text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kohus leidis, et Jevgeni Medunitsa (44) elektroonilise valvega vahi alt vabastamine pole põhjendatud, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Kohus märkis, et Medunitsat süüdistatakse esimese astme kuritegude toimepanemises, milles süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette kuni eluaegse vangistuse, samuti puudub tal Eestis alaline elukoht.
Samadel motiividel jättis kohus rahuldamata ka teiste samas kriminaalasjas vahi all viibivate süüdistatavate taotluse kergemaliigilise tõkendi määramiseks.
Medunitsat süüdistatakse narkoainete salaveoga tegelenud kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi tegeles jõuk Medunitsa juhtmisel 2012. aastast kuni 2015. aasta detsembrini tõenäoliselt Marokost Hispaaniasse toimetatud hašiši suurtes kogustes Venemaale smugeldamisega.
Hašiši Venemaale transportimiseks kasutati erinevaid marsruute, sealhulgas läbi Eesti.
Süüdistus märkis, et ühe korraga veetav narkokogus oli tavaliselt suurusjärgus paarsada kilo, mis peideti väga oskuslikult luksautodesse ning kokku smugeldas jõuk 2,3 tonni hašišit.
MTA narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa sõnul kasutas jõuk narkoveoks kallima hinnaklassi sõiduautosid - Audisid, Mercedeseid ja BMW-sid.
Medunitsa ja mitu tema väidetavat jõuguliiget võeti Hispaanias kinni eelmise aasta detsembris ning anti Eestile üle tänavu veebruaris.
Koos Medunitsaga astub kohtu ette veel 13 inimest.
Rahvusvaheline narkovõrgustik tabati tänu Eesti maksu- ja tolliameti infole ning koostöös Hispaania narkopolitseiga. | Rahvusvahelise narkoveo väidetav korraldaja jäi vahi alla | https://www.err.ee/579754/rahvusvahelise-narkoveo-vaidetav-korraldaja-jai-vahi-alla | Harju maakohus jättis vahi alla mehe, keda süüdistatakse Hispaaniast Venemaale kokku 2,3 tonni hašiši smugeldamisega tegelenud jõugu juhtimises. |
Moskva hinnangul on Süüria mässulistele relvade tarnimine vaenulik samm, mis ohustab Venemaa sõjalennukeid ja sõjaväelasi, vahendasid RIA ja Reuters.
Vene välisministeeriumist avaldati arvamust, et Barack Obama lahkuv administratsioon üritab enne Donald Trumpi asumist Valgesse Majja olukorda maailmas keerulisemaks muuta.
Obama administratsioon otsustas detsembri alguses leevendada mõningaid piiranguid, mis olid kehtestatud Süüria mässulistele relvastuse tarnimise puhul. Süüria presidenti Bashar al-Assadit sõjaliselt toetav Venemaa teatas juba siis, et tegemist on riskantse sammuga, mille tõttu võivad relvad jõuda ka "terroristide" kätte. | Moskva: Obama administratsioon üritab enne Trumpi ametisse asumist olukorda maailmas keerulisemaks muuta | https://www.err.ee/579761/moskva-obama-administratsioon-uritab-enne-trumpi-ametisse-asumist-olukorda-maailmas-keerulisemaks-muuta | Venemaa välisministeerium kritiseeris teisipäeval USA otsust leevendada piiranguid Süüria mässulistele relvade tarnimisel. |
Avakolmandikul tulemusliku söödu andnud ja teisel perioodil rootslaste viienda värava visanud 16-aastasest kaitsjast Rasmus Dahlinist sai esimene sel aastatuhandel sündinud mängija, kes juunioride MM-il teeninud resultatiivsuspunkti.
Teises A-alagrupi kohtumises alistas Tšehhi 2:1 (1:1, 0:0, 1:0) Soome. Seejuures viskasid tšehhid võiduvärava eelviimasel minutil. Viienda meeskonnana kuulub sellesse alagruppi Šveits.
B-alagrupis on peetud samuti kaks mängu, kus Kanada sai 5:3 (1:1, 2:0, 2:2) jagu Venemaast ja USA 6:1 (1:1, 2:0, 3:0) Lätist. Slovakkia oli avavoorus mänguvaba. | Rootslane tegi juunioride jäähoki MM-i avapäeval ajalugu | https://sport.err.ee/96262/rootslane-tegi-juunioride-jaahoki-mm-i-avapaeval-ajalugu | Kanadas Montrealis ja Torontos alanud kuni 20-aastaste jäähoki maailmameistrivõistlustel sai Rootsi avakohtumises 6:1 (2:0, 4:0, 0:1) jagu Taanist. |
Venemaa kaitseministeeriumi kinnitusel leiti lennuki must kast teisipäeva varahommikul rannikust 1,6 kilomeetri kaugusel 17 meetri sügavuselt merest, vahendas TASS.
Tavapäraselt on lennukites kaks musta kasti, millest üks salvestab tehnilisi andmeid ning teine pilootide tegevusi.
Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) loetles lennuõnnetuse võimalike põhjustena võõrkeha sattumise mootorisse, madala kvaliteediga kütuse, piloodi eksimuse ja lennuki tehnilise rikke.
FSB kinnitusel puuduvad andmed, mille kohaselt võis traagilise õnnetuse põhjustada terroriakt.
Praeguseks on ekspertide käsutuses ka lennuõnnetuse juhuslikult jäädvustanud videoregistraator, samuti on leitud lennukiõnnetust näinud inimesed.
Venemaa kaitseministeeriumile kuulunud 1983. aastal valminud Tu-154 kukkus pühapäeva hommikul pärast õhkutõusmist Sotši lennuväljalt Musta merre. Lennuki pardal oli 84 reisijat ja kaheksa meeskonnaliiget, kes hukkusid.
Leitud on 12 surnukeha, Tu-154 lennud on väidetavalt peatatud
Interfaxi andmetel on Venemaa peatanud kõigi Tu-154 tüüpi lennukite lennud seniks, kuni uuritakse välja pühapäevase katastroofi põhjus. Ametlikku kinnitust sellele otsusele samas ei ole, vahendas Interfax.
Venemaa kaitseministeeriumi teatel on katastroofipiirkonnast leitud 12 surnukeha ja 156 kehaosa.
Lisaks märgiti ministeeriumist, et 1983. aastal ehitatud lennuk läbis põhjaliku remondi 2014. aasta detsembris. | Päästjad leidsid Musta merre kukkunud Tu-154 ühe musta kasti | https://www.err.ee/579762/paastjad-leidsid-musta-merre-kukkunud-tu-154-uhe-musta-kasti | Pühapäeval Musta merre kukkunud Venemaa kaitseministeeriumile kuulunud Tu-154 üks must kast on leitud. |
Sündmused said alguse 24. detsembril Istanbulis, kui kohvikujuht Senol Buran oli teel tööle. PArajasti olid aga tema töökoha juurde viivad tänavad julgeolekukaalutlustel suletud seoses president Erdogani kõnega, vahendas BBC.
"Sellele mehele ma küll teed ei serveeriks," kommenteeris kohvikupidaja seepeale.
Mees võeti kinni ning kohtunik jättis ta kohtuprotsessi ajaks vahi alla. Presidendi solvamise eest võib Türgi seaduste kohaselt karistada kuni nelja-aastase vanglakaristusega. Kohvikupidaja on enda kaitseks öelnud, et ta ei tahtnud oma sõnadega presidenti solvata.
Cumhuriyet on üks väljaandeid, mis on ka pärast juulikuist riigipöördekatset jätkanud Erdogani-kriitilist poliitikat. Ajalehe töötajad on olnud nende kümnete tuhandete türklaste seas, keda võimud on pärast riigipöördekatset vahistanud, töölt eemaldanud või vallandanud.
Eelmisel kuul pandi 10 Cumhuriyeti töötajad eeluurimisvanglasse seoses kohtuprotsessiga, mille puhul süüdistatakse neid kurdi mässuliste ja riigipöördkatses süüdistatud vaimuliku Fethullah Güleni toetamises.
Ajalehe endine peatoimetaja Can Dündar, keda võimud süüdistavad riigisaladuste lekitamises, põgenes käesoleval aastal oma apellatsiooniprotsessi ajal Saksamaale.
Erdogani kriitikud süüdistavad teda sõnavabaduse mahasurumises, kuid toetajad peavad teda tugevaks riigijuhiks, kes on muuhulgas olnud ka tugeva majandusarengu mootoriks. | Türgi kohvikupidaja võeti Erdogani kohta tehtud märkuse pärast vahi alla | https://www.err.ee/579753/turgi-kohvikupidaja-voeti-erdogani-kohta-tehtud-markuse-parast-vahi-alla | Türgi opositsioonimeelse ajalehe Cumhuriyet kohviku omanik peeti kinni pärast seda, kui ta oli teinud president Recep Tayyip Erdogani kohta märkuse. |
Lõbus üllatus: Briti bariton laulis puhtas eesti keeles hittlugu "Kauges külas"
Aarne Rannamäe viimases teleintervjuus: ma elasin äärmusest äärmusesse
Vaata, millise südamliku üllatuse sai Monika Tamla poegadelt
Kuula, kuidas kõlab Eurovisiooni võidulugu "1944" eesti keeles
Eesti parimale noorele leiutajale tõi võidu pudrujahutaja
Video: Pärnumaa orav sai kibuvitsamarju nosiva Saaremaa põdra näol konkurendi
Eesti joogaõpetaja teab, kuidas maailm murevabaks muuta
Sallivust üles näidanud kiusuohvrid lugesid teleekraani vahendusel enda kohta käivat internetisõimu
Eesti e-sportlased teevad maailmatasemel tulemusi
Eesti Laulu finaal: Jüri Pootsmann "Play" | Aasta kokkuvõte: Vaata ETV videolugusid, mis lõppeval aastal ilma tegid | https://menu.err.ee/293689/aasta-kokkuvote-vaata-etv-videolugusid-mis-loppeval-aastal-ilma-tegid | 2016. aasta on peagi läbi ning sel puhul kogusime kokku ETV videolood, mis sel aastal lugejaid enim köitsid. |
Võitjate resultatiivseimad olid Tobias Harris 21, Kentavious Caldwell-Pope 18, Marcus Morris 15 ning Jon Leuer ja Reggie Jackson 13 punktiga. Andre Drummondi arvele kanti 11 silma ja 17 lauapalli.
Brooklyn Nets lõpetas samuti viiemängulise kaotustejada, kui sai Randy Foye viimase sekundi kolmese abil 120:118 jagu Charlotte Hornetsist. Houston Rocketsi 131:115 võidumängus Phoenix Sunsi üle tegi James Harden 32 punkti ja 12 resultatiivse sööduga hooaja 24. kaksikduubli.
Anthony Davise 28 punkti ja 16 lauapalli viisid New Orleans Pelicansi 111:104 võidule Dallas Mavericksi üle. Washington Wizards alistas 107:102 Milwaukee Bucksi. Otto Porter tõi võitjatele 32 punkti ja 13 lauapalli, millele John Wall lisas 18 silma ning 16 tulemuslikku söötu.
Orlando Magicu 112:102 võidumängus Memphis Grizzliesi üle viskas Aaron Gordon 30 punkti. Sacramento Kingsi DeMarcus Cousins kogus isiklikku kontosse samuti 30 silma, aidates oma meeskonna 102:100 võidule Philadelphia 76ersi üle. Portland TrailBlazers sai kuuenda järjestikuse kaotuse, jäädes vaatamata CJ McCollumi 29 punktile 91:95 alla Toronto Raptorsile.
Tulemused:
Orlando - Memphis 112:102
Washington - Milwaukee 107:102
Brooklyn - Charlotte 120:118
Detroit - Cleveland 106:90
Chicago - Indiana 90:85
Houston - Phoenix 131:115
Minnesota - Atlanta 104:90
New Orleans - Dallas 111:104
Portland - Toronto 91:95
LA Clippers - Denver 102:106
Sacramento - Philadelphia 102:100 | Jamesita mänginud Cavaliers pidi kindla kaotuse vastu võtma | https://sport.err.ee/96261/jamesita-manginud-cavaliers-pidi-kindla-kaotuse-vastu-votma | Korvpalliliigas NBA lõpetas Detroit Pistons viiemängulise kaotusteseeria 106:90 võiduga tiitlikaitsja Cleveland Cavaliersi üle, kes tegutses puhkepäeva saanud LeBron Jamesita. |
JYP on 44 punktiga üheksandal kohal ning kolm silma vähem kogunud KooKoo hoiab 15 meeskonna seas 13. positsiooni. Juhib tiitlikaitsja Tampere Tappara. Nii JYP kui eelmised viis mängu võitnud KooKoo on pidanud 33 kohtumist.
Eesti päritolu Siim Liivikuta tegutsenud Örebro oli samuti kodus karistusvisetega 3:2 (0:1, 2:1, 0:0, 0:0, 1:0) üle mullusest hõbedast Skelleftea AIK-st. Neljamängulise kaotustejada lõpetanud Örebro hoiab 28-st kohtumisest teenitud 33 silmaga 14 meeskonna seas 11. kohta, kuid kümnendal positsioonil olev Lulea on juba kümne silma kaugusel. Juhib tiitlikaitsja Göteborgi Frölunda, Skelleftea on neljas. | Robert Rooba ja Siim Liiviku koduklubid olid võidukad | https://sport.err.ee/96258/robert-rooba-ja-siim-liiviku-koduklubid-olid-voidukad | Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP sai Soome meistrivõistlustel teise järjestikuse võidu, alistades omal väljakul Kouvola KooKoo eestlase abita 3:0 (0:0, 1:0, 2:0). |
Musta merre kukkunud Tu-154 lennuandmete salvesti on leitud
Kahe päeva eest Musta merre kukkunud Vene sõjaväelennuki Tu-154 peamine lennuandmete salvesti on leitud, teatas kaitseministeerium.
Kaugjuhitav sukeldusaparaat leidis selle 17 meetri sügavusel 1600 meetri kaugusel kaldast, märkis ministeeriumi pressiteenistus.
Vene kaitseministeeriumi lennuk Tu- 154, mille pardal oli 92 inimest, kukkus pühapäeval Musta merre peatselt pärast õhkutõusu Sotšist Adleri lennuväljalt.
Ossinovski plaanib suhkrujookide maksu kehtestada astmelisena
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski soovib plaanitava suhkrustatud jookide maksu kehtestada astmelisena, tõenäoliselt ei satu lõivu alla piimatooted ning looduslikult suhkrut sisaldavad joogid, kirjutab Postimees.
Uue võimuliidu moodustamise järel oli juttu, et uus limonaadimaks hakkaks sõltumata suhkrusisaldusest olema 20 senti liitri kohta, märkis leht. Nüüd soovib Ossinovski säärasest asjakorraldusest loobuda ning kehtestada maks astmelisena.
"Kui on eri maksuastmed ja aktsiisi vahe on piisavalt suur, siis ettevõtted soovivad saada oma tooteid just madalamasse rühma, et nende tooted oleksid odavamad ja rohkem konkurentsivõimelisemad," rääkis minister lehele.
John McCain saabub täna Eestisse visiidile
USA senaator, senati relvateenistuste komitee esimees John McCain teeb saabub täna kahe senaatoriga Eestisse visiidile.
McCain koos senaatorite Lindsey Grahami ja Amy Klobuchariga kohtuvad täna ja kolmapäeval president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratasega, teatas USA saatkond Eestis.
Kohtumistel arutatakse regionaalset julgeolekut ning NATO plaane Eestis.
Trump nimetas ÜRO-d jututoaks ja ajaveetmispaigaks
USA valitud president Donald Trump nimetas esmaspäeval ÜRO-d klubiks, kuhu inimesed kogunevad mõnusalt aega veetma.
"ÜRO-l on nii suur potentsiaal, aga praegu on see klubi, kuhu inimesed kogunevad, et vestelda ja veeta mõnusalt aega. Nii kurb!" säutsus Ühendriikide järgmine riigipea Twitteris.
Trump on viimastel päevadel kritiseerinud ÜRO-d resolutsiooni vastuvõtmise eest selle julgeolekunõukogus, milles nõutakse Iisraeli asundustegevuse kohest peatamist.
BBC: Gepardid on väljasuremisohus
Maailma kiireim maismaaloom gepard on uusima uurimuse kohaselt väljasuremisohus, kirjutab BBC.
Kogu maailmas on neid alles vaid 7100, näiteks Zimbabwes oli neid 16 aasta eest hinnanguliselt 1200, praegu aga kõigest 170.
Uurimuse andmeil elavad enam kui pooled alles olevad gepardid ühes asurkonnas, mis on jagunenud kuue Aafrika lõunaosa riigi vahel. Aasias ei ole neid enam pea üldse.
Ilm on pilves selgimistega, mitmel pool sajab lund ja lörtsi, rannikul ka vihma. Õhutemperatuur on -1 kuni +4 °C | 5 uudist, mida täna hommikul teada | https://www.err.ee/579752/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada | Alanud teisipäev toob uudiseid alla kukkunud Vene sõjaväelennuki salvesti kohta ja avab Ossinovski plaane seoses suhkrumaksu kehtestamisega. |
Võitjate resultatiivseimad mängijad olid vigastuspausilt naasnud Nando de Colo 19 ja Vitali Fridzon 13 punktiga. De Colo võttis armeelaste parimana ka 6 lauapalli. Ekskalevlase Frank Elegarita tegutsenud Jenissei suurimaks skooritegijaks osutus Vladimir Pitškurov 12 silmaga.
Võiduta olev uustulnuk Permi Parma jäi pühapäeval kodus lisaajal 98:105 (23:19, 21:23, 21:24, 27:26, 6:13) alla Kaasani Uniksile. Orlando Johnson tõi võitjatele 34 ja Danilo Andjusic kaotajatele 40 punkti.
Ühisliiga jätkub 5. jaanuaril Riia VEF-i ja Kalev/Cramo vahelise vastasseisuga.
Tabeliseis:
1. CSKA 11 10 1 1024:815 90,9
2. Uniks 11 10 1 1022:870 90,9
3. Himki 10 8 2 829:740 80,0
4. Lokomotiiv-Kuban 10 8 2 814:661 80,0
5. Zeniit 10 7 3 848:800 70,0
6. Astana 10 5 5 747:801 50,0
7. Jenissei 11 5 6 874:950 45,5
8. VEF 9 4 5 671:742 44,4
-------------------------------------------------
9. Tsmokі-Minsk 10 3 7 731:818 30,0
10. Nižni Novgorod 9 2 7 799:862 22,2
11. Saratov 10 2 8 841:888 20,0
12. Kalev/Cramo 10 2 8 794:882 20,0
13. Parma 11 0 11 817:982 00,0 | Tabelijuht CSKA jättis Elegari meeskonna Ühisliigas jõulukingita | https://sport.err.ee/96255/tabelijuht-cska-jattis-elegari-meeskonna-uhisliigas-joulukingita | Korvpalli VTB Ühisliigas sai tiitlikaitsja ja tabelijuht Moskva CSKA aasta viimases mängus kodus 85:63 (21:15, 19:21, 24:11, 21:16) jagu Krasnojarski Jenisseist. |
34-aastane 203 sentimeetri pikkune ääremängija esindas tänavu Maccabit viies kohtumises, kus viskas keskmiselt 7,8 punkti ning andis 4,2 lauapalli mängu kohta. Mullu olid ka Iisraeli liiga tähtede mängule valitud mehe vastavad näitajad 15,6 silma ja 8,4 lauda.
Maccabi hoiab tänavu Iisraeli kõrgliigas viimast ehk 12. kohta. Ironi on esiliigas kahe võidu ja üheksa kaotusega samuti viimasel ehk 14. positsioonil. | Endine Kalev/Cramo ääremängija liikus Iisraeli kõrgliigast aste madalamale | https://sport.err.ee/96254/endine-kalev-cramo-aaremangija-liikus-iisraeli-korgliigast-aste-madalamale | Eelmisel aastal valitsevat Eesti korvpallimeistrit Kalev/Cramot esindanud Marco Killingworth liikus Iisraeli kõrgliigaklubist Kiryat Gati Maccabist esiliigasse Ramat Gani Ironi Kfar Hamaccabiasse. |
Tamm rääkis usutluses Postimehele, et edaspidi võiks tulla ainult häid uudiseid ning ei tohiks enam nii näha, et maaelu ja põllumajandus on hädaorg ning tema arvates põllumees enam Toompeale piketeerima ei tule.
"Kui valitsus on näoga põllumehe poole, pole põllumehel põhjust Toompeale tulla. Kui tuleb, siis valitsust tänama," märkis ta.
Tamme sõnul on põllumajanduses kriis läbi ja põllumehe olukord saab ainult paremaks minna. "Õnneks on läinud üles ka piima- ja lihahind. Tarbijale ei ole see ehk kõige meeldivam, aga kui tahame, et põllumajandustootja ellu jääks, siis tuleb kokkuostuhinna tõusu üle rõõmustada," leidis Tamm.
Maaeluministri kinnitusel maksti otsetoetused põllumeestele jõuluks välja ning uue aasta alguses makstakse välja kriisiabi toetust 16,2 miljonit eurot, järgmise aasta eelarves on ka üleminekutoetused üle 19 miljoni euro, lisaks tõusigade aretustoetus kaks miljonit eurot.
"Vahepealne aeg, kui kolm aastat ei makstud meie põllumeestele üleminekutoetusi, nõrgestas tunduvalt nende konkurentsivõimet. Siis oli mõistetav meeleheide ja Toompeale tulemine, sest 12 000 lehma läks piimakarjast välja. See kõik puudutas inimeste töökohti, maaelu arengut, riigi maksupoliitikat," nentis Tamm. | Maaeluminister Tarmo Tamm: maal on võimalik teenida päris suurt raha | https://www.err.ee/579751/maaeluminister-tarmo-tamm-maal-on-voimalik-teenida-paris-suurt-raha | Maaeluminister Tarmo Tamm (KE) leiab, et maal on võimalik olla väga edukas ettevõtja ning teenida päris suurt raha, sest kriis põllumajanduses on läbi ja edasi saab ainult paremaks minna. |
Spotify esindajad ütlesid, et Michaeli kanali kuulatavus tõusis esmaspäeval 3158 protsenti. Michaeli laul "Last Christmas", mida ta esitas koosseisus Wham!, tõusis kuulatuimate laulude esikolmikusse, vahendas Billboard.
"Last Christmas'i" kõrval olid voogedastust pakkuvas Spotifys populaarsed Michaeli lood "Careless Whisper,” "Faith", "Freedom! '90" ja "Wake Me up Before You Go-Go".
Briti poplaulja George Michael suri 53-aastasena, teatas tema publitsist pühapäeval. "Suure kurbusega saame kinnitada, et meie armastatud poeg, vend ja sõber George lahkus rahulikult oma kodus jõulude ajal," teatas Cindi Berger avalduses. Bergeri sõnul suri George Michael oma kodus Inglismaal Oxfordshires. Tema mänedžer Michael Lippman teatas, et artist suri südamerikke tagajärjel. | George Michaeli kuulatavus tõusis Spotifys 3000 protsenti | https://menu.err.ee/293688/george-michaeli-kuulatavus-tousis-spotifys-3000-protsenti | Eile teatas meedia, et meie hulgast on lahkunud Briti popmuusik George Michael. Legendaarsete lugude autor ja esitaja tõusis samal päeval Spotify üheks kuulatuimaks artistiks. |
Viimati 2015. aasta veebruaris võistelnud 27-aastane Veith kukkus Söldenis toimunud treeningul ning austerlannal jäi seetõttu kogu eelmine hooaeg vahele. „Olen tagasitulekuks valmis,“ lausus teisipäeval ja kolmapäeval Semmeringis toimuval MK-etapil osalev Veith. „Füüsiliselt pole ma nii heas vormis kui enne vigastust, kuid treeningutel on näha edasiminekut ja tahan naasta nõlvadele.“
Kahekordne MK-sarja üld- ning ülisuurslaalomi olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister kandis varem sünnipäraselt nime Fenninger, kuid pärast abiellumist aprillis sai temast Veith. | Austria mäesuusatäht naaseb pikalt vigastuspausilt uue nimega | https://sport.err.ee/96257/austria-maesuusataht-naaseb-pikalt-vigastuspausilt-uue-nimega | Ligi kaks aastat tagasi saadud põlvevigastusest paranenud Austria mäesuusataja Anna Veith naaseb võistlusradadele. |
Hololei rääkis usutluses Postimehele, et kuna Euroopa ettevõtted sõltuvad ühel või teisel moel Venemaa transpordist, siis oleks hea, kui dialoog toimiks, aga praegu ei ole see kahjuks mõeldav.
"ICAO-s (rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon) oli Venemaa näiteks praktiliselt isolatsioonis. Ta ise otsustas end sinna panna, olles vastu põhimõtteliselt kõigele, mida muud maailma riigid ellu viia üritasid," märkis ta.
Hololei arvates on Venemaa sammude motiiviks tõenäoliselt tahtmine saada mingeid eritingimusi ja eeldus, et Venemaad koheldakse kuidagi teisiti. "Tihtipeale Venemaa just seda tahabki. Aga see pole lihtsalt mõeldav," ütles Hololei.
Tema arvates otsustas Venemaa protsessis osaleda mittekonstruktiivselt, mängis ennast täiesti auti ja lõpuks polnud kedagi, kes oleks tahtnud nendega isegi mingisugusesse dialoogi asuda, sest nende vastus igale asjale oli lihtsalt ebakonstruktiivne.
"Maanteetranspordiga on olnud pidevalt probleeme – Venemaa rakendab mõnede riikide suhtes lihtsalt mingeid makse või tolle, teiste riikide suhtes aga mitte. See ei toimu loogilisel alusel, vaid suva järgi," selgitas Hololei.
Hololei sõnul on ettevõtjatele kõige tähtsam asi ettearvatavus, kuid Venemaa puhul me ei tea, mida homme otsustatakse teha lihtsalt seepärast, et keegi nii otsustab. | Hololei: Venemaaga transpordikoostöös dialoog puudub | https://www.err.ee/579750/hololei-venemaaga-transpordikoostoos-dialoog-puudub | Euroopa komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektori Henrik Hololei sõnul on Venemaa EL-i naabrina transpordialaselt väga tähtis riik, kuid kahetsusväärselt pole aastaid Venemaaga mingit transpordialast dialoogi. |
Chelsea kaotas tänavu viimati 24. septembril, kui jäi võõrsil 0:3 alla Arsenalile. Hooaja teine kaotus tuli Chelseale nädal aega varem võõrsil 1:2 Liverpoolile. Lähima jälitaja Manchester City ees turniiritabelit juhtiv Chelsea on tänavu lisaks 15 võidule ja kahele kaotusele teinud viigi eelviimasel kohal oleva Swansea Cityga. | Chelsea püstitas klubi rekordi, kaugel pole ka Arsenali tippmark | https://sport.err.ee/96256/chelsea-pustitas-klubi-rekordi-kaugel-pole-ka-arsenali-tippmark | Londoni Chelsea võttis eile Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliigas klubi rekordit tähistava 12. järjestikuse võidu, kui alistas kodus AFC Bournemouthi 3:0. Aastast 2002 Londoni Arsenalile kuuluvast tippmargist on Chelsea kahe võidu kaugusel. |
Saates vaadatakse tagasi 2016. aasta sügisel ootamatult meie hulgast lahkunud Aarne Rannamäe tööle televisioonis ja raadios ning avatakse teda kui inimest ja ajakirjanikku.
Värskelt valminud saates meenutatakse sügisel ootamatult meie hulgast lahkunud Aarne Rannamäed kui inimest ja ajakirjanikku ning antakse ülevaade sellest, missuguse jälje ta oma tööga meie meediapilti jättis.
Rannamäe ampluaa oli lai ning ajakirjandus oli tema kirg. 1976. aastal asus Aarne õppima Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal ja juba siis sai tema eriliseks huviks välispoliitika. Lõpetanud 1981. aastal ülikooli, tuli Aarne tööle ETV-sse. 1980. aastatel oli Aarne tööks ETV-s ühiskonnaelu ja välispoliitika saadete juhtimine ("Rahvusvaheline panoraam", "Vaatevinkel", "Ajapilt" jne). Alates 1990. aastatest oli Aarne seotud "Aktuaalse kaamera" meeskonnaga, juhtides ka kümnendi teisel poolel toimetust.
Lisaks juhtis ta ETV-s aastast 2007 saadet "Vabariigi kodanikud" ning oli ka üks "Välisilma" saatejuhte. Samuti oli ta Vikerraadio populaarse saate "Rahva teenrid" üks saatejuhtidest. Oma särava ajakirjandusliku tegevuse eest on Eesti Vabariigi president Aarne Rannamäed tunnustatud Valgetähe V Klassi teenetemärgiga (2007), samuti on ta pälvinud ERR-i ajakirjanduse kvaliteedi kõrgeima autasu, Valdo Pandi nimelise preemia (2008).
Saade Aarne Rannamäest on eetris täna õhtul kell 20.05. | ETV toob eetrisse Aarne Rannamäele pühendatud saate | https://menu.err.ee/293693/etv-toob-eetrisse-aarne-rannamaele-puhendatud-saate | Täna õhtul näitab ETV Aarne Rannamäe mälestuseks valminud saadet "Ajakirjaniku ajastu". |
Hangitavad komplektalajaamad on terviklahendused, mis vastavalt võrguettevõtte vajadustele komplekteeritakse ja seadistatakse juba tehases. Lisaks standardlahendusele saab lepingutega tellida ka erilahendusi ja üksikuid seadmeid.
Sõlmitud lepingu alusel tellib Elektrilevi ABB-lt keskpinge-jaotuspunkte, 630-1000-kilovoltamprise võimsusega komplektalajaamu ja nende komponente koos automaatikalahendustega, mis on tänapäevase kaugjuhitava elektrivõrgu alus. Igal aastal paigaldab võrguettevõte üle Eesti keskmiselt 80 taolist alajaama.
Kõik uued alajaamad valmivad ABB komplektalajaamade tehases Jüris.
Komplektalajaam muudab keskpinge madalpingeks ehk majapidamistes kasutatavatele seadmetele sobivaks. Kokku on Elektrilevi võrgus ligikaudu 24 000 alajaama. | Elektrilevi ostab ABB-lt 14 miljoni euro eest komplektalajaamu | https://www.err.ee/579746/elektrilevi-ostab-abb-lt-14-miljoni-euro-eest-komplektalajaamu | Elektrilevi allkirjastas ABB-ga lepingu komplektalajaamade ja nendega seotud seadmete tellimiseks, lepingu orienteeruvaks mahuks on 14 miljonit eurot ja see sõlmiti kolmeks aastaks. |
Kantar Emori tehtud uuringu tulemustest nähtub, et suuremate vahendajate kaudu liikus 2015. aastal Eestist välja 5,1 miljonit eurot reklaamiraha, mis on suurem summa, kui kogu Postimehe veebireklaami tulu 2015. aastal, vahendas Postimees.
Postimehe online-reklaami osakonna juhi Allan Sombri sõnul on Kantar Emori numbrid aga liiga konservatiivsed ehk tema hinnangul on tegelik käive, mis Eestist reklaamivahendajate puhul välja liigub, veelgi suurem, ulatudes 8–10 miljoni euroni.
Lehe andmetel on Eesti kohalike meediakanalite 2016. aasta prognoositav veebireklaami käive 12,8 miljonit eurot.
Kantar Emori teatel on numbritest näha, et Eesti internetireklaamiturult lahkub raha kiiremas tempos, kui seda kohalike kanalite käibesse lisandub. | Leht: internetihiiud viivad Eestist välja miljoneid eurosid reklaamitulu | https://www.err.ee/579747/leht-internetihiiud-viivad-eestist-valja-miljoneid-eurosid-reklaamitulu | Facebooki ja Google’i reklaamimahud kasvavad pidurdamatu kiirusega, teenides sellega Eestis miljonite väärtuses reklaamitulu, mille eest siin maksu tasuda ei tule. |
Sellisele järeldusele jõudsid novembris kaheaastase töö tulemusel rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse analüütikud, kelle sõnul oleks väljapääs, kui järgmise 15 aasta jooksul Eesti merekaitse ümber struktureerida ja uuesti varustada, vahendas Postimees.
Raport tuvastas, et Eesti praegune merekaitse võib toimida küll rahuajal, ent kriisi kõrgemates astmetes lakkaks see töötamast ning kõik saab alguse puudulikust võimest panna kokku üht mereriigile vajalikumat infot ehk tuvastatud merepilti, mis koosneb pealvee-, allvee-, amfiib- ja õhutegevust kujutavast töödeldud infokogumist, mis sisaldab ka geo- ja keskkonnateavet, kuid analüütikute kinnitusel on Eesti olukord kõige parem just geo- ja keskkonnateabe hankimisel ning ohutu laevaliikluse tagamisel, mis on veeteede ameti ülesanne.
Samas pole Eestis ühemõttelist mereseire ülesannet antud ühelegi asutusele ning kuigi, seda teeb merepääste ja piirivalve eesmärkidel politsei- ja piirivalveamet (PPA), siis nende toodetav merepilt ei vasta sõjalistele nõuetele ning pole selge, kes peaks andma riigile piisava eelhoiatuse merelt lähtuvast sõjalisest ohust ning samuti, milline asutus demonstreerib riigi suveräänsust meie territoriaalmerel või kaitseb seal asuvat kriitilist taristut, nagu kommunikatsiooniliinid või kaablistik.
Mereväe kasutuses olevad võimed rahuldavad praegu vajadusi üksnes väga kitsas võimevaldkonnas, peamiselt miinitõrjes, kuid allapoole arvestust on mereväe võime avastada nii peal- kui ka allveesihtmärke, neid lokaliseerida ja identifitseerida ning samuti ei suudeta end ründe korral kaitsta.
Lihtsustatult öeldes vajab Eesti merekaitse võimeaukude lappimiseks töötavat tervikut laevadest, kaldabaasist, juhtimiskeskusest, väljaõppekeskusest, seirevõrgust, kaldal paiknevatest raketipatareidest ning õhukomponendist. | Julgeolekuraport: Eesti praegune merekaitse võib toimida rahuajal, kuid mitte kriisis | https://www.err.ee/579748/julgeolekuraport-eesti-praegune-merekaitse-voib-toimida-rahuajal-kuid-mitte-kriisis | Eesti esimesest põhjalikust merejulgeolekuraportist selgub, et Eestil puudub ammendav pilt oma territoriaalmerel toimuvast, merekaitse on killustatud kolme asutuse vahel, kes suudavad poolesajast neile seatud ülesandest nõuetekohaselt täita vaid osa. |
Tabatud juhtidest üks oli narkojoobes ja 22 alkoholijoobes.
Kui juht on 0,2–1,49-promillises joobes, võib teda väärteo korras karistada kuni 1200 euro suuruse trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või üle 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega ning lisakaristusena saab võtta ära ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks ning konfiskeerida sõiduki. | Politsei tabas autoroolist 23 joobes juhti | https://www.err.ee/579744/politsei-tabas-autoroolist-23-joobes-juhti | Politsei tabas eelmise ööpäeva jooksul üle Eesti 23 joobes sõidukijuhti. |
Õnnetus juhtus kell 17.55 Kangelaste ja Hariduse tänava ristmikul, kus 49-aastane mees sõitis Dacia Loganiga kõrvalteelt peateele ja otsa seal jalgrattaga sõitnud 68-aastasele mehele.
