instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa ralli pidi MM-karussellis toimuma 15.-18. oktoobril, Sardiinia ralli toimumisajaks oli 29. oktoober-1. november. WRC teatel nihutati Sardiinia ralli nüüd 8.-11. oktoobrile.
Itaalia autospordiliit jõudis rahvusvahelise autoliidu ja WRC promootoriga kuupäevade muutmises kokkuleppele, nõnda välditakse ka oktoobri viimasel nädalavahetusel Imola ringrajal toimuvat vormel-1 etappi.
Pärast 12.-15. märtsil sõidetud Mehhiko rallit jätkub MM-sari 4.-6. septembril Rally Estoniaga, siis on kavas Türgi ralli (18.-20. september), Sardiinia ning Belgia ralli (19.-22. november). | Saksamaa MM-ralli jääb ära, Sardiinia ralli toimub plaanitust varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa ralli pidi MM-karussellis toimuma 15.-18. oktoobril, Sardiinia ralli toimumisajaks oli 29. oktoober-1. november. WRC teatel nihutati Sardiinia ralli nüüd 8.-11. oktoobrile.
Itaalia autospordiliit jõudis rahvusvahelise autoliidu ja WRC promootoriga kuupäevade muutmises kokkuleppele, nõnda välditakse ka oktoobri viimasel nädalavahetusel Imola ringrajal toimuvat vormel-1 etappi.
Pärast 12.-15. märtsil sõidetud Mehhiko rallit jätkub MM-sari 4.-6. septembril Rally Estoniaga, siis on kavas Türgi ralli (18.-20. september), Sardiinia ning Belgia ralli (19.-22. november).
### Response:
Saksamaa MM-ralli jääb ära, Sardiinia ralli toimub plaanitust varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailmas räägitakse aina enam sellest, et inimesed peavad vähendama mõtlematut tarbimist, pöörama rohkem tähelepanu ressursside taaskasutusele ja astuma samme kliimasoojenemise vastu.
Organisatsioon Rohetiiger püüab suurendada keskkonnateadlikkust ning panna koostöös ettevõtete ja organisatsioonidega alus tasakaalus majandusele.
"Nii nagu kunagi Tiigrihüpe käivitas tehnoloogiasektori arengu, tahab ka Rohetiiger kasvada roheteemade suunanäitajaks," kinnitavad organisatsiooni eestvedajad.
Rohetiigri avaüritus toimub sel neljapäeval Rocca al Mare koolis ning ülekannet sealsetest aruteludest saab algusega kell 11 jälgida portaalis ERR.ee.
Programm
Kell 11 Rohetiigri eestvedajate Eva Truuverki ja Mihkel Tammo tervitussõnad
Ettekanded ja arutelud
Kas plaan B on veel üldse mõeldav ehk milline on keskkonnaolukord maailmas? - Ado Lõhmus, Eesti esindaja ÜRO keskkonnaprogrammis
Kas Eestist sõltub midagi maailma päästmisel ehk milline on keskkonnaolukord Eestis? – Lauri Tammiste, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juht
Diskussioonipaneel: Kuidas rohepesu asemel tegelikult rohehüpet teha ehk kuidas organisatsioonid roheteemasid tähtsustavad? - AS Aexela juhatuse liige Alan Vaht, ettevõtte Bolt kaasasutaja Martin Villig ning politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher
Paneeli juhib LIFT99 kaasasutaja ja idufirmade nõustaja Elise Sass.
Kes on Rohetiiger ja mis nüüd juhtuma hakkab? – Rohetiigri algatust tutvustavad Eva Truuverk ja Mihkel Tammo
Rohetiigri pilootprogrammiga on teiste seas liitunud näiteks ERR, Tere, Bolt, LHV, politsei- ja piirivalveamet, Tallinna Sadam, Elisa, Rocca al Mare kool jne. Pilootprogrammi eesmärk on aidata nendel ettevõtetel ja organisatsioonidel viia ellu keskkonnaalased muutused. Esimest korda Eesti ajaloos tuleb selline motivatsioon rohemuutuseks rohujuure tasandilt ehk ettevõtetest, mitte riigi tasemelt. Rohetiiger on selle tahte kokku koondanud ning pakub ettevõtetele teadmisi ja kogemusi, et rohehüpe oma ettevõttes ära teha. | Otse neljapäeval kell 11: milliseid rohemuutusi taotleb Rohetiiger? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailmas räägitakse aina enam sellest, et inimesed peavad vähendama mõtlematut tarbimist, pöörama rohkem tähelepanu ressursside taaskasutusele ja astuma samme kliimasoojenemise vastu.
Organisatsioon Rohetiiger püüab suurendada keskkonnateadlikkust ning panna koostöös ettevõtete ja organisatsioonidega alus tasakaalus majandusele.
"Nii nagu kunagi Tiigrihüpe käivitas tehnoloogiasektori arengu, tahab ka Rohetiiger kasvada roheteemade suunanäitajaks," kinnitavad organisatsiooni eestvedajad.
Rohetiigri avaüritus toimub sel neljapäeval Rocca al Mare koolis ning ülekannet sealsetest aruteludest saab algusega kell 11 jälgida portaalis ERR.ee.
Programm
Kell 11 Rohetiigri eestvedajate Eva Truuverki ja Mihkel Tammo tervitussõnad
Ettekanded ja arutelud
Kas plaan B on veel üldse mõeldav ehk milline on keskkonnaolukord maailmas? - Ado Lõhmus, Eesti esindaja ÜRO keskkonnaprogrammis
Kas Eestist sõltub midagi maailma päästmisel ehk milline on keskkonnaolukord Eestis? – Lauri Tammiste, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juht
Diskussioonipaneel: Kuidas rohepesu asemel tegelikult rohehüpet teha ehk kuidas organisatsioonid roheteemasid tähtsustavad? - AS Aexela juhatuse liige Alan Vaht, ettevõtte Bolt kaasasutaja Martin Villig ning politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher
Paneeli juhib LIFT99 kaasasutaja ja idufirmade nõustaja Elise Sass.
Kes on Rohetiiger ja mis nüüd juhtuma hakkab? – Rohetiigri algatust tutvustavad Eva Truuverk ja Mihkel Tammo
Rohetiigri pilootprogrammiga on teiste seas liitunud näiteks ERR, Tere, Bolt, LHV, politsei- ja piirivalveamet, Tallinna Sadam, Elisa, Rocca al Mare kool jne. Pilootprogrammi eesmärk on aidata nendel ettevõtetel ja organisatsioonidel viia ellu keskkonnaalased muutused. Esimest korda Eesti ajaloos tuleb selline motivatsioon rohemuutuseks rohujuure tasandilt ehk ettevõtetest, mitte riigi tasemelt. Rohetiiger on selle tahte kokku koondanud ning pakub ettevõtetele teadmisi ja kogemusi, et rohehüpe oma ettevõttes ära teha.
### Response:
Otse neljapäeval kell 11: milliseid rohemuutusi taotleb Rohetiiger? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Palm Springs" toob kokku pulmateemaliste romantiliste komöödiate traditsiooni ning "Lõputu küünlapäevast" populaarseks saanud ajalõksu narratiivi. Tuttavatele elementidele vaatamata pakub film siiski värskendava kinoelamuse. Tänavu Sundance'i filmifestivalilt rekordhinnaga Hulu ja Neoni poolt levisse ostetud linalugu toimibki just tänu sellele, et paigutab end eneseteadlikult ajalõksulugude üha täienevasse kontiinumi, kus viimati säras Netflixi draamakomöödia sari "Russian Doll".
Tuttavale motiivi tõttu võib Max Barbakowi täispikk debüütfilm alustada juba lõksu jäänud Nylesist (Andy Samberg), kes peab uuesti elama ühte ja sama suvist pulmapidu, kuhu ta on külalisena sattunud. Nyles esindab muhedalt ükskõikse, muretu ja sihitu pulmakülalise arhetüüpi, kelle lahenduseks tagajärjetule-tähendusetule eksistentsile on sümbioos nihilismist ja hedonismist. See võimaldab tal saata päevi õhtusse joobes peaga elu mõttetust emmates. Seda kuni hetkeni, mil teine pulmaline, süngem ning eemalolevam pruudi õde ja perekonna must lammas Sarah (Cristin Milioti) satub pulmapidustuste käigus samuti ajalõksu.
Sellele järgnevast moodustubki "Palm Springi" tonaalselt kerge, humoorikas ja sarmikas kese, mis käsitleb nende kahe tegelase kokkukasvamise teekonda. Seda ajaringis, mis võimaldab neil teha nii pööraseid asju kui ka mõtiskleda eksistentsi, armastuse ja mineviku vigadega elamise üle.
"Palm Springs"
Andy Siara stsenaarium vormistab teekonna piisavalt tempokalt kulgevaks looks, mis jälgib küll romantiliste komöödiate arengukaart, kuid suudab leida sümpaatse tasakaalu karakteriarenduse, mängulise huumori ja temaatilise terviklikkuse vahel. Tooni vaheldumist toetab seejuures oskuslik montaaž. Lõbusad montaažiepisoodid ning stseenide emotsionaalse kaalukuse rütmistamine leevendab kiirustava loojutustuse negatiivset mõju ja viimase kolmandiku järsemat toonimuutust.
Filmi kannab Sambergi ja Milioti vaheline keemia. Kui Sambergi rollisooritus paigutub üsna tuttavalt ka tema varasema ampluaa piiridesse, siis Milioti teeb märksa kihilisema rolli, tuues veenvalt välja karakteri süütundest tulenevad tujumuutused. Kui nendevaheline keemia teeb "Palm Springsi" filmimaailmast värske ja energilise, siis armastuse ja suhete tähendust laiendav roll on just Royl (J. K. Simmons), kes aitab Nylesil mõtestada ümber abielu tähendust.
"Palm Springi" kerge vorm laseb teemadel areneda sundimatult. Võib olla liigagi, nagu viitab artikkel, mis heidab häiriva varju filmi tegevustikule ning peategelaste suhtele. Kui aga see asjaolu ning filmi mõnevõrra kiirustav loojutustus välja jätta, siis on tegemist siiski lõbusa suvise meelelahutusega, mis toob särtsu arengus seriaalidele jalgu jäänud (romantiliste) komöödiate žanrisse. | Arvustus. "Palm Springs" ja tänapäeva kujutletud ajalõksud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Palm Springs" toob kokku pulmateemaliste romantiliste komöödiate traditsiooni ning "Lõputu küünlapäevast" populaarseks saanud ajalõksu narratiivi. Tuttavatele elementidele vaatamata pakub film siiski värskendava kinoelamuse. Tänavu Sundance'i filmifestivalilt rekordhinnaga Hulu ja Neoni poolt levisse ostetud linalugu toimibki just tänu sellele, et paigutab end eneseteadlikult ajalõksulugude üha täienevasse kontiinumi, kus viimati säras Netflixi draamakomöödia sari "Russian Doll".
Tuttavale motiivi tõttu võib Max Barbakowi täispikk debüütfilm alustada juba lõksu jäänud Nylesist (Andy Samberg), kes peab uuesti elama ühte ja sama suvist pulmapidu, kuhu ta on külalisena sattunud. Nyles esindab muhedalt ükskõikse, muretu ja sihitu pulmakülalise arhetüüpi, kelle lahenduseks tagajärjetule-tähendusetule eksistentsile on sümbioos nihilismist ja hedonismist. See võimaldab tal saata päevi õhtusse joobes peaga elu mõttetust emmates. Seda kuni hetkeni, mil teine pulmaline, süngem ning eemalolevam pruudi õde ja perekonna must lammas Sarah (Cristin Milioti) satub pulmapidustuste käigus samuti ajalõksu.
Sellele järgnevast moodustubki "Palm Springi" tonaalselt kerge, humoorikas ja sarmikas kese, mis käsitleb nende kahe tegelase kokkukasvamise teekonda. Seda ajaringis, mis võimaldab neil teha nii pööraseid asju kui ka mõtiskleda eksistentsi, armastuse ja mineviku vigadega elamise üle.
"Palm Springs"
Andy Siara stsenaarium vormistab teekonna piisavalt tempokalt kulgevaks looks, mis jälgib küll romantiliste komöödiate arengukaart, kuid suudab leida sümpaatse tasakaalu karakteriarenduse, mängulise huumori ja temaatilise terviklikkuse vahel. Tooni vaheldumist toetab seejuures oskuslik montaaž. Lõbusad montaažiepisoodid ning stseenide emotsionaalse kaalukuse rütmistamine leevendab kiirustava loojutustuse negatiivset mõju ja viimase kolmandiku järsemat toonimuutust.
Filmi kannab Sambergi ja Milioti vaheline keemia. Kui Sambergi rollisooritus paigutub üsna tuttavalt ka tema varasema ampluaa piiridesse, siis Milioti teeb märksa kihilisema rolli, tuues veenvalt välja karakteri süütundest tulenevad tujumuutused. Kui nendevaheline keemia teeb "Palm Springsi" filmimaailmast värske ja energilise, siis armastuse ja suhete tähendust laiendav roll on just Royl (J. K. Simmons), kes aitab Nylesil mõtestada ümber abielu tähendust.
"Palm Springi" kerge vorm laseb teemadel areneda sundimatult. Võib olla liigagi, nagu viitab artikkel, mis heidab häiriva varju filmi tegevustikule ning peategelaste suhtele. Kui aga see asjaolu ning filmi mõnevõrra kiirustav loojutustus välja jätta, siis on tegemist siiski lõbusa suvise meelelahutusega, mis toob särtsu arengus seriaalidele jalgu jäänud (romantiliste) komöödiate žanrisse.
### Response:
Arvustus. "Palm Springs" ja tänapäeva kujutletud ajalõksud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesoleval hooajal müüakse Eestis kolme tootja gripivaktsiine – Influvac Tetra, Fluarix Tetra ja Vaxigriptetra. Tootjad on planeerinud Eestisse tuua kokku 165 000 annust, millest peamine osa tarnitakse septembri keskpaigas.
Kõik vaktsiinid on neljavalentsed ning vastavad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele hooajaks 2020/2021. Fluarix Tetra ja Vaxigriptetra on näidustatud alates 6. elukuust, Influvac Tetra alates 3-aasta vanusest.
Gripp on viiruslik haigus, mille tundemärkideks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38 °C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne gripihooaja algust.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10 – 14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. | Esimene ports tänavust gripivaktsiini jõudis Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesoleval hooajal müüakse Eestis kolme tootja gripivaktsiine – Influvac Tetra, Fluarix Tetra ja Vaxigriptetra. Tootjad on planeerinud Eestisse tuua kokku 165 000 annust, millest peamine osa tarnitakse septembri keskpaigas.
Kõik vaktsiinid on neljavalentsed ning vastavad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele hooajaks 2020/2021. Fluarix Tetra ja Vaxigriptetra on näidustatud alates 6. elukuust, Influvac Tetra alates 3-aasta vanusest.
Gripp on viiruslik haigus, mille tundemärkideks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38 °C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne gripihooaja algust.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10 – 14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.
### Response:
Esimene ports tänavust gripivaktsiini jõudis Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuse sõnul on tema eesmärgiks rääkida arstidega, kes on eesliinil sõltumata sellest, kas on päev või öö.
"Uurime, milline näeb välja EMO töö öösel, kuidas arstid öövalvetele vastu peavad ja miks inimesed pöörduvad EMO-sse ka diagnoosidega, mis erakorralist sekkumist ei vaja," selgitas saatejuht.
Inimesed võivad ka reede öösel raskete tervisehädadega kaameraid kartmata rahumeeli EMO-sse pöörduda, sest võttegrupp käsitleb patsiente delikaatselt ja kellegi kannatusi ei eksponeerita. "Tahame näidata, kui keeruliste väljakutsetega on arstid igapäevaselt silmitsi, kuidas on meditsiinisüsteem valmis koroonaviiruse teiseks laineks ja kas arstidele ikka piisavalt järelkasvu tuleb," lisas Kuusk.
"Öö-TV" on eetris reede õhtul kell 22.00. Andres Kuuse juhitud pooltund algab kell 04.00 varahommikul. | Andres Kuusk toob "Öö-TVs" vaatajateni olukorra reedeöises EMO-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuse sõnul on tema eesmärgiks rääkida arstidega, kes on eesliinil sõltumata sellest, kas on päev või öö.
"Uurime, milline näeb välja EMO töö öösel, kuidas arstid öövalvetele vastu peavad ja miks inimesed pöörduvad EMO-sse ka diagnoosidega, mis erakorralist sekkumist ei vaja," selgitas saatejuht.
Inimesed võivad ka reede öösel raskete tervisehädadega kaameraid kartmata rahumeeli EMO-sse pöörduda, sest võttegrupp käsitleb patsiente delikaatselt ja kellegi kannatusi ei eksponeerita. "Tahame näidata, kui keeruliste väljakutsetega on arstid igapäevaselt silmitsi, kuidas on meditsiinisüsteem valmis koroonaviiruse teiseks laineks ja kas arstidele ikka piisavalt järelkasvu tuleb," lisas Kuusk.
"Öö-TV" on eetris reede õhtul kell 22.00. Andres Kuuse juhitud pooltund algab kell 04.00 varahommikul.
### Response:
Andres Kuusk toob "Öö-TVs" vaatajateni olukorra reedeöises EMO-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitsmeaastaselt Kaleviga ühinenud Martin Vetkal sõlmis AS Romaga kolmeaastase lepingu ning alustab mängimist Roma U-17 noortemeeskonnas.
"AS Roma huvi oli konkreetne ning otsusega polnud vaja kaua viivitada," kinnitas Kalevi spordidirektor Joel Lindpere klubi kodulehele. "Tegu on ikkagi maailma mõistes tippklubiga ning tingimused edasiseks arenguks fantastilised. Martini ja ka meie teiste poiste vastu on olnud huvi juba mõnda aega, mis näitab meie klubi selget joont, kuidas tahame ka tulevikus edasi liikuda."
Kõrgliigadebüüdi tegi Vetkal klubi eest eelmisel hooajal 15-aastaselt ning jõudis enne Itaaliasse siirdumist esindusmeeskonna eest Premium liigas mängida 19 kohtumises. Lisaks sai temast eelmisel hooajal 15-aastaselt ka Eesti meistriliiga läbi aegade noorim väravalööja.
AS Romasse kuulub teinegi noor Eesti jalgpallur Oliver Jürgens. | Noor Eesti poolkaitsja sõlmis AS Romaga kolmeaastase lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitsmeaastaselt Kaleviga ühinenud Martin Vetkal sõlmis AS Romaga kolmeaastase lepingu ning alustab mängimist Roma U-17 noortemeeskonnas.
"AS Roma huvi oli konkreetne ning otsusega polnud vaja kaua viivitada," kinnitas Kalevi spordidirektor Joel Lindpere klubi kodulehele. "Tegu on ikkagi maailma mõistes tippklubiga ning tingimused edasiseks arenguks fantastilised. Martini ja ka meie teiste poiste vastu on olnud huvi juba mõnda aega, mis näitab meie klubi selget joont, kuidas tahame ka tulevikus edasi liikuda."
Kõrgliigadebüüdi tegi Vetkal klubi eest eelmisel hooajal 15-aastaselt ning jõudis enne Itaaliasse siirdumist esindusmeeskonna eest Premium liigas mängida 19 kohtumises. Lisaks sai temast eelmisel hooajal 15-aastaselt ka Eesti meistriliiga läbi aegade noorim väravalööja.
AS Romasse kuulub teinegi noor Eesti jalgpallur Oliver Jürgens.
### Response:
Noor Eesti poolkaitsja sõlmis AS Romaga kolmeaastase lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridus- ja teadusminister Mailis Reps on varem öelnud, et kohalik kriisikomisjon koguneb siis, kui ligikaudu 10 protsenti ühe kooli õpilastest on viiruspositiivsed. Minister täpsustas, et number on umbkaudne, sest näiteks 20 õpilasega koolis on olukord teine.
Belobrovtsevi sõnul on olukord teine ka suurte, rohkem kui 1000 õpilasega koolides, sest kümme protsenti nakatunuid tähendaks juba rohkem kui sadat õpilast.
"Kui minister räägib, et arutama hakatakse, kas kool kinni panna, siis, kui 10 protsenti on nakatunuid, siis meie arvame, et arutama peab hakkama juba varem, sest Tallinna koolides õpib kohati rohkem kui 1000 last ja 10 protsenti oleks juba rohkem kui 100 juhtumit," lausus Belobrovtsev kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil.
Belobrovtsevi sõnul on pealinna munitsipaalkoolidele suunised saadetud, ja need on tema hinnangul paindlikud. "Leppisime teisipäeval kokku kooli- ja lasteaiajuhtidega, et oleme pidevalt kontaktis ja mõtteid valmis dokumenti lisama. Kui olukord läheb hullemaks, oleme valmis ja meil on terve rida meetmeid, mida saame rakendada," lausus abilinnapea.
Belobrovtsev lisas, et Tallina koolid on "100 protsenti valmis uueks õppeaastaks" ning õppeaasta algab tavapäraselt.
Et nakatunute kooli jõudmist ennetada, plaanib Tallinn koolides hakata kehatemperatuuri mõõtma ning selleks on kavas soetada vastavad aparaadid.
Belobrovtsev ütles teisipäeval ERR-ile, et linn on välja töötatud kolm stsenaariumi: roheline, kollane ja punane. Praegu ollakse rohelise stsenaariumi juures ehk nakatumise risk ei ole väga kõrge ning meetmeid rakendatakse vähe.
Kollane stsenaarium eeldab Belobrovtsevi sõnul, et nakatunute arv hakkab kasvama ja jõuab tasemele 25 nakatunut 100 000 elaniku kohta.
Belobrovtsev rääkis, et kui koolides hakkab tekkima nakatumisjuhtumeid, siis üks meede on näiteks, et üks klass läheb kinni. Üks punase stsenaariumi meede on, et mõni kool läheb karantiini ja punase stsenaariumi kõige viimane meede on, et kõik Tallinna koolid lähevad karantiini, rääkis Belobrovtsev. | Belobrovtsev: 10 protsenti nakatunuid on suurte koolide jaoks liiga palju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps on varem öelnud, et kohalik kriisikomisjon koguneb siis, kui ligikaudu 10 protsenti ühe kooli õpilastest on viiruspositiivsed. Minister täpsustas, et number on umbkaudne, sest näiteks 20 õpilasega koolis on olukord teine.
Belobrovtsevi sõnul on olukord teine ka suurte, rohkem kui 1000 õpilasega koolides, sest kümme protsenti nakatunuid tähendaks juba rohkem kui sadat õpilast.
"Kui minister räägib, et arutama hakatakse, kas kool kinni panna, siis, kui 10 protsenti on nakatunuid, siis meie arvame, et arutama peab hakkama juba varem, sest Tallinna koolides õpib kohati rohkem kui 1000 last ja 10 protsenti oleks juba rohkem kui 100 juhtumit," lausus Belobrovtsev kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil.
Belobrovtsevi sõnul on pealinna munitsipaalkoolidele suunised saadetud, ja need on tema hinnangul paindlikud. "Leppisime teisipäeval kokku kooli- ja lasteaiajuhtidega, et oleme pidevalt kontaktis ja mõtteid valmis dokumenti lisama. Kui olukord läheb hullemaks, oleme valmis ja meil on terve rida meetmeid, mida saame rakendada," lausus abilinnapea.
Belobrovtsev lisas, et Tallina koolid on "100 protsenti valmis uueks õppeaastaks" ning õppeaasta algab tavapäraselt.
Et nakatunute kooli jõudmist ennetada, plaanib Tallinn koolides hakata kehatemperatuuri mõõtma ning selleks on kavas soetada vastavad aparaadid.
Belobrovtsev ütles teisipäeval ERR-ile, et linn on välja töötatud kolm stsenaariumi: roheline, kollane ja punane. Praegu ollakse rohelise stsenaariumi juures ehk nakatumise risk ei ole väga kõrge ning meetmeid rakendatakse vähe.
Kollane stsenaarium eeldab Belobrovtsevi sõnul, et nakatunute arv hakkab kasvama ja jõuab tasemele 25 nakatunut 100 000 elaniku kohta.
Belobrovtsev rääkis, et kui koolides hakkab tekkima nakatumisjuhtumeid, siis üks meede on näiteks, et üks klass läheb kinni. Üks punase stsenaariumi meede on, et mõni kool läheb karantiini ja punase stsenaariumi kõige viimane meede on, et kõik Tallinna koolid lähevad karantiini, rääkis Belobrovtsev.
### Response:
Belobrovtsev: 10 protsenti nakatunuid on suurte koolide jaoks liiga palju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeva õhtul astuvad pingelisse heitlusse koomik Tõnis Niinemets ja laulja Inga Tislar.
"Eesti mäng" 26. august. Teine poolfinaal. Mängivad Tõnis Niinemets ja Inga Tislar Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Mälumängu võitja selgub juba neljapäeva õhtul.
"Eesti mäng" 26. august. Teine poolfinaal. Mängivad Tõnis Niinemets ja Inga Tislar Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Saatejuht on Gaute Kivistik, assistent Britt Kõrsmaa.
"Eesti mäng on ETV eetris esmaspäevast neljapäevani kell 20.30.
"Eesti mäng" 26. august. Teine poolfinaal. Mängivad Tõnis Niinemets ja Inga Tislar Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR | "Eesti mängu" teine poolfinaal toob laua taha Tõnis Niinemetsa ja Inga Tislari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeva õhtul astuvad pingelisse heitlusse koomik Tõnis Niinemets ja laulja Inga Tislar.
"Eesti mäng" 26. august. Teine poolfinaal. Mängivad Tõnis Niinemets ja Inga Tislar Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Mälumängu võitja selgub juba neljapäeva õhtul.
"Eesti mäng" 26. august. Teine poolfinaal. Mängivad Tõnis Niinemets ja Inga Tislar Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Saatejuht on Gaute Kivistik, assistent Britt Kõrsmaa.
"Eesti mäng on ETV eetris esmaspäevast neljapäevani kell 20.30.
"Eesti mäng" 26. august. Teine poolfinaal. Mängivad Tõnis Niinemets ja Inga Tislar Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
### Response:
"Eesti mängu" teine poolfinaal toob laua taha Tõnis Niinemetsa ja Inga Tislari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuarist juunini teenindas Air Baltic 810 317 reisijat, mis näitab 64-protsendilist langust võrreldes 2019. aasta sama ajaga.
2019. aastal oli Air Balticu käive 503,281 miljonit eurot, mis näitas 23,1-protsendilist kasvu 2018. aastaga võrreldes. Vastupidiselt varasemale aastale jäi aga firma mullu 7,729 miljoni euroga kahjumisse. Selle aasta käibeks ennustatakse vähem kui 200 miljonit eurot.
Läti riigile kuulub 80 protsenti Air Balticust, 20-protsendiline osalus on Taani ettevõtjale Lars Thuesenile kuuluval firmal Aircraft Leasing 1. | Air Balticu esimese poolaasta kahjum oli 185 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuarist juunini teenindas Air Baltic 810 317 reisijat, mis näitab 64-protsendilist langust võrreldes 2019. aasta sama ajaga.
2019. aastal oli Air Balticu käive 503,281 miljonit eurot, mis näitas 23,1-protsendilist kasvu 2018. aastaga võrreldes. Vastupidiselt varasemale aastale jäi aga firma mullu 7,729 miljoni euroga kahjumisse. Selle aasta käibeks ennustatakse vähem kui 200 miljonit eurot.
Läti riigile kuulub 80 protsenti Air Balticust, 20-protsendiline osalus on Taani ettevõtjale Lars Thuesenile kuuluval firmal Aircraft Leasing 1.
### Response:
Air Balticu esimese poolaasta kahjum oli 185 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SK Rimist korvpalluriteed alustanud Küttis on läbi käinud Eesti noortekoondiste tasemed U-14, U-16 ja U-18 vanuseklassides ning viimased paar aastat on saanud proovida ka meeste seas mängimist, kirjutab Korvpall24.ee.
Hooajal 2018/19 tegi ta neli kohtumist TTÜ Korvpallikooli eest Saku II liigas, kogudes 28,6 minutiga 20,6 punkti, 5 lauapalli, 3,8 resultatiivset söötu ja 3,5 vaheltlõiget. Mullu sai ta kaks kohtumist proovida Saku I liigas, kus Tamsalu Los Toros/TalTechi eest tõi 20,2 minutiga keskmiselt 12,5 punkti ja 2,5 vaheltlõiget. | TTÜ korvpallikooli kasvandik liitus klubi esindusmeeskonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SK Rimist korvpalluriteed alustanud Küttis on läbi käinud Eesti noortekoondiste tasemed U-14, U-16 ja U-18 vanuseklassides ning viimased paar aastat on saanud proovida ka meeste seas mängimist, kirjutab Korvpall24.ee.
Hooajal 2018/19 tegi ta neli kohtumist TTÜ Korvpallikooli eest Saku II liigas, kogudes 28,6 minutiga 20,6 punkti, 5 lauapalli, 3,8 resultatiivset söötu ja 3,5 vaheltlõiget. Mullu sai ta kaks kohtumist proovida Saku I liigas, kus Tamsalu Los Toros/TalTechi eest tõi 20,2 minutiga keskmiselt 12,5 punkti ja 2,5 vaheltlõiget.
### Response:
TTÜ korvpallikooli kasvandik liitus klubi esindusmeeskonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | INIMESE MÄRK
Teise aastatuhande peenima psühholoogilise romaani "Punane ja must" kolmekümne viies peatükk lõpeb atentaadiga. Stendhal kirjutab:
"Julien astus Verrières'i uude kirikusse. Kõik hoone kõrged aknad olid kaetud sarlakpunaste eesriietega. Julien peatus mõni samm proua de Rênali pingist tagapool. Paistis, nagu palvetaks proua suure innuga. Nähes naist, kes teda nii väga oli armastanud, tundis Julien kätt nõnda värisema hakkavat, et ta kohe oma plaani täide viia ei saanudki. "Ma ei saa," ütles ta enesele, "ma ei suuda füüsiliselt."
Samal hetkel helistas kooripoiss, kes teenistusel abiks oli, kellukest, teadustades karikatõstmise silmapilku. Proua de Rênal langetas pea ning hetkeks kadus see peaaegu täiesti sallivoltide varju. Julienile ei tundunud ta nüüd enam nii tuttav. Ta laskis paugu püstolist, aga ei tabanud; ta tulistas teist korda; naine kukkus maha."
Julieni silmis toimub metamorfoos: armastatu moondub võõraks, kellestki saab miski, inimene muutub märklauaks. Stendhal kirjeldab läbinägelikult seda protsessi. Ja tulemust.
Meie elame juba endastmõistetavalt ja tuimalt sellises tulemuste maailmas. Algklasside lapsed mängivad arvutimänge, kus ringijooksvaid ja hüppavaid inimfiguure saab ja tuleb tappa. Sest see on huvitav! Ainus empaatiline kvaliteet väikese mänguri hinges on põnevus ─ kas saab pihta või ei saa. Need pole ju inimesed, need on inimmärgid.
Täiskasvanutele näidatakse telerist krimisid, mis põhinevad samal psüühilisel eelhäälestusel. Keegi ei tunne kaasa mõrvaohvrile, tema surnukeha lahkamislaual äratab anatoomilist huvi või vastikust. Laip on laip. Tasapisi, aga järjekindlalt immuniseeritakse vaatajaid meditsiinilise jälkuse vastu.
Omal ajal võis sellega veel šokeerida. Elem Klimovi film "Tule ja vaata" (1985), kus meie Jüri Lumistegi kaasa tegi, tõi nimme ekraanile sõja füüsilised võikused ning jõletused. Hiilgavalt söestunuks grimeeritud ohver pidi vapustama ja kütma nõukogude kodanikus virtuaalset kättemaksuiha. Nüüd võib kärsanud korjuseid alatihti näha seriaalides "CSI", "Kurjuse kannul", "Kondid", "NCIS" ja mis nad kõik on. Ei ajagi nii väga öökima. Hoopis õhutavad põnevust, kannustavad jälitust.
Võiks eristada kaht liiki empaatiat, tsentrifugaalset ja tsentripetaalset. Tsentrifugaalne on too põnevus, mis laibast eemale viib. Noh, Arnold Schwarzenegger keerab kutil kaela kahekorra ─ olgu peale, проехали, the action goes on, vaatame pingelise huviga, mis edasi saab.
Tsentripetaalne empaatia seevastu pole suunatud väljapoole, vaid elamus sünnib sisseelamisest, samastumisest. Seda taotleb pornograafia ─ erutuse nakatust, seksuaalset virgutust, hormonaalset eelmängu.
Neid hästi segada ei anna. Märulifilmidesse peaaegu kohustuslikult lükitud voodistseenid ei suuda vaatajat ümber häälestada ning jäävad puhtmärgiliseks, isegi tüütuks, süžee kulgu pidurdavaks.
Inimese pildilise märgistumise kohta rääkis sõber Ants Juske kord loo, millel tegelikkusega suurt pistmist olla ei saa, aga mis on seda õpetlikum. Lenin läinud kord hommikupoolikul Kremlist linna peale uurima, kuidas rahvas elab. Koputanud ühe kommunaalkorteri uksele. Unesegune ja viinalehane maika väel mees avanud, vaadanud ja hüüatanud: "Живой червонец!" ─ "Elus kümnekas!" (alates aastast 1937 trükiti Nõukogude kümnerublasele Lenini pilt).
Ja mida teevad meie sotsiaalvõrgustikud? Nad asendavad inimesed piltidega. Elav suhtlus taandub laikideks selfide all. Sellepärast seisan ma vastu ka ohtlikult levivale distantsõppe-viirusele. Haridus sureb, kui elus õpetaja asemele tuleb õpetaja pilt. Et kui ta on "kurilaste killast", siis võib ta ekraanil ju tappa ─ välja lülitades.
"PERSEUS"
Kunagi esitasin tuttavatele viktoriiniküsimuse: milliseid antiikseid tegelasi meenutab tänapäeva eestlane kõige sagedamini? (Vastuseks pidid tulema Julius Caesar ning Augustus Octavianus ─ kumbagi saab nimetada vähemalt 31 korda aastas, sest nii palju on juulis ning augustis päevi.) Ja siis üllatas üks üliõpilane mind vastusega: "Perseus!" Vaata poissi.
Firenze peaväljakul Piazza della Signorial seisab Loggia dei Lanzis üks maailma kauneimaid pronkskujusid, Benvenuto Cellini "Perseus Medusa peaga", esimene tähelepanuväärne maneristlik inimfiguur Euroopa kunstis. Mõiste "maneristlik" seletab autor ise lahti kirjas Benedetto Varchile 28. jaanuarist 1546: "Skulptuuril peab olema kaheksa vaadet ja need kõik peaksid olema ühevõrra head." Hiljem, "Traktaadis joonistuskunstist" (1568) laiendab ta konstantse headuse nõude ka põhivaadete vahelistele üleminekutele ja räägib neljakümnest rakursist (evitades skulptuuris matemaatilise piirväärtuse kontseptsiooni!). Maneristliku figuuri esteetiline potentsiaal ei avane nõnda mitte ühestainsast vaatpunktist, vaid ta sunnib vaataja enda ümber tiirutama. Sealt ka itaaliakeelne figura serpentinata, spiraalfiguur.
Muidugi ei saa mitte kõik rakursid olla võrdselt kõnekad, alati tekib soodsamaid ja vähem soodsaid. See kehtib ka "Perseuse" puhul, mille sisukaim vaade avaneb sokli vasaku esinurga kohalt (niššides paiknevate Zeusi ja Danae vahel). Õige kõrgusega vaatepunktist avaneb sealt kogu teos: imekauniste ilmete sulnis rahulikkus, poosi staatiline teatraalsus, alasti keha ning halja mõõga ohtlik kontrast. Uhke värk!
Kunstiteaduslikult pole sellest teosest eriti midagi analüüsida, see ei peida endas saladusi (erinevalt näiteks Michelangelo "Moosesest") ─ kõik on nii ilmne, nii selge, nii aval, vaatamata ülimale detailirikkusele. Kes antiikset Perseuse-lugu teab, see võiks ainult küsida, kuhu jäi sangari kilp ja miks maod ei salva teda vasakust, Medusa pead publikusse sirutavast käest.
"Perseuse" valmimisloo jutustab Cellini põhjalikult ja värvikalt oma eluloos (mis on ka meil 1995 ilmunud, paraku tõlkena inglise keelest). Üheksa aastat aega võtnud "Perseus Medusa peaga" avati 27. aprillil 1554. Cellini küsis oma töö eest Cosimo Esimeselt 10 000 kuldskuudot, aga hertsog ei raatsinud anda. Viimaks määras vahekohtunik honorariks 3500, saja skuudo kaupa kuus (aga vahele tulid maksetõrked ja lõpuks kunstnik kogu summat kätte ei saanudki).
Näitlejatele tasutakse esiteks rahas ja teiseks aplausis. Varem korvas rolli menu osatäitja silmis tema väikse teenistuse. Tänapäev areneb vastupidises suunas, raha ju saab, aga aplaus aina odavneb.
Ovatsioonid, mis puhkesid "Perseuse" ülespaneku järel, väärivad igatahes tähelepanu. Teos inspireeris, sai sündmuseks.
"... Niipea, kui ma oma kuju paljastasin, kuuldus ülimalt vaimustatud hüüatusi mu töö kiituseks... Inimesed kinnitasid ukseposti külge sonette... Usun, et sel samal päeval, mil ma kuju rahvale mõneks tunniks avasin, naelutati neid posti külge rohkem kui kakskümmend ─ ja kõik nad kubisesid ülimast kiitusest. Hiljem, kui ma kuju taas kinni katsin, tõi iga päev uusi sonette ─ nii ladina kui ka kreeka keeles... Sellest suuremeelsest võistlusest võtsid osa ka kunstnikud, kujurid ja maalijad."
Cellini "Perseus" vallandas üldrahvaliku loomingulise ažiotaaži, elektriseeris ärksaid ja galvaniseeris tuimi.
Igne lutum potuit sublato animare Prometheus:
Saxaque cum cara coniuge Deucalion:
Persea CELLINUS; sed siquis comparet unus
Hic vivit Perseus, mortua sum reliqua.
"Tuleröövel Prometheus suutis anda elu mudale, Deukalion koos oma armsa abikaasaga kividele, Cellini Perseusele, aga kui neid võrrelda, siis Perseus elab, teised on surnud."
C'hoggi non sol Medusa, ma Perseo
Fanno di marmo diventar la gente...
"Nüüdsest ei pane rahvast tarduma mitte üksnes müütiline Medusa, vaid ka Cellini Perseus."
Konkreetsest kunstiteosest tõukub selle autori kilbiletõst. Loojat ülistatakse tema loomes. Milline eesti kunsti teos pälviks sama vägevat tunnustust? Kas mõnele meie maalile või skulptuurile on lauldud vähegi võrdväärset kiidulaulu?
Aastal 1974 ilmus Loomingu Raamatukogus Vaime Kaburi koostatud vihik "Ärgem rääkigem raamidest. Kujutava kunsti motiive eesti luules". Hosiannat seal ei leidu ─ soome-ugri temperament ikkagi. Ja teosed esinevad kahes rollis.
Esiteks sedastatuna (5 luuletust). Marie Under: "Ning seinal Mägi värvehõiskav maal: / noor naine kaetud silmi, hardus-lunas." Valmar Adams räägib Hatšepsutist ja Nefretetest "Egipti püramiidide seintel" (ehkki kummagi nimetatu ajal enam püramiide ei ehitatudki).
Teiseks saab kunsti teemal heietada. Luuletaja mõte võib uidata kolme rada. Kõigepealt kunsti kui niisuguse teemal (8 teksti, mh Betti Alveri "Kunstile", Ralf Parve "Koopiakunst"). Samuti mingi teose teemal (25), olgu ajendiks siis kas konkreetne taies (Ain Kaalepi "Kuus madrigali piltide juurde", Debora Vaarandi tsükkel "Kristjan Rauaga") või mingi tuvastamatu (Gustav Suitsu "Elu muulased", Kalju Kangru "Baarimees"). Ja viimaks võib mõtteuide ajendada keegi kunstnik (17) ─ kas anonüümne (Uno Lahe "Ma tänan hommikuse pildi eest", Lehte Hainsalu "Kunstnik") või konkreetne (Jaan Krossi "Maaliostja", Artur Alliksaare "Mikalojus Čiurlionis"). Mõni tekst jääb sellesse kogumikku võõrkehaks.
Ei leidu meil keerulisi triumfaalseid teoseid, võrreldavaid "Perseusega". Kõik on kuidagi lihtis ja hillitsetud. Puudub formaat. Puudub kirg rünnata keerulisemat kunsti. Viimatine suurvormi-idee ─ palun väga ─ Konstantin Pätsi olmeegi-pea Estonia teatri ees. Ei leidu pilte ega kujusid, mis püstitaksid luulele suuri ülesandeid.
Cellini "Perseus Medusa peaga" jääb klassikaks, mõõtkavaks ka me oma kunsti vaadates.
SAATUS JA SURM
Oma Viienda sümfoonia kahe algustakti kohta (g-g-g─es) ütles Beethoven: "Nii koputab saatus uksele." See saatus on muidugi surm, sest saatus on alati surm. Kuulutab oma tulekut ootamatult ja fortissimo.
Koroonakriis paljastas inimeste surmahirmu, paiguspelguse. Haigus on ju surma eesõu. Vanad kreeklased pidasid kaksikuteks Thanatost (Surma) ja Hypnost (Und). Aga noil kahel on veel kolmas vend ─ Nosos (Haigus).
Aastal 2020 maskeerus maailm nagu ei iial varem (ehkki näomaske kanti juba ka hispaania gripi puhangu ajal 1981─1920, kui suri 10─15% rahvastikust ehk kuni 100 miljonit inimest). Karantiini- ja distantsinõuded võeti tänavu üsna üksmeelselt kanda ning eriolukorraga sunniti leppima. Milanos ei pääsenud 14. augustil Brera kunstimuuseumi, sest seal sees tohtis olla ainult piiratud arv inimesi ja kõik pääsmed olid tellijaile juba välja jagatud. Küll tahtnuks näha Mantegna "Surnud Kristust", Raffaeli "Neitsi Maarja paaripanekut" ja Tintoretto "Püha Markuse imet"! Nüüd jääb üle vaid distantskülastus. Nagu suudlus läbi taskuräti, või õieti ─ sundmaski.
Inimene ei tea, millal surm tuleb. Saatuse koputus kostab ootamatult. Antiikpärimuse kohaselt polnud see nõnda mitte alati. Platon räägib dialoogis "Gorgias" loo, kuidas varemalt otsustati inimese elulõpu järgne käekäik tema surmapäeval ning siis õsusid ilusad ja rikkalt riides tegelased alatult valetunnistusi oma vooruslikkuse kohta. Zeus otsustas: "Esmalt ei tohi inimesed enam ette teada oma surma päeva, nagu praegu. Sellele tuleb lõpp teha ja Prometheusele sai juba öeldud, et ta võtaks neilt ettenägemisvõime. Seejärel on vaja, et nad kõik oleksid kohtus alasti ning selleks mõistetagu nende üle kohut alles pärast surma. Ja kohtunik olgu samuti alasti ning surnud." Tuletooja Prometheus ütlebki Aischylose tragöödias: "Neilt võime surma ette teada kaotasin." Ja kui koorijuht küsib: "Mis rohtu leidsid päästmiseks sest haigusest?", siis vastab Prometheus: "Ma nende sisse juhmi lootmist soetasin."
Jah, inimene loodab edasi elada. Igal aastavahetusel seina riputatavasse uude kalendrisse võib olla juba trükitud ka tema surma kuupäev. Ta ei taha sellest teada. Kirglikult eitades oma surelikkust, põgeneb ta "juhmi lootusse".
Paradoksaalselt paistab, et mida vähem väärtuslik on kellegi elu, seda kiivamalt ta sellest kümne küünega kinni hoiab. Tühisusele jääb võõraks aristokraatlik üleolek surmast, see enesestmõistetavus, nonchalance, millega Stendhal iseloomustab Julieni viimseid hetki giljotiinilaval: "Kõik möödus lihtsalt, sündsalt ja tema poolt ilma mingi teatraalsuseta."
Iga inimese elu võib olla väärtuslik, kuid mitte kõik elud pole üheväärtuslikud, ühevõrra kvaliteetsed. (Kollektiivse mälu sõel ei säilita mitte igaüht.) Koroonakriis pani seda tõde unustama, lüües kõiki ühe lauaga, vabandust: maskiga. Sundides kõiki rekruteeruma üleilmsesse tanatofoobide armeesse ─ reameheks.
Ja siiski koputab saatus ühele uksele. Sinu uksele. | Linnar Priimägi. Protokoll 36: maskid, saatus ja surm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
INIMESE MÄRK
Teise aastatuhande peenima psühholoogilise romaani "Punane ja must" kolmekümne viies peatükk lõpeb atentaadiga. Stendhal kirjutab:
"Julien astus Verrières'i uude kirikusse. Kõik hoone kõrged aknad olid kaetud sarlakpunaste eesriietega. Julien peatus mõni samm proua de Rênali pingist tagapool. Paistis, nagu palvetaks proua suure innuga. Nähes naist, kes teda nii väga oli armastanud, tundis Julien kätt nõnda värisema hakkavat, et ta kohe oma plaani täide viia ei saanudki. "Ma ei saa," ütles ta enesele, "ma ei suuda füüsiliselt."
Samal hetkel helistas kooripoiss, kes teenistusel abiks oli, kellukest, teadustades karikatõstmise silmapilku. Proua de Rênal langetas pea ning hetkeks kadus see peaaegu täiesti sallivoltide varju. Julienile ei tundunud ta nüüd enam nii tuttav. Ta laskis paugu püstolist, aga ei tabanud; ta tulistas teist korda; naine kukkus maha."
Julieni silmis toimub metamorfoos: armastatu moondub võõraks, kellestki saab miski, inimene muutub märklauaks. Stendhal kirjeldab läbinägelikult seda protsessi. Ja tulemust.
Meie elame juba endastmõistetavalt ja tuimalt sellises tulemuste maailmas. Algklasside lapsed mängivad arvutimänge, kus ringijooksvaid ja hüppavaid inimfiguure saab ja tuleb tappa. Sest see on huvitav! Ainus empaatiline kvaliteet väikese mänguri hinges on põnevus ─ kas saab pihta või ei saa. Need pole ju inimesed, need on inimmärgid.
Täiskasvanutele näidatakse telerist krimisid, mis põhinevad samal psüühilisel eelhäälestusel. Keegi ei tunne kaasa mõrvaohvrile, tema surnukeha lahkamislaual äratab anatoomilist huvi või vastikust. Laip on laip. Tasapisi, aga järjekindlalt immuniseeritakse vaatajaid meditsiinilise jälkuse vastu.
Omal ajal võis sellega veel šokeerida. Elem Klimovi film "Tule ja vaata" (1985), kus meie Jüri Lumistegi kaasa tegi, tõi nimme ekraanile sõja füüsilised võikused ning jõletused. Hiilgavalt söestunuks grimeeritud ohver pidi vapustama ja kütma nõukogude kodanikus virtuaalset kättemaksuiha. Nüüd võib kärsanud korjuseid alatihti näha seriaalides "CSI", "Kurjuse kannul", "Kondid", "NCIS" ja mis nad kõik on. Ei ajagi nii väga öökima. Hoopis õhutavad põnevust, kannustavad jälitust.
Võiks eristada kaht liiki empaatiat, tsentrifugaalset ja tsentripetaalset. Tsentrifugaalne on too põnevus, mis laibast eemale viib. Noh, Arnold Schwarzenegger keerab kutil kaela kahekorra ─ olgu peale, проехали, the action goes on, vaatame pingelise huviga, mis edasi saab.
Tsentripetaalne empaatia seevastu pole suunatud väljapoole, vaid elamus sünnib sisseelamisest, samastumisest. Seda taotleb pornograafia ─ erutuse nakatust, seksuaalset virgutust, hormonaalset eelmängu.
Neid hästi segada ei anna. Märulifilmidesse peaaegu kohustuslikult lükitud voodistseenid ei suuda vaatajat ümber häälestada ning jäävad puhtmärgiliseks, isegi tüütuks, süžee kulgu pidurdavaks.
Inimese pildilise märgistumise kohta rääkis sõber Ants Juske kord loo, millel tegelikkusega suurt pistmist olla ei saa, aga mis on seda õpetlikum. Lenin läinud kord hommikupoolikul Kremlist linna peale uurima, kuidas rahvas elab. Koputanud ühe kommunaalkorteri uksele. Unesegune ja viinalehane maika väel mees avanud, vaadanud ja hüüatanud: "Живой червонец!" ─ "Elus kümnekas!" (alates aastast 1937 trükiti Nõukogude kümnerublasele Lenini pilt).
Ja mida teevad meie sotsiaalvõrgustikud? Nad asendavad inimesed piltidega. Elav suhtlus taandub laikideks selfide all. Sellepärast seisan ma vastu ka ohtlikult levivale distantsõppe-viirusele. Haridus sureb, kui elus õpetaja asemele tuleb õpetaja pilt. Et kui ta on "kurilaste killast", siis võib ta ekraanil ju tappa ─ välja lülitades.
"PERSEUS"
Kunagi esitasin tuttavatele viktoriiniküsimuse: milliseid antiikseid tegelasi meenutab tänapäeva eestlane kõige sagedamini? (Vastuseks pidid tulema Julius Caesar ning Augustus Octavianus ─ kumbagi saab nimetada vähemalt 31 korda aastas, sest nii palju on juulis ning augustis päevi.) Ja siis üllatas üks üliõpilane mind vastusega: "Perseus!" Vaata poissi.
Firenze peaväljakul Piazza della Signorial seisab Loggia dei Lanzis üks maailma kauneimaid pronkskujusid, Benvenuto Cellini "Perseus Medusa peaga", esimene tähelepanuväärne maneristlik inimfiguur Euroopa kunstis. Mõiste "maneristlik" seletab autor ise lahti kirjas Benedetto Varchile 28. jaanuarist 1546: "Skulptuuril peab olema kaheksa vaadet ja need kõik peaksid olema ühevõrra head." Hiljem, "Traktaadis joonistuskunstist" (1568) laiendab ta konstantse headuse nõude ka põhivaadete vahelistele üleminekutele ja räägib neljakümnest rakursist (evitades skulptuuris matemaatilise piirväärtuse kontseptsiooni!). Maneristliku figuuri esteetiline potentsiaal ei avane nõnda mitte ühestainsast vaatpunktist, vaid ta sunnib vaataja enda ümber tiirutama. Sealt ka itaaliakeelne figura serpentinata, spiraalfiguur.
Muidugi ei saa mitte kõik rakursid olla võrdselt kõnekad, alati tekib soodsamaid ja vähem soodsaid. See kehtib ka "Perseuse" puhul, mille sisukaim vaade avaneb sokli vasaku esinurga kohalt (niššides paiknevate Zeusi ja Danae vahel). Õige kõrgusega vaatepunktist avaneb sealt kogu teos: imekauniste ilmete sulnis rahulikkus, poosi staatiline teatraalsus, alasti keha ning halja mõõga ohtlik kontrast. Uhke värk!
Kunstiteaduslikult pole sellest teosest eriti midagi analüüsida, see ei peida endas saladusi (erinevalt näiteks Michelangelo "Moosesest") ─ kõik on nii ilmne, nii selge, nii aval, vaatamata ülimale detailirikkusele. Kes antiikset Perseuse-lugu teab, see võiks ainult küsida, kuhu jäi sangari kilp ja miks maod ei salva teda vasakust, Medusa pead publikusse sirutavast käest.
"Perseuse" valmimisloo jutustab Cellini põhjalikult ja värvikalt oma eluloos (mis on ka meil 1995 ilmunud, paraku tõlkena inglise keelest). Üheksa aastat aega võtnud "Perseus Medusa peaga" avati 27. aprillil 1554. Cellini küsis oma töö eest Cosimo Esimeselt 10 000 kuldskuudot, aga hertsog ei raatsinud anda. Viimaks määras vahekohtunik honorariks 3500, saja skuudo kaupa kuus (aga vahele tulid maksetõrked ja lõpuks kunstnik kogu summat kätte ei saanudki).
Näitlejatele tasutakse esiteks rahas ja teiseks aplausis. Varem korvas rolli menu osatäitja silmis tema väikse teenistuse. Tänapäev areneb vastupidises suunas, raha ju saab, aga aplaus aina odavneb.
Ovatsioonid, mis puhkesid "Perseuse" ülespaneku järel, väärivad igatahes tähelepanu. Teos inspireeris, sai sündmuseks.
"... Niipea, kui ma oma kuju paljastasin, kuuldus ülimalt vaimustatud hüüatusi mu töö kiituseks... Inimesed kinnitasid ukseposti külge sonette... Usun, et sel samal päeval, mil ma kuju rahvale mõneks tunniks avasin, naelutati neid posti külge rohkem kui kakskümmend ─ ja kõik nad kubisesid ülimast kiitusest. Hiljem, kui ma kuju taas kinni katsin, tõi iga päev uusi sonette ─ nii ladina kui ka kreeka keeles... Sellest suuremeelsest võistlusest võtsid osa ka kunstnikud, kujurid ja maalijad."
Cellini "Perseus" vallandas üldrahvaliku loomingulise ažiotaaži, elektriseeris ärksaid ja galvaniseeris tuimi.
Igne lutum potuit sublato animare Prometheus:
Saxaque cum cara coniuge Deucalion:
Persea CELLINUS; sed siquis comparet unus
Hic vivit Perseus, mortua sum reliqua.
"Tuleröövel Prometheus suutis anda elu mudale, Deukalion koos oma armsa abikaasaga kividele, Cellini Perseusele, aga kui neid võrrelda, siis Perseus elab, teised on surnud."
C'hoggi non sol Medusa, ma Perseo
Fanno di marmo diventar la gente...
"Nüüdsest ei pane rahvast tarduma mitte üksnes müütiline Medusa, vaid ka Cellini Perseus."
Konkreetsest kunstiteosest tõukub selle autori kilbiletõst. Loojat ülistatakse tema loomes. Milline eesti kunsti teos pälviks sama vägevat tunnustust? Kas mõnele meie maalile või skulptuurile on lauldud vähegi võrdväärset kiidulaulu?
Aastal 1974 ilmus Loomingu Raamatukogus Vaime Kaburi koostatud vihik "Ärgem rääkigem raamidest. Kujutava kunsti motiive eesti luules". Hosiannat seal ei leidu ─ soome-ugri temperament ikkagi. Ja teosed esinevad kahes rollis.
Esiteks sedastatuna (5 luuletust). Marie Under: "Ning seinal Mägi värvehõiskav maal: / noor naine kaetud silmi, hardus-lunas." Valmar Adams räägib Hatšepsutist ja Nefretetest "Egipti püramiidide seintel" (ehkki kummagi nimetatu ajal enam püramiide ei ehitatudki).
Teiseks saab kunsti teemal heietada. Luuletaja mõte võib uidata kolme rada. Kõigepealt kunsti kui niisuguse teemal (8 teksti, mh Betti Alveri "Kunstile", Ralf Parve "Koopiakunst"). Samuti mingi teose teemal (25), olgu ajendiks siis kas konkreetne taies (Ain Kaalepi "Kuus madrigali piltide juurde", Debora Vaarandi tsükkel "Kristjan Rauaga") või mingi tuvastamatu (Gustav Suitsu "Elu muulased", Kalju Kangru "Baarimees"). Ja viimaks võib mõtteuide ajendada keegi kunstnik (17) ─ kas anonüümne (Uno Lahe "Ma tänan hommikuse pildi eest", Lehte Hainsalu "Kunstnik") või konkreetne (Jaan Krossi "Maaliostja", Artur Alliksaare "Mikalojus Čiurlionis"). Mõni tekst jääb sellesse kogumikku võõrkehaks.
Ei leidu meil keerulisi triumfaalseid teoseid, võrreldavaid "Perseusega". Kõik on kuidagi lihtis ja hillitsetud. Puudub formaat. Puudub kirg rünnata keerulisemat kunsti. Viimatine suurvormi-idee ─ palun väga ─ Konstantin Pätsi olmeegi-pea Estonia teatri ees. Ei leidu pilte ega kujusid, mis püstitaksid luulele suuri ülesandeid.
Cellini "Perseus Medusa peaga" jääb klassikaks, mõõtkavaks ka me oma kunsti vaadates.
SAATUS JA SURM
Oma Viienda sümfoonia kahe algustakti kohta (g-g-g─es) ütles Beethoven: "Nii koputab saatus uksele." See saatus on muidugi surm, sest saatus on alati surm. Kuulutab oma tulekut ootamatult ja fortissimo.
Koroonakriis paljastas inimeste surmahirmu, paiguspelguse. Haigus on ju surma eesõu. Vanad kreeklased pidasid kaksikuteks Thanatost (Surma) ja Hypnost (Und). Aga noil kahel on veel kolmas vend ─ Nosos (Haigus).
Aastal 2020 maskeerus maailm nagu ei iial varem (ehkki näomaske kanti juba ka hispaania gripi puhangu ajal 1981─1920, kui suri 10─15% rahvastikust ehk kuni 100 miljonit inimest). Karantiini- ja distantsinõuded võeti tänavu üsna üksmeelselt kanda ning eriolukorraga sunniti leppima. Milanos ei pääsenud 14. augustil Brera kunstimuuseumi, sest seal sees tohtis olla ainult piiratud arv inimesi ja kõik pääsmed olid tellijaile juba välja jagatud. Küll tahtnuks näha Mantegna "Surnud Kristust", Raffaeli "Neitsi Maarja paaripanekut" ja Tintoretto "Püha Markuse imet"! Nüüd jääb üle vaid distantskülastus. Nagu suudlus läbi taskuräti, või õieti ─ sundmaski.
Inimene ei tea, millal surm tuleb. Saatuse koputus kostab ootamatult. Antiikpärimuse kohaselt polnud see nõnda mitte alati. Platon räägib dialoogis "Gorgias" loo, kuidas varemalt otsustati inimese elulõpu järgne käekäik tema surmapäeval ning siis õsusid ilusad ja rikkalt riides tegelased alatult valetunnistusi oma vooruslikkuse kohta. Zeus otsustas: "Esmalt ei tohi inimesed enam ette teada oma surma päeva, nagu praegu. Sellele tuleb lõpp teha ja Prometheusele sai juba öeldud, et ta võtaks neilt ettenägemisvõime. Seejärel on vaja, et nad kõik oleksid kohtus alasti ning selleks mõistetagu nende üle kohut alles pärast surma. Ja kohtunik olgu samuti alasti ning surnud." Tuletooja Prometheus ütlebki Aischylose tragöödias: "Neilt võime surma ette teada kaotasin." Ja kui koorijuht küsib: "Mis rohtu leidsid päästmiseks sest haigusest?", siis vastab Prometheus: "Ma nende sisse juhmi lootmist soetasin."
Jah, inimene loodab edasi elada. Igal aastavahetusel seina riputatavasse uude kalendrisse võib olla juba trükitud ka tema surma kuupäev. Ta ei taha sellest teada. Kirglikult eitades oma surelikkust, põgeneb ta "juhmi lootusse".
Paradoksaalselt paistab, et mida vähem väärtuslik on kellegi elu, seda kiivamalt ta sellest kümne küünega kinni hoiab. Tühisusele jääb võõraks aristokraatlik üleolek surmast, see enesestmõistetavus, nonchalance, millega Stendhal iseloomustab Julieni viimseid hetki giljotiinilaval: "Kõik möödus lihtsalt, sündsalt ja tema poolt ilma mingi teatraalsuseta."
Iga inimese elu võib olla väärtuslik, kuid mitte kõik elud pole üheväärtuslikud, ühevõrra kvaliteetsed. (Kollektiivse mälu sõel ei säilita mitte igaüht.) Koroonakriis pani seda tõde unustama, lüües kõiki ühe lauaga, vabandust: maskiga. Sundides kõiki rekruteeruma üleilmsesse tanatofoobide armeesse ─ reameheks.
Ja siiski koputab saatus ühele uksele. Sinu uksele.
### Response:
Linnar Priimägi. Protokoll 36: maskid, saatus ja surm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuressaare-Tallinna lennuliini hankel tunnistati edukaks lennufirma Nyxair OÜ pakkumus, kuid selle vaidlustas Nordica tütarfirma Regional Jet OÜ, öeldi ERR-ile maanteeametist.
See tähendab, et mitu aastat kestnud otsingud liinile uue teenindaja leidmiseks jätkuvad. Kuni uue teenindaja leidmiseni jätkab liinil reisijate vedamist Leedu firma Transaviabaltika, kes esitas konkursile samuti pakkumuse.
Lisaks esitasid konkursile pakkumuse Ruhnu liini teenindav Diamond Sky ja Läti kaubalende opereeriv firma RAF-AVIA.
Transaviabaltika vaidlustas Kuressaare lennuliini hanke esialgu möödunud aasta lõpul, kuna ettevõte soovis liini teenindada enne 2000. aastat valmistatud lennukitega, mis ei vastanud hankes kehtestatud nõuetele. Lennufirma jäi vaidluses kaotajaks.
Transaviabaltika teenindab liini ka praegu, ettevõttega sõlmis maanteeamet lepingu kuni uue vedaja leidmiseni.
Lennuhanke tähtaega on kohtuvaidluste tõttu korduvalt edasi lükatud. Hanke eeldatav maksumus on 16,8 miljonit eurot.
Nyxair teenindab lennuliine Rootsis
Hanke võitnud NyxAir teatas kolmapäeval, et teenindab alates sellest nädalast kahte Rootsi siseliini, lennates Stockholmi Bromma lennujaamast Malmösse ja Ängelholm-Helsingborgi. Reisid toimuvad lennufirma Air Leap tellimusel.
NyxAir teenindab liine kahe 50-kohalise Saab 2000-ga, mis on renditud Jetstream Aviation Capitalilt ning kantud Eesti õhusõidukite registrisse, teatas ettevõte.
Koos uute liinidega teenindab Air Leap Brommast kokku seitset sihtkohta ning on sellega Bromma lennujaama üks peamisi operaatoreid.
NyxAir on 2017. aastal loodud Eesti erakapitalil põhinev lennuettevõte, mis opereerib regulaar- ja tellimuslende Saab 2000 ja Saab 340 reisilennukitega ning Saab 340 kaubalennukitega. Lisaks Eestile on NyxAir teenindanud lende Euroopas ja Aafrikas. NyxAiril on Eesti Lennuameti väljastatud lennuettevõtja sertifikaat ja hooldusorganisatsiooni sertifikaat ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väljastatud lennuettevõtja lennutegevusluba reisijate, posti ja/või lasti veoks õhu teel tasu eest. NyxAir on Euroopa lennufirmade ühenduse ERA (European Regions Airline Association) liige. | Kuressaare lennuhankele leiti võitja, tulemused vaidlustati taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuressaare-Tallinna lennuliini hankel tunnistati edukaks lennufirma Nyxair OÜ pakkumus, kuid selle vaidlustas Nordica tütarfirma Regional Jet OÜ, öeldi ERR-ile maanteeametist.
See tähendab, et mitu aastat kestnud otsingud liinile uue teenindaja leidmiseks jätkuvad. Kuni uue teenindaja leidmiseni jätkab liinil reisijate vedamist Leedu firma Transaviabaltika, kes esitas konkursile samuti pakkumuse.
Lisaks esitasid konkursile pakkumuse Ruhnu liini teenindav Diamond Sky ja Läti kaubalende opereeriv firma RAF-AVIA.
Transaviabaltika vaidlustas Kuressaare lennuliini hanke esialgu möödunud aasta lõpul, kuna ettevõte soovis liini teenindada enne 2000. aastat valmistatud lennukitega, mis ei vastanud hankes kehtestatud nõuetele. Lennufirma jäi vaidluses kaotajaks.
Transaviabaltika teenindab liini ka praegu, ettevõttega sõlmis maanteeamet lepingu kuni uue vedaja leidmiseni.
Lennuhanke tähtaega on kohtuvaidluste tõttu korduvalt edasi lükatud. Hanke eeldatav maksumus on 16,8 miljonit eurot.
Nyxair teenindab lennuliine Rootsis
Hanke võitnud NyxAir teatas kolmapäeval, et teenindab alates sellest nädalast kahte Rootsi siseliini, lennates Stockholmi Bromma lennujaamast Malmösse ja Ängelholm-Helsingborgi. Reisid toimuvad lennufirma Air Leap tellimusel.
NyxAir teenindab liine kahe 50-kohalise Saab 2000-ga, mis on renditud Jetstream Aviation Capitalilt ning kantud Eesti õhusõidukite registrisse, teatas ettevõte.
Koos uute liinidega teenindab Air Leap Brommast kokku seitset sihtkohta ning on sellega Bromma lennujaama üks peamisi operaatoreid.
NyxAir on 2017. aastal loodud Eesti erakapitalil põhinev lennuettevõte, mis opereerib regulaar- ja tellimuslende Saab 2000 ja Saab 340 reisilennukitega ning Saab 340 kaubalennukitega. Lisaks Eestile on NyxAir teenindanud lende Euroopas ja Aafrikas. NyxAiril on Eesti Lennuameti väljastatud lennuettevõtja sertifikaat ja hooldusorganisatsiooni sertifikaat ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väljastatud lennuettevõtja lennutegevusluba reisijate, posti ja/või lasti veoks õhu teel tasu eest. NyxAir on Euroopa lennufirmade ühenduse ERA (European Regions Airline Association) liige.
### Response:
Kuressaare lennuhankele leiti võitja, tulemused vaidlustati taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome on kohaldanud Euroopa Liidu riikidele nn ujuvat piirmäära, mis jääb vahemikku 8-10 nakatunut 100 000 elaniku kohta. Kolmapäeval tõusis Eesti viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 10,4-ni.
Kolmapäeval Eestis visiidil viibinud siseminister Maria Ohisalo tõdes ERR-ile, et Soome valitsus ei ole veel otsustanud hakata piirama Eesti ja Soome vahelist vaba liikumist.
Reinsalu ütles ERR-ile, et soovib maksimaalse vaba liikumise jätkumist Eesti ja Soome vahel. "Me kindlasti oleme valmis täiendavateks usaldusmeetmeteks, et Soome riigil oleks kindlust, et mingisugust täiendavat viiruse tulva Eestist Soome ei ole," lausus Reinsalu.
"Nädalavahetusel ma arutan seda Soome kolleegiga, ma olen teda kutsunud Eestisse, eeldatavasti ta nädalavahetusel tuleb Eestisse. Ja ma Eesti riigi ettepanekut talle tutvustan," ütles Reinsalu.
Reinsalu avaldas lootust, et valitsus jõuab neljapäeval kokkuleppele lennupiirangute muutmises osas. "Ma pean mõistlikuks, et lennupiirangud vaadatakse üle nii, et strateegilistesse transiitlennujaamadesse oleks sõltumata viiruse nakkuskordajast võimalik Tallinnast lennata. Vastasel juhul see toob kaasa palju elulisi probleeme," rääkis Reinsalu. | Reinsalu loodab peagi Soome kolleegiga Eestis koroonaseisu arutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome on kohaldanud Euroopa Liidu riikidele nn ujuvat piirmäära, mis jääb vahemikku 8-10 nakatunut 100 000 elaniku kohta. Kolmapäeval tõusis Eesti viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 10,4-ni.
Kolmapäeval Eestis visiidil viibinud siseminister Maria Ohisalo tõdes ERR-ile, et Soome valitsus ei ole veel otsustanud hakata piirama Eesti ja Soome vahelist vaba liikumist.
Reinsalu ütles ERR-ile, et soovib maksimaalse vaba liikumise jätkumist Eesti ja Soome vahel. "Me kindlasti oleme valmis täiendavateks usaldusmeetmeteks, et Soome riigil oleks kindlust, et mingisugust täiendavat viiruse tulva Eestist Soome ei ole," lausus Reinsalu.
"Nädalavahetusel ma arutan seda Soome kolleegiga, ma olen teda kutsunud Eestisse, eeldatavasti ta nädalavahetusel tuleb Eestisse. Ja ma Eesti riigi ettepanekut talle tutvustan," ütles Reinsalu.
Reinsalu avaldas lootust, et valitsus jõuab neljapäeval kokkuleppele lennupiirangute muutmises osas. "Ma pean mõistlikuks, et lennupiirangud vaadatakse üle nii, et strateegilistesse transiitlennujaamadesse oleks sõltumata viiruse nakkuskordajast võimalik Tallinnast lennata. Vastasel juhul see toob kaasa palju elulisi probleeme," rääkis Reinsalu.
### Response:
Reinsalu loodab peagi Soome kolleegiga Eestis koroonaseisu arutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu saab Tallinna Lennujaamast vabalt lennata kaheksasse sihtkohta, neljast sihtkohast saabuvate reisijate suhtes kohaldatakse eneseisolatsiooninõuet, 14 sihtkohaga on Eestil lennuühendus keelatud ning mitmed liinid ka lennufirmade poolt suletud.
Vaatamata sellele, et 30 võimalikust sihtkohast on vaid kaheksa liini kuues riigis avatud, reisivad inimesed ikkagi ka kõrge nakkuskordajaga riikidesse ja sealt tagasi, kuhu Tallinnast on lennud peatatud. Nad teevad seda läbi Vilniuse, Helsingi või Frankfurdi.
Näiteks Air Baltic suurendab oma Vilniuse baasi, et rahuldada nõudluse kasvu, mis on tekkinud teiste Balti riikide piirangutest. Peale lendamise on ka teisi reisimisvõimalusi, näiteks autoga või laevaga ja seal piirangud puuduvad sootuks. Jääb arusaamatuks, miks me kohtleme ühte transpordiliiki kuidagi teisiti ja seda eriti olukorras, kus lennutransporti kasutatakse reisimiseks oluliselt vähem kui muid transpordiliike?
Mõistan, et keeldude taga on olnud huvi kaitsta rahvatervist, mis on kindlasti oluline, kuid antud mudel ei täida seda eesmärki. Vastupidi, see annab võimaluse mööda hiilida kehtestatud eneseisolatsiooni nõuetest, kus karantiinihirmus varjatakse reisi algset sihtkohta. Politsei- ja piirivalveameti ametnikele tuuakse välja viimane peatuskoht, milleks on Vilniuse, Helsingi, Frankfurt või Berliini ja nende kohtadega on meil lubatud otseühendused olemas.
Oleks ju lihtsam ja kontrollitum kui Brüsseli otselend maanduks turvaliselt Tallinna lennujaama ja kõik reisijad läbivad PPA kontrolli ning lennu alguspunkti osas ei teki küsimusi.
Rahvatervise kaitse on oluline ja me peame enam tähelepanu pöörama eneseisolatsiooni jäämise kontrollimisele ja suuremale testimisele. Praegu on tegelikku eneseisolatsioonis viibimist väga raske süstemaatiliselt kontrollida, kuid seda oleks vaja teha rahvatervise nimel.
Eestis on juba näiteid, kus on tekkinud uusi viiruskoldeid ja need võivad olla seotud karantiininõuete rikkumisega. Ma usun, et PPA-l on olemas ressurss, mida suunata täiendavate kontrolliprotseduuride läbiviimisesse. Kõik ei saa kahjuks lubada endale 14-päevast kodusolemist ja siin peaks välja töötama jätkusuutlikku ja ka taskukohase süsteemi kuidas eneseisolatsiooni aega lühendada.
"Praeguse metoodika jätkudes riskime aga taas suures osas päris isolatsiooni jääda nagu see juhtus aprillis."
Lahendus on testimises. Tunnustan valitsust, kes eelmisel nädalal võttis vastu olulise otsuse, kus läbi testimiste on võimalik karantiiniaega lühendada.
