text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
34-aastane Pienaar on suurema osa oma karjäärist mänginud Evertonis, aastatel 2011-2012 esindas Lõuna-Aafrika koondise eest 61 korral platsile jooksnud mees kümnes liigamängus ka Tottenhami.
Everton ei pakkunud pärast 2015/2016 hooaja lõppu Pienaarile uut lepingut ning mehest sai vabaagent.
#SAFC can confirm the signing of Steven Pienaar on a one-year deal. pic.twitter.com/iVZGdaQHze
— Sunderland AFC (@SunderlandAFC) August 19, 2016 | Steven Pienaar naaseb Inglismaa kõrgliigasse | https://sport.err.ee/90593/steven-pienaar-naaseb-inglismaa-korgliigasse | Inglismaa kõrgliigas 199 kohtumises kaasa teinud lõuna-aafriklane Steven Pienaar sõlmis ühe aasta pikkuse lepingu Sunderlandiga, teatas klubi reedel. |
25-liikmeline grupp, kuhu lisaks NATO riikidele kuulusid Rootsi, Šveitsi ja Venemaa Föderatsiooni ohvitserid sai ülevaate Eesti kaitseväest, 2. jalaväebrigaadist ja Kuperjanovi jalaväepataljonist ning lahingukoolist, teatas kaitseväe peastaap.
Samuti tutvuti kaitseväe varustuse ja väljaõppevõimalustega.
Eesti kaitseväelased on sel aastal külastanud Valgevene sõjalisi objekte ning ees seisavad visiidid Ukrainasse ja Venemaale. Külastuste eesmärk on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. | Relvastuskontrolli ohvitserid külastasid 2. jalaväebrigaadi | https://www.err.ee/572439/relvastuskontrolli-ohvitserid-kulastasid-2-jalavaebrigaadi | Kolmeteistkümne riigi ja NATO ohvitserid külastasid sel nädalal Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi täitmise raames 2. jalaväebrigaadi. |
Raketilöökide tulemusel hävitati terroristide komandopunkt ja baas Darat Izza lähikonnas, samuti miinipildijamoona tehas ja suur relvaladu Aleppo provintsis," seisis Interfaxi saabunud teates.
Kontrollimine näitas, et kavandatud sihtmärgid hävisid.
"Rahumeelse elanikkonna julgeoleku tagamiseks kulges rakettide lennukoridor üle asustamata ala," väideti teates.
Tiibraketid Kalibr lasti Vahemerelt välja kell 9:55 (Eesti aeg 10.55) reede hommikul.
Vene kaitseministeerium laadis Youtube'i üles selle rünnaku videosalvestuse. | Vene sõjalaevad tulistasid Vahemerelt Süüriasse tiibrakette | https://www.err.ee/572434/vene-sojalaevad-tulistasid-vahemerelt-suuriasse-tiibrakette | Vene Musta mere laevastiku raketilaevad Zeljonõi Dol ja Serpuhhov tulistasid Vahemere idaosast kolmel korral tiibrakette Kalibr Al-Nusra Rinde sihtmärkide pihta Süürias, teatas Venemaa kaitseministeerium reedel. |
Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarettevõte Elb-Link alustas 2015. aasta augustis Saksamaal Elbe jõel liinireise Cuxhaveni ja Brunsbütteli vahel. Liinil hakkasid sõitma seni Kuivastu-Virtsu vahel sõitnud parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa, uute nimedega vastavalt Anne-Marie ja Grete.
Samas oli teada, et samal praamiliinil olid teised vedajad raskustesse sattunud ja loobunud.
Elb-Linki tänasest pressiteatest tuleb välja näiteks see, et kuna Saaremaa Laevakompanii ei saanud laevade jaoks pakkuda täiskoosseisus meeskondi, tuli vajalikke meeskonna liikmeid väljast sisse osta. Sellise teenuse kasutamine oli aga kallis ning esimesel tegutsemisaastal kulus selleks umbes 400 000 eurot.
Lisaks olid praamlaevad mingil põhjusel arvel kui avamere laevad, mis aga tähendas, et nende eest tuli Saksamaal rohkem makse maksta - seetõttu kulus 130 000 eurot.
Elb-Linki finantsseis on järgmine: kahjum on 1,41 miljonit eurot, ettevõttel on vara 1,57 miljoni väärtuses ning võlgu ollakse 943 000 eurot. Võlg ei ole seotud näiteks palkade või maksude maksmisega.
Ühe aasta jooksul sõitis laevaliiniga 440 000 reisijat, 74 000 sõiduautot ja 13 000 veoautot.
Praamlaevadel veetakse üha rohkem kaubaveokeid ning trend olevat positiivne - kui varem veeti päevas 15-20 veoautot, siis nüüd 70-80 veokit.
Lisaks põhitegevusele üritab ettevõte teenida ka reisijatele meelelahutust ja teenuseid pakkudes - näiteks restoranide jne. abil.
Kokkuvõtlikult peab firma oma olukorda keeruliseks, kuid üldiselt siiski positiivseks.
Schulz: kiirelt tegutsedes ei saa pakkumisi alati valida
Avalik-õigusliku ringhäälingu Norddeutscher Rundfunk (NDR) ajakirjanik Jan Müller-Tischer tegi raadiointervjuu ka Elb-Linki juhi Christian Schulziga, mille ERR järgnevalt ka avaldab:
Milline on olukord nüüd, pärast aasta möödumist? Millistest arvudest me räägime? Kas on tõsi, et esialgne kahjum on väga suur?
Kahjum oli natuke suurem kui me ootasime. Meil oli ootamatuid kulutusi, kuid samas pole esialgne kahjum siiski väljapool mõistlikke piire. Pärast aasta möödumist on meie tulemused endiselt tõusuteel, tasapisi jõuame olukorrani, mis lubab loota kasumlikku tegevust. Loomulikult me ootame, et see trend jätkub, kuigi me oleme aktiivsest hooajast väljumas. Kuid me oleme veendunud, et arvestades mahtusid, jõuame me enam-vähem mõistliku tulemuseni ka väljaspool hooaega.
Üks aasta on möödunud. Te mainisite kaheaastast perioodi. Mida see tähendab?
See on see aeg, pärast mida me vaatame tagasi ja jõuame selgusele, kas me saame ka pikemas perspektiivis tegutseda. Me ei saa seda öelda ainult ühe aasta tulemuste põhjal. Ma ei ütleks ka, et me saame seda ka pärast kaht aastat öelda, vähemalt mitte täpselt...
Te ütlesite varem, et mõned asjad on läinud valesti. Kas te saaksite täpsustada?
Jah, nagu ma ütlesin, mõned asjad läksid valesti. Alguses kasutasime me väljaspoolt palgatud kapteneid ja tüürimehi, mis ei olnud vajalik ja mis läks meile palju raha maksma. Me pidime liini kiiresti käima saama, mis tõi kaasa kulutusi, et seda üldse teoks teha. Meil kulus selle teostamiseks aega märtsist augustini. Sellises olukorras ei saa alati valida pakkumisi, see peaks igaühele selge olema.
Kõik toimus väga kiiresti. Te ütlesite ka midagi parvlaevade kohta - et nad pole nii kiired nagu te eeldasite?
Jah, laevad pole nii kiired kui me arvestasime ja samuti mitte nii kiired kui dokumendid väitsid. Põhjusi võib olla mitmeid - me oletame, et see on seotud täielikult automatiseeritud mootorite seadistamisega. Samuti tuleb meil läbida varem plaanitust pikem teekond, umbes poolteist meremiili rohkem, mis läheb meile samuti aega maksma.
Ning mida te teete praegu, te mainisite turundust? Kas te saaksite kokkuvõtte teha?
Jah, me tahame saada tööle uue broneerimissüsteemi, eriti meie äriklientide jaoks. Me peame selles küsimuses praegu läbirääkimisi ja see saab peagi valmis. See annab võimaluse korralikuks broneerimissüsteemiks, mis töötab igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Meil on vaja rohkem turundust teha. Käia rohkem kaubandusmessidel. Saada kontakti kaubavedajatega. Nad on praegu põhja poole liikumas, varem olid nad peamiselt Beneluxi riikides. | Elb-Linki juht tunnistas, et kiirelt Saksa turule tulles tehti vigu | https://www.err.ee/572431/elb-linki-juht-tunnistas-et-kiirelt-saksa-turule-tulles-tehti-vigu | Saksamaal kriitika alla sattunud firma Elb-Link, mis tegutseb Saaremaa Laevakompaniile kuuluvate praamlaevadega Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahel, andis täna pressiteates ülevaate oma olukorrast ja edasistest plaanidest. Ettevõtte juht Christian Schulz andis ka ringhäälingule NDR intervjuu, milles tunnistas, et kiirkorras turule tulles tehti vigu, kuid tuleviku asjus oli ta siiski optimistlik. |
Esimene kohtumine toimub kolmapäeval, 24. augustil kell 18:00 ning kordusmatši avavile kõlab reedel, 26. augustil samuti kell 18:00.
Noortekoondise peatreener Lars Hopp kutsus laupäeval algavaks kogunemiseks meeskonda 24 mängijat. Esmaspäeval valib Hopp välja 18 mängijat, kes sõidavad noortekoondise rivistuses Ukrainasse. U-17 koondisega ei saa erinevatel põhjustel liituda Maksim Valujev, Joonas Soomre, Taavi Christopher Tuisk, Daaniel Maanas ja Juri Ude.
Eesti U17 koondise kandidaadid:
Väravavahid
Andreas Kallaste (29.06.2000) – JK Vändra Vaprus
Kristen Lapa (11.02.2000) – Tallinna FC Flora
Rene Merilo (23.08.2001) – Kohtla-Järve JK Järve
Kaitsjad
Markus Allast (05.09.2000) – Viimsi MRJK
Vadim Avramenko (06.02.2000) – Tallinna FC Flora
Uku Kõrre (19.04.2000) – Pärnu JK
Mairo Miil (15.02.2000) – FC Kuressaare/Tallinna FC Flora
Artjom Ostrovski (24.05.2000) – Tallinna FC Infonet
Karl-Erik Pukk (13.06.2001) – Tallinna FC Levadia
Vladimir Rogožin (21.07.2000) – JK Tallinna Kalev
Poolkaitsjad ja ründajad
Kenert Anniste (10.03.2000) – Tallinna JK Augur
Raimond Eino (15.02.2000) – FC Nõmme United/Viimsi MRJK/Saku Sporting
Artur Holodov (17.08.2001) – Tallinna FC Levadia
Mihkel Järviste (28.05.2000) – Tartu JK Tammeka
Nikita Komissarov (25.04.2000) – TJK Legion
Mark Anders Lepik (10.09.2000) – FC Nõmme United/Viimsi MRJK/Saku Sporting
Nikita Makarov (19.02.2000) – Tallinna FC Infonet
Kristofer Piht (24.04.2001) – FC Nõmme United
Rasmus Saar (02.03.2000) – FC Kuressaare/Tallinna FC Flora
Markkus Seppik (16.04.2001) – Keila JK
Markus Soomets (02.03.2000) – Tartu FC Santos
Daniel Tuhkanen (26.02.2001) – Tallinna FC Flora
Nikita Vaštšenko (07.01.2000) – Tallinna FC Infonet
Henri Välja (04.11.2001) – FC Nõmme United
Peatreener: Lars Hopp
Abitreener: Andres Koogas
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeudid: Martin Kiho, Darja Latina
Delegatsiooni juht: Ljubov Lobõševa | U-17 jalgpallikoondis kohtub Kiievis kahel korral Ukraina eakaaslastega | https://sport.err.ee/90592/u-17-jalgpallikoondis-kohtub-kiievis-kahel-korral-ukraina-eakaaslastega | Eesti noormeeste U-17 jalgpallikoondis koguneb sel nädalavahetusel, et valmistuda järgmisel nädalal Kiievis toimuvaks kaheks maavõistluseks Ukraina eakaaslastega. |
Aastal 2000 oli Craig David üks olulisemaid nimesid UK garage'i ja RnB vallas, kui talt ilmus esimene sooloplaat "Born To Do It" ja 2- step 'i/UKG rühma Artful Dodgeri ainsaks, ent märgiliseks jäänud album "It's All About The Stragglers", kus David lõi kaasa kolmes loos.
Järgneval kolmel albumil ei suutnud Craig David muusikaliselt ega ka tabelikohtade osas debüüti ületada ning tema seni viimane originaalloominguga album ilmus aastal 2007: "Trust Me". Siiski on tema kontol üle 15 miljoni müüdud albumi ja 16 esikümnehitti.
Vahepealsetel aastatel ei ole Craig Davidit aga unustatud, tema 16 aasta tagune saund on eeskujuks paljudele noortele RnB-tegijatele Kelelast ZAYNini, ning nüüd on David tagasi ja püüab karjääri uuendada. Uus album "Following My Intuition" ilmub 30. septembril.
Täna ilmus ka uus singel "Ain’t Giving Up", mis valmis koos maineka house- ja disco -produtsendi Sigalaga.
Craig David on värsket albumit treinud ligi kolm aastat, et luua taas talle omane Briti tantsumuusika kõla.
"Ma olen tagasi seal 16-aastaase lapse faasis," kommenteeris ta ise. "Näljane, kirglik ja luues muusikat, mile üle võiks uhke olla." | Craig David tuleb tagasi Sigalaga | https://menu.err.ee/291930/craig-david-tuleb-tagasi-sigalaga | Briti RnB-staar Craig David naaseb pärast üheksa-aastast pausi uue stuudioalbumiga. |
Näituse autori mure õhtumaise kultuuri pärast, selle sajandite jooksul varjamise ja alastioleku mängus kujunenud monumendi tahkumise ja elust tühjaksjooksmise pärast ei ole juhuslik uid, see on järjekindlalt sõnastunud tema ehteraamatute tekstides ja peegeldunud tema töödes. Jõuliselt, isiklikult ja ometi delikaatselt pihivad mõlemad muuhulgas, et kunstnik suudab kõnelda ning kujutada vaid sellesama kultuuri rafineeritud keeles, et muudmoodi eksistents on tema jaoks mõeldamatu.
"Kui Vanale ja Väsinule elu sisse puhumiseks piisaks Teda loova inimese vigu, kohmakusi, ebatäiust ja kohatist julmust sisaldavast hingeõhust, siis on need teretulnud ka Tanel Veenre efektse esteetikaga ehetesse. Adekvaatne viibimine tänases päevas ühes ilust ja idealismist hooliva töö- ja õnnelik olemise võimega on Tanelit saatva taustaloo alustalad. Kunstniku mõte ja töödetagused žestid on küllastunud üheltpoolt emotsionaalsusest ja teisalt julgest pragmaatikast." (Näituse kaassõnast.)
Puust ja luust voolitud volangides on püüe puhastada mõtlemist, teekonda ja lõpuks ka kujundit. Draperii kujund ise on banaalne, seal nagu ei juhtuks midagi. Kuid minu jaoks kätkeb neis valgetes voltides kogu õhtumaise kultuuri lugu - antiigist kristliku kultuurini. Keha kohalolu markeerimine, varjatud erootika ilma milleta polekski midagi. Selle seeria nimetasin TAHE. Tumedate raamatute seeria on keerukam, kihilisem, mitmetähenduslikum. See hakkas kummitama aastate eest … Möödunud sügisel võtsin teema taas ette ning hakkasin raamatuid juurde voolima - nii eebenipuidust kui gagaadist. Tekkis link Eco "Roosi nimega" - õhtumaise sõnalise tarkuse hävinguga. …Sõna võimetus kirjeldada asjade olemust, ja kultuuri püüe seda kõige kiuste üha uuest teha. Viimane ots on juba päris raamatutest ehted - peamiselt siis raamatut läbistava auguga käevõrud. Tundus kujundina võimas - suruda käsi läbi sõna, hävitades nii raamatu sisu, tühistades sõnumi. Selle seeria nimetasin ROOSI NIMI.
Tanel Veenre
Tanel Veenre (sündinud 1977) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte-sepakunsti erialal, täiendanud ennast Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ja Central St Martins´s Londonis. Tema loomingut on esitletud rohkem kui 150 näitusel Eestis ja mujal, ta on lugenud loenguid ja juhendanud töötubasid Euroopast Brasiilia ja Hiinani.
Veenre loomingut esindavad ehtemaailma tippgaleriid: Platina (Rootsi), Ornamentum (USA), SODA (Türgi), Biro` (Saksamaa), Ra (Holland), Pont&Plas (Belgia). Autoriraamatud "EHE" (2009) ja "Käeulatuses / Handful" (2015). Hetkel töötab professorina Eesti Kunstiakadeemias, kaubamärgi TVJ disainerina ning vabakutselise kunstnikuna. | Tanel Veenre avab näituse mälust ja unustamisest | https://kultuur.err.ee/313346/tanel-veenre-avab-naituse-malust-ja-unustamisest | Ehtekunstnik Tanel Veenre avab isikunäitus "TAHE" Tallinna Kunstihoone galeriis 19. augusti. Veenre näitusetervik ehitub kahe jõujoone ümber lahti rulluvale draamale: seekord mälu ja unustamise, ehte varjava ja nähtavaks tegeva funktsiooni suhtele. Kaks teemat – must ja valge kahes – valges ja mustas – galeriiruumis. |
29-aastane Hart pole seni Guardiola plaanidesse mahtunud. Nii Inglismaa kõrgliiga avamängus Sunderlandi vastu kui teisipäevases võidumängus Bukaresti Steaua üle kaitses Inglismaa klubi väravat 34-aastane argentiinlane Willy Caballero.
„Ma ei sunni mängijaid siia jääma, kui nad seda ei soovi,“ ütles Guardiola West Hami vastu mängitavale liigakohtumisele eelnenud pressikonverentsil. „Kui nad tahavad jääda, jäägu ning me võitleme koos.“
„Kui ta jääb, muutub ta paremaks,“ jätkas Guardiola. „Ta saab aru, mida me oma väravavahtidelt nõuame. Kui Joe tahab siia jääda, peab ta oma positsiooni pärast võitlema teiste väravavahtidega ning mind veenma, et ta väärib mänguaega.“
Briti meedia sõnul soovib Hart klubist lahkuda laenulepingu alusel, sest teised klubid ei suuda talle pakkuda sama palka, mida mees Citys saab. Harti on seostatud nii Evertoni kui Sevillaga. | Guardiola: Hart võib Cityst lahkuda, kui ta tahab | https://sport.err.ee/90591/guardiola-hart-voib-cityst-lahkuda-kui-ta-tahab | Inglismaa kõrgliigaklubi Manchester City peatreener Pep Guardiola andis Inglismaa koondise väravavahile Joe Hartile mõista, et ta võib soovi korral klubist lahkuda. |
ERR-i uudisteportaal küsis Simsoni käest, et kui peaks juhtuma, et Siim Kallasel on valituks saamiseks puudu Keskerakonna hääled, kas siis keskfraktsioon välja käidud platvormi alusel on valmis Kallast toetama.
Simson kinnitas, et keskerakondlaste toetus Mailis Repsile on vankumatu.
"Meil on oma volikogu otsus, et meie toetame Mailis Repsi. Mailis Repsi esitame me esimeses voorus, mis on 29. augustil ja teises voorus, mis on 30. augustil ja kõik märgid näitavad seda, et Mailis Reps on kahe tugevama kandidaadi seas ka 30. augusti kolmandas voorus, kus me jälle toetame teda. Sealt liigub ta automaatselt valimiskogusse, kus me toetame loomulikult oma kandidaati Mailis Repsi. Meil ei olegi sellist olukorda, kus meil oma kandidaati ei oleks ja peaks paremuselt teist otsima hakkama," kommenteeris Simson.
"Ei ole mingit põhjust loobuda Mailis Repsist, keda me kõik kõrgelt hindame," ütles ta veel.
Siim Kallas tutvustas Reformierakonna juhatusele oma platvormi, mida arutatakse läbirääkimistel teiste parlamendierakondadega. | Siim Kallase platvorm talle keskfraktsiooni toetust ei too | https://www.err.ee/572425/siim-kallase-platvorm-talle-keskfraktsiooni-toetust-ei-too | Siim Kallas esitles reedel Reformierakonna juhatusele oma presidendiplatvormi. Keskerakonna fraktsiooni esimehe sõnul see platvorm keskfraktsiooni saadikuid Kallase poolt hääletama ei pane. |
Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on 20. augustil Vabaduse pargis toimuvad kontserdid muutunud traditsiooniks. "Ootame kõiki nõmmelasi ja kaugemalt tulijaid head muusikat nautima, mõtlema oma elu, iseolemise ja riigi üle. Meil on põhjust oma iseseisvuse üle uhke olla. Mitte ainult tähtpäevadel, vaid iga päev," lausus linnaosavanem.
Nõmme linnaosa valitsus soovitab kontserdile tulla jala või jalgrattaga ning istumiseks teki kaasa võtta. Kuna ilmad on heitlikud, siis tasuks igaks juhuks kaasa võtta ka keep või vihmavari. | Taasiseseisvumispäeval esineb Nõmmel Karl-Erik Taukar Band | https://menu.err.ee/291928/taasiseseisvumispaeval-esineb-nommel-karl-erik-taukar-band | 20. augustil kell 17 algab Nõmmel Tähe ja Nõmme-Kase tänava nurgal asuvas Vabaduse pargis taasiseseisvumispäeva kontsert, kus esineb Karl-Erik Taukar Band. Kontsert on tasuta. |
Õppestipendiumid on mõeldud Tallinna Ülikooli kehakultuuri erialal või Tartu Ülikooli kehaline kasvatus ja sport erialal bakalaureuse- või magistriõppeks.
Lisaks eelpool mainitud tingimustele peab taotleja kõrgkoolis õppima positiivselt akrediteeritud õppekava alusel täiskoormusega päevases või tsükliõppes (bakalaureus) või tsükli- või avatud õppes (magister) ning ei tohi stipendiumi saamise ajal viibida akadeemilisel puhkusel, sh aja- või asendusteenistuses.
Stipendiumikonkursi jaoks vajalikud avaldused ning täpsema info leiab jalgpalliliidu koduleheküljelt. Konkursiteate leiab siit. | Jalgpalliliit toetab kolme jalgpallurist tudengit stipendiumiga | https://sport.err.ee/90590/jalgpalliliit-toetab-kolme-jalgpallurist-tudengit-stipendiumiga | Eesti Jalgpalli Liit (EJL) kuulutab välja avaliku konkursi kolme õppestipendiumi taotlemiseks. Taotleja peab olema osalenud vähemalt viis hooaega Eesti jalgpalli meistrivõistlustel. |
"Ma ei olnud täna kõige populaarsem nõukogu liige oma ettepanekutega. Praegusel hetkel nähti seda, et tahetakse kulusid hoida kõrgemal, kui reaalsed tulud, mis omakorda tähendab seda, et sisuliselt nii jätkates ei ole süsteem jätkusuutlik. Jah, meil on täna puhvreid seoses varasemate aastate ülelaekumistega, aga need puhvrid on väga kiired kaduma," ütles Sester ERR-i uudisteportaalile.
"Haigekassa juhatus ja nõukogu peavad astuma vajalikud sammud, et haigekassa eelarve tasakaalu viia. Minu meelest saab siin peamine lahendus olla raviteenuste tõhusam pakkumine ja siin peab haigekassa tegema koostööd eelkõige sotsiaalministeeriumiga," leidis Sester.
„Praeguse teadmise järgi saab haigekassa järgmistel aastatel raha juurde, kuna sotsiaalmaksu tasutakse riigile edaspidi varasemast rohkem ning see laekub täies ulatuses haigekassale. Seda arvestades tahan teha valitsusele ettepaneku, et haigekassa eelarve oleks tasakaalus ja rahaline puudujääk kaoks," lisas ta.
Sester märkis, et haigekassa eelarve jätkuv puudujääk ei ole normaalne oludes, kus haigekassale laekuv sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa kasvab rahandusministeeriumi prognoosi järgi viie aasta jooksul aastas keskmiselt umbes 68 miljoni euro jagu ehk keskmises tempos üle kuue protsendi aastas. "Rahandusministrina jälgin selliseid arenguid murega," sõnas ta.
Sesteri sõnul peaks haigekassa vaeva nägema selle nimel, et tervishoiusüsteem patsientide huvides tõhusamalt tööle panna. "Peaksime leidma kohti, kus maksumaksja raha ei kasutata praegu süsteemi sees kõige sihipärasemalt," lausus ta.
Rahandusminister pakkus välja, et lahendusi tuleks otsida näiteks koostööst erasektoriga ja hinnakonkurentsil põhinevate raviteenuste hankemudelite rakendamisest. Samuti tuleks tema sõnul tagada, et arstide vastuvõtuajad ei jääks kasutamata, kui patsiendid loobuvad arsti külastamisest samal ajal, kui teised patsiendid vastuvõttu vajavad.
"Ma ei pea mõistlikuks lahenduseks täiendavate vahendite taotlemist haigekassa eelarvesse läbi uute maksude kehtestamise või olemasolevate maksumäärade tõstmise. Ka haigekassa kulude katmine muude riigieelarve tulude arvel tähendab tegelikult probleemide edasilükkamist kellegi teise õlgadele," ütles Sester lõpetuseks. | Sester: haigekassa hoidku oma tulud ja kulud tasakaalus | https://www.err.ee/572429/sester-haigekassa-hoidku-oma-tulud-ja-kulud-tasakaalus | Rahandusminister ja haigekassa nõukogusse kuuluv Sven Sester tegi reedel toimunud haigekassa nõukogu koosolekul ettepaneku, et haigekassa peaks rohkem pingutama tulude ja kulude tasakaalus hoidmiseks. Reservide kasutamist puudujäägi katmiseks peab ta ajutiseks lahenduseks. Samuti ei toeta ta täiendavate vahendite taotlemist haigekassa eelarvesse läbi uute maksude kehtestamise või olemasolevate maksumäärade tõstmise. |
Kallase kinnitusel niisugusi kokkuleppeid ei ole, mille järgi peaks valimiskogus üles seatama üksnes Marina Kaljuranna kandidatuur, juhul kui Kallas riigikogus valituks ei osutu.
