme tuleohutusnõuete täitmisega. Reidi käigus alustas päästeamet 28 väärteomenetlust. |
Tal polnud aimugi, kuhu ta oli sattunud. Ta lihtsalt avas silmad ja... ärkaski sellises võõras kohas ja kehas. Säilinud oli teadmine, et see pole tema "oma" koht. Need pole "tema" kaaslased. Kuid oli see halb või hea, karistus või ülendus või hoopis mäng? Ehk mingi kindel ülesanne teatud ajalistes piirides? Vihjeid polnud. Võetud oli kogu eelnev mälu, välja arvatud tõik, et ta PIDI. Tulema.
Kõikjal olid kogukonnad. Ta jälgis nende käitumisi ja toimetusi. Otsis loogikat. Tähendust. Miks tehakse haiget, selle asemel et teha rõõmu?
Inimestest läbi vaadates nägi ta kuldset kirgastumist, taevasinist tarkust, metsarohelist mõistmist, koidikuroosat õppimishimu, võilillekollast soojust ja paljugi veel. Selles oli meeletu jõud. Kuid see jõud tardus, murenes, hääbus, saastus kokkupuutes mingi muu ebamäärast värvi nimetu massiga. Tekkis imetabane reaktsioon, mille käigus valgus välja uus aine – sapi ja sarkasmina, nakatas kadeduse, kibeduse, viha hävitava energiaga.
Ta vaatas ja mõtles hulk aega... Oli aasta pimedaim aeg. Ta kõndis inimeste keskel ja nägi, et nende sees oli nii suurel hulgal saastunud energiat, et värvid ei paistnud enam läbi. Talle öeldi halvasti, teda tõugati, vaadati viltu, irvitati selja taga, parodeeriti ja aplodeeriti. Oh kui teravmeelne ja naljakas. Näe milline tola. Paras talle.
Aga tema ei teinud muud kui kuulas ja võttis vastu. Pani suurde kotti ja viis kõik kaasa. Kallas kokku suurde patta, paja pani tulele. Ja keskendus. Asi hakkas tasapisi ilmet võtma. Värvid tulid tagasi, hakkasid särama. Vastandreaktsioon toimis. Pajast voogas süsimusta taeva poole seninägematu ere voog nagu ülespoole langev valgusekosk. Pudenes nähtamatute osakestena kõikjale alla tagasi. Kuni kogu maa oli kaetud.
Inimesed ärkasid hommikul üles ja imestasid, et kuidagi kergem oli. Äkitselt märgati pisikest külmunud lehekest (mis nägi välja nagu filigraanne kunstnikutöö), rõõmuvälgatust mängiva lapse silmades, kellegi varrukale keerdunud lõngajuppi (mis sobis sinna ideaalselt), pilvedest kumava draakoni poolmuigvel nägu... ja tuhandeid muid üllatavaid pisiasju. See nakkas ja levis.
Keegi küsis: "Mis see on, miski oleks nagu teisiti?" Ja keegi vastas: "Advent. Tulemine..." | Airis Erme jõulujutt. Kuulaja pada | https://kultuur.err.ee/885409/airis-erme-joulujutt-kuulaja-pada | Airis Erme jõulujutt "Kuulaja pada". |
Shakira elab oma jalgpallurist elukaaslase Gerard Piquega Kataloonia piirkonnas ning võimude sõnul ei maksnud naine makse perioodil 2012-2014, mil ta väidetavalt seal elas, vahendas Huffington Post.
Shakira esindajate sõnul ei elanud laulja Hispaanias 2015. aastani ning on sellest ajast täitnud kõik maksudega seotud kohustused.
Võimude andmetel elas Shakira 2012.-2014. aastal suuremas osas Hispaanias, lahkudes sealt vaid lühikesteks hetkedeks.
Otsus, kas selleks on piisavalt tõendeid, jääb kohtuniku otsustada.
Shakira on Barcelona jalgpalliklubi jalgpalluri Gerard Piquéga koos olnud 2010. aastast, neil on kaks poega Milan ja Sasha. | Shakirat süüdistatakse maksudest kõrvalehiilimises | https://menu.err.ee/885410/shakirat-suudistatakse-maksudest-korvalehiilimises | Hispaania prokurörid süüdistavad Colombia lauljat Shakirat 14,5 miljoni euro ulatuses maksudest hoidumisest. |
Tallinna Kunstihoones avati Marko Mäetamme näitus "Üks kuu Kanadas", mis jutustab paljudele eestlastele tuttava loo. Miks perekondlikud mustrid põlvest põlve korduvad?
Kunstnik Marko Mäetamm on "Plekktrummil" külas 17. detsembril kell 21.30 ETV2s. | "Plekktrummi" taob Marko Mäetamm | https://kultuur.err.ee/884482/plekktrummi-taob-marko-maetamm | Tuleval nädalal on ETV2 saate "Plekktrumm" külaliseks kunstnik Marko Mäetamm. |
Neidudest võitis aasta parima mängija tiitli Triinu Jalg Jõgeva Kabeklubist. Jalg edestas noorte hulgas tihedas konkurentsis muuhulgas oma õde Merilii Jalga, kes aga omakorda krooniti sel aastal naiste hulgas parimaks.
Parim noormees oli 2018. aastal rahvusvaheliselt tiitlivõistlustelt mitmeid medaleid võitnud Euroopa meister Priit Lokotar. Parimaks meheks nimetati suurmeister Urmo Ilves.
Parim võistkond oli noorte maailmameistrivõistlustel viienda koha saanud Eesti neidude koondis. | Aasta parimateks kabemängijateks tunnustati Urmo Ilves ja Merilii Jalg | https://sport.err.ee/885408/aasta-parimateks-kabemangijateks-tunnustati-urmo-ilves-ja-merilii-jalg | Pühapäeval toimus Tallinnas Malemajas Eesti Kabeliidu pidulik aastalõpu bankett, kus autasustati lõppenud hooaja parimaid. Aasta parimaks meheks tunnustati Urmo Ilves ja naiseks Merilii Jalg. |
Team Sky loodi 2009. aasta lõpus Sir Dave Brailsfordi eestvedamisel ning algusest peale, nagu alati, käidi välja ambitsioonikad eesmärgid. Tiimi peamiseks sihiks sai viie aastaga Tour de France'i võiduni jõudmine Briti ratturiga. Toonane Suurbritannia rattaspordi seis oli loomulikult suurepärane – Mark Cavendish oli maailma sprindikuningas ja Suurbritannia trekikoondis oli aasta varem Pekingi olümpial puhta töö teinud. Nende kahe rahvusliku uhkuse kõrval haigutas tühimik tuurisõitjate seas ning Pekingisse löömatu trekikoondise viinud rattageenius Brailsford sai ülesandeks ehitada maailma parim maanteetiim. Bradley Wigginsi neljas koht 2009. aasta Touril oli paljulubav ning kõrgete eesmärkide nimel hakati tööd tegema. Team Sky ratturid 2010. aastal sõitmas Itaalia velotuuril 33 km pikkust meeskonnasõitu. Bradley Wiggins sõitmas valges, Inglismaa meistrivärvides Autor: AFP/Scanpix
Brailsford lubas, et tiim hakkab sportlastele lähenema täiesti teistmoodi kui seda varasemalt tehtud oli. Rattur ei olnud enam vaikne kuuletuja ega pelgalt ettur lahinguväljal. Sportlane asetati kesksesse rolli ning tema soove ja vajadusi kuulati ülima tähelepanelikkusega. Algas teaduspõhine ajastu rattaspordis. Brailsford otsis kõikvõimalikke lahendusi ratturite sooritusvõime parandamiseks ning ei jätnud ühtegi nurgatagust uurimata. Nii sai iga sportlane endale sobiva madratsi ja padja, mida hotellist hotelli kaasas kanti. Nii viidi võimsusanduriga treenimine ja võistlemine täiesti uuele tasemele ning võistluste eel ja järel hakati rattapukkidel korralikku soojendust ja lõdvestust tegema. Esialgu kergitati Sky rattureid vaadates kulmu, ent tänaseks on selline lähenemine saanud tavapäraseks võistlusrutiiniks enamikule profiklubidest.
Tuleme tagasi tiimi loomise ajal püstitatud keskse eesmärgi juurde. Vahetult enne Londoni olümpiamänge 2012. aasta juulis seisab Bradley Wiggins kollases särgis Champs Elysees'l ja tõstab pea kohale Tour de France'i võitjakarika.
Bradley Wigginsist sai 2012. aastal esimene Briti rattur, kes on võitnud Tour de France'i Autor: Reuters/Scanpix
Mõned nädalad hiljem lisab Wiggins oma auhinnakappi ka temposõidu olümpiakulla ning ta lüüakse rüütliks. Oma neljanda tegevusaasta lõpuks oli Team Sky Suurbritanniale kinkinud kaks Tour de France'i tiitlit kahe kohaliku ratturiga. Vahepeal on palju vett merre voolanud ning tänaseks on kolm Briti ratturit võitnud kuus Tour de France'i. Kõik kolm – Wiggins, Chris Froome ja Geraint Thomas – tegid seda Team Sky särgis. Kas meeskond on oma eesmärgi täinud? Numbrid räägivad enda eest.
Team Sky suurtuuride võidud:
2012 Tour de France - Bradley Wiggins
2013 Tour de France - Chris Froome
2015 Tour de France - Chris Froome
2016 Tour de France - Chris Froome
2017 Tour de France - Chris Froome
2017 Vuelta a Espańa - Chris Froome
2018 Giro d'Italia - Chris Froome
2018 Tour de France - Thomas Geraint
Team Sky võidud kokku (2010-2018):
Sky on rattapordis olnud kauem kui paljud teised suurtoetajad. Tihtipeale on tippklubide nimisponsorid rattaspordi juures ligi viis aastat ning otsustavad seejärel investeeringud mujale suunata. Selles valguses on Sky tõusnud suurtoetaja etaloniks, millele teised seni vastata pole suutnud. Küll aga on rattaspordi toetamine kõrgel tasemel suurepärane võimalus turundamiseks. Rattaspordi tippvõistluseid jälgivad sajad miljonid inimesed üle maailma, samal ajal kui ühe tippjalgpalluri palgaraha eest saaks ülal pidada mitut Team Sky'd. Suure tuntuse ja eduga kaasnevad ka kahtlustused ning eriti viimastel aastatel Wigginsit ja Froome'i saatnud dopingulood on tiimi mainele jätnud oma pitseri. Lisaks vahetas märkimisväärne osa Sky ettevõttest paari kuu eest omanikku. Olukorras, kus enam palju pole võita ja palju rohkem on kaotada, tundub Sky lahkumine rattaspordist strateegiliselt mõistetava otsusena.
Chris Froome on võitnud neli korda Tour de France'i ja pälvinud esimese ratturina sellel sajandil kolmel järjestikusel suurtuuril (Itaalia, Prantsuse ja Hispaania) esikoha Autor: AFP/Scanpix
Brailsford kinnitas, et lahkumisuudis ei ole tiimi lõpp ning kuni järgmise Tourini tehakse kõvasti tööd meeskonna tuleviku kindlustamise nimel. Ka praegused tiimi reklaamnäod Froome ja Thomas on veendunud, et meeskonna toetamine oleks suurepärane investeering mistahes ettevõttele. Suurtuuride kontekstis tuleb nende suurte sõnadega nõustuda – suurepärased tulemused on peaaegu garanteeritud. Küll aga ei ole Tanel Kangerti uue tööandja EF Education First'i näitel rattaspordis midagi kindlat. Selle tiimi pealik Jonathan Vaughters on korduvalt viimasel sekundil trammi alt välja tulnud ja meeskonna hukust päästnud. Samuti on 2018. aastal konkurentsitult kõige rohkem võite kogunud tiim Quickstep pidanud püksirihma pingutama, sest Quick Step Floors'i tagasitõmbumisel ei ole samaväärset nimisponsorit suudetud leida. Arvestades, et Team Sky kasutuses on rattamaailma kõige paksem rahakott (aastas 35 miljonit naela), on Brailsfordi hambusse sattunud paras pähkel. Nagu kinnitavad mitmed eksperdid, ei ole sellises suurusjärgus sponsorluse leidmine lihtne. Samal ajal on Briti rattaspordi suurimatest väljakutsetest suurimad edulood vorminud just Brailsford.
Geraint Thomas tõusis tänavu kolmanda Briti ratturina Tour de France'i pjedestaali kõrgeimale astmele Autor: AFP/Scanpix
Tihti on seltskondades palju vastakaid arvamusi lauale toonud Team Sky sõidustiil, strateegia ja metoodika. Palju on öeldud, et Sky on tapnud rattaspordi mängulisuse ja ettearvatamatuse. Teisalt on olulisim see, mida näeme hiljem võistlusprotokollist ja ajalehtede esikaantel. Eelnevast sõltumata tuleb aga kõigil nõustuda: Team Sky on tipptasemel rattasõitu oluliselt muutnud mitmetes aspektides ja lubatud teistsugusest lähenemisest on meeskond kahtlemata kinni pidanud. Nii ütles ka viimase aja parimaid tuurisõitjaid Alberto Contador, et just Team Sky sundis teda varasemast veelgi rohkem pingutama, sest senisele tasemele jäämine ei oleks enam piisavat konkurentsivõimet taganud. Tänaseks on Briti meeskond oluliselt muutnud ka teiste tiimide lähenemist ja kahtlemata on rattasporti toodud aspekte, mis jäävad sõltumata Team Sky saatusest jalgrattavõistluseid pikkadeks aastateks ilmestama. On selge, et tiimi noorele eale vaatamata on rattasporti antud võimas pärand, mille kordamine oleks auasi igaühele. | Sky lahkumine rattaspordist on asjade loomulik käik | https://sport.err.ee/885400/sky-lahkumine-rattaspordist-on-asjade-loomulik-kaik | Möödunud nädala suurim uudis rattapordimaailmast oli kahtlemata see, et Briti telekommunikatsiooniettevõte Sky lõpetab 2019. aasta hooaja lõpus endale kuuluva samanimelise rattatiimi, Team Sky, toetamise. Ühtlasi täitub eesseisva hooaja lõpus meeskonna kümnes tegevusaasta sama nime ja struktuuri all. Teadaanne lõi rattaringkondades laineid ning ühtmoodi palju oli neid, keda uudis üllatas, kui ka inimesi, kelle jaoks oli tegemist loomuliku asjade käiguna. |
Ministri sõnul esitatakse eelnõu tõenäoliselt teisipäeval valitsusele.
Gerhards nimetas volikogu reedest toetusavaldust linnapea Nils Ušakovsile farsiks ja ütles, et see näitab volikogu ükskõiksust õigusriigi suhtes.
Läti korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) alustas eelmisel nädalal kriminaaluurimist seoses kolme transpordiettevõtte Rīgas Satiksme hankega: 2016. aasta hange osta 62,6 miljoni euro eest madalapõhjalisi tramme ja 2013. aasta hanked 131,6 miljoni euro eest trollide ja 75,8 miljoni euro eest busside ostmiseks. | Läti ministeerium koostas eelnõu Riia volikogu laialisaatmiseks | https://www.err.ee/885399/lati-ministeerium-koostas-eelnou-riia-volikogu-laialisaatmiseks | Läti keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium koostas eelnõu Riia volikogu laialisaatmiseks, ütles keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister Kaspars Gerhards esmaspäeval riigitelevisioonis. |
Kui esimene veerand lõpetati 23:23 viigiseisus, siis poolajavileks rebis kaheksa silmaga ette Raptors (47:39). Kolmandal veerandil viskas kodumeeskond neli punkti tagasi ning viimasel veerandil 27 visatud punkti Raptorsi 14 vastu tõi Nuggetsile juba kindla võidu.
Võitjate resultatiivseim oli 26 silma visanud Nikola Jokic. Nuggetsi parim oli üleplatsimeheks kerkinud Kawhi Leonard 29 punktiga. Nuggetsil on sel hooajal kogutud 20 võitu ja üheksa kaotust, millega jätkatakse läänekonverentsi liidrina. Raptorsi jaoks oli 86 visatud silma selle hooaja kehveimaks punktiskooriks.
Washington Wizards alistas kodusaalis Los Angeles Lakersi tulemusega 128:110. Võitjate parim oli 40 punkti, 14 resultatiivse söödu ja kuue lauapalliga John Hall. Lakersi parim oli 25 silma visanud Kentavious Caldwell-Pope. LeBron Jamesi kontolo kogunes 14 punkti.
Tulemused:
Indiana Pacers - New York Knicks 110:99
Washington Wizards - Los Angeles Lakers 128:110
Dallas Mavericks - Sacramento Kings 113:120
New Orleans Pelicans - Miami Heat 96:102
Denver Nuggets - Toronto Raptors 95:86
Brooklyn Nets - Atlanta Hawks 144:127
Cleveland Cavaliers - Philadelphia 76ers 105:128 | Konverentside liidrite duellist väljus võitjana Nuggets | https://sport.err.ee/885390/konverentside-liidrite-duellist-valjus-voitjana-nuggets | Korvpalliliigas NBA alistas Denver Nuggets läinud ööl koduväljakul idakonverentsi liidri Toronto Raptorsi tulemusega 95:86. |
"EV100 juubelimatkade sari on viinud tänavu kümned tuhanded inimesed Eesti looduse mitmekesisusest osa saama. Esimene üle-eestiline jõulumatk on hea viis jõulurõõmu pere või sõpruskonna seltsis pikemalt nautida ja pärast jõululauas istumist ennast veidikene liigutada," ütles Eesti Vabariik 100 programmijuht Maarja-Liisa Soe.
Jõulumatkaga pannakse ühtlasi punkt EV100 juubelimatkade sarjale.
Eesti matkaliidu presidendi Ingrid Kuligina sõnul toimub üle-eestilise jõulumatka raames Eesti kõikide maakondade peale kokku ligi poolsada matka. "Jõulumatkade seast leiab igaüks endale sobiva. Enamasti on tegemist matkajuhi eestvedamisel toimuva jalgsi- või räätsamatkaga, samas toimuvad ka mitmed matkad maasturitel, kanuudel ja elektriratastel," ütles Kuligina.
Esimesel üle-eestilisel jõulumatkal osalemine on tasuta ning matk kestab 1-2 tundi. Matkadel osalemiseks tuleb end eelnevalt registreerida. | Juubeliaasta jõulud võtab kokku esimene üle-eestiline jõulumatk | https://menu.err.ee/885387/juubeliaasta-joulud-votab-kokku-esimene-ule-eestiline-joulumatk | Teisel jõulupühal, 26. detsembri keskpäeval toimub esimene üle-eestiline jõulumatk, millega pannakse punkt kogu aasta väldanud Eesti Vabariik 100 juubelimatkade sarjale. |
Esimeseks printsessiks valiti Miss Lõuna-Aafrika Vabariik Tamaryn Green ja teiseks printsessiks Miss Venetsueela Sthefany Gutierrez.
Üritusel osales 94 riiki. | Miss Universumi tiitli võitis Filipiinide esindaja | https://menu.err.ee/885386/miss-universumi-tiitli-voitis-filipiinide-esindaja | Miss Universumi tiitli võitis esmaspäeval Tai pealinnas Bangkokis korraldatud iludusvõistlusel Filipiinide esindaja Catriona Gray. |
Sardiinia saarele sõitis pühapäeval külla Napoli, kes ei suutnud 90 minuti jooksul südilt kaitsnud Cagliarit murda. Arkadiusz Miliku karistuslöök üleminutitel röövis kodumeeskonnalt siiski teenitud viigipunkti. "Peame uhked olema. Napoli on tugev, aga suutsime neile probleeme tekitada, juba see iseenesest väärib austust," vahendab Soccernet.ee Klavani sõnu.
"Neil oli ehk rohkem võimalusi, aga ka meil olid omad šansid. Näitasime suurepärast meeskonnavaimu. Viimastel minutitel on muidugi valus kaotada, aga selline on jalgpall," lisas Klavan.
Lihtsamaks Cagliari jaoks ei lähe - jõulude paiku mängitakse nädala jooksul Lazio, Genoa ja Udinesega. "Lazio on järjekordne suurepärane meeskond, aga kui mängime nii nagu kahes viimases mängus, suudame ka nende elu raskeks teha. Meil ei tohi hirmu olla," ütles Klavan. | Klavan mängust Napoliga: peame uhked olema | https://sport.err.ee/885382/klavan-mangust-napoliga-peame-uhked-olema | Cagliari keskkaitsja Ragnar Klavan märkis pärast valusat 0:1 kaotust Napolile, et meeskond peab mängupildiga rahul olema. |
Kuna kaitseministeeriumi hinnangul piiraks 210 meetrine torn õhuseireradari nähtavust, siis tuleb tulevasel maatüki omanikul leppida 160 meetrit kõrge hoonega, kirjutab Äripäev.
"Meil on olemas leping maa omandamiseks," ütles Endoveri juht Robert Laud, kuid ei soovinud projektist lähemalt rääkida enne, kui maa on lõplikult Endoveri oma.
Tallinnas loetakse pilvelõhkujaks kõrgemat kui 124-meetrist hoonet, kesklinnas Tornimäe Swissoteli kaksiktornidest oleks uus pilvelõhkuja ligi 50 meetrit kõrgem. | Endover ostab Sonny Aswani firmalt pilvelõhkuja ehitamiseks maatüki | https://www.err.ee/885380/endover-ostab-sonny-aswani-firmalt-pilvelohkuja-ehitamiseks-maatuki | Kinnisvaraarendaja Endover omandab Sonny Aswani ettevõttelt Tallinnas Sitsi mäe maatüki, kuhu kavandatakse pilvelõhkujat. |
19. sajandi lõpus ehitatud Vene kaupmehe Jelissejevi puhkemaja, mida Eestis tuntakse Oru lossi ja president Konstantin Pätsi suveresidentsina, hävis täielikult Teises maailmasõjas. Oru lossi taastamise ideel on toetajaid Eestis, Soomes ja Peterburis. Eestis pooldavad ettevõtmist Konstantin Pätsi muuseum ja Toila vald.
"Oru loss on olnud kogu Eesti riigi jaoks oluline ja meie eesmärk on seda institutsionaalset lossi siiski au sisse tõsta," leiab Toila vallavanem Eve East.
Easti sõnul on tegemist praegu vaid ideega. Konkreetset ehitusplaani pole.
"See, kas me selle taastamiseni ja millisel kujul taastamiseni jõuame, see on hetkel küll lahtine. Me alustame kõigepealt Konstantin Pätsi monumendist, mis on meil kavas juba järgmisel aastal paigaldada Oru lossi platsile ja teiseks alustame projekteerimist endise talveaia osas," selgitas East.
Ajalooliste objektide nullist taastamine on olnud tuliste vaidluste teemaks Narvas, see puudutab eeskätt sõjas hävinud vanalinna. Narva muinsuskaitseinspektor Madis Tuuder Oru lossi taastamist ei toeta.
"Suur osa arhitektuuripärandist, ka väärtuslikust ja kaitsealusest arhitektuuripärandist on viletsas seisus ja lagunemas, selles olukorras hakata ehitama üles kunagist Peterburi rikkuri villat, ma ei näe siin mingisugust head argumenti selleks," märkis Tuuder.
Muinsuskaitseinspektori sõnul on Narvas valitud selline tee, et taastada saab tänavate võrku ja markeerida kunagisi hooneid või kirikuid.
"Aga et hakata üks-ühele tagasi ehitama, see on ju koopia, see ei ole ju ehe ja meie tänane muinsuskaitse ka seda ei poolda, et me makettidena ehitame mingisuguseid hävinuid hooneid üles. Seda ei ole Eestis tehtud sellisel grandioossel moel nagu siin praegu kavatsetakse. "
Madis Tuuderi arvates võiks Toila vald võtta eesmärgiks jõukohasemad asjad, näiteks Voka mõisapargi korrastamise või Toila ja Jõhvi vahelise jalgrattatee ehituse. | Toila vald unistab Pätsi suveresidentsi taastamisest | https://www.err.ee/885376/toila-vald-unistab-patsi-suveresidentsi-taastamisest | Toila vald unistab Konstantin Pätsi suveresidentsi taastamisest, kuid idee kriitikute arvates on Oru lossi ehitamine mõttetu ning vald võiks tegeleda jõukohaste asjadega. |
Terve kohtumise vältel turvalist eduseisu nautinud San Francisco tegi vahe sisse juba esimestel minutitel, tabades neli järjestikust kolmepunktiviset. Kokku tabas kodumeeskond avapoolajal kaheksa kolmepunktiviset (8/16) külaliste vaid ühe (1/5) vastu ning vaheajale minnes näitas tabloo San Francisco 38:18 eduseisu, kirjutab Korvpall24.ee.
Jurkatamme panus jäi võidumängus kasinaks – eestlane pääses väljakule vaid neljaks minutiks, mille jooksul võttis ühe kaitselauapalli ning tegi kolm isiklikku viga.
San Francisco resultatiivseim oli Frankie Ferrari, kes viskas 16 punkti, võttis ühe lauapalli ning jagas neli korvisöötu. Kaotajate parim oli Kyle Allman 14 punktiga.
Järgmises mängus võõrustab San Francisco Eesti aja järgi neljapäeva varahommikul Northern Arizona esindust, kellel on seni kirjas kaks võitu ja kuus kaotust.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Jurkatamme kodumeeskond võttis hooaja kümnenda võidu | https://sport.err.ee/885378/jurkatamme-kodumeeskond-vottis-hooaja-kumnenda-voidu | Taavi Jurkatamme kodumeeskond San Francisco Dons teenis läinud öösel USA üliõpilasliigas NCAA hooaja kümnenda võidu, alistades koduväljakul Cal State Fullertoni 68:54. |
"Varem pole ma poliitilises elus kaasa löönud, sest olen ajakirjanikuna olnud neutraalne vaatleja, vahendaja ja kommenteerija. Aga kuna riigipea kutsus oma Roosiaia vastuvõtul kõiki, sealhulgas ajakirjanikke, poliitikas kaasa rääkima, siis otsustasin kasutada oma põhiseaduslikku õigust," selgitas Mäe.
Enda sõnul kandideerib ta EKRE ridades, sest see on kõige eestimeelsem erakond. "Näen, et ühiskonnas on tekkinud teine ärkamine ja siin ei saa kõrvalvaatajaks jääda. Ma ei häbene olla eestlane ja tahan, et rahvusriik säiliks sellisena, millisena me seda kolmkümmend aastat tagasi ette kujutasime."
Mäe ütles, et talle on ametist johtuvalt oluline sõna- ja mõttevabaduse säilitamine.
"Sõnavabadust on tahetud üha enam piirama hakata ning teisitimõtlejaid kiusatakse häbenemata taga. Minu eelis on see, et neutraalse vaatlejana olen näinud aastaid päris lähedalt, kuidas poliitikat tegelikult tehakse."
Aarne Mäe töötas Virumaa Teatajas 25 aastat, sellest viimased 13 aastat peatoimetajana. Virumaa Teatajast lahkus ta tänavu septembris. | Virumaa Teataja ekspeatoimetaja Aarne Mäe kandideerib EKRE nimekirjas riigikokku | https://www.err.ee/885379/virumaa-teataja-ekspeatoimetaja-aarne-mae-kandideerib-ekre-nimekirjas-riigikokku | Ajakirjanik ja Virumaa Teataja kauaaegne peatoimetaja Aarne Mäe kandideerib 2019. aastal EKRE nimekirjas riigikokku. |
Sotsiaalkindlustusameti finantsjuhi Signe Uustali sõnul puudutab muudatus umbes 5000 sotsiaalkindlustusameti klienti, kes maksavad täna ise selle eest, et Omniva kirjakandja neile pensioni, toetuse või hüvitise koju tooks.
"Neid inimesi on küll aasta-aastalt vähemaks jäänud, umbes 97 protsenti meie klientidest saavad rahad pangakontole," ütles Uustal.
Amet soovitab inimestel lasta hüvitised kanda pangakontodele, sellisel juhul ei pea saaja midagi maksma. Need inimesed, kes soovivad makseviisi muuta, saavad sellest ametile märku anda kuni 28. detsembrini.
Liikumistakistusega inimestele või neile, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, viiakse pensionid, toetused ja hüvitised koju tasuta ka uuel aastal. Taotluse vorm on kättesaadav ameti koduleheküljel.
Hinnatõus puudutab ka umbes 600 töötukassa klienti, kellele Omniva kirjakandja täna töövõimetoetuse koju viib. Töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Kai Sipp ütles, et kõiki teavitatakse hinnatõusust kirja teel ja antakse teada, millised on teised võimalused toetus kätte saada.
"Juhul, kui inimene ei soovi uue hinnaga kojukandega töövõimetoetust, tuleb esimesel võimalusel esitada töötukassale töövõimetoetuse makseviisi muutmise taotlus," ütles ta.
"Selleks tuleb saata kas posti teel taotlus töötukassale, tulla endale sobivasse osakonda, et seal taotlus esitada või saata digitaalselt allkirjastatud taotlus e-posti teel," ütles Sipp ning lisas, et töövõimetoetuse makseviisi muutmise taotluse vorm on kättesaadav töötukassa kodulehel.
Pensionite, toetuste ja hüvitiste kojukande teenust osutab sotsiaalkindlustusametile ja töötukassale Omniva. Teenuse senine hind 6.60 on kehtinud kaks aastat. Hinnatõusu põhjuseks on sularahakäitlemise kallinemine ning miinimumpalga tõus, mis mõjutab kojukandega seotud püsikulusid.
Küsimuste korral saab helistada sotsiaalkindlustusameti infotelefonile 6 121 360 või töötukassa infotelefonile 15501. | Uuest aastast tõuseb pensionite, toetuste ja hüvitiste kojukande hind | https://www.err.ee/885374/uuest-aastast-touseb-pensionite-toetuste-ja-huvitiste-kojukande-hind | Uuest aastast tõuseb pensionite, toetuste ja hüvitiste kojukande hind seniselt 6,60 eurolt 7,70 euroni, samas jääb kojutoomise kuupäev samaks, väljamaksmise periood on 5.-12. kuupäevani. |
Kangilaski nõuab Tähismaadelt kohtu kaudu ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamise lõpetamist ja kohtu äranägemise järgi õiglast hüvitist, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kangilaski modereerib Eesti tuntuimat feministlikku sotsiaalmeediagruppi "Virginia Woolf sind ei karda!", kust veidi varem oli Irja Tähismaa välja heidetud.
Kangilaski sõnul avaldasid Tähismaad ühe päeva jooksul oma blogis neli postitust. "Kõik väitsid, et ma olen narkomaan, sh süstla otsas, elan ja kasvatan oma lapsi narkourkas, kavatsen hakata koos oma äripartneriga narkootikumidega äritsema ja tõenäoliselt juba olengi hakanud, kasvatan kanepit, teen aktiivselt narkootikume tarbima õhutavat propagandat jne," rääkis ta.
Kangilaski sõnul oli kõige hullem see, et Tähismaad ei kõhelnud ründamast ka tema sõpru, lähedasi ja nende lapsi.
Kui Kangilaski ja tema advokaat Kalev Aavik olid hagi esitanud ja kohus Tähismaadelt seisukohta küsis, muutis blogijapaar oma postitusi pehmemaks ning eemaldati mõned väited, nagu näiteks see, et Kangilaski elab lastega narkourkas, ja asendati kindlad faktiväited oletuste ja küsimustega, kuid postitusi kustutamast nad keeldusid.
Inno Tähismaa sõnul on nende ajaveeb arvamusblogi ja Eestis kehtib ju ometi arvamusvabadus, lisaks on ta veendnud, et tema ja ta abikaasa pole midagi valesti teinud.
"Tahakski siin pretsedenti, et kas tõesti võib iga poliitik iga asja peale minna kohtusse ja nõuda raha neilt, kes midagi arvavad," ütles Inno Tähismaa. | Tartu volikogulane kaebas Tähismaad laimu eest kohtusse | https://www.err.ee/885372/tartu-volikogulane-kaebas-tahismaad-laimu-eest-kohtusse | Tartu linnavolikogu liige Gea Kangilaski kaebas blogijad Inno Tähismaa ja Irja Tähismaa laimu eest kohtusse. |
Õnnetus juhtus kell 19 Ahtme linnaosas Ahtme maanteel, kus 52-aastane mees sõitis Ford S-Max valgustamata sõiduteel otsa alkoholijoobes helkurita jalakäijale.