Lennukeeldudega me haavame Eesti majandust. Koroonaeelse aja statistika näitas, et 100 000 reisijat toob riigile kaudset tulu ca 30 miljonit eurot. Juulis jõudsime ligi 76 000 reisijani, mis moodustab vaid 24 protsenti möödunud aasta juulikuu reisijate mahust. Seega oleme juba praegu lennundusest tulevaid riigi tulusid oluliselt kaotanud. Praeguse metoodika jätkudes riskime aga taas suures osas päris isolatsiooni jääda nagu see juhtus aprillis.
Mida vähemaks meil lennureisijaid jääb, seda kergem on ka lennufirmadel otsustada Tallinnast lendamine lõpetada. Lennuliinide uuesti avamine nõuab aga pikki läbirääkimisi ja stabiilset ja ettearvatavat reisijate voogu. Kindlasti ei ole see meie riigi ja majandusarengu huvides, kui Tallinnast saab lennata vaid naaberriikidesse. Halvendaksime sellega oluliselt oma riigi konkurentsiolukorda.
Lennukeeldudega me piirame Eesti ühenduvust muu maailmaga ja kahjuks ei kaitse ka rahvatervist. Lõpetame lennukeelud, vastasel juhul võib juhtuda, et kuu aja pärast saab Tallinnast lennata vaid Kärdla ja Kuressaarde. | Riivo Tuvike: lennukeelud ei taga terviseohutust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu saab Tallinna Lennujaamast vabalt lennata kaheksasse sihtkohta, neljast sihtkohast saabuvate reisijate suhtes kohaldatakse eneseisolatsiooninõuet, 14 sihtkohaga on Eestil lennuühendus keelatud ning mitmed liinid ka lennufirmade poolt suletud.
Vaatamata sellele, et 30 võimalikust sihtkohast on vaid kaheksa liini kuues riigis avatud, reisivad inimesed ikkagi ka kõrge nakkuskordajaga riikidesse ja sealt tagasi, kuhu Tallinnast on lennud peatatud. Nad teevad seda läbi Vilniuse, Helsingi või Frankfurdi.
Näiteks Air Baltic suurendab oma Vilniuse baasi, et rahuldada nõudluse kasvu, mis on tekkinud teiste Balti riikide piirangutest. Peale lendamise on ka teisi reisimisvõimalusi, näiteks autoga või laevaga ja seal piirangud puuduvad sootuks. Jääb arusaamatuks, miks me kohtleme ühte transpordiliiki kuidagi teisiti ja seda eriti olukorras, kus lennutransporti kasutatakse reisimiseks oluliselt vähem kui muid transpordiliike?
Mõistan, et keeldude taga on olnud huvi kaitsta rahvatervist, mis on kindlasti oluline, kuid antud mudel ei täida seda eesmärki. Vastupidi, see annab võimaluse mööda hiilida kehtestatud eneseisolatsiooni nõuetest, kus karantiinihirmus varjatakse reisi algset sihtkohta. Politsei- ja piirivalveameti ametnikele tuuakse välja viimane peatuskoht, milleks on Vilniuse, Helsingi, Frankfurt või Berliini ja nende kohtadega on meil lubatud otseühendused olemas.
Oleks ju lihtsam ja kontrollitum kui Brüsseli otselend maanduks turvaliselt Tallinna lennujaama ja kõik reisijad läbivad PPA kontrolli ning lennu alguspunkti osas ei teki küsimusi.
Rahvatervise kaitse on oluline ja me peame enam tähelepanu pöörama eneseisolatsiooni jäämise kontrollimisele ja suuremale testimisele. Praegu on tegelikku eneseisolatsioonis viibimist väga raske süstemaatiliselt kontrollida, kuid seda oleks vaja teha rahvatervise nimel.
Eestis on juba näiteid, kus on tekkinud uusi viiruskoldeid ja need võivad olla seotud karantiininõuete rikkumisega. Ma usun, et PPA-l on olemas ressurss, mida suunata täiendavate kontrolliprotseduuride läbiviimisesse. Kõik ei saa kahjuks lubada endale 14-päevast kodusolemist ja siin peaks välja töötama jätkusuutlikku ja ka taskukohase süsteemi kuidas eneseisolatsiooni aega lühendada.
"Praeguse metoodika jätkudes riskime aga taas suures osas päris isolatsiooni jääda nagu see juhtus aprillis."
Lahendus on testimises. Tunnustan valitsust, kes eelmisel nädalal võttis vastu olulise otsuse, kus läbi testimiste on võimalik karantiiniaega lühendada.
Lennukeeldudega me haavame Eesti majandust. Koroonaeelse aja statistika näitas, et 100 000 reisijat toob riigile kaudset tulu ca 30 miljonit eurot. Juulis jõudsime ligi 76 000 reisijani, mis moodustab vaid 24 protsenti möödunud aasta juulikuu reisijate mahust. Seega oleme juba praegu lennundusest tulevaid riigi tulusid oluliselt kaotanud. Praeguse metoodika jätkudes riskime aga taas suures osas päris isolatsiooni jääda nagu see juhtus aprillis.
Mida vähemaks meil lennureisijaid jääb, seda kergem on ka lennufirmadel otsustada Tallinnast lendamine lõpetada. Lennuliinide uuesti avamine nõuab aga pikki läbirääkimisi ja stabiilset ja ettearvatavat reisijate voogu. Kindlasti ei ole see meie riigi ja majandusarengu huvides, kui Tallinnast saab lennata vaid naaberriikidesse. Halvendaksime sellega oluliselt oma riigi konkurentsiolukorda.
Lennukeeldudega me piirame Eesti ühenduvust muu maailmaga ja kahjuks ei kaitse ka rahvatervist. Lõpetame lennukeelud, vastasel juhul võib juhtuda, et kuu aja pärast saab Tallinnast lennata vaid Kärdla ja Kuressaarde.
### Response:
Riivo Tuvike: lennukeelud ei taga terviseohutust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ungarlase Tamás Almási "Vedel kuld" ("Folyékony arany") on esimene film Ungari veinist, täpsemalt maailmakuulsast Aszú veinist, mille valmistamise sajanditepikkuseid traditsioone kiiresti muutuv maailm üha enam mõjutab. 26. augustil kell 18 Kumu auditooriumis linastuvat filmi juhatab sisse Katrin Nabel Ungari Instituudist.
Sari jätkub Damian Pettigrew´ klassikalise, 18 aastat tagasi valminud filmiga "Fellini: ma olen sündinud valetaja" ("Fellini: Sono un gran bugiardo"), mis on pühendatud maailmakuulsa filmirežissööri 100. sünniaastapäevale, sisaldades ka tema viimaseid pihtimusi.
Kirjanik Tove Jansson ja kunstnik Tuulikki Pietilä veetsid 25 aastat oma suvesid Soome lahes asuval tillukesel Klovharu saarel, kaasas filmikaamera. Soome režissöörid Kanerva Cederström ja Riikka Tanner on toona filmitust kokku pannud poeetilise linateose "Haru, üksildaste saar".
Rootsi dokumentalist Fredrik Gertten jälgib filmis "Push. Välja tõrjutud" ("Push"), kuidas suurtes linnades viimastel aastatel taevasse kerkinud korterihinnad sunnivad oma kodudest lahkuma põliseid elanikke.
Austerlaste Florian Weigensameri ja Christian Krönesi "Tere tulemast Soodomasse!" ("Welcome to Sodom") viib Ghana pealinnas Accras asuvale maailma suurimale elektroonikaromude prügimäele, kus lõpetab enamasti illegaalselt oma eksistentsi nn esimese maailma sodi. 6000 inimest, kes seal elavad ja töötavad, nimetavad seda elavaks põrguks.
Stanley Nelsoni "Miles Davis: Birth of the Cool" portreteerib üht maailma legendaarsemat jazzmuusikut ja Sydney Pollacki "Amazing Grace" jäädvustab Aretha Franklini 1972. aasta kontserdi, mille salvestusest sai üks kõige aegade olulisemaid gospelmuusika plaate.
Briti režissöör Julien Temple räägib filmis "Habaneros" Havannast – haavatud, ent alistamatu linnast, mis köidab oma ilu, ajaloo ja elanike lõputu energiaga.
50 aastat tagasi lahkus meie Eesti kunstnik Ülo Sooster. Lilija Vjugina "Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes" on Esimene põhjalikum ülevaade sellest modernismi suurkujust ja tema pärandist – omamoodi rännak ajas ja ruumis, mille võtab ette kunstniku poeg Tenno.
Eelmise aasta olulisemaid Eesti dokumentaalfilme, Ksenija Ohhapkina "Surematu" vaatleb elu Vene tööstuslinnas, näidates, kuidas ühiskond vormib inimesest riiklikku ressurssi.
Prantsuse režissööri Frédéric Wilneri "Tutanhamoni hauakamber. Tegelik lugu" ("The True Story of King Tut's Treasure") annab ülevaate Vana-Egiptuse superstaari kuningas Tutanhamoni aarete viimastest uuringutest, mille valguses tuleb seni teadaolev üle vaadata.
Hooaeg lõpeb 11. novembril, kui linastub Itaalia režissööri Anna de Manincori "Peaaegu mittemidagi. Eksperimentaallinn CERN" ("Almost Nothing - CERN Experimental City"), mis jälgib maailma suurima osakestefüüsika labori ehk Euroopa tuumauuringute keskuse ulmelist igapäevaelu.
Kokku jõuab augustis, septembris, oktoobris ja novembris ekraanile 12 dokumentaalfilmi. Kõik seansid algavad Kumu auditooriumis kolmapäeviti kell 18 ja on vaatajatele tasuta. Seanssidele eelnevad ekspertide sissejuhatused. | Kumu dokumentaalfilmide uus hooaeg varieerub Tokaj veinist Fellinini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ungarlase Tamás Almási "Vedel kuld" ("Folyékony arany") on esimene film Ungari veinist, täpsemalt maailmakuulsast Aszú veinist, mille valmistamise sajanditepikkuseid traditsioone kiiresti muutuv maailm üha enam mõjutab. 26. augustil kell 18 Kumu auditooriumis linastuvat filmi juhatab sisse Katrin Nabel Ungari Instituudist.
Sari jätkub Damian Pettigrew´ klassikalise, 18 aastat tagasi valminud filmiga "Fellini: ma olen sündinud valetaja" ("Fellini: Sono un gran bugiardo"), mis on pühendatud maailmakuulsa filmirežissööri 100. sünniaastapäevale, sisaldades ka tema viimaseid pihtimusi.
Kirjanik Tove Jansson ja kunstnik Tuulikki Pietilä veetsid 25 aastat oma suvesid Soome lahes asuval tillukesel Klovharu saarel, kaasas filmikaamera. Soome režissöörid Kanerva Cederström ja Riikka Tanner on toona filmitust kokku pannud poeetilise linateose "Haru, üksildaste saar".
Rootsi dokumentalist Fredrik Gertten jälgib filmis "Push. Välja tõrjutud" ("Push"), kuidas suurtes linnades viimastel aastatel taevasse kerkinud korterihinnad sunnivad oma kodudest lahkuma põliseid elanikke.
Austerlaste Florian Weigensameri ja Christian Krönesi "Tere tulemast Soodomasse!" ("Welcome to Sodom") viib Ghana pealinnas Accras asuvale maailma suurimale elektroonikaromude prügimäele, kus lõpetab enamasti illegaalselt oma eksistentsi nn esimese maailma sodi. 6000 inimest, kes seal elavad ja töötavad, nimetavad seda elavaks põrguks.
Stanley Nelsoni "Miles Davis: Birth of the Cool" portreteerib üht maailma legendaarsemat jazzmuusikut ja Sydney Pollacki "Amazing Grace" jäädvustab Aretha Franklini 1972. aasta kontserdi, mille salvestusest sai üks kõige aegade olulisemaid gospelmuusika plaate.
Briti režissöör Julien Temple räägib filmis "Habaneros" Havannast – haavatud, ent alistamatu linnast, mis köidab oma ilu, ajaloo ja elanike lõputu energiaga.
50 aastat tagasi lahkus meie Eesti kunstnik Ülo Sooster. Lilija Vjugina "Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes" on Esimene põhjalikum ülevaade sellest modernismi suurkujust ja tema pärandist – omamoodi rännak ajas ja ruumis, mille võtab ette kunstniku poeg Tenno.
Eelmise aasta olulisemaid Eesti dokumentaalfilme, Ksenija Ohhapkina "Surematu" vaatleb elu Vene tööstuslinnas, näidates, kuidas ühiskond vormib inimesest riiklikku ressurssi.
Prantsuse režissööri Frédéric Wilneri "Tutanhamoni hauakamber. Tegelik lugu" ("The True Story of King Tut's Treasure") annab ülevaate Vana-Egiptuse superstaari kuningas Tutanhamoni aarete viimastest uuringutest, mille valguses tuleb seni teadaolev üle vaadata.
Hooaeg lõpeb 11. novembril, kui linastub Itaalia režissööri Anna de Manincori "Peaaegu mittemidagi. Eksperimentaallinn CERN" ("Almost Nothing - CERN Experimental City"), mis jälgib maailma suurima osakestefüüsika labori ehk Euroopa tuumauuringute keskuse ulmelist igapäevaelu.
Kokku jõuab augustis, septembris, oktoobris ja novembris ekraanile 12 dokumentaalfilmi. Kõik seansid algavad Kumu auditooriumis kolmapäeviti kell 18 ja on vaatajatele tasuta. Seanssidele eelnevad ekspertide sissejuhatused.
### Response:
Kumu dokumentaalfilmide uus hooaeg varieerub Tokaj veinist Fellinini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serblasest esireket murdis ameeriklase Tennys Sandgreni servi kolmel korral ja võitis kohtumise poolteise tunniga 6:2, 6:4. Djokovic on sellel aastal võitnud kõik oma 20 kohtumist.
Esmaspäeval viienda asetusega Alexander Zverevi alistanud šotlase Andy Murray turniir lõppes Kanada tennisisti Milos Raonici vastu. Kümme ässa löönud Raonic alistas endise esinumbri 6:2, 6:2, see on tema esimeseks võiduks Murray üle alates 2014. aastast.
Tiitlikaitsja Daniil Medvedev oli 6:3, 6:3 üle kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud Aljaz Bedenest.
Cincinnati ATP turniiri veerandfinaalid:
Novak Djokovic (1.) - Jan-Lennard Struff
Daniil Medvedev (3.) - Roberto Bautista Agut (8.)
Reilly Opelka - Stefanos Tsitsipas (4.)
Milos Raonic - Filip Krajinovic | Djokovici võidumarss sai jätku, Murray langes konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serblasest esireket murdis ameeriklase Tennys Sandgreni servi kolmel korral ja võitis kohtumise poolteise tunniga 6:2, 6:4. Djokovic on sellel aastal võitnud kõik oma 20 kohtumist.
Esmaspäeval viienda asetusega Alexander Zverevi alistanud šotlase Andy Murray turniir lõppes Kanada tennisisti Milos Raonici vastu. Kümme ässa löönud Raonic alistas endise esinumbri 6:2, 6:2, see on tema esimeseks võiduks Murray üle alates 2014. aastast.
Tiitlikaitsja Daniil Medvedev oli 6:3, 6:3 üle kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud Aljaz Bedenest.
Cincinnati ATP turniiri veerandfinaalid:
Novak Djokovic (1.) - Jan-Lennard Struff
Daniil Medvedev (3.) - Roberto Bautista Agut (8.)
Reilly Opelka - Stefanos Tsitsipas (4.)
Milos Raonic - Filip Krajinovic
### Response:
Djokovici võidumarss sai jätku, Murray langes konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaadates Mikk Pärnitsa isiku ja sõnade ümber lõkkena lõõmavat arutelu, tahaksin endise kultuurikriitikuna, kelle kaubamärk oli samuti karm sõna, lisada omalt poolt halge. Nimelt väita, et kultuurikriitika on vaimne vägivald. Ja veel hullem: institutsionaliseeritud, legaliseeritud ja normaliseeritud vaimne vägivald. Seejuures on tal kaks tasandit.
Ülemisel tasandil on selle vägivalla hall kardinal ehk kultuuritoimetaja, kes jaotab kultuurisündmusi ning -nähtusi erinevate kajastusviiside vahel. Tema armulikkus määrab, mis vormis kajastatakse tähelepanu nõudvat kultuurinähtust. Kas kirjutame uudise (loe: avaldame pressiteate), teeme tegijaga intervjuu või anname asja arutamiseks kriitikule. Ja millisele kriitikule?
Alumine tasand on selle vägivalla otsene täidesaatja ehk kultuurikriitik, kellele on antud voli ja pind käia nähtusega ümber lähtudes oma parimast äranägemisest. Kiita taevani või tampida mutta? Millest vaikida, mida rõhutada? Millisele nähtuse tahule üldse keskenduda? Ja peamine, et millist stiili kasutada - ümber- või otseütlevat? See kõik on kriitiku teha. Temale on antud toimetaja poolt piiramatu otsustusvabadus ning avalikkuse poolt ka autoriteet ja usaldus tema hinnangute vastu.
Kultuuritegija, kes reeglina tunneb, et on oma kultuuriteo sisse pannud kogu hinge ning tulemus on õnnestunud, ei määra seevastu midagi. Ta saab ainult loota, et tema nägu ja tegu meeldivad toimetajale ning et tal on piisavalt sümboolset ning sotsiaalset kapitali, et pälvida uudis-, mitte kriitikakajastust. Seda esiteks. Teiseks saab ta ainult loota, et tema nägu ja tegu meeldivad kriitikule piisavalt, et tal on piisavalt sümboolset ning sotsiaalset kapitali, et arvustus poleks karvustus.
Kuid ka kriitik on inimene. Tal on oma lugemus, kogemus ning stiil, mis on avalikkuse jaoks tema kaubamärk, mis eristab teda teistest omataolistest. Ka kriitikatekst on loometöö vili nagu seegi, mida seal kritiseeritakse. Mistõttu pole ime, kui mõni kriitik teinekord nördib, et tema mõtet ei mõisteta.
Mille põhjal ma ülaltoodut väidan? Et olen olnud muusikavaldkonnas ajakirjaniku ehk jooksva krooniku kui kriitiku ehk jooksva analüütiku topeltrollis ning tegelenud nooremana ning nüüd uuesti punkmuusika viljelemisega, tugineb mu hinnang mitmekülgse elukogemuse summale. Ma olen muusikuna teinud neidsamu mõtterumalusi, mille kohta ma ajakirjaniku või kriitikuna olen ise varasemalt selgelt märganud-märkinud, et need pole relevantsed, liiatigi adekvaatsed. Kuid kellele ei meeldiks saatuse iroonia?
Igatahes. Kultuurikriitikal on üks halb omadus: kui valida otseütlev stiil ja mõne lugejate rühma jaoks ootamatu vaatevinkel, tekitab see küll laiemat arutelu, kuid seejuures neelab kriitika vorm alla selle sisu.
Näiteks nägi Alvar Loog Eia Uusi "Tüdrukuses" eelkõige kehva ilukirjandust, mitte feministlikku superkontsentraati. Loog kirjutas sellest asjaolust otseütlevas stiilis ja mis sai edasi? Feministide jaoks läks kaduma kriitiku tõdemus, et tegu pole kullaprooviga kirjandusega, sest Loog ei näinud teoses nende jaoks kõige tähtsamat -- et tegu on siin ja praegu igati aja- ja asjakohase feministliku superkontsentraadiga. Ja nii nad siis kraaklesid, et kellel on õigus ja miks.
Sama probleem on Mikk Pärnitsa varasemate arvustustega, mida talle heidetakse nüüd ette. Pärnitsa kriitikukaubamärgid on otsekohene stiil ning tabude torkimine. Ja sinna on kaotsi läinud tõik, et Sirje Kiin ründas Pärnitsat ad hominem argumendiga (isiklikult lahmides) esimesena ning sai alles siis kuhugi saadetud. Ehk siis kes solvas lati alt läbi roomates keda esimesena? Sama asi on Pärnitsa poolt meie noorte naisluuletajate kohta öelduga, kriitik analüüsis poeetide luuletajaminasid, naisi, kes vaatavad vastu nende tekstidest, mitte luuletajate endi isikuid. Ja Grigorjeva libuks nimetamine? Madalat keelekasutust nõudvas stiilis fenomenoloogiline analüüs. Aga keda see huvitab, peamine on ikkagi vägisõna ise, mitte selle lausumise kontekst.
Kultuurikriitika ei ole vägivald, see on kirjutatud ja kirjutamata ning kohati asjaosaliste poolt käigu pealt moodustavate reeglitega mäng. Selles osalevad toimetaja, kriitik ja kritiseeritav. Selles ilma haiget saamiseta osalemine nõuab reeglistiku tundmist, selle austamist ning mis peamine, selle kõige mitte liiga tõsiselt võtmist. Kuid kritiseeritaval, kes loojana on pannud teosesse oma hinge ja tunded, kipub sellega olema reeglina raskusi. Kus toimetaja näeb head teksti ja kriitik teatavaid puudujääke kunstilises tasemes, tajub tema solvangut oma (ka mänguvälise) isiku pihta. Mis aga on moonutus. Sama moonutus leieneb ka looja lähimale ja truumale austajaskonnale. Päriselt ka - kehvades bändides on palju toredaid inimesi pilli mängimas.
Kuri on karjas ehk kriitika muutub vaimseks vägivallaks siis, kui rikutakse selle mängu reegleid. Mis pole sugugi keeruline, sest meil on ammu kombeks, et kultuurivallas istuvad tõelised tegijad korraga mitmel toolil. Ma pean seda, kuna säärased istujad on reeglina vehmi tunnustega mehed, bütsantslikuks patriarhaadi jäänukiks.
Kultuurikriitika kui meediaruumis toimuv mäng allub kirjapandud meediaeetikale, mis muuhulgas sõnastab täpselt huvide konflikti. See on muutumatu mängureegel. Kui sa kiidad kultuurikriitika mänguruumis ehk meediapinnal kellegi teise kultuuritegevuse arvelt samas vallas kedagi, kellega sa ise vabal ajal suudled ja seksid, siis sa eksid kultuurikriitika tegemise esimese ja peamise mängureegli vastu ning oled vaimselt vägivaldne inimene, kes kuritarvitab om positsiooni või sinult teksti tellinud toimetaja hetkelist pimedust ja solvab ning alandab nüüd teist inimest sellepärast, et ta saab. Ning selle kirjapandud moraalireeglitega keelatud, kuid "ma saan" momendi ärakasutamine on vaimse vägivallatseja tunnus.
Muul juhul -- ütle mida ja kuidas tahad, kuni sa suudad seda sisuliselt põhjendada, pole sa vaimne vägivaldur, vaid oma tööd tegev kultuurikriitik, kel on kaubamärgiks kujunenud otsene stiil ja su kultuurikriitika ega mõni konkreetne väljend ei ole vaimne vägivald, vaid rafineeritud (madal)stiil. Ja kes sellest aru ei saa ning tõmbab sae vormi peale käima, vot tema on küll üks paras esteet kusipea. | Mart Niineste. Kultuurikriitika kui vaimne vägivald | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaadates Mikk Pärnitsa isiku ja sõnade ümber lõkkena lõõmavat arutelu, tahaksin endise kultuurikriitikuna, kelle kaubamärk oli samuti karm sõna, lisada omalt poolt halge. Nimelt väita, et kultuurikriitika on vaimne vägivald. Ja veel hullem: institutsionaliseeritud, legaliseeritud ja normaliseeritud vaimne vägivald. Seejuures on tal kaks tasandit.
Ülemisel tasandil on selle vägivalla hall kardinal ehk kultuuritoimetaja, kes jaotab kultuurisündmusi ning -nähtusi erinevate kajastusviiside vahel. Tema armulikkus määrab, mis vormis kajastatakse tähelepanu nõudvat kultuurinähtust. Kas kirjutame uudise (loe: avaldame pressiteate), teeme tegijaga intervjuu või anname asja arutamiseks kriitikule. Ja millisele kriitikule?
Alumine tasand on selle vägivalla otsene täidesaatja ehk kultuurikriitik, kellele on antud voli ja pind käia nähtusega ümber lähtudes oma parimast äranägemisest. Kiita taevani või tampida mutta? Millest vaikida, mida rõhutada? Millisele nähtuse tahule üldse keskenduda? Ja peamine, et millist stiili kasutada - ümber- või otseütlevat? See kõik on kriitiku teha. Temale on antud toimetaja poolt piiramatu otsustusvabadus ning avalikkuse poolt ka autoriteet ja usaldus tema hinnangute vastu.
Kultuuritegija, kes reeglina tunneb, et on oma kultuuriteo sisse pannud kogu hinge ning tulemus on õnnestunud, ei määra seevastu midagi. Ta saab ainult loota, et tema nägu ja tegu meeldivad toimetajale ning et tal on piisavalt sümboolset ning sotsiaalset kapitali, et pälvida uudis-, mitte kriitikakajastust. Seda esiteks. Teiseks saab ta ainult loota, et tema nägu ja tegu meeldivad kriitikule piisavalt, et tal on piisavalt sümboolset ning sotsiaalset kapitali, et arvustus poleks karvustus.
Kuid ka kriitik on inimene. Tal on oma lugemus, kogemus ning stiil, mis on avalikkuse jaoks tema kaubamärk, mis eristab teda teistest omataolistest. Ka kriitikatekst on loometöö vili nagu seegi, mida seal kritiseeritakse. Mistõttu pole ime, kui mõni kriitik teinekord nördib, et tema mõtet ei mõisteta.
Mille põhjal ma ülaltoodut väidan? Et olen olnud muusikavaldkonnas ajakirjaniku ehk jooksva krooniku kui kriitiku ehk jooksva analüütiku topeltrollis ning tegelenud nooremana ning nüüd uuesti punkmuusika viljelemisega, tugineb mu hinnang mitmekülgse elukogemuse summale. Ma olen muusikuna teinud neidsamu mõtterumalusi, mille kohta ma ajakirjaniku või kriitikuna olen ise varasemalt selgelt märganud-märkinud, et need pole relevantsed, liiatigi adekvaatsed. Kuid kellele ei meeldiks saatuse iroonia?
Igatahes. Kultuurikriitikal on üks halb omadus: kui valida otseütlev stiil ja mõne lugejate rühma jaoks ootamatu vaatevinkel, tekitab see küll laiemat arutelu, kuid seejuures neelab kriitika vorm alla selle sisu.
Näiteks nägi Alvar Loog Eia Uusi "Tüdrukuses" eelkõige kehva ilukirjandust, mitte feministlikku superkontsentraati. Loog kirjutas sellest asjaolust otseütlevas stiilis ja mis sai edasi? Feministide jaoks läks kaduma kriitiku tõdemus, et tegu pole kullaprooviga kirjandusega, sest Loog ei näinud teoses nende jaoks kõige tähtsamat -- et tegu on siin ja praegu igati aja- ja asjakohase feministliku superkontsentraadiga. Ja nii nad siis kraaklesid, et kellel on õigus ja miks.
Sama probleem on Mikk Pärnitsa varasemate arvustustega, mida talle heidetakse nüüd ette. Pärnitsa kriitikukaubamärgid on otsekohene stiil ning tabude torkimine. Ja sinna on kaotsi läinud tõik, et Sirje Kiin ründas Pärnitsat ad hominem argumendiga (isiklikult lahmides) esimesena ning sai alles siis kuhugi saadetud. Ehk siis kes solvas lati alt läbi roomates keda esimesena? Sama asi on Pärnitsa poolt meie noorte naisluuletajate kohta öelduga, kriitik analüüsis poeetide luuletajaminasid, naisi, kes vaatavad vastu nende tekstidest, mitte luuletajate endi isikuid. Ja Grigorjeva libuks nimetamine? Madalat keelekasutust nõudvas stiilis fenomenoloogiline analüüs. Aga keda see huvitab, peamine on ikkagi vägisõna ise, mitte selle lausumise kontekst.
Kultuurikriitika ei ole vägivald, see on kirjutatud ja kirjutamata ning kohati asjaosaliste poolt käigu pealt moodustavate reeglitega mäng. Selles osalevad toimetaja, kriitik ja kritiseeritav. Selles ilma haiget saamiseta osalemine nõuab reeglistiku tundmist, selle austamist ning mis peamine, selle kõige mitte liiga tõsiselt võtmist. Kuid kritiseeritaval, kes loojana on pannud teosesse oma hinge ja tunded, kipub sellega olema reeglina raskusi. Kus toimetaja näeb head teksti ja kriitik teatavaid puudujääke kunstilises tasemes, tajub tema solvangut oma (ka mänguvälise) isiku pihta. Mis aga on moonutus. Sama moonutus leieneb ka looja lähimale ja truumale austajaskonnale. Päriselt ka - kehvades bändides on palju toredaid inimesi pilli mängimas.
Kuri on karjas ehk kriitika muutub vaimseks vägivallaks siis, kui rikutakse selle mängu reegleid. Mis pole sugugi keeruline, sest meil on ammu kombeks, et kultuurivallas istuvad tõelised tegijad korraga mitmel toolil. Ma pean seda, kuna säärased istujad on reeglina vehmi tunnustega mehed, bütsantslikuks patriarhaadi jäänukiks.
Kultuurikriitika kui meediaruumis toimuv mäng allub kirjapandud meediaeetikale, mis muuhulgas sõnastab täpselt huvide konflikti. See on muutumatu mängureegel. Kui sa kiidad kultuurikriitika mänguruumis ehk meediapinnal kellegi teise kultuuritegevuse arvelt samas vallas kedagi, kellega sa ise vabal ajal suudled ja seksid, siis sa eksid kultuurikriitika tegemise esimese ja peamise mängureegli vastu ning oled vaimselt vägivaldne inimene, kes kuritarvitab om positsiooni või sinult teksti tellinud toimetaja hetkelist pimedust ja solvab ning alandab nüüd teist inimest sellepärast, et ta saab. Ning selle kirjapandud moraalireeglitega keelatud, kuid "ma saan" momendi ärakasutamine on vaimse vägivallatseja tunnus.
Muul juhul -- ütle mida ja kuidas tahad, kuni sa suudad seda sisuliselt põhjendada, pole sa vaimne vägivaldur, vaid oma tööd tegev kultuurikriitik, kel on kaubamärgiks kujunenud otsene stiil ja su kultuurikriitika ega mõni konkreetne väljend ei ole vaimne vägivald, vaid rafineeritud (madal)stiil. Ja kes sellest aru ei saa ning tõmbab sae vormi peale käima, vot tema on küll üks paras esteet kusipea.
### Response:
Mart Niineste. Kultuurikriitika kui vaimne vägivald |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui me loodust lähemalt, raku tasandilt uurima hakkame, siis selgub, et taimsed ja loomsed rakud ei ole üldse nii erinevad, kui esmapilgul arvata võiks. Taimsed rakud on muidugi vanemad ja keerulisemad, neil on mõned täiendavad organellid, nagu kloroplast, mis tegeleb fotosünteesiga, ning nende rakumembraani ümbritseb veel rakukest. Muus osas on taimsed ja loomsed rakud kaunis sarnased.
Lahknemine taimseteks ja loomseteks eluvormideks algas siis, kui ühed rakud hakkasid oma valgustundlikku organelli disainima silma suunas, et paremini orienteeruda ning ringi liikuda, ja teised jätkasid selle täiustamist energiaallikana. Fotosüntees võimaldab toituda footonitest, mida päike paiskab suure küllaga. Kloroplasti näol said taimsed rakud autonoomse elatusvahendi, mis võimaldas jääda passiivselt paikseks, säästa liikumise arvelt energiat ning keskenduda muule. Tulevastele loomadele aga andis silma nägemisfunktsioon tohutult aktiivse ja dünaamilise potentsiaali, ent põhjustas ka suuremat energiakulu. Taoistliku kõnepruugi järgi õppis loomne elu võimendama yang – ja taimne elu yin -energiat, loomad on agressiivsed, taimed passiivsed.
Bioloogilise terminoloogia järgi kutsutakse loomi heterotroofseteks ehk teiste sööjateks, kes saavad toituda ainult muust elusainest, taimi aga autotroofseteks ehk isetoitujateks, kes sõltuvad teistest eluvormidest palju vähem. Fotosünteesis muundatakse päikeseenergiat keemiliseks energiaks, sünteesitakse footonite jõul veest ja süsihappegaasist suhkruid, mis on väga efektiivsed energiakandjad ja mida ilma floorata looduses ei leiduks. Taimed on ainukesed elusolendid, kes valmistavad rohkem söödavat ainet, kui enese eluprotsessides ära kasutavad. Ülejäänud heterotroofsete eluvormide energiaallikas on taimsete suhkrute lagundamine, taimed on seega kõigi toitumisahelate vältimatu baas. Lisaks muule eritavad nad fotosünteesi kõrvalsaadusena hapnikku, mille tihenemine atmosfääris lasi 500 miljonit aastat tagasi loomsetel rakkudel üldse arenema hakata ning elul laieneda igas suunas. Taimed ise otsustasid paiksuse kasuks ning pidid välja töötama suure hulga omapäraseid, meie, aktiivselt ringi sibavate loomade silmis väga eksootilisi, aga töökindlaid elus püsimise strateegiaid.
Passiivseks vastupanuks söödikutele kasvatasid taimed ennast moodulsüsteemina, kus iga osa on tähtis, aga ükski pole asendamatu. Elutähtsad funktsioonid on hajutatud üle kogu keha laiali ja enda taastamise võime on muljetavaldav, nii et suure osa taimest võib nahka panna ilma, et ta funktsionaalsus saaks halvatud. Looma jaoks tähendab poolitamine surma, paljude taimede jaoks aga paljunemist, taim ei käitu nagu organism, vaid nagu koloonia, ning mükoriisa abil juurestikke pidi ühendatuna võib ühe ökosüsteemi taimestik moodustada hiiglaslikke mitmekultuurilisi sootsiume.
Arvatavalt 82% biomassist moodustavad taimsed eluvormid. Planeedile on floora peamine puhastussüsteem, taimed ja mikroorganismid neelavad keskkonnast kõikvõimalikke toksiine ning lagundavad neid aplalt. Kui me planeedi saastatuse ja eluruumi terviklikkusega üldse midagi ette võtta plaanime, siis tuleks alustada läbirääkimistest flooraga. Ilma taimedeta saaksid toit ja õhk otsa ning ülejäänud elu hingitseks veel mõne armetu nädala. Kõige kauem kestaks raipesööjate ja lagundajate afterparty, aga sellegi tulesid vilgutataks õige pea.
Kõigele vaatamata on taimed jäänud inimese maailmapildis täiesti tagaplaanile. Psühholoogia tunneb nähtust, mida kutsutakse taimepimeduseks. Kui inimestele näidata pilti põõsast, millel istub põõsalind, ning paluda kirjeldada, mida nad näevad, siis reeglina kirjeldatakse põõsalindu, aga mitte põõsast. Taimestik moodustaks just nagu neutraalse, tähenduseta paspartuu, millest vaadatakse mööda või läbi. Sellel kognitiivse fookuse hälbimisel on mitmeid põhjuseid – taimi on palju ja nad kasvavad tihedasti koos, nende tempo on meie jaoks peaaegu liikumatu ja nad moodustavad monotoonse roheluse. Oleme nii tugevasti oma yang -energiale orienteeritud, et isegi ei märka kõige oleva olemasolu polsterdavat yin 'i. See ei ole pimetähn, vaid lausa pime väli. Meie kultuuri valdavalt röövellikust perspektiivist vaadates paistab, et kuna taimed ei ründa ega page, on nad pidevalt saadaval ning seega igavad. Taimed esindavad taoistlikku "toimi toimimata" printsiipi – nad on kõikjalviibivad ja asendamatud, kuid ometi ei oska me neid kõnetada ega elusolenditena õieti märgatagi. Kui Noa hakkas esimest elustiku päästeoperatsiooni korraldama, siis tõi ta oma laeva küll kõigi loomade paarid, aga ei ühtegi taime.
Samas ei ole suhtumine alati selline olnud, paljudes kultuurides ei ole suhtumine säärane ka praegu. Claude Lévi-Straussi "Metsik mõtlemine" kirjeldab õige mitmeid põlisrahvaid, kelle botaaniline sõnavara tunneb tuhandeid liike ning kelle huvi taimse ümbruse vastu on väga üksikasjalik ja aupaklik. Muuseas oli ka veteväljal triiviva Noa jaoks märk elu uuest võimalikkusest see, kui luurele saadetud tuvi laeva naasis, nokas õlipuu oks. Seevastu 18. sajandi naturalist Erasmus Darwin, Charles Darwini vanaisa, pidas taimi juba hingelisteks olenditeks, omistas neile võimet tunda, liikuda, ning teatud määral vaimset aktiivsust. Meie sajandi jaoks on märgilise tähendusega 2005. aasta, kui Stefano Mancuso rajas Firenze ülikooli juurde Taimede Neurobioloogia Rahvusvahelise Labori, kus uuritakse taimede psühholoogiat, nende käitumise eri aspekte ning luuakse võrgustikku teiste uurimisasutustega. Mõnekümne viimase aasta jooksul bioloogias tehtud avastused, paradigmanihked ja uued uurimissuunad taimeökoloogias ja -kommunikatsioonis lasevad arvata, et nii nagu eelmist sajandit kosmose sajandiks, võidakse järgmist hakata kutsuma bioloogia sajandiks.
Paljud inimesed peavad taimi tinglikult küll elusateks, aga ilma tunde ja aruta olenditeks. Mitmed uuringud aga näitavad, et taimedel on väga peen ja eritlev tunnetusvõime, mälu, õppimisvõime, suutlikkus kaalutletult reageerida miljöö muutustele, paindlikud suhtluskoodid, võrgustikud ja sotsiaalsed suhted. Stefano Mancuso väidab, et taimed on sensoorselt ülitundlikud, lisaks meile tuntud meeltele esineb taimedel veel 15 tajuvormi. Nad loevad väga täpselt keskkonna niiskust, happelisust, õhurõhku, magnetilisi ja muid parameetreid. Taime fotoretseptorid eristavad valgust pimedusest ja maitsevad valguse kvaliteeti lainepikkuste järgi. Ka juured on valgustundlikud, ent nende käitumine on valgust vältiv. Taimed tunduvad mõnel puhul eristavat ka ümbritsevaid vorme ja juba eelmise sajandi alguses pakkus Gottlieb Haberlandt välja hüpoteesi, et nad kasutavad oma sidekoe kumeraid rakukesti läätsedena, tunnetamaks täpsemini ümbrust. Seda hüpoteesi pole küll eksperimentaalselt kinnitada õnnestunud, ent viimase viie aasta üllatavad avastused on demonstreerinud isegi ainuraksete visuaalset võimekust, mistõttu Haberlandti unustatud hüpotees on taas aktuaalseks muutunud.
Silmi ega teisi meeleorganeid taimedel tõepoolest ei ole, spetsialiseerunud kudede organiteks koondamine ei ole otstarbekas, kui pole võimalik söödikute eest jalga lasta. Selle asemel on taimed hajutanud oma mentaalsed funktsioonid üle kogu organismi, nende koed on polüfunktsionaalsed ja suudavad üheaegselt fotosünteesida, keskkonda analüüsida, infot ja ainet juhtida ning korraldada oma elutegevust liigiomase traditsiooni kohaselt. Kui osa taimest ära süüakse, jätkavad allesjäänud osad elutegevust ning hakkavad tervikorganismi kiiresti taastama. Lambakarja poolt lagedaks näsitud nurm haljendab paari nädala pärast endisest tihedamana. Ükski loom ei suuda allesjäänud jalale uut keha külge kasvatada, taimed suudavad.
Haistmine ja maitsmine on taimedel erakordselt peened, nad loevad molekulaarseid sõnumeid ja sünteesivad täpselt suunatud vastuseid. Taimede kommunikatsiooniskaala on suures ulatuses keemilist laadi. Nad suhtlevad keemiliste signaalide abil isekeskis ning keskkonnaga, näiteks putukatega. Tõukude rünnaku puhul võib osa taimi maitse järgi määrata ründaja liigi ning sünteesida sobivaid feromoone, mis kutsuksid kohale antud tõukudest toituvate kiskjaputukate jõugu. Lihasööjate taimede huuled sünteesivad oma ohvrite jaoks sobilikke peibutussöötasid ja kõigi taimede juured tajuvad lämmastiku, fosfori või naatriumi minimaalsete koguste jälgi. Keemiliselt on taimed kõigist teistest olenditest võimekamad.
Kuigi ilma kõrvadeta, on taimede kuulmine siiski päris hea. Nad reageerivad vibratsioonidele kõigi oma keharakkudega ning emiteerivad ise võnkeid rakumembraane ning -seinu vibreerima pannes. Eriti võimekad on helide suhtes taimede juured. Taimede akustilist tundlikkust ja aktiivsust mõõdeti laborites juba 20. sajandi lõpul, märgati, et taimed emiteerivad peamiselt ultraheli ning kuuldavas sageduses madalsagedusliku infraheli lähedale jäävaid võnkeid. Looduses on taimede akustilisi võimeid raske testida, sest ümbritsevaid helisid on tohutult palju. Teravmeelse katsesüsteemi ehitas Monica Gagliano Sydney Ülikoolis koos eksperimentaalfüüsikutega. Heli taimele suunamiseks kasutas katsegrupp laserikiirt ning teise laserikiirega registreeriti taime vibratsioone. Taimed ilmutasid sagedus-selektiivset tundlikkust ning vastasid eri sagedustele erinevate sagedustega.
Monica Gagliano on taimede käitumise, mälu ja õppimise vallas teinud väga palju mitmesuguseid uuringuid. Firenze Ülikooli juures taimede õppimisvõimet uurides kasutas ta mimoosi puutetundlikkust ning arendas edasi Lamarcki kunagist katset, kus kalessis mööda munakivisillutist veetav mimoos rappumise tõttu ehmunult oma lehed kokku tõmbas, ent lõpuks harjudes end jälle lõdvaks lasi ning järgmistel päevadel läbielatut mäletas. Gagliano lasi mimoosipottidel teatud kõrgusest alla kukkuda, kuid katseseade püüdis potid pehmelt ja turvaliselt kinni. Esimestele kukkumistele vastasid taimed ärritunult kokku tõmbudes, ent 4–6 korduse jooksul õppisid nad selgeks, et sellised lennuharjutused pole ohtlikud, ning loobusid kokku tõmbumast. Tegemist ei olnud väsimusega, sest puudutustele reageerisid nad endistviisi. Katsetaimed olid jaotatud kahte gruppi, ühed olid harjunud kasina ja teised küllusliku valgusega. Madala valgusrežiimiga kohanenud taimed olid kiiremad õppijad, sest lehtede kokku tõmbamine on juba iseenesest energiakulukas, aga lisaks kahandab kokkutõmbumine fotosünteesivat pindala rohkem kui poole võrra. Seega on eriti valgusnäljas taimedel motiive järele mõelda, kas maksab iga värina peale tõmmelda. Uus kogemus jäi mimoosidele meelde kuni neljakümneks päevaks.
Taimed on morfoloogiliselt väga plastilised, nad võivad reageerida välistele olukordadele oma kuju muutmisega suures ulatuses. Loomad teevad sedasama, aga meil toimub see evolutsiooni käigus, paljude põlvkondade ja suurte populatsioonide akordina. Taimed võivad seda sooritada aga ühe eluea kestel, eraldi indiviidide kaupa. Samast käbist idanenud kaks mändi, kellest üks on sattunud kasvama tihedas männikus ja teine keset valgusrikast nurme, erinevad teineteisest, nagu oleks nad eri liigist. Üks on pika ja sirge tüvega, kõrgelt laasunud ja üksnes ladvas haruneva ahta võraga. Teine aga madal, jässakas, võimsalt harunenud võra ja kõverdunud okstega. Või siis võrrelge kõrges heinas ja madalalt niidetavas murus kasvavat võilille. Muruvõilill loobub varrest sootuks ja litsub õie vastu maad, et ükski niiduk ega vikat teda ei riivaks.
Üks taimeriigi hämmastavamaid silmamoondajaid on liaan Boquila trifoliolata. Teda on taksonoomiliselt raske määrata ja kirjeldada, sest tal võivad olla ükskõik millised lehed. Ta nimelt kasvatab omale samasugused, nagu on peremeespuul, keda mööda ta üles ronib. Sealjuures imiteerib ta väga täpselt nii lehe suurust, värvi, kuju kui leheroo pikkust ja kaldenurka ning suudab järgi teha kõige erinevamaid lehti. Tema mimikri on üks kõige täiuslikumaid, mida loodusest leitud on, sest nii üksikasjaliku täpsusega midagi imiteerida suudavad vähesed, pealekauba on enamus mimikrimeistreid spetsialiseerunud ühe valitud liigi matkimisele. Kuid see pole veel kõik. Kui trifoliolata ronib ühe puu pealt teise peale, siis kasvatab ta järgmise varrelõigu külge teistsugused lehed ja kolmanda peale ronides kolmandat sorti lehed. Ta on nagu taimeriigi greif, roheline kimäär, kellel on ühe keha, teise pea ja kolmanda tiivad.
Bioloogidel ei ole väga selget teadmist, miks Boquila niimoodi käitub, veelgi arusaamatum on küsimus, kuidas ta seda teeb, kust teada saab, milliseid lehti omale kasvatada. Kas ta määrab oma mudelit maitstes või haistes? Loeb ta oma mudeli genotüüpi ise, või on tegemist geenide horisontaalse triiviga näiteks bakterite abil? Võibolla suhtleb ta hoopis sellisel kanalil, millest meil seni veel aimu ei ole? Kui püüda tema eluviisi ja iseäralikku taju omale ette kujutada, siis hakkame aimama, kui erinevaid teadvusetüüpe võib olemas olla. Kindlasti on ju meie mimeesi kuninganna puhul tegemist ümbruse tunnetamise, andmete täpse analüüsi ja nendele reageerimisega adekvaatsel ja eesmärgipärasel moel. Need aga ongi teadvuse peamised tunnused.
Varase maaviljelusega algas inimeste ja taimede uut laadi koostöö. Põldu harides said inimesed suurema kindlusega kõhu täis, taimed leidsid aga inimese näol superefektiivse vektori oma seemnete levitamiseks tohututesse kaugustesse. Esimene sümbioos tekkis inimesel läätsega, Lens culinaris, kelle kasvatamisest on esimesed märgid 15 000 aastat tagasi. Samasugused ilmastiku- ja mullatingimused nagu läätsele, sobivad ka hiirehernele Vicia sativa, kes on läätsepõldude tavalisim umbrohi. Tema tillukesed seemned sõeluti läätsesaagi seast aga kergesti välja ning see ei olnud hiirehernele meeltmööda. Ta seemned muutusid läätse omadega järjest sarnasemaks, kuni neid oli raske eristada ning hiirehernes hakkas sarnaselt läätsega osa saama kõigist põllunduse hüvedest. Tulemuseks on läätse hübriidide ja variatsioonide tohutu hulk.
Selline Vavilovi mimikriks kutsutav väikene pettus on agronoomidele hästi tuttav, seda on kasutanud mitmed põllumajanduse konteksti sattunud liigid. Klassikaline näide on rukis, kes levis algselt nisupõldude umbrohuna, kuni jõudis nii kaugele põhja, kus nisu enam hästi ei kasvanud, ning muutus seal ise domineerivaks teraviljaks. On aga teisigi viise, kuidas taimed on osanud ennast inimese jaoks apetiitseks muuta, heaks näiteks kanepi ja mooni psühhotroopsete vormide tohutu globaalne levik.
Nii nagu loomade kommunikatsiooni puhul jäävad paljud ilmingud meile arusaamatuks – suhtlus leiab küll ilmselgelt aset, aga me ei oska selle kanalit näha –, nii kasutavad ka taimed suhtlusviise, millest meil kuigivõrd aimu ei ole. Peamiselt suhtlevad nad protsessiliselt, muutes oma keha ja füsioloogiat, žestikuleerides iseennast, nende elu ja kasv on ühtaegu nii väljendusviis kui ka see, mida väljendatakse. Floora väga oluline väljendusvahend on fenotüüpiline plastilisus. Taimne diskursus on tegu, taime sõnaks on vahetu muutumine, millegi tekitamine, meile harjumuspärasel tähistaja ja tähistatava eristamisel on floora puhul vähe mõtet, see ainult segab meil neid mõistmast.
Kõige märgilaadsemaid taimesignaale on bioloogidel õnnestunud registreerida keemilises spektris. Keemilise süntesaatorina on floora ületamatu. Kogu meie farmakopöa põhineb taimede sünteesitud molekulidel või laborites kopeeritud taimekeemial. Lenduvaid ühendeid eritades või juurestiku kaudu keemilisi signaale levitades hoiatavad taimed naabreid ja liigikaaslasi näiteks röövikute laine eest, täpsustades muuhulgas ka pealetungijate liiki. Söödikuid võidakse heidutada ebameeldivat lõhna, maitset või mürgiseid ühendeid eritades, kusjuures eritavad just need taime piirkonnad, mis on kallaletungi ohvriks langenud, ressurss ei ole raisata. Teisi, meelepäraseid liike meelitatakse ligi, nii kahjurite tõrjeks kui toitumise hõlbustamiseks. Näiteks liblikõielised on väga osavad lämmastikku siduvate bakterite ligimeelitajad, samal ajal peletavad nad tülikaid baktereid.
Tänaseks on registreeritud ja osaliselt dekodeeritud tuhandeid lenduvaid ühendeid, mida taimed suhtlustasandil emiteerivad, väljendades vaenulikkust või poolehoidu, üksteist luurates, tüssates ja taga rääkides. See on väga vana kood, mida taimed jagavad seente, mikroobide ja loomadega. Aeg-ajalt märkavad botaanikud "neologisme", mis toimivad paroolide või varjatud käepigistustena. Mulle meeldib looduses lõhnade orkestreid nuusutades mõelda, et mets vaimutseb.
Tohutult tihe kommunikatiivne elu toimub meie silme eest varjatuna mullas, mis on eri eluvormide asustustiheduse poolest rikkamaid keskkondi üldse. Kuna enamik taimi on juurestike kaudu omavahel ühenduses, siis sama teavet, mida levitatakse lenduvate ühendite abil, saadetakse teele ka juurevõrgustike kaudu. Õhus levib teade kiiremini, juurte kaudu kindlamalt ja täpsemini. Juurestikes leiavad aset eriomased kontaktid ning moodustuvad sotsiaalsed ühendusteed, millele taimede maapealset osa uurides ei ole võimalik jälile jõuda.
Maa-aluse miljöö peategelasteks on seened ja mikroorganismid. Osa seente niidistikud moodustavad taimede juurestikega sümbiootilisi suhteid. Taime juurtega tihedasti kokku kasvades moodustavad nad kompleksorgani – mükoriisa, mis toimib nagu seene ja taime vaheline kontaktpind, mille kaudu saab vahetada nii infot kui ainet. Seened teatavasti ise ei fotosünteesi ning on suhkrute osas täielikus sõltuvuses taimedest. Osa lagundab surnud taimi, osa parasiteerib elavatel, ent kõige rohkem on sümbiontseid seeni, kes arendavad flooraga vastastikku kasulikke kaubandussuhteid. Seente hüüfid on taimede narmasjuurtest sadu kordi peenemad, pääsevad kergesti ligi kõige väiksematesse mullapooride urgetesse ning kaevandavad sealt mineraale, mis taimede seas on defitsiitsed. Seened on allilma fosforituru liidrid ning vahetavad oma kaupa edukalt suhkrute vastu. See on üks vanimaid kaubanduse liike, mille algus ulatub paleontoloogiliste andmete põhjal vähemalt 400 miljonit aastat tagasi.
Mükoriisat seentega moodustavad mitte ainult puud, nagu oleme teadma harjunud, vaid ka rõhuv enamik rohttaimedest. Seeneniidistike näol on mulla all peidus tohutult suured ja hargnevad, eri taimeliike ühendavad ainevahetuse võrgustikud. Briti Columbia Ülikooli metsaökoloogia professor Suzanne Simard avastas juba 1997. aastal, et täiskasvanud puud toetavad seeneniidistike kaudu suhkrutega ka lähikonnas kasvavaid noori puid ja seemikuid. Mõni aeg hiljem selgus, et mitte ainult – kuna okas- ja lehtpuude energeetiline defitsiit on kibedaim eri aastaaegadel, siis laenatakse suhkruid ka erinevate liikide vahel. Ka sellise laenumajanduse vahendajateks on seened. Taimejuurestikega kokku kasvanud seeneniidistikud moodustavad maa all mastaapseid ja komplitseeritud võrgustikke, Suzanne Simard ristis need võrgustikud Wood Wide Web 'iks ja nende toimimisest me alles hakkame tasapisi aimu saama. Neid suhtluskanaleid pidi levib nii info kui aine, oma internetti saaksime nende struktuuridega võrrelda siis, kui õpiksime LAN-juhtme abil transportima ka suupisteid ja karastusjooke.
Mida rohkem me taimede käitumisfüsioloogiat ja -ökoloogiat tundma õpime, seda enam märkame kõikvõimalikke üllatavaid koostöövorme ning altruistlikku käitumist. See on üsna ilmutuslik tõdemus, sest omakasupüüdmatust oleme harjunud omistama ainult "kõrgematele" eluvormidele, peamiselt iseendale. Et see ilmneb ka taimede käitumises, siis on Mancusot tsiteerides kaks võimalust: kas taimed on kõrgemad eluvormid, kui me arvame, ning seetõttu omakasupüüdmatud; või on omakasupüüdmatus ja koostöö tunnuslikud ka kõige ürgsematele eluvormidele, mille puhul oleme ainsaks regulaatoriks pidanud olelusvõitluse konkurentsi, kus ellu jäävad ainult kõige tugevamad.
Alates Thomas Nageli seitsmekümnendatel võimsaid laineid löönud artiklist "Mis tunne on olla nahkhiir?" on teiste eluvormide teadvuse teemal väga palju filosofeeritud. Kvantfüüsikuid on teadvuse teema huvitanud juba ammust aega, Erwin Schrödinger pühendab sellele küsimusele Teise maailmasõja ajal kirjutatud teoses "Mis on elu. Vaim ja aine" pikki inspireeritud mõttekäike:
"Närvirakkude ning peaaju tekkimine teatud liiki organismidel on väga eriline juhtum. … See on erilist liiki mehhanism, mille abil indiviid reageerib muutuvatele olukordadele vastavalt muutuva käitumisega. … Ometi ei ole see sui generis. Suured organismide rühmad, eeskätt taimed, saavutavad väga sarnaseid tulemusi sootuks erineval moel. – Kas oleme valmis uskuma, et see väga eriline pööre kõrgemate loomade arengus, pööre, mis oleks võinud jääda ka toimumata, oli vajalik selleks, et maailm hakkaks iseendale paistma teadvuse valguses? Kas poleks vastasel korral tegemist otsekui etendusega tühjas teatris, mitte kellegi jaoks olevaga, seega õigupoolest üldse mitte olevaga?"
Selles kontekstis ei saa mööda minna ka Rupert Sheldrake'i morfogeneetilise resonantsi teooriast, mis ilmumise ajal teadusringide poolt esoteerikana välja naerdi, aga praeguste teadmiste paistel tundub aina enam paika pidavat. Sheldrake'i arvates on mälu olemuslik kogu loodusele ning eri eluvormid arenevad, resoneerudes eelnenud vormide kollektiivse mäluga. Sheldrake toob välja suure hulga näiteid, mis kinnitavad morfogeneetiliste väljade toimimist, ning seletab nende najal nii evolutsiooniteooria kui loodusliku kommunikatsiooni arusaamatuid ilminguid.
Ehkki küsimusega tegelevad meie ajastu säravamad vaimud, ei ole meil teadvusest mingit selget arusaama. Ilmne on, et enamusel meie mõõtkavas eluvormidel on teadvuse tunnused, alatasa puutume kokku märkidega nende sotsiaalsetest suhetest ja mõtestatud koostööst, aga meie arusaamale teadvuse olemusest on küsimärke seeläbi ainult juurde tulnud. Kas teadvus on organismisisene füsioloogiline või organismidevaheline väljaline nähtus? Kas me saame teadvusest rääkida näiteks raku tasandil? Sellisel juhul tuleks meil enesest rääkida mitmuse esimeses pöördes. Kui arvesse võtta ka mikrobioomi, kes suuremate loomade kehasid oma kodumaastikuks peab, siis ei ole me mingid autonoomsed indiviidid, vaid paljude tsivilisatsioonide kohtumise laadaplats. Kuhu me lõpuks piiri tõmbame? Kui möönda rakkude toimimises teadliku eesmärgipärasuse tunnuseid, siis kuidas on sellega lood molekulaarsel tasandil? Kristallilisel? Meie tehnoloogilise mängulusti ja katsetuste toel on praegu tekkimas ränikristallide võnkumisel põhinev tehisteadvus. Kas selline teadvus oleks kuigipalju tehislikum looduslikest sümbiootilistest konglomeraatidest? Kas ei tundu ta tehislik üksnes sedavõrd, kuivõrd me ennast loodusest väljapoole, mingi kujuteldava püramiidi tippu projitseerime?
Kõige selle taustal tunduvad võõrtsivilisatsioonide otsingud, olgu Voyageri või hiiglaslike raadioteleskoopide abil, eluvõõra unistamisena. Eriti naljakad on arutelud ja salanõupidamised teemal, kuidas võiks, tuleks ja oleks turvaline suhelda maavälise tsivilisatsiooniga. Tõepoolest, kuidas siis, kas inglise või esperanto keeles? Äkki oleks otstarbekas harjutuseks oma planeedi elustikult keeletunde võtta, et pisutki aimu saada teiste eluvormide lingvistilisest variatiivsusest. Seda enam, et omaenda biosfääriga suhtlemine ei ole üldse mitte ulmeline ega teoreetiline, vaid pragmaatiliselt väga pakiline probleem, meie julgeoleku otsene tagatis. Ilma taimsete koostööpartneriteta ei tule meil oma planeedi detox 'ist ja taashaljastamisest mitte midagi välja.
Ma ei välistaks võimalust, et me õpime loodusega suhtlema ja meil tekib "kolmanda astme kontakt" maapealsete tsivilisatsioonidega. Meenub üks irooniline meem: "Imagine if trees gave off WiFi signals; we'd be planting so many trees we would probably save the planet. Too bad they only produce oxygen we breathe." Ilmselgelt puud ei erita ainult hapnikku, me lihtsalt ei tea nende suhtluskanalitest kuigi palju. Võibolla me areneme, õpime kasutama teisigi suhtlusviise peale keeleliste ja elektrooniliste ning leiame põhjust ja võimalust oma elektroonilisi võrgustikke looduslike võrgustikega kokku kolida? Seda utoopiat tasub silmas pidada, selle üle mõelda ja sinnapoole püüelda, teisiti ei saa ta realiseeruda. Mingi viis koostööks tuleb igal juhul leida, kui me maa peal edasi õitseda soovime.
Kõige esimene asi, mis meid taimedega suhtlemisel segab, on upsakas taimepimedus, mida eespool kirjeldasin. Teine on meie väga kitsas keelepõhine arusaam suhtlemisest, mis taimi kuigivõrd ei puuduta. On ju teisigi võimalusi – keemilised, optilised, elektromagnetilised, telepaatilised ja sellised, mida me veel ei tunne. Kõike võimalikku tuleks proovida, hea mõtteharjutus sellel teemal on Denis Villeneuve'i film "Arrival", mis mõned aastad tagasi meil kinodes jooksis. Taimedega suhtlemise viiside osas maksab nõu küsida ka imekombel siiani ellu jäänud põlisrahvastelt. Šamanistlikel traditsioonidel pole loomade või taimedega jutule saamise osas ülearu palju probleeme olnud.
Kuna inimeste küsimused kipuvad arusaadavatel põhjustel antropotsentristlikus kaldes olema, siis võib taimede paremaks mõistmiseks lähiajal abi olla iseõppivatest arvutisüsteemidest, mis suudavad iseseisvalt probleeme tõstatada ning neile lahendusi otsida. Väga suur osa loodusteadustest, geneetikast meteoroloogiani, toetub juba praegu masinmõtlemisele, ilmselt pole suur liialdus oletada, et arvutivõrkude ja biosfääri tsivilisatsioonide vahel on esmane kontakt juba aset leidnud. Järjest tekib hübriidseid teadusharusid ja uurimissuundi, Alvo Aabloo laboris Tartu Ülikoolis arendatakse tehislihaseid, biorobootika valdkonnas on Eesti teadlastest tegutsenud Istituto Italiano di Tecnologia ja hispaanlaste Centro de Investigaciones sobre Desertificacióni juures järeldoktorandina Sirgi Saar ja Indrek Must.
Skeptikud on minu käest korduvalt küsinud, mis huvi või motiiv peaks taimedel meiega suhtlemiseks üldse olema, mida nemad võiksid meilt vastu saada? Maksab märgata, et taimed suhtlevadki meiega juba aastatuhandeid – päris algusest peale. Nad sünteesivad erinevaid molekule, mis meid transsi viivad, ja teisi, mis meid ravivad. Küllap on sellel terve rida häid põhjusi. Suhtlemise pidur on praegu ilmselgelt inimesepoolses otsas. Floora suhtleb meiega nii otseselt kui kaudselt toitumisahelate kaudu ja me hingame floora tekitatud hapnikku. Oleks küll juba aeg mõelda selle peale, mida meie saame neile vastu pakkuda ja kuidas nende elu meeldivamaks muuta. | Peeter Laurits. Vaimsed taimsed kulgejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui me loodust lähemalt, raku tasandilt uurima hakkame, siis selgub, et taimsed ja loomsed rakud ei ole üldse nii erinevad, kui esmapilgul arvata võiks. Taimsed rakud on muidugi vanemad ja keerulisemad, neil on mõned täiendavad organellid, nagu kloroplast, mis tegeleb fotosünteesiga, ning nende rakumembraani ümbritseb veel rakukest. Muus osas on taimsed ja loomsed rakud kaunis sarnased.
Lahknemine taimseteks ja loomseteks eluvormideks algas siis, kui ühed rakud hakkasid oma valgustundlikku organelli disainima silma suunas, et paremini orienteeruda ning ringi liikuda, ja teised jätkasid selle täiustamist energiaallikana. Fotosüntees võimaldab toituda footonitest, mida päike paiskab suure küllaga. Kloroplasti näol said taimsed rakud autonoomse elatusvahendi, mis võimaldas jääda passiivselt paikseks, säästa liikumise arvelt energiat ning keskenduda muule. Tulevastele loomadele aga andis silma nägemisfunktsioon tohutult aktiivse ja dünaamilise potentsiaali, ent põhjustas ka suuremat energiakulu. Taoistliku kõnepruugi järgi õppis loomne elu võimendama yang – ja taimne elu yin -energiat, loomad on agressiivsed, taimed passiivsed.
Bioloogilise terminoloogia järgi kutsutakse loomi heterotroofseteks ehk teiste sööjateks, kes saavad toituda ainult muust elusainest, taimi aga autotroofseteks ehk isetoitujateks, kes sõltuvad teistest eluvormidest palju vähem. Fotosünteesis muundatakse päikeseenergiat keemiliseks energiaks, sünteesitakse footonite jõul veest ja süsihappegaasist suhkruid, mis on väga efektiivsed energiakandjad ja mida ilma floorata looduses ei leiduks. Taimed on ainukesed elusolendid, kes valmistavad rohkem söödavat ainet, kui enese eluprotsessides ära kasutavad. Ülejäänud heterotroofsete eluvormide energiaallikas on taimsete suhkrute lagundamine, taimed on seega kõigi toitumisahelate vältimatu baas. Lisaks muule eritavad nad fotosünteesi kõrvalsaadusena hapnikku, mille tihenemine atmosfääris lasi 500 miljonit aastat tagasi loomsetel rakkudel üldse arenema hakata ning elul laieneda igas suunas. Taimed ise otsustasid paiksuse kasuks ning pidid välja töötama suure hulga omapäraseid, meie, aktiivselt ringi sibavate loomade silmis väga eksootilisi, aga töökindlaid elus püsimise strateegiaid.
Passiivseks vastupanuks söödikutele kasvatasid taimed ennast moodulsüsteemina, kus iga osa on tähtis, aga ükski pole asendamatu. Elutähtsad funktsioonid on hajutatud üle kogu keha laiali ja enda taastamise võime on muljetavaldav, nii et suure osa taimest võib nahka panna ilma, et ta funktsionaalsus saaks halvatud. Looma jaoks tähendab poolitamine surma, paljude taimede jaoks aga paljunemist, taim ei käitu nagu organism, vaid nagu koloonia, ning mükoriisa abil juurestikke pidi ühendatuna võib ühe ökosüsteemi taimestik moodustada hiiglaslikke mitmekultuurilisi sootsiume.
Arvatavalt 82% biomassist moodustavad taimsed eluvormid. Planeedile on floora peamine puhastussüsteem, taimed ja mikroorganismid neelavad keskkonnast kõikvõimalikke toksiine ning lagundavad neid aplalt. Kui me planeedi saastatuse ja eluruumi terviklikkusega üldse midagi ette võtta plaanime, siis tuleks alustada läbirääkimistest flooraga. Ilma taimedeta saaksid toit ja õhk otsa ning ülejäänud elu hingitseks veel mõne armetu nädala. Kõige kauem kestaks raipesööjate ja lagundajate afterparty, aga sellegi tulesid vilgutataks õige pea.
Kõigele vaatamata on taimed jäänud inimese maailmapildis täiesti tagaplaanile. Psühholoogia tunneb nähtust, mida kutsutakse taimepimeduseks. Kui inimestele näidata pilti põõsast, millel istub põõsalind, ning paluda kirjeldada, mida nad näevad, siis reeglina kirjeldatakse põõsalindu, aga mitte põõsast. Taimestik moodustaks just nagu neutraalse, tähenduseta paspartuu, millest vaadatakse mööda või läbi. Sellel kognitiivse fookuse hälbimisel on mitmeid põhjuseid – taimi on palju ja nad kasvavad tihedasti koos, nende tempo on meie jaoks peaaegu liikumatu ja nad moodustavad monotoonse roheluse. Oleme nii tugevasti oma yang -energiale orienteeritud, et isegi ei märka kõige oleva olemasolu polsterdavat yin 'i. See ei ole pimetähn, vaid lausa pime väli. Meie kultuuri valdavalt röövellikust perspektiivist vaadates paistab, et kuna taimed ei ründa ega page, on nad pidevalt saadaval ning seega igavad. Taimed esindavad taoistlikku "toimi toimimata" printsiipi – nad on kõikjalviibivad ja asendamatud, kuid ometi ei oska me neid kõnetada ega elusolenditena õieti märgatagi. Kui Noa hakkas esimest elustiku päästeoperatsiooni korraldama, siis tõi ta oma laeva küll kõigi loomade paarid, aga ei ühtegi taime.
Samas ei ole suhtumine alati selline olnud, paljudes kultuurides ei ole suhtumine säärane ka praegu. Claude Lévi-Straussi "Metsik mõtlemine" kirjeldab õige mitmeid põlisrahvaid, kelle botaaniline sõnavara tunneb tuhandeid liike ning kelle huvi taimse ümbruse vastu on väga üksikasjalik ja aupaklik. Muuseas oli ka veteväljal triiviva Noa jaoks märk elu uuest võimalikkusest see, kui luurele saadetud tuvi laeva naasis, nokas õlipuu oks. Seevastu 18. sajandi naturalist Erasmus Darwin, Charles Darwini vanaisa, pidas taimi juba hingelisteks olenditeks, omistas neile võimet tunda, liikuda, ning teatud määral vaimset aktiivsust. Meie sajandi jaoks on märgilise tähendusega 2005. aasta, kui Stefano Mancuso rajas Firenze ülikooli juurde Taimede Neurobioloogia Rahvusvahelise Labori, kus uuritakse taimede psühholoogiat, nende käitumise eri aspekte ning luuakse võrgustikku teiste uurimisasutustega. Mõnekümne viimase aasta jooksul bioloogias tehtud avastused, paradigmanihked ja uued uurimissuunad taimeökoloogias ja -kommunikatsioonis lasevad arvata, et nii nagu eelmist sajandit kosmose sajandiks, võidakse järgmist hakata kutsuma bioloogia sajandiks.
Paljud inimesed peavad taimi tinglikult küll elusateks, aga ilma tunde ja aruta olenditeks. Mitmed uuringud aga näitavad, et taimedel on väga peen ja eritlev tunnetusvõime, mälu, õppimisvõime, suutlikkus kaalutletult reageerida miljöö muutustele, paindlikud suhtluskoodid, võrgustikud ja sotsiaalsed suhted. Stefano Mancuso väidab, et taimed on sensoorselt ülitundlikud, lisaks meile tuntud meeltele esineb taimedel veel 15 tajuvormi. Nad loevad väga täpselt keskkonna niiskust, happelisust, õhurõhku, magnetilisi ja muid parameetreid. Taime fotoretseptorid eristavad valgust pimedusest ja maitsevad valguse kvaliteeti lainepikkuste järgi. Ka juured on valgustundlikud, ent nende käitumine on valgust vältiv. Taimed tunduvad mõnel puhul eristavat ka ümbritsevaid vorme ja juba eelmise sajandi alguses pakkus Gottlieb Haberlandt välja hüpoteesi, et nad kasutavad oma sidekoe kumeraid rakukesti läätsedena, tunnetamaks täpsemini ümbrust. Seda hüpoteesi pole küll eksperimentaalselt kinnitada õnnestunud, ent viimase viie aasta üllatavad avastused on demonstreerinud isegi ainuraksete visuaalset võimekust, mistõttu Haberlandti unustatud hüpotees on taas aktuaalseks muutunud.
Silmi ega teisi meeleorganeid taimedel tõepoolest ei ole, spetsialiseerunud kudede organiteks koondamine ei ole otstarbekas, kui pole võimalik söödikute eest jalga lasta. Selle asemel on taimed hajutanud oma mentaalsed funktsioonid üle kogu organismi, nende koed on polüfunktsionaalsed ja suudavad üheaegselt fotosünteesida, keskkonda analüüsida, infot ja ainet juhtida ning korraldada oma elutegevust liigiomase traditsiooni kohaselt. Kui osa taimest ära süüakse, jätkavad allesjäänud osad elutegevust ning hakkavad tervikorganismi kiiresti taastama. Lambakarja poolt lagedaks näsitud nurm haljendab paari nädala pärast endisest tihedamana. Ükski loom ei suuda allesjäänud jalale uut keha külge kasvatada, taimed suudavad.
Haistmine ja maitsmine on taimedel erakordselt peened, nad loevad molekulaarseid sõnumeid ja sünteesivad täpselt suunatud vastuseid. Taimede kommunikatsiooniskaala on suures ulatuses keemilist laadi. Nad suhtlevad keemiliste signaalide abil isekeskis ning keskkonnaga, näiteks putukatega. Tõukude rünnaku puhul võib osa taimi maitse järgi määrata ründaja liigi ning sünteesida sobivaid feromoone, mis kutsuksid kohale antud tõukudest toituvate kiskjaputukate jõugu. Lihasööjate taimede huuled sünteesivad oma ohvrite jaoks sobilikke peibutussöötasid ja kõigi taimede juured tajuvad lämmastiku, fosfori või naatriumi minimaalsete koguste jälgi. Keemiliselt on taimed kõigist teistest olenditest võimekamad.
Kuigi ilma kõrvadeta, on taimede kuulmine siiski päris hea. Nad reageerivad vibratsioonidele kõigi oma keharakkudega ning emiteerivad ise võnkeid rakumembraane ning -seinu vibreerima pannes. Eriti võimekad on helide suhtes taimede juured. Taimede akustilist tundlikkust ja aktiivsust mõõdeti laborites juba 20. sajandi lõpul, märgati, et taimed emiteerivad peamiselt ultraheli ning kuuldavas sageduses madalsagedusliku infraheli lähedale jäävaid võnkeid. Looduses on taimede akustilisi võimeid raske testida, sest ümbritsevaid helisid on tohutult palju. Teravmeelse katsesüsteemi ehitas Monica Gagliano Sydney Ülikoolis koos eksperimentaalfüüsikutega. Heli taimele suunamiseks kasutas katsegrupp laserikiirt ning teise laserikiirega registreeriti taime vibratsioone. Taimed ilmutasid sagedus-selektiivset tundlikkust ning vastasid eri sagedustele erinevate sagedustega.
