instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pollardi sõnul erineb koroonaviiruse delta variant näiteks leetritest. 95-protsendilise elanikkonna vaktsineerimise taseme juures leetrid enam ei levi.
Pollardi sõnul vaktsineerimine aeglustab viiruse levikut. "Arvestades aga delta variandi leviku kiirust, ei lõpeta vaktsineerimine viiruse levikut täielikult," ütles Pollard.
"Oleme delta variandiga olukorras, kus karjaimmuunsus ei ole võimalik. See nakatab endiselt vaktsineerituid inimesi. Ma kahtlustan, et järgmine variant võib isegi paremini levida. Vaktsineerimise programmi eesmärk ei peaks olema seetõttu karjaimmuunsuse saavutamine," ütles Pollard.
Pollard kommenteeris ka laste vaktsineerimist.
"Argument laste vaktsineerimiseks on täiskasvanute kaitsmine. Laste vaktsineerimine ei peata aga viiruse levikut täielikult," ütles Pollard.
"Peame tagama, et kõik täiskasvanud inimesed saaksid maailmas vaktsineeritud," lisas Pollard.
Pollard osales AstraZeneca vaktsiini väljatöötamisel. | Oxfordi teadlane: karjaimmuunsus pole delta variandi tõttu võimalik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pollardi sõnul erineb koroonaviiruse delta variant näiteks leetritest. 95-protsendilise elanikkonna vaktsineerimise taseme juures leetrid enam ei levi.
Pollardi sõnul vaktsineerimine aeglustab viiruse levikut. "Arvestades aga delta variandi leviku kiirust, ei lõpeta vaktsineerimine viiruse levikut täielikult," ütles Pollard.
"Oleme delta variandiga olukorras, kus karjaimmuunsus ei ole võimalik. See nakatab endiselt vaktsineerituid inimesi. Ma kahtlustan, et järgmine variant võib isegi paremini levida. Vaktsineerimise programmi eesmärk ei peaks olema seetõttu karjaimmuunsuse saavutamine," ütles Pollard.
Pollard kommenteeris ka laste vaktsineerimist.
"Argument laste vaktsineerimiseks on täiskasvanute kaitsmine. Laste vaktsineerimine ei peata aga viiruse levikut täielikult," ütles Pollard.
"Peame tagama, et kõik täiskasvanud inimesed saaksid maailmas vaktsineeritud," lisas Pollard.
Pollard osales AstraZeneca vaktsiini väljatöötamisel.
### Response:
Oxfordi teadlane: karjaimmuunsus pole delta variandi tõttu võimalik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etna vulkaani noorim ja kõige aktiivsem kraater on nüüd rekordiliselt kõrge. Riikliku geofüüsika ja vulkanoloogiainstituudi (INGV) andmetel ulatub see juba 3357 meetrit üle merepinna, vahendab ScienceAlert.
Instituudi pressiteates märgitakse, et satelliidipiltide põhjal otsustades on kagukraater nüüd vanemast kirdekraatrist palju kõrgem. Viimased 40 aastat peeti just kirdekraatrit kahtlusteta Etna kõrgeimaks tipuks.
Etna kirdekraater saavutas rekordilise kõrguse 3350 meetrit 1981. aastal. Kraatri hilisem servavaling kahandas seda nii palju, et 2018. aastal mõõdeti kirdekraatri kõrguseks 3326 meetrit.
Veebruari keskpaigast saati on aga kagukraatrist umbes 50 korral välja lennanud tolmu, tuhka ja laavat. Kuigi pursked vulkaani ümbruskonna küladele suurt ohtu ei kujutanud, on need instituudi andmetel muutnud märgatavalt vulkaani piirjooni.
Sitsiilia kohaliku omavalitsuse juulis antud hinnangu järgi on piirkonnast seni ära koristatud 300 000 tonni tuhka. Sellele vaatamata on tuhk muutunud kohalikele nuhtluseks: see määrib tänavaid, aeglustab liikulust ja kahjustab põlluvilja.
Vulkaanist kahetunnise sõidu kaugusel asuva Catania linna pensionäri Tania Cannizzaro sõnul on Etna ühtaegu kaunis ja tüütu, sest vahel sajab linnas tuhka nagu vihma. Sõltuvalt tuulest panevad vulkaani müristused tema sõnul vahel ka linnas aknad värisema ning tänavad ja rõdud värvuvad mustaks. Samas nendib Cannizaro, et eriti õhtuti saab pursetest omamoodi vaatemäng. | Etna vulkaan on juba enneolematult kõrge ja kasvab veel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etna vulkaani noorim ja kõige aktiivsem kraater on nüüd rekordiliselt kõrge. Riikliku geofüüsika ja vulkanoloogiainstituudi (INGV) andmetel ulatub see juba 3357 meetrit üle merepinna, vahendab ScienceAlert.
Instituudi pressiteates märgitakse, et satelliidipiltide põhjal otsustades on kagukraater nüüd vanemast kirdekraatrist palju kõrgem. Viimased 40 aastat peeti just kirdekraatrit kahtlusteta Etna kõrgeimaks tipuks.
Etna kirdekraater saavutas rekordilise kõrguse 3350 meetrit 1981. aastal. Kraatri hilisem servavaling kahandas seda nii palju, et 2018. aastal mõõdeti kirdekraatri kõrguseks 3326 meetrit.
Veebruari keskpaigast saati on aga kagukraatrist umbes 50 korral välja lennanud tolmu, tuhka ja laavat. Kuigi pursked vulkaani ümbruskonna küladele suurt ohtu ei kujutanud, on need instituudi andmetel muutnud märgatavalt vulkaani piirjooni.
Sitsiilia kohaliku omavalitsuse juulis antud hinnangu järgi on piirkonnast seni ära koristatud 300 000 tonni tuhka. Sellele vaatamata on tuhk muutunud kohalikele nuhtluseks: see määrib tänavaid, aeglustab liikulust ja kahjustab põlluvilja.
Vulkaanist kahetunnise sõidu kaugusel asuva Catania linna pensionäri Tania Cannizzaro sõnul on Etna ühtaegu kaunis ja tüütu, sest vahel sajab linnas tuhka nagu vihma. Sõltuvalt tuulest panevad vulkaani müristused tema sõnul vahel ka linnas aknad värisema ning tänavad ja rõdud värvuvad mustaks. Samas nendib Cannizaro, et eriti õhtuti saab pursetest omamoodi vaatemäng.