Kannatanu toimetati Ida-Viru keskhaiglasse. | Kohtla-Järvel jäi mees auto alla | https://www.err.ee/885371/kohtla-jarvel-jai-mees-auto-alla | Kohtla-Järvel jäi pühapäeva õhtul sõiduteel auto alla helkurita joobes mees. |
27 minutit väljakul viibinud Kanguri arvele jäi viis punkti (kahesed 0/5, kolmesed 0/1, vabavisked 5/6), ta võttis kolm lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike, kaotas korra palli ja tegi ühe vea.
Varese parim oli 23 punkti visanud Dominique Johnson. Venezia edukaimad olid Marques Haynes 19 ja Michael Bramos 18 punktiga.
Itaalia ja Meistrite peale kokku viimased neli kohtumist kaotanud Varese asub liigatabelis 16 meeskonna seas 14. positsioonil (4-9). Venezia on kümne võidu ja kolme kaotusega teine. | Varese kaotas Veneziale, Kanguril kehv viskepäev | https://sport.err.ee/96295/varese-kaotas-veneziale-kanguril-kehv-viskepaev | Eesti korvpalluri Kristjan Kanguri koduklubi Varese pidi koduväljakueelisest hoolimata tunnistama Itaalia meistrivõistlustel Venezia paremust 73:60 (24:12, 14:11, 19:14, 16:23). |
"Võttis alles aega. Kõigest seitse aastat. Ma loodan, et teen sellesama numbri järgmisel aastal ka tulemuseks," vihjas Balta tänukõne alustuseks soovile püüda kinni seitsme meetri piir.
"Mulle täna üks inimene ütles siin koha peal, et ma olen täpselt nagu tulnud Oscari galale. Ja tegelikult ma nii tunnengi. Ainuke vahe, et ma olen Kristjani galal. Ja see auhind näeb tõsiselt super välja! Selle koha pealt tuli üks lause meelde, mis kõlas ka Oscari galal: ei ole tähtis, palju kordi sa kukud. Tähtis on, et sa tõused alati püsti."
"Ma tänan teid kõiki tõesti südamest, et olete olnud minuga ja tean, et olete minuga ka järgmisel aastal. Suured tänud teile!" | Ksenija Balta: ei ole tähtis, palju kordi kukud; tähtis on, et tõused alati püsti | https://sport.err.ee/96298/ksenija-balta-ei-ole-tahtis-palju-kordi-kukud-tahtis-on-et-toused-alati-pusti | Eesti parimaks naissportlaseks valiti teistkordselt kaugushüppaja Ksenija Balta, kes esmakordselt teenis tiitli 2009. aastal. |
"Ma olen aru saanud mõttest, et kõik, mida me ei saavuta, selleks me ei olegi võimelised. Üsna karm tõde, aga sportlasena on see minu jaoks väljakutsuvamaid ja proovilepanevamaid printsiipe, mida üritada enda hüvanguks rakendada," sõnas 400 meetri tõkkejooksu olümpia kuues mees.
"Ma tunneks ennast halvasti, kui ma ei ütleks, et need võimalused ja valikud, mida Eestimaa meile tervikuna pakub, on enda arendamiseks vägagi tõhusad. Tasub neid vaid märgata. Samuti arvan ma, et Eestis on väga mitmetel spordialadel, kaasa arvatud kergejõustikus vägagi kvaliteetne kohtuniketase, mis väärib samuti tunnustust."
"Isiklikult hindan ma kõige rohkem spordist saadavat vabadust, selle sõltumatust, ausust, ettemääramatust, ettearvamatust. Kui me räägime kiirusest, siis see on selline huvitav nähtus ja tunne, mille puudumine on küllaltki frustreeriv. Ja siinkohal ma ei räägi ainult jooksukiirusest, vaid kiirusest kõige laiemas mõistes."
Mägi tunneb heameelt, et vanematest treenerid Anne ja Taivo on olnud piisavalt kannatlikud ja targad. "Et üht aeglasevõitu inimest kiiremaks ja järjest kiiremaks muuta," põhjendas ta. "Ja vaieldamatult on siiani olnud mu üks suurimaid trumpe ka see, et olen saanud tiitlivõistlustel ja erinevates laagrites käia koos Marise ja Gritiga [kergejõustiklased Maris Mägi, õde ja Grit Šadeiko - toim.], kel on olnud suur roll minu seniste väärtushinnangute kujundamisel ja kes on ühtlasi seisnud paljude minu tulemuste taga."
"Me räägime päris tihti ka eeskujudest, kelleta me ei saa, aga vahest liiga harva eeskujude liigse jäljendamisega seotud ohtudest ja äärmustest. On üsna loogiline, et inimestel on komme juba alateadlikult jäljendada kedagi, kes meile meeldib, samas selle tulemusel kaovad tihti paljud originaalsed ja hädavajalikud, loomupärased omadused, mis võib tihti saada meile endale saatuslikuks."
"Sport on selles mõttes ainulaadne valdkond, et nii-öelda valimised toimuvad juba tehtud tegude, mitte antud lubaduste põhjal," jätkas teistkordselt aasta meessportlase tiitli teeninud tõkkejooksja. "Isiklikult ei ole minu jaoks kunagi selliste auhindade võitmine olnud eesmärgiks, kuna minu jaoks peitub selle auhinna olemus selles, et see on suunatud pigem rahvale, kelle seast siis kerkivad esile uued potentsiaalsed tippsportlased, harrastajad või lihtsalt aktiivsed inimesed, kelle harjumus liikuda on pikas perspektiivis väärtuslikum mistahes medalist või autasust."
"Samas meeldib mulle uskuda, et lisaks rahvahääletusele, spordiajakirjanike ja spordialaliitude häältele valib igal aastal neljanda osapoolena omale uued omanikud seesama väärikas ja ajalooline auhind. Seesama Kristjan ise. Seetõttu on mul au saada mitte tunnistatud parimaks sportlaseks või nimetada ennast võitjaks, vaid pälvida see tunnustus ja osutuda valituks. Spordisõpradele soovin ma avatud meeli, kuna liiga tihti kipume ootama juba kogetud emotsioonide kordumist. Paraku erinevate tegurite tõttu on need siiski kordumatud. Taas kord aitäh meeldiva ja huvitava spordiaasta eest!" | Rasmus Mägi kiitis tänukõnes Eesti arengutingimusi ja kohtunike taset | https://sport.err.ee/96296/rasmus-magi-kiitis-tanukones-eesti-arengutingimusi-ja-kohtunike-taset | Eesti aasta meessportlaseks valitud Rasmus Mägi tõi oma tänukõnes välja, et spordiaasta parimaid ei valita mitte lubaduste, vaid juba tehtud tegude põhjal. |
Montenegro rahvusringhäälingu teatel otsitakse mehi seoses terrorivandenõuga, mille seas oli ka plaan tappa peaminister ja võtta oktoobris võim üle parlamendis.
Venelased töötavad väidetavalt Venemaa luureteenistuses ja jälgisid tollase peaministri Milo Djukanovici liikumist. Kreml on sidemeid eitanud.
Montenegros on riigipöördekatsega seoses vahi alla umbes 20 inimest.
Montenegro nõudis juba möödunud nädalal Serbias tehtud fotol Vene välisministri Sergei Lavrovi kõrval seisva mehe väljaandmist kahtlustatavana riigipöördekatses osalemises.
Serbia ajakirjanduses avaldatud piltidel võtab kahtlusalune Nemanja Ristić osa 1944. aastal Belgradi vabastamisel surma saanud Nõukogude sõdurite mälestustseremooniast.
Lavrov poseeris fotodel koos venemeelse paremäärmusliku rühmituse liikmetega, kelle hulka kuulub ka Ristić.
Montenegro justiitsminister Zoran Pažin ütles neljapäeval ajalehele Dnevne Novine, et Serbia on kohustatud Ristići ja ülejäänud kaks serblasest kahtlusalust välja andma. Neid süüdistatakse vandenõus, millega üritati oktoobris takistada Montenegrot NATO-ga ühinemast. Montenegro nõuab välja ka kahte venelast, keda peetakse riigipöördekatse koordineerimises. | Montenegro väljastas kahe venelase vahistamiskäsu | https://www.err.ee/579797/montenegro-valjastas-kahe-venelase-vahistamiskasu | Montenegro väljastas teisipäeval rahvusvahelise vahistamiskäsu kahe venelase ja kolme serblase tabamiseks, keda kahtlustatakse riigipöördekatses osalemises. |
Mägit eelistas aasta meessportlasena rahvas. Nii spordiajakirjanikud kui ka -organisatsioonid valisid parimaks kettaheitja Gerd Kanteri, kes aga rahva arvates ei kuulunud isegi viie parema hulka.
Rasmus Mägi valiti Eesti aasta meessportlaseks teist korda. Esimest korda teenis ta auhinna kaks aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustel hõbedale tulles.
Ajakirjanikud: 1. Gerd Kanter, 2. Rasmus Mägi, 3. Ragnar Klavan, 4. Martin Kupper, 5. Tanel Kangert
Rahvas: 1. Rasmus Mägi, 2. Ragnar Klavan, 3. Tanel Kangert, 4. Martin Kupper, 5. Robert Täht
Organisatsioonid: 1. Gerd Kanter, 2. Rasmus Mägi, 3. Martin Kupper, 4. Tanel Kangert, 5. Ott Kiivikas
Kokku: Rasmus Mägi 13 punkti, Gerd Kanter 10, Ragnar Klavan 7, Martin Kupper 7, Tanel Kangert 6, Robert Täht 1, Ott Kiivikas 1 | Eesti aasta meessportlaseks valiti teistkordselt Rasmus Mägi | https://sport.err.ee/96280/eesti-aasta-meessportlaseks-valiti-teistkordselt-rasmus-magi | Eesti aasta meessportlaseks valiti Rio de Janeiro olümpiamängudel meeste 400 meetri tõkkejooksus Eesti rekordiga kuuendaks tulnud Rasmus Mägi. |
Balta oli parim nii spordiajakirjanike kui ka -organisatsioonide küsitluses. Rahvas eelistas freestyle -suusatajat Kelly Sildarut.
Baltale oli see juba teistkordne tiitel. Ta valiti aasta parimaks ka 2009. aastal.
Ajakirjanikud: 1. Ksenija Balta, 2. Kelly Sildaru, 3. Irina Embrich, 4. Ingrid Puusta, 5. Anett Kontaveit
Rahvas: 1. Kelly Sildaru, 2. Ksenija Balta, 3. Irina Embrich, 4. Anett Kontaveit, 5. Epp Mäe
Organisatsioonid: 1. Ksenija Balta, 2. Irina Embrich, 3. Kelly Sildaru, 4. Anett Kontaveit, 5. Erika Kirpu
Kokku: Ksenija Balta 14 punkti, Kelly Sildaru 12, Irina Embrich 10, Anett Kontaveit 5, Ingrid Puusta 2, Epp Mäe 1, Erika Kirpu 1 | Ksenija Balta edestas Eesti aasta naissportlase valimistel Sildarut ja Embrichit | https://sport.err.ee/96279/ksenija-balta-edestas-eesti-aasta-naissportlase-valimistel-sildarut-ja-embrichit | Eesti aasta naissportlaseks valiti kaugushüppaja Ksenija Balta, kes teenis Rio de Janeiro olümpial kuuenda ja Amsterdami EM-il neljanda koha. |
Killingut eelistasid aasta treenerina nii ajakirjanikud kui ka spordiorganisatsioonid. Rahva eelistus oli Kelly Sildaru isast juhendaja Tõnis Sildaru.
Ajakirjanikud: 1. Matti Killing, 2. Gheorghe Cretu, 3. Tõnis Sildaru
Rahvas: 1. Tõnis Sildaru, 2. Gheorghe Cretu, 3. Matti Killing
Organisatsioonid: 1. Matti Killing, 2. Gheorghe Cretu, 3. Aleksander Tammert
Kokku: Matti Killing 7 punkti, Gheorghe Cretu 6, Tõnis Sildaru 4, Aleksander Tammert 1 | Sõudjad pronksini viinud Killing valiti aasta treeneriks | https://sport.err.ee/96276/soudjad-pronksini-viinud-killing-valiti-aasta-treeneriks | Eesti aasta treeneriks valiti sõudmise paarisaerulise neljapaadi olümpiapronksini viinud Matti Killing. |
Klavan alustas kolmandat mängu järjest Liverpooli algkoosseisus. Tema keskkaitsepartneriks taas horvaat Dejan Lovren.
12. minutil asus külalismeeskond 1:0 juhtima! Erik Pietersi saadetud tsenderduse lõi peaga väravasse Jonathan Walters. Eesti koondise kaptenil väravas süüd ei olnud. Kohe pärast seda sai Ragnar Klavan väikse löögi, kuid oli võimeline kohtumist jätkama.
35. minutil õnnestus Liverpoolil viigistada, kui Adam Lallana sai karistusalas palli ja saatis selle Stoke'i väravasse.
Veel enne poolajapausi õnnestus Liverpoolil ka juhtima asuda, kui Roberto Firmino realiseeris James Milneri söödu. Pall leidis tee väravasse mõlema posti abil. Eelneva poolaja jooksul oli brasiillane luhanud mitu head võimalust.
60. minutil suurenes Liverpooli edu 3:1-le ja seda tänu Gianelli Imbula Wanga omaväravale.
71. minutil kasutas vastase eksimuse suurepäraselt ära Liverpooli vahetusmees Daniel Sturridge ja saatis palli neljandat korda Stoke'i väravasse.
Tabelitipp: 1. Chelsea 46 punkti (18-st mängust), 2. Liverpool 40 (18), 3. Manchester City 39 (18), 4. Arsenal 37 (18), 5. Tottenham Hotspur 33 (17), 6. Manchester United 33 (18), 7. Everton 26 (18), 8. Southampton 24 (17).
Enne mängu:
Kaks eelmist kohtumist võitnud Liverpool paikneb 37 punktiga kolmandal ning kaks viimast mängu viigistanud Stoke 21 silmaga 12. tabelireal. Eelmises voorus sai Liverpool võõrsil 1:0 jagu Evertonist ja Stoke tegi kodus 2:2 viigi tiitlikaitsja Leicester Cityga. Mullu üheksas olnud Stoke alustas hooaega nigelalt, kogudes seitsmest kohtumisest kolm punkti. Seejärel võideti kolm mängu järjest ning nüüd ollakse nüüd turniiritabelis keskmike seas.
Klavan on tänavu osalenud seitsmes liigamängus, neist kahes viimases Evertoni ja Middlesbrough vastu hoidis Liverpool oma puuri puhtana. Voor enne seda 2:2 viigiga lõppenud kohtumises West Ham Unitediga sekkus eestlane vahetusest teiseks poolajaks ning ka selle 45 minuti jooksul ei lubanud Liverpool Londoni klubil skoori teha. | Kaotusseisu jäänud Liverpool sai kolmanda võidu järjest, Klavanilt taas 90 minutit | https://sport.err.ee/96259/kaotusseisu-jaanud-liverpool-sai-kolmanda-voidu-jarjest-klavanilt-taas-90-minutit | Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel teenis kolm võidupunkti Ragnar Klavani koduklubi Liverpool, kes alistas Anfieldil Stoke City meeskonna 4:1. Eesti koondise kapten tegi kaasa kõik 90 minutit. |
Sõudmise neljapaati eelistasid kõik kolm osapoolt ehk spordiajakirjanikud, rahvas ja spordiorganisatsioonid.
Ajakirjanikud: 1. Sõudmise paarisaeruline neljapaat, 2. Epeenaiskond, 3. Võrkpalli rahvusmeeskond
Rahvas: 1. Sõudmise paarisaeruline neljapaat, 2. Ott Tänak ja Raigo Mõlder, 3. Võrkpalli rahvusmeeskond
Organisatsioonid: 1. Sõudmise paarisaeruline neljapaat, 2. Epeenaiskond, 3. Võrkpalli rahvusmeeskond
Kokku: Sõudmise paarisaeruline neljapaat 9 punkti, Epeenaiskond 4, Võrkpalli rahvusmeeskond 3, Ott Tänak ja Raigo Mõlder 2 | Eesti aasta võistkonna tiitli teenis olümpiapronksist neljapaat | https://sport.err.ee/96277/eesti-aasta-voistkonna-tiitli-teenis-olumpiapronksist-neljapaat | Eesti spordi aasta võistkonnaks valiti Rio de Janeiro olümpiamängudel pronksmedalile tulnud sõudmise meeste paarisaeruline neljapaat koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo. |
Ploomipuu tuli 100 m seliliujumises Euroopa meistriks ning Rio paraolümpial sai üheksanda koha. Egel teenis Rio paraolümpiamängudel 200 m rinnuliujumises viienda koha ning Euroopa meistrivõistlustelt samuti kolm viiendat kohta.
Elisabeth Egel pälvis tiitli teist ja Kardo Ploomipuu kaheksandat korda.
Auhinnad andis Ploomipuule ja Egelile üle Aasta Kodanik 2016 – Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva. | Aasta Parasportlased 2016 on Kardo Ploomipuu ja Elisabeth Egel | https://sport.err.ee/96291/aasta-parasportlased-2016-on-kardo-ploomipuu-ja-elisabeth-egel | Aasta parasportlaste tiitli pälvisid ujujad Kardo Ploomipuu ja Elisabeth Egel. |
Ajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletusel teenis Sildaru kõrgeimad punktid mõlemalt. Teiseks tuli ujuja Kregor Zirk ja kolmandaks kahevõistleja Kristjan Ilves.
"Mul on suur au see auhind vastu võtta. Ma tänan oma perekonda, koostööpartnereid ja nii suuri kui väikseid fänne, kes on mulle kaasa elanud," lausus Sildaru galaõhtu jälgijatele videotervituses. "Tänu teile olen saanud tegeleda sellega, mis mulle meeldib. Teile soovitan aga meeleolukat aastavahetust ja kõrget lendu uuel aastal. Aitäh!"
Ajakirjanikud: 1. Kelly Sildaru, 2. Kregor Zirk, 3. Kristjan Ilves, 4. Johannes Erm, 5. Kenneth Raisma.
Organisatsioonid: 1. Kelly Sildaru, 2. Kregor Zirk, 3. Kristjan Ilves, 4. Johannes Erm, 5. Kenneth Raisma. | Eesti aasta noorsportlaseks valiti Kelly Sildaru | https://sport.err.ee/96274/eesti-aasta-noorsportlaseks-valiti-kelly-sildaru | Eesti aasta noorsportlaseks valiti X-Mängudel vaid 13-aastasena freestyle -suusatamise naiste pargisõidu võitnud Kelly Sildaru. |
Saronni sõnul langes Hiina sponsor TJ Sport ära, sest põhirahastajat Li Zhiqiangi tabas tõsine terviserike. Koostöös endise Saunier Duvali klubi mänedžeri Mauro Gianettiga leiti uus toetaja Araabia Ühendemiraatidest. Lampre-Merida asemel rattaspordi kõrgeimal tasemel kaasa tegev klubi kannab nime UAE Abu Dhabi, vahendab Rattauudised.ee.
"Me ei kaalunud kunagi varianti, et meeskond läheb hingusele. Meil lihtsalt polnud aega sellele mõelda," kinnitas Saronni. "Augusti lõpus teatasime koostööst TJ Ssportiga, kuid kahjuks tekkisid ettevõtte presidendil Li Zhiqiang tõsised terviseprobleemid ja kogu nendepoolne tegevus seiskus. Kahju, sest tegemist oli hea projektiga ning olen kindel, et varsti juhtub Hiinas midagi suurt."
Meeskonna uueks rahastajaks on Matar Suhail Al Yabhouni Al Dhaheri, kes on kinnisvara- ja ehitussektoris tegutseva ettevõtte Kopaonic president. Esimesed kõnelused peeti Abu Dhabi vormel-1 etapi ajal. "Kümne päeva jooksul jõudsime lõplikule kokkuleppele. Piiratud ajaressurss aitas meid, sest meil polnud aega mõelda. Pidime võimalusest kinni haarama, sest vastasel juhul olnuks kõik läbi," rääkis Saronni.
Miks ei kanna klubi aga peasponsori nime? "See meeskond on kogu Araabia Ühendemiraatidele. Särgile ei tule peasponsori nime, sest me esindame tervet rahvust," selgitas Saronni. "Vormi toonideks on emiraatide värvid: valge, roheline ja punane. Investorid usuvad meie tegemistesse ja see pole lühiajaline projekt."
Tiim hakkab kasutama Colnago rattaid, Campagnolo komponente, Sella Italia sadulaid, Vittoria rehve ja Meti kiivreid.
Fakt on aga see, et järgmisel aastal on World Touris kaks Lähis-Ida meeskonda, lisaks UAE Abu Dhabile ka Bahrein-Merida, kuid suurte traditsioonidega Itaaliast mitte ühtegi. | Hiina sponsori ärakukkumise tõttu vormus hoopis Araabia Ühendemiraatide profimeeskond | https://sport.err.ee/96292/hiina-sponsori-arakukkumise-tottu-vormus-hoopis-araabia-uhendemiraatide-profimeeskond | Rattamaailma hoidis mõnda aega ärevil viimase World Touri meeskonna ümber toimuv. Kui algselt pidi peasponsor tulema Hiinast, siis viimasel hetkel langes see rahaline panus ära ja tuli uut toetajat otsima hakata. Kell tiksus aga armutult. Tiimi mänedžer Giuseppe Saronni rääkis, kuidas tal õnnestus nii kiiresti Abu Dhabist rahalaev leida. |
See põhineb kahtlustusel, et tema juhitud valitsus suunas avalikke hankeid ärimeestele, kel olid sidemed presidendi perekonnaga, vahendas BBC.
Justiitsministeeriumi avalduse kohaselt andis süüasja uuriv kohtunik korralduse külmutada 10 miljardit peesot (630 miljonit dollarit) tema pangaarvetel.
Fernandes ise midagi omaks võtnud pole, väites, et kogu protsess tema suhtes on poliitiliselt motiveeritud. | Argentina endine riigpea sai süüdistuse korruptsioonis | https://www.err.ee/579788/argentina-endine-riigpea-sai-suudistuse-korruptsioonis | Argentina endine president Cristina Fernandez de Kirchner sai süüdistuse korruptsioonis. |
Tema sõnutsi pildistas 20 aastat meistrina Latvijas dzelzceļšis töötanud Krasnopjorovs raudteel veetud NATO tehnikat, riputas pildid üles suhtlusvõrgustikesse ja saatis kellelegi Venemaale.
Tabamise järel Krasnopjorovs vallandati ja paigutati Jelgava vanglasse.
Lindermans arvas, et mees on erakonna Üksmeel liige. Erakonna juht, Riia linnapea Nils Ušakovs ei osanud seda kinnitada ega ümber lükata ja soovitas küsida erakonna liikmeskonna eest vastutajatelt.
Viidates siseminister Rihards Kozlovskisele, ütles Lindermans, et Krasnopjorovi võimaldasid kinni võtta 2016. aasta mais jõustunud kriminaalseadustiku täiendused, mis laiendasid luuramiseks peetavaid teabe avaldamise liike.
Novembris teatas julgeolekupolitsei luuramises kahtlustatava tabamisest ja vahi alla võtmisest. Kriminaalasja käigus korraldati viis läbiotsimist.
Vanglaamet keeldus juurdlussaladusele viidates avaldamast, kas Lindermansi nimetatud isik viibib Jelgava vanglas.
Latvijas dzelzceļšisi julgeolekudirektor Lainis Kamaldiņš kinnitas BNS-ile, et üks nende tööaja on kinni peetud avalikustamisele mitte kuuluva teabe levitamise pärast. | Lindermans: luuramiselt kinnivõetu on Läti riigiraudtee töötaja | https://www.err.ee/579787/lindermans-luuramiselt-kinnivoetu-on-lati-riigiraudtee-tootaja | Luuramiskahtlustusega kinnipeetud Läti elanik on riigiraudtee Latvijas dzelzceļš pikaaegne töötaja Aleksandrs Krasnopjorovs, ütles BNS-ile sageli julgeolekupolitsei huvivälja sattunud Vene-meelne tegelane Vladimirs Lindermans. |
Ermits oli novembri lõpus teda tabanud viirushaiguse tõttu sunnitud võistlusstartidele pausi sisse jätma ning vahele jäid nii Pokljuka kui ka Nove Mesto maailmakarika etapid. "Kogu detsembrikuu olen treeninud pigem rahulikult ja andnud kehale aega haigusest taastuda. Hetkel tunnen end oluliselt paremini kui detsembri alguses, kuid kuna kuu aega on olnud võistluspausi, siis täpsema hinnangu vormi osas saan homsel võistlusel," sõnas Ermits alaliidu pressiteate vahendusel. Seda, kas Ermits naaseb ka maailmakarika radadele juba Oberhofis (5.-8.01), selgub pärast Eesti meistrivõistluseid.
Eesti lahtised meistrivõistlused koosnevad kahest osast. 28. detsembril selguvad parimad sprindis, 29. detsembril selguvad Eesti meistrid jälitussõidus. Samuti pannakse Eesti meistrivõistluste järel paika koondis, kes sõidab Saksamaale, et võistelda hooaja neljandal MK-etapil Oberhofis, mis saab alguse 5. jaanuaril meeste 10 km sprindietapiga.
Võistlused algavad kolmapäeval kell 16.30 ja neljapäeval kell 11.00 ja on pealtvaatajatele tasuta. | Homme algavad laskesuusatamise Eesti meistrivõistlused | https://sport.err.ee/96286/homme-algavad-laskesuusatamise-eesti-meistrivoistlused | Homme ja ülehomme toimuvad Tehvandil Eesti lahtised meistrivõistlused laskesuusatamises, kus stardijoonele tuleb enam kui 180 sportlast Eestist, Lätist ja Leedust. Eesti koondisest asub meistritiitleid jahtima kogu meie laskesuusaparemik, esimest korda pärast Östersundi maailmakarika etappi teeb võistlusstardi ka Kalev Ermits. |
Juba eelmisel nädalal teatas rahvusvaheline suusaliit (FIS), et kuus Venemaa murdmaasuusatajat saavad keelu, sest neid kahtlustatakse Sotši olümpial dopingu tarvitamises või dopinguga manipuleerimises. FIS siiski ei nimetanud nimesid.
Perevoztšikovi sõnul kuuluvad kuue sisse Aleksandr Legkov, Maksim Võlegžanin, Jevgeni Belov ja Aleksei Petuhhov. Neist Legkov ja Võlegžanin tulid Sotšis ka medalile.
Legov võitis meeste 50 km vabatehnikadistantsi ja tuli Venemaa koondisega teatesõidus hõbedale. Võlegžanin teenis mängudelt aga kolm hõbedat: lisaks teatesõidule ka paarissprindis ja 50 km distantsil. | Venemaa peatreener kinnitas: dopingus kahtlustatavad Legkov ja Võlegžanin said võistluskeelu | https://sport.err.ee/96285/venemaa-peatreener-kinnitas-dopingus-kahtlustatavad-legkov-ja-volegzanin-said-voistluskeelu | Venemaa suusakoondise peatreener Oleg Perevoztšikov nimetas agentuurile TASS kuue murdmaasuusataja nimed, kes saavad McLareni raporti tõttu ajutise võistluskeelu ega stardi sel nädalal algaval Tour de Skil. |
Uganda politsei kinnitas esmaspäeval AFP-ile, et Buliisa piirkonna Kaweibanda külast pärit ohvrid olid suundumas Hoima nimelisse naaberpiirkonda sõprusmängule, vahendab Soccernet.ee.
"Laevas toimus pidu, reisijad tantsisid ning osad neist olid purjus. Paat oli ülerahvastatud, pardal oli 45 inimest ning nad kõik olid kohaliku jalgpallimeeskonna liikmed ja kohalikud toetajad," selgitas politseikomandör John Rutagira.
"Vesi oli vaikne, kuid probleem tekkis, kui lõbutsev meeskond ja fännid kaldusid kõik paadi ühele poole. See läks ümber ning tappis umbes 30 inimest." | Ugandas uppus paadiõnnetuses ligikaudu 30 jalgpallurit | https://sport.err.ee/96293/ugandas-uppus-paadionnetuses-ligikaudu-30-jalgpallurit | Vähemalt 30 kohaliku jalgpallimeeskonna liiget uppus pühapäeval paadiõnnetuse tagajärjel Lääne-Ugandas Alberta järve. |
Soome liiga ja KuPS pole 31-aastase Eesti koondise ründaja jaoks midagi uut, sest samas meeskonnas mängis ta kolm hooaega ka aastatel 2012-2014. Neist esimesel ja viimasel aastal oli ta klubi suurim väravakütt.
Lisaks on purje esindanud hooaegadel 2008-2009 ka Turu Interit, kelle ridades tuli Soome meistriks (2008), karikavõitjaks (2009) kui ka liigakarikavõitjaks (2008).
Eesti koondist on ta esindanud 60 korda ja löönud sinisärgis kaheksa väravat. | Ats Purje karjäär jätkub põhjanaabrite juures | https://sport.err.ee/96284/ats-purje-karjaar-jatkub-pohjanaabrite-juures | Premium liiga klubi Nõmme Kalju ja Soome meeskond KuPS (Kuopion Palloseura) saavutasid kokkuleppe Ats Purje üleminekuks Soome jalgpalliklubisse. Ülemineku tingimusi pooled ei avalikusta, kirjutab Kalju kodulehekülg. |
Algselt oli plaan rajada tehas Sillamäe sadamasse, ent nüüd on firma otsustanud Jõhvi tööstuspargi kasuks, ütles ettevõtte juhatuse esimees Mikhail Veksler BNS-ile.
"Leping USA ettevõttega Eco Green on allkirjastatud ja nüüd tegeleme finantseerimise leidmisega, töötame pankade ja keskkonnaministeeriumiga, Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) ja kavatseme ka suhelda Kredexiga, et koondada ehituseks vajalik kapital," rääkis Gummigranuli juht.
"Meil on sõlmitud leping maakasutuseks, oleme sisse andnud taotluse jäätmekäitlusloa saamiseks," sõnas ta, lisades et ettevõte tegeleb praegu ehitusfirma otsimisega, mis tehasehoone valmis ehitaks. "Ei saa veel hetkel öelda, millal ehitus algab, aga plaanime, et novembriks oleks tehas valmis ja töötaks. Ning et tehas mitte ainult ei töötleks ümber rehve, vaid valmistaks nendest ka toodangut."
Ettevõte tegeleb Veksleri sõnul praegu ka projektile investori otsimisega. "Me küll otsime investorit, aga pole seni seda leidnud. Püüame probleemi lahendada pankade abil, suhtleme ministeeriumi ja KIK-iga, osaleme konkurssidel, et tehas operatiivselt üles ehitada," rääkis ta.
"Riik raha anda ei saa, see ei ole reaalne, raha peab tulema pankadest. Pankadega on mõningad raskused, aga püüame nendest jagu saada," lisas Veksler.
Veksleri sõnul on tehase ehitamine väga vajalik, kuna siin on väga palju rehve, mida praegu ei ole võimalik praktiliselt ümber töödelda. "Ministeerium suhtub sellesse küsimusse väga positiivselt, eriti [jäätmeosakonna juhataja] Peeter Eek, kellega me oleme suhelnud, ta aitab meid väga palju," märkis Veksler.
"Püüame praegu kõiki teid kasutades leida rahastuse, et tehas kiiresti valmis ehitada. Sest tehase ehitamine peaks käima üsna ruttu, kuue kuuga peaks see võimalik olema," rääkis ta. Kuu aega läheb Veksleri sõnul seadmete tarnimisele ja umbes kuu nende montaažile ning siis saabki tehase käima panna. "Kusjuures ehitus ja seadmete tarnimine saavad käia samal ajal," märkis ta.
Tehas maksab umbes 3 miljonit eurot, lisaks ehitusmaksumus umbes miljon eurot. "Tahame teha ilusti, heakorrastatud tehase. Töötama hakkab seal 35 inimest," sõnas ta. Tehas utiliseeriks aastas 10 000 tonni rehve. | Jõhvi tööstusparki tulev rehvide ümbertöötlustehas valmib novembriks | https://www.err.ee/579780/johvi-toostusparki-tulev-rehvide-umbertootlustehas-valmib-novembriks | Jõhvi tööstusparki kasutatud autorehvide ümbertöötlustehast kavandav Gummigranul OÜ loodab tehase püsti panna tuleva aasta novembriks, investeering selle rajamisse on 4 miljonit eurot. |
Klavan tegi möödunud esmaspäeval suurepärase mängu Evertoni vastu, kui Liverpool oma linnarivaali 1:0 alistas. Liverpool on võistlutules taas täna õhtul, kui võõrustatakse Stoke Cityt. Hetkel on meeskond tabelis kolmandal kohal, kuid võit tõstaks Liverpooli taas tabeli teisele reale, vahendab Jalgpall.ee.
