instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Müürilehe toimetus kirjutas möödunud aasta aprillis värske eriolukorra tuules artikli "Ärevad nädalad kultuuriväljal", mille tarvis intervjueeriti pea kolmekümmet kultuuriinimest. Kõik oli lahtine ja uus, tehti esimesi samme veebikontsertide ja DJ-settide voogedastamisega, oldi äraootaval seisukohal ning riigilt loodeti toetavaid samme.
Vahepeal on läbitud pikk maraton, mille käigus on õpitud uue reaalsusega adapteeruma, leidma viise ja lahendusi, et elu ei jääks soiku, ning muudetud isegi vabakutseliste loovisikute seadust, et toetust saaksid küsida ka need, kes ei kuulu loomeliitudesse. Kultuuritöötajad ja vabakutselised on harjunud elama permanentses majanduskriisis, nagu sõnastas tabavalt aasta tagasi kunstnik Denes Farkas. Seda kinnitab ka kunstnik Kai Kaljo: "Kui kogu see asi algas, ei muutunudki minu jaoks eriti midagi, kuna olin juba paar eelmist aastat umbes samamoodi elanud." Nad on olude sunnil ettenägematute muutustega kohanemiseks märksa parema ning paindlikuma ettevalmistusega, kuid ometigi on aasta jätnud oma jälje nii vaimsele tervisele, loomingulisele tegevusele kui ka võimalike tulevikustsenaariumite projitseerimisele.
Aprillikuus küsisin rubriigis "Segane aasta" paarikümnelt kultuuriväljal tegutsevalt inimeselt, kuidas neil käsi on käinud ning millest nad mõtlevad või unistavad. Kokku ilmus Müürilehe veebiväljaandes kakskümmend viis lühemat ja pikemat teksti, mille postskriptumi või lühikokkuvõttena see artikkel ongi mõeldud.
"Pikad isolatsiooniperioodid, teadmatus, rahaline ebakindlus ja muud põhjused murendavad vaimu, nõrgendavad keha ja halvavad motivatsiooni."
Millises kehas milline vaim?
Ei tulnud üllatusena, et tugevalt on saanud pihta inimeste vaimne tervis. Pikad isolatsiooniperioodid, teadmatus, rahaline ebakindlus ja muud põhjused murendavad vaimu, nõrgendavad keha ja halvavad motivatsiooni. Kui lisada sinna meie laiuskraadi pikk kaamoseperiood, siis ei jää tulemata tumedad mõtted ja üksildustunne.
Vabakutselise näitleja Liisa Saaremäeli jaoks muutsid korduvad eneseisolatsioonid aasta jooksul tema reaalsustaju, millega kaasnes ärevus, ja mida kauem üksi olla, seda raskemaks muutub ka oma probleemidest rääkimine. Midagi sarnast tundis ka fotograaf ja muusik Alan Proosa, kes on harjunud talvituma päikselises Tais ning muutus ühel hetkel teovõimetuks ja antisotsiaalseks: "Mulle tundus, et parim asi, mida ma oma elus praegu teha suudan ja saan, on lihtsalt püüda magades uneilma põgeneda." Ta tunnistab, et võõrad pole olnud ka mõningased suitsiidsed mõtted.
Kontsertide helirežissöör Veljo Sepp leidis end aga olukorrast, kus ta sai aru, kuidas tema töö on teda kõik need aastad füüsiliselt ja mentaalselt toonuses hoidnud, ning kui töö talvel piirangute tõttu täielikult ära kadus, hakkas kehal halb ja pähe tekkisid tumedad mõtted. Kontserdikorraldaja ja Station Narva programmijuht Roman Demchenko kasutab seisundi kirjeldamiseks kujundina kiike, mis käib ühest äärmusest teise, koreograaf Rene Köster räägib aga Ameerika mägedest, millel on tulnud korduvalt üles ja alla sõita, ning sellega sügavale luudesse settinud tegevusetuse ja laiskuse tundest, mida on olnud vaja ületada.
Teisalt muidugi tekitavad raskused aeg-ajalt ka edasiminekuid. Filmirežissöör Marta Pulk alustas ligi aasta tagasi psühhoanalüütilise teraapiaga ning peab just vaimse tervise seisukohast viimast aastat isiklikus plaanis läbimurdeliseks. Noor skulptor Sarah Nõmm leiab samuti, et peadmurdvate sisedialoogidega sai küll pimedates hingesoppides käidud, kuid seetõttu jõudis ta ka teatava selguseni ning see on juba väärtus omaette! Vabakutselise etenduskunstniku Maria Metsalu arvates ongi igasuguses olukorras vähemalt kaks poolt ja see, mis on mõne jaoks huvitav ennast peegeldav kogemus, on teistele õudusunenägu.
"Maria Metsalu arvates ongi igasuguses olukorras vähemalt kaks poolt ja see, mis on mõne jaoks huvitav ennast peegeldav kogemus, on teistele õudusunenägu."
Kohtan isegi ühel aprillipäeval toidupoes tuntud näitlejat, kelle silmad säravad, sest lõpuks on alanud uue lavastuse proovid, tema hääles on kuraasi ja entusiasmi – nüüd on jälle põhjust kodust välja minna, on hakanud taas inimese tunne tekkima.
Kui palju Zoom ja muud digivahendid poleks ka aidanud va elu masinavärki töös hoida, pole see siiski lõputult jätkusuutlik – kõik vajavad vähem või rohkem ka füüsilist kohalolu. Dokumentalist Liis Nimik nendib nukralt, et veebis esilinastunud film justkui ripub mingis mõttes ikka veel õhus ega ole tegelikult valmis saanud, sest filmitegijal ei ole olnud võimalik olla tunnistajaks sellele, kuidas film vaatajast läbi jookseb.
Tartu Kunstimaja kuraatori Peeter Talvistu jaoks on Zoomi-väsimus võtnud juba erakordsed mõõtmed ja üleüldse on tema unistused muutunud väga lihtsaks: ta tahaks lihtsalt sõpradega piknikule minna ja poes müüjale ilma maskita naeratada. Vabakutselise kriitiku ja kultuurikorraldaja Airi Triisbergi sõnul on aga aasta aega arvutiekraani küljes elamist mõjunud väga halvasti tema silmanägemisele ja sedasi jätkata pole võimalik, mistõttu on tulnud hakata katsetama kõnesüntesaatori ja teiste tehniliste abivahenditega ehk muutuda veelgi rohkem küborgiks.
Adapteerumine ja loomingulisus
Kui üks siin elus on kindel, siis muidugi fakt, et inimene suudab harjuda pea kõigega, ning eks praegune aeg ole selle väite hea lakmustest. Kui pandeemia alguses tundus, et elukorraldus saab olla kas kõik või mitte midagi, siis nüüdseks oleme kohanenud igasuguste vahepealsustega, olgu need ettevaatusabinõud, majanduslikud nipid või näiteks eelregistreerimisega näitusekülastused. Kui intervjueerisin möödunud aasta maikuus Katja Novitskovat, siis ta ütles, et üks, mida ta ei kavatse loominguliselt tegema hakata, on potentsiaalne koroonakunst. Kuid see, mida pandeemia teeb loominguga, on muidugi vaid pool võrrandist.
""Majanduslikult läks kõik täiesti persse ning hakkasin müüma oma süntesaatoreid ja tehnikat," ütleb noor muusik Gretchen Lawrence."
Alan Proosa sõnul on mitmed tema Kagu-Aasias elavad ladyboy'dest sõbrannad soovitanud tal kriisis toimetulekuks OnlyFansi konto teha ja seal raha teenida, aga ta arvab, et on selleks vist liiga pussy. Ots otsaga toimetulekuks on ta pidanud müüma oma tehnikat. Likviidset vara on pannud majandusliku kitsikuse leevendamiseks müüki ka noor muusik ja VJ Gretchen Lawrence, kes sõnab armutult: "Majanduslikult läks kõik täiesti persse ning hakkasin müüma oma süntesaatoreid ja tehnikat. Esimest korda elus tekkis mul finantspaanika." Teisalt võimaldas seisak Lawrence'il rohkem oma loomingule pühenduda ning see muutis kogu erialast perspektiivi ja andis uue tegutsemisvabaduse.
Loomingulise plahvatuse plusspoolega ühineb ka teisi. Näiteks noore skulptori Sarah Nõmme jaoks sai esialgsest apaatiast ja loomepõuast just hilisem sütik, mida tal oli võimalik oma töödes rakendada. Kodus istumisest tekkis energia ülejääk, mille ta suunas pikkadesse jalutuskäikudesse – kohalejõudmisest olulisemaks sai hoopis teelolek ning uitamine toetas omakorda mõttetöö sujuvust. Räppar Manna sõnab lakooniliselt, kuid enesekindlalt, et ta on sellest põntsust palju õppinud ja on sellele tegelikult isegi tänulik. Kunstnik Alexei Gordin näeb viimast aastat samuti läbi soojade prillide: "Vaatlen kogu olukorda kui võimalust olla õigustatult aeglane, mis pole üldse halb."
Seda, et seisak tekitas aega, et oma elu ja tegevusi, tihti esimest korda, põhjalikult analüüsida, sõnavad pea kõik intervjueeritud. Hoolimata kadunud sissetulekutest ja vaimsetest probleemidest oli see paljudele esimene kord päriselt hoog maha võtta, isegi kui see juhtus vaid ajutiselt. Lisaks tekkis möödapääsmatu vajadus valdkonnasiseseks ja -üleseks koostööks, mis oli tihti pretsedenditu. Roman Demchenko sõnul hakkasid muusikavaldkonnas tegutsejad lõpuks üksteist ja üksteise vajadusi märkama ning sellest sündis tõeline koostöö. Temaga on päri ka Katre Väli kultuuriministeeriumist, kelle viimase aasta kogemus näitab, et eri valdkondades tegutsejate koostöö on kasvanud ja kuigi kaasamine saaks kindlasti olla laiem, on liigutud siiski positiivses suunas.
""Roman Demchenko sõnul hakkasid muusikavaldkonnas tegutsejad lõpuks üksteist ja üksteise vajadusi märkama ning sellest sündis tõeline koostöö."
Lisaks koostööle tõusis teravalt fookusesse vabakutseliste sotsiaalkaitse küsimus. Kui möödunud aastal polnud paljud õieti teadlikudki loovisikute seadusest, siis praeguseks on ennast kurssi viidud. See on kindlasti esimene oluline samm vabakutseliste olukorra parandamiseks. Praxis teeb parasjagu kultuuriministeeriumi tellimusel ka põhjalikumat uuringut vabakutseliste toimetulekust – selle võib kirjutada suuresti koroona arvele. Kultuuriväljal toimetab palju eri huvidega ja eri valdkondade inimesi. See, mis on oluline vabakutselisele kunstnikule, ei pruugi olla tähtis moekunstnikule või ehtedisainerile, keda vaevavad hoopistükkis väikeettevõtja väljakutsed alates veebipoe loomisest kuni klientidega suhtlemiseni.
Vabakutselise loovisiku Kaisa Eiche arvates peaks pidama kindlasti meeles õpetussõnu, et hoidke kõrvalepanduna kolme kuni kuue kuu kulude jagu säästusid. Tema sai neile kinnitust, kui ta sissetulek pooleks aastaks kadus. Rene Kösteri sõnul võib aidata riske maandada ka DIY-eluviis, mille juurde ta on ise tagasitee leidnud, kuna DIY on ainus, millele saab kindel olla. Grupis töötades võib keegi iga hetk osutuda lähikontaktseks või olla nakatunud või kadunud eimillegi tegemise jõudeauku. Ühesõnaga peaks olema korraga nii kollektiivne kui ka autonoomne.
""Kaisa Eiche arvates peaks pidama kindlasti meeles õpetussõnu, et hoidke kõrvalepanduna kolme kuni kuue kuu kulude jagu säästusid. Tema sai neile kinnitust, kui ta sissetulek pooleks aastaks kadus."
Vastuoluline suhe riigiga
Meil kõigil on tekkinud viimastel aegadel erakordselt isiklik suhe riigiga, kuna riigi roll igasuguse igapäevaelu korraldamisel on kasvanud enneolematuks – olgu tegemist piirangute, strateegilise kommunikatsiooni või majandusliku kriisiabiga. Tulenevalt praeguse olukorra tavapäratusest on riigi reageerimist kultuurivaldkonna perspektiivist raske millegi varasemaga võrrelda, hinnangud jäävad subjektiivseks või tekib paratamatult kõrvutus teiste riikidega.
Mitmed intervjueeritavad, kes oma segast aastat kirjeldasid, on saanud riigilt töötukassa või kultuuriministeeriumi kaudu rahalist toetust ja see on aidanud neil mingil määral ellu jääda, mis ei tähenda küll, et ükski neist oleks nõus päevikusse hindeks rasvast "viit" kirjutama. Näiteks on kirjanik ja kunstnik Margit Lõhmus saanud küll töötukassast pappi, aga sissetulek on väga väike ja ta ei väsi imestamast, kuidas ta üldse ära elab. Peeter Talvistu jaoks on olnud suurim probleem riigi sõnumite ähmasus, sest ebaselge sõnum vähendab selle mõjusust ning, mis veelgi hullem, ka sõnumi edastaja edasist usaldusväärsust. Ta leiab, et kommunikatsioon on olnud nõrk, muutlik ja põhimõttelage. Roman Demchenko näeb kitsaskohta aga selles, et kohati ei mõisteta, et kultuurivaldkonna kriis ei ole kestnud kuu või paar, vaid juba üle aasta, mistõttu paljud kultuurivaldkonna talendid ja töötajad on lahkunud teistesse sektoritesse või lõpetanud tegevuse.
Äärmiselt nördinud on klubikultuuriga seotud DJd ja promootorid, näiteks klubi HALL resident ja korraldustoimkonna liige Micaela Saraceno osutab ebakõladele piirangute vallas ja sellest tulenenud segadusele, mis on mõjunud ääretult kurnavalt. Igasuguse plaaniga kaasneb kartus, et kas see saab toimuda või peab asja edasi lükkama. Rene Köster, kes on aktiivselt seotud Sveta Baariga, nimetab seda otse klubikultuuri edasi-tagasi väntsutamiseks. Klubikultuur on paljude inimeste elus olulisel kohal, seal lendavad ideed ja tekivad tutvused. Moedisainer Kreeta Aidla tunneb selle järele sügavat igatsust: "Mis seal salata, pidutsemisest tunnen ka väga puudust – kõvast muusikast, DJdest ja pimedas ruumis tantsimisest. Need on mu loomingulise protsessi väga tähtsad osad."
""Peeter Talvistu jaoks on olnud suurim probleem riigi sõnumite ähmasus, sest ebaselge sõnum vähendab selle mõjusust ning, mis veelgi hullem, ka sõnumi edastaja edasist usaldusväärsust."
Kui jätta aga kõrvale abipaketid, erakorralised tegevustoetused ja muu, närib loomerahva hinge kõige enam üks kriisist sõltumatu pikaajaline probleem ehk mittepiisav sotsiaalkaitse ja ravikindlustuse puudumine. Vabakutselistele ravikindlustuse tagamise tähtsus kõlab kui kooris kõigi huulilt. Marta Pulk meenutab, kuidas kolleeg ütles kord, et kulka jagatav stipendium peaks kandma "Ela ja sära" asemel nime "Ära sure ära", sest on juhtunud ka seda, et stipendiaat saab toetuse eest lõpuks hambad suhu. Inimesed tahavad elada ja nad tahavad elada inimlikult!
Maria Metsalu leiab, et kunstnike loomingu kvaliteet ainult tõuseb, kui kõrvaldada neid pidevalt ähvardav vaesuse ja alavääristamise risk. "Pandeemia pole mitte sügavaid probleeme põhjustanud, vaid paljastanud," lisab ta. Pikaaegse dramaturgi Laur Kaunissaare sõnul võiks kaaluda ka Prantsusmaa eeskuju, kus kehtib põhimõte, et kultuur on ühiskondlik erand, turutõrke tingimustes toimiv valdkond. "Loovisikud töötavad olemuslikult tsükliliselt ja perioodil, mil neil pole konkreetset projekti, ei ole nad sisuliselt tööta, vaid valmistavad ette järgmist tööd. Riik kompenseerib siis töötukassa meetmega projektidevahelise aja, mis sõltub viimase kümne kuu erialase töö tunnitasu keskmisest." Airi Triisbergi sõnul pole aga vaja isegi radikaalset muutust, vaid piisaks sellest, kui hakata maksma kultuuritöötajatele õiglast palka, mitte stipendiumeid või litsentsitasusid – siis laheneks suures ulatuses ka sotsiaalkaitse probleemid. Kuigi poliitiline tahe näib tema arvates selleks puuduvat.
""Airi Triisberg aimab kriisiabi pakettide tunneli lõpus võimalikke kärpeid ja eks varasemate majanduskriiside valguses on selleks ka põhjust."
Vaade tulevikku
Hoolimata sellest, et aeg ja asjaolud on, nagu nad on, ei domineeri, ehk isegi üllatavalt, kellegi jutus lõpuni pessimistlik maailmalõpunoot. Peamiselt helikunstnikuna tegutsev Artjom Astrov küll nendib, et rikkad saavad kriisis rikkamaks ja vaesed peavad oma sõrme edasi imema, aga ta soovib uskuda, et ehk meil on nüüd kollektiivselt pisut vähem illusioone. Airi Triisberg aimab aga kriisiabi pakettide tunneli lõpus võimalikke kärpeid ja eks varasemate majanduskriiside valguses on selleks ka põhjust.
Isiklikus plaanis püütakse näha tulevikku siiski heledamates toonides. See, kas põhjuseks on tärkav kevad, mentaalne karastumine või lihtsalt aktsepteerimine, polegi praegu vast kõige tähtsam. Gretchen Lawrence'ile tundus aasta alguses sihi puudumine veel hirmutav, aga nüüd on ta võtnud omaks põhimõtte, et ta ei tahagi oma tulevikku ette kujutada. Ehtekunstnik Sigrid Kuusk on ka asjad selgeks mõelnud: "Tunnistasin endale kergendunult, et kui mu töö ehtekunstnikuna ei õnnestu, siis ka see on okei! Selle otsuse vastuvõtmine vabastas ja on andnud ruumi vabamalt hingata."
Marta Pulk sõnab pea irooniliselt, et seni, kuni ta ei leba mingisse stressiga seotud haigusesse surevana kusagil EMOs, tasub vast tänulik olla. Moekunstnik Karl Joonas Alamaa ja Kaisa Eiche flirdivad aga mõlemad ka mõttega, et ehk oleks praegu õige aeg alustada kodanikupalga katsetustega. Peeter Talvistu usub, et tänavusest suvest saab Summer of Love, Manna ei jõua ära oodata, millal ta jalad saavad uuesti lavalaudu puudutada, ja Alan Proosa tahaks hakata tegema hardcore-bändi.
Paide Teatri lavastaja Jan Teevet lubab talle omaselt minna aga veelgi poeetilisemaks: "Tulevik on alati kaos. Ja kaos – nagu johtub pea kõikidest mütoloogilistest narratiividest – tähendab võimalust. Kaose koemustris on olemas kõik võimalikud narratiivid, millest kogejaga kohtumisel realiseerub paratamatult üks."
Karl Hendrik Rattus on BFMis õppiv kunstitudeng, kes on viimasel aastal hakanud tegelema rohkem digitaalse kunstiga. Tema disainitud logo on võimalik märgata BFMi uutel pusadel ja särkidel. Ta kutsub kõiki huvilisi Instagrami kontol @donrattus enda teekonda jälgima. | Ülevaade. Segane aasta kultuuriväljal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Müürilehe toimetus kirjutas möödunud aasta aprillis värske eriolukorra tuules artikli "Ärevad nädalad kultuuriväljal", mille tarvis intervjueeriti pea kolmekümmet kultuuriinimest. Kõik oli lahtine ja uus, tehti esimesi samme veebikontsertide ja DJ-settide voogedastamisega, oldi äraootaval seisukohal ning riigilt loodeti toetavaid samme.
Vahepeal on läbitud pikk maraton, mille käigus on õpitud uue reaalsusega adapteeruma, leidma viise ja lahendusi, et elu ei jääks soiku, ning muudetud isegi vabakutseliste loovisikute seadust, et toetust saaksid küsida ka need, kes ei kuulu loomeliitudesse. Kultuuritöötajad ja vabakutselised on harjunud elama permanentses majanduskriisis, nagu sõnastas tabavalt aasta tagasi kunstnik Denes Farkas. Seda kinnitab ka kunstnik Kai Kaljo: "Kui kogu see asi algas, ei muutunudki minu jaoks eriti midagi, kuna olin juba paar eelmist aastat umbes samamoodi elanud." Nad on olude sunnil ettenägematute muutustega kohanemiseks märksa parema ning paindlikuma ettevalmistusega, kuid ometigi on aasta jätnud oma jälje nii vaimsele tervisele, loomingulisele tegevusele kui ka võimalike tulevikustsenaariumite projitseerimisele.
Aprillikuus küsisin rubriigis "Segane aasta" paarikümnelt kultuuriväljal tegutsevalt inimeselt, kuidas neil käsi on käinud ning millest nad mõtlevad või unistavad. Kokku ilmus Müürilehe veebiväljaandes kakskümmend viis lühemat ja pikemat teksti, mille postskriptumi või lühikokkuvõttena see artikkel ongi mõeldud.
"Pikad isolatsiooniperioodid, teadmatus, rahaline ebakindlus ja muud põhjused murendavad vaimu, nõrgendavad keha ja halvavad motivatsiooni."
Millises kehas milline vaim?
Ei tulnud üllatusena, et tugevalt on saanud pihta inimeste vaimne tervis. Pikad isolatsiooniperioodid, teadmatus, rahaline ebakindlus ja muud põhjused murendavad vaimu, nõrgendavad keha ja halvavad motivatsiooni. Kui lisada sinna meie laiuskraadi pikk kaamoseperiood, siis ei jää tulemata tumedad mõtted ja üksildustunne.
Vabakutselise näitleja Liisa Saaremäeli jaoks muutsid korduvad eneseisolatsioonid aasta jooksul tema reaalsustaju, millega kaasnes ärevus, ja mida kauem üksi olla, seda raskemaks muutub ka oma probleemidest rääkimine. Midagi sarnast tundis ka fotograaf ja muusik Alan Proosa, kes on harjunud talvituma päikselises Tais ning muutus ühel hetkel teovõimetuks ja antisotsiaalseks: "Mulle tundus, et parim asi, mida ma oma elus praegu teha suudan ja saan, on lihtsalt püüda magades uneilma põgeneda." Ta tunnistab, et võõrad pole olnud ka mõningased suitsiidsed mõtted.
Kontsertide helirežissöör Veljo Sepp leidis end aga olukorrast, kus ta sai aru, kuidas tema töö on teda kõik need aastad füüsiliselt ja mentaalselt toonuses hoidnud, ning kui töö talvel piirangute tõttu täielikult ära kadus, hakkas kehal halb ja pähe tekkisid tumedad mõtted. Kontserdikorraldaja ja Station Narva programmijuht Roman Demchenko kasutab seisundi kirjeldamiseks kujundina kiike, mis käib ühest äärmusest teise, koreograaf Rene Köster räägib aga Ameerika mägedest, millel on tulnud korduvalt üles ja alla sõita, ning sellega sügavale luudesse settinud tegevusetuse ja laiskuse tundest, mida on olnud vaja ületada.
Teisalt muidugi tekitavad raskused aeg-ajalt ka edasiminekuid. Filmirežissöör Marta Pulk alustas ligi aasta tagasi psühhoanalüütilise teraapiaga ning peab just vaimse tervise seisukohast viimast aastat isiklikus plaanis läbimurdeliseks. Noor skulptor Sarah Nõmm leiab samuti, et peadmurdvate sisedialoogidega sai küll pimedates hingesoppides käidud, kuid seetõttu jõudis ta ka teatava selguseni ning see on juba väärtus omaette! Vabakutselise etenduskunstniku Maria Metsalu arvates ongi igasuguses olukorras vähemalt kaks poolt ja see, mis on mõne jaoks huvitav ennast peegeldav kogemus, on teistele õudusunenägu.
"Maria Metsalu arvates ongi igasuguses olukorras vähemalt kaks poolt ja see, mis on mõne jaoks huvitav ennast peegeldav kogemus, on teistele õudusunenägu."
Kohtan isegi ühel aprillipäeval toidupoes tuntud näitlejat, kelle silmad säravad, sest lõpuks on alanud uue lavastuse proovid, tema hääles on kuraasi ja entusiasmi – nüüd on jälle põhjust kodust välja minna, on hakanud taas inimese tunne tekkima.
Kui palju Zoom ja muud digivahendid poleks ka aidanud va elu masinavärki töös hoida, pole see siiski lõputult jätkusuutlik – kõik vajavad vähem või rohkem ka füüsilist kohalolu. Dokumentalist Liis Nimik nendib nukralt, et veebis esilinastunud film justkui ripub mingis mõttes ikka veel õhus ega ole tegelikult valmis saanud, sest filmitegijal ei ole olnud võimalik olla tunnistajaks sellele, kuidas film vaatajast läbi jookseb.
Tartu Kunstimaja kuraatori Peeter Talvistu jaoks on Zoomi-väsimus võtnud juba erakordsed mõõtmed ja üleüldse on tema unistused muutunud väga lihtsaks: ta tahaks lihtsalt sõpradega piknikule minna ja poes müüjale ilma maskita naeratada. Vabakutselise kriitiku ja kultuurikorraldaja Airi Triisbergi sõnul on aga aasta aega arvutiekraani küljes elamist mõjunud väga halvasti tema silmanägemisele ja sedasi jätkata pole võimalik, mistõttu on tulnud hakata katsetama kõnesüntesaatori ja teiste tehniliste abivahenditega ehk muutuda veelgi rohkem küborgiks.
Adapteerumine ja loomingulisus
Kui üks siin elus on kindel, siis muidugi fakt, et inimene suudab harjuda pea kõigega, ning eks praegune aeg ole selle väite hea lakmustest. Kui pandeemia alguses tundus, et elukorraldus saab olla kas kõik või mitte midagi, siis nüüdseks oleme kohanenud igasuguste vahepealsustega, olgu need ettevaatusabinõud, majanduslikud nipid või näiteks eelregistreerimisega näitusekülastused. Kui intervjueerisin möödunud aasta maikuus Katja Novitskovat, siis ta ütles, et üks, mida ta ei kavatse loominguliselt tegema hakata, on potentsiaalne koroonakunst. Kuid see, mida pandeemia teeb loominguga, on muidugi vaid pool võrrandist.
""Majanduslikult läks kõik täiesti persse ning hakkasin müüma oma süntesaatoreid ja tehnikat," ütleb noor muusik Gretchen Lawrence."
Alan Proosa sõnul on mitmed tema Kagu-Aasias elavad ladyboy'dest sõbrannad soovitanud tal kriisis toimetulekuks OnlyFansi konto teha ja seal raha teenida, aga ta arvab, et on selleks vist liiga pussy. Ots otsaga toimetulekuks on ta pidanud müüma oma tehnikat. Likviidset vara on pannud majandusliku kitsikuse leevendamiseks müüki ka noor muusik ja VJ Gretchen Lawrence, kes sõnab armutult: "Majanduslikult läks kõik täiesti persse ning hakkasin müüma oma süntesaatoreid ja tehnikat. Esimest korda elus tekkis mul finantspaanika." Teisalt võimaldas seisak Lawrence'il rohkem oma loomingule pühenduda ning see muutis kogu erialast perspektiivi ja andis uue tegutsemisvabaduse.
Loomingulise plahvatuse plusspoolega ühineb ka teisi. Näiteks noore skulptori Sarah Nõmme jaoks sai esialgsest apaatiast ja loomepõuast just hilisem sütik, mida tal oli võimalik oma töödes rakendada. Kodus istumisest tekkis energia ülejääk, mille ta suunas pikkadesse jalutuskäikudesse – kohalejõudmisest olulisemaks sai hoopis teelolek ning uitamine toetas omakorda mõttetöö sujuvust. Räppar Manna sõnab lakooniliselt, kuid enesekindlalt, et ta on sellest põntsust palju õppinud ja on sellele tegelikult isegi tänulik. Kunstnik Alexei Gordin näeb viimast aastat samuti läbi soojade prillide: "Vaatlen kogu olukorda kui võimalust olla õigustatult aeglane, mis pole üldse halb."
Seda, et seisak tekitas aega, et oma elu ja tegevusi, tihti esimest korda, põhjalikult analüüsida, sõnavad pea kõik intervjueeritud. Hoolimata kadunud sissetulekutest ja vaimsetest probleemidest oli see paljudele esimene kord päriselt hoog maha võtta, isegi kui see juhtus vaid ajutiselt. Lisaks tekkis möödapääsmatu vajadus valdkonnasiseseks ja -üleseks koostööks, mis oli tihti pretsedenditu. Roman Demchenko sõnul hakkasid muusikavaldkonnas tegutsejad lõpuks üksteist ja üksteise vajadusi märkama ning sellest sündis tõeline koostöö. Temaga on päri ka Katre Väli kultuuriministeeriumist, kelle viimase aasta kogemus näitab, et eri valdkondades tegutsejate koostöö on kasvanud ja kuigi kaasamine saaks kindlasti olla laiem, on liigutud siiski positiivses suunas.
""Roman Demchenko sõnul hakkasid muusikavaldkonnas tegutsejad lõpuks üksteist ja üksteise vajadusi märkama ning sellest sündis tõeline koostöö."
Lisaks koostööle tõusis teravalt fookusesse vabakutseliste sotsiaalkaitse küsimus. Kui möödunud aastal polnud paljud õieti teadlikudki loovisikute seadusest, siis praeguseks on ennast kurssi viidud. See on kindlasti esimene oluline samm vabakutseliste olukorra parandamiseks. Praxis teeb parasjagu kultuuriministeeriumi tellimusel ka põhjalikumat uuringut vabakutseliste toimetulekust – selle võib kirjutada suuresti koroona arvele. Kultuuriväljal toimetab palju eri huvidega ja eri valdkondade inimesi. See, mis on oluline vabakutselisele kunstnikule, ei pruugi olla tähtis moekunstnikule või ehtedisainerile, keda vaevavad hoopistükkis väikeettevõtja väljakutsed alates veebipoe loomisest kuni klientidega suhtlemiseni.
Vabakutselise loovisiku Kaisa Eiche arvates peaks pidama kindlasti meeles õpetussõnu, et hoidke kõrvalepanduna kolme kuni kuue kuu kulude jagu säästusid. Tema sai neile kinnitust, kui ta sissetulek pooleks aastaks kadus. Rene Kösteri sõnul võib aidata riske maandada ka DIY-eluviis, mille juurde ta on ise tagasitee leidnud, kuna DIY on ainus, millele saab kindel olla. Grupis töötades võib keegi iga hetk osutuda lähikontaktseks või olla nakatunud või kadunud eimillegi tegemise jõudeauku. Ühesõnaga peaks olema korraga nii kollektiivne kui ka autonoomne.
""Kaisa Eiche arvates peaks pidama kindlasti meeles õpetussõnu, et hoidke kõrvalepanduna kolme kuni kuue kuu kulude jagu säästusid. Tema sai neile kinnitust, kui ta sissetulek pooleks aastaks kadus."
Vastuoluline suhe riigiga
Meil kõigil on tekkinud viimastel aegadel erakordselt isiklik suhe riigiga, kuna riigi roll igasuguse igapäevaelu korraldamisel on kasvanud enneolematuks – olgu tegemist piirangute, strateegilise kommunikatsiooni või majandusliku kriisiabiga. Tulenevalt praeguse olukorra tavapäratusest on riigi reageerimist kultuurivaldkonna perspektiivist raske millegi varasemaga võrrelda, hinnangud jäävad subjektiivseks või tekib paratamatult kõrvutus teiste riikidega.
Mitmed intervjueeritavad, kes oma segast aastat kirjeldasid, on saanud riigilt töötukassa või kultuuriministeeriumi kaudu rahalist toetust ja see on aidanud neil mingil määral ellu jääda, mis ei tähenda küll, et ükski neist oleks nõus päevikusse hindeks rasvast "viit" kirjutama. Näiteks on kirjanik ja kunstnik Margit Lõhmus saanud küll töötukassast pappi, aga sissetulek on väga väike ja ta ei väsi imestamast, kuidas ta üldse ära elab. Peeter Talvistu jaoks on olnud suurim probleem riigi sõnumite ähmasus, sest ebaselge sõnum vähendab selle mõjusust ning, mis veelgi hullem, ka sõnumi edastaja edasist usaldusväärsust. Ta leiab, et kommunikatsioon on olnud nõrk, muutlik ja põhimõttelage. Roman Demchenko näeb kitsaskohta aga selles, et kohati ei mõisteta, et kultuurivaldkonna kriis ei ole kestnud kuu või paar, vaid juba üle aasta, mistõttu paljud kultuurivaldkonna talendid ja töötajad on lahkunud teistesse sektoritesse või lõpetanud tegevuse.
Äärmiselt nördinud on klubikultuuriga seotud DJd ja promootorid, näiteks klubi HALL resident ja korraldustoimkonna liige Micaela Saraceno osutab ebakõladele piirangute vallas ja sellest tulenenud segadusele, mis on mõjunud ääretult kurnavalt. Igasuguse plaaniga kaasneb kartus, et kas see saab toimuda või peab asja edasi lükkama. Rene Köster, kes on aktiivselt seotud Sveta Baariga, nimetab seda otse klubikultuuri edasi-tagasi väntsutamiseks. Klubikultuur on paljude inimeste elus olulisel kohal, seal lendavad ideed ja tekivad tutvused. Moedisainer Kreeta Aidla tunneb selle järele sügavat igatsust: "Mis seal salata, pidutsemisest tunnen ka väga puudust – kõvast muusikast, DJdest ja pimedas ruumis tantsimisest. Need on mu loomingulise protsessi väga tähtsad osad."
""Peeter Talvistu jaoks on olnud suurim probleem riigi sõnumite ähmasus, sest ebaselge sõnum vähendab selle mõjusust ning, mis veelgi hullem, ka sõnumi edastaja edasist usaldusväärsust."
Kui jätta aga kõrvale abipaketid, erakorralised tegevustoetused ja muu, närib loomerahva hinge kõige enam üks kriisist sõltumatu pikaajaline probleem ehk mittepiisav sotsiaalkaitse ja ravikindlustuse puudumine. Vabakutselistele ravikindlustuse tagamise tähtsus kõlab kui kooris kõigi huulilt. Marta Pulk meenutab, kuidas kolleeg ütles kord, et kulka jagatav stipendium peaks kandma "Ela ja sära" asemel nime "Ära sure ära", sest on juhtunud ka seda, et stipendiaat saab toetuse eest lõpuks hambad suhu. Inimesed tahavad elada ja nad tahavad elada inimlikult!
Maria Metsalu leiab, et kunstnike loomingu kvaliteet ainult tõuseb, kui kõrvaldada neid pidevalt ähvardav vaesuse ja alavääristamise risk. "Pandeemia pole mitte sügavaid probleeme põhjustanud, vaid paljastanud," lisab ta. Pikaaegse dramaturgi Laur Kaunissaare sõnul võiks kaaluda ka Prantsusmaa eeskuju, kus kehtib põhimõte, et kultuur on ühiskondlik erand, turutõrke tingimustes toimiv valdkond. "Loovisikud töötavad olemuslikult tsükliliselt ja perioodil, mil neil pole konkreetset projekti, ei ole nad sisuliselt tööta, vaid valmistavad ette järgmist tööd. Riik kompenseerib siis töötukassa meetmega projektidevahelise aja, mis sõltub viimase kümne kuu erialase töö tunnitasu keskmisest." Airi Triisbergi sõnul pole aga vaja isegi radikaalset muutust, vaid piisaks sellest, kui hakata maksma kultuuritöötajatele õiglast palka, mitte stipendiumeid või litsentsitasusid – siis laheneks suures ulatuses ka sotsiaalkaitse probleemid. Kuigi poliitiline tahe näib tema arvates selleks puuduvat.
""Airi Triisberg aimab kriisiabi pakettide tunneli lõpus võimalikke kärpeid ja eks varasemate majanduskriiside valguses on selleks ka põhjust."
Vaade tulevikku
Hoolimata sellest, et aeg ja asjaolud on, nagu nad on, ei domineeri, ehk isegi üllatavalt, kellegi jutus lõpuni pessimistlik maailmalõpunoot. Peamiselt helikunstnikuna tegutsev Artjom Astrov küll nendib, et rikkad saavad kriisis rikkamaks ja vaesed peavad oma sõrme edasi imema, aga ta soovib uskuda, et ehk meil on nüüd kollektiivselt pisut vähem illusioone. Airi Triisberg aimab aga kriisiabi pakettide tunneli lõpus võimalikke kärpeid ja eks varasemate majanduskriiside valguses on selleks ka põhjust.
Isiklikus plaanis püütakse näha tulevikku siiski heledamates toonides. See, kas põhjuseks on tärkav kevad, mentaalne karastumine või lihtsalt aktsepteerimine, polegi praegu vast kõige tähtsam. Gretchen Lawrence'ile tundus aasta alguses sihi puudumine veel hirmutav, aga nüüd on ta võtnud omaks põhimõtte, et ta ei tahagi oma tulevikku ette kujutada. Ehtekunstnik Sigrid Kuusk on ka asjad selgeks mõelnud: "Tunnistasin endale kergendunult, et kui mu töö ehtekunstnikuna ei õnnestu, siis ka see on okei! Selle otsuse vastuvõtmine vabastas ja on andnud ruumi vabamalt hingata."
Marta Pulk sõnab pea irooniliselt, et seni, kuni ta ei leba mingisse stressiga seotud haigusesse surevana kusagil EMOs, tasub vast tänulik olla. Moekunstnik Karl Joonas Alamaa ja Kaisa Eiche flirdivad aga mõlemad ka mõttega, et ehk oleks praegu õige aeg alustada kodanikupalga katsetustega. Peeter Talvistu usub, et tänavusest suvest saab Summer of Love, Manna ei jõua ära oodata, millal ta jalad saavad uuesti lavalaudu puudutada, ja Alan Proosa tahaks hakata tegema hardcore-bändi.
Paide Teatri lavastaja Jan Teevet lubab talle omaselt minna aga veelgi poeetilisemaks: "Tulevik on alati kaos. Ja kaos – nagu johtub pea kõikidest mütoloogilistest narratiividest – tähendab võimalust. Kaose koemustris on olemas kõik võimalikud narratiivid, millest kogejaga kohtumisel realiseerub paratamatult üks."
Karl Hendrik Rattus on BFMis õppiv kunstitudeng, kes on viimasel aastal hakanud tegelema rohkem digitaalse kunstiga. Tema disainitud logo on võimalik märgata BFMi uutel pusadel ja särkidel. Ta kutsub kõiki huvilisi Instagrami kontol @donrattus enda teekonda jälgima.
### Response:
Ülevaade. Segane aasta kultuuriväljal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõidu võitis Sophie Bagnall ja kolmas oli Tania Lima.
"Eilsed treeningtingimused rajal olid kuivad ja tolmused, öösel aga kallas vihma, mistõttu olid tänased olud täiesti teised," kirjeldas Meier pühapäevast sõitu. "Esimesel lõigul sõitsin vägagi tagasihoidlikult ja see mängis kogu tulemusele kaasa, sel aastal on endurodel vähem lõike (kolm lõiku), seega on kõik väga olulised."
"Järgmised kaks panin juba täie hooga, aga viimasel lõigul kahjuks eelpool startinud naine kukkus ja mul oli vaja temast mööduda, kuid sel rajalõigul polnud selleks lihtsalt võimalust," lisas Meier. "Sõitsime kahe seina vahel, millega kaotasin sekundeid. Kuid nüüd on mul hammas veel rohkem verel, et taaskord mõõtu võtta, sest paljud naised on väga võrdsed." | Meier sai Portugalis enduros teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõidu võitis Sophie Bagnall ja kolmas oli Tania Lima.
"Eilsed treeningtingimused rajal olid kuivad ja tolmused, öösel aga kallas vihma, mistõttu olid tänased olud täiesti teised," kirjeldas Meier pühapäevast sõitu. "Esimesel lõigul sõitsin vägagi tagasihoidlikult ja see mängis kogu tulemusele kaasa, sel aastal on endurodel vähem lõike (kolm lõiku), seega on kõik väga olulised."
"Järgmised kaks panin juba täie hooga, aga viimasel lõigul kahjuks eelpool startinud naine kukkus ja mul oli vaja temast mööduda, kuid sel rajalõigul polnud selleks lihtsalt võimalust," lisas Meier. "Sõitsime kahe seina vahel, millega kaotasin sekundeid. Kuid nüüd on mul hammas veel rohkem verel, et taaskord mõõtu võtta, sest paljud naised on väga võrdsed."
### Response:
Meier sai Portugalis enduros teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me peaksime olema valmis selleks, et peagi tekib olukord, kus meil on vaja inimesi motiveerida end vaktsineerima. Üks võimalus oleks näiteks see, et vaktsineeritud ei peaks siseruumides kandma maski," vahendas Euroopa Komisjoni esindus Tallinnas.
. @kajakallas Me peaksime olema valmis selleks, et peagi tekib olukord, kus meil on vaja inimesi motiveerida end vaktsineerima. Üks võimalus oleks näiteks see, et vaktsineeritud ei peaks siseruumides kandma maski. #SinuTulevik pic.twitter.com/MjMQ5ojm0i
— Euroopa Komisjon Tln (@EuroopaKomisjon) May 10, 2021
Kallas rääkis esmaspäeval esinduse korraldatud seminaril, et kui esialgu on ennast vaktsineerinud lisaks riskirühmadele ja eakatele peamiselt vaktsineerimisse entusiastlikud inimesed, kelle huvi vaktsineerimiseks on suur, siis varsti võib tekkida vajadus kahtlevate inimeste veenmiseks. "Siis tuleb juba hakata mõtlema, millega selliseid inimesi motiveerida, mida vaktsineerimine neile lisaks annab," tõdes peaminister.
Kallas avaldas heameelt selle üle, et eelmisel nädalal vaktsineeriti 67 722 Eesti inimest, ületades eesmärgiks seatud 60 000 vaktsineerimise piiri.
Esmaspäevaks oli Eestis süstitud 532 605 vaktsiinidoosi, vähemalt ühe vaktsiinidoosi on saanud 373 391 eestimaalast. | Kallas: varsti võiks kaaluda vaktsineeritutelt maskikohustuse mahavõtmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me peaksime olema valmis selleks, et peagi tekib olukord, kus meil on vaja inimesi motiveerida end vaktsineerima. Üks võimalus oleks näiteks see, et vaktsineeritud ei peaks siseruumides kandma maski," vahendas Euroopa Komisjoni esindus Tallinnas.
. @kajakallas Me peaksime olema valmis selleks, et peagi tekib olukord, kus meil on vaja inimesi motiveerida end vaktsineerima. Üks võimalus oleks näiteks see, et vaktsineeritud ei peaks siseruumides kandma maski. #SinuTulevik pic.twitter.com/MjMQ5ojm0i
— Euroopa Komisjon Tln (@EuroopaKomisjon) May 10, 2021
Kallas rääkis esmaspäeval esinduse korraldatud seminaril, et kui esialgu on ennast vaktsineerinud lisaks riskirühmadele ja eakatele peamiselt vaktsineerimisse entusiastlikud inimesed, kelle huvi vaktsineerimiseks on suur, siis varsti võib tekkida vajadus kahtlevate inimeste veenmiseks. "Siis tuleb juba hakata mõtlema, millega selliseid inimesi motiveerida, mida vaktsineerimine neile lisaks annab," tõdes peaminister.
Kallas avaldas heameelt selle üle, et eelmisel nädalal vaktsineeriti 67 722 Eesti inimest, ületades eesmärgiks seatud 60 000 vaktsineerimise piiri.
Esmaspäevaks oli Eestis süstitud 532 605 vaktsiinidoosi, vähemalt ühe vaktsiinidoosi on saanud 373 391 eestimaalast.
### Response:
Kallas: varsti võiks kaaluda vaktsineeritutelt maskikohustuse mahavõtmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suri kolm inimest - 83-aastane mees, 84-aastane mees ja 87-aastane naine. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 1204 inimest.
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati haiglates kokku 21 ning võrreldes pühapäevaga vajab haiglaravi kolm inimest rohkem ehk kokku viibib ravil 290 patsienti. Neist 44 on intensiivravil ja 30 juhitaval hingamisel.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 212 inimest ehk 73 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 74 inimesel. Kui varem lisandus pidevalt enim nakatunuid Harjumaale, siis nüüd tuli sinna juurde 62 nakatunut, kellest 45 oli Tallinnas.
Pärnumaale lisandus 19 ja Tartumaale 16 uut nakkusjuhtu. Valgamaale lisandus kuus, Lääne-Virumaale neli, Järva-, Põlva- ja Raplamaale kolm, Võrumaale kaks ja Saaremaale üks uut positiivset testitulemust. Hiiu-, Jõgeva-, Lääne- ja Viljandimaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kuue positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 355 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,8 protsenti.
Alates pandeemia algusest on Eestis koroonaviirus diagnoositud 125 337 inimesel. 10. mai seisuga on tervenenud 116 024 inimest.
Ööpäeva jooksul manustati 3196 vaktsiinidoosi, millest 1167 olid esmased kaitsesüstid. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 373 391 inimesele, kellest lõpetatud vaktsineerimisega on 159 560 inimest.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 63,7 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal. | Ööpäevaga lisandus 199 nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suri kolm inimest - 83-aastane mees, 84-aastane mees ja 87-aastane naine. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 1204 inimest.
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati haiglates kokku 21 ning võrreldes pühapäevaga vajab haiglaravi kolm inimest rohkem ehk kokku viibib ravil 290 patsienti. Neist 44 on intensiivravil ja 30 juhitaval hingamisel.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 212 inimest ehk 73 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 74 inimesel. Kui varem lisandus pidevalt enim nakatunuid Harjumaale, siis nüüd tuli sinna juurde 62 nakatunut, kellest 45 oli Tallinnas.
Pärnumaale lisandus 19 ja Tartumaale 16 uut nakkusjuhtu. Valgamaale lisandus kuus, Lääne-Virumaale neli, Järva-, Põlva- ja Raplamaale kolm, Võrumaale kaks ja Saaremaale üks uut positiivset testitulemust. Hiiu-, Jõgeva-, Lääne- ja Viljandimaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kuue positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 355 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,8 protsenti.
Alates pandeemia algusest on Eestis koroonaviirus diagnoositud 125 337 inimesel. 10. mai seisuga on tervenenud 116 024 inimest.
Ööpäeva jooksul manustati 3196 vaktsiinidoosi, millest 1167 olid esmased kaitsesüstid. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 373 391 inimesele, kellest lõpetatud vaktsineerimisega on 159 560 inimest.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 63,7 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 199 nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7.-9. mail toimunud küsitlusele vastas 59 protsenti jaapanlastest, et olümpiamängud peakid ära jääma. 39 protsenti soovib selle toimumist. Üle 300 000 inimese on alla kirjutanud viis päeva tagasi alustatud petitsioonile, millega nõutakse olümpiamängude ärajätmist. Edasi lükkamine pole Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnul võimalik variant.
Eelmisel aastal toimuma pidanud, kuid koroonapandeemia tõttu edasi lükatud Tokyo suveolümpiamängud peaksid avalöögi saama juba vähem kui kolme kuu pärast. Jaapan on aga hädas koroonaviiruse teise laine ja nakkavamate tüvedega. Meedikud hoiatavad, et osades piirkondades on tervisesüsteem kokkukukkumise äärel.
Pisut enam kui 70 päeva enne olümpiamängude avatseremooniat ei ole isegi selge, kas lõpliku otsuse mängude toimumise osas teeb Jaapani valitsus või ROK. Mõlemad tahavad vastutust lükata teisele osapoolele. Olümpiakomitee asepresident John Coates ütles, et kuigi jaapanlaste hoiak pole positiivne, ei näe ta varianti, et olümpia ära jääks. "Jaapani peaminister ütles seda mõned nädalad tagasi USA presidendile ning kinnitab jätkuvalt sama ka ROKile," lausus Coates.
Jaapani peaminister Yoshihide Suga ütles aga, et viimane sõna jääb siiski olümpiakomiteele. "Ma ei ole kunagi olümpiamänge esikohale seadnud," lausus Suga. "Minu prioriteet on alati olnud kaitsta Jaapani rahvastiku tervist ja elusid. Me peame viiruse leviku peatama." Suga on samas korduvalt kinnitanud, et vaatamata nakatunute arvu tõusule jätkatakse esialgse plaaniga ning mängud saavad alguse 23. juulil. | Enamik jaapanlasi tahab olümpiamängude tühistamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7.-9. mail toimunud küsitlusele vastas 59 protsenti jaapanlastest, et olümpiamängud peakid ära jääma. 39 protsenti soovib selle toimumist. Üle 300 000 inimese on alla kirjutanud viis päeva tagasi alustatud petitsioonile, millega nõutakse olümpiamängude ärajätmist. Edasi lükkamine pole Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnul võimalik variant.
Eelmisel aastal toimuma pidanud, kuid koroonapandeemia tõttu edasi lükatud Tokyo suveolümpiamängud peaksid avalöögi saama juba vähem kui kolme kuu pärast. Jaapan on aga hädas koroonaviiruse teise laine ja nakkavamate tüvedega. Meedikud hoiatavad, et osades piirkondades on tervisesüsteem kokkukukkumise äärel.
Pisut enam kui 70 päeva enne olümpiamängude avatseremooniat ei ole isegi selge, kas lõpliku otsuse mängude toimumise osas teeb Jaapani valitsus või ROK. Mõlemad tahavad vastutust lükata teisele osapoolele. Olümpiakomitee asepresident John Coates ütles, et kuigi jaapanlaste hoiak pole positiivne, ei näe ta varianti, et olümpia ära jääks. "Jaapani peaminister ütles seda mõned nädalad tagasi USA presidendile ning kinnitab jätkuvalt sama ka ROKile," lausus Coates.
Jaapani peaminister Yoshihide Suga ütles aga, et viimane sõna jääb siiski olümpiakomiteele. "Ma ei ole kunagi olümpiamänge esikohale seadnud," lausus Suga. "Minu prioriteet on alati olnud kaitsta Jaapani rahvastiku tervist ja elusid. Me peame viiruse leviku peatama." Suga on samas korduvalt kinnitanud, et vaatamata nakatunute arvu tõusule jätkatakse esialgse plaaniga ning mängud saavad alguse 23. juulil.
### Response:
Enamik jaapanlasi tahab olümpiamängude tühistamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal teatasid Bill ja Melinda Gates, et lahutavad 27 aastat kestnud abielu.
Ajaleht The Wall Street Journal väidab, et Melinda Gates palkas juba 2019. aastal mitu advokaati, kes tegelesid lahutusega.
Melinda Gates ei olnud rahul abikaasa läbikäimisega Jeffrey Epsteiniga. Melinda Gates pidas Epsteini ebasobivaks kaaslaseks, teatas The Times.
The Wall Street Journali teatel kohtusid Bill Gates ja Epstein esimest korda 2011. aastal.
2019. aastal avaldas New York Times loo, mis kirjeldas kahe mehe vahelist mitut kohtumist. Siis alustas Melinda Gates ka konsultatsioone lahutusadvokaatidega.
Bill Gatesi pressiesindaja Bridgitt Arnold ütles 2019. aastal, et Gates ja Epstein kohtusid ja arutasid heategevust.
"Bill Gates kahetseb, et Epsteiniga kohtus. Ta tunnistab, et see oli viga," ütles Arnold.
"Mul ei olnud Epsteiniga ärisuhteid. Ma ei olnud kunagi ühelgi peol. Tema ümber oli inimesi, kes ütlesid, et Epstein suhtleb inimestega, kes võivad toetada filantroopiat," ütles Bill Gates 2019. aastal.
Veebisait Daily Beast teatas eelmisel nädalal, et Melinda Gates oli mehe peale jätkuvalt vihane Epsteiniga kohtumiste pärast.
Epstein tegi 2019. aastal vanglas enesetapu. Epsteini süüdistati seksikaubanduses.
Eelmisel nädalal väitis meedia, et Bill Gates puhkab igal aastal ühe nädala oma endise tüdruksõbraga. Sellest kokkuleppest teadis väidetavalt ka Melinda Gates.
Melinda Gatesi esindab lahutuses Robert Stephan Cohen. Coheni kliendid on olnud ka Michael Bloomberg, Marla Maples ja Ivana Trump.
Paaril puudub abieluvaraleping.
Eelmisel nädalal andis Bill Gates Melinda Gatesile üle aktsiaid 2,4 miljardi dollari väärtuses, teatas The Times.
Bill Gatesi varanduse väärtuseks hinnatakse umbes 130 miljardit dollarit. | Meedia: Melinda Gates plaanis lahutust kaks aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal teatasid Bill ja Melinda Gates, et lahutavad 27 aastat kestnud abielu.
Ajaleht The Wall Street Journal väidab, et Melinda Gates palkas juba 2019. aastal mitu advokaati, kes tegelesid lahutusega.
Melinda Gates ei olnud rahul abikaasa läbikäimisega Jeffrey Epsteiniga. Melinda Gates pidas Epsteini ebasobivaks kaaslaseks, teatas The Times.
The Wall Street Journali teatel kohtusid Bill Gates ja Epstein esimest korda 2011. aastal.
2019. aastal avaldas New York Times loo, mis kirjeldas kahe mehe vahelist mitut kohtumist. Siis alustas Melinda Gates ka konsultatsioone lahutusadvokaatidega.
Bill Gatesi pressiesindaja Bridgitt Arnold ütles 2019. aastal, et Gates ja Epstein kohtusid ja arutasid heategevust.
"Bill Gates kahetseb, et Epsteiniga kohtus. Ta tunnistab, et see oli viga," ütles Arnold.
"Mul ei olnud Epsteiniga ärisuhteid. Ma ei olnud kunagi ühelgi peol. Tema ümber oli inimesi, kes ütlesid, et Epstein suhtleb inimestega, kes võivad toetada filantroopiat," ütles Bill Gates 2019. aastal.
Veebisait Daily Beast teatas eelmisel nädalal, et Melinda Gates oli mehe peale jätkuvalt vihane Epsteiniga kohtumiste pärast.
Epstein tegi 2019. aastal vanglas enesetapu. Epsteini süüdistati seksikaubanduses.
Eelmisel nädalal väitis meedia, et Bill Gates puhkab igal aastal ühe nädala oma endise tüdruksõbraga. Sellest kokkuleppest teadis väidetavalt ka Melinda Gates.
Melinda Gatesi esindab lahutuses Robert Stephan Cohen. Coheni kliendid on olnud ka Michael Bloomberg, Marla Maples ja Ivana Trump.
Paaril puudub abieluvaraleping.
Eelmisel nädalal andis Bill Gates Melinda Gatesile üle aktsiaid 2,4 miljardi dollari väärtuses, teatas The Times.
Bill Gatesi varanduse väärtuseks hinnatakse umbes 130 miljardit dollarit.
### Response:
Meedia: Melinda Gates plaanis lahutust kaks aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalteadlased Mare Ainsaar, Kadri Soo ja Rein Toomla tahtsid teada, kas omavalitsus muutub lapsesõbralikumaks, kui sealne võim on naiste käes. Ainsaar rääkis, et sageli seostatakse naisjuhte nn naiselike huvide või teemadega. Näiteks eeldatakse, et neid huvitab meestest enam sotsiaalvaldkond või kaitsevad nad enam lapsi, peresid ja nõrgemaid ühiskonnaliikmeid. Mõne teooria järgi on aga nii, et isegi kui naisi huvitab rohkem sotsiaalvaldkond, ei pruugi nende arvamused poliitilises konkurentsis peale jääda.
Niisiis uurisid teadlased kohalike omavalitsuste lapsesõbralikkust ja kohalike juhtide soolist jaotust. Lapsesõbralikkuse hindamiseks arvutati kokku kõik kohaliku tasandi rahaeraldused lastega seotud tegevustele: koolide, lasteaedade ja huvitegevuse rahastamine ning samuti peretoetused. Omavalitsusi võrreldi selle alusel, kui palju nad ühe lapse kohta raha investeerivad.
Uuringus võrreldi 2008. ja 2011. aasta andmeid, st aega enne ja pärast majanduskriisi. Andmed koguti kõigist toonastest omavalitsustest – kokku 224-st. Ainsaare arvates on vaadeldud ajalõik põnev just seetõttu, et raskel ajal, kui tuleb kulutusi eriti hoolikalt kaaluda, peegeldavad tehtud valikud tegelikke väärtusi ja prioriteete. "Kriisiajal on õige uurida, millesse omavalitsused raha suunavad, sest kriis on nagu lakmuspaber – see näitab, mida peavad valitsejad tähtsaks," põhjendas ta.
Kõigepealt hindasid teadlased, kuidas naiste arv Eesti kohalike omavalitsuste volikogudes 2008. ja 2011. aasta vahel muutus. Vaadeldi ka volikogude naisliikmete kuulumist valimisliitudesse ja erakondadesse. Erakondlik kuuluvus lapsesõbralikkuse muutust seletada ei aidanud, küll aga mõjutas seda naiste üldine osakaal volikogus.
Naised toovad sotsiaalsed teemad esile
Selgus, et võrreldes 2008. aastaga suurenes 2011. aastaks naiste osakaal kohaliku tasandi juhtimises ja omavalitsused, kus naisi volikokku juurde tuli, muutusid lapsesõbralikumaks. "Tundub, et naised toovad tõepoolest teatud teemad rohkem esile," sõnas Mare Ainsaar.
Enne 2009. aasta majanduskriisi olid naised võimul pigem vaesemates omavalitsustes, kus uuringu põhjal oli ka lapsesõbralikkust vähem. Pärast kriisi oli aga olukord muutunud: kus oli rohkem naisi, seal oldi lapsesõbralikumad.
Selleks, et omavalitsus saaks olla lapsesõbralik, on muidugi vaja raha: mida jõukam on omavalitsus, seda rohkem on tal võimalik ka lastesse panustada ja seda lapsesõbralikum õnnestub tal olla. Teadlased märkisid huvitava nähtusena ära, et omavalitsused, mille volikogusse naisi aastate jooksul juurde tuli, muutusid jõukamaks. Ainsaare sõnul selle kohta töös siiski põhjapanevaid järeldusi ei tehta, aga küsimust, kas naiste osakaal aitab omavalitsusel jõukust kasvatada, võiks tema hinnangul edasi uurida.
Naiste osaluses tuli ilmsiks ka teatud järjepidevus. Kui kohaliku omavalitsuse juhtimise juures oli juba 2008. aastal naisi, siis oli nende osakaal 2011. aastaks veelgi suurenenud. Paika pidas ka vastupidine: paigus, kus naisi 2008. aastal volikogus ei olnud, sest nad ei kandideerinud või neid ei valitud, ei kasvanud ka 2011. aastal naiste osakaal kuigi palju. "Võib järeldada, et on ühed piirkonnad, kus naiste osalus poliitikas on saanud tavaks, ja on teised, kus naisi on kohaliku elu juhtimise juures vähe," sõnas Ainsaar.
Uurimistöö jaoks koguti andmeid mitmel viisil: lapsesõbralikkuse uuringuga saadi teada kohalike omavalitsuste tegevus lastega seotud aladel ja nendele andmetele lisati omavalitsuste valimiste tulemused. Lisaks kasutasid teadlased kohaliku tasandi statistilisi andmeid, nagu omavalitsuse jõukus, laste osatähtsus, omavalitsuse suurus jms. Neid koguti selleks, et analüüsida kohalikke võimalusi ja ressursse ehk keskkonda, kus naised toimetavad.
Mare Ainsaar toonitas, et nende uuring ei sisalda väidet, justkui mehed ei võiks olla lapsesõbralikud, aga selles selgus, et pikas plaanis pööravad naised laste vajadustele tähelepanu siiski rohkem. "Kui tahame lapsesõbralikumat ühiskonda, siis tasub vaadata valimistel naiskandidaatide poole või siis küsida otse, mida kandidaat kavatseb laste ja perede jaoks ära teha," ütles Ainsaar.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of East European Management Studie s. | Naisjuhid muudavad omavalitsused lapsesõbralikumaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalteadlased Mare Ainsaar, Kadri Soo ja Rein Toomla tahtsid teada, kas omavalitsus muutub lapsesõbralikumaks, kui sealne võim on naiste käes. Ainsaar rääkis, et sageli seostatakse naisjuhte nn naiselike huvide või teemadega. Näiteks eeldatakse, et neid huvitab meestest enam sotsiaalvaldkond või kaitsevad nad enam lapsi, peresid ja nõrgemaid ühiskonnaliikmeid. Mõne teooria järgi on aga nii, et isegi kui naisi huvitab rohkem sotsiaalvaldkond, ei pruugi nende arvamused poliitilises konkurentsis peale jääda.
Niisiis uurisid teadlased kohalike omavalitsuste lapsesõbralikkust ja kohalike juhtide soolist jaotust. Lapsesõbralikkuse hindamiseks arvutati kokku kõik kohaliku tasandi rahaeraldused lastega seotud tegevustele: koolide, lasteaedade ja huvitegevuse rahastamine ning samuti peretoetused. Omavalitsusi võrreldi selle alusel, kui palju nad ühe lapse kohta raha investeerivad.
Uuringus võrreldi 2008. ja 2011. aasta andmeid, st aega enne ja pärast majanduskriisi. Andmed koguti kõigist toonastest omavalitsustest – kokku 224-st. Ainsaare arvates on vaadeldud ajalõik põnev just seetõttu, et raskel ajal, kui tuleb kulutusi eriti hoolikalt kaaluda, peegeldavad tehtud valikud tegelikke väärtusi ja prioriteete. "Kriisiajal on õige uurida, millesse omavalitsused raha suunavad, sest kriis on nagu lakmuspaber – see näitab, mida peavad valitsejad tähtsaks," põhjendas ta.
Kõigepealt hindasid teadlased, kuidas naiste arv Eesti kohalike omavalitsuste volikogudes 2008. ja 2011. aasta vahel muutus. Vaadeldi ka volikogude naisliikmete kuulumist valimisliitudesse ja erakondadesse. Erakondlik kuuluvus lapsesõbralikkuse muutust seletada ei aidanud, küll aga mõjutas seda naiste üldine osakaal volikogus.
Naised toovad sotsiaalsed teemad esile
Selgus, et võrreldes 2008. aastaga suurenes 2011. aastaks naiste osakaal kohaliku tasandi juhtimises ja omavalitsused, kus naisi volikokku juurde tuli, muutusid lapsesõbralikumaks. "Tundub, et naised toovad tõepoolest teatud teemad rohkem esile," sõnas Mare Ainsaar.
Enne 2009. aasta majanduskriisi olid naised võimul pigem vaesemates omavalitsustes, kus uuringu põhjal oli ka lapsesõbralikkust vähem. Pärast kriisi oli aga olukord muutunud: kus oli rohkem naisi, seal oldi lapsesõbralikumad.
Selleks, et omavalitsus saaks olla lapsesõbralik, on muidugi vaja raha: mida jõukam on omavalitsus, seda rohkem on tal võimalik ka lastesse panustada ja seda lapsesõbralikum õnnestub tal olla. Teadlased märkisid huvitava nähtusena ära, et omavalitsused, mille volikogusse naisi aastate jooksul juurde tuli, muutusid jõukamaks. Ainsaare sõnul selle kohta töös siiski põhjapanevaid järeldusi ei tehta, aga küsimust, kas naiste osakaal aitab omavalitsusel jõukust kasvatada, võiks tema hinnangul edasi uurida.
Naiste osaluses tuli ilmsiks ka teatud järjepidevus. Kui kohaliku omavalitsuse juhtimise juures oli juba 2008. aastal naisi, siis oli nende osakaal 2011. aastaks veelgi suurenenud. Paika pidas ka vastupidine: paigus, kus naisi 2008. aastal volikogus ei olnud, sest nad ei kandideerinud või neid ei valitud, ei kasvanud ka 2011. aastal naiste osakaal kuigi palju. "Võib järeldada, et on ühed piirkonnad, kus naiste osalus poliitikas on saanud tavaks, ja on teised, kus naisi on kohaliku elu juhtimise juures vähe," sõnas Ainsaar.