"Täna mingit sellist lubadust ei eksisteeri, et Reformierakond pärast riigikogu seab üles tingimata Marina Kaljuranna. Ma arvan, et need on üsna läbimõtlematud avaldused."
Kallas ütles ERR-i raadiouudistele, et kui ta saab piisaval hulgal toetajaid kokku, kes võiksid ta valimiskogus üles seada, pole tal vähimatki põhjust kandideerimisest loobuda. "Mina olen siiamaani öelnud - ja ma pole seda seisukohta muutnud -, mult on algusest peale küsitud, kas ma lähen lõpuni, ja ma ütlen: ma lähen lõpuni, see on nii." | Siim Kallas: ma lähen lõpuni | https://www.err.ee/572424/siim-kallas-ma-lahen-lopuni | Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ei näe põhjust, miks teda ei peaks üles seatama valimiskogus, juhul kui ta riigikogus valituks osutumiseks vajalikku häältearvu kokku ei saa. Ise kavatseb ta lõpuni välja kandideerida, kui võimalus antakse. |
17. augustil mängis Ines Maidre soolokava 26. Potsdami rahvusvahelisel orelisuvel sealses Erlöserkirches, kus tänavuses programmis esinevad Saksa organistide kõrval ka kunstnikud Šveitsist, Tšehhist, Eestist, Norrast ja Iirimaalt. Kesksel kohal on helilooja Max Regeri (1873 – 1916) 100. mälestusaasta tähistamine. Selles kirikus toimuvad kontserdid 1964. aastal paigaldatud firma Karl Schuke orelil.
Ines Maidre Potsdami kontserdil oli ettekandel samuti Max Regeri muusikat, veel ka Johann Jacob Frobergeri, Samuel Wesley ja Antonio de Cabezóni teoseid.
Pühapäeval, 21. augustil astub Ines Maidre üles oma koduses Bergenis rahvusvahelise orelifestivali programmis Bergeni toomkirikus (katedraalis), kus ta on juba palju kordi esinenud. Siinses kavas kõlavad ka maailmaklassiku Wolfgang Amadeus Mozarti, saksa suurmeistri Max Regeri, prantsuse helilooja ja organisti Charles Tournemire'i ja Belgia läinud sajandi helilooja ning flaami muusika uurija Flor Peetersi loomingu kõrval koguni kolm Peeter Süda pala, „Ave Maria“, „Scherzino“ ja „Pastoraal“. Just Ines Maidre on teenekana meie klassiku Peeter Süda loomingu ikka ja jälle ka rahvusvahelise publiku ette toonud.
Bergeni festivalil toimub parimate orelikunstnike ettekandes tänavu juulis-augustis kokku 33 kontserti. Ines Maidre kontsert 21. augustil kannab selles reas numbrit 29. Ja kava teiste autorite palad nimetatuna: Mozartilt kõlab Adagio ja Rondo C-duur KV 617, siis Regeri „Ave Maria“ op. 63, „Scherzo“ op. 65 ja „Pastoraal“ op. 59, Tournemire'i „Fantaisie-Improvisation sur Ave Maris Stella“, Peeter Süda kolm pala ning Peetersi „Toccata, Fugue et Hymn Ave Maris Stella“ op. 28.
7. augustil Audru vallapäevade kirikukontserdil Audru Püha Risti kirikus esines Ines Maidre koos saksofonist Ivo Lillega. | Orelikunstnik Ines Maidre esineb soolokontsertidega Saksamaal ja Norras | https://kultuur.err.ee/313379/orelikunstnik-ines-maidre-esineb-soolokontsertidega-saksamaal-ja-norras | Kontsertorganist Ines Maidrel on neil päevil sooloesinemised Saksamaal ja Norras, augustikuu algul astus ta üles ka Eestis, Audru vallapäevadel. |
"Türgi ei ole praegu olukorras, mis on liitu astumiseks vajalik, ja me ei hakka spekuleerima tema vastuvõtmise võimaliku tähtaja ümber," ütles Bertaud täna Brüsselis teabetunnis.
Tema sõnutsi peavad liitumisläbirääkimised arvestama Türgi edenemist ja arengut, millel on terve hulk näitajaid ja mõõdikuid, sealhulgas inimõiguste austamist.
Bertaud' arvates ei tohi selliste läbirääkimiste lõpule mingit selget tärminit seada.
Türgi alaline esindaja ELi juures Selim Yenel ütles täna Saksa ajalehes Die Welt avaldatud usutluses, et Ankara loodab saada Euroopa Liidu liikmeks 2023. aastaks.
"Sel aastal, mil Türgi Vabariik saab saja-aastaseks. See oleks minu riigi jaoks justkui kroonimine, saada sellisel hetkel ELi liikmeks," ütles diplomaat. | Bertaud: Türgi ei ole Euroopa Liiduga ühinemiseks valmis | https://www.err.ee/572421/bertaud-turgi-ei-ole-euroopa-liiduga-uhinemiseks-valmis | Türgi vastuvõtmiseks Euroopa Liitu on vaja kõigi selle liikmete üksmeelset otsust, mis kinnitaks Ankaraga peetud läbirääkimiste tulemust, Türgi pole aga praegu liitu astumiseks vajalikus olukorras, ütles Euroopa Komisjoni ametlik esindaja Natasha Bertaud. |
Muriel Barbery
HALDJATE ELU
Originaal: La vie des elfes
Prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus
Toimetanud Leena Tomasberg
240 lk, kõva köide
Muriel Barbery „Haldjate elu” on müstiline lugu kahest üleloomulike võimetega orvust Mariast ja Clarast. Maria elab Prantsusmaal Burgundia üksildases külas ja ta suudab kõneleda loodusega. Clara kasvab üles Itaalias Abruzzo mägikülas ja on ebatavalise muusikaandega. „Haldjate elu” on justkui muinasjutt ja samas fantaasiakirjandus, ent eelkõige on see igavikuline lugu hea ja kurja võitlusest. Romaani tegevus kulgeb määratlemata ajas, oma rolli mängivad müüdid, legendid ja rahvauskumused. Barbery lopsakas stiil on viimseni lihvitud ja keel kohati arhailise maiguga.
1969. aastal Marokos sündinud prantsuse kirjanik ja filosoofiaõppejõud Muriel Barbery on avaldanud kolm romaani. Eesti keeles on kirjastuselt Varrak ilmunud „Siili elegants” (2012), tõlkijaks Indrek Koff.
Pole ainsat hingelist, kellele see ei meenuks igal kohtumisel tüdrukuga, kes on võbelev kui kanapoeg ja kelle puhta elu tukslemist on tunda õlgade ja südameni välja. Tädi Angèle oli läinud kanu kuuti ajama ja tema see oli, kes õnnetukese leidis, kui too vaatas teda oma pisikesse merevaigukarva näkku uuristatud mustade silmadega, mis olid nii ilmselgelt inimese omad, et tädi tardus paigale, jalg õhus, enne kui suutis end koguda ja karjuda „Laps öös!”, võttis ta siis sülle ja viis tuppa, selle pisikese, keda helbed olid säästnud, kui õues sadas ometigi lund nagu kotist. Pisut hiljem samal õhtul teatas tädike: „Ma arvasin, et vanajumal ise räägib minuga”, kuid jäi siis vait, aimates ähmaselt, kui äraütlemata kombel segi oli maailmakõverad paisanud valgetes linades vastsündinu leidmine, kui silmipimestavalt olid võimalused lõhenenud tundmatuteks teedeks, mis möirgasid tuisuöös, sellal kui ruum ja aeg kahanesid ja kokku tõmbusid – aga vähemalt oli ta seda tundnud ja jättis vanajumala hooleks sellest aru saada.
Tund aega pärast seda, kui Angèle oli tüdruku leidnud, oli talu täis aru pidavat külarahvast ja piirkond jälgi ajavaid mehi. Nad võtsid üles üksiku sammude rea, mis eemaldus talust ja viis üles, idakaarde jääva metsa poole, vajudes vaevu lumme, kui nemad kõik olid puusadeni sees. Edasine on juba teada: lagendikule jõudnud, lõpetasid nad oma ajujahi ja naasid külla, hing süngetest mõtetest raske.
„Peaasi et,” ütles isa.
Midagi rohkemat keegi ei öelnud, kuid kõik mõtlesid õnnetukesele, kes äkki… ja lõid risti ette.
Tüdruk jälgis kõike õhukeste batistlinade vahelt, millel oli selle kandi jaoks võõrapärane pits; sellesse oli tikitud rist, mis soojendas memmekeste südant, ja kaks tundmatus keeles sõna, mis neid hirmsasti kohutasid. Kaks sõna, millele kõigi tähelepanu tulutult koondus, kuni saabus kirjakandja Jeannot, kes sõja tõttu – sõja, millest kakskümmend üks külameest polnud naasnud ja millele oli vallavalitsuse ja kiriku vasta ausammas püstitatud – oli kunagi käinud kaugel all Euroopaks nimetatud territooriumil, mida päästjad ei suutnud oma peas paigutada mujale kui roosadele, sinistele, rohelistele ja punastele laikudele rahvamaja kaardil, sest mis võis neile korda minna Euroopa, kui ranged piirid eraldasid üksteisest vaid kolme ljöö kaugusel asuvaid külasidki?
Igatahes too Jeannot, kes oli just saabunud, pea puha lumine, ja kellele pereema oli kohvi sisse lisanud tubli sortsu napsu, vaatas pehmesse puuvilla tikitud kirja ja ütles:
„Helde taevas, see on ju hispaania keel.”
„Kas tõesti?” uuris pereisa.
Vennike noogutas hoogsalt, nina napsuaurune.
„Ja mida see tähendab?” küsis isa veel.
„Kust ma tean?” vastas Jeannot, kes seda barbarite keelt ei rääkinud.
Kõik noogutasid ja seedisid uudist uue annuse napsu abil. Nii et tüdruk oli siis Hispaaniast? Vaat kus.
Naised, kes ju ei joonud, läksid samal ajal Lucette’i järele, sest too oli äsja sünnitanud ja toitis nüüd oma piimast kahte titte, üks ühe, teine teise rinna otsas, ja kõik vaatasid vähimagi patumõtteta kahte rinda, mis olid valged kui lumi õues ja kaunid kui suhkrusaiad ja mida nad oleksid tahtnud samamoodi limpsida, tundes maailmale laskumas justkui rahu, kui kaks pisikest sedasi toitvate nisade otsas rippusid. Kui tüdruk oli korralikult rinda imenud, tõi ta kuuldavale kauni väikese krooksu, mis veeres marmorkuulina ja kõlas kui kirikukell, ning kõik pahvatasid naerma ja patsutasid üksteisele vennalikult õlale. Siis tunti end vabalt, Lucette tõmbas pihiku koomale ja naised pakkusid hanerasvas praetud suuri saiaviilakaid jänesepasteediga, sest nad teadsid, et härra küreel on nende vastu nõrkus, ja nad olid ju nõuks võtnud väikese preili vagasse majja elama jätta. Üldiselt ei olnud sellega muret, nagu oleks ehk võinud olla mujal, kui üks pisike hispaania tüdruk oleks ühtäkki kellegi välistrepile ilmunud.
„Noneh,” sõnas isa, „ma mõtlen, et lapsuke on nüüd omas kodus,” ja ta vaatas pereema, kes naeratas talle, ta vaatas ükshaaval kõiki külalisi, kelle täissöönud pilgud püsisid suure ahju kõrvale tekile asetatud maimukestel, ning viimaks vaatas ta härra küreed, kes jänesepasteedi ja hanerasva uimas tõusis ja ahju juurde läks.
Kõik tõusid.
Me ei hakka siin üle kordama külaküree õnnistust, sest kõik see ladina keel, kui oleks tarvis hoopis natuke hispaania keelt mõista, ajaks meil pead segi. Ent nad tõusid, küree andis tüdrukule oma õnnistuse ja kõik teadsid, et see lumine öö on kiidetud öö. Meenutati ühe vaarisa jutustust, kui too oli kord rääkinud pakasest, mis tahtis murda nii hirmu kui külmaga, ja seda viimase sõjaretke aegu, mis oli neile toonud küll võidu, aga samuti ka langenute mälestuse igavese needuse, viimase sõjaretke aegu, kui kolonnid olid liikunud kuuhämaruses ja ta isegi ei teadnud enam, kas tema lapsepõlveradu oli üldse kunagi olemas olnud, ja toda pähklipuud teekäänakul ja putukaparvesid jaanipäeval, ei, ta ei teadnud enam midagi, ja teistega oli sama lugu, sest oli nii külm, nii hirmus külm… sellist saatust on raske ettegi kujutada. Ent koidikul, pärast toda õnnetut ööd, mil pakane murdis vapraid, kellest vaenlane polnud jagu saanud, oli ühtäkki hakanud sadama lund ja see lumi… see lumi oli olnud kui maailma lunastus, sest külm ei kimbutanud enam väesalku ja peagi võis laubal tunda sula kuulutavate helveste imetabast soojust.
Vaat selline oli lugu pisikese tüdrukuga, kes hoidis tugevasti kinni hiigelsuurest metssea käpast. Mida see õieti tähendas, seda ei mõista keegi päriselt öelda. Ent üht tuleb veel lisada: need kaks sõna, mis olid valge batistlina äärele tikitud, kaunis hispaania keeles, ilma sihitise ja loogikata, ning millest tüdruk sai teada alles siis, kui oli külast juba lahkunud ja saatuseratta käima lükanud – ja enne seda tuleb öelda veel üht asja: igaühel on õigus teada oma sünnisaladust. Just sedasi palvetatakse meie kirikutes ja meie metsades ning sedasi minnakse laia ilma, sest ollakse sündinud lumisel ööl ja pärinud kaks sõna, mis on tulnud Hispaaniast. | Lugege katkendit: Muriel Barbery, "Haldjate elu" | https://kultuur.err.ee/313378/lugege-katkendit-muriel-barbery-haldjate-elu | Kirjastuselt Varrak ilmus Muriel Barbery "Haldjate elu", mille on prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus. |
Murrayle oli see 600. matšivõiduks ATP turniiridel, veerandfinaalis kohtub ta olümpiapronksi Kei Nishikori alistanud austraallase Bernard Tomiciga (ATP 21.).
Konkurentsist langesid nii maailma neljas reket Stanislas Wawrinka kui viies reket Rafael Nadal. Šveitslane Wawrinka jäi 4:6, 4:6 alla bulgaarlasele Grigor Dimitrovile (ATP 34.), Hispaania tenniseäss pidi tunnistama 19-aastase horvaadi Borna Corici (ATP 49.) 6:1, 6:3 paremust.
Naiste turniiril on sakslannal Angelique Kerberil võimalus tõusta maailma esinumbriks, selleks peab Kerber suutma võtta veel kolm võitu. Veerandfinaalis kohtub Kerber hispaanlanna Carla Suarez Navarroga (WTA 12.). Praegune WTA esireket Serena Williams jäi Cincinnati turniirist õlavigastuse tõttu eemale. | Murray pääses Cincinnatis veerandfinaali, Nadal langes konkurentsist | https://sport.err.ee/90588/murray-paases-cincinnatis-veerandfinaali-nadal-langes-konkurentsist | USA-s Cincinnatis toimuval tenniseturniiril alistas šotlane Andy Murray (ATP 2.) 6:3, 6:2 lõuna-aafriklase Kevin Andersoni (ATP 24.) ning pääses veerandfinaali. |
Värske, järjekorras 11. album sisaldab 80 minutit muusikat, kirjutab BBC.
"Hardwired" on bändi esimene singel pärast kaheksat aastat. | Metallica on tagasi ning üllatab üle pika aja värske albumiga | https://menu.err.ee/291927/metallica-on-tagasi-ning-ullatab-ule-pika-aja-varske-albumiga | Metallica avaldas äsja värske singli "Hardwired" ning teatas, et nende uut albumit pealkirjaga "Hardwired... To Self-Destruc" on oodata juba novembris. |
Valitsuse pressiesindaja Steffen Seiberti sõnul on Berliini seisukoht reparatsioonide küsimuses väga selge.
"Saksamaa reparatsioonide küsimuses on jõutud otsustava lahenduseni nii õiguslikult kui ka poliitiliselt," märkis ta.
Kreeka peaminister Alexis Tsipras tõotas teisipäeval läbi käia kõik diplomaatilised ja vajadusel ka õiguslikud teed, et saada Saksamaalt reparatsioone. Valitsusjuht ärgitas riiki, mis on Kreeka võlaprogrammi põhirahastaja, alustama selles küsimuses kõnelusi.
Kreeka parlamendikomitee koostas hiljuti sõjareparatsioonidest raporti. Seda pole avalikustatud, kuid Kreeka meedia sõnul on selles sätestatud reparatsioonide summa 300-400 miljardit eurot. | Saksamaa tõrjub Kreeka taotlust arutada sõjareparatsioone | https://www.err.ee/572416/saksamaa-torjub-kreeka-taotlust-arutada-sojareparatsioone | Berliin kordas neljapäeval seisukohta, et Saksamaa ei kavatse tulla vastu Kreeka püüdlustele saada Saksamaalt Teise maailmasõja-aegse okupatsiooni eest sõjareparatsioone. |
Teisipäevane esimene võistluspäev ei olnud kerge. Sadas vihma ja puhus tugev põhjatuul. Tallinna lahel möllasid korralikud lained. Rasketes tingimustes sai peetud kvalifikatsiooniring ning neli võistlussõitu. Kolmapäeval olid tingimused oluliselt paremad. Puhus tugev maatuul kirdest, lainet polnud ning kohati paistis pilvede vahelt ka päike. Peeti veel seitse sõitu, seega kokku 11 võistlussõitu.
Pea puhta seeriaga võttis ülekaalukalt slaalomi Eesti MV etapivõidu John Kaju (Saaremaa Surfiklubi). Võidu võtmeks olid talvel Tenerife treeninglaagris omandatud oskused. Puhaste ja kiirete halssidega saavutas teise koha Roland Mik (Surfhouse). Kolmanda koha saavutas mitmekordne Eesti meister Erno Kaasik (Team Extreme).
Naiste tiitlivõistluse arvestuses võttis etapivõidu Tallinna Purjelauakooli noor Brigita Viilop. Teiseks ja kolmandaks tulid Eru Surf Team esindajad Triin Toming ja Õnnela Urb.
Master vanusearvestuse võitis Erno Kaasik. Järgnesid Timo Runge (Team Mahe) ja Toomas Kasenurm (Pärnu Surfiklubi). Kasenurm oli ühtlasi parim ka Grand Master vanusearvestuses, kus teiseks tuli Andres Valkna (Team Jahe) ja kolmandaks Helle Väin (Chica).
Noorte (U-20) seas võttis etapivõidu valitsev Formula klassi noorte maailmameister Treisten Erik Kivi.
Kahe etapi kokkuvõttes jätkavad Eesti MV sarja liidritena üldarvestuses John Kaju ja naiste arvestuses Brigita Viilop. Noortest hoiab liidripositsiooni Tristen Erik Kivi.
Paraleelselt Eesti MV sarjaga peetaks ka harrastajate Fun slaalomi võistlust. Fun slaalomi II etapi üllatusvõidu võttis Brigita Viilop, kes oli ühtlasi parim ka naiste ja noorte arvestuses. Fun üldarvestuse teise koha saavutas Meelis Uustalu (Gun Sails Team) ja kolmas oli Valde Viiding (Hang Loose).
Master vanusearvestuses võitis Meelis Uustalu Valde Viidingu ja Tõnis Salongi ees. Grand master parim oli Andres Valkna, teine Koit Teder ja kolmas Helle Väin.
Sarja kokkuvõttes hoiavad kahe etapi järel Fun slaalomis liidripositsioone Meelis Uustalu, Brigita Viilop ja Andres Valkna. | Purjelaua slaalomis võtsid etapivõidu Viilop ja Kaju | https://sport.err.ee/90587/purjelaua-slaalomis-votsid-etapivoidu-viilop-ja-kaju | Purjelaua slaalomi Eesti meistrivõistluste sarja II etapp peeti nädala keskel Pirital. Tiitlivõistluse arvestuses osales 20 võistlejat ja harrastajate Fun slaalomis 13 surfarit. |
"Suvi kohe varsti läbi ja ilmad hallid, nii et võib melanhoolsemaks minna. 2015. aasta kevadel päästeti mind Sri Lankal uppumissurmast ja sellest ning muust kallist mu elus inspireerituna sai juba mõnda aega tagasi lindistatud Epp Kõivuga see lugu," kirjutas Pok laulu sünniloost oma Facebooki lehel.
Laulu muusika autor on Mikk Siemer.
Tuhandel kiiremal on võimalik lugu Soundcloudist tasuta alla tõmmata. | Räppar Pok andis koos Epp Kõivuga välja värske loo "Kõrgklassi täht" | https://menu.err.ee/291926/rappar-pok-andis-koos-epp-koivuga-valja-varske-loo-korgklassi-taht | Pärnu räppar Pok avaldas uue loo "Kõrgklassi täht", milles teeb kaasa ka lauluga "Linn on minu" kuulsaks saanud lauljatar Epp Kõiv. |
Haigekassa esimese poolaasta miinus oli 33 miljonit eurot.
Jevgeni Ossinovski ütles ERR-i uudisteportaalile pärast haigekassa nõukogu koosolekut, et teisel poolaastal prognoosib haigekassa väikest positiivset tulemit, mistõttu aasta lõpuks muutub esimese poolaasta miinus väiksemaks, jäädes aasta lõpuks prognoosi järgi 31 miljonile.
"See on 22 miljonit suurem miinus kui selle aasta eelarve. Nii et eelarvega võrreldes siiski seda tasandada aasta lõpuks ei õnnestu, kuna raviteenuse vähendamise stsenaariumit tõsiselt täna ei arutata," kommenteeris Ossinovski.
Haigekassa tegi ettepaneku valitsusele järgmiste aastate haigekassa eelarvepositsiooni negatiivsemaks seada, et reservide arvelt täiendavaid kulusid katta.
Ossinovski rääkis, et esimesel poolaastal olid haigekassa töövõimetushüvitised üle prognoosi seoses viirushaiguste suurema puhanguga ja samuti C-hepatiidi ravi tõttu, mille kasutajaid oli prognoosist oluliselt rohkem.
Ossinovski sõnul on ka suur määramatus selles osas, mis puudutab tervishoiutöötajate kollektiivlepet. "See protsess on jõudnud riikliku lepitajani ja meil ei ole hetkel teadmist, mismoodi see olukord lõpuks laheneb. Sellel on potentsiaalselt väga suur kululine mõju haigekassa järgmiste aastate eelarvele," lausus ta.
Ossinovski märkis, et haigekassa nõukogu seisukoht on see, et teenuseid kärpida ei tohiks. "Laiemalt arvestades meie tänast katmata ravi vajadust, ehk ravijärjekordi, siis seda võimalust, et me tõmbaks teenuse mahtu kokku haigekassa nõukogu ei näe."
"Selle otsuse langetab valitsus järgmise aasta riigieelarve eelnõu kokku panemisel. Need arutelud algavad lähinädalatel," ütles Ossinovski veel.
Ossinovski rõhutas, et lähiaastatel haigekassal maksejõu probleeme ei ole, sest reserve on üle 100 miljoni euro. Ta kinnitas, et raviteenuste rahastamine löögi alla ei satu. | Ossinovski: haigekassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku lubada rohkem kulusid | https://www.err.ee/572420/ossinovski-haigekassa-noukogu-tegi-valitsusele-ettepaneku-lubada-rohkem-kulusid | Haigekassa nõukogu esimehe ja töö- ning terviseministri Jevgeni Ossinovski sõnul tegi nõukogu valitsusele ettepaneku lubada haigekassa järgmiste aastate eelarvetes suuremaid kulusid ning teenuste rahastamist mitte kärpida. |
Corbynilt küsiti Birminghamis erakonna liidrikandidaatide väitluse ajal mitu korda, kas ta toetaks NATO kollektiivkaitse põhimõtet, mis ütleb, et rünnak ühele alliansi liikmesriigile tähendab rünnakut kõigile liikmetele.
Leiboristide esimees keeldus kinnitamast, et võimul olles lähtuks ta sellest põhimõttest. Selle asemel rõhutas ta diplomaatiliste lahenduste vajalikkust ja ütles, et tema eesmärgiks on maailm, kus sõtta ei ole vaja minna.
"Esmajoones tuleks muidugi püüda selle poole, et midagi niisugust ei juhtuks, tuleks luua Venemaaga hea dialoog ja nõuda neilt piiride austamist ja toetada neid selles," ütles Corbyn.
Tema sõnul tuleks saavutada Venemaa ja Ukraina, aga ka kõigi teiste Venemaaga külgnevate Ida-Euroopa piiride demilitariseerimine.
Corbyni jalgealune leiboristide juhina lõi kõikuma 23. juuni referendumiga Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumiseks. Tema konkurendiks parteijuhi kohale on tõusnud parlamendiliige Owen Smith.
