text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"See oli lastekaitse liidule tõeline šokk, et kohalike omavalitsuste huvitegevuse rahastamist poole võrra kärbitakse," ütles liidu lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar. Tema sõnul on nii peaminister kui ka teised ministrid rõhutanud laste vaimse tervise tähtsust, seda on ka koalitsioonilepingus ja valitsuse valges raamatus märgitud ning vaimse tervise teenuste jaoks eraldati ka omaette summa.
"Kui me räägime huvitegevusest, siis laste mõttes on see kindlasti ennetav meede ebavõrdsuse vähendamisel, riskikäitumise vähendamisel aga ka kindlasti vaimse tervise toetamisel," selgitas Saar.
Koroonapandeemia on mõjunud rängalt laste ja noorte vaimsele tervisele. Tõusnud on depressiooni sattunud laste arv, samuti on järsult kasvanud suitsiidikatsete hulk.
Lastekaitseliit leiab, et laste õigused on tihti poliitilise kemplemise objekt, nii oli näiteks Jüri Ratta valitsuse ajal psühhiaatrilise abi kättesaadavuse küsimusega, nüüd veeretab riigikogu edasi tagasi laste seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmise eelnõud.
"Lastekaitseliit tegi justiitsministeeriumile juba kümme aastat tagasi ettepaneku tõsta seksuaalse enesemääramise iga 16 eluaastani ja nüüd siis, kümme aastat hiljem, oleme jõudnud õnneks sellesse punkti, et justiitsministeerium on [kooskõlastus]ringile saatnud eelnõu, kus see 16 eluaastat on markeeritud ja on hea tõdeda, et väga laiad huvigrupid on seda toetamas. Nii justiitsministeerium, kui ka sotsiaalministeerium toetavad seda 16 eluaastat. Nüüd on loomulikult kõik riigikogu käes," rääkis Saar.
Lastekaitseliidu lapse õiguste programmi koordinaator meenutab poliitikutele ka üht olulist rahvusvahelist kokkulepet, millega Eesti on juba ammu liitunud: "Lastekaitse liit toetub alati oma arvamustes ÜRO laste õiguste konventsioonile ja riik ratifitseeris selle 30 aastat tagasi, 1991. aastal, millega ta kinnitas, et kõikides otsustes lähtutakse laste parimatest huvidest. See on see, millele meie oma arvamustes rõhume ja millest tegelikult riik peaks igas oma arvamuses juhenduma."
Peaminister Kaja Kallas kinnitas teisipäeval Postimehes avaldatud arvamusloos, et valitsus ei loobu kärpeplaanidest ka hoolimata sellest, et riik on koroonapandeemiast põhjustatud kriisist väljumas. | Lastekaitse liit kritiseerib valitsuse plaani kärpida huviharidust | https://www.err.ee/1608231132/lastekaitse-liit-kritiseerib-valitsuse-plaani-karpida-huviharidust | Eesti Lastekaitse Liidu hinnangul on laste ja noorte vaimne tervis koroonapandeemia ajal tõsiselt kannatanud ning selle taustal on nördimapanev valitsuse plaan kärpida huviharidust. |
Möödunud nädalal langes nakatumisnäit üle 40 protsendi, mis on kõige kiirem langus kogu teise laine jooksul, ületades kõiki prognoose, ütles Kiik ERR-ile. See võimaldab enamiku piiranguist juuni keskpaigast maha võtta.
"Alates 14. juunist on juba väga suures osas tavapärane ühiskonnaelu taastunud. Teatud piirangud jäävad aga ka suvekuudel," ütles Kiik.
Tõenäoliselt jääb siseruumides suu ja nina katmise soovitus, välismaalt saabumisel eneseisolatsiooni nõue, kui tullakse kas kõrgema nakatumisega või eksootilisemast, teadmata nakatumisega riigist, samuti üritustel osalejate piirarvud.
Esialgu jäävad kehtima ka piirangud kino- ja teatrietendustele ning avalikele üritustele, mis peavad lõppema hiljemalt südaööks, ent suve jooksul, kui nakatumistase veelgi alaneb, need ilmselt kaotatakse, kinnitas Kiik.
Minister põhjendas nende piirangute jätmist asjaoluga, et inimesed reisivad ning toovad välismaalt paratamatult ka erinevaid viirustüvesid, mis võivad tekitada uusi nakkuskoldeid.
Samas aga jääb terveks suveks avatuks siseturism, kultuuriüritused, kaubandus, toitlustus, kus jätkuvalt tuleb täita hajutatuse põhimõtet.
Kõigi nõuete täitmine võimaldab välitingimustes kuni 9000 osalejaga üritusi
Kehtima jäävad ka avalike ürituste osavõtjate piirangud, mis alates 14. juunist tõstetakse maksimaalselt 600-ni sisetingimustes ja 1000-ni välitingimustes.
Valitsuse korraldusega võib aga alates 14. juunist korraldada nendest piirangutest suurema osalejate arvuga üritusi, kui neist võtavad osa üksnes negatiivse testitulemusega, COVID-19 haiguse läbi põdenud või selle vastu täielikult vaktsineeritud inimesed. Kõigi osalejate nakkusohutuse tagamisel võib sisetingimustes osaleda kuni 3000 ning välitingimustes kuni 9000 inimest. Need piirangud jäävad kehtima kogu suveks, päris vabaks osavõtjate arvu ei lasta.
Osalejad peavad tegema kuni 24 tundi enne ürituse algust antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi. Korraldajal on kohustus võimaldada antigeeni kiirtesti tegemist ka vahetult enne ürituse toimumist kohapeal. Testimise viib läbi tervishoiuteenuse osutaja, üritusele pääsemiseks peab osaleja testitulemus olema negatiivne. Testi tegemisest on vabastatud alla 12-aastased lapsed ja erivajadusega inimesed, kui nende testimine pole mõistlik.
Testi tegemata pääsevad üritusele inimesed, kes on viimase 12 kuu jooksul läbinud COVID-19 vastu vaktsineerimise kuuri. Neile hakkab vabastus kehtima vaktsineerimise järel maksimaalse kaitse saavutamisest ehk praegu kasutusel olevate vaktsiinide puhul olenevalt tootjast 7–15 päeva pärast viimast süsti.
Samuti pääsevad ilma testita üritusele inimesed, kes on viimase aasta jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja saanud hiljem ühe doosi vaktsiini või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud pärast esimese vaktsiinidoosi saamist. Inimestele, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja terveks tunnistatud, kuid pole lisaks üht vaktsiinidoosi saanud, kehtib vabastus kuus kuud pärast terveks tunnistamist.
Enne ürituse algust peavad kõik haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud inimesed esitama korraldajale vastava tõendi. Korraldaja peab kontrollima kohapeal nii tõendi kui ka kiir- või PCR-testi ehtsust ja kehtivust ning tuvastama esitaja isikusamasuse. Kontrollida tuleb kõiki pealtvaatajaid, aga ka korraldamisega seotud inimesi, sealhulgas tehnilist meeskonda, toitlustajaid ja esinejaid. Kontrollimata inimesi ei tohi üritusele lubada.
Lisaks kõigi osalejate testimis- ja kontrollimisnõuetele tuleb suurema osalejate arvuga üritustel järgida ka muid nõudeid, näiteks osalejaid hajutada, tagada sisetingimustes desinfitseerimisnõuete täitmine ning arvestada ka kellaajalisi piiranguid. Kehtivate nõuete kohaselt peavad kõik üritused lõppema hiljemalt keskööl. | Enamik piiranguid kaob juuni keskpaigast | https://www.err.ee/1608230775/enamik-piiranguid-kaob-juuni-keskpaigast | Enamik senistest koroonapiirangutest kaob alates 14. juunist. Kõigist piirangutest aga ei vabane Eesti ka terve suve jooksul, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. |
Jaanuaris 2019 vastas Pant ebamääraselt ERR-i küsimusele, kas ta riigikogu valimistel hääle annab. "Võimalik," kohmas ta siis. Aga ikkagi osales. Nüüd on Pandil Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidu suhtes vastandlikud tunded.
"Inimesena ei olnud mul nende suhtes midagi positiivset, eriti EKRE retoorika suhtes. Majanduslikult tehti palju positiivseid otsuseid," tunnistas Pant ERR-ile antud pikemas intervjuus, mis ilmub reedel.
Jüri Ratase teine valitsus langetas kange alkoholi aktsiisi, mis oli Tallinkile väga meelepärane otsus.
"Mitte ainult Tallinkile," ütles Pant. "Ükski riik ei taha, et tema piiril oleksid [odavama] alkoholi kauplused. Aga nad langetasid ka kütuse aktsiisi, et meie autod ei sõidaks mujale tankima."
Kui Pant peaks nüüd andma nõu Kaja Kallase valitsusele ehk Reformi- ja Keskerakonna koalitsioonile nõu, mida teha kütuse aktsiisiga?
"Minu käest nad nõu ei küsi," vastas Pant. "Aga kui nad kuulutasid välja maksurahu, siis nad võiksid seda pidada. Kõigi maksude osas."
Praeguse võimuliidu soovi kärpida 60 miljonit eurot riigieelarvet nimetab Pant, kes oli 1990. aastatel rahandusministeeriumi kantsler, rohkem näo tegemiseks, viidates riigieelarve struktuurile ja suurusele.
Võibolla valitsus siiski peaks lahtise pilguga maksude peale vaatama ja nõustuma, et mõnda neist – mitte aktsiise – võiks ühistes huvides ka tõsta?
"Ma ei oska öelda, kas meil on kohti, mis on nii kohutavalt alarahastatud," kahtles Pant. "Meil on tohutult suur riigiaparaat. Kui vaatame, palju on riigis töötavaid inimesi ja palju neist töötab riigisektoris – see on väga-väga suur number."
Tallinki nõukogu esimehe Enn Panti intervjuud seisvatest reisilaevadest, koroonapiirangutest, valitsuste vigadest, rahulolematute meeleavaldusest, Eesti kulgemisest viimasel 30 aastal, sallivusest ja inimeste erinevast toimetulemisest saab lugeda ERR-i uudisteportaalis reede hommikul ja kuulata samal päeval Vikerraadios kell 14.05. | Tallinki omanik Enn Pant: kui uus valitsus maksurahu lubas, võiks seda pidada | https://www.err.ee/1608230985/tallinki-omanik-enn-pant-kui-uus-valitsus-maksurahu-lubas-voiks-seda-pidada | Kui nad kuulutasid välja maksurahu, siis nad võiksid seda pidada, kõigi maksude osas, julgustab Tallinki nõukogu esimees Enn Pant Reformi- ja Keskerakonna valitsust jätma diislikütuse aktsiisimäärad sinna, kus need praegu on. |
"Iraan peaks oma poliitilise mõjuvõimu suurendamiseks peaaegu kolmekordistama oma naftatoodangut," ütles minister.
Juunis valimisteks valmistuva riigi naftaminister kutsus "kõiki tulevasi administratsioone üles seadma oma prioriteediks naftatoodangu tõstmise 6,5 miljoni barrelini päevas".
Naftariikide kartelli OPEC viimaste andmete kohaselt tootis Iraan märtsis 2,3 miljonit barrelit naftat päevas.
Aasta tagasi sööstsid naftahinnad langusse ühelt poolt seoses koroonaviiruse pandeemiaga, aga teisalt ka seoses erimeelsustega naftakartellis OPEC. Mullu 20. aprillil jõudsid need kuni 40,32 dollarini barrelist. 12 kuud hiljem on hinnad taastunud ja tõusmas, ajendatuna hoogu koguvast vaktsineerimisest ja optimismist nõudluse suhtes.
Naftahinnad on kerkinud pandeemiaeelsele tasemele ehk umbes 65 dollarini barrelist, lähikuudeks prognoositakse barrelihinna tõusu üle 80 dollari. | Iraani naftaminister soovib tootmise kolmekordistamist | https://www.err.ee/1608231102/iraani-naftaminister-soovib-tootmise-kolmekordistamist | Iraani naftaminister Bijan Namdar Zanganeh nimetas esmaspäeval naftatootmise kolmekordistamist prioriteediks. |
39-aastane Williams juhtis avasetis 5:3, kuid kaotas siis kaks korda järjest oma servi. Vastu murdnuna viis ta seti kiiresse lõppmängu, kus pidi päästma kaks settpalli, enne kui tund ja viis minutit kestnud seti lõpuks enda kasuks pööras. Teise seti võitmiseks kulus seitsmenda asetusega ameeriklannal 39 minutit.
Tänavu piirdus avaringiga 2016. aasta Prantsusmaa lahtiste võitja Garbine Muguruza. 12. asetusega hispaanlanna jäi tund ja 23 minutit kestnud mängu järel 1:6, 4:6 alla maailma edetabelis 81. kohal olevale ukrainlannale Maria Kostjukile.
Sama saatus tabas ka maailma seitsmendat reketit Bianca Andreescut, kes võitis sloveenlanna Tamara Zidanseki vastu küll avaseti 7:6 (1), aga kaotas siis kaks järgmist 6:7 (2) ja 7:9. Kõik setid kestsid enam kui tunni ning kogu kohtumine venis ligi kolme ja poole tunni pikkuseks.
Asetusega mängijaid langes avaringis konkurentsist veelgi: 19. paigutusega britt Johanna Konta jäi 6:7 (5), 2:6 alla rumeenlannale Sorana Cirsteale ja 22. asetatud horvaatlanna Petra Martic 2:6, 7:6 (5), 4:6 itaallannale Camila Giorgile. | Williams pidi avamängus vaeva nägema, Andreescu ja Muguruza lükati auti | https://sport.err.ee/1608230994/williams-pidi-avamangus-vaeva-nagema-andreescu-ja-muguruza-lukati-auti | Endine maailma esireket Serena Williams (WTA 8.) pääses Prantsusmaa lahtiste slämmiturniiril teise ringi, kui alistas esmaspäeva hilisõhtul 7:6 (6), 6:2 rumeenlanna Irina Begu (WTA 74.). |
Kui Saaremaa pole veel liigas saanud ühtegi kaotust, siis heas hoos on ka Selver, kes eelmisel nädalavahetusel sai kaks võitu Leedu klubide üle ning kerkis tabelis viiendaks, kirjutab Volley.ee.
Kõik seitse senipeetud mängu võitnud Saaremaal on koos 21 punkti, Selveril on kirjas viis võitu ja kaks kaotust, punkte 14. Seejuures teatas Selver hiljuti, et poolte kokkuleppel lõpetati leping sidemängija Tauno Lipuga, mis teeb niigi noore meeskonna koosseisu veel nooremaks. Põhisidemängija kohuseid on juba viimastes mängudes edukalt täitnud Renet Vanker, kel vanust 19 aastat. Teiseks sidemängijaks lisandus nüüd esindusmeeskonda Selveri oma kasvandik, 16-aastane Markus Maila. Põhiraskust kandvate mängijate seas on veel mitmeid väga noori mängumehi nagu Albert Hurt (18) ja Mihkel Varblane (17). Kogenumad mehed on Oliver Orav, kel vanust alles 22 aastat, tempomehed Reimo Rannar (29) ja Kaupo Kivisild (30), diagonaal Taavi Nõmmistu ning libero Denis Losnikov (23).
Saaremaal on vastu panna üsna rahvusvaheline koosseis, kes on oma mängu ka ilusti jooksma saanud. Diagonaalründajad Hindrek Pulk (27) ja Siim Põlluäär (28) on mõlemad liiga ühed paremad pommitajad, põhiraskust kannavad lisaks slovakk Tomaš Halanda (25), austerlane Alexander Tusch (24), Rauno Tamme (25), Mihkel Tanila (26), ukrainlane Kostiantin Riabuhha (29), Johan Vahter (21), Helar Jalg (23).
Kohtumine Audenteses algab kell 19.00. | Selveri noored astuvad vastu Balti ühisliiga liidrile | https://sport.err.ee/641330/selveri-noored-astuvad-vastu-balti-uhisliiga-liidrile | Kolmapäeval, 8. novembril toimub Credit24 Meistriliigas üks mäng, kui Selver Tallinn võõrustab Audentese spordihallis liidrit Saaremaa Võrkpalliklubi. |
Avakohtumise oli JYP kodus võitnud 3:1, aga jäi võõrsil kordusmatšis kohe alguses kaotusseisu, kui valitseva Soome meistri poolelt viskas värava Kristian Kuusela (3.12). Teisel kolmandikul läks JYP Antti Suomela (22.17) ja Mikko Kalteva (35.00) tabamustest ette, aga kolmandal perioodil viskasid Jan-Mikael Järvinen (49.28) ja Jukka Peltola (54.14) arvulisest ülekaalust kaks vastuseta väravat. Lõpus puurivahi kuuenda väljakumängija vastu vahetanud Tappara võitis 3:2, kuid kaheksa hulka jõudis JYP.
Väljakul 13.07 viibinud Rooba koduklubi jaoks muutus olukord ärevaks kuus minutit enne lõppu. Seisul 2:2 viskas JYP värava, mida ei loetud Tappara puurivahi taktistamise eest ja külalistele määrati kaheminutiline karistus. Selle realiseeris Tappara kuue sekundiga väravaks. Mängu lõpp kulges Tappara rünnakute tähe all, kuid JYP pidas survele vastu.
JYP-i järgmiseks vastaseks on šveitslaste Zug või tšehhide Brno Kometa. Avamängu võitis Brno 4:3.
Meeskondade koosseisud:
Tappara
Ründekolmikud:
Ojamäki-Järvinen-Peltola
Zaborsky-Jasu-Kuusela
Luoto-Järvinen-Repo
Nurmi-Rauhala-Karjalainen
Kaitsepaarid:
Lehtonen-Mikkola
Vittasmäki-Rantakari
Elorinne-Kemiläinen
Rouhiainen-Salonen
Väravavahid:
Hrachovina (Heljanko)
JYP
Ründekolmikud:
Tuppurainen-Immonen-Kolehmainen
Miklik-Hytönen-Rooba
Turkulainen-Suomela-Nättinen
Saari-Kanninen-Sund
Kaitsepaarid:
Kuukka-Vainio
Kalteva-Honka
Mäenpää-Jokinen
Ikonen-Yonkman
Väravavahid:
Laurikainen (Olkinuora) | Lõpus surve alla jäänud JYP pidas pingele vastu ning pääses edasi | https://sport.err.ee/641075/lopus-surve-alla-jaanud-jyp-pidas-pingele-vastu-ning-paases-edasi | Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP pääses Meistrite liigas veerandfinaali, kui alistas 16 parema hulgas kahe mängu kokkuvõttes Tampere Tappara 5:4. |
Reformierakondlane Hanno Pevkur tuletas saates "Foorum" meelde, et ID-kaartidega seotud probleem algas pihta kiibist, mille ettevõte Gemalto alllepingupartnerilt 2014. aasta oktoobris sai.
"Gemalto teadis juba jaanuaris, et kiip on vigane. Aga eesti riigile unustati kas tahtmatult või tahtlikult teavitamata. Sealt meie ajaaken muutus lühemaks. Eesti riik peab olema nii palju riik, et läheme kahju ka välja nõudma," ütles Pevkur.
Anvelt kinnitas, et kahjunõude küsimus on laual.
"Oleme kokku leppinud partneritega, et paralleelselt kindlasti juristid teevad juba oma tööd. Ja teame, et Gemalto oleks pidanud teavitama, kui ta tõesti teab seda, oma partnerit ehk PPA-d kahest asjast - kui teada on turvarisk või mõni uuendus, mida peaks peale panema. Ta ei ole sellest teavitanud. Juristidel on siin väga palju tööd," rääkis ta.
Anvelti sõnul on Eesti riigi jõuline käitumine teinud Gemalto murelikuks.
"Tundub, et praegu koostöö, mis algul oli sõbralik, on muutumas enam mitte kõige sõbralikumaks. Eesti riigi resoluutne käitumine - mitte see, et lülitame lihtsalt mingist kangist kaardi välja nagu tegid mõned riigid, aga tegi natuke teistmoodi, sest meil seisab e-riik selle taga - on olnud mitte lihtsalt sisuliselt, vaid ka vormiliselt ebameeldiv lepingupartnerile," selgitas minister.
IT-visionääri ja ettevõtja Taavi Kotka sõnul saab ID-kaardi kriisiga tegelemisest õpikunäide.
"Teised riigid täna vaatavad Eestile otsa. Sellist tehnoloogiale toetumist pole üheski teises Euroopa Liidu riigis. Seetõttu sellest, kui oluline osa saab pihta, kuidas seda ühiskonnas kommunikeeritakse, kuidas partneritega suheldakse, kuidas kriisist välja tullakse, saab õpikunäide. Kui laseme siin ennast lödiks või kõhu maha, siis läheb see nii ka õpikusse kirja," kommenteeris Kotka.
"Praegu käib kõige võimaliku kahju - kahju suurus, ka moraalne kahju - hindamine paralleelselt kahjude vähendamise protsessi ja kriisi lahendamisega. Selge see, et me ei tee sellist sammu, et riik ütleb, et probleem on lahendatud ja kõik on korras. Selge on, et riik pöörab oma kahjunõudes kokkuvõttes õiges suunas ja hakkab seda taotlema," vastas Anvelt.
Geenius.ee vastutav väljaandja Henrik Roonemaa ütles aga saates, et loodab, et tegelikult ei ole kuskil olemas kirja, milles Eestit ID-kaardi vigadest teavitatakse.
"Ma väga loodan, et kuskil jaanuari lõpus ei saabunud mingi kiri, mille keegi tegi lahti, ütles "ahah" ja unustas omale sahtlisse. Teoreetiliselt on ju see ka võimalik," arutles ta.
"Võimalik on ka see, et see tehti lahti, aga sellest ei saadud aru," lisas TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet.
Riigil on investeeringu-, kuid mitte haldusressursse
Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Taimar Peterkop rääkis "Foorumis", et põhimõtteliselt on võimalik palgata IT-süsteemide testimiseks häkkereid või testijaid, seda tehti tema sõnul näiteks e-valimistega seoses. Samas nõuab see tema kinnitusel väga palju ressursse.
Nii Peterkop kui ka Taavi Kotka kinnitasid saates, et riigil investeeringuteks raha on, kuid rohkem tuleks investeerida inimestesse.
"Aus vastus on see, et investeeringuressurssi Eesti riigil jätkub IT-sse, haldusressurssi ei jätku. Samas kõikide võimalike veasituatsioonide, rünnete vastu ei ole võimalik ennast testida. See, et kiibis on viga ja peame terves ühiskonnas kaardid välja vahetama või uuendama - sa ei saa kõige vastu kindel olla," ütles Kotka.
"Investeeringute jaoks, rauda panemiseks meil raha on, on Eesti ja Euroopa Liidu raha. Aga kus meil selgelt tuleb rohkem pingutada, on inimestesse investeerimine. IT-s loeb lõpuks kompetentne inimene ja sellesse tuleb rohkem investeerida," sõnas ka Peterkop.
Tema sõnul jääb Eesti riigis raha igal pool puudu, kuid IT on selline valdkond, millega Eesti riigi identiteet võrreldes teistega rahvusvaheliselt erineb ja seetõttu tasub selles vallas rohkem pingutada.
Peterkop lisas, et riik ei suuda endale kõiki vajalikke kompetentse luua ning ka ID-kaardi kriis tõi ilmekalt välja selle, et riik sai toetuda ettevõtjatele.
"Meie n-ö strateegiline sügavus on ettevõtted, ülikoolid, kes aitasid meid siit välja. Ei pea kõiki asju riiki tegema, vaid pigem koostöömudelit. See e-riik pole meil ju rajatud sellepärast, et - tsiteerin Taavi Kotkat - riik oli tark tellija, vaid see oli ettevõtete ja riigi koostöös tehtud asi ja see on meie edu alus olnud siiamaani. Ma arvan, et selle mudeli edasiarendamisse me peaksime panustama, et meil oleks siin korralik IT-tööstus, kellele vajadusel riik saab toetuda," selgitas RIA juht.
Siseminister Andres Anvelt rääkis saates, et siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT) suunatakse rahasid näiteks selle arvelt, et PPA-s lähevad osad tegevused tänu IT-lahendustele lihtsamaks ja inimesi on seal vähem vaja.
"Mingil määral on ettevõtluses kehtiv süsteem üle kandumas, et leida parim ressursilahendus ka riigisüsteemi, vähemalt siseministeerium valitsemisalal," ütles ta. | Anvelt ID-kaardi kriisist: kahjunõude esitamise küsimus on laual | https://www.err.ee/641309/anvelt-id-kaardi-kriisist-kahjunoude-esitamise-kusimus-on-laual | Siseminister Andres Anvelti (SDE) sõnul tegelevad juristid ID-kaardi kriisiga seoses kahjunõude esitamise võimalusega ID-kaartide tootjale Gemalto. |
Tartlaste poolelt kogusid kahekohalise punktisumma kuus meest, kellest resultatiivseimad olid Kristjan Kitsing 18, Steven Cook 17 ja Robin Kivi 15 silmaga.
Tartlastel on B-alagrupis kirjas kaks võitu ja üks kaotus, mis annab võiduprotsendi järgi kolmanda koha. Lätlased on kaotanud mõlemale senisele vastasele.
Võidupunktid kirjutas turniiritabelisse ka AVIS Utilitas Rapla, olles kodus 65:63 (7:14, 16:17, 22:13, 20:19) üle Tsmoki-Minskist. Rapla suurimad korvikütid olid Nolan Cressler 17 ja Devonte Upson 13 punktiga. Upson võttis ka 11 lauapalli.
Rapla jagab A-alagrupis kahe võidu ja ühe kaotusega esikohta, valgevenelased on aga kaotanud kõik kolm kohtumist. | Tartu Ülikool purustas Balti liigas lätlased, Raplale napp võit | https://sport.err.ee/641305/tartu-ulikool-purustas-balti-liigas-latlased-raplale-napp-voit | Korvpalli Balti liigas sai Tartu Ülikool võõrsil 99:68 (25:18, 23:18, 20:15, 31:17) jagu Valmiera/ORDO-st. |
Kalevlaste resultatiivseimad mehed olid Martin Dorbek 17, Thomas van der Mars 16 ja Gregor Arbet 15 punktiga. Kaksikduubli teinud van der Mars noppis ka 12 lauapalli. Meeskonna uus täiendus Isaiah Briscoe vaatas mängu kõrvalt.
TTÜ-le tõi Norman Käbin parimana 19 punkti, millele Sten Olmre lisas 15 silma. Napilt jäi kaksikduublist puudu TTÜ värskel leegionäril Levi Martin Giese'il, kelle arvele kogunes 9 punkti ja 10 lauapalli.
Kalev/Cramo juhib turniiritabelit täisedu kuue võiduga, viiest vastasest ühe alistanud TTÜ on kaheksa meeskonna seas kuues. | Kalev/Cramo võttis koduliigas kindla võidu, uus mees ei mänginud | https://sport.err.ee/641301/kalev-cramo-vottis-koduliigas-kindla-voidu-uus-mees-ei-manginud | Valitsev Eesti korvpallimeister Kalev/Cramo alistas tänases ainsas koduliiga matšis võõrsil TTÜ 86:71 (28:18, 19:20, 20:15, 19:18). |
"Mul oli hästi uhke, et meie Põhjanaabrid on nii kihvti seriaali teinud, mulle hästi meeldis. Loomulikult on see ilukirjanduslik seriaal, seal on kangelastegu, intriig, head ja pahad," kirjeldas Martinson ETV saates "Ringvaade".
Martinson, kes on töötanud Soomes arstina, ütles, et arstitöö on oma põhiolemuselt sarnane üle maailma. Seriaalis jälgis Martinson eelkõige meeskonntööd. "Mida ma vaatasin, on meeskonnatasandid. Kuidas õdede meeskond oli hästi juhitud, kuidas nad töötasid, kuidas igal ühel oli oma paik," kirjeldas Martinson.
Naine lisas, et kui meeskonnatöö on Soome haiglates pigem tugev, siis sarjas oli see kunstlikult intriigidesse mässitud. "Teise töö eest lugupidamine oli selles süsteemis tollel ajal selgelt sees ja mina ei usu, et see on kadunud," arvas Martinson.
Draamasarja tegevus toimub ühe suurlinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas, kuhu jõuavad keerulised ja sageli kummalised meditsiinilised juhtumid. Kvaliteetdraama jälgib traumaosakonna nelja särtsaka õe, Iirise, Joanna, Marleena ning Lenita töö- ja eraelu, tuues ekraanile ka nende patsientide südamlikud lood. Nii saavad vaatajad osa elust, mis pakub nii nuttu kui ka naeru.
"Pulss" alustab ETV ekraanil täna kell 22.10. | Perearst ETV-s algavast haiglasarjast: põhjanaabrid on kihvti asja teinud | https://menu.err.ee/641280/perearst-etv-s-algavast-haiglasarjast-pohjanaabrid-on-kihvti-asja-teinud | Täna alustab ETV-s Soome ülimenukas haiglaseriaal "Pulss". Perearst Katrin Martinson võrdles soomlaste sarja maailmakuulsa "Grey anatoomiaga". |
"Kotraht oli väga lähedal," ei varjanud Horner. "Mina ja Helmut (Red Bulli nõustaja Marko - toim.) kohtusime Alonso mänedžeriga 2008. aasta lõpus ning pakkusime lepingut 2009. ja 2010. aastaks."
2008. aastaks McLarenilt Renault'sse naasnud Alonso aga soovis Red Bullilt aastast lepingut. "Meie tingimus oli kahe aastane leping või mitte midagi. Tema aga sellega ei nõustunud," meenutas Horner.
Nii palgati tippspordiga lõpparve teinud David Coulthardi asendajaks Sebastian Vettel, kes võitis aastatel 2010-2013 neli MM-tiitlit. 2010. aastal Ferrarisse siirdunud Alonso pälvis 2010., 2012. ja 2013. aastal sakslase järel hõbemedali. "2009. aastal, kui Alonsol ei läinud Renault's hästi, võtsid nad meiega uuesti ühendust ja arvasid, et Alonso võiks Red Bullile MM-tiitli tuua," lisas Horner.
Käesoleval hooajal keerab Vettel Ferrari rooli ja on MM-sarjas teine, McLarenisse kuuluv Alonso hoiab 16. positsiooni. McLareni murede põhjuseks peetakse Honda jõuallikaid ning need vahetatakse järgmiseks hooajaks Renault vastu. | McLarenisse siirdumine polnud Alonso ainus vale otsus | https://sport.err.ee/641300/mclarenisse-siirdumine-polnud-alonso-ainus-vale-otsus | Red Bulli vormel-1 meeskonna juht Christian Horner rääkis, et pakkus 2008. aastal Fernando Alonsole kahe aasta pikkust lepingut, mille hispaalane tagasi lükkas. |
Kuna sisejuurdlus ei tuvastanud korrakaitsjate käitumised rikkumisi, siis nemad oma menetluse lõpetasid, küll aga on jätkuvalt käimas kriminaaluurimine, teatasid "Seitsmesed Uudised".
Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on põhjust arvata, et 31. oktoobril Tallinna kesklinnas ebaadekvaatselt käitunud ja politsei kuuli läbi hukkunud mehe käitumise põhjustas tema ebastabiilne vaimne seisnud.
31. oktoobril kella 11.10 ajal sai häirekeskus teate, et Tallinnas Harju tänaval kõnnib mees, kellel on käes kaks nuga. Sündmusele reageerinud politseinike korraldustele mees ei allunud. Politseinik kasutas 33-aastase mehe peatamiseks teenistusrelva ning sooritas esmalt hoiatuslasud ning seejärel lasu mehe pihta.
Mees sai raskelt vigastada ning viidi haiglasse, kus ta kella 12 ajal suri. | Sisejuurdlus: nugadega vehkinud mehe tulistamine oli enesekaitse | https://www.err.ee/641285/sisejuurdlus-nugadega-vehkinud-mehe-tulistamine-oli-enesekaitse | Politsei- ja piirivalveameti sisejuurdlus tuvastas, et nugadega Tallinna vanalinna tänavatele tulnud Jaanuse tulistamine oli enesekaitse. |
Kauguuendamise kaudu on edukaid uuendusi olnud teisipäeva seisuga 118 000, PPA teenindustes on uute sertifikaatidega ID-kaardi saanud 32 000 inimest.
Kauguuendamise rekord tehti esmaspäeval, kui oma arvutis uuendas ID-kaardi sertifikaadid üle 23 000 inimese. Teisipäeval kella 18 seisuga on kauguuendusi olnud umbes 17 000.
"Kauguuendamise rakendus on töötanud alates eelmisest neljapäevast suuremate tõrgeteta ning iga päev on õnnestunud uuendamiste arv aina kasvanud. Koormused on seni olnud väiksemad hilisõhtul ja varahommikul ehk kella 23 õhtul kuni kella kuueni hommikul," rääkis Riigi Infosüsteemi Ameti infrastruktuuri osakonna juhataja Tarmo Hanga.
"Kindlasti on neid, kellel esimesel võimalusel uuendamine ei õnnestu, kuid soovitan mõne aja pärast uuesti proovida. Täna on sertifikaatide uuendamine võtnud aega keskmiselt viis minutit," lisas ta.
3. novembri hilisõhtul peatas riik umbes 760 000 turvariskiga ID-kaardi sertifikaadid. Pärast sertifikaatide peatamist on kaardi uuendanud 110 000 inimest.
Vaata uuendamise juhiseid veebilehelt www.id.ee. | ID-kaardi on uuendanud 150 000 inimest | https://www.err.ee/641284/id-kaardi-on-uuendanud-150-000-inimest | Teisipäeva õhtu seisuga on oma ID-kaardi uuendanud 150 000 inimest. |
Merevalvekeskus sai 14. oktoobril kella 10 ringis veeteede ameti laevaliiklusteenistuselt teate, et lootsikaater märkas Muuga lahel nime ja numbrita veesõidukit, millel käigutuled põlesid ja vendrid olid küljele kinnitatud. Lootsikaatri helisignaalile ei reageeritud.
Merevalvekeskus andis kohe info Tallinna kordoni toimkonnale, kes sõitis kell 10.14 Süsta piirivalvesadamast välja. Samal ajal Leppneemest Prangli saarele teele olnud Prangli vabatahtliku merepääste meeskond teatas kell 10.22, et leidsid mootorpaadi Leppneeme sadamast ligi kahe kilomeetri kaugusel.
Vabatahtlikud andsid teada, et ligi kümme meetrit pikas mootorpaadis on kaks elumärkideta inimest. Nad elustasid paadi roolimajas olnud 1993. ja 1986. aastal sündinud meest, kuid kahjuks ei andnud see tulemust. Vabatahtlike poolt pukseeritud paat jõudis kell 10.51 Leppneeme sadamasse, kus ootasid kiirabi ja politseipatrull.
Juba vahetult pärast õnnetuse avastamist märkis politsei, et tõenäoliselt sai meestele saatuslikuks vingumürgitus. Kuna viiteid kuriteole ei tuvastatud, ei näinud politsei põhjust ka kriminaalmenetluse alustamiseks. | Politsei Soome paadisõitjate hukkumises kuritegu ei tuvastanud | https://www.err.ee/641281/politsei-soome-paadisoitjate-hukkumises-kuritegu-ei-tuvastanud | Oktoobri lõpus Muuga lahel paadist surnuna leitud kahe Soome mehe hukkumises politsei kuritegu ei tuvastanud. |
Juba varem olid traumade tõttu meeskonnast välja jäänud Tottenham Hotspuri trio Dele Alli, Harry Winks ja Harry Kane. Koondise peatreener Gareth Southgate kutsus nimetatud mehi asendama Jake Livermore'i West Bromwich Albionist ja Michael Keane'i Evertonist.
Inglismaa võõrustab Saksamaad Wembley staadionil 10. novembril ning võtab Brasiilia vastu neli päeva hiljem samas kohas. | Inglismaa jalgpallikoondist tabas vigastustelaine | https://sport.err.ee/641278/inglismaa-jalgpallikoondist-tabas-vigastustelaine | Inglismaa jalgpallikoondis peab sõpruskohtumistes Saksamaa ja Brasiiliaga läbi ajama ka vigastatud Liverpooli mehe Jordan Hendersoni ning Manchester City esindajate Raheem Sterlingi ja Fabian Delphita. |
Parimaks naiseks valiti samuti EM-pronks, kuid seda kuni 73 kiloste seas, Gea Reimund (Eesti Karud).
Juunioridest on meestest parim Mattias Säärits (Jõgeva Ramm) ja naistest Pathricia Matso (SK Sakura). Parimaks võistkonnaks tunnistati kadettide EM-il hõbeda pälvinud nelik Gregor-Naatan Soone, Romel Seemann, Xsander Solbaja, Säärits ning treeneritest pälvis autasu Aimur Säärits (Jõgeva Ramm). | Selgusid Eesti aasta parimad sumotorid | https://sport.err.ee/641269/selgusid-eesti-aasta-parimad-sumotorid | Eesti Sumoliidu juhatus kinnitas aasta parimaks meessumotoriks EM-il kuni 70 kg kehakaalus pronksi võitnud Nikita Lopouhhovi (Buffen-do). |
Hiiumaa volikogus on koalitsiooni moodustanud sotsiaaldemokraadid ja valimisliit Ühine Hiiumaa.
Neil on 23-kohalises volikogus kokku 13 kohta.
Kohalikel valimistel sai Rand Hiiumaa läbi aegade suurima valimistulemuse ehk 490 häält ja sellega 27-protsendilise toetuse.
Viimased kaks aastat on Rand töötanud Hiiu vallavanemana. Enne seda on ta töötanud Eesti NATO Ühingus büroo- ja projektijuhina, majandus- ja kommunikatsiooniministri abina, MTÜ Lapse Huvikaitse Koda tegevjuhina, MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus projektijuhina.
Ta on kasvanud Emmastes, lõpetanud Emmaste põhikooli, Käina gümnaasiumi ja Tartu ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal. | Hiiumaa vallavanemaks valiti Reili Rand | https://www.err.ee/641268/hiiumaa-vallavanemaks-valiti-reili-rand | Hiiumaa vallavolikogu teisel istungil valiti vallavanemaks sotsiaaldemokraat Reili Rand. |
22-aastane guinealane proovis seadust rikkuda kahel korral, kõigepealt eelmise aasta detsembris ning seejärel selle aasta jaanuaris. Keita on otsuse edasi kaevanud ja kui asi peaks kohtusse jõudma, siis võetakse see menetlusse järgmisel aastal.
Tänavu Saksamaa mullust hõbedaklubi RB Leipzigit esindav poolkaitsja läheb Liverpoolile maksma 52 miljonit eurot. | Liverpooli rekordost sai ligi poole miljoni eurose trahvikviitungi | https://sport.err.ee/641260/liverpooli-rekordost-sai-ligi-poole-miljoni-eurose-trahvikviitungi | Järgmisel hooajal Ragnar Klavani koduklubi Liverpooliga liituv Naby Keita üritas võltsdokumentide abil hankida Saksamaa juhiluba ning sai selle eest 415 000 euro suuruse trahvi. |
Reformierakonna, Keskerakonna ja valimisliidu Tartu Eest esitasid ühiselt Aadu Musta volikogu esimeheks. Tema poolt hääletas 27 volinikku.
EKRE seadis volikogu esimehe kandidaadiks Ruuben Kaalepi, keda toetas kuus volikogu liiget.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehekandidaat oli Marju Lauristin, kes sai 12 poolthäält.
Aadu Must on olnud Tartu volikogu esimees ka ajavahemikel november 2001 kuni märts 2007, oktoober 2009 kuni aprill 2011 ning oktoober 2013 kuni märts 2015.
Volikogu aseesimehe valimisel sai Ene Ergma (Reformierakond) 28 poolthäält.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, IRLi, EKRE ja valimisliidu Tartu Heaks poolt esitati volikogu aseesimehe kandidaadiks Mihhail Lotman (IRL), keda toetas 19 volikogu liiget. | Tartu volikogu esimeheks sai Aadu Must | https://www.err.ee/641266/tartu-volikogu-esimeheks-sai-aadu-must | Tartu linnavolikogu esimesel istungil valiti volikogu esimeheks Aadu Must. Volikogu aseesimeheks sai Ene Ergma. |
Kaljulaid kirjutas sotsiaalmeedias, et kohtus täna senise riigikontrolöri Alar Karisega, kes siirdub pärast ametiaja lõppu Eesti Rahva Muuseumi direktoriks. Kaljulaid teatas, et kavatseb vahepealset aega kasutada selleks, et leida uus riigikontrolöri kandidaat.
"Loomulikult suhtlen selles osas ka erakondade ja parlamendiga, kes riigikontrolöri ametisse nimetab," kirjutas president.
Kui seadusesse on pandud kirja konkreetsed nõuded, millele riigikontrolör peab vastama, lisas Kaljulaid ka need märksõnad, mis on tema jaoks seaduses kirjapandu kõrval samuti olulised.
"Minu jaoks on vähemalt sama oluline, et järgmine riigikontrolör kasutaks tema kätesse usaldatavat institutsiooni ja põhiseaduslikku jõudu julgelt selleks, et küsida neid küsimusi, mis aitaks meie riigil enesekindlalt vastu vaadata järgmisele kümnele aastale," kirjutas president.
Ta lisas, et riigikontrolör peab 2018. aastal olema kaasaegse riigi toimimise visionäär, kelle mõtted ei jää vaid riigikontrolli aastaaruandesse, vaid suudavad ühiskonda kõnetada ja panna kaasa mõtlema palju laiemalt.
"Mõnda sellist inimest ma isegi tean," lõpetas president oma postituse paljutähenduslikult. | President juba teab mõnda head kandidaati riigikontrolöri kohale | https://www.err.ee/641259/president-juba-teab-monda-head-kandidaati-riigikontrolori-kohale | Kuigi Alar Karise ametiaeg riigikontrolörina lõpeb alles tuleva aasta aprillis, vihjas president Kersti Kaljulaid, et tal on juba olemas võimalikud kandidaadid, kes võiksid sellele ametikohale sobida. |
Avasetis hoidsid mõlemad tennisistid oma servigeimid ja sett kulges kiiresse lõppmängu, mille Zopp võitis 7:4. Teises setis läks kolmandas geimis Farquharson murdega ette ja hoidis edu lõpuni, vahendas Eesti Tennise Liit.
Ka otsustavat setti alustas britt Zoppi pallingu murdmisega, kuid eestlane suutis kümnendas geimis vastu murda ja sett lõppes taas kiires lõppmängus. Seekord asus Zopp 5:1 juhtima, kuid kaotas siis neli punkti järjest. Seisul 5:5 tegi Farquharson aga topeltvea ja Zopp teenis matšpalli, mille teisel servil realiseeris.
Zopp servis ülihästi, kaks tundi ja kümme minutit kestnud kohtumises lõi ta 24 serviässa (vastane 8).
Järgmises ringis läheb Zopp vastamisi Marcos Baghdatise ja Matteo Viola vahelise kohtumise võitjaga. | 24 serviässa löönud Zopp pääses Bratislavas teise ringi | https://sport.err.ee/641251/24-serviassa-loonud-zopp-paases-bratislavas-teise-ringi | Tennisist Jürgen Zopp (ATP 178.) osaleb Bratislavas ATP Challenger Tour Peugeot Openil, kus ta rohkem kui 100 000 eurose auhinnafondiga turniiri avaringis alistas britt Tom Farquharsoni (ATP 504.) 7:6 (7:4), 4:6, 7:6 (7:5). |
2003. aastal tõi Haugen Productions lavale tantsulavastuse "Õed", mida esitati Norras erinevatel lavadel kokku 180 mängukorda ning mida käisid vaatamas 25 000 erinevas vanuses pealtvaatajat üle Norra. "Õed - 11 aastat hiljem" on iseseisev järg lavastusele lähedatest peresuhetest ja õdedest.
Praegu, 11 aastat hiljem tantsivad õed Liv Hanne ja Anne Katrine endiselt ning küsivad endilt ja oma viielt allesjäänud tädilt, kuidas elu praegu tundub ja kuidas on ema ja õe surm neid kõiki mõjutanud. Soov heita veel kord lähipilk perestruktuuridele, nüüdse fookusega vananemisel, kaotusel ja surmal kui elu loomulikel osadel, on lavastuse loomise kandvaks ideeks.
"Õed – 11 aastat hiljem" etendub Kumus Põhja- ja Baltimaade tantsumajade võrgustiku NB dance loop tegevuse raames. Võrgustiku projektijuht on Eesti tantsuagentuur.
Lavastusega koos on valminud ka film, installatsioon, muusika ja raamat. Kumus etendub "Õed" laupäeval, 11. novembril inglise keeles. | Kumus etendub Norra tantsukunsti tipplavastus | https://menu.err.ee/641249/kumus-etendub-norra-tantsukunsti-tipplavastus | Laupäeval etendub Kumu auditooriumis Norra tantsukompanii Haugen Productions tantsulavastus "Õed – 11 aastat hiljem". Lavastuse koreograafid ja esitajad on õed Anne Katrine Haugen ning Liv Hanne Haugen. |
NHL-i selle hooaja hetke nõrgim klubi Coyotes on tänavu 16 mängust saanud küll kaks võitu, kuid need on tulnud lisajaal või karistusvisetega.
New York Rangers jäi kodus Columbus Blue Jacketsi vastu 1:3 kaotusseisu, aga võttis neljanda järjestikuse võidu numbritega 5:3. Winnipeg Jetsi 4:1 võidumängus võõrsil Dallas Starsi üle tegi kanadalaste kõikidele väravatele eeltöö Blake Wheeler.
Teised tulemused: Boston Bruins - Minnesota Wild 5:3, Toronto Maple Leafs - Vegas Golden Knights 4:3 (kv.), Vancouver Canucks - Detroit Red Wings 2:3. | Kaheväravalise edu maha mänginud Coyotes on normaalajal jätkuvalt võiduta | https://sport.err.ee/641245/kahevaravalise-edu-maha-manginud-coyotes-on-normaalajal-jatkuvalt-voiduta | Jäähokiliigas NHL läks Arizona Coyotes avakolmandikul võõrsil Washington Capitalsi vastu 2:0 juhtima, kuid kaotas lisaajal 2:3. |
Seitsmeliikmelist kollektiivi pidevalt töös hoida ja “maha müüa” ongi Eestis võimatu. Meil on jazzis, aga ka muus kitsama sihtgrupiga muusikas ülekaalus “projektid” – kolm proovi, kolm kontserti ja kõik. Kui hästi läheb, on proove ja kontserte rohkem, aga püsiva koosseisuga pidevalt tegutsev ansambel võrdub Eestis utoopiaga. See on võimalik vaid kõrtsides ja klubides esineva “igamehemaitsele” vastava bändi puhul.
Elletuse on enam kui dekaadi pikkuse tegutsemisaja jooksul hoidnud fookuses Eesti regilaulu, mida Paul Daniel on arranžeerinud väga vaheldusrikka värvipaleti ja tekstuuridega, suunates vanu viise (etno)jazzi voolusängi. Elletuse teine plaat “Laul jookseb ehenna” on selle otsast lõpuni vaimustav kinnitus.
Nüüd on väljas kolmas plaat “Ilu sõitis jõge pidi”, mida esitleti 15. oktoobril kontserdil Kumus. Osaliselt jätkab Elletuse vanal rajal ja see pool plaadi materjalist, mis tugineb rahvaviisile (sealhulgas vaimulikele rahvalauludele) oli kontserdi mõjuvam osa. Teise poole moodustas Danieli omalooming, tekstide autoriks Kristiina Ehin (kes siis veel). Kontserdi avalugudes jäi mulle kõrva mõneti stevereichiliku faasivahetusega ja ühes loos ka afromuusika elementidega materjal, sellele järgnes aga mitu pala, kus tõusis pinnale Eesti moodi proge ja rockooperile omane pateetika, viimast markeerimas Lauri Saatpalu esitatud sõnaline “kuuldemäng”.
Maitseasi muidugi, aga mind need lood ei vaimustanud, pannes mõtlema, et vähemasti Elletuse kontekstis jääb helilooja Daniel arranžeerija Danielile alla. Regilaul on lihtne, kuid selle lihtne ilu sõidutabki heliloojaid oma jõge pidi, olgu tegemist Kreegi, Tormise või Kõrvitsaga.
Elletuse uues koosseisus astusid Paul Danieli kõrval lavale Joel-Rasmus Remmel klaveril, Peedu Kass bassil ning Ramuel Tafenau ja Aleksandra Kremenetski trummidel. Laulsid Liisi Koikson ja Liina Saar, külalisena käis laval ka saksofonist Raul Sööt. Kahe trummari kasutamine oli hea leid, see lisas kõlapilti rikastavaid detaile. Kontsert uue kavaga on kogetud, jääb üle kuulata sama muusikat ka plaadilt, ootuses-lootuses, et salvestus tõstab Elletuse helikangas esile lõimed, mis kontserdil ehk märkamata jäid.
Ilmunud ajakirja Muusika novembrinumbris | Elletuse uus ilme | https://kultuur.err.ee/641244/elletuse-uus-ilme | Kitarrist Paul Danieli juhitud ansambel Elletuse (alguses Helletused) on tegutsenud pikka aega, ehkki katkendlikult ja aina muteeruva-roteeruva koosseisuga. |
Stokrotka omanik Emparia Holding on juba mõnda aega otsinud investorit ning kevadel teatas selle juhatus, et ettevõtte täisosalusele tahetakse ostja leida septembri lõpuks, kirjutas Parkiet. Samas märgiti, et tõenäoliselt ei toimu müük enne tuleva aasta esimest kvartalit.
Maxima grupi juhatuse esimees Petras Jašinskas ütles, et olemasoleva Poola poeketi ostmine oleks loogiline samm grupi äristrateegia elluviimisel. "Pärast edukaid läbirääkimis teeks Maxima grupp Varssavi börsil kõigile Emparia Holdingu osanikele ostupakkumise," ütles ta pressiteate vahendusel.
Investeerimisfondid omavad Emparia Holdingus 51,16-protsendilist osalust ning ülejäänud on 48,84 protsenti on märgitud Varssavi börsil.
Stokrotkale kuulub Poolas üle 370 poe. Maxima grupile kuulub kokku 557 poodi, neist 245 Leedus, 154 Lätis, 74 Eestis, 63 Bulgaarias ja 30 Poolas. | Poola meedia: Maxima on huvitatud poeketi Stokrotka ostmisest | https://www.err.ee/641140/poola-meedia-maxima-on-huvitatud-poeketi-stokrotka-ostmisest | Maxima grupp plaanib Poola poeketi Stoktrotka ostmist, kirjutab Poola väljaanne Parkiet. |
Keenia jooksja jäi vahele võistlusvälisel testil selle aasta 3. aprillil ning tema võistluskeeld algaski tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast.
32-aastane Sumgong nõustus otsusega pärast A-proovi analüüsi ja B-proovi ta üldse ei palunudki uurida. | Dopinguga patustanud maratoni olümpiavõitja sai pika võistluskeelu | https://sport.err.ee/641243/dopinguga-patustanud-maratoni-olumpiavoitja-sai-pika-voistluskeelu | 2016. aastal Rio de Janeiros esimese Keenia naisjooksjana maratonis olümpiakulla võitnud Jemima Sumgongile määrati keelatud aine EPO tarvitamise eest nelja aasta pikkune võistluskeeld. |
Page tunnistas protokolli kohaselt, et kohtus eelmise aasta juulis Moskvat külastades Vene presidendi administratsiooni liikmetega ning riikliku naftahiiu Rosneft investorsuhete juhiga, vahendas Business Insider.
Samuti õnnitles Page Trumpi meeskonna välispoliitikatiimi 14. juulil suurepärase töö eest Ukraina parandusega - ta viitas kampaania otsusele sekkuda, et vabariiklaste Ukraina-platvormi paranduse sõnastust leebemaks muuta ehk loobuda seal otsesõnu soovist Ukrainale nn surmavat relvastust tarnida.
Kui esialgse parandusettepaneku järgi soovisid vabariiklased ukrainlasi Venemaa agressiooni vastu võitlemiseks relvadega varustada, siis lõpuks sõnastati see nii, et Ukrainale pakutakse asjakohast abi. Steele'i dokumendis väidetakse, et Trumpi meeskond nõustus Ukraina teemat kõrvale lükkama ja sai vastutasuks rivaali Hillary Clintonit mustavat infot.
Page rääkis, et Trumpi kampaanianõunik Sam Clovis oli tal palunud enne kampaaniaga liitumist allkirjastada konfidentsiaalsuslepe ning et ta arutas oma juulikuist Moskva reisi Clovisega nii enne minekut kui pärast naasmist.
Clovis on põhjaliku uurimise all seoses oma kirjavahetusega teise Trumpi algse välispoliitikanõuniku, George Papadopoulosega, kes tunnistas hiljuti end süüdi föderaalagentidele valetamises oma suhete kohta Venemaaga seotud välismaalastega.
Endine Briti luuraja Christopher Steele väitis oma toimikus, et Vene presidendi administratsioonile lähedal seisva ametniku tunnistuse kohaselt kohtus Page Moskvas käigu ajal ka presidendi administratsiooni sisepoliitika osakonna kõrge ametniku Divjekiniga, kes talle rääkis, et Kremlil on Clintoni kohta kompromiteerivat infot, mida nad soovivad Trumpi kampaaniameeskonnale edastada.
Page eitas kongressile tunnistusi andes Divjekiniga kohtumist ja ütles, et varasem viide kohtumisele Vene presidendi administratsiooni esindajatega tähendas ainult alla kümne sekundi kestnud vestlust asepeaminister Arkadi Dvorkovitšiga ning kätlemist veel paari möödunud inimesega.
Page'ilt uuriti kongressis ka seda, kas ta kohtus enne Moskva reisi Rosnefti investorsuhete juhi Andrei Baranoviga. Page vastas, et võis temaga rääkida.
Jaanuaris andis luurekogukond nii tulevasele president Donald Trumpile, toonasele presidendile Barack Obamale kui ka toonasele asepresidendile Joe Bideni selgitusi Steele'i toimikutes esitatud väidete kohta, millest paljusid ei ole suudetud sõltumatult tõendada, kuid mida uurivad FBI ja kongressi luurekomiteed.
Steele'i toimiku väitel pakkus Rosnefti juht Igor Setšin Page'ile 19-protsendilist osalust ettevõttes vastutasuks Vene-sanktsioonide tühistamise eest.
Kui Page'ilt selle kohta päriti, vastas ta, et Baranov võis põgusalt mainida Rosnefti olulise osa potentsiaalset müüki. Samas ei väljendanud Page enda sõnul otsest toetust ideele, et USA võiks Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid tühistada. | Trumpi kampaanianõuniku tunnistus toetab osa Steele'i toimiku väidetest | https://www.err.ee/641232/trumpi-kampaanianouniku-tunnistus-toetab-osa-steele-i-toimiku-vaidetest | USA esindajatekoja luurekomitee tegi esmaspäeval avalikuks president Donald Trumpi valimiskampaania nõuniku Carter Page'i eelmisel nädalal antud tunnistuse täieliku protokolli, millest osa toetab endise Briti luuraja Christopher Steele'i väiteid seoses Trumpi kampaania väidetava kokkumänguga Moskvaga. |
"Bluus on mind saatnud juba aastaid," rääkis Tanel Padar. "16 aastat tagasi andsime ansambliga Speed Free välja albumi "Woman Knows". Otsustasime tol ajal bändikaaslase Ülo Kriguliga, et tahaksime esialgu teistsugust muusikat teha. Kui oleme juba vanad mehed, küll meil siis on aega bluusiga tegeleda," meenutas Padar.
Aga nagu näha, ei jõudnudki muusikud pensionipõlve siiski ära oodata, vaid alustasid oluliselt varem.
Viis aastat tagasi heade sõprade ühisprojektina tegevust alustanud Tanel Padar Blues Band on tänu publiku soojale vastuvõtule jätkanud tegutsemist tänaseni ning Taneli bluusiarmastus ei näi vaibuvat. Koosseisu kuuluvad lisaks veel sellised tunnustatud muusikud nagu Ülo Krigul klahvpillidel, Raul Ukareda kitarril, Argo Toomel basskitarril ja Petteri Hasa löökpillidel.
Lisaks vanadele tuntud bluusilugudele mängivad vahetu suhtlemise poolest tuntud muusikud lugusid oma möödunud aastal ilmunud debüütalbumilt "Gold'n'Fish".
Bluus on jazzi mõjutanud muusikažanr, mis sobib suurepäraselt nukrusest pakitsevasse halli novembriõhtusse.
Sel neljapäeval, 9. novembril kell 20.00 annab Padar oma bluusibändiga Tallinna filharmoonia Mustpeade maja valges saalis bluusiklassika parimate palade kontserdi. | Tanel Padar bluusist: ei jõudnudki pensionipõlve ära oodata | https://menu.err.ee/641242/tanel-padar-bluusist-ei-joudnudki-pensionipolve-ara-oodata | Tanel Padar tõdes, et tahtis bluusi hakata mängima alles vana mehena, kuid elu läks teisiti. |
Jutuajamist on portaalile Axios kirjeldanud kaks ruumis viibinud allikat. Ka Valge Maja pole kohtumise ülevaates sisalduvaid tsitaate ning selle sisu eitanud.
Hõimujuhid olid tulnud presidendi juurde, et kurta, kuidas neil ei õnnestu hõimudele kuuluval maal asuvaid maavarasid kasutada ja nende pealt teenida. Nad olid oma probleemide selgitamiseks valmistanud ette ka Poweroint-esitluse, kuid riigipea eelistas kohe teema üle arutama asuda.
"Nüüd olen mina ametis. Valitsus on teine. [Barack] Obama on läinud ja meie teeme siin asju teisiti," ütles Trump pärast hõimupealike esialgse jutu ära kuulamist.
Ruumis tekkis vaikus ning hõimupealikud vaatasid teineteisele otsa. Üks neist asus seejärel uuesti selgitama USA valitsuse poolt kehtestatud piiranguid, mis puudutavad maavarade kasutamist, sealhulgas nafta puurimist.
"Pealik, pealik," jätkas Trump. "Mida nad saaksid teha? Kui te saate selle maa seest välja, kas nad siis sunnivad teid selle maa sisse tagasi panema? Ma mõtlen, et kui see on maa seest väljas, siis ei saa see sinna tagasi minna. Te peate lihtsalt selle asja ära tegema. Ma ütlen teile, pealik, te peate selle asja lihtsalt ära tegema."
Hõimupealik vaatas seejärel otsa ühele ruumis viibinud Valge Maja ametnikule ning küsis: "Kas me saame seda tõesti teha?"
Ametnik üritas seepeale selgitada, et administratsioon teeb edusamme, et erinevaid maavarade kasutamist piiravaid reegleid ja keskkonnanõudeid kaotada.
Trump seepeale aga katkestas ametniku jutu ja jätkas: "Kutid, mulle tundub, et te ei kuula mind praegu. Me peame selle asja lihtsalt ära tegema. Mulle tundub, et meil ei ole teist valikut, teised riigid lihtsalt teevad seda. Hiina ei küsi kogu sellise värgi pärast küsimusi. Nad lihtsalt teevad seda. Ja kutid, me peame selle lihtsalt ära tegema."
Teine ruumis viibinud allikas aga oli kategooriliselt vastu tõlgendusele, et Trump kutsus hõimujuhte üles naftapuurimist alustama ja seeläbi ka föderaalseadusi rikkuma. Allika sõnul oli tegu liigset tähelepanu mitte vajava "Trumpi kõnemaneeriga" (" Trump speak") ning et soovitusega " Just do it" pidas president lihtsalt silmas seda, et Obama ajastu tülikatest reeglitest tuleb lahti saada.
Allikas lisas, et jutuajamise taustaks oli ka see, et Trumpi oli sellel ajal just briifitud ka laiemalt piirangutest, mis takistavad tal ellu viia prioriteetseid eesmärke energiatootmise ja infrastruktuuri arendamise valdkonnas.
Axios aga leiab, et tegu on järjekordse näitega sellest, kuidas president Trump paistab pidavat enda isiklikku poliitilist soovi kehtivatest USA seadustest ja regulatsioonidest kõrgemaks ning kuidas see trend on ametiaja jooksul suurenemas.
Valge Maja ametlikku ülevaadet 28. juunil toimunud kohtumisest saab lugeda SIIN. Videot ajakirjanike silme all toimunud kohtumise osast saab vaadata SIIN. | "Just do it": Trumpi soovitus hõimujuhtidele tekitab USA meedias küsimusi | https://www.err.ee/641238/just-do-it-trumpi-soovitus-hoimujuhtidele-tekitab-usa-meedias-kusimusi | Väljaanne Axios kirjutab, kuidas käesoleva aasta juuni lõpus leidis Valges Majas aset president Donald Trumpi ja mitmete indiaanihõimude juhtide kohtumine. Axios leiab, et Trumpi poolt hõimujuhtidele antud soovitusi saab tõlgendada ka kui üleskutset rikkuda föderaalseadusi. |
Mihkel Polli viimaste aastate klaveriõhtutest on alanud pikk ja oluline arengurida. Meenutan varasematest esitustest Brahmsi 1. sonaati, Enescu tulist ja krüptilist sonaati, Schumanni sonaati fis-moll, Chopini prelüüdide tsüklit.