Kiirabi toimetas ratturi Narva haiglasse kontrolli. | Rattur sai autolt löögi | https://www.err.ee/579743/rattur-sai-autolt-loogi | Narvas sai esmaspäeva õhtul jalgrattur autolt löögi. |
Tegemist on juudiriigi värskeima sammuga riikide suhtes, kes toetasid reedest resolutsiooni, milles kutsuti Iisraeli viivitamatult peatama asundustegevust okupeeritud aladel. Resolutsiooni vastuvõtmine on peaminister Benjamin Netanyahu valitsust tugevalt ärritanud.
Resolutsioon võeti vastu 14 poolthäälega ning USA jäi erapooletuks. Resolutsiooni toetas ka Julgeolekunõukogu mittealaline liige Ukraina.
Netanyahu reageeris resolutsiooni vastuvõtmisele 14 seda toetanud riigi ning USA suursaadiku väljakutsumisega, Ukraina kutsus omakorda edasisteks aruteludeks välja Iisraeli suursaadiku Kiievis, teatasid mõlema riigi välisministeeriumid.
Iisraeli välisametkonna pressiesindaja Emmanuel Nahshon kinnitas Groismani visiidi edasilükkamist ning teatas avalduses, et juudiriigi suursaadik Eli Belotsercovsky kutsuti välisministeeriumi Kiievis.
Ukraina välisametkond teatas, et "väljendas pettumust üksikute Iisraeli ametnike ja poliitikute emotsionaalse reaktsiooni pärast seoses hääletusega New Yorgis", ja kinnitas, et soovib jätkata häid suhteid Iisraeliga.
Reedene resolutsioon oli esimene ÜRO Julgeolekunõukogus vastu võetud Iisraeli asunduspoliitikat tauniv otsus alates 1979. aastast. | Iisrael lükkas ÜRO hääletuse tõttu edasi Ukraina peaministri visiidi | https://www.err.ee/579742/iisrael-lukkas-uro-haaletuse-tottu-edasi-ukraina-peaministri-visiidi | Iisrael lükkas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni tõttu edasi alanud nädalale kavandatud Ukraina peaministri Volodõmõr Groismani visiidi, ütlesid ametnikud esmaspäeval. |
Obama väljendas usutluses oma endisele nõunikule David Axelrodile kindlust, et oleks võitnud võimalusel kolmanda ametiaja, kui oleks saanud kandideerida viimase kaheksa aasta jooksul edendatud visiooni platvormil. Tema sõnul ei suutnud demokraadid tänavu piisavalt selgelt edastada sõnumit sellest visioonist.
"President Obama ütles, et oleks enda arvates minu vastu võitnud. Ta peakski nii ütlema, aga mina ütlen MITTE MINGIL JUHUL - töökohad lahkumas, ISIS, OCare, etc.," säutsus Trump Twitteris äärmusrühmitusele Islamiriik ja Obama tervishoiureformile viidates.
President Obama said that he thinks he would have won against me. He should say that but I say NO WAY! - jobs leaving, ISIS, OCare, etc.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 26, 2016
Chicago ülikool ja telekanal CNN koostasid Obama usutlusest Axelrodile podcastiklippide kogu.
"Kaotamine ei ole kunagi lõbus," ütles president demokraatide kaotuse kohta tänavustel presidendi- ja kongressivalimistel.
"Olen uhke, et püüdsin presidendiametis käituda vastavalt sellele, mis on õige, selle asemel, mis on populaarne. Kutsun inimesi alati mitte alahindama poliitikas kaotamisega kaasnevat avalikku alandamist," sõnas Obama.
Riigipea sõnul on poliitikas kaotamine tagasilükkamise mõttes erinev sellest, mida enamik täiskasvanuna kogeb.
Obama on enda sõnul uhke kahe ametiaja jooksul saavutatud edusammude üle. Ta ütles, et see on eelkõige saavutatud tänu "Ameerika vaimule", mis avaldub eriti tugevalt nooremas põlvkonnas.
"Ühendriikide vaim on ilmnenud paljudel viisidel ning avaldub kogukondades üle riigi," lausus ta. "Me näeme seda nooremas põlvkonnas, mis on targem, sallivam, uuenduslikum, loovam, ettevõtlikum ja ei mõtlekski kellegi diskrimineerimise peale näiteks seksuaalse orientatsiooni põhjal."
Obama sõnul on kõike kirjeldatut USA ühiskonnas näha, eriti 20. ja 30. aastaste seas.
Ehkki presidendiks valitud Trump näib kavatsevat ellu viia poliitikaid, mis pööravad Ühendriigid järsult paremale, sõnas Obama Axelrodile, et tema ametiaja jooksul leidis riigi kultuuris aset muutus.
"Enamus on omaks võtnud arusaama sallivast, mitmekesisest, avatud, energiast ja dünaamilisusest pakatavast Ameerikast," lausus president. "Probleem on selles, et see ei avaldu alati poliitikas." | Obama oleks enda sõnul võimaluse korral võitnud kolmanda ametiaja | https://www.err.ee/579749/obama-oleks-enda-sonul-voimaluse-korral-voitnud-kolmanda-ametiaja | USA president Barack Obama on kindel, et oleks võitnud võimaluse korral kolmanda ametiaja, ametijärglane Donald Trump nii ei arva. |
Pariisis 15. jaanuaril peetavale konverentsile oodatakse 70 riigi esindajaid ning algatuse eesmärk on taaskäivitada alates 2014. aasta aprillist seisakus olnud Iisraeli-Palestiina rahukõnelused.
Juudiriik on konverentsile jõuliselt vastu seisnud, kutsudes selle asemel taastama otsekõnelusi palestiinlastega.
"See ei ole rahukonverents. See on tribunal Iisraeli riigi vastu," ütles Lieberman oma erakonnakaaslastele Yisrael Beitenu parteist. "Konverents, mille kogu mõte on kahjustada Iisraeli julgeolekut, selle õige nimi - kohtuprotsess Iisraeli vastu."
Liebermani sõnul on ühe erinevusega tegemist Dreyfusi protsessi kaasaegse versiooniga. Ühe juudi asemel on kohtupingis "kogu Iisraeli rahvas ja Iisraeli riik", lausus kaitseminister.
Alfred Dreyfus oli Prantsuse juudist sõjaväekapten, kes mõisteti 1894. aastal spionaažis ja riigireetmises ekslikult süüdi ja kelle katsumused on saanud ebaõigluse ja antisemitismi sümboliks.
Lieberman kutsus ka Prantsuse juute Iisraeli ümber asuma, öeldes, et see oleks kõige sobivam ja "ainus vastus, mida me saame sellele vandenõule anda". Ta nimetas hiljutisi rünnakuid juutide vastu Prantsusmaal ja ütles, et see ei ole nende kodumaa. "Kui te tahate jääda juudiks ja hoida oma lapsi ja lapselapsi juutidena, lahkuge Prantsusmaalt ja kolige Iisraeli," sõnas ta.
Kõrge Palestiina ametnik Saeb Erekat ütles AFP-le, et Prantsusmaa eesmärk on taastada konverentsi abil rahuprotsess ja asetada oma diplomaatiline kaalukus "kahe riigi lahenduse" taha.
Konverents järgneb Iisraeli asundustegevust tauniva resolutsiooni vastuvõtmisele ÜRO Julgeolekunõukogus, mis on Iisraeli valitsust tõsiselt ärritanud. | Iisraeli kaitseminister: Pariisi konverents on uus "Dreyfusi protsess" | https://www.err.ee/579741/iisraeli-kaitseminister-pariisi-konverents-on-uus-dreyfusi-protsess | Iisraeli kaitseminister Avigdor Lieberman sarjas esmaspäeval Prantsusmaa eestvedamisel korraldatavat Lähis-Ida rahukonverentsi, nimetades seda uueks "Dreyfusi protsessiks" ja kutsudes Prantsuse juute Iisraeli ümber asuma. |
Esemete seas on surmatud mõõk, mänguautomaat, nunnasõrmus, praksinoskoop ja punapropaganda. "Üks tavalisena tunduv ese võib peegeldada tervet ajastut ja rääkida loo elust enesest," kommenteerib muuseum.
Ajaloomuuseum teadurid ja näituste kuraatorid tutvustavad digikultuuriaastal videoklippides populaarteaduslikus võtmes kümmet eset ja lugu muinasajast 1990. aastateni. Asjad pärinevad Eestist, Kamtšatkalt ja Saksamaalt.
Klipid on eestikeelsete subtiitritega, sobides vaegkuuljaile ja ilma helita vaatamiseks. Klipid valmisid koostöös Motor Agencyga, projektijuht on Helen Küppas ja klippide režissöör Jaak Kilmi.
"Muuseuminuteid" saab vaadata siit! | Ajaloomuuseum tähistab digikultuuriaastat "Muuseumiminutitega" | https://kultuur.err.ee/1092593/ajaloomuuseum-tahistab-digikultuuriaastat-muuseumiminutitega | "Muuseuminutid" toovad 90-sekundistes klippides vaatajateni kümme märgilist eset Ajaloomuuseumi kogudest. |
Selleks oodatakse lugejate pilte raamatust ja raamatuga ning videoid lemmiktsitaatidega.
Materjalid on oodatud aadressile [email protected]. | Loomingu Raamatukogu kutsub üles lugejaid saatma pilte ja videoid | https://kultuur.err.ee/1093044/loomingu-raamatukogu-kutsub-ules-lugejaid-saatma-pilte-ja-videoid | Loomingu Raamatukogu kutsub lugejaid esitlema äsja kuldsarjas ilmunud Tommaso Campanella "Päikeselinna" üle kogu Eestimaa. |
Cincinnati jäi eelmisel hooajal MLS-i idakonverentsis viimaseks ning alustas uut liigahooaega peatreeneri kohusetäitja Yoann Damet' käe all kahe minimaalse kaotusega, vahendab Soccernet.ee.
Stam on varem juhendanud Readingut (Inglismaa) ja oma kodumaa Hollandi meeskondi. Viimati oli ta Feyenoordi peatreener, kuid pidas selles ametis vastu vaid viis kuud ja astus mullu oktoobris pärast Ajaxilt saadud 0:4 kaotust tagasi.
"Minu jaoks on võimalus töötada Ameerikas ja MLS-is Cincinnati-suguses klubis unistuse täitumine," kommenteeris Stam oma uue koduklubi kodulehele. "Mulle on see riik ja siinsete inimeste suhtumine - see, mida tahetakse saavutada - alati sümpatiseerinud."
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Legendaarse Manchester Unitedi kaitsja treenerikarjäär jätkub USA-s | https://sport.err.ee/1093111/legendaarse-manchester-unitedi-kaitsja-treenerikarjaar-jatkub-usa-s | Endine Manchester Unitedi ja AC Milani keskkaitsja Jaap Stam (47) sai MLS-is mängiva FC Cincinnati peatreeneriks. |
Tartus toimunud 5000 m jooksul näitas kõige kiiremat minekut Tiidrek Nurme, kes tegi üle mitme kuu oma esimese võistlusstardi. Ajaga 14.51,20 lõpetanud Nurme oli sel distantsil meeste arvestuses ka parim. Teise koha sai meestest Taavi Kilki (15.23,02) ning kolmas oli Deniss Šalkauskas (15.58,61), kirjutab Marathon100.com.
Naistest oli parim tüdrukute vanuseklassis startinud Mari Mai Ruus. Ruusi 18.47,00 on ka 16-aastase jooksja uus isiklik rekord.
Meesveteranidest oli võidukas Margus Kirt (16.24,75), naisveteranidest Esmeralda Lille (27.50,41), naistest Triinu Bergmann (20.41,53) ning poistest Robin-Mathias Müür (21.19,21). | Üle mitme kuu esimese võistlusstardi teinud Tiidrek Nurme võidutses Tartus | https://sport.err.ee/1093110/ule-mitme-kuu-esimese-voistlusstardi-teinud-tiidrek-nurme-voidutses-tartus | Eriolukorra lõppemine võimaldas alustada ka jooksuvõistluste läbiviimisega. Nädala esimese kolme päeva jooksul kasutas seda võimalust kolm staadionijooksusarja – esmaspäeval toimus Kuressaares JK Sarma seeriajooks, kolmapäeval startisid Kohila ning Tartu Kalevi/Keveki staadionisarjad. |
Üks laual olevatest ettepanekutest näeks ette MK-etappide korraldajamaade koondiste suuruste vähendamist kodustel võistlustel. Kui seni on korraldajamaad endi võistlusel nii meeste kui naiste konkurentsis välja saanud panna 15 suusatajat, siis uue korra kohaselt, mis nõuab kahe U-23 vanuseklassi sportlase kaasamist, oleks arvuks 10+2.
Ettepanek, mille peab veel kinnitama FIS-i nõukogu, on jõudnud juba norralaste seas meelehärmi tekitada. Norra esindaja MK-sarja korralduskomitee juures Age Skinstadi sõnul oldi muudatusele tugevalt vastu, sest leitakse need, kes pole tippude tipud, ei pääse enam oma lipu all võistlema. | Rahvusvaheline Suusaliit plaanib MK-etappide osavõtjate arvu vähendada | https://sport.err.ee/1093101/rahvusvaheline-suusaliit-plaanib-mk-etappide-osavotjate-arvu-vahendada | Rahvusvaheline Suusaliit FIS kogunes sel nädalal videosilla vahendusel, et arutada järgmise hooaja murdmaasuusatamise MK-sarja ning seda puudutavaid potentsiaalseid muudatusi. |
Töötasu hüvitatakse uuenenud tingimustel. Kohustuslikuks muutub tingimus, et ettevõtte käive või tulu peab olema vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50 protsenti.
Lisaks peab ettevõte vastama ühele tingimusele kahest: vähemalt 50 protsendile ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või vähemalt 50 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani.
Töötukassa hüvitab juunis töölepinguga töötajale 50 protsenti tema varasemast keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 800 eurot brutopalgast ja mitte vähem kui on alampalk.
Tööandja peab uute tingimuste kohaselt maksma töötajale, kes saab töötasu hüvitist, brutotöötasu vähemalt 150 eurot, mis tuleb maksta enne taotluse esitamist ja tagab talle töökoha vähemalt järgmise kahe kuu jooksul.
Meetme toel on praeguseks säilinud sissetulek rohkem kui 123 000 inimesel ja töökohad ligi 16 000 ettevõttes.
Meetme pikendamise maksumus sõltub nii taotlejate ja nende töötajate arvust, saadud töötasude suurusest kui teistest teguritest jäädes vahemikku 50-70 miljonit eurot, millest umbes pool kaetakse töötuskindlustusvahenditest ja teine pool ehk kuni 36 miljonit eurot valitsuse reservi vahenditest. | Valitsus pikendas töötasu hüvitist ka juunikuuks | https://www.err.ee/1093104/valitsus-pikendas-tootasu-huvitist-ka-juunikuuks | Valitsus pikendas neljapäeval töötukassa nõukogu ettepaneku hüvitada koroonaviiruse leviku tõttu raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele ka juunikuu töötasu. |
"Maineka valitsustevahelise organisatsiooni keskuse majutamine annaks Eestile kaalu välissuhetes nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas," ütles keskkonnaminister Rene Kokk pressiteates. "Oluline on ka, et keskus mõjutaks heas suunas ka Eesti ettevõtete tegevust ja tööjõuturgu. Keskusesse koonduks kuni 250 kõrgetasemelist spetsialisti ning see avaks Eesti teadlastele uusi koostöövõimalusi."
Riigid, kes soovivad teenuste asukohamaaks kandideerida, peavad keskusele esitama 31. maiks kavatsuskirja. Sellega kinnitatakse riigi huvi, kuid ei kaasne kohustust pakkumist esitada, teatas valitsus.
Pakkumiste esitamise tähtaeg on 1. oktoober. Selle koostamist koordineerib Eestis Keskkonnaagentuur.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on tegemist ambitsioonika plaaniga. "Lisaks sellele, et keskusest saaks oma valdkonna tippkeskus, suurendame Eesti kui atraktiivse tööandja kuvandit, pakkudes kõrge kvalifikatsiooni- ja palgatasemega töökohti," lisas ta.
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus tegutseb nii teaduskeskusena kui ka ööpäevaringselt toimiva operatiivteenistusena, mille põhiülesanne on liikmesriikidele kuni 10-päevaste numbriliste ilmaprognooside tagamine.
Keskus haldab ka maailma suurimat meteoroloogiliste andmete arhiivi, teostab kliima järelanalüüse ning võimaldab liikmesriikidel kasutada oma superarvutusressursse. Keskuse peakontor asub Readingis, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis.
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus on alates 1975. aastast tegutsev sõltumatu valitsustevaheline organisatsioon. Selle tegevust toetab 34 riiki. Eesti on praegu koopereerunud liikmesriigi staatuses ning ühinemisprotsess on käimas. | Eesti võib kandideerida Euroopa ilmakeskuse asukohamaaks | https://www.err.ee/1093098/eesti-voib-kandideerida-euroopa-ilmakeskuse-asukohamaaks | Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus kuulutas välja hanke leidmaks Euroopa Liidu rahastatavate teenuste elluviimisega tegelevale keskusele asukoht EL-i liikmesriigis. Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti kandideerimise asukohamaaks. |
Avatud taeva leping (The Treaty on Open Skies) on mitmepoolne rahvusvaheline leping, mille 1992. aasta 24. märtsil allkirjastasid Helsingis Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) 23 riigi esindajad. Venemaa ratifitseeris leppe 2001. aasta 26. mail.
Praegu hõlmab see 34 riiki, sealhulgas USA-d.
USA administratsiooni sõnul astutakse leppest välja peamiselt seetõttu, et Venemaa rikub seda. Samuti on vaatluslendudel tehtud pilte kiiremini ja odavam kätte saada USA või kommertssatelliitidega, lisati.
Venemaa on piiranud lende Moskva ja Tšetšeenia kohal, samuti Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kohal. Vene piirangud muudavad raskeks vaatluslennud Kaliningradi oblastis, ütlesid USA ametnikud.
Venemaa on keelanud ülelennud ka Gruusia piiri lähistel, kuigi lepe seda lubab, ütlesid ametnikud.
USA väljaastumine jõustub kuue kuu pärast peale liikmesriikide teavitamist.
Reinsalu: USA samm on mõistetav
Eesti välisminister Urmas Reinsalu ütles, et USA lepingust lahkumine on ajendanud Venemaa poolt lepingu korduvast rikkumisest. Reinsalu tõi näiteks vaatluslendude piiramise Kaliningradis, aga ka okupeeritud Gruusia territooriumite läheduses.
"USA samm on igati mõistetav. USA reaktsioon Venemaa rikkumistele oli samasugune ka möödunud aastal INF leppega seoses," lausus välisminister.
"Kui Venemaa sellel perioodil loobub lepingu rikkumisest, võib USA oma otsust veel muuta. Kutsume Venemaad üles võtma USA poolt esile toodud probleeme lõpuks tõsiselt ning need lahendama koheselt, kindlasti lähema kuue kuu jooksul," ütles Reinsalu, ning lisas, et USA ei kutsu teisi riike üles lepingut lõpetama.
USA leidis, et lepe pole neile enam kasulik
USA demokraadid kongressi välis- ja relvajõudude komiteedest süüdistasid aprillis president Donald Trumpi kokkuleppest väljaastumisega kiirustamises koroonaviiruse pandeemia ajal. Nad väitsid, et Ühendriikide väljaastumine õõnestab USA liitlassuhteid Euroopa riikidega, kes sõltuvad sellest leppest Venemaa vastutuselevõtmisel oma sõjalise tegevuse eest regioonis.
President Donald Trump says until Russia adheres to the Open Skies treaty 'we will pull out' pic.twitter.com/8xhgGEgTZ2
— Reuters (@Reuters) May 21, 2020
Varem mais allkirjastasid 16 Euroopa kaitseametnikku avalduse, milles väljendati leppele toetust ning rõhutati, et USA väljaastumine oleks löök rahvusvahelisele julgeolekule ning õõnestaks veelgi rahvusvahelisi relvakontrolli kokkuleppeid.
USA president Trump andis korralduse vaadata üle leppe kulu ja sellest saadav kasu Ühendriikidele eelmisel sügisel, ütlesid USA ametnikud. Pärast kaheksa kuud kestnud uurimist, mille käigus konsulteeriti ka liitlastega, sai selgeks, et lepe ei ole enam USA huvides, sõnasid nad.
USA ametnikud on töötanud ka ettepaneku kallal, et toetada oma liitlasi materjaliga, mida Ühendriigid oleksid saanud avatud taeva leppe raames tehtud lendudelt, kirjutas Associated Press.
Avatud taeva leping on üks osa OSCE julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärk on riikidevahelise avatuse, julgeoleku ja usalduse suurendamine.
Tuntuimad leppe alusel läbi viidavad toimingud on liikmesriikide sõjaliste ekspertide vaatluslennud teiste liikmesmaade territooriumi kohal.
Leppe alusel on viidud läbi enam kui 1500 lendu. Sellega liitunud riigid peavad lubama vaatluslende kogu oma territooriumi ulatuses, kuid Venemaa on keelanud lennud teatud alade kohal.
USA president Dwight Eisenhower tegi esimest korda ettepaneku, et Ühendriigid ja Nõukogude Liit võiksid teha vaatluslende oma territooriumide kohal, 1955. aastal. Moskva ei nõustunud selle ettepanekuga, kuid USA president George H.W. Bush tõstatas selle taas 1989. aastal. | USA teatas avatud taeva lepingust väljaastumisest | https://www.err.ee/1093080/usa-teatas-avatud-taeva-lepingust-valjaastumisest | USA valitsus teavitas neljapäeval oma rahvusvahelisi partnereid mitmekümne aasta vanusest avatud taeva lepingust lahkumisest kuue kuu jooksul. |
"Soovime teada saada, mis järgmisest hooajast üldse saab. Valitsus väidab, et koroonaviiruse teine laine tuleb raudselt. Kas meil on kulutusi sellises olukorras üldse mõtet teha, kui ka riik eriti ei toeta," rääkis Sepp portaalile Võrkpall24.ee.
"Tõenäosus, et me ei mängi eurosarja, on täna umbes 80 protsenti. Mind ongi see muretsema pannud, et meil pole mingit kindlust. Kui me leiame toetajad, kellega edasi minna, siis mis ikkagi uuel hooajal spordis saama hakkab?"
"Poleks koroonaviirust tulnud, olnuks meil tulevikuks päris suured plaanid. Tekkisid erinevad ideed, muuhulgas Soome liigaga liitumine. Kohtumisteks itaallastega (Saar peab silmas CEV Challenge Cupi mänge Milanoga – toim.) oli Ioannis (Kalmazidis) parandanud meie mängupilti silmanähtavalt."
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Saaremaa VK juht: poleks koroonaviirust tulnud, olnuks meil suured plaanid | https://sport.err.ee/1093075/saaremaa-vk-juht-poleks-koroonaviirust-tulnud-olnuks-meil-suured-plaanid | Saaremaa Võrkpalliklubi juhi ja mänedžeri Hannes Sepa sõnul on meeskonna tulevik ebaselge, sest pole teada, milline on klubi rahaline seis ja mis saab uuest hooajast. |
Juba 13. märtsil avaldati veebisaidil Marche Basket nupuke sellest, et Sardiinia au ja uhkus korvpallis Sassari Dinamo otsib endale uueks hooajaks täiendusi. Üheks mängijaks, kes dinamolastele silma jäänud, on 20-aastane ääremängija Treier, vahendab Korvpall24.ee.
Sassari Dinamo (täisnimega Dinamo Banco di Sardegna Sassari) lõpetas selle koroonaviiruse tõttu pooleli jäänud Serie A hooaja teisel tabelireal 16 võidu ja viie kaotusega. Eelmisel hooajal võitis Sardiinia meeskond tugevuselt teise Euroopa sarja FIBA EuroCupi ja jõudis Serie A-s finaali, kus tunnistati mängudega 3:4 Veneetsia Reyeri paremust.
Treier pallis mullu koos kaasmaallase Mikk Jurkatammega Ravenna Orasi ridades Itaalia tugevuselt teises liigas Serie A2-s ja aitas oma kodumeeskonna idaregiooni tippu 20 võidu ja viie kaotusega. | Itaalia meedia: Eesti koondislane on lähedal Itaalia tippklubisse siirdumisele | https://sport.err.ee/1093072/itaalia-meedia-eesti-koondislane-on-lahedal-itaalia-tippklubisse-siirdumisele | Eesti korvpallikoondise ääremängija Kaspar Treier on Itaalia portaali Sportando allikatele tuginedes väga lähedal siirdumisele Itaalia kõrgliigaklubi Sassari ridadesse. |
Väidetavalt lennutati Kadõrov Venemaa pealinna kolmapäeval pärast seda, kui tal olid ilmnenud gripilaadsed sümptomid. Tšetšeenia arstid soovitasid Kadõrovil pöörduda spetsialistide poole peale seda, kui tema tervislik seisund hakkas kiiresti halvenema, teatas Baza Telegrami veebisait.
Baza Telegrami andmetel diagnoositi Kadõrovil kopsukahjustused ja kahtlustati COVID-19 infektsiooni, vahendas Moscow Times.
Interfax teatas allikatele toetudes, et Kadõrov on praegu arstide hoole all.
Kadõrovi ametlik lehekülg Vene sotsiaalmeediavõrgus Vkontakte pole nakatumist kinnitanud.
Koroonaviirusega on viimasel ajal nakatunud mitmed Venemaa kõrged riigiametnikud. Eelmisel nädalal teatas haigestumisest president Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov.
Varem andsid sellest teada peaminister Mihhail Mišustin ning kultuuriminister Olga Ljubimova, haridusminister Valeri Falkov ja ehitusminister Vladimir Jakušev. | Allikad: Kadõrov viidi koroonaviirusega haiglasse | https://www.err.ee/1093066/allikad-kadorov-viidi-koroonaviirusega-haiglasse | Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov viidi Moskvas asuvasse haiglasse, põhjuseks kahtlus, et ta on nakatunud koroonaviirusega, teatas neljapäeval allikatele toetudes Interfax. |
Viimati sai Kitsing võistlustules mängida 12. märtsil, kui Kalev/Cramo võõrustas VTB Ühisliiga raames Krasnodari Lokomotiv-Kubani. Kuigi mängimisest on asi veel kaugel, on Kitsing saanud viimased päevad sarnaselt teistele Eesti koondislastele harjutada viskamist Nord Cramo spordihallis, vahendab Delfi.
Märtsi lõpus teatas Eesti korvpalli esiklubi, et kõikide mängijatega on lepingud lõpetatud. Mis seis hetkel klubiga on? "Lepingud on ära lõpetatud ja praegu on vaikus," rääkis Kitsing. "Eks nad vaatavad praegu, mis võimalused edasiseks on ja siis võtavad võib-olla ka ühendust."
"Kõige rohkem tahaks välismaale minna. Kuid kui tuleb Cramoga juttu, siis ka nende pakkumisele kohe "ei" ei ütle," sõnas Kitsing, lisades, et kindlat eelistust välismaa liigade osas tal pole. | Kristjan Kitsing loodab karjääri jätkata välismaal | https://sport.err.ee/1093029/kristjan-kitsing-loodab-karjaari-jatkata-valismaal | Lõppenud hooajal BC Kalev/Cramo ridadesse kuulunud Kristjan Kitsingu esimene siht on karjääri jätkata välismaal. |
Kinoseansid, etendused, kontserdid, laadad, festivalid, konverentsid jm avalikud üritused on Ratase sõnul nii sise- kui välitingimustes lubatud tingimusel, et ürituse korraldaja tagab 2+2 reegli täitmise, siseruumides on täituvus maksimaalselt 50 protsenti ja osaleb kuni 50 inimest ning välitingimustes osaleb kui 100 inimest.
Kolmapäeval valitsusele esitatud ettepanekus soovisid Eesti kinod võimalust avada taas oma uksed 10. juunil. Esialgse kava järgi oli valitsusel plaanis kinod avada 1. juulil. | 1. juunist saab taas kinno minna | https://kultuur.err.ee/1093063/1-juunist-saab-taas-kinno-minna | Peaminister Jüri Ratas teatas neljapäeval, et muude koroonaviiruse vastaste piirangute leevenduste hulgas on alates 1. juunist lubatud avalikud üritused, nende hulgas ka kinoseansid. |
"Leevendasime veel mõningaid koroonaviiruse vastaseid piiranguid. Nagu ka varem, lähtusime teadusnõukoja hinnangust praegusele olukorrale ja võimalike leevenduste mõjule," teatas peaminister Jüri Ratas sotsiaalmeedias.
1. juunist võivad baarid ning restoranid taas olla avatud peale kella 22, samuti võivad toitlustusasutused peale seda alkoholi müüa.
Kui koroonaviiruse levimus ei suurene, siis on 1. juunist lubatud avalikud üritused nagu kinoseansid, etendused, kontserdid, laadad, festivalid, konverentsid. Seda nii sise- kui välitingimustes tingimusel, et ürituse korraldaja tagab 2+2 reegli täitmise ning siseruumides on täituvus maksimaalselt 50 protsenti ja osaleb kuni 50 inimest. Välitingimustes on osalejate maksimaalne lubatud arv 100 inimest.
Samuti on lubatud muuseumide ja näituste külastamine nii sise- kui välitingimustes tingimusel, et pidaja tagab 2+2 nõue järgimist.
Valitsus lubab juunist avada ka kasiinod ja mänguautomaatide saalid, seda tingimusel, et pidaja tagab 2+2 reegli täitmist ja ruumide kuni 50-protsendilise täituvuse mitte rohkem kui 50 inimese osalemisel.
Alates 1. juulist on lubatud pealtvaatajatega spordivõistlused nii sise- kui välitingimustes tingimusel, et võistluse korraldaja tagab pealtvaatajatele 2+2 reegli täitmise, hoiab siseruumide täituvuse maksimaalselt 50 protsendil, kuid osalejaid ja pealtvaatajaid ei tohi kokku olla rohkem kui 500 inimest. Välitingimustes ei tohi osalejaid ja pealtvaatajaid olla kokku üle 1000 inimese. | Valitsus tühistas baaride lahtiolekuaja ja alkoholimüügi piirangud | https://www.err.ee/1093061/valitsus-tuhistas-baaride-lahtiolekuaja-ja-alkoholimuugi-piirangud | Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetiistungil leevendada koroonaviiruse vastaseid piiranguid. Seejuures on 1. juunist baarides ja restoranides lubatud hilisõhtune alkoholimüük, lubatud on ka kinoseansid. |
Barkley Marathons on maailma üks raskematest jooksuvõistlustest. 160 km pikkuse võistluse on tänaseks lõpetanud vaid 15 inimest, kuigi igal aastal asub starti mitmeid tugevaid ultrajooksjaid, kirjutab Marathon100.com.
Nüüd on Barkley Marathonsi korraldaja Gary Cantrell korraldamas maailma pikimat, 1000 km pikkust virtuaalset jooksuvõistlust, mil nimeks Great Virtual Race Across Tennessee. 1000 km läbimiseks on osavõtjatel aega kolm kuud, võistlus lõpeb 31. augustil ning erinevalt Barkley Marathonsist on sel ka osavõtumaks – 60 dollarit. Kuigi nimes on kirjas "Tennessee" võivad osalejad võistlusdistantsi läbida ükskõik kus.
Mõnevõrra ootamatult on sellest jooksust saanud maailma suurim virtuaaljooks. Kui korraldajad ootasid starti 200 osavõtjat, siis käesolevaks hetkeks on end kirja pannud juba 19 339 jooksjat. | Maailma suurimast virtuaaljooksust võtab osa ligi 20 000 jooksjat | https://sport.err.ee/1093031/maailma-suurimast-virtuaaljooksust-votab-osa-ligi-20-000-jooksjat | Virtuaaljookse korraldatakse tänavu rohkem, kui kunagi varem ning mitmed jooksjad on tänavu esmakordselt sellist formaati proovinud. Ent maailma suurim virtuaaljooks on üllatuslikult ka maailma pikimaks virtuaaljooksuks. |
Põhiseaduskomisjonis arutati eelnõud neljapäeval erakorralisel istungil. Komisjoni liige Kaja Kallas (Reformierakond) ütles ERR-ile, et "õnneks seisis sellele vastu Isamaa saadik".
Ainus Isamaa saadik selles komisjonis on Siim Kiisler.
Kallase sõnul põhjendati koalitsiooni poolt kiirmenetluse vajadust ajakriitilisusega.
"Nad ütlesid, et see on ajakriitiline eelnõu. Küsimustele, miks see on ajakriitiline, kas see on seotud koroonakriisiga, tuleva majanduskriisiga, vastuseid kahjuks ei olnud. Me kuulasime küll riigikontrolöri, kes ütles, et see on väga halb mõte. Me tegime ettepaneku kuulata ära õiguskantsler, tegime ettepaneku kuulata ära ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon," rääkis Kallas.
Komisjon otsustas esimese lugemisega lõpetada ning eelnõuga edasi minna. Riigikogu suurde saali jõuab eelnõu pärast istungitevaba nädalat, ütles Kallas.
Kallase sõnul tegi Reformierakond ettepaneku hoopis tavapärast muudatusettepanekute tegemise aega pikendada üle kümne päeva, kuid see ei leidnud komisjonis toetust.
"Valitsuskoalitsiooni soov on see eelnõu vastu võtta kindlasti enne seda, kui tavapärased istungid juunikuus lõppevad. Tavaliselt on olnud nii, et teemad, mis puudutavad kõiki erakondi, püütakse teha nii, et kõigiga räägitakse läbi. Nüüd ei peeta opositsiooni enam millekski, isegi aega ei taheta anda selle arutamiseks. Nii et sellisesse kohta oleme jõudnud," kommenteeris Kallas.
Läänemets: ERJK kaotamine võib olla vastuolus põhiseadusega
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) sõnul jäi põhiseaduskomisjoni erakorralisel istungil üles küsimus, et valitsusliidu poolt esitatud eelnõu ERJK kaotamiseks võib minna vastuollu põhiseadusega.
"Riigikontrollile erakondade rahastamise järelevalve kohustuse panemine tähendab riigikontrolli sekkumist vabaühenduste tegevusse, mis ei ole kindlasti kooskõlas põhiseadusega. Kuigi erakonnad on iseäralikud MTÜ-d, on nad moodustatud samadel alustel nagu kõik teised vabaühendused – inimeste vabal tahtel. Põhiseaduses on riigikontrolli vastutusala selgelt piiratud eesmärgil, et avalik võim ei piiraks oma sekkumisega vabaühenduste ja ettevõtete tegevust, kaitstes sellega sõna- ja ettevõtlusvabadust ning demokraatiat," ütles Läänemets.
Põhiseaduskomisjonis on koalitsioonil viis ja opositsioonil neli saadikut.
