text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kell 8.38 juhtus liiklusõnnetus Tartus Aardla ja Rahu tänava ristmikul, kus ülekäigurajal teed ületanud 70-aastane naine sai löögi tumedalt maasturilt. Maasturit juhtinud seni tuvastamata mees toimetas jalakäija perearstikeskusesse, kust kannatanu hiljem toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000.
Kell 14.20 juhtus liiklusõnnetus Pärnus Vanapargi ja Rüütli tänava ristmikul, kus 24-aastane mees sõitis Peugeot 508-ga otsa reguleerimata ülekäigurada mopeediga ületanud 26-aastasele mehele. Mopeedijuht toimetati Pärnu haiglasse. | Liikluses sai viga kaks inimest | https://www.err.ee/641051/liikluses-sai-viga-kaks-inimest | Esmaspäeval juhtus üle Eesti kaks raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kaks inimest. |
Avapoolaja üleminutitel oli Enis Bardhil (Põhja-Makedoonia) karistusalas hea positsioon, kuid otsustas sööta Goran Pandevile ja Põhja-Makedoonia jalgpallilegend saatis palli sakslaste väravasse.
Teisel poolajal tegi Ezgjan Alioski (Põhja-Makedoonia) oma karistusalas vastasele vea ja Ilkay Gündogan (Saksamaa) viigistas 11 meetri karistuslöögist seisu.
Viimane sõna jäi siiski külalistele, sest 85. minutil leidis Arian Ademi karistusalas Elif Elmasi, kes saatis teise palli Marc Andre ter Stegeni selja taha ja see tähistas Põhja-Makedooniale suursaavutust.
Maailma edetabelis 65. kohal oleva Põhja-Makedoonia koondisega mängis mullu sügisel Rahvuste liiga raames kahel korral ka Eesti: Tallinnas jäi tabloole 3:3 viik ja võõrsil Eesti koondis kaotas 1:2.
Saksamaa jaoks tähendas see ühtlasi 35-mängulise kaotuseta seeria katkemist MM-valiksarjadest. Viimati jäädi 2001. aastal alla kodus Inglismaale 1:5.
Parem õhtu oli Saksamaa naabril Prantsusmaal. Antoine Griezmann lõi 60. minutil ainsa värava ja valitsev maailmameister sai võõrsil jagu Bosnia ja Hertsegoviinast 1:0.
Inglismaa alistas kodus maailma parima jalgpalluri Robert Lewandowskita mänginud Poola 2:1 (19. pen Harry Kane, 85. Harry Maguire - 58. Jakub Moder).
Tulemused ja tabeliseisud:
B-grupp:
Kreeka - Gruusia 1:1, Hispaania - Kosovo 3:1
1. Hispaania 7 punkti (3 mängust), 2. Rootsi 6 (2), 3. Kreeka 2 (2), 4. Gruusia 1 (3), 5. Kosovo 0 (2).
C-grupp:
Leedu - Itaalia 0:2, Põhja-Iirimaa - Bulgaaria 0:0
1. Itaalia 9 (3), 2. Šveits 6 (2), 3. Põhja-Iirimaa 1 (2), 4. Bulgaaria 1 (3), 5. Leedu 0 (2).
D-grupp:
Bosnia ja Hertsegoviina - Prantsusmaa 0:1, Ukraina - Kasahstan 1:1
1. Prantsusmaa 7 (3), 2. Ukraina 3 (3), 3. Soome 2 (2), 4. Bosnia ja Hertsegoviina 1 (2), 5. Kasahstan 1 (2).
F-grupp:
Austria - Taani 0:4, Moldova - Iisrael 1:4, Šotimaa - Fääri saared 4:0
1. Taani 9 (3), 2. Šotimaa 5 (3), 3. Iisrael 4 (3), 4. Austria 4 (3), 5. Fääri saared 1 (3), 6. Moldova 1 (3).
I-grupp:
Andorra - Ungari 1:4, Inglismaa - Poola 2:1, San Marino - Albaania 0:2
1. Inglismaa 9 (3), 2. Ungari 7 (3), 3. Albaania 6 (3), 4. Poola 4 (3), 5. Andorra 0 (3), 6. San Marino 0 (3).
J-grupp:
Armeenia - Rumeenia 3:2, Saksamaa - Põhja-Makedoonia 1:2, Liechtenstein - Island 1:4
1. Armeenia 9 (3), 2. Põhja-Makedoonia 6 (3), 3. Saksamaa 6 (3), 4. Rumeenia 3 (3), 5. Island 3 (3), 6. Liechtenstein 0 (3).
* Otse finaalturniirile pääsevad iga valikgrupi parimad. Valikgrupi teised võistkonnad jätkavad valikturniiri järgmises faasis. | Põhja-Makedoonia jahmatas MM-valiksarjas võiduga Saksamaa üle | https://sport.err.ee/1608161953/pohja-makedoonia-jahmatas-mm-valiksarjas-voiduga-saksamaa-ule | Jalgpalli MM-valiksarja mängudeõhtu suurim üllatus sündis Duisburgis, kus neljakordne maailmameister Saksamaa kaotas Põhja-Makedoonia koondisele 1:2. |
Tund ja 13 minutit kestnud mängu järel vastu võetud kaotus tähendas, et Osaka jaoks lõppes koguni 23-mänguline võiduseeria, mille sisse jäävad küll paar loobumiskaotust.
23-aastane jaapanlanna kaotas väljakul viimati mullu veebruaris Föderatsioonide karikaturniiri kohtumises hispaanlannale Sara Sorribes Tormole.
Pärast seda on Osaka tunnistanud võite ja muude õnnestumiste sisse jäävad ka triumfid USA lahtistel ja Austraalia lahtistel. | Naomi Osaka 23-mänguline võiduseeria katkes | https://sport.err.ee/1608161923/naomi-osaka-23-manguline-voiduseeria-katkes | Naiste tennise maailma teine reket Naomi Osaka kaotas Miamis toimuval kõrgeima kategooria WTA turniiril veerandfinaalis kreeklannale Maria Sakkarile (WTA 25.) 0:6, 4:6. |
Kolme võiduni peetud poolfinaalseeria otsustavas viiendas kohtumises mängis Tartu esindus Võru naiskonna esimeses geimis üle 25:21 tulemusega, kuid teises jäädi külalistele 20:25 alla. Kolmandas avaldus võõrustajate paremus numbrites 25:19, kuid võrulannad suutsid neljanda geimi 25:21 võiduga mängu viiendasse geimi viia. Seal hoidsid külalised pidevalt initsiatiivi ja saavutasid 15:9 paremusega 3:2 (-21, 20, -19, 21, 9) võidu, vahendab Volley.ee.
Viimati oli Võru naiskond kahe parema hulgas esindatud 2013. aastal, kui Viljandi Metalli järel teeniti hõbemedal. 2014. aastal tulid võrulannad kolmandaks.
Kolme võiduni peetav finaalseeria TalTech/Tradehouse'i ja Famila/Võru Võrkpalliklubi vahel algab juba nädalavahetusel Tallinnas. Samuti kolme võiduni mängitav pronksmedaliseeria Tartu Ülikool/Bigbanki ja Audentese SG/Noortekoondise vahel saab nädalavahetusel alguse Tartus. Viienda koha saavutas tänavu Tallinna Ülikool. | Tagasituleku teinud Võru jõudis kaheksa aasta järel finaali | https://sport.err.ee/1608161914/tagasituleku-teinud-voru-joudis-kaheksa-aasta-jarel-finaali | Kolmapäeval sai selgeks võrkpalli naiste Meistriliiga finaalpaar, kui põhiturniiri parima TalTech/Tradehouse`i kõrval kindlustas koha esikohamängudel ka põhiturniiri kolmas Famila/Võru Võrkpalliklubi, kes lülitas edasisest konkurentsist Tartu Ülikool/Bigbanki. Seejuures tuli Võru naiskond poolfinaalseerias välja uskumatust seisust, kui kahe kaotatud mängu järel võeti kolm 3:2 võitu. |
Kõigis kolmes kevadises koondisemängus jooksis Eesti algkoosseisus väljakule Markus Poom.
"Füüsiliselt oli üsna raske mäng," tõdes Flora poolkaitsja. "Eriti alguses oli tunda väsimust, läks aega, et end käima saada ja mõista, mis tempoga mängima peab. Ei ütleks, et väsisime lõpupoole ära, jaksasime küll, kahjuks lihtsalt häid väravavõimalusi ei tekkinud. Füüsiliselt oli väga nõudlik mäng, aga kõigile kiitus, et jõudsime mängida."
"Minu jaoks oli see väga väärt kogemus," kinnitas Poom. "Minu jaoks oli väga hea näha seda taset, kuhu pürgida ja usun, et mul on siit hea koduliigasse nii positiivseid kui negatiivseid külgi kaasa võtta. Nägin taseme ära, et nüüd teada, mida juurde panna."
Poomil jätkus kiidusõnu ka treeneritetiimile - nii neile, kes koondisega mängudele sõitsid kui neile, kes pidid matše karantiinist jälgima.
"Tahan kiita kogu staff 'i, kes on Tallinnas isolatsioonis ja kogu staff 'i, kes on koha peal. Mõtted said edasi antud nii Zoomi teel kui koha peal. Treenerid on kõvasti vaeva näinud, et see asi meil sujuks. Mängijana tundsin, et ei olnud keeruline aru saada, kuidas mängima peab. Treenereid peab kiitma," lõpetas Poom.
Poolteist aastat kestnud pausi järel jooksis Eesti algkoosseisus väljakule tavaliselt poolkaitses rügav Sander Puri, kes täitis kolmapäeval vasakkaitsja rolli.
"Tuleb mängida seal, kuhu pannakse ja üritad endast parima anda. Päris väravasse vast ei läheks," muigas Puri Eesti ajakirjanikele antud pressikonverentsil.
"Oma palliga mäng oleks võinud olla vähe enesekindlam või rahulikum. Mõnel momendil oleks saanud rohkem palli hoida, aga mõningal määral võib-olla kiirustasime sööduga ja ei leidnud head lahendust. Üldiselt polnud viga, kahju, et ei tekkinud head väravavõimalust."
"Koondise eest on alati rõõm ja au mängida. Võtsin selle võimaluse igati vastu, mulle meeldis see nädal, mis koondisega veetsin," lõpetas Puri. | Poom: treenereid peab kiitma, mõtted said edasi antud | https://sport.err.ee/1608161908/poom-treenereid-peab-kiitma-motted-said-edasi-antud | Eesti jalgpallikoondis jäi kolmapäeval Stockholmis toimunud maavõistluses 0:1 alla Rootsile. Kohtumise ainsa värava lõi võõrustajate kapten Marcus Berg juba 4. minutil. |
"Algus oli väga-väga raske, eks kolm kõva mängu nädala jooksul oli poistele päris piiripealne ja võttis natuke aega, et rütmi sisse saada," rääkis kevadises koondiseaknas meeskonna peatreeneri kohuseid täitnud Martin Reim pressikonverentsil.
"15-20-minutilise mängu järel hakkasime sammu pidama ja olime vähemalt mängus sees. Loomulikult olime palju surve all ja häid võimalusi ei tekkinud, aga 0:1 seis on alati selline, mis hoiab võimalust õhus. Täna ei õnnestunud kahjuks ka lõpus head momenti tekitada," tõdes Reim.
Eesti alustas kevadist akent 2:6 kaotusega Tšehhile, sellele järgnes 2:4 kaotus Valgevenele. Reimi viimases mängus lubati endale lüüa üks värav. "Kui Sanderi [Puri] välja jätame, oli kaitseliin ikkagi suhteliselt noor ja nende enesekindlus kasvab iga mänguga. Üks [värav endale lubada] on parem kui neli või kuus," sõnas endine koondislane.
"Võrreldes eelmiste mängudega oli meil ründes natuke vähem kokkumängu ja loovust, Henri [Anier] ja Robert [Kirss] ei ole ka koos ründes mänginud, üksteise mõistmine ei olnud kõige parem. Mitmed poisid näitasid oma sisu ja tegid ukse kas täitsa lahti või vähemalt panid peatreeneri valikute üle mõtlema."
"Paljud mängijad said ennast tõestada ja näidata, et neis on sisu mängida. Kui olla realistlik ja vaadata olukorda, kust me tulime ja kuhu sisse hüppasime, olen poiste üle uhke, nad mängisid oma maksimumi piiril ja nii mõnigi ületas ennast. Seda on hea tõdeda," võttis Reim kevadise koondiseakna kokku. | Reim kolme mängu kokkuvõtteks: poisid mängisid maksimumi piiril | https://sport.err.ee/1608161905/reim-kolme-mangu-kokkuvotteks-poisid-mangisid-maksimumi-piiril | Eesti jalgpallikoondis jäi kolmapäeval Stockholmis toimunud maavõistluses 0:1 alla Rootsile. Kohtumise ainsa värava lõi võõrustajate kapten Marcus Berg juba 4. minutil. |
Kehra meeskonna viimane liigamäng jäi nii kaugele kui 48 päeva taha. Vahepeal oldi juba tagasi treeningul ja mängudki planeeritud, kuid salakaval viirus ründas uuesti. Aruküla spordihoones oli põhimeestest puudu siiski võõrleegionäride kolmik Dmõtro Jankovski, Artjom Buš ja Vladislav Naumenko ehk täiskomplekt tagaliinimehi.
Eelnevalt toodut arvestades polnud üllatus, et kehralaste mängumootoris oli piisavalt roostet. Lisaks tõrjus suurepäraselt kodumeeskonna väravasuul Kristian Käbi ning rünnakul leiti algul korduvalt joonelt Taavi Tibar. Naiste rahvuskoondise peatreener viis Raasiku/Mistra 2:1 ja 4:2 juhtima.
Peagi hakkasid tabama teisedki kogenud pallurid ja Sten Toomla suurendas edu 7:3 peale, mis sundis Kehra peatreener Mart Raudsepa aja maha võtma. Minikoosolekul räägitu toimis, hästi tabas mitmel korral Sigmar Seermann ning David Mamporia tõi 22. minutil tabloole 8:8 viigi. Kui juba hoog sisse saadi, oli Kehrat raske peatada.
Peaaegu kõik raasikulaste visked maandusid kas blokis või väravavaht Viktor Nikolajevi valduses ning 8:1 vahespurdi lõpetuseks tegi Daniil Gumjanov karistusviskest tänavuse Eesti karikavõitja eduseisuks 11:8. Poolajapausile mindi Kehra juhtimisel 14:10, sealt naastes külalismeeskond ohje käest ei andnud.
Reedel 19. sünnipäeva tähistav Sergio-Silver Kreegimaa tõi kohtumise suurima edu – 16:10. Raasiku kasutas seejärel oivaliselt ära arvulise ülekaalu ja Rasmus Variku tabamuse järel oli seis 16:13. Veel paaril korral jõuti sama vaheni, ent lähemale ei saadud kuidagi kuniks mängukellal tiksus 55. minut.
Toomla tabas siis seisuks 24:22 ja kaks minutit hiljem tuli Raigo Pennula täpsest viskest 25:23, kuid Kehra pani kaitse uuesti lukku ning võttis 28:23 võidu. Gumjanov viskas võitjate kasuks seitse, Kreegimaa ja Seermann viis väravat. Kaotajatel tabas Tibar kaheksa ning Toomla ja Marko Slastinovski neli korda.
Heitlus poolfinaalasetuste eest jätkub ülimalt pingelisena. Põhiturniiri võidu kindlustanud Põlva Serviti selja taga on nii Tallinnal, Viljandi HC-l kui ka Kehral 19 punkti. Omavaheliste mängude hetkesaldo asetab kolmiku just sellisesse järjekorda, ent Kehral seisavad veel ees kohtumised Tallinna ja Viljandiga ning viimasel on konkurentidest kaks mängu enam peetud. | Kehra naasis 48-päevaselt pausilt võiduga Raasiku/Mistra üle | https://sport.err.ee/1608161899/kehra-naasis-48-paevaselt-pausilt-voiduga-raasiku-mistra-ule | Kolmapäeva õhtul jätkus käsipalli meeste meistriliiga ühe kohtumisega Arukülas. Seitse nädalat mängudest eemal olnud Eesti karikavõitja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper naasis areenile 28:23 (14:10) võiduga Raasiku/Mistra üle. |
"Ma olen alustanud näljastreiki, nõudes, et seadusest peetaks kinni ning et minu juurde lubataks arst," teatas ta Instagramis.
Navalnõi lisas, et selle asemel, et meditsiinilist abi saada, piinatakse teda unepuudusega.
Eelmisel nädalal ütles 44-aastane opositsioonipoliitik, kes kannab kahe ja poole aasta pikkust vanglakaristust Moskva lähistel karistuskoloonias, et kannatab närvikahjustuse käes, mille tõttu on tema parem jalg tuimaks läinud.
Navalnõi ütles kolmapäeval Instagramis, et seljavalu tõttu on tuimaks minemas ka tema vasak jalg.
Navalnõi ütles eelmisel nädalal, et teda äratatakse öösiti kaheksa korda üles, mida ta nimetas piinamiseks.
Navalnõi peeti kinni jaanuaris pärast Saksamaalt Venemaale saabumist. Ta viibis Saksamaal ravil pärast rünnakut närvimürgiga, mille korraldamises ta süüdistab Vene võime.
Navalnõi kukkus kokku 20. augustil lennul Tomskist Moskvasse, olles käinud toetamas kohalikel valimistel kandideerivaid opositsioonikandidaate. Teda esialgu ravinud Venemaa arstid ütlesid, et nende tehtud analüüsid mingeid mürke ei näidanud. Navalnõi toimetati 22. augustil Berliini, ta viibis koomas ja oli juhitaval hingamisel.
Saksamaa teatel näitasid toksikoloogilised analüüsid, et 44-aastane Navalnõi mürgitati Nõukogude-aegse närvimürgi Novitšokiga, mida kasutati ka 2018. aastal Inglismaal Salisburys Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre vastu. | Navalnõi alustas vanglas näljastreiki | https://www.err.ee/1608161812/navalnoi-alustas-vanglas-naljastreiki | Vangistatud Kremli kriitik Aleksei Navalnõi teatas kolmapäeval, et alustas näljastreiki, kuni ta hakkab saama korralikku ravi oma seljavalu ja tuimuse tõttu jalgades. |
Ita Everile pühendas peatüki teisipäevane "Ringvaade" ning kummarduse legendi ees teeb ka "Pealtnägija" ja "OP". Neljapäevases kultuurisaates "OP" saadavad juubilarile videotervitused teater Vanemuine, Ugala Teater, Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, Vana Baskini teater, rahvusooper Estonia ja Eesti Noorsooteater.
Igihaljad kohtumised ETV-s
"Igihaljas vaatemäng"
1. aprillil kell 12.55
Legendaarse komöödia- show sketšide peaosas on igihaljas Ita Ever. Kaasa teevad Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Anne Paluver, Jaanus Orgulas, Helle-Reet Helenurm, Eneken Aksel, Ivo Eensalu, Ene Järvis, Karl Kalkun, Guido Kangur, Kaljo Kiisk, Luule Komissarov, Enn Kraam, Aare Laanemets, Marje Metsur, Mikk Mikiver, Endel Simmermann, Eero Spriit, Vello Viisimaa.
Intervjuu "Everiga ja Ever Ita"
2. aprillil kell 18.45
Näitlejanna 80. sünnipäevaks valminud intervjuus Anu Välbale läheb Ita Ever ajas tagasi, et kohtuda paljude imetlusväärsete daamidega, kellele ta on elu andnud: Izolda ja Sundströmi Ida; Toora Jookus ja Helvi Kaartna; Ether Thayer ja Claire Zachanassian; Polkovniku lesk ja Vana Teepakk. Sõna saavad ka mehed, kel on oma elus olnud õnne kohtuda Ita Everiga.
ETV2 filmi- ja teemaõhtu
ETV2 toob reedese Kinoklassika filmiõhtu raames kell 22.00 ekraanile Agatha Christie romaani ainetel valminud mängufilmi "Musträstade saladus", kus miss Marple'il (Ita Ever) tuleb lahti harutada rikka töösturi mürgitamisjuhtum. Mängufilm on valminud 1983. aastal.
Pühapäeva (4.04) teemaõhtusse on ETV2 valinud arhiivisaateid ja filme erinevatest aastakümnetest. Teemaõhtu avab kell 19.30 näitlejanna 75. sünnipäevaks valminud erisaade "Ita forEver" ja õhtule paneb südaööl punkti 1978. aastal valminud "Naine kütab sauna".
Erikava veebikanalis Jupiter
Ita Everi portreesaated viiest aastakümnest: https://jupiter.err.ee/1608153052/ita-ever-90
Valik Ita Everi kuuldemängurolle: https://jupiter.err.ee/1608158386/ita-ever-kuuldemängudes
Valik Raadioteatri helisalvestisi raadiojaamades
Vikerraadio Järjejutt: "Agatha Christie. Lehekülgi autobiograafiast"
Vikerraadio eetris 29.03.–2.04. kell 11.30, kordus 22.30
Sellised tegelased nagu Hercule Poirot või miss Marple ei vaja pikemat tutvustamist – nende juhtumised on pakkunud meile põnevust läbi paljude aastakümnete. Kuid seiklusrikas on olnud ka nende looja Agatha Christie (1890–1976) isiklik elu. Järjejutuna kõlavad katkendid tema autobiograafiast, loeb Ita Ever. Salvestatud Raadioteatris 1996. aastal.
Luuleruum
Vikerraadios 31. märtsil kell 23.00
Ita Ever loeb Minni Nurme luuletusi. Luulekava koostas Külliki Valdma. Helisalvestatud 1977. aastal
Kuuldemäng: Nataša Tanska "Inglise keele tund"
Vikerraadios 3. aprillil kell 19.05
Inglise keele eratunnis keerlevad kärsitul tüdrukul keerlevad peas igasugused mõtted, tema tähelepanu kipub hajuma. Ühel hetkel hakkab inglise keele õpetaja taipama, et tüdruku lobisemise taga peitub midagi olulist, võib-olla isegi traagilist ... Osades: Õpetajanna – Ita Ever. Terezka – Kadri Soova. Salvestatud Raadioteatris 1990. aastal.
Kuuldemäng: Henrik Ibsen "Metspart"
Klassikaraadios 4. aprillil kell 15.05
Kui Ekdalite külaliseks saabub noorhärra Werle, pöördub rahulik perekonnaelu pahupidi. Kõige tundlikumalt reageerib külalise kummalistele mõtetele nooruke Hedvig, keda mängib näitleja Ita Ever.
Kumb on inimesele olulisem, kumb ohtlikum: eluvale või jäik kompromissitus?
Osades: Gina Ekdal – Aino Talvi. Hjalmar Ekdal – Olev Eskola. Hedvig - Ita Ever. Vana Ekdal – Ants Lauter. Gregers Werle – Rudolf Nuude. Suurärimees Werle – Olev Tinn. Doktor Relling – Valdeko Ratassepp. Proua Sorby – Silvia Laidla. Salvestatud Raadioteatris 1959. aastal.
Klassikaraadio Jutujärg: Katharine Hepburn "Minu elu lood"
Klassikaraadios 5.--9. aprillil kell 16.30
Katkendeid näitleja Katharine Hepburni (1907–2003) autobiograafiast loeb Ita Ever. Helisalvestatud 1994. aastal. | ERR-i kanalid pühendavad Ita Everile eriprogrammi | https://menu.err.ee/1608161869/err-i-kanalid-puhendavad-ita-everile-eriprogrammi | Neljapäeval, 1. aprillil 90. sünnipäeva tähistava Ita Everi loometeed ja mõtteid on rahvusringhääling jäädvustanud mitme aastakümne vältel. Erilised pärlid sellest suurest varamust jõuavad nii ERR-i tele-, raadio- kui ka veebikanalitesse. |
Otselennud väljuvad kahe linna vahel teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti.
Tallinnast lendab Air Baltic otse veel Amsterdami, Berliini, Kopenhaagenisse, Londonisse, Oslosse ja Stockholmi, ümberistumistega lende pakub ettevõte läbi Riia.
Lähikuudel plaanib Air Baltic jätkata ka lendudega Brüsselisse, Malagasse, Pariisi ja Vilniusesse. | Air Baltic alustab mais otselende Tallinnast Münchenisse | https://www.err.ee/1608161863/air-baltic-alustab-mais-otselende-tallinnast-munchenisse | Läti lennufirma Air Baltic alustab tänavu 1. maist nädalas kolm korda väljuva otseliiniga Tallinna ja Müncheni vahel. |
Oma viimase treeningu Nõmme Unitedi eest pidas veebruaris ja nüüd on Vaheri üleminek SPAL-i ametlikuks saanud. Mulluse hooaja teises pooles laenulepingu alusel FC Florat esindanud Vaher kuulus SPAL-i U17 meeskonna algkoosseisu kodumängus Atalanta vastu ning tasuks 5:2 võit, vahendab Soccernet.ee.
Lisaks Vaherile kuuluvad SPAL-i nimekirja ka Georgi Tunjov ja Kristofer Piht, kes on viimasel ajal koos esindanud SPAL-i Primavera ehk U19 vanuseklassi võistkonda.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | SPAL-iga liitunud Vaher tegi uues meeskonnas debüüdi | https://sport.err.ee/1608161815/spal-iga-liitunud-vaher-tegi-uues-meeskonnas-debuudi | Eesti noorjalgpalluri Andreas Vaheri Nõmme Unitedist Itaalia klubisse SPAL vahendanud agentuur KSM Group teatas, et läinud nädalavahetusel tegi Vaher enda meeskonna eest debüüdi. |
Jänesed on ehitatud lillepüramiididele ja peavadki varsti lilledele paiga vabaks tegema. Praegu pakuvad tuttsabad koos nartsisse täis istutusvaasidega pärnakatele pühaderõõmu. | Pärnu kesklinna on end sisse seadnud kolm lihavõttejänest | https://menu.err.ee/1608161809/parnu-kesklinna-on-end-sisse-seadnud-kolm-lihavottejanest | Pärnusse Pika ja Vee tänava ristmiku läheduses on end eelseisvate ülestõusmispühade puhul koha sisse võtnud kolm lihavõttejänest: isa, ema ja juba pisut ülekasvanud jänesepoeg. |
Ilmselt karjääri hinnalisima esikoha teeninud van Baarle kuulus sõidu kestel jooksikute sekka, kelle eest spurtis omakorda minema ja 50-kilomeetrine üksi punnitamine tasus end ära.
Kolm aastat tagasi Hollandi temposõidu meistriks kroonitud van Baarle tegi Dwars door Vlaanderenil hea sõidu ka 2015. aastal, kui lõpetas kolmandana.
Napilt enne jälitajaid jõudis finišisse teinegi jooksik Christophe Laporte (Cofidis, Solutions Credits), kes kaotas van Baarlele 26 sekundiga.
Temaga sama aja sai peagrupp, kelle eesotsas finišeeris ja tuli kokkuvõttes kolmandaks belglane Tim Merlier (Alpecin-Fenix).
Sõidu eel favoriitide sekka peetud ratturitest oli olümpiavõitja Greg van Avermaet (AG2R Citroen) seitsmes, prantslane Julian Alaphilippe (Deceuninck - Quick Step) 22. ning võitjale minuti ja 41 sekundit kaotanud hollandlane Mathieu van der Poel (Alpecin-Fenix) 58.
Ainsa eestlasena stardis olnud Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation) katkestas. | Üksi pingutanud hollandlane võitis maineka ühepäevasõidu | https://sport.err.ee/1608161806/uksi-pingutanud-hollandlane-voitis-maineka-uhepaevasoidu | Kõrgeima kategooria jalgratta ühepäevasõidu Dwars door Vlaandereni ehk sõidu Otse Läbi Flandria (Roeselare - Waregem; 184,1 km) võitis muljetavaldava esitusega hollandlane Dylan van Baarle (Ineos Grenadiers; 3:58.59). |
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) käivitatud vesiniku suurprojektide otsingu (H-IPCEI) raames kogutakse infot ettevõtete kohta, mis on ettevalmistamas mõnda innovatiivset kava tervikliku puhta vesiniku väärtusahela käivitamiseks Euroopa Liidus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiesindaja Rasmus Ruuda teatel antakse kõigile laekunud projektidele sõltumatu teaduseksperdi hinnangu.
Lisaks koostatakse koostöös MKM-i ja keskkonnaministeeriumiga igale projektile teaduseksperdi järeldus ja antakse lähtuvalt riigi plaanidest hinnang, milliste projektidega võiks riik minna läbirääkimiste järgmisesse etappi. Selleks soovib riik siiski, et huvitatud ettevõte osaleks IPCEI riigiabi eelteatise koostamisel.
"Oluline on arvestada, et selle sõela läbib siiski ainult üks osa ettevõtetest ja projektidest, kuivõrd tegemist peab olema Euroopa Liidu ühishuvides projektidega," rõhutas MKM-i esindaja.
Alates 12. aprillist avaneb platvorm, kus kõik ettevõtted peavad ise sisestama info oma projektide kohta. Info nende projektide kohta, mille omanikettevõtted nõusoleku annavad, avaneb EAS-i kodulehel.
Rohelise vesiniku kasutuselevõtt kõrvuti mikroelektroonika ning pilvetehnoloogiatega on üks kolmest valdkonnast, kuhu Eesti üle-euroopalist strateegilist tähtsust omavate suurprojektide toetajana panustab.
Ideekorjele ei oodatud mitte ainult vesiniku tootmisega seotud projekte, vaid ka laiemalt uuenduslikke arendusi nagu näiteks vesiniku säilitamisküsimuste lahendamine või kasutamise lihtsamaks muutmine mõnes konkreetses eluvaldkonnas, seisab EAS-i vastavas tutvustusmaterjalis. | Vesinikutehnoloogia huvikorjele laekus 23 suurprojekti | https://www.err.ee/1608161788/vesinikutehnoloogia-huvikorjele-laekus-23-suurprojekti | Kolmapäeval lõppenud vesinikutehnoloogia suurprojektide huvikorjele laekus 23 kava kogumahus 1,5 miljardit eurot. |
Viimastel nädalatel on perearsti saatekirjaga tehtud testi alusel genereeritud sertifikaati kasutanud umbes 10 protsenti reisile minejatest. Ka lähikontaktseks registreerimist ja selle alusel tasuta testimisele pääsemist kasutatakse reisimise eesmärgil ära.
Perearsti saatekirjaga tehtud testi alusel genereeritud sertifikaadi reisimiseks kasutamine ei ole lubatud ning on karistatav väärteona. Rikkujaid on terviseameti teatel võimalik karistada aresti või kuni kolmesaja trahviühikuga.
Piiril on võimalik kontrollida, kas reisile mineja on testi eest tasunud ise või kasutanud perearsti saatekirja. Reisimiseks vajalikule sertifikaadile kuvatakse automaatselt tellimuse tunnus.
Amet tuletab meelde, et perearsti saatekirjaga testimine on suunatud vaid haigussümptomitega inimestele.
See on vajalik haigete kiireks tuvastamiseks ja isolatsiooni suunamiseks, et piirata nakkuse edasikandumist. Sama kehtib ka lähikontaktsete testimise puhul - eesmärk on välja selgitada võimalik nakatumine, et tõkestada viiruse levikut Eestis. Perearsti ja lähikontaktse saatekirja alusel testi tegemine on inimese jaoks tasuta ja testi kulu katab riik.
Reisimiseks vajaliku tasulise testi saab teha endale sobiva teenuseosutaja juures. | Perearsti saatekirjaga tehtud koroonatesti ei tohi reisimiseks kasutada | https://www.err.ee/1608161782/perearsti-saatekirjaga-tehtud-koroonatesti-ei-tohi-reisimiseks-kasutada | Terviseameti teatel on inimesed hakanud pöörduma tasuta koroonatestile pääsemiseks perearsti poole. Hiljem aga selgub, et negatiivset testitulemust kasutatakse haigestumise tuvastamise asemel hoopis turismireisideks. |
Kui aastaid on jalgpallis lubatud mängu jooksul kolm vahetust, siis mullu tutvustati viie vahetuse süsteemi, kuna koroonaviiruse pandeemia tõttu läks mängukalender väga tihedaks ja see võimaldas anda palluritele rohkem puhkust.