Praegune kontsert oli selle arengutee jätk. Mihkel Polli repertuaarivalikutes kajastuvad otsingud, kuid see pole siia-sinna rabelemine. See on pigem ühtlane, loomulik tõus küpsuse, sisukuse ja isikupära poole. Mihkel Poll on saavutanud kindla taseme nii professionaalsuses kui mõtestatuses, mis lubab tal ehitada mõjuvaid interpretatsioone. Taseme, mis võimaldab ka kaugematel lavadel mõjule pääseda.
Impressioniste pole Mihkel Polli repertuaaris kuigi palju olnud. Debussy “Bergamaski süidi” esitus kaldus pigem pehmuse ja lüürilisuse poole, särtsakamad karakterid jäid pisut nende varju. Väga huvitav oli kuulda Chopini liini jätkumist, kus nüüd tuli ettekandele valik masurkasid, skertso nr 4, “Hällilaul” ja “Barkarool”. Mihkel Polli Chopinis oli nii üllust kui kargust. Võibolla oleks vahel soovinud rohkem dramatismi, kuid ka kuuldud kontseptsioon veenis igati. Võluv valik olid tormiliste aplauside järel mängitud 2 lisapala, kiired ja pärlendavad Chopini valsid.
Suurepärane leid oli kontserdile valitud eesti heliteos, Artur Lemba 2. klaverisonaat. Artur Lemba on meie XX sajandi alguse maailmaklassi tipp-pianist, Peterburi konservatooriumi kuldne kasvandik, kelle looming liikus ja teatud määral jäigi vene koolkonna hilisromantismi piirimaile. Omal ajal, pealetungiva modernismi taustal jäi tema loomelaad teatud määral varju, mõjus aga nüüd selles tormilises ja läbikomponeeritud sonaadis äkki ootamatult värskelt, mida rõhutas Polli avastusest täidetud ja inspireeritud esitus. Suur tänu selle teose väljatoomise eest! Ikka ja jälle võime veenduda, et meie heliloomingu varakambrites leidub endiselt (ja paraku sageli käsikirjas olevaid) avastamata aardeid.
(Ilmunud ajakirja Muusika novembrinumbris). | Mihkel Poll – areng küpsuse ja sügavuse suunas | https://kultuur.err.ee/641240/mihkel-poll-areng-kupsuse-ja-sugavuse-suunas | Kui jõudsin Estonia kontserdisaali Mihkel Polli klaveriõhtule, olid kavad juba otsa saanud ning saadaval oli vaid teoste loeteluga lisalehti. Saal oli soliidselt publikut täis. Kuluaaridest kuulsin, et Piletilevi netimüügis oli kontsert olnud välja müüdud. Näib, et klaveriõhtu head ajad hakkavad tagasi tulema. |
Möödunud kolmapäeval Kohilas peetud veerandfinaalseeria avamängus saatis edu tiitlikaitsja Kohilat, kes teenis küllaltki kindla 3:0 (21, 14, 14) võidu. Karikavõistluste veerand- ja poolfinaalides selgub edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes. Kui mõlemad võistkonnad võidavad ühe kohtumise, määrab edasipääseja punktide arv, kus 3:0 ja 3:1 võit annavad kolm punkti ning 3:2 edu võitjale kaks ja kaotajale ühe punkti. Võrdsuse korral mängitakse edasipääseja selgitamiseks kuldne geim, teatas Volley.ee.
See tähendab, et kui kolmapäevane matš lõpeb Audentese SG/Noortekoondise 3:0 või 3:1 võiduga, selgitab edasipääseja kuldne geim. Ülejäänud tulemused annavad poolfinaalkoha Kohila esindusele. Pall pannakse Kohila Spordikompleksis mängu kell 18.30. Paari võitjat ootab poolfinaalis ees Tartu Ülikool/Eeden, kes mängis kahel korral üle naabervalla Ülenurme.
Ülejäänud kahes veerandfinaalis kohtuvad TTÜ/Tradehouse ja Võru Võrkpalliklubi, kes alustavad TTÜ spordihoones kolmapäeval kell 19.30, ning Saaremaa Võrkpalliklubi ja Tallinna Ülikool. Esimeses mängus leppis Saaremaa kodusaalis 0:3 (-22, -17, -20) kaotusega.
Täna toimub üks mäng ka Eesti meistrivõistlustel, kui kell 19.30 lähevad TLÜ spordisaalis vastamisi Tallinna Ülikool ja Audentese SG/Noortekoondis. | Naiste karikavõistlustel selgub teine poolfinalist | https://sport.err.ee/641235/naiste-karikavoistlustel-selgub-teine-poolfinalist | Naiste karikavõistlustel saab kolmapäeval selgeks teine poolfinalist, kui Kohila Võrkpalliklubi/E-Service ja Audentese SG/Noortekoondis peavad veerandfinaalseeria korduskohtumise. Lisaks alustavad oma veerandfinaalseeriaga TTÜ/Tradehouse ja Famila/Võru Võrkpalliklubi. |
Kroonprints ütles telefonivestluses Suurbritannia välisministri Boris Johnsoniga, et Teherani käitumist võib pidada sõjategevuseks, vahendas BBC Saudi Araabia riigimeediat.
Saudi pressiagentuur teatas, et Johnson mõistis ballistilise raketi tulistamise hukka ning kinnitas, et Suurbritannia seisab Saudi Araabia kõrval julgeolekuohtudele vastu astudes.
"Kroonprints omalt poolt rõhutas, et Iraani sekkumine huthimässulistele rakettide tarnimise näol on otsene sõjaline agressioon ja seda võidakse pidada sõjategevuseks kuningriigi vastu," lisas agentuur.
Laupäeval peatas Saudi Araabia pealinn Ar-Riyadi lähistel ballistilise raketi. Iraan on eitanud Jeemenis tegutseva huthide liikumise relvastamist. Saudi Araabia juhitud koalitsioon toetab Jeemeni valitsust ja võitleb seal huthimässulistega.
Huthidega seotud meedia teatas, et mässulised tulistasid Burkan H2 ballistilise raketi kuningas Khaledi rahvusvahelise lennujaama suunas, mis asub umbes 850 kilomeetri kaugusel Jeemeni piirist ja 11 kilomeetri kaugusel Ar-Riyadhist.
Saudi meedia kinnitas, et raketitõrje peatas raketi juba õhus, kuid osad selle tükid kukkusid ka lennujaama alale. Keegi kannatada ei saanud.
Inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch märkis, et raketi tulistamine valdavas tsiviillennujaama suunas on ilmselge sõjakuritegu.
Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif ütles esmaspäeval, et Saudi Araabia "agressiivsed sõjad ja regionaalne kiusamine" ohustavad Lähis-Ida. | Saudi kroonprints süüdistab Iraani otseses agressioonis | https://www.err.ee/641234/saudi-kroonprints-suudistab-iraani-otseses-agressioonis | Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman süüdistas Iraani otseses sõjalises agressioonis seoses rakettide tarnimisega Jeemenis tegutsevatele mässulistele. |
"See lugu algas Pärnus 1. jaanuari varahommikul, tulime sõpradega uut aastat vastu võtmast ja läksime koju," meenutas Münzer "Vikerhommikus".
Üle kesklinna silla minnes märkas mehe abikaasa sillal istuvat inimest, jalad jõe poole. "Oli kohe aru saada, et midagi on tal viga. Mina pöörasin ringi ja ütlesin, et mina seda meest siia niimoodi ei jäta. Ma lähen vaatan, mis tal viga on," kirjeldas Münzer.
Münzer lisas, et pakkus mehele oma abi ja küsis, miks ta seal istub. "Ta ütles, et tal on eluisu otsas, tõmbab oma sigareti lõpuni ja läheb," meenutas Münzer olukorda.
Münzer selgitas, et oli jõudnud abivajajale üsna lähedale, haaras mehe selja tagant kinni ja hakkas rääkima tema perest ning elust. "Ma sain teada, et ta on noor, 28-aastane mees, kellel on pere ja kaks last. Pere oli lahku läinud ja uue elukaaslasega oli riidu läinud. Tekkis situatsioon, kui ta ütles, et ta ei taha enam elada," meenutas Münzer.
Seda, et mees võiks teda rünnata, Münzer ei kartnud. "Ma ei kartnud midagi. Ma olen harjunud inimestega rääkima ja olen suutnud palju inimesi ümber veenda. Ma kartsin nii kaua, kuni ma tal ümbert kinni võtsin, et äkki ta jõuab oma teo ära teha," tõdes Münzer.
Dialoog abivajajaga kestis umbes kolmveerand tundi või kauemgi. "Siis kutsuti politsei kohale, politsei ei osanud ka midagi teha, kuulas juttu, mida ma rääkisin. Ma rõhusin kõige rohkem sellele, et sul on kaks last, kes armastavad isa ja kuidas sa jätad lapsed isata," rääkis Münzer, kuidas ta mehe ümber veenis.
Lõpuks hakkas hädas olnud lihtsalt nutma. "Ta nuttis ja nuuksus nagu väike laps. Kui ma sain ta sealt maha, siis ta rinna najal nuttis lõputa, ma ei ole kunagi sellist vappenuttu näinud," tõdes Münzer.
Harjunud suhtlema
Münzer on töötanud üle 40 aasta inimestega, olles iseenda ja paljude teiste tööandja. "Ma ei ole kunagi inimestesse suhtunud külmavereliselt, vaid alati püüdnud neid aidata, alates oma töötajatest, kui hommikul tööle minnes näen, et kellelgi on halb tuju," rääkis Münzer.
Münzer rõhutas, et ei ole mõtet abivajajast mööda kõndida, kui ta on pikali maas. "Kõik inimesed peaksid rohkem vaatama ümberringi. Kui keegi vajab abi, peaks proovima seda asja lahendada," ütles ta.
Ka aastavahetusel tekkinud olukorras märkas Münzer, et mehel oli armastusest tohutu puudus. "Kui inimene elab kolmel sambal nagu usk, lootus ja armastus. Kui sa usud iseendasse, loodad, et su teod on õiged ja armastad seda inimest, kes sulle peeglist vastu vaatab, siis saavutad sa kõike. Kui üks neist hakkab alla andma, siis läheb asi kehvasti. Kui pere laguneb, siis järelikult armastus kaob ja inimene muutub hapraks," lausus Münzer.
Pärast juhtunut kallistas Münzer ka oma abikaasat tugevalt. Abielus on juba oldud 23 aastat. "Ei ole me ükski päev teineteisele ühtegi halba sõna öelnud," kirjeldas Münzer oma suhet.
Nüüd loodab Münzer, et mees, keda ta aastavahetusel kohtas, endast märku annaks. "Ma otsisin teda taga, aga mulle ei jäänud temast mingeid andmeid. Läbi politsei ma ei ole otsima hakanud," lausus Münzer. | Enesetappu takistanud julge kodanik: abivajajast ei peaks mööda kõndima | https://menu.err.ee/641231/enesetappu-takistanud-julge-kodanik-abivajajast-ei-peaks-mooda-kondima | Kodanikujulguse aumärgi saanud Ilmar Münzer takistas uusaastaööl Pärnus ühe noormehe enesetappu. Mees jagas meenutust julgustükist nüüd teistega. |
Muusika novembrinumbris: orelimeister Hardo Kriisa, Baiba Skride, 70 aastat muusikaõpet Tallinna Ülikoolis
Muusika novembrinumbri kaanelugu on põlise orelimeistrite Kriisade suguvõsa järeltulija Hardo Kriisaga. Meistrite ajalugu ulatub 130 aasta taha. Marju Riisikampi intervjuus räägib Kriisa oreliehituse võimalustest ja võimalikkusest kaasajal ning lähemalt pillide kuninga olemusest ja ehitusest.
Rubriik TÄHT on pühendatud läti maailmanimega viiuldajale Baiba Skridele, kes 15. novembril soleerib ka ERSO ees. Tippviiuldajat tutvustab teine viiuldaja, Vanemuise orkestri kontsertmeister Linda-Anette Verte. Linda-Anette Verte andis hiljuti välja ka luuleraamatu koos oma muusikaesitustega, ka sellest on ajakirjas lähemalt juttu.
Novembrinumbris leiavad kajastust ka kaks nüüdismuusikateost: Gérard Grisey “Les Espaces Acoustiques”, mis tuleb ettekandele 24. novembril ning festivalil “Afekt” kõlanud Elis Vesiku teos “Kadumispunkt nägemisväljal”. Grisey’d tutvustab Tarmo Johannes ning Elis Vesik räägib oma teosest ise.
Tänavu möödub 70 aastat muusikaõppest Tallinna Ülikoolis. Sel puhul olid vestlusringis ülikooli õppejõud Vaike Kiik-Salupere, Gerhard Lock ja Marit Mõistlik-Tamm. Juubeli galakontsert toimub 24. novembril.
Taavi-Mats Utt on kirjutanud põhjaliku artikli omaaegsest silmapaistvast flöödimängijast Aago Räätsast.
Arvustuste rubriigis MULJE tulevad kajastusele Eesti Kontserdi hooaja avakontsert Kristiina Poska ja Annely Peeboga, Tallinna Filharmoonia ja TKO hooaja avakontsert, ERSO kontserdid Thomas Hampsoni ja Thomas Zehetmairiga, Mihkel Polli klaveriõhtu ja Aare-Paul Lattiku orelikontsert, kammerkontsert Triin ja Kärt Ruubeli, Marcel Johannes Kitse, Johanna Vahermägi ja Henry-David Varemaga, ansambli Elletuse kontsert ning Viljandi kitarrifestival ja EMTA “SügisFest”.
Lisaks sellele on ajakirjas veel maailma ja eesti muusikauudiseid ning viimasel ajal ilmunud heliplaatide arvustusi. | Uues Muusikas: oreliehitusest nüüdismuusikateosteni | https://kultuur.err.ee/641220/uues-muusikas-oreliehitusest-nuudismuusikateosteni | Tutvustame ajakirja Muusika novembrinumbrit. |
Sihtasutuse Kultuurileht komisjon otsustas, et esitatud paberite alusel jätkab Triinu Tamm Loomingu Raamatukogu peatoimetajana järgmised viis aastat. | Loomingu Raamatukogu peatoimetajana jätkab Triinu Tamm | https://kultuur.err.ee/641226/loomingu-raamatukogu-peatoimetajana-jatkab-triinu-tamm | LR peatoimetaja kohale oli alul kaks kandidaati, ent üks neist loobus ja jäi senine peatoimetaja Triinu Tamm. |
"Esindatud on nii naaberriigid Läti, Soome ja Venemaa kui ka märksa kaugemad külalised Argentinast, Tšiilist, Tuneesiast ja Ameerika Ühendriikidest," loetles võistluste korraldaja Raido-Jaan Rei osalevaid riike.
"Registreerimine on avatud veel 31. jaanuarini, meie eesmärk on võõrustada 1500 sportlast 50 riigist," lisas Rei pressiteate vahendusel.
Juba eeloleval pühapäeval, 12. novembril alustab Tallinna Taliujumisekeskus Pirital oma üheksandat hooaega.
"Näeme, et tänavu on taliujumise vastu senisest veelgi suurem huvi, sest kodune MM toob kokku kõik need, kes on mingil ajahetkel on ala proovinud," sõnas Rei.
"Pirita jões on ette valmistatud 25 meetrine bassein, milles saavad algajad värskendava veega harjuda ja taliujujad trenni teha, et koduseks MM-iks parimas vormis olla," tõdes ta.
Taliujumise MM toimub Tallinnas Admiraliteedi basseinis 6.-10. märtsini. Kavas on 13 distantsi, lühemad 25-meetri ujumised, pikimad 200 m distantsid. | Tallinna taliujumise MM-ile on juba registreerunud 27 riiki | https://sport.err.ee/641207/tallinna-taliujumise-mm-ile-on-juba-registreerunud-27-riiki | Märtsi alguses Tallinnas toimuvale taliujumise MM-ile on 1. novembri seisuga registreerunud 27 riigi 650 sportlast. |
Neljapäeval ütles vabariiklasest senaator Angus King senatis toimunud kuulamisel, et Venemaa tegutseb aktiivselt selle nimel, et kutsuda Šotimaal esile teine iseseisvusreferendum, vahendas Daily Express.
"Nad on Šotimaal poe lahti teinud ning räägivad iseseisvusreferendumist Suurbritanniast," nentis King.
Kuigi Venemaa mõjutustegevuse ulatus Šotimaal pole veel selge, on see käsitletav jätkuna sellele tegevusele, mida Moskva mahitusel viidi läbi 2014. aasta rahvahääletusele eelnenud kuudel.
Eksperdid on hoiatanud, et Moskva on otseselt või kaudselt kümnete tuhandete sotsiaalmeedia libakontode taga ja selle tegevuse eesmärgiks on õhutada lõhesid lääneriikides.
Ainuüksi viimase 12 kuu jooksul on sellist tegevust täheldatud näiteks nii USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal kui ka hiljuti Kataloonias.
Šotimaad puudutav tähelepanek aga tuli välja juhuslikult, kui majanduslikku ülevaadet teostavad analüütikud uurisid Hispaanias sotsiaalmeedia mustreid.
Anonüümseks jääda soovinud ekspert, kelle tähelepanekud edastati ka USA uurijatele, tunnistas, et oli väga üllatunud, kui ta komistas tõenditele Venemaa mõjutustegevusest.
"See ole täielik juhus - me ei ole propaganda tuvastamise ettevõte, me oleme marketingi analüüsiv ettevõte," selgitas ta. "Me kasutame väga põhjalikku tehnoloogiat ja me olime Hispaanias analüüsimas hoopis teist teemat, vaatasime mustreid ja seoseid kontode vahel ning avastasime väga huvitavaid kohtosid, mis tekitasid seoseid Kataloonia iseseisvuse ja teise Šoti referendumi vahel."
"Need on kontod, mis käituvad väga manipulatiivselt ja me teame, et need on Venemaa taustaga. Kõiki kavatsusi ja eesmärke arvesse võttes on tegu Vene sõduritega lahinguväljal," nentis analüütik.
"Küsimus ei ole ainult vasak- või parempoolsuses. Me oleme näiteks märganud kontosid, mis näitavad, kuidas Saksamaa vasakpoolsed ja parempoolsed väljendavad korraga ebatavalist muret seoses eraldi seisvate küsimustega Itaalias," lisas ta. "USA-s on nad korraga toetanud liikumist Black Lives Matter ja Donald Trumpi."
Kuigi Venemaa mõjutustegevuse puhul on räägitud Peterburis asuvast trollivabrikust ja organisatsioonist Internet Research Agency, on ekspertide sõnul tegu palju ulatuslikuma probleemiga.
"Facebook, Twitter ja Google on märkimisväärselt alahinnanud Vene desinformatsiooni ulatust sotsiaalmeedias," rõhutas endine USA asekaitseminister Michael Carpenter, kelle sõnul on Venemaa tekitanud kümneid tuhandeid "trolle" ka teistesse keskkondadesse ning sisuliselt ollakse valmis maksma igale teismelisele, et see sobivat materjali postitaks või edasi postitaks.
"Ettearvatavalt õhutavad nad lahkulöömise retoorikat, nad toetavad Baski territooriumi lahkumist Prantsusmaast, Kataloonia eraldumist Hispaaniast, nad toetavad Lega Norde parteid Itaalias ning Šotimaa iseseisvumist. Ma olen näinud säutse, kus Šotimaad võrreldakse Venemaa poolt okupeeritud Donbassi territooriumiga," lisas ta.
Alexander Vershbow, endine USA suursaadik venemaal ja endine NATO asepeasekretär, märkis, et president Vladimir Putini kampaania on tingitud ebakindlusest kodumaal.
"Tal on vaja vähendada Lääne ideaalide ligitõmbavust, sest ta näeb selles magnetit noorema põlvkonna jaoks. See (Putini tegevus - Toim.) on tõsine probleem. See on otsene oht demokraatliku ühiskonna tugisamba jaoks," selgitas ta.
"Venemaa näeb lõhestumisi ja raputab haavadele soola. Riigi puhul, mis käsitleb end suurjõuna, on ÜRO julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks ning kandis väidetavalt teises maailmasõjas fašismi alistamisel kõige suuremat raskust, on neonatside ideede promomine põlastusväärne," lausus Vershbow.
Kuigi tehnoloogiahiiud peaksid ohuga võitlemiseks rohkem tegema, on Vershbow arvates laiemaks võtmeküsimuseks lääneriikide kodanike haridus. "Juba noores eas tuleb õpetada, et sotsiaalmeedias levivate uudiste suhtes tuleb olla nutikam ja skeptilisem."
"Traditsioonilised ajalehed ning ka osa uuematest veebiväljaannetest hoolivad oma mainest ning tegutsevad ajakirjanduse head tava silmas pidades. Noortele lugejatele tuleb õpetada selle tähtsust ja näidata, et pole mõtet vaadata ainult seda, mis on kõige paremaks meelelahutuseks," rääkis endine NATO asepeasekretär.
See, et Venemaa võttis sihikule Šotimaa teema juba paar aastat enne suurt tähelepanu pälvinud sekkumist USA valimistesse, jõudis põhjalikumalt avalikkuse ette käesoleva aasta alguses.
Meetoditeks olid nii libauudiste levitamine kui ka Venemaa mere- ja õhuväe aktiviseerumine piirkonnas, mis võimaldas Šoti Rahvusparteil kritiseerida Suurbritannia kaitsepoliitikat. | Leht: Venemaa soovib Šotimaal esile kutsuda teise iseseisvusreferendumi | https://www.err.ee/641211/leht-venemaa-soovib-sotimaal-esile-kutsuda-teise-iseseisvusreferendumi | Briti ajaleht Daily Express kirjutab allikatele ja USA senati luurekomitee kuulamistele viidates, et Venemaa on oma lääneriikide ühiskondi õõnestava tegevuse raames alustanud ka desinformatsioonikampaaniat, mille eesmärgiks on kutsuda Šotimaal esile järjekordne iseseisvusreferendum. Kusjuures tähelepanek selle kohta tehti juhustlikult USA valimistesse sekkumist puudutava uurimise käigus. |
Naise surnukeha leidis Mooste aleviku metsatukast vabatahtlik otsija.
Politsei selgitas, et surnukehal väliseid vägivalla tundemärke ei olnud, ka ei ole esialgselt kogutud andmete põhjal alust arvata, et naise surma põhjustas kuritegu.
Täpse surma põhjuse selgitab kohtuarstlik lahang.
Naise otsingutega oli seotud ühtekokku 90 inimest, nende seas nii politseinikud kui ka vabatahtlikud.
Politsei tänab vabatahtlikke koostöö eest. | Põlvamaal kadunuks jäänud naine leiti surnuna | https://www.err.ee/641188/polvamaal-kadunuks-jaanud-naine-leiti-surnuna | Politsei otsis 5. novembri õhtul Põlvamaal kadunuks jäänud naist, kes leiti teisipäeval surnuna. |
Kriminaalasja materjalide kohaselt tegi meditsiiniõde Nadežda 4. veebruaril vastavalt arsti ettekirjutusele patsiendile vereülekande, kuid kandis patsiendile ekslikult veeni teisele patsiendile mõeldud verekomponente.
Vale vereülekande tõttu patsient suri.
"Mõlemad patsiendid asusid ühes palatis ja ühele patsientidest oli arsti poolt näidustatud vereülekande tegemine süüdistatava poolt. Veenisisese ülekandega alustades suundus õde kõrvalvoodis oleva patsiendi juurde, kontrollimata patsiendi nime ja verekotil oleva nime vastavust," märkis prokurör Anneli Lumiste.
"Prokuratuur on seisukohal, et oma hoolsusetu käitumisega ja nimelt sellega, et meditsiiniõde ei kontrollinud vereülekannet alustades ja seda tehes, et kannab verekomponente üle valele patsiendile, põhjustas ta ettevaatamatusest patsiendi surma," ütles Lumiste.
Karistusseadustik näeb sellise kuriteo eest ette kuni kolmeaastase vangistuse. | Patsiendi surmas süüdistatava medõe protsess jätkub kohtuvaidlusega | https://www.err.ee/641212/patsiendi-surmas-suudistatava-medoe-protsess-jatkub-kohtuvaidlusega | Harju maakohus lõpetas teisipäeval vale vereülekandega patsiendi surmas süüdistatava medõe kriminaalasja kohtulike tõedite uurimise ja jätkab protsessi neljapäeval kohtuvaidlusega. |
Ta edestas 22 sekundiga koondisekaaslast Lars van der Haari ja belglasest tiitlikaitsjat Toon Aertsi juba 1.27-ga. Soosikutest ei osalenud Wout van Aert, kirjutab Spordipartner.ee.
Tabori rada sobis van der Poelile väga hästi - samas kohas tuli ta ka tunamullu maailmameistriks.
"Teadsin, et takistused annavad mulle suure eelise," lausus van der Poel, kes neist osavalt üle hüppas. "Olin võistluseks äärmiselt keskendunud. Mis on minu järgmised eesmärgid? Kõik võistlused, aga eriti loomulikult MM." | Mathieu van der Poel krooniti Euroopa meistriks | https://sport.err.ee/641172/mathieu-van-der-poel-krooniti-euroopa-meistriks | Cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlustel Taboris pälvis kuldmedali oodatult Mathieu van der Poel, kui 22-aastane hollandlane oli teistest peajagu üle. |
Kolgi järgnev periood peatoimetajana on kolm aastat.
Madis Kolk on töötanud TMK peatoimetajana alates 2003. aastast. Enne seda töötas ta teater Ugala kirjandusala juhatajana (2001-2002) ning ajalehe Sirp teatritoimetajana (2000-2001), on teinud või teeb teatriajaloo ja –teooria õppejõutööd Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja EMTA Lavakunstikoolis. | Teater. Muusika. Kino peatoimetajana jätkab Madis Kolk | https://kultuur.err.ee/641208/teater-muusika-kino-peatoimetajana-jatkab-madis-kolk | Sihtasutuse Kultuurileht kokku kutsutud komisjon valis salajasel hääletusel ajakirjale Teater. Muusika. Kino peatoimetajat, sest senise peatoimetaja Madis Kolgi lepingulised viis aastat lõppesid. Kolk kandideeris ka uuesti ja võitis napi häälteenamusega. |
Nädala vaadatuim saade oli TV3 paroodiasaade "Su nägu kõlab tuttavalt", mis pole esimesest saatest alates veel liidripositsiooni loovutanud. Näosaadet vaatas 244 000 inimest, teatas Kantar Emor.
"Pealtnägijat" vaatas 171 000 inimest ja seriaali "Õnne 13" kogunes telerite ette vaatama 163 000 inimest.
ETV saadetest mahtus tabeli esikümnesse veel "Aktuaalne kaamera" (124 000) ja "Hommik Anuga" (123 000).
Teletabel Autor: Kantar Emor | "Pealtnägija" ja "Õnne 13" jõudsid teletabeli esikolmikusse | https://menu.err.ee/641206/pealtnagija-ja-onne-13-joudsid-teletabeli-esikolmikusse | Möödunud nädala vaadatuimate saadete esikolmikusse jõudsid ETV saated "Pealtnägija" ja "Õnne 13". |
Neljapäeval Helsingis toimuval Soome – Eesti maavõistlusel mõistab õigust Norra kohtunik Ola Hobber Nielsen, keda abistavad rahvuskaaslased Jon-Michael Knutsen ja Geir Oskar Isaksen. Neljas kohtunik on Kai Erik Steen.
Pühapäevasel maavõistlusel Malta – Eesti tulevad kohtunikud Kosovost, kui mängu vilistab Genc Nuza, keda abistavad Fatlum Berisha ja Bujar Selimaj. Neljas kohtunik on Trustin Farrugia Cann (Malta).
Seejärel sõidab koondis Okeaaniasse, kus on ees ootamas kolm maavõistlust. Neist esimeses, 19. novembril toimuval Fidži – Eesti mängul, on kohtunik Nick Waldron (Uus-Meremaa), abikohtunikud Glen Lochrie (Uus-Meremaa) ja Sione Manapuna Leaaetoe Teu (Tonga) ning neljas kohtunik Salesh Kumar (Fidži).
23. novembril toimuval Vanuatu – Eesti matšil on kohtunik Mederic Lacour (Uus-Kaledoonia), abikohtunikeks Bertrand Brial (Uus-Kaledoonia) ja Avinesh Narayan (Fidži) ning neljandaks kohtunikuks George Time (Saalomoni saared). 26. novembri Uus-Kaledoonia – Eesti mängu kohtunik on Kader Zitouni (Tahiti), abikohtunikeks on Jeremy Garae ja Hilmon Sese (mõlemad Vanuatu) ning neljandaks kohtunikuks Mederic Lacour (Uus-Kaledoonia). | Selgusid Eesti jalgpallikoondise maavõistluste kohtunikud | https://sport.err.ee/641103/selgusid-eesti-jalgpallikoondise-maavoistluste-kohtunikud | Eesti jalgpallikoondis peab sel kuul viis maavõistlust välismaal. Tänaseks on selgunud kõikide kohtumiste kohtunikebrigaadid. |
Ilmselgelt oli see n-ö tööõnnetus. Paraku võis ajakirjandusest lugeda põhiliselt kaastunnet saatusliku lasu teinud politseinikule, aga veelgi enam politsei tunnustamist. Sotsiaalmeediast, kust sai lugeda suhteliselt vähe sõnavõtte, jäi silma iseloomulik kommentaar, et inimesed võiksid avalikult vähem arvata asjadest, mis jäävad nende pädevusest väljapoole.
Eriliselt nõudlik tuleb demokraatlikus ühiskonnas olla ajakirjanduse suhtes. Antud juhul on ajakirjandus andnud pidevalt signaali, et politsei oli tasemel ja kriitikast tuleb hoiduda (sh Postimehe 1. novembri juhtkiri), vastupidiselt oma ülesandele asja neutraalselt käsitleda ja tõstatada olulisi küsimusi. Ilma sisulise analüüsita nenditi vaid rahuloluga ettekirjutuse täitmist. Politsei kui organisatsiooni suhtes kriitika esitamise asemel suunati aga tähelepanu peamiselt lasu teinud politseinikule. Selline suhtumine peaks kodanikul häirekella käivitama.
Leian, et tegu oli väga traagilise juhtumiga, mis ei olnud lihtsalt juhuslik õnnetus ja mis puudutab oluliselt Eestit üldiselt, ja riiki laiemalt. Asja tuleb sügavuti kriitiliselt analüüsida ja võimalikke vigu esile tuua ilma kedagi süüdistamata. Ja seda ei saa jätta vaid organitele. Ametkondadel on kalduvus vigu mitte tunnistada, millele lisandub üldine tendents tuua esile vaid asja üht külge, omast kitsast vaatepunktist. Kodanikud peavad kindlasti sõna võtma ning tõstatama nõude politsei ja laiemalt riigi toimimise põhjalikumaks arutamiseks. Arutada tuleb loomulikult sisuliselt ja argumenteeritult.