Valitsusliidu erakonnad algatasid esmaspäeval ERJK likvideerimise ja selle ülesannete andmise riigikontrollile. Eelnõu seletuskirjas põhjendati, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. | Kiisler kukutas läbi plaani menetleda ERJK kaotamist kiirkorras | https://www.err.ee/1093058/kiisler-kukutas-labi-plaani-menetleda-erjk-kaotamist-kiirkorras | Riigikogu põhiseaduskomisjon ei nõustunud valitsuskoalitsiooni sooviga menetleda erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) kaotamise eelnõud kiirkorras, mis jätnuks muudatusettepanekute tegemiseks tavapärase 10 päeva asemele neli päeva. |
"Jah, meie peame mõistlikuks selle lõpetamist. Oleme seda arutanud fraktsioonis, rääkinud ka oma ministritega, et selline piirang praegu ennast enam kindlasti ei õigusta. Pigem vastupidi, ta sunnib inimesed koonduma teatud aegadel rohkem toitlustusasutustesse," ütles Seeder ERR-ile.
Seedri sõnul on mõistlikum inimesi hajutada pikema aja peale ning lubada restoranidel seega kauem lahti olla. "Eesti inimesed on päris distsiplineeritud kinni pidamaks nendest reeglitest ja juhtnööridest, mis anti neile kaasa. Küllap oskavad inimesed nüüd ka hädaolukorras käituda mõistusepäraselt, nii, et nad ei tekita endale ega teineteisele ohtu," sõnas Seeder.
Seedri sõnul tähendaks see ka praegu kehtivat alkoholimüügi piirangut, mille kohaselt lõpetavad restoranid ja baarid alkoholimüügi kell 22. "See võimaldaks ka vältida suuremaid majanduslikke kahjusid ja aitaks meil kiiremini pöörduda tagasi tavapärase olukorra juurde. See on tähtis meil ühiskonnas majanduslikult, aga see on tähtis inimestele ka emotsionaalselt ja psühholoogiliselt."
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on varasemalt põhjendanud piirangut asjaoluga, et hilise tunnini alkoholi tarvitades ei pea inimesed kinni 2+2 reeglist. Isamaa esimehe sõnul käituvad inimesed mõistlikult ning tajuvad hästi ohtu ja see hirm ei ole põhjendatud.
Seeder loodab, et valitsus langetab otsuse baaride ja restoranide lahtioleku osas neljapäeva õhtul. "Ma loodan, et jõutakse ühiselt sellise arusaamiseni, et see piirang praegu ei ole enam kuigi praktiline," ütles ta. | Isamaa soovib tühistada baaride lahtiolekuaja ja alkoholimüügi piirangud | https://www.err.ee/1093056/isamaa-soovib-tuhistada-baaride-lahtiolekuaja-ja-alkoholimuugi-piirangud | Valitsuskabinet arutab neljapäeval toitlustusasutuste lahtiolekuaja piirangu lõpetamist. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul tuleks lõpetada ka baarides ja restoranides kehtestatud peale kella 22 kehtestatud alkoholimüügi piirang. |
Kõve nimetas kohtute esindajateks VVK-s Tallinna Halduskohtu kohtuniku Janek Laidvee ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Oliver Kase, teatas riigikohtu pressiesindaja.
"Seekord kandideeris kahele kohale üheksa kohtunikku. Meie pikaajalised esindajad Meelis Eerik ja Meelika Aava on teinud suurepärast tööd, ent otsustasime anda võimaluse väärt kogemuse saamiseks ka teistele kohtunikele," sõnas Kõve pressiteate vahendusel.
"Laidvee ja Kask on mõlemad varasemalt tihedalt valmistega kokku puutunud, seda nii Eestis seadusandlust luues kui ka rahvusvahelisel tasandil tegutsedes," lisas Kõve.
Janek Laidvee töötas kümme aastat Riigikogu põhiseaduskomisjonis ning ligi kolm aastat riigikogu kantselei asedirektorina, kellena ta muuhulgas koordineeris Toompea lossis peetud parlamendi juhatuse ja presidendi valimisi. Seega on valimiste valdkond tema jaoks igati omane, tõdes riigikohtu esindaja. "Tunnen end tõesti koduselt, teema on tuttav, samuti teekond Toompeale koosolekutele," sõnas Laidvee.
Oliver Kask osales paarikümne aasta eest valimisseaduste ja rahvahääletuse seaduse eelnõu väljatöötamisel, 2005. aastast on ta aktiivselt tegev rahvusvahelise valimisõigusega tegeleva Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjonis. "Olen osalenud mitmete rahvusvaheliste valimisõiguse alaste standardite väljatöötamisel, arvamuse koostamisel enam kui kümne riigi valimisseadustele, käinud paljudes riikides valimisi vaatlemas ning esinenud mitmetel valimisõiguse alastel rahvusvahelistel konverentsidel," sõnas Kask, kelle jaoks on VVK liikmeks astumine huvitav nii seetõttu, et näha lähedalt praktilist tööd, aga ka ses osas, kuidas väga hästi toimivat valimiskorraldust veelgi arendada.
Laidvee ja Kase asendusliikmeteks nimetati Kadri Sullin Tallinna Halduskohtust ja Viru Maakohtu kohtunik Heili Sepp, kes õige pea alustab tööd Tallinna Ringkonnakohtus. Senised asendusliikmed olid Monika Laatsit ja Indrek Parrest.
VVK volitused kestavad neli aastat. | Riigikohtu esimees vahetas välja kohtute esindajad valimiskomisjonis | https://www.err.ee/1093049/riigikohtu-esimees-vahetas-valja-kohtute-esindajad-valimiskomisjonis | Riigikohtu esimees Villu Kõve nimetas uued kohtute esindajad Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK), vahetades välja seal ligi 20 aastat töötanud Meelis Eeriku ja Meelika Aava. |
Välisminister Ann Linde on mures, et rootslastel ei lubata vabalt teistesse Skandinaavia riikidesse reisida, kui neis piiranguid leevendades piire taas avama hakatakse.
Linde sõnul on teistel riikidel Rootsi koroonaolukorrast vale pilt.
Minister rõhutab, et Rootsil on teistega ühine eesmärk, seda püütakse lihtsalt teiste vahenditega saavutada. Rootsi jätmine reisipiirangute tühistamisest välja ei ole põhjendatud, leiab ta.
Roosti peaepidemioloog Anders Tegnell kinnitab, et Rootsist võib olla isegi ohutum turiste vastu võtta kui teistest riikidest.
"Suve alguseks võib olla juba nii mõnigi rootslane koroona vastu immuunne, mis teeks rootslastest ohutumad turistid kui teistest," ütles Tegnell uudisteagentuurile TT.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on öelnud, et veel ei ole täpselt teada, kui kauaks koroonahaiguse läbi põdemine inimesele immuunsuse annab.
Euroopa Komisjon soovitas nädala algul avada turismireisid selliste liikmesriikide vahel, kus epidemioloogiline olukord on enamvähem ühesugune.
Soome, Taani ja Norra on väljendanud Rootsi tõttu kartust piiride avamise ees.
Taanis ja Norras on tehtud ettepanek hoida piirid rootslastele kinni, aga teiste Põhjamaade kodanikke võiks hakata sisse laskma.
Ka Soome siseminister Maria Ohisalo on nimetanud Rootsi koroonaolukorda murettekitavaks.
Rootsis on nii nakatunute kui surnute arv palju suurem kui teistes Põhjamaades.
Neljapäeval avaldatud andmete põhjal on Rootsis nakkus tuvastatud 32 100 inimesel ja surnud on 3871 inimest.
Ööpäeva jooksul lisandus Rootsis 40 koroonasurma. Worldometeri andmetel on Rootsis miljoni inimese kohta 380 surmajuhtumit, Soomes aga näiteks 55. | Rootsi välisministrit pahandavad naaberriikide suletud piirid | https://www.err.ee/1093045/rootsi-valisministrit-pahandavad-naaberriikide-suletud-piirid | Rootsi välisministrile valmistab meelehärmi teiste Põhjamaa riikide soovimatus rootslasi üle piiri lasta. |
Kiviõli Keemiatööstuse nõukogu esimees ja selle emafirma Alexela juhatuse liige Andreas Laane ütles, et Kiviõli Keemiatööstus tõepoolest taotleb Kredexist laenu, kuid selle täpset summat ei soovi ta öelda. Samas on see summa otseselt järeldatav Kredexi teatest, kus tuuakse välja kaks riiklikult olulist otselaenutaotlust summas 137 miljonit eurot. Sellest 100 miljonit on varasemalt teada Tallinki laenuna.
"No eks see summa on võimalik ridade vahelt välja lugeda," ütles Laane. Otselaenu saaamise otsus võiks Laane sõnul sündida kolme nädala jooksul, kuid ettevõttele on oluline, et see saaks suve jooksul tehtud. Kiviõli Keemiatööstus ise peaks oma praeguste vahenditega vastu aasta lõpuni, kuid just otsustuste mõttes on suvi oluline, lisas ta.
Erakordset laenu on vaja rekordmadala naftahinna tõttu. Kuigi ettevõte on suure osa oma selle aasta toodangu hinnast fikseerinud tulevikutehingutega, järgmiseks aastaks seda teha praeguse hinnaga ei ole võimalik, märkis Laane. See tähendaks tema sõnul, et ettevõte kaotaks iga toodetud tonniga raha.
Kiviõli Keemiatööstus on olnud läbirääkimistes ka pankadega, kuid pangad praegu ettevõttele laenu nõus andma ei ole, sest pankadele ei sobi Laane sõnul praegune nafta hind või ka selle praegune dünaamika. Laenu kasutaks ettevõte investeeringute tegemiseks kui ka käibevahenditeks, rääkis Laane.
Laane sõnul võiks laen olla tegelikult riiklikult mõistlik, arvestades ettevõtte tasutavaid erinevaid makse. Ettevõte nõukogu esimehe sõnul võimaldaks see tegevust jätkata, koos kaasneva maksutuluga riigile, ning Kredexile laen näiteks viie aastaga tagasi maksta. Vastasel juhul peaks ettevõte tootmise seiskama, millaga seoses võiks töö kaotada umbes 520 inimest.
Alexela kontserni kuuluv Kiviõli Keemiatööstus teenis 2018. aastal 7,1 miljoni euro suuruse käibe juures 880 000 eurot kahjumit. | Kiviõli Keemiatööstus tahab erakorralist laenu 37 miljonit | https://www.err.ee/1093041/kivioli-keemiatoostus-tahab-erakorralist-laenu-37-miljonit | Alexela gruppi kuuluv Kiviõli Keemiatööstus on esitanud Kredexile taotluse madala nafta hinna tõttu erakorralise abi saamiseks tõenäoliselt summas 37 miljonit eurot. Kiviõli Keemiatööstus plaanib selle raha eest teha vajaminevaid investeeringuid ja kasutada seda käibevahenditeks. |
Kokku on alates märtsi keskpaigast Ameerika Ühendriikides töötuks jäänud 38,6 miljonit inimest.
16. mail lõppenud nädalal töötutoetuse saamiseks tehtud esmakordsete avalduste arv, võrreldes eelmiste nädalatega, kahanes. Nädal varem jäi töötuks 2,69 miljonit inimest, mis väiksem arv kui eelmisel nädalal teatati, kuna võimud korrigeerisid numbrit ühe osariigi vea tõttu.
Töötute koguarv on aga jätkuvalt üks ajaloo suurimaid. | USA-s jäi eelmisel nädalal töötuks veel 2,43 miljonit inimest | https://www.err.ee/1093040/usa-s-jai-eelmisel-nadalal-tootuks-veel-2-43-miljonit-inimest | USA-s jäi eelmisel nädalal koroonaviiruse pandeemia tõttu töötuks veel 2,43 miljonit inimest, selgus neljapäeval avaldatud valitsuse andmetest. |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna välisinvesteeringute nõunik Margus Pae ütles ERR-ile, et MKM on koos partneritega alustanud seaduseelnõu väljatöötamist, millega hakatakse tulevikus põhjalikumalt uurima Eesti majandusjulgeoleku seisukohast oluliste välisinvesteeringute tausta.
"Sarnane protsess on paljudes Euroopa Liidu riikides toiminud juba aastaid ja sarnaselt Eestiga on välisinvesteeringute taustakontrolli meetmeid asunud rakendama enamik Euroopa Liidu riike. Selle eesmärk on tagada majandusjulgeolek ja -stabiilsus," rääkis Pae.
Pae sõnul on investeeringute taustakontroll eriti oluline olukorras, kus pandeemiast tulenevalt satuvad paljud ettevõtted raskustesse, vajavad lisakapitali või lähevad müüki.
"Kindlasti ei ole eesmärk hakata investeeringuid piirama, aga strateegilistes valdkondades peab riik tagama, et uus kapital ei ohustaks rahvuslikku julgeolekut ja elutähtsaid teenuseid, näiteks energeetika tootmine ja jaotus, meditsiinivarustus, strateegiline infotehnoloogiataaristu jm," rõhutas Pae.
Ta viitas, et näiteks Saksamaa, Prantsusmaa, Jaapan, Austraalia jt riigid on COVID-19 põhjustatud majanduskriisi taustal juba oluliselt karmistanud oma taustakontrolli.
"Taustakontroll hõlmab nii Euroopa Liidu kui selle väliseid riike, kuid täpsemad protseduurid ja seonduvad detailid, nagu investeeringu valdkonnad, suurus, osalusprotsent, aeg, töötame välja eelnõu koostamise ajal ja neist on täna veel vara rääkida. Kindlasti tahame, et taustakontroll toimuks võimalikult kiiresti, läbipaistvalt ja vähebürokraatlikult, et ei tekitaks ebamugavusi ettevõtjatele ega põhjustaks investeeringute venima jäämist," lausus Pae.
Eelnõu on plaanis esitada valitsusele selle aasta lõpus.
Eelnõust rääkis välisminister Urmas Reinsalu kolmapäeval "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.
"Me peame kõigi strateegiliste investeeringute puhul lisaks majanduslikele kaalutlustele silmas pidama julgeolekuhuvisid. Ja seetõttu on Eestis ettevalmistamisel seadus, mis hakkab ette nägema meie riiki tehtavate strateegiliste investeeringutele loa andmist," rääkis Reinsalu. | Riik tahab strateegilistele investeeringutele julgeolekukontrolli | https://www.err.ee/1092525/riik-tahab-strateegilistele-investeeringutele-julgeolekukontrolli | Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) valmistab ette eelnõud, millega kohaldatakse Eestisse tehtavatele strateegilistele investeeringutele julgeolekukontroll. |
"See on suur erinevus," ütles Columbia epidemioloog ja uurimisrühma juht Jeffrey Shaman ajalehele The New York Times. "Õige ajahetke äratabamine kasvufaasis on surmade arvu vähendamisel uskumatult kriitiline," tõdes ta.
Sama analüüsi kohaselt oleks Ameerika Ühendriigid suutnud vähendada koroonaviirusest põhjustatud surmasid isegi 83 protsendi võrra, kui nõuded, mille rakendumisel oleks enamik inimesi koju jäänud, linnades karantiin kehtestatud ja sotsiaalseid kontakte piiratud, oleksid jõustunud juba kaks nädalat varem, 1. märtsil.
Viivituse tohutud kahjud peegeldavad märtsi alguses Ameerika linnadest üle käinud haiguspuhangu dünaamikat. Isegi väikesed ajalised erinevused oleksid võinud ära hoida kõige kiirema eksponentsiaalse kasvu, mis aprilliks oli New Yorgis, New Orleansis ja teistes suuremate linnades juba taanduma hakanud, leidsid teadlased. Nende järeldused põhinevad nakkushaiguste modelleerimisel, mis näitasid, kuidas märtsi keskel alanud kontaktide piiramine inimeste vahel vähendas viiruse levikut.
USA president Donald Trump kutsus 16. märtsil ameeriklasi üles piirama reisimist, vältima kogunemisi ja jääma koolist koju. New Yorgi linnapea Bill de Blasio sulges koolid 15. märtsil ja New Yorgi kuberner Andrew M. Cuomo andis välja kodus viibimise korralduse, mis jõustus 22. märtsil.
Kuid linnades nagu New York, kuhu viirus saabus varakult ja levis kiiresti, jäid need toimingud õnnetuse vältimiseks hiljaks, leidsid teadlased.
Shamani meeskond modelleeris, mis oleks juhtunud, kui need samad muutused oleksid toimunud üks või kaks nädalat varem, ja hindas nakkuste ja surmade kasvu 3. maini. Tulemused näitavad, et osariikide taasavamisel - kõigil 50 osariigil oli kolmapäeva seisuga piiranguid mõnevõrra leevendatud - võivad haiguspuhangud kergesti kontrolli alt väljuda, kui ametnikud ei jälgi nakkusi tähelepanelikult ega võta viivitamatult vastu uusi ärevusi.
Johns Hopkinsi ülikooli koostatava statistika kohaselt oli neljapäevaks Ameerika Ühendriikides koroonaviirusega nakatunud 1 551 853 inimest, surnud oli 93 439 inimest. | USA teadlased: varasem karantiin oleks ära hoidnud kümneid tuhandeid surmasid | https://www.err.ee/1093036/usa-teadlased-varasem-karantiin-oleks-ara-hoidnud-kumneid-tuhandeid-surmasid | Kui USA võimud oleks märtsis üks nädal varem hakanud rakendama sotsiaalse distantseerimise meetmeid, oleks koroonapandeemiasse surnud umbes 36 000 inimest vähem, leidsid Columbia ülikooli haiguste leviku modelleerijad oma hinnangus. |
Igas voorus on ühele kohtumisele võimalik kaasa elada Soccernet.ee vahendusel, kokku teeb see 20 otseülekannet, teatas Eesti Jalgpalli Liit neljapäeval.
Meistriliiga võistlussüsteemis võrreldes varasemate aastatega muudatusi ei ole: esmalt mängivad kõik naiskonnad kodus-võõrsil printsiibil kaks korda läbi, seejärel liigatabel poolitatakse ning 1.–4. ja 5.–8. kohal paiknevad naiskonnad mängivad omavahel kaks mängu.
"Meil on hea meel, et saame otseülekannete abil pakkuda naiskondadele olulise lisaväljundi ja suurendada naiste jalgpalli nähtavust Eestis. Olukorras, kus lähiajal ei pääse pealtvaatajad staadionitele, on otseülekanded veelgi olulisema tähtsusega," sõnas Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.
Valitsuse otsusel toimuvad kõik mängud pealtvaatajateta kuni juuni lõpuni.
Avavooru esimesed kohtumised peetakse laupäeval, 30. mail. Esimeses mängus kohtuvad Tartu Tammeka ning Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond. Saku Sportingu jaoks algab hooaeg koduväljakul, kui võõrustatakse Põlva Lootost. Päeva viimane mäng toimub Hiiu kunstmurustaadionil, kus lähevad vastamisi Nõmme Kalju ja Tallinna Kalev.
Valitsev meister Tallinna Flora alustab hooaega 31. mail, kui kell 19 võõrustatakse Lilleküla harjutusväljakul Soccernet.ee otseülekande mängus liiga uustulijat Pärnu Vaprust. | Naiste jalgpalli meistriliiga alustab otseülekannetega | https://sport.err.ee/1093027/naiste-jalgpalli-meistriliiga-alustab-otseulekannetega | 30. mail algav naiste jalgpalli meistriliiga hooaeg jõuab otsepildi vahendusel jalgpallihuvilisteni. |
Seni on tomatite õigest säilitamisest rääkides levinud kaks põhilist seisukohta. Ühed soovitavad tomateid külmikus hoida, teised eelistavad teha seda toatemperatuuril.
Göttingeni Ülikooli teadlasrühm tegi uuringu, kus võrdles mõlemal moel säilitatud küpsete tomatite maitseomadusi. Nad jälgisid selajuures tomati teekonda saagikoristusest taldrikuni välja. Tarneahelas tuleb tomatil taluda erinevaid tingimusi: 7 ℃ külmikus ja ligi 20 ℃ toatemperatuuril.
Göttingeni Ülikooli taimsete toodete kvaliteedi osakonna teadlased palusid niinimetatud tajumispaneelil erinevaid tomatiliike maitsta. Tajumispaneeli kuulusid asjatundjad, kelle töö ongi erinevate toodete meeltega tajutavaid omadusi hinnata. Asjatundjad pidid hindama muuhulgas iga tomati magusust, happelisust ja mahlasust.
Selgus, et võttes arvesse kogu tarneahelat, ei mõjutanud tomati säilitamisviis vilja maitseomadusi märgatavalt kuidagi. Tomatid maitsesid erinevalt lihtsalt seetõttu, et olid eri sortidest.
Uuirngu põhiautori Larissa Kanski sõnul näitas uuring, et saamaks maitsvamaid tomateid, tasub keskenduda paremate maitseomadustega sortide aretusele.
Osakonna juhataja professor Elke Pawelziku sõnul tasub meeles pidada, et lühem säilitusperiood on tomatite maitsele alati parem. Samas näitas uuring, et arvestades kogu tarneahelat, ei mõjutanud lühajaline külmikus hoidmine viljade maitset kuidagi.
Uuring ilmus ajakirjas Frontiers in Plant Science. | Tomateid võib säilitada igal moel: maitse määrab sort | https://novaator.err.ee/1093030/tomateid-voib-sailitada-igal-moel-maitse-maarab-sort | Kas tomateid tuleks hoida külmikus või toatemperatuuril? Ammune debatt selle küsimuse üle sai Göttingeni Ülikooli teadlaste uuringu tulemusel vastuse. Selgus, et säilitamisviis tomati maitseomadusi ei mõjuta – maitse sõltub ainult tomati sordist. |
1. juunist alustaval Tallinn-Pariis liinil ja 2. juunist alustaval Tallinn-Viin liinil hakkavad lennud toimuma kolm korda nädalas, 4. juunist alustaval liinil Tallinn-Berliin aga kaks korda nädalas, teatas Tallinna lennujaama kommunikatsioonispetsialist Jane Gridassov.
Alates tulevast esmaspäevast, 25. maist on võimalik AirBalticuga lennata Tallinn-Vilnius liinil seitse korda nädalas.
Sel esmaspäeval alustas AirBaltic lendamist liinidel Tallinn-Amsterdam ja Tallinn-Riia. Kolmapäeval lisandus ka liin Tallinn-Kopenhaagen ja alates neljapäevast Tallinn-Oslo liin.
Lisaks sellele on jätkuvalt võimalik lennata Lufthansaga Frankfurti, Finnairiga Helsingisse ning Transaviabaltikaga Kärdlasse ja Kuressaarde.
Kuni 23. maini on võimalik lennufirma Belaviaga lennata ka Minski.
Mai lõpust võivad taas alata Wizzairi lennud Tallinna ja Kiievi vahel.
Ungari lennufirma Wizzair avab juulis uue lennuliini Viini ja Tallinna vahel. Aprilli lõpus teatas lennufirma, et alustab 2. juulil kolm korda nädalas lendamist Tallinn-Lviv ja Tallinn-Harkiv liinidel.
Enne koroonakriisi sai Tallinnast lennata 36 sihtkohta, nende seas ka hooajalised liinid. | AirBaltic alustab juunist Tallinnast Pariisi, Viini ja Berliini lendamist | https://www.err.ee/1093028/airbaltic-alustab-juunist-tallinnast-pariisi-viini-ja-berliini-lendamist | Lennufirma AirBaltic alustab juunikuust lendudega Tallinnast Pariisi, Viini ja Berliini. |
Ajavahemikus 11.-17. mai jätkus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumuse langus: arstide poole pöördus 814 haigestunut, kellest 22,6 protsenti olid lapsed.
Eelneva nädalaga võrreldes vähenes gripilaadsetesse haigustesse jäämine 29 protsendi võrra. Nädala jooksul ei kinnitatud laboratoorselt ega diagnoositud ühtegi gripijuhtu.
Hooaja jooksul haigestus grippi 4388 inimest, kelle diagnoos oli laboratoorselt või epidemioloogilise seose alusel kinnitatud. Gripi tõttu vajas haiglasse viimist 582 patsienti.
Kuue haigla andmete põhjal sattus 2019/2020 hooaja jooksul intensiivraviosakonda 21 inimest, neist suri gripi tõttu 12 inimest vanuses 9 kuud kuni 85 eluaastat Kõik surnud kuulusid riskirühmadesse.
Hooajal 2018/2019 vajas gripi tõttu haiglaravi üle 1600 inimese, suri 36 inimest vanuses 13-97 eluaastat. | Terviseamet luges gripihooaja lõppenuks | https://www.err.ee/1093024/terviseamet-luges-gripihooaja-loppenuks | Eelmisel nädalal jõudis Eestis haigestumine nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kui ka grippi hooajavälistele ehk tavapärasele foonnäitajatele, mistõttu võib terviseameti hinnangul 2019/2020 gripihooaja lõppenuks lugeda. |
Liikmesriikide esindajate heakskiidu saanud dokumentide kohaselt väheneb valgevenelastele kehtestatud viisalõiv 80 eurolt 35-le ning lüheneb viisaotsuse tegemise aeg. Mõned kodanikerühmad nagu ajakirjanikud ja üliõpilased saavad õiguse pikema kehtivusajaga mitmekordsele viisale.
Viisalihtsustus on esimene samm enne, kui Euroopa Liit mõnele riigile viisavabaduse võimaldab, tõdes kokkuleppest teatanud väljaanne New Europe. EL ja Minsk allkirjastasid vastava lepingu tänavu jaanuaris ja Valgevene parlament kiitis selle heaks aprillis ning Euroopa Parlament sel nädalal.
Kokkulepe tehakse ametlikult teatavaks Euroopa Ülemkogul 26. mail ning see peaks jõustuma kõige varem juulis. | Euroopa Liit lihtsustab Valgevene kodanikele viisatingimusi | https://www.err.ee/1093018/euroopa-liit-lihtsustab-valgevene-kodanikele-viisatingimusi | Euroopa Liidu riikide esindajad leppisid kolmapäeval Brüsselis kokku viisareeglite lihtsustamise Valgevene kodanikele, mida nähakse sammuna võimaliku viisavabaduse suunas. |
EAS avas taotluste vastu võtmise 11. mail ning praeguseks on esitatud üle 4500 taotluse. Ligi 3200 taotlust on esitatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetuse saamiseks ning ülejäänud 1300 on turismisektorile suunatud toetuste taotlused.
"Mul on hea meel, et ettevõtjate aktiivsus riigi pakutava toetuse taotlemisel on olnud suur ning kõikidel ettevõtjatel on olnud võimalus oma avaldus esitada. Suur huvi näitab, et valitsuse otsusel loodud meetmed turismisektori ja väikeettevõtete abistamiseks on ettevõtjatele vajalikud," ütles väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.
Siemi sõnul on EAS rahastamise otsuseid kiiresti langetanud ning reaalne abi on juba ettevõtjateni ja majandusse jõudnud.
Turismisektorile suunatud toetuse viiest sihtgrupist täitus eelarve kõige kiiremini turismiatraktsioonides, mistõttu on EAS lõpetanud turismiatraktsioonide toetuse taotluse vastuvõtmise. Samal põhjusel sulges EAS ka taotlemise saarte turismiettevõtetele, mille jaoks oli valitsus eraldanud omaette eelarve. Saarte turismiettevõtjad saavad jätkuvalt taotlusi esitada üldise taotlemise raames.
Valitsus otsustas toetada turismisektorit 25 miljoni euroga ning mikro- ja väikeettevõtjaid 10 miljoni euroga. Nii turismi kui ka väikeettevõtjate kriisitoetus on tagastamatu abi, taotlemiseks ühekordselt ning nende peamiseks tingimuseks on ettevõtte raskuste selgelt tuvastatav seos kriisiga. | EAS on teinud 8,5 miljoni eest kriisitoetuste rahastamisotsuseid | https://www.err.ee/1093011/eas-on-teinud-8-5-miljoni-eest-kriisitoetuste-rahastamisotsuseid | Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on teinud ligi 8,5 miljoni euro ulatuses rahastamisotsuseid turismiettevõtete kriisitoetuse ja väikeettevõtja kahjude hüvitamise toetuse taotluste osas. |
"Mina ei ütleks, et ta väga usaldusväärne on kui kaks juhtliiget on seotud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, mis on veel ühe liikmega riigikogu poolt esindatud. Kui see institutsioon on pidevalt üritanud ja püüdnud üritada ületada neid volitusi, mis tal on," ütles Helme valitsuse pressikonverentsil.
"No näiteks missugune oli erakondade rahastamise järelevalve komisjoni õigus, põhikirjaline õigus, statuudis sätestatud õigus nõuda mingeid andmeid portaalilt Objektiiv ja Sihtasutuselt Perekonna ja traditsiooni kaitseks. Kas see on erakond või? Ei ole ju erakond. Missugusel alusel erakondade rahastamise järelevalve komisjon püüdis sellelt organisatsioonilt nõuda mingisuguseid andmeid? See on selge oma volituste ületamine," lisas Helme.
"Täpselt niisamuti nagu ta on ka riigikogus esindatud erakondadelt püüdnud nõuda dokumente, selgitusi, aruandeid ja kutsuda inimesi tunnistusi andma. Selleks tal ei ole volitusi," lisas Helme.
"Nii, et see organisatsioon väga selgelt politiseeris ennast ära, politiseeris ennast ära ühele väga kitsale poliitilise ideoloogia lõigule ja sellest lähtuvalt hakkas rakendama oma volituste ületamise praktikat ka erakondade rahastamise järelevalve tegevusse," märkis Helme.
Helme rääkis, et ERKE hinnangul on riigikontroll on tunduvalt tasakaalustatum. Riigikontroll on põhiseaduslik institutsioon, erinevalt erakondade rahastamise järelevalve komisjonist ja seetõttu me arvame, et kogu see kära selle ümber, nagu me kavatseksime kuidagi midagi kinni hakata mätsima, mida jällegi ajakirjandus väga vastutustundetult on võimendanud, ei pea absoluutselt paika.
Ma ei näe siin absoluutselt mingit probleemi, probleem on välja mõeldud.
Ratas: menetluste kadumist ei saa olla
Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et ERJK varasemad menetlused toodaks riigikontrolli üle
"Siin on mingi kartus, et mingid menetlused ei tule üle. Et kukuvad ära. See on ka ju absurd, see ei saa nii olla," rääkis Ratas.
"Veelkord ma ütlen, et erakondade rahastamise järelevalve ei kao, minu jaoks on see mõte, et see tugevneb, see muutub professionaalsemaks," lisas ta.
"Kas siis riigikontrolli pädevust või usaldusväärsust pannakse löögi alla. Ma ei saa sellest aru. Vastupidi - riigikontroll on olnud iseseisev, ta on olnud väga professionaalne. Jah, see eeldab teatud seaduste muutmist. Aga see, mis siin vahepeal õhus oli, et midagi siis ei saa riigikontroll kontrollida, näiteks siis eraisikute poolt tehtud annetusi. Noh siis ei ole mõtet seda riigikontrollile anda. Loomulikult ta peab täisspektrit saama kontrollida," sõnas Ratas.
"Mõnikord on elus nii, et saab asju veel paremini teha. Kindlasti ma arvan, et ERJK tasandilt viia erakondade rahastamise järelevalve riigikontrolli pädevusse, tõstab kindlasti usaldusväärsust, võimekust ja kvaliteeti. Ma olen öelnud ka, et ERJK on teinud oma tööd ja mul ei ole siin mingeid etteheiteid. Aga on olnud ka selliseid situatsioone ühel hetkel, kui näiteks ERJK esimees (mitte tänane esimees) on ühest erakonnast saanud ka tasu. Et eks seal ole ka olnud probleeme," lausus Ratas.
Vandeadvokaat Allar Jõks ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ülesannete riigikontrollile andmine on esmaspäeval algatatud eelnõus kattevarjuks piirangu seadmisele, mis aitaks Keskerakonnal pääseda 1,2 miljoni euro suurusest nõudest.
Keskerakond, Isamaa ja EKRE algatasid esmaspäeval Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise ja selle ülesannete andmise riigikontrollile. | Helme: ERJK on ületanud oma volitusi ja ei ole usaldusväärne | https://www.err.ee/1093010/helme-erjk-on-uletanud-oma-volitusi-ja-ei-ole-usaldusvaarne | Siseminister ja EKRE esimees Mart Helme sõnul on erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) ületanud oma volitusi, ei ole usaldusväärne ja on poliitiliselt ühele kindlale ideoloogiale suunatud. |
"Together" on lugu filmist "Music", mille ilmumisaeg ei ole veel teada, kirjutab RollingStone. Sia on filmi jaoks kirjutanud kümme laulu ja "Together" on neist esimene, mis ka avaldatud on.
Filmi stsenaarium põhineb Sia kirjutatud lühijutul ja räägib naisest, kes peab hakkama oma poolõe eest hoolt kandma. Filmis mängib peaosa näitleja Kate Hudson, kes teeb kaasa ka loo "Together" muusikavideos. | Sia avaldas uue singli "Together" | https://menu.err.ee/1093003/sia-avaldas-uue-singli-together | Austraalia laulja Sia andis välja uue loo "Together", millele valmis ka muusikavideo. |
"Teos on ilmunud kaheksas keeles, läinud aastal ka ungari ja rumeenia keeles ning on jõudnud ringiga meie juurde tagasi. Oleme selle üle rõõmsad, sest see teekond näitab raamatu ajatust," põhjendas kirjastuse osakonnajuhataja ja Imbi Paju raamatute toimetaja Mari Hyrkkäen avaldamisotsust.
"Selles leidub uusi tähendusi, mida avastada erinevatel ajaperioodidel maailma eri paigus ja erinevate põlvkondade seas. "Tõrjutud mälestused" on sügav lugemiskogemus, mis annab jätkuvalt avastuslikke õppetunde inimlikkusest ja väikese inimese saatusest keset ajaloo torme," lisas Hyrkkäen.
Kirjastus toob esile, kuidas "Tõrjutud mälestused" avab hingematval viisil Stalini terrori mehhanisme ja inimeste saatusi okupatsiooni all. Imbi Paju ema ja viimase kaksikõde viidi 18-aastastena 1948. aastal Venemaale Gulagi sunnitöölaagrisse – need on mälestused, millest pole võimalik vabaneda. Islandi teatriprofessor Stefán Jónsson on öelnud, et Paju raamat räägib armastusest ema, isamaa ja inimkonna vastu.
Gulagi uurija Anne Applebaum kirjutab saatesõnas, et oma ema saatusest rääkides kirjeldab Paju terve rahva lugu. Soomekeelses teoses saavad sõna ka kirjanik ja psühhoanalüütik Mikael Enckell ja Toomas Hendrik Ilves.
"Tõrjutud mälestused" ilmus esimest korda 14 aastat tagasi. See on kasutusel mitmetes ülikoolides nii Eestis kui ka välismaal. | Imbi Paju "Tõrjutud mälestused" ilmus Soomes tänapäeva kirjandusklassika hulka valituna | https://kultuur.err.ee/1092143/imbi-paju-torjutud-malestused-ilmus-soomes-tanapaeva-kirjandusklassika-hulka-valituna | Kirjastus Like andis oma tänapäeva kirjandusklassika sarjas taas soome keeles välja Imbi Paju teose "Tõrjutud mälestused", nimetades seda Gulagi kirjanduse suurepäraseks näiteks. |
Meieni on jõudnud väited, et Andres Metsoja ei ole rahul sellega, mis toimub koalitsioonis. Ja ei ole rahul ka oma koduerakonnaga. Kas need väited vastavad tõele ja kas olete kaalunud Isamaa fraktsioonist lahkumist?