Seni kasutati viie vahetuse reeglit Euroopa klubijalgpallis ja MM-valikturniiril. Nüüd otsustas UEFA sellega jätkata ka juunis-juulis toimuval EM-finaalturniiril ning Rahvuste liiga mängudel 2021. aasta oktoobris ja 2022. aasta märtsis.
Lisaks lõpetas UEFA 30-protsendilise staadionite täituvuse piirangu ja jätab selle küsimuse kohaliku võimu otsustada. Seega eksisteerib võimalus, et finaalturniiril näeb ka väljamüüdud staadione.
Aprilli keskel peaks UEFA täitevkogu langetama otsuseid Meistrite liiga tuleviku osas. | EM-finaalturniiril lubatakse teha kuni viis vahetust | https://sport.err.ee/1608161779/em-finaalturniiril-lubatakse-teha-kuni-viis-vahetust | Euroopa jalgpallilidu (UEFA) täitevkomitee otsustas lubada suvisel EM-finaalturniiril kasutada võistkondadel viit vahetust. |
"COVID-19 suhtes vaktsineerimisele ei ole suuri vastunäidustusi. Vaktsiini ei soovitata nendele, kellel eelnevalt on teada allergiline šokk antud vaktsiinile või mõnele teisele vaktsiinile. Muud allergiad nagu näiteks allergia toitudele, loomadele, putukamürgile või ka ravimitele, ei ole vastunäidustuseks," ütles Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogiakeskuse juhataja Krista Ress kolmapäeval ERR-ile.
Ta selgitas, et allergilised reaktsioonid tekivad väga konkreetsele allergeenile, kuid üheski Eestis kasutatavas koroonavaktsiinis ei ole ühtegi toiduallergeeni, loomseid ega taimseid allergeene ja seetõttu on need allergikutele ohutud.
"Lisaks on mõned immuunpuudulikkusega seotud haigused, mille korral vaktsiini ei tehta. Aga need on tõesti väikesed grupid ja oluliselt ei mõjuta riigile vajalikke dooside hulka," rõhutas doktor Ress, kes on ka sotsiaalministeeriumi nõustava Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige.
Sama ütles ERR-ile ka Eesti Allergialiidu juhatuse liige Maie Laanist, kes märkis, et tõsistest vastunäidustustest koroonavaktsiinide puhul rääkida ei saa.
"Kui inimesel on kahtlusi, siis tuleb vaktsineerimine otsustada patsiendi ja perearsti individuaalses suhtluses. Iga inimene peab otsustama, kas võtta risk põdeda koroonat koos selle tüsistustega või teha vaktsiini," rääkis Laanist.
"Küll aga võib otsustada vaktsineerimise edasilükkamist - kui on olnud ajutisi vastunäidustusi nagu näiteks äge nohu ja köha või minek operatsioonile. Kahtluste korral ei peaks kohe tormama ennast massivaktsineerimisele registreerima, vaid pidama nõu oma perearstiga, et arutada, kas ja millal vaktsineerida," lisas ta.
Kuna tegemist on täiesti uue vaktsiiniga, siis tasub vaktsineerimist põhjalikumalt kaaluda, kui inimesel on hiljuti esinenud raske allergiline šokk. Aga tavaliste allergianähtude või ammuse tromboosi korral küll ei peaks vaktsineerimisest loobuma, märkis Laanist. | Arstid: põhjust koroonavaktsiinist loobuda on väga vähestel | https://www.err.ee/1608161755/arstid-pohjust-koroonavaktsiinist-loobuda-on-vaga-vahestel | Koroonavaktsiini suhtes vastunäidustustega inimesi, keda ei saa COVID-19 vastu vaktsineerida, on nii vähe, et nende hulk ei mõjuta vaktsiini doose, mida Eesti vajab, kinnitavad meedikud. |
Veerandfinaalseerias Belchatowi Skra vastu trauma saanud 27-aastase Tähe jaoks tähendas see kindlasti hooaja lõppemist ja täna, 31. märtsil teatas klubi sotsiaalmeedias lepingu lõpetamisest.
Täht selgitas Delfile, et otsuse taga oli tema vigastus ja soov tulla seda Eestisse ravima. "Enne äratulekut lõpetasime lepingu, et asi oleks korrektne. Kuna oli selge, et minu jaoks oli hooaeg juba läbi, siis avaldasin soovi tulla ravima koju. Rääkisin läbi nii peatreeneri, meeste kui ka klubi presidendiga, kõik said aru. Leppisime asjad kokku ja siis lõpetasime lepingu," selgitas Täht klubi poolt täna avaldatud uudist.
Resoviale tal mingeid etteheiteid ei ole. "Klubi oli valmis, et olen seal lõpuni ja minu ravi eest hoolitsetakse. Kui aga sai selgeks, et minust kasu enam ei ole, siis tundsin, et ka vaimsele tervisele mõjuks paremini, kui tulen tagasi."
Mehe järgmise hooaja pärast fännid muretsema ei pea - leping on juba sõlmitud. "Võin öelda, et leping on sõlmitd, aga kuhu lähen ja mis klubi see on, seda ma praegu avaldada ei saa," viitas Täht tõsiasjale, et uudise avaldab klubi endale sobival ajal.
Rzeszowi klubi, kelle ridadesse kuulub teinegi Eesti koondislane Timo Tammemaa, kaotas veerandfinaalseeria Belchatowile mängudega null-kaks ja langes konkurentsist. | Poola klubi lõpetas Robert Tähega lepingu | https://sport.err.ee/1608161713/poola-klubi-lopetas-robert-tahega-lepingu | Poola võrkpalliklubi Rzeszowi Asseco Resovia otsustas lõpetada lepingu Eesti koondise nurgaründaja Robert Tähega, kes üle-eelmisel nädalal vigastas kõhulihast ja viibib juba kodumaal. |
Soome jätkab sissesõidu piiramist kõigist Schengeni ala riikidest, välja arvatud Islandist. Väljastpoolt Schengeni alast on riiki sisenemine ilma piiranguteta lubatud Austraaliast, Lõuna-Koreast, Singapurist, Rwandast, Taist ja Uus-Meremaalt.
Kruiisilaevad tohivad siseneda Soome sadamatesse, kuid reisijad ei tohi maismaale minna. | Soome siseministeerium: sisenemispiirangud jätkuvad aprilli lõpuni | https://www.err.ee/1608161710/soome-siseministeerium-sisenemispiirangud-jatkuvad-aprilli-lopuni | Soome siseministeerium teatas kolmapäeval, et sisenemispiirangud riiki jäävad kehtima kuni aprilli lõpuni. |
Liis Vares on Rakvere kesklinnas korteris nr 34, korteris mis on kaua aega pidanud hakkama saama ilma ühegi elanikuta. Inga Salurand kolis tühjalt seisvasse kontoriruumi, kus ta tegeleb unega, mis kõigile väga lähedane, kuid kontoriruumile väga võõras seisund.
Salurand tõdes, et teda intrigeerib uni. "Siin ei kehti ei aeg ega ruum. Mitte sellisena nagu me seda teame. See on ruum, millel pole vormi ega kuju. See on hetk, mis pole päev ega öö."
Hendrik Kaljujärv on Kloogaranna kandis metsas, kuhu on loonud oma inimeseruumi. Sama on ka teinud kotkapere, kes pole küll loonud inimese, vaid linnuruumi teise metsa.
Neljapäeva hommikul kell 10 algavat installatiivset etendust alustabki Kaljujärve "Kõige tähtsam", mis on vaadeldav kõigil kolmel hommikupoolikul. Päevast aega sisustab Varese "Korter 34" ja uneaeg alates kella 22-st õhtul kuni hommikuse ärkamiseni on Saluranna "Õnnis uni" päralt.
Kogu etenduse kestel saavad vaatajad ise läbivalt nn piltnikud olla. Kõigist publiku tehtud hetktõmmistest moodustub kollektiivselt kureeritud galeriiruum.
Liis Vares on tantsija ja koreograaf, Hendrik Kaljujärv on etendus- ja helikunstnik, kes muuhulgas loob muusikat kollektiivis Maarja Nuut&RUUM ning Inga Salurand on näitleja ja etenduskunstnik. Ruumiantropoloogiate tiimi kuuluvad lisaks kolmele autorile ka Ekke Västrik, Epp Kubu, Taavet Jansen, Jaan Evart, Kristjan Jansen ja Looduskalendri hülge-, kalju- ja merikotkakaamerad. Produtsent on etenduskunstiplatvorm eˉlektron. | Kõheda vastasmõju festivalil esietendub installatiivne voogetendus "Ruumiantropoloogiad" | https://kultuur.err.ee/1608161689/koheda-vastasmoju-festivalil-esietendub-installatiivne-voogetendus-ruumiantropoloogiad | Neljapäeval, 1. aprillil kell 10.00 esietendub Inga Saluranna, Liis Varese ja Hendrik Kaljujärve installatiivne etendus "Ruumiantropoloogiad", mille jaoks iga kunstnik on valinud endale oma koha või ruumi, mida ta proovide käigus on tundma õppinud. Nende ruumide siseelu jagavad kunstnikud vaatajatega kolme ööpäeva jooksul alates neljapäeva hommikust kuni laupäeva pärastlõunani. |
Kui Ameerika kinokunstist on nn väikelinnadraama mudel väga hästi tuttav, siis vähehaaval hakkab selline tüpaaž tekkima ka Euroopas. Sarnaselt Jan Komasa "Corpus Christile" oleme seda näinud korduvalt näiteks ka meilegi hästi tuttava Gruusia lavastaja Zaza Urushadze loomingus. Nii tema "Mandariinid", "Pihtimus" kui ka viimaseks filmiks jäänud "Anton" olid asetatud pea olematusse külakesse, kus hakkasid aga vähehaaval keema ootamatut konfliktid ja vastuolud.
"Corpus Christi" konflikt on aga esimesest hetkest selge. 20-aastane Daniel istub mõrvakahtlusega noorte kinnipidamisasutuses, kus ta saab aga ilmutuse ning hakkab aktiivseks kristlaseks. Kuigi esialgu tundub tema soov preestriks saada utoopiline, siis veidrate kokkusattumuste tõttu õnnestub tal võtta enda tiiva alla ühes väikeses külas asuv kogudus. Sellest mõistagi tekib ainult paksu pahandust.
Jan Komasa linateose puhul hakkab eriti särama just stsenaarium, kuna "Corpus Christi" on vapustavalt hästi kirjutatud. Loos on üllatavaid arenguid, kavalaid sisupöördeid ning lihtsalt erakordselt mahlakat dialoogi, mis lase tähelepanul hetkekski kaduda. Selge kinnitus sellest, et kui sul on hea idee ning mõnusalt tempokas käsikiri, siis tuleb hea film otsekui iseenesest kohale. Muidugi, oluline roll on selles kõiges mängida ka Bartosz Bielenial, kes kehastab peakangelast.
Rõõm on tõdeda, et kuni 11. aprillini on viimaste aastate üht põnevamat Euroopa linateost võimalik tasuta vaadata. Soovitan soojalt seda võimalust kasutada.
Vaata filmi siit. | Kodune kultuurisoovitus | "Corpus Christi" kui köitev empaatiaharjutus | https://kultuur.err.ee/1608161707/kodune-kultuurisoovitus-corpus-christi-kui-koitev-empaatiaharjutus | Poola lavastaja Jan Komasa "Corpus Christi" paneb vaataja selgelt proovile: kas suudame unustada peakangelase pahed ja leida endas jäägitut empaatiat tema mõistmiseks? Samal ajal ei mõju linateos aga raskelt ja rusuvalt, vaid keerulistest teemadest räägitakse eluterve lustiga. |
Uus hooaeg toob ekraanile juba tuttavad tegelased ja jõuab vaatajateni 20. juunil, kirjutab Consequence of Sound.
Sarja esimene hooaeg linastus 2013. aastal. Eelmise aasta mais, kui ilmus sarja neljas hooaeg, teatati, et lisaks viiendale hooajale on oodata ka kuuendat. | Ilmus "Rick ja Morty" viienda hooaja treiler | https://menu.err.ee/1608161680/ilmus-rick-ja-morty-viienda-hooaja-treiler | Täiskasvanutele suunatud animasari "Rick ja Morty" saab peagi viienda hooaja ning äsja ilmus ka uue hooaja treiler. |
Kolleegium arutas määruskaebuse korras eluaegset vanglakaristust kandva Oleg Pjatnitski tingimisi vangistusest vabastamise küsimust ning asus seisukohale, et Pjatnitski kuriteo asjaolud ei anna pärast nii pikaajalist vangistuses viibimist alust arvata, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on tingimisi vabastamiseks liiga suur.
Kolleegiumi hinnangul on Pjatnitski karistuse eesmärgid saavutatud ning ta ei kujuta ta enam ühiskonnale sellist ohtu, mis tema vabastamise välistaks.
"Kahtlemata on eluaegne vangistus haruldane ja seetõttu on ka selleni viinud kuriteod keskmisest väga erinevad. See aga ei tähenda, et niisugust vangistust kandva kinnipeetava vabastamine on võimalik vaid pigem teoreetiliselt ja et praktikas seda, sama hästi kui mitte kunagi, ette tulla ei saa," selgitas kohus.
Ringkonnakohtu hinnangul on väga tõenäoline, et Pjatnitski hoidub edaspidiselt kuritegelikust elust ja asub elama seaduskuulekalt. Kolleegiumi hinnangul on Pjatnitski retsidiivsusrisk madal ja seda kinnitab tema käitumine karistuse kandmise ajal ning asjaolu, et tema hoiakud ja mõttemallid on orienteeritud seadusekuulekusele.
Kohus tõi välja, et 38 vangistuses veedetud aasta jooksul on Pjatnitski suhtes läbi viidud hulgaliselt rehabiliteerivaid tegevusi ja tema käitumine on pärast viimase kuriteo toime panemist 2002. aastal olnud laitmatu. Ta on osalenud tööhõives, läbinud keeleõppe ja arvukaid sotsiaalprogramme, millest iga viimase kui ühe tagasiside on positiivne – ta julgeb avameelest toime pandud kuritegudest rääkida, mõistab nende toime panemise põhjuseid, kahetseb neid siiralt ja soovib oma edaspidise elu elada seaduskuulekalt, märkis kolleegium.
Seitse aastat katseaega
Tingimisi vabastamisega määras kohus Pjatnitskile seitse aastat kestva katseaja ning täiendavad kontrollnõuded, mille kohaselt peab ta elama kindlaks määratud aadressil ja täitma kriminaalhooldaja poolt seatud tingimusi. Lisaks ei tohi Pjatnitski käitumiskontrolli ajal ilma eelneva loata lahkuda Eesti territooriumilt ega tarvitada alkoholi.
Pjatnitski on kohustatud osalema ka sotsiaalprogrammis ning esimesed 10 kuud viibib ta elektroonilise valve all. Vabanemise järgselt asub Pjatnitski rehabilitatsioonikeskusesse, et tegeleda kohanemisraskustest tulenevate riskide vähendamisega.
Juhul kui Pjatnitski rikub käitumiskontrolli ja katseaja reegleid, on teda võimalik taas vanglasse eluaegset vangistust kandma saata. Kui aga Pjatnitski paneb toime uue kuriteo, läheb ta möödapääsmatult eluaegset vangistust kandma.
Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.
Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.
1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.
Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.
2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega. | Kohus vabastas eluaegset vangistust kandva kinnipeetava | https://www.err.ee/1608161683/kohus-vabastas-eluaegset-vangistust-kandva-kinnipeetava | Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jõudis seisukohale, et maakohus on teinud kaalutlusvea, kui jättis eluaegset vangistust kandva kinnipeetava, hoolimata teda iseloomustavatest arvukatest positiivsetest argumentidest, tingimisi vabastamata. |
NFL on jagatud kahte konverentsi (American Football Conference ehk AFC ja National Football Conference ehk NFC) ning kumbki konverents ilmakaarte järgi neljaks divisjoniks.
17. voorus kohtuvad eelneva hooajal kummagi konverentsi vastavas divisjonis sama koha teeninud klubid. Näiteks lõpetas eelmise hooaja AFC lõunadivisjoni võitjana Tennessee Titans, kes läheb kokku NFC lõunadivisjoni parima ehk New Orleans Saintsiga.
On ka mõned nihked. Kohtuvad kummagi konverentsi kogutabeli parimad ehk AFC läänedivisjonist Kansas City Chiefs ja NFC põhjadivisjonist Green Bay Packers. Super Bowli võitnud Tampa Bay Buccaneers mängib Indianapolis Coltsiga.
Muudatusega kaasneb ka asjaolu, et hooajaeelsete kohtumiste arv väheneb neljalt kolmele ja alates 2022. aastast mängitakse viimases voorus neli kohtumist väljaspool USA riigipiire.
Kõik muudatused on tehtud mõistagi lähtuvalt soovist tõsta ala populaarsust. | NFL-i hooaeg pikeneb | https://sport.err.ee/1608161671/nfl-i-hooaeg-pikeneb | Ameerika jalgpalli profiliiga NFL formaat saab alates järgmisest hooajast täienduse ja põhiturniirile lisandub 17. mäng. Viimased 44 aastat on mängitud põhiturniiril 16 kohtumist. |
Haus galerii annab teada, et algselt Malle Leisile omistatud, kuid hilisemate võltsingu kahtlustega teos "Tulbid" on galerii 2021. aasta kevadoksjoni valikust eemaldatud ning omanikule tagastatud. Tänaseks on teos määratletud kahtlusaluseks ning omaniku soovil on kõik teose uuringud peatatud. Omanik aktsepteeris teost kui autorluse kahtlusega tööd, mille ta on omandanud heauskselt kui Malle Leisi teose ning soovib selle nüüd kedagi süüdistamata turult likvideerida.
Galerii lisas, et nii kahtlusaluseid teoseid kui ka selgelt eristuvaid võltsinguid tuleb kõikide galeriide töös ette. Maalide hulk, millega galeriid tegelevad on suur, kuid tavapäraselt ei jõua kahtlusega tööd galeriide avalikku müügiekspositsiooni, sest need identifitseeritakse üldjuhul enne. Selliste küsimustega tegelemine on galeriide töö elementaarne osa. Juhul kui mingil põhjusel on jäänud mingite teoste nüansid kas galeriidele või kunstieksperdile esmalt märkamata ja on saabunud asjakohane signaal, siis pööratakse sellele koheselt tähelepanu. Tekkinud kahtlused vaadatakse läbi, uurides fakte koostöös kunstiekspertidega ja tehakse emotsioonidevälised asjakohased järeldused ja edasised otsused teose saatuse osas.
Haus galeriil on tänaseni puudunud isiklik pretsedent kaasaegse kunsti võltsingutega, pidades silmas neid autoreid, kes tulid meie kunstipilti peamiselt 1960ndate lõpus ja 1970ndatel aastatel ning hiljem, mistõttu ei ole galeriil ega ka galeriiga koostööd tegevatel ekspertidel olnud põhjust seni kaasaegse ja lähimineviku kunsti hindamisel üleliia kahelda. Haus Galeriil on küll aga suur kogemus Eesti varasema perioodi kunsti võltsingutega, eriti Pallase kunstikoolis õppinutega, mida on ette tulnud korduvalt. Galerii ja galeriiga koostööd tegevad eksperdid on juba pikki aastaid eriti kunstioksjonite turul pakutavate teoste suhtes hoidnud selles osas äärmuslikku kontrolli, et tagada ostjatele teoste täielik autentsus.
Galerii näeb, et antud Malle Leisi teose juhtum väljus viisaka ja professionaalse asjaajamise raamidest ning tõi kaasa nii galeriide, kunstiekspertide, kui ka antud pildi omaniku ja suures plaanis kogu kunstituru usaldusväärsust ebaõiglaselt ründava olukorra. Oleks korrektne, et kui kellelgi tekib mõne galeriis eksponeeritava teose autorluse osas kahtlus, siis pöörduks see isik koheselt otse galerii poole, et oma kahtlusest teada anda. Kui nii oleks toimitud antud olukorras, oleks Haus galerii garanteerinud kahtlust respekteeriva suhtluse ning vajadusel ekspertide täiendava kaasamise arutellu. Võltsingu kinnitamise korral oleks galerii teavitanud kunstituru asjaosalisi ja kolleege võimalikust kahtlusalusest tööst ja uuest võltsitavate autorite nimekirja lisandunud kunstnikust, nagu seda tavapäraselt tehakse, ja teinud seda viisil, mis ei sea kogu kunstituru mainet kahtluse alla. Iga kunstist lugupidav ja kunstisüsteemis osalev inimene peaks omama vastutustunnet näha kunstiprotsesse laiemalt kui vaid isiklikust vaatepunktist.
Haus galerii on sellega lõpetanud antud tulpidega teosega seonduva kommenteerimise, tunnistades töö kahtlusaluseks ning autorsuse küsimuse kõikide päevakorda tekkinud faktide valguses ebaselgeks. Galerii jaoks on alati olnud iga teose vähimgi kahtluse alla seadmine piisav põhjus, et selle teose müük peatada ja suunata see täiendavasse ekspertiisi, mida galerii on teinud ka kõnelause töö puhul esimesest hetkest alates. Teose omanikule sai teose kahtluse alla seadmine ja selle teema stressirohke ning lõputu ja tarbetu võitlusena näiv teemakajastus ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias piisavaks põhjuseks, et tänaseks teose edasise ekspertiisi jätkumisest loobuda ning teos avalikust ruumist ilma pikema täiendava aruteluta likvideerida.
Galerii hindab antud kogemust igakülgselt ning on valmis asjakohaselt vastutama ja garanteerima kõiki kunstiteoseid, mis galeriis esitatud on ning tegelema kunsti puudutavate küsimustega adekvaatselt ja asjatundlikult. | Piia Ausman: Malle Leisi teose juhtum väljus viisaka ja professionaalse asjaajamise raamidest | https://kultuur.err.ee/1608161665/piia-ausman-malle-leisi-teose-juhtum-valjus-viisaka-ja-professionaalse-asjaajamise-raamidest | Haus galerii eestvedaja Piia Ausman kinnitas avalikus kirjas, et nad on tunnistanud Malle Leisi töö "Tulbid" kahtlusaluseks ning loobuvad teema edasisest kommenteerimisest. Avaldame Ausmani avaliku kirja täismahus. |
"Mul on alati teatav empaatia nende inimeste suhtes, kes on skeptikud mõne ravimi suhtes või murelikud vaktsineerimise või piirangute suhtes. Selle kõigega saab kaasa mõelda, arutada, debateerida, teadlikust tõsta. Kindlasti on ka kohti, kus tulebki võtta kriitikat arvesse. Aga mis puudutab seda, kui keegi soovib raha teenida inimestele mingisuguse mürgivedeliku müümisega, siis siin saab olla ainult nulltolerants," kommenteeris Kiik plakateid terviseameti pressikonverentsil.
"Hetkel on koos riigiametite esindajad, et arutada, kuidas need reklaamid kiiremas korras maha saada ja kuidas edasi tegutseda, et inimestele ei pakutaks tervist ohustavaid, halvemal juhul surmaga lõppevaid mürgivedelikke, kasutades ära väikest osa ühiskonnast, kes võivad olla avatud sellistele ebaravi meetoditele," lisas minister.
Kiik avaldas ka lootust, et õiguskaitseorganid aitavad kaasa, et inimesed, kes rikastuvad teiste inimeste mürgitamisega, selle eest ka vastutaksid.
Terviseameti peadirektor asetäitja Mari-Anne Härma lisas, et MMS ei ole kindlasti ravim ja selle kasutamisega kaasnevad kõrged terviseriskid.
Nii Pärnu kui Viljandi bussiootekodadesse on ilmunud reklaamplakatid, mis juhivad inimesi veebilehele, mis esitleb tõhusa koroonaravimina ainet, mis on tervisele ohtlik, ehk MMS-i, kirjutas Pärnu Postimees.
Veebileht koroonavabaeesti.ee on loodud 18. märtsil. Sama algatuse sotsiaalmeediakanalil palutakse inimestel teha annetusi COMUSAV EESTI MTÜle, et jõuda välireklaamiga igasse Eesti linna.
Nimetatud MTÜ juhatuse liikmed on Helen Ehandi ja Doris Vahtra. Ehandi ei leidnud täna pärastlõunal aega ajakirjanikuga telefonitsi vestlemiseks, kuid palus küsimused saata e-kirjaga.
Pärnu linnavalitsuse hinnangul on reklaam vastuolus reklaamiseadusega, sest sisaldab teavet, mis viitab veebilehele, kus esitatakse valeteavet kloordioksiidi kohta, mis võib mõjutada inimese tervist.
Sarkastilise postituse eelpoolmainitud plakatist tegi ka riigikogu liige Jürgen Ligi (RE). | Kiik: ametid arutavad MMS-i ravimina reklaamivate plakatite eemaldamist | https://www.err.ee/1608161632/kiik-ametid-arutavad-mms-i-ravimina-reklaamivate-plakatite-eemaldamist | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et erinevad ametkonnad arutavad, kuidas eemaldada kiiresti linnapildist plakatid, mis reklaamivad mürgise MMS-i tarvitamist koroonaravimina. |
L-valikgrupi otsustavas mängus pidi Sierra Leone võõrustama Benini. Sierra Leone vajas võitu, et grupi teise meeskonnana Nigeeria järel edasi pääseda, Beninile piisanuks viigist, kirjutab Soccernet.ee.
Kohtumist ei toimunud, kuna Benin ei aktsepteerinud koroonaproovide tulemusi - kuus positiivset -, mida Sierra Leone ametivõimud mängu eel esitlesid. Külalised väitsid, et 72 tundi varem olid kõik nende testid negatiivsed, ning keeldusid nõrgendatud koosseisuga mängimisest.
Nüüd peab Aafrika jalgpalliliit otsustama, mis asjast edasi saab - kas kohtumine peetakse hiljem järele või määratakse Beninile tehniline kaotus.
Üheks märkimisväärseks finaalturniirilt eemalejääjaks on Lõuna-Aafrika Vabariik, kes kaotas otsustavas mängus Sudaanile 0:2.
23 finaalturniirile pääsejat: Mali, Guinea, Burkina Faso, Malawi, Ghana, Sudaan, Gambia, Gabon, Maroko, Mauritaania, Kamerun, Roheneemesaared, Egiptus, Komoorid, Alžeeria, Zimbabwe, Senegal, Guinea-Bissau, Tuneesia, Ekvatoriaal-Guinea, Elevandiluurannik, Etioopia, Nigeeria.
Loe pikemalt Soccernet.ee -st. | Selgusid 23 Aafrika Rahvuste karika finaalturniirile pääsejat | https://sport.err.ee/1608161623/selgusid-23-aafrika-rahvuste-karika-finaalturniirile-paasejat | Jalgpalli Aafrika Rahvuste karika valikturniir sai läbi, kui välja arvata üks mäng, mis skandaalsel moel ära jäi. 24 lõppvõistlusel osalejast on selgunud 23. |
BBC Two ja BBC Music dokumentaali eesmärk on õppida Winehouse'i ja tema elu senisest paremini tundma läbi inimeste, kellega ta oli oma eluajal kõige lähedasem. Filmi tegijate sõnul näitab see aspekte Winehouse'i elust, mida avalikkus veel ei tea.
Eelkõige räägitakse Winehouse'i lugu tema ema Janise perspektiivist, mis "erineb varasematest lugudest, mida meile räägitud". "Ma tunnen, et maailm ei tundnud päris-Amy't, sellist, kelle mina üles kasvatasin," ütles Janis. "Mul on hea meel, et saan rääkida tema juurtest ja anda sissevaate päris-Amy ellu."
Dokumentaalis räägivad ka teised pereliikmed ja sõbrad. Filmi kirjeldatakse kui Winehouse'ile lähedaste naiste tõlgendust tema elust, armastustest ja pärandist.
"Amy oli tõeline muusikaline ikoon ja me ei saaks olla uhkemad, et saame tema lähedaste abiga kümme aastat peale tema surma tema lugu veelgi rohkem avada," ütles filmi üks produtsente Dov Freedman. | Uus Amy Winehouse'i dokumentaal näitab lauljat uuest küljest | https://menu.err.ee/1608161614/uus-amy-winehouse-i-dokumentaal-naitab-lauljat-uuest-kuljest | Dokumentaal "Amy Winehouse: 10 Years On" märgib kümne aasta möödumist laulja surmast ning filmis jagavad meenutusi tema lähedased, näidates lauljat uuest küljest. |
Põhiseaduskomisjoni hinnangul peaksid piirangud olema täpsemalt suunatud. Piirangud peavad olema suunatud täpselt oletatavatele nakkusallikatele. Need on näiteks eraüritused, peod ja inimgruppide kogunemised.
Komisjoni hinnangul tuleb muuta valitsuse koostatud piirangute eelnõu.
"Valitsuse põhimõtteline liikumiskeelu ettepaneku lahendus on täielikult ebaproportsionaalne," ütles komisjoni esimees Antti Rinne.
Rinne on endine Soome peaminister ja kuulub sotsiaaldemokraatliku erakonda. Praegune Soome peaminister Sanna Marin on samuti sotsiaaldemokraat.
Komisjon samas leidis, et kohustuslik maskikandmine on põhiseadusega kooskõlas. | Soome põhiseaduskomisjon: valitsus peab liikumispiirangute eelnõu parandama | https://www.err.ee/1608161605/soome-pohiseaduskomisjon-valitsus-peab-liikumispiirangute-eelnou-parandama | Soome põhiseaduskomisjon peab valitsuse koostatud liikumispiirangute seaduse eelnõu põhiseaduse suhtes ebaproportsionaalseks. Komisjoni hinnang oli üksmeelne. |
Kas Eesti kultuur on elujõulisem kui kunagi varem? Ma ei pea silmas koroonaviirusest tingitud hetkeolukorda, vaid üldisemalt vaadates.
Siin maal pole tegelikult kunagi nii hea elada olnud. Aga kultuuri ei maksa vaadata kultuuritegevuse poolt, vaid sellest küljest kuidas see siin elavaid inimesi mõjutanud on. Ega ma pole oma 51 eluaasta jooksul näinud rohkem hoolivust ja headust, kui meil praegu siin ümberringi on.
Oskate midagi erilist esile õsta loetust, vaadatust või kuuldust? Kes on olnud nutikas, tark ja tubli?
Kirjutan praegu romaani, see on kõige tähtsam asi maailmas ja seega üritan väljastpoolt mitte midagi sisse lasta. Netflixigi panin kinni ja kalale pole jõudnud. Nutikas, tark ja tubli ma ka pole, raamatut kirjutades on alati tunne, et asi käib üle jõu.
Olukord koduvabariigis ja maailmas soosib tubaseid tegevusi. Mida soovitate lugeda? Või siis vaadata või kuulata?
Koroona ajal ma soovitaks nakatunuid ja haiglakohti lugeda, endale otsa vaadata ja arste kuulata.
Mis on teie hinnagul on olulised tekstid, romaanid, luuletused ja mis muu žanr, mis tuleks eesti keelde tõlkida?
Mul ei ole üldsegi mitte ühtegi hinnangut.
Kuidas teil endal läinud? Mis tehtud ja mis teoksil, nagu kunagi küsiti?
"Vee peal" film saadi valmis, nüüd julgen end stsenaristiks nimetada, septembris tulge palun kinno. Raha pole hetkel üleliia, aga muret on seejuures kuidagi veelgi vähem.
Kuu pärast on romaani käsikiri valmis, kohe on kevad käes, lumikelluke juba mulksub naabri aia ääres, saab hakkama.
Aitame poliitikuid ikka ka. Kes võiks olla tulevane Eesti vabariigi president?