Smith ütles Birminghamis otse, et tema läheks liitlasriigile appi.
Corbyn on varem toetanud ka Suurbritannia NATO-st lahkumist, ehkki viimasel ajal on tema nägemuses pigem piiratud roll alliansis.
Leiboristide esimehevalimiste tulemused peaksid teatavaks saama 24. septembril. | Corbyn keeldub kinnitamast NATO artikkel viie rakendamist | https://www.err.ee/572419/corbyn-keeldub-kinnitamast-nato-artikkel-viie-rakendamist | Briti opositsioonilise Leiboristliku Partei esimees Jeremy Corbyn keeldus eilsel valimisdebatil ütlemast, kas tema kaitseks Venemaa sissetungi korral liitlasena teist NATO riiki, vahendas uudisteagentuur Reuters. |
Sel kuul peetakse veel üks karikamatš, kui 30. augustil võõrustab samuti III liigas palliv FC Tartu Premium liiga liidrit FC Infoneti. Tartu meeskond lunastas pääsme 32 parema sekka kolmapäeval, kui penaltiseerias alistati võõrsil FC Eston Villa.
Loos viis kokku ka kaks Premium liiga klubi, Rakvere JK Tarva ning Paide Linnameeskonna, kelle kohtumine leiab aset Lääne-Virumaal 20. septembril kell 17:00.
Selgumata on veel vaid üks 1/16-finalist, kui JK Narva Trans – Nõmme Kalju FC põnevusheitlus leiab aset 20. septembril kell 19:00. Paari võitja saab õiguse 5. oktoobril võõrustada III liigas pallivat Pärnu JK Poseidonit.
Evald Tipneri karikavõistluse 1/16-finaalid:
24. august kell 18:00, Tartu Ülikool Fauna (III) – EMÜ SK (III)
30. august kell 18:00, FC Tartu (III) – Tallinna FC Infonet (PL)
2. september kell 18:00, Viljandi JK Tulevik (EL) – JK Sillamäe Kalev (PL)
1. september kell 19:00, Saue JK Laagri (II) – Tallinna FC Infonet II (EL)
4. september kell 12:00, JK Terav Sats (RL) – Raplamaa JK Märjamaa (IV)
4. september kell 16:30, Rumori Calcio Tallinn (IV) – JK Kernu Kadakas (III)
7. september kell 17:30, JK Tallinna Kalev (EL) – SK Tääksi (III)
11. september kell 13:00, FC Molycorp Silmet (RL) – Tallinna FC Flora U19 (ELB)
20. september kell 17:00, Rakvere JK Tarvas (PL) – Paide Linnameeskond (PL)
20. september kell 19:00, Tallinna FC Levadia III (II) – Tartu JK Tammeka (PL)
21. september kell 17:00, Kohtla-Järve JK Järve (EL) – Tallinna FC Flora U21 (EL)
27. september kell 19:00, Tallinna FC Levadia (PL) – Raasiku FC Joker (ELB)
28. september kell 19:00, Tallinna FC Flora (PL) – Tõrva JK (II)
5. oktoober kell 19:00, JK Narva Trans (PL) vs Nõmme Kalju FC (PL) võitja – Pärnu JK Poseidon (III) | Järgmisel nädalal tehakse Evald Tipneri jalgpalli karikavõistlustel algust 1/16-finaalidega | https://sport.err.ee/90584/jargmisel-nadalal-tehakse-evald-tipneri-jalgpalli-karikavoistlustel-algust-1-16-finaalidega | Meeste Evald Tipneri karikavõistlustel tehakse algust 1/16-finaalidega järgmisel nädalal, mil esimese lahingus lähevad 24. augustil kell 18:00 vastamisi III liiga meeskonnad Tartu Ülikool Fauna – EMÜ SK. |
Eesti taasiseseisvumise aastapäevale pühendatud mündivoldikus on Eesti euromündid tänavuse väljalaskeaastaga ning see maksab 25 eurot, teatas keskpank.
Mündivoldikus on kaheksa Eesti euromünti: 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50sendine ning 1- ja 2eurone koguväärtusega 3,88 eurot. Mündid on vermitud Soome Rahapajas ja need on pakendatud läbipaistvasse pakendisse, mida ümbritseb temaatiliselt kujundatud voldik.
Mündivoldiku on kujundanud Vladimir Taiger ja selles on kasutatud fotograafide Tiit Veermäe ja Tunne Kelami ning rahvusarhiivi fotosid, mis meenutavad 25 aasta taguseid sündmusi. Selle tiraaž on 20 000.
Tervikasja kujundas kunstnik Indrek Ilves ja selle tiraaž on 1500. Tervikasi maksab 1,07 eurot.
Mündivoldikuid saab osta alates 22. augustist, tervikasi jõuab müügile pühapäeval. | Eesti Pank annab taasiseseisvumise aastapäevaks välja mündivoldiku | https://www.err.ee/572417/eesti-pank-annab-taasiseseisvumise-aastapaevaks-valja-mundivoldiku | Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäeva puhul annab keskpank välja mündivoldiku, Eesti Post aga pealetrükitud postmargiga postkaardi ehk tervikasja, mõlemat esitletakse homme Toompea lossis. |
Fotodelt näeb ISISe konvoid, mida USA toetatava kurdi-araabia koalitsiooni väed ei saanud rünnata, sest iga sõiduki ees olid tsiviilisikud, ohvreid taheti aga vältida, vahendas BBC.
"Me ei saanud neid kohelda nagu võitlejaid. Me ei tulistanud. Jälgisime neid," ütles koalitsiooni pressiesindaja kolonel Chris Garver.
Arvatakse, et rühmituse liikmed läksid riigi põhjaossa, Türgi piiri poole.
SDFi võitlejad võtsid Manbij pärast kümme nädalat kestnud rünnakuid nädal aega tagasi enda kontrolli alla. Kui oli selge, et ISIS ei suuda linna enda käes hoida, võtsid kuni paarsada mässulist kaasa oma pereliikmed, toetajad ja tsiviilisikutest pantvangid. Möödunud laupäeval lasti sajad tsiviilisikud vabadusse ja osa põgenes.
Rünnakute ajal pakkus SDF ISISele võimalust turvakoridori pidi Manbijst lahkuda, et tsiviilohvreid vältida, kuid nad keeldusid.
بالصور لحظة فرار داعش مع المدنيين من #منبج
Daesh pictures how to use civilians as human shields to flee #Manbej pic.twitter.com/C1oJm8sFHv
— SDF Press Center (@SDF_Press_1) August 19, 2016 | Süüria Demokraatlikud Jõud avaldasid fotod inimkilpidega palistatud ISISe konvoist | https://www.err.ee/572415/suuria-demokraatlikud-joud-avaldasid-fotod-inimkilpidega-palistatud-isise-konvoist | Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) avaldasid oma Twitteri kontol aerofotod, millelt on näha, kuidas rühmituse Islamiriik mässulised Põhja-Süürias Manbij linnast põgenedes inimesi kilpidena kasutasid. |
Kvalifikatsiooniturniir, kus osalevad neli naiskonda, toimub Poolas. Lisaks on Pärnu vastasteks alagrupis veel Medyk Konin (Poola) ja ŽFK Breznica (Montenegro). Mõlemad naiskonnad on ka oma riigi meistrid.
Olimpia Cluj on pärnulannadele juba tuttav vastane, sest omavahel kohtuti ka eelmisel aastal. Siis tuli tunnistada vastaste 4:0 paremust. Teiste naiskondadega Eesti klubi varasemalt kohtunud pole.
Pärnu on suutnud korra ka jõuda Euroopa 32 parima naiskonna hulka, kui 2013. aastal suudeti Soomes toimunud valikturniiri järel edasipääs kindlustada, olles seega esimene Eesti naiskond, kes pääsenud Meistrite liiga põhiturniirile.
Pärnu JK mängud Meistrite liiga eelringis:
Teisipäev, 23. august kell 12:00 Olimpia Cluj – Pärnu JK
Neljapäev, 25. august kell 19:00 Pärnu JK – Medyk Konin
Pühapäev, 28. August kell 18:00 ŽFK Breznica – Pärnu JK
Järgmisesse ringi pääsevad vaid alagruppide võitjad. Naiste Meistrite liiga finaal peetakse 2017. aasta 1. juunil Cardiffis. | Pärnu Jalgpalliklubi naiskond alustab 23. augustil Meistrite Liiga eelringi mängudega | https://sport.err.ee/90583/parnu-jalgpalliklubi-naiskond-alustab-23-augustil-meistrite-liiga-eelringi-mangudega | Pärnu Jalgpalliklubi naiskond alustab teisipäeval, 23. augustil mängudega naiste Meistrite liiga eelringis. Eesti klubi esimene kohtumine on Rumeenia meistri Olimpia Cluj Napoca vastu. |
Oma ülesastumistel ohtralt pürotehnikat kasutava bändi nõudmisel ei tohi lava taga olla neoonlampe ning kogu valgustus peab olema reguleeritav. Trio soovib, et nende puhkeruumid oleks muudetud hubasemaks kümnete küünaldega ja paari pudeli ehtsa Prantsuse šampanjaga. Bändile ja kaaskonnale võib veel pakkuda Henrdicksi džinni ja Absoluti viina. Rõhutatud on, et õlu ei tohi olla plekkpurgis, vaid kindlasti klaastaaras.
Teised festivalil ülesastuvad staarid, Culture Beat, E-Type, Dr Alban, Captain Jack, Basic Element ja Alexia nõuavad enam-vähem ühelaadset serveeringut. Enim soovitakse puhkeruumidesse head viina, veini ja õlut. Seni pole oma nõudmisi esitanud veel esmakordselt Eestit külastav Army of Lovers.
We Love The 90s toimub 26.-27. augustil Tallinna lauluväljakul. | Lauluväljakul esinev Scooter soovib lava taha romantikat küünalde ja šampanjaga | https://menu.err.ee/291925/lauluvaljakul-esinev-scooter-soovib-lava-taha-romantikat-kuunalde-ja-sampanjaga | Järgmisel nädalal festivalil We Love The 90s üles astuv Saksa reivipunt Scooter palub korraldajatelt lava taha romantilist õhkkonda küünalde, maheda valguse ja šampanja näol. |
Eesti Raudtee uueks nõukogu liikmeks sai TTÜ doktorant ja endine VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). Ta hakkab nõukogu ka juhtima ning asendab selles ametis endise nõukogu esimehe Raivo Vare, kes lahkub nõukogust.
"Rohumaa juhtimisel tegi põlevkivi väärindamisega tegelev VKG läbi märkimisväärse arengu ning raudteevaldkond ei ole tulevastel aastatel vähem vastutusrikaste valikute ees. Tänan Raivo Varet Eesti Raudee nõukogu juhtimise eest, ajad pole lihtsad, kuid pidevalt otsiti lahendusi, kuidas paremini hakkama saada ning ettevõttet korrastada, selles on nõukogul roll suur," ütles Michal.
Eesti Posti uueks nõukogu liikmeks sai Aivar Sõerd. Sõerd on endine maksuameti juht, rahandusminister, riigikogu rahanduskomisjoni liige ja olnud mitme ettevõtte juht. "Eesti Post on viimastel aastatel tublisti muutunud, eeskätt on suudetud Omniva kaubamärgiga logistikaäris tugevamaks muutuda," ütles Michal.
Majandusminister märkis, et postiteenus peab küll olema tagatud, ent pakiäri on siiski pigem üsna kaugel riigi põhiülesannetest. "Selles valdkonnas saab ettevõte ning omanik teha plaane, kuidas edasi areneda. Võimalusi on nii strateegilisest partnerlusest valdkonnas kui börsile minekust, analüüsid selle kohta tulevad sügisel," rääkis ta.
Eleringi uueks nõukogu liikmeks määras Michal börsifirma PRFoods juhi Indrek Kasela, kes täidab seal koha, mis jäi täitmata pärast seda, kui kuriteokahtlusega toonane Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liige Kajar Lember mai lõpus ametist lahkus.
Samuti pikendas Michal Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduaskonna õppeprodekaani Mart Noorma ja MKM-i energeetika ja ehituse valdkonna asekantsleri Ando Leppimani nõukogu liikme volitusi sihtasutuses Eesti Akrediteerimiskeskus. | Vare taandub Eesti Raudtee nõukogust, Kasela asendab Eleringis taandatud Lemberit | https://www.err.ee/572414/vare-taandub-eesti-raudtee-noukogust-kasela-asendab-eleringis-taandatud-lemberit | Majandusminister Kristen Michal nimetas kolme riigifirmasse uued nõukogu liikmed, muuhulgas määras minister Eesti Raudtee nõukogu esimeheks endise Viru Keemia Grupi (VKG) juhi Priit Rohumaa, senine juht Raivo Vare lahkub nõukogu liikme kohalt. |
Teaduslikud uuringud on näidanud, et ÜRO nepaallastest töötajad olid nakkuse allikaks, kuid seni on ÜRO oma seost eitanud, vahendas BBC.
New York Times kirjutas aga ÜRO konfidentsiaalsest siseraportist, milles öeldakse, et ilma ÜRO tegevuseta ei oleks epideemia puhkenud. Raporti saatis ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile eelmisel nädalal New Yorgi ülikooli juuraprofessor, kes konsulteerib organisatsiooni inimõiguste teemadel.
Ban Ki-mooni pressiesindaja Farhan Haq ütles eile, et ÜRO on viimase aasta jooksul mõistnud, et mis puudutab nende seotust puhangu tekkega ja koolerast mõjutatute kannatustega, tuleb organisatsioonil palju enam ära teha. Samas kordas Haq, et ÜRO positsioon diplomaatilise puutumatuse ja võimalike kompensatsioonide osas pole muutunud.
Nimelt leiab ÜRO, et diplomaatiline puutumatus kaitseb neid ohvrite perede võimalike kompentsatsiooninõuete eest.
Haiti koolerapuhangut seostatakse ÜRO baasi kanalisatsioonilekkega, kust saastunud vesi jõudis lähedal asuvasse jõkke. Kuni 2010. aasta puhanguni ei olnud Haitil sajandi vältel koolerat esinenud.
Kui koolerabakter juba veevarustusse jõuab, on seda väga keeruline peatada, eriti Haiti-suguses riigis, kus peaegu pole tõhusat heitveepuhastussüsteemi. | ÜRO tunnistas oma rolli Haiti koolerapuhangus | https://www.err.ee/572413/uro-tunnistas-oma-rolli-haiti-koolerapuhangus | ÜRO tunnistas, et neil oli oma osa koolerapuhangu tekkimises Haitil 2010. aastal, millest alates on see haigus seal nõudnud umbes 10 000 inimese elu. |
Kolmandat aastat järjest toimuval jalgpalliteemalisel doonoripäeval loovutavad verd FC Levadia president Viktor Levada, klubi tegevjuht Sergei Hohlov-Simson, duubelmeeskonna peatreener ja noortetöö juht Vladimir Vassiljev, jalgpallikooli tegevjuht Indrek Petersoo, mitmed endised Eesti koondise mängijad, FC Levadia noortetreenerid, harrastusjalgpallurid, klubi töötajad, koostööpartnerid, noormängijate vanemad ning teised Eesti jalgpallipere liikmed.
PERH-i Verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp: "23.08 toimub Kadrioru staadionil doonoripäev. See on saanud nüüd juba kenaks traditsiooniks, kus me koos verekeskuse hea sõbra, jalgpalliklubi Levadiaga, korraldame enne Premium Liiga mängu doonoripäeva, mis kannab pealkirja „Südamest südamesse – jalgpall toetab doonorlust“. Jalgpall on spordiala, mis on lihtsate vahenditega kättesaadav väga paljudele noortele ning annab harrastajatele nii füüsilise kui emotsionaalse rahulolu. Doonorlus on aga ülim võimalus teha head ning annab doonorile positiivse teadmise sooritatud heateo suurusest – päästa kellegi elu."
FC Levadia tegevjuht Sergei Hohlov-Simson: "FC Levadial on hea meel doonorluse edendamisele kaasa aidata, seda nii doonoripäeva korraldamise kui vereloovutuse tähtsuse laiema teadvustamise kaudu. Eelmistel aastatel loovutasid verd mitmed meie kogukonna ja Eesti jalgpallipere liikmed, ootame kõiki neid ja arvukalt uusi doonoreid teisipäeval Kadriorgu! Kõikidel on võimalus teha omalt poolt heategu abivajajale ning seejärel nautida põnevat Premium Liiga jalgpallietendust."
Vereloovutus toimub kell 14:00-17:00 Kadrioru staadioni peatribüüni esimese korruse ruumides, doonorite sissepääs Vesivärava tänavalt. Vereloovutus kestab umbes 45 minutit, viimased doonorid saavad alustada vereloovutust kell 18:00.
Kell 18:00 algab A.Le Coq Premium Liiga põnevuskohtumine FC Levadia ja Nõmme Kalju FC vahel. | Levadia ja PERH korraldavad järgmisel nädalal enne Premium Liiga mängu doonoripäeva | https://sport.err.ee/90582/levadia-ja-perh-korraldavad-jargmisel-nadalal-enne-premium-liiga-mangu-doonoripaeva | Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus ja FC Levadia korraldavad järgmisel teisipäeval, 23. augustil Kadrioru staadionil doonoripäeva ”Südamest südamesse – jalgpall toetab doonorlust!” |
Idisi looming ühendab endas keskaegse muusika traditsioonid ja maagilise fantaasia maailma. Bändi suureks eeskujuks on sarnast muusikat esitav Saksa kollektiiv Corvus Corax, kellega koos on õnnestunud tüdrukutel ka mõned korrad koos laval olla.
"Esitame täna Rakveres oma tumefolgilikuma kava. Ootame seda esinemist väga," teatas Idisi.
Ēnu Kaleidoskops (Varjude Kaleidoskoop) alustas tegutsemist 2004. aastal. Riiast pärit bändi võib peaaegu orkestriks nimetada, esindatud on tšello, viiul, flööt, kitarrid ja veel mõned pillid. Ēnu Kaleidoskops peab oluliseks uue tänapäevase mütoloogia loomist, milles varjud vahelduvad kaleidoskoobis.
Tumeromantika kontserdisari lõpeb sel aastal Muuga mõisas Suurbritannia tšellisti Jo Quaili ja prantsuse ambient -folk bändi Kentin Jivek ülesastumisega 21. augustil. | Rakvere vanalinnas kajavad Vene tüdrukutebändi torupillid ja Läti neofolk | https://menu.err.ee/291924/rakvere-vanalinnas-kajavad-vene-tudrukutebandi-torupillid-ja-lati-neofolk | Täna õhtul avab väravad Rakvere linnakodaniku muuseumi hoov, kus Moskva tüdrukutebänd Idisi paneb torupillid hüüdma ja trummid põrisema. Lisaks astub üles ka Läti neofolk kollektiiv Ēnu Kaleidoskops. |
Merkeli kahepäevase visiidi kavas on kohtumine peaminister Taavi Rõivasega Tallinnas Stenbocki majas, president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus ning e-Eesti esitluskeskuse külastamine Ülemiste keskuses. Samuti annab Merkel koos Rõivasega Tallinnas pressikonverentsi.
e-Eesti esitluskeskuses peab Merkel kõne "Eesti kui teerajaja digivaldkonnas - eeskuju Saksamaale ja Euroopale", seisab välisministeeriumi pressiteates.
"Saksamaa on Eesti jaoks väga tähtis sõber, liitlane ja koostööpartner, mistõttu on liidukantsler Angela Merkeli otsus Eestit külastada märgilise tähendusega," ütles Taavi Rõivas valitsuse pressibüroo vahendusel.
"Kuna juba septembri keskel toimub Bratislavas Euroopa Liidu liidrite tippkohtumine, siis kindlasti on meie kohtumise peateema Euroopa Liidu tulevik. Põhimõttelised küsimused – kuhu Euroopa läheb, millised on need väärtused, mida me hoiame ja kaitseme, ning valikud, mida me peame lähiajal langetama tugeva ja toimiva ühenduse nimel," rääkis Rõivas. "Seetõttu on loomulikult fookuses ka Brexit, Euroopa julgeolek ja olukord Euroopa Liidu naabruses."
Peaminister Taavi Rõivas on Merkelit juba mitu korda Eestisse visiidile kutsunud. Mais osales Rõivas Merkeli isiklikul kutsel esimese välismaise valitsusjuhina Saksamaa valitsuskabineti väljasõiduistungil, kus ta kahe ja poole tunni jooksul tutvustas Eesti e-valitsemise mudelit.
Samuti suhtlesid Merkel ja Rõivas viimasel NATO tippkohtumisel Varssavis ning julgeolek ja Eesti e-edu võivad olla ka Merkeli Eesti-visiidi põhiteemad.
Viimati käis Saksa liidukantsler Eestis 2008. aastal. „Aktuaalne Kaamera” teatas Merkeli võimalikust tulekust Eestisse juba 29. juulil. | Ametlik kinnitus: Angela Merkel tuleb Eestisse | https://www.err.ee/572352/ametlik-kinnitus-angela-merkel-tuleb-eestisse | Saksamaa kantsler Angela Merkel teeb 24. -25. augusti Eestisse visiidi, päevakavas on ka kõne, kus nimetatakse Eestit teerajajaks ja eeskujuks digitaalvaldkonnas. |
Paraku on juba praegu päris kindel, et elu sel planeedil ei ole, sest planeet tiirleb tähe lähedal ja selle pinnal on arvutatavasti umbes 230 kraadi sooja. Aga see pole ka nii suur palavus, et planeedil ei saaks atmosfääri olla.
Nüüd väidab rühm astronoome, et teatud eeldustel võiks ses atmosfääris ka suurel hulgal hapnikku olla, mis teeks selle Maakerast ainult pisut suurema planeedi meile küllap veel natuke omasemaks.
Peamine eeldus, mille Laura Schaefer Harvardi ülikoolist ja ta kolleegid oma arvutimudelisse sisestasid, oli, et kui atmosfäär tekkis, leidus seal rohkesti veeauru. See ei ole ju kindlasti ülemäära pöörane eeldus.
Kuna planeet tiirleb tähest ainult kuus korda kaugemal kui Kuu Maast, siis kallab täht ta üle rohke ultraviolettkiirgusega. mis lammutab vee molekulid vesinikuks ja hapnikuks.
Veeaur on tõhus kasvuhoonegaas ja seetõttu kuumenes noor planeet veelgi kuumemaks kui ta algul oligi, nii et planeedi pind võis jääda paljudeks miljoniteks aastateks sulaolekusse. Niisugune suur magmaookean aga neelaks kõvasti hapnikku endasse, nii et võib ka kahelda, kas meie ajaks atmosfääri hapnikku väga palju üldse alles jäänud on.
Schaefer ja kaasautorid kirjutavad nüüd ajakirjas Astrophysical Journal, et nende mudeli järgi selles siiski kahelda ei maksa ja tõenäoliselt on planeedi atmosfääris hapnikku veel piisavalt, et me seda sealt põhimõtteliselt ka avastada võiksime.
See oleks iseenesest tore avastus, aga veelgi põnevam oleks muidugi hapnikku avastada mõne jahedama kõvapindse planeedi atmosfäärist, sest seal võiks seda tõepoolest juba veenvaks elumärgiks pidada. | Kuuma planeedi atmosfääris võib olla hapnikku | https://novaator.err.ee/259386/kuuma-planeedi-atmosfaaris-voib-olla-hapnikku | Meist ainult umbes 39 valgusaasta kaugusel punase kääbustähe Gliese 1132 ümber tiirlev planeet Gliese 1132 b võib osutuda esimeseks kõva pinnaga eksoplaneediks, mille atmosfäärist avastatakse hapnikku. |
Esialgselt usuti Londoni klubis, et 25-aastane ründaja peab vahele jätma sisuliselt kogu hooaja, kuid pärast protseduuri, mille abil heideti pilk inglase põlve sisse, on lootust, et mees naaseb tunduvalt varem, vahendab Soccernet.ee.
Arsene Wenger: "Tal on põlves põletik ning nad pidid põlve uuesti uurima, et veenduda selle paranemises. Kui paranemine ei oleks olnud hea, oleks ta olnud audis kuni aprillikuuni. Uudised on aga suurepärased ning ta naaseb enne jõule."
Welbecki viimane liigamäng Arsenali eest jääb maikuu algusesse, mil punasärgid viigistasid 2:2 Manchester City'ga. | Arsenali ründaja naaseb oodatust varem | https://sport.err.ee/90581/arsenali-rundaja-naaseb-oodatust-varem | Londoni Arsenali ründajale Danny Welbeckile on antud teada, et pallur võib taas väljakule joosta enne uue aasta algust. |
Ma ei hakka rääkima enesestmõistetavast. Igaüks saab aru, et kui poleks iseseisvust taastatud, ei valiks me mingit presidenti ja Vormsi kuuluks piiritsooni, kuhu pääseks ainult erilubadega. Tähtis on hoopis muu: iseseisvuse taastamine oli ühisosa leidmise meistriklass ja suur õppetund praegustele presidendivalijatele.
25 aastat tagasi oli väga palju sellist, mida tahtsime teha ja saavutada. Ammuoodatud vabadus tekitas tunde, et kõik on võimalik. Riigina Läände, inimestena vabaks, ühiskonnana avatuks. Kõige selle juures võtsime üksmeelel ja õnnelik olemist konstandina, mis peaks kanduma laulvast revolutsioonist refräänina kogu Eesti Vabariigi tegemistesse.