Ma arvan, et selle jutu alus on suuresti tingitud sellest, et ma olen väga selgelt välja öelnud oma seisukoha Rail Balticu osas. Mõned nädalad tagasi oli elav diskussioon ajendatuna ühest raadiosaatest, kus meie koalitsioonipartner teatas, et teeb kõik endast oleneva, et Rail Baltic nurjata. Ja sellele ma reageerisin selgesõnaliselt ja ütlesin ka oma erakonnas välja, et ma ei saa kuuluda koalitsiooni, kes tahab nurjata sajandi projekti.
Erakonna sees on meil asjad selgeks räägitud. Mul ei ole etteheiteid oma erakonnale, küll aga koalitsioonipartnerile. Aga nüüd on tekkinud veelgi komplitseeritum olukord, sest riigikohus on öelnud väga selgelt oma arvamuse Rail Balticu Pärnumaa planeeringu osas. Valitsus peab tulema selle teema juurde kiirendatud korras ja andma väga selgelt oma hinnangu. Planeering on võimalik ažuuri ajada läbi keskkonnamõjude hindamise. Ja see näitab nüüd väga selgelt, kas valitsusel on tahet Rail Balticu osas edasi minna või mitte.
Mis see ajaline perspektiiv teie jaoks on, kui peate oma otsuse tegema?
Ma väga loodan, et Rail Balticuga minnakse edasi. Ma loodan, et praegune koalitsioon leiab üksmeele. Selline avalikkuse silmis paugutamine, kui nii võib öelda, et üks toetab ja teine ei toeta... Peaminister on pakkunud EKRE-le lausa võimalust koalitsioonilepe avada. Aga seda ei soovitud. Millest ma eeldan, et varasemad kokkulepped peavad. Ja kui siiamaani on räägitud, et rahastu on see, mis paneb paika Rail Balticu staatuse, siis julgen väita, et see tõehetk on palju lähemal, kui Euroopa Liidu rahastu.
Kui ruttu see tõehetk peaks selguma - kuude või nädalate jooksul?
Kuna see on ka peaministri tasemel selgelt välja öeldud, et see on Eesti jaoks väga oluline projekt, siis sellega ei saa viivitada. Nüüd tuleb võimalikult kiiresti lauale tõsta need kitsaskohad, mida riigikohus välja tõi ja need likvideerida. See ei ole teema, millega peaks ootama.
Aga kui see jääb venima, mida te siis teete? Teatate ühel päeval, et mulle aitab ja ma lahkun valitsusliidust ning kolin riigikogu saalis akna alla?
Selliseid otsuseid tehakse meeskonnas ja räägitakse meeskonnaga läbi. Kui ühel hetkel tõepoolest peaks olema selline situatsioon, siis esimesena kuuleb sellest minu koduerakond ja kindlasti ka ringkond, kust ma olen saanud mandaadi.
Aga veelkord: koalitsioonis olles on võimalik protsesse mõjutada ja ma arvan, et oleme seda tegemas. Ka Rail Balticu toetusrühma esimehena olen ma väga selgelt öelnud, et ma tahan kutsuda osapooled taaskord selles küsimuses laua taha. Aga mulle teeb muret avalikkuse tunnete peal mängimine. Ja tõehetk on see, kui valitsus üksmeelselt konsensuslikult näeb, et see planeering tuleb korda ajada, siis probleemi ei ole.
Kas praegu Rail Balticu ümber toimuva valguses oli EKRE-ga koalitsiooni minek hea mõte? Ja vaadates ka Isamaa madalat reitingut.
Poliitilises maailmas tuleb leida mingisugune üksmeel mingil rajal astumiseks ja mingite väärtuste eest seismiseks. Kahtlemata EKRE-ga koalitsiooni moodustamine tekitas juba ju sel hetkel elavat arutelu. Sellega on kaasnenud omad miinused, aga ka plussid.
Oleme olukorras, kus taaskord on emotsioonid kõrgel laes. Kus me oleme väljunud eriolukorrast ja kus ka parlamendiliikmed peavad väga kiirelt minema kaasa erinevate eelnõude ja otsustega, mis ei ole tegelikult põhjalikult läbi töötatud. Kui on kobareelnõud, siis paratamatult tekib küsimus võta või jäta. Praegune koalitsioon ei ole lillemeres. See on selge. Aga öelda, et ta on surnud, oleks kindlasti ka vale.
Teie jutust kõlab ikkagi läbi selge rahulolematus, kuidas asjadega praegu koalitsioonis seis on.
Poliitika koosneb kompromissidest. Lõppude lõpuks peab erakond suutma keskenduda olulisele. Ma möönan, et kriisisituatsioonis ja väljumise kontekstis oleks ka meie fraktsioon pidanud olema teatud otsuste suhtes tähelepanelikum. Ega kellelegi erakonnas ei tee rõõmu need viimased sõnumid, kasvõi erakondade rahastamise järelevalve temaatikal. Väga paljud inimesed Isamaas küsivad, et miks seda siis nüüd vaja on? Töö sisu peab olema kvaliteetne ja kui tekivad apsud, siis peame me selle eest vastutama.
Seesama erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni eelnõu ilmus väga ootamatult. Kas Isamaa fraktsioonis arutati seda enne?
Isamaa fraktsioonis sellest põgusalt räägiti. Aga tõsi on ka see ja kus me minu arvates tegime ka vea, et enne, kui me läheme avalikult sellise eelnõuga välja kolme osapoole poolt, siis oleks see pidanud olema paberil fraktsiooniliikmete laual. Nii mõnegi jaoks oli see eelnõu saalis esitatuna EKRE poolt üllatus halvas mõttes. Jah, väga pikalt ja põhimõtteliselt võib arutada selle üle, et kas ja kuidas seda järelevalvet peaks tegema. Aga tihti on poliitiline dimensioon kinni vormis ning see ajastatus ja teemapüstitus sellisena kindlasti õnnestunud ei olnud.
Kuna Keskerakond on olnud pikalt rahahädas ja teda ähvardab sellesama komisjoni poolt suur trahv, mis võib muuta erakonna maksevõimetuks, siis jääb mulje, et teie fraktsiooni juht ja erakonna esimees ulatasid lihtsalt abikäe Keskerakonnale.
No seda ma ei usu. See on ülemüstifitseeritud teema, et sellega mingi erakonna suhtes rahastamise teema võetakse laua pealt maha. Eks alati ole selliste teemade ümber rohkelt värvi. Aga teemasid, millega praegu tegeleda, on küll ja veel. Inimesed on niigi emotsionaalselt kurnatud ja tulla praegu välja teemaga, mis ei ole Eesti ühiskonnas olulisel kohal ja hakata sellega jahmerdama, see ei ole minu isiklikus vaates õige.
Ma küsin ikkagi üle, et mis ajaks peaks valitsus tegema Rail Balticu asjus selge otsuse? On see jaanipäev, on see juulikuu? Kas sellest tulenevalt aasta lõpus on Andres Metsoja selle koalitsiooni saadik või olete sellest lahkunud?
Minu selge huvi on, et asjad läheks edasi ja leiaks lahenduse. Kindlasti ajasurve Rail Balticu ja ka selle planeeringu mõttes on peal. Ma väga loodan, et valitsus leiab võimaluse juba enne jaanipäeva sellele teemale otsa vaadata ja käia välja lahenduskava.
Mind teeb murelikuks koalitsioonipartneri väljaütlemine, et nemad Rail Balticut toetavad, aga mitte sel trassil. Et justkui mingi muu trass peaks olema. Mina küll usun, et mitte keegi ei hakka uut trassikoridori planeerima. See oleks arulage.
Ehk see on põhimõttelise arutelu ja otsuse tegemise koht, kas me leiame valitsuses konsensuse ja ütleme, et me läheme sellega edasi või hakkab peale juntimine ja ilmneb, et planeeringu kraavi keeramine on tõsine kavatsus. See on siis tõesti minu jaoks hindamise ja otsustamise koht. Aga emotsioonid ei ole poliitikas kõige paremad nõuandjad.
Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder teile peapesu ei ole teinud selle eest, mis Pärnu võimuliidu ümber juhtus ja et see lagunes?
Ei, peapesu kohalikul tasandil ei tehta, sest kohalikud otsused sünnivad ikkagi kohapeal. Ja eks kohapeal on ka alati neid, kes ütlevad, et oleks võinud olla nii, oleks võinud olla naa. Eks poliitilises kontseptsioonis soovitakse alati olla võimul. Aga see on täpselt seesama küsimus väärtustest ja nendest sõnumitest, milles me oleme kokku leppinud kogukondadega. Ja seal sai saatuslikuks väga selgelt see, et mina isiklikult väga toetasin Pärnu linna suuremaks muutumist ka nende omavalitsuste arvelt, kes tegelikult ei oleks pidanud ühinema. Ja kui otsustatakse koalitsioonipartnerite poolt keerata neile selg ja öelda, et väikese omavalitsuse inimese hääl tulevikus suures Pärnu linnas ei peagi enam niimoodi kõlama, siis sellist põhimõtet ma ei saanud toetada. | Metsoja: ma ei saa kuuluda koalitsiooni, kes tahab nurjata sajandi projekti | https://www.err.ee/1093005/metsoja-ma-ei-saa-kuuluda-koalitsiooni-kes-tahab-nurjata-sajandi-projekti | Isamaa saadik Andres Metsoja tunnistas Indrek Kiislerile antud usutluses, et ütles oma erakonnas, et ei saa kuuluda koalitsiooni, mis võib nurjata sajandi projekti ehk Rail Balticu. Samuti tunnistab ta, et väga paljud Isamaa erakonna liikmed ei saa aru, miks on vaja erakondade rahastamise korda just praegu muutma hakata, kui ühiskonnas on palju pakilisemaid muresid. |
Euroopa Liidu Lennuohutuse Agentuur (EASA) ja Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskus (ECDC) kolmapäeval avaldatud ühisdokumendi kohaselt peavad lennufirmad tegema kõik selleks, et haiged inimesed lennujaama ega lennukisse ei tuleks.
Selleks tuleb reisijaid teavitada ja inimesed peavad täitma tervisedeklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et neil ei ole viimase kahe nädala jooksul diagnoositud COVID-19 ega avaldunud sellele haigusele omaseid sümptome ja et nad ei ole olnud ka kontaktis haige inimesega.
Lennufirmadele soovitatakse võimaldada haigestunud inimestele arstitõendi esitamisel tasuta lend ümber broneerida või piletiraha tagasi saada.
Alates lennujaama tulemisest kuni sihtkoha lennujaamast väljumiseni tuleb kõikjal võimalusel tagada inimeste vahel vähemalt 1,5-meetrine vahemaa. Lennukis tühjade istmete jätmist ei nõuta, küll aga tuleb ka seal nii palju kui võimalik püüda distantsi hoida, pannes kokku istuma pered ja teised koos reisijad ja püüdes hoida nii palju kui võimalik vahet võõraste reisijate vahel.
Eelistatud on võimalikult kontaktivaba teekond alates elektroonilisest check-inist kuni minimaalse pardateeninduseni.
Sama moodi peavad reisijad alates lennujaama tulemisest kuni sihtkoha lennujaamast väljumiseni pidevalt kandma näomaski. Sellest kohustusest on vabad alla kuueaastased lapsed ja inimesed, kes tervislikel põhjustel seda teha ei saa. Näomaski äravõtmine on põhjendatud turvakontrollis ja piirikontrollis. Näomaske tuleb iga nelja tunni tagant vahetada, reisijal peab olema selleks vajalik varu maske kaasas, lennufirmad peavad olema valmis vajadusel neid samuti müüma.
Euroopa ametite soovitused näevad ette veel kätehügieeni, pindade pidevat puhastamist ja ruumide maksimaalset ventileerimist ja veel parem värske õhuga tuulutamist. Samuti peavad lennufirmad lennukite ventilatsioonisüsteemi võimalikult turvaliseks muutma. Ametite kinnitusel on lennuki ventileeritud õhk üldiselt turvalisem kui mitmetes kohtades maismaal.
Immuunsuspasse hetkel ei soovitata, sest need ei ole veel teaduslikult tagatud kindlusega. Kehatemperatuuri mõõtmine lennujaamas sõltub konkreetse riigi soovist, ametkondade hinnangul on selle mõju piiratud, sest kõigil haigetel ei ole palavikku ja palaviku saab ravimiga alla võtta.
Haigusnähtudega lennujaama tulnud reisijat võib oodata kojusaatmine. Kui reisijal hakkab halb lennukis, siis tuleb ta isoleerida ehk tema ja teiste reisijate vahele tuleb jätta võimalusel kaks istmerida tühjasid kohti. Temaga jääb tegelema üks pardateenindaja, kes kasutab täiendavaid isikukaitsevahendeid ja hoiab eemale teistest teenindajatest ja reisijatest. Sihtkohta jõudes tegeleb olukorraga juba konkreetne riik. Lennufirmad ootavad kiiret infot testi tulemuse kohta. Kui reisija oli tõepoolest koroonaviiruse kandja, jäävad temaga kokku puutunud meeskonnaliikmed kaheks nädalaks karantiini. Kahe istmerea ulatuses istunud teised reisijad on lähikontaktsed, kellega võetakse samuti ühendust. | EL-i uued lennundusreeglid nõuavad kaitsemaski kandmist kogu reisi vältel | https://www.err.ee/1093001/el-i-uued-lennundusreeglid-nouavad-kaitsemaski-kandmist-kogu-reisi-valtel | Euroopa Liidu koroonakriisi aegsed soovitused turvaliseks lendamiseks näevad ette kaitsemaskide kandmist, inimeste vahel võimalusel 1,5-meetrise vahemaa hoidmist ja kontaktivaba teenindust. |
"Abu Dhabi lühirajaujumise maailmameistrivõistluste edasilükkamine on kurb uudis meie tippujujatele, kes vaid nädal tagasi alustasid taas treeninguid just MM-i silmas pidades," rääkis Eesti Ujumisliidu president Simon Renno. "Arvestades haigusjuhtude järsku kasvu Araabia Ühendemiraatides, on FINA otsus mõistetav. Õnneks on hetkeseisuga toimumas FINA maailmakarikavõistlused, sealhulgas oktoobri lõpus meile lähemal toimuvad etapid Berliinis ja Budapestis, kus loodame kindlasti meie tippe startimas näha!" | Lühirajaujumise maailmameistrivõistlused jäetakse ära | https://sport.err.ee/1092999/luhirajaujumise-maailmameistrivoistlused-jaetakse-ara | Koroonaviiruse pandeemia tõttu jäetakse ära ka tänavused lühirajaujumise maailmameistrivõistlused, mis pidid toimuma Abu Dhabis. Uueks võistluse ajaks on 13.-18. detsember 2021. |
Hattestad tunnistas, et ta igatses kodumaad ning ootab põnevusega uut väljakutset treenida maailma parimaid suusatajaid. "Ma ei saanud sellel võimalusel lasta käest libiseda," rääkis Hattestad, kellele langes selline võimalus sülle peale seda, kui endine treener Geir Endre Rogn ei pikendanud pereprobleemide tõttu lepingut.
Norra Suusaliit usub, et Hattestadi kogemused ja teadmised tulevad koondisele kasuks. Meesterahvas on väisanud MK-karuselli aastaid ning teeninud selle aja jooksul 13 etapivõitu.
"Ma loodan, et ma saan panustada naiskonda oma sprindioskustega ja teha koondisega head tööd," jätkas Hattestad, kes kolis uue töö nimel Sloveeniast Norra. Varem töötas olümpiavõitja Sloveenia koondise treenerina. "Ma olin väga õnnelik, kui mind valiti Norra koondise treeneriks. Sloveenias oli meil küll väga imeline grupp, kuid ma olen alati unistanud maailma parima naiskonna treenimisest," lisas Hattestad. | Sprindi olümpiavõitja ja maailmameister hakkab juhendama Therese Johaugi | https://sport.err.ee/1092597/sprindi-olumpiavoitja-ja-maailmameister-hakkab-juhendama-therese-johaugi | Therese Johaugi ja Norra murdmaasuusakoondise naisi hakkab järgmisel kahel aastal treenima endine olümpiavõitja ja maailmameister Ola Vigen Hattestad. |
PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles ERR-ile, et eriolukorra ajal tabati 1062 joobes juhti, mis on 156 võrra vähem kui möödunud aastal samal perioodil.
Kuigi joobes juhte oli Eestis tavapärasest vähem, siis tabatud 1062 sees kasvas kriminaalses joobes juhtide arv märgatavalt. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tabati selliseid juhte 115 võrra rohkem.
Kokkuvõttes oli pisut enam kui pool tabatud juhtidest (571) kriminaalses joobes.
Reedese seisuga oli tänavu kokku tabatud 2227 alkoholi tarvitanud juhti, möödunud aastal tabati 16. maiks 2280 roolijoodikut.
Üldnumbri vähenemise osas arvas Loigo, et seoses politseireidide "Kõik puhuvad" ärajäämisega on vähenenud jääknähtudega tabatud juhtide osakaal.
"Jääknähtudega juhtide väiksem avastamine on kindlasti seotud "Kõik puhuvad" reidide ära jätmisega, kus enamasti tabatakse just väiksema joobemääraga juhte. Samas jätkas politsei joobekontrollidega tavapärase liiklusjärelevalve käigus ning hõredama liikluse tõttu jäid joobes juhid rohkem silma ka teistele liiklejatele, kes sellest häirekeskusele teada andsid," ütles juhtivkorrakaitseametnik.
Loigo paneb kõigile südamele, et joobes juhtimise suhtes kehtiks ühiskonnas nulltolerants.
"Lähedastel, sõpradel ja ka kõigil teistel inimestel on võimalik päästa elusid, kui alkoholi tarvitanud inimest takistatakse rooli taha istumast või teatatakse sellest hädaabinumbril 112. Parim on see, kui joobes inimene ise mõistab, et ei tohi autot juhtida ning kui seda vältida ei õnnestu, siis antaks politseile ohtlikust juhist teada," ütles Loigo.
16. mail teatas politsei- ja piirivalveamet, et lähtudes terviseameti hinnangust jätkuvad "Kõik puhuvad" reidid, järgides terviseameti soovitusi, et hoida kõiki nakatumisoht võimalikult minimaalne. | Politsei tabas eriolukorra ajal kriminaalses joobes juhte rohkem kui muidu | https://www.err.ee/1092480/politsei-tabas-eriolukorra-ajal-kriminaalses-joobes-juhte-rohkem-kui-muidu | Kuigi eriolukorra perioodil tabas politsei- ja piirivalveamet (PPA) vähem joobes juhte, kui sel perioodil tavaliselt, siis tabatud roolijoodikutest kriminaalses joobes juhtide arv tõusis 115 võrra. |
"Valitsus tegi 14. mai kabinetinõupidamisel otsuse, mille kohaselt anti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile koostöös sotsiaalministeeriumiga õigus otsustada lennuliikluse lubamise üle vastavalt rahvatervise olukorrale ning koroonaviiruse levikule Eestis ja teistes riikides," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Aasa sõnul pakkusid Eesti, Läti ja Leedu terviseametid enda analüüsile tuginedes välja vastava mõõdiku ning Balti terviseministrid leppisid kokku, et lennuliinide avamist saab lubada riikidesse, kus 14 päeva jooksul on 100 000 elaniku kohta haigestunud maksimaalselt 25 inimest.
"Oleme oma Balti kogemust piiride avamisel tutvustanud ka Euroopa Liidu kolleegidele ning teinud teavituse Euroopa Komisjonile," lisas Aas.
Samas seda indikaatorit veel ametlikult lepingusse kirja pandud ei ole. Terviseministrite kohtumisest, kus see kokku lepiti, on vaid videosalvestus ja protokoll. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et eesmärk on indikaator kirjalikult fikseerida mai lõpuks koos võimalike karantiini leevendusmeetmetega teistele riikidele – näiteks Poolale või Soomele.
Samas võtab karantiinide leevendamise otsustamine veel aega, sest selleks peavad riigid ise järeldustele jõudma, mil määral ja kelle suhtes karantiine leevendada, lisas Kiik. Siiski, 25 nakatunu piir kehtib kõigi Balti riikide jaoks ja Kiige sõnul seda eesmärgil, et vaba liikumise keskkonnas ei tekiks pendelrännet, et inimestel tekiks stiimul teise Balti riigi kaudu mõnda kolmandat riiki külastada, märkis Kiik.
Kiik ütles, et piiranguni jõuti nii, et selle kokkuleppimise hetkel oli Euroopa mediaannakatumine kuskil 50 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul ja konservatiivselt võeti piiriks pool sellest. Eesti kõrgeim nakatumine on olnud 57 uut nakatumist 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul.
Aasa sõnul on piirangu kokku leppimisse ja kehtestamisse kaasatud ka välisminister Urmas Reinsalu, kelle roll oli vastava piirangu selgitamine välisriikidele läbi diplomaatiliste kanalite.
MKM vaatab liinide avamist regulaarselt ja tugineb kokkulepitud terviseameti reeglile. Kui riigis on alla 25 uue nakatunu 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul, siis võivad ka lennufirmad avada Eesti ja selle riigi vahel lennuliine. Kõige värskem info on leitav MKM-i kodulehelt.
20. mai seisuga ei tohiks Eestist lennata näiteks Valgevenesse, Venemaale, USA-sse, Ühendkuningriiki, Rootsi, Iirimaale, Belgiasse, Portugali ja Türki.
Samas võiks lisaks Balti riikidele lennata Hispaaniasse, Itaaliasse, Taani, Hollandisse, Luksemburgi, Soome, Rumeeniasse, Maltale, Prantsusmaale, Ukrainasse, Saksamaale, Poola, Bulgaariasse, Tšehhi, Austriasse, Ungarisse, Küprosele, Horvaatiasse, Kreekasse, Slovakkiasse, Sloveeniasse ja Islandile.
Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele on teatanud ka Läti, et pikendab teiste riikidega, välja arvatud Balti riigid, lennupiiranguid kuni 9. juunini ja Leedu 31. maini. Balti tervishoiuministrid vaatavad piirangud üle iganädalaselt, järgmine kohtumine toimub 25. mail. | Eesti piirab lende Balti riikide kokkuleppest tulenevalt | https://www.err.ee/1092589/eesti-piirab-lende-balti-riikide-kokkuleppest-tulenevalt | Eesti ei luba lennufirmadel lennata riikidesse, kus viimase kahe nädala jooksul on olnud rohkem kui 25 koroonasse nakatumist 100 000 elaniku kohta. Piirang tuleneb Balti riikide vaba liikumise ruumi loomise kokkuleppest. |
"Eesti seisukoht küberrünnete suhtes on teada: riigid peavad oma tegevuses järgima rahvusvahelist õigust, samuti tuleb töötada riikide vastutustundliku küberruumis käitumise normide ja usaldusmeetmete rakendamise nimel," vahendas välisministeeriumi pressiesindaja ministeeriumi seisukohta ERR-ile. "Seda on Eesti aktiivselt ka teinud, nii reedese ürituse kavandamisega kui ka varasemate aastate jooksul erinevates rahvusvahelistes koostööformaatides," lisas pressiesindaja.
"Konkreetsetest näidetest see üritus ei johtu ning Eesti ühelegi juhtumile keskenduda ei kavatse, vaid keskendume meile oluliste põhimõtete teadvustamisele laiemalt. Samas on alati võimalus, et riigid võivad oma sõnavõttudes välja tuua ka erinevaid intsidente," märkis pressiesindaja.
Briti ajaleht The Times kirjutas sel nädalal, et arvatavalt Iisraeli korraldatud küberrünnak seiskas mitmeks päevaks Iraani suurima sadama töö. Iisraeli rünnak järgnes sissetungile tema veekäitlusjaamade arvutivõrku, mille korraldajaks peetakse Iraani.
Eesti korraldab reedel esmakordselt ÜRO Julgeolekunõukogu ajaloos küberruumi stabiilsusele, kübernormidele ja rahvusvahelisele õigusele keskenduva kohtumise. Ürituse avab videokõnega peaminister Jüri Ratas, sed juhivad Tallinnast välisminister Urmas Reinsalu ja New Yorgist Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson.
"Reedese kohtumise vaatest on oluline kokku tuua võimalikult paljud riigid, et kinnistada põhimõtet, et riigid peavad küberruumis käituma vastutustundlikult ning tegema omalt poolt kõik vajaliku pahatahtliku küberruumis käitumise ärahoidmiseks. Selles, et oleme nii-öelda ühise laua taga ja arutame neid küsimusi avalikult, on omaette väärtus," märkis välisministeeriumi esindaja.
Neljapäevase seisuga on üritusel osalemisest teatanud 59 riiki, samuti on rahvusvahelistest organisatsioonidest kohal Rahvusvaheline Punase Rist ja Interpol, ütles suursaadik Jürgenson pressiteate vahendusel.
Eesti algatusel toimus ÜRO-s küberrünnaku omistamine
Eesti tõi märtsis esimest korda ÜRO Julgeolekunõukogus ametlikult päevakorda Gruusia-vastased küberünded. Aasta algul, kui Eesti alustas oma liikmeksolekut Julgeolekunõukogus, toimus küberrünnak Gruusia vastu ning Eesti koos USA ja Ühendkuningriigiga viis selle Julgeolekunõukokku, kus toimus esimest korda maailma ajaloos omistamine ÜRO julgeolekunõukogus. Siis nimetasid need kolm ja teised samameelsed riigid Gruusia ründajaks Venemaa sõjaväeluuret GRU.
Sellekohast otsust siiski ÜRO Julgeolekunõukogu vastu võtta ei saaks, kuna Venemaa alalise liikmena kasutaks oma vetoõigust.
Varasemalt on Eesti omistanud Hollandis Haagis asuvale Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) peakorterile kavandatud küberrünnaku, mille taga oli samuti GRU.
Aprillis mõistis Eesti hukka küberründed Tšehhi haiglate vastu, kuid otseselt omistanud neid ei ole.
"Küberrünnete omistamiseks on olemas siseriiklikud mehhanismid. Eesti on näiteks kehtestanud küberoperatsioonide omistamise tegevusjuhise, mille kohaselt iga omistamise kaasus läbib põhjaliku kaalumisprotsessi, kus arvestatakse erinevate riigiasutuste arvamustega. Seega sõltub edasine konkreetsete riikide soovidest ja ambitsioonidest pahatahtliku tegevuse laiemaks ja/või rahvusvaheliseks teadvustamiseks. Rahvusvahelised organisatsioonid on selleks vaid üks platvorm, kuid palju sagedamini kasutatakse selleks muid formaate (näiteks kahepoolne koostöö või koostöö samameelsete riikide vahel)," märkis välisministeeriumi esindaja. | Eesti ei tõstata ÜRO küberjulgeoleku arutelul Iraani-Iisraeli küberrünnakute teemat | https://www.err.ee/1092580/eesti-ei-tostata-uro-kuberjulgeoleku-arutelul-iraani-iisraeli-kuberrunnakute-teemat | Eesti ei kavatse reedel ÜRO Julgeolekunõukogus peetaval küberjulgeoleku teemalisel arutelul tõstatada hiljuti Iraani ja Iisraeli omavaheliste küberrünnakute teemat, kuna foorum keskendub teemale laiemalt. |
Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise vastu hääletas 88 riigikogu liiget, teatas riigikogu pressiteenistus.
Eelnõu menetlus riigikogus jätkub ja muudatusettepanekute tähtaeg on 4. juuni. Võimalikud muudatused on edasise debati teema.
Riigikogu võttis aprilli keskel vastu päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu ning saatis presidendile väljakuulutamiseks. Eelnõus toodud muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise, päästeameti ülesannete ning relvaseaduse täpsustamisega.
Eelnõuga taheti anda häirekeskuse kriisitelefoniteenuse osutamisel ligipääs tervise infosüsteemile, et pärida sealt andmeid kannatanu tervishoiuandmete kohta.
Üks eesmärke oli jagada nii kriisiolukorras kriisitelefoni kaudu infot lähedastele, kas nende pereliige on haiglas.
Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Jevgeni Ossinovski teatas seepeale, et tema hinnangul antakse päästeseaduse muutmisega kriisitelefoni vabatahtlikele põhjendamatu ligipääs terviseandmetele ning ta palus president Kaljulaidil hinnata, kas ligipääsu andmine on põhiseadusega kooskõlas. Samasuguse pöördumise tegi veidi hiljem ka Reformierakonna fraktsioon.
President jättis seaduse välja kuulutamata, kuna leidis, et tervise infosüsteemist andmete saamise küsimus on põhiseadusega vastuolus.
"Põhiseadusega vastuolus on seaduse see osa, millega antakse kriisiolukorras hädaabiteadete menetlemise andmekogule õigus saada tervise infosüsteemist andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on mõnele inimesele selles kriisiolukorras antud arstiabi või osutatud tervishoiuteenust. Ehk sisuliselt me räägime, et meie kriisiabitelefonilt 1247, saaks küsida infot asjaolu kohta, kas mõni inimene on kriisis paigutatud mõnda Eesti haiglasse," selgitas president.
"Põhiseaduse paragrahvist 26 tulenevalt kuulub füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõiguste ja vabaduste hulka. Eesti õigusruumis on isikuandmete hulka kuuluvate terviseandmete kaitset siiani kohe eriti oluliseks peetud ja on alati püütud tagada, et isikud ise saaksid maksimaalselt ulatuslikult otsustada selliste andmete töötlemise lubatavuse üle," rääkis Kaljulaid. | Riigikogu asub presidendi tagasi lükatud pääste- ja relvaseadust muutma | https://www.err.ee/1092583/riigikogu-asub-presidendi-tagasi-lukatud-paaste-ja-relvaseadust-muutma | Riigikogu ei võtnud neljapäevasel istungil muutmata kujul vastu president Kersti Kaljulaidi poolt väljakuulutamata jäetud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadust ning jätkab eelnõu menetlust. |
Kokaraamatu ilmumisega tähistatakse sarja 26. aastapäeva, kirjutab Huffpost.
Raamatu autor on kokk Amanda Yee ja raamatust leiab üle 70 retsepti. Näiteks on seal õpetus, kuidas valmistada mahlast võileiba, mida Ross Geller väga armastas.
Lisaks leiab raamatust ka näiteks Phoebe Buffay vanaema salajase küpsiste retsepti ja Monica Gelleri tänupühade pidusöögi valmistamise õpetuse. Raamatus on olemas ka Rachel Greeni untsu läinud magustoidu retsept.
View this post on Instagram
"Then beef sautéed with peas and onions. Then more custard and then ...." FRIENDS: The Official Cookbook is now available for pre-order on amazon ☂ ☕️ #friendsgiving #friendstvshow #centralperk #rachelstrifle
A post shared by Insight Editions (@insighteditions) on May 19, 2020 at 10:33am PDT | Sarja "Sõbrad" toitudest ilmub kokaraamat | https://menu.err.ee/1092572/sarja-sobrad-toitudest-ilmub-kokaraamat | 22. septembril ilmub kokaraamat, kust leiab mitmete sarjas "Sõbrad" ("Friends") nähtud toitude retseptid. |
"Ma arvan, et ehitussektoril aasta lõpupoole võib olukord minna järjest keerulisemaks. Ka see oli selle lisaeelarve üks soov, et anda võimalikult palju signaali, et avaliku sektori võimaluste ja eelarve osas, et just neid investeeringuid tõsta. Olgu see läbi kohalike omavalitsuste, olgu see läbi teede-ehituse, või olgu see läbi kortermajade investeeringute või nende renoveerimise," rääkis Ratas valitsuse pressikonverentsil.
"Eelmise nädala neljapäeval andsime ka valitsusele ja ministritele ülesande, et vaadata üle suurprojektid, mis on põhimõtteliselt kohe võimalik viia ehitushankesse, kui peaks majanduskriis veel süvenema ja mida oleks kiiremini aktiviseerida investeeringute tegemist," lisas Ratas.
Ratas rääkis, et neljapäevasel istungil kiitis valitsus heaks toetuse spordiobjektidele. "Toetuse eesmärk on ühekordselt tagastamatu abi andmine spordiobjektide valdajale viirusepuhangust tulenenud kriisi kahju osaliseks hüvitamiseks. See võimaldas spordiobjektid taas avada ning jätkata tegevust eriolukorra lõppemise järel. Meetme maht on kokku 400 000 eurot," lausus Ratas.
"Kiitsime heaks ka majandus- ja taristuministri määruse eelnõu väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise kohta," lisas peaminister.
Määrusega tõuseb läbi Kredexi jagatava väikeelamute toetusmeetme maksimaalse toetussumma suurus ning tervikrekonstrueerimist toetatakse senisest suuremas ulatuses. Kui seni oli maksimaalne toetussumma 15 000 eurot ja toetuse määr 30 protsenti abikõlblikest kuludest, siis nüüd oleneb toetuse summa taotleja piirkonnast.
Tervikliku rekonstrueerimise teostamisel on toetuse määr ja toetussumma väikeelamu kohta:
- 30 protsenti ja 30 000 eurot - Tallinnas ja Tartu linnas;
- 40 protsenti ja 40 000 eurot - Harku vallas, Jõelähtme vallas, Kiili vallas, Maardu linnas, Rae vallas, Saku vallas, Saue vallas (välja arvatud ühinenud Kernu valla ja Nissi valla territooriumil enne 15.10.2017 kehtinud haldusüksuste piirides), Viimsi vallas, Luunja vallas, Kambja vallas (ühinenud Ülenurme valla territooriumi osas enne 15.10.2017 kehtinud haldusüksuste piirides), Tartu vallas (enne 15.10.2017 kehtinud haldusüksuste piirides) ning enne 15.10.2017 kehtinud haldusüksusena Tähtvere valla piirides;
- 50 protsenti ja 50 000 eurot – kõigis ülejäänud asustus- ja haldusüksustes.
Tööturu toetusi on Ratase sõnul kavas arutada neljapäevasel kabinetinõupidamisel.
"Samuti me lähme kabinetis edasi aruteluga, mis on piirangute täiendavad leevendused," ütles Ratas veel.
Aprillis võttis riigikogu vastu lisaeelarve, mis oli keskendunud eelkõige lühiajalistele majanduskriisi leevendusmeetmetele. | Valitsus plaanib kriisi süvenedes ehitussektori suurprojekte | https://www.err.ee/1092571/valitsus-plaanib-kriisi-suvenedes-ehitussektori-suurprojekte | Valitsus plaanib kriisi süvenedes majanduse ja ehitussektori päästmiseks käivitada suurprojekte, mida oleks võimalik koheselt hankesse viia, ütles peaminister Jüri Ratas (KE). |
Seoses lühenenud hooajaga toimus muudatus võistlussüsteemis. Võistkonnad mängivad kõigepealt omavahel ühe ringi ning pärast seda mängivad 1.–6. ja 7.–12. kohal asuvad naiskonnad omavahel veel ühe ringi. Kõik teenitud punktid võetakse teise ringi kaasa ning hooaja lõpuks koguneb kõigile võistkondadele 16 kohtumist.