Küsimusi tekitab eelkõige, kas politsei toimis adekvaatselt meeltesegaduses olnud isiku suhtes, kes Raekoja platsil ja Harju tänaval edasi-tagasi käies ei olnud ohtlikuna käitunud ega kedagi ohustanud. Olulised on väited, et salvestistest ei ole arusaadav mehe poolt politsei ründamise ohtlikkus (oht oli siiski ilmselt olemas, aga eelkõige oli see politseinikele ootamatu), et kööginoad ei ole meeltesegaduses oleva inimese käes eriti väljaõppe ja kaitsevarustusega politsei jaoks kuigi ohtlikud, et elektrišokirelvade puudumine ei ole vabandatav.
Samas on fakt, et politseinik toimis kiiresti lähenevat nugadega meest rindu lastes eeskirja järgi. Ta pidigi seda tegema. Kas asi on siis JOKK ja kõik? Politseinik aga võtku asi oma hingele?
Ei, nädala eest aset leidnud juhtum on Eesti tragöödia ja see peab olema avalikkuse suure tähelepanu all. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Lugejakiri: riik peab võtma vastutuse surma eest Vabaduse väljakul | https://www.err.ee/641202/lugejakiri-riik-peab-votma-vastutuse-surma-eest-vabaduse-valjakul | Eelmisel teisipäeval hukkus Vabaduse väljakul meeltesegaduses inimene. Isa, abikaasa, poeg, vend, sõber. Inimene, kes muretses Eesti pärast. |
Kosmose äriinkubaatori eesmärk on luua uusi töökohti ja arendada kohalikku majandust. Inkubatsiooniprogramm aitab edendada kosmosega seotud äriideid, pakkudes neile tehnilist tuge ja ärinõustamist. Aastas toetavad üle Euroopa tegutsevad kosmose äriinkubaatorid enam kui 140 uue ettevõtte tegevust ja kasvu. Äriinkubaatori avamisega saab Eestist üleeuroopalise kosmosevõrgustiku täieõiguslik liige.
"Euroopa Kosmoseagentuur on oma tehnoloogiasiirde programmi ja äriinkubatsiooni keskuste kaudu aidanud kaasa rohkem kui 500 uue ettevõtte ja paljude uute töökohatade loomisele, pakkudes ettevõtjatele oma toodete või teenuste arendamiseks nii tuge kui ka rahastust," ütles Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Johann-Dietrich Wörner.
Wörneri sõnul toetab agentuur kosmosetehnoloogiate laiemat kasutust üle Euroopa.
"Eesti ettevõtted on teinud Euroopa Kosmoseagentuuriga koostööd juba viis aastat ja näidanud üles suurepärast võimekust töötada välja kosmosetehnoloogiatega seotud uudseid rakendusi ja teenuseid," märkis ta.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul sai Eesti esimene satelliidiprojekt ESTCube-1 alguse ligi 10 aastat tagasi ning Eesti on sealt kiirelt edasi liikunud ning täna on ESA BIC Eesti avamine kosmoseteekonna järgmine verstapost.
"Eesti on tuntud oma startupide ja digitaalse ühiskonna poolest, uus äriinkubaator ühendab kosmosetehnoloogiad olemasoleva digitaalse ühiskonnaga, tuues kasu mõlemale valdkonnale. Siit edasi on järgmiseks sammuks täna juba kasutusel olevate e-teenuste kombineerimine planeedi Maa vaatlusandmete ja satelliitnavigatsiooni teenustega. Äriinkubaatori abiga saavad insenerid ja teadlased luua uusi kosmosega seotud tooteid ja teenuseid," märkis ta.
ESA BIC Eesti programmijuhi Andrus Kurvitsa sõnul on kosmose äriinkubaatori avamine väikene samm Euroopa Kosmoseagentuurile, kuid suur hüpe Eesti riigi ja siinse startup maastiku jaoks. "Ootame inkubaatorisse ägedaid lahendusi ja loomingulisi meeskondi," ütles Kurvits.
ESA BIC Eesti juhtpartner on Tartu Teaduspark, mis hakkab koostöös Tallinna Teaduspargiga Tehnopol inkubatsiooni pakkuma nii Tartus kui ka Tallinnas.
"Tegeleme Startup Inkubaatoris igal aastal ligi 45 tehnoloogiaettevõttega, kellel aitame jõuda jätkusuutliku käibe või esmase erainvesteeringuni. Näeme järjest rohkem ettevõtteid, kes arendavad kosmosega seotud tehnoloogiaid ning koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga saame neile nüüd pakkuda oma toote või teenuse arendamiseks 50 000 euro suurust finantseeringut ja valdkonnaspetsiifilist mentorlust," selgitas Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatori juht Martin Goroško.
Tema sõnul on eesmärk, et viie aasta jooksul jõuaksid 20 Eesti startupi rahvusvahelisele turule ning seetõttu kuulutatigi välja esimene püsivalt avatud taotlusvoor inkubatsiooni kandideerimiseks.
2009. aastal alustas Eesti koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga, et Eesti ettevõtted ja teadlased saaksid esmakordselt osaleda Euroopa Kosmoseagentuuri projektides.
2015. aastal sai Eestist Euroopa Kosmoseagentuuri täieõiguslik liige, mis avas Eesti kosmosekogukonnale uusi võimalusi.
ESA BIC Eesti konsortsiumi kuulub Tartu Teaduspark, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Tartu linn, Tallinna linn, Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, Tartu observatoorium ja Kredex. | Eesti avas Baltimaade esimese kosmose äriinkubaatori | https://www.err.ee/641203/eesti-avas-baltimaade-esimese-kosmose-ariinkubaatori | Eesti avas teisipäeval Tallinna Teaduspargis Tehnopol Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatori, mis on esimene omataoline Baltikumis ja kogu Euroopas. |
Algselt pidi kohus arutama apellatsioonkaebust teisipäeval, kuid Jefimov ja tema kaitsjad palusid istungi edasi lükata kolmapäevaks, mida kohus ka tegi.
Viru maakohus tunnistas juuli lõpus Jefimovi (48) süüdi korduvalt toime pandud kelmuses ning mõistis talle ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse, teatas kohtute pressiesindaja. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kahe aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Ka rahuldas kohus haigekassa nõudeavalduse ja kohustas Jefimovit haigekassale tagastama 2495 eurot ja 83 senti. Kohus mõistis Jefimovilt välja ka 3369 eurot menetluskulude katteks.
Jefimov ennast süüdi ei tunnistanud ning kaitsja palus ta õigeks mõista. Küll aga tagastas Jefimov haigekassale ligikaudu poole talle makstud rahast.
Süüdistuse kohaselt sai Jefimov 2014. ja 2015. aastal linnavolikogu aseesimehena töötamise ajal haigekassalt kuuel korral kokku 4995 euro ja 83 sendi ulatuses ajutise töövõimetuse hüvitist. Ta esitas haigekassale haigushüvitise väljapetmise eesmärgil FIE Juriidiline büroo Aleksandr Jefimov nimelt haiguslehe andmed. Haiguslehtede alusel määras ja maksis haigekassa Jefimovile välja haigushüvitisi, millele Jefimovil tegelikult õigust polnud.
Narva linnavolikogu valis 26. oktoobril keskerakondlase Jefimovi tagasi volikogu juhiks. "Meie seadused ei keela mul volikogu esimehena töötamist, kuni kohtuotsus pole jõustunud. Ma kavatsen selle protsessi võita ja teha ka protsessi ajal võimalikult palju Narva heaks," ütles Jefimov siis. | Narva linnavolikogu esimees taotleb ringkonnakohtus õigeksmõistmist | https://www.err.ee/641200/narva-linnavolikogu-esimees-taotleb-ringkonnakohtus-oigeksmoistmist | Narva munitsipaalpoliitik Aleksandr Jefimov, kes vaatamata süüdimõistmisele kriminaalkuriteos esimeses kohtuastmes lasi end taas valida Narva linnavolikogu juhiks, taotleb kolmapäeval Tartu ringkonnakohtus enda õigeksmõistmist. |
Võistlusele ”Juubel - Eesti Vabariik 100" laekus karikatuure 106-lt autorilt 30-st riigist üle maailma. Lisaks kodumaistele autoritele saatsid oma töid ka teiste Euroopa riikide kui ka kaugemate maade karikaturistid. Kokku saabus võistlusele 370 karikatuuri, millest tunnistati teemale vastavateks ja pääsesid hindamisele 170 tööd.
Žürii koosseisu kuulusid Andrus Tamm (Eesti Huumoriliidu esimees) ning endised ja praegused karikaturistid Heinz Valk, Hardi Volmer, Eduard Tüür, Roman Matkiewicz, Gatis Sluka (Läti) ja Arunas Vaitkus (Leedu).
Peale kahte anonüümset hääletamisvooru (žürii liikmed ei teadnud, kuidas teised on hääletanud ja kes on autorid), valiti esimeses voorus 5 punkti süsteemis 170 karikatuuri hulgast välja 32 parimat. Seejärel jätkus hääletamine teises voorus, kus 10 punkti süsteemis hinnati eelmise vooru 32 paremat. Punktide kokkuliitmisel sai parima tulemuse keskmise 8,71 punktiga Mojmir Mihatov Horvaatiast, teise auhinnalise koha pälvis Urmas Nemvalts Eestist 7,57 punktiga, kolmas koht keskmise punktisummaga 7,29 punkti läks jagamisele Sergei Semendyaevi (Ukraina), Priit Koppeli ja Tarmo Vaarmetsa (mõlemad Eesti) vahel.
Peatselt on järgnemas ka 100-st parimast võistlusele saabunud tööst karikatuurinäitus ”Juubel - Eesti Vabariik 100". Parimad karikatuurid on nähtaval ka Eesti Huumoriliidu lehel http://eestihuumor.ee/galerii-top32/
Karikatuurivõistlus ja -näitus on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja viiakse ellu koostöös KÜSKi ja EV100 korraldustoimkonnaga. | Huumoriliidu karikatuurivõistluse võitis horvaatia karikaturist | https://kultuur.err.ee/641167/huumoriliidu-karikatuurivoistluse-voitis-horvaatia-karikaturist | Eesti Huumoriliidu III rahvusvahelise karikatuurivõistluse parimaks osutus Mojmir Mihatov Horvaatiast. |
Elleri viiulikontserdi näol on tegemist teosega, mille tähtsust on võimatu üle hinnata – Eller on loonud üldse esimese viiulikontserdi Eesti muusikaloos. Tallinnas Estonia kontserdisaalis esineb läti päritolu viiuldaja 17. novembril Lisaks Tallinnale kantakse viiulikontsert ette 15. novembril ka Heino Elleri sünnilinnas Tartus, Vanemuise kontserdimajas ning ajaloolise tähtsusega esitusi jääb tähistama plaadistus.
Esmatutvust Heino Elleri viiulikontserdiga kirjeldab Baiba Skride järgmiselt: "Elleri kontsert on nii tehniliselt kui muusikaliselt üsna keerukas, samas väga ilus. Kuna ma naudin väga uusi väljakutseid, siis on just vähetuntud teostega kohtumine minu jaoks väga eriline ja põnev."
Solistivalikut kommenteerides oli dirgent Olari Elts resoluutne: “Kes siis veel, kui mitte Baiba – hiilgevormis maailma tipplavade viiulisolist, kes on kasvanud Lätis ja kel on seetõttu olemas kõik eeldused Eesti muusika parimaks esitamiseks. Lätlased saavad meist ja meie kunstist sama hästi aru kui me ise."
Kontserdi teises pooles kõlab ERSO ja Eltsi esituses Stravinski muinasjutuline ja piltlikult ilmekas balletimuusika “Petruška” ning kontserdi avalooks on avamäng Austria helilooja Franz Schrekeri ooperile “Märgistatud”, mille esiettekandest eeloleval kevadel möödub sada aastat ja mis just viimasel kümnendil on taas pälvinud tähelepanu mitmete Euroopa teatrite repertuaaris.
Baiba Skride tundelised ja kirglikud interpretatsioonid ning loomulik lähenemine muusikale kütkestavad nii dirigente, orkestreid kui publikut. Tema uhkes tõusujoones kulgev solistikarjäär toob igal hooajal uusi vallutusi nii mainekates kontserdipaikades kui ka maailma parimate orkestrite ees. 2016. aastal kutsuti ta esmakordselt esinema New Yorgi Filharmoonikute ette ning käesoleva hooaja jaanuaris jätkab ta koostööd selle maailma absoluutsesse tippu kuuluva orkestriga. Napilt kuu aega hiljem on ta juba laval koos Berliini Filharmoonikutega. Lisaks Bostoni Sümfooniaorkester, Pariisi Orkester, Leipzigi Gewandhaus-orkester, Jaapani NHK Sümfooniaorkster, Londoni orkester The Philharmonia – ja needki on vaid mõned tuntumad nimed Skride lavapartnerite seas.
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peakülalisdirigent Olari Elts on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse kui omanäolise, intelligentse ja selge interpretatsioonistiiliga dirigent. Olari Elts juhatab suurema osa oma hooaegadest nimekaid orkestreid üle maailma. Hiljuti etendus Berliini Konzerthausis just tema juhatusel NO99 menuk "Pööriöö uni" Mendelssohni muusika ja Shakespeare'i tekstidega. | Tippviiuldaja Baiba Skride toob Eesti publikuni Elleri viiulikontserdi | https://kultuur.err.ee/641182/tippviiuldaja-baiba-skride-toob-eesti-publikuni-elleri-viiulikontserdi | Novembris astub Vanemuise kontserdimajas ja Estonia kontserdisaalis ERSO ette maailma kontserdilavade üks säravamaid tähti, viiuldaja Baiba Skride, kes tuleb Tallinnasse ja Tartusse ERSO peakülalisdirigent Olari Eltsi kutsel, selleks et tuua publikuni Eesti muusikaklassiku Heino Elleri viiulikontsert. Lisaks ettekannetele kontsertidel teos ka salvestatakse. |
Esimese riigina väisas Nutt Laost ning selgitas pealinnas Vjentianes asevälisminister Thongphane Savanphetile ja peaministri kantselei juhile Alounkeo Kittikhounile Eesti julgeolekunõukogu kampaania põhiseisukohti.
Nutt rääkis ka Eesti poliitilisest süsteemist ja riigi prioriteetidest ning tutvustas Eesti e-lugu.
Laos on huvitatud Eesti e-lahendustest ja soovib osaleda ka Eesti e-valitsemise akadeemia rahvusvahelisel aastakonverentsil.
ÜRO-s on Eesti-Laose suhted arenenud peamiselt Väikeriikide Foorumi raamistikus, milles mõlemad riigid aktiivselt osalevad. | Mart Nutt promob Kagu-Aasias Eesti julgeolekunõukogu kandidatuuri | https://www.err.ee/641194/mart-nutt-promob-kagu-aasias-eesti-julgeolekunoukogu-kandidatuuri | Presidendi nõukoja liige, riigikogulane Mart Nutt (IRL) tutvustab sel nädalal Eesti julgeolekunõukogu kandidatuuri Kagu-Aasias. |
Operatsioon leiab aset nädal aega pärast seda, kui Prantsusmaal hakkas kehtima uus sisejulgeolekut puudutav seadus. Seadus tegi ka lõpu ligi kaks aastat tagasi toimunud Pariisi terrorirünnakute järel kehtinud eriolukorrale, mida rahvasaadikutel korduvalt uuendada tuli, vahendas Reuters.
Väidetavalt on teisipäevase operatsiooni käigus peetud kinni mitu isikut, keda kahtlustatakse terrorirünnaku kavandamises. Kokku on Prantsusmaal peetud kinni üheksa isikut, kuid reidid veel jätkuvad.
Allikate väitel äratas võimude tähelepanu kahtlustatavate veebisuhtlus.
Alates 2015. aasta algusest on islamiääarmuslastest terroristide tõttu hukkunud Prantsusmaal rohkem kui 240 inimest.
Operatsioon toimus koostöös Šveitsiga
Samaaegselt operatsiooniga Parantsusmaal leidsid politseireidid aset ka Šveitsis.
Šveitsi prokuratuuri teatel võeti Prantsusmaal kinni Šveitsi kodanikust 27-aastane mees ning Šveitsis peeti omakorda kinni Colombia kodanikust 23-aastane naine.
Mõlemad peeti kinni 2016. aasta juunis alustatud terrorismivastase juurdluse raames. Täpsemalt puudutab Šveitsi juurdlus terrorirühmitusi ISIS ja Al-Gaeda puudutavate keeldude rikkumist.
Prokuratuuri kinnitusel polnud neil andmeid, et ka Šveitsis oleks mingit terrorirünnakut kavandatud. | Prantsuse politsei alustas suurt terrorismivastast operatsiooni | https://www.err.ee/641165/prantsuse-politsei-alustas-suurt-terrorismivastast-operatsiooni | Prantsuse politsei alustas teisipäeval suurt terrorismivastast operatsiooni riigi kaguosas Alpes-Maritimes'i departemangus ja samuti ka Pariisi äärelinnades. Operatsiooni, kuhu on kaasatud ka Šveitsi võimud, täpsemad asjaolud pole veel teada, kuid esialgsetel andmetel on tegu võimaliku terrorirünnaku ennetamisega. |
2015. aasta draftis 13. valikuna võetud 198 cm pikkune tagamees jõudis selle tähiseni 21 aasta ja 7 päeva vanusena.
Läbi aegade on NBA-s seni enne oma 21. sünnipäeva 3000 punkti visata suutnud vaid kolm mängijat.
LeBron James sai selle piiri kätte 20 aasta ja 62 päeva vanusena, Kevin Durant oli tol hetkel 20 aasta ja 144 päeva ning Carmelo Anthony 20 aasta ja 307 päeva vanune. | Phoenix Sunsi tagamees tõstis ennast suurte NBA staaride kannule | https://sport.err.ee/641189/phoenix-sunsi-tagamees-tostis-ennast-suurte-nba-staaride-kannule | Korvpalliliigas NBA kirjutas Phoenix Sunsi noor staar Devin Booker oma nime rekorditeraamatusse, kui temast sai läbi aegade neljandaks noorim mängija, kes jõudnud 3000 punkti piirini. |
Pealtnägijate sõnul avasid ründajad Shamshad TV peakontorisse sisenedes tule ning viskasid granaate, vahendas BBC.
Ajakirjanik, kellel õnnestus telejaamast põgeneda, ütles BBC uudistele, et ründajad on endiselt hoones ning sealt kostub tulistamist.
"Mõned mu kolleegid tapeti ja mõned said haavata. Minul õnnestus põgeneda," nentis Shamshad TV reporter Hashmat Istankzai.
Esialgsetel andmetel oli hoones rünnaku ajal umbes 100 teletöötajat, piirkond piirati võimuesindajate poolt ümber ning algas ulatuslik politseioperatsioon.
Äärmusrühmitus ISIS võttis hiljem oma uudisteagentuuri Amaq vahendusel Kabuli rünnaku eest vastutuse.
AFP andmetel on vastasseis lõppenud ning rünnaku tagajärjel hukkus kaks telejaama turvameest, viis inimest sai haavata.
Samas on rünnaku asjaolud ja lõplik hukkunute ja vigastatute arv endiselt segased.
Eratelekanal Shamshad TV on igatahes uuesti eetris ning sealsed ajakirjanikud andsid teada, et selliste meetoditega neid vaigistada ei õnnestu. | Kabuli telejaama ründasid ISIS-e võitlejad, on hukkunuid | https://www.err.ee/641088/kabuli-telejaama-rundasid-isis-e-voitlejad-on-hukkunuid | Afganistani pealinnas Kabulis ründasid tundmatud relvastatud isikud teisipäeval kohalikku telejaama, esialgsetel andmetel sai rünnaku tõttu inimesi surma ja haavata. |
Kõige suurem protsentuaalne vahe spordiga tegelevate poiste ja tüdrukute vahel on Valgamaal, kus poisid moodustavad 74 protsenti kõikidest noortest sporditegijatest. Sealjuures tuleb muidugi arvesse võtta, et Valgamaal käib spordiringis kokku vaid 1299 last.
Samas Saaremaal, kus sporti harrastavaid lapsi on sama suurusjärk, on spordiharrastuse sooline vahe kõige väiksem: poisid moodustavad 56 protsenti kõikidest noortest sportlastest.
Eesti spordiregistri andmeil tegeleb ametlikult erinevate spordialadega 101 114 noort, kellest umbes 2/3 on poisid (62 391). Tüdrukuid on 38 723.
Poisid harrastavad kõigis maakondades ühtviisi kõige enam jalgpalli, millega tegeleb kokku enam kui veerand noormeestest ehk 16 086 poissi. Teisel kohal on ujumine, mida harrastab 7199 (11,5%) ning kolmas on korvpall, mida mängib 5443 ehk 8,7 protsenti noormeestest.
Millega tegelevad tüdrukud?
Tüdrukud tegelevad kõige enam:
võimlemisega (7107, 18,4%),
ujumisega (5464, 14,1%),
kergejõustikuga (3385, 8,7%). | Graafik: Eesti poisid teevad rohkem trenni kui tüdrukud | https://novaator.err.ee/641183/graafik-eesti-poisid-teevad-rohkem-trenni-kui-tudrukud | Spordiregistri andmetel on spordiga tegelevate 5–19-aastaste poiste ja tüdrukute hulgas sportivaid poisse enam kui tüdrukud ning seda kõigis Eesti maakondades. |
"Mattis kommenteeris teemat positiivselt, et harjutama peab. Kuid loomulikult on ka neil oma õppuste graafik ja programme tuleb kooskõlastada," vahendas Yle Soome kaitseministri sõnu uudisteagentuurile STT.
Soome, Rootsi ja USA kaitseminister arutasid teemat Helsingis toimunud kolmepoolsel kohtumisel ning sellises formaadis oli tegu esimese kohtumisega. Niinistö sõnul peaks sarnane kolmepoolne kohtumine leidma aset ka järgmisel aastal ning selle jaoks on juba ette nähtud ka arutlusteemasid - näiteks hübriidohtusid puudutav koostöö ning Helsingis asuva Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse tegevus.
Samas pole hetkel veel kindel, kas Soome, Rootsi ja USA kaitseministrite kohtumisest kujuneb regulaarne formaat. Niinistö sõnul pole kolmepoolse kohtumise eesmärgiks asendada kahe riigi enda suhteid USA-ga, vaid eelkõige täiendada neid.
"Tegu on praktilise koostööga. Me ei hakka siin mingit uut allianssi looma," märkis Soome kaitseminister.
Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ütles, et kolmepoolsel kaitseministrite tasandil kohtumisel on väga oluline julgeolekupoliitiline sõnum. Samuti on see tema sõnul ka loomulik, sest nii Rootsil kui ka Soomel on USA-ga sarnane kaitsepoliitiline koostöölepe.
Soome avalikkuses tekitas viimastel päevadel palju diskussiooni ka see, et kaitseminister Niinistö teavitas avalikkust kavandatavast suurõppusest väidetavalt enne, kui seda oli riigi välispoliitilise juhtkonnaga, sealhulgas president Sauli Niinistöga põhjalikult arutatud.
Helsingis kohtuvad mitmete riikide kaitseministrid
Soomes kohtuvad esmaspäeval ja teisipäeval Eesti, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksa, Soome, Suurbritannia ja Taani kaitseminister.
Kohtumine toimub Helsingis seetõttu, et käesoleval aastal on Põhjamaade kaitsekoostöö eesistujaks olnud Soome. Järgmiseks eesistujaks on Norra.
Kohtumisele saabus ka USA kaitseminister James Mattis, kes esmaspäeval kohtus ka president Sauli Niinistöga.
USA kaitseministri sõnul kavatseb ta esmaspäeval ja teisipäeval Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel ära kuulata nende mured ja uurida viise, kuidas USA saab riike aidata.
"See on võimalus korrata, et seisame koos meie sõprade demokraatiatega, NATO-s ja Euroopas laiemalt, kui mis tahes riik, kaasa arvatud Venemaa, üritab õõnestada reeglitepõhist rahvusvahelist korda," lausus James Mattis teel Helsingisse toimuvale kahepäevasele kohtumisele.
Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles aga esmaspäeval Helsingis Põhjala-Balti kaitseministrite kohtumisel, et Venemaa tegevusest pingestunud julgeolekuolukord sunnib kõiki Läänemere regiooni riike tihedamale kaitsekoostööle. | Kaitseminister Niinistö kutsus USA Soomes toimuvale suurõppusele | https://www.err.ee/641185/kaitseminister-niinisto-kutsus-usa-soomes-toimuvale-suuroppusele | Soome kaitseminister Jussi Niinistö esitas Helsingis oma kolleegile James Mattisele kutse, millega kutsutakse USA aastal 2020 või 2021 Soomes toimuvale suurõppusele. |
Kalevi spordihallis kohtuvad teisipäeva õhtul liigatabelis võrdselt 8 punktiga vastavalt neljandal ja kolmandal kohal paiknevad HC Tallinn ja Viljandi HC. Et kodumeeskonna puhul on tegu meistriliiga uustulnukaga, siis pole ametlikes mängudes varem kohtutud. Mullu jäid mulgid pealinlaste eelkäija HC Tallase vastu kõigis viies kohtumises peale.
Viljandi tutvustab publikule uut leegionäri
"Liigselt mulluste mängudega võrrelda ei saa," arvas HC Tallinna peatreener Jüri Lepp. "Pink on meil nüüd oluliselt pikem ja tagaliingi selgelt kvaliteetsem. Oleme nn. suurest nelikust tänavu juba kahte tiimi võitnud, ehk saame vastu kolmandalegi. Viljandi toob platsile uue leegionäri, loodame et neil pole koostöö veel päris paigas."
Tallinna peamine mure on endiselt joonemängijatega. "Meie ainus terve joon Rainer Kelk on kaitseväes, aga ehk saab ikka mängule tulla. Vigastatud on õnneks paranemas, nii et paari nädala pärast on koosseis juba tugevam. Meie noore meeskonna mäng on muidugi kõikuv, aga eelmise Kehra-võidu pealt on emotsionaalselt hea uuele lahingule vastu minna," lisas Lepp.
Viljandi HC peatreener Marko Koksil on sarnaselt vastasega mitu mängijat kaitseväeteenistusega hõivatud. "Õnneks saime valgevenelase Andrei Hapali paberid korda, nii et tema saab meid juba aidata. Ees on tähtis mäng ja kerge ei saa meil kindlasti olema," tunnistas Koks.
"Pole Tallinnaga kohtunud veel ja isegi eriti nende mänge näinud, aga pallurid on muidugi tuttavad ning neil on hea meeskonnavaim ja nooruse uljus," hindas Koks. "Meie ülesanne on nende hoog peatada ja oma võimalused ära kasutada. Viimati oli Kehra hädas pealinlaste väravavahiga, seega peame rünnakul head olema."
Avaringi lõpetavad neljapäeval HC Viimsi/Tööriistamarket ja Põlva Coop
Kolmapäeval sõidavad tabelis kahel viimasel astmel olevad meeskonnad külla kahele esimesele. Põlvas võõrustab kohalik Serviti SK Tapat, keda mullu võideti kõigis kolmes omavahelises kohtumises ülisuurelt – väikseim edu oli 25, suurim 31 väravat! Eelmises voorus jäi Tapa alla Serviti duubelmeeskonnale Põlva Coopile 29:43.
Juba teist korda nelja päeva jooksul kohtuvad Kehras kohalik HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Aruküla/Audentes. Pühapäeval said kehralased karikavõistluste veerandfinaalis 33:22 võidu, ent eriti avapoolajal hakkasid noored arukülalased 11-kordsele meistrile tublisti vastu ja kaotasid selle vaid 11:15.
Seitsmenda vooru ja esimese ringi lõpetab neljapäeval toimuv HC Viimsi/Tööriistamarketi ja Põlva Coopi vastasseis. Liigatabelis on ehk veidi üllatuslikultki noor Coopi meeskond eespool – neil on kuus punkti viimsilaste nelja vastu. Põlvalased alistasid teises voorus HC Tallinna ja karikasarjas Kehragi, Viimsi/Tööriistamarket on viimases kolmes voorus – tõsi, mulluse esikolmiku vastu – tunnistanud kaotusi.
Eesti meistriliiga 7. voor:
7.11. 18:45 HC Tallinn – Viljandi HC
8.11. 19:00 Põlva Serviti – SK Tapa
8.11. 19:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Aruküla/Audentes
9.11. 19:00 HC Viimsi/Tööriistamarket – Põlva Coop | Käsipalli meistriliigas lõpeb esimene ring | https://sport.err.ee/641161/kasipalli-meistriliigas-lopeb-esimene-ring | Sel nädalal peetakse käsipalli Eesti meistriliigas 7. voor ehk mängitud saab esimene ring ning kõik meeskonnad on omavahel korra kohtunud. Mängud algavad juba täna eeldatavalt põneva HC Tallinna ja Viljandi HC vastasseisuga ning jätkuvad kolma- ja neljapäeval. |
"Hea meel on teada anda, et Super Hot Cosmos Blues Band jätkab ja peale väikest loomingulist pausi oleme tagasi äris," kirjutas bänd sotsiaalmeedias.
Veebruaris teatas bändi ninamees Janno Reim, et Super Hot Cosmos Blues Band jätkab musitseerimist nime Kosmos all. Uus singel avaldati aga ikka algse Super Hot Cosmos Blues Bandina.
Bänd astus üles ka Eesti Laul 2017 poolfinaalis, kus võisteldi palaga "Valan pisaraid". | Super Hot Cosmos Blues Band on loominguliselt pausilt tagasi | https://menu.err.ee/641181/super-hot-cosmos-blues-band-on-loominguliselt-pausilt-tagasi | Mõnda aega pausil olnud Super Hot Cosmos Blues Band tervitas fänne värske singliga "Luxexpress". |
Klassikalisese kulturismis saavutas Oleg Anissimov 3. koha. Rannafitnessis kuni 179 cm võitis 1. koha Stanislav Jagutkin ja 3. koha Dmitri Sildus.
Rannafitnessis üle 179 cm võitis 1. koha Ats Lahi ning fitmodelli kategoorias 1. koha Irina Ivanova ja 3. koha Julija Korotõts. | Kulturismi- ja fitnessisportlased olid Leedus edukad | https://sport.err.ee/641108/kulturismi-ja-fitnessisportlased-olid-leedus-edukad | Pühapäeval toimus Leedus, Kaunases kulturismi- ja fitnnessivõistlus Galinta Cup, kus Eesti koondislased teenisid mitmeid pjedestaalikohti. |
USA väljaanne Wall Street Journal ja telekanal CNBC edastasid, et viimaste nädalate jooksul toimunud kõnelused ei ole veel kuigi kaugele jõudnud. Samas lisati, et Fox kaalub müümist, et keskenduda enam uudistele.