Nädal läks korda ka Konstantin Vassiljevile jaoks, kes väljakul küll ei käinud (Poola kõrgliiga jätkub veebruaris). Eesti koondise ja Bialystoki Jagiellonia võtmemängija teenis arvukalt auhindu – ta valiti kohaliku spordiväljaande Przeglad Sportowy poolt senise liigahooaja parimaks mängijaks, lisaks võitis ta portaali weszlo.com korraldatud hääletuse (klubide jaoks) kolmes kategoorias: parim poolkaitsja, parim välismaalane ja parim mängija.
Aserbaidžaani karikavõistlustel jõudsid Sergei Zenjov ja Gabala poolfinaali, kui veerandfinaali korduskohtumise alistati AZAL 1:0 (koguseis 3:1) ning edeneti järgmisse ringi. Zenjov mängis möödunud kolmapäeval toimunud mängus 74 minutit. Poolfinaalid, kus Gabala kohtub Bakuu Interiga, toimuvad 30. märtsil ja 5. aprillil. | Eestlased välismaal: Edukas nädal Klavani, Vassiljevi ja Zenjovi jaoks | https://sport.err.ee/96283/eestlased-valismaal-edukas-nadal-klavani-vassiljevi-ja-zenjovi-jaoks | Euroopa väljakutel ei taha kuidagi raugeda Ragnar Klavani hoog. Klavan mängis Inglismaa Premier League’is taas 90 minutit ja aitas Liverpoolil puuri puhtana hoida. |
Meeskond annab teada, et meedia, fännid ja sõbrad on teretulnud 28. jaanuaril kell 14.00 Tallinna lennujaama väljuvate lendude osasse, et mehed väärikalt teele saata.
2017. aastal stardivad Toomas Triisa ja Mart Meeru Dakaril Malle-Moto klassis, kus tuleb kõik ise teha.
2014. aastal startisid Mart Meeru ja Toomas Triisa esmakordselt Dakari maratonrallil ja nende kohad üldarvestuses olid vastavalt 40 ja 52. 2015. aastal startis Meeru eestlastest ainsana Dakaril ja tema lõppkohaks jäi 38.
2017. aasta Dakari maratonralli stardib esmakordselt 2. jaanuaril Paraguaist ja liigub edasi Boliiviasse ning finiš on 14. jaanuaril Buenos Aireses. | Dakar Team Estonia stardib kolmapäeval Lõuna-Ameerikasse | https://sport.err.ee/96282/dakar-team-estonia-stardib-kolmapaeval-louna-ameerikasse | Kolmapäeval, 28. detsembril asuvad Dakar Team Estonia liikmed Toomas Triisa ja Mart Meeru teele Lõuna-Ameerikasse, et startida 2017. aasta Dakaril. |
Seejuures FCI vastase FC Lahti praegune peatreener Toni "Toke" Korkeakunnas ja FCI Tallinna peatreener Aleksandr Puštov on endised klubikaaslased. 90-ndate alguses mängisid nad koos Soome esiliiga klubis Seinäjoen TP-55.
"Uueks hooajaks ettevalmistumise raames otsustasime lisaks EJL taliturniirile pidada ka sõprusmänge klubidega naaberriikidest," kommenteeris Puštov klubi kodulehekülje vahendusel.
"FK Jelgava vastu mängime Riias, FK Liepajaga kohtume Baltimaade karika raames Tallinnas, siis ootab meid Soome, kus mängime Lahtis samanimelise jalgpalliklubi vastu. Lõpetame sparringud samuti Tallinnas meie vana hea tuttava Riia FK Metta vastu."
"Viimane mäng on ühtlasi ka peaproov hooaja eel. Mainin, et Lahtil ja Jelgaval on suured Euroopa kogemused. Suvel ootavad meid ees mängud eurosarjades, seega just rahvusvahelist kogemust oleks vaja saada."
Vaata FC täpsemat kalendrit siit. | FCI Tallinn mängib hooaja eel nii soomlaste kui ka lätlastega | https://sport.err.ee/96281/fci-tallinn-mangib-hooaja-eel-nii-soomlaste-kui-ka-latlastega | FCI Tallinna põhivõistkond peab 2016.-2017. aasta hooajavahelise perioodi jooksul üheksa kontrollmängu. Lisaks EJL taliturniirile, kus meeskonna vastasteks on Premium Liigas teise kuni kuuenda koha saavutanud meeskonnad, on FCI Tallinn leppinud kokku ka neli sõprusmängu Soome ja Läti klubidega. |
"Olud näitavad, et Iraak vajab Daeshi elimineerimiseks kolme kuud," rääkis Abadi Reutersi teatel riigitelevisioonis.
Iraagi armee alustas USA õhujõudude, kurdi ja šiiitide üksuste toel linna tagasivallutamise operatsiooni 17. oktoobril. Rünnak on aeglane, et vältida tsiviilohvreid.
Mosul on linn, kus ISIS kuulutas kaks aastat tagasi välja kalifaadi. Iraagi väed on Mosuli lähistel tagasi võtnud juba kümneid külasid ja linnakesi.
Abiorganisatsioonid on hoiatanud, et Mosuli operatsiooniga võib muutuda kodutuks üle miljoni inimese. | Iraagi peaminister: Islamiriigi kõrvaldamiseks kulub kolm kuud | https://www.err.ee/579782/iraagi-peaminister-islamiriigi-korvaldamiseks-kulub-kolm-kuud | Iraagi peaminister Haider al-Abadi ütles, et USA toetatavad jõud peavad Mosulist äärmuslaste välja tõrjumiseks lahinguid ning Islamiriigi kõrvaldamiseks kulub kolm kuud. |
Bändi nimi Nouvelle Vague viitab Prantsuse kino 1960. aastate samanimelisele (tõlkes “ new wave ”) liikumisele. Nende muusika on inspireeritud sama ajastu kohvikukultuurist ja uutest jazzivooludest. Ansambel kasutab oma kaverites ka bossanova ning pungi rütme. Kokkuvõttes on see üks huvitav ja särav grupp, kes varem ka 2012. aastal Tallinnas kontserdi andnud.
Bänd koosneb Marc Collinist ja Olivier Libaux’st, kes on bändi ajaloo jooksul koosseisu kutsunud erinevaid naisvokaliste, muuhulgas ka Johnny Deppi eksabikaasa Vanessa Paradisi. Kokku said mehed selleks, et teha oma versioon Joy Divisioni loost “Love Will Tear Us Apart” bossanova stiilis ning sealt nende edulugu ja kuulsus alguse saigi.
Nouvelle Vague’i kontsert toimub 20. aprillil Rock Cafes, uksed avatakse kell 19:00, kontserdi algus on kell 20:00. | Eestis esineb Prantsuse bänd Nouvelle Vague | https://kultuur.err.ee/315184/eestis-esineb-prantsuse-band-nouvelle-vague | 20. aprillil astub Rock Cafes üles Prantsuse jazzansambel Nouvelle Vague, kes on tuntud oma seksapiilsete naislauljataride ja energiliste laivide poolest. |
Näiteks eraldati motoklubile Ööhundid 3,1 miljonit rubla ehk ligi 49 000 eurot, et nad korraldaksid projekti "Slaavi Maailm" raames "mootorratastel ja autodel palverännakuid" ning edendaksid "vennalike slaavi rahvaste ühendamist läbi kodanikudiplomaatia", vahendasid venekeelne BBC ja Meduza.
Fond Pamjat Pobedõ sai omakorda 6,5 miljonit rubla (102 000 eurot), et "teaduslike uuringute ja arvamusküsitluste abil selgitada välja Euraasia majandusliidu liikmesriikide rahvaste põhilisi hoiakuid ning töötada välja instrumente, millega edendada Euraasia integratsiooni ideoloogiat, mis põhineks traditsioonilistel väärtustel ning [Suure Isamaasõja] võidu mälestuse säilitamisel".
2016. aastal jagati presidendi toetusraha kokku 4,6 miljardit rubla ehk umbes 72 miljonit eurot.
Näiteks Ööhuntide projektid on saanud president Vladimir Putinilt rahalist tuge ka varem. Kremli-kriitik Aleksei Navalnõi on varem väitnud, et Ööhundid ja sarnased organisatsioonid on riigilt saanud aastate jooksul toetusi umbes 56 miljonit rubla (883 000 eurot). | Motoklubi Ööhundid sai Vene presidendilt raha "palverännakute" korraldamiseks | https://www.err.ee/579781/motoklubi-oohundid-sai-vene-presidendilt-raha-palverannakute-korraldamiseks | Venemaa presidendi toetusraha jagamise neljandas ehk aasta viimases taotlusvoorus said toetusi erinevaid mittetulundusühinguid, mis korraldavad "patriootlikke" või "traditsioonilisi väärtusi edendavaid" projekte. |
Ametlikult annab Euroopa Komisjon uue esinduse juhi nime teada ilmselt uue aasta alguses, kuid ERR.ee-le teadaolevalt on otsus Kasemetsa kasuks juba ära tehtud. Keit Kasemets ise ega ka Euroopa Komisjoni Eesti esindus seda uudist veel ei kinnita, väites, et neil see info puudub.
"Ei saa kuidagi kinnitada," vastas Kasemets küsimusele, kas info tema ametisse kinnitamisest vastab tõele. "Viimane intervjuuvoor oli 21. detsembril ja nüüd tuleb oodata lõplikku otsust. Komisjonis on pühadeaeg, eks kusagil järgmise aasta algul tuleb see otsus," ütles Kasemets.
Ka Euroopa Komisjoni Eesti esindusest teatati, et praegu on Komisjonis kollektiivpuhkus, tööle minnakse alles 3. jaanuaril, mistõttu on alust arvata, et otsus tuleb järgmise nädala lõpuks.
ERR.ee kirjutas eelmisel nädalal, et Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi valimistel on viimasesse vooru jõudnud majandusministeeriumi siseturu asekantsler Keit Kasemets ja välisministeeriumi Euroopa osakonna Kagu-Euroopa ja Euroopa Liidu üldasjade büroo nõunik Taavi Toom.
Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraat kuulutas komisjoni Eesti esinduse juhi ametikoha täitmiseks välja sisekonkursi märtsi lõpus tähtajaga 5. aprill, kuid suvel tähtaega pikendati, sest sobivat kandidaati ei leitud.
Senise esinduse juhi Hannes Rummu 2011. aastal alanud ametiaeg sai läbi tänavu 31. augustil. Uue juhi valimiseni täidab ametikohta kohusetäitjana Paavo Palk.
Kasemets on majandusministeeriumi asekantslerina töötanud alates 2016. aasta jaanuarist. | Euroopa Komisjoni Eesti esinduse uueks juhiks saab Keit Kasemets | https://www.err.ee/579784/euroopa-komisjoni-eesti-esinduse-uueks-juhiks-saab-keit-kasemets | Euroopa Komisjoni kommunikatsiooni peadirektoraat valis ametlikult kinnitamata andmetel komisjoni Eesti esinduse uueks juhiks Keit Kasemetsa. |
Aastatel 2015-2016 lõi Hanson Pärnu Linnameeskonna särgis 65 Premium liiga mängus 9 väravat. Viiel eelneval aastal oli Hansoni saldoks noorteliigades, madalamates liigades, karikavõistlustel ja Esiliiga tasandil 153 mängu ning koguni 167 tabamust, vahendab Paide Linnameeskonna kodulehekülg.
Henri Hanson: "Paide Linnameeskonnaga liitumise üle on mul väga hea meel. Arvan, et keskkonnavahetus oli mulle väga vajalik ning nüüd saan ennast veelgi tõsisemalt proovile panna. Uus meeskond ning uus treener on väga sümpaatsed ning näha on tugevat konkurentsi igale positsioonile. Treeningud on olnud vägevad, alati on midagi uut ja põnevat ning nii treenerite kui ka mängijate suhtumine on väga professionaalne. Tööd ja trenni on vaja teha palju, aga selleks ma siin olengi, et läbi heade treeningute ja tingimuste areneda mängijana järgmisele tasemele."
"Jään põnevusega ootama uut hooaega uue meeskonnaga ning loodan, et uus karjäärietapp toob kaasa positiivseid sündmusi nii mulle endale kui ka Paide Linnameeskonnale!" jätkas Hanson. "Pärnu on ja jääb minu kodulinnaks, mistõttu Pärnule soovin palju edu edaspidiseks. Veel soovin tänada kõiki Pärnu treenereid, meeskonnakaaslaseid kui ka fänne tehtud töö ja seal oldud aja eest!"
Peatreener Vjatšeslav Zahovaiko: "Henri Hanson on hea triblinguga äärepoolik, kes on näidanud head minekut meie treeningutel. Olen veendunud, et Henri teeb meiega liitudes oma mängijakarjääris olulise sammu edasi." | Pärnu ründaja liitus Paide Linnameeskonnaga | https://sport.err.ee/96278/parnu-rundaja-liitus-paide-linnameeskonnaga | Paide Linnameeskond omandas Pärnu Jalgpalliklubilt 21-aastase ääreründaja Henri Hansoni mängijaõigused. |
"Kaalusin hoolikalt poolt- ja vastuargumente ning otsustasin jätta Sevil Shhaidehi ametisse nimetamata," ütles Iohannis Reutersi teatel ajakirjanikele.
Ta lisas, et palub PSD-l ja selle koalitsioonipartneril ALDE-l esitada uus kandidaat.
Shhaideh kuulub Rumeenia tugevasse moslemikogukonda. Tema lähedane liitlane on PSD mõjukas liige Liviu Dragnea, kes 2012. aastal mõisteti süüdi rahvahääletusega seotud rikkumistes.
Poliitikakommentaator Mircea Marian ütles, et presidendi otsuse taga võisid olla julgeolekukaalutlused, kuna Shhaidehi on abielus Süüria kodanikuga, või puhtalt poliitilised kaalutlused.
"PSD sai selle ettepaneku tegemisega suure kaotuse osaliseks, see tuli nende tulihingelistele valijatele üllatusena," rääkis Marian.
PSD võitis 11. detsembril toimunud üldvalimised ja koos oma koalitsioonipartneri ja ammuse liitlase ALDE-ga on neil 465-kohalises parlamendis 250 kohta. | Rumeenia president jättis peaministrikandidaadi ametisse nimetamata | https://www.err.ee/579783/rumeenia-president-jattis-peaministrikandidaadi-ametisse-nimetamata | Rumeenia Sotsiaaldemokraatlik Partei (PSD) tegi president Klaus Iohannisele ettepaneku nimetada peaministriks 52-aastane endine arenguminister Sevil Shhaideh, kuid riigipea keeldus sellest ja palus koalitsioonil uus kandidaat leida. |
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm prognoosib tänavuse kümne miljoni reisija rekordi purustamist järgmiseks aastaks. Täpsemalt loodetakse järgmisest aastast kolm protsenti suuremat reisijatearvu kui tänavu, kokku 10,5 miljonit inimest.
Muuhulgas kasvab ka kruiisituristide arv. Tänavu võttis Tallinn vastu 271 kruiisilaeva, mille pardal oli ligi 475 000 turisti. Järgmisel aastal külastab Tallinna aga 315 kruiisilaeva, mille pardal on umbes 520 000 reisijat, seega kasvab kruiisituristide arv ligi kümme protsenti.
"Reisijate arv meie prognooside järgi jätkab kasvamist. Loomulikult see kasv ei ole nii väga suur, aga trend on jätkuvalt kasvav," kinnitab Kalm ERR.ee-le. "Laevanduses on uus trend: laevad lähevad üha suuremaks, nii reisi- kui ka kaubalaevad."
Lisaks tuleb ära teenindada kaks miljonit reisijat, keda suursaarte vahet transporditakse. Ehkki algus kujunes korruptsiooniskandaalist venima jäänud laevaehituse tõttu konarlikuks, usub Kalm, et järgmine aasta, mil valmis saavad ka ülejäänud kolm uut laeva, tuleb parem ning teenus suudetakse sujuvalt tööle saada.
Kaubavood stabiliseeruvad
Kui reisijatevedu on Tallinna Sadamale aasta-aastalt üha rõõmustavamaid numbreid toonud, siis transiit seevastu on ära kukkunud Venemaa turu pärast üha alla käinud. Nüüdseks on põhi käes ja Kalmu kinnitusel saavutatud stabiilsus.
"Loodame, et järgmine aasta on stabiliseerumise aasta kaubavoogudes," kinnitab Kalm.
Prognooside kohaselt stabiliseeruvad kaubavood 2017. aastal 20 miljoni tonni ümber. Seejuures jätkab vedellast ehk kütused transiidis endiselt vähenemist, ent puistlasti, konteinerite ja ro-ro ehk veeremi veoga loodetakse see kadu tasa teha.
Ehkki tänavused transiiditulemused ei ole lõplikult koos, kinnitatakse Tallinna Sadamast, et mullusest need suurt ei erine: Venemaa oli 2015. aastal transiidis endiselt suurima osakaaluga lähteriik, millele järgnesid Soome ja Leedu. Transiidi peamisteks sihtriikideks olid USA, Holland ja Soome.
Kalmu kinnitusel on üheks uueks trendiks kaupade mitmekesistumine. "Tuleb veel uusi kaubagruppe juurde. Muuga on multifunktsionaalne sadam, seal võime käidelda väga erinevaid kaupu, nii et on väga hea, kui munad on mitmes erinevas korvis," ütleb ta.
Kinnisvaraarendus algab D-terminalist
Ambitsioonika kinnisvaaraarenduse plaaniga riigiettevõte loodab suveks oma Vanasadama ala arendusplaaniga või "masterplaaniga" nagu nad ise seda kutsuvad, valmis saada. Esmajärjekorras tahetakse selle alusel alustada Tallinkit teenindava D-terminali renoveerimis- ja laiendamistöödega, et kasvavate reisijahulkadega toime tulla, kuivõrd valmis saab Tallinki uus kiirlaev Megastar, mille tarbeks on tulnud sadamaala juba ümber ehitada. Kalmu hinnangul kergitab Megastar ka reisijatehulka.
"Kindlasti Megastar seda motiveerib – kõik tahavad uut laeva proovida," usub Kalm. "See eeldab palju uusi investeeringuid – tegemist on suure ja moodsa laevaga –, autosid laaditakse kahelt rambilt, pidime autodele uue rambi ehitama sadamasse," kirjeldab ta ettevalmistusi.
Kalm usub, et suuri liiklusummikuid Megastari liiniletulek endaga kaasa ei too.
"Oleme teinud ühe ajutise lahenduse, et võtta Megastar vastu - teeme vahepeal ühe veokite tagavaraplatsi. Arvame, et väga suurt probleemi ei teki," rahustab Kalm.
D-terminali ehitustöödega loodetakse algust teha juba 2017. aasta lõpus, samuti peaks esmajärjekorras minema töösse parkimismaja ehitus. Esimesed ehitusplaanid hõlmavadki sadama taristut, äri- ja elamuhoonete ehitus tuleb hilisemates etappides, ehkki mõningaid töid saab teha ka paralleelselt, kinnitab Kalm. Selliseks polüfunktsionaalseks ehitiseks on näiteks sild üle Admiraliteedi basseini, mille arhitektuurikonkurss ja ehk ka ehitusprotsess loodetakse järgmisel aastal välja kuulutada. Kokku koosneb arendusplaan üheksast etapist.
Senised ümberehitused on hõlmanud nii sadama loode- kui ka lõunaosa, kus on liiklust ümber korraldatud, et autod senisest kiiremini laevale ja laevalt maha saaksid sõita. Rakendumisel on nn targa sadama lahendus, mis toimib juba suursaarte vahel, kus skaneerimise või telefonikõne peale avaneb turvavärav laevale sõiduks. Kuivõrd see lahendus aga autos olijate arvu kokku ei loe, vajatakse veel inimeste abi, et reisijate arv kindlaks teha ning isikukoodid näoga kokku viia - rahvusvahelises liikluses on karmimad reeglid kui saartevahelises ühenduses. Samas kinnitab Kalm, et ka selle arenduse peale, kuidas automaatselt reisijate arv ja isikusamasus sõidukites tuvastada, mõeldakse väga tõsiselt.
Tööd jätkuvad ka 2017. aastal, neist osa on seotud Reidi tee ehitusega. Järjekorras ootavad A- ja B-terminali renoveerimistööd.
Järgmine aasta kulgeb ka ettevõtte börsile viimise ettevalmistuste tähe all, nagu näeb ette uue valitsuskoalitsiooni plaan. Kalmul on otsusest hea meel ja ta väidab, et Tallinna Sadam on selleks sammuks valmis, kuigi ettevõtte juhtimine ja protsessid koos aruandlusega on vaja veel läbipaistvamaks muuta. | Kalm: reisijate arv jätkab kasvamist, kaubavood stabiliseeruvad | https://www.err.ee/579774/kalm-reisijate-arv-jatkab-kasvamist-kaubavood-stabiliseeruvad | Tänavu jõudis Tallinna Sadam esmakordselt 10 miljoni reisijani aastas. Tallinna Sadama juht Valdo Kalm lubab, et kasv jätkub ka 2017. aastal ning transiidiäri stabiliseerub. |
Noortekoondise kandidaadid tulevad kokku 3. jaanuaril ning meeskond veedab Eestis koos neli päeva. Turniiri esimene mäng Bulgaaria vastu toimub 8. jaanuaril.
Noortekoondise peatreener Lars Hopp on kutsunud laagrisse 27 mängijat. Granatkini memoriaalile sõidab 20 mängijat.
Eesti U-19 koondise kava alagrupiturniiril (algusajad Eesti aja järgi):
8. jaanuar kell 13.15 Bulgaaria – Eesti
10. jaanuar kell 11.00 Eesti – Kreeka
12. jaanuar kell 11.00 Tadžikistan – Eesti
Eesti U19 koondise kandidaadid:
Väravavahid
Ingmar Krister Paplavskis (17.05.1999) – Tallinna FC Flora
Henri Perk (14.10.1999) – Nõmme Kalju FC
Marten Ritson (12.05.1999) – SK Tääksi
Kaitsjad
Artjom Davõdov (04.03.1999) – JK Sillamäe Kalev
Denis Kotov (14.06.1999) – Tallinna FC Infonet
Marko Lipp (19.03.1999) – Tallinna FC Levadia*
Kristen Niilop (06.07.1999) – FC Nõmme United
Artjom Ostrovski (24.05.2000) – Tallinna FC Infonet
Karl-Erik Pukk (13.06.2001) – Tallinna FC Flora
Alex Roosalu (04.05.1999) – Tallinna FC Levadia
Markkus Seppik (16.04.2001) – Keila JK
Vsevolod Zassuhhin (16.01.1999) – Kohtla–Järve JK Järve
Robin Tarius (28.04.1999) – Türi Ganvix JK
Poolkaitsjad ja ründajad
Ilja Jazev (13.01.1999) – Kohtla–Järve JK Järve
Mario Kuokkanen (17.06.1999) – Rakvere JK Tarvas
Erko Litvjakov (22.07.1999) – Tartu JK Tammeka
Markus Lokk (18.02.1999) – Tallinna FC Levadia*
Rait Läll (31.12.1999) – Tartu JK Tammeka
Nikita Makarov (19.02.2000) – Tallinna FC Infonet
Heger Olviste (15.01.1999) – FC Nõmme United
Kermo Pihelgas (08.11.1999) – Nõmme Kalju FC
Kristofer Piht (24.04.2001) – FC Nõmme United
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora*
Kristofer Reinberg (04.02.1999) – Tartu JK Welco
Rasmus Saar (02.03.2000) – Tallinna FC Flora
Erik Sorga (08.07.1999) – Tallinna FC Flora*
Markus Vaherna (27.01.1999) – Tallinna FC Levadia
Peatreener: Lars Hopp
Abitreener: Joel Lindpere
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeudid: Martin Kiho, Martin Seeman
Delegatsiooni juht: Ljubov Lobõševa
*Liituvad koondiselaagriga 4. jaanuaril | U-19 vutikoondis koguneb uue aasta alguses | https://sport.err.ee/96275/u-19-vutikoondis-koguneb-uue-aasta-alguses | Eesti U-19 jalgpallikoondis koguneb uue aasta alguses, et valmistuda Venemaal Peterburis toimuvaks Valentin Granatkini memoriaaliks. |
Selleks, et anda ravi, soovitust, peab panema õige diagnoosi, mis on lääne ühiskonnas viimastel aastatel valesti läinud, rääkis Mälksoo intervjuus Vikerraadiole.
"Minu jaoks Brexit, Trump, Itaalia referendumi läbikukkumine ja arengud, mis on toimunud Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Poola ja näiteks Ungari sisepoliitikas - need on tegelikult näited konfliktist ideoloogiate vahel," ütles ta.
"Ühelt poolt on selline kosmopoliitsus, globalism, kus nähakse lahendusi multilateraalsuses. Mingis mõttes suveräänsuse äraandmises, rõhutatakse universaalseid väärtusi. Teiselt see, kus nähakse lahendust mingis mõttes tagasiminekus rahvusriigi juurde," lausus Mälksoo.
Mälksoo arvates on õppetund meie demokraatiates see, et inimeste soovi grupikuuluvuse ja suveräänsuse järele ei maksa alavääristada. "Lähtekoht asjade otsustamisel on see, et inimese loomus on selline, et meie jaoks perekond, sugukond, rahvas ja rahvus on alati lähedasem, kui abstraktne inimkond. Mulle tundub, et mõnikord mõnedel poliitilistel liidritel läänemaailmas on hakanud natuke katus sõitma. Nad tahaksid, et inimesed oleks universalistlikumad kui nad tegelikult on."
Kuula intervjuud: | Mälksoo: inimeste soovi grupikuuluvuse ja rahvusriigi järele ei maksa alavääristada | https://www.err.ee/579776/malksoo-inimeste-soovi-grupikuuluvuse-ja-rahvusriigi-jarele-ei-maksa-alavaaristada | Viimase aja õppetund demokraatiates võiks olla see, et inimeste soovi grupikuuluvuse ja suveräänsuse järele ei maksa alavääristada, leiab Eesti välispoliitika instituudi juhatuse esimees, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. |
Ääremängija pidas Rapla särgis kaks kohtumist. Eesti meistrivõistlustel viskas ta TTÜ vastu 12 punkti ja võttis kaheksa lauda ning Balti liiga mängus Kedainiai Nevežisega kogus ta isiklikku kontosse kaks silma ning sama palju lauapalle.
Rapla mänedžer Jaak Karp ütles oktoobris Delfile ja Eesti Päevalehele, et mehe treenitus ei vastanud lihtsalt sellele, mida nad eeldasid ja lootsid. "See oleks kõige kokkuvõtlikum vastus," põhjendas Karp. "Oleks ta treenitud olnud, poleks ta üldse paha mees olnud."
Kosice hoiab Slovakkia meistrivõistlustel 14 võidu ja kolme kaotusega Bratislava Interi järel teist kohta. | Raplast minema saadetud ameeriklane leidis endale töökoha | https://sport.err.ee/96273/raplast-minema-saadetud-ameeriklane-leidis-endale-tookoha | Oktoobris AVIS Rapla korvpallimeeskonnas nädal aega testimisel olnud 206 cm pikkune ja 104 kg kaaluv ameeriklane Anthony Lee hakkab mängima Kosices. |
Näiteks telesaate " Deal or No Deal" kunagine produtsent Richard Osman meenutas, kuidas üks telesaates osalenud mängija tunnistas, et tal ja tema elukaaslasel on vaja 15 000 naelsterlingit lastetusraviks ehk in vitro viljastamiseks. Juba järgmisel päeval oli Michael salaja helistanud ja öelnud, et annetab vajamineva summa, vahendas BBC.
Praegu 38-aastane Lynette Gillard tunnistas ajalehele Daily Telegraph, et ta ise ja tema elukaaslane Steve Davies on aastaid mõelnud, kes võis olla see tundmatu lahke inimene, kes neid toetas. "Mis ma muud oskan nüüd öelda, kui et, tänan sind, George!"
BBC toob oma ülevaates välja, et Michael annetas nii suurtele heategevusorganisatsioonidele kui ka erinevate üksikjuhtumite puhul oma isiklikul initsiatiivil.
Näiteks tulud, mille ta sai oma 1991. aastal koos Elton Johniga salvestatud dueti ehk laulu " Don't Let the Sun Go Down On Me" eest, annetas ta AIDS-i haigeid ja lapsi toetavatele organisatsioonidele. Ansambli Wham! laulu " Last Christmas" eest saadud rahaga toetas ta Etioopia näljahäda leevendamiseks. Laulu " Jesus to a Child" tulusid kasutas laulja laste abitelefoni Childline toetamiseks.
Capital Radio saatejuht Mick Brown omakorda tunnistas, et Michael oli nende lastele suunatud heategevusprojekti regulaarseks toetajaks. "Iga kord lihavõttepühade ajal, kui ma olin koos Chris Tarrantiga eetris, et toetada Londoni lapsi, helistas George kell 15.30 ning annetas 100 000 naela," kirjutas Brown Twitteris.
Michaeli ema suri 1997. aastal vähki ning seetõttu olid ka vähihaiged ja meditsiinitöötajad laulja heategevusplaanides olulisel kohal. Näiteks 2006. aastal korraldas ta Londonis eraldi heategevuskontserdi, et sellega tänada Suurbritannia Riikliku Terviseameti (NHS) meditsiiniõdesid tema ema eest hoolitsemise eest.
Ajakirjanik Sali Hughes meenutas, et omal ajal kirjutas ta ühest tuntud anonüümseks jääda soovinud popstaarist, kes oli andnud ühele medõeks õppivale ning võlgades olevale baaridaamile 5000 naela jootrahaks. Nüüd saab ta kinnitada, et tegu oli George Michaeliga.
Samuti jõudis nüüd avalikkuse ette informatsioon selle kohta, kuidas Michael käis salaja abitöödel ühes kodutute varjupaigas. | BBC: George Michael oli aktiivne annetaja, osa abi saanud inimesi sai heategija nime alles nüüd teada | https://menu.err.ee/293698/bbc-george-michael-oli-aktiivne-annetaja-osa-abi-saanud-inimesi-sai-heategija-nime-alles-nuud-teada | Jõulupühade ajal surnud Briti laulja George Michaeli kohta jõuab avalikkuse ette üha rohkem seniteadmata fakte, mis näitavad kuivõrd palju annetas laulja oma eluajal heategevuseks. Mõned temalt rahalist abi saanud inimesed on oma kunagise heategija nime alles praegu teada saanud. |
Auhind antakse ratturile, kes teeb pingutusi, et teha meediaga koostööd ning austab meedia iseseisvat rolli professionaalse jalgrattaspordi kajastamisel, vahendas Rattauudised.ee.
AIJC president Raymond Kerckhoffs kiitis Girol teise koha saanud ja Lombardia ühepäevasõidu võitnud Chavese suhtumist: “See on hea, et nii andekas suurtuuride rattur nagu Esteban Chaves mõistab, miks on oluline hoida head läbisaamist meediaga. See auhind on ka Orica-BikeExchange meeskonnale, kes aitas tekitada suurepärase tööalase läbisaamise meediaga terve 2016. aasta jooksul.”
Kerchhoffs tõi välja, et Chaves teenis suure imetluse oma agressiivse sõidustiiliga 2016. aastal ning kiitis teda siiruse eest meediaga suhtlemisel nii pärast edukat kui ka ebaõnnestunud võistlust.
“Liidu jaoks oli Chavese üks hooaja tipphetki see, kui ta tunnistas lüüasaamist Giro d’Italial ja ta vanemad õnnitlesid palavalt Vincenzo Nibalit, kui viimane oli Giro viimase mägise etapiga nende pojalt roosa liidrisärgi võtnud,” lisas Kerckhoffs. | Kõige meediasõbralikumaks ratturiks valiti Chaves | https://sport.err.ee/96272/koige-meediasobralikumaks-ratturiks-valiti-chaves | Rahvusvahelise jalgrattaajakirjanike liit (AIJC) valis Orica-BikeExchange’i ratturi Esteban Chavese kõige meediasõbralikumaks ratturiks. |
Konkurentsiamet nõuab, et võrgutasu peab langema 6,7 protsenti.
Kuna võrgutasude osakaal moodustab lõpphinnast 50-55 protsenti, siis sellega peaks keskmisele kodutarbijale elektri lõpphind langema 3,6 protsenti, teatas amet.
Peamiseks põhjuseks, miks Elektrilevi võrguteenuse hind peab langema, on võrgukadude vähenemine. Tänaseks on ettevõtja saavutanud olukorra, kus võrgukaod on vähenenud 4,5 protsendini, märkis amet. Seda on oluliselt mõjutanud ka kaugloetavatele arvestitele üleminek. Samuti mõjutab hinna langust kadude elektri hinna vähenemine, sest võrreldes eelnevate aastatega on elektri börsihind oluliselt langenud.
