instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lautaro Martinez viis külalismeeskonna 23. minutil ette ja Romelu Lukaku lisas 63. minutil suurepärase soolorünnaku tulemusena teise. Brescia auvärav sündis veerand tundi enne mängu lõppu. Teises eilses mängus oli Verona võõrsil 1:0 parem Parmast.
Võit tõstis Interi taas tabeli tippu. Milano klubi on kümne matšiga kogunud 25 punkti, mängu vähem pidanud Torino Juventusel ja Atalantal on vastavalt 23 ja 20 punkti. Juventus peab oma kümnenda vooru kohtumise täna, kui kodus minnakse vastamisi Genoaga. | Martinez ja Lukaku tõstsid Interi taas Serie A tippu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lautaro Martinez viis külalismeeskonna 23. minutil ette ja Romelu Lukaku lisas 63. minutil suurepärase soolorünnaku tulemusena teise. Brescia auvärav sündis veerand tundi enne mängu lõppu. Teises eilses mängus oli Verona võõrsil 1:0 parem Parmast.
Võit tõstis Interi taas tabeli tippu. Milano klubi on kümne matšiga kogunud 25 punkti, mängu vähem pidanud Torino Juventusel ja Atalantal on vastavalt 23 ja 20 punkti. Juventus peab oma kümnenda vooru kohtumise täna, kui kodus minnakse vastamisi Genoaga.
### Response:
Martinez ja Lukaku tõstsid Interi taas Serie A tippu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba 20 aastat tagasi näidati 139 katseala andmete põhjal, et vanad metsad toimivad arvestatavate süsinikusidujatena. Ajakirjas Nature ilmus 2008. aastal mahukas metaanalüüs meie kliimavöötmesse kuuluvate vanade metsade (kuni 800 aastat) süsinikusidumisvõime kohta. Sellest rohkem kui 500 uurimuse põhjal koostatud analüüsist selgub samuti, et valdavalt on vanad metsad süsinikku siduvad ökosüsteemid ning üle 200-aastased metsad seovad keskmiselt 2,4 tonni süsinikku hektari kohta aastas, mis on võrreldav näiteks 40-aastase männiku süsinikusidumisvõimega Soomes.
Juba 20 aastat tagasi näidati 139 katseala andmete põhjal, et vanad metsad toimivad arvestatavate süsinikusidujatena.
Vanade metsade (100-200 aastat) tugevat süsinikusidumisvõimet kinnitab ka metaanalüüs 39 parasvöötme lehtmetsa kohta, millest järeldub, et isegi üle 300-aastased lehtmetsad on jätkuvalt süsiniku sidujad. Rootsi okasmetsade süsinikuvoogude mõõtmised näitavad, et 100-aastased metsad toimivad tugevamate sidujatena kui ümbritsev majandatavate erivanuseliste puistutega maastik.
Vanad metsad seovad süsinikku peamiselt juure- ja lehevarise kaudu, samuti toimub kiire süsinikusidumine häiringute tõttu tekkinud häiludes. Lisaks vanadele puutüvedele, toimub pidev süsiniku akumuleerumine surnud puidus ja mullas. Parema süsinikusidumise saavutamiseks soovitatakse vana looduslähedase metsa häilulist ja erivanuselist struktuuri imiteerida ka majandatavates metsades raieid tehes.
Kui vanad metsad maha raiuda ja istutada nende asemele uus, kiirekasvuline mets, siis põhjustab see suure süsinikukao, mida ei pruugi esialgu kompenseerida metsa kiirem kasv ega ka puidu pikaealistesse toodetesse sidumine. Näiteks väitsid Harmon jt ajakirjas Science ilmunud artiklis, et kui pärast 60-aastase puistu lageraiet kasutataks 45% puidust pikaealistes toodetes, oleks ikkagi puistu raiumisega kaasnev netoemissioon 132 tonni süsinikku hektari kohta. Nimelt kaasneb ka puittoodete tootmisega süsinikuheide, mis tuleneb nii metsaraiest kui tootmisprotsessist endast, ning vastavasse hinnangusse on sisse arvestatud tootmise käigus tekkivad kaod.
Kui vanad metsad maha raiuda ja istutada nende asemele uus, kiirekasvuline mets, siis põhjustab see suure süsinikukao, mida ei pruugi esialgu kompenseerida metsa kiirem kasv ega ka puidu pikaealistesse toodetesse sidumine.
Puidul on kahtlemata suur potentsiaal kliimamuutusi asendusefekti kaudu leevendada. Asendusefekt tähendab kasvuhoonegaaside emissioonide vähenemist juhul, kui taastumatute loodusvarade asemel kasutatakse taastuvaid loodusvarasid. Kuid oluline on siinkohal kasutatava puidu päritolu, st kas puit pärineb kõrge süsinikutagavaraga vanast metsast, mille raiega kaasneb suur süsinikukadu, või näiteks hoopis esimese põlvkonna istandusest eelnevalt metsastamata alalt. Kui puitu kasutatakse bioenergeetikas, võib esimesel juhul raiega kaasneva süsinikukao kompenseerimiseks kuluda sadu kuni tuhandeid aastaid, teisel juhul vaid mõni aasta. Siinjuures on oluline meeles pidada, et IPCC on hinnanud, et süsinikuemissiooni tuleb kärpida just järgmise kümnendi jooksul.
Eesti uuringud
Eesti metsade süsinikuvoogude uurimisel on tänuväärset tööd teinud nii Tartu Ülikooli kui Eesti Maaülikooli töörühmad, kuid teadmised ses osas on kahjuks veel lünklikud. Uuritud on erinevas vanuses männikute, kaasikute ja hall-lepikute süsinikusidumist.
Uri jt hall-lepikute uuring näitab, et noor lepik võib olla nii tugev emiteerija kui ka siduja, sõltuvalt konkreetse aasta ilmastikutingimustest ning eelnevast maakasutusest. Raieküps 35-aastane lepik osutus noorematest metsadest isegi tugevamaks süsinikusidujaks ning süsinikuemissioon algas alles 40-aasta vanuses lepikus.
Ka sama töörühma arukaasikute uuring näitab, et uuritud vanusereas toimus suurim süsinikusidumine vanemates kaasikutes ning autorid märgivad, et süsinikusidumise ja puistu vanuse vahel ei ilmnenud lineaarset seost.
Vanade looduslähedaste metsade hoidmine ning metsatagavara säilitamine on lahutamatu ja tähtis osa säästvast metsandusest, mida ei tohi ära unustada.
Ammendavate järelduste tegemiseks on kahtlemata vajalik uuringute läbiviimine ka vanades puistutes. Soontagas on mõõdetud 200-aastase männiku süsinikusidumist ning selgus, et ökosüsteem seob 2,3 tonni süsinikku hektari kohta aastas, mis on võrreldav ülalviidatud Nature'i uuringu vanade metsade keskmise sidumisega.
Kaie Kriiska kaitses hiljuti Tartu Ülikoolis oma doktoritöö, mis oli keskendunud metsamulla süsinikuvoogude uurimisele, kust selgus, et metsa vananedes olulist muutust mulla süsinikuemissioonis ei toimunud. Kahjuks ei mõõdetud samaaegselt kõigi maapealsete ökosüsteemi komponentide produktsiooni, mistõttu ei saa vanade metsade süsinikubilansi kohta antud töö baasil järeldusi teha.
IPCC raport toob mitmel pool välja, et säästev metsandus on tähtis osa kliimamuutustega võitlemises. Vanade looduslähedaste metsade hoidmine ning metsatagavara säilitamine on lahutamatu ja tähtis osa säästvast metsandusest, mida ei tohi ära unustada. Loodusmetsi, mille roll kliimamuutuse ohjeldamisel ja elurikkuse hoidmisel on võtmetähtsusega, on riigi statistilise metsainventuuri andmetel Eestis viimase 8 aastaga kadunud üle 7000 hektari. Nüüd on taolisi metsi alles vaid pisut üle 46 000 hektari ning iga kaotatud hektar viib meid säästvast metsandusest, elurikkuse hoidmisest ja kliimamuutuse leevendamisest üha kaugemale.
Kaarin Parts on Tartu Ülikooli taimede ökofüsioloogia doktorant ja Liis Kuresoo Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert. | Vanad metsad on olulised süsinikusidujad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba 20 aastat tagasi näidati 139 katseala andmete põhjal, et vanad metsad toimivad arvestatavate süsinikusidujatena. Ajakirjas Nature ilmus 2008. aastal mahukas metaanalüüs meie kliimavöötmesse kuuluvate vanade metsade (kuni 800 aastat) süsinikusidumisvõime kohta. Sellest rohkem kui 500 uurimuse põhjal koostatud analüüsist selgub samuti, et valdavalt on vanad metsad süsinikku siduvad ökosüsteemid ning üle 200-aastased metsad seovad keskmiselt 2,4 tonni süsinikku hektari kohta aastas, mis on võrreldav näiteks 40-aastase männiku süsinikusidumisvõimega Soomes.
Juba 20 aastat tagasi näidati 139 katseala andmete põhjal, et vanad metsad toimivad arvestatavate süsinikusidujatena.
Vanade metsade (100-200 aastat) tugevat süsinikusidumisvõimet kinnitab ka metaanalüüs 39 parasvöötme lehtmetsa kohta, millest järeldub, et isegi üle 300-aastased lehtmetsad on jätkuvalt süsiniku sidujad. Rootsi okasmetsade süsinikuvoogude mõõtmised näitavad, et 100-aastased metsad toimivad tugevamate sidujatena kui ümbritsev majandatavate erivanuseliste puistutega maastik.
Vanad metsad seovad süsinikku peamiselt juure- ja lehevarise kaudu, samuti toimub kiire süsinikusidumine häiringute tõttu tekkinud häiludes. Lisaks vanadele puutüvedele, toimub pidev süsiniku akumuleerumine surnud puidus ja mullas. Parema süsinikusidumise saavutamiseks soovitatakse vana looduslähedase metsa häilulist ja erivanuselist struktuuri imiteerida ka majandatavates metsades raieid tehes.
Kui vanad metsad maha raiuda ja istutada nende asemele uus, kiirekasvuline mets, siis põhjustab see suure süsinikukao, mida ei pruugi esialgu kompenseerida metsa kiirem kasv ega ka puidu pikaealistesse toodetesse sidumine. Näiteks väitsid Harmon jt ajakirjas Science ilmunud artiklis, et kui pärast 60-aastase puistu lageraiet kasutataks 45% puidust pikaealistes toodetes, oleks ikkagi puistu raiumisega kaasnev netoemissioon 132 tonni süsinikku hektari kohta. Nimelt kaasneb ka puittoodete tootmisega süsinikuheide, mis tuleneb nii metsaraiest kui tootmisprotsessist endast, ning vastavasse hinnangusse on sisse arvestatud tootmise käigus tekkivad kaod.
Kui vanad metsad maha raiuda ja istutada nende asemele uus, kiirekasvuline mets, siis põhjustab see suure süsinikukao, mida ei pruugi esialgu kompenseerida metsa kiirem kasv ega ka puidu pikaealistesse toodetesse sidumine.
Puidul on kahtlemata suur potentsiaal kliimamuutusi asendusefekti kaudu leevendada. Asendusefekt tähendab kasvuhoonegaaside emissioonide vähenemist juhul, kui taastumatute loodusvarade asemel kasutatakse taastuvaid loodusvarasid. Kuid oluline on siinkohal kasutatava puidu päritolu, st kas puit pärineb kõrge süsinikutagavaraga vanast metsast, mille raiega kaasneb suur süsinikukadu, või näiteks hoopis esimese põlvkonna istandusest eelnevalt metsastamata alalt. Kui puitu kasutatakse bioenergeetikas, võib esimesel juhul raiega kaasneva süsinikukao kompenseerimiseks kuluda sadu kuni tuhandeid aastaid, teisel juhul vaid mõni aasta. Siinjuures on oluline meeles pidada, et IPCC on hinnanud, et süsinikuemissiooni tuleb kärpida just järgmise kümnendi jooksul.
Eesti uuringud
Eesti metsade süsinikuvoogude uurimisel on tänuväärset tööd teinud nii Tartu Ülikooli kui Eesti Maaülikooli töörühmad, kuid teadmised ses osas on kahjuks veel lünklikud. Uuritud on erinevas vanuses männikute, kaasikute ja hall-lepikute süsinikusidumist.
Uri jt hall-lepikute uuring näitab, et noor lepik võib olla nii tugev emiteerija kui ka siduja, sõltuvalt konkreetse aasta ilmastikutingimustest ning eelnevast maakasutusest. Raieküps 35-aastane lepik osutus noorematest metsadest isegi tugevamaks süsinikusidujaks ning süsinikuemissioon algas alles 40-aasta vanuses lepikus.
Ka sama töörühma arukaasikute uuring näitab, et uuritud vanusereas toimus suurim süsinikusidumine vanemates kaasikutes ning autorid märgivad, et süsinikusidumise ja puistu vanuse vahel ei ilmnenud lineaarset seost.
Vanade looduslähedaste metsade hoidmine ning metsatagavara säilitamine on lahutamatu ja tähtis osa säästvast metsandusest, mida ei tohi ära unustada.
Ammendavate järelduste tegemiseks on kahtlemata vajalik uuringute läbiviimine ka vanades puistutes. Soontagas on mõõdetud 200-aastase männiku süsinikusidumist ning selgus, et ökosüsteem seob 2,3 tonni süsinikku hektari kohta aastas, mis on võrreldav ülalviidatud Nature'i uuringu vanade metsade keskmise sidumisega.
Kaie Kriiska kaitses hiljuti Tartu Ülikoolis oma doktoritöö, mis oli keskendunud metsamulla süsinikuvoogude uurimisele, kust selgus, et metsa vananedes olulist muutust mulla süsinikuemissioonis ei toimunud. Kahjuks ei mõõdetud samaaegselt kõigi maapealsete ökosüsteemi komponentide produktsiooni, mistõttu ei saa vanade metsade süsinikubilansi kohta antud töö baasil järeldusi teha.
IPCC raport toob mitmel pool välja, et säästev metsandus on tähtis osa kliimamuutustega võitlemises. Vanade looduslähedaste metsade hoidmine ning metsatagavara säilitamine on lahutamatu ja tähtis osa säästvast metsandusest, mida ei tohi ära unustada. Loodusmetsi, mille roll kliimamuutuse ohjeldamisel ja elurikkuse hoidmisel on võtmetähtsusega, on riigi statistilise metsainventuuri andmetel Eestis viimase 8 aastaga kadunud üle 7000 hektari. Nüüd on taolisi metsi alles vaid pisut üle 46 000 hektari ning iga kaotatud hektar viib meid säästvast metsandusest, elurikkuse hoidmisest ja kliimamuutuse leevendamisest üha kaugemale.
Kaarin Parts on Tartu Ülikooli taimede ökofüsioloogia doktorant ja Liis Kuresoo Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert.
### Response:
Vanad metsad on olulised süsinikusidujad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Autor ei tauni uut tehnoloogiat, vaid soovitab aru pidada, kui kaugele on mõistlik selle tarvitamisega minna.
Üks raamatu keskseid teemasid on kodanikupalk ehk elu ilma sunniviisilise palgatööta, mis saabub seoses paljude "vanade" töökohtade kadumisega, tuues kaasa kõikvõimalikke uusi probleeme. Autor pakub värsket vaatenurka tööle, eriti palgatööle, ja rahale kui inimese väärtuse senistele mõõdupuudele.
Digiajastu nõuab ka poliitikutelt uut lähenemist mitmele valdkonnale, sealhulgas töötusele ja sotsiaalsüsteemidele. Tuleb asuda lahendama küsimusi, mis puudutavad inimeste õigusi digimaailmas, e-privaatsust, digitaalse info kättesaadavust jm. Seni on poliitikud Prechti väitel tegelnud pigem "lamamistoolide ümbersättimisega Titanicul".
"See on raamat tuleviku pärast muretsevatele inimestele. Enamjaolt ilmselt töötutele inimestele, sest tavapärast töö- ja elukorraldust Precht ei ennusta," on teose kohta märkinud publitsist ja keskkonnaekspert Marek Strandberg. "Digitaalses düstoopias, kus enamiku tööd teevad masinad, on siiski olemas ka mõningaid kodanikunaudinguid. Baassissetulek näiteks," lisas Strandberg.
Filosoof ja publitsist Richard David Precht (sündinud 1964) on üks saksa filosoofia uue laine tuntumaid ja nõutavamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 40 keelde. Raamatute kirjutamise kõrval peab Precht loenguid, kohtub ja diskuteerib eri valdkondade esindajatega ning juhib telekanalis ZDF vestlussaadet "Precht".
Raamatu tõlkis saksa keelest Katrin Kaugver. "Kütid, karjused, kriitikud" ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas "Bibliotheca Controversiarum". | Ilmus raamat digiühiskonna utoopiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autor ei tauni uut tehnoloogiat, vaid soovitab aru pidada, kui kaugele on mõistlik selle tarvitamisega minna.
Üks raamatu keskseid teemasid on kodanikupalk ehk elu ilma sunniviisilise palgatööta, mis saabub seoses paljude "vanade" töökohtade kadumisega, tuues kaasa kõikvõimalikke uusi probleeme. Autor pakub värsket vaatenurka tööle, eriti palgatööle, ja rahale kui inimese väärtuse senistele mõõdupuudele.
Digiajastu nõuab ka poliitikutelt uut lähenemist mitmele valdkonnale, sealhulgas töötusele ja sotsiaalsüsteemidele. Tuleb asuda lahendama küsimusi, mis puudutavad inimeste õigusi digimaailmas, e-privaatsust, digitaalse info kättesaadavust jm. Seni on poliitikud Prechti väitel tegelnud pigem "lamamistoolide ümbersättimisega Titanicul".
"See on raamat tuleviku pärast muretsevatele inimestele. Enamjaolt ilmselt töötutele inimestele, sest tavapärast töö- ja elukorraldust Precht ei ennusta," on teose kohta märkinud publitsist ja keskkonnaekspert Marek Strandberg. "Digitaalses düstoopias, kus enamiku tööd teevad masinad, on siiski olemas ka mõningaid kodanikunaudinguid. Baassissetulek näiteks," lisas Strandberg.
Filosoof ja publitsist Richard David Precht (sündinud 1964) on üks saksa filosoofia uue laine tuntumaid ja nõutavamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 40 keelde. Raamatute kirjutamise kõrval peab Precht loenguid, kohtub ja diskuteerib eri valdkondade esindajatega ning juhib telekanalis ZDF vestlussaadet "Precht".
Raamatu tõlkis saksa keelest Katrin Kaugver. "Kütid, karjused, kriitikud" ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas "Bibliotheca Controversiarum".
### Response:
Ilmus raamat digiühiskonna utoopiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitse aastat kestnud uuringutes oli fookus ennekõike ühe valu retseptor võimalike põletike- ja vähikollete tekkes. Analüüsi aluseks kasutasid teadlased Sclerosis multiplex i (SM) seniseid uuringuid. SM on siiani ravimatu, kuid levinuim närvisüsteemi haigus, mille korral on häiritud närviimpulsside koordineeritud levimine. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik ehk inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad tema enda närvikoe vastu ja hakkavad seda kahjustama.
Kuna SM-i iseloomustab häiritud rakkude tundlikkus, keskendusid teadlased oma uuringus valu retseptori identifitseerimisele. Valutundlikkus erineb sooti: kuigi Sclerosis multiplex on enam levinud naiste hulgas, siis kulgeb see haigus hoopis ägedamalt meestel.
Teadlased lõid oma uurimistöö käigus raku retseptori P2X4 antikeha ehk omalaadse markeri. Retseptor P2X4 on selles uuringus võtmeküsimus: just selle indikaatori abil saab analüüsida raku osalust valu tundlikkuses. Seni on uuritud palju P2X4d närvisüsteemis, kuid mitte immuunsüsteemis. Selle retseptori abil aga suhtlevad omavahel immuunsüsteem ja närvisüsteem.
Teadlaste loodud markeri abil selgus uuringust, et inimese kehas olevates ühes immunraku liigis ehk eosinofiilides ehk nn valged verelibledes leidub retseptorit P2X4 eeldatust enam. See omakorda tähendab, et loodud markeriga on võimalik nii allergiatele kui ka põletiku- ja vähikolletele paremini jälile saada. Analüüsidest selgus, et eosinofiilid on võimelised kiirelt närvisüsteemist tulevaid signaale vahendama.
Lõpptulemusena saab Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste loodud P2X4 retseptorite identifitseerimisega analüüsida eosinofiilide aktiveeritust.
"Meie uurimustulemused toetavad hüpoteesi, et eosinofiilidel on meie immuunsüsteemis ja ka valuaistingutes oluline roll. Retseptor P2X4 seob neurotransmitterit ehk ülekandeainet ATPd (adenosiintrifosfaati), mida omakorda seostatakse kasvajatega: P2X4 tase on kõrgem paljudes kasvajates. Tulevikus saame rääkida juba retseptori P2X4 kasutamisest vähikoldes toimivate immuunreaktsioonide juhtimiseks," selgitas tehnikaülikooli geenitehnoloogia osakonna dotsent Sirje Rüütel Boudinot.
Uurimisrühma kuulusid lisaks Tallinna Tehnikaülikooli immunoloogialabori teadlastele veel Rootsi, Prantsusmaa ja Taiwani teadusasutuste (Karolinska Institutet, Université Paris-Saclay, Université Paris Sud, National Tsing-Hua University) teadlased ning ka arstid Tallinna PERHist.
Uurimistöö tulemused ilmusid väljaandes Frontiers in Immunology. | Tehnikaülikoolis loodud marker hõlbustabSclerosis multiplexi ja kasvajate ravi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitse aastat kestnud uuringutes oli fookus ennekõike ühe valu retseptor võimalike põletike- ja vähikollete tekkes. Analüüsi aluseks kasutasid teadlased Sclerosis multiplex i (SM) seniseid uuringuid. SM on siiani ravimatu, kuid levinuim närvisüsteemi haigus, mille korral on häiritud närviimpulsside koordineeritud levimine. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik ehk inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad tema enda närvikoe vastu ja hakkavad seda kahjustama.
Kuna SM-i iseloomustab häiritud rakkude tundlikkus, keskendusid teadlased oma uuringus valu retseptori identifitseerimisele. Valutundlikkus erineb sooti: kuigi Sclerosis multiplex on enam levinud naiste hulgas, siis kulgeb see haigus hoopis ägedamalt meestel.
Teadlased lõid oma uurimistöö käigus raku retseptori P2X4 antikeha ehk omalaadse markeri. Retseptor P2X4 on selles uuringus võtmeküsimus: just selle indikaatori abil saab analüüsida raku osalust valu tundlikkuses. Seni on uuritud palju P2X4d närvisüsteemis, kuid mitte immuunsüsteemis. Selle retseptori abil aga suhtlevad omavahel immuunsüsteem ja närvisüsteem.
Teadlaste loodud markeri abil selgus uuringust, et inimese kehas olevates ühes immunraku liigis ehk eosinofiilides ehk nn valged verelibledes leidub retseptorit P2X4 eeldatust enam. See omakorda tähendab, et loodud markeriga on võimalik nii allergiatele kui ka põletiku- ja vähikolletele paremini jälile saada. Analüüsidest selgus, et eosinofiilid on võimelised kiirelt närvisüsteemist tulevaid signaale vahendama.
Lõpptulemusena saab Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste loodud P2X4 retseptorite identifitseerimisega analüüsida eosinofiilide aktiveeritust.
"Meie uurimustulemused toetavad hüpoteesi, et eosinofiilidel on meie immuunsüsteemis ja ka valuaistingutes oluline roll. Retseptor P2X4 seob neurotransmitterit ehk ülekandeainet ATPd (adenosiintrifosfaati), mida omakorda seostatakse kasvajatega: P2X4 tase on kõrgem paljudes kasvajates. Tulevikus saame rääkida juba retseptori P2X4 kasutamisest vähikoldes toimivate immuunreaktsioonide juhtimiseks," selgitas tehnikaülikooli geenitehnoloogia osakonna dotsent Sirje Rüütel Boudinot.
Uurimisrühma kuulusid lisaks Tallinna Tehnikaülikooli immunoloogialabori teadlastele veel Rootsi, Prantsusmaa ja Taiwani teadusasutuste (Karolinska Institutet, Université Paris-Saclay, Université Paris Sud, National Tsing-Hua University) teadlased ning ka arstid Tallinna PERHist.
Uurimistöö tulemused ilmusid väljaandes Frontiers in Immunology.
### Response:
Tehnikaülikoolis loodud marker hõlbustabSclerosis multiplexi ja kasvajate ravi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ovatsioonide saatel Marcelo Bielsa nimelisele väljakule sammunud Maradona, kes mängis Newell'sis 1993. aastal, sai sünnipäeva eel võõrustajatelt mitmeid kingitusi, pidas lühikese kõne ning andis enne mängu algust troonile autogrammi.
#TNTSports | La inconfundible firma de Maradona en el sillón que le dio Newell's. #Newells???? #Gimnasia pic.twitter.com/qMUgUJeWOZ
— TNT Sports LA (@TNTSportsLA) October 29, 2019
Hooaega äärmiselt kehvalt alustanud Gimnasia võitis mängu 4:0, see on neile teiseks võiduks viimase kolme mängu jooksul. 11 vooru järel on kogutud seitse punkti. Argentinas langevad klubid esiliigasse koefitsentide alusel, selles tabelis on Gimnasia paraku viimasel kohal.
Las lágrimas del más grande: Newell's le obsequió una camiseta especial a Maradona, con el nombre de su madre, La Tota, y Diego rompió en llanto. ¡Emocionante! pic.twitter.com/Xa4TKJifg7
— SportsCenter (@SC_ESPN) October 29, 2019
Diego Maradona's Gimnasia are currently playing Newell's Old Boys—here's how their fans greeted him upon arrival at his hotel. pic.twitter.com/En6JDUluGl
— MUNDIAL (@MundialMag) October 29, 2019 | VIDEO | Maradona juhendas Argentina kõrgliigamängu troonil istudes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ovatsioonide saatel Marcelo Bielsa nimelisele väljakule sammunud Maradona, kes mängis Newell'sis 1993. aastal, sai sünnipäeva eel võõrustajatelt mitmeid kingitusi, pidas lühikese kõne ning andis enne mängu algust troonile autogrammi.
#TNTSports | La inconfundible firma de Maradona en el sillón que le dio Newell's. #Newells???? #Gimnasia pic.twitter.com/qMUgUJeWOZ
— TNT Sports LA (@TNTSportsLA) October 29, 2019
Hooaega äärmiselt kehvalt alustanud Gimnasia võitis mängu 4:0, see on neile teiseks võiduks viimase kolme mängu jooksul. 11 vooru järel on kogutud seitse punkti. Argentinas langevad klubid esiliigasse koefitsentide alusel, selles tabelis on Gimnasia paraku viimasel kohal.
Las lágrimas del más grande: Newell's le obsequió una camiseta especial a Maradona, con el nombre de su madre, La Tota, y Diego rompió en llanto. ¡Emocionante! pic.twitter.com/Xa4TKJifg7
— SportsCenter (@SC_ESPN) October 29, 2019
Diego Maradona's Gimnasia are currently playing Newell's Old Boys—here's how their fans greeted him upon arrival at his hotel. pic.twitter.com/En6JDUluGl
— MUNDIAL (@MundialMag) October 29, 2019
### Response:
VIDEO | Maradona juhendas Argentina kõrgliigamängu troonil istudes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn ostis Suurtüki 12 kinnistu Eesti Raudteelt tänavu kevadel, kasutades selleks eelisostuõigust. Kinnistu asub vanalinna ja Kalamaja vahelisel alal, kunstiakadeemia (EKA) vahetus läheduses ning kuulub Skoone bastioni vööndisse. Tänasel päeval on seal parkla, kus tegutseb Europark.
Linn on pärast krundi omandamist asunud aktiivselt tulevikuplaanidega tegelema. Paari töökoosoleku järel pole veel midagi konkreetset paika pandud, sest linnal on Skoone bastioni ja seda ümbritseva alaga "laiem nägemus, mis ulatub aastatesse", nagu ütles ERR-ile Kesklinna vanem Vladimir Svet.
"Esialgne mõte on jagada Suurtüki 12 kinnistu sellise eesmärgiga, et need hooned, mis seal asuvad – kui neid saab veel hooneteks nimetada –, et nende kordategemise ja kasutuselevõtuga saaks tegelda edasi, aga suure osa maa-alast tahaks arendada kooskõlas Skoone bastioniga," selgitas Svet.
Ilma Suurtüki 12 kinnistuta bastioni arendada võimalik ei ole, kuna see hakkab olema väga-väga suuremahuline projekt, märkis Svet. Kuivõrd suurte plaanide paikaseadmise ajal kukuks niigi kehvas seisus hooned tõenäoliselt lihtsalt kokku, hakatakse neid juba nüüd korda tegema.
"Hooned on juba praegu sellises seisus, et võiks hakata mõtlema nende kiiremas korras kordategemise peale, sellest ka see mõte, et hoonete rekonstrueerimine võik liikuda kiiremini kui bastioni arendamine üldiselt. Samas see hakkab kindlasti olema kooskõlas bastioni arenguga," märkis Kesklinna vanem.
Sveti sõnul pole veel otsustatud, mis endises töökojas ja vedurite pumbajaamas hakkab olema, kuid tegu saab olema "avalikkusele suunatud funktsiooniga".
"Põhimõttelised küsimused on, et mida võiks sinna luua ja kas linn teeb seda ise oma vahenditega või leitakse selleks erapartner. Isegi kui linn otsustab sinna rajada midagi oma jõududega, siis on väga suur tõenäosus, et lõpuks selle asja operaator hakkab olema mõni eraettevõtja," rääkis ta.
Kogu ala tuuakse varjusurmast välja
Kuna Suurtüki 12 kinnistu ja Skoone bastion on osa vanalinna bastionivööndist, siis saavad need jätkuks rohealale, mis kulgeb alates Vabaduse väljakust Hirvepargi poole, Toompargi poole, mööda Tornide väljakut Skoone bastionini. Linnal on kogu piirkonnaga suured plaanid.
"Meil on nüüd üle tee asumas kunstiakadeemia, kõrvalasuv Vana-Kalamaja tänav peaks lähiaastatel muutuma palju kaasaegsemaks linnaruumiks. Kindlasti kogu see ala, mis asub Skoone bastioni ja kunstiakadeemia vahel, ta peab hakkama elama. See ei saa olla lihtsalt parkla ja mahajäetud majad, ei saa see olla mingi tehniline hoone, pigem sel peaks olema mingi avalik funktsioon – kas me räägime kohvikust, mingist ekspositsioonialast, mingist ürituste keskusest või millestki muust," rääkis Svet.
Üks plaane, mida linn on vargsi veeretanud, on Skoone bastioni juures asuva staadioni alla maa-aluse parkla rajamine, et leevendada parkimiskohtade probleemi vanalinna ja reisisadama piirkonnas.
Sveti sõnul otsustatakse maa-aluse parkla küsimus lähtudes bastioni laiemast tulevikust.
"Maa-aluse parkla rajamine on nii suur ettevõtmine, et teha seda ilma et meil on laiem visioon paika pandud, oleks väga ebamõistlik. Ühelt poolt on meil arusaam, et piirkonnas võiks olla rohkem parkimiskohti, pidades silmas, et vanalinna tänavad hakkavad ajaga muutuma aina jalakäijakesksemaks, mis tähendab seda, et me tahame aina rohkem autosid suunata vanalinnast ära. Teisalt ei saa olla Skoone bastioni põhiline funktsioon parkla – see peab olema palju suurem, palju laiem ja parkla on vaid lisandväärtus, kui nii saab öelda, et vanalinna piirkonnas autostumist vähendada," selgitas Kesklinna vanem.
Kogu bastioniga seotud ala arendamine on praegu veel ainult arutluse tasemel, sest raha pole linn selleks eelarves veel ette näinud.
"Eelarvestrateegias pole ette nähtud bastioni täielikku väljaarendamist, seetõttu ma arvan, et ei ole mõtet kiirustada. Pigem teha seda nii, et kohalikud kogukonnad, igasugused huvigrupid on ka sellesse kaasatud ja et see visioon, mis lõppkokkuvõttes paika pannakse, on visioon, mille realiseerimisest on huvitatud kõik tallinlased," rääkis Svet, ja lisas, et kuivõrd Skoone bastion on põhjamaade üks suurimaid taolisi ehitisi, ollakse valmis pühendama sellele nii palju aega kui vaja.
"Minu lootus on, et lähikuudel selgub vähemalt Suurtüki 12 saatus, ent mis puudutab Skoone bastioni ala, siis ma arvan, et siin ei ole mõtet kiirustada," märkis Kesklinna vanem.
Suurtüki 12 kinnistu on märgitud punase lipuga. Autor/allikas: Google Maps
Suurtüki 12 kinnistu
Suurtüki 12 asuv kinnistu asub vanalinna ja Kalamaja vahelisel alal, kunstiakadeemia vahetus läheduses. Varem Eesti Raudteele kuulunud krundi ostis Tallinna linn sel kevadel endale.
Eesti Raudtee proovis kinnistut avalikul enampakkumisel müüa mullu oktoobris alghinnaga kolm miljonit eurot. Tallinn toona ei osalenud, sest pidas hinda liiga krõbedaks. Tähtajaks ei saabunud ühtegi pakkumist.
Jaanuaris tegi Tallinna linnavalitsus muinsuskaitseametile ettepaneku võtta Suurtüki 12 kinnistul asuvad hooned ehitismälestistena ajutise kaitse alla. Abilinnapea Andrei Novikov tunnistas toona ERR-ile, et see on seotud Eesti Raudtee otsusega panna kinnistu avalikule enampakkumisele.
Veebruari keskel pani Eesti Raudtee kinnistu uuesti enampakkumisele, seekord määrati alghinnaks 1,63 miljonit eurot. Tähtajaks laekus üks pakkumine, kuid enampakkumise korrale viidates Eesti Raudtee pakutud summat ei avalikustanud. Tallinn sel korral enampakkumisel ei osalenud.
Märtsis teatas Eesti Raudtee, et leidis enampakkumisel ostja Suurtüki 12 kinnistule, kuid seejärel selgus, et kinnistu omandab eelisostuõigust kasutades hoopis Tallinna linn. | Linn teeb Suurtüki tänava lobudikud korda ja pakub neid eraettevõtjatele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn ostis Suurtüki 12 kinnistu Eesti Raudteelt tänavu kevadel, kasutades selleks eelisostuõigust. Kinnistu asub vanalinna ja Kalamaja vahelisel alal, kunstiakadeemia (EKA) vahetus läheduses ning kuulub Skoone bastioni vööndisse. Tänasel päeval on seal parkla, kus tegutseb Europark.
Linn on pärast krundi omandamist asunud aktiivselt tulevikuplaanidega tegelema. Paari töökoosoleku järel pole veel midagi konkreetset paika pandud, sest linnal on Skoone bastioni ja seda ümbritseva alaga "laiem nägemus, mis ulatub aastatesse", nagu ütles ERR-ile Kesklinna vanem Vladimir Svet.
"Esialgne mõte on jagada Suurtüki 12 kinnistu sellise eesmärgiga, et need hooned, mis seal asuvad – kui neid saab veel hooneteks nimetada –, et nende kordategemise ja kasutuselevõtuga saaks tegelda edasi, aga suure osa maa-alast tahaks arendada kooskõlas Skoone bastioniga," selgitas Svet.
Ilma Suurtüki 12 kinnistuta bastioni arendada võimalik ei ole, kuna see hakkab olema väga-väga suuremahuline projekt, märkis Svet. Kuivõrd suurte plaanide paikaseadmise ajal kukuks niigi kehvas seisus hooned tõenäoliselt lihtsalt kokku, hakatakse neid juba nüüd korda tegema.
"Hooned on juba praegu sellises seisus, et võiks hakata mõtlema nende kiiremas korras kordategemise peale, sellest ka see mõte, et hoonete rekonstrueerimine võik liikuda kiiremini kui bastioni arendamine üldiselt. Samas see hakkab kindlasti olema kooskõlas bastioni arenguga," märkis Kesklinna vanem.
Sveti sõnul pole veel otsustatud, mis endises töökojas ja vedurite pumbajaamas hakkab olema, kuid tegu saab olema "avalikkusele suunatud funktsiooniga".
"Põhimõttelised küsimused on, et mida võiks sinna luua ja kas linn teeb seda ise oma vahenditega või leitakse selleks erapartner. Isegi kui linn otsustab sinna rajada midagi oma jõududega, siis on väga suur tõenäosus, et lõpuks selle asja operaator hakkab olema mõni eraettevõtja," rääkis ta.
Kogu ala tuuakse varjusurmast välja
Kuna Suurtüki 12 kinnistu ja Skoone bastion on osa vanalinna bastionivööndist, siis saavad need jätkuks rohealale, mis kulgeb alates Vabaduse väljakust Hirvepargi poole, Toompargi poole, mööda Tornide väljakut Skoone bastionini. Linnal on kogu piirkonnaga suured plaanid.
"Meil on nüüd üle tee asumas kunstiakadeemia, kõrvalasuv Vana-Kalamaja tänav peaks lähiaastatel muutuma palju kaasaegsemaks linnaruumiks. Kindlasti kogu see ala, mis asub Skoone bastioni ja kunstiakadeemia vahel, ta peab hakkama elama. See ei saa olla lihtsalt parkla ja mahajäetud majad, ei saa see olla mingi tehniline hoone, pigem sel peaks olema mingi avalik funktsioon – kas me räägime kohvikust, mingist ekspositsioonialast, mingist ürituste keskusest või millestki muust," rääkis Svet.
Üks plaane, mida linn on vargsi veeretanud, on Skoone bastioni juures asuva staadioni alla maa-aluse parkla rajamine, et leevendada parkimiskohtade probleemi vanalinna ja reisisadama piirkonnas.
Sveti sõnul otsustatakse maa-aluse parkla küsimus lähtudes bastioni laiemast tulevikust.
"Maa-aluse parkla rajamine on nii suur ettevõtmine, et teha seda ilma et meil on laiem visioon paika pandud, oleks väga ebamõistlik. Ühelt poolt on meil arusaam, et piirkonnas võiks olla rohkem parkimiskohti, pidades silmas, et vanalinna tänavad hakkavad ajaga muutuma aina jalakäijakesksemaks, mis tähendab seda, et me tahame aina rohkem autosid suunata vanalinnast ära. Teisalt ei saa olla Skoone bastioni põhiline funktsioon parkla – see peab olema palju suurem, palju laiem ja parkla on vaid lisandväärtus, kui nii saab öelda, et vanalinna piirkonnas autostumist vähendada," selgitas Kesklinna vanem.
Kogu bastioniga seotud ala arendamine on praegu veel ainult arutluse tasemel, sest raha pole linn selleks eelarves veel ette näinud.
"Eelarvestrateegias pole ette nähtud bastioni täielikku väljaarendamist, seetõttu ma arvan, et ei ole mõtet kiirustada. Pigem teha seda nii, et kohalikud kogukonnad, igasugused huvigrupid on ka sellesse kaasatud ja et see visioon, mis lõppkokkuvõttes paika pannakse, on visioon, mille realiseerimisest on huvitatud kõik tallinlased," rääkis Svet, ja lisas, et kuivõrd Skoone bastion on põhjamaade üks suurimaid taolisi ehitisi, ollakse valmis pühendama sellele nii palju aega kui vaja.
"Minu lootus on, et lähikuudel selgub vähemalt Suurtüki 12 saatus, ent mis puudutab Skoone bastioni ala, siis ma arvan, et siin ei ole mõtet kiirustada," märkis Kesklinna vanem.
Suurtüki 12 kinnistu on märgitud punase lipuga. Autor/allikas: Google Maps
Suurtüki 12 kinnistu
Suurtüki 12 asuv kinnistu asub vanalinna ja Kalamaja vahelisel alal, kunstiakadeemia vahetus läheduses. Varem Eesti Raudteele kuulunud krundi ostis Tallinna linn sel kevadel endale.
Eesti Raudtee proovis kinnistut avalikul enampakkumisel müüa mullu oktoobris alghinnaga kolm miljonit eurot. Tallinn toona ei osalenud, sest pidas hinda liiga krõbedaks. Tähtajaks ei saabunud ühtegi pakkumist.
Jaanuaris tegi Tallinna linnavalitsus muinsuskaitseametile ettepaneku võtta Suurtüki 12 kinnistul asuvad hooned ehitismälestistena ajutise kaitse alla. Abilinnapea Andrei Novikov tunnistas toona ERR-ile, et see on seotud Eesti Raudtee otsusega panna kinnistu avalikule enampakkumisele.
Veebruari keskel pani Eesti Raudtee kinnistu uuesti enampakkumisele, seekord määrati alghinnaks 1,63 miljonit eurot. Tähtajaks laekus üks pakkumine, kuid enampakkumise korrale viidates Eesti Raudtee pakutud summat ei avalikustanud. Tallinn sel korral enampakkumisel ei osalenud.
Märtsis teatas Eesti Raudtee, et leidis enampakkumisel ostja Suurtüki 12 kinnistule, kuid seejärel selgus, et kinnistu omandab eelisostuõigust kasutades hoopis Tallinna linn.
### Response:
Linn teeb Suurtüki tänava lobudikud korda ja pakub neid eraettevõtjatele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alphonso Davise omavärav viis Saksamaa esiliigas alles 16. kohal oleva Bochumi kümme minutit enne poolajavilet juhtima, kuulus külalismeeskond viigistas alles 83. minutil Serge Gnabry tabamuse läbi. Edasipääsu tagas Bayernile Thomas Müller 89. minutil.
Teisipäeval langesid konkurentsist kolm kõrgliigaklubi. Köln jäi 2:3 alla Saarbrückenile, Berliini Union alistas 3:1 Freiburgi ning liiga punane latern Paderborn kaotas 0:1 Leverkuseni Bayerile.
Teisipäevased tulemused:
Hamburg - Stuttgart 1:2 (l.a.)
Saarbrücken - Köln 3:2
Freiburg - Berliini Union 1:3
Duisburg - Hoffenheim 0:2
Bochum - Müncheni Bayern 1:2
Bielefeldi Arminia - Schalke 2:3
Darmstadt - Karlsruher 0:1
Leverkuseni Bayer - Paderborn 1:0 | Bayern pääses karikasarjas esiliigaklubi vastu üle noatera | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alphonso Davise omavärav viis Saksamaa esiliigas alles 16. kohal oleva Bochumi kümme minutit enne poolajavilet juhtima, kuulus külalismeeskond viigistas alles 83. minutil Serge Gnabry tabamuse läbi. Edasipääsu tagas Bayernile Thomas Müller 89. minutil.
Teisipäeval langesid konkurentsist kolm kõrgliigaklubi. Köln jäi 2:3 alla Saarbrückenile, Berliini Union alistas 3:1 Freiburgi ning liiga punane latern Paderborn kaotas 0:1 Leverkuseni Bayerile.
Teisipäevased tulemused:
Hamburg - Stuttgart 1:2 (l.a.)
Saarbrücken - Köln 3:2
Freiburg - Berliini Union 1:3
Duisburg - Hoffenheim 0:2
Bochum - Müncheni Bayern 1:2
Bielefeldi Arminia - Schalke 2:3
Darmstadt - Karlsruher 0:1
Leverkuseni Bayer - Paderborn 1:0
### Response:
Bayern pääses karikasarjas esiliigaklubi vastu üle noatera |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 38-aastane hispaanlane lahkus F1-st 2018. aasta lõpus ning on seejärel Toyota eest sõites kaks korda järjest triumfeerinud Le Mansi 24 tunni kestvussõidul. Järgmisel aastal teeb Alonso oma debüüdi kuulsal Dakari rallil.
"Pärast Dakari tahan keskenduda Indianapolis 500 võidusõidule ja siis vaatame, mis saab 2021. aastal," vahendab Autosport Alonso sõnu. "Uute reeglitega vormel-1 on midagi sellist, millele pean pingsalt mõtlema."
Vormel-1 sari avalikustab suure osa reeglimuudatustest, mille eesmärk on praegu keskmike sekka kuuluvate tiimide järelaitamine, neljapäeval USA GP-etapi eel. "Kui uued reeglid kinnitatakse ja ma näen, et vormel-1 muutub huvitavamaks; et üks meeskond ei domineeri enam nii nagu praegu, võib see olla minu võimaluseks tagasi tulla," tõdes hispaanlane.
"Nad [F1 sari] peavad võistkondade vahel leidma suurema tasakaalu ja tegema seda kõigi jaoks ausamaks." | Uued reeglid võivad Alonso tagasi vormel-1 sarja tuua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
38-aastane hispaanlane lahkus F1-st 2018. aasta lõpus ning on seejärel Toyota eest sõites kaks korda järjest triumfeerinud Le Mansi 24 tunni kestvussõidul. Järgmisel aastal teeb Alonso oma debüüdi kuulsal Dakari rallil.
"Pärast Dakari tahan keskenduda Indianapolis 500 võidusõidule ja siis vaatame, mis saab 2021. aastal," vahendab Autosport Alonso sõnu. "Uute reeglitega vormel-1 on midagi sellist, millele pean pingsalt mõtlema."
Vormel-1 sari avalikustab suure osa reeglimuudatustest, mille eesmärk on praegu keskmike sekka kuuluvate tiimide järelaitamine, neljapäeval USA GP-etapi eel. "Kui uued reeglid kinnitatakse ja ma näen, et vormel-1 muutub huvitavamaks; et üks meeskond ei domineeri enam nii nagu praegu, võib see olla minu võimaluseks tagasi tulla," tõdes hispaanlane.
"Nad [F1 sari] peavad võistkondade vahel leidma suurema tasakaalu ja tegema seda kõigi jaoks ausamaks."
### Response:
Uued reeglid võivad Alonso tagasi vormel-1 sarja tuua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse kommunikatsioonitegevuste ja rahvusvaheliste suhete koordinaator Monika Soosaar kinnitas ERR-ile, et perioodil 9.-14. oktoober oli märgata, et nõusolekute arv loovutada surmajärgselt kudesid või elundeid tõusis.
Bentoni lugu oli ETV eetris 9. oktoobril ning kordus oli eetris päev hiljem. "Kui tavapäraselt on viimase kolme aasta jooksul ühes kuus antud keskmiselt kuus nõusolekut päevas, siis perioodil 9.-14. oktoober 2019 anti kokku 374 nõusolekut loovutada surmajärgselt kudesid või elundeid. See teeb keskmiselt 62 nõusolekut päevas," ütles Soosaar, et sooviavalduste hulk kasvas sel perioodil hüppeliselt.
Soosaar lisas sellel ajavahemikul esitati ka kaks nõusolekust keeldumist, mis jääb tavapärase piiresse.
Patsiendiportaalis saab anda nii nõusolekuid kui ka väljendada oma keeldumist ning antud nõusolekut võib alati ka tagasi võtta ning uuesti anda.
Kokku on tervise infosüsteemis alates 2013. aastast kuni tänavuse aasta 14. oktoobrini antud umbes 9700 tahteavaldust surmajärgselt kudede või elundite loovutamise kohta. "Neist umbes 9300 on nõusolekud ja umbes 400 on nõusolekust keeldumise kohta," ütles Soosaar.
Eurovisioonivõitja Dave Benton rääkis ETV saatele "Pealtnägija" avameelelt oma haigusest, mis murdis ta paar aastat pärast Eurovisiooni. Benton toimetati toona raskes seisundis haiglasse, kus selgus, et põhjus on neerupuudulikkus. Tänavu suvel sai Benton endale eestlasest doonori neeru.
Eestis ootab doonori asendusneeru umbes poolsada inimest. See ei ole klassikaline järjekord, kus kõige kauem oodanu saab esimese neeru, vaid loeb patsiendi seisundi kriitilisus ja doonori sobivus konkreetsele patsiendile. | "Pealtnägija" lugu Dave Bentoni haigusest tõstis hüppeliselt organidoonoriks soovijate arvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse kommunikatsioonitegevuste ja rahvusvaheliste suhete koordinaator Monika Soosaar kinnitas ERR-ile, et perioodil 9.-14. oktoober oli märgata, et nõusolekute arv loovutada surmajärgselt kudesid või elundeid tõusis.
Bentoni lugu oli ETV eetris 9. oktoobril ning kordus oli eetris päev hiljem. "Kui tavapäraselt on viimase kolme aasta jooksul ühes kuus antud keskmiselt kuus nõusolekut päevas, siis perioodil 9.-14. oktoober 2019 anti kokku 374 nõusolekut loovutada surmajärgselt kudesid või elundeid. See teeb keskmiselt 62 nõusolekut päevas," ütles Soosaar, et sooviavalduste hulk kasvas sel perioodil hüppeliselt.
Soosaar lisas sellel ajavahemikul esitati ka kaks nõusolekust keeldumist, mis jääb tavapärase piiresse.
Patsiendiportaalis saab anda nii nõusolekuid kui ka väljendada oma keeldumist ning antud nõusolekut võib alati ka tagasi võtta ning uuesti anda.
Kokku on tervise infosüsteemis alates 2013. aastast kuni tänavuse aasta 14. oktoobrini antud umbes 9700 tahteavaldust surmajärgselt kudede või elundite loovutamise kohta. "Neist umbes 9300 on nõusolekud ja umbes 400 on nõusolekust keeldumise kohta," ütles Soosaar.
Eurovisioonivõitja Dave Benton rääkis ETV saatele "Pealtnägija" avameelelt oma haigusest, mis murdis ta paar aastat pärast Eurovisiooni. Benton toimetati toona raskes seisundis haiglasse, kus selgus, et põhjus on neerupuudulikkus. Tänavu suvel sai Benton endale eestlasest doonori neeru.
Eestis ootab doonori asendusneeru umbes poolsada inimest. See ei ole klassikaline järjekord, kus kõige kauem oodanu saab esimese neeru, vaid loeb patsiendi seisundi kriitilisus ja doonori sobivus konkreetsele patsiendile.
### Response:
"Pealtnägija" lugu Dave Bentoni haigusest tõstis hüppeliselt organidoonoriks soovijate arvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lepa hinnangul peaks kohus protsessi kuulutama kinniseks Tallinna TV ja Lepa enda firma ärisaladuste kaitseks. Kohus leidiski, et protsess on kinnine, kui arutatake Lepa firmaga seotud episoode.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Leppa Tallinna TV juhina aastatel 2013–2016 näiliste tehingute abil enam kui 200 000 euro omastamises.
Süüdistuse järgi kasutas Lepp omastamiseks KVA Telecom OÜ esitatud arveid, mis esitati saadete "Keskkonnanädal" ja "Vaba mõtte klubi" tootmise eest.
KVA Telecom OÜ-st kanti raha edasi omakorda juba Toomas Lepa kontrolli all olevasse äriühingusse Videomeedia OÜ, märkis süüdistus.
Süüdistuse järgi puudus KVA Telecomil endal võimekus neid saateid toota, samuti ei toimunud ka alltöövõttu Videomeediast ehk nii "Keskkonnanädal" kui ka "Vaba mõtte klubi" toodeti kasutades selleks Tallinna Televisiooni ruume, seadmeid ning operaatoreid.
Lisaks Toomas Lepale on samas kriminaalasjas saanud süüdistuse ka juriidilise isikuna KVA Telecom ning selle juhatuse liige Valter Kraavi ja raamatupidaja Lea Kraavi, keda süüdistatakse omastamisele kaasaaitamises ning dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises.
Tallinna TV juhatuse eksliikme Mart Ummelase suhtes lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteedi põhimõttel.
Tallinna TV raha omastamises süüdistatava TTV eksjuhi Toomas Lepa sõnul on tema vastu suunatud süüdistused täiesti alusetud ning peale kaheaastast menetlust ei ole leitud tõendeid Tallinna TV-le kahju tekitamises.
Võimaliku konfiskeerimise tagamiseks on arestitud süüdistatavate valdusest leitud sularaha ning süüdistatavatele kuuluvaid kinnistuid. | Kohus kuulutas Toomas Lepa protsessi osaliselt kinniseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lepa hinnangul peaks kohus protsessi kuulutama kinniseks Tallinna TV ja Lepa enda firma ärisaladuste kaitseks. Kohus leidiski, et protsess on kinnine, kui arutatake Lepa firmaga seotud episoode.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Leppa Tallinna TV juhina aastatel 2013–2016 näiliste tehingute abil enam kui 200 000 euro omastamises.
Süüdistuse järgi kasutas Lepp omastamiseks KVA Telecom OÜ esitatud arveid, mis esitati saadete "Keskkonnanädal" ja "Vaba mõtte klubi" tootmise eest.
KVA Telecom OÜ-st kanti raha edasi omakorda juba Toomas Lepa kontrolli all olevasse äriühingusse Videomeedia OÜ, märkis süüdistus.
Süüdistuse järgi puudus KVA Telecomil endal võimekus neid saateid toota, samuti ei toimunud ka alltöövõttu Videomeediast ehk nii "Keskkonnanädal" kui ka "Vaba mõtte klubi" toodeti kasutades selleks Tallinna Televisiooni ruume, seadmeid ning operaatoreid.
Lisaks Toomas Lepale on samas kriminaalasjas saanud süüdistuse ka juriidilise isikuna KVA Telecom ning selle juhatuse liige Valter Kraavi ja raamatupidaja Lea Kraavi, keda süüdistatakse omastamisele kaasaaitamises ning dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises.
Tallinna TV juhatuse eksliikme Mart Ummelase suhtes lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteedi põhimõttel.
Tallinna TV raha omastamises süüdistatava TTV eksjuhi Toomas Lepa sõnul on tema vastu suunatud süüdistused täiesti alusetud ning peale kaheaastast menetlust ei ole leitud tõendeid Tallinna TV-le kahju tekitamises.
Võimaliku konfiskeerimise tagamiseks on arestitud süüdistatavate valdusest leitud sularaha ning süüdistatavatele kuuluvaid kinnistuid.
### Response:
Kohus kuulutas Toomas Lepa protsessi osaliselt kinniseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aasta lõpus oli töötukassa reservi maht 812 miljonit eurot, tänavuse septembri seisuga oli reservis aga juba 962,9 miljonit eurot.
Varem tegelesid töötukassa raha paigutamisega välispartnerid, kuid alates 2012. aastast läksid töötukassa reservid valitsuse likviidsusreservi. Igal kuul tööandjatelt ja töötajatelt laekuv töötuskindlustusmakse liigub automaatselt riigikassasse, kes otsustab, kuidas seda kasutab - kas investeerib või finantseerib eelarve puudujääki.
Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Lauri Kool ütles ERR-ile, et kuna investeeritakse väga lühiajaliselt, siis on tootlus väike, näiteks möödunud aasta lõpus 0,03 protsenti ja 2017. aasta lõpus 0,04 protsenti.
"Töötukassa saab intressitulu sellel määral, mida likviidsusreservile teenida õnnestub, selle klausliga, et alla nulli tootlus ei lähe. Intressitulu läheb samale kontole, mida ministeerium haldab," selgitas ta.
Töötukassal on õigus saada riigikassast raha, mida on vaja töötukassa majandustegevuseks, nagu kulud, hüvitised ja muu selline, aga täies mahus oma raha riigikassast tagasi küsida praegused seadused Kooli sõnul ei võimalda.
Ta lisas, et töötukassa raamatupidamine peab arvet selle kohta, kui suur on töötukassa varade maht riigikassas ja korra kvartalis saavad nad vaadata riigikassa likviidsusreservi aruannet, kust on näha varade maht.
"Kui palju reaalselt töötukassa kontol olevast rahast alles on, seda töötukassa tea," tõdes Kool.
Likviidsusreservis on hoiul keskvalitsuse, haigekassa, töötukassa, riigi sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu toetusteks ettemakstud raha. | Töötukassa reserv läheneb miljardile eurole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aasta lõpus oli töötukassa reservi maht 812 miljonit eurot, tänavuse septembri seisuga oli reservis aga juba 962,9 miljonit eurot.
Varem tegelesid töötukassa raha paigutamisega välispartnerid, kuid alates 2012. aastast läksid töötukassa reservid valitsuse likviidsusreservi. Igal kuul tööandjatelt ja töötajatelt laekuv töötuskindlustusmakse liigub automaatselt riigikassasse, kes otsustab, kuidas seda kasutab - kas investeerib või finantseerib eelarve puudujääki.
Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Lauri Kool ütles ERR-ile, et kuna investeeritakse väga lühiajaliselt, siis on tootlus väike, näiteks möödunud aasta lõpus 0,03 protsenti ja 2017. aasta lõpus 0,04 protsenti.
"Töötukassa saab intressitulu sellel määral, mida likviidsusreservile teenida õnnestub, selle klausliga, et alla nulli tootlus ei lähe. Intressitulu läheb samale kontole, mida ministeerium haldab," selgitas ta.
Töötukassal on õigus saada riigikassast raha, mida on vaja töötukassa majandustegevuseks, nagu kulud, hüvitised ja muu selline, aga täies mahus oma raha riigikassast tagasi küsida praegused seadused Kooli sõnul ei võimalda.
Ta lisas, et töötukassa raamatupidamine peab arvet selle kohta, kui suur on töötukassa varade maht riigikassas ja korra kvartalis saavad nad vaadata riigikassa likviidsusreservi aruannet, kust on näha varade maht.
"Kui palju reaalselt töötukassa kontol olevast rahast alles on, seda töötukassa tea," tõdes Kool.
Likviidsusreservis on hoiul keskvalitsuse, haigekassa, töötukassa, riigi sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu toetusteks ettemakstud raha.
### Response:
Töötukassa reserv läheneb miljardile eurole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaleviga läks mõneti nii, nagu tema lemmiku Mati Undiga, kellest ta tahtis raamatu kirjutada. See oli meie viimsel kokkusaamisel. Päike paistis tema uue, Kadrioru servas asuva korteri suurtesse akendesse, hingamisaparaat oli kõrval. Arst oli öelnud Kalevile mineku aja. Sinna oli vist paar kuud. Mina eluaegse surmaserva inimesena ei tahtnud nii lühikest aega uskuda, meelitasin ikka veel kirjutama neid pisikesi elu sumeduse laaste. Kalev oli stoiline. Ütles umbes nii, et tahtsin "Ekspressist" ära minna ja kirjutada raamatu Mati Undist. Aga näed, läks teisiti. Undil mattis lavastaja kirjaniku enda alla ära. Kalevil mattis veinikirjanik päriskirjaniku. Igatahes niipalju, et peietel tuli teda veidi välja kaevata.
Muidugi oli Kalevil veini-hing. Ma helistasin mitu korda poest riiulite vahelt Kalevile, et küsida, kas võtta A või B või hoopis C. Tõsi, enamasti ei läinud tema pakutud õilsad joogid tavalisele tarbijale eriti peale. Ja kuigi Kalev ise oli gurmaani kuulsusega, oleme koos joonud tühjaks erinevaid poolpudeleid, mida olid täis tema Õismäe suure korteri nurgad ja nurgatagused. Ja istunud suvilas lihtsa õlle ja suitsukala taga. Ja võtnud põuepudelist viskit nii kevadises Tallinna pargis kui sünges Helsingi pooltalves Tähtitornivuori mäel, vaadates lahkuvaid laevu ja kõneldes elust ja kirjandusest. Kalev ja "Ekspressi" tollane kujundaja Tõnu Kaalep olid käinud kusagil Kesk-Soomes ajalehes kogemusi saamas ja minu juurde Helsingisse mõneks päevaks pidama jäänud.
Kirjandust tegi Kalev kolm korda ja pausidega. Alguses oli kolm kogu: "Läbi linnaöö" (1986), "Aeg rannal" (1988) ja "Eneseirooniline armastaja" (1991). See on luule varasest noorusest 1990. aastani, aeg enne vabariiki. Siis tuli pikk paus, millele järgnes millenniumi vahetuse kolmik: "Vabariigi laulud" (1998), "Külma kodumaa. 40 esseed Vabariigi ihust ja hingest 1994—2002" (2002) ja "Platoni riigis" (2002). Kõik nad kannavad pealkirjas sõna, mida eesti kirjanduses selles rollis peaaegu ei ole kasutatud: (vaba)riik. (Kuigi, jah, Johannes Lauristinil — Juhan Madarikul oli ju lõpetamata romaanisari "Vabariik".) Selle perioodi kese jääb viide aastasse, 1997—2002. Esseede kogu pealkiri näitab küll varasemat algusaega, aga tegelikult jääb 1997. aastast ettepoole vaid viis lugu. Viimane kolmik läheb juba rohkem harali. Kõigepealt kohe sündides klassikaks saanud veiniraamat "Veinijuht" (2004, täiendatud 2007), siis Mati Undi mälestuste kogumik "Undi-jutud" (2008) ja lõpus hiline kirjandushetk ehk mõtisklevate laastude kogu "Elu sumedusest" (2009). Sinna vahele jääb hulk uuesti trükkimata artikleid, arvustusi, intervjuusid, veinikirjutisi, degustatsioone-konsultatsioone. Ja sinna järele tulevad Märt Väljataga koostatud "Kogutud luuletused" (2011), kokku oma 350 lehekülge tekste, ning Siiri Kirikali ja Kadri Krooni laiendatud "Suur veinijuht. Kalev Kesküla uuendatud veinileksikon" (2014).
On öeldud, et kirjanik on see, kes seab oma elu sisse kirjanikuna. Kalev seda ei teinud. Tema elu oli sisse seatud toimetajana, alguses Eesti Entsüklopeediakirjastuses ja siis paarkümmend aastat "Eesti Ekspressis". Ta kõneles sellest, kuidas ta sõitis Käsmu ja lihtsalt kirjutas seal kogust puuduva osa valmis. Niisiis, kirjutamine oli eesmärgistatud tegevus. Just nagu leheajakirjaniku töö, kellele peatoimetaja õrnalt, aga kuuldavalt kuklasse hingab.
Kalevi töökoht oli "Eesti Ekspressi" kultuurilisa, mis 1993. aastal sai nimeks "Areen" ja mille näo üks kujundajaid ta oli ligi 19 aastat. "Areen" ei olnud vana aja tõsine ja püha kultuurileht. "Areen" oli vaimukas, (enese)irooniline, lööv. Ja kindlasti ka elitaarne ning snooblik. Lehte kamandav rahalugejate kontor toimetusemaja ülakorruselt vaenas seda kui "rahvavaenulikku" nähtust, millest "lihtne lugeja" aru ei saa. Aga kinni ka ei pannud, sest seda loeti ja see hoidis "pintsaklipslaste" lehe sidemeid uue aja intellektuaalse eliidiga.
Oma kirjanduslikul tippajal, millenniumivahetuse ümber, kirjutab Kalev "Areenis" õieti üsna vähe. Isegi kohustuslike kultuurinuppude all on tema nimi harva. Aga tuntav on toimetaja-tellija maitse. Lehest leiab Unti ja Luike ja Kaplinskit ja üldse palju kirjanikke. Ja paljudki kirjutajad olid teada kui Kalevi sõbrad. Ise kirjutas ta mõne portreeintervjuu, näiteks aastal 1998 Kaja Taela, Eve Kase ja Jaan Unduskiga. Lisaks mõni pikem lugu, näiteks samal aastal eesti seltskonnaajakirjandusest. Kesksed ongi needsamad külma kodumaa tekstid. Mis muu hulgas võtavad jutuks kirjanduse ja ajakirjanduse teema ning kuulutavad: "Eesti kirjandus ja ajakirjandus kaksikvennad!" Alustavad vanast tõdemusest, et eesti kirjandus on ajakirjanduse lihane laps, ja jõuavad sinna, et 1990. aastate alguses oli ajakirjandus võtnud suuresti üle vaeseks jäänud kirjanduse lugejad. Leiavad, et nende kahe lähenemises ei tohiks midagi halba näha, aga et nende kahe riik ei ole siiski päris ühest maailmast.
Suurem osa "Külma kodumaa" esseedest on muide nii esseed kui olla saab. Ma vaatasin, mida olen varem ise essee kohta kirjutanud ja kõik pidas paika. 1 Essee teemaks on elufilosoofia, tõde ja õigus, moraal ja eetika. Essee arutleb, aga mitte järjekindlalt ja range loogikaga. Essee on subjektiivne. Essee on kirjandus ja tema stiil on kirjanduse stiil. Essee ei igatse eriti täpsust, vaid ohverdab selle kergesti löövale ja vaimukale lausele. Jne.
Essee on ikka olnud jõuka jõudeinimese tekst. Esseid kirjutas pikki aegu aadel, kel oli aega maailmaasjade üle mõtiskleda ja vestelda. See annab esseele tooni. Rahuliku, mitte närvilise; leebe, mitte agressiivse. Pigem mõtiskleva kui mõtleva. See on Kalevi hoiak ja Kalevi toon.
Kalevi esseed on lehetekstid, märksõnu ja teemasid pidi tugevalt omas ajas ja kohas kinni. Aga nüüd, seitseteist aastat hiljem, püsivad nad üle lugedes püsti omaenese jõul ja kõnelevad liigagi tihti sellest, millest kõneleme siin ja praegu, kuigi ehk ei tahaks. Olgu eestlase identiteedist ja maailmakodaniku tundest, naise kohast ja inimese hinnast, kliimakatastroofist ja lapikuks muutunud mõtetest. Vaid mõnel harval hetkel kaotab lugu raamatus natuke oma võluvat konteksti. Nii käis loo "Kultuur ja vaesus" juurde samas lehenumbris odava kultuuri küsitlus, millele vastasid kultuuriheerosed Mihkel Mutt, Mati Unt jt. Ja number hiljem leiab samasugusest veerust jõuka kultuuritarbija eelistused, kus pankurid ja muud rahaheerosed annavad infot oma kultuuritegude kohta.
Paistab, et juba siis kirjutas ta rohkem veinist. Ja sellest muide kirjutab ta neutraalses, isegi ametlikuvõitu stiilis. Aga kui läheb kunstiks, siis leiab sealt selgelt äratuntava Kalevi. Vanu lehti üle lapates sain järsku aru, et Kalevi stiil on tegelikult "Areeni" stiil ja vastupidi. Tema oli üks selle stiili loojatest, mis valitses Vabariiki enne praeguse kümnendi aega, mil liiga paljud inimesed on kaotanud mitte üksnes iroonia mõistmise võime, vaid kujundite mõistmise võime ülepea.
Mis on Kalevi stiil? Esimene asi, assotsiatsioonid ja intertekstuaalsus. Tekstid on tuubil täis parafraase, pooltsitaate, varjatud viiteid. Laused hüppavad laias kaares, sidudes kokku eri maailmu, eri ajastuid, kultuuri ja elu: "Kriis läheneb, häda tuleb, ennustavad poliitikud ja meedia kannab inimesteni kurja lillede hirmmagusat lõhna." Ja literaadi enda elukombed ühinevad 1930. aastate alguse kultuurirühmaga fraasis "elulähedane Kopli literaat". Kalev kirjutab, et Eesti on väike maa ("Seitse jalga pikkusele, neli jalga lai…"), ja paneb essee pealkirjaks "Väike maa". Minuvanusele tuleb meelde ammu surnud Leonid Brežnevi "Väike maa" (ilmunud 1978, just siis, kui Kalev ülikooli astus). Huvitav, kas Kalevi väike olnuks vene keeles маленькая või малая. Brežnevil oli teadupärast "Малая земля". Ja lõpuks mind sügavalt vapustanud kaksiklause: "Minu vanemate põlvkonnas on päris palju neid, kes elavad tänini majas, mille keldris nad ennast 1944. aastal pommirünnakute ajal varjasid. Ja sageli on nad neisse samadesse majadesse surnud." (Minu kursiiv — T. H.) Ja niimoodi kirjutatud tekste avaldati kunagi ajalehes!?
Teine asi, sõnad ja laused, mis voolavad kuhugi nurga taha. "Nõukogude armee aastapäeva tähistati mingi lahingu järgi, mis punasõduritel oli hästi välja kukkunud." Alguses tavaline lause, siis "mingi lahing", mis on lihtne sapisevõitu iroonia. Aga siis tuleb see "hästi välja kukkunud". Lahing? Või: "Avaldasin kahtlust, et kas ebakainete kultuuritegelaste sealkandis [Balti jaamas] hilisel ajal liikumine ei ole mitte loojate üliväärtusliku inimressursi tarbetu raiskamine." Paneme tähele neid stiilikihte, argikeelsest sealkandist ja vanaeesti piibellikust ei ole mittest bürokraatiakeele ebakainete kultuuritegelaste ja inimressursi juurde välja.
Ühesõnaga, Kalev teeb seda, mida kõik korralikud stiiliõpikud mitte ei soovita, vaid lausa käsivad vältida. Paneb nurgeti kokku keeli ja maailmu, mis kokku sobida ei taha. Muidugi võime siit leida lahjendatud sürrealismi, mille pärand laiub kogu maailma kirjanduse peal. Aga Kalev ei ole sürrealist. Ta teab lihtsalt, et väike stiilirikkumine annab õige stiili. Ja väike iroonia päästab laused lahti naisteajakirjade plärabarokist.
Teksti ehitades aga kordub loost loosse üks võte: võtta elust fakt, ehitada sellest üldistuseni tõusev lugu ja leiutada vähemalt üks lööv lause, olgu aforism, gregeriia, sugemata mõte. "…keegi ei ole ometi nii vähe väärt, kui vähe ta palka saab." — "Mõte, et mõni kirjamees peaks suutma end elatada paljalt luuletamisest, tundub juba iseenesest mõistusevastane." — "Aeglaselt sittumises peegeldub inimlik suurus…" Muide, väga kalevlik on see, et ta ei mängi neid lauseid suurelt välja, vaid paneb näiteks kuhugi keset teksti kõrvallauseks.
(Ma rääkisin siin esseedest. Luulest leiab ikka sama. Vahe on vaid selles, et seal on suurem osa proosale vajalikke laiendusi maha kustutatud.)
Kirjaniku ülesanne siin ilmas on näha oma aega ja inimesi ning nendes omakorda igavest ja üldist. Selleks on vaja vaadata ja osata näha. Ja leida see vorm, mis sobib aja ja iseenda loomusega.
Kalev sattus kirjutama üleminekuajal. Ja tema tekstid on üleminekuaja tekstid. Kui öelda üldistavalt, siis see oli aeg, mil Eestisse saabus Elu. Uus aeg tuli maa ja mere tagant, aga kohutava kiirusega. Kultuur ja majandus põimusid kokku keerlevas ringtantsus, võitlusest väsinud kirjandustegelased astusid kirjandusest Ellu. Eestlase elu muutus ratsionaalseks. Kõik asetus raamidesse. Aega jäi üha vähemaks, et suvalisel hetkel sõpradega veini juua. Ja vaid vähestele jäi alles nõukogude ajal kõigile kuulunud privileeg juua tööajal.
Kalev kirjutab oma proosas ja luules ikka ühest ja samast. Aga neis elavad siiski tihti kaks erinevat kihti. Ma sõnastaks selle nii: esseedes ja laastudes paistab ennekõike vabariigi teadvus, luules alateadvus.
Kalevi pühendus minu "Vabariigi lauludes" sisaldab kolm täpset sõna "teateid valmivast Vabariigist". Teateid andev Vabariigi vaatleja ei räägi vist kordagi iseenda nimel. Ja Vabariik ise on pidevalt muutuv ja lõpuks tabamatu, nagu tasuja vene nõukogude seiklusfilmis. Mõnikord on ta tõepoolest vabariik, kus valmib vabariigi viin ja tegutsevad inimesed ja olendid heerolditest ja vägimeestest põrgukatla hoidja ja hauakaevajani. Ja muidugi vabariigi joojad ja joodikud. Mõnikord on ta mees, kes su naise pikali paneb ja teda pruugib ("Vabariigi naine", lk 24). Ja kelle orgasm ei unune iial! (Lk 36.) Mõnikord on ta paik, milles taevas ja maa on kokku õmmeldud ("Vabariigi taevas", lk 17). Ja nii edasi ja edasi.
Sealjuures muutub Vabariik raamatu edenedes üha valmimaks ja teated üha resigneerunumaks ja ka ambivalentsemaks. Kuni lõpuks saabuvad moodsad ajad ja "Vabariiki juhivad köögitüdrukud / Huntaugu Miina, Virgu Anni ja Lutika Viiu / on selline partei, selline triumviraat" ("Moodsad ajad II", lk 56). Sellist kooslust annab otsida. Eduard Vilde, vana lorilaul, vabariigi vaimuhaige, film "Pimedad aknad" ja V. I. Lenini looming. Tõesti, tõesti, "Tänavakividki kisendavad kui neist pressitakse Vana Tallinnat" ("Vabariigi hääled", lk 62). Ja kõige olulisem, Vabariigi varjus sünnib hirmsaid asju. Seal lehvivad seks, kusi, sperma, hooramine, pettused, röövimine jm. Kõik saab lõpuks üheks "Vabariigi alateadvuses", kus "varataaralikes katakombides / piinavad paganad euroametnikke / laula laula pappi", kus ilmuvad siberi ja Wina-katk, iseseisvuse manifest ning isamaalaule laulvad Atlased ja Eurydiked, kes "kehastavad õõvaseid varjukujusid / pensionifondide alateadvust / Platoni Vabariigi seinal" ("Vabariigi alateadvus", lk 9).
Ka "Platoni riigist" teateid saatev Mina võtab väga erinevaid vorme nagu Vabariik. Ta kõneleb otsekui kaheksandal korrusel elav maitsekohtunik, kes aitab kunstil leida oma kohta ja veinil otsida inimest ("Platoni riigis", lk 15). Aga kuulutab ka: "Mina olen see tõrs millest vein välja voolab." ("Sfinksi mõistatus", lk 20.) Nagu Ilmar Laabani kunagine "Ma olen kanatiib… jäämäe öökuub… kogelev vanker…" jne. Ainult kalevlikult, pehmelt ja parajalt.
Aga siiski. Möödunud on vaevalt neli aastat, aga maailm on muutunud. Otsekui oleks millenniumivahetus tõepoolest pööranud ette teise põse, et ka selle pihta saaks lüüa. "Platoni riigis" on oma sisimas armastuse raamat, aga ka nukker ja resigneerunud raamat. Vaimu ei panda enam. Vaim on asunud ametisse. Nüüd on töövabariik, milles ka armastus on asine nagu aguli pornopood ("Armastus töövabariigis", lk 42). Inimene on vaid pisike tegelane suurte kaubamärkide ja kuldvasikate maailmas, mille keskne küsimus on "Kuidas näida?" (lk 36). Surdud on juba enne, kui uus kultuurikiht on saanud selga kasvada.
See on agulis hulkuja raamat, kus vastu satub vaid Kalamaja kalapood ja romantika asemel "Tuleb purjus pesemata öö / Kuu kuseb kassi kopsikusse" ("Kalamaja kuu", lk 40). (Kes ei tea, on selline laul, milles küsitakse "kes kusi kassi kopsikusse…".) Aga hoopis enam on see Euroopa raamat. Euroopa ise on saanud kolmipidiseks tundeks. Kord on see endiselt unistus jalutuskäigust Lõuna-Euroopas, kus on meri ja päike ja Itaalia taeva sina… Kord on see surnud Euroopa, mis saab Eestiga üheks viinas, Viinis ja "Põdrakasvataja laulukeses": "Ikka viin viin Viin" ("Euroopa, eepiliselt", lk 60). Aga kord on see taasleitud paradiis, mille kohta tuleb siiski nukrusega tõdeda "Kellelgi pole nii palju raha / et Firenzes eraldi voodeid võtta / See ongi armastus" ("Taasleitud paradiis", lk 54). (Luuletaja enda voodi muuseas on meeter kakskümmend lai ja mahutab kaks maailmavaadet — "Platoni riigis", lk 15.)
Milline on Kalevi vaade maailmale, mida ta mõnikord ka otsesõnu taga otsib? Mida ta hindab? Kultuuri, ikka kultuuri, kõigest hoolimata. Nii on see vaade servast estetistlik, nagu suuremal osal eesti haritlastel, kes kasvanud Tuglase taustal ja autoritaarses-totalitaarses-suletud-vaikimist-nõudvas ühiskonnas. Kunst, mida me noorena ülistasime, tahtis olla kindlasti puhas kunst. Vaimu tuli panna. Selles võis prevaleerida kunsti või rahva hing. Aga vaid harva ihu. Mõnes mõttes meenutab see kõik tagantjärele keskaja munkluse ideaale…
Kalev arutleb selle üle, kuidas uuel ajal asendub puhas kunst kommertsiga, näiteks konjakipresentatsiooni kunstiga. See seab inimese dilemma ette, milles hing ja keha seisavad vastamisi. Dilemma lahendus on lihtne. Selleks on vein, mis loob üksmeele, harmoonia vaimu ja keha vahel, juba Platonil. Lühidalt: "alkohol tegi ahvist inimese" (essee "Kaplinski ja viinakurat", lk 70).
Kalev ei ole egoist ja selline inimene sobib eriti hästi ego mahasalgamise ametitesse, näiteks toimetajaks, õpetajaks ja konsultandiks. Muuseas, kunagi pani Kalev mulle ühes intervjuus külge õpetaja tiitli. Tegelikult oli ta ise samamoodi hingelt koolmeister, veinivalgustaja. Ja mitte ainult degustatsioone korraldades või loenguid pidades. Ka peale teist ühist pudelit võis ta põhjaliku hoolega seletada poolpurjus profaanile kolmanda veini iseloomu kõigi sõnakäändudega, mis selle maailmaga kaasas käivad.
Kalev on linnainimene ja linnakirjanik. Tema loodus on park ja park on koht, kus saab sõpradega vesteldes veini libistada. Mitu korda tuleb ta oma tekstides selle juurde, et laisklemine ja pargipingil veini joomine on talle loomu poolest passinud. Maa on olemas, aga see on kultiveeritud maa, veinimõisade maa Prantsusmaal või Itaalias.
Kalev on nimetanud ennast flanööriks. Flanöör jalutab ja vaatleb. Ja näeb. See viimane on tähtis. Ta näeb midagi ja seostab selle oma mäluga, mõtetega, mälestustega. Flanöör kirjutab ja paneb nähtu kokku sellega, mida ta näeb vaimusilmas ja iseenda sees. Flanööri ideaalajad on need, kui midagi muutub. Siis saab näha seda muutumist, kas või päevade kaupa. Poe asemel võib homme olla auk ja augu asemel pood. Pink, millel eile veini joodi, võib olla vahepeal kadunud. Nii sattus Kalev elama õigesse aega.
Flanöörist on kõneldud kui üksildasest uitajast. Kalev ei olnud üksildane uitaja. Tema uitamistes on alati kaasas keegi, kellega vestelda. Ja flanöör minu arust ei joo pargis veini. Kas prantslased üldse pargis veini joovad? Hea küsimus. Mina olen pariislasi näinud pargis söömas ja kusemas, aga lihtsalt veini joomas nagu mitte. Aga seal on ka teistsugused pargid.
Kalevi ideaal on sama, mis noorel Gustav Suitsul: jääda eestlaseks ja saada eurooplaseks. Suits ja tema sõbrad kõnelesid aina Euroopa kultuurist. Kalev kõneleb eluviisist. Anno 1997 leiab ta, et me oleme euroopalikuks eluviisiks küpsed. See tähendab, et vaid veidi on veel minna. Aga anno 1998 kirjutab ta kuulsa essee "Pestud eestlane", mida praegugi tsiteeritakse. See kõneleb eestlasest, kes on alles poolel teel puhtuse poole (juba 20% on puhtad, aga siiski 30% mustad). Aga "Pea puhtus on vaimu seisu parim indikaator…" ("Pestud eestlane", lk 109.) Pesemine, lõhn jms jagavad inimesed klassidesse. Mitte haridus, töökoht või vanemate pangaarve suurus. Hügieen oli XX sajandi haigus. Juba Stefan Zweig kirjutas oma mälestustes hügieeni mõjust elule, avangard XX sajandi alguses nõudis pateetiliselt kogu maailma hügieeni ja veidi hiljem asus samale teele hoopis teistpidist maailmavaadet esindav Adolf ja Co. Ja mõtleme korraks vaesele Eliza Doolittle'ile, täpsemalt sellele, millest algas tema muutmine kõrgklassi daamiks. Ta topiti vägisi vanni ja pesti röökimisest välja tegemata puhtaks. Just nii, nagu tegi kuulus Soome estofiil Eva Lille eestlastega. Aga… puhtusest jõuab Kalev sealsamas hoopis maailma looduse säilimise maailma. Mis on tegelikult puhtuse ideaaliga otseses vastuolus.
Lõpus on "Elu sumedusest". See on nostalgia, argise elu ja lihtsate asjade rõõmu raamat. Hea elu ja headuse väärtustamise raamat. Mõnes mõttes on see tarbetute asjade ja tarbetute mõtete kataloog. Aga see on ka muutunud kirjutamisviisi raamat. Iroonia on peaaegu kadunud, jaheduse on asendanud soojus. Siin pole enam kuigivõrd sädelevaid kilde. On mõtteid, mis võiksid olla aforismid, aga mis on jäetud teritamata. Mis on teadlikult teritamata aforismid. Need lood ei lõpe kuhugi. Tekstide tempo aeglustub. Ja aeglustuma peab ka lugemise tempo, muidu ei jõua kihid kohale. Need tekstid on tõeline slow food.
Kui "Külma kodumaa" rääkis sellest, et oleme kohe-kohe saamas eurooplasteks, ja käis ühte jalga "Vabariigi lauludega", siis "Elu sumedusest" räägib sama juttu kui "Platoni riigis", sellest, kuidas see igatsetud Euroopa on lõppenud või lõppemas. See on nostalgia kadunud Euroopa järele. Kadunud aja mäletamise raamat. Ma ei saa midagi teha, aga seda lugedes meenub mulle aina "Noor-Eesti" aeg. Sõjaeelne aeg, mida on kirjeldanud nii kaunilt Stefan Zweig ja mille lõppu ta nägi Esimeses maailmasõjas. Kalev oli sügavalt selle Euroopa inimene, mis on nüüdseks kadunud räige populistliku röökimise alla. Kuidas ta kirjutaks siin ja praegu? Karjuv Kalev on minu silmis kujuteldamatu nähtus.
Viiekümne ümber inimesed leebuvad. Ka niigi leebe Kalev muutub veel leebemaks ja jõuab sinna, kuhu paljud on enne teda jõudnud. Armastus ja kodu saavad üha tähtsamaks. Vein tõuseb vaikselt kultuuri ja elu ühendavaks suureks sümboliks. See on hilisõhtuse kojumineja kirjandus, veinipudelid kotis.
"Joomine kestab ka pärast tõenäoliselt viimset õhtusöömaaega, viimset maali ja viimset luuletust." ("Tõenäoliselt viimne õhtusöömaaeg", lk 43.)
Kalev kirjutab oma testamendis: "…ma olen vist osanud inimesi ja elu armastada. Ma arvan, et ma olen osanud seda kogunisti paremini kui midagi muud…" 2 Nii võinuks öelda Colas Breugnon, vana joviaalne burgundlane, kes armastas veini, hüva rooga ja elu.
Ilmunud Loomingus nr. 10/2010.
1 T. Hennoste, Hüpped modernismi poole II. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 8. loeng: esseistlik vahepala artiklist ja esseest. "Vikerkaar" 2007, nr 6, lk 86—96.