Mängude korraldamisel tuleb vähemalt juuni lõpuni järgida eritingimusi vältimaks viiruse levikut. Olulisemad nõuded puudutavad valitsuse otsust, mille alusel toimuvad kõik mängud kuni 1. juulini pealtvaatajateta. Võistluspaika lubatakse ainult võistluse korraldajad, osalejad ja osalejate taustajõud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluste kohta. Staadionil asuvad riietusruumid ja muud kasutatavad ruumid/pinnad desinfitseeritakse. Mängudel ei ole lubatud osaleda isikutel, kes ei tunne ennast hästi või kellel on esinenud hiljuti haigusnähte.
Naiste esiliiga I voor:
Pühapäev, 31. mai
kell 13 Jõhvi FC Phoenix – Tallinna JK Legion, Jõhvi linnastaadion
kell 13 Tartu JK Tammeka II – Tallinna FC Ajaxi ja Paide LN ÜN, Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak
kell 13 JK Narva Trans – Tallinna FC Flora II, Narva Kalev-Fama staadion
kell 13 Kohtla-Järve JK Järve – JK Tabasalu, Ahtme Põhikooli kunstmuruväljak
kell 17 FC Elva – Rakvere JK Tarvas, Nike Arena Elva
kell 17 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev II, Kuressaare kunstmurustaadion | Naiste jalgpalli esiliiga hooaeg algab 31. mail | https://sport.err.ee/1092573/naiste-jalgpalli-esiliiga-hooaeg-algab-31-mail | Pühapäeval, 31. mail saab avalöögi naiste jalgpalli esiliiga ning uuenenud võistlussüsteemiga liigas asuvad võistlustulle 12 naiskonda. |
Kaheksa-aastastest lastest kasutas sotsiaalmeediat igapäevaselt vaid kolmandik, kuid 12-aastastest ligi kolm neljandikku. Uuringust selgub, et laste sotsiaalmeedia kasutamise aktiivsus kasvab vanusega hüppeliselt ning vaid üksikud 12-aastased lapsed kasutavad sotsiaalmeediat harvem kui kord nädalas.
Kui sotsiaalmeedia kasutamise sagedus vanusega kasvab, siis mõnele teisele tegevusele kulutavad lapsed vanemaks saades vähem aega. Näiteks veedavad kaheksa-aastastest lastest iga päev õues aega ligi pooled, kuid 12-aastastest vaid üks viiendik. Selline suundumus on mõnevõrra murettekitav, sest tervise arengu instituudi sõnul peaksid lapsed kulutama iga päev vähemalt tund aega kehalist aktiivsust nõudvatele tegevustele.
Uuringu tulemused näitavad, et sotsiaalmeedia kasutamine mõjub halvasti ka laste uneajale. Kui enne kella kümmet magama minevatest lastest kasutas sotsiaalmeediat 64 protsenti, siis pärast keskööd uinuvate laste hulgas oli sotsiaalmeedia kasutajaid 86 protsenti. Piisav uneaeg on eriti oluline just koolipäevadele eelnevatel öödel, kui laps peaks magama vähemalt üheksa tundi. Uuring näitab, et piisavalt puhanud lapsi oli 12-aastaste vanusegrupis vaid üks kolmandik.
Samuti selgus uuringust, et peaaegu kõigil lastel on kodus ligipääs internetile ja isiklikud mobiiltelefonid. Võrreldes eelmise, 2015. aastal avaldatud uuringuga, hakkab silma just mobiiltelefonide kasutamise kasv. Siis olid nutitelefonid ligi 75 protsendil 8–12-aastastest lastest, kuid viimase uuringu tulemused näitavad, et see näitaja on kasvanud 98 protsendini. Samas ei näita uuring kindlat seost mobiiltelefoni omamise ja sotsiaalmeedia kasutamisharjumuste vahel. Isegi kaheksa-aastaste laste hulgas oli 94 protsendil nutitelefon, kuid nagu eespool mainitud, kasutasid nemad sotsiaalmeediat tunduvalt vähem kui 10-12 aastased.
Artiklis avaldatud faktid on pärit Rahvusvahelisest laste heaolu uuringu Children's World 2015. ja 2018. aasta Eesti raportitest. Analüüs ja video valmisid Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi aine "Andmete tõlgendamine ja esitamine" raames. | Sotsiaalmeedia kasutamine mõjutab Eesti laste magamisharjumusi | https://novaator.err.ee/1092554/sotsiaalmeedia-kasutamine-mojutab-eesti-laste-magamisharjumusi | Värskest laste heaolu uuringust Children's Worlds selgub, et igapäevaselt sotsiaalmeediat kasutavate Eesti laste arv kahekordistub kaheksanda ja kaheteistkümnenda eluaasta vahel. Lisaks sotsiaalmeedia kasutamisele selgub 2018. aastal läbi viidud uuringust ka see, kui palju aega kulub lastel koolitööle, televiisori vaatamisele, perega aja veetmisele ja muule. |
Rahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus kolm positiivset testitulemust Harjumaale (nendest kaks Tallinna), kaks Pärnumaale ja ühel juhul on maakond teadmata, edastas terviseamet.
Terviseameti Põhja regionaalosakonna nõunik Mihkel Näks täpsustas ERR-ile, et Harjumaa nakatumistest üks toimus perekonnas. Ühe nakatumise puhul tuli nakatunu Soomest, kus ta viibis tööl. Seda, kellelt võis ta nakkuse saada pole teada. Sama on ühe juhtumiga, kus töötaja tuli Rootsist.
Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam ütles Pärnumaa kahe juhtumi kohta, et üks nakatunu elab Pärnus ja teine Lihulas. "Mõlemad juhud on seotud Lihula Südamekoduga: üks nakatunu on see, kes suure tõenäosusega nakatas Lihula Südamekodu juhatajat töövestluse käigus ja teine nakatunu on hooldekodu naistemaja töötaja," ütles Juhkam.
21. mai hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 37 inimest, neist kaks on juhitaval hingamisel. Tänaseks on haiglast koju saadetud 311 inimest, lõpetatud 322 haigusjuhtumit.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund, kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 64 inimese elu.
Praeguse seisuga on tervenenud 1488 inimest. Neist 963 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 525 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.
Eestis on kokku tehtud üle 73 000 esmase testi, nendest 1800 ehk 2,4 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga lisandus kuus uut koroonadiagnoosi | https://www.err.ee/1092494/oopaevaga-lisandus-kuus-uut-koroonadiagnoosi | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1280 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest kuus ehk 0,5 protsenti osutusid positiivseks. |
Eesti riigikaitsel on kaks tugisammast: läbi ajateenistuse väljaõppe saav reservarmee ning liitlaste toel jõustatav kollektiiv kaitse. Kui teise samba rakendamisel toetume peamiselt poliitikute ja diplomaatide jõupingutustele rahvusvahelises suhtluses, siis reservarmee koolitamise vastutus on täielikult meie endi kätes.
Lahinguvalmis reservväelased on esimene kaitseliin, mida saab rakendada eeskätt sõjalise konflikti, aga vajadusel ka suuremahulise humanitaarkriisi korral, et tagada elanike turvalisus ja Eesti territoriaalse terviklikkuse kaitse.
Põhiseaduse paragrahv 124 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras osa võtma. Täpsemalt sõnastab nõuded kaitseväeteenistuse seadus: riigikaitselist kohustust on võimalik täita kas ajateenistuses või asendusteenistuses. Viimase valimisel peavad kaitseväekohuslasel olema mõjuvad usulised või kõlbelised põhjused.
Kuigi taasiseseisvunud Eestis on ajateenijaid välja õpetatud ligi kolmkümmend aastat, ei mõtle paljud noored mehed endiselt sellele, et ka nendega on riigi kaitseplaanides arvestatud ning neilt oodatakse – alguses ajateenijana, hiljem reservväelasena – riigikaitsesse panustamist.
Ajateenistuse võimalikult varajane sobitamine tulevikuplaanidesse lihtsustab nii kutsealuse elukorraldust kui ka kaitseväe ja kaitseressursside ameti tööd väljaõppekoosseisu planeerimisel.
Ajateenistust peaks vaatama kui osa elukestvast õppest, mille käigus omandatakse edasiseks eluks vajalikke oskusi, teadmisi ja kogemusi. Haridussüsteemi konteksti pannes võiks kaitseväe väljaõppekeskusi võrrelda kutsekoolidega: õpe on üles ehitatud kursusepõhiselt, teoreetilist õpet toetavad ja kinnistavad praktilised harjutused maastikul. Iga kursus viiakse läbi vastavalt ettevalmistatud õppeplaanile, mida regulaarselt ajakohastatakse ja täiendatakse.
Ajateenijaid väljaõpetav instruktorkoosseis on saanud Kaitseväe Akadeemias lisaks sõjalisele väljaõppele ka tugeva didaktilise ettevalmistuse ehk teavad lisaks selle "mida" õpetada ka seda, "kuidas" õpetada.
Kesk- või kutsekoolist tulnutele sobib ajateenistus hästi senise haridustee jätkuks, sest neil on juba väljakujunenud õpiharjumused ning kaheksa või ühteteistkuuline kaitseväeteenistus annab kindlasti tarvilikke kogemusi edasiseks õppe- või tööeluks.
Ajateenistusest kõrvale hoidmise üheks argumendiks tuuakse tihti perekondlikke või majanduslikke põhjuseid. Kindlasti on ka neid noori, kes tõesti peavad lähedasi toetama – kaitseväeteenistuse seadus näeb sellistel juhtudel ette ajapikenduse andmist kuni vastavate asjaolude äralangemiseni.
Rahaliste kohustuste täitmiseks maksab riik ajateenijatele ja nende alaealistele lastele või ülalpeetavatele toetust, mis peaks katma esmased vajadused. Muude kohustuste (laenud, liisingud jm) kompenseerimist seadus ette ei näe.
Siingi peaks iga noor tulevikuplaane tehes arvestama riigikaitses osalemise kohustust ja läbima ajateenistuse enne kodulaenu või muu suurema rahalise kohustuse võtmist. Selleks on igal inimesel võimalik esitada kaitseressursside ametile avaldus kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks, mille järel läbib ta arstliku komisjoni ning positiivse tulemuse korral alustab peatselt ajateenistust.
"2019. aastal astus vabatahtlikult ajateenistusse 43 protsenti isikutest, mis näitab varasemate aastatega võrreldes selget kasvutrendi."
Vabatahtlikult ajateenistusse astunutel on tavaliselt võimalik valida endale sobiv teenistuskoht. 2019. aastal astus vabatahtlikult ajateenistusse 43 protsenti isikutest, mis näitab varasemate aastatega võrreldes selget kasvutrendi.
Vabatahtlik ajateenistuse läbimine pärast kesk- või kutsehariduse omandamist tähendab ka seda, et kõrgharidusõppesse või tööellu ei teki ligi aasta pikkust sunnitud pausi.
Eriti oluline on see alles karjääri või õpinguid alustava noore jaoks, kes pärast aasta või paari pikkust sisseelamisperioodi peab läbima ajateenistuse ning eraldub alles tuttavaks saanud keskkonnast. Lihtsam on planeerida tegevused etapiliselt: kesk- või kutseharidus, ajateenistus ja seejärel vastavalt soovile kas edasine õpe kõrgkoolis või tööle asumine.
Seadus küll võimaldab küsida ajapikendust kutse- või kõrghariduse omandamiseks, kuid seda tehes tuleb arvestada, et kui õpingud mingil põhjusel nominaalajast pikemaks venivad, siis tuleb ikkagi õpinguid lõpetamata ajateenistusse astuda.
Kaitseväes lähtutakse põhimõttest, et edukas operatsioon algab õigeaegsest ja põhjalikust planeerimisest. Seda seisukohta peaks noored mehed (aga miks mitte naisedki) rakendama ka oma tulevikule mõeldes, et sobitada ajateenistus muude plaanide hulka.
Õigeaegselt tehtud otsused vähendavad teadmatust ja hoiavad ära ebameeldivad üllatused, kui kutse arstlikku komisjoni saabub näiteks just enne õppeaastat välisülikoolis või huvitavat praktikakohta edukas ettevõttes. Kõigil neil, kellel on juba sel suvel soov ajateenistusse asuda, tasub kohe ühendust võtta kaitseressursside ametiga, et läbida arstlik komisjon ja leida endale sobiv väeosa ja ametikoht. | Sander Mändoja: ajateenistus algab aja planeerimisest | https://www.err.ee/1092562/sander-mandoja-ajateenistus-algab-aja-planeerimisest | Kaitseväes lähtutakse põhimõttest, et edukas operatsioon algab õigeaegsest ja põhjalikust planeerimisest. Seda seisukohta peaks noored mehed (aga miks mitte naisedki) rakendama ka oma tulevikule mõeldes, et sobitada ajateenistus muude plaanide hulka, kirjutab Sander Mändoja. |
Euroopa Komisjon nõustus Taani valitsuse taotlusega toetada biomassi põletavaid elektrijaamu kuni 2029. aasta lõpuni 4,15 miljardi Taani krooniga. Riigiabiga kompenseeritakse elektrijaamadele hinnavahe, mis on puidumassi põletamisel ja söe põletamisel toodetava elektri hinnal. Lisatasu arvutatakse aastahindade baasil ning see ei saa olla suurem kui 0,11 Taani krooni (0,015 eurot) kWh kohta.
"Euroopa Komisjon hindas Taani taotlust 2014. aasta riigiabi suuniste alusel, mis on mõeldud keskkonnakaitse ja energiatootmise valdkonnale ning leidis, et skeem on vajalik selleks, et hoida ära jaamade üleminek fossiilkütuste kasutamisele," teatas Euroopa Komisjon oma pressiteates.
Samuti leidis Komisjon, et skeem aitab Taanil saavutada eesmärki jõuda 2030. aastaks 55 protsendi ulatuses taastuvatest energiallikatest elektri tootmiseni ja sihini loobuda samaks aastaks söe kasutamisest oma elektrijaamades.
Komisjoni hinnangul panustab Taani riigiabi skeem Euroopa Liidu energia- ja keskkonnaeesmärkidesse ja Euroopa roheleppe sihtide saavutamisse ilma konkurentsireegleid rikkumata.
Statistikaameti andmeil eksportis Eesti eelmisel aastal Taanisse puidugraanuleid 108 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 45 protsenti 237 miljoni euro suurusest küttepuidu ekspordist. | Taani sai loa toetada puitu põletavaid elektrijaamu | https://www.err.ee/1092560/taani-sai-loa-toetada-puitu-poletavaid-elektrijaamu | Euroopa Komisjon kiitis heaks 550 miljoni euro suuruse riigiabi loa Taanile, mis plaanib toetada biomassi põletavaid elektrijaamu. Jaamad kasutavad ka Eestist eksporditavaid puidugraanuleid. |
EOK sportlaskomisjoni koosseis 2020-2024 on:
Gerd Kanter (kergejõustik)
Allar Raja (sõudmine)
Saskia Alusalu (uisutamine)
Ott Kiivikas (kulturism ja fitness)
Johanna Talihärm (laskesuusatamine)
Kert Toobal (võrkpall)
Matz Topkin (paraujumine)
Liis Kullerkann (võrkpall)
Annika Sakkarias (kergejõustik)
EOK president Urmas Sõõrumaa tänab sportlaskomisjoni eelmist koosseisu tehtud töö eest ning soovis uuele koosseisule jõudu tööle. "On oluline, et sportlaste esindajad komisjonis oleksid sportlaste endi poolt valitud, mitte määratud. Tahame, et sportlaste hääl kõlaks otsuste tegemisel kõvemini. EOK-s on sportlaste hääl olnud aastaid otsustamise juures ning meie ootus on, et ka iga alaliit peaks selle mudeli üle võtma ning sportlased otsustusprotsessi kaasama. Sportlaskomisjon on selleks suurepärane võimalus," ütles Sõõrumaa.
EOK projektijuht Natalja Inno sõnul oli konkurents sportlaskomisjoni seni tihedaim. "Kandidaate oli oluliselt rohkem kui eelmisel korral ning nii kandideerimisel kui ka hääletamisel tehti läbimõeldud valikuid – kandidaadid tõid välja teemad, millega soovivad komisjonis tegeleda ning hääletavad sportlased said omakorda nendele platvormidele tuginedes teha oma valikud. Tunnustusena eelmisele koosseisule valiti kõik uuesti kandideerinud liikmed ka uude koosseisu ning on rõõm, et uues komisjonis on koos nii järjepidevust kandvad juba kogenud sportlaskomisjoni liikmed kui ka täiesti uued tulijad. Täname kõiki, kes kandideerisid ning soovime sportlaskomisjoni uuele koosseisule edu," ütles Inno.
EOK sportlaskomisjoni said kandideerida sportlased, kes on viimase nelja aasta jooksul kuulunud Eesti koondise koosseisu, seisavad ausa mängu põhimõtete eest ning keda pole kunagi karistatud antidopingureeglite rikkumise eest. Kandidaadi esitamise võimalus oli kõigil alaliitudel, seekord sai iga alaliit uuendusena soovi korral esitada kaks kandidaati – ühe nais- ja ühe meessportlase. Kokku esitati 22 kandidaati 18 spordialalt. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui eelmistel valimistel 2016. aastal, mil kandideeris sportlaskomisjoni vaid 14 sportlast ja hääletas 17 sportlast.
Komisjoni koosseisu valisid alaliitude poolt üles antud 26 erineva ala sportlased, kellest igaüks sai anda oma toetushääle seitsmele kuni üheksale kandidaadile. Esimest korda toimus hääletus elektrooniliselt.
EOK sportlaskomisjoni liikmed valitakse neljaks aastaks. Sportlaskomisjoni esimees kuulub ex officio EOK täitevkomiteesse ning sportlaskomisjon on esindatud ka EOK esindajatekogus kahe endi poolt valitud hääleõigusliku liikmega. Sportlaskomisjoni esimene korraline koosolek toimub 5. juunil.
EOK sportlaskomisjoni eesmärk on sportlaste huvide esindamine ja nende seisukohtade ning soovituste esitamine EOK-le. Komisjon tegeleb aktiivselt ausa mängu vaimus tegutsevate sportlaste õiguste kaitsmisega ning neile suunatud projektide algatamisega. EOK sportlaskomisjon loob ja hoiab sidemeid Rahvusvahelise Olümpiakomitee ning Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoniga, samuti teeb ettepanekud kohtunike esitamisel Rahvusvahelisse spordiarbitraaži kohtusse.
EOK sportlaskomisjoni 2016-2020 koosseisu kuulusid esimees Gerd Kanter (kergejõustik), Allar Raja (sõudmine), Johanna Allik (uisutamine), Karl-Martin Rammo (purjetamine), Keit Jaanimägi (paraujumine), Kert Toobal (võrkpall), Ott Kiivikas (kulturism ja fitness) ja Raio Piiroja (jalgpall). | Selgus EOK sportlaskomisjoni uus koosseis | https://sport.err.ee/1092546/selgus-eok-sportlaskomisjoni-uus-koosseis | Kolmapäeva keskööl lõppes Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni uue koosseisu hääletus. Järgmisel neljal aastal esindavad Eesti spordi katusorganisatsiooni sportlaskomisjonis sportlaste seisukohti 22 üles seatud kandidaadist üheksa enim hääli saanud sportlast. |
Järveoja on koroonaviiruse pandeemia ajal olnud kodus oma abikaasa Maarja ja laste Maria ja Mateoga. Karantiini ajal avastas Järveoja sotsiaalmeediast 1990. aastate jõuharjutuste videod, mille järgi on kaardilugeja end vormis hoidnud. Samal ajal nautis Järveoja ka jooksu- ja rattatreeninguid. Vabal ajal renoveeris ta oma vanavanemate farmi. Peale kolme intensiivset hooaega autoralli MM-sarjas naudib Järveoja aega iseendale ja perele. Samas tunnistab kaardilugeja, et igatseb juba ka võistlema.
Küsimusele, kas Järveoja suhtleb ka oma meeskonnakaaslastega, vastas ta: "Andrea [Adamo] on mulle sõnumeid saatnud ja uurinud, kuidas mul läheb. See on temast väga kena, et ta võtab aega küsimiseks. Tal on ju väga suur pere, üle 200 inimese. Me ei tea, millal selline olukord lõpeb, aga me püüame olla optimistlikud."
Võistlusnälja kohta lisas Järveoja: "Mõnikord on nii, et kui sulle miski väga-väga meeldib ja sa pead seda kaua ootama, siis valmistab see sulle lõpuks veelgi suuremat rõõmu. Ma arvan, et võistlemisega on kõigi jaoks praegu samamoodi." | Järveoja: algul olin väikese puhkuse üle õnnelik, nüüd igatsen võistlema | https://sport.err.ee/1092537/jarveoja-algul-olin-vaikese-puhkuse-ule-onnelik-nuud-igatsen-voistlema | Mullu koos Ott Tänakuga maailmameistriks kroonitud kaardilugeja Martin Järveoja on nautinud viimastel kuudel peale kolme intensiivset aastat WRC-sarjas sõitmist perega koosolemist. Samas tunnistab eestlane, et igatseb juba ka võistlema. |
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo ütles ERR-ile, et rahastuse saamine on vajalik, sest on hulk erinevaid valdkondasid, kus on oluline, et adekvaatne võimekus oleks olemas juba enne uut puhangut, kui nii peaks minema. Samuti on lisaressurss oluline ka pikas perspektiivis valmisoleku tagamiseks.
Jürilo sõnul on suur prioriteet terviseameti edasises töös andmete haldus ja analüütilise ressursi suurendamine.
"Analüütikud on toeks nii operatiivtasandil kiirete otsuste tegemiseks ja piirkondliku leviku hindamiseks, tehiolude märkamiseks kui ka pikas perspektiivis ettepoole vaatamiseks ja prognooside tegemiseks," ütles Jürilo.
Jürilo sõnul on oluline võimestada ka riskikommunikatsiooni valdkonda, milles nähakse vajadust täiendavaks ressursiks just seetõttu, et jagada nõuandeid erinevates valdkondades ja vastata sotsiaalmeedias inimeste päringutele.
Samuti vajab jõudu juurde nakkushaiguste labor, et kindlustada nii referentteenuste tagamine kui ka SARS-CoV-2 analüüside edasine arendamine.
Rahastuse saamise puhul on Jürilo sõnul küll mõnel spetsiifilisel ametikohal kandidaadid silmapiiril, aga siiski tahetakse avalike konkursside kaudu anda võimalus kõigile, kes tunnevad selles valdkonnas panustamise vastu huvi.
"Kõigepealt loomulikult on oluline see, et on olemas toetus ja arusaamine, et terviseameti võimestamine on hädavajalik ja selle pinnalt saab alles tegema hakata värbamisotsuseid," ütles Jürilo. | Jürilo: terviseamet vajab kohe juurde umbes 20 inimest | https://www.err.ee/1092535/jurilo-terviseamet-vajab-kohe-juurde-umbes-20-inimest | Et tugevdada terviseameti kompetentsi koroonaviiruse teise puhangu ja ka edaspidiste nakkushaiguste jaoks, loodab terviseamet saada rahastust, et mehitada umbes 20 täiendavat ametikohta erinevates terviseameti valdkondades. |
Karusloomafarmide hääbumise kiirenemine annab võimaluse see tegevusharu lõplikult ajalukku jätta. Ainuüksi 2019. aastal teatasid enam kui sada brändi üle maailma, et ei kasuta oma toodangus enam ehtsat karusnahka. Nende hulgas olid näiteks sellised moehiiglased nagu Burberry, Lacoste ja Prada. Karusnahatööstus on viimastel aastatel olnud aegade suurimas kriisis ning puurides kasvatatud loomade naha eest mingitki tulu teenida on ülimalt raske.
Karusnahafarmide tegevus on keelustatud juba pooltes Euroopa riikides, teistes toimub aktiivne diskussioon. Ka Eestis on erinevad poliitilised jõud koos keskkonna- ja loomakaitsjatega aktiivselt karusloomafarmide keelustamise nimel töötanud. Samal ajal paistab aga aina tõenäolisem, et ka vaba turu tingimustes lõpetab Eesti karusnahatööstus üsna pea pankrotistumise tõttu tegevuse.
Praeguses, mil paljud varasemalt edukad ja innovatiivsed ettevõtted peavad kriisi tõttu oma uksed sulgema, on iga jätkusuutlik töökoht ja majandusharu Eesti riigile kasulik. Karusnahatööstus ei pruugi aga olla enam jätkusuutlik ei õitsvas majanduses ega kriisiajal.
Eesti karusnahatööstus ja toodete realiseerimine
Eesti ei ole suur karusnahatootja riik, kuid viimastel aastatel on siinne karusnahatööstus vähenenud peaaegu olematuseni - kõigest viimase kuue aastaga on karusloomade arv Eestis kahanenud ligi 90 protsenti.
Varasemalt Eesti ja Baltikumi karusnahatööstuse "lipulaevaks" nimetatud soomlastele kuuluv karusnahafarm AS Balti Karusnahk pakkus eelmisel aastal tööd vaid kümnele inimesele. Lisaks AS Balti Karusnahale on Eestis veel kümmekond peamiselt tšintšiljakasvatusega tegelevat pisiettevõtjat. Kuna nahad müüakse maha välismaal, siis pärast nahastamist see tegevusharu Eesti inimestele rohkem tööd ei paku.
Maailmaturg ja oksjonikeskused
Karusnahaäri toimub läbi rahvusvaheliste oksjonite. Tootjad müüvad oma loomade nahad oksjonikeskustesse, kus need sorteeritakse ja hinnatakse. Oksjoneid peetakse kolm-neli korda aastas ning seeläbi saavad nii moetootjad kui karusnahka investeerijad osta korraga suurema hulga samasugust karusnahka.
Peamised karusnaha oksjonikeskused maailmas on Saga Furs (Soome), Kopenhagen Fur (Taani), Sojuspushnina (Venemaa) ja NAFA (Kanada). Eesti rebaste nahad müüakse peamiselt Saga Furs oksjonikeskusele ja tšintšiljanahad Kopenhagen Fur oksjonimajale.
Maaülikooli poolt läbiviidud karusloomakasvatuse uuringu järgi hindavad Kopenhagen Fur ja Saga Furs oksjonikeskused halvema kvaliteedi tõttu Eestis toodetud loomanahku keskmisest veel umbes 20 protsenti odavamaks, kui teistes riikides kasvatatuid.
"Mullu novembris teatati, et Põhja-Ameerika suurima karusnaha oksjonikeskus NAFA on pankroti äärel, pankroti asemel aga võttis keskuse üle Soome oksjonikeskus Saga Furs."
Kuna karusnahkade hinnad on maailmaturul juba aastaid rekordiliselt madalad olnud, siis on loomulikult kannatanud ka oksjonikeskused. Mullu novembris teatati, et Põhja-Ameerika suurima karusnaha oksjonikeskus NAFA on pankroti äärel, pankroti asemel aga võttis keskuse üle Soome oksjonikeskus Saga Furs, mis üritab iga hinna eest ärile jälle elu sisse puhuda [1].
Karusnahakriisi tekitajaks ei ole kindlasti koroonaviirus, küll aga on maailmas kehtiv eriolukord asjad kiiresti veel hullemaks teinud. Nii Kopenhagen Fur kui ka Saga Furs kolisid kevadised oksjonid internetti.
Saga Fursi oksjon lõppes aprilli esimesel nädalal ning neil õnnestus müüa vaid murdosa pakutavatest karusnahkadest [2]. Selle kohutavate müügitulemustega oksjoni tagajärjel on Saga Furs sunnitud koondama kolmeks kuuks kogu oma personali.
Teine suur oksjonikeskus Kopenhagen Fur oli samuti sunnitud oma aprilli lõpus toimuva oksjoni internetti kolima ning isegi kehvaks hinnatud aastaks loodetud müügitulemused olid katastroofilised.
Pangad laenu ei anna
Kuigi üle poole Euroopa riikidest on otsustanud karusloomafarmide tegevuse keelustada, tuleb siiski umbes pool kogu maailma karusnahast just Euroopas kasvatatud loomadelt. Enim Euroopa karusloomi kasvatatakse Taanis ja Poolas.
Taani ettevõtte Minkpapir tegevjuht Rudi Pedersen tunnistab, et kõige hullem on olukorra juures just see, et ka rahastajad teavad, et karusnahatööstuse tegeliku allakäigu põhjus ei peitu koroonaviiruses ning Taanis on lähiajal oodata veel sadade karusloomafarmide pankrotistumist.
Minkpapiri tegevusala on naaritsakasvatajatele vajaliku varustuse tootmine, ettevõte oli miinustes nii 2018. kui ka 2019. aastal ning on seda kindlasti sel ja järgmisel aastal, praegused ärajäävad oksjonid ja veel hullemad müügitulemused ei veena rahastajaid kuidagi naaritsakasvatusse investeerima. [3] Ka Poola karusloomafarmid on sunnitud hindadeaastatepikkuse madalseisu tõttu uksi sulgema.
Laenudest keeldumine pankade poolt karusloomafarmidele algas mitu aastat tagasi. Hollandi suurpank The Dutch Rabobank on üks peamistest globaalsetest toidu ja põllumajanduse rahastajatest ning on karusloomafarme rahastanud üle saja aasta.
2018. aastal teatas The Dutch Rabobank, et nad ei võta uusi kliente, kelle tegevusalaks on karusnaha tootmine või müük. [4] Sama otsuse võttis 2019. aastal vastu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank [5] ning 2015. aastal otsustas ING Grupp, mis on üks maailma suurimatest pankadest, loobuda kõikide karusnahaga seotud tegevuste rahastamisest [6].
Eesti karusnahatööstuse mannetust olukorrast on meedias juba palju räägitud [7]. Pannes selle rahvusvahelisse konteksti ja lisades juurde koroonakriisi, võime ennustada, et ka järgnevatel aastatel on oodata vaid kuhjuvat kahjumit.
Miks siis keelustada?
Kui ühelt poolt on karusloomafarmide nukker majanduslik olukord loomadele heaks uudiseks, siis kahjuks toob see vähestele allesjäänud loomadele kaasa uskumatu piina. Kuna karusnaha turuhind on väiksem kui raha, mis kulub looma üleskasvatamisele, peavad majanduslikes raskustes olevad ettevõtted hakkama raha kokku hoidma.
Paraku ei ole karusloomafarmides palju võimalusi kulude kokkutõmbamiseks, mis ei tuleks niigi kehvades tingimustes elavate loomade arvelt.
Euroopa karusloomafarmide hiiglane Poola on näinud juba sadade kasvatuste pankrotistumist. Selle tulemusel sagenevad ka juhtumid, kus loomad peavad surema õõvastavalt julmades tingimustes.
Näiteks leiti 2019. aastal Poola Sileesia piirkonnas karusloomafarm, kus puurides olid elusate nälginud loomade kõrval juba kõdunevad laibad. Lisaks rebastele hoiti puuris ka koeri, kellel puudus samuti ligipääs joogiveele ja toidule. [8]
Pandeemia on teinud palju kahju inimeste majanduslikule turvatundele ning praeguses olukorras on veel raske öelda, milline hakkab välja nägema meie uus ettevõtluskeskkond. Inimestel on vaja tööd ja sissetulekut, ent selle kõige hea kõrval, mida oleme kaotamas, annab pandeemia meile võimaluse kujundada ka ümber asju, mis ei ole juba ammu olnud jätkusuutlikud ega kasulikud.
Olukorras, kus kogu ühiskonnakorraldus on sunnitud kiirelt muutuma, saaksime karusloomafarmide keelustamisega majanduslikult ja moraalselt sandistunud tööstuse asemel teha ruumi uutele, jätkusuutlikele ja keskkonnasõbralikele ettevõtelele.
[1] https://www.startribune.com/finnish-auction-house-takes-over-wisconsin-mink-trading-hub/567318082/
[2] https://yle.fi/uutiset/osasto/news/finnish_fur_farmers_fear_catastrophe_as_coronavirus_postpones_spring_auction/11210321
[3] https://landbrugsavisen.dk/minkdirektør-jeg-er-rigtig-bekymret-branchen
[4] https://www.rabobank.com/en/images/sustainability-policy-framework.pdf pp. 84-86
[5] https://www.ebrd.com/news/publications/policies/environmental-and-social-policy-esp.html p. 13, Appendix 1g
[6] https://www.ing.com/Sustainability/Our-Stance/Animal-welfare.htm
[7] https://majandus24.postimees.ee/6509140/karusloomafarmide-kurvad-aastad-kuhjuv-kahjum-koondatud-tootajad-ja-volad
[8] https://lemmikloom.delfi.ee/uudised/fotod-puurides-koerad-ja-nalginud-rebased-poola-karusloomafarmis-avanenud-vaatepilt-sokeeris-loomakaitsjaid?id=87405269 | Merit Valge: karusnahatööstuse hääbuv lõpp | https://www.err.ee/1092509/merit-valge-karusnahatoostuse-haabuv-lopp | Koroonapandeemiast hoo sisse saanud majanduskriis on nagu muutuste katalüsaator. Meil ühiskonnana on ülesanne kiiresti järele mõelda, mis kannatada saavatest valdkondadest on väärt uuesti ülesehitamist ja taastamist endisel kujul ning mis vajaksid ümberkujundamist, kirjutab Merit Valge. |
Apollo Groupi nõukogu esimehe Sven Nuutmanni sõnul lahkub Vihand ettevõttest poolte kokkuleppel.
"Jaanuse panust Apollo hoogsal arendamisel piirkonna juhtivaks meelelahutusettevõtteks on raske üle hinnata," ütles Nuutmann BNS-i teatel, soovides Vihandile edu uutes väljakutsetes.
Apollo Groupi juhtimise võtab üle Mauri Dorbek, kes oli ettevõtte tegevjuht ka enne Vihandi liitumist mullu suvel hakul ning kes vastutas Apollo uute ärisuundade, sealhulgas maailma ühe populaarseima kiirtoiduketi KFC Baltimaadesse toomise eest.
"Kindlasti on koroonaviirusest tingitud kriis olnud Apollole suur väljakutse, kuid oleme valmis koheselt jätkama parima meelelahutuse pakkumist, kui riiklikult paika pandud piirangute leevenemine seda võimaldab," ütles Dorbek.
Apollo Group on holding -ettevõte, mis omab Baltimaades ja Soomes KFC kiirtoidukohti, Vapiano restorane, Apollo kauplusi, Apollo kinosid, O´Learyse meelelahutuskeskusi, Blenderi mahlabaare ja IceCafe jäätisekohvikuid, samuti filmidistribitsiooni ettevõtet Baltic Film Distribution.
Apollo Group kuulub läbi UP Investi Ivar Vendelinile ja Margus Linnamäele, kellele kuulub ka Postimees ja BNS. | Jaanus Vihand lahkub Apollo Groupi juhi kohalt | https://www.err.ee/1092530/jaanus-vihand-lahkub-apollo-groupi-juhi-kohalt | Alles mullu suvel Margus Linnamäele kuuluvat meelelahutusettevõtet Apollo Groupi juhtima asunud Jaanus Vihand lahkub ettevõttest. |
Valgevenes Minskis kohtuvad võõrustajamaaga Venemaa, Rootsi, Tšehhi, Šveits, Slovakkia, Taani ja Suurbritannia. 15 086 istekohaga Minsk Arena on seejuures MM-turniiri peaareeniks ning seal toimub lisaks alagrupiturniiridele kaks veerandfinaalmängu, mõlemad poolfinaalid ja medalikohtumised.