Siis oli sõnadetagi selge see võimas tunne, et koos tegutsemine, rahva ühine tahe ja püüdlused aitavadki Eestit uuesti üles ehitada. Vabaduse taastamisest saadud eduelamus ja emotsioonid aitasid iga päev üle elada selliseid raskusi, mille pärast täna oleks vaat et üleriigiline kriis.
Kui 25 aastat tagasi oli tunne, et nüüd on võimalik kõike koos paremaks teha, siis kuidagi on juhtunud nii, et praegu on sihik sellel, mida võiks ära hoida või maha teha. Kuna vabadust ja võimalusi end kuuldavaks teha on täna rohkem kui kunagi varem, jääbki mulje, et keegi kusagil ikka midagi valesti teeb.
Emotsioone on ikka inimesele vaja – need sütitavad, tekitavad argiellu põnevust ja vürtsitavad tülpinud kulgemist. Mulle tundub, et praegu kütame end üles tühja-tähjaga ja pigem reaktsioonina millegi vastu. Iga pillatud lause, väiksegi veakesega lahendus või raskem otsus on materjal, millega saab hõlpsalt pauku teha.
Meie avalik ruum on seetõttu justkui püromaani unistus, pidev saluut, kus iga järgmine rakett peab üle trumpama eelmise. Ikka kangemate sõnade, vängemate siltide ja reljeefsemate seisukohavõttudega. Nii see emotsionaalne „kütus“ kulubki. Võib-olla aitab see igavalt kulgevasse argipäeva korraks elevust tuua või hetkeks paugutajale heameelt teha. Aga rahvana eduelamuse saamisest on asi galaktikate kaugusel.
Seda vajadust ja tahtmist end üles kütta võiks hoopis kasutada millegi heaks. Millegi positiivse jaoks, mis paneb tuhanded inimesed tahtma pühenduda ja oma panus anda, isegi kui see on tilluke. Sest meie – 1,3 miljonit siin Eestis ja üle maailma laiali olevat eestlast – hoolime.
Me hoolime sellest, et Eesti ei jääks keskpäraseks Ida-Euroopa riigiks. Sest me mäletame seda tunnet 1990ndatel ja ka 2000ndatel, et me suudame enamat kui keskpärasus. Ärme lepi sellega, mille kohta saame pärast nukralt öelda, et rohkemas ei õnnestunud kokku leppida, ja tõdeda, et asi seegi. Nagu näiteks asjatundjate poolt eelmisesse sajandisse kuuluvaks hinnatud Reidi tee lahendus või üheprotsendine sotsiaalmaksulangetus, mille peamine efekt on see, et inimeste ravimiseks jääb vähem raha.
Me suudame enamat, sest meie isetegemise, iseenesesse uskumise ja ise saavutamise alusmüür on nii tugev. Laulva revolutsiooni energia ei kao, vaid avaldub üha uuesti ja uuesti väiksemates asjades, kuid seda rohkemates kohtades.
Üks nendest kohtades võiks olla presidendivalimised. Aeg ei ole Eesti jaoks praegu nii pinev ja nii pöördeline kui 25 aastat tagasi. Aga see ei ole ka kaugeltki rahulik, mis lubaks õigustada õndsat eneseimetlust riigipea valimistel. Toompeal tuleks veidi minevikku meenutada, segada seda olevikuga ja tulemusena professionaalselt ära valida Eestile parim president, mitte õhinal omasid upitada ja teisi uputada.
Lõppude lõpuks on see meie oma riik, meie oma kodanikkond ja meie oma presidendivalimised.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Annika Uudelepp: aeg olla poolt | https://www.err.ee/572405/annika-uudelepp-aeg-olla-poolt | Homme tähistab Eesti Vabariik oma iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva. Täna algab Vormsil Eesti vabaühenduste liidu strateegiaarutelu. Nädal tagasi pidasid presidendikandidaadid oma esimese suure avaliku debati. Kõik need sündmused on omavahel seotud. |
Kokku on Venemaa pealinna meteokaitseks selle aasta 1. ja 9. mail, 12. juunil ning linna päeval eraldatud 346 miljonit rubla ehk umbes 4,8 miljonit eurot.
2015. aastal kulus meteokaitseks 9. mail, 24. mail (slaavi kirja ja kultuuri päev), 12. juunil ja linna päeval umbes 430 miljonit rubla ehk umbes 5,9 miljonit eurot.
Moskva meteokaitsetehnoloogiat on viimistletud aastaid. Erilennukid ajavad pilved laiali vedellämmastiku, kuivjäägraanulite ja eritsemendi abil.
Aasta eest 5. septembril tabas Moskvat linna päeva pidustuste ajal enneolematu paduvihm. Linna kohale jõudis võimas 350-400 kilomeetri laiune madalrõhkkond. Mõne tunniga sadas alla 21,5 protsenti kuu sademenormist.
Kehva ilma tõttu lükati edasi hommikune orkestrite rongkäik Tveri tänaval, millega pidustused pidid algama. Erilennukitel õnnestus peletada pilved laiali alles päeva teiseks pooleks. | Moskva kulutab linna päeval pilvede tõrjumiseks 1,2 miljonit eurot | https://www.err.ee/572412/moskva-kulutab-linna-paeval-pilvede-torjumiseks-1-2-miljonit-eurot | Moskva linnavõimud lubavad tagada linna päevaks, mida sel aastal tähistatakse 10.-11. septembril, hea ilma ning riigihangete portaali kohaselt on sel ajal pilvede laialiajamiseks eraldatud 87 miljonit rubla ehk ligi 1,2 miljonit eurot. |
Harju tänava haljasalale kerkib see teist korda. Kohapeal valmiv varjualune jääb vanalinnas jalutajatele uudistamiseks ja katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini, misjärel transporditakse see kõikide seniste varjualuste koduks saanud Pedaspeale.
Tänavuse varjualuse SILUETT idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus muuta. "Püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas," märkis Liiva. "Kuidas olla üksi mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Kumminööride vahele oli ära peidetud toolid, kuhu inimene saaks istuda. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oleks, siis väljast vaadates tekiks efekt, mil vaataja taipab, et seal on küll keegi, kuid ei saa tuvastada, kes täpselt - näha on vaid siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna ruttu selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa kumminööri materjali kasutada – see süttib kähku ning on kergesti läbilõigatav."
Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: "Kui SILUETT juunis ehitamiseks välja valiti, sai kohe selgeks, et selle ehitamises pole midagi selget. Nüüd, pärast kahte kuud pingelist kavandamist, on meil selgeks saanud, et tegemist on eksperimendiga." Eksperimendi tulemus paljastub Harju tänava haljasalal objekti avamisel.
Paarile inimesele hõlpsalt varju pakkuv objekt püstitatakse mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse puitarhitektuuri vastu võtavad. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid seekord professor Andres Alver ja Indrek Rünkla.
Varjualuste ehitamisele läbi aastate kaasa aidanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhil Henrik Väljal on hea meel tõdeda, et teist järjestikust aastat on tudengite looming ka linnaruumis kõigile vaadeldav. “Puit on kohalik loodusvara ja selle kasutamist ehituses võiks tunda iga Eesti arhitekt. Puit on ainus tõsiseltvõetav taastuv ehitusmaterjal ja pole kahtlust, et puidu osakaal ehitusturul tulevikus kasvab, mistõttu on oluline, et tulevased arhitektid saaksid juba oma esimeste kooliaastate jooksul isikliku kogemuse puidust ehitamisega."
Varjualune SILUETT
Idee autor: Elina Liiva
Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna
Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu
Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital | Täna avatakse Tallinna vanalinnas eksperimentaalne ehitis | https://kultuur.err.ee/313339/tana-avatakse-tallinna-vanalinnas-eksperimentaalne-ehitis | Reedel, 19. augustil kell 17 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esmakursuslased tallinnlasi ja linnakülalisi Harju tänava haljasalale, kus avatakse uus puidust varjualune. Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on kunstiakadeemia arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. |
"Brown on üks puhtsüdamlikumaid mängijaid, keda ma kohanud. Ta pani meeskonna alati endast ette," rääkis Šotimaa koondise ja Celticu endine peatreener Gordon Starchan Šoti Jalgpalli liidu kodulehele.
Brown on võitnud kuus Šoti Premier League'i tiitlit Celticuga, neist viimased viis järjest. | Šotimaa jalgpallikoondise kapten loobus koondise esindamisest | https://sport.err.ee/90586/sotimaa-jalgpallikoondise-kapten-loobus-koondise-esindamisest | Glasgow Celticu ja Šotimaa koondise kapten Scott Brown loobus koondise esindamisest, teatas Šotimaa Jalgpalli Liit reedel. |
Jutt käib Andrus Roosa 239-leheküljelisest raamatust "Hiidlase vähene naljaraamand", mille on välja andnud Hiiu Öko ja toimetanud Aivar Viidik. Raamat kannab ka alapealkirja või selgitust, mis ütleb järgmist: "Kõik lood on tõesti sündinud, kas kõplaste, sarvekate, käinameeste või teiste hiidlaste elus või nende peades." Ehk siis täiesti dokumentaalne jutt. Mingis mõttes vähemalt. Dokumentaalsust rõhutab tõik, et paljud naljandite tegelased nimetatakse ära ees- ja perenime või siis eesnime ja talunime pidi. Kas need ka päriselt elanud või elavad inimesed on, ei tea, aga igatahes lisab see raamatule korraga nii elulisust kui elulisusega sageli käsikäes käivat absurdi. Absurdi leidub teoses üldse palju. Ja et tegu on tõesti naljandite, mitte anekdootidega, ei tulenegi absurd alati mitte anekdootlikest situatsioonidest, kus keegi mõistab kedagi vääriti või miski muu on kohatu või sobimatu.
Naljandi puhul mängib vähemalt sama olulist rolli keel – sõnamäng, rahvalikud väljendid ja stiil – ning, sisu on väidetavalt tõsieluline, igatahes esitus ise mõjutab selle tõsielulisust. Üks näide:
"Diagnoos
Arst vaatab Kõpu mehe, Suurepsi Jaagupi, haiguslugu ja on üsna mureliku näoga: "Vaadake, teie tervisenäitajad on väga pahad. Ma ei oskagi kohe täpset diagnoosi panna, ilmselt on põhjus joomises."
"Äi, jo ma lähe siis täna kodu ja tule oome tagasi, kui tei olete kaineks saand," ütles Jaagup."
Nii et iseenesest anekdootlik ja tuttav süžee, esitatuna tõsiseluloolise, nii-öelda päris tegelase elust võetud lookesena ja rüütatud hiiupärasesse keelde. Väga vahva.
Mõni sõna autorist. Nagu Andrus Roosa raamatu sissejuhatuses ütleb, on ta küll sündinud Tallinnas, kuid kasvanud üles Hiiumaal. Nii on sealne keel ja meel on talle tuttavad ja ta suudab seda edasi anda loomuliku vahetusega. Nagu autor raamatu eessõnas veel ütleb, on ta 22 aastat töötanud politseinikuna. Võib-olla andiski nende lugude kirjutamiseks ainet just see amet, mis paradoksaalsel moel sunnib ühiskonda vaatlema korraga nii distantsilt kui ka süvitsi.
"Hiidlase vähene naljaraamand" on jagatud peatükkideks, mis on osalt geograafilised, osalt temaatilised. Raamatut alustavad "Kõplaste lood", millele järgnevad kohe sarvemeeste, käinameeste ja saarlaste lood ning siis tulevad meremeeste ja naiste lood, seejärel peatükid "Hiiu mees ja tema naine" - tõsi, see natuke kordab peatükis "Naiste lood" loetut – ning kogumiku lõpetavad "Hiidlane ja mandriinimesed" ja "Hiidlase kirev elu".
Lugesin ise raamatu ühe jutiga läbi ja kohati ikka naersin päris korralikult, kuid tegelikult on "Hiidlase vähene naljaraamand" pigem jupikaupa lugemise teos. Samas – järjest lugemine tekitab muidugi tugeva meeleolu. Eks igaüks ise vaatab, kuidas doseerida. Omaette vaatamisväärsuseks on vanad fotod, mis kujutavad hiidlaste eluolu – mõned koomilises, mõned aga lihtsalt armsas, etnograafilises ja realistlikus võtmes. Igatahes õigus on neil, kes ütlevad, et see raamat aitab tõesti mõista Hiiumaad ja hiidlasi. | Peeter Helme raamatututvustus. Andrus Roosa - "Hiidlase vähene naljaraamand" | https://kultuur.err.ee/313375/peeter-helme-raamatututvustus-andrus-roosa-hiidlase-vahene-naljaraamand | Naljand on tänapäeval vähelevinud žanr. Igapäevaelust on selle kõrvale tõrjunud anekdoot, kui lühem, löövam ja jutustamislaadist vähem sõltuv žanr. Seda toredam, et ilmunud on suisa terve kogumikutäis naljandeid. Täpsemalt: Hiiu naljandeid. |
Loo valmimine võttis aega aega viis kuud ning selle käigus muudeti väga palju. "Alguses oli lugu mõeldud jälle ballaadina, kuid otsustasime, et võiksin siiski end uue nurga alt näidata," kommenteeris Gertu.
"Olen siin" muusika autoriks on Tomi Rahula, sõnad kirjutasid Anni Rahula ja Silja Vipre. Loo produtseeris Marcus Peak koos Tomi Rahulaga. "Mul on hea meel, et singliga töötas nõnda nimekas seltskond ning sain selle valmimises ka ise palju kaasa rääkida," rõõmustas Pabbo.
Video sündis noore kunstniku Maret Kümniku käe all. "Videol on võime vaatajat mõnusalt hüpnotiseerida. Mul on väga hea meel, et Maret oli nõus sellise vahva projekti vastu võtma. Olen tulemusega väga rahul," kiitis Gertu. | Gertu Pabbol ilmus värske singel "Olen siin" | https://menu.err.ee/291916/gertu-pabbol-ilmus-varske-singel-olen-siin | Lauljanna Gertu Pabbo avaldas täna oma uue singli pealkirjaga "Olen siin", laulule valmis ka kunstiline video. |
"Mõistagi ei saa me alguskuudel maja ainult ürituste jaoks iga päev kinni panna, seega enamus üritusi toimub mingis maja osas nii, et muuseumi näitused ja kõik tavateenused on igaühele saadaval. Teised on õhtused üritused, mis algavad muuseumi näituste ametliku sulgemisaja järel," ütles ERM-i kommunikatsioonijuht Kaarel Tarand.
Avakuus ehk oktoobris on üritusi planeeritud 32, novembris juba 33 ja detsembris koguni 36, jaanuarikuuks on praeguseks broneeritud pind 24 üritusele. Tarandi sõnul hõlmab see statistika ka üritusi, kuhu toitlustust tellitud ei ole.
Toitlustusteenus on praeguse seisuga oktoobrikuuks ürituste raames tellitud 4800 inimesele ja novembriks 5420 osalejale. Detsembrikuuks on ürituste korraldajad tellinud praeguse seisuga toitlustuse 6200 inimesele ning jaanuariks on toitlustus broneeritud 3900 inimese tarbeks.
Tarand rääkis, et broneeritud üritustele lisanduvad veel need, mida muuseum ise korraldab, nagu iga-aastane koolilaste joonistuspäev, soome-ugri rahvastega seotud kultuuriprogramm või filmiprogramm ja veel palju muud.
"Kõik see toimub ja peab toimuma nii, et muuseum on oma esimestel kuudel lahti arvestusliku 13 000 külastaja jaoks kuus," rääkis Tarand. | Esimesed neli tegevuskuud toovad ERM-i 125 üritust | https://www.err.ee/572409/esimesed-neli-tegevuskuud-toovad-erm-i-125-uritust | Oktoobrikuus avatavasse Eesti Rahva Muuseumi (ERM) on esimeseks neljaks tegevuskuuks broneeritud ruumid 125 üritusele, millega peaks muuseumi toitlustusteenust kasutama üle 20 300 külastaja. |
Kvalifikatsioonis seitsmendat aega näidanud Štrombergs polnud ainus, kellele stardisirgel puhunud taganttuul raskusi valmistas ja kes varakult asjad pidi pakkima, vahendab Spordipartner.ee.
Kukkumise tõttu jäi olümpia lühikeseks ka Suurbritannia ratturile, 2013. aasta maailmameistrile Liam Phillipsile ja tänavuse MM-i kullaomanikule, kvalifikatsioonis parimat aega näidanud prantslasele Joris Daudet'le. Seega kolm soosikut poolfinaali ei pääsenud.
Tough day, a lot of emotions going thru my head. I have a lot to think about and need time to let everything sink in a bit! Thank you everyone for all the support and love over the years! Good luck everyone chasing that Gold tmrw ???? Smaga un emocionāla diena. Paldies visiem savējiem par atbalstu un līdzi jušanu. Ir labi laiku pa laikam kļūt mazam, lai augtu liels!!! #81 #Latvija
A photo posted by Maris Strombergs (@marisstrombergs) on Aug 18, 2016 at 9:30pm PDT | Lätlaste suurlootus Rios medalitele ei sõida | https://sport.err.ee/90585/latlaste-suurlootus-rios-medalitele-ei-soida | Lätlaste suurim lootus Rio olümpial, BMX-i krossirattur Māris Štrombergs medalite jaotamisel kaasa ei räägi, Pekingi ja Londoni olümpial kulla pälvinud mees kukkus veerandfinaalis ja tema jaoks on olümpia läbi. |
Politsei käivitas operatsiooni 17 provintsis, sealhulgas Konya provintsis riigi keskosas Anatolias, mis on konservatiivse valitsuserakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) võimubaas.
Kinni on peetud juba 29 teadlast, ütles uudisteagentuur Doğan. Suurem osa kahtlusaluseid on Konya Selçuki ülikoolist, nende hulgas on ka selle endine rektor professor Hakkı Gökbel.
Lääneliitlastes tekitavad ärevust Türgi 15. juuli riigipöördekatsele järgnenud ulatuslikud repressioonid.
Peaminister Binali Yıldırım ütles sel nädalal, et kinni on peetud üle 40 000 riigiteenistuja, neist 20 335 on vahi all.
Vallandatud on üle 5000 riigiametniku, kahtluse all on ligi 80 000 inimest. | Türgi andis välja 84 õppejõu vahistamiskäsu | https://www.err.ee/572403/turgi-andis-valja-84-oppejou-vahistamiskasu | Türgi prokurörid on andnud käsu 84 ülikooliõppejõu vahistamiseks, neid kahtlustatakse sidemetes USAs elava islamivaimuliku Fethullah Güleniga, keda võimud süüdistavad 15. juuli riigipöördekatse korraldamises, teatas meedia täna. |
Veterinaar- ja toiduamet (VTA) kinnitas 21. juulil labori proovitulemustele tuginedes sigade Aafrika katku diagnoosi Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kallukse külas asuvas ligi 4300 seaga farmis. Labor saatis positiivse proovi täiendavaks analüüsimiseks Hispaanias asuvasse Euroopa Liidu referentlaborisse.
„Referentlabori hinnangul pole ka täiendava analüüsi tulemusel mingit kahtlust, et konkreetses farmis oli sigade Aafrika katk. Seda kinnitavad referentlaboris tehtud täiendavad viroloogilised, molekulaardiagnostilised ja seroloogilised uuringud,“ ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Lisaks tuleb silmas pidada, et positiivse analüüsitulemuse kõrval võtab veterinaar- ja toiduamet diagnoosi kinnitamisel arvesse ka loomade kliinilisi ja patoloogilisi tunnuseid ning üldist epidemioloogilist olukorda, mis Kallukse farmi puhul kinnitasid samuti sigade Aafrika katku haigustekitaja esinemist farmis. Seega oli tegemist taudikoldega, mis tuli viiruse lokaliseerimiseks võimalikult kiiresti likvideerida.
Veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktori asetäitja loomahaiguste alal Imbi Nurmoja sõnul on proovide saatmine referentlaborisse labori jaoks tavapärane osa tööprotsessist. „Sel aastal, nagu ka möödunud aastal oleme saatnud Euroopa Liidu referentlaboratooriumisse täiendavaks analüüsimiseks proovid kõikidest kodusigade taudikolletest. Metssigade proove oleme saatnud regulaarselt kogu epideemia vältel uute taudistunud alade lisandumisel,“ ütles Nurmoja. „Ühelt poolt võimaldab see saada parema ülevaate haiguse epidemioloogiast Eestis. Teisalt on referentlaboril kohustus koguda infot viiruse iseloomu ja geneetika kohta, et viirust paremini tundma õppida.“ | Kallukse seakatk sai ka Euroopa kontroll-laboris kinnituse | https://www.err.ee/572402/kallukse-seakatk-sai-ka-euroopa-kontroll-laboris-kinnituse | Lääne-Virumaal Kallukse külas asuvas koduseafarmis diagnoositud seakatku puhang sai kinnituse ka Euroopa Liidu kontroll-laborist. |
Kaks autoosade tarnijat väidab, et VW on püüdnud tingida hinda alla, millega need ei ole nõustunud ja peatanud tarned. Seetõttu ei saa VW Golfe toota 20.-29. augustini.
Volkswagen valmistab Golfe oma põhitehases Wolfsburgis, kus töötab 60 000 inimest ja päevas valmistatakse kuni 3800 autot. Tiguanide ja Touranide tootmine jätkub.
Tarneprobleemide tõttu soovib VW lühendada tööaega neljas tehases, kuid lõplikku otsust veel tehtud ei ole. | Volkswagen peatab Golfide tootmise | https://www.err.ee/572408/volkswagen-peatab-golfide-tootmise | Saksa autofirma Volkswagen (VW) peatab oma tähtsaima mudeli, Golfi tootmise, mille põhjuseks on hinnatüli alltarnijatega, kirjutab Automobilwoche. |
Sergei Zavjalov (sündinud 1958) on luuletaja ja kirjandusteadlane, erialalt klassikaline filoloog. Tema siinne esseevalik annab huvitava sissevaate vene viimase sajandi luule erinevate suundumuste vahelistesse pingetesse ja põimumistesse. Ta pakub uudseid vaatepunkte nõukogude luulele, mis võivad anda värskendust ka eesti luuleloo ümbermõtestamisele.
Eneken Laanes on teost iseloomustanud: "Luuletaja Sergei Zavjalovi esseed 20. sajandi vene luulest avavad uudse ja erudeeritud vaate mitteametlikule, aga mis veelgi huvitavam, ametlikule nõukogude luulele. Mitmetes siinse kogumiku kirjutistes kasutab Zavjalov lääne kirjandusuurimuses levinud traumaparadigmat, mis võimaldab käsitleda ametikku nõukogude luulet hoopis värskest vaatenurgast ja seob selle küllaltki eraldiseisva kirjandustraditsiooni muu maailma arengutega. Eesti kontekstis pakub Zavjalov väärtuslikke koordinaate, mille abil vaagida uuesti ka nõukogude eesti luulet."
Tallinna Ülikooli kirjastuselt ilmunud teose on vene keelest tõlkinud ja saatesõnaga varustanud Aare Pilv ja toimetanud Katrin Hallas. | Sergei Zavjalov annab uudse vaate nõukogude luulele | https://kultuur.err.ee/313373/sergei-zavjalov-annab-uudse-vaate-noukogude-luulele | Tallinna Ülikooli kirjastuselt on Ilmunud teine "Bibliotheca artis poeticae" sarja raamat: Sergei Zavjalovi esseedekogu "Ars Poetica". |
"Magasini tänava hoone kuulub küll Ida-Tallinna Keskhaiglale, aga me oleme linnahaigla ja kinnisvaraalased otsused on nõukogu pädevuses. Nõukogu pole Magasini tänava hoone suhtes otsust veel teinud," ütles keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Marthi Lepik.
Päästeamet tegi Magasini 34 hoonele ettekirjutuse seetõttu, et hoones puuduvad tuletõkkesektsioonid, mis peaks peatama tule leviku ja tagama tulekahju korral inimeste ohutu väljapääsu.
"Hoone omanik ei soovi hoonesse investeerida ning seetõttu ei plaani ka ettekirjutust täita," ütles Põhja keskuse kommunikatsioonijuht Annika Koppel.
1. septembrist hakatakse ravikindlustamata inimestele andma ambulatoorset abi AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Kopli polikliinikus aadressil Sõle 63 ja statsionaarset järelravi osutatakse edaspidi Kallavere Haiglas Maardus.
Lepik rääkis, et Magasini tänaval asunud üksuse sulgemise tingisid päästeameti ettekirjutused, ent sulgemine ja ümberkorraldus ei olnud Ida-Tallinna Keskhaigla otsus ega valik, sest ravikindlustamata inimeste vastuvõttu korraldab Tallinna linn, lisas haigla esindaja.
Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku ravikindlustamatute osakonnas osutatakse septembrikuuni raviteenust Tallinna elanikele, kes ei oma riiklikku ravikindlustust. Peamiselt saabuvad sinna haiglaravile patsiendid aktiivravijärgselt teistest Tallinna haiglatest.
Ravikindlustamatute osakonnas teevad vastuvõtte üldarst ja kirurg. Nõu annab kabineti assistent, kes teeb koostööd sotsiaalhoolekande asutustega, Tallinna linna varjupaikade ja linnaosade sotsiaalosakondadega.