Kolmandaks põhjuseks, miks võrgutasu peab alanema, on langenud intressimäärad, mis on aluseks ettevõtja poolt teenitava kasumi arvutamisel.
Konkurentsiamet ootab 2017. aasta 31. jaanuariks Elektrilevi OÜ taotlust, millega esitatakse ametile kooskõlastamiseks kulupõhised võrgutasud.
Ekspert: Elektrilevi muutis viimati oma võrgutasu kolm aastat tagasi
Elektrimüüjate pakkumisi vahendava portaali Energiaturg.ee tegevjuhi Pirmin Tamme sõnul muutis Elektrilevi oma võrgutasusid viimati kolm aastat tagasi ja selle ajaga on turul palju toimunud.
"Viimati on Elektrilevi oma võrgutasusid muutnud 23. detsember 2013 ehk siis kolm aastat on möödas, mis on vaikimisi ka maksimum periood konkurentsiameti juhendites," ütles Tamm BNS-ile. "Seega igati õigustatud järelepärimine, hinnadünaamikas, intressides ja kadudes on selle ajaga tõepoolest palju muutusi toimunud," lisas ta.
Vaadates teisi suuremaid võrguettevõtjaid, siis võib VKG Elektrivõrke Tamme sõnul lähiajal samasugune saatus oodata.
Elektrilevi lubab tähtajaks hinna langetamise taotluse esitada
Elektrilevi selgitas konkurentsiameti teadet kommenteerides, et nad on viimastel aastatel tunduvalt oma efektiivsust kasvatanud.
"Oleme suutnud viimase viie aasta jooksul hoida ettevõtte püsikulud samal tasemel vaatamata ümbritseva keskkonna kallinemisele. Samuti on investeeringud kaugloetavatesse arvestitesse ja nutikasse tehnoloogiasse vähendanud elektrivõrgu kadusid viiendiku võrra. Saavutatud tulemused ja ettevõtte kulude kokkuhoiu soovime tuua tarbijateni läbi väheneva võrguteenuse hinna," ütles Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Maret Reinumägi.
Elektrilevi teatel esitasid nad konkurentsiametile materjalid ettevõtte kulude läbivaatamiseks juba tänavu 1. märtsil ning protsessist valdav osa on praeguseks läbitud.
"Esitame konkurentsiametile tähtajaks hinna langetamise taotluse ja anname sellest kindlasti meedia kaudu ka laiemale avalikkusele teada," lubas Reinumägi. | Konkurentsiamet: Elektrilevi peab võrgutasusid vähendama | https://www.err.ee/579773/konkurentsiamet-elektrilevi-peab-vorgutasusid-vahendama | Konkurentsiamet tuvastas, et Eesti Energiale kuuluva Elektrilevi rakendatavad võrgutasud ei ole kulupõhised ning tegi ettevõtjale 22. detsembril vastavasisulise ettekirjutuse, milles nõuab tasude langetamist. Elektrilevi lubas, et esitab hinna langetamise taotuse tähtajaks. |
"Lähen koos Yana Toomiga sündmuste keskpunkti - Süüriasse. Yana polnud üldse nõus, et ma sellest praegu kirjutan, sest ta ei tahtnud oma emale rääkida sellest reisist, aga ma ikkagi veensin teda, et pole vaja üritada naasklit kotis hoida," teatas sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Hvostov teisipäeva ennelõunal Facebookis.
Toom käis ka tänavu suvel Süürias, kus kohtus president Bashar al-Assadiga. Räägiti võitlusest terrorismiga ja Süüria vastu kehtestatud sanktsioonidest.
Toom ütles teisipäeva pärastlõunal ERR-ile telefonitsi, et julgeolekukaalutlustel ei saa ta visiidi täpset ajakava, kohtumisi ja marsruuti avalikustada. "Eks elu näitab, kui kauaks ma jään," vastas Toom küsimusele, kui kauaks ta Süüriasse jääb.
Seejärel edastas Toom vastused ERR-i poolt juba mitu nädalat tagasi saadetud küsimustele Süüria kohta.
Toom ütles, et sealse konflikti kajastamises ei ole olemas objektiivseid allikaid. "Eranditult kõik, kes edastavad infot Aleppo sündmuste kohta, teenivad teatud huve, mis teeb tervikpildi saamise raskeks, kuigi mitte võimatuks. Nii meedia kui poliitikud opereerivad faktide asemel arusaamadega ja veenmiseks kasutavad emotsioone, mis tihtilugu asendavad faktikontrolli: nutab võrdub sellega, et räägib tõtt. Viimane näide - Aleppo linnapea, kes esines veenva kõnega EL-i liikmesriikide peaministrite ees ja kirjeldas olukorda linnas," rääkis Toom.
Ta lisas, et just sellele kõnele viitas peaminister Jüri Ratas, öeldes oma intervjuus Postimehele, et kohtumisel mõisteti üheselt hukka Assadi režiimi ja tema liitlaste, eelkõige Venemaa ja Iraani poolt korraldatud veresauna.
Väljend "Aleppo linnapea" on Toomi sõnul petlik. "Brita Haji Hasan pole kunagi Aleppo linnapeaks valitud - ta määrati mitme Ida-Aleppo linnaosa nõukogu eesotsa mässuliste poolt, kui linnas juba käis kodusõda. Seda ametit ta on tänaseks pidanud aasta. Mis tähendab kahte asja: ta ei esinda linna kui sellist (peale Ida- eksisteerib teatavasti ka Lääne-Aleppo, mis on samuti rusudes), ning ta pole objektiivne, kuna kuulub ise nn mõõduka opositsiooni ridadesse ja on sõjas Assadi režiimiga juba kuuendat aastat. Lisaks (ei tea, kas kohtumisel sellest räägiti?) pole ta septmembrist saati linnas käinud," selgitas Toom oma seisukohta.
Toom nentis, et Süürias käib kodusõda ja Aleppo on selle vastasseisu keskpunktiks neli ja pool aastat. "Venemaa sekkumise algust Süüria sündmustesse dateeritakse aga septembriga 2015. Kas tõesti enne seda Euroopal ei olnud põhjust üheselt mõista hukka või siis väljendada sügavat muret? Arvud räägivad vastupidist: kui aastal 2013 hukkus Aleppos 73000 tsiviilelanikku, siis aastal 2014 juba 76000. Tänavu - 46000. Muidugi see on kohutav tragöödia. Muidugi iga inimese elu on püha. Aga siiski - 76000 vs 46000," teatas Toom.
Toomi väitel juhtus see, et Euroopa Liit valis kodusõjas võõra poole. "Juhtus see, et meil on silmi ees selge pilt. Ja me ei viitsi või ei julge mõelda selle peale, et kui juba käib kodusõda, siis mõlemal pool rindejoont tuntakse rõõmu iga vastaselt võetud elu üle. Ja sellises olukorras väita, et ühel poolt sõditakse inimeste eest ja teisel inimeste vastu, on pehmelt öeldes lühinägelik. Kodusõjas ei ole valgeid ja karvaseid, ja ka meie valitud liitlaste käed on verised.
Jätkem kõrvale moraalsed aspektid ja mõelgem, kas meie valik on tark? Usun, et ei ole."
Toom märkis, et seitse päeva tagasi andis USA riigisekretär John Kerry intervjuu ajalehele The Boston Globe, kus muuhulgas ütles seda, et viimane Süüria teemaline kokkulepe Venemaaga nurjus tänu sellele, et Ameerika poole pealt sellele oli tugev vastasseis. "Ja selle nurjumise tõttu on Kerry "sügavas frustratioonis, kuna usub, et kokkulepe jõustumise puhul poleks olukord Aleppos nii hull," rääkis Toom.
Küsimusele, kui tõsiselt peaks võtma inimõigusorganisatsioonide väiteid ja süüdistusi, et Aleppos on sooritatud sõjakuritegusid ja on inimesi hukatud Süüria võimude ja Süüria võime toetavate Venemaa sõjaväelaste poolt, vastas Toom, et muidugi tuleb suhtuda nendesse väga tõsiselt.
"Aga sugugi vähem tõsine pole fakt, et Eesti meediaväljas puudub igasugune viide sellele, et väidetavalt paneb sarnaseid koledusi toime ka teine konflikti pool, kelle ridades tegutseb näiteks ka Front-an-Nusra, keda veel hiljuti, enne Kerry kirjeldatud nurjunud läbirääkimisi, Euroopas ja USA-s nimetati mõõdukaks opositsiooniks."
Kas Euroopa Liit reageeris konfliktile adekvaatselt? "Sellele küsimusele on mul küll raske vastata, sest... kas üldse reageeris? Venemaa vastased sanktsioonid mäletatavasti on seotud Ukraina sündmustega, mis aga puudutab arvukaid hukkamõistvaid resolutsioone, lubage mul kahelda, et nende abil annab mõjutada sõjaolukorda. Tõsi küll, EL kehtestas sanktsioonid Assadi režiimi vastu, aga - nagu ikka sanktsioonide puhul - sellega me karistame neid samu tsiviilelanikke, kelle kaitseks häälekalt astume välja kõrgetelt tribuunidelt. Sest lisaks Süüria valitsusvägedele ja Vene militaarüksustele Assadi kontrollitaval territooriumil viibib näiteks ka 80% sisepõgenikest," ütles Yana Toom.
Kui aga rääkida suurest pildist, siis Süürias otsustavad Toomi sõnul asju USA ja Venemaa. "Ma usun, et Euroopa Liidul on viimane aeg muutuda iseseisvaks mängijaks ning mitte lüüa kaasa nendele, kelle ülesandeks on iga hinna eest viimastel Obama nädalatel kitsendada Trumpi valikuvõimalusi." | Toom sõitis koos Hvostoviga Süüriasse | https://www.err.ee/579759/toom-soitis-koos-hvostoviga-suuriasse | Euroopa parlamendi saadik Yana Toom sõitis koos kirjanik Andrei Hvostoviga Süüriasse. Toom ütles, et Süürias toimuvast pole objektiivset pilti ja Euroopa Liit on valinud võõra poole. |
Norralasele järgnesid austerlane Hannes Reichelt 1.31,48 ja kodupubliku rõõmuks Dominik Paris 1.31,53-ga.
MK-sarja juhib ülisuurslaalomi arvestuses Jansrud 300 punktiga. Järgnevad Paris 152, täna neljas olnud norralane Aleksander Aamodt Kilde 139 ning Reichelt 123 silmaga. MK-sarja üldarvestuses on austerlasest liidri Marcel Hirscheri edu Jansrudi ees 151 punkti. | Tänavune ülisuurslaalomi valitseja võidutses ka Itaalias | https://sport.err.ee/96271/tanavune-ulisuurslaalomi-valitseja-voidutses-ka-itaalias | Itaalias Santa Caterinas toimunud mäesuusatamise MK-etapil võitis meeste ülisuurslaalomi Kjetil Jansrud 1.30,88-ga. |
Kohtuprotsessi toimumispaigas valvasid politseinikud lisaks hoone sissepääsule ka korrust, kus istung toimus. Ajakirjanikke saali ei lubatud, kuid nad said toimuvat jälgida eraldi ruumis näidatavast ülekandest, vahendas Ria Novosti.
Kohtuasja käigus küsitles kohtunik Anna Šipikova Ukraina endisi kõrgeid ametnikke, kes juhtisid presidendi administratsiooni, peaprokuratuuri, siseministeeriumit ja julgeolekuteenistust. Kõik tunnistajad ütlesid, et peavad Kiievis toimunud sündmusi selgelt põhiseadusvastaseks ning riigipöördeks.
Endiste kõrgete ametnike sõnul ähvardas Euroopa Liit vahetada Ukrainas võimu, juhul kui nad keelduvad ELiga assotsiatsioonilepingut sõlmimast. Endine salateenistuse juht Aleksandr Jakimenko väitis, et kõiki Maidani väljakul toimunud sündmusi juhtisid USA ametnikud.
Tunnistajad rääkisid, et Maidanil tegutsesid instruktorid Gruusiast, Baltimaadest ja Poolast. Ukraina presidendi administratsiooni endine juht Andrei Kljujev ütles, et "snaipreid Maidanil organiseerisid eraldi esindajad Gruusiast, oli ka snaipreid Balti riikidest, püüdsime selliseid relvadega kinni".
Kohus küsitles ka endist Ukraina presidenti Viktor Janukovitšit kui asjassepuutuvat isikut. | Tunnistajad Moskva kohtus: Maidanil tegutsesid ka Baltimaade snaiprid | https://www.err.ee/579771/tunnistajad-moskva-kohtus-maidanil-tegutsesid-ka-baltimaade-snaiprid | Moskva Dorogomilovski kohus rahuldas Ukraina ülemraada endise saadiku Vladimir Oleiniku kaebuse ja leidis, et Ukrainas 2014. aastal toimunu oli riigipööre. Muu hulgas väitsid tunnistajad, et Maidanil tegutsesid ka Balti riikidest pärit snaiprid. |
Tuleval aastal toimub MM Bergenis (Norra), 2018. aastal Innsbruckis (Austria) ja 2019. aastal Yorkshire'is (Inglismaa). 2020. aasta MM-i korraldaja selgub järgmise aasta MM-i ajal, vahendas Spordipartner.ee.
Viimati toimus MM Hollandis 2012. aastal, kui Limburgis krooniti grupisõidus maailmameistriks Philippe Gilbert ja temposõidus tõusis poodiumi kõrgeimale astmele Tony Martin. | Holland soovib korraldada 2021. aasta maanteesõidu MM-i | https://sport.err.ee/96270/holland-soovib-korraldada-2021-aasta-maanteesoidu-mm-i | Hollandi meedia andmetel soovib tulpidemaa võõrustada 2021. aasta jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlusi. Praeguse seisuga on välja valitud Groningeni ja Drenthe piirkonnad. |
31-aastane ameeriklane viskas Iisraeli liiga eelviimase Maccabi eest peetud seitsmes mängus keskmiselt 3,1 punkti ning võttis 2,3 lauapalli kohtumise kohta. Mullu Küprosel Nikosia Apoeli esindades kogus 208 sentimeetri pikkune tsenter isiklikku kontosse keskmiselt 11,3 silma ja 7,6 lauda mängus. Eelmist hooaega alustas Eziukwu Rumeenias Rovinari Energia Targu Jius, kus mehe arvele kanti 11,5 punkti ning 7,3 lauapalli kohtumises.
Trikalla on Kreeka kõrgliigas 12. vooru järel kolme võiduga eelviimasel ehk 13. kohal, kuid kaheksandal positsioonil olev Kymis jääb vaid kahe võidu kaugusele. | Endine TÜ/Rocki keskmängija siirdus Kreeka kõrgliigasse | https://sport.err.ee/96253/endine-tu-rocki-keskmangija-siirdus-kreeka-korgliigasse | Hooajal 2010/2011 Tartu Ülikool/Rocki korvpallimeeskonda esindanud Callistus Eziukwu siirdus Iisraeli kõrgliigast Ashdodi Maccabist Kreeka eliitdivisjoni Trikala Ariesisse. |
"Meie hinnangul Minski kokkuleppe tingimusi täitma ei hakata," vahendas Unian Poola välisministri sõnu ametlikus pressiteates.
Donbassi konfliki lahendamiseks on Waszczykowski arvates hädavajalik "Normandia formaati laiendada". Seni peavad selle raames läbirääkimisi Ukraina, Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa, kuid Poola välisministri sõnul peaksid olema kaasatud ka USA ning Poola.
Poola kaasamine on Waszczykowski hinnangul põhjendatud seetõttu, et tal on Kaliningradi oblasti näol ühine piir "agressorriigiga".
"Tuleb laiendada Normandia formaati, sest Euroopa riigid nagu Prantsusmaa või Saksamaa pole olukorras, kus nad oleksid suutelised jõudma muutusteni vastasseisus Venemaaga. Me oleme ainus Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik, kellel on ühine piir nii agressori kui ka agressiooni ohvriga. Igasugune olukorra jätkuv pingestumine mõjutab ka meid," põhjendas Poola välisminister.
Venemaa president Vladimir Putin ütles eelmisel nädalal aastalõpu puhul korraldatud pressikonverentsil, et Normandia formaat töötab Donbassi konflikti reguleerimisel loiult, kuid sellest hoolimata tuleks tema hinnangul sellega jätkata, sest alternatiivi sellele pole.
Samal ajal jätkavad Kremli-meelsed võitlejad Donbassi konfliktitsoonis relvarahu rikkumist peaaegu igapäevaselt ning eelmisel nädalal saabusid teated intensiivsest lahingutegevusest Svitlodarski lähistel. | Varssavi soovib, et Normandia formaati kaasataks ka Poola ja USA | https://www.err.ee/579770/varssavi-soovib-et-normandia-formaati-kaasataks-ka-poola-ja-usa | Poola välisminister Witold Waszczykowski avaldas arvamust, et Ukraina konflikti lõpetamiseks mõeldud Minski kokkuleppeid ei hakata paraku kunagi täies mahus täitma. Ministri hinnangul oleks olukorra lahendamiseks vaja, et nn Normandia formaati kaasataks edaspidi ka USA ja Poola. |
Hetkel Sunderlandi peatreenerina töötav Moyes juhendas hooajal 2013-2014 Unitedit kümme kuud, enne kui kohutavate tõttu sule sappa sai, vahendas Soccernet.ee.
Sir Alex Fergusoni mantlipärijana oli šotlase üheks esimeseks teoks Old Traffordil Mike Phelani, Rene Meulensteeni ja Eric Steele'i asendamine temaga koos Evertonis töötanud Steve Roundi, Jimmy Lumsdeni, Phil Neville'i ja Chris Woodsiga.
"Ma ei taha näha Davidit saamas kriitikat tema naasmise puhul. Kuid küsimusi tuleb esitada tema aja kohta Unitedis. Ja minu jaoks on suurim küsimus, miks ta vabanes treenerite staffist ning tõi sisse omad mehed - mitte keegi neist polnud võitnud treenerina midagi," lausus Robson The Sunile.
"David tegi otsused, mida ta arvas õiged olevat. Kuid staffiliikmed Sir Alexi all - nemad on sinu baas. Nad teadsid koosseisu läbi ja lõhki." | Unitedi legend: Moyes oleks pidanud Fergusoni abilised alles jätma | https://sport.err.ee/96265/unitedi-legend-moyes-oleks-pidanud-fergusoni-abilised-alles-jatma | Endine Manchester Unitedi kapten Bryan Robson sõnas, et tema hinnangul oli David Moyesi ebaedu põhjuseks Sir Alex Fergusoni aegsetest abitreeneritest loobumine. |
Savisaar ei ole senini Tallinna linnale tagastanud ligi 117 000 eurot, mis ta kulutas keelatud annetusena oma valimiskampaaniaks. ERJK andis Savisaarele aega summa 10. detsembriks tasuda, seda ta aga ei teinud.
ERJK esimees Ardo Ojasalu rääkis ERRile, et tähtaeg, mil Savisaare esindaja pidi komisjonile vastama, oli enne jõule.
"Praegune seis on selline, et Savisaare advokaat on saatnud meile jõulureede õhtul või öösel teate, et tervislikel põhjustel härra Savisaar ei saa meile konkreetset pakkumist teha ja palub aega kuni 6. jaanuarini," lausus Ojasalu.
Komisjon kaasas keelatud annetuse tagasisaamisesse ka Keskerakonna. Nimelt näeb seadus ette, et kui erakond ja selle liikmed ERJK ettekirjutusi ei täida, võib komisjon teha siseministeeriumile ettepaneku vähendada erakonnale antava riikliku toetuse suurust. Seaduse järgi saab seda kärpida ettekirjutuses märgitud annetuse summa kuni kolmekordses ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti kogu toetusest.
ERJK juhi sõnul ei taha nad kiirustada, sest Keskerakonnal jääks sisuliste otsuste tegemiseks muidu liiga vähe aega. "Meil ei ole tänases seisus mõtet hakata menetlust kõvasti kruvidega kinni keerama, vaid pigem menetleme tasakaalukalt edasi ja pärast 6. jaanuari teeme kirjaliku koosoleku," nentis Ojasalu.
Juhul kui kokkulepet siiski ei saavutata, pöördub komisjon tema sõnul kindlasti mingil hetkel siseministri poole.
"Selles ei ole kahtlust. See ongi nüüd küsimus, millal on mõistlik aeg," selgitas ta. "Me ise hindame seda nii, et kuna me saatsime just enne jõule Keskerakonnale kaasamise teate, siis praegu on kindlasti seda liiga vara teha. Aga see aeg liigub edasi ja ühel hetkel on kindlasti juba paras aeg ja siis ERJK seda kindlasti otsustab".
Juhul kui asjad peaks sinnani jõudma, on Keskerakonnal võimalik omakorda siseministri otsus kohtus vaidlustada.
ERJK kohustas Savisaart juba 2015. aasta jaanuaris oma ettekirjutusega tagastama keelatud annetus kogusummas 116 642,89 eurot Tallinna linnale, kõrvaldama puudused Eesti Keskerakonnale esitatud 2013. aasta kohalike valimiste kampaania aruandes ning esitama komisjonile tõendid nende kohustuste täitmise kohta.
Keelatud annetus seisnes Savisaare valimiskampaania kulude tasumises Tallinna linna poolt. Tegemist on "Tallinn liigub" kampaaniaga ning Hiiu staadioni reklaamidega.
Savisaar vaidlustas ettekirjutuse kohtus, millega seotud kohtuvaidlus lõppes 10. novembril riigikohtu otsusega jätta Savisaare kaebus rahuldamata. Sellega oli komisjoni ettekirjutus jõustunud. | Savisaar viivitab tervisehädade tõttu järelevalvekomisjonile vastamisega | https://www.err.ee/579769/savisaar-viivitab-tervisehadade-tottu-jarelevalvekomisjonile-vastamisega | Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) sai jõulude ajal Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare advokaadilt kirja, milles Savisaar palus tervislikele põhjustele viidates pikendada aega komisjoni nõude asjus pakkumise tegemiseks. |
Muusika- ja draamalavastus „Reekviem… ja elu enne”. Muusika: Wolfgang Amadeus Mozarti „Reekviem”. Muusikaline redaktsioon: Mihhail Gerts. Lavastuse kontseptsioon ja libreto: Joël Lauwers (Belgia). Tekstid W. A. Mozarti kirjavahetusest. Dirigent ja muusikaline juht: Mihhail Gerts. Lavastaja ja kunstnik: Joël Lauwers. Kostüümikunstnik: Liivika Põvat-Straus. Valguskunstnik: Margus Vaigur. Videokunstnik: Alyona Movko. Läti riiklik segakoor Latvia, koormeister Valdis Tomsons. Tallinna Kammerorkester. Osatäitjad/solistid: Eugène Trazom, fotokunstnik — Uku Uusberg (Eesti Draamateater), proua Surm — Mireille Mossé (Prantsusmaa), Aileen, Trazomi abikaasa/sopran — Yuka Yanagihara (Saksamaa), Marianne, Trazomi õde/metsosopran — Helen Lokuta (Rahvusooper Estonia), Emanuel, Trazomi sõber/tenor — Thomas Volle (Saksamaa), Trazomi isa/bass — Simon Robinson (Saksamaa) jt. Birgitta festivali omaproduktsioon (Eesti/Belgia/Saksamaa/Läti/Prantsusmaa). Etendused Birgitta festivalil Pirita kloostri varemetes 18. ja 19. VIII 2016, nähtud etendus 18. VIII.
Pjotr Tšaikovski ooper „Jevgeni Onegin”. Dirigent: Andrei Galanov. Lavastaja ja muusikaline juht: Aleksandr Anissimov. Lavastaja ja kunstiline juht: Valeri Šišov. Uusredaktsiooni lavastaja: Aleksandr Prohhorenko. Kunstnik: Dmitri Mohhov. Koreograaf: Aleksandra Tihhomirova. Osades: Onegin — Vladimir Petrov, Lenski — Juri Gorodetski, Tatjana — Anastasia Moskvina, Olga — Oksana Volkova, Larina — Natalja Akinina jt. Valgevene Riikliku Ooperi- ja Balletiteatri etendus Birgitta festivalil Pirita kloostri varemetes 20. VIII 2016.
Kuulanud Vikerraadiost Margit Kilumetsa ja Krista Aru vestlust Aarne Rannamäest, tabasin end mõttelt: mida me teame inimesest, üldse tema sisemaailmast? Ja mis plaanid on meiega suurimal lavastajal — Saatusel? Aarne Rannamäe oli mitmekülgselt erudeeritud, suure empaatiavõime ja huumorisoonega ning heade psühholoogivõimetega ajakirjanik, keda oli alati huvitav kuulata; tema kõnekaid näoilmeid jälgida kaamerasilma vahendusel ETV ekraanilt oli põnev. Rannamäe teekonna katkestas julm Saatus, paratamatus, millega tuleb harjuda nii tema lähedastel kui lugematutel ETV vaatajatel.
Krista Aru jutust mainitud saates koorus välja ootamatult huvitav teema, mis on mind alati väga intrigeerinud. Nende koolis oli eesti keele õpetaja (muuseas meessoost), kes pani õpilased lugema ja luulet esitama ning ka kirjandeid kirjutama. Selles oli olnud silmapaistvalt andekas õpilane Aarne Rannamäe, kelle lemmikluuletaja olevat olnud Betti Alver. Koputaksin selle looga tänaste kirjanduseõpetajate südamele. Vaid selliste tulihingeliste ning pühendunud õpetajate esteetilistelt põhitõdedelt tekib silmapaistva isiksuse vaimsus. Julgen väita, et see kumas alati läbi Aarne Rannamäe väitlusele kutsuvatest saadetest.
Betti Alver ütleb luuletuses „Kunsti sünd” (1936):
Nagu unes sa tahusid pakku,
pistsid kive ta laugude prakku,
ja siis nutsid, et puu oli tumm.
Kui ent süüdati ohvrilõkked,
sinu pühadust piirasid rõkked,
purjus loitsud ja nõidade trumm—
siis sa pagesid, tundes, et lohtu
ei saa vendadelt enam su nälg.
Kuid su jäljega džunglirohtu
jäi üks leegitsev lapsejälg.
Olgu nendes luuleridades peituv järelehüüdeks ühele kirglikule oma ala jüngrile, kelle tegemiste mõjuväge võiks samuti geniaalseks nimetada.
„Reekviem… ja elu enne” ja „ Jevgeni Onegin”
Pole kahtlust, et Mozart ja Tšaikovski on tõstetud oma loominguga geeniuse pjedestaalile inimkonna selle osa poolt, kes vajavad muusikat nagu päikest, õhku ja vett. Kindlasti leidub ka arvukalt inimesi, kellele Mozart on „lapsemeelselt pealispinnaline”, või inimesi, kellele Tšaikovski muusika meloodilisus on „läägelt imal ja magus”. Leppida tuleb triviaalse tõdemusega — ühele meeldib ema, teisele tütar!
Miks tõin need drastilised näited? Kes on lugenud Wolfgang Amadeus Mozarti avameelseid ja kirglikke kirju isale, õele, armastatud abikaasale või muusikutele ja ka noorukiea vallatuid, kalambuuridest pakatavaid kirju oma onutütrele, seda lavastuse „Reekviem… ja elu enne” põhikontseptsioon imestama ei pane. Küll aga tekitas minus küsimusi just selline kirjade valik ja justkui peategelase geeniuse pjedestaalilt maharebimine. Vaatajale jääb arusaamatuks, miks liigub laval Uku Uusbergi näol fotokunstnik Eugène Trazom. Tänapäeva fotograafiamaailm on väga mitmepalgeline, võime kohata rikka fantaasia, valguse- ja värvimeele ning akadeemilise haridusega tegijaid, kuid kas me ikka saame võrdsustada Mozarti erakordset annet ning tema loodu igavikulisust tänases tehnokraatlikus maailmas sünnitatuga? Tema meeleheitlik olelusvõitlus, võitlus oma loomingu ettekandmise eest, tema lausa lapsemeelne kirg püüda täita armsa, kuid ülikapriisse abikaasa nõudmisi ja nõudliku isa soove — kõiki neid osiseid selle geniaalse muusiku elust ei tohiks kuidagi madaldada triviaalseks sebimiseks ega argiseks rähklemiseks. Paraku nii see vaadeldavas lavastuses välja kukkus. Ei saa salata Uku Uusbergi head sõnavaldamist, kuid režiiline üheplaanilisus ja tegevusliinide laialivalguvalt ähmane joonis jättis kogu lavastuse kahvatuks. Seevastu mõjus raputavalt proua Surma tegevusliin. Kõnekas oli vasakpoolse lava osa kujundus. M eeletud hulgad raamatuid, tolmuseid ürikuid, erinevate ajanäitudega kellad — see kõik tuletas meelde, et aeg ei seisku kellegi jaoks. Millal aga ühel või teisel on käes aeg sellest teispoolsusse viivast trepist alla laskuda, seda otsustab proua Surm. Liigutavaks kujunes kahevõitluse finaal hiiglase kasvu peategelase (Uku Uusberg) ja tillukese proua Surma vahel. Mireille Mossé mängitud proua Surm oli nagu abitu nukk vaimuhiiglase süles, jäädes siiski võitjaks ettemääratuses — vastuvaidlemine on välistatud, kõik toimub ajaraamatusse kirja pandu järgi. Uku Uusberg oma jõulise hääle ja füüsisega üritas ainsa kõneleva näitlejana edastada fragmente Mozarti kirjadest, mis sisaldasid põhiliselt arvete klaarimist armukadeda naisega. Juba selline valik jättis vaataja ilma ühest olulisest, lausa punase joonena läbivast teemast Mozarti peaaegu kõigis lähedastele läkitatud kirjades — pidevast arutlemisest oma l o o m i n g u üle! Olmeline oli oluline, kuid taandus alati kirjade lõpus Mozarti jaoks kõige tähtsama ees.
Õhtu peategelane Mozarti „Reekviem” oli esitatud parimal viisil. Tallinna Kammerorkester (kontsertmeister Harry Traksmann) Mihhail Gertsi juhatusel oli hea ja tasakaalustatud dünaamikaga partner Läti riiklikule segakoorile Latvia, kes võimaldas taas nautida head kõla ja dünaamikat ning näitas, et on võimeline laulma sellist suurvormi pidevas füüsilises liikumises ja peast! Solistide kooslus, Yuka Yanakihara, Helen Lokuta, Thomas Volle ja Simon Robinson, sulas oma häälekäsitlusega ühtseks ansambliks, mis on sellise teose puhul eriti väärtuslik. Usun, et enamikule publikust jäi muusika kindlasti selle õhtu kangelaseks.
Muusika ja mitme laulja ülikõrge tase prevaleerisid ka „Jevgeni Oneginis”. Tänu Klaudia Taevi noorte lauljate konkursile ja „PromFesti” ooperietendustele on meie ooperisõpradel olnud võimalus tutvuda mitme väga paljutõotava Valgevene lauljaga. Nii näiteks võlus Athanaeli rollis Mai Murdmaa Massenet’ ooperi „ Thaïs” õnnestunud lavastuses bariton Ilja Siltšukov ja Verdi „Attila” nimiosa laulnud uskumatult noor (21-aastane) bass Anatoli Sivko, kes kuuldavasti on juba Euroopa teatrite lavadele pääsenud. Kõnealuse „Jevgeni Onegini” pikaealine lavastus oli restaureerimisest hoolimata kahjuks „paksu tolmukihi” all kuidagi ära luitunud. Seda nii kujunduselt kui ka sisuliselt. Kui näiteks Dmitri Bertman taastas mõned aastad tagasi Vanemuises Stanislavski sajanditaguse lavastuse, oli Puškini ja Tšaikovski poeesia ja suhtedraama kirglikkus sisutiheda näitejuhi tööga erksates värvides taas elama pandud. Valgevene teatri lavastuses saavutas kahjuks ainsana selle võrratu teose sära Lenskit laulnud Juri Gorodetski. Tema kirglik sisemine põlemine, siiras ja andunud armastus oli viimase nüansini kuulajani toodud ja kõik kõlas erakordselt kauni, mehise tenorihäälega. Võib kujutleda, et samal tasemel kõlas kunagi Lenski Leonid Sobinovi esituses. See oli laulja, kunstnik, kes lummas sajand tagasi oma hääle ilu ja meisterlikkusega publikut kõigis Euroopa juhtivates ooperisaalides. Kõrva jäi Larina rollis Natalja Akinina oma lopsaka, ehtslaaviliku tämbriga metsosopraniga; Tatjanat laulnud Anastasia Moskvina oli hea häälekooliga, kuid väheks jäi minu meeltele lüürilisi varjundeid. Olgat laulnud Oksana Volkova on teatavasti juba METi lavale jõudnud, seega vastav tase peab olema tagatud, kuid tema Olga rolli lahendus jäi trafaretseks.