Uurimistöö jaoks koguti andmeid mitmel viisil: lapsesõbralikkuse uuringuga saadi teada kohalike omavalitsuste tegevus lastega seotud aladel ja nendele andmetele lisati omavalitsuste valimiste tulemused. Lisaks kasutasid teadlased kohaliku tasandi statistilisi andmeid, nagu omavalitsuse jõukus, laste osatähtsus, omavalitsuse suurus jms. Neid koguti selleks, et analüüsida kohalikke võimalusi ja ressursse ehk keskkonda, kus naised toimetavad.
Mare Ainsaar toonitas, et nende uuring ei sisalda väidet, justkui mehed ei võiks olla lapsesõbralikud, aga selles selgus, et pikas plaanis pööravad naised laste vajadustele tähelepanu siiski rohkem. "Kui tahame lapsesõbralikumat ühiskonda, siis tasub vaadata valimistel naiskandidaatide poole või siis küsida otse, mida kandidaat kavatseb laste ja perede jaoks ära teha," ütles Ainsaar.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of East European Management Studie s.
### Response:
Naisjuhid muudavad omavalitsused lapsesõbralikumaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonapandeemia alguspäevil kostus arstide seast murelikke hääli, mis soovitasid COVID-19 patsientidele mitte anda mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (mSPVR). Viimaste hulka kuulub näiteks ibuprofeen, mis kergitab laborirottide kehas angiotensiini muundava ensüüm 2 ehk ACE2 taset. Inimeste organismis on sama retseptor peamine värav, mille kaudu uus koroonaviirus rakke nakatab, vahendab Gizmodo.
Täpsemalt kartsid nad, et teatud ravimid, nagu mSPVR-id, ACE pärssijad ja ACE2 retseptoritõkestajad, võivad aidata viirusel hõlpsamini inimesi nakatada ja muuta nakatunutel haiguse kulgu raskemaks. Samuti viitasid toonased tõendid, et suhkruhaiged ja/või kõrge vererõhuga inimesed on raskekujulisele COVID-19 suhtes haavatavamad, sest nad kõik kasutavad tõenäoliselt valuvaigisteid.
Nüüdseks on seos raskekujulise COVID-19 ja krooniliste haiguste vahel selge. Samas viitab suurem osa seni tehtud uuringuid, et mSPVR-d ei mõjuta tegelikult koroonaviiruse kulgu. Küsimusse lõpliku selguse toomiseks, tegid Ühendkuningriigi teadlased enda sõnul seni suurima teemakohase uuringu.
Selle jaoks analüüsisid nad enam kui 70 000 kohaliku haiglaravi vajanud koroonapatsiendi haiguslugusid. Patsientidest 4211 tarvitasid enne haiglassetulekut mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid. Ilmnes aga, et nii valuvaigistite tarvitajatel kui ka mittetarvitajatel oli oht haiglasse sattudes surra ühtmoodi 30 protsenti.
Ühtlasi ilmnes, et mSPVR-e võtnud inimesed ei vajanud teistest tõenäolisemalt intensiivravi ega hingamisaparaati. Sama muster kordus ka siis, kui uurijad vaatlesid kitsamalt ainult põletiku- või immuunhäiretega patsiente.
Uuringu juhtivautori ja Edinburghi Ülikooli teaduri Ewen Harrisoni sõnul pidid teadlased koroonapandeemia alguses veenduma, et levinud käsimüügiravimid ei tee uue viirusega nakatunute tervist hoopis hullemaks. Nüüd on tema sõnul selge, et mittesteroidsed põletikuvastased ravimid on koroonapatsientidele ohutud. Leid peaks andma kindlustunde nii meedikutele kui ka haigetele endile, et nad võivad oma pandeemiaeelset ravi jätkata.
Ehkki töö järeldusi tuleb täiendavate uuringutega kinnitada, paistab enamik enne ja pärast koroonapandeemia algust kogutud andmeid viitavat, et ibuprofeeni-taolised ravimid on COVID-19-patsientidele ohutud. Näiteks järeldas ka maailma terviseorganisatsioon mullu aprillis valminud ülevaates, et mSPVR-d ei mõjuta kuidagi koroonahaigete tervist.
Uuring avaldati ajakirjas Lancet Rheumatology. | Uuring: ibuprofeen ei raskenda koroonaviiruse kulgu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonapandeemia alguspäevil kostus arstide seast murelikke hääli, mis soovitasid COVID-19 patsientidele mitte anda mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (mSPVR). Viimaste hulka kuulub näiteks ibuprofeen, mis kergitab laborirottide kehas angiotensiini muundava ensüüm 2 ehk ACE2 taset. Inimeste organismis on sama retseptor peamine värav, mille kaudu uus koroonaviirus rakke nakatab, vahendab Gizmodo.
Täpsemalt kartsid nad, et teatud ravimid, nagu mSPVR-id, ACE pärssijad ja ACE2 retseptoritõkestajad, võivad aidata viirusel hõlpsamini inimesi nakatada ja muuta nakatunutel haiguse kulgu raskemaks. Samuti viitasid toonased tõendid, et suhkruhaiged ja/või kõrge vererõhuga inimesed on raskekujulisele COVID-19 suhtes haavatavamad, sest nad kõik kasutavad tõenäoliselt valuvaigisteid.
Nüüdseks on seos raskekujulise COVID-19 ja krooniliste haiguste vahel selge. Samas viitab suurem osa seni tehtud uuringuid, et mSPVR-d ei mõjuta tegelikult koroonaviiruse kulgu. Küsimusse lõpliku selguse toomiseks, tegid Ühendkuningriigi teadlased enda sõnul seni suurima teemakohase uuringu.
Selle jaoks analüüsisid nad enam kui 70 000 kohaliku haiglaravi vajanud koroonapatsiendi haiguslugusid. Patsientidest 4211 tarvitasid enne haiglassetulekut mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid. Ilmnes aga, et nii valuvaigistite tarvitajatel kui ka mittetarvitajatel oli oht haiglasse sattudes surra ühtmoodi 30 protsenti.
Ühtlasi ilmnes, et mSPVR-e võtnud inimesed ei vajanud teistest tõenäolisemalt intensiivravi ega hingamisaparaati. Sama muster kordus ka siis, kui uurijad vaatlesid kitsamalt ainult põletiku- või immuunhäiretega patsiente.
Uuringu juhtivautori ja Edinburghi Ülikooli teaduri Ewen Harrisoni sõnul pidid teadlased koroonapandeemia alguses veenduma, et levinud käsimüügiravimid ei tee uue viirusega nakatunute tervist hoopis hullemaks. Nüüd on tema sõnul selge, et mittesteroidsed põletikuvastased ravimid on koroonapatsientidele ohutud. Leid peaks andma kindlustunde nii meedikutele kui ka haigetele endile, et nad võivad oma pandeemiaeelset ravi jätkata.
Ehkki töö järeldusi tuleb täiendavate uuringutega kinnitada, paistab enamik enne ja pärast koroonapandeemia algust kogutud andmeid viitavat, et ibuprofeeni-taolised ravimid on COVID-19-patsientidele ohutud. Näiteks järeldas ka maailma terviseorganisatsioon mullu aprillis valminud ülevaates, et mSPVR-d ei mõjuta kuidagi koroonahaigete tervist.
Uuring avaldati ajakirjas Lancet Rheumatology.
### Response:
Uuring: ibuprofeen ei raskenda koroonaviiruse kulgu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa võimud otsustasid mitte piirata J&J vaktsiiniga kaitsesüstimist vaid eakate inimestega.
"J&J vaktsiini võivad saada ka nooremad inimesed, kui on oma arstiga konsulteerinud," ütles tervishoiuminister Jens Spahn . | Saksamaa avas kõigile võimaluse J&J kaitsesüstiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa võimud otsustasid mitte piirata J&J vaktsiiniga kaitsesüstimist vaid eakate inimestega.
"J&J vaktsiini võivad saada ka nooremad inimesed, kui on oma arstiga konsulteerinud," ütles tervishoiuminister Jens Spahn .
### Response:
Saksamaa avas kõigile võimaluse J&J kaitsesüstiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne sotsiaalmeedia tekkimist vastu võetud seadus vabastab sotsiaalmeediafirmad praegu vastutusest kasutajate postitatud sisu eest.
Vastavalt 1996. seaduse (Communications Decency Act) paragrahv 230 on digitaalse platvormi ettevõtetel õiguskaitse nii kasutajate postitatud sisu kui ka solvavaks peetud postituste eemaldamise eest, teatas AP. Paragrahv 230 jõustus siis, kui Facebook ja Twitter veel olemaski polnud.
USA vabariikliku partei liikmed süüdistavad suuri sotsiaalmeediaplatvorme konservatiivsete häälte mahasurumises.
"Sotsiaalmeediaplatvormid on liiga kaua peitunud seaduse taha, mis lubab neil sisu tsenseerida. Nad tsenseerivad sisu, mis erineb nende ideoloogilistest hoiakutest," ütles vabariiklasest Mississippi osariigi senaator Roger Wicker.
Sotsiaalmeediaettevõtted pakkusid Trumpile enne tema keelamist võimsat platvormi. Trump sai otse suhelda miljonite toetajatega.
Facebooki enda koostatud järelevalvekomisjon toetas Trumpi konto blokeerimist.
Trump nõudis eelmisel aastal paragrahv 230 kehtetuks tunnistamist. "Paragrahv 230 on tõsine oht meie riiklikule julgeolekule ja valimiste aususele," ütles Trump.
Joe Biden väitis presidendikampaanias samuti, et paragrahv 230 tuleb tühistada. Presidendina pole Biden teemat siiski kommenteerinud.
Demokraadid ja kodanikuõiguste rühmitused süüdistavad sotsiaalmeediafirmasid selles, et nende platvormidel saavad äärmuslased levitada vihakõnet ja vägivalda.
Facebook toetab paragrahv 230 muutmist. "Kongress peab ajakohastama 1996. aasta seadust, et see töötaks ettenähtud viisil," ütles Facebooki asutaja Mark Zuckerberg.
Kriitikud aga leiavad, et Facebook tahab seadusemuudatusega lihtsalt nõrgestada väiksemaid konkurente. Kriitikute hinnangul on probleem hoopis tehnoloogiagigantide monopoolne seisund. | Mitmed USA seadusandjad nõuavad internetiseaduste reformimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne sotsiaalmeedia tekkimist vastu võetud seadus vabastab sotsiaalmeediafirmad praegu vastutusest kasutajate postitatud sisu eest.
Vastavalt 1996. seaduse (Communications Decency Act) paragrahv 230 on digitaalse platvormi ettevõtetel õiguskaitse nii kasutajate postitatud sisu kui ka solvavaks peetud postituste eemaldamise eest, teatas AP. Paragrahv 230 jõustus siis, kui Facebook ja Twitter veel olemaski polnud.
USA vabariikliku partei liikmed süüdistavad suuri sotsiaalmeediaplatvorme konservatiivsete häälte mahasurumises.
"Sotsiaalmeediaplatvormid on liiga kaua peitunud seaduse taha, mis lubab neil sisu tsenseerida. Nad tsenseerivad sisu, mis erineb nende ideoloogilistest hoiakutest," ütles vabariiklasest Mississippi osariigi senaator Roger Wicker.
Sotsiaalmeediaettevõtted pakkusid Trumpile enne tema keelamist võimsat platvormi. Trump sai otse suhelda miljonite toetajatega.
Facebooki enda koostatud järelevalvekomisjon toetas Trumpi konto blokeerimist.
Trump nõudis eelmisel aastal paragrahv 230 kehtetuks tunnistamist. "Paragrahv 230 on tõsine oht meie riiklikule julgeolekule ja valimiste aususele," ütles Trump.
Joe Biden väitis presidendikampaanias samuti, et paragrahv 230 tuleb tühistada. Presidendina pole Biden teemat siiski kommenteerinud.
Demokraadid ja kodanikuõiguste rühmitused süüdistavad sotsiaalmeediafirmasid selles, et nende platvormidel saavad äärmuslased levitada vihakõnet ja vägivalda.
Facebook toetab paragrahv 230 muutmist. "Kongress peab ajakohastama 1996. aasta seadust, et see töötaks ettenähtud viisil," ütles Facebooki asutaja Mark Zuckerberg.
Kriitikud aga leiavad, et Facebook tahab seadusemuudatusega lihtsalt nõrgestada väiksemaid konkurente. Kriitikute hinnangul on probleem hoopis tehnoloogiagigantide monopoolne seisund.
### Response:
Mitmed USA seadusandjad nõuavad internetiseaduste reformimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albion läks mängule vastu teadmises, et lootuse Premier League'i püsima jääda säilitab vaid võit. Neli vooru enne hooaja lõppu jäädi 17. kohal asuvast Burnley meeskonnast kümne punkti kaugusele. Kaotus Arsenalile tähendab, et järgmisel hooajal peab West Brom mängima aste madalamal ehk Championshipis.
Väljalangemine kõrgliigast on juba pikemat aega selge olnud Sheffield Unitedi jaoks, kes on 35 mänguga kogunud vaid 17 punkti. Fulhamil on veel õhkõrn võimalus püsima jääda, kuid selle lootuse hoidmiseks tuleb Burnley vastu teenida vähemalt viigipunkt. Fulham on hetkel 27 punktiga 18. kohal, Burnley neist üks koht ja üheksa punkti eespool. | West Brom langes Inglismaa kõrgliigast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albion läks mängule vastu teadmises, et lootuse Premier League'i püsima jääda säilitab vaid võit. Neli vooru enne hooaja lõppu jäädi 17. kohal asuvast Burnley meeskonnast kümne punkti kaugusele. Kaotus Arsenalile tähendab, et järgmisel hooajal peab West Brom mängima aste madalamal ehk Championshipis.
Väljalangemine kõrgliigast on juba pikemat aega selge olnud Sheffield Unitedi jaoks, kes on 35 mänguga kogunud vaid 17 punkti. Fulhamil on veel õhkõrn võimalus püsima jääda, kuid selle lootuse hoidmiseks tuleb Burnley vastu teenida vähemalt viigipunkt. Fulham on hetkel 27 punktiga 18. kohal, Burnley neist üks koht ja üheksa punkti eespool.
### Response:
West Brom langes Inglismaa kõrgliigast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjas Valeurs Actuelles ilmus ka aprillis sarnane pöördumine, milles hoiatati konflikti puhkemise eest.
Esialgu pole teada, kui palju sõjaväelasi on uue kirja taga või millise auastmega nad on.
"Me räägime meie riigi püsimajäämisest, teie riigi püsimajäämisest," öeldakse kirjas. Kiri oli suunatud Macronile ja Prantsuse valitsusele.
Kirja autorite sõnul kuuluvad nad noorema põlvkonna sõjaväelaste hulka, kes on olnud aktiivselt tegutsemas, seal hulgas osalenud julgeolekuoperatsioonis, mille Prantsusmaa käivitas pärast terrorirünnakute lainet 2015. aastal.
Kirjas märgitakse, et mõne usukogukonna jaoks "ei tähenda Prantsusmaa midagi enamat kui sarkasmi, põlguse või isegi viha objekti".
"Kui peaks puhkema kodusõda, siis säilitab sõjavägi korra oma territooriumil. Prantsusmaal on oodata sõda ja te teate seda suurepäraselt," märgitakse kirjas. | Prantsuse sõjaväelased tegid uue avaliku pöördumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjas Valeurs Actuelles ilmus ka aprillis sarnane pöördumine, milles hoiatati konflikti puhkemise eest.
Esialgu pole teada, kui palju sõjaväelasi on uue kirja taga või millise auastmega nad on.
"Me räägime meie riigi püsimajäämisest, teie riigi püsimajäämisest," öeldakse kirjas. Kiri oli suunatud Macronile ja Prantsuse valitsusele.
Kirja autorite sõnul kuuluvad nad noorema põlvkonna sõjaväelaste hulka, kes on olnud aktiivselt tegutsemas, seal hulgas osalenud julgeolekuoperatsioonis, mille Prantsusmaa käivitas pärast terrorirünnakute lainet 2015. aastal.
Kirjas märgitakse, et mõne usukogukonna jaoks "ei tähenda Prantsusmaa midagi enamat kui sarkasmi, põlguse või isegi viha objekti".
"Kui peaks puhkema kodusõda, siis säilitab sõjavägi korra oma territooriumil. Prantsusmaal on oodata sõda ja te teate seda suurepäraselt," märgitakse kirjas.
### Response:
Prantsuse sõjaväelased tegid uue avaliku pöördumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Film "Hilma" uurib Hilma af Klinti (1862-1944) elu, kelle 1300 kunstiteost jäid pikaks ajaks suhteliselt tundmatuks. Täiskasvanud Hilma af Klinti mängib Lena Olin ning noort kunstnikku Hilmat kehastab Olini ja Hallströmi tütar Tora Hallström ("Hachi: A Dog's Tale"). Filmi stsenarist ja režissöör on Lasse Hallström (Oscari nominatsioonid filmidega "The Cider House Rules" ja "My Life as a Dog").
Filmi stsenaristi ja režissööri Lasse Hallströmi sõnul on ta veetnud pikki aastaid, püüdes Hilma af Klinti müsteeriumist aru saada. "See lugu räägib kindlameelsest tõe otsimisest inimkonna ja maailma kohta ning seda ajal, mil reegleid kehtestasid mehed. Kõikidest takistustest hoolimata suutis Hilma luua sellist kunsti, mis meie elusid veel tänaseni mõjutab," sõnas Hallström ja lisas, et tema eesmärk on, et ka vaataja tunneks kõiki neid katsumusi.
NENT Groupi tegevjuht ja president Anders Jensen sõnas, et nende eesmärk on tuua maailmatasemel lood globaalse auditooriumini koostöös valdkonna andekaimate inimestega. "Meie visioon on olla Euroopa voogedastuse esirinnas ning värske uudis viib meid sellele lähemale rohkem kui ühel moel."
"Hilma" esilinastub eksklusiivselt voogedastusplatvormil Viaplay 2022. aastal. Hiljuti kuulutas Viaplay välja ka selle, et nad hakkavad tootma eestikeelset originaalseriaali "Kes tappis Otto Mülleri?". Kokku tuleb 2021. aastal Viaplay platvormil välja üle 40 originaalseriaali. Voogedastusplatvorm Viaplay on Eestis alates 9. märtsist 2021. | Voogedastusplatvorm Viaplay hakkab tootma originaalfilme, fookuses on Skandinaavia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Film "Hilma" uurib Hilma af Klinti (1862-1944) elu, kelle 1300 kunstiteost jäid pikaks ajaks suhteliselt tundmatuks. Täiskasvanud Hilma af Klinti mängib Lena Olin ning noort kunstnikku Hilmat kehastab Olini ja Hallströmi tütar Tora Hallström ("Hachi: A Dog's Tale"). Filmi stsenarist ja režissöör on Lasse Hallström (Oscari nominatsioonid filmidega "The Cider House Rules" ja "My Life as a Dog").
Filmi stsenaristi ja režissööri Lasse Hallströmi sõnul on ta veetnud pikki aastaid, püüdes Hilma af Klinti müsteeriumist aru saada. "See lugu räägib kindlameelsest tõe otsimisest inimkonna ja maailma kohta ning seda ajal, mil reegleid kehtestasid mehed. Kõikidest takistustest hoolimata suutis Hilma luua sellist kunsti, mis meie elusid veel tänaseni mõjutab," sõnas Hallström ja lisas, et tema eesmärk on, et ka vaataja tunneks kõiki neid katsumusi.
NENT Groupi tegevjuht ja president Anders Jensen sõnas, et nende eesmärk on tuua maailmatasemel lood globaalse auditooriumini koostöös valdkonna andekaimate inimestega. "Meie visioon on olla Euroopa voogedastuse esirinnas ning värske uudis viib meid sellele lähemale rohkem kui ühel moel."
"Hilma" esilinastub eksklusiivselt voogedastusplatvormil Viaplay 2022. aastal. Hiljuti kuulutas Viaplay välja ka selle, et nad hakkavad tootma eestikeelset originaalseriaali "Kes tappis Otto Mülleri?". Kokku tuleb 2021. aastal Viaplay platvormil välja üle 40 originaalseriaali. Voogedastusplatvorm Viaplay on Eestis alates 9. märtsist 2021.
### Response:
Voogedastusplatvorm Viaplay hakkab tootma originaalfilme, fookuses on Skandinaavia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real skooris küll esimesena, kuid VAR tühistas Karim Benzema värava. Prantslasele söötnud Alvaro Odriozola oli napilt suluseisus. Esimese määrustepärase värava lõi hoopis Sevilla, kui 27. minutil sahistas Reali võrku Fernando. Teisel poolajal suutis Marco Asensio küll seisu viigistada, kuid esimesele väravale resultatiivse söödu andnud Ivan Rakitic viis Sevilla taas juhtima. Madridi meeskonnale päästis neljandal üleminutil viigipunkti Eden Hazard.
Kohtumist kahtlemata pingsalt jälginud konkurendid Barcelona ja Atletico Madrid võisid rõõmustada, kuid kolm vooru enne hooaja lõppu on La Ligas kõik veel lahtine. Tänu Reali viigile jäi Atletico 77 punktiga liiga liidriks, kuid vahe linnarivaaliga on vaid kaks punkti. Realiga samal pulgal on ka Barcelona, kelle kahjuks räägib kaotus konkurentidele omavaheliste mängude võrdluses. Võidu korral oleks võinud tiitliheitlusesse sekkuda ka Sevilla, kuid kuuepunktine kaotus Atleticole tundub juba ületamatu takistusena. | Real ei kasutanud konkurentide kingitust ära, tihe tiitliheitlus jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real skooris küll esimesena, kuid VAR tühistas Karim Benzema värava. Prantslasele söötnud Alvaro Odriozola oli napilt suluseisus. Esimese määrustepärase värava lõi hoopis Sevilla, kui 27. minutil sahistas Reali võrku Fernando. Teisel poolajal suutis Marco Asensio küll seisu viigistada, kuid esimesele väravale resultatiivse söödu andnud Ivan Rakitic viis Sevilla taas juhtima. Madridi meeskonnale päästis neljandal üleminutil viigipunkti Eden Hazard.
Kohtumist kahtlemata pingsalt jälginud konkurendid Barcelona ja Atletico Madrid võisid rõõmustada, kuid kolm vooru enne hooaja lõppu on La Ligas kõik veel lahtine. Tänu Reali viigile jäi Atletico 77 punktiga liiga liidriks, kuid vahe linnarivaaliga on vaid kaks punkti. Realiga samal pulgal on ka Barcelona, kelle kahjuks räägib kaotus konkurentidele omavaheliste mängude võrdluses. Võidu korral oleks võinud tiitliheitlusesse sekkuda ka Sevilla, kuid kuuepunktine kaotus Atleticole tundub juba ületamatu takistusena.
### Response:
Real ei kasutanud konkurentide kingitust ära, tihe tiitliheitlus jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis oli eelmisel nädalal kokku kaheksa perearstikeskust, kus 80+ inimestest oli kaitsesüsti saanud 0-9 protsenti.
Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink selgitas ERR-ile, et neljas keskuses on 80-aastaseid ja vanemaid patsiente kokku üks kuni kaks ja ühes on neid neli. Seetõttu on ka vaktsineeritud vanemaealise osakaal väga madal, kui näiteks nimistu mõlemad patsiendid süstist keelduvad, selgitas Trink.
Samas on Maardu perearsti Nadežda Matõženko nimistus 14 üle 80-aastast inimest, kellest süsti oli saanud vaid üks. Matõženko selgitas ERR-ile, et on kõigile patsientidele kaitsesüsti pakkunud, kuid suur osa on sellest keeldunud.
"Patsiendid ei soovi teha vaktsineerimist, oleme neile seda pakkunud ja pidanudki pakkuma. Aga nüüd Maardu linnavalitsus teeb ka massvaktsineerimist, osa inimesi võib veel seal süsti kätte saada," lisas perearst.
Ka Ida-Virumaal on kaks nimistut, kus vanemaealisi on rohkem. Näiteks on Neeme Perearstide Keskuse arsti Vjatšeslav Tihhonovi nimistus 78 inimest vahemikus 80-89 eluaastat. Neist oli möödunud nädalal vaktsiini saanud 7,7 protsenti.
Perearst Niina Kondratjeva nimistus on vanemaealisi aga 21, kellest ükski polnud vaktsiini saanud.
Tihhonovi ega Kondratjevat ennast ERR-il tabada ei õnnestunud.
"Küsisime ise perearstikeskustelt põhjendusi ja need on väga erinevad. Mõni perearst oli ise haige, mõnel vaktsineerib teine nimistu, eakamad perearstid pole nii tempokad ja ärevust on palju ehk tuleb pikalt tegeleda ka selgitustööga patsientidele," loetles Trink ka teiste keskmisest madalama hõlmatusega keskuste põhjendusi.
Trinki sõnul perearstidel vaktsiinidest praegu puudust ei tule, sest lähtutakse riiklikust vaktsineerimiskavast, kus süste saavad kõik inimesed, kes on üle 50-aastased ja ka riskirühmad. Trink lisas, et osa perearste suunab enda patsiente ka haiglatesse vaktsiine saama.
"Perearstid teevad jõudsalt süste. Suure osa ehk tugevalt üle poole kaitsesüstidest teevadki perearstid ja 17. mail peaksime jõudma ka uude staadiumisse, mis kriisiolukorras on loomulik," lisas Trink ja selgitas, et siis avatakse vaktsineerimine plaani järgi ka noorematele inimestele. | Mõnel perearstil on 80+ inimeste vaktsineeritus alla kümnendiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis oli eelmisel nädalal kokku kaheksa perearstikeskust, kus 80+ inimestest oli kaitsesüsti saanud 0-9 protsenti.
Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink selgitas ERR-ile, et neljas keskuses on 80-aastaseid ja vanemaid patsiente kokku üks kuni kaks ja ühes on neid neli. Seetõttu on ka vaktsineeritud vanemaealise osakaal väga madal, kui näiteks nimistu mõlemad patsiendid süstist keelduvad, selgitas Trink.
Samas on Maardu perearsti Nadežda Matõženko nimistus 14 üle 80-aastast inimest, kellest süsti oli saanud vaid üks. Matõženko selgitas ERR-ile, et on kõigile patsientidele kaitsesüsti pakkunud, kuid suur osa on sellest keeldunud.
"Patsiendid ei soovi teha vaktsineerimist, oleme neile seda pakkunud ja pidanudki pakkuma. Aga nüüd Maardu linnavalitsus teeb ka massvaktsineerimist, osa inimesi võib veel seal süsti kätte saada," lisas perearst.
Ka Ida-Virumaal on kaks nimistut, kus vanemaealisi on rohkem. Näiteks on Neeme Perearstide Keskuse arsti Vjatšeslav Tihhonovi nimistus 78 inimest vahemikus 80-89 eluaastat. Neist oli möödunud nädalal vaktsiini saanud 7,7 protsenti.
Perearst Niina Kondratjeva nimistus on vanemaealisi aga 21, kellest ükski polnud vaktsiini saanud.
Tihhonovi ega Kondratjevat ennast ERR-il tabada ei õnnestunud.
"Küsisime ise perearstikeskustelt põhjendusi ja need on väga erinevad. Mõni perearst oli ise haige, mõnel vaktsineerib teine nimistu, eakamad perearstid pole nii tempokad ja ärevust on palju ehk tuleb pikalt tegeleda ka selgitustööga patsientidele," loetles Trink ka teiste keskmisest madalama hõlmatusega keskuste põhjendusi.
Trinki sõnul perearstidel vaktsiinidest praegu puudust ei tule, sest lähtutakse riiklikust vaktsineerimiskavast, kus süste saavad kõik inimesed, kes on üle 50-aastased ja ka riskirühmad. Trink lisas, et osa perearste suunab enda patsiente ka haiglatesse vaktsiine saama.
"Perearstid teevad jõudsalt süste. Suure osa ehk tugevalt üle poole kaitsesüstidest teevadki perearstid ja 17. mail peaksime jõudma ka uude staadiumisse, mis kriisiolukorras on loomulik," lisas Trink ja selgitas, et siis avatakse vaktsineerimine plaani järgi ka noorematele inimestele.
### Response:
Mõnel perearstil on 80+ inimeste vaktsineeritus alla kümnendiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse otsuse kohaselt peavad omavalitsused ise otsustama, kas korraldada distants- või hübriidõpe (st ühitades distants- ja kontaktõppe).
Märgitakse, et kontakttunde ei tohi olla rohkem kui pool.
Kooli naasvad õpilased ja õpetajad peavad tegema korrapäraselt COVID-19 teste.
Suurlinnade linnapead suhtuvad valitsuse otsusesse tõrksalt, pidades seda ohtlikuks.
Leedu viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 607,3.
Eesti nakatumisnäitaja oli esmaspäeva hommikuse seisuga 355. Eestis pole valitsus kahel viimasel nädalal suutnud kokkuleppele jõuda, kas lubada kõik lapsed kooli.
Praegu tohivad Eestis kooli kontaktõppele minna vaid algklassid ja lõpuklassid. Uuesti arutab valitsus teemat sel teisipäeval. | Leedu lubab vanemate klasside õpilased taas kooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse otsuse kohaselt peavad omavalitsused ise otsustama, kas korraldada distants- või hübriidõpe (st ühitades distants- ja kontaktõppe).
Märgitakse, et kontakttunde ei tohi olla rohkem kui pool.
Kooli naasvad õpilased ja õpetajad peavad tegema korrapäraselt COVID-19 teste.
Suurlinnade linnapead suhtuvad valitsuse otsusesse tõrksalt, pidades seda ohtlikuks.
Leedu viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 607,3.
Eesti nakatumisnäitaja oli esmaspäeva hommikuse seisuga 355. Eestis pole valitsus kahel viimasel nädalal suutnud kokkuleppele jõuda, kas lubada kõik lapsed kooli.
Praegu tohivad Eestis kooli kontaktõppele minna vaid algklassid ja lõpuklassid. Uuesti arutab valitsus teemat sel teisipäeval.
### Response:
Leedu lubab vanemate klasside õpilased taas kooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milan läks kohtumist juhtima avapoolaja üleminutitel, mil Juventuse väravavahi Wojciech Szczesny eksimuse karistas ära Brahim Diaz. Poolakas suutis 58. minutil tõrjuda küll penalti, kuid Ante Rebici ja Fikayo Tomori lööke ta peatada ei suutnud. Milani kolmeväravaline võit tõstis nad liigatabelis 72 punktiga kolmandale kohale. Sama palju punkte on teeninud teisel kohal paiknev Atalanta.
Eelneval üheksal aastal Serie A meistriks tulnud Juventus oli sel hooajal juba enne pühapäevast kaotust tiitlist ilma, sest liigavõidu oli endale kindlustanud Milano Inter. Nüüd võib Torino meeskond aga eemale jääda ka Meistrite liigast, kuhu pääseb Itaaliast mängima neli parimat meeskonda.
Kolm vooru enne hooaja lõppu hoiab Juventus Serie A-s alles viiendat positsiooni. Napoli on ühe, Milan ja Atalanta kolme punkti kaugusel. Torino meeskonda ootavad ees veel mängud Sassuolo, Interi ja Bolognaga. Neist vaid viimane jääb praeguse seisuga esimese kümne meeskonna seast napilt välja. Viimati jäi Juventus Meistrite liigast eemale 2011/12 hooajal, millele eelneval aastal lõpetati Serie A hooaeg seitsmenda kohaga. | Juventus kaotas suurelt ja võib Meistrite liigast välja jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milan läks kohtumist juhtima avapoolaja üleminutitel, mil Juventuse väravavahi Wojciech Szczesny eksimuse karistas ära Brahim Diaz. Poolakas suutis 58. minutil tõrjuda küll penalti, kuid Ante Rebici ja Fikayo Tomori lööke ta peatada ei suutnud. Milani kolmeväravaline võit tõstis nad liigatabelis 72 punktiga kolmandale kohale. Sama palju punkte on teeninud teisel kohal paiknev Atalanta.
Eelneval üheksal aastal Serie A meistriks tulnud Juventus oli sel hooajal juba enne pühapäevast kaotust tiitlist ilma, sest liigavõidu oli endale kindlustanud Milano Inter. Nüüd võib Torino meeskond aga eemale jääda ka Meistrite liigast, kuhu pääseb Itaaliast mängima neli parimat meeskonda.
Kolm vooru enne hooaja lõppu hoiab Juventus Serie A-s alles viiendat positsiooni. Napoli on ühe, Milan ja Atalanta kolme punkti kaugusel. Torino meeskonda ootavad ees veel mängud Sassuolo, Interi ja Bolognaga. Neist vaid viimane jääb praeguse seisuga esimese kümne meeskonna seast napilt välja. Viimati jäi Juventus Meistrite liigast eemale 2011/12 hooajal, millele eelneval aastal lõpetati Serie A hooaeg seitsmenda kohaga.
### Response:
Juventus kaotas suurelt ja võib Meistrite liigast välja jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seega oli kõikidest väljajagatud vaktsiinidest peaaegu pool esmased kaitsesüstid.
Võrdluseks tehti ülemöödunud nädalal 53 403 ja nädal enne seda 37 925 kaitsesüsti. Esmaste süstide osakaalud olid vastavat 52,8 protsenti ja 61,9 protsenti.
Täiskasvanud elanike vaktsineerimisega hõlmatus Eestis on 34,8 protsenti, maakonniti on hõlmatus suurim Hiiumaal (44,9 protsenti) ning kõige väiksem Ida-Virumaal (19 protsenti).
Alates eelmisest esmaspäevast avati vaktsineerimine kõikidele inimestele, kes on vähemalt 50-aastased. | Möödunud nädalal tehti rekordilised 67 722 vaktsineerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seega oli kõikidest väljajagatud vaktsiinidest peaaegu pool esmased kaitsesüstid.
Võrdluseks tehti ülemöödunud nädalal 53 403 ja nädal enne seda 37 925 kaitsesüsti. Esmaste süstide osakaalud olid vastavat 52,8 protsenti ja 61,9 protsenti.
Täiskasvanud elanike vaktsineerimisega hõlmatus Eestis on 34,8 protsenti, maakonniti on hõlmatus suurim Hiiumaal (44,9 protsenti) ning kõige väiksem Ida-Virumaal (19 protsenti).
Alates eelmisest esmaspäevast avati vaktsineerimine kõikidele inimestele, kes on vähemalt 50-aastased.
### Response:
Möödunud nädalal tehti rekordilised 67 722 vaktsineerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast kaheksat hooaega TSV Hannover-Burgdorfi särgis ühines kaheksal aastal Eesti parimaks käsipalluriks valitud Patrail eelmisel suvel Rhein-Neckar Löweniga. Eestlase mänguaeg ja saadav vastutus on kahekordse Saksamaa meistri ridades hooaja vältel pidevalt kasvanud.
Patrail: sellises tippmeeskonnas tahaks kõik mängida
"Esimesed jutud klubiga sai peetud juba jaanuaris, kuid kuna peatreener Martin Schwalb lahkub Hamburgi, siis selgusetus treeneritoolil ja ka majanduslik seis venitasid läbirääkimisi. Aprilli jõudsime kahepoolselt rahuldavale kokkuleppele ja nii jätkan veel aasta Löwenis," selgitas 33-aastane Patrail pressiteate vahendusel.
"Ilija Abutovici ja Jesper Nielseni vigastuste järel on Maidust saanud meie meeskonna võtmemängija kaitses. Kuna Nielsen lahkub tiimist, kasvab tema roll veelgi," hindas Schwalb eestlase tähtsust klubi kodulehel. Suvel HSV Hamburgi tüürima siirduva peatreeneri asemel asub "lõvisid" juhtima senine abitreener Klaus Gärtner.
"Gärtner usaldab mind samuti ning viimasel ajal mängin peaaegu 60 minutit, seega kurta ei saa. Sellises tippmeeskonnas tahaks kõik mängida, nii et loomulikult on mul uue lepingu üle hea meel. Pere on samuti rahul, ehkki õieti pole veel Mannheimi sisse elanud, sest aasta on koroonaviiruse tõttu nii keeruline olnud," sõnas Patrail.
"Tänavune hooaeg jätkub veel pikalt ja kahe nädala pärast on ees kõrghetk, kui kodusaalis mängime Euroopa liiga Final Fouri. Kahju, et publik sel tähtsal hetkel meid toetama ei saa tulla. Aga küllap Bundesligas esiviisikus ikka lõpetame ja nii saame eurosarja ka uueks hooajaks," vaatas Patrail tuleviku suunas.
Eelmine nädal vigastustest räsitud Löwenil liiga hästi ei sujunud. Esmalt vannuti kodusaalis alla tulevasele eurosarja Final Fouri poolfinaalvastasele Berlini Füchsele 24:26 (16:14). Pühapäeval aga kaotati võõrsil TVB Stuttgartile 28:32 (11:15). Patrail viskas pühapäeval kaks väravat.
Jaanimaa leppis karikapronksiga, Grištšuk liigafinaali ei saanud
Saksamaa kolmandas liigas sai võimsa teise poolaja toel järjekordse võidu 1. VfL Potsdam. Võõrsil alistati MTV Braunschweig 31:16 (11:10) ja kindlustati pääs veerandfinaali. Kõik kuus karistusviset realiseerinud Karl Roosna viskas võitjate kasuks seitse väravat.
Venemaal selgitati tänavune meeste karikavõitja. Dener Jaanimaa viskas poolfinaalis kolm väravat ja andis kolm resultatiivset söötu, kuid HC CSKA Moskva andis käest viieväravalise edu ning jäi kohalikule valitsejale HC Tšehhovskije medvedi valusalt alla tulemusega 29:30 (15:12). Pronksimängus alistas CSKA aga Peterburi Lesgaft-Neva 27:25 (16:12).
Tšehhimaa kõrgliiga poolfinaalis võitlesid Martin Grištšuk ja Praha HC Dukla välja 0:2 kaotusseisust ja viigistasid kolmapäeval 32:25 (15:11) võiduga Plzeni Talent tymi üle seeria, ent kaotasid pühapäeval otsustava kohtumise 31:34 (15:17). Grištšuk oli eelmise nädala mängudes täpne vastavalt kahel ja ühel puhul.
Rumeenia meistrisarjas jäi Martin Johannson väravata ning Bukaresti Steaua pidi vastu võtma 23:25 (12:10) kaotuse CSM Focsanilt. Kaks vooru enne hooaja lõppu hoiab Steaua liigatabelis kaheksandat kohta, ent saab veel koha võrra tõusta või langeda.
Prantsusmaa esiliigas minetasid Jürgen Rooba ja Nice'i Cavigal Handball võimaluse jõuda kõrgliiga üleminekumängudele. Eelmisel nädalal jäädi esmalt 28:29 (14:17) alla Sarrebourg Moselle Sud HB-le ja tehti siis 27:27 (15:11) viik Grand Besancon DHB-ga. Rooba viskas neis mängudes vastavalt neli ja kolm väravat. | Mait Patrail pikendas Saksamaa tippklubiga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast kaheksat hooaega TSV Hannover-Burgdorfi särgis ühines kaheksal aastal Eesti parimaks käsipalluriks valitud Patrail eelmisel suvel Rhein-Neckar Löweniga. Eestlase mänguaeg ja saadav vastutus on kahekordse Saksamaa meistri ridades hooaja vältel pidevalt kasvanud.
Patrail: sellises tippmeeskonnas tahaks kõik mängida
"Esimesed jutud klubiga sai peetud juba jaanuaris, kuid kuna peatreener Martin Schwalb lahkub Hamburgi, siis selgusetus treeneritoolil ja ka majanduslik seis venitasid läbirääkimisi. Aprilli jõudsime kahepoolselt rahuldavale kokkuleppele ja nii jätkan veel aasta Löwenis," selgitas 33-aastane Patrail pressiteate vahendusel.
"Ilija Abutovici ja Jesper Nielseni vigastuste järel on Maidust saanud meie meeskonna võtmemängija kaitses. Kuna Nielsen lahkub tiimist, kasvab tema roll veelgi," hindas Schwalb eestlase tähtsust klubi kodulehel. Suvel HSV Hamburgi tüürima siirduva peatreeneri asemel asub "lõvisid" juhtima senine abitreener Klaus Gärtner.
"Gärtner usaldab mind samuti ning viimasel ajal mängin peaaegu 60 minutit, seega kurta ei saa. Sellises tippmeeskonnas tahaks kõik mängida, nii et loomulikult on mul uue lepingu üle hea meel. Pere on samuti rahul, ehkki õieti pole veel Mannheimi sisse elanud, sest aasta on koroonaviiruse tõttu nii keeruline olnud," sõnas Patrail.
"Tänavune hooaeg jätkub veel pikalt ja kahe nädala pärast on ees kõrghetk, kui kodusaalis mängime Euroopa liiga Final Fouri. Kahju, et publik sel tähtsal hetkel meid toetama ei saa tulla. Aga küllap Bundesligas esiviisikus ikka lõpetame ja nii saame eurosarja ka uueks hooajaks," vaatas Patrail tuleviku suunas.
Eelmine nädal vigastustest räsitud Löwenil liiga hästi ei sujunud. Esmalt vannuti kodusaalis alla tulevasele eurosarja Final Fouri poolfinaalvastasele Berlini Füchsele 24:26 (16:14). Pühapäeval aga kaotati võõrsil TVB Stuttgartile 28:32 (11:15). Patrail viskas pühapäeval kaks väravat.
Jaanimaa leppis karikapronksiga, Grištšuk liigafinaali ei saanud
Saksamaa kolmandas liigas sai võimsa teise poolaja toel järjekordse võidu 1. VfL Potsdam. Võõrsil alistati MTV Braunschweig 31:16 (11:10) ja kindlustati pääs veerandfinaali. Kõik kuus karistusviset realiseerinud Karl Roosna viskas võitjate kasuks seitse väravat.
Venemaal selgitati tänavune meeste karikavõitja. Dener Jaanimaa viskas poolfinaalis kolm väravat ja andis kolm resultatiivset söötu, kuid HC CSKA Moskva andis käest viieväravalise edu ning jäi kohalikule valitsejale HC Tšehhovskije medvedi valusalt alla tulemusega 29:30 (15:12). Pronksimängus alistas CSKA aga Peterburi Lesgaft-Neva 27:25 (16:12).
Tšehhimaa kõrgliiga poolfinaalis võitlesid Martin Grištšuk ja Praha HC Dukla välja 0:2 kaotusseisust ja viigistasid kolmapäeval 32:25 (15:11) võiduga Plzeni Talent tymi üle seeria, ent kaotasid pühapäeval otsustava kohtumise 31:34 (15:17). Grištšuk oli eelmise nädala mängudes täpne vastavalt kahel ja ühel puhul.
Rumeenia meistrisarjas jäi Martin Johannson väravata ning Bukaresti Steaua pidi vastu võtma 23:25 (12:10) kaotuse CSM Focsanilt. Kaks vooru enne hooaja lõppu hoiab Steaua liigatabelis kaheksandat kohta, ent saab veel koha võrra tõusta või langeda.
Prantsusmaa esiliigas minetasid Jürgen Rooba ja Nice'i Cavigal Handball võimaluse jõuda kõrgliiga üleminekumängudele. Eelmisel nädalal jäädi esmalt 28:29 (14:17) alla Sarrebourg Moselle Sud HB-le ja tehti siis 27:27 (15:11) viik Grand Besancon DHB-ga. Rooba viskas neis mängudes vastavalt neli ja kolm väravat.
### Response:
Mait Patrail pikendas Saksamaa tippklubiga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piirikontrolli lõpetamine juunis Lapimaa läänepiiril ja Schengeni alal on valitsuse eesmärk. Siiski pole paigas kindlat kuupäeva.
"Ma ei julge veel midagi lubada, olukord on endiselt ebaselge," ütles Ohisalo.
Sisepiirikontrolli otsust mõjutab koroonaviiruse epideemia olukord Euroopas. Samuti vaktsineerimise kiirus ja see, milliseid tervisekaitsemeetmeid hakatakse Euroopa Liidus rakendama.
Tervishoiuministeeriumis on ettevalmistamisel ettepanek, mis nõuab sisserändajatelt negatiivse testi tunnistust.
Esimesena tahetakse avada kogukondade piiriliiklus Norra ja Soome vahel.
"Norra ja Soome piirikogukondade vahelise liikluse avamine on võib olla loogiline algus reisimise taastamiseks," ütles Ohisalo.
Ohisalu sõnul saab pärast Norra-Soome piiri avamist laiendada reisimist ka Schengeni alal. Esimesena proovitakse taastada lennuliiklus.
Põhja-Norras on koroonaviiruse epideemia olukord stabiilne. Rootsis pole viiruse olukord siiski veel kontrolli all.
Rootsis Põhja-Norbotteni piirkonnas epideemia olukord mai alguses halvenes, teatas Yle.
Lapimaa ja Lääne-Põhja haiglapiirkondade sõnul ei tohiks piiriliiklust Rootsiga veel hõlbustada. Enne peab epideemia Norbottenis stabiliseeruma.
Ohisalo sõnul võetakse haiglapiirkondade seisukohti piiriliikluse taastamisel arvesse.
Haiglapriikonnad väidavad, et intensiivsema piiriliikluse korral ei suudetaks enam teha piisavalt teste. Piiritestide kontrollimiseks oleks praktikas lõpuks vaja ka piirivalvurite abi. | Ohisalo: piiriliikluse taastamine algab tõenäoliselt Norra piiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piirikontrolli lõpetamine juunis Lapimaa läänepiiril ja Schengeni alal on valitsuse eesmärk. Siiski pole paigas kindlat kuupäeva.
"Ma ei julge veel midagi lubada, olukord on endiselt ebaselge," ütles Ohisalo.
Sisepiirikontrolli otsust mõjutab koroonaviiruse epideemia olukord Euroopas. Samuti vaktsineerimise kiirus ja see, milliseid tervisekaitsemeetmeid hakatakse Euroopa Liidus rakendama.
Tervishoiuministeeriumis on ettevalmistamisel ettepanek, mis nõuab sisserändajatelt negatiivse testi tunnistust.
Esimesena tahetakse avada kogukondade piiriliiklus Norra ja Soome vahel.
"Norra ja Soome piirikogukondade vahelise liikluse avamine on võib olla loogiline algus reisimise taastamiseks," ütles Ohisalo.
Ohisalu sõnul saab pärast Norra-Soome piiri avamist laiendada reisimist ka Schengeni alal. Esimesena proovitakse taastada lennuliiklus.
Põhja-Norras on koroonaviiruse epideemia olukord stabiilne. Rootsis pole viiruse olukord siiski veel kontrolli all.
Rootsis Põhja-Norbotteni piirkonnas epideemia olukord mai alguses halvenes, teatas Yle.
Lapimaa ja Lääne-Põhja haiglapiirkondade sõnul ei tohiks piiriliiklust Rootsiga veel hõlbustada. Enne peab epideemia Norbottenis stabiliseeruma.
Ohisalo sõnul võetakse haiglapiirkondade seisukohti piiriliikluse taastamisel arvesse.
Haiglapriikonnad väidavad, et intensiivsema piiriliikluse korral ei suudetaks enam teha piisavalt teste. Piiritestide kontrollimiseks oleks praktikas lõpuks vaja ka piirivalvurite abi.
### Response:
Ohisalo: piiriliikluse taastamine algab tõenäoliselt Norra piiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval hooajal Hamburgi suurimaks skooritegijaks tõusnud Kotsar jäi koos selles arvestuses teist kohta hoidva Kameron Tayloriga koosseisust välja. Hamburg oli juba enne tänast kindlustanud seitsmenda koha, kust enam tõusta ega langeda polnud võimalik.
Towers kogus põhihooajal 21 võitu ning 13 kaotust, millega kindlustati koht play-off 'is. Kolme võiduni mängitavas veerandfinaalis on vastaseks tiitlikaitsja Berliini Alba. Aukartuseks pole Kotsaril ja tema tiimikaaslastel põhjust, sest mõlemad omavahelised kohtumised võitis sel hooajal just Hamburgi klubi.
24-aastane eestlane tegi seni kaasa kõigis 33-s kohtumises, visates keskmiselt 15,3 punkti mängus. Kui Hamburgis on ta selle tulemusega parim mees, siis liigas üheksas. Lisasks jäi Towersi keskmängija kontole mängu kohta keskmiselt 6,5 lauapalli ja 1,8 resultatiivset söötu. | Kotsar puhkas ja Hamburg lõpetas põhihooaja kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval hooajal Hamburgi suurimaks skooritegijaks tõusnud Kotsar jäi koos selles arvestuses teist kohta hoidva Kameron Tayloriga koosseisust välja. Hamburg oli juba enne tänast kindlustanud seitsmenda koha, kust enam tõusta ega langeda polnud võimalik.
Towers kogus põhihooajal 21 võitu ning 13 kaotust, millega kindlustati koht play-off 'is. Kolme võiduni mängitavas veerandfinaalis on vastaseks tiitlikaitsja Berliini Alba. Aukartuseks pole Kotsaril ja tema tiimikaaslastel põhjust, sest mõlemad omavahelised kohtumised võitis sel hooajal just Hamburgi klubi.
24-aastane eestlane tegi seni kaasa kõigis 33-s kohtumises, visates keskmiselt 15,3 punkti mängus. Kui Hamburgis on ta selle tulemusega parim mees, siis liigas üheksas. Lisasks jäi Towersi keskmängija kontole mängu kohta keskmiselt 6,5 lauapalli ja 1,8 resultatiivset söötu.
### Response:
Kotsar puhkas ja Hamburg lõpetas põhihooaja kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi valitsus juba kooskõlastab Euroopa Liiduga uue eelarveperioodi euromiljardite kasutamise plaani, pole riigikogu seda isegi arutanud ning avalikkuse jaoks on dokument salastatud, kandes templit "asutusesiseseks kasutamiseks."
Avaldatud on vaid üldised eesmärgid, kuid need ei võimalda ühiskondlikku debatti, sest võimatu on aru saada, mida täpsemalt mõeldakse näiteks "VKE-de konkurentsivõime suurendamise" all või kui suurt omaosaluse määra kavandatakse korterelamute rekonstrueerimise toetamise puhul.
Eesti päralt on järgmise seitsme aasta jooksul rekordkogu euroraha, millest 3,4 miljardit eurot tuleb ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Selle summa eest toetatakse ettevõtlust, regionaalarengut, rohepööret, raudteede ehitust, majade soojustamist, inimeste koolitamist ja palju muud.
Vaatasin valitsuse koostatud rahastamiskava viimaste aastate regionaalarengut ja euroraha kasutamist puudutavate uuringute ja analüüside valguses. Kahetsusega tuleb tõdeda, et meie euromiljardite plaan vaatab kõige olulisematest soovitustest mööda. See ei tähenda, et muudatusi pole tehtud, lihtsalt need on liiga marginaalsed, et pidurdada ääremaastumist.
15 000 tasuvat töökohta väikelinnadesse ja maapiirkondadesse
Eesti majandus ja ühiskonna jõukus tervikuna on viimasel kolmel aastakümnel kasvanud, ometi ei ole see kasv olnud ühtlane ega õiglane. Regionaalne ebavõrdsus väljendub kõige teravamalt majanduse ja inimeste koondumises suurtesse linnadesse.
Pealinna ja ülejäänud piirkondade arengu erinevused on Eestis ühed suuremad Euroopas. Tihti on see seadnud inimesed sundolukorda, kus on tulnud oma sünnikodust lahkuda, sest palk ei võimalda pere väärikat toimetulekut või pole olnud oskustele vastavat tööd. Euroopa Liidu rahaga on eelkõige toetatud suuremate linnade arengut.
Praegu planeeritakse euroraha potist suunata otseselt regionaalseteks investeeringuteks 219,5 miljonit eurot, mis on 30 miljoni võrra vähem kui eelmisel rahastamisperioodil. Kindlasti saab nende miljonite toel palju vajalikku ära teha ja seda just omavalitsuste vaates, aga võib eeldada, et ettevõtjateni jõuab vaid pisku.
Nemad peavad jätkuvalt üleriiklikus konkurentsis projekte kirjutama ja on oht, et kordub vana stsenaarium - ääremaa ei suuda võistelda Tallinna teadmiste ja rahaga ning eurotoetused koonduvad jätkuvalt sinna.
Sotsiaaldemokraatide ettepanek on suunata täiendavalt 350 miljonit eurot uute töökohtade loomisse väikelinnades ja maapiirkondades. Väljaspool "kuldset ringi" tähendaks see viit miljonit eurot omavalitsuse kohta ja võimaldaks luua 15 000 tasuvat töökohta.
See raha peab jõudma otse ettevõtjani ning kasvatama inimeste sissetulekuid. Olgu selleks uute seadmete soetamine, töötajate koolitamine, digitaliseerimine, teaduse kaasamine, ekspordivõimekuse loomine või ükskõik milline kohapealseid vajadusi toetav tegevus. Kergliiklusteedele ja teistele olulistele plaanidele jäägu muud summad.
Vähemjõukate piirkondade eelisarendamine
"Euroraha kasutamine eeldab omafinantseeringut, kuid alati ei pruugi sama tegevusala ettevõtjad olla võrdse võimekusega."
Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ei piisa sellest, kui jagada kõigile võrdselt – rohkem tuleb toetada vähemjõukaid piirkondi. Euroraha kasutamine eeldab omafinantseeringut, kuid alati ei pruugi sama tegevusala ettevõtjad olla võrdse võimekusega. Arvestada tuleb asukohast tingitud piiratumate ressurssidega, mis vähendavad investeerimisvõimet.
Kui varem kehtis Eesti jaoks 15-protsendiline omafinantseeringu määr, siis uuel rahastusperioodil on see 30 protsenti. Vastav nõue on seatud kogu eurorahale, aga on Eesti enda teha, kuidas seda siseriiklikult tagada. Valga-, Põlva- ja Ida-Virumaal võib vabalt sama meetme puhul küsida poole väiksemat omaosalust kui näiteks Harju- ja Tartumaal.
Valitsuse praegune plaan piirkondlike erisustega ei arvesta. Rikkal Harjumaal luuakse 64 protsenti Eesti SKT-st ja sealsetel taotlejatel saavad olema samad tingimused, mis on vastu Petserimaad tegutsevatel ettevõtetel.
Rahandusministeeriumi 2018. aastal tellitud regionaalarengu strateegia seirearuanne näitab lausa graafikutel, kui ebaõiglaselt jaotub raha suurte linnade kasuks. Aruanne toob välja, et Euroopa Liidu rahal on olnud otsene mõju regionaalse ebavõrdsuse suurenemisele - kuna üleriiklikud toetusmeetmed ei arvesta kohapealsete erisuste ja vajadustega, siis koondub raha sinna.
Riigi püsikulude katmine eurorahaga peab lõppema
Eelmisel rahastusperioodil ei suutnud riigikontroll lõplikult hinnata, kui suures ulatuses on riigi pikaajalisi kulusid kaetud eurorahadega. Sellise "dopingu" mahtu ei osanud öelda ka rahandusministeerium.
Väidan, et kumbki ei tea seda ka praegu, sest isegi ministeeriumites pole meetmete detailne sisu veel teada, kuigi valitsus on rahastamiskavale oma esialgse heakskiidu juba andnud. Igatahes riigikontroll hindas ministeeriumite vastuste põhjal selle summa kolmele miljardile eurole ning uude perioodi on liikumas kuni 90 protsenti senistest tegevustest.
Dopingu tõetund selgub selle tarvitamise lõpetamisel. Seitsme aasta pärast kahanevad tublisti Eestile antavad toetused, korraga paljust loobumine saab ühiskonna jaoks valus olema.
Riigikontroll soovitas planeerida riigieelarve strateegias ülemineku pikema perioodi peale, kuid seda pole valitsus teinud. Reformierakonna jutt edukast, õhukesest, madalate maksudega riigist on tegelikult illusioon.
Ma ei väsi kordamast: kui me soovime õiglasemat, ilma suurte arengulõhedeta Eestit, siis tuleb euroraha abil oluliselt enam toetada maapiirkondi ja väikelinnu. | Lauri Läänemets: eurorahaga tuleb oluliselt enam toetada maapiirkondi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi valitsus juba kooskõlastab Euroopa Liiduga uue eelarveperioodi euromiljardite kasutamise plaani, pole riigikogu seda isegi arutanud ning avalikkuse jaoks on dokument salastatud, kandes templit "asutusesiseseks kasutamiseks."
Avaldatud on vaid üldised eesmärgid, kuid need ei võimalda ühiskondlikku debatti, sest võimatu on aru saada, mida täpsemalt mõeldakse näiteks "VKE-de konkurentsivõime suurendamise" all või kui suurt omaosaluse määra kavandatakse korterelamute rekonstrueerimise toetamise puhul.
Eesti päralt on järgmise seitsme aasta jooksul rekordkogu euroraha, millest 3,4 miljardit eurot tuleb ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Selle summa eest toetatakse ettevõtlust, regionaalarengut, rohepööret, raudteede ehitust, majade soojustamist, inimeste koolitamist ja palju muud.
Vaatasin valitsuse koostatud rahastamiskava viimaste aastate regionaalarengut ja euroraha kasutamist puudutavate uuringute ja analüüside valguses. Kahetsusega tuleb tõdeda, et meie euromiljardite plaan vaatab kõige olulisematest soovitustest mööda. See ei tähenda, et muudatusi pole tehtud, lihtsalt need on liiga marginaalsed, et pidurdada ääremaastumist.
15 000 tasuvat töökohta väikelinnadesse ja maapiirkondadesse
Eesti majandus ja ühiskonna jõukus tervikuna on viimasel kolmel aastakümnel kasvanud, ometi ei ole see kasv olnud ühtlane ega õiglane. Regionaalne ebavõrdsus väljendub kõige teravamalt majanduse ja inimeste koondumises suurtesse linnadesse.
Pealinna ja ülejäänud piirkondade arengu erinevused on Eestis ühed suuremad Euroopas. Tihti on see seadnud inimesed sundolukorda, kus on tulnud oma sünnikodust lahkuda, sest palk ei võimalda pere väärikat toimetulekut või pole olnud oskustele vastavat tööd. Euroopa Liidu rahaga on eelkõige toetatud suuremate linnade arengut.
Praegu planeeritakse euroraha potist suunata otseselt regionaalseteks investeeringuteks 219,5 miljonit eurot, mis on 30 miljoni võrra vähem kui eelmisel rahastamisperioodil. Kindlasti saab nende miljonite toel palju vajalikku ära teha ja seda just omavalitsuste vaates, aga võib eeldada, et ettevõtjateni jõuab vaid pisku.
Nemad peavad jätkuvalt üleriiklikus konkurentsis projekte kirjutama ja on oht, et kordub vana stsenaarium - ääremaa ei suuda võistelda Tallinna teadmiste ja rahaga ning eurotoetused koonduvad jätkuvalt sinna.
Sotsiaaldemokraatide ettepanek on suunata täiendavalt 350 miljonit eurot uute töökohtade loomisse väikelinnades ja maapiirkondades. Väljaspool "kuldset ringi" tähendaks see viit miljonit eurot omavalitsuse kohta ja võimaldaks luua 15 000 tasuvat töökohta.
See raha peab jõudma otse ettevõtjani ning kasvatama inimeste sissetulekuid. Olgu selleks uute seadmete soetamine, töötajate koolitamine, digitaliseerimine, teaduse kaasamine, ekspordivõimekuse loomine või ükskõik milline kohapealseid vajadusi toetav tegevus. Kergliiklusteedele ja teistele olulistele plaanidele jäägu muud summad.
Vähemjõukate piirkondade eelisarendamine
"Euroraha kasutamine eeldab omafinantseeringut, kuid alati ei pruugi sama tegevusala ettevõtjad olla võrdse võimekusega."
Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ei piisa sellest, kui jagada kõigile võrdselt – rohkem tuleb toetada vähemjõukaid piirkondi. Euroraha kasutamine eeldab omafinantseeringut, kuid alati ei pruugi sama tegevusala ettevõtjad olla võrdse võimekusega. Arvestada tuleb asukohast tingitud piiratumate ressurssidega, mis vähendavad investeerimisvõimet.
Kui varem kehtis Eesti jaoks 15-protsendiline omafinantseeringu määr, siis uuel rahastusperioodil on see 30 protsenti. Vastav nõue on seatud kogu eurorahale, aga on Eesti enda teha, kuidas seda siseriiklikult tagada. Valga-, Põlva- ja Ida-Virumaal võib vabalt sama meetme puhul küsida poole väiksemat omaosalust kui näiteks Harju- ja Tartumaal.
Valitsuse praegune plaan piirkondlike erisustega ei arvesta. Rikkal Harjumaal luuakse 64 protsenti Eesti SKT-st ja sealsetel taotlejatel saavad olema samad tingimused, mis on vastu Petserimaad tegutsevatel ettevõtetel.
Rahandusministeeriumi 2018. aastal tellitud regionaalarengu strateegia seirearuanne näitab lausa graafikutel, kui ebaõiglaselt jaotub raha suurte linnade kasuks. Aruanne toob välja, et Euroopa Liidu rahal on olnud otsene mõju regionaalse ebavõrdsuse suurenemisele - kuna üleriiklikud toetusmeetmed ei arvesta kohapealsete erisuste ja vajadustega, siis koondub raha sinna.
Riigi püsikulude katmine eurorahaga peab lõppema
Eelmisel rahastusperioodil ei suutnud riigikontroll lõplikult hinnata, kui suures ulatuses on riigi pikaajalisi kulusid kaetud eurorahadega. Sellise "dopingu" mahtu ei osanud öelda ka rahandusministeerium.
Väidan, et kumbki ei tea seda ka praegu, sest isegi ministeeriumites pole meetmete detailne sisu veel teada, kuigi valitsus on rahastamiskavale oma esialgse heakskiidu juba andnud. Igatahes riigikontroll hindas ministeeriumite vastuste põhjal selle summa kolmele miljardile eurole ning uude perioodi on liikumas kuni 90 protsenti senistest tegevustest.
Dopingu tõetund selgub selle tarvitamise lõpetamisel. Seitsme aasta pärast kahanevad tublisti Eestile antavad toetused, korraga paljust loobumine saab ühiskonna jaoks valus olema.
Riigikontroll soovitas planeerida riigieelarve strateegias ülemineku pikema perioodi peale, kuid seda pole valitsus teinud. Reformierakonna jutt edukast, õhukesest, madalate maksudega riigist on tegelikult illusioon.
Ma ei väsi kordamast: kui me soovime õiglasemat, ilma suurte arengulõhedeta Eestit, siis tuleb euroraha abil oluliselt enam toetada maapiirkondi ja väikelinnu.
### Response:
Lauri Läänemets: eurorahaga tuleb oluliselt enam toetada maapiirkondi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Märtsis 2020, kui kõik kinni läks, siis esimene asi, mis puudutas kogu elanikkonda, oli teadmatus," ütleb Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeut ja tervisekaitse osakonna juhataja Anna-Liisa Tamm. Sportlaste ellu ilmus koos koroonakriisiga veel rida piiranguid. "Treeningtingimused ei olnud enam endised, treeningsaalid suleti, koostöö treeneri, füsioterapeudi ega meeskonnakaaslastega ei saanud jätkuda," loetleb Tamm.
"Treeningtingimused ei olnud enam endised, treeningsaalid suleti, koostöö treeneri, füsioterapeudi ega meeskonnakaaslastega ei saanud jätkuda."
Koos Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessori Ülle Parmu ja kliinilise psühholoogi Anu Aluoja ning laskesuusataja Tuuli Tomingaga uuris Tamm koroonakriisi mõju Eesti tippsportlaste vaimsele tervisele. "Tahtsimegi teada kõigepealt treeningtingimuste muutusi ja kuivõrd on olukord tippsportlaste jaoks muutunud," selgitab Ülle Parm. Selleks palusid nad Eesti Olümpiakomitee kaasabil täita meie eliitsportlastel küsimustiku, millele vastas 102 sportlast (neist 58 naist). Selle põhjal sai atleetide seas eristada rohkem või vähem vaimselt häiritud rühmi.