Riias kohtuvad B-alagrupis Läti, Kanada, Soome, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Norra, Itaalia ja Kasahstan. Riia Arenal on kokku 10 300 istekohta.
Turniir toimub järgmisel aastal 7.-21. maini ning sellele saab kaasa elada Eesti Rahvusringhäälingu kanalites. | Selgusid Riias ja Minskis toimuva jäähoki MM-i alagrupid | https://sport.err.ee/1092531/selgusid-riias-ja-minskis-toimuva-jaahoki-mm-i-alagrupid | Kolmapäeva õhtul loositi välja alagrupid ja selgus, millised riigid peavad 2021. aastal jäähoki maailmameistrivõistluste kohtumised Lätis Riias ja Valgevenes Minskis. |
"Väike hulk lende taasalustavad marsruutidel, kus me usume, et on piisavalt tarbijanõudlust kasumliku lennuliikluse tagamiseks," teatas odavlennufirma.
"Algne graafik näeb ette peamiselt siseriiklikke lende Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal. Teistest marsruutidest teatakse tulevatel nädalatel, kui tarbijanõudlus kasvab ja piirangumeetmeid üle Euroopa leevendatakse," lisas EasyJet.
EasyJet maandas kogu oma lennukipargi märtsi lõpus koroonaviiruse tõttu.
Lendude taasalustamisel nõutakse klientidelt ja töötajatelt maskide kandmist ning firma viib läbi lennukite põhjalikumat desinfitseerimist.
Pardal pakutakse reisijatele desinfitseerimisvahendeid, kuid mitte toitu.
EasyJeti Iiri rivaal Ryanair teatas hiljuti, et taastab juulist 40 protsenti oma lendudest. | EasyJet taasalustab lende 15. juunil | https://www.err.ee/1092523/easyjet-taasalustab-lende-15-juunil | Briti lennufirma EasyJet teatas neljapäeval, et alustab pärast koroonaviirusest tingitud seisakut lendamist taas 15. juunist, kuid piiratud mahus. |
Maailmas on registreeritud 5 006 730 haigestumisjuhtu ja 328 047 COVID-19 surma.
Euroopas on nakatumisi 1 954 519 ja surmajuhtumeid 169 880.
USA-s on need näitajad vastavalt 1 551 853 ja 93 439.
Johns Hopkinsi ülikooli statistika kohaselt on Venemaal kasvanud nakatunute arv üle 300 000, suuruselt kolmas nakatunute arv on registreeritud Brasiilias (291 579), neljas on 249 619 nakatunuga Ühendkuningriik, viies Hispaania 232 555 ja kuues Itaalia 227 364 nakatunuga.
WHO: ööpäevaga nakatus rekordarv inimesi
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas kolmapäeval, et viimase ööpäevaga nakatus maailmas koroonaviirusesse rekordarv inimesi.
WHO ütles, et 24 tunni jooksul teatati üle maailma 106 000 nakkusjuhtumist, mis on suurim arv ühe päeva jooksul alates puhangu algusest Hiina keskosas Wuhanis möödunud aasta detsembris.
WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles, et on "äärmiselt mures" olukorra pärast keskmise ja madala sissetulekuga riikides.
Viimastel päevadel on Ladina-Ameerikas nakatumiste arv hüppeliselt kasvanud, mõned riigid kehtestasid uuesti liikumispiirangud, mida vahepeal leevendati.
Enim on viirusest räsitud Brasiilia, kus on maailma suuruselt kolmas nakatumiste arv. Ka Peruus, Mehhikos ja Tšiilis on nakatumiste arv pidevalt kasvanud.
Brasiilia tervishoiuametnikud andsid teada 1179 uuest nakatumisest viimase ööpäeva jooksul, kuigi riigi parempoolne president Jair Bolsonaro on endiselt tugevalt liikumispiirangute kehtestamise vastu, kirjeldades neid kui mitte vajalikke "väikese gripi puhul".
Et seni on maailmas juba umbes viis miljonit koroonaviirusesse nakatunut ning koroonasurmade arv on 325 000, ootavad valitsused läbematult koroonavaktsiini valmimist. Vaktsiin võimaldaks riikide majandustele löögi andnud liikumispiirangute lõpetamist.
Kolmapäeval tuli selles osas julgustavaid uudiseid, sest ahvide peal läbi viidud katsetused näitavad, et on võimalik, et inimestel areneb viiruse suhtes immuunsus.
Teadlased andsid teada ühe uuringu tulemustest, milles uuriti vaktsiini prototüüpe ning lisaks uuriti ka seda, kas COVID-19 nakatumine kaitseb uuesti nakatumise eest.
"Nägime reesusmakaakide peal, et vaktsiini prototüüp kaitseb SARS-CoV-2 nakatumise eest ning et nakatumine SARS-CoV-2 kaitseb uue nakatumise eest," ütles Dan Barouch, üks uuringu juhtivatest autoritest Bostonis asuvast diakoniss Beth Israeli meditsiinikeskusest. | Koroonaga nakatunute arv tõusis üle viie miljoni | https://www.err.ee/1092507/koroonaga-nakatunute-arv-tousis-ule-viie-miljoni | Hiinast pärist uue koroonaviirusega nakatunute arv tõusis maailmas üle viie miljoni, teatas uudisteagentuur AFP neljapäeval enda kogutud ametlike andmete põhjal. Sama näitas ka USA Johns Hopkinsi ülikooli kogutav statistika. |
Märtsis võtsid ROK ja Jaapani valitsus vastu otsuse lükata Tokyo olümpiamängud täpselt aasta võrra edasi. Peale seda on Jaapani peaminister öelnud, et kui koroonaviiruse levik ei vähene ja seda ei saada kontrolli alla, siis mitme spordialaga suuri üritusi ei toimu Jaapanis ka 2021. aastal. Olümpiat võõrustavas riigis on diagnoositud 17 100 koroonaviirusesse nakatunut, kellest on surnud 797.
"Ausalt öeldes saan ma sellisest seisukohast aru, sest sa ei saa igavesti hoida korralduskomitees tööl 3000-5000 inimest," ütles Bach. "Lisaks ei ole lihtsalt võimalik, et olümpiamängude pärast muutub igal aastal kõikide alaliitude kalender. Sportlastes ei tohi tekitada ebakindlust."
Bach kinnitab, et ROK teeb kõik, et olümpiamängud järgmisel aastal siiski toimuks ning valmistutakse erinevateks stsenaariumiteks, mille hulka kuulub ka sportlaste karantiini panemine. "Mida see tähendaks elule olümpiakülas? Kõik võimalused on sõelal ja sellepärast ma ütlen, et see on väga suur ülesanne leida õige lahendus. Siin on nii palju võimalusi ja ei ole lihtne valida välja ühte kindlat. Kui meil on selge arusaam, milline võiks maailm järgmise aasta 23. juulil välja näha, siis me anname nendest otsustest ülevaate." | ROK-i juht: kui olümpiamänge 2021. aastal ei toimu, jäävad need üldse ära | https://sport.err.ee/1092521/rok-i-juht-kui-olumpiamange-2021-aastal-ei-toimu-jaavad-need-uldse-ara | Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) juht Thomas Bach andis märku, et kui Tokyo olümpiamänge ei peaks olema võimalik pidada ka järgmise aasta suvel, siis neid ei toimugi. |
Doris Kareva kogumik "Suik ja sillerdus" torkab Põldveri sõnul silmaga selle poolest, et see on ilmselgelt professionaali kirjutatud. "Kareva kasutab suurepäraselt keelt, ta on ülitundlik ja tajub täpselt sõna," mainis ta, lisades, et Karevat lugedes tundub, et tekstid on kõigepealt inspireeritud keelest endast, millele järgneb mõte. "Kareva luule on sõna- ja mõisteluule."
Veronika Kivisilla "Salutatio" muudab kirjandusuurija arvates eriliseks see, et seal on käsitletud ematunde teemat, mida pole luules eriti palju olnud. "Seda oli täitsa värske lugeda," mainis ta.
"P. I. Filimonovi luulekogu "Läti stjuardessid teavad saladust" on üsna eklektiline, siin on väga erinevad luuletused, millest osa on suurepärased, aga mõningad jäävad ka hämaraks ja ma ei oska nendega suhestuda," nentis ta.
Jüri Kolgi "Laskmata karu peied" haarab Piret Põldveri sõnul keeleliselt. "Ma ütleksin selle kohta seda, mida eriti tihti luulekogu kohta ei ütlekski, et seda on raske käest ära panna, pidevalt tahaks lugeda, mis edasi tuleb," ütles ta ja lisas, et raamatus on Kolgil mingi rida ajada käibetõdedega. "Ta saadab kuradile vanad targutused ja võitleb käibetõdedega, ta oleks nende peale justkui ärritunud."
Maarja Kangro "Tuul" on tema sõnul kangrolikult sotsiaalne luule, kus teemaks sõda, põgenikud ja valimised. "Aga näiteks ka demokraatia, erinevad institutsioon ning raamatus on tegelastena märkimisväärselt palju luuletajaid," tõdes Põldver ja mainis, et Kangro on ka sarkastiline. "Mul lugejana on küll vahepeal tunne, et tahaks rohkem selle sarkasmi alla näha."
"Maarja Pärtnal ilmus raamat "Vivaarium", mis oli üks minu lemmikuid 2019. aastast," tõdes ta ja lisas, et teoses on palju vaba hingamist ja peatumist. "See on meditatiivne tekst, kohati on see kui fotografeerimine, hetk on kinni peetud ja siis seda vaadeldakse, mõtestatakse ja antakse lugejale edasi," ütles Põldver ja lisas, et "Vivaarium" on keeleliselt, sisuliselt ja vormiliselt ühtlane. "Iga kord, kui ma olen seda üle lugenud, siis leian sealt midagi uut, midagi veel sügavamat, see muutub lähedasemaks iga korraga."
"Oyvind Rangoy "Sisikond" vääris kindlasti Betti Alveri debüüdipreemiat," kinnitas ta ja selgitas, et teos on üks tundlikumaid ja tihedamaid luulekogusid möödunud aastast. "Rangoy keel on napp, tal pole üleliigseid sõnu ja ta joonistab väga kõnekad kujundid ühe-kahe-kolme sõnaga."
Vaata täispikka videot: | Piret Põldver: Oyvind Rangoy "Sisikond" on üks tundlikumaid ja tihedamaid luulekogusid 2019. aastast | https://kultuur.err.ee/1092513/piret-poldver-oyvind-rangoy-sisikond-on-uks-tundlikumaid-ja-tihedamaid-luulekogusid-2019-aastast | Kirjandusuurija ja -kriitik ning kirjastuse Maurus keeletoimetaja Piret Põldver rääkis Eesti luulest 2019. aastal. |
Inglismaa kõrgliiga hooaeg lõpeb tavaliselt mai lõpus, kuid praeguse seisuga plaanitakse 12. juunist ära pidada viimased üheksa vooru. See tähendaks, et hooaeg saab lõpu juulis. Uus meistrisari peaks aga algama juba 8. augustil.
"Me alustasime treeningutega, aga mitte väga kõrgel intensiivsusel. Poisid paistavad olevat väga heas vormis," rääkis Liverpooli peatreener Jürgen Klopp. "Me ei tea täpselt, kas ja millal hooaeg jätkub, aga meil on nüüd natuke aega valmistuda ülejäänud hooajaks ning juba ka järgmiseks. Ma ei usu, et sinna vahele jääb väga pikk paus."
Klopp usub, et mängijad saavad hakkama kõrgliiga mängudega ka ilma sõpruskohtumisi pidamata. "See on nagu hooajaeelne aeg meie jaoks, kus me ei saa pidada eelnevalt testkohtumisi," lisas Klopp.
Kõrgliigaklubid kohtuvad järgmisel nädalal, et otsustada, kas meeskonnad tohivad üle minna ühistreeningutele, kus on kontakt lubatud. | Jürgen Klopp valmistub Liverpooliga hooaegade vahel lühemat puhkust pidama | https://sport.err.ee/1092505/jurgen-klopp-valmistub-liverpooliga-hooaegade-vahel-luhemat-puhkust-pidama | Koroonaviiruse pandeemia tõttu teeb Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Liverpool hooaegade vahel lühema puhkuseperioodi. |
"Idatuul. Koos oleme vabad"
Mika ja tema parim sõbranna Fanny ootavad aasta parimat sündmust – suvelaagrit! Ainus probleem on selles, et Mika peab ära tegema lõpueksamid, agaparaku ei ole ta just kõige parem õpilane. Tegelikult tundub, et tal ei õnnestu kohe mitte miski. Tema ema ja isa on aga lausa geeniused, kes pole mitte kunagi mitte milleski ebaõnnestunud. Seda suurem on nende šokk, kui Mika eksamitel läbi kukub ja suvelaagri võib Mika nüüd ära unustada. Fannyle, kes on lootnud vaheaja koos sõbrannaga laagris veeta, on see loomulikult suur pettumus. Mika saadetakse hoopis maale oma range vaneama tallidesse, kus ta peaks terve suve õppima, et sügisel järeleksamid ära teha. Mika otsustab halvast olukorrast parima võtta ega kavatse veeta oma päevi toas raamatuvirnade keskel. Ratsutada ta ei oska ega tea ka midagi hobustest, aga avastab peagi, et tal on nende loomadega täiesti eriline side. Eriti tõrksa ja metsikuvõitu täku Idatuulega. Kui Mika saab teada, et tallid on pankroti äärel ja Idatuul kavatsetakse müüa kohalikule lihunikule, kurikuulsale ungarlasele, otsustab ta koos talliposis Samiga midagi ette võtta...
Filmi "Idatuul. Koos oleme vabad" saab vaadata siit.
"Nukatuka metsarahvas"
Pillimees Ronihiir, nutikas Metsahiir Morten, pagarmeister Jänes ja kõik nende sõbrad elavad Nukatuka metsas. See on elamiseks küll kena koht, aga pisemad loomad peavad kohalike kiskjate pärast pidevalt valvel olema. Näiteks rebasel on laiduväärt komme pista nahka kõik hiired, kellega ta tee ristub. Aga kui siil proovib pista pintslisse Morteni vanaema, saab Mortenil mõõt täis. Ta tahab kehtestada seaduse, et kõik loomad oleksid sõbrad ja lõpetaks üksteise söömise.
Filmi "Nukatuka metsrahvas" saab vaadata siit.
"Õpetaja Konn"
"Mõnikord olen ma konn. See on minu saladus. Keegi peale teie ei tohi seda teada." Sita, Wouter ja teised õpilased naeravad, arvates, et õpetaja tegi head nalja. Kuni ta ühel päeval, veetaimed juustes, klassi astub. Ta riided on märjad ja rebenenud ning ta väidab, et teda ründas toonekurg. Sellest saab alguse naljakas ja põnev seiklus.
Filmi "Õpetaja Konn" saab vaadata siit.
"Operatsioon Arktika"
Suurejooneline seiklusfilm kogu perele, mille tegevus toimub Svalbardi lähistel Põhja-Jäämeres – kohas, kus maad võtavad talvetormid ja päiksevalgus kustub. 13-aastane Julia ning tema 8-aastased kaksikutest õde Ida ja vend Sindre satuvad traagilise eksituse tõttu üksikule Poolkuu saarele. Keegi ei tea, kus nad on, lapsed ise samuti mitte. Lastel tuleb ületada nii oma hirmud kui ka saarel valitsevad ohud – metsikud loomad, raevukas ilm, toidupuudus. Lisaks tuleb leida viis maismaaga ühenduse saamiseks. Kuid nad õpivad kiiresti, kuidas väljakutsetega toime tulla – oskus, millest tänapäeva maailmas lapsed võõrdumas on. Operatsioon Arktika on 90 minutit puhast põnevust ja lummavaid looduskaadreid, mis ei jäta külmaks ei lapsi, nende vanemaid ega ka vanavanemaid.
Filmi "Operatsioon Arktika" saab vaadata siit.
Lisaks on Pipi pannkoogivõistlusele saadetud palju vahvaid pannkoogipilte, mida saab näha siit.
Siit saab lugeda ka maikuu ajakirja "Täheke". | Lasteekraani lehel on vaatamiseks mitmeid uusi filme | https://menu.err.ee/1092497/lasteekraani-lehel-on-vaatamiseks-mitmeid-uusi-filme | Lasteekraani lehele on lisandunud uut sisu, mille vaatamisega kodus aega sisustada. |
"Kutsun teid kui andmekaitseasutust, mis peab tegelema põhiõiguste kaitsega kogu Euroopa Liidus, tegutsema ja uurima Apple'i tegevust minevikus ja praegu (ja ka teiste tehnoloogiaettevõtete samasugust praktikat)," kirjutas Thomas Le Bonniec, kes töötas eelmise aasta maist juulini Siri projektiga Apple'i filiaalis Iirimaal.
"On murettekitav, et Apple (ja kahtlemata mitte ainult Apple) jätkab põhiõiguste eiramist ja rikkumist ning jätkab nende andmete massilist kogumist," lisas ta.
Le Bonniec märkis, et suured tehnoloogiaettevõtted kuulavad selliste rakenduste abil põhimõtteliselt pealt tervet elanikkonda, vaatamata sellele, et Euroopa Liidul on üks tugevamaid andmekaitseseadusi maailmas. Pelk seaduse vastuvõtmine ei ole piisav - seda tuleb ka ellu rakendada, rõhutas ta.
Le Bonnieci tööks Appl'is oli kirjutada üles kasutajate Siri keskkonnas esitatud soove, kuni ta tööga seotud eetiliste probleemide tõttu 2019. aasta suvel töölt lahkus, märkis The Guardian. "Nad tegutsevad moraalselt ja õiguslikult hallil alal ja nad on seda teinud aastaid massiliselt," ütles ta toona Guardianile.
Ehkki Apple lubas probleemidega tegeleda, ei ole ta seda teinud, rõhutab Le Bonniec.
"Kuulasin iga päev sadu salvestusi erinevatest Apple'i seadmetest (nt iPhone, Apple Watches või iPads). Neid salvestusi tehti sageli ilma, et kasutaja oleks Sirit aktiveerinud, näiteks seoses kasutaja kavatsusega see päringu saamiseks aktiveerida. Need töötlused viidi läbi ilma, et kasutajad oleksid sellest teadlikud, ja need koguti andmebaasidesse, et aidata seadmel tehtud salvestuse transkriptsiooni korrigeerida," rääkis ta. "Salvestused ei piirdunud ainult Apple'i seadmete kasutajatega, vaid hõlmasid ka sugulasi, lapsi, sõpru, kolleege ja keda iganes see seade salvestas. Süsteem salvestas kõik: nimed, aadressid, sõnumid, otsingud, argumendid, taustmüra, filmid ja vestlused. Kuulsin inimesi rääkimas oma vähist, viidates surnud sugulastele, religioonile, seksuaalsusele, pornograafiale, poliitikale, koolile, suhetele või narkootikumidele, ilma et ta oleks kavatsenud Siri üldse aktiveerida," selgitas Le Bonniec.
"See tegevus on selgelt vastuolus ettevõtte privaatsuseeskirjadega ning andmekaitseasutused peaksid neid juhtumeid kiiresti uurima asuma. Käesoleva avaldusega tahan juhtida teie tähelepanu sellele küsimusele ja pakkuda koostööd. Ehkki see juhtum on juba avalikuks tulnud, pole minu teada Apple'i suhtes mingeid uurimisi läbi viidud," kirjutas Le Bonniec.
Le Bonniec avaldas oma pöördumise kolmapäeval. 25. mail 2018. jõusutus Europa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus (inglise keeles General Data Protection Regulation, lühendatudlt GDPR), mis lõi isikuandmete kaitse normidele õigusliku raamistiku, millega kehtestatakse suunised isikuandmete töötlemiseks Euroopa Liidus ja teatud tingimustel ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.
Le Bonniec avaldas lootust, et tema avalik pöördumine survestab andmekaitseasutusi tegutsema ning ta lubas, et on valmis vastavates uurimistes tunnistama.
Le Bonniec saatis oma pöördumise EL-i ja kõigi liikmesriikide andmekaitseasutustele ning samuti Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi võimudele.
Ehkki Le Bonnieci pöördumine käsitleb Apple'it, on väidetavalt sarnased privaatsuse lekked ka Amazoni Alexa ja Google'i häälabilistes, kuna mõlemad on palganud tehisintellektil põhinevate rakenduste efektiivsuse suurendamiseks salvestisi kuulama ka inimesi, märgib väljaanne Politico. | Vilepuhuja kutsub Euroopa Liitu uurima digihiidude häälabilisi | https://www.err.ee/1092502/vilepuhuja-kutsub-euroopa-liitu-uurima-digihiidude-haalabilisi | Apple'i häälabilise Siri turvaprobleeme paljastanud endine töötaja tegi oma isiku avalikuks ja kutsus Euroopa Liitu üles uurima Apple'i ja teiste digihiidude sarnaseid rakendusi, mis lubavad ettevõtte töötajatel kuulata pealt kasutajate juttu ilma nende teadmata. |
Seoses Euroopa Liidu poolt seatud kliimaeesmärkidega tuleb Eestis aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet 70 protsendi võrra ja sellega seotult on alustatud raudteede elektrifitseerimise projektiga, mida viib läbi AS Eesti Raudtee.
Raudteede ümberehituse algus on planeeritud 2022. aastaks ning ehituse lõpp on praeguse seisuga planeeritud aastaks 2028.
Kolmapäeval pöördusid valitsuse poole Harjumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Omavalitsuste Liit, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning SA Võrumaa Arenduskeskus, et teavitada soovist elektirifitseerimise lõppedes tõsta reisirongide kiiruspiiranguid kuni 240 kilomeetrit tunnis.
2021. aastaks on AS Eesti Raudtee planeerinud tõsta Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel rongide liikumiskiirust kuni 135 kilomeetrini tunnis, kuid omavalitsuste sõnul peaks olema raudteede ehitamisel eesmärgiks tõsta neil liinidel kiirust kuni 240 kilomeetrini tunnis. Liinidel Tartu-Valga ja Tartu-Koidula soovivad omavalitused tõsta liikumikiirust kuni 160 kilomeetrini tunnis.
Piirkiiruste tõstmise tõttu toovad omavalitsused esile ka suurema tähelepanuvajaduse raudteeliikluse ohutusele, et piirkiiruste kasvades oleksid raudteeületuskohad ohutud ning takistatud oleks raudteede ületamine selleks mitte ettenähtud kohtades.
Samuti tuleb nende sõnul kaaluda raudteeühenduste taastamist Haapsalu-Rohuküla suunal, Valga-Koidula raudteelõigu rekonstrueerimist ja uusi ühendusi Tallinna ringraudtee ja Rakvere-Kunda näol.
Omavalitsuste ühispöördumises oli ka ettepanek planeerida aegsasti ja piisavas mahus vahendid reisirongiliiklust korraldavale operatoorile Eesti Liinirongid AS elektrifitseeritud raudteel liikluse korraldamiseks, mis arvestab nii nõudluse kui ka liikumiskiiruste kasvuga. | Omavalitsused tahavad ronge, mis sõidaksid 240 kilomeetrit tunnis | https://www.err.ee/1092498/omavalitsused-tahavad-ronge-mis-soidaksid-240-kilomeetrit-tunnis | Tallinna-Tapa-Tartu/Narva, Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinidega seotud maakondade kohalikud omavalitsused pöördusid kolmapäeval valitsuse poole, et teavitada soovist tõsta raudteede elektrifitseerimisega seotult reisirongiliikluse kiiruspiiranguid kuni 240 kilomeetrini tunnis. |
Eriolukorra ajal kodumaal viibinud venelane naasis Eestisse 6. mail ning vastavalt reglemendile pidi ta veetma kaks nädalat karantiinis. "Natho 14 päeva kestnud karantiin sai läbi, mängija tegi Covid-19 testi, mille tulemus oli negatiivne. neljapäeval liitub Amir Nõmme Kalju esindusmeeskonna treeningutega," seisis Nõmme Kalju teates.
Kalju pole ainus Premium liiga klubi, kelle mängija eriolukorra ajal kodumaal viibis. Sarnases olukorras oli ka Paide Linnameeskond, kelle ründaja Hadji Drame aga jätkuvalt Malis on ning sealt Eestisse saabumine on oluliselt keerulisem. Drame jäi viisaprobleemide tõttu eemale juba Premium liiga avavoorust.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Eestisse tagasi tulnud Kalju leegionär liitud klubi treeningutega | https://sport.err.ee/1092495/eestisse-tagasi-tulnud-kalju-leegionar-liitud-klubi-treeningutega | Nõmme Kalju ääreründaja Amir Natho jaoks lõppes kolmapäeval kahenädalane karantiin ning nüüd saab ta taas koos ülejäänud meeskonnaga trenni teha. |
Piret Viires tõi välja statistika, et 2019. aastal ilmus 130 romaani, lisaks veel umbes 12 novellikogu. "Kokku 142 proosateost," ütles ta ja tunnitas, et pole kõiki neist teostest lugenud. "Möödunud aasta Eesti proosateostest lugesin ma umbes 20 raamatut, mis teeb ca 14 protsenti kõigist ilmunud teostest."
"Üks autor, kelle peale saab kindel olla, on kindlasti Andrus Kivirähk, kes avaldas möödunud aastal romaani "Sinine sarvedega loom"," sõnas ta ja mainis, et Kivirähkis ei pea pettuma. "Kui esialgu tundub romaan hermeetiline ja ei pääse ligi, siis sündmuste käivitudes läheb romaan hästi käima ja Kivirähk hiilgab oma parimas vormis," tõdes Viires, lisades, et romaan ei ole vaid naljakas-humoristlik, vaid seal on ka sügavam teema. "Selle romaani puhul on selleks küsimus "Mis on kunsti funktsioon?", millele autor vastab ise, et üks kunsti funktsioone on mitte lasta inimestel unustada oma rahva legende ja jumalaid, mitte unustada oma rahva jõudu."
Samuti lisas Piret Viires, et Tõnu Õnnepalu on üks neist autoritest, kelle nimi on paljulubav. "Ma olen kõiki tema teoseid lugenud, nii ei saanud ma loobuda ka "Pariisi", "Aakri" ja "Lõptmatuse" lugemisest," sõnas ta ja nentis, et kahjuks hakkab autor end uues triloogias kordama. "Tema kauni stiilivooga on hea kaasa minna, kuid kahjuks see triloogia Õnnepalu õnnestumiste hulka ei kuulu."
"Paavo Matsini "Gogoli disko" oli oma hulluses interigeeriv, tema uus raamat "Kongo tango" osutus aga kahjuks krüptiliseks ja mina selle teosega kontakti ei saanudki," tõdes kirjandusspetsialist ja tõi välja, et kuna teos võitis romaanivõistluse, siis tõenäoliselt tal ikkagi on oma lugejaskond.
"Susan Luitsalu on kolumnist ja reisiraamatu "Minu Dubai" autor, üllatav oli aga see, et tema romaan "Ka naabrid nutavad" jõudis Kultuurkapitali aastapreemia nominentide hulka," ütles ta ja tõi välja, et ühelt poolt on see pretensioonitu äärelinnaelu kirjeldus, millest on edukalt kirjutanud juba Kerttu Rakke oma kahes teoses "Küpsiseparadiis 1" ja "Küpsiseparadiis 2". "Teiselt poolt on Luitsalu tegelased õnnestunud, kellest näiteks vanaproua Maire on väga võluv."
2019. aasta suurimaks üllatajaks oli Piret Viirese jaoks Peedu Saare romaan "Mailased", mis samuti jõudis Kultuurkapitali kirjanduspreemia nominentide hulka. "Romaan on ootamatult kaasahaarav, stiililiselt ühtlane, romanstilisus-sentimentaalsus ei hakka vastu," mainis ta ja tõdes, et tegu on väga tartuliku raamatuga. "Seal toimub kulgemine, kõrtsid ja õhustik, kõik on tartulikult rahulikult kirja pandud."
"Mudlumi "Poola poisid" on osutunud kõige pärjatumaks eelmise aasta romaaniks," selgitas Viires ja lisas, et teos pälvis nii Kultuurkapitali proosapreemia kui ka Euroopa Liidu kirjandusauhinna. "Tegemist on mastaapse teosega, mis on kirjutatud Mudlumile omases detailidele keskenduvas stiilis."
Vaata täispikka videot: | Piret Viires: 2019. aasta suurim üllataja oli Peedu Saare romaan "Mailased" | https://kultuur.err.ee/1092486/piret-viires-2019-aasta-suurim-ullataja-oli-peedu-saare-romaan-mailased | Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor Piret Viires tegi kokkuvõtte Eesti proosast 2019. aastal. |
Levandi tunnistas ERR-i uues spordisarjas "Mis tunne on?!", et ta ei nostalgitse medalivõidu üle üldse. "See on see saatus, et ma küll mõtlen, et kas saaks nagu ilma selleta kuidagi elada, aga tundub, et ei saa, see jääb minuga lõpuni välja," ütles Levandi Tarmo Tiislerile.
Kahevõistlus nägi 1980. aastate algul välja hoopis teistsugune kui praegu. Sarnane on võib-olla ainult see, et kahevõistluses on kaks ala. "Ta oli ikkagi rahulikum. Kui ma vaatan praegu, kuidas kahevõistluse elu toimub, siis ühe nädalavahetuse jooksul peetakse kolm võistlust, aga meil oli nii, et nädalalõpus olid laupäeval hüpped ja pühapäeval 15 km suusatamist," meenutab Levandi toonaseid hooaegu. "Aegamisi on areng läinud edasi ja see on pöördumatu. Teatud põhjustel neid muudatusi tehakse."
1985. aastal oli Levandi 19-aastane, kui osales Seefeldi MM-il. Toona hüpati veel tavalises stiilis. "Tolle aja kohta oli minu jaoks see hea hüpe. Ma olin rohkem sõidumees. See oli väga tähtis, et ma hüppasin nii kaugele," rääkis Levandi, kes hilisemas karjääris proovis ka V-stiilis hüpata. Milline oli üleminek ühelt tehnikalt teisele? "Üleminekud on nagu ikka suvelt talvele. Ega nad kerged ei ole, eriti kui sa ei alusta sellega, vaid pead ümber õppima. Seal on palju tehnilisi nüansse. See, kui sa harjutad ja ei leia lahendust, siis see teeb sind ettevaatlikuks."
Ka suusatamine nägi toona teistsugune välja. Suusatati ühepoolse uisusammuga. "Ma kasutasin 1,45-meetriseid keppe, praegu sõidan 1,60-meetrise kepiga. Ikka üksjagu vahet," mõtles Levandi tagasi. "Me mõtlesime enne Seefeldi starti, et kuidas me lähme rajale, kas lähme määrdega või ilma ja me mõtlesime, et lähme ilma. Liidukoondis läks määrdega ja läks sellega kohe alt."
Meeskonnavõistluses saadi Seefeldi MM-ilt neljas koht. Levandi sõnul oleks liidukoondise jaoks olnud kolmas koht parem. Kahevõistleja tegemistest andis Eesti rahvale hea ülevaate spordiajakirjanik Toomas Uba. Milline oli tema ja Levandi toonane suhe? "Professionaalne ja väga sõbralik," ütles Levandi. "Kaugemalt alustades, siis oli üldse sportlaste ja meedia suhe teine. Inimestega, kes meediat esindasid, oli see suhe hoopis teistsugune kui praegu. Tema nautis minuga vestlemist. Käisime ka niisama võistlustel ringi ja jutustasime maailma asjadest."
Kaks aastat hiljem startis Levandi Oberstdorfi MM-il. "Soeng on küll sama, aga eks ma sain seal oma esimesed läbipõlemised ja sain seda ka tunda. Läbipõlemised tulevad ikka sinu enda kaalikast. Mõtled üle või ei mõtle üle ja nii on," rääkis Levandi.
Levandi kinnitas, et dopingut ei ole tema kunagi tarvitanud. "Esiteks see ala ei olnud Nõukogude Liidu mastaabis mingi ala. Teiseks neid kahte väga erinevat ala kokku viia - ju siis ei suudetud leida sellist retsepti, mida meile pakkuda ja selle kombona me olime ja saime nautida sellist puhast kahevõistlust. Ma arvan, et ka meie konkurendid olid puhtad, sest see oleks tunda olnud, kui keegi oleks peajagu üle olnud. Ma arvan, et kahevõistlus on pääsenud keelatud ainetest," rääkis Levandi.
Oberstdorfi MM-il sõideti juba uisustiilis. Levandi kaldus sellel võistlusel teise äärmusse ning kasutas 1,72-meetriseid suusakeppe. "Arvasime, et meie ülakeha on tugevam, paneme suurema kepiga. See oli ikka täiesti teine äärmus," ütles Levandi.
Eesti mõistes oli Levandi täielik rokkstaar. Ise ta seda tol ajal ei teadvustanud, kuigi ta sai kaasaelajatelt tohutult kirju. "Me olime ju ära. Eestis käisime võib-olla ühes kuus maksimaalselt nädala ja selle ajaga sa ei suuda seda tunnet saada. Selge oli see, et sõpru oli palju ja siiamaani on palju. Olen tänulik, et sellised sõbrad on olnud ja paljud on siiani jäänud. Spordi ajal ei olnud rokkstaari tunnet," kinnitas Levandi.
Lahti MM-i ajal heideti Levandi liidukoondisest ka välja. "Läksin ninakaks. Varbad tõusid õhku. Täiesti õigustatult juhtus see ja see mõjus hästi, sest ma tegin seejärel oma elu parima hooaja," meenutas Levandi.
Calgary olümpiamängudel oli Nõukogude Liidu koondis medalisoosik ka meeskonnavõistluses. Levandi jättis aga kõhuvalu tõttu hüppamata. "Mul ei olnud tegelikult kõhuvalu, aga legend on selline. Kuna mina olin teine hüppaja, siis ma pidin meeskonna korraldusel sealt ära tulema. Kui oleks kolmas mees ära hüpanud, siis poleks saanud meid enam maha võtta. Ma ei tea, mis seal oli. Me võime ainult arvata, mis seal oli - segadus kontrollide ja testidega. Kardeti, et keegi jääb vahele ja sellepärast see tsirkus. Kui mina võin öelda, et me ei ole tarbinud keelatuid aineid, siis ega keegi ei tea päriselt, mis seal oli või ei olnud," ütles Levandi. "Pärast, kui Moskvas sõitsime taksoga, siis taksojuht sõimas räigelt kahevõistlejaid ja eelkõige üht eestlast, kes ei suutnud hüpata."
Individuaalvõistlusel lendas eestlane 83 meetri kaugusele. "Eellugu on selles, et ma ei teinud enne seda ühtki head hüpet," meenutas Levandi. "Kukkusin 60-65 meetri vahele. Kui ma siin hüppan 83, siis see oli tõesti väga suur edasiminek. Ja see oli selline vabanemistunne, et hakkab tulema. See oli hästi ülev tunne."