Disney on aga huvitatud oma positsiooni tugevdamisest Hollywoodis ja televisioonis. Lähiajal plaanib Disney välja tulla ka oma voogedastusteenusega, et konkureerida Netflixi, Amazoni ja Huluga.
Üks läbirääkimistega seotud isik ütles väljaandele Financial Times, et kõnelused olid väga esialgsed ning on praeguseks lõppenud.
Foxi aktsia kasvas pärast uudist 8,9 protsenti 26,62 dollarini, samas kui Disney aktsia kasvas 2,04 protsenti ja lõpetas 100,65 dollari juures. | 21st Century Fox arutas Disneyga oma filmi- ja teleäri müümist | https://www.err.ee/641170/21st-century-fox-arutas-disneyga-oma-filmi-ja-teleari-muumist | 21st Century Fox ja Disney pidasid kõnelusi Foxi filmi- ja televisioonistuudio ning Foxi 39-protsendilise Sky osaluse müümise asjus. |
Saksa Bundestag'i eelmise koosseisu viimasel istungil tõdes kantsler Angela Merkel, et Saksamaa peab püsima innovatsiooni valdkonnas konkurentsis globaalsete konkurentidega, sest vastasel juhul võib riigist saada iganenud tehnoloogia muuseum, vahendab Politico.
Liitvabariigi digitaalpoliitikale keskendunud rahvasaadikute väitel ei suutnud eelmine valitsuskooseis kiirendada riigi valitsussektori ja taristu digitaliseerimist, kuna erinevate erakondade juhitud ministeeriumite vahel toimus bürokraatlik kemplus. “Oleme näinud, et maade jagamise tõttu pole ükski uuendus realiseerunud,” märgib liberaal ja Vaba Demokraatiliku partei (FDP) peasekretär Nicola Beer.
Fraunhoferi instituudi ja Euroopa majandusuuringute keskuse mõttekodade koostöös avaldatud rahvusvahelises innovatsiooni indikaatorite raportis on Saksmaa innovatsiooni tasemelt maailma neljas riik, kuid jääb kaugelt maha näiteks Soomest, Iisraelist, Ühendkuningriigist ja Taiwanist. Digitaliseerituse pingereas asub Saksamaa 35 tööstusriigi arvestuses 17. kohal.
Kõige enam on föderatsiooni nõrkust märgata tõmbekeskustest kaugemal asuvate piirkondade digitaristu arendamisel. Seetõttu pole paljudel maapiirkondades tegutsevatel väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel, mis moodustavad Saksa majanduse selgroo, ligipääsu ülikiirele võrguühendusele.
Meie ajastu võtmeküsimus
“Kõik mõistavad, et me ei saa minna edasi süsteemiga, kus kompetents ja vastus on killustatud mitme erineva ametkonna vahel,” rõhutab Roheliste partei digitaalpoliitika kõneisik Konstantin von Notz. Üksmeel puudub probleemi lahenduse pisidetailides. Nii on silmapaistvaim vaidluskoht digitaalministeeriumi loomine, mille tegevuse tulemusena peaks avalik kui ka erasektor viima rohkem asjaajamist e-keskkonda.
Tõenäoliselt saab uue e-ministri portfelli loomine olema eelseisvate koalitsioonikõneluste tulisemaid vaidluskohti. Merkeli juhitud Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja nende konservatiivsem Baierimaa sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) istuvad sel kolmapäeval esmakordselt maha esialgseteks koalitsioonikõnelusteks liberaalse FDP ja Rohelistega.
Nii FDP kui ka CSU toetavad kompetentside liitmist uue ministeeriumi alla, kuid millega täpsemalt asutus tegelema peaks hakkama on endiselt ebaselge. FDP programmis leitakse, et e-ministeerium peab andma “näo meie aja keskse probleemi lahendamisele”. Rohelised seevastu pole kindlad, et soovivad näha sellise ministeeriumi sündi.
Digitaalkoordinaator
Angela Merkel soovib määrata digiministeeriumi ette kõrgema astme ametniku isiklikust kantseleist. “Selline minister töötaks sisuliselt koordinaatorina,” selgitab CDU poliitik Thomas Jarzombek, kes on Merkeli erakonna peamine digitaalpoliitikaga tegelev rahvasaadik.
Jarzombek lisab, et kui uus minister on tihedalt seotud Merkeli kantseleiga, siis saab digiküsimuste koordinaator minna otse kantsleri juurde juhul, kui mõni ministeerium pidurdab arenduspoliitikat.
Saksa digitaliseerimispüüdluste taustal proovib Euroopa Liit käivitada enda tehnoloogiaturgu lubades siseturule ettevõtteid peaasjalikult Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest. Seetõttu kardab Saksamaa USA Räniorust ja teistes innovatsioonikeskustes jõudu kogunud konkurente, kelle projektid pakuvad otsest konkurentsi liitvabariigi jaoks strateegilistes majandussektorites nagu näiteks autotööstus. | Saksa majanduse digitaliseerimist pidurdab bürokraatlik maade jagamine | https://www.err.ee/641166/saksa-majanduse-digitaliseerimist-pidurdab-burokraatlik-maade-jagamine | Kuigi kõik koalitsioonikõnelustel osalevad Saksamaa parteid tunnistavad riigi digitaalprobleemi, pole lahenduste osas üksmeelt veel leitud. Euroopa suurima majanduse digitaliseerimist pärsib klassikaline ministeeriumite vaheline bürokraatlik võimuvõitlus, mis on varemgi pidurdanud Saksamaa arengut digitaalsel kiirteel. |
Endise Eesti jalgpallikoondise peatreeneri Magnus Pehrssoni juhendatav Malmö FF võitis Rootsi kõrgliiga rekordilist 20. korda, möödudes sealjuures 19 tiitlit võitnud rivaalist Göteborgist. Tähiseni jõudmist tuli Malmösse tähistama ka klubist tuule tiibadesse saanud Zlatan Ibrahimovic, tehes seda talle omaselt tähelepanu keskpunktis olles.
Koos 20. meistritiitliga sai Malmöst ühtlasi esimene Rootsi klubi, kellel on õigus mängusärkidel olevale logole lisada teine kümnest triumfist tõestust andev kuldtäheke. "Klubi helistas mulle ja kutsus mind tähistama 20. trofeed ja teist tähte," sõnas Ibrahimovic. "Ma mõtlesin: "teil ei ole mitte kaks, vaid kolm tähte ja ta saab tulla koos teiega pidutsema!" Ma ei kahelnud hetkekski, loomulikult tahtsin tulla tagasi koju ning tunda siinset energiat."
Kung! pic.twitter.com/PYHOgO1Iw2
— Tobias Lohse ⭐️⭐️ (@TobiasLohse) November 6, 2017
Rootsi rahvuskoondise eest 116 mänguga 62 väravat löönud Ibrahimovic ei võitnud Malmöga ühtegi suurt tiitlit, sest oma läbilöögihooajal mängis klubi Rootsi esiliigas, järgmisel, 2001. aastal, lahkus ta hooaja keskel Hollandi klubisse Amsterdami Ajax. "Ma pole kunagi Rootsi meistriks tulnud, aga nüüd sain ma vähemalt trofeed hoida," tõdes Ibrahimovic. "Ma pole sellele varem nii lähedal olnud - see oli väga tore."
Unistus Allsvenskani karika pea kohale tõstmisest on Ibrahimovici ilmselgelt kaua piinanud, sest pühapäevasel tseremoonial ei tulnud tal pähegi traditsioonilisest kavast kinni pidada. Rootsi ründelegend pidi endise UEFA presidendi Lennart Johanssoni nime kandva karika viima alaliidu presidendile Karl-Erik Nilssonile, kes oleks selle andnud klubi kaptenile Markus Rosenbergile, kuid Ibrahimovic marssis trofeega Nilssonist mööda ja ulatas selle ise Malmö ründajale.
Videos on Ibrahimovici soolo nähtav alates 19.50-st:
"Zlatan ei kuula kedagi, ta ajab oma asja," naeris samuti tseremoonial viibinud endine Malmö kaitsja Pontus Jansson. Karl-Erik Nilsson kinnitas Fotbollskanalenile hiljem, et nad olid Ibrahimoviciga traditsioonidest kõrvale kaldumise siiski varem kokku leppinud. Huvitav, kelle mõte see oli...
Malmö lõpetas hooaja 1:2 kaotusega Häckenile, kuid edestas 64 punkti kogununa lähimat konkurenti AIK-d siiski seitsme punktiga. Kolmandaks tulnud Djurgarden sai tabelisse 53 silma. | VIDEO | Zlatan tõusis Malmö pidustustel tähelepanu keskpunkti | https://sport.err.ee/641162/video-zlatan-tousis-malmo-pidustustel-tahelepanu-keskpunkti | Raskest põlvevigastusest taastuv Rootsi ründestaar Zlatan Ibrahimovic üllatas pühapäeva õhtul Malmö fänne ning mängis keskset rolli Rootsi meistritrofee üleandmistseremoonial. |
Pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul sai tabamuse ka Estonia hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940. aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ning Edgar Johan Kuusiku projektide järgi.
Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, kuid ülejäänud fassaadide väljanägemine muutus põhjalikult. Samuti ei olnud uues projektis enam äri- ega restoraniruume.
Likvideeriti ka seni hoone keldrikorrusel asunud turulaoruumid. Seevastu oli ette nähtud laiendus nii teatri- kui kontserdisaali publiku- ja tööruumide, eriti aga lavatehniliste kõrvalruumide osas.
Saalide puhul pidas Kotli oluliseks jääda esialgse lahenduse juurde, ent interjöör kaotas oma juugendlikud jooned ning muutus klassitsistlikult rangemaks.
Sõjajärgse taastamistöö käigus maalisid kunstnikud Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits 1947. aasta suvel Estonia teatrisaali lakke suuremõõtmelise (91 m2) laemaali, mis valmis kõigest pooleteise kuuga. Kolme autori monumentaalne ühistöö pälvis tollal ka kriitikute heakskiidu.
Kuigi Estonia hoone ehitus jõudis täielikult lõpule alles 1951. aastal ning kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti talveaiaks 1991. aastal, avati Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projekti järgi taastatud teatrimaja 7. novembril 1947. Tähtsa sündmuse puhul toimus kontsert, mille avalooks oli Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit". Avamispidustuste teises osas etendus Eugen Kapi ballett "Kalevipoeg". | Estonia teatrimaja taastamisest möödub 70 aastat | https://menu.err.ee/641159/estonia-teatrimaja-taastamisest-moodub-70-aastat | Täna, 7. novembril möödub 70 aastat sõjajärgselt taastatud Estonia maja avamisest. |
Näitus „Vaade. Soome uus arhitektuur” hõlmab paremikku paaril viimasel aastal valminud põhjanaabrite arhitektuurist. Läbilõige, kuhu ühelt poolt kuuluvad avalikud ehitised nagu (üli)koolihooned, muuseumid ja haiglad-tervisekeskused ning teise suure osana elamuarhitektuur, annab jätkuvalt kinnitust Soome professionaalsest ehituskultuurist, heast ehituskvaliteedist ja läbimõeldud arhitektuurist. Projektid välja valinud žürii tööd juhtis rahvusvaheliselt tunnustatud Hollandi kriitik ja kuraator Ole Bouman.
Rotermanni soolalao suures saalis on eksponeeritud 15 projekti, millest žürii eraldi äramärkimise pälvis kolm objekti: ristkihtliimpuidust ehitatud korterelamu Jyväskyläs (OOPEAA Office for Peripheral Architecture), minimalistlikult range ja materjaliehe Opinmäki koolimaja Espoos (Arkkitehtitoimisto Esa Ruskeepää) ja kontekstitundlik Serlachiuse muuseumi juurdeehitis Mänttäs (MX_SI architectural studio & Huttunen-Lipasti-Pakkanen Arhitektid). Viimane valiti välja 579 võistlustöö hulgast 2011. aastal toimunud rahvusvahelise konkursi käigus, kus osalesid ka mitmed Eesti arhitektid. Nii äramärgitud projektid kui ka teised on näitusel põhjalikult esitatud jooniste, fotode ja makettidena ning spetsiaalselt näituse jaoks valminud filmiklippidel. Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud kataloog, mis on soodushinnaga müügil muuseumi raamatupoes.
Soome Vabariigi 100. juubeli tähistamiseks kaasneb näitusega arhitekt Anu Puustineni (Avanto Arkkitehdit) loeng 29. novembril kell 18. Avanto arhitektuuribüroo näol on tegemist tuntud Soome noorte arhitektidega. Nende üks viimaseid projekte – populaarne Löyly restoran-saun Helsingis – on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja oli ühtlasi eelmisel aastal Finlandia arhitektuuriauhinna nelja finalisti hulgas.
Näitus jääb avatuks kuni 7. jaanuarini 2018.
Näituse korraldajad on Soome Arhitektuurimuuseum, Alvar Aalto Fond, Soome Arhitektide Liit SAFA | Arhitektuurimuuseumis näeb soomlaste arhitektuuriparemikku | https://kultuur.err.ee/641160/arhitektuurimuuseumis-naeb-soomlaste-arhitektuuriparemikku | Neljapäeval, 9. novembril kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis ülevaatenäitus Soome uuest arhitektuuris |
Nädalavahetusel Liverpoolilt saadud 1:4 kodukaotuse järel vallandati klubi tüüri juurest horvaat Slaven Bilic ning kiirelt suunati pilgud uue treeneri leidmisele.
Klubi esimees David Sullivan sõnas, et Moyes' kasuks otsustades olid põhiliseks kaalukeeleks tema kogemused: "Me vajame kogenud treenerit, kellel oleks teadmised kõrgliigajalgpallist ja mängijatest. Usume, et just David on õige mees klubi ümber pöörama ja meie mängijatest viimast välja võtma."
Moyes juhendas mullu Sunderlandi meeskonda, kuid astus ametikohalt tagasi, kui klubi kõrgliigast välja pudenes.
Kunagi Evertoni eesotsas kuulsust kogunud Moyes' sära on seejärel aasta-aastalt tuhmunud, kui ta ebaõnnestus Alex Fergusoni järglasena Manchester Unitedis ning ka Hispaania klubis Real Sociedad. | West Ham United palkas kogenud, kuid suurema sära kaotanud peatreeneri | https://sport.err.ee/641135/west-ham-united-palkas-kogenud-kuid-suurema-sara-kaotanud-peatreeneri | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas väljakukkumistsooni langenud West Ham United nimetas uueks peatreeneriks David Moyes'i. |
Tartu on kaasavale haridusele lähenenud veidi laiemalt kui seda on ametlik seisukoht, et erivajadustega õpilased õpivad üldjuhul elukohajärgse kooli tavaklassis.
Kõikidel lastel peab olema soovi korral õigus elada kodus ja käia koolis, mis asub tema elukohale võimalikult lähedal. Kuid lapsi, kes vajavad spetsiifilist õppekorraldust ja mahukaid tugiteenuseid, on tulemuslikum õpetada siiski erikoolis või eriklassis. Tartu suuruses linnas ja Lõuna-Eesti vajadusi arvestades on oma kindel koht ka erivajadustega laste õpetamisele spetsialiseerunud koolidel, kus on heal tasemel eripedagoogiline kompetents.
Jäigad normid ei ole laste huvides
Aasta alguses said kirja tänase süsteemi kitsaskohad, mis takistavad erivajadustega lastele hariduse ja vajaliku toe pakkumist, olgu see siis tavakoolis või erikoolis. Üks suurimaid takistusi ongi liiga jäik regulatsioon ja sellega seotud rahastamine, mistõttu aeg lapse erivajaduse märkamisest kuni vajaliku toe pakkumiseni on bürokraatlike menetluste tõttu väga pikk ning abi ei jõua tihti õigeaegselt lapseni.
Riigikogus menetletavad seadusemuudatused on suuresti suunatud selle lahendamisele. Vaidlus ei käi selle üle, kas erivajadustega õpilaste toetamiseks on vaja lisaraha või mitte, ega ka selle üle, kas toetamise süsteemi peaks muutma paindlikumaks või mitte.
Põhiline vaidlusküsimus on see, kas keerulisemate erivajadustega laste hariduse eest vastutab riik või omavalitsus ja kas saab omavalitsusi usaldada, et toetusraha jõuaks abivajavate lasteni. Pandlikkuse suurendamise puhul kardetakse, et kõikvõimalike normatiivide kaotamisega minnakse teise äärmusse ja koolid enam väikeklasse ei moodusta.
Kuigi osaliselt tuleb eelnõu kritiseerijatega ka nõustuda, on Tartu linna positsioon seda eelnõud toetav. Vaatamata sellele, et ka meile meeldiks kui garantii tuge vajavate laste hariduse rahastamise kestlikkuse suhtes oleks eelnõus selgemalt väljendatud ja pikemaajaliselt tagatud.
Küsida võib ka teistpidi: mis muutub erivajadustega õpilaste hariduskorralduses paremaks, kui seda eelnõud vastu ei võeta?
Täna kehtivas seaduses on vastutus jagatud riigi ja omavalitsuste vahel, kuid kumbki ei suuda täiel määral seda vastutust kanda. Tartu kõigis koolides on tagatud tugispetsialistide olemasolu, samuti teenused hariduse tugiteenuste keskuses. Lisaks on Tartu linn üleval pidanud kolme erivajadustega laste õppeasutust – Kroonuaia, Herbert Masingu ja Maarja kool –, sest kuskil peavad õppima ja saama tuge ka raskemate erivajadustega lapsed.
Suurem võimekus, rohkem tuge, varasem märkamine
Loomulikult vajab ka Tartu hariduslike erivajaduste õppekorraldus edasiarendamist, sest tuge vajavate laste arv paraku kasvab ja seda eeskätt elukohajärgsetes koolides.
Esimese asjana soovime tõsta Tartu koolide võimekust erivajadustega lastele vajaliku toe pakkumisel. See tähendab nii õpetajate täienduskoolitust eripedagoogika alal, lapsevanemate nõustamist, täiendavaid tugispetsialiste nendesse koolidesse, kus õpib abivajajaid lapsi rohkem, tugipersonalile parema palga pakkumist kui ka täiendavalt abiõpetajaid, tugitöötajaid.
Teiseks arendame kompetentsikeskuste võrgustikku, et lisaks hariduse tugiteenuste keskusele ja Rajaleidjale pakkuda tuge tavakoolidele. Rohkem on vaja panustada ka lasteaedade tugisüsteemidesse, sest ülioluline on erivajaduse ilmnemisel varajasele märkamisele järgnev asjatundlik sekkumine ja perekonna nõustamine.
Selge on, et haridusliku erivajadustega lastele vajaliku toe pakkumisel linnaeelarvest ei piisa. Seepärast on meie jaoks väga oluline, et riigikogus kavandatav seaduseelnõu otsustajate hulgas toetust leiaks. Kui aga otsustajatel on kõhklusi omavalitsuste usaldamise suhtes, siis on Tartu valmis piloteerima ministeeriumi poolt välja pakutud uut mudelit, tõestamaks, et omavalitsusi võib ja saab usaldada.
Kõik mured ei saa küll eelnõuga imeväel lahendatud, kuid see on suur ja vajalik samm erivajadustega laste hariduse heaks. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Riho Raave: tuge vajavad lapsed vajavad tuge | https://www.err.ee/641149/riho-raave-tuge-vajavad-lapsed-vajavad-tuge | Eestis võeti suund kaasavale haridusele juba üle kümne aasta tagasi. Paraku vaidlevad erinevad huvigrupid tänaseni, mida kaasava hariduse all silmas peetakse ning kuidas ja kes seda kõige paremini korraldama peaks. Arvan, et paljud vaidlused oleksid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemisel olemata, kui põhimõttelised küsimused oleksid eelnevalt kokku lepitud ja süsteemne rahaline tugi tagatud. |
Kes Johannes Aaviku päevikuid lugenud, neile ei tohiks küll saladuseks olla Aaviku suur naistelembus. Ise on ta päevikupidamise kohta öelnud: "Olen omi tundmusi naesterahvaste vastu kirjeldanud, kes mulle meeldisivad, omi mõttemõlgutusi elu, asjade ja armastuse üle."
Ühest tema 1943. aastal tehtud sissekandest leiabki järgneva avalduse: “Naise kehakuju veetlevus seisneb päämiselt peenes pihas ja meeldivakujolises, volbes polbas.”
Sõnaseletuseks: volbe — iharalt magus, polp — tagumik.
Järgneb veel põgus arutelu ja analüüs naisekeha üle, mille ta võtab kokku lausega: "Peab siiski tähendama, et ka peen piht yksi ei aita ilma naiseliko polbata."
20. sajandi algul shokeeris vanameelseid arvustajaid tema jutustus "Ruth", mis ilmus 1909. aastal (pseudonüümi J. Randvere all), milles kirjeldatakse moodsas eesti keeles kaasaegse naise ideaalkuju.
Humorist Mart Juur on aga teinud lausa ettepaneku püstitada ausammas igasse paika Tallinnas, kus Aavik on palunud mõnel tütralapsel end alasti võtta ja oma volbet polpa presenteerida.
Kuula varasemaid "Sõnasäutse" siit. | Sõnasäuts. Volbe polp | https://kultuur.err.ee/641145/sonasauts-volbe-polp | Olen Johannes Aavikust ja tema uudissõnadest korduvalt rääkinud ja ei ole erandiks tänanegi päev. |
"Eks ma olen ka pettunud eilse tulemustes," tunnistas Virkebau ERR-ile, lisades, et ta ei osanud niisugust käiku ette näha.
Riikliku lepitaja sõnul on ta järjepidevalt ja korduvalt suhelnud nii juhtkonna kui töötajate esindajatega ning HKScani juhtkond oli talle varem teatanud, et teevad omalt poolt kõik konflikti võimalikult kiireks lahendamiseks.
Virkebau loodab protsessiga novembri keskel edasi liikuda, siis toimub uus kohtumine töötüli osapooltega.
"Usun, et selleks ajaks me suudame oma palgaettepanekud välja töötada ja osapooltele esitada," ütles Virkebau. "Hetkel, kui vaadata, on toimunud koosolekud, aga läbirääkimisi kui selliseid pole olnud. Kui üks pool ütleb, et palka tuleb tõsta 50 protsenti ja teine null protsenti ja kumbki pool ei tagane, siis need pole läbirääkimised. Samas on selge, et sellises töötülis võitjaid ei ole. Katsun leida poolte ühisosa ja selle alusel teha ettepanekud."
Virkebau sõnul on töörahu taastamiseks palgatõus möödapääsmatu, kuid kui suur see väljapakutav palgatõus oleks, on riikliku lepitaja sõnul praegu veel vara öelda. Selleks tutvub ta esmalt ettevõtte majandusaasta aruandega ja võrdleb tapamaja töötajate palku ettevõtte teiste tootmisüksuste palgatasemega. Oma palgapakkumisega tuleb ta välja järgmiseks kohtumiseks.
Ehkki olukord ettevõttes on streigiohtlik, rõhutas Virkebau, et kuni lepitusmenetlus käib, töötajad streikida ei või. Töötüli - kas kompromisslahendusega või ilma - saab lõpetada vaid tema. | Riiklik lepitaja lihakombinaadi töötüli arengutest: olen pettunud | https://www.err.ee/641107/riiklik-lepitaja-lihakombinaadi-tootuli-arengutest-olen-pettunud | Riiklik Lepitaja Meelis Virkebau tunnistab, et Rakvere lihakombinaadi juhtide otsus tapamaja töötajate palgatülis oma palgaettepanekut mitte teha oli tema jaoks üllatus ning ta on selles käigus pettunud. Siiski usub ta, et kompromiss on töötülis veel võimalik. |
Kohus mõistis 71-aastasele Nikolaile rahalise karistuse 350 eurot, mille ta peab tasuma 10 kuu jooksul, ütles kohtu pressiesindaja Jaanika Lusti ERR-ile.
Süüdistuse järgi esitas Nikolai mullu 6. oktoobril Lääne ringkonnaprokuratuurile kaebuse, et naispolitseinik tekitas talle sama aasta 27. septembril Sindis menetlustoimingu käigus füüsilist valu, tõugates teda mitu korda.
Nikolai soovis politseiniku karistamist karistusseadustiku kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi.
Uurimine tuvastas, et naispolitseinik ei ole Nikolaid tõuganud ega talle muul moel valut tekitanud.
Nikolai kavatseb kohtuotsuse vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus. | Kohus karistas politseiniku peale valekaebuse teinud meest | https://www.err.ee/641146/kohus-karistas-politseiniku-peale-valekaebuse-teinud-meest | Pärnu maakohus mõistis teisipäeval eaka mehe süüdi politseiniku peale valekaebuse tegemises ja määras talle rahalise karistuse. |
"Mul oli sellel aastal halb vigastus ja ma ei saanud klubi nii palju aidata kui oleksin soovinud, aga loodetavasti saan 2018. aastal rohkem panustada," vahendas Soccernet.ee Puri sõnu. "Oli lihtne otsus lepingule allkirjad panna ja ootan järgmisel hooajal kõrgliigas mängimist."
Waterfordi treener Alan Reynolds: "Sander näitas tahtejõudu, tulles 2017. aastal vigastusest tagasi ja tehes hooaja lõpus mitmeid silmapaistvaid mänge. Ta toob meeskonda professionaalset suhtumist väljakul ja selle kõrval, mis on meie noortele väga oluline. Ka Sandri kõrgliigakogemus Sligo Roversiga peaks ainult kasuks tulema."
Waterford võitis tänavu Iirimaa esiliiga, 28 mängust kaotati vaid kolm. Puri mängis hooaja jooksul kolmes esimeses ja neljas viimases ehk kokku seitsmes mängus. | Sander Puri pikendas Iirimaa klubiga lepingut | https://sport.err.ee/641132/sander-puri-pikendas-iirimaa-klubiga-lepingut | Sander Puri allkirjastas aastase lepingupikenduse Waterfordiga, kellega koos tänavu Iirimaa jalgpalli esiliiga võideti, kirjutab klubi koduleht. |
Seepärast olengi arvuti ees, pea käte vahel ja mõtlen endamisi, et miks ometi ei kulutanud ma oma noorust mõistlikumalt. Kui oleksin need närused kümme piimahabeme aastat õppinud Tartus reumatoloogiks, siis ma poleks praegu sellises täbaras olukorras – siis mul oleks need pagana ID-kaardi sertifikaadid juba uuendatud!
Tolle mõtte juures tunnen, kuidas nördimuse hall koletis võtab taas võimust ning hakkan pead vastu klaviatuuri taguma. Selle käigus maandub ID-kaardi luger koos sinna topitud kasutu plastikuviiluga põrandal. Mina aga taon pead üha tugevamalt ja tugevamalt vastu klaviatuuri. Pilt hägustub.
Ühtäkki kuulen helisignatuuri. See tuleb arvuti kõlaritest ning tähendab, et meilikasti on potsatanud uus e-kiri. Tõstan pea klaviatuurilt, surun sealt väljakaranud klahvid sisse tagasi ning süvenen kirja sisusse, et vähegi oma süngeid mõtteid avalikest ja privaatsetest võtmetest eemale peletada.
Tegemist on kutsega Nordea Kontserdimajas toimuvale „salapärasele ja enneolematule etendusele“, millele pole isegi pealkirja antud. Juba sellelsamal õhtul. Mind on kutsutud, sest olen ajakirjanik. Sest olen tõekuulutaja ja rahva valgustaja. Ning miks ka mitte, mõtlen. Uuendamata sertifikaatideta pole ju niikuinii midagi targemat teha.
Sisenen rahvast pungil täis saali ning märkan, et kohalekutsutute seas on ohtralt kultuuritegelasi. Näen publiku hulgas Mihkel Rauda, Ene-Liis Semperit, Jaak Printsi, Tiit Ojasood, Evelin Võigemasti. Kohale on saabunud tõeline koorekiht.
Võtan istet. Kaua ei pea tegelikult ootama, sest kohe lähebki saal pimedaks ning sumisev rahvas vaikib ärevusest. Kohe saame teada, mis peitub „salapärase ja enneolematu etenduse“ taga.
Eesriie sõuab tasamisi eest, kuid kõigi suureks üllatuseks avaneb meie ees täiesti tühi lava – ei ühtki näitlejat, ei ühtki rekvisiiti, ei mingit butafooriat. Seda kõike totaalses vaikuses.
Möödub pool minutit ja publik hakkab juba nihelema – kas meid on tõesti ninapidi veetud? Kuid siis kostub mürinat – lae alt liigub lava poole stange, millest hoiab ühe käega kinni ei keegi muu kui Mihhail Kõlvart.
Mõned meist hõõruvad silmi.
On see nüüd unes või ilmsi?
Mihhail Kõlvart laskub lavale ja laseb stangest lahti, misjärel see kaob mürinal üles tagasi.
MIHHAIL KÕLVART: Struktuur. Meenutage, mida teile koolis õpetati. Struktuur. On algus. On teemaarendus. On lõpp. Algus peab haakuma lõpuga. Ärge unustage tempot! Varieerige kliimaksini!
Mihhail Kõlvart kõnnib lava servale ja „kivistub“. Tema näos ega kehas ei liigu ükski lihas.
Lava ette astub Laine Randjärv.
LAINE RANDJÄRV: Mina olen allegooria.
Laine Randjärv sammub Mihhail Kõlvarti paremale küljele ning „kivistub“ seal samamoodi.
On kuulda jooksusamme. Ei, mitte jooksusamme, vaid hobuse kappamist. Neljakäpukil tuiskab kohale Rainer Vakra ja peatub nii, et ketsid vilisevad. Vakra tõuseb püsti.
RAINER VAKRA: Aga mina olen Ozzy!
Suitsupahvaku saatel ilmub Rainer Vakra kohale nahkhiir. Mees haarab nahkhiirest kinni ning rebib vaesel loomal hammastega pea otsast. Verd pritsib esimeses reas istuva kultuurieliidi peale, kes kõik hakkavad eksalteeritult aplodeerima.
Rainer Vakra kummardab ja „kivistub“ Laine Randjärve kõrval.
Jälgime hinge kinni pidades, kuidas lavale ilmub järjest enam poliitikuid. Kõik ütlevad oma repliigi ja „kivistuvad“ eelmise kõrval.
YANA TOOM: Mina tean, kuidas te oma tööd peaksite tegema! Meenutage Stanislavskit!
Yana Toom kõnnib Mihhail Kõlvarti juurde ning annab mehele täiest jõust kõrvakiilu.