Treenimine hõbe, võistlemine kuld
Ülle Parmu sõnul kasutati EEK-2 küsimustikku, mille üks väljatöötaja on Anu Aluoja. Küimustikku sünteesides eristus kolm sportlaste rühma. "Uuritavad sai jagatud niimoodi, et ühes rühmas olid need, kellel oli kõik korras. Teises rühmas olid need, kellel polnud mitte midagi korras, ja kolmandaks olid need, kelle tulemused olid nii ja naa," loetleb ta. Mured olid aga kõigis kolmes rühmas samad.
"Tippsportlaste jaoks on võistlusgraafik äärmiselt oluline, sest nad sätivad oma elu ja tegevuse vastavalt võistlushooaja kalendrile," märgib Anna-Liisa Tamm. Kuna sportlane ajastab vormi mõnd kindlat võistlust silmas pidades, siis oli just tippvõistluste ärajäämine paljudele küsitletutele stressi allikas ehk teisisõnu häirivam faktor. Parm täpsustab, et enim nörritas tippsportlasi olümpiamängude edasilükkamine: kõigis kolmes rühmas mainis seda umbes viiendik vastanuid.
"COVID oligi kindlasti viimane lüke mõnele sportlasele, kes juba võib-olla oligi tippsportlase karjääri lõpetamise mõtteid mõlgutanud."
Teisalt tundis osa sportlasi võistluste edasilükkamisest kergendust, sest sai nõnda võimaluse mõnest vigastusest taastuda või lihtsalt paremini võistluseks valmistuda. Ehkki neid oli vaid 2,7 protsenti, otsustas osa sportlasi kriisiajal ka karjääri lõpetada. "COVID oligi kindlasti viimane lüke mõnele sportlasele, kes juba võib-olla oligi tippsportlase karjääri lõpetamise mõtteid mõlgutanud, selgitab Tamm.
Üle 60 protsendi vastanutest tundis Tamme sõnul muret ka seetõttu, et enam ei saanud kohtuda tervishoiupersonaliga või see ei toimunud endises mahus. "Neljandikul jäi ära hambaarstil käik, 45 protsendil jäi käimata massööri ja pea kolmandikul mõnel erisarsti, eeskätt ortopeedi juures," toob ta näiteid. Samuti mainisid mõned sportlased ära jäänud operatsioone või saamata jäänud korralikku taastusravi. "Sportlase keha on tema tööriist ja seega ei ole võimalik siin teha järeleandmisi," mõistab Tamm atleetide muret.
Veel tõi veidi üle 40 protsendi sportlastest välja hoobi oma majanduslikule olukorrale. "Sportlase jaoks on sport tema töö," tõdeb Tamm ja selgitab, et muret tunti nii kadunud sponsorrahade, alaliidu vähenenud toetuste kui ka võistlustelt saamata jäänud auhinnarahade pärast. Juba 2020. aasta maikuus oli 12 protsendil sportlastest sissetulek Tamme sõnul vähenenud. "See on küll fakt, mis paneb mõtlema. Tippsportlane on ju Eesti visiitkaart," arutleb ta, "aga ebakindlusetunne sportlaste seas on natuke liiga suur."
"Tippsportlane on ju Eesti visiitkaart, aga ebakindlusetunne sportlaste seas on natuke liiga suur."
Lisaks muretses umbes 40 protsenti sportlastest Parmu sõnul enda tervise pärast. Samas tundus pere tervis neile olema isegi tähtsam kui enda oma, sest pere tervist mainis 80 protsenti vastanuid. Veel ilmnes, et naissportlased olid meestest rohkem stressis just teadmatuse tõttu tuleviku suhtes. "Naised on üldse vastuvõtlikumad igasugustele teguritele, mis vaimset tervist mõjutavad," lisab Tamm. Teisalt otsivad naissportlased meestest julgemalt abi.
Samas tõdevad nii Tamm kui ka Parm, et Eesti sportlaste käekäik ja mured ei erine kuidagi muu maailma kolleegide omast. Nii saab nende sõnul lugeda näiteks üleilmsest sportlaste uuringust Athletes 365, kuidas ka 4000 tippatleeti üle maailma muretseb eeskätt kaootilise võistluskalendri pärast.
Pole halba ilma heata
Koroonakevade esimestel nädalatel 2020. aastal polnud Ülle Parmu sõnul sugugi kõik sportlased kohe häiritud. "Osa neist oli isegi alguses väga vaimustatud sellest, et asju saigi teha teistmoodi ja nad pididki midagi muud tegema, mis tundus uus ja huvitav", märgib ta. Samuti haarati treeneriga silmast silma kohtumise asemel nutitelefoni ja videokõnede järele. "Pigem hullem probleem oli, et polnud spordisaali. Asi läks selleni välja, et isegi erasaale muretseti," toob Parm välja.
Alternatiivsete lahenduste leidmise kõrval kiidab Anna-Liisa Tamm sportlaste positiivset mõtteviisi. Näiteks arvas suur osa vastanuid, et nad suudavad vormis olla olenemata sellest, millal oodatav võistlus toimub. "Individuaalvastustes toovad sportlased kenasti välja, et neil on aega tegeleda nüüd enda isiklike probleemidega, näiteks korralikult taastuda mõnest vigastusest või lihvida mingisugust tehnikanüanssi," seletab Tamm.
"Vaimne ettevalmistus on täpselt samasugune ettevalmistus nagu füüsiline ettevalmistus võistlusteks."
Nii mõnigi atleet ütles küsitluses, et koroonakriisist välja tulevad sportlased on vaimselt igati tugevamad. Küsimuse peale, kuidas mõjutab COVID-19 Eesti spordi tulevikku, laekus Tamme sõnul osalt pessimistlikke vastuseid. "Samas ma julgen küll öelda, et tegelikult enamik ütles, et Eesti sport läheb kenasti edasi ja me kindlasti saame hakkama," sõnab ta.
Samuti leiavad uurijad, et nii sportlased kui ka ühiskond tervikuna on uuteks laineteks paremini valmis kui mullu. Tamme sõnul on tipptegijatele enamjaolt nüüdseks treeningvõimalused tagatud ning olümpiaks valmistumine käib täie hooga. Teine suur edasiminek on spordipsühholoogi ameti esiletõus. "Vaimne ettevalmistus on täpselt samasugune ettevalmistus nagu füüsiline ettevalmistus võistlusteks," tõdeb ta ja leiab, et psühholoogile pöördumine peaks olema häbiasja asemel uus normaalsus. Nimelt psühholoogi visiidi ärajäämist COVID-situatsioonis nimetas viis protsenti sportlastest, neist kõik naised.
Ülle Parmu sõnul vajaks uurimist hoopis küsimus olümpiasportlaste vaktsineerimisest. "See on väga kõnekas fakt, et Eesti sportlased ei ole vaktsineeritud riiklikul tasandil," toob ta välja Anna-Liisa Tamm. Võrdluseks vaktsineerib enamik olümpial osalevaid riike oma esindajad ära eelisjärjekorras. "Tahaksin teada, kas sportlane tajub ka natuke hirmu, et ma lähen olümpiale, aga ma ei ole vaktsineeritud," ütleb ta.
Anna-Liisa Tamm, Ülle Parm, Anu Aluoja ja Tuuli Tomingas kirjutavad Eesti tippsportlaste vaimsest tervisest ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health. | Sportlaste vaimne tervis nihkus koroonaajal paigast ühes võistluskalendriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Märtsis 2020, kui kõik kinni läks, siis esimene asi, mis puudutas kogu elanikkonda, oli teadmatus," ütleb Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeut ja tervisekaitse osakonna juhataja Anna-Liisa Tamm. Sportlaste ellu ilmus koos koroonakriisiga veel rida piiranguid. "Treeningtingimused ei olnud enam endised, treeningsaalid suleti, koostöö treeneri, füsioterapeudi ega meeskonnakaaslastega ei saanud jätkuda," loetleb Tamm.
"Treeningtingimused ei olnud enam endised, treeningsaalid suleti, koostöö treeneri, füsioterapeudi ega meeskonnakaaslastega ei saanud jätkuda."
Koos Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessori Ülle Parmu ja kliinilise psühholoogi Anu Aluoja ning laskesuusataja Tuuli Tomingaga uuris Tamm koroonakriisi mõju Eesti tippsportlaste vaimsele tervisele. "Tahtsimegi teada kõigepealt treeningtingimuste muutusi ja kuivõrd on olukord tippsportlaste jaoks muutunud," selgitab Ülle Parm. Selleks palusid nad Eesti Olümpiakomitee kaasabil täita meie eliitsportlastel küsimustiku, millele vastas 102 sportlast (neist 58 naist). Selle põhjal sai atleetide seas eristada rohkem või vähem vaimselt häiritud rühmi.
Treenimine hõbe, võistlemine kuld
Ülle Parmu sõnul kasutati EEK-2 küsimustikku, mille üks väljatöötaja on Anu Aluoja. Küimustikku sünteesides eristus kolm sportlaste rühma. "Uuritavad sai jagatud niimoodi, et ühes rühmas olid need, kellel oli kõik korras. Teises rühmas olid need, kellel polnud mitte midagi korras, ja kolmandaks olid need, kelle tulemused olid nii ja naa," loetleb ta. Mured olid aga kõigis kolmes rühmas samad.
"Tippsportlaste jaoks on võistlusgraafik äärmiselt oluline, sest nad sätivad oma elu ja tegevuse vastavalt võistlushooaja kalendrile," märgib Anna-Liisa Tamm. Kuna sportlane ajastab vormi mõnd kindlat võistlust silmas pidades, siis oli just tippvõistluste ärajäämine paljudele küsitletutele stressi allikas ehk teisisõnu häirivam faktor. Parm täpsustab, et enim nörritas tippsportlasi olümpiamängude edasilükkamine: kõigis kolmes rühmas mainis seda umbes viiendik vastanuid.
"COVID oligi kindlasti viimane lüke mõnele sportlasele, kes juba võib-olla oligi tippsportlase karjääri lõpetamise mõtteid mõlgutanud."
Teisalt tundis osa sportlasi võistluste edasilükkamisest kergendust, sest sai nõnda võimaluse mõnest vigastusest taastuda või lihtsalt paremini võistluseks valmistuda. Ehkki neid oli vaid 2,7 protsenti, otsustas osa sportlasi kriisiajal ka karjääri lõpetada. "COVID oligi kindlasti viimane lüke mõnele sportlasele, kes juba võib-olla oligi tippsportlase karjääri lõpetamise mõtteid mõlgutanud, selgitab Tamm.
Üle 60 protsendi vastanutest tundis Tamme sõnul muret ka seetõttu, et enam ei saanud kohtuda tervishoiupersonaliga või see ei toimunud endises mahus. "Neljandikul jäi ära hambaarstil käik, 45 protsendil jäi käimata massööri ja pea kolmandikul mõnel erisarsti, eeskätt ortopeedi juures," toob ta näiteid. Samuti mainisid mõned sportlased ära jäänud operatsioone või saamata jäänud korralikku taastusravi. "Sportlase keha on tema tööriist ja seega ei ole võimalik siin teha järeleandmisi," mõistab Tamm atleetide muret.
Veel tõi veidi üle 40 protsendi sportlastest välja hoobi oma majanduslikule olukorrale. "Sportlase jaoks on sport tema töö," tõdeb Tamm ja selgitab, et muret tunti nii kadunud sponsorrahade, alaliidu vähenenud toetuste kui ka võistlustelt saamata jäänud auhinnarahade pärast. Juba 2020. aasta maikuus oli 12 protsendil sportlastest sissetulek Tamme sõnul vähenenud. "See on küll fakt, mis paneb mõtlema. Tippsportlane on ju Eesti visiitkaart," arutleb ta, "aga ebakindlusetunne sportlaste seas on natuke liiga suur."
"Tippsportlane on ju Eesti visiitkaart, aga ebakindlusetunne sportlaste seas on natuke liiga suur."
Lisaks muretses umbes 40 protsenti sportlastest Parmu sõnul enda tervise pärast. Samas tundus pere tervis neile olema isegi tähtsam kui enda oma, sest pere tervist mainis 80 protsenti vastanuid. Veel ilmnes, et naissportlased olid meestest rohkem stressis just teadmatuse tõttu tuleviku suhtes. "Naised on üldse vastuvõtlikumad igasugustele teguritele, mis vaimset tervist mõjutavad," lisab Tamm. Teisalt otsivad naissportlased meestest julgemalt abi.
Samas tõdevad nii Tamm kui ka Parm, et Eesti sportlaste käekäik ja mured ei erine kuidagi muu maailma kolleegide omast. Nii saab nende sõnul lugeda näiteks üleilmsest sportlaste uuringust Athletes 365, kuidas ka 4000 tippatleeti üle maailma muretseb eeskätt kaootilise võistluskalendri pärast.
Pole halba ilma heata
Koroonakevade esimestel nädalatel 2020. aastal polnud Ülle Parmu sõnul sugugi kõik sportlased kohe häiritud. "Osa neist oli isegi alguses väga vaimustatud sellest, et asju saigi teha teistmoodi ja nad pididki midagi muud tegema, mis tundus uus ja huvitav", märgib ta. Samuti haarati treeneriga silmast silma kohtumise asemel nutitelefoni ja videokõnede järele. "Pigem hullem probleem oli, et polnud spordisaali. Asi läks selleni välja, et isegi erasaale muretseti," toob Parm välja.
Alternatiivsete lahenduste leidmise kõrval kiidab Anna-Liisa Tamm sportlaste positiivset mõtteviisi. Näiteks arvas suur osa vastanuid, et nad suudavad vormis olla olenemata sellest, millal oodatav võistlus toimub. "Individuaalvastustes toovad sportlased kenasti välja, et neil on aega tegeleda nüüd enda isiklike probleemidega, näiteks korralikult taastuda mõnest vigastusest või lihvida mingisugust tehnikanüanssi," seletab Tamm.
"Vaimne ettevalmistus on täpselt samasugune ettevalmistus nagu füüsiline ettevalmistus võistlusteks."
Nii mõnigi atleet ütles küsitluses, et koroonakriisist välja tulevad sportlased on vaimselt igati tugevamad. Küsimuse peale, kuidas mõjutab COVID-19 Eesti spordi tulevikku, laekus Tamme sõnul osalt pessimistlikke vastuseid. "Samas ma julgen küll öelda, et tegelikult enamik ütles, et Eesti sport läheb kenasti edasi ja me kindlasti saame hakkama," sõnab ta.
Samuti leiavad uurijad, et nii sportlased kui ka ühiskond tervikuna on uuteks laineteks paremini valmis kui mullu. Tamme sõnul on tipptegijatele enamjaolt nüüdseks treeningvõimalused tagatud ning olümpiaks valmistumine käib täie hooga. Teine suur edasiminek on spordipsühholoogi ameti esiletõus. "Vaimne ettevalmistus on täpselt samasugune ettevalmistus nagu füüsiline ettevalmistus võistlusteks," tõdeb ta ja leiab, et psühholoogile pöördumine peaks olema häbiasja asemel uus normaalsus. Nimelt psühholoogi visiidi ärajäämist COVID-situatsioonis nimetas viis protsenti sportlastest, neist kõik naised.
Ülle Parmu sõnul vajaks uurimist hoopis küsimus olümpiasportlaste vaktsineerimisest. "See on väga kõnekas fakt, et Eesti sportlased ei ole vaktsineeritud riiklikul tasandil," toob ta välja Anna-Liisa Tamm. Võrdluseks vaktsineerib enamik olümpial osalevaid riike oma esindajad ära eelisjärjekorras. "Tahaksin teada, kas sportlane tajub ka natuke hirmu, et ma lähen olümpiale, aga ma ei ole vaktsineeritud," ütleb ta.
Anna-Liisa Tamm, Ülle Parm, Anu Aluoja ja Tuuli Tomingas kirjutavad Eesti tippsportlaste vaimsest tervisest ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health.
### Response:
Sportlaste vaimne tervis nihkus koroonaajal paigast ühes võistluskalendriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste ATP edetabelit on peetud alates 1973. aasta augustist ja USA on seni edukaim riik, kust on pärit koguni kuus maailma esireketit – rohkem kui ühestki teisest riigist. Viimased aastad aga pole USA meestele enam nii hästi läinud ja nüüd ollakse olukorras, kus esimest korda edetabeli ligi 48-aastase ajaloo jooksul pole ameeriklasi 30 parema seas.
Saja parema seas on kümme USA meestennisisti, neist parim on 31. kohale langenud 23-aastane Taylor Fritz, talle järgneb 36-aastane John Isner – kunagine esikümnemees kerkis sel nädalal tänu Madridis veerandfinaali jõudmisele viis kohta ja on nüüd 34. positsioonil. 50 seas on veel ka Reilly Opelka, kes on 47.
Naiste seas läheb USA-l märksa paremini – 50 parema seas on kümme naist, neist kaks on esikümnes – Sofia Kenin on viies ja Serena Williams kaheksas. WTA tabeli esisajas on 17 ameeriklannat.
Meeste tabelis on jätkuvalt esikohal serblane Novak Djokovic, kes alustab enda 320. nädalat maailma esireketina. Sellega möödus ta kõigi aegade tabelis Serena Williamsist ja tõusis kolmandaks. Kõige pikaaegsem maailma esinumber naiste ja meeste ühisarvestuses on sakslanna Steffi Graf, kes oli esikohal koguni 377 nädalat, talle järgneb Martina Navratilova 332 nädalaga ning kolmas on nüüd Djokovic.
Meeste arvestuses oli varasem rekord 310 nädalat, selle Roger Federeri saavutuse ületas Djokovic märtsis. Kui ta esikohal püsib, ületaks ta Navratilova rekordi tänavu 9. augustil.
Djokovici järel tõusis värskes edetabelis teiseks taas venelane Daniil Medvedev, lükates hispaanlase Rafael Nadali kolmandaks. Esikümne lõpus kerkis äsjane Madridi Mastersi finalist, itaallane Matteo Berrettini üheksandaks, lükates argentiinlase Diego Schwartzmani kümnendaks.
Eestlastest on edetabelis kõrgeimal kohal endiselt Jürgen Zopp, kes on tegelikult juba karjääri lõpetanud. Tuhande parema seas on mängivatest eestlastest neli meest – Kristjan Tamm on 662., Vladimir Ivanov 718., Kenneth Raisma 846. ja Daniil Glinka 850. kohal. | Esimest korda pole edetabeli 30 parema seas ühtegi USA meestennisisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste ATP edetabelit on peetud alates 1973. aasta augustist ja USA on seni edukaim riik, kust on pärit koguni kuus maailma esireketit – rohkem kui ühestki teisest riigist. Viimased aastad aga pole USA meestele enam nii hästi läinud ja nüüd ollakse olukorras, kus esimest korda edetabeli ligi 48-aastase ajaloo jooksul pole ameeriklasi 30 parema seas.
Saja parema seas on kümme USA meestennisisti, neist parim on 31. kohale langenud 23-aastane Taylor Fritz, talle järgneb 36-aastane John Isner – kunagine esikümnemees kerkis sel nädalal tänu Madridis veerandfinaali jõudmisele viis kohta ja on nüüd 34. positsioonil. 50 seas on veel ka Reilly Opelka, kes on 47.
Naiste seas läheb USA-l märksa paremini – 50 parema seas on kümme naist, neist kaks on esikümnes – Sofia Kenin on viies ja Serena Williams kaheksas. WTA tabeli esisajas on 17 ameeriklannat.
Meeste tabelis on jätkuvalt esikohal serblane Novak Djokovic, kes alustab enda 320. nädalat maailma esireketina. Sellega möödus ta kõigi aegade tabelis Serena Williamsist ja tõusis kolmandaks. Kõige pikaaegsem maailma esinumber naiste ja meeste ühisarvestuses on sakslanna Steffi Graf, kes oli esikohal koguni 377 nädalat, talle järgneb Martina Navratilova 332 nädalaga ning kolmas on nüüd Djokovic.
Meeste arvestuses oli varasem rekord 310 nädalat, selle Roger Federeri saavutuse ületas Djokovic märtsis. Kui ta esikohal püsib, ületaks ta Navratilova rekordi tänavu 9. augustil.
Djokovici järel tõusis värskes edetabelis teiseks taas venelane Daniil Medvedev, lükates hispaanlase Rafael Nadali kolmandaks. Esikümne lõpus kerkis äsjane Madridi Mastersi finalist, itaallane Matteo Berrettini üheksandaks, lükates argentiinlase Diego Schwartzmani kümnendaks.
Eestlastest on edetabelis kõrgeimal kohal endiselt Jürgen Zopp, kes on tegelikult juba karjääri lõpetanud. Tuhande parema seas on mängivatest eestlastest neli meest – Kristjan Tamm on 662., Vladimir Ivanov 718., Kenneth Raisma 846. ja Daniil Glinka 850. kohal.
### Response:
Esimest korda pole edetabeli 30 parema seas ühtegi USA meestennisisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madridi turniirilt väljalangemise järel energiapuuduse üle kurtnud Kontaveit otsustas loobuda sel nädalal peetavast Rooma turniirist. Mullu mängiti Rooma turniir sügisel ja siis jõudis Kontaveit seal teise ringi.
Kaia Kanepi jätkab 66. real. Sel nädalal Kanepi kuskil ei mängi, küll aga peaks ta osalema järgmisel nädalal Itaalias Parmas peetaval WTA turniiril.
Lisaks Kanepile ja Kontaveidile on edetabelis veel viis Eesti naist: Elena Malõgina on 567., Katriin Saar 1016., Lissi Kubre 1196., Helena Narmont 1200. ja Maria Lota Kaul 1265. kohal.
Maailma esireketina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad jaapanlanna Naomi Osaka ja rumeenlanna Simona Halep. Seitsmendalt realt tõusis neljandaks äsja Madridi turniiri võitnud valgevenelanna Arina Sabalenka, lükates Sofia Kenini viiendaks, Elina Svitolina kuuendaks ja Bianca Andreescu seitsmendaks. Tagasi esikümnesse tõusis tšehhitar Petra Kvitova, kes kerkis kaks kohta ja on nüüd kümnes. Hollandlanna Kiki Bertens langes kümnendalt realt 17. positsioonile. | Kontaveit ja Kanepi säilitasid edetabelis koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madridi turniirilt väljalangemise järel energiapuuduse üle kurtnud Kontaveit otsustas loobuda sel nädalal peetavast Rooma turniirist. Mullu mängiti Rooma turniir sügisel ja siis jõudis Kontaveit seal teise ringi.
Kaia Kanepi jätkab 66. real. Sel nädalal Kanepi kuskil ei mängi, küll aga peaks ta osalema järgmisel nädalal Itaalias Parmas peetaval WTA turniiril.
Lisaks Kanepile ja Kontaveidile on edetabelis veel viis Eesti naist: Elena Malõgina on 567., Katriin Saar 1016., Lissi Kubre 1196., Helena Narmont 1200. ja Maria Lota Kaul 1265. kohal.
Maailma esireketina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad jaapanlanna Naomi Osaka ja rumeenlanna Simona Halep. Seitsmendalt realt tõusis neljandaks äsja Madridi turniiri võitnud valgevenelanna Arina Sabalenka, lükates Sofia Kenini viiendaks, Elina Svitolina kuuendaks ja Bianca Andreescu seitsmendaks. Tagasi esikümnesse tõusis tšehhitar Petra Kvitova, kes kerkis kaks kohta ja on nüüd kümnes. Hollandlanna Kiki Bertens langes kümnendalt realt 17. positsioonile.
### Response:
Kontaveit ja Kanepi säilitasid edetabelis koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsev meister läks oma teed kohe kohtumise alguses. 7:0 vahespurt esimese kahe minutiga ning 30:19 edu esimese veerandaja järel oli Lakersi jaoks piisav. Phoenixi lõpuspurt jäi hilja peale, sest kuigi viimane veerand võideti 33:25, kuulus kohtumise võit siiski Lakersile.
Los Angelese meeskond oli enne tänast võitnud viimasest üheksast mängust vaid kaks ning langenud läänekonverentsis seitsmendaks. Suns hoiab jätkuvalt teist kohta. Lakersile valmistavad jätkuvalt muret mitme põhimängija vigastused. LeBron James on käesoleval hooajal vahele jätnud lausa 21 mängu. Traumadega on probleeme ka Jared Dudley'l, Alex Carusol, Kyle Kuzmal, Dennis Schröderil ja Talen Horton-Tuckeril.
Cleveland Cavaliersi ja Dallas Mavericksi kohtumises noppis 124:97 võidu Mavericks, kuid enim pakkus kõneainet hoopis Dallase meeskonna tagamängija Luka Doncici eemaldamine. Sloveen eemaldati kolmanda veerandaja alguses vastasmängija kubemepiirkonda löömise tõttu.
Teised tulemused:
Hornets - Pelicans 110:112
Magic - Timberwolves 96:128
Pistons - Bulls 96:108
Kings - Thunder 126:98 | Vigastustega maadlev Lakers alistas Phoenixi, Doncic eemaldati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsev meister läks oma teed kohe kohtumise alguses. 7:0 vahespurt esimese kahe minutiga ning 30:19 edu esimese veerandaja järel oli Lakersi jaoks piisav. Phoenixi lõpuspurt jäi hilja peale, sest kuigi viimane veerand võideti 33:25, kuulus kohtumise võit siiski Lakersile.
Los Angelese meeskond oli enne tänast võitnud viimasest üheksast mängust vaid kaks ning langenud läänekonverentsis seitsmendaks. Suns hoiab jätkuvalt teist kohta. Lakersile valmistavad jätkuvalt muret mitme põhimängija vigastused. LeBron James on käesoleval hooajal vahele jätnud lausa 21 mängu. Traumadega on probleeme ka Jared Dudley'l, Alex Carusol, Kyle Kuzmal, Dennis Schröderil ja Talen Horton-Tuckeril.
Cleveland Cavaliersi ja Dallas Mavericksi kohtumises noppis 124:97 võidu Mavericks, kuid enim pakkus kõneainet hoopis Dallase meeskonna tagamängija Luka Doncici eemaldamine. Sloveen eemaldati kolmanda veerandaja alguses vastasmängija kubemepiirkonda löömise tõttu.
Teised tulemused:
Hornets - Pelicans 110:112
Magic - Timberwolves 96:128
Pistons - Bulls 96:108
Kings - Thunder 126:98
### Response:
Vigastustega maadlev Lakers alistas Phoenixi, Doncic eemaldati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Natuke demagoogiast. Poliitiline demagoogia on lill, mis õitseb läbi aasta. Aga eriti hoogsalt puhkeb ta vohama riigieelarve ja selle strateegia arutamise aegu, eriti kui need juhtuvad seostuma valimistega.
Ja nagu lilledelgi, on ka demagoogial paremaid ja halvemaid aastaid. Ta armastab nimelt kehva ilma. Kui raha paistab nagu päike sinitaevas, siis jäävad ka poliitikute demagoogiaõied kesiseks. Kui aga pilved päikese katavad, vihma või rahet sajab ehk tuleb hakata kokku tõmbama, maha lõikama jne, siis paiskub vohamine taevani.
Demagoogiavõtteid on sadu ja neid on Euroopa valitsemiskultuuris lihvitud antiigist peale, üle kahe tuhande aasta. Ja eesti poliitikud on teadagi head Euroopa õpilased. Neid pole vaja enam ammu üles kutsuda, et saagem ka demagoogias eurooplasteks. Asi on käpas.
Kasuta eufemisme. Ütle näiteks, et riigikatse või koolivõrk tuleb ümber organiseerida, korrastada vms. Ja pea meeles, et see on poliitilise demagoogia igiammune põhivõte.
Kasuta militaarset sõnavara, see jätab mulje, et oled kindral lahingus. Eesliinitöötajate väärtustamine! Sõda koroona vastu!
Kasuta plekksõnu, mis seostuvad millegi positiivsega. Räägi näiteks solidaarsusest erasektoriga. Või sellest, et kõik ministeeriumid peavad kärpima solidaarselt sama protsendi, olenemata sellest, kui tähtis on üks või teine asi riigile või ühiskonnale.
Kasuta kassiauke. Lisa sõnu, mis jätavad võimaluse teha ka teisiti ega kohusta millekski. Näiteks ütle, et tuuleparkide jaoks eelistame alasid, mis ei ole metsaga kaetud.
Kasuta esiplaani ja tagaplaani. Suru kärped tagaplaanile ja tõsta esile midagi head. Räägi näiteks rohepöördest, kaitsevajadusest jne. Ja kui midagi suuremat ei ole, siis tõsta saab alati, kas või koristaja palka.
Võrdle võrreldamatut. Näiteks koroona-aasta kulusid ja tulusid suvalise sulle sobiva aastaga. Peaasi on olla loov, mitte takerduda ühte võrdlusaastasse nagu N Liidus, kus kõike võrreldi 1913. aastaga.
Viska kont hambusse. Anna vastaste hambusse mõni väheoluline kärbe, et varjata suuremaid. Näiteks viska letile huvihariduse kärbe ja jäta tagaplaanile koolivõrgu "korrastamine".
"Teata, et kärbe tuleb näiteks tegevuskulude arvelt, mida see ka ei tähendaks."
Maali laia pintsliga. Räägi suurest plaanist, mida keegi peale poliitikute ei mõista (eriti asjatundjad). Teata, et kärbe tuleb näiteks tegevuskulude arvelt, mida see ka ei tähendaks.
Aja totaalset keelelist jama. Tsitaat Postimehest: "Järgneval perioodil hindame perspektiivi, et põllumehed tahavad maad pigem omandada kui rentida".
Lükka edasi. Räägi, et midagi pole veel lukku löödud, kõik tuleb alles kunagi x hetkel ja see hetk on kaugel.
Kui muud pähe ei tule, pane tuima, ära lihtsalt vasta. Ja eriti vaiki sellest, kust raha peaks tulema.
Kui asi ei tööta või jääd vahele, kasuta kahte lihtsat kontravõtet. Minust on valesti aru saadud. Ma ei valetanud, ma eksisin.
Aga esialgu saad puhata, sest tegutsema asuvad opositsioon ja ajakirjanikud, ühismeedia ja aktivistid. Ja uue aja uue nähtusena ka koalitsioonipartner. Neil on kahjuks vaid paar põhivõtet. Hakatuseks demagoogia suurklassika ehk siltide kleepimine (näiteid võib igaüks meenutada) ja selle otsa uue aja someklassika ehk hüperboolid ja ülivõrded.
Tõsi, nendega on raskusi, sest ajakirjandus ja aktivistid on sõnad ammu üle piiri ajanud. Kui saadikute ettepanekud on pidevalt "uskumatult rumalad", sotsiaalmeedia on kuude kaupa "marus" ja "inimõigused hävivad" iga liigutuse peale, siis sealt pole enam kuhugi minna.
1968. aastal pani Laurence J. Peter kirja printsiibi, mille järgi iga töötaja kaldub tõusma lõpuks oma ebakompetentsuse tasandile ja hakkab töö asemel tegema midagi muud, kas või demagoogiat. Ja organisatsioonid püsivad elus seetõttu, et töö teevad ära need, kes ei ole veel sinna jõudnud.
Someajastul paistab see printsiip töötavat ka ühiskonna peal. Ja üha enam tundub mulle, et suur osa ühiskondadest on juba ebakompetentsuse tasandil. Jääb vaid küsimus, mis juhtub siis, kui ebakompetentsuse tasandile jõuab suurem osa inimkonnast. | Tiit Hennoste: kaks tuhat aastat tarkust omandatud! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Natuke demagoogiast. Poliitiline demagoogia on lill, mis õitseb läbi aasta. Aga eriti hoogsalt puhkeb ta vohama riigieelarve ja selle strateegia arutamise aegu, eriti kui need juhtuvad seostuma valimistega.
Ja nagu lilledelgi, on ka demagoogial paremaid ja halvemaid aastaid. Ta armastab nimelt kehva ilma. Kui raha paistab nagu päike sinitaevas, siis jäävad ka poliitikute demagoogiaõied kesiseks. Kui aga pilved päikese katavad, vihma või rahet sajab ehk tuleb hakata kokku tõmbama, maha lõikama jne, siis paiskub vohamine taevani.
Demagoogiavõtteid on sadu ja neid on Euroopa valitsemiskultuuris lihvitud antiigist peale, üle kahe tuhande aasta. Ja eesti poliitikud on teadagi head Euroopa õpilased. Neid pole vaja enam ammu üles kutsuda, et saagem ka demagoogias eurooplasteks. Asi on käpas.
Kasuta eufemisme. Ütle näiteks, et riigikatse või koolivõrk tuleb ümber organiseerida, korrastada vms. Ja pea meeles, et see on poliitilise demagoogia igiammune põhivõte.
Kasuta militaarset sõnavara, see jätab mulje, et oled kindral lahingus. Eesliinitöötajate väärtustamine! Sõda koroona vastu!
Kasuta plekksõnu, mis seostuvad millegi positiivsega. Räägi näiteks solidaarsusest erasektoriga. Või sellest, et kõik ministeeriumid peavad kärpima solidaarselt sama protsendi, olenemata sellest, kui tähtis on üks või teine asi riigile või ühiskonnale.
Kasuta kassiauke. Lisa sõnu, mis jätavad võimaluse teha ka teisiti ega kohusta millekski. Näiteks ütle, et tuuleparkide jaoks eelistame alasid, mis ei ole metsaga kaetud.
Kasuta esiplaani ja tagaplaani. Suru kärped tagaplaanile ja tõsta esile midagi head. Räägi näiteks rohepöördest, kaitsevajadusest jne. Ja kui midagi suuremat ei ole, siis tõsta saab alati, kas või koristaja palka.
Võrdle võrreldamatut. Näiteks koroona-aasta kulusid ja tulusid suvalise sulle sobiva aastaga. Peaasi on olla loov, mitte takerduda ühte võrdlusaastasse nagu N Liidus, kus kõike võrreldi 1913. aastaga.
Viska kont hambusse. Anna vastaste hambusse mõni väheoluline kärbe, et varjata suuremaid. Näiteks viska letile huvihariduse kärbe ja jäta tagaplaanile koolivõrgu "korrastamine".
"Teata, et kärbe tuleb näiteks tegevuskulude arvelt, mida see ka ei tähendaks."
Maali laia pintsliga. Räägi suurest plaanist, mida keegi peale poliitikute ei mõista (eriti asjatundjad). Teata, et kärbe tuleb näiteks tegevuskulude arvelt, mida see ka ei tähendaks.
Aja totaalset keelelist jama. Tsitaat Postimehest: "Järgneval perioodil hindame perspektiivi, et põllumehed tahavad maad pigem omandada kui rentida".
Lükka edasi. Räägi, et midagi pole veel lukku löödud, kõik tuleb alles kunagi x hetkel ja see hetk on kaugel.
Kui muud pähe ei tule, pane tuima, ära lihtsalt vasta. Ja eriti vaiki sellest, kust raha peaks tulema.
Kui asi ei tööta või jääd vahele, kasuta kahte lihtsat kontravõtet. Minust on valesti aru saadud. Ma ei valetanud, ma eksisin.
Aga esialgu saad puhata, sest tegutsema asuvad opositsioon ja ajakirjanikud, ühismeedia ja aktivistid. Ja uue aja uue nähtusena ka koalitsioonipartner. Neil on kahjuks vaid paar põhivõtet. Hakatuseks demagoogia suurklassika ehk siltide kleepimine (näiteid võib igaüks meenutada) ja selle otsa uue aja someklassika ehk hüperboolid ja ülivõrded.
Tõsi, nendega on raskusi, sest ajakirjandus ja aktivistid on sõnad ammu üle piiri ajanud. Kui saadikute ettepanekud on pidevalt "uskumatult rumalad", sotsiaalmeedia on kuude kaupa "marus" ja "inimõigused hävivad" iga liigutuse peale, siis sealt pole enam kuhugi minna.
1968. aastal pani Laurence J. Peter kirja printsiibi, mille järgi iga töötaja kaldub tõusma lõpuks oma ebakompetentsuse tasandile ja hakkab töö asemel tegema midagi muud, kas või demagoogiat. Ja organisatsioonid püsivad elus seetõttu, et töö teevad ära need, kes ei ole veel sinna jõudnud.
Someajastul paistab see printsiip töötavat ka ühiskonna peal. Ja üha enam tundub mulle, et suur osa ühiskondadest on juba ebakompetentsuse tasandil. Jääb vaid küsimus, mis juhtub siis, kui ebakompetentsuse tasandile jõuab suurem osa inimkonnast.
### Response:
Tiit Hennoste: kaks tuhat aastat tarkust omandatud! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rehni sõnul euroala ja maailmamajanduse tööturu muutused nõrgestasid survet palgainflatsioonile.
"Majandus tuleb toime madalama töötuse tasemega, ilma kiire inflatsioonita," ütles Rehn.
Rehn leiab, et madalama intressimäära korral tuleb keskenduda täielikule või maksimaalsele tööhõivele.
Euroopa Keskpanga eesmärk on hoida inflatsioon euroalas kahe protsendi peal. Vaatamata kümme aastat kestnud ekspansiivsele rahapoliitikale pole see seni õnnestunud. | Rehn: Euroopa Keskpank peab järgima USA föderaalreservi eeskuju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rehni sõnul euroala ja maailmamajanduse tööturu muutused nõrgestasid survet palgainflatsioonile.
"Majandus tuleb toime madalama töötuse tasemega, ilma kiire inflatsioonita," ütles Rehn.
Rehn leiab, et madalama intressimäära korral tuleb keskenduda täielikule või maksimaalsele tööhõivele.
Euroopa Keskpanga eesmärk on hoida inflatsioon euroalas kahe protsendi peal. Vaatamata kümme aastat kestnud ekspansiivsele rahapoliitikale pole see seni õnnestunud.
### Response:
Rehn: Euroopa Keskpank peab järgima USA föderaalreservi eeskuju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Infotunnis saavad sõna ja vastavad inimeste küsimustele COVID-19 teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar, ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Argo Lätt, terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Infotundi modereerib ajakirjanik Kristo Elias.
Kuulajatel on võimalik infotunni ajal esitada ekspertidele küsimusi läbi internetikeskkonna Worksup märksõna: "vaktsineeri". Keskkond avatakse küsimusteks infotunni alguses. Samuti on võimalik küsimusi esitada telefonil 5451 0950.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist. Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta: www.vaktsineeri.ee. | Otse kell 14: eksperdid vaktsineerimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Infotunnis saavad sõna ja vastavad inimeste küsimustele COVID-19 teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar, ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Argo Lätt, terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Infotundi modereerib ajakirjanik Kristo Elias.
Kuulajatel on võimalik infotunni ajal esitada ekspertidele küsimusi läbi internetikeskkonna Worksup märksõna: "vaktsineeri". Keskkond avatakse küsimusteks infotunni alguses. Samuti on võimalik küsimusi esitada telefonil 5451 0950.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist. Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta: www.vaktsineeri.ee.
### Response:
Otse kell 14: eksperdid vaktsineerimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste paarismängus esimest asetust omanud Marran ja Rüütel olid finaalis vastamisi Taani paari Christine Buschi ja Amalie Schulziga (BWF 50.). Finaalmängu alustasid eestlannad kindlamalt, kui kohtumist mindi juhtima 6:3, sealt aga omakorda tulid taanlannad tagasi ja viigistasid seisu 6:6, vahendab badminton.ee.
Marranil ja Rüütelil oli võimalus minna pausile juhtpositsioonil, ent 10:7 eduseisul võitsid taanlannad neli punkti järjest ja intervalliks oli tablool seis hoopis nende kasuks 11:10. Geimi teisel poolel olid taanlannad kindlamad ja hoidsid eduseisu, geimi esimene geimpall tekkis neil seisul 20:14. Marran ja Rüütel võitsid küll kaks punkti järjest, aga sellest ei piisanud ja nõnda läks geim taanlastele 21:16.
Teine geim algas ja oli kuni lõpuni Buschi ja Schulzi kontrolli all. Geimi alguses läksid taanlannad juhtima 7:3. Pausile tuli eestlannadel minna kaotusseisus 5:11. Eesti naispaar jõudis geimi teisel poolel vahet vähendada kolmele punktile seisul 11:14, kahjuks sellest ei piisanud. Esikoha kindlustamiseks oli taanlastel vaja ühte matšpalli ja nii tuli Marranil ja Rüütelil leppida Portugalis teise kohaga seisuga 16:21, 14:21. | Marran ja Rüütel said Portugalis teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste paarismängus esimest asetust omanud Marran ja Rüütel olid finaalis vastamisi Taani paari Christine Buschi ja Amalie Schulziga (BWF 50.). Finaalmängu alustasid eestlannad kindlamalt, kui kohtumist mindi juhtima 6:3, sealt aga omakorda tulid taanlannad tagasi ja viigistasid seisu 6:6, vahendab badminton.ee.
Marranil ja Rüütelil oli võimalus minna pausile juhtpositsioonil, ent 10:7 eduseisul võitsid taanlannad neli punkti järjest ja intervalliks oli tablool seis hoopis nende kasuks 11:10. Geimi teisel poolel olid taanlannad kindlamad ja hoidsid eduseisu, geimi esimene geimpall tekkis neil seisul 20:14. Marran ja Rüütel võitsid küll kaks punkti järjest, aga sellest ei piisanud ja nõnda läks geim taanlastele 21:16.
Teine geim algas ja oli kuni lõpuni Buschi ja Schulzi kontrolli all. Geimi alguses läksid taanlannad juhtima 7:3. Pausile tuli eestlannadel minna kaotusseisus 5:11. Eesti naispaar jõudis geimi teisel poolel vahet vähendada kolmele punktile seisul 11:14, kahjuks sellest ei piisanud. Esikoha kindlustamiseks oli taanlastel vaja ühte matšpalli ja nii tuli Marranil ja Rüütelil leppida Portugalis teise kohaga seisuga 16:21, 14:21.
### Response:
Marran ja Rüütel said Portugalis teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seminaril arutletakse selle üle, kas ja millised Euroopa Liidu pädevused peaksid muutuma? Kas tervisevaldkonnas peaks EL-i pädevus olema suurem? Kas siseturu ja Schengeni toimimist tuleks parandada? Millised Euroopa Liidu arengud on sobivad ja vajalikud Eestile ja kuidas Eesti suudab Euroopa Liidu eelarvest pakutavaid võimalusi täiel määral kasutada?
Seminari kava:
12–12.45 Mida on Euroopal kriisist õppida?
Kõnelevad peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.
12.45–13.30 Kuidas on Euroopa kriisilahendustega rahul Eesti inimesed? Mida oodatakse edaspidi?
Eurobaromeetri Eesti raportit tutvustab Aivar Voog (Kantar Emor), uuringule annavad tagasisidet Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser ja riigikogu liige Urmas Reinsalu.
13.30–14.15 Kuidas näevad Euroopa tulevikku inimesed üle Eesti?
Kohalikud ettevõtjad, poliitikud ja ajakirjanikud jagavad Euroopa teabekeskuste juhtimisel oma mõtteid sellest, kuidas EL on kriisis hakkama saanud ja mida tulevikus saaks paremini teha. EL-i teabekeskused alustasid tööd 1. mail kaheksas Eesti linnas ja vallas: Haapsalus, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Põlvas, Pärnus ja Võrus.
Arutelu juhib ajakirjanik Johannes Tralla. | Otse kell 12: veebiseminar "Mida on Euroopal koroonakriisist õppida?" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seminaril arutletakse selle üle, kas ja millised Euroopa Liidu pädevused peaksid muutuma? Kas tervisevaldkonnas peaks EL-i pädevus olema suurem? Kas siseturu ja Schengeni toimimist tuleks parandada? Millised Euroopa Liidu arengud on sobivad ja vajalikud Eestile ja kuidas Eesti suudab Euroopa Liidu eelarvest pakutavaid võimalusi täiel määral kasutada?
Seminari kava:
12–12.45 Mida on Euroopal kriisist õppida?
Kõnelevad peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.
12.45–13.30 Kuidas on Euroopa kriisilahendustega rahul Eesti inimesed? Mida oodatakse edaspidi?
Eurobaromeetri Eesti raportit tutvustab Aivar Voog (Kantar Emor), uuringule annavad tagasisidet Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser ja riigikogu liige Urmas Reinsalu.
13.30–14.15 Kuidas näevad Euroopa tulevikku inimesed üle Eesti?
Kohalikud ettevõtjad, poliitikud ja ajakirjanikud jagavad Euroopa teabekeskuste juhtimisel oma mõtteid sellest, kuidas EL on kriisis hakkama saanud ja mida tulevikus saaks paremini teha. EL-i teabekeskused alustasid tööd 1. mail kaheksas Eesti linnas ja vallas: Haapsalus, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Põlvas, Pärnus ja Võrus.
Arutelu juhib ajakirjanik Johannes Tralla.
### Response:
Otse kell 12: veebiseminar "Mida on Euroopal koroonakriisist õppida?" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo kirjutamine sai alguse kaks suve tagasi, kui Kisma liikmed Stig Rästa ja Vallo Kikas tutvusid rahvusvaheliselt tuntud briti DJ-duo Sigma liikme Cameron J. Edwardsiga. Sigma, kes on oma megahitiga "Nobody to Love" tee paljude eestlaste südamesse võitnud, oli toona Võsu Rannafestivali peaesineja ning samal õhtul esinesid seal ka Kisma & Victor Crone.
"Peale meie esinemist festivalil läksid Vallo ja Cameron stuudiosse ja hakkasid koos muusikat kirjutama. HIljem liitusime nendega ka mina ja Karl Killing ning ühiselt looni jõudsimegi. Sõnade kirjutajana andis oma panuse loo valmimisse ka Stefan," rääkis Rästa loo tagamaadest.
Ka varasemalt on Kisma teinud koostööd UK plaadifirma NoCopyrightSoundsiga. Koosseisu eelnevad singlid "We Are" ja "Fingertips" on ilmunud sama plaadifirma alt ning viimati nimetatud lool on Spotifys ja YouTube'is kuulamisi kokku ligikaudu 40 miljonit. | Elektrooniline duo Kisma avaldas singli koos Stefani ja Sigma produtsendiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo kirjutamine sai alguse kaks suve tagasi, kui Kisma liikmed Stig Rästa ja Vallo Kikas tutvusid rahvusvaheliselt tuntud briti DJ-duo Sigma liikme Cameron J. Edwardsiga. Sigma, kes on oma megahitiga "Nobody to Love" tee paljude eestlaste südamesse võitnud, oli toona Võsu Rannafestivali peaesineja ning samal õhtul esinesid seal ka Kisma & Victor Crone.
"Peale meie esinemist festivalil läksid Vallo ja Cameron stuudiosse ja hakkasid koos muusikat kirjutama. HIljem liitusime nendega ka mina ja Karl Killing ning ühiselt looni jõudsimegi. Sõnade kirjutajana andis oma panuse loo valmimisse ka Stefan," rääkis Rästa loo tagamaadest.
Ka varasemalt on Kisma teinud koostööd UK plaadifirma NoCopyrightSoundsiga. Koosseisu eelnevad singlid "We Are" ja "Fingertips" on ilmunud sama plaadifirma alt ning viimati nimetatud lool on Spotifys ja YouTube'is kuulamisi kokku ligikaudu 40 miljonit.
### Response:
Elektrooniline duo Kisma avaldas singli koos Stefani ja Sigma produtsendiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10. mail saab 93-aastaseks Eesti riigi ja poliitika üks mastimändidest Arnold Rüütel. Mees, kes laulva revolutsiooni puhkedes tõusis kiiresti võimumeeste teisest reast reaalseks liidriks ja kelle käe all toimunud ettevalmistus- ja mõjutustöö tulemusena oli isegi totalitarismi tingimustes valitud ülemnõukogu valmis toetama Eesti suveräänsusdeklaratsiooni.
See tähendas avalikku konflikti minekut meid okupeeriva punaimpeeriumi keskvõimu ja perestroika kummardajatega mujal maailmas. 16. novembril 1988 toimunud hääletuse kunstiliseks sümboliks jääb kindlasti kompartei esimese sekretäri Vaino Väljase esimesena tõusnud käsi, mis parteiriigis oli alati märguandeks teha sama.
Sedapuhku oli aeg impeeriumis siiski teine - revolutsiooniline ja pea üksmeelse toetuse taga oli aktiviseerunud mass, kes toonase ülemnõukogu presiidiumi eestvedamisel oli mitu nädalat arutanud Moskva poolt pakutud põhiseadusesse tehtavaid muudatusi. Need lükati tagasi ja pakuti välja omad, seejuures ka suveräänsuse deklaratsioon.
Toimunud arutelu juhiti ka parteikomiteede ja vastloodud Rahvarinde nimel, ent kuna otsuse konkreetne tegija oli ülemnõukogu ja aega oli napilt ning oldi täis otsustavust teha oma otsus enne kui sünnib Moskva oma, siis esmakordselt ENSV ajaloos osutus poliitika tegemise peaareeniks ülemnõukogu ja mitte kompartei keskkomitee.
Arnold Rüütlile endale tähendas see vaibale kutsumist Moskvasse, kus teda üritati, täpsemalt küll kogu Eestit üritati, koguni telekaamerate ees panna kahetsema ja tagasi võtma "valet" otsust, aga ta ei teinud seda, vaid jätkas tehtud õigete otsuste õigustamist.
Tegelikult oli Rüütlil aega n-ö kaitsekõneks valmistuda ja säärastes konfliktides on ajavõit oluline. Nimelt sõitis Mihhail Gorbatšov 18. novembril esindusliku delegatsiooniga Indiasse ja oli mõistagi valmis sealgi perestroikat selgitama, aga juba lennuväljal esitatud teiseks küsimuseks oli: "Mis toimub Eestis?".
Väikese Eesti otsusest oli saanud osa suurest maailmapoliitikast, Indias oli samuti terav seis osariikide ja keskvalitsuse suhetes, toonane liider Rajiv Gandhi oli koos ema, peaminister Indira Gandhiga käinud 1982. aastal Tallinnas ehk siis n-ö kitsas ringis (kaasas oli nagu ikka ka Raissa Maksimovna Gorbatšova) räägiti kindlasti Eestist ja tulemuseks oli tolle aja sensatsioon – alati rääkida armastanud Gorbatšov jättis ära traditsioonilise pressikonverentsi, mida ootas tuhat kogu maailmast kokkusõitnud ajakirjanikku, kohalikest rääkimata.
Gorbatšovil lihtsalt polnud midagi tarka öelda ja seda kinnitas ka 26. novembril toimunud kurikuulus peapesu Kremlis. Vahepeal oli aga Eesti otsus jõudnud kõikjale, leidnud mõistmist ja tänu ka sellele võis Eesti järgnevalt jätta tegemata kõik Moskva tehtud suurejoonelised soovitused ja minna oma teed edasi. Seega jäi Rüütli ja Gorbatšovi duellis seadusi nutikalt kasutav eestlane selgelt peale ja impeeriumi kõikvõimsal juhil jäi üle vaid käsi laiutada.
NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov ja Raissa Gorbatšova 1987. aastal visiidil Eesti NSV-s. Vasakult: 1. R. Gorbatšova, 2. K. Vaino, 3. A. Rüütel, 4. B. Saul. Autor/allikas: Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2042360
Eestlaste valitud taktika impeeriumi vastu töötas, isiksustades öeldes oli Rüütel esimene Eestimaa liider, kes osutus võidumeheks suhtluses suurriigist naabriga. Kuna 16. novembri 1988 suveräänsusdeklaratsioon pani aluse ka impeeriumist lahkumisele, oli see ühtaegu taasiseisvumist alustanud Eesti esimene välispoliitiline samm.
Alustada pearindel ja kohe üle kogu ilma kõlava võiduga oli kõva sõna ja tagas pärast olukorra lõplikku selgumist 20. augustil 1991 välisriikide presidentide ja kroonitud peade kohaletuleku Eestisse veel enne, kui demokraatliku riigi struktuurid tööle asusid (oktoobris 1992). Tuldi tunnustust ja imetlust avaldama rahumeelses positsioonisõjas impeeriumimeelseid ja impeeriumit ennast võitnuid.
Suhtlus Boriss Jeltsiniga
Arnold Rüütel suutis liidrina võtta maksimumi ka suhtlemisest Venemaa kahe järgmise juhiga. Rüütli kuulus suhtlus Boriss Jeltsiniga algas veebruaris 1988 Moskvas toimunud kogunemisel pärast teadet Jeltsini väljaarvamisest poliitbüroost.
Nagu tolles ladvikus kombeks, leidis Jeltsin end ühtäkki üksinduses seisvat, kui ligi astus Arnold Fjodorovitš Rüütel (nagu Jeltsin seda mäletab), kes teda lohutas ja soovitas vastupidavust. Nii pandi alus vastastikusele tõmbele "kahe valge varese" (Rüütli hinnang) vahel, kellel oli üks vastane: monstrumi säilitada üritav Gorbatšov.
Arvata on, et just Rüütli algatusel sätiti Balti Nõukogu (Arnold Rüütel, Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis) istungid 1990. aasta suvel Jurmalasse ajaks, mil seal puhkas Venemaa ülemnõukogu esimeheks valitud Jeltsin ja avanes võimalus teha avaldusi nelja liidri nimel. Ühel jalutuskäigul Riia rannas aga andis Jeltsin Rüütlile lubaduse tulla appi, kui vaja.
Seda ta tegi kahel korral. Esmalt pärast 13. jaanuari traagilisi sündmusi Vilniuses, kui Jeltsin saabus Tallinna ja nurjas sellega alanud pealetungi Baltikumi tasalülitamiseks ja demokraatia lämmatamiseks kogu impeeriumis. Teiseks korraks sai augustiputši järgne seis, kui Rüütel sõitis Moskvasse Eesti ülemnõukogu poolt kuulutatud iseseisvuse taastamisele tunnustust saama.
Tallinnas oli igaks juhuks koostatud ka vastav lühidokument, millele Jeltsin pärast läbilugemist koheselt alla kirjutas. Ehk siis ta usaldas Rüütlit. Nagu teada, vormistati ka Läti Vabariigi tunnustamine Venemaa poolt päev hiljem n-ö eestlastelt laenatud algteksti põhjal.
Kuna NSVL veel püsis, tõi just Venemaa tunnustus Balti riikidele (Leedu sai selle Jeltsinilt kätte veel 1990. aastal) kätte pöörde muu maailma suhtumises impeeriumisse, mis kiirelt tükkideks jagunes.
Arvata on, et Eesti ja Venemaa suhetes, eriti siiani akuutses piirilepingus oleks praegu mõnigi asi teisiti, jäänuks Arnold Rüütel 1992. aastal edasi Kadriorgu. Kordan: meestel oli vastastikune tõmme ja see on suures poliitikas vajalik.
Jeltsin oli piisaval määral improviseeriv poliitik ja tegelikult tegi korra sellele panuse ka president Lennart Meri. Tasub mäletada, et 1992. aasta presidendivalimiskampaanias lootis Meri Eesti-Vene suhetes vahendust "ühelt Euroopa juhtivalt poliitikult", mida aga ei tulnud ja ei saanudki tulla. Kõik sõltus vastaspoolest ja pärast juulilepingute allakirjutamist 1994. aastal kuulutas Jeltsin, et seda tegid "kaks tarka presidenti."
Küllap sellest ja värskelt rahvusvahelistes suhetes toimunust (Rumeenia-Ungari lepe kõigi silme ees Euroopa stabiilsuskonverentsil) inspireeritult lootis Lennart Meri piirilepinguga maha saada veel detsembris 1996 OSCE tippkohtumisel, ent teine tark president jäi lihtsalt sinna tulemata.
Putin ja Aleksius
Kui Jeltsini appitulek Rüütlile ja žest iseseisvuse tunnustamisega toimus ajal, mil too ikkagi ei olnud oma riigis esimene mees, siis Venemaa järgmine president Vladimir Putin tuli samuti esimesena president Rüütli juurde.
"Surve oli tohutu, aga äsja NATO-sse pääsenud Ida-Euroopa riikide juhtidel jagus julgust sõja alguses ja lõpus tegelikult toimunu eest seista ja sellega tuli muul maailmal arvestada."
Toimus see rahvusvaheliselt pingelises jaanuaris 2005, kui Venemaa pidas oma esimest võidupüha maailmapoliitika kalendris kinnistamise kampaaniat. Vastavad otsused ÜRO-s ja mujal olid tehtud ning peamine oli välismaa liidrite kohaletulek 9. maiks. Surve oli tohutu, aga äsja NATO-sse pääsenud Ida-Euroopa riikide juhtidel jagus julgust sõja alguses ja lõpus tegelikult toimunu eest seista ja sellega tuli muul maailmal arvestada.
Eesti toonases ladvikus räägiti pigem minekust ja võeti üllatusena vastu teade, et Rüütel lähebki Moskvasse, ent 20. jaanuaril. Vastu võtma Vene Õigeusu Kiriku kõrget autasu kirikupealt Aleksiuselt, kes teadupärast sündis ja enne patriarhiks valimist elas Eestis.
Venemaa poliitikas aga maksavad kodukant ja isiklikud suhted vahel kõik. Nii läkski, et kui Kremlit väisanud Venemaa patriarh ja Eesti president ühes ruumis korraks maha istusid, tuli uksest sisse teinegi president ja jutt jätkus kolmekesi. Edu, mis saadab väheseid, ent jätab muutmata ka väheste tõekspidamised.
7. märtsil teatas Rüütel ootamatult, et jätab minemata Venemaa võiduparaadi tribüünile, pidades õigemaks olla sel päeval koos oma sõjas kannatanud rahvaga. Selge vihje soovimatusele osaleda ühekülgsel propagandaüritusel. Rüütliga samasugust seisukohta väljendas samuti Leedu president Valdas Adamkus, mõned nädalad hiljem keeldus minekust Gruusia president Mikael Saakašvili, protestides niimoodi Venemaa sõjabaaside väljaviimise venitamis vastu.
USA president George Bush sai aga hakkama sellega, et kohtus 8. mail Riias kolme Balti presidendiga – kellest kaks ei sõitnud Moskvasse -, vaatas siis järgmisel päeval korraks paraadi ja lendas kohe edasi Tbilisisse, et olla kolmanda Moskvasse mittemineja külaline. Öelgem, et see on õpikunäide suurest poliitikast, mis maksimaalselt arvestas väikeriikide suurt poliitikat.
Järgneva juhataks sisse teatamisega, et vahetult pärast pidustusi Moskvas tasus Venemaa ära suurema osa oma võlast Pariisi klubile. Äsjatoodu aitab selgitada seisu 2010. aasta mais toimunud kogunemist võiduparaadile, millele oli eelnenud Venemaa agressioon Gruusias. Ent käis ju ka Nord Streami gaasijuhtme ehitus ja prantslased olid valmis Venemaale kopterikandjaid Mistrale ehitama.
Külaliste kohtlemise käekiri jäi aga endiseks, kohaletulnutel tuli autribüüne jagada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia nukurežiimide juhtidega. 2014. aastal toimunud Krimmi vallutamine ja separatistide pesade loomine Donbassis kinnitasid lõplikult Rüütli-Adamkuse 2005. aasta otsuse õigsust – agressiivset ja oma ainutõe pealesurumise poliitikat ei saa kunagi toetada. Möönduste tegemine selles võib kätte maksta juba järgmisel korral ja osutuda karuteeneks kõigile.
Arnold Rüütel 1990. aastal Eesti Kongressil kõnelemas. Autor/allikas: Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1516333
Balti Nõukogu ja Euroopa Liit
Arnold Rüütli välispoliitiliseks teoks saab kindlalt lugeda juba ülal mainitud Balti Nõukogu loomist. Teatavasti oli Balti riikidel vastav koostööorgan olemas ka enne sõda, aga see loodi 1934. aastal Genfis.
Nagu Rüütel on tunnistanud, käis ta selle taastamise idee välja 10. mail 1990 Gorbunovsilt ja Landsbergiselt sünnipäeva õnnitlusi vastu võttes, sest olukord nõudis info vahetust ja ühisaktsioone. 12. mail andis kolmik Tallinnas allkirjad vastavale lepingule ja siis oli Balti Assamblee kui kolme riigi parlamentide ühisesinduse ja Balti Ministrite Nõukogu loomine vaid ajaküsimus.
Lisagem sedagi, et Balti Nõukogu eeskujul sündis 15. veebruaril 1991 Visegradi kolmik, millest nüüdseks on saanud nelik. Poola, Slovaki, Tšehhi ja Ungari riigijuhtide üks esimestest avaldustest oli Moskva jõukasutuse taunimine Balti riikides ja nende iseseisvumise toetamine.
President Rüütli välispoliitilisest tegevuse kõneldes tuleb aga kindlasti rääkida ka tema rollist rahva veenmisel andmaks häält 2003. aasta referendumil Euroopa Liiduga liitumiseks. Mis seal salata, vahepealsetel aastatel oli tekkinud piisavalt probleeme ning jagus kõhklejaid. Sestap oli hädasti vaja autoriteete, kes veensid inimesi, et sünnib õige ja vajalik otsus. President Rüütli sõna kaalukust näitab ka tema kaasamine agiteerimaks Läti maapiirkondade elanikke samas küsimuses.
Võib omamoodi sümboolseks pidada sedagi, et murrangulisel talvel 2013/2014, kui Moskva üritas Euroopa teelt ära pöörata nii Ukrainat kui ka Moldovat, organiseeris endisi riigi- ja valitsusjuhte ühendav Madridi klubi Arnold Rüütli sõidu Moldova autonoomsesse piirkonda Gagauusiasse veenmaks kohalikke Euroopa valiku kasulikkuses.
Tõstan selle fakti tema Kadrioru-järgsest tegevusest ja väisangutest nõunikuna esile seepärast, et Gagauusia on tuline koht praegugi (edasilükatud valimised toimuvad 11. juulil). Mõni aeg pärast Rüütli kaheksa aasta tagust käiku vahetus seal valitsus, eks näis, mis nüüd juhtub.
Selge see, et aeg on teinud oma töö ja pandeemia pannud kriipsu reisimistele. Rüütli huvi maailmas toimuva vastu on aga endine ja temalt kuuleb telefonist Venemaa kohta sedagi, mille peale ise ei tule. Pole ka ime, sest ta oli eriline mees kõigi kolme suurelt mõtleva Venemaa isevalitseja silmis ning temaga arutati ja arvestati. Kui vastasega, kes kaitseb oma väikse maa ja rahva huve.
Igal juhul on Eesti praegune hea enesetunne maailmapoliitikas paljus Arnold Rüütli juhtimisel ja osalusel loodud. Seda sirge seljaga tehes. Teistel ei jää üle muud, kui teha sügav kummardus tehtu eest. | Toomas Alatalu: saarlane, kes pani paika kolm tsaari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10. mail saab 93-aastaseks Eesti riigi ja poliitika üks mastimändidest Arnold Rüütel. Mees, kes laulva revolutsiooni puhkedes tõusis kiiresti võimumeeste teisest reast reaalseks liidriks ja kelle käe all toimunud ettevalmistus- ja mõjutustöö tulemusena oli isegi totalitarismi tingimustes valitud ülemnõukogu valmis toetama Eesti suveräänsusdeklaratsiooni.
See tähendas avalikku konflikti minekut meid okupeeriva punaimpeeriumi keskvõimu ja perestroika kummardajatega mujal maailmas. 16. novembril 1988 toimunud hääletuse kunstiliseks sümboliks jääb kindlasti kompartei esimese sekretäri Vaino Väljase esimesena tõusnud käsi, mis parteiriigis oli alati märguandeks teha sama.
Sedapuhku oli aeg impeeriumis siiski teine - revolutsiooniline ja pea üksmeelse toetuse taga oli aktiviseerunud mass, kes toonase ülemnõukogu presiidiumi eestvedamisel oli mitu nädalat arutanud Moskva poolt pakutud põhiseadusesse tehtavaid muudatusi. Need lükati tagasi ja pakuti välja omad, seejuures ka suveräänsuse deklaratsioon.