Kuna lavastajapoolne abikäsi on ilmselgelt hoolitsenud vaid misanstseenide paikapanemise eest ja tegelaste suhteliinid jäetud iga laulja „oma asjaks”, siis kahjuks peategelase Onegini kuju oli Vladimir Petrovi esituses küll korrektselt, ütleks vanas maneeris standardselt lauldud, kuid iva, mis Puškini poeemi on teinud ajatuks, ja ammugi seda, miks Tšaikovski selle muusika just noortele lauljatele on loonud, kahjuks ei leidnud.
Et lool oleks algus ja lõpp, lisan ka siia Betti Alveri tõlkes mõned read, mis võiksid olla võtmeks Onegini rolli „lahtimuukijale”:
Miks tusatses Onegin? Miks
ei teadnud midagi ta hoolest?
Ei olnud halli taeva all
tööd, elusihti, naistki tal.
Ta polnud aastategi poolest
ju pärisnoor või haljas-uus.
Kui vana siis? Kakskümmend kuus.
(XII, lk 243. ERK 1964)
WAGNERI DRAMATURGIAS ON MÄÄRAVAIM TEGELANE MUUSIKA
„Lendav H ollandlane” Rahvusooper Estonias 2016. aastal
Richard Wagneri romantiline ooper „Lendav Hollandlane”. Helilooja libreto Heinrich Heine „Härra Schnabelewopski memuaaride” ainetel. Dirigendid: Vello Pähn, Lauri Sirp, Jüri Alperten või Kaspar Mänd. Lavastaja: Pamela Recinella (Itaalia). Kunstnik: Yannis Thavoris (Suurbritannia). Valguskunstnik: Matt Haskins (Suurbritannia). Koreograaf: Daniel Kirspuu. Video: Apparati Effimeri (Itaalia). Osades: Hollandlane, kurikuulus naftamagnaat — Rauno Elp või Aleksandr Krasnov (Maria teater); Senta, Dalandi tütar, kunstnik — Aile Asszonyi või Heli Veskus; Daland, ettevõtja keemiatööstuses — Ain Anger (Viini Riigiooper), Pavlo Balakin või Priit Volmer; Erik, politseinik — Jyrki Anttila (Soome Rahvusooper) või Kevin Ray (USA); Mary, bordelli emand — Juuli Lill või Helen Lokuta, insener Dalandi alluvuses — Oliver Kuusik, Mart Madiste jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester. Esietendus Rahvusooper Estonias 22. IX 2016.
Olen palju mõtisklenud selle üle, miks püütakse juba aastaid ooperilaval pea peale pöörata geniaalsete autorite loodut. Mäletan viimast Wagneri „Tristani ja Isolde“ lavastust Estonias selle lummava muusika, eriti Isolde lõpustseeni loobumisõnnest tulvil meloodiatega. Ometi ei suutnud ma
siis kaasa mõtelda Estonia depressiivse lavastuskontseptsiooni ga. See kaunis, aga kurb ja traagiline XII sajandi legend oli Wagnerit inspireerinud looma valusat, kuid siiski lunastusest rääkivat lugu kirglikust ja jäägitust armastusest kahe n o o r e inimese vahel. Estonia laval ootas aga vaatajat lootusetust täis vaatepilt — valdavalt hämar ruum, kaks vanainimest surivooditel. Miks? Selle loo kaks armastajat ei elanud ju vanaks, nende armastus hukutas nad noores eas. Visuaalne pilt laval on kindel kaasarääkija ja Wagneri puhul eriti loo mõtte kinnistaja.
Estonia hiljutise „Tannhäuseri” lavastuse stsenograafia andis pühendunud wagneriaanile mõttelist tuge, aga selle kostüümi d tõmbas id sõna tõsises mõttes kriipsu peale erakordselt kõrgel vokaalsel tasemel lauljate püüdlustele.
„Lendava Hollandlase” seekordne lavastaja Pamela Recinella (Itaalia) on noor inimene, kes ilmselt on soovinud tuua Estonia lavale midagi enneolematult „novaatorlikku”. Oma nooruse tõttu ei saanud tal olla ülevaadet suuremast osast lavastusvariantidest, millest pajatab professor Kristel Pappel kavaraamatu lehekülgedel. See lavastuste hulk, kus on proovitud ikka ja jälle rabada publikut millegi enneolematuga, on muljetavaldav.
„Hollandlase” käesoleva lavastuse jaoks on loodud lausa uus lugu, narratiiv, millesse on püütud ära mahutada lugematul hulgal tänapäeva valupunkte. Paraku on sellega kadunud jäägitult muistne legend „lendavast H ollandlasest” ja Wagnerit köitnud ideede ring. Jäi mulje, et enamat „Hollandlase” loosse pole võimalik juurde „keevitada”!
Olen nõus Estonia teatri peadirigendi Vello Pähna mõttekäigu ühe aspektiga (intervjuus Ia Remmelile; Muusika 2016, nr 9). Nimelt on selge, et salvestuste tõttu DVDl ja CDl ning kinosaalidesse läkitatud METi live- ülekannete kaudu on meie päevil nivelleerumas produktsioonide kõlaline eripära. Tehnokraatia teeb oma töö — salvestustega soovitakse jätta kõigest parim jälg. Siiski on ka nendel salvestistel võimalik märgata dirigentide musitseerimise maitse-eelistusi, lauljate ja pillimeeste fraseerimise omapära, rääkimata lauljate näitlejameisterlikkuse nägemise võimalusest DVD või kinolina vahendusel. Võimalus veenduda, kas artist on lasknud end mõjutada põhimõtetest, mis on talle vastuvõtmatud, n-ö lavastajate poolt kunstlikult „külge poogitud”, või suutnud jääda oma kreedo juurde. Ja mis peamine — kas laval toimuv võimaldab dirigendil teostada jäägitult oma kontseptsiooni, eriti kui on tegu nii sümfooniliselt mõttetiheda muusikaga nagu Wagneri looming.
Mul on olnud õnne kuulata-vaadata Soome Rahvusooperi jumaliku akustikaga saalis Wagneri „Walküüri” 1997. aastal Leif Segerstami juhatusel, kus orkestrilt ja Wotanit laulnud Jukka Rasilainenilt kandus saali viimne kui ppp ja ükski kulminatsioon orkestrilt ei katnud lauljaid. Lavastaja Götz Friedrich ja kunstnik Gottfried Pilz olid jäänud diskreetseks ning küllaltki traditsiooniliseks, jättes lauljatele avara ruumi musitseerimiseks. Dirigendi lähenemine Wagneri mitmekihilisele ja pikkade voogudena kulgevale muusikale oli niivõrd sugestiivne ja viimse nüansini klaar, et etenduse lõppedes oli tunne, et kuulaja on tõstetud ebamaiselt ülevasse, paremasse maailma.
Oma ideaalile lähedast „Lendavat Hollandlast” sain näha-kuulda mõni aasta tagasi Saaremaa ooperipäevadel Läti Rahvusooperi lavastuses. Ei salga, et kõla kvaliteet Saaremaa ooperipäevadel (ja ka Birgitta festivalil) devalveerub mingil määral helitehnilistel põhjustel, kuid ooperi lavastuskontseptsioon oli hästi atraktiivne ja Wagneri ideed olid igati paigas. Erakordselt sügava mulje jätsid lätlaste uhkus ja maailmas endale nime teinud bariton Armands Siliņš Hollandlase rollis ning Soome ja maailmamees bass Jaakko Ryhänen Dalandina. Müstilise, saatanliku ning reaalse maailma meeskondade „duellid” kõlasid vapustava energiaga. Laval olevale punaste purjedega Hollandlase laeva viirastuslikkusele lisas rohkeid värve tollel õhtul ka meie loodus — väljaspool ooperitelki möllas tõeline Läänemere torm, tekkis ooperi süžeele lähedane olustik.
Ka 2011. aastal Noblessneri valukojas etendunud „Parsifal” Arvo Volmeri juhatusel jättis oma muusikalise tasemega kustumatu jälje. Oli ju ka noor naislavastaja Saksamaalt (Nicola Raab), kelle lavastuskontseptsioonis oli nii mõndagi küsitavat ja juhtrollides külalislauljad, aga ränkraskes Amfortase rollis esines siis teises koosseisus Rauno Elp ja Titureli laulis Koit Soasepp (meie mees Soome Rahvusooperis) ning kõigis kõrvalosades olid meie noored solistid. Kõigele olid baasiks Estonia orkester, koor ja poistekoor — ja see kõik oli dirigendil allutatud olulisimale — Wagneri autoritekstile. Ei saa rõhutamata jätta, et oma kaunis räämas ja mitte just hästi lõhnavate seintega Noblessneri valukoda, ruum kui niisugune, mängis ootamatult positiivset osa — siin kõlas Wagneri suuremõõtmelisust taotlev orkester vaimustavalt hästi, kõigel oli lennukust, nii pp -l kui ff -l.
Huvitusin seekordsest „Lendavast Hollandlasest” sedavõrd, et tutvusin ka Petersi kirjastuses välja antud klaviiriga (Eesti vokaalmaailma omaaegse suurkuju, tenor Naatan Põllu pärandus meie EMTA noodikogule). Tooksin vaid ühe näite Wagneri erilisest põhjalikkusest režiilistes näpunäidetes peategelase rolli esitajale. Helilooja remark „Hollandlase esimene samm maal” juhatab sisse aaria, mille retsitatiivi tempoks on märgitud sostenuto (väljapeetud) ja veerandnoodi kestuseks metronoominäit 50. Sellele järgnevas Allegro molto agitato puhul, kus veerand n oodi kestuseks on antud 80, annab Wagner ülitäpsed juhised lauljale — retsitatiivi esimesed sõnad „Tähtaeg on möödas…” tuleb autori soovil laulda rinnale asetatud ristamisi käte ja langetatud peaga, vähimagi kireta ja kurnatud olekus. Järgnevate lausete puhul — „Kui sageli mere sügavustest… Ei iialgi surma, ei kuskil hauda…”— soovib autor, et laulja ei tohiks oma kurbust mitte niivõrd kirjeldada kui välja pursata vahetut, tõelist ahastust — sest siit peab välja kasvama järgneva tegevuse energia.
See, et Wagner on ka näiteks Dalandi aaria puhul kirjeldanud lausa taktide kaupa oma nõudmisi lavalise liikumise kohta, et ta on nii Eriku ja Senta mõlema dueti kui ka Senta ja Hollandlase dueti puhul andnud täpsed juhised, peaks lavastajat tegema uudishimulikuks ja väga tähelepanelikuks, rääkimata respektist.
Wagneri muusika on niivõrd värvikas ja tegelaste siseheitlused ülitundlikult ja reljeefselt kujundatud, et igasugune vastuvoolu minek ja autori soovide eiramine peaks olema välistatud. Selles Wagneri ooperis sisalduvad igavikulised filosoofilised teemad, kas on eetiline võtta sõna tõsises mõttes „laenuks” nii geniaalne muusikateos ja luua siis peale kaunis triviaalne ja ülimalt lihtsustatud „oma lugu”? Jäägu selle teema täpsem lahkamine muusikateadlastele. Minu artikli peategelane on siiski Wagneri muusika ja selle interpreteerijad kahel õhtul.
Nägin 16. septembri peaproovi, mida võimaldati vaadata estoonlastel, kes teeninud seda maja 110 aastat, ja 22. septembri esietendust. Mõlemat etendust dirigeeris Vello Pähn. 16. septembril laulis Hollandlast vene bariton Aleksandr Krasnov (Maria teater), Sentat Aile Asszonyi, Erikut Jyrki Anttila (Soome Rahvusooper), Maryt Juuli Lill, Tüürimeest Mart Madiste; esietendusel Hollandlast Rauno Elp, Sentat Heli Veskus, Dalandit Ain Anger, Erikut Kevin Ray (USA), Maryt Helen Lokuta ja Tüürimeest Oliver Kuusik.
Heameelt valmistas juba see, et sai kuulda kahte koosseisu, mõlemas põhiliselt meie oma lauljad. Et Heli Veskus ja Rauno Elp on eelnevalt pidanud rinda pistma tüki maad hilisema Wagneri loominguga, „Tristan ja Isolde”, „Parsifali” ja „Tannhäuseriga”, on ilmselgelt andnud neile kätte väärtusliku võtme, kuidas intoneerida, fraseerida ja kasutada sõna Wagneri täiesti erinevas ooperimaailmas. Mõlemal lauljal on tehnilised vahendid kindlalt käes ning rolli muusikasfääri minemine ilmselgelt jäägitu.
See, et Sentast on lavastaja tahtel saanud lausa punkari karakteriga, luulude käes vaevlev kunstnik, andis muidugi mõlemale lauljale teatud mõttes eksalteerituseks suured võimalused. Arvan aga, et kui kontseptsioonis oleks alles jäetud Wagneri Senta, naine, kes toob Hollandlasele lunastuse, siis oleks ka Heli Veskuse hääles tulnud esile palju rohkem värve. Ballaad oli värvikas, kuid viimases vaatuses oli kahjuks hääle kõrgregistris kuulda teatud väsimust ning nii mõndagi jäi ilmselt ka kontseptsiooni tõttu sellel õhtul veel vormumata.
Rauno Elp on Tambergi „Cyrano de Bergeraci” ja Hindemithi „Cardillaci” peaosades jätnud väga intensiivse, sugestiivse ja pidevalt areneva kunstniku mulje. Hollandlase karakter on salapärane ja keeruline, selle vokaalpartii on äärmiselt kapriisne ning bassilikkust eeldavad madalad noodid Elbi kõrgele baritonile probleemsed. Kuid oma jõulise energiaga ületas ta peaaegu need karid. Iseküsimus on taas lavastuslik moment — liialdus „seitsme surmapatu” sissetoomise näol. Loomamaskides noormeeste pidev karglemine, milles ei näinud küll mingit koreograafiat, ei andnud võimalust lauljal kujundada fantastilisi meloodiajooniseid, mis Wagneril kirjas, ega suhestuda peateemaga — igavese piinava lunastuse leidmisega. Olematuks jäi valgusrežii fookus muusikas kõlava Senta ja lummusliku Hollandlase esimese kohtumise väljatoomisel. Lisaksin veel ühe väga olulise stseeni luhtamineku — Hollandlase viirastusliku laeva ja norralaste reaalse laeva vastandamise stseeni hägustumine mingiks ebamääraseks bakhanaaliks kolmandas vaatuses. Selle taustal oli Hollandlasest tehtud tavaline laamendav surelik. Ometi on taas kogu stseen Wagneril üksipulgi sõnastatud, rääkimata helidesse pandust ja meeletult olulistest vaikusetaktidest!
16. septembri etendusel suutsid Aile Asszonyi (Senta) ja Aleksandr Krasnov (Hollandlane) oma vokaalsete ja emotsionaalsete omadustega kuulaja kõigest hoolimata oma lummusesse haarata. Kuna „Lendav Hollandlane” on Wagneri ooperite reas viimane, kus on valdavalt kantilleenne lauljapartii ja kus leitmotiivide kordus tõstab esile ooperi põhiideed, siis suutis Asszonyi kirglikkus ja sära hääle kõrgregistris tuua kuulajani „Ballaadi” müstilise atmosfääri ja ooperi lõpustseenis kõlavad sõnad: „Siin seisan, truu sulle surmani!”
Aleksandr Krasnov on ilmselgelt suure maailmatulevikuga laulja — tema mahlakas, veidi bassilik ja jõuline bariton andis talle vokaalses mõttes kätte kõik Wagneri pakutu. Usun, et ta töötab edasi ka oma saksa keele fonatsiooniga, mis annab tema kirglikule musitseerimisele kindlasti veel lisavärvingut. Kahju oli sellest, et vokaalses esituses kuuldav ei saanud mingilgi määral visuaalselt toetust lavastusest. Sama kahjutunde varjund tekkis ka Dalandi rolli puhul nii esimesel kui teisel õhtul.
Pole kahtlust, et Priit Volmer ja Ain Anger on meie laulumaailma väärt varandus. See, et Anger on jõudnud juba maailma suurtele lavadele, on tunnustus ja tunnistus sellest, et tegu on äärmiselt rikka loodusanni ja veelgi rikkama tööoskusega interpreediga. Priit Volmeril on veel mõned sammud teha, et jõuda ehk sellele tasemele lähemale. Ei ole kahtlust, et teise etenduse vokaalne võidukarikas jäi Angeri kätte. Kuid lavastaja soov teha Dalandist lisaks tema rikkusejanule, mis ju Wagneril libretos olemas, ka väheke opakas naistemaias mees, on täis vasturääkivusi. Olla ühtaegu edukas õlimagnaat, lõbumaja pidaja ning panna oma üliarmastatud ainsa tütre kunstnikuateljee sellesse lõbumajja?! — tule taevas appi!
Esimese etenduse suureks üllatuseks oli Jyrki Anttila Eriku osas. Nii mõnegi lavastuse puhul on räägitud, et see roll on mõnes mõttes Wagneril vaesemasse olukorda jäetud, et temas puudub see vastulause, vägi versus Hollandlane. Sellel õhtul ma seda ei tundnud. Anttilal on ääretult ilus tenorihääl, tema maitsekas fraseerimine on köitev; siiras armastus Senta vastu, kirg ja traagika olid haaravalt esitatud ja kõik oli välja mängitud liialdusteta. Paraku ei saa sama öelda esietendusel laulnud külalise Kevin Ray kohta USAst. Ei saa tõesti aru, miks oli kutsutud selline laulja Estonia lavale — ei sarmi ega väljanägemist ja vokaalselt lausa küündimatu.
Estonia orkester ja koor on praegu oma parimas vormis, jääb vaid loota, et need lavastajate „eksperimendid” ükskord lõpevad ja dirigendid saavad luua terviku, kus kõik komponendid on võrdväärsed ning m u u s i k a ei jää kannatajaks pooleks.
MULJEID HELIKON-OOPERI JA LÄTI RAHVUSOOPERI ETENDUSTEST
„ Tsaari mõrsja ”, „Kahe pealinna duett” ja „Madama Butterfly”
Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja”. Ilja Tjumenevi libreto Lev Mei samanimelise näidendi põhjal. Lavastaja: Dmitri Bertman. Muusikaline juht: Kirill Tihhonov. Dirigent: Jevgeni Bražnik. Kunstnikud: Igor Nežnõi ja Tatjana Tulubjeva. Valguskunstnik: Deniss Jenjukov. Lavaline plastika ja liikumine: Juri Ustjugov. Osades: Grigori Grjaznoi, opritšnik — Aleksei Issajev, Ljubaša, Grigori armuke — Larissa Kostjuk, Marfa, Vassili Sobakini tütar — Lidia Svetozarova, Ivan Lõkov, bojaar — Igor Morozov, Jelissei Bomelius, tsaari arst — Dmitri Hromov, Dunjaša, Marfa sõbratar — Irina Reinard, Vassili Sobakin, Novgorodi kaupmees — Mihhail Gužov, Grigori Maljuta-Skuratov, opritšnik — Dmitri Skorikov, Domna Saburova, kaupmehe naine — Jelena Mihhailenko, Kellalööja — Andrei Orehhov jt. Helikon-O o per i koor ja orkester. Esietendus Helikon-O o per is 6. IX 1997, külalisetendused Estonia teatris 13. ja 15. X 2016; nähtud etendus 13. X.
Helikon-O o per i galakontsert „Kahe pealinna duett”. Dirigent: Jevgeni Bražnik. Lavastaja: Dmitri Bertman. Solistid: Igor Morozov (tenor), Jelena Mihhailenko, Dmitri Skorikov, Larissa Kostjuk, Aleksei Issajev, Mihhail Gužov, Irina Reinard, ja Lidia Svetozarova. Helikon-O o per i orkester. Külaliskontsert Estonia teatris 14. X 2016.
Giacomo Puccini ooper „Madama Butterfly”. Dirigendid: Mārtiņš Osoliņš ja Normunds Vaicis. Originaallavastus (1925): Sofija Maslovska, taaslavastus (2006): Vladimirs Okuņs. Originaalstsenograafia ja kostüümid: Eduards Vītols, taaslavastuse stsenograafia: Juris Salmanis, taaslavastuse kostüümid: Kristīne Pasternaka. Valguskunstnik (2006): Sandra Bermaka. Osades: Cio-Cio-san — Hiromi Omura, Pinkerton — Andris Ludvigs, Suzuki — Laura Grecka, nähtud etenduses Ljubov Sokolova, Šarpless — Armands Siliņš, Kate Pinkerton — Evija Martinsone, Goro — Guntars Ruņġis, prints Yamadori — Nauris Puntulis, Bonza — Romāns Poļisadovs jt. Läti Rahvusooperi koor ja orkester. Esietendus Läti Rahvusooperis 3. XI 2006, nähtud etendus 15. X 2016.
Olles tegelnud kogu oma teadliku elu vokaalmuusika võlumaailmaga, võiksin ju küsida: ons veel midagi üllatavat? Õnneks on! Mis hämmastas ja rõõmustas kõige enam neil õhtutel? Eelkõige see, et need ooperilavastused on arvestanud autori remarke, et need olid lavakujunduselt ajastutruud ja loomulikud ning laval kõlanu oli kõiges peaaegu täiuslik.
Bertmani lavastus on pärit 1997. aastast ja saanud Venemaal „Kuldse maski” auhinna parima lavastuse kategoorias. Eesti ooperisõber on seda varem näinud Pärnu ooperipäevadel 2008. aasta l. Lavastaja ja kunstnikud on süvenenud ooperis käsitletud Ivan IV ajastusse ja toonud esile kõige olulisema — traagilise loo ja Rimski-Korsakovi meloodiarikka muusika. Lavakujunduses domineerib hämar ruum, tagaplaanil tõusevad sügavusest esile vaid ikonostaasi küünlad ning üksikud olmelised detailid, mis omakorda vastavalt olukorrale kaasa mängivad. Stiliseeritud rahvuslikes kostüümides avaldus uskumatult rikas loomingulisus, neidude peaehete mitmekesisus oli pilkupüüdev.
Avamängust alates liikus laval paljasjalgne räbalais ullike, kes helistas kirikukelli (mis autoril partituuris kirjas), sügava alltekstiga vene elule vihjav kõnekas detail. Teine huvitav kujundlik võte oli mäng tsaari mõrsjate valikuks üles rivistatud kaheteistkümne neiuga. Mida soovis Bertman publikule ütelda, pannes neiud pingile istuma, raamat käes, jäägu iga vaataja lahti mõtestada.
Meie teatrilukku tagasi vaadates on huvitav tõdeda, et Estonia laval on see ooper esietendunud juba 26. detsembril 1932 (lavastaja Hanno Kompus, muusikaline juht Juhan Aavik, kunstnik Aleksander Tuurand ja kostüümikunstnik Natalie Mei). Ooperi tõlkis eesti keelde Sergius Lipp, Estonia draamanäitleja, kes läks 1944. aastal Rootsi). Ooperis laulsid eesti keeles Ida Aav-Loo, Olga Torokoff-Tiedeberg, Benno Hansen, Karl Ots jt. Seda loetelu vaadates pole kahtlust, et Rimski-Korsakovi muusika kõlas igati täisväärtuslikult. Teist korda on see vene ooperi üks juveele esietendunud Estonias
22. septembril 1959 (lavastaja Paul Mägi, dirigent Priit Nigula, lavakujunduse ja kostüümikunstnik Eldor Renter). Lauljate koosseis oli muljetavaldav: Veera Nelus, Elsa Maasik või Paula Padrik (Marfa), Tiit Kuusik või Georg Taleš (Grjaznoi), Liidia Panova või Urve Tauts (Ljubaša), Hendrik Krumm või Viktor Gurjev (Lõkov) jt. Sellest lavastusest on meelde jäänud mitmed stseenid: imelised Marfa aariad, dramatismi täis Grjaznoi ja Ljubaša duett, üle kõige troonis Ljubaša a capella laul nii Liidia Panova kui Urve Tautsi esituses. Kummastav ja sellele ajastule nii iseloomulik — üks koosseis laulis ooperit originaalkeeles, teine eesti keeles. Intrigeerivaks teeb tõlke päritolu — huvitav, kas keegi Glavlitist märkas, et tõlkija Sergius Lipp oli nüüd juba teisel pool raudset eesriiet?
Tulles tagasi Helikon-O o per i juurde, ei saa mööda lauljate tasemest. Selge on see, et suure Venemaa varasalved on alati olnud kaunite häälte poolest ülirikkad. Praeguseks on juba aastaid sellele lisandunud enamatel juhtudel ka täiuslik muusikaline maitse ja keelte valdamine. Piiride avardumine on endise Nõukogude Liidu avarustest toonud maailmalavadele palju lauljaid, sh väga säravaid andeid Usbekistanist, Kõrgõzstanist, Osseetiast, Kamtšatkalt ja mujalt; järjest rohkem ja rohkem üllatavad nad dirigente, teatrijuhte ja muidugi publikut. Helikon-O o per i l on õnne olnud oma lauljate valikuga; peaaegu kõik rollid pakkusid kuulajatele naudingut. Jevgeni Bražniku näol on tegu ka väga musikaalse dirigendiga, ooper kulges intensiivselt, põnevalt ja lauljatega arvestades. Opritšnik Grigori Grjaznoi roll on väga dramaatiline ja tänu sellisele baritonile nagu Aleksei Issajev, kuulsime, kui palju on selle tegelase partiis värve, dünaamikavõimalusi ning kui palju siirast hingepiina ja valu. Galakontserdil meenus Issajevi esitatud Deemoni aaria „Avaruste ookeanil” (Rubinsteini ooper „Deemon”) ja Mister X-i aaria (Kálmáni operett „Tsirkusprintsess”) puhul Georg Otsa interpretatsioon, kõla isikupära ja karisma. Nii nagu Dmitri Hvorostovski on tunnistanud, et ta õppis noorena palju Otsa salvestusi kuulates, kuuldus seda ka Issajevi fraseerimisest — sama intelligentsus, kohati lausa intonatsiooni ja vokaali kujundamise sarnasus, millele andis lisaväärtuse isikupära ja lavasarm. Tekkis suur soov seda lauljat taas kuulda.
Teine, kes lummas nii oma tämbri, vokaaltehnika ja lavasarmiga, oli Dmitri Skorikov, bass, kes jäi kõrva juba ooperis mitte just eriti ulatuslikus Grigori Maljuta-Skuratovi rollis, kuid lummas jäägitult galakontserdil don Bartolo aaria (Rossini „Sevilla habemeajaja”) täiusliku, ehtrossiniliku esitusega. Asjaolu, et ta suutis Ernesaksa „Tormide ranna” kõrtsistseenis selges eesti keeles nii lustliku loo kõlama panna, tõestas, et temas on rohkematki kui ainult hääl, mida võib julgelt kõrvuti seada erinevail aegadel maailma lummanud basside Fjodor Šaljapini, Boris Christoffi, Jevgeni Nesterenko omaga, ja seda nii värvika hääletämbri kui ka musitseerimise iva ja buffo bassile nii vajaliku koloratuurtehnika täiusliku valdamise poolest. Ernesaksa rahvalik kõrtsistseen kõlas meeskoori ja Saare Juhanit laulnud Dmitri Hromovi esituses ehtslaaviliku lustiga. Tenor Hromov üllatas oma hääle klaari ja selge kõlaga. „Tsaari mõrsja” arst Bomeliuse osa oli ta lahendanud äärmuseni vastikult nasaalse tooniga lauldes, andes mürgisegaja rollile eriliselt ilge värvi.
Kui paljudest aastatest hoolimata on kõrvu jäänud Estonia laval kõlanud Ljubaša a capella vene rahvalaulu voolav ilu ja sügav valulisus meie mahlakalt kõlavate häälte esituses, siis Helikon-Ooperi etendusel kõlanud Larissa Kostjuki häälel on kahjuks ilmselgelt juba parem aeg möödas ning ülemäärase vibrato ja dramatismiga liialdamine ei teinud ka asja paremaks. Sama probleem segas nautimast ka galakontserdil kõlanud aariat Tšaikovski ooperist „Orl é an s’ i neitsi”.
„Tsaari mõrsja” pärliks on kindlasti Marfa. Temale kirjutatud kaunid aariad II ja III vaatuses on olnud alates 1916. aasta esietendusest Moskva Suures Teatris senini lüüriliste koloratuursopranite meelisnumbreid. Toona laulis Marfat maailma juhtivatel lavadel Enrico Caruso, Tita Ruffo, Fjodor Šaljapini, Leonid Sobinovi kõrval ilma teinud imeline Ukraina päritolu Antonina Neždanova, kes pidas just seda oma kroonirolliks.
Helikon - Ooperi etendusel kuuldud Lidia Svetozarova sobis väga hästi rolli, oli liigutavalt armas, siiras, hingestatud ja hullumisstseenis draamanäitlejale omase sisseelamisvõimega laulja, seejuures suurepärase vokaaltehnikaga. Galakontserdil laulis ta Olümpia aariat Offenbachi „Hoffmanni lugudest” vokaaltehniliselt suure üleolekuga, kuid laulja hääles peituv sisemine võlu, hääle võimaluste avaram potentsiaal avanes Verdi „La traviata” Violetta „Joogilaulu” salmi fraasides.
Huvitav kohtumine oli galakontserdil veel sopran Jelena Mihhailenkoga („Tsaari mõrsjas” kaupmehe naine Domna Saburova), kelle nime loodaks ka maailma lavadel tulevikus kuulda. Mihhailenko esituses kõlasid galakontserdil Volhova hällilaul Rimski-Korssakovi ooperist „Sadko” (mille Rimski-Korsakov kirjutas just Antonina Neždanova häält silmas pidades) ja Elisabethi aaria Wagneri ooperist „Tannhäuser”. Huvitav hääl, intrigeerivalt naiselik ja seksapiilne, muusikas kirglik.
Kunstis ei ole sobiv võrrelda, kuid võrdlused tekivad paratamatult, kui laval on samas osas kõrvuti sama hääleliigi lauljad — mõtlen „La traviata” „Joogilaulu”, kus lauldi vaheldumisi. Meie Kristel Pärtna Violetta suur I vaatuse aaria „La traviatast” kõlas veenvalt, hääl lendas, täites saali ja särades, hea oli ka tekstiandmine — igati võrdväärne külalistega. Ka sobisid hästi tema ja Helikon-Ooperi tenori Igor Morozovi („Tsaari mõrsjas” Ivan Lõkov) hääled, seda eriti Donizetti „Armujoogi” kelmikas duetis.
Mõned mõtted Läti Rahvusooperi „Madama Butterfly” etendusest
See lavastus on Riia ooperis olnud palju pikaealisem kui Helikon-Ooperi „Tsaari mõrsja”. Luban endale siinjuures jagada lugejaga oma meenutusi aastast 1963, mil 12. mail 1962 Estonia teatris oli lavale tulnud Puccini ooper „Boheem” (lavastaja: Paul Mägi, dekoratsioonid ja kostüümid: Eldor Renter, dirigent: Kirill Raudsepp). Rodolfo rollis kerkisid esmakordselt säravalt esile kaks imelise häälega tenorit Kalju Karask ja Hendrik Krumm, ja välismaalt kutsuti julgelt lauljaid Mimi rolli. Teiste hulgas esines siin ka noor kreeklanna Theresa Stratas, laulja, kellest räägiti kui tulevikulootusest, kuid kes oli mingitel põhjustel METi koosseisust ajutiselt kõrvaldatud — olevat teinud paaril etendusel rütmivigu! Tema Euroopa turnee kavas Moskvas ja Leningradis olid Tšaikovski „Jevgeni Onegini” Tatjana ning Riia ooperis Puccini „Boheemi” Mimi ja „Madama Butterfly” Cio-Cio-san (Leningradi etendusel oli ta partneriks Oneginina Georg Ots, selle etenduse salvestust on tänu Jüri Kruusi pingutustele huvilistel võimalik kuulata G. Otsa CD-lt). Olin siis Tallinna Muusikakooli ooperiklassis Kalju Karaski õpilane, kes jagas oma meeletut vaimustust koostööst selle imelise lauljaga. Kuulnud ka „Boheemi”, otsustasime kahe kursusekaaslasega sõita Riiga, et näha ka Stratase Cio-Cio-sani. Tema esinemine oli enneolematult lummav ja unustamatu. See, kui vabalt valdas ta lavaruumi, kuidas kõlas pp ka lava sügavusest, kui ta seisis seljaga publiku poole! Isegi puine ja tuim Pinkerton, kes seisis harkisjalu rambis ja jälgis pingeliselt dirigendi taktikeppi ega hoolinud absoluutselt partneri sulnidusest, musikaalsusest rääkimata, ei suutnud rikkuda seda muljet. Õnneks oli Ameerika konsuli rollis Georg Ots — nii kõlas ooperi võtmestseen II vaatuses hingematvalt täiuslikult.