Monica Gagliano on taimede käitumise, mälu ja õppimise vallas teinud väga palju mitmesuguseid uuringuid. Firenze Ülikooli juures taimede õppimisvõimet uurides kasutas ta mimoosi puutetundlikkust ning arendas edasi Lamarcki kunagist katset, kus kalessis mööda munakivisillutist veetav mimoos rappumise tõttu ehmunult oma lehed kokku tõmbas, ent lõpuks harjudes end jälle lõdvaks lasi ning järgmistel päevadel läbielatut mäletas. Gagliano lasi mimoosipottidel teatud kõrgusest alla kukkuda, kuid katseseade püüdis potid pehmelt ja turvaliselt kinni. Esimestele kukkumistele vastasid taimed ärritunult kokku tõmbudes, ent 4–6 korduse jooksul õppisid nad selgeks, et sellised lennuharjutused pole ohtlikud, ning loobusid kokku tõmbumast. Tegemist ei olnud väsimusega, sest puudutustele reageerisid nad endistviisi. Katsetaimed olid jaotatud kahte gruppi, ühed olid harjunud kasina ja teised küllusliku valgusega. Madala valgusrežiimiga kohanenud taimed olid kiiremad õppijad, sest lehtede kokku tõmbamine on juba iseenesest energiakulukas, aga lisaks kahandab kokkutõmbumine fotosünteesivat pindala rohkem kui poole võrra. Seega on eriti valgusnäljas taimedel motiive järele mõelda, kas maksab iga värina peale tõmmelda. Uus kogemus jäi mimoosidele meelde kuni neljakümneks päevaks.
Taimed on morfoloogiliselt väga plastilised, nad võivad reageerida välistele olukordadele oma kuju muutmisega suures ulatuses. Loomad teevad sedasama, aga meil toimub see evolutsiooni käigus, paljude põlvkondade ja suurte populatsioonide akordina. Taimed võivad seda sooritada aga ühe eluea kestel, eraldi indiviidide kaupa. Samast käbist idanenud kaks mändi, kellest üks on sattunud kasvama tihedas männikus ja teine keset valgusrikast nurme, erinevad teineteisest, nagu oleks nad eri liigist. Üks on pika ja sirge tüvega, kõrgelt laasunud ja üksnes ladvas haruneva ahta võraga. Teine aga madal, jässakas, võimsalt harunenud võra ja kõverdunud okstega. Või siis võrrelge kõrges heinas ja madalalt niidetavas murus kasvavat võilille. Muruvõilill loobub varrest sootuks ja litsub õie vastu maad, et ükski niiduk ega vikat teda ei riivaks.
Üks taimeriigi hämmastavamaid silmamoondajaid on liaan Boquila trifoliolata. Teda on taksonoomiliselt raske määrata ja kirjeldada, sest tal võivad olla ükskõik millised lehed. Ta nimelt kasvatab omale samasugused, nagu on peremeespuul, keda mööda ta üles ronib. Sealjuures imiteerib ta väga täpselt nii lehe suurust, värvi, kuju kui leheroo pikkust ja kaldenurka ning suudab järgi teha kõige erinevamaid lehti. Tema mimikri on üks kõige täiuslikumaid, mida loodusest leitud on, sest nii üksikasjaliku täpsusega midagi imiteerida suudavad vähesed, pealekauba on enamus mimikrimeistreid spetsialiseerunud ühe valitud liigi matkimisele. Kuid see pole veel kõik. Kui trifoliolata ronib ühe puu pealt teise peale, siis kasvatab ta järgmise varrelõigu külge teistsugused lehed ja kolmanda peale ronides kolmandat sorti lehed. Ta on nagu taimeriigi greif, roheline kimäär, kellel on ühe keha, teise pea ja kolmanda tiivad.
Bioloogidel ei ole väga selget teadmist, miks Boquila niimoodi käitub, veelgi arusaamatum on küsimus, kuidas ta seda teeb, kust teada saab, milliseid lehti omale kasvatada. Kas ta määrab oma mudelit maitstes või haistes? Loeb ta oma mudeli genotüüpi ise, või on tegemist geenide horisontaalse triiviga näiteks bakterite abil? Võibolla suhtleb ta hoopis sellisel kanalil, millest meil seni veel aimu ei ole? Kui püüda tema eluviisi ja iseäralikku taju omale ette kujutada, siis hakkame aimama, kui erinevaid teadvusetüüpe võib olemas olla. Kindlasti on ju meie mimeesi kuninganna puhul tegemist ümbruse tunnetamise, andmete täpse analüüsi ja nendele reageerimisega adekvaatsel ja eesmärgipärasel moel. Need aga ongi teadvuse peamised tunnused.
Varase maaviljelusega algas inimeste ja taimede uut laadi koostöö. Põldu harides said inimesed suurema kindlusega kõhu täis, taimed leidsid aga inimese näol superefektiivse vektori oma seemnete levitamiseks tohututesse kaugustesse. Esimene sümbioos tekkis inimesel läätsega, Lens culinaris, kelle kasvatamisest on esimesed märgid 15 000 aastat tagasi. Samasugused ilmastiku- ja mullatingimused nagu läätsele, sobivad ka hiirehernele Vicia sativa, kes on läätsepõldude tavalisim umbrohi. Tema tillukesed seemned sõeluti läätsesaagi seast aga kergesti välja ning see ei olnud hiirehernele meeltmööda. Ta seemned muutusid läätse omadega järjest sarnasemaks, kuni neid oli raske eristada ning hiirehernes hakkas sarnaselt läätsega osa saama kõigist põllunduse hüvedest. Tulemuseks on läätse hübriidide ja variatsioonide tohutu hulk.
Selline Vavilovi mimikriks kutsutav väikene pettus on agronoomidele hästi tuttav, seda on kasutanud mitmed põllumajanduse konteksti sattunud liigid. Klassikaline näide on rukis, kes levis algselt nisupõldude umbrohuna, kuni jõudis nii kaugele põhja, kus nisu enam hästi ei kasvanud, ning muutus seal ise domineerivaks teraviljaks. On aga teisigi viise, kuidas taimed on osanud ennast inimese jaoks apetiitseks muuta, heaks näiteks kanepi ja mooni psühhotroopsete vormide tohutu globaalne levik.
Nii nagu loomade kommunikatsiooni puhul jäävad paljud ilmingud meile arusaamatuks – suhtlus leiab küll ilmselgelt aset, aga me ei oska selle kanalit näha –, nii kasutavad ka taimed suhtlusviise, millest meil kuigivõrd aimu ei ole. Peamiselt suhtlevad nad protsessiliselt, muutes oma keha ja füsioloogiat, žestikuleerides iseennast, nende elu ja kasv on ühtaegu nii väljendusviis kui ka see, mida väljendatakse. Floora väga oluline väljendusvahend on fenotüüpiline plastilisus. Taimne diskursus on tegu, taime sõnaks on vahetu muutumine, millegi tekitamine, meile harjumuspärasel tähistaja ja tähistatava eristamisel on floora puhul vähe mõtet, see ainult segab meil neid mõistmast.
Kõige märgilaadsemaid taimesignaale on bioloogidel õnnestunud registreerida keemilises spektris. Keemilise süntesaatorina on floora ületamatu. Kogu meie farmakopöa põhineb taimede sünteesitud molekulidel või laborites kopeeritud taimekeemial. Lenduvaid ühendeid eritades või juurestiku kaudu keemilisi signaale levitades hoiatavad taimed naabreid ja liigikaaslasi näiteks röövikute laine eest, täpsustades muuhulgas ka pealetungijate liiki. Söödikuid võidakse heidutada ebameeldivat lõhna, maitset või mürgiseid ühendeid eritades, kusjuures eritavad just need taime piirkonnad, mis on kallaletungi ohvriks langenud, ressurss ei ole raisata. Teisi, meelepäraseid liike meelitatakse ligi, nii kahjurite tõrjeks kui toitumise hõlbustamiseks. Näiteks liblikõielised on väga osavad lämmastikku siduvate bakterite ligimeelitajad, samal ajal peletavad nad tülikaid baktereid.
Tänaseks on registreeritud ja osaliselt dekodeeritud tuhandeid lenduvaid ühendeid, mida taimed suhtlustasandil emiteerivad, väljendades vaenulikkust või poolehoidu, üksteist luurates, tüssates ja taga rääkides. See on väga vana kood, mida taimed jagavad seente, mikroobide ja loomadega. Aeg-ajalt märkavad botaanikud "neologisme", mis toimivad paroolide või varjatud käepigistustena. Mulle meeldib looduses lõhnade orkestreid nuusutades mõelda, et mets vaimutseb.
Tohutult tihe kommunikatiivne elu toimub meie silme eest varjatuna mullas, mis on eri eluvormide asustustiheduse poolest rikkamaid keskkondi üldse. Kuna enamik taimi on juurestike kaudu omavahel ühenduses, siis sama teavet, mida levitatakse lenduvate ühendite abil, saadetakse teele ka juurevõrgustike kaudu. Õhus levib teade kiiremini, juurte kaudu kindlamalt ja täpsemini. Juurestikes leiavad aset eriomased kontaktid ning moodustuvad sotsiaalsed ühendusteed, millele taimede maapealset osa uurides ei ole võimalik jälile jõuda.
Maa-aluse miljöö peategelasteks on seened ja mikroorganismid. Osa seente niidistikud moodustavad taimede juurestikega sümbiootilisi suhteid. Taime juurtega tihedasti kokku kasvades moodustavad nad kompleksorgani – mükoriisa, mis toimib nagu seene ja taime vaheline kontaktpind, mille kaudu saab vahetada nii infot kui ainet. Seened teatavasti ise ei fotosünteesi ning on suhkrute osas täielikus sõltuvuses taimedest. Osa lagundab surnud taimi, osa parasiteerib elavatel, ent kõige rohkem on sümbiontseid seeni, kes arendavad flooraga vastastikku kasulikke kaubandussuhteid. Seente hüüfid on taimede narmasjuurtest sadu kordi peenemad, pääsevad kergesti ligi kõige väiksematesse mullapooride urgetesse ning kaevandavad sealt mineraale, mis taimede seas on defitsiitsed. Seened on allilma fosforituru liidrid ning vahetavad oma kaupa edukalt suhkrute vastu. See on üks vanimaid kaubanduse liike, mille algus ulatub paleontoloogiliste andmete põhjal vähemalt 400 miljonit aastat tagasi.
Mükoriisat seentega moodustavad mitte ainult puud, nagu oleme teadma harjunud, vaid ka rõhuv enamik rohttaimedest. Seeneniidistike näol on mulla all peidus tohutult suured ja hargnevad, eri taimeliike ühendavad ainevahetuse võrgustikud. Briti Columbia Ülikooli metsaökoloogia professor Suzanne Simard avastas juba 1997. aastal, et täiskasvanud puud toetavad seeneniidistike kaudu suhkrutega ka lähikonnas kasvavaid noori puid ja seemikuid. Mõni aeg hiljem selgus, et mitte ainult – kuna okas- ja lehtpuude energeetiline defitsiit on kibedaim eri aastaaegadel, siis laenatakse suhkruid ka erinevate liikide vahel. Ka sellise laenumajanduse vahendajateks on seened. Taimejuurestikega kokku kasvanud seeneniidistikud moodustavad maa all mastaapseid ja komplitseeritud võrgustikke, Suzanne Simard ristis need võrgustikud Wood Wide Web 'iks ja nende toimimisest me alles hakkame tasapisi aimu saama. Neid suhtluskanaleid pidi levib nii info kui aine, oma internetti saaksime nende struktuuridega võrrelda siis, kui õpiksime LAN-juhtme abil transportima ka suupisteid ja karastusjooke.
Mida rohkem me taimede käitumisfüsioloogiat ja -ökoloogiat tundma õpime, seda enam märkame kõikvõimalikke üllatavaid koostöövorme ning altruistlikku käitumist. See on üsna ilmutuslik tõdemus, sest omakasupüüdmatust oleme harjunud omistama ainult "kõrgematele" eluvormidele, peamiselt iseendale. Et see ilmneb ka taimede käitumises, siis on Mancusot tsiteerides kaks võimalust: kas taimed on kõrgemad eluvormid, kui me arvame, ning seetõttu omakasupüüdmatud; või on omakasupüüdmatus ja koostöö tunnuslikud ka kõige ürgsematele eluvormidele, mille puhul oleme ainsaks regulaatoriks pidanud olelusvõitluse konkurentsi, kus ellu jäävad ainult kõige tugevamad.
Alates Thomas Nageli seitsmekümnendatel võimsaid laineid löönud artiklist "Mis tunne on olla nahkhiir?" on teiste eluvormide teadvuse teemal väga palju filosofeeritud. Kvantfüüsikuid on teadvuse teema huvitanud juba ammust aega, Erwin Schrödinger pühendab sellele küsimusele Teise maailmasõja ajal kirjutatud teoses "Mis on elu. Vaim ja aine" pikki inspireeritud mõttekäike:
"Närvirakkude ning peaaju tekkimine teatud liiki organismidel on väga eriline juhtum. … See on erilist liiki mehhanism, mille abil indiviid reageerib muutuvatele olukordadele vastavalt muutuva käitumisega. … Ometi ei ole see sui generis. Suured organismide rühmad, eeskätt taimed, saavutavad väga sarnaseid tulemusi sootuks erineval moel. – Kas oleme valmis uskuma, et see väga eriline pööre kõrgemate loomade arengus, pööre, mis oleks võinud jääda ka toimumata, oli vajalik selleks, et maailm hakkaks iseendale paistma teadvuse valguses? Kas poleks vastasel korral tegemist otsekui etendusega tühjas teatris, mitte kellegi jaoks olevaga, seega õigupoolest üldse mitte olevaga?"
Selles kontekstis ei saa mööda minna ka Rupert Sheldrake'i morfogeneetilise resonantsi teooriast, mis ilmumise ajal teadusringide poolt esoteerikana välja naerdi, aga praeguste teadmiste paistel tundub aina enam paika pidavat. Sheldrake'i arvates on mälu olemuslik kogu loodusele ning eri eluvormid arenevad, resoneerudes eelnenud vormide kollektiivse mäluga. Sheldrake toob välja suure hulga näiteid, mis kinnitavad morfogeneetiliste väljade toimimist, ning seletab nende najal nii evolutsiooniteooria kui loodusliku kommunikatsiooni arusaamatuid ilminguid.
Ehkki küsimusega tegelevad meie ajastu säravamad vaimud, ei ole meil teadvusest mingit selget arusaama. Ilmne on, et enamusel meie mõõtkavas eluvormidel on teadvuse tunnused, alatasa puutume kokku märkidega nende sotsiaalsetest suhetest ja mõtestatud koostööst, aga meie arusaamale teadvuse olemusest on küsimärke seeläbi ainult juurde tulnud. Kas teadvus on organismisisene füsioloogiline või organismidevaheline väljaline nähtus? Kas me saame teadvusest rääkida näiteks raku tasandil? Sellisel juhul tuleks meil enesest rääkida mitmuse esimeses pöördes. Kui arvesse võtta ka mikrobioomi, kes suuremate loomade kehasid oma kodumaastikuks peab, siis ei ole me mingid autonoomsed indiviidid, vaid paljude tsivilisatsioonide kohtumise laadaplats. Kuhu me lõpuks piiri tõmbame? Kui möönda rakkude toimimises teadliku eesmärgipärasuse tunnuseid, siis kuidas on sellega lood molekulaarsel tasandil? Kristallilisel? Meie tehnoloogilise mängulusti ja katsetuste toel on praegu tekkimas ränikristallide võnkumisel põhinev tehisteadvus. Kas selline teadvus oleks kuigipalju tehislikum looduslikest sümbiootilistest konglomeraatidest? Kas ei tundu ta tehislik üksnes sedavõrd, kuivõrd me ennast loodusest väljapoole, mingi kujuteldava püramiidi tippu projitseerime?
Kõige selle taustal tunduvad võõrtsivilisatsioonide otsingud, olgu Voyageri või hiiglaslike raadioteleskoopide abil, eluvõõra unistamisena. Eriti naljakad on arutelud ja salanõupidamised teemal, kuidas võiks, tuleks ja oleks turvaline suhelda maavälise tsivilisatsiooniga. Tõepoolest, kuidas siis, kas inglise või esperanto keeles? Äkki oleks otstarbekas harjutuseks oma planeedi elustikult keeletunde võtta, et pisutki aimu saada teiste eluvormide lingvistilisest variatiivsusest. Seda enam, et omaenda biosfääriga suhtlemine ei ole üldse mitte ulmeline ega teoreetiline, vaid pragmaatiliselt väga pakiline probleem, meie julgeoleku otsene tagatis. Ilma taimsete koostööpartneriteta ei tule meil oma planeedi detox 'ist ja taashaljastamisest mitte midagi välja.
Ma ei välistaks võimalust, et me õpime loodusega suhtlema ja meil tekib "kolmanda astme kontakt" maapealsete tsivilisatsioonidega. Meenub üks irooniline meem: "Imagine if trees gave off WiFi signals; we'd be planting so many trees we would probably save the planet. Too bad they only produce oxygen we breathe." Ilmselgelt puud ei erita ainult hapnikku, me lihtsalt ei tea nende suhtluskanalitest kuigi palju. Võibolla me areneme, õpime kasutama teisigi suhtlusviise peale keeleliste ja elektrooniliste ning leiame põhjust ja võimalust oma elektroonilisi võrgustikke looduslike võrgustikega kokku kolida? Seda utoopiat tasub silmas pidada, selle üle mõelda ja sinnapoole püüelda, teisiti ei saa ta realiseeruda. Mingi viis koostööks tuleb igal juhul leida, kui me maa peal edasi õitseda soovime.
Kõige esimene asi, mis meid taimedega suhtlemisel segab, on upsakas taimepimedus, mida eespool kirjeldasin. Teine on meie väga kitsas keelepõhine arusaam suhtlemisest, mis taimi kuigivõrd ei puuduta. On ju teisigi võimalusi – keemilised, optilised, elektromagnetilised, telepaatilised ja sellised, mida me veel ei tunne. Kõike võimalikku tuleks proovida, hea mõtteharjutus sellel teemal on Denis Villeneuve'i film "Arrival", mis mõned aastad tagasi meil kinodes jooksis. Taimedega suhtlemise viiside osas maksab nõu küsida ka imekombel siiani ellu jäänud põlisrahvastelt. Šamanistlikel traditsioonidel pole loomade või taimedega jutule saamise osas ülearu palju probleeme olnud.
Kuna inimeste küsimused kipuvad arusaadavatel põhjustel antropotsentristlikus kaldes olema, siis võib taimede paremaks mõistmiseks lähiajal abi olla iseõppivatest arvutisüsteemidest, mis suudavad iseseisvalt probleeme tõstatada ning neile lahendusi otsida. Väga suur osa loodusteadustest, geneetikast meteoroloogiani, toetub juba praegu masinmõtlemisele, ilmselt pole suur liialdus oletada, et arvutivõrkude ja biosfääri tsivilisatsioonide vahel on esmane kontakt juba aset leidnud. Järjest tekib hübriidseid teadusharusid ja uurimissuundi, Alvo Aabloo laboris Tartu Ülikoolis arendatakse tehislihaseid, biorobootika valdkonnas on Eesti teadlastest tegutsenud Istituto Italiano di Tecnologia ja hispaanlaste Centro de Investigaciones sobre Desertificacióni juures järeldoktorandina Sirgi Saar ja Indrek Must.
Skeptikud on minu käest korduvalt küsinud, mis huvi või motiiv peaks taimedel meiega suhtlemiseks üldse olema, mida nemad võiksid meilt vastu saada? Maksab märgata, et taimed suhtlevadki meiega juba aastatuhandeid – päris algusest peale. Nad sünteesivad erinevaid molekule, mis meid transsi viivad, ja teisi, mis meid ravivad. Küllap on sellel terve rida häid põhjusi. Suhtlemise pidur on praegu ilmselgelt inimesepoolses otsas. Floora suhtleb meiega nii otseselt kui kaudselt toitumisahelate kaudu ja me hingame floora tekitatud hapnikku. Oleks küll juba aeg mõelda selle peale, mida meie saame neile vastu pakkuda ja kuidas nende elu meeldivamaks muuta.
### Response:
Peeter Laurits. Vaimsed taimsed kulgejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Blind tundis mullu detsembris toimunud Meistrite liiga kohtumises Valencias peapööritust ja järgnenud terviseuuringud tuvastasid südamelihase põletiku. Mehe kehasse paigaldati nahaalune südamerütme reguleeriv seadeldis, mis aitab vältida võimalikku südameseiskumist.
Teisipäevase matši lõpuminutitel lõpetas seadeldis hetkeks töötamise ja Blind langes seejärel murule, kuigi lahkus väljakult hiljem omal jalal. "Tal ei ole sümptomeid, stimulaator lakkas korraks töötamast ja pärast seda oli kõik hästi. Teeme veel teste, ootame tulemusi ja langetame siis otsuseid," rääkis Ajaxi peatreener Erik Ten Hag Hollandi telekanalile Ziggo.
Neljal hooajal ka Manchester Unitedi ridadesse kuulunud Blind naasis kasvatajaklubisse 2018. aastal ja nimetati Hollandi koondise tulevasteks Rahvuste liiga mängudeks ka rahvusmeeskonna koosseisu. | Hollandi koondise kaitsja südamestimulaator lõpetas mängu ajal töö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Blind tundis mullu detsembris toimunud Meistrite liiga kohtumises Valencias peapööritust ja järgnenud terviseuuringud tuvastasid südamelihase põletiku. Mehe kehasse paigaldati nahaalune südamerütme reguleeriv seadeldis, mis aitab vältida võimalikku südameseiskumist.
Teisipäevase matši lõpuminutitel lõpetas seadeldis hetkeks töötamise ja Blind langes seejärel murule, kuigi lahkus väljakult hiljem omal jalal. "Tal ei ole sümptomeid, stimulaator lakkas korraks töötamast ja pärast seda oli kõik hästi. Teeme veel teste, ootame tulemusi ja langetame siis otsuseid," rääkis Ajaxi peatreener Erik Ten Hag Hollandi telekanalile Ziggo.
Neljal hooajal ka Manchester Unitedi ridadesse kuulunud Blind naasis kasvatajaklubisse 2018. aastal ja nimetati Hollandi koondise tulevasteks Rahvuste liiga mängudeks ka rahvusmeeskonna koosseisu.
### Response:
Hollandi koondise kaitsja südamestimulaator lõpetas mängu ajal töö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 11 juhul on tegemist varem haigestunute lähikontaktsetega, kaks nakatunut naasid välismaalt. Ülejäänud juhtude nakkusallikas on selgitamisel.
Lätis on leidnud kinnitust 1360 inimese nakatumine koroonaviirusesse, COVID-19 on nõudnud 33 inimese elu. Haigusest on paranenud 1135 inimest.
Haiglates on praegu kolm koroonahaiget.
Leedu teatas 32 uuest koroonanakkuse juhtumist
Leedus leidis viimase ööpäevaga kinnitust 32 koroonaviirusesse nakatumise juhtu, millega nende koguarv kerkis 2726 juhtumini, teatas tervishoiuministeerium kolmapäeval.
Leedus on COVID-19 tõttu surnud 85 inimest ja veel 13 koroonahaiget teistel põhjustel. Haigusest on paranenud 1794 inimest.
Alates 1. juunist on Leedus registreeritud 178 juhtu, kui nakatumine leidis aset välismaal.
Leedus on tehtud ühtekokku 618 405 koroonatesti, neist 5081 viimase ööpäevaga. | Lätis lisandus ööpäevaga 18 kinnitust leidnud COVID-19 juhtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
11 juhul on tegemist varem haigestunute lähikontaktsetega, kaks nakatunut naasid välismaalt. Ülejäänud juhtude nakkusallikas on selgitamisel.
Lätis on leidnud kinnitust 1360 inimese nakatumine koroonaviirusesse, COVID-19 on nõudnud 33 inimese elu. Haigusest on paranenud 1135 inimest.
Haiglates on praegu kolm koroonahaiget.
Leedu teatas 32 uuest koroonanakkuse juhtumist
Leedus leidis viimase ööpäevaga kinnitust 32 koroonaviirusesse nakatumise juhtu, millega nende koguarv kerkis 2726 juhtumini, teatas tervishoiuministeerium kolmapäeval.
Leedus on COVID-19 tõttu surnud 85 inimest ja veel 13 koroonahaiget teistel põhjustel. Haigusest on paranenud 1794 inimest.
Alates 1. juunist on Leedus registreeritud 178 juhtu, kui nakatumine leidis aset välismaal.
Leedus on tehtud ühtekokku 618 405 koroonatesti, neist 5081 viimase ööpäevaga.
### Response:
Lätis lisandus ööpäevaga 18 kinnitust leidnud COVID-19 juhtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnevate päevade jooksul ilmnes, et nii Bogdan Vaštšuk kui ka Robert Kirss kannavad eurosarjas seoses eelmistel hooaegadel eelmiste klubide eest teenitud punaste kaartidega võistluskeeldu. Lisaks oli teada, et ilmselt peab viisaprobleemide tõttu maha jääma Gando.
Viimasel hetkel sai Levadia sel rindel aga veel ühe tagasilöögi, sest lennuki pardale pole mõtet astuda ka ukrainlasest ründajalt Juri Kolomojetsil, kirjutab Soccernet.ee. Põhjuseks puuduv pass, mis on endiselt tagasiteel Londonist Tallinnasse.
Levadia ülejäänud kahe ukrainlase, keskkaitsja Zurab Otšigava ja poolkaitsja Igor Žurahhovski, passid jõudsid enne äralendu Tallinnasse tagasi. "Kui tuleb lühikese etteteatamisega valmistuda kahe sihtkoha jaoks, siis võivad sellised asjad juhtuda," tõdes Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Levadia peab Fääri saartele reisima ilma nelja põhimängijata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnevate päevade jooksul ilmnes, et nii Bogdan Vaštšuk kui ka Robert Kirss kannavad eurosarjas seoses eelmistel hooaegadel eelmiste klubide eest teenitud punaste kaartidega võistluskeeldu. Lisaks oli teada, et ilmselt peab viisaprobleemide tõttu maha jääma Gando.
Viimasel hetkel sai Levadia sel rindel aga veel ühe tagasilöögi, sest lennuki pardale pole mõtet astuda ka ukrainlasest ründajalt Juri Kolomojetsil, kirjutab Soccernet.ee. Põhjuseks puuduv pass, mis on endiselt tagasiteel Londonist Tallinnasse.
Levadia ülejäänud kahe ukrainlase, keskkaitsja Zurab Otšigava ja poolkaitsja Igor Žurahhovski, passid jõudsid enne äralendu Tallinnasse tagasi. "Kui tuleb lühikese etteteatamisega valmistuda kahe sihtkoha jaoks, siis võivad sellised asjad juhtuda," tõdes Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Levadia peab Fääri saartele reisima ilma nelja põhimängijata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja avab 2. septembril kell 18 Moskvas elav pagulaskirjanik Helju Rebane. Temaga vestleb Olev Remsu. | Kirjanduslikud kolmapäevad alustavad taas elavana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja avab 2. septembril kell 18 Moskvas elav pagulaskirjanik Helju Rebane. Temaga vestleb Olev Remsu.
### Response:
Kirjanduslikud kolmapäevad alustavad taas elavana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Emori küsitluse järgi toetas Reformierakonda augustis 30 protsenti, mida on protsendipunkti võrra vähem kui juulis.
Populaarsuselt teisel-kolmandal kohal olid Emori uuringus Keskerakond ja EKRE võrdselt 17 protsendi suuruse toetusega. EKRE toetus langes protsendipunkti, Keskerakonna oma oli kuu varasemaga võrreldes sama.
Neile järgnesid parlamendiväline Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond vastavalt 14 ja 13 protsendi suuruse toetusega. Kui Eesti 200 toetus kuu varasemaga ei muutunud, õnnestus sotsidel oma toetust kergitada nelja protsendipunkti võrra.
Isamaa toetus oli Emori uuringus viis ja Rohelistel kaks protsenti. 20. augustil ühinemise otsustanud Elurikkuse Erakonnal ja Vabaerakonnal küsitluses veel eraldi mõõdetuna mõlemal üks protsent. | Emor: sotsid kasvatasid toetust, Reformierakond populaarseim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Emori küsitluse järgi toetas Reformierakonda augustis 30 protsenti, mida on protsendipunkti võrra vähem kui juulis.
Populaarsuselt teisel-kolmandal kohal olid Emori uuringus Keskerakond ja EKRE võrdselt 17 protsendi suuruse toetusega. EKRE toetus langes protsendipunkti, Keskerakonna oma oli kuu varasemaga võrreldes sama.
Neile järgnesid parlamendiväline Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond vastavalt 14 ja 13 protsendi suuruse toetusega. Kui Eesti 200 toetus kuu varasemaga ei muutunud, õnnestus sotsidel oma toetust kergitada nelja protsendipunkti võrra.
Isamaa toetus oli Emori uuringus viis ja Rohelistel kaks protsenti. 20. augustil ühinemise otsustanud Elurikkuse Erakonnal ja Vabaerakonnal küsitluses veel eraldi mõõdetuna mõlemal üks protsent.
### Response:
Emor: sotsid kasvatasid toetust, Reformierakond populaarseim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Need, kes vähegi on inimeste käitumise muutmist uurinud, teavad, et inimesed enamasti ei käitu nii nagu "peab". Inimesed käituvad nii nagu on ratsionaalne, mugav, kasulik. Ja kasu sees on jõulisel kohal hea enesetunne - ei lähe metsajooksu tegema, selle asemel lähen ja tantsin ööklubis, sest seal on lõbusam.
Seepärast peavadki paljud kohustused olema seaduste ja tugeva järelevalve toel kehtestatud. Mugav ja kasulik on sõita maanteel lubatust palju kiiremini. See, et ohutul kiirusel sõit võiks olla veel kasulikum, võib olla küll teadvustatud, kuid pole akuutne. Lühiajaline kasu kiirest autosõidust kaalub üles pikaajalise kasu sellest, et eluvaim jääb alles ja luud-kondid terveks. Kahju on liiga abstraktne, et see käitumist otse mõjutaks.
Inimeste käitumise juhtimine on samavõrra oluline ka viirusnakkuse vältimise kontekstis. Üleskutsed, et vältige kontakte ja ärge käige pidudel, ei mõju neile, kellele on vaimselt vaja sõpradega kokku saada või end ööklubis tühjaks tantsida. Ega mõju neile, kel on vaja sõpradega viina võtta. Abstraktse viiruse (pole ju silmaga näha, ega?) pärast pole vaja ära jätta kasulikku, lõbusat pidu.
Kui kevadel reageeris Eesti valitsus viiruse ohule väga jõuliselt ja kiiresti, kohati tundus, et isegi liiga jõuliselt, siis nüüd, sügise eel tundub, et nakatumise kiirele kasvule ei reageerita üldse. Pigem arutatakse hoopis veelgi piirangute leevendamist.
Näib justkui oodataks imelist tervenemist. Aga see ei juhtu ise. Niisamuti nagu tegelikult ei ole ka viiruse uus puhang iseenesest tekkinud. See on ikka inimeste tehtud ja meie endi käitumise, sh käitumise juhtimise või mittejuhtimise tulemus. Seetõttu on sisuliselt väga oluline, et enamus viirusekoldeid Eestis kannab baaride ja ööklubide nimesid. Baari ja ööklubi külastus on muutunud riskikäitumiseks.
Valitsus püüab praegu inimeste riskikäitumist tõrjuda ainult viinamüügi piiramise kaudu suurema nakatumise Eesti maakondades. Seda on vähe ja see tuleb liiga hilja. Viirus ei levi ju alkoholiga, ikka inimestevaheline kontakt on siin võti. Ettenägelik baarikülastaja ostab sealjuures oma joogid enne kella kukkumist valmis, võib-olla joob seetõttu rohkemgi, kui muidu oleks teinud. See on poolik lahendus.
"Kui ööelu on see, mille kaudu nakkus levib, siis tuleb sellele jõulisemalt vastu astuda, vähemalt seni, kuni nakatumine taas vähenema hakkab."
Terve rehkendus tähendaks praegu seda, et üle Eesti suletakse kõik toitlustus- ja lõbustusasutused kell 23. Ei ole mõtet eristada alkoholi tarbimist muust ööelust. Kui ööelu on see, mille kaudu nakkus levib, siis tuleb sellele jõulisemalt vastu astuda, vähemalt seni, kuni nakatumine taas vähenema hakkab. Ja kui asutused on kõik ühtmoodi kinni, siis on ka kõiksugu pettuste või piirangutest mööda nihverdamise võimalused minimeeritud.
Baaride ja ööklubide kaitseks on öeldud, et me ei tohiks üht majandusharu niimoodi kahjustada. Aga kardan, et meil ei ole pääsu, et ära hoida veelgi suurem kahju.
Just praegu algab kooliaasta. Algab sealjuures juba suletud koolidega Jõhvis. Kus me järgmisena koolid kinni paneme? Või milline asutus sulgub Estonia kaevanduse ja maanteeameti Virumaa büroode järel?
Me hoolitseme inimeste pidutsemisvõimaluste ja meelelahutusvõimaluste säilimise eest, aga kinni lähevad kõrvalseisjad. Sealjuures on ohus tegevussfäärid, mis puudutavad absoluutset enamust Eesti elanikest, nagu näiteks koolid.
Kooliaasta algus ei ole vähetähtis. Et viiruse uus puhang on just nüüd, on erakordselt halb, sest see saab kohe koolides võimendust. Lapsed tulevad suures hulgas kokku ja see on nakkuse leviku oht. "Kust Sa tead?" meeskond on juba märkinud, et terviseameti väide, nagu ei leviks COVID-19 lapselt lapsele või lapselt täiskasvanule, on tõsiselt kaheldav ja pole tõenduspõhine.
WHO kinnitas äsja samuti, et lapsed siiski levitavad nakkust, ehkki arvatavasti veidi väiksemal määral. Nii võime juba praegu lisada viiruse leviku mudelisse kooliaasta alguse koefitsiendid. Kui me ei ole ohjanud viiruse levikut enne kooliaasta algust, siis tuleb viiruse leviku järgmine hüpe kohe.
Praegu on viimane hetk - õieti, ilmselt ongi juba hilja - kaaluda, mis on tähtsam, kas haridus või pidutsemine. Karta on, et peagi saame viiruse leviku statistikasse lisada veel ühe näitaja – suletud koolide arvu. Ööelu hind on distantsõppe jätkumine koolides. | Marek Sammul ja Marju Sammul: kas kool või ööklubid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Need, kes vähegi on inimeste käitumise muutmist uurinud, teavad, et inimesed enamasti ei käitu nii nagu "peab". Inimesed käituvad nii nagu on ratsionaalne, mugav, kasulik. Ja kasu sees on jõulisel kohal hea enesetunne - ei lähe metsajooksu tegema, selle asemel lähen ja tantsin ööklubis, sest seal on lõbusam.
Seepärast peavadki paljud kohustused olema seaduste ja tugeva järelevalve toel kehtestatud. Mugav ja kasulik on sõita maanteel lubatust palju kiiremini. See, et ohutul kiirusel sõit võiks olla veel kasulikum, võib olla küll teadvustatud, kuid pole akuutne. Lühiajaline kasu kiirest autosõidust kaalub üles pikaajalise kasu sellest, et eluvaim jääb alles ja luud-kondid terveks. Kahju on liiga abstraktne, et see käitumist otse mõjutaks.
Inimeste käitumise juhtimine on samavõrra oluline ka viirusnakkuse vältimise kontekstis. Üleskutsed, et vältige kontakte ja ärge käige pidudel, ei mõju neile, kellele on vaimselt vaja sõpradega kokku saada või end ööklubis tühjaks tantsida. Ega mõju neile, kel on vaja sõpradega viina võtta. Abstraktse viiruse (pole ju silmaga näha, ega?) pärast pole vaja ära jätta kasulikku, lõbusat pidu.
Kui kevadel reageeris Eesti valitsus viiruse ohule väga jõuliselt ja kiiresti, kohati tundus, et isegi liiga jõuliselt, siis nüüd, sügise eel tundub, et nakatumise kiirele kasvule ei reageerita üldse. Pigem arutatakse hoopis veelgi piirangute leevendamist.
Näib justkui oodataks imelist tervenemist. Aga see ei juhtu ise. Niisamuti nagu tegelikult ei ole ka viiruse uus puhang iseenesest tekkinud. See on ikka inimeste tehtud ja meie endi käitumise, sh käitumise juhtimise või mittejuhtimise tulemus. Seetõttu on sisuliselt väga oluline, et enamus viirusekoldeid Eestis kannab baaride ja ööklubide nimesid. Baari ja ööklubi külastus on muutunud riskikäitumiseks.
Valitsus püüab praegu inimeste riskikäitumist tõrjuda ainult viinamüügi piiramise kaudu suurema nakatumise Eesti maakondades. Seda on vähe ja see tuleb liiga hilja. Viirus ei levi ju alkoholiga, ikka inimestevaheline kontakt on siin võti. Ettenägelik baarikülastaja ostab sealjuures oma joogid enne kella kukkumist valmis, võib-olla joob seetõttu rohkemgi, kui muidu oleks teinud. See on poolik lahendus.
"Kui ööelu on see, mille kaudu nakkus levib, siis tuleb sellele jõulisemalt vastu astuda, vähemalt seni, kuni nakatumine taas vähenema hakkab."
Terve rehkendus tähendaks praegu seda, et üle Eesti suletakse kõik toitlustus- ja lõbustusasutused kell 23. Ei ole mõtet eristada alkoholi tarbimist muust ööelust. Kui ööelu on see, mille kaudu nakkus levib, siis tuleb sellele jõulisemalt vastu astuda, vähemalt seni, kuni nakatumine taas vähenema hakkab. Ja kui asutused on kõik ühtmoodi kinni, siis on ka kõiksugu pettuste või piirangutest mööda nihverdamise võimalused minimeeritud.
Baaride ja ööklubide kaitseks on öeldud, et me ei tohiks üht majandusharu niimoodi kahjustada. Aga kardan, et meil ei ole pääsu, et ära hoida veelgi suurem kahju.
Just praegu algab kooliaasta. Algab sealjuures juba suletud koolidega Jõhvis. Kus me järgmisena koolid kinni paneme? Või milline asutus sulgub Estonia kaevanduse ja maanteeameti Virumaa büroode järel?
Me hoolitseme inimeste pidutsemisvõimaluste ja meelelahutusvõimaluste säilimise eest, aga kinni lähevad kõrvalseisjad. Sealjuures on ohus tegevussfäärid, mis puudutavad absoluutset enamust Eesti elanikest, nagu näiteks koolid.
Kooliaasta algus ei ole vähetähtis. Et viiruse uus puhang on just nüüd, on erakordselt halb, sest see saab kohe koolides võimendust. Lapsed tulevad suures hulgas kokku ja see on nakkuse leviku oht. "Kust Sa tead?" meeskond on juba märkinud, et terviseameti väide, nagu ei leviks COVID-19 lapselt lapsele või lapselt täiskasvanule, on tõsiselt kaheldav ja pole tõenduspõhine.
WHO kinnitas äsja samuti, et lapsed siiski levitavad nakkust, ehkki arvatavasti veidi väiksemal määral. Nii võime juba praegu lisada viiruse leviku mudelisse kooliaasta alguse koefitsiendid. Kui me ei ole ohjanud viiruse levikut enne kooliaasta algust, siis tuleb viiruse leviku järgmine hüpe kohe.
Praegu on viimane hetk - õieti, ilmselt ongi juba hilja - kaaluda, mis on tähtsam, kas haridus või pidutsemine. Karta on, et peagi saame viiruse leviku statistikasse lisada veel ühe näitaja – suletud koolide arvu. Ööelu hind on distantsõppe jätkumine koolides.
### Response:
Marek Sammul ja Marju Sammul: kas kool või ööklubid? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheksa uut nakatunut lisandus Ida-Virumaale, seitse Harjumaale ja üks Lääne-Virumaale. Ida-Virumaal on kokku üle 60 koroonaviirusesse haigestunu, teatas terviseamet.
Kolm ööpäevaga lisandunud Ida-Virumaa juhtumit on seotud Ojamaa ning kolm Estonia kaevandusega. Kaks haigestunut on Estonia kaevanduse töötajate lähikontaktsed. Lääne-Virumaa haigusjuhtumi asjaolud on selgitamisel.
Estonia kaevanduses on kokku nakatunud 21 töötajat, neist kaks esimest viibisid baaris Jõhvi Kelder. Lisaks on haigestunud 15 kaevanduse töötajate pereliiget ja tuttavat. Kuna kaks esimest Jõhvi Keldris nakatunud töötajat lähevad arvestuslikult Jõhvi Keldri kolde arvestusse, on Estonia kaevanduse koldega seotud hetkel 34 koroonaviiruse juhtu.
Ida-Virumaa nii-öelda Jõhvi Keldri koldega on tänaseks seotud üheksa baari külastajat, kellest kaks on Estonia kaevanduse töötajad. Koldega on kokku seotud 15 inimest, neist kuus on baaris viibinute pereliikmed ja tuttavad.
Ojamaa kaevanduse koldega on seotud hetkel seitse inimest. Kokku jälgib terviseameti ida regioon ligi 500 inimest, kellest 65 on haigestunud.
Seitsmest Harjumaa nakatunust kolm on seniste haigestunute lähikontaktsed, ülejäänud juhtude nakkusallikad on selgitamisel.
26. augusti hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi kümme inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Uusi juhtumeid ei avatud, ühtegi inimest koju ei saadetud. Arvestusest arvati välja üks koroonaviiruse kahtlusega inimene, kelle test osutus negatiivseks.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 10,4.
Nakatumiste tõus võib tähendada reisipiiranguid Soomega. EL-i riikidele on Soome kohaldanud nn ujuvat piirmäära, mis jääb vahemikku 8-10 nakatunut 100 000 elaniku kohta. | Koroonahaigestumus 100 000 inimese kohta ületas 10 piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheksa uut nakatunut lisandus Ida-Virumaale, seitse Harjumaale ja üks Lääne-Virumaale. Ida-Virumaal on kokku üle 60 koroonaviirusesse haigestunu, teatas terviseamet.
Kolm ööpäevaga lisandunud Ida-Virumaa juhtumit on seotud Ojamaa ning kolm Estonia kaevandusega. Kaks haigestunut on Estonia kaevanduse töötajate lähikontaktsed. Lääne-Virumaa haigusjuhtumi asjaolud on selgitamisel.
Estonia kaevanduses on kokku nakatunud 21 töötajat, neist kaks esimest viibisid baaris Jõhvi Kelder. Lisaks on haigestunud 15 kaevanduse töötajate pereliiget ja tuttavat. Kuna kaks esimest Jõhvi Keldris nakatunud töötajat lähevad arvestuslikult Jõhvi Keldri kolde arvestusse, on Estonia kaevanduse koldega seotud hetkel 34 koroonaviiruse juhtu.
Ida-Virumaa nii-öelda Jõhvi Keldri koldega on tänaseks seotud üheksa baari külastajat, kellest kaks on Estonia kaevanduse töötajad. Koldega on kokku seotud 15 inimest, neist kuus on baaris viibinute pereliikmed ja tuttavad.
Ojamaa kaevanduse koldega on seotud hetkel seitse inimest. Kokku jälgib terviseameti ida regioon ligi 500 inimest, kellest 65 on haigestunud.
Seitsmest Harjumaa nakatunust kolm on seniste haigestunute lähikontaktsed, ülejäänud juhtude nakkusallikad on selgitamisel.
26. augusti hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi kümme inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Uusi juhtumeid ei avatud, ühtegi inimest koju ei saadetud. Arvestusest arvati välja üks koroonaviiruse kahtlusega inimene, kelle test osutus negatiivseks.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 10,4.
Nakatumiste tõus võib tähendada reisipiiranguid Soomega. EL-i riikidele on Soome kohaldanud nn ujuvat piirmäära, mis jääb vahemikku 8-10 nakatunut 100 000 elaniku kohta.
### Response:
Koroonahaigestumus 100 000 inimese kohta ületas 10 piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EELK Tartu Maarja Koguduse õpetaja Timo Švedko ja Tartu Maarja kiriku Sihtasutus juhatuse liige Silvia Leiaru kirjutasid, et Tartu Maarja kiriku taastamise ehitustööd algasid 2019. aastal sisetöödega, mille tulemusena on võimalik saada pilt tulevasest arhitektuurilisest lahendusest.
"Samaaegselt kiriku ehitustöödega oleme jätkanud annetuste kogumist võimlaks ehitamisel lammutatud torni taaspüstitamiseks. 2019. aasta, laulupeo 150. juubeliaasta, osutus selles osas edukaks. Olenemata keerulisest olukorrast 2020. aastal on sihtasutusel siiski õnnestunud koguda piisavalt annetusi, et kuulutada välja torni taaspüstitamise hange. Planeeritavast hankest jääb hetkeseisuga välja vaid tornikiivri osa," seisis taotluses.
2019. aastal eraldas valitsus Tartu Maarja kirikule 200 000 eurot. Koos nimetatud toetuse, Tartu linnavalitsuse toetuse ja muude annetustega on Tartu Maarja kiriku torni taastamiseks kogutud vajaminevast ühest miljonist 830 000 eurot.
Taotluss seisis, et 2020. aasta sügisel kuulutab kirik välja torni taaspüstitamise hanke ning samaaegselt jätkab raha kogumist torni tipu ehitamiseks ning ka katusetöödeks.
"Tartu Maarja kiriku taastamise kogumaksumus on ca viis miljonit eurot. Kui torn on taaspüstitatud jääb teha veel palju töid - renoveerida katus, välisilme, sisetööd sh lisaks juba tehtule veel kandvate konstruktsioonide osad ja vaheseinad, kogu viimistlus, kommunikatsioonid, orel, sisustus jm," märkisid veel kiriku esindajad. | Tartu Maarja kogudus soovib riigilt kiriku torni jaoks pool miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EELK Tartu Maarja Koguduse õpetaja Timo Švedko ja Tartu Maarja kiriku Sihtasutus juhatuse liige Silvia Leiaru kirjutasid, et Tartu Maarja kiriku taastamise ehitustööd algasid 2019. aastal sisetöödega, mille tulemusena on võimalik saada pilt tulevasest arhitektuurilisest lahendusest.
"Samaaegselt kiriku ehitustöödega oleme jätkanud annetuste kogumist võimlaks ehitamisel lammutatud torni taaspüstitamiseks. 2019. aasta, laulupeo 150. juubeliaasta, osutus selles osas edukaks. Olenemata keerulisest olukorrast 2020. aastal on sihtasutusel siiski õnnestunud koguda piisavalt annetusi, et kuulutada välja torni taaspüstitamise hange. Planeeritavast hankest jääb hetkeseisuga välja vaid tornikiivri osa," seisis taotluses.
2019. aastal eraldas valitsus Tartu Maarja kirikule 200 000 eurot. Koos nimetatud toetuse, Tartu linnavalitsuse toetuse ja muude annetustega on Tartu Maarja kiriku torni taastamiseks kogutud vajaminevast ühest miljonist 830 000 eurot.
Taotluss seisis, et 2020. aasta sügisel kuulutab kirik välja torni taaspüstitamise hanke ning samaaegselt jätkab raha kogumist torni tipu ehitamiseks ning ka katusetöödeks.
"Tartu Maarja kiriku taastamise kogumaksumus on ca viis miljonit eurot. Kui torn on taaspüstitatud jääb teha veel palju töid - renoveerida katus, välisilme, sisetööd sh lisaks juba tehtule veel kandvate konstruktsioonide osad ja vaheseinad, kogu viimistlus, kommunikatsioonid, orel, sisustus jm," märkisid veel kiriku esindajad.
### Response:
Tartu Maarja kogudus soovib riigilt kiriku torni jaoks pool miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viking Line'i tegevjuht Jan Hanses ütles Alandstidningenile, et laeva ostmise suhtes on juba huvi olemas.
2500 reisijakohaga kruiisilaev liikus enne koroonakriisi Helsingi ja Stockholmi vahel, kuid alates augustist teenindab reisijaid Helsingi-Tallinna liinil.
Esmaspäeval teatas Viking Line, et alustab kõnelusi kaldapersonali töötajate koondamiseks Soomes, Rootsis, Eestis ja Ahvenamaal. Kaldapersonali koguarv on 570, ning 200 neist võib puudutada koondamine või tööaja vähendamine. | Viking Line pani ühe oma tuntuima aluse müüki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viking Line'i tegevjuht Jan Hanses ütles Alandstidningenile, et laeva ostmise suhtes on juba huvi olemas.
2500 reisijakohaga kruiisilaev liikus enne koroonakriisi Helsingi ja Stockholmi vahel, kuid alates augustist teenindab reisijaid Helsingi-Tallinna liinil.
Esmaspäeval teatas Viking Line, et alustab kõnelusi kaldapersonali töötajate koondamiseks Soomes, Rootsis, Eestis ja Ahvenamaal. Kaldapersonali koguarv on 570, ning 200 neist võib puudutada koondamine või tööaja vähendamine.
### Response:
Viking Line pani ühe oma tuntuima aluse müüki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohaliku murdmaasuusatamise elavdamiseks koosneb suusavõistkond, kes kannab sama nime nagu ettevõte, enamasti Eesti suusatajatest, kuid midagi pole kivisse raiutud ja järgnevatel hooaegadel on võimaluseks kaasata ka teisi rahvuseid.
Järgmise kolme aasta eesmärgiks on tõusta Visma Ski Classics sarjas absoluutsesse tippu, samal ajal pakkudes sportlastele võimalust töötada ettevõttes rahvusvaheliste värbajatena. Võistkonna üks omapäradest ongi just võimalus pühenduda samal ajal n-ö kahele karjäärile, mis tagab sportlastele rahalise kindluse ja väljundi peale sportlastee lõppu.
Rahvusvahelisse Visma Ski Classic sarja kuuluvad maailma kuulsaimad suusamaratonid, teiste seas ka Vasaloppet ja Marcialonga ning Alutaguse maraton.
Suusavõistkonna uueks juhiks saab murdmaasuusataja Mart Kevin Põlluste, kes hakkab ettevõttes täiskoormusega tööle rahvusvahelise värbaja ja suusatajana vastloodud Tallinna kontoris. | Norra ettevõte asutab Eestis suusavõistkonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohaliku murdmaasuusatamise elavdamiseks koosneb suusavõistkond, kes kannab sama nime nagu ettevõte, enamasti Eesti suusatajatest, kuid midagi pole kivisse raiutud ja järgnevatel hooaegadel on võimaluseks kaasata ka teisi rahvuseid.
Järgmise kolme aasta eesmärgiks on tõusta Visma Ski Classics sarjas absoluutsesse tippu, samal ajal pakkudes sportlastele võimalust töötada ettevõttes rahvusvaheliste värbajatena. Võistkonna üks omapäradest ongi just võimalus pühenduda samal ajal n-ö kahele karjäärile, mis tagab sportlastele rahalise kindluse ja väljundi peale sportlastee lõppu.
Rahvusvahelisse Visma Ski Classic sarja kuuluvad maailma kuulsaimad suusamaratonid, teiste seas ka Vasaloppet ja Marcialonga ning Alutaguse maraton.
Suusavõistkonna uueks juhiks saab murdmaasuusataja Mart Kevin Põlluste, kes hakkab ettevõttes täiskoormusega tööle rahvusvahelise värbaja ja suusatajana vastloodud Tallinna kontoris.
### Response:
Norra ettevõte asutab Eestis suusavõistkonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti alustas kohtumist aktiivselt ning juba teisel minutil oli Leedu sunnitud võõrustajate rünnaku maha võtma kollase kaardi väärilise veaga. Aktiivne surve kandis vilja seitsmendal minutil, kui Leedu väravavaht tegi väljatulekul valearvestuse ning Lisandra Rannasto kasutas eksimuse ära ja lükkas palli tühja võrku.
Mängu teine värav sündis 20. minutil taaskord külaliste apsakast, kui väravavaht söötis palli Marta Liisa Staalfeldti jalale, kes ligi 20 meetrilt selle väravasse saatis.
Ülejäänud avapoolaeg kulges samuti pigem Eesti domineerimisel, kuid üleliia ohtlikke olukordi tekitada ei õnnestunud. Leedu elas samuti üha enam mängu sisse, kuid nende löögid maandusid kas Eesti puurivahi Victoria Vihmani süles või lendasid väravaraamidest mööda.
Teisele poolajal tulid külalised vastu elavamalt, kuid siiski suutis oma võimalused ära kasutada Eesti. Lühikese aja jooksul tegi kahel korral skoori võistkonna kapten Kristina Teern. Esmalt pääses ta 54. minutil löögile karistusala joonelt ning pall läks läbi väravavahi sõrmede võrku. Kaks minutit hiljem suunas ta viiekasti lähistelt palli tagumisse nurka. Eesti koondise viienda värava autoriks oli Kirkeliis Lillemets, lahendades üks ühele olukorra.
Kohtumise lõpuminutitel sai auvärava kirja ka Leedu, kui Ugne Slankauskaite skooris otse karistuslöögist.
"Päris paljud asjad tulid väga hästi välja," sõnas naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva pärast kohtumise lõppu Eesti Jalgpalli Liidu YouTube'i kanali otseülekandes. "Ma usun, et palju asju, millega saame rahul olla. Me läheme igat mängu võitma, aga see, kuidas me seda teeme – see on kõige suurem eesmärk."
Kuigi naiskond näitas täna head mängu, siis leidis peatreener veel mõne aspekti, mida parandada. "Tahaks natuke paremini kontrollida mängu tempot, et mängijad tunneksid end nii kaitse- kui ka ründefaasis palliga mugavamalt."
Kolmapäeval kohtuvad kell 15.00 TNTK staadionil omavahel Leedu – Läti ning Eesti võõrustab 27. augustil samal väljakul kell 17.00 lätlasi. | Neidude jalgpallikoondis alustas Balti turniiri suureskoorilise võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti alustas kohtumist aktiivselt ning juba teisel minutil oli Leedu sunnitud võõrustajate rünnaku maha võtma kollase kaardi väärilise veaga. Aktiivne surve kandis vilja seitsmendal minutil, kui Leedu väravavaht tegi väljatulekul valearvestuse ning Lisandra Rannasto kasutas eksimuse ära ja lükkas palli tühja võrku.
Mängu teine värav sündis 20. minutil taaskord külaliste apsakast, kui väravavaht söötis palli Marta Liisa Staalfeldti jalale, kes ligi 20 meetrilt selle väravasse saatis.
Ülejäänud avapoolaeg kulges samuti pigem Eesti domineerimisel, kuid üleliia ohtlikke olukordi tekitada ei õnnestunud. Leedu elas samuti üha enam mängu sisse, kuid nende löögid maandusid kas Eesti puurivahi Victoria Vihmani süles või lendasid väravaraamidest mööda.
Teisele poolajal tulid külalised vastu elavamalt, kuid siiski suutis oma võimalused ära kasutada Eesti. Lühikese aja jooksul tegi kahel korral skoori võistkonna kapten Kristina Teern. Esmalt pääses ta 54. minutil löögile karistusala joonelt ning pall läks läbi väravavahi sõrmede võrku. Kaks minutit hiljem suunas ta viiekasti lähistelt palli tagumisse nurka. Eesti koondise viienda värava autoriks oli Kirkeliis Lillemets, lahendades üks ühele olukorra.
Kohtumise lõpuminutitel sai auvärava kirja ka Leedu, kui Ugne Slankauskaite skooris otse karistuslöögist.
"Päris paljud asjad tulid väga hästi välja," sõnas naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva pärast kohtumise lõppu Eesti Jalgpalli Liidu YouTube'i kanali otseülekandes. "Ma usun, et palju asju, millega saame rahul olla. Me läheme igat mängu võitma, aga see, kuidas me seda teeme – see on kõige suurem eesmärk."
Kuigi naiskond näitas täna head mängu, siis leidis peatreener veel mõne aspekti, mida parandada. "Tahaks natuke paremini kontrollida mängu tempot, et mängijad tunneksid end nii kaitse- kui ka ründefaasis palliga mugavamalt."
Kolmapäeval kohtuvad kell 15.00 TNTK staadionil omavahel Leedu – Läti ning Eesti võõrustab 27. augustil samal väljakul kell 17.00 lätlasi.
### Response:
Neidude jalgpallikoondis alustas Balti turniiri suureskoorilise võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasetis 5:2 edu käest lasknud, kuid viimaks siiski võitnud Williams servis teises setis matšivõidule, kuid lubas Sakkaril murda ning kaotas 4:1 eduseisust ka kiire lõppmängu. Otsustavas setis läks Sakkari 5:0 ette ja võitis kogu kohtumise lõpuks kahe tunni ja 20 minutiga.
Ka teises ringis venis Williamsi matš kolmesetiliseks, kui alistas kaks tundi ja 48 minutit kestnud kohtumise järel 7:6 (6), 3:6, 7:6 (0) hollandlanna Arantxa Rusi. Teisipäevase kohtumise lõpus võitles 38-aastane ameeriklanna jalakrampidega.
Pärast koroonapausilt naasmist on endine esireket mänginud viis matši ja kõik viis on veninud kolmesetiliseks. Williams on neist võitnud kolm.
"Panin ennast ise halba olukorda. On raske jääda positiivseks, kui jätkan nii mängimist. Üheksa tundi nädalas mängida on liiga palju," tõdes Williams. "Oleksin pidanud selle mängu võitma: mul oli nii palju võimalusi ja mul ei ole vabandusi."
Sakkari kohtub veerandfinaalis kaheksanda asetusega briti Johanna Kontaga. Tippudest langes teisipäeval välja ka kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud ameeriklannale Jessica Pegulale kaotanud Valgevene tennisist Arina Sabalenka. | Taas kolm setti mänginud Serena Williams langes Cincinnati turniiril välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasetis 5:2 edu käest lasknud, kuid viimaks siiski võitnud Williams servis teises setis matšivõidule, kuid lubas Sakkaril murda ning kaotas 4:1 eduseisust ka kiire lõppmängu. Otsustavas setis läks Sakkari 5:0 ette ja võitis kogu kohtumise lõpuks kahe tunni ja 20 minutiga.
Ka teises ringis venis Williamsi matš kolmesetiliseks, kui alistas kaks tundi ja 48 minutit kestnud kohtumise järel 7:6 (6), 3:6, 7:6 (0) hollandlanna Arantxa Rusi. Teisipäevase kohtumise lõpus võitles 38-aastane ameeriklanna jalakrampidega.
Pärast koroonapausilt naasmist on endine esireket mänginud viis matši ja kõik viis on veninud kolmesetiliseks. Williams on neist võitnud kolm.
"Panin ennast ise halba olukorda. On raske jääda positiivseks, kui jätkan nii mängimist. Üheksa tundi nädalas mängida on liiga palju," tõdes Williams. "Oleksin pidanud selle mängu võitma: mul oli nii palju võimalusi ja mul ei ole vabandusi."
Sakkari kohtub veerandfinaalis kaheksanda asetusega briti Johanna Kontaga. Tippudest langes teisipäeval välja ka kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud ameeriklannale Jessica Pegulale kaotanud Valgevene tennisist Arina Sabalenka.
### Response:
Taas kolm setti mänginud Serena Williams langes Cincinnati turniiril välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesena nii Neymari 222 miljoni euro suuruse ülemineku kui Messi lahkumissoovi avalikustanud Marcelo Bechler kirjutab, et argentiinlane on pärast endise juhendaja Pep Guardiolaga rääkimist otsustanud Manchester City kasuks ning otsib nüüd võimalust oma leping Barcelonaga lõpetada.
Nimelt oli Messi lepingus klausel, mis lubas argentiinlasel klubist vabaagendina lahkuda juhul, kui ta oleks sellest klubi teavitanud enne 10. juunit. Et tähtaeg on nüüd möödunud, usub Barcelona, et klausel on kehtivuse kaotanud ja seetõttu käivitunud uus, 2021. aasta suveni kehtiv leping. Messi ja tema lähikondlaste arvates peaks kõnealune tähtaeg aga vahepeal jalgpallimaailma pausile pannud koroonaviiruse pandeemia tõttu automaatselt pikenema.
Raadiojaama COPE sõnul soovib Messi lahkuda, sest ei usalda klubi praegust juhatust ja ei näe, et nad oleks võimelised Barcelonas valitsevat olukorda parandama ning tiitlite nimel võitlevat meeskonda looma. Ühtlasi ei meeldi Messile, kuidas on koheldud mõnda tema meeskonnakaaslast.
Teisipäeva hilisõhtul kogunesid Barcelona Nou Campi staadioni ette kümned fännid, kes nõudsid häälekalt klubi praeguse presidendi Josep Maria Bartomeu tagasiastumist. Kui algselt levisid sotsiaalmeedias uudised, nagu oleks Bartomeu olnud Messi klubisse jäämise tagamiseks nõus oma ametist loobuma, kinnitas ta hiljem, et tahab presidendina jätkata. Märtsis toimuvatel presidendivalimistel kandideeriv Jordi Farre kinnitas seejärel, et esitab Bartomeule kolmapäeva hommikul umbusaldusavalduse. | Meedia: Messi tahab liituda Man Cityga, Barcelona loodab advokaatidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesena nii Neymari 222 miljoni euro suuruse ülemineku kui Messi lahkumissoovi avalikustanud Marcelo Bechler kirjutab, et argentiinlane on pärast endise juhendaja Pep Guardiolaga rääkimist otsustanud Manchester City kasuks ning otsib nüüd võimalust oma leping Barcelonaga lõpetada.
Nimelt oli Messi lepingus klausel, mis lubas argentiinlasel klubist vabaagendina lahkuda juhul, kui ta oleks sellest klubi teavitanud enne 10. juunit. Et tähtaeg on nüüd möödunud, usub Barcelona, et klausel on kehtivuse kaotanud ja seetõttu käivitunud uus, 2021. aasta suveni kehtiv leping. Messi ja tema lähikondlaste arvates peaks kõnealune tähtaeg aga vahepeal jalgpallimaailma pausile pannud koroonaviiruse pandeemia tõttu automaatselt pikenema.
Raadiojaama COPE sõnul soovib Messi lahkuda, sest ei usalda klubi praegust juhatust ja ei näe, et nad oleks võimelised Barcelonas valitsevat olukorda parandama ning tiitlite nimel võitlevat meeskonda looma. Ühtlasi ei meeldi Messile, kuidas on koheldud mõnda tema meeskonnakaaslast.
Teisipäeva hilisõhtul kogunesid Barcelona Nou Campi staadioni ette kümned fännid, kes nõudsid häälekalt klubi praeguse presidendi Josep Maria Bartomeu tagasiastumist. Kui algselt levisid sotsiaalmeedias uudised, nagu oleks Bartomeu olnud Messi klubisse jäämise tagamiseks nõus oma ametist loobuma, kinnitas ta hiljem, et tahab presidendina jätkata. Märtsis toimuvatel presidendivalimistel kandideeriv Jordi Farre kinnitas seejärel, et esitab Bartomeule kolmapäeva hommikul umbusaldusavalduse.
### Response:
Meedia: Messi tahab liituda Man Cityga, Barcelona loodab advokaatidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsi alguses allkirjastavad Kõlvart ja Teeme Ära SA volitatud esindaja Eva Truuverk heade kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt osaleb Tallinna linn Teeme Ära SA korraldatavas Rohetiigri programmis strateegilise koostööpartnerina. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart ja Belobrovtsev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsi alguses allkirjastavad Kõlvart ja Teeme Ära SA volitatud esindaja Eva Truuverk heade kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt osaleb Tallinna linn Teeme Ära SA korraldatavas Rohetiigri programmis strateegilise koostööpartnerina.
### Response:
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart ja Belobrovtsev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti transpordisektori eesmärgid näevad ette, et aastaks 2035. tuleb transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet vähendada 25 protsenti võrreldes 2018. aastaga. Kui seni on Eesti taastuvkütuste kasutamise poolest Euroopa Liidu viimaste seas, siis on 2035. aasta sihid väljakutseid esitavad, kuid siiski teostatavad – seda vaid siis, kui era- ja ühistransport üheskoos muutuseid ellu viivad.
Kuigi autode arv nii Tallinnas kui ka Harjumaal iga-aastaselt kasvab, on pealinna ühistranspordil jätkuvalt oluline osa liikumisviiside jaotuses – enam kui 50 protsenti moodustavad ühissõidukid, kusjuures ainuüksi pealinna ühistranspordi liiniläbisõit on enam kui kümne aasta jooksul ületanud 32,5 miljonit kilomeetrit aastas.
Kui avalik sektor peab näitama eratarbijale eeskuju, siis saame sellest aastast öelda, et pealinna ühistranspordist võib taastuvkütustele üleminekul juba šnitti võtta.
Pealinnas sõitvate trammide ja trollide käitamiseks kasutatakse juba eranditult roheelektrit. Ainuüksi selle aasta lõpuks jõuavad pealinnas liinile sada esimest biometaanil sõitvat bussi ja lähiaastatel jäävad uute busside kõrvale vaid senised kõige uuemad euro6 saastenormidele vastavad bussid. Ühtekokku uueneb 70 protsenti senisest bussipargist ehk lähiaastatel jõuab liinile 350 keskkonnasõbralikku biometaanil sõitvat rohebussi.
Tegemist on vaieldamatult viimaste aastate suurima keskkonnasõbraliku uuendusega Tallinna ühistranspordi ajaloos, mis aitab oluliselt vähendada heitmekoguseid transpordisektoris ning on osaks Eesti Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkide saavutamisest transpordisektoris.
Arvestades, et Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2025 näeb ette biometaani tootmise ja tarbimise toetamist ja taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamist transpordis, siis on üheks tõhusaimaks sammuks just biogaasibusside kasutuselevõtt. See loob nõudlust biokütuse järele, mis omakorda soodustaks gaasil töötavate sõidukite eelistamist ning biometaanile üleminekut laiemalt.
"Ühtlasi väheneb ühistranspordi sõltuvus diiselkütusest ligikaudu üheksa miljoni liitri võrra aastas."
350 biometaanil sõitva bussi liinile jõudmisel väheneb CO2 linnaõhku paiskamine ca 25 000 tonni võrra aastas, mis on hinnanguliselt võrreldav keskmiselt 7000 sisepõlemismootoriga sõiduauto aastase heitmekogusega. Ühtlasi väheneb ühistranspordi sõltuvus diiselkütusest ligikaudu üheksa miljoni liitri võrra aastas.
Kõik see toetab ka Tallinna linna eesmärke pürgida rohelise pealinna tiitlile, sest rohelise pealinna konkursil on oluline arendada piirkondi terviklikult, sh juurutada näiteks säästlikke liikumisviise, rajada parke, rohe- ja puhkealasid ning kaasajastada jäätmemajandust. Uute busside liinile jõudmisel sõidame rohelisemale pealinnale lähemale ja toetame Eesti pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist ning rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
Surugaasi busside suurimaks kasuteguriks on kindlasti keskkonnasäästlikkus, kuid seegi, et uuenenud bussipargiga hoitakse kokku vana ja kulunud taristu remondi- ja ülalpidamiskuludelt.
Kui aga vaadata pikemat perspektiivi – Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks ka 2050. aastaks loobuda täies ulatuses fossiilsetest kütustest nii tööstuses kui ka igapäevaelus. Paralleelselt pealinna bussipargi üleminekuga biometaanile, töötame juba selle nimel, et aastate pärast võiksime Tallinna ühistranspordis kasutada vaid taastuvatest allikatest pärit elektrienergiat: trammide ja trollide kõrval ka bussides.
Kui autoomanikel on elektriautode valik juba praegu selge ja kättesaadav võimalus, siis ühissõidukite puhul tuleb veel teha eeltööd, et kindlustada meie oludesse vastava elektribussi sobivust ja tagada nende jätkusuutlikkus liinivedude toimimisel.
Arvestades, et ühistransport Eesti pealinnas moodustab vaid poole kogu igapäevasest transpordist, jääb vaid küsida, milline on iga autoomaniku panus transpordisektori keskkonnasõbralikkuse osas?
Eesti saab jõuda puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonnani vaid siis, kui kõik osapooled: ühis- ja eratransport, tööstused ja ettevõtted selle nimel samme astuvad. Esimeseks sammuks keskkonnasõbralikuma transpordi toetamisel on oma liikumisharjumuste ülevaatamine: kas iga autosõit on vajalik või saab seda asendada jalgsi käimise, rattasõidu või ühistranspordi kasutamisega.
Kui eelistada erasõidukit, siis tasub eelistada ka taastuvenergia sisaldusega kütuseid, vaid nii saab Eesti tarbija aidata kaasa Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnasõbraliku transpordisektori arengule. | Deniss Boroditš: Tallinna ühistransport ja Eesti taastuvenergiasektori tulevik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti transpordisektori eesmärgid näevad ette, et aastaks 2035. tuleb transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet vähendada 25 protsenti võrreldes 2018. aastaga. Kui seni on Eesti taastuvkütuste kasutamise poolest Euroopa Liidu viimaste seas, siis on 2035. aasta sihid väljakutseid esitavad, kuid siiski teostatavad – seda vaid siis, kui era- ja ühistransport üheskoos muutuseid ellu viivad.
Kuigi autode arv nii Tallinnas kui ka Harjumaal iga-aastaselt kasvab, on pealinna ühistranspordil jätkuvalt oluline osa liikumisviiside jaotuses – enam kui 50 protsenti moodustavad ühissõidukid, kusjuures ainuüksi pealinna ühistranspordi liiniläbisõit on enam kui kümne aasta jooksul ületanud 32,5 miljonit kilomeetrit aastas.
Kui avalik sektor peab näitama eratarbijale eeskuju, siis saame sellest aastast öelda, et pealinna ühistranspordist võib taastuvkütustele üleminekul juba šnitti võtta.
Pealinnas sõitvate trammide ja trollide käitamiseks kasutatakse juba eranditult roheelektrit. Ainuüksi selle aasta lõpuks jõuavad pealinnas liinile sada esimest biometaanil sõitvat bussi ja lähiaastatel jäävad uute busside kõrvale vaid senised kõige uuemad euro6 saastenormidele vastavad bussid. Ühtekokku uueneb 70 protsenti senisest bussipargist ehk lähiaastatel jõuab liinile 350 keskkonnasõbralikku biometaanil sõitvat rohebussi.
Tegemist on vaieldamatult viimaste aastate suurima keskkonnasõbraliku uuendusega Tallinna ühistranspordi ajaloos, mis aitab oluliselt vähendada heitmekoguseid transpordisektoris ning on osaks Eesti Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkide saavutamisest transpordisektoris.
Arvestades, et Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2025 näeb ette biometaani tootmise ja tarbimise toetamist ja taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamist transpordis, siis on üheks tõhusaimaks sammuks just biogaasibusside kasutuselevõtt. See loob nõudlust biokütuse järele, mis omakorda soodustaks gaasil töötavate sõidukite eelistamist ning biometaanile üleminekut laiemalt.
"Ühtlasi väheneb ühistranspordi sõltuvus diiselkütusest ligikaudu üheksa miljoni liitri võrra aastas."