2 K. Kesküla, Viimsed korraldused, lk 903. | Tiit Hennoste. Kalev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaleviga läks mõneti nii, nagu tema lemmiku Mati Undiga, kellest ta tahtis raamatu kirjutada. See oli meie viimsel kokkusaamisel. Päike paistis tema uue, Kadrioru servas asuva korteri suurtesse akendesse, hingamisaparaat oli kõrval. Arst oli öelnud Kalevile mineku aja. Sinna oli vist paar kuud. Mina eluaegse surmaserva inimesena ei tahtnud nii lühikest aega uskuda, meelitasin ikka veel kirjutama neid pisikesi elu sumeduse laaste. Kalev oli stoiline. Ütles umbes nii, et tahtsin "Ekspressist" ära minna ja kirjutada raamatu Mati Undist. Aga näed, läks teisiti. Undil mattis lavastaja kirjaniku enda alla ära. Kalevil mattis veinikirjanik päriskirjaniku. Igatahes niipalju, et peietel tuli teda veidi välja kaevata.
Muidugi oli Kalevil veini-hing. Ma helistasin mitu korda poest riiulite vahelt Kalevile, et küsida, kas võtta A või B või hoopis C. Tõsi, enamasti ei läinud tema pakutud õilsad joogid tavalisele tarbijale eriti peale. Ja kuigi Kalev ise oli gurmaani kuulsusega, oleme koos joonud tühjaks erinevaid poolpudeleid, mida olid täis tema Õismäe suure korteri nurgad ja nurgatagused. Ja istunud suvilas lihtsa õlle ja suitsukala taga. Ja võtnud põuepudelist viskit nii kevadises Tallinna pargis kui sünges Helsingi pooltalves Tähtitornivuori mäel, vaadates lahkuvaid laevu ja kõneldes elust ja kirjandusest. Kalev ja "Ekspressi" tollane kujundaja Tõnu Kaalep olid käinud kusagil Kesk-Soomes ajalehes kogemusi saamas ja minu juurde Helsingisse mõneks päevaks pidama jäänud.
Kirjandust tegi Kalev kolm korda ja pausidega. Alguses oli kolm kogu: "Läbi linnaöö" (1986), "Aeg rannal" (1988) ja "Eneseirooniline armastaja" (1991). See on luule varasest noorusest 1990. aastani, aeg enne vabariiki. Siis tuli pikk paus, millele järgnes millenniumi vahetuse kolmik: "Vabariigi laulud" (1998), "Külma kodumaa. 40 esseed Vabariigi ihust ja hingest 1994—2002" (2002) ja "Platoni riigis" (2002). Kõik nad kannavad pealkirjas sõna, mida eesti kirjanduses selles rollis peaaegu ei ole kasutatud: (vaba)riik. (Kuigi, jah, Johannes Lauristinil — Juhan Madarikul oli ju lõpetamata romaanisari "Vabariik".) Selle perioodi kese jääb viide aastasse, 1997—2002. Esseede kogu pealkiri näitab küll varasemat algusaega, aga tegelikult jääb 1997. aastast ettepoole vaid viis lugu. Viimane kolmik läheb juba rohkem harali. Kõigepealt kohe sündides klassikaks saanud veiniraamat "Veinijuht" (2004, täiendatud 2007), siis Mati Undi mälestuste kogumik "Undi-jutud" (2008) ja lõpus hiline kirjandushetk ehk mõtisklevate laastude kogu "Elu sumedusest" (2009). Sinna vahele jääb hulk uuesti trükkimata artikleid, arvustusi, intervjuusid, veinikirjutisi, degustatsioone-konsultatsioone. Ja sinna järele tulevad Märt Väljataga koostatud "Kogutud luuletused" (2011), kokku oma 350 lehekülge tekste, ning Siiri Kirikali ja Kadri Krooni laiendatud "Suur veinijuht. Kalev Kesküla uuendatud veinileksikon" (2014).
On öeldud, et kirjanik on see, kes seab oma elu sisse kirjanikuna. Kalev seda ei teinud. Tema elu oli sisse seatud toimetajana, alguses Eesti Entsüklopeediakirjastuses ja siis paarkümmend aastat "Eesti Ekspressis". Ta kõneles sellest, kuidas ta sõitis Käsmu ja lihtsalt kirjutas seal kogust puuduva osa valmis. Niisiis, kirjutamine oli eesmärgistatud tegevus. Just nagu leheajakirjaniku töö, kellele peatoimetaja õrnalt, aga kuuldavalt kuklasse hingab.
Kalevi töökoht oli "Eesti Ekspressi" kultuurilisa, mis 1993. aastal sai nimeks "Areen" ja mille näo üks kujundajaid ta oli ligi 19 aastat. "Areen" ei olnud vana aja tõsine ja püha kultuurileht. "Areen" oli vaimukas, (enese)irooniline, lööv. Ja kindlasti ka elitaarne ning snooblik. Lehte kamandav rahalugejate kontor toimetusemaja ülakorruselt vaenas seda kui "rahvavaenulikku" nähtust, millest "lihtne lugeja" aru ei saa. Aga kinni ka ei pannud, sest seda loeti ja see hoidis "pintsaklipslaste" lehe sidemeid uue aja intellektuaalse eliidiga.
Oma kirjanduslikul tippajal, millenniumivahetuse ümber, kirjutab Kalev "Areenis" õieti üsna vähe. Isegi kohustuslike kultuurinuppude all on tema nimi harva. Aga tuntav on toimetaja-tellija maitse. Lehest leiab Unti ja Luike ja Kaplinskit ja üldse palju kirjanikke. Ja paljudki kirjutajad olid teada kui Kalevi sõbrad. Ise kirjutas ta mõne portreeintervjuu, näiteks aastal 1998 Kaja Taela, Eve Kase ja Jaan Unduskiga. Lisaks mõni pikem lugu, näiteks samal aastal eesti seltskonnaajakirjandusest. Kesksed ongi needsamad külma kodumaa tekstid. Mis muu hulgas võtavad jutuks kirjanduse ja ajakirjanduse teema ning kuulutavad: "Eesti kirjandus ja ajakirjandus kaksikvennad!" Alustavad vanast tõdemusest, et eesti kirjandus on ajakirjanduse lihane laps, ja jõuavad sinna, et 1990. aastate alguses oli ajakirjandus võtnud suuresti üle vaeseks jäänud kirjanduse lugejad. Leiavad, et nende kahe lähenemises ei tohiks midagi halba näha, aga et nende kahe riik ei ole siiski päris ühest maailmast.
Suurem osa "Külma kodumaa" esseedest on muide nii esseed kui olla saab. Ma vaatasin, mida olen varem ise essee kohta kirjutanud ja kõik pidas paika. 1 Essee teemaks on elufilosoofia, tõde ja õigus, moraal ja eetika. Essee arutleb, aga mitte järjekindlalt ja range loogikaga. Essee on subjektiivne. Essee on kirjandus ja tema stiil on kirjanduse stiil. Essee ei igatse eriti täpsust, vaid ohverdab selle kergesti löövale ja vaimukale lausele. Jne.
Essee on ikka olnud jõuka jõudeinimese tekst. Esseid kirjutas pikki aegu aadel, kel oli aega maailmaasjade üle mõtiskleda ja vestelda. See annab esseele tooni. Rahuliku, mitte närvilise; leebe, mitte agressiivse. Pigem mõtiskleva kui mõtleva. See on Kalevi hoiak ja Kalevi toon.
Kalevi esseed on lehetekstid, märksõnu ja teemasid pidi tugevalt omas ajas ja kohas kinni. Aga nüüd, seitseteist aastat hiljem, püsivad nad üle lugedes püsti omaenese jõul ja kõnelevad liigagi tihti sellest, millest kõneleme siin ja praegu, kuigi ehk ei tahaks. Olgu eestlase identiteedist ja maailmakodaniku tundest, naise kohast ja inimese hinnast, kliimakatastroofist ja lapikuks muutunud mõtetest. Vaid mõnel harval hetkel kaotab lugu raamatus natuke oma võluvat konteksti. Nii käis loo "Kultuur ja vaesus" juurde samas lehenumbris odava kultuuri küsitlus, millele vastasid kultuuriheerosed Mihkel Mutt, Mati Unt jt. Ja number hiljem leiab samasugusest veerust jõuka kultuuritarbija eelistused, kus pankurid ja muud rahaheerosed annavad infot oma kultuuritegude kohta.
Paistab, et juba siis kirjutas ta rohkem veinist. Ja sellest muide kirjutab ta neutraalses, isegi ametlikuvõitu stiilis. Aga kui läheb kunstiks, siis leiab sealt selgelt äratuntava Kalevi. Vanu lehti üle lapates sain järsku aru, et Kalevi stiil on tegelikult "Areeni" stiil ja vastupidi. Tema oli üks selle stiili loojatest, mis valitses Vabariiki enne praeguse kümnendi aega, mil liiga paljud inimesed on kaotanud mitte üksnes iroonia mõistmise võime, vaid kujundite mõistmise võime ülepea.
Mis on Kalevi stiil? Esimene asi, assotsiatsioonid ja intertekstuaalsus. Tekstid on tuubil täis parafraase, pooltsitaate, varjatud viiteid. Laused hüppavad laias kaares, sidudes kokku eri maailmu, eri ajastuid, kultuuri ja elu: "Kriis läheneb, häda tuleb, ennustavad poliitikud ja meedia kannab inimesteni kurja lillede hirmmagusat lõhna." Ja literaadi enda elukombed ühinevad 1930. aastate alguse kultuurirühmaga fraasis "elulähedane Kopli literaat". Kalev kirjutab, et Eesti on väike maa ("Seitse jalga pikkusele, neli jalga lai…"), ja paneb essee pealkirjaks "Väike maa". Minuvanusele tuleb meelde ammu surnud Leonid Brežnevi "Väike maa" (ilmunud 1978, just siis, kui Kalev ülikooli astus). Huvitav, kas Kalevi väike olnuks vene keeles маленькая või малая. Brežnevil oli teadupärast "Малая земля". Ja lõpuks mind sügavalt vapustanud kaksiklause: "Minu vanemate põlvkonnas on päris palju neid, kes elavad tänini majas, mille keldris nad ennast 1944. aastal pommirünnakute ajal varjasid. Ja sageli on nad neisse samadesse majadesse surnud." (Minu kursiiv — T. H.) Ja niimoodi kirjutatud tekste avaldati kunagi ajalehes!?
Teine asi, sõnad ja laused, mis voolavad kuhugi nurga taha. "Nõukogude armee aastapäeva tähistati mingi lahingu järgi, mis punasõduritel oli hästi välja kukkunud." Alguses tavaline lause, siis "mingi lahing", mis on lihtne sapisevõitu iroonia. Aga siis tuleb see "hästi välja kukkunud". Lahing? Või: "Avaldasin kahtlust, et kas ebakainete kultuuritegelaste sealkandis [Balti jaamas] hilisel ajal liikumine ei ole mitte loojate üliväärtusliku inimressursi tarbetu raiskamine." Paneme tähele neid stiilikihte, argikeelsest sealkandist ja vanaeesti piibellikust ei ole mittest bürokraatiakeele ebakainete kultuuritegelaste ja inimressursi juurde välja.
Ühesõnaga, Kalev teeb seda, mida kõik korralikud stiiliõpikud mitte ei soovita, vaid lausa käsivad vältida. Paneb nurgeti kokku keeli ja maailmu, mis kokku sobida ei taha. Muidugi võime siit leida lahjendatud sürrealismi, mille pärand laiub kogu maailma kirjanduse peal. Aga Kalev ei ole sürrealist. Ta teab lihtsalt, et väike stiilirikkumine annab õige stiili. Ja väike iroonia päästab laused lahti naisteajakirjade plärabarokist.
Teksti ehitades aga kordub loost loosse üks võte: võtta elust fakt, ehitada sellest üldistuseni tõusev lugu ja leiutada vähemalt üks lööv lause, olgu aforism, gregeriia, sugemata mõte. "…keegi ei ole ometi nii vähe väärt, kui vähe ta palka saab." — "Mõte, et mõni kirjamees peaks suutma end elatada paljalt luuletamisest, tundub juba iseenesest mõistusevastane." — "Aeglaselt sittumises peegeldub inimlik suurus…" Muide, väga kalevlik on see, et ta ei mängi neid lauseid suurelt välja, vaid paneb näiteks kuhugi keset teksti kõrvallauseks.
(Ma rääkisin siin esseedest. Luulest leiab ikka sama. Vahe on vaid selles, et seal on suurem osa proosale vajalikke laiendusi maha kustutatud.)
Kirjaniku ülesanne siin ilmas on näha oma aega ja inimesi ning nendes omakorda igavest ja üldist. Selleks on vaja vaadata ja osata näha. Ja leida see vorm, mis sobib aja ja iseenda loomusega.
Kalev sattus kirjutama üleminekuajal. Ja tema tekstid on üleminekuaja tekstid. Kui öelda üldistavalt, siis see oli aeg, mil Eestisse saabus Elu. Uus aeg tuli maa ja mere tagant, aga kohutava kiirusega. Kultuur ja majandus põimusid kokku keerlevas ringtantsus, võitlusest väsinud kirjandustegelased astusid kirjandusest Ellu. Eestlase elu muutus ratsionaalseks. Kõik asetus raamidesse. Aega jäi üha vähemaks, et suvalisel hetkel sõpradega veini juua. Ja vaid vähestele jäi alles nõukogude ajal kõigile kuulunud privileeg juua tööajal.
Kalev kirjutab oma proosas ja luules ikka ühest ja samast. Aga neis elavad siiski tihti kaks erinevat kihti. Ma sõnastaks selle nii: esseedes ja laastudes paistab ennekõike vabariigi teadvus, luules alateadvus.
Kalevi pühendus minu "Vabariigi lauludes" sisaldab kolm täpset sõna "teateid valmivast Vabariigist". Teateid andev Vabariigi vaatleja ei räägi vist kordagi iseenda nimel. Ja Vabariik ise on pidevalt muutuv ja lõpuks tabamatu, nagu tasuja vene nõukogude seiklusfilmis. Mõnikord on ta tõepoolest vabariik, kus valmib vabariigi viin ja tegutsevad inimesed ja olendid heerolditest ja vägimeestest põrgukatla hoidja ja hauakaevajani. Ja muidugi vabariigi joojad ja joodikud. Mõnikord on ta mees, kes su naise pikali paneb ja teda pruugib ("Vabariigi naine", lk 24). Ja kelle orgasm ei unune iial! (Lk 36.) Mõnikord on ta paik, milles taevas ja maa on kokku õmmeldud ("Vabariigi taevas", lk 17). Ja nii edasi ja edasi.
Sealjuures muutub Vabariik raamatu edenedes üha valmimaks ja teated üha resigneerunumaks ja ka ambivalentsemaks. Kuni lõpuks saabuvad moodsad ajad ja "Vabariiki juhivad köögitüdrukud / Huntaugu Miina, Virgu Anni ja Lutika Viiu / on selline partei, selline triumviraat" ("Moodsad ajad II", lk 56). Sellist kooslust annab otsida. Eduard Vilde, vana lorilaul, vabariigi vaimuhaige, film "Pimedad aknad" ja V. I. Lenini looming. Tõesti, tõesti, "Tänavakividki kisendavad kui neist pressitakse Vana Tallinnat" ("Vabariigi hääled", lk 62). Ja kõige olulisem, Vabariigi varjus sünnib hirmsaid asju. Seal lehvivad seks, kusi, sperma, hooramine, pettused, röövimine jm. Kõik saab lõpuks üheks "Vabariigi alateadvuses", kus "varataaralikes katakombides / piinavad paganad euroametnikke / laula laula pappi", kus ilmuvad siberi ja Wina-katk, iseseisvuse manifest ning isamaalaule laulvad Atlased ja Eurydiked, kes "kehastavad õõvaseid varjukujusid / pensionifondide alateadvust / Platoni Vabariigi seinal" ("Vabariigi alateadvus", lk 9).
Ka "Platoni riigist" teateid saatev Mina võtab väga erinevaid vorme nagu Vabariik. Ta kõneleb otsekui kaheksandal korrusel elav maitsekohtunik, kes aitab kunstil leida oma kohta ja veinil otsida inimest ("Platoni riigis", lk 15). Aga kuulutab ka: "Mina olen see tõrs millest vein välja voolab." ("Sfinksi mõistatus", lk 20.) Nagu Ilmar Laabani kunagine "Ma olen kanatiib… jäämäe öökuub… kogelev vanker…" jne. Ainult kalevlikult, pehmelt ja parajalt.
Aga siiski. Möödunud on vaevalt neli aastat, aga maailm on muutunud. Otsekui oleks millenniumivahetus tõepoolest pööranud ette teise põse, et ka selle pihta saaks lüüa. "Platoni riigis" on oma sisimas armastuse raamat, aga ka nukker ja resigneerunud raamat. Vaimu ei panda enam. Vaim on asunud ametisse. Nüüd on töövabariik, milles ka armastus on asine nagu aguli pornopood ("Armastus töövabariigis", lk 42). Inimene on vaid pisike tegelane suurte kaubamärkide ja kuldvasikate maailmas, mille keskne küsimus on "Kuidas näida?" (lk 36). Surdud on juba enne, kui uus kultuurikiht on saanud selga kasvada.
See on agulis hulkuja raamat, kus vastu satub vaid Kalamaja kalapood ja romantika asemel "Tuleb purjus pesemata öö / Kuu kuseb kassi kopsikusse" ("Kalamaja kuu", lk 40). (Kes ei tea, on selline laul, milles küsitakse "kes kusi kassi kopsikusse…".) Aga hoopis enam on see Euroopa raamat. Euroopa ise on saanud kolmipidiseks tundeks. Kord on see endiselt unistus jalutuskäigust Lõuna-Euroopas, kus on meri ja päike ja Itaalia taeva sina… Kord on see surnud Euroopa, mis saab Eestiga üheks viinas, Viinis ja "Põdrakasvataja laulukeses": "Ikka viin viin Viin" ("Euroopa, eepiliselt", lk 60). Aga kord on see taasleitud paradiis, mille kohta tuleb siiski nukrusega tõdeda "Kellelgi pole nii palju raha / et Firenzes eraldi voodeid võtta / See ongi armastus" ("Taasleitud paradiis", lk 54). (Luuletaja enda voodi muuseas on meeter kakskümmend lai ja mahutab kaks maailmavaadet — "Platoni riigis", lk 15.)
Milline on Kalevi vaade maailmale, mida ta mõnikord ka otsesõnu taga otsib? Mida ta hindab? Kultuuri, ikka kultuuri, kõigest hoolimata. Nii on see vaade servast estetistlik, nagu suuremal osal eesti haritlastel, kes kasvanud Tuglase taustal ja autoritaarses-totalitaarses-suletud-vaikimist-nõudvas ühiskonnas. Kunst, mida me noorena ülistasime, tahtis olla kindlasti puhas kunst. Vaimu tuli panna. Selles võis prevaleerida kunsti või rahva hing. Aga vaid harva ihu. Mõnes mõttes meenutab see kõik tagantjärele keskaja munkluse ideaale…
Kalev arutleb selle üle, kuidas uuel ajal asendub puhas kunst kommertsiga, näiteks konjakipresentatsiooni kunstiga. See seab inimese dilemma ette, milles hing ja keha seisavad vastamisi. Dilemma lahendus on lihtne. Selleks on vein, mis loob üksmeele, harmoonia vaimu ja keha vahel, juba Platonil. Lühidalt: "alkohol tegi ahvist inimese" (essee "Kaplinski ja viinakurat", lk 70).
Kalev ei ole egoist ja selline inimene sobib eriti hästi ego mahasalgamise ametitesse, näiteks toimetajaks, õpetajaks ja konsultandiks. Muuseas, kunagi pani Kalev mulle ühes intervjuus külge õpetaja tiitli. Tegelikult oli ta ise samamoodi hingelt koolmeister, veinivalgustaja. Ja mitte ainult degustatsioone korraldades või loenguid pidades. Ka peale teist ühist pudelit võis ta põhjaliku hoolega seletada poolpurjus profaanile kolmanda veini iseloomu kõigi sõnakäändudega, mis selle maailmaga kaasas käivad.
Kalev on linnainimene ja linnakirjanik. Tema loodus on park ja park on koht, kus saab sõpradega vesteldes veini libistada. Mitu korda tuleb ta oma tekstides selle juurde, et laisklemine ja pargipingil veini joomine on talle loomu poolest passinud. Maa on olemas, aga see on kultiveeritud maa, veinimõisade maa Prantsusmaal või Itaalias.
Kalev on nimetanud ennast flanööriks. Flanöör jalutab ja vaatleb. Ja näeb. See viimane on tähtis. Ta näeb midagi ja seostab selle oma mäluga, mõtetega, mälestustega. Flanöör kirjutab ja paneb nähtu kokku sellega, mida ta näeb vaimusilmas ja iseenda sees. Flanööri ideaalajad on need, kui midagi muutub. Siis saab näha seda muutumist, kas või päevade kaupa. Poe asemel võib homme olla auk ja augu asemel pood. Pink, millel eile veini joodi, võib olla vahepeal kadunud. Nii sattus Kalev elama õigesse aega.
Flanöörist on kõneldud kui üksildasest uitajast. Kalev ei olnud üksildane uitaja. Tema uitamistes on alati kaasas keegi, kellega vestelda. Ja flanöör minu arust ei joo pargis veini. Kas prantslased üldse pargis veini joovad? Hea küsimus. Mina olen pariislasi näinud pargis söömas ja kusemas, aga lihtsalt veini joomas nagu mitte. Aga seal on ka teistsugused pargid.
Kalevi ideaal on sama, mis noorel Gustav Suitsul: jääda eestlaseks ja saada eurooplaseks. Suits ja tema sõbrad kõnelesid aina Euroopa kultuurist. Kalev kõneleb eluviisist. Anno 1997 leiab ta, et me oleme euroopalikuks eluviisiks küpsed. See tähendab, et vaid veidi on veel minna. Aga anno 1998 kirjutab ta kuulsa essee "Pestud eestlane", mida praegugi tsiteeritakse. See kõneleb eestlasest, kes on alles poolel teel puhtuse poole (juba 20% on puhtad, aga siiski 30% mustad). Aga "Pea puhtus on vaimu seisu parim indikaator…" ("Pestud eestlane", lk 109.) Pesemine, lõhn jms jagavad inimesed klassidesse. Mitte haridus, töökoht või vanemate pangaarve suurus. Hügieen oli XX sajandi haigus. Juba Stefan Zweig kirjutas oma mälestustes hügieeni mõjust elule, avangard XX sajandi alguses nõudis pateetiliselt kogu maailma hügieeni ja veidi hiljem asus samale teele hoopis teistpidist maailmavaadet esindav Adolf ja Co. Ja mõtleme korraks vaesele Eliza Doolittle'ile, täpsemalt sellele, millest algas tema muutmine kõrgklassi daamiks. Ta topiti vägisi vanni ja pesti röökimisest välja tegemata puhtaks. Just nii, nagu tegi kuulus Soome estofiil Eva Lille eestlastega. Aga… puhtusest jõuab Kalev sealsamas hoopis maailma looduse säilimise maailma. Mis on tegelikult puhtuse ideaaliga otseses vastuolus.
Lõpus on "Elu sumedusest". See on nostalgia, argise elu ja lihtsate asjade rõõmu raamat. Hea elu ja headuse väärtustamise raamat. Mõnes mõttes on see tarbetute asjade ja tarbetute mõtete kataloog. Aga see on ka muutunud kirjutamisviisi raamat. Iroonia on peaaegu kadunud, jaheduse on asendanud soojus. Siin pole enam kuigivõrd sädelevaid kilde. On mõtteid, mis võiksid olla aforismid, aga mis on jäetud teritamata. Mis on teadlikult teritamata aforismid. Need lood ei lõpe kuhugi. Tekstide tempo aeglustub. Ja aeglustuma peab ka lugemise tempo, muidu ei jõua kihid kohale. Need tekstid on tõeline slow food.
Kui "Külma kodumaa" rääkis sellest, et oleme kohe-kohe saamas eurooplasteks, ja käis ühte jalga "Vabariigi lauludega", siis "Elu sumedusest" räägib sama juttu kui "Platoni riigis", sellest, kuidas see igatsetud Euroopa on lõppenud või lõppemas. See on nostalgia kadunud Euroopa järele. Kadunud aja mäletamise raamat. Ma ei saa midagi teha, aga seda lugedes meenub mulle aina "Noor-Eesti" aeg. Sõjaeelne aeg, mida on kirjeldanud nii kaunilt Stefan Zweig ja mille lõppu ta nägi Esimeses maailmasõjas. Kalev oli sügavalt selle Euroopa inimene, mis on nüüdseks kadunud räige populistliku röökimise alla. Kuidas ta kirjutaks siin ja praegu? Karjuv Kalev on minu silmis kujuteldamatu nähtus.
Viiekümne ümber inimesed leebuvad. Ka niigi leebe Kalev muutub veel leebemaks ja jõuab sinna, kuhu paljud on enne teda jõudnud. Armastus ja kodu saavad üha tähtsamaks. Vein tõuseb vaikselt kultuuri ja elu ühendavaks suureks sümboliks. See on hilisõhtuse kojumineja kirjandus, veinipudelid kotis.
"Joomine kestab ka pärast tõenäoliselt viimset õhtusöömaaega, viimset maali ja viimset luuletust." ("Tõenäoliselt viimne õhtusöömaaeg", lk 43.)
Kalev kirjutab oma testamendis: "…ma olen vist osanud inimesi ja elu armastada. Ma arvan, et ma olen osanud seda kogunisti paremini kui midagi muud…" 2 Nii võinuks öelda Colas Breugnon, vana joviaalne burgundlane, kes armastas veini, hüva rooga ja elu.
Ilmunud Loomingus nr. 10/2010.
1 T. Hennoste, Hüpped modernismi poole II. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 8. loeng: esseistlik vahepala artiklist ja esseest. "Vikerkaar" 2007, nr 6, lk 86—96.
2 K. Kesküla, Viimsed korraldused, lk 903.
### Response:
Tiit Hennoste. Kalev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonna parimana tõi Nurger 18 punkti (kahepunktivisked 9/14), võttis viis lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe pallikaotuse, blokeeris ühe vastaste viske ja sai kirja kolm viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Liigatabelis asub CB Breogan kolme võidu ja kolme kaotusega viiendal kohal. Järgmisena kohtub Nurgeri meeskond 3. novembril võõrsil Coviran Granada tiimiga. | Nurgeri resultatiivne mäng Breogani kaotusest ei päästnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonna parimana tõi Nurger 18 punkti (kahepunktivisked 9/14), võttis viis lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe pallikaotuse, blokeeris ühe vastaste viske ja sai kirja kolm viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Liigatabelis asub CB Breogan kolme võidu ja kolme kaotusega viiendal kohal. Järgmisena kohtub Nurgeri meeskond 3. novembril võõrsil Coviran Granada tiimiga.
### Response:
Nurgeri resultatiivne mäng Breogani kaotusest ei päästnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks saavad sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid hinnata töövõimet välistavas seisundis tööealiste inimeste puudetaotlusi edaspidi terviseandmete alusel, teatas ministeerium.
"Muudatuste jõustudes ei pea raske terviseseisundiga tööealised inimesed puude tuvastamiseks kirjeldama oma terviseseisundist tulenevaid piiranguid. Lisaks plaanime vähendada bürokraatiat väga keerulises seisus raske ja sügava puudega laste ja nende vanemate jaoks," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. "Praegune korraldus on abivajajatele ja nende lähedastele ebamõistlikult koormav."
Muutumatu või progresseeruva seisundiga laste puhul lihtsustub puude taotlemine. Praeguse seaduse järgi kehtib tuvastatud puude raskusaste kõige rohkem kolm aastat. "See pole mõistlik lahendus laste jaoks, kelle seisund on muutumatu või süvenev," ütles minister Kiik. "Sellistel juhtudel saaks puude raskusastme määrata ka pikemaks ajaks, maksimaalselt kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Pean oluliseks jätkata ka edaspidi tarbetu bürokraatia vähendamist puude raskusastme taotlemisel ning tervishoiu- ja sotsiaalkaitse valdkonnas tervikuna."
Eestis oli tänavu 31. märtsi seisuga keeruliste diagnoosidega raske ja sügava puudega ning muutumatute seisunditega lapsi ligikaudu 1800. Sotsiaalkindlustusamet menetles mullu 674 sellise seisundiga lapse puude taotlust.
Töötukassa 2017. ja 2018. aasta andmetel esitatakse töövõimet välistava seisundiga hindamise taotluseid aastas keskmiselt 1400–1500. Umbes 90 protsendil juhtudest on inimene koos töövõime hindamisega taotlenud ka puude raskusastme tuvastamist. Sotsiaalkindlustusamet tegi 2018. aastal 1257 ekspertiisi, kus puuduva töövõimega inimesel tuvastati ka puue.
Töövõimet välistav seisund on eriti raske ja muutumatu terviseseisund, mis põhjustab täielikku töövõimetust. Taolised seisundid on näiteks IV astme vähkkasvaja, väljakujunenud dementsus, raske või sügav vaimne alaareng, samuti olukorrad, kus inimene saab dialüüsravi, on juhitaval hingamisel või püsivalt voodihaige. Töövõimet välistava seisundi korral võib hindamise läbi viia lihtsustatud korras: ekspertarst kontrollib terviseandmete põhjal välistava seisundi esinemist ning koostab eksperdiarvamuse.
Muudatused on planeeritud jõustuma 1. märtsist 2020. | Seadusmuudatus püüab vähendada bürokraatiat puude taotlemisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks saavad sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid hinnata töövõimet välistavas seisundis tööealiste inimeste puudetaotlusi edaspidi terviseandmete alusel, teatas ministeerium.
"Muudatuste jõustudes ei pea raske terviseseisundiga tööealised inimesed puude tuvastamiseks kirjeldama oma terviseseisundist tulenevaid piiranguid. Lisaks plaanime vähendada bürokraatiat väga keerulises seisus raske ja sügava puudega laste ja nende vanemate jaoks," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. "Praegune korraldus on abivajajatele ja nende lähedastele ebamõistlikult koormav."
Muutumatu või progresseeruva seisundiga laste puhul lihtsustub puude taotlemine. Praeguse seaduse järgi kehtib tuvastatud puude raskusaste kõige rohkem kolm aastat. "See pole mõistlik lahendus laste jaoks, kelle seisund on muutumatu või süvenev," ütles minister Kiik. "Sellistel juhtudel saaks puude raskusastme määrata ka pikemaks ajaks, maksimaalselt kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Pean oluliseks jätkata ka edaspidi tarbetu bürokraatia vähendamist puude raskusastme taotlemisel ning tervishoiu- ja sotsiaalkaitse valdkonnas tervikuna."
Eestis oli tänavu 31. märtsi seisuga keeruliste diagnoosidega raske ja sügava puudega ning muutumatute seisunditega lapsi ligikaudu 1800. Sotsiaalkindlustusamet menetles mullu 674 sellise seisundiga lapse puude taotlust.
Töötukassa 2017. ja 2018. aasta andmetel esitatakse töövõimet välistava seisundiga hindamise taotluseid aastas keskmiselt 1400–1500. Umbes 90 protsendil juhtudest on inimene koos töövõime hindamisega taotlenud ka puude raskusastme tuvastamist. Sotsiaalkindlustusamet tegi 2018. aastal 1257 ekspertiisi, kus puuduva töövõimega inimesel tuvastati ka puue.
Töövõimet välistav seisund on eriti raske ja muutumatu terviseseisund, mis põhjustab täielikku töövõimetust. Taolised seisundid on näiteks IV astme vähkkasvaja, väljakujunenud dementsus, raske või sügav vaimne alaareng, samuti olukorrad, kus inimene saab dialüüsravi, on juhitaval hingamisel või püsivalt voodihaige. Töövõimet välistava seisundi korral võib hindamise läbi viia lihtsustatud korras: ekspertarst kontrollib terviseandmete põhjal välistava seisundi esinemist ning koostab eksperdiarvamuse.
Muudatused on planeeritud jõustuma 1. märtsist 2020.
### Response:
Seadusmuudatus püüab vähendada bürokraatiat puude taotlemisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fiat Chrysler Automobiles ütles avalduses: "Kinnitame arutelusid, mille eesmärk on luua üks maailma juhtivaid transpordigruppe."
Firma keeldus rohkem üksikasju avaldamast. | Fiat Chrysler kinnitas liitumiskõnelusi Prantsuse Peugeot'ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fiat Chrysler Automobiles ütles avalduses: "Kinnitame arutelusid, mille eesmärk on luua üks maailma juhtivaid transpordigruppe."
Firma keeldus rohkem üksikasju avaldamast.
### Response:
Fiat Chrysler kinnitas liitumiskõnelusi Prantsuse Peugeot'ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustuseks selgitan, et kui lapsel tuvastatakse puue, võib see olla keskmise, raske või sügava raskusastmega. Aastatel 2018-2019 ei ole aga 555 varasemalt raske puudega lapsele korduvtaotlemisel puuet üldse määratud.
Ka esmataotlejate tulemustes on näha hüppelist vähenemist – kui 2015 aastal ei tuvastatud esmataotlemisel puuet 3,4 protsendil, siis tänavu koguni 22,8 protsendil lastest. See on põhjustanud puudega laste vanemate hulgas segadust ja pahameelt.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) metoodik-ekspertarst Meris Tammik tõdeb arvamusloos "Väärarvamustest puudega laste abistamise kohta", et SKA on viimastel aastatel tõepoolest korrastanud nii ekspertiisi- kui ka halduspraktikat, lisades: "Ent eesmärk ei ole jätta abivajav laps abita. Me tahame, et iga abivajav laps saaks õiged teenused vajaduspõhises mahus ja õigest kohast."
Tunnustan ja toetan SKA püüdlusi liikuda laste vajaduspõhise abistamise ja toetamise suunas. Kuniks aga tervishoiu-, haridus-, sotsiaalsüsteemis, nii riigi kui kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil kõik osapooled seda põhimõtet ei rakenda, jäävad paratamatult pered roosipõõsaste vahele ekslema.
Nagu Meris Tammik õigesti märgib, on KOV-id ise välja kujundanud praktika, mille kohaselt saab lasteaia või kooli pakutavaid teenuseid ainult siis, kui lapsel on tuvastatud raske või sügav puue.
"Tekkinud olukorras vajaksid veel rohkem abi lapsevanemad – personaalset abi taotluste ja vaiete kirjutamisel ning vajadusel ka kohtus esindamist."
Nõustun Tammikuga, et selline praktika läheb vastuollu kohustusega aidata abivajavat last, kuid mure on selles, et lapsevanemal ei ole enamasti võimekust sellele vastuolule tuginedes KOV-iga väitlusse asuda. SKA küll nõustab KOV-e, kuid tekkinud olukorras vajaksid veel rohkem abi lapsevanemad – personaalset abi taotluste ja vaiete kirjutamisel ning vajadusel ka kohtus esindamist.
Kuniks roosipõõsad omavahel süsteemset koostööd ei tee, näeb mesilasest lapsevanema käekäik ringmängus välja nii.
Vanem saab koolist info, et laps vajab arengul tuge, näiteks ei suuda tulla toime kollektiivi käitumisreeglite ja õppetegevusega. Pole harv juhus, et aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) lapse vanemale öeldakse otse: "Teie laps saab edaspidi õppetöös osaleda vaid koos tugiisikuga."
Tugiisiku teenus aga pole haridus-, vaid sotsiaalteenus. Seega pöörduvad vanema tugiisiku saamiseks KOV-i, kes on sageli ka sellesama kooli pidaja. Sealt kuulevad nad, et "tehku" lapsele kõigepealt puue ja siis räägime edasi.
Vanemad taotlevad seepeale SKA-st puude tuvastamist. SKA-s aga puuet ei määrata, kuna: "Hariduslike erivajadustega lapsed peavad endale vajalikud tugiteenused saama kätte esmajoones koolist, sõltumata sellest, kas neile on määratud puue või mitte." (Meris Tammik).
Loo lõpetuseks laiutatakse KOV-is käsi – tugiisiku teenust saavad meil kahjuks ainult puudega lapsed. Muuseas, ka riik ise pole selles osas paindlik – näiteks Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavatele lapsehoiu, tugiisiku- ja sotsiaaltranspordi teenusele klassifitseeruvad vaid raske ja sügava puudega lapsed.
Tean, et lahendustega tegeldakse ja see teeb rõõmu. Sotsiaalministeeriumil on koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning KOV-idega käimas lootustandev katseprojekt erivajadustega laste teenuste integreerimisest. Ehk oleks valutum oodata ära katseprojekti tulemused, mitte alustada süsteemi korrastamist lapsevanemate õlgadele ebaloomulikult suure koormuse asetamisega abi otsimisel?
Praegu paistavad roosipõõsad ringi seest vaadates küll ühtviisi kaunid, kuid nende vahel oma koha otsimine toob lapsevanemale kogemuse, et tegemist on okkalise taimega. | Anneli Habicht: ringmäng puudega lapse ümber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustuseks selgitan, et kui lapsel tuvastatakse puue, võib see olla keskmise, raske või sügava raskusastmega. Aastatel 2018-2019 ei ole aga 555 varasemalt raske puudega lapsele korduvtaotlemisel puuet üldse määratud.
Ka esmataotlejate tulemustes on näha hüppelist vähenemist – kui 2015 aastal ei tuvastatud esmataotlemisel puuet 3,4 protsendil, siis tänavu koguni 22,8 protsendil lastest. See on põhjustanud puudega laste vanemate hulgas segadust ja pahameelt.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) metoodik-ekspertarst Meris Tammik tõdeb arvamusloos "Väärarvamustest puudega laste abistamise kohta", et SKA on viimastel aastatel tõepoolest korrastanud nii ekspertiisi- kui ka halduspraktikat, lisades: "Ent eesmärk ei ole jätta abivajav laps abita. Me tahame, et iga abivajav laps saaks õiged teenused vajaduspõhises mahus ja õigest kohast."
Tunnustan ja toetan SKA püüdlusi liikuda laste vajaduspõhise abistamise ja toetamise suunas. Kuniks aga tervishoiu-, haridus-, sotsiaalsüsteemis, nii riigi kui kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil kõik osapooled seda põhimõtet ei rakenda, jäävad paratamatult pered roosipõõsaste vahele ekslema.
Nagu Meris Tammik õigesti märgib, on KOV-id ise välja kujundanud praktika, mille kohaselt saab lasteaia või kooli pakutavaid teenuseid ainult siis, kui lapsel on tuvastatud raske või sügav puue.
"Tekkinud olukorras vajaksid veel rohkem abi lapsevanemad – personaalset abi taotluste ja vaiete kirjutamisel ning vajadusel ka kohtus esindamist."
Nõustun Tammikuga, et selline praktika läheb vastuollu kohustusega aidata abivajavat last, kuid mure on selles, et lapsevanemal ei ole enamasti võimekust sellele vastuolule tuginedes KOV-iga väitlusse asuda. SKA küll nõustab KOV-e, kuid tekkinud olukorras vajaksid veel rohkem abi lapsevanemad – personaalset abi taotluste ja vaiete kirjutamisel ning vajadusel ka kohtus esindamist.
Kuniks roosipõõsad omavahel süsteemset koostööd ei tee, näeb mesilasest lapsevanema käekäik ringmängus välja nii.
Vanem saab koolist info, et laps vajab arengul tuge, näiteks ei suuda tulla toime kollektiivi käitumisreeglite ja õppetegevusega. Pole harv juhus, et aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) lapse vanemale öeldakse otse: "Teie laps saab edaspidi õppetöös osaleda vaid koos tugiisikuga."
Tugiisiku teenus aga pole haridus-, vaid sotsiaalteenus. Seega pöörduvad vanema tugiisiku saamiseks KOV-i, kes on sageli ka sellesama kooli pidaja. Sealt kuulevad nad, et "tehku" lapsele kõigepealt puue ja siis räägime edasi.
Vanemad taotlevad seepeale SKA-st puude tuvastamist. SKA-s aga puuet ei määrata, kuna: "Hariduslike erivajadustega lapsed peavad endale vajalikud tugiteenused saama kätte esmajoones koolist, sõltumata sellest, kas neile on määratud puue või mitte." (Meris Tammik).
Loo lõpetuseks laiutatakse KOV-is käsi – tugiisiku teenust saavad meil kahjuks ainult puudega lapsed. Muuseas, ka riik ise pole selles osas paindlik – näiteks Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavatele lapsehoiu, tugiisiku- ja sotsiaaltranspordi teenusele klassifitseeruvad vaid raske ja sügava puudega lapsed.
Tean, et lahendustega tegeldakse ja see teeb rõõmu. Sotsiaalministeeriumil on koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning KOV-idega käimas lootustandev katseprojekt erivajadustega laste teenuste integreerimisest. Ehk oleks valutum oodata ära katseprojekti tulemused, mitte alustada süsteemi korrastamist lapsevanemate õlgadele ebaloomulikult suure koormuse asetamisega abi otsimisel?
Praegu paistavad roosipõõsad ringi seest vaadates küll ühtviisi kaunid, kuid nende vahel oma koha otsimine toob lapsevanemale kogemuse, et tegemist on okkalise taimega.
### Response:
Anneli Habicht: ringmäng puudega lapse ümber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luuletus kirjutamisest
Suurimad kirjanikud läbi aegade on võtnud aega mõtiskluseks
mõtete uurimiseks hinges
Artur Alliksaar
leidis oma sõnadele sügavuse
leiutas uusi sõnu
kirjutamine võib viia une
see võib olla piin
nauding
hingamine muutub
sõnad takerduvad
ideed ja
mõistus jooksevad kokku
kirjutamine võib olla valus
haavatud minevik viha kartlikkus
kaastunne armastus
rahutus üksindus
sõnad võivad panna naerma
nutma
armuma
mõtiskledes lõi Shakespeare tragöödiaid
komöödiaid
sonette aja ilust läbi ajastute
kirjutamine on mõtisklus
sügavusse minek
ja hakkad nägema
sa näed
istu vaikselt
kuula oma meeleolu
õnnelik
sünge
melanhoolne
rõõmus kurb
kasvata soojust
ja avatust endas
ole lihtsalt valmis las sõnad ja mõtted üllatavad
mine meelekihtide alla
hirmud ja kohtuotsus
teevad haavatavaks.
midagi pole kirjutades võimalik teha valesti
sest sõnad, mida sa jagad, on puudutanud sind
on jagatud soojus
jagatud usaldus
jagatud kogemus
keegi ei heida sulle ette
kui sa ainult ise ei süüdista end
liigses emotsionaalsuses
vaata aega mõtiskledes
võta paber ja pliiats
kuula hääli enda ümber
J.S. Bachi Larghetto
klaver ja prantslane David Fray
ta käed puudutavad klahve
samal ajal kui sinu käsi mis hoiab pliiatsit ühineb
selles muusikas valgel puhtal lehel ja muutub
peegliks
armastuseks mida sa jagad tingimusteta.
Pühendatud J. T.-le 2019 | Imbi Paju. Luuletus kirjutamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luuletus kirjutamisest
Suurimad kirjanikud läbi aegade on võtnud aega mõtiskluseks
mõtete uurimiseks hinges
Artur Alliksaar
leidis oma sõnadele sügavuse
leiutas uusi sõnu
kirjutamine võib viia une
see võib olla piin
nauding
hingamine muutub
sõnad takerduvad
ideed ja
mõistus jooksevad kokku
kirjutamine võib olla valus
haavatud minevik viha kartlikkus
kaastunne armastus
rahutus üksindus
sõnad võivad panna naerma
nutma
armuma
mõtiskledes lõi Shakespeare tragöödiaid
komöödiaid
sonette aja ilust läbi ajastute
kirjutamine on mõtisklus
sügavusse minek
ja hakkad nägema
sa näed
istu vaikselt
kuula oma meeleolu
õnnelik
sünge
melanhoolne
rõõmus kurb
kasvata soojust
ja avatust endas
ole lihtsalt valmis las sõnad ja mõtted üllatavad
mine meelekihtide alla
hirmud ja kohtuotsus
teevad haavatavaks.
midagi pole kirjutades võimalik teha valesti
sest sõnad, mida sa jagad, on puudutanud sind
on jagatud soojus
jagatud usaldus
jagatud kogemus
keegi ei heida sulle ette
kui sa ainult ise ei süüdista end
liigses emotsionaalsuses
vaata aega mõtiskledes
võta paber ja pliiats
kuula hääli enda ümber
J.S. Bachi Larghetto
klaver ja prantslane David Fray
ta käed puudutavad klahve
samal ajal kui sinu käsi mis hoiab pliiatsit ühineb
selles muusikas valgel puhtal lehel ja muutub
peegliks
armastuseks mida sa jagad tingimusteta.
Pühendatud J. T.-le 2019
### Response:
Imbi Paju. Luuletus kirjutamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval arvatavast välgunoolest alanud tulekahju põleb pealinnast Sydneyst umbes 400 kilomeetrit põhjas. Leegid on laastanud rohkem kui 2000 hektarit ning tuletõrjujad pole senini neid kontrolli alla saanud.
Uus-Lõuna-Walesis elusloomade päästmisega tegelevad võimud pelgavad tuletsoonis elavate sadade väga haruldaste koaalade pärast.
"Need koaalad on eriti tähtsad põhjusel, et nad on geneetiliselt väga mitmekesised," ütles Sue Ashton, kes juhib Port Macquarie koaalahaiglat.
Ta pelgab, et koaalade sigimisalal lõõmavas põlengus on surnud sajad isendid.
"See on riiklik tragöödia, sest see koaalade populatsioon on niivõrd ainulaadne," lisas ta.
Raadamine ja muud arendustööd on aja jooksul vähendanud puude otsas elavate koaalade asuala. Selle tulemusena kohtuvad koaalade populatsioonid aina harvem ja isekeskis sigimine sageneb, mistõttu nende geneetiline mitmekesisus väheneb.
Põua küüsis Uus-Lõuna-Walesi osariigis põleb rohkem kui 70 maastikutulekahju. Võimude sõnul olukord Port Macquarie juures leeveneb ning suurte lennukite kustutustöid on saatmas edu.
Ashtoni sõnul liituvad loomi päästvad vabatahtlikud osariigis tuletõrjujatega neljapäeval või reedel. Seal asuvad nad hindama loomadele tekkinud kahju ning päästma veel elus koaalasid.
"Koaala ronib tulekahju puhkedes puu tippu ja poeb kerra. Kui tulekahju põleb ruttu ja vaid kõrvetab nende karvkatet, siis on nendega kõik korras, sest karvad kasvavad tagasi," ütles ta.
Kuid kui tulekahju ägeneb ja mööda puud muukui üles tuleb, siis nad surevad. "Seepärast me ei tea kindlalt midagi, kuni läheme sinna ja hakkame otsima." | Austraalia pelgab sadade koaalade surnuks põlemist metsatulekahjus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval arvatavast välgunoolest alanud tulekahju põleb pealinnast Sydneyst umbes 400 kilomeetrit põhjas. Leegid on laastanud rohkem kui 2000 hektarit ning tuletõrjujad pole senini neid kontrolli alla saanud.
Uus-Lõuna-Walesis elusloomade päästmisega tegelevad võimud pelgavad tuletsoonis elavate sadade väga haruldaste koaalade pärast.
"Need koaalad on eriti tähtsad põhjusel, et nad on geneetiliselt väga mitmekesised," ütles Sue Ashton, kes juhib Port Macquarie koaalahaiglat.
Ta pelgab, et koaalade sigimisalal lõõmavas põlengus on surnud sajad isendid.
"See on riiklik tragöödia, sest see koaalade populatsioon on niivõrd ainulaadne," lisas ta.
Raadamine ja muud arendustööd on aja jooksul vähendanud puude otsas elavate koaalade asuala. Selle tulemusena kohtuvad koaalade populatsioonid aina harvem ja isekeskis sigimine sageneb, mistõttu nende geneetiline mitmekesisus väheneb.
Põua küüsis Uus-Lõuna-Walesi osariigis põleb rohkem kui 70 maastikutulekahju. Võimude sõnul olukord Port Macquarie juures leeveneb ning suurte lennukite kustutustöid on saatmas edu.
Ashtoni sõnul liituvad loomi päästvad vabatahtlikud osariigis tuletõrjujatega neljapäeval või reedel. Seal asuvad nad hindama loomadele tekkinud kahju ning päästma veel elus koaalasid.
"Koaala ronib tulekahju puhkedes puu tippu ja poeb kerra. Kui tulekahju põleb ruttu ja vaid kõrvetab nende karvkatet, siis on nendega kõik korras, sest karvad kasvavad tagasi," ütles ta.
Kuid kui tulekahju ägeneb ja mööda puud muukui üles tuleb, siis nad surevad. "Seepärast me ei tea kindlalt midagi, kuni läheme sinna ja hakkame otsima."
### Response:
Austraalia pelgab sadade koaalade surnuks põlemist metsatulekahjus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HBO kuulutas "Troonide mängu" järjeosad välja juba siis, kui originaalsari veel lõppenud polnud. Nüüdseks on otsustatud, et stsenaristi Jane Goldmani kirjutatud järjesarjaga edasi ei minda, vahendas EW.
Sarja peaosas pidi mängima Naomi Watts ning see pidi rääkima ajast, mis juhtus tuhandeid aastaid enne "Troonide mängu" maailma.
HBO filmis järjeseriaalile pilootosa juba aasta alguses Põhja-Iirimaal, kuid otsustas, et sellega ei minda edasi.
Siiani on töös teine "Troonide mängu" järjesari, mis räägib originaalsarja kesksete tegelaste Targaryenide kodusõjast. HBO kinnitas, et tellis sellele sarjale kümme episoodi ning sarjaga hakkab tööle Emmy-võitjast režissöör Miguel Sapochnik. Sapochnik on teinud koostööd "Troonide mängu" originaalsarjaga, olles lavastanud episoodid "Battle of the Bastards," "Hardhome" ja "The Long Night".
Kevadel linastunud "Troonide mängu" viimane, kaheksas hooaeg pälvis parima draamasarja Emmy ja kordas ühtlasi omaenda rekordit võites kokkuvõtlikult ühel hooajal 12 auhinda. Varasemate hooaegade eest kokku on seriaal teeninud rekordilised 47 Emmy auhinda.
Uus sari, peaosas Wattsiga, pidi keskenduma "Troonide mängu" eelloole, originaalsarja kesksete tegelaste päritolule ning valgete vaimude sünniloole. Tegijate sõnul pidi uus sari tooma vaatajate ette hoopis teised poliitilised probleemid ja tegelased, kuid jääma truuks originaalsarja ideele.
On teada, et ka "Troonide mängu" originaalsarja pilootosa oli läbikukkumine, kuid HBO tellis sellest hoolimata uued osad, nõudes mõnede tegelaste väljavahetamist ja uuesti filmimist. | HBO ei liigu edasi "Troonide mängu" järjega, mille peaosas pidi mängima Naomi Watts | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HBO kuulutas "Troonide mängu" järjeosad välja juba siis, kui originaalsari veel lõppenud polnud. Nüüdseks on otsustatud, et stsenaristi Jane Goldmani kirjutatud järjesarjaga edasi ei minda, vahendas EW.
Sarja peaosas pidi mängima Naomi Watts ning see pidi rääkima ajast, mis juhtus tuhandeid aastaid enne "Troonide mängu" maailma.
HBO filmis järjeseriaalile pilootosa juba aasta alguses Põhja-Iirimaal, kuid otsustas, et sellega ei minda edasi.
Siiani on töös teine "Troonide mängu" järjesari, mis räägib originaalsarja kesksete tegelaste Targaryenide kodusõjast. HBO kinnitas, et tellis sellele sarjale kümme episoodi ning sarjaga hakkab tööle Emmy-võitjast režissöör Miguel Sapochnik. Sapochnik on teinud koostööd "Troonide mängu" originaalsarjaga, olles lavastanud episoodid "Battle of the Bastards," "Hardhome" ja "The Long Night".
Kevadel linastunud "Troonide mängu" viimane, kaheksas hooaeg pälvis parima draamasarja Emmy ja kordas ühtlasi omaenda rekordit võites kokkuvõtlikult ühel hooajal 12 auhinda. Varasemate hooaegade eest kokku on seriaal teeninud rekordilised 47 Emmy auhinda.
Uus sari, peaosas Wattsiga, pidi keskenduma "Troonide mängu" eelloole, originaalsarja kesksete tegelaste päritolule ning valgete vaimude sünniloole. Tegijate sõnul pidi uus sari tooma vaatajate ette hoopis teised poliitilised probleemid ja tegelased, kuid jääma truuks originaalsarja ideele.
On teada, et ka "Troonide mängu" originaalsarja pilootosa oli läbikukkumine, kuid HBO tellis sellest hoolimata uued osad, nõudes mõnede tegelaste väljavahetamist ja uuesti filmimist.
### Response:
HBO ei liigu edasi "Troonide mängu" järjega, mille peaosas pidi mängima Naomi Watts |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitsi teadlaste uuringust ilmneb, et külmemates oludes võib tulla kasuks lasta aknast tuppa võimalikult palju päevavalgust — muidugi nii palju, kui seda parajasti on.
Giorgia Chinazzo Lausanne'is asuvast Šveitsi Föderaalsest Tehnikainstituudist ja ta kolleegid kirjutavad, et päevavalguse käes tajuvad inimesed ruumi soojemana.
Teadlased palusid 42 mehel ja 42 naisel vanuses 18 kuni 25 aastat veeta kolm tundi ruumis, milles õhutemperatuur oli kas 19, 23 või 27 kraadi ning päevavalgustase kas madal, keskmine või kõrge. Teadlased mõõtsid ka katseisikute tegelikku kehatemperatuuri.
Selgus, et 19-kraadises ruumis meeldis katseisikutele olla paremini, kui see oli päevavalgust täis. Kui aga ruum oli soojem, siis tundus neile mugavam, kui päevavalgust oli pigem vähem.
Et inimeste kehatemperatuur valguse hulgast ei sõltunud, siis järeldavad teadlased, et nende valguslikud eelistused on puhtalt psühholoogilised.
Chinazzo ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et inimeste taju iseärasusi võiks ära kasutada kütte- või jahutuskulude kokkuhoiuks: kui inimeste subjektiivset temperatuuritaju saab mõjutada puhtalt päevavalguse tuppa laskmise või mitte laskmisega, siis võivad soojusseadmed töötada rohkem aega säästurežiimil.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Päevavalgus annab psüühilist soojust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitsi teadlaste uuringust ilmneb, et külmemates oludes võib tulla kasuks lasta aknast tuppa võimalikult palju päevavalgust — muidugi nii palju, kui seda parajasti on.
Giorgia Chinazzo Lausanne'is asuvast Šveitsi Föderaalsest Tehnikainstituudist ja ta kolleegid kirjutavad, et päevavalguse käes tajuvad inimesed ruumi soojemana.
Teadlased palusid 42 mehel ja 42 naisel vanuses 18 kuni 25 aastat veeta kolm tundi ruumis, milles õhutemperatuur oli kas 19, 23 või 27 kraadi ning päevavalgustase kas madal, keskmine või kõrge. Teadlased mõõtsid ka katseisikute tegelikku kehatemperatuuri.
Selgus, et 19-kraadises ruumis meeldis katseisikutele olla paremini, kui see oli päevavalgust täis. Kui aga ruum oli soojem, siis tundus neile mugavam, kui päevavalgust oli pigem vähem.
Et inimeste kehatemperatuur valguse hulgast ei sõltunud, siis järeldavad teadlased, et nende valguslikud eelistused on puhtalt psühholoogilised.
Chinazzo ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et inimeste taju iseärasusi võiks ära kasutada kütte- või jahutuskulude kokkuhoiuks: kui inimeste subjektiivset temperatuuritaju saab mõjutada puhtalt päevavalguse tuppa laskmise või mitte laskmisega, siis võivad soojusseadmed töötada rohkem aega säästurežiimil.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
### Response:
Päevavalgus annab psüühilist soojust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Washington läks 22. oktoobril Houstonis asuvat finaalseeriat 5:4 ja 12:3 võitudega 2:0 juhtima, siis võitis Astros aga Washingtonis kolm mängu järjest (4:1, 8:1 ja 7:1). Esmaspäeval oli Nationals omakorda Houstoni koduväljakul 7:2 parem ning viis finaalseeria otsustavasse mängu, mis peetakse Eesti aja järgi täna öösel vastu homset.
American League'i finaalseerias alistas 2017. aasta meister Houston Astros 4:2 New York Yankeesi, National League'is oli Washington Nationals 4:0 üle St. Louis Cardinalsist. Tiitlikaitsja Boston Red Sox jäi sel aastal play-off 'ist välja. | Pesapalliliiga MLB võitja selgub otsustavas mängus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Washington läks 22. oktoobril Houstonis asuvat finaalseeriat 5:4 ja 12:3 võitudega 2:0 juhtima, siis võitis Astros aga Washingtonis kolm mängu järjest (4:1, 8:1 ja 7:1). Esmaspäeval oli Nationals omakorda Houstoni koduväljakul 7:2 parem ning viis finaalseeria otsustavasse mängu, mis peetakse Eesti aja järgi täna öösel vastu homset.
American League'i finaalseerias alistas 2017. aasta meister Houston Astros 4:2 New York Yankeesi, National League'is oli Washington Nationals 4:0 üle St. Louis Cardinalsist. Tiitlikaitsja Boston Red Sox jäi sel aastal play-off 'ist välja.
### Response:
Pesapalliliiga MLB võitja selgub otsustavas mängus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu on Eesti üks viimaseid riike Euroopas, kus pneumokoki vaktsiin ei ole veel riiklikku vaktsineerimiskavasse lisatud.
Seltsi president Kristel Kalling ütles ERR-ile, et pneumokoki vaktsiini riiklikku vaktsineerimisprogrammi lisamine aitaks ennetada ja ka vähendada pneumokoki bakteri poolt põhjustatavat haiguskoormust. Kallingu sõnul on bakterhaiguste mõttes pneumokokk kõige sagedasemalt ägedat keskkõrvapõletikku tekitav põhjus.
"Meie ennetusvõimalus on täna tasulise vaktsiiniga, mitte kohustusliku vaktsiiniga ja see ilmselt on põhjuseks, miks ikkagi seda pneumokoki tekkelisi haigusi, sealjuures kõrvapõletikke meie lastel ikkagi küllaltki palju on. Alla viieaastasetel lastel on kuskil ligi 90 protsenti ja kui vaadata jälle seda haiguste lõiget, siis tegelikult, mida noorem on laps, seda sagedamini on sedasorti kõrvapõletikud," selgitas Kalling.
Penumokokk allub küll antibiootikumidele, kuid halvema stsenaariumi korral võib noores eas läbipõetud keskkõrvapõletik kaasa tuua mitmeid tõsiseid tüsistusi, näiteks kuulmekile katkiminek, kuulmislangus või kõne- ja arenguprobleemid.
"Probleem on omakorda selles, et kui haigus nii-öelda liigub kõrvast kaugemale, siis tekib kõrva ümbruse kudede põletik, aga ka veel palju kaugemale aju sisse, tekivad meningiidid, nii öelda teisesed meningiidid lähtuvana kõrvast. Meil võib olla üldine veremürgitus ehk selline baktereemia või sepsis."
ERR-ile antud kirjalikus kommentaaris ütles ministeeriumi meediasuhete nõunik Eva Lehtla, et pneumokoki vaktsiini riikliku rahastamise vajalikkus on olnud arutusel riiklikus immunoprofülaktika ekspertkomisjonis. Komisjon on teinud ettepaneku esmajärjekorras tagada riskirühma kuuluvate laste pneumokokk-nakkuse vastane vaktsineerimine. Samale seisukohale viitab ka ekspertkomisjoni kuuluv perearst ja Tartu Ülikooli dotsent Marje Oona, öeldes, et vaktsiin ei anna kaitset kõikide pneumokoki bakteri variantide vastu.
"Pneumokokkidel endal on üle 90 erineva variandi ja vaktsiin ei anna kaitset nagu kõigi nende vastu. Kui me selle vaktsiini ka kasutusele võtame, siis me ei saa kahjuks eeldada, et kõrvapõletikest kaoksid väga suur osa ära. Seal kindlasti teatud efekt on, aga see vaktsiin tegelikult on loodud eelkõige kaitsmaks mädase pneumokokilise meningiidi eest ja siin meie suund ongi kõige rohkem kaitsta neid riskirühma lapsi," rääkis Oona.
Riskirühma kuuluvad näiteks enneaegselt sündinud lapsed või need, kellele on paigaldatud sisekõrva implantaat. Lehtla sõnul on haigekassa koostamas praegu riskirühmadele pneumokoki vaktsiini tagamise kulude analüüsi, mis tuleb arutusele 3. detsembriks kavandatud ekspertkomisjoni kohtumisel. | Arstid paluvad lisada pneumokoki vaktsiini riiklikku kavasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu on Eesti üks viimaseid riike Euroopas, kus pneumokoki vaktsiin ei ole veel riiklikku vaktsineerimiskavasse lisatud.
Seltsi president Kristel Kalling ütles ERR-ile, et pneumokoki vaktsiini riiklikku vaktsineerimisprogrammi lisamine aitaks ennetada ja ka vähendada pneumokoki bakteri poolt põhjustatavat haiguskoormust. Kallingu sõnul on bakterhaiguste mõttes pneumokokk kõige sagedasemalt ägedat keskkõrvapõletikku tekitav põhjus.
"Meie ennetusvõimalus on täna tasulise vaktsiiniga, mitte kohustusliku vaktsiiniga ja see ilmselt on põhjuseks, miks ikkagi seda pneumokoki tekkelisi haigusi, sealjuures kõrvapõletikke meie lastel ikkagi küllaltki palju on. Alla viieaastasetel lastel on kuskil ligi 90 protsenti ja kui vaadata jälle seda haiguste lõiget, siis tegelikult, mida noorem on laps, seda sagedamini on sedasorti kõrvapõletikud," selgitas Kalling.
Penumokokk allub küll antibiootikumidele, kuid halvema stsenaariumi korral võib noores eas läbipõetud keskkõrvapõletik kaasa tuua mitmeid tõsiseid tüsistusi, näiteks kuulmekile katkiminek, kuulmislangus või kõne- ja arenguprobleemid.
"Probleem on omakorda selles, et kui haigus nii-öelda liigub kõrvast kaugemale, siis tekib kõrva ümbruse kudede põletik, aga ka veel palju kaugemale aju sisse, tekivad meningiidid, nii öelda teisesed meningiidid lähtuvana kõrvast. Meil võib olla üldine veremürgitus ehk selline baktereemia või sepsis."
ERR-ile antud kirjalikus kommentaaris ütles ministeeriumi meediasuhete nõunik Eva Lehtla, et pneumokoki vaktsiini riikliku rahastamise vajalikkus on olnud arutusel riiklikus immunoprofülaktika ekspertkomisjonis. Komisjon on teinud ettepaneku esmajärjekorras tagada riskirühma kuuluvate laste pneumokokk-nakkuse vastane vaktsineerimine. Samale seisukohale viitab ka ekspertkomisjoni kuuluv perearst ja Tartu Ülikooli dotsent Marje Oona, öeldes, et vaktsiin ei anna kaitset kõikide pneumokoki bakteri variantide vastu.
"Pneumokokkidel endal on üle 90 erineva variandi ja vaktsiin ei anna kaitset nagu kõigi nende vastu. Kui me selle vaktsiini ka kasutusele võtame, siis me ei saa kahjuks eeldada, et kõrvapõletikest kaoksid väga suur osa ära. Seal kindlasti teatud efekt on, aga see vaktsiin tegelikult on loodud eelkõige kaitsmaks mädase pneumokokilise meningiidi eest ja siin meie suund ongi kõige rohkem kaitsta neid riskirühma lapsi," rääkis Oona.
Riskirühma kuuluvad näiteks enneaegselt sündinud lapsed või need, kellele on paigaldatud sisekõrva implantaat. Lehtla sõnul on haigekassa koostamas praegu riskirühmadele pneumokoki vaktsiini tagamise kulude analüüsi, mis tuleb arutusele 3. detsembriks kavandatud ekspertkomisjoni kohtumisel.
### Response:
Arstid paluvad lisada pneumokoki vaktsiini riiklikku kavasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Clement Lenglet viis kodumeeskonna juba teisel minutil juhtima ning kuigi Kiko Olivas viigistas veerandtunni järel seisu, kujunes ülejäänud mäng Barcelona peoks.
Lionel Messi leidis 29. minutil hiilgava sööduga Arturo Vidali, kes viis Barcelona juhtima, viis minutit hiljem suurendas Messi enda täpne karistuslöök võõrustajate edu. Argentiinlane on nüüd karjääri jooksul otse karistuslöögist löönud 50 väravat. 75. minutil lõi Messi Barcelona neljanda värava ja kaks minutit hiljem vormistas lõppskoori Luis Suarez.
Järjekordselt loovutas punkte Madridi Atletico, kes ei suutnud enamat 1:1 viigist tabeli keskmiste sekka kuuluva Alavesi vastu. Barcelonal on kümne vooru järel liidrina 22 punkti, Granadal ja mängu enam pidanud Atleticol on 20 punkti. | Võimete tipul Messi vedas Barcelona neljaväravalise võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Clement Lenglet viis kodumeeskonna juba teisel minutil juhtima ning kuigi Kiko Olivas viigistas veerandtunni järel seisu, kujunes ülejäänud mäng Barcelona peoks.
Lionel Messi leidis 29. minutil hiilgava sööduga Arturo Vidali, kes viis Barcelona juhtima, viis minutit hiljem suurendas Messi enda täpne karistuslöök võõrustajate edu. Argentiinlane on nüüd karjääri jooksul otse karistuslöögist löönud 50 väravat. 75. minutil lõi Messi Barcelona neljanda värava ja kaks minutit hiljem vormistas lõppskoori Luis Suarez.
Järjekordselt loovutas punkte Madridi Atletico, kes ei suutnud enamat 1:1 viigist tabeli keskmiste sekka kuuluva Alavesi vastu. Barcelonal on kümne vooru järel liidrina 22 punkti, Granadal ja mängu enam pidanud Atleticol on 20 punkti.
### Response:
Võimete tipul Messi vedas Barcelona neljaväravalise võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moderna Museet Malmö toimuval näitusel "Tuleviku tont täis mineviku mälestusi" kohtuvad abstraktne kunst mütoloogia ja muinasjuttude maailmaga. Väljapanekus on Merike Estna viimase paari aasta teosed koos uue loominguga. Spetsiaalselt Malmö näituseks on kunstnikul valminud uus seeria keraamilisi anumaid ja neljaosaline monumentaalmaal "Ohustatud aegade ookean" ("Ocean of Endangered Times").
Muuseumi kahes saalis toimuv näitus hõlmab Estna varasematest töödest teiste seas käsitsi maalitud keraamilistest plaatidest põrandat 13. Balti triennaalilt, pealkirjaga "Muna, vastne, nümf" ("An egg, a larva, a nymph", 2018) ja käsitsi maalitud keraamilistest plaatidest vann-skulptuuri Tallinna Linnagalerii näituselt "Misantseen" (kuraator samuti Andreas Nilsson). Samuti seeriat "Puutüved, maod ja teised loomad ("Tree trunks, serpents and other animals", 2017–2018) kaasaegse kunsti keskuse kim? isikunäituselt "Ühekordsete kinnaste giid" ("Disposable Gloves Guide"), mis koosneb mitmetest puutüvede otsa horisontaalselt paigutatud maalidest, toimides publiku jaoks ka laudade ja pinkidena ning muutes ruumi kogunemis- ja suhtluskohaks.
Lisaks 4200 käsitsi maalitud ja glasuuritud keraamilistele plaatidele ja esemetele sisaldab põrandainstallatsioon "Muna, vastne, nümf" (2018) ka performance 'it, mille esitaja on enamasti Leedu kunstnik ja tantsija Andrius Mulokas. Moderna Museet Malmös toimus performance näituse avamisel ja esimesel päeval, esitajad olid kunstnikud Merike Estna ja Andrius Mulokas.
"Merike Estna loomingus on maal elav ja voolav aines, mis võib võtta igasuguse kuju. Ta teostes saavad kokku vaimne ja aineline, pannes müüdid ja ajaloo silmitsi seisma ebakindla tõelise tulevikuga," rääkis kuraator Andreas Nilsson.
Merike Estna "2". Autor/allikas: Moderna Museet Malmö/Helene Toresdotter
"Sellest lähtuvad ajaloolisi muutusi ja arengut puudutavad küsimused tuletavad meelde kunstniku isiklikku tausta – ta on kasvanud üles Eestis, ühes Balti riigis, piirkonnas, mis pärast Nõukogude Liidu lagunemist läbis lühikese aja vältel suure poliitilise muutuse," lisas ta.
Estna ajamahukaid installatsioone võib kogeda kosumise, kujutlemise ja ühiskondliku kogunemise kohana, mis on üheaegselt haprad, sundimatud ja lootusrikkad, jätkas Nilsson. "Ta teosed – olgu siis keraamilised esemed, maalid lõuendil või performance 'id – kannavad endas midagi suuremat, midagi tabamatut ja laetut. Samavõrd kui suhtumine ja vabadustunne, mis saadab nii teoste tegemist kui ka selle loodud ühiskondlikku korraldust, näib nende sisu olevat ka meedium ise."
Merike Estna (1980) elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali bakalaureuseõppe ning 2009. aastal Londoni Ülikooli Goldsmithsi kolledži kunstimagistrantuuri. Estna performatiivset loomingut on mh näidatud 13. Balti triennaalil "Unusta tont" (Tallinn), Kiasma kunstimuuseumis (Helsingi), 17. Performa tegevuskunsti biennaalil ja galeriis Art in General (New York). Ta isikunäitused on toimunud mh Kunstraumis (London), kaasaegse kunsti keskuses Kim? (Riia), Kumu kunstimuuseumis (Tallinn), Bosse & Baumi galeriis (London), Karen Huberi galeriis (México) ning Temnikova & Kasela galeriis (Tallinn). 2014. aastal anti Estnale Konrad Mäe preemia, 2017. aastast töötab ta dotsendina Eesti Kunstiakadeemias.
Moderna Museet Malmö on 2009. aastast tegutsev Rootsi riikliku kunstimuuseumi Moderna Museet filiaal Malmös, mis korraldab iseseisvat näituseprogrammi eraldiseisvalt Stockholmis asuvast peamuuseumist.
"Tuleviku tont täis mineviku mälestusi" on Moderna Museet Malmös avatud kuni 26. jaanuarini 2020. | Merike Estna avas Moderna Museet Malmös isikunäituse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moderna Museet Malmö toimuval näitusel "Tuleviku tont täis mineviku mälestusi" kohtuvad abstraktne kunst mütoloogia ja muinasjuttude maailmaga. Väljapanekus on Merike Estna viimase paari aasta teosed koos uue loominguga. Spetsiaalselt Malmö näituseks on kunstnikul valminud uus seeria keraamilisi anumaid ja neljaosaline monumentaalmaal "Ohustatud aegade ookean" ("Ocean of Endangered Times").
Muuseumi kahes saalis toimuv näitus hõlmab Estna varasematest töödest teiste seas käsitsi maalitud keraamilistest plaatidest põrandat 13. Balti triennaalilt, pealkirjaga "Muna, vastne, nümf" ("An egg, a larva, a nymph", 2018) ja käsitsi maalitud keraamilistest plaatidest vann-skulptuuri Tallinna Linnagalerii näituselt "Misantseen" (kuraator samuti Andreas Nilsson). Samuti seeriat "Puutüved, maod ja teised loomad ("Tree trunks, serpents and other animals", 2017–2018) kaasaegse kunsti keskuse kim? isikunäituselt "Ühekordsete kinnaste giid" ("Disposable Gloves Guide"), mis koosneb mitmetest puutüvede otsa horisontaalselt paigutatud maalidest, toimides publiku jaoks ka laudade ja pinkidena ning muutes ruumi kogunemis- ja suhtluskohaks.
Lisaks 4200 käsitsi maalitud ja glasuuritud keraamilistele plaatidele ja esemetele sisaldab põrandainstallatsioon "Muna, vastne, nümf" (2018) ka performance 'it, mille esitaja on enamasti Leedu kunstnik ja tantsija Andrius Mulokas. Moderna Museet Malmös toimus performance näituse avamisel ja esimesel päeval, esitajad olid kunstnikud Merike Estna ja Andrius Mulokas.
"Merike Estna loomingus on maal elav ja voolav aines, mis võib võtta igasuguse kuju. Ta teostes saavad kokku vaimne ja aineline, pannes müüdid ja ajaloo silmitsi seisma ebakindla tõelise tulevikuga," rääkis kuraator Andreas Nilsson.
Merike Estna "2". Autor/allikas: Moderna Museet Malmö/Helene Toresdotter
"Sellest lähtuvad ajaloolisi muutusi ja arengut puudutavad küsimused tuletavad meelde kunstniku isiklikku tausta – ta on kasvanud üles Eestis, ühes Balti riigis, piirkonnas, mis pärast Nõukogude Liidu lagunemist läbis lühikese aja vältel suure poliitilise muutuse," lisas ta.
Estna ajamahukaid installatsioone võib kogeda kosumise, kujutlemise ja ühiskondliku kogunemise kohana, mis on üheaegselt haprad, sundimatud ja lootusrikkad, jätkas Nilsson. "Ta teosed – olgu siis keraamilised esemed, maalid lõuendil või performance 'id – kannavad endas midagi suuremat, midagi tabamatut ja laetut. Samavõrd kui suhtumine ja vabadustunne, mis saadab nii teoste tegemist kui ka selle loodud ühiskondlikku korraldust, näib nende sisu olevat ka meedium ise."
Merike Estna (1980) elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali bakalaureuseõppe ning 2009. aastal Londoni Ülikooli Goldsmithsi kolledži kunstimagistrantuuri. Estna performatiivset loomingut on mh näidatud 13. Balti triennaalil "Unusta tont" (Tallinn), Kiasma kunstimuuseumis (Helsingi), 17. Performa tegevuskunsti biennaalil ja galeriis Art in General (New York). Ta isikunäitused on toimunud mh Kunstraumis (London), kaasaegse kunsti keskuses Kim? (Riia), Kumu kunstimuuseumis (Tallinn), Bosse & Baumi galeriis (London), Karen Huberi galeriis (México) ning Temnikova & Kasela galeriis (Tallinn). 2014. aastal anti Estnale Konrad Mäe preemia, 2017. aastast töötab ta dotsendina Eesti Kunstiakadeemias.
Moderna Museet Malmö on 2009. aastast tegutsev Rootsi riikliku kunstimuuseumi Moderna Museet filiaal Malmös, mis korraldab iseseisvat näituseprogrammi eraldiseisvalt Stockholmis asuvast peamuuseumist.
"Tuleviku tont täis mineviku mälestusi" on Moderna Museet Malmös avatud kuni 26. jaanuarini 2020.
### Response:
Merike Estna avas Moderna Museet Malmös isikunäituse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhtrühma moodustamise eesmärk on siseriikliku riskihinnangu koostamine ning siseriiklikus riskihinnangus tuvastatud riske maandavate meetmete ja tegevuste rakendamise plaani koostamine.
Töörühma juhiks saab rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Toomas Vapper.
Lisaks temale kuuluvad töörühma finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise ja makseteenuste järelevalve osakonna juht Matis Mäeker, rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, riigiprokuratuuri süüdistusosakonna riigiprokurör Marek Vahing, Eesti Panga õigusteenistuse juhataja Marek Feldman, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu, rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius ning siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Ursula Sokk. | Helme moodustas rahapesu ja terrorismi rahastamise hindamise juhtrühma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhtrühma moodustamise eesmärk on siseriikliku riskihinnangu koostamine ning siseriiklikus riskihinnangus tuvastatud riske maandavate meetmete ja tegevuste rakendamise plaani koostamine.
Töörühma juhiks saab rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Toomas Vapper.
Lisaks temale kuuluvad töörühma finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise ja makseteenuste järelevalve osakonna juht Matis Mäeker, rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, riigiprokuratuuri süüdistusosakonna riigiprokurör Marek Vahing, Eesti Panga õigusteenistuse juhataja Marek Feldman, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu, rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius ning siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Ursula Sokk.
### Response:
Helme moodustas rahapesu ja terrorismi rahastamise hindamise juhtrühma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaveerandi Memphisele 13 punktiga kaotanud Lakers tegi vahe sisse kolmandal veerandajal, kui Davis viskas 20 punkti, sama palju kui kogu Grizzliesi võistkond. Lakers võitis mängu 120:91, Davis tabas 27-st vabaviskest 26, millega püstitas tiimi rekordi. Senine võistkonna tippmark kuulus Dwight Howardile, kes tabas 2013. aastal 39-st vabaviskest 25.
Viimati viskas mõni Lakersi mängija ühes kohtumises vähemalt 40 punkti ja noppis vähemalt 20 lauapalli aastal 2003, kui sellega sai hakkama Shaquille O'Neal. Lakers on nüüd võitnud neljast esimesest mängust kolm, nende parim hooaja algus viimase üheksa aasta jooksul.
Kristaps Porzingisel ja Luka Doncicil ei olnud parim viskepäev - kahe peale kokku tabati väljakult seitse viset 26-st - kuid Dallas Mavericks alistas siiski Denver Nuggetsi 109:106. Kahekohalise punktisummani jõudis üheksa Dallase mängijat, 14 lauapalli noppinud Porzingise arvele jäi kümme punkti ja Doncic kogus 12 silma. Denveri ridades kogus kolmikduubli Nikola Jokic. | Võistkonna rekordi püstitanud Davis aitas Lakersi võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaveerandi Memphisele 13 punktiga kaotanud Lakers tegi vahe sisse kolmandal veerandajal, kui Davis viskas 20 punkti, sama palju kui kogu Grizzliesi võistkond. Lakers võitis mängu 120:91, Davis tabas 27-st vabaviskest 26, millega püstitas tiimi rekordi. Senine võistkonna tippmark kuulus Dwight Howardile, kes tabas 2013. aastal 39-st vabaviskest 25.
Viimati viskas mõni Lakersi mängija ühes kohtumises vähemalt 40 punkti ja noppis vähemalt 20 lauapalli aastal 2003, kui sellega sai hakkama Shaquille O'Neal. Lakers on nüüd võitnud neljast esimesest mängust kolm, nende parim hooaja algus viimase üheksa aasta jooksul.
Kristaps Porzingisel ja Luka Doncicil ei olnud parim viskepäev - kahe peale kokku tabati väljakult seitse viset 26-st - kuid Dallas Mavericks alistas siiski Denver Nuggetsi 109:106. Kahekohalise punktisummani jõudis üheksa Dallase mängijat, 14 lauapalli noppinud Porzingise arvele jäi kümme punkti ja Doncic kogus 12 silma. Denveri ridades kogus kolmikduubli Nikola Jokic.
### Response:
Võistkonna rekordi püstitanud Davis aitas Lakersi võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu NCAA finaalturniirile ehk 68 parema hulka jõudnud, kuid seal juba esimeses ringis välja langenud Saint Mary's asub Associated Pressi poolt koostatavas üleriigilises edetabelis 20. kohal, vahendab Korvpall24.ee. Sama kohta hoiab meeskond ka USA Today hooajaeelses pingereas.
20-aastane ja 208 cm pikkune keskmängija tegi mullu kaasa kõigis 34-s kohtumises, kus kogus keskmiselt 14,8 minutiga 3,7 punkti ja 3,1 lauapalli.
Eesti noormeestest alustavad lisaks Tassile üliõpilasliigas NCAA uut hooaega veel Maik-Kalev Kotsar, Taavi Jurkatamm, Carlos Jürgens, Marten Maide ja Artur Konontšuk. NCAA põhihooaeg algab 5. novembril. | Tassi koduülikool asub hooajaeelsetes edetabelites kõrgetel kohtadel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu NCAA finaalturniirile ehk 68 parema hulka jõudnud, kuid seal juba esimeses ringis välja langenud Saint Mary's asub Associated Pressi poolt koostatavas üleriigilises edetabelis 20. kohal, vahendab Korvpall24.ee. Sama kohta hoiab meeskond ka USA Today hooajaeelses pingereas.
20-aastane ja 208 cm pikkune keskmängija tegi mullu kaasa kõigis 34-s kohtumises, kus kogus keskmiselt 14,8 minutiga 3,7 punkti ja 3,1 lauapalli.
Eesti noormeestest alustavad lisaks Tassile üliõpilasliigas NCAA uut hooaega veel Maik-Kalev Kotsar, Taavi Jurkatamm, Carlos Jürgens, Marten Maide ja Artur Konontšuk. NCAA põhihooaeg algab 5. novembril.
### Response:
Tassi koduülikool asub hooajaeelsetes edetabelites kõrgetel kohtadel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadlased uurisid võimalikku tuulekiirust ja tormiohtu üle Eesti. Kevadel valminud teadustöö tulemusi ja maa-ameti avaandmeid analüüsides selgus, et Eestis on 30 000 eluhoonet, mille ümbruses puhub vähemalt kord kahe aasta jooksul 10 sekundit järjest tugevam tuul kui 21 m/s ehk esineb torm, avaldas EKsL äsjase tormi tuules.
Kui vähemalt kord kümne aasta jooksul satub tormi küüsi viiendik kõigist eluhoonetest, siis vähemalt kord 50 aasta jooksul ulatub 10 000 eluhoone juures kümne sekundi keskmine tuulekiirus üle 28,4 m/s, mis on Beauforti skaala järgi maru. Paarisekundilised tuulepuhangud võivad ulatuda 30-50 m/s.
EKsL-i analüüsi kohaselt võib ühe suure tormi kahjunõuete kogusumma ulatuda paari miljoni euroni. Nädalavahetuse tormi täpne kahju selgub kuu aja jooksul, kui kõik nõuded on laekunud.
EKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul muutub purustuste oht tõenäolisemaks, kui keskmine tuulekiirus ületab 21 m/s. "Tavapäraselt on tormituultest tingitud kindlustusnõuete kahjusumma keskmiselt üle miljoni euro aastas. Tugevad tormid koos kaasneva üleujutusega, nagu olid Pärnus 2005. aastal, suurendavad tekkinud kahju kordades," ütles Reimets.
Viimase kümne aasta kõige suurem tormituule kahju oli 2013. aastal, kui oktoobri ja detsembri tormide tuulepuhangud ulatusid üle 30 m/s. Üle Eesti oli sel aastal 1156 hoonetega seotud tormikahju kindlustusjuhtumit kogusummaga 2,2 miljonit eurot. Samas suurusjärgus kahjud olid ka 2011. ja 2015. aastal.
If Kindlustuse varakindlustuse grupijuhi Lauri Nõu sõnul on kindlustusselts nädalavahetusel toimunud tormi järgselt registreerinud üle 80 kahjujuhtumi, mille kahjude kogusumma ületab 225 000 eurot ning võib prognoosida, et see summa kasvab oluliselt. "Suuremaid kahjustusi põhjustavad tuule mõjul purunenud katused ja kukkunud puud. Katuste parandamisel tuleb nii mõnigi kord remontida lisaks vihmavee tagajärjel tekkinud kahjustusi inimeste kodudes. Käesoleva tormiga seoses oleme saanud rohkem kui 40 teadet katuste purunemisest, kahel juhul lendas minema terve kortermaja katus," lisas Nõu.
Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu sõnul olid nädalavahetuse tormis suuremad kahjud eelkõige Lõuna-Eestis - Tartu-, Võru- ja Valga maakonnas. "Salva Kindlustusele on siiani laekunud 15 tormiga seotud kahjunõuet, aga osad on veel tulemas ja selguvad hiljem. Praegu Salvale teada antud suurim kahjujuhtum võib ulatuda kuni paarikümne tuhande euroni, kus hoonele kukkunud puu kahjustas lisaks katusele ka hoone kandvaid konstruktsioone, aknaid ja muud," ütles Soosalu.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu. | Analüüs: viiendik elumaju satub tormi küüsi kord kümne aasta jooksul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadlased uurisid võimalikku tuulekiirust ja tormiohtu üle Eesti. Kevadel valminud teadustöö tulemusi ja maa-ameti avaandmeid analüüsides selgus, et Eestis on 30 000 eluhoonet, mille ümbruses puhub vähemalt kord kahe aasta jooksul 10 sekundit järjest tugevam tuul kui 21 m/s ehk esineb torm, avaldas EKsL äsjase tormi tuules.