Äkki see Seidi. Oli selline? Ma ei tea, kes ta on, aga mida ma üldse tean? | Olavi Ruitlane: raha pole hetkel üleliia, aga muret on seejuures kuidagi vähem | https://kultuur.err.ee/1608161587/olavi-ruitlane-raha-pole-hetkel-uleliia-aga-muret-on-seejuures-kuidagi-vahem | Sel korral intervjueeris Indrek Kuus kirjanikku ja stsenaristi Olavi Ruitlast, kes kinnitas, et kirjutab praegu romaani ning ei jõua seetõttu end kultuuris toimuvaga kursis hoida. |
Uurisite oma doktoritöös naise kui kangelase kuvandit. Kuidas selle teemani jõudsite?
Olen juba aastakümneid teinud feministlikku kunsti. Ka minu Eesti kunstiakadeemias kaitstud magistritöö oli feministlik ja doktoritöö oli selle loogiline jätk. Naist on läbi ajaloo kujutatud pigem ohvri rollis ning minus tekkis huvi, kas üldse on naisi, keda ajaloos on kajastatud kangelastena ja kuidas. Paraku on naised nii suurest ajaloost kui ka kooliõpikutest välja jäetud. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud olulisi naisi tagantjärele ajalukku sisse kirjutama.
Kui sarnaselt või erinevalt on käsitletud kangelasi ja kangelannasid?
Võttes ette popkultuuri superkangelased, siis naissoost kangelasi kujutatakse rohkem nõnda, et nad vastaksid maskuliinsetele vaatamisviisidele. Üleseksualiseerimine on kangelannade puhul märgatavam kui nende meessoost kaaslaste puhul. Rõhutatakse füüsilisi soolisi omadusi ning ka riietust ja üldist stiili nii, et see pakuks mehe pilgule naudingut. Mõiste "mehe pilk" juurutas briti filmiteoreetik Laura Mulvey 1975. aastal. Ta tõi näiteks Hollywoodi filmid, kus naisnäitlejad on tihti passiivsetes ohvrirollides, taastootes mehelikus kultuuriruumis välja kujunenud vaatamisviise, kus üheplaaniliste naistegelastega samastumine vaatajale midagi ei anna, kuid aktiivsete ja huvitavate meeskarakteritega on publikul kergem ühtekuuluvust tunda (Laura Mulvey, Visuaalne nauding ja narratiivne kino. – Ariadne Lõng 2003, nr 1/2, lk 192–200).
Päriselu on muidugi kirjum. Nõukogudeaegseid töökangelannasid nimetati mõnikord mehisteks. "Mehhanisaatori töö on mehine ja tõsine," kirjutab ka mitmekordne töökangelane Elmina Otsman oma mälestustes.
Kirjutate oma doktoritöös, et kuigi eesti keeles ei ole sõnadel grammatiliselt sugu, siis tegelikult ei ole meie keel sooneutraalne, teatud soolised väärtushinnangud ja võimustruktuurid tulevad keeles esile. Palun selgitage seda mõttekäiku.
Suhtumine ümbritsevasse, sealhulgas soorollidesse areneb märkamatute vihjete, žestide ja toonivarjundite abil. Eesti keeles on käibel varjatud soolised väärtushinnangud. Neid leidub isegi 2009. aastal koostatud eesti keele seletavas sõnaraamatus. Peidetult on hinnangud ohtlikumad kui otsesõnu öeldes, sest keel kujundab mõtlemist, aga poolnähtamatut on keerulisem märgata. Info, mis jääb hajusalt tagaplaanile, ei pälvi meilt piisavalt tähelepanu ega ärgita kriitiliselt mõtlema. Paljud on üllatunud, kui nende tähelepanu konkreetsetele näidetele juhtida. Milliseid väärtushinnanguid naiste ja meeste kohta siit välja loete?
See on mehe tegu, jutt! Ta on ikka mees mis mees. Tee siis midagi, kui sa vähegi mees oled! Näita, et sul mehe süda sees on! Mis mees sa oled, kui kartma lööd! Ole mees, ära ole memm! Selle töö peale pole tast meest. Elada saab igal pool, kui aga ise mees oled. Ole mees, pea vastu! Ta on iga töö peale mees, mees iga töö peale. Kes ees, see mees. ("Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009)
Naised vatravad, vadistavad, räägivad teisi taga, klatšivad. Ah, naiste plära, ära kuula naiste juttu! Naiste käsitöö, mood. Toidu tegemine on nagu rohkem naiste amet. Suurem osa õpetajaist on naised. || "pl." kõnek Naised tahavad homme pesupäeva teha. Vaata, kas naistel on söök valmis. ("Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009)
Mida tähendab "uue naise" kontseptsioon?
Pärast 1917. aasta revolutsiooni ei olnud Venemaal miski enam endine. Uus ideoloogia nõudis uut inimtüüpi, kelle füüsilised ja vaimsed omadused sobiksid kommunismi ehitamiseks. Esimest korda ilmus mõiste "uus naine" naisküsimuse debatti 1850. aastate Venemaal, kus Nikolai Tšernõševski romaan "Mida teha?" innustas paljusid naisi oma õiguste eest võitlema. Bolševikud nägid uues naises kommunistlikku iseseisvat, aatelist, töökat ja mehega võrdväärset inimest. Haritud kesk- ja vähemal määral kõrgklassi naised (nt Alexandra Kollontai, Nadežda Krupskaja) hakkasid uue naise ideed juurutama, kuid kuna 1920. aastal oli üle poole Vene rahvast kirjaoskamatu, kulges naiste vabastamine üle kivide ja kändude. Lenin ütles, et naine on kodune ori ja mingit kommunismi ei tule, enne kui naist pole koduste tööde koormast vabastatud. Kuna koduorjusest vabanenud naised pidid saama segamatult tööd teha, tuli Lenin välja ideega rajada üle terve riigi sööklaid, pesukööke, lasteaedu ja -sõimesid. Lenin rõhutas, et pelgalt uutest seadustest ei piisa ja naised ise peavad oma emantsipatsioonile kaasa aitama. Lenini ettepanekud aga ei realiseerunud täies mahus, sest sööklaid, lasteaedu jms ei suudetud piisavalt ehitada. Näiteks täideti 1932. aastal lastesõimede ehitamise plaan vaid 18 protsendi ulatuses. 1920. aastatel oli kommunistliku partei juures naiste osakond Zhenotdel, mis tegutses naiste õiguste nimel. Tollast naisliikumist võib vaadelda kultuuriavangardi kontekstis, kus värsked ideed leidsid tee praktikasse.
1930. aastast muutus radikaalselt ka uue naise visuaalne kuvand. Kui seni oli naisi kujutatud traditsiooniliselt lopsaka kehaehituse, pearätiku, põllega ja mitteaktiivses tööinimese rollis, siis nüüd võeti ette uus mees ja modelleeriti tema järgi uus naine. Tulemuseks saadi sihvakas, sportlik, aktiivne ja töökas noor kolhoosnik. Kõige selgemalt on uue naise ja mehe visuaal minu arvates kehastunud Vera Muhhina hiiglaslikus skulptuuris "Tööline ja kolhoositar" (1937).
Millal ja mis kujul see Eestisse jõudis?
Eestisse jõudis uue naise kuvand peale II maailmasõda. Huvitav on märkida, et naistraktoriste eesti kunstis mulle teadaolevalt kujutatud peaaegu ei olegi. Küll aga oli märgatav uue naise visuaal massimeedias või õnnitluskaardil. Oleme ehk kõik juhtunud nägema lõbusaid naistepäevakaarte, kus kosmonaut Valentina Tereškova lillekimbuga naeratab või kus on kujutatud müüri laduvaid naisi. Omaette ulmeline vaatemäng olid iluvõimlejad ja riistvõimlejad paraadidel, rongkäikudel ja pidustustel, kus nad moodustasid ülalt taevast vaadatuna erinevaid sümboleid ja sõnu, nagu "1. mai" või "rahu". Rongkäik, mis sisaldas heroilistes poosides iluvõimlejaid mootorrattal helge tuleviku poole kihutamas, ei olnud mitte asjatu ajaraiskamine. Uue nõukogude naise ja mehe idee kehastus neiski.
1930. aastatel sai Nõukogude Liidus töökangelaseks esimene professionaalne naistraktorist Paša Angelina, kes ületas töönorme ja innustas hulgaliselt teisi naisi traktorirooli istuma. Miks ta nii paljudele nii oluline eeskuju oli?
Selle mõistmiseks tuleb heita pilk naise ajaloolisele positsioonile. Meie planeedil ei ole rahvast ega riiki, kus naised ja mehed oleksid kunagi meile teadaolevas ajaloos olnud reaalselt võrdõiguslikud. Kõikjal on naised elanud meeste võimu all. Tugevalt lihtsustades: naistele on olnud kõik peale laste sünnitamise keelatud. Selle eest, et naised võivad tänapäeval omandada kõrgharidust, juhtida autot, teenida raha ja omada vara, tuleb tänada naisõiguslasi, kes end ohvriks tuues naistele need võimalused välja võitlesid. 1930. aastate Venemaal oli teine olukord, sest seal juba olid naistel need õigused, mille nimel Läänes alles võitlema hakati, kuid kuna patriarhaadi ike oli kestnud aastatuhandeid ning kirjaoskuse omandamine alles kogus hoogu, ei jõudnud vabaduse tuuled kohe iga maanaiseni. Seda suurem roll oligi kohalikel naistel, kes julgelt härjal sarvist haarasid, näidates kasvõi oma naabritele eeskuju.
Paša Angelina on meenutanud, kuidas alguses naistraktoristide brigaadiga külast külla sõites nende vastu vaenulikult meelestatud maanaised hiljem nägid, kui hästi naised traktoriga künda oskavad ja õppisid ka ise traktoristideks. Sellega saavutati naiste majanduslik iseseisvus ja enesemääramisõigus. Isegi perekonnad ei toetanud alati naise otsust traktorirooli asuda. Ilma julgustavate eeskujudeta võib minna kauem aega, kuni inimene midagi oma olukorra parandamiseks ette söandab võtta.
Eesti esimene naistraktorist oli Elmina Otsman (1924–2012). Kuidas ta selle ameti juurde jõudis?
Elmina Otsmani lapsepõlv möödus Goruška külas Venemaal, kus ta eestlastest vanemad elasid. Elu oli raske ja vaesus suur, seega alustas Elmina varakult tööinimese elu. 13-aastaselt asus ta tööle Znamja kolhoosis hobustega, 16-aastaselt Luuga masina-traktorijaamas ja aastal 1941, olles 17-aastane, õppis ta isa kõrvalt traktorit juhtima. Samal aastal osales Elmina isaga Luuga masina-traktorijaama evakueerimisel trajektooril Luuga-Tšudovo-Hvoinaja-Tšerepovetši linn-Hvoinaja, kokku üle 1000 km traktoritel. Traktorid jäid ühtelugu pommirahe alla, hukkus mitmeid traktoriste, Elmina isa haigestus, leiba ei olnud piisavalt, oli nälg ja külm. Tänapäeval, mil visatakse iga päev ära sadu tonne söögikõlblikku toitu, on raske ette kujutada, et 17-aastane neiu teeb läbi sellise kangelasliku teekonna, jääb ellu ja temas aina süveneb soov hakata traktoristiks nagu ta isagi, kes muide terveks sai ja veel pika elu elas. Sellest ajast saadik oli leib Elminale püha ja tema missioon inimestele leiba anda, et keegi ei peaks enam kunagi nälgima. Peale sõda suunati Elmina Boksidogorski linna tööstuskooli nr 9 mehaanikute kursustele ja sealt Leningradi lukksepaks. 1945. aastal tehti talle ettepanek minna Eestisse, kus olevat töökäsi vaja. Elmina, alustanud Eestis 65 aastat väldanud päeviku pidamist, kirjutas, et Eestis olevat naine traktoril veel võõram vaatepilt kui Venemaal ning seetõttu ei usaldatud teda kohe traktorirooli. Oma esimesed vaod Eestimaa põldudele kündis ta Elmar Purga abilisena Tarvastu vallas kolhoosis Punane Koit 1948. aasta kevadel.
Kui populaarne traktoristi amet eestlannade seas oli?
Naistraktoriste ei olnud palju, aga need, kes seda tööd tegid, olid väga tublid. Riiklikult olid määratud kvoodid, kui palju naisi peaks töötama põllumajanduse mehhaniseerimisel. Eestis oli see protsent 1954. aastal 30. Naiste traktorirooli asumist takistasid oluliselt soolised eelarvamused. Majandid ei saatnud piisavalt naisi traktoristide ega kombainerite kursustele, naistele ei antud häid traktoreid, kuna neid ei usaldatud ning naised lahkusid kiiresti ametist. Seepärast arutati ühtelugu leheveergudel ja nõupidamistel, kuidas luua tingimused, et naistel oleks mehhanisaatorina hea töötada.
Kas naised ja mehed said Nõukogude Liidus sama töö eest sama palka?
Ma ei oska kõigi ametite kohta kommenteerida, aga traktoristidel oli isegi väike palgalõhe naiste kasuks. 1970. aastatel vähendati Eesti sovhoosides naismehhanisaatorite töönormi 10 protsendi võrra. See tähendas, et mees pidi naise palga teenimiseks 10 protsenti rohkem töötama. 1977. aastal läks Eesti naismehhanisaatorite delegatsioon Arnold Rüütli soovituskirjaga Moskvasse ja võitles välja õiguse 50-aastaselt pensionile minna, kui üldine tööstaaž on 20 aastat ja sellest 15 aastat on töötatud traktoristi-masinistina põllumajanduses.
Miks on oluline nendest naistest täna, 2021. aastal rääkida?
Teema on alati oluline olnud, sest naisi on ajaloos pidevalt ohvrirolli surutud ja nähtamatuks muudetud. Vähe on naissoost kangelasi, kel oleks samaväärne kaal nagu Eesti mütoloogias Kalevipojal või reaalselt eksisteerinud Georg Otsal, Juri Gagarinil jpt. Naised on nii kõvasti "nõrgema soona" meie kultuurimällu sööbinud, et me ei oskagi neid kangelastena näha. Me ei märka seda, millesse ei usu ja mille peale ei ole kunagi tulnud. Kunstniku roll on avada nähtusi uudse nurga alt. | Fideelia-Signe Roots: naised on suurest ajaloost välja jäetud | https://kultuur.err.ee/1608161488/fideelia-signe-roots-naised-on-suurest-ajaloost-valja-jaetud | Kunstnik ja humanitaarteadlane Fideelia-Signe Roots räägib intervjuus Andra Roosmetsale naiste kujutamisest ajaloos, naiskangelastest ja nõukogude aja naistraktoristidest. Roots avab teemat pikemalt laupäeval, 3. aprillil Eesti Vabaõhumuuseumi veebiloengus "Nõukogude aja naine". |
"Võit lahinguväljal džihadistide üle raisatakse, kui lääneriigid ei võta vastutust ja ei luba oma kodanike kodumaale naasta. See on rahvusvaheline probleem, mis nõuab rahvusvahelist lahendust," ütles ISIS-se vastase ülemaailmse koalitsiooni eriesindaja John Godfrey.
Godfrey sõnul on Süüria kirdeosas asuvates kinnipidamiskeskustes endiselt umbes kaks tuhat välisvõitlejat.
Süürias asuvad ka islamistide pereliikmed, neid on umbes 10 000, peamiselt naised ja lapsed. "Paljudel neist on olemas Euroopa riikide kodakondsus, kes võivad tulevikus teha halbu asju," ütles Godfrey.
Kõige halvem on olukord Süüria kirdeosas asuvas al-Holi laagris. Laagris on elutingimused järsult halvenenud ja seal on palju vägivalda. Sel aastal on seal tapetud vähemalt 40 inimest, neist kümnel raiuti pea maha.
Rahvusvaheliste abiorganisatsioonide teatel kehvad laagritingimused soodustavad radikaliseerumist, eriti noorte seas.
"Inimesi tapetakse jõhkra sagedusega, sageli telkides, kus nad elavad. See pole turvaline keskkond ega kindlasti sobiv koht laste kasvatamiseks. See õudusunenägu peab lõppema," ütles heategevusorganisatsiooni Medecins sans Frontieres direktor Will Turner. Veebruaris tapeti al Holi laagris ka üks Medecins sans Frontieres organisatsiooni töötaja.
Godrey sõnul pole ISIS-se oht kuhugi kadunud.
"ISIS kujutab endast jätkuvalt märkimisväärset julgeolekuohtu nii Süürias kui Iraagis. Nende mõju ulatub isegi kaugemale, Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse," ütles Godfrey. | USA valitsus: lääs peab lubama islamistide perekondadel naasta kodumaale | https://www.err.ee/1608161560/usa-valitsus-laas-peab-lubama-islamistide-perekondadel-naasta-kodumaale | USA presidendi Joe Bideni administratsioon teatas, et lääneriigid peavad lubama Süürias elavatel välisriikide islamivõitlejate perekondadel naasta kodumaale. Vastasel juhul kasvab vägivaldsetes laagrites üles uus äärmuslaste põlvkond. |
Võistluste peakorraldaja Kaido Vilu sõnul on peamiseks prioriteediks kõikide osapoolte ohutus. "Tänane epidemioloogiline olukord Eestis on väga keeruline ja seetõttu oleme korraldusmeeskonnaga otsustanud võistluse paari nädala võrra edasi lükata. Ralli uueks toimumisajaks oleme hetkeseisuga planeerinud 28.–29. mai."
"Ühtlasi on meil hea meel tõdeda, et huvi võistluse vastu on olnud suur nii Eestis kui ka välismaal. Püüame teha omalt poolt kõik, et üritus toimuma saaks, kuid peame siinkohal arvestama kehtivate piirangutega. Loodame võistlusjuhendi avaldada juba aprilli keskpaigas, aga jälgime aktiivselt olukorda ja oleme pidevas kontaktis nii Eesti Autospordi Liidu kui ka Terviseametiga," lisas Vilu.
"Praegu kehtivate korralduste alusel on COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks seatud piirangud avalike ürituste korraldamisele vähemalt kuni 25. aprillini. Selleks, et olukord normaliseeruks, tuleb meil kõigil ühiselt pingutada ja loodetavasti saame hooajaga jätkata juba mai lõpus," lisas Eesti Autospordi Liidu spordidivisjoni juht Kuldar Sikk. | Rapla ralli lükkub edasi | https://sport.err.ee/1608161569/rapla-ralli-lukkub-edasi | Esialgu 7.–8. mail toimuma pidanud autoralli Eesti meistrivõistluste teine etapp, Rapla ralli, lükkub COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu paari nädala võrra edasi. Ralli uueks toimumisajaks on korraldajad planeerinud 28.–29. mai. |
Korraldasite ka möödunud aastal Kõheda vastasmõju festivali, milline oli toona tagasiside festivalile?
Eelmise aasta festivalile oli tagasiside meile endale üllatuseks positiivne. Kõige rohkem tegi rõõmu kunstnike tagasiside, kes olid tänulikud võimaluse eest esineda uues keskkonnas.
Tänu eriolukorrale ja teatrite tööseisakule hakkasime tõsisemalt analüüsima uut olukorda ning kuidas eˉlektroniga selles olukorras eksisteerida. Ühel pool oli meie n-ö ideaalplaan ja teisel pool hetkeolukord. Ühel pool auditooriumiga black box ja teisel pool kodudes olevad kunstnikud ja publik. Uus olukord oli kõige keerulisem nii etenduskunstnikele kui ka publikule. Oli nii arvamusi, et "see pole ikka päris teater kui ka arusaamisi, et tegemist on uue etenduskunstivormiga.
Kas teadsite juba möödunud aastal, et ka tänavu toimub festival virtuaalselt või olid teil esialgu ikkagi plaanid ka füüsiliselt festivali korraldada?
Tegelikult me ei pannudki endale algselt piire ja plaanisime teha hübriidfestivali, kus on nii füüsilisi kui ka virtuaalseid etendusi, installatsioone ja kontserte. Uut festivali planeerides tahtsime publiku ette tuua etendusi, mis on oma töödes suuresti teadusest ja/või tehnoloogiast mõjutatud.
Möödunud aasta lõpus oli meil selge, et ka 2021. aasta Kõheda vastasmõju festival toimub ainult virtuaalselt. Isegi, kui meil siin olid teatrid veel lahti, siis nähes, mis rahvusvahelises kultuurimaailmas toimub, saime aru, et muud võimalust kui virtuaalne festival meil pole.
Kui keeruline oli üldse korraldada üht rahvusvahelist festivali olukorras, kus kultuuriasutused on kõik suletud?
Kultuuriasutused on küll suletud, aga seal ümber töötavad inimesed, kunstnikud ja produtsendid teevad oma tööd ikkagi edasi. Rahvusvahelist virtuaalset festivali korraldades peab arvestama erinevate riikide ajavahega, aga samal ajal hoiad korraldajana raha kokku lennupiletite, hotellide ja koroonatestide pealt.
Meie oma kunstnikele pakkusime vajadusel nii ruumi kui ka tehnikat, mida nad saavad kasutada. Välismaiste kunstnike puhul peab kunstnikku abistama ja usaldama, et ta suudaks omalt poolt meile saata kvaliteetse sissetuleva ülekande. Festivali vastutus on aga, et see ülekanne jõuaks tõrgeteta publikuni.
Kuidas on olukord välisartistidega, kas nad tulid kohe teie mõttega kaasa?
Need kunstnikud, kes olid juba midagi virtuaalselt teinud kas siis meie platvormil või mujal, tulid mõttega kohe kaasa. Need, kes veebis midagi teinud polnud (või oli halb kogemus), ei tulnud kohe kaasa. Osadel loojatel on väljakujunenud esteetiline ja vormiline maailm, mida on väga keeruline ümber mugandada live -kaamerale.
Suurele lavale loodud etendusi ja ideid on väga riskantne n-ö purki pista. Seetõttu on meil suur rõhk toetada kunstnike, kes on nõustunud ja julgenud riskiga kaasa minna. Omalt poolt tegime alati selgitustööd, et kunstnikud julgeksid olla voogesituse osas loovad, et nad vaataks seda eraldi meediumina, mitte ainult teise suhtluskanalina.
Tänaseks on välja müüdud juba lavastus "Call Cutta at Home". Ehk võite veidi seletada, millega on tegemist? Kui üllatav see üldse oli, et see tänaseks juba välja müüdud on?
"Call Cutta at Home" põhineb Rimini Protokolli 2005. aastal esietendunud lavastusel "Call Cutta'", kus Rimini Protokoll lavastas telefoni- ja videokõne vahendusel performatiivse üks-ühele kohtumise India telefoniteeninduse keskuse töötaja ja Euroopa teatrikülastaja vahel. 2020. aastal sai sellest projektist inspiratsiooniallikas rahvusvahelisele publikule mõeldud spetsiaalse uusversiooni jaoks.
Üks-ühele vestluse asemel leiab etendus aset ajutise sisevõrgu vahendusel kolmekümne inimese vahel, kus tahes nad viibivad. Etenduse juhid-esitajad asuvad oma kodudes Indias ja Eestis. 70-minutilise etenduse kestel näitavad nad enda kodusid, räägivad oma telefoniteeninduse töö majanduslikest ja isiklikest kaasmõjudest, igapäevastest piirangutest seoses koroonaviirusega ja kaasavad järk-järgult külastajaid just sellisel määral, nagu neile on vastuvõetav.
See on ainus lavastus meie festivalil, millel on publikupiirang ning mida ei saa näha meie platvormil, vaid toimub eraldi Zoomis.
Kuidas te üldse tänavuse festivali programmi koostasite? Milliste printsiipide alusel otsisite programmi artiste?
Eelmise aasta etendusi kokkuvõttes me üllatusime kõige rohkem sellest, kui suur ja lai meie maakera on. Kui muidu tuleb etendus kodulinna teatrisse, siis me ei adu, mitmekümne tuhande kilomeetri kauguselt esineja pärit on. Me ei adu, kui õhtutundidel mugavatel teatritoolidel istet võtame, siis esineja päris kodus on lopsakas troopiline loodus hommikutundidel ärkamas. Seda lihtsameelset avastust me seekordset programmi kokku pannes soovimegi vaatajatega jagada.
Kui Albert Einstein nimetas kosmoses olevate objektide omavahelist valgusaastate kaugusel asetsevat mõjutustööd "kõhedaks vastasmõjuks", siis meie tiimile mõjub kõhedana ka see, kuidas küll on võimalik ühte etendust luua ja etendada korraga Ameerikast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Hispaaniast. Seetõttu (ja nagu eˉlektronis alati) toimuvad festivali programmis esitlusele tulevad tööd reaalajas ja otseülekandes, mitte ette salvestatult.
Tahtsime teha võimalikult laia programmi, kus aeg, ruum ja koht saavad tähelepanu, mida nad tavaliselt teatris ei saa. Meil on festivalil kunstnikud Eestist, Venemaalt, Ameerika Ühendriikidest, Indiast, Rumeeniast, Hispaaniast, Hollandist, Soomest, Jaapanist, Lõuna-Aafrikast, igaüks oma ajavööndi, kliima ja kultuuriga.
Tänavuses festivali programmis on kunstnikke, kes meil juba eelmisel aastal tegid residentuuri või etendusi (Liis Varese "The Reader", Rourou Ye ja Avan Omeri "Dis/placed" ja Hiroaki Umeda "Intensional Particle"). Samuti kutsusime uusi kunstnike, pakkudes võimalust teha juba olemasolevat tööd või siis luua täiesti uus töö. Uute tööde puhul püüdsime teha kõik endast oleneva, et need saaksid võimalikuks arendades omaltpoolt pidevalt uusi ideid ja tehnoloogilisi võimalusi vahetuma kogemuse saamiseks.
Festivali üheks tähtsündmuseks on kahtlemata ka Eesti tegijate "Ruumiantropoloogiad". Mõistan, et suur osa jääb ikkagi üllatuseks, aga ehk saate pisut reeta, mida vaatajad näha saavad? Mida see projekt endast kujutab?
"Ruumiantropoloogiad" on ruumiinstallatsioon, mille keskmes on ülekanne. Mida me kanname üle ja kuhu? Kes ja kellele üle kannab? Kas vastuvõtja ja saatja vahele mahub midagi veel peale müra? Vaatluse all on füüsiline ruum, virtuaalne ruum, imaginaarne ruum ja inimese kohalolu kaudu ka mõtteruum.
Tegemist on omamoodi installatiivse kestvusetendusega, mille peategelaseks on ruumid – elanikuta korter Rakveres, tühjalt seisev kontor Põhja-Tallinnas ja metsaruum Klooga-Rannas. Publik omakorda loob eraldi installatsiooni, kuna neil on võimalik teha reaalajast kuvatõmmiseid. Nendest fotodest moodustub galeriiruum, mis on täielikult kureeritud vaatajate poolt.
Lisaks lavastustele on festivali kesksel kohal ka muusikaprogramm. Millised need kontserdid välja näevad? Kas need on klassikalised kaamera ees esinemised või olete lisanud juurde mingi huvitava uue nüansi?
Kõheda vastasmõju festivali muusikaprogramm julgustab ja edendab muusikute kontserttegevust piiratud tingimustes. Need ei ole tavalised sotsiaalmeedia live -esinemised, vaid kirega tehtud veebikontserdid. Mõned näited, kus on huvitavad uued nüansid juures.
Zahir ja Kannabinõid teevad 360-kraadise back-to-back kontserdi otse bändide prooviruumist, mis annab publikule võimaluse olla bändide ja nende tavapärase muusikalise keskkonna sees.
Jaapanist pärit kunstnik ASUNA esitab festivalil õhtusöögi kahele otse Kobe rannamajast. Jaapani kesköises menüüs on šokolaad, kommid ja muud vidinad.
Soome elektrooniline muusik ja trummar Samuli Tanner on pannud festivali kontserdiks on kokku pannud oma "bändi", mis koosneb erinevatest masinatest, sealhulgas vanadest kassettmängijatest ja ise ehitatud sampleritest.
Keda ootate Kõheda vastasmõju festivalist osa võtma?
Kõiki, kes on uudishimulikud, kõiki, keda huvitab, mis on voogteater, vooglemine, uus etenduskunst ja online -kunst. Ootame eelarvamusteta vaatajat. Vaatajat, kes hindab kunstnike poolt võetud riske teha midagi meediumiga, mis ka neile täiesti uudne.
Kuna kogu festival liigub meie koduplaneediüleselt, siis kindlasti tuleb takerdusi ja viperusi. Me loodame, et vaataja suhtub neisse sama vastuvõtvalt kui olukordadele teatris, kui lambipirn põleb läbi või korgid löövad välja. Me ei tohi unustada, et elektriühendused on meie kasutuses olnud üle saja aasta, world wide web vaid mõnikümmend aastat. | Maike Lond: suurele lavale loodud etendusi ja ideid on väga riskantne "purki pista" | https://kultuur.err.ee/1608161557/maike-lond-suurele-lavale-loodud-etendusi-ja-ideid-on-vaga-riskantne-purki-pista | Alates 1. aprillist toimub teist korda Kõheda vastasmõju festival, mis on ka tänavu tervikuna veebis, kus mõne päeva jooksul jõuavad vaatajate ette nii lavastused, performance 'id, installatsioonid kui ka muusikaprogramm. ERR-ile antud intervjuus kinnitasid korraldajad Kaie Olmre ja Maike Lond, et plaanisid esialgu teha siiski hübriidfestivali. |
Maalikunstnik Arno ja tantsijanna Helja idüllilisse suveromanssi Eesti pankranniku maalilise looduse taustal sekkub ootamatult rikas preili Margot. Ta meelitab Arno Pärnusse lõbusat kuurordielu nautima, jättes Helja pankrannikule armsama järele igatsema. Põhjamaa suvi on lühike, aga küllalt pikk, et oma tunnetes selgusele jõuda.
"Päikese lapsed" on filmitud Eesti põhjarannikul ja Pärnus. Lavastus ja ülesvõtted Theodor Luts, muusika kokkuseadja ja juhataja Georg Malmsten. Peaosades Elfi Lepp-Strobel (Helja), Miss Estonia 1932 Nadežda Peedi-Hoffmann (Margot Varik), Ants Esperk / Eskola (Arno Kiviste). Episoodides Miss Estonia 1932 võistlusest osavõtjad, teater Estonia tantsutrupp Rahel Olbrei juhatusel, soolotantsud seadsid Aksy Luts ja Elsa Joala-Lukin.
Vaata filmi "Päikese lapsed" siit. | Kultuuriportaali koroonaleevendus | Eesti esimene helimängufilm "Päikese lapsed" | https://kultuur.err.ee/1608161542/kultuuriportaali-koroonaleevendus-eesti-esimene-helimangufilm-paikese-lapsed | Kui Eesti filmiajaloo seisukohalt räägitakse kogu aeg Eesti esimesest mängufilmist "Karujaht Pärnumaal", siis samavõrd märgiline on ka meie esimene helimängufilm "Päikese lapsed". 1932. aastal valminud linateos on otsekui pisike vodevill, mis näitab eluolu toonases Eestis. |
"Seda ei tõesta ainult kliinilised uuringud, vaid ka reaalselt kogutud andmed," lisas Walensky.
Esmaspäeval avaldas CDC uuringu, mis osutas, et Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinid vähendavad viiruse levimist.
Walensky kiitis USA vaktsineerimisprogrammi.
"Koroonaviiruse epideemia lõpp on peaaegu käes," ütles Walensky.
Siiski kutsus Walensky ameeriklasi üles ettevaatlikkusele ja kutsus rahvast veel veidi vastu pidama. | USA kõrge tervishoiuametnik: koroonavaktsineeritud ei kanna viirust edasi | https://www.err.ee/1608161443/usa-korge-tervishoiuametnik-koroonavaktsineeritud-ei-kanna-viirust-edasi | USA nakkushaiguste tõrje ja ennetamise ameti (CDC) direktor Rochelle Walensky ütles esmaspäeval telekanalile MSNBC antud intervjuus, et koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimesed ei kanna haigust edasi. |
Endises keisririigi pealinnas Kyotos jõudis kirsside õitsemise kõrghetk kätte 26. märtsil – 10 päeva varem kui keskmiselt. Andmeid on hakatud registreerima alates 1953. aastast.