YANA TOOM: Su tardunud pilk ahistab mind!
Mihhail Kõlvarti näos ei liigu endiselt ükski lihas, sest just see on hetk, milleks ta on end kogu elu treeninud.
INDREK SAAR: Indrek, sa oled olnud paha poiss. Meenuta Stanislavskit! Kujuta ette, et sa oled keskealine poliitik! Usu, et sa oled keskealine poliitik!
Indrek Saar annab iseendale kõrvakiilu, võtab seejärel teiseks laksuks hoogu, ent „kivistub“ hoo pealt.
TAAVI AAS: Mida ma nelja aasta pärast teen? Kes ütleb mulle? See pole üldse kaugel.
Ühtäkki hüppab publiku seast lavale Kadri Simson ning hakkab sõnagi lausumata rahva pihta näpuga näitama. Ükshaaval võtab ta ette iga pealtvaataja. Täpselt 1828 korda. Protseduur kestab kolmkümmend minutit ning seejärel läheb ta teiste kõrvale.
KADRI SIMSON: Ah et mida ütleks 12-aastane Peeter Piritalt? Ta ütleks, et elu pole Mari-Liis Lill!
Raimond Kaljulaid kõnnib aksi vahelt välja tagurpidi, samal ajal deklameerides.
RAIMOND KALJULAID: Snäm! Roof! Rep! Snäm! Roof! Rep!
Raske on aru saada, kas tal on paha või mida need kummalised väljendid tähendavad.
TOOMAS TÕNISTE: Appi, kõik tahavad raha! Lähen poodi, pensionär küsib raha! Kõnnin tänaval, kolme lapse ema küsib raha! Lähen vetsu, seal istub ettevõtja ja palub sotsiaalmaksu alandamist!
Lavaesine on tardunud poliitikuid täis. Viimasena ilmub sinna Heidy Purga.
HEIDY PURGA: Hei-hei, see pidu on mage! Palun muusikat!
Kõlab kõrvulukustav signatuur. Huvitav, see on ju sama heli, mis mu meilikastil. Järgneb tempokas bassirütm. Nüüd hakkab pihta tõeline valgussõu – laserid sähvivad, lava on tossu täis ja robed keerlevad nagu viimnepäev oleks käes. Poliitikud pole enam kivistunud, vaid kõik tantsivad ennastunustavalt. Modernse tümaka saatel näeme nii kaerajaani kui ka tuljakut, kuuleme nii Scooterit kui Kaaterit. Tants kestab kaks tundi ja kui see lõpeb, leemendavad hingeldavad poliitikud higist. Nad haaravad teineteisel käest ning astuvad pealtvaatajate seisvate ovatsioonide saatel lava ette.
KÕIK KOOS: Mõtlete kindlasti, mis meie trupi nimi on. Me oleme –
Sel hetkel ärkan. Pea lõhub. ID-kaardi luger vedeleb endiselt maas. Tõstan ta üles klaviatuuri kõrvale ning uuendan õnnestunult sertifikaadid ära. Programm ütles, et läheb kümme minutit, aga pääsen kahega. Suurepärane!
Heidan pilgu kellale ja ehmatan – kurat, tähtaeg. Lugu peaks juba valmis olema.
Niisiis, hea lugeja, anna teada, kas sinu meelest mõjub igakevadine ja -sügisene kellakeeramine psüühikale halvasti? Oot, see on juba möödas. Proovime uuesti.
Hea lugeja, anna teada, kas sinu meelest võiks naastrehvide kasutamise keelata? Saada meile ka fotosid ja videoid oma rehvidest! •
* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga. | Madis Seppam: Debonäärid | https://www.err.ee/641138/madis-seppam-debonaarid | Istun arvuti ees, pea käte vahel. Mõtlen elus tehtud valikutele ja sellele, kuidas iga samm mõjutab järgmist. Kui noores eas tekib huvi mõne valdkonna vastu ja sa haarad sellest huvist innustunult kinni, arvates, et see ongi sinu elu kutse, siis ei mõtle, milliseid tagajärgi toob see kümne, viieteist või kahekümne aasta pärast. Sest kes oleks võinud tollal arvata, eksju? |
Annely Köster rääkis, et on oluline korraldada just noortele suunatud kunstinäitusi: “See on meie kunsti ja kultuuri järelkasvu küsimus ja see on meie kunsti jätkusuutlikkuse küsimus. Kust tulevad muidu uued loojad ja uus kompetentne publik? Kui näituse esinejad on väga noored, tähendab see, et ka publik, kes seda vaatama tuleb, on noorem. Kunstiõpetaja pilguga vaadates julgen ma arvata, et see aitab noortel saada kinnitust sellele, kas sa võiksid olla selles valdkonnas tegija täna ja homme. See on see iga, kus noored otsivad tõde, enda ja maailma kohta,” rääkis ta.
Rahvusvahelisel Eksperimenta! triennaalil on eksponeeritud kümnest erinevast riigist pärit 14-21 aastase noore kunstniku loomingut. Kösteri sõnul erineb see tavapärastest Kunstihoone näitustest: “Tahtmata liiga teha noortele ega päriskunstnikele – seda on vaatajal palju lihtsam vaadata. Noored on väga otsekohesed, olen kindel, et iga külastaja leiab vähemalt paar tööd, mis teda kõnetavad. Siin ei ole nii palju mängimist keeruliste diskursustega, ei ole nii palju tagasivaatamist kunstiajalukku ja suhtelisust. Need tööd on palju otsesemad.”
Seekord on Eksperimenta! üldteemaks “Kunst ja majandus”. Köster selgitas, et teemapüstitus on tulnud noortelt endilt, kes huvituvad ühiskondlikest teemadest ja sellest, milline majanduskeskkond neid tulevikus ees ootab. Kösteri sõnul oluline ka kunstihariduse juures pöörata tähelepanu sellele, et noortel tekiks arusaam kunsti turundamisest: “Oleks äärmuselt vastutustundetu luua õpilastes illusioon, et kõik ongi väga lihtne ja nende ideed on igale poole teretulnud, et nemad ainult loogu ja kõik muu hakkab iseenesest juhtuma. Oskus arvestada ümbritseva keskkonna ja vohava projektimajandusega on väga oluline ja et osataks oma ideid ka müüa. “
Samas ei saa kunsti paigutada teiste valdkondade majandusliku seaduspärasuse alla. “Kui püüda sõnastada kunsti ja majanduse suhet, siis ma pean tunnistama, et turumajanduslikud seaduspärasused kunsti, kultuuri ja ka teaduse vallas hästi ei toimi. Eelkõige selle pärast, et nendes valdkondades ontootmisprotsess väga pikk – alates hetkest kui loojal tekib idee kuni selle realiseerimiseni ja siis sellest akumuleerub aastate või aastakümnete jooksul avalik hüve. See protsess võib olla pikem kui inimese eluiga. Me jõuame välja selleni, et me ei saa seda majanduse ja tootmise seaduspärasuse järgi käsitleda, sest see ületab eelarveaasta ja isegi keskmise arengukava ajalise pikkuse,” selgitas ta.
Ka kunstihariduse väärtust ei ole võimalik majanduslikus mõttes mõõta. “See, mida noored õpivad ja omandavad, seda pole võimalik rahas mõõta, sellele ei ole võimalik panna hinnasilti külge. Järjest enam räägitakse hariduses, et teadmiste hulk kasvab iga päevaga nii kiiresti, et seda kõike ära õppida ei olegi võimalik. Seda olulisemaks muutub see, et sa oskad nende teadmistega midagi peale hakata, et sa oskad neid kriitiliselt analüüsida ja loovalt interpreteerida – sama, millega tegeleb kunst. Ka kunstihariduse kasulikkus ühiskonnale ilmneb hoopis kunstist väljaspoolseid radu pidi,” rääkis ta.
Kösteri sõnul võiks ühenduslüli kunsti ja majanduse vahel seisneda just hariduses: “Just läbi loovuse arendamise ja läbi selle, et me ei käsitleks loovust ja loovaid inimesi kui mingeid poolhulle värvidega mürajaid. Kui me käsitleksime loovust kui suhtumist ellu, kui alusväärtust, mis aitab vastata küsimusele, kuidas me toimime, kuidas me vaatame ettetulevaid probleeme ja kas need on sütitavad võimalused või midagi, mis meid pidurdavad. Teiseks, võib-olla me ei tohiks püüda kõike muuta, ka kultuuri valdkonda tuleb sisse palju majanduse ja ühiskonna mõõdetavust ja see pole kultuuri puhul hea. Siin on nii palju irratsionaalset ja sellist, mis ulatub nii pikkade aastate taha, et me ei saa seda lühiperspektiivis mõõta. Samas kunst saab majandusse panustada läbi ootamatute vaatenurkade ja loova hoiaku.”
Eksperimenta! triennaali näitused on alates 21. oktoobrist kuni 3. detsembrini avatud Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis, Kunstiakadeemia galeriis, Fotomuuseumis ja SOKOS hotell Tallinna konverentsikeskuses. | Annely Köster: kunstihariduse kasu ühiskonnale ilmneb väljaspool kunsti | https://kultuur.err.ee/641136/annely-koster-kunstihariduse-kasu-uhiskonnale-ilmneb-valjaspool-kunsti | Plekktrummi saatekülaliseks oli kunstipedagoog ja koolinoorte kunsti triennaali Eksperimenta! korraldaja Annely Köster, kellega vesteldi noorte positsioonist kunstis ning kunsti ja majanduse suhetest |
Näiteks huvitab Belgia kohtunikku täpsem informatsioon tõsisemate süüdistuste kohta ehk talle pakuvad huvi süüditused, mis puudutavad mässu ja mässu õhutamist. Eksperdid on ka varem tunnistanud, et neid süüdistused on huvi pakkuvad, sest Hispaania õigussüsteemis on neid sätteid väga harva kasutatud, kirjutab Euractiv.
Lisaks süüdistatakse Puigdemonti ja nelja tema kolleegi avalike ressursside väärkasutamises, ametiseisundi kuritarvitamises ja allumatuses. Süüdistused puudutavad 1. oktoobril toimunud ja ebaseaduslikuks kuulutatud iseseisvusreferendumit ning sellele järgnenud deklaratsioone regionaalparlamendis.
Hispaania väljastas reedel rahvusvahelise vahistamiskäsu Puigdemonti, Antoni Comíni, Clara Ponsatí, Meritxell Serreti ja Lluís Puigi vastu ning soovib, et Belgia peaks nad kinni ja annaks Hispaaniale välja. Viisik andis end pühapäeval Belgia võimude kätte. Belgiasse saabusid nad eelmisel nädalal vahetult enne seda, kui Hispaania prokuratuur nende vastu süüdistused esitas.
Kaheksa Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse liiget saatis Hispaania kohus neljapäeval uurimise ajaks vangi. Nende seas on ka Puigdemonti asetäitja Oriol Junqueras. Ainus kunagise regionaalvalitsuse liige, kelle Hispaania kohus vabadusse jättis, on majanduse eest vastutanud minister Santi Vila, kes vabastati uurimise ajaks 50 000 euro suuruse kautsjoni vastu. Vila astus protestiks tagasi 26. oktoobril, päev enne seda, kui parlament iseseisvusdeklaratsiooni vastu võttis.
Euractivi allikad selgitasid, et Belgia kohtu päring on tingitud sellest, et kuigi Belgia seadustes on samasugused süüdistused olemas, võib neil olla mõnevõrra erinev tähendus kui Hispaanias. Samuti võivad nende eest määratavad karistused erineda.
Puidgemont ja neli eksministrit peavad ilmuma 17. novembril kell 14 Brüsseli kohtusse, kus toimub väljaandmisprotsessi esimene istung. Euroopa vahistamismäärust puudutavate reeglite kohaselt tuleb otsus teha 15 päeva jooksul ning osa allikaid väidavad, et Brüsseli kohus teeb otsuse juba samal päeval. Samas on seda otsust võimalik edasi kaevata ja siis algab uuesti 15-päevane periood otsustamiseks. | Allikad: Belgia kohtunik küsib Puigdemonti asjus Hispaanialt lisaandmeid | https://www.err.ee/641133/allikad-belgia-kohtunik-kusib-puigdemonti-asjus-hispaanialt-lisaandmeid | Väljaande Euractiv allika sõnul kavatseb Belgia kohtunik, kes tegeleb Kataloonia tagandatud liidri Carles Puigdemonti ja tema kolleegide juhtumiga, küsida Hispaania võimudelt täpsemaid detaile poliitikute vastu esitatud süüdistuste kohta. |
Tänavu laulavad näitlejad selle nimel, et Maarja küla saaks Kiidjärve metsade vahele parema internetiühenduse.
"Igal asjal on oma aeg," nentis Maarja küla heategevuskontserdi "Kuula, palun! 15" peakorraldaja Anu Tonts Õhtulehele, lisades, et sarja viimane kontsert tuleb pidulik ja kurb.
"Kontsert ise aga tuleb hästi vaheldusrikas ja meeleolukas, seda on juba praegu näitlejate valitud lauludest näha, on meeldejäävaid numbreid varasematelt kontsertidelt ja samas ka täiesti uusi lugusid, mida meie kontserdil varem lauldud pole," kirjeldas Tonts.
Eriliseks teeb kontserdi seegi, et näitlejaid saadab sama saatebänd Toomas Lunge juhatusel, kes tegi seda esimesed kümme aastat. | Tänavune Maarja küla heategevuskontsert jääb viimaseks | https://menu.err.ee/641129/tanavune-maarja-kula-heategevuskontsert-jaab-viimaseks | Eesti pikima heategevuskontsertide sarjas toimuvad tänavu viimased kontserdid, näitlejaid saab intellektipuudega noorte toetuseks laulmas kuulda veel eeloleval pühapäeval Tartus ja esmaspäeval Tallinnas. |
Saaremaa lehe teatel on karuhirm küll kohalike seas suur, aga tõsiasi on see, et kohalikel jahimeestel ei ole ühtegi kindlat fakti, et karu sealkandis üldse viibiks.
" Jahiseltsi esimehe sõnul on pärast pensionipäeva ning sõpradega sotsialiseerumist koju kulgemise käigus mullika ja karu segiajamine täiesti andestatav asi."
Orissaare jahimeeste seltsi juhatuse esimees Hinnar Kuuder ütles ajalehele, et mitte ükski jahimees pole näinud mingitki jälge karu tegutsemisest, ei ole leitud ka karu käpajälgi, mis nüüd, kui ilmad pikemat aega märjad on olnud ja pinnas pehme, ometi kusagile peaksid jääma.
Kuuder lisas, et tõenäoliselt võis Ööriku kandis märgatud karu olla hoopis lahtipääsenud mullikas, keda on seal ennegi liikumas nähtud.
Jahiseltsi esimehe sõnul on pärast pensionipäeva ning sõpradega sotsialiseerumist koju kulgemise käigus mullika ja karu segiajamine täiesti andestatav asi. | Saaremaal hirmu külvav karu võib olla hoopis lahtipääsenud mullikas | https://www.err.ee/641127/saaremaal-hirmu-kulvav-karu-voib-olla-hoopis-lahtipaasenud-mullikas | Jutud Ida-Saaremaal ringi müttavast mesikäpast on külvanud kohalike seas suurt segadust, mistõttu näiteks Tagavere daamid on oma igaõhtuse kepikõnni marsruudi ära muutnud, kirjutas Meie Maa. |
ROK-i otsus tuli pärast Venemaa riikliku dopingupoliitikaga seotud uurimiskomisjoni raportit ja sellega seotud ülekuulamisi. Lisaks Legkovile diskvalifitseeriti tagasihoidlikumaid tulemusi näidanud Jevgeni Belov. Mõlemale määrati ka eluaegne võistluskeeld.
Esmakordselt pärast otsuse teatavakstegemist võttis venelane sõna sotsiaalmeedia vahendusel alles esmaspäeval, kui kirjutas Instagramis: "Mu medal on puhas. Ma võitlen."
"Aastate jooksul on mind testitud üle 150 korra ning ma olen alati puhas olnud. Ja minu proove pole uuritud mitte ainult Moskvas ega Sotšis vaid ka Kölnis, Lausanne'is ja Dresdenis," vahendas Reuters Legkovi edasist arvamust.
Legkovi arvates on ROK astunud selle otsusega oma volitustest üle ning sel korral on kannatajaks jäänud tema: "Ükskõik milline sportlane, ükskõik millisest riigist, võib ühel hetkel leida ennast sellisest olukorrast."
Venemaa suusaliit teatas eelmisel nädalal, et toetab oma sportlasi ning plaanib ROK-i otsuse samuti edasi kaevata. | Dopingupatuseks tembeldatud Legkov: mu medal on puhas ja ma võitlen edasi! | https://sport.err.ee/641125/dopingupatuseks-tembeldatud-legkov-mu-medal-on-puhas-ja-ma-voitlen-edasi | Möödunud nädalal otsustas Rahvusvaheline olümpiakomitee Sotši mängudel murdmaasuusatamise meeste 50 km vabatehnikas kulla võitnud venelase Aleksandr Legkovi tulemused tühistada. Suusataja ise kavatseb selle otsuse edasi kaevata ning oma nime puhtaks pesta. |
Maimikute mängufilm “Minu näoga onu” valiti osalema A-klassi filmifestivalile Kairos
Olulisim filmifestival Aafrikas ja Lähis-Idas vältab tänavu 21. kuni 30. novembrini, Eesti film linastub seal rahvusvahelises programmis International Panorama. Filmi sõidavad Egiptusesse esindama peaosatäitja Rain Tolk ja režissöör Andres Maimik.
“Juba praegugi võib öelda, et lisaks kodupublikule on filmi väga hästi vastu võtnud ka suured festivalid,” ütles filmi produtsent Maie Rosmann-Lill. “Kairo on üks 15 maailma oluliseimast, A-klassi filmifestivalist. Seal osalemine on Eesti filmile suureks tunnustuseks.”
Varasemalt on Maimikute mängufilm võistelnud samuti maailma mõjukaimate hulka kuuluval Karlovy Vary filmifestivalil. Lähipäevil linastub “Minu näoga onu” aga Saksamaal Mannheim-Heidelbergi filmifestivalil.
Lisaks on "Minu näoga onu" valitud PÖFFi Eesti filmi konkursi programmi, kus linastub aasta jooksul valminud Eesti filmide paremik, mida on kutsutud hindama välismaised eksperdid.
Maimikute mängufilm esilinastus Eestis septembri lõpus ning seda on tänaseks kinos vaatamas käinud üle 28 000 inimese. Juba vähem kui kuu aja pärast tuleb müügile ka filmi DVD ning film jõuab ka Telia videolaenutusse.
Vanemate ja nende laste tragikoomilistest suhetest rääkiv “Minu näoga onu” on humoorikas draama, mis kõneleb õnne ja läheduse otsingutest. Filmi peategelasi kehastavad Rain Tolk, Roman Baskin ja Evelin Võigemast.
“Minu näoga onu” režissöörid ja stsenaristid on Andres ja Katrin Maimik. Filmi produtsendid on Maie Rosmann-Lill ja Maario Masing, operaator Mihkel Soe ja kunstnik Kristina Lõuk. Filmi tootis Kuukulgur Film koostöös Kinosaurus Filmiga, selle valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. | "Minu näoga onu" valiti osalema Kairo filmifestivalile | https://kultuur.err.ee/641120/minu-naoga-onu-valiti-osalema-kairo-filmifestivalile | Andres ja Katrin Maimiku mängufilm “Minu näoga onu” valiti osalema maailma tippfestivalide hulka kuuluvale Kairo rahvusvahelisele filmifestivalile. |
Vang vaidlustas Tartu halduskohtus justiitsministri määruse, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ning keelati vangla territooriumil suitsetamine ning ühtlasi esitas ta esialgse õiguskaitse taotluse ministri käskkirja peatamiseks, kirjutab Põhjarannik.
Kohus leidis, et suitsetamise keelamine on piirang, mis ületab vangistusega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebamugavuste taset ning erinevalt vanglas töötavatest inimestest ei saa ta minna tänavale ja suitsetada väljaspool vangla piire.
Tartu halduskohus leidis, et seadusest tulenevalt võib kehtestada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustest lähtudes, ning piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele "ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust".
Kohus nentis üldiselt teadaolevaks faktiks, et suitsetajal tekib nikotiinisõltuvus ning suitsetamisest loobumisel võivad tekkida võõrutusnähud alates une- ja seedehäiretest ning lõpetades tähelepanu- ja töövõime langusega, kirjutab Põhjarannik.
Kui ministeerium on väitnud, et vangid said enne tubakakeeldu suitsetada vaid ühe sigareti päevas, mistõttu neil ei tohiks sõltuvust olla, siis kohus jäi teisele arvamusele.
"Võõrutusnähtude esinemist ei välista see, et kaebajal on juba pikemat aega olnud võimalik suitsetada ainult ühel korral päevas. Vastupidi, ilmselt on organism sellise regulaarse elukorraldusega harjunud ja see võib võõrutusnähtude esinemise võimalust pigem suurendada," leidis halduskohus.
Kohtu arvates on kaebaja seisukoha eduväljavaated head, viidates ka õiguskantsleri arvamusele, et suitsetamise täielik keelamine võib olla vastuolus seadusega.
"Kohus peab oluliseks ka seda, et vaidlustatud käskkirjaga keelati tegevus, mis on aastaid olnud lubatud, ning keeld kujutab endast isiku põhiõiguste (omandiõigus, õigus vabale eneseteostusele) piiramist," seisab kohtumääruses.
Kui vaidlustatud käskkirjas on muudatuste põhjendustena toodud tervise kaitse, sõltuvusest vabanemine, riiklike ressursside säilitamine ning julgeoleku tagamine, siis viimase kohta leidis kohus, et siiani oli võimalik julgeolekut tagada ka ilma suitsetamise keeluta. Et suitsetamine on tervisele kahjulik, on küll õige, kuid kohtu arvates "tegemist ei ole tervisehäirega, mis õigustaks selle ravimist sunniviisil."
Kokkuvõttes leidis kohus, et vangla sisekorraeeskirja muudatused on vastuolus põhiseadusega. Halduskohus saatis asja materjalid riigikohtusse, et see võtaks seisukoha selle õigusakti vastavustest põhiseadusele | Leht: üks vang saab Viru vanglas erandkorras suitsetada | https://www.err.ee/641122/leht-uks-vang-saab-viru-vanglas-erandkorras-suitsetada | Samal ajal kui Eesti vanglates on 1. oktoobrist keelatud suitsetamine, võitles Viru vangla kinnipeetav endale kohtu kaudu välja õiguse vähemalt esialgu viis korda päevas suitsu teha. |
Kinnipidamist on kinnitanud ka rühmituse veebileht. Venemaal kusjuures sellele veebilehele ei pääse, vahendas Yle.
Veebilehel avaldatakse arvamust, et liikmete kinnipidamise põhjustas opositsioonilise telekanali Dožd uudis, mis rühmitusest rääkis.
Peterburi uudisteportaal Fontanka kirjutab, et Venemaa politsei väitel leidsid võimuesindajad kinnipeetute käest tulirelva, granaadi ja süütepudeleid. Politsei kahtlustab nüüd, et isikutel oli kavas neid esemeid ametnike või võimuesindajate vastu kasutada.
Seega on võimalik, et isikutele esitatakse süüdistus terrorismis, mis Venemaal võib tuua kaasa väga pika vanglakaristuse.
Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17. sajandist alates Soomest Ingerimaale rännanud luteriusuliste soomlaste järeltulijad, kes elavad praegu lisaks Venemaale Soomes, Eestis ja Rootsis. Ingerimaa põlisrahvasteks on läänemeresoome hõimud vadjalased ja isurid.
Ingerlaste esindaja: mõned mängivad indiaanlasi, teised ingerlasi
Venemaal elavaid ingerlasi esindava Ingeri Liidu pikaaegne esimees Wladimir Kokko selgitas Yle uudistele, et Vaba Ingerimaa rühmitusel pole mingit pistmist soome tauataga ingerlastega.
"Meil Peterburis on selliseid natuke kummalisi täiskasvanuid, kes mängivad Ingerimaad. Nad on kõik venelased või neil on mingi muu taust, kuid soome tausta neil ei ole üldse," rõhutas Kokko.
Samuti märkis ta, et ka rühmitus ise ei seosta ingerlaseks olemast soomlaseks olemisega.
"See on väike poliitiline rühmitus, mis mõtlen iseseisvast Ingerimaast ning Moskva söötmise lõpetamisest," lisas Kokko. "Mõned mängivad indiaanlasi, teised mängivad ingerlasi." | Vene meedia: Peterburis peeti kinni "Ingerimaa separatistid" | https://www.err.ee/641114/vene-meedia-peterburis-peeti-kinni-ingerimaa-separatistid | Venemaal pidasid võimuesindajad pühapäeva õhtul kinni kolm isikut, kes olid teel Peterburi linnapea residentsi ehk Smolnõi instituudi suunas. Venemaa meedia väitel kuuluvad kinni peetud isikud rühmitusse Svobodnaja Ingria ehk Vaba Ingerimaa. |
Idakonverentsis liidrikohal olev Celtics (9-2) sai võõrsil jagu sama konverentsi punasest laternast Atlanta Hawksist (2-9) 110:107.
Suvel klubisse toodud tagamees Kyrie Irving vedas võitjaid 35 punkti ja 7 korvisööduga, Jayson Tatum kogus 21 silma ja 8 lauapalli ja Al Horfordi arvele kogunes 15 punkti, 10 lauapalli ja 9 söötu. Kaotajate poolel tõi Dennis Schröder 23 punkti ja 6 söötu.
Teistes esmaspäevastes kohtumistes sai Brooklyn Nets (4-6) võõrsil 98:92 võidu Phoenix Sunsi (4-7) üle ning Golden State Warriors (8-3) oli koduväljakul 97:80 parem Miami Heatist (4-6). | NBA: Irving vedas Bostoni üheksanda järjestikuse võiduni | https://sport.err.ee/641117/nba-irving-vedas-bostoni-uheksanda-jarjestikuse-voiduni | Korvpalliliigas NBA on suurepärase hooga jätkamas Boston Celticsi meeskond, kes sai esmaspäeva õhtul üheksanda järjestikuse võidu. |
Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo vaneminspektor Klara Saar ütles ERRile, et vaktsiini turustamist planeerib ravimi tootja, lähtudes prognoose tehes üldjuhul varasemalt müüdud kogusest.
Ravimiametile teadaolevalt plaanisid gripivaktsiinide tootjad tuua selleks hooajaks Eestisse kokku 63 000 annust. See kogus ületas kogu eelmise hooaja kogust 25 protsendi ehk üle 15 000 annuse võrra, kuid on praeguseks Eestis juba ära müüdud.
"Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri märkis, et tänavu on juba kolmas aasta, kui vaktsiin saab otsa enne tõsisema gripihooaja algust."
"Müügiloa hoidjad otsivad täiendavaid koguseid gripivaktsiine, aga kuna gripihooaja keskel ei ole vaktsiinide juurde tootmine pika tootmisaja tõttu võimalik, saab ravimitootja esindaja täiendavaid annuseid vaktsiine Eestisse tuua ainult teiste riikide varudest kokkuleppel vastavate riikidega," tõdes Saar.
Ta lisas, et sel põhjusel ei pruugi tarned olla stabiilsed ning võib ette tulla tõrkeid. Müügiloa hoidjad on ravimiametit teavitanud võimalusest tuua Eestisse lähiajal juurde mõlemat vaktsiini, kokku enam kui 15 000 annust.
Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri märkis, et tänavu on juba kolmas aasta, kui vaktsiin saab otsa enne tõsisema gripihooaja algust.
"Kui juba praegu enam kõikides apteekides vaktsiini pole, siis ausalt öeldes on see murettekitav, sest väga palju on neid inimesi, kes alles mõtlevad ja kaaluvad otsust vaktsineerida," ütles ta.
Saluri sõnul näitab ka terviseameti statistika gripi vastu vaktsineerimise kasvu. See tähendab, et teavitustöö on vilja kandnud. Lisaks pidas terviseameti esindaja võimalikuks, et vanemaealisi inimesi mõjutab vaktsineerimisotsuse tegemisel eelmise aasta kurb statistika, mis näitas, et eakate puhul võib just gripp olla viimaseks piisaks karikas.
Tänavune gripihooaeg ei ole veel alanud ning Saluri sõnul hakkab viirus reeglina ringlema jaanuaris-veebruaris, ehkki eelmisel aastal algas gripi levik juba novembri lõpus.
Sel hooajal on saadaval kaht tüüpi gripivaktsiini: üks kaitseb kolme gripitüve eest ja seda saab teha juba kuuekuustele lastele. Teine vaktsiin kaitseb nelja gripitüve eest ja on kallim ning see sobib alates kolmandast eluaastast. | Tänavuseks gripihooajaks plaanitud vaktsiinikogus on juba ära müüdud | https://www.err.ee/641105/tanavuseks-gripihooajaks-plaanitud-vaktsiinikogus-on-juba-ara-muudud | Selleks hooajaks plaanisid gripivaktsiinide tootjad tuua Eestisse kokku 63 000 annust vaktsiine, mida on veerandi võrra eelmisest hooajast enam, see kogus on aga ravimiameti andmetel juba ära müüdud. |
Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi kirjutab Linnuvaatleja veebipesas, et suurte tiibadega linnud, näiteks kondorid, kured, pelikanid ja albatrossid, suudavad pärast algset kiirendust tõusvaid õhuvoole, mille kiirus on 1–10 m/s, kasutades ja tiibadega hoogu mitte andes edukalt õhus liuelda. Lennata võimaldab tõstejõudu tekitav tiiva üla- ja alapoole õhurõhkude erinevus – ülapoolel liigub õhk kiiremini ja on veidi hõredam kui tiiva alapoolel.
Paljude lindude tiiva ülapool on alumisest tumedam. Värvierinevust on seletatud varje-eesmärgiga – saagijahil kiskjale ei torka ülevalt vaadates maastikul lind silma; sama rolli täidab tiiva heledam alapool alt ülesse vaadates. Lisaks on tumedamad suled tugevamad ning kulumisele vastupidavamad.
Pagualbatross, Thalassarche cauta. Autor: JJ Harrison ([email protected]), Wikimedia Commons
New Mexico ülikooli teadlasi huvitas, kuidas mõjutab sulgede värvus tiibade pinna temperatuuri ja kas sellel on mõju liuglennule. Uurijad keskendusid hiljuti avaldatud uuringus albatrossidele, kelle pikad tiivad on liuglennuks teadaolevalt kõige paremini kohastunud. Albatrosside tiiva tume pealispind neelab rohkem soojust kui hele ning seetõttu soojenevad tumedad suled heledamatest rohkem ja kiiremini.