Kui vähemalt kord kümne aasta jooksul satub tormi küüsi viiendik kõigist eluhoonetest, siis vähemalt kord 50 aasta jooksul ulatub 10 000 eluhoone juures kümne sekundi keskmine tuulekiirus üle 28,4 m/s, mis on Beauforti skaala järgi maru. Paarisekundilised tuulepuhangud võivad ulatuda 30-50 m/s.
EKsL-i analüüsi kohaselt võib ühe suure tormi kahjunõuete kogusumma ulatuda paari miljoni euroni. Nädalavahetuse tormi täpne kahju selgub kuu aja jooksul, kui kõik nõuded on laekunud.
EKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul muutub purustuste oht tõenäolisemaks, kui keskmine tuulekiirus ületab 21 m/s. "Tavapäraselt on tormituultest tingitud kindlustusnõuete kahjusumma keskmiselt üle miljoni euro aastas. Tugevad tormid koos kaasneva üleujutusega, nagu olid Pärnus 2005. aastal, suurendavad tekkinud kahju kordades," ütles Reimets.
Viimase kümne aasta kõige suurem tormituule kahju oli 2013. aastal, kui oktoobri ja detsembri tormide tuulepuhangud ulatusid üle 30 m/s. Üle Eesti oli sel aastal 1156 hoonetega seotud tormikahju kindlustusjuhtumit kogusummaga 2,2 miljonit eurot. Samas suurusjärgus kahjud olid ka 2011. ja 2015. aastal.
If Kindlustuse varakindlustuse grupijuhi Lauri Nõu sõnul on kindlustusselts nädalavahetusel toimunud tormi järgselt registreerinud üle 80 kahjujuhtumi, mille kahjude kogusumma ületab 225 000 eurot ning võib prognoosida, et see summa kasvab oluliselt. "Suuremaid kahjustusi põhjustavad tuule mõjul purunenud katused ja kukkunud puud. Katuste parandamisel tuleb nii mõnigi kord remontida lisaks vihmavee tagajärjel tekkinud kahjustusi inimeste kodudes. Käesoleva tormiga seoses oleme saanud rohkem kui 40 teadet katuste purunemisest, kahel juhul lendas minema terve kortermaja katus," lisas Nõu.
Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu sõnul olid nädalavahetuse tormis suuremad kahjud eelkõige Lõuna-Eestis - Tartu-, Võru- ja Valga maakonnas. "Salva Kindlustusele on siiani laekunud 15 tormiga seotud kahjunõuet, aga osad on veel tulemas ja selguvad hiljem. Praegu Salvale teada antud suurim kahjujuhtum võib ulatuda kuni paarikümne tuhande euroni, kus hoonele kukkunud puu kahjustas lisaks katusele ka hoone kandvaid konstruktsioone, aknaid ja muud," ütles Soosalu.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
### Response:
Analüüs: viiendik elumaju satub tormi küüsi kord kümne aasta jooksul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia omaniku suvine otsus tagada Eestile 2023. aastani 1000 MW elektritootmisvõimsust, tõi elektrijaamade töötajatele kauaoodatud tulevikuväljavaate. Energia ametiühingu esimehe Andrei Zaitsevi sõnul hoitakse energiaplokke valmisolekus, see aga tähendab, et personal on tööl, saab palka ja töökohad säilivad. Kuid mitte kõik. Alates augustist ja kuni aasta lõpuni koondatakse suurenergeetika valdkonnast veidi üle 300 inimese.
"Koondamised on vältimatud, sest töös olevate seadmete hulk kahanes. Koondamised toimuvad kolmes etapis, oktoobri , novembri ja detsembri lõpus. Tänase päeva seisuga lõppesid töölepingud 30 elektrijaama töötajal ja inimesed koondati. See on valus otsus, kuid elu dikteerib oma reegleid," rääkis Zaitsev.
Ametiühingujuhi sõnul on enamik koonatavatest seotud kaevanduste ja seadmete hooldusega. Elektrijaamades kaotab töö umbes 70 inimest. Enamik neist on üle 60 aasta vanused töötajad. Ettevõttepensionidele ja ümberõppestipendiumidele kulutab kontsern 2,5 miljonit eurot. Tööle jäävad energeetikud peavad vajadusel elektrijaamad kiiresti täisvõimsusele koormama.
Andrei Zaitsev kinnitab, et seni pole keegi tööta istunud.
"Kui elektri tootmisega seotud seadmetel parajasti tööd pole, siis leitakse personalile teine töö, mis on samuti vajalik, et energiaplokke töökorras hoida ja vajadusel kiiresti käivitada. Nii et olukorda, kus inimesed tööta istuvad, ei ole ega tule," sõnas Zaitsev.
Suuri lootusi pannakse algavale talvele ja külmale ilmale, mis tavaliselt energeetikute jaoks ka suuremat töökoormust tähendab.
"Hoiame käredale pakasele pöialt. See võib kõlada naljakana, kuid külma talve ootavad nii energeetikud kui kaevurid. Pakane peaks näitama, et ametnike tehtavad otsused ja allkirjastatud kokkulepped ei arvesta tegelikkusega. Külm talv tõestaks, et elektrijaamad peavad töötama ja et me peame end ise elektriga varustama," selgitas Zaitsev.
Sel aastal lahvatanud põlevkivienergeetika kriisi käigus kaotas Zaitsevi sõnul töö umbes 800 Eesti Energia suurenergeetika valdkonna töötajat. | Suvisest kriisist toibuvad Narva energeetikud loodavad külmale talvele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia omaniku suvine otsus tagada Eestile 2023. aastani 1000 MW elektritootmisvõimsust, tõi elektrijaamade töötajatele kauaoodatud tulevikuväljavaate. Energia ametiühingu esimehe Andrei Zaitsevi sõnul hoitakse energiaplokke valmisolekus, see aga tähendab, et personal on tööl, saab palka ja töökohad säilivad. Kuid mitte kõik. Alates augustist ja kuni aasta lõpuni koondatakse suurenergeetika valdkonnast veidi üle 300 inimese.
"Koondamised on vältimatud, sest töös olevate seadmete hulk kahanes. Koondamised toimuvad kolmes etapis, oktoobri , novembri ja detsembri lõpus. Tänase päeva seisuga lõppesid töölepingud 30 elektrijaama töötajal ja inimesed koondati. See on valus otsus, kuid elu dikteerib oma reegleid," rääkis Zaitsev.
Ametiühingujuhi sõnul on enamik koonatavatest seotud kaevanduste ja seadmete hooldusega. Elektrijaamades kaotab töö umbes 70 inimest. Enamik neist on üle 60 aasta vanused töötajad. Ettevõttepensionidele ja ümberõppestipendiumidele kulutab kontsern 2,5 miljonit eurot. Tööle jäävad energeetikud peavad vajadusel elektrijaamad kiiresti täisvõimsusele koormama.
Andrei Zaitsev kinnitab, et seni pole keegi tööta istunud.
"Kui elektri tootmisega seotud seadmetel parajasti tööd pole, siis leitakse personalile teine töö, mis on samuti vajalik, et energiaplokke töökorras hoida ja vajadusel kiiresti käivitada. Nii et olukorda, kus inimesed tööta istuvad, ei ole ega tule," sõnas Zaitsev.
Suuri lootusi pannakse algavale talvele ja külmale ilmale, mis tavaliselt energeetikute jaoks ka suuremat töökoormust tähendab.
"Hoiame käredale pakasele pöialt. See võib kõlada naljakana, kuid külma talve ootavad nii energeetikud kui kaevurid. Pakane peaks näitama, et ametnike tehtavad otsused ja allkirjastatud kokkulepped ei arvesta tegelikkusega. Külm talv tõestaks, et elektrijaamad peavad töötama ja et me peame end ise elektriga varustama," selgitas Zaitsev.
Sel aastal lahvatanud põlevkivienergeetika kriisi käigus kaotas Zaitsevi sõnul töö umbes 800 Eesti Energia suurenergeetika valdkonna töötajat.
### Response:
Suvisest kriisist toibuvad Narva energeetikud loodavad külmale talvele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäevane Eesti Päevaleht viskab õhku küsimuse, kas pangandustegelastega kohtumise eesmärk on halvema ärahoidmine ehk Eesti pankadele dollariarvelduste lahti hoidmine, või rahapesuurimiste valguses Eesti pankade dollariarvelduste tegemiseks vajalike korrespondentpankade ümbert kahtluste hajutamine. Vastuseid neile küsimustele ei õnnestunud lehel saada.
Küll aga märgib Eesti Päevaleht, et kui suuremate Eesti pankade kunded arveldavad kenasti USA pankade abiga – Swedbank Wells Fargo kaudu ja SEB The Bank of New York Melloni kaudu-, siis näiteks Luminor nägi tõsist vaeva, et klientidele USA-s arveldamiseks konto luua. Kui lõpuks avas Citi Luminorile konto, siis näiteks LHV pole tänaseni saanud USA arveldusteks korrespondentkontot avada.
"Oleme viimastel aastatel järjepidevalt tegelenud USA dollari korrespondentpanga leidmisega. Erinevatel põhjustel on see keeruline ja Eesti pangandusega seotud uudised ei ole teinud olukorda lihtsamaks," kommenteeris LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.
Ratase sõnul näitasid finantstegelastega kohtumised, et Eesti ja USA suhted on juba praegu väga head, kuid on alati kasvuruumi. Ta tõi sotsiaalmeediapostituses välja, et Eesti majandus on osa Euroopa Liidust, paindlik ja innovaatiline ning Eesti IT-sektor ja e-riik on eeskujuks ka mujal maailmas.
"USA turg on suur ja siinsed võimalused meie eksportijatele ülimalt olulised. Loodetavasti otsesed kontaktid ettevõtetega avavad koostöösuundi tulevikuks. Rahapesu on rahvusvaheline probleem ja selle vastu võitlemisel on meil pakkuda mitmeid uusi digilahendusi, mis aitavad finantssektori riske innovaatiliselt avastada, ennetada ja maandada. Üheks näiteks on rakendused, mis aitavad kiirelt kontrollida potentsiaalsete ostjate või partnerite tausta," kirjutas Ratas. | Ratas käis USA pankade esindajatele Eesti eest kostmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäevane Eesti Päevaleht viskab õhku küsimuse, kas pangandustegelastega kohtumise eesmärk on halvema ärahoidmine ehk Eesti pankadele dollariarvelduste lahti hoidmine, või rahapesuurimiste valguses Eesti pankade dollariarvelduste tegemiseks vajalike korrespondentpankade ümbert kahtluste hajutamine. Vastuseid neile küsimustele ei õnnestunud lehel saada.
Küll aga märgib Eesti Päevaleht, et kui suuremate Eesti pankade kunded arveldavad kenasti USA pankade abiga – Swedbank Wells Fargo kaudu ja SEB The Bank of New York Melloni kaudu-, siis näiteks Luminor nägi tõsist vaeva, et klientidele USA-s arveldamiseks konto luua. Kui lõpuks avas Citi Luminorile konto, siis näiteks LHV pole tänaseni saanud USA arveldusteks korrespondentkontot avada.
"Oleme viimastel aastatel järjepidevalt tegelenud USA dollari korrespondentpanga leidmisega. Erinevatel põhjustel on see keeruline ja Eesti pangandusega seotud uudised ei ole teinud olukorda lihtsamaks," kommenteeris LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.
Ratase sõnul näitasid finantstegelastega kohtumised, et Eesti ja USA suhted on juba praegu väga head, kuid on alati kasvuruumi. Ta tõi sotsiaalmeediapostituses välja, et Eesti majandus on osa Euroopa Liidust, paindlik ja innovaatiline ning Eesti IT-sektor ja e-riik on eeskujuks ka mujal maailmas.
"USA turg on suur ja siinsed võimalused meie eksportijatele ülimalt olulised. Loodetavasti otsesed kontaktid ettevõtetega avavad koostöösuundi tulevikuks. Rahapesu on rahvusvaheline probleem ja selle vastu võitlemisel on meil pakkuda mitmeid uusi digilahendusi, mis aitavad finantssektori riske innovaatiliselt avastada, ennetada ja maandada. Üheks näiteks on rakendused, mis aitavad kiirelt kontrollida potentsiaalsete ostjate või partnerite tausta," kirjutas Ratas.
### Response:
Ratas käis USA pankade esindajatele Eesti eest kostmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut otsib rahvusvahelise kaliibriga professorit, kes paneks kokku "unistuste projektimeeskonna", mis viiks Eesti e-valitsemise valdkonna teaduses uuele tasemele. Professorile makstav töötasu on 9000 eurot kuus ja projektiperioodi kestus on viis aastat koos lepingu pikendamise võimalusega.
Mõistagi ei suuda Tartu Ülikool maksta seesugust töötasu oma eelarvest. Selle teadusprojekti 2,5 miljoni eurone rahastus tuleb täielikult Euroopa Komisjoni rahastatavast Horizon 2020 projektist.
Johan Skytte instituudi juhataja Mihkel Solvak tõdeb, et ainus võimalus Euroopa tipptasemel teadlasi Eesti teaduselu uuele tasemele juhatama meelitada ongi maksta neile rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist töötasu.
"Riigieelarvest me neid rahastada ei saaks, grandid ongi ainus variant sellise kaliibriga inimesi värvata, omavahenditest on lootusetu. Kui tahame juba sellist tuntud uurijat leida, mitte alustava taseme inimest, siis need on need suurusjärgud, mida Lääne-Euroopas makstakse. Sellest peamegi lähtuma, muidu pole võimalustki," ütleb Solvak. "Me peame arvestama, et ta peab riiki vahetama, ta paeb perekonna ümber kolima. See peab olema nii suur palganumber, et inimene üldse kaaluks seda."
Grandiperiood algas septembrist, praegu on käsil värbamisprotsess. Lisaks valdkonda juhtivale professorile otsitakse uurimisrühma veel viit-kuut inimest. Töörühm võiks saada komplekteeritud ja alustada tööd aasta-pooleteise perspektiivis, hindab Solvak.
Johan Skytte instituudil on see seni hästi õnnestunud: 48 protsenti nende teadlastest ja õppejõududest on pärit väljastpoolt Eestit. Samas nii kõrget taset, kui uue grandiga otsitakse, polegi veel ette näidata.
"Meie soov on saada selle suuna tipptegijat. Kogu see projekt saigi selle mõttega kirjutatud, et soov on selles suunas areneda," selgitab Solvak.
Skytte instituudile eraldatud grandi abil peaks arenguhüpe toimuma siis e-valitsemise ja digitaalselte avalike teenuste valdkonnas.
Kõige edukam taotleja
Tartu Ülikoolil on rahvusvahelise teadusrahastuse kaasamisega läinud väga hästi, Euroopa Komisjoni rahastatavast seni suurima eelarvega teadus- ja innovatsiooniprogrammist Horizon 2020 (eelarve 2014-2020 perioodiks 80 miljardit eurot) on Tartu Ülikool edukaim.
Meede on mõeldud Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide järeleaitamiseks, teadusvõimekuse tõstmiseks ja tipptegijate kaasamiseks.
"Selles liigas oleme suutnud neid kõige rohkem siia meelitada," ütleb Tartu Ülikooli grandikeskuse juhataja Taivo Raud.
Tartu Ülikooli on ka ainus Eesti ülikoolidest, mis grantide taotlemiseks spetsiaalse grandikeskuse on loonud, kus terve osakond selle nimel tegutseb.
Kui ka varasemaid taotlusperioode arvesse võtta, on Tartu Ülikool saanud Euroopas eraldatud 39 grandist lausa seitse ehk Euroopa võrdluses enim.
Viimased kolm kevadel lõppenud taotlusvoorust saadi lisaks Skytte instituudile veel füüsikainstituuti optika valdkonnas ja tehnoloogiainstituuti robootika ja mehhatroonika valdkonnas.
Varasemad neli granti hakkavad juba lõppema, need said tehnoloogiainistituut ning genoomika- ja siirdemeditsiini tippkeskus.
Uurimisrühma juhi ülesanne on hakata oma valdkonnas tipptasemel teadus-arendustegevust tegema, seepärast peabki ta juba rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane olema.
Grantidest rahastatavad palgad erinevad suuruselt siiski sõltuvalt valdkonnast ning uurimisrühma ülejäänud liikmete töötasud on seda juhtiva professori omast tunduvalt madalamad. Samas aga otsitakse teadlasi ka uurimisrühma rahvusvaheliselt.
"Me tegutsemegi rahvusvahelises kontekstis, peame konkureerima maailma tippülikoolidega, kes on palju paremini finantseeritud kui meie, aga see grant aitab," ütleb Taivo Raud.
Kõrge töötasuga loodetakse Eestisse meelitada just nooremaid ja ärksamaid tulevikutalente, mitte Lääne-Euroopas oma karjääri juba lõpetavaid teadlasi, lisab Raud.
"Otsime neid, kes saaksid just siin enda uurimisgrupi luua ja selle suurema laineharja peal oma teadustööd edasi teha. Me tahame, et nad ei tuleks siia ainult grandi perioodiks, vaid jääksid ka hiljem siia," ütleb Raud.
Üheksa ametit
Eestis saab Horizon 2020 grandiga võrreldavat palgaraha maksta projekti lõppemisel edasi üksnes mitmest allikast kokku kombineerides, näiteks riigieelarve, mõne väiksema eelarvega teadusprojekti ja erasektori koostöös, sest Eesti ülikoolide palgatase ei küündi kuidagi rahvusvahelisele tasemele.
Tartu Ülikooli professorite töötasud koosnevadki paljudest komponentidest. Ainult põhipalga peal ehk pelgalt tudengeid õpetades ei saagi sellel tasemel tegutseda, lepinguline nõue on teha ka teadustööd. Lisaks on paljudel ka ettevõtluslepingud. Seetõttu pole olemas "keskmise töötasuga" professorit, kuid mingi indikatsiooni see peaks andma.
Kõige madalama põhipalgaga professorid töötavad Tartu Ülikooli statistika järgi humanitaarvaldkonnas, kus nende teenistus on keskmiselt ligi 2600 eurot kuus, sõltumata rahastusallikatest. See tähendab, et siia hulka on arvestatud ka kõrgema tasuga palgaraha grantidest.
Loodus- ja sotsiaalvaldkondades on professorite keskmine põhipalk üle 3200 euro ning meditsiinis 3400 eurot kuus. See teeb kõigi Tartu Ülikooli professorite keskmiseks põhipalgaks 3150 eurot kuus.
Siiski on professorite keskmine teenistus ülejäänud teaduspersonaliga võrreldes kõrge. Dotsentide keskmised põhipalgad jäävad sõltuvalt valdkonnast vahemikku 1800-2500 eurot (valdkondade keskmiselt 2300 eurot), samasse suurusjärku jäävad ka vanemateadurite põhipalgad. Lektorite ja teadurite keskmine põhipalk on 1700-1800 euro kandis (valdkonniti vahemikus 1500-2000). Nooremteadurid, assistendid ja õpetajad peavad leppima keskmiselt 1500-eurose põhipalgaga. (valdkonniti vahemikus 1300-1750).
Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate põhipalk kaetakse keskmiselt 38 protsendi ulatuses riiklikust hariduskulude tegevustoetusest ehk riigieelarvest, seejuures professorite töötasust pisut üle poole (52 protsenti) on kaetud riigieelarvest. Juhtivteadurite töötasu tuleb aga ainult projektirahadest.
Rahastusallikad ja seega ka sissetulekud on muutlikud nagu elavhõbe - projektid algavad ja lõppevad, ettevõtluslepingud samamoodi. Seega ei ole statistika aluseks olevad kuud vennad.
Tartu Ülikoolis töötab töölepingu alusel ligi 2000 akadeemilist töötajat. Neist kolmveerand sai oktoobris põhipalka üksnes ühest finantsallikast. Ent on ka eredaid erandeid, näiteks üks töötaja sai oktoobris tasu kokku kuuest allikast ja viis töötajat viiest. Sellise ebakindluse juures on raske rahvusvahelise rahastusega siia meelitatud oma ala tippu ja tema meeskonda veenda siia jääma.
Taivo Raud nendibki, et grandi lõppedes saab sageli probleemiks Eesti teadusrahastuse põhimure: projektipõhine rahastus, mille saamiseks garantiid puuduvad.
"Põhiküsimus on, kuidas kindlustada jätkusuutlikkust, kui grant lõppeb. Me oleme proovinud neid igakülgselt aidata uute grandirahade taotlemisel, aga kuna teadusrahastus on projektipõhine, siis täiskindlust meil ei ole, kas saame samaväärset rahastust ja projekte pakkuda. See on üks murekohti, miks on vaja uurimisrahastust tõsta, et me suudaks tippe, keda olekme suutnud siia grandirahade eest tuua, siin ka ka hoida," selgitab Raud.
Samal põhjusel lahkuvad helged pead ka Eestist laia maailma. | Professorite töötasude vahel laiutavad hiiglaslikud käärid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut otsib rahvusvahelise kaliibriga professorit, kes paneks kokku "unistuste projektimeeskonna", mis viiks Eesti e-valitsemise valdkonna teaduses uuele tasemele. Professorile makstav töötasu on 9000 eurot kuus ja projektiperioodi kestus on viis aastat koos lepingu pikendamise võimalusega.
Mõistagi ei suuda Tartu Ülikool maksta seesugust töötasu oma eelarvest. Selle teadusprojekti 2,5 miljoni eurone rahastus tuleb täielikult Euroopa Komisjoni rahastatavast Horizon 2020 projektist.
Johan Skytte instituudi juhataja Mihkel Solvak tõdeb, et ainus võimalus Euroopa tipptasemel teadlasi Eesti teaduselu uuele tasemele juhatama meelitada ongi maksta neile rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist töötasu.
"Riigieelarvest me neid rahastada ei saaks, grandid ongi ainus variant sellise kaliibriga inimesi värvata, omavahenditest on lootusetu. Kui tahame juba sellist tuntud uurijat leida, mitte alustava taseme inimest, siis need on need suurusjärgud, mida Lääne-Euroopas makstakse. Sellest peamegi lähtuma, muidu pole võimalustki," ütleb Solvak. "Me peame arvestama, et ta peab riiki vahetama, ta paeb perekonna ümber kolima. See peab olema nii suur palganumber, et inimene üldse kaaluks seda."
Grandiperiood algas septembrist, praegu on käsil värbamisprotsess. Lisaks valdkonda juhtivale professorile otsitakse uurimisrühma veel viit-kuut inimest. Töörühm võiks saada komplekteeritud ja alustada tööd aasta-pooleteise perspektiivis, hindab Solvak.
Johan Skytte instituudil on see seni hästi õnnestunud: 48 protsenti nende teadlastest ja õppejõududest on pärit väljastpoolt Eestit. Samas nii kõrget taset, kui uue grandiga otsitakse, polegi veel ette näidata.
"Meie soov on saada selle suuna tipptegijat. Kogu see projekt saigi selle mõttega kirjutatud, et soov on selles suunas areneda," selgitab Solvak.
Skytte instituudile eraldatud grandi abil peaks arenguhüpe toimuma siis e-valitsemise ja digitaalselte avalike teenuste valdkonnas.
Kõige edukam taotleja
Tartu Ülikoolil on rahvusvahelise teadusrahastuse kaasamisega läinud väga hästi, Euroopa Komisjoni rahastatavast seni suurima eelarvega teadus- ja innovatsiooniprogrammist Horizon 2020 (eelarve 2014-2020 perioodiks 80 miljardit eurot) on Tartu Ülikool edukaim.
Meede on mõeldud Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide järeleaitamiseks, teadusvõimekuse tõstmiseks ja tipptegijate kaasamiseks.
"Selles liigas oleme suutnud neid kõige rohkem siia meelitada," ütleb Tartu Ülikooli grandikeskuse juhataja Taivo Raud.
Tartu Ülikooli on ka ainus Eesti ülikoolidest, mis grantide taotlemiseks spetsiaalse grandikeskuse on loonud, kus terve osakond selle nimel tegutseb.
Kui ka varasemaid taotlusperioode arvesse võtta, on Tartu Ülikool saanud Euroopas eraldatud 39 grandist lausa seitse ehk Euroopa võrdluses enim.
Viimased kolm kevadel lõppenud taotlusvoorust saadi lisaks Skytte instituudile veel füüsikainstituuti optika valdkonnas ja tehnoloogiainstituuti robootika ja mehhatroonika valdkonnas.
Varasemad neli granti hakkavad juba lõppema, need said tehnoloogiainistituut ning genoomika- ja siirdemeditsiini tippkeskus.
Uurimisrühma juhi ülesanne on hakata oma valdkonnas tipptasemel teadus-arendustegevust tegema, seepärast peabki ta juba rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane olema.
Grantidest rahastatavad palgad erinevad suuruselt siiski sõltuvalt valdkonnast ning uurimisrühma ülejäänud liikmete töötasud on seda juhtiva professori omast tunduvalt madalamad. Samas aga otsitakse teadlasi ka uurimisrühma rahvusvaheliselt.
"Me tegutsemegi rahvusvahelises kontekstis, peame konkureerima maailma tippülikoolidega, kes on palju paremini finantseeritud kui meie, aga see grant aitab," ütleb Taivo Raud.
Kõrge töötasuga loodetakse Eestisse meelitada just nooremaid ja ärksamaid tulevikutalente, mitte Lääne-Euroopas oma karjääri juba lõpetavaid teadlasi, lisab Raud.
"Otsime neid, kes saaksid just siin enda uurimisgrupi luua ja selle suurema laineharja peal oma teadustööd edasi teha. Me tahame, et nad ei tuleks siia ainult grandi perioodiks, vaid jääksid ka hiljem siia," ütleb Raud.
Üheksa ametit
Eestis saab Horizon 2020 grandiga võrreldavat palgaraha maksta projekti lõppemisel edasi üksnes mitmest allikast kokku kombineerides, näiteks riigieelarve, mõne väiksema eelarvega teadusprojekti ja erasektori koostöös, sest Eesti ülikoolide palgatase ei küündi kuidagi rahvusvahelisele tasemele.
Tartu Ülikooli professorite töötasud koosnevadki paljudest komponentidest. Ainult põhipalga peal ehk pelgalt tudengeid õpetades ei saagi sellel tasemel tegutseda, lepinguline nõue on teha ka teadustööd. Lisaks on paljudel ka ettevõtluslepingud. Seetõttu pole olemas "keskmise töötasuga" professorit, kuid mingi indikatsiooni see peaks andma.
Kõige madalama põhipalgaga professorid töötavad Tartu Ülikooli statistika järgi humanitaarvaldkonnas, kus nende teenistus on keskmiselt ligi 2600 eurot kuus, sõltumata rahastusallikatest. See tähendab, et siia hulka on arvestatud ka kõrgema tasuga palgaraha grantidest.
Loodus- ja sotsiaalvaldkondades on professorite keskmine põhipalk üle 3200 euro ning meditsiinis 3400 eurot kuus. See teeb kõigi Tartu Ülikooli professorite keskmiseks põhipalgaks 3150 eurot kuus.
Siiski on professorite keskmine teenistus ülejäänud teaduspersonaliga võrreldes kõrge. Dotsentide keskmised põhipalgad jäävad sõltuvalt valdkonnast vahemikku 1800-2500 eurot (valdkondade keskmiselt 2300 eurot), samasse suurusjärku jäävad ka vanemateadurite põhipalgad. Lektorite ja teadurite keskmine põhipalk on 1700-1800 euro kandis (valdkonniti vahemikus 1500-2000). Nooremteadurid, assistendid ja õpetajad peavad leppima keskmiselt 1500-eurose põhipalgaga. (valdkonniti vahemikus 1300-1750).
Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate põhipalk kaetakse keskmiselt 38 protsendi ulatuses riiklikust hariduskulude tegevustoetusest ehk riigieelarvest, seejuures professorite töötasust pisut üle poole (52 protsenti) on kaetud riigieelarvest. Juhtivteadurite töötasu tuleb aga ainult projektirahadest.
Rahastusallikad ja seega ka sissetulekud on muutlikud nagu elavhõbe - projektid algavad ja lõppevad, ettevõtluslepingud samamoodi. Seega ei ole statistika aluseks olevad kuud vennad.
Tartu Ülikoolis töötab töölepingu alusel ligi 2000 akadeemilist töötajat. Neist kolmveerand sai oktoobris põhipalka üksnes ühest finantsallikast. Ent on ka eredaid erandeid, näiteks üks töötaja sai oktoobris tasu kokku kuuest allikast ja viis töötajat viiest. Sellise ebakindluse juures on raske rahvusvahelise rahastusega siia meelitatud oma ala tippu ja tema meeskonda veenda siia jääma.
Taivo Raud nendibki, et grandi lõppedes saab sageli probleemiks Eesti teadusrahastuse põhimure: projektipõhine rahastus, mille saamiseks garantiid puuduvad.
"Põhiküsimus on, kuidas kindlustada jätkusuutlikkust, kui grant lõppeb. Me oleme proovinud neid igakülgselt aidata uute grandirahade taotlemisel, aga kuna teadusrahastus on projektipõhine, siis täiskindlust meil ei ole, kas saame samaväärset rahastust ja projekte pakkuda. See on üks murekohti, miks on vaja uurimisrahastust tõsta, et me suudaks tippe, keda olekme suutnud siia grandirahade eest tuua, siin ka ka hoida," selgitab Raud.
Samal põhjusel lahkuvad helged pead ka Eestist laia maailma.
### Response:
Professorite töötasude vahel laiutavad hiiglaslikud käärid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR kirjutas augusti lõpus, et paljulapselised pered on nördinud paljude teenusepakkujate, sealhulgas Tallinna linnaasutuste perepileti poliitikast, mis käsitleb peredena üldjuhul vaid kahe täiskasvanu ja kahe lapsega mudelit. Näiteks pealinna ujulates pidid perede kolmandatele, neljandatele lastele ostma lisapileti.
Selle artikli peale päris Tallinna linnajuhtidelt aru volikogu opositsioonisaadik Mart Kallas (EKRE), miks linn paljulapselisi peresid perepileti vääriliseks ei pea, millele sai abilinnapea Vadim Belobrovtsevilt (KE) nipsaka vastuse: kuna peredes on tavaliselt kaks last ja ujulates kohapeal pole võimalik kontrollida, kas kaasas olevad lapsed kuuluvad ühte perre, siis kust nad teavad, et see kolmas on sama pere laps, mitte aga näiteks mõni sõber.
Siiski aitas ERR-i tähelepanu juhtimine probleemile esmalt lahendada asjaolu, et perepilet käsitles lastena kohati vaid kuni 14-aastaseid - sestpeale tõsteti vanusepiir kõigis ujulates 16 eluaastale.
Kõik Tallinna asutused Perekaardi süsteemile
Osalt nendest artiklitest tõukudes võttis Belobrovtseviga septembris ühendust lasterikaste perede liit, kes soovis murekohta lahendada ja pakkus välja oma lahenduse. Linn võttis järelemõtlemisaja ja arutas lahenduse isekeskis läbi ning neli nädalat hiljem on nende koostööettepanek saanud lihaks: sel teisipäeval allkirjastasid liit ja Tallinna linn heade kavatsuste kokkuleppe, millega kõik linna spordi- ja kultuuriasutused lähevad perepiletisüsteemis üle Perekaardi põhisele soodustusele.
See tähendab, et kõik vähemalt kolmelapselised pered, kes on soetanud lasterikaste perede liidu väljaantava Perekaardi, saavad nii linnaujulatesse kui -muuseumidesse sisse perepiletiga, sõltumata laste nende arvust. Veel enam - Perekaarti saab kasutada kas laste 18. eluaastani või kui nad edasi õpivad, siis tudengid lausa kuni 26. eluaastani.
Samas on Perekaart, mis perepileti ostmise eelduseks on, siiski tasuline: aastane kasutusõigus maksab 12 eurot, kaheaastane 20 eurot.
Lasterikaste perede liidu president Aage Õunap ütleb, et kaart on tasuline seetõttu, et selle väljaandmisega kaasnevad füüsilised kulud, kuid see tasub end ära juba ühe kasutuskorraga.
Perekaardi alusel saadavad soodustused hakkasid linna spordiasutustes (Nõmme ujula, Õismäe ujula, Sõle spordikeskuse ujula, inglise kolledži ujula, Tondiraba jäähall, Nõmme spordikeskus) kehtima juba hea tahte avalduse allkirjastamisele järgnenud päevast ehk 29. oktoobrist.
Loomaaed, botaanikaaed ja kultuuriasutused (kirjanduskeskus, fotomuuseum, Kiek in de Kök, lastemuuseum Miia-Milla, Kalamaja muuseum, Peeter I majamuuseum, vene muuseum) teevad Perekaardi soodustustele üleminekuks veel ettevalmistustöid, kuid peaks selleks valmis olema novembri esimesel dekaadil.
Abilinnapea Vadim Belobrovtsev kommenteeris ERR-ile, kuidas nad ühel hetkel avastasid, et perepiletite tingimused on linnaasutuseti väga erinevad ja tekkis soov neid ühtlustada. Lasterikaste perede liidu initsiatiivil otsustati kaotada piirangud laste arvule, kes perepiletiga Perekaarti ette näidates teenust kasutada saavad.
Tasulise Perekaardi põhisele süsteemile otsustati minna just seetõttu, et siis on võimalik tuvastada, et tegemist on kindlasti ühe suurperega, mitte mitmest perest pärit lastega.
"See Perekaart aitab meil protseduuriliselt seda tuvastamist lihtsamalt teha. Kui pere tuleb ja näitab Perekaarti, on teenindavale personalile lihtne kohe fikseerida, et tuli pere ja selle Perekaardi alusel saab perekond sisse. Kui Perekaarti näiteks pole või seda pole kaasas, on raske tuvastada, kas see on üks ja sama perekond," põhjendas abilinnapea. "Paljulapselised pered võiksid endale kindlasti selle kaardi taotleda, sest see on väga mugav. Sellel on kirjas nii laste kui ka vanemate nimed ja neile laienevad soodustused rohkem kui 500 kohas."
"Perekaart on Tallinna perepileti süsteemis oluline vahelüli, nii on see täna fikseeritud," kinnitab Aage Õunap. "Tallinn oli läbirääkimiste protsessis kiire ja konstruktiivne, linn oli koostööks valmis. Temaatikat käsitlev artikkel oli ka üks oluline osa sellest protsessist, mis kiirendas seda."
Siiski usub Belobrovtsev, et perepiletita ei jää ka need paljulapselised, kes endale Perekaarti soetanud pole või kui ujulasse või muuseumisse tuleva ühe pere lapsed hoopis vanavanematega, kelle nime Perekaardil pole.
"Asutus vaatab ise olukorda jooksvalt ja otsustab ise kohapeal. Kindlasti on meie soov ja valmidus tulla vastu kõigis olukordades, kus on näha, et tegu on ühe ja sama perega. Nüansse on palju, aga oleme valmis ja ka suudame kõik lahendada, nii et kõik jäävad rahule," lubas Belobrovtsev. | Pere kolmas laps ei pruugigi olla sõber: Tallinn laiendab perepileti õigusi paljulapselistele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR kirjutas augusti lõpus, et paljulapselised pered on nördinud paljude teenusepakkujate, sealhulgas Tallinna linnaasutuste perepileti poliitikast, mis käsitleb peredena üldjuhul vaid kahe täiskasvanu ja kahe lapsega mudelit. Näiteks pealinna ujulates pidid perede kolmandatele, neljandatele lastele ostma lisapileti.
Selle artikli peale päris Tallinna linnajuhtidelt aru volikogu opositsioonisaadik Mart Kallas (EKRE), miks linn paljulapselisi peresid perepileti vääriliseks ei pea, millele sai abilinnapea Vadim Belobrovtsevilt (KE) nipsaka vastuse: kuna peredes on tavaliselt kaks last ja ujulates kohapeal pole võimalik kontrollida, kas kaasas olevad lapsed kuuluvad ühte perre, siis kust nad teavad, et see kolmas on sama pere laps, mitte aga näiteks mõni sõber.
Siiski aitas ERR-i tähelepanu juhtimine probleemile esmalt lahendada asjaolu, et perepilet käsitles lastena kohati vaid kuni 14-aastaseid - sestpeale tõsteti vanusepiir kõigis ujulates 16 eluaastale.
Kõik Tallinna asutused Perekaardi süsteemile
Osalt nendest artiklitest tõukudes võttis Belobrovtseviga septembris ühendust lasterikaste perede liit, kes soovis murekohta lahendada ja pakkus välja oma lahenduse. Linn võttis järelemõtlemisaja ja arutas lahenduse isekeskis läbi ning neli nädalat hiljem on nende koostööettepanek saanud lihaks: sel teisipäeval allkirjastasid liit ja Tallinna linn heade kavatsuste kokkuleppe, millega kõik linna spordi- ja kultuuriasutused lähevad perepiletisüsteemis üle Perekaardi põhisele soodustusele.
See tähendab, et kõik vähemalt kolmelapselised pered, kes on soetanud lasterikaste perede liidu väljaantava Perekaardi, saavad nii linnaujulatesse kui -muuseumidesse sisse perepiletiga, sõltumata laste nende arvust. Veel enam - Perekaarti saab kasutada kas laste 18. eluaastani või kui nad edasi õpivad, siis tudengid lausa kuni 26. eluaastani.
Samas on Perekaart, mis perepileti ostmise eelduseks on, siiski tasuline: aastane kasutusõigus maksab 12 eurot, kaheaastane 20 eurot.
Lasterikaste perede liidu president Aage Õunap ütleb, et kaart on tasuline seetõttu, et selle väljaandmisega kaasnevad füüsilised kulud, kuid see tasub end ära juba ühe kasutuskorraga.
Perekaardi alusel saadavad soodustused hakkasid linna spordiasutustes (Nõmme ujula, Õismäe ujula, Sõle spordikeskuse ujula, inglise kolledži ujula, Tondiraba jäähall, Nõmme spordikeskus) kehtima juba hea tahte avalduse allkirjastamisele järgnenud päevast ehk 29. oktoobrist.
Loomaaed, botaanikaaed ja kultuuriasutused (kirjanduskeskus, fotomuuseum, Kiek in de Kök, lastemuuseum Miia-Milla, Kalamaja muuseum, Peeter I majamuuseum, vene muuseum) teevad Perekaardi soodustustele üleminekuks veel ettevalmistustöid, kuid peaks selleks valmis olema novembri esimesel dekaadil.
Abilinnapea Vadim Belobrovtsev kommenteeris ERR-ile, kuidas nad ühel hetkel avastasid, et perepiletite tingimused on linnaasutuseti väga erinevad ja tekkis soov neid ühtlustada. Lasterikaste perede liidu initsiatiivil otsustati kaotada piirangud laste arvule, kes perepiletiga Perekaarti ette näidates teenust kasutada saavad.
Tasulise Perekaardi põhisele süsteemile otsustati minna just seetõttu, et siis on võimalik tuvastada, et tegemist on kindlasti ühe suurperega, mitte mitmest perest pärit lastega.
"See Perekaart aitab meil protseduuriliselt seda tuvastamist lihtsamalt teha. Kui pere tuleb ja näitab Perekaarti, on teenindavale personalile lihtne kohe fikseerida, et tuli pere ja selle Perekaardi alusel saab perekond sisse. Kui Perekaarti näiteks pole või seda pole kaasas, on raske tuvastada, kas see on üks ja sama perekond," põhjendas abilinnapea. "Paljulapselised pered võiksid endale kindlasti selle kaardi taotleda, sest see on väga mugav. Sellel on kirjas nii laste kui ka vanemate nimed ja neile laienevad soodustused rohkem kui 500 kohas."
"Perekaart on Tallinna perepileti süsteemis oluline vahelüli, nii on see täna fikseeritud," kinnitab Aage Õunap. "Tallinn oli läbirääkimiste protsessis kiire ja konstruktiivne, linn oli koostööks valmis. Temaatikat käsitlev artikkel oli ka üks oluline osa sellest protsessist, mis kiirendas seda."
Siiski usub Belobrovtsev, et perepiletita ei jää ka need paljulapselised, kes endale Perekaarti soetanud pole või kui ujulasse või muuseumisse tuleva ühe pere lapsed hoopis vanavanematega, kelle nime Perekaardil pole.
"Asutus vaatab ise olukorda jooksvalt ja otsustab ise kohapeal. Kindlasti on meie soov ja valmidus tulla vastu kõigis olukordades, kus on näha, et tegu on ühe ja sama perega. Nüansse on palju, aga oleme valmis ja ka suudame kõik lahendada, nii et kõik jäävad rahule," lubas Belobrovtsev.
### Response:
Pere kolmas laps ei pruugigi olla sõber: Tallinn laiendab perepileti õigusi paljulapselistele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kelle initsiatiivil te osalesite koosolekul VTA-ga 19. juunil?
Jah, ma käisin seal ministri volitusel.
Te informeerisite ka ministrit koosolekul räägitust?
Loomulikult.
Aga miks minister räägib, et ta listeeria juhtumitest alles augustis teada sai?
Minister räägib, et alates augustist sai ta esimest korda ametlikku informatsiooni VTA-lt. Seda, et ta märtsikuus luges ka lehti nii nagu kõik kodanikud, siis ta veel ei olnudki minister. Loomulikult ta oli lehelugeja tasemel selle teemaga kursis, aga ametlikku informatsiooni sai ta esmakordselt augustis.
Kuna ka mina, kui ma käisin seal koosolekul, mul ei olnud sealt mitte mingit ametlikku informatsiooni tuua, sest seal ei olnud seda, mille järele ma sinna läksin. Ma läksin uurima, kas need listeeriajuhtumid ja M.V. Wooli tootmisest ja toodetest leitud bakterid, kas neil on surma kontekstis mingisugune seos. Ja sellist vastust mina sealt koosolekult ei saanud.
See kõik, mis seal muu oli, see ei puutunud üleüldse ministrisse, sest see puudutas proovide võtmist ja mingeid tehnilisi küsimusi, mida VTA ja M.V. Wool omavahel arutasid. Nii, et see koosolek ei olnud selles mõttes võib-olla õnnestunud, et ei olekski minul olnud vaja sinna minna, sest minister oma küsimustele vastuseid ei saanud.
Millises vormis peaks ametlik infoedastus ja suhtlus toimuma, et lõpptulemus oleks informeeritud minister?
Nii, et peadirektor saadab ministrile informatsiooni, kas e-kirja või posti teel. Nii nagu see ametlik asjaajamine käib. Võib-olla kohtuvad, võib-olla helistavad, kes seda kõike teab, aga jah, sellist suhtlust paraku ei ole olnud. See on kahetsusväärne. Nüüd see suhtlus on lõpuks hakanud toimuma läbi raskuste.
Kas siis enne augustit ei olnud ministril ametlikku teadmist toimuvast ja toimunust, aga oli selline eelteadmine, et miskit võib olla valesti? Ja seetõttu pidas minister vajalikuks täiendavalt uurida ja sellest tulenevalt te koostasite selle 19 küsimusega kirja, mis läks välja 7. juulil?
Kui te mäletate, siis kuskil märtsikuus ERR-i vahendusel ilmus artikkel, kus VTA pressiesindaja teatas, et mingit ohtu ei ole ja neid juhtumeid ei saa M.V. Wooliga siduda. Märtsis ei olnud veel Mart Järvik minister, ta oli tavaline kodanik ja lehelugeja nagu me kõik. Siis ta sai aprilli lõpus ministriks. Eelmiselt ministrilt ta mingisugust teatepulka, et on mingi listeeriaprobleem või asi, ei saanud. Ametkond, ministeerium, ega ka VTA teda millestki ei teavitanud. Aga minister hakkas küsima, et ta on ju ka lehte lugenud, et kas siis on midagi või ei ole midagi. Lehelugejana pidi ta ju rahul olema, sest VTA pressiesindaja oli öelnud, et ohtu ei ole.
Siis ta pani ka oma nõunikud tööle. Hakkasime meie ka siis erinevat infot koguma. Kuna ministrile tuli info, et VTA-s toimub koosolek ja ise ta sinna minna ei saanud, siis ta suunas mind sinna. Ja palus, et ma vähemasti küsiks seda, kes need nii-öelda avastatud bakteri leiud ja väidetavad surmad Euroopas, tol ajal veel Eestis surmadest ei räägitudki midagi, või võimalikest surmadest - kes seda täpselt teab, kuidas see kõik on? Et ma vähemasti uuriksin, kas need on põhjuslikus seoses ja kas seal käib ka mingisuguseid ametlikke kohtu- või muid asju Euroopas. Kui ikkagi toidutootja on kedagi ära tapnud oma toiduga, siis võiks eeldada, et toimub ka mingi ametlik menetlus. Sellise küsimuse ma esitasin ja mingit ametlikku vastust ma sealt ei saanud, sest VTA-l endal ei olnud informatsiooni nendele küsimustele vastamiseks.
Selle info ma andsin ministrile edasi, kogusime infot edasi ja siis koostasime sellise ametliku kirja juuli lõpus. Augustis tuli sellele osaline vastus, hiljem täpsustasime veel erinevaid küsimusi ja lõpuks kuskil oktoobri alguses tulid lõplikud vastused. Nii, et põhimõtteliselt võiks kokkuvõtvalt öelda, et ministri ja VTA vahel on nüüd ametlik suhtlus, aga seda ei olnud enne augusti algust selles küsimuses.
Kuidas see suhtlus on nüüd viimastel päevadel edasi läinud?
Hästi.
Milliseid konkreetseid samme on ette võetud listeeria juhtumite valguses toiduohutuse tagamiseks?
See on protsess, mida VTA rakendab M.V. Wooli suhtes. Siin ministril ei ole midagi kaasa rääkida. See on riiklik järelevalvemenetlus, ministril siin seadusest tulenevalt ei ole õigust sekkuda. Eks ta lihtsalt küsib aeg-ajalt küsimusi, et kuidas läheb. Rohkem paraku teha ei saa.
Mis on tõsi, et nii M.V. Wool, VTA, ministeerium ning võib-olla ka terviseamet peaks tegema tõsist koostööd, sest rahva tervis ei ole naljaasi, ja see ongi ministri kõige suurem mure, et rahva tervis oleks tagatud.
Kas te näete nende listeeria juhtumitega tegelemise valguses teineteise suhtes teatud usaldamatust? Kas see omavaheline suhtlemine ei olnud veel piisavalt hästi sisse viidud? Millest see konflikt tulenes?
Tegelikult te olete õigel teel küll. Aprilli lõpus astus valitsus ametisse. Nii, et kuskil mais hakkasid kõik ministrid alles oma ministeeriumiga tutvuma. Eks see võtabki kõik aega, suvi ka. See oli selles mõttes kõige ebaproduktiivsem aeg ministeeriumi haldusalaga tutvumiseks. Kontakte oligi vähe, inimesed puhkasid jne.
See on asja üks pool. Teine on muidugi see, et mis siin salata - ega see praegune koalitsioon ei ole ju midagi sellist, mida nüüd ametkond hirmsasti armastaks. Sellised kõhklused ja kahtlused uute ministrite suhtes ja lootus, et võib-olla see koalitsioon läheb kohe-kohe laiali - seda on paraku tunda.
Mõned on olnud natuke sõnakamad ja öelnud, et ametkond töötab vastu. Mina niimoodi ei väljenduks, et keegi otseselt vastu töötab, aga ütleme nii, et selline teatud kompamine on käinud ja selle hea koostöö käima jooksmine on võtnud liiga palju aega.
Seal on puhtalt objektiivsed ja subjektiivsed põhjused, miks ametkond võib-olla ei olnud liiga agar ja aldis ministriga koostööd alustama, aga minu arust see on iga päevaga läinud paremaks.
See on nüüd täiesti selge, et ministrit süüdistada mingis valetamises - see on selline asendustegevus. Rõhk peaks olema ka meedial ja meil kõigil rahva tervisel, mitte sellel, mis kuupäeval minister midagi teada sai. Keda see lõpuks huvitab? Minister on saanud ametlikult teavitatud alates augusti algusest ja sellele ei ole midagi lisada.
Kahtlused, et äkki ta teadis midagi varem... Jah, lehelugejana teadiski, aga ametlikku infot tal varem ei olnud. Nüüd on. Nii, et koostöö on hakanud sujuma ja loodetavasti see on tarbijate tervise huvides. | Arumäe: Järvik sai ametlikku infot listeeria kohta augustis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kelle initsiatiivil te osalesite koosolekul VTA-ga 19. juunil?
Jah, ma käisin seal ministri volitusel.
Te informeerisite ka ministrit koosolekul räägitust?
Loomulikult.
Aga miks minister räägib, et ta listeeria juhtumitest alles augustis teada sai?
Minister räägib, et alates augustist sai ta esimest korda ametlikku informatsiooni VTA-lt. Seda, et ta märtsikuus luges ka lehti nii nagu kõik kodanikud, siis ta veel ei olnudki minister. Loomulikult ta oli lehelugeja tasemel selle teemaga kursis, aga ametlikku informatsiooni sai ta esmakordselt augustis.
Kuna ka mina, kui ma käisin seal koosolekul, mul ei olnud sealt mitte mingit ametlikku informatsiooni tuua, sest seal ei olnud seda, mille järele ma sinna läksin. Ma läksin uurima, kas need listeeriajuhtumid ja M.V. Wooli tootmisest ja toodetest leitud bakterid, kas neil on surma kontekstis mingisugune seos. Ja sellist vastust mina sealt koosolekult ei saanud.
See kõik, mis seal muu oli, see ei puutunud üleüldse ministrisse, sest see puudutas proovide võtmist ja mingeid tehnilisi küsimusi, mida VTA ja M.V. Wool omavahel arutasid. Nii, et see koosolek ei olnud selles mõttes võib-olla õnnestunud, et ei olekski minul olnud vaja sinna minna, sest minister oma küsimustele vastuseid ei saanud.
Millises vormis peaks ametlik infoedastus ja suhtlus toimuma, et lõpptulemus oleks informeeritud minister?
Nii, et peadirektor saadab ministrile informatsiooni, kas e-kirja või posti teel. Nii nagu see ametlik asjaajamine käib. Võib-olla kohtuvad, võib-olla helistavad, kes seda kõike teab, aga jah, sellist suhtlust paraku ei ole olnud. See on kahetsusväärne. Nüüd see suhtlus on lõpuks hakanud toimuma läbi raskuste.
Kas siis enne augustit ei olnud ministril ametlikku teadmist toimuvast ja toimunust, aga oli selline eelteadmine, et miskit võib olla valesti? Ja seetõttu pidas minister vajalikuks täiendavalt uurida ja sellest tulenevalt te koostasite selle 19 küsimusega kirja, mis läks välja 7. juulil?
Kui te mäletate, siis kuskil märtsikuus ERR-i vahendusel ilmus artikkel, kus VTA pressiesindaja teatas, et mingit ohtu ei ole ja neid juhtumeid ei saa M.V. Wooliga siduda. Märtsis ei olnud veel Mart Järvik minister, ta oli tavaline kodanik ja lehelugeja nagu me kõik. Siis ta sai aprilli lõpus ministriks. Eelmiselt ministrilt ta mingisugust teatepulka, et on mingi listeeriaprobleem või asi, ei saanud. Ametkond, ministeerium, ega ka VTA teda millestki ei teavitanud. Aga minister hakkas küsima, et ta on ju ka lehte lugenud, et kas siis on midagi või ei ole midagi. Lehelugejana pidi ta ju rahul olema, sest VTA pressiesindaja oli öelnud, et ohtu ei ole.
Siis ta pani ka oma nõunikud tööle. Hakkasime meie ka siis erinevat infot koguma. Kuna ministrile tuli info, et VTA-s toimub koosolek ja ise ta sinna minna ei saanud, siis ta suunas mind sinna. Ja palus, et ma vähemasti küsiks seda, kes need nii-öelda avastatud bakteri leiud ja väidetavad surmad Euroopas, tol ajal veel Eestis surmadest ei räägitudki midagi, või võimalikest surmadest - kes seda täpselt teab, kuidas see kõik on? Et ma vähemasti uuriksin, kas need on põhjuslikus seoses ja kas seal käib ka mingisuguseid ametlikke kohtu- või muid asju Euroopas. Kui ikkagi toidutootja on kedagi ära tapnud oma toiduga, siis võiks eeldada, et toimub ka mingi ametlik menetlus. Sellise küsimuse ma esitasin ja mingit ametlikku vastust ma sealt ei saanud, sest VTA-l endal ei olnud informatsiooni nendele küsimustele vastamiseks.
Selle info ma andsin ministrile edasi, kogusime infot edasi ja siis koostasime sellise ametliku kirja juuli lõpus. Augustis tuli sellele osaline vastus, hiljem täpsustasime veel erinevaid küsimusi ja lõpuks kuskil oktoobri alguses tulid lõplikud vastused. Nii, et põhimõtteliselt võiks kokkuvõtvalt öelda, et ministri ja VTA vahel on nüüd ametlik suhtlus, aga seda ei olnud enne augusti algust selles küsimuses.
Kuidas see suhtlus on nüüd viimastel päevadel edasi läinud?
Hästi.
Milliseid konkreetseid samme on ette võetud listeeria juhtumite valguses toiduohutuse tagamiseks?
See on protsess, mida VTA rakendab M.V. Wooli suhtes. Siin ministril ei ole midagi kaasa rääkida. See on riiklik järelevalvemenetlus, ministril siin seadusest tulenevalt ei ole õigust sekkuda. Eks ta lihtsalt küsib aeg-ajalt küsimusi, et kuidas läheb. Rohkem paraku teha ei saa.
Mis on tõsi, et nii M.V. Wool, VTA, ministeerium ning võib-olla ka terviseamet peaks tegema tõsist koostööd, sest rahva tervis ei ole naljaasi, ja see ongi ministri kõige suurem mure, et rahva tervis oleks tagatud.
Kas te näete nende listeeria juhtumitega tegelemise valguses teineteise suhtes teatud usaldamatust? Kas see omavaheline suhtlemine ei olnud veel piisavalt hästi sisse viidud? Millest see konflikt tulenes?
Tegelikult te olete õigel teel küll. Aprilli lõpus astus valitsus ametisse. Nii, et kuskil mais hakkasid kõik ministrid alles oma ministeeriumiga tutvuma. Eks see võtabki kõik aega, suvi ka. See oli selles mõttes kõige ebaproduktiivsem aeg ministeeriumi haldusalaga tutvumiseks. Kontakte oligi vähe, inimesed puhkasid jne.
See on asja üks pool. Teine on muidugi see, et mis siin salata - ega see praegune koalitsioon ei ole ju midagi sellist, mida nüüd ametkond hirmsasti armastaks. Sellised kõhklused ja kahtlused uute ministrite suhtes ja lootus, et võib-olla see koalitsioon läheb kohe-kohe laiali - seda on paraku tunda.
Mõned on olnud natuke sõnakamad ja öelnud, et ametkond töötab vastu. Mina niimoodi ei väljenduks, et keegi otseselt vastu töötab, aga ütleme nii, et selline teatud kompamine on käinud ja selle hea koostöö käima jooksmine on võtnud liiga palju aega.
Seal on puhtalt objektiivsed ja subjektiivsed põhjused, miks ametkond võib-olla ei olnud liiga agar ja aldis ministriga koostööd alustama, aga minu arust see on iga päevaga läinud paremaks.
See on nüüd täiesti selge, et ministrit süüdistada mingis valetamises - see on selline asendustegevus. Rõhk peaks olema ka meedial ja meil kõigil rahva tervisel, mitte sellel, mis kuupäeval minister midagi teada sai. Keda see lõpuks huvitab? Minister on saanud ametlikult teavitatud alates augusti algusest ja sellele ei ole midagi lisada.
Kahtlused, et äkki ta teadis midagi varem... Jah, lehelugejana teadiski, aga ametlikku infot tal varem ei olnud. Nüüd on. Nii, et koostöö on hakanud sujuma ja loodetavasti see on tarbijate tervise huvides.
### Response:
Arumäe: Järvik sai ametlikku infot listeeria kohta augustis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroliigas kuuenda järjestikuse võidu võtnud CSKA resultatiivseim oli 16 punkti visanud Cory Higgins, Vitali Fridzon lisas 13 ning Aaron Jackson 12 silma. Iisraeli klubi eest viskas Andrew Goudelock 19 punkti. Võit oli CSKA-le ühe kaotuse kõrval juba 11., üheksa võidu ja nelja kaotuse peal on Madridi Real, Piraeuse Olympiakos ning Hispaania klubide kolmapäevases omavahelises heitluses 65:62 Barcelona alistanud Baskonia.
Baskonia võitu panustas tagamängija Rodrigue Beaubois 19 punktiga, Shane Larkin lisas 14 silma. Ante Tomic viskas Barcelona resultatiivseimana 18 punkti ja võttis seitse lauapalli, Tyrese Rice'i arvele jäi 15 punkti ja kaheksa korvisöötu.
Istanbuli siseasjas jäi peale Darüssafaka, kes oli 71:64 parem Fenerbahcest. Darüssafaka võitu andsid olulise panuse 22 punkti visanud Scottie Wilbekin ning 20 silma kogunud Will Clyburn, kes võttis ka seitse lauapalli. Kaheksast kahepunktiviskest seitse tabanud Kostas Sloukas viskas Fenerbahce kasuks 16 punkti.
Ateena Panathinaikos otsustas matšis Milano Emporio Armani vastu kohtumise saatuse ära teisel veerandajal, mis võideti 24:8. Lõppskooriks jäi 86:72. Kreeka klubi eest viskasid viis meest kahekohalise punktisumma, neist enim, 19, sai kirja Mike James. James McLean oli Milano eest lähedal kaksikduublile, visates 16 punkti ning võttes üheksa lauapalli. | VIDEOD | CSKA võiduseeria sai Tel Avivis jätku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroliigas kuuenda järjestikuse võidu võtnud CSKA resultatiivseim oli 16 punkti visanud Cory Higgins, Vitali Fridzon lisas 13 ning Aaron Jackson 12 silma. Iisraeli klubi eest viskas Andrew Goudelock 19 punkti. Võit oli CSKA-le ühe kaotuse kõrval juba 11., üheksa võidu ja nelja kaotuse peal on Madridi Real, Piraeuse Olympiakos ning Hispaania klubide kolmapäevases omavahelises heitluses 65:62 Barcelona alistanud Baskonia.
Baskonia võitu panustas tagamängija Rodrigue Beaubois 19 punktiga, Shane Larkin lisas 14 silma. Ante Tomic viskas Barcelona resultatiivseimana 18 punkti ja võttis seitse lauapalli, Tyrese Rice'i arvele jäi 15 punkti ja kaheksa korvisöötu.
Istanbuli siseasjas jäi peale Darüssafaka, kes oli 71:64 parem Fenerbahcest. Darüssafaka võitu andsid olulise panuse 22 punkti visanud Scottie Wilbekin ning 20 silma kogunud Will Clyburn, kes võttis ka seitse lauapalli. Kaheksast kahepunktiviskest seitse tabanud Kostas Sloukas viskas Fenerbahce kasuks 16 punkti.
Ateena Panathinaikos otsustas matšis Milano Emporio Armani vastu kohtumise saatuse ära teisel veerandajal, mis võideti 24:8. Lõppskooriks jäi 86:72. Kreeka klubi eest viskasid viis meest kahekohalise punktisumma, neist enim, 19, sai kirja Mike James. James McLean oli Milano eest lähedal kaksikduublile, visates 16 punkti ning võttes üheksa lauapalli.
### Response:
VIDEOD | CSKA võiduseeria sai Tel Avivis jätku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koos DeVaughn Akoon-Purcelliga Bearsi resultatiivseimaks kerkinud Kitsing käis väljakul 18 minutit ning tabas üheksast viskest kuus (kahesed 3/4, kolmesed 3/5). Samuti tabas Kitsing ainsa sooritatud vabaviske ja võttis neli lauapalli, kuid kukkus viie veaga pingile.
A-alagrupi liidrina jätkaval Monacol on nüüd üheksa võitu ja üks kaotus, Bakken Bearsile oli kaotus ühe võidu kõrval juba üheksandaks. Sama saldo on ka Domžalel. | VIDEO | Kitsing näitas alagrupi liidri vastu head visketabavust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koos DeVaughn Akoon-Purcelliga Bearsi resultatiivseimaks kerkinud Kitsing käis väljakul 18 minutit ning tabas üheksast viskest kuus (kahesed 3/4, kolmesed 3/5). Samuti tabas Kitsing ainsa sooritatud vabaviske ja võttis neli lauapalli, kuid kukkus viie veaga pingile.
A-alagrupi liidrina jätkaval Monacol on nüüd üheksa võitu ja üks kaotus, Bakken Bearsile oli kaotus ühe võidu kõrval juba üheksandaks. Sama saldo on ka Domžalel.
### Response:
VIDEO | Kitsing näitas alagrupi liidri vastu head visketabavust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise saatus tehti selgeks juba esimesel poolajal, kui esmalt viis Thiago Alcantara kodumeeskonna 17. minutil juhtima ning Xabi Alonso kaheksa minutit hiljem Bayerni eduseisu veelgi suurendas.
30. minutil sai punase kaardi Leipzigi põhimängija Emil Forsberg, poolaja viimasel minutil vormistas Robert Lewandowski penaltist kohtumise lõppskoori.
Bayerni võit tähendab, et ühtlasi läheb suurklubi jõulupuhkusele vastu Bundesliga liidrina. Leipzig jääb 39 punkti peal olevast Bayernist maha kolme silmaga, kolmas on 30 punkti kogunud Berliini Hertha, kes alistas kolmapäeval Marvin Plattenhardti ja Salomon Kalou väravatest 2:0 tabeli viimase Darmstadti.
Freiburg oli võõrsil Ingolstadtist 2:0 üle, Köln ja Leverkuseni Bayer tegid 1:1 viigi, sama skooriga lõppes ka Hoffenheimi ja Bremeni Werderi vaheline kohtumine. | Bayern seljatas Leipzigi ning läheb jõulupuhkusele liidrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise saatus tehti selgeks juba esimesel poolajal, kui esmalt viis Thiago Alcantara kodumeeskonna 17. minutil juhtima ning Xabi Alonso kaheksa minutit hiljem Bayerni eduseisu veelgi suurendas.
30. minutil sai punase kaardi Leipzigi põhimängija Emil Forsberg, poolaja viimasel minutil vormistas Robert Lewandowski penaltist kohtumise lõppskoori.
Bayerni võit tähendab, et ühtlasi läheb suurklubi jõulupuhkusele vastu Bundesliga liidrina. Leipzig jääb 39 punkti peal olevast Bayernist maha kolme silmaga, kolmas on 30 punkti kogunud Berliini Hertha, kes alistas kolmapäeval Marvin Plattenhardti ja Salomon Kalou väravatest 2:0 tabeli viimase Darmstadti.
Freiburg oli võõrsil Ingolstadtist 2:0 üle, Köln ja Leverkuseni Bayer tegid 1:1 viigi, sama skooriga lõppes ka Hoffenheimi ja Bremeni Werderi vaheline kohtumine.
### Response:
Bayern seljatas Leipzigi ning läheb jõulupuhkusele liidrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mongoolia välisminister Tsend Munkh-Orgil väljendas kohalikule päevalehele Unuudur kahetsust, et dalai-laama visiit kahjustas sidemeid riigi mõjuvõimsa naabri Hiinaga.
"Võite võtta teadmiseks, et selle valitsuse ametiajal ei lubata dalai-laamal Mongooliat külastada isegi usulistel eesmärkidel," ütles välisminister. Tema avalduse kehtivust kinnitas ka ministeeriumi pressiosakond.
Peking "omistab tähtsust" välisministri avaldusele ning loodab, et selles küsimuses Mongoolia "austab võetud kohustusi", teatas Hiina välisministeerium kolmapäeval. Peking süüdistab Tiibeti eksiilis elavat liidrit katses Hiinat ja Tiibetit eraldada.
Hiina kasutab dalai-laama diplomaatilise töö tõkestamiseks ära oma majanduslikku mõjuvõimu. Mongoolia habras majandus on Hiinast väga sõltuv. Peking ja Ulaanbaatar pidasid läbirääkimisi võimaliku 4,2 miljardi dollari (4 miljardi euro) suuruse laenu üle.
Pärast visiiti kõnelused peatati ja Peking kehtestas Mongoolia-Hiina piiril ühes piiripunktis uued maksud ja nõuded, mis põhjustasid pika järjekorra. Seda piiripunkti läbib päevas pea tuhat veokit vase ja söega.
Mongoolia budism on Tiibetis leviva budismiga tihedalt seotud ning riik suhtub traditsiooniliselt dalai-laamasse austusega.
Dalai-laama rõhutas novembris toimunud visiidil, et reisil polnud poliitilist tagamõtet ning ta pole Tiibeti iseseisvumise eest avalikult sõna võtnud alates 1974. aastast. | Mongoolia dalai-laamat edaspidi riiki ei lase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mongoolia välisminister Tsend Munkh-Orgil väljendas kohalikule päevalehele Unuudur kahetsust, et dalai-laama visiit kahjustas sidemeid riigi mõjuvõimsa naabri Hiinaga.
"Võite võtta teadmiseks, et selle valitsuse ametiajal ei lubata dalai-laamal Mongooliat külastada isegi usulistel eesmärkidel," ütles välisminister. Tema avalduse kehtivust kinnitas ka ministeeriumi pressiosakond.
Peking "omistab tähtsust" välisministri avaldusele ning loodab, et selles küsimuses Mongoolia "austab võetud kohustusi", teatas Hiina välisministeerium kolmapäeval. Peking süüdistab Tiibeti eksiilis elavat liidrit katses Hiinat ja Tiibetit eraldada.
Hiina kasutab dalai-laama diplomaatilise töö tõkestamiseks ära oma majanduslikku mõjuvõimu. Mongoolia habras majandus on Hiinast väga sõltuv. Peking ja Ulaanbaatar pidasid läbirääkimisi võimaliku 4,2 miljardi dollari (4 miljardi euro) suuruse laenu üle.
Pärast visiiti kõnelused peatati ja Peking kehtestas Mongoolia-Hiina piiril ühes piiripunktis uued maksud ja nõuded, mis põhjustasid pika järjekorra. Seda piiripunkti läbib päevas pea tuhat veokit vase ja söega.
Mongoolia budism on Tiibetis leviva budismiga tihedalt seotud ning riik suhtub traditsiooniliselt dalai-laamasse austusega.
Dalai-laama rõhutas novembris toimunud visiidil, et reisil polnud poliitilist tagamõtet ning ta pole Tiibeti iseseisvumise eest avalikult sõna võtnud alates 1974. aastast.
### Response:
Mongoolia dalai-laamat edaspidi riiki ei lase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnut ei päästnud ka leedulase Vaidotas Volkuse suurepärane partii. 31 minutit väljakul viibinud Volkus viskas 36 punkti (kahesed 12/19, kolmesed 2/3, vabavisked 6/8), võttis üheksa lauapalli (neist kuus ründelauast), andis neli korvisöötu ja tegi kolm vaheltlõiget.
Teised Pärnu mehed kahekohalise punktisummani ei jõudnud. Nevežise resultatiivseim oli 25 punkti visanud ja üheksa lauapalli võtnud Karolis Petrukonis.
Kaks võitu ja seitse kaotust kogunud Pärnu jätkab B-grupis eelviimasena, liidril Baronsil on seitse võitu ja kaks kaotust. Pärnu tänane vastane Nevežis on kuue võidu ja kolme kaotusega teine. | Pea pooled võistkonna punktid visanud Volkuse hiilgemäng ei päästnud Pärnut kaotusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnut ei päästnud ka leedulase Vaidotas Volkuse suurepärane partii. 31 minutit väljakul viibinud Volkus viskas 36 punkti (kahesed 12/19, kolmesed 2/3, vabavisked 6/8), võttis üheksa lauapalli (neist kuus ründelauast), andis neli korvisöötu ja tegi kolm vaheltlõiget.
Teised Pärnu mehed kahekohalise punktisummani ei jõudnud. Nevežise resultatiivseim oli 25 punkti visanud ja üheksa lauapalli võtnud Karolis Petrukonis.
Kaks võitu ja seitse kaotust kogunud Pärnu jätkab B-grupis eelviimasena, liidril Baronsil on seitse võitu ja kaks kaotust. Pärnu tänane vastane Nevežis on kuue võidu ja kolme kaotusega teine.
### Response:
Pea pooled võistkonna punktid visanud Volkuse hiilgemäng ei päästnud Pärnut kaotusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Donetski oblastis Svitlodarski kaarel on sõjategevus käinud alates nädalavahetusest ja sissid on kasutanud Ukraina positsioonide tulistamisel ennenägematul määral raskesuurtükke ja -miinipildujaid.
Turtšõnov märkis, et Ukraina vägede positsioone tulistatakse neljandat päeva Minski lepetega keelatud suurtükkidest ja raskemiinipildujatest. "Meie Svitlodarski kaarel asuvate positsioonide pihta tulistatud mürskude ja miinide hulgaga on püstitatud omalaadne rekord, rohkem kui 800 ööpäevas," tõdes ta.
"Vaatamata pidevale tulele ja püüetele murda läbi meie kaitsest, täitsid Ukraina sõjaväelased oma kohust mehiselt ja asjatundlikult, peatasid vaenlase ja tekitasid talle märkimisväärseid kaotusi," ütles Turtšõnov, lisades, et Ukraina väed on edasi liikunud ja hõivanud uued positsioonid, "mis andsid täiendava eelise võitluses vaenlasega selles piirkonnas".
Kaks Ukraina valitsusväelast sai viimase 24 tunni jooksul Donbassi operatsioonitsoonis surma ja kaheksa vigastada, üks langes vangi, ütles Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Andri Lõssenko varem kolmapäevases teabetunnis.
"Kaks Ukraina sõjaväelast hukkus ja kaheksa said vigastusi - neli haavata ja neli põrutada - viimasel päeval toimunud vaenutegevuses. Üks sõdur langes Svitlodarski kaarel vangi," lisas Lõssenko.
Ukraina eitas pealetungi ettevalmistamist Debaltsevele
Ukraina kaitseministeerium lükkas teisipäeval tagasi Donetski Kremli-meelsete jõudude väite, et Kiiev viib Svitlodarski ja Mõronivski elanikke pealetungi eest varjule.
"See häbiväärne teade ei vasta tõele. Terroritõrjejõud on oma positsioonidel kontaktjoonel, mingeid operatsioone kavas ei ole," ütles Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Andri Lõssenko Interfaxile.
Ta kutsus meediat mitte levitama vastaspoole teateid ja Kremli-meelseid võitlejaid lõpetama kohaliku elanikkonna valeavaldustega hirmutamine.
Teisipäeva hommikul ütles Donetski nn separatistide esindaja Eduard Basurin, et Ukraina sõjaväelased alustasid Debaltseve lähedal asulatest elanike evakueerimist. "Meie Ukraina vägedes olevatelt allikatelt saabunud teabe kohaselt algas Ukraina käes olevates Svitlodarskis ja Mõronivskis Ukraina jõudude pealetungi eel elanikkonna massiline evakueerimine," ütles Basurin.
Ta märkis, et kahel eelneval päeval märgati selles rindelõigus Ukraina poolel pinge tõusu.
Kiiev teisipäeval: Donbassis hukkus ööpäevaga üks Ukraina sõdur
Ida-Ukraina konfliktitsoonis hukkus viimase 24 tunni jooksul üks ning sai viga üheksa sõdurit, teatas Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk teisipäeval.
"Viimase päeva jooksul hukkus vaenutegevuses üks Ukraina sõdur, üheksa sai viga ning kaheksa sai närvivapustuse. Kõik juhtumid leidsid aset Svitlodarski kaarel," ütles Motuzjanõk pressikonverentsil.
Ukraina kaitseministeerium teatas oma veebilehel, et sõjavägi lõi Svitlodarski kaarel tagasi separatistide rünnaku. "Kolme kuni viie liikmelised terroristide rühmad üritasid tõrjuda Ukraina üksusi rünnatavatelt positsioonidelt. Nad sunniti taganema pärast Ukraina relvajõudude kohast vastust," teatas ametkond.
Pühapäeval teatati viie sõduri langemisest
Ukraina armee teatas pühapäeval, et riigi idaosas sai lahingus Kremli-meelsete võitlejatega surma viis sõjaväelast.
Sõjaväe eestkõneleja Leonid Matjukhini sõnul sai Svitlodarski lähistel puhkenud relvakokkupõrkes viga veel kuus sõjaväelast. Terrorismivastase operatsiooni (ATO) staabi teatel üritasid vastased suurte jõududega Ukraina relvajõudude kaitsepositsioonidest läbi tungida, kuid see neil ei õnnestunud, vahendasid BNS ja Unian.
Sõjaväe pressiesindaja andmetel kestis lahing kaks tundi ning selles kasutati suurtükiväge ja granaadiheitjaid. Armee esindaja info kohaselt sai surma 20 mässulist ja umbes 30 haavata.
Venemeelsete mässuliste esindaja sõnul pole hukkunud võitlejate arv veel teada. Separatistid süüdistasid Ukraina sõdureid katses hõivata tagasi positsioone, mille nad kaotasid kaks aastat tagasi.
Tegemist oli ühe kõige verisema relvakokkupõrkega piirkonnas mitme kuu jooksul.
Kaitseministeeriumi kõneisik Oleksandr Motuzjanõk oli varem päeval öelnud, et Ukraina relvajõud viimase ööpäeva jooksul Donbassis kaotusi ei kandnud, kuid nende positsioone tulistati kõigil suundadel ja muuhulgas kasutati suurekaliibrilisi suurtükke.
Sõjaajaloolane: Venemaa üritab Ukraina võime kukutada pigem poliitiliste ja majanduslike vahenditega
Sõjaajaloolane Igor Kopõtin tõdes "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et praegust olukorda ei maksa ülehinnata, sest ka mõni kuu tagasi olid teistes piirkondades sama suured lahingud.
Kopõtin selgitas, et Svitlodarsk, kus käivad praegu lahingud, on Ukrainale oluline platvorm võimalikuks edasitungiks Debaltseve peale, mis omakorda on oluline raudtee- ja maanteeühenduse sõlmpunkt Donetski ja Luganski vahel.
"Teoreetiliselt ukrainlased võivad ära kasutada selle olukorra, et teha lõppu separatistidele, kuid me näeme, et Ukraina riigil ja armee juhtkonnal pole praegu sellist tugevat tahet. Teiseks pole selles piirkonnas piisavalt pealetungirelvastust," lisas ajaloolane.
Venemaa ei taha Kopõtini hinnangul Ukrainas võimul olevat režiimi kukutada mitte niivõrd sõjaliste kui poliitiliste või majanduslike meetmetega.
"Konventsionaalne sõjategevus on ainult osa hübriidsõjast. Ilmselt suurt pealetungi ei tule, vaid kestev rahulolematus Donbassi piirkonnaga peaks tekitama poliitilist kriisi, süvendama poliitilisi ja majanduslikke vastuolusid ja sel teel peaks tekkima n-ö uus Maidan. Ilmselt Venemaa loodab tuua Kiievis võimule hoopis Moskva-meelse valitsuse," rääkis Kopõtin. | Kiiev: Ukraina väed hõivasid Svitlodarski kaarel uusi positsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Donetski oblastis Svitlodarski kaarel on sõjategevus käinud alates nädalavahetusest ja sissid on kasutanud Ukraina positsioonide tulistamisel ennenägematul määral raskesuurtükke ja -miinipildujaid.
Turtšõnov märkis, et Ukraina vägede positsioone tulistatakse neljandat päeva Minski lepetega keelatud suurtükkidest ja raskemiinipildujatest. "Meie Svitlodarski kaarel asuvate positsioonide pihta tulistatud mürskude ja miinide hulgaga on püstitatud omalaadne rekord, rohkem kui 800 ööpäevas," tõdes ta.
"Vaatamata pidevale tulele ja püüetele murda läbi meie kaitsest, täitsid Ukraina sõjaväelased oma kohust mehiselt ja asjatundlikult, peatasid vaenlase ja tekitasid talle märkimisväärseid kaotusi," ütles Turtšõnov, lisades, et Ukraina väed on edasi liikunud ja hõivanud uued positsioonid, "mis andsid täiendava eelise võitluses vaenlasega selles piirkonnas".
Kaks Ukraina valitsusväelast sai viimase 24 tunni jooksul Donbassi operatsioonitsoonis surma ja kaheksa vigastada, üks langes vangi, ütles Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Andri Lõssenko varem kolmapäevases teabetunnis.
"Kaks Ukraina sõjaväelast hukkus ja kaheksa said vigastusi - neli haavata ja neli põrutada - viimasel päeval toimunud vaenutegevuses. Üks sõdur langes Svitlodarski kaarel vangi," lisas Lõssenko.
Ukraina eitas pealetungi ettevalmistamist Debaltsevele
Ukraina kaitseministeerium lükkas teisipäeval tagasi Donetski Kremli-meelsete jõudude väite, et Kiiev viib Svitlodarski ja Mõronivski elanikke pealetungi eest varjule.
"See häbiväärne teade ei vasta tõele. Terroritõrjejõud on oma positsioonidel kontaktjoonel, mingeid operatsioone kavas ei ole," ütles Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Andri Lõssenko Interfaxile.
Ta kutsus meediat mitte levitama vastaspoole teateid ja Kremli-meelseid võitlejaid lõpetama kohaliku elanikkonna valeavaldustega hirmutamine.
Teisipäeva hommikul ütles Donetski nn separatistide esindaja Eduard Basurin, et Ukraina sõjaväelased alustasid Debaltseve lähedal asulatest elanike evakueerimist. "Meie Ukraina vägedes olevatelt allikatelt saabunud teabe kohaselt algas Ukraina käes olevates Svitlodarskis ja Mõronivskis Ukraina jõudude pealetungi eel elanikkonna massiline evakueerimine," ütles Basurin.
Ta märkis, et kahel eelneval päeval märgati selles rindelõigus Ukraina poolel pinge tõusu.
Kiiev teisipäeval: Donbassis hukkus ööpäevaga üks Ukraina sõdur
Ida-Ukraina konfliktitsoonis hukkus viimase 24 tunni jooksul üks ning sai viga üheksa sõdurit, teatas Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk teisipäeval.
"Viimase päeva jooksul hukkus vaenutegevuses üks Ukraina sõdur, üheksa sai viga ning kaheksa sai närvivapustuse. Kõik juhtumid leidsid aset Svitlodarski kaarel," ütles Motuzjanõk pressikonverentsil.
Ukraina kaitseministeerium teatas oma veebilehel, et sõjavägi lõi Svitlodarski kaarel tagasi separatistide rünnaku. "Kolme kuni viie liikmelised terroristide rühmad üritasid tõrjuda Ukraina üksusi rünnatavatelt positsioonidelt. Nad sunniti taganema pärast Ukraina relvajõudude kohast vastust," teatas ametkond.
Pühapäeval teatati viie sõduri langemisest
Ukraina armee teatas pühapäeval, et riigi idaosas sai lahingus Kremli-meelsete võitlejatega surma viis sõjaväelast.
Sõjaväe eestkõneleja Leonid Matjukhini sõnul sai Svitlodarski lähistel puhkenud relvakokkupõrkes viga veel kuus sõjaväelast. Terrorismivastase operatsiooni (ATO) staabi teatel üritasid vastased suurte jõududega Ukraina relvajõudude kaitsepositsioonidest läbi tungida, kuid see neil ei õnnestunud, vahendasid BNS ja Unian.
Sõjaväe pressiesindaja andmetel kestis lahing kaks tundi ning selles kasutati suurtükiväge ja granaadiheitjaid. Armee esindaja info kohaselt sai surma 20 mässulist ja umbes 30 haavata.
Venemeelsete mässuliste esindaja sõnul pole hukkunud võitlejate arv veel teada. Separatistid süüdistasid Ukraina sõdureid katses hõivata tagasi positsioone, mille nad kaotasid kaks aastat tagasi.
Tegemist oli ühe kõige verisema relvakokkupõrkega piirkonnas mitme kuu jooksul.
Kaitseministeeriumi kõneisik Oleksandr Motuzjanõk oli varem päeval öelnud, et Ukraina relvajõud viimase ööpäeva jooksul Donbassis kaotusi ei kandnud, kuid nende positsioone tulistati kõigil suundadel ja muuhulgas kasutati suurekaliibrilisi suurtükke.
Sõjaajaloolane: Venemaa üritab Ukraina võime kukutada pigem poliitiliste ja majanduslike vahenditega
Sõjaajaloolane Igor Kopõtin tõdes "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et praegust olukorda ei maksa ülehinnata, sest ka mõni kuu tagasi olid teistes piirkondades sama suured lahingud.
Kopõtin selgitas, et Svitlodarsk, kus käivad praegu lahingud, on Ukrainale oluline platvorm võimalikuks edasitungiks Debaltseve peale, mis omakorda on oluline raudtee- ja maanteeühenduse sõlmpunkt Donetski ja Luganski vahel.
"Teoreetiliselt ukrainlased võivad ära kasutada selle olukorra, et teha lõppu separatistidele, kuid me näeme, et Ukraina riigil ja armee juhtkonnal pole praegu sellist tugevat tahet. Teiseks pole selles piirkonnas piisavalt pealetungirelvastust," lisas ajaloolane.
Venemaa ei taha Kopõtini hinnangul Ukrainas võimul olevat režiimi kukutada mitte niivõrd sõjaliste kui poliitiliste või majanduslike meetmetega.
"Konventsionaalne sõjategevus on ainult osa hübriidsõjast. Ilmselt suurt pealetungi ei tule, vaid kestev rahulolematus Donbassi piirkonnaga peaks tekitama poliitilist kriisi, süvendama poliitilisi ja majanduslikke vastuolusid ja sel teel peaks tekkima n-ö uus Maidan. Ilmselt Venemaa loodab tuua Kiievis võimule hoopis Moskva-meelse valitsuse," rääkis Kopõtin.
### Response:
Kiiev: Ukraina väed hõivasid Svitlodarski kaarel uusi positsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lincoln Williams tõi Eesti klubile 12 punkti, Oliver Orava arvele jäi 11 ning Rauno Tamm lisas kümme silma. Henri Treial sai ČEZ Karlovarsko eest kirja üheksa punkti.
Eurohooaja jätkamiseks oleks Selver Tšehhi klubi vastu vajanud 3:0 või 3:1 võitu, mille järel tulnuks võita ka kuldne geim. Treiali koduklubi kohtub 1/16-finaalis Soome klubi Kokkola Tiikeritega.
Enne kohtumist:
Kaks nädalat tagasi toimunud avamängus jäi Selver võõrsil alla 1:3 (17:25, 22:25, 25:21, 14:25). Eurohooaja jätkamiseks ja sarjas 32 tugevama sekka jõudmiseks on seega Selveril vaja kohtumine esmalt kas 3:0 või 3:1 võita ja olla seejärel edukas ka kuldses geimis, kirjutab volley.ee.
"Tšehhide võistkond on äärmiselt distsiplineeritud ja väga konkreetse mängujoonisega. Neile vastu saamiseks peame kindlasti vähendama omavigade arvu. Esimeses kohtumises läkski mäng paljuski ära meie autilöödud pallide tõttu. Teiselt poolt tuli kingitusi vastu ainult paar tükki. Kui pallivahetused pikemaks venisid, tuli resultaati ka meie poole," rääkis Selveri juhendaja Rainer Vassiljev. Eesti klubi tegi avamängus rünnakul 11 omaviga, tšehhid vaid kaks.