"Meie uuringud näitavad, et kirsiõite hooaja algus on tihedalt seotud veebruari ja märtsi keskmise temperatuuriga," ütles meteoroloogiaameti esindaja Shunji Ambe.
"Meie taimede elu vaatlused näitavad, et kevadnähtused nagu kirsside ja ploomide õitsemine on hakanud algama varem, sügisnähtused aga hilinevad," ütles ta.
"Oleme veendunud, et see peegeldab temperatuuri tõusu trendi."
Tokyo kirsipuud on täies õies keskmiselt 2. aprillil, tänavu jõudis õiteaeg aga kätte juba 22. märtsil.
Jaapani 58 ametlikult jälgitavast kirsipuude piirkonnast 24 algas õitsemine varem kui kunagi enne. 14 neist jõudsid ka varem täisõide.
Jaapani kirsside õitsemist tähistatakse harilikult pühade ja piknikega kirsisaludes. Tavaliselt sõidab seda imet oma silmaga vaatama ka arvukalt välisturiste, kuid tänavu ei ole see koroonapiirangute tõttu võimalik. Ka jaapanlastel endil soovitatakse kogunemistega piiri pidada. | Jaapani kirsipuud puhkesid õide varem kui kunagi enne | https://www.err.ee/1608161461/jaapani-kirsipuud-puhkesid-oide-varem-kui-kunagi-enne | Jaapani kirsipuud puhkesid sel kevadel õide varem kui teadaolevalt ühelgi teisel aastal, ütles riiklik ilmateenistus, seostades varajast sakurahooaega maakera kliima soojenemisega. |
Olen nõus Jüri Raidlaga, kes väitis ühel riigikogu riigireformi toetusrühma koosolekul, et eelnõu 181 OE suur üldisus ja vähene konkreetsus võimaldab riigikogul kujundada sellest eelnõust tõeline riigireformi alusdokument.
Kõikide kaalukamate erakondade, sh riigikogus esindatud viie erakonna allkirjad on riigireformi memorandumi all. Ka see peaks olema lisagarantii. Eesmärk on püsiv - et riik ja kohalik omavalitsus suudaksid teenuseid korraldada kvaliteetselt ja efektiivselt.
Leiame sadu näiteid selle kohta, et arengupidurid on just bürokraatia masinavärgis sees ning poliitiline juhtimine ei vii tulemuseni või kujuneb sellest avalikkusele vastaseis ametnikkonna ning poliitiku vahel. Alates terviseameti vastuolulistest sõnumitest kuni pikale veninud detailplaneeringuteni Tallinnas. eriplaneeringute üüratutest tähtaegadest pole mõtet rääkidagi.
"Investeeringute ligitõmbamiseks peaks asjaajamine Eestis olema aga lihtne, kiire ja läbipaistev."
Ettevõtluse arendamisel on oluliseks takistuseks kujunenud erinevate lubade arv ja nende andmise pikad menetlustähtajad. Investeeringute ligitõmbamiseks peaks asjaajamine Eestis olema aga lihtne, kiire ja läbipaistev. Pikemad menetlusajad võrreldes teiste riikidega, eriti meie naabritega, on saanud takistuseks Eesti ettevõtluse arengule ning regionaalsele ja ülemaailmsele konkurentsivõimele.
Üks suuremaid edulugusid halduskoormuse (regulatsioonide) vähendamisel, millest Eesti riigireformi raames eeskuju võtta, on Holland. Hollandil õnnestus aastatel 2003–2007 vähendada ettevõtjatele seatud halduskoormust mahuliselt 25 protsendi võrra ja rahaliselt nelja miljardi euro võrra.
Mida teha, et ettevõtjad ja kodanikud ei süüdistaks poliitikuid kiusamises ja arengu takistamises? Vastus: riigireform ennaktempos. Eelmine võimuliit tahtis seda venitada pika laine peal, jõulist lepet ei tulnud ei ajateljel ega sisus. Nüüd loodan, et Reformierakonnaga ei korda me seda viga.
Riigireform tuleb konsensuslikult "tõlkida" arusaadavasse keelde. Näiteks: menetlustähtaegade lühendamine kaks korda, kus see vähegi võimalik on, probleemist lahenduseni või selge vastuseni ei saa minna mööda pikki kohtuteid, digihüpe riigilt inimesele, võrdne kohtlemine ja inimese tunnetus – riik, see on minu oma – peabki sisalduma reformi sisus.
Riigikogu rolli tõstmine ja presidendi otsevalimine jäävad samuti eesmärkidena püsima. Esimese täitmine tundub olevat nüüdses situatsioonis usutavam.
Eelmine valitsus andis 181 OE abil raamid, nüüd on aeg see sisuga täita. Praegu on riigireformi teemal 101 arvamust, see oleks vaja ühiselt taandada ühele. Aeg veereb. | Jaanus Karilaid: pandeemia annab riigireformile sädeme | https://www.err.ee/1608161290/jaanus-karilaid-pandeemia-annab-riigireformile-sademe | Mida teha, et ettevõtjad ja kodanikud ei süüdistaks poliitikuid kiusamises ja arengu takistamises? Vastus on, et tuleb teha riigireform ennaktempos, kirjutab Jaanus Karilaid. |
Bermuda kapten Leverock tegi kaasa terve kohtumise ja lõi 57. minutil seisuks 3:0. See oli tema koondisekarjääri viies tabamus, kirjutab Soccernet.ee.
Leverock veetis Transis hooaja 2018, kui kuulus põhikoosseisu 34 Premium liiga kohtumises ja lõi nendes kaheksa väravat. Aastal 2019 mängis ta Iirimaa kõrgliigas Sligo Roversis, nüüd esindab ta oma kodumaa klubi Robin Hood FC.
Bermuda koondisel on siiski praktiliselt võimatu MM-finaalturniirile jõuda, kuna esimeses voorus kaotati Kanadale 1:5 ning viieliikmelisest valikgrupist pääseb järgmisesse faasi ainult üks meeskond. | Endine Narva Transi kaitsja sai MM-valikmängus jala valgeks | https://sport.err.ee/1608161446/endine-narva-transi-kaitsja-sai-mm-valikmangus-jala-valgeks | Endine Narva Transi keskkaitsja Dante Leverock (28) lõi MM-valikmängus värava, aidates Bermuda koondisel võita Arubat 5:0. |
Teisipäeval said laevad taas kasutada Suessi kanalit. Päev varem vabastasid insenerid hiiglasliku kaubaelaeva Ever Giveni ja vabastasid veetee ülemaailmseks liikluseks.
Egiptuse ametnike sõnul võtab kanalis tekkinud laevade ummiku likvideerimine aega vähemalt kolm kuni neli päeva. Laevandusekspertide sõnul võtab see aga mitu päeva kauem aega, teatas The Wall Street Journal.
"352 laeva ootavad endiselt kanalist läbiminemist," ütles laevateenuste pakkuja Leth Agencies.
Enne Ever Giveni põhjustatud ummikut läbis kanalit päevas keskmiselt 50 laeva.
Mitmed operaatorid kasutasid ka alternatiivseid marsruute, mis tekitas globaalses logistikas veelgi segadust.
"Alanud on võistlus sadamatesse pääsemiseks," ütles Norra transpordifirma Car Carrier AS direktor Bjorn Gran Svenningsen.
Suessi kanal ühendab Vahemerd Punase mere ja India ookeaniga. Kanal teenindab 13 protsenti ülemaailmsest merekaubandusest ja 10 protsenti meretranspordi naftaveost. Ever Giveni põhjustatud pudelikael mõjutab seetõttu kogu maailma kaubanduslogistikat.
Suur osa maailma merekaubandusest kasutab konteinereid. Kõik konteinerid on sadamates arvel. Maailmas oli juba enne Suessi kriisi konteineritest puudus ja viimane ummistus suurendab puudujääki veelgi.
Eksportijad ja importijad kaaluvad arve esitamist kindlustusfirmadele, nõuded võivad kokku ulatuda miljarditesse dollaritesse. Näiteks Rootsi mööblifirmal IKEA-l on tõsised logistikaprobleemid.
Globaalsed tarneraskused eksisteerisid juba enne Suessi kriisi, tõsine puudus oli näiteks pooljuhtidest. See mõjutas tõsiselt auto- ja arvutitööstust.
"Suessi kriisi järel mõjud võivad maailma majanduses tunda anda kuni juunini," ütles konteinerfirma Kuehne + Nagel International AG asepresident Otto Schacht.
Suurbritannia sadamad tegelevad praegu laevadega, mis lahkusid Suessist enne ummistust. Kohalikud võimud ootavad järgmisel nädalal vaikset aega. Kahe nädala pärast saabuvad aga kohale ummikust vabaks saanud laevad. "See võib tekitada kaose," ütles Suurbritannia sadamate liidu tegevjuht Tim Morris.
Sarnased probleemid tekivad ka teistes Euroopa sadamates.
"Laevad, mis algselt pidid tulema Itaaliasse, võivad lõpuks minna Barcelonasse, Marseille'sse või Türgisse," ütles Genovas asuva laevandusfirma Gruppo Messina esimees Stefano Messina. | Suessi kanal avanes, kuid meretransport on mitmeks kuuks häiritud | https://www.err.ee/1608161398/suessi-kanal-avanes-kuid-meretransport-on-mitmeks-kuuks-hairitud | Esmaspäeval vabastati Suessi kanalist hiiglaslik kaubalaev Ever Given, kuid laeva tekitatud ummik häirib maailma meretransporti veel mitu kuud. |
Näitusele on välja pandud fotograafia osakonna 1. kursuse kunstiprojekti raames valminud teosed, mis on loodud vitriini formaati järgides. Projekti keskseteks mõisteteks on autoripositsioon ja visuaalne kommunikatsioon. Nendest mõistetest lähtuvalt on igal tudengil valminud mõnda ideed ja/või emotsiooni väljendav kujutis. Näituse pealkiri viitab kahe vitriini omavahelisele kaugusele.
Projekt kestab viis nädalat, igal nädalal vahetuvad vitriinides teosed.
Kunstnikud ja kava:
31.03 - 07.04 Georg Tšupov, Tobias Tikenberg
07.04 - 14.04 Enriko Kroon, Stina Vürmer
14.04 - 21.04 Grete Eerikson, Birna Sisi Johannsdottir
21.04 - 28.04 Jette Laane, Erik Hõim
28.04 - 05.05 Anna Ovtšinnikova, Micaela Dunne
Näituse juhendajad on Marge Monko ja Reimo Võsa-Tangsoo, graafilise disaini autor Ran-Re Reimann.
Näitus jääb avatuks kuni 5. maini ning on vaadatav ööpäevaringselt. | Kultuuripunkt | EKA fotograafiatudengite vitriininäitus "110m vahet" | https://kultuur.err.ee/1608161401/kultuuripunkt-eka-fotograafiatudengite-vitriininaitus-110m-vahet | "Kultuuripunkt" maandub sel korral lausa kahes kohas. Alates kolmapäevast saab kahes Tallinna vanalinna vitriinis - Vanaturu kael 7 ja Suur-Karja 7 - näha Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna 1. kursuse tudengite näitust "110m vahet". |
Algkoosseisus alustanud Loigu sai mänguaega 30 minutit, mille jooksul kogunes tema arvele 10 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 3/6, vabavisked 1/2), üks lauapall, üks resultatiivne sööt, üks vaheltlõige, kolm pallikaotust ja üks isiklik viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Loigu kodumeeskond võitis põhihooajal 20 mängust seitse. Oma regiooni põhjadivisjonis saadi aga vaid üks võit ja üheksa kaotust, mis andis kuue meeskonna konkurentsis viimase koha. | Loigu viskas põhihooaja viimases mängus kahekohalise punktisumma | https://sport.err.ee/1608161395/loigu-viskas-pohihooaja-viimases-mangus-kahekohalise-punktisumma | USA kolledžite korvpalliliiga NJCAA kõrgeimas divisjonis kaotas Andre Loigu koduülikool Northwest põhihooaja viimase mängu, jäädes võõrsil 89:105 (42:61) alla Casperi kolledži meeskonnale. |
Muusikali kallal alustati töötamist enne koroonapandeemia algust ning alates 1. oktoobrist Netflixis nähtav etendus filmiti samuti juba möödunud aastal. Broadway lavale jõuab "Diana" aga umbes kaks kuud hiljem, 16. detsembril, kirjutab Reuters.
"Võimalus jagada oma lugu nii Netflixi ülemaailmse publikuga kui ka kohapealse teatripublikuga on miski, millest oleme unistanud üle aasta," sõnasid produtsendid pressiteates.
Broadway teatrid pandi kinni möödunud aasta märtsi keskel ning Broadwayd puudutavad piirangud kehtivad praeguse seisuga selle aasta juuni alguseni. Küll aga usuvad teatrid, et normaalne teatrielu ja live -etendused enne septembrit ei taastu.
"Diana: The Musical" jutustab loo Dianast ja tema õnnetust abielust prints Charlesiga. Muusika autor on Bon Jovi klahvimängija David Bryan. | Broadway muusikal printsess Dianast jõuab esmalt Netflixi ja alles siis lavale | https://menu.err.ee/1608161368/broadway-muusikal-printsess-dianast-jouab-esmalt-netflixi-ja-alles-siis-lavale | Broadway uus muusikal "Diana: The Musical" linastub enne lavale jõudmist hoopis Netflixis, et lavastuse vastu suuremat huvi tekitada. |
Vaktsineerima oodatakse käesoleval aastal vähemalt 65-aastaseks saavaid inimesi või riskirühma kuuluvaid elanikke, kes on vähemalt 60-aastased.
Vaktsineerima saavad tulla vaid need, kes end eelnevalt registreerivad digiregistratuuris alates kolmapäevast või telefoni teel alates neljapäevast. Telefoni teel registreerimiseks avab linn koostöös Tallinkiga kõnekeskuse.
Kõlvarti sõnul tähendab praegu saabunud vaktsiini hulk, et kahe vaktsineerimiskeskusega saadakse hakkama. Vajadusel on linn valmis keskuseid rohkem avama.
"Praegu näeme, et saame avada kuni kuus keskust, kui riigi poolt eraldatakse rohkem vaktsiini ja selline vajadus tekib," märkis Kõlvart.
Kõlvarti sõnul on mõlemas keskuses kohal ka munitsipaalpolitsei, kes jälgib turvanõudmiste täitmist.
Et inimesed pääseksid mugavalt kohale, pannakse ühistransport suurel reedel ning nädalavahetusel käima keskuste piirkonnas argipäevase graafiku järgi.
Tallinnas Sõle spordikeskuses vaktsineerib inimesi Confido meditsiinikeskus reedel, laupäeval ja pühapäeval. Vaktsineerimisvõimalus on seal kokku 3900 inimesel. Tondiraba jäähallis on vaktsineerimas Medicum laupäeval ja pühapäeval ning vaktsineerima oodatakse 3200 inimest. Mõlemale kliinikule on haigekassa vaktsineerimiseks eraldanud AstraZeneca vaktsiini. | Kõlvart: Tallinn võib avada kuni kuus vaktsineerimiskeskust | https://www.err.ee/1608161377/kolvart-tallinn-voib-avada-kuni-kuus-vaktsineerimiskeskust | Tallinnas toimub suurvaktsineerimine reedest laupäevani Sõle spordikeskuses ja laupäevast pühapäevani Lasnamäel Tondiraba jäähallis. Tallinn võib vajadusel avada veel neli vaktsineerimiskeskust, ütles linnapea Mihhail Kõlvart. |
Charleroi kaotas eile õhtul OH Leuvenile 0:3. Avapoolajal löödi kaks väravat ja 86. minutil lisati kolmas. Mehevets tegi viiendat liigamängu järjest kaasa kõik 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
Charleroi kogus 18 vooruga vaid kuus punkti, mis annavad viimase, kümnenda koha. Nüüd liigatabel poolitatakse, alumised viis naiskonda hakkavad läbi mängima omavahel. | Mehevetsa koduklubi lõpetas põhihooaja kuue järjestikuse kaotusega | https://sport.err.ee/1608161359/mehevetsa-koduklubi-lopetas-pohihooaja-kuue-jarjestikuse-kaotusega | Renate-Ly Mehevetsa koduklubi Charleroi Sporting lõpetas Belgia naiste jalgpalli kõrgliigas põhihooaja kuue järjestikuse kaotusega. |
"Kati, Carl ja isevärki farm" on rohkete illustratsioonidega jutustus, milles saadetakse kaks noort maale tädi Õie juurde, kus nad peavad hakkama saama ilma nutiseadmeteta. Noored saavad väga hästi hakkama ja õpivad ka väga palju huvitavat koduloomade kohta.
Järje Hoidja antakse 2020. aastal ilmunud ja Tallinna keskraamatukogus enim laenutatud Eesti laste- või noorteraamatu autorile. Tallinna keskraamatukogu tunnustab laste ja noorte hulgas populaarset kirjanikku juba 16 korda.
Auhinna on saanud Mika Keränen lasteraamatu "Soome pitsa" eest (2020), Andrus Kivirähk "Tilda ja tolmuingel" eest (2019), Anti Saar "Pärt ei oska saltot" eest (2018), Reeli Reinaus "Verikambi" eest (2017), Ilmar Tomusk "Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi" eest (2016), Aino Pervik "Härra Tee ja Proua Kohvi" eest (2015).
Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil. | Järje Hoidja auhinna saavad Leelo Tungal ja Aleksei Turovski | https://kultuur.err.ee/1608161356/jarje-hoidja-auhinna-saavad-leelo-tungal-ja-aleksei-turovski | Tallinna keskraamatukogu tunnustab rahvusvahelisel lasteraamatupäeval ehk 2. aprillil Järje Hoida auhinnaga lastekirjanikku Leelo Tungalt ja zooloogi Aleksei Turovskit teose "Kati, Carl ja isevärki farm" eest. Tungalt ja Turovskit tänatakse laste joonistatud piltidega, mis valmisid nende raamatu ainetel |
Hiljuti avaldatud tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuring " Tulevikuvaade töötleva tööstuse ametialagruppide tööjõu- ja oskuste vajadusele" tõi välja väga suure probleemi, mis seoses koroonakriisi ja sellest tingitud majanduskriisiga eriti aktuaalseks on muutunud: inseneride ja teiste tehnilise erialade lõpetajate puudujääk tööstuses takistab oluliselt Eesti majanduse taastumist ja edasist kasvu.
Tööstussektor on Eesti suurima tööandjana olnud pikka aega Eesti majanduse selgrooks: olnud suurim tööandja (statistikaameti andmetel töötas 2019. aastal tööstuses 18 protsenti kõigist hõivatutest) ja moodustanud kõige suurema osa Eesti sisemajandusest (statistikaameti andmetel 2019. aastal 15 protsenti SKT-st).
Praegu on maailma tööstus liikumas automatiseerimise ja digitaliseerimise suunas ning selleks, et Eesti suudaks teiste riikidega sammu pidada, on meil hädasti vaja tööstus- ja tootearendusinsenere, kes tooksid tööstusesse uudseid ideid ja juurutaksid uusi tehnoloogiaid.
Eesti tööstussektor kannatab juba praegu inseneride puudujäägi käes, sest aastaid on tehniliste erialade lõpetajate arv olnud väiksem, kui on olnud ettevõtete vajadus ja see on pidurdanud ettevõtete arengut.
Tulevikku vaadates näeme, et olukord ei ole paranemas. OSKA uuringu järgi on viimasel viiel aastal (võrreldes 2014/2015. ja 2019/2020. õppeaasta vastuvõttu) kõrghariduses tehnilistele erialadele sisseastujate arv drastiliselt langenud: tehnikaaladel 26 protsenti ning tootmise ja tööstuse erialadel lausa 47 protsenti.
"On vaja suunata fookus tulevikule ja leida viise, kuidas tekitada noortes huvi täppisteaduste ning tehnoloogiaõppe vastu."
Kuidas probleemi lahendada? On vaja suunata fookus tulevikule ja leida viise, kuidas tekitada noortes huvi täppisteaduste ning tehnoloogiaõppe vastu. Erinevalt paljudest riikidest puudub Eestis suur teaduse ja tehnika avastuskeskus, mis oleks parim koht, kus äratada lastes ja noortes tehnikahuvi ning tutvustada Eestis loodud insener-tehnoloogilisi saavutusi.
Et Eestis selline keskus luua, on Eesti Inseneride Liit esitanud riigikogu kultuurikomisjonile rahastamiseks Eesti teadus- ja tehnikakeskuse NOBEL projekti, mis erinevalt mitmetest samale rahastusele konkureerivatest regionaalse tähtsusega kultuuriobjektidest oleks vajalik kogu Eesti jaoks.
Loomulikult ei piisaks ainult sellest keskusest, et Eesti lähiaastate suurim väljakutse – tehnikaharidusega noorte puudus – lahendada.
Lisaks oleks vaja toetada uute teadus- ja tehnoloogiaringide loomist kooliõpilastele, uuendada riiklikke õppekavasid, et lahendada reaalainetes rohkem igapäevaeluga seoseid loovaid inseneriprobleeme, ning läbi teavitustegevuse tõsta inseneri elukutse prestiiži noorte hulgas. Aga NOBELi keskuse rajamine oleks esimene samm, et asuda seda probleemi lahendama.
Meile meeldib mõelda Eestist kui kõrgtehnoloogilisest ja arengukesksest riigist, kuid me peame kohe tegutsema, et ka tulevikus oleks Eestis insenere, kes tagaksid Eesti tehnikakultuuri arengu jätkumise. | Leo Rummel: Eesti vajab suurt teaduse ja tehnika avastuskeskust | https://www.err.ee/1608161251/leo-rummel-eesti-vajab-suurt-teaduse-ja-tehnika-avastuskeskust | Praegu on maailma tööstus liikumas automatiseerimise ja digitaliseerimise suunas ning selleks, et Eesti suudaks teiste riikidega sammu pidada, on meil hädasti vaja tööstus- ja tootearendusinsenere, kes tooksid tööstusesse uudseid ideid ja juurutaksid uusi tehnoloogiaid, kirjutab Leo Rummel. |
Karinši sõnul pole koroonaviiruse epideemia läbi ja kriisist ülesaamine võtab veel kaua aega.
Karinši sõnul tähendab see lahenduste otsimist, mis võimaldaksid majandusel toimida ja muuta haridus kättesaadavaks.
"See on väljakutse, sest liiga kiiresti edasi liikudes võime oodata sama, mis juhtus ka teistes riikides. Infektsioonide tõusu ja seda me ei soovi. Vaja on leida ohutud meetmed," ütles Karinš.
Karinš rõhutas, et koroonaviiruse epideemiast tingitud kriis pole veel läbi. Kui viiruse esinemissagedus väheneb, võidakse taasavada väikepoed ja rohkem õpilasi saab naasta kooli.
"Põhimõtteliselt ei tohi me lubada mingeid koosviibimisi. Sisekoosolekud on eriti ohtlikud. Kodus töötamine on soovitatav ka pärast lihavõtteid," lisas Karinš. | Karinš: eriolukorra lõpp ei tähenda piirangute kaotamist | https://www.err.ee/1608161305/karins-eriolukorra-lopp-ei-tahenda-piirangute-kaotamist | Läti peaminister Krišjanis Karinš ütles kolmapäeval, et valitsus ei plaani eriolukorra lõppedes piirangutest loobuda. Selle asemel otsib valitsus lahendusi piirangute ümberkorraldamiseks, et need oleksid jätkusuutlikumad. |
Eesti teadlased on maakoore jääajajärgsete vertikaalliikumiste uurimisega tegelenud juba üle viiekümne aasta alates Georgi Želninist ja Linda Vallnerist, lõpetades Ants Torimi ja Jüri Randjärvega. Vertikaalliikumiste täpseks määramiseks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid. Näiteks kasutati juba 200 aastat tagasi maakerke jälgimiseks rannikule paigaldatud veemõõdujaamu.
Kuigi veemõõdujaamade aegridade põhjal saab jälgida maa kerget, pole see siiski päris täpne meetod maakoore absoluutse liikumiskiiruse määramiseks. Rannikule paigaldatud veemõõdujaamad ja nende lugemid mõjutavad ka veetaseme muutused. Kuna veetaseme tõus siduda lahti maakoore tõusust, tuleks maakoore liikumiste uurimiseks kasutada veetasemest sõltumatuid meetodeid.
Väga hea meetod on täppisloodimine, mis viiakse läbi teatud perioodi tagant. Eestis on viimase saja aasta jooksul toimunud neli loodimise kampaaniat, mille käigus on iga paarikümne aasta järel määratud reeperitele uued kõrgused. Nähtavad muutused väljendavad maakoore vertikaalset liikumist ja nende andmete põhjal on Eestis läbi aegade koortatud ka erinevaid maatõusu kaarte.
Loodimisandmete põhjal pole aga võimalik hinnata maakoore horisontaalsuunalisi liikumisi. Viimast aitavad tuvastada GNSS-püsijaamad. Eestisse rajati esimene GNSS-püsijaam 1996. aastal. Alates 2000. aastate algusest on Eestisse rajatud kümneid püsijaamu erinevatel eesmärkidel. Tänu püsijaamadele on Eesti geodeetiline võrk seotud teiste Euroopa riikide võrkudega, mis võimaldab ühtses süsteemis täppismõõtmisi läbi viia piiriüleselt. Lisaks edastavad GNSS-püsijaamad parandeid reaalajas täppis GNSS-mõõtmiste läbiviimiseks.
Antud uurimusse kaasasime kümme GNSS-püsijaama, mille aegread on pikemad kui kümme aastat ning riikliku geodeetilise võrgu 1. klassi punktide GPS-mõõtmised 1997., 2008. ja 2017. aastast. Nende andmete põhjal arvutasime üle Eesti paiknevale 22 punktile nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed liikumised. Saadud kiiruste põhjal modelleerisime digitaalse mudeli EST2020VEL, mis näiteks koos täpsustatud maatõusu kiirustega võimaldab üksikasjalikult hinnata veetaseme tõusust tingitud muutusi Eesti rannikualal.
Eesti maakoore geotsentriline maatõus (mm/a). Autor/allikas: T. Kall jt/Estonian Journal of Earth Sciences,
Oluline on rõhutada, et võrreldes varasemate Eesti mudelitega, mis enamuses iseloomustavad maatõusu näilisena, st merepinna suhtes, annab uus mudel kiiruse Maa massikeskme suhtes ehk geotsentrilisena. Nõnda ei mõjuta seda üleilmne meretaseme tõus. Eesti kagu-loodesuunaline maatõus jääb seega vahemikku 0,3–3,3 millimeetrit/aastas.
Kuigi Eesti koos Euraasia laamaga triivib geotsentrilises süsteemis pidevalt kiirusega ~25 mm/a kirde suunas, siis maatõusust tingitud laamasisene põhja-lõunasuunaline horisontaalliikumine on üks millimeeter aastas.
Eesti maakoore horisontaalne liikumine (mm/a). Autor/allikas: T. Kall jt/Estonian Journal of Earth Sciences,
Uue horisontaal- ja vertikaalliikumiste mudeliga EST2020VEL on võimalik tutvuda ajakirjas Estonian Journal of Earth Sciences. | Eestlaste jalgealune on pidevas liikumises | https://novaator.err.ee/1608161308/eestlaste-jalgealune-on-pidevas-liikumises | Eesti uus digitaalne maakoore horisontaal- ja vertikaalliikumiste mudel EST2020VEL on mugav abivahend paljudele teadlastele, kelle uuringutes on vaja teada maakoore liikumisi, et näha näiteks rannajoone muutuste trende ajaskaalal. |
"Spordirahvas mõistab, et esmalt tuleb ära vaktsineerida eesliinitöötajad ja eakad inimesed," ütles Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles kolmapäeval ERR-ile. Seni on sportlased aga ootel ning loodavad, et suurte vaktsiinikoguste jõudmisel Eestisse avaneb ka nendel võimalus saada kätte COVID-19 viiruse vastased vaktsiinidoosid.
Igal juhul jälgib Spordimeditsiini sihtasutus sportlasi ja nende treeningrütmi, et oleks teada, millal kedagi kõige sobivam vaktsineerida oleks, rääkis Sukles. Selleks on kokku lepitud ka juba vajalikud graafikud, lisas ta.
Suklese sõnul arvestatakse Tokyo suveolümpiamänge silmas pidades umbes 30-40 sportlase vaktsineerimisega ning lisaks ka nende treenerite ja muude abilistega. Ideaaljuhul võiks muidugi ära vaktsineerida ka muud Eesti koondised, lisas Sukles ning tõi näiteks jalgpallimeeskonda hiljuti tabanud ootamatu karantiinivajaduse.
Vaktsiinitootjad on lubanud, et tänavu teises kvartalis suurenevad Eestisse tarnitavad vaktsiinikogused oluliselt ning sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jess sõnul peaks kõik soovijad saama mai-juuni jooksul oma esimese vaktsiinisüsti.
Olümpiamängud toimuvad 23. juulist 8. augustini Tokyos. Neile järgnevad 24. augustist 5. septembrini samas kohas toimuvad paraolümpiamängud. Vaktsineeritus olümpiamängudel osalemise eeltingimuseks ei saa. | Sportlased ootavad vaktsineerimisel oma järjekorda | https://www.err.ee/1608161281/sportlased-ootavad-vaktsineerimisel-oma-jarjekorda | Olümpiamängudeks valmistuvad sportlased ja nende tugipersonal loodab peatselt suuremate vaktsiinikoguste saabumist, et sellega jõuaks nendeni ka vaktsineerimise järjekord. |
Uuringus võrreldi vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste koroonaviirusest tingitud haiglaravi riski. Tulemused olid seotud ainult ühe vaktsiiniannuse efektiivsusega.
Vaktsiinide efektiivsust hinnati üle 70-aastastel inimestel ja 16-69-aastastel, kes kuulusid riskirühma.
THL-i uuringu efektiivsuse hinnang on kooskõlas rahvusvaheliste tulemustega. Sarnaseid efektiivsuse tulemusi on teatanud Iisrael ja Suurbritannia.
"Vaktsiinide efektiivsust on võib olla alahinnatud. Praegu on saanud vaktsiini ainult kõige nõrgema tervisega inimesed, kelle puhul vaktsiin ei pruugi olla nii efektiivne, kui hea tervisega inimestel," ütles THL-i eriarst Eero Poukka.
Uuringu jaoks koguti andmeid ajavahemikus 27.12.2020 - 28.3.2021. | Soome uuring: koroonavaktsiin vähendas riskirühmade haiglaravi vajadust | https://www.err.ee/1608161272/soome-uuring-koroonavaktsiin-vahendas-riskiruhmade-haiglaravi-vajadust | Soome terviseameti (THL) uuringu kohaselt pakuvad koroonavaktsiinid eakatele ja risikirühma kuuluvatele inimestele head kaitset viiruse vastu. Uuring näitas, et koroonavaktsiin vähendas eakate haiglaravi vajadust enam kui 70 protsenti ja riskirühmades vähemalt 80 protsenti. |
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart ja Klandorf | https://www.err.ee/1608161254/otse-kell-12-tallinna-pressikonverentsil-kolvart-ja-klandorf | Tallinna linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil osalevad sel kolmapäeval linnapea Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Kalle Klandorf. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis. | |
USA välisminister Antony Blinken ütles juba veebruaris, et Hiina on süüdi uiguuride vastases genotsiidis. Sama oli varem öelnud ka Blinkeni eelkäija Mike Pompeo.
Välisministeeriumi aruanne on aga esimene kord, kus Bideni administratsioon esitas süüdistuse ametlikult USA kongressile.
Viimase aasta jooksul on lääneriikide meedias ilmunud teavet, kuidas Hiina kommunistlik partei kiusab taga uiguuri vähemusi. Sealhulgas on tulnud andmeid uiguuride sunniviisilisest steriliseerimisest ja koonduslaagritesse panekust. Lääneriigid on viimasel aastal Pekingi suhtes kehtestanud ka sanktsioonid.