350 biometaanil sõitva bussi liinile jõudmisel väheneb CO2 linnaõhku paiskamine ca 25 000 tonni võrra aastas, mis on hinnanguliselt võrreldav keskmiselt 7000 sisepõlemismootoriga sõiduauto aastase heitmekogusega. Ühtlasi väheneb ühistranspordi sõltuvus diiselkütusest ligikaudu üheksa miljoni liitri võrra aastas.
Kõik see toetab ka Tallinna linna eesmärke pürgida rohelise pealinna tiitlile, sest rohelise pealinna konkursil on oluline arendada piirkondi terviklikult, sh juurutada näiteks säästlikke liikumisviise, rajada parke, rohe- ja puhkealasid ning kaasajastada jäätmemajandust. Uute busside liinile jõudmisel sõidame rohelisemale pealinnale lähemale ja toetame Eesti pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist ning rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
Surugaasi busside suurimaks kasuteguriks on kindlasti keskkonnasäästlikkus, kuid seegi, et uuenenud bussipargiga hoitakse kokku vana ja kulunud taristu remondi- ja ülalpidamiskuludelt.
Kui aga vaadata pikemat perspektiivi – Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks ka 2050. aastaks loobuda täies ulatuses fossiilsetest kütustest nii tööstuses kui ka igapäevaelus. Paralleelselt pealinna bussipargi üleminekuga biometaanile, töötame juba selle nimel, et aastate pärast võiksime Tallinna ühistranspordis kasutada vaid taastuvatest allikatest pärit elektrienergiat: trammide ja trollide kõrval ka bussides.
Kui autoomanikel on elektriautode valik juba praegu selge ja kättesaadav võimalus, siis ühissõidukite puhul tuleb veel teha eeltööd, et kindlustada meie oludesse vastava elektribussi sobivust ja tagada nende jätkusuutlikkus liinivedude toimimisel.
Arvestades, et ühistransport Eesti pealinnas moodustab vaid poole kogu igapäevasest transpordist, jääb vaid küsida, milline on iga autoomaniku panus transpordisektori keskkonnasõbralikkuse osas?
Eesti saab jõuda puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonnani vaid siis, kui kõik osapooled: ühis- ja eratransport, tööstused ja ettevõtted selle nimel samme astuvad. Esimeseks sammuks keskkonnasõbralikuma transpordi toetamisel on oma liikumisharjumuste ülevaatamine: kas iga autosõit on vajalik või saab seda asendada jalgsi käimise, rattasõidu või ühistranspordi kasutamisega.
Kui eelistada erasõidukit, siis tasub eelistada ka taastuvenergia sisaldusega kütuseid, vaid nii saab Eesti tarbija aidata kaasa Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnasõbraliku transpordisektori arengule.
### Response:
Deniss Boroditš: Tallinna ühistransport ja Eesti taastuvenergiasektori tulevik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast kolme kehva mängu oli taas heas hoos Paul George, kes tabas 25 minutiga väljakult 18 viskest 12 ning kogus 35 punkti. Kawhi Leonard toetas teda 32 ja Montrezl Harrell 19 punktiga. Clippers tabas viskeid 63-protsendiliselt, korvirõnga läbis 22 nende 35 kaugviskest.
Luka Doncic kogus Mavericksi parimana 22 punkti ja kaheksa lauapalli, Tim Hardaway lisas 19 silma. Eelmise kohtumise Doncici lõpusekundite kaugviske järel kaotanud Clippers asus seeriat nüüd 3:2 juhtima ja võib teise ringi pääseda reedel toimuva kohtumise järel. 154 visatud punkti tähistab Clippersi rekordit NBA play-off 'is, enamat on suutnud vaid kaks tiimi.
Ülivajaliku võidu võttis Denver Nuggets, kes alistas Utah Jazzi vastu 1:3 kaotusseisus olles vastased 117:107. 26 viskest 17 tabanud Jamal Murray vedas võitjaid 42 punkti, kaheksa lauapalli ja kaheksa korvisööduga. Donovan Mitchell viskas Utah' kasuks 30 punkti. | Võimas esitus viis Clippersi taas seeriat juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast kolme kehva mängu oli taas heas hoos Paul George, kes tabas 25 minutiga väljakult 18 viskest 12 ning kogus 35 punkti. Kawhi Leonard toetas teda 32 ja Montrezl Harrell 19 punktiga. Clippers tabas viskeid 63-protsendiliselt, korvirõnga läbis 22 nende 35 kaugviskest.
Luka Doncic kogus Mavericksi parimana 22 punkti ja kaheksa lauapalli, Tim Hardaway lisas 19 silma. Eelmise kohtumise Doncici lõpusekundite kaugviske järel kaotanud Clippers asus seeriat nüüd 3:2 juhtima ja võib teise ringi pääseda reedel toimuva kohtumise järel. 154 visatud punkti tähistab Clippersi rekordit NBA play-off 'is, enamat on suutnud vaid kaks tiimi.
Ülivajaliku võidu võttis Denver Nuggets, kes alistas Utah Jazzi vastu 1:3 kaotusseisus olles vastased 117:107. 26 viskest 17 tabanud Jamal Murray vedas võitjaid 42 punkti, kaheksa lauapalli ja kaheksa korvisööduga. Donovan Mitchell viskas Utah' kasuks 30 punkti.
### Response:
Võimas esitus viis Clippersi taas seeriat juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enim auhindu pälvis Bert Prikenfeld, kes viis võidu koju nii aasta mixija/masterdaja/salvestaja kui ka aasta muusikaprodutsent kategooriates. Tunnustuse silmapaistev panus Eesti muusikavaldkonda pälvis Music Estonia tegevdirektor Virgo Sillamaa ja Aasta muusikaettevõtjaks kuulutati Danel Pandre.
Eesti muusikaettevõtluse auhinnad 2020 võitjad:
AASTA HELIKUNSTNIK - Kaspar Brandt
AASTA VALGUSKUNSTNIK - Rene Jõhve
AASTA KLUBI / KONTSERDIMAJA - Sveta Baar
AASTA MUUSIKASÜNDMUS - Juubelilaulupidu "Minu arm"
AASTA RAADIOJAAM - Sky Plus
AASTA MEEDIAKANAL - Sky.ee
AASTA MUUSIKAAJAKIRJANIK - Bert Järvet
AASTA MUUSIKAMÜÜJA - Apollo
AASTA ALBUMIKUJUNDUS - Liis Ring "Woolgathering", kujundus: Liis Ring ja Christoffer Rutström
AASTA MIXIJA / MASTERDAJA / SALVESTAJA - Bert Prikenfeld
AASTA MUUSIKAPRODUTSENT - Bert Prikenfeld
AASTA MANAGER - Kaarel Sein
AASTA MUUSIKATOOTJA - Funk Embassy Records
SILMAPAISTEV PANUS EESTI MUUSIKAVALDKONDA - Virgo Sillamaa
AASTA MUUSIKAETTEVÕTJA - Danel Pandre
Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2020 nominendid ja võitjad selgitati välja žüriide abiga, kuhu olid kaasatud mitmete muusikavaldkonnas tegutsevate esindusorganisatsioonide esindajad ning erinevate valdkondade spetsialistid. | Selgusid Eesti muusikaettevõtluse auhinnad 2020 võitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enim auhindu pälvis Bert Prikenfeld, kes viis võidu koju nii aasta mixija/masterdaja/salvestaja kui ka aasta muusikaprodutsent kategooriates. Tunnustuse silmapaistev panus Eesti muusikavaldkonda pälvis Music Estonia tegevdirektor Virgo Sillamaa ja Aasta muusikaettevõtjaks kuulutati Danel Pandre.
Eesti muusikaettevõtluse auhinnad 2020 võitjad:
AASTA HELIKUNSTNIK - Kaspar Brandt
AASTA VALGUSKUNSTNIK - Rene Jõhve
AASTA KLUBI / KONTSERDIMAJA - Sveta Baar
AASTA MUUSIKASÜNDMUS - Juubelilaulupidu "Minu arm"
AASTA RAADIOJAAM - Sky Plus
AASTA MEEDIAKANAL - Sky.ee
AASTA MUUSIKAAJAKIRJANIK - Bert Järvet
AASTA MUUSIKAMÜÜJA - Apollo
AASTA ALBUMIKUJUNDUS - Liis Ring "Woolgathering", kujundus: Liis Ring ja Christoffer Rutström
AASTA MIXIJA / MASTERDAJA / SALVESTAJA - Bert Prikenfeld
AASTA MUUSIKAPRODUTSENT - Bert Prikenfeld
AASTA MANAGER - Kaarel Sein
AASTA MUUSIKATOOTJA - Funk Embassy Records
SILMAPAISTEV PANUS EESTI MUUSIKAVALDKONDA - Virgo Sillamaa
AASTA MUUSIKAETTEVÕTJA - Danel Pandre
Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2020 nominendid ja võitjad selgitati välja žüriide abiga, kuhu olid kaasatud mitmete muusikavaldkonnas tegutsevate esindusorganisatsioonide esindajad ning erinevate valdkondade spetsialistid.
### Response:
Selgusid Eesti muusikaettevõtluse auhinnad 2020 võitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahel kinnitas, et tal oli vaja luua maailm, kus saaks oma kire ja igatsused välja elada täpselt nii, nagu talle meeldib. "See on manifestatsioon ja ülistus üheaegselt ning on inspireeritud headest meestest," ütles ta ja lisas, et kui peaks valima ideaalse hetke, kus see lugu mängima panna, siis oleks see ilmselt üks mõnus pühapäeva tähistamine päikesepaiste ja sõpradega.
Rahel ja loo produtsent Fredi on juba varasemast ajast head tuttavad, ent ühise loomeni jõuti alles nüüd. "Saatsin talle enda esmased ideed ja kohe oli selge, et sellest saab meie esimene singel, koostöö oli ülisujuv ning kogu protsess emotsionaalne ja kasvatav," sõnas Rahel.
"Good Gracious" autor on Rahel ja loo produtseeris Fredi. Trompeti- ja klahvipartiide eest vastutab Jason Hunter ning mix 'is ja master 'das Johannes Lõhmus. | Rahel Ollisaar avaldas debüütsingi "Good Gracious" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahel kinnitas, et tal oli vaja luua maailm, kus saaks oma kire ja igatsused välja elada täpselt nii, nagu talle meeldib. "See on manifestatsioon ja ülistus üheaegselt ning on inspireeritud headest meestest," ütles ta ja lisas, et kui peaks valima ideaalse hetke, kus see lugu mängima panna, siis oleks see ilmselt üks mõnus pühapäeva tähistamine päikesepaiste ja sõpradega.
Rahel ja loo produtsent Fredi on juba varasemast ajast head tuttavad, ent ühise loomeni jõuti alles nüüd. "Saatsin talle enda esmased ideed ja kohe oli selge, et sellest saab meie esimene singel, koostöö oli ülisujuv ning kogu protsess emotsionaalne ja kasvatav," sõnas Rahel.
"Good Gracious" autor on Rahel ja loo produtseeris Fredi. Trompeti- ja klahvipartiide eest vastutab Jason Hunter ning mix 'is ja master 'das Johannes Lõhmus.
### Response:
Rahel Ollisaar avaldas debüütsingi "Good Gracious" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiste seas pidas kõne esimene leedi Melania Trump. Ta rõhutas perekonna olulisust, aga rääkis ka laste aitamisest, rassimeeleavaldustest, opioidikriisist ja koroonaviirusest.
"Ma tean, et paljud inimesed on ärevuses ja mõned tunnevad abitust. Mu abikaasa administratsioon ei lõpeta võitlemist nii kaua, kuni kõigile on olemas tõhus ravim või vaktsiin," sõnas Melania Trump.
Välisminister Mike Pompeo kinnitas, et tänu president Trumpi tegevusele on USA kaitstud. Tema sõnul on president muutnud NATO tugevamaks, paljastanud Hiina türannia ja alandanud pingeid Põhja-Koreaga. Lisaks kiitis Pompeo Trumpi otsust viia USA saatkond Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma.
"Alles kaks nädalat tagasi vahendas president ajaloolist kokkulepet Iisraeli ja Araabia Ühendemiraatide vahel. See on kokkulepe, millest meie lapselapsed oma ajalooraamatutest loevad."
Pompeo kõne oli samuti lindistatud Jeruusalemmas, kus ta viibis ametlikul visiidil. Demokraadid kritiseerisid välisministrit öeldes, et ta kasutas oma ametivõimu kampaania tegemiseks.
"Administratsioon politiseeris Iisraeli teemat. See on hoolimatu. See on vastuolus meie riigi traditsioonidega. See on vastuolus korraldusega, mille ta andis välisministeeriumi töötajatele," Sõnas demokraadist senaator Cory Booker.
Õhtu üks olulisemaid teemasid oli majandus. Vabariiklased rõhutasid taaskord, et enne koroonaviirust oli USA ajaloolisel tõusuharjal. Lisaks mainiti, et Trumpi ametisse astumise järel alandati makse, vähendati tootmisregulatsioone, sõlmiti uusi kaubandusleppeid ja see kõik see aitas kaasa äritegevusele.
Kongressist osa võtnud ja seal kõne pidanud Maine'i osariigi kalur Jason Joyce ütles, et nii kaua, kuni Trump on president, on kaluriperekondadel tema toetus kindlasti olemas.
"Aga kui Biden võidab, siis teda kontrollivad keskkonnaäärmuslased, kes tahavad mööda hiilida pikaajalistest reeglitest ja kehtestada radikaalseid muudatusi, mis kahjustavad rannikukogukondi."
Samuti räägiti vabariiklaste kongressil kriminaalõigusreformist, abortide vastasest võitlusest, usuvabadusest ja naiste võimalustest tööturul. | Melania Trump rõhutas vabariiklaste kongressil perekonna olulisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiste seas pidas kõne esimene leedi Melania Trump. Ta rõhutas perekonna olulisust, aga rääkis ka laste aitamisest, rassimeeleavaldustest, opioidikriisist ja koroonaviirusest.
"Ma tean, et paljud inimesed on ärevuses ja mõned tunnevad abitust. Mu abikaasa administratsioon ei lõpeta võitlemist nii kaua, kuni kõigile on olemas tõhus ravim või vaktsiin," sõnas Melania Trump.
Välisminister Mike Pompeo kinnitas, et tänu president Trumpi tegevusele on USA kaitstud. Tema sõnul on president muutnud NATO tugevamaks, paljastanud Hiina türannia ja alandanud pingeid Põhja-Koreaga. Lisaks kiitis Pompeo Trumpi otsust viia USA saatkond Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma.
"Alles kaks nädalat tagasi vahendas president ajaloolist kokkulepet Iisraeli ja Araabia Ühendemiraatide vahel. See on kokkulepe, millest meie lapselapsed oma ajalooraamatutest loevad."
Pompeo kõne oli samuti lindistatud Jeruusalemmas, kus ta viibis ametlikul visiidil. Demokraadid kritiseerisid välisministrit öeldes, et ta kasutas oma ametivõimu kampaania tegemiseks.
"Administratsioon politiseeris Iisraeli teemat. See on hoolimatu. See on vastuolus meie riigi traditsioonidega. See on vastuolus korraldusega, mille ta andis välisministeeriumi töötajatele," Sõnas demokraadist senaator Cory Booker.
Õhtu üks olulisemaid teemasid oli majandus. Vabariiklased rõhutasid taaskord, et enne koroonaviirust oli USA ajaloolisel tõusuharjal. Lisaks mainiti, et Trumpi ametisse astumise järel alandati makse, vähendati tootmisregulatsioone, sõlmiti uusi kaubandusleppeid ja see kõik see aitas kaasa äritegevusele.
Kongressist osa võtnud ja seal kõne pidanud Maine'i osariigi kalur Jason Joyce ütles, et nii kaua, kuni Trump on president, on kaluriperekondadel tema toetus kindlasti olemas.
"Aga kui Biden võidab, siis teda kontrollivad keskkonnaäärmuslased, kes tahavad mööda hiilida pikaajalistest reeglitest ja kehtestada radikaalseid muudatusi, mis kahjustavad rannikukogukondi."
Samuti räägiti vabariiklaste kongressil kriminaalõigusreformist, abortide vastasest võitlusest, usuvabadusest ja naiste võimalustest tööturul.
### Response:
Melania Trump rõhutas vabariiklaste kongressil perekonna olulisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sünopsis:
Tolliametnik Tina (Eva Melander) on keskealine naine, kes on alati pidanud häbenema oma inetut ja veidi hirmutavat välimust. Ent oma ebatavaliselt terava haistmismeele tõttu on ta oma töös suurepärane. Ühel päeval satub tollipunkti Tinale sarnase välimusega Vore. Nende teineteiseleidmisest algab Tina teekond iseendani.
Film võitis Cannes'i filmifestivali kõrvalprogrammi Un Certain Regard ning oli Euroopa filmiauhindadel nomineeritud kokku kuues kategoorias, millest võitis ühe parimate visuaalefektide eest. "Piir" kandideeris ka parima võõrkeelse filmi Oscari nominendiks, kuid nominatsiooni siiski ei pälvinud, küll aga oli film nomineeritud parima grimmi kategoorias.
Ali Abbasi "Piir" on ETV2 eetris 26. augustil kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Ali Abbasi "Piir" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sünopsis:
Tolliametnik Tina (Eva Melander) on keskealine naine, kes on alati pidanud häbenema oma inetut ja veidi hirmutavat välimust. Ent oma ebatavaliselt terava haistmismeele tõttu on ta oma töös suurepärane. Ühel päeval satub tollipunkti Tinale sarnase välimusega Vore. Nende teineteiseleidmisest algab Tina teekond iseendani.
Film võitis Cannes'i filmifestivali kõrvalprogrammi Un Certain Regard ning oli Euroopa filmiauhindadel nomineeritud kokku kuues kategoorias, millest võitis ühe parimate visuaalefektide eest. "Piir" kandideeris ka parima võõrkeelse filmi Oscari nominendiks, kuid nominatsiooni siiski ei pälvinud, küll aga oli film nomineeritud parima grimmi kategoorias.
Ali Abbasi "Piir" on ETV2 eetris 26. augustil kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Ali Abbasi "Piir" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurima osa saab mõistagi Touri võitja, kes teenib 500 000 eurot pluss 500 eurot iga päeva eest, mis ta oli liidripositsioonil, kirjutab Spordipartner.
Rahalist boonust jagub kokkuvõttes 160 paremale, näiteks 20. koha omanik teenib 1000 eurot. Etappidel jagatakse raha 20 paremale, esikoha omanikule on ette nähtud 11 000.
Tour algab laupäeval Nice'is ja lõppeb 20. septembril Pariisis. | Tour de France'i võitja teenib pool miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurima osa saab mõistagi Touri võitja, kes teenib 500 000 eurot pluss 500 eurot iga päeva eest, mis ta oli liidripositsioonil, kirjutab Spordipartner.
Rahalist boonust jagub kokkuvõttes 160 paremale, näiteks 20. koha omanik teenib 1000 eurot. Etappidel jagatakse raha 20 paremale, esikoha omanikule on ette nähtud 11 000.
Tour algab laupäeval Nice'is ja lõppeb 20. septembril Pariisis.
### Response:
Tour de France'i võitja teenib pool miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia professori Tanel Tammeti sõnul on paratamatu, et nutitelefoni rakendused kasutavad kogutud informatsiooni rohkemaks kui kirjeldatud teenuse pakkumiseks. Siiski, kuna üksikisiku taga luuramine ei ole majanduslikult tulukas, jäävad andmed üldiseks. Ka riigiametnike puhul on Tammeti silmis paslik rõhuda peamiselt küberhügieenile.
"Võib küsida, et kas näiteks kõrge ametniku asukoht või tema kontaktinfo on riigisaladus. Ma arvan, et tõenäoliselt ei ole. Samas võibolla tõesti ei ole hea, kui kõik seda kogu aeg saavad jälgida. Ja kui me ei taha, et näiteks mu asukohta jälgitakse või minu kontaktinfot kätte saadaks, siis on selge, et parem on sellistes tundlikes kohtades lihtsalt telefon välja lülitada või mingisuguseid kontakte mitte mobiili panna. Mõistlik on eeldada, et mingid organisatsioonid saavad selle info kindlasti kätte. Iseasi kas nad selle infoga midagi teevad. Eriliselt kahtlast ma arvan, et enamasti nad ei tee sellega midagi kahtlast," rääkis Tammet.
Kaitseväe töötelefonidele on rakenduste allalaadimine üldiselt keelatud. Küberväejuhatuse ülema asetäitja Mihkel Tiku sõnul on see lähenemine neil üks küberturvalisuse alustest.
"Me ei keela rakendusi, vaid me lubame rakendusi kui inimestel on tööks vaja mingit rakendust. Meil on eksperdid olemas, kes vaatavad selle rakenduse sisse. Kui me hindame, et see risk on madal, siis me lubame selle konkreetse asja telefoni ja kui see risk on kõrge, siis me paraku peame keelduma," selgitas Tikk.
Hooletu käitumise juhul ei pruugi seadistatud töötelefonist abi olla. Selleks, et inimesed käituksid vastutustundlikult, nõuab kaitsevägi teenistujatelt küberhügieeni kursuse läbimist. Tikk tunnistas, et praegu vajab rohkem tähelepanu, kuidas infolekke ohtu madalana hoida eraelu piiramata.
"Üks asi on see, mida meie teenistujad ise kasutavad, teine on see, mida nende pereliikmed kasutavad. Meie võime olla siin väga tublid, aga kui keegi perekonnas kasutab selliseid seadmeid, mis lubavad pahalasel teenistuja koduvõrgus ringi kolada, siis nendest [meetmetest] ei ole enam kasu."
Tikk leiab, et kuna kaitseväe vastu on suurem pahatahtlik huvi, on nende ettevaatlikkus mõistlik. Sama karme reegleid teised riigiasutused Tiku arvates ei vaja, kuid inimesi peaks teemal järjepidevalt harima, kuna nõrgaks kohaks on just kasutaja ise. | TTÜ professor: Hiina äppide keelamise asemel tuleks keskenduda küberhügieenile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia professori Tanel Tammeti sõnul on paratamatu, et nutitelefoni rakendused kasutavad kogutud informatsiooni rohkemaks kui kirjeldatud teenuse pakkumiseks. Siiski, kuna üksikisiku taga luuramine ei ole majanduslikult tulukas, jäävad andmed üldiseks. Ka riigiametnike puhul on Tammeti silmis paslik rõhuda peamiselt küberhügieenile.
"Võib küsida, et kas näiteks kõrge ametniku asukoht või tema kontaktinfo on riigisaladus. Ma arvan, et tõenäoliselt ei ole. Samas võibolla tõesti ei ole hea, kui kõik seda kogu aeg saavad jälgida. Ja kui me ei taha, et näiteks mu asukohta jälgitakse või minu kontaktinfot kätte saadaks, siis on selge, et parem on sellistes tundlikes kohtades lihtsalt telefon välja lülitada või mingisuguseid kontakte mitte mobiili panna. Mõistlik on eeldada, et mingid organisatsioonid saavad selle info kindlasti kätte. Iseasi kas nad selle infoga midagi teevad. Eriliselt kahtlast ma arvan, et enamasti nad ei tee sellega midagi kahtlast," rääkis Tammet.
Kaitseväe töötelefonidele on rakenduste allalaadimine üldiselt keelatud. Küberväejuhatuse ülema asetäitja Mihkel Tiku sõnul on see lähenemine neil üks küberturvalisuse alustest.
"Me ei keela rakendusi, vaid me lubame rakendusi kui inimestel on tööks vaja mingit rakendust. Meil on eksperdid olemas, kes vaatavad selle rakenduse sisse. Kui me hindame, et see risk on madal, siis me lubame selle konkreetse asja telefoni ja kui see risk on kõrge, siis me paraku peame keelduma," selgitas Tikk.
Hooletu käitumise juhul ei pruugi seadistatud töötelefonist abi olla. Selleks, et inimesed käituksid vastutustundlikult, nõuab kaitsevägi teenistujatelt küberhügieeni kursuse läbimist. Tikk tunnistas, et praegu vajab rohkem tähelepanu, kuidas infolekke ohtu madalana hoida eraelu piiramata.
"Üks asi on see, mida meie teenistujad ise kasutavad, teine on see, mida nende pereliikmed kasutavad. Meie võime olla siin väga tublid, aga kui keegi perekonnas kasutab selliseid seadmeid, mis lubavad pahalasel teenistuja koduvõrgus ringi kolada, siis nendest [meetmetest] ei ole enam kasu."
Tikk leiab, et kuna kaitseväe vastu on suurem pahatahtlik huvi, on nende ettevaatlikkus mõistlik. Sama karme reegleid teised riigiasutused Tiku arvates ei vaja, kuid inimesi peaks teemal järjepidevalt harima, kuna nõrgaks kohaks on just kasutaja ise.
### Response:
TTÜ professor: Hiina äppide keelamise asemel tuleks keskenduda küberhügieenile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisminister tunnistas pikemas usutluses Eesti Päevalehele, et isiklikult eelistab ta Hiinaga suhetes mitte viimase algatatud 17+1 formaati, vaid suurema erikaaluga dialoogi terve EL-i ja Hiina vahel.
17+1 formaat on Hiina algatatud diplomaatiline formaat endiste sotsialismiriikide koondamiseks, kuhu kuuluvad Balti riigid, Visegrádi riigid, Bulgaaria, Rumeenia ja Balkanimaad. Hiljuti liitus sellega ka Kreeka.
"17+1 tähendust mõtestame lähemas tulevikus uuesti. Lahkumisotsust me langetanud ei ole," sõnas Reinsalu.
Eesti välisminister arvustas inimõiguste rikkumist, eriti uiguuride kallal toime pandud vägivalda.
"Hiinas leiavad aset tõsised inimõiguste rikkumised ja Hiina kasvatab kindlasti maailmas oma agressiivset kohalolekut. Venemaal ei ole nii suurt haaret, et pakkuda kolmanda maailma riikidele lääneriikidest alternatiivset mudelit, kuid Hiina pakub demokraatlike vabadusteta ühiskondlikku alternatiivi."
Reinsalu hoiatas ka Hiina investeeringute eest, mis teenivad Hiina poliitilise mõju kasvu.
"Hiina investeeringud pole passiivsed, nendega kaasneb poliitilise mõju kasv. Ei ole valmis luua illusiooni, et Hiina pole valmis seda mõju kasutama," sõnas Reinsalu.
Eesti välisminister tunnistas, et tema seisukohad võivad kaasa tuua Hiina saatkonna reaktsioonid, kuid ta pidas seda diplomaatilises suhtluses tavapäraseks. | Reinsalu vihjas Eesti võimalikule lahkumisele Hiina algatatud 17+1 formaadist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisminister tunnistas pikemas usutluses Eesti Päevalehele, et isiklikult eelistab ta Hiinaga suhetes mitte viimase algatatud 17+1 formaati, vaid suurema erikaaluga dialoogi terve EL-i ja Hiina vahel.
17+1 formaat on Hiina algatatud diplomaatiline formaat endiste sotsialismiriikide koondamiseks, kuhu kuuluvad Balti riigid, Visegrádi riigid, Bulgaaria, Rumeenia ja Balkanimaad. Hiljuti liitus sellega ka Kreeka.
"17+1 tähendust mõtestame lähemas tulevikus uuesti. Lahkumisotsust me langetanud ei ole," sõnas Reinsalu.
Eesti välisminister arvustas inimõiguste rikkumist, eriti uiguuride kallal toime pandud vägivalda.
"Hiinas leiavad aset tõsised inimõiguste rikkumised ja Hiina kasvatab kindlasti maailmas oma agressiivset kohalolekut. Venemaal ei ole nii suurt haaret, et pakkuda kolmanda maailma riikidele lääneriikidest alternatiivset mudelit, kuid Hiina pakub demokraatlike vabadusteta ühiskondlikku alternatiivi."
Reinsalu hoiatas ka Hiina investeeringute eest, mis teenivad Hiina poliitilise mõju kasvu.
"Hiina investeeringud pole passiivsed, nendega kaasneb poliitilise mõju kasv. Ei ole valmis luua illusiooni, et Hiina pole valmis seda mõju kasutama," sõnas Reinsalu.
Eesti välisminister tunnistas, et tema seisukohad võivad kaasa tuua Hiina saatkonna reaktsioonid, kuid ta pidas seda diplomaatilises suhtluses tavapäraseks.
### Response:
Reinsalu vihjas Eesti võimalikule lahkumisele Hiina algatatud 17+1 formaadist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aasta lõpus Tallinna külje all Laagris uksed avama pidanud Veskimöldre Kodukeskus on täiesti valmis, ent seisab juba pikalt tühjana, sest arendaja Brave Capital käis pikalt kohut Rimiga, kellest pidi saama keskuse ankurrentnik, enne kui Veljo Kuusele kuuluv Brave Capital kinnistu ära ostis. Kuusk aga soovis ise oma keskusele rentnikke valida ning eelistas Coopi. Rimile see ei meeldinud ja nii kaebas ta nii arendaja kui ka kinnistu müüja kohtusse, ehkki Brave Capital ostis omast arust kinnistu ilma siduvate lepingukohustusteta.
"Müüjal oli leping Rimiga, minul pole lepingut Rimiga kunagi olnud. Rimi nõudis, et see leping üle läheks, aga ma ei tahtnud seda lepingut üle võtta ja mul polnud ka seaduslikku alust seda üle võtta. Rimi siis pahatahtlikult nõudis, et nad tahavad ikka endale saada seda," kommenteeris Kuusk ERR-ile.
Kuuse sõnul oli talle kinnistud müünud ettevõtte üürilepingu eelkokkuleppes Rimiga klausel, et vastutuse piirmäär on 100 000 eurot mõlemalt poolt.
"Müüja pakkuski Rimile vastavalt lepingule selle 100 000 tasumist pärast mulle kinnistu müümist. Rimi aga ei olnud enam nõus, vaid hages nii eellepingu teinud müüjat kui ka mind eraldi 700 000 euroga, aga ka õigust saada üürnikuks ehk välistada valduse andminst teistele, kuigi lepingu järgi oleks ta pidanud saama maksimaalselt 100 000 [eurot], kui leping ei oleks teostunud," selgitas Kuusk, nimetades viimast asjaolu Rimist eriti pahatahtlikuks.
Sellest johtuvalt näitas valduse üleandmise keelu kohaldamine tema hinnangul kohtuniku täielikku ebakompetentsust.
"Me ostsime kinnistu asjaõiguslepinguga, kus kinnitati, et ühtegi lepingut pole peal. Me käisime ka vist riigikohtuni välja ja võitsime märtsis, aga siis visati seesama asi täpselt sellesama kohtuniku juurde sisse esimesse astmesse ühe väikese sõnamuudatusega. Kohtunik põrutas jälle sinna kõik need õiguskaitsed peale. Meil ei jäänudki siis muud üle, kui see ära müüa omanikule, kes pole asjaga kuidagi seotud ja on täielikult vaba sellest vaidlusest," selgitas Kuusk. "Vaidlus kinnistut ei puuduta, see oli osapoolte teema. Meid oli kistud sinna vägivaldselt."
Kuusk ütleb, et pole oma 25-aastase ettevõtjakarjääri jooksul midagi säärast varem kohanud ja tema jaoks tuli see nagu välk selgest taevast.
"Õigustagatis pannakse Eestis kõigele peale, keegi sisusse ei süüvi. Vaidlust ei ole, vaidlus on niikuinii kaotatud, aga nad (Rimi - toim) ütlesid mulle, et nad tahtsid põhimõtteliselt meid raskesse olukorda panna, et odavalt endale kätte saada," ütles Kuusk.
Uus omanik alustas puhtalt lehelt
Nõnda müüs Brave Capital keskuse juuli algul edasi Alliku Kaubandusele, mis on registreeritud äriregistris alles tänavu juunis ning kuulub Kaupo Kindsigole. Kindsigo sõnul tal varasemaid majandussuhteid Kuusega pole.
Kuuse hinnangul ankurrentniku vaidlus Alliku Kaubandusele kui juba neljandale osapoolele edasi minna ei saa, nii et uus omanik peaks saama seal teha, mida tahab.
"Uus omanik saab kellega iganes asju ajada minu arusaama järgi. See on uue omaniku otsus. Praegu on käsil omanikuvahetus ja pannakse üürilepinguid paika ja tehakse nii kui võimalik lahti. Toidukauplus vajab seal rohkem aega, ta peab tellima omale seadmeid ja nii. Eks ta võtab aega, aga loodetavasti saab keskuse jõuluks lahti," arvas Kuusk.
Kes lõpuks ankurrentnikuks saab - Coop, Rimi või hoopis keegi kolmas -, Kuusk ei tea.
Coop, kes veel kevadel teadis, et poe avavad nemad ja oli valmis kohtuvaidluse tulemusi ära ootama, on nüüd uue tehinguga aga korraga üle parda heidetud ehk samas seisus, kus Rimi pärast eelmist omanikuvahetust.
"Kohtuvaidluse raames seatud piirangute tõttu oli üürilepingu täitmine võimatu ja see põhjustas lepingu pooltele ajas suurenevat varalist kahju. Vaidlusalune üürileping on praeguseks lõpetatud," kommenteeris Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido napilt.
Kaupo Kindsigo kinnitas ERR-ile, et tema alustas omanikuna puhtalt lehelt ja teda eelmise omaniku kohtuvaidlus ei puuduta. Kes ankurrentnikuks saab, jättis ta vastamata.
Kaubanduskeskuses on 2200 ruutmeetrit kaubanduspinda. Kuuse sõnul läksid osad üürilepingud Alliku Kaubandusele üle, ent mitte kõik. Aasta tagasi, kui valmistuti juba keskust avama, olid kõik pinnad lepingutega kaetud, enne kui kohtuvaidlus plaanid peatas.
Ka uue omaniku eesmärk on sama: avada keskus, kus on toidupood, apteek, lilleäri, ilusalong ja toidukoht. Lisaks tuleb sinna veinipood, mis kuulub Veljo Kuusele.
Kindsigo ütles, et töö rentnike leidmiseks käib ja huvilisi on palju. Hoone on valmis ja kaubanduskeskus avatakse juba tänavu sügisel.
Veel üks keskus
Uuele omanikule üle läinud kaubanduskeskuse kõrvale kavandab Kuusk veel teistki hoonet, kuhu rajab 4500-ruutmeetrise meelelahutuskeskuse. See jääb Kuuse omandisse. Sinna tuleb kolme saaliga kino, restoranid, spordisaalid, keemiline puhastus, laste mängukeskus, kus saab sünnipäevi pidada. See on alles projekteerimisel ning läbirääkimised võimalike üürnikega käivad, mistõttu ei saa veel öelda, kes kinooperaatoriks võetakse.
Keskuste kõrvale rajatakse tankla. Ka selle operaator pole veel välja valitud, ütleb Kuusk. Valikud käivad kahe vahel, kellest üks tahaks pakkuda täisteenust, teine üksnes automaattanklat. Tankla peaks valmima umbes aasta pärast.
"Tanklaprojekt tuleb lähiaegadel, võib-olla teeme veel paar hoonet sinna juurde. Tahame täitsa elava keskuse teha Laagrisse, et inimestel poleks põhjustki enam kesklinna minna," rääkis Kuusk. "Vahepeal võtsime kevadises segases sesisus tempo maha, muidu oli plaanis juba sügiseks saada projekt valmis. Projekteerime nüüd aegamööda, talvel või järgmiseks kevadeks saab projekti valmis, suvel tahaks ehitama hakata." | Kohtuvaidluse taga avamist oodanud Veskimöldre kaubanduskeskus vahetas taas omanikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aasta lõpus Tallinna külje all Laagris uksed avama pidanud Veskimöldre Kodukeskus on täiesti valmis, ent seisab juba pikalt tühjana, sest arendaja Brave Capital käis pikalt kohut Rimiga, kellest pidi saama keskuse ankurrentnik, enne kui Veljo Kuusele kuuluv Brave Capital kinnistu ära ostis. Kuusk aga soovis ise oma keskusele rentnikke valida ning eelistas Coopi. Rimile see ei meeldinud ja nii kaebas ta nii arendaja kui ka kinnistu müüja kohtusse, ehkki Brave Capital ostis omast arust kinnistu ilma siduvate lepingukohustusteta.
"Müüjal oli leping Rimiga, minul pole lepingut Rimiga kunagi olnud. Rimi nõudis, et see leping üle läheks, aga ma ei tahtnud seda lepingut üle võtta ja mul polnud ka seaduslikku alust seda üle võtta. Rimi siis pahatahtlikult nõudis, et nad tahavad ikka endale saada seda," kommenteeris Kuusk ERR-ile.
Kuuse sõnul oli talle kinnistud müünud ettevõtte üürilepingu eelkokkuleppes Rimiga klausel, et vastutuse piirmäär on 100 000 eurot mõlemalt poolt.
"Müüja pakkuski Rimile vastavalt lepingule selle 100 000 tasumist pärast mulle kinnistu müümist. Rimi aga ei olnud enam nõus, vaid hages nii eellepingu teinud müüjat kui ka mind eraldi 700 000 euroga, aga ka õigust saada üürnikuks ehk välistada valduse andminst teistele, kuigi lepingu järgi oleks ta pidanud saama maksimaalselt 100 000 [eurot], kui leping ei oleks teostunud," selgitas Kuusk, nimetades viimast asjaolu Rimist eriti pahatahtlikuks.
Sellest johtuvalt näitas valduse üleandmise keelu kohaldamine tema hinnangul kohtuniku täielikku ebakompetentsust.
"Me ostsime kinnistu asjaõiguslepinguga, kus kinnitati, et ühtegi lepingut pole peal. Me käisime ka vist riigikohtuni välja ja võitsime märtsis, aga siis visati seesama asi täpselt sellesama kohtuniku juurde sisse esimesse astmesse ühe väikese sõnamuudatusega. Kohtunik põrutas jälle sinna kõik need õiguskaitsed peale. Meil ei jäänudki siis muud üle, kui see ära müüa omanikule, kes pole asjaga kuidagi seotud ja on täielikult vaba sellest vaidlusest," selgitas Kuusk. "Vaidlus kinnistut ei puuduta, see oli osapoolte teema. Meid oli kistud sinna vägivaldselt."
Kuusk ütleb, et pole oma 25-aastase ettevõtjakarjääri jooksul midagi säärast varem kohanud ja tema jaoks tuli see nagu välk selgest taevast.
"Õigustagatis pannakse Eestis kõigele peale, keegi sisusse ei süüvi. Vaidlust ei ole, vaidlus on niikuinii kaotatud, aga nad (Rimi - toim) ütlesid mulle, et nad tahtsid põhimõtteliselt meid raskesse olukorda panna, et odavalt endale kätte saada," ütles Kuusk.
Uus omanik alustas puhtalt lehelt
Nõnda müüs Brave Capital keskuse juuli algul edasi Alliku Kaubandusele, mis on registreeritud äriregistris alles tänavu juunis ning kuulub Kaupo Kindsigole. Kindsigo sõnul tal varasemaid majandussuhteid Kuusega pole.
Kuuse hinnangul ankurrentniku vaidlus Alliku Kaubandusele kui juba neljandale osapoolele edasi minna ei saa, nii et uus omanik peaks saama seal teha, mida tahab.
"Uus omanik saab kellega iganes asju ajada minu arusaama järgi. See on uue omaniku otsus. Praegu on käsil omanikuvahetus ja pannakse üürilepinguid paika ja tehakse nii kui võimalik lahti. Toidukauplus vajab seal rohkem aega, ta peab tellima omale seadmeid ja nii. Eks ta võtab aega, aga loodetavasti saab keskuse jõuluks lahti," arvas Kuusk.
Kes lõpuks ankurrentnikuks saab - Coop, Rimi või hoopis keegi kolmas -, Kuusk ei tea.
Coop, kes veel kevadel teadis, et poe avavad nemad ja oli valmis kohtuvaidluse tulemusi ära ootama, on nüüd uue tehinguga aga korraga üle parda heidetud ehk samas seisus, kus Rimi pärast eelmist omanikuvahetust.
"Kohtuvaidluse raames seatud piirangute tõttu oli üürilepingu täitmine võimatu ja see põhjustas lepingu pooltele ajas suurenevat varalist kahju. Vaidlusalune üürileping on praeguseks lõpetatud," kommenteeris Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido napilt.
Kaupo Kindsigo kinnitas ERR-ile, et tema alustas omanikuna puhtalt lehelt ja teda eelmise omaniku kohtuvaidlus ei puuduta. Kes ankurrentnikuks saab, jättis ta vastamata.
Kaubanduskeskuses on 2200 ruutmeetrit kaubanduspinda. Kuuse sõnul läksid osad üürilepingud Alliku Kaubandusele üle, ent mitte kõik. Aasta tagasi, kui valmistuti juba keskust avama, olid kõik pinnad lepingutega kaetud, enne kui kohtuvaidlus plaanid peatas.
Ka uue omaniku eesmärk on sama: avada keskus, kus on toidupood, apteek, lilleäri, ilusalong ja toidukoht. Lisaks tuleb sinna veinipood, mis kuulub Veljo Kuusele.
Kindsigo ütles, et töö rentnike leidmiseks käib ja huvilisi on palju. Hoone on valmis ja kaubanduskeskus avatakse juba tänavu sügisel.
Veel üks keskus
Uuele omanikule üle läinud kaubanduskeskuse kõrvale kavandab Kuusk veel teistki hoonet, kuhu rajab 4500-ruutmeetrise meelelahutuskeskuse. See jääb Kuuse omandisse. Sinna tuleb kolme saaliga kino, restoranid, spordisaalid, keemiline puhastus, laste mängukeskus, kus saab sünnipäevi pidada. See on alles projekteerimisel ning läbirääkimised võimalike üürnikega käivad, mistõttu ei saa veel öelda, kes kinooperaatoriks võetakse.
Keskuste kõrvale rajatakse tankla. Ka selle operaator pole veel välja valitud, ütleb Kuusk. Valikud käivad kahe vahel, kellest üks tahaks pakkuda täisteenust, teine üksnes automaattanklat. Tankla peaks valmima umbes aasta pärast.
"Tanklaprojekt tuleb lähiaegadel, võib-olla teeme veel paar hoonet sinna juurde. Tahame täitsa elava keskuse teha Laagrisse, et inimestel poleks põhjustki enam kesklinna minna," rääkis Kuusk. "Vahepeal võtsime kevadises segases sesisus tempo maha, muidu oli plaanis juba sügiseks saada projekt valmis. Projekteerime nüüd aegamööda, talvel või järgmiseks kevadeks saab projekti valmis, suvel tahaks ehitama hakata."
### Response:
Kohtuvaidluse taga avamist oodanud Veskimöldre kaubanduskeskus vahetas taas omanikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,4, Keskerakonda 21,7 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Nädalaga kasvas Reformierakonna toetus 1,1 protsendipunkti võrra ning Keskerakonna toetus kahanes ühe protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 8,6 protsendi, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,4 protsendi ning Isamaa 5,9 protsendiga. Eesti 200 kasvatas oma toetust nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning tõusis populaarsuselt neljandaks erakonnaks.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,5 ja opositsioonierakondi 41,8 protsenti vastajatest.
Politoloog Martin Mölderi sõnul on võimalik pärast ajutist seisakut eelmisel nädalal näha taas, kuidas vahe Keskerakonna ja Reformierakonna vahel kasvab. Seega jätkub vähemalt mai lõpust alates kestnud trend, kus Keskerakond on toetust kaotanud ja Reformierakond juurde võitnud ning võib öelda, et suvine paus poliitikas ei mõju jätkuvalt peaministrierakonnale hästi.
"Kahe erakonna vahe on praeguseks 11,7 protsenti, mis on ligikaudu sama palju, nagu ta oli kogu möödunud sügise vältel. Pigem on see tekkinud Keskerakonna positsiooni hetkelisest nõrgenemisest ning vähem Reformierakonna positsiooni tugevnemisest. Eelmise suve lõpus oli nende kahe erakonna positsioonide vahe paari protsendipunkti võrra suurem," rääkis Mölder.
Tema sõnul on aga praegu märkimisväärne see, et see vahe suurenemise trend joonistub välja üpriski selgelt ja pikaajaliselt.
"Praeguseks on käärid nende vahel küll väikeste tõrgetega, kuid siiski kasvanud juba pea kolm kuud. Kui trendi alguseks arvestada Keskerakonna toetuse kõrgpunkt aprilli alguses, siis aga juba ligi viis kuud," ütles Mölder. "Seega pole uue poliitikahooaja lävel Keskerakonna positsioon reitingutes kiita."
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. | Norstat: Reformierakonna ja Eesti 200 toetus kasvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,4, Keskerakonda 21,7 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Nädalaga kasvas Reformierakonna toetus 1,1 protsendipunkti võrra ning Keskerakonna toetus kahanes ühe protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 8,6 protsendi, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,4 protsendi ning Isamaa 5,9 protsendiga. Eesti 200 kasvatas oma toetust nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning tõusis populaarsuselt neljandaks erakonnaks.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,5 ja opositsioonierakondi 41,8 protsenti vastajatest.
Politoloog Martin Mölderi sõnul on võimalik pärast ajutist seisakut eelmisel nädalal näha taas, kuidas vahe Keskerakonna ja Reformierakonna vahel kasvab. Seega jätkub vähemalt mai lõpust alates kestnud trend, kus Keskerakond on toetust kaotanud ja Reformierakond juurde võitnud ning võib öelda, et suvine paus poliitikas ei mõju jätkuvalt peaministrierakonnale hästi.
"Kahe erakonna vahe on praeguseks 11,7 protsenti, mis on ligikaudu sama palju, nagu ta oli kogu möödunud sügise vältel. Pigem on see tekkinud Keskerakonna positsiooni hetkelisest nõrgenemisest ning vähem Reformierakonna positsiooni tugevnemisest. Eelmise suve lõpus oli nende kahe erakonna positsioonide vahe paari protsendipunkti võrra suurem," rääkis Mölder.
Tema sõnul on aga praegu märkimisväärne see, et see vahe suurenemise trend joonistub välja üpriski selgelt ja pikaajaliselt.
"Praeguseks on käärid nende vahel küll väikeste tõrgetega, kuid siiski kasvanud juba pea kolm kuud. Kui trendi alguseks arvestada Keskerakonna toetuse kõrgpunkt aprilli alguses, siis aga juba ligi viis kuud," ütles Mölder. "Seega pole uue poliitikahooaja lävel Keskerakonna positsioon reitingutes kiita."
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti.
### Response:
Norstat: Reformierakonna ja Eesti 200 toetus kasvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kes on Valgevene president?
Ikka Lukašenko.
18. augustil tegi Eesti valitsus avalduse, et "Aljaksandr Lukašenka on seoses ulatusliku valimistulemuste võltsimisega kaotanud mandaadi". Kuidas teie aru saate, kas see tähendab, et Eesti ei tunnista enam Lukašenkot Valgevene presidendina?
Ma arvan, et see avaldus oli natuke... ennatlik.
Kui vaatame näiteks, mis on juhtunud Süürias president Assadiga, siis, kui seal algas kodusõda, ütlesid kõik lääneriigid, et Assad on kaotanud oma legitiimsuse.
Ometi, ta on ikkagi president. Ta on lihunik oma enda rahva suhtes, aga teist presidenti seal ei ole. Loodan muidugi, et Valgevenes nii ei lähe.
Või Venetsueela?
Jah, või Venetsueela. See on võibolla parem võrdlus, sest seal on võimukriis läinud seni suhteliselt rahumeelselt.
Kui Eesti valitsus ütleb, et Lukašenko on kaotanud mandaadi, kellega me Valgevenes nüüd suhtleme?
See ongi keeruline küsimus. Mingit eksiilvalitsust neil ei ole, ka teine presidendikandidaat [Svetlana Tihhanovskaja], kes on nüüd Leedus, ei ole Valgevene presidendiks valitud.
Ta ei tahagi uuesti kandideerida.
Just.
Kas meie riigikogu oli leidlikum, kui ütles teisipäevases avalduses, et ei tunnusta 9. augusti presidendivalimisi Valgevenes, sest need ei olnud vabad, ausad ega demokraatlikud, kuid jättis andmata hinnangu Lukašenko staatusele?
See annab muidugi palju rohkem mänguruumi, mis on diplomaatias alati mõistlik.
Olite te üllatunud vägivallast, mida Valgevene julgeolekujõud kasutasid 9. augusti presidendivalimiste ametlikke tulemusi vaidlustanud meeleavaldajate vastu?
Ei olnud üllatunud, sest see kõik on varem juba juhtunud. Lukašenko on korduvalt tagasi valitud, iga kord võltsides tulemusi, olid olnud meeleavaldusi, need suruti vägivaldselt maha.
Seekord on vägivalla kasutamine ulatuslikum, meeleavaldused suuremad kui kunagi varem ja ka meie tähelepanu on keskendunud Valgevenele rohkem kui kunagi varem.
"Lukašenko jääb püsima ja see režiim muutub veel hullemaks." Nii ennustas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom esmaspäeval ERR-ile. Võib tal õigus olla?
Tal võib õigus olla, aga võib ka mitte.
Kui Lukašenko jääb püsima, on ta kindlasti nõrgendatud ja võlgneb Venemaa presidendile oma ametikoha. Sest kui ta jääb püsima, siis Venemaa toel, mis tähendab, et peab kindlasti tegema venelastele järeleandmisi, mida siiani pole tahtnud teha. Näiteks Valgevene taristu, energia või sõjaväebaaside suhtes.
Ta jääb Venemaale võlgu, kui rakendab vägivalda oma kodanike vastu ja toetub Venemaale. Ta jääb võimule, aga on nõrk, tema legitiimsus on saanud kahjustada.
Kuidas üldse ohjeldada diktaatorit ja tegelikult aidata inimesi, kes rahumeelselt oma meelsust avaldavad?
See on üks kõige raskem küsimus, millega lääneriigid on tegelenud ja muutnud oma taktikat mitmel korral. On olnud juhtumid, kus nad püüdsid väga aktiivselt viia inimõigusi ja demokraatiat teistesse maadesse, ent tavaliselt ei ole see hästi õnnestunud, kui rahvas ise ei suuda piisavalt hästi seista oma õiguste ja vabaduste eest.
Valgevene puhul... Euroopa ei saa tuua Valgevenele vabadust, valgevenelased ise peavad selle kätte võitlema ja siis saab EL abistada legitiimselt valitud Valgevene uut valitsust.
Aga nüüd sekkuda, et opositsiooni toetada – pean seda väga ebatõenäoliseks. Nagu ka aru saan, siis Valgevene opositsiooni liidrid on öelnud, et nad ei taha Lääne või Euroopa sekkumist. Lukašenko kasutaks seda ka kohe nende vastu ära. Ta püüab praegu aktiivselt ehitada narratiivi, et Lääne mõjuagendid ja oht tuleb lääne suunast...
Ja NATO väed piiri taga...
See oli üks tema esimene asi, mis tundus täiesti absurdsena. Meeleavaldus oli Minskis, aga oma armee suunas ta läänepiiri äärde. Kuid see sobib narratiiviga, et tema peab kaitsma Valgevene suveräänsust ja on mingid välisjõud, mis seda ohustavad.
Ongi siis nii, nagu USA kõrged esindajad ütlevad, et "Valgevene rahvale peab andma võimaluse otsustada oma saatus välise mõjuta", mis tähendab, et mingi perioodi peab Lääs jääma kõrvaltvaatajaks?
Mulle tundub, et see on õige avaldus. Lääneriigid ei jää kõrvalseisjateks, sest EL on lubanud rakendada [Valgevene ametnike vastu] sanktsioone, aga pole veel kokku leppinud sanktsioonide alla langevate inimeste nimekirjas.
Ühelt poolt tundub, et EL reageeris nüüd Valgevene sündmustele kiiremini kui iialgi varem, aga tegelikult ei ole veel sanktsioonid paika pandud ja kokku lepitud. Esiteks on vaja teha sanktsioonide kohta õiguslik analüüs ja teiseks kokku leppida, kes sinna nimekirja kuuluvad. Nii võivad tegelikud sanktsioonid rakenduda võibolla alles kuu aja pärast, kui Valgevenes on praegusest teistsuguse olukord.
Millised on selles diktaatori ohjeldamises Eesti tööriistad?
Ega neid tööriistu palju ole, saame seda teha EL-i kaudu. Üksi või koos kahe teise Balti riigiga on ka võimalik midagi teha, aga sel oleks väike mõju. Koos EL-iga on ainus lahendus.
Aga eks neid sanktsioone ole ka varem kehtestatud, sest Lukašenko on korduvalt võltsinud valimistulemusi ja iga kord rakendas EL mingid sanktsioonid ja kunagi pole neil olnud mõju. EL on alati lõpuks neid lõdvendanud, kui Minskist tuleb signaal, et seal ollakse natuke rohkem valmis koostööks Euroopaga või kui on vabastatud poliitvange...
Nüüd oleme tagasi seal, kus olime nelja aasta eest.
Andres Kasekamp Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
President Ilves ütles selle kohta, et EL-i senine Valgevene-poliitika on läbi kukkunud.
Arvan, et tal on õigus.
Samas on Eesti nüüd ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige. Võiksime seal otsida toetust mitte ainult USA-lt, vaid ka Venemaalt näiteks resolutsioonile, et säilitada Valgevene territoriaalne terviklikkus ja suruda Lukašenkot olema rahumeelne rahumeelsete protestide suhtes.
ÜRO Julgeolekunõukogus on üliraske kokku leppida mingit sellist algatust. Venemaa ja Hiina, Julgeolekunõukogu [vetoõigusega] alalised liikmed, ei salli iialgi teiste riikide sekkumist kellegi siseasjadesse, põhimõtteliselt. Ja Venemaale on Valgevene ülioluline naaberriik.
Ma ei usu, et mingi ÜRO algatus kannaks vilja.
Kas see, kui öelda, et diktaator on kaotanud mandaadi valitseda, ka midagi päriselt tähendab?
See näitab lääneriikide suhtumist. Aga väga paljut see ei muuda.
Euroopa Liit ei tunnusta, Venemaa tunnustab – mida niisugune olukord meie naabruses tähendab?
Meie naabruses on pidevalt nii olnud, et venelastel on oma huvid ja oma nägemus, mis läheb risti vastupidi EL-iga. Aga Valgevene puhul on suurem osa kaartidest ikka venelaste käes. Kui läheb mingil moel konkureerimiseks, siis jõud on venelastel, nende huvid on palju suuremad ja nemad on määravam jõud kui EL.
Milline oleks EL-i tulemuslik poliitika Valgevene suunal?
Tulemuslik oleks, kui Lukašenko nõustuks uute valimiste korraldamisega, kus oleksid kaasatud ka välisvaatlejad. See oleks praegu väga positiivne tulemus.
Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni arvates on Valgevenel praegu kaks valikut – kas säilitada iseseisvus ja rajada eneseteadlikule kodanikuühiskonnale tuginev Euroopasse kuuluv demokraatlik õigusriik või kaotades suveräänsuse muutuda provintsiks Vene impeeriumi koosseisus. On see nii lihtne?
Need on kaks must-valget äärmuslikku varianti.
Lukašenko on siiani suutnud saavutada midagi kolmandat – et Valgevene on suveräänne riik, aga ebademokraatlik riik. Kõige tõenäolisem, et ta jätkabki sellisena.
Muidugi võib juhtuda, et Lukašenko vajab praegusest rohkem Venemaa toetust ja peab tegema Venemaale järeleandmisi, loovutama mõned strateegilised huvid, näiteks taristu venelaste kätesse, mis nõrgendab tema positsiooni ja Valgevene suveräänsust.
Aga esimene variant, et üleöö saaks Valgevenest selline...
... Euroopasse kuuluv demokraatlik õigusriik, mis toetub eneseteadlikule kodanikuühiskonnale...
See on ilus unistus. Nii ei ole teistes riikides läinud, kus olid meeleavaldused ja demokraatlikel valimistel tulid uued inimesed võimule. Näiteks Ukrainas.
Või Gruusias?
Või Gruusias. Nad on liikunud demokraatia ja õigusriigi suunas, aga on veel poolel teel ja näeme märke, et võibolla libisevad mõnevõrra ka tagasi teises suunas.
Kui te vaatasite telekaadreid Lukašenkost, kes astus helikopterist välja koos 15-aastase pojaga, mõlemad kuulivestis ja Kalašnikovi automaadiga, siis – milline emotsioon teid valdas?
Sõnum oli – tema võitleb lõpuni, ei lähe kompromissidele. See teeb murelikuks.
Positiivne tulemus oleks kompromiss opositsiooni ja Lukašenko vahel, et neil oleksid mingid läbirääkimised, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. Paistab, et selline signaal Lukašenko poolt välistab selle. Tema kuvand ongi, et tema on kõva mees, järeleandmine näitaks nõrkust ja ta iialgi seda ei tee.
Yana Toom kardab, et Lukašenko ei suuda hoiduda soovist oma rahvale kätte maksta. Mis võib Valgevenes edasi saada? Seal jätkuvadki vahistamised, kriminaalmenetluste algatamised, opositsiooni pooldajate kinnipidamised jne.
See on loogiline asjade jätk. Kui nädal või kaks tagasi tundus, et opositsiooni meeleavaldused aina kasvavad ja Lukašenko on kaotamas toetust, siis praegu tundub, et Lukašenko tasapidi taastab enda võimu, teda ei ole suudetud minema ajada, ei ole mingit märki, et ta ise läheks.
Nii et talle on avatud kaks teed – kas alustada opositsiooniga läbirääkimisi, mille puhul ei paista, et ta seda iialgi tahaks ning vägivalla rakendamine oma jõustruktuuride kaudu.
Sellises olukorras on üks lahendus nii, nagu toimus Rumeenias 1989. Et diktaatori enda siseringist tulid inimesed, kes astusid tema vastu. [Rumeenia kommunistliku partei juhile 1965-1989] Nicolae Ceaușescule lõppes see kõik väga halvasti, aga režiim jäi püsima. Need olid ju tema lähikondlased, kes läksid näiliselt rahva poolele, kuid seeläbi säilitasid pikaks ajaks võimu ja hakkasid demokraatlikku mängu mängima.
Kas nii võib juhtuda ka praegu Valgevenes?
Usun, et see ei ole sugugi välistatud.
Rahvusvahelistele suhetele keskendunud Andres Kasekamp on praegu Toronto Ülikooli professor ja sealse Eesti õppetooli juhataja. 2004–2017 oli ta Tartu Ülikooli Balti poliitika professor ja 2000–2013 Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja. | Andres Kasekamp: Euroopa Liidu Valgevene poliitika on läbi kukkunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kes on Valgevene president?
Ikka Lukašenko.
18. augustil tegi Eesti valitsus avalduse, et "Aljaksandr Lukašenka on seoses ulatusliku valimistulemuste võltsimisega kaotanud mandaadi". Kuidas teie aru saate, kas see tähendab, et Eesti ei tunnista enam Lukašenkot Valgevene presidendina?
Ma arvan, et see avaldus oli natuke... ennatlik.
Kui vaatame näiteks, mis on juhtunud Süürias president Assadiga, siis, kui seal algas kodusõda, ütlesid kõik lääneriigid, et Assad on kaotanud oma legitiimsuse.
Ometi, ta on ikkagi president. Ta on lihunik oma enda rahva suhtes, aga teist presidenti seal ei ole. Loodan muidugi, et Valgevenes nii ei lähe.
Või Venetsueela?
Jah, või Venetsueela. See on võibolla parem võrdlus, sest seal on võimukriis läinud seni suhteliselt rahumeelselt.
Kui Eesti valitsus ütleb, et Lukašenko on kaotanud mandaadi, kellega me Valgevenes nüüd suhtleme?
See ongi keeruline küsimus. Mingit eksiilvalitsust neil ei ole, ka teine presidendikandidaat [Svetlana Tihhanovskaja], kes on nüüd Leedus, ei ole Valgevene presidendiks valitud.
Ta ei tahagi uuesti kandideerida.
Just.
Kas meie riigikogu oli leidlikum, kui ütles teisipäevases avalduses, et ei tunnusta 9. augusti presidendivalimisi Valgevenes, sest need ei olnud vabad, ausad ega demokraatlikud, kuid jättis andmata hinnangu Lukašenko staatusele?
See annab muidugi palju rohkem mänguruumi, mis on diplomaatias alati mõistlik.
Olite te üllatunud vägivallast, mida Valgevene julgeolekujõud kasutasid 9. augusti presidendivalimiste ametlikke tulemusi vaidlustanud meeleavaldajate vastu?
Ei olnud üllatunud, sest see kõik on varem juba juhtunud. Lukašenko on korduvalt tagasi valitud, iga kord võltsides tulemusi, olid olnud meeleavaldusi, need suruti vägivaldselt maha.
Seekord on vägivalla kasutamine ulatuslikum, meeleavaldused suuremad kui kunagi varem ja ka meie tähelepanu on keskendunud Valgevenele rohkem kui kunagi varem.
"Lukašenko jääb püsima ja see režiim muutub veel hullemaks." Nii ennustas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom esmaspäeval ERR-ile. Võib tal õigus olla?
Tal võib õigus olla, aga võib ka mitte.
Kui Lukašenko jääb püsima, on ta kindlasti nõrgendatud ja võlgneb Venemaa presidendile oma ametikoha. Sest kui ta jääb püsima, siis Venemaa toel, mis tähendab, et peab kindlasti tegema venelastele järeleandmisi, mida siiani pole tahtnud teha. Näiteks Valgevene taristu, energia või sõjaväebaaside suhtes.
Ta jääb Venemaale võlgu, kui rakendab vägivalda oma kodanike vastu ja toetub Venemaale. Ta jääb võimule, aga on nõrk, tema legitiimsus on saanud kahjustada.
Kuidas üldse ohjeldada diktaatorit ja tegelikult aidata inimesi, kes rahumeelselt oma meelsust avaldavad?
See on üks kõige raskem küsimus, millega lääneriigid on tegelenud ja muutnud oma taktikat mitmel korral. On olnud juhtumid, kus nad püüdsid väga aktiivselt viia inimõigusi ja demokraatiat teistesse maadesse, ent tavaliselt ei ole see hästi õnnestunud, kui rahvas ise ei suuda piisavalt hästi seista oma õiguste ja vabaduste eest.
Valgevene puhul... Euroopa ei saa tuua Valgevenele vabadust, valgevenelased ise peavad selle kätte võitlema ja siis saab EL abistada legitiimselt valitud Valgevene uut valitsust.
Aga nüüd sekkuda, et opositsiooni toetada – pean seda väga ebatõenäoliseks. Nagu ka aru saan, siis Valgevene opositsiooni liidrid on öelnud, et nad ei taha Lääne või Euroopa sekkumist. Lukašenko kasutaks seda ka kohe nende vastu ära. Ta püüab praegu aktiivselt ehitada narratiivi, et Lääne mõjuagendid ja oht tuleb lääne suunast...
Ja NATO väed piiri taga...
See oli üks tema esimene asi, mis tundus täiesti absurdsena. Meeleavaldus oli Minskis, aga oma armee suunas ta läänepiiri äärde. Kuid see sobib narratiiviga, et tema peab kaitsma Valgevene suveräänsust ja on mingid välisjõud, mis seda ohustavad.
Ongi siis nii, nagu USA kõrged esindajad ütlevad, et "Valgevene rahvale peab andma võimaluse otsustada oma saatus välise mõjuta", mis tähendab, et mingi perioodi peab Lääs jääma kõrvaltvaatajaks?
Mulle tundub, et see on õige avaldus. Lääneriigid ei jää kõrvalseisjateks, sest EL on lubanud rakendada [Valgevene ametnike vastu] sanktsioone, aga pole veel kokku leppinud sanktsioonide alla langevate inimeste nimekirjas.
Ühelt poolt tundub, et EL reageeris nüüd Valgevene sündmustele kiiremini kui iialgi varem, aga tegelikult ei ole veel sanktsioonid paika pandud ja kokku lepitud. Esiteks on vaja teha sanktsioonide kohta õiguslik analüüs ja teiseks kokku leppida, kes sinna nimekirja kuuluvad. Nii võivad tegelikud sanktsioonid rakenduda võibolla alles kuu aja pärast, kui Valgevenes on praegusest teistsuguse olukord.
Millised on selles diktaatori ohjeldamises Eesti tööriistad?
Ega neid tööriistu palju ole, saame seda teha EL-i kaudu. Üksi või koos kahe teise Balti riigiga on ka võimalik midagi teha, aga sel oleks väike mõju. Koos EL-iga on ainus lahendus.
Aga eks neid sanktsioone ole ka varem kehtestatud, sest Lukašenko on korduvalt võltsinud valimistulemusi ja iga kord rakendas EL mingid sanktsioonid ja kunagi pole neil olnud mõju. EL on alati lõpuks neid lõdvendanud, kui Minskist tuleb signaal, et seal ollakse natuke rohkem valmis koostööks Euroopaga või kui on vabastatud poliitvange...
Nüüd oleme tagasi seal, kus olime nelja aasta eest.
Andres Kasekamp Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
President Ilves ütles selle kohta, et EL-i senine Valgevene-poliitika on läbi kukkunud.
Arvan, et tal on õigus.
Samas on Eesti nüüd ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige. Võiksime seal otsida toetust mitte ainult USA-lt, vaid ka Venemaalt näiteks resolutsioonile, et säilitada Valgevene territoriaalne terviklikkus ja suruda Lukašenkot olema rahumeelne rahumeelsete protestide suhtes.
ÜRO Julgeolekunõukogus on üliraske kokku leppida mingit sellist algatust. Venemaa ja Hiina, Julgeolekunõukogu [vetoõigusega] alalised liikmed, ei salli iialgi teiste riikide sekkumist kellegi siseasjadesse, põhimõtteliselt. Ja Venemaale on Valgevene ülioluline naaberriik.
Ma ei usu, et mingi ÜRO algatus kannaks vilja.
Kas see, kui öelda, et diktaator on kaotanud mandaadi valitseda, ka midagi päriselt tähendab?
See näitab lääneriikide suhtumist. Aga väga paljut see ei muuda.
Euroopa Liit ei tunnusta, Venemaa tunnustab – mida niisugune olukord meie naabruses tähendab?
Meie naabruses on pidevalt nii olnud, et venelastel on oma huvid ja oma nägemus, mis läheb risti vastupidi EL-iga. Aga Valgevene puhul on suurem osa kaartidest ikka venelaste käes. Kui läheb mingil moel konkureerimiseks, siis jõud on venelastel, nende huvid on palju suuremad ja nemad on määravam jõud kui EL.
Milline oleks EL-i tulemuslik poliitika Valgevene suunal?
Tulemuslik oleks, kui Lukašenko nõustuks uute valimiste korraldamisega, kus oleksid kaasatud ka välisvaatlejad. See oleks praegu väga positiivne tulemus.
Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni arvates on Valgevenel praegu kaks valikut – kas säilitada iseseisvus ja rajada eneseteadlikule kodanikuühiskonnale tuginev Euroopasse kuuluv demokraatlik õigusriik või kaotades suveräänsuse muutuda provintsiks Vene impeeriumi koosseisus. On see nii lihtne?
Need on kaks must-valget äärmuslikku varianti.
Lukašenko on siiani suutnud saavutada midagi kolmandat – et Valgevene on suveräänne riik, aga ebademokraatlik riik. Kõige tõenäolisem, et ta jätkabki sellisena.
Muidugi võib juhtuda, et Lukašenko vajab praegusest rohkem Venemaa toetust ja peab tegema Venemaale järeleandmisi, loovutama mõned strateegilised huvid, näiteks taristu venelaste kätesse, mis nõrgendab tema positsiooni ja Valgevene suveräänsust.
Aga esimene variant, et üleöö saaks Valgevenest selline...
... Euroopasse kuuluv demokraatlik õigusriik, mis toetub eneseteadlikule kodanikuühiskonnale...
See on ilus unistus. Nii ei ole teistes riikides läinud, kus olid meeleavaldused ja demokraatlikel valimistel tulid uued inimesed võimule. Näiteks Ukrainas.
Või Gruusias?
Või Gruusias. Nad on liikunud demokraatia ja õigusriigi suunas, aga on veel poolel teel ja näeme märke, et võibolla libisevad mõnevõrra ka tagasi teises suunas.
Kui te vaatasite telekaadreid Lukašenkost, kes astus helikopterist välja koos 15-aastase pojaga, mõlemad kuulivestis ja Kalašnikovi automaadiga, siis – milline emotsioon teid valdas?
Sõnum oli – tema võitleb lõpuni, ei lähe kompromissidele. See teeb murelikuks.
Positiivne tulemus oleks kompromiss opositsiooni ja Lukašenko vahel, et neil oleksid mingid läbirääkimised, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. Paistab, et selline signaal Lukašenko poolt välistab selle. Tema kuvand ongi, et tema on kõva mees, järeleandmine näitaks nõrkust ja ta iialgi seda ei tee.
Yana Toom kardab, et Lukašenko ei suuda hoiduda soovist oma rahvale kätte maksta. Mis võib Valgevenes edasi saada? Seal jätkuvadki vahistamised, kriminaalmenetluste algatamised, opositsiooni pooldajate kinnipidamised jne.
See on loogiline asjade jätk. Kui nädal või kaks tagasi tundus, et opositsiooni meeleavaldused aina kasvavad ja Lukašenko on kaotamas toetust, siis praegu tundub, et Lukašenko tasapidi taastab enda võimu, teda ei ole suudetud minema ajada, ei ole mingit märki, et ta ise läheks.
Nii et talle on avatud kaks teed – kas alustada opositsiooniga läbirääkimisi, mille puhul ei paista, et ta seda iialgi tahaks ning vägivalla rakendamine oma jõustruktuuride kaudu.
Sellises olukorras on üks lahendus nii, nagu toimus Rumeenias 1989. Et diktaatori enda siseringist tulid inimesed, kes astusid tema vastu. [Rumeenia kommunistliku partei juhile 1965-1989] Nicolae Ceaușescule lõppes see kõik väga halvasti, aga režiim jäi püsima. Need olid ju tema lähikondlased, kes läksid näiliselt rahva poolele, kuid seeläbi säilitasid pikaks ajaks võimu ja hakkasid demokraatlikku mängu mängima.
Kas nii võib juhtuda ka praegu Valgevenes?
Usun, et see ei ole sugugi välistatud.
Rahvusvahelistele suhetele keskendunud Andres Kasekamp on praegu Toronto Ülikooli professor ja sealse Eesti õppetooli juhataja. 2004–2017 oli ta Tartu Ülikooli Balti poliitika professor ja 2000–2013 Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja.
### Response:
Andres Kasekamp: Euroopa Liidu Valgevene poliitika on läbi kukkunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ebaadekvaatsed tegelased teevad alati muret. Kuid ma usun, et see on jõudude tasakaal, mis on lõpuks ka Venemaa seisukoht, et see kõik takistab meeletul katastroofil juhtuda," ütles peaminister.
Valgevene kaitseministeerium teatas pühapäeval, et riik saatis riigipiiri kaitsele tankibrigaadi.
"120. üksiku mehhaniseeritud brigaadi üksused koos tugevdatud vahenditega asuvad tegelikku teenistusse riigipiiri kaitsel," ütles ministeerium.
Valgevene autoritaarne president Aleksandr Lukašenko käskis laupäeval kontrollida NATO jõudude liikumist ning tugevdada kontrolli piiril.
Leedu president Gitanas Nausėda kohtus teisipäeval sõjaväeluure ja kaitseväe juhtkonnaga.
Kohtumisele olid kutsutud Leedu kaitseväe ülem kindralleitnant Valdemaras Rupšys ja kaitseministeeriumi teise operatiivteenistuste osakonna ülem kolonel Elegijus Paulavičius.
Presidendi kõneisik Antanas Bubnelis ütles BNS-ile, et kohtumisel arutati julgeolekuolukorda, kuid selle täpsemat sisu ei avaldata.
Presidendi nõunik Asta Skaisgiryte-Liauškiene ütles raadiojaamale Ziniu Radijas, et kohtumisel arutati ka pühapäevast vahejuhtumit, kus Valgevene helikopter tungis Leedu õhuruumi.