Kolmapäevases mängus jagub eestlasi aga mõlemale poole võrku, sest on ju tänavusest hooajast ČEZ Karlovarsko ridades pallimas rahvuskoondise temporündaja Henri Treial. Avamängus kostitas ta kolme geimi jooksul koduriigi võistkonda kuue punktiga, ent üheksast rünnakuüritusest jäi maha vaid kolmandik. Lisaks kaks punkti blokiga ja üks serviga. Võitjatele tõi Michal Kriško 22 punkti ja ülimalt kogenud 34-aastane Ondřej Hudeček 17.
Selver Tallinnale Lincoln Williamsilt 21 punkti, koguni neli edukat sulustamist kirja saanud Oliver Orava saldoks kogunes 11. Samuti nelja blokipunktiga hiilanud Mihkel Tanila arvele jäi üheksa punkti.
Tšehhi meistriliigas on ČEZ Karlovarsko võitnud tosinast mängust kaheksa ja hoiab kogutud 28 punktiga tabelis teist kohta. Kladnost jäädakse maha viie punktiga. | Selveri euroteekond lõppes kaotusega Treiali meeskonnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lincoln Williams tõi Eesti klubile 12 punkti, Oliver Orava arvele jäi 11 ning Rauno Tamm lisas kümme silma. Henri Treial sai ČEZ Karlovarsko eest kirja üheksa punkti.
Eurohooaja jätkamiseks oleks Selver Tšehhi klubi vastu vajanud 3:0 või 3:1 võitu, mille järel tulnuks võita ka kuldne geim. Treiali koduklubi kohtub 1/16-finaalis Soome klubi Kokkola Tiikeritega.
Enne kohtumist:
Kaks nädalat tagasi toimunud avamängus jäi Selver võõrsil alla 1:3 (17:25, 22:25, 25:21, 14:25). Eurohooaja jätkamiseks ja sarjas 32 tugevama sekka jõudmiseks on seega Selveril vaja kohtumine esmalt kas 3:0 või 3:1 võita ja olla seejärel edukas ka kuldses geimis, kirjutab volley.ee.
"Tšehhide võistkond on äärmiselt distsiplineeritud ja väga konkreetse mängujoonisega. Neile vastu saamiseks peame kindlasti vähendama omavigade arvu. Esimeses kohtumises läkski mäng paljuski ära meie autilöödud pallide tõttu. Teiselt poolt tuli kingitusi vastu ainult paar tükki. Kui pallivahetused pikemaks venisid, tuli resultaati ka meie poole," rääkis Selveri juhendaja Rainer Vassiljev. Eesti klubi tegi avamängus rünnakul 11 omaviga, tšehhid vaid kaks.
Kolmapäevases mängus jagub eestlasi aga mõlemale poole võrku, sest on ju tänavusest hooajast ČEZ Karlovarsko ridades pallimas rahvuskoondise temporündaja Henri Treial. Avamängus kostitas ta kolme geimi jooksul koduriigi võistkonda kuue punktiga, ent üheksast rünnakuüritusest jäi maha vaid kolmandik. Lisaks kaks punkti blokiga ja üks serviga. Võitjatele tõi Michal Kriško 22 punkti ja ülimalt kogenud 34-aastane Ondřej Hudeček 17.
Selver Tallinnale Lincoln Williamsilt 21 punkti, koguni neli edukat sulustamist kirja saanud Oliver Orava saldoks kogunes 11. Samuti nelja blokipunktiga hiilanud Mihkel Tanila arvele jäi üheksa punkti.
Tšehhi meistriliigas on ČEZ Karlovarsko võitnud tosinast mängust kaheksa ja hoiab kogutud 28 punktiga tabelis teist kohta. Kladnost jäädakse maha viie punktiga.
### Response:
Selveri euroteekond lõppes kaotusega Treiali meeskonnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Räim rääkis intervjuus, kuidas ta jõudis otsuseni Iisraeli klubiga leping sõlmida ning meenutas muu hulgas ka juunis Kanadas toimunud mitmepäevasõitu Tour de Beauce, kus ta võitis kaks etappi.
„Ma ei saa ennast võrrelda Peter Saganiga, Mathieu van der Poeliga või teiste selliste ratturitega,“ tõdes Räim. „Tundub, et eestlased arenevad üldse aeglasemalt. Me hakkame silma paistma hiljem, kui teised rahvused ja mõnikord ei hakka me üldse silma paistma, sest me oleme enne juba karjääri lõpetanud.“
„Seega pean püstitama realistlikud eesmärgid,“ jätkas 23-aastane eestlane. „Ma ei saa oma eesmärgiks panna Milano-San Remo, Strade Bianche'i või Pariis-Roubaix' (kohest) võitu, kuid ma tahan neid tulevikus võita. Need on mu unistusteks olnud alates ajast, mil olin väike poiss.“
"Üks sõit, millel ma tuleval aastal tahan tõesti hästi esineda, on Tro-Bro Leon Prantsusmaal. Mulle meeldivad rajad, millel on munakivisektorid. See oli eelmisel aastal mu suureks eesmärgiks ning ma lõpetasin üheksandana.“
Loe Cyclingnewsi täispikkuses ingliskeelset lugu SIIT. | Räim mainekale rattaportaalile: eestlased hakkavad silma paistma hiljem kui teised rahvused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Räim rääkis intervjuus, kuidas ta jõudis otsuseni Iisraeli klubiga leping sõlmida ning meenutas muu hulgas ka juunis Kanadas toimunud mitmepäevasõitu Tour de Beauce, kus ta võitis kaks etappi.
„Ma ei saa ennast võrrelda Peter Saganiga, Mathieu van der Poeliga või teiste selliste ratturitega,“ tõdes Räim. „Tundub, et eestlased arenevad üldse aeglasemalt. Me hakkame silma paistma hiljem, kui teised rahvused ja mõnikord ei hakka me üldse silma paistma, sest me oleme enne juba karjääri lõpetanud.“
„Seega pean püstitama realistlikud eesmärgid,“ jätkas 23-aastane eestlane. „Ma ei saa oma eesmärgiks panna Milano-San Remo, Strade Bianche'i või Pariis-Roubaix' (kohest) võitu, kuid ma tahan neid tulevikus võita. Need on mu unistusteks olnud alates ajast, mil olin väike poiss.“
"Üks sõit, millel ma tuleval aastal tahan tõesti hästi esineda, on Tro-Bro Leon Prantsusmaal. Mulle meeldivad rajad, millel on munakivisektorid. See oli eelmisel aastal mu suureks eesmärgiks ning ma lõpetasin üheksandana.“
Loe Cyclingnewsi täispikkuses ingliskeelset lugu SIIT.
### Response:
Räim mainekale rattaportaalile: eestlased hakkavad silma paistma hiljem kui teised rahvused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Berliini jõuluturul sõitis esmaspäeval rahva sekka terastalasid vedanud veok. Surma sai 12 ja viga 48 inimest. Haiglas on jätkuvalt 28 inimest, neist 14 vigastused on rasked. Kahtlusalusena on tagaotsitavaks kuulutatud Tuneesia päritolu mees.
Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP) endine liider Nigel Farage, kellest on saanud USA tulevase presidendi Donald Trumpi lähedane liitlane, ütles, et 12 inimese elu nõudnud rünnakus ei olnud midagi üllatavat. See olevat Saksa kantsleri Angela Merkeli poliitika loogiline tagajärg.
"Merkel on otseselt põhjustanud Saksamaal suure hulga sotsiaal- ja terrorismiprobleeme, on aeg tõele näkku vaadata," ütles Farage teisipäeval raadiojaamale LBC.
UKIP-i rahastaja Arron Banks läks koguni nii kaugele, et kuulutas Twitteris, et sama hästi oleks võinud Merkel ise seda veoautot juhtida.
Merkelile heidetakse ette uste avamist miljonile sõjapõgenikule ja migrandile, kes on rändekriisi ajal Saksamaale jõudnud.
Mõni tund pärast Berliini rünnakut esines Hollandi parempopulist Geert Wilders süüdistusega liidrite aadressil, kes asüülitaotlejad Euroopasse lubavad.
"Merkel, (Hollandi peaminister Mark) Rutte ja kõik teised argpükstest valitsusjuhid on oma avatud piiride poliitikaga islamiterrori ja asüülitsunami sisse lasknud," ütles ta teisipäeval Twitteris.
Slovakkia peaminister Robert Fico leidis, et Berliini rünnak on viimane piisk Euroopa rändekriisi kannatuste karikas.
Paljud parempopulistid on aga ettevaatlikumad. Nii ei tõmmanud Austria paremäärmuslik Vabaduspartei (FPÖ) otsest paralleeli Merkeli poliitika ja Berliini rünnaku vahel.
Ka Prantsuse Rahvusrinde juht Marine Le Pen jättis ühendusjoone tõmbamata.
Tema erakonna aseesimees Florian Phlippot ütles aga, et äärmusrühmituse ISIS džihadistid on koos migrantidega Euroopasse imbunud.
Saksamaal ei saanud mõistagi vaikida immigratsioonivastane populistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD), mille kaasesimehe Frauke Petry sõnul on Merkeli valitsus loonud oma poliitikaga õhkkonna, kus "niisugused teod õilmitsevad".
"Saksamaa ei ole enam turvaline. Kantsleri kohus peaks olema teile seda öelda. Aga kuna tema seda ei tee, ütlen seda mina," sõnas Petry ja nõudis "kontrolli oma territooriumi üle". | EL-i populistid kasutavad Berliini rünnakut Merkeli kritiseerimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Berliini jõuluturul sõitis esmaspäeval rahva sekka terastalasid vedanud veok. Surma sai 12 ja viga 48 inimest. Haiglas on jätkuvalt 28 inimest, neist 14 vigastused on rasked. Kahtlusalusena on tagaotsitavaks kuulutatud Tuneesia päritolu mees.
Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP) endine liider Nigel Farage, kellest on saanud USA tulevase presidendi Donald Trumpi lähedane liitlane, ütles, et 12 inimese elu nõudnud rünnakus ei olnud midagi üllatavat. See olevat Saksa kantsleri Angela Merkeli poliitika loogiline tagajärg.
"Merkel on otseselt põhjustanud Saksamaal suure hulga sotsiaal- ja terrorismiprobleeme, on aeg tõele näkku vaadata," ütles Farage teisipäeval raadiojaamale LBC.
UKIP-i rahastaja Arron Banks läks koguni nii kaugele, et kuulutas Twitteris, et sama hästi oleks võinud Merkel ise seda veoautot juhtida.
Merkelile heidetakse ette uste avamist miljonile sõjapõgenikule ja migrandile, kes on rändekriisi ajal Saksamaale jõudnud.
Mõni tund pärast Berliini rünnakut esines Hollandi parempopulist Geert Wilders süüdistusega liidrite aadressil, kes asüülitaotlejad Euroopasse lubavad.
"Merkel, (Hollandi peaminister Mark) Rutte ja kõik teised argpükstest valitsusjuhid on oma avatud piiride poliitikaga islamiterrori ja asüülitsunami sisse lasknud," ütles ta teisipäeval Twitteris.
Slovakkia peaminister Robert Fico leidis, et Berliini rünnak on viimane piisk Euroopa rändekriisi kannatuste karikas.
Paljud parempopulistid on aga ettevaatlikumad. Nii ei tõmmanud Austria paremäärmuslik Vabaduspartei (FPÖ) otsest paralleeli Merkeli poliitika ja Berliini rünnaku vahel.
Ka Prantsuse Rahvusrinde juht Marine Le Pen jättis ühendusjoone tõmbamata.
Tema erakonna aseesimees Florian Phlippot ütles aga, et äärmusrühmituse ISIS džihadistid on koos migrantidega Euroopasse imbunud.
Saksamaal ei saanud mõistagi vaikida immigratsioonivastane populistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD), mille kaasesimehe Frauke Petry sõnul on Merkeli valitsus loonud oma poliitikaga õhkkonna, kus "niisugused teod õilmitsevad".
"Saksamaa ei ole enam turvaline. Kantsleri kohus peaks olema teile seda öelda. Aga kuna tema seda ei tee, ütlen seda mina," sõnas Petry ja nõudis "kontrolli oma territooriumi üle".
### Response:
EL-i populistid kasutavad Berliini rünnakut Merkeli kritiseerimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Omavahel võtavad SportID korraldataval üritusel mõõtu võistkonnad Terve Keha ning Terve Vaim, kes teineteise võiduplaane nurjata püüavad, vahendab volley.ee. Nimelt ennustab võidutiimi koosseis seda, mida aastalt 2017 eeskätt oodata: kas Eesti ja eestlased teevad uuel aastal ilma pigem spordi- või vaimualadel.
Selleks, et planeeritav 30-tunnine maratonmatš võimalikuks saaks, tuleb mõlema tiimi eest vahetustega väljakule ligi 60 pallurit. Teiste seas on platsile jooksmas suur hulk tuntud Eesti sportlasi, nagu sõudmise neljapaadi olümpiamedalist Allar Raja, Tartu korvpalli legendaarne mees Marek Doronin, Eesti parim aerutaja Kaspar Sula, 400 m tõkkejooksja Jaak Heinrich Jagor, Eesti naiste võrkpallikoondise treener Marko Mett, Eesti rannavolle meister Karl Jaani, TÜ/Eedeni võrkpallinaised ning paljud teised.
Osalejana on end kirja pannud ka Jõuluvana isiklikult. Nimekiri pole aga sugugi veel lõplik ning täieneb iga tunniga.Kõik, kes soovivad aastavahetust vastu võtta rannavõrkpalli mängides või ürituse kohta lisaks lugeda, saavad seda teha ürituse Facebooki lehel. | Aastavahetusel toimub Nõos 30-tunnine rannavõrkpallimaraton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omavahel võtavad SportID korraldataval üritusel mõõtu võistkonnad Terve Keha ning Terve Vaim, kes teineteise võiduplaane nurjata püüavad, vahendab volley.ee. Nimelt ennustab võidutiimi koosseis seda, mida aastalt 2017 eeskätt oodata: kas Eesti ja eestlased teevad uuel aastal ilma pigem spordi- või vaimualadel.
Selleks, et planeeritav 30-tunnine maratonmatš võimalikuks saaks, tuleb mõlema tiimi eest vahetustega väljakule ligi 60 pallurit. Teiste seas on platsile jooksmas suur hulk tuntud Eesti sportlasi, nagu sõudmise neljapaadi olümpiamedalist Allar Raja, Tartu korvpalli legendaarne mees Marek Doronin, Eesti parim aerutaja Kaspar Sula, 400 m tõkkejooksja Jaak Heinrich Jagor, Eesti naiste võrkpallikoondise treener Marko Mett, Eesti rannavolle meister Karl Jaani, TÜ/Eedeni võrkpallinaised ning paljud teised.
Osalejana on end kirja pannud ka Jõuluvana isiklikult. Nimekiri pole aga sugugi veel lõplik ning täieneb iga tunniga.Kõik, kes soovivad aastavahetust vastu võtta rannavõrkpalli mängides või ürituse kohta lisaks lugeda, saavad seda teha ürituse Facebooki lehel.
### Response:
Aastavahetusel toimub Nõos 30-tunnine rannavõrkpallimaraton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suur tänu Põhja-Eesti regionaalhaigla õdedele-arstidele, kes aitasid mul paraneda kõhuaordi ja vasaku iliakaalarteri aneurüsmist. Tänu teile läks operatsioon hästi ja taastumine on olnud kiire," teatas Ilves sotsiaalmeedias. | Toomas Hendrik Ilves paraneb operatsioonist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suur tänu Põhja-Eesti regionaalhaigla õdedele-arstidele, kes aitasid mul paraneda kõhuaordi ja vasaku iliakaalarteri aneurüsmist. Tänu teile läks operatsioon hästi ja taastumine on olnud kiire," teatas Ilves sotsiaalmeedias.
### Response:
Toomas Hendrik Ilves paraneb operatsioonist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Meie partnerlus saab olema huvitav, sest kahtlemata on ta andekas sõitja, kes on sellel aastal näidanud häid esitusi,“ sõnas Ogier Red Bullile Tänaku kohta. „Tal ei õnnestunud küll rallit võita, aga oli sellele väga lähedal.“
„Ma ei tunne teda veel hästi, aga mulle tundub, et ta on tore inimene. Ootan temaga koos töötamist ja selle meeskonna tipule lähemale viimist.“
„Mulle on temast alati jäänud hea mulje ja ma olen kindel, et ta on väga hea tiimiboss, kes teeb asju südame ja suure kirega,“ tõdes Ogier M-Spordi pealiku Malcolm Wilsoni kohta. „See on üheks põhjuseks, mis veenis mind selle meeskonnaga liituma ja meid ootab ees väga inimlik seiklus.“ | Ogier Tänakust: tundub, et ta on tore inimene ja andekas sõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Meie partnerlus saab olema huvitav, sest kahtlemata on ta andekas sõitja, kes on sellel aastal näidanud häid esitusi,“ sõnas Ogier Red Bullile Tänaku kohta. „Tal ei õnnestunud küll rallit võita, aga oli sellele väga lähedal.“
„Ma ei tunne teda veel hästi, aga mulle tundub, et ta on tore inimene. Ootan temaga koos töötamist ja selle meeskonna tipule lähemale viimist.“
„Mulle on temast alati jäänud hea mulje ja ma olen kindel, et ta on väga hea tiimiboss, kes teeb asju südame ja suure kirega,“ tõdes Ogier M-Spordi pealiku Malcolm Wilsoni kohta. „See on üheks põhjuseks, mis veenis mind selle meeskonnaga liituma ja meid ootab ees väga inimlik seiklus.“
### Response:
Ogier Tänakust: tundub, et ta on tore inimene ja andekas sõitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas 34-aastast Kunnust lähisuhtes korduvas partneri kehalises väärkohtlemises, millega tekitas kannatanule valu.
Süüdistuse kohaselt lõi mees Tartus elukaaslast nende elukohas alates 2015. aasta juulist kuni tänavu märtsini kolmel korral.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärna sõnul ei ole inimsuhetes vägivallal õigustust ning mida varem vägivallatseja seda mõistab, seda parem. "Kahjuks pöörduvad kannatanud abi saamiseks riigi poole alles korduvate rünnete puhul, kui vägivald on süvenenud ja tagajärjed tõsisemad," ütles prokurör BNS-ile.
Teisipäeval astus Kunnus Tartus kohtu ette ja võttis kokkuleppemenetluses vastu 11 kuu pikkuse tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga. Menetluskuludena peab ta tasuma kokku 741 eurot.
Kriminaalasi lahenes kohtus kokkuleppemenetluses, mille kohaldamisega nõustusid kõik osapooled: ehk prokuratuur, süüdistatav, tema kaitsja ja ka kannatanu. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid süüdistatav, kaitsja ja prokurör enne asja kohtusse saatmist kokkuleppe süüdistuse, kuriteo liigi ja karistuse osas. Kohus leidis, et sõlmitud kokkulepe ja selles taotletud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus arvestas sellega, et Kunnus on varem kriminaalkorras karistamata.
Teisipäevane otsus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.
Semiootik, publitsist ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus on Eesti Kirjanike Liidu liige. Wikipedia andmetel pälvis ta 2010. aastal kultuurilehe Sirp aastaauhinna ning 2012. aastal Tartu Kultuurikandja aunimetue kultuurikajastaja kategoorias. | Mihkel Kunnus jäi kohtus süüdi perevägivallas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas 34-aastast Kunnust lähisuhtes korduvas partneri kehalises väärkohtlemises, millega tekitas kannatanule valu.
Süüdistuse kohaselt lõi mees Tartus elukaaslast nende elukohas alates 2015. aasta juulist kuni tänavu märtsini kolmel korral.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärna sõnul ei ole inimsuhetes vägivallal õigustust ning mida varem vägivallatseja seda mõistab, seda parem. "Kahjuks pöörduvad kannatanud abi saamiseks riigi poole alles korduvate rünnete puhul, kui vägivald on süvenenud ja tagajärjed tõsisemad," ütles prokurör BNS-ile.
Teisipäeval astus Kunnus Tartus kohtu ette ja võttis kokkuleppemenetluses vastu 11 kuu pikkuse tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga. Menetluskuludena peab ta tasuma kokku 741 eurot.
Kriminaalasi lahenes kohtus kokkuleppemenetluses, mille kohaldamisega nõustusid kõik osapooled: ehk prokuratuur, süüdistatav, tema kaitsja ja ka kannatanu. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid süüdistatav, kaitsja ja prokurör enne asja kohtusse saatmist kokkuleppe süüdistuse, kuriteo liigi ja karistuse osas. Kohus leidis, et sõlmitud kokkulepe ja selles taotletud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus arvestas sellega, et Kunnus on varem kriminaalkorras karistamata.
Teisipäevane otsus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.
Semiootik, publitsist ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus on Eesti Kirjanike Liidu liige. Wikipedia andmetel pälvis ta 2010. aastal kultuurilehe Sirp aastaauhinna ning 2012. aastal Tartu Kultuurikandja aunimetue kultuurikajastaja kategoorias.
### Response:
Mihkel Kunnus jäi kohtus süüdi perevägivallas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Ma kutsusin poisid saali, jagasin nad üheksastesse meeskondadesse ja andsin neile väikese jalgpalli,“ meenutas Naismith korvpalli saamislugu 1939. aastal ühele New Yorgi raadiojaamale antud intervjuus.
„Ma näitasin neile virsikukorve, mille ma olin saali otsaseinte külge naelutanud ja ütlesin, et mängu idee on visata pall vastasmeeskonna virsikukorvi.“
„Ma puhusin vilet ja esimene korvpallimäng algaski.“
Noorte Meeste Kristliku Assosiatsiooni (YMCA) võimlas alguse saanud korvpalli algusaegadel ei olnud palli põrgatamine lubatud, mängijad võisid palli ringi liigutada vaid söötes.
1894. aastaks mängiti korvpalli juba Prantsusmaal, Hiinas, Indias ning enam kui kümnes teises riigis. 1898. aastal sai Naismithist Kansase ülikooli korvpallitreener, tänapäeval asub Springfieldis korvpalli Kuulsuste Hall. | Täna 125 aastat tagasi toimus Springfieldis esimene korvpallimäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Ma kutsusin poisid saali, jagasin nad üheksastesse meeskondadesse ja andsin neile väikese jalgpalli,“ meenutas Naismith korvpalli saamislugu 1939. aastal ühele New Yorgi raadiojaamale antud intervjuus.
„Ma näitasin neile virsikukorve, mille ma olin saali otsaseinte külge naelutanud ja ütlesin, et mängu idee on visata pall vastasmeeskonna virsikukorvi.“
„Ma puhusin vilet ja esimene korvpallimäng algaski.“
Noorte Meeste Kristliku Assosiatsiooni (YMCA) võimlas alguse saanud korvpalli algusaegadel ei olnud palli põrgatamine lubatud, mängijad võisid palli ringi liigutada vaid söötes.
1894. aastaks mängiti korvpalli juba Prantsusmaal, Hiinas, Indias ning enam kui kümnes teises riigis. 1898. aastal sai Naismithist Kansase ülikooli korvpallitreener, tänapäeval asub Springfieldis korvpalli Kuulsuste Hall.
### Response:
Täna 125 aastat tagasi toimus Springfieldis esimene korvpallimäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüria riigitelevisioon näitas fotosid bussidest, mis lahkuvad ümberpiiratud mässuliste aladelt ja sisenevad valitsuse kontrolli all olevatele aladele, vahendas BBC.
Ka ÜRO ametnik ütles Reutersile, et evakuatsioon jätkub. Esimesed viis bussi jõudsid kolmapäeva pärastlõunal valitsuse kontrolli all olevasse Aleppo äärelinna Ramousehi. Sana uudisteagentuuri teatel suunduvad bussid Aleppost läänes olevatele aladele Süüria Punase Poolkuu ja Rahvusvahelise Punase Risti järelevalve all.
Samal ajal lahkusid Idlibi provintsist mässuliste piiramisrõngas olevatest Foah ja Kefraya küladest neli bussi ja kaks kiirabiautot haavatute ja haigetega.
Sana märkis ka, viidates allikatele, et 21 bussijuhti lasti vabaks pärast seda, kui "terroristid" nad teisipäeva õhtul teel Foah ja Kefraya küladesse kinni võtsid.
Aktivistide sõnul oli möödunud ööl 60 bussi mässuliste aladel kinni, mistõttu pidid kolm tuhat inimest lahkumist ootama.
Viivituse põhjus ei ole selge. Riigimeedia süüdistab Idlibi provintsi mässulisi selles, et nad takistasid samaaegset evakuatsiooni kahest sealsest valitsuse kontrolli all olevast šiiitide linnast.
Ei ole teada, kui palju tsiviilelanikke ja mässulisi Aleppo piiramisrõngas veel viibib. Eelmisel neljapäeval hindas ÜRO, et linnas viibis 50 000 inimest. Teisipäeval teatas Punane Rist, et nädal aega kestnud operatsiooni käigus on evakueeritud 25 000 inimest, organisatsiooni Süüria Inimõiguste Vaatleja andmetel aga ligi 17 000 inimest. | Aleppo evakuatsioon jätkub pärast 24-tunnist viivitust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüria riigitelevisioon näitas fotosid bussidest, mis lahkuvad ümberpiiratud mässuliste aladelt ja sisenevad valitsuse kontrolli all olevatele aladele, vahendas BBC.
Ka ÜRO ametnik ütles Reutersile, et evakuatsioon jätkub. Esimesed viis bussi jõudsid kolmapäeva pärastlõunal valitsuse kontrolli all olevasse Aleppo äärelinna Ramousehi. Sana uudisteagentuuri teatel suunduvad bussid Aleppost läänes olevatele aladele Süüria Punase Poolkuu ja Rahvusvahelise Punase Risti järelevalve all.
Samal ajal lahkusid Idlibi provintsist mässuliste piiramisrõngas olevatest Foah ja Kefraya küladest neli bussi ja kaks kiirabiautot haavatute ja haigetega.
Sana märkis ka, viidates allikatele, et 21 bussijuhti lasti vabaks pärast seda, kui "terroristid" nad teisipäeva õhtul teel Foah ja Kefraya küladesse kinni võtsid.
Aktivistide sõnul oli möödunud ööl 60 bussi mässuliste aladel kinni, mistõttu pidid kolm tuhat inimest lahkumist ootama.
Viivituse põhjus ei ole selge. Riigimeedia süüdistab Idlibi provintsi mässulisi selles, et nad takistasid samaaegset evakuatsiooni kahest sealsest valitsuse kontrolli all olevast šiiitide linnast.
Ei ole teada, kui palju tsiviilelanikke ja mässulisi Aleppo piiramisrõngas veel viibib. Eelmisel neljapäeval hindas ÜRO, et linnas viibis 50 000 inimest. Teisipäeval teatas Punane Rist, et nädal aega kestnud operatsiooni käigus on evakueeritud 25 000 inimest, organisatsiooni Süüria Inimõiguste Vaatleja andmetel aga ligi 17 000 inimest.
### Response:
Aleppo evakuatsioon jätkub pärast 24-tunnist viivitust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hetkel Bundesligas kõigest kaks kohta väljalangemistsooni play-off- mängudele viivast kohast kõrgemal asuv Mönchengladbach otsustas kesise hooaja esimese poole tõttu Schuberti peatreeneri kohalt minema kupatada, kirjutab Soccernet.ee.
"Viimastel päevadel tegelesime intsensiivselt eneseanalüüsiga, leidmaks põhjuseid meie sportlike saavutuste kesisuses. Koos Andrega (Schubert - toim.) leidsime, et parim lahendus on koostöö lõpetada," sõnas klubi spordidirektor Max Eberl.
Viimaseks piisaks kannatuste karikasse olevat olnud 1:2 allajäämine Wolfsburgile. Möödunud hooajal suutis Schubert viia Saksa kõrgliigas Gladbachi Meistrite liigasse viivale neljandale kohale, kuid hetkeseisuga jäädakse praegu samal positsioonil asetsevast Borussia Dortmundist maha juba 11 punktiga. | Bundesliga klubi vallandas peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hetkel Bundesligas kõigest kaks kohta väljalangemistsooni play-off- mängudele viivast kohast kõrgemal asuv Mönchengladbach otsustas kesise hooaja esimese poole tõttu Schuberti peatreeneri kohalt minema kupatada, kirjutab Soccernet.ee.
"Viimastel päevadel tegelesime intsensiivselt eneseanalüüsiga, leidmaks põhjuseid meie sportlike saavutuste kesisuses. Koos Andrega (Schubert - toim.) leidsime, et parim lahendus on koostöö lõpetada," sõnas klubi spordidirektor Max Eberl.
Viimaseks piisaks kannatuste karikasse olevat olnud 1:2 allajäämine Wolfsburgile. Möödunud hooajal suutis Schubert viia Saksa kõrgliigas Gladbachi Meistrite liigasse viivale neljandale kohale, kuid hetkeseisuga jäädakse praegu samal positsioonil asetsevast Borussia Dortmundist maha juba 11 punktiga.
### Response:
Bundesliga klubi vallandas peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mevlüt Mert Altıntaş (22) tulistas esmaspäeval üheksa korda Venemaa suursaadikut Türgis Andrei Karlovit. Türgi julgeolekujõud tapsid Altıntaşi hiljem järgnenud tulevahetuses.
Ankara märulipolitseis kaks ja pool aastat töötanud Altıntaş kuulus juulist saati kaheksal korral turvameeskonda üritustel, kus osales ka Erdoğan, kirjutas päevaleht Hürriyet.
Kõnealustel üritustel kuulus ta presidendi turvameeskonna nn teise ringi. Esimesse ringi kuulub vaid presidendi isiklik ihukaitse, ütles Hürriyeti ajakirjanik Abdulkadir Selvi, keda tuntakse sidemete eest riigi juhtkonnaga.
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles teisipäeval telefonikõnes oma USA ametivennale John Kerryle, et Ankara hinnangul on saadiku mõrva taga 15. juuli riigipöördekatse väidetav korraldaja Fethullah Gülen.
Türgi võimud otsivad võimalikku sidet Altıntaşi ja Güleni vahel. Muuhulgas uuritakse ka kooli, kus Altıntaş õppis ja mis kuulub Güleni heategevusorganisatsioonide võrgustikku.
Selvi sõnul helistas Altıntaş riigipöördekatse päeval tööle ja ütles, et on haige. Pole teada, mida ta tol ööl tegi.
Julgeolekujõud on nüüdseks tapmise tõttu kinni pidanud 13 inimest, kelle seas on Altıntaşi lähisugulasi, kirjutas Türgi meedia.
Gülen oli varasemalt mõistnud suursaadiku tapmise hukka kui "terrorirünnaku", mille järel oli ta "šokeeritud ja sügavas kurbuses".
Erdoğan: pole kahtlust, et suursaadiku mõrvas gülenist
President Tayyip Erdoğan ütles kolmapäeval, et ei ole kahtlustki, et mees, kes tappis Vene suursaadiku, oli Fethullah Güleni võrgustiku liige.
"Ei ole põhjust varjata, et ta oli FETO võrgustiku liige. Kõik tema sidemed viitavad FETO-le," ütles president.
Valitsus viitab Güleni järgijatele kui Gülenistide terrorivõrgustikule või FETO-le.
Erdoğan ütles, et esialgsetel andmetel oli kurjategijal sidemeid välismaal.
Kreml: suursaadiku tapmise asjus on vara järeldusi teha
Praegu on liiga vara teha järeldusi sellest, kes oli Vene suursaadiku mõrva taga, teatas Kreml kolmapäeval pärast seda, kui Ankara süüdistas eksiilis elavat vaimulikku Fethullah Güleni.
"Selles juhtumis ei maksa järeldustega kiirustada, kuni juurdlus on välja selgitanud, kes oli meie suursaadiku tapmise taga," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Karlovi tapmine Ankaras oli rünnak mitte ainult Venemaa, vaid ka Türgi vastu, kuna neile on selline asjade käik kõige vähem meeltmööda, lisas Peskov intervjuus telekanalile Mir.
"Mis juhtus oli suunatud ka Türgi riigi vastu, kuna meie Türgi partnerid on kõige vähem huvitatud sellisest asjade käigust," selgitas ta.
Venemaa ja Türgi teevad hetkel koostööd mitmes suurprojektis, sealjuures gaasijuhtme TurkStream ning Akkuyu tuumajaama ehitusel, lisas ta.
"Seega oli see nuga selga ka Türgi riigile," nentis Peskov. | Meedia: Vene suursaadiku tapnud politseinik turvas ka Erdogani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mevlüt Mert Altıntaş (22) tulistas esmaspäeval üheksa korda Venemaa suursaadikut Türgis Andrei Karlovit. Türgi julgeolekujõud tapsid Altıntaşi hiljem järgnenud tulevahetuses.
Ankara märulipolitseis kaks ja pool aastat töötanud Altıntaş kuulus juulist saati kaheksal korral turvameeskonda üritustel, kus osales ka Erdoğan, kirjutas päevaleht Hürriyet.
Kõnealustel üritustel kuulus ta presidendi turvameeskonna nn teise ringi. Esimesse ringi kuulub vaid presidendi isiklik ihukaitse, ütles Hürriyeti ajakirjanik Abdulkadir Selvi, keda tuntakse sidemete eest riigi juhtkonnaga.
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles teisipäeval telefonikõnes oma USA ametivennale John Kerryle, et Ankara hinnangul on saadiku mõrva taga 15. juuli riigipöördekatse väidetav korraldaja Fethullah Gülen.
Türgi võimud otsivad võimalikku sidet Altıntaşi ja Güleni vahel. Muuhulgas uuritakse ka kooli, kus Altıntaş õppis ja mis kuulub Güleni heategevusorganisatsioonide võrgustikku.
Selvi sõnul helistas Altıntaş riigipöördekatse päeval tööle ja ütles, et on haige. Pole teada, mida ta tol ööl tegi.
Julgeolekujõud on nüüdseks tapmise tõttu kinni pidanud 13 inimest, kelle seas on Altıntaşi lähisugulasi, kirjutas Türgi meedia.
Gülen oli varasemalt mõistnud suursaadiku tapmise hukka kui "terrorirünnaku", mille järel oli ta "šokeeritud ja sügavas kurbuses".
Erdoğan: pole kahtlust, et suursaadiku mõrvas gülenist
President Tayyip Erdoğan ütles kolmapäeval, et ei ole kahtlustki, et mees, kes tappis Vene suursaadiku, oli Fethullah Güleni võrgustiku liige.
"Ei ole põhjust varjata, et ta oli FETO võrgustiku liige. Kõik tema sidemed viitavad FETO-le," ütles president.
Valitsus viitab Güleni järgijatele kui Gülenistide terrorivõrgustikule või FETO-le.
Erdoğan ütles, et esialgsetel andmetel oli kurjategijal sidemeid välismaal.
Kreml: suursaadiku tapmise asjus on vara järeldusi teha
Praegu on liiga vara teha järeldusi sellest, kes oli Vene suursaadiku mõrva taga, teatas Kreml kolmapäeval pärast seda, kui Ankara süüdistas eksiilis elavat vaimulikku Fethullah Güleni.
"Selles juhtumis ei maksa järeldustega kiirustada, kuni juurdlus on välja selgitanud, kes oli meie suursaadiku tapmise taga," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Karlovi tapmine Ankaras oli rünnak mitte ainult Venemaa, vaid ka Türgi vastu, kuna neile on selline asjade käik kõige vähem meeltmööda, lisas Peskov intervjuus telekanalile Mir.
"Mis juhtus oli suunatud ka Türgi riigi vastu, kuna meie Türgi partnerid on kõige vähem huvitatud sellisest asjade käigust," selgitas ta.
Venemaa ja Türgi teevad hetkel koostööd mitmes suurprojektis, sealjuures gaasijuhtme TurkStream ning Akkuyu tuumajaama ehitusel, lisas ta.
"Seega oli see nuga selga ka Türgi riigile," nentis Peskov.
### Response:
Meedia: Vene suursaadiku tapnud politseinik turvas ka Erdogani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muškina oli seni volikogu arengu- ja planeeringu komisjoni esimees, kirjutab ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Volikogu istungil osales 13 liikmest kümme. Muškini kandidatuuri toetas seitse volikogu liiget.
Pikaaegne volikogu esimees Raivo Murdastus sel nädalal omal soovil ametist tagasi. Volikogu liikmena on tal kavas jätkata järgmisel aastal toimuvate valimisteni.
2013. aasta kohalikel valimistel kandideerisid Raivo Murd ja Inge Muškin valimisliidu Ühtne Narva-Jõesuu nimekirjas. | Narva-Jõesuu volikogu uueks esimeheks valiti Inge Muškina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muškina oli seni volikogu arengu- ja planeeringu komisjoni esimees, kirjutab ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Volikogu istungil osales 13 liikmest kümme. Muškini kandidatuuri toetas seitse volikogu liiget.
Pikaaegne volikogu esimees Raivo Murdastus sel nädalal omal soovil ametist tagasi. Volikogu liikmena on tal kavas jätkata järgmisel aastal toimuvate valimisteni.
2013. aasta kohalikel valimistel kandideerisid Raivo Murd ja Inge Muškin valimisliidu Ühtne Narva-Jõesuu nimekirjas.
### Response:
Narva-Jõesuu volikogu uueks esimeheks valiti Inge Muškina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Kui me räägime võistlusolukorras käele avalduvast survest, siis räägime me umbes kuuekuulisest perioodist, enne, kui seda lubada võiks,“ sõnas Kvitovat opereerinud kirurg Radek Kebrle pressikonverentsil.
"Ta on noor ja terve sportlane, kuid see on siiski raske vigastus. Kvitova peab mitu nädalat lahasega ringi käima ning seejärel saab ta aeglaselt oma kätt jälle kasutama hakata.“
Briti väljaande Guardiani sõnul on selgunud, et veenäite lugema tulnud töömehena esinenud relvastatud kurjategija tungis Kvitova majja ning polnud teadlik sellest, kes seal elab. Kurjategija sundis tšehhitari minema vannituppa, hoides tal nuga kõril ja sellele järgnenud rabeluses tekitas Kvitova vasakule käele (tema mängukäele) sügavaid lõikehaavu. Kurjategija põgenes ning Kvitova helistas politseisse.
Kvitovale tehti Brnos ligi neli tundi kestnud operatsioon, mille käigus opereeriti kõiki tema vasaku käe sõrmi. "Vigastused on väga tõsised, kuid Petra on noor ja tugev," vahendas Reuters teisipäeva hilisõhtul 26-aastase tennisisti esindaja Karel Tejkali sõnu. | Kvitovat opereerinud kirurgi sõnul venib tšehhitari võistluspaus poole aasta pikkuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Kui me räägime võistlusolukorras käele avalduvast survest, siis räägime me umbes kuuekuulisest perioodist, enne, kui seda lubada võiks,“ sõnas Kvitovat opereerinud kirurg Radek Kebrle pressikonverentsil.
"Ta on noor ja terve sportlane, kuid see on siiski raske vigastus. Kvitova peab mitu nädalat lahasega ringi käima ning seejärel saab ta aeglaselt oma kätt jälle kasutama hakata.“
Briti väljaande Guardiani sõnul on selgunud, et veenäite lugema tulnud töömehena esinenud relvastatud kurjategija tungis Kvitova majja ning polnud teadlik sellest, kes seal elab. Kurjategija sundis tšehhitari minema vannituppa, hoides tal nuga kõril ja sellele järgnenud rabeluses tekitas Kvitova vasakule käele (tema mängukäele) sügavaid lõikehaavu. Kurjategija põgenes ning Kvitova helistas politseisse.
Kvitovale tehti Brnos ligi neli tundi kestnud operatsioon, mille käigus opereeriti kõiki tema vasaku käe sõrmi. "Vigastused on väga tõsised, kuid Petra on noor ja tugev," vahendas Reuters teisipäeva hilisõhtul 26-aastase tennisisti esindaja Karel Tejkali sõnu.
### Response:
Kvitovat opereerinud kirurgi sõnul venib tšehhitari võistluspaus poole aasta pikkuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi sõnul sai 21-aastane Wachs Wiesbadenis toimunud tulistamises raskelt vigastada ning pidi minema operatsioonile, kuid tema elu ei ole ohus. Saksamaa meedia kirjutab, et Wachsi tädi hukkumisega ning tädimehe vigastada saamisega lõppenud intsidendis tagaotsitava kurjategija motiiviks oli rööv.
„Me oleme šokeeritud, hämmingus ning sügavalt mõjutatud,“ sõnas Dünamo spordidirektor klubi avalduses. „Kogu Dünamo perekond seisab Marci ning tema pere selja taga.“
„Me oleme valmis abistama ning toetama. Marci ja tema perekonna füüsiline ja vaimne taastumisprotsess tuleb seada esikohale.“
Vasakkaitsja Wachs alustas karjääri Mainzi jalgpalliklubis ning liitus Dresdeniga vabaagendina sellel aastal. | Saksamaa jalgpallur sai tulistamises raskelt vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi sõnul sai 21-aastane Wachs Wiesbadenis toimunud tulistamises raskelt vigastada ning pidi minema operatsioonile, kuid tema elu ei ole ohus. Saksamaa meedia kirjutab, et Wachsi tädi hukkumisega ning tädimehe vigastada saamisega lõppenud intsidendis tagaotsitava kurjategija motiiviks oli rööv.
„Me oleme šokeeritud, hämmingus ning sügavalt mõjutatud,“ sõnas Dünamo spordidirektor klubi avalduses. „Kogu Dünamo perekond seisab Marci ning tema pere selja taga.“
„Me oleme valmis abistama ning toetama. Marci ja tema perekonna füüsiline ja vaimne taastumisprotsess tuleb seada esikohale.“
Vasakkaitsja Wachs alustas karjääri Mainzi jalgpalliklubis ning liitus Dresdeniga vabaagendina sellel aastal.
### Response:
Saksamaa jalgpallur sai tulistamises raskelt vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas harjutab väike robot toiduvedu, sabas sörkimas inimene, kes vajadusel roboti teekonda sekkub. Kaamerate, mikrofonide, GPS-seadme jm vidinatega varustatud roboti teeületused aga sooritatakse keskuses asuva operaatori abiga.
Robotkullereid arendava ettevõtte Starship Technologies tegevjuht Allan Martinson ütleb, et saatjata liiklemine või inimabita teeülestused polegi praegu eesmärk omaette - see on vajalik andmete kogumiseks ja analüüsiks ning vajadusel ka sekkumiseks.
"Google'i autol on teedel juba seitsmendat või kaheksandat aastat, aga ikka inimene istub sees ja vajadusel juhib. See on normaalne arenduse osa, seepärast teemegi testimisi. Meie oleme robotite arendamisega tegelnud ainult kaks aastat," põhjendab Martinson inimtööjõudu. "Testprogrammi jaoks on vaja andmestikku koguda, kõik läheb arendustöö sisendiks."
Martinson selgitab, et nende robot on esimene, kes tegutseb struktureerimata keskkonnas, st kindlalt piiritlemata ja muutuvates oludes. Seetõttu on vaja enne hulk maad maha sõita ja sedasi kogutud infot analüüsida - nõnda võib kaardistatud linnades kuluda saatjata reisideni mõnest kuust poole aastani või kauemgi, sõltuvalt linnast - olud ja liiklusreeglid pole igal pool ühesugused ning robotid tuleb õpetada neid õigesti tõlgendama.
Tänase seisuga on ettevõtte 75 robotit sõitnud maha 24 318 kilomeetrit ja ületanud selle käigus teed umbes 130 000 korda. Iga teeületus on erinev. "Õpime iga päev. See ongi testimise mõte," ütleb Martinson. "Juba täna suurendame pidevalt arvu, mitut robotit üks operaator jälgib. Praegu on see maksimaalselt seitse, aga lõpuks võib see olla ka näiteks sada tükki," pakub Martinson.
Kui palju abi robot vajab, sõltub piirkonnast. "70 protsenti ajast on nad tänaval isesõitvad. Korra sõidame tiiru ühel marsruudil läbi, pärast seda on ta võimeline juba üksi seda läbima." Sellegipoolest ei lasta robotit veel üksi "linna peale" - mitte abitusest, vaid andmekogumise vajadusest ja inimeste reaktsioonide jälgimiseks.
Linnad, mida robotid oma sõitmiste käigus kaardistavad, on Tallinn, Hamburg, Düsseldorf, Bern ja London. Praegu vurab kuues linnas üle maailma ringi suurusjärgus 40-45 robotit, keda juhib keskustest umbes 40 inimest. Mõned vanemad robotimudelid on nüüdseks juba "pensionile" saadetud.
Kõrgtehnoloogiline majakas
Robot jaksab järjest sõita umbes 2,5 tundi, mille jooksul läbib kümmekond kilomeetrit. Täna peab patareid vahetama veel kaasa kõndiv inimene, edaspidi aga peaks robot selle kunsti ise selgeks saama.
Kui praegu on robotkulleri teenus ettevõtetele inimkulleriga samas hinnaklassis, siis varsti peaks see muutuma odavamaks. Roboti enda hind moodustab teenuse hinnast ainult väikese osa, kallim on kõik ülejäänu kokku - varuosad, teenindamine, andmeside, operaatoritöö, kindlustus. Kõrgtehnoloogilist robotit rünnata või varastada soovitab Martinson pigem mitte proovida - kaamerate-mikrofonide ja ülitäpse GPS-seadmega masin on nagu väike majakas, mis jäädvustab kõik, mis ta ümber toimub. Pealegi hoiab tal silma peal operaator - ründaja jääks kenasti kaadrisse. Ka sissemurdmine on Martinsoni sõnul sõiduautosse lihtsam kui robotisse.
Kõige raskem katse oli roboti jaoks Eestimaa talv. "Pärast seda, kui Eesti talves oleme testinud, pole kusagil mujal enam hirmus," naerab Martinson. Kuuerattaveoline tegelane tuli aga kergemast koristamata lumestki läbi. Seetõttu julgeb arendaja robotit üha enam arendusest töösse suunata - linnasisesele toidu- ja pakiveole ei pruugi inimkullerist robotkullerile mõne aasta pärast enam võrdset olla. | Robotkullerid vajavad veel saatjat sappa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas harjutab väike robot toiduvedu, sabas sörkimas inimene, kes vajadusel roboti teekonda sekkub. Kaamerate, mikrofonide, GPS-seadme jm vidinatega varustatud roboti teeületused aga sooritatakse keskuses asuva operaatori abiga.
Robotkullereid arendava ettevõtte Starship Technologies tegevjuht Allan Martinson ütleb, et saatjata liiklemine või inimabita teeülestused polegi praegu eesmärk omaette - see on vajalik andmete kogumiseks ja analüüsiks ning vajadusel ka sekkumiseks.
"Google'i autol on teedel juba seitsmendat või kaheksandat aastat, aga ikka inimene istub sees ja vajadusel juhib. See on normaalne arenduse osa, seepärast teemegi testimisi. Meie oleme robotite arendamisega tegelnud ainult kaks aastat," põhjendab Martinson inimtööjõudu. "Testprogrammi jaoks on vaja andmestikku koguda, kõik läheb arendustöö sisendiks."
Martinson selgitab, et nende robot on esimene, kes tegutseb struktureerimata keskkonnas, st kindlalt piiritlemata ja muutuvates oludes. Seetõttu on vaja enne hulk maad maha sõita ja sedasi kogutud infot analüüsida - nõnda võib kaardistatud linnades kuluda saatjata reisideni mõnest kuust poole aastani või kauemgi, sõltuvalt linnast - olud ja liiklusreeglid pole igal pool ühesugused ning robotid tuleb õpetada neid õigesti tõlgendama.
Tänase seisuga on ettevõtte 75 robotit sõitnud maha 24 318 kilomeetrit ja ületanud selle käigus teed umbes 130 000 korda. Iga teeületus on erinev. "Õpime iga päev. See ongi testimise mõte," ütleb Martinson. "Juba täna suurendame pidevalt arvu, mitut robotit üks operaator jälgib. Praegu on see maksimaalselt seitse, aga lõpuks võib see olla ka näiteks sada tükki," pakub Martinson.
Kui palju abi robot vajab, sõltub piirkonnast. "70 protsenti ajast on nad tänaval isesõitvad. Korra sõidame tiiru ühel marsruudil läbi, pärast seda on ta võimeline juba üksi seda läbima." Sellegipoolest ei lasta robotit veel üksi "linna peale" - mitte abitusest, vaid andmekogumise vajadusest ja inimeste reaktsioonide jälgimiseks.
Linnad, mida robotid oma sõitmiste käigus kaardistavad, on Tallinn, Hamburg, Düsseldorf, Bern ja London. Praegu vurab kuues linnas üle maailma ringi suurusjärgus 40-45 robotit, keda juhib keskustest umbes 40 inimest. Mõned vanemad robotimudelid on nüüdseks juba "pensionile" saadetud.
Kõrgtehnoloogiline majakas
Robot jaksab järjest sõita umbes 2,5 tundi, mille jooksul läbib kümmekond kilomeetrit. Täna peab patareid vahetama veel kaasa kõndiv inimene, edaspidi aga peaks robot selle kunsti ise selgeks saama.
Kui praegu on robotkulleri teenus ettevõtetele inimkulleriga samas hinnaklassis, siis varsti peaks see muutuma odavamaks. Roboti enda hind moodustab teenuse hinnast ainult väikese osa, kallim on kõik ülejäänu kokku - varuosad, teenindamine, andmeside, operaatoritöö, kindlustus. Kõrgtehnoloogilist robotit rünnata või varastada soovitab Martinson pigem mitte proovida - kaamerate-mikrofonide ja ülitäpse GPS-seadmega masin on nagu väike majakas, mis jäädvustab kõik, mis ta ümber toimub. Pealegi hoiab tal silma peal operaator - ründaja jääks kenasti kaadrisse. Ka sissemurdmine on Martinsoni sõnul sõiduautosse lihtsam kui robotisse.
Kõige raskem katse oli roboti jaoks Eestimaa talv. "Pärast seda, kui Eesti talves oleme testinud, pole kusagil mujal enam hirmus," naerab Martinson. Kuuerattaveoline tegelane tuli aga kergemast koristamata lumestki läbi. Seetõttu julgeb arendaja robotit üha enam arendusest töösse suunata - linnasisesele toidu- ja pakiveole ei pruugi inimkullerist robotkullerile mõne aasta pärast enam võrdset olla.
### Response:
Robotkullerid vajavad veel saatjat sappa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bialystoki Jagiellonias mängiv Vassiljev on Ekstraklasas 18 mänguga löönud kümme väravat ning andnud üheksa väravasöötu.
Portaali weszlo.com korraldatud hääletusel valisid ka Poola kõrgliigas mängivad pallurid Vassiljevi senise hooaja parimaks, samuti nimetati eestlane parimaks poolkaitsjaks ning parimaks välismaalaseks.
„See on suur au,“ tõdes Vassiljev portaalile. „Tahan tänada oma kolleege, kes minu poolt hääletasid. Tuleb mõelda, mida saaksin talvel teha, et kevadel veelgi parem olla. Ma ei saa ju alt vedada neid, kes minu poolt hääletasid.“
Szybki przegląd wyników Gali Weszło: Vassiljev razy trzy! https://t.co/jHh9fKa4Sy pic.twitter.com/itZGkegwoW
— Weszło! (@WeszloCom) December 19, 2016 | Vassiljevit tunnustati senise hooaja eest mitme maineka auhinnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bialystoki Jagiellonias mängiv Vassiljev on Ekstraklasas 18 mänguga löönud kümme väravat ning andnud üheksa väravasöötu.
Portaali weszlo.com korraldatud hääletusel valisid ka Poola kõrgliigas mängivad pallurid Vassiljevi senise hooaja parimaks, samuti nimetati eestlane parimaks poolkaitsjaks ning parimaks välismaalaseks.
„See on suur au,“ tõdes Vassiljev portaalile. „Tahan tänada oma kolleege, kes minu poolt hääletasid. Tuleb mõelda, mida saaksin talvel teha, et kevadel veelgi parem olla. Ma ei saa ju alt vedada neid, kes minu poolt hääletasid.“
Szybki przegląd wyników Gali Weszło: Vassiljev razy trzy! https://t.co/jHh9fKa4Sy pic.twitter.com/itZGkegwoW
— Weszło! (@WeszloCom) December 19, 2016
### Response:
Vassiljevit tunnustati senise hooaja eest mitme maineka auhinnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | erve nädala kestva festivali raames 31. märtsist 1. aprillini toimuval konverentsil esinevad ettekannete ja aruteludega nii muusikatööstuse esindajad kui ka loome- ja tehnoloogia valdkondade spetsialistid ning poliitikakujundajad.
Mõjukas popkultuuriteoreetik Simon Reynolds saabub Eestisse tutvustama oma tänavu sügisel ilmunud glamrock i pärandit ja järelvõnkeid käsitlevat raamatut "Shock and Awe". Linnaruumi keskklassistumise vastu võitlemisest räägib Berliini underground muusika klubisid ühendava platvormi Clubcommission vedaja Lutz Leichsenring. Loomingut suunavatest jõududest ja kultuuride ning põlvkondade vahelisest suhtlusest vestlevad industriaalmuusika teerajaja-grupi Einstürzende Neubauteni liige Alexander Hacke ja muusik, filmilooja ning festivali Love Parade kaasasutaja Danielle de Picciotto. Kuulsa Mali bändi Tinariweni manager Manny Ansar räägib oma kogemusest tuareegide kõrbefestivali Festival au Desert korraldamisel äärmuslaste kehtestatud muusikakeelu tingimustes. Oma vähiravist taastumise järgse loomingulise eneseleidmise lugu avab Soome laulja-laulukirjutaja Astrid Swan.
TMW 2017 konverentsi programmi on teiste seas kinnitatud veel Briti loovmajanduse ja kultuuripoliitika strateeg Tom Fleming, kes nõustab ka kultuuriministeeriumi poolt tellitud Eesti kultuuriorganisatsioonide mõju-uuringut, Ühendkuningriigi uue muusika rahastusplatvormi PRS tegevjuht Vanessa Reed, samuti legendaarse raadiojaama KEXP DJ ja sisujuht Kevin Cole ning kommunikatsiooniekspert Brian Reich Ameerika Ühendriikidest. Kõnelejate valikus on esindatud ka põhjanaabrite tehnoloogiakonverentsi Slush president ja tegevprodutsent Nicolas Dolenc, Soome haridusuuendusprojekti HundrED looja ja eestvedaja Saku Tuominen, Jaapani juhtiva sõltumatu plaadileibli JVC (Victor Entertainment) esindaja Aya Ohi ning muusikaettevõtja Tomoyuki Ohsawa, kes on muuhulgas üks Berliini Potsdami väljakul asuva futuristliku Sony keskuse rajajaist. Globaalse haardega Eesti start-up ettevõtlust esindavad konverentsil rahvusvahelise mänguvaldkonna ärikiirendi GameFounders rajaja ja tegevjuht Kadri Ugand ning idufirmade kauplemiskeskkonna Funderbeam asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp.
TMW 2017 konverentsi kinnitatud kõnelejad.
Eelseisva TMW festivali siduvaks teemaks on jätkusuutlik areng ning sellega seotud valdkonnad keskkonnasäästlikkusest linnaarenguni ja kogukondade ühendamisest võrdõiguslikkuse edendamiseni. Festivali kahepäevase konverentsiprogrammi tuumaks on ettevõtluse arendus, rõhuasetusega muusikasektoril ja teistel loovtööstuse harudel, märksõnadeks innovatsioon, säästev areng, tuleviku töövõtted ja -oskused, tehisintellekti kasvav roll loomeprotsessides ning uue ja traditsioonilise meedia mõjuväljade analüüs " post-truth" maailmas. Eesti 2017. aasta Euroopa Liidu eesistujamaa staatus asetab arutelude raskuskeskmesse ka digitaalse ühisturuga seonduvad teemad. Seoses uute muusikaekspordi ning kultuurivahetuse projektidega on sedakorda festivalile oodata ka endisest enam delegaate Jaapanist ning Kanadast.
TMW kaheksa toimumisaasta jooksul on festivali konverentsil esinenud paljud muusikatööstuse niiditõmbajad ja suunanäitajad, teiste seas plaadimärgi Sire rajaja Seymour Stein, mõjukad mänedžerid Simon Napier-Bell ja Peter Jenner, samuti mitmed muusikutest popkultuuriloo kaardistajad nagu Viv Albertine (The Slits), John Robb (The Membranes) ja Bob Stanley (St Etienne). Alates 2016. aastast on varem peamiselt muusikakesksele TMW konverentsile lisandunud loovtööstuse olulise väärtustamine laiemas kontekstis. Nii said mullusel konverentsil teiste seas sõna USA ettevõtja ja filantroop Hamdi Ulukaya, kunstnik ja filmitegija iO Tillett Wright, geeniteadlane Lili Milani, Euroopa Parlamendi liige Julia Reda, Silicon Valley äri-ingel Fadi Bishara jt erinevate valdkondade visionäärid.
Põhjamaade suurim uue muusika ja linnakultuuri festival TMW toimub tuleval kevadel 27. märtsist 2. aprillini. Lisaks õhtustele kontsertidele pealinna klubides ja konverentsile Nordic Hotel Forumis toimuvad TMW raames tasuta pealelõunased linnalava kontserdid, vestlussari TMW jutud ning linna mõnusamaid söögikohti tutvustav restoranifestival TMW maitsed. Samuti jätkuvad Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse kureeritud eriprogramm TMW kunst, disainiturg ning avalikku linnaruumi hõlmav heli- ja arhitektoonika projekt.
Kogu TMW 2017 festivali ning konverentsi kava kuulutatakse järk-järgult välja tuleva aasta alguses. | TMW avalikustas konverentsiprogrammi esimesed kõnelejad ja teemad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
erve nädala kestva festivali raames 31. märtsist 1. aprillini toimuval konverentsil esinevad ettekannete ja aruteludega nii muusikatööstuse esindajad kui ka loome- ja tehnoloogia valdkondade spetsialistid ning poliitikakujundajad.
Mõjukas popkultuuriteoreetik Simon Reynolds saabub Eestisse tutvustama oma tänavu sügisel ilmunud glamrock i pärandit ja järelvõnkeid käsitlevat raamatut "Shock and Awe". Linnaruumi keskklassistumise vastu võitlemisest räägib Berliini underground muusika klubisid ühendava platvormi Clubcommission vedaja Lutz Leichsenring. Loomingut suunavatest jõududest ja kultuuride ning põlvkondade vahelisest suhtlusest vestlevad industriaalmuusika teerajaja-grupi Einstürzende Neubauteni liige Alexander Hacke ja muusik, filmilooja ning festivali Love Parade kaasasutaja Danielle de Picciotto. Kuulsa Mali bändi Tinariweni manager Manny Ansar räägib oma kogemusest tuareegide kõrbefestivali Festival au Desert korraldamisel äärmuslaste kehtestatud muusikakeelu tingimustes. Oma vähiravist taastumise järgse loomingulise eneseleidmise lugu avab Soome laulja-laulukirjutaja Astrid Swan.
TMW 2017 konverentsi programmi on teiste seas kinnitatud veel Briti loovmajanduse ja kultuuripoliitika strateeg Tom Fleming, kes nõustab ka kultuuriministeeriumi poolt tellitud Eesti kultuuriorganisatsioonide mõju-uuringut, Ühendkuningriigi uue muusika rahastusplatvormi PRS tegevjuht Vanessa Reed, samuti legendaarse raadiojaama KEXP DJ ja sisujuht Kevin Cole ning kommunikatsiooniekspert Brian Reich Ameerika Ühendriikidest. Kõnelejate valikus on esindatud ka põhjanaabrite tehnoloogiakonverentsi Slush president ja tegevprodutsent Nicolas Dolenc, Soome haridusuuendusprojekti HundrED looja ja eestvedaja Saku Tuominen, Jaapani juhtiva sõltumatu plaadileibli JVC (Victor Entertainment) esindaja Aya Ohi ning muusikaettevõtja Tomoyuki Ohsawa, kes on muuhulgas üks Berliini Potsdami väljakul asuva futuristliku Sony keskuse rajajaist. Globaalse haardega Eesti start-up ettevõtlust esindavad konverentsil rahvusvahelise mänguvaldkonna ärikiirendi GameFounders rajaja ja tegevjuht Kadri Ugand ning idufirmade kauplemiskeskkonna Funderbeam asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp.
TMW 2017 konverentsi kinnitatud kõnelejad.
Eelseisva TMW festivali siduvaks teemaks on jätkusuutlik areng ning sellega seotud valdkonnad keskkonnasäästlikkusest linnaarenguni ja kogukondade ühendamisest võrdõiguslikkuse edendamiseni. Festivali kahepäevase konverentsiprogrammi tuumaks on ettevõtluse arendus, rõhuasetusega muusikasektoril ja teistel loovtööstuse harudel, märksõnadeks innovatsioon, säästev areng, tuleviku töövõtted ja -oskused, tehisintellekti kasvav roll loomeprotsessides ning uue ja traditsioonilise meedia mõjuväljade analüüs " post-truth" maailmas. Eesti 2017. aasta Euroopa Liidu eesistujamaa staatus asetab arutelude raskuskeskmesse ka digitaalse ühisturuga seonduvad teemad. Seoses uute muusikaekspordi ning kultuurivahetuse projektidega on sedakorda festivalile oodata ka endisest enam delegaate Jaapanist ning Kanadast.
TMW kaheksa toimumisaasta jooksul on festivali konverentsil esinenud paljud muusikatööstuse niiditõmbajad ja suunanäitajad, teiste seas plaadimärgi Sire rajaja Seymour Stein, mõjukad mänedžerid Simon Napier-Bell ja Peter Jenner, samuti mitmed muusikutest popkultuuriloo kaardistajad nagu Viv Albertine (The Slits), John Robb (The Membranes) ja Bob Stanley (St Etienne). Alates 2016. aastast on varem peamiselt muusikakesksele TMW konverentsile lisandunud loovtööstuse olulise väärtustamine laiemas kontekstis. Nii said mullusel konverentsil teiste seas sõna USA ettevõtja ja filantroop Hamdi Ulukaya, kunstnik ja filmitegija iO Tillett Wright, geeniteadlane Lili Milani, Euroopa Parlamendi liige Julia Reda, Silicon Valley äri-ingel Fadi Bishara jt erinevate valdkondade visionäärid.
Põhjamaade suurim uue muusika ja linnakultuuri festival TMW toimub tuleval kevadel 27. märtsist 2. aprillini. Lisaks õhtustele kontsertidele pealinna klubides ja konverentsile Nordic Hotel Forumis toimuvad TMW raames tasuta pealelõunased linnalava kontserdid, vestlussari TMW jutud ning linna mõnusamaid söögikohti tutvustav restoranifestival TMW maitsed. Samuti jätkuvad Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse kureeritud eriprogramm TMW kunst, disainiturg ning avalikku linnaruumi hõlmav heli- ja arhitektoonika projekt.
Kogu TMW 2017 festivali ning konverentsi kava kuulutatakse järk-järgult välja tuleva aasta alguses.
### Response:
TMW avalikustas konverentsiprogrammi esimesed kõnelejad ja teemad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi koostatud kogumikus „Riigikogu valimised 2015“ võttis Kristel Kaldma vaatluse alla popkultuuri võtete kasutamise ja kuulsuste kaasamise valimiskampaanias.
Autor kirjutab, et popkultuuri elemente ja popkultuuriga seotud tegelasi kasutatakse poliitilistes kampaaniates kogu maailmas aina rohkem. Popkultuuris ja poliitikas on toimunud põimumine, mille käigus on kahe valdkonna vaheline piir hägustunud. Kuna popkultuur on seotud tunnete ning emotsioonide väljendamise ja juhtimisega, tähistab selle pealetung poliitikasse, et inimesed otsivad ka poliitikast üha enam emotsionaalset kogemust.
Kaldma jõudis järeldusele, et kui erakond panustab kuulsuste kampaaniasse ehk paneb nad ringkonnas ja/või üleriigilises nimekirjas kõrgele positsioonile, toovad kuulsad kandidaadid ka loodetud tulemuse.
Kõik suuremad parteid on popkultuuri kasutamise valimiskampaaniates omaks võtnud, kuid ühed erakonnad teevad seda edukamalt kui teised.
Kaldma hinnangul olid sotsiaaldemokraatide popkultuuri kaasamise viisid ja kampaania tehtud kõige põhjalikuma strateegiaga.
„Kuulsad kandidaadid, kellesse erakond panustas, said ka mandaadi. Neist Mihkel Raua kandidatuur ja kampaania on väga hea näide popkultuuri mustrite toimimisest poliitikas.“
„Kuulsad kandidaadid, kellesse erakond panustas, said ka mandaadi. Neist Mihkel Raua kandidatuur ja kampaania on väga hea näide popkultuuri mustrite toimimisest poliitikas.“
Edukaks peab autor ka Reformierakonna tegevust popkultuuri sidumisel valimiskampaaniaga.
„Erakond panustas esmakordselt kandideerinud kuulsusest kandidaatidele üsna palju, pannes nad nii ringkonnas kui ka üleriigilises nimekirjas kõrgele positsioonile. Heidy Purga, Yoko Alenderi ja Madis Millingu mandaat riigikokku on tõestus, et ka uued liitunud kuulsused toovad parteile kampaanias kasu.“
IRL-i puhul toob autor välja, et erakond küll keskendus valimiskampaanias kuulsustest kandidaatidele, kuid mitte popkultuuri võtetele.
„Olulised näited on Maire Aunaste ja Viktoria Ladõnskaja kandidatuur ning riigikokku pääsemine. Teiste tuntud inimeste värbamine erakonnale erilist kasu ei toonud, kuid samas erakond ka ei panustanud neile eriti, pannes nad nimekirjas üsna madalale kohale.“
Keskerakonna strateegia erines kõigist teistest. Valimiskampaania keskne isik oli 2015. aastal erakonna tollane esimees Edgar Savisaar. Enamik popkultuuri viiteid kampaanias oli seotud Savisaare isikuga ning mitme kuulsuse kandidatuurist hoolimata ei saanud neist ükski mandaati.
Enamik popkultuuri viiteid kampaanias oli seotud Savisaare isikuga ning mitme kuulsuse kandidatuurist hoolimata ei saanud neist ükski mandaati.
„Keskerakonna ainus esmakordselt kandideerinud kuulsus, iluuisutaja Jelena Glebova ei pälvinud kampaanias erilist tähelepanu ega saanud ka riigikogu mandaati. Kuid teine koht valimistel ning 27 mandaati viitavad sellele, et Keskerakonna kampaania ja valija jaoks ei olegi vaja värskeid kuulsustest kandidaate, sest nende jaoks tagas edu keskendumine erakonna esimehe isikule.“
Kokkuvõtlikult leiab autor, et 2015. aasta valimiskampaanias tasusid popkultuuri võtete kasutamine ja popkultuuriga seotud isikute kaasamine end ära. Autor resümeerib, et järgmised valimised näitavad, kas tegu on jätkuva trendiga, kuid arvestades tänapäeva ühiskonda, pole põhjust arvata, et popkultuuri mõju valimistele väheneks. | Uuring: popkultuur mõjutab ka Eesti poliitikat üha enam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi koostatud kogumikus „Riigikogu valimised 2015“ võttis Kristel Kaldma vaatluse alla popkultuuri võtete kasutamise ja kuulsuste kaasamise valimiskampaanias.
Autor kirjutab, et popkultuuri elemente ja popkultuuriga seotud tegelasi kasutatakse poliitilistes kampaaniates kogu maailmas aina rohkem. Popkultuuris ja poliitikas on toimunud põimumine, mille käigus on kahe valdkonna vaheline piir hägustunud. Kuna popkultuur on seotud tunnete ning emotsioonide väljendamise ja juhtimisega, tähistab selle pealetung poliitikasse, et inimesed otsivad ka poliitikast üha enam emotsionaalset kogemust.
Kaldma jõudis järeldusele, et kui erakond panustab kuulsuste kampaaniasse ehk paneb nad ringkonnas ja/või üleriigilises nimekirjas kõrgele positsioonile, toovad kuulsad kandidaadid ka loodetud tulemuse.
Kõik suuremad parteid on popkultuuri kasutamise valimiskampaaniates omaks võtnud, kuid ühed erakonnad teevad seda edukamalt kui teised.
Kaldma hinnangul olid sotsiaaldemokraatide popkultuuri kaasamise viisid ja kampaania tehtud kõige põhjalikuma strateegiaga.
„Kuulsad kandidaadid, kellesse erakond panustas, said ka mandaadi. Neist Mihkel Raua kandidatuur ja kampaania on väga hea näide popkultuuri mustrite toimimisest poliitikas.“
„Kuulsad kandidaadid, kellesse erakond panustas, said ka mandaadi. Neist Mihkel Raua kandidatuur ja kampaania on väga hea näide popkultuuri mustrite toimimisest poliitikas.“
Edukaks peab autor ka Reformierakonna tegevust popkultuuri sidumisel valimiskampaaniaga.
„Erakond panustas esmakordselt kandideerinud kuulsusest kandidaatidele üsna palju, pannes nad nii ringkonnas kui ka üleriigilises nimekirjas kõrgele positsioonile. Heidy Purga, Yoko Alenderi ja Madis Millingu mandaat riigikokku on tõestus, et ka uued liitunud kuulsused toovad parteile kampaanias kasu.“
IRL-i puhul toob autor välja, et erakond küll keskendus valimiskampaanias kuulsustest kandidaatidele, kuid mitte popkultuuri võtetele.
„Olulised näited on Maire Aunaste ja Viktoria Ladõnskaja kandidatuur ning riigikokku pääsemine. Teiste tuntud inimeste värbamine erakonnale erilist kasu ei toonud, kuid samas erakond ka ei panustanud neile eriti, pannes nad nimekirjas üsna madalale kohale.“
Keskerakonna strateegia erines kõigist teistest. Valimiskampaania keskne isik oli 2015. aastal erakonna tollane esimees Edgar Savisaar. Enamik popkultuuri viiteid kampaanias oli seotud Savisaare isikuga ning mitme kuulsuse kandidatuurist hoolimata ei saanud neist ükski mandaati.
Enamik popkultuuri viiteid kampaanias oli seotud Savisaare isikuga ning mitme kuulsuse kandidatuurist hoolimata ei saanud neist ükski mandaati.
„Keskerakonna ainus esmakordselt kandideerinud kuulsus, iluuisutaja Jelena Glebova ei pälvinud kampaanias erilist tähelepanu ega saanud ka riigikogu mandaati. Kuid teine koht valimistel ning 27 mandaati viitavad sellele, et Keskerakonna kampaania ja valija jaoks ei olegi vaja värskeid kuulsustest kandidaate, sest nende jaoks tagas edu keskendumine erakonna esimehe isikule.“
Kokkuvõtlikult leiab autor, et 2015. aasta valimiskampaanias tasusid popkultuuri võtete kasutamine ja popkultuuriga seotud isikute kaasamine end ära. Autor resümeerib, et järgmised valimised näitavad, kas tegu on jätkuva trendiga, kuid arvestades tänapäeva ühiskonda, pole põhjust arvata, et popkultuuri mõju valimistele väheneks.
### Response:
Uuring: popkultuur mõjutab ka Eesti poliitikat üha enam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hea Toomas Annus,
Esmalt soovin MTÜ Eesti Suusaliit (edaspidi "ESL") nimel Teid tänada panuse eest, mida olete varasematel aastatel andnud läbi ESL-i ja viimasel kahel aastal läbi Team Haanja Eesti murdmaasuusatamise arengu hüvanguks," kirjutab Annus.
"Äärmiselt positiivne on ka asjaolu, et tunnete muret talispordi arengu vastu laiemalt. Järgnevalt püüan anda vastused allolevale, teie poolt 13. detsembril 2016. a. saadetud e-kirjale, mis tõsi, pärast meie viimast vestlust ja ühise keele leidmist ning kokkuleppeid, natuke ootamatult mõjus."
"Asjaolu, et Team Haanja katab enda ridadesse kuuluvate sportlaste ettevalmistuskulud, on äärmiselt tänuväärne."
"ESL-i murdmaasuusatamise koondise peatreeneriks on valitud Jaanus Teppan. Teie poolt laekunud kriitika tema suunal on tema ametiaja jooksul esmakordne. Edastan Teie poolt laekunud info ESL juhatusele ning ESL peasekretärile sooviga informeerida murdmaasuusatamise alakomiteed ja palun kujundada seisukoha."
"Team Haanja ja ESL-i vahelisele suhtlemisele tuleks kasuks, kuid teie poolt oleks meil vastas üks konkreetne isik, tiimi juht või ametlikult volitatud isik, kellega saaksime kõiki detaile nii näost-näkku, kirja kui telefoni teel rahulikult käsitleda."
"Team Haanja tõsiseltvõetavust aitaks ka rõhutada see, kui tiimiga seotud sportlasi ei kasutataks kuluaaripoliitikas ega võimumängudes, vaid lastaks neil rahus teha oma tööd – sporti. Küsida raha, mida ei ole, asjade eest, mida veel saavutatud ei ole, olukorras, kus selle subjektid koostöötahet üles ei näita, ei pruugi olla kõige tulemuslikum." | Laane vastus Annusele: Team Haanja oleks tõsiselvõetavam, kui sportlasi ei kasutataks võimumängudes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hea Toomas Annus,
Esmalt soovin MTÜ Eesti Suusaliit (edaspidi "ESL") nimel Teid tänada panuse eest, mida olete varasematel aastatel andnud läbi ESL-i ja viimasel kahel aastal läbi Team Haanja Eesti murdmaasuusatamise arengu hüvanguks," kirjutab Annus.
"Äärmiselt positiivne on ka asjaolu, et tunnete muret talispordi arengu vastu laiemalt. Järgnevalt püüan anda vastused allolevale, teie poolt 13. detsembril 2016. a. saadetud e-kirjale, mis tõsi, pärast meie viimast vestlust ja ühise keele leidmist ning kokkuleppeid, natuke ootamatult mõjus."
"Asjaolu, et Team Haanja katab enda ridadesse kuuluvate sportlaste ettevalmistuskulud, on äärmiselt tänuväärne."
"ESL-i murdmaasuusatamise koondise peatreeneriks on valitud Jaanus Teppan. Teie poolt laekunud kriitika tema suunal on tema ametiaja jooksul esmakordne. Edastan Teie poolt laekunud info ESL juhatusele ning ESL peasekretärile sooviga informeerida murdmaasuusatamise alakomiteed ja palun kujundada seisukoha."
"Team Haanja ja ESL-i vahelisele suhtlemisele tuleks kasuks, kuid teie poolt oleks meil vastas üks konkreetne isik, tiimi juht või ametlikult volitatud isik, kellega saaksime kõiki detaile nii näost-näkku, kirja kui telefoni teel rahulikult käsitleda."
"Team Haanja tõsiseltvõetavust aitaks ka rõhutada see, kui tiimiga seotud sportlasi ei kasutataks kuluaaripoliitikas ega võimumängudes, vaid lastaks neil rahus teha oma tööd – sporti. Küsida raha, mida ei ole, asjade eest, mida veel saavutatud ei ole, olukorras, kus selle subjektid koostöötahet üles ei näita, ei pruugi olla kõige tulemuslikum."
### Response:
Laane vastus Annusele: Team Haanja oleks tõsiselvõetavam, kui sportlasi ei kasutataks võimumängudes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane ja 203 cm pikk Perperoglou vigastas treeningul oma vasakut reielihast.
Üheksa võidu ja kolme kaotusega Hispaania kõrgliigas Madridi Reali ning Valencia järel kolmandal kohal olevat Barcelonat on sellel hooajal kimbutanud mitmed vigastused. Mänge on erinevatel põhjustel pidanud vahele jätma nii Juan Carlos Navarro, Pau Ribas, Shane Lawal, Petteri Koponen, Victor Claver kui Justin Doellman. | Järjekordne Barcelona mängija sai vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane ja 203 cm pikk Perperoglou vigastas treeningul oma vasakut reielihast.
Üheksa võidu ja kolme kaotusega Hispaania kõrgliigas Madridi Reali ning Valencia järel kolmandal kohal olevat Barcelonat on sellel hooajal kimbutanud mitmed vigastused. Mänge on erinevatel põhjustel pidanud vahele jätma nii Juan Carlos Navarro, Pau Ribas, Shane Lawal, Petteri Koponen, Victor Claver kui Justin Doellman.
### Response:
Järjekordne Barcelona mängija sai vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seoses eeltooduga on jõuluturu varustamine võimalik üksnes kuni 3500 kg kaubikutega, vahendas Raepress.
Jõuluturgude juurde püstitatakse teetõkkeid mitmel pool Euroopas, peamiseks põhjuseks terrorioht
Pärast esmaspäeval Berliinis toimunud terrorirünnakut ja juba varasemaid hoiatusi on mitmel pool Euroopas tugevdatud turvameetmeid jõuluturgude lähistel.
Näiteks piiratakse jõuluturud teetõketega, mis peaksid Berliini-sarnaste veokirünnakute eest kaistma.
Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal ja Prantsusmaal, on julgeolekuorganid viimasel ajal hoiatanud, et islamiäärmuslastest terroristid kavandavad pühadeperioodil rünnakuid. Erilise tähelepanu alla olevat sihtmärkidena võetud just nimelt erinevad jõuluturud.
Alles eelmisel nädalal teatasid Saksa võimud, et suutsid üht sellist terrorirünnakut - täpsemalt pommiplahvatust - ennetada.
Veoauto kasutamine aga tuletab meelde suvel Prantsusmaal Nice'is aset leidnud terrorirünnakut. Prantsusmaa võimud teatasid esmaspäeva õhtul, et jõuluturgudel võetakse kasutusele varasemast veelgi suuremad turvameetmed.
Siseminister Andres Anvelt ütles teisipäeval "Aktuaalsele kaamerale", et teisipäeva hommikul toimunud eriteenistuste ja politseijuhtide välkkoosolekul otsustati Tallinna ja kogu Eesti terroriohu taset mitte tõsta.
"Küll aga jõudsime selleni, et linnapildis tuleb olla rohkem nähtavamal," rääkis Anvelt, kelle sõnul kasutatakse ära ka võimalusi videokontrollimiseks, sest näiteks vanalinn on kaameratega hästi kaetud.
"Videokontrolli abil on meil võimalik hinnata, kui tekivad liiklusanomaaliad, mis võivad viidata ohule," selgitas siseminister. | Tallinna Raekoja platsi ümber paigaldati juurde tuvikujulisi tõkiseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seoses eeltooduga on jõuluturu varustamine võimalik üksnes kuni 3500 kg kaubikutega, vahendas Raepress.
Jõuluturgude juurde püstitatakse teetõkkeid mitmel pool Euroopas, peamiseks põhjuseks terrorioht
Pärast esmaspäeval Berliinis toimunud terrorirünnakut ja juba varasemaid hoiatusi on mitmel pool Euroopas tugevdatud turvameetmeid jõuluturgude lähistel.
Näiteks piiratakse jõuluturud teetõketega, mis peaksid Berliini-sarnaste veokirünnakute eest kaistma.
Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal ja Prantsusmaal, on julgeolekuorganid viimasel ajal hoiatanud, et islamiäärmuslastest terroristid kavandavad pühadeperioodil rünnakuid. Erilise tähelepanu alla olevat sihtmärkidena võetud just nimelt erinevad jõuluturud.
Alles eelmisel nädalal teatasid Saksa võimud, et suutsid üht sellist terrorirünnakut - täpsemalt pommiplahvatust - ennetada.
Veoauto kasutamine aga tuletab meelde suvel Prantsusmaal Nice'is aset leidnud terrorirünnakut. Prantsusmaa võimud teatasid esmaspäeva õhtul, et jõuluturgudel võetakse kasutusele varasemast veelgi suuremad turvameetmed.
Siseminister Andres Anvelt ütles teisipäeval "Aktuaalsele kaamerale", et teisipäeva hommikul toimunud eriteenistuste ja politseijuhtide välkkoosolekul otsustati Tallinna ja kogu Eesti terroriohu taset mitte tõsta.
"Küll aga jõudsime selleni, et linnapildis tuleb olla rohkem nähtavamal," rääkis Anvelt, kelle sõnul kasutatakse ära ka võimalusi videokontrollimiseks, sest näiteks vanalinn on kaameratega hästi kaetud.
"Videokontrolli abil on meil võimalik hinnata, kui tekivad liiklusanomaaliad, mis võivad viidata ohule," selgitas siseminister.
### Response:
Tallinna Raekoja platsi ümber paigaldati juurde tuvikujulisi tõkiseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvel 80. juubelit tähistanud majandusdoktor Pärnits oli Mainor Grupi nõukogu esimees ja suuromanik. Ülo Pärnits töötas Mainoris aastast 1972, teda teatakse kui Eesti esimese holding -firma loojat ja juhti alates 1979. aastast kuni tänaseni.
2006. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvinud Pärnits rääkis kuni surmani aktiivselt kaasa Eesti elu edendamises ja tema autoriteet ei piirdunud vaid majandus- ja juhtimisküsimustega. Ülo Pärnitsa näol oli tegemist Eesti Vabariigi majandusseadusandluse ühe looja, ettevõtluse arendaja ja kohaliku majandusmaastiku väljapaistva kujundajaga.
Taasiseseisvumise järgselt oli Pärnits üks Koonderakonna asutajatest ja selle majandusnõukoja esimees. Möödunud sajandi 1980-ndatel ja 1990-ndatel Eesti tippjuhtide taimelavaks olnud Mainori traditsioone jätkas Pärnits arendades ja viimastel aastatel ka rektorina juhtides Eesti suurimat ettevõtluskõrgkooli Mainor. 2010. aastal sai Ülo Pärnitsast Ernst & Youngi poolt asutatud Ettevõtja Elutööpreemia esimene laureaat.
Läbi aegade on Mainori grupi tegevusteks olnud koolitamine, konsulteerimine ja arendustegevused. Mainori põhitegevuseks täna on Ülemiste City Targa Äri Linna arendamine, gruppi kuuluvate ettevõtete tegevuse strateegiline juhtimine, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor juhtimine, tuuleenergeetika arendamine ning kinnisvara haldamine oma kinnistutel. Mainori tütar- ja sidusettevõtted tegutsevad lisaks ka puidu, metalli ja energeetika alal ning annavad tänaseks tööd kokku ligikaudu 300 inimesele.
Viimasel kümnendil oli Ülo Pärnitsa tegevuse nähtavaimaks osaks Tallinnas Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Mõni kuu tagasi avati tema osalusel Ülemistel Eesti suurima kontorihoone – Öpiku maja – esimene etapp. Linnakus tegutsevate ettevõtete aastakäive on täna kokku juba 1 miljard eurot ning igapäevaselt töötab seal 8 000.
Ajalukku läks Ülo Pärnits ka ajalehe Äripäev ühe asutajana. Koos Rootsi meediakontserniga Bonnier 1989. aastal asutatud Äripäevas müüs Pärnits oma osaluse 1997. aastal. Müügist saadud miljonid võimaldasid Mainoril tasuda Dvigateli erastamise eest ning panna alus Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City rajamisele.
Ülo Pärnitsat jäävad leinama poeg ja tütar peredega. Ärasaatmine toimub 27. detsembril kell 14.00 Tallinnas Ülemiste City restoranis Dvigatel aadressil Lõõtsa 6. | Suri ettevõtja Ülo Pärnits | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvel 80. juubelit tähistanud majandusdoktor Pärnits oli Mainor Grupi nõukogu esimees ja suuromanik. Ülo Pärnits töötas Mainoris aastast 1972, teda teatakse kui Eesti esimese holding -firma loojat ja juhti alates 1979. aastast kuni tänaseni.
2006. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvinud Pärnits rääkis kuni surmani aktiivselt kaasa Eesti elu edendamises ja tema autoriteet ei piirdunud vaid majandus- ja juhtimisküsimustega. Ülo Pärnitsa näol oli tegemist Eesti Vabariigi majandusseadusandluse ühe looja, ettevõtluse arendaja ja kohaliku majandusmaastiku väljapaistva kujundajaga.