Teadlaste arvutused näitasid, et 10-20 meetri kõrgusel mere kohal kiirusega 30 m/s liugleva albatrossi tiiva pealispind on 10 °C soojem tiiva alapoolest. Selline temperatuuride erinevus põhjustab erinevusi ka tiiva pealt ja alt liikuva õhu tiheduses, mille tulemusena väheneb tiiva õhutakistus ja lind säästab energiat. Uurijate arvutused näitasid, et need tulemused on albatrosside puhul universaalsed, kehtides nii suvel kui ka talvel ning troopilistes ja külmema kliimaga piirkondades.
Samal põhimõttel kui linnud, lendavad ka lennukid, seepärast saab kogutud teadmisi rakendada lindudele sarnaselt õhus tiibu liigutavate või hoopis fikseeritud tiibadega mehitamata lennumasinate ehitamisel. Õhutakistust vähendavate teadmiste rakendamisel on võimalik säästa kütust, pikendada masina lennuaega, lennata kiiremini ja suurendada seeläbi lennumasina tööraadiust. | Tiibade värvivalik mõjutab lennumasina tõhusust | https://novaator.err.ee/641104/tiibade-varvivalik-mojutab-lennumasina-tohusust | Biomimikri on valdkond, mis kasutab looduse insenerivõimeid ja püüab neid üle kanda inimeste maailma. Pole juhuslik, et lennukid näevad välja nagu linnud - kuid kas peaksime ka lennumasinate tiivad lindude järgi värvima? Teadlased arvavad, et see tuleks kasuks. |
Tartu maakohus rahuldas osaliselt psühholoog Urve Kauri hagi osaühing Reiting PR vastu, sest tuvastas, et osaühingul ei olnud alust lepingut temaga erakorraliselt üles öelda, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Kohus leidis, et Kauril jäi saamata tasu 27,75 nõustamistunni eest ning mõistis osaühingult tema kasuks välja 832,50 eurot.
Kaur tegutses käsunduslepingu alusel Harku kinnipidamiskeskuses psühholoogina. Osaühing oli omakorda teenuse osutamiseks sõlminud lepingu politsei- ja piirivalveametiga (PPA).
Pärast mullu 16. mail Eesti Päevalehes ilmunud Urve Kauri artiklit "Kas politsei kardab hambaharja?" teatas osaühing, et peatab temaga koostöö ning põhjendas seda artikli ilmumisega.
Kaur kritiseeris artiklis erinevatest aspektidest PPA ja üldisemalt Eesti vabariigi tegevust varjupaigataotlejate kohtlemisel. Lisaks avaldas Kaur artiklis ühe keskuses kinnipeetava mehe isikuandmeid.
Osaühing leidis, et Kaur rikkus selle artikli avaldamisega lojaalsuskohustust ning avaldas infot, milleks tal õigust ei olnud.
Kaur seevastu leidis, et artikli avaldamine on õigustatud sõnavabadusega.
Kohus märkis, et sõnavabadus, millele Kaur tugineb, ei ole absoluutne õigus, kuid antud juhul ei saa artikli avaldamist pidada lojaalsuskohustuse rikkumiseks.
Kohus tõdes, et kuna nii kinnipidamiskeskus kui ka PPA on avalik-õiguslikud avalikku võimu teostavad asutused, siis selliste asutuste puhul on põhjendatud avalikkuse kõrgendatud huvi nende tegevuse suhtes ning esineb oluline avalik huvi, et nende tegevus oleks nii õiguspärane kui ka eetiline.
"Seetõttu peavad PPA ja kinnipidamiskeskus ehk sisuliselt riik, olema tunduvalt suurema kriitikataluvusega kui näiteks eraõiguslikud isikud, kes avalikku võimu ei teosta," märkis kohus.
Kohus tõdes ka, et PPA-l endal ei olnud Urve Kaurile etteheiteid seoses kriitilise artikli avaldamisega, vaid etteheited tulenesid peamiselt sellest, et ta avaldas artiklis ühe kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid.
Seega leidis kohus, et artiklis osaühingu lepingupartneri ja lõpptellija ehk PPA kritiseerimine ei ole asjaolud, mis annaks praegusel juhul alust leping erakorraliselt üles öelda.
Osaühing heitis Kaurile ka ette, et ta avaldas artiklis ühe kinnipeetava isikut ja elusaatust puudutavaid andmeid, kuid nende andmete kaitse seaduse järgi on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekul.
Kaur esitas hagi lisana kohtule selle inimese nõusoleku enda andmete avaldamiseks, kellest ta oma artiklis rääkis ning seega ei rikkunud Kaur kohtu hinnangul isikuandmete kaitse nõudeid.
Maakohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30 päeva jooksul. | Arvamusloo tõttu töö kaotanud psühholoog sai tööandja üle võidu | https://www.err.ee/641111/arvamusloo-tottu-too-kaotanud-psuhholoog-sai-tooandja-ule-voidu | Politsei- ja piirivalveametit (PPA) kritiseeriva arvamusloo tõttu töö kaotanud psühholoog võitis kohtus oma tööandjat. |
Kas meie e-riigi edulugu on ohus või suudame selle olukorra hoopis enda kasuks pöörata? Saates analüüsivad teemat Andres Anvelt, Hanno Pevkur, Taimar Peterkop, Taavi Kotka, Tanel Tammet ja Henrik Roonemaa.
Foorum algab kell 20. | "Foorum" võtab ette segaduse ID-kaartidega | https://www.err.ee/641109/foorum-votab-ette-segaduse-id-kaartidega | Teisipäevaõhtune ETV saade "Foorum" võtab seekord ette ID-kaartide ümber toimuva segaduse. |
Oktoobripööre Venemaal 1917, mida oli Nõukogude Liidus kombeks igal aastal 7. ja 8. novembril suure käraga meenutada, kujutas endast üht inimkonna ajaloo suurimat, vahest isegi kõige hukatuslikemate tagajärgedega sotsiaalset katastroofi, mille tõelist mastaapi pole maailm tänini veel täiel määral teadvustanud.
Nõukogude tsensuur ja ideoloogiavalvurid tegid oma tööd hästi (ja ka praegused uus-stalinistid oskavad vahel päris osavasti vett segada), 1917 vallandunud massiterrori tegelik ulatus ja tähendus on isegi sada aastat hiljem mitmeti mattunud läbipaistmatutesse udupilvedesse. Küll püütakse punaterrorit õigustada I maailmasõja järelmõjude ja valge terroriga, küll leiutatakse aina uusi statistilisi manipulatsioone – kasutades ära andmete lünklikkust ja arhiivide suletust. Rein Taagepera on kommunistliku genotsiidi kohta kujundlikult nentinud: „Nii nagu astrofüüsikast teame, neelavad mustad augud isegi valguse, nii neelab äärmuslik terror ka igasuguse teabe oma ohvritest.”
Rein Taagepera, „Soomeugri rahvad Venemaa Föderatsioonis”, Tartu 2000, lk 96
Nii on otsekui servapidi püsima jäänud ka eksikujutlus, nagu olnuks Lenini aja terror olnud kuidagi leebem Stalini omast.
1990. aastatel aga avaldati hulgaliselt arhiivipeidikutest leitud ja kaua hoolega varjatud Lenini allkirjaga dokumente, kus refräänina korduvad käsud „Maha lasta!” ja „Üles puua!” (eriti loomingulises revolutsioonilises õhinas ka täiendiga „Võimalikult palju!”
„В. И. Ленин. Неизвестные документы, 1891-1922”, Moskva 2000, 670 lk
Nii ei jäänud „kõige inimlikuma inimese” inimlikkusest enam järele mitte kui midagi.
Kuid pisut on püsima jäänud ka müüt massilisest „revolutsioonilisest” nõukogude kirjandusest. Kuidas üldse „tehti” seda nõukogude kirjandust? Üksainus näide: Sergei Jesseninilt võeti üksikud hurraa-optimistlikud Oktoobrit pooldavad salmid ja võimendati neid viimse võimaluseni (ka eesti keeles on ilmunud kogunisti tema väike luuleraamat „Leninist” (1980, tõsi küll, vaid 14 lk); ühtaegu maksti kirjanikule hiigelhonorare. Ning samas püüti võimalikult retušeerida tema täielikku pettumust loodetud „talurahva paradiisis”. Mille asemel sattuti hoopis ehtsasse talurahva põrgusse.
Oktoobripöördest kirjutades kipub senini varju jääma tõsiasi, et bolševikke toetas õieti vaid väga väike osa vaimuinimestest. 4. oktoobri Postimehe kultuurilisas https://kultuur.postimees.ee/4297995/suur-oktoober-kui-noukoguliku-kunsti-kohustuslik-juhtmotiiv tsiteeritakse meie kirjanike arvukaid hilisemaid oode ja ülistusi Suurele Oktoobrile.
Siinkohal aga tahaksin teemale läheneda hoopis teise nurga alt ja meenutada mõnede tollaste vene tuntumate kirjanike vahetuid reageeringuid.
Isegi John Reedi kurikuulsas, bolševikke vaimustunult idealiseerivas raamatus „10 päeva, mis vapustasid maailma” on tunnistatud: „Kõik olid nende vastu (...) Nõukogude poolel olid lihttööliste massid, madrused (...) ja käputäis, väike käputäis haritlasi.”4
John Reed, „10 päeva, mis vapustasid maailma”, Tallinn 1958, lk 232
Ja kirjanikud ei vaikinud.
Hiljem „Revolutsiooni tormilinnuks” kuulutatud Maksim Gorki artiklisari „Ajakohatud mõtted” (1917-18) on üks parimaid ülevaateid „Suure Oktoobri” esimestest saavutustest kõigi kodanikuvabaduste – eesotsas sõnavabadusega – mahasurumisel. Lugejad, kes panid imeks „kirjaniku julgust, tema süüdistuste teravust bolševike aadressil, ei võinud tollal teada, et ajuti polemiseeris Gorki oma kirjavahetuses ka riigi juhtidega ning palju teravamaltki. Polemiseeris äärmisel piiril. Või koguni üle selle!”, kirjutab uuema aja Gorki biograaf (selgitades veenvalt ka kirjaniku hilisemaid meelemuutusi).
Vadim Baranov, „Maksim Gorki. Elu ja surma saladus”, tõlkinud Jüri Pärni, Tallinn 2006, lk 38
Aastal 1919 tõlkis Friedebert Tuglas, keda oleme ikka harjunud pidama tasakaalukaks, peaaegu apoliitiliseks vaimusuuruseks, tollal Gorki kõrval ühe tuntuima vene kirjaniku Leonid Andrejevi raevuka, bolševikke piitsutava üleskutse maailma avalikkusele „S. O. S. (Päästke meie hinged!)”; Andrejev esitab siin sugestiivse pildi Venemaa üldisest metsistumisest bolševike võimu all. „Ja see kõige usu kaotamine inimlikku ja jumalikku õiglusse, kõigi inimese hinge kõrgemate omaduste jalge alla tallamine on suurem ja kibedam kannatus, kui kõik kehalised valud enamlistes vangihoonetes.”
Leonid Andrejev, „S. O. S. (Päästke meie hinged!)", vene keelest tõlkinud Friedebert Tuglas – Odamees 15. mai 1919, nr 3; taasavaldatud ajakirjas Vikerkaar 1989, nr 10, lk 49-56, kommenteerinud Jaan Undusk
Ere ajadokument on noore Mihhail Bulgakovi artikkel „Tulevikuperspektiivid” aastast 1919 ühes kodusõja-aegses tsensuurivabas väljaandes, mille algus kõlab nii: „Nüüd, mil meie õnnetu kodumaa on häbi ja viletsuse kuristiku põhjas, kuhu ta on tõuganud suur sotsiaalne revolutsioon...”, ning kirjutise sisu võtab kokku lause: „Me oleme hakanud jooma nuhtluse karikast ja me joome selle põhjani.”
Mihhail Bulgakov, “Tulevikuperspektiivid”, tõlkinud Edvin Hiedel – Kultuur ja Elu 1991, nr. 11
Tulevase Nobeli preemia laureaadi Ivan Bunini ilmekad päevikumärkmed aastatest 1918-20 koondusid raamatuks „Neetud päevad”. Sissekanne 11. maist 1918: „Lenin, Trotski, Dzeržinski... Kes neist on alatum, verejanulisem, jälgim?” küsib Bunin retooriliselt.
Bolševike võimuhaaramise hukatuslikkust paljastasid väga eripalgelised kirjanikud. Tsaariaja lõpul ülevenemaalise kuulsuse saavutanud suurepärane humorist, „naerukuningas” Arkadi Avertšenko avaldas emigratsioonis sarkastilise jutukogu „Tosin nuga revolutsiooni selga” (Pariis 1921), mis ärritas Leninit sedavõrd, et ta kirjutas vihase arvustuse iroonilise pealkirjaga “Andekas raamat” (Teosed, 33. kd.).
Eesti keelde on nii Avertšenko („Kiri Leninile”, 2013) kui ka Aleksandr Kuprini („Jumalasalgajad: lood vene hinge allakäigust”, 2014) „nõukogudevastast” loomingut tõlkinud Paavo Kivine.
Juba tsaariajal oma äraostmatu õiglustundega rahva seas väga populaarseks saanud, paljusid hädalisi ja poliitiliselt tagakiusatuid aidanud Vladimir Korolenko püüdis sama tegevust jätkata ka uue võimu ajal ning saatis aastal 1920 kuus kirja hariduse rahvakomissar Lunatšarskile, apelleerides humanismile ja kutsudes bolševikke üles oma poliitikat pehmendama; need kirjad jäid aga vastuseta, hüüdjaks hääleks kõrbes. (Tõepoolest, Venemaa uued võimurid võisid vaid jumalat tänada, et polnud enam elus Lev Tolstoid; pole raske ette kujutada, mida Tolstoi oleks Suurest Oktoobrist arvanud!)
Väärib märkimist, et ka Venemaa tuntuim marksistlik filosoof Georgi Plehhanov astus ühemõtteliselt bolševike võimuhaaramise vastu välja. Plehhanovi artiklite kaheköiteline kogumik „Aasta kodumaal” (kirjutatud 1917-18, ilmunud Pariisis 1921) sisaldab Lenini ja leninismi hävitavat kriitikat; juba Lenini tuntud „Aprilliteese” nimetas ta puhtakujuliseks jampsiks.
Äsja ilmus eesti keeles briti ajaloolase ja kirjaniku Helen Rappaporti suurepärane raamat „Revolutsiooni küüsis. Petrograd 1917”. Teos sisaldab paljude erapooletute tunnistajate kirjeldusi ning tahaksin sellest ära tuua vaid ühe, iseäranis kõneka „pildikese”:
„Petrogradi täistuubitud trammivagunis... hakkas üks naine korraga karjuma, et tema rahakott on ära varastatud. Ta ütles, et selles olevat olnud viiskümmend rubla, ja süüdistas varguses hästiriietatud noormeest, kes juhtus seisma tema selja taga. Viimane kinnitas väga innukalt oma süütust ja teatas, et ta annaks pigem naisele oma taskust viiskümmend rubla, kui laseks end vargaks nimetada. Miski ei aidanud; võib-olla arvati, et ta protestib liiga palju. Ta viidi trammist välja ja lasti kohe maha. Vaese vennikese surnukeha otsiti läbi, aga rahakotti ei leitud. Vene vabariigi aususe kaitsjad tulid tagasi trammi ja ütlesid naisele, et ta otsigu hoolikamalt. Seda naine tegigi ja avastas, et kadunud rahakott oli taskust läbi augu voodri vahele libisenud. Õnnetu „õigusemõistmise” ohvri heaks ei saanud enam midagi teha, sestap valisid nad ainsa teguviisi, mis nende arvates näis antud juhul sobivat – viisid naise välja ja lasid ka tema maha.”
Helen Rappaport, „Revolutsiooni küüsis. Petrograd 1917”, tõlkinud Aldo Randmaa, Tallinn 2017, lk 147-148. Siit oli vaid väike samm tsaariperekonna mahalaskmiseni järgmisel suvel.
Nii hakati Suure Oktoobri lävepakul ehitama helget tulevikku...
Kapitaalne ülevaateteos „Kommunismi must raamat: kuriteod, terror, repressioonid” (e. k. 2000) hindab kommunismiohvrite üldarvu ümmarguselt sajale miljonile. Kui igale ohvrile pühendada üks mälestusminut, siis võiks selline järjestikune mälestustseremoonia kesta kokku ligi 200 aastat.
Jah, kui Venemaa parimate kirjanike hoiatusi oleks õigel ajal kuulda võetud... | Aivar Kull. Vene kirjanikud ja Suur Oktoober | https://kultuur.err.ee/641098/aivar-kull-vene-kirjanikud-ja-suur-oktoober | Aivar Kull teeb Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva puhul ülevaate selleteemalistest raamatutest. |
Svenska Yle ja soomerootslaste esindusorganisatsiooni Folktingeti korraldatud veebihääletusel andis oma hääle Muumitrollide autori Janssoni (1914-2001) poolt ligi 40 protsenti osalenutest, vahendas Yle.
Teisele kohale tuli 26 protsendiga Carl Gustaf Mannerheim ja kolmandaks jäi kaheksa protsendiga helilooja Jean Sibelius.
Kokku oli Svenska Yle veebilehel kandidaatidena üles seatud 22 soomerootslast.
Ajalehe Helsingin Sanomat korraldatud veebihääletusel aga selgitati välja inimene, kes on möödunud aasta jooksul avaldanud kõige positiivsemat mõju soomerootslaste kultuuri tutvustamisele. 20 kandidaadi seast valisid hääletajad võitjaks Vasakliidu poliitiku Li Anderssoni.
Aastal 2004. Yle poolt korraldatud Suured soomlased-hääletusel valisid osalejad võitjaks marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi. Tema poolt hääletas 28,7 protsenti osalenutest, järgnesid presidendid Risto Ryti (22,2%) ja Urho Kekkonen (15,8%). | Sajandi soomerootslaseks valiti Tove Jansson | https://www.err.ee/641095/sajandi-soomerootslaseks-valiti-tove-jansson | Soome inimesed valisid veebihääletusel sajandi soomerootslaseks kirjaniku ja kunstniku Tove Janssoni. |
Itaalia Olümpiakomitee (CONI) survestas koheselt pärast audiitorite aruande avaldamist, et saapamaa alaliit vähendaks olukorra lahendamiseks kulusid ja tõstaks erinevaid tasusid. Itaalia Rattaspordi Föderatsiooni president ja Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) asepresident Renato di Rocco kinnitas, et nad käivitavad päästeplaani, kuid ootab olümpiakomiteelt suuremat rahalist tuge, kirjutab Rattauudised.ee.
Väidetavalt olla CONI tungivalt soovitanud alaliidul külmutada trekiprogramm. See oleks suur löök, sest Elia Viviani võitis Rio olümpial omniumis kulla. Ka hiljuti lõppenud Euroopa meistrivõistlustel saadi mitmeid medaleid.
Itaalia alaliidu palgal on 82 täiskohaga töötajat ja litsentsi on soetanud üle 100 000 ratturi. Itaalia ärilehe Il Sole 24 Ore andmetel on alaliidu tänavune eelarve 16,2 miljonit eurot, millest 8,2 tuleb CONI-lt, 5,7 miljonit erinevatelt tasudelt ja 1,3 miljonit sponsoritelt. 4,6 miljonit kulutati erinevate koondiste treeningutele ja võistlustele. Teine väljaanne Corriere della Sera kirjutab aga, et erasektorist sai alaliit kõigest 100 000 eurot. Alaliit keskendub tippspordile, meie keeli rattarallide ja gran fondode korraldamise eest hoolitsevad teised organisatsioonid.
Ilmselt loobub Itaalia ka 2020. aasta maanteesõidu MM-il kandideerimisest. | Itaalia jalgrattaliit ägab võlakoormuse all ja tõmbab tegevust koomale | https://sport.err.ee/641077/itaalia-jalgrattaliit-agab-volakoormuse-all-ja-tombab-tegevust-koomale | Itaalia Jalgratta Föderatsioon peab oma tegevust olulisel määral koomale tõmbama, sest üleval on 2,7 miljoni euro suurune võlakoorem, mis on viiendik aastaeelarvest. See võib kaasa tuua kärped edukas trekiprogrammis ning litsentsi- ja kalendritasude tõusu. |
Lahkumistuur algab 2018. aasta mais, mille käigus 68-aastane Ozzy Osbourne jõuab Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Euroopasse, vahendas NME. Tuur peaks lõppema 2020. aastal ning sellega lõpetab Ozzy Osbourne tuuritamise, kuid jätkab esinemist valitud kontsertidel.
Tegemist ei ole aga Osbourne'i esimese lahkumistuuriga - 1992. aastal korraldas ta samuti tuuri, millega lubas soolokarjäärile joone alla tõmmata. Kolm aastat hiljem oli ta aga lavalaudadel tagasi.
Tuleval aastal algaval tuuril on Osbourne'i saatebändi liikmeteks Zakk Wylde (kitarr), Rob "Blasko" Nicholson (bass), Tommy Clufetos (trummid) ja Adam Wakeman (klahvid). | Ozzy Osbourne kuulutas taas välja lahkumistuuri | https://menu.err.ee/641079/ozzy-osbourne-kuulutas-taas-valja-lahkumistuuri | Sel aastal lõppes ansambli Black Sabbath hüvastijätutuur, mis märkis ansambli 40-aastase karjääri lõppu. Nüüd on bändi ninamees Ozzy Osbourne võtnud ette sarnase suuna, kuulutades 2018. aastaks välja viimase tuuri sooloartistina. |
Kohus oli sunnitud istungi lükkama 14. novembrile, kuna kohtunik on haiglas uuringutel.
Järgmisel istungil saavad sõna veel prokuratuuri kutsutud viimased tunnistajad, seejärel on süüdistaja omapoolsed tõendid esitanud ja kord jõuab kaitsjate esitatud tõendite uurimise kätte.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 12. juunil, kui kohtualused kinnitasid, et neile esitatud süüdistus on arusaadav, kuid nad ei tunnista end süüdi. Vaid eksminister Villu Reiljan võttis süü omaks ning praeguseks on kohus tema ka kokkuleppemenetluses süüdi mõistnud.
Kohus on seni jõudnud kuulata prokuratuuri kutsutud tunnistajaid, teiste hulgas reklaamiärimees Paavo Pettaid, ehitusärimeest Tarvo Tederit, riigikogu liiget Siret Kotkat, Tallinna tegevlinnapead Taavi Aasa, endist ministrit Ain Seppikut, Tallinna linnasekretäri Toomas Seppa ning Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi.
Ühtlasi on käinud tunnistajatena ütluseid andmas mitmed ärimees Alexander Kofkini alluvad, ärimees Hillar Tederi firmade töötajad ja Tallinna linnavalitsuse praegused ning endised töötajad.
Süüdistatavatest on oma ütlused andnud Reiljan ja Tallinna endine linnaametnik Priit Kutser. Neist viimane lootis, et tema süüasi lõpetatakse oportuniteediga, kuid riigiprokuratuur polnud sellega päri.
Kohus on jõudnud kuulata ka jälitustoimingutega kogutud helisalvestisi ja uurida kirjalikke tõendeid. Ühtlasi avaldas kohus, et ei nõustu osade kaitsjate taotlusega lõpetada nende kaitsealuste osas süüasi mõistiliku menetlusaja möödumisega.
"Menetluse lõpetamine sellel motiivil saaks tulla kõne alla viimase abinõuna ja kohus leiab, et praegu sellist viimast abinõu rakendada ei ole põhjust. Eelkõige seetõttu, et kohtul puudub praegu täielikult ülevaade asja mahukusest. Praegu on selline otsustus menetlus lõpetada mõistliku menetlusaja möödumisega ennatlik," märkis maakohus.
Kohus on uurinud ka kirjalikke tõendeid Savisaare finantsasjade osas, avaldades, et Savisaar armastas omada sularaja ning lasi teistel kinni maksta oma igapäevaseid olmekulusid.
Protsessi algust ilmestas Savisaare kehv tervis ja kiirabi viis ta mitu korda istungitesaalist haiglasse, hiljem pole Savisaare tervisemured enam kohtupidamist seganud.
Riigiprokuratuur esitas mullu novembri lõpus süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, MTÜ-le Eesti Keskerakond, Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, lisaks veel linnavalitsuse endisele nõunikule ja viiele ettevõtjale.
Kogutud tõendite alusel on Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises. Süüdistuse kohaselt võttis Edgar Savisaar olles Tallinna linnapea vastu altkäemaksu ja nõustus sellega seoses oma tööülesannete täitmisega.
Tallinna linna eelarveliste vahendite ebaseadusliku omastamise puhul on tegemist süüdistuse kohaselt linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamiseks 2013. aastal.
Kohtueelse menetluse käigus esitati kahtlustus mitmele linnavalitsuse ametnikule ja eraisikule. Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevus ei olnud kantud tahtlusest omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele.
Seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav. Kõnealustele inimestele on määratud rahaline kohustus, mis tasutakse riigituludesse, lisaks peavad nad hüvitama osaliselt kriminaalmenetluse kulud.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ärimehi Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkini, Hillar Tederit ja Vello Kunmani. Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele. Reiljan sai kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse Savisaarele altkäemaksu vahendamises. Kohtu all on juriidilise isikuna ka MTÜ Eesti Keskerakond. Eeluurimisel oli kahtluse alla ka reklaamiärimees Paavo Pettai, kes aga asus prokuratuuriga koostööle ja süüdistust ei saanud. | Savisaare ja ettevõtjate kohtuprotsess lükkus nädala võrra edasi | https://www.err.ee/641053/savisaare-ja-ettevotjate-kohtuprotsess-lukkus-nadala-vorra-edasi | Harju maakohus lükkas teisipäeval kohtuprotsessi Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare ja ettevõtjate üle nädala võrra edasi. |
Põhjuseks on augustikuised terrorirünnakud Barcelonas ja iseseisvusreferendumist tingitud ebakindlus.
Associated Pressiga Londoni turismimessil (World Travel Market) kõnelnud Kataloonia turismiagentuuri täitevdirektori Patrick Torrenti sõnul kaotab regioon neljanda kvartaliga turiste 10-12 protsenti, mis vastab umbes 450 miljonile eurole.
Torrent ütles, et kohtus äsja Hispaania energeetika-, turismi- ja digitaalasjade ministri Alvaro Nadaliga, kes mingeid nõudmisi agentuuri personali osas ei esitanud.
Madrid võttis kontrolli Kataloonia turismiagentuuri üle pärast seda, kui oli laiali saatnud parlamendi ja kuulutanud regioonis 21. detsembriks välja valimised. | Kataloonia turismisektor kaotab neljandas kvartalis ca 450 miljonit | https://www.err.ee/641090/kataloonia-turismisektor-kaotab-neljandas-kvartalis-ca-450-miljonit | Kataloonia tähtsaim turismiametnik tunnistas esmaspäeval, et piirkonna turismitulud on kahanenud viimases kvartalis 450 miljoni euro võrra. |
Belgia koondislasele Meunierile oli teada, et PSG vaatab suvel mängijateturul ringi ja otsib täiendust paremkaitsja positsioonile. Mees polnud aga valmis selleks, et tal tuleb hakata mänguaja eest võitlema Dani Alvesi endaga, kes tuli Torino Juventusest üle. Nii mõtleski 26-aastane mängumees, et võib-olla oleks targem lahkuda mõnda teise klubisse, kirjutab Soccernet.ee.
"Ootasin paremkaitsja kohale uut täiendust, kuid mitte Dani Alvesi. Kui ta kohale jõudis, ei teadnud ma, mida arvata. Mõtlesin, kas üldse saan veel mängida või jään pingile. Oleksin saanud üleminekuakna viimasel päeval Chelseasse minna, kuid ma siiski ei tahtnud seda teha. Tahan [PSG-s] saada hooaja lõpuks esimeseks valikuks [enda positsioonil]," ütles Meunier.
Seoses Chelseale antud ninanipsuga kaotas selles saagas hoopis Itaalia kõrgliiga keskmik Torino, kui oldi sunnitud Londoni sinisele poolele müüma Davide Zappacosta. Meunier on aga siiani saanud küllaltki tihti väljakul käia PSG eest, olles 12 vooru jooksul seitsmel korral kaitseliinis osaline olnud. | PSG-s särama löönud belglane: loobusin viimasel hetkel Chelseasse minemast | https://sport.err.ee/641074/psg-s-sarama-loonud-belglane-loobusin-viimasel-hetkel-chelseasse-minemast | Paris Saint-Germaini jalgpalliklubi paremkaitsja Thomas Meunier ütles väljaandele Eleven Sports, et oli suvise üleminekuakna viimastel hetkedel Londoni Chelseaga käsi löömas, kuid pidas vajalikuks ikkagi sellest võimalusest loobuda. |
Igal aastal alustavad üliõpilased kõrgkoolides IT-õpinguid, kuid suur osa neist katkestab õpingud enne lõpudiplomini jõudmist. Euroopa Liidus on IT-erialadel keskmine väljalangevus 19 protsenti, kuid Eestis katkestab õpingud juba esimese õppeaasta jooksul ligi 30 protsenti IT üliõpilastest.
Kõrgkoolis edasijõudmist mõjutavaid tegureid on palju ja sageli on need väga individuaalsed. Selleks, et eri profiilidega üliõpilastele oleks võimalik pakkuda just neile sobivat toetust õpingutes edasijõudmiseks, süstematiseeris Külli Kori doktoritöös kõrgkoolis edasijõudmist mõjutavaid tegureid ja eristas üliõpilaste profiilid.
Tema töö tulemused näitavad, et IT-ga seotud õppekava valikul on üliõpilaste jaoks kõige olulisem varasem kogemus valdkonnas, mis põhjustas huvi selle õppimise vastu.
“Töötamisega seotud aspektid, nagu näiteks töövõimalused ja palgad, olid üliõpilaste jaoks olulised nii õppekava valikul kui ka õpingute jätkamisel,” sõnas Kori. “Õpingute jätkamisel mängisid tähtsat rolli ka sotsiaalsed suhted kõrgkoolis.”
Kori doktoritöö aluseks on USA-s loodud mudel, mis näitab akadeemilise ja sotsiaalse integratsiooni rolli kõrgkoolis edasijõudmisel. Doktoritöö tulemuste põhjal täiendati mudelit professionaalse integratsiooni rolli lisamisega, et see sobiks paremini IT erialade jaoks.
Kori koostas empiirilise mudel, mis näitab, et IT erialadel õpingutes edasijõudmisel on olulised nii akadeemiline, sotsiaalne kui ka professionaalne integratsioon.