Riia ooperiteatri akustika on selline, mis hetkega häälestab kuulaja orkestrist tulevate helidega heale lainele. Praeguse lavastuse dirigent Mārtiņš Osoliņš ja orkester jätsid ühtses hingamises olemise mulje ja ühegi tempoga ei tahetud luua midagi uuenduslikku, enneolematult rabavat. Usun, et kui oleksin istunud saalis, süles klaviir, mida tunnen vist viimse komani, ei oleks milleski tekkinud küsimust. Et lavastus on olnud põhiolemuselt aastakümneid muutmata, tekitab vist eel arvamusi. Kuuldes aga lavalt ka kõige napima muusikalise partiiga rollides hästi kõlavaid ja oma osa veenvalt esitavaid lauljaid, rääkimata naiskoori kompaktsest, soojast ja säravast esitusest ooperi algul, muutud kõrvu kikitavaks kuulajaks ja unustad, et oled seda muusikat vähemalt juba viiskümmend korda oma elus kuulnud!
Jaapanlanna Hiromi Omura on oma õpinguid alustanud viiulist, mis on taas kinnitus tõdemusele, kui oluline on tulevasele lauljale kõrva harimine keelpillimängu kaudu. Hiromi Omura hääles oleks justkui Stradivari ja Amati pillidele omast mahedust ja äärmist tundlikkust. Väline loomulikkus, liikumise graatsia ning käte plastika on ainult mõtete kinnituse teenistuses. Ei kusagil üledramatiseerimist või hääle forsseerimist. Oli tunne, et kordub kunagine nooruses kuuldu ja nähtu. Selge on ju see, et Stratas oli toona kahekümne viie aastane. Omura on tänaseks tunduvalt küpsem interpreet, ta on jõudnud vallutada maailma lavad nii Violetta, Norma kui ka „Trubaduuri” Leonorana, kuid käesolevas lavastuses mõjus tema loodud tegelane viieteistkümne- kuni kaheksateistkümneaastasena. Rõõm oli näha Pinkertoni rollis tenor Andris Ludvigsit, kes on vist alles 2009. aastast laulnud Läti Rahvusooperis. Kui lugeda annotatsioonist, et ta on alustanud Nemorino rolliga Donizetti „Armujoogis” ja laulnud ka juba Cavaradossit („Tosca”), don Joséd („Carmen”) ja Alfredot („La traviata”), viimast ka meie Estonia laval, on huvitav mõelda, kuidas see noor kunstnik ja tema hääl edasi areneb. Tal on kaunikõlaline ja hea kooliga hääl, kuid kas on see juba selliseks mitmekülgsuseks valmis. Peab pöialt hoidma, et teda ei tabaks Rolando Villazóni või Jonas Kaufmanni probleemid.
Ameerika konsuli rollis oli rõõm kohtuda Saaremaa ooperipäevadelt tuttava baritoni Armands Siliņšiga. Nimelt laulis ta Wagneri „Lendavas Hollandlases” nimiosa. Sellist mehist ja intelligentset, mahuka, kuid mitte iialgi forsseeriva maneeriga baritoni oli nauding kuulata. Rolli lakoonilisus, väljapeetus, mis peab ju diplomaadi käitumises olema, — kõik imponeeris ja kõik kõlas.
Puccinil on selles ooperis peale jumaliku Butterfly ja Pinkertoni dueti veel üks imeline Butterfly ja Suzuki õnne lootusest joobnud kahe naise „lillede duett”, mille harmooniline kude ei jää mitte alati briljantselt kõlama, sest intervallika ei soosi neid, kel puudub tundlik harmooniataju. Kõne all oleval etendusel laulis Suzukit Ljubov Sokolova, kes on olnud Peterburi Maria teatri koosseisus. Kompaktne, eriti alumises registris kandev hääl andis duetile toeka vundamendi ja hääled sobisid täiu s likult. Sügav kummardus tuleb teha sellele lauljale kangelaslikkuse eest — ta oli laval kepiga, sest ta jalg oli kipsis, ning enamikus liikumist vajavad misanstseenid olid lahendatud nutikalt ühe lisategelasega. Publikule ei jäänud see ennastsalgavus märkamata ja etenduse lõppedes tasuti talle rikkaliku aplausiga. Selles etenduses sai veel kuulda Butterfly onu Bonzo napis, kuid sisuliselt olulises rollis Romāns Polisadovsi haruldaselt ilusat bassi; teda on meie ooperisõbrad kuulnud PromFestil ja Vanemuise ooperilaval etenduvas „Aidas” preester Ramfise osas. On hämmastav, et sellise hääle ja musikaalsusega laulja rollide nimekirjas t puudub „Don Carlo” Philipp!
Artikkel Teater. Muusika. Kino detsembrinumbrist. | Tiiu Levald: ooperimaailmast siit ja sealt | https://kultuur.err.ee/315179/tiiu-levald-ooperimaailmast-siit-ja-sealt | Geenius ja tänapäeva lavastaja. |
Koos pühadega on nüüdseks läbi ka enamik tänavusi heategevussaateid, nagu rahvusringhäälingu pika traditsiooniga "Jõulutunnel", mis seekord kogus annetusi liikumispuudega inimeste taastusravis vajalike trenniseadmete ostmiseks.
Kes jälgib heategevust kui spordiuudiseid, võib ehk nukrutseda, et seekord annetatud summa jäi kolmandiku võrra tillemaks mullusest, mil toetust koguti vähi varast diagnoosimist võimaldavate mobiilsete kabinettide hankimiseks – kuid oli see-eest omakorda pea poole suurem tunamullusest, mil teemaks oli huvihariduse pakkumine vähekindlustatud perede lastele.
Rekorditest olulisem on aga kahtlemata Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu kinnitus, et eesmärgiks seatud treeningruumid Tallinnas ja Tartus on kogutud enam kui 215 000 euroga võimalik avada, mis tähendab selget hüpet sadade sellist trennivõimalust vajavate liikumispuudega inimese elukvaliteedis.
Samamoodi nagu ühtede jaoks on traditsioon teha "Jõulutunnelit" ja teistele selle kaudu annetada, on traditsioon seegi, et selle või ka teiste heategevuskampaaniate juurde kostab näiteks netikommentaariumist ahastavaid hüüdeid, et kas pole mitte kohutav või lausa piinlik, et selliste asjade jaoks tuleb ikka veel inimestelt raha manguda/lunida/kerjata ning et miks ometi riik ise neid aparaate ei osta.
Riigieelarve ja seadused on ju ikkagi avalik kokkulepe, laias laastus kujundatud valimistega, aga detailides valimiste vahel toimuva tööga konkreetsete poliitikate loomisel. Nagu kõigi kokkulepetega, on ka siin pea alati võimalikud teistsugusedki lahendused.
Eks tegelikult ju ostabki ja teadagi märksa suuremate summade eest kui Eestis heategevusest laekub. "Jõulutunnel" ja teised sarnased aktsioonid võimaldavad meie ühisel jõupingutusel teha neid asju rohkem, paremini ja kiiremini. Heategevus, vabatahtlik töö ja muu tegutsemine vabakonnas on ses mõttes nagu ohjade tugevamalt enda kätte haaramine, võimalus meid ümbritseva elu kujundamises palju tugevamalt kaasa rääkida kui paljalt maksude maksmise ja valimas käimisega (kui sedagi).
Ent muidugi ongi igati õigustatud ka küsida, miks riik neis valdkondades rohkem ei tee. Riigieelarve ja seadused on ju ikkagi avalik kokkulepe, laias laastus kujundatud valimistega, aga detailides valimiste vahel toimuva tööga konkreetsete poliitikate loomisel. Nagu kõigi kokkulepetega, on ka siin pea alati võimalikud teistsugusedki lahendused. Ja annetajatel on võimalus ka neid mõjutada.
Ma ei räägi siin erakondadest, kellele ju muidugi ka otsesemalt või kaudsemalt selliste eesmärkide saavutamiseks annetatakse. Formaalselt samuti MTÜ-d, pürgivad nad avaliku võimu teostamisele, millest tulenevad neile unikaalsed võimalused ja kohustused, mistõttu erakondadele annetamist meil heategevuseks ei loeta.
Teenuse osutamisega aitame inimest vahetult tema mure kasvõi osaliselt leevendades. Huvikaitsega mõjutame aga tegutsema, oma käitumist muutma kedagi teist: riigikogu, ministeeriumit, kohalikku omavalitsust, aga võib-olla ka hoopis mõnd äriühingut või laiemalt avalikkust.
Kõiki vabaühenduste tegevusi võib laias laastus jagada kaheks: teenuste osutamine ja huvikaitse. Kui nüüd näiteks ratastoolis inimene läheb "Jõulutunneli" annetuste abil sisustatud trennisaali võimlemistundi, siis see – iseasi, kas peame niisugusele kenale asjale bürokraatiahõnguse sildi riputama – on talle teenuse osutamine. Kui liikumispuudega inimeste liit seisab selle eest, et ratastoolis inimeste õiguste ja vajadustega arvestaks seadused ja riigieelarve, siis see on huvikaitse.
Mõlemad on teadagi vajalikud. Teenuse osutamisega aitame inimest vahetult tema mure kasvõi osaliselt leevendades. Huvikaitsega mõjutame aga tegutsema, oma käitumist muutma kedagi teist: riigikogu, ministeeriumit, kohalikku omavalitsust, aga võib-olla ka hoopis mõnd äriühingut (mõelgem näiteks üleskutsetele mitte osta teatud firma kaupu, sest see näiteks kohtleb oma töötajaid halvasti) või laiemalt avalikkust.
Kui teenuste osutamise kasu on paratamatult piiratud nende inimestega, kelleni me oma teenusega jõuame, siis huvikaitsega jõuame märksa suurema hulga kasusaajateni. Olgu me oma töös kui tahes head, alati suudame rohkem, kui sama eesmärgi nimel tegutsevad lisaks meile ka teised.
Ometi, kui vaatame näiteks sadat suurimat annetuste saajat Eestis – nimekiri, mille tipus on SOS Lasteküla –, pole nende seas ühtegi peamiselt huvikaitsele keskendunud vabaühendust. Jättes kõrvale mõne harva efektse meeleavalduse, on huvikaitsetöö kõrvaltvaataja jaoks ju kaunis igav: materjalide läbitöötamine, ohtrad koosolekud ja läbirääkimised, meedias sõna võtmine ja muu taoline.
Kui meid huvitab, et meie annetus aitaks võimalikult paljusid, võimalikult suurel määral ja pikaks ajaks, võiksime eelistada huvikaitseorganisatsioone.
Võtame näiteks sellise annetajate hulgas populaarse valdkonna nagu loomad. Nagu mujal maailmas, nii tähendab ka Eestis sellele valdkonnale annetamine peamiselt varjupaikade toetamist. Eestis on varjupaikades aastas mitu tuhat (peamiselt) koera ja kassi, mis on muidugi kurb. Kui inimestelt küsida, miks nad varjupaigale annetavad, kõlab vastus tavaliselt: kahju on, ega siis loom süüdi ole, et teda niiviisi koheldi.
Kuid sadu tuhandeid kordi rohkem loomi ja linde kannatab halva kohtlemise käes suurfarmides, juhib tähelepanu loomakaitseorganisatsioonide efektiivsuse hindamisega tegelev ACE (Animal Charity Evaluators). Neid saame aidata, kui näiteks vähendame sel moel toodetud liha või karusnahkade tarbimist, eelistame ostjatena vabapidamisel kanade mune ja toetame vabaühendusi, kes loomade pidamise tingimuste parandamisega tegelevad.
Seega – kui meid huvitab, et meie annetus aitaks võimalikult paljusid, võimalikult suurel määral ja pikaks ajaks, võiksime eelistada huvikaitseorganisatsioone.
Muide, mis te arvate, kas heldemad annetajad on need, kes valimistel eelistavad suuremat solidaarsust ja võrdsust ning nende tagamisel riigil olulisemat rolli nägevaid erakondi, või vastupidi? Vähemalt Ameerika valijate puhul on vastus siingi teada. Jätan selle ütlemise aga homsesse kommentaari.
Kuni aasta lõpuni võetakse Vikerraadios ja ERR.ee-s igal tööpäeval ette ja seatakse kahtluse alla üks heategevusega seoses levinud arvamus.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Heategevuskool 6: miks riik neid masinaid ei osta?! | https://www.err.ee/579768/heategevuskool-6-miks-riik-neid-masinaid-ei-osta | Jõulutunnel ja teised heategevuskampaaniad ei tee kõiki rõõmsaks. Kes leiab, et haiglatele vajalike aparaatide ja muu sellise hankimine peaks olema senisest palju enam riigi ülesanne, saab ka sellele targa annetajana kaasa aidata, tõdeb Urmo Kübar oma seekordses arvamusloos. |
Tänu melomaanide rahututele näppudele ja marginaalse muusika taasväljaandmisele pühendunud plaadifirmade aktiivsele tegutsemisele on aga need plaadid sel aastal leidnud taskukohase tee obskuurse muusika fännideni. Enamasti vinüüli kujul ja tavaliselt koos legendiga, mis tihtipeale on põnevamgi kui muusika ise. Kuna paadunud melomaani üksikud lood ei rahulda, siis proovin kokku võtta lõppeva aasta põnevamad kadumaläinud albumid ja silmapaistvamad taasreliisimisele pühendunud plaadifirmad.
It all began in Africa, nagu öeldakse, seega alustame Aafrikast. Sealne seitsme- ja kaheksakümnendatel vohanud kassetikultuur ja suletum kultuuriruum pakuvad avastamisrõõmu arvatavasti veel mitmele põlvkonnale. Nii ilmusid tänavu tugevad kogumikud Soundway märgi all (" Doin’ It In Lagos", "Kenya Special vol 2"), tavapäraselt hoidis latti kõrgel Awesome Tapes From Africa (Hailu Mergia, jälle Ata Kak jpt), aga enim elevust tekitas hoopis kaks PMG märgi all ilmunud Liibüa päritolu Ahmed Fakrouni pikka plaati - "Mots D'Amour" ja kogumik"Ahmed Fakroun". Balearic -ringkondades levis juba mõnda aega Fakrouni laid back pala "Nisyan", aga nende kahe plaadi peal on paljut muudki. See on segu seitsmekümnendate lõpu popist, diskost, new wave ’st ja süntpopist, mida on dekoreeritud rohkete Araabia mõjutustega. Seega näpuotsaga kõike, mis hetkel moes, ja kui liita siia veel eksootika- ja rariteetsusfaktor, siis saab kokku kuuma kraami igas mõttes.
Kui tavaliselt eelnevad "suure" taasreliisi ilmumisele sahinad, kuulujutud ja lingid, siis Claude Rodapi "Syn_Ka" ilmus nagu välk selgest taevast. Täiesti tundmatu Granite Recordsi esimesest reliisist sai aga üks tänavuse aasta kaalukamaid uusi tulemisi. Samuti viljakalt muusikapinnaselt - Kariibidelt - pärit Rodap on olnud osaline mitmetes jazz- ja rockbändides, aga muude tegemiste kõrvalt jäi aega ka enda muusikat produtseerida ja välja anda. "Syn_Ka" ilmus esimest korda 1982. aastal ja plaadi tiraažiks oli aega arvestades mikroskoopilised tuhat eksemplari. Claude Rodap on oma eeskujuks nimetanud Jimi Hendrixit, aga album ise on pigem Kariibidele omaselt soe, kohati reggae -rütmiline, kohati eksperimantaalne, vahel isegi easy listening, aga kindlasti eriline.
Kui veel eksootiliste paikadega jätkata, siis võiks rääkida ka Austraaliast. Tihti oma settides tuvastamatut rohelise mandri muusikat mängiv estofiilist muusikaprodutsent ja DJ Andras Fox on osaline ka sealset eelmise sajandi outsider -popi ja elektroonikat koondava kogumikplaadi"Midnite Spares" uures. Nagu arvata võibki, pole me ühegi artisti nime sealt enne kuulnud, muusika aga seevastu kõnetab kohe esimesel kuulamisel. Sama plaadi välja andnud plaadifirma Efficent Space ilmutas tänavu ka teise tugeva kogumiku"Sky Girl", mis pakub samuti tundmatuid nimesid, aga veidi friigimat ja eksperimentaalsemat kõla. Aastatest 1961-1991, seni vaid mikropresside peal ilmunud lood ingliskeelsest kultuuriruumist üle maailma on kokku kogunud kaks teada-tuntud melomaani DJ Sundae ja Julien Dechery
Aktiivselt arhiivides tuhniv ja regulaarselt kullafondi väljastav Light In The Atticu aasta litsents oli Lifetonesi "For A Reason". Plaat, mille olemasolust teadis iga melomaan, aga mille originaal on plaadiriiulis vähestel õnnelikel (või siis rikastel). 1983. aastal bändi liidri Charles Bulleni oma Londoni stuudios salvestatud ja isikliku plaadifirma all välja antud indie-reggae-dub-punk album sai klassikuks kohe selle ilmudes. Aastaid sahistati selle poliitilise alatooniga, vaid kuue looga plaadi taasväljaandmisest, aga teoks sai see siis alles nüüd. Lifetonesi üldse ainukesed salvestatud lood on kõik väärt kuulamis- ja analüüsimismaterjal, aga tegelikult me ootasime seda plaati ikka ajatult heliseva "Good Side" pärast.
Praktiliselt kõikide väljalasetega kümnesse paneva Music From Memory kataloogis oli tänavuste albumite seast põnevaim Suso Sáiz "Odisea". Suso Sáiz ei ole samuti tundmatu nimi – ta on alates seitsmekümnendate lõpust produtseerinud mitmete jazzi- ja elektroonikaartistide loomingut ja samal ajal ka ise sooloalbumeid välja andnud. "Odisea" teeb eriliseks asjaolu, et muusika sellel pärineb omal ajal kassettidele lindistatud kraamist ja muust seniavaldamata materjalist. Kes loodab või kardab plaadilt leida sahisevaid kodulindistusi, peab aga pettuma. Maitsekalt kokku pandud valik new age ’st kuni eksperimentaalsema elektroonikani kõlab puhtalt ja helgelt, nagu see oleks salvestatud täna, parimat võimalikku tehnikat ja oskusi kasutades
Natuke segase kontseptsiooniga Disco Halal plaadifirma üllatas tänavu sama segase muusikalise taustaga Tony Carey 1984. aastal väikses koguses ilmunud albumi "T.C.P" uusreliisiga. Tony Carey nime teavad muusikasõbrad vast kõige paremini Briti rocki raudvara Rainbow kaudu, kus ta algusaastatel klahve mängis. Kunagi seitsmekümnendate teises pooles liikus ta aga Berliini, kus hakkas soolomaterjali kallal tööle ja väikeste firmade all suhteliselt aktiivselt ka plaate välja andma. Tema kaks esimest instrumentaalset sooloalbumit taasilmusid mõned aastad tagasi Medical Records märgi all, nüüd siis oli järg "T.C.P." käes. Eelmiste plaatidega võrreldes veidike pompöössemaks ja filmilikumaks muutunud library -album paneb endiselt ajale vastu, mida ei saa kahjuks öelda tema hilisema materjali kohta. Oluline osa plaadist on ka 2016. aastal Carey enda poolt kirjutatud kaassõna, mis näeb välja nagu kiri sõbrale, kus ta jutustab vabas vormis, aga seejuures ülidetailselt, mis pillidega üks või teine lugu sisse mängitud sai.
Lõpetuseks tuleb rääkida ikka eesti muusikast ka. Huvitaval kombel on mitmed siinsed põnevamad uusreliisid välja antud välismaiste plaadifirmade poolt. Norra-Soome päritolu Jazzaggression jätkab eesti jazzi harulduste üllitamist, kui praktiliselt korraga ilmus kaks seniavaldamata klassikut – Paul Mägi seitsmetolline ja paar tolli suuremas formaadis Tõnu Naissoo"First Recordings". Lisaks neile ka kauaoodatud Raivo Tammiku kahte Melodija plaadifirma all ilmunud singlit koondav kümnetolline EP, mille peal on ka legendaarne "Ratastel".
Seitsmekümnendate-kaheksakümnendate eksperimentaalse elektroonika taasväljaandmisele pühendunud Saksa plaadifirma Bureau B võttis aga kätte ja andis uuesti välja ühe esimesi elektroonilise muusika heliplaate Eestis – Sven Grünbergi "Hinguse".
Meie oma Hyper Records koostöös Soome päritolu Svart Recordsiga (kes avaldas tänavu üle saja(!) re-reliisi, mille hulgas olid Eero Koivistonen, Olli Ahvenlahti, Jukka Toloneni, Heikki Sarmanto jpt) ilmutas aga esmakordselt vinüülil Messi "Küsi eneselt".
Toimetaja lisa: Eesti põnevate taasväljalasete hulka kuuluvad kindlasti ka kaks plaadifirma Frotee kogumikalbumit (mille üheks juhtivaks jõuks on antud loo autor Erki Pruul) - esimene plaatidest on "Valgusesse", mis koondaks kaheksa seni Eesti Raadio arhiivides tolmu kogunud säravat pala, samuti jõudis avalikkuse ette valik Sven Grünbergi animatsioonidele loodud muusikast, albumi nimeks "Anima 1977-2001". | Kokkuvõte. Aasta põnevamad taasavaldatud albumid | https://kultuur.err.ee/315178/kokkuvote-aasta-ponevamad-taasavaldatud-albumid | Paneme kõigepealt paika reeglid, mille järgi allolev valik kokku pandud sai. Lühidalt öeldes on siin plaadid, mis seisnud aastakümneid enamiku muusikahuviliste ees varjus. Kas siis selle loojate sahtlis või helikandjatel, mille tiraažid olid omal ajal mikroskoopilised ja hinnad nüüd kosmilised. |
''Viirustel endil on reeglina väga vähe geene, näiteks HI-viirusel ainult üheksa. Inimestel seevastu 20—25 tuhat. Mõnes mõttes kasutavad viirused inimeste rakke enda paljundamiseks osavalt ära ja lasevad neil musta töö ära teha,'' selgitas Tim Wang, ajakirjas Nature ilmunud uurimuse esimene autor ERR Novaatorile.
Varasemalt on tõestatud, et sugugi mitte kõik geenid pole inimeste jaoks elutähtsad. Neist mõned võivad olla seda aga HIV jaoks. Mõlemale tunnusele vastavate geenide rivist väljalöömisega saaks seega viiruse võidukäiku oluliselt aeglustada.
Isegi kui teraapia rakendamine kõigil täiskasvanud inimeste rakkudel on praegu teadlaste arsenalis olevate meetoditega võimatu ja lisaks eetiliselt küsitav, võiks muuta nõnda vastupidavamaks immuunsüsteemi rakke, mida HI-viirus esmajoones sihikule võtab. Selleks tuleb aga kõigepealt iga geen üksikult rivist välja lüüa ja uurida, millist mõju avaldab see viiruse levikule.
''Idee pole iseenesest uus. Varasemate uuringute käigus on leitud kokku umbes 900 kandidaatgeeni, mis võiksid HI-viiruse levikut mõjutada. Kuid neist vaid kolm jäid sõelale kõigis kolmes uuringus. Enamik varasematest kandidaatidest ei pea ilmselt ajaproovile vastu ja tegu on tegelikult valepositiivsete signaalidega,'' nentis Wang. Varem kasutatud RNA-põhiste lahendustega ei saanud kindlustada, et sihikule võeti just parasjagu huvipakkuv geen. Lisaks kasutati seejuures sageli rakke, mida HI-viirus looduses ei nakataks.
Uut lootust oluliste geenide tuvastamiseks pakub mõne aasta eest populaarsust koguma hakanud bakterite immuunsussüsteemist inspireeritud geenimuutmistehnika CRISPR/Cas9. Tööriista saab võrrelda tekstitöötlusprogrammidest tuttavate tööriistadega otsi, lõika ja kleebi või asenda. Selle käigus tehtavate eksimuste arv on parimal juhul võrreldav pärilikkusaine loomuliku muteerumiskiirusega.
Tehnikat kasutades jäi Wangi ja ta kaaslaste sõelale viis geeni. ''Neist kaks – valke CD4 ja CCR5 – kodeerivad geenid on teadlastele juba veidi tuttavad. Need on seotud rakkude pinnal asuvate retseptoriga, mille kaudu HI-viirus rakku siseneb. Inimesed, kellel on geenides mutatsioonid, nakatuvad HI-viirusesse raskemini või on selle suhtes praktiliselt immuunsed,'' märkis geneetik. Teised kolm mõjutavad rakkude üksteise külge kleepumist ja näiteks seda, millisel määral rikastatakse selle pinnal leiduvaid valke sulfaatidega. Viimane hõlbustab viiruse levikut.
Katseklaasides tehtud katsetes ei märgatud, et geenide rivist väljalöömine oleks pärssinud märgatavalt inimeste rakkude kasvu. ''Me ei saa muidugi kindlad olla, et kõik sõelale jäänud geenid on sama olulised elusas organismis ja kas geenide puudumisel võivad olla mõned kahjulikumad pikema aja vältel avaldatud mõjud. Igatahes annab see meile vihjeid täiendavateks katseteks,'' sõnas Wang. Samuti rõhutas ta enne inimkatseid vajadust kontrollida selle mõju loomadel. Isegi kui mudelid ei pruugi täielikult matkida inimorganismis toimuvat.
Varem on sama Massachusettsi tehnikainstituudi teadlased kasutanud CRISPR/Cas9 vähirakkude nõrkuste leidmiseks. Kuigi vähirakud kujutavad endast inimeste endi kontrolli alt väljunud rakke, avaldub vähemalt osa geene neis veidi erinevalt. ''Lõppeesmärk on sama, aga antud juhul üritame me leida geene, mis on vähirakkude või teatud vähitüüpide jaoks hädavajalikud. Hiljem neid geene ravimitega sihikule võttes võiksime kasvaja arengut pidurdada,'' märkis Wang.
Geneetik nentis, et kõigi vähitüüpide puhul ei pruugi olla vähi- ja tavarakkude vahelised erinevused väga suured ehk reaalselt kasulike ravimisihtmärkide rakendamine on raskendatud. Samuti jääb CRISPR hätta pärilikkusaine lõikudega, millest leidub genoomis mitmeid koopiaid. Paraku leiab neid vähirakkude genoomist küllaltki sageli. Sellegipoolest on Wang kolleegidega leidnud nelja vähiraku liini ja kahe vähitüübi jaoks üliolulised geenid.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Genetics. | Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed | https://novaator.err.ee/260040/uudne-geenimuutmistehnika-paljastas-hi-viiruse-norgad-kuljed | Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks. |
Väidetavat kohtumist erukindral Flynniga mainis oma Facebooki postituses FPÖ esimees Heinz-Christian Strache, vahendas The Local.
Trumpi üleminekumeeskonna pressiesindaja Jason Miller ütles neljapäeval ajakirjanikega kohtudes, et mingit sellist kohtumist pole toimunud ning tegu on libauudisega.
"Fakt on see, et kindral Flynn pole kunagi rääkinud ega kohtunud nimetatud Austria poliitikuga ning kindral Flynn mõistab tugevalt hukka selliste suhtumiste ja seisukohtadega organisatsioonid," märkis Miller.
Austria Vabaduspartei teatas eelmisel nädalal "koostööleppe" sõlmimisest Vene presidendi Vladimir Putini erakonnaga Ühtne Venemaa.
FPÖ juht Heinz-Christian Strache allkirjastas viieaastase koostööleppe Ühtse Venemaa kõrgete ametnikega hiljutisel visiidil Venemaale, kus ta taunis Moskva vastu kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone.
"Meie eesmärk on koostöö eri tasanditel alates partei noorteorganisatsioonidest regionaalharudeni," teatas Vabaduspartei avalduses.
Strache kordas ka üleskutset tühistada "kahjulikud ja mõttetud rahvusvahelised sanktsioonid", mis kehtestati Venemaa vastu pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal.
Ühtne Venemaa kinnitas erakondade kokkulepet korraldada "regulaarseid konsultatsioone ning konverentse, seminare ja ümarlaudu".
Mitmete väljaannete hinnangul on Strache äsjased teated erinevatest rahvusvahelistest kohtumistest ajendatud soovist näidata äsja presidendivalimised kaotanud FPÖ-d kui tõsiseltvõetavat tegurit rahvusvahelises poliitikas. | Trumpi meeskond lükkas tagasi väite, et erukindral Flynn kohtus Austria Vabaduspartei liidriga | https://www.err.ee/579767/trumpi-meeskond-lukkas-tagasi-vaite-et-erukindral-flynn-kohtus-austria-vabaduspartei-liidriga | USA presidendiks valitud Donald Trumpi meeskond lükkas tagasi paremäärmuslikuks peetud Austria Vabaduspartei (FPÖ) poliitikute väited, justkui oleks tulevane riikliku julgeolekunõunik Michael Flynn kohtunud detsembri alguses New Yorgis FPÖ esindajatega. |
Sisuliselt on kindel, et ka tänases kohtumises Stoke City vastu jätkab Ragnar Klavan põhikeskkaitsja partnerlust Dejan Lovreniga. Klavani järjestikused head esitused on Kloppi sõnul olnud piisavad, et eestlase võimetes keegi kahtlema ei peaks, vahendas Soccernet.ee.
"Meil ei olnud tema (Klavani - toim.) osas mitte kunagi kahtlusi. Nii me alati töötamegi. Me otsustame mõne mängija kasuks, mitte mõne mängija vastu. Me lihtsalt nägime, kui heas vormis Ragnar ning Lucas Leiva olid," sõnas 49-aastane loots.
Klopp sõnas ka, et praeguste meeskondlike esituste põhjal ei ole tarvis vigastusest paranevat Matipi tervenemise osas tagant kiirustada: "Oli selge, et puudub põhjus Joeli tagasisurumiseks hoolimata sellest, et keegi ei uskunud, et suudame ilma temata midagi korda saata. See on hea ning ma olen seda ka varem öelnud, et ajastus on oluline."
Sakslane jätkas Eesti koondise kapteni teemal, kiites mehe arengut adapteerumisel: "Mõni nädal tagasi ei olnud Ragnar raskustes, kuid ta ei olnud see mängija, kes ta täna on, kuna ta pidi veel siinsete tingimustega kohanema. Nüüd on ta aga väga heal tasemel ning me peame seda kasutama." | Klopp: Klavan on praegu väga hea ning seda peab ära kasutama | https://sport.err.ee/96266/klopp-klavan-on-praegu-vaga-hea-ning-seda-peab-ara-kasutama | Inglismaa jalgpalliklubi Liverpooli peatreener Jürgen Klopp sõnas enne mängu Stoke Cityga, et ei tunne üleliia muret Joel Matipi keskkaitsest puudumise üle, kuna tal olevat hea asendus Ragnar Klavani näol olemas. |
Türgis on riigipöördekatse tõttu vahistatud umbes 40 000 inimest ja veel enam on tööst ilma jäänuid. Teisipäeval alanud kohtuprotsess toimub Silivri vanglakompleksis Istanbuli äärelinnas ja peaks kestma neli päeva, vahendas BBC.
29 süüalusest 21 ähvardab riigipöördekatses süüdimõistmise korral eluaegne vangistus, kaheksa kohtualuse karistused tõotavad tulla leebemad. Kõiki neid süüdistatakse USAs elava islamivaimuliku Fetullah Güleni järgimises, presidendi käskluste eiramises ja oma kohusest presidenti kaitsta mitte kinni pidamises.
Mujal Türgis on väiksemad kohtuasjad juba toimunud, kuid nüüdne kohtuprotsess on esimene suur riigipöördekatsega seoses kohtusse jõudnud juhtum.
Türgi võimud süüdistavad riigipöördekatse korraldamises Gülenit, kes ise on oma osalust eitanud. President Recep Tayyip Erdogani väitel tegutsevad aga gülenistid riigis senini.