Taasiseseisvumise järgselt oli Pärnits üks Koonderakonna asutajatest ja selle majandusnõukoja esimees. Möödunud sajandi 1980-ndatel ja 1990-ndatel Eesti tippjuhtide taimelavaks olnud Mainori traditsioone jätkas Pärnits arendades ja viimastel aastatel ka rektorina juhtides Eesti suurimat ettevõtluskõrgkooli Mainor. 2010. aastal sai Ülo Pärnitsast Ernst & Youngi poolt asutatud Ettevõtja Elutööpreemia esimene laureaat.
Läbi aegade on Mainori grupi tegevusteks olnud koolitamine, konsulteerimine ja arendustegevused. Mainori põhitegevuseks täna on Ülemiste City Targa Äri Linna arendamine, gruppi kuuluvate ettevõtete tegevuse strateegiline juhtimine, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor juhtimine, tuuleenergeetika arendamine ning kinnisvara haldamine oma kinnistutel. Mainori tütar- ja sidusettevõtted tegutsevad lisaks ka puidu, metalli ja energeetika alal ning annavad tänaseks tööd kokku ligikaudu 300 inimesele.
Viimasel kümnendil oli Ülo Pärnitsa tegevuse nähtavaimaks osaks Tallinnas Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Mõni kuu tagasi avati tema osalusel Ülemistel Eesti suurima kontorihoone – Öpiku maja – esimene etapp. Linnakus tegutsevate ettevõtete aastakäive on täna kokku juba 1 miljard eurot ning igapäevaselt töötab seal 8 000.
Ajalukku läks Ülo Pärnits ka ajalehe Äripäev ühe asutajana. Koos Rootsi meediakontserniga Bonnier 1989. aastal asutatud Äripäevas müüs Pärnits oma osaluse 1997. aastal. Müügist saadud miljonid võimaldasid Mainoril tasuda Dvigateli erastamise eest ning panna alus Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City rajamisele.
Ülo Pärnitsat jäävad leinama poeg ja tütar peredega. Ärasaatmine toimub 27. detsembril kell 14.00 Tallinnas Ülemiste City restoranis Dvigatel aadressil Lõõtsa 6.
### Response:
Suri ettevõtja Ülo Pärnits |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RMK nõukogu esimees Mati Polli esitas isiklikel põhjustel novembri lõpus lahkumisavalduse. Deniss Boroditši kutsub keskkonnaminister nõukogu koosseisust tagasi seoses seisukohaga, et riigikogu liikmete vastutava ministri poolt riigiäriühingute nõukogusse nimetamine ei ole kooskõlas põhiseadusega.
Metsaseaduse kohaselt kuulub üheksaliikmelisse Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosseisu kaks riigikogu otsusega nimetatud liiget, kaks Keskkonnaministeeriumi esindajat, üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, üks rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat keskkonnaministri ettepanekul.
Praegu kuuluvad nõukogusse Andres Talijärv, Rain Vipper, Karel Rüütli, Veiko Tali ja Tarmo Kruusimägi. Lahkuvate liikmete asemele nimetatakse keskkonnaministri ettepanekul Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk ja looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma. Nõukogu esimehe kohuseid jääb kuni uue esimehe valimiseni täitma Andres Talijärv. | RMK nõukogus vahetub kaks liiget | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RMK nõukogu esimees Mati Polli esitas isiklikel põhjustel novembri lõpus lahkumisavalduse. Deniss Boroditši kutsub keskkonnaminister nõukogu koosseisust tagasi seoses seisukohaga, et riigikogu liikmete vastutava ministri poolt riigiäriühingute nõukogusse nimetamine ei ole kooskõlas põhiseadusega.
Metsaseaduse kohaselt kuulub üheksaliikmelisse Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosseisu kaks riigikogu otsusega nimetatud liiget, kaks Keskkonnaministeeriumi esindajat, üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, üks rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat keskkonnaministri ettepanekul.
Praegu kuuluvad nõukogusse Andres Talijärv, Rain Vipper, Karel Rüütli, Veiko Tali ja Tarmo Kruusimägi. Lahkuvate liikmete asemele nimetatakse keskkonnaministri ettepanekul Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk ja looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma. Nõukogu esimehe kohuseid jääb kuni uue esimehe valimiseni täitma Andres Talijärv.
### Response:
RMK nõukogus vahetub kaks liiget |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ansip võtab Oettingeri kohustused üle uuest aastast, mil Oettingerist saab bulgaarlanna Kristalina Georgieva asemel eelarve ja inimressursside eest vastutav asepresident.
Euroopa Komisjon ja liikmesriigid, peamiselt Bulgaaria, ei ole seni suutnud kokku leppida, kes Oettingeri kohale asub. Selle koha täitmiseks on peetud võimalikuks muude portfellide ümbermängimist 28-liikmelises Komisjonis.
Georgieva suundub tööle Maailmapanka. | Ansip võtab Oettingeri portfelli ajutiselt üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansip võtab Oettingeri kohustused üle uuest aastast, mil Oettingerist saab bulgaarlanna Kristalina Georgieva asemel eelarve ja inimressursside eest vastutav asepresident.
Euroopa Komisjon ja liikmesriigid, peamiselt Bulgaaria, ei ole seni suutnud kokku leppida, kes Oettingeri kohale asub. Selle koha täitmiseks on peetud võimalikuks muude portfellide ümbermängimist 28-liikmelises Komisjonis.
Georgieva suundub tööle Maailmapanka.
### Response:
Ansip võtab Oettingeri portfelli ajutiselt üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa julgeolekusituatsiooni pingestumise tekitajaks on Venemaa tegevus. See pinge avaldab tuntavat mõju ka Läänemere regioonile," vahendas Helsingin Sanomat välisministri sõnu.
Soini arvates on parlamendi välisasjade komisjon nentinud välis- ja julgeolekupoliitika aruande puhul tabavalt, et "pinge Läänemere regioonis ei sõltu sealsetest teguritest".
Välisminister toonitas muuhulgas, et pingete suurenemise põhjuseks pole ka NATO poolt oma liikmesriikide toetamiseks astutud sammud. Samuti polevat NATO sammud Soini hinnangul võrreldavad Venemaa tegevusega.
"Me ei ole olukorras, kus justkui mõlemad osapooled oleksid natuke süüdi. Võtmed pingete maandamiseks asuvad Moskvas," nentis Soome välisminister.
Soini rõhutas, et Venemaa on Krimmi annekteerimise ja Ukraina kõigutamisega rikkunud keskseid julgeolekupõhimõtteid. "Sellega ei saa leppida. Mõjupiiride Euroopa koht on mineviku ajaloos."
Soini märkis, et head suhted Venemaaga on Soome jaoks loomulik eesmärk. "Kuid on oluline püsida nende kesksete põhimõtete juures, millele on rajatud euroopalik julgeolekusüsteem. Vägivalla jaoks pole seal kohta ning selle kasutamisega ei saa leppida."
Ministri arvates saadakse Soomes peamistest välis- ja julgeolekupoliitilistest küsimustest üsna üksmeelselt aru. Euroopa Liit on Soome jaoks oluline julgeolekuühendus ning selle tegutsemisvõime parandamine on oluline.
"Euroopa Liit on asunud otsustavalt arendama oma julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Sellest arengust tahame me osa võtta," lausus Soini ja lisas, et see, kui Euroopa võtab oma julgeoleku eest suurema vastutuse ning üritab stabiliseerida ka oma lähipiirkonda, on mõistlik ja õiglane.
Soini sõnul puudutavad välis- ja julgeolekupoliitika aruande kesksed seisukohad Soome liitlassuhteid.
"Eriti rõhutame süvenevat koostööd Rootsi ja Ameerika ühendriikidega, samuti suurenevat partnerlust NATO-ga. NATO liikmesuse taotlemine on Soome seisukohalt võimalik ning sellest võimalusest tasub kinni hoida. USA tähendus Euroopa julgeoleku jaoks on keskse tähtsusega ning see ei muutu ka siis, kui vahetub Valge Maja peremees," rääkis Soini. | Soini: Euroopa julgeolekut õõnestavaid pingeid põhjustab Venemaa tegevus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa julgeolekusituatsiooni pingestumise tekitajaks on Venemaa tegevus. See pinge avaldab tuntavat mõju ka Läänemere regioonile," vahendas Helsingin Sanomat välisministri sõnu.
Soini arvates on parlamendi välisasjade komisjon nentinud välis- ja julgeolekupoliitika aruande puhul tabavalt, et "pinge Läänemere regioonis ei sõltu sealsetest teguritest".
Välisminister toonitas muuhulgas, et pingete suurenemise põhjuseks pole ka NATO poolt oma liikmesriikide toetamiseks astutud sammud. Samuti polevat NATO sammud Soini hinnangul võrreldavad Venemaa tegevusega.
"Me ei ole olukorras, kus justkui mõlemad osapooled oleksid natuke süüdi. Võtmed pingete maandamiseks asuvad Moskvas," nentis Soome välisminister.
Soini rõhutas, et Venemaa on Krimmi annekteerimise ja Ukraina kõigutamisega rikkunud keskseid julgeolekupõhimõtteid. "Sellega ei saa leppida. Mõjupiiride Euroopa koht on mineviku ajaloos."
Soini märkis, et head suhted Venemaaga on Soome jaoks loomulik eesmärk. "Kuid on oluline püsida nende kesksete põhimõtete juures, millele on rajatud euroopalik julgeolekusüsteem. Vägivalla jaoks pole seal kohta ning selle kasutamisega ei saa leppida."
Ministri arvates saadakse Soomes peamistest välis- ja julgeolekupoliitilistest küsimustest üsna üksmeelselt aru. Euroopa Liit on Soome jaoks oluline julgeolekuühendus ning selle tegutsemisvõime parandamine on oluline.
"Euroopa Liit on asunud otsustavalt arendama oma julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Sellest arengust tahame me osa võtta," lausus Soini ja lisas, et see, kui Euroopa võtab oma julgeoleku eest suurema vastutuse ning üritab stabiliseerida ka oma lähipiirkonda, on mõistlik ja õiglane.
Soini sõnul puudutavad välis- ja julgeolekupoliitika aruande kesksed seisukohad Soome liitlassuhteid.
"Eriti rõhutame süvenevat koostööd Rootsi ja Ameerika ühendriikidega, samuti suurenevat partnerlust NATO-ga. NATO liikmesuse taotlemine on Soome seisukohalt võimalik ning sellest võimalusest tasub kinni hoida. USA tähendus Euroopa julgeoleku jaoks on keskse tähtsusega ning see ei muutu ka siis, kui vahetub Valge Maja peremees," rääkis Soini.
### Response:
Soini: Euroopa julgeolekut õõnestavaid pingeid põhjustab Venemaa tegevus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Clintoni kampaania sõnul oli FBI-l märkimisväärselt vähe tõendeid, millega edasi minna, kui agentuur 30. oktoobril tahtis saada läbiotsimisorderit, et otsida Clintoni kauaaegse nõuniku Huma Abedini endisele abikaasale Anthony Weinerile kuuluvast sülearvutist salastatud e-kirju, vahendas politico.com.
FBI teatas, et avastas Clintoniga seotud e-kirjad arvutist pärast seda, kui algselt arestis arvuti seoses uurimisega, mis puudutas Weineri väidetavalt erootilise alatooniga internetisuhtlust alaealisega.
Teisipäeval avaldatud kohtutoimikud näitavad, et FBI sõnul on sülearvutis tõenäoliselt tõendeid selle kohta, et Weiner või Abedin omavad ebaseaduslikult salastatud infot. Samas pole kummalegi kuriteosüüdistust esitatud.
"Tõenäoliselt on põhjust arvata, et isiku sülearvuti sisaldab tõendeid, salastatud materjali ja/või teisi detaile, mida omatakse ebaseaduslikult," kirjutas FBI agent, viidates ebaseaduslikult salastatud info omamist puudutavale spionaažiseadusele.
Clintoni kaitsja ja mitu tema liitlast aga kommenteerisid teisipäeval, et dokumendid näitavad, et FBI teadis vaid seda, et oli peale sattunud suuremale hulgale samasugustele e-kirjadele nagu need kümned tuhanded kirjad, mille agendid olid läbi vaadanud juba enne seda, kui agentuur juulis teatas, et tal ei ole selliseid tõendeid, millest piisaks Clintoni või mõne tema alluva kohtu ette viimiseks.
Clintoni kaitsja David Kendall ütles pressiteates, et FBI direktori James Comey 28. oktoobri kiri oli väga sündsusetu ja ebavajalik.
"Dokument näitab, et FBI-l ei olnud mingit alust järeldada, kas need e-kirjad isegi olid selle eraldi uurimise puhul asjakohased, tähtsad või kas need olid enne uurimise lõpetamist tegelikult juba läbi vaadatud," kirjutas ta.
"Mis aga saab kahtlemata selgeks on see, et selle läbiotsimiorderi soovi ainsaks aluseks olid samad tõendid, mida FBI pidas juulis ebapiisavaks juhtumi kohtu ette viimiseks - dokument ei pakkunud lisatõendeid teistsuguse järelduse tegemiseks," ütles Kendall.
Ka Clintoni kampaania endine pressiesindaja Brian Fallon väljendas pahameelt selle üle, et infopuuduse tõttu FBI viitas, et Weineri arvutis olevad failid viiksid agentuuri varasemate järelduste muutmiseni. | Avaldati Clintoni e-kirjade uurimist puudutav läbiotsimisorder | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Clintoni kampaania sõnul oli FBI-l märkimisväärselt vähe tõendeid, millega edasi minna, kui agentuur 30. oktoobril tahtis saada läbiotsimisorderit, et otsida Clintoni kauaaegse nõuniku Huma Abedini endisele abikaasale Anthony Weinerile kuuluvast sülearvutist salastatud e-kirju, vahendas politico.com.
FBI teatas, et avastas Clintoniga seotud e-kirjad arvutist pärast seda, kui algselt arestis arvuti seoses uurimisega, mis puudutas Weineri väidetavalt erootilise alatooniga internetisuhtlust alaealisega.
Teisipäeval avaldatud kohtutoimikud näitavad, et FBI sõnul on sülearvutis tõenäoliselt tõendeid selle kohta, et Weiner või Abedin omavad ebaseaduslikult salastatud infot. Samas pole kummalegi kuriteosüüdistust esitatud.
"Tõenäoliselt on põhjust arvata, et isiku sülearvuti sisaldab tõendeid, salastatud materjali ja/või teisi detaile, mida omatakse ebaseaduslikult," kirjutas FBI agent, viidates ebaseaduslikult salastatud info omamist puudutavale spionaažiseadusele.
Clintoni kaitsja ja mitu tema liitlast aga kommenteerisid teisipäeval, et dokumendid näitavad, et FBI teadis vaid seda, et oli peale sattunud suuremale hulgale samasugustele e-kirjadele nagu need kümned tuhanded kirjad, mille agendid olid läbi vaadanud juba enne seda, kui agentuur juulis teatas, et tal ei ole selliseid tõendeid, millest piisaks Clintoni või mõne tema alluva kohtu ette viimiseks.
Clintoni kaitsja David Kendall ütles pressiteates, et FBI direktori James Comey 28. oktoobri kiri oli väga sündsusetu ja ebavajalik.
"Dokument näitab, et FBI-l ei olnud mingit alust järeldada, kas need e-kirjad isegi olid selle eraldi uurimise puhul asjakohased, tähtsad või kas need olid enne uurimise lõpetamist tegelikult juba läbi vaadatud," kirjutas ta.
"Mis aga saab kahtlemata selgeks on see, et selle läbiotsimiorderi soovi ainsaks aluseks olid samad tõendid, mida FBI pidas juulis ebapiisavaks juhtumi kohtu ette viimiseks - dokument ei pakkunud lisatõendeid teistsuguse järelduse tegemiseks," ütles Kendall.
Ka Clintoni kampaania endine pressiesindaja Brian Fallon väljendas pahameelt selle üle, et infopuuduse tõttu FBI viitas, et Weineri arvutis olevad failid viiksid agentuuri varasemate järelduste muutmiseni.
### Response:
Avaldati Clintoni e-kirjade uurimist puudutav läbiotsimisorder |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Murranguhetk saabus Richmondi MM-il, kui ta U-23 grupisõidus 15. koha teenis, kirjutab Spordipartner.
MM-il kutsus mänedžer Ran Margaliot Räime Israel Cycling Academy hilissügisel toimunud katsetele. Räim näitas seal end positiivest küljest ja sai aastase lepingu.
„Tegemist oli uue Iisraeli profiklubiga ja rattaspordis võivad kõik ilusat juttu ajada. Miski mu sisemuses soovitas siiski pakkumise vastu võtta. Risk õigustas ennast,“ kinnitas Räim. | Mihkel Räim avaldas, kuidas Iisraeli klubi talle lepingut pakkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Murranguhetk saabus Richmondi MM-il, kui ta U-23 grupisõidus 15. koha teenis, kirjutab Spordipartner.
MM-il kutsus mänedžer Ran Margaliot Räime Israel Cycling Academy hilissügisel toimunud katsetele. Räim näitas seal end positiivest küljest ja sai aastase lepingu.
„Tegemist oli uue Iisraeli profiklubiga ja rattaspordis võivad kõik ilusat juttu ajada. Miski mu sisemuses soovitas siiski pakkumise vastu võtta. Risk õigustas ennast,“ kinnitas Räim.
### Response:
Mihkel Räim avaldas, kuidas Iisraeli klubi talle lepingut pakkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oma piiratud intelligentsi juures suudan ma esitada ainult lihtsaid või väga lihtsaid küsimusi," on Ott Sepp varem nentinud. "Ja mind huvitab väga, kuidas suudab Jüri Ratas neile keeruliselt vastata."
Peaministri intervjuu toimetusse kuulub ka Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, kes oli ka "Tujurikkuja" produtsent. Omanäolise telesündmuse režissöör on Marek Miil, produtsent Lii Kuldmäe. Saadet tutvustava karikatuuri joonistas Karmo Ruusmaa.
Aastalõpuintervjuu on ETV ekraanil 31. detsembri õhtupoolikul.
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR
ETV aastalõpuintervjuu on eetris 31. detsembril @err_ee pic.twitter.com/uK3xmrBcpa
— Valitsuse uudised (@StenbockiMaja) December 21, 2016 | Piltuudis: Ott Sepp ja Märt Avandi võtsid peaministri pihtide vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oma piiratud intelligentsi juures suudan ma esitada ainult lihtsaid või väga lihtsaid küsimusi," on Ott Sepp varem nentinud. "Ja mind huvitab väga, kuidas suudab Jüri Ratas neile keeruliselt vastata."
Peaministri intervjuu toimetusse kuulub ka Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, kes oli ka "Tujurikkuja" produtsent. Omanäolise telesündmuse režissöör on Marek Miil, produtsent Lii Kuldmäe. Saadet tutvustava karikatuuri joonistas Karmo Ruusmaa.
Aastalõpuintervjuu on ETV ekraanil 31. detsembri õhtupoolikul.
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR
ETV aastalõpuintervjuu on eetris 31. detsembril @err_ee pic.twitter.com/uK3xmrBcpa
— Valitsuse uudised (@StenbockiMaja) December 21, 2016
### Response:
Piltuudis: Ott Sepp ja Märt Avandi võtsid peaministri pihtide vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aastal teeb Tanel Leok MM-sarja kaasa täismahus. Vastavalt Inglismaa ja Eesti meistrivõistlustel startivad Kullas ja Kutsar teevad MM-etappidel kaasa võimaluste piires. Suurele koormusele vaatamata lubavad peamiselt piiri taga võistlevad Leok ja Kullas kaasa teha kõikidel Eesti meistrivõistluste etappidel nii MX1 kui MX2 klassis.
Tanel Leok sõidab MM-sarjas 8Biano Husqvarna meeskonnas ning 20 etapiline MM-hooaeg algab veebruari lõpus Kataris. Aasta alguses teeb 31-aastane Leok kaasa ka Itaalia meistrisarjas. “Võrreldes lõppeva aastaga on edasiminek tehnika osas oluline, sest tänavu sõitsin MM-sarjas standardtsikliga. Uuel aastal sõidan tehasetoega Husqvarnal ning loodan oma kogemusi kasutada ka tsikli arendamisel,” ütles Tanel Leok. “Usun, et Eesti meistrivõistlustel saab olema tihe konkurents ja suudame ka 2017. aastal publikule meeldejäävaid elamusi pakkuda.”
Harri Kullas naaseb Inglismaa meistrisarja pärast aastast pausi ning võtab sisse Tanel Leokist vabaks jäänud koha MVR-D meeskonnas. Eesti ja Inglise sarja kalendrid küll mõnes osas kattuvad, kuid õnneks lubavad erinevad ajakavad samal nädalavahetusel võistelda mõlemas sarjas. “Kalender saab olema tihe, aga tänu avatavale Londoni otselennule loodan osaleda ühel nädalavahetusel nii Eesti kui Inglise meistrisarja etappidel. Võidust väiksemat eesmärki on raske seada,” rääkis Harri Kullas.
19-aastane Karel Kutsar kaitses lõppenud hooajal Eesti MX2 klassi meistritiitlit ja astub uuel aastal kraadi võrra kangemasse MX1 klassi. “Pean endast uues klassis parima andmiseks veel kõvasti trenni tegema, aga kohalikus sarjas lähen kindlasti tiitli järgi,” oli Karel Kutsar enesekindel.
FreeTime motokeskuse juht ja Husqvarna tehnika maaletooja Marko Männi loodab, et kolme kogenud võidusõitja ja teeneka mootori koostöö pakub pealtvaatajatele naudingut täie raha eest. “Muidugi ootame edukat esinemist ka rahvusvahelisel areenil, aga eelkõige on meile kui maaletoojale tähtis hea tulemus Eesti meistrivõistlustel,” arvas Marko Männi.
Tanel Leok, Harri Kullas ja Karel Kutsar sõidavad 2017. aastal Husqvarna tsiklitel ja kuuluvad kõik Sõmerpalu motoklubisse. | Krossimehed Leok, Kullas ja Kutsar väärtustavad Eesti meistrivõistlusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aastal teeb Tanel Leok MM-sarja kaasa täismahus. Vastavalt Inglismaa ja Eesti meistrivõistlustel startivad Kullas ja Kutsar teevad MM-etappidel kaasa võimaluste piires. Suurele koormusele vaatamata lubavad peamiselt piiri taga võistlevad Leok ja Kullas kaasa teha kõikidel Eesti meistrivõistluste etappidel nii MX1 kui MX2 klassis.
Tanel Leok sõidab MM-sarjas 8Biano Husqvarna meeskonnas ning 20 etapiline MM-hooaeg algab veebruari lõpus Kataris. Aasta alguses teeb 31-aastane Leok kaasa ka Itaalia meistrisarjas. “Võrreldes lõppeva aastaga on edasiminek tehnika osas oluline, sest tänavu sõitsin MM-sarjas standardtsikliga. Uuel aastal sõidan tehasetoega Husqvarnal ning loodan oma kogemusi kasutada ka tsikli arendamisel,” ütles Tanel Leok. “Usun, et Eesti meistrivõistlustel saab olema tihe konkurents ja suudame ka 2017. aastal publikule meeldejäävaid elamusi pakkuda.”
Harri Kullas naaseb Inglismaa meistrisarja pärast aastast pausi ning võtab sisse Tanel Leokist vabaks jäänud koha MVR-D meeskonnas. Eesti ja Inglise sarja kalendrid küll mõnes osas kattuvad, kuid õnneks lubavad erinevad ajakavad samal nädalavahetusel võistelda mõlemas sarjas. “Kalender saab olema tihe, aga tänu avatavale Londoni otselennule loodan osaleda ühel nädalavahetusel nii Eesti kui Inglise meistrisarja etappidel. Võidust väiksemat eesmärki on raske seada,” rääkis Harri Kullas.
19-aastane Karel Kutsar kaitses lõppenud hooajal Eesti MX2 klassi meistritiitlit ja astub uuel aastal kraadi võrra kangemasse MX1 klassi. “Pean endast uues klassis parima andmiseks veel kõvasti trenni tegema, aga kohalikus sarjas lähen kindlasti tiitli järgi,” oli Karel Kutsar enesekindel.
FreeTime motokeskuse juht ja Husqvarna tehnika maaletooja Marko Männi loodab, et kolme kogenud võidusõitja ja teeneka mootori koostöö pakub pealtvaatajatele naudingut täie raha eest. “Muidugi ootame edukat esinemist ka rahvusvahelisel areenil, aga eelkõige on meile kui maaletoojale tähtis hea tulemus Eesti meistrivõistlustel,” arvas Marko Männi.
Tanel Leok, Harri Kullas ja Karel Kutsar sõidavad 2017. aastal Husqvarna tsiklitel ja kuuluvad kõik Sõmerpalu motoklubisse.
### Response:
Krossimehed Leok, Kullas ja Kutsar väärtustavad Eesti meistrivõistlusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Laulsin vahelduseks ühe kauni loo vene keeles. Originaalis laulab seda laulu Pevica Elka," kommenteeris Ott Lepland.
Pevica Elka - "Õnn mu sees" | Ott Lepland laulab vene keeles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Laulsin vahelduseks ühe kauni loo vene keeles. Originaalis laulab seda laulu Pevica Elka," kommenteeris Ott Lepland.
Pevica Elka - "Õnn mu sees"
### Response:
Ott Lepland laulab vene keeles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erdoğan võttis Bana ja tema perekonna vastu oma palees, teatas uudisteagentuur Anadolu, avaldades ka pildi tüdrukut embavast presidendist. Kohtumisest võttis osa ka presidendiproua Emine Erdoğan.
Bana on üks tuhandetest inimestest, kes viimastel päevadel on Türgi ja Venemaa vahendatud kokkuleppe alusel Aleppo mässuliste käes olevast linnaosast evakueeritud.
Tüdruk evakueeriti esmaspäeval ja Türgi ametnikud lubasid, et ta võib perega Türki tulla.
Bana Twitteri-kontot jälgib 330 000 inimest, kelle jaoks on tüdrukust saanud Süüria tragöödia sümbol. President Bashar al-Assadi režiim nimetab Bana ja tema ema igapäevaseid säutse propagandaks.
Türgi on võtnud Süüria sõja vältel vastu 2,7 miljonit põgenikku, kuid viimasel ajal eelistab ta hoolitseda nende eest, kes ei ole haavatud, Süüria pool piiri.
Banale tehti aga erand. | Aleppo Twitteri-tüdruk kohtus president Erdoganiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erdoğan võttis Bana ja tema perekonna vastu oma palees, teatas uudisteagentuur Anadolu, avaldades ka pildi tüdrukut embavast presidendist. Kohtumisest võttis osa ka presidendiproua Emine Erdoğan.
Bana on üks tuhandetest inimestest, kes viimastel päevadel on Türgi ja Venemaa vahendatud kokkuleppe alusel Aleppo mässuliste käes olevast linnaosast evakueeritud.
Tüdruk evakueeriti esmaspäeval ja Türgi ametnikud lubasid, et ta võib perega Türki tulla.
Bana Twitteri-kontot jälgib 330 000 inimest, kelle jaoks on tüdrukust saanud Süüria tragöödia sümbol. President Bashar al-Assadi režiim nimetab Bana ja tema ema igapäevaseid säutse propagandaks.
Türgi on võtnud Süüria sõja vältel vastu 2,7 miljonit põgenikku, kuid viimasel ajal eelistab ta hoolitseda nende eest, kes ei ole haavatud, Süüria pool piiri.
Banale tehti aga erand.
### Response:
Aleppo Twitteri-tüdruk kohtus president Erdoganiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Linnamäe HEJ pais on suurim ja silmapaistvaim enne II maailmasõda ehitatud pais Eestis," kirjutas Saar keskkonnaminister Marko Pomerantsile ja rahandusminister Sven Sesterile.
"Linnamäe HEJ pais on silmapaistev, mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud insenertehniline betoonrajatis, mis pärast valmimist hinnati Eesti kauneimaks tööstusehitiseks," teatas Saar. Pais on tema sõnul heas seisukorras, rekonstrueeritud 2002. aastal ja töötab algses funktsioonis.
"Leian, et Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine, mis omakorda on eeldus Linnamäe paisjärve ja 90 aasta jooksul piirkonnas väljakujunenud maastiku säilimisele, on põhjendatud ja oluline avalik huvi," ütles Saar kirjas, lisades, et kavatseb muinsuskaitseseaduse alusel Linnamäe HEJ paisu kultuurimälestiseks tunnistada.
Kaitsealused ehitised säilivad Saare sõnul kõige paremini, kui neid kasutatakse. "Linnamäe HEJ on hetkel heas seisukorras ning toimib oma algses funktsioonis, see tähendab seal toodetakse taastuvenergiat," kirjutas ta.
"Samas jäävad Linnamäe pais ja paisutamise mõjuala ulatus Jägala jõe hoiualale ning seondub Jägala loodusala kaitse eesmärkidega. Erinevate poliitikaeesmärkide vastandumisel on oluline kaaluda igakülgselt kõiki mõjutegureid, arvestades, et ka mõju kultuuripärandile on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi oluline keskkonnamõju," märkis Saar.
Saar ütles, et veepoliitika raamdirektiivi osas lisab tema sõnul kaalutlusruumi Euroopa kohtupraktika. Näiteks Euroopa Komisjon versus Austria Vabariik, kus Austria sisustas ülekaalukat avalikku huvi taastuvenergia tootmisega.
Eesti Energiale kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam on suuruselt Eesti suurim hüdroelektrijaam ja võimsuselt teine hüdroelektrijaam. Jaama võimsus on 1,15 megavatti, aastas toodab see ligikaudu 6000 megavatt-tundi elektrit.
Eesti Energia on Jägala jõel energia tootmise üle vaielnud keskkonnaametiga juba aastaid. Keskkonnaministri määruse kohaselt kuulub Jägala jõgi lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Veeseaduse kohaselt tuli lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigule ehitatud paisul tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks.
Eesti Energia pole seda siiamaani teinud. 2011. aastal koostas ettevõte kalatrepi eelprojekti ja esitas kaasrahastamise taotluse SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Toona siiski kalatrepi rajamisega ei alustatud, kuna polnud selge, kas see annab soovitud tulemuse.
Seetõttu on pidevalt üleval olnud ka võimalus, et Eesti Energia võib jääda ilma õigusest jõel elektrit toota, siiamaani on nende vee erikasutusluba iga aasta lõpus siiski pikendatud. Ettevõte praegune vee erikasutusluba kehtib käesoleva aasta lõpuni.
Linnamäe on suuruselt Eesti suurim hüdroelektrijaam ja võimsuselt teine hüdroelektrijaam. Jaama võimsus on 1,15 megavatti, aastas toodab see ligikaudu 6000 megavatt-tundi elektrit, millest jätkub ligikaudu 3000 majapidamise tarbeks. | Saar kavatseb Linnamäe hüdroelektrijaama kultuurimälestiseks kuulutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Linnamäe HEJ pais on suurim ja silmapaistvaim enne II maailmasõda ehitatud pais Eestis," kirjutas Saar keskkonnaminister Marko Pomerantsile ja rahandusminister Sven Sesterile.
"Linnamäe HEJ pais on silmapaistev, mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud insenertehniline betoonrajatis, mis pärast valmimist hinnati Eesti kauneimaks tööstusehitiseks," teatas Saar. Pais on tema sõnul heas seisukorras, rekonstrueeritud 2002. aastal ja töötab algses funktsioonis.
"Leian, et Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine, mis omakorda on eeldus Linnamäe paisjärve ja 90 aasta jooksul piirkonnas väljakujunenud maastiku säilimisele, on põhjendatud ja oluline avalik huvi," ütles Saar kirjas, lisades, et kavatseb muinsuskaitseseaduse alusel Linnamäe HEJ paisu kultuurimälestiseks tunnistada.
Kaitsealused ehitised säilivad Saare sõnul kõige paremini, kui neid kasutatakse. "Linnamäe HEJ on hetkel heas seisukorras ning toimib oma algses funktsioonis, see tähendab seal toodetakse taastuvenergiat," kirjutas ta.
"Samas jäävad Linnamäe pais ja paisutamise mõjuala ulatus Jägala jõe hoiualale ning seondub Jägala loodusala kaitse eesmärkidega. Erinevate poliitikaeesmärkide vastandumisel on oluline kaaluda igakülgselt kõiki mõjutegureid, arvestades, et ka mõju kultuuripärandile on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi oluline keskkonnamõju," märkis Saar.
Saar ütles, et veepoliitika raamdirektiivi osas lisab tema sõnul kaalutlusruumi Euroopa kohtupraktika. Näiteks Euroopa Komisjon versus Austria Vabariik, kus Austria sisustas ülekaalukat avalikku huvi taastuvenergia tootmisega.
Eesti Energiale kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam on suuruselt Eesti suurim hüdroelektrijaam ja võimsuselt teine hüdroelektrijaam. Jaama võimsus on 1,15 megavatti, aastas toodab see ligikaudu 6000 megavatt-tundi elektrit.
Eesti Energia on Jägala jõel energia tootmise üle vaielnud keskkonnaametiga juba aastaid. Keskkonnaministri määruse kohaselt kuulub Jägala jõgi lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Veeseaduse kohaselt tuli lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigule ehitatud paisul tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks.
Eesti Energia pole seda siiamaani teinud. 2011. aastal koostas ettevõte kalatrepi eelprojekti ja esitas kaasrahastamise taotluse SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Toona siiski kalatrepi rajamisega ei alustatud, kuna polnud selge, kas see annab soovitud tulemuse.
Seetõttu on pidevalt üleval olnud ka võimalus, et Eesti Energia võib jääda ilma õigusest jõel elektrit toota, siiamaani on nende vee erikasutusluba iga aasta lõpus siiski pikendatud. Ettevõte praegune vee erikasutusluba kehtib käesoleva aasta lõpuni.
Linnamäe on suuruselt Eesti suurim hüdroelektrijaam ja võimsuselt teine hüdroelektrijaam. Jaama võimsus on 1,15 megavatti, aastas toodab see ligikaudu 6000 megavatt-tundi elektrit, millest jätkub ligikaudu 3000 majapidamise tarbeks.
### Response:
Saar kavatseb Linnamäe hüdroelektrijaama kultuurimälestiseks kuulutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suuri muutusi turniiril polegi ja see polegi olnud eesmärk. Kõige olulisem ongi esile tuua, et BSBC toimub tänavu juba 12. korda. Tegu on meil Eestis küllap olulisima noorteturniiriga, mis annab võimaluse esimeseks kokkuvõtteks meie aastakäikude suutlikkuse kohta,“ sõnas EKL-i koondiste juht Jörgen Kippel basket.ee portaali vahendusel.
BSBC on ka oluline üritus korvpalliagentidele, värbajatele. Korvpalliagent Reed Nopponen on kinnitanud: "Oma Eestis tegutsetud aja jooksul olen igal aastal huviga BSBC turniiri mängijaid jälginud ja kindlasti külastan turniiri ka edaspidi“.
BSBC-l on osalenud praegused korvpallistaarid nagu Jonas Jerebko, Petteri Koponen, Lauri Markkanen, Christian Drejer, Janis Strelnieks, Elina Babkina ja Siim-Sander Vene.
EKL-i peasekretär Keio Kuhi lisas: "BSBC on kujunenud üheks siinse regiooni olulisemaks korvpallisündmuseks, mis on kinnistunud, järjepidev ja kuhu hea meelega tullakse. BSBC on leidnud Põhjamaade ja Balti riikide kalendris kindla ja traditsioonilise koha aasta alguses, koolivaheajal."
"Veel minu poolt suur tunnustus ja tänu nendele noortele mängijatele, kes vaheajal osalevad, ning nendele klubidele, kes võimaldavad oma mängijatel välismaalt keset hooaega siia Eesti koondise eest osalema sõita. Saan aru, et kõigil ja alati ei ole see võimalik. Kuid enamus tuleb ja see on väga hea märk."
BSBC osalevad Eesti koondised
U-16 poisid: peatreener Gert Prants, abitreener Priit Vene, abitreener/mänedžer Joosep Toome.
U-18 noormehed: peatreener Vaido Rego, abitreener Indrek Reinbok, abitreener/mänedžer Martin Rausberg.
U-16 tütarlapsed: peatreener Marko Parkonen, abitreener Gerly Kostla, abitreener/mänedžer Mailis Pokk.
U-18 neiud: peatreener Janne Rits, treener Märt Kermon, abitreener/mänedžer Janeli Lilleallik.
BSBC on meie koondistele esimene proovikivi ning esimene võimalus omavahelist kokkumängu proovida ja veenduda aastakäigu võimekuses.
Kõik suvised EM-id toimuvad augustikuus. Vaid Tallinnas peetav U-18 B-divisjoni turniir algab juba 29. juulist ja kestab 6. augustini. Võistlusareenideks on TTÜ Spordihoone, Kalevi Spordihall ja Audentese Spordihall. | Kahe nädala pärast toimub juba 12. korda BSBC korvpalliturniir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suuri muutusi turniiril polegi ja see polegi olnud eesmärk. Kõige olulisem ongi esile tuua, et BSBC toimub tänavu juba 12. korda. Tegu on meil Eestis küllap olulisima noorteturniiriga, mis annab võimaluse esimeseks kokkuvõtteks meie aastakäikude suutlikkuse kohta,“ sõnas EKL-i koondiste juht Jörgen Kippel basket.ee portaali vahendusel.
BSBC on ka oluline üritus korvpalliagentidele, värbajatele. Korvpalliagent Reed Nopponen on kinnitanud: "Oma Eestis tegutsetud aja jooksul olen igal aastal huviga BSBC turniiri mängijaid jälginud ja kindlasti külastan turniiri ka edaspidi“.
BSBC-l on osalenud praegused korvpallistaarid nagu Jonas Jerebko, Petteri Koponen, Lauri Markkanen, Christian Drejer, Janis Strelnieks, Elina Babkina ja Siim-Sander Vene.
EKL-i peasekretär Keio Kuhi lisas: "BSBC on kujunenud üheks siinse regiooni olulisemaks korvpallisündmuseks, mis on kinnistunud, järjepidev ja kuhu hea meelega tullakse. BSBC on leidnud Põhjamaade ja Balti riikide kalendris kindla ja traditsioonilise koha aasta alguses, koolivaheajal."
"Veel minu poolt suur tunnustus ja tänu nendele noortele mängijatele, kes vaheajal osalevad, ning nendele klubidele, kes võimaldavad oma mängijatel välismaalt keset hooaega siia Eesti koondise eest osalema sõita. Saan aru, et kõigil ja alati ei ole see võimalik. Kuid enamus tuleb ja see on väga hea märk."
BSBC osalevad Eesti koondised
U-16 poisid: peatreener Gert Prants, abitreener Priit Vene, abitreener/mänedžer Joosep Toome.
U-18 noormehed: peatreener Vaido Rego, abitreener Indrek Reinbok, abitreener/mänedžer Martin Rausberg.
U-16 tütarlapsed: peatreener Marko Parkonen, abitreener Gerly Kostla, abitreener/mänedžer Mailis Pokk.
U-18 neiud: peatreener Janne Rits, treener Märt Kermon, abitreener/mänedžer Janeli Lilleallik.
BSBC on meie koondistele esimene proovikivi ning esimene võimalus omavahelist kokkumängu proovida ja veenduda aastakäigu võimekuses.
Kõik suvised EM-id toimuvad augustikuus. Vaid Tallinnas peetav U-18 B-divisjoni turniir algab juba 29. juulist ja kestab 6. augustini. Võistlusareenideks on TTÜ Spordihoone, Kalevi Spordihall ja Audentese Spordihall.
### Response:
Kahe nädala pärast toimub juba 12. korda BSBC korvpalliturniir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Timmermans selgitas Brüsselis toimunud pressikonverentsil, et Poola konstitutsioonikohtu iseseisvuse tagamisega on tõsiseid probleeme, vahendas Reuters.
Komisjoni ametlikus pressiteates rõhutati, et Poola peaks hoiduma oma tegevuses ja avaldustes konstitutsioonikohtu õõnestamisest ning uut esimeest ei tohiks kohtule nimetada enne probleemide lahendamist.
Kolmapäevased soovitused olid ametlikuks lisaks Euroopa Komisjoni poolt 27. juulil Poolale esitatud suunistele.
Komisjoni soovituste elluviimiseks anti Poolale aega veel kaks kuud.
Allikad: Brüssel võib teha ettepaneku rakendada Poola suhtes sanktsioone
Varem kirjutas Euobserver allikatele viidates, et Euroopa Komisjon võib kolmapäeval toimuval eurovolinike kolleegiumil teha liikmesriikidele ettepaneku rakendada Poola suhtes sanktsioone seoses kriitikat pälvinud konstitutsioonikohtu reformiga. Tegemist oleks esimese korraga, kui Euroopa Liidu ajaloos selline ettepanek tehakse.
Allikate kinnitusel on Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri algatusel lisatud kolmapäevase kolleegiumi päevakorda küsimus, mida võtta ette Poola valitsuse soovimatusega peatada vastuoluline justiitssüsteemi reform, kirjutab Euobserver.
Poola ja EL-i suhted hakkasid jahenema 2015. aasta novembris, mil riigis võimule saanud erakonna Õigus ja Õiglus (PiS) valitsus asus allutama oma kontrollile konstitutsioonikohut ja riigimeediat.
Eelmise aasta detsembris vastu võetud konstitutsioonikohtu töökorra muudatused sisaldavad reeglit, mis nõuab kohtult juhtumite menetlemist kronoloogilises järjekorras, sedamööda, kuidas asjad on kohtusse jõudnud.
Teine muudatus ütleb, et otsuse jõustumiseks peab seda toetama kahekolmandikuline enamus, varem oli nõutud lihthäälteenamus. Teine muudatus nõuab otsuse jõustumiseks 13 kohtuniku kvoorumit.
Konstitutsioonikohus ise kuulutas märtsis muudatused põhiseadusvastaseks. PiS omakorda lükkas tagasi kohtu hinnangu.
Muudatused halvasid kohtu tegevuse. Enam ei ole võimalik seada juhtumeid tähtsuse järjekorda ega kontrollida uusi seadusi, mille võimuerakond on läbi surunud.
Komisjon, mis on mures Poola konstitutsioonikohtu tegevuse halvanud valitsuse sammude pärast, käivitas jaanuaris pärast muudatusi nn õigusriigi menetluse, mille eesmärk on kaitsta EL-i väärtusi, sealhulgas seaduste austamist. EL esitas 1. juunil Poolale põhiseaduskohtu muudatuste asjus ka ametliku hoiatuse.
Varssavi ähvardas omakorda Brüsseli juhitud protseduuri asjus Euroopa Liidu kohtusse pöörduda. Brüsseli soovitusi on Polla valitsus nimetanud poliitiliseks sekkumiseks ning suures osas pole Varssavi neid järginud.
Mitmed analüütikud on spekuleerinud, et Brüsseli soovituste eiramine Poola valitsuse poolt võib viia sanktsioonideni ehk EL-i lepingu artikli 7 kasutamiseni, mille kohaselt kärbitaks ka Varssavi hääleõigust EL-is.
7. artiklit ei ole EL-i ajaloos kunagi veel kasutatud ning Euroopa Komisjoni kunagine president Jose Manuel Barroso nimetas seda "tuumaheidutuseks" vihjates sellele, et ainuüksi sellise karistuse võimalus sunnib liikmesriike ühiseid reegleid järgima.
Samas on äsjane vastasseis Brüsseli ja Varssavi vahel juba toonud kaasa pretsedente, mida varem pole EL-is juhtunud - sellesse nimekirja kuulub näiteks nn õigusriigi menetluse käivitamine Poola suhtes.
Samas ei sõltu sanktsioonide rakendamine ainuüksi Euroopa Komisjoni tahtest, vaid sellele tuleb saada ka piisav toetus Euroopa Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt.
Poola president nimetas teisipäeval ametisse põhiseaduskohtu ajutise esimehe
Poola president Andrzej Duda nimetas teisipäeval konstitutsioonikohtu ajutiseks esimeheks valitsevate konservatiivide toetusega kohtuniku, vahendas BNS.
Julia Przyłębska vahetab põhiseaduskohtu eesotsas välja lahkuva esimehe Andrzej Rzepliński, kelle ametiaeg lõppes esmaspäeval. Rzeplińskit peetakse valitsusvastase vastupanu sümboliks põhiseaduskohut ümbritseva aastapikkuse kriisi vältel.
Konservatiivse Õiguse ja Õigluse (PiS) partei valitsus surus aasta eest võimule tulles läbi vastuolulised muudatused konstitutsioonikohtu töös.
Mullu detsembris vastu võetud konstitutsioonikohtu töökorra muudatused sisaldavad reeglit, mis nõuab kohtult juhtumite menetlemist kronoloogilises järjekorras, sedamööda, kuidas asjad on kohtusse jõudnud.
Teine muudatus ütleb, et otsuse jõustumiseks peab seda toetama kahekolmandikuline enamus, varem oli nõutud lihthäälteenamus. Teine muudatus nõuab otsuse jõustumiseks 13 kohtuniku kvoorumit.
PiS-i valitsus nimetas Przyłębska konstitutsioonikohtu kohtunikuks eelmisel aastal ning tema kohtu eesistujaks määramine on võimupartei sõnul ajutine meede enne uue peakohtuniku valimist.
Õigusekspertide sõnul ei ole Przyłębska peakohtunikuks määramine kooskõlas põhiseadusega, mille kohaselt saab esimehe ametist lahkumise järel ajutiseks esimeheks senine aseesimees.
Põhiseaduskohtu aseesimees Stanisław Biernat ütles eratelekanalile TVN 24, et kavatseb asuda kohtu ajutiseks esimeheks.
Przyłębska ametissemääramine sai võimalikuks tänu kolmele hiljuti vastu võetud seadusele põhiseaduskohtu tööreeglite muutmisest. Kõik need seadused olid Rzepliński sõnul põhiseadusega vastuolus.
Lisaks vannutas Duda teisipäeval ametisse uue kohtuniku, mis annab konservatiivsetele kohtunikele põhiseaduskohtus ülekaalu.
Aasta kestnud vägikaikaveo tulemusena PiS-i enamusega parlamendi ja põhiseaduskohtu vahel on kohtul tavalise 15 kohtunikuga asemel 18 kohtunikku.
Nende seas on kolm kohtunikku, kelle ametisse vannutamisest Duda on keeldunud, ja veel kolm, kellel ei ole lubanud ametivannet anda Rzepliński.
Przyłębska lubab kolmikul ilmselt tööd alustada.
Konflikt põhiseaduskohtu ümber sai liikumise Demokraatia Kaitsekomitee (KOD) loomise ajendiks. Liikumine on korraldanud valitsuse õigusriigivastaste sammude vastu ridamisi meeleavaldusi. | Euroopa Komisjon andis Poolale konstitutsioonikohtu asjus uusi suuniseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Timmermans selgitas Brüsselis toimunud pressikonverentsil, et Poola konstitutsioonikohtu iseseisvuse tagamisega on tõsiseid probleeme, vahendas Reuters.
Komisjoni ametlikus pressiteates rõhutati, et Poola peaks hoiduma oma tegevuses ja avaldustes konstitutsioonikohtu õõnestamisest ning uut esimeest ei tohiks kohtule nimetada enne probleemide lahendamist.
Kolmapäevased soovitused olid ametlikuks lisaks Euroopa Komisjoni poolt 27. juulil Poolale esitatud suunistele.
Komisjoni soovituste elluviimiseks anti Poolale aega veel kaks kuud.
Allikad: Brüssel võib teha ettepaneku rakendada Poola suhtes sanktsioone
Varem kirjutas Euobserver allikatele viidates, et Euroopa Komisjon võib kolmapäeval toimuval eurovolinike kolleegiumil teha liikmesriikidele ettepaneku rakendada Poola suhtes sanktsioone seoses kriitikat pälvinud konstitutsioonikohtu reformiga. Tegemist oleks esimese korraga, kui Euroopa Liidu ajaloos selline ettepanek tehakse.
Allikate kinnitusel on Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri algatusel lisatud kolmapäevase kolleegiumi päevakorda küsimus, mida võtta ette Poola valitsuse soovimatusega peatada vastuoluline justiitssüsteemi reform, kirjutab Euobserver.
Poola ja EL-i suhted hakkasid jahenema 2015. aasta novembris, mil riigis võimule saanud erakonna Õigus ja Õiglus (PiS) valitsus asus allutama oma kontrollile konstitutsioonikohut ja riigimeediat.
Eelmise aasta detsembris vastu võetud konstitutsioonikohtu töökorra muudatused sisaldavad reeglit, mis nõuab kohtult juhtumite menetlemist kronoloogilises järjekorras, sedamööda, kuidas asjad on kohtusse jõudnud.
Teine muudatus ütleb, et otsuse jõustumiseks peab seda toetama kahekolmandikuline enamus, varem oli nõutud lihthäälteenamus. Teine muudatus nõuab otsuse jõustumiseks 13 kohtuniku kvoorumit.
Konstitutsioonikohus ise kuulutas märtsis muudatused põhiseadusvastaseks. PiS omakorda lükkas tagasi kohtu hinnangu.
Muudatused halvasid kohtu tegevuse. Enam ei ole võimalik seada juhtumeid tähtsuse järjekorda ega kontrollida uusi seadusi, mille võimuerakond on läbi surunud.
Komisjon, mis on mures Poola konstitutsioonikohtu tegevuse halvanud valitsuse sammude pärast, käivitas jaanuaris pärast muudatusi nn õigusriigi menetluse, mille eesmärk on kaitsta EL-i väärtusi, sealhulgas seaduste austamist. EL esitas 1. juunil Poolale põhiseaduskohtu muudatuste asjus ka ametliku hoiatuse.
Varssavi ähvardas omakorda Brüsseli juhitud protseduuri asjus Euroopa Liidu kohtusse pöörduda. Brüsseli soovitusi on Polla valitsus nimetanud poliitiliseks sekkumiseks ning suures osas pole Varssavi neid järginud.
Mitmed analüütikud on spekuleerinud, et Brüsseli soovituste eiramine Poola valitsuse poolt võib viia sanktsioonideni ehk EL-i lepingu artikli 7 kasutamiseni, mille kohaselt kärbitaks ka Varssavi hääleõigust EL-is.
7. artiklit ei ole EL-i ajaloos kunagi veel kasutatud ning Euroopa Komisjoni kunagine president Jose Manuel Barroso nimetas seda "tuumaheidutuseks" vihjates sellele, et ainuüksi sellise karistuse võimalus sunnib liikmesriike ühiseid reegleid järgima.
Samas on äsjane vastasseis Brüsseli ja Varssavi vahel juba toonud kaasa pretsedente, mida varem pole EL-is juhtunud - sellesse nimekirja kuulub näiteks nn õigusriigi menetluse käivitamine Poola suhtes.
Samas ei sõltu sanktsioonide rakendamine ainuüksi Euroopa Komisjoni tahtest, vaid sellele tuleb saada ka piisav toetus Euroopa Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt.
Poola president nimetas teisipäeval ametisse põhiseaduskohtu ajutise esimehe
Poola president Andrzej Duda nimetas teisipäeval konstitutsioonikohtu ajutiseks esimeheks valitsevate konservatiivide toetusega kohtuniku, vahendas BNS.
Julia Przyłębska vahetab põhiseaduskohtu eesotsas välja lahkuva esimehe Andrzej Rzepliński, kelle ametiaeg lõppes esmaspäeval. Rzeplińskit peetakse valitsusvastase vastupanu sümboliks põhiseaduskohut ümbritseva aastapikkuse kriisi vältel.
Konservatiivse Õiguse ja Õigluse (PiS) partei valitsus surus aasta eest võimule tulles läbi vastuolulised muudatused konstitutsioonikohtu töös.
Mullu detsembris vastu võetud konstitutsioonikohtu töökorra muudatused sisaldavad reeglit, mis nõuab kohtult juhtumite menetlemist kronoloogilises järjekorras, sedamööda, kuidas asjad on kohtusse jõudnud.
Teine muudatus ütleb, et otsuse jõustumiseks peab seda toetama kahekolmandikuline enamus, varem oli nõutud lihthäälteenamus. Teine muudatus nõuab otsuse jõustumiseks 13 kohtuniku kvoorumit.
PiS-i valitsus nimetas Przyłębska konstitutsioonikohtu kohtunikuks eelmisel aastal ning tema kohtu eesistujaks määramine on võimupartei sõnul ajutine meede enne uue peakohtuniku valimist.
Õigusekspertide sõnul ei ole Przyłębska peakohtunikuks määramine kooskõlas põhiseadusega, mille kohaselt saab esimehe ametist lahkumise järel ajutiseks esimeheks senine aseesimees.
Põhiseaduskohtu aseesimees Stanisław Biernat ütles eratelekanalile TVN 24, et kavatseb asuda kohtu ajutiseks esimeheks.
Przyłębska ametissemääramine sai võimalikuks tänu kolmele hiljuti vastu võetud seadusele põhiseaduskohtu tööreeglite muutmisest. Kõik need seadused olid Rzepliński sõnul põhiseadusega vastuolus.
Lisaks vannutas Duda teisipäeval ametisse uue kohtuniku, mis annab konservatiivsetele kohtunikele põhiseaduskohtus ülekaalu.
Aasta kestnud vägikaikaveo tulemusena PiS-i enamusega parlamendi ja põhiseaduskohtu vahel on kohtul tavalise 15 kohtunikuga asemel 18 kohtunikku.
Nende seas on kolm kohtunikku, kelle ametisse vannutamisest Duda on keeldunud, ja veel kolm, kellel ei ole lubanud ametivannet anda Rzepliński.
Przyłębska lubab kolmikul ilmselt tööd alustada.
Konflikt põhiseaduskohtu ümber sai liikumise Demokraatia Kaitsekomitee (KOD) loomise ajendiks. Liikumine on korraldanud valitsuse õigusriigivastaste sammude vastu ridamisi meeleavaldusi.
### Response:
Euroopa Komisjon andis Poolale konstitutsioonikohtu asjus uusi suuniseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui püüda väga utreeritult ja kokkusurutult kokku võtta 1. detsembri 1924 sündmusi, siis võiks öelda, et Eesti Vabariik päästeti sel kriitilisel ööl tänu mõnele meie kindralile ja rühmale ohvitseridele, kes – erinevalt enamikest sel ööl rahulikult maganud ametimeestest – olid üleval seetõttu, et nad koos sõpradega polnud veel koosviibimist restoranis või ohvitseri korteris Tondil vastu hommikut lõpetanud.
Ei kindralmajor Ernst-Johannes Põdder (1879-1932) ega Tondi kasarmu ohvitseritoas koduarestis olnud ohvitserid polnud just paipoisid. Ütleme otse – nii mõnigi kõrgem ohvitser luges neid Eesti kaitseväele nuhtluseks kui alkoholiga liialdavaid ohvitsere. Rahuajale omaselt arutati kas avalikult või selja taga, et ehk peaks Eesti kaitsevägi taolistest meestest hoopis vabanema.
Kindral Põdder on saanud ühe tänase isamaalise menufilmi kangelaseks, kuid pole võimatu, et tänane noorem põlvkond ei saa seda filmi vaadates aru kõige olulisemast – et kindral suutis teha Eesti riigi päästmiseks kriitilisel hetkel seda, mida ta tegi, vaid seetõttu, et oli Vilno sõjakoolis ohvitseriks õppinud ja saanud lisaks heale ettevalmistusele ka suure sõjalise kogemuse.
Kui 1. detsembril loetakse ette ka nende kadettide nimed, kes langesid 1924. aastal, siis sooviks omalt poolt, et nende noorte meeste nimede kõrval tuletataks meelde ohvitsere, kes olid tegelikud kangelased Tondi kasarmute päästmisel ründajate eest.
Filmis pannakse Põdder kordama vana klišeed (kindral koputab prostituudi toauksele, küsides öösärgis toa perenaiselt, kas ta tohib siin ”paar pauku teha”) ja seejärel avab ta toa akna ning tulistab vastasmaja ees seisvaid punaväelasi. Stseeni moraal seisneb aga selles, et hea väljaõppega ohvitser suudab tulistada ka purjus olles, aga viletsa ettevalmistusega sõjamees on vilets nii kainena ja veelgi viletsam purjus olekus.
Kui meie sõjakooli kadetid alustavad iga 1. detsembri hommikut piduliku rivistusega, kus loetakse ette ka nende kadettide nimed, kes langesid 1. detsembril 1924, siis sooviks omalt poolt, et nende noorte meeste nimede kõrval (kes olid siiski ajaloo raskel hetkel isegi enam ohvrid kui kangelased) tuletataks meelde neid ohvitsere, kes olid tegelikud kangelased Tondi kasarmute päästmisel ründajate eest. Tookord oli nende saatus selline, et neid ”ei saanud ametlikult autasustada”, sest nad olid koduarestis, oodates oma saatust – kas nad üldse jäetakse distsipliinirikkumise tõttu kaitseväkke.
Lõpuks oligi nende autasu 1. detsembril 1924 üles näidatud ohvitserivapruse eest, et nad jäeti edasi kaitseväkke ohvitseriks. Jah, nad olid sel ööl purjus, kuid õppinud ja sõjakogemusega ohvitseridena viisid just nemad kadetid vasturünnakule, mis päästis mitte ainult Tondi kasarmus olevate noorte meeste elusid, vaid tegelikult päästis Eesti Vabariigi.
Seetõttu oleks minu ettepanek, et sellesse igavesti meenutatavate meeste ritta, keda meie tänased kadetid igal 1. detsembril meenutavad, oleks kantud näiteks nii kindralmajor Ernst-Johannes Põdder kui ka kõik need ohvitserid, kes Tondi kasarmute operatsioonis Eesti Vabariigi poole silma paistsid. On aeg rääkida ajaloost mitte läbi 1930. aastate klišeede, vaid avatult.
1. detsembril 1924 oli Eesti riigi kaitsevõime, eriti sisejulgeoleku, uuendamisel oluline roll.
Meie ju täna teame, et peale aastat 1940 langesid esimeses järjekorras repressioonide alla ka need ohvitserid ja politseinikud, kes olid osalenud 1. detsembri 1924 putšikatse mahasurumisel.
Mida õppis Eesti Vabariik 1. detsembrist 1924?
1. detsembril 1924 oli Eesti riigi kaitsevõime, eriti sisejulgeoleku, uuendamisel oluline roll. Kindral Johan Laidoneri initsiatiivil tehti riigis suurem revisjon ja püüti välja selgitada, kus olid sellel saatuslikul ööl need korravalvurid, kes olid Eesti riigi palgal, et tagada riigis kord ja julgeolek. Kahjuks väga paljud nendest, kes oleksid pidanud olema valvel riigi kaitsel, sel ööl lihtsalt magasid, lootes sellele, et on ju rahu aeg.
Sisejulgeoleku alal tehti Eesti riigis seepeale suured muutused. Politseikooli asutamine ja üleminek haritud politseinike süsteemile (varasema erusõduritel baseeruva politseinike-kordnike süsteemi asemel) oli uuendus, mis vähemalt sisejulgeoleku alal pidi Eesti Vabariigist tegema moodsa riigi.
Kahjuks jäi Eesti Vabariik jäi pärast aasta 1940. aasta suve neist haritud politseinikest jälle ilma, sest uus võim lihtsalt tappis-suretas haritud politseinike põlvkonna vangilaagrites välja.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Peeter Järvelaid: riigimeestest ja napsumeestest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui püüda väga utreeritult ja kokkusurutult kokku võtta 1. detsembri 1924 sündmusi, siis võiks öelda, et Eesti Vabariik päästeti sel kriitilisel ööl tänu mõnele meie kindralile ja rühmale ohvitseridele, kes – erinevalt enamikest sel ööl rahulikult maganud ametimeestest – olid üleval seetõttu, et nad koos sõpradega polnud veel koosviibimist restoranis või ohvitseri korteris Tondil vastu hommikut lõpetanud.
Ei kindralmajor Ernst-Johannes Põdder (1879-1932) ega Tondi kasarmu ohvitseritoas koduarestis olnud ohvitserid polnud just paipoisid. Ütleme otse – nii mõnigi kõrgem ohvitser luges neid Eesti kaitseväele nuhtluseks kui alkoholiga liialdavaid ohvitsere. Rahuajale omaselt arutati kas avalikult või selja taga, et ehk peaks Eesti kaitsevägi taolistest meestest hoopis vabanema.
Kindral Põdder on saanud ühe tänase isamaalise menufilmi kangelaseks, kuid pole võimatu, et tänane noorem põlvkond ei saa seda filmi vaadates aru kõige olulisemast – et kindral suutis teha Eesti riigi päästmiseks kriitilisel hetkel seda, mida ta tegi, vaid seetõttu, et oli Vilno sõjakoolis ohvitseriks õppinud ja saanud lisaks heale ettevalmistusele ka suure sõjalise kogemuse.
Kui 1. detsembril loetakse ette ka nende kadettide nimed, kes langesid 1924. aastal, siis sooviks omalt poolt, et nende noorte meeste nimede kõrval tuletataks meelde ohvitsere, kes olid tegelikud kangelased Tondi kasarmute päästmisel ründajate eest.
Filmis pannakse Põdder kordama vana klišeed (kindral koputab prostituudi toauksele, küsides öösärgis toa perenaiselt, kas ta tohib siin ”paar pauku teha”) ja seejärel avab ta toa akna ning tulistab vastasmaja ees seisvaid punaväelasi. Stseeni moraal seisneb aga selles, et hea väljaõppega ohvitser suudab tulistada ka purjus olles, aga viletsa ettevalmistusega sõjamees on vilets nii kainena ja veelgi viletsam purjus olekus.
Kui meie sõjakooli kadetid alustavad iga 1. detsembri hommikut piduliku rivistusega, kus loetakse ette ka nende kadettide nimed, kes langesid 1. detsembril 1924, siis sooviks omalt poolt, et nende noorte meeste nimede kõrval (kes olid siiski ajaloo raskel hetkel isegi enam ohvrid kui kangelased) tuletataks meelde neid ohvitsere, kes olid tegelikud kangelased Tondi kasarmute päästmisel ründajate eest. Tookord oli nende saatus selline, et neid ”ei saanud ametlikult autasustada”, sest nad olid koduarestis, oodates oma saatust – kas nad üldse jäetakse distsipliinirikkumise tõttu kaitseväkke.
Lõpuks oligi nende autasu 1. detsembril 1924 üles näidatud ohvitserivapruse eest, et nad jäeti edasi kaitseväkke ohvitseriks. Jah, nad olid sel ööl purjus, kuid õppinud ja sõjakogemusega ohvitseridena viisid just nemad kadetid vasturünnakule, mis päästis mitte ainult Tondi kasarmus olevate noorte meeste elusid, vaid tegelikult päästis Eesti Vabariigi.
Seetõttu oleks minu ettepanek, et sellesse igavesti meenutatavate meeste ritta, keda meie tänased kadetid igal 1. detsembril meenutavad, oleks kantud näiteks nii kindralmajor Ernst-Johannes Põdder kui ka kõik need ohvitserid, kes Tondi kasarmute operatsioonis Eesti Vabariigi poole silma paistsid. On aeg rääkida ajaloost mitte läbi 1930. aastate klišeede, vaid avatult.
1. detsembril 1924 oli Eesti riigi kaitsevõime, eriti sisejulgeoleku, uuendamisel oluline roll.
Meie ju täna teame, et peale aastat 1940 langesid esimeses järjekorras repressioonide alla ka need ohvitserid ja politseinikud, kes olid osalenud 1. detsembri 1924 putšikatse mahasurumisel.
Mida õppis Eesti Vabariik 1. detsembrist 1924?
1. detsembril 1924 oli Eesti riigi kaitsevõime, eriti sisejulgeoleku, uuendamisel oluline roll. Kindral Johan Laidoneri initsiatiivil tehti riigis suurem revisjon ja püüti välja selgitada, kus olid sellel saatuslikul ööl need korravalvurid, kes olid Eesti riigi palgal, et tagada riigis kord ja julgeolek. Kahjuks väga paljud nendest, kes oleksid pidanud olema valvel riigi kaitsel, sel ööl lihtsalt magasid, lootes sellele, et on ju rahu aeg.
Sisejulgeoleku alal tehti Eesti riigis seepeale suured muutused. Politseikooli asutamine ja üleminek haritud politseinike süsteemile (varasema erusõduritel baseeruva politseinike-kordnike süsteemi asemel) oli uuendus, mis vähemalt sisejulgeoleku alal pidi Eesti Vabariigist tegema moodsa riigi.
Kahjuks jäi Eesti Vabariik jäi pärast aasta 1940. aasta suve neist haritud politseinikest jälle ilma, sest uus võim lihtsalt tappis-suretas haritud politseinike põlvkonna vangilaagrites välja.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Peeter Järvelaid: riigimeestest ja napsumeestest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Obama selgitas, et piirkonnad Põhja-Jäämeres ja Atlandi ookeanites peavad jääma tulevastest rendileandmistest puutumata, vahendas BBC.
Seda sammu nähakse kui katset kaitsta piirkonda enne, kui Obama jaanuaris ametist lahkub.
Kanada tegi sarnase otsuse oma Arktika ookeani vete kohta, selgus Washingtoniga tehtud ühisteatest.
Valge Maja teatas, et otsus tehti "tugeva, jätkusuutliku ja elujõulise Arktika majanduse ja ökosüsteemi heaks", tuues keelu põhjuseks kohalikud kultuurilised vajadused, mured looduse pärast ja regiooni haavatavuse võimalike naftareostuste korral.
Kui aga Kanada vaatab selle otsuse iga viie aasta järel üle, siis Valge Maja kinnitusel on Obama otsus püsiv. Otsus tugineb 1953. aasta seadusel, mis lubab presidendil keelustada avamere loodusvarade rendileandmise igaveseks.
Oma valimiskampaania ajal ütles Donald Trump, et ta kasutaks ära USA olemasolevaid naftavarusid. See tekitas muresid keskkonnaorganisatsioonides. Otsuse toetajate sõnul võib olla uuel presidendil keeruline Obama otsust muuta ja varem pole seda ka tehtud.
"Kui Donald Trump püüab president Obama otsust tagasi võtta, läheb asi kohtusse," kommenteeris organisatsioon Friends of the Earth.
USA nafta instituut aga märkis, et sellist asja nagu "alaline keeld" pole olemas ning loodab, et Trumpi administratsioon lihtsalt võtab selle otsuse tagasi.
Trump on tekitanud keskkonnakaitsjate hulgas muret ka oma valikute pärast valitsusse. Naftaettevõtte Exxon Mobil juht Rex Tillerson saab tema välisministriks. Tema energeetikaminister Rick Perry on Texase kubernerina kutsunud üles vähendama naftatööstuste regulatsioone.
Praegu on Arktika piirkonnas naftapuurimine vähene, kuna see on palju kallim ja keerulisem kui muud võimalikud variandid. | Obama keelustas nafta puurimise suurel osal USA vetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Obama selgitas, et piirkonnad Põhja-Jäämeres ja Atlandi ookeanites peavad jääma tulevastest rendileandmistest puutumata, vahendas BBC.
Seda sammu nähakse kui katset kaitsta piirkonda enne, kui Obama jaanuaris ametist lahkub.
Kanada tegi sarnase otsuse oma Arktika ookeani vete kohta, selgus Washingtoniga tehtud ühisteatest.
Valge Maja teatas, et otsus tehti "tugeva, jätkusuutliku ja elujõulise Arktika majanduse ja ökosüsteemi heaks", tuues keelu põhjuseks kohalikud kultuurilised vajadused, mured looduse pärast ja regiooni haavatavuse võimalike naftareostuste korral.
Kui aga Kanada vaatab selle otsuse iga viie aasta järel üle, siis Valge Maja kinnitusel on Obama otsus püsiv. Otsus tugineb 1953. aasta seadusel, mis lubab presidendil keelustada avamere loodusvarade rendileandmise igaveseks.
Oma valimiskampaania ajal ütles Donald Trump, et ta kasutaks ära USA olemasolevaid naftavarusid. See tekitas muresid keskkonnaorganisatsioonides. Otsuse toetajate sõnul võib olla uuel presidendil keeruline Obama otsust muuta ja varem pole seda ka tehtud.
"Kui Donald Trump püüab president Obama otsust tagasi võtta, läheb asi kohtusse," kommenteeris organisatsioon Friends of the Earth.
USA nafta instituut aga märkis, et sellist asja nagu "alaline keeld" pole olemas ning loodab, et Trumpi administratsioon lihtsalt võtab selle otsuse tagasi.
Trump on tekitanud keskkonnakaitsjate hulgas muret ka oma valikute pärast valitsusse. Naftaettevõtte Exxon Mobil juht Rex Tillerson saab tema välisministriks. Tema energeetikaminister Rick Perry on Texase kubernerina kutsunud üles vähendama naftatööstuste regulatsioone.
Praegu on Arktika piirkonnas naftapuurimine vähene, kuna see on palju kallim ja keerulisem kui muud võimalikud variandid.
### Response:
Obama keelustas nafta puurimise suurel osal USA vetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cousins oli vihane seetõttu, et ühes ajalehes ilmunud artiklis kirjutati kahest erinevast intsidendist, kus ta oli osaline. Põhiteemaks oli New Yorgi ööklubis toimunud vahejuhtum, kus teine Kingsi "pahapoiss" Matt Barnes väidetavalt ründas üht naist ning Cousins lõi naise kaaslast.
Artikli lõpus aga mainiti ka juhtumit, kus Cousins ning tema noorem vend Jaleel sattusid Tampas asuvas baaris pahandustesse, mis lõppesid Jaleel Cousinsi arreteerimisega.
Pärast üht mängu nägi Cousins artikli kirjutanud ajakirjanikku meeskonna riietusruumi tulemas ning sõimas roppuste saatel meest ning keelas tal edaspidi oma venna nime mainimise.
Tihti platsiväliste rumalustega silma paistnud Cousins on varemgi üritanud ajakirjanikke mõjutada, kui on näiteks keeldunud mõne konkreetse väljaande esindaja kuuldes küsimustele vastamast.
Videot konkreetsest intsidendist ning teistest sarnastest juhtumistest näeb siit (video on inglise keeles ning sisaldab ebaviisakaid väljendeid): | VIDEO | Sacramento Kings trahvis oma staari ajakirjaniku sõimamise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cousins oli vihane seetõttu, et ühes ajalehes ilmunud artiklis kirjutati kahest erinevast intsidendist, kus ta oli osaline. Põhiteemaks oli New Yorgi ööklubis toimunud vahejuhtum, kus teine Kingsi "pahapoiss" Matt Barnes väidetavalt ründas üht naist ning Cousins lõi naise kaaslast.
Artikli lõpus aga mainiti ka juhtumit, kus Cousins ning tema noorem vend Jaleel sattusid Tampas asuvas baaris pahandustesse, mis lõppesid Jaleel Cousinsi arreteerimisega.
Pärast üht mängu nägi Cousins artikli kirjutanud ajakirjanikku meeskonna riietusruumi tulemas ning sõimas roppuste saatel meest ning keelas tal edaspidi oma venna nime mainimise.
Tihti platsiväliste rumalustega silma paistnud Cousins on varemgi üritanud ajakirjanikke mõjutada, kui on näiteks keeldunud mõne konkreetse väljaande esindaja kuuldes küsimustele vastamast.
Videot konkreetsest intsidendist ning teistest sarnastest juhtumistest näeb siit (video on inglise keeles ning sisaldab ebaviisakaid väljendeid):
### Response:
VIDEO | Sacramento Kings trahvis oma staari ajakirjaniku sõimamise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Levan Mchedlidze viis tabelis alles 17. kohal paikneva Empoli 51. minutil küll juhtima, kuid Atalanta suutis esmalt 74. minutil tänu Franck Kessie tabamusele viigistada ning üleminutitel lõi Marco D'Alessandro ka võiduvärava.
Atalanta on 18 vooruga kogunud 32 punkti ning hoiab tabelis 6. kohta. Liidrist Torino Juventusest jäädakse maha täpselt 10 punktiga, tabeli teine koht on aga vaid kolme silma kaugusel. | Atalanta sai üleminutitel tabeli lõpuklubi vastu võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Levan Mchedlidze viis tabelis alles 17. kohal paikneva Empoli 51. minutil küll juhtima, kuid Atalanta suutis esmalt 74. minutil tänu Franck Kessie tabamusele viigistada ning üleminutitel lõi Marco D'Alessandro ka võiduvärava.
Atalanta on 18 vooruga kogunud 32 punkti ning hoiab tabelis 6. kohta. Liidrist Torino Juventusest jäädakse maha täpselt 10 punktiga, tabeli teine koht on aga vaid kolme silma kaugusel.
### Response:
Atalanta sai üleminutitel tabeli lõpuklubi vastu võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parlamendisaadikud arutasid eelnõud kolmapäeva varahommikuni. Eelnõu kiideti heaks, kuid saadikud suhtusid kriitiliselt mõnedesse eelarvest välja jäetud sotsiaaltagatistesse.
IMF nõuab, et Ukraina hoiaks oma eelarvepuudujääki alla 3 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning vähendaks Nõukogude ajast pärit subsiidiume, mis koormavad riigi eelarvet.
Nõuded on osa 17,5 miljardi dollari (16,8 miljardi euro) suurusest päästepaketist, mille IMF kiitis heaks 2015. aastal. Ukraina ootab järgmist 1,3 miljardi dollari (1,25 miljardi euro) suurust väljamakset ning heaks kiidetud eelarve oli selle eeltingimus.
Peaminister Volodõmõr Groisman ütles seadusandjatele, et võtmesektorid nagu kaitsetööstus ja põllumajandus saavad valitsuselt täit toetust. Ukraina kulutab sõjaväele 5 protsenti SKP-st, sest riigi idaosas vältab 31 kuud kestnud konflikt, mis on nõudnud üle 10 000 inimelu.
Eelarves on üheks vastuolulisemaks otsuseks miinimumpalga kahekordistamine 1600 grivnalt (58 eurolt) 3200 grivnale (116 eurole). IMF-i ökonomistid pelgavad, et samm pöörab inflatsiooni taas tõusuteele. Eelmisel aasta lõikes oli inflatsioon 45 protsenti, kuid nüüdseks on see aeglustunud.
Kiiev näeb ette 3-protsendise eelarvepuudujäägi. Riik kulutab 2017. aastal kokku 30 miljardit dollarit (29 miljardit eurot).
Analüütik Mõkola Davõdjuk tõi esile, et riik ei näinud sisuliselt mitte mingit raha ette suurtele taristuprojektidele, millega taheti vähendada töötust ja kiirendada majanduskasvu. Valitsuse viimase hinnangu alusel oodatakse, et Ukraina majandus kasvab umbes ühe protsendi. | Ukraina kiitis heaks 2017. aasta riigieelarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parlamendisaadikud arutasid eelnõud kolmapäeva varahommikuni. Eelnõu kiideti heaks, kuid saadikud suhtusid kriitiliselt mõnedesse eelarvest välja jäetud sotsiaaltagatistesse.
IMF nõuab, et Ukraina hoiaks oma eelarvepuudujääki alla 3 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning vähendaks Nõukogude ajast pärit subsiidiume, mis koormavad riigi eelarvet.
Nõuded on osa 17,5 miljardi dollari (16,8 miljardi euro) suurusest päästepaketist, mille IMF kiitis heaks 2015. aastal. Ukraina ootab järgmist 1,3 miljardi dollari (1,25 miljardi euro) suurust väljamakset ning heaks kiidetud eelarve oli selle eeltingimus.
Peaminister Volodõmõr Groisman ütles seadusandjatele, et võtmesektorid nagu kaitsetööstus ja põllumajandus saavad valitsuselt täit toetust. Ukraina kulutab sõjaväele 5 protsenti SKP-st, sest riigi idaosas vältab 31 kuud kestnud konflikt, mis on nõudnud üle 10 000 inimelu.
Eelarves on üheks vastuolulisemaks otsuseks miinimumpalga kahekordistamine 1600 grivnalt (58 eurolt) 3200 grivnale (116 eurole). IMF-i ökonomistid pelgavad, et samm pöörab inflatsiooni taas tõusuteele. Eelmisel aasta lõikes oli inflatsioon 45 protsenti, kuid nüüdseks on see aeglustunud.
Kiiev näeb ette 3-protsendise eelarvepuudujäägi. Riik kulutab 2017. aastal kokku 30 miljardit dollarit (29 miljardit eurot).
Analüütik Mõkola Davõdjuk tõi esile, et riik ei näinud sisuliselt mitte mingit raha ette suurtele taristuprojektidele, millega taheti vähendada töötust ja kiirendada majanduskasvu. Valitsuse viimase hinnangu alusel oodatakse, et Ukraina majandus kasvab umbes ühe protsendi.
### Response:
Ukraina kiitis heaks 2017. aasta riigieelarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhisõitjatena on Ferraris palgal Sebastian Vettel ja Kimi Räikkönen, kes üritavad viimaste aastate ebaedu muuta. Kui 2015. aastal sai Ferrari kolm etapivõitu, siis tänavu jäädi sootuks võiduta. | Ferrari palkas varusõitjaks noore itaallase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhisõitjatena on Ferraris palgal Sebastian Vettel ja Kimi Räikkönen, kes üritavad viimaste aastate ebaedu muuta. Kui 2015. aastal sai Ferrari kolm etapivõitu, siis tänavu jäädi sootuks võiduta.
### Response:
Ferrari palkas varusõitjaks noore itaallase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saart vabastati teenistusest alates 31. detsembrist tema enda algatusel.
Raik Saart asus mupo juhataja ametikohale 18. märtsil 2013 ning on teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga töötanud ameti juhataja asetäitjana ja ameti juhatajana kokku neli aastat, 10 kuud ja 19 päeva.
Raik Saartile makstakse hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses.
Mupo juhi kohuseid täidab kuni ameti uue juhataja ametisse nimetamiseni ameti juhataja asetäitja Aivar Toompere. | Mupo juht Raik Saart lahkub ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saart vabastati teenistusest alates 31. detsembrist tema enda algatusel.
Raik Saart asus mupo juhataja ametikohale 18. märtsil 2013 ning on teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga töötanud ameti juhataja asetäitjana ja ameti juhatajana kokku neli aastat, 10 kuud ja 19 päeva.
Raik Saartile makstakse hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses.
Mupo juhi kohuseid täidab kuni ameti uue juhataja ametisse nimetamiseni ameti juhataja asetäitja Aivar Toompere.
### Response:
Mupo juht Raik Saart lahkub ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Campi Flegrei ehk Põlevad Väljad on umbes 150 ruutkilomeetri suurune ala, mis osaliselt asub ka mere all. Piirkonda on juba pikemat aega ohtlikuks peetud, eriti seetõttu, et Campi Flegrei ja Napolist idas asuva Vesuuvi vulkaani magmakambrid võivad olla omavahel ühendatud. Piirkonna vulkaanilisest aktiivsusest annab tunnistust ka mütoloogia - näiteks peetakse Solfatara kraatrit tulejumal Vulcanuse koduks.
Nüüd on teadlased teinud esimest korda kindlaks selle piiri, mille ületamise korral tungivad sügavustes pulbitsevad laava ja vulkaanilised gaasid tohutu intensiivsusega maapinnale.
Hetkel pole siiski võimalik täpselt öelda, millal selline sündmus võib aset leida, küll on aga kindel, et selle tagajärjed oleksid katastroofilised - otseselt Campi Flegrei alal elab kokku umbes pool miljonit inimest, lähipiirkonnas on elanikke veelgi rohkem. Supervulkaani purske tagajärjed - kas või vulkaanilise tuha leviku näol - võivad aga olla ülemaailmsed.
Campi Flegrei aktiivsuse kasvu on täheldatud juba 2005. aastast saadik ning muutused maapinnas ja madalama taseme seismiline aktiivsus on viimasel ajal sagenenud.
Bolognas asuva Itaalia riikliku geofüüsika- ja vulkanoloogiainstituudi teadur Giovanni Chiodini, kes on ka uuringu juhtivaks autoriks, juhtis tähelepanu sellele, et kaks kaasaegset aktiivset vulkaani - Rabaul Paapua Uus-Guineas ja Sierra Negra Galapagose saartel - ilmutasid enne purset sarnaseid märke, mida praegu täheldatakse Campi Flegrei puhul.
Campi Flegrei kaldeera moodustus 39 000 aastat tagasi toimunud võimsa vulkaanipurske tagajärjel. Väidetavalt võis tegu olla viimase 200 000 aasta kõige võimsama vulkaanipurskega Euroopas.
Viimati purksas Campi Flegreis vulkaan 1538. aastal, kuid siis oli purse palju nõrgem.
Lähedal asuvat Vesuuvi, mille purse 79. aastal mattis tuha alla Pompeji ja mitu teist asulat, peetakse praegu samuti aktiivseks vulkaaniks. Itaalia meedias on viimasel ajal teravalt kritiseeritud Vesuuvi purske puhuks ette valmistatud kriisiplaani, mis on kriitikute arvates ebaadekvaatne. | Teadlased: Napoli lähistel asuv supervulkaan hakkab üles ärkama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Campi Flegrei ehk Põlevad Väljad on umbes 150 ruutkilomeetri suurune ala, mis osaliselt asub ka mere all. Piirkonda on juba pikemat aega ohtlikuks peetud, eriti seetõttu, et Campi Flegrei ja Napolist idas asuva Vesuuvi vulkaani magmakambrid võivad olla omavahel ühendatud. Piirkonna vulkaanilisest aktiivsusest annab tunnistust ka mütoloogia - näiteks peetakse Solfatara kraatrit tulejumal Vulcanuse koduks.
Nüüd on teadlased teinud esimest korda kindlaks selle piiri, mille ületamise korral tungivad sügavustes pulbitsevad laava ja vulkaanilised gaasid tohutu intensiivsusega maapinnale.
Hetkel pole siiski võimalik täpselt öelda, millal selline sündmus võib aset leida, küll on aga kindel, et selle tagajärjed oleksid katastroofilised - otseselt Campi Flegrei alal elab kokku umbes pool miljonit inimest, lähipiirkonnas on elanikke veelgi rohkem. Supervulkaani purske tagajärjed - kas või vulkaanilise tuha leviku näol - võivad aga olla ülemaailmsed.
Campi Flegrei aktiivsuse kasvu on täheldatud juba 2005. aastast saadik ning muutused maapinnas ja madalama taseme seismiline aktiivsus on viimasel ajal sagenenud.
Bolognas asuva Itaalia riikliku geofüüsika- ja vulkanoloogiainstituudi teadur Giovanni Chiodini, kes on ka uuringu juhtivaks autoriks, juhtis tähelepanu sellele, et kaks kaasaegset aktiivset vulkaani - Rabaul Paapua Uus-Guineas ja Sierra Negra Galapagose saartel - ilmutasid enne purset sarnaseid märke, mida praegu täheldatakse Campi Flegrei puhul.
Campi Flegrei kaldeera moodustus 39 000 aastat tagasi toimunud võimsa vulkaanipurske tagajärjel. Väidetavalt võis tegu olla viimase 200 000 aasta kõige võimsama vulkaanipurskega Euroopas.
Viimati purksas Campi Flegreis vulkaan 1538. aastal, kuid siis oli purse palju nõrgem.
Lähedal asuvat Vesuuvi, mille purse 79. aastal mattis tuha alla Pompeji ja mitu teist asulat, peetakse praegu samuti aktiivseks vulkaaniks. Itaalia meedias on viimasel ajal teravalt kritiseeritud Vesuuvi purske puhuks ette valmistatud kriisiplaani, mis on kriitikute arvates ebaadekvaatne.