Toimunud arutelu juhiti ka parteikomiteede ja vastloodud Rahvarinde nimel, ent kuna otsuse konkreetne tegija oli ülemnõukogu ja aega oli napilt ning oldi täis otsustavust teha oma otsus enne kui sünnib Moskva oma, siis esmakordselt ENSV ajaloos osutus poliitika tegemise peaareeniks ülemnõukogu ja mitte kompartei keskkomitee.
Arnold Rüütlile endale tähendas see vaibale kutsumist Moskvasse, kus teda üritati, täpsemalt küll kogu Eestit üritati, koguni telekaamerate ees panna kahetsema ja tagasi võtma "valet" otsust, aga ta ei teinud seda, vaid jätkas tehtud õigete otsuste õigustamist.
Tegelikult oli Rüütlil aega n-ö kaitsekõneks valmistuda ja säärastes konfliktides on ajavõit oluline. Nimelt sõitis Mihhail Gorbatšov 18. novembril esindusliku delegatsiooniga Indiasse ja oli mõistagi valmis sealgi perestroikat selgitama, aga juba lennuväljal esitatud teiseks küsimuseks oli: "Mis toimub Eestis?".
Väikese Eesti otsusest oli saanud osa suurest maailmapoliitikast, Indias oli samuti terav seis osariikide ja keskvalitsuse suhetes, toonane liider Rajiv Gandhi oli koos ema, peaminister Indira Gandhiga käinud 1982. aastal Tallinnas ehk siis n-ö kitsas ringis (kaasas oli nagu ikka ka Raissa Maksimovna Gorbatšova) räägiti kindlasti Eestist ja tulemuseks oli tolle aja sensatsioon – alati rääkida armastanud Gorbatšov jättis ära traditsioonilise pressikonverentsi, mida ootas tuhat kogu maailmast kokkusõitnud ajakirjanikku, kohalikest rääkimata.
Gorbatšovil lihtsalt polnud midagi tarka öelda ja seda kinnitas ka 26. novembril toimunud kurikuulus peapesu Kremlis. Vahepeal oli aga Eesti otsus jõudnud kõikjale, leidnud mõistmist ja tänu ka sellele võis Eesti järgnevalt jätta tegemata kõik Moskva tehtud suurejoonelised soovitused ja minna oma teed edasi. Seega jäi Rüütli ja Gorbatšovi duellis seadusi nutikalt kasutav eestlane selgelt peale ja impeeriumi kõikvõimsal juhil jäi üle vaid käsi laiutada.
NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov ja Raissa Gorbatšova 1987. aastal visiidil Eesti NSV-s. Vasakult: 1. R. Gorbatšova, 2. K. Vaino, 3. A. Rüütel, 4. B. Saul. Autor/allikas: Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2042360
Eestlaste valitud taktika impeeriumi vastu töötas, isiksustades öeldes oli Rüütel esimene Eestimaa liider, kes osutus võidumeheks suhtluses suurriigist naabriga. Kuna 16. novembri 1988 suveräänsusdeklaratsioon pani aluse ka impeeriumist lahkumisele, oli see ühtaegu taasiseisvumist alustanud Eesti esimene välispoliitiline samm.
Alustada pearindel ja kohe üle kogu ilma kõlava võiduga oli kõva sõna ja tagas pärast olukorra lõplikku selgumist 20. augustil 1991 välisriikide presidentide ja kroonitud peade kohaletuleku Eestisse veel enne, kui demokraatliku riigi struktuurid tööle asusid (oktoobris 1992). Tuldi tunnustust ja imetlust avaldama rahumeelses positsioonisõjas impeeriumimeelseid ja impeeriumit ennast võitnuid.
Suhtlus Boriss Jeltsiniga
Arnold Rüütel suutis liidrina võtta maksimumi ka suhtlemisest Venemaa kahe järgmise juhiga. Rüütli kuulus suhtlus Boriss Jeltsiniga algas veebruaris 1988 Moskvas toimunud kogunemisel pärast teadet Jeltsini väljaarvamisest poliitbüroost.
Nagu tolles ladvikus kombeks, leidis Jeltsin end ühtäkki üksinduses seisvat, kui ligi astus Arnold Fjodorovitš Rüütel (nagu Jeltsin seda mäletab), kes teda lohutas ja soovitas vastupidavust. Nii pandi alus vastastikusele tõmbele "kahe valge varese" (Rüütli hinnang) vahel, kellel oli üks vastane: monstrumi säilitada üritav Gorbatšov.
Arvata on, et just Rüütli algatusel sätiti Balti Nõukogu (Arnold Rüütel, Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis) istungid 1990. aasta suvel Jurmalasse ajaks, mil seal puhkas Venemaa ülemnõukogu esimeheks valitud Jeltsin ja avanes võimalus teha avaldusi nelja liidri nimel. Ühel jalutuskäigul Riia rannas aga andis Jeltsin Rüütlile lubaduse tulla appi, kui vaja.
Seda ta tegi kahel korral. Esmalt pärast 13. jaanuari traagilisi sündmusi Vilniuses, kui Jeltsin saabus Tallinna ja nurjas sellega alanud pealetungi Baltikumi tasalülitamiseks ja demokraatia lämmatamiseks kogu impeeriumis. Teiseks korraks sai augustiputši järgne seis, kui Rüütel sõitis Moskvasse Eesti ülemnõukogu poolt kuulutatud iseseisvuse taastamisele tunnustust saama.
Tallinnas oli igaks juhuks koostatud ka vastav lühidokument, millele Jeltsin pärast läbilugemist koheselt alla kirjutas. Ehk siis ta usaldas Rüütlit. Nagu teada, vormistati ka Läti Vabariigi tunnustamine Venemaa poolt päev hiljem n-ö eestlastelt laenatud algteksti põhjal.
Kuna NSVL veel püsis, tõi just Venemaa tunnustus Balti riikidele (Leedu sai selle Jeltsinilt kätte veel 1990. aastal) kätte pöörde muu maailma suhtumises impeeriumisse, mis kiirelt tükkideks jagunes.
Arvata on, et Eesti ja Venemaa suhetes, eriti siiani akuutses piirilepingus oleks praegu mõnigi asi teisiti, jäänuks Arnold Rüütel 1992. aastal edasi Kadriorgu. Kordan: meestel oli vastastikune tõmme ja see on suures poliitikas vajalik.
Jeltsin oli piisaval määral improviseeriv poliitik ja tegelikult tegi korra sellele panuse ka president Lennart Meri. Tasub mäletada, et 1992. aasta presidendivalimiskampaanias lootis Meri Eesti-Vene suhetes vahendust "ühelt Euroopa juhtivalt poliitikult", mida aga ei tulnud ja ei saanudki tulla. Kõik sõltus vastaspoolest ja pärast juulilepingute allakirjutamist 1994. aastal kuulutas Jeltsin, et seda tegid "kaks tarka presidenti."
Küllap sellest ja värskelt rahvusvahelistes suhetes toimunust (Rumeenia-Ungari lepe kõigi silme ees Euroopa stabiilsuskonverentsil) inspireeritult lootis Lennart Meri piirilepinguga maha saada veel detsembris 1996 OSCE tippkohtumisel, ent teine tark president jäi lihtsalt sinna tulemata.
Putin ja Aleksius
Kui Jeltsini appitulek Rüütlile ja žest iseseisvuse tunnustamisega toimus ajal, mil too ikkagi ei olnud oma riigis esimene mees, siis Venemaa järgmine president Vladimir Putin tuli samuti esimesena president Rüütli juurde.
"Surve oli tohutu, aga äsja NATO-sse pääsenud Ida-Euroopa riikide juhtidel jagus julgust sõja alguses ja lõpus tegelikult toimunu eest seista ja sellega tuli muul maailmal arvestada."
Toimus see rahvusvaheliselt pingelises jaanuaris 2005, kui Venemaa pidas oma esimest võidupüha maailmapoliitika kalendris kinnistamise kampaaniat. Vastavad otsused ÜRO-s ja mujal olid tehtud ning peamine oli välismaa liidrite kohaletulek 9. maiks. Surve oli tohutu, aga äsja NATO-sse pääsenud Ida-Euroopa riikide juhtidel jagus julgust sõja alguses ja lõpus tegelikult toimunu eest seista ja sellega tuli muul maailmal arvestada.
Eesti toonases ladvikus räägiti pigem minekust ja võeti üllatusena vastu teade, et Rüütel lähebki Moskvasse, ent 20. jaanuaril. Vastu võtma Vene Õigeusu Kiriku kõrget autasu kirikupealt Aleksiuselt, kes teadupärast sündis ja enne patriarhiks valimist elas Eestis.
Venemaa poliitikas aga maksavad kodukant ja isiklikud suhted vahel kõik. Nii läkski, et kui Kremlit väisanud Venemaa patriarh ja Eesti president ühes ruumis korraks maha istusid, tuli uksest sisse teinegi president ja jutt jätkus kolmekesi. Edu, mis saadab väheseid, ent jätab muutmata ka väheste tõekspidamised.
7. märtsil teatas Rüütel ootamatult, et jätab minemata Venemaa võiduparaadi tribüünile, pidades õigemaks olla sel päeval koos oma sõjas kannatanud rahvaga. Selge vihje soovimatusele osaleda ühekülgsel propagandaüritusel. Rüütliga samasugust seisukohta väljendas samuti Leedu president Valdas Adamkus, mõned nädalad hiljem keeldus minekust Gruusia president Mikael Saakašvili, protestides niimoodi Venemaa sõjabaaside väljaviimise venitamis vastu.
USA president George Bush sai aga hakkama sellega, et kohtus 8. mail Riias kolme Balti presidendiga – kellest kaks ei sõitnud Moskvasse -, vaatas siis järgmisel päeval korraks paraadi ja lendas kohe edasi Tbilisisse, et olla kolmanda Moskvasse mittemineja külaline. Öelgem, et see on õpikunäide suurest poliitikast, mis maksimaalselt arvestas väikeriikide suurt poliitikat.
Järgneva juhataks sisse teatamisega, et vahetult pärast pidustusi Moskvas tasus Venemaa ära suurema osa oma võlast Pariisi klubile. Äsjatoodu aitab selgitada seisu 2010. aasta mais toimunud kogunemist võiduparaadile, millele oli eelnenud Venemaa agressioon Gruusias. Ent käis ju ka Nord Streami gaasijuhtme ehitus ja prantslased olid valmis Venemaale kopterikandjaid Mistrale ehitama.
Külaliste kohtlemise käekiri jäi aga endiseks, kohaletulnutel tuli autribüüne jagada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia nukurežiimide juhtidega. 2014. aastal toimunud Krimmi vallutamine ja separatistide pesade loomine Donbassis kinnitasid lõplikult Rüütli-Adamkuse 2005. aasta otsuse õigsust – agressiivset ja oma ainutõe pealesurumise poliitikat ei saa kunagi toetada. Möönduste tegemine selles võib kätte maksta juba järgmisel korral ja osutuda karuteeneks kõigile.
Arnold Rüütel 1990. aastal Eesti Kongressil kõnelemas. Autor/allikas: Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1516333
Balti Nõukogu ja Euroopa Liit
Arnold Rüütli välispoliitiliseks teoks saab kindlalt lugeda juba ülal mainitud Balti Nõukogu loomist. Teatavasti oli Balti riikidel vastav koostööorgan olemas ka enne sõda, aga see loodi 1934. aastal Genfis.
Nagu Rüütel on tunnistanud, käis ta selle taastamise idee välja 10. mail 1990 Gorbunovsilt ja Landsbergiselt sünnipäeva õnnitlusi vastu võttes, sest olukord nõudis info vahetust ja ühisaktsioone. 12. mail andis kolmik Tallinnas allkirjad vastavale lepingule ja siis oli Balti Assamblee kui kolme riigi parlamentide ühisesinduse ja Balti Ministrite Nõukogu loomine vaid ajaküsimus.
Lisagem sedagi, et Balti Nõukogu eeskujul sündis 15. veebruaril 1991 Visegradi kolmik, millest nüüdseks on saanud nelik. Poola, Slovaki, Tšehhi ja Ungari riigijuhtide üks esimestest avaldustest oli Moskva jõukasutuse taunimine Balti riikides ja nende iseseisvumise toetamine.
President Rüütli välispoliitilisest tegevuse kõneldes tuleb aga kindlasti rääkida ka tema rollist rahva veenmisel andmaks häält 2003. aasta referendumil Euroopa Liiduga liitumiseks. Mis seal salata, vahepealsetel aastatel oli tekkinud piisavalt probleeme ning jagus kõhklejaid. Sestap oli hädasti vaja autoriteete, kes veensid inimesi, et sünnib õige ja vajalik otsus. President Rüütli sõna kaalukust näitab ka tema kaasamine agiteerimaks Läti maapiirkondade elanikke samas küsimuses.
Võib omamoodi sümboolseks pidada sedagi, et murrangulisel talvel 2013/2014, kui Moskva üritas Euroopa teelt ära pöörata nii Ukrainat kui ka Moldovat, organiseeris endisi riigi- ja valitsusjuhte ühendav Madridi klubi Arnold Rüütli sõidu Moldova autonoomsesse piirkonda Gagauusiasse veenmaks kohalikke Euroopa valiku kasulikkuses.
Tõstan selle fakti tema Kadrioru-järgsest tegevusest ja väisangutest nõunikuna esile seepärast, et Gagauusia on tuline koht praegugi (edasilükatud valimised toimuvad 11. juulil). Mõni aeg pärast Rüütli kaheksa aasta tagust käiku vahetus seal valitsus, eks näis, mis nüüd juhtub.
Selge see, et aeg on teinud oma töö ja pandeemia pannud kriipsu reisimistele. Rüütli huvi maailmas toimuva vastu on aga endine ja temalt kuuleb telefonist Venemaa kohta sedagi, mille peale ise ei tule. Pole ka ime, sest ta oli eriline mees kõigi kolme suurelt mõtleva Venemaa isevalitseja silmis ning temaga arutati ja arvestati. Kui vastasega, kes kaitseb oma väikse maa ja rahva huve.
Igal juhul on Eesti praegune hea enesetunne maailmapoliitikas paljus Arnold Rüütli juhtimisel ja osalusel loodud. Seda sirge seljaga tehes. Teistel ei jää üle muud, kui teha sügav kummardus tehtu eest.
### Response:
Toomas Alatalu: saarlane, kes pani paika kolm tsaari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et Mart Tiisaar vigastas laupäeval hüppeliigest, tuli Eesti esiduol Tiisaarel ja Kusti Nõlvakul avamängus anda loobumisvõit Audrius Knasase – Patrikas Stankeviciuse vastu ja kastanid pidid tulest tooma Timo Lõhmus – Dmitri Korotkov, vahendab volley.ee.
Lõhmus – Korotkov teenisidki esmalt 2:1 (19:21, 21:13, 17:15) võidu Leedu esipaari Robert Juchnevici – Artur Vasiljevi üle.
Otsustavas mängus oli Lõhmuse – Korotkovi vastaseks Knasas – Stankevicius. Selles mängus võitsid eestlased avageimi 21:19, ent kaotasid teise 16:21. Seega läks taas vaja otsustavat kolmandat geimi, mis kujunes tõeliseks põnevusetenduseks.
Otsustav vaatus kulges punkt-punktis, kuni leedukad 10:8 ette pääsesid. Eestlased viigistasid 12:12 ning läksid siis omakorda juhtima 13:12. Uuesti tõid leedukad tabloole 14:14 viigi, ent eksisid siis servil ja Eesti sai teise matšpalli. Ka seda ei suudetud realiseerida – 15:15. Võimalusi oli mõlemal paaril, ent kumbki ei suutnud matšpalle realiseerida, kuni Leedu duo pääses ette 20:19 ja võitis ka järgmise punkti – geim Leedule 21:19 ja kohtumine 2:1. Seega võttis Leedu ka kokkuvõttes mängudega 2:1 võidu ja teenis viienda koha, mis tähendab, et Eestil pole enam võimalik olümpiakohta püüda.
Eesti konkureeris Izmiri turniiril Läti, Itaalia, Ungari, Türgi, Leedu, Sloveenia ja Inglismaaga.
Otsustavasse kolmandasse ringi pääseb viis koondist. Seal võitlevad olümpiapiletite nimel vaid need mängijad/koondised, kes pole veel olümpiapiletit kindlustanud, lisaks 15 koondisele osaleb finaalis korraldaja. Tokyo olümpiale pääsevad vaid turniiri võitjad. | Eesti rannavollekoondis kaotas OM-i valikturniiril otsustavas mängus Leedule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et Mart Tiisaar vigastas laupäeval hüppeliigest, tuli Eesti esiduol Tiisaarel ja Kusti Nõlvakul avamängus anda loobumisvõit Audrius Knasase – Patrikas Stankeviciuse vastu ja kastanid pidid tulest tooma Timo Lõhmus – Dmitri Korotkov, vahendab volley.ee.
Lõhmus – Korotkov teenisidki esmalt 2:1 (19:21, 21:13, 17:15) võidu Leedu esipaari Robert Juchnevici – Artur Vasiljevi üle.
Otsustavas mängus oli Lõhmuse – Korotkovi vastaseks Knasas – Stankevicius. Selles mängus võitsid eestlased avageimi 21:19, ent kaotasid teise 16:21. Seega läks taas vaja otsustavat kolmandat geimi, mis kujunes tõeliseks põnevusetenduseks.
Otsustav vaatus kulges punkt-punktis, kuni leedukad 10:8 ette pääsesid. Eestlased viigistasid 12:12 ning läksid siis omakorda juhtima 13:12. Uuesti tõid leedukad tabloole 14:14 viigi, ent eksisid siis servil ja Eesti sai teise matšpalli. Ka seda ei suudetud realiseerida – 15:15. Võimalusi oli mõlemal paaril, ent kumbki ei suutnud matšpalle realiseerida, kuni Leedu duo pääses ette 20:19 ja võitis ka järgmise punkti – geim Leedule 21:19 ja kohtumine 2:1. Seega võttis Leedu ka kokkuvõttes mängudega 2:1 võidu ja teenis viienda koha, mis tähendab, et Eestil pole enam võimalik olümpiakohta püüda.
Eesti konkureeris Izmiri turniiril Läti, Itaalia, Ungari, Türgi, Leedu, Sloveenia ja Inglismaaga.
Otsustavasse kolmandasse ringi pääseb viis koondist. Seal võitlevad olümpiapiletite nimel vaid need mängijad/koondised, kes pole veel olümpiapiletit kindlustanud, lisaks 15 koondisele osaleb finaalis korraldaja. Tokyo olümpiale pääsevad vaid turniiri võitjad.
### Response:
Eesti rannavollekoondis kaotas OM-i valikturniiril otsustavas mängus Leedule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäevases voorus mindi võõrsil vastamisi neljandal kohal paikneva HB Museldalliga, kellest eelmises omavahelises mängus oldi vaid minimaalse paremusega üle. Sel korral võeti ohjad kindlalt endi kätte, Molkova viskas ainuüksi avapoolajal kümme väravat, sai lõpuks kirja hooaja isiklikku rekordit tähistavad 15 tabamust ja Diekirch võitis 31:26 (16:14).
Tänavuse hooaja Luksemburgis pööras pea peale koroonaviirus, mistõttu mängiti põhiturniir vaid üheringilisena. Kuus paremat võtsid sealt kaasa pooled punktid ning mängivad kaheringilise finaalturniiri. CHEV Diekirch on kaks vooru enne lõppu 22 punktiga püüdmatu. Värskel karikavõitjal HB Dudelange'il on 17,5 ning tiitlikaitsja HB Käerjengil 15,5 silma.
Viis suve tagasi välismaale siirdunud 23-aastane Molkova võitis kahel esimesel hooajal Islandi esiliigas Reykjaviki Vikinguri ridades parima snaipri tiitli ning tegi siis sama linna Valuri särgis kõrgliigas "kuldse duubli" ja debüüdi eurosarjas.
Kaks aastat tagasi liikus ta Luksemburgi, kus mullu võitis kohalikud karikavõistlused. Parima väravaküti auhinnagi on Molkova teist hooaega järjest praktiliselt kindlustanud. Mullu 147 tabamust kirja saanud SK Reval-Spordi kasvandik on tänavu 15 kohtumisega visanud 152 väravat. | Eesti parim naiskäsipallur tuli Luksemburgi meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäevases voorus mindi võõrsil vastamisi neljandal kohal paikneva HB Museldalliga, kellest eelmises omavahelises mängus oldi vaid minimaalse paremusega üle. Sel korral võeti ohjad kindlalt endi kätte, Molkova viskas ainuüksi avapoolajal kümme väravat, sai lõpuks kirja hooaja isiklikku rekordit tähistavad 15 tabamust ja Diekirch võitis 31:26 (16:14).
Tänavuse hooaja Luksemburgis pööras pea peale koroonaviirus, mistõttu mängiti põhiturniir vaid üheringilisena. Kuus paremat võtsid sealt kaasa pooled punktid ning mängivad kaheringilise finaalturniiri. CHEV Diekirch on kaks vooru enne lõppu 22 punktiga püüdmatu. Värskel karikavõitjal HB Dudelange'il on 17,5 ning tiitlikaitsja HB Käerjengil 15,5 silma.
Viis suve tagasi välismaale siirdunud 23-aastane Molkova võitis kahel esimesel hooajal Islandi esiliigas Reykjaviki Vikinguri ridades parima snaipri tiitli ning tegi siis sama linna Valuri särgis kõrgliigas "kuldse duubli" ja debüüdi eurosarjas.
Kaks aastat tagasi liikus ta Luksemburgi, kus mullu võitis kohalikud karikavõistlused. Parima väravaküti auhinnagi on Molkova teist hooaega järjest praktiliselt kindlustanud. Mullu 147 tabamust kirja saanud SK Reval-Spordi kasvandik on tänavu 15 kohtumisega visanud 152 väravat.
### Response:
Eesti parim naiskäsipallur tuli Luksemburgi meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeerium jagab kolme- kuni viiepäevaste õpilaagrite korraldamiseks toetust kuni 120 eurot osaleja kohta. Ministeeriumi peaspetsialist Mari Tikerpuu seletab, et kuigi laagrid peaksid toetama õppekava eesmärkide täitmist, on esikohal osalejate õpihuvi turgutamine.
"Ministeeriumis tegelikult tõesti ei ole kedagi, kes arvaks, et praeguse distantsõppe järel tuleks kõik õpilased vägisi koolipinki suruda. Õpimotivatsiooni ei ole muidugi ka asi, mida kujundada paari päevaga. Küll on võimalik taas tekitada huvi ja toetada natuke õpirõõmu. Kindlasti poole aastaga tekkinud võlgu laagri tegevused ei kompenseeri," ütles Tikerpuu.
Ta lisab, et toetust jagatakse pigem neile laagrikorraldajatele, kes suudavad kaasata õpilasi, kes on kõige rängemalt distantsõppe tõttu kannatanud. Siin võiks abiks olla õpetajad, kes tunnevad oma õpilasi kõige paremini.
Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov: "Kõik koolid ju täna tegelevad sellega ja nad teavad, mis klassides, millistes ainetes on need õpilased, kelle on olnud keeruline hakkama saada või siis kelle õpitulemused on langenud. Kelle teadmised täna ei ole sellel tasemel, kus selle konkreetse klassi lõpetamisel võiksid need teadmised olla."
Timakov kiidab laagrite ideed kuid muretseb, kas abikäsi ulatatakse kõigile võrdselt. Timakovi sõnul on ka oluline mõista, et õpilüngad ei ole ületamatult suured ja neid on kõige parem tasa teha järgmise õppeaasta jooksul.
Tartu Ülikooli haridusteadlase Margus Pedaste nõustub ja ütleb, et õpilastel on vaja omavahelist suhtlust ja võimalust suvel puhata.
"Meil ei ole vaja ainult mõelda selle peale, millised on ainealased eesmärgid vaid ka selle, millised on inimeste ühiskonnaga kokku kasvamisega seonduvad eesmärgid, enesearenguga laiemalt, inimeseks kasvamisega, sotsialiseerumisega, teistega koostöö tegemisega seonduvad eesmärgid," leiab Pedaste.
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor Merike Kaste kiidab õpilaagrite mõtet. Kaste sõnul siiski ei pruugi gümnasistidel laargi vastu huvi olla, sest suvel õpilased tihti töötavad. Ka arvab Kaste, et kui suvel jääb õpilastel võimalus taastuda suudetakse sügisest õpilüngad tasa teha.
"Gümnaasiuminoored ütlevad, et sa ei leia endale sõpra, sõbrannat, sest ei ole kuskil käia, midagi ei ole teha. Gümnaasiumiõpilase põhitegevus psühholoogilises arengus on suhtlemine eakaaslastega, iseenda leidmine. Ma arvan seda, et kõige tähtsam sellel suvel siiski on, et meie vaimud saaksid terveks," arutleb Kaste. | Ministeerium jagab suvistele huvihariduslaagritele kuus miljonit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeerium jagab kolme- kuni viiepäevaste õpilaagrite korraldamiseks toetust kuni 120 eurot osaleja kohta. Ministeeriumi peaspetsialist Mari Tikerpuu seletab, et kuigi laagrid peaksid toetama õppekava eesmärkide täitmist, on esikohal osalejate õpihuvi turgutamine.
"Ministeeriumis tegelikult tõesti ei ole kedagi, kes arvaks, et praeguse distantsõppe järel tuleks kõik õpilased vägisi koolipinki suruda. Õpimotivatsiooni ei ole muidugi ka asi, mida kujundada paari päevaga. Küll on võimalik taas tekitada huvi ja toetada natuke õpirõõmu. Kindlasti poole aastaga tekkinud võlgu laagri tegevused ei kompenseeri," ütles Tikerpuu.
Ta lisab, et toetust jagatakse pigem neile laagrikorraldajatele, kes suudavad kaasata õpilasi, kes on kõige rängemalt distantsõppe tõttu kannatanud. Siin võiks abiks olla õpetajad, kes tunnevad oma õpilasi kõige paremini.
Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov: "Kõik koolid ju täna tegelevad sellega ja nad teavad, mis klassides, millistes ainetes on need õpilased, kelle on olnud keeruline hakkama saada või siis kelle õpitulemused on langenud. Kelle teadmised täna ei ole sellel tasemel, kus selle konkreetse klassi lõpetamisel võiksid need teadmised olla."
Timakov kiidab laagrite ideed kuid muretseb, kas abikäsi ulatatakse kõigile võrdselt. Timakovi sõnul on ka oluline mõista, et õpilüngad ei ole ületamatult suured ja neid on kõige parem tasa teha järgmise õppeaasta jooksul.
Tartu Ülikooli haridusteadlase Margus Pedaste nõustub ja ütleb, et õpilastel on vaja omavahelist suhtlust ja võimalust suvel puhata.
"Meil ei ole vaja ainult mõelda selle peale, millised on ainealased eesmärgid vaid ka selle, millised on inimeste ühiskonnaga kokku kasvamisega seonduvad eesmärgid, enesearenguga laiemalt, inimeseks kasvamisega, sotsialiseerumisega, teistega koostöö tegemisega seonduvad eesmärgid," leiab Pedaste.
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor Merike Kaste kiidab õpilaagrite mõtet. Kaste sõnul siiski ei pruugi gümnasistidel laargi vastu huvi olla, sest suvel õpilased tihti töötavad. Ka arvab Kaste, et kui suvel jääb õpilastel võimalus taastuda suudetakse sügisest õpilüngad tasa teha.
"Gümnaasiuminoored ütlevad, et sa ei leia endale sõpra, sõbrannat, sest ei ole kuskil käia, midagi ei ole teha. Gümnaasiumiõpilase põhitegevus psühholoogilises arengus on suhtlemine eakaaslastega, iseenda leidmine. Ma arvan seda, et kõige tähtsam sellel suvel siiski on, et meie vaimud saaksid terveks," arutleb Kaste.
### Response:
Ministeerium jagab suvistele huvihariduslaagritele kuus miljonit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Panka ei ohusta rahapesuvastaste reeglite rikkumise eest kriminaalvastutusele võtmine, sest sellised rikkumised ei ole alates jaanuarist 2015 kriminaalkorras karistatavad," edastas EPL panga tellimusel advokaadibüroos Ellex Raidla koostatud analüüsi seisukoha.
Samuti ei saa Eesti konfiskeerida Danskelt rahapesuga seotud ülekannetega teenitud tulu, kuna selleks oleks vaja süüdimõistvat otsust, aga kuna väärtegu on juba aegunud, kaob ka see võimalus.
Panka saaks küll konkreetse rahapesu eest vastutusele võtta, aga see eeldaks prokuratuurilt keerukat rahvusvahelist tõendamist, märgib leht. Aga kuna Danske Banki Eesti filiaal ei ole Eesti seaduste kohaselt äriühing, siis on kaheldav, kas haru saab ka tegelikult vastutusele võtta, lisatakse samas memos. | Danske Bank rahapesu uurimise pärast Eestis muret ei tundnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Panka ei ohusta rahapesuvastaste reeglite rikkumise eest kriminaalvastutusele võtmine, sest sellised rikkumised ei ole alates jaanuarist 2015 kriminaalkorras karistatavad," edastas EPL panga tellimusel advokaadibüroos Ellex Raidla koostatud analüüsi seisukoha.
Samuti ei saa Eesti konfiskeerida Danskelt rahapesuga seotud ülekannetega teenitud tulu, kuna selleks oleks vaja süüdimõistvat otsust, aga kuna väärtegu on juba aegunud, kaob ka see võimalus.
Panka saaks küll konkreetse rahapesu eest vastutusele võtta, aga see eeldaks prokuratuurilt keerukat rahvusvahelist tõendamist, märgib leht. Aga kuna Danske Banki Eesti filiaal ei ole Eesti seaduste kohaselt äriühing, siis on kaheldav, kas haru saab ka tegelikult vastutusele võtta, lisatakse samas memos.
### Response:
Danske Bank rahapesu uurimise pärast Eestis muret ei tundnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jutud inimeste hoolega sorteeritud jäätmete ühte prügiautosse kokkukallamisest on visad kaduma, ent head lahendust, kuidas süsteemi läbipaistvamaks ja kontrollitavamaks teha, pole veel suudetud välja pakkuda. Nüüd tahab Eesti esimese riigina täisdigitaalse lahenduse kasutusele võtta, mis võimaldab prügi teekonda konteinerist jäätmejaama reaalajas jälgida. See aitab hinnata nii inimeste prügikäitumist kui ka distsiplineerida jäätmekäitlejaid.
"Kui tuleb prügiauto, siis jäätmete liikumine läheb automaatselt süsteemi, nagu kulleri liikumine pakiga – mis kuhu liikus, mis omavahel kokku läks, nagu Marine Trafficu rakendusest saab jälgida laevade liikumist ja Flight Radarist lennukite lendamist. Eesmärk on jäätmete liikumine tervikuna ära digitaliseerida," ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
Kogumisandmete saamine võimaldab jäätmemajanduses ka uusi ärimudeleid, usub ta.
Plaan on hakata digitaliseerimist tegema jupikaupa, ent katseprojektideni veel jõutud ei ole.
"Sektor peab kaasa tulema," nimetab Heinma esimese tingimuse. Kui tahe on olemas – ja tundub, et on – tuleb see lihtsalt võtta käsile ja teha ära. Eesmärk on avalikkuse eest hirm või kahtlus ära võtta – kui teeme kõik avalikuks, võiks tekitada olukorra, et kui tuleb tuleb jäätmeveok, ja kui inimene muretseb, mida prügiauto peale võttis, siis peaks seda automaatselt olema süsteemist näha," selgitab Heinma.
Riigi kasuna näeb ta asjaolu, et jäätmeandmed laekuvad süsteemi sisuliselt reaalajas.
"Masinõppe või tehisintellekti abiga hakkame probleeme nägema, kui kusagil on mingi viga - süsteem viskab inspektorile ette, et seal on probleem ja kohalik omavalitsus saab olukorda kontrollima hakata. Ka avalikkus saaks rohkem infot ning sektori jaoks tekib teadmine, mis materjalid ja kuhu liiguvad," ütleb Heinma.
See võimaldab ettevõtetel jäätmemajandust paremini planeerida, alates veoringide korraldusest ja lõpetades jäätmete ringlussevõtuga.
"Kui suudame modernse taristu ka luua, suuremates kohtades nutikonteinerid kasutusele võtta, mis annavad näiteks teada, et hakkavad täituma, looks see täiesti uue olukorra jäätmeturul," ütleb Heinma. "Kui on anduritega nutikonteinerid, siis näed juba toas nutiseadmest, kui täis konteiner on, kas on mõtet hetkel prügi viima minna."
Ta toob paralleeli logistikavaldkonnaga, mis on analoogse süsteemi abil viimseni optimeeritud – klient näeb oma tellimust, pakendi teekonda algusest lõpuni igal ajal.
"Jäätmekäitlus vajab ka sarnast asja," on Heinma veendunud.
Eurorahaprojekt
Eesti suur eesmärk on saavutada 2025. aastaks olmejäätmete 55-protsendiline ringlussevõtt. Heinma loodab, et hiljemalt selleks ajaks võiks jäätmemajandus digitaliseeritud olla.
Esimeses etapis võiks alustada GPS-kaalude lisamisest prügiautodele, et saada ülevaade, millises koguses ja kuhu jäätmed liiguvad.
Raha selleks tuleks EL-i vahenditest. Ringmajanduse investeeringuteks on ette nähtud 110 miljonit eurot, millest pisut üle poole peaks minema jäätmete digitaalse taristu loomiseks. Jutt käib käimasolevast eelarveperioodist 2021-2027, mille reeglid lubavad raha veel ka kuni kolm aastat pärast perioodi lõppu kasutada.
"Reaalsed investeeringud tulevad vahemikus 2023-2025 ilmselt. Võimalikult kiiresti võimalikult palju tahaks ära teha. Me mitte ainult ei tee seadusemuudatusi uute karmimate nõuetega, vaid teeme pööret ka rohekorralduses," selgitab Heinma.
Ülevaade nagu maksuametis
Plaan on selgelt ära määrata nii inimese kui ka kohaliku omavalitsuse tasand: milliseid jäätmeid peab liigiti koguma ja kus neid ära anda saab. Näiteks et kodu juures saab ära anda ühed jäätmeliigid, mis jäätmeveoringiga ära veetakse ja jäätmejaam asub sellises kohas, kuhu peab ülejäänud prügi sorteeritult viima. Inimesel peab olema võimalus kohalikus omavalitsuses oma jäätmed ära anda ja ta peab teadma, kus see koht on. Kõigi nende tegevuste pealt koguneb info, kus, kuidas ja palju inimene jäätmeid ära andis, see kõik on jäätmejaama viies ID-kaardiga isikustatud info.
""Minu jäätmevaade" tekib nagu maksuametis – seal on ka kõik andmed inimese kohta olemas. Juba automaatselt tekivad väljavõtted, mille pealt saab infot kontrollida, kui tekib kahtlusi. Näiteks, kui kõik andmed on olemas, saab programmidega välja võtta, et see ühistu on väga vähe või vastupidi, väga palju jäätmeid tekitanud, või on liigiti kogumine ühistus halb olnud, palju on tekkinud segaolmejäätmeid," toob Heinma näiteks. "Automaatselt saab kohalik omavalitsus infot, inimene saab ise ka seda jälgida, kuidas ta oma jäätmekäitumiselt riigi või omavalitsuse keskmisega võrreldes on. Omavalitsus saaks juba soodustusi või karistusi selle pealt teha."
Heinma leiab, et see andmekogu aitab jäätmekäitluses paremaid otsuseid teha, sest tekib viimaks jooksev arusaam ja reaalajas võrdlusmoment.
"Need lahendused on teistes riikides üksikult tehtuna olemas. Eesti võiks aga tervikuna selle suure muutuse teha, sest Eesti on nii väike. See annaks jäätmekäitluse läbipaistvusele palju juurde, et see pole mingi must ja hämar asi, kus keegi ei tea, kuidas asi on," põhjendab Heinma. | Riigi plaan: prügi liikumine muutub reaalajas jälgitavaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jutud inimeste hoolega sorteeritud jäätmete ühte prügiautosse kokkukallamisest on visad kaduma, ent head lahendust, kuidas süsteemi läbipaistvamaks ja kontrollitavamaks teha, pole veel suudetud välja pakkuda. Nüüd tahab Eesti esimese riigina täisdigitaalse lahenduse kasutusele võtta, mis võimaldab prügi teekonda konteinerist jäätmejaama reaalajas jälgida. See aitab hinnata nii inimeste prügikäitumist kui ka distsiplineerida jäätmekäitlejaid.
"Kui tuleb prügiauto, siis jäätmete liikumine läheb automaatselt süsteemi, nagu kulleri liikumine pakiga – mis kuhu liikus, mis omavahel kokku läks, nagu Marine Trafficu rakendusest saab jälgida laevade liikumist ja Flight Radarist lennukite lendamist. Eesmärk on jäätmete liikumine tervikuna ära digitaliseerida," ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
Kogumisandmete saamine võimaldab jäätmemajanduses ka uusi ärimudeleid, usub ta.
Plaan on hakata digitaliseerimist tegema jupikaupa, ent katseprojektideni veel jõutud ei ole.
"Sektor peab kaasa tulema," nimetab Heinma esimese tingimuse. Kui tahe on olemas – ja tundub, et on – tuleb see lihtsalt võtta käsile ja teha ära. Eesmärk on avalikkuse eest hirm või kahtlus ära võtta – kui teeme kõik avalikuks, võiks tekitada olukorra, et kui tuleb tuleb jäätmeveok, ja kui inimene muretseb, mida prügiauto peale võttis, siis peaks seda automaatselt olema süsteemist näha," selgitab Heinma.
Riigi kasuna näeb ta asjaolu, et jäätmeandmed laekuvad süsteemi sisuliselt reaalajas.
"Masinõppe või tehisintellekti abiga hakkame probleeme nägema, kui kusagil on mingi viga - süsteem viskab inspektorile ette, et seal on probleem ja kohalik omavalitsus saab olukorda kontrollima hakata. Ka avalikkus saaks rohkem infot ning sektori jaoks tekib teadmine, mis materjalid ja kuhu liiguvad," ütleb Heinma.
See võimaldab ettevõtetel jäätmemajandust paremini planeerida, alates veoringide korraldusest ja lõpetades jäätmete ringlussevõtuga.
"Kui suudame modernse taristu ka luua, suuremates kohtades nutikonteinerid kasutusele võtta, mis annavad näiteks teada, et hakkavad täituma, looks see täiesti uue olukorra jäätmeturul," ütleb Heinma. "Kui on anduritega nutikonteinerid, siis näed juba toas nutiseadmest, kui täis konteiner on, kas on mõtet hetkel prügi viima minna."
Ta toob paralleeli logistikavaldkonnaga, mis on analoogse süsteemi abil viimseni optimeeritud – klient näeb oma tellimust, pakendi teekonda algusest lõpuni igal ajal.
"Jäätmekäitlus vajab ka sarnast asja," on Heinma veendunud.
Eurorahaprojekt
Eesti suur eesmärk on saavutada 2025. aastaks olmejäätmete 55-protsendiline ringlussevõtt. Heinma loodab, et hiljemalt selleks ajaks võiks jäätmemajandus digitaliseeritud olla.
Esimeses etapis võiks alustada GPS-kaalude lisamisest prügiautodele, et saada ülevaade, millises koguses ja kuhu jäätmed liiguvad.
Raha selleks tuleks EL-i vahenditest. Ringmajanduse investeeringuteks on ette nähtud 110 miljonit eurot, millest pisut üle poole peaks minema jäätmete digitaalse taristu loomiseks. Jutt käib käimasolevast eelarveperioodist 2021-2027, mille reeglid lubavad raha veel ka kuni kolm aastat pärast perioodi lõppu kasutada.
"Reaalsed investeeringud tulevad vahemikus 2023-2025 ilmselt. Võimalikult kiiresti võimalikult palju tahaks ära teha. Me mitte ainult ei tee seadusemuudatusi uute karmimate nõuetega, vaid teeme pööret ka rohekorralduses," selgitab Heinma.
Ülevaade nagu maksuametis
Plaan on selgelt ära määrata nii inimese kui ka kohaliku omavalitsuse tasand: milliseid jäätmeid peab liigiti koguma ja kus neid ära anda saab. Näiteks et kodu juures saab ära anda ühed jäätmeliigid, mis jäätmeveoringiga ära veetakse ja jäätmejaam asub sellises kohas, kuhu peab ülejäänud prügi sorteeritult viima. Inimesel peab olema võimalus kohalikus omavalitsuses oma jäätmed ära anda ja ta peab teadma, kus see koht on. Kõigi nende tegevuste pealt koguneb info, kus, kuidas ja palju inimene jäätmeid ära andis, see kõik on jäätmejaama viies ID-kaardiga isikustatud info.
""Minu jäätmevaade" tekib nagu maksuametis – seal on ka kõik andmed inimese kohta olemas. Juba automaatselt tekivad väljavõtted, mille pealt saab infot kontrollida, kui tekib kahtlusi. Näiteks, kui kõik andmed on olemas, saab programmidega välja võtta, et see ühistu on väga vähe või vastupidi, väga palju jäätmeid tekitanud, või on liigiti kogumine ühistus halb olnud, palju on tekkinud segaolmejäätmeid," toob Heinma näiteks. "Automaatselt saab kohalik omavalitsus infot, inimene saab ise ka seda jälgida, kuidas ta oma jäätmekäitumiselt riigi või omavalitsuse keskmisega võrreldes on. Omavalitsus saaks juba soodustusi või karistusi selle pealt teha."
Heinma leiab, et see andmekogu aitab jäätmekäitluses paremaid otsuseid teha, sest tekib viimaks jooksev arusaam ja reaalajas võrdlusmoment.
"Need lahendused on teistes riikides üksikult tehtuna olemas. Eesti võiks aga tervikuna selle suure muutuse teha, sest Eesti on nii väike. See annaks jäätmekäitluse läbipaistvusele palju juurde, et see pole mingi must ja hämar asi, kus keegi ei tea, kuidas asi on," põhjendab Heinma.
### Response:
Riigi plaan: prügi liikumine muutub reaalajas jälgitavaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia parempoolsed poliitikud on kutsunud üles kiiresti midagi ette võtma. Lahvatanud on ka uued pinged Itaalia võimude ja Vahemere keskosas tegutsevate pagulasi Euroopa Liitu aitavate aluste vahel.
Ainuüksi ühe Lampedusa lähedal avastatud laeva pardal oli 400 eri rahvusest inimest, teiste seas 24 naist ja kuus last. Teises oli 325 inimest ning veel sajad saabusid teistel, väiksematel alustel.
Kohaliku meedia viimase informatsiooni kohaselt saabus saarele enam kui 1400 sisserändajat.
Migrantide saabumise mõistis hukka parempopulistliku erakonna Liiga liider Matteo Salvini, kel seisab ees kohtutee seoses keeldumisega sisserändajaid Sitsiilias maale lubada, kui ta 2019. augustis veel siseminister oli.
"Ajal, mil miljonid itaallased vaevlevad raskustes, ei saa me mõelda tuhandetest illegaalsetest immigrantidest," lausus ta, nõudes kohtumist peaminister Mario Draghiga.
Humanitaarorganisatsioon Alarm Phone kutsus samal ajal üles päästma inimesi kolmelt Malta vetes olevalt laevalt: "Üks päästeoperatsioon võiks aidata 231 inimesel uppumisohust pääseda," märkis ühendus.
Itaalia on Euroopasse pürgivate migrantide peamine sisenemispunkt ning 2015. aasta algusest alates on Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooni (IOM) andmeil selle rannikul randunud üle poole miljoni inimese.
Veeriba Sitsiilia ja Põhja-Aafrika vahel on ka üks maailma ohtlikemaid rändemarsruute.
Tänavu 1. jaanuarist kuni 21. aprillini on Itaaliasse jõudnud 8604 inimest ja Maltale veel 65. Hukkunud on IOM-i andmeil 359 migranti.
Piirkonnas tegutseb hulgaliselt pagulasi Euroopasse aitavate ühenduste laevu. Aktivistide sõnul on riigid pagulased hüljanud.
Ühendusi on süüdistatud kokkumängus Liibüa inimsmugeldajatega, selle süüdistuse aga on nad tagasi lükanud.
Samal ajal andsid Sitsiilia kohtuvõimud taas korralduse pidada kinni Saksa ühenduse Sea-Watch alus Sea-Watch 4, mida oli Palermos juba varem kuni märtsini kuus kuud kinni hoitud.
Korraldus esitati ohutuskontrolli järel, mille käigus leiti pardalt liiga palju päästeveste. Kinnipidamist põhjendati sellega, et laev pole nii suure inimeste arvu jaoks piisav. Aktivistid peavad ülevaatust suitsukatteks, et laeva liikumist tõkestada.
"Loodame, et võimud ei takista meid oma harjumuspäraselt absurdsete süüdistustega seilamast Vahemere keskossa," kirjutas Sea-Watchi Itaalia haru reedel pärast viimaselt missioonilt naasmist Twitteris.
Itaalia rannikuvalve peatas märtsis Sitsiilia sadamalinnas Augustas ka teise laeva Sea-Watch 3, samuti turvaprobleemidele viidates. | Lampedusale jõudis üle tuhande migrandi, laeva blokeeritakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia parempoolsed poliitikud on kutsunud üles kiiresti midagi ette võtma. Lahvatanud on ka uued pinged Itaalia võimude ja Vahemere keskosas tegutsevate pagulasi Euroopa Liitu aitavate aluste vahel.
Ainuüksi ühe Lampedusa lähedal avastatud laeva pardal oli 400 eri rahvusest inimest, teiste seas 24 naist ja kuus last. Teises oli 325 inimest ning veel sajad saabusid teistel, väiksematel alustel.
Kohaliku meedia viimase informatsiooni kohaselt saabus saarele enam kui 1400 sisserändajat.
Migrantide saabumise mõistis hukka parempopulistliku erakonna Liiga liider Matteo Salvini, kel seisab ees kohtutee seoses keeldumisega sisserändajaid Sitsiilias maale lubada, kui ta 2019. augustis veel siseminister oli.
"Ajal, mil miljonid itaallased vaevlevad raskustes, ei saa me mõelda tuhandetest illegaalsetest immigrantidest," lausus ta, nõudes kohtumist peaminister Mario Draghiga.
Humanitaarorganisatsioon Alarm Phone kutsus samal ajal üles päästma inimesi kolmelt Malta vetes olevalt laevalt: "Üks päästeoperatsioon võiks aidata 231 inimesel uppumisohust pääseda," märkis ühendus.
Itaalia on Euroopasse pürgivate migrantide peamine sisenemispunkt ning 2015. aasta algusest alates on Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooni (IOM) andmeil selle rannikul randunud üle poole miljoni inimese.
Veeriba Sitsiilia ja Põhja-Aafrika vahel on ka üks maailma ohtlikemaid rändemarsruute.
Tänavu 1. jaanuarist kuni 21. aprillini on Itaaliasse jõudnud 8604 inimest ja Maltale veel 65. Hukkunud on IOM-i andmeil 359 migranti.
Piirkonnas tegutseb hulgaliselt pagulasi Euroopasse aitavate ühenduste laevu. Aktivistide sõnul on riigid pagulased hüljanud.
Ühendusi on süüdistatud kokkumängus Liibüa inimsmugeldajatega, selle süüdistuse aga on nad tagasi lükanud.
Samal ajal andsid Sitsiilia kohtuvõimud taas korralduse pidada kinni Saksa ühenduse Sea-Watch alus Sea-Watch 4, mida oli Palermos juba varem kuni märtsini kuus kuud kinni hoitud.
Korraldus esitati ohutuskontrolli järel, mille käigus leiti pardalt liiga palju päästeveste. Kinnipidamist põhjendati sellega, et laev pole nii suure inimeste arvu jaoks piisav. Aktivistid peavad ülevaatust suitsukatteks, et laeva liikumist tõkestada.
"Loodame, et võimud ei takista meid oma harjumuspäraselt absurdsete süüdistustega seilamast Vahemere keskossa," kirjutas Sea-Watchi Itaalia haru reedel pärast viimaselt missioonilt naasmist Twitteris.
Itaalia rannikuvalve peatas märtsis Sitsiilia sadamalinnas Augustas ka teise laeva Sea-Watch 3, samuti turvaprobleemidele viidates.
### Response:
Lampedusale jõudis üle tuhande migrandi, laeva blokeeritakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Berry näol on tegemist kogenud 193 cm pikkuse skoorimasinaga, kes pallinud väga kõrgel tasemel. Tema nime taga leiame lühikese Euroliiga kogemuse ning ühel hooajal on ta korralikult kõmmutanud ka VTB Ühisliigas, kirjutab klubi oma kodulehel.
California osariigis Oaklandis sündinud ja samas osariigis ka keskkoolis käinud Berry mängis USA üliõpilasliigas NCAA viimased kaks hooaega Weber State'i eest ning paistis juba siis silma hea punktikütina, kui viimasel aastal tõi keskmiselt 18,8 silma.
Profikarjääri algus tagamehel nii muretult aga ei sujunud, kui esimeseks peatuspaigaks olnud Itaalia esiliigaklubi Torino lasi ta enne hooaja lõppu minema ning keskmiseks näitajaks jäi vaid 8,8 punkti. Ka lühike episood Korea profiliigas midagi märkimisväärset ei toonud.
Seejärel jäi Berry mõneks ajaks ennast koguma NBA tütarliigasse, kus ta Maine Red Claws' tiimis võimalust väga ei saanud, kuid pärast vahetustehingut hooajal 2015/16 Raptors 905 tiimi mees avanes. Kümne kohtumisega tõi ta keskmiselt 17,9 punkti, tabades kolmeseid lausa 51,4-protsendiliselt.
2016/17 seikles Berry taas Euroopas, kui esmalt sai ta enne vallandamist Kreeka kõrgliigas Kolossose eest kaasa teha vaid kaks kohtumist ja visata kokku 34 punkti. Edasi ootas teda Saksamaa meistriliiga, kus ta Tübingen Tigersi särgis viskas 21 matšiga keskmiselt 9,5 punkti.
Hooajal 2017/18 otsustas ta taas minna hoogu võtma kodumaale Raptors 905 tiimi ning kuigi täishooajaga varasematele numbritele võrdväärset tulemust ta näidata ei suutnud, siis sealt edasi tegi Berry ehk kaks oma senise karjääri parimat hooaega.
Esmalt 2018/19 mängis ta Kreeka kõrgliigas Panioniose eest suurepäraselt ning kogus 23 kohtumise keskmiseks näitajaks 20,1 punkti, 4,8 lauapalli ja 3,2 söötu. Kaugvisete tabavusprotsent oli 33,6%.
Koroonaviiruse poolt lõpetatud hooajal pallis tagamees 14 kohtumist VTB Ühisliigas Krasnojarski Jenisseis ja viskas keskmiselt 18,1 punkti. Vahetult enne pandeemia algust napsas ameeriklase üles Prantsusmaa tippklubi Asvel, kelle ridades ta sai kaasa teha kõigest kaks liigamängu ning kolm kohtumist Euroliigas.Mullusel hooajal jagas Berry ennast koguni kolme klubi vahel. Iisraeli kõrgliiga Ness Ziona ja Kreeka meistriliigas Agias Ermises ta hoogu üles ei saanudki ning sai erinevate probleemide tõttu kirja vaid üheks kohtumist. Jaanuari teises pooles liitus ta Küprose tiimiga Nicosia Apoel, kus kogus üheksa kohtumisega keskmiselt 36,1 minutit, 17,7 punkti, 5,6 lauapalli, 3,8 söötu ja 1,8 vaheltlõiget.
Kalevi peatreener Roberts Štelmahers kommenteeris värsket täiendust nii: "Berry on tippliigade kogemusega tagamängija, kes mänginud ka Euroliigas. Tal on hea vise ja skoorija mentaliteet. Loodetavasti aitavad tema kogemused meie meeskonda palju."
Sellega on Kalev/Cramol uueks hooajaks lepingutega kaetud hetkel 12 mängijat. Eestlastest jätkavad Kregor Hermet, Rauno Nurger, Tanel Kurbas, Martin Dorbek ja Georg Kask ning taasliitub Kristjan Kitsing. Välismaalastest on liitumas lätlased Silinš ja Marcis Vitols ning ameeriklased Silas Melson, Kamari Murphy, JeQuan Lewis ja Davion Berry. | BC Kalev/Cramo toob tagaliini Davion Berry | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Berry näol on tegemist kogenud 193 cm pikkuse skoorimasinaga, kes pallinud väga kõrgel tasemel. Tema nime taga leiame lühikese Euroliiga kogemuse ning ühel hooajal on ta korralikult kõmmutanud ka VTB Ühisliigas, kirjutab klubi oma kodulehel.
California osariigis Oaklandis sündinud ja samas osariigis ka keskkoolis käinud Berry mängis USA üliõpilasliigas NCAA viimased kaks hooaega Weber State'i eest ning paistis juba siis silma hea punktikütina, kui viimasel aastal tõi keskmiselt 18,8 silma.
Profikarjääri algus tagamehel nii muretult aga ei sujunud, kui esimeseks peatuspaigaks olnud Itaalia esiliigaklubi Torino lasi ta enne hooaja lõppu minema ning keskmiseks näitajaks jäi vaid 8,8 punkti. Ka lühike episood Korea profiliigas midagi märkimisväärset ei toonud.
Seejärel jäi Berry mõneks ajaks ennast koguma NBA tütarliigasse, kus ta Maine Red Claws' tiimis võimalust väga ei saanud, kuid pärast vahetustehingut hooajal 2015/16 Raptors 905 tiimi mees avanes. Kümne kohtumisega tõi ta keskmiselt 17,9 punkti, tabades kolmeseid lausa 51,4-protsendiliselt.
2016/17 seikles Berry taas Euroopas, kui esmalt sai ta enne vallandamist Kreeka kõrgliigas Kolossose eest kaasa teha vaid kaks kohtumist ja visata kokku 34 punkti. Edasi ootas teda Saksamaa meistriliiga, kus ta Tübingen Tigersi särgis viskas 21 matšiga keskmiselt 9,5 punkti.
Hooajal 2017/18 otsustas ta taas minna hoogu võtma kodumaale Raptors 905 tiimi ning kuigi täishooajaga varasematele numbritele võrdväärset tulemust ta näidata ei suutnud, siis sealt edasi tegi Berry ehk kaks oma senise karjääri parimat hooaega.
Esmalt 2018/19 mängis ta Kreeka kõrgliigas Panioniose eest suurepäraselt ning kogus 23 kohtumise keskmiseks näitajaks 20,1 punkti, 4,8 lauapalli ja 3,2 söötu. Kaugvisete tabavusprotsent oli 33,6%.
Koroonaviiruse poolt lõpetatud hooajal pallis tagamees 14 kohtumist VTB Ühisliigas Krasnojarski Jenisseis ja viskas keskmiselt 18,1 punkti. Vahetult enne pandeemia algust napsas ameeriklase üles Prantsusmaa tippklubi Asvel, kelle ridades ta sai kaasa teha kõigest kaks liigamängu ning kolm kohtumist Euroliigas.Mullusel hooajal jagas Berry ennast koguni kolme klubi vahel. Iisraeli kõrgliiga Ness Ziona ja Kreeka meistriliigas Agias Ermises ta hoogu üles ei saanudki ning sai erinevate probleemide tõttu kirja vaid üheks kohtumist. Jaanuari teises pooles liitus ta Küprose tiimiga Nicosia Apoel, kus kogus üheksa kohtumisega keskmiselt 36,1 minutit, 17,7 punkti, 5,6 lauapalli, 3,8 söötu ja 1,8 vaheltlõiget.
Kalevi peatreener Roberts Štelmahers kommenteeris värsket täiendust nii: "Berry on tippliigade kogemusega tagamängija, kes mänginud ka Euroliigas. Tal on hea vise ja skoorija mentaliteet. Loodetavasti aitavad tema kogemused meie meeskonda palju."
Sellega on Kalev/Cramol uueks hooajaks lepingutega kaetud hetkel 12 mängijat. Eestlastest jätkavad Kregor Hermet, Rauno Nurger, Tanel Kurbas, Martin Dorbek ja Georg Kask ning taasliitub Kristjan Kitsing. Välismaalastest on liitumas lätlased Silinš ja Marcis Vitols ning ameeriklased Silas Melson, Kamari Murphy, JeQuan Lewis ja Davion Berry.
### Response:
BC Kalev/Cramo toob tagaliini Davion Berry |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tamm mängis nädalavahetusel kõik minutid, kui Vorskla alistas kodus 4:1 Lvivi. "Eesti keskkaitsja Tamm mängis eelmises voorus hea mängu. On selge, et ta tunneb end mugavamalt asetuses, kus mängitakse kahe keskkaitsjaga ja kui [peatreener Juri] Maksimov jätkab selle kasutamist, jätkab Joonas mängimist algkoosseisus. Lihtne valem," vahendasid Vorskla sotsiaalmeedias ja Soccernet.ee.
Lisaks Tammele kuulusid vooru sümboolsesse koosseisu veel ka Vorskla poolkaitsja Olivier Thill, kes sahistas Lvivi vastu korra võrku ning andis kaks resultatiivset söötu, ja need söödud väravateks vormistanud ründaja Ruslan Stepanjuk.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Tamm valiti Ukrainas vooru sümboolsesse koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tamm mängis nädalavahetusel kõik minutid, kui Vorskla alistas kodus 4:1 Lvivi. "Eesti keskkaitsja Tamm mängis eelmises voorus hea mängu. On selge, et ta tunneb end mugavamalt asetuses, kus mängitakse kahe keskkaitsjaga ja kui [peatreener Juri] Maksimov jätkab selle kasutamist, jätkab Joonas mängimist algkoosseisus. Lihtne valem," vahendasid Vorskla sotsiaalmeedias ja Soccernet.ee.
Lisaks Tammele kuulusid vooru sümboolsesse koosseisu veel ka Vorskla poolkaitsja Olivier Thill, kes sahistas Lvivi vastu korra võrku ning andis kaks resultatiivset söötu, ja need söödud väravateks vormistanud ründaja Ruslan Stepanjuk.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Tamm valiti Ukrainas vooru sümboolsesse koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellises mahus välispordirajatiste valmimist võib pidada ajastu märgiks. Eelmise aasta kevadel vallandunud viirus, mis suunas kõiki inimesi vabaõhu radadele, andis kiirendatud tõuke ka välispordi propageerimiseks kaitseväes. Linnakute õuespordi võimaluste avardamiseks ja mitmekesistamiseks oleme valmis saanud kaasaegsetele tingimustele vastavad spordiobjektid kaitseväe linnakutes üle Eesti," ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juhataja Heilika Reinvart.
Välispordirajatiste osana püstitati käsivõitlus- ja jõulinnakud, erinevad palliplatsid ja rahvusvahelise sõjaväespordi nõukogu (CISM) reeglitele vastav takistusrada seitsmesse kaitseväe väeossa - Tallinna, Ämarisse, Paldiskisse, Jõhvi, Tartusse, Võrru ja Tapale. Pidulik spordirajatiste avamise tseremoonia toimus suurimas spordikompleksis Tapal, misjärel alustati ühistreeningutega ning pallimänguvõistlustega.
"Antud projektiga loodi üle Eesti kaitseväe linnakutesse käsivõitlus- ja jõulinnakud, Sport Court kattega välipallimänguväljakud ning CISMi sõjaväe viievõistluse takistusribad. Korralik sporditaristu on liikuma kutsuva väeosa üks aluseid, see annab võimaluse sporditreeninguteks, väljaõppe läbiviimiseks ning kvaliteetseks ajaveetmiseks," ütles kaitseväe spordijuht Mikk Sarik.
Välispordirajatised ehitas AS YIT Eesti, nende kogumaksumus oli ligi kolm miljonit eurot. Rajatiste ehitamisega alustati eelmisel aastal.
"Rajades seitsmesse Eesti eri paika pallimänguväljakuid, takistusradu ja jõulinnakuid, ladusime me ühtlasi vundamenti tõhusamale riigikaitsele ja tugevamale kaitsetahtele. Tegu oli meie esimese suurema riigikaitsestruktuuridele teostatud projektiga ning oleme väga rahul, et meie tipptegijatest meeskond suutis projekti õigeaegselt ning kvaliteetselt eduka lõpuni viia. Tegemist on koostööga, millele meie 30. juubeliaastat tähistav kollektiiv jääb kindlasti suure uhkusega tagasi vaatama," ütles YIT Eesti juhatuse liikme Margus Põim.
Välispordirajatised loomine annab võimaluse kaitseväe teenistujatel end treenida ning aitab edendada ajateenijate sportlike eluviiside kujundamist reservis. | Seitsmes kaitseväe linnakus avati uued välispordirajatised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellises mahus välispordirajatiste valmimist võib pidada ajastu märgiks. Eelmise aasta kevadel vallandunud viirus, mis suunas kõiki inimesi vabaõhu radadele, andis kiirendatud tõuke ka välispordi propageerimiseks kaitseväes. Linnakute õuespordi võimaluste avardamiseks ja mitmekesistamiseks oleme valmis saanud kaasaegsetele tingimustele vastavad spordiobjektid kaitseväe linnakutes üle Eesti," ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juhataja Heilika Reinvart.
Välispordirajatiste osana püstitati käsivõitlus- ja jõulinnakud, erinevad palliplatsid ja rahvusvahelise sõjaväespordi nõukogu (CISM) reeglitele vastav takistusrada seitsmesse kaitseväe väeossa - Tallinna, Ämarisse, Paldiskisse, Jõhvi, Tartusse, Võrru ja Tapale. Pidulik spordirajatiste avamise tseremoonia toimus suurimas spordikompleksis Tapal, misjärel alustati ühistreeningutega ning pallimänguvõistlustega.
"Antud projektiga loodi üle Eesti kaitseväe linnakutesse käsivõitlus- ja jõulinnakud, Sport Court kattega välipallimänguväljakud ning CISMi sõjaväe viievõistluse takistusribad. Korralik sporditaristu on liikuma kutsuva väeosa üks aluseid, see annab võimaluse sporditreeninguteks, väljaõppe läbiviimiseks ning kvaliteetseks ajaveetmiseks," ütles kaitseväe spordijuht Mikk Sarik.
Välispordirajatised ehitas AS YIT Eesti, nende kogumaksumus oli ligi kolm miljonit eurot. Rajatiste ehitamisega alustati eelmisel aastal.
"Rajades seitsmesse Eesti eri paika pallimänguväljakuid, takistusradu ja jõulinnakuid, ladusime me ühtlasi vundamenti tõhusamale riigikaitsele ja tugevamale kaitsetahtele. Tegu oli meie esimese suurema riigikaitsestruktuuridele teostatud projektiga ning oleme väga rahul, et meie tipptegijatest meeskond suutis projekti õigeaegselt ning kvaliteetselt eduka lõpuni viia. Tegemist on koostööga, millele meie 30. juubeliaastat tähistav kollektiiv jääb kindlasti suure uhkusega tagasi vaatama," ütles YIT Eesti juhatuse liikme Margus Põim.
Välispordirajatised loomine annab võimaluse kaitseväe teenistujatel end treenida ning aitab edendada ajateenijate sportlike eluviiside kujundamist reservis.
### Response:
Seitsmes kaitseväe linnakus avati uued välispordirajatised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustati kahel eraldi väljakul, mõlemad meeskonnad jagati kaheks. Põhiväljakul peeti neli geimi, teisel platsil kaks geimi, pärast mida liikusid teise väljaku mängijad põhimänguga, vahendab Volley.ee.
Eesti alustas põhimängu koosseisus Robert Viiber, Oliver Venno, Robert Täht, Albert Hurt, Ardo Kreek, Timo Tammemaa, libero Rait Rikberg.