Magasini tänava üksuses töötas kaks raviarsti, viis õde ning üks osakonna õendusjuht, kabineti assistent, 11 hooldajat ja vajadusel on statsionaaris viibivatele patsientidele tagatud sotsiaaltöötaja nõustamine. | Ida-Tallinna keskhaigla pole Magasini hoone tulevikku veel otsustanud | https://www.err.ee/572400/ida-tallinna-keskhaigla-pole-magasini-hoone-tulevikku-veel-otsustanud | Ida-Tallinna Keskhaigla pole veel otsustanud, mida teha tuletõkkesektsioonide puudumise tõttu suletud Magasini tänava hoonega, millest haigla ravikindlustamata isikute raviüksuse välja kolib. |
"Death Magnetic" on nende seni viimane stuudioalbum ja see ilmus juba aastal 2008. Uus duubelplaat ilmub tänavu novembris, kannab nime "Hardwired... To Self-Destruct" ja ilmub mõnevõrra üllatuslikult sõltumatu leibeli Blackened all.
Selle esimene singel "Hardwired" on energiline, jõuline ja haarav, tundub, et härrased James Hetfield, Lars Ulrich, Kirk Hammett ja Robert Trujillo on vahepeal väga hästi puhanud. "Hardwired" kuulub nende videote hulka, mis kogusid esimese 12 tunniga üle miljoni vaatamise YouTube'is. | Päeva video: Metallica - "Hardwired" | https://kultuur.err.ee/313372/paeva-video-metallica-hardwired | Metallica on tagasi ja mitte niisama moe pärast tagasi, vaid ikka ülivõimsalt tagasi, kui otsustada nende värske ja igasuguse eelreklaamita avaldatud loo põhjal. |
Täna ilmunud raamatus "Eravestlused presidendiga" heidab Hollande valgust sellele, kui koormav on ja väsitav on poliitiku elu. Sellest hoolimata tunnistab ta, et soovib uueks ametiajaks kandideerida, vahendas The Local.
"Ma tean, mida tähendab veeta aastaid ilma isikliku eluta. Kuid tunnen ikkagi soovi uuesti kandideerida. See on minu isiklik tahe," kinnitas ta. "Ma ei sea aga oma nime esiplaanile, kui märgid näitavad, et see ei vii võiduni"".
12. augustil 62. sünnipäeva tähistanud Hollande lisas, et aastatel on tema vanuses teistsugune väärtus ning ka mittekandideerimine oleks omamoodi vabadus, arvestades riigipeaameti koormat.
Hollande'i populaarsus on Prantsusmaal ajalooliselt madal, peapõhjuseks kõrge töötuse määr ja riiki raputanud terrorirünnakud.
Tuleval aastal on Prantsusmaal nii presidendivalimised, mille kaks vooru toimuvad vastavalt 23. aprillil ja 7. mail, kui ka rahvusassamblee valimised 11. ja 18. juunil.
Hollande valiti presidendiks 2012. aastal ning varem on ta lubanud, et kandideerib uuesti vaid juhul, kui suudab töötuse määra arvestatavalt vähendada.
Uuringufirma Elabe 4. augustil avaldatud arvamusküsitluse tulemuste kohaselt usub vaid 17 protsenti valijaist, et Hollande suudab riigi probleemid lahendada. | Hollande kandideerib uueks ametiajaks, kui võiduvõimalus on tõenäoline | https://www.err.ee/572397/hollande-kandideerib-uueks-ametiajaks-kui-voiduvoimalus-on-toenaoline | Prantsusmaa riigipea Francois Hollande ütles, et kavatseb järgmisel aastal toimuvatel presidendivalimistel uueks ametiajaks kandideerida, juhul kui näeb, et tal on võimalus võita, kaotuse korral aga lahkuks ta poliitikast. |
Kallas toob platvormis esile presidendile vajalikud omadused ja erinevad rollid, sealhulgas on president Eesti riigi ja ühiskonna strateegilise arengu mõtestaja ning soodustab erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide lõimumist.
Kallase sõnul on teiste erakondade poolt antud positiivseid signaale koostöö võimalikkuseks aga mingeid kindlaid lubadusi ega siduvaid kokkuleppeid praeguse seisuga ei ole.
ERR-i uudisteportaal avaldam Kallase presidendiplatvormi muutmata kujul:
Presidendi Platvorm
President toetab Riigikogu kui põhiseaduslikku institutsiooni ja teeb kõik tema autoriteedi suurendamiseks riigi juhtimises.
President toetab erakondlikku demokraatiat. See ei tähenda ühegi erakonna eelistamist ega vabastamist kriitikast.
President toetab ja tähtsustab omavalitsusi, mõistes, et Eesti Vabariigi sünnilugu tugines eeskätt omavalitsuslikule fenomenile.
President väärtustab Eesti riikluse kaasajastamist põhiseaduse preambulas sätestatud rahvuslike huvide järgimiseks pikas perspektiivis.
Presidendi uks on alati avatud kõikide poliitiliste erakondade esindajatele, omavalitsustegelastele, kodanikuühiskonna esindajatele. Kriitiliste probleemide lahendamiseks otsib president poliitiliste ja ühiskondlike jõudude konsensust.
President toetab Euroopa Liitu ja teeb kõik võimaliku selle liidu tugevdamiseks, kartmata võtta liidrirolli ka üle-euroopaliste probleemide sõnastamisel ja lahenduste pakkumisel.
President soodustab erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide lõimumist, käsitledes erinevate ühiskonnas eksisteerivate lõhede ületamist julgeoleku tugevdamise olulise meetmena.
President toetab liitlassuhet NATOga ja teeb kõik selle liidu tugevdamiseks.
President arendab heanaaberlikke suhteid naabritega, sealhulgas Venemaaga. Presidendi sammud suhetes Venemaaga on kooskõlas Euroopa Liidu ja NATO Venemaa-poliitikaga.
President saadab Riigikogule tagasi arutamiseks põhiseadusega vastuolus olevad seadused, pöörates eriti tähelepanu seadustele,
mis kitsendavad kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist
mis on suunatud eraettevõtluse võimaluste kitsendamisele
mis tekitavad tõrjutust ühiskonnas (etnilised rühmad, ääremaad, sotsiaalsed grupid)
mis ei soodusta kodanike algatusvõimet, töökust ja kohusetunnet
President toetab Eesti välismaalaste ja kodakondsuspoliitika kaasajastamist.
President annab Vabariigi Valitsuse moodustamise õiguse isikule, esimeses järjekorras Riigikogu valimised võitnud erakonna peaministrikandidaadile.
President on Eesti riigi ja ühiskonna strateegilise arengu mõtestaja, pakkudes intellektuaalselt kõrgel tasemel ettepanekuid ühiskondlikuks debatiks kõikidel tasanditel, sealhulgas ja eriti Riigikogu tasandil. | Siim Kallas esitas Reformierakonna juhatusele oma presidendiplatvormi | https://www.err.ee/572399/siim-kallas-esitas-reformierakonna-juhatusele-oma-presidendiplatvormi | Reedel kogunenud Reformierakonna juhatus sai ülevaate, kuidas on läinud presidendikandidaat Siim Kallasel toetuse kogumine teistelt parlamendierakondadelt. Siim Kallas tutvustas erakonna juhatusele oma platvormi, mida arutatakse läbirääkimistel teiste parlamendierakondadega. |
30-aastane Heard ütles, et jagab summa Los Angelese lastehaigla ja naistevastase vägivalla eest võitleva ühingu vahel, vahendas Huffington Post.
"Nagu oli kirjas lähenemiskeelu taotluses ja lahutuspaberites, siis raha ei mänginud selles protsessis mingit rolli ning selle tõestuseks olen ma otsustanud annetada summa heategevusele, et minust nõrgemad saaksid end selle abil kaitsta," teatas Heard.
Deppi esindajad pole otsust kommenteerinud.
Depp ja Heard teatasid lahutusest ühisavalduses teisipäeval. Näitlejapaari abielu kestis 15 kuud ning Heardi sõnul kasutas Depp selle perioodi jooksul tema vastu vägivalda.
52-aastane Depp ja 30-aastane Heard kohtusid 2011. aasta filmi "The Rum Diary" võtetel. Depp oli 2012. aastani abielus Prantsuse näitleja ja laulja Vanessa Paradise'iga, kellega tal on kaks last. Heardile oli abielu Deppiga esimene. | Näitleja Amber Heard annetas lahutusest saadud summa heategevusele | https://menu.err.ee/291921/naitleja-amber-heard-annetas-lahutusest-saadud-summa-heategevusele | Näitlejad Amber Heard ja Johnny Depp teatasid teisipäeval lahutusest, mille tulemusena maksis Depp Heardile seitse miljonit dollarit. Heard annetab kogu summa heategevusele. |
"Leigril käib täna veel töö," kinnitas Padar ERR-ile. "Kuna laev üle võetakse ja millal ta Eesti poole tulema hakkab, ütleme siis, kui see 110% kindel on. Ei tahaks avalikkuse ootusi ja lootusi liialt tõsta," põhjendas ta.
Ka sobivaid aluseid ei ole hilinevate praamide asenduseks veel leitud.
"Kaupleme erinevate ettevõtetega. Hind ja kõik tingimused peavad sobima," ütles Padar.
Mis suurusjärgus hinnast jutt käib, Padar ei kommenteerinud. | Parvlaeva Leiger ülevõtmist pole veel alustatud | https://www.err.ee/572398/parvlaeva-leiger-ulevotmist-pole-veel-alustatud | Kui veel mõni päev tagasi kinnitas TS Laevade juht Kaido Padar, et Leigrit plaanitakse hakata üle võtma sel nädalal, siis tänase päeva seisuga seda tegema pole hakatud. |
Süüdistuse kohaselt lõid 20-aastast Filip-Artur ja 18-aastane Benjamin ühiselt tegutsedes 65-aastast taksojuhti noaga kokku vähemalt 95 korda, mille tagajärjel mees suri, teatas Lääne ringkonnaprokuratuur.
31. jaanuaril kella 21 ajal sai politsei teate, et Pärnumaal on taksojuhilt röövitud sõiduk Mercedes-Benz ja seda juhtinud mehega ei ole õnnestunud ühendust saada. Politsei tuvastas, et sõiduk lahkus Eestist kella 22 paiku Ikla kaudu ja seejärel informeeriti kolleege nii Lätis kui ka Leedus.
Leedu politsei abiga peeti röövitud sõiduk Panevėžyse lähedal kinni, kus olid ka kahtlusalused. Kadunud taksojuhi surnukeha leiti järgmisel päeval Pulli küla lähedalt.
Leedu kohus vahistas mõrvas kahtlustatavad Eesti õigusabitaotluse alusel ja 4. märtsil otsustati nad Eestile välja anda. 9. märtsiks jõudsid noormehed Eestisse, kus Pärnu maakohus kontrollis nende vahistamise aluseid ja jättis kahtlustatavad eeluurimise ajaks vahi alla. Vendadel on Eesti kodakondsus, kuid alaliselt Eestis ei ela.
Eeluurimisel keeldus Filip ütlusi andmast. Benjamin tapmist ei tunnistanud ja sündmuse kohta täpsemaid ütlusi ei andnud. Süüdimõistmisel röövimise eesmärgil tapmise ehk mõrva eest näeb seadus ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. | Taksojuhi surnuks pussitanud vennad lähevad kohtu alla | https://www.err.ee/572389/taksojuhi-surnuks-pussitanud-vennad-lahevad-kohtu-alla | Prokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse kaht venda taksojuhi tapmises tänavu jaanuaris Pärnumaal. |
Sportlase sõnul ei ole vaja põhjusi kaugelt otsida. „Pikem distants oleks kõva trenni eest, kuid 49 km rajal stardivad kõik minu põhikonkurendid ning tase on seal hoopis tugevam. Lähen võidu peale välja, vähemaga ei lepi, kuigi ega vastaseid ei saa ka alahinnata,“ ütles Peeter Pruus, kes ootab mõõduvõttu suure huviga, et näha Eesti tugevaimate maastikuratturite hetkeseisu.
Otepää maratoni trass on tänu uutele korraldajatele saanud värskenduskuuri ning tuleb ka Pruusile laupäeval üllatusena. „Ei ole sellega veel lähemalt tutvuda jõudnud, samas sobib mulle kõik ning tehnilist osavust nõudvates kohtades teistele alla juba ei jää. Tean, et Austa on krossis väga osav, Püta võib-olla mitte nii väga, mina ehk mahun kuskile sinna vahele,“ arvas Pruus.
Eesti Maastikurattasarja liidrid Austa ja Pütsep tervitavad tugeva konkurendi lisandumist. „Mida tihedam konkurents, seda põnevam. Tänu puhkusele olen saanud treenida ja ehk tiba teravam, kui eelmistel sõitudel,“ sõnas Erki Pütsep ja lisas, et Pruusi osalemine ei pane teda otseselt rohkem pingutama või üle oma varju hüppama.
Caspar Austa arvates lisab see sõidule värvi ja Pruusi näol on kindlasti tegemist arvestatava konkurendiga, kuigi sarja võitmise nimel tuleb rinda pista pigem Pütsepaga.
Olümpiamängudele kaasa elamisega aega sisustav Pruus vaatab 2016. aasta hooajale tagasi suure rahuloluga. „See on üks parimaid, mis siiani olnud. Tunnen, et olen oma elu tugevaimas vormis ning aina paremaks läheb. Säravaim hetk oli kindlasti Euroopa meistritiitel, aga väga rahul olen ka teise kohaga Eesti meistrivõistlustel ja Poolas toimunud UCI 1.2 kategooria ühepäevasõidul. Hooaeg pole veel läbi ning kindlasti on ees võistlusi, kuhu tahaks tulemust tegema minna. Oktoobris lähen näiteks maastikuratta mitmepäevasõidule Lõuna-Aafrikasse,“ lisas ta. | Otepää rattamaratonil stardib Euroopa meister | https://sport.err.ee/90579/otepaa-rattamaratonil-stardib-euroopa-meister | Laupäeval Otepääl peetaval Eesti Maastikurattasarja eelviimasel etapil on stardis maastikurattasõidu valitsev Euroopa meister Peeter Pruus, kes teeb kaasa 49 kilomeetri pikkusel distantsil. Rattur loobus väljakutsest, mida pakub korraldajate maha märgitud 1000 tõusumeetriga 83 km pikkune rada. |
Kuna tegemist on ühtlasi ka ümmarguse tähtpäevaga – iseseisvuse taastamisest möödub tänavu 25 aastat, järgneb juba ilusaks traditsiooniks kujunenud vastuvõtule kell 22.00 Eesti muusikute kontsert, mida korraldab koostöös presidendi kantseleiga Tallinn Music Week.
See on suurim kontsert, mida roosiaias kunagi peetud, mis on ühtlasi muusikute, ettevõtjate, kultuuri- ja ühiskonnategelaste võimalus ühise rõõmsa peoga öelda aitäh Eesti muusikat ning kodanikualgatust järjepidevalt toetanud ja innustanud presidendile. Erilise tähtpäeva puhul on roosiaeda sündmusest osa saama kutsutud suurem hulk osalejaid kui kunagi varem.
Kontserdil astuvad üles Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatamisel, Trad.Attack!, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Ain Agan, Kärt Johanson, Maarja Nuut, Kadri Voorand kvartett, Maria Faust, Junk Riot ja kammernaiskoor Sireen, Jaak Johanson, Krista Citra Joonas, Mari Kalkun, Vaiko Eplik, Lenna, Jaan Pehk, Estrada Orchestra, Genka & Paul Oja. Erilise kooslusena tulevad kokku Sven Grünberg, Ott Lepland, Liis Viira, Reigo Ahven, Mihkel Mälgand, Ain Agan ja Riho Sibul ning kontserdi lõpetab Curly Strings. Õhtu juhatavad sisse Priit ja Märt Pius ning plaadimuusikat mängivad DJ-d Andres “Drummie” Vosman, Alari Orav, Tõnu Kõrvits ja Sander Mölder.
Kontsert roosiaias saab teoks Eesti ettevõtete toetusel, kes soovivad sellega tänada ning avaldada tunnustust president Toomas Hendrik Ilvesele tema panuse eest Eesti riigi arengusse.
Vastuvõtt ja kontsert presidendi kantselei roosiaias on kutsutud külalistele. ETV vahendusel saab jälgida otseülekannet vastuvõtust alates kella 18.20st. Kontserdi otseülekanne on jälgitav kell 22.00-01.00 ERR.ee portaalis.
Ajakava Kadrioru roosiaias.
18.30 – 21.30 Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva vastuvõtt
21.30 Plaadimuusikat mängivad Andres "Drummie" Vosman, Alari Orav, Tõnu Kõrvits ja Sander Mölder. Õhtut juhivad Märt ja Priit Pius
22.00 Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatamisel, Trad.Attack!, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Ain Agan, Kärt Johanson
22.45 Maarja Nuut, Kadri Voorand kvartett, Maria Faust
23.15 Junk Riot ja kammernaiskoor Sireen, Jaak Johanson, Krista Citra Joonas, Ain Agan, Mari Kalkun
23.45 Vaiko Eplik, Lenna, Riho Sibul, Jaan Pehk
00.15 Estrada Orchestra, Genka & Paul Oja
00.35 Sven Grünberg, Ott Lepland, Liis Viira, Reigo Ahven, Mihkel Mälgand, Ain Agan, Riho Sibul, Curly Strings
01.00 kontsertprogrammi lõpp | Taasiseseisvumise aastapäeval esinevad presidendi kantselei roosiaias armastatud Eesti muusikud | https://menu.err.ee/291915/taasiseseisvumise-aastapaeval-esinevad-presidendi-kantselei-roosiaias-armastatud-eesti-muusikud | Sel laupäeval, 20. augustil kutsub Toomas Hendrik Ilves viimast korda vabariigi presidendina külalised presidendi kantselei roosiaeda, et tähistada meie riigi iseseisvuse taastamist. |
Bulgaaria ja Rumeenia mustlaskogukondadest saabub Rootsisse kerjama sadu inimesi, vahendasid EU Observer ja The Local.
Islandil teiste Põhjamaade ministritega kohtunud Shekarabi arutas nendega, kuidas teistes riikides on kerjuste teema lahendatud. Taani on kerjamise riiklikult keelanud, Norras otsustavad aga selle üle kohalikud võimud. Soomes on teemat arutatud, kuid keeldu kehtestatud ei ole.
Rootsi on seni üritanud Bulgaaria ja Rumeeniaga lepete sõlmimise teel probleemiga tegeleda, et parandada mustlaste olukorda nende kodumaal.
"Kerjamine jätkub siiski ning meie seisukoht on, et Rootsis kerjamine ei ole lahendus diskrimineerimisele, vaesusele ja sotsiaalsele kõrvalejäetusele kõnealustes riikides," märkis Shekarabi.
Tema sõnul on vara öelda, kuidas Rootsi keelu sõnastab, sest kõigepealt tuleb teiste riikide kogemusi uurida.
"Valitsuse lähtepunkt on Rootsi sotsiaalse mudeli kaitsmine ja arendamine. Vaevalt et vaesuse lahendamine kerjamise teel Rootsi mudelisse kuulub," lausus minister.
Sotsiaaldemokraatide juhitavasse koalitsiooni kuuluv roheliste erakond teatas kohe, et nemad seisavad kerjamise kriminaliseerimisele vastu.
"Kerjamine ei ole Rootsis kuritegu ja valitsus ei kavatse seda seadust muuta. Vaesust ei saa keelustada. Valitsuse poliitika ei ole selline, et teistelt abi paluvate inimeste vastu kasutataks kriminaalõigust," märkis roheliste migratsiooniteemade pressiesindaja Maria Ferm.
Mullu aprillis SVT korraldatud uuringu kohaselt oli sel hetkel Rootsis 3400-4100 teistest ELi riikidest, peamiselt Bulgaariast ja Rumeeniast pärit kerjust. Võrreldes aasta varem korraldatud uuringuga oli kerjuste arv rohkem kui kahekordistunud. | Rootsi kaalub kerjamise keelustamist | https://www.err.ee/572391/rootsi-kaalub-kerjamise-keelustamist | Rootsi valitsus kaalub kerjamise keelustamist, teatas avaliku halduse eest vastutav minister Ardalan Shekarabi. |
IRI valduses on augustikuise seisuga Eestis kokku ligikaudu 5900 hektarit maad. "Sellest maast umbes 10 protsenti on põllumajanduslik maa," ütles Ikea Grupi pressiesindaja BNS-ile.
Metsa on firmal üle 5300 hektari ning pressiesindaja märkis, et metsamaa ost on toiminud plaanitust kiiremini ning sellega kavatsetakse jätkata.
Ikeal on Tartus plaanis selle aasta jooksul avada ka uus maaostuga tegelev kontor, mis on Eestis esimene, Balti riikidest on kontorid avatud ka Riias ja Kaunases. "Praegu tegeleme organisatsiooni ülesehitamisega ja otsime Tartusse metsa haldamise, metsa hankimise ja administratsiooniga tegelevaid töötajaid," ütles pressiesindaja. Tema sõnul ollakse aasta lõpuks Tartus töövalmis.
IRI Investments Estonia OÜ juhatusse kuuluvad äriregistri andmetel Andriy Hrytsyuk, Frederik De Jong ja Paulius Gruodis. Hrytsyuk ja De Jong on IKEA grupi töötajad, Gruodis on Leedu Glimstedti advokaadibüroo advokaat.
Ettevõte omab kinnistuid kõigis Eesti maakondades, välja arvatud Saare ja Hiiu maakonnad. Suuremad üksikkinnistud on näiteks Pärnumaal Rammuka külas asuv 85 hektari suurune maatükk ja Harjumaal Vaidasoo külas asuv 112 hektari suurune kinnistu, suurem osa kinnistuid on oluliselt väiksemad.
2015. aasta lõpuks omas IRI Investments Estonia Eestis 14 kinnistut kokku 228 hektaril, seega on ettevõte juba selle aasta jooksul ostnud 5672 hektarit maad.
Ettevõtte juriidiline keha on registreeritud 11. detsembril 2001. aastal. Eelmise aasta juunis ostis ettevõtte Ikea gruppi kuuluv Hollandi IRI Investments B.V. Enne Ikea omandusse minekut on firma kandnud nimesid Munkbron OÜ, OÜ Näo-Nässuma Põllumajandussaadused ja usaldusühing Näo-Nässuma Põllumajandussaadused.
Enne firma ostu Ikea poolt firmal käivet praktiliselt polnud ning 2014. aastal oli firma kinnistute väärtus vaid 265 000 eurot, mis tähendab, et pea kogu metsa on firmale soetanud Ikea. "Aastal 2015–2016 plaanib ettevõte jätkata kinnistute ostmist ja alustada ka olemasolevate majandamisega," kinnitas toona värskelt omanikku vahetanud IRI ka enda majandusaasta aruandes. | IKEA tütarfirma ostab Eestis hoogsalt metsa kokku | https://www.err.ee/572390/ikea-tutarfirma-ostab-eestis-hoogsalt-metsa-kokku | Ikea kontserni tütarettevõte IRI Investments Estonia OÜ on viimase kuu ajaga Eestis kokku ostnud umbes 1400 hektarit metsamaad, kokku kuulub firmale siin juba 5300 hektarit metsa ning peagi asutab firma Eestis ka kontori, mis võib kokkuostu veelgi hoogustada. |
Vladimir Voinovitš on vene kirjanik, kes sunniti 1980. aastal Nõukogude Liidust lahkuma, kuid kes naasis 1990. aastatel oma kodumaale.
Tema sulest on ilmunud teosed „Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused“, „Meie elame siin“, „Tahan olla aus“ ja „Karvamüts“ jpm.
Jekaterina Šulman on õppejõud ja poliitanalüütik, kes keskendub õiguslikele protsessidele Venemaal ning parlamentarismile ja otsustusmehhanismidele hübriidrežiimiga riikides.
Žanna Nemtsova on eelmisel aastal mõrvatud vene opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi tütar, kes töötab praegu Saksamaal Deutsche Welle ajakirjanikuna.
Jutuajamist veavad ajalooline ja pedagoog David Vseviov ning muusikakriitik ja ajakirjanik Artemi Troitski, kes pidi Putini režiimi kriitikuna Venemaalt lahkuma ning elab alates 2014. aastast Eestis.
NB! Vestlusõhtu on vene keeles:
“Venemaa hääled” on Avatud Eesti Fondi arutelusari, mis lahkab ühiskondlikku ja poliitilist olukorda Venemaal tuntud Vene mõtlejate, ühiskonnategelaste ja inimõiguslaste käsitluses. Arutelude eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid Venemaa tegelikkusele ja luua kõlapinda ka arvamustele, mis Venemaa ametlikes infokanalites kajastamist ei leia. Kord aastas, augusti lõpul peetakse arutelu Käsmu rannakülas, mis on aastakümneid olnud vene intelligentsi üheks meelispaigaks Eestis. | OTSE kl 16: “Venemaa häältel” Käsmus kohtuvad Voinovitš, Nemtsova ja Šulman | https://www.err.ee/572388/otse-kl-16-venemaa-haaltel-kasmus-kohtuvad-voinovits-nemtsova-ja-sulman | ERR.ee toob lugejateni otseülekande Käsmu aruteluõhtult “Venemaa hääled”, kus osalevad kirjanik Vladimir Vojnovitš, politoloog Jekaterina Šulman ja ajakirjanik Žanna Nemtsova. |
Esimese veerandi võitsid sakslased 16:15, poolaja aga meie 29:27. Ka kolmas veerand kulges sarnaselt, ehkki jäi silma, et peale poolaega hakkasid punktivahed siiski veidi suuremaks venima, olgugi et vaid mõneks hetkeks, kuni need taas tagasi mängiti.