Hiina esindajad ründavad lääne liidreid üha agressiivsemalt.
Hiina diplomaat sõimas teisipäeval Kanada peaministrit Justin Trudeaud, süüdistades teda sihilikkus Hiinaga suhete rikkumises.
"Poiss, teie suurim saavutus on see, et olete rikkunud Hiina ja Kanada sõbralikud suhted ning muutnud Kanada USA jooksukoeraks," ütles Rio de janeiro Hiina peakonsul Li Yang. Väljend pärineb maoistlikust Hiinast.
"Hiina peab lahendama uiguuride kohtlemisega seotud olulised probleemid," vastas Hiina diplomaadile Trudeau.
Trumpi administratsiooni 2019. aasta aruandes süüdistati Hiina valitsust uiguuride ja teiste moslemivähemuste massilises kinnipidamises Xinijangi laagrites. Samuti süüdistas Trumpi administratsioon Hiinat inimõiguste rikkumises, sealhulgas inimeste tapmises ja piinamises.
USA välisministeerium peab igal aastal esitama kongressile aruande. See tagab, et valitsus võtab kaubanduse ja välispoliitika kujundamisel arvesse riikide inimõigusi. | USA aruanne: Hiina on süüdi uiguuride genotsiidis | https://www.err.ee/1608161227/usa-aruanne-hiina-on-suudi-uiguuride-genotsiidis | USA välisministeeriumi inimõiguste aruande teatel paneb Hiina Xinjiangis toime inimsusevastaseid kuritegusid uiguuri moslemite vastu, mida saab nimetada genotsiidiks. |
Kust läheb piir tervisespordi ja spordisõltuvuse vahel?
Spordisõltuvust on uuritud, meditsiini ja psühholoogia perspektiivist eelkõige, alates vähemalt 1970. aastatest, mil jooksubuum, esmalt Ameerika Ühendriikides ja hiljem Lääne-Euroopas pead tõstma hakkas. Kestvusaladel, jooksmisel eriti, on vaieldamatu kalduvus tekitada sõltuvust, mille puhul psühho-füsioloogilised mehhanismid ning isegi sotsiaalsed tulemid ei pruugi olla kuigi erinevad teistest sõltuvuse vormidest, ka näiteks uimastite tarbimisest.
Vaatamata aga spordisõltuvuse uurimise poole sajandi pikkusele ajaloole, ei saa väita, et nii-öelda "normaalse" tervisespordi ja spordisõltuvuse vahelise piiri tõmbamise osas valitseks teadlaste hulgas täielik üksmeel. Kõige sagedasem ja üldisem on ehk väide, et jätkusuutliku tervisespordi harrastamise peamised motivaatorid on pigem spordivälised, näiteks kehakaalu hoidmine või langetamine, tervislik eluviis, sotsiaalne suhtlus ja nii edasi; spordisõltuvuse puhul aga "sisemised" ehk kehalise koormuse tekitatud füüsilised ja emotsionaalsed kogemused, elamused ja aistingud.
"Üldistused spordisõltuvuse kohta on loomulikult vajalikud, kuid loovad näiteks jooksusõltlaste eluilmast üpris lihtsustatud ja "madala resolutsiooniga" pildi."
Pole samas sugugi iseenesestmõistetav, mida konkreetselt sisemiste motivaatorite alla lugeda ja kuidas neid välistest eristada. Spordisõltuvuse mõõtmiseks ja diagnoosimiseks on kasutusel näiteks mitmeid vähem- ja rohkemtuntud psühhomeetrilisi teste, ent nende kasutamine annab tihti ebausaldusväärseid või vastakaid tulemusi. Ühtlasi on taolised testid sõltuvad "spordisõltuvuse" enda definitsioonist ning ei kohandu tingimata kuigi hästi erinevatele keelelistele, sotsio-demograafilistele ja kultuurilistele kontekstidele.
Üldistused spordisõltuvuse kohta on loomulikult vajalikud, kuid loovad näiteks jooksusõltlaste eluilmast üpris lihtsustatud ja "madala resolutsiooniga" pildi. Oma antropoloogilis-etnograafilises uurimuses astungi dialoogi konkreetsemalt ühe laialt käibel oleva kliinilise lähenemisega spordisõltuvusele ja toetun aastate jooksul harrastusjooksjatega läbiviidud intervjuudele ja osalusvaatlusele.
Etnograafiline rohujuuretasandi vaade kaotab küll üldistusvõimes, aga võimaldab samas nüansseeritumat ja detailsemat lähenemist jooksjate tegelikele kogemustele ja motivatsioonile joosta määral ja viisil, mida võiks "jooksusõltuvusena" defineerida.
Milliseid sõltlasele tüüpilisi sümptomeid niinimetatud jooksusõltlased ilmutavad?
Kui Eesti viimase paari aastakümne jooksutrende lähemalt vaadata või ka lihtsalt tänavale ja kergliiklusteele minna, siis võib kahtlemata tõdeda, et harrastusjooksmine on üha populaarsem. Näiteks aastas vähemalt ühe maratoni läbinute arv on Eestis alates esimese SEB Tallinna Maratoni korraldamisest 2010. aastal kasvanud eksponentsiaalselt, ehkki viimastel aastatel võib maratoonarite arvus täheldada teatavat stabiliseerumist. Koroonale ohvriks toodud 2020. aasta tõi selles statistikas kaasa suure languse, kuid see pole muidugi üllatav.
Jooksmise populaarsuse kasvust huvitavam ja minu uurimuse seisukohalt olulisem on aga selles üldises pildis peituv teine trend – paljud need, kes juba jooksevad, hakkavad aja möödudes jooksma üha enam. Kui taas maratonid näiteks tuua: järjest on kasvanud nende jooksjate nii absoluutne kui suhteline hulk, kes jooksevad aastas mitte ühe, vaid näiteks viis, kümme või enamgi maratoni, ehkki selleski statistikas on muidugi kõikumisi. Eesti ultrajooksukogukond on samuti kiiresti kasvanud ning ultrajookse korraldatakse, koroona ajal küll osaliselt virtuaalsete võistlustena, tunduvalt enam kui veel mõned aastad tagasi.
"Jooksmise populaarsuse kasvust huvitavam ja minu uurimuse seisukohalt olulisem on aga selles üldises pildis peituv teine trend – paljud need, kes juba jooksevad, hakkavad aja möödudes jooksma üha enam."
Maratoonarid ja ultrajooksjad on kahtlemata harrastusjooksjate jäämäe tipp, aga vähemasti nende kohta käiv statistika viitab tõsiasjale, et paljud harrastajad – teisisõnu tavainimesed, mitte tippsportlased – treenivad ja võistlevad tasemel ja määral, mis on kaugelt üle ja rohkem, kui tervisliku eluviisi ning heaolu jaoks tarvis.
Lähtun artiklis Hausenblasi ja Downsi 2002. aastal välja pakutud tuntud spordisõltuvuse määratlusest, mis teeb vahet seitsmel sümptomil. Neist kolme samaaegsel esinemisel võib sportimist Hausenblasi ja Downsi järgi defineerida sõltuvusena. Oma uurimuses keskendungi kolmele peamisele sümptomile, mis minu poolt uuritud harrastusejooksjate puhul kõige ilmsemalt ja sagedamini esinesid.
Esiteks kõrgendatud taluvuse ehk tolerantsuse kujunemine. Üldine mehhanism sel puhul on väga sarnane uimastite ja muude ravimite liigtarbimisele – kehaline aktiivsus tekitab teadaolevalt heaolu tunde, millel on selged füsioloogilised ja biokeemilised põhjused. Jooksusõltuvuse kujunemisel tuleb selle heaolutunde või lihtlabaselt väljendudes "laksu" taseme säilitamiseks ajapikku mahte tõsta – joosta rohkem, sagedamini, tihti mõlemat. Pea kõik jooksjad, keda intervjueerisin, on aastate jooksul oma jooksumahte kasvatanud, paljud üpris kardinaalselt, läinud muuhulgas üle ultrajooksule.
Teiseks laialt esinevaks sümptomiks on tung tegevust jätkata (Hausenblas ja Downs kasutavad siinkohal terminit " continuance"), mis nii uimastite tarbimise kui spordisõltuvuse puhul tähendab jällegi laias laastus sama – sõltuvuse tekitanud tegevuse jätkamist, vaatamata teadmisele, et sellel võivad olla füüsiliselt, psüühiliselt või ka sotsiaalselt ja majanduslikult negatiivsed tagajärjed.
Peaaegu kõik intervjueeritavad möönsid, et on treeninud ja võistelnud vigastusega või haigena. Pole ebatavaline, et seda tehti hoolimata arstide ettekirjutustest ja soovitustest. Mõned jooksjad tunnistasid samas, et käivad arstide vastuvõtul sagedamini kui enne oma tõsisema jooksukarjääri algust. Väiksemad vigastused ja hädad, mis tavaelu ei segaks, takistavad pühendunud jooksjaid jooksmast tasemel, mis neid rahuldaks. Arstidelt oodatakse seejuures pigem lahendusi, mis valusid ja hädasid leevendaks, ilma et nende juurpõhjuseid, näiteks suuri jooksumahte, halvimal juhul jooksuharrastust tervikuna, peaks revideerima.
Kolmandaks aga võõrutusnähud, mis ilmnevad siis kui ollakse ikkagi sunnitud jooksmisest loobuma. Need võivad olla nii psüühilised kui füüsilised – ärevushäired, rahutus, ärrituvus, süütunne, aga ka unetus, isutus, seedimisprobleemid jne. Taaskord, spordisõltuvuse ja näiteks uimastisõltuvuse olemuslik erinevus ei pruugi siinkohal olla kuigi suur, ehkki loomulikult on spordisõltuvuse võõrutusnähud tunduvalt mõõdukamad ja pigem ikkagi psüühilised.
Millega põhjendavad nad oma kirge?
Vaatamata eelpooltõdetule pole minu eesmärk oma uurimuses pühendunud jooksjate ja spordisõltuvuse üle moraliseerida, seda enam, et olen ka ise pikka aega sõltlane olnud. Vastupidi, uurimuse peamine mõte on astuda eelnevate üldistavate järeldustega kriitilisse dialoogi ning näidata, läbi nii-öelda "etnograafilise suurendusklaasi," et kirjeldatud sümptomite kokkuvõte on "madala resolutsiooniga" pilt pühendunud harrastusjooksjate elatud reaalsusest.
Kui need kolm sümptomit uuesti ja sedakorda nüansirikkamalt üle vaadata, siis näiteks jooksumahtude kasvatamise põhimotivaator on tihti pigem inimlik huvi uute kogemuste, oma keha võimete tunnetamise ja uutes keskkondades, eriti looduses jooksmise järele. Paljude jooksjate jaoks on jooksmine tänu oma rutiinsusele ja monotoonsusele omamoodi transtsendentaalne kogemus, mediteerimise vorm, ühtaegu nii ära- kui kohalolemise viis. See nõuab aega ja kilomeetreid. Jooksmine, ka "jooksusõltlastele" omasel määral, pole seega tingimata erinev muudest ihulistest ja ka mitteihulistest viisidest igapäevaelu stressi ja pingeid maandada.
Ka "jätkamise tungi" ja tervislikkuse vaheline suhe on üpris mitmetahuline. Kahtlemata tekitavad kestvusalad, eriti just jooksmine, tihti liigeseprobleeme, võivad teadaolevalt põhjustada südame rütmihäireid, südamelihase hüpertroofiat ja nii edasi. Samas on jooksmise mõju kehale üpris individuaalne ning vähemalt selle uurimuse tarbeks intervjueeritud jooksjad väitsid end olevat õppinud aja jooksul oma keha võimekust, piire ja signaale üpris adekvaatselt hindama.
Seda, et jooksmisega jätkati arstide soovitustele vaatamata, ei saa tõlgendada üheselt jäärapäisusena, vaid ka psühholoogilises mõttes teatava agentsuse püüdlusena, sooviga defineerida hea ja halva valu piirid enda jaoks ise. Oleks vale väita, et kogenud jooksusõltlased neid piire ei tunneta – paljud intervjueeritavad olid jooksnud aastakümneid ning pidanud oma keha signaale "kuulates" ka jooksmisest lühemaid ja pikemaid pause. Pisut paradoksaalselt võib seega väita, et jooksusõltuvus viib paljudel juhtudel hoopis oma keha täpsema tajumise ja tundmiseni kui mõõdukas kehaline aktiivsus.
"Paljude intervjueeritavate sõnutsi muudab aga just jooksmine neid era- ja eriti tööelus efektiivsemaks, produktiivsemaks, stressivabamaks. Seda neoliberaalne ühiskond ju tänapäeva inimeselt eeldabki!"
See ei tähenda, et jooksjad vaidlustaks biomeditsiini ja vastupidiseid näiteid oli minu valimis väga vähe. Samas toimivad arstid jooksjate sõnutsi aja puudusel ning ka tingituna jooksjate enda võimetusest probleeme vahel verbaliseerida paratamatult teatud šablooni järgi, mis ei arvesta alati jooksja individuaalse kehalise kogemusega.
Kolmandaks võõrutusnähud: eelpooltõdetu põhjal oleks lihtsustav järeldada, et selle põhjused on puhtalt biokeemilised või neurobioloogilised. Jooksmine on paljude "sõltlaste" jaoks elustiili keskne osa, justkui skelett, mis toetab kõike muud.
Selle tõdemuse valguses saab ka vaidlustada spordi- ja muu sõltuvuse määratluste sagedast argumenti, et sõltuvusel on lisaks füüsilistele ka peaaegu alati sotsiaalselt negatiivsed tagajärjed, kuna sõltuvust tekitav tegevus hakkab toimuma muu elu arvelt. Paljude intervjueeritavate sõnutsi muudab aga just jooksmine neid era- ja eriti tööelus efektiivsemaks, produktiivsemaks, stressivabamaks. Seda neoliberaalne ühiskond ju tänapäeva inimeselt eeldabki!
Jooksmine, ka sõltuvusena defineeritav, toetab selles efektiivsusele, kasule ja kasvule orienteeritud süsteemis veelgi võimekamat osalemist ning on samas ka kompensatsioonimehhanism, mille abil end sellest oravarattast ajutiselt välja lülitada. Jooksmisest võõrdumisel võib seega olla palju suurem arvatav hind kui biokeemiline.
Mida nad ise oma teekonna kohta räägivad: mis neid elus jooksusõltuvuseni viis?
Kui väga laialt üldistada ja igasugune üldistus on paratamatult lihtsustus, millega ei pruugi ükski konkreetne jooksja lõpuks tegelikult samastuda, siis enamiku minu peamiselt keskealiste intervjueeritavate jooksukarjäär sai alguse eelpool kirjeldatud väliste motivaatorite tõukel. Samas loomulikult on keskealiste harrastusjooksjate seas ka palju neid, kes on tegelenud jooksmisega ja spordiga üldisemalt lapsepõlvest saadik.
"Eesti koroonaeelne jooksuürituste turg ja muidugi ka näiteks maratoniturism andsid enese võistluslikuks proovile panemiseks lugematuid võimalusi."
Aja möödudes ning füüsilise vormi paranedes tekib võistluslik suhe teiste jooksjate ja ka iseendaga. Eesti koroonaeelne jooksuürituste turg ja muidugi ka näiteks maratoniturism andsid enese võistluslikuks proovile panemiseks lugematuid võimalusi.
Huvitavaim on aga järgmine samm harrastusjooksja karjääris – see, kui jooksmise peamiseks motivaatoriks tervise, sotsiaalsuse ja isegi võistluslikkuse kõrval või lausa asemel saavad uued emotsionaalsed ja füüsilised elamused ning kogemused. Psühholoogid on sellest, mida Marvin Zuckerman nimetas "elamuste otsimiseks" või "-vajaduseks" (inglise keeles " sensation seeking") kirjutanud palju ka näiteks ekstreem- ja seiklusspordi kontekstis. Kui lähtuda ülalkirjeldatud viisist tervisesporti ja spordisõltuvust eristada, siis neid kogemusi ja elamusi võib tõlgendada "sisemiste motivaatoritena," mis defineerivadki jooksusõltlase.
Mida võiks üks keskmiselt harrastussportlik lugeja teie tööst kõrva taha panna?
Siinkohal tuleb muidugi rõhutada, et tegemist on teadusliku artikliga, mille eesmärgiks on reflekteerida jooksusõltuvuse teemal etnograafilisele materjalile toetudes ning, nagu eelpool öeldud, kriitilises dialoogis üldistavate lähenemiste ja definitsioonidega. Seega ei tasu sellest uurimusest välja lugeda tegutsemissoovitusi ei ühes ega teises suunas – eesmärk ei ole kehutada lugejat rohkem või vähem jooksma.
Küll aga võiks rohujuuretasandile keskenduv etnograafiline lähenemine jooksmisele ja jooksusõltuvusele kutsuda lugejat üles suhtuma teatava skepsisega tihti äärmuslikesse ja samas vastuolulistesse meediakajastustesse harrastusspordi ja eriti kestvusalade teemal. Äärmuslikkuse all pean silmas nii demoniseerimist kui heroiseerimist.
"Äärmuslikkuse all pean silmas nii demoniseerimist kui heroiseerimist."
Demoniseerivat ja manitsevat laadi käsitlustes on ülepingutava harrastussportlase võrdkujuks sageli "keskealine pisut ülekaaluline mees," kes jookseb, suusatab või sõtkub ennast katki, vigaseks või lausa surnuks. Selliste traagiliste üksikjuhtumite üldistamine kõigile pühendunud harrastusjooksjatele, ka "jooksusõltlastele," ei ole aga vastavuses paljude nende tegelike kogemustega. Samuti pole jooksusõltuvus, vähemalt antud uurimuse valguses, sugugi mitte ainult meeste pärusmaa.
Teisalt võib meedias täheldada ka kestvusalade, eriti jooksmise heroiseerimist. Kestvusalade "üliinimlikkus" on lihtsasti mõõdetav, olgu siis läbitud kilomeetrite, jalul püsitud tundide, võimalikult väljakutsuva jooksukeskkonna, pikemate ultrajooksude ja seiklusspordi puhul ka magamata öödega. Paljude teiste harrastussportlike tegevuste puhul see nõnda lihtne ei ole, mistõttu nendele samavõrd pühendunud "sõltlased" jäävad paratamatult kestvusalade harrastajate varju.
Kas soovite veel midagi lisada?
Pikas perspektiivis on huvitav näha koroonapandeemia võimalikku mõju jooksukultuurile ja trendidele nii Eestis kui ka laiemalt, ehkki jooksusõltuvuse kujunemise vältimatu tingimus ei ole jooksuürituste korraldamine või neil osalemine.
"Jooksmise individuaalsus ja suhteline sõltumatus ilmast, keskkonnast ja abivahenditest on paljude harrastajate jaoks üks selle peamisi võlusid."
Jooksmise individuaalsus ja suhteline sõltumatus ilmast, keskkonnast ja abivahenditest on paljude harrastajate jaoks üks selle peamisi võlusid. Samas, massispordiürituste – linnamaratonide ja ka näiteks tuntumate ultrajooksude – karnevalilaadsus ja see, mida prantsuse sotsioloog Émile Durkheim kutsus religioossete rituaalide puhul "kollektiivseks palanguks" või "ekstaasiks," toidab ometi mingil määral ka sõltuvuse tekkimist. Eriti kui jooksmise peamisteks motivaatoriteks saavad kehalised ja psüühilised elamused ja kogemused, mida kooskogemine võib veelgi intensiivsemaks muuta.
Koroonaaegsed jooksuürituste virtuaalsed ja hajutatud formaadid taolist kollektiivset ekstaasi ei võimalda ning saab näha, millal ning kas üldse jooksuüritused naasevad oma endiste formaatide juurde, kus stardis võib suurematel võistlustel olla kümneid tuhandeid jooksjaid ning joogi- ja toidupunktides käib sõbralik rüselus joogitopsi, banaanilõikude ja rosinate pärast.
Toomas Gross kirjutab jooksukultuurist ajakirjas Leisure Sciences. | Heerostest deemoniteni: antropoloog võtab jooksusõltuvuse luubi alla | https://novaator.err.ee/1608161236/heerostest-deemoniteni-antropoloog-votab-jooksusoltuvuse-luubi-alla | Jooksusõltuvusest ja pikamaajooksjatest rääkides kipub meediakajastus äärmustesse kalduma ning "jooksusõltuvuse" määratluski on suures osas lihtsustav. Helsingi Ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent Toomas Gross astub oma värskes artiklis ja Novaatorile antud intervjuus selliste lihtsustavate määratlustega dialoogi. |
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 66, haiglaravi vajab 699 patsienti. Ööpäev varem oli haiglaravil kümme inimest rohkem.
Intensiivravil on 72 patsienti, neist juhitaval hingamisel 48. Ööpäev varem olid vastavad näitajad 72 intensiivravil ja juhitaval hingamisel 46 patsienti.
Ööpäevaga suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest - 76-aastane naine, 81-aastane naine, 84-aastane naine, 85-aastane naine, 87-aastane mees ja 96-aastane naine. Kokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 902 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 681 inimesel. 537 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 91, Tartumaale 42, Lääne-Virumaale 35, Raplamaale 26 ja Viljandimaale 18 uut positiivset testi. Järva-, Lääne- ja Pärnumaale lisandus 13, Jõgeva- ja Saaremaale 11, Võrumaale viis, Põlva- ja Valgamaale neli, Hiiumaale kaks uut nakkusjuhtu.
40 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1286,3 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,3 protsenti.
Alates pandeemia algusest eelmisel kevadel on Eestis koroonaviirusega nakatumine tuvastatud 106 424 inimesel.
Ööpäevaga tehti vaktsineerimisi 3573, neist esmaseid kaitsesüste oli 2595 ja teisi 978.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 198 905 inimesele, kaks doosi on saanud 62 184 inimest. | Ööpäevaga lisandus 1009 nakatunut, haiglaravil 699 patsienti | https://www.err.ee/1608161194/oopaevaga-lisandus-1009-nakatunut-haiglaravil-699-patsienti | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5189 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1009 ehk 19,4 protsenti testide koguarvust. |
Ärikasumist pool tuli puidu müügist ning 42,9 miljonit eurot moodustas Tootsi tuulepargi kinnisasja müük, teatas RMK.
2020. aastal kandis RMK riigieelarvesse dividendina 66 miljonit ja maamaksu tasuti kohalike omavalitsustele 4,7 miljonit eurot.
Puidumüügi maht 2020. aastal oli neli miljonit kuupmeetrit, 2019. aastal 3,9 miljonit kuupmeetrit. Müüdud puidust moodustas palk 46 protsenti, paberipuit 32 protsenti, küttepuit 16 protsenti ja hakkpuit kuus protsenti.
Puidutulude teenimist mõjutas RMK teatel 2020. aastal kõige enam eelneva aastaga võrreldes viiendiku võrra langenud hind puiduturul. Aasta jooksul palkide ja paberipuidu hinnad stabiliseerusid, kuid küttepuidu turul hinnalangus jätkus.
Möödunud aasta lõpus pöördusid palgihinnad siiski taas tõusule ja on praegu ajaloo rekordtasemel, lubades tänavuseks planeerida möödunud aastaga sarnaseid majandustulemusi.
RMK nõukogu esimehe Hardi Tulluse sõnul hindas nõukogu RMK mulluseid majandustulemusi väga heaks, samuti saavutati tema sõnul head tulemused looduskaitsetööde tegemisel ning metsakülastajate vastuvõtmisel.
2020. aastal külastati riigimetsa ettevalmistatud matkaradasid ja puhkekohti 2,9 miljonil korral ning looduslike elupaikade taastamistöid lõpetati enam kui 6500 hektaril. | RMK käive kahanes mullu ja ärikasum kasvas 82,4 miljoni euroni | https://www.err.ee/1608161209/rmk-kaive-kahanes-mullu-ja-arikasum-kasvas-82-4-miljoni-euroni | Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 2020. aasta majandusaasta aruanne näitab mulluseks käibeks 187,5 miljonit eurot ja ärikasumiks 82,4 miljonit eurot. |
Maa-ameti peadirektori asetäitja Artu Ellmann selgitas, et Geo3D strateegilise programmi alusel täieneb lähiaastatel ameti 3D andmete ja teenuste portfell oluliselt. Äsja kättesaadavaks tehtud 3D kaart ongi esimene avalikult kasutatav lahendus.
"Loodame, et see leiab laialdast kasutust nii loodusliku kui ka inimtekkelise keskkonna analüüsil ning planeerimisotsuste tegemisel," märkis ta.
Maa-ameti loodud maapinna kõrgusmudel ja hoonete 3D mudelid võeti esimesena kasutusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) arendatud e-ehituse 3D kaksikus.
Uus digitaalne tööriist võimaldab kolmemõõtmelises vaates näha näiteks seda, kuidas hoone sobitub olemasolevasse keskkonda, milliste piirangutega tuleks hoonet planeerides arvestada ja kuidas langevad hoonele varjud. 3D kaksik on abiks eelkõige ehitatud keskkonda puudutavate otsuste langetamisel ja menetluste läbiviimisel.
Maa-ameti hoonete 3D mudelid on loodud automaatse andmetöötlusega ameti kogutud aerolaserskaneerimise andmetest. Olemasolev 3D kaardirakendus võimaldab 3D andmeid asetada kasutaja jaoks tavapärasesse konteksti, kuvades neid koos maa-ameti teistest kaardirakendustest tuttavate andmekihtidega, nagu näiteks katastripiirid ja maakasutuse kitsendused.
Lisaks hoonetele on kaardirakenduses näha ka maapinna kõrgusmudel, teatud linnades aerolaserskaneerimise punktipilved ja modelleeritud taimkate. Samuti on loodud võimalus pärida hoone kohta andmeid erinevatest registritest.
Kui maa-ameti loodud hoonete 3D kiht näitab objektide välisseinu ja detailseid katusekujusid, siis 3D kaksikus saab seda võrrelda ehitisregistri andmete põhjal loodud hoonete 3D kihiga. Esmakordselt kolmemõõtmeliseks muudetud ehitisregistri andmed annavad olulist infot eelkõige ehitus- ja kinnisvarasektorile.
MKM-i digitaalehituse valdkonnajuht Jaan Saar märkis, et esialgu võib 3D kaksik pakkuda veel siin-seal üllatusi. "Ehitisregistris on praegu veel osa hoonetel kõrgusandmed puudu või need pole päris korrektsed. Seetõttu on rakenduses näha näiteks pilvelõhkujaid, mida Eestis tegelikult ei kohta," selgitas ta.
Nii maa-ameti 3D kaardirakenduse kui ka e-ehituse 3D kaksiku näol on tegu rakendustega, mis on oma arengu algusjärgus. Tulevikus lisandub neile uusi võimalusi ja andmekihte, mis aitavad teha paremaid otsuseid ruumiplaneerimisel.
3D kaksiku arendustöö tegi AS Datel. | Riik avalikustas kogu Eesti 3D kaardi | https://www.err.ee/1608161203/riik-avalikustas-kogu-eesti-3d-kaardi | Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maa-amet võimaldavad nüüd kasutada kolmemõõtmeliste hoonete kihti uues 3D kaardirakenduses ja e-ehituse 3D kaksikus, kus saab tutvuda Eestis paiknevate hoonetega iga nurga alt ja ruumiliselt visualiseerida nende ümbrust. |
Maailma esinumber Barty oli teist matši järjest parem valgevenelannast, alistades neljandas ringis Viktoria Azarenka (WTA 15.) ning nüüd Arina Sabalenka (WTA 8.) Kaks tundi ja 25 minutit väldanud veerandfinaalmatšis oli Miami turniiri tunamullune võitja Barty Sabalenkast parem 6:4, 6:7 (5:7), 6:3.
Nelja parema hulgas ootab Bartyt ees ukrainlannast maailma viies reket Elina Svitolina, kes võitis kaheksa parema seas Läti teist numbrit Anastasija Sevastovat (WTA 57.). Svitolina oli tund ja kümme minutit kestnud kohtumises kindlalt parem 6:3, 6:2.
Teises poolfinaalpaaris kohtuvad Bianca Andreescu või Sara Sorribes Tormo ja Maria Sakkari või Naomi Osaka. | Barty jätkab võidukalt, Läti teine reket langes konkurentsist | https://sport.err.ee/1608161179/barty-jatkab-voidukalt-lati-teine-reket-langes-konkurentsist | Miamis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril selgusid naiste üksikmängus esimesed poolfinalistid, kui edasipääsu kindlustasid Ashleigh Barty ja Elina Svitolina. |
Eesti tähtpäevadel küsitakse sageli, kas me sellist Eestit tahtsime. Enamasti oodatakse seejuures hinnangut Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse arengu kohta. Aga samuti võiks küsida: kas me selliseid eestlasi tahtsime?
Ma ei pea silmas mitte küsimust, kui targad, head, töökad ja rikkad me oleme, vaid mis iseloomustab meid eestlastena – milline on meie suhe Eestiga. Kas me sellist Eesti identiteeti tahtsime? Eesti taasiseseisvumise 30. aastal on need küsimused väga asjakohased, kuna riigiga samasuguse muutuse on läbi teinud ka inimesed.
Enne vastama asumist tasub korraks hinnata, kas nii saab üldse küsida. Nimetame end praegu ju samamoodi eestlasteks kui 30 aastat tagasi ning ainuke diskussiooniobjekt paistab olevat see, kas ka välismaale kolinud eestlased end veel eestlasteks peavad.
Niisiis: eestlased on eestlased. Jah, nimetus võib olla sama, kuid see, mida eestlaseks olemine tähendab ning kui tähtis see on, muutub ajas ja muidugi ka ruumis. Identiteedi aga moodustavadki need kolm aspekti: teadmine, kes ma olen või kes me oleme, ning sellele teadmisele omistatud tähtsus ja tähendus.
Teadmine ja nimetus on mitte ainult viimasel 30 aastal, vaid ka viimasel sajal või isegi 150 aastal olnud sama, kuid tähtsus ja tähendus on teinud läbi suuri muutusi.
Põhinen allpool enda ja heade kolleegide Kristel Karu-Kletteri, Marianna Makarova ja Triinu Ojamaa viimase 25 aasta jooksul tehtud uuringutele kodueestlaste, väliseestlaste ja eestivenelaste identiteedi kohta 1.
Võib ju küsida, miks räägin ka eestivenelastest, kui teemaks on Eesti identiteet, aga nagu RITA-rände projekti tulemuste avaldamisele järgnenud aktiivne arutelu viimasel paaril kuul on näidanud, on see, kuivõrd lubame oma identiteeti jagada – olla samal ajal nii eestlane kui ka venelane või eestlane ja soomlane –, praegusaja üks olulisemaid Eesti identiteedi küsimusi.
Setutamine
Alustan natuke kaugemalt, Eesti piiri äärest Setomaalt. Uurisime koos Taive Särjega 2 kümmekond aastat tagasi ühe suurema projekti raames setode identiteeti. Setod üllatasid mind kaheti. Ühelt poolt ilmnes nende range suhtumine oma identiteedi elementide kasutamisse nn uussetode poolt, mida nimetati kohati halvustavalt setutamiseks.
Olin üllatunud, kuna arvasin, et väikese kultuuri kandjad on õnnelikud igaühe üle, kes nende kultuurist lugu peab ning Eesti äärealal elada soovib, isegi kui ta ei kanna kitasnikut õigesti või räägib seto keelt teisiti, kui nn pärissetode lapsepõlves seda tehti.
See "õigete" ja "valede" setode või "õigete" ja "valede" kommete vahele piiri tõmbamine ei käinud mitte ainult päris- ja uussetode, vaid ka eri kantide ehk nulkade ning põlvkondade kohta. Lühidalt: "Minu küla kombed ja keel on õigem kui naaberküla oma ning noored on hukas, rääkimata uutest tulijatest."
Teisalt olin üllatunud, et setod olid erinevalt teistest lõunaeestlastest ja üldiselt eestlastest oma enesemääratluses palju avatumad. Ühelt poolt oli nende etniline uhkus tugevam kui eestlastel ja teiselt poolt olid nad uhkemad ka Eesti riigi üle. Nad defineerisid end (lõuna)eestlastest rohkem oma naabruskonna ja piirkonna elanikena ning samal ajal mitmekultuuriliste inimestena.