Põhimängu avageim kulges tasavägiselt, ent lõpuks pani Soome maksma 25:20 paremuse, selle geimi edukaim oli meie poolelt kuue punktiga Albert Hurt. Teises geimis vahetas Johan Vahter välja Rait Rikbergi. Seda vaatust läks Eesti koondis 10:7 juhtima, ent soomlased viigistasid õige pea. Eesti pääses soomlaste eksimuste toel ette 17:15, ent Soome tuli uuesti viigini 19:19. Lõpp oli tasavägine, Viiberi serviäss tõi Eestile geimpalli seisul 25:24 ning Viiberi teine äss andis tulemusega 26:24 geimivõidu Eestile. Hurt oli viie punktiga Eesti resultatiivseim.
Kolmandas vaatuses sekkusid vahetusest Silver Maar, Kristo Kollo ja Renet Vanker. 7:11 kaotusseisus kasutas peatreener Cedric Enard mõtlemisaega. Vankeri ühene blokk tõi Eesti punkti kaugusele 14:15. Viigini jõudis kodumeeskond 17:17 seisul, ent kiirelt oli Soome edu taas kolmepunktiline 20:17. Tähe kaks serviässa tõid aga tabloole 20:20 viigi ning ka järgmine punkt tuli Eestile, sundides soomlasi aega maha võtma. Esimese geimpalli tõi Kollo seisul 24:22, kuid Soome viigistas 24:24 ja Eesti pidi kasutama mitut geimpalli, kuni lõpuks Tähe rünnak geimi 28:26 lõpetas. Täht tõi selles geimis seitse punkti.
Neljandas vaatuses mängisid Kristo Kollo, Robert Viiber, Karli Allik, Johan Vahter, Renee Teppan, Henri Treial ja Andri Aganits. Teppani rünnaku järel oli Soome edu geimi keskel 16:14. Eesti oli pigem tagaajaja rollis, kuni jõuti punkti kaugusele 22:23, ent geim siiski soomlastele tulemusega 25:23.
Eesti resultatiivseimaks tõusid võrdselt 11 punktiga Albert Hurt (+9) ja Robert Täht (-3), üheksa punkti lisasid nii Oliver Venno (+5), Renee Teppan (+8) kui Ardo Kreek (+4). Eesti meeskonna vastuvõtt oli 54%, rünak 47%, blokist saadi 10 punkti ja servil löödi seitse ässa (neist kolm läks Tähe arvele) ja eksiti 19 servil.
Soome edukaim oli rünnakul 15 punktiga (+8) Sakari Mäkinen, soomlaste vastuvõtt oli 42%, rünnak 51%, blokipunkte koguti üheksa, servipunkte neli (eksiti 20 pallingul).
Peatreener Cedric Enard sõnas, et esimene mäng oli rabe, nagu võis eeldada, ent üldjoontes liiguvad asjad õiges suunas. "See oli hea esimene samm, pean olema mõne mängijaga ettevaatlik, Kert Toobal ja Märt Tammearu ei saa vigastuste tõttu Soome vastu kaasa teha ja Robert Tähega ei taha samuti üle forsseerida. Robi pole veel sellises mängulises seisus, nagu ta muidu on, aga see on mõistetav pärast nii pikka pausi. Õnneks on valu osas temaga hästi, peame lihtsalt kannatlikud olema ja mitte kiirustama," sõnas peatreener.
"Oleme tugevaid trenne teinud ja mehed on seetõttu ka veidi väsinud. Mul on nüüd mõned teemad, millest meestega rääkida ja kus saaksime asju paremini teha. Aga need pole rasked asjad, mida parandada, lihtsalt tuleb mõnele nüansile tähelepanu juhtida ja meelde tuletada, et mängiksime distsiplineeritult. Mõistan, et me ei saagi veel väga efektiivselt tegutseda, see võtab veidi aega, et mänguline vorm leida," lisas juhendaja.
Vigastuste tõttu ei saa mängudes Soome vastu kaasa teha kapten Kert Toobal ja Märt Tammearu.
Teisel väljakul paralleelselt kahe geimini peetud treeningmängus jäi 2:0 (25:20, 25:15) peale Eesti. Eesti meeskond mängis koosseisus Renet Vanker, Renee Teppan, Kristo Kollo, Karli Allik, Henri Treial, Andri Aganits, Silver Maar, Rait Rikberg. Eesti edukaimateks kerkisid võrdselt kaheksa punkti toonud Renee Teppan (+3) ja Kristo Kollo (+6), Andri Aganits lisas kuus silma (+5).
Homme kell 16.00 mängitakse sama vastasega ametlik kontrollkohtumine. | EM-iks valmistuvad Eesti ja Soome mängisid treeningmängul 2:2 viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustati kahel eraldi väljakul, mõlemad meeskonnad jagati kaheks. Põhiväljakul peeti neli geimi, teisel platsil kaks geimi, pärast mida liikusid teise väljaku mängijad põhimänguga, vahendab Volley.ee.
Eesti alustas põhimängu koosseisus Robert Viiber, Oliver Venno, Robert Täht, Albert Hurt, Ardo Kreek, Timo Tammemaa, libero Rait Rikberg.
Põhimängu avageim kulges tasavägiselt, ent lõpuks pani Soome maksma 25:20 paremuse, selle geimi edukaim oli meie poolelt kuue punktiga Albert Hurt. Teises geimis vahetas Johan Vahter välja Rait Rikbergi. Seda vaatust läks Eesti koondis 10:7 juhtima, ent soomlased viigistasid õige pea. Eesti pääses soomlaste eksimuste toel ette 17:15, ent Soome tuli uuesti viigini 19:19. Lõpp oli tasavägine, Viiberi serviäss tõi Eestile geimpalli seisul 25:24 ning Viiberi teine äss andis tulemusega 26:24 geimivõidu Eestile. Hurt oli viie punktiga Eesti resultatiivseim.
Kolmandas vaatuses sekkusid vahetusest Silver Maar, Kristo Kollo ja Renet Vanker. 7:11 kaotusseisus kasutas peatreener Cedric Enard mõtlemisaega. Vankeri ühene blokk tõi Eesti punkti kaugusele 14:15. Viigini jõudis kodumeeskond 17:17 seisul, ent kiirelt oli Soome edu taas kolmepunktiline 20:17. Tähe kaks serviässa tõid aga tabloole 20:20 viigi ning ka järgmine punkt tuli Eestile, sundides soomlasi aega maha võtma. Esimese geimpalli tõi Kollo seisul 24:22, kuid Soome viigistas 24:24 ja Eesti pidi kasutama mitut geimpalli, kuni lõpuks Tähe rünnak geimi 28:26 lõpetas. Täht tõi selles geimis seitse punkti.
Neljandas vaatuses mängisid Kristo Kollo, Robert Viiber, Karli Allik, Johan Vahter, Renee Teppan, Henri Treial ja Andri Aganits. Teppani rünnaku järel oli Soome edu geimi keskel 16:14. Eesti oli pigem tagaajaja rollis, kuni jõuti punkti kaugusele 22:23, ent geim siiski soomlastele tulemusega 25:23.
Eesti resultatiivseimaks tõusid võrdselt 11 punktiga Albert Hurt (+9) ja Robert Täht (-3), üheksa punkti lisasid nii Oliver Venno (+5), Renee Teppan (+8) kui Ardo Kreek (+4). Eesti meeskonna vastuvõtt oli 54%, rünak 47%, blokist saadi 10 punkti ja servil löödi seitse ässa (neist kolm läks Tähe arvele) ja eksiti 19 servil.
Soome edukaim oli rünnakul 15 punktiga (+8) Sakari Mäkinen, soomlaste vastuvõtt oli 42%, rünnak 51%, blokipunkte koguti üheksa, servipunkte neli (eksiti 20 pallingul).
Peatreener Cedric Enard sõnas, et esimene mäng oli rabe, nagu võis eeldada, ent üldjoontes liiguvad asjad õiges suunas. "See oli hea esimene samm, pean olema mõne mängijaga ettevaatlik, Kert Toobal ja Märt Tammearu ei saa vigastuste tõttu Soome vastu kaasa teha ja Robert Tähega ei taha samuti üle forsseerida. Robi pole veel sellises mängulises seisus, nagu ta muidu on, aga see on mõistetav pärast nii pikka pausi. Õnneks on valu osas temaga hästi, peame lihtsalt kannatlikud olema ja mitte kiirustama," sõnas peatreener.
"Oleme tugevaid trenne teinud ja mehed on seetõttu ka veidi väsinud. Mul on nüüd mõned teemad, millest meestega rääkida ja kus saaksime asju paremini teha. Aga need pole rasked asjad, mida parandada, lihtsalt tuleb mõnele nüansile tähelepanu juhtida ja meelde tuletada, et mängiksime distsiplineeritult. Mõistan, et me ei saagi veel väga efektiivselt tegutseda, see võtab veidi aega, et mänguline vorm leida," lisas juhendaja.
Vigastuste tõttu ei saa mängudes Soome vastu kaasa teha kapten Kert Toobal ja Märt Tammearu.
Teisel väljakul paralleelselt kahe geimini peetud treeningmängus jäi 2:0 (25:20, 25:15) peale Eesti. Eesti meeskond mängis koosseisus Renet Vanker, Renee Teppan, Kristo Kollo, Karli Allik, Henri Treial, Andri Aganits, Silver Maar, Rait Rikberg. Eesti edukaimateks kerkisid võrdselt kaheksa punkti toonud Renee Teppan (+3) ja Kristo Kollo (+6), Andri Aganits lisas kuus silma (+5).
Homme kell 16.00 mängitakse sama vastasega ametlik kontrollkohtumine.
### Response:
EM-iks valmistuvad Eesti ja Soome mängisid treeningmängul 2:2 viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edetabelisüsteemi uuendatakse, et anda võimalikult täpne ülevaade mängijate tasemest erinevatel väljakutel. Muudatusi kasutatakse kõikidel OWGR-i poolt tunnustatud golfivõistlustel. Kuuri eesmärk on anda adekvaatsem hinnang nii võistlustele kui ka mängijate tasemele.
Igal OWGR-i süsteemis oleva mängija reiting kujuneb vastavalt tegelikele tulemustele ning edetabelit muutes võetakse arvesse ka turniiri raskusastet.
Kõik senise maailma edetabeli mängijad saavad löögimängu võistlustel iga ringi tulemusel (Strokes gained) põhineva reitingu. Tulemusi kohandatakse vastavalt iga mänguringi suhtelisele raskusele kahe viimase aasta jooksul.
Löökidel põhinev (SG) edetabel määrab tulemuspunktide hulga, mille mängija võistlusele kaasa võtab ja kõikide mängijate punktidest summeerituna kujuneb võistluse tugevusaste (Field Rating). Field Rating asendab senist süsteemi, mis põhines sellel, millise edetabelikohaga mängijaid konkreetsel võistlusel osalevad ja kujundab reitingupunktide hulga, mis on konkreetse nädala võistlusel saadaval.
Kõigi nelja suurturniiri võitja saab jätkuvalt 100 esikoha punkti ja The Playersi turniiri võitja saab 80 punkti, kõik teised võistlused annavad reitingupunkte lähtuvalt võistluse tugevusastmest (Field Rating).
Varasemalt jagati lisapunkte ka muudel prestiižssetel turniiridel, edaspidi need enam reitingule kaasa ei aita. | Golfi maailma edetabel läbib põhjaliku uuenduskuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edetabelisüsteemi uuendatakse, et anda võimalikult täpne ülevaade mängijate tasemest erinevatel väljakutel. Muudatusi kasutatakse kõikidel OWGR-i poolt tunnustatud golfivõistlustel. Kuuri eesmärk on anda adekvaatsem hinnang nii võistlustele kui ka mängijate tasemele.
Igal OWGR-i süsteemis oleva mängija reiting kujuneb vastavalt tegelikele tulemustele ning edetabelit muutes võetakse arvesse ka turniiri raskusastet.
Kõik senise maailma edetabeli mängijad saavad löögimängu võistlustel iga ringi tulemusel (Strokes gained) põhineva reitingu. Tulemusi kohandatakse vastavalt iga mänguringi suhtelisele raskusele kahe viimase aasta jooksul.
Löökidel põhinev (SG) edetabel määrab tulemuspunktide hulga, mille mängija võistlusele kaasa võtab ja kõikide mängijate punktidest summeerituna kujuneb võistluse tugevusaste (Field Rating). Field Rating asendab senist süsteemi, mis põhines sellel, millise edetabelikohaga mängijaid konkreetsel võistlusel osalevad ja kujundab reitingupunktide hulga, mis on konkreetse nädala võistlusel saadaval.
Kõigi nelja suurturniiri võitja saab jätkuvalt 100 esikoha punkti ja The Playersi turniiri võitja saab 80 punkti, kõik teised võistlused annavad reitingupunkte lähtuvalt võistluse tugevusastmest (Field Rating).
Varasemalt jagati lisapunkte ka muudel prestiižssetel turniiridel, edaspidi need enam reitingule kaasa ei aita.
### Response:
Golfi maailma edetabel läbib põhjaliku uuenduskuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. aastal esitas ärimees Iraj Zand Harju maakohtusse hagi "Kuuuurija" saatejuhi Katrin Lusti, saate produktsioonifirma Linda OÜ ning TV3 vastu.
Iraj Zand nõudis Katrin Lustilt miljon eurot ning oma kahe advokaadi menetluskulude hüvitamist 162 000 euro ulatuses, kirjutas Elu24.
Kohus rahuldas hagi Katrin Lusti ja TV3 vastu osaliselt. Saate "Kuuuurija" produktsioonifirma Linda OÜ suhtes jäi hagi täielikult rahuldamata.
Kohtuotsuse kohaselt peab Katrin Lust maksma Iraj Zandile mittevaralise kahju eest hüvitiseks 10 000 eurot. Samuti on Lust kohustatud saates "Kuuuurija" ning selle Facebooki leheküljel ümber lükkama hageja kohta avaldatud valeväited.
Kohtuprotsessiga kaasnevad menetluskulud jäid kummagi osapoole kanda.
Katrin Lusti esindanud vandeadvokaat Maarja Pild sõnas, et kohtuotsuse tulemus ei ole oluline ainult selle vaidluse kohapealt, vaid kogu Eesti ajakirjandusmaastiku jaoks.
"Väga suur asi on see, et meeletus summas nõutud õigusabikulud jäeti välja mõistmata," kommenteeris Pild.
Pildi sõnul otsusega lõpuni rahul olla ei saa ja kaalutakse selle edasikaebamist. | Kohus mõistis Katrin Lustilt ärimehe kasuks välja 10 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. aastal esitas ärimees Iraj Zand Harju maakohtusse hagi "Kuuuurija" saatejuhi Katrin Lusti, saate produktsioonifirma Linda OÜ ning TV3 vastu.
Iraj Zand nõudis Katrin Lustilt miljon eurot ning oma kahe advokaadi menetluskulude hüvitamist 162 000 euro ulatuses, kirjutas Elu24.
Kohus rahuldas hagi Katrin Lusti ja TV3 vastu osaliselt. Saate "Kuuuurija" produktsioonifirma Linda OÜ suhtes jäi hagi täielikult rahuldamata.
Kohtuotsuse kohaselt peab Katrin Lust maksma Iraj Zandile mittevaralise kahju eest hüvitiseks 10 000 eurot. Samuti on Lust kohustatud saates "Kuuuurija" ning selle Facebooki leheküljel ümber lükkama hageja kohta avaldatud valeväited.
Kohtuprotsessiga kaasnevad menetluskulud jäid kummagi osapoole kanda.
Katrin Lusti esindanud vandeadvokaat Maarja Pild sõnas, et kohtuotsuse tulemus ei ole oluline ainult selle vaidluse kohapealt, vaid kogu Eesti ajakirjandusmaastiku jaoks.
"Väga suur asi on see, et meeletus summas nõutud õigusabikulud jäeti välja mõistmata," kommenteeris Pild.
Pildi sõnul otsusega lõpuni rahul olla ei saa ja kaalutakse selle edasikaebamist.
### Response:
Kohus mõistis Katrin Lustilt ärimehe kasuks välja 10 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu ja peatreeneri nägemused jalgpallist on mingite kohtade pealt väga erinevad. See pole üldse halb, aga see selgus tuli juba mingi aeg pärast alustamist," lausus Zelinski Soccernet.ee-le.
"Koostöö läks järjest raskemaks ning leidsime ühiselt, et selleks, et meeskond ei kannataks ja neil ka edaspidi hästi läheks, oleks mul targem kõrvale astuda. See oli ka igati loogiline, sest mina olin ju see, kes võistkonnaga hiljem liitus," selgitas ta.
Osapooled läksid lahku sõbralikult, kuid otsus valmistab Zelinskile siiski kurbust. "Mis teha - nagu elus, nii ka jalgpallis ei jää kõik suhted kestma. Kahju on kindlasti sellest, et võistkond on ju kihvt ja mängijad väga lahedad," rääkis ta.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Jaanuaris Paide abitreeneriks saanud Indrek Zelinski lahkus meeskonnast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu ja peatreeneri nägemused jalgpallist on mingite kohtade pealt väga erinevad. See pole üldse halb, aga see selgus tuli juba mingi aeg pärast alustamist," lausus Zelinski Soccernet.ee-le.
"Koostöö läks järjest raskemaks ning leidsime ühiselt, et selleks, et meeskond ei kannataks ja neil ka edaspidi hästi läheks, oleks mul targem kõrvale astuda. See oli ka igati loogiline, sest mina olin ju see, kes võistkonnaga hiljem liitus," selgitas ta.
Osapooled läksid lahku sõbralikult, kuid otsus valmistab Zelinskile siiski kurbust. "Mis teha - nagu elus, nii ka jalgpallis ei jää kõik suhted kestma. Kahju on kindlasti sellest, et võistkond on ju kihvt ja mängijad väga lahedad," rääkis ta.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Jaanuaris Paide abitreeneriks saanud Indrek Zelinski lahkus meeskonnast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jalg on endiselt natuke valus, kahju, et see juhtus just enne EM-i kullamatši," oli inglane nördinud. "Sellest olenemata rassin kõvasti jõusaalis. Loodetavasti olen juba varsti tagasi."
"Varsti" all mõtles noor mängumees kolme-nelja nädalat.
See aga jätab Fodeni eemale Premier League'i pühapäevasest kohtumisest, kui vastamisi läheb inglase koduklubi City, kes krooniti möödunud hooajal Inglismaa meistriteks, ja Tottenhami Hotspur. Tõenäoliselt jätab mees vahele ka vastasseisud Norwich City ja Arsenaliga.
Inglismaa koondist ja tõenäoliselt ka Fodenit ootavad septembris ees aga uued tähtsad kohtumised, kui 2022. aasta maailmameistrivõistluste valikmängudes kohtutakse Ungari, Andorra ja Poolaga. | Fodeni hooaja algus lükkub mitme nädala võrra edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jalg on endiselt natuke valus, kahju, et see juhtus just enne EM-i kullamatši," oli inglane nördinud. "Sellest olenemata rassin kõvasti jõusaalis. Loodetavasti olen juba varsti tagasi."
"Varsti" all mõtles noor mängumees kolme-nelja nädalat.
See aga jätab Fodeni eemale Premier League'i pühapäevasest kohtumisest, kui vastamisi läheb inglase koduklubi City, kes krooniti möödunud hooajal Inglismaa meistriteks, ja Tottenhami Hotspur. Tõenäoliselt jätab mees vahele ka vastasseisud Norwich City ja Arsenaliga.
Inglismaa koondist ja tõenäoliselt ka Fodenit ootavad septembris ees aga uued tähtsad kohtumised, kui 2022. aasta maailmameistrivõistluste valikmängudes kohtutakse Ungari, Andorra ja Poolaga.
### Response:
Fodeni hooaja algus lükkub mitme nädala võrra edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohe peale võistlust avaldas 34-aastane sportlane, et tõenäoliselt oli tegemist tema viimase kaugushüppevõistlusega, kuid karjäär võib jätkuda hoopis sprinterina. Postituses avaldas ta, et hakkas öeldu üle tõsiselt järele mõtlema ja selles isegi kahtlema. Nüüd, kui ebaõnnestunud kaugushüppekvalifikatsioonist on möödas 10 päeva, kirjutas Balta, et seisukoht on endiselt sama ja mõru mekk saadab võistlust endiselt.
"Kaugushüpe on tekitanud minu elus mulle seni suurimaid katsumusi, aga samas pakkunud ka suurimat rõõmu. Tegelikkuses teevad katsumused meid lõppude lõpuks tugevamaks ning minu mälestustes on õnneks ülekaalus just need suurimad rõõmud ja õnnestumised, mida on olnud kuhjaga," avaldas Andrei Nazarovi käe all treeniv sportlane.
Postituses mõtiskles Balta ka selle üle, millal on õige aeg lõpetada. Konkreetset vastust sellele polegi. Rusikareegliks peab ta sportlaste vastust, et õige aeg lõpetada on siis, kui sul pole enam midagi anda. "Siit tekib kohe järgmine küsimus: mis hetkel saad sellest aru, et sul ei ole enam midagi anda? Kas see on järjestikused ebaõnnestunud võistlused või vanus? Kas see, et oled emotsionaalselt tühi või hoopiski see, et sinu tervis ei pea enam vastu? Milline neist aspektidest? Suure tõenäosusega kõik nimetatu loeb, kuid samas võib olla ka mööduv nähtus. Lõpuks vanus pole mingi näitaja, seda on tõestanud paljud sportlased, kas pole nii?"
Postituses kirjutas Balta ka seda, et ta ei kahetse olümpiale sõitmist, seda enam, et saabunud kutse oli suunatud ainult talle ja ta poleks saanud võimalust kellelegi teisele edasi anda. "Omalt poolt valmistusime nii hästi, kui saime ja andsime endast täieliku maksimumi, kuid kahjuks peale esimest katset, mil hoojooks jäi kitsaks, panin jala vastu ja lõi välja minu krooniline hüppaja põlve valu nii nagu ta pole veel kunagi varem löönud," kirjutas ta.
Pika avalduse võttis Balta kokku lootuskiirega, et teda näeb veel võistlustules mõnel jooksualal. "Ainuüksi mõte jooksule keskendumisest paneb mu südame ärevusest meeldivalt põksuma," võttis uuele alale keskenduda lootev Balta teema kokku. | Balta: ma ei soovi enam kaugushüpperajale astuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohe peale võistlust avaldas 34-aastane sportlane, et tõenäoliselt oli tegemist tema viimase kaugushüppevõistlusega, kuid karjäär võib jätkuda hoopis sprinterina. Postituses avaldas ta, et hakkas öeldu üle tõsiselt järele mõtlema ja selles isegi kahtlema. Nüüd, kui ebaõnnestunud kaugushüppekvalifikatsioonist on möödas 10 päeva, kirjutas Balta, et seisukoht on endiselt sama ja mõru mekk saadab võistlust endiselt.
"Kaugushüpe on tekitanud minu elus mulle seni suurimaid katsumusi, aga samas pakkunud ka suurimat rõõmu. Tegelikkuses teevad katsumused meid lõppude lõpuks tugevamaks ning minu mälestustes on õnneks ülekaalus just need suurimad rõõmud ja õnnestumised, mida on olnud kuhjaga," avaldas Andrei Nazarovi käe all treeniv sportlane.
Postituses mõtiskles Balta ka selle üle, millal on õige aeg lõpetada. Konkreetset vastust sellele polegi. Rusikareegliks peab ta sportlaste vastust, et õige aeg lõpetada on siis, kui sul pole enam midagi anda. "Siit tekib kohe järgmine küsimus: mis hetkel saad sellest aru, et sul ei ole enam midagi anda? Kas see on järjestikused ebaõnnestunud võistlused või vanus? Kas see, et oled emotsionaalselt tühi või hoopiski see, et sinu tervis ei pea enam vastu? Milline neist aspektidest? Suure tõenäosusega kõik nimetatu loeb, kuid samas võib olla ka mööduv nähtus. Lõpuks vanus pole mingi näitaja, seda on tõestanud paljud sportlased, kas pole nii?"
Postituses kirjutas Balta ka seda, et ta ei kahetse olümpiale sõitmist, seda enam, et saabunud kutse oli suunatud ainult talle ja ta poleks saanud võimalust kellelegi teisele edasi anda. "Omalt poolt valmistusime nii hästi, kui saime ja andsime endast täieliku maksimumi, kuid kahjuks peale esimest katset, mil hoojooks jäi kitsaks, panin jala vastu ja lõi välja minu krooniline hüppaja põlve valu nii nagu ta pole veel kunagi varem löönud," kirjutas ta.
Pika avalduse võttis Balta kokku lootuskiirega, et teda näeb veel võistlustules mõnel jooksualal. "Ainuüksi mõte jooksule keskendumisest paneb mu südame ärevusest meeldivalt põksuma," võttis uuele alale keskenduda lootev Balta teema kokku.
### Response:
Balta: ma ei soovi enam kaugushüpperajale astuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta esimesel poolaastal on sotsiaalkindlustusameti ohvriabisse jõudnud 1648 uut lähisuhtevägivallaga seotud juhtumit. See on saja juhtumi võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Selle aasta esimest poolaastat iseloomustab eelmise aastaga võrreldes aga väiksem surmaga lõppenud vägivallajuhtumite osakaal ning suurem hulk abini jõudnud peresid.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna arendustalituse eksperdi Virve Kassi hinnangul on see ainult hea, et inimesed jõuavad abini ja julgevad pöörduda toe saamiseks spetsialistide poole.
"Teeme iga päev tööd, et tõsta inimeste teadlikkust lähisuhtevägivallast ja abivõimalustest. Oleme panustanud koostöösse politseiga ning iga lähisuhtevägivallaga seotud reageerimise puhul annab politsei infot ohvriabi teenuste kohta," selgitas Kass. "Aastatega on suurenenud nii politsei, kohaliku omavalitsuse töötajate kaudu kui ka otse ohvriabitöötaja poole pöördujate hulk. See ei tähenda, et suhetes oleks rohkem vägivalda, vaid rohkem abivajajatest jõuab sobiva toeni."
Surmaga lõppevaid juhtumeid vähem
Kõige suurema osa ohvriabi juhtumitest moodustavad lähisuhtevägivalla juhtumid.
"Tänavu on esimesel poolaastal ohvriabitöötajateni jõudnud 2292 uut juhtumit, millest 1648 olid seotud lähisuhtevägivallaga," tõdes Kass, lisades, et samal ajal on raskete lähisuhtevägivalla kuritegude arv võrreldes eelmise aastaga langenud.
Kui mullu esimesel poolaastal hukkus lähisuhtevägivalla tagajärjel kaheksa inimest, siis tänavu on esimese kuue kuu jooksul hukkunud üks inimene. Lähisuhtevägivallas abi saamiseks on tihedamini pöördutud ka kriisitelefonile (614 kõnet) ning vägivallast loobumise teenusele (283 uut inimest).
Kõige enam pöördutakse kriisitelefonile 116 006 seoses perevägivallaga – esimesel poolaastal pöörduti 614 korral, mullu sama aja jooksul 557 korral. Kokku on selle aasta esimeses pooles tulnud kriisitelefonile 2458 pöördumist, eelmisel aastal 2239 pöördumist.
Peale perevägivalla pöördutakse kriisitelefonile enim seoses sotsiaalsete probleemide, võõra poolt toime pandud vägivalla tõttu ja suitsiidimõtetega.
Vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077 on tänavu esimese poole aasta jooksul pöördunud 283 uut klienti, kellest 238 oli mures enda vägivaldse käitumise pärast. Kokku toimus esimesel poolaastal 815 nõustamist. Enamik (85 protsenti) tugiliinile oma vägivaldse käitumise pärast pöördunutest on meessoost ning saanud info tugiliini kohta prokuratuurist (35 protsenti pöördunutest) või politseist (30 protsenti pöördunutest).
Naiste tugikeskused pakuvad abi ja toetust naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja kaasasolevatele lastele.
"Tänavu esimesel poolaastal aitasid naiste tugikeskused 1284 naist, st see jäi samasse suurusjärku eelmise aastaga. Enamik tugikeskusesse pöördunud klientidest vajab nõustamist, psühholoogilist ja juriidilist abi," rääkis Virve Kass.
Majutust vajas 64 naist ja 34 last, mis on vähem kui eelmisel aastal samal ajal (siis 83 naist ja 47 last). Vanuselt jäi enim naisi vahemikku 25-49-aastat ning valdavalt oli vaja nõustada eesti keeles (802 naist). Venekeelseid abivajajaid oli 278. Esimesel poolaastal pöördus tugikeskustesse ka 17 välisriigi kodakondsusega inimest.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus esimesel poolaastal 77 inimest, kellest 30 olid alaealised. Vägivalla toimepanijaks oli enamikel juhtudel kannatanule tuttav inimene ning seksuaalvägivald toimus ohvri või toimepanija kodus. Enamasti ei kaasne seksuaalse ründega vigastusi põhjustavat füüsilise jõu kasutamist, sest enamik ohvreid on liiga hirmul ja tarduvad, mistõttu pole pea pooltel ohvritest kehalisi vigastusi. Kokku on alates 2017. aastast pöördunud kriisiabikeskustesse veidi üle 500 seksuaalvägivalla ohvri. | Ohvriabisse pöördumise peamiseks põhjuseks on perevägivald | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta esimesel poolaastal on sotsiaalkindlustusameti ohvriabisse jõudnud 1648 uut lähisuhtevägivallaga seotud juhtumit. See on saja juhtumi võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Selle aasta esimest poolaastat iseloomustab eelmise aastaga võrreldes aga väiksem surmaga lõppenud vägivallajuhtumite osakaal ning suurem hulk abini jõudnud peresid.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna arendustalituse eksperdi Virve Kassi hinnangul on see ainult hea, et inimesed jõuavad abini ja julgevad pöörduda toe saamiseks spetsialistide poole.
"Teeme iga päev tööd, et tõsta inimeste teadlikkust lähisuhtevägivallast ja abivõimalustest. Oleme panustanud koostöösse politseiga ning iga lähisuhtevägivallaga seotud reageerimise puhul annab politsei infot ohvriabi teenuste kohta," selgitas Kass. "Aastatega on suurenenud nii politsei, kohaliku omavalitsuse töötajate kaudu kui ka otse ohvriabitöötaja poole pöördujate hulk. See ei tähenda, et suhetes oleks rohkem vägivalda, vaid rohkem abivajajatest jõuab sobiva toeni."
Surmaga lõppevaid juhtumeid vähem
Kõige suurema osa ohvriabi juhtumitest moodustavad lähisuhtevägivalla juhtumid.
"Tänavu on esimesel poolaastal ohvriabitöötajateni jõudnud 2292 uut juhtumit, millest 1648 olid seotud lähisuhtevägivallaga," tõdes Kass, lisades, et samal ajal on raskete lähisuhtevägivalla kuritegude arv võrreldes eelmise aastaga langenud.
Kui mullu esimesel poolaastal hukkus lähisuhtevägivalla tagajärjel kaheksa inimest, siis tänavu on esimese kuue kuu jooksul hukkunud üks inimene. Lähisuhtevägivallas abi saamiseks on tihedamini pöördutud ka kriisitelefonile (614 kõnet) ning vägivallast loobumise teenusele (283 uut inimest).
Kõige enam pöördutakse kriisitelefonile 116 006 seoses perevägivallaga – esimesel poolaastal pöörduti 614 korral, mullu sama aja jooksul 557 korral. Kokku on selle aasta esimeses pooles tulnud kriisitelefonile 2458 pöördumist, eelmisel aastal 2239 pöördumist.
Peale perevägivalla pöördutakse kriisitelefonile enim seoses sotsiaalsete probleemide, võõra poolt toime pandud vägivalla tõttu ja suitsiidimõtetega.
Vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077 on tänavu esimese poole aasta jooksul pöördunud 283 uut klienti, kellest 238 oli mures enda vägivaldse käitumise pärast. Kokku toimus esimesel poolaastal 815 nõustamist. Enamik (85 protsenti) tugiliinile oma vägivaldse käitumise pärast pöördunutest on meessoost ning saanud info tugiliini kohta prokuratuurist (35 protsenti pöördunutest) või politseist (30 protsenti pöördunutest).
Naiste tugikeskused pakuvad abi ja toetust naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja kaasasolevatele lastele.
"Tänavu esimesel poolaastal aitasid naiste tugikeskused 1284 naist, st see jäi samasse suurusjärku eelmise aastaga. Enamik tugikeskusesse pöördunud klientidest vajab nõustamist, psühholoogilist ja juriidilist abi," rääkis Virve Kass.
Majutust vajas 64 naist ja 34 last, mis on vähem kui eelmisel aastal samal ajal (siis 83 naist ja 47 last). Vanuselt jäi enim naisi vahemikku 25-49-aastat ning valdavalt oli vaja nõustada eesti keeles (802 naist). Venekeelseid abivajajaid oli 278. Esimesel poolaastal pöördus tugikeskustesse ka 17 välisriigi kodakondsusega inimest.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus esimesel poolaastal 77 inimest, kellest 30 olid alaealised. Vägivalla toimepanijaks oli enamikel juhtudel kannatanule tuttav inimene ning seksuaalvägivald toimus ohvri või toimepanija kodus. Enamasti ei kaasne seksuaalse ründega vigastusi põhjustavat füüsilise jõu kasutamist, sest enamik ohvreid on liiga hirmul ja tarduvad, mistõttu pole pea pooltel ohvritest kehalisi vigastusi. Kokku on alates 2017. aastast pöördunud kriisiabikeskustesse veidi üle 500 seksuaalvägivalla ohvri.
### Response:
Ohvriabisse pöördumise peamiseks põhjuseks on perevägivald |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tsitsipas omab turniiril venelase Daniil Medvedevi järel teist asetust, sest algselt osalema pidanud Rafael Nadal võttis jätkuvalt muret tegeva jalavigastuse pärast end mängimast maha.
Kreeklase võit oli selle võrra magusam, et kuigi mehed on omavahel varasemalt kahel korral kohtunud, on võitjana väljunud alati noor prantslane. Viimati jäi Tsitsipas Humbert'ile alla Tokyo olümpiamängude kaheksandikfinaalis.
Üllatuslikult langes kolmandas ringis konkurentsist turniiri 14. asetusega bulgaarlane Grigor Dimitrov, kes pidi kahes setis kindlalt alla vanduma asetuseta ameeriklasele Reilly Opelkale.
Neljandas ringis läheb Tsitsipas vastamisi Aslan Karatsevi ja Karen Hatšanovi vahelise mängu võitjaga. | Tsitsipas sai Humbert'i üle Kanada lahtistel magusa revanši | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tsitsipas omab turniiril venelase Daniil Medvedevi järel teist asetust, sest algselt osalema pidanud Rafael Nadal võttis jätkuvalt muret tegeva jalavigastuse pärast end mängimast maha.
Kreeklase võit oli selle võrra magusam, et kuigi mehed on omavahel varasemalt kahel korral kohtunud, on võitjana väljunud alati noor prantslane. Viimati jäi Tsitsipas Humbert'ile alla Tokyo olümpiamängude kaheksandikfinaalis.
Üllatuslikult langes kolmandas ringis konkurentsist turniiri 14. asetusega bulgaarlane Grigor Dimitrov, kes pidi kahes setis kindlalt alla vanduma asetuseta ameeriklasele Reilly Opelkale.
Neljandas ringis läheb Tsitsipas vastamisi Aslan Karatsevi ja Karen Hatšanovi vahelise mängu võitjaga.
### Response:
Tsitsipas sai Humbert'i üle Kanada lahtistel magusa revanši |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel hooajal trofee pea kohale tõstnud Manchester City edestas viienda koha meeskonda 20 punktiga, üle-eelmisel hooajal võidutsenud Liverpoolil oli toona viiendast kohast rohkem koguni 37 silma.
Kui Mastersilt küsiti, kas vahe tippude ja jooksikute vahel ongi suurenemas, vastas mees, et seda ta ei usu. "Kindlasti pole seda tõestatud."
2019. aasta detsembris Inglismaa kõrgliiga tegevjuhiks saanud Masters lisas, et algav hooaeg tuleb kindlasti põnev. "Eeldan uuest hooajast palju konkurentsi, sest on mitmeid tagumise otsa klubisid, kes tahavad etteotsa tõusta ja Euroopasse pääseda. Ühe hooaja edu võib finantsasjadele korraliku lisasüsti anda ning klubi tulevikku täielikult muuta. Premier League on Euroopa konkurentsivõimelisim liiga ja me tahame, et see nii ka jääks," ütles ta.
Masters tunneb rõõmu ka hooaja alguse üle, sest liiga esimene kohtumine peetakse juba reedel, kui vastamisi läheb Arsenal ja kõrgliigas debüteeriv Brentford. Mäng peetakse Brentfordi kodustaadionil ning staadionile oodatakse kümneid tuhandeid fänne.
"Fännide tribüünil nägemine on oluline hetk nii minu kui ka kõigi mängijate jaoks. Me oleme seda väga oodanud ja paljud inimesed on selle nimel kõvasti tööd teinud. Loodan, et see on naasmine veidi muutunud normaalsusesse," rääkis tegevjuht taas lubatud fännidest. | Richard Masters: Premier League on Euroopa konkurentsivõimelisim liiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel hooajal trofee pea kohale tõstnud Manchester City edestas viienda koha meeskonda 20 punktiga, üle-eelmisel hooajal võidutsenud Liverpoolil oli toona viiendast kohast rohkem koguni 37 silma.
Kui Mastersilt küsiti, kas vahe tippude ja jooksikute vahel ongi suurenemas, vastas mees, et seda ta ei usu. "Kindlasti pole seda tõestatud."
2019. aasta detsembris Inglismaa kõrgliiga tegevjuhiks saanud Masters lisas, et algav hooaeg tuleb kindlasti põnev. "Eeldan uuest hooajast palju konkurentsi, sest on mitmeid tagumise otsa klubisid, kes tahavad etteotsa tõusta ja Euroopasse pääseda. Ühe hooaja edu võib finantsasjadele korraliku lisasüsti anda ning klubi tulevikku täielikult muuta. Premier League on Euroopa konkurentsivõimelisim liiga ja me tahame, et see nii ka jääks," ütles ta.
Masters tunneb rõõmu ka hooaja alguse üle, sest liiga esimene kohtumine peetakse juba reedel, kui vastamisi läheb Arsenal ja kõrgliigas debüteeriv Brentford. Mäng peetakse Brentfordi kodustaadionil ning staadionile oodatakse kümneid tuhandeid fänne.
"Fännide tribüünil nägemine on oluline hetk nii minu kui ka kõigi mängijate jaoks. Me oleme seda väga oodanud ja paljud inimesed on selle nimel kõvasti tööd teinud. Loodan, et see on naasmine veidi muutunud normaalsusesse," rääkis tegevjuht taas lubatud fännidest.
### Response:
Richard Masters: Premier League on Euroopa konkurentsivõimelisim liiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pangakaartide, mobiili- ja internetipanga ning sularahaautomaatide töös võib esineda häireid ajavahemikus kell 00.00 kuni 04.30, teatas pank. | Ööl vastu neljapäeva võib esineda häireid Swedbanki e-kanalite töös | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pangakaartide, mobiili- ja internetipanga ning sularahaautomaatide töös võib esineda häireid ajavahemikus kell 00.00 kuni 04.30, teatas pank.
### Response:
Ööl vastu neljapäeva võib esineda häireid Swedbanki e-kanalite töös |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti väe ülemjuhataja kindralleitnant Leonids Kalninš ütles, et Läti väes teenib umbes 7000 sõjaväelast ja COVID-19 vastu vaktsineerimine kulges väga tõhusalt. Praeguseks on 97 protsenti Läti sõjaväelastest vaktsineerimisega lõpule jõudnud, kolm protsenti on COVID-19 aga läbi põdenud või neil on meditsiiniline põhjendus vaktsineerimisest hoiduda.
Nende kolme protsendi seas on ka 33 vaktsineerimisest keeldunut. Nende suhtes algatati distsiplinaarmenetlus ja nõutakse käsu täitmata jätmise põhjendamist. Kui põhjus ei ole seadusepärane, järgneb ülemjuhataja käskkiri nende erru saatmiseks.
"Mõned neist 33 sõjaväelasest kavatses nagunii erru minna. Algas distsiplinaarprotseduur, arvan, et mõni, nähes errusaatmise käskkirja, mõtleb kindlasti ümber. Seda on varemgi juhtunud," ütles Kalninš.
Vaktsineerimisvastased Läti sõjaväelased said käsu 1. augustiks otsustada, kas lasta end vaktsineerida või lahkuda teenistusest. | Lätis võib erru minna 33 vaktsineerimisvastast sõjaväelast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti väe ülemjuhataja kindralleitnant Leonids Kalninš ütles, et Läti väes teenib umbes 7000 sõjaväelast ja COVID-19 vastu vaktsineerimine kulges väga tõhusalt. Praeguseks on 97 protsenti Läti sõjaväelastest vaktsineerimisega lõpule jõudnud, kolm protsenti on COVID-19 aga läbi põdenud või neil on meditsiiniline põhjendus vaktsineerimisest hoiduda.
Nende kolme protsendi seas on ka 33 vaktsineerimisest keeldunut. Nende suhtes algatati distsiplinaarmenetlus ja nõutakse käsu täitmata jätmise põhjendamist. Kui põhjus ei ole seadusepärane, järgneb ülemjuhataja käskkiri nende erru saatmiseks.
"Mõned neist 33 sõjaväelasest kavatses nagunii erru minna. Algas distsiplinaarprotseduur, arvan, et mõni, nähes errusaatmise käskkirja, mõtleb kindlasti ümber. Seda on varemgi juhtunud," ütles Kalninš.
Vaktsineerimisvastased Läti sõjaväelased said käsu 1. augustiks otsustada, kas lasta end vaktsineerida või lahkuda teenistusest.
### Response:
Lätis võib erru minna 33 vaktsineerimisvastast sõjaväelast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terrassikontsertide formaat kasvas välja kodukontsertidest, kus mõneks tunniks saavad tuntud muusikud pereliikmeteks, kes tervitavad kodulavadel jazzisõpru. Sel aastal jõuab suvest inspireeritud festival põnevate kodude rõdudele. Kontserdid leiavad aset kauni Kadrioru piirimail ja Kopli loomingulises atmosfääris, kus õnneliku juhuse tahtel on lavakujunduseks Tallinna imeline panoraam ja pealinna mereäärne siluett.
"Kuna esmakordselt toimub festival Jazzkaar 2021 suvel, siis sai festivali meeskond teostada ühe ammuse unistuse viies Jazzkaare terrassikontserdid meie linna kauni panoraami taustale ning korraldades soojal suveõhtul kontserte traditsioonilise lava asemel koduterrassidel," tutvustas formaadi saamislugu festivali produtsent Eva Saar. "Kolme päeva jooksul toome inspireerivatele rõdudele suurepärased muusikaelamused. Kuna ruum on piiratud, siis võib kindel olla, et publiku ja muusikute vahel tekib eriline atmosfäär."
Terrassikontsertide sarja avab 24. augustil lauljatar Eleryn Tiit, kes toob intiimses atmosfääris publikuni pop-jazzi helidemaailma. 26. augustil esitab jazzlauljatar ja helilooja Susanna Aleksandra koos kitarristi Andre Maakeriga lugusid oma uuelt kriitikute poolt kiidetud albumilt "The Siren". Pop-jazzi ja souli mahedusest ja meloodiatest inspireeritud Ellip võlub kuulajaid 28. augustil lugudega oma debüütalbumilt, mis seekord kõlavad akustilises variandis.
"Jazzkaar on festival, mille esinejate ja korraldajate poole olen alati alt üles ja imetlusega vaadanud," tõdes Pille-Riin Karro ehk Ellip. "Fakt, et saan sel aastal festivalil osaleda, on tõsine unistuse täitumine. Veel enam, terrassikontserdid annavad võimaluse oma muusikale taaskord uus ja minimalistlikum kõla anda, mis väiksemast koosseisust ja keskkonnast on tingitud. Ja seda intiimsetes tingimustes. Seega, Jazzkaar annab mulle ainult plusse eluteele kaasa, loodan publikule sama pakkuda."
32. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 23.-29. augustini 2021 üle Eesti. Festivali programmiga saab tutvuda ürituse kodulehel. | Jazzkaar lisas programmi ka terrassikontserdid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terrassikontsertide formaat kasvas välja kodukontsertidest, kus mõneks tunniks saavad tuntud muusikud pereliikmeteks, kes tervitavad kodulavadel jazzisõpru. Sel aastal jõuab suvest inspireeritud festival põnevate kodude rõdudele. Kontserdid leiavad aset kauni Kadrioru piirimail ja Kopli loomingulises atmosfääris, kus õnneliku juhuse tahtel on lavakujunduseks Tallinna imeline panoraam ja pealinna mereäärne siluett.
"Kuna esmakordselt toimub festival Jazzkaar 2021 suvel, siis sai festivali meeskond teostada ühe ammuse unistuse viies Jazzkaare terrassikontserdid meie linna kauni panoraami taustale ning korraldades soojal suveõhtul kontserte traditsioonilise lava asemel koduterrassidel," tutvustas formaadi saamislugu festivali produtsent Eva Saar. "Kolme päeva jooksul toome inspireerivatele rõdudele suurepärased muusikaelamused. Kuna ruum on piiratud, siis võib kindel olla, et publiku ja muusikute vahel tekib eriline atmosfäär."
Terrassikontsertide sarja avab 24. augustil lauljatar Eleryn Tiit, kes toob intiimses atmosfääris publikuni pop-jazzi helidemaailma. 26. augustil esitab jazzlauljatar ja helilooja Susanna Aleksandra koos kitarristi Andre Maakeriga lugusid oma uuelt kriitikute poolt kiidetud albumilt "The Siren". Pop-jazzi ja souli mahedusest ja meloodiatest inspireeritud Ellip võlub kuulajaid 28. augustil lugudega oma debüütalbumilt, mis seekord kõlavad akustilises variandis.
"Jazzkaar on festival, mille esinejate ja korraldajate poole olen alati alt üles ja imetlusega vaadanud," tõdes Pille-Riin Karro ehk Ellip. "Fakt, et saan sel aastal festivalil osaleda, on tõsine unistuse täitumine. Veel enam, terrassikontserdid annavad võimaluse oma muusikale taaskord uus ja minimalistlikum kõla anda, mis väiksemast koosseisust ja keskkonnast on tingitud. Ja seda intiimsetes tingimustes. Seega, Jazzkaar annab mulle ainult plusse eluteele kaasa, loodan publikule sama pakkuda."
32. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 23.-29. augustini 2021 üle Eesti. Festivali programmiga saab tutvuda ürituse kodulehel.
### Response:
Jazzkaar lisas programmi ka terrassikontserdid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nüüd kinnitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et Peedust ei saa lahkuva kantsleri Marika Priske mantlipärijat, kirjutas Postimees.
"Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Agris Peedu on väga tugev juht, COVID-kriisi ajal teinud olulist koostööd nii ministeeriumiga kui ka põhja meditsiinistaabiga haigete ravil ja vaktsineerimise korraldamisel. Aga tema ei ole see inimene, kes asub sotsiaalministeeriumi kantsleri ametikohale," lausus Kiik.
Kantsleri otsingul on Kiik koos sotsiaalkaitseministri Signe Riisaloga jõudnud lõpusirgele. Eesmärk on, et uus kantsler saaks ametisse astuda 23. augustist ehk kohe, kui senise kantsleri Priske ametiaeg lõpeb.
"Seda selleks, et ei tekiks mingit üleliigset vaakumit sinna vahele ja poleks vajadust ajutist kohusetäitjat nimetada," märkis Kiik.
Tõsiseltvõetavaid kandidaate kantsleri kohale Kiige sõnul oli mõni.
"Konkreetselt on meil nüüd vaja saada hinnang tippjuhtide komisjonilt ja loomulikult vabariigi valitsuselt, kes ta ametisse nimetaks. Seejärel on võimalik uuel kantsleril tööle asuda," selgitas Kiik.
Eelmise nädala esmaspäeval tegid Kiik ja Riisalo valitsusele ettepaneku kutsuda kantsler Priske ametist tagasi. Valitsus rahuldas ettepaneku ning Priske viimane tööpäev kantslerina on 22. augustil.
PERH-i juhatuse esimehe Peedu tähtajaline leping haiglaga lõpeb 1. novembril ning praegu on selge, et ta kavatseb kandideerida samasse ametisse uuesti. | PERH-i juhist ei saa sotsiaalministeeriumi uut kantslerit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nüüd kinnitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et Peedust ei saa lahkuva kantsleri Marika Priske mantlipärijat, kirjutas Postimees.
"Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Agris Peedu on väga tugev juht, COVID-kriisi ajal teinud olulist koostööd nii ministeeriumiga kui ka põhja meditsiinistaabiga haigete ravil ja vaktsineerimise korraldamisel. Aga tema ei ole see inimene, kes asub sotsiaalministeeriumi kantsleri ametikohale," lausus Kiik.
Kantsleri otsingul on Kiik koos sotsiaalkaitseministri Signe Riisaloga jõudnud lõpusirgele. Eesmärk on, et uus kantsler saaks ametisse astuda 23. augustist ehk kohe, kui senise kantsleri Priske ametiaeg lõpeb.
"Seda selleks, et ei tekiks mingit üleliigset vaakumit sinna vahele ja poleks vajadust ajutist kohusetäitjat nimetada," märkis Kiik.
Tõsiseltvõetavaid kandidaate kantsleri kohale Kiige sõnul oli mõni.
"Konkreetselt on meil nüüd vaja saada hinnang tippjuhtide komisjonilt ja loomulikult vabariigi valitsuselt, kes ta ametisse nimetaks. Seejärel on võimalik uuel kantsleril tööle asuda," selgitas Kiik.
Eelmise nädala esmaspäeval tegid Kiik ja Riisalo valitsusele ettepaneku kutsuda kantsler Priske ametist tagasi. Valitsus rahuldas ettepaneku ning Priske viimane tööpäev kantslerina on 22. augustil.
PERH-i juhatuse esimehe Peedu tähtajaline leping haiglaga lõpeb 1. novembril ning praegu on selge, et ta kavatseb kandideerida samasse ametisse uuesti.
### Response:
PERH-i juhist ei saa sotsiaalministeeriumi uut kantslerit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaljula püstitas mitu Eesti rekordit
Esimesena alustas võistlust Kaljula kehakaalu klassis kuni 76 kg, saades avaalal kükis teisel katsel kirja 175 kg. Lamades õnnestus Kaljulal suruda 140 kg teisel ja 145 kg kolmandal katsel - need tulemused on ka üksikala lamades surumise Eesti rekordid. Selle tulemusel sai Kaljula väikese pronksi lamades surumises. Jõutõmbes ja kogusummas õnnestus Kaljulal püstitada samuti uus Eesti rekord vastavalt siis 192,5 kg ja 512,5 kg. Kogusummas lõpetas Kaljula 7. kohal.
"Olen pronksmedali üle väga õnnelik! Kui me kolm aastat tagasi Margusega kohtudes arutasime rahvusvahelisel tasemel võistlemist, siis tundus võimatu, et võiksin ühel päeval nii tugeval tasemel kaasa teha ja veel utoopilisem tundus medali võitmine. Kolm aastat hiljem tulen esimeselt varustusega tiitlivõistlustelt tagasi surumise pronksmedaliga. Surumises tundsin ennast hästi, tegime raskuste ning taktika osas õiged valikud ja nii see pronksmedal tuligi! Ma olen väga õnnelik selle saavutuse üle! Tean, et see on alles algus," rõõmustab Karmen Kaljula.
Ta sõnab, et tundis end jõutõmbes juba suurepäraselt, suurem osa võistlusest oli seljataga ning ebaõnnestumine polnud enam võimalik. Iga jõutõmbe katsega läks tunne järjest paremaks, viimase katse 192,5 kg järel tundis ta, et jõuvaru jäi veel sisse. Kokkuvõttes 4. koht ja uus Eesti rekord jõutõmbes siiralt üllatasid Kaljulat. "Samuti olin rõõmus kogusumma Eesti rekordi sünni üle ja et punktisummas tõusin ma kaalukategoorias neljandaks," kommenteerib ta.
Treener Margus Silbaum ütleb, et tal on väga hea meel, kuidas Kaljula võistluspingega hakkama sai. Esimese katse küki ebaõnnestumine võttis seest õõnsaks, aga just siis näitas Kaljula sisu ja tegi teisel katsel kindla soorituse. "See oli minu silmis väga suur õnnestumine ja pani tugeva aluse järgnevaks kaheks alaks, kus ta sai 100% kõik katsed kirja. Kõik kokku oli nagu kolme aasta töö eksam, kus tulemus medalivõidu näol on suurepärane. Naine, kes esimeses trennis surudes 42,5 kg ja kolme aasta pärast 145 kg tiitlivõistlustelt pronksmedali võtab, on kahtlemata sisult võitleja. Ootan juba huviga novembris Norras, Stavangeris toimuvaid maailmameistrivõistlusi, siis on plaanis kaal kergemate (-69 kg) naiste arvestuses võistlustulle astuda," räägib treener.
Silbaum sai väikese hõbemedali jõutõmbes
Teisena tegi Margus Silbaum kaasa kuni 105 kg meeste arvestuses. Kükis ja surumises ei saanud Silbaum tulemust kirja. Jõutõmbes võitis Silbaum tulemusega 325 kg väikese hõbemedali.
"Kogu võistlus ühe lausega kokku võttes oli see kindlasti minu elu raskeim võistlus. Teadsin juba kodus, et see saab karm olema, aga lootsin siiski, et suudan minimaalselt asjad ära teha. Minu jaoks algas võistluspäev kell 10 hommikul Karmeni võistlusega ja lõppes 8,5 tundi hiljem viimase tõmbe sooritusega. Kogu päev oli orav rattas tunne. Kui kell 10 kaalusin 106,5 kg siis juba nelja tunni pärast Karmeni võistluse järel olin ma 2,3 kg kergem. See midagi head ei tõotanud. Küki soojendust tehes tundsin juba 170 kg, et jalg on pehme. Kükis sain õigustatult nulli. Surumises olime nii ajahädas, et meil oli aega ainult 10 minutit soojenduseks enne esimest võistlus katset. Alustasin soojendust kohe 170 kg ja põgusa 3 katse pärast olin juba võistlus põrandal. Ei saanud ka sellest alast asja. Ausalt öeldes isegi üllatusin, kui hea tunne nii kesise soojenduse järel võistluspõrandal oli. Jõutõmbes tundsin juba end kindlamalt teadsin, et need raskused, millega siin medaleid jagatakse, võin ma une pealt tõmmata. Hõbe oli õiglane, tegin viimasel kullakatsel ise hooletu haaramisega tõmbe. Nii see 28. medal rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt tuli, eks novembris MM-il teen vigade paranduse," räägib mees.
Kaljula sõnab, et oli tõeline väljakutse Silbaumile pärast oma võistlust abiliseks olla. Ta rõhutab, et varustusega jõutõstmises on abilise roll väga suur ja tähtis. See on füüsiliselt naisterahvale ülinõudlik ning nõuab nii jõudu kui ka head vastupidavust.
"Pärast oma võistlust tekib pingelangus ning selle ja väsimuse pealt abistada tõstjat, kes tõstab väga suuri raskusi, tähendab abilise jaoks tohutut pingutust. Soojendusalal ja võistluspõranda kõrval käib tihe sagimine ja tempo on nii kiire, nagu jookseks sprinti. Andsin endast 100% ja olen õnnelik, et Margus võitis vähemalt hõbemedali," rõõmustab ta. | Silbaum ja Kaljula saavutasid Tšehhis EM-il silmapaistvad tulemused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaljula püstitas mitu Eesti rekordit
Esimesena alustas võistlust Kaljula kehakaalu klassis kuni 76 kg, saades avaalal kükis teisel katsel kirja 175 kg. Lamades õnnestus Kaljulal suruda 140 kg teisel ja 145 kg kolmandal katsel - need tulemused on ka üksikala lamades surumise Eesti rekordid. Selle tulemusel sai Kaljula väikese pronksi lamades surumises. Jõutõmbes ja kogusummas õnnestus Kaljulal püstitada samuti uus Eesti rekord vastavalt siis 192,5 kg ja 512,5 kg. Kogusummas lõpetas Kaljula 7. kohal.
"Olen pronksmedali üle väga õnnelik! Kui me kolm aastat tagasi Margusega kohtudes arutasime rahvusvahelisel tasemel võistlemist, siis tundus võimatu, et võiksin ühel päeval nii tugeval tasemel kaasa teha ja veel utoopilisem tundus medali võitmine. Kolm aastat hiljem tulen esimeselt varustusega tiitlivõistlustelt tagasi surumise pronksmedaliga. Surumises tundsin ennast hästi, tegime raskuste ning taktika osas õiged valikud ja nii see pronksmedal tuligi! Ma olen väga õnnelik selle saavutuse üle! Tean, et see on alles algus," rõõmustab Karmen Kaljula.
Ta sõnab, et tundis end jõutõmbes juba suurepäraselt, suurem osa võistlusest oli seljataga ning ebaõnnestumine polnud enam võimalik. Iga jõutõmbe katsega läks tunne järjest paremaks, viimase katse 192,5 kg järel tundis ta, et jõuvaru jäi veel sisse. Kokkuvõttes 4. koht ja uus Eesti rekord jõutõmbes siiralt üllatasid Kaljulat. "Samuti olin rõõmus kogusumma Eesti rekordi sünni üle ja et punktisummas tõusin ma kaalukategoorias neljandaks," kommenteerib ta.
Treener Margus Silbaum ütleb, et tal on väga hea meel, kuidas Kaljula võistluspingega hakkama sai. Esimese katse küki ebaõnnestumine võttis seest õõnsaks, aga just siis näitas Kaljula sisu ja tegi teisel katsel kindla soorituse. "See oli minu silmis väga suur õnnestumine ja pani tugeva aluse järgnevaks kaheks alaks, kus ta sai 100% kõik katsed kirja. Kõik kokku oli nagu kolme aasta töö eksam, kus tulemus medalivõidu näol on suurepärane. Naine, kes esimeses trennis surudes 42,5 kg ja kolme aasta pärast 145 kg tiitlivõistlustelt pronksmedali võtab, on kahtlemata sisult võitleja. Ootan juba huviga novembris Norras, Stavangeris toimuvaid maailmameistrivõistlusi, siis on plaanis kaal kergemate (-69 kg) naiste arvestuses võistlustulle astuda," räägib treener.
Silbaum sai väikese hõbemedali jõutõmbes
Teisena tegi Margus Silbaum kaasa kuni 105 kg meeste arvestuses. Kükis ja surumises ei saanud Silbaum tulemust kirja. Jõutõmbes võitis Silbaum tulemusega 325 kg väikese hõbemedali.
"Kogu võistlus ühe lausega kokku võttes oli see kindlasti minu elu raskeim võistlus. Teadsin juba kodus, et see saab karm olema, aga lootsin siiski, et suudan minimaalselt asjad ära teha. Minu jaoks algas võistluspäev kell 10 hommikul Karmeni võistlusega ja lõppes 8,5 tundi hiljem viimase tõmbe sooritusega. Kogu päev oli orav rattas tunne. Kui kell 10 kaalusin 106,5 kg siis juba nelja tunni pärast Karmeni võistluse järel olin ma 2,3 kg kergem. See midagi head ei tõotanud. Küki soojendust tehes tundsin juba 170 kg, et jalg on pehme. Kükis sain õigustatult nulli. Surumises olime nii ajahädas, et meil oli aega ainult 10 minutit soojenduseks enne esimest võistlus katset. Alustasin soojendust kohe 170 kg ja põgusa 3 katse pärast olin juba võistlus põrandal. Ei saanud ka sellest alast asja. Ausalt öeldes isegi üllatusin, kui hea tunne nii kesise soojenduse järel võistluspõrandal oli. Jõutõmbes tundsin juba end kindlamalt teadsin, et need raskused, millega siin medaleid jagatakse, võin ma une pealt tõmmata. Hõbe oli õiglane, tegin viimasel kullakatsel ise hooletu haaramisega tõmbe. Nii see 28. medal rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt tuli, eks novembris MM-il teen vigade paranduse," räägib mees.
Kaljula sõnab, et oli tõeline väljakutse Silbaumile pärast oma võistlust abiliseks olla. Ta rõhutab, et varustusega jõutõstmises on abilise roll väga suur ja tähtis. See on füüsiliselt naisterahvale ülinõudlik ning nõuab nii jõudu kui ka head vastupidavust.
"Pärast oma võistlust tekib pingelangus ning selle ja väsimuse pealt abistada tõstjat, kes tõstab väga suuri raskusi, tähendab abilise jaoks tohutut pingutust. Soojendusalal ja võistluspõranda kõrval käib tihe sagimine ja tempo on nii kiire, nagu jookseks sprinti. Andsin endast 100% ja olen õnnelik, et Margus võitis vähemalt hõbemedali," rõõmustab ta.
### Response:
Silbaum ja Kaljula saavutasid Tšehhis EM-il silmapaistvad tulemused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsus vaadatakse juhtorganite poolt uuesti läbi enne oktoobris ja novembris toimuvaid rahvusvahelisi kohtumisi.
Kirjas riikide alaliitudele avaldasid Euroopa ja maailma jalgpalliorganisatsioonid, et nad on pandeemia arengut Euroopas tähelepanelikult jälginud ning nende hinnangul ei ole mõeldav, et sügisel toimuvateks valikmängudeks on olukord nii palju parem, et riikidevaheline liikumine oleks tervitatav.
"Septembris peetakse arvukalt rahvusvahelisi kohtumisi ning leppisime kokku, et rakendame sügisel sama lähenemist, mille UEFA täitevkomitee 14. juunil vastu võttis ning mille põhimõttel mängiti ka kõik MM-i eelringid," seisis kirjas. "Septembris peetavad maavõistlusmängud peetakse täielikult ilma pealtvaatajateta ning selle eesmärk on tagada kõikide osavõtjate ohutus."
2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir peetakse Kataris, kuid tavapärase suveperioodi asemel toimub võistlus talvekuudel. Põhjus peitub kliimas - suvel on Kataris nii kuum, et turniiri pidamine on mängijate tervisele riskantne.
Turniiri avamäng peetakse 21. novembril. Kohtumise üks osapool on kindlasti korraldajamaa, kuid vastane on veel selgumisel. Finaal toimub 18. detsembril. | Jalgpalli MM-i valikmängudele on lubatud vaid kodumeeskonna toetajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsus vaadatakse juhtorganite poolt uuesti läbi enne oktoobris ja novembris toimuvaid rahvusvahelisi kohtumisi.
Kirjas riikide alaliitudele avaldasid Euroopa ja maailma jalgpalliorganisatsioonid, et nad on pandeemia arengut Euroopas tähelepanelikult jälginud ning nende hinnangul ei ole mõeldav, et sügisel toimuvateks valikmängudeks on olukord nii palju parem, et riikidevaheline liikumine oleks tervitatav.
"Septembris peetakse arvukalt rahvusvahelisi kohtumisi ning leppisime kokku, et rakendame sügisel sama lähenemist, mille UEFA täitevkomitee 14. juunil vastu võttis ning mille põhimõttel mängiti ka kõik MM-i eelringid," seisis kirjas. "Septembris peetavad maavõistlusmängud peetakse täielikult ilma pealtvaatajateta ning selle eesmärk on tagada kõikide osavõtjate ohutus."
2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir peetakse Kataris, kuid tavapärase suveperioodi asemel toimub võistlus talvekuudel. Põhjus peitub kliimas - suvel on Kataris nii kuum, et turniiri pidamine on mängijate tervisele riskantne.
Turniiri avamäng peetakse 21. novembril. Kohtumise üks osapool on kindlasti korraldajamaa, kuid vastane on veel selgumisel. Finaal toimub 18. detsembril.
### Response:
Jalgpalli MM-i valikmängudele on lubatud vaid kodumeeskonna toetajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vueltal saab kaasa elada kahele Eesti ratturile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Vueltal saab kaasa elada kahele Eesti ratturile | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maduro sõnul vesistas ta jalgpalluri klubist lahkumise üritusel ühes Messiga. "Kui ma teda nutmas nägin, hakkasin ka ise nutma, sest ta on siiras kutt, tõeline võit spordimaailmale. See, mida Barcelona juhtkond spordimaailma suurimale kalliskivile tegi, ei oma isegi nimetust. Nad kohtlesid teda nagu kõntsa. Ainus asi, mida Messi tahtis, oli karjäär Barcelonas lõpetada," rääkis Maduro.