### Response:
Etna vulkaan on juba enneolematult kõrge ja kasvab veel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uutest nakatunutest 270 inimest ehk 78,5 protsenti olid vaktsineerimata. 17 nakatunu vaktsineerimiskuur on pooleli ning 57 ehk 16,6 protsendi vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Suri kaks inimest: 54-aastane mees ning 70-aastane mees. Mõlemad olid vaktsineerimata. Kokku on Eestis surnud 1279 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 120 inimesel. 85 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 79, Pärnumaale 42, Lääne-Virumaale 18, Raplamaale 15 ning Põlvamaale 13 uut positiivset testitulemust. Jõgevamaale lisandus üheksa, Ida-Virumaale kaheksa, Viljandimaale seitse uut nakatunut. Järva-, Lääne- ja Saaremaale lisandus viis, Valga- ja Võrumaale neli uut nakkusjuhtu. Hiiumaale lisandus üks nakatunu. Üheksal juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 223,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 5,1 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati 11 uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 63 patsienti. Intensiivravil on patsiente kokku neli, neist kolm vajab juhitavat hingamist. Haiglaravil viibivatest patsientidest 57 ehk 90,5 protsenti on vaktsineerimata (neist sümptomaatilise COVID-i tõttu vajab haiglaravi 52 inimest).
Ööpäeva jooksul manustati 6163 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 675 335 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 585 918 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 60,2 protsenti. | Ööpäevaga tuvastati 344 positiivset koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uutest nakatunutest 270 inimest ehk 78,5 protsenti olid vaktsineerimata. 17 nakatunu vaktsineerimiskuur on pooleli ning 57 ehk 16,6 protsendi vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Suri kaks inimest: 54-aastane mees ning 70-aastane mees. Mõlemad olid vaktsineerimata. Kokku on Eestis surnud 1279 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 120 inimesel. 85 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 79, Pärnumaale 42, Lääne-Virumaale 18, Raplamaale 15 ning Põlvamaale 13 uut positiivset testitulemust. Jõgevamaale lisandus üheksa, Ida-Virumaale kaheksa, Viljandimaale seitse uut nakatunut. Järva-, Lääne- ja Saaremaale lisandus viis, Valga- ja Võrumaale neli uut nakkusjuhtu. Hiiumaale lisandus üks nakatunu. Üheksal juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 223,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 5,1 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati 11 uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 63 patsienti. Intensiivravil on patsiente kokku neli, neist kolm vajab juhitavat hingamist. Haiglaravil viibivatest patsientidest 57 ehk 90,5 protsenti on vaktsineerimata (neist sümptomaatilise COVID-i tõttu vajab haiglaravi 52 inimest).
Ööpäeva jooksul manustati 6163 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 675 335 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 585 918 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 60,2 protsenti.
### Response:
Ööpäevaga tuvastati 344 positiivset koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palju õnne kulka kirjandusauhinna nominatsiooni puhul novellikogumiku "Tagamaa" eest!
Aitäh, oli suur au selles rivis olla. Võib-olla on novell minu juttudele liiga konkreetne määratlus. Kui lugu eeldas natuke pikemat formaati kui novelli puhul kombeks, siis ma ei hoidnud ennast tagasi. "Tagamaa" kogus on mõni üksik lugu, mis kvalifitseeruks puhtalt novelliks, aga see polnudki eesmärk. Oluline oli iga loo sees omad asjad ära lahendada, igasugustest eeskirjadest hoolimata. Minu jaoks oli lugu ise ja loo kude olulisem kui mis tahes žanri eeltingimused. Otsisin täpset väljendusvormi, mis paneks iga loo just nii kõlama, nagu ette kujutasin. Kui ma kuulsin, et eesti lühiproosa peaks millegipärast olema hästi lihtne, lõbus ja pealiskaudne, siis tundsin ka kerget protestivaimu. Ma ise olen n-ö vertikaalne lugeja, kui kasutada Gaston Bachelard'ilt laenatud väljendit, ja üritan ka vertikaalselt kirjutada, see tähendab, et tekstis peaks olema oluline ka õhustik ja pilt, mitte ainult lineaarselt jooksev narratiiv, et oluline on, kuidas midagi öeldakse, mitte ainult see, mis juhtub. Samas, katsetada tohib ju muidugi kõike ja väärtuslikku võib leida väga erinevate lähenemiste puhul.
Samas oled sa väga loetav ja populaarne kõigis oma tegemistes.
Ma olen saanud teles teha küllaltki ohtralt tellimustöid, komöödiat või muud meelelahutust, mis peaks võimalikult paljusid vaatajaid kõnetama. Aga kirjutades näidendit või romaani, ei ole mul tellijat. Kirjutan siis sellise loo, nagu ise tahan. Või lähen nii süngeks ja segaseks, kui ise tahan. Ma ei pea kellelegi meeldima ja see on vabastav teadmine. Romaan "Midagi tõelist" on üsna sünge ja seal on ka küllaltki palju nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Mingi humoorikas koguperelugu see ei ole. Olen teatrile ainult ühe puhtakujulise komöödia kirjutanud, näidendi "Kaheksajalg". Lihtsalt panin ennast sellega proovile. See on ilmselt mu kõige nõrgem näidend. Komöödia on väga nõudlik ja samas kõige tänamatum žanr. Oli tükk tegemist. Kokkuvõttes nagu õnnestus, aga tagantjärele vaadates ei teeks ma seda uuesti. Olen lugenud ja ka kirjutanud enamjaolt tõsisemaid näidendeid. Samas, kui teatris tundub komöödia kirjutamine keeruline ja justkui mu enda olemusega nihkes, siis teles see nii ei ole. Seal tunnen ennast komöödiat tehes täiesti normaalselt. Tõepoolest, minus on kohati lõhestumine žanrite ja meediumide vahel. Ühes kohas saan olla veidi lobedam ja lõbusam, aga sama asja teises kohas tehes tunnen ennast väga veidralt. Hoiangi teadlikult need harud oma töös võimalikult lahus.
Sa said oma esimeste tõlgete eest Kurtna preemia, esimeste näidendite eest näidendivõistluse preemiad, siis nalja tegemise eest Lutsu preemia, debüütromaani eest kulka preemia… Kuidas sa nii täpselt sihid? Kas sul on mingi meetod?