Enam kui teised eestlased tundsid nad ühtekuuluvust eestlastega üle kogu maailma ja toetasid seda, et inimene saab korraga kuuluda mitmesse kultuuri. Seda võib pidada strateegiliseks valikuks, kus ise ollakse osa maailmast, aga maailmal ei taheta lasta ennast muuta.
Tulles põhiküsimuse juurde, kas me selliseid eestlasi tahtsime, püüan hinnata muutusi, mis Eesti identiteedis viimase 25 aasta jooksul aset on leidnud. Hinnangu sellele, kas see suund meeldib või mitte, võib igaüks ise anda.
Madala enesehinnanguga kaitsepositsioonis olev rahvuslus
1997. aastal uurisime küsitluste ja intervjuudega kodu- ja väliseestlaste identiteedi tugevust ja tähendust ning mõned aastad hiljem vaatlesime võrdlusena sedasama noortel eestlastel ja eestivenelastel.
Identiteedi tugevust hinnates vaatasime kahte aspekti: ühelt poolt etnilist uhkus- ja kuuluvustunnet ning teisalt etnilist eristamist ehk seda, kui oluliseks peetakse piiride tõmbamist omade ja võõraste vahele. Kui uhkus- ja kuuluvustunne on puhtalt positiivsed ning seotud nii kõrgema enesehinnangu kui ka eluga rahuloluga, siis etniline eristamine on enesehinnanguga seotud nõrgalt negatiivselt.
Nendest uuringutest joonistus välja kaks ilmingut: võrreldes nii väliseestlaste kui ka eestivenelastega iseloomustas eestlasi tugevam etniline eristamine ja etnilise eristamise seos etnilise uhkusega. Kui väliseestlaste ja eestivenelaste hulgas olid need kaks identiteedi tahku teineteisest sõltumatud, siis eestlaste hulgas olid oma rahvuse üle uhkemad need, kes tõmbasid selgema piiri "meie" ja teiste vahele. Kaitsepositsioonis olev rahvuslus.
"Oleme rahvusena kaevikutest välja roninud ning saame olla uhked ja enesekindlad ka ilma eristamise ja võrdlemiseta."
2010. aastaks oli seos uhkuse ja eristamise vahel kadunud ning eestlaste hulgas pole etniline eristamine enam tugevam kui eestivenelastel. Oleme rahvusena kaevikutest välja roninud ning saame olla uhked ja enesekindlad ka ilma eristamise ja võrdlemiseta.
Sotsiaalse identiteedi teooria järgi annab see märku piisavalt kõrgest enesehinnangust. Madala enesehinnanguga inimesed kipuvad ennast ja oma gruppi teistega võrdlema, püüdes leida võimalusi enese upitamiseks. Kõrge enesehinnangu korral pole seda vaja teha.
Sarnane muutus joonistus välja ka eestlaste identiteedi tähendust uurides. Kuigi armastame eestlaseks olemisest rääkides rõhutada keele tähtsust, võib öelda, et meie identiteedis on kaks võrdselt olulist sammast: keel ja maa.
Kui küsida kodueestlastelt, mida eestlaseks olemine neile tähendab, siis nii nüüd kui ka 25 aastat tagasi nimetati võrdsena nii keelt kui ka maad. Kui keelega on lihtsam, siis maa võib tähendada eri asju: Eesti kaardi kujutist või maatükki vastaja või ta vanemate kodukohas, nt "Üks olulisemaid kohti Eestis on minu esivanemate sünnikoht, kus kasvavad vanaisa istutatud puud ja püsivad esiisade ehitatud hooned".
25 aastat tagasi tõusis keele ja maa kõrval kolmanda jõulise teemana esile iseseisvuse eest seismine ning teistele rahvustele vastandumine. Väliseestlaste hulgas nimetati toona esimesena inimesi (sugulasi, vanemaid ja sõpru) ning eesti keelt.
Küsides sama küsimust 20 aastat hiljem (2016. aastal), joonistus maa ja keele kõrval vastandumise asemel välja kolmas teema: kultuur ja traditsioonid. Seejuures on huvitav, et kultuuriga seoses ei ilmne ühtegi läbivat, kõigile ühtemoodi olulist nähtust, tegevust või traditsiooni.
Ära nimetati nii kilud, must leib ja kohukesed kui ka Kalevipoeg, rukkilill, pääsuke, laulupidu ja rahvariided; samuti saunas käimine, jaanipäev, üldisemalt kirjandus, muusika, teater, aga ka näiteks infotehnoloogia ja haridus.
Iseseisvuse eest seismine ja vastandumine teistele, mis 1990. aastate teises pooles oli veel keskne teema, on kõrvale jäänud, ja kohati ka rõhutati seda, et uhkus ei tähenda eristamist: "… mulle meeldib eesti kultuur ja olla eestlane ning kindlasti ei häbene ma seda, kuid ei näe ka põhjust oma rahvuse tõttu ennast teistest paremaks pidada."
Meis on nüüd rohkem puhast uhkust selle üle, mis meil on, ja vähem vajadust rõhutada, mis meid teistest eristab. Loomulikult pole ka viimane kuhugi päriselt kadunud, aga ennekõike noorema põlvkonna jaoks pole vaja enam võidelda.
Vabadus ja vajadus mõtestada lahti, miks on oluline olla eestlane
Teine muutus, mis eestlaseks olemise juures on 20 aastaga (1997–2016) toimunud, on nihe teadlikuma ja läbimõelduma identiteedi suunas. Küsimusele, kas ja miks on tähtis olla eestlane, vastati 25 aastat tagasi enamasti umbmääraselt: "Ei ma ei tea (kui oluline see on). Kui ma saaksin seda kuidagi valida, aga see ei ole ju kuidagi võimalik."
Ei saa öelda, et eestlaseks olemine oleks nüüd tähtsamaks muutunud, küll aga paistab, et vabadusega ise rännata ning kasvanud sisserändega on tulnud kaasa ka vabadus ja vajadus mõtestada lahti, miks on oluline olla eestlane.
Me kõik oleme tänu avanenud piiridele pidanud rohkem või vähem teadlikult vastama küsimustele "Miks ma jään?" või "Miks ma lähen" ja "Mis mind Eestiga seob?". Sisuliselt on meil tekkinud valik, mida enamikul 25 aastat tagasi polnud või mida ei tunnetatud; enamasti mitte valik, kas olla või mitte olla eestlane, küll aga valik, kus ja kuidas olla eestlane.
"On kindlasti oluline, sest see on mu ainuke rahvus ning seega minu identiteedi alustala. Kui see ära võtta, siis on tükk tühja maad. Kindlustunnet pakub muidugi see, et ega seda ei saagi ära võtta, ma saan seda alati endaga kaasa võtta. Seega pole eestlaseks olemise juures oluline, kas ma elan Eesti pinnal või mitte," vastas üks keskmise põlvkonna mees 2017. aastal.
Identiteedi läbimõeldus ei tulene aga ainult rändest. Ka need, kes elavad siin ja pole kunagi tahtnud ära minna, on vabas maailmas pidanud mõtlema eestlaseks olemise olulisusele: "Eelkõige on see (eestlaseks olemine) huvitav ja rikastav ning teisalt aitab inimese rahvuse või päritolu kultuuriruumi teadmine mõnevõrra paremini mõista erinevaid inimesi ning ehk ka kujundada enda käitumist ja mõista teiste oma" ning "Vaba inimene oma maal – see teadmine on äärmiselt oluline."
Inimkesksed eestlased
Kolmas 20 aastaga identiteedi tähtsuses ja tähenduses toimunud nihe on muutumine inimkesksemaks. Nagu juba eespool öeldud, on suured riigiga seotud teemad, nagu iseseisvuse eest võitlemine ja teistele vastandumine, võrreldes 20 aasta taguse ajaga Eesti identiteedis tagaplaanile jäämas.
Samal ajal on vähemalt pool kodueestlastest, sagedamini noored, nimetanud olulisena ka inimesi (peret, sugulasi, sõpru, suvalisi eestlasi, keda maailmas kohatakse) ja nende eripärast loomust (töökust, rahulikkust ja vähest pealetükkivust), isegi kui selles on negatiivseid jooni (kadedust, edukultust, suletust), ning enese hästi tundmist nende inimeste hulgas. Varem olid need tahud esil väliseestlaste identiteedis, aga mitte kodueestlastel.
Identiteedi tähtsuse ja tähenduse kõrval on teine suur küsimus identiteedi piiridest: kes jäävad sisse ja kes välja. Siin pole suuri muutusi toimunud. Ikka on kolm tingimust, mida ringi sisse kuulumiseks tuleb täita: eesti keele rääkimine, kultuuri tundmine ning tahtmine olla eestlane.
Seejuures pole keeleoskus absoluutne. Pool vastajatest arvab, et eestlane saab olla ka eesti keelt oskamata, kui ise tahad olla eestlane, või siis peab keelt oskama mingil määral: "Eestlane on minu jaoks see, kes oskab nii palju eesti keelt, et on tuttav meie tüvitekstidega ja saab aru väljenditest, mis on meile tuttavad "Kevadest", "Suvest", filmidest "Siin me oleme", "Mehed ei nuta"."
"Üllatavalt vähesed näevad eestlaseks olemise olulise tingimusena Eestis elamist."
Samas on vähene keeleoskus kindlasti üks takistus eestlaseks tunnistamisel – seda toovad esile nii väliseestlased kui ka eestivenelased, kes peaksid ise ennast eestlasteks, aga seda teha ei saa, kuna Eesti eestlased neid selleks ei pea. Üllatavalt vähesed näevad eestlaseks olemise olulise tingimusena Eestis elamist.
Siin jõuan ma ringiga tagasi setode juurde. Setod ise on maailmale avatud, aga kaitsevad oma identiteeti, olles kriitilised uussetode, teise nulga elanike ja noorte suhtes, kelle leelo pole päris see. Eestlased piiravad enamasti mitte pahatahtlikult väliseestlaste eestlaseks olemist ning teevad kakskultuurilise identiteedi valiku raskeks ka siinsetele venelastele, kes väga hästi eesti keelt ei räägi.
Iga kolmas Eestis elav venelane määratleb end ise eestivenelasena, kaks kolmandikku venelasena. Väga vähesed ütlevad, et on nii eestlane kui ka venelane. Eestis pole lihtne olla kakskultuuriline. Kuigi 75 protsenti arvab, et see on võimalik, siis praktikas ei toeta seda ei rahvaloendus, kus ei saa end mitme rahvusega siduda, ega haridus, mis jagab lapsed erikeelsetesse koolidesse.
Maie Solli uuring 3 näitas, et nii keelekümbluses kui ka venekeelses koolis õppivad lapsed valisid enamikus vene identiteedi; kakskultuuriline valik on väga keeruline tee, mida meie praegune kooliharidus ei toeta.
Oleme riigina võtnud 25 aastat tagasi eesmärgiks lõimumise, mille alused on vastastikune avatus, eesti keeles suhtlemine ning vähemuste seotus nii oma päritolukultuuri kui ka Eesti riigiga ehk mitmikidentiteet.
Peamine tähelepanu on aga läinud eesti keele õppele, ja mitte üleliia edukalt, sest suur osa venekeelseid noori ei seo oma tulevikku Eestiga. Mitme uuringu 4 järgi näeb oma tulevikku Eestis vaid 50–75 protsenti vene õppekeelega koolide õpilastest või vene kodukeelega noortest ehk umbes iga kolmas seda ei tee.
Ühtse Eesti kooli peamine eesmärk võrreldes senisega on anda igale Eesti lapsele tööriistad (keel, suhted) ning soov ja tunne (Eesti identiteet), et teostada ennast Eestis. Loomulikult annab kool oskused ja teadmised, ja nagu teame, siis ühed parimad maailmas.
Oleme viimase 20–30 aastaga teinud läbi suure muutuse mitte ainult Eesti riigis ja majanduses, vaid ka inimestena. Oleme eestlastena avatumad, teadlikumad ja inimkesksemad. Just sellist Eesti identiteeti ma tahtsingi.
Kui soovime, et meie välismaale läinud ja seal abiellunud noored tahaksid Eestisse tagasi tulla ja siin oma kakskultuurilisi lapsi kasvatada, et siia elama tulnud välismaalased valiksid eesti, mitte rahvusvahelise kooli ning siinsed venelased seoksid end enam Eestiga, siis on meie järgmise kümnendi suur väljakutse mitmekultuurilise Eesti identiteedi tunnustamine ja toetamine.
Ühtses Eesti koolis peaks saama kasvada eestlaseks, aga ka eestlaseks ja ukrainlaseks või eestiukrainlaseks, eestivenelaseks ja eesti-itaallaseks. Sellise avatud Eesti identiteedi saab ehitada mitte üksnes etnilise, vaid ka riikliku identiteedina ümber väikese ja eduka riigi kuvandi, Eesti inimeste saavutuste, Eesti kodakondsuse väärtustamise ja Eesti pühade tähistamise, näitab meie kümne aasta tagune avatud Eesti identiteedi uuring.
Eestlased saavad selle sees olla ikka uhked oma etnilise päritolu üle, samal ajal kui venelased, ukrainlased ja itaallased võivad olla uhked oma päritolu üle ning me kõik oleme uhked, et oleme Eesti kodanikud.
1 Valk, A., Karu, K. (2000). About the importance of the meaning of ethnic identity: strength and meaning of ethnic identity among resident and emigrant Estonians. Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 169−185.
Valk, A., Karu, K. (2001). Ethnic attitudes in relation to ethnic pride and ethnic differentiation. Journal of Social Psychology, 141 (5), 583−601.
Valk, A., Karu-Kletter, K., Drozdova, M. (2011). Estonian Open Identity: Reality and ideals. Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 15 (1), 33−59.
Valk, A. (2017). Identiteet avatud maailmas. Tammaru, Tiit; Eamets, Raul, Kallas, Kristina (Toim). Eesti inimarengu aruanne (202−210). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu.
2 Valk, A., Särg, T. (2015). Setos' way to manage identities and well-being: shame and pride, opposition and openness. Nationalities Papers, 1−19.
3 Soll, M., Salvet, S., Masso, A. (2014). Õppekeele roll Eesti venekeelsete õpilaste etnokultuurilise identiteedi kujunemisel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri = Estonian Journal of Education, 2 (2), 200−236.
4 Metslang, H., Kibar, T., Kitsnik, M., Koržel, J., Krall, I., Zabrodskaja, A. (2013). Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis. Uuringu lõpparuanne. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Mägi, E., Nestor, M. (2012). Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud. Keskharidusastme lõpetajate valikute uuringu lõpparuanne. Tartu: Praxis. | Aune Valk: kas me sellist Eesti identiteeti tahtsime? | https://www.err.ee/1608161107/aune-valk-kas-me-sellist-eesti-identiteeti-tahtsime | Ei saa öelda, et eestlaseks olemine oleks nüüd tähtsamaks muutunud, küll aga paistab, et vabadusega ise rännata ning kasvanud sisserändega on tulnud kaasa ka vabadus ja vajadus mõtestada lahti, miks on oluline olla eestlane, kirjutab Aune Valk. |
Slovakkia valitsustüli algas kuu aega tagasi, kui Matovic ostis ilma koalitsioonipartnerite nõusolekuta kaks miljonit annust Venemaa Sputnik V koroonavaktsiini. Koalitsiooni tööd segasid juba varem isikutevahelised kokkupõrked ja erimeelsused koroonaviiruse epideemiaga toimetulemisel.
Matovici asemel saab peaministriks rahandusminister Eduard Heger.
Heger on Matovici liitlane ja kuulub samasse erakonda - "Tavalised Inimesed". Hegeri asemel saab rahandusministriks Matovic. Kõik neli Slovakkia koalitsiooni erakonda kiitsid vangerduse heaks.
Heger on vähetuntud poliitik, kes töötas enne valitsusega liitumist erasektoris.
Heger kiitis Matovici tagasiastumise eest, kuulutades selle "suureks žestiks". "Usun, et läheme Slovakkia jaoks veelgi kaugemale," lisas Heger.
Matovic sai võimule eelmise aasta märtsis. Matovici partei "Tavalised Inimesed" valimiskampaania peamine lubadus oli võidelda korruptsiooniga.
Slovakkia koalitsiooni kuuluvad veel paremtsentristlik "Inimeste jaoks", ettevõtlust pooldav "Vabadus ja Solidaarsus" (SaS) ning parempoolne populistlik erakond "Me oleme perekond". Matovici läbisaamine SaS-i juhi Richard Sulikiga on olnud eriti halb.
"Veel on vara öelda, kas teisipäeval tehtud valitsusremont piirab parteijuhtide rivaalitsemist. Peamine vastasseis on Matovici ja Suliku vahel. Mõlemal on suured egod ja mõlemad kontrollivad oma erakondi täielikult," ütles Saksamaa välissuhete nõukogu teadur Milan Nic.
"Ma arvan, et Hegeriga ootavad inimesed paremat valitsemisstiili ja juhtimist. Kuid tema kõrval istub edasi parteiboss Matovic ja alles jääb ka Sulic. Seega nad peavad leidma viisi, kuidas edukalt koalitsiooni koostööd jätkata," lisas Nic.
Slovakkias on koroonaviiruse epideemia tõttu surnud ligi 9600 inimest, riigis elab 5,5 miljonit inimest.
"See on olnud ainult üks aasta, kuid tundub, et oli kümme aastat. See oli Slovakkia jaoks kõige raskem aasta pärast teist maailmasõda," ütles teisipäeval Matovic. | Venemaalt koroonavaktsiini ostnud Slovakkia peaminister astus tagasi | https://www.err.ee/1608161158/venemaalt-koroonavaktsiini-ostnud-slovakkia-peaminister-astus-tagasi | Slovakkia peaminister Igor Matovic astus teisipäeval ametist tagasi. Tagasiastumise eesmärk oli lõpetada valitsuskriis, mille põhjustas Matovici otsus osta Venemaa koroonavaktsiini. |
26. aprilli varajastel hommikutundidel toimuva gala toimumiskohta Londonis pole veel avalikustatud.
Kahekümnest näitlejakategoorias nomineeritust kaheksa on inglased, sealhulgas Sacha Baron Cohen, Carey Mulligan ja Riz Ahmed.
Oscarite gala produtsendid loodavad siiski teha ülekande ilma Zoomi kasutamata. Teistele rahvusvahelistele nominentidele, kes Los Angelesse tseremooniale minna ei saa, korraldatakse samuti punktid üle maailma, kus nad auhinda vastu võtta saaksid. | Oscarite gala lisas nomineeritutele Londonisse tseremooniapaiga | https://menu.err.ee/1608161083/oscarite-gala-lisas-nomineeritutele-londonisse-tseremooniapaiga | Kuna Oscaritel tänavu Zoomi vahendusel auhinda vastu võtta ei lubata, kuid paljud staarid Los Angelesse tseremooniale kohale minna ei saa, lisas teleülekande meeskond Londonisse lisatseremooniapaiga. |
Nädalaid tähelepanu keskpunktis olnud Lasnamäe linnaosa kõrged nakatumise näitajad panevad mõtlema erinevatele innovaatilistele viisidele, kuidas koroonaviiruse levik kontrolli alla saada. Igati toetan Tartu Ülikooli professori ja teadusnõukoja liikme Krista Fischeri ettepanekut viia Lasnamäel läbi masstestimine Slovakkia eeskujul.
Masstestimise käigus testiti seal umbes kaks kolmandikku täisealisest elanikkonnast. Ligi 5,3 miljoni tehtud antigeeni-kiirtestiga tuvastati 50,5 tuhat nakatunut, kes pidid jääma koos oma perekondadega isolatsiooni. Terve riigi peale avati 5000 testimispunkti ning tervishoitöötajatele appi tuli ka sõjavägi. Nakatumine langes 60 protsendi võrra.
Igapäevaselt kuuleme uutest nakatumise juhtumitest Lasnamäel, kuid see statistika kahjuks ei anna tervikpilti. See-eest masstestimine aitaks kiiresti välja selgitada koroonapositiivseid ning oma staatusest teadlikud inimesed saavad jääda eneseisolatsiooni.
Nüüd on see ka majanduslikult tasuvam, sest Tallinna linn hüvitab esimest haiguspäeva. Usun, et me kõik oleme huvitatud viiruse kontrolli alla saamisest, et saaks suveks tagasi naasta võimalikult tavapärase elu juurde.
Kus siis veel kui mitte Lasnamäel
Lasnamäe linnaosa sobib masstestimiseks väga hästi. Hoolimata elanike suurest arvust on see tegelikult oma olemuselt väga kompaktne. Ajutiste testimispunktide paigutamisel peab mõtlema nende ligipääsetavusele.
Näiteks nädalavahetusel on igati loogiline tõmbekoht kaubanduskeskused. Samuti saab kasutada linna taristut: Lasnamäel paikneb 14 üldhariduskooli ning 28 lasteaeda, lisaks veel teisi munitsipaalasutusi. Nende võimaluste kasutuselevõtt tagab, et valdav enamus lasnamäelasi leiab testimispunkti oma kodu vahetus läheduses.
Lisaks on Lasnamäel üksjagu suuri ettevõtteid, millele peab tähelepanu juhtima. Sealne töö iseloom tihtipeale ei võimalda kaugtöö tegemist ning inimeste vaheliste kontaktide piiramine on märksa keerulisem, kui tavapärases kontoris. Ka nendes ettevõtetes võiks kiirteste kasutusele võtta. Meie ettepanekul koostab praegu tööinspektsioon ettevõtetele juhendit, kuidas saab kiirteste kasutusele võtta.
Lasnamäe masstestimisest saaks musternäidis kogu Eestile
Slovakkias läbi viidud masstestimine oli vabatahtlik, kuid sellest võttis osa enamik riigi tööealiseid elanikke. Testimisest keeldujad pidid jääma koju kümneks päevaks. Selge enamuse valmidus ennast testima näitab, et inimesed on valmis pingutama piirangute leevendamise nimel.
"Inimesed on valmis taolistest algatustest osa võtma, kui see aitab kaasa koroonaviiruse leviku vähendamisele."
Kas lasnamäelased oleks valmis masstestimises osalema? Paar nädalat tagasi Lasnamäe Medicumis eakate hulgas läbi viidud massvaktsineerimine näitas, et inimesed on valmis taolistest algatustest osa võtma, kui see aitab kaasa koroonaviiruse leviku vähendamisele.
Slovakkias viidi üleriigiline testimine läbi kahel päeval ning sama ajaraam võiks ka jääda. 5000 testimispunkti mehitamiseks läks seal tarvis 40 000 inimest, sh 15 000 tervishoiutöötajat. Proportsioone arvestades, võiks jämedalt pakkuda, et Lasnamäele peaks tulema umbes 50 punkti, kus panustaks 150 meedikut ning paarsada abilist. Ei kõla ju sugugi võimatuna?
Kui Lasnamäe kogemus osutub edukaks, saab seda järgnevalt ülejäänus Eestis kasutusele võtta. Eesti rahvas on "Teeme ära!" talgupäeva laadsete suursündmustega tõestanud, et inimesed oskavad suuri ja keerukaid koostööaktsioone teha. Riigi ja kohalike omavalitsuste ametkondade, ettevõtete, tervishoiutöötajate ning kodanike ühispingutusel on suur jõud.
Kutsun üles kõiki osapooli kaaluma ja arutama masstestimise läbiviimist üle Eesti ning pakun, et alustada võiks Lasnamäelt. Kui leiame, et see on tõhus ja viiruse leviku peatamiseks kasulik, siis teeme ära. | Vladimir Svet: teeme Lasnamäe masstestimise ära | https://www.err.ee/1608161140/vladimir-svet-teeme-lasnamae-masstestimise-ara | Koroonaviiruse leviku pidurdamiseks Tallinna suurimas linnaosas oleks tarvis ette võtta ulatuslik masstestimine. See on keeruline, kuid tehtav suursündmus ning teiste riikide kogemus näitab, et see vähendab nakatumist enam kui poole võrra, kirjutab Vladimir Svet. |
Läänekonverentsis kolmandat kohta hoidev Clippers võitis kohtumise avaveerandi seitsme silmaga ja läks vaheajale kaheksapunktilises eduseisus. Vahepeal edu 16 silmale kasvatanud võõrustajad juhtisid veel kaks ja pool minutit enne kohtumise lõppu seitsme silmaga, kuid Orlando võimas lõpuspurt tõi Magicule kokkuvõttes seitsmepunktilise võidu.
Võitjate parimana viskas Chuma Okeke 18 punkti. Pingilt sekkunud Terrence Ross panustas omade võitu 15 silmaga. Los Angeles Clippersi resultatiivseim oli Kawhi Leonard 27 punktiga, kaksikduubli sai kirja 14 punkti ja 13 lauapalli toonud Ivica Zubac.
Võidulisa teenis ka Denver Nuggets, kes sai kodus 104:95 jagu Philadelphia 76ersist. Avaveerandil koguni 44 punkti visanud Nuggets läks juba poolajaks 23 silmaga juhtima ja ehkki viimased kaks veerandit kaotati, oldi külalistest paremad üheksa silmaga. Kohtumise parimana viskas Jamal Murray 30 punkti.
Teised tulemused:
Washington – Charlotte 104:114
Phoenix – Atlanta 117:110 | Lõpuminutitel edu maha mänginud Clippers kaotas Orlandole | https://sport.err.ee/1608161134/lopuminutitel-edu-maha-manginud-clippers-kaotas-orlandole | Korvpalliliigas NBA sai läinud öösel üllatustulemusega hakkama idakonverentsi eelviimane meeskond Orlando Magic, kes alistas võõrsil Los Angeles Clippersi 103:96. |
"Babülon-Berliin"
"See on läbi aegade kõige suurema hinnalipikuga Euroopa sari, on läinud maksma 40 miljont eurot ehk siis täiesti vääriline Hollywoodi kassahitile," rääkis Järvi.
Ta rääkis, et sari pakub naudingut nii krimifännidele kui ajaloodraamahuvilistele. "Tegevus toimub I ja II maailmasõja vahel Berliinis. Peategelane on Gereon Rath, kes töötab politseis ja saadetakse Kölnist Berliini uurima pealtnäha lihtsat juhtumit, aga juured lähevad sügavamale, sest tol ajal käis võitlus vasakpoolsete ja parempoolsete vahel, olukord oli keeruline."
Järvi sõnul toimub eriti palju just politseiuurimise taustal. "Siin on tunda ka seda hinnalipikut - kuidas on näidatud kõrgema klassi elu, millised peod olid, kui rajud need olid ja kuidas vaesem pool elas."
Järvi ütles, et sarja teeb eriliseks tegelaste paljusus. "Tooks paralleeli "Troonide mänguga", kus oli äärmiselt palju tegelasi, aga kõik said oma aja ja said välja arendatud."
Ta kiitis ka sarja muusikat, mis on tema sõnul ajastutruu ja seab sarjale õige tooni.
Jupiteris on võimalik näha "Babülon-Berliini" kahte esimest hooaega ning juuli lõpus jõuab platvormile ka kolmas hooaeg.
Vaata sarja siit.
"Superkangelaste tõus"
Järvi sõnul on see dokumentaal põnev pilguheit sellesse, kuidas superkangelased on saanud fenomeniks.
"Nohikukultuur on mainstream' i jõudnud ja seda on pikka aeg üritatud," rääkis Järvi. "Antud dokumentaal näitab, kuidas nähti vaeva, et need hitid meieni jõuaks, sest pikalt see ei toiminud. Film näitab, kuidas seda populaarsust üritatakse hoida."
Vaata filmi siit.
"Ülestunnistus"
See on Järvi sõnul sari krimifännidele, mis jõuab lähipäevil Jupiteri. "Peaosas äärmiselt andekas Martin Freeman," sõnas ta. "Tõsielul põhinev lugu tüdrukust läheb kaduma ja Freeman hakkab seda lahendama."
Järvi rääkis, et see on üks kõige emotsionaalsemaid krimisarju, mida ta on vaadanud. "Kui peategelane on oluline, siis sama tähtis roll on kannatanute peredel ning sellel, kuidas keegi reageerib rasketele olukordadele."
"Charite"
"Tegevus toimub 19. sajandi lõpus, kus hakkab välja arenema tänapäeva meditsiin," rääkis Järvi ja lisas, et seda on kohati raske vaadata, sest tol ajal olid arstiprotseduurid ja see, kuidas inimesi raviti, üsna võigas.
Ta nentis, et sarjal on pigem BBC-lik käekiri, aga eraldi tõi välja ka sarja muusika, mis on sünge ja põhjamaine.
Vaata sarja siit.
Lisaks rääkis Järvi, et Jupiteril täitub esimene tegutsemisaasta ning selle puhul jõuavad platvormile vanad publikulemmikud, kuid ka uued filmid, saated ja sarjad. "50-60 kandis tuleb uut materjali aprillikuu vältel," lubas Järvi. | Richard Järvi Jupiteri soovitused: "Babülon-Berliin", "Superkangelaste tõus", "Ülestunnistus" | https://kultuur.err.ee/1608161119/richard-jarvi-jupiteri-soovitused-babulon-berliin-superkangelaste-tous-ulestunnistus | Richard Järvi jagas "Terevisioonis" soovitusi, mida vaadata Jupiteri platvormil. |
Alljärgnevalt edastab ERR sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõuniku Aurora Ursula Joala vastused rohelise digitõendi algatust puudutavatele küsimustele.
Mis on Eesti positsioon Euroopa Komisjoni 17. märtsi ettepaneku suhtes käivitada roheline digitõend?
Eesti toetab Euroopa Liidu rohelise digitõendi (Digital Green Certificate) raamistiku loomist piiriüleste koostalitlusvõimeliste vaktsineerimise, testimise ja läbipõdemise tõendite väljastamiseks, verifitseerimiseks ja tunnustamiseks. Euroopa Liidu ühtsetel alustel väljastatavad tõendid lihtsustavad nende kontrollimist piiriüleses kontekstis ja aitavad vältida võltstõendite kasutamist.
Kas on midagi, mille osas algatus meile ei sobi, mille muutmist või lisamist soovime?
Eestile pakutud raamistik üldiselt sobib ja suuri probleeme Eesti vaatest me ei näe, kuna meil on tehniline valmisolek digitaalsete tõendite väljastamiseks juba loomisel. Esialgsete arutelude põhjal tuleb põhjalikumalt kaaluda seda, kas digitaalset vaktsineerimistõendit saaks väljastada ka väljaspool Eestit tehtud vaktsineerimistele. Kuna Eestis väljastatakse tõendeid üksnes tervishoiutöötajate poolt terviseinfosüsteemi edastatud info alusel, siis mujal tehtud vaktsineerimised terviseinfosüsteemis ei kajastu.
Millised protseduurid peab ettepanek Eestis läbima, et see saaks jõustuda?
Tegemist on otsekohalduva Euroopa Liidu määrusega. Paralleelselt vaatame üle ka Eestis kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad tervishoiuteenuste dokumenteerimist ja tõendite väljastamist ning vajadusel viime need kooskõlla Euroopa Liidu raamistikuga.
Kas rohelise digitõendi algatuse saab siduda Eesti ettevõtte Guardtime vaktsineerimissertifikaadi arendusega? Kuidas?
Sotsiaalministeerium ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) on koostöös Guardtime AS-iga välja töötamas QR-koodil põhinevat lahendust COVID-19 vaktsineerimise tõendamiseks. Arendatav lahendus põhineb Guardtime tehnoloogial ja võimaldab tõendada tervishoiutöötaja poolt tervise infosüsteemi edastatud info tõesust.
Vaktsineerimise tõendi aluseks on tervishoiutöötajate edastav immuniseerimise teatis, mille põhjal genereeritakse EL-i nõuetele vastav tõend. Inimene saab tõendit kasutada patsiendiportaali kaudu kas pdf-i formaadis väljaprindina või digitaalse dokumendina.