“Eriti tugevalt tuli välja professionaalse integratsiooni roll, mis viitab, et IT üliõpilased tahavad õpingute käigus olla reaalselt seotud IT ettevõtetes tehtava tööga. Seega on üliõpilaste õpingutes edasijõudmise toetamisel oluline kõrgkoolide koostöö IT ettevõtetega nii õppekava arendamisel kui ka üliõpilastele praktiliste ülesannete andmisel,” selgitas värske doktor ja haridustehnoloogia nooremteadur.
Ka üliõpilaste profiilide eristamisel leidis Kori, et osa üliõpilasi vajab õpingute jätkamiseks praktilist töökogemust IT valdkonnas.
Lisaks eristas Kori neli üliõpilaste profiilid, kes vajavad toetust keerulistes õppeainetes edasijõudmisel. Need profiilid olid:
töökogemusega üliõpilased, kes ei usu, et nad õpingud lõpetavad;
töökogemuseta üliõpilased, kes ei usu, et nad õpingud lõpetavad;
töökogemuseta üliõpilased, kes usuvad, et lõpetavad õpingud;
töökogemusega üliõpilased, kes usuvad, et lõpetavad õpingud.
Kori leidis, et profiilid 1 ja 3 vajaksid praktilist töökogemust IT valdkonnas, profiil 1 vajaks toetust keerulistes õppeainetes edasijõudmisel ja profiil 4 esimesel õppeaastal lisatoetust ei vaja. “Samas järgmistel õppeaastatel võivad ka viimase profiili üliõpilased toetust vajada, et õpingud edukalt lõpetada.”
Kori doktoritöö praktiline väärtus seisneb soovituste välja toomises, mis aitaksid tulevikus IT üliõpilasi toetada ja väljalangevust vähendada. Kuid soovituste tõhusus vajab edasist uurimist.
Kori soovitused IT üliõpilaste väljalangevuse vähendamiseks:
Alustada võiks üliõpilaste vastuvõtu tõhustamisest, et saada kõrgkooli motiveeritumad ja erialale sobivamad üliõpilased.
Üliõpilased, kellel on õpingutes raskusi või kelle eelteadmised on väiksemad, vajavad toetust akadeemilises integratsioonis, näiteks lisaseminare, kursusi ja konsultatsioone.
Kõrgkoolid peaksid tegema koostööd IT-ettevõtetega, et üliõpilased saaksid õpingutes lahendada päris tööga seotud ülesandeid, mis neid rohkem motiveeriksid.
Koostöö IT-ettevõtetega on vajalik ka õppekavaarenduses – õppekavadesse võiks olla planeeritud praktika mõnes IT-ettevõttes, mis tõstaks üliõpilaste professionaalset ja sotsiaalset integratsiooni ning aitaks teooriat ja praktikat omavahel paremini siduda.
Doktoritööd “Akadeemilise, sotsiaalse ja professionaalse integratsiooni roll kõrgkoolis infotehnoloogia õpingutes üliõpilaste edasijõudmise prognoosimisel“ juhendasid professor Margus Pedaste ja vanemteadur Olev Must. Oponeeris Liz Thomas Edge Hilli ülikoolist. | TÜ doktoritöö osutab üllatavale tegurile, mis aitab IT-tudengid diplomini | https://novaator.err.ee/641083/tu-doktoritoo-osutab-ullatavale-tegurile-mis-aitab-it-tudengid-diplomini | Infotehnoloogia (IT) üliõpilased tahavad juba õpingute käigus töötada IT ettevõtetes. Kui varasemalt on levinud dogma, et see pärsib nende õpingute lõpetamist, siis täna Tartu ülikoolis kaitstav doktoritöö kinnitab vastupidist: erialane töö õpingute ajal soodustab kõrgkooli edukat lõpetamist. |
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kosmosetehnoloogia ekspert Paul Liias kirjeldas, kuidas 2008. aastal hakkasid tudengid – sh ta ise – ehitama satelliiti ESTCube-1. Neil polnud raha ega aimu, kuidas seda teha, aga nad hakkasid nullist pihta ja õppisid protsessi käigus. Viis aastat tagasi augustis said nad rohelise tule, et oma satelliit kosmosesse saata.
Aga mida polnud, oli register, kuhu oma satelliit registreerida. Seadusest rääkimata. “Meil oli satelliit valmis, tahtsime selle välja saata, aga meil ei olnud seadust ega teadmist, kuidas seda teha.” Neile tuli vastu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes alustas Eesti oma kosmosobjektide registriga.
“Meil oli satelliit valmis, tahtsime selle välja saata, aga meil ei olnud seadust ega teadmist, kuidas seda teha.”
“Nüüd on meil register, aga pole seadust. Me ei saa päriselt otsustada, kas ühe satelliidi saab kosmosesse saata ja teise mitte. Kindlasti peab seadus olema Eestis olemas enne järgmise satelliidi saatmist, et üliõpilaste ja ettevõtete jaoks oleks olemas õiguslik alus,” rääkis Liias.
Soomes on kosmoseseadus peagi jõustumas
Naaberriik Soome on praegu oma kosmoseseaduse vastuvõtmisega lõpusirgel – seadus loodetakse vastu võtta uue aasta alguses ja on praegu parlamendis lugemisel. Kosmoseseaduse Euroopa keskuse liikme Soomes Jenni Tapio sõnul näitab see Soome tahtmist liikuda edasi ka riigitasandil ja tõesti sisse viia tugi ettevõtetele, kes tahavad kosmosevaldkonnas tegutseda.
“Ma ei usu, et ettevõtte seisukohast tähendab seadus mingite piirangute seadmist. See ei tähenda, et see kuidagi keelab ettevõtetel teha seda, mida nad on mõeldud tegema – tulu teenima ja ettevõtlusega tegelema,” selgitas Tapio.
Praegu on Soomel üks satelliit, aga sel aastal on plaanis saata orbiidile veel mõni. “Meil pole kosmoseressursside kaevandamine veel plaanis, aga samas meie raamistik ei keela seda. See [raamistik – toim] on suhteliselt paindlik, aga ka päris range. Aga seadus määratleb väga laialt, mis on kosmosetegevus, ehk see on ennekõike tulevikku vaatav.”
Tulevikutegevused ja noored vajavad adresseerimist
Kosmoseressursside kaevandamine oli veel hiljuti midagi ulme valdkonnast ka Luksemburgi jaoks, kes on väikeriikidest kosmoses olnud kõige ambitsioonikam. “Esimene kord, kui selle teemaga kokku puutusime, mõtlesime, et see on sci-fi, aga me avastasime, et see on väga huvitav teema ja tõesti seotud tulevikutegevustega kosmoses,” rääkis Luksemburgi kosmosevaldkonna direktor Marc Serres.
“Ma ei usu, et ettevõtte seisukohast tähendab seadus mingite piirangute seadmist. See ei tähenda, et see kuidagi keelab ettevõtetel teha seda, mida nad on mõeldud tegema.”
Samas tuleb Serresi sõnul ka mõelda, mida kosmoseressurssidega kosmoses teha. “See on kindlasti üks teema, mis toob uue generatsiooni kosmoseteemade juurde,” lisas ta.
Kosmoseseadustega tuleb riikidel lahendada küsimus, kuidas üheaegselt kontrollida, aga teisalt innustada. “Kui mõtleme, et riigid vastutavad ettevõtete riikliku tegevuse eest, siis riigi seisukohast on oluline hallata riski. Selles mõttes on põhjus nende tegevust kontrollida. Aga samas me tahame innustada investeerimist. Kuigi kontroll ja innustamine ei saa justkui kooskõlas käia, siis tegelikult need käivad,” rääkis Tapio veel Soome kogemusest.
Reeglid tuleb paika panna koos ettevõtjatega
Kui riik tahab endale sellist kosmoseseadust, peab ta Tapio sõnul tegema reeglid ettevõtete jaoks kättesaadavaks. “Praegu on reeglid olemas, aga need pole ettevõtetele kättesaadavad. Seega praegused kosmoseettevõtted ei tea, mis nende tegevust kosmoses tegelikult piirab. Kuidas ma saan tegevusse siseneda, kui ma ei tea, millised on reeglid?”
Samas rõhutas Tapio, et neid reegleid ei tohi paika panna ilma ettevõtjate kaasamiseta, keda need reeglid puudutavad. “Ettevõtted tuleb hõlmata raamistikku loomisprotsessi, et kaasata erinevad vaated ja debateerida nende üle juba enne seaduse jõustumist,” selgitas ta.
“E-resident saab Eestis ettevõtet alustada. See tähendab, et e-resident saab siit ka oma satelliidi teele saata. Kui igaüks registreeriks oma kosmoseobjektid ja -ettevõtted siin, siis mis oleks meie jaoks see kasu, kui rahalist tulu ei tule?”
Liias tõi paneeli lõpuks välja veel ühe põhjuse, miks Eesti vajab kiirelt ka oma kosmoseseadust – e-residentsus. “E-resident saab Eestis ettevõtet alustada. See tähendab, et e-resident saab siit ka oma satelliidi teele saata. Kui igaüks registreeriks oma kosmoseobjektid ja -ettevõtted siin, siis mis oleks meie jaoks see kasu, kui rahalist tulu ei tule? Kuidas panna ettevõtted maksma? See on huvitav küsimus.” | Ekspert: Eesti vajab kosmoseseadust enne järgmise satelliidi väljasaatmist | https://novaator.err.ee/641048/ekspert-eesti-vajab-kosmoseseadust-enne-jargmise-satelliidi-valjasaatmist | Euroopa kosmoseagentuuri 22 liikmest umbes pooltel on oma rahvuslik kosmoseseadus. Kosmose kasutamist reguleerivad ÜRO konventsioonid võeti vastu 50 aastat tagasi, kui kosmoses tegutsesid peamiselt suurriigid. Kuivõrd täna on muude väikeriikide seas kosmosesse asja ka Eestil, tõstatati esmaspäeval toimunud rahvusvahelisel plenaaristungil uuesti ka vajadus Eesti oma kosmoseseaduse järele. |
"Paljudes maailma piirkondades on aastaaegade vaheldumisega kaasnevad muutused väga dramaatilised. Nende toel on inimestel lihtne uskuda, et meid ümbritsev võib muuta ka meid ennast. Tõepoolest, inimeste tuju võibki talvel kohati kehvem olla, kuid see ei võrdu automaatselt depressiooniga," sõnas Steven LoBello, Auburni ülikooli psühholoogiaprofessor ERR Novaatorile antud intervjuus. Teisisõnu, kuigi hüpotees pole n-ö laest võetud ja võib tunduda vaistlikult loogilisena, tuleb üritada sedagi ümber lükata.
2016. aasta alguses analüüsis LoBello kolleegidega kümme aastat varem USA erinevas paigus elavat 34 000 ameeriklast haaranud küsitluse käigus kogutud andmeid. Muu hulgas hõlmas uuring depressiooni puudutavaid küsimusi. "Meie eesmärgiks polnud toona sesoonse depressiooni diagnoosi kahtluse alla seadmine. Tahtsime lihtsalt teada, kui palju talvekuud inimesi selles suhtes mõjutavad," meenutas LoBello. Tulemuseks oli suurim omalaadne uuring, mis sel teemal seni tehtud.
Tulemustest selgus, et depressiooni esinemissageduse ja inimese elukoha vahel polnud mingit seost – isegi kõrvutades Floridas ja Alaskal elavaid inimesi. Analoogselt ei leitud otsest seost depressioonitesti tulemuse ja päeva pikkuse vahel. Aastaajast sõltuvaid kõikumisi ei nähtud ka juhul, kui teadlased uurisid ainult küsitluse alguses depressiooni põdenud inimesi.
Samal ajal koorusid uuringust välja juba varem tehtud, kuid kindlamatel alustel seisvad tähelepanekud. Näiteks esines depressiooni sagedamini naiste ja töötute hulgas. See vähendab võimalust, et küsitlust läbi viies ei tehtud suuremaid metoodilisi vigu.
Oma alles ilmuvas ja 2016. aasta uurimusele sarnanevas töös leidis LoBello, et epidemioloogiliste andmete alusel pole omavahel seotud ka aastaaegade vaheldumine ja depressiooni leebemate vormide esinemissagedus.
Probleemid küsimustikega
LoBello tulemustega on kooskõlas 2008. aastal avaldatud 8000 inimest haaranud uuringuga. Tromso ülikooli psühhiaatriaprofessor Vidje Hansen leidis toona, et Norra põhjaosas asuva Tromso linna elanike seas polnud depressiooni esinemissagedus kõrgem kui ülejäänud riigis. "Me peaksime olema oma kaks kuud kestva ööga musternäide, kus selle mõju avalduda võiks, kuid me ei näe sesoonsest depressioonist mingit jälge," sõnas Hansen.
Samuti viitas ta, et veel kümnekonna aasta eest kasutatud küsimustik (SPAQ) ei võimalda seostada depressiooni aastaaegade vaheldumisega kuigi hästi. Kuigi see on äärmiselt detailne, võib pidada selles leiduvaid küsimusi suunavaks. Osalistel palutakse meenutada, millisel nädalal nende kehakaal tõenäolisemalt tõuseb või langeb ning millal nad vähem või rohkem magavad. Seda tagantjärele tehes saavad hinnangut mõjutada tugevalt inimeste ootused.
Mõlemad LoBello tööd põhinevad aga standardsetel depressiooni diagnoosimiseks kasutatavatel küsimustel. Viimase 52 nädala meenutamise asemel tuli uuringus mõelda vaid viimase kahe nädala peale.
Valgusega depressiooni vastu?
Vaimsete häirete diagnoosimiseks kasutatavate käsiraamatute nagu DSM'i ja ICD-10 alusel saab lisada depressiooni diagnoosile märkuse "esineb sesoonse mustrina", kui episoodid esinevad arsti või psühholoogi tähelepaneku kohaselt ühel aastaajal. See mõjutab kohati määratavat ravi. Depressiooni tekkepõhjusena valguse nappuse nägemisel võib tunduda valgusteraapia määramine loogilise valikuna.
Valgusteraapia tõhususe määramine ei ole aga sirgjooneline. Inimestele ei saa öelda, et nad kümblevad parasjagu intensiivses valgusvoos, kui nad seda tegelikult ei tee. Nii pole kindel, millist rolli mängib teraapia juures platseeboefekt. Inimeste enesetunne saab paraneda pelgalt seeläbi, et nendega midagi tehakse.
"Samal ajal on USA-s tehtud uuringuid, mille kohaselt aitab sesoonse depressiooni vastu kognitiivkäitumuslik teraapia isegi paremini. See muudab algse hüpoteesi paikapidavuse küsitavaks. Kui põhiprobleemiks on valguse puudumine, miks kognitiivkäitumuslik teraapia paremini töötab?" küsis LoBello retooriliselt.
Sesoonse depressiooni vastu aitavad muu hulgas ka ravimid ja psühhoteraapia. Lühidalt kõik, mida kasutatakse ka selle teiste vormide sümptomite leevendamiseks. Kui aga inimestel hakkab parem hoolimata sellest, mis diagnoos neile täpselt pannakse ja mida nende ravimiseks kasutatakse, siis miks peaks üritama neid veenda, et nende haigus ei pruugigi olla tingitud aastaaegade vaheldumisest?
Avatud meel
"Ilmselt ei taha meist keegi, et teine depressiooni all kannataks. Kuid peame olema avatud uutele ideedele ja võimalusele, et meie eelnevad seisukohad ei pruugi paika pidada. See omakorda on tõhusama ravi leidmise eelduseks," sõnas professor. Näiteks võib osutuda, et sesoonse depressiooni näol on tegu tujuhäirega, millel pole depressiooniga kuigi peale mõne sümptomi depressiooniga kuigi palju ühist.
Teatava paralleeli saab LoBello sõnul tuua 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate algusega. Toona usuti laialdaselt, et maohaavandeid põhjustab stress. Hoolikamalt tehtud uuringute toel seostati need aga hoopis bakteritega.
"Ma ei taha öelda, et peaksime sesoonse depressiooni sellisel kujul kohe käsiraamatutest välja viskama ja selle taga olevast ideest loobuma. Selleks läheb vaja täiendavaid suuremahulisi meist sõltumatult tehtud uuringuid, kuid peaksime selleks valmis olema," sõnas LoBello.
Liiatigi leiti aastatuhande vahetusel kõiki selleks ajaks avaldatud töid hõlmanud ülevaates, et see näib olevat suhteliselt laialt levinud tujuhäire. | Seos talvemasenduse ja sügiskaamose vahel võib osutuda müüdiks | https://novaator.err.ee/640972/seos-talvemasenduse-ja-sugiskaamose-vahel-voib-osutuda-muudiks | Taas on käes aeg, mil suur osa eestlastest näeb päeva jooksul päikest hea õnne korral vaid aknast. Teisi kimbutab kaamos nii tugevalt, et sünkpimedus tekitab neis vähemalt nende enda väitel isegi depressiooni. Seos meeleoluhäirete ja valgusnappuse vahel ei pruugi olla aga sedavõrd selge, kui esmapilgul paistab. |
Ursula von der Leyen põhjustas tüli, kui ütles Saksa televisiooni jutusaates, et Poola noorema põlvkonna "demokraatlikku vastupanu tuleb toetada".
Von der Leyen kiitis Poola ja Balti riikide iseseisvusvõitlust kommunismipäevil ja edukat ühinemist Euroopa Liiduga.
Tema sõnul ei tohi selle piirkonna riigid jääda kõrvale muutustest, mis leiavad aset Euroopa Liidus.
Samas on Poola viimasel ajal põhjustanud EL-is muret seoses parempoolse võimupartei Õigus ja Õiglus (PiS) vastuoluliste kohtureformidega, mis on toonud kaasa tänavaproteste ja kahjustanud väidetavalt õigussüsteemi sõltumatust.
Berliin märkis hiljem, et ministri kommentaarid olid võetud kontekstist välja.
Poola kaitseministeerium kutsus seoses Von der Leyeni avaldusega välja Saksa sõjaväeatašee, kuid ei jäänud tema seletusega rahule.
"Poola kaitseministeerium peab vastuvõetamatuks, et NATO liitlasriigi minister kutsub teise riigi kodanikke valitsusvastastele tegudele," ütles Poola kaitseministeeriumi pressiesindaja Anna Peziol-Wojtowicz.
Saksa kaitseministeeriumi kõneisik aga ütles omakorda: "Mul on jäänud tugev mulje, et Poolas nädalavahetusel ärevust tekitanud tsitaadid on kontekstist välja rebitud ja sotsiaalmeedias muudetud."
Poola välisminister Witold Waszczykowski üritas küll hiljem pingeid maandada, öeldes, et "Varssavi ei soovi alustada suurt poliitilist debatti".
Ta kordas samas, et Saksa poliitikuid ei peaks korrale kutsuma riiki, mis on sõber ja liitlane EL-is ja NATO-s, eriti arvestades nende delikaatseid suhteid.
Poola suhteid EL-i ja Saksamaaga on varjutanud kantsler Angela Merkeli augustis tehtud avaldus, kus ta nimetas tõsiseks probleemiks õigusriigi olukorda Poolas ja ütles, et Berliin ei tohiks seda maha vaikida. | Poola süüdistas Saksa kaitseministrit | https://www.err.ee/641073/poola-suudistas-saksa-kaitseministrit | Poola süüdistas Saksamaa kaitseministrit poolakaid valitsuse vastu protestima ärgitamises, nimetades sellist tegevust lubamatuks. |
Kuigi ühel hetkel suutis madalamasse divisjoni kuuluv Newman püsida Wichita State'i kannul, siis avapoolaja viimase 7 minutiga tehtud 44:7 spurt ei jätnud kaotajatele enam mingit võimalust.
Nurger sai mänguaega 13 minutit ning kogus 16 punkti (kahesed 6/7, kolmesed 0/1, vabavisked 4/5), 2 lauapalli, ühe korvisöödu, ühe pallikaotuse ja kaks viga.
Wichita State alustab ametlikult hooaega 10. novembril, kui vastamisi minnakse Missouri ülikooli meeskonnaga. | Rauno Nurger tõusis Wichita State'i resultatiivseimaks | https://sport.err.ee/641069/rauno-nurger-tousis-wichita-state-i-resultatiivseimaks | Rauno Nurger tõusis 16 punktiga Wichita State Shockersi korvpalliklubi resultatiivseimaks, kui heategevuslikel eemärkidel korraldatud mängus alistati 113:55 lähikonnas asuva Newmani ülikooli meeskond. |
Eesti Kunstnike Liidu auliige Mari Roosvalt alustas oma loometeed Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetamisele 1969. aastal järgnes aktiivne osalus näitusetegevustes ja karjäär kunstiõpetajana. Alates 1992. aastast on Roosvalt olnud tegev erinevatel ametikohtadel Eesti Kunstiakadeemias. Tema tööd ja annet on tunnustatud mitmete auhindadega, sealhulgas 2006. aastal Konrad Mäe nimelise maalikunstipreemiaga kunstniku emotsionaalse omaruumi loomise eest.
Roosvalti kunstniku käekiri on aastate jooksul läbi teinud mitmeid muutusi, kuid jätkuvalt on tema loomingu keskmes loodusvaadete kujutamine, enam kui ümbritsevast rohelusest inspiratsiooni ammutamine on Roosvaltile omane puhta ja ürgse loodusega ühtekuuluvustunde peene tajumine ja oskus seda abstraktse maalikeele kaudu väljendada.
Tema uudsena mõjuvate teoste fookuses on meile aastatuhandeid tuttavad olnud muster ja värv - kood, kuhu me sümbolitena sisse sobime – loodus. Sügav ja kontrastne rohelus, metsade ja maa maatriks - vanad puud, aiad, aasad, külateed ja pargirajad. Iidsuse võrdkujud, mis materiaalsusest võlutud maailmas on oma olulisust kaotamas. Rohelus hääbub pealetungivas hallis, millel puuduvad elemendid, mis ergastavad vaimu ja võimaldavad tunda sidet mällu kangastunud sümbolitega.
Kuraator on Meelis Tammemägi, kaaskuraator Liis Aleksejeva.
Näitus jääb avatuks 9. detsembrini. | Mari Roosvalt täidab Fahle galerii hääbuva rohelusega | https://kultuur.err.ee/641059/mari-roosvalt-taidab-fahle-galerii-haabuva-rohelusega | 10. novembril kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Mari Roosvalti isikunäitus "Hääbuv Rohelus". |
Esmalt tegi Klavan ajalugu teisipäeval Anfieldil, kui kuulus esimese eestlasena Meistrite liiga mängus algkoosseisu. Kohtumine kulges Liverpooli jaoks edukalt, kui Sloveenia meeskond Maribor alistati 3:0. Oma alagrupis on Liverpool nelja vooru järel kaheksa punktiga liider. Nädalavahetusel alistasid Klavan ja Liverpool Inglismaa kõrgliigas võõrsil 4:1 West Ham Unitedi ning tabelis tõusti viiendaks.
Mattias Käit ja Fulham U-21 said valuse kaotuse, kui võõrsil jäädi alla Charlton Athleticu eakaaslastele. Fulham läks mängu neljandal minutil juhtima, kuid avapoolaeg lõppes 1:1 viigiga. 63. minutil sai Fulham taas eduseisu, kuid kahjuks kuulus kohtumise lõpp võõrustajatele, kui 89. ja esimese lisaminuti väravatest saadi 3:2 võit. Käit tegi kaasa kogu kohtumise.
Poola kõrgliigas aitas Ken Kallaste Kielce Koronal tõusta tabelis neljandaks, kui Eesti koondislane mängis nädalavahetusel 90 minutit ja tema meeskond alistas 3:0 Wrocław Śląski. Kallaste sai täismängu kirja ka möödunud esmaspäeval, kui Gdańsk Lechiast oldi võõrsil üle lausa 5:0. Mänguajata jäi Sergei Zenjov, kui Krakówi Cracovia alistas 2:1 Lubini Zagłębie ja tõusis tabelis 14. kohale. Cracovia möödus tabelis Gliwice Piastist, kes pidi Konstantin Vassiljevita mängides tunnistama Nieciecza 2:1 paremust.
Horvaatia esiliigas teist kohta hoidev Gorica alistas viimati 5:2 Novigradi. Esimese värava oma uue koduklubi eest sai kirja Henrik Ojamaa, kes lõi mänguvahendi vasaku jalaga tagumisse ristnurka. Hollandi kõrgliigas sai punktilisa Karol Metsa meeskond NAC Breda, kui võõrsil tehti väravateta viik VVV-ga. Tabelis tõusis NAC Breda üheksa punkti peale, mis annab neile hetkel 18 meeskonna seas 16. koha. Sama palju punkte on teeninud 14.-17. kohta hoidvad meeskonnad, 13. tabelirida jääb kõigest punkti kaugusele.
Norra kõrgliigas said kõik Eesti koondislased kirja 90 minutit, kuid kolm punkti teenisid vaid Nikita Baranov ja Kristiansund, kes olid võõrsil 1:0 üle Moldest. Enar Jääger ja Vålerenga vandusid 0:2 alla Sandefjordile ning sama tulemusega pidid Taijo Teniste ja Sogndal tunnistama Tromsø paremust. Liigatabelis on Vålerenga 36 punktiga üheksas, Kristiansund 34 punktiga 11. kohal. Sogndal on 16 meeskonna konkurentsis 28 punktiga 15. tabelireal.
Sloveenia kõrgliigas jäi Velenje Rudar 1:2 alla Celjele, kui Ilja Antonov tegi kaotusmängus kaasa 90 minutit. Tabelis säilitas Rudar siiski kolmanda koha. Slovakkia kõrgliigas viigistasid Artur Pikk ja Ružomberok võõrsil 1:1 Trnava Spartakiga. Pikk vahetati välja mängu lõpuminutitel. Ružomberok on tabelis 12 meeskonna konkurentsis seitsmendal kohal.
Äsja isaks saanud Siim Luts, kes lapse sünni puhul seekord koondisega ei liitu, ei teinud kaasa ka nädalavahetusel Tšehhi kõrgliigas, kui tema koduklubi Bohemians 1905 tegi 1:1 viigi Olomouci Sigmaga ja langes tabelis kaheksandaks. Mänguajata jäi Frank Liivak, kui FK Sarajevo võitis Bosnia ja Hertsegoviina meistrivõistlustel võõrsil 2:0 Gabela GOŠKi. Liigatabelis on Sarajevo neljandal kohal. | Eestlased välismaal: Klavanile ja Liverpoolile kaks suurt võitu | https://sport.err.ee/641063/eestlased-valismaal-klavanile-ja-liverpoolile-kaks-suurt-voitu | Läinud nädal Euroopa väljakutel kujunes edukaks Ragnar Klavanile ja Liverpoolile. Klavan tegi kaasa täismängu nii Meistrite liigas kui ka Premier League’is, kui Liverpool sai kaks kolmeväravalist võitu. |
Kelley (26) oli sõjaväekohtus naise ja lapse peksmises süüdi mõistetud, mis pidanuks takistama tal osta seaduslikult tulirelvi või kuuliveste, vahendasid ERR-i teleuudised.
Õhujõud ei sisestanud teavet kohtuotsuse kohta riiklikku kuriteoregistrisse, kust see teave oleks jõudnud föderaalvõimude ametnikeni.
"Esialgne info näitab, et Hollomani õhujõudude baasi eriuurimisbüroo ei kandnud (Devin) Kelley koduvägivalla juhtumit riiklikku kuriteoregistrisse," teatasid õhujõud.
Kohus oli Kelley karistuseks õhujõududest erru saatnud.
26 sai surma ja 20 haavata, kui Kelley jumalateenistuse ajal San Antonio lähedal Sutherland Springsi baptistikirikus tule avas.
Kelley kandis kuulivesti ja kasutas automaatrelva Ruger AR, ütlesid võimud.
Kelley lahkus sündmuskohalt ja üks kohalik elanik asus teda jälitama.
Kelley leiti surnuna oma autost Wilsoni ja Guadalupe maakonna piiril.
Texase kirikuründaja tulistas ennast pähe
USA võimude teatel tulistas Texase kirikuründaja endale pähe, teatas uudistekanal CNN teisipäeval.
Kirikutulistamises kahtlustatav oli haavatud juba enne kui teda taga ajanud mees teda tulistas, tabades ründajat jalga ja kõhtu. Pole veel teada, kas tulistaja surma põhjustas tema enda kuul. | Texases kirikus 26 inimest tapnud mees sai osta relvad õhujõudude vea tõttu | https://www.err.ee/641062/texases-kirikus-26-inimest-tapnud-mees-sai-osta-relvad-ohujoudude-vea-tottu | Texases kirikus 26 inimest surnuks tulistanud Devin Kelley sai hankida oma relvad seaduslikult USA õhujõudude tehtud vea tõttu, kirjutab Washington Post. |
Politsei tuletab meelde, et turvalise bussisõidu jaoks on lisaks töökorras bussile ja oskuslikule bussijuhile oluline ka see, et iga reisija kinnitaks alati oma turvavöö, vahendasid ERR-i teleuudised.
Laiema kampaaniaga selgitatakse turvavöö kasutamise olulisust bussis, viiakse läbi kontrollreide ning pakutakse reisijatele võimalust testida turvavöö kasutamise mõju õnnetusjuhtumi korral. | Politsei kontrollib bussides turvavarustuse kasutamist | https://www.err.ee/641057/politsei-kontrollib-bussides-turvavarustuse-kasutamist | Politsei kontrollib teisipäeval kaugliinibussides turvavarustuse kasutamist. |
Kyoto ringkonnakohus mõistis 70-aastase Chisako Kakehi poomise läbi surma kolme mehe tapmise ja ühe mehe tapmiskatse eest.
Prokuröride sõnul kasutas ta armukestest lahtisaamiseks tsüaniidi ning teenis 10 aasta jooksul surmade pealt üle miljardi jeeni ehk 8,8 miljonit USA dollarit.
Kakehi keeldus algul rääkimast, kui kohtuprotsess juunis algas, kuid tunnistas hiljem üles ka oma neljanda kaasa tapmise 2013. aastal.
Kakehi tutvus meestega tutvumisagentuuride kaudu, kus ta oli seadnud tingimuseks, et tulevane partner peab olema jõukas ja lasteta.
Prokuröride sõnul surid mehed tema käe läbi enneaegselt, kui olid teinud naise eelnevalt miljonitesse dollaritesse küündiva elukindlustuspoliisi soodustatud isikuks. | Jaapani "must lesk" mõisteti mehe ja armukeste tapmise eest surma | https://www.err.ee/641055/jaapani-must-lesk-moisteti-mehe-ja-armukeste-tapmise-eest-surma | Jaapani kohus mõistis teisipäeval surma "mustaks leseks" kutsutud naise, kes süüdistuse kohaselt tappis oma mehe ja armukesed. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.