Leedu ja Valgevene vahetasid esmaspäeval süüdistusi seoses õhupallide lennutamisega pühapäevasel solidaarsusmeeleavaldusel Leedus.
Leedu teatel ületas Valgevene sõjaväekopter Leedu-Valgevene piiri mõni minut enne seda, kui tuhanded inimesed ühendasid Vilniusest Valgevene piirini ulatunud solidaarsusketis käed.
Valgevene kaitseministeeriumi teatel oli tegemist reaktsiooniga "õhuruumi rikkumise katsele" seoses kaheksast valitsusvastaste sümbolitega õhupallist koosnenud sondiga".
"Tänu lennuväe Mi-24 kopterite meeskondade otsustavale tegutsemisele peatati õhupallide lend relvi kasutamata," teatas ministeerium.
President Lukašenko hoiatas laupäeval Poolas ja Leedus paiknevate NATO väeüksuste ohtliku liikumise eest Valgevene piiri lähedal ja andis käsu seada oma sõjavägi lahinguvalmidusse.
Valgevenes on viimastel nädalatel puhkenud ulatuslikud meeleavaldused Lukašenko ja tema tagasivalimise vastu. | Leedu peaminister loodab jõudude tasakaalule regioonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ebaadekvaatsed tegelased teevad alati muret. Kuid ma usun, et see on jõudude tasakaal, mis on lõpuks ka Venemaa seisukoht, et see kõik takistab meeletul katastroofil juhtuda," ütles peaminister.
Valgevene kaitseministeerium teatas pühapäeval, et riik saatis riigipiiri kaitsele tankibrigaadi.
"120. üksiku mehhaniseeritud brigaadi üksused koos tugevdatud vahenditega asuvad tegelikku teenistusse riigipiiri kaitsel," ütles ministeerium.
Valgevene autoritaarne president Aleksandr Lukašenko käskis laupäeval kontrollida NATO jõudude liikumist ning tugevdada kontrolli piiril.
Leedu president Gitanas Nausėda kohtus teisipäeval sõjaväeluure ja kaitseväe juhtkonnaga.
Kohtumisele olid kutsutud Leedu kaitseväe ülem kindralleitnant Valdemaras Rupšys ja kaitseministeeriumi teise operatiivteenistuste osakonna ülem kolonel Elegijus Paulavičius.
Presidendi kõneisik Antanas Bubnelis ütles BNS-ile, et kohtumisel arutati julgeolekuolukorda, kuid selle täpsemat sisu ei avaldata.
Presidendi nõunik Asta Skaisgiryte-Liauškiene ütles raadiojaamale Ziniu Radijas, et kohtumisel arutati ka pühapäevast vahejuhtumit, kus Valgevene helikopter tungis Leedu õhuruumi.
Leedu ja Valgevene vahetasid esmaspäeval süüdistusi seoses õhupallide lennutamisega pühapäevasel solidaarsusmeeleavaldusel Leedus.
Leedu teatel ületas Valgevene sõjaväekopter Leedu-Valgevene piiri mõni minut enne seda, kui tuhanded inimesed ühendasid Vilniusest Valgevene piirini ulatunud solidaarsusketis käed.
Valgevene kaitseministeeriumi teatel oli tegemist reaktsiooniga "õhuruumi rikkumise katsele" seoses kaheksast valitsusvastaste sümbolitega õhupallist koosnenud sondiga".
"Tänu lennuväe Mi-24 kopterite meeskondade otsustavale tegutsemisele peatati õhupallide lend relvi kasutamata," teatas ministeerium.
President Lukašenko hoiatas laupäeval Poolas ja Leedus paiknevate NATO väeüksuste ohtliku liikumise eest Valgevene piiri lähedal ja andis käsu seada oma sõjavägi lahinguvalmidusse.
Valgevenes on viimastel nädalatel puhkenud ulatuslikud meeleavaldused Lukašenko ja tema tagasivalimise vastu.
### Response:
Leedu peaminister loodab jõudude tasakaalule regioonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kenoshas muutusid teist päeva väldanud rassismivastased meeleavaldused esmaspäeva õhtul vägivaldseks. Toimus hulgaliselt rüüstamisi ja äride süütamisi.
Politsei kasutas protestijate vastu pisargaasi ja appi toodi rahvuskaart.
Kenoshas oli kehtestatud ööks vastu esmaspäeva liikumiskeeld. Rahutused linnas vallandusid pühapäeval pärast seda, kui valge politseinik oli tulistanud mustanahalist meest.
Esmaspäeva õhtul vallandusid protestid uue hooga. Maakonna kohtumaja juures astusid neile vastu märulivarustuses politseinikud, kelle pihta loopisid meeleavaldajad pudeleid ja tulistasid ilutulestikurakette. Hiljem hakkas osa protestijaid lõhkuma tänavavalgusteid ja süüdati ka lähedalasuv hoone.
Eversi sõnul on rahvuskaart volitatud kaitsma märatsemise eest teatud objekte, nagu näiteks tuletõrjejaam. Ta kutsus meeleavaldajaid üles protestima rahumeelselt, kasutama maske ja järgima sotsiaalset vahemaad. | Wisconsini kuberner kuulutas rahutuste tõttu välja eriolukorra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kenoshas muutusid teist päeva väldanud rassismivastased meeleavaldused esmaspäeva õhtul vägivaldseks. Toimus hulgaliselt rüüstamisi ja äride süütamisi.
Politsei kasutas protestijate vastu pisargaasi ja appi toodi rahvuskaart.
Kenoshas oli kehtestatud ööks vastu esmaspäeva liikumiskeeld. Rahutused linnas vallandusid pühapäeval pärast seda, kui valge politseinik oli tulistanud mustanahalist meest.
Esmaspäeva õhtul vallandusid protestid uue hooga. Maakonna kohtumaja juures astusid neile vastu märulivarustuses politseinikud, kelle pihta loopisid meeleavaldajad pudeleid ja tulistasid ilutulestikurakette. Hiljem hakkas osa protestijaid lõhkuma tänavavalgusteid ja süüdati ka lähedalasuv hoone.
Eversi sõnul on rahvuskaart volitatud kaitsma märatsemise eest teatud objekte, nagu näiteks tuletõrjejaam. Ta kutsus meeleavaldajaid üles protestima rahumeelselt, kasutama maske ja järgima sotsiaalset vahemaad.
### Response:
Wisconsini kuberner kuulutas rahutuste tõttu välja eriolukorra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Julgeolekunõukogu eesistumise augustis üle võtnud Indoneesia suursaadik Dian Triansyah Djani sõnul ei astuda Washingtoni taotluse osas edasisi samme.
Lähis-Ida teemalisel videokonverentsil nimetas Djani peamise põhjusena nõukogus üksmeele puudumist USA strateegia osas.
Julgeolekunõukogu ajutine liige on ka Eesti. | ÜRO Julgeolekunõukogu tõkestas sanktsioonide taaskehtestamise Iraanile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Julgeolekunõukogu eesistumise augustis üle võtnud Indoneesia suursaadik Dian Triansyah Djani sõnul ei astuda Washingtoni taotluse osas edasisi samme.
Lähis-Ida teemalisel videokonverentsil nimetas Djani peamise põhjusena nõukogus üksmeele puudumist USA strateegia osas.
Julgeolekunõukogu ajutine liige on ka Eesti.
### Response:
ÜRO Julgeolekunõukogu tõkestas sanktsioonide taaskehtestamise Iraanile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 2014-2018 neli Türgi meistritiitlit võitnud Halkbanki vastu oli Galatasaray resultatiivseim Oliver Venno, kes kogus 15 punkti (+8), kirjutab Võrkpall24.ee.
Galatasaray on sarnaselt Robert Tähe endisele koduklubile Izmiri Arkasele kogunud kahest mängust maksimaalsed kuus punkti. Mitmetel võistkondadel, teiste hulgas ka Andrus Raadiku koduklubil Arhavil, on teise vooru mäng veel pidamata.
Prantsusmaa karikavõistlustel oli teisipäeval hea päev Eesti klubidel, sest veerandfinaali pääsesid nii Tours, Chaumont kui ka Poitiers'. Tours ja Poitiers' said võõrsil 3:0 jagu madalamate liigade klubidest, Chaumont alistas kodus suurest kaotusseisust 3:2 (-21, -22, 17, 19, 12) meistriliigaklubi Ajaccio.
Nii Toursi Timo Tammemaa, Poitiers' Renee Teppan kui ka Chaumont'i Hindrek Pulk vaatasid seekord võidumänge kõrvalt.
Loe rohkem portaalist Võrkpall24.ee. | Venno ja Galatasaray lõid Türgi pikaaegset esiklubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 2014-2018 neli Türgi meistritiitlit võitnud Halkbanki vastu oli Galatasaray resultatiivseim Oliver Venno, kes kogus 15 punkti (+8), kirjutab Võrkpall24.ee.
Galatasaray on sarnaselt Robert Tähe endisele koduklubile Izmiri Arkasele kogunud kahest mängust maksimaalsed kuus punkti. Mitmetel võistkondadel, teiste hulgas ka Andrus Raadiku koduklubil Arhavil, on teise vooru mäng veel pidamata.
Prantsusmaa karikavõistlustel oli teisipäeval hea päev Eesti klubidel, sest veerandfinaali pääsesid nii Tours, Chaumont kui ka Poitiers'. Tours ja Poitiers' said võõrsil 3:0 jagu madalamate liigade klubidest, Chaumont alistas kodus suurest kaotusseisust 3:2 (-21, -22, 17, 19, 12) meistriliigaklubi Ajaccio.
Nii Toursi Timo Tammemaa, Poitiers' Renee Teppan kui ka Chaumont'i Hindrek Pulk vaatasid seekord võidumänge kõrvalt.
Loe rohkem portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Venno ja Galatasaray lõid Türgi pikaaegset esiklubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraagi Inimõiguskomisjoni teatel on enamik tapetuid pisargaasi käes lämbunud, pisargaasikanistritega pihta saanud või maha lastud tsiviilisikud.
Komisjon ei avaldanud üksikasju, kus ja millal täpsemalt kõnealused tsiviilisikud surma said.
1. oktoobril puhkenud protestidel on surma saanud vähemalt 240 ja viga 8000 inimest. Protestide sädeme läitis pahameel töötuse ja korruptsiooni pärast, kuid nüüd nõutakse valitsuse tagasiastumist. | Inimõiguskomisjon: Iraagis on kuue päeva hukkunud 100 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraagi Inimõiguskomisjoni teatel on enamik tapetuid pisargaasi käes lämbunud, pisargaasikanistritega pihta saanud või maha lastud tsiviilisikud.
Komisjon ei avaldanud üksikasju, kus ja millal täpsemalt kõnealused tsiviilisikud surma said.
1. oktoobril puhkenud protestidel on surma saanud vähemalt 240 ja viga 8000 inimest. Protestide sädeme läitis pahameel töötuse ja korruptsiooni pärast, kuid nüüd nõutakse valitsuse tagasiastumist.
### Response:
Inimõiguskomisjon: Iraagis on kuue päeva hukkunud 100 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paide Linnameeskond läks küll koduväljakul 17. minutil Henri Välja väravast kohtumist juhtima, kuid teisel poolajal vormistasid FC Florale 3:1 võidu Markus Poom (57.), Vlasi Sinjavski (73.) ja Erik Sorga (78; penaltist).
Tartu JK Tammeka eest lõi ainsa värava Tauno Tekko, millest piisas Viljandi alistamiseks ja veerandfinaali jõudmiseks.
Evald Tipneri karikavõistlustel on pidada veel vaid üks kaheksandikfinaal FC Elva ja JK Tabasalu vahel. | Tipneri karikavõistlustel pääsesid veerandfinaali FC Flora ja JK Tammeka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paide Linnameeskond läks küll koduväljakul 17. minutil Henri Välja väravast kohtumist juhtima, kuid teisel poolajal vormistasid FC Florale 3:1 võidu Markus Poom (57.), Vlasi Sinjavski (73.) ja Erik Sorga (78; penaltist).
Tartu JK Tammeka eest lõi ainsa värava Tauno Tekko, millest piisas Viljandi alistamiseks ja veerandfinaali jõudmiseks.
Evald Tipneri karikavõistlustel on pidada veel vaid üks kaheksandikfinaal FC Elva ja JK Tabasalu vahel.
### Response:
Tipneri karikavõistlustel pääsesid veerandfinaali FC Flora ja JK Tammeka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegevjuht Jack Dorsey kirjutas säutsus, et firma langetas sellise otsuse potentsiaalsete probleemide ärahoidmiseks seoses "sõnumiedastuse ja mikrosihtimise masinõppimisel toetuva optimeerimise, kontrollimatu eksitava info ja süvavõltsingutega".
Uued reeglid hakkavad kehtima alates 22. novembrist.
Twitteri samm langeb ajale, kui teine sotsiaalmeediahiid Facebook on langenud surve alla rakendada ümberlükatud väidetega reklaame levitavate poliitikute suhtes faktikontrolli. | Twitter keelustab poliitreklaamide edastamise oma platvormil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegevjuht Jack Dorsey kirjutas säutsus, et firma langetas sellise otsuse potentsiaalsete probleemide ärahoidmiseks seoses "sõnumiedastuse ja mikrosihtimise masinõppimisel toetuva optimeerimise, kontrollimatu eksitava info ja süvavõltsingutega".
Uued reeglid hakkavad kehtima alates 22. novembrist.
Twitteri samm langeb ajale, kui teine sotsiaalmeediahiid Facebook on langenud surve alla rakendada ümberlükatud väidetega reklaame levitavate poliitikute suhtes faktikontrolli.
### Response:
Twitter keelustab poliitreklaamide edastamise oma platvormil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme praeguseks mitmetes suuremates asulates ühenduse taastanud ning töötame selle nimel, et täna õhtuks oleks kõikides suuremates Viljandimaa ja Kagu-Eesti asulates elektriühendus taastatud," ütles Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar.
Ta lisas, et viimaste tormikahjude kõrvaldamine on kõige keerulisem osa.
"Rikkeid on endiselt veel palju ja ühe rikke lahendamisega saame ühenduse taastada suhteliselt väiksele hulgale inimestele. Kagu-Eesti ja Viljandimaa rikete lahendamisega tegeleb endiselt üle 70 rikkemeeskonna ning kõik meie jõud on suunatud sellele, et elektriühendus taastada," ütles Tõnissaar.
Elektrilevi töötab selle nimel, et kõikidele klientidele, kellel endiselt elektrit pole, teada anda, millal on lootust ühenduse taastumiseks.
Kolmapäeva õhtul kella 22.30 seisuga oli elektrita veel 2000 tarbijat, nendest 800 Võru maakonnas, 600 Põlva maakonnas ja 300 Valga maakonnas. | Elektrilevi lubab Viljandimaa ja Kagu-Eesti suurematele asulatele õhtuks voolu tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme praeguseks mitmetes suuremates asulates ühenduse taastanud ning töötame selle nimel, et täna õhtuks oleks kõikides suuremates Viljandimaa ja Kagu-Eesti asulates elektriühendus taastatud," ütles Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar.
Ta lisas, et viimaste tormikahjude kõrvaldamine on kõige keerulisem osa.
"Rikkeid on endiselt veel palju ja ühe rikke lahendamisega saame ühenduse taastada suhteliselt väiksele hulgale inimestele. Kagu-Eesti ja Viljandimaa rikete lahendamisega tegeleb endiselt üle 70 rikkemeeskonna ning kõik meie jõud on suunatud sellele, et elektriühendus taastada," ütles Tõnissaar.
Elektrilevi töötab selle nimel, et kõikidele klientidele, kellel endiselt elektrit pole, teada anda, millal on lootust ühenduse taastumiseks.
Kolmapäeva õhtul kella 22.30 seisuga oli elektrita veel 2000 tarbijat, nendest 800 Võru maakonnas, 600 Põlva maakonnas ja 300 Valga maakonnas.
### Response:
Elektrilevi lubab Viljandimaa ja Kagu-Eesti suurematele asulatele õhtuks voolu tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamiltonis Bermudal toimunud ORC (Offshore Racing Congress) aastakoosoleku raames esitlesid Eesti korraldusettepanekut Eesti Jahtklubide Liidu nimel tehnilise komitee liige Agnes Lill ja president Egon Elstein. ORC avamereklasside ja ürituste komitees kandideerisid 2021. aasta tiitlivõistlust korraldama Norra ja Eesti, kuid komitee poolt tehtud ettepaneku põhjal kinnitas ORC Kongress korraldajamaaks Eesti.
Kalevi Jahtklubi, Pärnu Jahtklubi, Tallinna Jahtklubi ja Saaremaa Merispordi Selts esitasid ühise taotluse juba 2018. aastal, et saada 2020. aasta ORC tiitlivõistluse korraldusõigus Eestisse, kuid möödunud aastal otsustas ORC Kongress viia esmakordselt ORC tiitlivõistlus Ameerikasse New Yorgi Jahtklubisse. Seetõttu kandideerisid sel aastal 2021. aasta ORC maailmameistrivõistluste saamiseks uuesti nii Eesti kui ka mullune konkurent Norra.
Eesti kasuks rääkis otsuse tegemisel terve rida argumente. Alates aastast 2013 ei ole möödunud aastatki, kus Eesti purjetajad ei oleks toonud ORC Euroopa või maailmameistrivõistlustelt medaleid ning sel aastal tuli Eestisse nii C-grupi maailmameistritiitel kui ka Euroopa meistrivõistluste kolmikvõit. Edukaimateks meeskondadeks on siin olnud läbi aastate Aivar Tuulbergi Katariina II, Ott Kikkase Sugar, Priit Tammemägi Premium, Jaak Jõgi Forte ning nüüd viimastel aastatel ka Tiit Vihuli Olympic, Sven Nuutmanni Postimees Sailing Team ja Aarne Veske Matilda 4. Eesti on meie suurepäraste tulemuste põhjal olnud nii 2013., 2016. kui ka 2019. aastal Euroopa meistrivõistluste parim purjetamisriik Euroopas.
Kalevi ja Pärnu Jahtklubil ning ka Saaremaa Merispordi Seltsil on suured kogemused nii avamerepurjeregattide kui ka muude rahvusvaheliste svertpaatide ja kiiljahtide suurvõistluste korraldamisel. Ka need referentsid mängisid Eesti kasuks otsustamisel suurt rolli. Ühiselt on kolm klubi korraldanud Eesti suurimat purjetamissündmust – Muhu Väina regatti, millest viimastel aastatel on osa võtnud rekordaastal 141 jahti ja 850 purjetajat kuuest riigist. ORC organisatsiooni ja purjetajate jaoks on aga senini eredalt ja hästi meeles Kalevi ja Pärnu Jahtklubi poolt ühiselt korraldatud 2015. aasta Volvo Estonia ORC Euroopa meistrivõistlused, millest räägitakse tänini vaid väga positiivses võtmes.
Kõigele sellele lisaks on Tallinnas MM-i korraldamiseks suurepärane infrastruktuur. Kalevi Jahtklubi ja Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse Pirita TOP baasil on suurvõistlusi korraldatud siin juba 40 aastat ning siinsamas paiknev Pirita Marina Hotell teeb purjetajate jaoks olemise ja elamise erakordselt mugavaks. Ka asukoht pealinnas pakub purjetajatele atraktiivsust ja mugavust. 2021. aasta ORC klassi maailmameistrivõistlused saavad toimuma augustikuu esimeses pooles. | Eesti sai avamerepurjetamise ORC klassi 2021. aasta MM-i korraldamisõiguse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamiltonis Bermudal toimunud ORC (Offshore Racing Congress) aastakoosoleku raames esitlesid Eesti korraldusettepanekut Eesti Jahtklubide Liidu nimel tehnilise komitee liige Agnes Lill ja president Egon Elstein. ORC avamereklasside ja ürituste komitees kandideerisid 2021. aasta tiitlivõistlust korraldama Norra ja Eesti, kuid komitee poolt tehtud ettepaneku põhjal kinnitas ORC Kongress korraldajamaaks Eesti.
Kalevi Jahtklubi, Pärnu Jahtklubi, Tallinna Jahtklubi ja Saaremaa Merispordi Selts esitasid ühise taotluse juba 2018. aastal, et saada 2020. aasta ORC tiitlivõistluse korraldusõigus Eestisse, kuid möödunud aastal otsustas ORC Kongress viia esmakordselt ORC tiitlivõistlus Ameerikasse New Yorgi Jahtklubisse. Seetõttu kandideerisid sel aastal 2021. aasta ORC maailmameistrivõistluste saamiseks uuesti nii Eesti kui ka mullune konkurent Norra.
Eesti kasuks rääkis otsuse tegemisel terve rida argumente. Alates aastast 2013 ei ole möödunud aastatki, kus Eesti purjetajad ei oleks toonud ORC Euroopa või maailmameistrivõistlustelt medaleid ning sel aastal tuli Eestisse nii C-grupi maailmameistritiitel kui ka Euroopa meistrivõistluste kolmikvõit. Edukaimateks meeskondadeks on siin olnud läbi aastate Aivar Tuulbergi Katariina II, Ott Kikkase Sugar, Priit Tammemägi Premium, Jaak Jõgi Forte ning nüüd viimastel aastatel ka Tiit Vihuli Olympic, Sven Nuutmanni Postimees Sailing Team ja Aarne Veske Matilda 4. Eesti on meie suurepäraste tulemuste põhjal olnud nii 2013., 2016. kui ka 2019. aastal Euroopa meistrivõistluste parim purjetamisriik Euroopas.
Kalevi ja Pärnu Jahtklubil ning ka Saaremaa Merispordi Seltsil on suured kogemused nii avamerepurjeregattide kui ka muude rahvusvaheliste svertpaatide ja kiiljahtide suurvõistluste korraldamisel. Ka need referentsid mängisid Eesti kasuks otsustamisel suurt rolli. Ühiselt on kolm klubi korraldanud Eesti suurimat purjetamissündmust – Muhu Väina regatti, millest viimastel aastatel on osa võtnud rekordaastal 141 jahti ja 850 purjetajat kuuest riigist. ORC organisatsiooni ja purjetajate jaoks on aga senini eredalt ja hästi meeles Kalevi ja Pärnu Jahtklubi poolt ühiselt korraldatud 2015. aasta Volvo Estonia ORC Euroopa meistrivõistlused, millest räägitakse tänini vaid väga positiivses võtmes.
Kõigele sellele lisaks on Tallinnas MM-i korraldamiseks suurepärane infrastruktuur. Kalevi Jahtklubi ja Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse Pirita TOP baasil on suurvõistlusi korraldatud siin juba 40 aastat ning siinsamas paiknev Pirita Marina Hotell teeb purjetajate jaoks olemise ja elamise erakordselt mugavaks. Ka asukoht pealinnas pakub purjetajatele atraktiivsust ja mugavust. 2021. aasta ORC klassi maailmameistrivõistlused saavad toimuma augustikuu esimeses pooles.
### Response:
Eesti sai avamerepurjetamise ORC klassi 2021. aasta MM-i korraldamisõiguse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 19.59 teatati häirekeskusele tulekahjust Raplamaal Kehtna vallas Kaereperes. Esmase teate kohaselt põles kahekordne eluhoone ning teataja sõnul võis hoones viibida inimene.
Päästjate saabudes põles puidust eluhoone mõõtmega 10x15m juba niivõrd suures ulatuses, et tuli oli levinud räästasse.
Kella kümneks said päästjad tulele piiri peale ning jätkub järelkustutus. Tulekahju kustutamisega tegelevad päästjad Kohila, Järvakandi, Rapla, Märjamaa komandodest ning vabatahtlikud Kehtnast ja Lipalt.
Päästeamet tuletab meelde, et tulekahju kiireks avastamiseks on hädavajalik, et igas majapidamises on töökorras suitsuandur ning arvestada tuleb sellega, et tulekahju areneb eluohtlikuks väga kiiresti.
Sel aastal on tules hukkunud 29 inimest. | Raplamaal hukkus tulekahjus mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 19.59 teatati häirekeskusele tulekahjust Raplamaal Kehtna vallas Kaereperes. Esmase teate kohaselt põles kahekordne eluhoone ning teataja sõnul võis hoones viibida inimene.
Päästjate saabudes põles puidust eluhoone mõõtmega 10x15m juba niivõrd suures ulatuses, et tuli oli levinud räästasse.
Kella kümneks said päästjad tulele piiri peale ning jätkub järelkustutus. Tulekahju kustutamisega tegelevad päästjad Kohila, Järvakandi, Rapla, Märjamaa komandodest ning vabatahtlikud Kehtnast ja Lipalt.
Päästeamet tuletab meelde, et tulekahju kiireks avastamiseks on hädavajalik, et igas majapidamises on töökorras suitsuandur ning arvestada tuleb sellega, et tulekahju areneb eluohtlikuks väga kiiresti.
Sel aastal on tules hukkunud 29 inimest.
### Response:
Raplamaal hukkus tulekahjus mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuba kohtus noore sakslanna Ann-Kathrin Spöriga, kes täiskasvanute edetabeli turniiridel veel osalenud vähe ja seetõttu maailma edetabelis kõrget kohta ei oma. Saksamaa juunioride üks esinumbreid alustas mängu hästi ja võitis esimese geimi. Seejärel suutis Kuuba end koguda ja panna oma favoriidi seisuse maksma võites mängu 17:21, 21:14, 21:15.
Kaheksandikfinaalis on Kuuba vastaseks viienda paigutusega Lianne Tan Belgiast (BWF 49.), kes alistas Walesi mängija Jordan Harti samuti kolmes geimis. | Kristin Kuuba alustas MK-etappi võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuba kohtus noore sakslanna Ann-Kathrin Spöriga, kes täiskasvanute edetabeli turniiridel veel osalenud vähe ja seetõttu maailma edetabelis kõrget kohta ei oma. Saksamaa juunioride üks esinumbreid alustas mängu hästi ja võitis esimese geimi. Seejärel suutis Kuuba end koguda ja panna oma favoriidi seisuse maksma võites mängu 17:21, 21:14, 21:15.
Kaheksandikfinaalis on Kuuba vastaseks viienda paigutusega Lianne Tan Belgiast (BWF 49.), kes alistas Walesi mängija Jordan Harti samuti kolmes geimis.
### Response:
Kristin Kuuba alustas MK-etappi võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moskva CSKA-le sai saatuslikuks teine veerand, kui võõrustajad viskasid kümme punkti enam ja asusid poolajapausile 43:39 eduseisust. Kolmanda veerandi lõpus oli punktivahe endiselt neli silma. Viimasel veerandil libisesid konkurendid vahepeal üheksa punkti kaugusele ning kuigi lõpuks hakati Olympiacosega vahe taas vähendama, siis kõlas seisul 79:84 lõpusireen.
Olympiacose resultatiivseim oli 20 punkti, kuue lauapalli ja kolme korvisööduga Brandon Paul. 16 silma lisas meeskonnale Kevin Punter. Moskva CSKA eest viskas üleplatsimehena 22 punkti Mike James, kes lisas andis kuus korvisöötu ja võttis viis lauapalli. 19 silma lisas Kyle Hines.
Hooaja esimese kaotusega langes Moskva CSKA tabelis teisele kohale. Esikohal on Barcelona, kellel on viies kohtumine veel pidamata. Olympiacos tõusis teise võiduga 13. tabelireale.
Olympiakose uus abitreener on teatavasti Donaldas Kairys ning peatreeneriks on leedukas Kestutis Kemzura. | Moskva CSKA sai Euroliigas Kairyse uuelt klubilt hooaja esimese kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moskva CSKA-le sai saatuslikuks teine veerand, kui võõrustajad viskasid kümme punkti enam ja asusid poolajapausile 43:39 eduseisust. Kolmanda veerandi lõpus oli punktivahe endiselt neli silma. Viimasel veerandil libisesid konkurendid vahepeal üheksa punkti kaugusele ning kuigi lõpuks hakati Olympiacosega vahe taas vähendama, siis kõlas seisul 79:84 lõpusireen.
Olympiacose resultatiivseim oli 20 punkti, kuue lauapalli ja kolme korvisööduga Brandon Paul. 16 silma lisas meeskonnale Kevin Punter. Moskva CSKA eest viskas üleplatsimehena 22 punkti Mike James, kes lisas andis kuus korvisöötu ja võttis viis lauapalli. 19 silma lisas Kyle Hines.
Hooaja esimese kaotusega langes Moskva CSKA tabelis teisele kohale. Esikohal on Barcelona, kellel on viies kohtumine veel pidamata. Olympiacos tõusis teise võiduga 13. tabelireale.
Olympiakose uus abitreener on teatavasti Donaldas Kairys ning peatreeneriks on leedukas Kestutis Kemzura.
### Response:
Moskva CSKA sai Euroliigas Kairyse uuelt klubilt hooaja esimese kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehra spordihoone hooldustööde tõttu Arukülas peetud kohtumises paberi peal "külalismeeskonna" rollis olnu ei saanud algul kuidagi palli Kehra venelasest väravavahi Viktor Nikolajevi selja taha. Andreas Parve tegi küll kuuendal minutil seisuks 3:1, kuid siis tabasid neli korda järjest kehralased ja Anton Borovski viskest tuli 7:1.
Sergio-Silver Kreegimaa tabamusest juhtis Kehra 11:3, siis said arukülalasedki mängu paremini käima. Siim Normak tegi mitu head tõrjet ja väljakule toodud kogemusest hakati kasu lõikama, kui käe said valgeks Mihkel Vaher ja Antti Rogenbaum. 21. minutil vähendas Karmo Harju täpse viskega vahe viieväravaliseks ja seis oli 12:7.
Hetke varem oli aga Nikolajev hakkama saanud suurepärase topelttõrjega, peatades nii Andre Silla karistusviske kui tagasipõrkunud pallist järgnenud väravaürituse. Kehra sai puurivahi tegutsemisest inspiratsiooni ning viie minutiga järgnes viis vastuseta väravat – Dmõtro Jankovski viis 11-kordse Eesti meistri 17:7 ette.
Pausile mindi seisul 19:9, kuid teise pooltunni algul tulistas EM-finaalturniiriks valmistuva Läti koondise laagrist hiljuti naasnud Uvis Strazdinš kaks järjestikust väravat. Aruküla poolel vastasid Parve ja Vaher ning vahe oli jälle kümme. Alates 35. minutist hakkas aga Kehra eduseis stabiilselt ja kindlalt kasvama.
Mikk Aasmaa tõrjus Rogenbaumi karistusviske ning peagi kasvatasid Jankovski ja Borovski vahe 25:11 peale. 43. minutil tegi Kreegimaa 28:12 ja kolm minutit hiljem Indrek Normak juba 31:14. Mäng võis küll tehtud olla, aga Aruküla/Audentes võitles lõpuni, kusjuures mitu paraadtõrjet sooritas teisel poolajal väravapostide vahele tulnud Rainer Reinsaar.
Viieminutilise 5:0 vahespurdi ajal hakkas hästi tabama Kent-Christer Benström, visates kolm väravat, aga Kehra sai siiski kindla 36:25 võidu. Strazdinš ja Jankovski viskasid kuus, Normak, Borovski, David Mamporia ja Vladislav Naumenko neli väravat. Kaotajatel tabas Benström viis ja Parve neli korda. | Kehra noppis suure võidu ja tõusis esikolmikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehra spordihoone hooldustööde tõttu Arukülas peetud kohtumises paberi peal "külalismeeskonna" rollis olnu ei saanud algul kuidagi palli Kehra venelasest väravavahi Viktor Nikolajevi selja taha. Andreas Parve tegi küll kuuendal minutil seisuks 3:1, kuid siis tabasid neli korda järjest kehralased ja Anton Borovski viskest tuli 7:1.
Sergio-Silver Kreegimaa tabamusest juhtis Kehra 11:3, siis said arukülalasedki mängu paremini käima. Siim Normak tegi mitu head tõrjet ja väljakule toodud kogemusest hakati kasu lõikama, kui käe said valgeks Mihkel Vaher ja Antti Rogenbaum. 21. minutil vähendas Karmo Harju täpse viskega vahe viieväravaliseks ja seis oli 12:7.
Hetke varem oli aga Nikolajev hakkama saanud suurepärase topelttõrjega, peatades nii Andre Silla karistusviske kui tagasipõrkunud pallist järgnenud väravaürituse. Kehra sai puurivahi tegutsemisest inspiratsiooni ning viie minutiga järgnes viis vastuseta väravat – Dmõtro Jankovski viis 11-kordse Eesti meistri 17:7 ette.
Pausile mindi seisul 19:9, kuid teise pooltunni algul tulistas EM-finaalturniiriks valmistuva Läti koondise laagrist hiljuti naasnud Uvis Strazdinš kaks järjestikust väravat. Aruküla poolel vastasid Parve ja Vaher ning vahe oli jälle kümme. Alates 35. minutist hakkas aga Kehra eduseis stabiilselt ja kindlalt kasvama.
Mikk Aasmaa tõrjus Rogenbaumi karistusviske ning peagi kasvatasid Jankovski ja Borovski vahe 25:11 peale. 43. minutil tegi Kreegimaa 28:12 ja kolm minutit hiljem Indrek Normak juba 31:14. Mäng võis küll tehtud olla, aga Aruküla/Audentes võitles lõpuni, kusjuures mitu paraadtõrjet sooritas teisel poolajal väravapostide vahele tulnud Rainer Reinsaar.
Viieminutilise 5:0 vahespurdi ajal hakkas hästi tabama Kent-Christer Benström, visates kolm väravat, aga Kehra sai siiski kindla 36:25 võidu. Strazdinš ja Jankovski viskasid kuus, Normak, Borovski, David Mamporia ja Vladislav Naumenko neli väravat. Kaotajatel tabas Benström viis ja Parve neli korda.
### Response:
Kehra noppis suure võidu ja tõusis esikolmikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai teate liiklusõnnetusest kell 18.52.
Kokku põrkasid sõiduautod Opel ja Saab. Esialgsetel andmetel sai viga Opelis viibinud kaasreisija, 46-aastane naine, kes toimetati täiendavaks tervisekontrolliks haiglasse. Samuti viidi haiglasse Opelit juhtinud 63-aastane mees.
Opelit juhtinud 63-aastane mees ja Saabi juhtunud 27-aastane naine olid kained. Liiklus on sündmuskohal häiritud.
Liiklust reguleerib sündmuskohal politsei. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel. | Harjumaal sai kahe auto kokkupõrkes viga kaks inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai teate liiklusõnnetusest kell 18.52.
Kokku põrkasid sõiduautod Opel ja Saab. Esialgsetel andmetel sai viga Opelis viibinud kaasreisija, 46-aastane naine, kes toimetati täiendavaks tervisekontrolliks haiglasse. Samuti viidi haiglasse Opelit juhtinud 63-aastane mees.
Opelit juhtinud 63-aastane mees ja Saabi juhtunud 27-aastane naine olid kained. Liiklus on sündmuskohal häiritud.
Liiklust reguleerib sündmuskohal politsei. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel.
### Response:
Harjumaal sai kahe auto kokkupõrkes viga kaks inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Baldwin alustab Suurbritannias intensiivset võidusõitjate arendamise programmi, et teha professionaalse võistleja debüüt 2020. aastal. Las Vegases toimunud võistluse kohtunikeks olid Indianapolis 500 ja vormel-1 MM-sarja võitja Juan Pablo Montoya ja endine vormel-1 piloot Rubens Barrichello.
"Baldwin oli teistest lihtsalt natuke rohkem valmis," ütles Montoya peale finaalvõistlust.
Võistlusel osales kaheksa parimat autspordiga tegelevat e-sportlast ning kaks e-sportlast, kes pääsesid esikoha eest võitlema läbi kvalifikatsiooni.
Baldwin on tänavuse eROC (Race of Champions) võitja ning kuulub Alfa Romeo vormel-1 e-spordi meeskonda. Samuti esindab britt Veloce e-spordi tiimi. Varasemalt on Baldwin tegelenud kardisõiduga ja sõitnud juunioride Formula Ford sarjas. | Suurbritannia e-sportlane sai auhinnaks professionaalse võidusõitja koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Baldwin alustab Suurbritannias intensiivset võidusõitjate arendamise programmi, et teha professionaalse võistleja debüüt 2020. aastal. Las Vegases toimunud võistluse kohtunikeks olid Indianapolis 500 ja vormel-1 MM-sarja võitja Juan Pablo Montoya ja endine vormel-1 piloot Rubens Barrichello.
"Baldwin oli teistest lihtsalt natuke rohkem valmis," ütles Montoya peale finaalvõistlust.
Võistlusel osales kaheksa parimat autspordiga tegelevat e-sportlast ning kaks e-sportlast, kes pääsesid esikoha eest võitlema läbi kvalifikatsiooni.
Baldwin on tänavuse eROC (Race of Champions) võitja ning kuulub Alfa Romeo vormel-1 e-spordi meeskonda. Samuti esindab britt Veloce e-spordi tiimi. Varasemalt on Baldwin tegelenud kardisõiduga ja sõitnud juunioride Formula Ford sarjas.
### Response:
Suurbritannia e-sportlane sai auhinnaks professionaalse võidusõitja koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnavalitsus teatas, et linna struktuurist kaob Raepress. Ajakirjandust lugedes võib jääda mulje, et see on linnameediat kärpiv samm, aga kui süveneda faktidesse, ei paista kärpeid esialgu kusagilt
Faktid
Tallinna linnavalitsuse struktuuris on avalike suhete teenistus, kus 30. oktoobri 2019 seisuga tegeleb linna avalike suhete ja linnameedias kokku 35 töötajat.
Ain Saarna juhitavas avalike suhete teenistuses töötab üheksa ametnikku. Nende seas linnapea Edgar Savisaare endised nõunikud Juhan Paadam ja Jüri Kuuskemaa.
Lisaks on avalike suhete teenistuse struktuuris Pealinna toimetus kümne töötajaga, Aleksandr Tšaplõgini juhitav Stolitsa, kus töötab üheksa inimest ja Raepress, kus töötab seitse inimest. 15. novembril peaks Raepress töö lõpetama.
Uues kommunikatsiooniosakonnas asub tööle kuus inimest - osakonna juhataja ja viis pressiesindajat, kellest kaks jagavad infot eesti keeles, kaks vene keeles ja üks inglise keeles.
Tallinna linna struktuuris oleval avalike suhete teenistusele lisandub veel maksumaksja raha eest ülalpeetav Tallinna Televisioon (mida samuti ei pandud tegelikult kinni, vaid mis jätkab oma linnavalitsust ülistava programmi tootmist – pole küll selge, kellele täpselt).
Kokku kulub linnameediale sellele aastal maksumaksja raha ligi 6,2 miljonit eurot.
Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole jutt linnameedia kulude kokkuhoiust ja efektiivsemaks tegemisest tõsiseltvõetav. Praegu jääb mulje, et linnameedia masinavärgist likvideeritakse üks ametikoht – seitsme Raepressi töötaja asemel jääb tööle kuus kommunikatsiooniosakonna töötajat.
Kas see aga tegelikult ka niimoodi läheb, näeme pärast 15. novembrit. Hea vihje annab siiski see, et linnapea ise ei räägi töökohtade kaotamisest sõnagi, lubab vaid kaotada linnavalitsuse struktuurist ühe üksuse. Kas selle presenteerimine linnameedia enneolematu kulude reformimisena on selge liialdus või kuidas?
Märksa tähelepanuväärsem on, et kokkuhoiu sildi all muudetakse samm sammult Tallinna juhtimist kakskeelseks. Ja see on küll põhimõtteline linna juhtimisreform.
Mitte kunagi varem ei ole ette kirjutatud, kui mitu inimest ja mis keeles peaks tallinlastega suhtlema. Loodavas kommunikatsiooniosakonnas seda aga tehakse – kaks eestikeelset pressiesindajat ja kaks venekeelset pressiesindajat.
Arvestades juba niigi suurt avalike suhete töötajate arvu, Tallinnas piisaks Raepressi kinni panemisest ja vajalike tööülesannete jagamisest linna avalike suhete teenistusest töötavate ametnike vahel. Seda saaks nimetada linnameedia kulude kokkuhoiuks. Kuid see ei paista olevat Kõlvarti eesmärk. Efektiivsemaks muutmise sildi all linnapea hoopis kasvatab oma venekeelset kampaaniameeskonda maksumaksja raha eest. | Õnne Pillak: Mihhail Kõlvarti muudatustest linnameedias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnavalitsus teatas, et linna struktuurist kaob Raepress. Ajakirjandust lugedes võib jääda mulje, et see on linnameediat kärpiv samm, aga kui süveneda faktidesse, ei paista kärpeid esialgu kusagilt
Faktid
Tallinna linnavalitsuse struktuuris on avalike suhete teenistus, kus 30. oktoobri 2019 seisuga tegeleb linna avalike suhete ja linnameedias kokku 35 töötajat.
Ain Saarna juhitavas avalike suhete teenistuses töötab üheksa ametnikku. Nende seas linnapea Edgar Savisaare endised nõunikud Juhan Paadam ja Jüri Kuuskemaa.
Lisaks on avalike suhete teenistuse struktuuris Pealinna toimetus kümne töötajaga, Aleksandr Tšaplõgini juhitav Stolitsa, kus töötab üheksa inimest ja Raepress, kus töötab seitse inimest. 15. novembril peaks Raepress töö lõpetama.
Uues kommunikatsiooniosakonnas asub tööle kuus inimest - osakonna juhataja ja viis pressiesindajat, kellest kaks jagavad infot eesti keeles, kaks vene keeles ja üks inglise keeles.
Tallinna linna struktuuris oleval avalike suhete teenistusele lisandub veel maksumaksja raha eest ülalpeetav Tallinna Televisioon (mida samuti ei pandud tegelikult kinni, vaid mis jätkab oma linnavalitsust ülistava programmi tootmist – pole küll selge, kellele täpselt).
Kokku kulub linnameediale sellele aastal maksumaksja raha ligi 6,2 miljonit eurot.
Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole jutt linnameedia kulude kokkuhoiust ja efektiivsemaks tegemisest tõsiseltvõetav. Praegu jääb mulje, et linnameedia masinavärgist likvideeritakse üks ametikoht – seitsme Raepressi töötaja asemel jääb tööle kuus kommunikatsiooniosakonna töötajat.
Kas see aga tegelikult ka niimoodi läheb, näeme pärast 15. novembrit. Hea vihje annab siiski see, et linnapea ise ei räägi töökohtade kaotamisest sõnagi, lubab vaid kaotada linnavalitsuse struktuurist ühe üksuse. Kas selle presenteerimine linnameedia enneolematu kulude reformimisena on selge liialdus või kuidas?
Märksa tähelepanuväärsem on, et kokkuhoiu sildi all muudetakse samm sammult Tallinna juhtimist kakskeelseks. Ja see on küll põhimõtteline linna juhtimisreform.
Mitte kunagi varem ei ole ette kirjutatud, kui mitu inimest ja mis keeles peaks tallinlastega suhtlema. Loodavas kommunikatsiooniosakonnas seda aga tehakse – kaks eestikeelset pressiesindajat ja kaks venekeelset pressiesindajat.
Arvestades juba niigi suurt avalike suhete töötajate arvu, Tallinnas piisaks Raepressi kinni panemisest ja vajalike tööülesannete jagamisest linna avalike suhete teenistusest töötavate ametnike vahel. Seda saaks nimetada linnameedia kulude kokkuhoiuks. Kuid see ei paista olevat Kõlvarti eesmärk. Efektiivsemaks muutmise sildi all linnapea hoopis kasvatab oma venekeelset kampaaniameeskonda maksumaksja raha eest.
### Response:
Õnne Pillak: Mihhail Kõlvarti muudatustest linnameedias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval kohtusid alaliitude esindajad Stockholmis, et oma ideid Põhjamaade Nõukogule esitleda ja hetkeolukord kaardistada. Soome jalgpalliliidu teatel kiitis Nõukogu esialgse plaani heaks, et innustada tüdrukuid jalgpalliga tegelema ja tõsta esile Põhjamaade rolli soolise võrdõiguslikkuse küsimustes, kirjutab Soccernet.ee.
"Me näeme, et naiste jalgpall on tulnud, et jääda. 2019. aasta MM-il Prantsusmaal mängiti pilgeni täidetud staadionitel ja hiiglasliku teleauditooriumi ees," rääkis Taani jalgpalliliidu esimees Jesper Möller väljaandele The Local.
Sel suvel Prantsusmaal osales MM-il veel 24 naiskonda, juba nelja aasta pärast tahetakse kaasata 32 koondist. Üksi kandideerivad Argentina, Brasiilia, Kolumbia, Jaapan ja Lõuna-Aafrika Vabariik, ühise avaldusega on hetkel nimekirjas Austraalia ja Uus-Meremaa ning kaks Koread. Põhjamaadega võivad 2027. aasta MM-ile konkureerida näiteks Holland, USA ja Tšiili.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Põhjamaad tahavad üheskoos korraldada 2027. aasta jalgpalli MM-i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval kohtusid alaliitude esindajad Stockholmis, et oma ideid Põhjamaade Nõukogule esitleda ja hetkeolukord kaardistada. Soome jalgpalliliidu teatel kiitis Nõukogu esialgse plaani heaks, et innustada tüdrukuid jalgpalliga tegelema ja tõsta esile Põhjamaade rolli soolise võrdõiguslikkuse küsimustes, kirjutab Soccernet.ee.
"Me näeme, et naiste jalgpall on tulnud, et jääda. 2019. aasta MM-il Prantsusmaal mängiti pilgeni täidetud staadionitel ja hiiglasliku teleauditooriumi ees," rääkis Taani jalgpalliliidu esimees Jesper Möller väljaandele The Local.
Sel suvel Prantsusmaal osales MM-il veel 24 naiskonda, juba nelja aasta pärast tahetakse kaasata 32 koondist. Üksi kandideerivad Argentina, Brasiilia, Kolumbia, Jaapan ja Lõuna-Aafrika Vabariik, ühise avaldusega on hetkel nimekirjas Austraalia ja Uus-Meremaa ning kaks Koread. Põhjamaadega võivad 2027. aasta MM-ile konkureerida näiteks Holland, USA ja Tšiili.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Põhjamaad tahavad üheskoos korraldada 2027. aasta jalgpalli MM-i |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pean kahetsusega tõdema, et ma loobun järgmisel aastal Austraalias toimuvast ATP karikavõistlusest. Peale pikka arutlemist pere ja Šveitsi meeskonnaga jõudsime järeldusele, et kaks lisanädalat kodus on kasulikud kõigile," ütles Federer. "Kahju on mitte osaleda aasta kõige põnevamal üritusel, aga see on õige otsus, kui ma tahan mängida pikemalt ATP Touri turniiridel."
15 miljoni dollari suuruse auhinnarahaga ATP karikavõistlus toimub Austraalia kolmes linnas Brisbane'is, Perthis ja Sydney's. Turniirile on kvalifitseerunud juba 18 riiki, võõrustajamaa sai seejuures koha wild-card 'iga. Peale 13. novembrit saavad kutse veel kuus riiki. Seejuures Federeri loobumine tähendab, et Šveits ei saa 3.-12. jaanuarini toimuval karikavõistlusel enam osaleda.
Riigid jagatakse kuute alagruppi, kust edasi pääsevad vaid võitjad ja kaks paremat teise koha omanikku. Finaal peetakse Sydney's. Igas voorus mängitakse kaks üksik- ja üks paarismäng. Maailma esireket Novak Djokovic ja teine number Rafael Nadal on oma osavõttu juba kinnitanud. | Roger Federer loobus Austraalias peetavast ATP karikavõistlusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pean kahetsusega tõdema, et ma loobun järgmisel aastal Austraalias toimuvast ATP karikavõistlusest. Peale pikka arutlemist pere ja Šveitsi meeskonnaga jõudsime järeldusele, et kaks lisanädalat kodus on kasulikud kõigile," ütles Federer. "Kahju on mitte osaleda aasta kõige põnevamal üritusel, aga see on õige otsus, kui ma tahan mängida pikemalt ATP Touri turniiridel."
15 miljoni dollari suuruse auhinnarahaga ATP karikavõistlus toimub Austraalia kolmes linnas Brisbane'is, Perthis ja Sydney's. Turniirile on kvalifitseerunud juba 18 riiki, võõrustajamaa sai seejuures koha wild-card 'iga. Peale 13. novembrit saavad kutse veel kuus riiki. Seejuures Federeri loobumine tähendab, et Šveits ei saa 3.-12. jaanuarini toimuval karikavõistlusel enam osaleda.
Riigid jagatakse kuute alagruppi, kust edasi pääsevad vaid võitjad ja kaks paremat teise koha omanikku. Finaal peetakse Sydney's. Igas voorus mängitakse kaks üksik- ja üks paarismäng. Maailma esireket Novak Djokovic ja teine number Rafael Nadal on oma osavõttu juba kinnitanud.
### Response:
Roger Federer loobus Austraalias peetavast ATP karikavõistlusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõige olulisema päevakorra punktina kinnitasime loendusprogrammi ehk mis on need tunnused, mida 2021. aasta loendusprogrammis uuritakse. Need koosnevad kahest osast: üks on Euroopa Liidu seatud kohustuslikud tunnused, mida on kokku 38 tunnust isikute, eluruumide ja leibkondade kohta. Teine pool on siis Eesti tarbijate vajadustest tulenevad tunnused ja neid on kokku 14 tunnust, mis täiendavalt kinnitati," ütles statistikaameti peadirektor Mart Mägi kolmapäeva õhtul ERR-ile.
"Eesti tarbijate soovil võimalik registrite andmete põhjal on võimalik esitada statistikat näiteks rahvuse, emakeele, sünnitatud laste arvu ja veel rea teiste tunnuste kohta," selgitas Mägi. Statistikaameti pressiteate kohaselt sisaldavad tarbijate soovil lisatud tunnused muuhulgas ka mitut enesehinnangu tunnust.
"Need teemad, mis on saanud ühiskonnas kajastust, said sisse - ehk tegelikult võib öelda, et lihtsustatud kujul kõik teemad, mis olid laua peal eelmine loendus ja on kirjas ka statistika seaduses - usuline kuuluvus, võõrkeeled, tervise teemad - kõik need teemad said ka loendusprogrammi sisse pandud," rääkis Mägi.
Tunnuste lisandumine võib nõuda lisaraha
Tarbijate soovil lisatud tunnuste kogumine võib siiski tähendada, et algselt ainult registripõhisena kavandatud loendusel on vaja korraldada ka küsitlus - algselt veebiküsitlusena ning hiljem ka näost-näkku inimestega kohtuvate loendajate abil, tõdes Mägi.
"Võib küll öelda, et osa tunnuseid registris ei ole, mis viitab väga selgelt sellele, et loendus ei saa toimuda puhtalt registri põhjal," ütles statistikaameti juht. "Milline on loendusmeetod, saame lõplikult kinnitada detsembris, pärast seda, kui meil on teine prooviloendus tehtud ja me oleme tuvastanud, millised allikad me saame kasutusele võtta nende lisatunnuste osas," selgitas Mägi.
See omakorda võib tähendada aga lisaraha vajadust, tõdes atatistikaameti juht. "See sõltub sellest, millised allikad me kasutusele võtame. Kindlasti juhul, kui me peame allikatena võtma kasutusele tavaloenduse kombinatsiooni, siis see rahastus ei ole piisav," rääkis ta.
Valitsus on eelarves plaaninud loendusele 5 miljonit eurot, kuid kui tekib vajadus kasutada loendajaid, võib täiendav summa ulatuda kümne või isegi 15 miljoni euroni, tõdes Mägi. "Valitsus on eraldanud tänasel hetkel 5 miljonit. Aga kui me peaks rääkima tavaloenduse läbiviimisest, siis tavaloendus läheb maksma mitte vähem kui 10 miljonit, pigem meie hinnang on täna üle selle, kuni 15 miljonit - sõltub sellest, kui paljud inimesed vastavad veebis," rääkis ta. Eelmisel rahvaloendusel 2011. aastal vastas veebi kaudu 67 protsenti Eesti inimesi.
Mägi hinnangul jääb umbes neljandik inimestest veebiküsitluse kaudu kättesaamatuks ja see nõuab nende juurde loendajate saatmist, keda on lühikeseks ajaks vaja tuhendeid. "Minimaalne loendajate hulk on üle 3000 ja see tähendab väga mastaapset tööd, sest kui eelmine kord erandlikult Balti riigid tegid loendust kolme kuu jooksul, siis tegelikult Euroopa Liidu nõue on maksimaalselt üks kuu, mille jooksul rahvaloendus peab toimuma. See on väga suur hulk küsitlejaid, kes väga lühikese aja jooksul peavad sel juhul "põllu peal" käima," selgitas Mägi.
Praegu on siiski loendusmeetod veel lahtine, selle otsustamine sõltub detsembri alguses selguvatest prooviloenduse tulemustest ning lõplik otsus peaks tulema aasta lõpus, rõhutas Mägi.
Loendusel kasutab statistikaamet vähemalt 24 registri andmeid, koostöö nendega algas ligi kümme aastat tagasi.
Rahva ja eluruumide loendus on valitsuse kinnitatud statistikatöö, mille meetodi ja kasutatavad allikad valib rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt statistikaamet.
Kolmapäeval valitsuskomisjonis kinnitatud loendustunnused:
1. EL kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused
Alaline elukoht
Alaline elukoht aasta enne loendust
Sugu
Vanus
Seaduslik perekonnaseis
Sünniriik/-koht
Kodakondsus
Leibkonnaliikmete omavahelised seosed
Töökoha asukoht
Hetke hõiveseisund
Ametinimetus ISCO-08 Eesti 2018 versioon
Majandusharu
Tööalane staatus
Haridustase
Kas on kunagi välismaal elatud ja riiki saabumise aasta (1980 ja hiljem)
Leibkondade valduse staatus
Kogurahvastik
Paikkond
Leibkondlik staatus / Leibkondlik seis
Perekondlik staatus / Perekonnaseis
Tuumperekonna tüüp
Tuumperekonna suurus
Tavaleibkonna tüüp
Tavaleibkonna suurus
Elamistingimused
Elamispinna tüüp
Elamispinna asukoht
Tavaeluruumide valdusõigus
Omandi liik
Elanike arv
Kasulik põrandapind ja/või eluaseme tubade arv
Veevarustussüsteem
Tualettruum
Vannituba
Kütte tüüp
Eluruumid hoone tüübi järgi
Eluruumid ehitusaja järgi
Eluaseme asustustiheduse standard
2. Eesti tarbijate vajadusest lähtuvad tunnused
Rahvus
Emakeel
Sünnitatud laste arv
Esimese lapse sünnitamise iga
Paiknemise info küla tasandil
Teine elukoht
Teised sissetuleku allikad
Põlisuse näitajad
Teised elatusallikad
Võõrkeeled
Usuline kuuluvus
Tavaline nädala tööaeg
Tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus
Tervise teemal vastaja hinnang tegevuse piiratuse kohta
Valitsuse loenduskomisjoni esimees on rahandusminister ja sellesse kuuluvad haigekassa juhatuse esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, töötukassa juhatuse esimees, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler, justiitsministeeriumi kantsler, kaitseressursside ameti peadirektor, maa-ameti peadirektor, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler, maksu- ja tolliameti peadirektor, rahvastikuminister, riigihalduse minister, siseministeeriumi kantsler, sotsiaalministeeriumi kantsler, statistikaameti peadirektor. | Rahvaloendusel kogutakse ka huvirühmade soovitud andmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõige olulisema päevakorra punktina kinnitasime loendusprogrammi ehk mis on need tunnused, mida 2021. aasta loendusprogrammis uuritakse. Need koosnevad kahest osast: üks on Euroopa Liidu seatud kohustuslikud tunnused, mida on kokku 38 tunnust isikute, eluruumide ja leibkondade kohta. Teine pool on siis Eesti tarbijate vajadustest tulenevad tunnused ja neid on kokku 14 tunnust, mis täiendavalt kinnitati," ütles statistikaameti peadirektor Mart Mägi kolmapäeva õhtul ERR-ile.
"Eesti tarbijate soovil võimalik registrite andmete põhjal on võimalik esitada statistikat näiteks rahvuse, emakeele, sünnitatud laste arvu ja veel rea teiste tunnuste kohta," selgitas Mägi. Statistikaameti pressiteate kohaselt sisaldavad tarbijate soovil lisatud tunnused muuhulgas ka mitut enesehinnangu tunnust.
"Need teemad, mis on saanud ühiskonnas kajastust, said sisse - ehk tegelikult võib öelda, et lihtsustatud kujul kõik teemad, mis olid laua peal eelmine loendus ja on kirjas ka statistika seaduses - usuline kuuluvus, võõrkeeled, tervise teemad - kõik need teemad said ka loendusprogrammi sisse pandud," rääkis Mägi.
Tunnuste lisandumine võib nõuda lisaraha
Tarbijate soovil lisatud tunnuste kogumine võib siiski tähendada, et algselt ainult registripõhisena kavandatud loendusel on vaja korraldada ka küsitlus - algselt veebiküsitlusena ning hiljem ka näost-näkku inimestega kohtuvate loendajate abil, tõdes Mägi.
"Võib küll öelda, et osa tunnuseid registris ei ole, mis viitab väga selgelt sellele, et loendus ei saa toimuda puhtalt registri põhjal," ütles statistikaameti juht. "Milline on loendusmeetod, saame lõplikult kinnitada detsembris, pärast seda, kui meil on teine prooviloendus tehtud ja me oleme tuvastanud, millised allikad me saame kasutusele võtta nende lisatunnuste osas," selgitas Mägi.
See omakorda võib tähendada aga lisaraha vajadust, tõdes atatistikaameti juht. "See sõltub sellest, millised allikad me kasutusele võtame. Kindlasti juhul, kui me peame allikatena võtma kasutusele tavaloenduse kombinatsiooni, siis see rahastus ei ole piisav," rääkis ta.
Valitsus on eelarves plaaninud loendusele 5 miljonit eurot, kuid kui tekib vajadus kasutada loendajaid, võib täiendav summa ulatuda kümne või isegi 15 miljoni euroni, tõdes Mägi. "Valitsus on eraldanud tänasel hetkel 5 miljonit. Aga kui me peaks rääkima tavaloenduse läbiviimisest, siis tavaloendus läheb maksma mitte vähem kui 10 miljonit, pigem meie hinnang on täna üle selle, kuni 15 miljonit - sõltub sellest, kui paljud inimesed vastavad veebis," rääkis ta. Eelmisel rahvaloendusel 2011. aastal vastas veebi kaudu 67 protsenti Eesti inimesi.
Mägi hinnangul jääb umbes neljandik inimestest veebiküsitluse kaudu kättesaamatuks ja see nõuab nende juurde loendajate saatmist, keda on lühikeseks ajaks vaja tuhendeid. "Minimaalne loendajate hulk on üle 3000 ja see tähendab väga mastaapset tööd, sest kui eelmine kord erandlikult Balti riigid tegid loendust kolme kuu jooksul, siis tegelikult Euroopa Liidu nõue on maksimaalselt üks kuu, mille jooksul rahvaloendus peab toimuma. See on väga suur hulk küsitlejaid, kes väga lühikese aja jooksul peavad sel juhul "põllu peal" käima," selgitas Mägi.
Praegu on siiski loendusmeetod veel lahtine, selle otsustamine sõltub detsembri alguses selguvatest prooviloenduse tulemustest ning lõplik otsus peaks tulema aasta lõpus, rõhutas Mägi.
Loendusel kasutab statistikaamet vähemalt 24 registri andmeid, koostöö nendega algas ligi kümme aastat tagasi.
Rahva ja eluruumide loendus on valitsuse kinnitatud statistikatöö, mille meetodi ja kasutatavad allikad valib rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt statistikaamet.
Kolmapäeval valitsuskomisjonis kinnitatud loendustunnused:
1. EL kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused
Alaline elukoht
Alaline elukoht aasta enne loendust
Sugu
Vanus
Seaduslik perekonnaseis
Sünniriik/-koht
Kodakondsus
Leibkonnaliikmete omavahelised seosed
Töökoha asukoht
Hetke hõiveseisund
Ametinimetus ISCO-08 Eesti 2018 versioon
Majandusharu
Tööalane staatus
Haridustase
Kas on kunagi välismaal elatud ja riiki saabumise aasta (1980 ja hiljem)
Leibkondade valduse staatus
Kogurahvastik
Paikkond
Leibkondlik staatus / Leibkondlik seis
Perekondlik staatus / Perekonnaseis
Tuumperekonna tüüp
Tuumperekonna suurus
Tavaleibkonna tüüp
Tavaleibkonna suurus
Elamistingimused
Elamispinna tüüp
Elamispinna asukoht
Tavaeluruumide valdusõigus
Omandi liik
Elanike arv
Kasulik põrandapind ja/või eluaseme tubade arv
Veevarustussüsteem
Tualettruum
Vannituba
Kütte tüüp
Eluruumid hoone tüübi järgi
Eluruumid ehitusaja järgi
Eluaseme asustustiheduse standard
2. Eesti tarbijate vajadusest lähtuvad tunnused
Rahvus
Emakeel
Sünnitatud laste arv
Esimese lapse sünnitamise iga
Paiknemise info küla tasandil
Teine elukoht
Teised sissetuleku allikad
Põlisuse näitajad
Teised elatusallikad
Võõrkeeled
Usuline kuuluvus
Tavaline nädala tööaeg
Tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus
Tervise teemal vastaja hinnang tegevuse piiratuse kohta
Valitsuse loenduskomisjoni esimees on rahandusminister ja sellesse kuuluvad haigekassa juhatuse esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, töötukassa juhatuse esimees, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler, justiitsministeeriumi kantsler, kaitseressursside ameti peadirektor, maa-ameti peadirektor, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler, maksu- ja tolliameti peadirektor, rahvastikuminister, riigihalduse minister, siseministeeriumi kantsler, sotsiaalministeeriumi kantsler, statistikaameti peadirektor.
### Response:
Rahvaloendusel kogutakse ka huvirühmade soovitud andmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaega nelja kaotusega alustanud ning viimased kaks kohtumist keskmiselt koguni 50 punktise vahega kaotanud Montale (0-4) sõitis külla samuti võiduta Valdarno Synergy Basketile (0-3). Külalised võtsid kohtumise avaminutitest initsiatiivi enda kätte ning tüürisid tänu paremusele kaugvisetes (12/24) mängu turvaliselt võidusadamasse. Montale hooaja avavõidu tõid numbrid 82:69 (15:10, 27:21, 25:19, 15:19), kirjutab Korvpall24.ee.
Kahes viimases kohtumises kahvatult esinenud Joonas Riismaa leidis taas viskekindluse, kui paugutas 35 minutiga üleplatsimehena 30 punkti (kahesed 8/12, kolmesed 3/5, vabavisked 5/7), hankis kaheksa lauapalli ning sooritas kaks vaheltlõiget. Tegusa mänguaja sisse mahtusid ka kaks viga ja pallikaotust. Kevin Bartolozzi tõi Valdarno edukaimana 23 silma.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Joonas Riismaa võimas esitus kandis Montale hooaja avavõiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaega nelja kaotusega alustanud ning viimased kaks kohtumist keskmiselt koguni 50 punktise vahega kaotanud Montale (0-4) sõitis külla samuti võiduta Valdarno Synergy Basketile (0-3). Külalised võtsid kohtumise avaminutitest initsiatiivi enda kätte ning tüürisid tänu paremusele kaugvisetes (12/24) mängu turvaliselt võidusadamasse. Montale hooaja avavõidu tõid numbrid 82:69 (15:10, 27:21, 25:19, 15:19), kirjutab Korvpall24.ee.
Kahes viimases kohtumises kahvatult esinenud Joonas Riismaa leidis taas viskekindluse, kui paugutas 35 minutiga üleplatsimehena 30 punkti (kahesed 8/12, kolmesed 3/5, vabavisked 5/7), hankis kaheksa lauapalli ning sooritas kaks vaheltlõiget. Tegusa mänguaja sisse mahtusid ka kaks viga ja pallikaotust. Kevin Bartolozzi tõi Valdarno edukaimana 23 silma.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Joonas Riismaa võimas esitus kandis Montale hooaja avavõiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Austria, Läti ja teised riigid on kui aken pärast kogu seda tara, mis meie ümber ehitati. Ja enamgi veel - mõni kehtestas sanktsioonid. Seepärast tuleb meil mitte just uuesti, vaid juba uuel ajal ja uuel tasemel raiuda neid aknaid ja rajada teid," ütles Lukašenko Belta teatel üht vähikeskust väisates.
"Tahan lihtsalt öelda, et kõik kuuleksid: presidendi asi on (juba Peeter I ajast) raiuda aknaid sinna, kuhu peame vajalikuks," lisas riigipea.
"Kui president sõitis Hiina, Indiasse, Lähis-Itta, Venemaale, praegu Austriasse, pärast Lätti, tähendab see, et me leppisime kokku, et president peab rajama sinna tee". "Aga sabas peavad minema need, kes peavad müüma oma toodangut, peavad sealt ostma jne. Vaat, mis minu ülesanne on," jätkas Lukašenko.
Ta kurtis: "Mõnikord raiud akna, rajad tee, aga ülemused ei kiirusta sinna minema. Seepärast tuleb veel kord minna sinna kokku leppima, kauplen juba teiste eest. Aga pärast vaatan: kui ei liiguta, tuleb nad pensile saata või veel kuhugi," märkis president. | Lukašenko asub raiuma Lätis ja Austrias "akent Euroopasse" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Austria, Läti ja teised riigid on kui aken pärast kogu seda tara, mis meie ümber ehitati. Ja enamgi veel - mõni kehtestas sanktsioonid. Seepärast tuleb meil mitte just uuesti, vaid juba uuel ajal ja uuel tasemel raiuda neid aknaid ja rajada teid," ütles Lukašenko Belta teatel üht vähikeskust väisates.
"Tahan lihtsalt öelda, et kõik kuuleksid: presidendi asi on (juba Peeter I ajast) raiuda aknaid sinna, kuhu peame vajalikuks," lisas riigipea.
"Kui president sõitis Hiina, Indiasse, Lähis-Itta, Venemaale, praegu Austriasse, pärast Lätti, tähendab see, et me leppisime kokku, et president peab rajama sinna tee". "Aga sabas peavad minema need, kes peavad müüma oma toodangut, peavad sealt ostma jne. Vaat, mis minu ülesanne on," jätkas Lukašenko.
Ta kurtis: "Mõnikord raiud akna, rajad tee, aga ülemused ei kiirusta sinna minema. Seepärast tuleb veel kord minna sinna kokku leppima, kauplen juba teiste eest. Aga pärast vaatan: kui ei liiguta, tuleb nad pensile saata või veel kuhugi," märkis president.
### Response:
Lukašenko asub raiuma Lätis ja Austrias "akent Euroopasse" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Norra kui ka Rootsi koondis on viimaseid ettevalmistusi tegemas Itaalias Val Senalesis. 3000 meetri kõrgusel merepinnast asuvas imekaunis paigas on üheksakilomeetrine suusarada. Charlotte Kalla, Frida Karlsson, Ebba Andersson ja Therese Johaug on vaid mõned nimed, kes seal kilomeetreid koguvad.
Mullu pidi Johaug MK-etappide distantsisõitudel tunnistama vaid korra konkurendi paremust. See juhtus Quebecis, kui norralannat edestas Stina Nilsson. Räägitakse aga, et 31-aastane Johaug on treeningute põhjal uuel hooajal veelgi tugevam kui mullu. "Ma arvan, et Therese on astunud ühe sammu veel edasi," ütles tema treeningkaaslane Ingvild Flugstad Östberg.
Norra koondise treener Ole Morten Iversen lisas: "Ma arvan, et Therese on arenenud. Ta on alati olnud tugev ja on nüüd ka. Ta on arenenud eelkõige kergemal maastikul, kus on suurt kiirust vaja."
Johaug tunnistab SportExpressenile antud intervjuus, et kuigi ta vorm paraneb, siis konkurentide üle tal kontrolli ei ole. "Rullsuuskadel sõitmine ja jooksmine on üks asi, võistlemine lumel hoopis midagi muud," ütles Johaug. "Palju Rootsi tüdrukuid on eelmise aastaga võrreldes kindlasti suuri edusamme teinud. Kuid ma annan oma parima."
Paludes Johaugil välja tuua, millist konkurenti ta kõige enam pelgab, vastas ta: "Oh, nad on kõik tugevad! Kuid ma usun kõige enam Stina Nilssoni. Ta sõidab hästi nii sprinti kui ka distantsi. Ta on väga mitmekülgne. Tal on tuuride võitmiseks vajalikud omadused."
Esimene MK-etapp toimub 29. novembril Soomes, Rukal. | Östberg: Johaug on astunud veel ühe sammu edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Norra kui ka Rootsi koondis on viimaseid ettevalmistusi tegemas Itaalias Val Senalesis. 3000 meetri kõrgusel merepinnast asuvas imekaunis paigas on üheksakilomeetrine suusarada. Charlotte Kalla, Frida Karlsson, Ebba Andersson ja Therese Johaug on vaid mõned nimed, kes seal kilomeetreid koguvad.
Mullu pidi Johaug MK-etappide distantsisõitudel tunnistama vaid korra konkurendi paremust. See juhtus Quebecis, kui norralannat edestas Stina Nilsson. Räägitakse aga, et 31-aastane Johaug on treeningute põhjal uuel hooajal veelgi tugevam kui mullu. "Ma arvan, et Therese on astunud ühe sammu veel edasi," ütles tema treeningkaaslane Ingvild Flugstad Östberg.
Norra koondise treener Ole Morten Iversen lisas: "Ma arvan, et Therese on arenenud. Ta on alati olnud tugev ja on nüüd ka. Ta on arenenud eelkõige kergemal maastikul, kus on suurt kiirust vaja."
Johaug tunnistab SportExpressenile antud intervjuus, et kuigi ta vorm paraneb, siis konkurentide üle tal kontrolli ei ole. "Rullsuuskadel sõitmine ja jooksmine on üks asi, võistlemine lumel hoopis midagi muud," ütles Johaug. "Palju Rootsi tüdrukuid on eelmise aastaga võrreldes kindlasti suuri edusamme teinud. Kuid ma annan oma parima."
Paludes Johaugil välja tuua, millist konkurenti ta kõige enam pelgab, vastas ta: "Oh, nad on kõik tugevad! Kuid ma usun kõige enam Stina Nilssoni. Ta sõidab hästi nii sprinti kui ka distantsi. Ta on väga mitmekülgne. Tal on tuuride võitmiseks vajalikud omadused."
Esimene MK-etapp toimub 29. novembril Soomes, Rukal.
### Response:
Östberg: Johaug on astunud veel ühe sammu edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi see võis olla üks tegureid, siis tegelik põhjus peitub ilmselt järjest kasvanud kuludes ja kohaliku omavalitsuse praktiliselt olematus toetuses. Marathon100.com vahendab Tanel Kangerti koduklubi EF Education Firsti boss Jonathan Vaughters olukorrast tehtud ülevaadet.
"Loodan, et neil on võimalus võidusõit 2021. aastal tagasi tuua, kuid USA rattaspordi seisu vaadates julgen selles kahelda," lausus Vaughters. "Rattasporditurg on USA-s teistsugune kui paljudes teistes riikides. Meil ei saa kunagi olema nii palju raha ja nii suurt riiklikku toetust nagu on näiteks Saudi Araabias või Araabia Ühendemiraatides. Kohalikud omavalitsused või riik ei toeta rattasporti. Meie poliitiline süsteem ei toeta seda. Raha tuleb erasektorist. Rattavõistluste korraldamine on muutunud igal aastal järjest raskemaks ning 2021. aastal California tuuri tagasi tuues tuleb hoolikalt kõiki nüansse kaaluda."