Kuna Euroopa digitõendi algatusega luuakse raamistik tõendite piiriüleseks verifitseerimiseks ning mitte eraldi tõendilahendus, siis on võimalik meie loodav lahendus (mis on kasutajale kättesaadav Digiloo portaalist) ühendada selle raamistikuga ning hakata tõendeid ka väljaspool Eestit kasutama.
Kui tõenäoliseks hindate võimalust, et määrus suve alguses jõustub? Millal täpsemalt?
Eelnõu läbirääkimised on käimas ja töö sellega Euroopa Liidu nõukogus on väga intensiivne, et oleks võimalik aprillis saavutada riikide vahel kokkulepe ja alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.
Eesmärgiks on määrus vastu võtta juuni keskpaigas. Tegelik ajakava sõltub sellest, kui edukalt läbirääkimised kulgevad. Lisaks eeldab määruse rakendamine liikmesriikidelt ka tehnilist valmisolekut, mis ei pruugi olla kõikides riikides saavutatav nii lühikeses ajaperspektiivis. Seega tuleb arvestada võimalusega, et määruse tegelik rakendumine võib võtta kauem aega." Intervjuu lõpp.
Euroopa Liidus vaba liikumise hõlbustamiseks loodav roheline digitõend annab selle omaniku kohta teada, kas ta on COVID-19 vastu vaktsineeritud, tema COVID-19 testi tulemus on negatiivne või ta on COVID-19-st tervenenud. Tõend peab olema tasuta kättesaadav kas digitaalselt või paberil. See sisaldab QR-koodi, mis tagab tõendi turvalisuse ja ehtsuse.
Euroopa Komisjoni esindajad on avaldanud lootust, et digitõend jõutakse käivitada juba suve alguses, kuid skeptilisemad eksperdid on selles kahelnud, viidates sellele, et lisaks algatuse juriidilisele heakskiitmisele on vajalik ka tehnilise rakenduse käivitamine. Tehnilise rakenduse kõiki parameetreid ei saa aga enne paika, kui on selge algatuse juriidiline pool. | Koroonapassi käivitamine nõuab nii reeglite kui IT-arenduse paika saamist | https://www.err.ee/1608160048/koroonapassi-kaivitamine-nouab-nii-reeglite-kui-it-arenduse-paika-saamist | Sotsiaalministeerium kinnitab, et Eestile sobib Euroopa Liidu koroonapassi (rohelise digitõendi) algatus ning me oleme selle käivitamiseks vajalike tehniliste lahenduste arendamisel hästi edenenud. Tõendi kasutuselevõtuks tulebki samaaegselt pidada õigusalaseid läbirääkimisi Brüsselis ning tegelda kodumaal digilahenduse lõpuleviimisega. |
Juhtima ei pääsenud Kauhajoki mängu jooksul kordagi. Külalised jäid avaveerandi lõpuks kuue punktiga taha ning sama suures kaotusseisus mindi ka poolajapausile. Teisel poolajal Kauhajoki neljast punktist lähemale ei jõudnud, kirjutab Korvpall24.ee.
Kohtumist pingilt alustanud Vehmanen pääses platsile veidi enam kui neljaks minutiks, kuid ühtegi pealeviset ei teinud. 21-aastase tagamängija arvele jäi üks resultatiivne sööt, negatiivse poole pealt ka üks pallikaotus. | Kauhajoki alustas poolfinaalseeriat kaotusega, Vehmanen jäi nullile | https://sport.err.ee/1608161053/kauhajoki-alustas-poolfinaalseeriat-kaotusega-vehmanen-jai-nullile | Kiur Thomas Vehmaneni koduklubi Kauhajoki Karhu Basket kaotas Soome korvpalli kõrgliiga poolfinaalseeria avamängus võõrsil 83:95 Tampere Pyrintöle. |
"Me ühineme jagatud murega seoses WHO Hiinas koostatud raportiga," on öeldud USA ja selle liitlaste, teiste seas Suurbritannia, Kanada, Jaapani ja Lõuna-Korea avalduses.
USA ja liitlaste avaldus kutsus Hiinat tagama täit juurdepääsu koroonapandeemia alguse asjaolude uurimiseks.
WHO ja Hiina ühisuurimisel koostatud raporti esialgne versioon COVID-19 päritolu kohta ütleb, et kõige tõenäolisemalt kandus viirus inimesele nahkhiirtelt läbi vaheperemehe.
Viiruse laboratooriumist lekkimise stsenaariumit nimetab raport "!äärmiselt ebatõenäoliseks", nähtub raporti mustandi viimasest variandist, mis jõudis uudisteagentuuride Associated Press ja AFP käsutusse.
Uurijad soovitasid jätkata uurimist igas valdkonnas, kuid mitte laboratooriumi hüpoteesi kallal.
Raporti avaldamist on korduvalt edasi lükatud, mis on viinud kahtlusteni, et Hiina proovib tulemusi kallutada ja vältida süü langemist enda peale. Raport tugineb suuresti WHO rahvusvahelise meeskonna visiidil Wuhani linna, kus viirus esmalt avastati.
Võimalikuks viiruse allikaks peetavale Wuhani viiruselaborile WHO meeskond otsest juurdepääsu ei saanud.
Avaldusega ühinesid veel Tšehhi, Taani, Läti, Leedu, Iisrael, Norra ja Sloveenia. | USA, 13 liitlast, ka Eesti, väljendasid muret WHO koroonaraporti pärast | https://www.err.ee/1608161044/usa-13-liitlast-ka-eesti-valjendasid-muret-who-koroonaraporti-parast | USA ja selle 13 liitlast väljendasid teisipäeval ühiselt muret Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) COVID-19 päritolu puudutava raporti üle, ärgitades Hiinat võimaldama ekspertidele täielikku juurdepääsu. Avaldusega ühines ka Eesti. |
Esimene koroonaehmatus möödunud aasta kevadel avaldas äripindade hindadele rohkem mõju, tunnistas LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ERR-ile.
"Lepiti kokku mitte päris null-üüre, aga näiteks 50-protsendilisi soodustusi, erinevaid kokkuleppeid maksetähtaegade osas. Aga ka enne seda perioodi toimus see liikumine, et mindi parema, uuema maja suunas. Seal on kõrvalkulud väiksemad, parkimine parem, töökeskkond uuem."
Äripindade ja büroode puhul on hinnad keskmiselt langenud. Kui kaubanduspindade hinnad on pigem jäänud samaks, siis laopindade hinnad on hoopis kasvanud. Rendihinnas on kõige rohkem järeleandmisi pidanud tegema vanema ärikinnisvara omanikud.
"Vanemate büroohoonete hinnatasemed on kõige rohkem pihta saanud, need on umbes 10-15 protsenti madalamad."
Äri- ja büroohooneid, mis oma sihtotstarvet enam ei täida, on hakatud ümber ehitama või lammutama. Vanemate äripindade omanikud on pidanud muutma funktsiooni. Suurematest linnadest on viimase aasta jooksul kõige rohkem liikumist olnud Tallinnas. Pärnu ärikinnisvaraturg on suhteliselt väike ning Tartus on meditsiini- ja IT-valdkonna suure osakaalu tõttu hõivatus stabiilsem.
"Eelkõige on liikumist Tallinnas nende sektorite poole pealt, mis on kriisis kõige rohkem kannatada saanud. Ma mõtlen toitlustust, esimese korruse ruume, nende sihtotstarve muutub. Teine pool on turismibüroode ja reisifirmade vajadus, neid on järjest suletud. Samas on asemele tulnud IT ja meditsiini taustaga ettevõtmised."
Uutes büroohoonetes on pinnad enamasti broneeritud, teised A-klassi pinnad leiavad uue rentniku kuu-paariga, mis on suhteliselt tavapärane, ütles Saksing.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor lisas, et ühelt poolt on koroonakriis justkui kinnitanud, et tõepoolest saavad inimesed paljudel elualadel töötada kodust ja kauba saab tellida internetist. Samas on ärikinnisvara tootlused olnud arendaja ja väljaüürija poole pealt väga head ja kuna vaba ja odavat raha on turul praegu palju, otsitakse võimalusi selle paigutamiseks
"Mulle tundub, et kriis on muutnud väikese Eesti ja väikese Tallinna ärikinnisvara väga huvipakkuvaks ka sellistele suurtele investoritele ja välismaistele investoritele. Selles osas nõudlust on ja soovitakse investeerida. Selle tagajärg on see, et uusi pindu tuleb juurde, vakantsus võib-olla natuke suureneb, tootlused lähevad alla, aga selle välismaise investori perspektiivist võib see endiselt päris hea tootlus olla, mis siin teenitakse." | Ärikinnisvaral läheb hästi | https://www.err.ee/1608161029/arikinnisvaral-laheb-hasti | Huvi uute kinnisvarapindade vastu on endiselt olemas, suurem liikumine toimub vanematelt pindadelt uutele, nagu ka enne kriisi. Eesti ärikinnisvara kõrge tootlus meelitab siia ka välisinvestoreid. |
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,2 protsenti, Keskerakonda 19,9 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19 protsenti ja valimisõiguslikest kodanikest.
Kuigi teist nädalat järjest ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud, siis viimase nädalaga on Keskerakond tõusnud taas populaarsuselt teiseks erakonnaks, lükates EKRE kolmandale kohale.
Kindla liidrina jätkab Reformierakond, kelle toetus on küll märtsi alguse tipuga võrreldes 1,3 protsendipunkti võrra madalam, kuid edu Keskerakonna ees on 14,3 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad parlamendiväline Eesti 200, kelle toetus on 11,4 protsenti, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), keda toetab kuus protsenti ning Isamaa 5,7 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 54,1 protsenti ja opositsioonierakondi 30,7 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Teadur: EKRE toetajate profiilis on muutusi
TÜ teadur Martin Mölderi sõnul näitavad selle nädala üldised toetusnumbrid lühiajalist suhtelist stabiilsust.
"Suuremaid nihkeid ei ole, kuid võime märgata väiksemaid muutusi. Reformierakonna toetuse lühiajaline kerge langustrend, mida põhjustab nende toetuse "normaliseerumine" naissoost valijate hulgas, paistab jätkuvat. Samas on Eesti 200 alates jaanuari algusest kestnud langus peatunud ning paistab, et vähemalt hetkel on nende üldine toetus stabiliseerunud kuskil 11 protsendi kandis. Samuti on peatunud ka EKRE toetuse kasv ning Keskerakonna reiting on viimase paari nädala jooksul näidanud teatud kosumise märke," ütles Mölder.
Suuremad muutused on aga toimunud konkreetsemates valijaskonnagruppides. EKRE toetus on viimastel nädalatel märgatavalt langenud meessoost valijate hulgas, kuid samas on naiste seas nende toetus tõusnud viimaste aastate kõige kõrgemale tasemele.
"EKRE toetajate profiilis näeme ka varasemast palju suuremat vanuselist eristumist. EKRE toetus on võrreldes varasemaga palju kõrgem keskmistes vanusegruppides ja võrreldes sellega madalam väga vanade ja väga noorte valijate seas. Ning kuigi Eesti 200 toetuse üldine langus on peatunud, on nende toetus vanemate kui 65-aastaste seas ikka veel liikumas allamäge," ütles Mölder. | Norstat: Keskerakond tõusis reitingutabelis taas teiseks | https://www.err.ee/1608161011/norstat-keskerakond-tousis-reitingutabelis-taas-teiseks | Erakondade reitingutabelit kindlalt valitseva Reformierakonna selja taga toimub tihe rebimine teise koha nimel ning viimase küsitluse andmetel tõusis taas teiseks Keskerakond, möödudes napilt Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE). |
"Raine Karp (Linnahalli arhitekt – toim.) on väga tark arhitekt, ta on ka öelnud, et Linnahalli võib maha võtta," rääkis Sõõrumaa Eesti Ekspressile antud pikemas usutluses.
Teise olulise linnaruumi muutva sammuna viiks Sõõrumaa Mere puiesteel autoliikluse valdavalt tunnelisse ja jätaks maa peale mõlemas suunas ainult ühe sõiduraja.
"Laiendaks linnamüüri äärest rohelist haljasala, praegu on see liiga kitsas, et inimesed seda kasutada saaks. Linnahall maha ja kuni mereni vaba selge promenaad," ütles Sõõrumaa ja lisas, et on plaani ka linnapea Kõlvartile näidanud, kes tundub, et ka mõistab teda.
Sõõrumaa peab Tallinna kesklinna probleemiks transiitliiklust, mis tuleks maa alla viia. Nagu paljudes teistes linnades, peaks Sõõrumaa hinnangul ka Tallinna kesklinnas olema tasuline liiklus.
"See oleks ka autokasutajate hüvanguks. Teeniks 25 miljonit aastas ja ehitaks tunneli, kuhu liiklus suunata ja kõik võidavad," ütles Urmas Sõõrumaa, kes kohtub järgmisel nädalal minister Andres Sutiga, et arutada Patarei Merekindluse jaoks Kredexist laenu saamist. | Sõõrumaa lammutaks Linnahalli, viiks kesklinna autoliikluse tunnelisse ja teeks selle tasuliseks | https://www.err.ee/1608161008/soorumaa-lammutaks-linnahalli-viiks-kesklinna-autoliikluse-tunnelisse-ja-teeks-selle-tasuliseks | Suurärimees Urmas Sõõrumaa leiab, et Tallinna Linnahall tuleks lammutada, sest selleaegse arhitektuuri jäädvustamiseks piisaks Pirita Purjespordikeskusest ja Rahvusraamatukogust. Tallinna kesklinna probleemiks peab ta transiitliiklust, mis tuleks maa alla viia ning muuta kesklinnas liiklus ka tasuliseks. |
Aastatel 2005-2014 valitsusjuhina ja siis Euroopa Komisjoni asepresidendina töötanud Ansip, endine Reformierakonna esimees ja nüüdne Euroopa Parlamendi liige, loetleb reedel täispikkuses ilmuvas intervjuus ERR-ile kolm põhjust, miks ta ise presidendivalimistest huvitatud ei ole.
"Kui oled üheksa aastat olnud täitevõimu juht, siis pretendeerida pelgalt esindusfunktsioonide täitmiseks – see ei oleks kindlasti see, kus ma ise tunneksin ennast hästi," ütles Ansip esiteks.
"Teiseks annan endale aru, et Eesti rahva kannatust on [Andrus Ansipiga] proovile pandud üksjagu ja mina seda enam proovile panna ei tahaks," jätkas ta naerdes.
Ja kolmandaks? "Ma ei ole nii eakas, et tahaksin isiklikest seisukohtadest loobuda. Tahaksin olla vaba ja arvata poliitikast nii nagu mu süda arvab. Inimene, kes tahab saada presidendiks, peaks olema kõigi poliitiliste jõudude suhtes sõnades leebem. Mina pole seda olnud ja olgu see veelkordseks kinnituseks, et ma ei pretendeeri sellesse ametisse."
Ansip nõustus, et nüüdsete presidendivalimiste puhul on ette teada – järgmine riigipea ei tule Reformierakonnast, kellel on juba peaministri koht ja EKRE-st, kellel pole presidendi valimiseks nii palju jõudu.
Nii peaks uus president olema erakondade ülene ega saaks olla keegi, kes on või oli ühe erakonna esimees või on selgelt samastatav ühe erakonnaga.
"Ootaksin inimest teadlaskonnast, väljastpoolt erakonnapoliitikat, ootaksin inimest, kes oleks suuteline Eestit liitma ja kes võiks meile olla jälle moraalseks majakaks," arutles Ansip.
Kas Reformierakond võiks toetada Keskerakonna presidendikandidaati?
"Muidugi võiks, aga see sõltub ka kandidaadist," andis Reformierakonna endine juht koalitsioonipartnerile lootust. Ta lisas, et tuleks üritada valida president riigikogus.
Kas Ansip ütleb ka mõne nime? "Julgen öelda, et minu valitsuses on olnud kõige tugevam minister oma töökuse poolest ja laia pildi nägemiselt Jaak Aaviksoo."
Seega panustaks Ansip Aaviksoole, endisele haridus- ja kaitseministrile, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli endisele rektorile?
"Nimetasin ühe nime võimalikust nimekirjast. Miks ka mitte. Ta on väga reljeefne, seda küll, aga ta on teadlane ja tal on võime kaitsta erinevaid poliitilisi seisukohti, ka rahvusvahelisel areenil. Ta on sõnakas… Ei olnud juhuslik nimi. Leian tõesti, et ta oleks hea kandidaat, aga ärge nüüd tehke järeldust, et Reformierakonna kandidaat on Jaak Aaviksoo. Ma ei ole seda enne kellegagi arutanud. Ka mitte Jaak Aaviksooga," rääkis Ansip.
Ta nimetas ka teise nime.
"Minu mõte on ka Ülle Madise. Pean teda väga tugevaks isiksuseks. Ta on pikka aega olnud tegev avalikus halduses, tal on selge ettekujutus Eesti riigi toimimisest, ta ei ole inimene, kes painduks iga tuulepuhangu peale, tal on oma kindlad tõekspidamised. Sellist inimest mina tahaksingi Eesti presidendina näha, kes ei võtaks populistlikke seisukohti, et püüaks vastata lihtsalt avalikkuse ootusele, vaid ütleks oma selge seisukoha ka siis, kui teab, et see ei vasta hetkel masside ootusele," kiitis Ansip praegust õiguskantslerit.
Võimalike presidendikandidaatidena on avalikkuses nimetatud ka Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere, Eesti Rahva Muuseumi direktori Alar Karise, endise kaitseministri Jüri Luige, endise peaministri Jüri Ratase nimesid.
Andrus Ansip. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Hindas seniseid presidente
Ansip tegi tagasivaate ka iseseisvuse taastanud Eesti neljale presidendile.
"Lennart Meri oli väga ere isiksus, visionäär, suutis Eesti viia laia maailma, teadvustada, et selline riik on olemas. Ta oli ka meie rahvale moraalne majakas.
Arnold Rüütel oli austatud Eesti iseseisvuse taastamise eest. Tema oli president, kes aitas viia Eesti Euroopa Liitu, tal oli tugev toetajaskond just Eesti maapiirkondade inimeste seas.
Toomas Hendrik Ilves oli selgelt intellektuaal. Mina pean tema kõige suuremaks teeneks, et ta tegi Eesti suuremaks, kui me olime. e-Eesti kuvandi loomine maailmas ei ole pelk uhkustamise asi, vaid toob selgelt majanduslikku tulu ja annab riigile kõvasti poliitilist kapitali, kui teatakse, et seal kusagil, Venemaa naabruses, on tubli, edukas riik – e-Eesti.
Kersti Kaljulaidi puhul tunnistagem, et tema ametiaja lõpupool on langenud koroonakriisi, kus ükski poliitik saa olla see, kes ta päriselt tahaks olla, kuna meie kõigi rollid on teatud määral piiratud. Kindlasti ei ole ta aga olnud sisepoliitiliselt liiga laetud, nagu oponendid ette heidavad."
Andrus Ansipi pikka intervjuud saab lugeda reedel ERR-i uudisteportaalist ja kuulata samal päeval kell 14:05 Vikerraadios. Ta räägib ka enda suhtumisest praegusesse valitsusse, koalitsioonipartnerist, koroonakriisi ohjeldamisest, samuti näiteks Eesti osalemisest Hiina juhitud 17+1 formaadis, meie suusaspordi tulevikust. | Ansip vaatab presidenti otsides Jaak Aaviksoo ja Ülle Madise poole | https://www.err.ee/1608160312/ansip-vaatab-presidenti-otsides-jaak-aaviksoo-ja-ulle-madise-poole | Rääkides eelolevatest presidendivalimistest jääb endise peaministri sõrm esialgu kahele kandidaadile. Nendeks on mitmekordne minister ja rektor Jaak Aaviksoo ning õiguskantsler Ülle Madise. Enda kandideerimise Andrus Ansip välistab. |
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärve sõnul ei ole võimalik kõiki ettevõtlusega kaasneva kohaliku kasu küsimusega seotud teemasid lahendada ühe õigusaktiga, mistõttu töötatakse erinevate valdkondade jaoks välja vajalikud raamistikud.
"Oluline on, et osa loodavast lisandväärtusest jääks piirkonda, millest tulu teenitakse. Kahjuks sellist kõigile teemadele ühtset õiguslikku raamistikku pole võimalik teha," märkis Oidjärv.
Seni on nii kinnisvaraarendajad kui ka näiteks tehnopargi rajajad sõlminud omavalitsustega lepinguid piirkonna sotsiaalsesse taristusse panustamiseks, kuid otseselt nendele seaduses õiguslikku alust ei ole. "Tõsi, lepingud jätkuvalt kehtivad ja sõlmitud kokkulepped on siduvad. Praegu on lihtsalt kõik need kokkulepped sõlmitud puudulikel õiguslikel alustel," märkis ta.
Uute elanike lisandudes tekivad kohalikul omavalitsusel täiendavad kulud, näiteks kohustus tagada lasteaiakohad. Arendaja teenib samal ajal projektilt tulu, mis omavalitsuseni tagasi ei jõua. "See mõtteviis on üle maailma, et kui maa väärtus kasvab ja antakse arendamisõigus, peaks panustama ka avalikesse hüvedesse. Eestis lihtsalt ei ole see reguleeritud olnud," sõnas Oidjärv.
Ettevõtete jaoks on peamiseks murekohaks see, et äriplaani koostades pole teada, kas ja kui suure väljaminekuga peaks arvestama. "Nad teavad, et midagi peaks kogukonnale maksma, aga tegelikult ei tea, milliseks see suurus kujuneb. Mõnelt ettevõtjalt küsitakse, teiselt ei küsita ja seda tajutakse ebavõrdse kohtlemisena," rääkis Oidjärv.
Rahalise ülempiiri kehtestamine on praegu veel lahtine
"Teine hästi oluline punkt nende teemade juures on kohakesksus – kas võiks seda kõike lahendada ühe kohaliku maksu, riikliku tasuna. Need osapooled, kellega oleme rääkinud, kes ka uuringus osalesid, leidsid, et juhtumikesksus peab jääma ja otsustusõigus tuleb jätta kohaliku omavalitsuse tasemele," sõnas Oidjärv. Seda on rõhutanud ka riigihalduse minister Jaak Aab.
Möödunud nädalal vastas ka õiguskantsler teemaga hädas olevale Kiili vallale, et praeguste seaduste kohaselt tõesti ei saa vald sotsiaalse taristu tasu kehtestada, kuid ettepanek vastavaks seadusemuudatuseks on tehtud.
Konkreetsetest lahendustest on Oidjärve sõnul vara rääkida, ministeeriumid töötavad kava välja kolmandaks kvartaliks. "Aprilli alguses on kohtumised omavalitsusjuhtidega, et saada aru praegusest praktikast," rääkis ta. Praxis viis mullu läbi ka analüüsi kohaliku kasu instrumentide võimalikest viisidest.
"Proovime selle rahalist poolt veel analüüsida, ja sügiseks saada lahenduse kokku. Näiteid on näiteks Soomest, Soome maakasutus-ehitusseaduses on antud lagi, 60 protsenti konkreetse maa-ala rahalise väärtuse kasvust, rohkem ei tohi omavalitsus arendaja käest küsida," rääkis ta.
Eestis on arendajad pakkunud laeks näiteks 4000 eurot ühe eluaseme kohta. "Praegu on näha, et küsitakse 2500 kuni 10 000 eurot. Kas riik annab Eestis ka lae ette, ei oska öelda," märkis Oidjärv.
Praeguse väljatöötamiskavatsuse järgi jääks siiski võimalikult palju omavalitsuse enda otsustada. "Riik annab raamistiku ette, aga see jäetakse ikkagi võimalikult madalale tasemele," märkis Oidjärv. | Riik loob raamistiku arenduste mõjude omavalitsustele hüvitamiseks | https://www.err.ee/1608160780/riik-loob-raamistiku-arenduste-mojude-omavalitsustele-huvitamiseks | Kui praegu pole seaduse järgi lubatud kohalikul omavalitsusel küsida piirkonnas tegutsevalt arendajalt tasu näiteks mänguväljaku ehitamiseks või täiendavate lasteaiakohtade loomiseks, siis riik loodab tänavu töötada välja raamistiku, mis oleks õiglane nii omavalitsuste kui ettevõtjate jaoks. Kas see tähendab ka konkreetse rahalise ülempiiri kehtestamist, on praegu veel vara öelda. |
"Investeeringute kogumaht, mida süstitakse riigi majandusse, peaks ulatuma 2030. aastaks 12 triljoni riaalini (3,2 triljoni dollarini)," ütles riigi de facto valitseja kroonprints Mohammed bin Salman riigitelevisioonis edastatud kõnes.
See summa sisaldab kolme triljonit riaali Avalike Investeeringute Fondilt (PIF).
Algatus aitab tugevdada erasektorit, loob sadu tuhandeid uusi töökohti ja toetab Saudi firmasid, ütles kroonprints.
Salman teatas jaanuaris, et PIF investeerib järgmisel viiel aastal riigi majandusse 40 miljardit dollarit aastas.
Kuningriik püüab luua uusi töökohti ja elustada äritegevust, mida on mõjutanud koroonapandeemia.
Ametlikel andmetel tõusis töötus 2020. aasta teises kvartalis 15,4 protsendini ning langes kolmandas kvartalis 15,9 protsendile. | Saudi Araabia investeerib 3,2 triljonit erasektori edendamisse | https://www.err.ee/1608161002/saudi-araabia-investeerib-3-2-triljonit-erasektori-edendamisse | Saudi Araabia teatas teisipäeval plaanist investeerida 2030. aastaks 3,2 triljonit dollarit erasektori edendamisse ajal, mil OPEC-i juhtriik püüab mitmekesistada peamiselt naftatuludele toetuvat majandust. |
Berliini teatel arutasid kolm liidrit võitlust koroonapandeemia vastu, Ukraina konflikti problemaatikat ja teisi teemasid.
Kremli pressiteenistus ütles, et Putin, Merkel ja Macron arutasid muu hulgas väljavaateid Vene koroonavaktsiini Sputnik V registreerimiseks Euroopa Liidus, samuti võimalusi selle tootmiseks EL-i liikmesriikides.
Kremli teatel kinnitas Putin valmisolekut taastada depolitiseeritud koostöö EL-iga.
Käsitledes Ukraina temaatikat, väitis Putin, et Ukraina provotseerib sõjalist vastasseisu Donbassis.
Vene president rõhutas Valgevene olukorrast rääkides, et väline sekkumine suveräänse riigi siseasjadesse on lubamatu.
Merkel ja Macron tõstatasid videokonverentsil vangistatud Vene opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi teema.
Kremli pressiteenistuse teatel andis Putin "selgitused Navalnõi juhtumi objektiivsetest asjaoludest". | Putin, Merkel ja Macron pidasid videokonverentsi | https://www.err.ee/1608160996/putin-merkel-ja-macron-pidasid-videokonverentsi | Vene president Vladimir Putin, Prantsuse riigipea Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Angela Merkel pidasid teisipäeval videokonverentsi. |
Nõutav trahv on veidi üle poole maksimumsummast, mida Prantsuse seadused võimaldavad, ning moodustab vaid kübeme Ikea aastakasumist, mis oli mullu 1,5 miljardit eurot.
Prantsusmaa Ikea ja tema mitme endise juhi vastu on esitatud muu hulgas süüdistused isikuandmete ebaseaduslikus kogumises, ebaseaduslikult kogutud isikuandmete vastuvõtmises ja tööalase usalduse rikkumises. Osa neist süüdistustest näeb ette kuni 10-aastase vangistuse.
Prokuröride sõnul kogus Ikea Prantsusmaa haru infot sadade töötajate kohta, seal hulgas ka konfidentsiaalset infot õigusrikkumiste kohta.
"Siin on kaalul meie eraelude kaitsmine ohu, massilise jälgimise ohu vastu," ütles teisipäeval prokurör Pamela Tabardel. Ta avaldas lootust, et kohus saadab firmadele "tugeva sõnumi".
Kohus uurib Ikea tegevust aastatel 2009-2012, kuid prokuröride sõnul algas selline tegevus kümmekond aastat varem. | Prantsuse prokurörid nõuavad Ikea trahvimist nuhkimise eest | https://www.err.ee/1608160993/prantsuse-prokurorid-nouavad-ikea-trahvimist-nuhkimise-eest | Prokurörid nõuavad Rootsi mööblihiiu Ikea Prantsusmaa tütarfirma trahvimist kahe miljoni euroga oma sadade töötajate järele nuhkimise eest. |
Mänguskoori avas 36. minutil Zlatan Ibrahimovic, kes realiseeris 52. minutil ka võõrustajate penalti, seades tabloole lõppseisuks 2:0.
Manchester United juhib turniiritabelit täisedu kuue punktiga, Southampton on ühe silmaga 13. kohal. | Manchester United alistas Ibrahimovici väravatest Southamptoni | https://sport.err.ee/90609/manchester-united-alistas-ibrahimovici-varavatest-southamptoni | Inglismaa jalgpallimeisterivõistluste kõrgliiga teise vooru avakohtumises sai Manchester United kodus 2:0 jagu Southamptonist. |
35-aastane Potkonen kaotas poolfinaalis kümme aastat nooremale hiinlannale Yin Junhuale ning sai pronksmedali koos teises poolfinaalis kaotajaks jäänud venelanna Anastassia Beljakovaga. Tänases finaalis alistas prantslanna Estelle Mossely hiinlanna kohtunike häältega 2:1. | Soome naispoksija sai kaela pronksmedali | https://sport.err.ee/90608/soome-naispoksija-sai-kaela-pronksmedali | Rio olümpiamängudel on Soome seni sarnaselt Eestiga võitnud ühe pronksi. Selle sai tänasel medalitseremoonial kätte naiste poksis kaalukategoorias kuni 60 kg poolfinaali jõudnud Mira Potkonen. |
Karikakaitsja väravad lõid Robert Lewandowski 3., 34., 43., Arturo Vidal 72. ja Mats Hummels 77. minutil.
Edasi pääses ka Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani endine koduklubi Augsburg, kes alistas vastase väljakul Koo Ja-cheoli 29. ja Raul Bobadilla 68. minuti tabamustest viienda liiga klubi FV Ravensburgi 2:0.
Mängupäeva kolmandas kohtumises oli esiliigas osalev St. Pauli võõrsil 3:0 üle neljanda liiga meeskonnast VfL Lübeckist. | Bayern ja Augsburg jõudsid karikavõistlustel kindlalt teise ringi | https://sport.err.ee/90607/bayern-ja-augsburg-joudsid-karikavoistlustel-kindlalt-teise-ringi | Saksamaa jalgpallikarikavõistluste esimeses ringis sai Müncheni Bayern võõrsil 5:0 jagu neljandas liigas mängivast Jena Carl Zeissist. |
Laupäeval on auto24ringil treeningpäev kõigile, kes soovivav ringrajasõitu proovida. Pühapäev on aga juba võistluspäev, kui sõidetakse Eneos Eesti motoringraja meistrivõistluste etapp ja võistlussõite on kaks.
Tiimi juhi Marko Rohtlaane sõnul pakuti Kovalenkole võimalust startida Vihur Motosport Yamaha R6 tsikliga. Kolm trennipäeva on näidanud, et harjumine tsikliga on olnud kiire, juba on kirjas Kovalenko auto24ringi isiklik rekord. Aeg on paranenud kogu aeg ja Rohtlaane sõnul pole võimatu Superstock 600 klassis poodiumile jõudmine.
Jüri Randla juunior stardib B1200 klassis ja kuna Randlale on see aasta olnud paljuski õppimise aasta, on ta iga korraga suurema tsikliga paremaid aegu näidanud. Rohtlaane sõnul on lühemates sõitudes oluline roll stardil ja selles osas on ka tööd tehtud.