Viimasel neljandikul toimus mängus pööre. Vaid nelja punktise eduga alustanud Saksamaa oli domineerivam pool ning sai veidi enne veerandi keskpaika edu ka 11 punktini viidud, kuid Eesti suutis tagasi tulla. Kui mängida jäi 2.19 oli seis peale Henri Drelli vabaviskeid viigis – 55:55. Järgmisel rünnakul aga õnnestus vastastel tabada kolmene ning mäng murdus. Vastased tabasid rohkem ja paremini ning hoolimata ka viimastest pingutustest tuli tõdeda Saksamaa seitsmepunktilist 66:59 paremust.
Nüüd jääb meie A-divisjonis püsimine sõltuma tänasest kohtumisest Kreeka vastu. Pall pannakse mängu kell 15.00. | Eesti U-16 korvpallikoondis kaotas Saksamaale | https://sport.err.ee/90577/eesti-u-16-korvpallikoondis-kaotas-saksamaale | Eile õhtul mängis Eesti U-16 koondis Poolas oma esimese kohamängu tugeva Saksa koondise vastu. Mäng kulges tasavägiselt, kuid sakslaste lõpus saavutatud edu tõi neile turniiritabelisse 66:59 võidu ning kindlustas jätkamise A-divisjonis. |
Pärast sajakilomeetrist teekonda Vargamäele võtsid piletiostjat vastu teisedki autodes istunud teatrikülastajad, kuni üks kohalolijates teatas, et etendus on alles aasta pärast: "hakkasime ka juba sinnapoole minema, kui üks naine tuli meile vastu, ise naeris nii, et hoidis kõhtu kinni ja ütles, et meid on petetud – etendus on alles 2017. aastal," rääkis Gunnar Õhtulehele.
Vargamäel asuva A. H. Tammsaare muuseumi töötajad ütlesid, et sarnane lugu juhtus ka järgmisel päeval, 11. augustil, kui üks seltskond tuli samuti vaatama "Kõrboja perenaist" ja alles kohapeal selgus, et nende piletitega saab näha hoopis järgmise aasta augusti etendust.
SA Ugala Teater turundus- ja avalike suhete juht Mari Nurk ütles, et kuna Ugala suvelavastuse "Kõrboja perenaine" vastu on olnud väga suur publikuhuvi ja et kuna teatril olid juba järgmise suve etenduste kuupäevad teada, siis pandigi teatrikülastajate meeleheaks ja rõõmustamiseks järgmise aasta piletid varakult müüki: "meile on väga oluline teatrikülastajate seas segadust vähendada ja võtsime ka piletiostjatega telefonitsi ühendust, et juhtida veel kord tähelepanu sellele, et nende ostetud piletid on järgmise aasta etendustele," kinnitas ta. | "Kõrboja perenaise" publik jõudis teatriplatsile aasta varem | https://menu.err.ee/291917/korboja-perenaise-publik-joudis-teatriplatsile-aasta-varem | Viljandis elaval Gunnaril õnnestus juulikuu algul hankida piletid Ugala teatri suvelavastusele "Kõrboja perenaine", mida mängitakse Vargamäel, kuid õnnetul kombel ei märganud mees, et etendus jõuab publikuni alles aasta pärast. |
Raha hoiti Kirby sõnul kinni, sest kardeti, et Iraan ei täida lepet vabastada vangid selle aasta alguses, vahendas CNN.
Pressiesindaja rõhutas, et tegu ei olnud vahetuskaubaga, kus raha anti pantvangide vabastamise eest. Teheran oleks tema sõnul nagunii lõpuks raha saanud, sõltumata vangide saatusest.
"Esiteks, see oli Iraani raha," rääkis Kirby. "See oli raha, mille neile määras Haagi tribunal ning see protsess oli sõltumatult käimas juba palju kuid enne seda".
Jaanuaris kujunes aga tema sõnul olukord selliselt, et olnuks rumalus jätta kasutamata juhust hoida raha veel veidi aega kinni, kuni oldi kindlad, et ameeriklased on vabad.
Jaanuaris vabastati viis ameeriklasest vangi, Washington aga andis armu seitsmele iraanlasele ja tühistas veel 14 vahistamiskäsku. Varsti pärast seda aitas USA toimetada Iraani 400 miljoni dollari väärtuses Šveitsi franke ja eurosid.
Valge Maja on selgitanud, et tagastas raha sõjalise tellimuse eest, mis islamirevolutsiooni tõttu jäi täitmata. | Riigidepartemang: USA viivitas raha maksmisega, kuni Iraan ameeriklased vabastas | https://www.err.ee/572387/riigidepartemang-usa-viivitas-raha-maksmisega-kuni-iraan-ameeriklased-vabastas | USA kasutas 400 miljoni dollarit Iraanile saadetud sularaha mõjuvahendina, tagamaks, et Teheran laseks ameeriklastest vangid vabaks, teatas riigidepartemangu pressiesindaja John Kirby. |
Tume prognoos: haigekassal saab 2020. aastaks raha otsa
Haigekassa on 33 miljoni euroga kahjumis. Ehkki summa kaetakse haigekassa reservi arvelt, on sama süsteemiga jätkates tulevik tume, kirjutab Postimees. Praeguse prognoosi järgi saab haigekassa raha otsa aastal 2020.
Esimese poolaasta kõige suuremad käärid tekkisid ravimihüvitiste eelarves, kus ülekulu oli enam kui 11 miljonit eurot. Teise kululiigina on eelarvet ajanud miinusesse eriarstiabi eelarve. Kolmas eelarverida, mis miinust enim mõjutas on töövõimetushüvitised.
Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul saab praeguseid kulusid kompenseerida jaotamata kasumist, kuid paratamatult vajab tervishoid lisaraha ja reformimist.
Angela Merkel külastab järgmisel nädalal Eestit
Saksamaa kantsler Angela Merkel on 24. ja 25. augustil Eestis visiidil, täna peaks tulema sellele ametlik kinnitus.
Peaminister Taavi Rõivas on Merkelit juba mitu korda Eestisse visiidile kutsunud. Mais osales Rõivas Merkeli isiklikul kutsel esimese välismaise valitsusjuhina Saksamaa valitsuskabineti väljasõiduistungil, kus ta kahe ja poole tunni jooksul tutvustas Eesti e-valitsemise mudelit.
Samuti suhtlesid Merkel ja Rõivas viimasel NATO tippkohtumisel Varssavis ning julgeolek ja Eesti e-edu võivad olla ka Merkeli Eesti-visiidi põhiteemad.
Viimati käis Saksa liidukantsler Eestis 2008. aastal.
USA lõpetab järk-järgult eravanglate kasutamise
USA lõpetab järk-järgult eravanglate kasutamise, sest riigi justiitsministeeriumi hinnangul on need vähemturvalised ja kehv alternatiiv riigivanglatele. Otsust on tervitanud õigusaktivistid, kes on juba ammu kasumile orienteeritud eravanglaid kritiseerinud.
Eravanglaid hakati kasutama möödunud sajandi lõpus, kui paari kümnendiga oli USA vangide arv plahvatuslikult kasvanud. Praegu on 146 föderaalvanglast 13 eravanglad.
Ehkki USA elanikkond moodustab maailma rahvastikust viis protsenti, on Ameerikas veerand kogu maailma vangidest.
Sagedased vihmahood rikuvad põllumeeste viljasaaki
Mitmed Kesk-Eesti põllumehed on hädas teravilja põllult kättesaamisega, sest sagedased vihmasajud on lubanud vilja võtta vaid paaril tunnil päevas.
Kuigi saagikuse üle valdavalt nuriseda ei saa, siis liigniiskuse tõttu kogu saak toiduviljaks ei kõlba ja läheb loomasöödaks.
Sellesuvised vihmasajud on tõstnud Soomaa jõed üle kallaste. Riisa mõõtejaamas Halliste jõel ulatub vesi juba paar meetrit üle suvise kokkuleppelise nulltaseme, kirjutab Pärnu Postimees.
Haapsalus algab täna taas Valge Daami aeg
Reedest pühapäevani kestev Valge Daami aeg toob Haapsallu tuhandeid külalisi. Nagu on saanud tavaks, peetakse suurt käsitöölaata, on arvukalt kontserte ja ka lastele mõeldud üritusi. Haapsalu kultuurikeskuse direktori Gülnar Murumäe sõnul on tänavune programm väga mitmekesine.
ERR multimeedia nädala eriprojekt | 5 uudist, mida täna hommikul teada: haigekassa tumedast tulevikust, Merkeli Eesti-visiidist ja algavast Valge Daami festivalist | https://www.err.ee/572386/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada-haigekassa-tumedast-tulevikust-merkeli-eesti-visiidist-ja-algavast-valge-daami-festivalist | Head tööpäeva algust! ERR.ee pani kokku hommikuse ülevaate olulisematest uudistest. |
Meistrite liiga kolmandast eelringist APOEL-i vastu dramaatiliselt välja langenud Norra valitsev meister Rosenborg jäi Austria kõrgliiga eelmise hooaja kolmanda koha meeskonna vastu teise poolaja alguses kahe kiire väravaga 0:2 kaotusseisu, vahendab Soccernet.ee.
Haput seisu leevendas külaliste jaoks tuntavalt kogenud keskkaitsja Tore Reginiusseni värav esimesel lisaminutil.
Rosenborgi väravas seisis taaskord endine Ghana koondislane Adam Larsen Kwarasey. Pavel Londak veetis kohtumise varumeeste pingil. | Viimase minuti värav säilitas Rosenborgile lootuse | https://sport.err.ee/90575/viimase-minuti-varav-sailitas-rosenborgile-lootuse | Pavel Londaku tööandja Rosenborg sai Euroopa liiga play-off'i avakohtumisest Viini Austria vastu esimesel lisaminutil kätte hinnalise võõrsilvärava ning 1:2 kaotus jätab kordusmänguks kõik lahtiseks. |
Uus osa püsiekspositsioonist käsitleb muutuvat linnaruumi ajavahemikus 1825-1914, mil seni valdavalt keskaegse ilmega Tallinnast kujunes tänapäevane moodne linn. Väljapaneku keskmes on väikese uuenduskuuri läbinud Tallinna makett, mis tutvustab linna sellisena, nagu see nägi välja 1825. aastal. Tervikpilti täiendab samast aastast pärinev linna ja lähiümbruse kaart.
Püsinäituse olulise uue osa moodustavad Tallinna 19. sajandi linnavaated, mis jäädvustavad tänaseks suuresti muutunud linnapilti. Linnamuuseumi valduses olevasse suurimasse Tallinna 19. sajandi linnavaadete kogusse kuuluvat 17 ajaloolist tööd on varem olnud võimalik harva näha vaid näituste puhul. Nüüd loovad need koos maketi ja kaardiga tervikliku pildi sellest, kuidas Tallinn nägi välja enne raudteede ehitamist, sellega kaasas käinud linnastumislainet ja milline oli linn 20. sajandi alguseks.
Tallinna linnamuuseumi linnavaadete kogusse kuulub tuntud töid kuulsatelt meistritelt nagu Karl Ferdinand von Kügelgen, samuti fotograafiaeelsel ajastul moodi tulnud reisimuljete jäädvustusi kui ilmekaid kultuuriloolisi dokumente. | Tallinna linnamuuseum näitab muutuvat linnaruumi | https://kultuur.err.ee/313371/tallinna-linnamuuseum-naitab-muutuvat-linnaruumi | Täna avatakse Tallinna linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas kolmanda korruse uuendatud näitusesaal, mis esitleb muuseumi ainulaadset Tallinna linnavaadete kogu ja senist külastajate lemmikeksponaati, värskenduse läbinud Tallinna vanalinna maketti. |
Pronksi sai Hollandi paar Alexander Brouwer – Robert Meeuwsen, võites pronksimängus Venemaa duot Vjatšeslav Krasilnikovi – Konstantin Semenovi 2:0 (23:21, 22:20) | Meeste rannavõrkpallis Rios võitsid kulla võõrustajad | https://sport.err.ee/90574/meeste-rannavorkpallis-rios-voitsid-kulla-voorustajad | Rio de Janeiro olümpiamängudel meeste rannavõrkpallis võitis kulla Brasiilia paar Alison Cerutti - Bruno Oscar Schmidt, alistades finaalis Itaalia Paolo Nicolai - Daniele Lupu 2:0 (21:19, 21:17). |
"Ühes kontsertkohas esinedes ma võtsin selle seljast ära ja jätsin kuskile lava peale. Koristaja ilmselt tegi sellest mingi kaltsu, kuna see nägi välja nagu 1988. aasta kantud särk, mustast värvist ei olnud enam haisugi," meenutas Leesment Raadio 2 saates "Draiv".
Paraku oli tegemist 1988. aasta Metallica Euroopa turnee ja plaadi "...And Justice for All" haruldase särgiga. Kui Leesment ostis särgi 2000. aastate alguses kaltsukast ühe krooniga, siis selle kadumise hetkel maksis see veebipoodides kõige vähem 180 naela. "Vanad särgid on päris kõva äri. Oksjonitel on näha, et on osalejaid ja keegi huvitub nendest," tõdes muusik.
Ta lisas, et käis särki hiljem otsimas, kuid ei leidnud seda enam kuskilt. "Pärast seda ma olen mõelnud, et ei käi rariteetsete, kallimate või mulle endale oluliste särkidega esinemas," lubas Leesment.
Muusik tunnistas, et on pikalt unistanud, et leiab oma 1988. aasta särgi üles. "Need vanad rariteetsed särgid on need, mis jäävad kripeldama," ütles ta.
Leesment lisas, et kui bändisärkidest üldiselt rääkida, on hea särk see, mis peab vastu ja on hea trükiga. "Õige bändisärgi puhul on esimene kriteerium see, et ta peab hea välja nägema," rõhutas muusik. | Koristaja võttis Sibyl Vane'i bassimehe rariteetse Metallica särgi kaltsuks | https://menu.err.ee/291922/koristaja-vottis-sibyl-vane-i-bassimehe-rariteetse-metallica-sargi-kaltsuks | Sibyl Vane'i bassimees Heiko Leesment rääkis bändisärkidest oma riidekapis ja meenutas hinnalise Metallica särgi kurba saatust. |
"Siis sa saad tegelikult aru, mida sul on vaja ja mida sul ei ole vaja," rääkis Fokin Raadio 2 saates "Suvehommik".
Mees soovitas, et riiete sorteerimiseks tuleks teha kolm kuhja - kannan, ei kanna ja võib-olla kannan. Kõik riided, mida endal vaja pole, võiks anda aga heategevusele. "Andmisrõõm teeb hingele pai," kiitis Fokin.
Stilist soovitas võtta oma missiooniks ka komplimentide ütlemise. "Kompliment peab tulema südamest ja see paneb ringlema täiesti teistsuguse oleku, sina saad hea tunde, et sa ütlesid midagi hästi ja teine inimene saab ka hea tunde," selgitas ta.
Fokin, kellel oli raadioeetris seljas vana telk, lisas, et temal on suures plaanis savi, mida ta hommikuti selga paneb. "Riietuda tuleb selle järgi, mis tuju sul on. Kas sul on tuju panna selga midagi säravat või on tuju sportliku ja mugava järele," rääkis Fokin, kes julgustab ka asju kombineerima.
Ühtlasi lisas Fokin, et moeämbreid pole olemas. "Seda ei ole, sest moega on reeglid, aga need reeglid ongi rikkumiseks," ütles Fokin, kelle sõnul ei tasu trendide järele põlvetõstetega sörkida. "Tuleb luua oma trend või stiil, sest moe masinavärk on tööstus," lausus ta.
Fokin lisas, et poes passi ei küsita ja osta tasub seda, mis sulle meeldib. "Tihtipeale on kadedus, kui inimene näebki hea välja, siis hakatakse lennutama mürginooli," rääkis Fokin.
Ainus riietusese, mida Fokin kellelegi ei soovita, on alt laienevad teksapüksid. "Tihtipeale kõik kardavad venivaid teksapükse, aga kui sa ostad alt laienevad püksid, oled sa nagu tammepuu, kes kasvatas juured alla," naeris Fokin.
Samas rõhutas Fokin, et riietes on võlujõud. "Riietuses on olemas väike saladus, mis saab sind tõsta kõrgemale ja anda enesekindlust juurde. Ärge alaväärtustage riideid, rõivad on väga olulised," ütles Fokin, kelle enda lemmikriietusese on paar villaseid sokke. "Kui jalgadel on soe, on kehal soe," selgitas ta. | Ženja Fokin kutsus inimesi Raadio 2 stuudios ostuvabale septembrile | https://menu.err.ee/291918/zenja-fokin-kutsus-inimesi-raadio-2-stuudios-ostuvabale-septembrile | Ženja Fokin kutsus kõiki inimesi vähem tarbima ning pakkus, et tänavune september võiks olla šoppamisvaba. |
Seega on Soomaal kätte jõudnud taas viies aastaaeg. “Suvised üleujutused pole siiski nii tavapärased kui kevaditi lumesulamise aegu,” selgitas Soomaa looduse austaja matkakorraldaja Aivar Ruukel Pärnu Postimehele. “Viimati oli suvel selline loodusnähtus 2008. aastal.”
Ruukeli jutu järgi pole Soomaal rohkem vihma sadanud kui mujal Eestis, kuid sealne piirkond on nagu kauss, kuhu Sakala kõrgustikult veed kokku jooksevad. Ruuk ei kirjelduse järgi on mitmel pool praegu üleujutatud jõeäärsed luhaheinamaad ja mõned väiksemad teed on lõiguti vee all. Riisal siiski vesi teele ei ulatu.
Soomaa viies aastaaeg on alati ligi tõmmanud huvilisi ja seetõttu plaanivad sealsed matkakorraldajad neile pühapäeval kanuumatka teha. | Soomaa jõed ajavad üle kallaste | https://www.err.ee/572380/soomaa-joed-ajavad-ule-kallaste | Ohtrad vihmasajud on tõstnud Soomaa jõed üle kallaste ja Riisa mõõtejaamas Halliste jõel ulatub vesi juba paar meetrit üle suvise kokkuleppelise nulltaseme. |
Koespetsiifilised geenid on kudedes tavapärasest oluliselt aktiivsemaks muutunud geenid, mis moodustavad omaette võrgustikke. Nende toimel võivad organismis lõppkokkuvõttes alata haiguslikud protsessid. Seega ei ole komplekshaiguste kontekstis niivõrd määrava tähtsusega ühe või kahe geeni koostoime, vaid just keskkonna- ja muude tegurite ühismõju geenidele.
Põhjuslike geenide leidmiseks, mis erinevates kudedes võrgustikena töötavad ja kardiometaboolseid haigusi põhjustavad, analüüsisid teadlased sadade südame isheemiatõve käes kannatavate patsientide geeni-ekspressiooni andmeid, selgitab artikli juhtivautor, geneetika- ja genoomikaprofessor Johan Björkegren. Björkegren on seotud nii Rootsis asuva Karolinska instituudi kui ka USA-s tegutseva Mount Sinai Ichani meditsiinikooliga. Lisaks on ta olnud külalisprofessoriks Tartu ülikoolis, kus üheskoos ülikooli kliinikumi südamekirurgia osakonna juhataja ja Science’is avaldatud artikli kaasautori Arno Ruusalepaga teaduskoostööle alus pandi.
Rootsi-Eesti päritolu geneetika- ja genoomikaprofessor, artikli juhtivautor Johan Björkegren. (Foto: Camilla Svensk)
Organismis geenide ja valkude tasandil toimivate võrgustike töö uurimine põhineb Eesti biopanga andmetel (täieliku nimetusega Stockholm-Tartu Atherosclerosis Reverse Network Engineering Task, lühendatult STARNET – toim.). See võimaldab esimese omataolisena teha süsteemset RNA-järjestuste analüüsi erinevates kudedes, sealhulgas veres, veresoone seinas, rasvkoes, skeletilihases ja maksas. RNA-järjestused on igas rakus olevad DNA koopiad, mis toimivad valgusünteesi “toorainena” ning määravad ära, kas kude talitleb korrektselt või tekivad seal haiguslikud muutused.
“Kogugenoomi uuringud (tuntud kui GWASi meetod, mis oli südame isheemiatõve geneetika uurimisel valdav – toim.) on leidnud tuhandeid erinevaid DNA variatsioone, mis tõstavad sagedasti esinevate haiguste riski,” selgitab doktor Johan Björkegren. “Kui aga soovime riskimarkeritest saada uusi diagnostika- ja ravivahendeid, peame liikuma edasi uude uuringuetappi, et leida ja nimetada haigusprotsessi käivitavaid geene, mille talitlus on eelnimetatud DNA variatsioonide tõttu häiritud. Me peame aru saama ka sellest, missugustes kudedes, molekulaarsetes võrgustikes ja signaalradades need geenid aktiivsed on. STARNET uuringuga olemegi jõudnud selleni, et suudame koespetsiifiliselt haigust tekitavad geenid lahti kodeerida. See on täppismeditsiini ning personaalse diagnostika ja ravi arendamise eeltingimus,” lisab Björkegren. Nii ongi Björkegreni meeskond STARNETi abil püüdnud koostöös AstraZeneca ja Sci-Life laboritega Karolinska instituudis uutele ravimitele “märklaudu” arendada.
Doktor Arno Ruusalepp toob uurimistöö tulemusi tutvustades välja, et inimesed peaksid tähelepanelikumalt oma vööümbermõõtu jälgima.
“Saadud andmetest joonistuvad välja kudedesisesed ja kudede vahelised, aga ka haigustele ühised geenivõrgustikud, mille sõlmpunktides asetsevaid geene saame edaspidi uurida võimalike diagnostiliste markerite ja ka ravimite kandidaatidena,” räägib ta. “Tähelepanuväärseim leid on see, et lipiidide ainevahetuse reguleerimisel mängib olulist rolli kõhuõõne rasv. Siiani arvati, et see protsess toimub maksas. Leidu kinnitab geeni PCSK9 suur hulk kõhuõõne rasvkoes, mis sealt eritudes saab vereringesse pääseda ainult läbi maksa ning seal lipiidide ainevahtust mõjutada. Saame eeldada, et ülekaalulisus ja eriti just kõhuõõne rasvkude on haiguslike protsesside juures olulised tegurid ja võivad nende juhtimise isegi üle võtta.”
Suurenenud kõhuõõne rasv kui südamehaiguste riskifaktor on teada juba pikka aga ja seda mõõdetakse talje-puusa ümbermõõdu suhtena. Suurenenud on risk kui see suhe on naistel üle 0.85 ja meestel enam kui 0.9.
Joonisel on toodud kudede geeniekspressiooni seosed erinevate haigusi teadaolevalt põhjustavate geenidega. Torkab silma rasvkoe olulisus erinevate haiguste regulatsioonis. (Allikas: STARNET)
Doktor Ruusalepal on väga hea meel selle üle, et pikaaegne koostööprojekt on lõpuks jõudnud teadusmaailmas olulise tähiseni.
“Tartus algas projekt 2007. aastal. Selle aja jooksul on meie osakonna patsientidelt kogutud põhjalik haiguste ja elustiili info ning võetud lisaks südameoperatsioonide käigus kõik koeproovid. See on unikaalne biopank,” räägib Ruusalepp. Kogu RNA järjestamise ressursimahukuse tõttu on projekti fookus nihkunud New Yorki, Mount Sinai haiglasse, kus on lisaks paremad võimalused pääseda ligi kõrgetasemelisele bioinformaatika oskusteabele. Ruusalepp lisab, et koostöö professor Björkegreniga, kelle soontes voolab ema poolt ka eesti verd, on väga hästi sujunud. “Tänu tema vankumatule usule ja entusiasmile on väikesel teadlaste grupil õnnestunud see suur töö ellu viia.”
Ruusalepp nendib, et näeb südamekirurgina kahjuks liigagi selgelt, kui suurt ressurssi südame isheemiatõve patsientide ravi vajab. “STARNET on aga avanud uue perspektiivi selle haiguse põhjuste ja arengu mõistmiseks ning annab lootust uutele ravimeetoditele,” ütleb ta.
Uurimistöösse on oma panuse andnud veel mitmed Tartu ülikooli kliinikumi arstid, õed ja meditsiinitudengid, nende seas südamekirurg Raili Ermel, kes rõhutab: “Sisimas oleme asjaosalistega alati teadnud, et teeme midagi suurt ja olulist, kuid nüüd on see ka avaldatud ning on selgemast selge, et kogutud biopank ja selles sisalduv informatsioon ja potentsiaal tõstab Tartu ülikooli kliinikumi südame isheemiatõve uurijate huviorbiiti.” | Tartu ülikooli kliinikumi teadlaste kaasabil avastati infarkti ja insulti soodustavad geneetilised võrgustikud | https://novaator.err.ee/259389/tartu-ulikooli-kliinikumi-teadlaste-kaasabil-avastati-infarkti-ja-insulti-soodustavad-geneetilised-vorgustikud | Juhtivas teadusajakirjas Science ilmus täna artikkel, milles kirjeldati täiesti uut koespetsiifiliste geenide omavahelise seotuse taset, et selgitada näiteks insuldi, südamelihaste infarkti ning teiste kardiometaboolsete ja mitmepõhjuslike haiguste teket. Läbimurdeline uuring tõstab Tartu ülikooli kliinikumi maailmas südame isheemiatõve uurijate huviorbiiti. |
Selle on teostanud skulptorid Ilme ja Riho Kuld. Avamisel osaleb ka Robert Kreemi tütar Piret Kreem-King.