Vaughtersi sõnul töötavad USA-s hästi sellised rahvaspordiüritused nagu triatloni Ironmanid ning suured jooksu- ja rattamaratonid, kus osalejad on nõus välja käima sadu dollareid. Rattaspordis tõstis ta esile Dirty Kanzat või Leadville 100.
"Ironmani korraldav ettevõte müüdi Hiina erakapitalile 600 miljoni dollari eest, sest osalejatelt saadav tasu on niivõrd suur. Rattaspordis saab seda võrrelda Dirty Kanza ja Leadville 100-ga, sest seal on 120-140 eliitratturit ning 20 000 harrastajat, kes samal rajal sõidavad. California tuuri osas ei ole ma eelarvega täpselt kursis, kuid arvan, et korralduskulud on sama suured kui Tour de France'il," pakkus Vaughters. "See võib tunduda hullumeelne, kuid see on reaalne. Teede sulgemine ning stardi- ja finišiala broneerimine... Tour de France'i korraldamist toetab valitsus, sest tegemist on osaga Prantsuse kultuurist. USA-s tuleb see kõik kinni maksta ja seetõttu on suurüritusi oluliselt raskem korraldada." | California velotuur jäetakse järgmisel aastal rahapuuduse tõttu ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi see võis olla üks tegureid, siis tegelik põhjus peitub ilmselt järjest kasvanud kuludes ja kohaliku omavalitsuse praktiliselt olematus toetuses. Marathon100.com vahendab Tanel Kangerti koduklubi EF Education Firsti boss Jonathan Vaughters olukorrast tehtud ülevaadet.
"Loodan, et neil on võimalus võidusõit 2021. aastal tagasi tuua, kuid USA rattaspordi seisu vaadates julgen selles kahelda," lausus Vaughters. "Rattasporditurg on USA-s teistsugune kui paljudes teistes riikides. Meil ei saa kunagi olema nii palju raha ja nii suurt riiklikku toetust nagu on näiteks Saudi Araabias või Araabia Ühendemiraatides. Kohalikud omavalitsused või riik ei toeta rattasporti. Meie poliitiline süsteem ei toeta seda. Raha tuleb erasektorist. Rattavõistluste korraldamine on muutunud igal aastal järjest raskemaks ning 2021. aastal California tuuri tagasi tuues tuleb hoolikalt kõiki nüansse kaaluda."
Vaughtersi sõnul töötavad USA-s hästi sellised rahvaspordiüritused nagu triatloni Ironmanid ning suured jooksu- ja rattamaratonid, kus osalejad on nõus välja käima sadu dollareid. Rattaspordis tõstis ta esile Dirty Kanzat või Leadville 100.
"Ironmani korraldav ettevõte müüdi Hiina erakapitalile 600 miljoni dollari eest, sest osalejatelt saadav tasu on niivõrd suur. Rattaspordis saab seda võrrelda Dirty Kanza ja Leadville 100-ga, sest seal on 120-140 eliitratturit ning 20 000 harrastajat, kes samal rajal sõidavad. California tuuri osas ei ole ma eelarvega täpselt kursis, kuid arvan, et korralduskulud on sama suured kui Tour de France'il," pakkus Vaughters. "See võib tunduda hullumeelne, kuid see on reaalne. Teede sulgemine ning stardi- ja finišiala broneerimine... Tour de France'i korraldamist toetab valitsus, sest tegemist on osaga Prantsuse kultuurist. USA-s tuleb see kõik kinni maksta ja seetõttu on suurüritusi oluliselt raskem korraldada."
### Response:
California velotuur jäetakse järgmisel aastal rahapuuduse tõttu ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alamkoda kiitis ennetähtaegsete valimiste korraldamise 12. detsembril heaks teisipäeva hilisõhtul. Eelnõu poolt hääletas 438 rahvasaadikut, vastuhääli oli 20. Lordide kojas eelnõule märkimisväärset vastasseisu tekkida, vahendasid BBC ja Reuters.
Valimised toimuvad olukorras, kus Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on andnud heakskiidu otsusele lükata Ühendkuningriigi EL-ist lahkumine edasi 31. jaanuarini. Lahkumine võib toimuda ka enne seda, kui Ühendkuningriigi uues parlamendis lahkumise ja sellega seotud seaduste asjus lõpuks kokkuleppele jõutakse.
Seega ei osutunud tõeks Briti peaministri korduvad lubadused, et Ühendkuningriik lahkub EL-ist igal juhul 31. oktoobriks.
Konservatiivse Partei juht, peaminister Johnson märkis, et tulemas on rasked valimised, kuid sellest hoolimata on ta veendunud, et tal õnnestub saada värske mandaat Euroopa Liidust lahkumiseks ning murda ka praeguses parlamendi koosseisus tekkinud patiseis. Johnson ütles parteikaaslastele, et riigil on aeg end kokku võtta ja Brexit ära teha.
Märkimisväärne on ka see, et teisipäeval lubas Johnson naasta fraktsiooni 10 konservatiivil, kes olid tema poliitika mittetoetamise tõttu varem parlamendi konservatiivide seast välja arvatud. Naasjate seas on näiteks eksministrid Greg Clark, Ed Vaizey ja Margot James ning rahvasaadik sir Nicholas Soames, kes on kunagise peaministri Winston Churchilli lapselaps. Samas pole konservatiivide sekka tagasi kutsutud seas kümmekond Johnsoni-kriitikutest konservatiivi, kelle hulgas on näiteks endised rahandusministrid Philip Hammond ja Ken Clarke.
Peamise opositsioonierakonna ehk Tööpartei esimees Jeremy Corbyn teatas, et erakorraliste valimiste näol on tegu kord põlvkonna jooksul esineva võimalusega riiki märkimisväärselt muuta. "Me algatame seni nähtuga võrreldes kõige tambitsioonikama ja radikaalsema kampaania tegelikeks muudatusteks riigis," kirjutas ta ajalehes Daily Mirror avaldatud arvamusartiklis.
Samas on leiboristid Brexiti teemal endiselt lõhestunud. Kui Corbyn ja tema lähedased liitlased toetavad Brexitit enda tingimustel, siis suur osa Tööpartei poliitikutest on ka otseselt Brexiti vastu. Samuti on seoses Corbyni juhtimisega muidki probleeme, mis on toonud kaasa ka rahvasaadikute lahkumist parteist.
Liberaaldemokraatide juht Jo Swinson kommenteeris, et valimised on parim võimalus valida valitsus, mis peatab Brexiti.
Šoti Rahvuspartei (SNP) liider ja Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon teatas, et valimistel on võimalus hääletada teise iseseisvusreferendumi korraldamise poolt. "SNP võit on Šotimaa ühemõtteline ja vastupandamatu nõudmine valida ise enda tulevik," lausus ta.
Konservatiivse Partei Šotimaa haru teatas omakorda, et nende poolt hääletades saab tagada, et Šotimaa jääb Ühendkuningriigi osaks.
Brexiti Partei juht Nigel Farage tervitas erakorralisi valimisi ja teatas, et patiseis on purustatud ning Brexitil on nüüdsest võimalus õnnestuda.
Väiksemad parteid peavad läbirääkimisi Brexiti-vastase strateegia asjus
Väiksemad parteid on juba läbi rääkimas, kuidas erinevate valimisringkondade puhul toetata strateegiliselt teineteise kandidaate, kes on Brexiti vastu.
Libareaaldemokraatide asejuht Ed Davey kinnitas, et selline arutelu on praegu käimas roheliste ja Walesi rahvuslastega.
Roheliste asejuht Jonathan Bartley selgitas, et kokkulepe, mille kohaselt erakondade kandidaadid end teineteise toetamiseks valimistelt taandavad, aitab kaasa võimalusele luua parlamendi alamkoja uues koosseisus tugev Brexiti-vastane ja kahest suurparteist sõltumatu blokk.
Küsimusele, kas liberaaldemokraadid on uue patiseisu tekkimisel valmis minema valitsuskoalitsiooni konservatiivide või leiboristidega, vastas liberaaldemokraatide juht Swinson: "Ma tahan öelda selgelt, et ei Boris Johnson ega ka Jeremy Corbyn pole sobilikud valikud peaministri ametikohale."
Ühendkuninriigi valimissüsteemi arvestades on Johnsoni konservatiividel Corbyni leiboristide ees soliidne edumaa. Samas on sellest samast valimissüsteemist tulenevalt protsess võrdlemisi raskelt prognoositav, mis tuli välja näiteks 2016. aasta juunis, kui toonane peaminister Theresa May kutsus head reitingut arvestades esile erakorralised valimised, et oma parlamendienamust suurendada. Valimistel aga konservatiivid hoopis kaotasid parlamendienamuse ning May oli sunnitud otsima toetust Põhja-Iirimaa unionistidelt.
The state of the polls: @FinancialTimes tracker has Tories 11pts ahead of Labour https://t.co/effGlT6HIF pic.twitter.com/tApRbMWDEf
— Sebastian Payne (@SebastianEPayne) October 29, 2019 | Briti valimiste eel omavad lootusi nii Brexiti toetajad kui ka vastased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alamkoda kiitis ennetähtaegsete valimiste korraldamise 12. detsembril heaks teisipäeva hilisõhtul. Eelnõu poolt hääletas 438 rahvasaadikut, vastuhääli oli 20. Lordide kojas eelnõule märkimisväärset vastasseisu tekkida, vahendasid BBC ja Reuters.
Valimised toimuvad olukorras, kus Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on andnud heakskiidu otsusele lükata Ühendkuningriigi EL-ist lahkumine edasi 31. jaanuarini. Lahkumine võib toimuda ka enne seda, kui Ühendkuningriigi uues parlamendis lahkumise ja sellega seotud seaduste asjus lõpuks kokkuleppele jõutakse.
Seega ei osutunud tõeks Briti peaministri korduvad lubadused, et Ühendkuningriik lahkub EL-ist igal juhul 31. oktoobriks.
Konservatiivse Partei juht, peaminister Johnson märkis, et tulemas on rasked valimised, kuid sellest hoolimata on ta veendunud, et tal õnnestub saada värske mandaat Euroopa Liidust lahkumiseks ning murda ka praeguses parlamendi koosseisus tekkinud patiseis. Johnson ütles parteikaaslastele, et riigil on aeg end kokku võtta ja Brexit ära teha.
Märkimisväärne on ka see, et teisipäeval lubas Johnson naasta fraktsiooni 10 konservatiivil, kes olid tema poliitika mittetoetamise tõttu varem parlamendi konservatiivide seast välja arvatud. Naasjate seas on näiteks eksministrid Greg Clark, Ed Vaizey ja Margot James ning rahvasaadik sir Nicholas Soames, kes on kunagise peaministri Winston Churchilli lapselaps. Samas pole konservatiivide sekka tagasi kutsutud seas kümmekond Johnsoni-kriitikutest konservatiivi, kelle hulgas on näiteks endised rahandusministrid Philip Hammond ja Ken Clarke.
Peamise opositsioonierakonna ehk Tööpartei esimees Jeremy Corbyn teatas, et erakorraliste valimiste näol on tegu kord põlvkonna jooksul esineva võimalusega riiki märkimisväärselt muuta. "Me algatame seni nähtuga võrreldes kõige tambitsioonikama ja radikaalsema kampaania tegelikeks muudatusteks riigis," kirjutas ta ajalehes Daily Mirror avaldatud arvamusartiklis.
Samas on leiboristid Brexiti teemal endiselt lõhestunud. Kui Corbyn ja tema lähedased liitlased toetavad Brexitit enda tingimustel, siis suur osa Tööpartei poliitikutest on ka otseselt Brexiti vastu. Samuti on seoses Corbyni juhtimisega muidki probleeme, mis on toonud kaasa ka rahvasaadikute lahkumist parteist.
Liberaaldemokraatide juht Jo Swinson kommenteeris, et valimised on parim võimalus valida valitsus, mis peatab Brexiti.
Šoti Rahvuspartei (SNP) liider ja Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon teatas, et valimistel on võimalus hääletada teise iseseisvusreferendumi korraldamise poolt. "SNP võit on Šotimaa ühemõtteline ja vastupandamatu nõudmine valida ise enda tulevik," lausus ta.
Konservatiivse Partei Šotimaa haru teatas omakorda, et nende poolt hääletades saab tagada, et Šotimaa jääb Ühendkuningriigi osaks.
Brexiti Partei juht Nigel Farage tervitas erakorralisi valimisi ja teatas, et patiseis on purustatud ning Brexitil on nüüdsest võimalus õnnestuda.
Väiksemad parteid peavad läbirääkimisi Brexiti-vastase strateegia asjus
Väiksemad parteid on juba läbi rääkimas, kuidas erinevate valimisringkondade puhul toetata strateegiliselt teineteise kandidaate, kes on Brexiti vastu.
Libareaaldemokraatide asejuht Ed Davey kinnitas, et selline arutelu on praegu käimas roheliste ja Walesi rahvuslastega.
Roheliste asejuht Jonathan Bartley selgitas, et kokkulepe, mille kohaselt erakondade kandidaadid end teineteise toetamiseks valimistelt taandavad, aitab kaasa võimalusele luua parlamendi alamkoja uues koosseisus tugev Brexiti-vastane ja kahest suurparteist sõltumatu blokk.
Küsimusele, kas liberaaldemokraadid on uue patiseisu tekkimisel valmis minema valitsuskoalitsiooni konservatiivide või leiboristidega, vastas liberaaldemokraatide juht Swinson: "Ma tahan öelda selgelt, et ei Boris Johnson ega ka Jeremy Corbyn pole sobilikud valikud peaministri ametikohale."
Ühendkuninriigi valimissüsteemi arvestades on Johnsoni konservatiividel Corbyni leiboristide ees soliidne edumaa. Samas on sellest samast valimissüsteemist tulenevalt protsess võrdlemisi raskelt prognoositav, mis tuli välja näiteks 2016. aasta juunis, kui toonane peaminister Theresa May kutsus head reitingut arvestades esile erakorralised valimised, et oma parlamendienamust suurendada. Valimistel aga konservatiivid hoopis kaotasid parlamendienamuse ning May oli sunnitud otsima toetust Põhja-Iirimaa unionistidelt.
The state of the polls: @FinancialTimes tracker has Tories 11pts ahead of Labour https://t.co/effGlT6HIF pic.twitter.com/tApRbMWDEf
— Sebastian Payne (@SebastianEPayne) October 29, 2019
### Response:
Briti valimiste eel omavad lootusi nii Brexiti toetajad kui ka vastased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Muudatuse eesmärk on korrastada ja kaasajastada linna kommunikatsioonisüsteem, et vastata paremini linnaelanike teavitamise ja muutunud meediatarbimise vajadusele. Tegemist on ühe sammuga linnameedia ja kommunikatsiooni arendamiseks," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.
Linna avalike suhete teenistuse koosseisu luuakse kuue töökohaga kommunikatsiooniosakond, mille eesmärk on linnaelu kajastava olulise teabe edastamine ja koostöö erinevate meediakanalitega, et tallinlaste ja linna külaliste elu oleks mugav ja meeldiv ning et linna elanikud ja külalised oleksid kursis neile olulise infoga.
Kommunikatsiooniosakonnas asub tööle osakonna juhataja ja viis pressiesindajat, kellest kaks jagavad infot eesti keeles, kaks vene keeles ja üks inglise keeles. Raepressis on praegu kokku seitse töökohta: Raepressi juhataja ja kuus toimetajat.
Kommunikatsiooniosakonda pressiesindajate leidmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss.
Kaks endist töötajat võib jääda
Tallinna kommunikatsioonijuht Kirsti Ruul kommenteeris ERR-ile, et kõik Raepressi töötajad saavad koondamisteate, kuid samas soovitakse ka kahe töötaja jätkamist loodavas kommunikatsiooniosakonnas. Neist üks on Raepressi eesti- ja teine venekeelse info toimetaja. Teistele Raepressi töötajatele linnal samaväärset tööd pakkuda pole. Konkreetseid nimesid ei soovinud Ruul veel nimetada, sest töötajatele endile pole seda võimalust veel pakutud. Koondamisteated või ettepanek jätkata antakse üle selle nädala jooksul, Raepressi kaotamise otsusest kuulsid töötajad teisipäeval.
"Kommunikatsiooniosakond ja pressiesindajad saavad palju mitmekülgsemad ülesanded nii alates ajakirjanikega igapäevasest suhtlemisest kuni sotsiaalmeediani. See on Raepressis töötamisest oemuselt erinev töö, on vahe, kas toimetad sulle saadetud teksti või tegutsed aktiivselt pressiesindajana," põhjendas Ruul, miks kõik senised Raepressi töötajad uude osakonda ei sobitu.
Kommunikatsiooniosakonna koosseis on küll ühe võrra väiksem kui Raepressis, kuid personalieelarve jääb samaks. See annab läbirääkijatele võimaluse pakkuda senisest paremat palgataset.
"See ümberkorraldus ei ole tehtud raha kokkuhoidmiseks, vaid et panustada kvaliteeti. Palgafondi samaksjäämisega on võimalik loodetavasti värvata häid inimesi," avaldas Ruul lootust.
Uus kommunikatsiooniosakond hakkab alluma linna avalike suhete teenistuse direktor Ain Saarnale. Kommunikatsioonijuht Kirsti Ruulile endale alluvaid ei teki, küll aga panustab ta uue osakonna töötajate värbamisse ja meeskonna käivitamisse. | Tallinn kaotab Raepressi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Muudatuse eesmärk on korrastada ja kaasajastada linna kommunikatsioonisüsteem, et vastata paremini linnaelanike teavitamise ja muutunud meediatarbimise vajadusele. Tegemist on ühe sammuga linnameedia ja kommunikatsiooni arendamiseks," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.
Linna avalike suhete teenistuse koosseisu luuakse kuue töökohaga kommunikatsiooniosakond, mille eesmärk on linnaelu kajastava olulise teabe edastamine ja koostöö erinevate meediakanalitega, et tallinlaste ja linna külaliste elu oleks mugav ja meeldiv ning et linna elanikud ja külalised oleksid kursis neile olulise infoga.
Kommunikatsiooniosakonnas asub tööle osakonna juhataja ja viis pressiesindajat, kellest kaks jagavad infot eesti keeles, kaks vene keeles ja üks inglise keeles. Raepressis on praegu kokku seitse töökohta: Raepressi juhataja ja kuus toimetajat.
Kommunikatsiooniosakonda pressiesindajate leidmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss.
Kaks endist töötajat võib jääda
Tallinna kommunikatsioonijuht Kirsti Ruul kommenteeris ERR-ile, et kõik Raepressi töötajad saavad koondamisteate, kuid samas soovitakse ka kahe töötaja jätkamist loodavas kommunikatsiooniosakonnas. Neist üks on Raepressi eesti- ja teine venekeelse info toimetaja. Teistele Raepressi töötajatele linnal samaväärset tööd pakkuda pole. Konkreetseid nimesid ei soovinud Ruul veel nimetada, sest töötajatele endile pole seda võimalust veel pakutud. Koondamisteated või ettepanek jätkata antakse üle selle nädala jooksul, Raepressi kaotamise otsusest kuulsid töötajad teisipäeval.
"Kommunikatsiooniosakond ja pressiesindajad saavad palju mitmekülgsemad ülesanded nii alates ajakirjanikega igapäevasest suhtlemisest kuni sotsiaalmeediani. See on Raepressis töötamisest oemuselt erinev töö, on vahe, kas toimetad sulle saadetud teksti või tegutsed aktiivselt pressiesindajana," põhjendas Ruul, miks kõik senised Raepressi töötajad uude osakonda ei sobitu.
Kommunikatsiooniosakonna koosseis on küll ühe võrra väiksem kui Raepressis, kuid personalieelarve jääb samaks. See annab läbirääkijatele võimaluse pakkuda senisest paremat palgataset.
"See ümberkorraldus ei ole tehtud raha kokkuhoidmiseks, vaid et panustada kvaliteeti. Palgafondi samaksjäämisega on võimalik loodetavasti värvata häid inimesi," avaldas Ruul lootust.
Uus kommunikatsiooniosakond hakkab alluma linna avalike suhete teenistuse direktor Ain Saarnale. Kommunikatsioonijuht Kirsti Ruulile endale alluvaid ei teki, küll aga panustab ta uue osakonna töötajate värbamisse ja meeskonna käivitamisse.
### Response:
Tallinn kaotab Raepressi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andreescu andis loobumisvõidu peale esimese seti kaotamist tulemusega 3:6. Kanadalanna alustas kohtumist võimsalt, murdes esimeses geimis Pliškova servi ning asudes 2:0 juhtima. Seejärel vigastas Andreescu oma vasakut põlve ning tema liikumine muutus silmnähtavalt. Peale üheksandat geimi ütles pisarates kanadalanna oma treenerile, et kuigi ta soovib jätkata, ei ole ta võimeline oma põlve kõverdama.
Vaatamata loobumisvõidule on 19-aastasel Andreescul võimalus turniiril jätkata, kui põlv lubab. Lillast alagrupist edasi pääsemise lootuse on ta aga kahe kaotusega juba minetanud. Reedel peaks kanadalanna kohtuma alagrupiliidri Elina Svitolinaga (WTA 8.). Oma osalemise otsustab Andreescu peale röntgeni tegemist ja arsti juures käimist.
Poolfinaali pääsemise eest võitlevad samal päeval vastamisi minevad Pliškova ja Simona Halep (WTA 5.). Mõlemal on hetkel kirjas üks võit ja üks kaotus. | Andreescu andis finaalturniiril Pliškovale loobumisvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andreescu andis loobumisvõidu peale esimese seti kaotamist tulemusega 3:6. Kanadalanna alustas kohtumist võimsalt, murdes esimeses geimis Pliškova servi ning asudes 2:0 juhtima. Seejärel vigastas Andreescu oma vasakut põlve ning tema liikumine muutus silmnähtavalt. Peale üheksandat geimi ütles pisarates kanadalanna oma treenerile, et kuigi ta soovib jätkata, ei ole ta võimeline oma põlve kõverdama.
Vaatamata loobumisvõidule on 19-aastasel Andreescul võimalus turniiril jätkata, kui põlv lubab. Lillast alagrupist edasi pääsemise lootuse on ta aga kahe kaotusega juba minetanud. Reedel peaks kanadalanna kohtuma alagrupiliidri Elina Svitolinaga (WTA 8.). Oma osalemise otsustab Andreescu peale röntgeni tegemist ja arsti juures käimist.
Poolfinaali pääsemise eest võitlevad samal päeval vastamisi minevad Pliškova ja Simona Halep (WTA 5.). Mõlemal on hetkel kirjas üks võit ja üks kaotus.
### Response:
Andreescu andis finaalturniiril Pliškovale loobumisvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Loodav teavitussüsteem seisneb selles, et kui kusagil ilmneb oht inimestele ja nende varale, siis on võimalik inimestele saata telefonile SMS," ütles ERR-ile RIKS- raadioside osakonna juhataja Margus Rohtla.
Süsteemi väljatöötamisel sai Rohtla sõnul kaalutud erinevaid võimalusi, sealhulgas teha seda mobiiliäppide kaudu võid kärjeinfona. "Valisime välja SMS-i, kuna see on kõige töökindlam ja lollikindlam ning ka vanemate mobiiltelefoni vahendusel saavad inimesed sõnumi kätte," lausus Rohtla.
Rohtla kirjelduse kohaselt oleks kärjeinfo kasutamisel probleemiks, et vanemad telefonid ei pruugi seda vastu võtta, samuti ka uuemad. "Kärjeinfo puhul peab telefonis selle teenuse aktiveerima ja mõningates uutes telefonides seda võimalust ei ole," lausus Rohtla.
Rohtla sõnul on RIKS mõelnud ka sellele, et välismaal viibivad Eesti inimesed saaksid võimaliku ohu kohta SMS-i, kui seal riigis peaks olema midagi ohtlikku toimunud.
Süsteem peaks toimima hakkama hiljemalt 2022. aasta suvel nagu näeb ette Euroopa Liidu sideseadus. "Loodame, et Eestis õnnestub see varem," sõnas Rohtla.
Ohuteavituse tehnilise lahenduse korraldamiseks kuulutab RIKS välja riigihanke, haldama hakkab seda RIKS koos häirekeskusega.
Oma roll on ka riiklikul ilmateenistusel
Oma osa teavitusel on ka riigi ilmateenistusel. Sünoptik Taimi Paljak ütles ERR-ile, et 26-27. oktoobril liikus kaks väga aktiivset madalrõhkkonda üle Läänemere.
"Viimane neist suundus otse üle Eesti, samal ajal järjest ägenedes. Täpne prognoostrajektoor sellises olukorras on väga oluline ja kõrvalekalle vaid umbes 50 kilomeetri ulatuses tähendab tuulevälja olulist muutust. Seetõttu esmalt, kuni 24 tundi ette, väljastatud hoiatused piirdusid tuule kiirusega 20 meetrit sekundis," selgitas Paljak. "Olukord oli pingeline ja tegime kõik endast oleneva võimalikult adekvaatse info edastamiseks, paraku atmosfäär käitus jõulisemalt." | Riik hakkab Eesti inimesi ohu korral teavitama telefoni lühisõnumiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loodav teavitussüsteem seisneb selles, et kui kusagil ilmneb oht inimestele ja nende varale, siis on võimalik inimestele saata telefonile SMS," ütles ERR-ile RIKS- raadioside osakonna juhataja Margus Rohtla.
Süsteemi väljatöötamisel sai Rohtla sõnul kaalutud erinevaid võimalusi, sealhulgas teha seda mobiiliäppide kaudu võid kärjeinfona. "Valisime välja SMS-i, kuna see on kõige töökindlam ja lollikindlam ning ka vanemate mobiiltelefoni vahendusel saavad inimesed sõnumi kätte," lausus Rohtla.
Rohtla kirjelduse kohaselt oleks kärjeinfo kasutamisel probleemiks, et vanemad telefonid ei pruugi seda vastu võtta, samuti ka uuemad. "Kärjeinfo puhul peab telefonis selle teenuse aktiveerima ja mõningates uutes telefonides seda võimalust ei ole," lausus Rohtla.
Rohtla sõnul on RIKS mõelnud ka sellele, et välismaal viibivad Eesti inimesed saaksid võimaliku ohu kohta SMS-i, kui seal riigis peaks olema midagi ohtlikku toimunud.
Süsteem peaks toimima hakkama hiljemalt 2022. aasta suvel nagu näeb ette Euroopa Liidu sideseadus. "Loodame, et Eestis õnnestub see varem," sõnas Rohtla.
Ohuteavituse tehnilise lahenduse korraldamiseks kuulutab RIKS välja riigihanke, haldama hakkab seda RIKS koos häirekeskusega.
Oma roll on ka riiklikul ilmateenistusel
Oma osa teavitusel on ka riigi ilmateenistusel. Sünoptik Taimi Paljak ütles ERR-ile, et 26-27. oktoobril liikus kaks väga aktiivset madalrõhkkonda üle Läänemere.
"Viimane neist suundus otse üle Eesti, samal ajal järjest ägenedes. Täpne prognoostrajektoor sellises olukorras on väga oluline ja kõrvalekalle vaid umbes 50 kilomeetri ulatuses tähendab tuulevälja olulist muutust. Seetõttu esmalt, kuni 24 tundi ette, väljastatud hoiatused piirdusid tuule kiirusega 20 meetrit sekundis," selgitas Paljak. "Olukord oli pingeline ja tegime kõik endast oleneva võimalikult adekvaatse info edastamiseks, paraku atmosfäär käitus jõulisemalt."
### Response:
Riik hakkab Eesti inimesi ohu korral teavitama telefoni lühisõnumiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmalt minnakse vastamisi neljapäeval, 7. novembril Eesti aja järgi kell 16.00 ning teist korda kohtutakse pühapäeval, 10. novembril kell 14.00. Mõlemad mängud peetakse Minski jalgpallihallis.
Viimati kohtusid Eesti ja Valgevene omavahel käimasoleva aasta juunis, kui Kadrioru staadionil peetud kohtumine lõppes külaliste 1:0 võiduga. FIFA edetabelis paikneb Eesti 97. kohal ning Valgevene on 52. positsioonil.
Koondise koosseis maavõistlusteks Valgevenega:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 23/0
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tallinna Kalev 6/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi TC (HUN) 80/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 77/0
Berle Brant (26.09.1989) – Pärnu JK 19/0
Marie Saar (25.04.2001) – Pärnu JK (laenul Vändra JK Vaprusest) 0/0
Kreete Õun (25.05.2001) – Tartu JK Tammeka 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 106/20
Kaire Palmaru (11.08.1984) – Saku Sporting 106/10
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 101/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 85/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 66/4*
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 43/1
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Napoli CF (ITA) 40/5
Lisette Tammik (14.10.1998) – Napoli CF (ITA) 35/2
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Suure-Jaani Unitedist) 16/0
Ulrika Tülp (20.06.1991) – Pärnu JK 16/1**
Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 5/1
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 3/0
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 2/0
Tuuli Tasa (12.11.2002) – Tartu JK Tammeka 1/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Kehalise ettevalmistuse treener: Andrei Veis
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
Mänedžer: Raili Ellermaa
* osaleb ainult esimeses kohtumises
** osaleb ainult teises kohtumises | Selgus naiste jalgpallikoondise koosseis mängudeks Valgevenega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmalt minnakse vastamisi neljapäeval, 7. novembril Eesti aja järgi kell 16.00 ning teist korda kohtutakse pühapäeval, 10. novembril kell 14.00. Mõlemad mängud peetakse Minski jalgpallihallis.
Viimati kohtusid Eesti ja Valgevene omavahel käimasoleva aasta juunis, kui Kadrioru staadionil peetud kohtumine lõppes külaliste 1:0 võiduga. FIFA edetabelis paikneb Eesti 97. kohal ning Valgevene on 52. positsioonil.
Koondise koosseis maavõistlusteks Valgevenega:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 23/0
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tallinna Kalev 6/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi TC (HUN) 80/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 77/0
Berle Brant (26.09.1989) – Pärnu JK 19/0
Marie Saar (25.04.2001) – Pärnu JK (laenul Vändra JK Vaprusest) 0/0
Kreete Õun (25.05.2001) – Tartu JK Tammeka 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 106/20
Kaire Palmaru (11.08.1984) – Saku Sporting 106/10
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 101/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 85/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 66/4*
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 43/1
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Napoli CF (ITA) 40/5
Lisette Tammik (14.10.1998) – Napoli CF (ITA) 35/2
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Suure-Jaani Unitedist) 16/0
Ulrika Tülp (20.06.1991) – Pärnu JK 16/1**
Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 5/1
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 3/0
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 2/0
Tuuli Tasa (12.11.2002) – Tartu JK Tammeka 1/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Kehalise ettevalmistuse treener: Andrei Veis
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
Mänedžer: Raili Ellermaa
* osaleb ainult esimeses kohtumises
** osaleb ainult teises kohtumises
### Response:
Selgus naiste jalgpallikoondise koosseis mängudeks Valgevenega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Energiaagentuuri teate kohaselt kiideti heaks luba, mille alusel võib gaasitoru 147 kilomeetri pikkune osa läbida Läänemere piirkonda Bornholmi saarest kagus, vahendas Reuters.
Vene gaasihiiu Gazprom teatel on praeguseks valmis juba rohkem kui 87 protsenti Nord Stream 2 gaasijuhtmest, kuid vahepealsed ehitustööd Taani vetes olid alates aprillist peatunud just sealsete võimude otsuse ootamise tõttu.
Taani seaduste kohaselt tuleb ehitajatel oodata pärast energiaagentuuri loa saamist veel vähemalt kuu aega, et osapooltel oleks võimalik nelja nädala jooksul otsust kohtus vaidlustada.
Nord Stream 2 rajamist on kritiseerinud nii Poola, Balti riigid, Põhjamaad ja USA, kelle sõnul suurendab see gaasitoru Euroopa sõltuvust Venemaa gaasitarnetest ning võimaldab Venemaa gaasitransiidi möödumist Ukrainast. See omakorda annab Moskvale võimaluse Ukraina vastu veelgi agressiivsemat poliitikat ajada. USA kongressis on seetõttu plaanis võtta vastu otsuseid, millega kehtestataks Nord Stream 2 projektiga seotud sanktsioone. | Taani energiaagentuur näitas Nord Stream 2 gaasitorule rohelist tuld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Energiaagentuuri teate kohaselt kiideti heaks luba, mille alusel võib gaasitoru 147 kilomeetri pikkune osa läbida Läänemere piirkonda Bornholmi saarest kagus, vahendas Reuters.
Vene gaasihiiu Gazprom teatel on praeguseks valmis juba rohkem kui 87 protsenti Nord Stream 2 gaasijuhtmest, kuid vahepealsed ehitustööd Taani vetes olid alates aprillist peatunud just sealsete võimude otsuse ootamise tõttu.
Taani seaduste kohaselt tuleb ehitajatel oodata pärast energiaagentuuri loa saamist veel vähemalt kuu aega, et osapooltel oleks võimalik nelja nädala jooksul otsust kohtus vaidlustada.
Nord Stream 2 rajamist on kritiseerinud nii Poola, Balti riigid, Põhjamaad ja USA, kelle sõnul suurendab see gaasitoru Euroopa sõltuvust Venemaa gaasitarnetest ning võimaldab Venemaa gaasitransiidi möödumist Ukrainast. See omakorda annab Moskvale võimaluse Ukraina vastu veelgi agressiivsemat poliitikat ajada. USA kongressis on seetõttu plaanis võtta vastu otsuseid, millega kehtestataks Nord Stream 2 projektiga seotud sanktsioone.
### Response:
Taani energiaagentuur näitas Nord Stream 2 gaasitorule rohelist tuld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2007. aastal Tallinna Keskraamatukogu algatatud raamatu kinkimise projekti eesmärgiks on tagada, et lapsed on esimeses klassis õppimise ajal koos õpetajatega läbi käinud tee koolist raamatukokku ning koos on õpitud tundma raamatukogu teenuseid. Raamatu üleandmiseks võtab raamatukogu kooliga ühendust ning kõik Tallinna koolide esimeste klasside lapsed koos õpetajaga on oodatud raamatukogu külastama.
Anne Pikkovi illustreeritud raamatu "Tohuvabohu" peategelane Johan ärkab hommikul ja avastab ümberringi valitsevat segaduse. Täiskasvanud mängivad liivakastis ja turnivad puudel, lapsed on hakanud õpetajateks, politseinikeks ja tuletõrjujateks. Selline tohuvabohu lükkab käima üsnagi pöörased sündmused.
Alates 2007. aastast on Tallinna Keskraamatukogu igal aastal kirjastanud uue lasteraamatu, mille saavad kingiks kõik Tallinna munitsipaal-, riigi- ja erakoolide õpilased sõltumata koolis kasutatavast õppekeelest.
I klassi kinkeraamatute sarjas on varem ilmunud "Kooliraamat" (autor Indrek Koff, illustreerija Marja-Liisa Plats), "Härra Klaasi pöörane muuseum" (Kairi Look, Marge Nelk), "Kuukassi koerused kosmoses" (Joonas Sildre, Elina Sildre), "Kõik on kõige targemad" (Contra, Ulla Saar), "Armando" (Mika Keränen, Kertu Sillaste), "Suvevaheaeg koolis" (Kätlin Vainola, Kertu Sillaste), Jaanus Vaiksoo "Onu Heino väike pere" (Jaanus Vaiksoo, Kertu Sillaste), "Väike puu ja rändur kuu" (autor Ülle Kütsen, illustreerija Kertu Sillaste).
Sarjas on välja antud ka kolm laste omaloomingut sisaldavat raamatut "Omad jutud". Sarjas ilmunud raamatuid saab lugeda Lastelehelt.
Raamatut esitletakse 7. novembril kell 10 Tallinna Keskraamatukogus. | Tallinna Keskraamatukogu kingib lastele Kadri Hinrikuse raamatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2007. aastal Tallinna Keskraamatukogu algatatud raamatu kinkimise projekti eesmärgiks on tagada, et lapsed on esimeses klassis õppimise ajal koos õpetajatega läbi käinud tee koolist raamatukokku ning koos on õpitud tundma raamatukogu teenuseid. Raamatu üleandmiseks võtab raamatukogu kooliga ühendust ning kõik Tallinna koolide esimeste klasside lapsed koos õpetajaga on oodatud raamatukogu külastama.
Anne Pikkovi illustreeritud raamatu "Tohuvabohu" peategelane Johan ärkab hommikul ja avastab ümberringi valitsevat segaduse. Täiskasvanud mängivad liivakastis ja turnivad puudel, lapsed on hakanud õpetajateks, politseinikeks ja tuletõrjujateks. Selline tohuvabohu lükkab käima üsnagi pöörased sündmused.
Alates 2007. aastast on Tallinna Keskraamatukogu igal aastal kirjastanud uue lasteraamatu, mille saavad kingiks kõik Tallinna munitsipaal-, riigi- ja erakoolide õpilased sõltumata koolis kasutatavast õppekeelest.
I klassi kinkeraamatute sarjas on varem ilmunud "Kooliraamat" (autor Indrek Koff, illustreerija Marja-Liisa Plats), "Härra Klaasi pöörane muuseum" (Kairi Look, Marge Nelk), "Kuukassi koerused kosmoses" (Joonas Sildre, Elina Sildre), "Kõik on kõige targemad" (Contra, Ulla Saar), "Armando" (Mika Keränen, Kertu Sillaste), "Suvevaheaeg koolis" (Kätlin Vainola, Kertu Sillaste), Jaanus Vaiksoo "Onu Heino väike pere" (Jaanus Vaiksoo, Kertu Sillaste), "Väike puu ja rändur kuu" (autor Ülle Kütsen, illustreerija Kertu Sillaste).
Sarjas on välja antud ka kolm laste omaloomingut sisaldavat raamatut "Omad jutud". Sarjas ilmunud raamatuid saab lugeda Lastelehelt.
Raamatut esitletakse 7. novembril kell 10 Tallinna Keskraamatukogus.
### Response:
Tallinna Keskraamatukogu kingib lastele Kadri Hinrikuse raamatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mais Eesti Muusika Päevadeks valminud "Concerto For An Intersection and An Electric Guitar" (eesti keeles "Kontsert Ristmikule ja Elektrikitarrile") ilmus esialgu ainult vinüülil plaadifirma Birdname alt.
Jonas Kaarnamets, Sander Mölder ja Timo Steiner "Concerto For An Intersection and An Electric Guitar". Autor/allikas: Birdname
Festivali kunstiline juht Timo Steiner selgitas mais, et Hobujaama ristmik on väga mitmekülgse helispektriga. "Vanad ja uued trammid, erikeeltes inimesed – see on meie väike kontsentratsioon maailmanabast," sõnas ta. Teet Kase ülesanne oli koreograafia abil peita rahva sisse Eesti tantsuagentuuri tantsijad, kelle ülesanne oli tantsuliselt massi sulada. | Eesti Muusika Päevade kontsert Hobujaama ristmikul jõudis vinüülile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mais Eesti Muusika Päevadeks valminud "Concerto For An Intersection and An Electric Guitar" (eesti keeles "Kontsert Ristmikule ja Elektrikitarrile") ilmus esialgu ainult vinüülil plaadifirma Birdname alt.
Jonas Kaarnamets, Sander Mölder ja Timo Steiner "Concerto For An Intersection and An Electric Guitar". Autor/allikas: Birdname
Festivali kunstiline juht Timo Steiner selgitas mais, et Hobujaama ristmik on väga mitmekülgse helispektriga. "Vanad ja uued trammid, erikeeltes inimesed – see on meie väike kontsentratsioon maailmanabast," sõnas ta. Teet Kase ülesanne oli koreograafia abil peita rahva sisse Eesti tantsuagentuuri tantsijad, kelle ülesanne oli tantsuliselt massi sulada.
### Response:
Eesti Muusika Päevade kontsert Hobujaama ristmikul jõudis vinüülile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel suvel Southern Missiga liitunud Konontšuk sekkus mängu pingilt ja viibis väljakul kokku 20 minutit. Selle ajaga viskas ta seitse punkti (kahesed 2/2, kolmesed 1/1), võttis kolm lauapalli ja tegi sama palju isiklikke vigu.
Southern Miss osaleb USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis, Mississippi College mängib teises divisjonis.
NCAA põhihooaja esimese mängu peab Southern Miss Eesti aja järgi 6. novembril kell 2.00 öösel, kui võõrustatakse Delta State'i. | Eksimatult tabanud Konontšuk aitas koduülikooli kontrollmängus võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel suvel Southern Missiga liitunud Konontšuk sekkus mängu pingilt ja viibis väljakul kokku 20 minutit. Selle ajaga viskas ta seitse punkti (kahesed 2/2, kolmesed 1/1), võttis kolm lauapalli ja tegi sama palju isiklikke vigu.
Southern Miss osaleb USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis, Mississippi College mängib teises divisjonis.
NCAA põhihooaja esimese mängu peab Southern Miss Eesti aja järgi 6. novembril kell 2.00 öösel, kui võõrustatakse Delta State'i.
### Response:
Eksimatult tabanud Konontšuk aitas koduülikooli kontrollmängus võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhjamaade Nõukogu omistas preemia Thunbergile teisipäeva õhtul toimunud galal Stockholmis, kuid tema esindajad teatasid, et ta keeldub sellest, kirjutab Helsingin Sanomat.
"See on suur au, kuid kliimaliikumine ei vaja enam ühtegi autasu. Selle asemel vajame me poliitikuid ja võimukandjaid, kes arvestavad kliimauuringutega," teatasid galal Thunbergi esindanud kliimaaktivistid Sofia ja Isabella Axelsson. | Thunberg keeldus Põhjamaade Nõukogu keskkonnapreemiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhjamaade Nõukogu omistas preemia Thunbergile teisipäeva õhtul toimunud galal Stockholmis, kuid tema esindajad teatasid, et ta keeldub sellest, kirjutab Helsingin Sanomat.
"See on suur au, kuid kliimaliikumine ei vaja enam ühtegi autasu. Selle asemel vajame me poliitikuid ja võimukandjaid, kes arvestavad kliimauuringutega," teatasid galal Thunbergi esindanud kliimaaktivistid Sofia ja Isabella Axelsson.
### Response:
Thunberg keeldus Põhjamaade Nõukogu keskkonnapreemiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu kantselei ja presidendi kantselei kirjavahetuses on märgitud, et visiidi täpne programm on ettevalmistamisel.
Presidendi kantselei märkis, et ametlikus delegatsioonis võiks esindada riigikogu Enn Eesmaa.
President Kaljulaid on teinud oma ametiaja jooksul mitukümmend töövisiiti ning käinud hulgaliselt ametlikel visiitidel. Riigivisiite on Eesti riigipea teinud kuus-Soome, Gruusiasse, Portugali, Kreekasse, Ukrainasse ja Sloveeniasse. | Kersti Kaljulaid sõidab riigivisiidile Kuveiti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu kantselei ja presidendi kantselei kirjavahetuses on märgitud, et visiidi täpne programm on ettevalmistamisel.
Presidendi kantselei märkis, et ametlikus delegatsioonis võiks esindada riigikogu Enn Eesmaa.
President Kaljulaid on teinud oma ametiaja jooksul mitukümmend töövisiiti ning käinud hulgaliselt ametlikel visiitidel. Riigivisiite on Eesti riigipea teinud kuus-Soome, Gruusiasse, Portugali, Kreekasse, Ukrainasse ja Sloveeniasse.
### Response:
Kersti Kaljulaid sõidab riigivisiidile Kuveiti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste arvestuses kogus Veelmaa 705 punkti, Karmen Kaljula 613 punkti ja Hedi Haug 574 punkti. Meestest järgnesid Kuusnõmmele (727) Alex-Edward Raus (712) ja Rait Veski (665).
Meeste võistkondlikus arvestuses võidutses Tartu Ülikooli spordiklubi Sparta ees, naiste arvestuses Sparta Reval-Spordi ees.
Jõutõstmise meistrivõistlusi korraldab Eesti Jõutõsteliit kaks korda aastas. Sügisesed võistlused on klassikalises stiilis ehk spetsiaalse tugivarustuseta (surumissärk, küki- ja tõmbetrikood, põlvesidemed). | Jõutõstmise Eesti meistriteks tulid Veelmaa ja Kuusnõmm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste arvestuses kogus Veelmaa 705 punkti, Karmen Kaljula 613 punkti ja Hedi Haug 574 punkti. Meestest järgnesid Kuusnõmmele (727) Alex-Edward Raus (712) ja Rait Veski (665).
Meeste võistkondlikus arvestuses võidutses Tartu Ülikooli spordiklubi Sparta ees, naiste arvestuses Sparta Reval-Spordi ees.
Jõutõstmise meistrivõistlusi korraldab Eesti Jõutõsteliit kaks korda aastas. Sügisesed võistlused on klassikalises stiilis ehk spetsiaalse tugivarustuseta (surumissärk, küki- ja tõmbetrikood, põlvesidemed).
### Response:
Jõutõstmise Eesti meistriteks tulid Veelmaa ja Kuusnõmm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on esimese Valge Maja ametnikuga, kes on ise kuulnud menetluse keskmes olevat Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski 25. juuli telefonikõnet ja kes ka selle kohta tunnistusi annab, vahendasid Axios, Guardian, Vox.
New York Timesi teatel rääkis Vindman 10 tundi kestnud kuulamisel muuhulgas seda, et Valge Maja jättis telefonikõne memost välja otsustava tähtsusega sõnu ja väljendeid. Samas ei hakanud ta spekuleerima selle üle, milline võis olla Valge Maja motiiv jätta memost välja Trumpi rivaali Joe Bidenit, viimase poega Hunter Bidenit ja ettevõtet Burisma puudutavad kohad. Ka teised ametnikest allikad on varem väljendanud muret seoses sellega, et Valge Maja edastatud telefonikõne üleskirjutus on jätnud välja olulisi detaile, märkis Axios.
Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Giuliani olevat tegutsenud selle eesmärgi nimel juba kuid enne 25. juuli telefonikõnet. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha.
Vindman tunnistas teisipäeval Valge Maja keelust hoolimata esindajatekojas ütlusi andes ka seda, et ta oli väljendanud kahel korral muret valitsuse püüete üle sundida Ukrainat uurima demokraate ja nende presidendikandidaadiks pürgivat Joe Bidenit.
Iraagi sõja veteran, korduvalt autasustatud ja hiljem diplomaadina töötanud Vindman pöördus murega julgeolekunõukogu tollase juhi John Boltoni poole.
Tema esmaspäeval meedias avaldatud tunnistuse esialgne tekst toetab süüdistusi, mille kohaselt kuritarvitas Trump oma presidendivõimu ja rikkus valimisseadust, et võita Kiievi toetus oma tagasivalimisele järgmisel aastal.
"See telefonikõne tegi mulle muret," ütles Vindman eelteksti põhjal. "Minu arvates ei olnud õige nõuda välisriigi valitsuselt USA kodaniku uurimist, ja ma kartsin selle tagajärgi USA valitsuse Ukraina toetamisele."
Kahekümneaastase sõjaväekarjääriga Vindman andis lisa tagandamisjuurdluses seni ütlusi andnud tunnistajatele – diplomaatidele, kaitse- ja endistele valitsusametnikele –, kes kinnitavad Trumpi kohta käinud algse vilepuhuja kaebuse sisu ja esitavad enne hääletust täiendavaid üksikasju.
Muuhulgas võivad Vindmani tunnistused tekitada probleeme USA suursaadikule Euroopa Liidu suursaadikule Gordon Sondland ile, kes samuti esindajatekojas tunnistusi andmas käis, sest kahe mehe jutt on selges vastuolus. Nimelt tunnistas Sondland varem, et ei Bolton, nõunik Fiona Hill ega keegi teine julgeolekunõukogust ei väljendanud tema tegevuse üle mingit muret. Selle väite on aga kahtluse alla seadnud nii tunnistusi andmas käinud diplomaat William Taylor kui ka nüüd Vindman. Vindmani sõnul olid nii tema kui ka Hill öelnud Sondlandile, et tema tegevus Ukraina suunal on sobimatu ja pole vastavuses USA riikliku julgeolekuga. Samas on ebatõenäoline, et Sondlandi tabavad võimalike valeütluste andmise eest mingid juriidilised tagajärjed.
Vindman's testimony directly contradicts that.
He says he told Sondland in July that his statements about getting Ukraine to investigate the Bidens were inappropriate and Fiona Hill echoed the same concerns. pic.twitter.com/Dk6ARGl2sl
— Kate Brannen (@K8brannen) October 29, 2019
Trump mõistis teisipäeval Twitteris juurdluse hukka kui pettuse ja lisas: "Miks annavad telefonikõne kohta tunnistusi inimesed, kellest ma kunagi kuulnudki pole. Lugege lihtsalt kõne üleskirjutust ja tagandamispettus on läbi!"
Valge Maja tegi teisipäeval avalduse, milles nimetas demokraatide tagandamisjuurdlust pettuseks.
"Demokraatide tagandamisjuurdlus on olnud algusest peale ebaseaduslik petuskeem, sest sel puudub igasugune korralik toetus esindajatekoja hääletuse näol," ütles Valge Maja eestkõneleja Stephanie Grisham.
Kolmeaastasena Nõukogude Liidust, täpsemalt Ukrainast USA-sse saabunud Vindmani sõnul tunneb ta püha kohustust Ühendriike kaitsta.
Mõned Trumpi liitlased püüdsid Vindmani lojaalsust küsitavaks muuta, kuid teised vabariiklased, sealhulgas Wyomingi esindaja Liz Cheney leidsid, et Vindmani
patriotismi kritiseerimine on häbiväärne. Pikemalt analüüsivad maineka veterani ründamist Trumpi-meelsete vabariiklaste poolt näiteks Atlantic, Vox ja National Review.
This attack by Sean Duffy is disgusting, cowardly and un-American. I don't question LTC Vindman's loyalty to America. I question Duffy's. By his twisted logic, my grandfather—who immigrated from Germany—& countless others, shouldn't have been trusted to fight the Nazis in WW2. https://t.co/QhsgHBOTx6
— Paul Rieckhoff (@PaulRieckhoff) October 29, 2019
Tunnistajad: Bolton hoiatas Giuliani tegevuse eest Ukrainas
USA välisministeeriumi ametnik ütleb kolmapäeval kongressi esindajatekoja tagandamisjuurdlusel tunnistust andes, et president Donald Trumpi endine julgeolekunõunik John Bolton olevat hoiatanud presidendi ihuadvokaadi Rudy Giuliani tegevuse eest Ukrainas.
Christopher Anderson ja teine välisteenistuse ametnik Catherine Croft esinevad tunnistusega kolmapäeval.
Anderson räägib seadusandjatele juunikuisest kohtumisest Boltoniga, kes olevat väljendanud toetust Valge Maja tihedamale suhtlusele Ukraina valitsusega. Bolton hoiatanud aga, et Giuliani on presidendi peamine hääl Ukrainas, ja see võib saada takistuseks.
Pelosi teatas järgmistest sammudest, neljapäeval toimub hääletus
Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi teatas esmaspäeval, et neljapäeval hääletatakse resolutsiooni üle, mis määratleb tagandamisjuurdluse edasised sammud.
Resolutsiooni heaks kiitmine tooks muuhulgas kaasa tunnistajate avalikud kuulamised, võimaluse nõuda tunnistajatelt vande all tunnistusi ja erinevate dokumentide avalikustamise.
Hääletus on mõeldud vastukäiguna Trumpi ja osade vabariiklaste väidetele, et tagandamismenetlusel ei ole täiskogu hääletuseta seaduslikku jõudu.
"Meede määratleb juurdluse järgmised sammud," lausus nõunik esmaspäeval pärast seda, kui Pelosi teavitas esindajatekoja demokraate plaanist.
"See resolutsioon määratleb ameerika rahvale avatud kuulamiste protseduuri, visandab protseduurid tõendite edastamiseks võimalikke tagandamissätteid kaaluvale õiguskomisjonile ning sätestab presidendi ja tema advokaadi õigused nõuetekohaseks protseduuriks," kirjutas Pelosi seadusandjaile. | Tunnistaja: Valge Maja tegi Trumpi-Zelenski telefonikõnest puuduliku memo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on esimese Valge Maja ametnikuga, kes on ise kuulnud menetluse keskmes olevat Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski 25. juuli telefonikõnet ja kes ka selle kohta tunnistusi annab, vahendasid Axios, Guardian, Vox.
New York Timesi teatel rääkis Vindman 10 tundi kestnud kuulamisel muuhulgas seda, et Valge Maja jättis telefonikõne memost välja otsustava tähtsusega sõnu ja väljendeid. Samas ei hakanud ta spekuleerima selle üle, milline võis olla Valge Maja motiiv jätta memost välja Trumpi rivaali Joe Bidenit, viimase poega Hunter Bidenit ja ettevõtet Burisma puudutavad kohad. Ka teised ametnikest allikad on varem väljendanud muret seoses sellega, et Valge Maja edastatud telefonikõne üleskirjutus on jätnud välja olulisi detaile, märkis Axios.
Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Giuliani olevat tegutsenud selle eesmärgi nimel juba kuid enne 25. juuli telefonikõnet. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha.
Vindman tunnistas teisipäeval Valge Maja keelust hoolimata esindajatekojas ütlusi andes ka seda, et ta oli väljendanud kahel korral muret valitsuse püüete üle sundida Ukrainat uurima demokraate ja nende presidendikandidaadiks pürgivat Joe Bidenit.
Iraagi sõja veteran, korduvalt autasustatud ja hiljem diplomaadina töötanud Vindman pöördus murega julgeolekunõukogu tollase juhi John Boltoni poole.
Tema esmaspäeval meedias avaldatud tunnistuse esialgne tekst toetab süüdistusi, mille kohaselt kuritarvitas Trump oma presidendivõimu ja rikkus valimisseadust, et võita Kiievi toetus oma tagasivalimisele järgmisel aastal.
"See telefonikõne tegi mulle muret," ütles Vindman eelteksti põhjal. "Minu arvates ei olnud õige nõuda välisriigi valitsuselt USA kodaniku uurimist, ja ma kartsin selle tagajärgi USA valitsuse Ukraina toetamisele."
Kahekümneaastase sõjaväekarjääriga Vindman andis lisa tagandamisjuurdluses seni ütlusi andnud tunnistajatele – diplomaatidele, kaitse- ja endistele valitsusametnikele –, kes kinnitavad Trumpi kohta käinud algse vilepuhuja kaebuse sisu ja esitavad enne hääletust täiendavaid üksikasju.
Muuhulgas võivad Vindmani tunnistused tekitada probleeme USA suursaadikule Euroopa Liidu suursaadikule Gordon Sondland ile, kes samuti esindajatekojas tunnistusi andmas käis, sest kahe mehe jutt on selges vastuolus. Nimelt tunnistas Sondland varem, et ei Bolton, nõunik Fiona Hill ega keegi teine julgeolekunõukogust ei väljendanud tema tegevuse üle mingit muret. Selle väite on aga kahtluse alla seadnud nii tunnistusi andmas käinud diplomaat William Taylor kui ka nüüd Vindman. Vindmani sõnul olid nii tema kui ka Hill öelnud Sondlandile, et tema tegevus Ukraina suunal on sobimatu ja pole vastavuses USA riikliku julgeolekuga. Samas on ebatõenäoline, et Sondlandi tabavad võimalike valeütluste andmise eest mingid juriidilised tagajärjed.
Vindman's testimony directly contradicts that.
He says he told Sondland in July that his statements about getting Ukraine to investigate the Bidens were inappropriate and Fiona Hill echoed the same concerns. pic.twitter.com/Dk6ARGl2sl
— Kate Brannen (@K8brannen) October 29, 2019
Trump mõistis teisipäeval Twitteris juurdluse hukka kui pettuse ja lisas: "Miks annavad telefonikõne kohta tunnistusi inimesed, kellest ma kunagi kuulnudki pole. Lugege lihtsalt kõne üleskirjutust ja tagandamispettus on läbi!"
Valge Maja tegi teisipäeval avalduse, milles nimetas demokraatide tagandamisjuurdlust pettuseks.
"Demokraatide tagandamisjuurdlus on olnud algusest peale ebaseaduslik petuskeem, sest sel puudub igasugune korralik toetus esindajatekoja hääletuse näol," ütles Valge Maja eestkõneleja Stephanie Grisham.
Kolmeaastasena Nõukogude Liidust, täpsemalt Ukrainast USA-sse saabunud Vindmani sõnul tunneb ta püha kohustust Ühendriike kaitsta.
Mõned Trumpi liitlased püüdsid Vindmani lojaalsust küsitavaks muuta, kuid teised vabariiklased, sealhulgas Wyomingi esindaja Liz Cheney leidsid, et Vindmani
patriotismi kritiseerimine on häbiväärne. Pikemalt analüüsivad maineka veterani ründamist Trumpi-meelsete vabariiklaste poolt näiteks Atlantic, Vox ja National Review.
This attack by Sean Duffy is disgusting, cowardly and un-American. I don't question LTC Vindman's loyalty to America. I question Duffy's. By his twisted logic, my grandfather—who immigrated from Germany—& countless others, shouldn't have been trusted to fight the Nazis in WW2. https://t.co/QhsgHBOTx6
— Paul Rieckhoff (@PaulRieckhoff) October 29, 2019
Tunnistajad: Bolton hoiatas Giuliani tegevuse eest Ukrainas
USA välisministeeriumi ametnik ütleb kolmapäeval kongressi esindajatekoja tagandamisjuurdlusel tunnistust andes, et president Donald Trumpi endine julgeolekunõunik John Bolton olevat hoiatanud presidendi ihuadvokaadi Rudy Giuliani tegevuse eest Ukrainas.
Christopher Anderson ja teine välisteenistuse ametnik Catherine Croft esinevad tunnistusega kolmapäeval.
Anderson räägib seadusandjatele juunikuisest kohtumisest Boltoniga, kes olevat väljendanud toetust Valge Maja tihedamale suhtlusele Ukraina valitsusega. Bolton hoiatanud aga, et Giuliani on presidendi peamine hääl Ukrainas, ja see võib saada takistuseks.
Pelosi teatas järgmistest sammudest, neljapäeval toimub hääletus
Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi teatas esmaspäeval, et neljapäeval hääletatakse resolutsiooni üle, mis määratleb tagandamisjuurdluse edasised sammud.
Resolutsiooni heaks kiitmine tooks muuhulgas kaasa tunnistajate avalikud kuulamised, võimaluse nõuda tunnistajatelt vande all tunnistusi ja erinevate dokumentide avalikustamise.
Hääletus on mõeldud vastukäiguna Trumpi ja osade vabariiklaste väidetele, et tagandamismenetlusel ei ole täiskogu hääletuseta seaduslikku jõudu.
"Meede määratleb juurdluse järgmised sammud," lausus nõunik esmaspäeval pärast seda, kui Pelosi teavitas esindajatekoja demokraate plaanist.
"See resolutsioon määratleb ameerika rahvale avatud kuulamiste protseduuri, visandab protseduurid tõendite edastamiseks võimalikke tagandamissätteid kaaluvale õiguskomisjonile ning sätestab presidendi ja tema advokaadi õigused nõuetekohaseks protseduuriks," kirjutas Pelosi seadusandjaile.
### Response:
Tunnistaja: Valge Maja tegi Trumpi-Zelenski telefonikõnest puuduliku memo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väidetavalt tungis Jared Padalecki 27. oktoobri õhtul kallale kahele mehele Texase osariigis Austinis asuva baari ees. Üks meestest, Ian Flanagan oli 1990ndate teemalise baari Stereotype mänedžer, vahendas Huffington Post.
37-aastane Padalecki kehastab sarjas "Supernatural" üht keskset tegelast Sam Winchesteri. Mees võeti joobeseisundis vahi alla, süüdistatuna vigastusega lõppenud kallaletungis.
LA Times vahendas, et Padalecki oli osaline baaris toimunud tülis, mis muutus mõne aja pärast füüsiliseks. Baari töötajad toimetasid Padalecki välja, kus intsident juhtus.
Jared Padalecki on näitlejakarjääri jooksul löönud kaasa mitmetes filmides ja teleseriaalides. Üks kuulsamaid on Dean Foresteri roll seriaalis "Gilmore Girls".
Padalecki esindajad pole juhtunut kommenteerinud. | Sarja "Supernatural" näitleja Jared Padalecki arreteeriti süüdistatuna kallaletungis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väidetavalt tungis Jared Padalecki 27. oktoobri õhtul kallale kahele mehele Texase osariigis Austinis asuva baari ees. Üks meestest, Ian Flanagan oli 1990ndate teemalise baari Stereotype mänedžer, vahendas Huffington Post.
37-aastane Padalecki kehastab sarjas "Supernatural" üht keskset tegelast Sam Winchesteri. Mees võeti joobeseisundis vahi alla, süüdistatuna vigastusega lõppenud kallaletungis.
LA Times vahendas, et Padalecki oli osaline baaris toimunud tülis, mis muutus mõne aja pärast füüsiliseks. Baari töötajad toimetasid Padalecki välja, kus intsident juhtus.
Jared Padalecki on näitlejakarjääri jooksul löönud kaasa mitmetes filmides ja teleseriaalides. Üks kuulsamaid on Dean Foresteri roll seriaalis "Gilmore Girls".
Padalecki esindajad pole juhtunut kommenteerinud.
### Response:
Sarja "Supernatural" näitleja Jared Padalecki arreteeriti süüdistatuna kallaletungis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaanitav muudatus puudutaks eelkõige nutiseadmeid, kus saaks sisu vaadata tavapärasest kuni 1,5 korda kiiremini, vahendas BBC.
Režissöör, näitleja ja produtsent Judd Apatow leidis, et plaanitav seadistus on naeruväärne ja solvav.
Don't doubt that if we all don't make noise every streamer will try to do something this ridiculous and insulting.If they remove the credits or speed through them they will speed up a show. @YouTube already does this. Do show runners know this? They will see that as the way in. https://t.co/H2Pr6wBp2T
— Judd Apatow (@JuddApatow) October 28, 2019
Režissöör Brad Bird omakorda nentis, et tegu on järjekordse löögiga niigi kaduma kippuva kinoelamuse vastu.
Whelp— another spectacularly bad idea, and another cut to the already bleeding-out cinema experience. Why support & finance filmmakers visions on one hand and then work to destroy the presentation of those films on the other??? https://t.co/T7QdYAQGHU
— Brad Bird (@BradBirdA113) October 28, 2019
"Kas kõik peab olema seadistatud kõige laisemate ja maitsetumate vaatajate järgi?" küsis režissöör Peter Ramsey.
Do "customers" want to eat or have sex 1.5x faster too? Are they right? Does everything have to be designed for the laziest and most tasteless?
— Peter Ramsey (@pramsey342) October 28, 2019
Näitleja Aaron Pauli arvates oleks tegu olukorraga, kus võetakse teiste loodud kunsti üle kontroll ja kus see lõpuks hävitatakse.
Do "customers" want to eat or have sex 1.5x faster too? Are they right? Does everything have to be designed for the laziest and most tasteless?
— Peter Ramsey (@pramsey342) October 28, 2019
Netflixi asepresident Keela Robinson ütles kommentaariks, et firma testib regulaarselt võimalusi, kuidas oma keskkonda parandada.
Ta lisas, et tegu on ainult mobiiltelefone ja tahvelarvuteid puudutava testiga.
"Tegemist on seadistusega, mis on olnud juba pikka aega olemas DVD-mängijatel ja mida on soovinud ka paljud kasutajad. Näiteks olukorrad, kus soovitakse uuesti vaadata oma lemmikstseeni või kui soovitakse vaadata aeglasemalt võõrkeelset filmi," märkis Robinson. | Netflixi plaanitavat seadistust tabas filmitegijate kriitika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaanitav muudatus puudutaks eelkõige nutiseadmeid, kus saaks sisu vaadata tavapärasest kuni 1,5 korda kiiremini, vahendas BBC.
Režissöör, näitleja ja produtsent Judd Apatow leidis, et plaanitav seadistus on naeruväärne ja solvav.
Don't doubt that if we all don't make noise every streamer will try to do something this ridiculous and insulting.If they remove the credits or speed through them they will speed up a show. @YouTube already does this. Do show runners know this? They will see that as the way in. https://t.co/H2Pr6wBp2T
— Judd Apatow (@JuddApatow) October 28, 2019
Režissöör Brad Bird omakorda nentis, et tegu on järjekordse löögiga niigi kaduma kippuva kinoelamuse vastu.
Whelp— another spectacularly bad idea, and another cut to the already bleeding-out cinema experience. Why support & finance filmmakers visions on one hand and then work to destroy the presentation of those films on the other??? https://t.co/T7QdYAQGHU
— Brad Bird (@BradBirdA113) October 28, 2019
"Kas kõik peab olema seadistatud kõige laisemate ja maitsetumate vaatajate järgi?" küsis režissöör Peter Ramsey.
Do "customers" want to eat or have sex 1.5x faster too? Are they right? Does everything have to be designed for the laziest and most tasteless?
— Peter Ramsey (@pramsey342) October 28, 2019
Näitleja Aaron Pauli arvates oleks tegu olukorraga, kus võetakse teiste loodud kunsti üle kontroll ja kus see lõpuks hävitatakse.
Do "customers" want to eat or have sex 1.5x faster too? Are they right? Does everything have to be designed for the laziest and most tasteless?
— Peter Ramsey (@pramsey342) October 28, 2019
Netflixi asepresident Keela Robinson ütles kommentaariks, et firma testib regulaarselt võimalusi, kuidas oma keskkonda parandada.
Ta lisas, et tegu on ainult mobiiltelefone ja tahvelarvuteid puudutava testiga.
"Tegemist on seadistusega, mis on olnud juba pikka aega olemas DVD-mängijatel ja mida on soovinud ka paljud kasutajad. Näiteks olukorrad, kus soovitakse uuesti vaadata oma lemmikstseeni või kui soovitakse vaadata aeglasemalt võõrkeelset filmi," märkis Robinson.
### Response:
Netflixi plaanitavat seadistust tabas filmitegijate kriitika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastane ukrainlanna oli tund ja 40 minutit kestnud kohtumise järel Halepist parem 7:5, 6:3. Svitolina võitis esimeselt servilt 76 protsenti punktidest ning päästis kolm murdepalli. Rumeenlanna tegi mängu jooksul 38 lihtviga.
Svitolina ei olnud enne finaalturniiri algust sellel hooajal alistanud ühtegi maailma viie parema sekka kuuluvat tennisisti, aga sai üleeile jagu ka maailma teisest reketist Karolina Pliškovast. | Tiitlikaitsja Svitolina sai finaaturniiril jagu ka Halepist ja pääses edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane ukrainlanna oli tund ja 40 minutit kestnud kohtumise järel Halepist parem 7:5, 6:3. Svitolina võitis esimeselt servilt 76 protsenti punktidest ning päästis kolm murdepalli. Rumeenlanna tegi mängu jooksul 38 lihtviga.
Svitolina ei olnud enne finaalturniiri algust sellel hooajal alistanud ühtegi maailma viie parema sekka kuuluvat tennisisti, aga sai üleeile jagu ka maailma teisest reketist Karolina Pliškovast.
### Response:
Tiitlikaitsja Svitolina sai finaaturniiril jagu ka Halepist ja pääses edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tugevate näitlejatöödega romantiline draama. Kui vananeva Hollywoodi staari Gloria (Annette Bening) ja tema naabrusse kolinud noorukese näitleja Peteri (Jamie Bell) vahel puhkevad romantilised tunded, selgub, et päris elus peitub draamat samavõrd kui lavarollides. Keerulises armuloos tuleb mõlemal teha raskeid valikuid ja seista silimitsi saatuse ning tulevikuga. Annette Bening ja Jamie Bell pälvisid oma rolli eest BAFTA nominatsioonid.
Film "Filmitähed ei sure Liverpoolis" on ETV2 eetris 30. oktoobril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: "Filmitähed ei sure Liverpoolis" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tugevate näitlejatöödega romantiline draama. Kui vananeva Hollywoodi staari Gloria (Annette Bening) ja tema naabrusse kolinud noorukese näitleja Peteri (Jamie Bell) vahel puhkevad romantilised tunded, selgub, et päris elus peitub draamat samavõrd kui lavarollides. Keerulises armuloos tuleb mõlemal teha raskeid valikuid ja seista silimitsi saatuse ning tulevikuga. Annette Bening ja Jamie Bell pälvisid oma rolli eest BAFTA nominatsioonid.
Film "Filmitähed ei sure Liverpoolis" on ETV2 eetris 30. oktoobril kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Filmitähed ei sure Liverpoolis" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moderniseerimine käigus uuendatakse soomustransportööride elektrisüsteeme ning täiustatakse mootorit, vedrustust ja soomust. Lisaks paigaldatakse soomukitesse turvavöödega istmed, kirjutab Yle.
Eesmärgiks on tagada soomukite töövõime, seisund ja kasutamiskõlblikkus 2040. aastateni. Praegune moderniseerimishange puudutab 139 sõidukit, läheb maksma umbes 35 miljonit eurot ning selle teostab Paria Land Oy. Tööd annab hange peamiselt Kanta-Häme ja Pirkanmaa maakonnas.
Eesti kaitseväes on kasutusel samuti Pasi soomustransportöörid, täpsemalt versioon Pasi XA - 180EST. | Soome kaitsevägi jätkab Pasi-soomukite moderniseerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moderniseerimine käigus uuendatakse soomustransportööride elektrisüsteeme ning täiustatakse mootorit, vedrustust ja soomust. Lisaks paigaldatakse soomukitesse turvavöödega istmed, kirjutab Yle.
Eesmärgiks on tagada soomukite töövõime, seisund ja kasutamiskõlblikkus 2040. aastateni. Praegune moderniseerimishange puudutab 139 sõidukit, läheb maksma umbes 35 miljonit eurot ning selle teostab Paria Land Oy. Tööd annab hange peamiselt Kanta-Häme ja Pirkanmaa maakonnas.
Eesti kaitseväes on kasutusel samuti Pasi soomustransportöörid, täpsemalt versioon Pasi XA - 180EST.
### Response:
Soome kaitsevägi jätkab Pasi-soomukite moderniseerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Parlament teatas kolmapäeval, et ombudsmaniks kandideerivad lisaks O'Reillyle ja Laffranque'ile veel ka Nils Muižnieks, kes on endine Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, rootslasest Euroopa parlamendi saadik Cecilia Wikström ja Itaalia Campania regiooni praegune ombudsman Giuseppe Fortunato.
Kandideerimiseks vajalikud 40 Euroopa Parlamendi saadiku toetushäält, kes on pärit vähemalt kahest erinevast riigist, said esimesena - juba septembri alguses - kokku O'Reilly ja Laffranque.
Kandidaatide kuulamine europarlamendi petitsioonide komitees toimub 3. detsembril ning ombudsmani valib parlamendi täiskogu detsembri plenaaristungil, mis peetakse 16.-19. detsembrini.
Laffranque'i üheksa-aastane ametiaeg Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna lõppeb järgmise aasta 4. jaanuaril. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole Euroopa Liidu institustioon, vaid 47 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu organ.
Laffranque soovis kandideerida Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristiks, kuid ei saanud Eesti riigi toetust ning sellele kohale sai hoopis riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe.
Euroopa Ombudsman uurib kaebusi Euroopa Liidu institutsioonide ja muude asutuste poolse puuduliku halduse kohta. Neid võivad esitada EL-i liikmesriikide kodanikud ja elanikud või Euroopa Liidus asuvad ühendused ja ettevõtjad
Ombudsmani valib Euroopa Parlament ning tema ametiaeg on viis aastat, mida saab pikendada. Erapooletu organina ei allu ta ühelegi valitsusele ega organisatsioonile. Ta esitab iga-aastase tegevusaruande Euroopa Parlamendile. | Euroopa ombudsmaniks kandideerival Laffranque'il on neli rivaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Parlament teatas kolmapäeval, et ombudsmaniks kandideerivad lisaks O'Reillyle ja Laffranque'ile veel ka Nils Muižnieks, kes on endine Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, rootslasest Euroopa parlamendi saadik Cecilia Wikström ja Itaalia Campania regiooni praegune ombudsman Giuseppe Fortunato.