Juulis peetud Eneos Eesti motoringraja etapil kukkus Kaiko Kolkanen ja murdis randmeluu. Heameel on, et mees on taas sadulas tagasi, operatsiooni läbinud käsi pole kindlasti see, mis enne kukkumist, kuid taastumine on olnud hea. Enne võistlust tehtud treeningud näitasid, et käsi lubab sõita ja kuna kavas on kaks lühemat sõitu, siis peaks käsi sellele pingele vastu pidama. Selge on, et võistlussõidus on pinget rohkem ja pühapäev saab Kolkaneni jaoks olema mitte lihtne. Kuu aja pikkune paus on oma töö teinud, kuid Kolkanen on valmis võitluseks Superstock 600 klassis. | Eesti parim naisringrajasõitja stardib Eesti meistrivõistlustel | https://sport.err.ee/90606/eesti-parim-naisringrajasoitja-stardib-eesti-meistrivoistlustel | Pühapäeval sõidetakse auto24ringil järjekordne Eneos Eesti motoringraja meistrivõistluste etapp. Vihur Motosport on väljas kolme tsikliga. Tiimi kahe põhisõitja, Kaiko Kolkaneni ja Jüri Randla juuniori kõrval läheb kolmanda tsikliga rajale Eesti parim naisringrajasõitja Anastassia Kovalenko, kes sõidab tänavu European Junior Cup sarjas. |
Tothi võiduaeg oli 3:40.58, maailmarekordile jäi slovakk alla enam kui kaheksa minutit.
Hõbemedali võitis nelja aasta eest Londonis triumfeerinud austraallane Jared Tallent, kes kaotas Tothile 18 sekundit. Kolmandana lõpetanud jaapanlane Hirooki Arai ületas finišijoone Tothist 26 sekundit hiljem, kuid diskvalifitseeriti hiljem. Seega läks pronksmedal kanadalasele Evan Dunfeele.
Slovakkiale on see nendelt olümpiamängudelt teiseks kuldmedaliks, nädala eest teenisid kärestikuslaalomis meeste kahekanuul esikoha vennad Ladislav ja Peter Skantar. | 50 km käimise olümpiakuld läks valitsevale maailmameistrile | https://sport.err.ee/90602/50-km-kaimise-olumpiakuld-laks-valitsevale-maailmameistrile | Rio de Janeiro olümpiamängude 50 kilomeetri käimisdistantsi olümpiavõitjaks tuli slovakk Matej Toth, kes oli võidukas ka aasta tagasi toimunud maailmameistrivõistlustel. |
USA võitis poolaja 45:39 ning kuuepunktiline vahe jäi kehtima ka lõppvileks. Ameeriklaste resultatiivseimana tõi neli kaugviset tabanud Klay Thompson 22 punkti, Kevin Durant lisas 14 punkti ning kaheksa lauapalli. Üheksa punkti visanud DeAndre Jordan võttis lisaks ka 16 lauapalli.
Hispaania parimana viskas vanameister Pau Gasol 23 silma ja võttis maha ka kaheksa lauapalli. Sergio Rodriguezi arvele jäi 11 punkti.
USA jääb finaalivastast ootama teisest poolfinaalist, kus kohtuvad Austraalia ja Serbia. ETV2 otseülekanne algab kell 0.50.
Enne kohtumist:
Neli aastat tagasi kohtusid Hispaania ja USA Londoni olümpiamängudel finaalis, siis alistas USA eurooplased 107:100. Kevin Durant tõi toona ameeriklastele 30 punkti ning võttis üheksa lauapalli, Hispaania resultatiivseim oli 24 punkti visanud Pau Gasol.
USA on Rios oodatult võitnud kõik senised kohtumised, veerandfinaalis oldi 105:78 parem Argentinast. Hispaania alustas olümpiaturniiri kahe kaotusega, jäädes esmalt 70:72 alla Horvaatiale ning seejärel 65:66 võõrustajamaale Brasiiliale. Veerandfinaalis alistasid hispaanlased 92:67 Prantsusmaa. | USA alistas poolfinaalis Hispaania kuue punktiga | https://sport.err.ee/90589/usa-alistas-poolfinaalis-hispaania-kuue-punktiga | Rio de Janeiro olümpiamängude meeste korvpalliturniiril mängitakse reedel poolfinaalid. Esimesena võtsid üksteiselt mõõtu neli aastat tagasi Londoni olümpial kuldmedalile mänginud USA ja Hispaania, USA võitis kohtumise 82:76. |
"Reisihoiatus! Kas tead, et Rootsis on maailma kõrgeim vägistamise määr?" küsitakse Istanbulis Atatürki lennujaamas oleval reklaamsildil, kirjutas uudisteagentuur Reuters.
Teksti kohal on valitsusmeelse päevalehe Günes esikülg pealkirjaga "Vägistamisriik Rootsi".
Türgi uudisteagentuuri Anadolu andmeil tellis kampaania erafirma.
Rootsi ja Türgi vahel on puhkenud sõnasõda pärast Rootsi välisministri Margot Wallström pühapäevast säutsu Twitteris, milles ta kutsus Türgit tühistama otsuse seksuaalvahekorra seadusega lubatud vanuselise alampiiri langetamisest.
"Türgi otsus lubada suguline vahekord alla 15-aastaste lastega tuleb tagasi pöörata. Lapsed vajavad rohkem, mitte vähem kaitset vägivalla ja seksuaalse väärkohtlemise eest," kirjutas minister.
Türgi kutsus seepeale välja Rootsi suursaadiku Türgis.
Wallströmi avaldas puudutas Türgi konstitutsioonikohtu otsust tühistada alama astme kohtu esildise tõttu juulis säte, mis karistas "seksuaalse väärkohtlemisena" kõiki alla 15-aastaste lastega seotud seksuaalakte. Kohus andis parlamendile muudatuse seadusse viimiseks aega kuus kuud.
Seksuaalelu alustamise legaalne vanus Türgis on endiselt 18 aastat.
Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek ütles Twitteris Wallströmile: "Te olete selgelt halvasti informeeritud. Sellist jaburust Türgis ei ole. Palun korrigeerige oma väiteid." | Türgi lennujaamas hoiatatakse Rootsi reisimise eest | https://www.err.ee/572457/turgi-lennujaamas-hoiatatakse-rootsi-reisimise-eest | Türgis käivitus reedel reklaamikampaania, milles hoiatatakse Rootsi reisimise eest, sest väidetavalt on vägistamiste määr Rootsis maailma kõrgeim. |
Nelja aasta eest oli USA finaalis parem Hispaaniast, reedel tegi USA Itaalia vastu vahe sisse juba avaveerandil, mis võideti 4:1.
Pronksikohtumises vajas Venemaa lisaaega, et alistada Ungari, lõppskooriks jäi 19:18. Ungari naiskonnale oli see juba kolmas järjestikune kaotus, mis olümpiamängude pronksikohtumises vastu tuli võtta.
Viienda koha saavutas Hispaania, kes oli 12:10 parem kahel eelmisel OM-il pronksi võitnud Austraaliast, seitsmenda koha mängus oli Hiina 10:5 üle Brasiiliast.
Meeste kohamängud mängitakse Rios laupäeval. | USA naiskond kaitses veepalli olümpiatiitlit | https://sport.err.ee/90605/usa-naiskond-kaitses-veepalli-olumpiatiitlit | Rio de Janeiro olümpiamängudel mängiti reedel naiste veepalliturniiri kohamängud. Finaalis alistas USA 12:5 Itaalia. |
Põhiseaduskohus otsustas, et Austria ja USA vahel sõlmitud kodanike väljaandmise kokkulepe ei ole põhiseadusega seotud.
USA nõuab Firtaši väljaandmist, süüdistades teda korruptsioonis. Põhiseaduskohtu otsus võimaldab nüüd Austria prokuratuuril edasi kaevata esimese astme kohtu otsus, mis keelas Ukraina ärimehe väljaandmise.
USA süüdistuse kohaselt on Firtaš maksnud Indias 18,5 miljardit dollarit altkäemaksu, et saada titaani kaevandamise luba. Oligarhi ohustab 50 aastat vanglat ja varade konfiskeerimine.
Firtaš vahistati Austrias USA nõudel 2015. aasta kevadel, kuid ta vabastati suure kautsjoni vastu. Pärast seda keeldus ta Austriast lahkumast.
Firtašile kuulub muude varade seas läbi Austria firma Ostchem Holding ja Küprosel registreeritud Balmat Holdingsi ka Eesti väetisetootja Nitrofert. | Austria põhiseaduskohus lükkas Firtaši apellatsiooni tagasi | https://www.err.ee/572466/austria-pohiseaduskohus-lukkas-firtasi-apellatsiooni-tagasi | Austria põhiseaduskohus lükkas tagasi Ukraina oligarhi Dmõtro Firtaši apellatsiooni, millega too taotles enda USA-le väljaandmise tunnistamist põhiseadusvastaseks, edastas Deutsche Welle. |
Mehhiklanna juhtis veel lõpusirgel, kuid hiinlanna möödus Gonzalezest viimastel meetritel ning lõpetas ajaga 1:28.35. Viis sekundit pärast mehhiklannat ületas finišijoone teine hiinlanna Xiuzhi Lu.
Viiendat korda olümpiamängude kavas olnud distantsil võidutses Hiina teist korda, 2000. aastal tuli olümpiavõitjaks Wang Liping. | Naiste 20 km käimise olümpiavõitja selgus lõpumeetritel | https://sport.err.ee/90613/naiste-20-km-kaimise-olumpiavoitja-selgus-lopumeetritel | Rio olümpiamängude naiste 20 kilomeetri käimisdistantsil võidutses hiinlanna Hong Liu, kes edestas hõbedale tulnud mehhiklannat Maria Guadalupe Gonzalezt vaid kahe sekundiga. |
Päästeoperatsioon toimus reede varahommikul ning seda aitas koordineerida Leedu mereväe merepäästekeskus.
Poolast pärit jaht oli saanud tuule ja lainete tõttu kahjustada ning triivis Leedus asuvast Klaipėda sadama väravast umbes 40 meremiili kaugusel edelas.
Jahi kapteni Tomasz Kubacki sõnul seilas ta koos nelja kaaslasega Klaipėdast Gdańskisse, kui neljapäeva hilisõhtul seiskus jahi mootor. Keskööl saatis ta välja hädakutsungi, kuid murdunud masti tõttu oli selle leviala piiratud.
FGS Weilheim liikus kutsungi kättesaamise hetkel jahist seitsme meremiili kaugusel ning käivitas päästeoperatsiooni. | Saksa sõjalaev päästis Läänemerel viis inimest | https://www.err.ee/572456/saksa-sojalaev-paastis-laanemerel-viis-inimest | Leetu sõjamanöövritele teel olnud Saksa mereväe laev FGS Weilheim päästis reedel Läänemerel tormi kätte jäänud Poola jahi reisijad, teatas Leedu kaitseministeerium. |
Hobusel Big Star ratsutanud Skeltoni järel sai teise koha rootslane Peder Fredrickson hobusel All In, pronksmedal kuulub kanadalasele Eric Lamazele hobusel Fine Lady 5.
58-aastane Skelton võitis kuldmedali ka neli aastat tagasi Londonis, kui kuulus kuldsesse Suurbritannia võistkonda. | Individuaalse takistussõidu kulla võitis 58-aastane britt | https://sport.err.ee/90604/individuaalse-takistussoidu-kulla-voitis-58-aastane-britt | Rio de Janeiro olümpiamängude vanimaks medalivõitjaks sai Suurbritannia ratsutaja Nick Skelton, kes triumfeeris individuaalses takistussõidus. |
Maratonkohtumine kestis kaks tundi ja 16 minutit, Itaalia resultatiivseim oli Ivan Zaitsev 21 punktiga. Filippo Lanza lisas 16 ning Osmany Juantorena 14 punkti. Kaotajate parim oli Matthew Anderson 25 punktiga.
Kell 4.15 algavas poolfinaalis selgitavad teise finalisti Londoni olümpiafinalistid Venemaa ja Brasiilia. Kohtumisest teeb otseülekande ETV. | Itaalia võrkpallimeeskond jõudis Rios esimesena finaali | https://sport.err.ee/90597/itaalia-vorkpallimeeskond-joudis-rios-esimesena-finaali | Rio de Janeiro olümpiamängude meeste võrkpalliturniiril oli Itaalia 3:2 (30:28, 26:28, 9:25, 25:22, 15:9) parem USA-st ning jõudis esimese meeskonnana finaali. |
Hiinlased alistasid finaalis 16:21, 21:11, 23:21 Malaisia paari Shem Goh – Kiong Wee Tan.
Londoni olümpiamängudel võitis Hiina nii meeste kui naiste üksikmängu ja paarismängu ning segapaarismängu, homme on hiinlastel võimalus Riost saada ka teine kuldmedal, kui meeste üksikmängu finaalis kohtub Long Chen malaislase Chong Wei Leega. | Hiina võitis nendelt olümpiamängudelt esimese sulgpallikulla | https://sport.err.ee/90596/hiina-voitis-nendelt-olumpiamangudelt-esimese-sulgpallikulla | Olümpiamängude läbi aegade edukaim sulgpalliriik Hiina sai nendelt olümpiamängudelt alles esimese kuldmedali, kui meeste paarismängus krooniti olümpiavõitjateks Nan Zhang ja Haifeng Fu. |
Eesti koondis tabas kahepunktiviskeid 48-protsendiliselt (35/17), kolmepunktiviskeid tabati 40-protsendilise täpsusega (30/12). Lauavõitluse võitis Eesti võimsalt 47:30.
Eesti koondise resultatiivseimana viskas Sten Sokk 16 punkti, Kristjan Kitsing lisas 12 silma. Rain Veidemani arvele jäi kümme punkti ja kaheksa lauapalli, Martin Dorbek panustas võitu kümne punkti ja kuue resultatiivse sööduga.
Homme kohtub Eesti Albaaniaga, pühapäeval on koondise vastaseks võõrustaja Küpros. | Eesti korvpallikoondis alistas Katari 44 punktiga | https://sport.err.ee/90598/eesti-korvpallikoondis-alistas-katari-44-punktiga | Küprosel toimuval kontrollturniiril oli Eesti korvpallikoondis reedel 84:40 (46:23) parem Katarist. |
Venemaa naiskond kogus 196,1439 punkti, hõbedale tulnud Hiina kogus venelannadest 3,1598 punkti vähem. Pronksi sai 6,9383-ga kaotanud Jaapan.
Esimesena jäi medalita Ukraina naiskond, viies oli Itaalia ning kuues Brasiilia.
Rio de Janeiros said duettide arvestuses kuldmedali Natalja Ištšenko ja Svetlana Romašina, kes kogusid oma kava eest 194,9910 punkti. | Venemaa naiskond sai järjekordse kujundujumise kuldmedali | https://sport.err.ee/90595/venemaa-naiskond-sai-jarjekordse-kujundujumise-kuldmedali | Naiskondlikku kujundujumist valitseb jätkuvalt Venemaa, kes võitis sellel alal juba viienda järjestikuse olümpiakulla. |
See otsus puudutab Rüsselsheimi ja Eisenachi tehast, kus toodetakse Insigniat ja Corsat.
General Motorsile kuuluv Opel müüb Suurbritannias Vauxhalli brändi all rohkem autosid kui üheski teises Euroopa riigis.
General Motors prognoosib, et Brexiti tagajärjel võivad müügitulemused Euroopas 400 miljoni dollari võrra halveneda. | Brexit sunnib Opelit tootmist kärpima | https://www.err.ee/572451/brexit-sunnib-opelit-tootmist-karpima | Saksa autotootja Opel on sunnitud osa mudelite tootmist vähendama, sest pärast Brexiti-rahvahääletust ja naela nõrgenemist on nende nõudlus Suurbritannias vähenenud, ütles Opeli pressiesindaja. |
Tegemist on Miami-Dade'i maakonnas juba teise piirkonnaga, kus Zika-viirus on kohalikes tingimustes levinud, vahendas Reuters.
Florida kuberner Rick Scott kinnitas, et tervishoiuametnikud on tuvastanud nimetatud Miami Beachi piirkonnas viis uut nakkusjuhtumit.
Scott lisas, et osariik on taotlenud lisaabi ka föderaalametkondadelt ning alustatud on ulatuslikku moskiitode hävitamise kampaaniat.
Esimest korda teatati Floridas kohalikku päritolu nakatumistest 29. juulil. Selleks hetkeks oli Ühendriikides registreeritud üle 1650 Zika-viirusesse nakatumise juhtumit, aga neli Florida patsienti olid esimesed, kelle nakatumine ei olnud seotud välisreisiga.
Kui nakatumiste arv Floridas juba paarikümnele lähenes, andsid USA tervishoiuametnikud esimesena tuvastatud levikuala kohta ka reisihoiatuse.
Hetkel peamiselt Ladina-Ameerikas palju muret tekitav Zika-viirus levib peamiselt troopiliste sääskede hammustuste teel ega põhjusta inimestele enamasti kuigi suuri vaegusi. Rasedatel võib nakkus aga tuua kaasa lapse mikrotsefaalia ehk aju alaarengu. | Miami lähistel tuvastati juba teine piirkond, kus moskiitod inimesi Zika-viirusega nakatavad | https://www.err.ee/572446/miami-lahistel-tuvastati-juba-teine-piirkond-kus-moskiitod-inimesi-zika-viirusega-nakatavad | Florida osariigi võimud kinnitasid täna, et nad on tuvastanud Miami Beachi piirkonna, kus Zika-viirust on edasi kandnud kohalikud moskiitod. |
Alagrupis kaotas Eesti Kreekale 43:60 ning oli ka reedel poolajaks 14-punktilises kaotusseisus, kuid suutis kolmanda veerandaja võita 19:6 ja viimase veerandaja 26:19.
Kreeka võitis lauavõitluse 33:32 ning andis 17 resultatiivset söötu Eesti 16 vastu. Seevastu tegid Eesti noormehed 16 pallikaotust, Kreeka eakaaslased 23. Eesti tabas kahepunktiviskeid 59-protsendiliselt ja kolmepunktiviskeid 24/4 ehk 17-protsendiliselt.
Kerr Kriisa tõi Eesti resultatiivseimana 14 punkti, Mikk Jurkatamm ja Hendrik Eelmäe lisasid 12 ning Henri Drell 11 punkti.
Laupäeval kell 16 kohtub Eesti 13.-14. koha mängus Bosnia ja Hertsegoviinaga. Võitja jääb A-divisjoni püsima. | U-16 korvpallikoondis alistas Kreeka ja säilitas võimaluse jääda A-divisjoni püsima | https://sport.err.ee/90594/u-16-korvpallikoondis-alistas-kreeka-ja-sailitas-voimaluse-jaada-a-divisjoni-pusima | Noormeeste U-16 vanuseklassi A-divisjoni Euroopa meistrivõistlustel Poolas Radomis võttis Eesti täna oma esimese võidu, olles parem Kreekast 65:59 (20:34). |
„Ma olen teid siia kutsunud, et anda teada minu sportlaskarjääri lõpust,“ ütles Isinbajeva Rio de Janeiros toimunud pressikonverentsil. „Isegi kui ma sooviksin, ei suudaks ma Tokyos enam osaleda – kõik praegu hüppavad tüdrukud on minust kümme aastat nooremad.“
„Ma olen õnnelik, sest suutsin ennast realiseerida. Ma võitsin kõik, mis võimalik võita – kaasa arvatud fännide usalduse.“
Neljapäeval valiti 34-aastane Isinbajeva Rahvusvahelise Olümpiakomitee ROK-i sportlaskomisjoni.
Isinbajeva võitis kuldmedali nii 2004. aasta Ateena kui 2008. aasta Pekingi olümpiamängudelt, neli aastat tagasi pidi venelanna leppima pronksiga. Lisaks on Isinbajeva tulnud kolmel korral maailmameistriks ning nihutanud välivõistluste maailmarekordit 15 ning sisevõistluste maailmarekordit 13 korral. | Jelena Isinbajeva lõpetas sportlaskarjääri | https://sport.err.ee/90599/jelena-isinbajeva-lopetas-sportlaskarjaari | Kahekordne teivashüppe olümpiavõitja, venelanna Jelena Isinbajeva lõpetas reedel sportlaskarjääri. |
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja, kapten Jeff Davis ütles Reutersi teatel, et tegu ei olnud sekkumisoperatsiooniga, sest Süüria õhuväe sõjalennukid olid sel hetkel juba piirkonnast lahkumas.
"Me tegime selgeks, et USA lennukid kaitsevad maal paiknevaid sõdureid, kui neid ohustatakse," rõhutas kõneisik AFP teatel ja märkis, et Hasakas tegutsevad kurdide üksused teevad koostööd ka USA poolt saadetud nõunikega.
Ükski USA sõjaväelane Hasakas viga pole saanud.
YPG: hukkunud on kümneid tsiviilelanikke
Kurdide omakaitsevägi (YPG) teatas, et kurdide territooriumil on evakueeritud asulatest tuhandeid tsiviilelanikke pärast seda, kui Süüria õhuvägi juba teist päeva järjest riigi kirdeosa kurdide alasid pommitab.
Käesoleval nädalal puhkenud kokkupõrked ja pommitamine Hasaka linnas, millest osa on president Bashar al-Assadi ja teine kurdide käes, on kõige tõsisem vastasseis valitsusvägede ja YPG vahel kogu viis aastat kestnud ja mitmeid osapooli hõlmava kodusõja ajal, vahendas Reuters.
YPG kõneisik Redur Xelil selgitas Reutersile, et viimase 48 tunni jooksul on Süüria valitsusvägede tegevuse tagajärjel hukkunud kümneid tsiviilisikuid.
"Me oleme hetkel kaitsepositsioonil, kuid see muutub, kui režiim olukorda sellisel viisil eskaleerib," lisas Xelil. Juba eile teatas YPG, et selline agressioon ei jää vastuseta.
Süüria valitsus pole selle nädala kokkupõrkeid kurdidega veel ametlikult kommenteerinud. Damaskus on juba varem teatanud oma vastuseisust kurdide autonoomiale, kuid reaalseid sõjalisi samme YPG vastu on seni astutud vähe. Eile alanud pommitamise näol oli tegu esimese korraga, kui Assad kurdide vastu õhuväge kasutas.
YPG ja Süüria valitsus on seni teineteisega küllaltki vähe sõdinud ja Moskva ning Teherani poolt toetatud Damaskuse peamiseks vaenlaseks on seni olnud sunniitidest araablased - nii mõõdukas opositsioon kui ka erinevad islamiäärmuslased.
Kurdid on keskvalitsuse võimsuse vähenemist kasutanud selleks, et Süüria põhja- ja kirdeosas oma kontrollitud territooriumil sisuline autonoomia luua. Samuti on YPG USA juhitud koalitsiooni peamiseks liitlaseks Süürias peetavas ISIS-e vastases võitluses.
Samas on kurdide alade lähistel või vahel ka keskvalitsuse kontrolli all olevaid asulaid, sealhulgas on Assadi režiimi toetajate käes ka osa Hasaka linnast.
Viimati oli suurem võitlus YPG ja valitsusvägede vahel käesoleva aasta aprillis Hasaka provintsis Qamishli linna juures. Süüria inimõiguste vaatluskeskuse andmetel on kurdid viimastest kokkupõrgetes Hasakas valitsusvägede vastu edu saavutanud. | Pentagon: koalitsiooni sõjalennukid suundusid Hasaka kohale kurdidest liitlasi kaitsma | https://www.err.ee/572452/pentagon-koalitsiooni-sojalennukid-suundusid-hasaka-kohale-kurdidest-liitlasi-kaitsma | Pentagon teatas täna, et USA juhitud koalitsiooni sõjalennukeid saadeti Süüria kirdeosas asuva Hasaka linna kohale, et takistada liitlastest kurdide pommitamist Bashar al-Assadi õhuväe poolt. |
1. katse (22 km):
Katsevõidu võttis MM-ralli üldliider prantslane Sebastien Ogier (VW), teise koha sai norrakas Andreas Mikkelsen (VW), kes kaotas liidrile 1,9 sekundit. Kolmanda koha saanud belglane Thierry Neuville (Hyundai) kaotab 5,5 sekundit. Ott Tänak sai esimesel kiiruskatsel viienda koha, kaotades Ogierile 13,9 sekundit.
"Lõpuosa oli väga mudane, kuid alguses oli päris hea. Metsas oli samuti väga mudane, ma ei saanud seal kiiresti sõita," rääkis Tänak ralliraadiole peale kiiruskatset.
Esimesel kiiruskatsel katkestas käigkasti rikke tõttu Jari-Matti Latvala (VW).
2. katse (23.38 km):
Teise hommikuse katse võitis Neuville, teist kohta jagasid hispaanlane Dani Sordo (Hyundai) ja Mikkelsen, kaotades liidrile kõigest 0,9 sekundit. Tänak kaotas esimesele 13,5 sekundit ja sai kuuenda koha.
Teise katse järel tõusis üldliidriks Mikkelsen, Neuville teisel kohal kaotab 2,7 sek, Ogier kolmandana jääb liidrist maha 6,8 sekundit. Tänak viiendal kohal kaotab liidrile 24,6 sek.
"Rehvidel polnud peale esimest katset aega maha jahtuda. Katse oli raske, mul pole võimalik rohkem rünnata," rääkis Tänak ralliraadiole.
3. katse (22 km):
Kolmas kiiruskatse oli hommikuse esimese katse kordusläbimine, seekord sai katsevõidu Mikkelsen, kes edestas Neuville'i 2,5 sekundiga. Tänak kaotas Mikkelsenile 15,8 sekundit ning sai viienda koha.
Pärast kolmandat katset jätkab üldliidrina Mikkelsen, Neuville jääb norralasest maha 5,2 sekundit. Tänak on viies, kaotust Mikkelsenile on kogunenud 40,4 sekundit.
4. katse (23.38 km):
Ogier võttis oma teise katsevõidu, Sordo jäi temast maha 1,7 sekundit. Kuuenda aja välja sõitnud Tänak kaotas 16,2 sekundit.
Üldkokkuvõttes vähendas Neuville Mikkelseniga vahet 2,9 sekundile, Ogier jääb belglasest maha 1,8 sekundit. Tänak jätkab rallit viiendal kohal.
"Meie poolt väga hea katse. Üritame kohati viimast võtta," ütles Tänak pärast katset.
5. katse (8.21 km):
Ogier võttis oma teise järjestikuse katsevõidu, edestades publikukatsel Mikkelseni 0,4 sekundiga. Viienda aja saanud Tänak kaotas prantslasele 5,9 sekundit.
Avapäeva järel hoiab ralli esikohta Andreas Mikkelsen, teiseks tõusis Sebastian Ogier. Tänak lõpetas päeva viiendal kohal.
"Rehvid on täna väga hästi vastu pidanud, tavaliselt esineb meil sellel kattel raskusi," oli Tänak pärast katse lõppu rahul.
Homne võistluspäev algab Saksamaal kell 8.20, kokku sõidetakse laupäeval üheksa kiiruskatset. Rallipäeva krooniks on 40,8 kilomeetri pikkune Panzerplatte kiiruskatse, mis läbitakse kahel korral.
Seis 5. katse järel:
1. Andreas Mikkelsen VW 59.42,6
2. Sebastien Ogier VW + 4,3
3. Thierry Neuville Hyundai + 5,9
4. Dani Sordo Hyundai + 12,7
5. Ott Tänak Ford + 55,4
6. Stephane Lefebvre Citroen + 1.06,6
7. Mads Östberg Ford + 1.32,4
8. Hayden Paddon Hyundai + 1.45,0 | Ott Tänak on Saksamaa MM-rallil avapäeva järel viiendal kohal | https://sport.err.ee/90580/ott-tanak-on-saksamaa-mm-rallil-avapaeva-jarel-viiendal-kohal | Autoralli MM-sarjas peetakse sel nädalavahetusel Saksamaa etapp, kus osalevad ka Ott Tänak ja Raigo Mõlder DMACK-i Fordi roolis. Reedesel võistluspäeval sõideti viis kiiruskatset, Ott Tänak lõpetas avapäeva viiendal kohal, kaotades ralli üldliidrile Andreas Mikkelsenile 55,4 sekundit. |
Komitee märkis, et Venemaa keeldumine teatud EL-i kaupade importimisest ning impordisertifikaatide kohandamisest seakatkuohule viidates on sisuliselt impordikeeld kogu Euroopa Liidu toodetele. Säärased piirangud ei ole kooskõlas rahvusvahelistele standarditele ning eiravad WTO fütosanitaarmeetmete teemalisi alusleppeid, teatas Euroopa Komisjon.
Samuti on komitee hinnangul väär ka Eestist, Poolast ja Leedust pärit sealiha ja sellest valmistatud toodete impordist keeldumine eraldi võetuna.
Euroopa Komisjoni sõnul saadab WTO otsus tugeva sõnumi nii Venemaale kui teistele WTO liikmesriikidele, et rahvusvahelisi standardeid tuleb austada ja täita.
Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kaubandus peab olema lubatud riigi nende piirkondadega, mis on kuulutatud taudivabaks, isegi kui riigi muudes osades tingimused nii head ei ole, märkis Komisjon.
Nii Euroopa Liit kui Venemaa võivad WTO komitee otsuse 60 päeva jooksul edasi kaevata.
Venemaa sulges oma turu Euroopa Liidust pärit sealihale 2014. aasta jaanuaris, viidates metssigadel leitud sigade aafrika katku juhtumitele Valgevenega külgnevates Leedu ja Poola piirkondades. Impordikeeld on põhjustanud ühenduse lihatootjatele märgatavaid kahjusid, kuna Venemaale läks 2013. aastal veerand EL-i sealihaekspordist, kogumahus 1,4 miljardit eurot.
Euroopa Liit pöördus impordipiirangu lahendamiseks WTO poole, kuna oli seisukohal, et üksikud ja piiratud ulatuses leitud seakatku juhtumid ei saa olla aluseks terve 28-liikmelise ühenduse sealihaimpordi keelustamisele. | WTO: Vene sealihaembargo ei ole reeglitega kooskõlas | https://www.err.ee/572444/wto-vene-sealihaembargo-ei-ole-reeglitega-kooskolas | Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) komitee otsustas, et Venemaa impordikeeld Euroopa Liidust pärit sealihale üldiselt ning Eestist pärit sealihale eraldi on ühenduse reeglitega vastuolus. |
75-aastane Pele ehk pärisnimega Edson Arantes do Nascimento käis hiljuti puusaoperatsioonil ning lükkas seetõttu tagasi ka korraldajate pakkumise 5. augustil toimunud avatseremoonial süüdata olümpiamängude tuli.
„Pele ei võta lõputseremooniast osa,“ vahendab Reuters ava- ja lõputseremooniate produtsendi Abel Gomesi sõnu. | Jalgpallilegend Pele ei osale ka olümpiamängude lõputseremoonial | https://sport.err.ee/90600/jalgpallilegend-pele-ei-osale-ka-olumpiamangude-loputseremoonial | Rio de Janeiro olümpiamängude korraldajad andsid reedel teada, et Brasiilia jalgpallilegend Pele ei osale ka pühapäeval toimuval lõputseremoonial. |
Poolfinaalis oli Marin 21:14, 21:16 üle hiinlannast Li Xueruist. Hispaaniale oli see esimeseks medaliks olümpiamängude sulgpalliturniiridelt, ühtlasi sai Marinist esimene eurooplanna, kes naiste üksikmängus olümpiamängudel kuldmedali võitnud.
Alagrupis Kati Tolmoffi alistanud tailanna Ratchanok Intanon kaotas 1/16-finaalis jaapanlannale Akane Yamaguchile.
NB! Marina ja Sindhu vahelist finaalkohtumist saab täispikkuses uuesti vaadata ERR-i Rio mobiilirakenduse vahendusel. | Naiste sulgpalli üksikmängu olümpiavõitjaks tuli hispaanlanna | https://sport.err.ee/90601/naiste-sulgpalli-uksikmangu-olumpiavoitjaks-tuli-hispaanlanna | Rio de Janeiro olümpiamängude sulgpalliturniiril võidutses naiste üksikmängus hispaanlanna Carolina Marin, kes alistas finaalis India sulgpalluri Pusarla Venkata Sindhu 19:21, 21:12, 21:15. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.