Ka Venemaa suursaadiku Andrei Karlovi hiljutise tapmise panid võimud gülenistide süüks, kuigi kurjategija Mevlüt Mert Altıntaşi karjus enne hukkumist, et tegu on kättemaksuga Aleppo eest ning ka Gülen ise on tapmise hukka mõistnud. | Türgis algas esimene kohtuprotsess arvatavate riigipöörajate üle | https://www.err.ee/579765/turgis-algas-esimene-kohtuprotsess-arvatavate-riigipoorajate-ule | Türgis algas esimene kohtuprotsess juulis nurjunud riigipöördekatse korraldamises süüdistatavate üle, kus kohtu all on 29 politseinikku. |
"Klaaslaps" on üks kõige jõhkramaid ja brutaalsemaid teoseid, mida ma lugenud olen ja samal ajal nii südamest tulevat tänulikkust tekitav. Omamoodi oksüümoron küll – jõhker tänulikkus -, kuid teisiti seda kirjeldada pole võimalik.
See, mida Maarja Kangro ise raamatus edasi andnud on, pardon my French, tundub ühe soojaga välja oksendatud olevat. Kogu sisemusse kuhjunud sapp, viha, kibestumus, kurbus, rõõm, ükskõiksus, see kõik on saanud korraga paberile. Võib-olla omamoodi teraapiline vorm nii kirjanikule kui ka lugejale, kes samasuguse soojaga selle kõik endasse imeb.
Raamatut kätte võttes ootan ma üldiselt kirjanikult sõnaseadmise oskuse naudingut. Voogavaid lauseid ja kaunilt üles ehitatud struktuuri. "Klaaslapse" puhul pärast esimest lehekülge tõdesin, et taas üks lühilausete ja ropendavate räusetega kaasaegne teos polnud ehk rahulikku jõuluaega parim valik. Mida lehekülg edasi, seda rohkem tahtsin ise kaasa karjuda: "Perse küll!". Arvestades temaatikat oli roppusi vaid näpuotsaga jagatud.
Hoolimata ääretult ängistavast sisust on Maarja Kangro mõttekäiku väga nauditav jälgida. Isikliku traagika taustale joonistuvad pildid 2014. aasta Ukraina konfliktidest; Charlie Hebdo, Sirbi skandaal ja erinevad katked Eesti kultuurielust teatud ajahetkel loovad tunde millestki tuttavlikust. Sa tead, millal ja mis juhtus, sa tunned ära need kirjutised, saated ja inimesed, keda mööda minnes mainitakse. Sa oled ise kõige selle sees olnud ning nüüd oled sa seal koos kellegi sügavalt isikliku tragöödiaga. Omamoodi valus ükskõiksus ja intelligentne olukorra kirjeldus on mõnus vaheldus tänapäeva Eesti ekshibitsionistidele, kelle peamine eesmärk on teostesse märgataval hulgal teadjamate inimeste tsitaate teravmeelsete mõtiskluste vahele toppida.
Omamoodi paradoks on see, et tegemist on Kangro esimese riikliku kirjanikupalga eest ilmunud raamatuga. Palk eeldaks nagu tellitud tööd, tellitud kvaliteeti, aga antud teose puhul, kus keegi on kogu oma sisemuse välja oksendanud ja sinu ette kogu oma aususes laiali laotanud, keeldub mõte tellimustöö palgatükki sinna puslesse sobitamast. Samas on Kangro ise öelnud, et see raamat oleks ilmunud nii ehk naa.
Kirjaniku sõnul on tema terve oma elu jooksul kasutanud meetodit, kus õudustele tuleb silma vaadata nii kaua, kuni nad hakkavad osadeks lagunema. Antud juhul on ka lugeja olukorras, kus tal tuleb ajuta sündinud lapsele silma vaadata ning ühes sellele veel mitmele traagilisele läbielamisele, kuid pärast selle sügava ängi endast läbi laskmist tuleb lõpuks siiski piiritu tänulikkus. Omamoodi selle eest, et sinuga on jagatud midagi, mille abil mõista elu tänulikke väärtuspunkte ja teisalt justnimelt nende väärtuslike pidepunktide eest. Selle eest, et minu sünnitusvalu päädis piiritu õnnega, selle eest, et mul on võimalus istuda kerratõmbunult diivanil ja olla lihtsalt tänulik.
"Tema on meil... väike neiu," ütles arst.
Uurisin last nagu imet. Ikkagi see ime-sõna. Tema oli mu kohutav ja kurb ime.
Trooja valitsejad ütlesid Helena kohta: "Kohutav on näha, kuidas ta sarnaneb surematute jumalannadega." Kummaline, kohutav, kuidas see väike mitteisikust tita sarnases surelike inimestega.
Ütlesin Jaanusele, et ta ka titat vaataks. Jaanus nagu astus korraks ligi, aga tegelikult näis mulle, et ta ei vaata. Mis teha, kui ei julge, siis ei julge.
Võtsin telefoni, mille Jaanus oli mu voodi peale pannud ja hakkasin last pildistama. Aga algul tulid isegi välguga tehtud pildid väga tumedad, kuna olin mobiilikaameral exposure value maha keeranud – viimane pilt sai tehtud ereda päikese käes Málagas. Istusin veidras asendis, nabanöör seest välja tolknemas ja nabanööri küljes käärid, laps oli veel nabanööriga minu küljes kinni. Sättisin kaamera valgust, aga selleks ajaks, kui ma valguse paika sain, olid nad tita juba külili keeranud, nii et ma tema ilusat nägu enam korralikult pildile ei saanud. Teda tohtis ainult steriilsete kinnastega puudutada.
Esialgu pakiti ta läbipaistvasse kilesse. | Arvustus. "Klaaslaps" loob brutaalselt tänulikkust | https://kultuur.err.ee/315180/arvustus-klaaslaps-loob-brutaalselt-tanulikkust | Uus raamat
Maarja Kangro
"Klaaslaps"
Nähtamatu Ahv |
Euroopa Keskpank teatas, et BMPS vajab rekapitaliseerimist algselt planeeritust üle 3 miljardi euro võrra rohkem.
Keskpank teatas kirjades Itaalia majandus- ja rahandusministeeriumile, et 2016. aastal läbi viidud stressitestid näitasid, et BMPS vajab rekapitaliseerimist 8,8 miljardi euro väärtuses.
Vastavalt Itaalia majanduslehe Il Sole 24 Ore andmetele jõudis Euroopa Keskpank vastava summani neljapäeval. Itaalia valitsus investeerib panka 6 miljardit eurot ning ülejäänud vajaliku summa saab pank võlakirjadest.
Reedel teatas Itaalia valitsus pangale abipaketi heakskiitmisest, kuid ei täpsustanud kindlat summat.
1472. aastal Sienas rajatud Banca Monte dei Paschi di Siena on maailma vanim järjepidevalt tegutsenud pank. | Maailma vanim pank vajab rekapitaliseerimiseks 8,8 miljardit | https://www.err.ee/579764/maailma-vanim-pank-vajab-rekapitaliseerimiseks-8-8-miljardit | Itaalia raskustes pank Monte dei Paschi di Siena (BMPS) teatas teisipäeval, et Euroopa Keskpank on Itaalia riiki kutsunud üles pakkuma pangale 8,8 miljardi euro suurust abipaketti. |
*
Kas peaksin äkki muret tundma, et üks viimase
aja kõige sügavamaid vestlusi oli panga
finantsnõustajaga ja mitte mõne oma lähedasega?
Täiesti võõras inimene, aga millest me kõik ei
rääkinud: majanduslikust seisust, plaanidest järgmise
30 aasta jaoks, siis plaanidest pensioniea lõpuni
(keerutamata öeldes: surmani), sõdade võimalikkusest
selle aja jooksul, linnade kasvamisest-kahanemisest,
rahva iibest ja uutest ja/või tühjadest kodudest,
maatükkidest, benjihüpetest, liiklusõnnetustest,
vaimuhaigustest, invaliidsusest, töövõimetuse
määradest, pärandustest, vanematest, lastest ja
lastelastest, laenust, laenust, laenust (loe: võlast, võlast,
võlast). Kes saab, kes ei saa, kes on usaldusväärne ja
kes mitte. Mis on usaldus?
Mul pole nii reaalset vestlust ehk varem üldse
olnudki, sellist emotsionaalset kontakti, päris asjadest.
Ikka kipuvad jutud sõpradega minema kuhugi lillede
taha ja mingit erilist muljet ei jäta. Nii palju, kui mul
üldse sõpru on, ma kaotan neid miskipärast väga kergesti,
ilmselt selle eelmise lause tõttu.
Mu arst ei jõua viimasel ajal ligilähedalegi sellele
nõustajale. Seal pangakabinetis oli justkui mingi
19. sajandi romaani õhustik, vaesuse-rikkuse tüliõhutav
alatoon. Kes saab, kes ei saa, draama, auvõlad,
hasartmängud, kaasavarad, klassierinevused, testament,
perekonnatülid, mida õhutab raha, raha, raha,
religioon ja muu säärane. „Vennad Karamazovid”
kui ehe pangandus- ja elukindlustusromaan,
või veel stiilipuhtam: „Isa Goriot”.
Teisalt oli õhus ka kiirekoelisem emotsioon,
umbes nagu on teatud rämpskirjadel:
„W€ Must Fu$k!” Ma tahan sind! Sa oled mu jaoks ilus
ja väärtuslik! Sellist asja võiks tegelikult isegi
rohkem olla. Muidugi tahan olla ihaldatud.
Tahan olla kasulik, hea võlgnik on kasulik. Aga ei
võta nemadki mind enam: nii kui rääkisin oma
diagnoosist, muutus õhk kohe jahedamaks ja intressid tõusid,
justkui oleks mul otsaette kirjutatud „ETTEVAATUST,
ENESETAPP!”.
Väljusin 19. sajandist heidikuna, minu sajand tõi mind
jälle siia. Käisin üle tee kinos, vaatasin uut Marveli
filmi, ja ei vaadanud ka. | Lugege katkendit: Tõnis Vilu "Kink psühholoogile" | https://kultuur.err.ee/315177/lugege-katkendit-tonis-vilu-kink-psuhholoogile | Kirjastuse Eesti Keele Sihtasutus alt ilmus Tõnis Vilu "Kink psühholoogile" – ühe bipolaarse patsiendi poeetiline päevaraamat. Toimetaja on Kajar Pruul, raamatu kujundajas Maris Kaskmann. |
Tallinna korteriturgu mõjutab enim rahvastiku juurdevool, mis tekitab ülenõudluse, nii et pakkumiste arv kahaneb järsult. Pindi Kinnisvara prognoosi kohaselt on 2017. aasta suveks Tallinnas vaid umbes 4500 korteripakkumist, mis jagunevad võrdselt uusarenduste ja järelturu korterite vahel. Võrdluseks: 27. detsembri hommikul oli kinnisvaravahendusportaalis KV.ee pakkumisel 5253 Tallinna korterit, neist vaid 660 uusarendust.
Uusarenduste osakaal ei kasva üksnes Tallinnas, vaid ka Harjumaal: prognoosi kohaselt kasvab uusarenduste jääk praeguselt 1800-lt 2500-ni ning nende hinnatase praegusega võrreldes ei muutu. Samas, kõiki uusarendusi kinnisvaraportaalid ilmselt ei kuva, sest Tallinna ja kogu Harjumaa uusarendusi on väljas vaid 744.
Prognoosi kohaselt jätkub järelturu korterite hinnatõus, mida lõpuks asub pidurdama uusarenduste hinnatasemeni jõudmine, mistõttu kasvab uusarenduste müügi osakaal praeguselt 20 protsendilt 30 protsendile.
Ostu-müügitehingute arv jääb stabiilselt 800 ühiku peale kuus. Praegune keskmine 1600-eurone ruutmeetrihind kasvab järgmise aasta lõpuks 1800 euroni ja jääb siis sinna püsima. Üürituru hinnad aga hakkavad kasvama, sest Tallinna kolijatel pole alati võimalusi korterit soetada.
Pealinna ja selle lähiümbruse arendamine aga võtab üha uusi vorme: nimelt hakatakse rajama ülisuuri klastreid, mis võtavad tulevikus aleviku mõõtmed.
Kaubanduskeskusi nagu kirjusid koeri
Kaubanduskeskuste lisandumisega võimendub juba esile kerkinud probleem - üksteisest ei suudeta eristuda, mis omakorda võib viia ülejäägi tekkimiseni. Esimesed näited suletud boksidest suurkeskustes ongi juba olemas ning see tendents kogub hoogu, kuivõrd uut kaubanduspinda on üha lisandumas.
Ka büroopindade turul on kerge ülepakkumine ja seetõttu on logistiliselt viletsama asukohaga majades ilmselt tulekul mõningane hinnalangus.
Samas hoogustub ärikinnisvarasse investeerimine veelgi, eelistatud on stabiilse rahavooga kesklinnas või selle läheduses paiknevad büroohooned ja Tallinna piiril paiknevad lao- ning tööstuskompleksid. Korraliku taristuga varustatud ärimaad leiavad kergelt uue omaniku.
Tartu laieneb äärelinnadesse
Tartu järelturu kortereid võib ees oodata kerge hinnalangus, kus ostjate hinnasoovide ja tegelike tehinguhindade vahe suureneb. Siiski kerkib enam kui 130 000-eurose müügihinnaga elamute osakaal 40 protsendini tehingute koguarvust.
Äärelinnades ja linnaservas lisandub turule uusi korter- ja ridamaju eelkõige varem kehtestatud planeeringualadele, uusi planeeringuid menetletakse vähe. Samas aga tõuseb keskmine hinnatase linnalähedastes uuselamurajoonides kuni kümme protsenti.
Valimised kergitavad tõmbekeskuste hinnataset
Elanikkonna vähenemise trend jätkub ja sellest tulenevalt suureneb ka tühjalt seisva kinnisvara hulk, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohaliku kinnisvara väärtust. Seetõttu tõuseb kinnisvarabüroo hinnangul 2017. aasta sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste põhiteemaks väikelinnade atraktiivsemaks muutmine, millest parimaid ideid hakatakse ka üksteise pealt kopeerima.
Maakonnakeskuste - Viljandi, Kuressaare, Paide, Rapla, Jõhvi jne - kinnisvaraturg elavneb ja tehingute arv kasvab väiksemate linnade ja alevike arvelt.
Korstnapühkijaid ja elektrikke hakkab nappima
Tulenevalt 2018. aastal kehtima hakkavast nõudest, mille kohaselt peavad majahaldurid olema kutsetunnistusega, jagatakse turuosad ümber ja suurimateks kaotajateks on kutsetunnistuseta töötajatega väikefirmad, kelle portfelli suurtegijad üle võtavad.
Sellega peatub surve teenuste hindadele, sest uued korrashoiulepingud rõhuvad kvantiteedi asemel kvaliteedile.
Süveneb spetsiifiliste ametikohtade defitsiit nagu korstnapühkija, elektrik jt, kuna uue põlvkonna huvi nende ametite vastu on leige ning vanem generatsioon hakkab pensionile jääma. | Kinnisvaraturu prognoos: üürihinnad kasvavad, uute ja vanade korterite hinnavahe väheneb | https://www.err.ee/579763/kinnisvaraturu-prognoos-uurihinnad-kasvavad-uute-ja-vanade-korterite-hinnavahe-vaheneb | Tallinna üha kasvav rahvastik viib pealinna üürihinnad kasvule ning kergitab järelturu korterite hindu, mistap väheneb uute ja vanade korterite hinnavahe, selgub Pindi Kinnisvara prognoosist 2017. aasta kinnisvaraturule. |
Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul tõotab auhinnagala ning eriti aasta sportlaste väljakuulutamine pakkuda tänavu rohkelt põnevaid hetki. „Lõppev spordiaasta oli Eestile edukas paljudel aladel ja ka konkurents aasta parimate tiitlitele oli erakordselt tasavägine. Meie spordisangarite saavutuste olulisusest ja rohkusest andis märku ka läbi aegade kõrgeim, saja tuhande piiri ületanud häälte arv rahvahääletusel. Seega nagu spordis ikka, võib ka tänaõhtusest auhinnagalast oodata palju tihedat konkurentsi, üllatusi ja emotsioone ning kindlasti kohtumisi armastatud sportlaste ja treeneritega,“ ütles Sukles.
„Spordiaasta tähed 2016“ teeb meeleoluka tagasivaate lõppevale spordiaastale ning pakub vaatajatele sportlikku meelelahutust. Kavas on palju unikaalset – sünkroonse show-kavaga esinevad Rio olümpial Soomet esindanud Eesti juurtega sportvõimleja Oskar Kirmes ja tema noorem vend Robert Kirmes ning klaverisoologa astub ette Egle Uljas – Eesti rekordi omanik 400 m jooksus, lisaks saab õhtu jooksul nautida veel paljude armastatud ja populaarsete esinejate etteasteid. Auhinnagala kulminatsioonina kuulutatakse välja aasta meessportlane, naissportlane, võistkond, treener, noorsportlane ja parasportlased. Samuti antakse välja Rahvusvahelise Olümpiakomitee auhind „Ületades piire“ ning Eesti Olümpiakomitee auhind „Eestimaa Spordihing“, millega tunnustatalse spordi eestvedajat, kes oma eestvedamisvõime ja põhimõttekindlusega on eeskujuks kogu ühiskonnale.
Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Spordiorganisatsioone osales aasta parimate valimisel 63 ja spordiajakirjanikke 44, rahvahääletusel anti oma soosikute poolt rekordiliselt ligi 106 000 häält. Hääletustulemuste põhjal on nominendid järgmised (tähestikulises järjekorras):
Aasta meessportlane 2016: Gerd Kanter, Ragnar Klavan, Martin Kupper, Rasmus Mägi
Aasta naissportlane 2016: Ksenija Balta, Irina Embrich, Anett Kontaveit, Kelly Sildaru
Aasta võistkond 2016: autoralli meeskond Ott Tänak ja Raigo Mõlder, sõudmise neljapaat, vehklemise epeenaiskond, võrkpalli rahvusmeeskond
Aasta treener 2016: Gheorghe Cretu, Matti Killing, Tõnis Sildaru, Aleksander Tammert | Täna õhtul selguvad aasta parimad sportlased | https://sport.err.ee/96269/tana-ohtul-selguvad-aasta-parimad-sportlased | Täna, 27. detsembril kell 20 algab Nordea Kontserdimajas pidulik auhinnagala „Spordiaasta tähed 2016“, kus kuulutatakse välja aasta sportlased. Kristjanite jagamist juhivad Tõnis Niinemets ja Marko Kaljuveer. |
Juba "Teesklejate" võtete algul ajakirjanduses ilmunud sünopsis sedastab: Annal ja Juhanil avaneb võimalus veeta suvenädal rikaste sõprade luksuslikus maamajas. Esimesel puhkusepäeval saab Juhan töölt koondamisteate. Pinged kuhjuvad ja seavad nende suhte kahtluse alla, ehk ei olegi see armastus, mis on neid kaheksa aastat koos hoidnud, vaid hirm lahkumineku ees.
Tüli katkestab teine paar, Erik ja Triin, kes on tulnud randa telkima. Kui nende telk rannas puruneb, pakuvad Juhan ja Anna neile võimalust veeta öö majas. Külalistele jääb mulje, et Anna ja Juhan on maja omanikud, ning nood ei paranda seda eksitust, saades innustust võõraste imetlevatest pilkudest. Mida kaugemale nad lähevad, seda enam nad armuvad iseendasse oma uutes rollides. Kuni Juhan mõtleb välja vale, mida pole võimalik tagasi võtta.
Nii palju sissejuhatuseks. Märkigem veel, et filmi lõplikus versioonis esitatakse Juhani vale, et Anna on maganud Erikuga, pigem mehe eksliku, Anna provokatsioonist lähtunud järeldusena.
Draama ja peegeldus
Filmi žanriks (see, mida režissööri sõnul filmitegemisel vahel ametlikesse paberitesse tuli kirjutada) on: kammerlik thriller’ i elementidega draama, mis lõpus pöördub müsteeriumiks.
Milles siis draama seisneb? Juhani ja Anna suhe on karil, lapsi neil ei ole ja see teeb haiget, aga paar on ikkagi (veel) koos. Häärberisse saabudes on nad veel ehk keskmiselt edukad, aga Juhani koondamise teade viib nad hoobilt n-ö keskklassi äärele ja nende niigi hapra suhte veelgi ebaturvalisemaks ja tasakaalust välja. Samas toob koondamisteade kaasa isikliku valiku teema. ("Ajakirjandus sulle ei meeldinudki, nüüd saad mõelda, mida tegelikult teha tahad," ütleb Anna Juhanile, tõsi, mitte just liiga veenvalt.)
Rikaste sõprade maja, jõuline neofunk, mõjub oma klaasi ja betooni koosluses nagu kindlus, mis räägib positsioonist ja jõukuse turvalisusest, see, olles küll väline märk, on ka kokkuvõte ja üldistus selle kohta, mida Anna ja Juhan ei oma, milleni nad iseäranis pärast koondamisteadet ei küüni ― neid ohustab hoopis vabalangemine. Ja siis tulevad telkijad, Triin ja Erik, kes on nagu Juhani ja Anna teisikud: Erik on jäänud töötuks, Triin tõlgib naistekaid… Erik ja Triin on ühelt poolt oma säärase eluseisuga juba justkui leppinud, teisalt tahavad oma eluga ka midagi peale hakata; selleks tuleb aga alustuseks taibata, mida üldse teha tahaks… Ja kõik nad on keskea alguses — aeg pressib peale.
Siin on nüüd kohane märkida, et õigupoolest ongi "Teesklejate" stsenaarium üles ehitatud erinevate tasandite peegelduste vaheldumisele. Juhanist ja Annast lähtuvalt: Triinus ja Erikus heiastubki Juhani ja eelkõige Anna jaoks see vabalangemine, mis võib neilegi osaks saada. Triinu ja Eriku pidetus ja elamise mured on peegelpildis Juhani ja Anna, võõrastele esialgu veel varjatuks jäävad mured. Eelkõige Anna algatatud mäng ja provokatsioonid, Triinu ja Eriku alandamine ("Kas te naerate meie üle?" küsib Erik viimaks) on ülekanne, kanaliseerimine ("Nad on haledad", annab Anna oma hinnangu). Triinu ja Erikut alandades makstakse kätte just nagu iseendale, enda kujutisele. Triin ja Erik kehastavad, osalt ka Juhani, aga eelkõige Anna jaoks seda, mida enda juures põlatakse, ja seda võimalikku tulevikku, mida enda puhul kardetakse. Võimaluse selliseks tuure koguvaks (kättemaksu)mänguks annab Triinu ja Eriku eksitus, see, et nad peavad Annat ja Juhanit suvemaja omanikeks. ("Neil ei ole ilmselgelt selliseid probleeme nagu meil," ütleb Triin).
Triinust ja Erikust lähtuvalt paistab peegeldus vastupidi: Juhan ja Anna näivad neile sellistena, kes ka nemad oma unistustes olla tahaksid ja võiksid. Viimaks pöördub ka kättemaks peegeldusena Juhani ja Anna poole tagasi.
Teisiku, peegelduse motiiv toob meelde Fjodor Dostojevski. Kui meenutada, mida Dostojevski teisiku kujus kardetakse, saame "Teesklejate" puhul vahest reljeefsemalt selgeks sellegi, mis puudutab ajastulist tunnetust ja seotust. Ehk siis küsimus, milleks on transformeerunud tänapäeva inimese jaoks kardetud haledus või madalus.
Omada või olla
Zygmunt Bauman on näidanud, et kui modernismiajal piisas inimesele rahuloluks sellest, et ta teeb püsivalt oma tööd (kakskümmend aastat / ikka olen olnud autojuht; või kirjanik; või maamõõtja… ― nii hästi kui oskan), siis postmodernis on asjad muutunud. Vanasõna "Amet teeb mehe" enam ei kehti või jätab meid vähemalt poolenisti tühjade pihkudega. See, mis modernismiajastul aitas inimesel aktsepteerida ennast ja olla teiste poolt aktsepteeritud, on oma erikaalu minetanud, oluliseks on saanud välised märgid. Muutust võiks küllap sõnastada ka nii: selle asemel, kes sa oled, on oluline, mis sul on.
Kuigi "Teesklejates" on esiplaanil isiklikud suhted ja hirmud, sobib Baumani osutatu siin igati taustsüsteemiks ― olemise ja omamise vaheline ala on selles filmis ka isiklike suhete ja draama pingeväljaks. Probleem on mõlemaga. Olemine nõuab sisimat otsustust, teatud isiksuslikku iseseisvumist, omamine aga võib justkui õigustada, esitada ja välja vedada ka olemist.
Nõnda võiks ka küsida, et mida tänapäevases kontekstis õigupoolest tähendab üldse teesklemine. Just nagu lapsik küsimus, aga mine võta kinni. Kaugeneme korraks filmist ja räägime… hoopis näiteks stiilist.
1. Alustuseks: stiil, nagu sisemise sfääri vormiline väljendus ja avaldus. Näiteks XIX sajandi dändi, kelle jaoks stiil on ühtlasi nõudliku eluhoiaku väljendus. Või võtkem mõni žanr, näiteks thriller, mis oma tuttavate reeglipäraste vormivõtetega põhineb teatud laadi tegevuslikel vahekordadel ja sündmustikul. Vorm lähtub sisust ja need on orgaaniliselt seotud.
2. Postmodernile on aga juba omane arusaam, et just stiili kaudu loome sisu. Lugu sellest, kuidas kodanik X sõitis ühissõidukiga peatusest A peatusse B, kusjuures sõidu ajal midagi eriti ei toimugi, saab esitada mitmes stiilis või žanris. Nõnda omandab see sõit vastavat laadi kirjeldustes alati siis ka erineva (tajutud) sisu. (Kodumailt näiteks Mati Undil kunagine lavastus "Stiil ehk mis on maailma nimi".) Ütleme üldistavalt nii, et siin on siiski vaja veel mingit alust, pinda, mille stiil siis n-ö nagu üle värviks. Kuigi kättesaadav on vaid kirjeldus ja nii määrab kirjelduse viis ka tajutud sisu, on siiski olemas mingi põhi, mida kirjeldada.
3. Viimaks: tänases elupraktikas saame aga rääkida stiiliga opereerimisest ka nii, et mingit aluselist viidet ja toetuspinda enam isegi ei vajata. Stiil, mis ise, viimase motiivina, ongi justkui kõik, milles püsimine nõuab küll pingutust, aga mille all ei ole enam midagi, millega suhestuda. Simulatsioon kui elamise viis. See lähtub või vähemalt seda toestab ideoloogia, kus reaalsust esindab müümise kunst. Maailm kui evolutsiooniliselt täiuse lähedale viidud turg, kus porgand ei sisalda enam porgandit, iha küünitab aga aina rikaste ja ilusate elustiili — väliste märkide — poole. (Filmi vallast sobiks sellise maailma näiteks Sofia Coppola mõne aasta tagune "Bling Ring", mis oma teatava monotoonsusega näitab sellist maailma ka nagu vaakumis olemist.) Selline arusaam stiilist ei jäta õigupoolest võimalust isegi vanale heale aferisti kujule. Ostap Bender kaotaks selles keskkonnas nii satiirilise mõõtme, vaimukuse (žanri kriis) kui ka oma aferistliku sarmi.
Tänapäevas ja selle segaduses on õigupoolest läbisegi kõik need kolm pinda. Intuitiivselt tahaks stiilist, vormist järeldada sisu ja üht orgaanilist seotust. Samas elame infoühiskonnas üha enam teadmisega, et reaalsuse mõõt on üksnes kirjeldus, nii ka retoorika. Ja viimaks ― siin võiks meenutada Friedrich Nietzsche küsimust: kuidas saadakse selleks, kes ollakse? Saamine selleks, kes ollakse pärast seda, kui stiilne viisik on üle käinud. Ja kõike seda kasvava plahvatusohu foonil.
Tuleme nüüd tagasi Vallo Toomla filmi juurde. Teesklemine (väitena) eeldab, et on mingi tajutud tõelisus. Seevastu maailmas, kus stiil tajutuna ongi kõik, ei oleks ka enam teesklust, mida tuvastada, sest kõik ongi vaid teesklus. Toomla "Teesklejad" viitab sügavamale kriisile meie ajas, sellele, millele me iga päev ei mõtle, aga millega iga päev tuleb kohaneda.
Milleks sellest foonist ja laiemast kontekstist nii pikalt kõnelda? Sest isikutevahelised pinged on teatud viisil oluliselt oma aja pingete väljendus, kuigi sellele filmis mõtlema otse nagu ei juhatatagi. Sügavamas kihis lõikubki "Teesklejad" aja dikteeritu ja isikliku vahel.
"Teesklejates" on oluline ikkagi eelkõige see, kes ollakse; see, mis jääb omamisest väljapoole. Ja siin meenuvad koos filmis antud kohatise võõrituse ja võõristusega tõepoolest kuuekümnendad, tollane (nii ka prantsuse uue laine) ometi usku sisaldav äng. Aluseliselt ollakse katki või sellest libamisi lahti (ent kui on alus, siis on ju ka tajutud tõelisus; aga kui on tajutud tõelisus, siis on ju ka tõde), kuid mõte on kõigel ikka vaid siis, kui on alus. Nõnda võiks teha üldistuse ja ütelda, et siin ollakse eelkõige hirmul just aluse tõttu. Ajastu kõigutab (sisulisi) aluseid, ajastu nõuab (oma, fiktiivseid) aluseid; alused tuleb valida, leida need endast. Ajastu nõutud ja enesest lähtuvad alused võivad olla aga vastukäivad. (Näiteks pere on see, mida ma võimaluste raames planeerin; selline hoiak on ikka väga uus ― Juhanil ja Annal pole lapsi. Samas ollakse näivalt nagu kõikide võimaluste maal, kus saab võtta või jätta… "Mitte midagi ei juhtunud," ütlevad-veenavad Juhan ja Anna filmi lõpus, kui loo areng on pöördunud pisut müstikasse. See kõik võis olla ka pilt või uni hirmudest, midagi, mida tahaks ja saab (?) unustada, või siis vastupidi, see oli millegi meeldetuletus.
Ekvivalendid
Filmi tegevus areneb umbes juuli lõpus, augusti alguses. See aeg on nagu tegelaste eluperioodi ekvivalent. Loodus selles ringkäiguajas mõjub samas pigem ähvardavalt. Juba filmi alguses, kui Juhan ja Anna alles häärberisse sõidavad, mõjuvad alt vastavast rakursist filmitud puude ladvad kuidagi ohutunnet sisendavalt. Ja muidugi avaldub looduse ähvardavus selles, et Triinu ja Eriku telk rebeneb tormis. Siit edasi ― torm laastab ka ööl, kui paarid suhteid klaarivad. Häärber asub mere ääres ja veel on selles filmis samuti oluline koht, erineval kontekstuaalsel viisil kuulub vee juurde alati ka oht. Kui enne ütlesin, et Juhanit ja Annat ohustab vabalangemine, siis õigem oleks ehk isegi rääkida (metafoorsest) uppumisohust. Vesi ja oht kolmes variatsioonis. Samal ajal kui Juhan saab koondamisteate, hulbib Anna ujumismadratsil turvaliselt basseinis. Siis kargab sinna pommhüppega Juhan. Juhani ja Anna ujumaskäik pöördub (ka visuaalselt edasiantuna) ohuks, kui nad peavad vees hulpima, et mitte sekkuda teisipidi tekkinud ohuolukorda, kus nimetud võõrad nende basseini äärde jäänud riietes sobravad. (Ülekantuna sobravad Anna ja Juhan sarnaselt hiljem Triinu ja Eriku elus.) Anna poolalasti ujumine (pilt altpoolt, sügavusest), kui suhetes pannakse kaalule truudus.
Aimatavat ohtu kätkevale loodusele sekundeerib häärber, mis mõjub samuti nagu tegelane ja on ühtlasi tegevuse keskpunkt. See betoonist ja purunematust klaasist kontseptuaalne koda kehtestab end ümbritseva looduse suhtes nagu võõrkeha või kindlus. Majja koondub draama ja draama ka lähtub majast.
"Teesklejates" on mõõdetust ja ekvivalentsussuhteid, mida võiks veelgi esile tuua, näiteks (kaamera)pilk, mis vahel avaneb nagu kõrvalt, justkui personaalselt, aga samas anonüümselt ja distantseeritult. See on pilk, mis fikseerib ohtu. Või mõtteline telg, purunenud telk — maja(kindlus), kus kõik tegelased on tegelikult külalised — kohatuse. Suurimaks plussiks on seejuures aga ikka sisemine, allhoovuslik tihedus, mis kehtib kogu filmis. See, et film areneb samal ajal tasaselt, on ainult hea, üha on tunda alumiste kihistuste (nagu vee) kandmist. Mõneti on maitse asi finaali eel toimuv murrang ― Eriku ja Triinu mässav kättemaks. Kompositsiooniliselt on see selge, aga kui film kusagil tihedust kaotab, siis vist seal.