### Response:
Teadlased: Napoli lähistel asuv supervulkaan hakkab üles ärkama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimaste aastate kogemus näitab, et pühade ajal võib Narva piiripunktis piiriületajate arv ööpäevas küündida kuni 13 000 ja Luhamaa piiripunktis 3500 inimeseni. Tavapärane ööpäevane piiriületuste hulk väljaspool pühade perioodi on Narvas keskmiselt 8000 inimest ja 1200 sõidukit ning Luhamaal 1000 inimest ja 700 sõidukit. Kel võimalik, soovitame Narva piiripunkti kõrval kaaluda piiriületust Luhamaa või Koidula piiripunkti kaudu, kus eeldatavasti on elava järjekorra ooteaeg lühem kui Narva piiripunktis," ütles Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm.
Kõige suurem on piiriületuste koormus Eestisse sisenemisel 24. detsember kuni 4. jaanuar ning Eestist väljumisel 4.-9. jaanuarini.
"Neil, kel pole märgitud ajavahemikel möödapääsmatut vajadust Eesti välispiiri ületada, soovitame oma reis pigem pisut edasi lükata. Järjekorras ootamise arvelt hoiate kokku väärtuslikku aega, mida lähedaste seltsis veeta," soovitas Tamm.
Ta lisas, et kuivõrd suur osa inimestest soovib piiri ületada üsna üheaegselt aastavahetuse eel ja uue aasta jaanuari kuu esimesel poolel, aitab pikemaid järjekordi Eestist väljumisel vältida piiriületuseks aja broneerimine veebilehel www.eestipiir.ee.
Samuti saab sellel leheküljel jälgida Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktide ootejärjekorras olevate sõidukite hulka ning eeldatavat ooteaega. "Teeme piiripunktides kõik endast sõltuva, et piiriületused inimestele võimalikult ladusalt kulgeksid. Kindlasti on suureks abiks, kui inimesed aegsasti läbi broneerimissüsteemi oma piiriületuse planeerivad," ütles ta.
Euroopa Liidu välispiiri ületamisel peab reisijal kaasas olema kehtiv reisidokument. Kolmanda riigi kodanikul, kes viibib Eestis viisa alusel, tuleb lisaks jälgida nii viisa kehtivusaega kui ka lubatud viibimisaega.
Viisa kehtivuse lõppemise ajaks või lubatud viibimisaja lõppedes on välismaalane kohustatud Eestist lahkuma, vastasel juhul puudub välismaalasel Eestis viibimise alus ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik.
Samamoodi tuleb veenduda, et kaasas oleks sõiduki dokumendid, sõiduk oleks tehniliselt korras ning kaasas ei oleks Eestis keelatud esemeid nagu näiteks antiradarid, elektrišokirelvad ja muu sarnane. | Politsei soovitab inimestel piiriületusaeg ette broneerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimaste aastate kogemus näitab, et pühade ajal võib Narva piiripunktis piiriületajate arv ööpäevas küündida kuni 13 000 ja Luhamaa piiripunktis 3500 inimeseni. Tavapärane ööpäevane piiriületuste hulk väljaspool pühade perioodi on Narvas keskmiselt 8000 inimest ja 1200 sõidukit ning Luhamaal 1000 inimest ja 700 sõidukit. Kel võimalik, soovitame Narva piiripunkti kõrval kaaluda piiriületust Luhamaa või Koidula piiripunkti kaudu, kus eeldatavasti on elava järjekorra ooteaeg lühem kui Narva piiripunktis," ütles Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm.
Kõige suurem on piiriületuste koormus Eestisse sisenemisel 24. detsember kuni 4. jaanuar ning Eestist väljumisel 4.-9. jaanuarini.
"Neil, kel pole märgitud ajavahemikel möödapääsmatut vajadust Eesti välispiiri ületada, soovitame oma reis pigem pisut edasi lükata. Järjekorras ootamise arvelt hoiate kokku väärtuslikku aega, mida lähedaste seltsis veeta," soovitas Tamm.
Ta lisas, et kuivõrd suur osa inimestest soovib piiri ületada üsna üheaegselt aastavahetuse eel ja uue aasta jaanuari kuu esimesel poolel, aitab pikemaid järjekordi Eestist väljumisel vältida piiriületuseks aja broneerimine veebilehel www.eestipiir.ee.
Samuti saab sellel leheküljel jälgida Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktide ootejärjekorras olevate sõidukite hulka ning eeldatavat ooteaega. "Teeme piiripunktides kõik endast sõltuva, et piiriületused inimestele võimalikult ladusalt kulgeksid. Kindlasti on suureks abiks, kui inimesed aegsasti läbi broneerimissüsteemi oma piiriületuse planeerivad," ütles ta.
Euroopa Liidu välispiiri ületamisel peab reisijal kaasas olema kehtiv reisidokument. Kolmanda riigi kodanikul, kes viibib Eestis viisa alusel, tuleb lisaks jälgida nii viisa kehtivusaega kui ka lubatud viibimisaega.
Viisa kehtivuse lõppemise ajaks või lubatud viibimisaja lõppedes on välismaalane kohustatud Eestist lahkuma, vastasel juhul puudub välismaalasel Eestis viibimise alus ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik.
Samamoodi tuleb veenduda, et kaasas oleks sõiduki dokumendid, sõiduk oleks tehniliselt korras ning kaasas ei oleks Eestis keelatud esemeid nagu näiteks antiradarid, elektrišokirelvad ja muu sarnane.
### Response:
Politsei soovitab inimestel piiriületusaeg ette broneerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks nimetatud auhinnale on film pälvinud rahvusvahelise laste- ja noorte filmifestivali IFF Juniorfest peapreemia, Zürichi ja Schlingeli filmifestivali publikuauhinnad ning Poola rahvusvahelise noortefilmide festivali ALE Kino eripreemia. Niisamuti võitis film Stockholmi rahvusvahelisel noortefilmide festivalil peauhinna vanusekategoorias kuus pluss ning Norra rahvusvahelisel lastefilmide festivalil Dyrepark auhinna, mis on ühtlasi mõistetav ka publiku auhinnana.
Tänaseks on film jõudnud osaleda ligi 40 festivalil, millest kaugemate sihtkohtadena võib välja tuua USA, Kanada, Islandi, Lõuna-Korea ja Qatari. "Meil oli väga hea meel, et üks viimane suurem Supilinna reis viis meid täna nii olulisse Lähis-Itta. Qatari noortefilmide festival Ajyal võttis meid araabiale omase külalislahkusega vastu ning publiku vahetud ja siirad reaktsioonid tõestasid taas, et laste tasandil ei ole me kõik sugugi nii erinevad. Ma usun, et Lähis-Ida loendamatute salarühmituste nimekirja lisandus hulgaliselt väikeste detektiivide salaseltse," kirjeldas filmi režissöör Margus Paju
"Supilinna Salaseltsi" on tänaseks dubleeritud inglise, prantsuse, saksa, vene, rootsi, soome ja tõenäoliselt peagi ka hispaania keelde. "Supilinna Salaselts" on läbi aegade kõige vaadatum Eesti lastefilm, mis on saanud inspiratsiooni Mika Keräneni populaarsetest lastekrimkadest. Salaseltsi kuuluvad neli julget last, kes lahendavad põnevat müsteeriumi, mille käigus tuleb sukelduda ajalukku, pista rinda vastasjõuguga ning kasvatada oma vanemaid.
Supilinna lapsi mängivad Olivia Viikant, Karl Jakob Vibur ja Hugo Soosaar Tallinnast, Arabella Antons Tartust, Gregor Kelder Saaremaalt, Sten-Markus Rohtla Rakverest ja Meriliis Lillemägi Pärnust. Laste kõrval näeb ekraanil Evelin Võigemasti, Mirtel Pohlat, Karin Raski ja teisi Eesti tippnäitlejaid. "Supilinna Salaseltsis" tegi näitlejadebüüdi ka kriitikutelt palju kiitust pälvinud Kaido Höövelson.
2. jaanuaril saab filmi vaadata ka ETV2 ekraanil. | "Supilinna salaselts" võitis järjekordse auhinna festivalil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks nimetatud auhinnale on film pälvinud rahvusvahelise laste- ja noorte filmifestivali IFF Juniorfest peapreemia, Zürichi ja Schlingeli filmifestivali publikuauhinnad ning Poola rahvusvahelise noortefilmide festivali ALE Kino eripreemia. Niisamuti võitis film Stockholmi rahvusvahelisel noortefilmide festivalil peauhinna vanusekategoorias kuus pluss ning Norra rahvusvahelisel lastefilmide festivalil Dyrepark auhinna, mis on ühtlasi mõistetav ka publiku auhinnana.
Tänaseks on film jõudnud osaleda ligi 40 festivalil, millest kaugemate sihtkohtadena võib välja tuua USA, Kanada, Islandi, Lõuna-Korea ja Qatari. "Meil oli väga hea meel, et üks viimane suurem Supilinna reis viis meid täna nii olulisse Lähis-Itta. Qatari noortefilmide festival Ajyal võttis meid araabiale omase külalislahkusega vastu ning publiku vahetud ja siirad reaktsioonid tõestasid taas, et laste tasandil ei ole me kõik sugugi nii erinevad. Ma usun, et Lähis-Ida loendamatute salarühmituste nimekirja lisandus hulgaliselt väikeste detektiivide salaseltse," kirjeldas filmi režissöör Margus Paju
"Supilinna Salaseltsi" on tänaseks dubleeritud inglise, prantsuse, saksa, vene, rootsi, soome ja tõenäoliselt peagi ka hispaania keelde. "Supilinna Salaselts" on läbi aegade kõige vaadatum Eesti lastefilm, mis on saanud inspiratsiooni Mika Keräneni populaarsetest lastekrimkadest. Salaseltsi kuuluvad neli julget last, kes lahendavad põnevat müsteeriumi, mille käigus tuleb sukelduda ajalukku, pista rinda vastasjõuguga ning kasvatada oma vanemaid.
Supilinna lapsi mängivad Olivia Viikant, Karl Jakob Vibur ja Hugo Soosaar Tallinnast, Arabella Antons Tartust, Gregor Kelder Saaremaalt, Sten-Markus Rohtla Rakverest ja Meriliis Lillemägi Pärnust. Laste kõrval näeb ekraanil Evelin Võigemasti, Mirtel Pohlat, Karin Raski ja teisi Eesti tippnäitlejaid. "Supilinna Salaseltsis" tegi näitlejadebüüdi ka kriitikutelt palju kiitust pälvinud Kaido Höövelson.
2. jaanuaril saab filmi vaadata ka ETV2 ekraanil.
### Response:
"Supilinna salaselts" võitis järjekordse auhinna festivalil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusminister Sven Sester (IRL) tõi esile, et järgmise aasta riigieelarve andis riigikogule üle veel eelmine koalitsioon, kuid vastu võeti juba uue ajal, mistõttu suurem sisend on tulnud 85 protsendi riigikogu liikmete poolt.
Sester leiab, et uus eelarve vastab valitsuse prioriteetidele, milleks on majandusseisakust väljumine, julgeoleku tugevdamine, rahvaarvu pööramine kasvule ja ühiskondliku heaolu ning sidususe kasvatamine.
"Tahan muuta erisoodustusmaksu paindlikumaks; samuti tuua rohkem kaubalaevu Eesti lipu alla, see ei peaks olema tabuteema," rääkis rahandusminister.
Kunagine rahandusminister, nüüd opositsiooni esindav Aivar Sõerd (RE) kommenteeris, et 15 miljonit tulumaksu muudatuste sisseviimiseks kahes valitsemisalas on uskumatult suur summa ajal, mil sotsiaalkindlustusamet on hädas oma toetuste väljamaksmise IT-süsteemi valmisehitamisega, milleks ei jätku piisavalt raha.
Sester alustas Sõerdi päringule vastamist üleoleva märkusega: "Nagu blogipidaja neli korda küsis, aga ma vastan ainult ühe korra." Sõerdi korduvalt "blogipidajaks" tembeldanud Sester tõdes oma vastuses, et IT-süsteemid vajavad iga-aastaseid kulukaid investeeringuid. Ministri sõnul on vajadus IT-süsteemide arendamisse oleks 300 miljonit, kuigi iga-aastaselt on selleks ette nähtud 10 miljonit, seega on vajadused pidevalt suuremad kui võimalused. "15 miljonit ei ole kindlasti mõeldud uue maksusüsteemi elluviimiseks," pareeris minister ja selgitas, et see on pigem puhver, mida vajadusel kasutusse võtta.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Marika Tuusis selgitas, et 15 miljoni näol ei ole tegemist ainult kahe valitsemisala maksumuudatuste kulutustega, vaid ka teised ministeeriumid on sisse arvestatud.
Maksud ja aktsiisid
Järgmisel aastal kasvab maksuvaba tulu 170 eurolt 180 eurole kuus.
Järgmisest aastast jääb ära majutusasutuste käibemaksu tõus, samuti jäetakse ära 2018. aastasse plaanitud 10-protsendine diislikütuse aktsiisitõus, mis vähendab ettevõtete kulu tootmissisendile. 2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisi määrade tõus lükatakse jaanuari algusest veebruari algusse.
Samas tõuseb alkoholiaktsiis. 2017. ja 2018. aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi määrade tõus lükatakse jaanuari algusest veebruari algusse. 2018. aastaks tõstetakse täiendavalt siidri ja veini aktsiisi ning kahekordistatakse õlle aktsiisimäär.
2016. aastal madalamat palka saanud inimesed saavad tulumaksu tagasi. 2018. aastal tõuseb maksuvaba tulu määr kuni keskmist palka saavatele töötajatele 500 eurole kuus.
Tööjõu efektiivne maksumäär langeb muudatuste tulemusel 0,1 protsendipunkti võrra 34,3 protsendile.
EL-i ja muid välistoetusi on riigieelarves 961 miljonit eurot. Välistoetuste kaasfinantseerimiseks Eesti poolt on ette nähtud 81 miljonit eurot.
Prognoosi kohaselt on järgmise aasta tekkepõhine maksutulu kokku 6,71 miljardit eurot, mis ületab tänavust 470 miljoni euroga.
Sotsiaalmaksu peaks laekuma 2,73 miljardit eurot ehk 157 miljonit eurot rohkem kui selleks aastaks prognoositi.
Käibemaksu peaks laekuma 2,1 miljardit eurot, mis ületaks tänavusse aastasse prognoositut 170 miljoni euro võrra.
Aktsiise laekub järgmisel aastal 1,08 miljardit eurot, mis on 113 miljonit eurot rohkem kui selleks aastaks prognoositi.
Julgeoleku kasv
Kaitsekulutused tõusevad järgmisel aastal kohustuslikult 2-protsendiliselt tasemelt SKP-st ligi 2,2 protsendile, mis on läbi aegade kõrgeim tase.
Tugevdatakse ka sisejulgeolekut. Selleks suunatakse kiirreageerimisvõimekuse arendamisse 2,7 miljonit eurot ja idapiiri väljaehitamisse 20 miljonit eurot.
Lastega pered
Rakendub lasterikka pere toetus: 1. juulist makstakse vähemalt kolme lapsega perele lisatoetust 300 eurot kuus, alates seitsmest lapsest on toetussumma 400 eurot kuus. Nõnda saab kolmelapseline pere toetust kokku 500 eurot kuus ja vähemalt seitsmelapseline 1000 eurot kuus.
Käivitub elatisabifond, mis peaks toetama üksikvanemaid, kes ei saa lapse teiselt vanemalt seadusejärgset toetust kätte.
EL eesistumine
Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kulu 2017. aasta riigieelarves on võrreldes kevadega suurenenud 35 miljoni euro võrra, kuivõrd eesistumine nihkus Brexiti tõttu algselt plaanitud 2018. aastalt järgmise aasta teise poolaastasse.
Ravikindlustus
Haigekassa eelarve kasvab tuleval aastal sotsiaalmaksu ravikindlustuse arvelt 66 miljoni euro võrra 1,090 miljardi euroni.
Haigekassa praegusele aastatulule lisandub nelja aastaga 275 miljonit eurot, jõudes 2020. aastal 1,3 miljardi euroni.
Lisaks sellele suurendati tuleval aastal tervishoiu rahastamist kümne miljoni euro võrra.
Valitsussektori palgad
Valitsussektori üldine palgafond ei kasva, prioriteetsetel aladel on palgafondi kasv kolm protsenti.
Palgafond kasvab sotsiaalhoolekandetöötajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel ja siseturvalisuse valdkonnas, sealhulgas politseinikel, päästjatel ja tolliametnikel. Palgafondi täpsem jaotus ja konkreetsed palgatõusud jäävad aga iga valitsemisala enda otsustada.
Valitsus lubab edasi pingutada selle nimel, et õpetajate palgad jõuaksid 2019. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast.
Makronäitajad
Eesti majanduskasv ulatub 2017. aastal prognoositult 2,5 protsendini. Inflatsioon taastub ja jõuab 2,7 protsendini.
Riigieelarve tulud kasvavad 8,9 protsenti, sealhulgas maksutulud kasvavad 7,5 protsenti.
Riigieelarve kulud kasvavad 7,6 protsenti.
Keskmine palk tõuseb 5,5 protsenti 1200 euroni. Keskmine vanaduspension tõuseb viis protsenti 416 euroni ning on endiselt maksuvaba.
Nominaalne eelarve majanduse stimuleerimiseks on kerges puudujäägis (-0,6% SKPst), struktuurne positsioon püsib ülejäägis (0,2% SKPst).
Riigieelarve kulud kasvavad 2017. aastal võrreldes tänavusega 7,6 protsenti 9,66 miljardile eurole.
Riigil on järgmisel aastal oodata tulusid kokku ligikaudu 9,48 miljardit eurot ehk ligikaudu 780 miljonit eurot rohkem, kui on prognoositud selleks aastaks. | Sester: riigieelarve järgib uue valitsuskoalitsiooni prioriteete | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusminister Sven Sester (IRL) tõi esile, et järgmise aasta riigieelarve andis riigikogule üle veel eelmine koalitsioon, kuid vastu võeti juba uue ajal, mistõttu suurem sisend on tulnud 85 protsendi riigikogu liikmete poolt.
Sester leiab, et uus eelarve vastab valitsuse prioriteetidele, milleks on majandusseisakust väljumine, julgeoleku tugevdamine, rahvaarvu pööramine kasvule ja ühiskondliku heaolu ning sidususe kasvatamine.
"Tahan muuta erisoodustusmaksu paindlikumaks; samuti tuua rohkem kaubalaevu Eesti lipu alla, see ei peaks olema tabuteema," rääkis rahandusminister.
Kunagine rahandusminister, nüüd opositsiooni esindav Aivar Sõerd (RE) kommenteeris, et 15 miljonit tulumaksu muudatuste sisseviimiseks kahes valitsemisalas on uskumatult suur summa ajal, mil sotsiaalkindlustusamet on hädas oma toetuste väljamaksmise IT-süsteemi valmisehitamisega, milleks ei jätku piisavalt raha.
Sester alustas Sõerdi päringule vastamist üleoleva märkusega: "Nagu blogipidaja neli korda küsis, aga ma vastan ainult ühe korra." Sõerdi korduvalt "blogipidajaks" tembeldanud Sester tõdes oma vastuses, et IT-süsteemid vajavad iga-aastaseid kulukaid investeeringuid. Ministri sõnul on vajadus IT-süsteemide arendamisse oleks 300 miljonit, kuigi iga-aastaselt on selleks ette nähtud 10 miljonit, seega on vajadused pidevalt suuremad kui võimalused. "15 miljonit ei ole kindlasti mõeldud uue maksusüsteemi elluviimiseks," pareeris minister ja selgitas, et see on pigem puhver, mida vajadusel kasutusse võtta.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Marika Tuusis selgitas, et 15 miljoni näol ei ole tegemist ainult kahe valitsemisala maksumuudatuste kulutustega, vaid ka teised ministeeriumid on sisse arvestatud.
Maksud ja aktsiisid
Järgmisel aastal kasvab maksuvaba tulu 170 eurolt 180 eurole kuus.
Järgmisest aastast jääb ära majutusasutuste käibemaksu tõus, samuti jäetakse ära 2018. aastasse plaanitud 10-protsendine diislikütuse aktsiisitõus, mis vähendab ettevõtete kulu tootmissisendile. 2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisi määrade tõus lükatakse jaanuari algusest veebruari algusse.
Samas tõuseb alkoholiaktsiis. 2017. ja 2018. aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi määrade tõus lükatakse jaanuari algusest veebruari algusse. 2018. aastaks tõstetakse täiendavalt siidri ja veini aktsiisi ning kahekordistatakse õlle aktsiisimäär.
2016. aastal madalamat palka saanud inimesed saavad tulumaksu tagasi. 2018. aastal tõuseb maksuvaba tulu määr kuni keskmist palka saavatele töötajatele 500 eurole kuus.
Tööjõu efektiivne maksumäär langeb muudatuste tulemusel 0,1 protsendipunkti võrra 34,3 protsendile.
EL-i ja muid välistoetusi on riigieelarves 961 miljonit eurot. Välistoetuste kaasfinantseerimiseks Eesti poolt on ette nähtud 81 miljonit eurot.
Prognoosi kohaselt on järgmise aasta tekkepõhine maksutulu kokku 6,71 miljardit eurot, mis ületab tänavust 470 miljoni euroga.
Sotsiaalmaksu peaks laekuma 2,73 miljardit eurot ehk 157 miljonit eurot rohkem kui selleks aastaks prognoositi.
Käibemaksu peaks laekuma 2,1 miljardit eurot, mis ületaks tänavusse aastasse prognoositut 170 miljoni euro võrra.
Aktsiise laekub järgmisel aastal 1,08 miljardit eurot, mis on 113 miljonit eurot rohkem kui selleks aastaks prognoositi.
Julgeoleku kasv
Kaitsekulutused tõusevad järgmisel aastal kohustuslikult 2-protsendiliselt tasemelt SKP-st ligi 2,2 protsendile, mis on läbi aegade kõrgeim tase.
Tugevdatakse ka sisejulgeolekut. Selleks suunatakse kiirreageerimisvõimekuse arendamisse 2,7 miljonit eurot ja idapiiri väljaehitamisse 20 miljonit eurot.
Lastega pered
Rakendub lasterikka pere toetus: 1. juulist makstakse vähemalt kolme lapsega perele lisatoetust 300 eurot kuus, alates seitsmest lapsest on toetussumma 400 eurot kuus. Nõnda saab kolmelapseline pere toetust kokku 500 eurot kuus ja vähemalt seitsmelapseline 1000 eurot kuus.
Käivitub elatisabifond, mis peaks toetama üksikvanemaid, kes ei saa lapse teiselt vanemalt seadusejärgset toetust kätte.
EL eesistumine
Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kulu 2017. aasta riigieelarves on võrreldes kevadega suurenenud 35 miljoni euro võrra, kuivõrd eesistumine nihkus Brexiti tõttu algselt plaanitud 2018. aastalt järgmise aasta teise poolaastasse.
Ravikindlustus
Haigekassa eelarve kasvab tuleval aastal sotsiaalmaksu ravikindlustuse arvelt 66 miljoni euro võrra 1,090 miljardi euroni.
Haigekassa praegusele aastatulule lisandub nelja aastaga 275 miljonit eurot, jõudes 2020. aastal 1,3 miljardi euroni.
Lisaks sellele suurendati tuleval aastal tervishoiu rahastamist kümne miljoni euro võrra.
Valitsussektori palgad
Valitsussektori üldine palgafond ei kasva, prioriteetsetel aladel on palgafondi kasv kolm protsenti.
Palgafond kasvab sotsiaalhoolekandetöötajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel ja siseturvalisuse valdkonnas, sealhulgas politseinikel, päästjatel ja tolliametnikel. Palgafondi täpsem jaotus ja konkreetsed palgatõusud jäävad aga iga valitsemisala enda otsustada.
Valitsus lubab edasi pingutada selle nimel, et õpetajate palgad jõuaksid 2019. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast.
Makronäitajad
Eesti majanduskasv ulatub 2017. aastal prognoositult 2,5 protsendini. Inflatsioon taastub ja jõuab 2,7 protsendini.
Riigieelarve tulud kasvavad 8,9 protsenti, sealhulgas maksutulud kasvavad 7,5 protsenti.
Riigieelarve kulud kasvavad 7,6 protsenti.
Keskmine palk tõuseb 5,5 protsenti 1200 euroni. Keskmine vanaduspension tõuseb viis protsenti 416 euroni ning on endiselt maksuvaba.
Nominaalne eelarve majanduse stimuleerimiseks on kerges puudujäägis (-0,6% SKPst), struktuurne positsioon püsib ülejäägis (0,2% SKPst).
Riigieelarve kulud kasvavad 2017. aastal võrreldes tänavusega 7,6 protsenti 9,66 miljardile eurole.
Riigil on järgmisel aastal oodata tulusid kokku ligikaudu 9,48 miljardit eurot ehk ligikaudu 780 miljonit eurot rohkem, kui on prognoositud selleks aastaks.
### Response:
Sester: riigieelarve järgib uue valitsuskoalitsiooni prioriteete |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lahingud Team Haanjasse koondunud lõviosa koondislaste ja alaliidu vahel on tänavu ägenenud. Selle tulemusel on sportlased keeldunud allkirjastama lepingut suusaliiduga. Põhjus: alaliit ei suuda nende tegevust finantseerida ja esitab vaid nõudmisi, kirjutab Delfi Sport.
Nüüd asus sõtta ka Team Haanja peasponsor, ehitusfirma Merko omanik Toomas Annus, kes nõuab suusaliidu presidendile Andreas Laanele läkitatud kirjas koondise peatreeneri Jaanus Teppani vallandamist ning nelja juhatuse liikme tagasiastumist. | Sõda suusaliidus paisub: suurtoetaja Annus nõuab peatreener Teppani ja nelja juhatuse liikme taandumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahingud Team Haanjasse koondunud lõviosa koondislaste ja alaliidu vahel on tänavu ägenenud. Selle tulemusel on sportlased keeldunud allkirjastama lepingut suusaliiduga. Põhjus: alaliit ei suuda nende tegevust finantseerida ja esitab vaid nõudmisi, kirjutab Delfi Sport.
Nüüd asus sõtta ka Team Haanja peasponsor, ehitusfirma Merko omanik Toomas Annus, kes nõuab suusaliidu presidendile Andreas Laanele läkitatud kirjas koondise peatreeneri Jaanus Teppani vallandamist ning nelja juhatuse liikme tagasiastumist.
### Response:
Sõda suusaliidus paisub: suurtoetaja Annus nõuab peatreener Teppani ja nelja juhatuse liikme taandumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Saame küllaltki kindlalt väita, et prosotsiaalsust, nagu me seda inimeste puhul mõistame, ei saa šimpansidele üle kanda. Nad võivad seda teatud küljest olla, kuid mitte samal põhjusel kui inimesed. Nad ei arvesta oma otsuseid tehes teiste heaoluga,'' nentis uurimuse vanemautor Keith Jensen ERR Novaatorile antud intervjuus.
Inimeste lähisugulaste altruismi, sotsiaalsuse ja valmiduse üle teisi aidata on vaieldud juba kümneid aastaid. Isegi tegevused nagu teiste kasukast parasiitide otsimine või pärast võitlust üksteise lohutamine annavad alust mitmesugusteks tõlgendusteks. Kas šimpansid tahavad tõesti kaaslast parasiitide käest päästa või otsivad nad maitsvat suutäit? Kas nad tahavad konflikti järel oma liigikaaslase tuju tõsta või üritavad sellega ära hoida tema lähisugulaste kättemaksu? Kuna šimpansid rääkida ei oska, peavad teadlased nende kavatsusi välja lugema hoolikalt kavandatud eksperimentide abil.
Leedsi ülikoolis evolutsioonipsühholoogia uurimisele keskenduva Jenseni hinnangul pole olnud aga selleks seni kasutatud katseid olnud kõige paremad. ''Senistes käitumisalastes uuringutes anti loomadele sageli võimalus kindla stiimuli peale midagi teha – tõmmata näiteks kangi. Kuid samal ajal pole uuritud, kas nad teeksid sama juhul, kui see viiks täpselt vastupidise tulemini,'' selgitas psühholoog. Selguse saamiseks tegi mees kolleegidega katseid Uganda loomade varjupaigas elava šimpansiga.
''Kui räägid kellegi aitamisest või prosotsiaalsusest, pead esmalt tõestama, et seda ei tehta omakasupüüdlikel eesmärkidel''.
Paari pandud omavahel mitte suguluses olevad loomad pidid tõmbama pulka, mille tulemusel sai nende kaaslane paar pähklit. Tema ise aga mitte ühtegi. Kuna šimpansil oli võimalus oma paarilist pidevalt näha, sai ta kiirelt aimu oma teguviisi lõpptulemusest. Teguviisi tulutust nähes lõpetasid šimpansid kaaslase toitmise õige pea. Sama nägid teadlased juhul, kui kangi tõmbamise mõjul ei saanud nende kaaslane ühtegi pähklit. Teisisõnu, loomadel polnud oma liigikaaslastest sooja ega külma, kui nende tegevuse lõpptulem just neid ennast ei puudutanud.
''Inimeste ja šimpansite käitumises on seega oluline erinevus. Aitame teisi spontaanselt pea kõikjal, isegi kui me ise sellest kohe otsest kasu ei lõika,'' lisas Jensen. Inimestele palju lähemale ei asetu tema hinnangul muus osas malbematena tuntud bonobod. Näiteks avavad nad küll puuriukse, et nende kaaslane saaks nendega koos toitu süüa, kuid taas ei saa kindlalt öelda, kas nende eesmärk on kaaslastega toitu jagada või ei taha nad lihtsalt üksi olla. Samas nentis evolutsioonipsühholoog, et kääbusšimpanse pole veel põhjalikult uuritud.
''Me oleme väga eriline liik. Seega on päratult kahju, et me ei suuda kasvõi õhtust uudislinti vaadates keskenduda negatiivse asemel positiivsele''.
Tõenäoliselt annab uurimus uut hagu ka debatile, kas prosotsiaalsus on puhtalt kultuuriline või on sellel bioloogiline alus. ''Arvan, et viimane on oluline komponent, kuid seda tuleb edasi uurida. Igatahes paistab, et oleme enda lähisugulaste seas selle poolest ainulaadsed,'' laiendas Jensen. Teisisõnu võis inimeste prosotsiaalsus tänasel kujul tekkida pärast inimeste ja šimpansite lahknemist nende ühisest esivanemast.
Kuid inimloomusel on sama harukordne varjukülg. ''Võime küll olla oma prosotsiaalsuse poolest väga erilised, ent samaaegselt oleme ka kõige antisotsiaalsem liik planeedil. Kuuleme liiga sageli kohutavatest asjadest, mida üksteisega teeme. Seega loodan, et ilmutame jõulude ajal vaatamata oma julmusele võimet üksteise vastu ainulaadselt lahke olla,'' mõtiskles evolutsioonipsühholoog.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. | Šimpansite abivalmidus võib taanduda omakasupüüdlikkusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Saame küllaltki kindlalt väita, et prosotsiaalsust, nagu me seda inimeste puhul mõistame, ei saa šimpansidele üle kanda. Nad võivad seda teatud küljest olla, kuid mitte samal põhjusel kui inimesed. Nad ei arvesta oma otsuseid tehes teiste heaoluga,'' nentis uurimuse vanemautor Keith Jensen ERR Novaatorile antud intervjuus.
Inimeste lähisugulaste altruismi, sotsiaalsuse ja valmiduse üle teisi aidata on vaieldud juba kümneid aastaid. Isegi tegevused nagu teiste kasukast parasiitide otsimine või pärast võitlust üksteise lohutamine annavad alust mitmesugusteks tõlgendusteks. Kas šimpansid tahavad tõesti kaaslast parasiitide käest päästa või otsivad nad maitsvat suutäit? Kas nad tahavad konflikti järel oma liigikaaslase tuju tõsta või üritavad sellega ära hoida tema lähisugulaste kättemaksu? Kuna šimpansid rääkida ei oska, peavad teadlased nende kavatsusi välja lugema hoolikalt kavandatud eksperimentide abil.
Leedsi ülikoolis evolutsioonipsühholoogia uurimisele keskenduva Jenseni hinnangul pole olnud aga selleks seni kasutatud katseid olnud kõige paremad. ''Senistes käitumisalastes uuringutes anti loomadele sageli võimalus kindla stiimuli peale midagi teha – tõmmata näiteks kangi. Kuid samal ajal pole uuritud, kas nad teeksid sama juhul, kui see viiks täpselt vastupidise tulemini,'' selgitas psühholoog. Selguse saamiseks tegi mees kolleegidega katseid Uganda loomade varjupaigas elava šimpansiga.
''Kui räägid kellegi aitamisest või prosotsiaalsusest, pead esmalt tõestama, et seda ei tehta omakasupüüdlikel eesmärkidel''.
Paari pandud omavahel mitte suguluses olevad loomad pidid tõmbama pulka, mille tulemusel sai nende kaaslane paar pähklit. Tema ise aga mitte ühtegi. Kuna šimpansil oli võimalus oma paarilist pidevalt näha, sai ta kiirelt aimu oma teguviisi lõpptulemusest. Teguviisi tulutust nähes lõpetasid šimpansid kaaslase toitmise õige pea. Sama nägid teadlased juhul, kui kangi tõmbamise mõjul ei saanud nende kaaslane ühtegi pähklit. Teisisõnu, loomadel polnud oma liigikaaslastest sooja ega külma, kui nende tegevuse lõpptulem just neid ennast ei puudutanud.
''Inimeste ja šimpansite käitumises on seega oluline erinevus. Aitame teisi spontaanselt pea kõikjal, isegi kui me ise sellest kohe otsest kasu ei lõika,'' lisas Jensen. Inimestele palju lähemale ei asetu tema hinnangul muus osas malbematena tuntud bonobod. Näiteks avavad nad küll puuriukse, et nende kaaslane saaks nendega koos toitu süüa, kuid taas ei saa kindlalt öelda, kas nende eesmärk on kaaslastega toitu jagada või ei taha nad lihtsalt üksi olla. Samas nentis evolutsioonipsühholoog, et kääbusšimpanse pole veel põhjalikult uuritud.
''Me oleme väga eriline liik. Seega on päratult kahju, et me ei suuda kasvõi õhtust uudislinti vaadates keskenduda negatiivse asemel positiivsele''.
Tõenäoliselt annab uurimus uut hagu ka debatile, kas prosotsiaalsus on puhtalt kultuuriline või on sellel bioloogiline alus. ''Arvan, et viimane on oluline komponent, kuid seda tuleb edasi uurida. Igatahes paistab, et oleme enda lähisugulaste seas selle poolest ainulaadsed,'' laiendas Jensen. Teisisõnu võis inimeste prosotsiaalsus tänasel kujul tekkida pärast inimeste ja šimpansite lahknemist nende ühisest esivanemast.
Kuid inimloomusel on sama harukordne varjukülg. ''Võime küll olla oma prosotsiaalsuse poolest väga erilised, ent samaaegselt oleme ka kõige antisotsiaalsem liik planeedil. Kuuleme liiga sageli kohutavatest asjadest, mida üksteisega teeme. Seega loodan, et ilmutame jõulude ajal vaatamata oma julmusele võimet üksteise vastu ainulaadselt lahke olla,'' mõtiskles evolutsioonipsühholoog.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
### Response:
Šimpansite abivalmidus võib taanduda omakasupüüdlikkusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lendorava püsielupaikade loomise määruse muudatustega viiakse kaitsekord vastavusse viimaste aastate uuringute tulemustega, et tagada lendoravale kohane kaitse ning pidurdada elupaikade hävimine ja arvukuse drastiline langus.
Lendorava püsielupaikade pindala on määruse kohaselt kokku 5657 hektarit, mis jaguneb pea võrdselt piirangu- ja sihtkaitsevöönditeks.
Maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi koostöös kavandatakse hüvitisi ka väljaspool Natura 2000 alasid asuvatel, range kaitse all olevatel erametsamaadel, muuhulgas ka planeeritavatel lendorava püsielupaikade sihtkaitsevööndites.
Tuleva aasta riigieelarves on maade omandamiseks rahalisi vahendeid planeeritud kolm miljonit eurot ja alates 2018. aastast neli miljonit eurot.
Pärast kaitse alla võtmist liigutakse edasi praktiliste kaitsekorralduslike küsimustega ning keskkonnaorganisatsioonide ja riigi koostöös on ette valmistatud ja esitatud Euroopa Liidule taotlus lendorava suuremahulise kaitsekorraldusprojekti elluviimiseks, mille üheks eesmärgiks on muuhulgas maaomanike kaasamine lendorava kaitsekorraldamisse.
Ligi 75 protsenti püsielupaikade alast asub riigimaal, püsielupaiga maaomanike seas on 68 eraisikust maaomanikku ja 23 ettevõtjat.
Kaasamise käigus vähenes piiranguvööndite pindala võrreldes esialgse ettepanekuga 1258 hektari võrra, samal ajal suurenes sihtkaitsevööndite pindala kokku 37 hektari võrra.
Kriitiliselt vaadati üle kõikide alade piirangute ulatus, et tagada optimaalne suhe majandamispiirangute ning liigi kaitseks vajalike tingimuste säilimisel.
Protsessi käigus otsustati riigimaal nende piiranguvööndite asemel, mille eesmärk on vaid elupaikade vahelise ühenduse tagamine, moodustada "lendoravakoridorid", kus tehakse nö lendoravasõbralikku raiet, et tagada loomadele liikumine elupaikade vahel.
Samuti annab koridoride moodustamine võimaluse edasi liikuda ka Sonda kaevevälja planeerimisega, kuna algselt sinna planeeritud piiranguvöönd oleks kaevandusala katkestanud.
Püsielupaikade all kaevandamine ei ole lubatud, kuna praegu puuduvad teadmised, kas ja kuidas kaevandamine lendoravat mõjutab. Kaevandajatega kohtumisel jõuti ühisele järeldusele, et vajalik on täiendavate uuringute läbiviimine, et olla kindlad negatiivsete mõjude puudumises.
Piiranguvööndis on edaspidi lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul lage- ja kujundusraie. Ühe lageraielangi pindala võib olla maksimaalselt 0,5 hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning kavandatavat lageraielanki peab ümbritsema vähemalt 60 meetri raadiuses puistu kõrgusega vähemalt 15 meetrit.
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samas on valitseja nõusolekul lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja kujundusraie.
Viimase raames ning juhul kui see toetab lendorava kaitse-eesmärki, on võimalik väikses mahus ehk alla 20 tihumeetri varuda ka küttepuid ning likvideerida tormimurdu ja -heidet või kahjustunud puitu.
Eestis elab lendorav praegu teadaolevalt veel vaid Virumaa vanades metsades, kuigi ta on ajalooliselt asustanud Mandri-Eesti erinevaid alasid, sealhulgas on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaalegi.
Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja hävimine, sobilike pesapuude olemasolu ning asurkonda moodustavate loomade väike arv.
Teadlaste hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks juhul, kui on teada vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150. Tänavuste seireandmete kohaselt on teada 45 asustatud lendorava elupaika. | Keskkonnaministeerium annab lendoravatele 25 uut püsielupaika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lendorava püsielupaikade loomise määruse muudatustega viiakse kaitsekord vastavusse viimaste aastate uuringute tulemustega, et tagada lendoravale kohane kaitse ning pidurdada elupaikade hävimine ja arvukuse drastiline langus.
Lendorava püsielupaikade pindala on määruse kohaselt kokku 5657 hektarit, mis jaguneb pea võrdselt piirangu- ja sihtkaitsevöönditeks.
Maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi koostöös kavandatakse hüvitisi ka väljaspool Natura 2000 alasid asuvatel, range kaitse all olevatel erametsamaadel, muuhulgas ka planeeritavatel lendorava püsielupaikade sihtkaitsevööndites.
Tuleva aasta riigieelarves on maade omandamiseks rahalisi vahendeid planeeritud kolm miljonit eurot ja alates 2018. aastast neli miljonit eurot.
Pärast kaitse alla võtmist liigutakse edasi praktiliste kaitsekorralduslike küsimustega ning keskkonnaorganisatsioonide ja riigi koostöös on ette valmistatud ja esitatud Euroopa Liidule taotlus lendorava suuremahulise kaitsekorraldusprojekti elluviimiseks, mille üheks eesmärgiks on muuhulgas maaomanike kaasamine lendorava kaitsekorraldamisse.
Ligi 75 protsenti püsielupaikade alast asub riigimaal, püsielupaiga maaomanike seas on 68 eraisikust maaomanikku ja 23 ettevõtjat.
Kaasamise käigus vähenes piiranguvööndite pindala võrreldes esialgse ettepanekuga 1258 hektari võrra, samal ajal suurenes sihtkaitsevööndite pindala kokku 37 hektari võrra.
Kriitiliselt vaadati üle kõikide alade piirangute ulatus, et tagada optimaalne suhe majandamispiirangute ning liigi kaitseks vajalike tingimuste säilimisel.
Protsessi käigus otsustati riigimaal nende piiranguvööndite asemel, mille eesmärk on vaid elupaikade vahelise ühenduse tagamine, moodustada "lendoravakoridorid", kus tehakse nö lendoravasõbralikku raiet, et tagada loomadele liikumine elupaikade vahel.
Samuti annab koridoride moodustamine võimaluse edasi liikuda ka Sonda kaevevälja planeerimisega, kuna algselt sinna planeeritud piiranguvöönd oleks kaevandusala katkestanud.
Püsielupaikade all kaevandamine ei ole lubatud, kuna praegu puuduvad teadmised, kas ja kuidas kaevandamine lendoravat mõjutab. Kaevandajatega kohtumisel jõuti ühisele järeldusele, et vajalik on täiendavate uuringute läbiviimine, et olla kindlad negatiivsete mõjude puudumises.
Piiranguvööndis on edaspidi lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul lage- ja kujundusraie. Ühe lageraielangi pindala võib olla maksimaalselt 0,5 hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning kavandatavat lageraielanki peab ümbritsema vähemalt 60 meetri raadiuses puistu kõrgusega vähemalt 15 meetrit.
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samas on valitseja nõusolekul lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja kujundusraie.
Viimase raames ning juhul kui see toetab lendorava kaitse-eesmärki, on võimalik väikses mahus ehk alla 20 tihumeetri varuda ka küttepuid ning likvideerida tormimurdu ja -heidet või kahjustunud puitu.
Eestis elab lendorav praegu teadaolevalt veel vaid Virumaa vanades metsades, kuigi ta on ajalooliselt asustanud Mandri-Eesti erinevaid alasid, sealhulgas on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaalegi.
Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja hävimine, sobilike pesapuude olemasolu ning asurkonda moodustavate loomade väike arv.
Teadlaste hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks juhul, kui on teada vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150. Tänavuste seireandmete kohaselt on teada 45 asustatud lendorava elupaika.
### Response:
Keskkonnaministeerium annab lendoravatele 25 uut püsielupaika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus eelarve on 0,2-0,4 biljoni jeeni võrra väiksem, kui eelmisel kuul avaldatud esialgne 2 biljoni jeeni suurune eelarve, mille järel nõuti korraldajatel kulude kärpimist.
Praegu välja käidud number on kärpimistele vaatamata rohkem kui kaks korda suurem, kui omal ajal korraldusõiguse taotlemisel välja hõigatud number, kuigi siis ei olnud veel arvestatud turvalisuse tagamisele ning transpordile minevaid kulusid.
Tokyo linnavõimud andis septembris teada, et kardavad kulude kasvamist koguni 3 biljoni jeeni peale, kuid Rahvusvaheline Olümpiakomitee käskis seepeale neil kulusid jõuliselt kokku tõmmata, kuna sellised numbrid võivad tulevikus võimalikke korraldajalinnu kandideerimast heidutada. | Tokyo olümpia korraldajad esitasid uue ja vähendatud eelarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus eelarve on 0,2-0,4 biljoni jeeni võrra väiksem, kui eelmisel kuul avaldatud esialgne 2 biljoni jeeni suurune eelarve, mille järel nõuti korraldajatel kulude kärpimist.
Praegu välja käidud number on kärpimistele vaatamata rohkem kui kaks korda suurem, kui omal ajal korraldusõiguse taotlemisel välja hõigatud number, kuigi siis ei olnud veel arvestatud turvalisuse tagamisele ning transpordile minevaid kulusid.
Tokyo linnavõimud andis septembris teada, et kardavad kulude kasvamist koguni 3 biljoni jeeni peale, kuid Rahvusvaheline Olümpiakomitee käskis seepeale neil kulusid jõuliselt kokku tõmmata, kuna sellised numbrid võivad tulevikus võimalikke korraldajalinnu kandideerimast heidutada.
### Response:
Tokyo olümpia korraldajad esitasid uue ja vähendatud eelarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vali endale kõige südamelähedasem!"
Oleksime päris jahmunud, kui kuuleme sellist soovitust pangatöötajalt, kellelt tulime küsima nõu pensionifondi valikul. Vanaduspäevadeks säästude kogumine on ju tõsine asi! Me tahame, et meie vara võimalikult palju kasvaks, ega lähtu ilmselt sellest, kas ettevõtted, millesse fond investeerib, tegutsevad meile südamelähedases valdkonnas või mitte.
Heategevuses on selline valikuprintsiip aga täiesti tavaline. Ometi määrab suuresti juba otsus, mis valdkonda toetada, meie annetuse “tootluse” ehk selle, kui palju kasu see ühiskonnas kaasa toob.
Kujutleme – ehkki see pole mingi meeldiv mõte –, et on toimunud mõni suur õnnetus. Ohvreid on palju. Osa neist paraku nii rängalt vigastatud, et neid enam päästa ei saa. Teiste vigastused on kerged ja nendega jõuab tegeleda hiljem. Ning siis on kolmandad, kelle pääsemine sõltub just abi kiirusest.
– Iga annetusotsus jätab teised abivajajad sellest toetusest ilma.
On ju selge, et tegeledes kõigi nendega võrdselt, juhuslikus järjekorras, nagu neid ette tuuakse, oleks lõpuks pääsenute hulk kõvasti väiksem võrreldes sellega, kui keskenduda esmajoones kõige kiiremat abi vajajatele.
Loodetavasti ei pea keegi meist päriselt niisugust olukorda kogema. Ent piltlikult on iga annetaja pidevalt nende valikute ees. Kas toetada kodutuid või vähihaigeid, toimetulekuraskustes perede lapsi või hoopis varjupaigaloomi? Hea küll, enamik meist saaks ilmselt annetada rohkem kui seda praegu teeme, kuid see ei muuda asja olemust – iga annetusotsus jätab teised abivajajad sellest toetusest ilma.
Soovituses kümnete oluliste teemade hulgast endale südamelähedasim leida on muidugi oma iva. Sellisest teemast oleme rohkem huvitatud, paremini kursis probleemidega, nende lahendusvõimaluste ja tugevate tegijatega, motiveeritumad juurde õppima. See kõik aitab teha targemaid annetusotsuseid.
Aga. Mulle näiteks on südamelähedane rahvatants. Olen sellega aastaid ise tegelenud ja käin hea meelega vaatamas teiste esinemisi. Ometi on ilmselt vähe tõsiseltvõetavaid argumente, et võimalikult suurt kasu ühiskonnas võiks tuua just rahvatantsu hüvanguks annetamisega. See oleks sama, nagu valida endale teadlikult nõrk pensionifond, sest haldur on meile tuttav ja sümpaatne.
– Mingid tegevused aitavad sama suure annetuse korral rohkem või enamaid inimesi kui mõned teised.
Kuid probleeme ühiskonnas ei saa ju järjestada nagu meie kujuteldud õnnetuse ohvreid – lootusetud, mitte-nii-pakilised ja esmatähtsad?
Saab küll, väidab heategevusmaailma viimaste aastate üks põnevamaid suundi, efektiivne altruism. Mida see sõnapaar tähendab? Altruism on teiste aitamine, efektiivsus viitab sellele, et mingid tegevused aitavad sama suure jõupingutuse – meie kontekstis annetuse – korral rohkem või enamaid inimesi kui mõned teised.
Kuidas seda mõõta? Efektiivse altruismi juured on moraalifilosoofias, täpsemalt utilitarismis, mis lihtsustatult öeldes seab eesmärgiks vähem kannatusi ja rohkem heaolu. Kasulikemad on seega tegevused, mis kõige enam aitavad kannatusi vähendada ja heaolu suurendada.
– Saame välja arvutada ka kuluefektiivsuse.
Mõõtühikuks on siin kvaliteetne eluaasta, ingliskeelse lühendiga QALY (quality-adjusted life-year, kui soovite internetist lisainfot otsida). Täie tervise ja heaoluga elatud aasta on 1 QALY. Kui meil on muidu kõik hästi, aga pidev peavalu vähendab meie heaolu näiteks 20%, siis annaks paranemine meile juurde 0,2 QALY’t aastas. Oletame, et oleme vanuses, kus meil on ees veel umbes 40 eluaastat – selle ajaga koguneks lakanud peavalust lisandunud QALY’sid 8. Kui aga õnnestub ära hoida mõni õnnetus, mille tõttu me täna võinuks hukkuda, on selle väärtus meie kiretus matemaatikas juba 40 QALY’t (kui me oma peavalule lahendust ei leia, siis aga 32 QALY’t).
Lisades siia tegevuse – nagu meie näites peavaluravi või õnnetuse ärahoidmise – maksumuse, saame välja arvutada ka kuluefektiivsuse. Päris elu puhul näiteks selle, kui palju lisanduvat kvaliteetset eluaega tooks ühiskonnale kaasa sama suur annetus vähiravifondi “Kingitud elu” või koolikiusamise ennetusprogrammi KiVa toetamisel.
Need on keerulised ja sugugi mitte ainumõeldavad valikud, nii emotsionaalsetel kui ka praktilistel põhjustel – ent mitte võimatud. Kindlasti ei suuda ega peagi me kõike komakohtadeni välja arvutama, ent tänasest heategevuskoolist võiksime kaasa võtta oskuse küsida, kui paljusid toetatav tegevus aitab, mil määral ja kui pikaks ajaks.
See annab meile vastuse, millises valdkonnas ja millise tegevusega saab meie annetus kõige suurema võimenduse.
Kuni aasta lõpuni võetakse Vikerraadios ja ERR.ee-s igal tööpäeval ette ja seatakse kahtluse alla üks heategevusega seoses levinud arvamus.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Heategevuskool 3: kodutud või vähihaiged, lapsed või loomad – kellele annetamine on kasulikem? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vali endale kõige südamelähedasem!"
Oleksime päris jahmunud, kui kuuleme sellist soovitust pangatöötajalt, kellelt tulime küsima nõu pensionifondi valikul. Vanaduspäevadeks säästude kogumine on ju tõsine asi! Me tahame, et meie vara võimalikult palju kasvaks, ega lähtu ilmselt sellest, kas ettevõtted, millesse fond investeerib, tegutsevad meile südamelähedases valdkonnas või mitte.
Heategevuses on selline valikuprintsiip aga täiesti tavaline. Ometi määrab suuresti juba otsus, mis valdkonda toetada, meie annetuse “tootluse” ehk selle, kui palju kasu see ühiskonnas kaasa toob.
Kujutleme – ehkki see pole mingi meeldiv mõte –, et on toimunud mõni suur õnnetus. Ohvreid on palju. Osa neist paraku nii rängalt vigastatud, et neid enam päästa ei saa. Teiste vigastused on kerged ja nendega jõuab tegeleda hiljem. Ning siis on kolmandad, kelle pääsemine sõltub just abi kiirusest.
– Iga annetusotsus jätab teised abivajajad sellest toetusest ilma.
On ju selge, et tegeledes kõigi nendega võrdselt, juhuslikus järjekorras, nagu neid ette tuuakse, oleks lõpuks pääsenute hulk kõvasti väiksem võrreldes sellega, kui keskenduda esmajoones kõige kiiremat abi vajajatele.
Loodetavasti ei pea keegi meist päriselt niisugust olukorda kogema. Ent piltlikult on iga annetaja pidevalt nende valikute ees. Kas toetada kodutuid või vähihaigeid, toimetulekuraskustes perede lapsi või hoopis varjupaigaloomi? Hea küll, enamik meist saaks ilmselt annetada rohkem kui seda praegu teeme, kuid see ei muuda asja olemust – iga annetusotsus jätab teised abivajajad sellest toetusest ilma.
Soovituses kümnete oluliste teemade hulgast endale südamelähedasim leida on muidugi oma iva. Sellisest teemast oleme rohkem huvitatud, paremini kursis probleemidega, nende lahendusvõimaluste ja tugevate tegijatega, motiveeritumad juurde õppima. See kõik aitab teha targemaid annetusotsuseid.
Aga. Mulle näiteks on südamelähedane rahvatants. Olen sellega aastaid ise tegelenud ja käin hea meelega vaatamas teiste esinemisi. Ometi on ilmselt vähe tõsiseltvõetavaid argumente, et võimalikult suurt kasu ühiskonnas võiks tuua just rahvatantsu hüvanguks annetamisega. See oleks sama, nagu valida endale teadlikult nõrk pensionifond, sest haldur on meile tuttav ja sümpaatne.
– Mingid tegevused aitavad sama suure annetuse korral rohkem või enamaid inimesi kui mõned teised.
Kuid probleeme ühiskonnas ei saa ju järjestada nagu meie kujuteldud õnnetuse ohvreid – lootusetud, mitte-nii-pakilised ja esmatähtsad?
Saab küll, väidab heategevusmaailma viimaste aastate üks põnevamaid suundi, efektiivne altruism. Mida see sõnapaar tähendab? Altruism on teiste aitamine, efektiivsus viitab sellele, et mingid tegevused aitavad sama suure jõupingutuse – meie kontekstis annetuse – korral rohkem või enamaid inimesi kui mõned teised.
Kuidas seda mõõta? Efektiivse altruismi juured on moraalifilosoofias, täpsemalt utilitarismis, mis lihtsustatult öeldes seab eesmärgiks vähem kannatusi ja rohkem heaolu. Kasulikemad on seega tegevused, mis kõige enam aitavad kannatusi vähendada ja heaolu suurendada.
– Saame välja arvutada ka kuluefektiivsuse.
Mõõtühikuks on siin kvaliteetne eluaasta, ingliskeelse lühendiga QALY (quality-adjusted life-year, kui soovite internetist lisainfot otsida). Täie tervise ja heaoluga elatud aasta on 1 QALY. Kui meil on muidu kõik hästi, aga pidev peavalu vähendab meie heaolu näiteks 20%, siis annaks paranemine meile juurde 0,2 QALY’t aastas. Oletame, et oleme vanuses, kus meil on ees veel umbes 40 eluaastat – selle ajaga koguneks lakanud peavalust lisandunud QALY’sid 8. Kui aga õnnestub ära hoida mõni õnnetus, mille tõttu me täna võinuks hukkuda, on selle väärtus meie kiretus matemaatikas juba 40 QALY’t (kui me oma peavalule lahendust ei leia, siis aga 32 QALY’t).
Lisades siia tegevuse – nagu meie näites peavaluravi või õnnetuse ärahoidmise – maksumuse, saame välja arvutada ka kuluefektiivsuse. Päris elu puhul näiteks selle, kui palju lisanduvat kvaliteetset eluaega tooks ühiskonnale kaasa sama suur annetus vähiravifondi “Kingitud elu” või koolikiusamise ennetusprogrammi KiVa toetamisel.
Need on keerulised ja sugugi mitte ainumõeldavad valikud, nii emotsionaalsetel kui ka praktilistel põhjustel – ent mitte võimatud. Kindlasti ei suuda ega peagi me kõike komakohtadeni välja arvutama, ent tänasest heategevuskoolist võiksime kaasa võtta oskuse küsida, kui paljusid toetatav tegevus aitab, mil määral ja kui pikaks ajaks.
See annab meile vastuse, millises valdkonnas ja millise tegevusega saab meie annetus kõige suurema võimenduse.
Kuni aasta lõpuni võetakse Vikerraadios ja ERR.ee-s igal tööpäeval ette ja seatakse kahtluse alla üks heategevusega seoses levinud arvamus.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Heategevuskool 3: kodutud või vähihaiged, lapsed või loomad – kellele annetamine on kasulikem? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel jõudsid esikümnesse teiste seas Giannis Antetokoumpo, DeMar DeRozan, Tyler Johnson, Nicolas Batum, Patty Mills, Serge Ibaka ja DeMarcus Cousins. | VIDEO | Uustulnuk pani NBA meistermeeskonna kaks staari järjest postrile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel jõudsid esikümnesse teiste seas Giannis Antetokoumpo, DeMar DeRozan, Tyler Johnson, Nicolas Batum, Patty Mills, Serge Ibaka ja DeMarcus Cousins.
### Response:
VIDEO | Uustulnuk pani NBA meistermeeskonna kaks staari järjest postrile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piimanduses pigistab king juba aastaid kõvasti: jaekauplused ja piimatööstused riisuvad piimatootjate arvelt selle vähesegi koore, mis tekib, nii et tõelisele väärtuse loojale - tootjale - jääb enamasti üksnes rõõm lehmapidamisest, sest piimatootmine on pikalt kahjumlik olnud. Ka tööstused suruvad hindu jaeturu ja tootmise tihedas konkurentsis üha alla, nii et nendegi koor on vahepeal väga lahja olnud. Ehkki sügisest on piima kokkuostuhinnad pisut tõusnud, on äraspidine olukord, mis tootjaid ei rahulda, kestnud tegelikult juba aastaid. Nõnda ongi toorpiim pigem sentide eest välismaale maha müüdud kui Eesti töötlejatega puid ja maid jagatud - piima kui kiiresti rikneva kaubaga ei saa pikalt mõtlema jääda ning pigem müüakse sinna, kust piskugi kindla peale kätte saab.
Piimanduskonjunktuurist rääkides on riik kogu aeg rõhutanud Eesti piima vähest väärindamist, millega eksporditurgudelt kasumit teenida, ent teisalt on jalus olnud ka konkurentsiseadus, mis ei luba ühelgi tootjal turul nii suureks kasvada, et mahud eksporditurgude jaoks piisavad oleksid. Nokk kinni, saba lahti.
Mõningast leevendust tõotab nüüd pakkuda Euroopa Liidu ehk maaelu arengukava rahakott, mille arvelt maaeluministeerium toetab uue, põllumajandustootjate enamusosalusega loodava ühistulise piimatööstuse rajamist. Taotlusvoor, millega 15 miljonit uue tööstuse rajamiseks eraldatakse, toimub veebruaris, nii et suveks peaks selge olema, kes saab raha koos rohelise tulega peamiselt ekspordile orienteeritud tootmise rajamiseks.
Praegu toodetakse Eestis toorpiima kaks korda rohkem kui siin ära tarbitakse, mis ongi tinginud selle odava väljamüügi naaberriikidele. Uus tööstus peaks aga elu piimatoodete ekspordile sisse puhuma.
Konkurentsiseadus takistab suurühistu teket
15 miljonit on suur raha ning olukord piimandusturul selline, et ühistud tegutsevad agaralt, et kokku saada piisav toormevõimekus, et toetusele kandideerida. Tublisti panustama peab ka alustav tööstus ise: riik toetab tööstuse rajamist eeldusel, et taotlejad investeerivad ise, sõltuvalt toetusmäärast, vähemalt 22,5 kuni 45 miljonit eurot juurde.
"Määrus seab ette üldised raamid ja nõuded, millele uus tööstus peab vastama. Muuhulgas ka seda, et see peab olema ekspordile suunatud ja suutma töödelda vähemalt 25 protsenti Eesti piimast, ning et selle enamusosalus peab kuuluma põllumajandustootjate ühistutele," selgitab maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
Praegu on ainult 17 protsenti töötlemise võimsusest ühistulise tootmise käes, ülejäänu tuleb eraomanduses suurettevõtetest, kuhu enamik piimatootjaid oma piima müüb. Piimandusühistu EPIKO nõukogu esimees Märt Riisenberg selgitab, et sellise olukorra taust peitub konkurentsiseaduses, mis ei luba ühelgi piimandusühistul liiga suureks kasvada, ehkki just võimsus on see, mida eksporditurgudele sisenemiseks vaja oleks.
Nimelt ütleb seadus, et turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest - see võimaldab seaduse silmis tegutseda ettevõtjal juba arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.
Seega peab turu olukorrast lähtuvalt leidma liitlasi, et toetusele üldse kvalifitseeruda. EPIKO nii suur ei ole. Riisenberg tunnistab, et töö piisava mahu kokkusaamiseks käib ning taotluse plaanivad nad kindlasti esitada.
"On grupp piimatootjaid, kes kokku vastab nõuetele ja nendega koos plaanime taotluse esitada. Praegu sel veel nime ei ole, aga kavatsuste protokoll on allkirjastatud," ütleb Riisenberg, kinnitades, et 25 protsendi tootmise määr on sellel seltskonnal kamba peale täidetud.
Palju üldse taotlejaid olla võiks, ta täpselt ei tea, kuigi turu struktuuri vaadates aimu on. "Lihtne matemaatika ütleb, et neid taotluse esitajaid palju olla ei saa, üks-kaks-kolm võib-olla."
Ehkki mõeldud on juba nii konkreetsetele turgudele kui ka toodetele, ei soovi Riisenberg konkurentsi tõttu veel avaldada. "Seda, et me piimast saia hakkaks tegema, meil kavas ei ole, aga ikka kaasaegseid asju, tootearendus areneb tänapäeval kiirelt. Tahame uut tööstust ikka kaasaegsel tasemel ja võimalikult madalate kuludega teha."
Riisenberg peab riigi otsust uue tööstuse toetamiseks ainuõigeks sammuks. "Praegune olukord piimanduses on halb: füüsiline töötlemisvõimsus ei vasta piimakogusele, mis siin iga päev toodetakse ja omandivorm on selgelt aktsiaseltside poole kaldu. Väike grupp eraomanikke on töötlemise omanikud ja sellega on tooraine tootjate huvi kasumi saamisest ära lõigatud. Ainult 17 protsenti töötlemise võimsusest on ühistulise tootmise käes - see on üks põhjus, miks toorpiima välja viiakse," põhjendab Riisenberg. "Selle toetuse järele on reaalne vajadus. Oleme juba aastaid ministeeriumis seda vajadust arutanud, kui toetuse meetmest polnud veel juttugi."
Ta peab oluliseks, et riik lisaks toetuse andmisele ka konkurentsiseaduse 40 protsendi turuosa nõude tühistaks: Eesti tootmismahtude juures teeb see 800 000 tonni piima, ent EL-i vajadustele suudaks vastata vähemalt miljoni tonni tootmise juures. Eestis aga sellise mahu juures enam ühistut pidada ei tohi.
"Seadusandlusega tuleks probleem lahendada, kui tahta, et piimasektori areng oleks normaalne," on Riisenberg kindel.
Ka teine ühistu, E-Piim teeb ettevalimistusi toetuse taotlemiseks, ehkki lõplikku otsust veel pole.
"Eks plaan on ju pikaajaline ja hea, ikka peame läbirääkimisi," kinnitab ühistu juht Jaanus Murakas. "E-piim on selle projektiga tööd teinud, aga lõplikud otsused, kas taotlus esitada või mitte, sõltuvad mitmetest asjaoludest. Täna seda otsust veel pole. Eks me selle lähima kuu aja jooksul peame tegema.".
Ka Murakas ei taha plaane suurt avaldada, sest need on äriplaaniga tihedalt seotud, kuid leiab, et nende osalemine oleks iseenesest loogiline.
"Täna Eestis palju eksportijaid ei ole, E-Piim ongi siin üks. Varumisühistutel on teised suunad," põhjendab ta.
E-Piima juht peab oluliseks, et uus tööstus oma eesmärki täidaks, sõltumata sellest, kas nemad toetusvääriliseks osutuvad või ei.
"Tähtis on, et keegi ehitaks just nimelt õigetele turgudele orienteeritud efektiivse tehase, vastasel juhul on tast vähe tolku. Idee on ju üllas, et toorpiim Eestisse tagasi tuua, mis praegu Lätti-Leetu eksporditakse, aga äriplaan peab olema väga vettpidav, sest piimandus on habras äri ja siin on kerge libastuda," tõdeb Murakas.
Taotlejate kohta eelinfo puudub
Maaeluministeeriumis enne vooru toimumist veebruari keskpaigas veel ei teata, kas ja kui palju taotlejaid üldse tuleb.
"Enne taotluste laekumist ei tea me, kes taotleb, mida täpselt soovib seal tootma hakata, kuhu turustama jne. See selgub taotlustest. Ka ei tea me täna, kes kindlasti taotlema tuleb, sellist nö eelkinnitust me ei küsi taotlejatelt," selgitab maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
Eraettevõtted on uut meedet kritiseerinud, pidades seda turumoonutuseks, sest nende osakaal sellega ju kahaneb ning jäme ots läheb ühistute kätte. Kand moonutust konkurentsi kahjustavaks ei pea.
"Iga toetus moonutab rohkem või vähem turgu. Toetuse andmisel peab hoolitsema selle eest, et see moonutus oleks põhjendatud ja sellest tulenev kasu ületaks võimaliku turumoonutuse kahju. Näeme, et põllumeeste ühistule kuuluva tööstuse puhul on see kasu olemas. Toetuse üldpõhimõtted on heaks kiitnud nii maaelu arengukava seirekomisjoni liikmed kui Euroopa Komisjon,“ rõhutab ta. | Piimandusühistud valmistuvad riigitoetusele kandideerima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piimanduses pigistab king juba aastaid kõvasti: jaekauplused ja piimatööstused riisuvad piimatootjate arvelt selle vähesegi koore, mis tekib, nii et tõelisele väärtuse loojale - tootjale - jääb enamasti üksnes rõõm lehmapidamisest, sest piimatootmine on pikalt kahjumlik olnud. Ka tööstused suruvad hindu jaeturu ja tootmise tihedas konkurentsis üha alla, nii et nendegi koor on vahepeal väga lahja olnud. Ehkki sügisest on piima kokkuostuhinnad pisut tõusnud, on äraspidine olukord, mis tootjaid ei rahulda, kestnud tegelikult juba aastaid. Nõnda ongi toorpiim pigem sentide eest välismaale maha müüdud kui Eesti töötlejatega puid ja maid jagatud - piima kui kiiresti rikneva kaubaga ei saa pikalt mõtlema jääda ning pigem müüakse sinna, kust piskugi kindla peale kätte saab.
Piimanduskonjunktuurist rääkides on riik kogu aeg rõhutanud Eesti piima vähest väärindamist, millega eksporditurgudelt kasumit teenida, ent teisalt on jalus olnud ka konkurentsiseadus, mis ei luba ühelgi tootjal turul nii suureks kasvada, et mahud eksporditurgude jaoks piisavad oleksid. Nokk kinni, saba lahti.
Mõningast leevendust tõotab nüüd pakkuda Euroopa Liidu ehk maaelu arengukava rahakott, mille arvelt maaeluministeerium toetab uue, põllumajandustootjate enamusosalusega loodava ühistulise piimatööstuse rajamist. Taotlusvoor, millega 15 miljonit uue tööstuse rajamiseks eraldatakse, toimub veebruaris, nii et suveks peaks selge olema, kes saab raha koos rohelise tulega peamiselt ekspordile orienteeritud tootmise rajamiseks.
Praegu toodetakse Eestis toorpiima kaks korda rohkem kui siin ära tarbitakse, mis ongi tinginud selle odava väljamüügi naaberriikidele. Uus tööstus peaks aga elu piimatoodete ekspordile sisse puhuma.
Konkurentsiseadus takistab suurühistu teket
15 miljonit on suur raha ning olukord piimandusturul selline, et ühistud tegutsevad agaralt, et kokku saada piisav toormevõimekus, et toetusele kandideerida. Tublisti panustama peab ka alustav tööstus ise: riik toetab tööstuse rajamist eeldusel, et taotlejad investeerivad ise, sõltuvalt toetusmäärast, vähemalt 22,5 kuni 45 miljonit eurot juurde.
"Määrus seab ette üldised raamid ja nõuded, millele uus tööstus peab vastama. Muuhulgas ka seda, et see peab olema ekspordile suunatud ja suutma töödelda vähemalt 25 protsenti Eesti piimast, ning et selle enamusosalus peab kuuluma põllumajandustootjate ühistutele," selgitab maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
Praegu on ainult 17 protsenti töötlemise võimsusest ühistulise tootmise käes, ülejäänu tuleb eraomanduses suurettevõtetest, kuhu enamik piimatootjaid oma piima müüb. Piimandusühistu EPIKO nõukogu esimees Märt Riisenberg selgitab, et sellise olukorra taust peitub konkurentsiseaduses, mis ei luba ühelgi piimandusühistul liiga suureks kasvada, ehkki just võimsus on see, mida eksporditurgudele sisenemiseks vaja oleks.
Nimelt ütleb seadus, et turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest - see võimaldab seaduse silmis tegutseda ettevõtjal juba arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.
Seega peab turu olukorrast lähtuvalt leidma liitlasi, et toetusele üldse kvalifitseeruda. EPIKO nii suur ei ole. Riisenberg tunnistab, et töö piisava mahu kokkusaamiseks käib ning taotluse plaanivad nad kindlasti esitada.
"On grupp piimatootjaid, kes kokku vastab nõuetele ja nendega koos plaanime taotluse esitada. Praegu sel veel nime ei ole, aga kavatsuste protokoll on allkirjastatud," ütleb Riisenberg, kinnitades, et 25 protsendi tootmise määr on sellel seltskonnal kamba peale täidetud.
Palju üldse taotlejaid olla võiks, ta täpselt ei tea, kuigi turu struktuuri vaadates aimu on. "Lihtne matemaatika ütleb, et neid taotluse esitajaid palju olla ei saa, üks-kaks-kolm võib-olla."
Ehkki mõeldud on juba nii konkreetsetele turgudele kui ka toodetele, ei soovi Riisenberg konkurentsi tõttu veel avaldada. "Seda, et me piimast saia hakkaks tegema, meil kavas ei ole, aga ikka kaasaegseid asju, tootearendus areneb tänapäeval kiirelt. Tahame uut tööstust ikka kaasaegsel tasemel ja võimalikult madalate kuludega teha."
Riisenberg peab riigi otsust uue tööstuse toetamiseks ainuõigeks sammuks. "Praegune olukord piimanduses on halb: füüsiline töötlemisvõimsus ei vasta piimakogusele, mis siin iga päev toodetakse ja omandivorm on selgelt aktsiaseltside poole kaldu. Väike grupp eraomanikke on töötlemise omanikud ja sellega on tooraine tootjate huvi kasumi saamisest ära lõigatud. Ainult 17 protsenti töötlemise võimsusest on ühistulise tootmise käes - see on üks põhjus, miks toorpiima välja viiakse," põhjendab Riisenberg. "Selle toetuse järele on reaalne vajadus. Oleme juba aastaid ministeeriumis seda vajadust arutanud, kui toetuse meetmest polnud veel juttugi."
Ta peab oluliseks, et riik lisaks toetuse andmisele ka konkurentsiseaduse 40 protsendi turuosa nõude tühistaks: Eesti tootmismahtude juures teeb see 800 000 tonni piima, ent EL-i vajadustele suudaks vastata vähemalt miljoni tonni tootmise juures. Eestis aga sellise mahu juures enam ühistut pidada ei tohi.
"Seadusandlusega tuleks probleem lahendada, kui tahta, et piimasektori areng oleks normaalne," on Riisenberg kindel.
Ka teine ühistu, E-Piim teeb ettevalimistusi toetuse taotlemiseks, ehkki lõplikku otsust veel pole.
"Eks plaan on ju pikaajaline ja hea, ikka peame läbirääkimisi," kinnitab ühistu juht Jaanus Murakas. "E-piim on selle projektiga tööd teinud, aga lõplikud otsused, kas taotlus esitada või mitte, sõltuvad mitmetest asjaoludest. Täna seda otsust veel pole. Eks me selle lähima kuu aja jooksul peame tegema.".
Ka Murakas ei taha plaane suurt avaldada, sest need on äriplaaniga tihedalt seotud, kuid leiab, et nende osalemine oleks iseenesest loogiline.
"Täna Eestis palju eksportijaid ei ole, E-Piim ongi siin üks. Varumisühistutel on teised suunad," põhjendab ta.
E-Piima juht peab oluliseks, et uus tööstus oma eesmärki täidaks, sõltumata sellest, kas nemad toetusvääriliseks osutuvad või ei.
"Tähtis on, et keegi ehitaks just nimelt õigetele turgudele orienteeritud efektiivse tehase, vastasel juhul on tast vähe tolku. Idee on ju üllas, et toorpiim Eestisse tagasi tuua, mis praegu Lätti-Leetu eksporditakse, aga äriplaan peab olema väga vettpidav, sest piimandus on habras äri ja siin on kerge libastuda," tõdeb Murakas.
Taotlejate kohta eelinfo puudub
Maaeluministeeriumis enne vooru toimumist veebruari keskpaigas veel ei teata, kas ja kui palju taotlejaid üldse tuleb.
"Enne taotluste laekumist ei tea me, kes taotleb, mida täpselt soovib seal tootma hakata, kuhu turustama jne. See selgub taotlustest. Ka ei tea me täna, kes kindlasti taotlema tuleb, sellist nö eelkinnitust me ei küsi taotlejatelt," selgitab maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
Eraettevõtted on uut meedet kritiseerinud, pidades seda turumoonutuseks, sest nende osakaal sellega ju kahaneb ning jäme ots läheb ühistute kätte. Kand moonutust konkurentsi kahjustavaks ei pea.
"Iga toetus moonutab rohkem või vähem turgu. Toetuse andmisel peab hoolitsema selle eest, et see moonutus oleks põhjendatud ja sellest tulenev kasu ületaks võimaliku turumoonutuse kahju. Näeme, et põllumeeste ühistule kuuluva tööstuse puhul on see kasu olemas. Toetuse üldpõhimõtted on heaks kiitnud nii maaelu arengukava seirekomisjoni liikmed kui Euroopa Komisjon,“ rõhutab ta.
### Response:
Piimandusühistud valmistuvad riigitoetusele kandideerima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul oli rahvahääletusest osavõtt tänavu muljetavaldav. "Rekordiline on selle kohta vähe öeldud. Tõenäoliselt mängib siin suurt rolli see, et silmapaistvaid saavutusi tuli tänavu paljudelt sportlastelt. Tahtmine oma sõna sekka öelda ja tihedas konkurentsis oma lemmiku poolt hääl anda ilmselt motiveeris hääletama ka paljusid inimesi, kes varem ei ole aasta sportlase rahvahääletusest osa võtnud. Kindlasti on kõigil põhjust teisipäevast auhinnagalat pikisilmi oodata, sest tänavu on enamikus kategooriates konkurents äärmiselt põnev ja pingeline ning ette võib tulla ka üllatusi," ütles Sukles.
Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selgitatakse välja rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Praeguseks on lõppenud kõik hääletusvoorud.
Hääletustulemuste põhjal on "Aasta sportlane 2016" nominendid järgmised (tähestikulises järjekorras):
Aasta meessportlane 2016: Gerd Kanter, Ragnar Klavan, Martin Kupper, Rasmus Mägi.
Aasta naissportlane 2016: Ksenija Balta, Irina Embrich, Anett Kontaveit, Kelly Sildaru.
Aasta võistkond 2016: autoralli meeskond Ott Tänak ja Raigo Mõlder, sõudmise neljapaat, vehklemise epeenaiskond, võrkpalli rahvusmeeskond.
Aasta treener 2016: Gheorghe Cretu, Matti Killing, Tõnis Sildaru, Aleksander Tammert.
Aasta sportlased kuulutatakse välja 27. detsembril Nordea Kontserdimajas toimuval galaõhtul “Spordiaasta tähed 2016”.
Spordiorganisatsioone osales aasta parimate valimisel 63 ja spordiajakirjanikke 44. Spordiajakirjanikud tegid oma eelistused teatavaks esmaspäeval, spordiorganisatsioonide ja rahvahääletuse tulemused avalikustatakse pärast spordigalat. | "Aasta sportlane 2016" rahvahääletusel osales rekordiliselt ligi 106 000 hääletajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul oli rahvahääletusest osavõtt tänavu muljetavaldav. "Rekordiline on selle kohta vähe öeldud. Tõenäoliselt mängib siin suurt rolli see, et silmapaistvaid saavutusi tuli tänavu paljudelt sportlastelt. Tahtmine oma sõna sekka öelda ja tihedas konkurentsis oma lemmiku poolt hääl anda ilmselt motiveeris hääletama ka paljusid inimesi, kes varem ei ole aasta sportlase rahvahääletusest osa võtnud. Kindlasti on kõigil põhjust teisipäevast auhinnagalat pikisilmi oodata, sest tänavu on enamikus kategooriates konkurents äärmiselt põnev ja pingeline ning ette võib tulla ka üllatusi," ütles Sukles.
Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selgitatakse välja rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Praeguseks on lõppenud kõik hääletusvoorud.
Hääletustulemuste põhjal on "Aasta sportlane 2016" nominendid järgmised (tähestikulises järjekorras):
Aasta meessportlane 2016: Gerd Kanter, Ragnar Klavan, Martin Kupper, Rasmus Mägi.
Aasta naissportlane 2016: Ksenija Balta, Irina Embrich, Anett Kontaveit, Kelly Sildaru.
Aasta võistkond 2016: autoralli meeskond Ott Tänak ja Raigo Mõlder, sõudmise neljapaat, vehklemise epeenaiskond, võrkpalli rahvusmeeskond.
Aasta treener 2016: Gheorghe Cretu, Matti Killing, Tõnis Sildaru, Aleksander Tammert.
Aasta sportlased kuulutatakse välja 27. detsembril Nordea Kontserdimajas toimuval galaõhtul “Spordiaasta tähed 2016”.
Spordiorganisatsioone osales aasta parimate valimisel 63 ja spordiajakirjanikke 44. Spordiajakirjanikud tegid oma eelistused teatavaks esmaspäeval, spordiorganisatsioonide ja rahvahääletuse tulemused avalikustatakse pärast spordigalat.
### Response:
"Aasta sportlane 2016" rahvahääletusel osales rekordiliselt ligi 106 000 hääletajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Instituudi värskes kogumikus „Riigikogu valimised 2015“ annab Kats Kivistiku artikkel ülevaate sellest, kuidas Eesti valijaskond mõtestas parem- ja vasakpoolsust 2015. aastal. Küsitlustulemustest selgus, et 85 protsenti Eesti inimesi oskab end maailmavaateliselt parem-vasak teljel määratleda.
Uuringu üks peamisi järeldusi oli, et keskmine Eesti valimisõiguslik inimene paigutab end parem-vasak skaalal tsentrist kergelt paremale ning iga partei valijaskond paigutab oma lemmikpartei võrreldes teistega suhteliselt paremale.
Kui vaadata parem-vasak skaalale paigutamist valijate lõikes, siis vaid Keskerakonna valijad paigutavad end vasakule.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijad paigutavad end napilt paremale ning kõigi ülejäänud erakondade valijad selgelt paremale. Samas oli kõigi erakondade valijate seas neid, kes paigutasid end nii paremale kui vasakule.
Kui aga vaadata, kuhu vastajad parteisid paigutavad, siis keskmine eestlane peab Reformierakonda selgelt teistest parempoolsemaks parteiks, samas kui Keskerakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda paigutatakse vasakule.
Uuringust ilmneb ka, et suuremaid ja vanemaid erakondi (Keskerakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja IRL) oskavad valijad selgemini parem-vasak skaalal määratleda kui viimaste valimiste uusi tulijaid EKRE-t ja Vabaerakonda.
Artikli autori sõnul iseloomustab Eesti valijaid ka „paremale kaldumise“ tendents ehk keskmine Eesti valija näeb enda valitavat erakonda parempoolsemana, kui seda näevad teiste erakondade valijad.
Uuringu järgi mõjutavad väärtused enese paigutamist parem-vasak skaalal üldjuhul oodatavalt – need, kes toetavad astmelist tulumaksu, Eesti kodakondsuse andmise lihtsustamist ega ole rahul demokraatiaga, on vasakpoolsemad. Kuid näiteks soolise võrdõiguslikkuse väärtustamisel puudub mõju parem- ja vasakpoolsele enesemääratlemisele.
Vastajate sotsiaaldemograafilistest teguritest on uuringu järgi olulisemad rahvus ja usklikkus. Eestlased ja usklikud inimesed on parempoolsemad. Teisest rahvusest vastajate puhul mõjutab ideoloogilist enesemääratlemist ka sugu – mehed on parempoolsemad kui naised.
Kogumiku artikli „Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal“ aluseks on 2015. aasta riigikogu valimiste järel TÜ riigiteaduste instituudi tellitud elanikkonnaküsitlus, mis viidi läbi silmast silma intervjuudena 1007 valimisõigusliku inimesega. | Uuring: Eesti valijad peavad end pigem parempoolseteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Instituudi värskes kogumikus „Riigikogu valimised 2015“ annab Kats Kivistiku artikkel ülevaate sellest, kuidas Eesti valijaskond mõtestas parem- ja vasakpoolsust 2015. aastal. Küsitlustulemustest selgus, et 85 protsenti Eesti inimesi oskab end maailmavaateliselt parem-vasak teljel määratleda.
Uuringu üks peamisi järeldusi oli, et keskmine Eesti valimisõiguslik inimene paigutab end parem-vasak skaalal tsentrist kergelt paremale ning iga partei valijaskond paigutab oma lemmikpartei võrreldes teistega suhteliselt paremale.
Kui vaadata parem-vasak skaalale paigutamist valijate lõikes, siis vaid Keskerakonna valijad paigutavad end vasakule.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijad paigutavad end napilt paremale ning kõigi ülejäänud erakondade valijad selgelt paremale. Samas oli kõigi erakondade valijate seas neid, kes paigutasid end nii paremale kui vasakule.
Kui aga vaadata, kuhu vastajad parteisid paigutavad, siis keskmine eestlane peab Reformierakonda selgelt teistest parempoolsemaks parteiks, samas kui Keskerakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda paigutatakse vasakule.
Uuringust ilmneb ka, et suuremaid ja vanemaid erakondi (Keskerakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja IRL) oskavad valijad selgemini parem-vasak skaalal määratleda kui viimaste valimiste uusi tulijaid EKRE-t ja Vabaerakonda.
Artikli autori sõnul iseloomustab Eesti valijaid ka „paremale kaldumise“ tendents ehk keskmine Eesti valija näeb enda valitavat erakonda parempoolsemana, kui seda näevad teiste erakondade valijad.
Uuringu järgi mõjutavad väärtused enese paigutamist parem-vasak skaalal üldjuhul oodatavalt – need, kes toetavad astmelist tulumaksu, Eesti kodakondsuse andmise lihtsustamist ega ole rahul demokraatiaga, on vasakpoolsemad. Kuid näiteks soolise võrdõiguslikkuse väärtustamisel puudub mõju parem- ja vasakpoolsele enesemääratlemisele.
Vastajate sotsiaaldemograafilistest teguritest on uuringu järgi olulisemad rahvus ja usklikkus. Eestlased ja usklikud inimesed on parempoolsemad. Teisest rahvusest vastajate puhul mõjutab ideoloogilist enesemääratlemist ka sugu – mehed on parempoolsemad kui naised.
Kogumiku artikli „Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal“ aluseks on 2015. aasta riigikogu valimiste järel TÜ riigiteaduste instituudi tellitud elanikkonnaküsitlus, mis viidi läbi silmast silma intervjuudena 1007 valimisõigusliku inimesega.
### Response:
Uuring: Eesti valijad peavad end pigem parempoolseteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu tavaks saanud, see ei ole edetabel. Aga teinekord ikka tekib kiusatus raamatuid üle lugeda, selles mõttes ka, et mida on enim märgitud. Statistik ei sure.