Ma ei teagi, mulle lihtsalt väga meeldib lugusid rääkida. See on mingi kaasa sündinud sundus. Lasteaias oli mul palju sõpru, sest ma rääkisin, mis Välek Vibulasest järgmises osas edasi saab, ehkki seda osa polnud olemaski. Istusime liivakasti serval ja mina muudkui jutustasin. Ma ei teagi, kui palju ma sihin, lihtsalt mingite ideede puhul tunnen suurt erutust ja pean hakkama sellega tegelema. Ja kui tegelen, siis olen samas ka üsna enesekriitiline. Kui ma kunagi Ugala teatrile materjali otsisin, siis lugesin tohutult palju väga erinevaid näidendeid. Tõepoolest lausa suplesin tekstides, lamasin garderoobi diivanil ja raamatud olid mõlemal pool külgi, jalgade vahel ja pea all ja see näidendite lugemine on ilmselt olnud suur koolitus näidendite kirjutamiseks. Igasuguseks kirjutamiseks on vaja eelkõige lugeda.
Kui palju sa kuulaja-vaatajaga arvestad?
Ilmselt on nii, et olen ise endale ikka esimeseks vaatajaks-kuulajaks, kes kirjutades samal ajal kõike mingist nähtamatust saalist jälgib. Ja see tüüp seal ei plaksuta iga sõrmeviibutuse peale, vastupidi, vahib seal vahel päris mornilt. Samas võtan alati hea meelega kuulda ka asjalikke soovitusi, teen vastukajast järeldusi. Teles on kujunenud mingi taju sellest, mida võiks teha, et mitte ainult iseendale mõistetavaks jääda. Teistesse tekstidesse on vahel aga tore meelega istutada sisse saladusi, mis ei peagi olema kõigile ühtemoodi mõistetavad. Olen aru saanud, et kui lugu mulle endale väga korda läheb, siis hakkab see ka teistega resoneerima. Me ei ole inimestena niivõrd erinevad.
Aga ikkagi see meetod?
Oma lugemuse ja tõlkimisega töötasin läbi tohutult palju materjali. Eks ma siis kogu aeg õppisin sellest. Põhiline tarkus, mille ma enda arvates sealt sain, oli see, et näidend võib olla ükskõik milline. Tõlkimise kaudu leidsin justkui mingisuguse vabaduse, et liigselt kätt väristamata oma näidendeid kirjutama hakata; polnud enam vaja muretseda, kas ikka taban mingit ainuõiget valemit. Sarjade ja filmistsenaariumide puhul on asi teine. Seal on kindlasti vaja teatud valemeid tunda. Sa pead teadma, kuidas tegelikult filmi tehakse. Alles siis saad hakata tahtmise korral alternatiivi tegema. Muidu kihutad lihtsalt pimeduses. Võib juhtuda, et ees on puu või kuristik. Võib ka nii juhtuda, et kõik läheb hästi, aga lihtsalt liiga palju ei tohiks jääda juhuse hooleks, kuna seal maailmas maksab iga sekund.
Kas seriaal "Pank" ebaõnnestus samadel põhjustel?
"Pangas" oli hästi palju huvitavat ja kihilist; oli mõnusalt keerulist, aga samas midagi väga lihtsat jäi puudu, mis oleks aidanud kogu selle asja kokku sulatada. Tegelased jäid vaatajale kaugeks ja kättesaamatuks. Minu arvates hakkasid nad seda maailma väljastpoolt sissepoole ehitama ja päris sisse ei jõudnudki. See oli huvitav, kunstipärane, aga külm maailm. Kui nad oleksid ehitanud maailma vastupidi, seestpoolt väljapoole, lubades mõne tegelasega käsikäes kaasa minema hakata, saanuksid nad vabalt kihte ja keerukust lisada ja mis tahes uperpalle teha, sest me oleme läbi tegelase juba loos sees ja talume hea meelega kõike.
Kui seriaalitööstuses on mingid kindlad valemid, siis kas näidendimaailmas võib öelda, et iga näidend on tehtud erineva valemiga? Kas sa tajud ka teiste näidendeid lugedes, et siin on hakatud mingeid meetodeid rakendama?
Õnnestunud teose puhul ei tohiks lugedes või vaadates mingit erilist valemit loo taga tajuda. Lugu ei tohi näida konstrueeritud, olgu valem nii hea kui tahes. Samas peaks stsenarist või näitekirjanik siiski ennast mingite traditsioonide või meetoditega kurssi viima. See võiks ju ka lihtsalt huvi pakkuda, kui sa juba teemas oled. Sarjade ja filmide koolitustel olen ka ise käinud. Näiteks ameeriklasel John Bernsteinil oli põnev kursus, olen talle väga tänulik. Kõik need materjalid on ka internetis olemas, aga reaalne katsetamine oli siiski huvitavam, kui lihtsalt netis skrollida. Ta viis meid loo jutustamise lätete juurde. Sellist meetodit oleks tahtnud varem tunda. Filmis on mingi valemi või meetodi kasutamine üsna elementaarne, sest film on oma terviklikkuses halastamatu. Vaataja näeb kõike kohe ja igakülgselt. Oma esimestes sarjades, "Ühikarottides" ja "Kalevipoegades", õppisin ma nii-öelda käigu pealt. Samas "Varjudemaas" ja sarjas "Miks mitte?!" kasutasin loo ülesehitamisel juba teatud metoodilisi oskusi. Tänu koostööle ERRi ja Elisaga olen saanud viimasel ajal kirjutada ka rohkem tõsiseid stsenaariume, nagu "Reetur", "Valguses ja varjus" ja ka "Tulejoonel".
Aga mis juhtus sarjaga "Lahutus Eesti moodi"? Esimene hooaeg oli nagu värske tuulehoog meie seriaalimaastikul, aga teises osas hakati justkui taotluslikult nalja viskama. Kas tellija andis uued suunised?
Esimene hooaeg oli tõesti valusam ja sügavam, kuna teemaks oli lahutamine. Teisel hooajal tegeldi aga pulmade korraldamisega ja see tähendas juba eos natuke kergemat sammu. Me ei saanud teha ka täpselt sama lugu mis esimesel hooajal. Tellija meid kuidagi ei suunanud.
Kas esimesel hooajal oli raha rohkem kui teisel?