Presidendi sõnul on nüüd kõik siiski jälle õnnelikud, sest Messi leidis Pariisi Saint-Germaini näol uue väärika koduklubi. "Ma olen kindel, et Messi kogub end ja on PSG-s taas meistrite meister."
Argentiinlane liitus Pariisi suurklubiga teisipäeval, kaks päeva peale seda, kui selgus, et Barcelonal pole võimalik ründeässale uut lepingut pakkuda. | Venezuela president: Barcelona käitus Messiga räpaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maduro sõnul vesistas ta jalgpalluri klubist lahkumise üritusel ühes Messiga. "Kui ma teda nutmas nägin, hakkasin ka ise nutma, sest ta on siiras kutt, tõeline võit spordimaailmale. See, mida Barcelona juhtkond spordimaailma suurimale kalliskivile tegi, ei oma isegi nimetust. Nad kohtlesid teda nagu kõntsa. Ainus asi, mida Messi tahtis, oli karjäär Barcelonas lõpetada," rääkis Maduro.
Presidendi sõnul on nüüd kõik siiski jälle õnnelikud, sest Messi leidis Pariisi Saint-Germaini näol uue väärika koduklubi. "Ma olen kindel, et Messi kogub end ja on PSG-s taas meistrite meister."
Argentiinlane liitus Pariisi suurklubiga teisipäeval, kaks päeva peale seda, kui selgus, et Barcelonal pole võimalik ründeässale uut lepingut pakkuda.
### Response:
Venezuela president: Barcelona käitus Messiga räpaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene juurdluskomitee, mis uurib suuri kuritegusid, teatas, et on Kremli kriitiku organisatsioonide uurimise käigus esitanud talle süüdistuse "kodanike õigusi rikkuva vabaühenduse loomises".
Vene opositsiooni sõnul on võimud hakanud teisitimõtlejaid aktiivsemalt maha suruma septembrikuiste parlamendivalimiste eel. Kreml eitab neid süüdistusi.
Navalnõi vennale Oleg Navalnõile määrati reedel ühe aasta pikkune tingimisi vangistus koroonapiirangute rikkumise eest varem sel aastal.
Moskva Preobraženski ringkonnakohus määras reedel sama juhtumi raames ka Navalnõi liitlasele Nikolai Ljaskinile aasta vabaduse piiramist.
Juunis kuulutas Venemaa Navalnõi organisatsioonid äärmuslikeks ja keelas tema liitlastele valimistel osalemise. | Navalnõile esitati uus süüdistus, mis võib tema vangistust pikendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene juurdluskomitee, mis uurib suuri kuritegusid, teatas, et on Kremli kriitiku organisatsioonide uurimise käigus esitanud talle süüdistuse "kodanike õigusi rikkuva vabaühenduse loomises".
Vene opositsiooni sõnul on võimud hakanud teisitimõtlejaid aktiivsemalt maha suruma septembrikuiste parlamendivalimiste eel. Kreml eitab neid süüdistusi.
Navalnõi vennale Oleg Navalnõile määrati reedel ühe aasta pikkune tingimisi vangistus koroonapiirangute rikkumise eest varem sel aastal.
Moskva Preobraženski ringkonnakohus määras reedel sama juhtumi raames ka Navalnõi liitlasele Nikolai Ljaskinile aasta vabaduse piiramist.
Juunis kuulutas Venemaa Navalnõi organisatsioonid äärmuslikeks ja keelas tema liitlastele valimistel osalemise.
### Response:
Navalnõile esitati uus süüdistus, mis võib tema vangistust pikendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Beyonce viimane sooloalbum "Lemonade" ilmus 2016. aastal ja pälvis kriitikute laialdase heakskiidu. Nüüdseks on fännid tema uut albumit oodanud juba viis aastat ning Beyonce kinnitus, et ta töötab uue muusika kallal, on andnud fännidele lootust, et uus album on peagi tulemas.
Laulja avaldas intervjuus Harper's Bazaariga lootust, et tema uus muusika aitab fännidel põgeneda koroonaviiruse pandeemiast tingitud turbulentsist ja traumast. "Usun, et me kõik oleme valmis põgenema, reisima, uuesti armastama ja naerma," rääkis Beyonce. "Ma tunnen, et tulemas on teatud uuestisünd ning ma tahaksin olla osa sellest õitsemisest."
"Vahel võtab see rohkem kui aasta, et kuulata tuhandeid kõlasid ja leida see õige. Üks refrään võib peita endas rohkem kui 200 harmooniat!" lisas ta. "Aga miski ei ole nii võimas, kui see armastus, kirg ja paranemine, mida tunnen stuudios muusikat salvestades. Pärast 31 aastat tundub see ikka täpselt sama põnev kui 9-aastasena. Nii et jah, uus muusika on tulemas!" | Beyonce kinnitas uue muusika kallal töötamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Beyonce viimane sooloalbum "Lemonade" ilmus 2016. aastal ja pälvis kriitikute laialdase heakskiidu. Nüüdseks on fännid tema uut albumit oodanud juba viis aastat ning Beyonce kinnitus, et ta töötab uue muusika kallal, on andnud fännidele lootust, et uus album on peagi tulemas.
Laulja avaldas intervjuus Harper's Bazaariga lootust, et tema uus muusika aitab fännidel põgeneda koroonaviiruse pandeemiast tingitud turbulentsist ja traumast. "Usun, et me kõik oleme valmis põgenema, reisima, uuesti armastama ja naerma," rääkis Beyonce. "Ma tunnen, et tulemas on teatud uuestisünd ning ma tahaksin olla osa sellest õitsemisest."
"Vahel võtab see rohkem kui aasta, et kuulata tuhandeid kõlasid ja leida see õige. Üks refrään võib peita endas rohkem kui 200 harmooniat!" lisas ta. "Aga miski ei ole nii võimas, kui see armastus, kirg ja paranemine, mida tunnen stuudios muusikat salvestades. Pärast 31 aastat tundub see ikka täpselt sama põnev kui 9-aastasena. Nii et jah, uus muusika on tulemas!"
### Response:
Beyonce kinnitas uue muusika kallal töötamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piirangute alla kuuluvad laulud, mis ohustavad rahvuslikku ühtsust, suveräänsust või territoriaalset terviklikkust, teatas BBC. Piirangud jõustuvad 1. oktoobril.
Hiina kultuuriministeeriumi andmetel on riigis rohkem kui 50 000 meelelahutusasutust, kus saab laulda ja tantsida.
Ministeerium kutsus meelelahutuskohtade omanike laulude sisu üle vaatama.
Tegemist pole esimest korda, kui Hiina piirab karaokelaulmist. 2015. aastal koostas kultuuriministeerium nimekirja, mis keelas mitmed karaokelaulud. Keelati laulud, mis sisaldasid viiteid kuritegevusele ja roppustele.
Hiinas on tsensuur tavaline. Sotsiaalmeediafirmad eemaldavad oma platvormidelt sisu, mis kommunistliku partei hinnangul ohustavad riigi stabiilsust, teatas BBC. | Hiina piirab laulude sisu põhjal karaoket | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piirangute alla kuuluvad laulud, mis ohustavad rahvuslikku ühtsust, suveräänsust või territoriaalset terviklikkust, teatas BBC. Piirangud jõustuvad 1. oktoobril.
Hiina kultuuriministeeriumi andmetel on riigis rohkem kui 50 000 meelelahutusasutust, kus saab laulda ja tantsida.
Ministeerium kutsus meelelahutuskohtade omanike laulude sisu üle vaatama.
Tegemist pole esimest korda, kui Hiina piirab karaokelaulmist. 2015. aastal koostas kultuuriministeerium nimekirja, mis keelas mitmed karaokelaulud. Keelati laulud, mis sisaldasid viiteid kuritegevusele ja roppustele.
Hiinas on tsensuur tavaline. Sotsiaalmeediafirmad eemaldavad oma platvormidelt sisu, mis kommunistliku partei hinnangul ohustavad riigi stabiilsust, teatas BBC.
### Response:
Hiina piirab laulude sisu põhjal karaoket |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täiendav karantiininõue kehtib sportlastele, kes juba on või plaanivad end teistest isoleerida Sydneys. Nõue ei kehti ainult sportlastele, aga ka kõigile teistele, kes Uus-Lõuna-Walesi osariiki mere tagant lendavad.
Osariik teatas ametlikus avalduses, et lisakarantiin on kehtestatud koroonaviiruse deltatüve ulatusliku leviku tõkestamiseks.
Austraalia Olümpiakomitee esitas valitsusele taotluse sportlaste kahekordne karantiininõue tühistada, kuid seda ei rahuldatud. "Samal ajal, kui teised riigid tähistavad oma sportlaste kojutulekut, kohtleme meie neid kõige julmemal ja hoolimatul viisil," ütles olümpiakomitee tegevjuht Matt Carroll kolmapäeval. "Meie sportlased pole mitte ainult täielikult vaktsineeritud, aga on Tokyos elanud ka väga kontrollitud mullis. Nad on end peaaegu igapäevaselt testida lasknud."
Olümpiakomitee sõnul veedavad karantiini Sydneys 56 sportlast, lisaks on juba end seal sisse seadnud 16 atleeti.
Kuigi Austraalia paistab väga rangete piirangutega maailmas silma, on need viiruse levikut silmas pidades ka tõhusad olnud. Pandeemia algusest peale on enam kui 25 miljoni elanikuga riigis tuvastatud kokku alla 37 000 nakatunu, viirusest tingitud surmasid on vähem kui 1000. | Lõuna-Austraaliasse naasvad olümpiasportlased veedavad karantiinis 28 päeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täiendav karantiininõue kehtib sportlastele, kes juba on või plaanivad end teistest isoleerida Sydneys. Nõue ei kehti ainult sportlastele, aga ka kõigile teistele, kes Uus-Lõuna-Walesi osariiki mere tagant lendavad.
Osariik teatas ametlikus avalduses, et lisakarantiin on kehtestatud koroonaviiruse deltatüve ulatusliku leviku tõkestamiseks.
Austraalia Olümpiakomitee esitas valitsusele taotluse sportlaste kahekordne karantiininõue tühistada, kuid seda ei rahuldatud. "Samal ajal, kui teised riigid tähistavad oma sportlaste kojutulekut, kohtleme meie neid kõige julmemal ja hoolimatul viisil," ütles olümpiakomitee tegevjuht Matt Carroll kolmapäeval. "Meie sportlased pole mitte ainult täielikult vaktsineeritud, aga on Tokyos elanud ka väga kontrollitud mullis. Nad on end peaaegu igapäevaselt testida lasknud."
Olümpiakomitee sõnul veedavad karantiini Sydneys 56 sportlast, lisaks on juba end seal sisse seadnud 16 atleeti.
Kuigi Austraalia paistab väga rangete piirangutega maailmas silma, on need viiruse levikut silmas pidades ka tõhusad olnud. Pandeemia algusest peale on enam kui 25 miljoni elanikuga riigis tuvastatud kokku alla 37 000 nakatunu, viirusest tingitud surmasid on vähem kui 1000.
### Response:
Lõuna-Austraaliasse naasvad olümpiasportlased veedavad karantiinis 28 päeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõlemad mehed on suure kogemustepagasiga treenerid. Marko on aastaid töötanud Audenteses, kus ta treenib Eesti parimaid noorkorvpallureid. Ta teab Eesti mängijaid läbi ja lõhki ning ta on kindlasti oma kogemustega koondisele suureks abiks," kommenteeris Majenieks.
"Sergio CV on samuti muljetavaldav - ta on töötanud nii kodumaal Hispaanias, Rootsis ning viimastel aastatel ka Taanis, kus tema juhendatav Virum Basket naiskond krooniti kahel hooajal järjest koduse liiga meistriks. Kuna ta hakkab uuest hooajast peatreenerina tööle Eestis, TalTechi korvpallinaiskonnas, siis tekkis hea võimalus teda koondise juurde kutsuda. Usun, et ta toob meile väärtuslikke teadmisi," lisas lätlane.
42-aastane Rico oli möödunud hooajal Hispaania esiliiga naiskonna ADBA Avilese peatreener.
Koondise üldkehalise ettevalmistuse eest hakkab hoolt kandma treener Raigo Toompuu, füsioterapeudina asub tööle Annabel Kutman ja mänedžerina Taavi Kruut.
"Meil on hea meel, et naiste korvpallikoondis on saanud väga professionaalse personali. Treeneritega on sõlmitud pikaajalised kokkulepped, et nad saaksid oma nägemuse ellu viia. See tagab naiskonna järjepideva ja stabiilse arengu," sõnas Eesti Korvpalliliidu president Priit Sarapuu.
Korvpalli rahvusnaiskonna järgmised ametlikud mängud toimuvad novembris, kui algab 2023. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksari. Alagruppide loosimine toimub 20. augustil. | Naiste korvpallikoondis täiendab taustajõudusid kogenud hispaanlasega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõlemad mehed on suure kogemustepagasiga treenerid. Marko on aastaid töötanud Audenteses, kus ta treenib Eesti parimaid noorkorvpallureid. Ta teab Eesti mängijaid läbi ja lõhki ning ta on kindlasti oma kogemustega koondisele suureks abiks," kommenteeris Majenieks.
"Sergio CV on samuti muljetavaldav - ta on töötanud nii kodumaal Hispaanias, Rootsis ning viimastel aastatel ka Taanis, kus tema juhendatav Virum Basket naiskond krooniti kahel hooajal järjest koduse liiga meistriks. Kuna ta hakkab uuest hooajast peatreenerina tööle Eestis, TalTechi korvpallinaiskonnas, siis tekkis hea võimalus teda koondise juurde kutsuda. Usun, et ta toob meile väärtuslikke teadmisi," lisas lätlane.
42-aastane Rico oli möödunud hooajal Hispaania esiliiga naiskonna ADBA Avilese peatreener.
Koondise üldkehalise ettevalmistuse eest hakkab hoolt kandma treener Raigo Toompuu, füsioterapeudina asub tööle Annabel Kutman ja mänedžerina Taavi Kruut.
"Meil on hea meel, et naiste korvpallikoondis on saanud väga professionaalse personali. Treeneritega on sõlmitud pikaajalised kokkulepped, et nad saaksid oma nägemuse ellu viia. See tagab naiskonna järjepideva ja stabiilse arengu," sõnas Eesti Korvpalliliidu president Priit Sarapuu.
Korvpalli rahvusnaiskonna järgmised ametlikud mängud toimuvad novembris, kui algab 2023. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksari. Alagruppide loosimine toimub 20. augustil.
### Response:
Naiste korvpallikoondis täiendab taustajõudusid kogenud hispaanlasega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Johan Elmi lavastus "Mitte midagi" jutustab loo seitsmest lapsest, kellest üks — Pierre Anthon (Johan Elm) — mõistab, et mitte millelgi ei ole tähtsust, ning hakkab ploomipuu otsast klassikaaslastele oma uut eksistentsialistlikku elutõde kuulutama. Teised lapsed otsustavad Pierre Anthonile näidata, et asjadel ning elul on tähendus. Selleks hakkavad nad neile olulisi esemeid kokku koguma ühise suure Tähenduse jaoks. Esialgne eesmärk Pierre Anthon ploomipuu otsast alla saada ununeb peagi ning loovutused muutuvad aina julmemaks, kuni kulmineeruvad Pierre Anthoni tapmise ja Tähenduse ärapõletamisega. Loovutamistes on oma sisemine loogika, gradatsioon, eemaldutakse argisest ja jõutakse aina "pühamate" esemeteni ning ka nende pühaduse rüvetamiseni, määrdumiseni. Järgnevalt vaatlengi, kuidas tekib lavastuses mustus ning kuidas seda on kujutatud.
Mustuse definitsioonist
Mustust on defineeritud mitmel moel ja ma lähtun ka ise kahest definitsioonist. Esimese neist on algselt sõnastanud lord Chesterton ja William James ning sellele definitsioonile viitab ka Mary Douglas: "Mustus on ollus, mis asub vales kohas". (Douglas [1966] 2015: 89) Selle määratluse tugevuseks peab Douglas ise tõsiasja, et see ei nõua püha ja ilmaliku kindlapiirilist eristamist, tõstab esile mustuse süsteemi lõhkuva omaduse (samas, 97) ning ei seosta mustust ilmtingimata hügieeniga (samas, 90). Olli Lagerspetz peab aga sellist definitsiooni ebatäpseks, nõustudes küll sellega, et mustuse puhul on alati oluline kontekst ja et mustus ei võrdu ebahügieenilisusega, kuid eelistab mustust näha esemete omadusena. (Lagesrpetz [2006] 2020: 153) Lagerspetz toob mustusest ja selle suhtelisusest rääkides sisse kaks mõistet, mida Douglas ei kasuta: kokkupuutematerjal ja peremeesese. Nende kahe suhe määrabki ära, kas ese on must või mitte. Kokkupuutematerjali võib pidada mustuseks juhul, kui kokkupuutel peremeesesemega muutub peremeesese mustaks. Kuid need rollid ei ole kivisse raiutud. Mustuse suhtelisus avaldub selles, et mustus tekib teiste omaduste mõjul ehk siis tegemist on sekundaarse omadusega — kingad võivad olla põranda suhtes kokkupuutematerjal, kuid maapinna suhtes peremeesese. (Samas, 64, 69–70) Kingade näidet kasutab ka Douglas ([1966] 2015: 90), väites, et kingad laual on vales kohas asuv ollus ja seega mustus, kuid Lagerspetz väidab vastu, et sellises olukorras saab kingi pidada mustuseks vaid siis, kui kingad ise on räpased. Puhtad kingad laual ei ole mustus, sest need ei määri lauda. Lisaks väidab Lagerspetz, et Douglase definitsiooni järgi ei oleks ka prügikastis asuv prügi mustus, sest see on oma õiges kohas, kuid prügi ise on ilmselgelt mustus. (Lagerspetz [2006] 2020: 128; 130)
Minu arvates on siiski võimalik kasutada mõlemat definitsiooni paralleelselt. Lagerspetz hakkab Douglase definitsiooni puhul kinni just mustuse ja hügieeni seotusest, kuid samas ei ole ta seda ka ise primaarseks pidanud. Prügi peetaksegi ju mustuseks kahel põhjusel: see kas on ebahügieeniline (ehk sobitub Lagerspetzi käsitlusega kokkupuutematerjalist ja peremeesesemest) või sellel ei ole enam otstarvet ega kohta (ehk seostub Douglase definitsiooniga). Lagerspetz näeb mustust omadusena, mis tekib suuresti objekti enda olemusest/telos'est ning nii on tema definitsioon ka avaram. Douglase definitsioon sobitub jällegi mustuse kui situatsiooniga, mustuse paiknemisega keskkonnas. Neid kahte definitsiooni ühendades saab mustust käsitleda laiahaardelisemalt ja avada lavastust mitmest tahust.
Pierre Anthon — mustus kui situatsioon
Douglase definitsioonist lähtudes saab vaadata Pierre Anthoni kui mustust: ta asub nii ideeliselt kui ka füüsiliselt vales kohas. Idee, et mitte millelgi ei ole tähendust, ei ole ka teistele lastele võõras, kuid see on midagi, millest ei räägita ja mida ka ise ei taheta uskuda. Lisaks on 14-aastase lapse koht eelkõige koolipingis, mitte ploomipuu otsas. Seda tõdeb ka Frederik (Jaanus Tepomees): "Keegi ei saa lihtsalt minema jalutada." Seega seostub Pierre Anthoni tegevus millegi keelatuga, millel on rohkem ühist mustuse ja korralageduse kui puhtuse ja korraga. (Douglas [1966] 2015: 179; Lagerspetz [2006] 2020: 224)
Kuid miks ei oleks võinud ta sinna puu otsa jääda? Pierre Anthoni anomaalne käitumine on ohtlik kogukonnale ja seal valitsevatele mõttemustritele ning toob kaasa vajaduse sellega tegelda. Douglas ([1966] 2015: 93) võrdsustab anomaalia ehk hulka sobimatu elemendi mustusega ning kui anomaalia seisneb lahkarvamuses, hakatakse kahtlema iseendas või proovitakse teist ümber veenda (samas, 96). Lavastuse põhjal võib öelda, et tegemist ei ole teineteist välistavate lähenemistega. Kuigi lapsed üritavad Pierre Anthonile tõestada, et asjadel ja elul on tähendus, on loovutamine suuresti ajendatud ka vajadusest seda iseendale tõestada. Laval ei ole Pierre Anthoni kordagi näha, kuulda on ainult tema hääl ning poisi viimase repliigi lausuvad kõik näitlejad korraga, mis võimaldab tõlgendada Pierre Anthoni laste sisekõnena, nende endi kahtluste (kehatu) kehastusena.
Kahtlemine nende endi õiguses ei lase neil ka Pierre Anthoni eirata ja teda formaalselt ühiskonnast välja heita, nagu seda tavaliselt kõrvalekaldujatega tehakse. (Lagerspetz [2006] 2020: 161) Lapsed hakkavad neile olulisi esemeid kokku koguma, kuid kõigist nende ohverdustest hoolimata ei suuda nad Pierre Anthoni ümber veenda. Pigem annab poisi viimane repliik märku sellest, et Tähendus ja selle müümine ainult kinnitab tema arusaama — mitte millelgi ei ole tähtsust. Douglase ([1966] 2015: 95–96) järgi on anomaaliaga tegelemiseks viis võimalust ja kui ümberveenmine ei õnnestu, proovitakse anomaaliat füüsiliselt ohjata ning Pierre Anthon eemaldatakse jäädavalt kogukonnast. Kogu protsess tugevdab laste varasemat maailmavaadet. Lavastuse lõpuks ei alistuta nihilismile ja eksistentsialismile, vaid kõlama jääb Agnese (Lena Barbara Luhse) repliik "Ja isegi, kui ma ei tea, mida see tähendab, olen ma kindel, et sellel on tähendus". Seega toimis mustuse eemaldamine kogukonda (taas)ühendavalt: loovutuste käigus üksteise vastu pöördunud noored on taastanud korra ja ühise arusaama maailmast.
Mustus kui omadus
Eksisteeriva maailmakorra kaitsmisega kaasnevad sageli pühaduse ja religiooni ilmingud (Lagerspetz [2006] 2020: 161) ja nii ka lavastuses "Mitte midagi". Siinkohal on oluline täpsustada religiooni mõistet, sest kuigi lavastuses on üks tegelane selgelt kristlane, ei seostu religioon ühe kindla usundiga. Religioon on rituaali kaudu loodav väe ja kogukonna vaheline suhe, mille keskmes on pühaduse kogemus ja mis ilmneb konflikti lahendamisel. (Scruton [2007] 2008) Loodud rituaali eesmärgiks on tõestada Pierre Anthonile, et asjadel on tähendus, ja saada ta ploomipuu otsast alla, rituaaliks endaks on kordamööda asjade loovutamine Tähendusele. Selles protsessis avaldub mustus kui esemete omadus.
Loovutused 1 saab jagada kolme kategooriasse vastavalt sellele, mida need üldisemalt tähendavad. Esimese kategooria moodustavad loovutused 1–9 ja neid võib pidada rituaalieelseteks loovutusteks. Nende puhul ei ole lapsed veel paika pannud rituaali käitumisreegleid ja asjadel pole nende endi jaoks eriti suurt tähtsust. Teise kategooria esimeseks loovutuseks on Karli hamster. Hamstri loovutusega toimunud muutust markeerivad ka tegelased ise. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kuigi saekaater, kus Tähendust hoitakse, muutub teksti tasandil ajapikku aina räpasemaks (lavaruumis see ei kajastu, kuid sõnaliselt mainitakse saekaatri määrdumist), koristatakse seda lavastuse jooksul ainult ühe korra, pärast hamstri loovutamist. Koristamist võib üldiselt vaadata kui katkestust senistes toimingutes, ettevalmistust saabuvaks. (Lagerspetz [2006] 2020: 335) Saekaater valmistatakse ette järgnevateks sündmusteks ning saekaatri ja Tähenduse funktsioon muutub: see ei ole enam hüljatud hoone, vaid midagi püha ja olulist. Laval laiali olevate esemete kokkukogumine ja riiulile asetamine muudab oluliseks Tähenduse enda puhtuse. Tähendus ise muutub peremeesesemeks ja selle puhtus on oluline; see on miski, mida tuleb määrdumise eest kaitsta. Isegi kui korrastatus on ajutine, markeerib koristamine Tähenduse muutumist.
Teise kategooria loovutused, 10–21, koondavad esemeid, millele tahetakse loovutuste käigus anda meelevaldne sümboolne tähendus. Lähtudes eeldusest, et igal asjal on oma telos ehk eesmärk, rikub asjade loovutamise sümboolsus, tähenduse asetamine iseenesest väljapoole, esemete ja inimeste vahelist kokkulepet. Inimene ei saa määrata esemete telos't, sest esemed on enamasti vanemad kui indiviidid. (Lagerspetz [2006] 2020: 96-97) Näiteks kihlasõrmuse funktsioon (inimese suhtestaatuse näitamine) eksisteeris juba enne Ursula-Marie sündi. Ursula-Marie (Maarja Johanna Mägi) vanaema ja ka tüdruk ise omistavad sõrmusele tähenduse, mille järgi sõrmus "sümboliseeris põlvkondade armastust ja toetust naiseks kasvamisel". Ka teistele esemetele omistatakse sümboolsed omadused. Nii peab iga loovutatud ese sarnanema rohkem tegelase identiteeti kujutava idee kui iseendaga. Toimub kokkupõrge eseme eesmärgi ja talle peale sunnitud sümboolsuse vahel, sest iga loovutatud ese saab olla ainult pelk vari sellest, mida ta tegelaste arvates kujutama peab. Olemasoleva eseme ja ideaali vahel on kontrast, toimub riknemine. (Samas, 294–295, 125) Seega võib väita, et esemete loovutamine muudab asjad riknemisprotsessi kaudu mustuseks. Seda mustust kujutatakse ka visuaalselt. Alates teisest kategooriast on kõik loovutatud esemed musta värvi.
Kolmanda kategooria loovutusi esindatakse Tähenduses küll esemeliselt, kuid ometi on need seotud pigem tegudega ja mustuski esineb teisel kujul. Kuigi juba teise kategooria loovutused panevad lapsed proovile ning need peaksid sümboliseerima mitmeid olulisi tahke nende identiteedist, ei tähenda esemete äraandmine tegelikult veel identiteedi muutust. Kolmanda kategooria loovutused on peamiselt seotud tegevustega ja nendel tegudel on reaalsed tagajärjed laste olemuslikule puhtusele.
Kolmanda kategooria moodustavad loovutused 22–25. Neile eelneb surnuaiaskäik ja Karli (Kaarel Pogga) surnud venna loovutamine Tähendusele. Surnuaiastseeni lõpus on ka hetk, mil Karl jääb üksinda saekaatrisse. Sündmused mõjuvad talle väga erutavalt ja ta oksendab Tähenduse juures. Kõik kehaeritised on ebapuhtuse allikad (Douglas [1966] 2015: 87) ning see on esimene kord, kui Tähendus füüsiliselt määrdub. Jällegi saab Tähenduse enda mustuse astme muutumisest teha järeldusi edasiste sündmuste kohta. Tähenduse määrdumine viitab sellele, et ka loovutused ise muutuvad pühamaks ja ühtlasi mustemaks. Kuigi ebapuhas ja püha tunduvad vastandlikud mõisted, ei välista nad sugugi teineteist; neil on lausa sarnaseid omadusi ja miski võib olla püha, sest see on ebapuhas, ja ebapuhas sellepärast, et see on püha. (Lagerspetz [2006] 2020: 161) Tähenduse määrdumine viitab sellele, et ka loovutused ise muutuvad pühamaks ja ühtlasi mustemaks. Kuna kolmanda kategooria loovutused seostuvad kõik millegi "püha" rüvetamisega, vaatan neid ükshaaval.
Ursula-Marie vägistamise puhul saab loovutuse mustust mõista mitmeti: ühelt poolt Ursula-Marie neitsilikkuse ja puhtuse rikkumise kaudu ehk ideeliselt ning samas ka füüsiliselt, inimestevahelise läheduse mustusest ja puhtusest lähtudes. Inimeste puhul määrab asjaolu, kas tegemist on puhta või musta lähedusega, inimese ja välismaailma piiride muutumine. Puhta läheduse korral tõmbab inimene oma piirid välismaailma ees ise koomale, musta läheduse korral ületatakse piire meelevaldselt. Vägistamise ehk meelevaldse piiride ületamise korral on füüsilise määrdumise tunne enamasti vaimne (Lagerspetz [2006] 2020: 350, 352) ja Ursula-Mariet ennastki saab vaadata n-ö mustuse teljel: puutumata, ebapuhas, puhastunud (samas, 294). Pärast süütuse kaotamist ei ole ta enam puutumata ja ta ei ole veel puhastunud. Ursula-Marie vägistamise puhul on oluline ka süütuse võtja Jon Johan (Oskar Seeman). Ursula-Marie on lavastuses neitsiliku naisetüübi kehastaja, juba tema nimi viitab neitsipühak Ursulale ja Marie on seotud neitsi Maarjaga. Jon Johan on seevastu üks kehalisemaid ja räpasemaid tegelasi lavastuses. Ta on teiste tegelastega pidevalt kontaktis — patsutused, tervitused — ja mainib korduvalt higistamist, kusehäda jm. Jon Johani räpasus loob eriti suure kontrastsuse tema ja Ursula-Marie vahel ning rõhutab tüdruku ebapuhtust.
Kirikust Jeesuse ristikuju varastamine on Frederiki jaoks murdepunkt. Seni on ta paljude loovutuste vastu protestinud just sellepärast, et need läksid vastuollu tema usuga. Kuid nüüd peab Frederik rüvetama oma identiteedi alustala ja veel teoga, mille ilmnedes ta kindlasti kogudusest välja visataks. Nagu vargusest endast veel vähe oleks, murduvad Jeesuse jalad risti küljest lahti, rist läheb katki. Tekib kontrast algolukorra/ideaali ja reaalsuse vahel ehk risti puhul riknemine. Vargus ise läheb vastuollu seitsmenda käsuga ja Frederik muutub patuseks.
Koer Ella tulek saekaatrisse toob Tähenduse juurde mitu mustuse aspekti. Esiteks on koerad ise Vana Testamendi järgi roojased loomad. (3 Mo 11:27) Ella panustab Tähenduse üldisele määrdumisele väljaheidetega ja urineerib ka roosipuust risti peale, mille tõttu Frederik nõuab Ella tapmist. Agnes tapab Ella ja lisab Tähendusele uue tasandi — esimest korda valatakse Tähenduse jaoks verd. Vere valamine muutub oluliseks hiljem, sest määrdumine ise dikteerib ka selle, kuidas midagi peaks puhastama (Lagerspetz [2006] 2020: 306), ja lepitusriituste järgi "need, kes on määrdunud verega, saavad ka puhtaks veres" (samas, 46). Lisaks saab Ella laiba puutumisega roojaseks ka Agnes. (3 Mo 11:27–28)
Jon Johani sõrme kaotust võib vaadata kahest aspektist. Esiteks kaotab Jon Johan füüsiliselt osa oma kehast, ta on "katkine", ta ei ole võimeline teatud tegevusi — kirjutamine, kitarrimäng, korvpall — enam sooritama. Witold Gombrowicz toob näidendis "Laulatus" esile sõrme võimu. Sõrmel on võime suunata inimese tähelepanu ja sõrmeosutus märgib ka tema tahet. Kantsleri sõrmeosutusel on täidesaatev võim. (Vt Gombrowicz [1988] 2004: 92–93) Nüüd peab Jon Johan ilma jääma sellestsamast sõrmest, millega ta mõned hetked varem osutas kõigile klassikaaslastele ja lausus: "Ma kitun ära!" Endine klassi liider jääb ilma oma võimust, tema sõrmeosutusel ei ole enam mingit tähtsust.
Mustus kui omadus väljendub lavastuses Tähenduse ja loovutuste kaudu. Loovutused saab jagada kolme kategooriasse, mis erinevad üksteisest mustuse iseloomu poolest. Kolme kategooriat eristab üksteisest ka Tähenduse räpasuse kujutamine. Esimese kategooria loovutused on rituaalieelsed, teise kategooria loovutused on esemelised ja seega tekib mustus otseselt esemete telos'e rikkumise tagajärjel. Kolmanda kategooria loovutused tuginevad tegudele ning tekkiv mustus on inimeses eneses ja suuresti sümboolne. Viimase kahe kategooria puhul on mustust kujutatud ka kunstiliselt — kõik loovutatud esemed on mustad, mis rõhutab inimeste ja asjade vahelise suhte rikkumist.
Puhastumine
Selleks, et vaadata lähemalt puhastumist, on vaja tagasi minna loovutuste kui rituaali juurde. Rituaalid eeldavad teatavaid käitumisreegleid (Lagerspetz [2006] 2020: 144) ja lavastuses hakatakse Tähendust looma kahe reegli järgi: mida raskem on loobuda, seda suurem on tähendus ja viimane loovutaja määrab järgmise eseme, mis Tähendusele antakse. Eelneva põhjal on näha, et hoolimata laste pingutusest, ei täida nende rituaal soovitud eesmärki ning, veelgi enam, rikub laste endi puhtust. Paratamatult tekib küsimus, kuidas selline langus üldse võimalik oli ja miks rituaal ei õnnestunud. Kas kõik loovutused olid asjata? Rituaali toimimine sõltub ette seatud tingimustest ja osalejate ausatest kavatsustest; juhul kui neid ei järgita, on kogu rituaal kehtetu. (Douglas [1966] 2015: 297) Enesele kehtestatud tingimusi järgitakse, korduvalt rõhutatakse, et kõik peavad osalema, muidu neil ei õnnestu Pierre Anthoni puu otsast alla saada, kuid probleem tekib just laste kavatsusega. Peagi muutub rituaali eesmärk üksteisele kätte maksmiseks ja see viib rituaali ebaõnnestumiseni.
Kui rituaal kukub läbi, tuleb leida teisi mooduseid varasema maailmakorra taaskehtestamiseks. Pierre Anthoni tapmist/kogukonnast eemaldamist saab võtta "patuoina" ohverdamisena. Patuoinas on kogukonnaväline isik, kellele saab suunata kõik kuhjunud pinged ja taastada seeläbi ühiskondlik kord, lõpetada kättemaksutsükkel. (Scruton [2007] 2008) Nii ongi võimalik, et hoolimata luhtunud rituaalist, taastatakse algne maailmapilt. Patuoina ohverdamine on jällegi ainus võimalus puhastumiseks, sest Ella loovutamine Tähendusele määris ka selle verega ning nõuab puhastumiseks sama taseme loovutust. (Lagerspetz [2006] 2020: 46) Kuigi lavastuses on rituaali eesmärk taastada Pierre Anthoni eraldumisele eelnenud maailmakord, ebaõnnestub see, sest lapsed ei suuda kinni pidada rituaali käitumisreeglitest. Pierre Anthoni kui patuoina ohverdamisega suudetakse taastada kogukonna ühine maailmavaade ja ise taas puhastuda. Kõik rituaalis osalejad jõuavad mustuse telje (puutumata, ebapuhas, puhastunud) ühest otsast teise.
Kirjandus:
Mary Douglas [1966] 2015. Puhtus ja oht. Mõistete "rüvetus" ja "tabu" analüüs. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Witold Gombrowicz [1988] 2004. Laulatus ja teisi näidendeid. Tallinn: Hendrik Lindepuu Kirjastus.
Olli Lagerspetz [2006] 2020. Mustuse filosoofia. Raamat maailmast, meie kodust. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Roger Scruton [2007] 2008. Püha ja inimlik. — Vikerkaar, nr 1–2, lk 146–152.
Viited:
1 Loovutuste loetelu:
1. Jon Johani vana katkine ansambli The Beatles vinüül
2. Harilik pliiats, millega Karl kirjutas oma esimesse klassi astumise eksamid
3. Otto pusa
4. Agnese kamm
5. Ursula-Marie vana nukk
6. Frederiki katkine piibel
7. (linnaelanikelt kokku korjatud esemed)
8. Karli autogrammiga reket
9. Ursula-Marie papagoidega kõrvarõngad
10. Agnese uued kingad
11. Karli hamster Väike Oskar
12. Jon Johani teleskoop
13. Ursula-Marie vanaema kihlasõrmus
14. Otto sünnitunnistus
15. Frederiki Dannebrog
16. Agnese õmblusmasin
17. Ursula-Marie päevik
18. Frederiki isa klassis asuv formaldehüüdis madu
19. Otto rula
20. Jon Johani maakondliku korvpallimängu esimese koha karikas
21. Agnese juuksed
22. Karli surnud väikese venna kirst
23. Ursula-Marie süütus
24. Frederik peab varastama roosipuust ristil Jeesuse kuju
25. Agnes peab tapma Ella
26. Jon Johani parema käe nimetissõrm | Arvustus. Kuidas saada eksistentsialist ploomipuu otsast alla? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johan Elmi lavastus "Mitte midagi" jutustab loo seitsmest lapsest, kellest üks — Pierre Anthon (Johan Elm) — mõistab, et mitte millelgi ei ole tähtsust, ning hakkab ploomipuu otsast klassikaaslastele oma uut eksistentsialistlikku elutõde kuulutama. Teised lapsed otsustavad Pierre Anthonile näidata, et asjadel ning elul on tähendus. Selleks hakkavad nad neile olulisi esemeid kokku koguma ühise suure Tähenduse jaoks. Esialgne eesmärk Pierre Anthon ploomipuu otsast alla saada ununeb peagi ning loovutused muutuvad aina julmemaks, kuni kulmineeruvad Pierre Anthoni tapmise ja Tähenduse ärapõletamisega. Loovutamistes on oma sisemine loogika, gradatsioon, eemaldutakse argisest ja jõutakse aina "pühamate" esemeteni ning ka nende pühaduse rüvetamiseni, määrdumiseni. Järgnevalt vaatlengi, kuidas tekib lavastuses mustus ning kuidas seda on kujutatud.
Mustuse definitsioonist
Mustust on defineeritud mitmel moel ja ma lähtun ka ise kahest definitsioonist. Esimese neist on algselt sõnastanud lord Chesterton ja William James ning sellele definitsioonile viitab ka Mary Douglas: "Mustus on ollus, mis asub vales kohas". (Douglas [1966] 2015: 89) Selle määratluse tugevuseks peab Douglas ise tõsiasja, et see ei nõua püha ja ilmaliku kindlapiirilist eristamist, tõstab esile mustuse süsteemi lõhkuva omaduse (samas, 97) ning ei seosta mustust ilmtingimata hügieeniga (samas, 90). Olli Lagerspetz peab aga sellist definitsiooni ebatäpseks, nõustudes küll sellega, et mustuse puhul on alati oluline kontekst ja et mustus ei võrdu ebahügieenilisusega, kuid eelistab mustust näha esemete omadusena. (Lagesrpetz [2006] 2020: 153) Lagerspetz toob mustusest ja selle suhtelisusest rääkides sisse kaks mõistet, mida Douglas ei kasuta: kokkupuutematerjal ja peremeesese. Nende kahe suhe määrabki ära, kas ese on must või mitte. Kokkupuutematerjali võib pidada mustuseks juhul, kui kokkupuutel peremeesesemega muutub peremeesese mustaks. Kuid need rollid ei ole kivisse raiutud. Mustuse suhtelisus avaldub selles, et mustus tekib teiste omaduste mõjul ehk siis tegemist on sekundaarse omadusega — kingad võivad olla põranda suhtes kokkupuutematerjal, kuid maapinna suhtes peremeesese. (Samas, 64, 69–70) Kingade näidet kasutab ka Douglas ([1966] 2015: 90), väites, et kingad laual on vales kohas asuv ollus ja seega mustus, kuid Lagerspetz väidab vastu, et sellises olukorras saab kingi pidada mustuseks vaid siis, kui kingad ise on räpased. Puhtad kingad laual ei ole mustus, sest need ei määri lauda. Lisaks väidab Lagerspetz, et Douglase definitsiooni järgi ei oleks ka prügikastis asuv prügi mustus, sest see on oma õiges kohas, kuid prügi ise on ilmselgelt mustus. (Lagerspetz [2006] 2020: 128; 130)
Minu arvates on siiski võimalik kasutada mõlemat definitsiooni paralleelselt. Lagerspetz hakkab Douglase definitsiooni puhul kinni just mustuse ja hügieeni seotusest, kuid samas ei ole ta seda ka ise primaarseks pidanud. Prügi peetaksegi ju mustuseks kahel põhjusel: see kas on ebahügieeniline (ehk sobitub Lagerspetzi käsitlusega kokkupuutematerjalist ja peremeesesemest) või sellel ei ole enam otstarvet ega kohta (ehk seostub Douglase definitsiooniga). Lagerspetz näeb mustust omadusena, mis tekib suuresti objekti enda olemusest/telos'est ning nii on tema definitsioon ka avaram. Douglase definitsioon sobitub jällegi mustuse kui situatsiooniga, mustuse paiknemisega keskkonnas. Neid kahte definitsiooni ühendades saab mustust käsitleda laiahaardelisemalt ja avada lavastust mitmest tahust.
Pierre Anthon — mustus kui situatsioon
Douglase definitsioonist lähtudes saab vaadata Pierre Anthoni kui mustust: ta asub nii ideeliselt kui ka füüsiliselt vales kohas. Idee, et mitte millelgi ei ole tähendust, ei ole ka teistele lastele võõras, kuid see on midagi, millest ei räägita ja mida ka ise ei taheta uskuda. Lisaks on 14-aastase lapse koht eelkõige koolipingis, mitte ploomipuu otsas. Seda tõdeb ka Frederik (Jaanus Tepomees): "Keegi ei saa lihtsalt minema jalutada." Seega seostub Pierre Anthoni tegevus millegi keelatuga, millel on rohkem ühist mustuse ja korralageduse kui puhtuse ja korraga. (Douglas [1966] 2015: 179; Lagerspetz [2006] 2020: 224)
Kuid miks ei oleks võinud ta sinna puu otsa jääda? Pierre Anthoni anomaalne käitumine on ohtlik kogukonnale ja seal valitsevatele mõttemustritele ning toob kaasa vajaduse sellega tegelda. Douglas ([1966] 2015: 93) võrdsustab anomaalia ehk hulka sobimatu elemendi mustusega ning kui anomaalia seisneb lahkarvamuses, hakatakse kahtlema iseendas või proovitakse teist ümber veenda (samas, 96). Lavastuse põhjal võib öelda, et tegemist ei ole teineteist välistavate lähenemistega. Kuigi lapsed üritavad Pierre Anthonile tõestada, et asjadel ja elul on tähendus, on loovutamine suuresti ajendatud ka vajadusest seda iseendale tõestada. Laval ei ole Pierre Anthoni kordagi näha, kuulda on ainult tema hääl ning poisi viimase repliigi lausuvad kõik näitlejad korraga, mis võimaldab tõlgendada Pierre Anthoni laste sisekõnena, nende endi kahtluste (kehatu) kehastusena.
Kahtlemine nende endi õiguses ei lase neil ka Pierre Anthoni eirata ja teda formaalselt ühiskonnast välja heita, nagu seda tavaliselt kõrvalekaldujatega tehakse. (Lagerspetz [2006] 2020: 161) Lapsed hakkavad neile olulisi esemeid kokku koguma, kuid kõigist nende ohverdustest hoolimata ei suuda nad Pierre Anthoni ümber veenda. Pigem annab poisi viimane repliik märku sellest, et Tähendus ja selle müümine ainult kinnitab tema arusaama — mitte millelgi ei ole tähtsust. Douglase ([1966] 2015: 95–96) järgi on anomaaliaga tegelemiseks viis võimalust ja kui ümberveenmine ei õnnestu, proovitakse anomaaliat füüsiliselt ohjata ning Pierre Anthon eemaldatakse jäädavalt kogukonnast. Kogu protsess tugevdab laste varasemat maailmavaadet. Lavastuse lõpuks ei alistuta nihilismile ja eksistentsialismile, vaid kõlama jääb Agnese (Lena Barbara Luhse) repliik "Ja isegi, kui ma ei tea, mida see tähendab, olen ma kindel, et sellel on tähendus". Seega toimis mustuse eemaldamine kogukonda (taas)ühendavalt: loovutuste käigus üksteise vastu pöördunud noored on taastanud korra ja ühise arusaama maailmast.
Mustus kui omadus
Eksisteeriva maailmakorra kaitsmisega kaasnevad sageli pühaduse ja religiooni ilmingud (Lagerspetz [2006] 2020: 161) ja nii ka lavastuses "Mitte midagi". Siinkohal on oluline täpsustada religiooni mõistet, sest kuigi lavastuses on üks tegelane selgelt kristlane, ei seostu religioon ühe kindla usundiga. Religioon on rituaali kaudu loodav väe ja kogukonna vaheline suhe, mille keskmes on pühaduse kogemus ja mis ilmneb konflikti lahendamisel. (Scruton [2007] 2008) Loodud rituaali eesmärgiks on tõestada Pierre Anthonile, et asjadel on tähendus, ja saada ta ploomipuu otsast alla, rituaaliks endaks on kordamööda asjade loovutamine Tähendusele. Selles protsessis avaldub mustus kui esemete omadus.
Loovutused 1 saab jagada kolme kategooriasse vastavalt sellele, mida need üldisemalt tähendavad. Esimese kategooria moodustavad loovutused 1–9 ja neid võib pidada rituaalieelseteks loovutusteks. Nende puhul ei ole lapsed veel paika pannud rituaali käitumisreegleid ja asjadel pole nende endi jaoks eriti suurt tähtsust. Teise kategooria esimeseks loovutuseks on Karli hamster. Hamstri loovutusega toimunud muutust markeerivad ka tegelased ise. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kuigi saekaater, kus Tähendust hoitakse, muutub teksti tasandil ajapikku aina räpasemaks (lavaruumis see ei kajastu, kuid sõnaliselt mainitakse saekaatri määrdumist), koristatakse seda lavastuse jooksul ainult ühe korra, pärast hamstri loovutamist. Koristamist võib üldiselt vaadata kui katkestust senistes toimingutes, ettevalmistust saabuvaks. (Lagerspetz [2006] 2020: 335) Saekaater valmistatakse ette järgnevateks sündmusteks ning saekaatri ja Tähenduse funktsioon muutub: see ei ole enam hüljatud hoone, vaid midagi püha ja olulist. Laval laiali olevate esemete kokkukogumine ja riiulile asetamine muudab oluliseks Tähenduse enda puhtuse. Tähendus ise muutub peremeesesemeks ja selle puhtus on oluline; see on miski, mida tuleb määrdumise eest kaitsta. Isegi kui korrastatus on ajutine, markeerib koristamine Tähenduse muutumist.
Teise kategooria loovutused, 10–21, koondavad esemeid, millele tahetakse loovutuste käigus anda meelevaldne sümboolne tähendus. Lähtudes eeldusest, et igal asjal on oma telos ehk eesmärk, rikub asjade loovutamise sümboolsus, tähenduse asetamine iseenesest väljapoole, esemete ja inimeste vahelist kokkulepet. Inimene ei saa määrata esemete telos't, sest esemed on enamasti vanemad kui indiviidid. (Lagerspetz [2006] 2020: 96-97) Näiteks kihlasõrmuse funktsioon (inimese suhtestaatuse näitamine) eksisteeris juba enne Ursula-Marie sündi. Ursula-Marie (Maarja Johanna Mägi) vanaema ja ka tüdruk ise omistavad sõrmusele tähenduse, mille järgi sõrmus "sümboliseeris põlvkondade armastust ja toetust naiseks kasvamisel". Ka teistele esemetele omistatakse sümboolsed omadused. Nii peab iga loovutatud ese sarnanema rohkem tegelase identiteeti kujutava idee kui iseendaga. Toimub kokkupõrge eseme eesmärgi ja talle peale sunnitud sümboolsuse vahel, sest iga loovutatud ese saab olla ainult pelk vari sellest, mida ta tegelaste arvates kujutama peab. Olemasoleva eseme ja ideaali vahel on kontrast, toimub riknemine. (Samas, 294–295, 125) Seega võib väita, et esemete loovutamine muudab asjad riknemisprotsessi kaudu mustuseks. Seda mustust kujutatakse ka visuaalselt. Alates teisest kategooriast on kõik loovutatud esemed musta värvi.
Kolmanda kategooria loovutusi esindatakse Tähenduses küll esemeliselt, kuid ometi on need seotud pigem tegudega ja mustuski esineb teisel kujul. Kuigi juba teise kategooria loovutused panevad lapsed proovile ning need peaksid sümboliseerima mitmeid olulisi tahke nende identiteedist, ei tähenda esemete äraandmine tegelikult veel identiteedi muutust. Kolmanda kategooria loovutused on peamiselt seotud tegevustega ja nendel tegudel on reaalsed tagajärjed laste olemuslikule puhtusele.
Kolmanda kategooria moodustavad loovutused 22–25. Neile eelneb surnuaiaskäik ja Karli (Kaarel Pogga) surnud venna loovutamine Tähendusele. Surnuaiastseeni lõpus on ka hetk, mil Karl jääb üksinda saekaatrisse. Sündmused mõjuvad talle väga erutavalt ja ta oksendab Tähenduse juures. Kõik kehaeritised on ebapuhtuse allikad (Douglas [1966] 2015: 87) ning see on esimene kord, kui Tähendus füüsiliselt määrdub. Jällegi saab Tähenduse enda mustuse astme muutumisest teha järeldusi edasiste sündmuste kohta. Tähenduse määrdumine viitab sellele, et ka loovutused ise muutuvad pühamaks ja ühtlasi mustemaks. Kuigi ebapuhas ja püha tunduvad vastandlikud mõisted, ei välista nad sugugi teineteist; neil on lausa sarnaseid omadusi ja miski võib olla püha, sest see on ebapuhas, ja ebapuhas sellepärast, et see on püha. (Lagerspetz [2006] 2020: 161) Tähenduse määrdumine viitab sellele, et ka loovutused ise muutuvad pühamaks ja ühtlasi mustemaks. Kuna kolmanda kategooria loovutused seostuvad kõik millegi "püha" rüvetamisega, vaatan neid ükshaaval.
Ursula-Marie vägistamise puhul saab loovutuse mustust mõista mitmeti: ühelt poolt Ursula-Marie neitsilikkuse ja puhtuse rikkumise kaudu ehk ideeliselt ning samas ka füüsiliselt, inimestevahelise läheduse mustusest ja puhtusest lähtudes. Inimeste puhul määrab asjaolu, kas tegemist on puhta või musta lähedusega, inimese ja välismaailma piiride muutumine. Puhta läheduse korral tõmbab inimene oma piirid välismaailma ees ise koomale, musta läheduse korral ületatakse piire meelevaldselt. Vägistamise ehk meelevaldse piiride ületamise korral on füüsilise määrdumise tunne enamasti vaimne (Lagerspetz [2006] 2020: 350, 352) ja Ursula-Mariet ennastki saab vaadata n-ö mustuse teljel: puutumata, ebapuhas, puhastunud (samas, 294). Pärast süütuse kaotamist ei ole ta enam puutumata ja ta ei ole veel puhastunud. Ursula-Marie vägistamise puhul on oluline ka süütuse võtja Jon Johan (Oskar Seeman). Ursula-Marie on lavastuses neitsiliku naisetüübi kehastaja, juba tema nimi viitab neitsipühak Ursulale ja Marie on seotud neitsi Maarjaga. Jon Johan on seevastu üks kehalisemaid ja räpasemaid tegelasi lavastuses. Ta on teiste tegelastega pidevalt kontaktis — patsutused, tervitused — ja mainib korduvalt higistamist, kusehäda jm. Jon Johani räpasus loob eriti suure kontrastsuse tema ja Ursula-Marie vahel ning rõhutab tüdruku ebapuhtust.
Kirikust Jeesuse ristikuju varastamine on Frederiki jaoks murdepunkt. Seni on ta paljude loovutuste vastu protestinud just sellepärast, et need läksid vastuollu tema usuga. Kuid nüüd peab Frederik rüvetama oma identiteedi alustala ja veel teoga, mille ilmnedes ta kindlasti kogudusest välja visataks. Nagu vargusest endast veel vähe oleks, murduvad Jeesuse jalad risti küljest lahti, rist läheb katki. Tekib kontrast algolukorra/ideaali ja reaalsuse vahel ehk risti puhul riknemine. Vargus ise läheb vastuollu seitsmenda käsuga ja Frederik muutub patuseks.
Koer Ella tulek saekaatrisse toob Tähenduse juurde mitu mustuse aspekti. Esiteks on koerad ise Vana Testamendi järgi roojased loomad. (3 Mo 11:27) Ella panustab Tähenduse üldisele määrdumisele väljaheidetega ja urineerib ka roosipuust risti peale, mille tõttu Frederik nõuab Ella tapmist. Agnes tapab Ella ja lisab Tähendusele uue tasandi — esimest korda valatakse Tähenduse jaoks verd. Vere valamine muutub oluliseks hiljem, sest määrdumine ise dikteerib ka selle, kuidas midagi peaks puhastama (Lagerspetz [2006] 2020: 306), ja lepitusriituste järgi "need, kes on määrdunud verega, saavad ka puhtaks veres" (samas, 46). Lisaks saab Ella laiba puutumisega roojaseks ka Agnes. (3 Mo 11:27–28)
Jon Johani sõrme kaotust võib vaadata kahest aspektist. Esiteks kaotab Jon Johan füüsiliselt osa oma kehast, ta on "katkine", ta ei ole võimeline teatud tegevusi — kirjutamine, kitarrimäng, korvpall — enam sooritama. Witold Gombrowicz toob näidendis "Laulatus" esile sõrme võimu. Sõrmel on võime suunata inimese tähelepanu ja sõrmeosutus märgib ka tema tahet. Kantsleri sõrmeosutusel on täidesaatev võim. (Vt Gombrowicz [1988] 2004: 92–93) Nüüd peab Jon Johan ilma jääma sellestsamast sõrmest, millega ta mõned hetked varem osutas kõigile klassikaaslastele ja lausus: "Ma kitun ära!" Endine klassi liider jääb ilma oma võimust, tema sõrmeosutusel ei ole enam mingit tähtsust.
Mustus kui omadus väljendub lavastuses Tähenduse ja loovutuste kaudu. Loovutused saab jagada kolme kategooriasse, mis erinevad üksteisest mustuse iseloomu poolest. Kolme kategooriat eristab üksteisest ka Tähenduse räpasuse kujutamine. Esimese kategooria loovutused on rituaalieelsed, teise kategooria loovutused on esemelised ja seega tekib mustus otseselt esemete telos'e rikkumise tagajärjel. Kolmanda kategooria loovutused tuginevad tegudele ning tekkiv mustus on inimeses eneses ja suuresti sümboolne. Viimase kahe kategooria puhul on mustust kujutatud ka kunstiliselt — kõik loovutatud esemed on mustad, mis rõhutab inimeste ja asjade vahelise suhte rikkumist.
Puhastumine
Selleks, et vaadata lähemalt puhastumist, on vaja tagasi minna loovutuste kui rituaali juurde. Rituaalid eeldavad teatavaid käitumisreegleid (Lagerspetz [2006] 2020: 144) ja lavastuses hakatakse Tähendust looma kahe reegli järgi: mida raskem on loobuda, seda suurem on tähendus ja viimane loovutaja määrab järgmise eseme, mis Tähendusele antakse. Eelneva põhjal on näha, et hoolimata laste pingutusest, ei täida nende rituaal soovitud eesmärki ning, veelgi enam, rikub laste endi puhtust. Paratamatult tekib küsimus, kuidas selline langus üldse võimalik oli ja miks rituaal ei õnnestunud. Kas kõik loovutused olid asjata? Rituaali toimimine sõltub ette seatud tingimustest ja osalejate ausatest kavatsustest; juhul kui neid ei järgita, on kogu rituaal kehtetu. (Douglas [1966] 2015: 297) Enesele kehtestatud tingimusi järgitakse, korduvalt rõhutatakse, et kõik peavad osalema, muidu neil ei õnnestu Pierre Anthoni puu otsast alla saada, kuid probleem tekib just laste kavatsusega. Peagi muutub rituaali eesmärk üksteisele kätte maksmiseks ja see viib rituaali ebaõnnestumiseni.
Kui rituaal kukub läbi, tuleb leida teisi mooduseid varasema maailmakorra taaskehtestamiseks. Pierre Anthoni tapmist/kogukonnast eemaldamist saab võtta "patuoina" ohverdamisena. Patuoinas on kogukonnaväline isik, kellele saab suunata kõik kuhjunud pinged ja taastada seeläbi ühiskondlik kord, lõpetada kättemaksutsükkel. (Scruton [2007] 2008) Nii ongi võimalik, et hoolimata luhtunud rituaalist, taastatakse algne maailmapilt. Patuoina ohverdamine on jällegi ainus võimalus puhastumiseks, sest Ella loovutamine Tähendusele määris ka selle verega ning nõuab puhastumiseks sama taseme loovutust. (Lagerspetz [2006] 2020: 46) Kuigi lavastuses on rituaali eesmärk taastada Pierre Anthoni eraldumisele eelnenud maailmakord, ebaõnnestub see, sest lapsed ei suuda kinni pidada rituaali käitumisreeglitest. Pierre Anthoni kui patuoina ohverdamisega suudetakse taastada kogukonna ühine maailmavaade ja ise taas puhastuda. Kõik rituaalis osalejad jõuavad mustuse telje (puutumata, ebapuhas, puhastunud) ühest otsast teise.
Kirjandus:
Mary Douglas [1966] 2015. Puhtus ja oht. Mõistete "rüvetus" ja "tabu" analüüs. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Witold Gombrowicz [1988] 2004. Laulatus ja teisi näidendeid. Tallinn: Hendrik Lindepuu Kirjastus.
Olli Lagerspetz [2006] 2020. Mustuse filosoofia. Raamat maailmast, meie kodust. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Roger Scruton [2007] 2008. Püha ja inimlik. — Vikerkaar, nr 1–2, lk 146–152.
Viited:
1 Loovutuste loetelu:
1. Jon Johani vana katkine ansambli The Beatles vinüül
2. Harilik pliiats, millega Karl kirjutas oma esimesse klassi astumise eksamid
3. Otto pusa
4. Agnese kamm
5. Ursula-Marie vana nukk
6. Frederiki katkine piibel
7. (linnaelanikelt kokku korjatud esemed)
8. Karli autogrammiga reket
9. Ursula-Marie papagoidega kõrvarõngad
10. Agnese uued kingad
11. Karli hamster Väike Oskar
12. Jon Johani teleskoop
13. Ursula-Marie vanaema kihlasõrmus
14. Otto sünnitunnistus
15. Frederiki Dannebrog
16. Agnese õmblusmasin
17. Ursula-Marie päevik
18. Frederiki isa klassis asuv formaldehüüdis madu
19. Otto rula
20. Jon Johani maakondliku korvpallimängu esimese koha karikas
21. Agnese juuksed
22. Karli surnud väikese venna kirst
23. Ursula-Marie süütus
24. Frederik peab varastama roosipuust ristil Jeesuse kuju
25. Agnes peab tapma Ella
26. Jon Johani parema käe nimetissõrm
### Response:
Arvustus. Kuidas saada eksistentsialist ploomipuu otsast alla? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korvialust kindlustama toodud 200 cm pikk 29-aastane mängumees on viimased hooajad mänginud valitseva Läti meistri Riia VEF-i ridades, saades seeläbi kogemust ka Meistrite liiga tasemel. Eesti-Läti liigas kogus Helmanis 18 mänguga keskmiselt 14,3 minutit, selle ajaga viskas ta 6,6 punkti ja hankis 2,8 lauapalli.
"Meie jaoks on tavapärane, et väljastpoolt Eestit täiendust otsides vaatame kõigepealt Läti poole. Seda juba seetõttu, et tõmmata endale ka Läti korvpallipubliku tähelepanu, kes jälgivad, kuidas nende kaasmaalastel Eestis läheb," rääkis Rapla klubi juht Jaak Karp.
"Lisaks on kõik Läti mängijad olnud eranditult väga hea tööeetika ja tõsise suhtumisega mängumehed. Sama kehtib ka Arnolds Helmanise kohta, kes lisaks toob Läti tippklubist kaasa kogemustepagasi Ühisliigast ja Meistrite liigast. Jõud, agressiivsus, energia olid märksõnad, mida me korvi alla otsisime ja Arnolds kindlasti vastab neile ootustele," lisas Karp.
Arnolds Helmanis ja peatreener Lluis Riera on Eestisse saabumas uuel nädalal, siis algavad ka meeskonna ühistreeningud. Seni on Rapla meeskonna koosseisu kinnitatud Sven Kaldre, Tom Kaldre, Martin Paasoja, Saimon Sutt ja Markus Ruubel, lisaks annavad meeskonda oma panuse ja saavad kogemuse võrra rikkamaks Rapla Korvpallikooli noored mängijad Kardo Kilk, Jan-Märten Ratas, Erik Pärnapuu ja Kaarel Välb. | Rapla palkas valitseva Läti meistri ridadest keskmängija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korvialust kindlustama toodud 200 cm pikk 29-aastane mängumees on viimased hooajad mänginud valitseva Läti meistri Riia VEF-i ridades, saades seeläbi kogemust ka Meistrite liiga tasemel. Eesti-Läti liigas kogus Helmanis 18 mänguga keskmiselt 14,3 minutit, selle ajaga viskas ta 6,6 punkti ja hankis 2,8 lauapalli.
"Meie jaoks on tavapärane, et väljastpoolt Eestit täiendust otsides vaatame kõigepealt Läti poole. Seda juba seetõttu, et tõmmata endale ka Läti korvpallipubliku tähelepanu, kes jälgivad, kuidas nende kaasmaalastel Eestis läheb," rääkis Rapla klubi juht Jaak Karp.
"Lisaks on kõik Läti mängijad olnud eranditult väga hea tööeetika ja tõsise suhtumisega mängumehed. Sama kehtib ka Arnolds Helmanise kohta, kes lisaks toob Läti tippklubist kaasa kogemustepagasi Ühisliigast ja Meistrite liigast. Jõud, agressiivsus, energia olid märksõnad, mida me korvi alla otsisime ja Arnolds kindlasti vastab neile ootustele," lisas Karp.
Arnolds Helmanis ja peatreener Lluis Riera on Eestisse saabumas uuel nädalal, siis algavad ka meeskonna ühistreeningud. Seni on Rapla meeskonna koosseisu kinnitatud Sven Kaldre, Tom Kaldre, Martin Paasoja, Saimon Sutt ja Markus Ruubel, lisaks annavad meeskonda oma panuse ja saavad kogemuse võrra rikkamaks Rapla Korvpallikooli noored mängijad Kardo Kilk, Jan-Märten Ratas, Erik Pärnapuu ja Kaarel Välb.
### Response:
Rapla palkas valitseva Läti meistri ridadest keskmängija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaktsineerimata inimesed tohivad minna ainult toidupoodidesse ja apteekidesse, mille pindala on kuni 1500 ruutmeetrit ja kuhu pääseb otse tänavalt.
Avatuks jäävad kuni 500 osalejaga vabaõhuüritused.
Ilusalongid, toitlustusasutused, meelelahutuskohad jäävad vaktsineerimata inimestele suletuks. Piirangud ei kehti vaktsineerimata inimesele, kui tal on olemas negatiivne PCR -testi tulemus.
Samuti ei kehti piirangud nende inimeste suhtes, kes on viirust põdenud ja suudavad seda tõestada. Viirust põdenud inimesed peavad tõestama, et neil on tekkinud viiruse suhtes immuunsus.
Piirangud ei kehti ka alla 16-aastastele lastele.