Maarja Kangro "Klaaslast" mainiti kuus korda. See on raamat, mis puudutab nii tervet Eestit kui igaüht isiklikult. Valus laks. Aga peaks arvesse võtma. Välisautoritest oli see Michel Houellebecqi aasta, kellest ilmus eesti keeles tänavu lausa kolm teost: viimatine romaan "Alistumine", aasta algupoole "Platvorm" ja lisaks Loomingu Raamatukogus tema nägemus kirjutamisest ja H. P. Lovecraftist "Maailma vastu, elu vastu".
Populaarsed autorid on ka Jaan Undusk, Lauri Sommer, Andris Feldmanis.
Kõigile autoritele ja lugejatele palju õnne ja leebet aastalõppu!
JIM ASHILEVI
Karl Ove Knausgård
"Minu võitlus. 1. raamat. Surm perekonnas" ja "Minu võitlus. 2. raamat. Armunud mees"
Tõlkija Sigrid Tooming
Varrak
Lõpuks ometi on Norra sensatsiooni kaks esimest osa eesti keelde tõlgitud. Öeldakse, et realistliku romaani aeg on läbi, aga siis tuleb nurgast selline pauk, et keegi ei usu oma silmi.
Tõnis Tootsen
"Esimene päev"
Inimene kirjutas ja illustreeris seda raamatut viis aastat. Käsitsi. Filosoofiline fantasy tuleviku Eestist. Juba jooksen poodi.
Hapkomah
"Kuidas minust sai Hapkomah"
ZA/UM
Aasta kõige rängem eesti kirjandusteos. Kirjandus on alati vaba rääkima sellest, millest mujal kõva häälega ei räägita. Hapkomahi raamatu puhul on selge, et nende tekstide ilmumata jäämine võinuks olla elu ja surma küsimus võib-olla ükskõik kellele meist.
Veiko Tubin
"Esimene"
Valge leht
Veiko Tubina luule teeb purju, lõikab südamesse ja põhjustab ootamatuid ajarännakuid. Tekstid on korraga lahedad ja rasked, nagu jooks surnuaial Sprite’i.
Miranda July
"Esimene paha mees"
Tõlkija Helen Rohtmets
Varrak
See raamat tuletas mulle meelde, mis on see üks asi, mida ainult kirjandus suudab – see näitab sulle inimest seestpoolt. Ja see, mida July näitab, on nii üllatav, et mõnes mõttes on kogu raamat üks suur puänt.
SVETA GRIGORJEVA
Michel Faberi "Fahrenheiti kaksikud" (tõlkis Krista Kaer) on üks selleaastase LR-u tippe. Meisterliku keeletaju ning raju world-building' uga mees, see Faber. Just ilmus eesti keeles ka tema "Imelike uute asjade raamat". Faberi kirjanduslik omailm on veider, natuke kurjakuulutav, aga mitte kunagi etteaimatav ja igav.
Maarja Kangro "Klaaslaps" (Nähtamatu Ahv). Selle raamatu kohta ei tohiks tutvustuseks ehk midagi öelda. Seda peab lugema.
Mehis Heinsaar, "Unistuste tappev kasvamine" (Menu). Heinsaare meisterlikus kirjandustihnikus võiks kasvõi igapäe trippida (kordagi kartmata halba kogemust)!
Jim Ashilevi "Armastuskirju teatrile" (Petrone Print) on intelligentne ja samas lihtne lugemine nii teatriarmastajaile kui -võhikuile. Mõnus, väga mõnus kirjatükk.
Ahjaa, on olemas veel selline mees nagu Hasso Krull, kes koostas muuhulgas Ene Mihkelsoni luuletustest valimiku " Kõik redelid on tagurpidi. Valik luuletusi 1976-2010" (Eesti Keele Sihtasutus). Keegi võiks mulle selle jõuludeks kinkida:)
MIHKEL MUTT
Edward Gibbon. Rooma impeeriumi tõus ja langus. Eesti Keele Sihtasutus
Absoluutne klassika. Hariv lugemine, mille nauditavust pole kahandanud asjaolu, et mõnes aspektis on uusimate ajaloolaste seisukohad ka natuke teistsugused.
Rein Muuluka. Abandonia: Eestimaa mahajäetud paigad. Tänapäev
Pealkiri nagu E.A. Poe luuletus! Paitab filoloogi kõrva ajal, mil rahva filooogiline talent näib kuluvat eeskätt vaimukate ärisiltide nuputamisele. Kommentaaridega varustatud fotoraamat neile, kes vastuvõtlikud aja voolamise ning hääbumise mõrkjale võlule või kes lihtsalt tunnevad huvi Eesti vastu.
Jaan Undusk. Teekond Hispaania. Loomingu Raamatukogu
Iga hea reisikiri on lisaks läbitavale maale ka kiri Olemisest. Undusk on üks neist neljast-viiest eesti autorist, kes ei suudagi ebahuvitavalt kirjutada.
Leo Luks. Neljakümne kiri. Eesti Keele Sihtasutus. Koostanud Hasso Krull
Esseedekogumik, mis tõestab, et mõistus ei tunne nooruspiire.
Lauri Sommer. Lugusid lõunast. Menu
Nagu tume jorin, mis kostab lingvistilise metsa alussamblast. Põiming vanadest juttudest, peretraditsioonidest, lihtsalt rahvapärimustest ja fantaasiast.
AAPO ILVES
Lähimad (asukoha mõttes) viis raamatut aastast 2016:
Mehis Heinsaar. Unistuste tappev kasvamine
Jalutaja tempos läbi tõeliste ja unenäomaastike kõndiv Heinsaar oma parimas vormis. Rahulik ja ilus raamat. Ja kes iganes taipas need novellid Marge Nelgi piltidega siduda, ole sa oma tarkuse eest tänatud!
Juhan Voolaid. Ideaalne taies
Kuivalt nentides on see taies aasta leid ilukirjanduses. Tünnis (tegelikult soosaarel) kasvanud ja punniaugust (tegelikult raamatutest ja vanaisa juttudest) maailma õppinud Kõmri (tegelikult Eesti) kangelane läheb retkele läbi teise planeedi tundmatu ja vaenuliku tsivilisatsiooni (tegelikult läbi tänapäeva Eesti metsade ja väikeasulate), et oma õigele kohale tagasi tuua Püha Graal (tegelikult Ideaalne Taies, mis tegelikult on... Ah, ei hakka ette ära rääkima). Paralleelselt tegeletakse ideaalse taiese otsingutega ka vulkaanituhka mattuvas Pompeis (näiteks saunalaval!) ning hüpatakse korisevasse nõuka-aega, kusjuures Pompei liini huumorile vastukaaluks oleks Josef Fritzli memuaarid ENSV's rulluva õudusloo kõrva süütu Teletupsude multikas.
See põnev ja hästi liigendatud raamat kisub kaasa, ei lase ennast käest ära panna ja võib vahepeal olenevalt lugeja stiilitaju erisustest ka kohutavalt närvidele käia. Kui Voolaid oleks veidi vähem Voolaid, võiks taies olla vähemalt Ussisõnade vääriline eepos, aga noh, siis poleks ta ju Voolaid, mistap jäägu nii. Igal juhul soovitan lugeda!
Jaak Prozes. Põhjapõdrad ja oliivid
Prozese lobe ugrikimp, luuletused, tõlked, tõestisündinud lookesed. Ugriusku inimesele on kõik arusaadav ja tal on see raamat juba ammu olemas. Prozesele tuleb öelda nii: Hästi kirjutad, kenasti kirjutad, aga kuradima vähe kirjutad!
Vladislav Koržets. Laulud või nii
Ühes Tartu raamatupoes oli selle vihiku kõrval millegipärast silt, millele oli kirjutatud Doris Kareva. Aga ütlen ausalt, see ei tähenda antud juhul mitte midagi. Veidi uskumatu, et varem meil seda raamatut ei olnud, Koržetsi tekstid ja häälekõla on meil ju juba ammu geenides, vereringest rääkimata!
Veiko Märka. Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas
Raamatu sisu on pealkirjaga täielikus kooskõlas ja annab ENSV tagumisest otsast täiesti adekvaatse ja tabletiaurudest rikkumata pildi. Teose teeb eriti huvitavaks ja samas nukrapoolseks see, et muidu pigem humoristina tuntud autor ei tee raamatus mitte kordagi nalja.
TOOMAS RAUDAM
Minu nimekiri koosneb ainult kahest nimest ja ühest pealkirjast. Pealkiri on "Öömets" ja kaks nime on Djuana Barnes ja Krista Mits, autor ja tõlkija. Raamat ilmus "Loomingu Raamatukogus" (2016, 11-13). Teos on kaasaaegse ameerika kirjandusklassika komplitseerituim. Sageli ei saa isegi emakeelne lugeja temast aru, ei hooma lausete sisu. Krista Mitsi tööd võib võrrelda Georg Meri omaga Shakespeare´i tõlkimisel.
AIJA SAKOVA
Kuna kirjandusuurija ei loe ju tingimata äsja ilmunud raamatuid, vaid ikka seda, millele on keskendunud tema hetke uurimishuvi, siis kahtlesin esiti, kas oskan üldse kohe-kohe mööduvast aastast neid kõige väärtuslikumaid raamatuid esile tõsta. Ülesandesse veidi süvenenud, selgus aga, et neid, mida mööduvast aastast kohe ja julgelt soovitada võiksin, on rohkem kui lubatud nimekiri võimaldab. Ja selle üle jääb üle ainult rõõmu tunda.
Alustan esile tõstmist Thomas Salumetsa raamatust " Kujuneda sunnita. Mõtestades Jaan Kaplinskit" (Varrak 2016, inglise keelest tõlkinud Kersti Unt). See on imeline näide sellest, milline võib ja peaks olema üks raamat kirjandusest ja kirjanikust. Tegemist on teadusliku monograafia, mis ei ole mõistetav vaid kirjandusteadlastele, vaid igaühele, keda huvitab elu ja kirjandus.
Ott Karulin kirjutas 16. detsembri Sirbi juhtkirjas, et Kai Aareleiu "Linnade põletamine" (Varrak) ja Maarja Kangro "Klaaslaps" (Nähtamatu Ahv) on 2016. aasta suured romaanid ning temaga jääb üle vaid nõustuda. Tõepoolest nii ongi. Kai Aareleiu romaani keel ja jutustamise viis lihtsalt lummavad ning viivad lugeja rahulikult ja kindlalt oma maailma.
Maarja Kangro „Klaaslaps“ on hoopis teistsugune, kuid hädavajalik raamat mitte ainult kirjutajale, vaid eesti kirjandusele ja Eesti ühiskonnale. See otsekohene, aus ning läbi lugeja isikliku põhja minev.
Neljandana tahaksin esile tõsta Cornelius Hasselblatti "Ma armastasin eestlast" (Tuum, saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver). Tegemist on selgelt omaeluloolise mälestusteraamatuga, mis aga on üdini läbi imbunud kirjandusest. See on tohutult kütkestavalt kirjutatud armastuse lugu eesti kirjanduse vastu. Loomulikult oleksin võinud ja ehk isegi pidanud nimetama Hasselblatilt hoopis tema väga tähelepanuväärset „Eesti kirjanduse ajalugu“ (saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus), mis samuti sel aastal eesti keeles ilmus. Ent lohutan end sellega, et saksa keeles on see ju juba 10 aastat kättesaadav.
Kirjandusuurijana tahan teha suure kummarduse veel ühele monumentaalsele ülevaateteosele Jaan Unduskilt – "Eesti kirjanike maailmavaatest" (Ilmamaa). Sellesse on koondatud varasemalt nii eesti, saksa kui inglise keeles ilmunud ja suuliselt esitatud käsitlused Eesti (eesti ja Eesti alal tegutsenud) kirjanike loomingust.
(PS. Joone alla jäi veel nt Eugen Ruge "Gabo de Gata" ja Nancy Huston "Loomispäevik". Aga valik tuli teha...:)) - lisas Aija Sakova. Mitte tingimata (toim.).
JÜRGEN ROOSTE
Lauri Sommeri "Lugusid lõunast" ja Mehis Heinsaare "Unistuste tappev kasvamine" on kaks tänapäeva muinasjuturaamatut. Olgu see maagiline realism või lihtsalt realistlik maagia, mõlemad raamatud viivad meid miskisse maailma, mis on justnagu siinsamas me käeulatuses ... tõesti, nagu olekski Sigatüüka kool päris, nagu oleks kuskil linnaservas veel mõni Krabat mõnda Nõiaveskisse krabat. Veidike samma suunda pürib ka Meelis Friedenthali "Inglite keel". Need kolm raamatut toitsid mu muinasjutusoolikat.
Parim luulekogu oli"KMSX: kuidas öelda" -- see on Karl Martin Sinijärve panoraam oma võimsale luuleandele, see on täistulevärk! Teeb teistel, pisema keeleandega poeetidel ja poeedikestel olemise koleraskeks: mida sa riimid, kui ikka kõlab nagu puuhobuse kiikskääks, mida sa mängid keelega, kui žonglöörivõimed lubavad vaid kurikaklobinat ja pudiks kukkund õunu!
Ivar Silla "Heinakõrred" on julge ja tähtis raamat. Sild on siin leidnud väga hää oma keelekulgemise ja teos ise on poolprogrammiline. Lugesin sinna otsa kohe ka Kaur Riismaa "Soekülma" (see oli meil kolmekesi ikka üks hull sügis, täitsa ime, et me kõik elus oleme!), kus ta kulgeb ja haarab ja haarab ja kulgeb... Lüüriline närakas sihuke!
Jan Kausi "Kaart ja teekond" küll haaravad ta varem kirjutet-ilmund miniatuure, proosapoeeme, s.t see pole otse uus raamat, aga ta on ikka võimas, poeetiline, inimlik. Muide, David Bowie ja Leonard Coheni viimased plaadid olid ka kõva poeesialaks, mind on rokenrollpoeedid varem ja kõvemini mõjutand ja löönd kui n.ö paberi pääl ilmuvad, aga see on muidugi ajaga ka muutund, aga jah, üks karmimaid kujundeid, mis musse tänavu settis, on kindlasti: "You want it darker / We kill the flame".
Aga kõige raskem-valusam lugemine oli muidugi Maarja Kangro "Klaaslaps", füüsiliselt oli vahepääl raske. Siukseid raamatuid ei peaks ilmuma. Aga noh, paratamatult on see olemas, see on valus. Ja kui asjad juba on ilmas nii, siis peab neile otsa vaatama, peab seda lugema.
Mehis Heinsaar on mulle väga tähtis, ma tunnen taga miskit müstilist sidet, ta kõik raamatud on mind puudutanud, ja see uus vast enim, sest see puudutus (ja samas ka esimene: "Vanameeste näppaja", mis kuskile maailma ula paale läind mu käest, väga tahaks tagasi) on enim meeles.
Ja veel: Jürgen Rooste "Luuledisco ehk Alle Leute wollen tanzen" on tema enda jaoks üks ta olulisim raamat tänini, ka suures osas miniatuurikogu, uus vorm... aga see pole veel eriti inimesteni jõudnud. Et las tast kõneldakse takkajärele. Kui üldse.
Muide, ikkagi, kui ma mainisin David Bowiet ja Leonard Cohenit, siis siinkohal peab meeles pidama ka seda, et osa põnevamast luulest on peidus kuskil Beebilõusta plaatidel. Aga mis veel olulisem: tegelt on Die Antwoordi sarkastiline-irooniline-vaba-eklektiline "Mount Ninji and The Nice Time Kid" üks enik kedrand luuleplaat tänavu me kodus. Ja sellega on natuke nagu Queeniga, et kriitikud ei saa kogu sest kujundipeost, barokenrollist ja ülevõllinaljast ja sisimast kurbusest-ilust aru, nii et jah. Enim kedrand luuletajad on kindlasti Ninja ja Yolandi. Ekstaole.
JÜRI TALVET
Miguel de Cervantes Saavedra. Näitlikud novellid. Tlk Lauri Pilter, Eva Kolli ja Aita Kurfeldt. Tartu: TÜ Kirjastus, "Maailmakirjanduse tõlkevaramu", 2016.
Suurima maailmakirjandusliku kaaluga raamat 2016. aasta eesti tõlgete seas. Samade kaante vahele on mahtunud kaheksa "näitlikku novelli", neist kuus ilmub eesti keeles esmakordselt. "Mustlasneidu" ja "Suursugust köögitüdrukut", nagu ka taastrükis "Koerte kõnelust" koos seda raamiva "Petliku abieluga" võib käsitleda lühiromaanidena. Raamatu "Esitluses" ütleb Lauri Pilter: "Cervantese looming on elutruu ja oskuslik kunst, mis haarab lugejat kaasa nagu kütkestav viiulisoolo või orelifuuga. Samas võib sellest ammutada mõttetarkust ja kustutada selle abil oma teadmistejanu."
Alejo Carpentier. Siitilma riik. Tlk Maarja Paesalu. Tartu: TÜ Kirjastus, "Maailmakirjanduse tõlkevaramu", 2016.
Eriti väiksemamahulise proosa valdkonnas 20. sajandi maailmakirjanduse tähtteoseid, Hispaania keeles 1949. aastal ilmunud lühiromaan, millega kuubalasest autor mitte ainult ei algatanud maagilise realismi mõjurikka nähtuse ja uut laadi ajalooproosa, vaid mille (ka eesti keelde tõlgitud Eessõnas) tekitas teoreetilise teksti maagilise realismi ladinaameerikalike lätete mõistmiseks. Väärt lisa raamatule on noore tõlkija pikem saateessee.
Gabriel García Márquez. Kolonelile ei kirjuta keegi. Tlk Maria Kall. Tallinn: Eesti Raamat, 2016.
García Márqueze enda kunagist ütlust mööda tema parim saavutus. Mina oma maitset ja kogemust järgides seaksin selle lühiromaani maailmakuulsa kolumbialase teoste seas headuselt kolmandale kohale "Saja aasta üksilduse" ning pealkirja all "Kadunud aja meri" eesti keeles 1980. aastal ilmunud jutuvalimiku järel.
Mateiu I. Caragiale. Curtea-Veche kuningad. Tlk Riina Jesmin. Tallinn: SA Kultuurileht, Loomingu Raamatukogu, 2016.
Mida hädasti oli vaja ja mida oleks eesti keeles tunduvalt rohkem vaja kui seni: ilmutada tõlketeoste vahendusel traditsioonilise perifeeria vaimselt võimekust mitte ainult "keskusi" matkida, vaid luua rahvuslikust pinnasest oma ainukordseid peegeldusi hämarast ääre-Euroopast. Antud juhul temperamentselt, erakordse jutustusliku hooga loodud pilt autori kaasajast – 20. sajandi alguse Bukarestist, kus maine viletsus ja moraalnegi allkäik ei lämmata vaimuvõpatusi, unistusi hingestatud elust.
"Sada hetke eesti luules". Valinud ja kommenteerinud Rein Veidemann. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
Uus selles žanris silmapaistev saavutus teenekalt kirjanikult, kirjandus- ja kultuuriloolaselt pärast raamatut "101 eesti kirjandusteost", Varrak, 2011. Aitab massi- ja rämpskultuuri agressiivsust tõrjuda, toob esile rahvusliku luule loovuslikud märgid, mil on lootust oma kaasaega üle elada ning aidata hingetuge leida rahvuse tundlikul vähemusel, kes Eestis õnneks kunagi puudunud ei ole ega kao küllap täiesti ka tulevikus.
PIRET VIIRES
Otsustasin, et keskendun oma soovitustes ainult eesti ilukirjandusele. Sel juhul oleks 2016. aastal ilmunud eesti kirjandusteostest soovitamist väärt Kai Aareleid, "Linnade põletamine" (Varrak), oluline ja tõsine raamat, mis on saanud juba mitmelt poolt kiitvaid hinnanguid. Samuti tõstaksin esile Peeter Sauteri nukrat ja omaeluloolise mündiga argielulist romaani "Sa pead kedagi teenima" (Tuum). Meeldivaks üllatuseks osutus Ilmar Taska "Pobeda 1946" (Varrak) - haaravalt kirjutatud ja kaasakiskuv lugu karmidest 1940ndatest. Avastasin ka Katrin Pautsi potentsiaali krimikirjanikuna, kelle nii " Politseiniku tütar" kui " Tulekandja" (Varrak) olid põnevad ja hea kerge sulega kirjutatud. Peale lugemist olen veendunud ka, et Andris Feldmanis sai Betti Alveri debüüdipreemia romaani " Viimased tuhat aastat" (Varrak) eest täiesti teenitult. Oluliste autorite olulisi teoseid ilmus aasta lõpus veelgi: Maimu Berg, "Hitler Mustjalas" (Tuum), Mihkel Mutt, "Eesti ümberlõikaja" (Fabian), Maarja Kangro "Klaaslaps" (Nähtamatu Ahv), Eeva Park, "Lemmikloomade paradiis" (Verb), kuid kõikidesse pole ma jõudnud veel süveneda.
PILLE-RIIN LARM
Kirjandusaasta oli rikkalik, väga raske on välja tuua vaid viit väljapaistvaimat. See on siiski võimalik, kui kitsendada valim kodumaisele ilukirjandusele. Tähestikulises järjekorras:
Kai Aareleidi romaan "Linnade põletamine",
P. I. Filimonovi romaan "Laulis, kuni kõik lõppes" (tlk Ingrid Velbaum-Staub),
Maarja Kangro romaan "Klaaslaps",
Jüri Kolgi luulekogu"Igapidi üks õnn ja rõõm",
Lauri Sommeri jutukogu"Lugusid lõunast".
Kui te ei loe neid raamatuid, lähete uude aastasse suure karmavõlaga eesti/Eesti kirjanduse ees.
MIHKEL KUNNUS
Eesti kirjandus ja esseistika olid ühed vähestest headest asjadest, mille jättis meile see issandast neetud aasta 2016. Samuti ilmus mitmeid väärt tõlkeid, millest ma sugugi ei häbene üle soovitamast Michel Houellebecqi teoseid"Platvorm" (tlk Indrek Koff) ja "Alistumine" (tlk Triinu Tamm). Eriti viimase retseptsioon ja ajakirjanduslik viitamine on olnud nii tihe, et see võib paljudel võtta tuju ja uudishimu teose endaga tutvumiseks, aga soovitaksin siiski. Inforuumi fragmenteerumise ja hermeetilisteks mullideks lagunemise ajastul on väga hea, kui on tekste, mida on lugenud võimalikult paljud ja mis annavad ühisosa, millele toetuda. Aga mitte ainult selle pärast soovitan väga Mihkel Muti satiirilist, iroonilist ja ometi sooja ajastuanalüüsi "Eesti ümberlõikaja", mille lõppu on lisatud fiktiivse Archibald Aristotelyevi essee "Lääne-Rooma languse ning tänapäeva Euroopa võrdlevaid piirjooni". Viimases näidatakse kui tinglik on paralleelide vedamine ajaloost tuntud sündmustega ja kui erinev on praegune olukord meie kultuuriloo vahest ehk kuulsaimast hiilguse langemisest, ent ometi ei tee see igakülgne erinevus asju kuidagi roosliliseks või ohutuks.
Heaks komplementaarseks paarikuks (või siis triaadiks kui "Alistumine" ka kampa võtta) Muti teosele on Andrei Hvostovi suurepärane "Šokolaadist prints", mida võib nagu Muti ja Houellebecqi romaanegi iseloomustada kui vaimukat, läbinägelikku, analüütilist väärtkirjandust, millesse on kohati lausa groteski peidetud kurbust ja inimolu traagikat, ent ometi on need kolm samas stiililt ja temperamendilt vägagi erinevad ja omanäolised.
Mõnusaks öökapiraamatuks võiks soovitada Hardo Pajula esseistlike laastukeste kogumit "Kassi nurinad", kuhu on kokku toimetatud 101 aastatel 2012-2014 ajalehte Postimees kirjutatud ajakajalist kolumni, majanduskriisi järellainetustest kaldutakse üha enam kultuurikriitiliste üldistusteni.
Jätkuvalt hoos on ka Kulturtäger pan Lindepuu, kelle vahendusel ilmus näiteks mahukas kogumik Poola James Deanilt Marek Hłaskolt ("Kaunid kahekümneaastased") ja esimene köide Słavomir Mrožeki "Valitud teostest".
Kui eelnimetatuid võiks saata iseloomustus "Me naerame (neid lugedes) enesekaitseks", siis mööduvast aastast jääb meile ka toekat kodumaist esseistikat, kuhu peitu pugeda. Noorema põlvkonna filosoofilt Leo Luksilt ilmus väga laia diapasooniga "40 kiri", milles käsitletakse ülendava analüütilise tõsiseltvõetavusega nii kohalikke pisitegelasi kui filosoofiaajaloo tõelisi suurkujusid. Mahukad koondkogumikud jätsid Eesti mõtteloo kullafondi ka Hasso Krull ("Mõistatuse sild") ja Jaan Undusk ("Eesti kirjanike ilmavaatest").
Eelnevast üsna teise ooperisse kuulub Birk Rohelennu krimiromaan "Sa pead suudlema Silvat", mille žanrimääratlus võib mõjuda eksitavalt pisendavalt. Tooksin seda raamatut muuhulgas esile ka kui head käsitlust noore ema elu proosast (Milan Kundera), magamata öödest ja painavatest hirmudest.
Argiteadvuses üha enam juurduva algeenia vastu aitab Oxfordi emeriitprofessori Denis Noble'i "Elu muusika. Bioloogia teispool geene" (tlk Lauri Laanisto), mille tõlget väärindab Kalevi Kulli viiterikas järelsõna.
Ja on aeg jälle üle lugeda Dostojevski "Ülestähendusi põranda alt" ja "Vennad Karamazovid" ning Thomas Manni "Võlumägi", sest aeg on sõge ja tüli isa Kristuluse ja poeg Humanismi vahel terav.
KOIT RAUDSEPP
Mait Vaik, "Meeleparanduseta" (Puiestee OÜ). Vaik läheb aina paremaks. Kaheksa juttu linnainimeste masendavast elust kerge alkoholisõltuvuse tingimuses ei jäta muud soovi, kui tahaks veel.
Patti Smith, “M-rong” (Tänapäev, tõlkis Triin Van Doorslaer). Dylani eest Nobeli järel käinud Smith oli varem peamiselt poeet. Siis kirjutas haarava autobiograafia. Siin on aga tema laitmatu romaan, kus keerduvad illusioon ja isiklikud mälestused.
Nikolai Baturin, "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" (Menu). See üleaegne fantaasiaromaan on minu esimene Baturin. Ehk mitte viimane.
Michel Houllebecq, "Platvorm" (Varrak, tõlkis Indrek Koff), "Alistumine" (Varrak, tõlkis Triinu Tamm). Parim meestekirjanik maailmas. Sobib ka ülejäänutele, kui huvi on ja närvi jagub.
Andris Feldmanis, "Viimased tuhat aastat" (Varrak). Käest läinud postsingulaarsus ja inimtsivilisatsiooni eelviimane faas. Eestlane vegeteerimas tühjavõitu Berliinis ja tema läbikukkumisele määratud armastuslugu kokkukukkuvas inimeste ilmas. Esmaklassiline debüüt.
JÜRI PINO
Professori selfikoomiks
"Juri Lotmani autoportreed"
Koostanud Tatjana Kuzovkina ja Sergei Daniel
Tallinna Ülikooli Kirjastus
488 lk.
Mäletab heldimusega, kuidas telepurgist tuli seriaal „Vestlusi vene kultuuriloost” Juri Mihhailovitšiga peaosas. Riigitelevisioon võiks igasugu poliitiliste ümarlauasaadete asemel neid korrata. Telekas ei pea lollusi edastama, vaid võib täiesti olla targemakstegev riist majapidamises.
Kui ei tea, kes Juri Mihhailovitš oli, pole tema raamatuid lugenud, mainitud seriaali näinud, siis läheb see köitekene teist muidugi mööda. Või ka mitte, sest kui teile vähegi meeldivad anekdoodid professoritest, siis siin on, jah, selfikoomiks, kui moodsalt öelda.
Ja mina olen kuradi loll, et ei taibanud ühtegi tema loengusse minna vaid sidisin mingis ajakirjandusmeisterlikkuses.
Peenemaid poeese
Tõnu Õnnepalu
"Klaasveranda"
Varrak
108 lk.
Ilus on see raamat juba välimuselt, ilus on poeem. Mida võib ka lugeda nagu juttu, kui ollakse sihuke labasema meelelaadiga isik nagu mina. Nagu peenes poeesis peabki olema, teemaks ajaliku elu kaduvus, haprus, soovite, Õhtumaa allakäik. Läbi mitme baltisaksa proua ja preili meenutatakse kunagist mõisaelu, teejoomist klaasverandal.
Võrdlemine pole ehk ilus, aga natuke tuletab meelde Günter Grassi „Minu aastasada” ja Evelyn Waugh' „Tagasi Bridesheadi”. Kui kellelegi nood meeldisid, siis läheb Õnnepalu kaubaks. Pealekauba on auväärt poeet vaevunud oma teose ka plaadi peale lugema, mis raamatuga kaasas. Võtke autosse ühes ja kuulake, kui ummikusse jääte. Oaasike kultuuri kesk bensiinihaisulist matslust.
Arstil on vahel ikka õigus ka
Andres Ellamaa
"Arstile jääb valu. Mälestusi ja mõtisklusi"
Varrak
232 lk.
Ega doktori antud pilt tervishoiust üleliia rõõmus saa. Et ta ise on selle läbi ja lõhki läbi käinud, teemal meditsiiniõe (miks ei võiks võtta pruuki ausa nimetuse medvend?) paunakeses kirurgilaser, siis teab kole palju ja võib ausalt ette heita. Ülbitsevat suhtumist nendessesamadesse õdedesse. Hästi mõeldud haigekassa muutumist sotsiaalministeeriumi ripatsiks ja riigieelarve lüpsilehmaks.
Hea, et kirja pandud. Muidu jääkski illusioon, et tervise edenduseks aitab järjekordsete lollide plakatite ülespanekust ja nõdrameelsetest sotsiaalreklaamidest, ravimisega võib oodata, niikuinii, nagu teab suurmõtleja Marianne Mikko, pole arstidelt mõtet sajaprotsendilist pühendumust eeldada.
Hüpohondrikul ei maksaks seda raamatut muidugi lugeda. Siin räägitakse ju väga palju igasugu tõbedest ja vigadest viisil, millest isegi täiesti ravikauge isik võib arvata aru saavat. Ja kõik need enda küljes avastada, ruttu arsti juurde tolle aega ja ainukest kordumatut elu raiskama tormata.
Kui ateistid hakkavad raamatuid kinkima
Lia Virkus ja Margit Arndt-Kalju
"Paastuköök. Traditsioonide valguses"
Ajakirjade Kirjastus
183 lk.
Retseptid on lihtsalt head, Meeli Küttim need kaunilt ka üles pildistanud. Hirmus nauding on lugeda ajal, kui teabevoog soiub väljamõeldud libahädadest, korralike inimeste jutte. Meie katoliku piiskop seletab lahti lääne kiriku paastu, õigeusk paneb igaks juhuks kaks meest välja, et oleks tasakaal, sest paastust mitte hoolivad luterlased on kah oma mehe selgitama saatnud.
Ja oh Lia ja Margiti paastupäevikud! Ui, ma olen teadnud, et te olete hirmvahvad tüdrukud, nüüd hirmhirmvahvad, hirmhirmhirmvahvad! Eriti kui meenuvad need soiguvad dieedipäevikud, mida aegajalt turule paisatakse, kirjaoskamatute kanade kokkusoditud möga, mis lõpuks väidab, et oi, kuis vaimsed võimed paranesid. Ei paranenud.
Tehke näpud rasvaseks, hakake suvaliselt peale. Pärast plekkidest näha, millised suurepärased leheküljed teid veel ees ootavad.
Unistuste kokkukukkumised
Tiina Laanem
"Pildilt kukkujad"
Sidrunid ja Siilid
271 lk.
Kui üritada teemat kokku võtta nii, nagu sellest aru saadi, siis oleks sõna: unistuste kokkukukkumine. Kahel ajastul, ennesõjaaegses Wabariigis ja nii aastatel 1996-2008. Isegi ju viimases ringi tuterdatud.
Lõbus oli. Eriti üheksakümnendad, kui usk tulevikku mühises üle peade. Ühel Brunol on sarnane unistus kui tema vanaema Emiliel/Emmil, kes enne sõda toimetab. Saaks kunstnikuks ja teeniks veel pappi kah. Papile mõtleb Bruno koos onupoeg Marviniga, tundub, et lähebki, ongi võimalik, jee-jee-jee, kuni.
Kuni tuleb omal ajal ka Emmile, kes rohkemgi kaunishing. Isegi majanduskriisi järellainetustes leiab raha Underi kogu ostmiseks. Maalib sellepärast, et teisiti ei saa. Ilus mees kukub pooliseenesest kaela ja osutub veel heaks meheks ka, õnn on sama hästi kui õuel, siis tuleb teadagi, mis. Tiina on võluvalt avameelselt öelnud: Eesti riik anti vabatahtlikult ära.
Ülimalt väärikalt kirja pandud. Tasub jupikaupa lugeda, et kauemaks jätkuks.
KAUR KENDER
1. I.V. - Aedniku päevik
Kui selle raamatu autor oleks 90. aastatel lõhki läinud, siis oleks võinud vabalt minust saada vanglakirjanik. Kuna ta vaikis, õnnestus mul elukutse vahetamine ja minust sai ainult harrastuskurjategija ja põhikohaga kirjanik.
See raamat on kõige retsim sisevaade eesti vanglaellu 21. sajandi teisel kümnendil. Naljakas, läbinägelik, nukker, lootusrikas ja väga-väga eksistentsialistlik. No ja edasi? Mis edasi, küsib see autor. Parem on, kui sul on vastus valmis.
2. Maarja Kangro - Klaaslaps/ Yanis Varoufakis - Nõrgad kannatavad, mida peavad
Need raamatud on mu peas paralleelsed, sest lugesin Maarja raamatu Yanise oma vahele. Ja mõlemad räägivad sellest, mida me kaotamas oleme. Tsivilisatsioon, euroopa. Rahu. Maarja on veidi rahulikuma vaatega, sest isikliku, lõpuni halva asja läbielamine teeb ta veidi ükskõiksemaks selle suhtes, et ilmselt on tulemas uued suured tapatalgud Euroopas. Yanis omakorda on mulle nagu isa asemel, kes suri enne, kui jõudis asjadest rääkida. Ta raamat paneb ajaloo konteksti paika, 2. maailmasõda, Kreeka hunta, Saksamaa roll. Maarja kaotus on valus. Ja see, mille me kaotame Euroopas, see saab olema nagu Klaaslaps 500 miljonil inimesel korraga.
3. Chris Knight - Decoding chomsky
Kõige parem raamat 2016 ja ilmselt isegi 21 sajandil on olnud Chris Knighti Decoding Chomsky. Varem ei ole ma mitte midagi sellist lugenud. Nagu oleks kogu elu selle raamatu lugemiseks valmistunud. Iga tegelane, mõte, idee raamatus on vähem või rohkem tuttav, aga läbinägelikkus, järeldused, mõistmise sügavus - pole midagi sellist varem raamatu kujul näinud. Üle lehekülje on lauseid, mille puhul tundsin kohustust püsti tõusta ja neid kõva ja selge häälega öelda. Uskumatu lugu ideede ajaloost. Hlebnikov, Majakovski, zaum ja edasi kuni 21 sajandini. Kommunism elab! Kommunism võidab, vennas.
4. Roger Penrose - Fashion, Faith, Fantasy in the New Physics of the Universe
1981. aastal lugesin ma Jossif Šklovski "Universum. Elu. Mõistust". Järgmine kord vapustas mind Lee Smolini "Trouble With Physics" 2006 aastal. Ja nüüd siis 2016 ja Roger Penrose. Ülihuvitav raamat kolmest probleemist: et stringiteooria on nagu moeäri, et usk kvantfüüsikasse on raju, nagu eestlaste usk Igor Mangi ja et suure paugu inflatsioonihüpotees ja muud asjad kosmoloogias on arutud, nagu usk et lapsi toovad päkapikk-kured.
Raamatu neljandas osas valib Roger Penrose poole kvantfüüsika ja relatiivsusteooria vahel. Hull raamat, nagu oleks mu vend Heiti selle kirjutanud, otse mulle. Heiti on ka alati olnud kindel, et Einsteinil on õigus. Ja võib vabalt olla, et ongi.
5. Laurent Binet - HHhH
Kohutavalt päevakohane raamat. Michal on Rõivase ajud. Vabandust. Heydrich on Himmleri ajud. Aga pimeduseprintsi võimuletulekut on alati huvitav jälgida. Heydrich oli kindlast lõpuni halb inimne, päris lõpuks. Aga mis hetkest? Kuidas see juhtus? Mismoodi on võimalik olla kohutav isegi natside keskel. Kui Heydrich tapeti - sellest on kogu see raamat - siis Hitler oli raevus ja lubas, et saadab Tšehhidele kaela kellegi hullema. Siis aga ehmus, sest mitte kedagi hullemat ei olnud.
Raamatul on üks tohutu puudus, mis ta peaaegu täielikult tühistab. Binet on adopteerinud tšehhi rahvusluse. Ja ta arvab, et väikerahvastele on natsism lubatud, isegi õigustatud. Ta nimetab tšehhi aladel elavaid sakslasi "gangreeniks". Nimetab autori häälega. Kristen, kuuled. Gangreen. Sul on seda sõna vaja, kui hakkad eesti rahvuse eest seisma, sinimustvalge timukakirves käes.
PEETER SAUTER
Raamatuhunnikute vahelt
Juba aastaid ei saa ma normaalse lugemisega hakkama. Tundub, et olen muutunud düslektikuks. Viimasel ajal on sellele lisandunud düsgraafia. Äkki see on mingi keele- või tekstimürgitus.
Samas on laudadel ja laua all raamatuhunnikud. Nii uusi kui vanu raamatuid. Need on mentaalne koorem. Ja kõige selle juures mulle lugeda meeldib. Aga ma tean, et raamatule tuleb kohe seda pihku saades näljase hundina kalalle karata, rebida lehekülgi ja sõnu kihvade ja küüntega, lõrinal. Kuna ma olen töötu, siis saangi seda teha. Kui uus Marusja Klimova – suur lemmik - postkastis oli, sööstsin urinal Murkale kallale nagu naaberküla kuri koer. Ja noh, "Majake Bois-Colombe’is" pole raasugi nirum kui eelmine Klimova. Siin ei hängi armsad vene peded enam Leningradis, vaid Prantsusmaal. Aga pidin kuhugi jooksma, vist õllepoodi, ja raamat pooleli.
Suvel ilmunud Dante "Jumaliku komöödia" kaht esimest osa lugesin õhtul õlle juures ja see oli naljakas nagu lorilaul. Kahju, et enam väikseid lapsi minu juures ei ela. Kogu see mürts ja märul põrguringides on naiivne vemmalvärss ja uinutaks iga tänapäeva lapse, kes harjunud palju karmimate muinasmaailmadega. Aga ma tegin vea, et hakkasin lugema kommentaare (mida on mahult hulga rohkem kui Dante fantaasialora, tegemist on ilmselt fantaasiakirjanduse alustalaga).
Ülar Ploomi kommentaaridel pole mitte mingit muud viga, kui et need on huvitavad ja neid võibki lugema jääda. Seal on järelemõtlemiseks rohkem vaimutoitu kui naiivselt pendeldavas originaaltekstis. Ma ei usu, et Dante kõigele viidatavale kirjutades mõtles, aga see pole tähtis. Arvatavasti võiks Dante kommentaaride lugemisega veeta muretult mitte ühe, aga umbes sada elu. Ja kas see oleks purgatoorium, põrgu või paradiis, seda ma öelda ei oska.
Michel Houellebecq kirjutab sama muretu kergusega ("Maailma vastu, elu vastu") oma lapsepõlve kumiirist Lovecraftist. See seos ütleb hirmsa prantslase enda kohta ühtteist. Ei ole ta romaanid nii tõsised midagi. See on lihtsalt õuduskirjandus kaasaegsel moel. Houellebecq on tänane Lovecraft ja Houellebecqi islamiseeruv Prantsusmaa tema uus Chtulhu. Lugemise kõrvale võiks vahtida pööraselt lõbusat mokufilmi (võlts dokfilm) "Michel Houellebecqi röövimine", kus mängib kaasa kirjanik ise, sama muretult, soojalt ja sarkastiliselt, nagu ta kirjutab – ja ka filmis kukub ta Lovecraftist heietama. Mürgine Baudelaire oli lapselikult sisse võetud Edgar Allen Poest, Houellebecqi mängunurgas elab Lovecraft.
Maarja Kangro "Klaaslaps" on klassika juba sündides. See saab selgeks esimestest lehekülgedest peale. Korraga lõikavalt valus ja samas kerge ja muretu. Ma olen isegi oma lapse surma kirjeldanud. See on teraapia. Ja kirjanikule ei tohi nihilismi ette heita. Beauvoir kirjeldas oma ema surma – ja Kangro feministlik tekst on kuulsa prantslanna omaga mõneti suguluses. Mis on minu poolt kompliment ja mitte midagi muud. Klaar, ratsionaalne, sentimendivaba ja just seetõttu valus ja – ilus – tekst.
Meie köögis on lugemistuba. Umbes igal teisel hommikul astub läbi naabrinaine Lilli-Krõõt, mängib ukuleelel mõne oma uue loo ja loeb ette paar lehekülge Nikolai Berdjajevit. Paar lehekülge, sest rohkem ei suuda Berdjajevit lugeda ega kuulata. Juhe jookseb kokku. Samas tõmbab Berdajajev aju hommikul tööle nagu kofeiinilaks (mis lugemist saadab). Enamasti me selle juures oigame ja vahel purtsatame naerma, sest Berdjajev elab kuskil nii kaugel omamaailmas, mille lukkude lahtimuukimiseks ulatab ta mitmeid omatreitud võtmeid – nagu näiteks "pahad paljusused" ja "halvad lõpmatused", aga muugi, mis sa muugid, peale selle, et Berdjajev on oma kirjelduse kohaselt geenius, ei ole ma palju rohkem teada saanud. Minu sügav kaastunne ja lugupidamine Ants Paikrele, kes on Berdjajevi omaterminoloogiat tõlkides pidanud palju uusi keelendeid leiutama. Raamatu pealkiri on "Loomingu mõte", aga mis asi see on, ei ole ma aru saanud. Me oleme poole aasataga jõudnud 77. leheküljele ja paksu raamatu läbiveerimiseks kulub meil veel paar aastat. Kui saan teada, mis on loomingu mõte, ütlen teilegi. Kuigi ma kardan, et raamatu lõpuks on algus lootusetult meelest läinud.
Raamatuhunnik on kõrge. Just tuli Lindepuu Hendrikult päkapikupakina uusi poola kirjanduse tõlkeid. Kolakowski (on see tal juba kuues Kolakowski tõlge?), Mrozhek, kes tegi lapsepõlves palju nalja kirjeldades, kuidas kangelane, vastupanuvõitleja, teeb oma kangelasteo kusedes lumme kirjad: "Franco veel näitab teile!" ja "katoliiklased ei vannu alla!" No teisiti ei osanud ta oma meelsust deklareerida. Ja nobelist Czeslaw Milosz on loomulikult hea ja tihe nii luules kui esseistikas, aga vuhib kirjutada nii palju, et see on juba grafomaania piiril. Sama on juhtunud paljude paljukirjutajatega. Aga parem huvitav grafomaan, kes kipub ühtsama laulukest laulma, kui keegi kesine, kusine ja kasin.
Just käisin Ruth Huimerinna vägeva pildiraamatu esitlusel. Seda iludust lehitsedes on tunne, et jõul vist ongi juba saabunud ja jääbki siia.
Aga uuel nädalal sõidan läbi kirjastuse Hotger toimetusest ja toon ära oma Charles Bukowski "Sink leiva vahel" tõlke. Kui jõul läägeks kisub, siis võite piprase, viskise ja spermase Bukowskiga end karge ja karmi elu juurde tagasi tuua. Ei, mis, need on lookesed Bukowski kooliajast nagu Oskar Lutsul. Kuigi Los Angeleses kakeldakse rohkem kui Paunveres.
Uku Masingu luuleoopus "Inimeselaps" on laual, sellega on natuke nagu Milosziga, st geenius kipub grafomaaniks. Aga Ilmamaa on teind karge valiku, sees on portsude viisi noort Masingut, kus vohamine on kirega rohkem kaetud ja valu ehedam.
Ja vahel sirvin üle Eduard Tüüri laastukogu "Nägemine on nähtamatu", see sobib iga joogi kõrvale ja pakub lihtsalt nutikat ja kultuurset ajaviidet. Hunnikut altpoolt lahti kaevates vaatavad vastu vahva Andris Feldmanis... ja siis Tiina Laanem, Katrin Johanson, aga kuhu ma olen kaotanud Kai Aareleiu? Vaat ei mäleta. Need kolm graatsiat on justkui õed ja mingit Parise otsust, et kes kõige kaunim on, ma siin tegema ei hakka. No Eeva Park võiks olla nende veidi vanem ja targem õde, aga Park oskab ulakaski olla, nii aadlidaami kombel küll, sest "Lemmikloomade paradiisi" sordiini all hoitud sündmused arenevadki uhkes iiri lossis.
Hoopis teist karva lugemine või sirvimine on Helle Koppeli "Vanamõisa vihikute" teine osa. Siin lapatakse lahti ühe küla lugu.
Minu igapäevane leivatekst on hoopis Bukowski luule, mida tõlgin ajaviiteks ja käeharjutuseks, sest keegi tõlget tellind pole ja mul pole aimu, kas tõlked kunagi ilmuvad.
TIIT ALEKSEJEV
1. Nikolai Baturin, "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse". Ajalooline romaan. Menu, 2016.
Teos ise on unenäoline, kohati kaunis ja selge, kohati segane. Aga ta puudutab olulisi teemasid: mis saab Euroopast, kas sõda ja purustused on vältimatu osa ajaloo mustrist, kas hävingust on võimalik kõrvale pöörata.
2. Lauri Sommer, "Lugusid lõunast". Menu 2016.
Vaga vesi ja põhja ei tulegi.
3. Svetlana Aleksejevitš, "Sõda ei ole naise nägu". Vene keelest tõlkinud Toomas Kall. Tänapäev, 2016.
Lõikab ja siis on valus, aga see on vajalik. Hea kirjandus ja oluline lektüür kõigile, kes Teise maailmasõja ja totalitarismi vastu huvi tunnevad. See maailm võib olla ajaliselt kaugel, aga ruumiliselt mitte.
4. Michel Houellebecq, "Platvorm". Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff. Varrak, 2016.
Houellebecq võib närvidele käia, aga tema prognoosidel on kalduvus täide minna. Teose lähtepunktiks on lääneühiskonna võtmeküsimus: kuidas tulla toime olukorras, kus ise tahaks kõike, aga sind ei taha keegi? Aga kui ise ka enam ei taha? Mis siis saab? Palju ilusaid vaateid ja reisikirjeldusi.
5. Mateu I. Caragiale, "Curtea-Veche kuningad", rumeenia keelest tõlkinud Riina Jesmin, LR 2016/ 31-32.
19. sajandi Bukaresti varielu imelises tõlkes. Suur rumeenia romaan, mida keegi ei oodanud, ja mis tuli sellest hoolimata.
DANIELE MONTICELLI
LõpPeval aastal on ilmunud nii heade Itaalia autorite eestindused, et ma ei suutnud oma soovitusi kirja pannes vastu pidada kultuurilise patriotismi kiusatusele. Asja teeb kusjuures veel huvitavamaks see, et mitme tõlke puhul pole piirdutud pelga keeltevahelise ülekandmisega, vaid astutud on originaaltekstiga tõlgenduslikku dialoogi põhjalike kommentaaride, ees- ja järelsõnade ning illustratsioonide näol. Tulemuseks on uus kooslus, mis pakub eesti lugejale värskendavat lähenenisvõimalust itaalia kirjanduse klassikale.
Dante Alighieri, "Jumalik Komöödia. Purgatoorium". Tõlkinud Harald Rajamets. Kommenteerinud Ülar Ploom.
See, et "Jumaliku komöödia" terviktõlke ilmumine on Eestis nii kaua viibinud, võib tunduda kahetsusväärne. Samas on üsna loogiline, et selleks pidi ootama Eesti oma dantisti väljakujunemist Ülar Ploomi näol. Paar aastat tagasi "Põrguga" alustatud projekt peaks nüüd lõpuni jõudma järgmisel aastal eestikeelse "Paradiisi" ilmumisega. "Purgatoorium" jääb sageli ebaõiglaselt "Komöödia" kahe teise raamatu võimsamate lugude ja kujundite varju, kuid Puhastustule mägi on tegelikult kõige "inimlikum" teispoolsuse paik. Parima tuleviku lootus, milles praegused valu ja kannatus segunevad ootuse rõõmuga: see on "Purgatooriumi" hingede seis, mis vastab ilmselt märksa täpsemalt kui Põrgu lootusetu kannatus ja Paradiisi õnnis armastus meie elutunnetusele siin ja praegu, selles maises maailmas.
Giuliano Proccaci, "Itaallaste ajalugu esimene ja teine osa". Tõlkinud Heete Sahkai.
Tegemist on haruldase katsega käsitleda Itaalia ajalugu tervikuna, paigutades selle tingliku alguse I aastatuhande vahetusse linnvabariikide tekkega ja lõpetades Teise maailma sõja järgse perioodi lootuste ja pettumustega. Nagu näitab raamatu pealkiri, keskendub Procacci mitte ainult suurtele ajaloolistele sündmustele, vaid ka rahva sotsiaalajaloole, Itaalia kultuuri arengule ning nendega seotud vastuoludele ja konfliktidele. See on oluline lugemine neile, kes soovivad mõista tänapäeva Itaaliat ja ei pelga angažeeritud, vasakpoolse ajaloolase pilku, mis ei lange aga kunagi ideoloogilisse dogmatismi ega manipuleeri ajalooliste faktidega.
Giacomo Leopardi, "Valitud teosed: valik canto 'sid ja proosapalu raamatust Operette morali". Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Maarja Kangro.
19. sajandi suurpoeet kirjutab kõigest sellest, mis muudab meie elu lootusetult õnnetuks: nooruse illusioonide purunemine, inimeksistentsi mõttetus, saatuse ebaõiglus, inimsuhete julmus ja väiklus. Kuid ometi kirjutab Leopardi sellest niisuguses ilusas keeles, selliste vapustavate kujundite ja kirgliku osavõtuga, et lugeja tahes-tahtmata hakkab sellesse samasse õnnetusse ellu ja karmi inimsaatusse andunult kiinduma, tundes solidaarsust enda ja oma saatusekaaslaste hinge hapruse ja haavatavusega. Leopardi luuletusi ja proosapalu lugedes saame filosoofiliselt mõtiskleda, autori kultuurilist eruditsiooni nautida, tema elutunnetuse läbi elada. Maarja Kangro põhjalikud järelsõna ja kommentaarid pakuvad nii head sünteesi Leopardi lomingu tõlgendustest kui ka eesti luuletaja originaalset lähenemisnurka Itaalia poeedi tekstile.
Dino Buzzati, "Loomine". Tõlkinud Anne Kalling, illustreerinud Gerda Märtens.
Ei juhtu küll sageli, et Itaalia tuntud kirjastus otsustab anda uuesti välja eraldi raamatuna 20. sajandi kirjandusklassiku jutustuse, paludes pealekauba Eesti illustraatoril seda piltidega varustada. Täpselt sellisena nägi aga sel aastal ilmavalgust Dino Buzzati "Loomine" – enne itaalia- ja siis ka eestikeelsena. Loominguline duo Buzzati/Märtens jutustab meile Piibli loomise lugu teistsuguse vaatenurga alt, tuues selle täielikult maa peale ja muutes loo mõtiskluseks jumala ja inimese loomuse ning loomingulisuse üle. Tekst ja pilt hakkavad lugeja pilgu kaudu ettearvamatult koos mängima ja lugemisest-vaatamisest tekib uus originaalne tervik, mis sobib nii lastele kui täiskasvanutele.
Paul Fayerabend, "Meetodi vastu". Tõlkinud Kalle Hein.
Lõpetuseks ometi ka midagi väljastpoolt saapakujulise poolsaare piire. Anarhistliku teadmisteteooria rajaja Paul Fayerabendi tekst jõuab eesti keelde väga õigel hetkel. Feyerabend näitab nimelt oma raamatus, et teaduslik tegevus, avastamine ja leiutamine ei lase end kunagi täielikult suruda loogilistesse skeemidesse ja igasuguse meetodi range jälgimine osutub uurimistöös pigem takistuseks kui eelistuseks. Teaduslik tegevus jääb vastupidiselt ettearvamutuks protsessiks, milles mängivad olulist rolli loomingulisus, leidlikkus ja veenmisoskus. Ajastus, kus me kipume taandama teadmistepõhist lähenemist algoritmilistele automatismidele (kurikuulsad Exceli tabelid), rahastame uurimistegevust projektide põhjal, mille tulemused peavad olema prognoositavad ning mõõdame teadustöö väljundeid kvantitatiivsete kriteeriumite põhjal, mõjub Fayerabendi anarhistlik lähenemine värskendava meeldetuletusena teaduse tegelikust potentsiaalist.
INDREK KOFF
- Titus Livius, "Linna asutamisest alates". Ladina keelest tõlkinud Kristi Viiding, Mart Noorkõiv, Tuuli Triin Truusalu. TLÜ kirjastus.
Lõpuks ometi! Igale lugevale inimesele väga vajalik raamat, mida väärtustavad veelgi põhjalik kommentaarium ning ees- ja järelsõna. Hea on vahel lugeda ka niisugust raamatut, mille autori surmast möödub järgmisel aastal 2000 aastat. Mis on jõudnud pisut settida.
- Yuval Noa Harari "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu". Inglise keelest tõlkinud Anu Põldsam. Äripäeva kirjastus.
Vaimustav sissevaade inimese kujunemislukku. Ängistav ja ühtaegu lohutav lugemine. Kui raamatule õnnestub õige nurga alt läheneda, paneb see mõttemasina pöörastel tuuridel käima.
- Silvia Urgas, "Siht/koht". Kirjastus Elusamus.
Silvia Urgas sai selle kogu eest Betti Alveri algaja luuletaja auhinna, aga olgem ausad, algajast on asi kaugel. Valmis luuletaja! Ja huvitava häälega.
- Triinu Laan, "Vana katkine kass. Vana Katskinõ kass". Kirjastus Päike ja Pilv.
Lakooniline, ilus, hirmus armas lugu sellest, et elu saab kord otsa ja et sellest ei olegi tegelikult midagi. Lugemismõnu annab veelgi juurde kakskeelsus: eesti- ja võrukeelset teksti saab maitsta kõrvuti ja kordamööda.
- Karl Ove Knausgård, "Minu võitlus". Norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming. Kirjastus Varrak.
Seni on eesti keeles ilmunud tolle arulagedalt monumentaalse teose kaks esimest köidet, aga loomulikult tuleb nad tõlkida ja välja anda kõik, teisiti pole lihtsalt mõeldav. Mingil müstilisel moel suudab Knausgård teha eimillestki (oma elust - vabandage, keda see õieti huvitama peaks?) midagi vägagi tummist (kirjanduse, mis painab ja köidab ja vaimustab).
Väike lisandus veel. Kohutavalt hea meel on, et lõppeval aastal on suurepäraseid raamatuid ilmunud suurepärastelt sõpradelt. Jan Kaus, Piret Raud, Kätlin Kaldmaa, Jüri Kolk, Maarja Kangro, Karl-Martin Sinijärv, Kairi Look, Kai Aareleid ja nii mõnigi veel on mulle pakkunud suurimat mõeldavatest rõõmudest: kergendust. Süda on kerge ja elu palju-palju ilusam, kui tead, et sõbra värskelt ilmunud raamat on päriselt ka väga hea!
MAARJA VAINO
Eeva Park, "Lemmikloomade paradiis". Verb, 2016
Jõuliselt ja samas tundlikult kirja pandud romaan, mis pealtnäha on ennekõike armastusromaan, aga teisalt ka pihtimus- ja lunastusromaan. Park on suutnud kirjutada nii sisenduslikult, et pärast lugemist tundub, nagu oleks ise pikemat aega istunud ühes lossis, endises kloostris ja kohtunud õhtusel teejoomisel kõigi nende omapäraste inimestega… Pisut müstikat käib ka asja juurde, seda oleks võinud olla enamgi. Aga lugege ise.
Mihkel Mutt, "Eesti ümberlõikaja", Fabian, 2016
Irooniline ja teravmeelne kujutus sellest, mis on Eestiga juhtunud Euroopa Liidus. Ja samuti sellest, mis on Euroopaga juhtunud nn avatud maailmas. Või sellest, mis võib juhtuda? Igal juhul pakub Muti romaan harvanähtavalt tõsist mõtlemisainet.
Ilmar Taska "Pobeda 1946". Varrak, 2016
Taska debüütromaan sai alguse mõjuvast novellist, mis ilmus Loomingus 2014 ja pälvis selle eest ka ajakirja aastapreemia. Romaan arendab novelli terviklikuks looks, kaotamata novellis hästi välja mängitud pinget. Ei maksa lasta end petta ka sellest, et „Pobedat“ on hea ladus lugeda – lihtsast meelelahutuskirjandusest eristab teda selgelt sisemine mitmetasandilisus ning ennekõike romaani võime olla sisendusjõuline üldistus ühest ajastust.
Margo Rejmer, "Bukarest. Tolm ja veri". Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2016. Tõlkinud Hendrik Lindepuu.
Eelmisel suvel lugesin suure kaasaelamisega samas Lindepuu kirjastuse reportaažkirjanduse sarjas ilmunud Mariusz Szczygieł „Gottlandi“ (2014) ja arvasin Rejmeri kätte võttes, et ega ta kindlasti Szczygiełi ei ületa. Stiili poolest vast ei ületagi, aga suudab ikkagi kaasahaaravalt, teravmeelselt ja omapärase nurga alt kirjeldada Rumeeniat nii, et saad kokkuvõttes mõjuva teadvust (ja teadmisi) avardava lugemiselamuse.
Mika Waltari "Riigi saladus". Varrak, 2016. Tõlkinud Piret Saluri
Tegemist ei ole kindlasti Waltari parima teosega, aga hea kirjaniku puhul on ka tema keskpärasemat raamatut head lugeda. Eriti hea meel on selle üle, et Waltari teoseid süstemaatiliselt uuesti (või esmakordselt) eesti keelde tõlgitakse, ta on vaimukosutav autor igal ajal (üle) lugemiseks.
LAURI SOMMER
Mu nimekirjas on ainult yks teos:
Tõnis Tootsen, "Esimene päev". Lihtsalt parim.
TÕNU KARJATSE
Tõnis Tootsen, "Esimene päev" (motteloke.xyz) - aasta omapäraseim ilukirjanduslik teos. Sadu lehekülgi käsitsikirjutatud ja illustreeritud teksti, iga raamatu eksemplar autori poolt veel eraldi töödeldud. Nägemus düstoopilisest Eestist, öine järjejutt järjekordsest ehmatavast päevast.
Jaan Undusk, "Eesti kirjanike ilmavaatest" (Ilmamaa) - koguteos, mis aitab avastada ja taasavastada kodumaiseid klassikuid. Ühtlasi on see ekskurss eestlase mõttemaailma, kahekorruseline punane buss läbi eesti kirjanduse.
Andris Feldmanis, "Viimased tuhat aastat" (Varrak) - üllatusteos stsenaristilt ja filmikriitikult. Feldmanise tulevikunägemus on ehmatav aga samas ka sümpaatne. Romaan meie aja inimesest.
Rein Raud, "Unelindude rasked saapad" (Näo kirik) - kauaoodatud luulekogumik Rein Raualt. Raamat, mis valmistab rõõmu ka köitega, sest tänapäeval ei trükita just paju selliseid luuleraamatuid, mida saaks paberinoaga lahti lõigata. Liigutus, mis pühendab.
Alexander Genis, "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra" (Loomingu Raamatukogu) - igasse hetke sobiv sissejuhatus raamatute juurde. Genis tekitab lugejas kõrbe, mida suudab leevendada vaid lugemine.
KRISTA KAER
1. Arkadi Strugatski, Boris Strugatski "Väljasõit rohelisse". Hea raamat, hea tõlge ja Ursula Le Guini eessõna. See on tõeline maiuspala.
2. Patti Smith, "M-rong". Seda raamatut on väga raske kuidagi määratleda ja selles ta võlu peitubki. Tuleb lihtsalt algusest lugema hakata ja lasta Patti Smithi mõttelõngal ennast juhtida.
3. Marju Lauristin, Ene Hion, Margot Visnap, "Marjustini sajand". Huvitav raamat, mis tuletab meelde mitmeid asju, mida tulekski meeles pidada.
4. Michel Faber, "Imelike uute asjade raamat". Raamat armastusest ja usust, mitte tingimata religioonist, kuigi ka sellest on seal juttu. Aga nii, nagu Faber sellest aru saab.
5. Elena Ferrante "Minu geniaalne sõbranna". Napoli sarja esimene raamat, mis loob mitmekihilise ja paeluva maailma ja tegelased, kelle kohta tahaks aina rohkem teada saada.
MARGUS HAAV
Alexander Genis - "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra", vene keelest tõlkinud Toomas Kall, Loomingu Raamatukogu
Raamat raamatutest, kirglik ja intellektuaalne retk universumi, kus omal kohal on nii Proust kui Hašek. Liigutav kummardus kaduvale ajale.
Michel Faber - "Imelike uute asjade raamat", inglise keelest tõlkinud Aet Varik, Varrak
Haarav ja realistlik fantaasia usust ning kauguste lähedusest ning läheduste kauguse suhtelisusest.
Jevgeni Tšižov - "Tõlge reaalusest", vene keelest tõlkinud Ülar Lauk, Tänapäev
Reisiraamat kohtub thrilleriga, hüperrealism ulatab käe muinasjuttudele.
Svetlana Aleksijevitš - "Sõda ei ole naise nägu", vene keelest tõlkinud Toomas Kall, Tänapäev
Midagi täiesti erinevat harjumuspärastest sõjakäsitlustest. Mitte sõja, vaid on tunnete ajalugu.
Наркоман, "Kuidas minust sai Наркоман. Ja lisaks kõik lood nihi list.fm’ist". ZA/UM
Teistmoodi tegelikkus siitsamast nurga tagant.
KALLE KURG
Lugeja argipäev uue kirjanduse lakkamatus pealevoolamises: üha rohkem lugemata jäävat väärtkirjandust, üha rohkem kaudteadmist, üha rohkem paratamatuid valikuid, üha enam segadust mõtetes ja üha tugevnev arusaamine, et on vaja leida viis, kuidas lugejana mõistlikult käituda. Kui selget arusaamist ei ole, eelistad paratamatult kõhutunnet ja maitseotsustusi.
Margus Ott. "Pärimuslikud esseed", EKSA 2016 on igatahes eelmisel aastal ilmunud "Väekirjade" kahe köite väärikas seltsiline. Nende kolme raamatu mitmeid valdkondi ja vaateviise seostav maailmatõlgitsus ja keele ning terminoloogia uuenduslik värskus ei köida põrmugi vähem kui viimase aasta tõlkeline vaimuvara. Mis järgneb? Mitte ainult öös, vaid ka eesti filosoofias on nähtavasti asju... "Väekirjade" sari on ju kavandatud kuueköitelisena!
Arne Hiob. "Patmos. Johannese Ilmutusraamat ja meie tänapäeval". Johannes Esto Kirjastus 2016. Väga selge ütlemisviisiga ja igas mõttes hariv raamat, mis esitab rikastava kokkuvõtlikkusega fakte ja probleeme, millega inimene tänasel vastuolulisel kultuuride mänguväljal silmitsi on. Autor vaatab lugejale otse silma ja küsib, kas pärimuslikest igavestest küsimustest on võimalik mööda vaadata, kui tahame täie mõistuse ja avatud südamega elada.
Peter Wohlleben. "Puude salapärane elu". Tänapäev 2016. Saksa keelest Olav Renno."Ainult see, kes puid tunneb, suudab neid kaitsta." Nii ta ütleb. Nüüdisaja metsanduse pragmaatilisuse kiuste on leidunud vaimurikas metsnik, kes püüab ja ka suudab meis oma asjatundliku ja samas kohati lausa poeetilise nägemuse kaudu elustada arusaamisi vanadest loodusväärtustest niimoodi, et hooliv lähenemine ei muutu naiivseks ega pealetükkivaks. Tänasel tehnoloogiliselt ja metsanduspoliitiliselt agressiivsel ajal on seda laadi elukaitseline hoiak usutavasti teadliku vastutustundlikkuse märk.
Jaan Undusk. "Eesti kirjanike ilmavaatest". Ilmamaa 2016. Olulised tähelepanekud, rabavad lähenemisnurgad, löövad üldistused ja mõjuv rikkalik faktivalik. Unduski raamat ei hiilga meelevaldsete spekulatsioonidega, vaid põhjapanevate seostamistega, mis löövad jalad alt mõnelgi kinnistunud arusaamal. Üheksatsada kahtkümmet lehekülge ei loe naljalt korraga läbi, ja ei tahagi korraga lugeda. Tahad lugeda korduvalt, ja seda mitte ainult oma professionaalse kretinismi tõttu. See raamat ei ole ju mitte lihtsalt uurimuslik, vaid ka vaimukas!
T oomas Raudam. "Vihm". EKS 2016. Raudam kui jutukirjanik kujutab maailma, elu ja inimest nii, et teda lugedes on ainet mõtiskleda, kas me neid kolme üldse oleme näinud. Tavapäraselt taamaltvaatajaina näeme ja avastame tervikut teisiti kui tema seda teeb. Tervik, mida avastatakse hästi lähedalt (ja siiski mitte ka mikroskoobiga vaadates) ja igast oma silmaliigutusest või tärganud mõtteseosest endale aru andes, ei pruugi alati igas suhtes meeldiv ja kaunis olla, kuid just nii nähtud tervikus kihab elu, nii et kirjapandu ei jää ülevaatlikuks mudeliks. Muide, raamatus leiduv näidend Isadora Duncaniga väärib head lavastajat!
Pierre Michon. "Pisikesed elud". Varrak 2015. Prantsuse keelest Anti Saar. I seenda nägemine ja tajumine ajas ja ruumis kui probleem ei saa vist küll kedagi külmaks jätta. Sellel raamatul, kus leidub mängu fiktiivse biograafilisusega ja mida seejuures läbib iseendaks saamise motiiv, võinuks olla Michoni loomingut tutvustav järelsõna. Aga hea, et leidub ülevaade tõlkija tööst. Võluv raamat nii kirjapaneku viisilt kui ka mälutöö poolest. Küll tahaks ka iseendast ja oma elust midagi aru saada!
KÄRT KELDER
Jüri Kolk, "Igapidi üks õnn ja rõõm"
Jüri Kolk mõtestab lahti maailma, kus me elame, poeetiliselt, teravalt ja konkreetselt. Tema luuletusi lugedes tundub justkui rulluks ühiskond meie silme eest lahti sõna haaval. Ära saab tunda end nii mitmelgi korral.
Valdur Mikita "Lindvistika ehk metsa see lindvistika"
Valdur Mikita läheb Eestist ja eestlusest rääkides taas omadega metsa. Ja seda heas mõttes. Teos paneb enda sisse vaatama ja mõtlema, et ehk oleks aeg ka ise globaliseeruva maailma eest kuuskede vahele peitu pugeda. Mõtiskleda üksi, ilma nutiseadmete ja närvilise elutempota.
REBEKKA LOTMAN
Eesti kirjanduse, kultuuri ja üldse huvilisele ilmus Tartus ühel aastal lausa kolm sisult-mahult võimsat teost:
* Tiit Hennoste, "Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I". Tartu Ülikooli Kirjastus.
* Cornelius Hasselblatt, "Eesti kirjanduse ajalugu". Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. Tartu Ülikooli Kirjastus.
* Jaan Undusk, "Eesti kirjanike ilmavaatest". Ilmamaa.
Need klapivad kõigi nende lugemisriiulisse -- ükskõik, mis elualalt --, kes tahavad mõista keskkonda ja kultuuri, milles me elame ja mõtleme. Lisan siia ritta trükisooja Tallinna ülikooli kirjastuse väljaande:
* "Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia", koostanud ja toimetanud Marek Tamm. Tallinna Ülikooli Kirjastus. Raamat võtab vaatluse alla erinevad kultuuriteaduslikud distsipliinid (kultuuripsühholoogia, kultuurisemiootika, kultuurisotsioloogia, popkultuuriuuringud jne), põnevad on ka igale peatükile lisatud juhtumiuuringud, nt analüüsid nii Itaalia luulest kui Parkinsoni tõvest kultuuris.
* Mõni luuleraamat ka, mis on jõudnud rõõmu teha: Teri Varholi fotodega ja Mariliin Vassenini luuletustega "Eleegiad=Elegies" (ingliskeelsed tõlked Miriam McIlfatrick-Ksenofontov, Artellect Press), Kaur Riismaa, "Soekülm" (Verb), Indrek Hirv, "Kuradisild" (Ilmamaa) ja "Inglisild" (Varrak), Ene Mihkelsoni "Kõik redelid on tagurpidi. Valik luuletusi 1976-2010" (Eesti Keele Sihtasutus). Jne.
VALNER VALME
Michel Houellebecq, "Platvorm" ja "Alistumine" (Varrak). Tõlkinud vastavalt Indrek Koff ja Triinu Tamm.
Küsimus ei ole meie jaoks kapitalismis, mida ka meil on moes kritiseerida, küsimus on üldistes väärtushinnangutes ja, jumala eest, nagu Houellebecqi puhul alati: üüratus humanismis. Miks ta meid vihkab? Sest ta armastab meid, lolle inimesi, vist. Ja miks mitte, see toob talle mõnusalt sisse, ja ta saab osta peenemaid veine ja juuste. Mul on selle üle ainult hea meel.
Tähelepanu väärib veel üks Houellebecqi rõhuasetus: "julgematel" ühiskonnakriitikutel on kombeks öelda, et Lääne ühiskond ise tekitas oma praegused probleemid islamiäärmuslusega. Eks seal on ka oma tõde sees. Houellebecq aga kirjeldab muuhulgas neidsamu probleeme, aga ei õigusta terroriste, vaid kritiseerib oma tegelaste kaudu halastamatult islamit, just nimelt islamit, mitte isegi selle usundi sildi varju pugevaid terroriste. Houellebecq ei oleks kirjanik, vaid kolumnist, kui ta oleks lõputult "õiglane" kõigi vastu.
Lauri Sommer, "Lugusid lõunast" (Menu)
Olukord, kus kuulaja on kõne autor. Sommer oskab panna inimesi rääkima asjust, millest nad iga päev ja igaühele ei räägiks ja oskab need omal moel kirja panna. Sommer suudab kohtadele vaimu sisse puhuda, olgu selleks Viljandi äärne soo "Sealpool sood" raamatus või Võru- või Setomaa ja Peipsiäär ja sealtkant sügava lõuna põrandaaluses. Diktofon ei asu telefonis.
Peeter Sauter, "Sa pead kedagi teenima" (Tuum)
Sauter on võtnud lähtekohaks, et ehedat kirjandust ei mõelda välja, vaid et sellest pole elus pääsu, see haarab autori ja kaovad piirid elu ja kirjanduse vahelt. Kirjanikule jääb voli kujutada olukordi reaalsete inimestega täpselt nii, nagu tema kirjanikusilm neid asju tagantjärele oma katusekambris seletab. Kui mõni sõna kellegi suust valesti kirjas, siis alati jääb kunstiline tõde ja juhutegelased peavad leppima sellega, et priskeima sahmaka saab enda kaela ikkagi nimitegelane Peeter Sauter ja pea samavõrra tema muusa Laura.
Kirjutamine kuulub Sauteri põhivajaduste hulka ja kuigi teoses rohkelt ka teistest põhivajadustest juttu, on siin teoses tabatud olemise peenimaid keeli. Kuidas seda üldse kinni püüda on õnnestunud, mõtlesin tihti lugedes. Arvestades veel neid alkoholikoguseid, mida neilt lehekülgedelt tilgub ja mis ausalt öeldes jooma ajavad. Ei, mu jutt on mingi teoreetiline jura praegu.
Hanya Yanagihara "Inimesed puude võras" (Tänapäev), sari "Punane raamat". Tõlkija Krista Eek.
Määrav osa tegevusest toimub kuskil Hawaii ja Tahiti vahel paiknevas väljamõeldud U’ivu saareriigis, mille ühel, 20. sajandi keskpaigaks ikka veel läbiuurimata saarel elavat kuuldavasti kadunud hõim, kel on oma saladus, mis võiks muuta kogu inimkonna arengut.
Lähtepunkt on parima klassikalise seiklusromaani vaimus, teos ise on nii ekspeditsiooni- kui aktsioonikirjandusest midagi tunduvalt enamat, juba oma ülesehituselt, milles pealtnäha kõrvaline konflikt jääb saatma kogu romaani ja omandab aja jooksul uusi tähendusi. Seejuures on olemas nii julesverne’ilikud eksootikakirjeldused kui mikluhhomaklailik antropoloogilise uurimuse põnevus, ehkki tegemist on mõistagi pseudoantropoloogilise raamatuga.
Zygmunt Bauman ja Rein Raud, "Iseduse praktikad" (Tallinna Ülikooli kirjastus). Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan.
Küsimusi on selles intellektuaalses tulevärgis palju, vastused ärgitavad mõtlema, aga kõige huvitavam oli minu jaoks tänapäeva küsimuste küsimus: kas uus tehnoloogia annab meile rohkem vabadust või meelitab see meid hoopis vabadustest loobuma? | Autahvel. Lemmikraamatud 2016 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu tavaks saanud, see ei ole edetabel. Aga teinekord ikka tekib kiusatus raamatuid üle lugeda, selles mõttes ka, et mida on enim märgitud. Statistik ei sure.
Maarja Kangro "Klaaslast" mainiti kuus korda. See on raamat, mis puudutab nii tervet Eestit kui igaüht isiklikult. Valus laks. Aga peaks arvesse võtma. Välisautoritest oli see Michel Houellebecqi aasta, kellest ilmus eesti keeles tänavu lausa kolm teost: viimatine romaan "Alistumine", aasta algupoole "Platvorm" ja lisaks Loomingu Raamatukogus tema nägemus kirjutamisest ja H. P. Lovecraftist "Maailma vastu, elu vastu".
Populaarsed autorid on ka Jaan Undusk, Lauri Sommer, Andris Feldmanis.
Kõigile autoritele ja lugejatele palju õnne ja leebet aastalõppu!
JIM ASHILEVI
Karl Ove Knausgård
"Minu võitlus. 1. raamat. Surm perekonnas" ja "Minu võitlus. 2. raamat. Armunud mees"
Tõlkija Sigrid Tooming
Varrak
Lõpuks ometi on Norra sensatsiooni kaks esimest osa eesti keelde tõlgitud. Öeldakse, et realistliku romaani aeg on läbi, aga siis tuleb nurgast selline pauk, et keegi ei usu oma silmi.
Tõnis Tootsen
"Esimene päev"
Inimene kirjutas ja illustreeris seda raamatut viis aastat. Käsitsi. Filosoofiline fantasy tuleviku Eestist. Juba jooksen poodi.
Hapkomah
"Kuidas minust sai Hapkomah"
ZA/UM
Aasta kõige rängem eesti kirjandusteos. Kirjandus on alati vaba rääkima sellest, millest mujal kõva häälega ei räägita. Hapkomahi raamatu puhul on selge, et nende tekstide ilmumata jäämine võinuks olla elu ja surma küsimus võib-olla ükskõik kellele meist.
Veiko Tubin
"Esimene"
Valge leht
Veiko Tubina luule teeb purju, lõikab südamesse ja põhjustab ootamatuid ajarännakuid. Tekstid on korraga lahedad ja rasked, nagu jooks surnuaial Sprite’i.
Miranda July
"Esimene paha mees"
Tõlkija Helen Rohtmets
Varrak
See raamat tuletas mulle meelde, mis on see üks asi, mida ainult kirjandus suudab – see näitab sulle inimest seestpoolt. Ja see, mida July näitab, on nii üllatav, et mõnes mõttes on kogu raamat üks suur puänt.
SVETA GRIGORJEVA
Michel Faberi "Fahrenheiti kaksikud" (tõlkis Krista Kaer) on üks selleaastase LR-u tippe. Meisterliku keeletaju ning raju world-building' uga mees, see Faber. Just ilmus eesti keeles ka tema "Imelike uute asjade raamat". Faberi kirjanduslik omailm on veider, natuke kurjakuulutav, aga mitte kunagi etteaimatav ja igav.
Maarja Kangro "Klaaslaps" (Nähtamatu Ahv). Selle raamatu kohta ei tohiks tutvustuseks ehk midagi öelda. Seda peab lugema.
Mehis Heinsaar, "Unistuste tappev kasvamine" (Menu). Heinsaare meisterlikus kirjandustihnikus võiks kasvõi igapäe trippida (kordagi kartmata halba kogemust)!
Jim Ashilevi "Armastuskirju teatrile" (Petrone Print) on intelligentne ja samas lihtne lugemine nii teatriarmastajaile kui -võhikuile. Mõnus, väga mõnus kirjatükk.
Ahjaa, on olemas veel selline mees nagu Hasso Krull, kes koostas muuhulgas Ene Mihkelsoni luuletustest valimiku " Kõik redelid on tagurpidi. Valik luuletusi 1976-2010" (Eesti Keele Sihtasutus). Keegi võiks mulle selle jõuludeks kinkida:)
MIHKEL MUTT
Edward Gibbon. Rooma impeeriumi tõus ja langus. Eesti Keele Sihtasutus
Absoluutne klassika. Hariv lugemine, mille nauditavust pole kahandanud asjaolu, et mõnes aspektis on uusimate ajaloolaste seisukohad ka natuke teistsugused.
Rein Muuluka. Abandonia: Eestimaa mahajäetud paigad. Tänapäev
Pealkiri nagu E.A. Poe luuletus! Paitab filoloogi kõrva ajal, mil rahva filooogiline talent näib kuluvat eeskätt vaimukate ärisiltide nuputamisele. Kommentaaridega varustatud fotoraamat neile, kes vastuvõtlikud aja voolamise ning hääbumise mõrkjale võlule või kes lihtsalt tunnevad huvi Eesti vastu.
Jaan Undusk. Teekond Hispaania. Loomingu Raamatukogu
Iga hea reisikiri on lisaks läbitavale maale ka kiri Olemisest. Undusk on üks neist neljast-viiest eesti autorist, kes ei suudagi ebahuvitavalt kirjutada.
Leo Luks. Neljakümne kiri. Eesti Keele Sihtasutus. Koostanud Hasso Krull
Esseedekogumik, mis tõestab, et mõistus ei tunne nooruspiire.
Lauri Sommer. Lugusid lõunast. Menu
Nagu tume jorin, mis kostab lingvistilise metsa alussamblast. Põiming vanadest juttudest, peretraditsioonidest, lihtsalt rahvapärimustest ja fantaasiast.
AAPO ILVES
Lähimad (asukoha mõttes) viis raamatut aastast 2016:
Mehis Heinsaar. Unistuste tappev kasvamine
Jalutaja tempos läbi tõeliste ja unenäomaastike kõndiv Heinsaar oma parimas vormis. Rahulik ja ilus raamat. Ja kes iganes taipas need novellid Marge Nelgi piltidega siduda, ole sa oma tarkuse eest tänatud!
Juhan Voolaid. Ideaalne taies
Kuivalt nentides on see taies aasta leid ilukirjanduses. Tünnis (tegelikult soosaarel) kasvanud ja punniaugust (tegelikult raamatutest ja vanaisa juttudest) maailma õppinud Kõmri (tegelikult Eesti) kangelane läheb retkele läbi teise planeedi tundmatu ja vaenuliku tsivilisatsiooni (tegelikult läbi tänapäeva Eesti metsade ja väikeasulate), et oma õigele kohale tagasi tuua Püha Graal (tegelikult Ideaalne Taies, mis tegelikult on... Ah, ei hakka ette ära rääkima). Paralleelselt tegeletakse ideaalse taiese otsingutega ka vulkaanituhka mattuvas Pompeis (näiteks saunalaval!) ning hüpatakse korisevasse nõuka-aega, kusjuures Pompei liini huumorile vastukaaluks oleks Josef Fritzli memuaarid ENSV's rulluva õudusloo kõrva süütu Teletupsude multikas.
See põnev ja hästi liigendatud raamat kisub kaasa, ei lase ennast käest ära panna ja võib vahepeal olenevalt lugeja stiilitaju erisustest ka kohutavalt närvidele käia. Kui Voolaid oleks veidi vähem Voolaid, võiks taies olla vähemalt Ussisõnade vääriline eepos, aga noh, siis poleks ta ju Voolaid, mistap jäägu nii. Igal juhul soovitan lugeda!
Jaak Prozes. Põhjapõdrad ja oliivid
Prozese lobe ugrikimp, luuletused, tõlked, tõestisündinud lookesed. Ugriusku inimesele on kõik arusaadav ja tal on see raamat juba ammu olemas. Prozesele tuleb öelda nii: Hästi kirjutad, kenasti kirjutad, aga kuradima vähe kirjutad!
Vladislav Koržets. Laulud või nii
Ühes Tartu raamatupoes oli selle vihiku kõrval millegipärast silt, millele oli kirjutatud Doris Kareva. Aga ütlen ausalt, see ei tähenda antud juhul mitte midagi. Veidi uskumatu, et varem meil seda raamatut ei olnud, Koržetsi tekstid ja häälekõla on meil ju juba ammu geenides, vereringest rääkimata!
Veiko Märka. Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas
Raamatu sisu on pealkirjaga täielikus kooskõlas ja annab ENSV tagumisest otsast täiesti adekvaatse ja tabletiaurudest rikkumata pildi. Teose teeb eriti huvitavaks ja samas nukrapoolseks see, et muidu pigem humoristina tuntud autor ei tee raamatus mitte kordagi nalja.
TOOMAS RAUDAM
Minu nimekiri koosneb ainult kahest nimest ja ühest pealkirjast. Pealkiri on "Öömets" ja kaks nime on Djuana Barnes ja Krista Mits, autor ja tõlkija. Raamat ilmus "Loomingu Raamatukogus" (2016, 11-13). Teos on kaasaaegse ameerika kirjandusklassika komplitseerituim. Sageli ei saa isegi emakeelne lugeja temast aru, ei hooma lausete sisu. Krista Mitsi tööd võib võrrelda Georg Meri omaga Shakespeare´i tõlkimisel.
AIJA SAKOVA
Kuna kirjandusuurija ei loe ju tingimata äsja ilmunud raamatuid, vaid ikka seda, millele on keskendunud tema hetke uurimishuvi, siis kahtlesin esiti, kas oskan üldse kohe-kohe mööduvast aastast neid kõige väärtuslikumaid raamatuid esile tõsta. Ülesandesse veidi süvenenud, selgus aga, et neid, mida mööduvast aastast kohe ja julgelt soovitada võiksin, on rohkem kui lubatud nimekiri võimaldab. Ja selle üle jääb üle ainult rõõmu tunda.
Alustan esile tõstmist Thomas Salumetsa raamatust " Kujuneda sunnita. Mõtestades Jaan Kaplinskit" (Varrak 2016, inglise keelest tõlkinud Kersti Unt). See on imeline näide sellest, milline võib ja peaks olema üks raamat kirjandusest ja kirjanikust. Tegemist on teadusliku monograafia, mis ei ole mõistetav vaid kirjandusteadlastele, vaid igaühele, keda huvitab elu ja kirjandus.