Kandideerimiseks vajalikud 40 Euroopa Parlamendi saadiku toetushäält, kes on pärit vähemalt kahest erinevast riigist, said esimesena - juba septembri alguses - kokku O'Reilly ja Laffranque.
Kandidaatide kuulamine europarlamendi petitsioonide komitees toimub 3. detsembril ning ombudsmani valib parlamendi täiskogu detsembri plenaaristungil, mis peetakse 16.-19. detsembrini.
Laffranque'i üheksa-aastane ametiaeg Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna lõppeb järgmise aasta 4. jaanuaril. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole Euroopa Liidu institustioon, vaid 47 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu organ.
Laffranque soovis kandideerida Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristiks, kuid ei saanud Eesti riigi toetust ning sellele kohale sai hoopis riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe.
Euroopa Ombudsman uurib kaebusi Euroopa Liidu institutsioonide ja muude asutuste poolse puuduliku halduse kohta. Neid võivad esitada EL-i liikmesriikide kodanikud ja elanikud või Euroopa Liidus asuvad ühendused ja ettevõtjad
Ombudsmani valib Euroopa Parlament ning tema ametiaeg on viis aastat, mida saab pikendada. Erapooletu organina ei allu ta ühelegi valitsusele ega organisatsioonile. Ta esitab iga-aastase tegevusaruande Euroopa Parlamendile.
### Response:
Euroopa ombudsmaniks kandideerival Laffranque'il on neli rivaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2013. aastal kehtestatud detailplaneeringu kohaselt pidi Regati puiestee 1/3/5 asuvad olemasolevad hooned rekonstrueeritama, rajatama rannapromenaad, veekeskus korterelamud ja ärihooned praeguste parkimisplatside asemele, et sellest kujuneks Pirita keskus.
Paraku seisab arendus juba pikemat aega ning Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ütles ERR-ile, et hetkel ei ole linnaosavalitsus kursis isegi uue arendaja isikuga, kuna see on taas vahetunud.
"Nime ei oska ma täpselt öelda, see oli välismaa kodanik ja me ei ole temaga isegi kontakti saanud heakorra asjus. Tema kinnistul on olnud suvel prahti, mida ta on pidanud haldusfirmal laskma ära koristada," kirjeldas ta.
Liinati sõnul on linnaosa saatnud omanikku esindavale advokaadibüroole kirju, et soovib temaga kohtuda, kuid senini ei ole asjad liikuma hakanud.
"Merd täideti viimase nelja aasta jooksul vist, aga praegu seal midagi täiendavat küll juurde ei ole tulnud," kirjeldas ta olukorda arendusalal.
Ühe korra on Pirita linnaosavalitsus lasknud oma jõududega lendprahi kinnistult ära koristada, teistel juhtudel on aga Liinati sõnul saadud kokkuleppele omanikku esindava advokaadibürooga, kes on tellinud heakorratööd.
Munitsipaalpolitsei on palju kordi alustanud haldusmenetlust, kuna maa-ala on niitmata või risustatud. Mupo pressiesindaja Meeli Hunt ütles, et nad on korduvalt suhelnud Regati pst 3 kontaktisikuga, kuid juriidilisest isikust juhatuse liige viibib väljaspool Eestit ja ei ole kättesaadav.
Kinnistusraamatu andmetel kuulub Regati pst 3 osaühingule Pirita Promenaad. Mullu märtsis asutatud ettevõttel on 8500-eurone maksuvõlg ja esitatud pole ka majandusaasta aruannet.
Pirita Promenaadist 95 protsendi osanik on Poola ettevõte Poladar SP Z O.O. ning viis protsenti kuulub samuti Poola firmale BSWW Trust SP-Z.O.O.
Ettevõtte kontaktisikuna on Krediidiinfos välja toodud advokaadibüroo Sorainen, kuid Soraineni äriarendus- ja turundusjuht Iris Magnus vastas küsimusele, millised on Poola ettevõtte plaanid Pirita TOP-i kinnistuga, et Sorainenil on konfidentsiaalsuskohustus ning nad ei saa kommentaare anda. | Jõude seisva Pirita TOP-i arenduse tulevik on ebaselge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2013. aastal kehtestatud detailplaneeringu kohaselt pidi Regati puiestee 1/3/5 asuvad olemasolevad hooned rekonstrueeritama, rajatama rannapromenaad, veekeskus korterelamud ja ärihooned praeguste parkimisplatside asemele, et sellest kujuneks Pirita keskus.
Paraku seisab arendus juba pikemat aega ning Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ütles ERR-ile, et hetkel ei ole linnaosavalitsus kursis isegi uue arendaja isikuga, kuna see on taas vahetunud.
"Nime ei oska ma täpselt öelda, see oli välismaa kodanik ja me ei ole temaga isegi kontakti saanud heakorra asjus. Tema kinnistul on olnud suvel prahti, mida ta on pidanud haldusfirmal laskma ära koristada," kirjeldas ta.
Liinati sõnul on linnaosa saatnud omanikku esindavale advokaadibüroole kirju, et soovib temaga kohtuda, kuid senini ei ole asjad liikuma hakanud.
"Merd täideti viimase nelja aasta jooksul vist, aga praegu seal midagi täiendavat küll juurde ei ole tulnud," kirjeldas ta olukorda arendusalal.
Ühe korra on Pirita linnaosavalitsus lasknud oma jõududega lendprahi kinnistult ära koristada, teistel juhtudel on aga Liinati sõnul saadud kokkuleppele omanikku esindava advokaadibürooga, kes on tellinud heakorratööd.
Munitsipaalpolitsei on palju kordi alustanud haldusmenetlust, kuna maa-ala on niitmata või risustatud. Mupo pressiesindaja Meeli Hunt ütles, et nad on korduvalt suhelnud Regati pst 3 kontaktisikuga, kuid juriidilisest isikust juhatuse liige viibib väljaspool Eestit ja ei ole kättesaadav.
Kinnistusraamatu andmetel kuulub Regati pst 3 osaühingule Pirita Promenaad. Mullu märtsis asutatud ettevõttel on 8500-eurone maksuvõlg ja esitatud pole ka majandusaasta aruannet.
Pirita Promenaadist 95 protsendi osanik on Poola ettevõte Poladar SP Z O.O. ning viis protsenti kuulub samuti Poola firmale BSWW Trust SP-Z.O.O.
Ettevõtte kontaktisikuna on Krediidiinfos välja toodud advokaadibüroo Sorainen, kuid Soraineni äriarendus- ja turundusjuht Iris Magnus vastas küsimusele, millised on Poola ettevõtte plaanid Pirita TOP-i kinnistuga, et Sorainenil on konfidentsiaalsuskohustus ning nad ei saa kommentaare anda.
### Response:
Jõude seisva Pirita TOP-i arenduse tulevik on ebaselge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestil on viiest selle pallimängu võistlusalast kolmes oma esindajad maailma esisajas olemas. Naiste ükskimängus läinud nädalal Dubai turniiril veerandfinaali jõudnud ja 5.–8. kohta jagama jäänud Kristin Kuuba on 23 985 punktiga 59. kohal. Tokyo olümpiapileti nimel tõsiselt võitleval tartlannal on head eeldused selle nädalaga veelgi oma kohta parandada, sest kolmapäeval Saksamaal algaval 75 000 dollari suuruse auhinnafondiga Saarbrückeni turniiril (SaarLorLux Open) jõudis ta juba mullu kaheksandikfinaali. Tänavuses turniiritabelis on esimesed vastased aasta jooksul juba 23. turniiril osalevale Kuubale kindlasti ülemängimiseks jõukohased. Soojenduseks on teisel pool võrku sakslanna Ann-Kathrin Spöri, kes edetabelis 885. kohal.
Edetabelisse mahtuva 1237 sulgpalluri seas on veel viis eestlannat: 179. Getter Saar 8690 punkti (15 turniiri), 257. Kati-Kreet Marran 4740 (10), 293. Helis Pajuste 3810 (13), 458. Helina Rüütel 1560 (6) ja 581. Karina Kapanen 940 (4).
Naiste edetabelit tõusis juhtima tunamullune üksikmängu maailmameister ja tänavune hõbe Nozomi Okuhara (Jaapan) 91 586 punktiga. Nädala tagasi liidrikohal olnud Tzu Ying Tai (Taiwan) kaotab talle 191 ja neljandalt kohalt kolmandaks kerkinud Yu Fei Chen (Hiina) 621 punktiga. Valitsev maailmameister Venkata Sindhu Pusarla (India) on 79 324 punktiga kuues. Pikka aega vigastatud olnud hispaanlanna Carolina Marin on nüüd vormi taastanud ja rühib tabelis jõudsasti ülespoole, nädalaga on tema plats paranenud seitsme pügala võrra ja kolmekordne maailmameister lõpetab parima Euroopa mängijana nüüd 58 680 punktiga esikümne. Temagi lööb Saarbrückeni turniiril kaasa.
2099 üksikmängijat koondavas meeste edetabelis säilitas Raul Must nädalataguse 92. koha 20 149 punktiga. Sel nädalal jahib tallinlane punktilisa Ungaris Budaörsis peetaval 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril. Nii nagu Kuuba, kohtub ka Must põhitabeli avaringis kvalifikatsiooniturniiri kaudu 32 parema sekka pääsenud mängijaga.
Esimese tuhande sekka mahub edetabelis veel kaks eestlast, sest Hans-Kristjan Pilve on 530 (5 turniiri) punktiga 954. ja Ragnar Sepp 450 (11) punktiga 997. Ülejäänud Eesti mängijate kohad: 1025. Karl Kert 400 (5), 1268. Mihkel Laanes 270 (3), 1447. Mihkel Talts 170 (1), 1531. Artur Ajupov 130 (3), 1591. Marcus Lõo 120 (2), 1612. Kristjan Täherand 100 (1), 1881. Aleksander Bazanov 50 (2), 1884. Mikk Õunmaa, Karl-Rasmus Pungas ja Tauri Kilk 40 (1), 2006. Rannar Zirk 20 (2) ja 2079. Markus Kivistik 10 (1).
Meeste edetabeli kolme parema mängija koduriigid on samad, mis naistelgi: Jaapan, Taiwan ja Hiina. Ülivõimas liider on kahe viimase aasta maailmameister Kento Momota 110 118 punktiga. Seni vaid oma kodumaailmajaos ja universiaadidel medaleid võitnud Tien-Chen Chou jääb temast maha 29 570 punktiga ning valitsev olümpiavõitja ja kahekordne MM-kuld Long Chen 31 178 punktiga. Parima eurooplasena on tänavuse MM-i finaalis Momotale kaotanud taanlane Anders Antonsen neljas.
Naispaarismängus (1082 paari) on Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel 21 480 punktiga 58. kohal, kuid paraku lähikuudel sellele paarile uusi punkte ei paista, sest Rüütel ravib hiljuti jalgpallimängus saadud õnnetut jalavigastust. Marran ja Kristin Kuuba on koos teenitud 3215 punktiga 282. ning Kuuba ja Rüütel 1520 punktiga 501. tabelireal.
Norra ja Eesti paar Thea Kristina Johansen – Virge Pesti on 1370 punktiga 546. kohal, Iirimaa ja Eesti kombinatsioon Megan Bredin ja Virge Pesti 550 punktiga 899. Tabeli lõpust leiame veel kuus Eesti naispaari: 987. Kertu Margus ja Editha Schmalz 350; 1031. Karina Kapanen ja Helis Pajuste 170; 1042. Grete Talviste ja Kertu Margus, Melissa Mazurtšak ja Editha Schmalz ning Catlyn Kruus ja Ramona Üprus 100. Kahe viimase aasta maailmameistrid Mayu Matsumoto ja Wakana Nagahara Jaapanist on hetkel selle mänguliigi esireketid.
Meespaarismängus on edetabelisse jõudnud 1505 paarist kuus Eesti päritolu: 176. Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner 6543, 517. Sander Meerits ja Mihkel Talts 1520, 712. Mikk Õunmaa ja Mihkel Talts 980, 1066. Karl Kivinurm ja Vahur Lukin 550, 1281. Mihkel Talts ja Heiko Zoober 350, 1428. Karl Kert ja Marcus Lõo 170. Maailma hetke parim meespaar on pärit Indoneesiast, Marcus Fernaldi Gideon ja Kevin Sanjaya Sukamuljo.
Segapaarismängus (1638 paari), kus tabeliliidrid on ülekaalukalt MM-võistlustel nii 2018. kui ka 2019. aastal võid võite tunnistanud hiinlased Si Wei Zheng ja Ya Qiong Huang, leiab edukaimad Eesti paarid neljandast sajast. Mihkel Laanes ja Helin Rüütel on 2440 punktiga 390. ning Sander Merits ja Kati-Kreet Marran 2390 punktiga 392. kohal. Tabelisse on pääsenud veel kaheksa eestlaste osalusel segapaari: 510. Marcus Lõo – Helina Rüütel 1820, 807. Mark Topping (Iirimaa) ja Virge Pesti 920, 1085. Mihkel Talts – Kertu Margus 600; 1135. Kristjan Kaljurand ja Hannaliina Piho 550, 1505. Kristjan Täherand ja Ulla Helm 210, 1556. Mihkel Talts ja Ramona Üprus ning Raul Käsner ja Liisa-Lotta Tannik 100, 1615. Raul Käsner ja Kati-Kreet Marran 2. | Kristin Kuuba on maailma edetabelis 59., Raul Must 92. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestil on viiest selle pallimängu võistlusalast kolmes oma esindajad maailma esisajas olemas. Naiste ükskimängus läinud nädalal Dubai turniiril veerandfinaali jõudnud ja 5.–8. kohta jagama jäänud Kristin Kuuba on 23 985 punktiga 59. kohal. Tokyo olümpiapileti nimel tõsiselt võitleval tartlannal on head eeldused selle nädalaga veelgi oma kohta parandada, sest kolmapäeval Saksamaal algaval 75 000 dollari suuruse auhinnafondiga Saarbrückeni turniiril (SaarLorLux Open) jõudis ta juba mullu kaheksandikfinaali. Tänavuses turniiritabelis on esimesed vastased aasta jooksul juba 23. turniiril osalevale Kuubale kindlasti ülemängimiseks jõukohased. Soojenduseks on teisel pool võrku sakslanna Ann-Kathrin Spöri, kes edetabelis 885. kohal.
Edetabelisse mahtuva 1237 sulgpalluri seas on veel viis eestlannat: 179. Getter Saar 8690 punkti (15 turniiri), 257. Kati-Kreet Marran 4740 (10), 293. Helis Pajuste 3810 (13), 458. Helina Rüütel 1560 (6) ja 581. Karina Kapanen 940 (4).
Naiste edetabelit tõusis juhtima tunamullune üksikmängu maailmameister ja tänavune hõbe Nozomi Okuhara (Jaapan) 91 586 punktiga. Nädala tagasi liidrikohal olnud Tzu Ying Tai (Taiwan) kaotab talle 191 ja neljandalt kohalt kolmandaks kerkinud Yu Fei Chen (Hiina) 621 punktiga. Valitsev maailmameister Venkata Sindhu Pusarla (India) on 79 324 punktiga kuues. Pikka aega vigastatud olnud hispaanlanna Carolina Marin on nüüd vormi taastanud ja rühib tabelis jõudsasti ülespoole, nädalaga on tema plats paranenud seitsme pügala võrra ja kolmekordne maailmameister lõpetab parima Euroopa mängijana nüüd 58 680 punktiga esikümne. Temagi lööb Saarbrückeni turniiril kaasa.
2099 üksikmängijat koondavas meeste edetabelis säilitas Raul Must nädalataguse 92. koha 20 149 punktiga. Sel nädalal jahib tallinlane punktilisa Ungaris Budaörsis peetaval 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril. Nii nagu Kuuba, kohtub ka Must põhitabeli avaringis kvalifikatsiooniturniiri kaudu 32 parema sekka pääsenud mängijaga.
Esimese tuhande sekka mahub edetabelis veel kaks eestlast, sest Hans-Kristjan Pilve on 530 (5 turniiri) punktiga 954. ja Ragnar Sepp 450 (11) punktiga 997. Ülejäänud Eesti mängijate kohad: 1025. Karl Kert 400 (5), 1268. Mihkel Laanes 270 (3), 1447. Mihkel Talts 170 (1), 1531. Artur Ajupov 130 (3), 1591. Marcus Lõo 120 (2), 1612. Kristjan Täherand 100 (1), 1881. Aleksander Bazanov 50 (2), 1884. Mikk Õunmaa, Karl-Rasmus Pungas ja Tauri Kilk 40 (1), 2006. Rannar Zirk 20 (2) ja 2079. Markus Kivistik 10 (1).
Meeste edetabeli kolme parema mängija koduriigid on samad, mis naistelgi: Jaapan, Taiwan ja Hiina. Ülivõimas liider on kahe viimase aasta maailmameister Kento Momota 110 118 punktiga. Seni vaid oma kodumaailmajaos ja universiaadidel medaleid võitnud Tien-Chen Chou jääb temast maha 29 570 punktiga ning valitsev olümpiavõitja ja kahekordne MM-kuld Long Chen 31 178 punktiga. Parima eurooplasena on tänavuse MM-i finaalis Momotale kaotanud taanlane Anders Antonsen neljas.
Naispaarismängus (1082 paari) on Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel 21 480 punktiga 58. kohal, kuid paraku lähikuudel sellele paarile uusi punkte ei paista, sest Rüütel ravib hiljuti jalgpallimängus saadud õnnetut jalavigastust. Marran ja Kristin Kuuba on koos teenitud 3215 punktiga 282. ning Kuuba ja Rüütel 1520 punktiga 501. tabelireal.
Norra ja Eesti paar Thea Kristina Johansen – Virge Pesti on 1370 punktiga 546. kohal, Iirimaa ja Eesti kombinatsioon Megan Bredin ja Virge Pesti 550 punktiga 899. Tabeli lõpust leiame veel kuus Eesti naispaari: 987. Kertu Margus ja Editha Schmalz 350; 1031. Karina Kapanen ja Helis Pajuste 170; 1042. Grete Talviste ja Kertu Margus, Melissa Mazurtšak ja Editha Schmalz ning Catlyn Kruus ja Ramona Üprus 100. Kahe viimase aasta maailmameistrid Mayu Matsumoto ja Wakana Nagahara Jaapanist on hetkel selle mänguliigi esireketid.
Meespaarismängus on edetabelisse jõudnud 1505 paarist kuus Eesti päritolu: 176. Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner 6543, 517. Sander Meerits ja Mihkel Talts 1520, 712. Mikk Õunmaa ja Mihkel Talts 980, 1066. Karl Kivinurm ja Vahur Lukin 550, 1281. Mihkel Talts ja Heiko Zoober 350, 1428. Karl Kert ja Marcus Lõo 170. Maailma hetke parim meespaar on pärit Indoneesiast, Marcus Fernaldi Gideon ja Kevin Sanjaya Sukamuljo.
Segapaarismängus (1638 paari), kus tabeliliidrid on ülekaalukalt MM-võistlustel nii 2018. kui ka 2019. aastal võid võite tunnistanud hiinlased Si Wei Zheng ja Ya Qiong Huang, leiab edukaimad Eesti paarid neljandast sajast. Mihkel Laanes ja Helin Rüütel on 2440 punktiga 390. ning Sander Merits ja Kati-Kreet Marran 2390 punktiga 392. kohal. Tabelisse on pääsenud veel kaheksa eestlaste osalusel segapaari: 510. Marcus Lõo – Helina Rüütel 1820, 807. Mark Topping (Iirimaa) ja Virge Pesti 920, 1085. Mihkel Talts – Kertu Margus 600; 1135. Kristjan Kaljurand ja Hannaliina Piho 550, 1505. Kristjan Täherand ja Ulla Helm 210, 1556. Mihkel Talts ja Ramona Üprus ning Raul Käsner ja Liisa-Lotta Tannik 100, 1615. Raul Käsner ja Kati-Kreet Marran 2.
### Response:
Kristin Kuuba on maailma edetabelis 59., Raul Must 92. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See bassine võnge on naabrimuti uus lemmiklugu," avaldas Okym uue loo kohta. Okym lisas: "las ma möllan praegu. Las ma naudin praegu."
Loo muusika autor on Kaido Luht, miksis ja arranžeeris Sander Maimik. Video valmis koostöös Sven Oltersi ja DOT Filmsiga | Okym uuest singlist: las ma möllan praegu, las ma naudin praegu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See bassine võnge on naabrimuti uus lemmiklugu," avaldas Okym uue loo kohta. Okym lisas: "las ma möllan praegu. Las ma naudin praegu."
Loo muusika autor on Kaido Luht, miksis ja arranžeeris Sander Maimik. Video valmis koostöös Sven Oltersi ja DOT Filmsiga
### Response:
Okym uuest singlist: las ma möllan praegu, las ma naudin praegu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi autorite Agneta Elers-Jarlemani, Lennart Hellsingi ja Gunnar Edanderi lühimuusikali on tõlkinud Ülev Aaloe, tantsuseade loonud Marge Ehrenbusch, muusikajuht on Tõnu Raadik ning kunstnik Inga Vares.
"Kassid" on lauludega lavastus neljast hüljatud kassist, kelle igapäevane kaaslane on nälg. Igaühel neist on rääkida lugu tänavale jõudmisest. Männamäe lavastus on hoolimisest ja üksteise aitamisest. Nagu muusikal, aga tegelikult miisukal.
"Kasside" esietendus toimub teatrimajas Piip ja Tuut, aadressil Toom-Kooli 13, Tallinnas 2. novembril kell 12.00. Sel aastal jõuab publiku ette 10 etendust.
1. novembril kell 16 Piip ja Tuut Mängumajas NAKS festivalil (eelesietendus)
2.–3. novembril kell 12 Piip ja Tuut mängumajas
9.–10. novembril kell 12 Piip ja Tuut mängumajas
16.–17. novembril kell 12 Piip ja Tuut mängumajas
5.–6. detsembril kell 11 KAJA kultuurikeskuses Mustamäel
14. detsembril kell 11 Viimsi huvikeskuses | Teatris Piip ja Tuut jõuab lavale miisukal "Kassid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi autorite Agneta Elers-Jarlemani, Lennart Hellsingi ja Gunnar Edanderi lühimuusikali on tõlkinud Ülev Aaloe, tantsuseade loonud Marge Ehrenbusch, muusikajuht on Tõnu Raadik ning kunstnik Inga Vares.
"Kassid" on lauludega lavastus neljast hüljatud kassist, kelle igapäevane kaaslane on nälg. Igaühel neist on rääkida lugu tänavale jõudmisest. Männamäe lavastus on hoolimisest ja üksteise aitamisest. Nagu muusikal, aga tegelikult miisukal.
"Kasside" esietendus toimub teatrimajas Piip ja Tuut, aadressil Toom-Kooli 13, Tallinnas 2. novembril kell 12.00. Sel aastal jõuab publiku ette 10 etendust.
1. novembril kell 16 Piip ja Tuut Mängumajas NAKS festivalil (eelesietendus)
2.–3. novembril kell 12 Piip ja Tuut mängumajas
9.–10. novembril kell 12 Piip ja Tuut mängumajas
16.–17. novembril kell 12 Piip ja Tuut mängumajas
5.–6. detsembril kell 11 KAJA kultuurikeskuses Mustamäel
14. detsembril kell 11 Viimsi huvikeskuses
### Response:
Teatris Piip ja Tuut jõuab lavale miisukal "Kassid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR Novaatori tehtud katsetes leidsid võõrad inimesed auto registreerimisnumbri põhjal uusi Facebooki postitusi vahetult pärast nende avaldamist. Google'i otsimootori puhul sõltus ajavahemik veebilehe külastatavusest. Mida populaarsem on leht, seda sagedamini indekseeritakse selle sisu. Näiteks novaator.err.ee lehele ilmunud foto muutus guugeldades leitavaks keskmiselt kolme tunni jooksul.
Facebookis sai auto registrinumbn järgi pilte otsida kohe pärast nende üles laadimist
Viivis ei võimalda saada reaalajas inimese võimalikust asukohast aimu isegi juhul, kui keegi numbrimärgist tehtud pildid kohe veebi laeks. Samas võib registrimärgi teadmine paljastada infot, mida inimene ise võib-olla enam ei soovi.
Selleks nõusoleku andnud inimeste registrimärke kasutades oli võimalik kombinatsiooni põhjal leida mõnel juhul inimese nimi, tema sünniaeg ja telefoninumber. Viimastel juhtudel oli andmete veebi jõudmise taga inimene ise.
Google'i otsimootoril kulus veebilehele laetud foto indekseerimiseks kolm tundi.
Teisalt võib isikut tuvastada võimaldav ja potentsiaalselt tundlik info jõuda sinna tema teadmata. Ühel juhul oli avaldatud veebis foto inimese autost tema elukoha ees. Teisel juhul sattus inimene haiglat külastama samal ajal, kui värskelt lapse saanud paar juhtus tegema haiglast lahkudes sündmust meenutava foto. Pildile jäi ka patsiendi auto.
Harvematel juhtudel saab seostada seega inimese nime ja auto numbrimärgiga muu hulgas tema elukohta ja võimalikke terviseprobleeme.
Avalik, kuid siiski privaatne
Andmekaitse inspektsioon nentis, et sisuliselt võimaldab tuvastada auto registreerimisnumber inimesi kaudselt. Seetõttu on tegu isikuandmetega. Samale viitas sel aastal kaitsnud oma magistritöös masinnägemise ning privaatsuse ja isikuandmete vahelisi seoseid lahanud Kea Kohv.
"Toodud näide illustreerib, et auto registreerimisnumbri abil või seda teiste andmetega kombineerides, on inimene tuvastatav. Esiteks võiks ise pilte üles laadides oma auto registreerimisnumbri ära udutada. Teised peavad arvestama, et ilma nõusolekuta või muu õigusliku aluseta ei tohi teiste isikuandmeid töödelda ega avaldada," märkis Kohv.
Samal põhjusel ei tohi jagada ühismeedias pilte näiteks valesti parkinud või muul viisil meelehärmi põhjustanud autodest, kui nende registreerimisnumber on eristatav.
"Masinõppe algoritmide nutikuse tõttu võivad olla potentsiaalselt isikuandmed ka andmed kõnnaku ja naha kohta, kui nende abil on inimene tuvastatav."
Sarnaselt saab isikuandmete hulka arvata näiteks asukohaandmed ja võrguidentifikaatori. Tulevikus võib nimekiri veelgi pikeneda "Masinõppe algoritmide nutikuse tõttu võivad olla potentsiaalselt isikuandmed ka andmed kõnnaku ja naha kohta, kui nende abil on inimene tuvastatav," sõnas Kohv.
Erinevalt nimest või kõnnakust võib muutuda sama auto või kodu nende edasimüümisel mitme inimese isikuandmeteks. "Kuigi kodust aadressi üksinda isikuandmeteks ei peeta, sest selleks muutub ta siis, kui aadress ja isik on kokku viidavad, võib see siiski põhjustada olukordi, kus näiteks endise omaniku aadress kuvatakse kontekstis, mis uut omanikku häirib," viitas andmekaitse inspektsiooni avaliku suhete juht Signe Heiberg.
Kuigi iga olukorda on mõistlik vaadelda eraldi ja arvestades kõigi oluliste üksikasjadega, pole kindlasti lubatud jälitustegevus, rõhutas Heiberg.
Kes vastutab ja GDPR-i võlud
Isikuandmete guugeldatavaks muutumist saavad takistada veebilehtede omanikud. "Kui veebileht on seadistatud andmeid jagama, pole kahtlustki, et andmed avaliku infona otsingumootorisse jõuavad. Iga veebilehe haldaja peaks alati väga tõsiselt suhtuma seadistuste tegemisel sellesse, et otsingumootor ei korjaks üles isikuandmeid," lisas Signe Heiberg.
"Kui veebileht on seadistatud andmeid jagama, pole kahtlustki, et andmed avaliku infona otsingumootorisse jõuavad."
Otsingumootor tahab indekseerida peale isikuandmete palju muud infot. Neist osa on kaudselt inimest tuvastavad andmed või teatud asjaolude kokkulangemisel kellegi jaoks isikuandmed
Paraku ei pruugi olla selle keelamine ärimeeste huvides. "Eraettevõtetele on tavaliselt oluline, et nad oleksid otsingumootorites hästi leitavad, mistõttu soovitakse olla otsingurobotitele võimalikult atraktiivsed. Enamasti on probleem selles, et meie andmed on veebilehtedel, mida me ise ei halda. Seetõttu pole meil võimu mõjutada seda, kas see leht otsinguroboteid ja veebikraapijaid lubab või mitte," tõdes Kea Kohv.
Siinkohal tuleb appi Euroopa Liidu andmekaitse õigus. See laieneb ka otsingumootoritele ja veebikraapijatele.
Erialakeeles on otsingumootori tegevus, mis seisneb kolmandate isikute poolt internetis avaldatud või sinna laaditud teabe leidmises, automaatses indekseerimises, ajutises säilitamises ja lõpuks internetikasutajatele kättesaadavaks tegemises teatavas eelistusjärjekorras, isikuandmete töötlemine, kui see teave sisaldab isikuandmeid ehk teavet, mille abil on inimene otseselt või kaudselt tuvastatav.
Lihtsamas keeles peab olema isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus. Neist üks on nõusolek. "Rusikareegel on see, et inimesel peab olema õigus nõusolek sama lihtsalt tagasi võtta, kui see antud on. Kui nõusolek võetakse tagasi, on vastutavad töötlejad kohustatud kustutama andmed, mida töödeldi asjaomase nõusoleku põhjal," selgitas Kohv. Seda vähemalt eeldusel, kui andmete säilitamiseks puudub muu eesmärk.
Tavainimestele täpselt võrdsele kohtlemisele ei saa loota inimesed, kelle suhtes on avalikkuse huvi suurem. Teisalt peab otsingumootor kindlasti eemaldama või parandama ka näiteks poliitikut, riigiametnikku või ärimeest puudutava teabe, kui see on vale või ebapiisav.
"Eeldus on see, et teave tuleb üles siis, kui inimese nime guugeldada. Kui avalikku huvi pole selle teabe vastu, peab otsingumootor inimese taotlusel isikuandmed kustutama," rõhutas Kohv.
" "Rusikareegel on see, et inimesel peab olema õigus nõusolek sama lihtsalt tagasi võtta, kui see antud on."
Andmekaitse üldmääruse tõttu ei tohi veebikraapijad lihtsalt niisama ka isikuandmeid kokku koguda. Kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt, tuleb teda sellest teavitada. Muu hulgas tuleb edastada inimesele vastutava töötleja nime ja kontaktandmed, isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse ning kogutavate isikuandmete liigid.
"Kohustuse korralikult täitmata jätmise eest on tehtud ka trahvi. Mitte küll Eestis, aga näiteks Poolas, kus veebikraapija omanik peab maksma 220 000 eurot trahvi, sest ei teavitanud kõiki inimesi nende nimede, e-mailide, telefoninumbrite jms kokku kraapimisest," tõi Kohv näite.
Hea uus ilm
Tulevikku vaadates on aga ilmselt paratamatu, et inimeste kohta kogutavate andmete hulk kasvab hüppeliselt. "On oluline, et me ei teeks uue tehnoloogia ilmnedes nägu, nagu elaks see tehnoloogia väljaspool kehtivaid printsiipe. Teiseks ei tohiks andmekaitse üldmääruse sätteid ilmaasjata kitsendada," sõnas Kea Kohv. Näiteks on juhtunud see tema sõnul Suurbritannias vähemalt mõningal määral automatiseeritud emotsioonituvastusega.
"On oluline, et me ei teeks uue tehnoloogia ilmnedes nägu, nagu elaks see tehnoloogia väljaspool kehtivaid printsiipe."
Andmekaitse üldmäärus ei kohaldu selliste andmete töötlemisele, mille põhjal on isiku tuvastamine võimatu või väga ebatõenäoline. Samas on inimene tuvastatav, kui teda saab teiste rühma liikmete seast eristada ja seeläbi teisiti kohelda.
"Kui emotsioonituvastuskaamera on näiteks tänaval eesmärgiga mööda mineja emotsiooni tuvastada ning vastavalt sellele tema suhtes reklaami muuta eesmärgiga emotsioonide subjekti mõjutada, tuleks lugeda sellist emotsioonituvastust isikuandmete töötlemiseks," leidis Kohv. Nõnda peaks rakenduma sellele tegelikult isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded.
Kohv tõdes, et isikuandmete kaitse tagamisel on kaalukas roll riigi andmekaitse inspektsioonil ja sellel, kui aktiivsed ollakse seal teavitustöö ja reeglite järgimise nõudmisega. Eesti andmekaitse inspektsioon leidis aprillis, et juriidiliste isikute sanktsioneerimine praeguse väärteomenetluse kaudu pole tõhus. Selle asemel võiks luua Eesti õiguskorda haldustrahvi võimaluse.
"Loodan inimeste kriitilisele meelele ja ettevõtjate inimlikkusele, sest seninägematu võimalus andmeid koguda ja selle abil inimesi mõjutada ning raha teenida, võib panna unustama küsimuse, kas see on õige või mitte. Teisalt on meeletult potentsiaali andmete abil häid ja kasulikke teenuseid pakkuda. Seda on võimalik teha ka isikuandmete kaitse reegleid järgides," lisas Kohv.
Andmekaitse inspektsiooni soovitused:
Kui inimene märkab, et tema isikuandmed on avalikustatud talle teadmata ning see põhjustab talle riivet, siis inspektsioon annab suuniseid kuidas käituda.
-Tee kindlaks, kes on andmete avaldaja või milliselt veebilt andmed on pärit. Kui võrgulehe omanik pole teada, siis võrgulehe registreerijat on enamasti võimalik tuvastada kasutades erinevaid whois-otsinguid, nt https://www.whois.com/whois, https://uk.godaddy.com/whois ning .ee domeenide puhul www.eis.ee ja .eu domeenide puhul www.eurid.eu.
Uuri välja põhjus, miks andmed on avaldatud. Igal avaldamisel peab olema eesmärk. Näiteks, kui on avaldatud foto tagaotsitavana politsei veebis või ajakirjanduses, on avaldamisel eesmärk inimene üles leida. Kui inimene on üles leitud, kaob ära avaldamise eesmärk.
Nüüd kui tead avaldajat ja põhjust, miks on andmed avaldatud, hinda olukorda edasise sammu astumiseks. Õigus andmed kustutada on reeglina Sinu poolel, kui andmete avaldamisel pole olnud seaduse sätet või eesmärki või on see juba täidetud. Võid olla kindel, et isikuandmete kaitse põhimõtted annavad inimesele õiguse olla unustatud nende andmete osas, mida enam ei ole vaja või mis on avaldatud seadusevastaselt.
Lisaks on sul õigus andmete töötlemist piirata, näiteks ei pea olema avalikkusele teada, millises lasteaias või koolis oled käinud. Andmete töötlemise piiramine on ka oma nime initsiaalide vastu asendamine, mis teinekord on hea lahendus, kui ilmtingimata on vaja mõnda dokumenti avaldatuna hoida. Töötlemise piiramine on hea võimalus leida kompromisslahendus andmetöötleja ja inimese vahel, s.t andmeid saab edasi kasutada, aga need ei ole leitavad otsingumootorist.
Kui leiad, et sul on õigus saada unustatuks ehk andmed kustutada või nende töötlemist piirata, pöördu avaldaja poole. Selleks tuleb võtta ühendust veebikülje omanikuga, teisisõnu andmete algallikaga ning talle põhjendada, miks nii arvad. Kui näed, et avaldamine on olnud ebaseaduslik, ole valmis seda ka tõendama. Otsingumootor uuendab end peale muutusi reeglina ise, aga kui soovid olla kindel, et andmed otsingumootorist kindlalt maha saaks, võid pöörduda taotlusega ka ise. Euroopa Kohtu otsuse (24. septembril 2019/ kohtuasi C 507/17) järgi peab otsingumootor andmed kustutama piirkonnas, kust kustutamise nõue tuli. | Juhuslikult pildile jäänud registrimärk võib reeta elukoha ja telefoninumbri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR Novaatori tehtud katsetes leidsid võõrad inimesed auto registreerimisnumbri põhjal uusi Facebooki postitusi vahetult pärast nende avaldamist. Google'i otsimootori puhul sõltus ajavahemik veebilehe külastatavusest. Mida populaarsem on leht, seda sagedamini indekseeritakse selle sisu. Näiteks novaator.err.ee lehele ilmunud foto muutus guugeldades leitavaks keskmiselt kolme tunni jooksul.
Facebookis sai auto registrinumbn järgi pilte otsida kohe pärast nende üles laadimist
Viivis ei võimalda saada reaalajas inimese võimalikust asukohast aimu isegi juhul, kui keegi numbrimärgist tehtud pildid kohe veebi laeks. Samas võib registrimärgi teadmine paljastada infot, mida inimene ise võib-olla enam ei soovi.
Selleks nõusoleku andnud inimeste registrimärke kasutades oli võimalik kombinatsiooni põhjal leida mõnel juhul inimese nimi, tema sünniaeg ja telefoninumber. Viimastel juhtudel oli andmete veebi jõudmise taga inimene ise.
Google'i otsimootoril kulus veebilehele laetud foto indekseerimiseks kolm tundi.
Teisalt võib isikut tuvastada võimaldav ja potentsiaalselt tundlik info jõuda sinna tema teadmata. Ühel juhul oli avaldatud veebis foto inimese autost tema elukoha ees. Teisel juhul sattus inimene haiglat külastama samal ajal, kui värskelt lapse saanud paar juhtus tegema haiglast lahkudes sündmust meenutava foto. Pildile jäi ka patsiendi auto.
Harvematel juhtudel saab seostada seega inimese nime ja auto numbrimärgiga muu hulgas tema elukohta ja võimalikke terviseprobleeme.
Avalik, kuid siiski privaatne
Andmekaitse inspektsioon nentis, et sisuliselt võimaldab tuvastada auto registreerimisnumber inimesi kaudselt. Seetõttu on tegu isikuandmetega. Samale viitas sel aastal kaitsnud oma magistritöös masinnägemise ning privaatsuse ja isikuandmete vahelisi seoseid lahanud Kea Kohv.
"Toodud näide illustreerib, et auto registreerimisnumbri abil või seda teiste andmetega kombineerides, on inimene tuvastatav. Esiteks võiks ise pilte üles laadides oma auto registreerimisnumbri ära udutada. Teised peavad arvestama, et ilma nõusolekuta või muu õigusliku aluseta ei tohi teiste isikuandmeid töödelda ega avaldada," märkis Kohv.
Samal põhjusel ei tohi jagada ühismeedias pilte näiteks valesti parkinud või muul viisil meelehärmi põhjustanud autodest, kui nende registreerimisnumber on eristatav.
"Masinõppe algoritmide nutikuse tõttu võivad olla potentsiaalselt isikuandmed ka andmed kõnnaku ja naha kohta, kui nende abil on inimene tuvastatav."
Sarnaselt saab isikuandmete hulka arvata näiteks asukohaandmed ja võrguidentifikaatori. Tulevikus võib nimekiri veelgi pikeneda "Masinõppe algoritmide nutikuse tõttu võivad olla potentsiaalselt isikuandmed ka andmed kõnnaku ja naha kohta, kui nende abil on inimene tuvastatav," sõnas Kohv.
Erinevalt nimest või kõnnakust võib muutuda sama auto või kodu nende edasimüümisel mitme inimese isikuandmeteks. "Kuigi kodust aadressi üksinda isikuandmeteks ei peeta, sest selleks muutub ta siis, kui aadress ja isik on kokku viidavad, võib see siiski põhjustada olukordi, kus näiteks endise omaniku aadress kuvatakse kontekstis, mis uut omanikku häirib," viitas andmekaitse inspektsiooni avaliku suhete juht Signe Heiberg.
Kuigi iga olukorda on mõistlik vaadelda eraldi ja arvestades kõigi oluliste üksikasjadega, pole kindlasti lubatud jälitustegevus, rõhutas Heiberg.
Kes vastutab ja GDPR-i võlud
Isikuandmete guugeldatavaks muutumist saavad takistada veebilehtede omanikud. "Kui veebileht on seadistatud andmeid jagama, pole kahtlustki, et andmed avaliku infona otsingumootorisse jõuavad. Iga veebilehe haldaja peaks alati väga tõsiselt suhtuma seadistuste tegemisel sellesse, et otsingumootor ei korjaks üles isikuandmeid," lisas Signe Heiberg.
"Kui veebileht on seadistatud andmeid jagama, pole kahtlustki, et andmed avaliku infona otsingumootorisse jõuavad."
Otsingumootor tahab indekseerida peale isikuandmete palju muud infot. Neist osa on kaudselt inimest tuvastavad andmed või teatud asjaolude kokkulangemisel kellegi jaoks isikuandmed
Paraku ei pruugi olla selle keelamine ärimeeste huvides. "Eraettevõtetele on tavaliselt oluline, et nad oleksid otsingumootorites hästi leitavad, mistõttu soovitakse olla otsingurobotitele võimalikult atraktiivsed. Enamasti on probleem selles, et meie andmed on veebilehtedel, mida me ise ei halda. Seetõttu pole meil võimu mõjutada seda, kas see leht otsinguroboteid ja veebikraapijaid lubab või mitte," tõdes Kea Kohv.
Siinkohal tuleb appi Euroopa Liidu andmekaitse õigus. See laieneb ka otsingumootoritele ja veebikraapijatele.
Erialakeeles on otsingumootori tegevus, mis seisneb kolmandate isikute poolt internetis avaldatud või sinna laaditud teabe leidmises, automaatses indekseerimises, ajutises säilitamises ja lõpuks internetikasutajatele kättesaadavaks tegemises teatavas eelistusjärjekorras, isikuandmete töötlemine, kui see teave sisaldab isikuandmeid ehk teavet, mille abil on inimene otseselt või kaudselt tuvastatav.
Lihtsamas keeles peab olema isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus. Neist üks on nõusolek. "Rusikareegel on see, et inimesel peab olema õigus nõusolek sama lihtsalt tagasi võtta, kui see antud on. Kui nõusolek võetakse tagasi, on vastutavad töötlejad kohustatud kustutama andmed, mida töödeldi asjaomase nõusoleku põhjal," selgitas Kohv. Seda vähemalt eeldusel, kui andmete säilitamiseks puudub muu eesmärk.
Tavainimestele täpselt võrdsele kohtlemisele ei saa loota inimesed, kelle suhtes on avalikkuse huvi suurem. Teisalt peab otsingumootor kindlasti eemaldama või parandama ka näiteks poliitikut, riigiametnikku või ärimeest puudutava teabe, kui see on vale või ebapiisav.
"Eeldus on see, et teave tuleb üles siis, kui inimese nime guugeldada. Kui avalikku huvi pole selle teabe vastu, peab otsingumootor inimese taotlusel isikuandmed kustutama," rõhutas Kohv.
" "Rusikareegel on see, et inimesel peab olema õigus nõusolek sama lihtsalt tagasi võtta, kui see antud on."
Andmekaitse üldmääruse tõttu ei tohi veebikraapijad lihtsalt niisama ka isikuandmeid kokku koguda. Kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt, tuleb teda sellest teavitada. Muu hulgas tuleb edastada inimesele vastutava töötleja nime ja kontaktandmed, isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse ning kogutavate isikuandmete liigid.
"Kohustuse korralikult täitmata jätmise eest on tehtud ka trahvi. Mitte küll Eestis, aga näiteks Poolas, kus veebikraapija omanik peab maksma 220 000 eurot trahvi, sest ei teavitanud kõiki inimesi nende nimede, e-mailide, telefoninumbrite jms kokku kraapimisest," tõi Kohv näite.
Hea uus ilm
Tulevikku vaadates on aga ilmselt paratamatu, et inimeste kohta kogutavate andmete hulk kasvab hüppeliselt. "On oluline, et me ei teeks uue tehnoloogia ilmnedes nägu, nagu elaks see tehnoloogia väljaspool kehtivaid printsiipe. Teiseks ei tohiks andmekaitse üldmääruse sätteid ilmaasjata kitsendada," sõnas Kea Kohv. Näiteks on juhtunud see tema sõnul Suurbritannias vähemalt mõningal määral automatiseeritud emotsioonituvastusega.
"On oluline, et me ei teeks uue tehnoloogia ilmnedes nägu, nagu elaks see tehnoloogia väljaspool kehtivaid printsiipe."
Andmekaitse üldmäärus ei kohaldu selliste andmete töötlemisele, mille põhjal on isiku tuvastamine võimatu või väga ebatõenäoline. Samas on inimene tuvastatav, kui teda saab teiste rühma liikmete seast eristada ja seeläbi teisiti kohelda.
"Kui emotsioonituvastuskaamera on näiteks tänaval eesmärgiga mööda mineja emotsiooni tuvastada ning vastavalt sellele tema suhtes reklaami muuta eesmärgiga emotsioonide subjekti mõjutada, tuleks lugeda sellist emotsioonituvastust isikuandmete töötlemiseks," leidis Kohv. Nõnda peaks rakenduma sellele tegelikult isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded.
Kohv tõdes, et isikuandmete kaitse tagamisel on kaalukas roll riigi andmekaitse inspektsioonil ja sellel, kui aktiivsed ollakse seal teavitustöö ja reeglite järgimise nõudmisega. Eesti andmekaitse inspektsioon leidis aprillis, et juriidiliste isikute sanktsioneerimine praeguse väärteomenetluse kaudu pole tõhus. Selle asemel võiks luua Eesti õiguskorda haldustrahvi võimaluse.
"Loodan inimeste kriitilisele meelele ja ettevõtjate inimlikkusele, sest seninägematu võimalus andmeid koguda ja selle abil inimesi mõjutada ning raha teenida, võib panna unustama küsimuse, kas see on õige või mitte. Teisalt on meeletult potentsiaali andmete abil häid ja kasulikke teenuseid pakkuda. Seda on võimalik teha ka isikuandmete kaitse reegleid järgides," lisas Kohv.
Andmekaitse inspektsiooni soovitused:
Kui inimene märkab, et tema isikuandmed on avalikustatud talle teadmata ning see põhjustab talle riivet, siis inspektsioon annab suuniseid kuidas käituda.
-Tee kindlaks, kes on andmete avaldaja või milliselt veebilt andmed on pärit. Kui võrgulehe omanik pole teada, siis võrgulehe registreerijat on enamasti võimalik tuvastada kasutades erinevaid whois-otsinguid, nt https://www.whois.com/whois, https://uk.godaddy.com/whois ning .ee domeenide puhul www.eis.ee ja .eu domeenide puhul www.eurid.eu.
Uuri välja põhjus, miks andmed on avaldatud. Igal avaldamisel peab olema eesmärk. Näiteks, kui on avaldatud foto tagaotsitavana politsei veebis või ajakirjanduses, on avaldamisel eesmärk inimene üles leida. Kui inimene on üles leitud, kaob ära avaldamise eesmärk.
Nüüd kui tead avaldajat ja põhjust, miks on andmed avaldatud, hinda olukorda edasise sammu astumiseks. Õigus andmed kustutada on reeglina Sinu poolel, kui andmete avaldamisel pole olnud seaduse sätet või eesmärki või on see juba täidetud. Võid olla kindel, et isikuandmete kaitse põhimõtted annavad inimesele õiguse olla unustatud nende andmete osas, mida enam ei ole vaja või mis on avaldatud seadusevastaselt.
Lisaks on sul õigus andmete töötlemist piirata, näiteks ei pea olema avalikkusele teada, millises lasteaias või koolis oled käinud. Andmete töötlemise piiramine on ka oma nime initsiaalide vastu asendamine, mis teinekord on hea lahendus, kui ilmtingimata on vaja mõnda dokumenti avaldatuna hoida. Töötlemise piiramine on hea võimalus leida kompromisslahendus andmetöötleja ja inimese vahel, s.t andmeid saab edasi kasutada, aga need ei ole leitavad otsingumootorist.
Kui leiad, et sul on õigus saada unustatuks ehk andmed kustutada või nende töötlemist piirata, pöördu avaldaja poole. Selleks tuleb võtta ühendust veebikülje omanikuga, teisisõnu andmete algallikaga ning talle põhjendada, miks nii arvad. Kui näed, et avaldamine on olnud ebaseaduslik, ole valmis seda ka tõendama. Otsingumootor uuendab end peale muutusi reeglina ise, aga kui soovid olla kindel, et andmed otsingumootorist kindlalt maha saaks, võid pöörduda taotlusega ka ise. Euroopa Kohtu otsuse (24. septembril 2019/ kohtuasi C 507/17) järgi peab otsingumootor andmed kustutama piirkonnas, kust kustutamise nõue tuli.
### Response:
Juhuslikult pildile jäänud registrimärk võib reeta elukoha ja telefoninumbri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti on väike riik, me tunneme üksteist," rääkis Tänak Marcale. "Praegu jälgitakse Eestis rallit palju, aga mina keskendun lihtsalt oma töö tegemisele, ei midagi muud. Ma ei ole kangelane. Loomulikult on tähtis, et eestlane on uus ralli maailmameister, aga meil on sportlasi, kes triumfeerinud olümpiamängudel palju suurematel aladel."
Mõistagi küsis Hispaania väljaande ajakirjanik Nacho Villarin kaasmaalase Dani Sordo kohta, kes esindab teadupärast Hyundaid. "Mulle on Dani Sordo alati väga meeldinud," sõnas Tänak. "Ta on ilma igasuguse kahtluseta üks pilootidest, kellega oleks väga meeldiv koos töötada. Ta tegi Citroeni kuuludes väga head tööd ja ka nüüd Hyundais olles. Tal on palju kogemusi ja ma ei välista, et võime ühel päeval samasse võistkonda kuuluda."
Millal võiks Tänaku lepingusaaga oma lahenduse leida? "Arvan, et jõuame selgusele järgmise kahe nädala jooksul. Kõik peaks enne Austraaliat selgeks saama." | Tänak: ma ei välista, et saame ühel päeval Sordoga tiimikaaslasteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti on väike riik, me tunneme üksteist," rääkis Tänak Marcale. "Praegu jälgitakse Eestis rallit palju, aga mina keskendun lihtsalt oma töö tegemisele, ei midagi muud. Ma ei ole kangelane. Loomulikult on tähtis, et eestlane on uus ralli maailmameister, aga meil on sportlasi, kes triumfeerinud olümpiamängudel palju suurematel aladel."
Mõistagi küsis Hispaania väljaande ajakirjanik Nacho Villarin kaasmaalase Dani Sordo kohta, kes esindab teadupärast Hyundaid. "Mulle on Dani Sordo alati väga meeldinud," sõnas Tänak. "Ta on ilma igasuguse kahtluseta üks pilootidest, kellega oleks väga meeldiv koos töötada. Ta tegi Citroeni kuuludes väga head tööd ja ka nüüd Hyundais olles. Tal on palju kogemusi ja ma ei välista, et võime ühel päeval samasse võistkonda kuuluda."
Millal võiks Tänaku lepingusaaga oma lahenduse leida? "Arvan, et jõuame selgusele järgmise kahe nädala jooksul. Kõik peaks enne Austraaliat selgeks saama."
### Response:
Tänak: ma ei välista, et saame ühel päeval Sordoga tiimikaaslasteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esiliiga B võistkond Tabasalu asus endast astme kõrgemal palliva Flora U-21 vastu kohtumist juhtima 11. minutil, mil täpne oli Marco Budic. Avapoolajal rohkem väravaid ei löödud, kuid vaheajaks oli mõlemal meeskonna platsile jäänud kümme meest. 40. minutil teenis oma teise kollase kaardi Sten Jakob Viidas, kes jättis mõneks minutiks Tabasalu vähemusse. Kõigest kaks minutit hiljem teenis teise kollase kaardi Flora noormängija Ivan Timofejev.
Flora U-21 viigistas mänguseisu 67. minutil, kui värava sai kirja Danil Kuraksin. Kohtumise võiduvärav sündis 79. minutil, kui kodupubliku rõõmuks oli täpne Kristo Hussar.
Tabasalu kohtub kaheksandikfinaalis võõrsil Elvaga.
Täna õhtul peetakse kaks kaheksandikfinaali, kui omavahel lähevad vastamisi Premium liiga klubid. Kell 19.00 võõrustab Viljandi JK Tulevik Tartu JK Tammekat ning Paide Linnameeskond Tallinna FC Florat. | JK Tabasalu pääses Tipneri karikavõistlustel kaheksandikfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esiliiga B võistkond Tabasalu asus endast astme kõrgemal palliva Flora U-21 vastu kohtumist juhtima 11. minutil, mil täpne oli Marco Budic. Avapoolajal rohkem väravaid ei löödud, kuid vaheajaks oli mõlemal meeskonna platsile jäänud kümme meest. 40. minutil teenis oma teise kollase kaardi Sten Jakob Viidas, kes jättis mõneks minutiks Tabasalu vähemusse. Kõigest kaks minutit hiljem teenis teise kollase kaardi Flora noormängija Ivan Timofejev.
Flora U-21 viigistas mänguseisu 67. minutil, kui värava sai kirja Danil Kuraksin. Kohtumise võiduvärav sündis 79. minutil, kui kodupubliku rõõmuks oli täpne Kristo Hussar.
Tabasalu kohtub kaheksandikfinaalis võõrsil Elvaga.
Täna õhtul peetakse kaks kaheksandikfinaali, kui omavahel lähevad vastamisi Premium liiga klubid. Kell 19.00 võõrustab Viljandi JK Tulevik Tartu JK Tammekat ning Paide Linnameeskond Tallinna FC Florat.
### Response:
JK Tabasalu pääses Tipneri karikavõistlustel kaheksandikfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Urmo Jaanimägi (sündinud 1970) tuli eesti kirjandusse järsku ja võib-olla ka ootamatult. Või siis just — oodatult. Sest need, kes on tema kahte proosakogu "Televisiooni mõju" (Ji, 2017) ja "Kolimise laastav mõju" (EKSA, 2018, tegelikult ilmus 2019) lugenud, on leidnud sealt isikupära, särtsu, olmeseikade tabavat pildistamist ja absurdi, aga ka psühholoogilist usutavust ja empaatiat. Esile võib tõsta ka head keeletaju, mida ei ole rikkunud tõsiasi, et autor elab juba paarkümmend aastat teisel pool ookeani.
2019. aasta "Loomingu" seitsmendas numbris arvustas Urmo Jaanimäe seni viimast raamatut Kaisa Maria Ling pealkirja all "Urmo Jaanimäe mõjud". "Loomingus" debüteeris autor eelmises numbris novelliga "Vorst ning revolver".
INDREK MESIKEPP: Alustuseks tutvusta ennast palun. Kust sa pärit oled, kuhu oled omadega jõudnud, millega tegeled?
URMO JAANIMÄGI: Olen pärit Lääne-Virumaalt, vaiksest alevikust nimega Rakke, kus veetsin oma kasvu- ja kooliaastad. Hiljem elasin mõned aastad Tallinnas, 1998. aastal läksin Ameerikasse. Õppima. Mul on kaks magistrikraadi psühholoogias — eksperimentaal- ja kliiniline. Peeter Sauter tituleeris mind 2017. aasta Lemmikraamatu autahvlil psühholoogiks Ameerikas. Hariduselt küll, aga psühholoogina selle sõna traditsioonilises tähenduses à la nõustaja, olen töötanud väga lühikest aega, valdavalt internatuuri ajal, kunagi ammu. Teen teadustööd sõltuvustest ja nendega seonduvast. Aga see ei huvita kedagi. Eesti aastad olid turbulentsed: kool, sõjavägi, siis seitse aastat "Estonia" teatris lavatöölisena. Liigutud sai seltskondades. Minu praegune amet on sellega võrreldes kuiv ja igav nagu pumbajaama demonteerimise kirjeldus.
I. M.: Millal sa kirjutama hakkasid? Kas esimese raamatu lood olid kogunenud aastate jooksul või on viimaste aastate looming?
U. J.: Esimese loo pealkirjaga "Helmi" kirjutasin 1. novembril 2011. aastal. Teise loo pealkirjaga "Urve" kirjutasin sama aasta 23. novembril. Siis neid tilkus mõni, nii kuuajaliste vahedega, siis oli pea aasta vahet, siis jälle lugu, siis kolm kuud vahet ja nii edasi — sporaadiliselt. Postitasin neid tillukesse Facebooki gruppi, kuni hakkas kostma hõikeid, et proovi avaldada. Proovisin, süsteemist ja kirjastustest midagi teadmata. Edutult. Kuni asja käigus soovitas üks kirjastaja katsetada Kivisildnikku. Tema ütles "teeme tööd", raamatu tarbeks on lugusid liiga vähe. See oli 2015. aasta teisel poolel ja vallandas viljaka kirjutamisperioodi, mis vältas vist aasta. Lood, mis esimesse raamatusse läksid, on valik sellest ajast ja episoodilisest perioodist (2011—2015). "Helmi" ei jõudnudki raamatusse, "Urve" aga küll.
I. M.: Ja teise raamatu jutud tulid siis juba robinal selle järel?
U. J.: Need lood tulid sahinal jah. Tegelikult on paljud neist kirjutatud esimese raamatu kirjastamise perioodil. Kui Sven ütles, et võtab mind paati, orienteerusin mõnevõrra ümber. Kirjanikuks ma end ei pidanud, ent siis üritasin kirjutada rohkem nagu kirjanik, mitte kui üksnes inimene. Sellele sa ju viitad oma arvustuses.1 Kuigi minu ettekujutus sellest, mis on kirjanik ja kuidas ta kirjutama peab, oli ja on amorfne. Hägune. Aga tollane suunamuutus lühikestest jaburatest lugudest pikemate ja tõsisemateni oli osalt kalkuleeritud — pean enda "kirjanikustaatust" õigustama —, osalt loomulik areng, sulg lihtsalt hakkas jooksma. Lood said pikemad, tõsisemad, ja sõltuvalt vaatenurgast ehk ka kaalukamad. Võis jääda mulje, et tegu on kirjandusega. Aga jah, need lood tulid kiiresti.
I. M.: Sinu mainitud arvustust kirjutades küsisin, kuidas seda seletada, et elad juba aastaid Ameerikas, aga juttudest see kuidagi ei ilmne. Jääb mulje, nagu elaks autor endiselt siin. Olud ja tüübid on väga realistlikud. Vastasid, et hakkasidki kirjutama nostalgiast Eesti elu järele. Aga elu Ameerikas, see endiselt ei inspireeri? Või tuleks küsida nii: kas elu Ameerikas on nii hea ja sujuv, et muudkui elad ja ei ole mingit jama, mis paneks kirjutama?
U. J.: Mingi Eesti-nostalgia suuresti tõuke andis ja see, mis nostalgiapuhangut sel hetkel võimendas, oligi elu Ameerikas tol ajal. Oli üleminekuperiood. Nii välise mateeria kui ka sisemise labiiliku taltsutamise ja sellega harjumise aeg, ja see omakorda vallandas mingi impulsi, osalt selleks, et põgeneda (vanast) halvast, osalt, et end ja midagi (uut) head leida. Aga ka, et meenutada aegu, mil näis olevat parem (Eesti?). Rohelise rohu sündroom, selle ümbermõtestamine. Millest mingi osa siis transformeerus ja materialiseerus paberil. Ehk ka seetõttu on palju mu lugusid harukordselt jaburad, vastuolulised, piire kompavad, näiliselt mingit tasakaalu otsivad. Samas on seal ikka (minu) elu, minu vaated sees. Algusaegade lood võisid olla lõbusamad ja optimistlikumad. 2011. aasta lõpul tundus, et turnin kõrgustesse, nagu Ameerika mägedes, et siis hurraaga seal taga peituvale vastu söösta. Loogiline. Nagu armumine, mesinädalad. Kõik näib roosiline. Siis saab sõit läbi, ronid ekstaasis läbiraputatult rongist maha, sammud edasi tasasel maal. Murrab sisse argipäev, vanad ja uued probleemid, hirmud, ihad, unelmad. Siis kirjutad ka sellest. Raamatus on Ameerika Urmot tegelikult palju. Kirjutan sündmustest, mis ehk toimusid 30 aastat tagasi, aga ikka tänase Urmo silmade läbi. Ümber mõeldud, välja mõeldud, pikitud tegelike Ameerika sündmustega, sündmustega, mida reaalselt pole kunagi juhtunud (unistused, hirmud). Pole see Ameerika elu nii lill midagi. Vahepeal visatakse lillele sõnnikut. Et ta ikka õilmitseks. Ka see inspireerib.
I. M.: Aga tegelased on sul endiselt Railid ja Rainid, mitte Jimid ega Jane'id.
U. J.: Neetult hea tähelepanek. Lugejale torkab ilmselt kohe silma, aga mul endal kipub kahe silma vahele jääma. Kaks tegurit: kirjutan eesti keeles ja kirjutan Eesti lugejale. Inglise keeles kirjutamine väljaspool tööalast tegevust pole kunagi reaalse võimalusena mõttes olnud. Need kaks on lihtsalt nii erinevad, et see lahterdamine toimus loomupäraselt, sellele teadlikult pea tähelepanu pööramata. Nagu eelmises vastuses viitasin, on mul lugusid ameeriklastega küll, aga avaldatud lugudes on nende nimed ikka Railid ja Rainid. Jane'e ja Johne on paberil, nad lihtsalt pole kaante vahele jõudnud.
I. M.: Mida iganes sa ka ei ütleks, hariduselt — ja kutsumuselt, ma eeldan — oled sa ikkagi psühholoog. Minu arust väljendub see ka sinu loomingus, olgu siis tegelaste sisemaailma analüüsis või kehakeele pisiasjade kirjeldustes. Oled sa sellega nõus?
U. J.: Olen nõus. Eks ma olen selle psühholoogisildiga mänginud mingis mõttes samamoodi nagu suhestumises sõnaga "kirjanik". Naljatlemine, variserlik salapäratsemine, tõdemine: olgu, olen. Psühholoog. Mäletan, kui lugesin Dostojevskit, Henry Jamesi, Camus'd, Hamsunit, Frommi, aga ka Kaugverit, siis paelus see inimhinge lahkamine, kümneid lehekülgi, hetkekski igavaks muutumata; kogu psühholoogia, mida ma tollal sellisena endale üldse ei teadvustanud. Ei mäleta, et oleksin mõelnud: oo, see on psühholoogia, tahan saada psühholoogiks. Kaugel sellest. Ma ei teadnud nendest asjadest suurt midagi. Lihtsalt haakus, meeldis ja neelasin kirjandust. Ametlikult otsustasin psühholoogiale pühenduda aastaid hiljem. Klassikaline lugu: psühholoogia sissejuhatav kursus valikainena ülikoolis ja klõps — aa, see'p see ongi. Siis polnud enam mingit mõtlemist. Ütlesin, et tahtmatult lipsab seda mu loomingusse, samas ma teadlikult väldin teksti liiga teaduslikuks muutumist ja üritan kirjutada nagu inimene, Urmo, mitte nagu see, kes ma olen päevatööl.
I. M.: Alguses õppisid siis ülikoolis midagi muud?
U. J.: Algul ei õppinud midagi. Detailidesse laskumata — mulle kukkus kogu see Ameerikasse ülikooli minek taevast kaela. Ei olnud mingit plaani, mingit mõtetki, kuni ühel hetkel olin fakti ees: nüüd või tõenäoliselt mitte kunagi. Surusin hambad risti, õppisin kaks kuud inglise keelt, tegin TOEFL-i testi (inglise keele tasemetest) ja läksin. Õnneks on Ameerika ülikoolides nii, et põhiainet kohe valima ei pea. On mitmed kohustuslikud ainevaldkonnad, mille hulgast saab noppida ainepunkte, ja siis teise aasta algul, kui mu mälu mulle vingerpussi ei mängi, tuleb otsustada, mis alale keskendud. Psühholoogia 101 (sissejuhatav kursus Ameerika ülikoolides) saigi võetud kuskil sel piiripealsel ajal. Freud, Jung, Adler, William James (Henry vend), BF Skinner, Zimbardo, Milgram, Endel Tulving jne. Siis oli klaar.
I. M.: Kas sellised saurused nagu Freud ja Jung on tänapäeva psühholoogias veel tähtsad?
U. J.: Psühholoogia 101-s on kõik saurused ja koolkonnad sees. Kuivõrd Jungi või Freudi teooria tänapäeva teaduslikus, rakenduslikus psühholoogias rolli mängib, on iseasi, aga ajaloolise konteksti ja ala arengu seisukohast on nad olulised, ideed ulatuvad kaugele.
I. M.: Aga sellised saurused nagu Metallica ja Slayer sinu jaoks? Su juttudest kumab läbi, et muusikal on su mõttemaailmas oluline koht.
U. J.: Hehee. Mõtlesingi viimase vastusega, et võrdluseks Jungi, Freudi ja tänapäeva vahel — à la Wagneri tritoon ja heavy metal —, side on olemas ja kuulajaid on nii Wagneril kui ka heavy metal'il. Skaala on küll natuke teine, aga mõte on sama — ilma Metallica ja Slayerita poleks tõenäoliselt ka Bolt Throwerit ega Carcassi — no vähemalt sellisel kujul.
Kuulasin biitleid, Tom Jonesi, Elvist või mida iganes, mis vanematel lintmakilt ja vinüülidelt tuli — hea kraam. Siis tavaline kujunemisaastate edetabelimuusika, aga ka tsipa alternatiivsemat, nagu Depeche Mode. Queen muidugi ka, nemad on alati olnud. Mäletan ka seda, et isal oli ühel makilindil estraadi sekka neli lugu Led Zeppelini ja juba tollal tekitas "Whole Lotta Love'i" riff mingi täiesti uue erilise tunde. Mul on onu, kellel oli tolle aja kohta üüratu fonoteek, sealt tulid Queen, Uriah Heep, Deep Purple, Blondie, palju muud. Siis hakkas kuskilt pudenema Iron Maidenit, Judas Priesti, isegi Anthrax, ja see meeldis väga, samas oli see innukas kuulamine osalt ka mingist kambavaimust ajendet, kuna hevi oli umbes nagu punk, omaette radikaalne ja sellisena popp ja päris kõrvuni sees ma veel ei olnud. Siis kuulsin "Ride the Lightning'ut" [Metallica teine album — toim], mitu aastat peale selle ilmumist, ja see pani sellise paugu, et kogu mu musamaailm oli pea peal. "Suu ammuli sõnatus karjes", nagu loos pealkirjaga "Urve" — see oligi see tunne. Paradigma muutus. Sealt edasi tuli juba kõik muu: thrash, death, ekstreem-metal. Neelasin. Nagu ka Dostojevskit või Hamsunit. Eks tööst rahvusooperis jäi ka midagi külge. Ses suhtes olen ma ehk anomaalia, et olen just raskemale kraamile vankumatult truuks jäänud, kui pea kõik eakaaslased, kellega ca 1988 koos Metallicat kuulasime, on "edasi liikunud" ja eelistavad nüüd midagi märksa rahulikumat. Mina kuulan stabiilselt, peamiselt rasket, aga ka rahulikku. Muuseas, ma ei mosh'i. Ma olen kontserdil see mees, kes seisab bändile nii lähedal kui võimalik, või vaikselt kuskil nurgas, ja lihtsalt jõllitab hardunult terve show' ajal üksnes jalga vahetades, et see ei väsiks introvertselt tatsumast. Ma olen seal muusika ja nende pärast, kes selle loonud on, seda esitavad, ma ei tulnud siia trenni tegema ega piduloomana epateerima. Suured staadioni-show'd ei istu mulle eriti, kuna esiridadesse enamasti ei saa ja kogemus on lahjem. Kuigi Metallical loomulikult pidin ühele sellisele turnima. Pigem panen asja peale kodus, lasen jala sirgu ja kuulan, selmet minna rahvamassi tunglema. Naudin saundi, saund on tähtis. Nagu lõhn, puudutus, aistingud. Kuulan trummi, kitarri, bassi; seda, et bassi mängib Jo-Anne Bench.2 Mul on näiteks lugu nimega "Eleanor Rigby". Nii hea lugu — muusika ja sõnad inspireerivad. Nii et jah, kumab läbi, miks ta ei kuma — muusika on osa minu mõtte- ja tundemaailmast.
I. M.: Nüüd viisin jutu neile radadele, mille puhul ma enam ei tea, kas lugejail on sama huvitav kui minul. Aga usun, et osal lugejaist on. Küsiksin sinu kui sõltuvusi uurinud teadlase arvamust, kas oled minuga nõus, et muusika on ka sõltuvust tekitav nähtus? Samas ma leian, et see ei ole üldsegi halb, kui on selline sõltuvus.
U. J.: Jaa, sõltuvuse analoogia, ja miks mitte lihtsalt sõltuvus, mingil spektril, mingis teises vormis, on midagi sellist, mida ma oma elus kasutan sageli ka muude sündmuste, käitumiste ja üleüldse eluseikade ja -fenomenide lahtiseletamiseks. Kirjeldada mingis sõltuvuseraamistikus midagi ihaldatavat ja positiivset, aga ka midagi purustavat, demoraliseerivat, midagi sellist, mis toimub vankumatu järjepidevusega, tundub mulle endastmõistetav. Kurbus, viha, rutiin, trenn, muusika, õnnetunne. Ametlikud diagnoosid on olemas näiteks kasiino- ja seksisõltuvusele. Pole ju teab mis arusaamatu ka muid argiseid (ja vähem argiseid) tegevusi sellisena vaadelda. Psühhiaatriliste diagnoosidega on peamiselt see vahe, et seal viib tegevus mingi ebasoovitava tagajärjeni, tekitab stressi, hakkab segama elu, normaalset funktsioneerimist. Aga eks seda tee ka olme, harjumused. Sellest kõigest on kirjutatud ja räägitud palju, mingit jalgratast ma/me siin ei leiuta. Muusika kui droog — viib sind teise meeleseisundisse, paneb end paremini tundma, aitab põgeneda millestki ebameeldivast. Miks mitte. Olen kirjutanud, et kõik on nii perses, et isegi vana hea death metal ei aita. Oli see mure siis mis ta oli, aga abi otsisin muusikast, kuna üldjuhul on sellel mulle tervendav mõju.
Muidugi on see kõik väga subjektiivne, aga teadusega tegelemine on minusse juurutanud hea annuse agnostitsismi ja skeptitsismi. Kõige ja kõigi suhtes. Ekstreemsused võivad pelutada, samas on nad teaduslikust vaatenurgast täiesti arusaadavad, normaalsed. Annus elutervet paranoiat, nagu ma seda ise naljatlevalt nimetan, on igatahes soovitav. Teadus on hea, oluline. Ometi, loed filosoofe, ka teaduslikku filosoofiat (Hume, Kuhn), ja näed, et ka teadus pole midagi põhjapanevat, mis näitaks meile mingit lõplikku, objektiivset tõde, reaalsust. Ja ega tõsine teadlane midagi sellist usugi. Teadus on inimtegevus, nagu seda on ka kelgutamine ja nina nokkimine. Näiteks tuntud neuroteadlane Antonio Damasio ütles midagi sellist, et palju subjektiivsusi moodustavad lõpuks objektiivsuse. Väga meeldib see mõte. Natuke toores näide, aga võtame midagi näiliselt käegakatsutavat, näiteks et suitsetamine on tervisele kahjulik. Kuidas me seda teame? Inimkatseid ju teha ei saa — aga võtame Hilli 9 kriteeriumi: aeg, seose tugevus, tõenäosus jne. Liigume seosest põhjuslikkuseni. Teame. Ja eks muusikaga ole samamoodi nagu muude meelemürkidega, igale ei istu, mõnele läheb kokaiin, mõnele rahustid, mõnele death metal, mõnele country, mõni kuulab kõike, mõni ei kuula üldse mitte midagi. Üks sõltuvuste bioloogilis-geneetiline teooria pakub, et inimesed sünnivad erinevana, mõnel on ajus "muusikaretseptorite" hulk nii suur, et neile pole lihtsalt rohkem vaja, mõnel on neid vähem. Keegi proovib esmakordselt opiaate (Metallicat?) ja see kas jätab ükskõikseks, teeb uimaseks ja ajab südame pahaks, tekitab tülgastust või hoopis — "ma pole ennast kunagi nii hästi, nii "normaalselt" tundnud". Jutt kiskus nüüd spetsiks, aga olen sinuga nõus: võta minult muusika, ma küll ei kooleks, aga minu elu oleks võrratult vaesem.