Ei olnud. Idee ise oli kindlasti värskem ja seega kandis ka paremini välja. Teisel hooajal tuli teema edasiarendamiseks natuke rohkem trikitama hakata ja selleks oleks olnud vist ka rohkem aega ja raha vaja. Ajanappus tekkis osaliselt muidugi ka pandeemia pärast. Lihtsalt meeletult keeruline oli midagi toota, kui ükski graafik enam ei kehtinud. Aga kokkuvõttes võtsid vaatajad mõlemad hooajad kenasti vastu ja ka Lätis olid selle sarja vaatajanumbrid igati head. Lätlased ostsid meilt mõlema hooaja stsenaariumid ja tegid meie lahutusloost oma kohaliku versiooni.
Kas sarjade puhul on algusest peale teada, mitu hooaega tuleb?
Ei. Alati öeldakse, et vaatame, kuidas läheb. Tavaliselt tellijad mõtlevad ja otsustavad sel ajal, kui meie peaksime juba järgmise hooaja kallal töötama. Ega ma ei taha kedagi süüdistada, ma mõistan, et see ongi keeruline, sest tellijal ei ole võimalik riskida. Ja kui aastas tehakse ühe sarjaga kaks hooaega, siis paraku ongi kogu aeg kiire. Natuke liiga kiire.
Kas alati on teist ja kolmandat hooaega raskem teha?
Tõepoolest on esimest hooaega alati kõige parem kirjutada, siis tulvab kõik justkui iseenesest paberile. Edasi läheb tavaliselt ikka mingil määral vägivaldseks kombineerimiseks. Ma polegi ühtegi sarja kirjutanud rohkem kui kolm hooaega, kauem kestnud sarjade puhul on alati keegi teine tööga edasi läinud ja minu arvates nii ongi ainuõige.
Kas tellimustööga kaasneb alati surve ja kohustus õnnestuda?
Survet on vahel ikka olnud, samas õnnestumiskohustus juba töö algfaasis tunduks kuidagi kammitsev. Eks usaldatakse ja loodetakse parimat. Tellimustööd on olnud väga hea treening, nagu biitlid Hamburgis. Mina olen võtnud seda hea kogemusena ja olen ka tänulik selle töö eest. Kui töö õnnestub, saab sealt ka head energiat vastu.
Kas nii võib ka olla, et ebaõnnestumise puhul enam võimalust ei antagi?
Teles lõpetatakse tavaliselt vaatajanumbrite drastilise languse korral sarja edasiste hooaegade tellimine. Samas pole see mõnikord seotud sarja sisulise kvaliteediga. Seega võib ebaõnnestumine tähendada mitut asja. Ühtegi stsenaristi ühe ebaõnnestumise pärast lõplikult maha ei kanta. Kui stsenaristil endal jagub värskust ja tahet, siis arvestatakse temaga ikka ka edaspidi. Eks pikem koostöökogemus ja sellest tekkinud usaldus loe samuti. Me oleme Ergo Kullaga nüüd juba üle kümne aasta telemaastikul toimetanud. Tellija juba teab, mis kvaliteedi ta meilt tõenäoliselt saab. Ega meil nii väga nässu pole midagi ka läinud. Oleneb muidugi, kelle jaoks ja kuidas. Pigem on Eestis viimastel aastatel olnud raske kedagi appi leida, kuna kõigil on tohutult palju tööd. Tundub, et võimaluste puudust just ei ole, isegi kui kõik su tööd kõigile alati meeldida ei pruugi.
Kuidas on koroona teletööd mõjutanud?
Sügisel tehtud mõlemad sarjad "Lahutus Eesti moodi 2" ja "Tulejoonel" said päris korraliku põntsu. Võtetesse tekkisid ootamatud seisakud. Keegi oli lähikontaktne, keegi haige, graafikuid pidi kogu aeg ümber tegema. Ühel sarjal jäidki mõned olulised stseenid filmimata. Andsime närve säästmata endast kõik, et kvaliteeti hoida.
Tõlkijatööd alustasid juba 1990-ndate lõpus. Kui palju kulus aega, kuni ise julgesid näidendeid kirjutama hakata?
Ma aitasin näitlejana tööle asudes Ugalas materjali otsimisega Peeter Tammearu, kes tegeles siis muu hulgas ka repertuaari koostamisega. Lugesin inglis- ja venekeelseid näidendeid ja kirjutasin sünopsiseid. Ingomar Vihmar ütles siis mulle, et mis sa siin niisama loed ja kirjutad neid kokkuvõtteid, tõlgi mõni näidend ära. Sealt see algas. Esimena tõlkisin Nicky Silveri "Food Chaini", mis on siiani lavastamata. Järgmine oli Mark Ravenhilli "Shopping and Fucking", mille Ingomar lavastas. Siis sumasingi kaelani näidendites, otsisin tõlkimiseks materjali. Ja 2007. aastal kirjutasin oma kaks esimest näidendit "Janu" ja "Ise oled". Samas kogu selle aja jooksul, mil ma aktiivselt tõlkisin, üritasin juba ka ise oma näidendeid valmis saada, aga see ei võtnud kuidagi vedu. Ühel hetkel, kui hüppasin turvalisest Ugala teatrimaailmast välja ja sattusin tööle reklaamiagentuuri, sukeldusin n-ö pärisellu, kus pidin tegema ainult tellimustöid, toimus muutus. Teatrimaailmas oli umbes nii, et kui olin ennast laval tühjaks mänginud ja suitsunurgas kunstijutust tühjaks lobisenud, kobisin pansionaati koikusse ja kui ma siis oma tekstid ette võtsin, tundsid, et ahhh, täna ei jõua. Aga kapitalistliku elukorralduse õlist plumpsuvas reklaamimasinas pööreldes sai järsku turvaliseks kohaks just mu oma arvuti, kus olid mu tekstikatsetused. Siis suutsingi oma esimesed näidendid lõpuks valmis kirjutada.
Kuidas sa kirjutad?
Sarja puhul on algusest peale palju inimesi protsessi juures. Seal hakkan kusagilt minema ja samal ajal hoian teisi inimesi oma tööga kursis. Aga raamatu või näidendi puhul on mul vaja enda jaoks sellist natuke müstilist perioodi, mil hakkan ideed alles tajuma. Algul lähen hoogu ja vahel lõpebki kogu sõit, kui esimene tuhin üle läheb, aga kui asi kannab, siis leian võimaluse hakata ideest hargnevat tegelikkust looma. Kui mul juba töö käib, võin kellelegi teema välja öelda ja küsida, kuidas tundub. Varem, kui olin väga ebakindel, ei julgenud ma kellelegi ridagi lugeda anda, isegi emale ja isale ei iitsatanud, et kirjutan näidendit. Lihtsalt ei tahtnud veksleid välja käia, sest ma ju ei teadnud, kas saan üldse valmis või ei. Väga hea oli ennast näidendivõistlustel proovile panna, sest seal on kinnine ümbrik ja žürii ei tea autori nime. Kui näidend on kehv, siis ei saa keegi teada, kes selle kirjutas, aga kui selles on midagi head, siis on ju okei, kui autori nimi välja öeldakse. Alustasin väga häbelikult. Mida aeg edasi, seda enam hakkasin ennast usaldama, ei hoidnud enam oma töid viimse hetkeni sahtli põhjas.