Plaadi õnnistab kell 12.30 algaval amaisel Kaitseliidu kaplan Gustav Kutsar. Laulavad Lagedi Segakoor „Heliand” ja Saaremaa Ühendatud Meeskoor.
Kreem sündis 30. mail 1923 Saaremaal Tatterseljal ning põgenes 1944. aastal Saksamaale, kust ta neli aastat hiljem Kanadasse ümber asus. Ta lõpetas 1963. aastal Kanadas Ottawa ülikooli, kus kaitses magistrikraadi sotsiaaltöö alal.
1970. aastate alguses algatas Kreem projekti ESTO, mille raames said esimesed Eesti päevad teoks 1972. aastal Torontos. Pärast seda on ESTO päevi peetud iga nelja aasta tagant erinevates linnades USA-s, Kanadas, Austraalias ja Rootsis.
1996. aastal jõudsid ESTO päevad esimest korda Eestisse, leides aset Tallinnas.
Kreem suri 16. augustil 2006. aastal Torontos. | Kuressaares avatakse ESTO päevade mõtte algataja mälestustahvel | https://www.err.ee/572381/kuressaares-avatakse-esto-paevade-motte-algataja-malestustahvel | Laupäeva avatakse Kuressaare Vanalinna kooli seinal saarlase, ESTO päevade mõtte algataja, väliseesti vabadusvõitleja, Robert Estor Kreemi mälestustahvel. |
Gran Fondo Estonia on ühine pikk Tallinna-Tamsalu-Tartu rattasõit pikkusega 243 km. Triatloniklubi TriSmile korraldatud rattasõit pakub osalejatele grupisõidu kogemuse ja soovib edendada sporti ning jalgrattakultuuri Eestis. Trass läbitakse kolmes tempogrupis, mida juhendavad kogenud ratturid, näiteks olümpiakogemusega Rene Mandri.
20. augusti rattaürituse nimi ja korraldus on saanud eeskuju Itaalia jalgrattaspordi traditsioonidest. Tegemist on enam kui sajandivanuse tavaga ning see on levinud üle maailma paljudesse riikidesse. Tegu ei ole võistlusega ning esikohti ei jagata.
„Tallinn-Tamsalu-Tartu trassi läbi mitme maakonna on ka kogenud harrastajale tõsine ettevõtmine. Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva tähistamine teeb sellest päevast mitmekordselt erilise sündmuse“, kommenteeris ürituse peakorraldaja Ain-Alar Juhanson.
Rattasõidu lühem distants on Tallinnast Tamsaluni (110 kilomeetrit), mis on pikema sõidu ratturitele vahepeatuseks.
Hawaii Express Gran Fondo Estonia toimub kaks korda aastas: Tartu-Tõrva-Viljandi 30. aprillil ning Tallinn-Tamsalu-Tartu 20. augustil.
Esimesi rattureid oodatakse Tartus Toomemäel ühises finišis umbes kell 14.30 alates kuni hiljemalt kell 18. | Homme toimub Tallinna-Tamsalu-Tartu rattasõit | https://sport.err.ee/90573/homme-toimub-tallinna-tamsalu-tartu-rattasoit | Laupäeval, 20. augustil toimub ühine suur rattasõit Tallinnast Tartusse, millest võtab osa üle 300 rattahuvilise. Jalgrattasõidu start antakse 20. augustil kell 8.00 Tallinnas Vabaduse väljakul. |
Gaga pole uut materjali avaldanud juba 2014. aastast saati, kuid teatas Instagrami vahendusel, et fännidel on taas põhjust rõõmustada, vahendas Time.
Uus laul ilmub septembris ning on valminud koostöös Mark Ronsoni, BloodPopi, Tame Impala, Kevin Parkeri ja Gagaga.
Nädala alguses teatas filmikompanii Warner Bros, et Gagat saab peagi näha värskes linateoses "A Star is Born", mille režissöör on Bradley Cooper.
Lauljatari viimane album "Cheek to Cheek" jõudis avalikkuseni kaks aastat tagasi, uus album peaks ilmuma selle aasta sees. | Lady Gaga avaldab üle pika aja uue singli | https://menu.err.ee/291913/lady-gaga-avaldab-ule-pika-aja-uue-singli | Lady Gaga jagas sotsiaalmeedias vihjeid uue singli "Perfect Illusion" kohta. |
Otsust on tervitanud õigusaktivistid, kes on juba ammu kasumile orienteeritud eravanglaid kritiseerinud.
Kahe suurema eravangla aktsiad kukkusid teate järel enam kui kolmandiku võrra.
Eravanglaid hakati kasutama möödunud sajandi lõpus, kui paari kümnendiga oli USA vangide arv plahvatuslikult kasvanud. Praegu on 146 föderaalvanglast 13 eravanglad.
Ehkki USA elanikkond moodustab maailma rahvastikust viis protsenti, on Ameerikas veerand kogu maailma vangidest. | USA lõpetab järk-järgult eravanglate kasutamise | https://www.err.ee/572378/usa-lopetab-jark-jargult-eravanglate-kasutamise | USA lõpetab järk-järgult eravanglate kasutamise, sest riigi justiitsministeeriumi hinnangul on need vähemturvalised ja kehv alternatiiv riigivanglatele. |
Seda vaatamata asjaolule, et ravikindlustusega inimeste arv vähenes 15 392 võrra ning sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu oli 12,6 miljoni euro võrra prognoositust suurem, kirjutas Postimees.
Haigekassa nõukogu ühe liikme, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb silmas pidada, et praegu on haigekassal veel umbes 114 miljoni euro ulatuses jaotamata kasumit.
See tähendab, et kuigi haigekassa rahaline jätkusuutlikkus ning ka raviteenuse rahastamine lähiaastatel küsimuse alla ei satu, avaldab haigekassa finantspositsioon ikkagi mõju riigieelarve tasakaalule. | Haigekassa on jäänud plaanitust suuremalt miinusesse | https://www.err.ee/572383/haigekassa-on-jaanud-plaanitust-suuremalt-miinusesse | Tänavust riigieelarvet koostades arvestati, et haigekassa eelarve jääb umbes üheksa miljoni euroga miinusesse, mis plaaniti katta parematel aegadel kogutud reservidest, kuid mitme teguri koosmõjul kujunes miinus aga juba esimesel poolaastal 33 miljoni euro suuruseks. |
"See näitus on peegeldus mu enda emotsionaalsete seisundite teadvustamisest ja väljendamisest magistriõpingute vältel ja sellele järgneval aastal. Kasutasin materjalina leiba, mis on igavikuline ja universaalne, meid kõiki toetav ja elushoidev, väljendamaks oma kogemusi "maailmas olemisest"," kirjeldas Kadarpik.
Ta lisas, et kõigis naistes on olemas jumalanna, aga näeb pidevat võitlust tulenevalt nende vaimsest ja füüsilisest haavatavusest. "Ma töötasin raskuste, vastuolude, kaksipidiste tunnete, frustratsiooni, kasvu ja õitsenguga. Edukas karjäär, suhted, musterperekond, täiuslik välimus ja iseseisvus on vaid osa ootustest - ja seda kõike korraga. Näib nagu analüütilisus ja konkurentsivõime domineerivad üle väärtuse nagu empaatia, kannatlikkus, intuitsioon ja sisevaatlus, mis on inimesele ometi nii lähedased," selgutas ta.
Näituse materjal on oma kätega vormitud ja modelleeritud. "Kasutades aeganõudvaid töömeetodeid, alustasin kõike puudutusega, mis vähehaaval hakkas kasvama ja lugu rääkima. Loodud objektid suhestuvad kehaga, neid saab puudutada, omada ja kanda. Nad on, et toetada iga naise sisemist tugevust ja ilu - need tööd on avastamaks jumalannat minus endas," ütles Kadarpik.
Maria Kadarpik on 26-aastane Eesti ehtekunstnik, kes aastal 2013 lõpetas Eesti kunstiakadeemia ehtekunstiosakonna ja aastal 2015 magistriõppe Antwerpeni Kuninglikus kunstiakadeemias visuaalsete kunstide ja ehtedisaini erialal Christoph Zellweger'i juhendamisel. Ta on ennast täiendanud Soomes Helena Lehtineni ja Anna Rikkineni ateljees ja Saksamaal Burg Halles portselanidisaini õppides ning osalenud paljudel näitustel Eestis ja välimaal.
Osa eksponeeritavatest töödest valiti Belgia kaasaegse ehtekunstigalerii Beyond Fashioni poolt kolme parima Belgia ehtekunsti lõputööseeria hulka ning neid esitleti näitusel "Time Related" koos töödega Sangji Yun'ilt (KR) and Juan Harnie'lt (BE). Valik töödest oli esindatud ka Marzee iga-aastasel rahvusvahelisel lõpetajate näitusel Hollandis.
Näituse avamine toimub 19. augustil kell 18.00 A-galeriis. | Maria Kadarpik avastab jumalanna iseendas | https://kultuur.err.ee/313370/maria-kadarpik-avastab-jumalanna-iseendas | A-galerii Seifis avatakse täna ehtekunstnik Maria Kadarpiku näitus "Jumalannadest". |
Viimastel aastatel on käsitööõlle tootmine kasvanud Eestis nagu pärmi peal, kuid odralinnas selleks on sisse ostetud välismaalt. Põhjus selleks on lihtne: Eestis ei leidunud seni ühtki õlleodra linnastajat, ehkki õlleks sobivat otra kasvatatakse küll. Paraku on kogu Eestis kasvatatud õllevili siiani Eestist välja müüdud - Soome ja Leedu linnastamistehastele.
Nüüd aga on korraga vähemalt kolm tootjat jõudnud plaanini hakata ise õlleotra linnastama. Neist üks on alles tegevust alustav OÜ Talulinnas, teine end juba leivavilja linnastamisega sisse töötanud OÜ Estonian Malt, kolmas samuti leivavilja linnastav OÜ Malt. Kõik kolm on neil nädalatel katsetamas oma esimest proovipartiid, mis õnnestumise korral viib ilmselt käte löömiseni käsitööõllemeistritega, kes ootavad juba pikisilmi kodumaist toorainet.
Seni on Eesti väikeõlletootjad ostnud oma linnase peamiselt Saksamaalt, Belgiast, Inglismaalt ja Soomest.
Väikepruulikoda Õllenaut on olude sunnil oma odralinnase seni välismaalt, valdavalt Belgiast ja Saksamaalt sisse ostnud, kuid nad kasutavad paljudes oma toodetes ka tavalist rukkilinnast, mida Eestis leiva jaoks toodetakse. See on kodumaist päritolu. Nüüd loodavad nad, et mõnel katsetajast õnnestub ka korralikku odralinnast Eestis tootma asuda.
"Ühel päeval saime korraga kolmelt tootjalt pakkumise katsetada," rõõmustab ettevõtte osanik ja pruulmeister Ilmar Räni valdkondlike arengute üle.
Räni kinnitab, et õlleturism on samasugune tööstusharu nagu veiniturism, mis üha kasvab. "See on see eripära, mida otsitakse. Sellepärast tasub eelistada ka kohalikku toorainet, sest see eristub muust," põhjendas ta.
Räni loodab, et ka viljakasvatajad asuvad üha enam oma toodangule kodumaal turgu otsima, mitte ei müü välismaale maha nagu omal ajal puitu. Kohapealne väärindamine on see, mis loob lisandväärtust ja aitab tootmisele Eestis jalgu alla saada.
Kuna suurtootjad niikuinii ostavad kogu oma tooraine välismaalt sisse, oleks Räni hinnangul just väiketootjatel eelis eristuda kohaliku tooraine abil.
Väiketootja alustab EAS-i toel
Lehe pruulikoda, mis senini on oma linnased Belgiast toonud, on teinud kokkuleppe Talulinnasega nende proovipartii katsetamiseks.
"Proovipruulid on veel tegemata nende linnastest, aga varsti-varsti teeme," kinnitas Lehe pruulikoja juht ja omanik Gristel Tali.
Talulinnase juht Ivo Orasmäe alustab õllelinnase tootmisega Tahkuranna vallas Uulus. EAS-ist saadud 15 000-eurose stardikapitali toel on ta rajamas tootmisruumi, milles saab esimese proovipartii teha septembri teises pooles. Esialgsed kokkulepped proovipartii katsetamiseks on tal tehtud lisaks Lehe pruulikojale ka Põhjala ja Õllenaudiga, kes kõik huvituvad kodumaisest linnasest. Kui proovipartii õnnestub, lähebki tootmine lahti.
"Väiksemahulised katsed on juba tehtud ja need õnnestusid. Õlu tuli väga hea," rõõmustab Orasmäe.
"Olen ise õlut teinud kodus oma tarbeks juba mõned aastad. Kõigpealt oli mõte õllevabrik teha, aga siis hakkasin uurima ja selgus, et Eestis selleks toorainet ei pakuta, nii valisin hoopis selle suuna," selgitab ta, kuidas tekkis mõte õllelinnast tootma hakata.
Õllelinnast toodeti Eestis viimati 90ndate alguses, kuid siis avanesid turud ning sisse hakati tooma importlinnast, mille kvaliteet oli kohalikust parem. Nüüdseks aga on ka õlleoder Eestis kvaliteetsem kui toona, mistõttu võiks selle linnastamine jälle mõttekas olla.
Talulinnase tootmine on väikesemahuline ja põhineb käsitööl. Orasmäe hakkab linnaseid tootma traditsioonilisel viisil ning tootmisvõimekus jääb suurusjärku 15 tonni kuus. Sellest piisaks mitme käsitööõlletootja vajaduste katmiseks.
Väiketootja usub, et tema linnas tuleb välismaisega võrreldavas hinnaklassis, ehkki pisut kallim. "Väiksema mahuga tootmine viib hinna üles, aga jääb siiski samasse suurusjärku."
Võru suurtootja laiendab tootmist PRIA toel
Ideed hõljuvad ilmselt õhus, sest samal ajal, kui Orasmäe valmistab ette tootmist Uulus, teevad ettevalmistusi esimesteks katsetusteks ka mehed Võrus - Estonian Malt OÜ, mis seni on tootnud valdavalt rukkilinnast leiva jaoks, jõudis koostöös väikeõlletootja Tankeriga plaanini katsetada ka õllelinnase tootmist. Nimelt on Estonian Malt rajamas PRIA toel Eestisse uut kaasaegset linnastamistehast, mistõttu neil on olemas uued korralikud seadmed, mis loodatakse aastavahetuse paiku käiku anda. Ainuüksi toetuse maht on pool miljonit eurot, investeering ise on aga tunduvalt mahukam.
"Suurtootjatele on meil arvatavasti raske pakkuda konkurentsi, aga väiketootjatele tahame hakata tegema spetsiaalseid kvaliteetseid linnaseid. Väga suures mastaabis pole seda mõtet teha, sest õlletootjad nii palju ei vaja, aga 100-200 tonni kuus suudaksime vabalt anda," kommenteeris OÜ Estonian Malt juhatuse liige Ursel Kaarna.
Mõte õllelinnast tegema hakata tuli sellest, et mitmed väikepruulikojad hakkasid huvi ilmutama ning neil jäi tootmisvõimsust üle. Nüüdseks on esimene proovipartii mitmele pruulikojale välja saadetud ja oodatakse tagasisidet. Valmisolek tootmiseks on kohe, kui saadakse signaal, et toodang on sobiv.
Pruulikoda Tanker, mis on oma linnaseid seni Belgiast ja Soomest ostnud, oleks huvitatud Eesti toorainest, kui ainult kvaliteet kannataks.
"Võimekus Eesti pruulikodade tooraine Eestist saada oleks tehniliselt olemas, aga puudub traditsioon ja teadmised pruulikodade vajadustest," tõdes Tankeri omanik Jaanis Tammela. "Euroopa linnasetootjatel on kõigil oma pruulikoda, kus nad enda tooteid aretavad, ja laborid, millega kvaliteeti tagavad."
Näinud Estonian Malti uusi tootmisseadmeid, tekkis Tammelal mõte katsetada nendega koostöös ka õlleodra linnastamist.
"Võimalusel eelistaksime loomulikult eestimaist, aga kindlasti ei tahaks riskida oma toote kvaliteediga. Püüame esimese katsetuse järgmisel nädalal ära teha, aga tootearenduses on neil veel tükk maad minna. Lisaks põhilinnastele, mida on neli-viis, kasutame umbes 10-15 sorti erilinnaseid ja nende tootmisega üleöö hakkama ei saa," tõdes Tammela.
Tammela möönab, et Eesti toodangu tonnihind kujuneb küll oluliselt kallimaks kui näiteks nende Belgiast soetataval linnasel, kuid transpordikulu jääb ära ning kodumaisusel on nende jaoks omaette väärtus.
Ka Kochi pruulikoda ootab Estonian Malti katsetuste tulemusi, kuid jääb esialgu äraootavale seisukohale. "Eestis pole viimase paari-kolmekümne aasta jooksul õllelinnaseid tehtud, sel põhjusel oleme olnud sunnitud ostma oma tooraine Soomest, mis on oma omadustelt Eesti toorainele kõige lähedasem. Kohe ei saaks me aga sellist suurt vahetust teha, sest enne tuleb veenduda, et Eestis toodetu on samaväärse kvaliteediga, kui see, mida hetkel Soomest impordime," selgitas Kochi pruulikoja õllemeister Enn Kärblane. "Õigeteks õllelinnasteks on otra väga keeruline kasvatada - seetõttu tulebki ettevaatlik olla. Aga kui Eesti katsepartiid osutuvad kvaliteedilt samaväärseks, siis oleksime vahetust kindlasti nõus kaaluma."
Sangastes alustatakse ilma toetuseta
Sangaste vallas Tiidu külas asuv OÜ Malt, mis seni on tegelnud rukkilinnaste tootmisega, teeb samuti esimesi katsetusi odralinnasega. Nad on andnud üle esimese partii ühele käsitööõlle tootjale ja ootavad nüüd tagasisidet. Oma võimekuseks odralinnaste tootmisel hindab ettevõte kasvõi kuni sada tonni kuus ning tootmisega saaks alustada kohe, kui on saadud tagasiside, et toodang sobib.
Õllelinnase tootmine on suuresti käsitöö ning vajab pikalt timmimist, enne kui jõutakse soovitud tulemuseni.
"Linnase kasvatamine on nagu lapse kasvatamine, kogu aeg peab silma peal hoidma," tõdes OÜ Malt esindaja.
OÜ Malt lisainveesteeringuid ei vajanud, neil on linnase tootmiseks vajalikud seadmed juba varasemast olemas.
Sobivat õllevilja ja innukaid kasutajaid jagub Eestis kindlasti kõigile linnasetootjatele, sest pruulikodasid kerkib endiselt pigem juurde. Kodumaisus on käsitööõlle tarbija jaoks kindlasti argument, usuvad tootjad, ning loodavad, et tarbijad hääletavad jalgadega. | Käsitööõlled kodumaiseks: Eesti odralinnastajatelt tulemas esimesed pääsukesed | https://www.err.ee/572344/kasitooolled-kodumaiseks-eesti-odralinnastajatelt-tulemas-esimesed-paasukesed | Kõik Eesti käsitööõlled, suurtootmisest rääkimata, on siiani valminud välismaistest linnastest, kuna Eestis puudus tootmine. Praegu on aga vähemalt kolm tootjat üheaegselt katsetamas oma esimest proovipartiid, misjärel plaanivad nad hakata varustama väikepruulikodasid kodumaise õllelinnasega. |
Häirekeskus sai põlengust teate öösel kell 2.16. Tulekahju oli Vesivärava tänaval, kus parklas põles sõiduauto Saab 9-3.
Inspektorite esialgsel hinnangul põhjustas tulekahju süütamine. | Kadriorus süüdati auto põlema | https://www.err.ee/572377/kadriorus-suudati-auto-polema | Ööl vastu reedet pidid päästjad Tallinnas Kadriorus põlema süüddatud sõiduauto kustutama. |
Serbia ja USA-st jagu numbritega 3:2 (20:25, 25:17, 25:21, 16:25, 15:13) ja Hiina alistas Hollandi naiskonna 3:1 (27:25, 23:25, 29:27, 25:23).
Hiina naiskond on tulnud olümpiavõitjaks 1984. ja 2004. aastal, Serbia medalini küündivat edu varem saavutanud. Kahel viimasel olümpial alistas Brasiilia naiskond finaalis USA. | Naiste võrkpalli olümpiavõitja selgitavad Serbia ja Hiina | https://sport.err.ee/90572/naiste-vorkpalli-olumpiavoitja-selgitavad-serbia-ja-hiina | Rio de Janeiro olümpiamängude naiste võrkpalliturniiril jõudsid finaali Serbia ja Hiina, kes alistasid poolfinaalis vastavalt USA ja Hollandi. |
Kuni 57 kg kaaluvate naiste finaalis alistas britt Jade Jones hispaanlanna Eva Calvo Gomezi. Pronksmedalid kuuluvad egiptlannale Hedaya Wahbale ja iraanlannale Kimia Alizadeh Zenoorinile. | Jordaania teenis riigi esimese olümpiamedali | https://sport.err.ee/90571/jordaania-teenis-riigi-esimese-olumpiamedali | Pea kümne miljoni inimesega Jordaania võitis Rio de Janeiros riigi ajaloo esimese olümpiamedali ja kohe kuldse, kui taekwondos jäi kuni 68 kg kaaluvate meeste seas alistamatuks Ahmad Abughaush, kes alistas finaalis venelase Aleksei Denissenko. Pronksid teenisid hispaanlane Joel Gonzalez Bonilla ja lõuna-korealane Dae-hoon Lee. |
Prantsusmaa oli 24:23 (17:13) üle Hollandist. Kuigi prantslannad võitsid vaid ühe väravaga, siis olid nad mängus pidevalt peal ja viimane viigiseis tablool oli avapoolajal 11:11.
Prantslannade resultatiivseimad olid Allison Pineau seitsme ja Alexandra Lacrabere kuue tabamusega. Hollandi ridades viskas kaheksa väravat Laura van der Heijden.
Veelgi tulisemalt kulges teine poolfinaal, kus Venemaa alistas Norra alles lisaaja järel 38:37 (18:16, 31:31). Otsustava värava viskas 31 sekundit enne lisaaja lõppu venelanna Jekaterina Ilina.
Venemaa edukaimad olid Vladlena Bobrovnikova kaheksa ja Darja Dmitrijeva seitsme väravaga. Norra ridades viskas Nora Mork koguni 14 tabamust.
Norra jaoks oli autilangemine kindlasti väga valus, sest tegemist on kahe eelmise olümpiaturniiri võitjaga. Venemaa sai neile aga kätte maksta Pekingi mängude finaalikaotuse eest. Prantsusmaa naiskond pole kunagi varem medalini küündinud. | Pekingi ja Londoni olümpiavõitja Norra kaotas lisaaja järel Venemaale | https://sport.err.ee/90570/pekingi-ja-londoni-olumpiavoitja-norra-kaotas-lisaaja-jarel-venemaale | Rio de Janeiro olümpiavõitja naiste käsipallis selgitavad Prantsusmaa ja Venemaa, kes saavutasid poolfinaalides napid üheväravalised võidud. |
Tänavusele EM-pronksile järgnesid lõuna-aafriklanna Sunette Viljoen (64.92) ja tšehhitarist maailmarekordikomanik Barbora Špotakova (64.80).
Vaid kahe sentimeetriga jäi poodiumilt välja poolatar Maria Andrejczyk (64.78), kes kvalifikatsioonis saatis piigi enam kui 67 meetri kaugusele.
Kaheksa hulka jõudsid ka valgevenelanna Tatsiana Haladovitš (64.60), austraallanna Kathryn Mitchell (64.36), hiinlanna Huihui Lyu (64.04) ja sakslanna Christina Obergföll (62.92).
Kolumbialanna Flor Ruizi (61.54) järel oli kümnes lõppvõistlust kahe nulliga alustanud lätlanna Madara Palameika (60.14) ning tabeli lõpetavad sakslannad Linda Stahl (59.71) ja Christin Hussong (57.70). | 21-aastane horvaat võitis ootamatult naiste odaviske | https://sport.err.ee/90569/21-aastane-horvaat-voitis-ootamatult-naiste-odaviske | Rio de Janeiro olümpiamängude naiste odaviske võitis üllatuslikult 21-aastane horvaat Sara Kolak, kes viskas neljandas voorus kuldseks osutunud tulemuse 66.18. |
26-aastase Muhammadi jaoks oli tegemist karjääri teise täiskasvanute tiitlivõistluste medaliga - kolm aastat tagasi teenis ta Moskva MM-il pronksi.
Rio de Janeiros järgnesid Muhammadile Euroopa meistrist taanlanna Sara Slott Petersen (53,55) ja isikliku rekordi püstitanud ameeriklanna Ashley Spencer (53,72).
Finaalis jooksid veel tšehhitar Zuzana Hejnova (53,92), jamaikalannad Ristananna Tracey (54,15), Leah Nugent (54,45) ja Janieve Russell (54,56) ning britt Eilidh Doyle (54,61). | Naiste 400 meetri tõkkejooksu võitis Muhammad, medal ka Taanile | https://sport.err.ee/90563/naiste-400-meetri-tokkejooksu-voitis-muhammad-medal-ka-taanile | Rio de Janeiro olümpiamängude naiste 400 meetri tõkkejooksu võitis algusest lõpuni juhtinud ameeriklanna Dalilah Muhammad ajaga 53,13. |
Kuigi enne finaali oodati ka Bolti maailmarekordi 19,19 korrigeerimist, siis aegadele pani pitseri vahetult enne jooksu sadama hakanud vihm, mistõttu oligi jamaikalane ainus 20 sekundi piiri alistaja.