"Piirangud kehtestatakse selleks, et koroonaviiruse juhtumid ei takistaks teiste meditsiiniteenuste osutamist. Samuti tahame kaitsta neid inimesi, kes ei saa end vaktsineerida," ütles tervishoiuminister Arunas Dulkys. | Leedu ei luba vaktsineerimata inimesi enam suurtesse poodidesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaktsineerimata inimesed tohivad minna ainult toidupoodidesse ja apteekidesse, mille pindala on kuni 1500 ruutmeetrit ja kuhu pääseb otse tänavalt.
Avatuks jäävad kuni 500 osalejaga vabaõhuüritused.
Ilusalongid, toitlustusasutused, meelelahutuskohad jäävad vaktsineerimata inimestele suletuks. Piirangud ei kehti vaktsineerimata inimesele, kui tal on olemas negatiivne PCR -testi tulemus.
Samuti ei kehti piirangud nende inimeste suhtes, kes on viirust põdenud ja suudavad seda tõestada. Viirust põdenud inimesed peavad tõestama, et neil on tekkinud viiruse suhtes immuunsus.
Piirangud ei kehti ka alla 16-aastastele lastele.
"Piirangud kehtestatakse selleks, et koroonaviiruse juhtumid ei takistaks teiste meditsiiniteenuste osutamist. Samuti tahame kaitsta neid inimesi, kes ei saa end vaktsineerida," ütles tervishoiuminister Arunas Dulkys.
### Response:
Leedu ei luba vaktsineerimata inimesi enam suurtesse poodidesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "A Scene" on kolmas avaldatud rada Maarja 20. augustil ilmuvalt kolmandalt sooloalbumilt "Hinged" ja on armastuslaul.
"Eelmise aasta jaanipäeva paiku olin üksi oma lahkunud vanaema kodutalus ning kritseldasin ühe kirjutusharjutuse raames paberile mõned abstraktsed sõnad. Mõni päev hiljem sõitsin stuudiosse, lülitasin modulaarsüntesaatorid sisse ning kuulsin veidraid hõljuvaid helisid," rääkis Nuut.
"Vaatasin kirjapandud sõnu ning sain aru, millest lugu räägib – ikka armastusest, mis muust. Loo kihtide vahele peidetud võrdlustest merega peegeldub minu imetlus. Kasvasin mere kõrval üles ning selle lõputu silmapiir ja sügavus on mulle alati tuge pakkunud. Merel on palju nägusid ning siin on see soe, salapärane ja kesksuviselt mahlane," lisas ta.
20. augustil ilmuv "Hinged" on Maarja Nuudi kolmas sooloalbum, millele andis loomingulise tõuke maaharimine ning kola täis hoonete sorteerimine vanaemalt päritud talus. Albumilt on eelnevalt ilmunud avasingel "Kutse Tantsule / A Call for Dance" ning videosingel "A Feast". | BBC 6 raadio esitles Maarja Nuudi uut singlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"A Scene" on kolmas avaldatud rada Maarja 20. augustil ilmuvalt kolmandalt sooloalbumilt "Hinged" ja on armastuslaul.
"Eelmise aasta jaanipäeva paiku olin üksi oma lahkunud vanaema kodutalus ning kritseldasin ühe kirjutusharjutuse raames paberile mõned abstraktsed sõnad. Mõni päev hiljem sõitsin stuudiosse, lülitasin modulaarsüntesaatorid sisse ning kuulsin veidraid hõljuvaid helisid," rääkis Nuut.
"Vaatasin kirjapandud sõnu ning sain aru, millest lugu räägib – ikka armastusest, mis muust. Loo kihtide vahele peidetud võrdlustest merega peegeldub minu imetlus. Kasvasin mere kõrval üles ning selle lõputu silmapiir ja sügavus on mulle alati tuge pakkunud. Merel on palju nägusid ning siin on see soe, salapärane ja kesksuviselt mahlane," lisas ta.
20. augustil ilmuv "Hinged" on Maarja Nuudi kolmas sooloalbum, millele andis loomingulise tõuke maaharimine ning kola täis hoonete sorteerimine vanaemalt päritud talus. Albumilt on eelnevalt ilmunud avasingel "Kutse Tantsule / A Call for Dance" ning videosingel "A Feast".
### Response:
BBC 6 raadio esitles Maarja Nuudi uut singlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina mitu väljaannet tsiteerisid laialdaselt šveitslast Wilson Edwardsit.
Šveitsi saatkond teatas, et sellist kodanikku pole ja samuti puuduvad tema nimega teaduslikud artiklid. Hiina meediaväljaanded kustutasid seejärel oma veebisaitidelt viited Edwardsile.
"Kui sa oled olemas, tahaksime sinuga kohtuda. Kuid on tõenäolisem, et see on võltsuudis ja me kutsume Hiina ajakirjandust neid postitusi maha võtma," teatas saatkond.
24. juulil loodud Edwardsi Facebooki konto väitis, et mees on pärit Šveitsi pealinnast Bernist. Kontol oli ainult üks postitus.
Edwards süüdistas postituses USA valitsust. Postituses väitis Edwards, et USA survestab WHO-d koroonaviiruse päritolu uurimisel. Postitus väitis samuti, et president Joe Biden tahab USA mõjuvõimu organisatsioonis taastada. Edwardsit tsiteerisid seejärel mitmed Hiina riigimeedia väljaanded.
Pärast saatkonna avaldust Edwardsi konto kustutati.
Peking lükkas hiljuti tagasi WHO ettepaneku saata riiki teine ekspertrühm, kes uuriksid koroonaviiruse tekkimise põhjusi.
Peking väidab, et Washington politiseerib koroonaviiruse päritolu otsinguid.
Hiina valitsus kutsus hoopis üles uurima USA laboreid. Peking väidab, et koroonaviirus võis tekkida hoopis Marylandi osariigi Fort Detricki laboris.
Tegemist ei ole esimese korraga, kui kommunistlikku parteid süüdistatakse võltsitud sotsiaalmeediakontode kasutamises, teatas The Times.
2019. aastal kustutasid Facebook ja Twitter sadu kontosid, mis firmade sõnul levitasid valeuudiseid Hongkongi protestide kohta. | Times: Hiina loodud olematu teadlane levitas laborilekkest libauudiseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina mitu väljaannet tsiteerisid laialdaselt šveitslast Wilson Edwardsit.
Šveitsi saatkond teatas, et sellist kodanikku pole ja samuti puuduvad tema nimega teaduslikud artiklid. Hiina meediaväljaanded kustutasid seejärel oma veebisaitidelt viited Edwardsile.
"Kui sa oled olemas, tahaksime sinuga kohtuda. Kuid on tõenäolisem, et see on võltsuudis ja me kutsume Hiina ajakirjandust neid postitusi maha võtma," teatas saatkond.
24. juulil loodud Edwardsi Facebooki konto väitis, et mees on pärit Šveitsi pealinnast Bernist. Kontol oli ainult üks postitus.
Edwards süüdistas postituses USA valitsust. Postituses väitis Edwards, et USA survestab WHO-d koroonaviiruse päritolu uurimisel. Postitus väitis samuti, et president Joe Biden tahab USA mõjuvõimu organisatsioonis taastada. Edwardsit tsiteerisid seejärel mitmed Hiina riigimeedia väljaanded.
Pärast saatkonna avaldust Edwardsi konto kustutati.
Peking lükkas hiljuti tagasi WHO ettepaneku saata riiki teine ekspertrühm, kes uuriksid koroonaviiruse tekkimise põhjusi.
Peking väidab, et Washington politiseerib koroonaviiruse päritolu otsinguid.
Hiina valitsus kutsus hoopis üles uurima USA laboreid. Peking väidab, et koroonaviirus võis tekkida hoopis Marylandi osariigi Fort Detricki laboris.
Tegemist ei ole esimese korraga, kui kommunistlikku parteid süüdistatakse võltsitud sotsiaalmeediakontode kasutamises, teatas The Times.
2019. aastal kustutasid Facebook ja Twitter sadu kontosid, mis firmade sõnul levitasid valeuudiseid Hongkongi protestide kohta.
### Response:
Times: Hiina loodud olematu teadlane levitas laborilekkest libauudiseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Investeerimis- ja pensionifondide varad olid 1. juuli seisuga kokku 7,12 miljardit eurot, olles teises kvartalis kasvanud kolm protsenti ehk 0,22 miljardi euro võrra ja aasta võrdluses 16 protsenti ehk 0,96 miljardi euro võrra, teatas Eesti Pank.
Kohustuslike pensionifondide ehk esimese ja teise samba fondide varad olid 5,54 miljardit eurot, mis mulluse sama perioodiga võrreldes on 14 protsenti ehk 660 miljonit eurot rohkem. Netosissemaksed (sissemaksed miinus väljamaksed) kohustuslikesse pensionifondidesse vähenesid aastaga 34 miljonit euro võrra, kasvades teises kvartalis 70 protsenti ja vähenedes aastaga 133 protsenti.
Vähenemist mõjutas enim soodustingimustel kohustuslikest pensionifondidest väljumine, märkis Eesti Pank.
Kohustuslike pensionifondide Eestisse tehtud investeeringute osakaal oli 14 protsenti, vähenedes aastaga viie protsendi võrra.
Kõige kiiremini kasvasid teises kvartalis vabatahtlikud pensionifondid: võrreldes eelmise kvartaliga üheksa protsenti ehk 0,03 miljardi euro ja aastaga 52 protsenti ehk 0,1 miljardi euro võrra. Vabatahtlike pensionifondide varade maht oli kokku 305 miljonit eurot. Netosissemaksed vabatahtlikesse pensionifondidesse olid kokku 13 miljonit, kasvades teises kvartalis kaheksa protsenti ja aastaga 102 protsenti.
Fondide varad fondiliikide lõikes ja varade aastakasv. Oranžiga on tähistatud kohustuslikud pensionifondid, punasega vabatahtlikud pensionifondid, tumesinisega avalikud investeerimisfondid ja helesinisega mitteavalikud investeerimisfondid. Autor/allikas: Eesti Pank
Avalike ja mitteavalike investeerimisfondide varade maht oli kokku 1,28 miljardit eurot, kasvades kvartaliga kolm protsenti ja aastaga 18 protsenti.
Mitteavalike ehk professionaalsetele investeerijatele mõeldud investeerimisfondide varad kasvasid aastaga veerandi võrra, olles 78 miljardit eurot.
Kõige rohkem kasvasid teises kvartalis aktsiafondid: võrreldes eelmise kvartaliga seitse protsenti ehk 15 miljoni euro ja aastaga 16 protsenti ehk 32 miljoni euro võrra. Teises kvartalis ületasid investeerimisfondidesse tehtud sissemaksed väljamakseid 11 miljoni euro võrra, netosissemaksed vähenesid kvartaliga 77 protsenti.
Kõigisse fondidesse tehtud netosissemaksed vähenesid teises kvartalis 10 miljoni euro võrra. Vähenemise tingis jätkuv soodustingimustel kohustuslikest pensionifondidest väljumine, märkis Eesti Pank. | Kolmanda samba fondid kasvasid aastaga poole võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Investeerimis- ja pensionifondide varad olid 1. juuli seisuga kokku 7,12 miljardit eurot, olles teises kvartalis kasvanud kolm protsenti ehk 0,22 miljardi euro võrra ja aasta võrdluses 16 protsenti ehk 0,96 miljardi euro võrra, teatas Eesti Pank.
Kohustuslike pensionifondide ehk esimese ja teise samba fondide varad olid 5,54 miljardit eurot, mis mulluse sama perioodiga võrreldes on 14 protsenti ehk 660 miljonit eurot rohkem. Netosissemaksed (sissemaksed miinus väljamaksed) kohustuslikesse pensionifondidesse vähenesid aastaga 34 miljonit euro võrra, kasvades teises kvartalis 70 protsenti ja vähenedes aastaga 133 protsenti.
Vähenemist mõjutas enim soodustingimustel kohustuslikest pensionifondidest väljumine, märkis Eesti Pank.
Kohustuslike pensionifondide Eestisse tehtud investeeringute osakaal oli 14 protsenti, vähenedes aastaga viie protsendi võrra.
Kõige kiiremini kasvasid teises kvartalis vabatahtlikud pensionifondid: võrreldes eelmise kvartaliga üheksa protsenti ehk 0,03 miljardi euro ja aastaga 52 protsenti ehk 0,1 miljardi euro võrra. Vabatahtlike pensionifondide varade maht oli kokku 305 miljonit eurot. Netosissemaksed vabatahtlikesse pensionifondidesse olid kokku 13 miljonit, kasvades teises kvartalis kaheksa protsenti ja aastaga 102 protsenti.
Fondide varad fondiliikide lõikes ja varade aastakasv. Oranžiga on tähistatud kohustuslikud pensionifondid, punasega vabatahtlikud pensionifondid, tumesinisega avalikud investeerimisfondid ja helesinisega mitteavalikud investeerimisfondid. Autor/allikas: Eesti Pank
Avalike ja mitteavalike investeerimisfondide varade maht oli kokku 1,28 miljardit eurot, kasvades kvartaliga kolm protsenti ja aastaga 18 protsenti.
Mitteavalike ehk professionaalsetele investeerijatele mõeldud investeerimisfondide varad kasvasid aastaga veerandi võrra, olles 78 miljardit eurot.
Kõige rohkem kasvasid teises kvartalis aktsiafondid: võrreldes eelmise kvartaliga seitse protsenti ehk 15 miljoni euro ja aastaga 16 protsenti ehk 32 miljoni euro võrra. Teises kvartalis ületasid investeerimisfondidesse tehtud sissemaksed väljamakseid 11 miljoni euro võrra, netosissemaksed vähenesid kvartaliga 77 protsenti.
Kõigisse fondidesse tehtud netosissemaksed vähenesid teises kvartalis 10 miljoni euro võrra. Vähenemise tingis jätkuv soodustingimustel kohustuslikest pensionifondidest väljumine, märkis Eesti Pank.
### Response:
Kolmanda samba fondid kasvasid aastaga poole võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavune Cincinnati turniir leiab aset 16.-22. augustil ning on üheks soojenduseks aasta viimasele slämmiturniirile, USA lahtistele.
"Kahjuks ei saa ma järgmisel nädalal Cincinnati turniirist osa võtta, sest taastun jätkuvalt Wimbledonis saadud jalavigastusest," teatas kahel korral turniiri võitnud Serena Williams teisipäeval. Cincinnati turniiri korraldajad ei täpsustanud, miks loobus võistlemast tema vanem õde Venus.
Oma puudumist kinnitas ka maailma neljas reket Sofia Kenin, kes jõudis seal tunamullu poolfinaali. "Taastun hästi ja loodan, et saan sel kuul mängida US Openil, aga tunnen, et vajan veel üht nädalat," sõnas mullune Austraalia lahtiste võitja.
Küll peaksid Cincinnatis teiste seas väljakule tulema maailma esireket Ashleigh Barty, neljakordne slämmiturniiride võitja Naomi Osaka, valitsev Prantsusmaa lahtiste võitja ja paarismängu olümpiakuld Barbora Krejcikova ning tiitlikaitsja Viktoria Azarenka. Samuti on võistlustules Eesti esireket Anett Kontaveit. | Kenin ja õed Williamsid loobusid US Openi eelturniirist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavune Cincinnati turniir leiab aset 16.-22. augustil ning on üheks soojenduseks aasta viimasele slämmiturniirile, USA lahtistele.
"Kahjuks ei saa ma järgmisel nädalal Cincinnati turniirist osa võtta, sest taastun jätkuvalt Wimbledonis saadud jalavigastusest," teatas kahel korral turniiri võitnud Serena Williams teisipäeval. Cincinnati turniiri korraldajad ei täpsustanud, miks loobus võistlemast tema vanem õde Venus.
Oma puudumist kinnitas ka maailma neljas reket Sofia Kenin, kes jõudis seal tunamullu poolfinaali. "Taastun hästi ja loodan, et saan sel kuul mängida US Openil, aga tunnen, et vajan veel üht nädalat," sõnas mullune Austraalia lahtiste võitja.
Küll peaksid Cincinnatis teiste seas väljakule tulema maailma esireket Ashleigh Barty, neljakordne slämmiturniiride võitja Naomi Osaka, valitsev Prantsusmaa lahtiste võitja ja paarismängu olümpiakuld Barbora Krejcikova ning tiitlikaitsja Viktoria Azarenka. Samuti on võistlustules Eesti esireket Anett Kontaveit.
### Response:
Kenin ja õed Williamsid loobusid US Openi eelturniirist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa selgitas ERR-ile, et Janssenil on tootmis- ja tarneprobleemid, mistõttu on juuni algusest saabuma pidanud 170 240 doosist Eestisse jõudnud vaid 26 400 doosi.
"Näiteks sellel nädalal pidi saabuma 8000 doosi, mis vähendati 6500 peale ja lõpuks teatati, et ei tule üldse. Eelmisel nädalal pidi saabuma 8000, ei saabunud üldse. Üle-eelmisel nädalal lubatud 16 000 asemel saabus 4800," loetles Otsa.
Tema sõnul on Eestis piisavalt Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiini, mille tarned on seni olnud stabiilsed.
"Soovitame inimestel, kellel veel seni vaktsineerimiskuur alustamata, seda kindlasti kiiresti teha, et saada esmane kaitse ning pärast teist doosi (Moderna puhul neli nädalat, Pfizeri puhul kuus nädalat) saada juba täiskaitse," lisas ta. | Juunist on Eestisse saabunud vaid 16 protsenti lubatud Jansseni doosidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa selgitas ERR-ile, et Janssenil on tootmis- ja tarneprobleemid, mistõttu on juuni algusest saabuma pidanud 170 240 doosist Eestisse jõudnud vaid 26 400 doosi.
"Näiteks sellel nädalal pidi saabuma 8000 doosi, mis vähendati 6500 peale ja lõpuks teatati, et ei tule üldse. Eelmisel nädalal pidi saabuma 8000, ei saabunud üldse. Üle-eelmisel nädalal lubatud 16 000 asemel saabus 4800," loetles Otsa.
Tema sõnul on Eestis piisavalt Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiini, mille tarned on seni olnud stabiilsed.
"Soovitame inimestel, kellel veel seni vaktsineerimiskuur alustamata, seda kindlasti kiiresti teha, et saada esmane kaitse ning pärast teist doosi (Moderna puhul neli nädalat, Pfizeri puhul kuus nädalat) saada juba täiskaitse," lisas ta.
### Response:
Juunist on Eestisse saabunud vaid 16 protsenti lubatud Jansseni doosidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõige rohkem kasvas toiduainete ja energia hind – 11,6 protsenti," osutas ametkond. Jutt on sõidukikütusest ja elamuküttest. Samuti suurenes gaasi (4,7 protsenti) ja elektri hind (1,6 protsenti).
Aastataguse juuliga suurenes 4,3 protsenti ka toiduainete hind.
2020. aasta juuliga võrreldes muutusid märgatavalt kallimaks näiteks aedvijad (7,2 protsenti), rasv ja õli (6,9 protsenti), näitab statistika.
Niisamuti kallinesid ka rõivad, autod ja mööbel. Odavnesid vaid mobiiltelefonid (2,9 protsenti). | Saksa inflatsioon jõudis 30 aasta kõrgeimale tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõige rohkem kasvas toiduainete ja energia hind – 11,6 protsenti," osutas ametkond. Jutt on sõidukikütusest ja elamuküttest. Samuti suurenes gaasi (4,7 protsenti) ja elektri hind (1,6 protsenti).
Aastataguse juuliga suurenes 4,3 protsenti ka toiduainete hind.
2020. aasta juuliga võrreldes muutusid märgatavalt kallimaks näiteks aedvijad (7,2 protsenti), rasv ja õli (6,9 protsenti), näitab statistika.
Niisamuti kallinesid ka rõivad, autod ja mööbel. Odavnesid vaid mobiiltelefonid (2,9 protsenti).
### Response:
Saksa inflatsioon jõudis 30 aasta kõrgeimale tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 38-aastane elav legend oli lõppenud olümpiaturniiri vanimaks mängijaks ning aitas Brasiilial kaitsta Rios võidetud kuldmedalit. Alves on jalgpalliajaloo enim tiitleid võitnud palluriks, Tokyo olümpiakuld oli tema karjääris juba 43. suureks trofeeks.
"Ta on eeskujulikus füüsilises vormis ja tema küpsus kõneleb iseenda eest," kiitis Brasiilia olümpiakoondise peatreener Andre Jardine oma kaptenit. "Ta on äärmiselt kogenud ja seda on kõigis tema otsustes näha. Dani Alves on eeskuju kõigile Brasiilia jalgpalluritele."
Endine Barcelona äärekaitsja mängis Tokyos vanusele vaatamata kõik 480 minutit ja ei kavatsenud sellega piirduda: kolm päeva hiljem jooksis ta väljakule pea 20 000 kilomeetri kaugusel Sao Paulos, kus aitas koduklubil Copa Libertadorese veerandfinaali avamängus Palmeirase vastu 1:1 viiki mängida.
Brasiilia klubid on tänavu Copa Libertadoresel esinenud suurepäraselt. Kaheksa parema sekka pääses viis brasiillaste tiimi, kaheksandikfinaalist ei pääsenud ainsana edasi Internacional.
Copa Libertadorese veerandfinaalid:
Olimpia (Paraguay) - Flamengo
River Plate (Argentina) - Atletico Mineiro
Sao Paulo - Palmeiras
Fluminense - Barcelona (Ecuador) | Alves käis kolm päeva pärast OM-finaali teisel pool maakera taas väljakul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
38-aastane elav legend oli lõppenud olümpiaturniiri vanimaks mängijaks ning aitas Brasiilial kaitsta Rios võidetud kuldmedalit. Alves on jalgpalliajaloo enim tiitleid võitnud palluriks, Tokyo olümpiakuld oli tema karjääris juba 43. suureks trofeeks.
"Ta on eeskujulikus füüsilises vormis ja tema küpsus kõneleb iseenda eest," kiitis Brasiilia olümpiakoondise peatreener Andre Jardine oma kaptenit. "Ta on äärmiselt kogenud ja seda on kõigis tema otsustes näha. Dani Alves on eeskuju kõigile Brasiilia jalgpalluritele."
Endine Barcelona äärekaitsja mängis Tokyos vanusele vaatamata kõik 480 minutit ja ei kavatsenud sellega piirduda: kolm päeva hiljem jooksis ta väljakule pea 20 000 kilomeetri kaugusel Sao Paulos, kus aitas koduklubil Copa Libertadorese veerandfinaali avamängus Palmeirase vastu 1:1 viiki mängida.
Brasiilia klubid on tänavu Copa Libertadoresel esinenud suurepäraselt. Kaheksa parema sekka pääses viis brasiillaste tiimi, kaheksandikfinaalist ei pääsenud ainsana edasi Internacional.
Copa Libertadorese veerandfinaalid:
Olimpia (Paraguay) - Flamengo
River Plate (Argentina) - Atletico Mineiro
Sao Paulo - Palmeiras
Fluminense - Barcelona (Ecuador)
### Response:
Alves käis kolm päeva pärast OM-finaali teisel pool maakera taas väljakul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Härma ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et praegu nakatuvad ennekõike nooremaealised vaktsineerimata inimesed ja haiglasse satuvad enamasti vanemad vaktsineerimata inimesed.
Samas võib nakatumise kasvu tõttu just nooremaealiste seas hakata neid ka rohkem haiglasse sattuma, selgitas Härma.
"Sügisesse minnes peame arvestama, et nakatumist me maha suruda enam ei saa," lisas ta.
Härma ütles, et kui inimestel on plaanis külastada oma vaktsineerimata sõpru või sugulasi, tasub ka vaktsineeritul enne koroonaviiruse kiirtest teha, et nakkusohtu võimalikult palju minimeerida.
Ta tõi välja, et iga kümnes koroonaviiruse juht on sisse toodud välismaalt ning kasvama on hakanud riigisisene levik.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik selgitas, et praegused koroonaviirusega nakatumiste arvud on suve kohta liiga kõrged ning ta kutsus inimesi jätkuvalt üles vaktsineerima.
COVID-19 vastase vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer selgitas, et Jansseni vaktsiinitarned viibivad jätkuvalt ja lähiajal neid oodata pole.
Seeri sõnul oli kolmapäeva hommiku seisuga üle Eesti saadaval rohkem kui 14 000 vaktsineerimisaega selleks või järgmiseks nädalaks.
Kiik: valitsus ei tegele kellegi vallandamisega
Minister Kiik selgitas, et valitsus tegeleb sellega, et tööandjad saaksid tagada ohutu töökeskkonna.
"Bioloogiliste ohutegurite määrus, mida valitsus on nüüd arutanud /---/, see aitab lihtsalt kaasa tööandajale, et justnimelt hinnata, millistes olukordades on põhjendatud näiteks COVID-tõendi küsimine või muude usaldusmeetmete rakendamine," lisas ta.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et tööandja vastutab töökeskkonna ja töötaja tervise eest töökohal
Selleks, et hakata nõudma vaktsineerimistõendit, peab tööandja Miidla-Vanatalu riske põhjalikult hindama. Kui mõni töötaja näiteks vaktsineerimisest keeldub, kuid tööandja hinnangul on see vajalik, siis peab tööandja töötajale riskianalüüsi tulemusi tutvustama. | Terviseameti hinnangul ei saa sügise lähenedes nakatumist enam maha suruda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Härma ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et praegu nakatuvad ennekõike nooremaealised vaktsineerimata inimesed ja haiglasse satuvad enamasti vanemad vaktsineerimata inimesed.
Samas võib nakatumise kasvu tõttu just nooremaealiste seas hakata neid ka rohkem haiglasse sattuma, selgitas Härma.
"Sügisesse minnes peame arvestama, et nakatumist me maha suruda enam ei saa," lisas ta.
Härma ütles, et kui inimestel on plaanis külastada oma vaktsineerimata sõpru või sugulasi, tasub ka vaktsineeritul enne koroonaviiruse kiirtest teha, et nakkusohtu võimalikult palju minimeerida.
Ta tõi välja, et iga kümnes koroonaviiruse juht on sisse toodud välismaalt ning kasvama on hakanud riigisisene levik.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik selgitas, et praegused koroonaviirusega nakatumiste arvud on suve kohta liiga kõrged ning ta kutsus inimesi jätkuvalt üles vaktsineerima.
COVID-19 vastase vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer selgitas, et Jansseni vaktsiinitarned viibivad jätkuvalt ja lähiajal neid oodata pole.
Seeri sõnul oli kolmapäeva hommiku seisuga üle Eesti saadaval rohkem kui 14 000 vaktsineerimisaega selleks või järgmiseks nädalaks.
Kiik: valitsus ei tegele kellegi vallandamisega
Minister Kiik selgitas, et valitsus tegeleb sellega, et tööandjad saaksid tagada ohutu töökeskkonna.
"Bioloogiliste ohutegurite määrus, mida valitsus on nüüd arutanud /---/, see aitab lihtsalt kaasa tööandajale, et justnimelt hinnata, millistes olukordades on põhjendatud näiteks COVID-tõendi küsimine või muude usaldusmeetmete rakendamine," lisas ta.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et tööandja vastutab töökeskkonna ja töötaja tervise eest töökohal
Selleks, et hakata nõudma vaktsineerimistõendit, peab tööandja Miidla-Vanatalu riske põhjalikult hindama. Kui mõni töötaja näiteks vaktsineerimisest keeldub, kuid tööandja hinnangul on see vajalik, siis peab tööandja töötajale riskianalüüsi tulemusi tutvustama.
### Response:
Terviseameti hinnangul ei saa sügise lähenedes nakatumist enam maha suruda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trifonov teatas teisipäeval Facebookis, et ei moodusta valitsust. "See tähendab, et toimuvad uued valimised," ütles Trifonov.
Trifonovi partei sai eelmistel valimistel 24,1 protsenti häältest. Eelmise peaministri Boyko Borissovi partei GERB sai 23,5 protsenti häältest.
Trifonov lubas valimiskampaanias võidelda korruptsiooni vastu. Korruptsioonivastased erakonnad aga ei soovi Trifonovi enam toetada.
Borissovi partei GERB ei suuda samuti parlamendis enamust moodustada, teatas Politico.
Kuna Trifonov ja Borissov ei suutnud valitsust moodustada, siis on president Rumen Radevil olemas volitused, et lasta valitsus moodustada kolmandal osapoolel. Kui see ei õnnestu, toimuvad uued valimised. Vahepeal juhivad riiki Radevi määratud ministrid.
Trifonov on Bulgaarias tuntud meelelahutaja. Tal on ka oma telesaade. | Bulgaaria valimiste võitja loobus valitsuse moodustamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trifonov teatas teisipäeval Facebookis, et ei moodusta valitsust. "See tähendab, et toimuvad uued valimised," ütles Trifonov.
Trifonovi partei sai eelmistel valimistel 24,1 protsenti häältest. Eelmise peaministri Boyko Borissovi partei GERB sai 23,5 protsenti häältest.
Trifonov lubas valimiskampaanias võidelda korruptsiooni vastu. Korruptsioonivastased erakonnad aga ei soovi Trifonovi enam toetada.
Borissovi partei GERB ei suuda samuti parlamendis enamust moodustada, teatas Politico.
Kuna Trifonov ja Borissov ei suutnud valitsust moodustada, siis on president Rumen Radevil olemas volitused, et lasta valitsus moodustada kolmandal osapoolel. Kui see ei õnnestu, toimuvad uued valimised. Vahepeal juhivad riiki Radevi määratud ministrid.
Trifonov on Bulgaarias tuntud meelelahutaja. Tal on ka oma telesaade.
### Response:
Bulgaaria valimiste võitja loobus valitsuse moodustamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veidemani profikarjäär algas juba 2008. aastal ja selle aja jooksul on ta mänginud lisaks Eesti klubidele ka Saksamaa kõrgliigas ning Itaalia esiliigas, kirjutab Basket.ee. Veideman kandis viimati Mantova Stings Pallacanestro värve, kogudes Itaalia esiliigas 33,4 minutiga keskmiselt 10,3 punkti, 3,7 söötu ning 1,4 vaheltlõiget. Veideman on valitud kahel korral Ühisliiga parimaks eestlasest palluriks.
"Raini tunnen hästi juba ammusest ajast. Mängijana on ta Eesti publikule ka juba tuntud mees, kelle klass ei jää väljakul märkamata. Kindlasti ootame temalt rünnakul teravust ja olukordade loomist nii endale kui teistele. Lisaks on tegu suurte kogemustega mehega, kes oma teadmistega aitab väljakul ka nooremaid mehi," sõnas Viimsi abitreener Kristjan Evart.
Veideman kommenteeris oma liitumist järgnevalt: "KK Viimsi näol on tegemist ambitsioonika klubiga ning saavutasime kiiresti kokkuleppe. Ootan kõvasid lahinguid ja rahvast saali."
"Kindlasti on tegu seni meie ühe suurima allkirjastamisega, sest mängija nagu Rain toob Viimsisse lisaks mänguoskustele hindamatu võitjakogemuse ning töökultuuri, mille suunas saab iga Viimsi noorkorvpallur alt üles vaadata. Kindlasti aitab Rain täita meie sportlike eesmärke. Ootame kõiki fänne saali," lisas klubi tegevjuht ja partner Tanel Einaste. | Eestisse naasnud Rain Veideman liitus kõrgliiga debütandiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veidemani profikarjäär algas juba 2008. aastal ja selle aja jooksul on ta mänginud lisaks Eesti klubidele ka Saksamaa kõrgliigas ning Itaalia esiliigas, kirjutab Basket.ee. Veideman kandis viimati Mantova Stings Pallacanestro värve, kogudes Itaalia esiliigas 33,4 minutiga keskmiselt 10,3 punkti, 3,7 söötu ning 1,4 vaheltlõiget. Veideman on valitud kahel korral Ühisliiga parimaks eestlasest palluriks.
"Raini tunnen hästi juba ammusest ajast. Mängijana on ta Eesti publikule ka juba tuntud mees, kelle klass ei jää väljakul märkamata. Kindlasti ootame temalt rünnakul teravust ja olukordade loomist nii endale kui teistele. Lisaks on tegu suurte kogemustega mehega, kes oma teadmistega aitab väljakul ka nooremaid mehi," sõnas Viimsi abitreener Kristjan Evart.
Veideman kommenteeris oma liitumist järgnevalt: "KK Viimsi näol on tegemist ambitsioonika klubiga ning saavutasime kiiresti kokkuleppe. Ootan kõvasid lahinguid ja rahvast saali."
"Kindlasti on tegu seni meie ühe suurima allkirjastamisega, sest mängija nagu Rain toob Viimsisse lisaks mänguoskustele hindamatu võitjakogemuse ning töökultuuri, mille suunas saab iga Viimsi noorkorvpallur alt üles vaadata. Kindlasti aitab Rain täita meie sportlike eesmärke. Ootame kõiki fänne saali," lisas klubi tegevjuht ja partner Tanel Einaste.
### Response:
Eestisse naasnud Rain Veideman liitus kõrgliiga debütandiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadusala arutelude ajakava:
REEDE, 13. august
12.00 - "3xKatrin: Kes teadust teeb, see jõuab" (modereerib Mart Soonik), arutlevad Katrin Niglas, Katrin Tiidenberg ja Katrin Poom-Valickis
14:00 - "Kes mudeldab kriisiolukordi tulevikus?" (modereerib Urmas Vaino), arutlevad Krista Fisher, Priit Vellak, Katrin Täht, Andero Uusberg ja Jüri Kurvits
16:00 - "Kuidas tõlkida humanitaariat innovatsiooni keelde?" (modereerib Martin Bristol), arutlevad Indrek Tammeaid, Aija Sakova, Renno Veinthal ja Andres Reimann
18:00 - "Kuhu me lähme, kui me magame?" (modereerib Aija Sakova), arutlevad Jüri Ennet, Mare Kõiva, Krista Ojasaar
LAUPÄEV, 14. august
10:00 - "Teadlane kui kriisiaja suunamudija" (modereerib Katrin Tiidenberg), arutlevad Irja Lutsar, Erik Abner, Natalia Pervjakova ja Orina Jakovleva
12:00 - "Eestisse teadust tegema. Miks ometi?" (modereerib Katrin Pihor), arutlevad Steffen Manfred Noe, Maarja Kruusmaa, Harry Kattai, Regina-Nino Mion ja Olaf Mertelsmann
14:00 - "Mitu usku mahub Eestisse?" (modereerib Nikolay Kuznetsov), arutlevad Meelis Friedenthal, Tõnno Jonuks, Martin Vällik ja Reet Hiiemäe
16:00 - "Eesti 2100: Kosmoseühiskond" (modereerib Urmas Vaino), arutlevad Linnar Viik, Kristjan Port, Madis Võõras ja Agu Leinfeld
18:00 - "Tee toiduteadusest toidulauani" (modereerib Aet Kiisla), arutlevad Külli Holsting, Kaarel Adamberg | Arvamusfestival 2021 teadusala | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadusala arutelude ajakava:
REEDE, 13. august
12.00 - "3xKatrin: Kes teadust teeb, see jõuab" (modereerib Mart Soonik), arutlevad Katrin Niglas, Katrin Tiidenberg ja Katrin Poom-Valickis
14:00 - "Kes mudeldab kriisiolukordi tulevikus?" (modereerib Urmas Vaino), arutlevad Krista Fisher, Priit Vellak, Katrin Täht, Andero Uusberg ja Jüri Kurvits
16:00 - "Kuidas tõlkida humanitaariat innovatsiooni keelde?" (modereerib Martin Bristol), arutlevad Indrek Tammeaid, Aija Sakova, Renno Veinthal ja Andres Reimann
18:00 - "Kuhu me lähme, kui me magame?" (modereerib Aija Sakova), arutlevad Jüri Ennet, Mare Kõiva, Krista Ojasaar
LAUPÄEV, 14. august
10:00 - "Teadlane kui kriisiaja suunamudija" (modereerib Katrin Tiidenberg), arutlevad Irja Lutsar, Erik Abner, Natalia Pervjakova ja Orina Jakovleva
12:00 - "Eestisse teadust tegema. Miks ometi?" (modereerib Katrin Pihor), arutlevad Steffen Manfred Noe, Maarja Kruusmaa, Harry Kattai, Regina-Nino Mion ja Olaf Mertelsmann
14:00 - "Mitu usku mahub Eestisse?" (modereerib Nikolay Kuznetsov), arutlevad Meelis Friedenthal, Tõnno Jonuks, Martin Vällik ja Reet Hiiemäe
16:00 - "Eesti 2100: Kosmoseühiskond" (modereerib Urmas Vaino), arutlevad Linnar Viik, Kristjan Port, Madis Võõras ja Agu Leinfeld
18:00 - "Tee toiduteadusest toidulauani" (modereerib Aet Kiisla), arutlevad Külli Holsting, Kaarel Adamberg
### Response:
Arvamusfestival 2021 teadusala |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aasta kevadel, kui koroonakriis alles algas, andis Ungari parlament peaminister Viktor Orbanile tähtajatu õiguse juhtida riiki ainult oma dekreetide ja määrustega, peatades eriolukorra ajaks ka valimiste ja rahvahääletuste läbiviimise. Opositsioon süüdistas teda küll riigipöördes ja "koroonadiktatuuri" kehtestamises, kuid valimisi ja rahvahääletusi lükati siis tegelikult edasi paljudes riikides.
Poola võimupartei Õigus ja Õiglus otsustas esialgu presidendivalimisi mitte edasi lükata, aga loetud päevad enne nende kavandatud toimumist seda siiski tehti. Sealne opositsioon oli süüdistanud võimukandjaid selles, et valimiste läbiviimisega seataks ohtu inimeste elud.
" Damned if you do, damned if you don't," ütlevad selle kohta inglased.
Kirjutasin toonase peaministripartei häälekandjas Kesknädal korduvalt, et vältimaks võimalust sarnasteks arenguteks Eestis, tuleks valmistuda ka olukorraks, et koroonaviirus jääb ringlema pikemaks ajaks. Eriolukord ei pea tingimata tähendama valimiste ärajätmist või edasilükkamist.
Riigis, kus on kasutusel elektrooniline hääletamine interneti kaudu, ei oleks raske viia valimisi vajaduse korral läbi ainult sel teel, kuid selleks on vaja panna eelnevalt paika õiguslikud alused, mis seda teha võimaldaksid. Paraku ei võtnud neid hoiatusi tõsiselt isegi Keskerakonna enda poliitikud, rääkimata teistest.
Möödunud on enam kui aasta ning nüüd liigub riik taas mööda piirangute järk-järgulise karmistamise teed. Kohalike valimiste alguseni on jäänud vaid napilt paar kuud. Ettekujutus, et selleks ajaks on olukord koroonarindel paranenud, näib olevat soovmõtlemine. Pigem võime hakata jõudma siis hoopis kolmanda laine haripunkti.
Kuidas need valimised sellisel juhul läbi viiakse?
"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses on sätestatud võimalus valimisi konkreetses vallas või linnas kuni ühe kuu võrra edasi lükata."
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 näeb küll ette võimaluse kohaliku omavalitsuse volikogu volituste perioodi teatud erandlikel juhtudel lühendada, aga mitte pikendada. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses on sätestatud võimalus valimisi konkreetses vallas või linnas kuni ühe kuu võrra edasi lükata, kuid seda üksnes juhul, kui registreerimiseks ei ole esitatud piisavalt kandidaate.
Eestis hetkel kehtivad seadused ei võimalda lükata valimisi edasi nakkushaiguste levimise tõkestamiseks, nagu on juba märkinud ka õiguskantsleri kantselei direktor ja vabariigi valimiskomisjoni liige Olari Koppel. Seega peaksid need toimuma nüüd ikkagi ettenähtud ajal.
Samal ajal annab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus terviseametile õiguse kehtestada piiranguid inimeste liikumisvabadusele. Kui nendega kaasneb oluline ühiskondlik mõju, tuleb seda teha valitsuse korraldusega. Valitsus võib nähtavasti kehtestada reegli, et oktoobris lastakse valimisjaoskondadesse ainult neid, kes esitavad tõendi vaktsineerimise, haiguse läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta.
Selline piirang nõuaks aga mitte üksnes märkimisväärseid lisakulutusi, sest keegi peaks hakkama neid tõendeid valimisjaoskondade ustel kontrollima, vaid kutsuks kindlasti esile ka arvukalt konflikte ja vaidlusi inimestega, kes leiavad, et kehtestatud piirang on õigusvastane ning kujutab endast sisuliselt segregatsiooni, apartheidi vms kehtestamist.
Koroonakriis on mõjunud meie ühiskonnale juba niigi väga lõhestavalt. Minu arvates võiks valitsus üritada olukorda selles osas enam mitte hullemaks teha.
Ka valimisjaoskondades lihtsalt maskikandmise kohustuse kehtestamine oleks äärmiselt problemaatiline, sest see raskendaks ju oluliselt valijate isikusamasuse kontrollimist. Hääletamissedeli saamiseks tuleb esitada jaoskonnas isikut tõendav dokument. Kui inimene kannab maski, on jaoskonnakomisjoni liikmetel keeruline kindlaks teha, kas selle esitab dokumendi tegelik omanik.
Näib, et kõige valutum ja parem oleks viia need valimised läbi üksnes elektroonilisel teel. Tehniliselt ei tohiks see olla ületamatult keeruline, aga ainult tehnilisest lahendusest ei piisa – vaja on ka laiapõhjalist poliitilist kokkulepet selle kohta, millistel tingimustel ja millises olukorras võivad valimised piirduda Eestis ainult e-hääletamisega. See on teema, mida riigikogu oleks pidanud hakkama tõsiselt arutama juba vähemalt aasta tagasi. Praegu on viimane aeg seda päriselt teha. | Andres Laiapea: milline on plaan B kohalikeks valimisteks? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aasta kevadel, kui koroonakriis alles algas, andis Ungari parlament peaminister Viktor Orbanile tähtajatu õiguse juhtida riiki ainult oma dekreetide ja määrustega, peatades eriolukorra ajaks ka valimiste ja rahvahääletuste läbiviimise. Opositsioon süüdistas teda küll riigipöördes ja "koroonadiktatuuri" kehtestamises, kuid valimisi ja rahvahääletusi lükati siis tegelikult edasi paljudes riikides.
Poola võimupartei Õigus ja Õiglus otsustas esialgu presidendivalimisi mitte edasi lükata, aga loetud päevad enne nende kavandatud toimumist seda siiski tehti. Sealne opositsioon oli süüdistanud võimukandjaid selles, et valimiste läbiviimisega seataks ohtu inimeste elud.
" Damned if you do, damned if you don't," ütlevad selle kohta inglased.
Kirjutasin toonase peaministripartei häälekandjas Kesknädal korduvalt, et vältimaks võimalust sarnasteks arenguteks Eestis, tuleks valmistuda ka olukorraks, et koroonaviirus jääb ringlema pikemaks ajaks. Eriolukord ei pea tingimata tähendama valimiste ärajätmist või edasilükkamist.
Riigis, kus on kasutusel elektrooniline hääletamine interneti kaudu, ei oleks raske viia valimisi vajaduse korral läbi ainult sel teel, kuid selleks on vaja panna eelnevalt paika õiguslikud alused, mis seda teha võimaldaksid. Paraku ei võtnud neid hoiatusi tõsiselt isegi Keskerakonna enda poliitikud, rääkimata teistest.
Möödunud on enam kui aasta ning nüüd liigub riik taas mööda piirangute järk-järgulise karmistamise teed. Kohalike valimiste alguseni on jäänud vaid napilt paar kuud. Ettekujutus, et selleks ajaks on olukord koroonarindel paranenud, näib olevat soovmõtlemine. Pigem võime hakata jõudma siis hoopis kolmanda laine haripunkti.
Kuidas need valimised sellisel juhul läbi viiakse?
"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses on sätestatud võimalus valimisi konkreetses vallas või linnas kuni ühe kuu võrra edasi lükata."
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 näeb küll ette võimaluse kohaliku omavalitsuse volikogu volituste perioodi teatud erandlikel juhtudel lühendada, aga mitte pikendada. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses on sätestatud võimalus valimisi konkreetses vallas või linnas kuni ühe kuu võrra edasi lükata, kuid seda üksnes juhul, kui registreerimiseks ei ole esitatud piisavalt kandidaate.
Eestis hetkel kehtivad seadused ei võimalda lükata valimisi edasi nakkushaiguste levimise tõkestamiseks, nagu on juba märkinud ka õiguskantsleri kantselei direktor ja vabariigi valimiskomisjoni liige Olari Koppel. Seega peaksid need toimuma nüüd ikkagi ettenähtud ajal.
Samal ajal annab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus terviseametile õiguse kehtestada piiranguid inimeste liikumisvabadusele. Kui nendega kaasneb oluline ühiskondlik mõju, tuleb seda teha valitsuse korraldusega. Valitsus võib nähtavasti kehtestada reegli, et oktoobris lastakse valimisjaoskondadesse ainult neid, kes esitavad tõendi vaktsineerimise, haiguse läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta.
Selline piirang nõuaks aga mitte üksnes märkimisväärseid lisakulutusi, sest keegi peaks hakkama neid tõendeid valimisjaoskondade ustel kontrollima, vaid kutsuks kindlasti esile ka arvukalt konflikte ja vaidlusi inimestega, kes leiavad, et kehtestatud piirang on õigusvastane ning kujutab endast sisuliselt segregatsiooni, apartheidi vms kehtestamist.
Koroonakriis on mõjunud meie ühiskonnale juba niigi väga lõhestavalt. Minu arvates võiks valitsus üritada olukorda selles osas enam mitte hullemaks teha.
Ka valimisjaoskondades lihtsalt maskikandmise kohustuse kehtestamine oleks äärmiselt problemaatiline, sest see raskendaks ju oluliselt valijate isikusamasuse kontrollimist. Hääletamissedeli saamiseks tuleb esitada jaoskonnas isikut tõendav dokument. Kui inimene kannab maski, on jaoskonnakomisjoni liikmetel keeruline kindlaks teha, kas selle esitab dokumendi tegelik omanik.
Näib, et kõige valutum ja parem oleks viia need valimised läbi üksnes elektroonilisel teel. Tehniliselt ei tohiks see olla ületamatult keeruline, aga ainult tehnilisest lahendusest ei piisa – vaja on ka laiapõhjalist poliitilist kokkulepet selle kohta, millistel tingimustel ja millises olukorras võivad valimised piirduda Eestis ainult e-hääletamisega. See on teema, mida riigikogu oleks pidanud hakkama tõsiselt arutama juba vähemalt aasta tagasi. Praegu on viimane aeg seda päriselt teha.
### Response:
Andres Laiapea: milline on plaan B kohalikeks valimisteks? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane Messi võitis Barcelonaga neli Meistrite liiga trofeed, neli rohkem, kui PSG-l praegu auhinnakapis. Pariisi suurklubi jõudis üle-eelmisel hooajal küll finaali, kuid kaotas Müncheni Bayernile.
"See on ambitsioonikas klubi," rääkis Messi kolmapäevasel pressikonverentsil. "On näha, et nad on valmis kõigi tiitlite nimel võitlema. Minu unistus on võita veel üks Meistrite liiga trofee ja usun, et siin on selle saavutamiseks ideaalne koht."
Messi lisas, et pole kindel, kuna saab PSG eest esimest korda väljakule joosta. Viimati mängis ta täpselt kuu aega tagasi, kui aitas Argentinal Copa America finaalis võita Brasiiliat. "Olen puhkuselt naasmas. Vajan veidi ettevalmistust, et end käima saada. Loodetavasti tuleb debüüt peatselt, aga ma ei saa kuupäeva öelda, see on treenerite ülesanne," lisas ta.
PSG tegevjuht Nasser Al-Khelaifi rääkis pressikonverentsil, et Messi palkamisega ei riku PSG finantsreegleid. "Oleme alati finantsreeglitega (FFP) kursis. See on esimene asi, mida enne üleminekuid oma turundus- ja finantsinimeste ning advokaatidega arutame. Arvan, et meedia peaks keskenduma positiivsetele, mitte ainult negatiivsetele külgedele," sõnas Al-Khelaifi. | Messi: minu eesmärk on PSG-ga võita Meistrite liiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane Messi võitis Barcelonaga neli Meistrite liiga trofeed, neli rohkem, kui PSG-l praegu auhinnakapis. Pariisi suurklubi jõudis üle-eelmisel hooajal küll finaali, kuid kaotas Müncheni Bayernile.
"See on ambitsioonikas klubi," rääkis Messi kolmapäevasel pressikonverentsil. "On näha, et nad on valmis kõigi tiitlite nimel võitlema. Minu unistus on võita veel üks Meistrite liiga trofee ja usun, et siin on selle saavutamiseks ideaalne koht."
Messi lisas, et pole kindel, kuna saab PSG eest esimest korda väljakule joosta. Viimati mängis ta täpselt kuu aega tagasi, kui aitas Argentinal Copa America finaalis võita Brasiiliat. "Olen puhkuselt naasmas. Vajan veidi ettevalmistust, et end käima saada. Loodetavasti tuleb debüüt peatselt, aga ma ei saa kuupäeva öelda, see on treenerite ülesanne," lisas ta.
PSG tegevjuht Nasser Al-Khelaifi rääkis pressikonverentsil, et Messi palkamisega ei riku PSG finantsreegleid. "Oleme alati finantsreeglitega (FFP) kursis. See on esimene asi, mida enne üleminekuid oma turundus- ja finantsinimeste ning advokaatidega arutame. Arvan, et meedia peaks keskenduma positiivsetele, mitte ainult negatiivsetele külgedele," sõnas Al-Khelaifi.
### Response:
Messi: minu eesmärk on PSG-ga võita Meistrite liiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva aasta maksutulu on suurenenud igal kuul võrreldes eelmise aastaga, seejuures kiiremad kasvud jäid esimesse kvartalisse, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos.
"Kuigi nii eelmisel kui käesoleval aastal puudutas COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud eelkõige teist kvartalit, siis maksuvõla oluline kasv vähendas eelmise aasta esimese kvartali laekumisi ja seega oli võrdlusbaas madalam. Hoolimata piirangutest ja turismi puudumisest ei ole siiski käesoleva aasta teises kvartalis maksulaekumiste kasv pidurdunud," selgitas Laos.
Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv töötukassa töötasu hüvitist arvestamata ulatus esimesel poolaastal 7,7 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Palgafond suurenes tänu keskmise palga kasvule, mis oli esimesel poolaastal 8,7 protsenti. Kuue kuu palgafondi kasvu vedas tervishoid (18,4 protsenti), teisel kohal oli info ja side (16,2 protsenti).
Töökohtade arv vähenes samas 0,8 protsenti. Töötamise registri andmetel saavutas töökohtade arv 2019. aasta taseme juulis.
Maksude laekumine 2021. aastal võrreldes eelmise aastaga. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas esimesel poolaastal 7,7 protsenti võrreldes eelmise aastaga, mille üheks põhjuseks oli eelmise aasta madal tase. Samas on ka tööturu areng olnud oodatust parem, märkis Laos.
Pensioniealistelt teisest pensionisambast lahkujatelt laekus esimesel poolaastal 23 miljonit eurot tulumaksu, sest neile makstakse välja võetavad summad kohe välja ning nad ei pea ootama septembrini.
Kiiresti kasvas käibemaksu tasumine. Selle aasta esimese kuue kuu tasumine (1,3 miljardit) ületab 109 miljoni euroga juba ka 2019. aasta taset (9,2 protsenti rohkem), mis viitab Laose sõnul kriisist taastumisele. Tegevusaladest panustasid esimese poolaasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim mootorsõidukite müük ja hulgikaubandus, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 36 ning 14 protsenti.
Ettevõtete kogukäibe kasv teises kvartalis kiirenes 26 protsendini.
"Samuti on positiivse signaalina käibemaksu võlgnevuste summa vähenemine, mis on aastases võrdluses langenud 15 miljoni võrra ehk -8 protsenti, ulatudes 177 miljoni euroni," märkis Laos.
Ettevõtete käibe kasv ületab ka 2019. aastat. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Aktsiisitulu kasvu vedas kütus
Aktsiiside tasumine kasvas esimesel poolaastal võrreldes eelmise aastaga 15,9 protsenti, sealjuures vedas kasvu kütuseaktsiis. "Selle põhjus oli ühelt poolt eelmise aasta madal kütuseaktsiisi tase, mis tulenes mullu realiseeritud varudest ning teisalt selle aasta deklareerimise suurenemine," lausus Laos.
Kütuste jae- ja hulgimüügi numbritele tuginedes on esimese kuue kuuga tarbimisse jõudnud 10,6 protsenti rohkem mootorikütuseid kui aasta varem, seejuures bensiin 3,7 protsenti ja diislikütust 13,1 protsenti.
Diislikütuse müük on suurenenud ka peale aasta möödumist aktsiisimäära ajutisest vähendamisest. Kasvutempo on küll viimastel kuudel aeglustunud, kuid teise kvartali müük kasvas aastases võrdluses 12,1 protsenti, mis on esimese kvartali kasvust kõigest kaks protsendipunkti madalam.
Hoolimata kallinenud toornaftast suurenes juunis lisaks diislikütuse müügile ka bensiini müük.
Alkoholiaktsiisi tasumine on pöördunud teises kvartalis kasvule ning esimese poolaasta tasumine suurenes aastases võrdluses 3,7 protsenti. "Alkoholiaktsiisi tasumist mõjutab negatiivselt enim turistide puudumine ning kuna suvi on turismi kõrgaeg, siis käesoleval aastal jääb see pigem tagasihoidlikuks ning alkoholiaktsiisi laekumisse panustab peamiselt siseriiklik tarbimine," ütles Laos.
Kütuseaktsiisi tasumine suurenes esimese poolaastaga aastases võrdluses 33,7 protsenti. Kollasega on tähistatud diislikütus, sinisega bensiin ja punasega maagaas. Autor/allikas: Rahandusministeerium | Maksutulu laekumine kasvas aastaga 14 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva aasta maksutulu on suurenenud igal kuul võrreldes eelmise aastaga, seejuures kiiremad kasvud jäid esimesse kvartalisse, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos.
"Kuigi nii eelmisel kui käesoleval aastal puudutas COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud eelkõige teist kvartalit, siis maksuvõla oluline kasv vähendas eelmise aasta esimese kvartali laekumisi ja seega oli võrdlusbaas madalam. Hoolimata piirangutest ja turismi puudumisest ei ole siiski käesoleva aasta teises kvartalis maksulaekumiste kasv pidurdunud," selgitas Laos.
Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv töötukassa töötasu hüvitist arvestamata ulatus esimesel poolaastal 7,7 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Palgafond suurenes tänu keskmise palga kasvule, mis oli esimesel poolaastal 8,7 protsenti. Kuue kuu palgafondi kasvu vedas tervishoid (18,4 protsenti), teisel kohal oli info ja side (16,2 protsenti).
Töökohtade arv vähenes samas 0,8 protsenti. Töötamise registri andmetel saavutas töökohtade arv 2019. aasta taseme juulis.
Maksude laekumine 2021. aastal võrreldes eelmise aastaga. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas esimesel poolaastal 7,7 protsenti võrreldes eelmise aastaga, mille üheks põhjuseks oli eelmise aasta madal tase. Samas on ka tööturu areng olnud oodatust parem, märkis Laos.
Pensioniealistelt teisest pensionisambast lahkujatelt laekus esimesel poolaastal 23 miljonit eurot tulumaksu, sest neile makstakse välja võetavad summad kohe välja ning nad ei pea ootama septembrini.
Kiiresti kasvas käibemaksu tasumine. Selle aasta esimese kuue kuu tasumine (1,3 miljardit) ületab 109 miljoni euroga juba ka 2019. aasta taset (9,2 protsenti rohkem), mis viitab Laose sõnul kriisist taastumisele. Tegevusaladest panustasid esimese poolaasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim mootorsõidukite müük ja hulgikaubandus, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 36 ning 14 protsenti.
Ettevõtete kogukäibe kasv teises kvartalis kiirenes 26 protsendini.
"Samuti on positiivse signaalina käibemaksu võlgnevuste summa vähenemine, mis on aastases võrdluses langenud 15 miljoni võrra ehk -8 protsenti, ulatudes 177 miljoni euroni," märkis Laos.
Ettevõtete käibe kasv ületab ka 2019. aastat. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Aktsiisitulu kasvu vedas kütus
Aktsiiside tasumine kasvas esimesel poolaastal võrreldes eelmise aastaga 15,9 protsenti, sealjuures vedas kasvu kütuseaktsiis. "Selle põhjus oli ühelt poolt eelmise aasta madal kütuseaktsiisi tase, mis tulenes mullu realiseeritud varudest ning teisalt selle aasta deklareerimise suurenemine," lausus Laos.
Kütuste jae- ja hulgimüügi numbritele tuginedes on esimese kuue kuuga tarbimisse jõudnud 10,6 protsenti rohkem mootorikütuseid kui aasta varem, seejuures bensiin 3,7 protsenti ja diislikütust 13,1 protsenti.
Diislikütuse müük on suurenenud ka peale aasta möödumist aktsiisimäära ajutisest vähendamisest. Kasvutempo on küll viimastel kuudel aeglustunud, kuid teise kvartali müük kasvas aastases võrdluses 12,1 protsenti, mis on esimese kvartali kasvust kõigest kaks protsendipunkti madalam.
Hoolimata kallinenud toornaftast suurenes juunis lisaks diislikütuse müügile ka bensiini müük.
Alkoholiaktsiisi tasumine on pöördunud teises kvartalis kasvule ning esimese poolaasta tasumine suurenes aastases võrdluses 3,7 protsenti. "Alkoholiaktsiisi tasumist mõjutab negatiivselt enim turistide puudumine ning kuna suvi on turismi kõrgaeg, siis käesoleval aastal jääb see pigem tagasihoidlikuks ning alkoholiaktsiisi laekumisse panustab peamiselt siseriiklik tarbimine," ütles Laos.
Kütuseaktsiisi tasumine suurenes esimese poolaastaga aastases võrdluses 33,7 protsenti. Kollasega on tähistatud diislikütus, sinisega bensiin ja punasega maagaas. Autor/allikas: Rahandusministeerium
### Response:
Maksutulu laekumine kasvas aastaga 14 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis vaba olnud viienda asetusega hispaanlanna jäi kaks tundi kestnud mängu järel 2:6, 6:0, 3:6 alla maailma 55. reketist tšehhitarile Katerina Siniakovale. Muguruza kaotas oma servi seitsmel, Siniakova kuuel korral.
Asetusega tennisistidest jäid avaringis pidama üheksanda paigutuse saanud belglanna Elise Mertens, kes kaotas 3:6, 5:7 itaallannale Camila Giorgile (WTA 71.), 12. asetusega Kasahstani esindaja Elena Rõbakina (4:6, 7:5, 4:6 venelannale Ljudmilla Samsonovale), 14. asetusega tšehhitar Karolina Muchova (3:6, 6:1, 2:6 prantslannale Oceane Dodinile) ning 16. paigutatud ameeriklanna Madison Keys, kes jäi 3:6, 3:6 alla korraldajatelt vabapääsme teeninud kanadalannale Rebecca Marinole.
Eesti esireketi Anett Kontaveidi (WTA 29.) jaoks lõppes turniir samuti avaringis, kui võitis ameeriklanna Jessica Pegula (WTA 30.) vastu avaseti 7:5, kuid kaotas kaks järgmist 3:6, 3:6. | Viienda asetusega Muguruza piirdus Montrealis ühe mänguga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis vaba olnud viienda asetusega hispaanlanna jäi kaks tundi kestnud mängu järel 2:6, 6:0, 3:6 alla maailma 55. reketist tšehhitarile Katerina Siniakovale. Muguruza kaotas oma servi seitsmel, Siniakova kuuel korral.
Asetusega tennisistidest jäid avaringis pidama üheksanda paigutuse saanud belglanna Elise Mertens, kes kaotas 3:6, 5:7 itaallannale Camila Giorgile (WTA 71.), 12. asetusega Kasahstani esindaja Elena Rõbakina (4:6, 7:5, 4:6 venelannale Ljudmilla Samsonovale), 14. asetusega tšehhitar Karolina Muchova (3:6, 6:1, 2:6 prantslannale Oceane Dodinile) ning 16. paigutatud ameeriklanna Madison Keys, kes jäi 3:6, 3:6 alla korraldajatelt vabapääsme teeninud kanadalannale Rebecca Marinole.
Eesti esireketi Anett Kontaveidi (WTA 29.) jaoks lõppes turniir samuti avaringis, kui võitis ameeriklanna Jessica Pegula (WTA 30.) vastu avaseti 7:5, kuid kaotas kaks järgmist 3:6, 3:6.
### Response:
Viienda asetusega Muguruza piirdus Montrealis ühe mänguga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Registrisse kantud lendorava leiukohti on Eestis ligikaudu 150, reaalselt on sel aastal elutegevust tuvastatud 94 kohas.
Keskkonnastrateegias on püstitatud miinimumeesmärk, mille kohaselt peaks jooksval aastal olema asustatud 150 leiukohast vähemalt 60. Peale aastatepikkust langust on alates 2014. aastast asustatud leiukohtade hulk iga aastaga kasvanud ning 2019. aastal saavutati esmane eesmärk. 2019. aastal tehti lendorav kindlaks 71 ning 2020. aastal 76 leiukohas.
Asustatud leiukohtade arv on kasvanud nii pikka aega asustamata leiukohtade taasasustamise kui ka uute leiukohtade leidmise teel, selgitas keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Kalda.
Tema sõnul on vahepeal asustamata elupaiku taasasustatud, sest 1990. aastate lõpus ja selle sajandi alguses raiutud metsa asemele on nüüdseks jõudnud kasvada kohati juba ligi 15 meetri kõrgune mets.
See võimaldab aga vahepeal katkenud liikumiskoridoridel taastuda ning lendoravatel taas jõuda elupaikadesse, mis olid vahepeal muudest elualadest ära lõigatud.
"Noorloomad peavad teatud ikka jõudes "kodust" lahkuma ja endale uue vaba kodupiirkonna leidma. Leides sobiva elupaiga, võivadki nad uues kohas paikseks jääda. Selleks on vajalik õige vanuse ja struktuuriga mets," selgitas Kalda uute elupaikade teket.
Tema sõnul on vajalikud ka liikumiskoridorid, sest lagealasid lendoravad reeglina ei läbi, samuti ei suuda nad liikuda ka mööda väga madalat ja noort puistut.
Samas pole lendoravate seisund Eestis veel hea
Lendorav on I kaitsekategooria liik. Hoolimata seireparameetrite paranemisest, ei saa lendorava seisundit keskkonnaagentuuri sõnul siiski jätkuvalt heaks pidada.
Eestis on lendorav levinud Alutaguse piirkonnas. Kuid seal on levila killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad võimelised ainuüksi pika vahemaa tõttu suhtlema.
Keskkonnaameti liigikaitsebüroo peaspetsialist Marju Keis peab lendoravate olukorra paranemise võtmeteguriteks pesametsade ranget kaitset, aga ka elupaikade vaheliste ühenduskoridoride taastamist.
"Liigi ellujäämiseks oleme kehtestanud metsamajandamise piirangud nii pesapaikade lähiümbruses kui liikumisteede säilitamiseks elupaikade vahel. Paraku on sobivaid metsi aina vähem ja lendorava tulevik sõltub sellest, kui hästi suudame veel alles jäänud elupaiku ja ühenduskoridore hoida," selgitas ta.
Seiretulemused on agentuuri sõnul siiski julgustavad. Lendoravaid võib kõige enam leida Ida- ja Lääne-Viru piirialalt, Ida-Virumaalt ning Põhja-Jõgevamaalt. Lendorava üldine leviala on viimasel sajandil vähenenud ja lendoravaid pole enam leitud Lõuna-Eestis, Raplamaal ega Harjumaal. | Lendoravaid leidub Eestis üha rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Registrisse kantud lendorava leiukohti on Eestis ligikaudu 150, reaalselt on sel aastal elutegevust tuvastatud 94 kohas.