Kui sa 2007. aastal esmakordselt näidendivõitlusel võitsid, ja siis kohe nii esimese kui teise preemia, ütles tollane žürii esimees Andrus Kivirähk, et esile tõstetud näidendid räägivad meie ümber toimuvast. Kas sulle on tähtis tajuda enda ümber toimuvat?
Tavaliselt toimub mu näidendite tegevus "praegusel hetkel" ja on seega ikkagi mingis suhtes meie ümber toimuvaga. "Janu" aines on väga isiklik ja võetud mu enda lähikonnast, kuid sealjuures oli see lugu, mis toimus meie ümber ka laiemas mõttes. Samas ma ei ütle, et see peaks alati nii olema. "Arioso" tegevus toimub näiteks 1914. aastal. See on poeetiline ekskursioon ühe võõrastemaja hämaratesse soppidesse, kust kostavad käuksatused, kiiksatused ja sosinad. Kõik stseenid on lahendatud ühe tegelase repliigina. Iga stseen lõpeb seal, kus dialoogipartner hakkab midagi vastama. See võte tekitas näidendile veidra rütmi. Kirjutades ma mõtlesin, et ainus asi, mis seda näidendit praeguse ajaga seob, on õhus olev raskus, selline, mis oli tajutav ka suvel enne Esimest maailmasõda. 2014. aastal, kui ma seda lugu kirjutasin, tungis Venemaa Ukrainasse, käis sõda Donbassis. Toosama raskus on siiamaani kuskil õhus. Me pole sellest pääsenud. Mulle meeldib, kui tekstis on ajastu äratuntavaid valupunkte või absurdi. Näitekirjanikuna alustades oli minu suureks inspiratsiooniallikaks in-yer-face -teater, mida hakkasin suure kirega Inglismaalt Eestisse importima. Üheksakümnendate teisel poolel hakkasin neid tekste lugema ja mõistsin, et meil siin on terve suur tühimik selle teatrisuuna osas. Siinmail ei teatud veel eriti midagi Mark Ravenhillist, Sarah Kane'ist või Martin Crimpist. In-yer-face -teater on tugevalt seotud meie ümber toimuvaga, teravalt kaasaegne ja eluline, samas alati mingis mõttes ka poeetiline. See on mind kindlasti mõjutanud neid võnkeid ka ise kasutama.
"Januga" samal ajal kirjutas Peeter Sauter näidendi "Keldris", mis sai 2008. aastal kulka kirjanduspreemia. Mõlemad on üsna räiged ängilood, samas oli ju majanduskriisieelne kõige eufoorilisema buumi aeg; edukus oli popp.
Huvitav, kui sa niimoodi ütled, siis "Janu" peategelane ongi ju väliselt väga edukas inimene, väikelinna ärimees, kelle hing on samas täiesti tühi. Ja seda tühjust ei oska ta millegi muuga täita kui viinaga. Tal on mingi elujanu, mida ta muud moodi kustutada ei oska. Tundub tõesti nagu ehtne buumiaja kirjandus. Võib-olla tõesti tajusin seda kirjutades. Eks ma nägin seda buumiaja välist hiilgust ja seesmist tühjust ka reklaamiagentuuris töötades. Vahel hakkas isegi kõhe, kui tajusin reklaamistrateegia taga mõne korporatsiooni ülimat küünilisust. See oli samas väga hea kogemus.
Milliseid dramaturgilisi visioone praegune aeg nõuab?
Kui eelmisel aastal ehmatas koroonakriisi algus korraks ära — et kõik on lukus ja mis nüüd edasi saab —, siis järgmisel hetkel muutus see tühjus põnevaks ja inspireerivaks. Samas suunas väline tühjus kuidagi sissepoole. Võib-olla oli selle taga mingi vajadus turvalise ja tuttava järele. See impulss suunas mind "Tagamaad" kirjutama. Ja selleks oli järsku ka aega. Sellised tundmused tekkisid eelmise lainega, aga samas see kõik ju kestab edasi, me ei tea, kuhu me lõpuks jõuame. Ma näen, et selline olgugi nüri vapustus, aga siiski vapustus, mille me nüüd pandeemiaga oleme läbi elanud, muudab meie vastuvõtutaju pandeemiaeelsete raamide ja reeglite koha pealt. Maailmas ja kunstis toimuvat jälgides tundub, et tähendust hakkab kaotama ka märgisüsteem ise, mitte selle alusel loodav sisu. Mulle endale tunduvad viimasel ajal natuke umbsed sellised kunstiliselt küll ülimalt viimistletud, aga väga täpselt mingit iseenda kehtestatud struktuuri või rütmi järgivad lavastused. Kogu teos on siis iseenda täpsusesse nii takerdunud, et muutub suureks kasvamise asemel hoopis pisikeseks. Samas on heaks näiteks mind viimasel ajal inspireerinud kunstist Lauri Lagle lavastatud "Sa oled täna ilusam kui homme". Kõik kasvas justkui eikuskilt mu silme all ja muudkui paisus. Etenduselt tulles tundsin ennastki kuidagi suuremana, avaramana. Kui otsitakse väga täpset masinlikkust, siis see lõpuks ei avanegi millekski enamaks kui kavalehel olev tutvustus. Näiteks need suured poolakad, keda Hendrik Lindepuu tõlgib — Miłoszi luule või Gombrowiczi teosed —, on mingis mõttes väga tänapäevased ja iseendale peale sunnitud rütmist vabad. Omal ajal nad ka mässasid tavaks saanud vormi vastu.
Kuidas sa suhtud veebiteatrisse ja voogedastustesse? Kas pole tulnud tahtmist ise ka uue formaadi jaoks näidendit kirjutada?