Hõbemedali teenis kanadalane Andre De Grasse (20,02), kes poole lühemal maal sai pronksi. Kolmandana ja parima eurooplasena lõpetas tihedas konkurentsis prantslane Christophe Lemaitre (20,12), kellele see oli karjääri esimeseks individuaalseks olümpiamedaliks.
Ülinapilt jäid poodiumilt eemale britt Adam Gemili (20,12) ja hollandlane Churandy Martina (20,13), kuuendana lõpetas ameeriklasest hooaja edetabelisjuht LaShawn Merritt (20,19), seitsmendana panamalane Alonso Edward (20,23) ja kaheksandana Türgi esindaja Ramil Guliyev (20,43). | Usain Bolt teenis karjääri kaheksanda olümpiakulla | https://sport.err.ee/90564/usain-bolt-teenis-karjaari-kaheksanda-olumpiakulla | Rio de Janeiro mängudel võitis meeste 200 meetri jooksu oodatult suurfavoriit Usain Bolt ajaga 19,78, kellele see oli kaheksandaks olümpiakullaks. |
23-aastane Crouser tõukas kolmel korral üle 22 meetri ja esikoha andnuks ka paremuselt neljas tulemus, kuid võidutulemuseks osutus viiendas voorus tõugatud olümpiarekord 22.52.
Kaksikvõidu kindlustas USA-le Joe Kovacs (21.78) ja pronksmedali viib Uus-Meremaale Tomas Walsh (21.36). Kaheksa hulka pääsesid ka kongolane Franck Elemba (21.20), brasiillane Darlan Romani (21.02), poolakas Tomasz Majewski (20.72), sakslane David Storl (20.64) ja jamaikalane O'dayne Richards (20.64).
Lõppvõistlusel osalesid ka uus-meremaalane Jacko Gill (20.50), austraallane Damiel Birkinhead (20.45) ja horvaat Stipe Zunic (20.04). Poolakas Konrad Bukowiecki tulemust kirja ei saanud. | Olümpiarekordi tõuganud 23-aastane ameeriklane pälvis kulla | https://sport.err.ee/90568/olumpiarekordi-touganud-23-aastane-ameeriklane-palvis-kulla | Rio de Janeiro olümpiamängude kuldmedali kuulitõukes võitis üllatuslikult Brasiilias suurepärast tõukevormi näidanud ameeriklane Ryan Crouser. |
USA sai poolfinaalis jagu Prantsusmaast 86:67 (19:15, 21:21, 25:8, 21:23). Ameeriklannade parimad olid Diana Taurasi 18 ja Maya Moore 15 punktiga. Isabelle Yacoubou viskas prantslannade kasuks 14 silma.
Hispaania oli teises poolfinaalis 68:54 (20:9, 13:19, 20:10, 15:16) üle Serbiast. Hispaanlannade kasuks viskasid 14 punkti Alba Torrens ja Astou Ndour. Serbia edukaimad olid tosina punktiga Sonja Petrovic ja Sasa Cado.
USA korvpallinaiskond on võitnud viimased viis olümpiaturniiri. Nende finaalivastane Hispaania pole varem isegi poolfinaali jõudnud. | USA naiskond jahib kuuendat olümpiakulda järjest | https://sport.err.ee/90562/usa-naiskond-jahib-kuuendat-olumpiakulda-jarjest | USA korvpallinaiskond jõudis oodatult Rio de Janeiro olümpiaturniiri finaali, kus tuleb kohtuda Hispaania esindusega. |
"Kui vaadata tagantjärele Pekingi olümpiavideot, siis on näha, siis Alistair juba seal 19- või 20-aastasena võttis jooksudistantsi alguses ette rünnaku, pidas küll vastu ainult viis kilomeetrit ja seejärel suri sellist vaikset surma, aga oli juba näha siis, et ta tunnistab ainult täiega minekut," meenutas temaga seal koos võistelnud triatleet Marko Albert intervjuus ERR-ile.
"Ma arvan, et suuresti see keskkond, milles nad on kasvanud, on teinud neist väga tugevad, sitked poisid. Nad treenivad väga palju. Nende jaoks ei oleks kindlasti probleem liikuda edasi pikemale distantsile peale seda, kui nad on olümpiadistantsiga lõpetanud. Kui vaadata nende päevaseid treeningmahte, siis tundub, et neil lõunaune jaoks seal ruumi ei ole. Nad elavad Yorkshire'is pidevas vihmasajus, seal mägede vahel mudas krossi joosta, ujuda lisaks ja mõlemad vennakesed on suutnud ka ülikoolis käia. Nii et ei ole midagi, mida need vennad ei suuda."
Albert usub, et Brownlee'd teevad teatud piirini rajal ka koostööd. "Aga kui jääb ainult nende kahe vahele, siis ei ole seal vahet, kes on kes. Siis antakse minna. Tegelikult ma lootsingi näha pigem kahe venna vahel lõpuspurti, aga Alistair tegi lihtsalt sotid varem selgeks." | Marko Albert: ei ole midagi, mida vennad Brownlee'd ei suuda | https://sport.err.ee/90565/marko-albert-ei-ole-midagi-mida-vennad-brownlee-d-ei-suuda | Rio de Janeiro olümpiamängude meeste triatlonis võtsid kaksikvõidu britid. Kuldmedal läks ajaga 1:45.01 Londoni olümpiavõitjale Alistair Brownlee'le, hõbeda sai 1:45.07-ga mehe vend, Londoni pronks Jonathan Brownlee. |
Pronksmedalid võitsid venelanna Jekaterina Bukina ja hiinlanna Zhang Fengliu. Epp Mäe pidi avaringis tunnistama just Zhangi nappi 6.4 paremust ning kuna Zhang kaotas veerandfinaalis Wiebele, ei pääsenud Mäe lohutusringis võistlust jätkama.
NB! Vaata olümpiafinaali mobiilist.
Kuni 53 kg kaaluvate naiste seas jäi neljandat järjestikust olümpiakulda jahtinud jaapanlanna Saori Yoshida finaalis 1:4 alla ameeriklannale Helen Maroulisele. Pronksmedalid läksid Aserbaidžaani esindajale Natalja Sinišinile ja rootslannale Sofia Mattssonile. Eile tuli kuni 58-kiloste naiste seas läbi aegade esimese maadlejana neljakordseks olümpiavõitjaks Yoshida kaasmaalanna Kaori Icho.
Kuni 63-kiloste naiste finaalis alistas jaapanlanna Risako Kawai 6:0 valgevenelanna Maria Mamašuki, pronksi said poolatar Monika Michalik ja kasahhitar Jekaterina Larionova.
Naiste vabamaadluses oli ülekaalukalt edukaim riik Jaapan, võites kuue kaalukategooria peale neli kulda ja ühe hõbeda. | Epp Mäe kaalukategoorias läks olümpiavõit Kanadasse | https://sport.err.ee/90561/epp-mae-kaalukategoorias-laks-olumpiavoit-kanadasse | Rio olümpiamängude naiste vabamaadluses võitis kaalukategoorias kuni 75 kg kuldmedali kanadalanna Erica Wiebe, olles finaalis kindlalt 6:0 parem 38-aastasest kasahhitarist Guzel Manjurovast. |
Eeljooks läks võistkonnal lörri, kuna ameeriklannade teise vahetuse jooksja Allyson Felix põrkas teatevahetuse ajal kokku kõrvalrajal jooksnud brasiillannaga ja pulk kukkus rajale.
Korraldajad otsustasid esialgu ameeriklannad diskvalifitseerida, aga USA kaebuse peale lubati nelik siiski finaali, kui joostakse uuesti ja kiiremini kui viimasena ajaga edasi pääsenud Hiina.
Eeljooksu 42,20-ga läbinud Hiina küll esitas omakorda protesti, aga seda ei rahuldatud ning mõni tund hiljem üksi rajale tulnud ameeriklannad läbisid staadioniringi 41,77 sekundiga, mis oli parem kui ükskõik kelle teise eeljooksuaeg.
Lisaks jõudsid finaaljooksu ka Jamaika, Suurbritannia, Saksamaa, Ukraina, Nigeeria, Trinidad ja Tobago ning Kanada. | Kordusjooksu saanud USA teatenaiskond jõudis finaali | https://sport.err.ee/90567/kordusjooksu-saanud-usa-teatenaiskond-joudis-finaali | USA 4x100 meetri jooksu teatenaiskond pääses Rio de Janeiro mängude finaali alles teisel katsel. |
Belgia läks küll finaali juba kolmandal minutil juhtima, kuid esimese veerandtunni lõpuks juhtisid argentiinlased 2:1 ning belglased enam kordagi viigini ei jõudnud.
Meeste maahokis polnud argentiinlased olümpiatel varem ühtegi medalit võitnud, kuigi Argentina naised võitsid aastatel 2000 – 2012 kaks hõbedat ja kaks pronksi. Belglaste seni ainus olümpiamedal maahokis oli aga pronks kodustelt 1920. aasta Antwerpeni mängudelt.
Pronksimatšis alistas tiitlikaitsja Saksamaa 1:1 lõppenud normaalaja järel penaltitega 4:3 Hollandi. | Argentina meeskond tuli maahokis esmakordselt olümpiavõitjaks | https://sport.err.ee/90559/argentina-meeskond-tuli-maahokis-esmakordselt-olumpiavoitjaks | Rio de Janeiro olümpiamängudel peeti täna meeste maahokiturniiri finaal, mis lõppes Argentina 4:2 võiduga Belgia üle. |
Prantslased võitsid kõik viis alagrupimängu ning alistasid seejärel kaheksandikfinaalis Tšiili 43:21, veerandfinaalis Portugali 34:24 ja poolfinaalis hiljem pronksile tulnud Taani 35:27.
Käsipalli U-19 vanuseklassi maailmameistreid on selgitatud alates 2005. aastast ning edukaim on kolme tiitliga Taani (2007, 2011, 2013). Teist korda järjest võitnud prantslastel on nüüd kaks tiitlit, lisaks on korra võitnud Serbia ja Montenegro (2005) ja Horvaatia (2009). | Prantsuse käsipallinoored võitsid taas MM-tiitli | https://sport.err.ee/614297/prantsuse-kasipallinoored-voitsid-taas-mm-tiitli | Käsipalli noormeeste maailmameistriks krooniti Prantsusmaa järelkasv, kelle koondis alistas pühapäeval Tbilisis lõppenud turniiri finaalis Hispaania 28:25 (12:13). |
Esimeses sõidus oli Leok 14. ja Kullas 28. Teises sõidus teenis Leok 11. ja Kullas 16. koha. Etapi võitis sloveen Tim Gajser (Honda), kes avasõidu võitis ja oli teises sõidus teine.
MM-sarja kokkuvõttes hoiab Leok kolm etappi enne hooaja lõppu 184 punktiga 14. kohta. Kullas on 24. (40 punkti), Priit Rätsep 31. (13) ja Gert Krestinov 39. (4). Juhib itaallane Antonio Cairoli (KTM), kes edestab hollandlast Jeffrey Herlingsit (KTM) 101 punktiga. | Tanel Leok tuli Rootsi MM-etapil 12. kohale | https://sport.err.ee/614285/tanel-leok-tuli-rootsi-mm-etapil-12-kohale | Nädalavahetusel Rootsis Uddevallas peetud motokrossi MM-etapil teenis Tanel Leok (Husqvarna) klassis MXGP 12. ja Harri Kullas (Husqvarna) 19. koha. |
Varasemalt on omavahel kohtutud seitsmel korral, millest Must on võitnud viis matši. Meeste tänane kohtumine kestis kokku tund ja kaks minutit ning lõppes 22:20, 16:21, 21:15 soomlase kasuks.
Kõigi üllatuseks kaotas täna hommikul MM-i suurfavoriit, maailma 2. reket Lee Chong Wei juba esimeses ringis. Chong Wei pidi tunnistama peale tund ja 15 minutit kestnud matši prantslase Brice Leverdzi (maailma 31. reket) paremust kolmes geimis 21:19, 22:24 ja 21:17.
Kristin Kuuba ja Helina Rüüteli teise ringi kohtumine mängitakse homme, Eesti aja järgi kell 18.00. | Raul Must piirdus MM-il avaringiga | https://sport.err.ee/614320/raul-must-piirdus-mm-il-avaringiga | Sulgpalli MM-il Glasgow’s jäi sel korral Raul Mustale alistamatuks Soome esindaja Eetu Heino. |
Teine kohtualune lubas endale 18 minuti pikkust hilinemist, mispeale kutsus kohtunik protsessiosalisi korrale öeldes, et kohus pole luuleõhtu, kus igaüks astub läbi siis, kui talle parasjagu sobib.
Radvilavicius sattus uurimise alla, kui koos toonase allilmategelase Kalev Kurega asutatud inkassofirma Total Inkasso pankrotimenetluses tekkis kahtlus, et ligi kolme miljoni euro suurusest nõudest vabanemiseks esitati fiktiivseid nõudeid võlgniku sõprade ja tuttavate poolt. See omakorda viis kohtu alla veel seitse meest.
"See on aastaid raha, aega ja närve võttev protsess ja hiljem isegi, kui sa oled õige mees, siis sa ei saa seda raha tagasi, mida sa oled sinna kulutanud," ütles Radvilavicius ERR-ile. Ta lisas, et kokkuleppele minek on lihtsalt ratsionaalne otsus.
Juhul, kui kohus kokkuleppe kinnitab, ootab ERR-ile teadaolevalt Radvilaviciust rahaline karistus 3000 eurot. | Reformierakondlasest inkassoärimees Vladas Radvilavicius on kohtu all | https://www.err.ee/614302/reformierakondlasest-inkassoarimees-vladas-radvilavicius-on-kohtu-all | Kohus dokumendi võltsimises ja selle kasutamises süüdistatud reformierakondlasest inkassoärimehe Vladas Radvilaviciuse ning tema kaaskohtualuste üle lükkus edasi, kuna üks süüdistavatest oli puhkusereisil. |
Esimeses setis olid mõlemad hädas oma servi hoidmisega, seejuures kaotas Stajonivic kõik neli oma pallingugeimi. Teises setis kaotas ta neljast kaks, aga Kanepi oli muutunud kindlamaks ega andnud enam vastasele ühtki murdepalli.
Enne mängu:
Avaringis läheb 32-aastane Kanepi vastamisi 21-aastase serblanna Nina Stojanoviciga, kellele see on esimene kord täiskasvanute seas US Openil osaleda. Maailma edetabelis paikneb Stojanovic 184. kohal.
Kanepi parim tulemus US Openilt pärineb 2010. aastast, kui ta jõudis veerandfinaali.
Kanepi ja Stojanovici kohtumine peetakse teisipäeva õhtupoolikul 15. väljaku teise mänguna, esimene matš sel väljakul algab Eesti aja järgi kell 18.
Selle paari võitja läheb teises ringis vastamisi 30. asetatud ameeriklanna Louisa Chirico (WTA 145.) või ameeriklanna Samantha Crawfordiga (WTA 231.). Crawford võitis 2012. aastal US Openi noorteturniiri, finaalis alistas ta toona mäletatavasti Anett Kontaveidi.
Kontaveit pääses otse põhitabelisse, mis loositakse reedel ja mängudega tehakse algust esmaspäeval, 28. augustil. | Kaia Kanepi alustas USA lahtistel kindla võiduga | https://sport.err.ee/614237/kaia-kanepi-alustas-usa-lahtistel-kindla-voiduga | Kaia Kanepi alustas USA lahtiste kvalifikatsiooni edukalt, kui alistas esimeses matšis serblanna Nina Stojanovici 6:2, 6:2. Mäng kestis tunni ja kuus minutit. |
Mullu sügisel sõlmis Neymar Barcelonaga uue lepingu 2021. aastani ja klubi põhjendab vastavat käiku oma huvide kaitsmisega. Kui Neymar ei ole mingil põhjusel mainitud summat maksma, nõuab Barcelona seda Pariisi Saint-Germainilt, kuhu brasiillane tänavu suvel siirdus.
25-aastane Neymar liitus Barcelonaga 2013. aastal ning aitas meeskonna kahe liigavõidu, kolme karikani, Meistrite liiga ja FIFA klubide MM-i tiitliteni. Tänavu augusti alguses maksis PSG tema eest 222 miljonit eurot, mille käivitus mängumehe väljaostuklausel. | Barcelona nõuab Neymarilt 8,5 miljonit eurot | https://sport.err.ee/614303/barcelona-nouab-neymarilt-8-5-miljonit-eurot | Hispaania jalgpallitähest Neymarist ilma jäänud Barcelona meeskond soovib kohtu kaudu brasiillaselt tagasi 8,5 miljonit eurot, mille ta sai 2016. aasta oktoobris boonusena lepingu pikendamise eest. |
Üldarvestuses tipus muudatusi ei toimunud: liidrina jätkab Christopher Froome (Sky), kes edestab kahe sekundiga hispaanlast David De La Cruzi (Quick-Step Floors), iirlast Nicholas Roche'i (BMC) ja ameeriklast Tejay van Gardereni (BMC). Vincenzo Nibali (Bahrain Merida) kaotab viiendana Froome'ile kümne sekundiga.
Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin) lõpetas tänase etapi 172. kohal, neli minutit ja 11 sekundit pärast Trentini. Kokkuvõttes on eestlane 141., kaotades Froome'ile 23 minutit ja 50 sekundit. | Vueltal võitis etapi itaallane, Froome säilitas liidrisärgi | https://sport.err.ee/614301/vueltal-voitis-etapi-itaallane-froome-sailitas-liidrisargi | Hispaania velotuuri neljanda etapi (Escaldes-Engordany - Tarragona; 198,2 km) võitis itaallane Matteo Trentin (Quick-Step Floors), kes edestas lõpuspurdis hispaanlast Juan Jose Lobato Del Vallet (Team Lotto NL - Jumbo) ja belglast Tom van Asbroecki (Cannondale Drapac). |
.Karjaa linnas toimunud tugevakoosseisulisel turniiril Lärkulla Cup osalesid Rootsi meistriliiga kuues meeskond Guif, Rootsi esiliiga võistkond IFK Tumba, Soome hõbe Karjaa BK-46 ja Soome pronks Kauniaineni GrIFK. Tallinnased kaotasid Tumbale 23:30, GrIFK-le 24:27, BK-46-le 27:39 ning Guifile 24:27.
Peatreener Jüri Lepa sõnul võib kontrollkohtumistega rahule jääda ning meeskonnast sai esimese pildi ette. "Kuna olime enne turniiri väga vähe pallitreeninguid teinud, siis oli teada, et esimesed mängud saavad rabedad olema. Kõige tähtsaim oli kokkumängu harjutada ning erinevaid taktikalisi formatsioone nii rünnakul kui kaitses proovida. Teiste seas saime eksperimenteerida ka jäähokivahetustega, kus iga 5.-7. minuti tagant vahetasime platsile uued väljakumängijaid, saime mängida ebahariliku Tumba aktiivse 3:3 kaitse vastu ning proovisime ise ka ülekaalus 7:6 vastu mängu ehk asendasime rünnakuks väravavahi väljakumängijaga. Võistkond on täiesti uus, saime katsetada mängijaid erinevatel positsioonidel ja kõikidele mänguaega anda. Saime näha, mis seisus ise oleme ning kuidas näevad välja meist paberil tugevamad võistkonnad. Oleme suvel hoolsalt treeningud ning siit on hea edasi minna," lausus aastaid HC Kehra peatreener olnud ning eelmisel hooajal HC Tallase meistriliigas viiendaks tüürinud kogenud 58-aastane juhendaja klubi pressiteate vahendusel.
Klubi tegevjuht Risto Lepp jäi turniiri üldpildiga väga rahule ja kiidab poiste suhtumist. "Alustasime hooajaks ettevalmistust 1. juulil. Terve organisatsioon on kõvasti töötanud selle nimel, et esindusmeeskond toimiks võimalikult professionaalselt ning kõik meie koosseisus olevad 18 mängijat saaksid treeneritelt ja teistelt spetsialistidel võimalikult kvaliteetset tuge, et pidevalt areneda nii sportlase kui inimesena. Oleme tõstnud läbi rohkete koosolekute ja seminaride poiste teadlikkust profisportlase elustiilist, rõhutanud unekvaliteedi, toitumise ja taastumise tähtsust. Seni oleme keskendunud eelkõige üldfüüsilisele ettevalmistusele, kus põhirõhk on läinud tehniliste elementide õppimisele, keskendumisele, hingamisele ja selle kasutamisele kõikidel treeningutel ning mängudel. Soovime kõike teha kõrge kvaliteediga ning mõtestatult. Poisid on aru saanud, et nüüd on kõik nendes endas kinni, et me jõuaks meeskonnana kõrgemale tasemele ning küll siis ka suuremad toetajad ning tulemused protsessi käigus tulevad. Tulemustele me ei keskendu, seame eesmärgiks mängijate ja meeskonna arengu," lausus 34-aastane Lepp, kes senise hooaja ettevalmistuse perioodi koos teiste treeneritega läbi viinud ning paljud treeningud ka ise kaasa teinud.
HC Tallinn on tegutsenud viis hooaega ning klubil on lisaks esindusmeeskonnale ka naiste ja meeste amatöörvõistkonnad. Üle Tallinna ning lähivaldades käib klubi treeningutel üle 500 lapse vanuses 7-14. | HC Tallinn pidi tunnistama soomlaste ja rootslaste paremust | https://sport.err.ee/614296/hc-tallinn-pidi-tunnistama-soomlaste-ja-rootslaste-paremust | Algaval hooajal Eesti meeste meistriliigas ja Balti liigas debüteeriv Käsipalliklubi HC Tallinn pidas nädalavahetusel Soomes ajaloo esimesed kontrollkohtumised. |
Praegu Dinamos nõunikuna palgal olevat 58-aastast Mamicit on viimastel aastatel korduvalt rünnatud ning selles on süüdistatud teiste klubide poolehoidjaid, kuid tulistatud polnud teda varem keegi. Mamic sai haava jalga ja toimetati kohaliku meedia teatel lähedal asuvasse haiglasse.
Tema ja veel kahe endise Dinamo juhi suhtes on algatatud ka kohtuprotsess, kus neid süüdistatakse maksudest kõrvalehoidmises. Kõik kolm kohtualust on süüdistusi eitanud. | Relvastatud ründajad tungisid Zagrebi Dinamo eksjuhi elu kallale | https://sport.err.ee/614294/relvastatud-rundajad-tungisid-zagrebi-dinamo-eksjuhi-elu-kallale | Kaks maskides kurjategijat tahtsid Horvaatia tippklubi Zagrebi Dinamo endist juhti Zdravko Mamicit taheti Bosnias asuval kalmistul isa haual tappa. |
"Valimisliidu Tegus Tallinn meeskond kutsub ühinema kõiki aktiivseid linnakodanikke, kel on südant, pealehakkamist ja kodanikujulgust. Tulge kandideerima või muul viisil kaasa lööma!" seisab reklaamis.
Sõõrumaa ütles teisipäeva pärastlõunal ERR-ile, et telefon nö väga punane pole olnud, aga talle on tulnud mitukümmend kõnet. "Pole hullu," tõdes ta.
Sõõrumaa sõnul on olnud asjalikke kõnesid, paar inimest on soovinud liituda, kuid üks isiklik tuttav tegi nalja, helistas varahommikul ja päris, et mida linnavõim saaks teha, et tööpäevad Tallinnas ei algaks nii vara.
Telefoninumbrite loomine ja avalikustamine oli Sõõrumaa sõnul hea mõte, sest on üllatavalt palju inimesi, kes polnud Tegusast Tallinnast kuulnudki. "Meie siin arvame, et meid tuntakse ja teatakse. Seepärast mõtlesime, et teavitame, et oleme olemas, oleme avatud ja suhtleme," sõnas Sõõrumaa. "See pole ühekordne aktsioon, need numbrid jäävad kogu kampaania ajaks avatuks."
Küsimusele, et kas Tegus Tallinn on kandidaatide leidmiseks nii suures hädas, et pidi Postimehe esiküljel kandideerimiseks üleskutse avaldama ütles Sõõrumaa, et neil pole selliseid ambitsioone, et peaks ilmtingimata Tallinnas valimised võitma. "Me ei pea tegema imenippe ja laveerimisi. Meie meeleheitlikke hüppeid ei tee, ütleme omi asju ja vaatame, kas see inimestele korda läheb," lausus Sõõrumaa.
Tegusa Tallinna valimiskampaania üksikasju Sõõrumaa ei avaldanud, kuid märkis, et kandidaatide hiigelplakateid nad linna üles ei kleebi ning kaubanduskeskuste uksel pastakate jagamist ei tule. "Meiega suheldakse piisavalt palju, kes meid teavad need teavad. Ja aega meil veel on."
Postimehe esikülje reklaampind maksab hinnakirja järgi 6900 eurot. | Sõõrumaa ja Mõis ostsid kandidaatide leidmiseks Postimehe esikülje | https://www.err.ee/614290/soorumaa-ja-mois-ostsid-kandidaatide-leidmiseks-postimehe-esikulje | Valimisliit Tegus Tallinn ostis reklaampinnaks teisipäevase Postimehe esikülje, kus avaldasid ka Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisa valimiskampaania tarbeks soetatud telefoninumbrid, millele iga soovija sai helistada. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.