Keskkonnastrateegias on püstitatud miinimumeesmärk, mille kohaselt peaks jooksval aastal olema asustatud 150 leiukohast vähemalt 60. Peale aastatepikkust langust on alates 2014. aastast asustatud leiukohtade hulk iga aastaga kasvanud ning 2019. aastal saavutati esmane eesmärk. 2019. aastal tehti lendorav kindlaks 71 ning 2020. aastal 76 leiukohas.
Asustatud leiukohtade arv on kasvanud nii pikka aega asustamata leiukohtade taasasustamise kui ka uute leiukohtade leidmise teel, selgitas keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Kalda.
Tema sõnul on vahepeal asustamata elupaiku taasasustatud, sest 1990. aastate lõpus ja selle sajandi alguses raiutud metsa asemele on nüüdseks jõudnud kasvada kohati juba ligi 15 meetri kõrgune mets.
See võimaldab aga vahepeal katkenud liikumiskoridoridel taastuda ning lendoravatel taas jõuda elupaikadesse, mis olid vahepeal muudest elualadest ära lõigatud.
"Noorloomad peavad teatud ikka jõudes "kodust" lahkuma ja endale uue vaba kodupiirkonna leidma. Leides sobiva elupaiga, võivadki nad uues kohas paikseks jääda. Selleks on vajalik õige vanuse ja struktuuriga mets," selgitas Kalda uute elupaikade teket.
Tema sõnul on vajalikud ka liikumiskoridorid, sest lagealasid lendoravad reeglina ei läbi, samuti ei suuda nad liikuda ka mööda väga madalat ja noort puistut.
Samas pole lendoravate seisund Eestis veel hea
Lendorav on I kaitsekategooria liik. Hoolimata seireparameetrite paranemisest, ei saa lendorava seisundit keskkonnaagentuuri sõnul siiski jätkuvalt heaks pidada.
Eestis on lendorav levinud Alutaguse piirkonnas. Kuid seal on levila killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad võimelised ainuüksi pika vahemaa tõttu suhtlema.
Keskkonnaameti liigikaitsebüroo peaspetsialist Marju Keis peab lendoravate olukorra paranemise võtmeteguriteks pesametsade ranget kaitset, aga ka elupaikade vaheliste ühenduskoridoride taastamist.
"Liigi ellujäämiseks oleme kehtestanud metsamajandamise piirangud nii pesapaikade lähiümbruses kui liikumisteede säilitamiseks elupaikade vahel. Paraku on sobivaid metsi aina vähem ja lendorava tulevik sõltub sellest, kui hästi suudame veel alles jäänud elupaiku ja ühenduskoridore hoida," selgitas ta.
Seiretulemused on agentuuri sõnul siiski julgustavad. Lendoravaid võib kõige enam leida Ida- ja Lääne-Viru piirialalt, Ida-Virumaalt ning Põhja-Jõgevamaalt. Lendorava üldine leviala on viimasel sajandil vähenenud ja lendoravaid pole enam leitud Lõuna-Eestis, Raplamaal ega Harjumaal.
### Response:
Lendoravaid leidub Eestis üha rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi e-raamatu soetamiseks kulub vaid mõni minut ning seda on võimalik endaga lihtsasti nutiseadmes kaasas kanda, on lugejad enamasti paberkaante usku. Kiire ligipääs e-teostele ei ole piisav põhjus, et lugejad paberi ekraani vastu vahetaksid.
Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahteri sõnul kasvas e-raamatute müük vähesel määral eelmisel aastal, kui raamatukauplused koroonapiirangute tõttu suletud olid. Ajutise edu taga võis olla riigipoolne toetus, mis võimaldas raamatukogudel e-teoste valikut laiendada.
Vahteri sõnul müüakse e-raamatuid reeglina alla saja eksemplari. E-raamatu populaarsel ei nähta ka tulevikus märkimisväärset tõusu. "Nii Eestis kui ka teistes sama suurtes riikides ei ole e-raamat kaugeltki nii edukas ja ma ei näe, et see lähiaastatel oluliselt muutuks."
Vahteri sõnul on selgelt välja kujunenud e-teoste tarbijaskonna lemmikžanrid.
"Kõige populaarsemad raamatud on esiteks kõige uuemad raamatud, teiseks naistekad, kolmandaks reisiraamatud, krimkad. Üldiselt sellised vanemad asjad e-raamatuna eriti ei huvita lugejaid, ikkagi sellised kerged-kiired lugemised."
Kirjastuse Eesti Raamat tegevjuht Tiit Treimuthi sõnul pole e-raamat paberkandja konkurent, vaid alternatiiv kirjanduse tarbimiseks.
"Lugemise kogemusena paberraamatut ei asenda tõenäoliselt mitte miski. Ikkagi traditsiooniline lugemise viis, mis ei kao mitte kuskile. Paberraamat jääb alati alles, e-raamat annab uue võimaluse ja audioraamat laiendab seda veelgi," selgitas Treimuth.
Treimuthi sõnul on e-raamatu lugejate arv viimaste aastatega kasvanud. Enim arenguruumi nähakse tulevikus audioraamatul.
"Kui võrrelda neid kolme formaati – e-raamatut, paberraamatut ja audioraamatut –, siis e-raamat ja paberraamat oma lugemiskogemuselt on üsna sarnased, mõlema puhul on vajalik raamatut lugeda ja seda käes hoida," selgitas Treimuth.
"Audioraamat seevastu pakub täiesti uue kogemuse, annab võimaluse lugeda raamatut seal, kus paberraamatut lugeda ei saa, näiteks sporti tehes ja autoga sõites." | Kirjastused näevad e-raamatute kõrval enim arenguruumi heliraamatutel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi e-raamatu soetamiseks kulub vaid mõni minut ning seda on võimalik endaga lihtsasti nutiseadmes kaasas kanda, on lugejad enamasti paberkaante usku. Kiire ligipääs e-teostele ei ole piisav põhjus, et lugejad paberi ekraani vastu vahetaksid.
Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahteri sõnul kasvas e-raamatute müük vähesel määral eelmisel aastal, kui raamatukauplused koroonapiirangute tõttu suletud olid. Ajutise edu taga võis olla riigipoolne toetus, mis võimaldas raamatukogudel e-teoste valikut laiendada.
Vahteri sõnul müüakse e-raamatuid reeglina alla saja eksemplari. E-raamatu populaarsel ei nähta ka tulevikus märkimisväärset tõusu. "Nii Eestis kui ka teistes sama suurtes riikides ei ole e-raamat kaugeltki nii edukas ja ma ei näe, et see lähiaastatel oluliselt muutuks."
Vahteri sõnul on selgelt välja kujunenud e-teoste tarbijaskonna lemmikžanrid.
"Kõige populaarsemad raamatud on esiteks kõige uuemad raamatud, teiseks naistekad, kolmandaks reisiraamatud, krimkad. Üldiselt sellised vanemad asjad e-raamatuna eriti ei huvita lugejaid, ikkagi sellised kerged-kiired lugemised."
Kirjastuse Eesti Raamat tegevjuht Tiit Treimuthi sõnul pole e-raamat paberkandja konkurent, vaid alternatiiv kirjanduse tarbimiseks.
"Lugemise kogemusena paberraamatut ei asenda tõenäoliselt mitte miski. Ikkagi traditsiooniline lugemise viis, mis ei kao mitte kuskile. Paberraamat jääb alati alles, e-raamat annab uue võimaluse ja audioraamat laiendab seda veelgi," selgitas Treimuth.
Treimuthi sõnul on e-raamatu lugejate arv viimaste aastatega kasvanud. Enim arenguruumi nähakse tulevikus audioraamatul.
"Kui võrrelda neid kolme formaati – e-raamatut, paberraamatut ja audioraamatut –, siis e-raamat ja paberraamat oma lugemiskogemuselt on üsna sarnased, mõlema puhul on vajalik raamatut lugeda ja seda käes hoida," selgitas Treimuth.
"Audioraamat seevastu pakub täiesti uue kogemuse, annab võimaluse lugeda raamatut seal, kus paberraamatut lugeda ei saa, näiteks sporti tehes ja autoga sõites."
### Response:
Kirjastused näevad e-raamatute kõrval enim arenguruumi heliraamatutel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Karjaimmuunsus on põhiline, millele loodame, et nakkuse levikut piirata, aga ilmselt sellel sügisel-talvel me karjaimmuunsusega viiruse levikut veel piirama ei hakka. Vaktsineerimisel on suurem roll, et inimesed ei satuks haiglaravile," lausus Härma Vikerraadio saates "Uudis+".
Härma märkis, et praegu lisandub nakatunuid rohkem nendes piirkondades, kus vaktsineerimisega hõlmatus on väiksem. Vaktsineerima peaksid end tema sõnul igaks juhuks ka need, kes haiguse on läbi põdenud.
"Kaitse annab ka läbipõdemine, aga kuivõrd haigestunuid tuleb juurde nende seast, kes on märtsis-aprillis läbi põdenud, siis delta tüvi on väga efektiivne läbipõdemise kaitsest läbimurdmisel. Kõigil, kes kevadel on haiguse läbi põdenud, oleks mõistlik minna vaktsiinisüsti saama, see annab kindla kaitse," ütles Härma.
Härma sõnul on nakatumiskordaja R kolmapäeva seisuga 1,19 ning järgmistel nädalatel jätkab R kasvu ligikaudu kümme protsenti nädalas. See tähendab, et augusti viimasel kolmandikul ulatub päevane tuvastatud nakatunute arv kuni 400-ni.
"Liigume jätkuvalt kasvutrendis. Nakatumiskordaja on kolmapäeval 1,19, enne kui see alla ühe ei tule, seni veel stabiilsest olukorrast rääkida ei saa," ütles Härma.
Terviseamet kehtestas kolmapäeval tervishoiuvaldkonnas hädaolukorra. | Härma: karjaimmuunsust Eestis sel sügistalvel ei saavutata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Karjaimmuunsus on põhiline, millele loodame, et nakkuse levikut piirata, aga ilmselt sellel sügisel-talvel me karjaimmuunsusega viiruse levikut veel piirama ei hakka. Vaktsineerimisel on suurem roll, et inimesed ei satuks haiglaravile," lausus Härma Vikerraadio saates "Uudis+".
Härma märkis, et praegu lisandub nakatunuid rohkem nendes piirkondades, kus vaktsineerimisega hõlmatus on väiksem. Vaktsineerima peaksid end tema sõnul igaks juhuks ka need, kes haiguse on läbi põdenud.
"Kaitse annab ka läbipõdemine, aga kuivõrd haigestunuid tuleb juurde nende seast, kes on märtsis-aprillis läbi põdenud, siis delta tüvi on väga efektiivne läbipõdemise kaitsest läbimurdmisel. Kõigil, kes kevadel on haiguse läbi põdenud, oleks mõistlik minna vaktsiinisüsti saama, see annab kindla kaitse," ütles Härma.
Härma sõnul on nakatumiskordaja R kolmapäeva seisuga 1,19 ning järgmistel nädalatel jätkab R kasvu ligikaudu kümme protsenti nädalas. See tähendab, et augusti viimasel kolmandikul ulatub päevane tuvastatud nakatunute arv kuni 400-ni.
"Liigume jätkuvalt kasvutrendis. Nakatumiskordaja on kolmapäeval 1,19, enne kui see alla ühe ei tule, seni veel stabiilsest olukorrast rääkida ei saa," ütles Härma.
Terviseamet kehtestas kolmapäeval tervishoiuvaldkonnas hädaolukorra.
### Response:
Härma: karjaimmuunsust Eestis sel sügistalvel ei saavutata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tõenäoliselt filmiti Nukitsamees Mulgimaal seetõttu, et siinsed talud asuvad kaunil maastikul, need olid ajalooliselt suured ja heal järjel," selgitab kontsert-etenduse korraldaja Priit Oks. Nukitsamehe kodutaluks oli Killaste talu ning nõiamaja ehitati Rutu mäe lähedale metsa. Oksa sõnul on nõiamaja tänaseks ajahambale täielikult alla vandunud, kuid Killaste talus veel terasele silmale tuvastatavad peamaja, ait ning loomulikult imelised vaated loodusele.
Nii sündiski idee samas paigas taaselustada Nukitsamehe filmist tuntud helilooming ning minna jalutuskäigule Eestimaa inimeste poolt armastatud filmi telgitagustesse.
15. augustil jõuab Urissaare Rantšos, filmitalu radadele kahes osas suurejooneline kontsertetendus, mille esimeses pooles kõlab Olav Ehala muusika ning solistidena astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liivi. Kontserdi teises osas esineb Valter Soosalu dirigeerimisel kammerkoor Kolm Lindu. Samuti liikumisjuht Vaike Rajaste juhatusel tantsurühm Vabajalg.
"Kohalikus kogukonnas on 1981. aasta suvest hulgaliselt rahvapärimust, mille toome esmakordselt publikuni," räägib Priit Oks. "Kohalikelt on kokku kogutud palju humoorikaid seiku, mis sel filmisuvel siinmail juhtus. Mõhk ja Tölpa ehmatanud ühe päevavarga ausaks meheks või kuidas Ita Ever käis Karksi sööklas piimasuppi söömas. Neid lugusid jagub ja esimest korda jõuavad need lood ka laiema publikuni." | Nukitsamees tähistab 40. sünnipäeva suurejoonelise kontsertetendusega Mulgimaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tõenäoliselt filmiti Nukitsamees Mulgimaal seetõttu, et siinsed talud asuvad kaunil maastikul, need olid ajalooliselt suured ja heal järjel," selgitab kontsert-etenduse korraldaja Priit Oks. Nukitsamehe kodutaluks oli Killaste talu ning nõiamaja ehitati Rutu mäe lähedale metsa. Oksa sõnul on nõiamaja tänaseks ajahambale täielikult alla vandunud, kuid Killaste talus veel terasele silmale tuvastatavad peamaja, ait ning loomulikult imelised vaated loodusele.
Nii sündiski idee samas paigas taaselustada Nukitsamehe filmist tuntud helilooming ning minna jalutuskäigule Eestimaa inimeste poolt armastatud filmi telgitagustesse.
15. augustil jõuab Urissaare Rantšos, filmitalu radadele kahes osas suurejooneline kontsertetendus, mille esimeses pooles kõlab Olav Ehala muusika ning solistidena astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liivi. Kontserdi teises osas esineb Valter Soosalu dirigeerimisel kammerkoor Kolm Lindu. Samuti liikumisjuht Vaike Rajaste juhatusel tantsurühm Vabajalg.
"Kohalikus kogukonnas on 1981. aasta suvest hulgaliselt rahvapärimust, mille toome esmakordselt publikuni," räägib Priit Oks. "Kohalikelt on kokku kogutud palju humoorikaid seiku, mis sel filmisuvel siinmail juhtus. Mõhk ja Tölpa ehmatanud ühe päevavarga ausaks meheks või kuidas Ita Ever käis Karksi sööklas piimasuppi söömas. Neid lugusid jagub ja esimest korda jõuavad need lood ka laiema publikuni."
### Response:
Nukitsamees tähistab 40. sünnipäeva suurejoonelise kontsertetendusega Mulgimaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Postimeest ootavad ees mitmesugused ümberkorraldused," sõnas ERR-ile Postimehe praegune peatoimetaja Marti Aavik. Olulisema muudatusena tõi ta välja sügise algul taas tööd alustava uuriva toimetuse loomise.
Toimetust hakkab juhtima Erkki Koort, kes koondab Aaviku sõnul enda ümber meeskonna praegustest ajakirjanikest ja ka uutest soovijatest.
Ülejäänud ümberkorralduste osas jäi Aavik aga napisõnaliseks ja ei pidanud neid huvitavaks.
Erkki Koort, kes töötab praegu Postimehe arvamustoimetuses, sõnas, et tema huvi on teha head ajakirjandust. "Mõistlik, et igal suurel väljaandel on uuriv toimetus," ütles ta.
Toimetuse koosseisus näeb Koort nii praegusi Postimehe tugevaid ajakirjanikke kui ka inimesi teistest väljaannetest. Läbirääkimised nendega Koorti sõnul juba käivad.
Koort kinnitas, et ta ei plaani toimetuse juhiks jääda elu lõpuni. Tema esimene eesmärk on toimetus tööle panna ja seejärel ka toimetuse töö kindlustada. "Praegu on ka viie aasta plaani keeruline teha," kommenteeris ta oma edasisi plaane.
2020. aasta algul kaotas Postimehe toonane peatoimetaja Mart Raudsaar ajalehe uuriva toimetuse, kutsus selle oktoobris uuesti ellu, misjärel selle taas kaotas. | Postimehe taasloodava uuriva toimetuse juhiks saab Erkki Koort | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Postimeest ootavad ees mitmesugused ümberkorraldused," sõnas ERR-ile Postimehe praegune peatoimetaja Marti Aavik. Olulisema muudatusena tõi ta välja sügise algul taas tööd alustava uuriva toimetuse loomise.
Toimetust hakkab juhtima Erkki Koort, kes koondab Aaviku sõnul enda ümber meeskonna praegustest ajakirjanikest ja ka uutest soovijatest.
Ülejäänud ümberkorralduste osas jäi Aavik aga napisõnaliseks ja ei pidanud neid huvitavaks.
Erkki Koort, kes töötab praegu Postimehe arvamustoimetuses, sõnas, et tema huvi on teha head ajakirjandust. "Mõistlik, et igal suurel väljaandel on uuriv toimetus," ütles ta.
Toimetuse koosseisus näeb Koort nii praegusi Postimehe tugevaid ajakirjanikke kui ka inimesi teistest väljaannetest. Läbirääkimised nendega Koorti sõnul juba käivad.
Koort kinnitas, et ta ei plaani toimetuse juhiks jääda elu lõpuni. Tema esimene eesmärk on toimetus tööle panna ja seejärel ka toimetuse töö kindlustada. "Praegu on ka viie aasta plaani keeruline teha," kommenteeris ta oma edasisi plaane.
2020. aasta algul kaotas Postimehe toonane peatoimetaja Mart Raudsaar ajalehe uuriva toimetuse, kutsus selle oktoobris uuesti ellu, misjärel selle taas kaotas.
### Response:
Postimehe taasloodava uuriva toimetuse juhiks saab Erkki Koort |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bideni ettepanekut toetasid kõik 50 demokraadist senaatorit. Nendega liitusid 19 vabariiklast. Vastu oli 30 vabariiklasest senaatorit.
Demokraatide ja vabariiklaste läbirääkimised kestsid mitu nädalat. Infrastruktuuripaketi kallal töötasid ka eelmised USA presidendid. Teisipäeval sai aga Biden senatis heakskiidu.
"Pärast pikki läbirääkimisi oleme künnisel, mis minu arvates muudab Ameerikat," ütles Biden.
Mitmed senaatorid rõõmustasid, et infrastruktuuriprogramm vastu võeti.
"Vabariiklased ja demokraadid võivad olla eriarvamustel, kuid tugeva infrastruktuuri osas suutsime kokku leppida," ütles Ohio osariigi vabariiklasest senaator Rob Portman.
"Selle programmiga taastame lagunevad teed ja tunnelid terves riigis. See tagab ameeriklastele puhta joogivee ja tegeleb kahjulike saasteainetega. See suurendab meie kogukondade vahelist ühendust, kus kiire internet tuuakse kõikidesse maapiirkondadesse," ütles demokraadist senaator Jeanne Shaheen.
Liberaalse mõttekoja American Progress direktori Kevin DeGoodi sõnul jääb raha kulutamine peamiselt osariikide otsustada.
"Ma arvan, et puudub piisav kontroll. Ajalugu näitab, et osariigid pole föderaaldollarite kulutamisel alati olnud vastutustundlikud," ütles DeGood.
Kongressijuht Nancy Pelosi ütles samas, et alamkoda ei toeta enne infrastruktuuriprogrammi, kui senat toetab ka teisi programme. Need on vaesusevastane võitlus ja kliimaprogramm. Kokku hinnatakse nende maksumuseks 3,5 triljonit dollarit. Vabariiklased nii suurt kulutamist ei toeta.
Senat kiitis kolmapäeval napilt heaks ka 3,5 triljoni dollari suuruse kulude kavandi.
Demokraadid plaanivad paketi järgmise paari kuu jooksul eelarve lepitamise protsessi (reconciliation bill) raames senatis ka läbi suruda. Lepitusseadus vajab senatis ainult lihthäälteenamust. | Senat toetas Bideni ühe triljoni dollari suurust taristuprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bideni ettepanekut toetasid kõik 50 demokraadist senaatorit. Nendega liitusid 19 vabariiklast. Vastu oli 30 vabariiklasest senaatorit.
Demokraatide ja vabariiklaste läbirääkimised kestsid mitu nädalat. Infrastruktuuripaketi kallal töötasid ka eelmised USA presidendid. Teisipäeval sai aga Biden senatis heakskiidu.
"Pärast pikki läbirääkimisi oleme künnisel, mis minu arvates muudab Ameerikat," ütles Biden.
Mitmed senaatorid rõõmustasid, et infrastruktuuriprogramm vastu võeti.
"Vabariiklased ja demokraadid võivad olla eriarvamustel, kuid tugeva infrastruktuuri osas suutsime kokku leppida," ütles Ohio osariigi vabariiklasest senaator Rob Portman.
"Selle programmiga taastame lagunevad teed ja tunnelid terves riigis. See tagab ameeriklastele puhta joogivee ja tegeleb kahjulike saasteainetega. See suurendab meie kogukondade vahelist ühendust, kus kiire internet tuuakse kõikidesse maapiirkondadesse," ütles demokraadist senaator Jeanne Shaheen.
Liberaalse mõttekoja American Progress direktori Kevin DeGoodi sõnul jääb raha kulutamine peamiselt osariikide otsustada.
"Ma arvan, et puudub piisav kontroll. Ajalugu näitab, et osariigid pole föderaaldollarite kulutamisel alati olnud vastutustundlikud," ütles DeGood.
Kongressijuht Nancy Pelosi ütles samas, et alamkoda ei toeta enne infrastruktuuriprogrammi, kui senat toetab ka teisi programme. Need on vaesusevastane võitlus ja kliimaprogramm. Kokku hinnatakse nende maksumuseks 3,5 triljonit dollarit. Vabariiklased nii suurt kulutamist ei toeta.
Senat kiitis kolmapäeval napilt heaks ka 3,5 triljoni dollari suuruse kulude kavandi.
Demokraadid plaanivad paketi järgmise paari kuu jooksul eelarve lepitamise protsessi (reconciliation bill) raames senatis ka läbi suruda. Lepitusseadus vajab senatis ainult lihthäälteenamust.
### Response:
Senat toetas Bideni ühe triljoni dollari suurust taristuprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tervisamet kehtestab tänasest (kolmapäevast – toim.) tervishoiualase hädaolukorra, millega tõstetakse alates 20. augustist haiglate valmisoleku taset, et luua täiendavaid COVID-haiglakohti ja me peame valmis olema, et haiglasse hakkab rohkem inimesi tulema. Hädaolukord annabki haiglatele võimalus luua täiendavaid COVID-kohti, võimaluse saada rahastust ravikohtade eest," ütles tervisameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma Vikerraadio saates "Uudis+".
20. augustist peavad haiglatel olema lisakohad loodud ning võime COVID-haigeid vastu võtta, lisas Härma. Millist tervishoiuvaldkonda töötajate ümbersuunamine COVID-patsientide peale enim mõjutab, ei ole Härma sõnul praegu võimalik ennustada, kuid plaanilisele ravile ümberkorraldused kindlasti mõju avaldavad.
"Need kohad, mis luuakse, tulevad mingi ressursi arvelt. Kõige kitsam ressurss on meil tervishoiutöötajad ja seetõttu hakatakse piirama ka plaanilist ravi. Kevadel, kui COVID-kohtade arv ulatus tuhandeni, olime väga kriitilisel piiril oma tervishoiuvõimekusega. Tasapisi hakkame ülespoole ravivajadust eskaleerima, aga selle on oma mõju," lausus Härma.
Terviseamet täpsustas, et teise taseme kehtestamine tähendab eelkõige valmisoleku taseme muutust kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk võib ületada tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse.
"Hetkel ei ole plaanilise ravi osutamine veel häiritud, kuid oleme kahetsusväärsel kombel tagasi olukorras, kus haiglates tuleb täiendavalt avada COVID-19 haigetele mõeldud voodikohti. Näeme trendi, kus haiglaravile satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed. See annab lootust, et haiglaravi vajadus jääb viimase viiruselaine tipphetkedega võrreldes tagasihoidlikumaks," ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
Härma sõnul on hädaolukord vaja ette ära kehtestada, et haiglatel oleks võimalik end valmis panna. Terviseameti prognooside järgi tõuseb 20. augustiks haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kuni 150-ni. Kolmapäeva seisuga vajab haiglaravi 63 koroonapatsienti.
Samuti jätkub Härma sõnul nakatumiste arvu kasv. Kolmapäeva seisuga on nakatumiskordaja R Eestis 1,19 ning see kasvab järgmistel nädalatel ligikaudu kümme protsenti nädalas, prognoosis Härma. See tähendab, et 20. augusti ajal jääb päevaste nakatumiste arv Eestis 300 ja 400 vahele.
Terviseamet langetas ohutaset 1. juulil. "Uus nakatumistelaine tabas meid möödunud aastaga võrreldes kaks kuud varem. Nüüd tuleb keskenduda vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele, sest immuniseerimise abil saame hoida ühiskonna võimalikult avatuna. Piirangute kehtestamisel tuleb arvestada," sõnas Lanno.
"Nii nagu juuli alguses hoiatasime, osutus suurimaks probleemiks koroonaviiruse delta tüvi, mis levib eelnevalt domineeritud alfa tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini. Oleme suutnud nakkuskoldeid kiiresti piiritleda, kuid viiruse nakatamispotentsiaal on ülikõrge. Oleme näinud kollete tekkimist vabaõhuüritustel, mis kinnitab nakkusohu kõrget taset," ütles Lanno.
Möödunud aastal kehtestati Eestis tervisealane hädaolukord siis, kui haiglates viibis samuti 63 COVID-19 patsienti. | Terviseamet kehtestab kolmapäevast tervishoius hädaolukorra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tervisamet kehtestab tänasest (kolmapäevast – toim.) tervishoiualase hädaolukorra, millega tõstetakse alates 20. augustist haiglate valmisoleku taset, et luua täiendavaid COVID-haiglakohti ja me peame valmis olema, et haiglasse hakkab rohkem inimesi tulema. Hädaolukord annabki haiglatele võimalus luua täiendavaid COVID-kohti, võimaluse saada rahastust ravikohtade eest," ütles tervisameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma Vikerraadio saates "Uudis+".
20. augustist peavad haiglatel olema lisakohad loodud ning võime COVID-haigeid vastu võtta, lisas Härma. Millist tervishoiuvaldkonda töötajate ümbersuunamine COVID-patsientide peale enim mõjutab, ei ole Härma sõnul praegu võimalik ennustada, kuid plaanilisele ravile ümberkorraldused kindlasti mõju avaldavad.
"Need kohad, mis luuakse, tulevad mingi ressursi arvelt. Kõige kitsam ressurss on meil tervishoiutöötajad ja seetõttu hakatakse piirama ka plaanilist ravi. Kevadel, kui COVID-kohtade arv ulatus tuhandeni, olime väga kriitilisel piiril oma tervishoiuvõimekusega. Tasapisi hakkame ülespoole ravivajadust eskaleerima, aga selle on oma mõju," lausus Härma.
Terviseamet täpsustas, et teise taseme kehtestamine tähendab eelkõige valmisoleku taseme muutust kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk võib ületada tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse.
"Hetkel ei ole plaanilise ravi osutamine veel häiritud, kuid oleme kahetsusväärsel kombel tagasi olukorras, kus haiglates tuleb täiendavalt avada COVID-19 haigetele mõeldud voodikohti. Näeme trendi, kus haiglaravile satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed. See annab lootust, et haiglaravi vajadus jääb viimase viiruselaine tipphetkedega võrreldes tagasihoidlikumaks," ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
Härma sõnul on hädaolukord vaja ette ära kehtestada, et haiglatel oleks võimalik end valmis panna. Terviseameti prognooside järgi tõuseb 20. augustiks haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kuni 150-ni. Kolmapäeva seisuga vajab haiglaravi 63 koroonapatsienti.
Samuti jätkub Härma sõnul nakatumiste arvu kasv. Kolmapäeva seisuga on nakatumiskordaja R Eestis 1,19 ning see kasvab järgmistel nädalatel ligikaudu kümme protsenti nädalas, prognoosis Härma. See tähendab, et 20. augusti ajal jääb päevaste nakatumiste arv Eestis 300 ja 400 vahele.
Terviseamet langetas ohutaset 1. juulil. "Uus nakatumistelaine tabas meid möödunud aastaga võrreldes kaks kuud varem. Nüüd tuleb keskenduda vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele, sest immuniseerimise abil saame hoida ühiskonna võimalikult avatuna. Piirangute kehtestamisel tuleb arvestada," sõnas Lanno.
"Nii nagu juuli alguses hoiatasime, osutus suurimaks probleemiks koroonaviiruse delta tüvi, mis levib eelnevalt domineeritud alfa tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini. Oleme suutnud nakkuskoldeid kiiresti piiritleda, kuid viiruse nakatamispotentsiaal on ülikõrge. Oleme näinud kollete tekkimist vabaõhuüritustel, mis kinnitab nakkusohu kõrget taset," ütles Lanno.
Möödunud aastal kehtestati Eestis tervisealane hädaolukord siis, kui haiglates viibis samuti 63 COVID-19 patsienti.
### Response:
Terviseamet kehtestab kolmapäevast tervishoius hädaolukorra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästeameti meedianõunik Silver Kuusik ütles ERR-ile, et kogustatistikat vaadates on sel aastal on uppunud 42 inimest, mida on täpselt sama palju kui möödunud aastal samal ajal. Erinevus lööb välja aga suvekuudel.
"Eelmisel aastal nõudis aasta algus rohkesti inimelusid: jaanuarist aprilli lõpuni uppus 2020. aastal 16 inimest. Talv oli pehme, veekogud jääst vabad ja kaldad pehmed ning kukkumised ja libastumised olid kerged tulema," selgitas Kuusik ja lisas, et 2020. aastal uppus Eestis kokku 58 inimest.
Selle aasta esimesel neljal kuul uppus päästeameti andmetel kokku kümme inimest. "Uppumiste hulk kasvas märgatavalt suvekuudel: juuni algusest praeguseni on uppunud 24 inimest," lisas Kuusik.
Juunis ja juulis uppus kokku 22 inimest, eelmisel aastal hukkus esimese kahe suvekuuga 17 inimest. Samas uppus 2019. aastal terve suve jooksul kokku 17 inimest. Seega on aasta-aastalt üha rohkem inimesi uppunud.
Samas kahanes uppumissurmade arv järkjärguliselt, kuid hakkas eelmisel aastal jälle tõusma. 2019. aastal kaotas oma elu veeõnnetuses 36 inimest, kuid 11 aastat tagasi oli uppumissurmasid koguni 97.
"2021. aasta uppunutest on esialgsetel andmetel olnud joobes või joobekahtlusega 21. Samasugune kurb muster joonistub välja eelnevate suvede uppumissurmade puhul – pea pool uppunutest on olnud alkoholijoobes," selgitas Kuusik. | Juunis ja juulis kasvas märgatavalt uppumissurmade arv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästeameti meedianõunik Silver Kuusik ütles ERR-ile, et kogustatistikat vaadates on sel aastal on uppunud 42 inimest, mida on täpselt sama palju kui möödunud aastal samal ajal. Erinevus lööb välja aga suvekuudel.
"Eelmisel aastal nõudis aasta algus rohkesti inimelusid: jaanuarist aprilli lõpuni uppus 2020. aastal 16 inimest. Talv oli pehme, veekogud jääst vabad ja kaldad pehmed ning kukkumised ja libastumised olid kerged tulema," selgitas Kuusik ja lisas, et 2020. aastal uppus Eestis kokku 58 inimest.
Selle aasta esimesel neljal kuul uppus päästeameti andmetel kokku kümme inimest. "Uppumiste hulk kasvas märgatavalt suvekuudel: juuni algusest praeguseni on uppunud 24 inimest," lisas Kuusik.
Juunis ja juulis uppus kokku 22 inimest, eelmisel aastal hukkus esimese kahe suvekuuga 17 inimest. Samas uppus 2019. aastal terve suve jooksul kokku 17 inimest. Seega on aasta-aastalt üha rohkem inimesi uppunud.
Samas kahanes uppumissurmade arv järkjärguliselt, kuid hakkas eelmisel aastal jälle tõusma. 2019. aastal kaotas oma elu veeõnnetuses 36 inimest, kuid 11 aastat tagasi oli uppumissurmasid koguni 97.
"2021. aasta uppunutest on esialgsetel andmetel olnud joobes või joobekahtlusega 21. Samasugune kurb muster joonistub välja eelnevate suvede uppumissurmade puhul – pea pool uppunutest on olnud alkoholijoobes," selgitas Kuusik.
### Response:
Juunis ja juulis kasvas märgatavalt uppumissurmade arv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeva õhtul, kui oli jõustunud korraldus eriolukorra kehtestamisest piiril, tõkestasid piirivalvurid 56 piiririkkuja tee Lätti.
Kokku on 6.-10. augustini Läti-Valgevene piiri ebaseadusliku ületamise katsel kinni peetud 295 inimest, terve käesoleva aasta jooksul 355 inimest.
Läti valitsus kuulutas teisipäeval Valgevene piiril välja eriolukorra ning andis piirivalvele õiguse kasutada füüsilist vägivalda, et saata ebaseaduslikult piiri ületanud migrandid otsekohe tagasi riiki, kust nad tulid.
Arvestades Läti-Valgevene piiri rikkumiste plahvatuslikku kasvu, kuulutatakse 11. augustist kuni 10. novembrini Ludzas, Aukštaitijas, Daugavpilsis ja Krāslavas eriolukord.
Valitsuse otsusel lähevad piirivalvele migrante tõrjuma appi relvajõud ja politsei.
Valitsuse otsusel peavad piirivalve, relvajõud ja politsei kasutama ettenähtud protseduure ja vahendeid, et heidutada isikuid Läti-Valgevene piiri ületamast.
Kui piirivalve tuvastab piiri seadusvastase ületamise, on tal õigus saata rikkuja otsekohe lähteriiki tagasi. Selleks võib kasutada jõudu ja erivahendeid.
Karinš: Läti ja EL peavad näitama, et migrandid ei pääse edasi
Läti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid peavad näitama Valgevene režiimile, et katsed suunata migrante üle Euroopa Liidu piiri on kasutud, ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš telekalile TV3.
Peaministri sõnul peab Valgevene Euroopa Liidu vastu hübriidsõda ning kui esimene samm tehti Leedu vastu, siis nüüd on sihikule võetud Läti.
Karinš rõhutas, et selles olukorras ei tohi Läti lasta migrantidel ebaseaduslikult Euroopa Liidu riikidesse jõuda.
"Valgevene Euroopa Liidu vastu suunatud hübriidsõja tõttu on suhted ainult teravnenud. Me hoiame kokku ja säilitame rahu, kuid tegutseme väga otsustavalt," ütles peaminister. | Läti tabas teisipäeval Valgevene piiril 77 migranti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeva õhtul, kui oli jõustunud korraldus eriolukorra kehtestamisest piiril, tõkestasid piirivalvurid 56 piiririkkuja tee Lätti.
Kokku on 6.-10. augustini Läti-Valgevene piiri ebaseadusliku ületamise katsel kinni peetud 295 inimest, terve käesoleva aasta jooksul 355 inimest.
Läti valitsus kuulutas teisipäeval Valgevene piiril välja eriolukorra ning andis piirivalvele õiguse kasutada füüsilist vägivalda, et saata ebaseaduslikult piiri ületanud migrandid otsekohe tagasi riiki, kust nad tulid.
Arvestades Läti-Valgevene piiri rikkumiste plahvatuslikku kasvu, kuulutatakse 11. augustist kuni 10. novembrini Ludzas, Aukštaitijas, Daugavpilsis ja Krāslavas eriolukord.
Valitsuse otsusel lähevad piirivalvele migrante tõrjuma appi relvajõud ja politsei.
Valitsuse otsusel peavad piirivalve, relvajõud ja politsei kasutama ettenähtud protseduure ja vahendeid, et heidutada isikuid Läti-Valgevene piiri ületamast.
Kui piirivalve tuvastab piiri seadusvastase ületamise, on tal õigus saata rikkuja otsekohe lähteriiki tagasi. Selleks võib kasutada jõudu ja erivahendeid.
Karinš: Läti ja EL peavad näitama, et migrandid ei pääse edasi
Läti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid peavad näitama Valgevene režiimile, et katsed suunata migrante üle Euroopa Liidu piiri on kasutud, ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš telekalile TV3.
Peaministri sõnul peab Valgevene Euroopa Liidu vastu hübriidsõda ning kui esimene samm tehti Leedu vastu, siis nüüd on sihikule võetud Läti.
Karinš rõhutas, et selles olukorras ei tohi Läti lasta migrantidel ebaseaduslikult Euroopa Liidu riikidesse jõuda.
"Valgevene Euroopa Liidu vastu suunatud hübriidsõja tõttu on suhted ainult teravnenud. Me hoiame kokku ja säilitame rahu, kuid tegutseme väga otsustavalt," ütles peaminister.
### Response:
Läti tabas teisipäeval Valgevene piiril 77 migranti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sloveenias palliva Mattias Käidi koduklubi Domžale eurohooaeg sai lõpu Euroopa Konverentsiliiga kolmandas eelringis, kui korduskohtumises kaotati Rosenborgile eduseisust 1:2, kirjutab Soccernet.ee.
Võiduvärava lõi Rosenberg seekord alles 86. minutil. Kuna avakohtumise oli Rosenborg Norras võitnud 6:1, sammuti kindlalt järgmisesse ringi.
Kui nädala eest sekkus Käit väljakule teiseks poolajaks, siis teisipäeval oli ta Domžale algkoosseisus ja tegi kaasa terve kohtumise. Kuigi paberil rivistati ta üles keskkaitsjana, mängis eestlane reaalsuses kontrolliva poolkaitsjana. Domžale tänavusuvisest kuuest euromängust teenis Käit minuteid kõigis, kuuludes neljal juhul algkoosseisu. Esimese ringi kordusmängus lõi ta Swift Hesperange võrku olulise värava, mis aitas Domžale teise eelringi. | Käit ja Domžale langesid eurosarjas konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sloveenias palliva Mattias Käidi koduklubi Domžale eurohooaeg sai lõpu Euroopa Konverentsiliiga kolmandas eelringis, kui korduskohtumises kaotati Rosenborgile eduseisust 1:2, kirjutab Soccernet.ee.
Võiduvärava lõi Rosenberg seekord alles 86. minutil. Kuna avakohtumise oli Rosenborg Norras võitnud 6:1, sammuti kindlalt järgmisesse ringi.
Kui nädala eest sekkus Käit väljakule teiseks poolajaks, siis teisipäeval oli ta Domžale algkoosseisus ja tegi kaasa terve kohtumise. Kuigi paberil rivistati ta üles keskkaitsjana, mängis eestlane reaalsuses kontrolliva poolkaitsjana. Domžale tänavusuvisest kuuest euromängust teenis Käit minuteid kõigis, kuuludes neljal juhul algkoosseisu. Esimese ringi kordusmängus lõi ta Swift Hesperange võrku olulise värava, mis aitas Domžale teise eelringi.
### Response:
Käit ja Domžale langesid eurosarjas konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Abbey Roadi stuudios on 90 aasta jooksul kirjutanud ja salvestanud muusikat maailmatasemel artistid nagu The Beatles, Pink Floyd, Kate Bush, Oasis, Kanye West, Adele, Ed Sheeran ja Frank Ocean.
Pühapäevani kestvatel ekskursioonidel saab uudistada kõiki kolme salvestusstuudiot, mis seal algusest peale kasutusel olnud. Lisaks saavad huvilised tutvuda ka tehnikaga, mida on kasutatud, et salvestada mõned kõige armastatumad lood maailmas.
Lisaks näidatakse külalistele, kuidas on stuudios salvestatud muusikat "Sõrmuste isandi", "Harry Potteri" filmidele ning ka filmidele "Gravity" ja "Shape Of Water", mis pälvisid Oscaritel ka parima filmimuusika auhinna.
Abbey Road: Open House has kicked off today!
For one week only, we're opening our doors to the public and offering a rare glimpse inside the legendary studios.
Will you be joining us? There are a very limited number of tickets remaining: https://t.co/CARjyVx0ME pic.twitter.com/G9lwgiD2L2
— Abbey Road Studios (@AbbeyRoad) August 9, 2021 | Londoni legendaarne Abbey Roadi stuudio avab 90. sünnipäeva puhul fännidele uksed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Abbey Roadi stuudios on 90 aasta jooksul kirjutanud ja salvestanud muusikat maailmatasemel artistid nagu The Beatles, Pink Floyd, Kate Bush, Oasis, Kanye West, Adele, Ed Sheeran ja Frank Ocean.
Pühapäevani kestvatel ekskursioonidel saab uudistada kõiki kolme salvestusstuudiot, mis seal algusest peale kasutusel olnud. Lisaks saavad huvilised tutvuda ka tehnikaga, mida on kasutatud, et salvestada mõned kõige armastatumad lood maailmas.
Lisaks näidatakse külalistele, kuidas on stuudios salvestatud muusikat "Sõrmuste isandi", "Harry Potteri" filmidele ning ka filmidele "Gravity" ja "Shape Of Water", mis pälvisid Oscaritel ka parima filmimuusika auhinna.
Abbey Road: Open House has kicked off today!
For one week only, we're opening our doors to the public and offering a rare glimpse inside the legendary studios.
Will you be joining us? There are a very limited number of tickets remaining: https://t.co/CARjyVx0ME pic.twitter.com/G9lwgiD2L2
— Abbey Road Studios (@AbbeyRoad) August 9, 2021
### Response:
Londoni legendaarne Abbey Roadi stuudio avab 90. sünnipäeva puhul fännidele uksed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viis Kreeka tuletõrjemeeskonda võitleb teiste riikide abiga leekidega Evia saarel ja Peloponnesose mägedes.
"Võib vist öelda, et hakkame tulerinnet tasapisi kontrolli alla saama," ütles Evia saare Istiaia linnapea Yiannis Kontzias riiklikule telekanalile ERT.
Kahjutuli on ähvardanud linna mitu päeva ning paksud suitsupilved selle kohal on takistanud õhust kustutamist.
"Eile nägime üle mitme päeva esimest korda päikesevalgust," ütles Kontzias.
Peloponnese poolsaare mägises Gortynia piirkonnas on olukord ohtlikum, seal möllab tuli järskude orgudega paksus metsas.
Arkaadia maakonna asekuberner Christos Lambropoulos ütles, et praegu pingutatakse peamiselt selle nimel, et tuli ei jõuaks Mainalo mäe tihedatesse metsadesse.
"Külad ei paista hetkel ohus olevat, aga tingimused muutuvad iga tund," ütles ta ERT-le.
Viimaste kümnendite rängima kuumalainega puhkenud metsatulekahjudes on surma saanud kolm inimest.
Euroopa Liidu riigid ja teised on saatnud Kreekale appi 21 lennumasinat, 250 tuletõrjeautot ja üle 1200 tuletõrjuja. Reedel peaks saabuma lisa. | Kreeka hakkab metsapõlenguid tasapisi kontrolli alla saama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viis Kreeka tuletõrjemeeskonda võitleb teiste riikide abiga leekidega Evia saarel ja Peloponnesose mägedes.
"Võib vist öelda, et hakkame tulerinnet tasapisi kontrolli alla saama," ütles Evia saare Istiaia linnapea Yiannis Kontzias riiklikule telekanalile ERT.
Kahjutuli on ähvardanud linna mitu päeva ning paksud suitsupilved selle kohal on takistanud õhust kustutamist.
"Eile nägime üle mitme päeva esimest korda päikesevalgust," ütles Kontzias.
Peloponnese poolsaare mägises Gortynia piirkonnas on olukord ohtlikum, seal möllab tuli järskude orgudega paksus metsas.
Arkaadia maakonna asekuberner Christos Lambropoulos ütles, et praegu pingutatakse peamiselt selle nimel, et tuli ei jõuaks Mainalo mäe tihedatesse metsadesse.
"Külad ei paista hetkel ohus olevat, aga tingimused muutuvad iga tund," ütles ta ERT-le.
Viimaste kümnendite rängima kuumalainega puhkenud metsatulekahjudes on surma saanud kolm inimest.
Euroopa Liidu riigid ja teised on saatnud Kreekale appi 21 lennumasinat, 250 tuletõrjeautot ja üle 1200 tuletõrjuja. Reedel peaks saabuma lisa.
### Response:
Kreeka hakkab metsapõlenguid tasapisi kontrolli alla saama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuu aja pärast 28. sünnipäeva tähistav mängujuht teenib Bostonis ühe hooaja eest 5,15 miljonit eurot ning hakkab täitma Oklahoma City Thunderisse lahkunud Kemba Walkeri kohta.
Schröder jättis aga sel aastal lauale ligi 65 miljonit eurot, sest lükkas New York Timesi ja ESPN-i sõnul põhihooajal tagasi Los Angeles Lakersi pakutud lepingupikenduse, mis oleks talle nelja aasta eest toonud sisse umbes 70 miljonit eurot.
Veelgi paremat pakkumist oodanud Schröder peab end nüüd sel hooajal tõestama, et otsust mitte kahetseda. Eelmisel, Los Angeles Lakersi jaoks pettumusega lõppenud hooajal jäi tema saldoks keskmiselt 15,4 punkti ja 5,8 korvisöötu 61 mängu kohta.
2017. aasta korvpalli EM-il Saksamaa eest turniiri parima korvikütina keskmiselt 23,7 punkti visanud Schröder soovis koondist esindada ka Tokyo olümpiamängudel, aga kuna temast sai suvel vabaagent, ei jõudnud ta Saksamaa korvpalliliiduga kindlustussummade osas kokkuleppele. | Paremat pakkumist oodanud Saksamaa tippkorvpallur jäi ilma 65 miljonist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuu aja pärast 28. sünnipäeva tähistav mängujuht teenib Bostonis ühe hooaja eest 5,15 miljonit eurot ning hakkab täitma Oklahoma City Thunderisse lahkunud Kemba Walkeri kohta.
Schröder jättis aga sel aastal lauale ligi 65 miljonit eurot, sest lükkas New York Timesi ja ESPN-i sõnul põhihooajal tagasi Los Angeles Lakersi pakutud lepingupikenduse, mis oleks talle nelja aasta eest toonud sisse umbes 70 miljonit eurot.
Veelgi paremat pakkumist oodanud Schröder peab end nüüd sel hooajal tõestama, et otsust mitte kahetseda. Eelmisel, Los Angeles Lakersi jaoks pettumusega lõppenud hooajal jäi tema saldoks keskmiselt 15,4 punkti ja 5,8 korvisöötu 61 mängu kohta.
2017. aasta korvpalli EM-il Saksamaa eest turniiri parima korvikütina keskmiselt 23,7 punkti visanud Schröder soovis koondist esindada ka Tokyo olümpiamängudel, aga kuna temast sai suvel vabaagent, ei jõudnud ta Saksamaa korvpalliliiduga kindlustussummade osas kokkuleppele.
### Response:
Paremat pakkumist oodanud Saksamaa tippkorvpallur jäi ilma 65 miljonist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HTM-i alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Tiina Peterson ütles ERR-ile, et ministeerium loobub esialgsest plaanist kohustuslikus korras koduste laste arenguhindamist ja -vestlust läbi viia.
"Haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna üleselt kavandatakse süsteemi loomist, kus kodus alusharidust omandavate laste arengut hindab perearst tervisekontrolli raames," sõnas Peterson.
Talvel plaanis ministeerium kehtestada kohustuse lapsevanemal oma lapsega kord aastas kohaliku omavalitsuse kokkulepitud kohas (näiteks lasteaias või hariduse tugiteenuste keskuses) lapse arengut hindamas käia.
Siis oli ministriks veel Mailis Reps, kuid nüüd on ministrivahetusega muutunud ka alushariduse seaduse eelnõu. Peterson selgitas, et seadusemuudatus on alles täiendamisel ning peaks kooskõlastusringile jõudma novembri lõpuks.
Perearstidel ei pruugi piisavat ressurssi olla
Perearst Eero Merilind ütles ERR-ile, et perearstid jälgivad juba praegu kõikide laste arengut, kuid eraldi arengukontrolliks ei pruugi töökäsi jätkuda.
"Ma kardan, et neid ülesandeid on perearstidele järjest juurde tulnud – nüüd koroonaajal ka – et tänase töökoormusega ei suuda me kõiki riigi poolt tegemata või defineerimata asju ära teha," ütles arst.
Ta selgitas, et need lapsed, kellel on näiteks vaja logopeedi juurde minna, saavad selle hinnangu lasteaias ning saavad kohe seal ka vajalikku kõneravi.
"Meie saame teatud tingimustel ja rahastamisel haigekassa raha eest saata lapse logopeedile, aga see uuringufond on natuke liiga õhuke," lisas Merilind.
Tema hinnangul ei pruugi perearstid praeguse korralduse juures lisaülesannetega toime tulla. "See on hästi tore, et perearstid peaks kontrolli tegema, aga meil on selleks vaja lisaraha ja -inimesi," ütles Merilind.
Peterson aga selgitas, et kui tervisekontrollis ilmneb, et lapsel on vaja täiendavat tuge, peab kohaliku omavalitsuse üksus koostöös vanematega lapsele vajaliku tugiteenuse võimaldama.
Täpne süsteem on aga alles väljatöötamisel ning täiendustega võib veel üht-teist muutuda. | HTM põrgatab koduste laste arengu kontrollimise kohustuse perearstidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HTM-i alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Tiina Peterson ütles ERR-ile, et ministeerium loobub esialgsest plaanist kohustuslikus korras koduste laste arenguhindamist ja -vestlust läbi viia.
"Haridus-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna üleselt kavandatakse süsteemi loomist, kus kodus alusharidust omandavate laste arengut hindab perearst tervisekontrolli raames," sõnas Peterson.
Talvel plaanis ministeerium kehtestada kohustuse lapsevanemal oma lapsega kord aastas kohaliku omavalitsuse kokkulepitud kohas (näiteks lasteaias või hariduse tugiteenuste keskuses) lapse arengut hindamas käia.
Siis oli ministriks veel Mailis Reps, kuid nüüd on ministrivahetusega muutunud ka alushariduse seaduse eelnõu. Peterson selgitas, et seadusemuudatus on alles täiendamisel ning peaks kooskõlastusringile jõudma novembri lõpuks.
Perearstidel ei pruugi piisavat ressurssi olla
Perearst Eero Merilind ütles ERR-ile, et perearstid jälgivad juba praegu kõikide laste arengut, kuid eraldi arengukontrolliks ei pruugi töökäsi jätkuda.
"Ma kardan, et neid ülesandeid on perearstidele järjest juurde tulnud – nüüd koroonaajal ka – et tänase töökoormusega ei suuda me kõiki riigi poolt tegemata või defineerimata asju ära teha," ütles arst.
Ta selgitas, et need lapsed, kellel on näiteks vaja logopeedi juurde minna, saavad selle hinnangu lasteaias ning saavad kohe seal ka vajalikku kõneravi.
"Meie saame teatud tingimustel ja rahastamisel haigekassa raha eest saata lapse logopeedile, aga see uuringufond on natuke liiga õhuke," lisas Merilind.
Tema hinnangul ei pruugi perearstid praeguse korralduse juures lisaülesannetega toime tulla. "See on hästi tore, et perearstid peaks kontrolli tegema, aga meil on selleks vaja lisaraha ja -inimesi," ütles Merilind.
Peterson aga selgitas, et kui tervisekontrollis ilmneb, et lapsel on vaja täiendavat tuge, peab kohaliku omavalitsuse üksus koostöös vanematega lapsele vajaliku tugiteenuse võimaldama.
Täpne süsteem on aga alles väljatöötamisel ning täiendustega võib veel üht-teist muutuda.
### Response:
HTM põrgatab koduste laste arengu kontrollimise kohustuse perearstidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sünopsis:
"Gurmeeklubi" on südamlik ja lustakas Taani film saadab kolme elusügises sõbrannat, kes sõidavad Itaaliasse Apuuliasse kokanduskursusele. Marie' (Kirsten Olesen) mees jättis naise maha jõuluõhtul, Berling (Stina Ekblad) on igavene vanatüdruk, kes keeldub passi vaatamast, ja Vanja (Kirsten Lehfeldt) ei suuda üle saada abikaasa surmast. Itaalias avastavad nad, et kõige tähtsam asi elus on sõprus ning iialgi pole hilja hakata täiel rinnal elama.
"Gurmeeklubi" on ETV2 eetris kolmapäeval, 11. augustil kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: "Gurmeeklubi" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sünopsis:
"Gurmeeklubi" on südamlik ja lustakas Taani film saadab kolme elusügises sõbrannat, kes sõidavad Itaaliasse Apuuliasse kokanduskursusele. Marie' (Kirsten Olesen) mees jättis naise maha jõuluõhtul, Berling (Stina Ekblad) on igavene vanatüdruk, kes keeldub passi vaatamast, ja Vanja (Kirsten Lehfeldt) ei suuda üle saada abikaasa surmast. Itaalias avastavad nad, et kõige tähtsam asi elus on sõprus ning iialgi pole hilja hakata täiel rinnal elama.
"Gurmeeklubi" on ETV2 eetris kolmapäeval, 11. augustil kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Gurmeeklubi" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politseijuht märkis, et isikud vahistati seoses eeluurimisega, sest nad rikkusid tahtlikult avalikku korda ning ründasid politseinikke.
Umbes 5000 inimest kogunes teisipäeval Leedu seimi juurde, et protestida valitsuse kavandatud piirangute vastu, mida rakendatakse koroonaviiruse vastu vaktsineerimata ning testimisest keelduvate isikute suhtes.
Märulipolitsei suutis rahvahulga laiali ajada alles umbes kell kaks öösel, olles kasutanud kilpe ning pisargaasi.
Pärast parlamendiistungi lõppu tõkestasid mõned protestijad hoone väljapääsu ja seimihoone hoovi viiva autotee. Kui politsei püüdis inimesi sealt laiali ajada, puhkes märul, mille käigus loobiti politseinikke pudelite ja signaalrakettidega.
Politseijuht kinnitas, et kasutati ka pürotehnikat, kuid seda ei teinud politsei.
"Ma kinnitan, et politsei ei kasutanud heligranaate ega mingeid sarnaseid vahendeid," ütles Gagas, osutades, et protestijad kasutasid märulis lõhkeseadeldisi ja pürotehnikat. Politsei leidis hiljem koha pealt veel ka lõhkemata jäänud seadeldisi.
Kokku osales korra tagamisel umbes 70 politseinikku. Üks naiskorrakaitsja viidi hommikul Vilniuse haiglasse, kus ta suunati edasi kodusele ravile.
Politseiprotokoll tehti 34-aastasele mehele, kes oli ilmselt joobes ning läks protestijatega tüli norima. Samuti peeti kinni 23-aastane mees, kes oli ilmselt uimastite mõju all.
Minister: seimiesiseid ja Rudninkai sündmusi koordineeriti
Seimi esised rahutused Vilniuses ja migrandilaagris Rudninkai polügoonil Šalcininkai rajoonis on korraldatud ja koordineeritud tegevus, ütles Leedu siseminister Agne Bilotaite. "Antud juhul näeme kaht hästi korraldatud aktsiooni – üht seimi juures, teised Rudninkais toimunud sündmused, see näitab, et kõik oli koordineeritud ja korraldatud," ütles ta ajakirjanikele kolmapäeva öösel.
Bilotaite nimetas mõlemat sündmust riigivastaseks tegevuseks.
"Olukord on selline, et see, mida näeme, on hübriidrünnak. Need protsessid, mis toimuvad seadusvastase rände käigus, kus meie jõud on koondatud piirile ja valvatavate objektide juurde, kui leiavad aset taolised väljakutsed, sellised loata algatused, see ei ole kodanikuseisukoha väljendamine, vaid hästi korraldatud riigivastane tegevus, kus peame kutsuma meie korrakaitseametkondade jõude ära teiste objektide juurest, seda saab tõlgendada üheselt: hästi korraldatud protsess," sõnas minister.
Umbes 5000 inimest kogunes teisipäeval Leedu seimi juurde, et protestida valitsuse kavandatud piirangute vastu, mida rakendatakse koroonaviiruse vastu vaktsineerimata ning testimisest keelduvate isikute suhtes.
Märulipolitsei suutis rahvahulga laiali ajada alles umbes kell kaks öösel, olles kasutanud kilpe ning pisargaasi.
Samal ajal toimusid Rudninkai polügoonile rajatud migrantide laagris rahutused nende kinnipidamistingimuste pärast. Laagrist lahkus omavoliliselt 20 inimest.
Minister ei nimetanud nende tema hinnangul koordineeritud sündmuste korraldajaid. Ta märkis, et riik peab tagama seimi ladusa töö. | Politsei pidas Vilniuses piirangute vastasel protestil kinni 26 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politseijuht märkis, et isikud vahistati seoses eeluurimisega, sest nad rikkusid tahtlikult avalikku korda ning ründasid politseinikke.
Umbes 5000 inimest kogunes teisipäeval Leedu seimi juurde, et protestida valitsuse kavandatud piirangute vastu, mida rakendatakse koroonaviiruse vastu vaktsineerimata ning testimisest keelduvate isikute suhtes.
Märulipolitsei suutis rahvahulga laiali ajada alles umbes kell kaks öösel, olles kasutanud kilpe ning pisargaasi.
Pärast parlamendiistungi lõppu tõkestasid mõned protestijad hoone väljapääsu ja seimihoone hoovi viiva autotee. Kui politsei püüdis inimesi sealt laiali ajada, puhkes märul, mille käigus loobiti politseinikke pudelite ja signaalrakettidega.
Politseijuht kinnitas, et kasutati ka pürotehnikat, kuid seda ei teinud politsei.
"Ma kinnitan, et politsei ei kasutanud heligranaate ega mingeid sarnaseid vahendeid," ütles Gagas, osutades, et protestijad kasutasid märulis lõhkeseadeldisi ja pürotehnikat. Politsei leidis hiljem koha pealt veel ka lõhkemata jäänud seadeldisi.
Kokku osales korra tagamisel umbes 70 politseinikku. Üks naiskorrakaitsja viidi hommikul Vilniuse haiglasse, kus ta suunati edasi kodusele ravile.
Politseiprotokoll tehti 34-aastasele mehele, kes oli ilmselt joobes ning läks protestijatega tüli norima. Samuti peeti kinni 23-aastane mees, kes oli ilmselt uimastite mõju all.
Minister: seimiesiseid ja Rudninkai sündmusi koordineeriti
Seimi esised rahutused Vilniuses ja migrandilaagris Rudninkai polügoonil Šalcininkai rajoonis on korraldatud ja koordineeritud tegevus, ütles Leedu siseminister Agne Bilotaite. "Antud juhul näeme kaht hästi korraldatud aktsiooni – üht seimi juures, teised Rudninkais toimunud sündmused, see näitab, et kõik oli koordineeritud ja korraldatud," ütles ta ajakirjanikele kolmapäeva öösel.
Bilotaite nimetas mõlemat sündmust riigivastaseks tegevuseks.
"Olukord on selline, et see, mida näeme, on hübriidrünnak. Need protsessid, mis toimuvad seadusvastase rände käigus, kus meie jõud on koondatud piirile ja valvatavate objektide juurde, kui leiavad aset taolised väljakutsed, sellised loata algatused, see ei ole kodanikuseisukoha väljendamine, vaid hästi korraldatud riigivastane tegevus, kus peame kutsuma meie korrakaitseametkondade jõude ära teiste objektide juurest, seda saab tõlgendada üheselt: hästi korraldatud protsess," sõnas minister.
Umbes 5000 inimest kogunes teisipäeval Leedu seimi juurde, et protestida valitsuse kavandatud piirangute vastu, mida rakendatakse koroonaviiruse vastu vaktsineerimata ning testimisest keelduvate isikute suhtes.
Märulipolitsei suutis rahvahulga laiali ajada alles umbes kell kaks öösel, olles kasutanud kilpe ning pisargaasi.
Samal ajal toimusid Rudninkai polügoonile rajatud migrantide laagris rahutused nende kinnipidamistingimuste pärast. Laagrist lahkus omavoliliselt 20 inimest.
Minister ei nimetanud nende tema hinnangul koordineeritud sündmuste korraldajaid. Ta märkis, et riik peab tagama seimi ladusa töö.
### Response:
Politsei pidas Vilniuses piirangute vastasel protestil kinni 26 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastamisi astuvad näitleja Taavi Tõnisson, laulja Luisa Rõivas ja noorte muusikaliteatri üks eestvedajatest Kaarel Orumägi.
Saatejuht on Gaute Kivistik.
Eesti mäng" on ETV eetris esmaspäevast neljapäevani kell 20.30. | "Eesti mängus" panevad teadmised proovile Rõivas, Tõnisson ja Orumägi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastamisi astuvad näitleja Taavi Tõnisson, laulja Luisa Rõivas ja noorte muusikaliteatri üks eestvedajatest Kaarel Orumägi.
Saatejuht on Gaute Kivistik.
Eesti mäng" on ETV eetris esmaspäevast neljapäevani kell 20.30.
### Response:
"Eesti mängus" panevad teadmised proovile Rõivas, Tõnisson ja Orumägi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ICC on olümpiale pääsemiseks loonud töögrupi, mida juhib Inglismaa ja Walesi kriketi liidu esimees Ian Watmore. Organisatsiooni sõnul on USA-s umbes 30 miljonit kriketifänni.
"Meie spordiala seisab selle otsuse taga ja näeme olümpiat kriketi pikaajalise tuleviku osana. Kriketil on üle maailma enam kui miljard fänni ja pea 90 protsenti neist tahavad kriketit näha ka olümpial," rääkis ICC esimees Greg Barclay.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK kinnitab 2028. aasta olümpiamängude programmi eeldatavasti veebruaris Pekingis toimuval kongressil, kuid 15 mängijast koosnevate tiimidega kriketi kaasamist võib raskendada see, et ROK soovib suveolümpial osalevate sportlaste arvu piirata umbes 10 500-le. Tokyo mängudest võttis osa 11 656 sportlast.
Lisaks kriketile tahab Los Angelese mängude kavva kuuluda pesapall/pehmepall, mida mängiti küll Tokyos, kuid mis ei kuulu 2024. aasta Pariisi mängude programmi. Lisaks oodatakse kandidatuuri kontaktivabalt Ameerika jalgpallilt ja ultimate'ilt ehk võistkondliku lendava taldriku lennutamiselt. | Kriket tahab pääseda Los Angelese olümpiale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ICC on olümpiale pääsemiseks loonud töögrupi, mida juhib Inglismaa ja Walesi kriketi liidu esimees Ian Watmore. Organisatsiooni sõnul on USA-s umbes 30 miljonit kriketifänni.
"Meie spordiala seisab selle otsuse taga ja näeme olümpiat kriketi pikaajalise tuleviku osana. Kriketil on üle maailma enam kui miljard fänni ja pea 90 protsenti neist tahavad kriketit näha ka olümpial," rääkis ICC esimees Greg Barclay.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK kinnitab 2028. aasta olümpiamängude programmi eeldatavasti veebruaris Pekingis toimuval kongressil, kuid 15 mängijast koosnevate tiimidega kriketi kaasamist võib raskendada see, et ROK soovib suveolümpial osalevate sportlaste arvu piirata umbes 10 500-le. Tokyo mängudest võttis osa 11 656 sportlast.
Lisaks kriketile tahab Los Angelese mängude kavva kuuluda pesapall/pehmepall, mida mängiti küll Tokyos, kuid mis ei kuulu 2024. aasta Pariisi mängude programmi. Lisaks oodatakse kandidatuuri kontaktivabalt Ameerika jalgpallilt ja ultimate'ilt ehk võistkondliku lendava taldriku lennutamiselt.
### Response:
Kriket tahab pääseda Los Angelese olümpiale |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.