Vaatasin Tartu Uue Teatri lavastust "Anne lahkub Annelinnast". Huvitav katsetus oli, väga head näitlejatööd, aga mind see tehniline lahendus uue formaadina ei intrigeerinud. Minu jaoks on teater või kirjutamine just põgenemine ekraanide eest.
Mis praegu seriaalimaailmas toimub?
Seriaalimaailm jätkab oma sõitu voogedastusplatvormide harjal ja seda nii mujal kui ka Eestis. Mulle isiklikult väga meeldivad nutikad minisarjad, mis on tehtud arvestatava eelarvega. Seal on tunda vabadust, et võtke see nuts ja tehke midagi lahedat ja teravat, muu pole oluline. Ja tehaksegi hästi. Netflixi, Amazoni ja HBO sarjade eelarved on meie mõistes hiiglaslikud.
Rääkisime vabadusest ja meetodist. Kas näiteks sinu näidend "Sätendav pimedus" oli kantud just soovist panna end proovile mingis kindlas žanris? Sest palju meil neid trillereid ikka kirjutatakse.
See algas minu jaoks mänguna. Olin varem tõlkinud Pinteri "Eikellegimaa", mis oli väga keeruline, aga samas paelus mind oma lopsaka lausega, väljapeetud vana kooli dialoogiga. See jäi mu sisse kuidagi kajama. Ühel hetkel tuli silme ette pilt sätendavate liustikega, kus mingid veidrad tegelased räägivad lamamistoolides viie-kuuerealisi lauseid. Näidendi mustand seisis mul tükk aega sahtlis. Taago Tubin küsis mu käest ükskord, et ega mul miskit veidrat pole anda. Saatsingi siis selle. Taago ütles, et seal on midagi, et ma kirjutaksin valmis ja et ta tahab seda lavastada. Viimistlemata tekst oli üsna vaba ja atmosfäärikeskne — tegelesin siis struktuuriga ja tõmbasin otsad kokku. Ma ei tea, kui triller ta just oli. Natuke oli filmindusest laenatud märksõnu, kuid põhiline oli ikkagi mäng keele ja salapäraga. Ilmselt oli ka Taago jaoks põhiline see mängulisus. Trilleri struktuur tuli mul selle töö juures viimase täiendusena. Esikas ei läinud hästi. Aga pärast nägin paari etendust, mis olid väga õnnestunud, ja rahunesin maha. Mäng hakkas tööle ja näitlejad said vabalt tegutseda. Selle tüki suurim väärtus seisneski just selles salapärase mängu mõjulepääsus.
Sa oled Ugalas töötanud näitlejana kaheksa aastat. 1995. aastal tegid rolli filmis "Ma olen väsinud vihkamast", lisaks ka sutsud omaenda seriaalides. Korralik näitlejapagas. Kas sa oled pigem Jaan Kruusvalli ja Madis Kõivu tüüpi kirjanduslik näitekirjanik või meeldib sulle Jaan Tätte tüüpi näitlejast lähtuv kirjutamine?
Nii ühte kui teist, olenevalt ka näidendist, aga näitleja minus ikkagi improviseerib kirjutades ja kontrollib seda tegelase suhu pandud lauset. Aga selleks ei pea olema näitleja. Meil kõigil on see kõrv olemas, mis ütleb, kuidas inimesed tegelikult räägivad.
Kuidas sa üldse näitlemiseni jõudsid ja miks sa selle ära lõpetasid?
Ma kirjutasin juba palju varem, kui tuli mõte näitlejaks saada. Juba kaheksa- või kümneaastasena olid mul vihikud täis kirjutatud lugusid a la"Õhupalli seiklused". Siis läksin Lianne Saage-Vahuri juurde kooliteatrisse ja edasi Viljandi teatrikooli. Näitlemisest ei saanud mul kõrini. Elus langes lihtsalt mitu asja kokku. Ühelt poolt tahtmine oma asja teha ja kirjutada. Sain aru, et olles näitlejana teatris tööl, ei saa kirjutamisega nii vahetut kontakti, nagu vaja oleks. Teine põhjus oli see, et mul sündis laps. Ma ei saanud tuua oma naist Viljandisse. Mul endalgi polnud seal ühtegi sõpra väljaspool teatrit. See lihtsalt ei olnud võimalik. Samal ajal oli copywriter'i töö teatriinimeste seas popp. Ingomar juba töötas ühes agentuuris. Agentuur tegi mulle pakkumise, et tuleksin kohe esmaspäeval tööle. Olime külalisetendusega Tallinnas. Mäletan, kuidas teatri keldris etenduse vaheajal Peeter Tammearule ütlesin, et ma pean juba esmaspäevast mujale minema. Mõlemal silmad märjad. Aga mul oli tunne, et vajan seda nii või teisiti. See andis mulle võimaluse ennast turvalisest keskkonnast lahti rebida. See oli valus, aga seda oli siis vaja. Ma ei kahetse seda. Ma pole küll juba mitmeid aastaid laval käinud, aga side teatriga on säilinud. Tõlgin ja minu näidendeid lavastatakse. Päriselt pole ma teatrist siiski lahkunud.
Milline näitleja sa enda arvates olid?
Alguses oli koolis lihtne, tundsin, et saan väga hästi hakkama. Erialahinne oli kogu aeg viis. Aga ühel hetkel läksin krampi ja muutusin ebakindlaks. Ega keegi mingit diagnoosi ei pannud, aga tagasi vaadates tundub, et olin depressioonis. Väga raske oli olla. Ise olin kusagil sügaval, aga samal ajal pidin käima laval publiku ees. Ma ei teadnud äkki, mida ma üldse teen, kas minust üldse saab näitleja. Erialased ja eksistentsiaalsed surutised ründasid korraga. Ma ei saanud koolis oma häält kätte. Keldrisaalis etüüde tehes polnud häda midagi, aga suurelt lavalt kostis mu hääl ainult teise reani. Rääkisin kähisedes vale koha pealt ja see lõi mu verest välja. Tegin siis kõvasti hääletrenni ja praegu on mu hääl tänu Tepandi koolitusele isegi liiga vali. Kool sai läbi, olin endiselt rabe, aga mind võeti Ugalasse tööle. Ugalas jätkasin vähemalt kaks aastat üksi keldris Tepandi õpetuste järgi trenni. Iga päev täie vungiga ja hääl ja enesekindlus kasvasid käsikäes. Mulle meeldib näitlejana otsida tegelasele väikseid knihve, tõesti, kehastudagi mingite nippidega kellekski teiseks. Ühel hetkel, kui mulle hakati suuremaid rolle andma, ma justkui vabanesin. Läbi teatri suurema usalduse minu vastu leidsin üles ka eneseusalduse. Selleks ajaks, kui ma teatrist ära läksin, olin saanud juba teha rolle, millega ka ise rahule jäin. Jõudsin üsna heasse kohta välja ja seetõttu ei jäänud ka miski väga kripeldama.