Näitlejad teevad kõik ilusad rollid. Triin (Mari Abel) ja Erik (Meelis Rämmeld) on juba stsenaarselt antud mõneti nagu kujud. Nende puhul ongi oluline teatav anonüümsus, nende isiklik lugu ei tohikski terviku seisukohalt liiga palju lahti rulluda. Ja nad mõlemad on sel tüübi ja dramaatilise isiku piiril, luues elulised ja ka üldistavad kujud.
Ka kaks kõrvaltegelast, peremehe äraolekul maja eest hoolitseda lubanud kohalik vanem paar (Laine Mägi ja Andres Lepik) on oma koomilistes aktsentides mõõdetud.
Peategelasi mängivad Mirtel Pohla ja Priit Võigemast. Mis muud kui kiitkem. Mirtel Pohla osatäitmist iseloomustab rikas sisemiste plaanide vaheldumine ja sujuv sügavus. Priit Võigemastilt napp ja niisamuti kihte tajuv mäng. Meeldejäävad tööd. "Teesklejad" toetub suuresti näitlejatele ja kõik nad siin tõepoolest ka kannavad.
Vallo Toomla täispika filmi debüüt on tugev ja sümpaatne. Mingi sisemine usk on seejuures ka. Heast tunnetusest räägib seegi, kuidas režissöör on osanud kirglikku lugu tasasel viisil arendada. Toomlal on olnud tugev autoritunnetus juba lühifilmide puhul, isiksuslikku võib ka "Teesklejates" igati tajuda. Edu!
VALLO TOOMLA on sündinud 8. aprillil 1983. aastal. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis teoloogiat ning Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežiid 2008—2012 ja mänginud Tartu Üliõpilasteatris. Filmid: 2012 "Valge doomino" (režissööri assistent); 2012 "Üksikjuhtum" (toimetaja); 2012 "Marionett" (ilmateadustaja); 2013 "Olga" (mees); 2013 "Limonaadi lugu" (animafilm, režissöör, stsenarist, monteerija); 2013 "Kevad à la carte" (Walter); 2014 "Ivanipäev" (massistseenide režissöör); 2015 "Kontakt" (režissöör); 2015 "Ahv, kes mängis vene ruletti" (kirjandusliku alusteose autor); 2016 "Teesklejad" (režissöör). | Arvustus. Teisikud ja teesklejad | https://kultuur.err.ee/315176/arvustus-teisikud-ja-teesklejad | "Teesklejad”
Režissöör Vallo Toomla
Produtsent: Riina Sildos
Kaasprodutsendid: Uljana Kim ja Roberts Vinovskis
Stsenaristid: Livia Ulman ja Andris Feldmanis. Operaator: Erik Põllumaa
Osades: Mirtel Pohla (Anna), Priit Võigemast (Juhan), Mari Abel (Triin), Meelis Rämmeld (Erik), Laine Mägi, Andres Lepik
Esilinastus 19.11.2016 San Sebastiani International Film Festivalil Hispaanias. Eesti Kinodes 6.12.2016. |
Veith, neiupõlvenimega Fenninger, kaotas esimese laskumise 59,91 sekundiga võitnud ameeriklannale Mikaela Shiffrinile 3,21 sekundiga ning suutis edestada vaid norralannat Kristin Lysdahli. Ainsana raja alla minuti läbinud Shiffrinile järgnesid itaallannad Manuela Mölgg 0,27 ja Marta Bassino 0,49 sekundi suuruse allajäämisega.
Ülisuurslaalomi olümpiavõitja Veith on ka kahekordne MK-sarja üldvõitja ning kolmekordne maailmameister. | Pikalt vigastuspausilt naasnud olümpiavõitja tagasitulek osutus raskeks | https://sport.err.ee/96264/pikalt-vigastuspausilt-naasnud-olumpiavoitja-tagasitulek-osutus-raskeks | Ligi kaks aastat põlvevigastust ravinud mäesuusataja Anna Veith tegi pärast 2015. aasta veebruarit MK-sarjas esimese stardi, kui sai kodumaal Semmeringis suurslaalomis 40. koha. |
Kuulake Erro uut lugu "Võõraid sõnu". | Kultuuriportaal soovitab: Erro uus lugu | https://kultuur.err.ee/315175/kultuuriportaal-soovitab-erro-uus-lugu | Erkki Tero, muusikunimega Djerro, tegutseb vahel ka Errona, ehkki harva. |
Tegu on esimese visiidiga pärast rünnakut, kui USA ja Jaapani liidrid koos Pearl Harborit külastavad, vahendasid Reuters ja BBC.
Abe külastas pärast maandumist mitmeid mälestuspaiku. Visiidi tipphetkeks peetakse seda, kui Abe läheb koos USA presidendiga Pearl Harborisse. Hawaiil sündinud Obama veedab seal parajasti oma talvepuhkust.
Abe ei plaani 1941. aastal toimunu eest vabandust paluda, kuid leinab neid, kes sõjas hukkusid, ütlesid tema nõunikud. Ajal, mil Hiina suurendab oma sõjalist võimekust, soovib Jaapan liitlassuhteid USAga tugevdada.
"Ootan väga, et saata välja tugev sõnum lepituse väärtusest nagu ka palvetada sõjas hukkunute hingede eest," rääkis Abe Honolulul.
Kolm nädalat pärast Abe visiiti möödub rünnakust 75 aastat. Sel aastal külastas Obama Hiroshimat, kus USA heidetud aatompommi tõttu hukkus 1945. aastal umbes 150 000 inimest. Enne Obamat ei olnud ükski USA president ametiajal Hiroshimas käinud.
Jaapani rünnakus Pearl Harborile hukkus 2300 USA sõjaväelast ning selle tagajärjel astusid Ühendriigid Teise maailmasõtta. | Jaapani peaminister sõitis ajaloolisele visiidile Pearl Harborisse | https://www.err.ee/579758/jaapani-peaminister-soitis-ajaloolisele-visiidile-pearl-harborisse | Jaapani peaminister Shinzo Abe sõitis ajaloolisele visiidile USA mereväebaasi Pearl Harborisse, mida jaapanlased 1941. aastal ründasid. Hawaiil viibib koos Abega ka USA president Barack Obama. |
"Kui sa tunned end pärast liiga paljusid shot 'e halvasti, siis Eestis on veider traditsioon, mille põhjal usutakse, et ravi võib olla sokkides. Tehnika on leotada sokke viinas ja soojas vees ning panna need siis jalga, et tassikese tee kõrval alkohol endast välja higistada," kirjutas Irish Mirror.
Kui eestlased kasutavad viinasokke, siis Haitil ravitakse pohmelli voodooga, Vietnamis kleebitakse plaaster otsaette, Lõuna-Aafrikas süüakse lambaajudest valmistatud rooga ning Vana-Roomas maiustati praetud kanaarilinnuga. "Roomlased olid ajast ees, kui see puudutas praetud toite peojärgsel hommikul. Nad uskusid, et praetud kanaarilind aitab rahustada kõhtu," seisis artiklis.
Rahvusvahelisi tehnikaid pohmelli ravimiseks leiad SIIT. | Iiri väljaanne soovitab peojärgseks hommikuks eestipäraseid viinasokke | https://menu.err.ee/293694/iiri-valjaanne-soovitab-peojargseks-hommikuks-eestiparaseid-viinasokke | Väljaanne Irish Mirror konndas kokku maailma veidraimad nipid, kuidas pohmellist üle saada. Üheks imelikumaks neist nimetas väljaanne eestlaste kommet teha viinasokke. |
Festival „NU Performance ”, „Corporate occult_lets talk about the body baby” 29. X — 5. XI 2016 Tallinnas Kanuti Gildi Saalis ja Telliskivi loomelinnaku punases majas. Kuraator: Maria Arusoo.
Festivali „NU Performance ” olen alati pikisilmi oodanud. Ometi kord üks sõõm rahvusvahelist värsket hingust meie igapäevases, igavas, juba selgelt väljakujunenud etenduskunsti maailmas. Teater on teater ja kunst on kunst, aga mis asi see performance on? Ka seekord ei pidanud pettuma, Kanuti Gildi Saal tõestas taas, et just tema on kaasaegse etenduskunsti lipulaev Eestis.
See aga, mida nägin, ei olnud ootuspärane, vaid tekitas viha, pettumust arusaamatust, tohutut rõõmu, lootust ja nördimust kordamööda.
Dana Michel on tantsukunstnik, kes selleks, et kogeda oma keha, kohtub lavastuses „Mercurial George ” objektidega. Näiteks Dana ja suuremat sorti must kott. See kõik võtab meeldivalt palju aega, keha vibreerib, liigub, muutub, aga mitte nagu arenev lugu, kus ühest asjast saab teine. Ei, tema keha on üks ja sama, aga ometi pidevalt erinev. Vahel jääb mulje, et ta ei esitlegi meile midagi; see tunne tekib ilmselt täpselt valitud kehalistest ülesannetest. Ta peab saama millegagi hakkama, jõudma kuhugi ja sealjuures ei ole kuigi oluline, mis moel. Kui piisavalt kaua ühes taktis vibreerida, küll siis miski sünnib. Tuleb lihtsalt vibratsiooninupp sisse lülitada ja iga käsi-jalg või kõht leiab endale vajaliku funksiooni justkui kogemata. Danal on ka mikrofon, see kohustuslik objekt etenduskuntides. See, mis kõlaritest kostab, on võluv, helikunst, mida tehakse kohapeal. Dana hääl on pidev, kuid hääl ja heli, mis jõuab kõlaritesse, sõltub mikrofoni hoidvast käest, mis aga samal ajal p idevalt kaootiliselt ja katkendlikult liigub. Mikrofon sattub, kuhu juhtub. See käsi ei ole allutatud mõistuse tahtele.
Kõditamine: vägistamine algajatele.
Samira Elagoze „Cock, Cock… Who’s There? ” lähtus sellest, et kunagi teda vägistati. Jah, ta tunnistab, et juba päris pubekana nägi ta välja suhteliselt bitchy. Nüüd esitab ta laval, mitte sõna otseses mõttes, aga peaaegu siiski, justkui nunnarüüsse rõivastatud ontlikku tüdrukut, kes on objektifitseerinud kõik mehed, teinud tagasi, maksnud kätte. Temas ei ole grammigi andestust ega mõistmist. Isegi huvi pole, isegi huumorit pole, nalja pole, ka irooniat pole, kurbust ka ei ole. Talle meeldib tema elu, talle meeldivad dominantsed mehed, on vähemalt, millest kunsti vorpida. Huvitav, kumb on tal tegemata jäänud, kas elu elamata või kunstiteos loomata. Mõlemad näivad kuidagi natuke liiga tühised.
Milline elund naise kehas jääb pärast surma soojaks?
Minu riist.
Maria Metsalu on blond, Marial on igav. Oma lavastuses „ Fuchsia” o n Maria end ümbritsenud vuntsidega naisega, või on see mees, mine võta kinni. Marial on igav, ta topib kohtkaamera vagiinasse, aga televiisorisse pilti ei tule. Maria ei taha väga teha ka tööd. Pole vist tähtis, et pilt tuleks, pole vist tähtis see teatrimaailm, kus muusika hakkaks justkui imeväel mängima ja pilt ilmuks televiisorisse just õigel hetkel. Etenduse lõppedes trummeldab peas üksainus mõte: kallis tüdruk, mine palun koju ja pese käsitsi mõned sokid või lõhu puid, saad frustratsioonist lahti.
Blondiinide juures on see hea, et nad ei saa aru, et neid vägistatakse.
Peaches on bänd, või õigemini üks Berliinist pärit legendaarne muusik, produtsent, kunstnik, aktivist, ja mida ta ka punases majas tõestas, üks võimas naine. Soorollide nihutamine on nii kahetuhandendad, kuid miks me peaksime võtma neljakümne kaheksa aastaselt artistilt õiguse endiselt oma vana tõde kuulutada. Energiat jagub tal selleks kuhjaga, võtkem parem eeskuju ja leidkem enda elust üks asi, mille eest ise oleksime valmis võitlema ja kogu oma isiksuse koos kehaga rahva ees letti panema.
Vägistamine.
Nagu tavaline seks, aga võitjaga.
Vanessa Place on advokaat, kes kaitseb vägistajaid. Vanessa on ka luuletaja, esineja ja kriitik. Ta on professionaalne, ta on totaalselt professionaalne, mida iganes ta ka ei teeks. Ka Vanessal on mikrofon, kuid esimest korda kogu festivali jooksul näen ma põhjendatud mikrofoni, mis seisab rahulikult oma jala peal. Sellega ei tehta nalja. Vanessa naljad on tekstis, vägistamise anekdootides, ja kogu saal tahab neid kuulata. Vanessa läheneb teemale läbi isikliku, ei, mitte läbi enda, vaid läbi iga üksiku vägistaja, keda tal on olnud võimalus tunda, ja ta lubab publikul teha sotsiaalseid üldistusi. Ta saavutab eesmärgi: mida lollakam on nali, seda struktuursemalt on võimalik näha süsteemi, maailma, milles elame. Mikrofoni funktsioon on ujuvat, madalat, seksikat ja armsalt võnklevat vaikset häält võimendada. Ja mitte ainult häält, kogu ta keha võngub vaikselt ja armsalt.
Hakkad vanaks jääma, kui paar preestrit läheb mööda ja isegi ei vaata sind… kuradi ealised diskrimineerijad need preestrid.
Ka Maria Minerva juhitud vestlus kulgeb meeldiva pinge all. Iga lause, mida Vanessa ütleb, on tähtis. Ta teeb pausi ja alles siis ütleb lühidalt ja konkreetselt, mis tal öelda on. Ta teab, mida ta teeb, ta on kõigest üle. Erinevus Samirast on kolossaalne. Samira on suhetes teistega andnud alla, muutunud lõdvaks ja mõttetuks, kuid Vanessa osaleb endiselt maailmas, ta teab, kuidas erinevad jõud mõjuvad. Ta on advokaat, kes kaitseb vägistajaid. Ta ütleb, et alati toimivad vastasjõud ja peegelduse peegeldused. Ta ei taha endast mitte midagi publikule rääkida, kuid siiski on see tema, kes tuli nende anekdootide peale, ja see ütleb nii mõndagi ka Vanessa enese kohta. Vanessa näitab vaatajale peeglit ja vaataja valib ise, millest aru saab või kuulda tahab. Temas ei ole haletsust, talle ei ole tähtis meeldida, pigem püüab ta leida võimalusi mitte meeldida. Ja oh, kuidas see mulle meeldib!
Öeldakse, et kõik naised fantaseerivad, et neid vägistatakse.
Seega ei ole nad meestest erinevad.
Kris Lemsalu „Veenuse sündi ” ei olnud lihtsalt võimalik näha, kuna Kanuti Gildi Saali mets oli puupüsti huvilisi täis. Helena Keskküla nägin ja kuulsin hästi. Ta on tüdruk, kes on läbi ja lõhki pseudo. Tema roll on pseudo, laulud on pseudo ja teemad on pseudo. Lavastus „+1 ” on pseudo. Ma ei mõista, millest ta räägib, ta irooniat, ega kunstniku muresid, samas eeldan, et mingi sõnum selles kõiges on, aga see sõnum on kuidagi laisk ja vilets.
Mulle meeldib, kui naine on nagu jõulupuu.
Ebaseaduslikult metsast maha võetud.
Islandlane Kolbeinn Hugi on toonud oma installatsioonis „The Future Must Be Destroyed Yesterday ” black box ’i kummist vanni, täitnud selle veega, seejärel vahuga ja lõpuks ka õllepudelitega. Ise vedeleb ta seal sees, peatselt saavad ka vaatajad osaleda ning nõnda vedelevad seal paljud ja joovad õlut. Milline imeline maailm.
Mind sinus ei ole.
Veel mitte.
Ivo Dimchev on staar. Ta on tõeline staar, üheainsa sõrmeviibutusega on „P projecti ” publik tema. Ta ütleb, et t alle meeldivad vitud kombineeritult, mitte eraldi. Ta võib mis tahes teemat alustada ja lõpetada täpselt sel hetkel, kui tuju tuleb. Tal on ka raha, 1000 eurot jagatakse nagu naksti julgete vaatajate vahel laiali. Ta räägib justkui suvalist juttu ja mängib süntesaatoril justkui suvalist muusikat. Eelmise „NU Performance’i” kuraatori Krõõt Juuraku hea soovitus järeltulevatele põlvedele oli see, et võiks teha festivali, mille hüüdlauseks oleks: „Piisavalt hea sinule”. Seda nõu on Ivo justkui kuulda võtnud. Ja publik samuti, sellest kõigest piisab, sest publiku eelhäälestus on olnud vägev. Kogu Kanuti Gildi Saal on õhinat täis, kõik on valmis alluma ja kaasa aitama etenduse taaskordsele õnnestumisele. Mulle aga tundub, et kunstnikul on kõrini vägivaldsest festivaliturust, enese müümisest ning kergete ja geniaalsete ideede peale tulemisest, projektide kirjutamisest. Siiski teeb ta seda taas ja taas, jah, mõnikord peab pool toetusest fondile tagasi andma, aga üks, mis töötab alati, on tema karisma ja presence. Vaatajatel on vaja suuri staare, eriti Eestis, kus kõik on hirmus osavad jäljendajad, aga neid, keda jäljendada, enam eriti ei ole.
Elan seksimise nimel.
Erinevalt minu ohvritest, kes seksivad elamise nimel.
Muidugi võib kritiseerida Peaches’t, et tema sõnum on aegunud ja teemad vanad, aga tal vähemalt on teema. Samuti on Vanessa Place’il selge seisukoht, millega publiku ette tulla, ja mis peamine, need naised on teinud tööd, nad ei küsi armuandi. Noortel etendajatel oleks justkui kogu aeg midagi häda, aga mis täpselt häda on, mina vana inimene, aru ei saa. Festivali lõpuks hakkab tunduma, et tegemist on lihtsalt moevooluga, need pseudoteemad on lihtsalt popid ja lähevad müügiks.
Kui Vanessa Place’ilt küsiti, kas ta tahab rääkida feminismist, vastas ta muiates „jah”. Ja lisas, et see, et ta on naine, on teda tõesti mõjutanud. Ta tahab anda meestele sõna, sest see, mis naine on või mida ta tunneb, on alati seotud sellega, mis mees on või mida ta tunneb.
Vaikimine on kuldne, teip hõbedane.
Kommentaar:
* Pealkirjaks ja tekstilõikude vahele on lisatud naljad Vanessa Place’i lavastusest „If I wanted your opinion, I’d remove the duck tape.”
Artikkel TMK detsembrinumbrist. | Vaikimine on kuldne, teip hõbedane* | https://kultuur.err.ee/315167/vaikimine-on-kuldne-teip-hobedane | Kaja Kann etenduskunstist ja festivalist NU Performance. |
Üle poole Saksamaa kodanikest (56 protsenti) usuvad, et Merkel suudab ületada saabuva aasta poliitilised raskused, edastas teisipäeval Saksa meedia.
Teisel kohal on konservatiivse Kristlik-Sotsiaalse Liidu juht Horst Seehofer: 39 protsenti sakslasi arvab, et ta tuleb 2017. aasta väljakutsetega edukalt toime. Saksa asekantslerit, sotsiaaldemokraatide esimees Sigmar Gabrieli usaldab 35 protsenti küsitletutest.
Peagi ametist lahkuvat Euroopa Parlamendi esimeest Martin Schulzi usaldas 32 protsenti inimesi. Nagu Gabrielgi, on Schulz tõenäoline kantslerikandidaat, kui sotsiaaldemokraadid peaks valimised võitma.
Veerandi elanikkonna usalduse pälvis roheliste juht Cem Özdemir, viiendik pooldab pahempoolset Sarah Wagenknechti, keda arvatakse erakonna juhiks tõusvat, seitsmendale kohale jäi 15 protsendiga vabade demokraatide esimees Christian Lindner ja viimaseks jäi kümne protsendiga Alternatiiv Saksamaale (AfD) juht Frauke Petry.
Saksamaa rändepoliitika karmistamist pooldas 30 protsenti küsitletuist.
TNS Emnid küsitles 20.-21. detsembrini 1002 Saksamaa kodanikku.
Angela Merkel kavatseb tuleva aasta valimistel neljandaks tähtajaks Saksa kantsleriks kandideerida. | Uuring: sakslased usaldavad Merkelit endiselt | https://www.err.ee/579757/uuring-sakslased-usaldavad-merkelit-endiselt | Saksa liidukantsler Angela Merkel on endiselt riigi kõige mainekam poliitik, osutab Funke Mediengruppe tellimusel valminud TNS Emnid uuring. |
Ühe pääsme jagavad 1. jaanuaril omavahel ära üheksa võidu peal olevad Detroit Lions ja Green Bay Packers. Edasipääsulootusi hellitab ka lähikonkurentidest ühe vastase vähem alistanud Washington Redskins, kes võõrustab play-offi koha juba taganud New York Giantsit.
AFC konverentsist on edasipääsu taganud New England Patriots, Oakland Raiders, Pittsburgh Steelers, Houston Texans, Kansas City Chiefs ja Miami Dolphins ning NFC konverentsist Dallas Cowboys, Atlanta Falcons, Seattle Seahawks ja Giants.
Margus Hundi tööandja Cincinnati Benglas on AFC konverentsis viie võidu, ühe viigi ja üheksa kaotusega 12. kohal ning play-offi ei pääse. | NFL-is on viimasele kahele play-offi kohale kolm kandidaati | https://sport.err.ee/96263/nfl-is-on-viimasele-kahele-play-offi-kohale-kolm-kandidaati | Ameerika jalgpalli profiliigas NFL on selgunud kümme play-offi pääsejat. Viimasele kahele vabale kohale on jäänud kolm kandidaati. |
"Mis puutub ettevõtjate tegevust, siis arvan, et nad peaksid arvestama selle haldusüksuse ebakindlat kuuluvust. Ja meie soovitus on vältida ükskõik millist otsest koostööd selles osas," ütles ta teisipäeval Astanas pressikonverntsil.
"Seda olukorda peab avestama. Tegelikult on arvukad riigid sattunud ebamugavasse olukorda ja nende riikide ettevõtjad ja muud tegelased on ebameeldivas olukorras. Aga selline on tegelikkus. Peab lähtuma tegelikkusest ja see ütleb, et Krimmi seisund on määramata," märkis minister.
Ta avaldas lootust, et Venemaa ja Ukraina leiavad võimalused selle küsimuse lahendamiseks.
"Me leiame, et rahvusvahelise õiguse alusel on Krimmi seisund lõplikult määramata ja seega lähtume sellest, et selle staatus ei ole kindel. Me arvestame sellega, et Venemaa ja Ukraina leiavad poliitilised ja muud võimalused, et lahendada see küsimus lõplikult eelkõige omavahel. Sel on rahvusvahelise õiguse seisukohalt keeruline seisund. Arvan, et see on tuleviku küsimus," võttis välisminister oma jutu kokku. | Kasahstani välisminister soovitas ettevõtjatel vältida otsesidemeid Krimmiga | https://www.err.ee/579756/kasahstani-valisminister-soovitas-ettevotjatel-valtida-otsesidemeid-krimmiga | Kasahstani välisminister Erlan Idrissov soovitab Kasahstani ettevõtjatel vältida otsesidemeid Krimmiga. |
ManU särgis 17 tabamust kirja saanud Oweni hinnangul hangiti Rootsi kodakondne vaid paariks hooajaks ning selle asemel oleks Unitedi peatreener Jose Mourinho pidanud keskenduma noorte mängijate arendamisele. „Zlatan lööb juba tänavu rohkem väravaid, kui Owen kolme aastaga kokku,“ rehkendas portugallane. „Täpsemalt öeldes saab Ibrahimovic selle summa täis poole aastaga.“
Tänavu peetud 18 vooruga on Ibrahimovic löönud Unitedi 27 väravast 12. Sellega jagab ta väravaküttide edetabelis korra rohkem skoori teinud Chelsea ründaja Diego Costa järel teist kohta. | Mourinho andis Ibrahimovici ostu kritiseerinud Owenile vastulöögi | https://sport.err.ee/96260/mourinho-andis-ibrahimovici-ostu-kritiseerinud-owenile-vastuloogi | Endise Inglismaa jalgpallikoondise ning Liverpooli ja Manchester Unitedi ründaja Michael Oweni meelest poleks United pidanud hankima Zlatan Ibrahimovici. |
"Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega muudetakse väga paljusid õiguslikke suhteid. Põhiseadusliku tööjaotuse järgi teeb president kiire otsuse seaduse kui terviku kohta ja õiguskantsler algatab vajadusel üksikmuudatuste põhiseaduslikkuse järelevalve. Põhiseaduspärased normid saavad nõnda jõustuda," ütles Madise.
"Kuna muudatused on kavandatud jõustuma erineval ajal vahemikus 31. detsembrist aastani 2022, seatakse probleemsete normide analüüsi järjekord vastavalt sellele. Õiguskantsleri ülesanne on hoolitseda, et keegi põhiseadusvastase normi tõttu hätta ei satuks. Esmalt tuleb selgeks teha kavandatud piirangute ja muudatuste tegelikud eesmärgid ning nende tõenäoline mõju, seejärel saab otsustada põhiseaduslikkuse küsimuse," lisas Madise.
Õiguskantsler lisas aga, et valitsuse vahetuse korral peab uuele koalitsioonile jääma võimalus varasemast valitsusest erinevat poliitikat ajada ning see puudutab nii eelmise koalitsiooni kui ka praeguse lubadusi.
"Valitsuste vahetumisel peab olema võimalik poliitikat muuta. Seepärast ei tohiks lubada aastateks ette, et maksumäärasid ei muudeta. Riik on kohustatud lubadusi täitma. Lõppastmes võidakse nõnda muuta valimised ja valitsuste vahetused mõttetuks - ka see on põhiseadusevastane," märkis Madise.
"Seekord tuleb hinnata ka niinimetatud kobarseadusega antud uusi tähtajalisi lubadusi, eriti neid, mis on antud ajaks peale järgmisi riigikogu valimisi," lisas õiguskantsler Ülle Madise.
President Kersti Kaljulaid kuulutas reedel välja uue koalitsiooni maksumuudatuste kobareelnõu, ehk tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse, millega muuhulgas jäetaks tuleval aastal sotsiaalmaksumäär langetamata, tõstetakse ennaktempos erinevaid aktsiise ja kehtestatakse 2018. aastast uus tulumaksuvabastussüsteem. Lisaks kuulutas president reedel välja tuleva aasta riigieelarve seaduse. | Kobarseadust analüüsiv Madise rõhutab valitsuse õigust kurssi muuta | https://www.err.ee/579755/kobarseadust-analuusiv-madise-rohutab-valitsuse-oigust-kurssi-muuta | Õiguskantsler Ülle Madise lubas asuda analüüsima eelmisel nädalal niinimetatud kobareelnõu raames vastu võetud seadusi, kuid rõhutas samas, et uuel valitsusel peab olema võimalus oma poliitikat, sealhulgas ka maksupoliitikat kujundada. |
Suurim kakelung, mis selle raamatu ümber käis, oli, kui Õie-Mari tuli järsku välja kilkega: appi, tolad, kes te kõik mu isast igasugust kokku mäletasite, pealkirja ju pole!
No hakkas lõmpsi tulema, et vagatsejad läinuks sassi: ise tahavad veel sõbrad olla ja jauravad nagu kehval huumorivõistlusel.
Läks, nagu läks, mina jäin oma ettepanekutega hiljaks, nagu alati, aga raamat sai kena. Läheb ehk natuke Hardo sõprade sabade kergitamiseks, aga see, mida kamp temast mäletas, on huvitavamgi kui kõrge ja väärika enda ammused jutud. Kohe saba peale soola – mina olen kõige igavam mäletaja, võite rahus lugemata jätta.
Muidu kuuluta Hardo või kergelt prohvetiks, sõbrad headeks. Igaüks püüab ikka parimat ja krutskimat mäletada. Eks olnud ju silmapaistvalt sõnaosav meesterahvas. Rääkis peast ja nii soravalt, et jõua ainult üles tähendada, kirjavahemärgid ka kohe paigas. Kui sa ta muidugi kätte said, sest kõrge ja väärikas võis ka ootamatult kaotsi minna.
Juku-Kalle Raid võib sellest lähemalt rääkida. Ei, kord pani ta meeleheites KesKusi kokku klopsides isegi kirja oma vaevad autoritega. Läbiv teema, et lugu on valmis, saatsin juba ära, "valetab Aasmäe". Samas, kui ikka kirjutasid mälu ja diktofoni järgi maha, mis ta sulle viimati rääkis, saatsid mailile ja igaks juhuks ka sõnumi, et homses leheräbalas on Sinu nime all järgnev lugu, oli auväärne umbes veerand tunniga toimetuses. Saatis toimetaja õlle järgi ja kirjutas loole veel poole otsa. Oli siis teema mis tahes, Hardo oli õigusega kõndiv entksüklopeedia. Käis aga ringi ja teadis.
Õigus oli tal ju ka. Juba tihti, juba ammu. Oi, ta võis hurjutada ideed, et kõik Tallinna, siin on raha nagu putru. Seletas kohe ära, kuis kunstlikult odav elamispind tõmbab ligi odavat tööjõudu, kes, kui järjekordne majanduslik joomahoog majandusliku pohmelliga asendunud, endale rakendust ei leia, mureks muutub. Õel – võibolla. Hardo kiitis, muide, tasuta ühistransat ammu. Kirjeldades, kuis autostumine võib viia selleni, et sa näed üle tänava maja, kuhu sul on vaja minna, aga sa ei pääse sinna ilma autota. Kõndimist pole üldse ette nähtud.
Muidugi on raamat häbematult õhuke. Ega Hardot ära mahutagi. Hea, kui meeles on, kui selja tagant kostis: miks tööd ei tehta? Lugupeetav kohal, saab jälle huvitavat kuulata. Õige vastus küsimusele oli, muide: käsku ei ole!
Nüüd üle lugedes tulevad meelde lood ja palju vahvaid mälestusi. Oli ikka frukt. Kellega võis tõesti mistahes teemat arendada. Jooksid talle otsa, tabasid, et oled kell üheksa hommikul kruusi taga ja jutt käib, miks vormel ühte ja rüütliturniiri tegelikult vaadatakse või vaadati. Päris hulluks kiskus, üks jutt oli nii hull, et korratagi ei julge muidu kui ehk väga eraviisiliselt. Lõbus igal juhul. Kadestamisväärne elu, kahju, et nii palju küsimata ja arutamata jäi. | Meenutus. Hardoloogia | https://kultuur.err.ee/315168/meenutus-hardoloogia | Uus raamat
Hardo Aasmäe
"Tähelepaneliku loodusvaatleja märkmed"
Koostanud Õie-Mari Aasmäe
Pikapäkk
168 lk. |
Jõulude eel otsustasid rahvusvaheline suusaliit (FIS) ja laskesuusaliit (IBU) alustada sanktsioone Venemaa vastu, määrates mitmele sportlasele ajutise võistluskeelu ja võttes ära tuleva aasta märtsis Tjumenis toimuma pidanud MK-etapid, kirjutab Delfi.
Otepää murdmaasuusatamise MK-etapi korraldaja Jaak Mae teatas, et Eesti suusaliit ei kannata kahe MK-etapi korraldamist ühel aastal – veebruaris juba koguneb maailma paremik enne Lahti MM-i Otepääle. „Kuna tegu on MK-sarja finaaliga, toimub kolm võistlust ning korraldajal peab olema finantse auhinnaraha väljamaksmiseks ning telepildi tootmiseks. Sponsoreid on niigi raske leida ning nõnda kiiresti eelarvet kokku ei saa.”
Seega ei hakka Eesti suusaliit taotlemagi endale Tjumeni etappi, mille pärast on asunud võitlusse soomlased ja norralased ehk Kuusamo ja Trondheim.
Laskesuusatajad tooksid Tjumeni võistluse rõõmuga Otepääle, paraku on IBU tehnilise komitee liige Kristjan Oja veendunud, et neile seda ei anta. „Samadel kuupäevadel korraldame IBU karikavõistlust, seega on kõik vajalik kenasti paigas,” selgitas Oja, kuid lisas, et rahvusvaheline alaliit võistlusi vahetama ilmselt ei hakka. | Eesti tahab Venemaalt ära võetud laskesuusatamise MK-etappi endale | https://sport.err.ee/96267/eesti-tahab-venemaalt-ara-voetud-laskesuusatamise-mk-etappi-endale | Laskesuusatajad korraldaksid Tjumenis toimuma pidanud MK-etapi Otepääl, suusatajad paraku mitte. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.