I. M.: Ilma muusikata oleks kindlasti minugi elu palju vaesem. Ja kindel see, et ühel tekib midagi sõltuvuselaadset, teisel kindlasti mitte. Ütlesid, et ametlikult on olemas seksisõltuvuse diagnoos. No ega seegi asi igaüht, kes proovib, sõltlaseks tee. Olen mõelnud, et muusikal ja erootikal on vist sarnane mõju inimese ajule (kellele on, jällegi). Meeldiv erutus, nauding, kiindumused — ja miks või kuidas miski või keegi selle sinus vallandab, on võimatu ette prognoosida.
U. J.: No just. Üks teaduse eesmärke on mingeid seaduspärasusi leida (näiteks kõik sõltuvused on rohkem seotud kindla aju osa ja neurotransmitteritega, nagu dopamiin), et prognoosida, samas ei ole võimalik eirata meie tohutuid individuaalseid erinevusi. Tagasi selle geneetilise hüpoteesi juurde: miks me sõltuvusi uurime? Mitte ainult selleks, et ravida, vaid ka selleks, et ennetada. Teoreetiliselt võiks ju olla võimalik määrata: sinu dopamiini vms retseptorite tase ajus on sünnipäraselt madal — sul on tugev eelsoodumus mingiks sõltuvuseks. Mida me teha saame? Tänapäevased sekkumised — kuigi on ka medikamente — on enamasti ikka psühholoogilis-käitumuslikku laadi ja sageli, irooniliselt: mine kuula muusikat, mine seksi, mine tee trenni, loe ja muud sellist. Aga otse loomulikult, see ei ole kõigile, ja ka ei mõju igaühele. Või ei mõju lihtsalt nii kiiresti, kui tahaksime. Ei maksa unustada, mitte ainult vaim, vaid ka keha on amorfne. Idee on ju igivana: muuta keha kaudu vaimu ja vastupidi. Kui inimesel on valusündroom, tõsine füüsiline probleem, mille taandumist ei ole oodata ja ta peab võtma opiaate, siis olgu algul kui tahes ebameeldiv tunne, ajapikku organism harjub ja ongi sõltlane valmis. Nature versus nurture. Ehk on selleks kõigeks kunagi olemas nii efektiivsem prognostika kui ka konkreetne profülaktika ja ravi: ravim, kirurgia (vt ka lobotoomia)?
I. M.: Tuleks sinu loomingu juurde tagasi. Kirjutasin "Kolimise laastavat mõju" arvustades: ""Kahekümneaastane huulepulk" (mis räägib lastekodutüdrukust) ja "Mingi mees" (vanadekodus elupäevi lõpetavast naisest) on kirjutatud empaatia ja südamlikkusega [---]. Kuna neist esimene oli raamatu alguse poole, olin veel eelarvamuste mõju all, mõtlesin, et kas see on nüüd mingi eriline künism [---]. Ma enam ei arva, et võiks olla." Nüüd saan seda sinult otse küsida.
U. J.: Künismist on asi kaugel. Mõlemad lood on inspiratsiooni saanud elust endast, reaalsetest inimestest. Midagi painas ja oli oluline. Neid ja sarnaseid lugusid on olnud hea ja vajalik kirja panna.
I. M.: Nende südamlike lugude kõrval on sul siiski ka nii tumedamat huumorit kui absurdi.
U. J.: Tume huumor, absurd, sekka midagi suhteliselt depressiivset, see kõik on osa spektrist ja valdavalt naturaalselt tulnud. Kirjutan ikka sellest, mis keelel ja meelel ja mis elus ja minu peas mingil ajahetkel toimub. Mingi kindla lugejaskonna või grupi potentsiaalset huvi silmas pidades eriti ponnistanud ei ole — no tsipake ikka, vaakumis ju ei ela, ja mingi kallutatus tekib, kui ei ole enam autorina neitsi, viitasin sellele ennist ka —, aga pigem olen lähtunud ikka sellest, mis endale meeldiks. Küsin vahel: kas mulle endale meeldiks seda lugeda? Ja enamasti on vastus jaatav. Eks tuleb ka ette, et kirjutad, ütleme otse, täielikku jampsi, või midagi, mis on igav nagu siga, aga ka see käib asja juurde. Vahel on elu karm, vahel nüri, siis ilus ja nõnda edasi. Kes näeb mu tekstis ainult olmet, kes midagi sootuks enamat, kes kehitab õlgu. Ma ise ka. See on mõnusalt absurdne. Absurdi ja huumori koha pealt ma nii palju veel ütlen: loetagu vanu "Pikreid" (mu isal oli neid lademes). Harri Lehiste, varasem Kivirähk, Aivo Pihlakas. Nad on mind mõjutanud. Nagu üks esimesi kordi — olin ehk paar-kolm lugu kirjutanud, kui mäletan, vaatasin aknast välja, mõtlesin vanaisa kellast, kõht oli tühi, igatsesin kallite inimeste järele, lund hakkas sadama. Kuidagi absurdne tundus kõik. Siis hakkasin kirjutama.
I. M.: Kaks raamatut tulid sul suhteliselt väikse vahega, millal on oodata kolmandat?
U. J.: Ei tea. Ei salapäratse, täitsa ausalt ei tea. Teine, ma olin üsna kindel, tuleb. Kolmandaga on nagu esimesega — pole aimu. Kirjutan vaikselt edasi, ei näe probleemi. Võib-olla on see klassikaline eitamine (ingl denial), aga eks aeg näitab.
1 I. Mesikepp, Inimesest kirjanikuks. "Vikerkaar" 2019, nr 7—8, lk 189—191.
2 Ansambli Bolt Thrower bassist, ka ühe Urmo Jaanimäe novelli tegelane. | Urmo Jaanimägi / Indrek Mesikepp: Dostojevski jaheavy metal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Urmo Jaanimägi (sündinud 1970) tuli eesti kirjandusse järsku ja võib-olla ka ootamatult. Või siis just — oodatult. Sest need, kes on tema kahte proosakogu "Televisiooni mõju" (Ji, 2017) ja "Kolimise laastav mõju" (EKSA, 2018, tegelikult ilmus 2019) lugenud, on leidnud sealt isikupära, särtsu, olmeseikade tabavat pildistamist ja absurdi, aga ka psühholoogilist usutavust ja empaatiat. Esile võib tõsta ka head keeletaju, mida ei ole rikkunud tõsiasi, et autor elab juba paarkümmend aastat teisel pool ookeani.
2019. aasta "Loomingu" seitsmendas numbris arvustas Urmo Jaanimäe seni viimast raamatut Kaisa Maria Ling pealkirja all "Urmo Jaanimäe mõjud". "Loomingus" debüteeris autor eelmises numbris novelliga "Vorst ning revolver".
INDREK MESIKEPP: Alustuseks tutvusta ennast palun. Kust sa pärit oled, kuhu oled omadega jõudnud, millega tegeled?
URMO JAANIMÄGI: Olen pärit Lääne-Virumaalt, vaiksest alevikust nimega Rakke, kus veetsin oma kasvu- ja kooliaastad. Hiljem elasin mõned aastad Tallinnas, 1998. aastal läksin Ameerikasse. Õppima. Mul on kaks magistrikraadi psühholoogias — eksperimentaal- ja kliiniline. Peeter Sauter tituleeris mind 2017. aasta Lemmikraamatu autahvlil psühholoogiks Ameerikas. Hariduselt küll, aga psühholoogina selle sõna traditsioonilises tähenduses à la nõustaja, olen töötanud väga lühikest aega, valdavalt internatuuri ajal, kunagi ammu. Teen teadustööd sõltuvustest ja nendega seonduvast. Aga see ei huvita kedagi. Eesti aastad olid turbulentsed: kool, sõjavägi, siis seitse aastat "Estonia" teatris lavatöölisena. Liigutud sai seltskondades. Minu praegune amet on sellega võrreldes kuiv ja igav nagu pumbajaama demonteerimise kirjeldus.
I. M.: Millal sa kirjutama hakkasid? Kas esimese raamatu lood olid kogunenud aastate jooksul või on viimaste aastate looming?
U. J.: Esimese loo pealkirjaga "Helmi" kirjutasin 1. novembril 2011. aastal. Teise loo pealkirjaga "Urve" kirjutasin sama aasta 23. novembril. Siis neid tilkus mõni, nii kuuajaliste vahedega, siis oli pea aasta vahet, siis jälle lugu, siis kolm kuud vahet ja nii edasi — sporaadiliselt. Postitasin neid tillukesse Facebooki gruppi, kuni hakkas kostma hõikeid, et proovi avaldada. Proovisin, süsteemist ja kirjastustest midagi teadmata. Edutult. Kuni asja käigus soovitas üks kirjastaja katsetada Kivisildnikku. Tema ütles "teeme tööd", raamatu tarbeks on lugusid liiga vähe. See oli 2015. aasta teisel poolel ja vallandas viljaka kirjutamisperioodi, mis vältas vist aasta. Lood, mis esimesse raamatusse läksid, on valik sellest ajast ja episoodilisest perioodist (2011—2015). "Helmi" ei jõudnudki raamatusse, "Urve" aga küll.
I. M.: Ja teise raamatu jutud tulid siis juba robinal selle järel?
U. J.: Need lood tulid sahinal jah. Tegelikult on paljud neist kirjutatud esimese raamatu kirjastamise perioodil. Kui Sven ütles, et võtab mind paati, orienteerusin mõnevõrra ümber. Kirjanikuks ma end ei pidanud, ent siis üritasin kirjutada rohkem nagu kirjanik, mitte kui üksnes inimene. Sellele sa ju viitad oma arvustuses.1 Kuigi minu ettekujutus sellest, mis on kirjanik ja kuidas ta kirjutama peab, oli ja on amorfne. Hägune. Aga tollane suunamuutus lühikestest jaburatest lugudest pikemate ja tõsisemateni oli osalt kalkuleeritud — pean enda "kirjanikustaatust" õigustama —, osalt loomulik areng, sulg lihtsalt hakkas jooksma. Lood said pikemad, tõsisemad, ja sõltuvalt vaatenurgast ehk ka kaalukamad. Võis jääda mulje, et tegu on kirjandusega. Aga jah, need lood tulid kiiresti.
I. M.: Sinu mainitud arvustust kirjutades küsisin, kuidas seda seletada, et elad juba aastaid Ameerikas, aga juttudest see kuidagi ei ilmne. Jääb mulje, nagu elaks autor endiselt siin. Olud ja tüübid on väga realistlikud. Vastasid, et hakkasidki kirjutama nostalgiast Eesti elu järele. Aga elu Ameerikas, see endiselt ei inspireeri? Või tuleks küsida nii: kas elu Ameerikas on nii hea ja sujuv, et muudkui elad ja ei ole mingit jama, mis paneks kirjutama?
U. J.: Mingi Eesti-nostalgia suuresti tõuke andis ja see, mis nostalgiapuhangut sel hetkel võimendas, oligi elu Ameerikas tol ajal. Oli üleminekuperiood. Nii välise mateeria kui ka sisemise labiiliku taltsutamise ja sellega harjumise aeg, ja see omakorda vallandas mingi impulsi, osalt selleks, et põgeneda (vanast) halvast, osalt, et end ja midagi (uut) head leida. Aga ka, et meenutada aegu, mil näis olevat parem (Eesti?). Rohelise rohu sündroom, selle ümbermõtestamine. Millest mingi osa siis transformeerus ja materialiseerus paberil. Ehk ka seetõttu on palju mu lugusid harukordselt jaburad, vastuolulised, piire kompavad, näiliselt mingit tasakaalu otsivad. Samas on seal ikka (minu) elu, minu vaated sees. Algusaegade lood võisid olla lõbusamad ja optimistlikumad. 2011. aasta lõpul tundus, et turnin kõrgustesse, nagu Ameerika mägedes, et siis hurraaga seal taga peituvale vastu söösta. Loogiline. Nagu armumine, mesinädalad. Kõik näib roosiline. Siis saab sõit läbi, ronid ekstaasis läbiraputatult rongist maha, sammud edasi tasasel maal. Murrab sisse argipäev, vanad ja uued probleemid, hirmud, ihad, unelmad. Siis kirjutad ka sellest. Raamatus on Ameerika Urmot tegelikult palju. Kirjutan sündmustest, mis ehk toimusid 30 aastat tagasi, aga ikka tänase Urmo silmade läbi. Ümber mõeldud, välja mõeldud, pikitud tegelike Ameerika sündmustega, sündmustega, mida reaalselt pole kunagi juhtunud (unistused, hirmud). Pole see Ameerika elu nii lill midagi. Vahepeal visatakse lillele sõnnikut. Et ta ikka õilmitseks. Ka see inspireerib.
I. M.: Aga tegelased on sul endiselt Railid ja Rainid, mitte Jimid ega Jane'id.
U. J.: Neetult hea tähelepanek. Lugejale torkab ilmselt kohe silma, aga mul endal kipub kahe silma vahele jääma. Kaks tegurit: kirjutan eesti keeles ja kirjutan Eesti lugejale. Inglise keeles kirjutamine väljaspool tööalast tegevust pole kunagi reaalse võimalusena mõttes olnud. Need kaks on lihtsalt nii erinevad, et see lahterdamine toimus loomupäraselt, sellele teadlikult pea tähelepanu pööramata. Nagu eelmises vastuses viitasin, on mul lugusid ameeriklastega küll, aga avaldatud lugudes on nende nimed ikka Railid ja Rainid. Jane'e ja Johne on paberil, nad lihtsalt pole kaante vahele jõudnud.
I. M.: Mida iganes sa ka ei ütleks, hariduselt — ja kutsumuselt, ma eeldan — oled sa ikkagi psühholoog. Minu arust väljendub see ka sinu loomingus, olgu siis tegelaste sisemaailma analüüsis või kehakeele pisiasjade kirjeldustes. Oled sa sellega nõus?
U. J.: Olen nõus. Eks ma olen selle psühholoogisildiga mänginud mingis mõttes samamoodi nagu suhestumises sõnaga "kirjanik". Naljatlemine, variserlik salapäratsemine, tõdemine: olgu, olen. Psühholoog. Mäletan, kui lugesin Dostojevskit, Henry Jamesi, Camus'd, Hamsunit, Frommi, aga ka Kaugverit, siis paelus see inimhinge lahkamine, kümneid lehekülgi, hetkekski igavaks muutumata; kogu psühholoogia, mida ma tollal sellisena endale üldse ei teadvustanud. Ei mäleta, et oleksin mõelnud: oo, see on psühholoogia, tahan saada psühholoogiks. Kaugel sellest. Ma ei teadnud nendest asjadest suurt midagi. Lihtsalt haakus, meeldis ja neelasin kirjandust. Ametlikult otsustasin psühholoogiale pühenduda aastaid hiljem. Klassikaline lugu: psühholoogia sissejuhatav kursus valikainena ülikoolis ja klõps — aa, see'p see ongi. Siis polnud enam mingit mõtlemist. Ütlesin, et tahtmatult lipsab seda mu loomingusse, samas ma teadlikult väldin teksti liiga teaduslikuks muutumist ja üritan kirjutada nagu inimene, Urmo, mitte nagu see, kes ma olen päevatööl.
I. M.: Alguses õppisid siis ülikoolis midagi muud?
U. J.: Algul ei õppinud midagi. Detailidesse laskumata — mulle kukkus kogu see Ameerikasse ülikooli minek taevast kaela. Ei olnud mingit plaani, mingit mõtetki, kuni ühel hetkel olin fakti ees: nüüd või tõenäoliselt mitte kunagi. Surusin hambad risti, õppisin kaks kuud inglise keelt, tegin TOEFL-i testi (inglise keele tasemetest) ja läksin. Õnneks on Ameerika ülikoolides nii, et põhiainet kohe valima ei pea. On mitmed kohustuslikud ainevaldkonnad, mille hulgast saab noppida ainepunkte, ja siis teise aasta algul, kui mu mälu mulle vingerpussi ei mängi, tuleb otsustada, mis alale keskendud. Psühholoogia 101 (sissejuhatav kursus Ameerika ülikoolides) saigi võetud kuskil sel piiripealsel ajal. Freud, Jung, Adler, William James (Henry vend), BF Skinner, Zimbardo, Milgram, Endel Tulving jne. Siis oli klaar.
I. M.: Kas sellised saurused nagu Freud ja Jung on tänapäeva psühholoogias veel tähtsad?
U. J.: Psühholoogia 101-s on kõik saurused ja koolkonnad sees. Kuivõrd Jungi või Freudi teooria tänapäeva teaduslikus, rakenduslikus psühholoogias rolli mängib, on iseasi, aga ajaloolise konteksti ja ala arengu seisukohast on nad olulised, ideed ulatuvad kaugele.
I. M.: Aga sellised saurused nagu Metallica ja Slayer sinu jaoks? Su juttudest kumab läbi, et muusikal on su mõttemaailmas oluline koht.
U. J.: Hehee. Mõtlesingi viimase vastusega, et võrdluseks Jungi, Freudi ja tänapäeva vahel — à la Wagneri tritoon ja heavy metal —, side on olemas ja kuulajaid on nii Wagneril kui ka heavy metal'il. Skaala on küll natuke teine, aga mõte on sama — ilma Metallica ja Slayerita poleks tõenäoliselt ka Bolt Throwerit ega Carcassi — no vähemalt sellisel kujul.
Kuulasin biitleid, Tom Jonesi, Elvist või mida iganes, mis vanematel lintmakilt ja vinüülidelt tuli — hea kraam. Siis tavaline kujunemisaastate edetabelimuusika, aga ka tsipa alternatiivsemat, nagu Depeche Mode. Queen muidugi ka, nemad on alati olnud. Mäletan ka seda, et isal oli ühel makilindil estraadi sekka neli lugu Led Zeppelini ja juba tollal tekitas "Whole Lotta Love'i" riff mingi täiesti uue erilise tunde. Mul on onu, kellel oli tolle aja kohta üüratu fonoteek, sealt tulid Queen, Uriah Heep, Deep Purple, Blondie, palju muud. Siis hakkas kuskilt pudenema Iron Maidenit, Judas Priesti, isegi Anthrax, ja see meeldis väga, samas oli see innukas kuulamine osalt ka mingist kambavaimust ajendet, kuna hevi oli umbes nagu punk, omaette radikaalne ja sellisena popp ja päris kõrvuni sees ma veel ei olnud. Siis kuulsin "Ride the Lightning'ut" [Metallica teine album — toim], mitu aastat peale selle ilmumist, ja see pani sellise paugu, et kogu mu musamaailm oli pea peal. "Suu ammuli sõnatus karjes", nagu loos pealkirjaga "Urve" — see oligi see tunne. Paradigma muutus. Sealt edasi tuli juba kõik muu: thrash, death, ekstreem-metal. Neelasin. Nagu ka Dostojevskit või Hamsunit. Eks tööst rahvusooperis jäi ka midagi külge. Ses suhtes olen ma ehk anomaalia, et olen just raskemale kraamile vankumatult truuks jäänud, kui pea kõik eakaaslased, kellega ca 1988 koos Metallicat kuulasime, on "edasi liikunud" ja eelistavad nüüd midagi märksa rahulikumat. Mina kuulan stabiilselt, peamiselt rasket, aga ka rahulikku. Muuseas, ma ei mosh'i. Ma olen kontserdil see mees, kes seisab bändile nii lähedal kui võimalik, või vaikselt kuskil nurgas, ja lihtsalt jõllitab hardunult terve show' ajal üksnes jalga vahetades, et see ei väsiks introvertselt tatsumast. Ma olen seal muusika ja nende pärast, kes selle loonud on, seda esitavad, ma ei tulnud siia trenni tegema ega piduloomana epateerima. Suured staadioni-show'd ei istu mulle eriti, kuna esiridadesse enamasti ei saa ja kogemus on lahjem. Kuigi Metallical loomulikult pidin ühele sellisele turnima. Pigem panen asja peale kodus, lasen jala sirgu ja kuulan, selmet minna rahvamassi tunglema. Naudin saundi, saund on tähtis. Nagu lõhn, puudutus, aistingud. Kuulan trummi, kitarri, bassi; seda, et bassi mängib Jo-Anne Bench.2 Mul on näiteks lugu nimega "Eleanor Rigby". Nii hea lugu — muusika ja sõnad inspireerivad. Nii et jah, kumab läbi, miks ta ei kuma — muusika on osa minu mõtte- ja tundemaailmast.
I. M.: Nüüd viisin jutu neile radadele, mille puhul ma enam ei tea, kas lugejail on sama huvitav kui minul. Aga usun, et osal lugejaist on. Küsiksin sinu kui sõltuvusi uurinud teadlase arvamust, kas oled minuga nõus, et muusika on ka sõltuvust tekitav nähtus? Samas ma leian, et see ei ole üldsegi halb, kui on selline sõltuvus.
U. J.: Jaa, sõltuvuse analoogia, ja miks mitte lihtsalt sõltuvus, mingil spektril, mingis teises vormis, on midagi sellist, mida ma oma elus kasutan sageli ka muude sündmuste, käitumiste ja üleüldse eluseikade ja -fenomenide lahtiseletamiseks. Kirjeldada mingis sõltuvuseraamistikus midagi ihaldatavat ja positiivset, aga ka midagi purustavat, demoraliseerivat, midagi sellist, mis toimub vankumatu järjepidevusega, tundub mulle endastmõistetav. Kurbus, viha, rutiin, trenn, muusika, õnnetunne. Ametlikud diagnoosid on olemas näiteks kasiino- ja seksisõltuvusele. Pole ju teab mis arusaamatu ka muid argiseid (ja vähem argiseid) tegevusi sellisena vaadelda. Psühhiaatriliste diagnoosidega on peamiselt see vahe, et seal viib tegevus mingi ebasoovitava tagajärjeni, tekitab stressi, hakkab segama elu, normaalset funktsioneerimist. Aga eks seda tee ka olme, harjumused. Sellest kõigest on kirjutatud ja räägitud palju, mingit jalgratast ma/me siin ei leiuta. Muusika kui droog — viib sind teise meeleseisundisse, paneb end paremini tundma, aitab põgeneda millestki ebameeldivast. Miks mitte. Olen kirjutanud, et kõik on nii perses, et isegi vana hea death metal ei aita. Oli see mure siis mis ta oli, aga abi otsisin muusikast, kuna üldjuhul on sellel mulle tervendav mõju.
Muidugi on see kõik väga subjektiivne, aga teadusega tegelemine on minusse juurutanud hea annuse agnostitsismi ja skeptitsismi. Kõige ja kõigi suhtes. Ekstreemsused võivad pelutada, samas on nad teaduslikust vaatenurgast täiesti arusaadavad, normaalsed. Annus elutervet paranoiat, nagu ma seda ise naljatlevalt nimetan, on igatahes soovitav. Teadus on hea, oluline. Ometi, loed filosoofe, ka teaduslikku filosoofiat (Hume, Kuhn), ja näed, et ka teadus pole midagi põhjapanevat, mis näitaks meile mingit lõplikku, objektiivset tõde, reaalsust. Ja ega tõsine teadlane midagi sellist usugi. Teadus on inimtegevus, nagu seda on ka kelgutamine ja nina nokkimine. Näiteks tuntud neuroteadlane Antonio Damasio ütles midagi sellist, et palju subjektiivsusi moodustavad lõpuks objektiivsuse. Väga meeldib see mõte. Natuke toores näide, aga võtame midagi näiliselt käegakatsutavat, näiteks et suitsetamine on tervisele kahjulik. Kuidas me seda teame? Inimkatseid ju teha ei saa — aga võtame Hilli 9 kriteeriumi: aeg, seose tugevus, tõenäosus jne. Liigume seosest põhjuslikkuseni. Teame. Ja eks muusikaga ole samamoodi nagu muude meelemürkidega, igale ei istu, mõnele läheb kokaiin, mõnele rahustid, mõnele death metal, mõnele country, mõni kuulab kõike, mõni ei kuula üldse mitte midagi. Üks sõltuvuste bioloogilis-geneetiline teooria pakub, et inimesed sünnivad erinevana, mõnel on ajus "muusikaretseptorite" hulk nii suur, et neile pole lihtsalt rohkem vaja, mõnel on neid vähem. Keegi proovib esmakordselt opiaate (Metallicat?) ja see kas jätab ükskõikseks, teeb uimaseks ja ajab südame pahaks, tekitab tülgastust või hoopis — "ma pole ennast kunagi nii hästi, nii "normaalselt" tundnud". Jutt kiskus nüüd spetsiks, aga olen sinuga nõus: võta minult muusika, ma küll ei kooleks, aga minu elu oleks võrratult vaesem.
I. M.: Ilma muusikata oleks kindlasti minugi elu palju vaesem. Ja kindel see, et ühel tekib midagi sõltuvuselaadset, teisel kindlasti mitte. Ütlesid, et ametlikult on olemas seksisõltuvuse diagnoos. No ega seegi asi igaüht, kes proovib, sõltlaseks tee. Olen mõelnud, et muusikal ja erootikal on vist sarnane mõju inimese ajule (kellele on, jällegi). Meeldiv erutus, nauding, kiindumused — ja miks või kuidas miski või keegi selle sinus vallandab, on võimatu ette prognoosida.
U. J.: No just. Üks teaduse eesmärke on mingeid seaduspärasusi leida (näiteks kõik sõltuvused on rohkem seotud kindla aju osa ja neurotransmitteritega, nagu dopamiin), et prognoosida, samas ei ole võimalik eirata meie tohutuid individuaalseid erinevusi. Tagasi selle geneetilise hüpoteesi juurde: miks me sõltuvusi uurime? Mitte ainult selleks, et ravida, vaid ka selleks, et ennetada. Teoreetiliselt võiks ju olla võimalik määrata: sinu dopamiini vms retseptorite tase ajus on sünnipäraselt madal — sul on tugev eelsoodumus mingiks sõltuvuseks. Mida me teha saame? Tänapäevased sekkumised — kuigi on ka medikamente — on enamasti ikka psühholoogilis-käitumuslikku laadi ja sageli, irooniliselt: mine kuula muusikat, mine seksi, mine tee trenni, loe ja muud sellist. Aga otse loomulikult, see ei ole kõigile, ja ka ei mõju igaühele. Või ei mõju lihtsalt nii kiiresti, kui tahaksime. Ei maksa unustada, mitte ainult vaim, vaid ka keha on amorfne. Idee on ju igivana: muuta keha kaudu vaimu ja vastupidi. Kui inimesel on valusündroom, tõsine füüsiline probleem, mille taandumist ei ole oodata ja ta peab võtma opiaate, siis olgu algul kui tahes ebameeldiv tunne, ajapikku organism harjub ja ongi sõltlane valmis. Nature versus nurture. Ehk on selleks kõigeks kunagi olemas nii efektiivsem prognostika kui ka konkreetne profülaktika ja ravi: ravim, kirurgia (vt ka lobotoomia)?
I. M.: Tuleks sinu loomingu juurde tagasi. Kirjutasin "Kolimise laastavat mõju" arvustades: ""Kahekümneaastane huulepulk" (mis räägib lastekodutüdrukust) ja "Mingi mees" (vanadekodus elupäevi lõpetavast naisest) on kirjutatud empaatia ja südamlikkusega [---]. Kuna neist esimene oli raamatu alguse poole, olin veel eelarvamuste mõju all, mõtlesin, et kas see on nüüd mingi eriline künism [---]. Ma enam ei arva, et võiks olla." Nüüd saan seda sinult otse küsida.
U. J.: Künismist on asi kaugel. Mõlemad lood on inspiratsiooni saanud elust endast, reaalsetest inimestest. Midagi painas ja oli oluline. Neid ja sarnaseid lugusid on olnud hea ja vajalik kirja panna.
I. M.: Nende südamlike lugude kõrval on sul siiski ka nii tumedamat huumorit kui absurdi.
U. J.: Tume huumor, absurd, sekka midagi suhteliselt depressiivset, see kõik on osa spektrist ja valdavalt naturaalselt tulnud. Kirjutan ikka sellest, mis keelel ja meelel ja mis elus ja minu peas mingil ajahetkel toimub. Mingi kindla lugejaskonna või grupi potentsiaalset huvi silmas pidades eriti ponnistanud ei ole — no tsipake ikka, vaakumis ju ei ela, ja mingi kallutatus tekib, kui ei ole enam autorina neitsi, viitasin sellele ennist ka —, aga pigem olen lähtunud ikka sellest, mis endale meeldiks. Küsin vahel: kas mulle endale meeldiks seda lugeda? Ja enamasti on vastus jaatav. Eks tuleb ka ette, et kirjutad, ütleme otse, täielikku jampsi, või midagi, mis on igav nagu siga, aga ka see käib asja juurde. Vahel on elu karm, vahel nüri, siis ilus ja nõnda edasi. Kes näeb mu tekstis ainult olmet, kes midagi sootuks enamat, kes kehitab õlgu. Ma ise ka. See on mõnusalt absurdne. Absurdi ja huumori koha pealt ma nii palju veel ütlen: loetagu vanu "Pikreid" (mu isal oli neid lademes). Harri Lehiste, varasem Kivirähk, Aivo Pihlakas. Nad on mind mõjutanud. Nagu üks esimesi kordi — olin ehk paar-kolm lugu kirjutanud, kui mäletan, vaatasin aknast välja, mõtlesin vanaisa kellast, kõht oli tühi, igatsesin kallite inimeste järele, lund hakkas sadama. Kuidagi absurdne tundus kõik. Siis hakkasin kirjutama.
I. M.: Kaks raamatut tulid sul suhteliselt väikse vahega, millal on oodata kolmandat?
U. J.: Ei tea. Ei salapäratse, täitsa ausalt ei tea. Teine, ma olin üsna kindel, tuleb. Kolmandaga on nagu esimesega — pole aimu. Kirjutan vaikselt edasi, ei näe probleemi. Võib-olla on see klassikaline eitamine (ingl denial), aga eks aeg näitab.
1 I. Mesikepp, Inimesest kirjanikuks. "Vikerkaar" 2019, nr 7—8, lk 189—191.
2 Ansambli Bolt Thrower bassist, ka ühe Urmo Jaanimäe novelli tegelane.
### Response:
Urmo Jaanimägi / Indrek Mesikepp: Dostojevski jaheavy metal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel päevadel oleme püüdnud eristada tõde ja vale väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ning maaeluministri lausumistes. Muidugi, kogu protsess käib parlamendi opositsiooni hoogsal juhtimisel, samal ajal on need kaks ministrit poliitiliselt ebakorrektselt andnud oma kobavate ja keerutavate sõnavõttudega ainest nende poole umbusuga vaatamiseks.
Nüüd oleme situatsioonis, et varsti kuulutatakse välja istuva valitsuse juba kolmas väliskaubandus- ja IT-minister, kes - olenemata tema pädevusest ja poliitilisest kogemusest - satub ilmtingimata, tulenevalt eelmiste ministrite negatiivsetest saagadest, avalikkuse risttule alla veel enne, kui ta saab tegusid tegema hakata.
Pilk minevikku
Aga pöördume korraks minevikku, aega, mil moodustati praegune valitsus. Kolm koalitsioonipartnerit sõlmisid lepingu, mis sätestas muuhulgas, et kõik osapooled saavad viis ministriportfelli. Poliitiliselt arusaadav ja korrektne.
Nüüd tagantjärgi tarkusena tundub, et ministrite portfellide koostamisel, vähemalt väliskaubanduse ja IT-funktsioonide kokku sobitamisel tehti viga, sest kahe ministri kadumises areenilt ei saa süüdistada üksnes neid isikuid, nende minevikku ja võimalikku ebakompetentsust, vaid ilmselgelt pigem avalikkuse ja siinse IT-kogukonna ülimalt kõrgendatud ootusi nende tegevustele. Vastus peitub ilmselt tõigas, et kaks funktsiooni, väliskaubandus ja IT, on meelevaldselt pakitud ühte kasti.
Milliseid probleeme me püüame lahendada, kui mõtleme ja tegutseme nii väliskaubanduse- kui ka IT-vallas?
Ekspordi tulevikule mõeldes oleme oma pühaks lehmaks tituleerinud majanduskasvu, paraku kahaneva elanikkonna, suhteliselt madala tootlikkuse ja olemasoleva majandusstruktuuri tingimustes on selle saavutamine keeruline, kui mitte võimatu.
Saavutasime alles nüüd püsihindades majandusmahuks aastate 2007-2008 finantskriisile eelneva taseme. Ka olemasolev eksport tammub paigal ja piirdub peaasjalikult lähiregioonidega. Ettevõtete kasumid ja majandusse investeeringud vähenevad.
Tulevik on tume
Lähikümnendite tulevik on tume - elanikkond vananeb, ülalpeetavaid on järjest rohkem, sh avalikus sektoris, sest riigireformi läbiviimine takerdub ilmselgelt iseenda ja meil aktsepteeritava demokraatiavormi vastuoludesse.
Lähiaastatel suurenevad kulutused kaitse- ja sisejulgeolukule, ustest ja akendest sissetungivale uuele kliimapoliitikale. Kui me soovime vastavalt põhiseadusele ja oma meelsusele seda riiki jätkuvalt turumajanduse tingimustes edasi pidada ja arendada, tuleb otsida intensiivselt uusi vahendeid majanduskasvu saavutamiseks.
"Viimastel aastatel ei ole me suutnud ekspordi osakaalu sisemajanduse kogutoodangus suurendada."
Ellujäämiseks peame oluliselt suurendama eksporti ja mitte üksnes oma lähiturgudele, vaid ka kaugemale, olulises tempos tõusvatele turgudele, näitena Indiasse ja Hiina. Vist ei ole uus idee? Jah, aga viimastel aastatel ei ole me suutnud ekspordi osakaalu sisemajanduse kogutoodangus suurendada.
Tuleb saata arvukaid majandusdiplomaate tõusvatele turgudele, Indiasse, Hiina, Indoneesiasse, Vietnami jt riikidesse ning piirkondadesse, et nad looksid eeldused meie ärimeeste investeeringuteks.
Peamiselt tähendab ekspordi suurenemine meie ettevõtjate ambitsiooni väljuda oma kaupade ja teenustega väikesest siseriiklikust turust, kuid teisalt ka riiklikku kaudset toetust. Ajaloost teame, kuidas oma mõju, paraku eelkõige sõjalise jõuga, on riigid turge vallutanud, sillutades teed oma ettevõtjatele ja kaupmeestele.
Olgugi, et siiani eksisteerivad maailmas sõjakolded, mille käigus püütakse ümber jagada olemasolevaid ja loodavaid ressursse (vett, naftat jt maavarasid), saavad riigid toimetada ka rahulikumal kombel.
Riigi ja ka riigi majanduse meie poolt aktsepteeritud demokraatlik juhtimine on heasoovlik, kohati solidaarne, aga väga aeglane ja olulisi muutusi eirav. Tuleneb see ilmselt kohati ka protestantliku kiriku väärtustest, eriti Kesk- ja Põhja-Euroopas, individuaalsest suhtumisest ellu ja mõneti ka jumalasse.
Majanduse ja tehnoloogia arengu mõttes ruulivad praegu siiski konfutsiaanlik Hiina ja hinduistlik India, ka mõneti demograafilist plahvatust läbi elavad moslemid. Seal on riigi juhtimine väga tsentraalne, diktaatorlik, hea näide on ka Singapuri järsk tõus piiratud ressursside tingimustes, kus peamiseks majanduskasvu allikaks on tööjõud.
Siia vahele üks praktiline idee. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas ei piisa üksnes virtuaalsest suhtlemisest, vaid otsustavad on ka otsesed kontaktid.
Seega pakun välja idee, et loome ekspordi suurendamise eelduseks meist kaugematel turgudel. Loome seitse ekspordifirmat Indiasse, Hiina, Filipiinidele, Indoneesiasse, Malaisiasse, Vietnamisse ja Lõuna-Koreasse.
Maailmapanga ja IMF-i andmetel on kogu maailma sisemajanduse kogutoodangu maht aastas umbes 80 triljonit dollarit, antud riikide oma moodustab sellest ca 22 protsenti. Teatavasti on peaaegu kõik need riigid pööraste majanduskasvudega ning "näljased" tarbimise suurendamiseks.
Firmad mehitame kokku 700 töötajaga, igasse riiki proportsionaalselt seal toodetava SKT-ga. Töötajad peavad olema motiveeritud ja tulemustele orienteeritud. Seame firmadele strateegilised eesmärgid, määratleme meetodid ja anname nende täitmiseks vajalikud vahendid. Riigi omanduses on 80 protsenti, ülejäänud jaguneb firma töötajate vahel. Firmade aastaeelarved on kokku seitse miljonit eurot.
Ühes tempos maailmas toimuvaga
Aga kuidas seonduvad eelnevad ettepanekud väliskaubanduse ministri funktsioonidega?
Pakun, et kui soovime tähtsustada eksporti ning siia tuua suuremaid välisinvesteeringuid, peavad meil olema eraldi väliskaubandusministri ja -ministeeriumi institutsioonid.
Ministeeriumi saab luua juba olemasoleva EAS-i töötajate ja esindajate ning eelarve baasil, jättes osa personalist sihtasutuse kehasse ning osadest luues ministeeriumi n-ö aparaadi. Seega on see kulude mõistes null summa mäng, kuid loob suuremad eeldused tulude kasvuks.
Tulles ekspordi võimekuse ja investeeringute suurendamise juurest IT-valdkonda, võime aduda, et viimastel aastatel oleme üksnes nautinud eelnenud kümnendil sooritatud edulugusid. Jah, meie IT-firmad on saavutanud märkimisväärset edu mujal maailmas, kuid riiklik koordineerimine on jäänud ajale jalgu.
Globaliseeruv majandus ja uued tehnoloogilised võimekused arenevad kiirenevas tempos. Üheks motivaatoriks on siin ka kliimamuutuste tunnetamine. Peame oma avatud majandusega liikuma maailmas toimuvaga ühises tempos.
Seega on oluline riigi poolt eelduste loomine IT-firmadele, uue maksusüsteemi ja siseriikliku, nii füüsiliste kui ka virtuaalsete ühenduste arendamise kaudu. Ka tänapäeval tähtsustatakse läbirääkimistel ja suhete loomisel persoonide ametinimetusi ja -volitusi.
Peaksime looma eraldi IT-ministri institutsiooni, kes võiks funktsioneerida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi egiidi all ning kelle persoon oleks autoriteetne, poliitiliselt sõltumatu ning kes oleks vastuvõetav ka meie sõnakale ja väga kõrgete nõudmistega IT-kogukonnale. | Toomas Peterson: väliskaubandusminister ja IT-minister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel päevadel oleme püüdnud eristada tõde ja vale väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ning maaeluministri lausumistes. Muidugi, kogu protsess käib parlamendi opositsiooni hoogsal juhtimisel, samal ajal on need kaks ministrit poliitiliselt ebakorrektselt andnud oma kobavate ja keerutavate sõnavõttudega ainest nende poole umbusuga vaatamiseks.
Nüüd oleme situatsioonis, et varsti kuulutatakse välja istuva valitsuse juba kolmas väliskaubandus- ja IT-minister, kes - olenemata tema pädevusest ja poliitilisest kogemusest - satub ilmtingimata, tulenevalt eelmiste ministrite negatiivsetest saagadest, avalikkuse risttule alla veel enne, kui ta saab tegusid tegema hakata.
Pilk minevikku
Aga pöördume korraks minevikku, aega, mil moodustati praegune valitsus. Kolm koalitsioonipartnerit sõlmisid lepingu, mis sätestas muuhulgas, et kõik osapooled saavad viis ministriportfelli. Poliitiliselt arusaadav ja korrektne.
Nüüd tagantjärgi tarkusena tundub, et ministrite portfellide koostamisel, vähemalt väliskaubanduse ja IT-funktsioonide kokku sobitamisel tehti viga, sest kahe ministri kadumises areenilt ei saa süüdistada üksnes neid isikuid, nende minevikku ja võimalikku ebakompetentsust, vaid ilmselgelt pigem avalikkuse ja siinse IT-kogukonna ülimalt kõrgendatud ootusi nende tegevustele. Vastus peitub ilmselt tõigas, et kaks funktsiooni, väliskaubandus ja IT, on meelevaldselt pakitud ühte kasti.
Milliseid probleeme me püüame lahendada, kui mõtleme ja tegutseme nii väliskaubanduse- kui ka IT-vallas?
Ekspordi tulevikule mõeldes oleme oma pühaks lehmaks tituleerinud majanduskasvu, paraku kahaneva elanikkonna, suhteliselt madala tootlikkuse ja olemasoleva majandusstruktuuri tingimustes on selle saavutamine keeruline, kui mitte võimatu.
Saavutasime alles nüüd püsihindades majandusmahuks aastate 2007-2008 finantskriisile eelneva taseme. Ka olemasolev eksport tammub paigal ja piirdub peaasjalikult lähiregioonidega. Ettevõtete kasumid ja majandusse investeeringud vähenevad.
Tulevik on tume
Lähikümnendite tulevik on tume - elanikkond vananeb, ülalpeetavaid on järjest rohkem, sh avalikus sektoris, sest riigireformi läbiviimine takerdub ilmselgelt iseenda ja meil aktsepteeritava demokraatiavormi vastuoludesse.
Lähiaastatel suurenevad kulutused kaitse- ja sisejulgeolukule, ustest ja akendest sissetungivale uuele kliimapoliitikale. Kui me soovime vastavalt põhiseadusele ja oma meelsusele seda riiki jätkuvalt turumajanduse tingimustes edasi pidada ja arendada, tuleb otsida intensiivselt uusi vahendeid majanduskasvu saavutamiseks.
"Viimastel aastatel ei ole me suutnud ekspordi osakaalu sisemajanduse kogutoodangus suurendada."
Ellujäämiseks peame oluliselt suurendama eksporti ja mitte üksnes oma lähiturgudele, vaid ka kaugemale, olulises tempos tõusvatele turgudele, näitena Indiasse ja Hiina. Vist ei ole uus idee? Jah, aga viimastel aastatel ei ole me suutnud ekspordi osakaalu sisemajanduse kogutoodangus suurendada.
Tuleb saata arvukaid majandusdiplomaate tõusvatele turgudele, Indiasse, Hiina, Indoneesiasse, Vietnami jt riikidesse ning piirkondadesse, et nad looksid eeldused meie ärimeeste investeeringuteks.
Peamiselt tähendab ekspordi suurenemine meie ettevõtjate ambitsiooni väljuda oma kaupade ja teenustega väikesest siseriiklikust turust, kuid teisalt ka riiklikku kaudset toetust. Ajaloost teame, kuidas oma mõju, paraku eelkõige sõjalise jõuga, on riigid turge vallutanud, sillutades teed oma ettevõtjatele ja kaupmeestele.
Olgugi, et siiani eksisteerivad maailmas sõjakolded, mille käigus püütakse ümber jagada olemasolevaid ja loodavaid ressursse (vett, naftat jt maavarasid), saavad riigid toimetada ka rahulikumal kombel.
Riigi ja ka riigi majanduse meie poolt aktsepteeritud demokraatlik juhtimine on heasoovlik, kohati solidaarne, aga väga aeglane ja olulisi muutusi eirav. Tuleneb see ilmselt kohati ka protestantliku kiriku väärtustest, eriti Kesk- ja Põhja-Euroopas, individuaalsest suhtumisest ellu ja mõneti ka jumalasse.
Majanduse ja tehnoloogia arengu mõttes ruulivad praegu siiski konfutsiaanlik Hiina ja hinduistlik India, ka mõneti demograafilist plahvatust läbi elavad moslemid. Seal on riigi juhtimine väga tsentraalne, diktaatorlik, hea näide on ka Singapuri järsk tõus piiratud ressursside tingimustes, kus peamiseks majanduskasvu allikaks on tööjõud.
Siia vahele üks praktiline idee. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas ei piisa üksnes virtuaalsest suhtlemisest, vaid otsustavad on ka otsesed kontaktid.
Seega pakun välja idee, et loome ekspordi suurendamise eelduseks meist kaugematel turgudel. Loome seitse ekspordifirmat Indiasse, Hiina, Filipiinidele, Indoneesiasse, Malaisiasse, Vietnamisse ja Lõuna-Koreasse.
Maailmapanga ja IMF-i andmetel on kogu maailma sisemajanduse kogutoodangu maht aastas umbes 80 triljonit dollarit, antud riikide oma moodustab sellest ca 22 protsenti. Teatavasti on peaaegu kõik need riigid pööraste majanduskasvudega ning "näljased" tarbimise suurendamiseks.
Firmad mehitame kokku 700 töötajaga, igasse riiki proportsionaalselt seal toodetava SKT-ga. Töötajad peavad olema motiveeritud ja tulemustele orienteeritud. Seame firmadele strateegilised eesmärgid, määratleme meetodid ja anname nende täitmiseks vajalikud vahendid. Riigi omanduses on 80 protsenti, ülejäänud jaguneb firma töötajate vahel. Firmade aastaeelarved on kokku seitse miljonit eurot.
Ühes tempos maailmas toimuvaga
Aga kuidas seonduvad eelnevad ettepanekud väliskaubanduse ministri funktsioonidega?
Pakun, et kui soovime tähtsustada eksporti ning siia tuua suuremaid välisinvesteeringuid, peavad meil olema eraldi väliskaubandusministri ja -ministeeriumi institutsioonid.
Ministeeriumi saab luua juba olemasoleva EAS-i töötajate ja esindajate ning eelarve baasil, jättes osa personalist sihtasutuse kehasse ning osadest luues ministeeriumi n-ö aparaadi. Seega on see kulude mõistes null summa mäng, kuid loob suuremad eeldused tulude kasvuks.
Tulles ekspordi võimekuse ja investeeringute suurendamise juurest IT-valdkonda, võime aduda, et viimastel aastatel oleme üksnes nautinud eelnenud kümnendil sooritatud edulugusid. Jah, meie IT-firmad on saavutanud märkimisväärset edu mujal maailmas, kuid riiklik koordineerimine on jäänud ajale jalgu.
Globaliseeruv majandus ja uued tehnoloogilised võimekused arenevad kiirenevas tempos. Üheks motivaatoriks on siin ka kliimamuutuste tunnetamine. Peame oma avatud majandusega liikuma maailmas toimuvaga ühises tempos.
Seega on oluline riigi poolt eelduste loomine IT-firmadele, uue maksusüsteemi ja siseriikliku, nii füüsiliste kui ka virtuaalsete ühenduste arendamise kaudu. Ka tänapäeval tähtsustatakse läbirääkimistel ja suhete loomisel persoonide ametinimetusi ja -volitusi.
Peaksime looma eraldi IT-ministri institutsiooni, kes võiks funktsioneerida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi egiidi all ning kelle persoon oleks autoriteetne, poliitiliselt sõltumatu ning kes oleks vastuvõetav ka meie sõnakale ja väga kõrgete nõudmistega IT-kogukonnale.
### Response:
Toomas Peterson: väliskaubandusminister ja IT-minister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on alati sündmus, kui trupiga liitub uus näitleja. Alustame ühist teekonda, mis loodetavasti kujuneb viljakaks ning toob mängurõõmu nii publikule kui ka truppi," ütles teatri kunstiline juht Mirko Rajas.
Steffi Pähn töötas peale kooli lõpetamist aasta aega vabakutselisena. Näitleja sõnul oli see õpetlik ja huvitav aeg, millesse mahtusid muuhulgas rollid lavastustes "Unusta/Unista" (lavastaja Ingmar Jõela, Tartu Uus Teater), "Pikse pill" (lavastaja Damir Salimsjanov, R.A.A.A.M.) ja "JAIK" (lavastaja Peeter Jalakas, Von Krahli teater).
"Noore näitlejana tunnen, et repertuaariteatrist on mõnigi õppetund saamata," ütles Steffi Pähn. "Juba praegu olen saanud uues koduteatris palju uut õppida."
Steffi Pähn lõpetas EMTA lavakunstikooli 28. lennu 2018. aastal, kursust juhendasid Anne Türnpu ja Mart Koldits. Lavakunstikooli ajal õppis Pähn vahetusüliõpilasena Tamperes ja Londonis. 2014. aastal lõpetas ta Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi. | NUKU teatriga liitus EMTA lavakunstikooli 28. lennu lõpetanud Steffi Pähn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on alati sündmus, kui trupiga liitub uus näitleja. Alustame ühist teekonda, mis loodetavasti kujuneb viljakaks ning toob mängurõõmu nii publikule kui ka truppi," ütles teatri kunstiline juht Mirko Rajas.
Steffi Pähn töötas peale kooli lõpetamist aasta aega vabakutselisena. Näitleja sõnul oli see õpetlik ja huvitav aeg, millesse mahtusid muuhulgas rollid lavastustes "Unusta/Unista" (lavastaja Ingmar Jõela, Tartu Uus Teater), "Pikse pill" (lavastaja Damir Salimsjanov, R.A.A.A.M.) ja "JAIK" (lavastaja Peeter Jalakas, Von Krahli teater).
"Noore näitlejana tunnen, et repertuaariteatrist on mõnigi õppetund saamata," ütles Steffi Pähn. "Juba praegu olen saanud uues koduteatris palju uut õppida."
Steffi Pähn lõpetas EMTA lavakunstikooli 28. lennu 2018. aastal, kursust juhendasid Anne Türnpu ja Mart Koldits. Lavakunstikooli ajal õppis Pähn vahetusüliõpilasena Tamperes ja Londonis. 2014. aastal lõpetas ta Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi.
### Response:
NUKU teatriga liitus EMTA lavakunstikooli 28. lennu lõpetanud Steffi Pähn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehed sisenesid Vee Perearstikeskusesse kolmapäeva hommikul kella 10 paiku.
"Ühel mehel oli käes relvataoline ese. Ta läks ühele töötajale külje alla ja hakkas midagi karjuma ja nõudis, et teine mees võtaks välja pommi. Pole raske ette kujutada, mida meie töötajad tundsid," rääkis perearst Ingrid Alt ERR-ile.
Ta ütles, et arst proovis sekkuda ja ründajad enda tuppa suunata, kuid see ei õnnestunud.
"Küsimus oli selles, et nad polnud saanud haiglast psühhiaatrilist abi. Arst lubas aidata, aga nad ei kuulanud teda," kirjeldas Alt.
Seejärel helistas üks parearstikeskuse töötaja teisest toast politseisse, politsei tuli kohale, sundis mehed põrandale pikali ja viis seejärel ära.
Paide patrullitalituse juht Halar Hallimäe rääkis ERR-ile, et kõigepealt võeti kinni relvaga vehkinud mees, siis tema kaaslane.
"Politsei viis mehed jaoskonda ja tuvastas, et mõlemad olid alkoholijoobes," lisas Hallimäe. Politsei on alustatud menetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist. Karmim karistus sellise teo eest näeb ette kuni viieaastase vangistuse.
Hallimäe lausus, et tegemist oli mängupüstoliga, kuid mis oli pärisrelvaga täiesti sarnane. "Arstid tegid õigesti, et kutsusid abi. Neil puudus võimalus tuvastada, et tegemist on mängurelvaga," ütles patrullitalituse juht. | Politsei pidas kinni Paide perearstikeskusesse tunginud vägivaldsed mehed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehed sisenesid Vee Perearstikeskusesse kolmapäeva hommikul kella 10 paiku.
"Ühel mehel oli käes relvataoline ese. Ta läks ühele töötajale külje alla ja hakkas midagi karjuma ja nõudis, et teine mees võtaks välja pommi. Pole raske ette kujutada, mida meie töötajad tundsid," rääkis perearst Ingrid Alt ERR-ile.
Ta ütles, et arst proovis sekkuda ja ründajad enda tuppa suunata, kuid see ei õnnestunud.
"Küsimus oli selles, et nad polnud saanud haiglast psühhiaatrilist abi. Arst lubas aidata, aga nad ei kuulanud teda," kirjeldas Alt.
Seejärel helistas üks parearstikeskuse töötaja teisest toast politseisse, politsei tuli kohale, sundis mehed põrandale pikali ja viis seejärel ära.
Paide patrullitalituse juht Halar Hallimäe rääkis ERR-ile, et kõigepealt võeti kinni relvaga vehkinud mees, siis tema kaaslane.
"Politsei viis mehed jaoskonda ja tuvastas, et mõlemad olid alkoholijoobes," lisas Hallimäe. Politsei on alustatud menetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist. Karmim karistus sellise teo eest näeb ette kuni viieaastase vangistuse.
Hallimäe lausus, et tegemist oli mängupüstoliga, kuid mis oli pärisrelvaga täiesti sarnane. "Arstid tegid õigesti, et kutsusid abi. Neil puudus võimalus tuvastada, et tegemist on mängurelvaga," ütles patrullitalituse juht.
### Response:
Politsei pidas kinni Paide perearstikeskusesse tunginud vägivaldsed mehed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1992. aastal Eesti popmuusikamaailma sisenenud lääneliku kõlaga ansambel muutus kiiresti ülipopulaarseks ja tõi suvetuuridele massiliselt kuulajaid. Esimesed hitid olid "Naerata" ja "Neiu mustas kleidis", mis kõlavad 2 Quick Starti kontsertidel tänaseni.
Legendaarne trio Paulus-Laisaar-Kotkas on kirjutanud muusikat ka paljudele teistele artistidele. Nende sulest on ilmunud Eurovisiooni lauluvõistlusel hea tulemuse teinud ja rahvusvahelise edu saavutanud lood "Once in a lifetime" ja "Runaway".
2 Quick Start sai hiljuti auhinna panuse eest Eesti muusikasse. Avalikkuse ees tagasihoidlikku joont hoidnud ja pigem muusikakeeles rääkinud hitimeistrid jutustavad kohtumisõhtul lugusid ansambli 27 tegutsemisaastast, hulludest 1990ndatest, suvetuuridest, lugude kirjutamisest ja paljust muust.
2 Quick Start astub Maarjamäe lossi tallihoones publiku ette 30. oktoobril kell 19.00, õhtut juhib Sten Teppan. Vestlusõhtu salvestab ERR Menu. | 2 Quick Start jagab vestlusõhtul lugusid ansambli 27 tegutsemisaastast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1992. aastal Eesti popmuusikamaailma sisenenud lääneliku kõlaga ansambel muutus kiiresti ülipopulaarseks ja tõi suvetuuridele massiliselt kuulajaid. Esimesed hitid olid "Naerata" ja "Neiu mustas kleidis", mis kõlavad 2 Quick Starti kontsertidel tänaseni.
Legendaarne trio Paulus-Laisaar-Kotkas on kirjutanud muusikat ka paljudele teistele artistidele. Nende sulest on ilmunud Eurovisiooni lauluvõistlusel hea tulemuse teinud ja rahvusvahelise edu saavutanud lood "Once in a lifetime" ja "Runaway".
2 Quick Start sai hiljuti auhinna panuse eest Eesti muusikasse. Avalikkuse ees tagasihoidlikku joont hoidnud ja pigem muusikakeeles rääkinud hitimeistrid jutustavad kohtumisõhtul lugusid ansambli 27 tegutsemisaastast, hulludest 1990ndatest, suvetuuridest, lugude kirjutamisest ja paljust muust.
2 Quick Start astub Maarjamäe lossi tallihoones publiku ette 30. oktoobril kell 19.00, õhtut juhib Sten Teppan. Vestlusõhtu salvestab ERR Menu.
### Response:
2 Quick Start jagab vestlusõhtul lugusid ansambli 27 tegutsemisaastast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA keskkooli- ning ülikoolisportlased on amatöörid ja ei tohi siiani rahalisi auhindu ega palka vastu võtta, aga seda on aastaid peetud silmakirjalikuks, sest NCAA võib oma tiiva all olevate sportlaste pealt kasu lõigata ja tipptreenerid panevad hooaja jooksul tasku miljoneid dollareid. Eelmisel aastal teenis NCAA enam kui miljard dollarit kasumit, 80 protsenti sellest moodustavad tele- ja reklaamiõiguste eest makstavad summad.
Teisipäeval nõustus NCAA juhatus ühehäälselt, et kolledžisportlased võivad hakata oma imidžiõiguste pealt raha teenima ja käskis oma kolmel divisjonil hiljemalt 2021. aasta jaanuariks reeglistikku uuendada.
Kuigi teoorias on tegemist ajaloolise sammuga, jääb õhku palju lahtisi otsi, eriti mõeldes ülikoolide värbamisprotsessidele: ülikoolid ei tohi keskkooli lõpetavaid noorsportlasi mingite eelistega enda nimekirja meelitada. Viimastel aastatel on USA-s avalikkuse ette tulnud mitu säärast skandaali, neist ühte olid segatud ka Maik-Kalev Kotsari ja Rauno Nurgeri koduülikoolid South Carolina ja Wichita State.
"Me üritame välja mõelda, kuidas leiutada reeglid, mis ei mõjutaks tugevalt värbamiskeskkonda," rääkis ühe tippülikooli spordidirektor Yahoo Sportsile. "Kavatsused otsuse taga on head. Tundub, et nad tahavad lubada võimlejal raha teenida oma riidekollektsiooni pealt või staarjalgpalluril osaleda reklaamides. Küll ei taha nad, et see hakkaks mõjutama talentide värbamist."
Ülikoolikorvpalli värbamisanalüütiku Corey Evansi sõnul võib uus reeglistik tähendada, et nn rikkad ülikoolid saavad veel rikkamateks ning suuremates keskustes asuvad ülikoolid hakkavad suurlinnadest kaugematel asuvate ülikoolide ees selget eelist omama.
"Kõikides detailides kokkuleppele jõudmine saab olema keeruliseks ülesandeks," rääkis NCAA vastuoluline president Mark Emmert CNN-ile. "See on palju komplekssem olukord kui suurem osa inimesi arvab. Usun, et koolid suudavad selle protsessi läbida ja mõelda välja reeglid, mis on loogilised nii sportlastele kui ülikoolidele."
"See on kõigile ülikoolisportlastele suurepäraseks päevaks, kuigi see pole veel täielik võit," kirjutas teisipäeval aastaid reeglimuudatusi nõudnud LeBron James Twitteris. Aastate eest sattus reeglitega vastuollu ka James ise, sest sai fotodel poseerimise eest vastutasuks kaks korvpallisärki ning pidi seetõttu jätma vahele kaks St. Vincent-St. Mary keskkoolimängu. | NCAA ajalooline otsus: ülikoolisportlased võivad sponsorlepinguid sõlmida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA keskkooli- ning ülikoolisportlased on amatöörid ja ei tohi siiani rahalisi auhindu ega palka vastu võtta, aga seda on aastaid peetud silmakirjalikuks, sest NCAA võib oma tiiva all olevate sportlaste pealt kasu lõigata ja tipptreenerid panevad hooaja jooksul tasku miljoneid dollareid. Eelmisel aastal teenis NCAA enam kui miljard dollarit kasumit, 80 protsenti sellest moodustavad tele- ja reklaamiõiguste eest makstavad summad.
Teisipäeval nõustus NCAA juhatus ühehäälselt, et kolledžisportlased võivad hakata oma imidžiõiguste pealt raha teenima ja käskis oma kolmel divisjonil hiljemalt 2021. aasta jaanuariks reeglistikku uuendada.
Kuigi teoorias on tegemist ajaloolise sammuga, jääb õhku palju lahtisi otsi, eriti mõeldes ülikoolide värbamisprotsessidele: ülikoolid ei tohi keskkooli lõpetavaid noorsportlasi mingite eelistega enda nimekirja meelitada. Viimastel aastatel on USA-s avalikkuse ette tulnud mitu säärast skandaali, neist ühte olid segatud ka Maik-Kalev Kotsari ja Rauno Nurgeri koduülikoolid South Carolina ja Wichita State.
"Me üritame välja mõelda, kuidas leiutada reeglid, mis ei mõjutaks tugevalt värbamiskeskkonda," rääkis ühe tippülikooli spordidirektor Yahoo Sportsile. "Kavatsused otsuse taga on head. Tundub, et nad tahavad lubada võimlejal raha teenida oma riidekollektsiooni pealt või staarjalgpalluril osaleda reklaamides. Küll ei taha nad, et see hakkaks mõjutama talentide värbamist."
Ülikoolikorvpalli värbamisanalüütiku Corey Evansi sõnul võib uus reeglistik tähendada, et nn rikkad ülikoolid saavad veel rikkamateks ning suuremates keskustes asuvad ülikoolid hakkavad suurlinnadest kaugematel asuvate ülikoolide ees selget eelist omama.
"Kõikides detailides kokkuleppele jõudmine saab olema keeruliseks ülesandeks," rääkis NCAA vastuoluline president Mark Emmert CNN-ile. "See on palju komplekssem olukord kui suurem osa inimesi arvab. Usun, et koolid suudavad selle protsessi läbida ja mõelda välja reeglid, mis on loogilised nii sportlastele kui ülikoolidele."
"See on kõigile ülikoolisportlastele suurepäraseks päevaks, kuigi see pole veel täielik võit," kirjutas teisipäeval aastaid reeglimuudatusi nõudnud LeBron James Twitteris. Aastate eest sattus reeglitega vastuollu ka James ise, sest sai fotodel poseerimise eest vastutasuks kaks korvpallisärki ning pidi seetõttu jätma vahele kaks St. Vincent-St. Mary keskkoolimängu.
### Response:
NCAA ajalooline otsus: ülikoolisportlased võivad sponsorlepinguid sõlmida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kärmelt roomates jõuab ta oma vanemate vendade tuppa, avab kapiuksed ja tõmbab sealt järjest välja erinevaid esemeid: markereid ja teibirulle, joonlaudu ja vihikuid. Ta vaatab teibirulli ja hoiab kramplikult markerit käes, jändab nendega ja otsustab seejärel markeri hoopis endale suhu pista.
Ta on minu noorim poeg, veidike vähem kui ühe aasta vanune, ja teda jälgides leian ma, et ega ma ise eriti targem ei ole. Ma ei tea ega mõtle just üleliia sageli sellele, kust tulevad inimõigused, kes need tegi ning kuidas ja milleks neid täpselt kasutama peaks – lõppeks tunduvad need lihtsalt head asjad, mida iseenesest mõistetavalt võtta.
Heteroseksuaalse paiksoolise mehena ei tunne ma endal õigust rääkida näiteks ühegi LGBT kogukonna liikme nimel või eest, ma ei peaks olema mingisugune arvamusliider selles vallas, vaid tegelema LGBT kogukonna liikmete võimestamisega, et kostuks nende endi arvamus.
Olles väga lähedane sõber nii mõnelegi LGBT-kogukonda kuuluvale inimesele, tunnen ma kohustust rääkida antud teemadel, kui selleks on olemas kontekst, kui selle kohta küsitakse minu arvamust.
See kohustus ei põhine vaid isiklikul sümpaatial, teisest inimesest hoolimisel, selle tuumaks on enda elu võrdlus teiste eluga. Millised õigused on mul ja kui palju need erinevad teise inimese omadest, kui palju on minu elu lihtsam ainuüksi minu seksuaalse orientatsiooni tõttu?
Ma ei pea muretsema, kas mulle ja mu elukaaslasele kehtivad elementaarsed õigused nagu õigus abielluda, pärandada, lapsendada jne. Ma ei karda oma perele rääkida sellest, kellega ma koos elan, ma ei pea põdema, kas meile üüritakse korterit või antakse kodulaenu, kas mind aktsepteeritakse tööandja poolt.
Inimõigused, mida me tänapäeval nii iseenesestmõistetavalt võtame, ei tekkinud ju tegelikult iseenesest, need on tagajärg Teise maailmasõja koledustele, mõrvarlikele režiimidele, mis pidasid vaid osa inimkonnast täisõiguslikeks ning hävitasid ülejäänuid, kes ei sobinud oma rahvuse, religiooni, seksuaalse orientatsiooni või mõne muu täiesti teisejärgulise karakteristiku tõttu.
Need õigused on ajas arenenud, täienenud vastavalt uutele olukordadele. Need õigused on aluseks ka meie vabariigi põhiseadusele, millega üks või teine käremeelsem kodanik üsna sageli võtab vaevaks näppu viibutada.
Põhiseaduse teine peatükk, mis kätkeb endas põhiõiguseid, vabadusi ja kohustusi, põhineb just üldtunnustatud inimõigustel ning esimene peatükk, mis kindlustab iseseisva, vaba ja demokraatliku riigi, on nende õiguste, vabaduste ja kohustuste eelduseks.
Põhiseadus, mis tagab inimõigused ja nende rakendamise Eestis, puudutab moel või teisel kõiki eluvaldkondi. Nii on see muude eluvaldkondade seas aluseks ka noorsootööle ja selle kutse-eetikale, teesidele, millel põhineb minu igapäevatöö noorsootöötajana.
"Keskus on kui riik noortele oma õiguste ja kohustustega."
Noorsootöötajana avatud noortekeskuses on mul kohustus tagada turvaline keskkond kõikidele noortele, kohelda kõiki kui võrdseid ja võrdse lugupidamisega. Keskus on kui riik noortele oma õiguste ja kohustustega.
On oluline teada asjade päritolu ja nende kasutusvõimalusi, nende otstarbekus muudab need mõttekateks ning välistab olukorra, et neid kasutatakse lihtsalt suhu toppimiseks. Inimõigused on universaalsed - õigus inimväärsele elule, võrdsele kohtlemisele ning laste puhul ka haridusele, puhkusele ja mängimisele on võõrandamatu.
Need õigused on vundamendiks meie ühiskonnale, sellele, kuidas me omavahel suhtleme ja kuidas me oma tööd teeme.
Avatud noortekeskuses töötava isikuna ootan ma keskusesse erinevaid noori, olgu nende erilisuse aluseks perekond või nende endi sugu/seksuaalsus/rahvus/päritolu. Mitteformaalse õppe pakkujana tutvustan ma ka vastavalt olukorrale ja vajadusele selle maailma erilisust noortele.
29.-30. oktoobril toimub Tallinnas sihtasutuse Archimedes noorteagentuuri korraldatud ja Euroopa Komisjoni kaasrahastatud inimõiguste hariduse konverents, mis vaatleb inimõiguste väärtustele rajanevat noorsootööd Euroopas. Konverents on rahvusvahelise partnerlusprojekti "Noored inimõiguste eest" lõpuüritus.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Steven Vihalem: milleks meile inimõigused? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kärmelt roomates jõuab ta oma vanemate vendade tuppa, avab kapiuksed ja tõmbab sealt järjest välja erinevaid esemeid: markereid ja teibirulle, joonlaudu ja vihikuid. Ta vaatab teibirulli ja hoiab kramplikult markerit käes, jändab nendega ja otsustab seejärel markeri hoopis endale suhu pista.
Ta on minu noorim poeg, veidike vähem kui ühe aasta vanune, ja teda jälgides leian ma, et ega ma ise eriti targem ei ole. Ma ei tea ega mõtle just üleliia sageli sellele, kust tulevad inimõigused, kes need tegi ning kuidas ja milleks neid täpselt kasutama peaks – lõppeks tunduvad need lihtsalt head asjad, mida iseenesest mõistetavalt võtta.
Heteroseksuaalse paiksoolise mehena ei tunne ma endal õigust rääkida näiteks ühegi LGBT kogukonna liikme nimel või eest, ma ei peaks olema mingisugune arvamusliider selles vallas, vaid tegelema LGBT kogukonna liikmete võimestamisega, et kostuks nende endi arvamus.
Olles väga lähedane sõber nii mõnelegi LGBT-kogukonda kuuluvale inimesele, tunnen ma kohustust rääkida antud teemadel, kui selleks on olemas kontekst, kui selle kohta küsitakse minu arvamust.
See kohustus ei põhine vaid isiklikul sümpaatial, teisest inimesest hoolimisel, selle tuumaks on enda elu võrdlus teiste eluga. Millised õigused on mul ja kui palju need erinevad teise inimese omadest, kui palju on minu elu lihtsam ainuüksi minu seksuaalse orientatsiooni tõttu?
Ma ei pea muretsema, kas mulle ja mu elukaaslasele kehtivad elementaarsed õigused nagu õigus abielluda, pärandada, lapsendada jne. Ma ei karda oma perele rääkida sellest, kellega ma koos elan, ma ei pea põdema, kas meile üüritakse korterit või antakse kodulaenu, kas mind aktsepteeritakse tööandja poolt.
Inimõigused, mida me tänapäeval nii iseenesestmõistetavalt võtame, ei tekkinud ju tegelikult iseenesest, need on tagajärg Teise maailmasõja koledustele, mõrvarlikele režiimidele, mis pidasid vaid osa inimkonnast täisõiguslikeks ning hävitasid ülejäänuid, kes ei sobinud oma rahvuse, religiooni, seksuaalse orientatsiooni või mõne muu täiesti teisejärgulise karakteristiku tõttu.
Need õigused on ajas arenenud, täienenud vastavalt uutele olukordadele. Need õigused on aluseks ka meie vabariigi põhiseadusele, millega üks või teine käremeelsem kodanik üsna sageli võtab vaevaks näppu viibutada.
Põhiseaduse teine peatükk, mis kätkeb endas põhiõiguseid, vabadusi ja kohustusi, põhineb just üldtunnustatud inimõigustel ning esimene peatükk, mis kindlustab iseseisva, vaba ja demokraatliku riigi, on nende õiguste, vabaduste ja kohustuste eelduseks.
Põhiseadus, mis tagab inimõigused ja nende rakendamise Eestis, puudutab moel või teisel kõiki eluvaldkondi. Nii on see muude eluvaldkondade seas aluseks ka noorsootööle ja selle kutse-eetikale, teesidele, millel põhineb minu igapäevatöö noorsootöötajana.
"Keskus on kui riik noortele oma õiguste ja kohustustega."
Noorsootöötajana avatud noortekeskuses on mul kohustus tagada turvaline keskkond kõikidele noortele, kohelda kõiki kui võrdseid ja võrdse lugupidamisega. Keskus on kui riik noortele oma õiguste ja kohustustega.
On oluline teada asjade päritolu ja nende kasutusvõimalusi, nende otstarbekus muudab need mõttekateks ning välistab olukorra, et neid kasutatakse lihtsalt suhu toppimiseks. Inimõigused on universaalsed - õigus inimväärsele elule, võrdsele kohtlemisele ning laste puhul ka haridusele, puhkusele ja mängimisele on võõrandamatu.
Need õigused on vundamendiks meie ühiskonnale, sellele, kuidas me omavahel suhtleme ja kuidas me oma tööd teeme.
Avatud noortekeskuses töötava isikuna ootan ma keskusesse erinevaid noori, olgu nende erilisuse aluseks perekond või nende endi sugu/seksuaalsus/rahvus/päritolu. Mitteformaalse õppe pakkujana tutvustan ma ka vastavalt olukorrale ja vajadusele selle maailma erilisust noortele.
29.-30. oktoobril toimub Tallinnas sihtasutuse Archimedes noorteagentuuri korraldatud ja Euroopa Komisjoni kaasrahastatud inimõiguste hariduse konverents, mis vaatleb inimõiguste väärtustele rajanevat noorsootööd Euroopas. Konverents on rahvusvahelise partnerlusprojekti "Noored inimõiguste eest" lõpuüritus.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Steven Vihalem: milleks meile inimõigused? |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.