Keda sa oma õpetajateks pead?
Lianne Saage-Vahur oli esimene, kes kogu selle maailma minuni tõi. Teine oli kindlasti Andres Noormets. Siis Ingomar Vihmar, kes lisaks tundide andmisele tegi meiega ka lavastusi. Aserbaidžaani teatriuuendaja ja lavastaja Vaqif İbrahimoğlu, kes käis Ugalas lavastamas, tema tõi meieni oma "psühhosoofpoeetilise" õpetuse. Omamoodi oli õpetajaks ka Kaarin Raid, kes ütles, et ega ta ei tea, kuidas peab tegema, aga teab, kuidas ei tohi teha. Võib ju keda tahes enda õpetajaks pidada, kas või Tolstoid. Ikkagi jäävad meelde need inimesed, kes on peale õpetuse ka inimesena sulle midagi jätnud, ja neid on kindlasti palju rohkemgi.
Kuidas tekkis produktsioonifirma Kassikuld?
Minu koostöö Ergo Kullaga algas reklaamiagentuuris töötamise ajal. Tegime Sprite'ile pööraseid klippe ja sinna oli vaja hullumeelset operaatorit, kes oleks nõus läbi vee tormama ja koos ekstreemsportlastega mäest alla rulluma. Tootja ütles, et tal on üks hull. Nii tuligi Ergo Kuld platsile, kaamera käe otsas, et noh, poisid, mis teeme. Vaatasin, et ongi hull, heas mõttes. Ergo kutsus mu "Ühikarottidesse", mida tegime koos kolm hooaega. Siis tuli "Kalevipojad", kammerlik lugu. Pidime filmima Soomet Tallinna lähedal palkmajas. Soome peremehe rolli mängis täitsa pöörane soome näitleja Asko Sahlman. Vägev näitleja oli, alati maksimumiga hetkes. Mul oli stsenaariumis stseen, kus soome peremees näitab eesti ehitajale, kuidas ta välgumihkliga oma kätt kõrvetab. Asko tegigi seda reaalselt, karvad kärssasid. Ergo ütles, et aitab, aga tema hoidis rahulikult tuld käe all. Kuuenda osa lõpus oli stseen, kus tema tegelaskuju ütles rõõmsalt "tsau", lehvitas kätt, tõmbas autoukse kinni ja sõitis Tallinna puhkama. Mõne päeva pärast hukkus Asko Sahlman avariis, kui teatrist oma mootorrattaga koju sõitis. See oligi tema viimane hetk meie sarjas. Temast peeti Soomes väga lugu, kõik olid vapustatud. Võin ainult tänulik olla, et temaga kohtunud olen.
Aastaid räägiti, et keegi ei viitsi enam pikki tekste lugeda, ja isegi ajakirjanduses hakkas tekst üha rohkem pildiallkirjaks taanduma. Nüüd tundub, et pikad tekstid hakkavad tagasi tulema. Kas sa kirjanikuna tajud ka sõna rolli muutumist?
Tajun ikka. Mingil ajal räägiti ju, et nüüd hakatakse teatrit tegema üldse ilma näitekirjanikuta. Et trupid tulevad kokku ja hakkavad improviseerima. Pole vaja enam kuulata, mida see näitekirjanik välja on mõelnud. Sealt tuligi tõesti väga toredaid asju ja see pani ka mind ennast mõtlema, et tõepoolest, mis see minu roll praegusel ajal siis on. Aga minu roll autorina on samuti muutumises, nagu sõna rollgi. Kokkuvõttes vist tundub, et püstitan enda jaoks alati mingi värske ülesande, et sõna erinevat väljendusvõimalust katsetada, ja seda ei saa ma ka teistele keelata, isegi kui tulemuseks on pantomiim.
Kas sulle kui dramaturgile tähendab midagi ka sõna "postdramaatilisus"?
Mõnel festivalil näeb korraga suurt kontsentratsiooni lavastusi, kus pole aluseks ühegi autori valmisteksti, ja dramaturgina vaatangi siis põnevusega, kuhu ühes või teises ruumis liigutakse. Aga dramaturgiast ei saa teatris nii või teisiti vabaneda, see võtab lihtsalt erineva kuju. Teater on õnneks nii suur ja vaba asi, et sinna mahub väga palju erinevat ära.
Ehk selles ongi asi, et trupid tahavad ise ka mõne mõtte öelda — et näidendid ei rahulda neid?
Jah, ja see pole üldse paha. Mullegi pakub suurt huvi kuulda, mida trupid öelda tahavad. Hea ongi, et teatris pole kellelgi sõnaõiguse monopoli.
Sa oled ainult ühe oma näidendi ka ise lavastanud. Kui palju sa kontrollid lavastajaid, kes su näidendeid lavastavad?
Lavastamine ja kirjutamine on täiesti erinevad ametid. Tulles näitekirjaniku kogemusega lavastaja töömaale, hakkan ma teda lihtsalt segama. Looming on minu jaoks alati millegi uue avastamine. Ma elan kaasa, üllatun, saan pärast vajadusel parandada, aga ei tea kunagi päris täpselt, kuhu jõuan. Kui ma nüüd tekstiga kuhugi välja jõudnuna läheksin seda proovide ajal uuesti trupile ja lavastajale üle korrutama, siis ma häiriksin neid sellelsamal avastamise ja üllatumise teel. On lavastajaid, kes ka kirjutavad ise oma tekste, ja nemad ongi eelkõige lavastajad, kelle tõeline loomeprotsess algab esimeses proovis. Selleks on vaja vastavat annet. Mina olen eelkõige näitekirjanik ja lavastajat kontrollides lihtsalt segaksin teda.
Millal me "Sood" näha saame?
Meie poolt on film valmis. Vahepeal olid kinod kinni, aga nüüd on plaanis esilinastus 20. augustil. (Hetkel on uus esilinastuskuupäev lahtine, toim.)
Kui originaalitruu film on?