Ott Karulin kirjutas 16. detsembri Sirbi juhtkirjas, et Kai Aareleiu "Linnade põletamine" (Varrak) ja Maarja Kangro "Klaaslaps" (Nähtamatu Ahv) on 2016. aasta suured romaanid ning temaga jääb üle vaid nõustuda. Tõepoolest nii ongi. Kai Aareleiu romaani keel ja jutustamise viis lihtsalt lummavad ning viivad lugeja rahulikult ja kindlalt oma maailma.
Maarja Kangro „Klaaslaps“ on hoopis teistsugune, kuid hädavajalik raamat mitte ainult kirjutajale, vaid eesti kirjandusele ja Eesti ühiskonnale. See otsekohene, aus ning läbi lugeja isikliku põhja minev.
Neljandana tahaksin esile tõsta Cornelius Hasselblatti "Ma armastasin eestlast" (Tuum, saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver). Tegemist on selgelt omaeluloolise mälestusteraamatuga, mis aga on üdini läbi imbunud kirjandusest. See on tohutult kütkestavalt kirjutatud armastuse lugu eesti kirjanduse vastu. Loomulikult oleksin võinud ja ehk isegi pidanud nimetama Hasselblatilt hoopis tema väga tähelepanuväärset „Eesti kirjanduse ajalugu“ (saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus), mis samuti sel aastal eesti keeles ilmus. Ent lohutan end sellega, et saksa keeles on see ju juba 10 aastat kättesaadav.
Kirjandusuurijana tahan teha suure kummarduse veel ühele monumentaalsele ülevaateteosele Jaan Unduskilt – "Eesti kirjanike maailmavaatest" (Ilmamaa). Sellesse on koondatud varasemalt nii eesti, saksa kui inglise keeles ilmunud ja suuliselt esitatud käsitlused Eesti (eesti ja Eesti alal tegutsenud) kirjanike loomingust.
(PS. Joone alla jäi veel nt Eugen Ruge "Gabo de Gata" ja Nancy Huston "Loomispäevik". Aga valik tuli teha...:)) - lisas Aija Sakova. Mitte tingimata (toim.).
JÜRGEN ROOSTE
Lauri Sommeri "Lugusid lõunast" ja Mehis Heinsaare "Unistuste tappev kasvamine" on kaks tänapäeva muinasjuturaamatut. Olgu see maagiline realism või lihtsalt realistlik maagia, mõlemad raamatud viivad meid miskisse maailma, mis on justnagu siinsamas me käeulatuses ... tõesti, nagu olekski Sigatüüka kool päris, nagu oleks kuskil linnaservas veel mõni Krabat mõnda Nõiaveskisse krabat. Veidike samma suunda pürib ka Meelis Friedenthali "Inglite keel". Need kolm raamatut toitsid mu muinasjutusoolikat.
Parim luulekogu oli"KMSX: kuidas öelda" -- see on Karl Martin Sinijärve panoraam oma võimsale luuleandele, see on täistulevärk! Teeb teistel, pisema keeleandega poeetidel ja poeedikestel olemise koleraskeks: mida sa riimid, kui ikka kõlab nagu puuhobuse kiikskääks, mida sa mängid keelega, kui žonglöörivõimed lubavad vaid kurikaklobinat ja pudiks kukkund õunu!
Ivar Silla "Heinakõrred" on julge ja tähtis raamat. Sild on siin leidnud väga hää oma keelekulgemise ja teos ise on poolprogrammiline. Lugesin sinna otsa kohe ka Kaur Riismaa "Soekülma" (see oli meil kolmekesi ikka üks hull sügis, täitsa ime, et me kõik elus oleme!), kus ta kulgeb ja haarab ja haarab ja kulgeb... Lüüriline närakas sihuke!
Jan Kausi "Kaart ja teekond" küll haaravad ta varem kirjutet-ilmund miniatuure, proosapoeeme, s.t see pole otse uus raamat, aga ta on ikka võimas, poeetiline, inimlik. Muide, David Bowie ja Leonard Coheni viimased plaadid olid ka kõva poeesialaks, mind on rokenrollpoeedid varem ja kõvemini mõjutand ja löönd kui n.ö paberi pääl ilmuvad, aga see on muidugi ajaga ka muutund, aga jah, üks karmimaid kujundeid, mis musse tänavu settis, on kindlasti: "You want it darker / We kill the flame".
Aga kõige raskem-valusam lugemine oli muidugi Maarja Kangro "Klaaslaps", füüsiliselt oli vahepääl raske. Siukseid raamatuid ei peaks ilmuma. Aga noh, paratamatult on see olemas, see on valus. Ja kui asjad juba on ilmas nii, siis peab neile otsa vaatama, peab seda lugema.
Mehis Heinsaar on mulle väga tähtis, ma tunnen taga miskit müstilist sidet, ta kõik raamatud on mind puudutanud, ja see uus vast enim, sest see puudutus (ja samas ka esimene: "Vanameeste näppaja", mis kuskile maailma ula paale läind mu käest, väga tahaks tagasi) on enim meeles.
Ja veel: Jürgen Rooste "Luuledisco ehk Alle Leute wollen tanzen" on tema enda jaoks üks ta olulisim raamat tänini, ka suures osas miniatuurikogu, uus vorm... aga see pole veel eriti inimesteni jõudnud. Et las tast kõneldakse takkajärele. Kui üldse.
Muide, ikkagi, kui ma mainisin David Bowiet ja Leonard Cohenit, siis siinkohal peab meeles pidama ka seda, et osa põnevamast luulest on peidus kuskil Beebilõusta plaatidel. Aga mis veel olulisem: tegelt on Die Antwoordi sarkastiline-irooniline-vaba-eklektiline "Mount Ninji and The Nice Time Kid" üks enik kedrand luuleplaat tänavu me kodus. Ja sellega on natuke nagu Queeniga, et kriitikud ei saa kogu sest kujundipeost, barokenrollist ja ülevõllinaljast ja sisimast kurbusest-ilust aru, nii et jah. Enim kedrand luuletajad on kindlasti Ninja ja Yolandi. Ekstaole.
JÜRI TALVET
Miguel de Cervantes Saavedra. Näitlikud novellid. Tlk Lauri Pilter, Eva Kolli ja Aita Kurfeldt. Tartu: TÜ Kirjastus, "Maailmakirjanduse tõlkevaramu", 2016.
Suurima maailmakirjandusliku kaaluga raamat 2016. aasta eesti tõlgete seas. Samade kaante vahele on mahtunud kaheksa "näitlikku novelli", neist kuus ilmub eesti keeles esmakordselt. "Mustlasneidu" ja "Suursugust köögitüdrukut", nagu ka taastrükis "Koerte kõnelust" koos seda raamiva "Petliku abieluga" võib käsitleda lühiromaanidena. Raamatu "Esitluses" ütleb Lauri Pilter: "Cervantese looming on elutruu ja oskuslik kunst, mis haarab lugejat kaasa nagu kütkestav viiulisoolo või orelifuuga. Samas võib sellest ammutada mõttetarkust ja kustutada selle abil oma teadmistejanu."
Alejo Carpentier. Siitilma riik. Tlk Maarja Paesalu. Tartu: TÜ Kirjastus, "Maailmakirjanduse tõlkevaramu", 2016.
Eriti väiksemamahulise proosa valdkonnas 20. sajandi maailmakirjanduse tähtteoseid, Hispaania keeles 1949. aastal ilmunud lühiromaan, millega kuubalasest autor mitte ainult ei algatanud maagilise realismi mõjurikka nähtuse ja uut laadi ajalooproosa, vaid mille (ka eesti keelde tõlgitud Eessõnas) tekitas teoreetilise teksti maagilise realismi ladinaameerikalike lätete mõistmiseks. Väärt lisa raamatule on noore tõlkija pikem saateessee.
Gabriel García Márquez. Kolonelile ei kirjuta keegi. Tlk Maria Kall. Tallinn: Eesti Raamat, 2016.
García Márqueze enda kunagist ütlust mööda tema parim saavutus. Mina oma maitset ja kogemust järgides seaksin selle lühiromaani maailmakuulsa kolumbialase teoste seas headuselt kolmandale kohale "Saja aasta üksilduse" ning pealkirja all "Kadunud aja meri" eesti keeles 1980. aastal ilmunud jutuvalimiku järel.
Mateiu I. Caragiale. Curtea-Veche kuningad. Tlk Riina Jesmin. Tallinn: SA Kultuurileht, Loomingu Raamatukogu, 2016.
Mida hädasti oli vaja ja mida oleks eesti keeles tunduvalt rohkem vaja kui seni: ilmutada tõlketeoste vahendusel traditsioonilise perifeeria vaimselt võimekust mitte ainult "keskusi" matkida, vaid luua rahvuslikust pinnasest oma ainukordseid peegeldusi hämarast ääre-Euroopast. Antud juhul temperamentselt, erakordse jutustusliku hooga loodud pilt autori kaasajast – 20. sajandi alguse Bukarestist, kus maine viletsus ja moraalnegi allkäik ei lämmata vaimuvõpatusi, unistusi hingestatud elust.
"Sada hetke eesti luules". Valinud ja kommenteerinud Rein Veidemann. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
Uus selles žanris silmapaistev saavutus teenekalt kirjanikult, kirjandus- ja kultuuriloolaselt pärast raamatut "101 eesti kirjandusteost", Varrak, 2011. Aitab massi- ja rämpskultuuri agressiivsust tõrjuda, toob esile rahvusliku luule loovuslikud märgid, mil on lootust oma kaasaega üle elada ning aidata hingetuge leida rahvuse tundlikul vähemusel, kes Eestis õnneks kunagi puudunud ei ole ega kao küllap täiesti ka tulevikus.
PIRET VIIRES
Otsustasin, et keskendun oma soovitustes ainult eesti ilukirjandusele. Sel juhul oleks 2016. aastal ilmunud eesti kirjandusteostest soovitamist väärt Kai Aareleid, "Linnade põletamine" (Varrak), oluline ja tõsine raamat, mis on saanud juba mitmelt poolt kiitvaid hinnanguid. Samuti tõstaksin esile Peeter Sauteri nukrat ja omaeluloolise mündiga argielulist romaani "Sa pead kedagi teenima" (Tuum). Meeldivaks üllatuseks osutus Ilmar Taska "Pobeda 1946" (Varrak) - haaravalt kirjutatud ja kaasakiskuv lugu karmidest 1940ndatest. Avastasin ka Katrin Pautsi potentsiaali krimikirjanikuna, kelle nii " Politseiniku tütar" kui " Tulekandja" (Varrak) olid põnevad ja hea kerge sulega kirjutatud. Peale lugemist olen veendunud ka, et Andris Feldmanis sai Betti Alveri debüüdipreemia romaani " Viimased tuhat aastat" (Varrak) eest täiesti teenitult. Oluliste autorite olulisi teoseid ilmus aasta lõpus veelgi: Maimu Berg, "Hitler Mustjalas" (Tuum), Mihkel Mutt, "Eesti ümberlõikaja" (Fabian), Maarja Kangro "Klaaslaps" (Nähtamatu Ahv), Eeva Park, "Lemmikloomade paradiis" (Verb), kuid kõikidesse pole ma jõudnud veel süveneda.
PILLE-RIIN LARM
Kirjandusaasta oli rikkalik, väga raske on välja tuua vaid viit väljapaistvaimat. See on siiski võimalik, kui kitsendada valim kodumaisele ilukirjandusele. Tähestikulises järjekorras:
Kai Aareleidi romaan "Linnade põletamine",
P. I. Filimonovi romaan "Laulis, kuni kõik lõppes" (tlk Ingrid Velbaum-Staub),
Maarja Kangro romaan "Klaaslaps",
Jüri Kolgi luulekogu"Igapidi üks õnn ja rõõm",
Lauri Sommeri jutukogu"Lugusid lõunast".
Kui te ei loe neid raamatuid, lähete uude aastasse suure karmavõlaga eesti/Eesti kirjanduse ees.
MIHKEL KUNNUS
Eesti kirjandus ja esseistika olid ühed vähestest headest asjadest, mille jättis meile see issandast neetud aasta 2016. Samuti ilmus mitmeid väärt tõlkeid, millest ma sugugi ei häbene üle soovitamast Michel Houellebecqi teoseid"Platvorm" (tlk Indrek Koff) ja "Alistumine" (tlk Triinu Tamm). Eriti viimase retseptsioon ja ajakirjanduslik viitamine on olnud nii tihe, et see võib paljudel võtta tuju ja uudishimu teose endaga tutvumiseks, aga soovitaksin siiski. Inforuumi fragmenteerumise ja hermeetilisteks mullideks lagunemise ajastul on väga hea, kui on tekste, mida on lugenud võimalikult paljud ja mis annavad ühisosa, millele toetuda. Aga mitte ainult selle pärast soovitan väga Mihkel Muti satiirilist, iroonilist ja ometi sooja ajastuanalüüsi "Eesti ümberlõikaja", mille lõppu on lisatud fiktiivse Archibald Aristotelyevi essee "Lääne-Rooma languse ning tänapäeva Euroopa võrdlevaid piirjooni". Viimases näidatakse kui tinglik on paralleelide vedamine ajaloost tuntud sündmustega ja kui erinev on praegune olukord meie kultuuriloo vahest ehk kuulsaimast hiilguse langemisest, ent ometi ei tee see igakülgne erinevus asju kuidagi roosliliseks või ohutuks.
Heaks komplementaarseks paarikuks (või siis triaadiks kui "Alistumine" ka kampa võtta) Muti teosele on Andrei Hvostovi suurepärane "Šokolaadist prints", mida võib nagu Muti ja Houellebecqi romaanegi iseloomustada kui vaimukat, läbinägelikku, analüütilist väärtkirjandust, millesse on kohati lausa groteski peidetud kurbust ja inimolu traagikat, ent ometi on need kolm samas stiililt ja temperamendilt vägagi erinevad ja omanäolised.
Mõnusaks öökapiraamatuks võiks soovitada Hardo Pajula esseistlike laastukeste kogumit "Kassi nurinad", kuhu on kokku toimetatud 101 aastatel 2012-2014 ajalehte Postimees kirjutatud ajakajalist kolumni, majanduskriisi järellainetustest kaldutakse üha enam kultuurikriitiliste üldistusteni.
Jätkuvalt hoos on ka Kulturtäger pan Lindepuu, kelle vahendusel ilmus näiteks mahukas kogumik Poola James Deanilt Marek Hłaskolt ("Kaunid kahekümneaastased") ja esimene köide Słavomir Mrožeki "Valitud teostest".
Kui eelnimetatuid võiks saata iseloomustus "Me naerame (neid lugedes) enesekaitseks", siis mööduvast aastast jääb meile ka toekat kodumaist esseistikat, kuhu peitu pugeda. Noorema põlvkonna filosoofilt Leo Luksilt ilmus väga laia diapasooniga "40 kiri", milles käsitletakse ülendava analüütilise tõsiseltvõetavusega nii kohalikke pisitegelasi kui filosoofiaajaloo tõelisi suurkujusid. Mahukad koondkogumikud jätsid Eesti mõtteloo kullafondi ka Hasso Krull ("Mõistatuse sild") ja Jaan Undusk ("Eesti kirjanike ilmavaatest").
Eelnevast üsna teise ooperisse kuulub Birk Rohelennu krimiromaan "Sa pead suudlema Silvat", mille žanrimääratlus võib mõjuda eksitavalt pisendavalt. Tooksin seda raamatut muuhulgas esile ka kui head käsitlust noore ema elu proosast (Milan Kundera), magamata öödest ja painavatest hirmudest.
Argiteadvuses üha enam juurduva algeenia vastu aitab Oxfordi emeriitprofessori Denis Noble'i "Elu muusika. Bioloogia teispool geene" (tlk Lauri Laanisto), mille tõlget väärindab Kalevi Kulli viiterikas järelsõna.
Ja on aeg jälle üle lugeda Dostojevski "Ülestähendusi põranda alt" ja "Vennad Karamazovid" ning Thomas Manni "Võlumägi", sest aeg on sõge ja tüli isa Kristuluse ja poeg Humanismi vahel terav.
KOIT RAUDSEPP
Mait Vaik, "Meeleparanduseta" (Puiestee OÜ). Vaik läheb aina paremaks. Kaheksa juttu linnainimeste masendavast elust kerge alkoholisõltuvuse tingimuses ei jäta muud soovi, kui tahaks veel.
Patti Smith, “M-rong” (Tänapäev, tõlkis Triin Van Doorslaer). Dylani eest Nobeli järel käinud Smith oli varem peamiselt poeet. Siis kirjutas haarava autobiograafia. Siin on aga tema laitmatu romaan, kus keerduvad illusioon ja isiklikud mälestused.
Nikolai Baturin, "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" (Menu). See üleaegne fantaasiaromaan on minu esimene Baturin. Ehk mitte viimane.
Michel Houllebecq, "Platvorm" (Varrak, tõlkis Indrek Koff), "Alistumine" (Varrak, tõlkis Triinu Tamm). Parim meestekirjanik maailmas. Sobib ka ülejäänutele, kui huvi on ja närvi jagub.
Andris Feldmanis, "Viimased tuhat aastat" (Varrak). Käest läinud postsingulaarsus ja inimtsivilisatsiooni eelviimane faas. Eestlane vegeteerimas tühjavõitu Berliinis ja tema läbikukkumisele määratud armastuslugu kokkukukkuvas inimeste ilmas. Esmaklassiline debüüt.
JÜRI PINO
Professori selfikoomiks
"Juri Lotmani autoportreed"
Koostanud Tatjana Kuzovkina ja Sergei Daniel
Tallinna Ülikooli Kirjastus
488 lk.
Mäletab heldimusega, kuidas telepurgist tuli seriaal „Vestlusi vene kultuuriloost” Juri Mihhailovitšiga peaosas. Riigitelevisioon võiks igasugu poliitiliste ümarlauasaadete asemel neid korrata. Telekas ei pea lollusi edastama, vaid võib täiesti olla targemakstegev riist majapidamises.
Kui ei tea, kes Juri Mihhailovitš oli, pole tema raamatuid lugenud, mainitud seriaali näinud, siis läheb see köitekene teist muidugi mööda. Või ka mitte, sest kui teile vähegi meeldivad anekdoodid professoritest, siis siin on, jah, selfikoomiks, kui moodsalt öelda.
Ja mina olen kuradi loll, et ei taibanud ühtegi tema loengusse minna vaid sidisin mingis ajakirjandusmeisterlikkuses.
Peenemaid poeese
Tõnu Õnnepalu
"Klaasveranda"
Varrak
108 lk.
Ilus on see raamat juba välimuselt, ilus on poeem. Mida võib ka lugeda nagu juttu, kui ollakse sihuke labasema meelelaadiga isik nagu mina. Nagu peenes poeesis peabki olema, teemaks ajaliku elu kaduvus, haprus, soovite, Õhtumaa allakäik. Läbi mitme baltisaksa proua ja preili meenutatakse kunagist mõisaelu, teejoomist klaasverandal.
Võrdlemine pole ehk ilus, aga natuke tuletab meelde Günter Grassi „Minu aastasada” ja Evelyn Waugh' „Tagasi Bridesheadi”. Kui kellelegi nood meeldisid, siis läheb Õnnepalu kaubaks. Pealekauba on auväärt poeet vaevunud oma teose ka plaadi peale lugema, mis raamatuga kaasas. Võtke autosse ühes ja kuulake, kui ummikusse jääte. Oaasike kultuuri kesk bensiinihaisulist matslust.
Arstil on vahel ikka õigus ka
Andres Ellamaa
"Arstile jääb valu. Mälestusi ja mõtisklusi"
Varrak
232 lk.
Ega doktori antud pilt tervishoiust üleliia rõõmus saa. Et ta ise on selle läbi ja lõhki läbi käinud, teemal meditsiiniõe (miks ei võiks võtta pruuki ausa nimetuse medvend?) paunakeses kirurgilaser, siis teab kole palju ja võib ausalt ette heita. Ülbitsevat suhtumist nendessesamadesse õdedesse. Hästi mõeldud haigekassa muutumist sotsiaalministeeriumi ripatsiks ja riigieelarve lüpsilehmaks.
Hea, et kirja pandud. Muidu jääkski illusioon, et tervise edenduseks aitab järjekordsete lollide plakatite ülespanekust ja nõdrameelsetest sotsiaalreklaamidest, ravimisega võib oodata, niikuinii, nagu teab suurmõtleja Marianne Mikko, pole arstidelt mõtet sajaprotsendilist pühendumust eeldada.
Hüpohondrikul ei maksaks seda raamatut muidugi lugeda. Siin räägitakse ju väga palju igasugu tõbedest ja vigadest viisil, millest isegi täiesti ravikauge isik võib arvata aru saavat. Ja kõik need enda küljes avastada, ruttu arsti juurde tolle aega ja ainukest kordumatut elu raiskama tormata.
Kui ateistid hakkavad raamatuid kinkima
Lia Virkus ja Margit Arndt-Kalju
"Paastuköök. Traditsioonide valguses"
Ajakirjade Kirjastus
183 lk.
Retseptid on lihtsalt head, Meeli Küttim need kaunilt ka üles pildistanud. Hirmus nauding on lugeda ajal, kui teabevoog soiub väljamõeldud libahädadest, korralike inimeste jutte. Meie katoliku piiskop seletab lahti lääne kiriku paastu, õigeusk paneb igaks juhuks kaks meest välja, et oleks tasakaal, sest paastust mitte hoolivad luterlased on kah oma mehe selgitama saatnud.
Ja oh Lia ja Margiti paastupäevikud! Ui, ma olen teadnud, et te olete hirmvahvad tüdrukud, nüüd hirmhirmvahvad, hirmhirmhirmvahvad! Eriti kui meenuvad need soiguvad dieedipäevikud, mida aegajalt turule paisatakse, kirjaoskamatute kanade kokkusoditud möga, mis lõpuks väidab, et oi, kuis vaimsed võimed paranesid. Ei paranenud.
Tehke näpud rasvaseks, hakake suvaliselt peale. Pärast plekkidest näha, millised suurepärased leheküljed teid veel ees ootavad.
Unistuste kokkukukkumised
Tiina Laanem
"Pildilt kukkujad"
Sidrunid ja Siilid
271 lk.
Kui üritada teemat kokku võtta nii, nagu sellest aru saadi, siis oleks sõna: unistuste kokkukukkumine. Kahel ajastul, ennesõjaaegses Wabariigis ja nii aastatel 1996-2008. Isegi ju viimases ringi tuterdatud.
Lõbus oli. Eriti üheksakümnendad, kui usk tulevikku mühises üle peade. Ühel Brunol on sarnane unistus kui tema vanaema Emiliel/Emmil, kes enne sõda toimetab. Saaks kunstnikuks ja teeniks veel pappi kah. Papile mõtleb Bruno koos onupoeg Marviniga, tundub, et lähebki, ongi võimalik, jee-jee-jee, kuni.
Kuni tuleb omal ajal ka Emmile, kes rohkemgi kaunishing. Isegi majanduskriisi järellainetustes leiab raha Underi kogu ostmiseks. Maalib sellepärast, et teisiti ei saa. Ilus mees kukub pooliseenesest kaela ja osutub veel heaks meheks ka, õnn on sama hästi kui õuel, siis tuleb teadagi, mis. Tiina on võluvalt avameelselt öelnud: Eesti riik anti vabatahtlikult ära.
Ülimalt väärikalt kirja pandud. Tasub jupikaupa lugeda, et kauemaks jätkuks.
KAUR KENDER
1. I.V. - Aedniku päevik
Kui selle raamatu autor oleks 90. aastatel lõhki läinud, siis oleks võinud vabalt minust saada vanglakirjanik. Kuna ta vaikis, õnnestus mul elukutse vahetamine ja minust sai ainult harrastuskurjategija ja põhikohaga kirjanik.
See raamat on kõige retsim sisevaade eesti vanglaellu 21. sajandi teisel kümnendil. Naljakas, läbinägelik, nukker, lootusrikas ja väga-väga eksistentsialistlik. No ja edasi? Mis edasi, küsib see autor. Parem on, kui sul on vastus valmis.
2. Maarja Kangro - Klaaslaps/ Yanis Varoufakis - Nõrgad kannatavad, mida peavad
Need raamatud on mu peas paralleelsed, sest lugesin Maarja raamatu Yanise oma vahele. Ja mõlemad räägivad sellest, mida me kaotamas oleme. Tsivilisatsioon, euroopa. Rahu. Maarja on veidi rahulikuma vaatega, sest isikliku, lõpuni halva asja läbielamine teeb ta veidi ükskõiksemaks selle suhtes, et ilmselt on tulemas uued suured tapatalgud Euroopas. Yanis omakorda on mulle nagu isa asemel, kes suri enne, kui jõudis asjadest rääkida. Ta raamat paneb ajaloo konteksti paika, 2. maailmasõda, Kreeka hunta, Saksamaa roll. Maarja kaotus on valus. Ja see, mille me kaotame Euroopas, see saab olema nagu Klaaslaps 500 miljonil inimesel korraga.
3. Chris Knight - Decoding chomsky
Kõige parem raamat 2016 ja ilmselt isegi 21 sajandil on olnud Chris Knighti Decoding Chomsky. Varem ei ole ma mitte midagi sellist lugenud. Nagu oleks kogu elu selle raamatu lugemiseks valmistunud. Iga tegelane, mõte, idee raamatus on vähem või rohkem tuttav, aga läbinägelikkus, järeldused, mõistmise sügavus - pole midagi sellist varem raamatu kujul näinud. Üle lehekülje on lauseid, mille puhul tundsin kohustust püsti tõusta ja neid kõva ja selge häälega öelda. Uskumatu lugu ideede ajaloost. Hlebnikov, Majakovski, zaum ja edasi kuni 21 sajandini. Kommunism elab! Kommunism võidab, vennas.
4. Roger Penrose - Fashion, Faith, Fantasy in the New Physics of the Universe
1981. aastal lugesin ma Jossif Šklovski "Universum. Elu. Mõistust". Järgmine kord vapustas mind Lee Smolini "Trouble With Physics" 2006 aastal. Ja nüüd siis 2016 ja Roger Penrose. Ülihuvitav raamat kolmest probleemist: et stringiteooria on nagu moeäri, et usk kvantfüüsikasse on raju, nagu eestlaste usk Igor Mangi ja et suure paugu inflatsioonihüpotees ja muud asjad kosmoloogias on arutud, nagu usk et lapsi toovad päkapikk-kured.
Raamatu neljandas osas valib Roger Penrose poole kvantfüüsika ja relatiivsusteooria vahel. Hull raamat, nagu oleks mu vend Heiti selle kirjutanud, otse mulle. Heiti on ka alati olnud kindel, et Einsteinil on õigus. Ja võib vabalt olla, et ongi.
5. Laurent Binet - HHhH
Kohutavalt päevakohane raamat. Michal on Rõivase ajud. Vabandust. Heydrich on Himmleri ajud. Aga pimeduseprintsi võimuletulekut on alati huvitav jälgida. Heydrich oli kindlast lõpuni halb inimne, päris lõpuks. Aga mis hetkest? Kuidas see juhtus? Mismoodi on võimalik olla kohutav isegi natside keskel. Kui Heydrich tapeti - sellest on kogu see raamat - siis Hitler oli raevus ja lubas, et saadab Tšehhidele kaela kellegi hullema. Siis aga ehmus, sest mitte kedagi hullemat ei olnud.
Raamatul on üks tohutu puudus, mis ta peaaegu täielikult tühistab. Binet on adopteerinud tšehhi rahvusluse. Ja ta arvab, et väikerahvastele on natsism lubatud, isegi õigustatud. Ta nimetab tšehhi aladel elavaid sakslasi "gangreeniks". Nimetab autori häälega. Kristen, kuuled. Gangreen. Sul on seda sõna vaja, kui hakkad eesti rahvuse eest seisma, sinimustvalge timukakirves käes.
PEETER SAUTER
Raamatuhunnikute vahelt
Juba aastaid ei saa ma normaalse lugemisega hakkama. Tundub, et olen muutunud düslektikuks. Viimasel ajal on sellele lisandunud düsgraafia. Äkki see on mingi keele- või tekstimürgitus.
Samas on laudadel ja laua all raamatuhunnikud. Nii uusi kui vanu raamatuid. Need on mentaalne koorem. Ja kõige selle juures mulle lugeda meeldib. Aga ma tean, et raamatule tuleb kohe seda pihku saades näljase hundina kalalle karata, rebida lehekülgi ja sõnu kihvade ja küüntega, lõrinal. Kuna ma olen töötu, siis saangi seda teha. Kui uus Marusja Klimova – suur lemmik - postkastis oli, sööstsin urinal Murkale kallale nagu naaberküla kuri koer. Ja noh, "Majake Bois-Colombe’is" pole raasugi nirum kui eelmine Klimova. Siin ei hängi armsad vene peded enam Leningradis, vaid Prantsusmaal. Aga pidin kuhugi jooksma, vist õllepoodi, ja raamat pooleli.
Suvel ilmunud Dante "Jumaliku komöödia" kaht esimest osa lugesin õhtul õlle juures ja see oli naljakas nagu lorilaul. Kahju, et enam väikseid lapsi minu juures ei ela. Kogu see mürts ja märul põrguringides on naiivne vemmalvärss ja uinutaks iga tänapäeva lapse, kes harjunud palju karmimate muinasmaailmadega. Aga ma tegin vea, et hakkasin lugema kommentaare (mida on mahult hulga rohkem kui Dante fantaasialora, tegemist on ilmselt fantaasiakirjanduse alustalaga).
Ülar Ploomi kommentaaridel pole mitte mingit muud viga, kui et need on huvitavad ja neid võibki lugema jääda. Seal on järelemõtlemiseks rohkem vaimutoitu kui naiivselt pendeldavas originaaltekstis. Ma ei usu, et Dante kõigele viidatavale kirjutades mõtles, aga see pole tähtis. Arvatavasti võiks Dante kommentaaride lugemisega veeta muretult mitte ühe, aga umbes sada elu. Ja kas see oleks purgatoorium, põrgu või paradiis, seda ma öelda ei oska.
Michel Houellebecq kirjutab sama muretu kergusega ("Maailma vastu, elu vastu") oma lapsepõlve kumiirist Lovecraftist. See seos ütleb hirmsa prantslase enda kohta ühtteist. Ei ole ta romaanid nii tõsised midagi. See on lihtsalt õuduskirjandus kaasaegsel moel. Houellebecq on tänane Lovecraft ja Houellebecqi islamiseeruv Prantsusmaa tema uus Chtulhu. Lugemise kõrvale võiks vahtida pööraselt lõbusat mokufilmi (võlts dokfilm) "Michel Houellebecqi röövimine", kus mängib kaasa kirjanik ise, sama muretult, soojalt ja sarkastiliselt, nagu ta kirjutab – ja ka filmis kukub ta Lovecraftist heietama. Mürgine Baudelaire oli lapselikult sisse võetud Edgar Allen Poest, Houellebecqi mängunurgas elab Lovecraft.
Maarja Kangro "Klaaslaps" on klassika juba sündides. See saab selgeks esimestest lehekülgedest peale. Korraga lõikavalt valus ja samas kerge ja muretu. Ma olen isegi oma lapse surma kirjeldanud. See on teraapia. Ja kirjanikule ei tohi nihilismi ette heita. Beauvoir kirjeldas oma ema surma – ja Kangro feministlik tekst on kuulsa prantslanna omaga mõneti suguluses. Mis on minu poolt kompliment ja mitte midagi muud. Klaar, ratsionaalne, sentimendivaba ja just seetõttu valus ja – ilus – tekst.
Meie köögis on lugemistuba. Umbes igal teisel hommikul astub läbi naabrinaine Lilli-Krõõt, mängib ukuleelel mõne oma uue loo ja loeb ette paar lehekülge Nikolai Berdjajevit. Paar lehekülge, sest rohkem ei suuda Berdjajevit lugeda ega kuulata. Juhe jookseb kokku. Samas tõmbab Berdajajev aju hommikul tööle nagu kofeiinilaks (mis lugemist saadab). Enamasti me selle juures oigame ja vahel purtsatame naerma, sest Berdjajev elab kuskil nii kaugel omamaailmas, mille lukkude lahtimuukimiseks ulatab ta mitmeid omatreitud võtmeid – nagu näiteks "pahad paljusused" ja "halvad lõpmatused", aga muugi, mis sa muugid, peale selle, et Berdjajev on oma kirjelduse kohaselt geenius, ei ole ma palju rohkem teada saanud. Minu sügav kaastunne ja lugupidamine Ants Paikrele, kes on Berdjajevi omaterminoloogiat tõlkides pidanud palju uusi keelendeid leiutama. Raamatu pealkiri on "Loomingu mõte", aga mis asi see on, ei ole ma aru saanud. Me oleme poole aasataga jõudnud 77. leheküljele ja paksu raamatu läbiveerimiseks kulub meil veel paar aastat. Kui saan teada, mis on loomingu mõte, ütlen teilegi. Kuigi ma kardan, et raamatu lõpuks on algus lootusetult meelest läinud.
Raamatuhunnik on kõrge. Just tuli Lindepuu Hendrikult päkapikupakina uusi poola kirjanduse tõlkeid. Kolakowski (on see tal juba kuues Kolakowski tõlge?), Mrozhek, kes tegi lapsepõlves palju nalja kirjeldades, kuidas kangelane, vastupanuvõitleja, teeb oma kangelasteo kusedes lumme kirjad: "Franco veel näitab teile!" ja "katoliiklased ei vannu alla!" No teisiti ei osanud ta oma meelsust deklareerida. Ja nobelist Czeslaw Milosz on loomulikult hea ja tihe nii luules kui esseistikas, aga vuhib kirjutada nii palju, et see on juba grafomaania piiril. Sama on juhtunud paljude paljukirjutajatega. Aga parem huvitav grafomaan, kes kipub ühtsama laulukest laulma, kui keegi kesine, kusine ja kasin.
Just käisin Ruth Huimerinna vägeva pildiraamatu esitlusel. Seda iludust lehitsedes on tunne, et jõul vist ongi juba saabunud ja jääbki siia.
Aga uuel nädalal sõidan läbi kirjastuse Hotger toimetusest ja toon ära oma Charles Bukowski "Sink leiva vahel" tõlke. Kui jõul läägeks kisub, siis võite piprase, viskise ja spermase Bukowskiga end karge ja karmi elu juurde tagasi tuua. Ei, mis, need on lookesed Bukowski kooliajast nagu Oskar Lutsul. Kuigi Los Angeleses kakeldakse rohkem kui Paunveres.
Uku Masingu luuleoopus "Inimeselaps" on laual, sellega on natuke nagu Milosziga, st geenius kipub grafomaaniks. Aga Ilmamaa on teind karge valiku, sees on portsude viisi noort Masingut, kus vohamine on kirega rohkem kaetud ja valu ehedam.
Ja vahel sirvin üle Eduard Tüüri laastukogu "Nägemine on nähtamatu", see sobib iga joogi kõrvale ja pakub lihtsalt nutikat ja kultuurset ajaviidet. Hunnikut altpoolt lahti kaevates vaatavad vastu vahva Andris Feldmanis... ja siis Tiina Laanem, Katrin Johanson, aga kuhu ma olen kaotanud Kai Aareleiu? Vaat ei mäleta. Need kolm graatsiat on justkui õed ja mingit Parise otsust, et kes kõige kaunim on, ma siin tegema ei hakka. No Eeva Park võiks olla nende veidi vanem ja targem õde, aga Park oskab ulakaski olla, nii aadlidaami kombel küll, sest "Lemmikloomade paradiisi" sordiini all hoitud sündmused arenevadki uhkes iiri lossis.
Hoopis teist karva lugemine või sirvimine on Helle Koppeli "Vanamõisa vihikute" teine osa. Siin lapatakse lahti ühe küla lugu.
Minu igapäevane leivatekst on hoopis Bukowski luule, mida tõlgin ajaviiteks ja käeharjutuseks, sest keegi tõlget tellind pole ja mul pole aimu, kas tõlked kunagi ilmuvad.
TIIT ALEKSEJEV
1. Nikolai Baturin, "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse". Ajalooline romaan. Menu, 2016.
Teos ise on unenäoline, kohati kaunis ja selge, kohati segane. Aga ta puudutab olulisi teemasid: mis saab Euroopast, kas sõda ja purustused on vältimatu osa ajaloo mustrist, kas hävingust on võimalik kõrvale pöörata.
2. Lauri Sommer, "Lugusid lõunast". Menu 2016.
Vaga vesi ja põhja ei tulegi.
3. Svetlana Aleksejevitš, "Sõda ei ole naise nägu". Vene keelest tõlkinud Toomas Kall. Tänapäev, 2016.
Lõikab ja siis on valus, aga see on vajalik. Hea kirjandus ja oluline lektüür kõigile, kes Teise maailmasõja ja totalitarismi vastu huvi tunnevad. See maailm võib olla ajaliselt kaugel, aga ruumiliselt mitte.
4. Michel Houellebecq, "Platvorm". Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff. Varrak, 2016.
Houellebecq võib närvidele käia, aga tema prognoosidel on kalduvus täide minna. Teose lähtepunktiks on lääneühiskonna võtmeküsimus: kuidas tulla toime olukorras, kus ise tahaks kõike, aga sind ei taha keegi? Aga kui ise ka enam ei taha? Mis siis saab? Palju ilusaid vaateid ja reisikirjeldusi.
5. Mateu I. Caragiale, "Curtea-Veche kuningad", rumeenia keelest tõlkinud Riina Jesmin, LR 2016/ 31-32.
19. sajandi Bukaresti varielu imelises tõlkes. Suur rumeenia romaan, mida keegi ei oodanud, ja mis tuli sellest hoolimata.
DANIELE MONTICELLI
LõpPeval aastal on ilmunud nii heade Itaalia autorite eestindused, et ma ei suutnud oma soovitusi kirja pannes vastu pidada kultuurilise patriotismi kiusatusele. Asja teeb kusjuures veel huvitavamaks see, et mitme tõlke puhul pole piirdutud pelga keeltevahelise ülekandmisega, vaid astutud on originaaltekstiga tõlgenduslikku dialoogi põhjalike kommentaaride, ees- ja järelsõnade ning illustratsioonide näol. Tulemuseks on uus kooslus, mis pakub eesti lugejale värskendavat lähenenisvõimalust itaalia kirjanduse klassikale.
Dante Alighieri, "Jumalik Komöödia. Purgatoorium". Tõlkinud Harald Rajamets. Kommenteerinud Ülar Ploom.
See, et "Jumaliku komöödia" terviktõlke ilmumine on Eestis nii kaua viibinud, võib tunduda kahetsusväärne. Samas on üsna loogiline, et selleks pidi ootama Eesti oma dantisti väljakujunemist Ülar Ploomi näol. Paar aastat tagasi "Põrguga" alustatud projekt peaks nüüd lõpuni jõudma järgmisel aastal eestikeelse "Paradiisi" ilmumisega. "Purgatoorium" jääb sageli ebaõiglaselt "Komöödia" kahe teise raamatu võimsamate lugude ja kujundite varju, kuid Puhastustule mägi on tegelikult kõige "inimlikum" teispoolsuse paik. Parima tuleviku lootus, milles praegused valu ja kannatus segunevad ootuse rõõmuga: see on "Purgatooriumi" hingede seis, mis vastab ilmselt märksa täpsemalt kui Põrgu lootusetu kannatus ja Paradiisi õnnis armastus meie elutunnetusele siin ja praegu, selles maises maailmas.
Giuliano Proccaci, "Itaallaste ajalugu esimene ja teine osa". Tõlkinud Heete Sahkai.
Tegemist on haruldase katsega käsitleda Itaalia ajalugu tervikuna, paigutades selle tingliku alguse I aastatuhande vahetusse linnvabariikide tekkega ja lõpetades Teise maailma sõja järgse perioodi lootuste ja pettumustega. Nagu näitab raamatu pealkiri, keskendub Procacci mitte ainult suurtele ajaloolistele sündmustele, vaid ka rahva sotsiaalajaloole, Itaalia kultuuri arengule ning nendega seotud vastuoludele ja konfliktidele. See on oluline lugemine neile, kes soovivad mõista tänapäeva Itaaliat ja ei pelga angažeeritud, vasakpoolse ajaloolase pilku, mis ei lange aga kunagi ideoloogilisse dogmatismi ega manipuleeri ajalooliste faktidega.
Giacomo Leopardi, "Valitud teosed: valik canto 'sid ja proosapalu raamatust Operette morali". Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Maarja Kangro.
19. sajandi suurpoeet kirjutab kõigest sellest, mis muudab meie elu lootusetult õnnetuks: nooruse illusioonide purunemine, inimeksistentsi mõttetus, saatuse ebaõiglus, inimsuhete julmus ja väiklus. Kuid ometi kirjutab Leopardi sellest niisuguses ilusas keeles, selliste vapustavate kujundite ja kirgliku osavõtuga, et lugeja tahes-tahtmata hakkab sellesse samasse õnnetusse ellu ja karmi inimsaatusse andunult kiinduma, tundes solidaarsust enda ja oma saatusekaaslaste hinge hapruse ja haavatavusega. Leopardi luuletusi ja proosapalu lugedes saame filosoofiliselt mõtiskleda, autori kultuurilist eruditsiooni nautida, tema elutunnetuse läbi elada. Maarja Kangro põhjalikud järelsõna ja kommentaarid pakuvad nii head sünteesi Leopardi lomingu tõlgendustest kui ka eesti luuletaja originaalset lähenemisnurka Itaalia poeedi tekstile.
Dino Buzzati, "Loomine". Tõlkinud Anne Kalling, illustreerinud Gerda Märtens.
Ei juhtu küll sageli, et Itaalia tuntud kirjastus otsustab anda uuesti välja eraldi raamatuna 20. sajandi kirjandusklassiku jutustuse, paludes pealekauba Eesti illustraatoril seda piltidega varustada. Täpselt sellisena nägi aga sel aastal ilmavalgust Dino Buzzati "Loomine" – enne itaalia- ja siis ka eestikeelsena. Loominguline duo Buzzati/Märtens jutustab meile Piibli loomise lugu teistsuguse vaatenurga alt, tuues selle täielikult maa peale ja muutes loo mõtiskluseks jumala ja inimese loomuse ning loomingulisuse üle. Tekst ja pilt hakkavad lugeja pilgu kaudu ettearvamatult koos mängima ja lugemisest-vaatamisest tekib uus originaalne tervik, mis sobib nii lastele kui täiskasvanutele.
Paul Fayerabend, "Meetodi vastu". Tõlkinud Kalle Hein.
Lõpetuseks ometi ka midagi väljastpoolt saapakujulise poolsaare piire. Anarhistliku teadmisteteooria rajaja Paul Fayerabendi tekst jõuab eesti keelde väga õigel hetkel. Feyerabend näitab nimelt oma raamatus, et teaduslik tegevus, avastamine ja leiutamine ei lase end kunagi täielikult suruda loogilistesse skeemidesse ja igasuguse meetodi range jälgimine osutub uurimistöös pigem takistuseks kui eelistuseks. Teaduslik tegevus jääb vastupidiselt ettearvamutuks protsessiks, milles mängivad olulist rolli loomingulisus, leidlikkus ja veenmisoskus. Ajastus, kus me kipume taandama teadmistepõhist lähenemist algoritmilistele automatismidele (kurikuulsad Exceli tabelid), rahastame uurimistegevust projektide põhjal, mille tulemused peavad olema prognoositavad ning mõõdame teadustöö väljundeid kvantitatiivsete kriteeriumite põhjal, mõjub Fayerabendi anarhistlik lähenemine värskendava meeldetuletusena teaduse tegelikust potentsiaalist.
INDREK KOFF
- Titus Livius, "Linna asutamisest alates". Ladina keelest tõlkinud Kristi Viiding, Mart Noorkõiv, Tuuli Triin Truusalu. TLÜ kirjastus.
Lõpuks ometi! Igale lugevale inimesele väga vajalik raamat, mida väärtustavad veelgi põhjalik kommentaarium ning ees- ja järelsõna. Hea on vahel lugeda ka niisugust raamatut, mille autori surmast möödub järgmisel aastal 2000 aastat. Mis on jõudnud pisut settida.
- Yuval Noa Harari "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu". Inglise keelest tõlkinud Anu Põldsam. Äripäeva kirjastus.
Vaimustav sissevaade inimese kujunemislukku. Ängistav ja ühtaegu lohutav lugemine. Kui raamatule õnnestub õige nurga alt läheneda, paneb see mõttemasina pöörastel tuuridel käima.
- Silvia Urgas, "Siht/koht". Kirjastus Elusamus.
Silvia Urgas sai selle kogu eest Betti Alveri algaja luuletaja auhinna, aga olgem ausad, algajast on asi kaugel. Valmis luuletaja! Ja huvitava häälega.
- Triinu Laan, "Vana katkine kass. Vana Katskinõ kass". Kirjastus Päike ja Pilv.
Lakooniline, ilus, hirmus armas lugu sellest, et elu saab kord otsa ja et sellest ei olegi tegelikult midagi. Lugemismõnu annab veelgi juurde kakskeelsus: eesti- ja võrukeelset teksti saab maitsta kõrvuti ja kordamööda.
- Karl Ove Knausgård, "Minu võitlus". Norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming. Kirjastus Varrak.
Seni on eesti keeles ilmunud tolle arulagedalt monumentaalse teose kaks esimest köidet, aga loomulikult tuleb nad tõlkida ja välja anda kõik, teisiti pole lihtsalt mõeldav. Mingil müstilisel moel suudab Knausgård teha eimillestki (oma elust - vabandage, keda see õieti huvitama peaks?) midagi vägagi tummist (kirjanduse, mis painab ja köidab ja vaimustab).
Väike lisandus veel. Kohutavalt hea meel on, et lõppeval aastal on suurepäraseid raamatuid ilmunud suurepärastelt sõpradelt. Jan Kaus, Piret Raud, Kätlin Kaldmaa, Jüri Kolk, Maarja Kangro, Karl-Martin Sinijärv, Kairi Look, Kai Aareleid ja nii mõnigi veel on mulle pakkunud suurimat mõeldavatest rõõmudest: kergendust. Süda on kerge ja elu palju-palju ilusam, kui tead, et sõbra värskelt ilmunud raamat on päriselt ka väga hea!
MAARJA VAINO
Eeva Park, "Lemmikloomade paradiis". Verb, 2016
Jõuliselt ja samas tundlikult kirja pandud romaan, mis pealtnäha on ennekõike armastusromaan, aga teisalt ka pihtimus- ja lunastusromaan. Park on suutnud kirjutada nii sisenduslikult, et pärast lugemist tundub, nagu oleks ise pikemat aega istunud ühes lossis, endises kloostris ja kohtunud õhtusel teejoomisel kõigi nende omapäraste inimestega… Pisut müstikat käib ka asja juurde, seda oleks võinud olla enamgi. Aga lugege ise.
Mihkel Mutt, "Eesti ümberlõikaja", Fabian, 2016
Irooniline ja teravmeelne kujutus sellest, mis on Eestiga juhtunud Euroopa Liidus. Ja samuti sellest, mis on Euroopaga juhtunud nn avatud maailmas. Või sellest, mis võib juhtuda? Igal juhul pakub Muti romaan harvanähtavalt tõsist mõtlemisainet.
Ilmar Taska "Pobeda 1946". Varrak, 2016
Taska debüütromaan sai alguse mõjuvast novellist, mis ilmus Loomingus 2014 ja pälvis selle eest ka ajakirja aastapreemia. Romaan arendab novelli terviklikuks looks, kaotamata novellis hästi välja mängitud pinget. Ei maksa lasta end petta ka sellest, et „Pobedat“ on hea ladus lugeda – lihtsast meelelahutuskirjandusest eristab teda selgelt sisemine mitmetasandilisus ning ennekõike romaani võime olla sisendusjõuline üldistus ühest ajastust.
Margo Rejmer, "Bukarest. Tolm ja veri". Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2016. Tõlkinud Hendrik Lindepuu.
Eelmisel suvel lugesin suure kaasaelamisega samas Lindepuu kirjastuse reportaažkirjanduse sarjas ilmunud Mariusz Szczygieł „Gottlandi“ (2014) ja arvasin Rejmeri kätte võttes, et ega ta kindlasti Szczygiełi ei ületa. Stiili poolest vast ei ületagi, aga suudab ikkagi kaasahaaravalt, teravmeelselt ja omapärase nurga alt kirjeldada Rumeeniat nii, et saad kokkuvõttes mõjuva teadvust (ja teadmisi) avardava lugemiselamuse.
Mika Waltari "Riigi saladus". Varrak, 2016. Tõlkinud Piret Saluri
Tegemist ei ole kindlasti Waltari parima teosega, aga hea kirjaniku puhul on ka tema keskpärasemat raamatut head lugeda. Eriti hea meel on selle üle, et Waltari teoseid süstemaatiliselt uuesti (või esmakordselt) eesti keelde tõlgitakse, ta on vaimukosutav autor igal ajal (üle) lugemiseks.
LAURI SOMMER
Mu nimekirjas on ainult yks teos:
Tõnis Tootsen, "Esimene päev". Lihtsalt parim.
TÕNU KARJATSE
Tõnis Tootsen, "Esimene päev" (motteloke.xyz) - aasta omapäraseim ilukirjanduslik teos. Sadu lehekülgi käsitsikirjutatud ja illustreeritud teksti, iga raamatu eksemplar autori poolt veel eraldi töödeldud. Nägemus düstoopilisest Eestist, öine järjejutt järjekordsest ehmatavast päevast.
Jaan Undusk, "Eesti kirjanike ilmavaatest" (Ilmamaa) - koguteos, mis aitab avastada ja taasavastada kodumaiseid klassikuid. Ühtlasi on see ekskurss eestlase mõttemaailma, kahekorruseline punane buss läbi eesti kirjanduse.
Andris Feldmanis, "Viimased tuhat aastat" (Varrak) - üllatusteos stsenaristilt ja filmikriitikult. Feldmanise tulevikunägemus on ehmatav aga samas ka sümpaatne. Romaan meie aja inimesest.
Rein Raud, "Unelindude rasked saapad" (Näo kirik) - kauaoodatud luulekogumik Rein Raualt. Raamat, mis valmistab rõõmu ka köitega, sest tänapäeval ei trükita just paju selliseid luuleraamatuid, mida saaks paberinoaga lahti lõigata. Liigutus, mis pühendab.
Alexander Genis, "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra" (Loomingu Raamatukogu) - igasse hetke sobiv sissejuhatus raamatute juurde. Genis tekitab lugejas kõrbe, mida suudab leevendada vaid lugemine.
KRISTA KAER
1. Arkadi Strugatski, Boris Strugatski "Väljasõit rohelisse". Hea raamat, hea tõlge ja Ursula Le Guini eessõna. See on tõeline maiuspala.
2. Patti Smith, "M-rong". Seda raamatut on väga raske kuidagi määratleda ja selles ta võlu peitubki. Tuleb lihtsalt algusest lugema hakata ja lasta Patti Smithi mõttelõngal ennast juhtida.
3. Marju Lauristin, Ene Hion, Margot Visnap, "Marjustini sajand". Huvitav raamat, mis tuletab meelde mitmeid asju, mida tulekski meeles pidada.
4. Michel Faber, "Imelike uute asjade raamat". Raamat armastusest ja usust, mitte tingimata religioonist, kuigi ka sellest on seal juttu. Aga nii, nagu Faber sellest aru saab.
5. Elena Ferrante "Minu geniaalne sõbranna". Napoli sarja esimene raamat, mis loob mitmekihilise ja paeluva maailma ja tegelased, kelle kohta tahaks aina rohkem teada saada.
MARGUS HAAV
Alexander Genis - "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra", vene keelest tõlkinud Toomas Kall, Loomingu Raamatukogu
Raamat raamatutest, kirglik ja intellektuaalne retk universumi, kus omal kohal on nii Proust kui Hašek. Liigutav kummardus kaduvale ajale.
Michel Faber - "Imelike uute asjade raamat", inglise keelest tõlkinud Aet Varik, Varrak
Haarav ja realistlik fantaasia usust ning kauguste lähedusest ning läheduste kauguse suhtelisusest.
Jevgeni Tšižov - "Tõlge reaalusest", vene keelest tõlkinud Ülar Lauk, Tänapäev
Reisiraamat kohtub thrilleriga, hüperrealism ulatab käe muinasjuttudele.
Svetlana Aleksijevitš - "Sõda ei ole naise nägu", vene keelest tõlkinud Toomas Kall, Tänapäev
Midagi täiesti erinevat harjumuspärastest sõjakäsitlustest. Mitte sõja, vaid on tunnete ajalugu.
Наркоман, "Kuidas minust sai Наркоман. Ja lisaks kõik lood nihi list.fm’ist". ZA/UM
Teistmoodi tegelikkus siitsamast nurga tagant.
KALLE KURG
Lugeja argipäev uue kirjanduse lakkamatus pealevoolamises: üha rohkem lugemata jäävat väärtkirjandust, üha rohkem kaudteadmist, üha rohkem paratamatuid valikuid, üha enam segadust mõtetes ja üha tugevnev arusaamine, et on vaja leida viis, kuidas lugejana mõistlikult käituda. Kui selget arusaamist ei ole, eelistad paratamatult kõhutunnet ja maitseotsustusi.
Margus Ott. "Pärimuslikud esseed", EKSA 2016 on igatahes eelmisel aastal ilmunud "Väekirjade" kahe köite väärikas seltsiline. Nende kolme raamatu mitmeid valdkondi ja vaateviise seostav maailmatõlgitsus ja keele ning terminoloogia uuenduslik värskus ei köida põrmugi vähem kui viimase aasta tõlkeline vaimuvara. Mis järgneb? Mitte ainult öös, vaid ka eesti filosoofias on nähtavasti asju... "Väekirjade" sari on ju kavandatud kuueköitelisena!
Arne Hiob. "Patmos. Johannese Ilmutusraamat ja meie tänapäeval". Johannes Esto Kirjastus 2016. Väga selge ütlemisviisiga ja igas mõttes hariv raamat, mis esitab rikastava kokkuvõtlikkusega fakte ja probleeme, millega inimene tänasel vastuolulisel kultuuride mänguväljal silmitsi on. Autor vaatab lugejale otse silma ja küsib, kas pärimuslikest igavestest küsimustest on võimalik mööda vaadata, kui tahame täie mõistuse ja avatud südamega elada.
Peter Wohlleben. "Puude salapärane elu". Tänapäev 2016. Saksa keelest Olav Renno."Ainult see, kes puid tunneb, suudab neid kaitsta." Nii ta ütleb. Nüüdisaja metsanduse pragmaatilisuse kiuste on leidunud vaimurikas metsnik, kes püüab ja ka suudab meis oma asjatundliku ja samas kohati lausa poeetilise nägemuse kaudu elustada arusaamisi vanadest loodusväärtustest niimoodi, et hooliv lähenemine ei muutu naiivseks ega pealetükkivaks. Tänasel tehnoloogiliselt ja metsanduspoliitiliselt agressiivsel ajal on seda laadi elukaitseline hoiak usutavasti teadliku vastutustundlikkuse märk.
Jaan Undusk. "Eesti kirjanike ilmavaatest". Ilmamaa 2016. Olulised tähelepanekud, rabavad lähenemisnurgad, löövad üldistused ja mõjuv rikkalik faktivalik. Unduski raamat ei hiilga meelevaldsete spekulatsioonidega, vaid põhjapanevate seostamistega, mis löövad jalad alt mõnelgi kinnistunud arusaamal. Üheksatsada kahtkümmet lehekülge ei loe naljalt korraga läbi, ja ei tahagi korraga lugeda. Tahad lugeda korduvalt, ja seda mitte ainult oma professionaalse kretinismi tõttu. See raamat ei ole ju mitte lihtsalt uurimuslik, vaid ka vaimukas!
T oomas Raudam. "Vihm". EKS 2016. Raudam kui jutukirjanik kujutab maailma, elu ja inimest nii, et teda lugedes on ainet mõtiskleda, kas me neid kolme üldse oleme näinud. Tavapäraselt taamaltvaatajaina näeme ja avastame tervikut teisiti kui tema seda teeb. Tervik, mida avastatakse hästi lähedalt (ja siiski mitte ka mikroskoobiga vaadates) ja igast oma silmaliigutusest või tärganud mõtteseosest endale aru andes, ei pruugi alati igas suhtes meeldiv ja kaunis olla, kuid just nii nähtud tervikus kihab elu, nii et kirjapandu ei jää ülevaatlikuks mudeliks. Muide, raamatus leiduv näidend Isadora Duncaniga väärib head lavastajat!
Pierre Michon. "Pisikesed elud". Varrak 2015. Prantsuse keelest Anti Saar. I seenda nägemine ja tajumine ajas ja ruumis kui probleem ei saa vist küll kedagi külmaks jätta. Sellel raamatul, kus leidub mängu fiktiivse biograafilisusega ja mida seejuures läbib iseendaks saamise motiiv, võinuks olla Michoni loomingut tutvustav järelsõna. Aga hea, et leidub ülevaade tõlkija tööst. Võluv raamat nii kirjapaneku viisilt kui ka mälutöö poolest. Küll tahaks ka iseendast ja oma elust midagi aru saada!
KÄRT KELDER
Jüri Kolk, "Igapidi üks õnn ja rõõm"
Jüri Kolk mõtestab lahti maailma, kus me elame, poeetiliselt, teravalt ja konkreetselt. Tema luuletusi lugedes tundub justkui rulluks ühiskond meie silme eest lahti sõna haaval. Ära saab tunda end nii mitmelgi korral.
Valdur Mikita "Lindvistika ehk metsa see lindvistika"
Valdur Mikita läheb Eestist ja eestlusest rääkides taas omadega metsa. Ja seda heas mõttes. Teos paneb enda sisse vaatama ja mõtlema, et ehk oleks aeg ka ise globaliseeruva maailma eest kuuskede vahele peitu pugeda. Mõtiskleda üksi, ilma nutiseadmete ja närvilise elutempota.
REBEKKA LOTMAN
Eesti kirjanduse, kultuuri ja üldse huvilisele ilmus Tartus ühel aastal lausa kolm sisult-mahult võimsat teost:
* Tiit Hennoste, "Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I". Tartu Ülikooli Kirjastus.
* Cornelius Hasselblatt, "Eesti kirjanduse ajalugu". Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. Tartu Ülikooli Kirjastus.
* Jaan Undusk, "Eesti kirjanike ilmavaatest". Ilmamaa.
Need klapivad kõigi nende lugemisriiulisse -- ükskõik, mis elualalt --, kes tahavad mõista keskkonda ja kultuuri, milles me elame ja mõtleme. Lisan siia ritta trükisooja Tallinna ülikooli kirjastuse väljaande:
* "Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia", koostanud ja toimetanud Marek Tamm. Tallinna Ülikooli Kirjastus. Raamat võtab vaatluse alla erinevad kultuuriteaduslikud distsipliinid (kultuuripsühholoogia, kultuurisemiootika, kultuurisotsioloogia, popkultuuriuuringud jne), põnevad on ka igale peatükile lisatud juhtumiuuringud, nt analüüsid nii Itaalia luulest kui Parkinsoni tõvest kultuuris.
* Mõni luuleraamat ka, mis on jõudnud rõõmu teha: Teri Varholi fotodega ja Mariliin Vassenini luuletustega "Eleegiad=Elegies" (ingliskeelsed tõlked Miriam McIlfatrick-Ksenofontov, Artellect Press), Kaur Riismaa, "Soekülm" (Verb), Indrek Hirv, "Kuradisild" (Ilmamaa) ja "Inglisild" (Varrak), Ene Mihkelsoni "Kõik redelid on tagurpidi. Valik luuletusi 1976-2010" (Eesti Keele Sihtasutus). Jne.
VALNER VALME
Michel Houellebecq, "Platvorm" ja "Alistumine" (Varrak). Tõlkinud vastavalt Indrek Koff ja Triinu Tamm.
Küsimus ei ole meie jaoks kapitalismis, mida ka meil on moes kritiseerida, küsimus on üldistes väärtushinnangutes ja, jumala eest, nagu Houellebecqi puhul alati: üüratus humanismis. Miks ta meid vihkab? Sest ta armastab meid, lolle inimesi, vist. Ja miks mitte, see toob talle mõnusalt sisse, ja ta saab osta peenemaid veine ja juuste. Mul on selle üle ainult hea meel.
Tähelepanu väärib veel üks Houellebecqi rõhuasetus: "julgematel" ühiskonnakriitikutel on kombeks öelda, et Lääne ühiskond ise tekitas oma praegused probleemid islamiäärmuslusega. Eks seal on ka oma tõde sees. Houellebecq aga kirjeldab muuhulgas neidsamu probleeme, aga ei õigusta terroriste, vaid kritiseerib oma tegelaste kaudu halastamatult islamit, just nimelt islamit, mitte isegi selle usundi sildi varju pugevaid terroriste. Houellebecq ei oleks kirjanik, vaid kolumnist, kui ta oleks lõputult "õiglane" kõigi vastu.
Lauri Sommer, "Lugusid lõunast" (Menu)
Olukord, kus kuulaja on kõne autor. Sommer oskab panna inimesi rääkima asjust, millest nad iga päev ja igaühele ei räägiks ja oskab need omal moel kirja panna. Sommer suudab kohtadele vaimu sisse puhuda, olgu selleks Viljandi äärne soo "Sealpool sood" raamatus või Võru- või Setomaa ja Peipsiäär ja sealtkant sügava lõuna põrandaaluses. Diktofon ei asu telefonis.
Peeter Sauter, "Sa pead kedagi teenima" (Tuum)
Sauter on võtnud lähtekohaks, et ehedat kirjandust ei mõelda välja, vaid et sellest pole elus pääsu, see haarab autori ja kaovad piirid elu ja kirjanduse vahelt. Kirjanikule jääb voli kujutada olukordi reaalsete inimestega täpselt nii, nagu tema kirjanikusilm neid asju tagantjärele oma katusekambris seletab. Kui mõni sõna kellegi suust valesti kirjas, siis alati jääb kunstiline tõde ja juhutegelased peavad leppima sellega, et priskeima sahmaka saab enda kaela ikkagi nimitegelane Peeter Sauter ja pea samavõrra tema muusa Laura.
Kirjutamine kuulub Sauteri põhivajaduste hulka ja kuigi teoses rohkelt ka teistest põhivajadustest juttu, on siin teoses tabatud olemise peenimaid keeli. Kuidas seda üldse kinni püüda on õnnestunud, mõtlesin tihti lugedes. Arvestades veel neid alkoholikoguseid, mida neilt lehekülgedelt tilgub ja mis ausalt öeldes jooma ajavad. Ei, mu jutt on mingi teoreetiline jura praegu.
Hanya Yanagihara "Inimesed puude võras" (Tänapäev), sari "Punane raamat". Tõlkija Krista Eek.
Määrav osa tegevusest toimub kuskil Hawaii ja Tahiti vahel paiknevas väljamõeldud U’ivu saareriigis, mille ühel, 20. sajandi keskpaigaks ikka veel läbiuurimata saarel elavat kuuldavasti kadunud hõim, kel on oma saladus, mis võiks muuta kogu inimkonna arengut.
Lähtepunkt on parima klassikalise seiklusromaani vaimus, teos ise on nii ekspeditsiooni- kui aktsioonikirjandusest midagi tunduvalt enamat, juba oma ülesehituselt, milles pealtnäha kõrvaline konflikt jääb saatma kogu romaani ja omandab aja jooksul uusi tähendusi. Seejuures on olemas nii julesverne’ilikud eksootikakirjeldused kui mikluhhomaklailik antropoloogilise uurimuse põnevus, ehkki tegemist on mõistagi pseudoantropoloogilise raamatuga.
Zygmunt Bauman ja Rein Raud, "Iseduse praktikad" (Tallinna Ülikooli kirjastus). Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan.
Küsimusi on selles intellektuaalses tulevärgis palju, vastused ärgitavad mõtlema, aga kõige huvitavam oli minu jaoks tänapäeva küsimuste küsimus: kas uus tehnoloogia annab meile rohkem vabadust või meelitab see meid hoopis vabadustest loobuma?
### Response:
Autahvel. Lemmikraamatud 2016 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ji Dongwon viis tabelis 12. kohal oleva Augsburgi 33. minutil juhtima ning 47. minutil suutis Borussia Ousmane Dembele väravast viigistada.
Väga korralikku hooaega tegev Frankfurt Eintracht sai koduväljakul peetud mängus 3:0 jagu Mainzist ning kerkis tabelis kolmandale kohale. Lähimatest konkurentidest on Eintrachtil nüüd küll üks mäng rohkem peetud.
Tulemused:
Dortmundi Borussia - Augsburg 1:1 (0:1)
47. Ousmane Dembele - 33. Ji Dongwon
Mönchengladbachi Borussia - Wolfsburg 1:2 (0:1)
52. Thorgan Hazard - 3. Daniel Caligiuri, 57. Mario Gomez
Hamburger SV - Schalke 2:1 (0:0)
60. Nicolai Müller, 82. Bobby Wood - 89. Donis Avdijaj
Frankfurt Eintracht - Mainz 3:0 (1:0)
15., 85. Branimir Hrgota, 75. Aymen Barkok
Eemaldamine: 55. Jhon Cordoba (Mainz) | Dortmund ei suutnud koduväljakul Augsburgi üle mängida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ji Dongwon viis tabelis 12. kohal oleva Augsburgi 33. minutil juhtima ning 47. minutil suutis Borussia Ousmane Dembele väravast viigistada.
Väga korralikku hooaega tegev Frankfurt Eintracht sai koduväljakul peetud mängus 3:0 jagu Mainzist ning kerkis tabelis kolmandale kohale. Lähimatest konkurentidest on Eintrachtil nüüd küll üks mäng rohkem peetud.
Tulemused:
Dortmundi Borussia - Augsburg 1:1 (0:1)
47. Ousmane Dembele - 33. Ji Dongwon
Mönchengladbachi Borussia - Wolfsburg 1:2 (0:1)
52. Thorgan Hazard - 3. Daniel Caligiuri, 57. Mario Gomez
Hamburger SV - Schalke 2:1 (0:0)
60. Nicolai Müller, 82. Bobby Wood - 89. Donis Avdijaj
Frankfurt Eintracht - Mainz 3:0 (1:0)
15., 85. Branimir Hrgota, 75. Aymen Barkok
Eemaldamine: 55. Jhon Cordoba (Mainz)
### Response:
Dortmund ei suutnud koduväljakul Augsburgi üle mängida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskpanga praeguse prognoosi järgi on Läti SKP kasvuprognoos 3 protsenti
"Kui me istume käed süles ja vaatame, kuidas Läti majandus aeglustub, kui me ei võta midagi ette, kui me ei kasuta meile saadaval olevaid instrumente, siis ei saa eeldada, et majanduskasv ei tule veel väiksem," ütles Rimšēvičs.
Tema sõnul korrigeerib Läti keskpank kasvuprognoosi tuleva aasta alguses, kui selguvad selle aasta viimase kvartali tulemused. Hetkel ei ole paanikaks põhjust, ütles ta.
Rimšēvičsi sõnul on Läti majanduskasvu peamiseks lootuseks Euroopa Liidu rahad, mida seni ei ole suudetud ära kasutada ning järgmise aasta majanduskasv sõltub vahendite piisavast kasutamisest.
Tema sõnul on peaministri eesmärk saavutada SKP kasv 4-5 protsendil väga hea, kuid selleni jõudmiseks peab tegema tõsiseid pingutusi.
Läti Pank prognoosib Läti järgmise aasta majanduskasvuks 3 protsenti, kuid 2017. aasta eelarve on koostatud arvestades majanduskasvuks 3,5 protsenti. | Läti keskpank: majanduskasv võib jääda alla 3 protsendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskpanga praeguse prognoosi järgi on Läti SKP kasvuprognoos 3 protsenti
"Kui me istume käed süles ja vaatame, kuidas Läti majandus aeglustub, kui me ei võta midagi ette, kui me ei kasuta meile saadaval olevaid instrumente, siis ei saa eeldada, et majanduskasv ei tule veel väiksem," ütles Rimšēvičs.
Tema sõnul korrigeerib Läti keskpank kasvuprognoosi tuleva aasta alguses, kui selguvad selle aasta viimase kvartali tulemused. Hetkel ei ole paanikaks põhjust, ütles ta.
Rimšēvičsi sõnul on Läti majanduskasvu peamiseks lootuseks Euroopa Liidu rahad, mida seni ei ole suudetud ära kasutada ning järgmise aasta majanduskasv sõltub vahendite piisavast kasutamisest.
Tema sõnul on peaministri eesmärk saavutada SKP kasv 4-5 protsendil väga hea, kuid selleni jõudmiseks peab tegema tõsiseid pingutusi.
Läti Pank prognoosib Läti järgmise aasta majanduskasvuks 3 protsenti, kuid 2017. aasta eelarve on koostatud arvestades majanduskasvuks 3,5 protsenti.
### Response:
Läti keskpank: majanduskasv võib jääda alla 3 protsendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul läks FFC Openil hästi. Loosiga sain kaks matši. Poolfinaalis võistlesin 5 kilogrammi raskema leedulanna vastu, võitsin nokaudiga teises raundis, kus vastane andis tugevate kätelöökide pärast alla. Finaalis olin vastamisi Marie Ruumetiga Pärnust, võitsin 3:0. Sain veel publiku lemmiku tiitli," kirjeldas neiu oma võidukat esinemist pressiteate vahendusel.
Meie sportlastest oli võistlustules ka Hendrik Themas, kes sai meeste kaalus kuni 81 kilogrammi teise koha. Poolfinaalis võitis Hendrik soomlast nokaudiga kolmandas raundis, väga verises ja tasavägises finaalis kaotas aga leedukale, kuna suure ninaverejooksu tõttu katkestas kohtunik matši. Leedukas on ka KOK-i reitingus väga kõrgel kohal. Meestest olid edukad ka Marko Stults, kes sai kaalus kuni 71 kilogrammi teise koha ja Fabio Souza, kes sai meeste kaalus -60 kg kolmanda koha.
Üle elada tuli ka lüüasaamisi. Karl Joonatan Kvell võistles kaalus -75 kg, Rainer Valing kaalus -67 kg ja Sergei Stukov kaalus-71 kg ning kõigil neil tuli kahjuks vastu võtta punktidega kaotus avaringis. | Tallinnas peetud kickpoksiturniiril säras eestlanna Astrid Johanna Grents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul läks FFC Openil hästi. Loosiga sain kaks matši. Poolfinaalis võistlesin 5 kilogrammi raskema leedulanna vastu, võitsin nokaudiga teises raundis, kus vastane andis tugevate kätelöökide pärast alla. Finaalis olin vastamisi Marie Ruumetiga Pärnust, võitsin 3:0. Sain veel publiku lemmiku tiitli," kirjeldas neiu oma võidukat esinemist pressiteate vahendusel.
Meie sportlastest oli võistlustules ka Hendrik Themas, kes sai meeste kaalus kuni 81 kilogrammi teise koha. Poolfinaalis võitis Hendrik soomlast nokaudiga kolmandas raundis, väga verises ja tasavägises finaalis kaotas aga leedukale, kuna suure ninaverejooksu tõttu katkestas kohtunik matši. Leedukas on ka KOK-i reitingus väga kõrgel kohal. Meestest olid edukad ka Marko Stults, kes sai kaalus kuni 71 kilogrammi teise koha ja Fabio Souza, kes sai meeste kaalus -60 kg kolmanda koha.
Üle elada tuli ka lüüasaamisi. Karl Joonatan Kvell võistles kaalus -75 kg, Rainer Valing kaalus -67 kg ja Sergei Stukov kaalus-71 kg ning kõigil neil tuli kahjuks vastu võtta punktidega kaotus avaringis.
### Response:
Tallinnas peetud kickpoksiturniiril säras eestlanna Astrid Johanna Grents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Atletico jaoks möödus kohtumine Guijuelo vastu sarnaselt esimesele mängule - Segunda B meeskonnale löödi puur palle täis. Võimsa koosseisuga peale tulnud Madridi meeskond lasi küll seekord ühe värava ka endale sisse, kuid kokkuvõttes saadi edasi 10:1 väravate vahega, kirjutab Soccernet.ee.
Malaga ei suutnud ka korduskohtumises üle mängida Segunda divisjoni keskmikku Cordobat, jäädes neile alla skooriga 3:4. Kuna esimeses kohtumises kaotas Malaga kuivalt 0:2, edeneski järgmisesse ringi Cordoba.
Teistest nimekatest edenesid nii Villarreal kui ka Real Sociedad. Sealjuures mängis Villarreal oma vastase Toledoga korduskohtumise 1:1 viiki, kuid avamängust kaasa saadud võit tagas neile edasipääsu. | Atletico jõudis karikasarjas veerandfinaali, Malaga langes madalama liiga klubi vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Atletico jaoks möödus kohtumine Guijuelo vastu sarnaselt esimesele mängule - Segunda B meeskonnale löödi puur palle täis. Võimsa koosseisuga peale tulnud Madridi meeskond lasi küll seekord ühe värava ka endale sisse, kuid kokkuvõttes saadi edasi 10:1 väravate vahega, kirjutab Soccernet.ee.
Malaga ei suutnud ka korduskohtumises üle mängida Segunda divisjoni keskmikku Cordobat, jäädes neile alla skooriga 3:4. Kuna esimeses kohtumises kaotas Malaga kuivalt 0:2, edeneski järgmisesse ringi Cordoba.
Teistest nimekatest edenesid nii Villarreal kui ka Real Sociedad. Sealjuures mängis Villarreal oma vastase Toledoga korduskohtumise 1:1 viiki, kuid avamängust kaasa saadud võit tagas neile edasipääsu.
### Response:
Atletico jõudis karikasarjas veerandfinaali, Malaga langes madalama liiga klubi vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles, et Sans Souci maksis detsembris kaitseministeeriumile ära 65 328 eurot ja 84 senti, tegemist on viimase osaga ettevõttele ausamba ehitamisel tegemata jäänud tööde eest määratud trahvist.
Tänavu mais oli ettevõttel leppetrahvist maksta üle 170 000 euro.
Eesti kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohtu otsusega mõisteti Sans Soucilt samba ehitamisel tegemata tööde hüvitamiseks koos leppetrahvi ja viivisega välja 696 828 eurot ja 84 senti. Sans Souci kaebas arbitraažikohtu otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse, mis jättis nende taotluse rahuldamata. Maksmist alustas ettevõte 2013. aasta 1. aprillist. | Tšehhid tasusid viimase osa vabadussamba eest saadud trahvist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles, et Sans Souci maksis detsembris kaitseministeeriumile ära 65 328 eurot ja 84 senti, tegemist on viimase osaga ettevõttele ausamba ehitamisel tegemata jäänud tööde eest määratud trahvist.
Tänavu mais oli ettevõttel leppetrahvist maksta üle 170 000 euro.
Eesti kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohtu otsusega mõisteti Sans Soucilt samba ehitamisel tegemata tööde hüvitamiseks koos leppetrahvi ja viivisega välja 696 828 eurot ja 84 senti. Sans Souci kaebas arbitraažikohtu otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse, mis jättis nende taotluse rahuldamata. Maksmist alustas ettevõte 2013. aasta 1. aprillist.
### Response:
Tšehhid tasusid viimase osa vabadussamba eest saadud trahvist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ei, ei, ei, ärge tõlgendage teda sõna-sõnalt, tõlgendage teda sümboolselt. Vaadake, need on erinevad asjad," vahendas Politico Trumpi nõuniku sõnu.
Vestlus sai alguse sellest, kui Scaramuccilt sooviti teada, miks Trump lükkas edasi oma äritegevusest taandumist puudutava pressikonverentsi. Esialgu teatas Trump korduvalt, et pressikonverents leiab aset 15. detsembril, kuid 12. detsembril andis ta ootamatult teada, et see toimub lähitulevikus, kuid kindlasti enne ametisse astumist 20. jaanuaril.
Scaramucci selgitas, et Trump lükkas pressikonverentsi edasi seetõttu, et ta on "väga täpne ja detailidele keskenduv mees", kes tahab, et tal oleksid olemas "kõik vastused kõikvõimalikele küsimustele, mida talle esitatakse".
Uudisteankur Stephanie Ruhle pidas nõuniku selgitusi aga vastukäivateks. "Oodake nüüd. Kui ta on detailidele keskenduv mees, siis kuidas siis peavad paika need väited, mida me oleme juba mitu kuud kuulnud - et ärge võtke teda sõna-sõnalt, võtke teda tõsiselt? Sest see on justkui hoopis vastupidine seisukoht?" küsis ta.
Scaramucci rõhutas seepeale, et Trumpi avaldustesse tuleb suhtuda tõsiselt ja sümboolselt.
"Temasse tuleb kindlasti suhtuda tõsiselt, sest ta on mees, kes peab oma sõna, kuid ma arvan, et mõned asjad, mis juhtuvad meedias, siis kui ta säutsub Twitteris või räägib teataval viisil, tekitab ärevat vastukaja USA meedias - eriti vasakule kalduvas meedias. Ma arvan, et tema toetajad näevad seda rohkem sümboolselt ja justkui vastuseisu sellele poriloopimisele, mida ta on pidanud alates 2015. aasta juunist ehk oma kampaania algusest saadik kogema," selgitas ta ja lisas, et mõned inimesed lähevad lihtsalt "natuke hulluks", kui teemaks on järgmine president.
Ruhle aga tuletas meelde, et viimati korraldas Trump pressikonverentsi 27. juulil. Samal ajal aga jätkab tulevane president informatsiooni edastamist, mille kohta esitatud küsimustele ta aga ei vasta.
Scaramucci omakorda märkis, et Trump on hetkel "kõige üksikasjalikuma tähelepanu all olev isik" ning seetõttu oleks tulevasel pressikonverentsil ka tohutu hulk küsimusi, mille suhtes tahab Trump lihtsalt põhjalikult ette valmistada. "Ning see on ka põhjus, miks ta selle edasi lükkas. Mis minu meelest on märk tugevast iseloomust ja heast otsustusvõimest."
Trump: ajakirjanikud tükeldavad mu ilusaid voolavaid lauseid
Trump aga esitas eelmisel nädalal Wisconsinis oma toetajatele peetud kõnes veel ühe põhjuse, miks ta viimasel ajal hea meelega pressikonverentse ei korralda ega intervjuusid ei anna. Trumpi sõnul häirib teda see, et ajakirjanikud "tükeldavad tema ilusaid voogavaid lauseid", kirjutab Vox.
"Viimase kuu jooksul ma otsustasin intervjuusid mitte anda, sest annad intervjuu ning nad tükeldavad su lause ära ja teevad ta lühikeseks. Sul on ilus voolav lause, kus lause lõpp jõuab tagasi lause alguse juurde, ning nemad lõikavad lause lõpu ära ning mina pean siis ütlema, et ma pole midagi sellist öelnud. Seega ma ütlesin, et teate, ma ei tee nendega tegemist. Nad on väga ebaausad inimesed, ma ütlesin," selgitas Trump nn võiduturnee üritusel.
USA ajakirjanikud on omakorda korduvalt nentinud, et Trumpi kõnede lahti kirjutamine on olnud väga keeruline ülesanne, sest kinnisvaramagnaadi laused on väga pikad ning nende raames hüppab ta tihti ühe mõtte juurest teise juurde nii, et esialgne mõte võib sageli jäädagi lõpetamata. | Nõunik: Trumpi ütlusi ei peaks võtma sõna-sõnalt, vaid sümboolselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ei, ei, ei, ärge tõlgendage teda sõna-sõnalt, tõlgendage teda sümboolselt. Vaadake, need on erinevad asjad," vahendas Politico Trumpi nõuniku sõnu.
Vestlus sai alguse sellest, kui Scaramuccilt sooviti teada, miks Trump lükkas edasi oma äritegevusest taandumist puudutava pressikonverentsi. Esialgu teatas Trump korduvalt, et pressikonverents leiab aset 15. detsembril, kuid 12. detsembril andis ta ootamatult teada, et see toimub lähitulevikus, kuid kindlasti enne ametisse astumist 20. jaanuaril.
Scaramucci selgitas, et Trump lükkas pressikonverentsi edasi seetõttu, et ta on "väga täpne ja detailidele keskenduv mees", kes tahab, et tal oleksid olemas "kõik vastused kõikvõimalikele küsimustele, mida talle esitatakse".
Uudisteankur Stephanie Ruhle pidas nõuniku selgitusi aga vastukäivateks. "Oodake nüüd. Kui ta on detailidele keskenduv mees, siis kuidas siis peavad paika need väited, mida me oleme juba mitu kuud kuulnud - et ärge võtke teda sõna-sõnalt, võtke teda tõsiselt? Sest see on justkui hoopis vastupidine seisukoht?" küsis ta.
Scaramucci rõhutas seepeale, et Trumpi avaldustesse tuleb suhtuda tõsiselt ja sümboolselt.
"Temasse tuleb kindlasti suhtuda tõsiselt, sest ta on mees, kes peab oma sõna, kuid ma arvan, et mõned asjad, mis juhtuvad meedias, siis kui ta säutsub Twitteris või räägib teataval viisil, tekitab ärevat vastukaja USA meedias - eriti vasakule kalduvas meedias. Ma arvan, et tema toetajad näevad seda rohkem sümboolselt ja justkui vastuseisu sellele poriloopimisele, mida ta on pidanud alates 2015. aasta juunist ehk oma kampaania algusest saadik kogema," selgitas ta ja lisas, et mõned inimesed lähevad lihtsalt "natuke hulluks", kui teemaks on järgmine president.
Ruhle aga tuletas meelde, et viimati korraldas Trump pressikonverentsi 27. juulil. Samal ajal aga jätkab tulevane president informatsiooni edastamist, mille kohta esitatud küsimustele ta aga ei vasta.
Scaramucci omakorda märkis, et Trump on hetkel "kõige üksikasjalikuma tähelepanu all olev isik" ning seetõttu oleks tulevasel pressikonverentsil ka tohutu hulk küsimusi, mille suhtes tahab Trump lihtsalt põhjalikult ette valmistada. "Ning see on ka põhjus, miks ta selle edasi lükkas. Mis minu meelest on märk tugevast iseloomust ja heast otsustusvõimest."
Trump: ajakirjanikud tükeldavad mu ilusaid voolavaid lauseid
Trump aga esitas eelmisel nädalal Wisconsinis oma toetajatele peetud kõnes veel ühe põhjuse, miks ta viimasel ajal hea meelega pressikonverentse ei korralda ega intervjuusid ei anna. Trumpi sõnul häirib teda see, et ajakirjanikud "tükeldavad tema ilusaid voogavaid lauseid", kirjutab Vox.
"Viimase kuu jooksul ma otsustasin intervjuusid mitte anda, sest annad intervjuu ning nad tükeldavad su lause ära ja teevad ta lühikeseks. Sul on ilus voolav lause, kus lause lõpp jõuab tagasi lause alguse juurde, ning nemad lõikavad lause lõpu ära ning mina pean siis ütlema, et ma pole midagi sellist öelnud. Seega ma ütlesin, et teate, ma ei tee nendega tegemist. Nad on väga ebaausad inimesed, ma ütlesin," selgitas Trump nn võiduturnee üritusel.
USA ajakirjanikud on omakorda korduvalt nentinud, et Trumpi kõnede lahti kirjutamine on olnud väga keeruline ülesanne, sest kinnisvaramagnaadi laused on väga pikad ning nende raames hüppab ta tihti ühe mõtte juurest teise juurde nii, et esialgne mõte võib sageli jäädagi lõpetamata.
### Response:
Nõunik: Trumpi ütlusi ei peaks võtma sõna-sõnalt, vaid sümboolselt |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.