Esimest korda peeti kahevõistlus eritingimustel ühel päeval. Levandi usub, et see tuli talle kasuks, sest peale suusahüppeid toimus temas täielik sisemine põlemine. "Suusatades oli väljas +15 kraadi, ma olin täiesti sodi ja tühi. Eneseületamine hüppemäel pluss oli vaja veel sõita. Jalad olid täiesti krampis," meenutas Levandi. "Sõitsin ühe minuti aeglasemalt, kui mitte rohkem, kui ma tavaliselt sõitsin. Ma ei põe, et see polnud kuld, medal on medal, sest kogu see sõit oli piinade piin. Täiesti null kütusega sõitsin selle asja lõpuni. Seal oli üks viimane laskumine, kus suusatajad käpuli käisid ja ma mõtlesin ainult, et ma seal ei kukuks, sest siis oleks see asi läbi ka olnud."
Levandi tunnistas, et olümpiamedalivõitja olla on väga hea tunne. "Kogu selles kontekstis, mida me siin käsitlesime ehk täiesti augus olemine ja sealt sellise kingituse saamine - see on hea tunne. Tõelisest august tõelisesse eufooriasse," kinnitas Levandi, kes olümpialt ühe kuldmedali siiski sai. Selleks oli tema abikaasa Anna Levandi, kellega ta kohtus lõpupeol. "Me ei julgenud nii kõrgele üldse vaadata. Nemad oli superstaarid, kui nii võib nimetada. Alade vahe ja tähelepanu, mida nemad said, oli ikka kordades ja sadades kordades suurem. Mina olin väike putukas."
Saatesarja "Mis tunne on?!" täispikki osasid saab vaadata Jupiteri keskkonnas. | Allar Levandi: ma ei tundnud end rokkstaarina | https://sport.err.ee/1092485/allar-levandi-ma-ei-tundnud-end-rokkstaarina | Lõppema hakkas 1988. aasta veebruarikuu, aga ühel hilisõhtul Eestimaal magama ei mindud. Allar Levandi hakkas Calgary olümpial sõitma medali nimel. Medal tuli ja sellele pronksmedalile elati meeletult kaasa. |
Laur Viirand sündis 5. septembril 1979 Tallinnas. Ta õppis Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja Prantsuse Lütseumis.
Kõrghariduse omandas Laur Tallinna Ülikoolis, kus ta hiljem töötas ka välissuhete ja välisüliõpilastega. Enne ajakirjanikutööle asumist töötas Laur ka kodakondsus- ja migratsiooniametis.
Ajakirjanikuna töötas Laur esmalt Delfis ja aastast 2011 ERR-i uudisteportaalis. Tema suureks huviks oli välispoliitika.
Laur jääb kolleegidele meelde oma erudeerituse, töökuse, sõbralikkuse ja huumorimeelega.
Lauri ärasaatmine toimub pereringis.
ERR avaldab kaastunnet Lauri lähedastele. | Suri ajakirjanik Laur Viirand | https://www.err.ee/1092477/suri-ajakirjanik-laur-viirand | 20. mail suri raske haiguse tõttu Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Laur Viirand. |
Tsistertslaste majanduslikud ambitsioonid ja isemajandamise progressiivsus eristasid neid teistest kloostriordudest, mis olid suunatud pigem sisekaemusele ja teoloogilisele tööle.
Ühiselu aluseks olnud Püha Benedictuse reeglistiku järgi peeti mõõdukat füüsilist tööd issandale meelepäraseks. Õigupoolest pidigi tööd tegema selleks, et liigse vaba aja tõttu patumõtted pähe ei kerkiks.
Usuti, et töö aitab ka enesedistsipliini kasvatada ja toetada vaimset arengut, mis omakorda võimaldab usku sügavamalt mõtestada.
Kloostrimõisad kui suurfirmad
Tsistertslaste ordu asutati Prantsusmaal 1098. aastal ja see laienes kiirelt üle kogu Euroopa. Suuresti oli ordu edu taga kloostrimõisate (grangium) võrgustiku rajamine, kust saadi tulu kloostrite ülalpidamiseks ja jäi veel ülegi.
Munkade ja nunnade asemel tegid kloostrimõisates tööd hoopis ilmikvennad või -õed, ehk kloostrielu reegleid järgivad, kuid munga- või nunnatõotust mitte andnud abilised. Just nemad olid sageli ka juhirollis.
Keskaja kontekstis olid tsistertslaste kloostrimõisad tõelised suurettevõtted ning ilmikvennad ei pruukinud sugugi olla ühiskonnaheidikud, kel justkui muud võimalust söögi teenimiseks polnud. Pigem olid eelistatud kohalikud kõrges seisuses hea organiseerimisoskusega isikud, kes peale maavalduste ja muu vara tõid kloostrimõisatesse kaasa tutvused ja sidemed ning teadmised kohalike olude kohta. Kloostritest kaugetel asuvates kloostrimõisates oli nende käes üsna palju võimu ja autonoomiat.
Miks olid nende kloostrimõisad nõnda edukad? Eks ikka seetõttu, et lisaks põllupidamisele tegelesid tsistertslased veel mitme alaga: neil oli õigus omada veekogusid koos sadama- ja kalastustuskohtade, samuti pärli- ja kalakasvatustega.
Tsistertslastel olid ka veskid ja sepikojad, kaevandused ja kivimurrud. Nad tootsid rauda, soola, lupja, tõrva, sütt, küttepuid, telliseid, katusekive, ehituspuitu ja laevaehitusmaterjale. Ordul oli ka õigus kasvatada ja aretada tõuhobuseid ning kariloomi, rajada viinamarjaistandusi ja toota veini, pidada mesilasi ja toota vaha, pruulida mõdu ja õlut ning palju muud.
Karukasukad ja pärlid Kolgast
Eesti aladele rajasid tsistertslased viis kloostrit: Kärknas ja Padisel olid mungakloostrid, Lihulas, Tallinnas ja Tartus aga nunnakloostrid. Kloostritega kaasnes arvukalt kloostrimõisaid.
Neist tõenäoliselt üks vanemaid asub Tallinna ja Rakvere vahel Kolgas, kus tegevus käis juba 13. sajandi alguses. Mis võis selles kolkas tsistertslastele sümpatiseerida? Ilmselt on süüdi mitmekülgsed loodusolud, mida ettevõtluses pruukida sai.
Võib arvata, et suurtest metsadest ümbritsetud Kolgas toodeti kõiksugu ehitusmaterjali. Mets oli tulus ka seetõttu, et sealt sai hankida ulukiliha ja kõrgesti hinnatud karusnahka. Kolga lähistel asuva Kahala järve piirkonnast saadi teist toona olulist ehitusmaterjali paekivi.
Tallinna 1363.-1374. aastate tehinguid kajastavas "Tallinna wanimas arweraamatus" on neli tehingut Kolgaga. Kõik peale ühe on sõlmitud just nimelt puude peale, mida parvetati Tallinna meritsi. Vägagi erandlik tehing leidis aset 1372. aastal, kui Tallinna linn sponsoreeris Kolga sadamasilla parandustöid, mis viitab sadama strateegilisele tähtsusele.
Kunagisele suurele kaubandusteele ehk Idateele (Austrvegr) jääv Kolga sadam paiknes topograafiliselt igati heas asupaigas, asudes Juminda poolsaare varjus Kolga lahesopis – tänapäeva Tsitre külas Muuksi linnamäe all. On arvatud, et Tsitre küla nimi tulebki tsistertslastest ning Muuksi viitab munkadele.
Peale metsade ja jõgede piirab Kolgat kagu- ja lõunasuunas soine ala, sealhulgas tänagi populaarne Viru raba, kust teoreetiliselt võidi omal ajal saada soorauamaaki ning põlluväetiseks turvast. Kolga kandis voolab ka Pärlijõgi, mis on ainus jõgi Eestis, millest võib veel leida ebapärlikarpe.
Kultuuritegelane Walter von Wistinghausen on oma mälestustes meenutanud, kuidas 19. sajandil käis Kolga mõisarahvas Pärlijõe vahimajakeses jõevähke söömas. Ta kirjutab ka, et pärlitega kaunistatud ehteid olnud igal pereliikmel ja sugulastelgi. Ehk võisid Kolga pärlid omal ajal huvi pakkuda ka tsistertslastele? Kirjalikke tõendeid selle kohta paraku pole.
Konkurents ja laiem mõju
Tsistertslaste misjonitöö oli majanduslikult ambitsioonikas, ent kapitalistlik regi ei libisenud neil siiski nii libedalt kui võiks arvata. Näiteks Padise kandis tekkis ordul kalastamisõigustega seoses sekeldusi. Jägala jõele rajatud veski põhjustas aga palju pahandust kohaliku rahvaga.
Tsistertslaste tugev ärivaist võimaldas neil tunda ära võimalikku rikkust seal, kus seda esialgu ei paistnud olevat. Just laiahaardelise ja mitmekülgse tegevuse tõttu ongi nende panus meie piirkonda märksa mitmekihilisem, kui ühelt religioosselt ordult oodata võiks.
Lisaks Kolga mõisale, on tsistertslastega seotud eellugu teada ka näiteks hilisemate Palmse ja Aa mõisate puhul. Ordu jälgi leidub meie kultuurmaastikul veelgi, neid tuleb lihtsalt osata märgata. | Tsistertslased oskasid keskajal head äri teha | https://novaator.err.ee/1092456/tsistertslased-oskasid-keskajal-head-ari-teha | Tsistertslaste tugev ärivaist võimaldas neil tunda ära võimalikku rikkust seal, kus seda esialgu ei paistnud olevat. Just laiahaardelise ja mitmekülgse tegevuse tõttu on nende panus meie piirkonda märksa mitmekihilisem, kui ühelt religioosselt ordult oodata võiks. |
Kuidas mõjutab koroonakriis advokaate?
Praegu on seda veel vara hinnata. Kriis oma majanduslike mõjudega on kestnud alles natuke üle paari kuu. Tunnetuslikult ütlen, et see kindlasti mõjutab, aga võibolla vähem, kui kuu-poolteist tagasi arvasin.
Et ei juhtu nii nagu Tallinna lennujaamas, kus aprillis kukkus ära 99 protsenti lendajaid?
Päris nii kindlasti mitte. Seni tundub, et meie töömaht ei ole drastiliselt vähenenud. Kuid advokaaditeenuste turg käib üldise majandusega üsna paralleelses sammus ja meie majanduse negatiivsed sammud jõuavad varem või hiljem ka advokaadibüroode majandusnäitajatesse.
Kolleeg palus kindlasti küsida, miks on advokaadi teenus nii kallis?
Olen valmis alla kirjutama, et kliendi vaatest on tegemist kalli teenusega. Aga kui mina ise vaatan, mida teen, siis mulle ei tundu, et küsin oma töö eest ebamõistlikult kõrget tasu.
Advokatuuri juhina näen selle küsimuse diskuteerimisväärt osana seda, et kuivõrd kättesaadav on advokaadi teenus ühiskonnas. Madal kättesaadavus, mille üks põhjus on selle teenuse hind, on probleem. Nii see on.
Teen siiski ühe täienduse. Mingil määral on ettekujutus advokaadi väga kõrgest hinnast ka müütiline. Tegelikult on seda võimalik turult osta väga erinevate hindadega, kõik advokaadid konkureerivad üksteisega ja see konkurents on päris tõsine.
Kas teie suutsite jälgida kõiki eriolukorra piiranguid, mis kehtestati 12. märtsist kuni 17. maini?
Kindlasti mitte.
Eriolukord tähendabki, et seda tuleb eriliselt juhtida?
Seda ta kindlasti tähendab. Mõiste "eriolukord" ütleb, et midagi peab toimuma teistmoodi kui harilikult. On loogiline, et eriolukorras on juhtimistasandeid vähem, otsustusprotsessid lihtsamad, loogilisemad. See on kõik arusaadav.
Aga ilmselt võib diskuteerida lõpmatult, kas eriolukorra juhtimine peab olema viisil nagu see Eestis toimus.
On's teie sõnades etteheide?
Natuke on etteheide. Kriisi juhtimine on suuresti valitsuse ja valitsusasutuste ülesanne. Nemad said oma ülesannetega enam-vähem hakkama. Aga minu põhiline etteheide on parlamendile, seadusandjale. See, mis seal toimus ja millega parlament tegeles eriolukorra ajal, sellega ei ole põhjust täiel määral rahul olla.
See jäi nüüd umbmääraseks.
Et milles on näiteks konkreetne probleem? Seadusandlikud meetmed, mis võetakse vastu eriolukorra ajal eriolukorra lahendamiseks, peaksid olema ajutised. Aga meil, mingil põhjusel, peaaegu kõik seadused, mis võeti vastu kobareelnõudena või muul kujul, ei ole ajutised. See viis, kuidas eriolukorra tingimustes eriolukorrale viitamist rohkem või vähem demagoogiliselt ära kasutades võetakse vastu norme, mis jäävad kehtima potentsiaalselt igaveseks – see ei ole normaalne.
Kui võrdleme Eesti ja Soome parlamentides eriolukorra ajal vastu võetud seadusi, siis Soomes on eriolukorra lahendamist puudutavad seadusandlikud aktid ühemõtteliselt määratletud kuupäevalise kehtivusega. Miks meil seda ei tehta, ma ei saa aru.
Te ju saate aru, et valitsuserakondadel oli ka praegu soov põlistada enda pikema-aegseid eesmärke.
Kindlasti ma saan aru, et valitsusel ja valitsuserakondadel see soov on. Aga et seda soovi on võimalik nii lihtsalt parlamendis maksma panna ja et sellega käib kaasas nii tagasihoidlik ühiskondlik laiem diskussioon – see on probleem.
Sildami intervjuu Jaanus Tehveriga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Valitsus nautis eriolukorras avalikkuse küllalt tugevat toetust.
Jah, absoluutselt. Ja see teeb mind murelikuks.
Miks? Kriisis tahavadki inimesed, eriti raskustesse sattunud, tunda riigi tuge. Ja riik oli otsustav.
(Muigab) Ühiskonna lai toetus sedalaadi valitsemisele näitab midagi selle ühiskonna arengutaseme kohta, mis minu arvates on... mitte positiivne.
Järgmisena ütlete [nagu Päts 1934. aastal], et rahvas on haige?
Ei. Kindlasti ma väldin selliste kategooriate kasutamist. Siin ei ole tegemist patoloogiliste nähtustega.
Ma ei räägi praegu ainult Eesti ühiskonnast. Probleem on, kui kriitiliselt ühiskond laiemalt analüüsib valitsuse tegevust eriolukorra ajal. Kas ta üldse esitab mingeid küsimusi ja milliseid küsimusi – see näitab, millised väärtused on ühiskonnale olulised.
Ja ma väidan, et meie ja mitmete teiste riikide ühiskonna diskussiooni tase näitab, et minule olulised väärtused ühiskonnas nii kõrgel kohal ei ole. Kui ma ei räägi nüüd liiga krüptiliselt?
Ei, aga suurel osal ühiskonnast oli mure uue viiruse ees, et kuidas sellega toime tulla. Paljud piirangud, keelud, käsud tundusid täiesti asjakohased, millega ei hakatudki vaidlema.
Jah, aga... Kui mure või hirm hakkab mängima olulist rolli selles, milliseid otsuseid teeb iga inimene oma elus ja teisalt, kui ta läbi selle prisma vaatab valitsejate tegevust, siis see ei ole päris hea vaatekoht. Rohkem oleks vaja kasutada kriitilist mõtlemist ja analüüsi.
Hirmul ei saa lasta enda üle sellisel määral võimu võtta.
Millised küsimused jäid küsimata?
Mis on valitsemise ja kriisiolukorra reguleerimise laiem eesmärk, mida me tahame saavutada?
Kaitsta inimeste elu ja tervist, vastaks teile iga valitsuspoliitik.
Jah, aga ainult ühele küsimusele ühe vastuse saamisega ei saa piirduda. Esimese küsimuse kõrval tuleb esitada ka see, et mis on hind, mida oleme valmis maksma, milline on meie pikaajaline plaan...
Kas te tahate küsida, mis on vanaema hind?
Ei taha küsida, mis on vanaema hind. Aga ma tahan küsida või õieti väita, et etteheide nagu igasuguste tervisekaitsemeetmete puhul selle küsimuse esitamine, et mis on selle laiem hind ühiskonnale, oleks kuidagi kohatu ja võrdub inimelule hinnasildi külgekleepimisega – see on demagoogiline väide.
Paratamatult ei saa ühiskond toimida nii, et ainult üks kaalutlus domineerib absoluutselt kõigi teiste üle. Nii ei ole võimalik ka riigi juhtimise tasandil põhjendatult väita, et rahvatervise kaitse õigustab ükskõik milliste meetmete rakendamist, juhul, kui need teenivad seda eesmärki.
Teie arvates läks valitsus piirangutega liiale?
Ma arvan küll, jah. Eelkõige mulle tundub, et majandustegevusele kehtestatud piirangud olid kohati üleliigsed.
See viis, kuidas riik kõikvõimalikke piiranguid kehtestas, on üles ehitatud arusaamisele, et nii inimesed kui ka ettevõtjad on riigi suhtes ülalpeetava või eestkostetava staatuses, nad ei ole võimelised ise õigeid otsuseid tegema ja selle pärast peab riik nende eest otsustama, kuidas ja mida nad teha võivad. Sellisest arusaamast lähtuv valitsemine viib hästi ruttu totalitaarse riigini.
Kriisi ajal peabki riik olema abistav ja toetav.
Abistav ja toetav, aga mitte totaalselt reguleeriv.
Kui mõni vahepeal suletud kaubanduskeskuse või spordiklubi omanik tahaks saamata jäänud tulu asjus riigiga kohut käia ja pöörduks teie kui vandeadvokaadi poole, kas võtaksite selle töö vastu?
Kahtlen selles. Ettevõtjad ei saa vaadata kriise niimoodi, et kuni kriisi ei ole ja nad teenivad raha, siis see on nende eraasi, aga kui tuleb kriis ja raha jääb saamata, siis on see riigi asi ja riik peab selle kinni maksma.
Riik ei saa olla iga ootamatu olukorra puhul garant, et kui kellelgi tekib probleem, siis riik maksab selle kinni. Paratamatult kannab riigi kõrval igaüks meist omavastutust. Peame arvestama, et elu on ettearvamatu, igasuguseid asju võib juhtuda.
Teie eelkäija advokatuuri esimehe ametis Hannes Vallikivi rääkis oma viimases aastakõnes suurenevast survest põhiõigustele. Oli teil põhjust mõelda hiljutise eriolukorra ajal tema sellele hoiatusele?
Absoluutselt oli. Eriolukord on seda probleemi võimendanud, toonud teatud asjaolud teravamini esile. Aga mis mind tegelikult teeb murelikuks, on see, et probleem, millest kolleeg rääkis, on olnud pikemaajalisem ja ei ole üldse seotud eriolukorraga. Põhiõiguste või rahvusvahelise tasandi sõnaga inimõiguste vähikäik on kestnud juba aastaid ja trend on selline, mille murdumist positiivses suunas praegu ette näha küll ei ole.
Tahate öelda advokaatide ühe lemmiklause – Eestis on õigusemõistmine süüdistuse poole kaldu?
Ei, see on ainult üks üsna tagasihoidliku tähtsusega element selles võrrandis. Mina räägin, ja ka Hannes [Vallikivi] pidas silmas, et kuidas meie ja teiste riikide ühiskondades hinnatakse põhiõiguste ja -vabaduste kohta ühiskonnaelu korraldamisel, kui kõrge väärtus neile omistatakse ja mida oodatakse riigilt, et põhiõigusi ja -vabadusi kaitsta.
Kui neid piisavalt ei hinnata, siis need jäävadki suuresti deklaratsioonideks, mida akadeemikud võivad omavahelistes vestlustes käsitleda, aga mille mõju tavalisele inimesele on pigem marginaalne. Ja see on areng, mida ma ei soovi.
Sildami intervjuu Jaanus Tehveriga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Mullu detsembris esinesite riigikogus ja nimetasite kummaliseks, et ajal, mil meie endi silme all on kestnud pikim rahu ja põhiseadusliku korra kehtimise periood Eesti riigi ajaloos, on nii poliitikas kui ka üldiselt ühiskondlikes debattides kerkinud esile küsimus, kas õigusriik on ohus või ei ole ohus. Millest on see küsimus siin anno 2019-2020 tekkinud?
Ega ma ei ole selle põhjuseni ise lõpuni jõudnud. Mina ei ole seda küsimust tõstatanud, see küsimus oli esitatud riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena.
Arutelu pealkiri oli siis "Kas õigusriik on ohus?"
Kui selline küsimus on seadusandjate poolt tõstatatud lausa olulise tähtsusega riiklikuks küsimuseks, siis see näitab, et järelikult kellelgi mingi mure on. Ise olen veendunud, et õigusriik täna Eestis, vähemalt lühikeses perspektiivis, seisab päris kindlal vundamendil ja ma ei näe sellele ekstentsiaalseid ohte.
Aga et see teema on tõusetunud, näitab pikemaajalist trendi, millesse tuleb suhtuda teatava tõsidusega. Mõnedes poliitilistes ringkondades, võibolla ka ühiskonnas laiemalt on tekkinud mure, et äkki kõik see, mida oleme siiani pidanud iseenesestmõistetavaks, ei tarvitse seda pikas perspektiivis niimoodi olla.
Tooge mingi näide suurenevast survest põhiõigustele.
Minule kõige teravamalt teadvustuv näide on esitada küsimus: kui oluliseks peavad Eesti inimesed õigust privaatsusele? Ma näen, et seda ei peeta kuigi oluliseks.
Kuidas nii?
Kõik küsimused, kes ja millistel asjaoludel kasutab meie andmeid ja kuidas me ise vabatahtlikult anname ära andmeid ettevõtjatele, et tarbida nende tasuta teenuseid, mida meie andmetega tehakse, kuidas riik sellesse sekkub – need ei tekita Eesti ühiskonnas väga suurt tähelepanu väärivaid debatte. Nende varjus toimub regulatsiooni areng selgelt selles suunas, et need privaatsuse riived ei olegi mingi probleem. Ja ühiskond aktsepteerib seda. Tavaliselt tuuakse siin sisse ütlus, et mina midagi valesti ei tee ja minul ei ole midagi varjata.
Ega ole olnud ka suuremaid skandaale seoses andmete väärkasutamisega.
Tõsi. Aga kas see tähendab, et meil on privaatsuse kaitsega kõik korras? Kindlasti mitte.
Kõige lihtlabasem näide on nn andmesäilitamise nõue, mis on meil 10 aastat kehtinud ja mille osas rohkem kui viis aastat tagasi EL-is, esialgu Euroopa Kohtu otsuste pinnalt tuli ühemõtteline arusaam, et sellisena kehtestatud süsteem ei ole kooskõlas põhiõiguste kaitse nõuetega. Enamus EL-i riike on oma süsteeme selles osas revideerinud, Eestis jätkub kõik vanaviisi.
Samal arutelul riigikogus ütlesite: "Selleks, et õigusriik saaks eksisteerida ning ka demokraatia ja vabadus saaksid toimida, on meil kõigil vaja ühiskonna usku ja usaldust, ühtlasi pingutust." Mida meil napib – usku, usaldust või pingutust?
Meil napib kõiki neid.
Meil hakkab natuke murenema usk õigusriigi toimimisse.
Kindlasti on meil pikki aastaid probleeme põhiseaduslike institutsioonide usaldusväärsega ja rahva usaldusega nende suhtes.
Ja siis pingutus, mis on minule selles valemis kesksel kohal. Kui oluliseks me mingeid väärtusi hindame, peab peegelduma inimeste käitumises, valmisolekus vajadusel oma õigusi ja huve kaitsta. Seda pingutust võiks rohkem olla.
Tahate näha selgelt väljendunud rahva protestimeelt?
Neid vorme on väga erinevaid. Minule meeldib see, mida prantslastele aegajalt irooniliselt ette heidetakse, et iga asi on väärt streikimist ja plakatiga mõnele demonstratsioonile minemist. Aga see on osa demokraatlikust traditsioonist, mida meil on liiga vähe.
Aga see ei ole loomulikult ainus. Tahaksin näha, et meie demokraatia toimiks selles mõttes paremini, et rahvas suhtleks rohkem enda poolt valitutega ja valitsemine ei oleks rahvast nii kaugel, nagu on.
Seda poliitikutele ette heita on täitsa mõttetu. Kellel ikka meeldib rohkem tööd teha, kui vanaviisi elades pole ka mingit probleemi.
Kellele te siis ette heidate?
Põhimõtteliselt nii iseendale kui ka Eesti ühiskonnale laiemalt. Me ei tee piisavalt selleks, et nõuda oma valitsejatelt nende väärtuste piisavalt kõrgel hoidmist, mida me endale oluliseks peame. Ma heidan seda ka iseendale ette.
Praegu hingavad paljud poliitikud kergendatult ja mõtlevad, et 2014 läks väga hästi, et peaprokuröri kandidaadist Jaanus Tehverist ei saanud riigi peaprokuröri.
Ma isegi ei usu, et keegi seda episoodi mäletab. (Naerab)
Teil läks hästi, sest ei pidanud jagama Lavly Perlingu saatust, keda üks valitsuserakond peaprokuröriks enam ei tahtnud ja kogu valitsus kapituleerus selle vastumeelsuse ees.
Võibolla, kes seda tagantjärele oskab hinnata, kuidas oleks võinud olla. See peaprokuröri [Lavly Perlingu] ümber toimuv oli silmiavav ilmselt paljudele.
Aga valija on andnud valitsejatele – koalitsioonile – mandaadi valitseda.
Jah, aga see ei tähenda, et valitseja võib öelda: mul on mandaat, mina teen seda, mis pähe tuleb.
Tema selja taga on rahva tahe.
Aga kas on?
Ainuüksi see, et valimispäeval on valimiskastidesse lastud teatud arv sedeleid, ei tähenda blankovolitust maksimaalse arvu sedeleid saanud inimesele või erakonnale teha seda, mis pähe tuleb. Sellise järelduse tegemine on loogiliselt põhjendamatu ja sisult demagoogiline.
Rahvas on valinud parlamenti just need erakonnad ja just sellise toetusega.
Mina lähtun selles paradoksis arusaamast, et rahva mandaat on üldine mandaat valitsemiseks. Sealt edasi ongi rahvas delegeerinud valitsejatele, et nemad, kes nad on meie seast parimad ja valituks osutunud, kasutavad kõiki oma võimeid ja oskuseid teha selliseid otsuseid, mis on Eesti riigi ja ühiskonna seisukohalt kasulikud.
See on mandaat, mida valitsejad rahvalt saavad.
Kui räägime koalitsioonilepingutest ja kuidas valitsejad tegelikult käituvad, siis ei saa öelda, et iga nende sammu taga on rahva mandaat. Kui see, mis on toimunud, ikka tervele mõistusele ja kriitikale ei allu, siis see, et nad on valituks osutunud, ei ole mingi õigustus.
Nad viivad ellu oma valimiseelseid lubadusi, millega nad parlamenti valiti.
Jah, aga ütleme siis niimoodi: punkt üks – kõik, mis toimunud, ei ole kaugeltki seotud valimiseelsete lubadustega.
Punkt kaks – kõigi valimiseelsete lubaduste kohta teavad vähegi poliitikat kriitilisemalt jälgivad inimesed, et tegemist ei ole millegi sellisega, mis saabki absoluutsel kujul edaspidise valitsemise aluseks. Ehk et valimistel lubatakse kokku igasuguseid asju, eesmärgiga saada valituks ja mismoodi valitsemine lõpuks toimub, seal tuleb lähtuda reaalsetest võimalustest ja muudest tervemõistuslikest kaalutlustest, mitte ainult sellest, et saada valituks.
Me ei saa valitsejaid vastutusest vabastada lihtsalt sellega, et noh, rahvas valis nad, nüüd peame kõigega rahul olema.
Mida veel tuleb tähele panna – parlamentaarses riigis esindab koalitsioon valimistel saadud häälte kaudu ühte osa Eesti valijatest, aga on ka teine osa, kes neid ei valinud. Valitsemine ei saa lähtuda ainult nende valijate huvidest, kes valimistel neile oma hääle andis, riiki tuleb valitseda tervikuna ja mitte ühiskonda lõhestades.
Kas teie ei ole Eesti valitsemisega rahul?
Võib ka nii öelda.
Ma ei hakka laskuma paljudesse üksikotsustesse, kus on küsimused minu poliitilistes eelistustes, mis ei oma tähtsust. Aga laiemad etteheited Eesti riigi valitsemise kohta on need, et domineerivad lühiajalised kaalutlused, pikaajalisi eesmärke otsuste taga sageli ei näe... Sealt edasi tulevad hädad, et paljud otsused lähtuvad üsna kitsa huvi esindamise vajadusest, Eesti ühiskonnale tervikuna need kasuks ei tule ja... miks ma peaksin sellega rahul olema?
Keegi ütles hiljuti, et vabaduse kui väärtuse ja ka õiguslikult kaitstava hüve erosioon on murettekitav.
Väga.
Kusjuures, mis mulle selle juures kõige rohkem muret teeb? See, mis on Eesti riigis praegu koalitsiooni moodustavate erakondade maailmavaade, on fakt. Et vabadus ei ole seal prioriteetsete väärtuste hulgas, selle kohta võib öelda, et Eesti valijad on meile niisuguse koalitsiooni valinud. Aga, kui vaatan valitsemist laiemalt ja toome sinna ka opositsiooni sisse, niivõrd-kuivõrd saab sellest üldse ühtsel kujul rääkida, siis seal ei ole olukord palju roosilisem.
Minu mure tuleb suuresti sellest, et kui ma manan enda silme ette mingi muu võimaliku koalitsiooni ja esitan küsimuse, kas siis hakkaksid asjad oluliselt teistmoodi ja teistel kaalutlustel toimuma, ei ole ma selles sugugi kindel. See teeb murelikuks.
Ega te hakka tegema erakonda või mõne parteiga liituma?
Ei, mul sellist plaani ei ole. Ja ma ei näe, kellega peaksin siin liituma.
Te olete nii heitunud?
Ma ei oska öelda, kas heitunud. Ma ei heitu sellepärast, et praegu ei ole Eestis klassikalisi liberaalseid väärtusi kaitsvat erakonda. Minu jaoks on see lihtsalt fakt. Ma ei ole sellepärast ülemäära kurb, võtan seda kui reaalsust. Ma ei heitu, katsun oma tegemisi planeerida niimoodi, et pean hakkama saama keskkonnas, kus olen. Ja usun, enamvähem, küll ma oma asjadega hakkama saan.
Mõned juristid on eravestlustes muretsenud, et põhiõiguste ja -vabaduste ning ka õigusemõistmise tähtsus on ohtlikult kahanenud – nendega tegeletakse niivõrd kuivõrd eriolukorra tingimused lubavad. Mida teie arvate?
Sellega on nii ja naa. Võrdluses teiste riikidega võiksime olla suhteliselt rahul, mis meil toimus eriolukorra ajal õigusemõistmises. Erinevalt paljudest riikidest meil õigusemõistmine ei seiskunud ja muudatused, viivitused, ebamugavused, mis kaasnesid, olid eriolukorra tingimusi arvestades suhteliselt mõistlikud. Kui vaadata avalikku haldust tervikuna, siis õigusemõistmine sai suhteliselt paremini hakkama.
Aga, see ei tähenda, et kõik toimiski ideaalselt. Lihtne näide on kohtumenetlused, mis hõlmavad isikuid, kes on vahi all. Kõik nad on seaduse silmis praegu süütud inimesed. Kui nende asja arutamine lükkus eriolukorra tõttu nende seisukohast määramatusse tulevikku, siis nende vaatest pole tegemist millegi aktsepteeritava ega rahulolu pakkuvaga. Nii, et probleeme on.
Sildami intervjuu Jaanus Tehveriga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Üks meie ühine tuttav refereeris teie mõtet, et "kui üks suhteliselt madala ohtlikkusega viirushaigus suudab riigi ja ühiskonna sellisel määral tasakaalust välja viia, siis ei taha mõeldagi, mis tulevikus saama hakkab". Selgitage, palun.
Me ju peame endale põhimõtteliselt aru andma, et vahetu tervishoiukriis, millega oleme mõned kuud tegelenud, ei ole midagi sellist, mida maailma ajalukku tagasi vaadates saaksime pidada enneolematuks. Olen siiralt mures, et kui sellise asjaga suudame tekitada kogu maailmas olukorra, kuhu me nüüd jõudnud oleme, siis mis saab, kui juhtub midagi oluliselt tõsisemat. Mis me siis teeme?
Juba praegu olime riigivalitsemise tasandil ammendamas meetodeid, mida riigil on üldse kasutada ja balansseerime väga piiri peal, kas need konkreetsed fiskaalsed abinõud on üldse pikas perspektiivis riikidele jõukohased. Ma ei räägi siin ainult Eestist. Eesti investeerib [erakorraliselt oma majandusse] kaks miljardit eurot, meile suur raha, aga maailma mastaabis marginaalne. Kõik need meetodid, ka Eestis, näitavad valitsuste maksimaalset suutlikkust kriisi majanduslikke mõjusid leevendada.
Mis saab aga siis, kui sama kriis kestnuks intensiivsemalt pikemat aega? Või seisame silmitsi teistsuguse kriisiga, näiteks suure looduskatastroofi või relvakonfliktiga. Mis me siis teeme?
Sel kohal tekib mul nõutus. Me ei tea, mis siis saab. Vaat see paneb muretsema.
Oponendid poliitikute hulgast ütleksid – näete, tema valis raha, meie valisime inimelude päästmise.
See on klassikaline demagoogia. Igasugune valitsemine peab arvestama lühiajaliste eesmärkide ja kaalutluste kõrval ka pikaajalist perspektiivi. Kui see jäetakse tähelepanuta, siis needsamad valitsejad kaevavad ise endale auku. Aga mitte ainult endale, paraku, vaid meile kõigile.
Kui seda ei suudeta teadvustada ja valitsetakse loosungitega, et meie valisime tervise ja advokaadid räägivad ainult rahast – see on kurb.
Mullu detsembris, riigikogus, ütlesite, et teie arvates õigusriik Eestis ohus ei ole, kutsusite parlamendi liikmeid uskuma selle toimimisse, usaldama selle reegleid ja institutsioone. Praegu olete samal arvamusel?
Olen praegu sellel arvamusel, jah.
Et õigusriik Eestis ohus ei ole?
Praegu ei ole.
Aga?
Kõike võib juhtuda.
Eesti ei eksisteeri omas mullis, vaid oleme tänaseks suures osas globaliseerunud maailmas, üks osa arengutest, millest me ei saa ennast isoleerida. Igaüks võib vaadata, kui kiiresti ja samas kui märkamatult – alguses – toimusid väga olulised arengud teistes riikides. Vaatame Poolat, Ungarit ja juba sellest piisab, et aduda – ei tasu endas hellitada lootust, et oleme jõudnud ühiskonna arengus tasemele, kust tagasi langemine ei ole enam võimalik.
Paratamatult see sunnib meid olema valvel. See ei pea meid suunama masendusse, vastupidi, see peaks meis tekitama energiat olema valvel ja vajadusel võtma midagi ette.
Oleme jälle jõudnud tagasi intervjuu keskele ja rahva tahteni. Ungaris valis rahvas just sellise parlamendienamuse.
Jah. Samamoodi sai natsionaalsotsialistlikul Saksamaal NSDAP valitsus alguse nii, et rahvas valis sellise erakonna ja nad siis valitsesid.
Me ei saa seda käsitleda õigustusena, et nii on ja meil ei jää midagi muud, kui rahul olla. Iga inimene peab enda sisse vaatama ja esitama endale küsimuse, mis talle oluline on. Igaüks meist peab endale aru andma, et kui meie valitsemises hakkab midagi valesti minema, siis on igaühe kohus midagi ette võtta. Esimene võimalus on seda realiseerida valimiskasti juures. Seal on probleem, et mälu kipub vähe olema, mida on kandidaadid varem teinud.
Ja tänane opositsioon, kes tunneb ennast kõrvale jäetuna, peaks juba nüüd väga fokusseeritult tegelema järgmisteks valimisteks valmistumisega ja sellega, kuidas jõuda selleni, et rahvas teostaks oma põhiseaduslikku õigust valitseda sellisel viisil, mis opositsioonile edu toob. Aga ma ei näe neil praegu seda tegevust. | Advokatuuri juht: kriisi ajal olgu riik abistaja, mitte totaalne reguleerija | https://www.err.ee/1092369/advokatuuri-juht-kriisi-ajal-olgu-riik-abistaja-mitte-totaalne-reguleerija | Valitsus kehtestas koroonakriisis majandustegevusele liigselt piiranguid ning tõstis inimesed ja ettevõtjad ülalpeetava või eestkostetava staatusesse, nagu nad ise polekski võimelised õigeid otsuseid tegema, ütleb Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver sisepoliitiliselt rokkivas intervjuus. |
"Meie säilmed on 50 miljoni aasta pärast suuresti erodeerunud. [...] Eeskätt jäävad meid meenutama hoopis ookeanikalade massväljasuremine, lämmastikureostuse jäljed ja võib-olla ka fossiliseerunud mikroplast."
Inimkonda ei jää mälestama Leonardo da Vinci sketšid, Beethoveni sonaadid ega isegi inimeste marmorist hauad. "Meie säilmed on 50 miljoni aasta pärast suuresti erodeerunud. Veidral kombel on võimalus lehma- või seafossiilide leidmiseks oluliselt suurem. Eeskätt jäävad meid meenutama hoopis ookeanikalade massväljasuremine, lämmastikureostuse jäljed ja võib-olla ka fossiliseerunud mikroplast," sõnas rahvusvahelise geoteaduste liidu antropotseeni töörühma sekretär Colin Waters.
Geoloogilised eripärad
Geoloogilist ajaskaalat on raske hoomata. Kui võrrelda planeedi tervet ajalugu maratoniga, jääks esimene tuumapommi katsetus 0,6 millimeetri taha. Esimese püramiidi ehitustööde nägemiseks tuleks teha 4,5 sentimeetri pikkune tibusamm ja nüüdisaegse inimese enda sünni leiab vähem kui kolme meetri kauguselt.
Ainult paar sammu edasi astudes on planeet juba tundmatuseni muutunud. Vahepeal mööduv jääaeg kustutab buldoseerina suure osa inimeste loodud tehiskeskkonnast. Apple'i titaankorpusega sülearvutid hakkavad korrodeeruma juba ammu enne seda.
Kuigi filigraansed kultuurinähtused võivad kaduda juba 100 000 aasta pärast, saab nobelist Paul Crutzeni sajandivahetusel väljakäidud ideed antropotseenist kui uuest ajastust hõlpsalt toetada. Inimkonna tekitatavad muutuste ulatus keskkonnas on enneolematu.
Igal aastal paiskub inimtegevuse tõttu õhku sada korda rohkem CO2, kui jõuavad eritada kõik maailma vulkaanid. Metaani hulk atmosfääris kasvab võrreldavas tempos. Lämmastikutsüklis pole olnud sedavõrd ulatuslikke häiringuid viimased 2,5 miljardit aastat.
"Nähtavad muutused on kiiremad kui vähemalt viimase 65 miljoni aasta jooksul. Peame kvantifitseerima neid lihtsalt teisiti, kui geoloogidena harjunud oleme."
Waters on üritanud koos antropotseeni töörühmaga inimeste ajastut määratleda alates 2009. aastast. "Tänapäeva elutempoga arvestades saab öelda, et tegutseme ise geoloogilistel ajaskaaladel. See ei võta nii kaua sellepärast, et meil poleks midagi, mida aluseks võtta. Vastupidi, nähtavad muutused on kiiremad kui vähemalt viimase 65 miljoni aasta jooksul. Peame kvantifitseerima neid lihtsalt teisiti, kui geoloogidena harjunud oleme. Tahame olla kindlad, et seda õigesti teeme," laiendas Leicesteri Ülikooli auprofessor.
Uus ajastu?
Geoloogide kogukond pole olnud antropotseeni eraldiseisva ajaüksusena määratlemise vajalikkuses sugugi ühel nõul. Kümnete miljonite aastate pärast ei pruugi olla terve viimase jääaja järgse ajastu ladestik paksem kui mõnikümmend sentimeetrit ja inimeste ajastule vastata meresügavustes vaid paari millimeetri paksune settekiht. Seda võiksid häirida kasvõi laguussid, traalvõrku kasutavatest kaluritest rääkimata. Ajastust möödunud aja isegi saja aasta täpsusega määramine võib osutuda seega tõsiseks väljakutseks.
Liiatigi nimetatakse mitmeid tormilisemaid ajavahemikke planeedi ajaloos praegu sündmusteks, mitte eraldi ajastuteks. Näiteks paiskus 55 miljoni aasta eest 5000 aasta jooksul õhku 5000 gigatonni süsiniku. Planeedi temperatuur kerkis paleotseeni-eotseeni termaalse maksimumi ajal 5–8 °C kraadi ja langes eelnevale tasemele alles 150 000 aasta pärast. Umbes 94 miljoni aasta eest võis kriidiajastu anoksilise sündmuse ajal langeda ookeanide hapnikutase poole võrra ja CO2 tase kerkida praegusest kuus korda kõrgemaks. Järgnenud väljasuremine kestis pool miljonit aastat.
Kui antropotseen on aga tõesti eraldi ajastu, kas see algas esimese põllu rajamise, tööstusrevolutsiooni või aatompommi plahvatusega? Kas sellel on tõesti vahet?
Mõttekohtadele vaatamata otsustas komitee möödunud aprillis toimunud kohtumisel antropotseeni määratlemisega jätkata. Siduval hääletusel toetas 34 liikmest 29 seisukohta, et inimkond on jätnud planeedil kustumatu geoloogilise jälje. Kokkuleppeliseks antropotseeni algusajaks määrati 20. sajandi keskpaik.
Hääletusele järgnevalt on teadlased üle kogu maailma otsinud järvesetetest, merepõhjast ja teistest keskkondadest omavahel kokkulangevaid füüsikalisi ning keemilisi muudatusi. Kui inimkond väärib omaette ajastut, peab nägema selle algusest märke tervel planeedil.
Kuldne signaal
Laias laastus saab jagada inimeste jäetavad jäljed kaheks: uudsed ja pikaajalised. Esimeste hulka kuuluvad näiteks tehnofossiilid ehk tehismaterjalid. "Sama hästi võiks ilmuda Maale äkitselt terve hulk uusi liike, umbes nagu dinosauruste väljasuremise järel," sõnas Colin Waters.
Näiteks toodetakse plasti viimastel aastatel rohkem kui 300 miljonit tonni ehk ligikaudu sama palju, kui on kõigi Maal elavate inimeste kogumass. Teise maailmasõja järel peamiseks ehitusmaterjaliks saanud tsementi valmistati viimase aasta jooksul enam kui 25 000 miljonit tonni. Samas tempos on kasvanud alumiiniumi tootmine – metalli sulatakse igal aastal umbes 500 miljonit tonni.
Teiste signaalide võlu avaldub pikemas vaates. "Võime võrrelda CO2 ja metaani hulka atmosfääris isegi miljoni aasta taguse ajaga. Erinevalt uutest materjalidest saame seeläbi aimu muutuste ulatusest. Näiteks on kerkinud süsihappegaasi tase 120 korda kiiremini kui holotseeni ajal ja juba seda pidasid geoloogid väga äkiliseks sündmuseks," viitas Waters.
Võreldavalt kiire muutusena leidub metaani õhus kaks korda rohkem kui 150 aasta eest. Väetiste mõjul on kahekordistunud muldades leiduva fosfori ja lämmastiku tase. Selge jälje on jätnud maailmale radioaktiivsete isotoopide näol ka tuumakatsetused.
"Kuni komisjoni liikmed ei näe {...] setetes või jääpuursüdamikes mingit kindlat füüsikalist signaali, ei leia antropotseen ilmselt ametliku uue ajastuna heakskiitu."
Kuigi muutuste olemasolu ja ulatuse üle vaidlevad vähesed, pole formaalselt antropotseeni eraldi ajastuks kuulutamine siiski niivõrd lihtne. "Kuni komisjoni liikmed ei näe maailma eri piirkondade setetes või jääpuursüdamikes mingit kindlat füüsikalist signaali, ei leia antropotseen ilmselt ametliku uue ajastuna heakskiitu," sõnas professor. Mitte keegi ei tea päris täpselt, kui kaua säilib maismaal inimtekkeline settekiht või mis jääb järgi tehnofossiilidest kümne miljoni aasta pärast.
Võtmerolli hakkab antropotseeni määratlemisel mängima ilmselt raskemetallide, süsiniku teisendi C-13 hulga hüppeline tõus setetes ja atmosfääris ning tuumakatsetustel õhku paiskunud radioaktiivsed isotoobid. Neist viimaste kaudu saaks kitsendada järgnevatel aastasadadel inimeste ajastu algust paljude arvates kõige paremini.
"Meile ei lubata ilmselt seda luksust, et saame jätta endale algusaja määratlemisel 99-aastase eksimisruumi. Selles mõttes oleks hea väga aluseliste või soolajärvede uurimine, sest seal jäädvustub atmosfääri jõudnud saaste nagu radioaktiivne sade kõige kiiremini," ütles professor.
Samas koordineerib ta ka näiteks Šveitsi raba, Põhja-Itaalia koopasetete, Antarktika jääpuursüdamiku ning Austraalia korallrahude uurimist. Lisaks süsinikupõhisele saastele, tahmale ja mikroplastile plaanitakse määrata ka näiteks süsinik-14 ja plutoonium-239 suhtelist sisaldust.
"Kui saame öelda, et minu vanavanemad sündisid teisel ajastul kui mina, siis ütleb see midagi selle kohta, mida me oleme planeediga teinud."
Parimal juhul langevad kõik signaalid teise maailmasõja lõpule järgnenud kümnendisse. Sadade tuhandete aastate möödudes muutub radioaktiivsete ühendite jälg üha vaevumärgatavamaks. Kauges tulevikus peaksid nüüdisinimeste järeltulijad või mõne uue mõistusliku liigi geoloogid võtma appi teised markerid.
Antropotseeni töörühm plaanib esitleda kogutud tõendusmaterjali uue ajastu alguse kohta 2021. aastal. Sisulises mõttes maailmasõjajärgse perioodi kohta täiendava mõiste lisamine geoloogide igapäevatööd ei muudaks. Hoopis olulisem oleks Watersi hinnangul antropotseeni uueks ajastuks tunnistamine laiema avalikkuse jaoks.
"Kui saame öelda, et minu vanavanemad sündisid teisel ajastul kui mina, siis ütleb see midagi selle kohta, mida me oleme planeediga teinud. Ma ei anna sellele hinnangut. See on lihtsalt juhtunud. Oletan, et sellist vau-efekti ei näeks, kui lepime kokku, et uus ajastu algas juba 150 või 1000 aastat tagasi,'' sõnas Waters.
Keskkonnakuu raames linastub ETV-2s neljapäeval, 21. mail kell 20.05 film "Antropotseen – inimese ajajärk". Jennifer Baichwali, Nicholas de Pencieri ja Edward Burtynsky dokumentaalfilm viib vaataja 20 riiki kuuel mandril, otsides eriti muljetavaldavaid märke inimese pöördumatust ümberkujundustööst oma koduplaneedil. Film on viimane triloogiast, kuhu kuuluvad veel "Tööstuslikud maastikud" (2006) ja "Vesimärk"(2013). | Antropotseen – inimkonda jäävad mälestama massväljasuremise jäljed | https://novaator.err.ee/1092463/antropotseen-inimkonda-jaavad-malestama-massvaljasuremise-jaljed | Inimesed muudavad planeeti kiiremini kui miski muu viimase 65 miljoni aasta jooksul. Kauges tulevikus tegutsevatele geoloogidele võib paista terve kuulsusrikas inimeste ajastu – antropotseen – aga eriskummalise, kuid Maa ajaloos vaid viivu kestnud ajutise nähtusena. |
Väljaastet kasutatakse võitluse maadlusolukordades, et vastase haardest ja tema keharaskuse alt välja saada. Samamoodi saab seda kasutada ka oma rünnakusuuna muutmiseks, kui vastane meie esialgsele tehnikale "seina" ette paneb.
Nii nagu kass, peab ka võitleja suutma alati maanduda oma käppadele. Sellised olukorrad, kus paariline on sattunud sinu seljataha või on sinna liikumas ning sul on vaja kiirelt ümber pöörata või kui oled maast paarilise alt üles tõusmas, seljaga paarilise poole ning sul on vaja kiirelt ümber pöörata või hoopis kaob selg ees maadeldes äkitselt ära tugi. Esialgu tee pöördeid toetades käele. | Englase treeningvideo: väljaaste ja kassi maandumine | https://sport.err.ee/1092467/englase-treeningvideo-valjaaste-ja-kassi-maandumine | Spordiklubi Englas avaldab igal tööpäeval õppevideo kahest harjutusest lastele, noortele ja ka suurtele koroonaviiruse perioodil tegutsemiseks. Täna on kavas väljaaste ja kassi maandumine. |
"Baltika võlausaldajad hääletasid ülekaalukalt saneerimiskava poolt," sõnas Baltika juhatuse liige Mae Leyrer. "Pangad ja investorid on juba avaldanud oma toetust võimaliku lisafinantseeringu osas ning nüüd on meil ka võlausaldajate toetus. Ettevõttel on suur võimalus viia ellu edukas saneerimine, mis võimaldab jätkata nii Baltika kui ka Baltika Grupi tütarettevõtete majandustegevust."
"Meie koostööpartneritel leidus mõistmist, et üheskoos see keeruline aeg üle elada, hoida suhteid ning võimaldada päästa sadade inimeste töökohad. Oleme selle eest tänulikud," ütles Baltika juhatuse esimees Flavio Perini.
Perini sõnul tegeleb juhatus aktiivselt ettevõtte võtmevaldkondade radikaalse ümberpööramisega. "Meie kaubamärkide toodang peab parimal moel kõnetama nii seniseid kui ka potentsiaalseid kliente. Paralleelselt peame ettevõttes juurutama tänapäevaseid lähenemisi. Tahame olla julged ja uuenduslikud nii oma rõivatoodangus kui ka igapäevases äritegevuses," lisas ta.
Baltika saneerimiskava alusel olid võlausaldajad kahes rühmas ja ka hääletus toimus seetõttu kahes rühmas. Esimese rühma võlausaldajatest hääletas poolt 66,67 protsenti võlausaldajatest, kelle nõuete mahu alusel määratud hääled moodustasid 99,61 protsenti kõigist esimese rühma häältest.
Teise rühma võlausaldajatest hääletas poolt 82,76 protsenti võlausaldajatest, kelle nõuete mahu alusel määratud hääled moodustasid 68,86 protsentu kõigist teise rühma häältest. Saneerimisseaduse kohaselt on kava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest.
Baltika esitab võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks hiljemalt 25. maiks. Saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldajatel on õigus esitada kohtule avaldus kava kinnitamata jätmiseks. Kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise 30 päeva jooksul selle saamisest arvates, hinnates erinevate protseduuriliste nõuete täitmist ja muid seadusest tulenevaid aspekte. Saneerimiskava kinnitamise määrust võib vaidlustada võlausaldaja, saneerimiskava kinnitamata jätmist saneeritav ettevõte.
Kui kohus otsustab kava kinnitada, hakkab Baltika saneerimiskavas kirjeldatud meetmeid ellu viima, sealhulgas tasuma saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõudeid vastavalt saneerimiskavale.
Baltika Grupp on suurim rõivadisaini ettevõte Baltikumis. Ettevõttel on 79 kauplust Eestis ja naaberriikides ning ettevõttes töötab grupiüleselt ligi 500 inimest. Tavapärastes oludes tehakse koduturgudel Baltika poodidesse aastas üle 7,7 miljoni külastuse ja sooritatakse 850 000 ostu. | Võlausaldajad võtsid vastu Baltika saneerimiskava | https://www.err.ee/1092464/volausaldajad-votsid-vastu-baltika-saneerimiskava | Raskuste rõivafirma Baltika võlausaldajad toetasid kolmapäeval ettevõtte juhtkonna välja pakutud saneerimiskava, mis võimaldab ettevõttel tegevust jätkata. |
"Loomulikult on mõõdukas häiring alati kasulik," ütleb Veski, "olgu see siis tule või mingi muu asja tekitatud." Tema sõnul on tänapäeval suur osa metsi puupõllud ehk ainult ühte tüüpi mets. "Kui sinna sisse teha väike, näiteks kümme korda kümme meetrit põleng, siis fakt on, et sinna tulevad hoopis teised liigid."
Tule ja mõõgaga
"Minu idee on, et kogu kultuurmaastik, mida me enda ümber näeme, on tegelikult kunagi kas tule ja mõõgaga või lihtsalt tulega loodud. Inimene on nii-öelda tulega manageerinud metsi," ütleb Siim Veski.
Geoloog on uurinud põlengute jälgi ennekõike järvedes ja soodes viimase 10 000 aasta vaates. Ammuse põlengu reedab tema sõnul maapinda ladestunud süsi. "Kui me leiame järvesetetes näiteks 4000 aasta tagant esimesed kultuurkõrrelised, siis aga hüppeliselt suureneb söe hulk, on see otseses seoses sellega, et inimene hakkas põldu tegema," seletab ta.
Toona tähendas põllutegemine alepõldu. Selle jaoks koorti puud ühel aastal kuivaks, järgmisel aastal põletati kooreta kuivanud puud ära. "Ega siis keegi ei jõudnud kivikirvega raiuda neid puid. See käis ikkagi suure mastaabiga," ütleb geoloog. "Need alad, mis meil praegu on lagedad, on suure tõenäosusega loodud inimese süstemaatilise põletamise tagajärjel."
Eesti maastikult võib 1000 või 2000 aasta taguse alepõllunduse jälgi leida kõikjal, kuid Põhja- ja Lõuna-Eestis avalduvad need erinevalt. Põhja-Eestis oli lihtne hoida kord lagedaks tehtud maastikku pikka aega avatuna. Põllud rajati seal loopealsetele, kuhu mets kasvas tagasi aeglaselt. Lõuna-Eestis taastus mets viljakal mullal ja Liivimaa ürgmetsa mõjul rutem.
"Tänapäeval täiesti looduslikest metsadest, mida me mingil juhul ei peaks põllumaaks, on leitud alepõllunduse jääke," kirjeldab Veski Lõuna-Eestit. Ta toob näite Karula kõrgustiku piirkonnast, kus katse käigus võeti osa võsa maha, et siis selle tagasikasvmist jälgida. "Fakt on, et Lõuna-Eestis alepõld metsastub. Viie-, kuue- või seitsmekümne aastaga praktiliselt ei ole võimalik enam aru saada, kas oli alepõld või ei olnud."
Uus inimene = uus põld
Põlluharimiseks valiti esmalt viljakamad alad. Kui nendest nappis, prooviti põldu teha ka liivasemale pinnasele. Nähes, et liivane pinnas siiski head saaki ei anna, jäeti sealne mets edaspidi puutumata. "Eesti avatuse ja metsa struktuur kajastab põhimõtteliselt Eesti viljakust," võtab Siim Veski mõttekäigu kokku.
Kui tänapäeval tegeleb Veski sõnul põllumajandusega üks või kaks protsenti elanikkonnast, siis vanemal ajal harisid põldu kõik. Pered olid suured ning iga suu tahtis toitmist. "Kui sul oli kümme last ja sündis üksteistkümnes või kaksteistkümnes juurde, siis nende toitmiseks sa ei läinud Bauhofi ega ostnud väetist. Sa pidid raadama omale ühe adramaa juurde. Kogu maastiku avamine oli ekspansionistlik," seletab teadlane.
Väetamine, kraavitamine ja maaparandus on geoloogi sõnul hilised võtted. Alepõllundus pidas aga vastu eelmise sajandi keskpaigani. Veel 1960. aastatest pärineb etnoloogilisi filmilõike, kus jäädvustati alepõllu tegemist Vepsamaal.
"Kased kooriti ära ja pandi põlema," kirjeldab Veski filmilõike. "Siis need raiuti ära ja künti hobusega või härgadega ümber kändude. Kännud olid veel pikka aega põllu sees. Alles pikapeale need kännud murenesid ise ära või kisti härgadega välja. Nii saadi normaalne ala. Jälle oli tuli mängus."
Tuleoht oleneb puuliigist
Eesti metsasus pole Siim Veski sõnul looduslik, vaid peegeldab metsnike valikuid. "Metsamees paneb kuuske ja mändi maha. Ta ei pane maha leppa ja kaske. Kui Eesti metsadel oleks looduslik suktsessioon [koosluste vahetumine ja muutumine – toim.], siis loomulikult pikapeale vaikselt lehtpuud tuleksid peale."
Okasmetsas on paraku põlenguoht suurem kui lehtmetsas. Nii põleb lehtpuurohkes Kesk-Euroopas metsa vähem kui näiteks oksaspuumetsases Soomes. Baltikumi iseloomustavad sealjuures segametsad, kus põlenguoht on keskmine. Ajalooliselt on siinne tuleoht käinud aga seinast seina.
"Näiteks perioodil 8000 kuni 4000 aastat tagasi, oli meil rohkem laialehelist soojalemebelist metsa," kirjeldab Veski. "Siis looduslikud tulekahjud praktiliselt kadusid, sest looduslik lehtmets hästi ei põle. Kui kliima jälle muutus ja hakkas rohkem mändi-kuuske tulema, hakkasid ka metsad paremini põlema."
Siiski pole Veski sõnul okaspuude põlenguoht kõikjal ühesugune. Ameerikas põlevad rohkem kuusemetsad või kuuse tüüpi võraga metsad. Eestis ähvardab tuli rohkem männimetsi ning kuusk hoopis pärsib tuld. Samuti pole Eestis erinevalt Ameerika mandrist puulatva ulatuvaid põlenguid. Siin põleb pigem alusmets või pinnas.
"Mänd on rahvapäraselt palu ja männimets palumets. Ühe teooria kohaselt tuleb see palu - sõnast "palama" ehk põlema. Seega männimets põleb," oletab teadlane. Keeles on tema sõnul oma tõetera, sest männimets on vähenõudlik ja kasvab kuival liivasel pinnal. Samas kuusk eelistab kasvuks moreeni, kus alustaimestik on niiskem ja rikkam. "Kuusk ei lähegi hea meelega põlema, kui teda just põlema ei panda."
Lehtpuude looduslikku juurdekasvu Eestis teadlane ei ennusta. "Kui pärnad tulevad, siis häda on, et tammed, pöögid ja pärnad reeglina tahavad saada head mulda. Hea muld on aga reeglina meil põllumaa all," ütleb ta.
Kuigi Veski sõnul kasvab näiteks Haapsalu ja Lihula ümbruses rohkem lehtmetsa, ei tõtta ta geoloogina Eesti piirkondi tuleohu alusel kõrvutama. Tuleoht oleneb tema jaoks pigem inimesest. "Seal, kus on inimest, on ka koni maha viskajaid," tõdeb ta.
ETV2s jätkub keskkonnakuu filmiprogramm. 26. mail kell 21.30 linastub Cosima Dannoritzer ja Nicolas Koutsikase rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentaalfilm "Megapõlengud. Globaalse ohu uurimine".
Filmi rahvusvaheline uurimismeeskond otsib põhjusi, miks meie metsad põlevad. Teadlased lähtuvad seisukohast, et põlengud on loodusprotsess, mis läbi aegade on aidanud meie ökosüsteemil püsima jääda, seetõttu peame leidma uusi lahendusi ja tulevikus õppima elama koos põlengutega. | Eesti lagealad räägivad süsteemsest metsapõletamisest | https://novaator.err.ee/1092449/eesti-lagealad-raagivad-susteemsest-metsapoletamisest | Kuigi tänapäeval räägime metsapõlengutele mõeldes eeskätt soojeneva kliima mõjust, on ajaloos metsi maha põletanud inimene ise. Kuidas on alepõllundus kujundanud Eesti maastikke ning kui hästi eri liiki puud põlevad, rääkis Novaatorile Tallinna Tehnikaülikooli geoloog Siim Veski. |
Eriolukorra piirangutega seoses tõsteti Eestis patrullekipaažide tihedust, muu hulgas selleks, et kindlustada ja suunata inimesi täitma 2+2 reeglit. Eriolukorra lõppedes ja piirangute leevenedes vähendatakse patrullide arvu tavapärase suunas.
"Kuigi eriolukord lõppes, jäid paljud piirangud endiselt kehtima. Kindlasti ei saa politsei tegevus 2+2 reegli täitmise jälgimisel olema samas mahus, kui see oli eriolukorra ajal. See kajastub ka patrullide arvus ning liigume järkjärgult tavapärase väljapaneku suunas," ütles PPA vanemkomissar Tago Trei ERR-ile.
Trei rõhutas, et kui eriolukorra ajal pidi 2+2 reegli üle järelevalvet tegema politsei, siis 18. maist on valitsus piirangute täitmise jälgimise ülesande andnud terviseametile.
"Terviseamet on teinud PPA-le ametiabi taotluse ning praegu käivad arutelud, kuidas PPA saab terviseametit piirangute tagamisel toetada," ütles Trei.
Eriolukorra ajal oli tavapäraseid politsei väljakutseid küll vähem, aga väljakutsete koguarv oli suurem, kui tavapärasel ajal. Trei sõnul kasvas väljakutsete arv eelkõige 2+2 reegli täitmisega seotud kõnede tõttu, aga maikuus on need kõned oluliselt vähenenud. | Politsei asub kahekordistunud patrullide arvu koomale tõmbama | https://www.err.ee/1092454/politsei-asub-kahekordistunud-patrullide-arvu-koomale-tombama | Kui eriolukorra ajal oli politsepatrulle üle Eesti kaks korda tihedamalt kui muidu, siis nüüd liigub politsei- ja piirivalveamet (PPA) tasapisi tavapärase hulga suunas. Edaspidi peab reeglite täitmist jälgima terviseamet. |
Paljudele Isamaa erakonda seni sümpaatselt suhtunud inimestele tundus, et Isamaa ühine rivisamm Keskerakonnaga Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimisel on viimane tilk karikas, mis sunnib sellele partele selga pöörama. Lootus kustub nendele inimestele vaikselt ning kindlalt, allakäik näib pöördumatu. Madalamale ei ole võimalik ju enam langeda, kui erakondade pepuokast hakatakse koos Edgar Savisaare jooksukoertega likvideerima!
Siinkohal ütleksin: stopp!
Vara on maha kanda erakonda, mille võime poliitilises teivashüppes viimasel hetkel latti kogu kerega väristades ikkagi sellest üle saada on ületamatu. Isamaa on Eestis sisuliselt võimul olnud viimased 13 aastat, lühike eemalolek riigitüüri juurest oli küll 2014. aastal.
Seda võimuperioodi on iseloomustanud märksõna "kohanemine". Kohanemine uute konkurentide tulekuga, vanade vaenlaste kadumisega, kohanemine muutuva maailma ja Eestiga. Ja tunnistagem, ka Eesti ise pole enam mingi tohutu uuenduste majakas, me oleme tavaline lääneriik, kus hinnatakse mugavusi ja hoolitsust. Miks peaks Isamaa liikuma riigi arenguga võrreldes teises rütmis?
Minu meelest on praegu Isamaa suurim puudus krooniline oskamatus oma sõnumit esitada ja ennast kehtestada. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder näib arvavat, et piisab sellest, kui valitsusliidu laua taga ohjeldada keskerakondlaste ja ekrelaste unelmaid raha vasakule ja paremale loopida.
Seedrile vist paistab, et kinniste uste taga toimuv on Toompea akendest kõikidele näha. Ei ole, isegi enamik ajakirjanikke ei tea, mis seal tegelikult toimub. Isamaa ei ole osanud ennast välja mängida valitsusliidu ainsa kaine mõistusega erakonnana, mis hoiab riigilaevukese tüüri ikka otse ja ei lase laevukesel karidele kihutada. Selline lihtne sõnum, mida ei ole ju raske päevast päeva korrata? Ja korrata isegi siis, kui see tõele ei vasta.
Kuna igapäevaselt lihtsalt rääkida ei osata, siis klammerdutakse oma "suurte" teemade külge, muutudes nõnda ühe teema erakonnaks. Hea näide on pensionisammaste reform, mille õnnestumisel neid keegi ei täna, ebaõnnestumisel viibutatakse näppu aga ainult Isamaa suunas.
"Igas parteis on olemas oma Kersti või Priit Lihtne, kellele antakse ülesanne küll apteegireformi menetlemise algatamiseks, küll ERJK likvideerimiseks."
Päevapoliitiline sebimine on poliitikas loomulik ning "sõbramehe" tegudest on raske hoiduda. Erakondades on olemas ka spetsiifiliste ülesannetega totud, kelle tegevust tasub siiski lähemalt jälgida. Igas parteis on olemas oma Kersti või Priit Lihtne, kellele antakse ülesanne küll apteegireformi menetlemise algatamiseks, küll ERJK likvideerimiseks. Sääraseid inimesi kasutataksegi džotile viskamiseks.
ERJK ümber toimuv on päevapoliitika, selle organi aukuajamist toetavad tegelikult kõik need erakonnad ja inimesed, kellel on selle komisjoniga ebameeldivaid kogemusi. Ja neid on palju.
Näiteks rohelised, kes vist lihtsalt ei suuda oma raamatupidamises korda majja saada, nüüd kasutatakse selleks lausa võlgade sissenõudjate teenuseid. Ning tunnistagem, ERJK kõneisikute käitumine on tihti poliitilise maiguga, kuigi komisjon teeb sisulist tööd hästi.
Ka Mart Laar astus kaheldavaid samme, pole vaja meenutada kõiki sõpradele vastutulemisi ja päevapoliitilist omakasu tagaajavat käitumist. Küll aga suutsid toonane Isamaa ja selle esimees teha ennast peaaegu asendamatuks, tantsiti keskpõrandal ning selle eest saadeti ka aeg-ajalt pingile puhkama, kuid puhkus kulubki kõikidele mõnikord ära.
Puhkuse ajal saab mõelda, kas EKRE kopeerimine on mõistlik, pikaajalise erakonnana suudetakse võib-olla ette näha, et suletuse pendel liigub ühel päeval jälle avatuse suunas. Võib-olla on tegevusetult istuvatelt sotsidelt ja Reformierakonnalt lihtsam valijaid napsata kui EKRE-lt?
Ja enesekehtestamise esimene samm võiks olla ERJK likvideerimise eelnõule selja pööramine ja palun ärge kasutage selleks Priit Lihtsat. Seda peab ikka tegema erakonna juht. | Indrek Kiisler: kuuldused Isamaa surmast on tugevasti liialdatud | https://www.err.ee/1092453/indrek-kiisler-kuuldused-isamaa-surmast-on-tugevasti-liialdatud | Isamaa on Eestis sisuliselt võimul olnud viimased 13 aastat. Seda võimuperioodi on iseloomustanud märksõna "kohanemine". Kohanemine uute konkurentide tulekuga, vanade vaenlaste kadumisega, kohanemine muutuva maailma ja Eestiga, kirjutab Indrek Kiisler. |
Võistlusest võtavad osa Saksamaa tipud Raphael Holzdeppe, Bo Kanda Lita Baehre ja Torben Blech. Võistlusest teeb suurele ekraanile otseülekande Düsseldorfi autokino.
"Me ootame põnevusega esimest võistlust peale karantiini. Düsseldorfi mõõduvõtmiste atmosfäär on eriline ja see linn on selle poolest tuntud," ütles Lita Baehre. "Teivashüppajatele ei olegi vist varem autokinos kaasa elatud."
Saksamaal peetakse juba ka teisi võistluseid. Näiteks oli jalgpalli Bundesliga esimene Euroopa tippliiga, mis naasis peale koroonaviiruse pandeemiat. | Saksamaa tippteivashüppajatele saab kaasa elada autokinos | https://sport.err.ee/1092450/saksamaa-tippteivashuppajatele-saab-kaasa-elada-autokinos | Saksamaa kergejõustikufännid janunevad võistlustele kaasa elamise järele. Probleemile leiti lahendus ning 12. juunil korraldatakse teivashüppajatele võistlus, millele on võimalik kaasa elada autokinos. |
"Oleme jõudnud oma suurprojekti viimase lõigu ehituseni, mis muudab liiklemise Tallinna-Tartu maanteel ohutumaks," ütles maanteeameti teehoiudirektor Raido Randmaa. "2022. aastal saame liikuda uuel trassil, mis koos sellel aastal valmivate Kose-Võõbu lõikudega lühendab teekonda Tallinna ja Tartu vahel 5,3 kilomeetri ning üheksa minuti võrra."
GRK Infra ASi tegevjuht Tarvi Kliimask ütles, et GRK Infra on viimased kaks aastat edukalt ehitanud Ardu–Võõbu teelõiku ning see sisendab optimismi ka uue lepingu edukaks toimimiseks. "Ajaliselt pikk ja suuremahuline töö garanteerib ehitajale stabiilsuse, aga see tähendab ka vastutuse võtmist. Kinnitame valmisolekut töid teha ning soovime valmis ja kvaliteetse töö üle anda tähtaegselt nii tellijale kui ka liiklejale."
Võõbu–Mäo 16 kilomeetri pikkuse lõigu ehituse algab juulis ning töö valmib 2022. aasta lõpuks.
Võõbu–Mäo teelõik asub Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee kilomeetritel 64,2–80,2 (olemasoleva Tartu maantee km 67,5–85,5).
Uus tee rajatakse lõigu esimeses pooles (Võõbust Annani) praegusest maanteest paremale poole (edela suunas). Lõigu teises pooles (Annast Mäoni) ehitatakse uus tee osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Võõbu–Mäo vahelise vahemaa läbimise teekond lüheneb tänu uuele teele ligi kaks kilomeetrit.
Kose-Ardu ja Ardu-Võõbu lõigud avatakse liiklejatele selle aasta augustis. | Maanteeamet sõlmis lepingu Võõbu–Mäo neljarajalise lõigu ehituseks | https://www.err.ee/1092444/maanteeamet-solmis-lepingu-voobu-mao-neljarajalise-loigu-ehituseks | Maanteeamet ja konsortsium GRK Infra AS ning GRK Infra Oy allkirjastasid lepingu Võõbu–Mäo neljarajalise maanteelõigu ehituseks. Lepingu maksumuseks on 58,7 miljonit eurot käibemaksuga. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.