Päris originaaltekstist sain kasutada umbes kuut-seitset lauset. Lutsu raamat on küll väga hea ja põnev, aga ilukirjanduslik tekst ei toimi filmis. Lugu ise on minu arvates aga suures plaanis vägagi äratuntav. Oleme muutnud tegelaste taustu ja staatust; sündmusi ja suhete avamist pidin filmile omaselt üles ehitama. Kõigepealt tuli luua filmilik struktuur, seejärel hakata seda sisuga täitma, kasutades raamatust nii palju motiive, kui seesama filmistruktuur lubas.
Kas "Talve" oli täitsa vaba lustimine?
Me ei pidanud tõesti väga autoritruudusele mõtlema, sest tegemist on Lutsu fänni Arnold Karu kirjutatud raamatuga, mis omistati üsna vägivaldselt Lutsule. Karu kirjutas selle oma lõbuks ja tal polnud plaaniski seda avaldada. Karu kirjutas oma lõbuks ju ka Agatha Christie't ümber. Aga see raamat oli ekraniseerimiseks liiga staatiline, seda pidi igal juhul palju muutma. Ma olen nõus Janar Alaga, kes ütles, et sellest Karu raamatust saaks puhta arthouse -filmi, kus läbi pori veetakse talusse elektrit ja saksa heavy-metal mängib taustal. Oleks olnud teistmoodi põnev. Aga tellimus meile oli teha "meie kõigi "Talve"", punktiks kogu sellele filmisaagale. Proovisime siis luua midagi sellist, mis sobiks eelkäijatega ühte ritta.
Kas see on juhus, et sul kaks Lutsu järjest tuleb, või oled sa hakanud Lutsu-uurijaks?
Minu poolt ikka juhus, jah. Kristian Taska tahtis "Talvet" juba ammu teha, aga see raamat oma ebafilmilikkusega ei sütitanud stsenariste. Mul tuli läbi Arno poja tegelase järsku idee, kuidas see kõik käivituda võiks. "Soo" puhul saingi lõpuks ka Lutsu teha. Talve ju ei olnud päris Luts. "Soo" on kirjutatud 1910, aga me nihutasime natuke ajastut ja tõime loo Esimese maailmasõja aega. Saime küll aru, et pole võimalik oma eelarvega tankilahinguid korraldama hakata, aga omajagu sõjaga seonduvat dramaatikat see kindlasti lisas. Mulle meeldis stsenaristina peategelase ebakindlusega mängimine. Franz Malmsten mängib liimist lahti olevat kunstnikku, elumeest, kes peab selleks, et ellu jääda, lõpuks hiiglasekasvu mõrtsukaga võitlema hakkama. Läbi selle murrangu ta ennast ka leiab. Kas surm või tõus otse laukast. "Soo" on "Talvega" võrreldes kindlasti edasiminek.
Rääkisime enne sellest, kuidas kirjanik tajub enda ümber toimuvat. Milliseid teemasid sa praegu tajud, mis võiksid saada järgmise teose aineseks?
Mind on juba mõnda aega huvitanud reaalsuse ja ebareaalsuse vahekord elus. Tegelesin sellega ka raamatus "Midagi tõelist", kus väljapressimisloo foonil oli teemaks virtuaalsuse pealetung ja tõeluse haprus meie tinglikkuse ajajärgul. Ka mõned "Tagamaa" jutud kompasid sarnaseid allhoovusi. Hetkel saadab reaalsus meie ümber kummalisi noote, vahekord ebareaalsusega on muutunud uudsel moel segaseks. Pärismaailm on korraga unenäolisem, unenäod jällegi realistlikumad kui varem. Ma ei tea veel täpselt, mil moel see mu loomingus kajastub, aga kuidagi see kindlasti mõjutab. Jälgin meie ümber toimuvat huviga. | Martin Algus: igasuguseks kirjutamiseks on vaja eelkõige lugeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palju õnne kulka kirjandusauhinna nominatsiooni puhul novellikogumiku "Tagamaa" eest!
Aitäh, oli suur au selles rivis olla. Võib-olla on novell minu juttudele liiga konkreetne määratlus. Kui lugu eeldas natuke pikemat formaati kui novelli puhul kombeks, siis ma ei hoidnud ennast tagasi. "Tagamaa" kogus on mõni üksik lugu, mis kvalifitseeruks puhtalt novelliks, aga see polnudki eesmärk. Oluline oli iga loo sees omad asjad ära lahendada, igasugustest eeskirjadest hoolimata. Minu jaoks oli lugu ise ja loo kude olulisem kui mis tahes žanri eeltingimused. Otsisin täpset väljendusvormi, mis paneks iga loo just nii kõlama, nagu ette kujutasin. Kui ma kuulsin, et eesti lühiproosa peaks millegipärast olema hästi lihtne, lõbus ja pealiskaudne, siis tundsin ka kerget protestivaimu. Ma ise olen n-ö vertikaalne lugeja, kui kasutada Gaston Bachelard'ilt laenatud väljendit, ja üritan ka vertikaalselt kirjutada, see tähendab, et tekstis peaks olema oluline ka õhustik ja pilt, mitte ainult lineaarselt jooksev narratiiv, et oluline on, kuidas midagi öeldakse, mitte ainult see, mis juhtub. Samas, katsetada tohib ju muidugi kõike ja väärtuslikku võib leida väga erinevate lähenemiste puhul.
Samas oled sa väga loetav ja populaarne kõigis oma tegemistes.
Ma olen saanud teles teha küllaltki ohtralt tellimustöid, komöödiat või muud meelelahutust, mis peaks võimalikult paljusid vaatajaid kõnetama. Aga kirjutades näidendit või romaani, ei ole mul tellijat. Kirjutan siis sellise loo, nagu ise tahan. Või lähen nii süngeks ja segaseks, kui ise tahan. Ma ei pea kellelegi meeldima ja see on vabastav teadmine. Romaan "Midagi tõelist" on üsna sünge ja seal on ka küllaltki palju nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Mingi humoorikas koguperelugu see ei ole. Olen teatrile ainult ühe puhtakujulise komöödia kirjutanud, näidendi "Kaheksajalg". Lihtsalt panin ennast sellega proovile. See on ilmselt mu kõige nõrgem näidend. Komöödia on väga nõudlik ja samas kõige tänamatum žanr. Oli tükk tegemist. Kokkuvõttes nagu õnnestus, aga tagantjärele vaadates ei teeks ma seda uuesti. Olen lugenud ja ka kirjutanud enamjaolt tõsisemaid näidendeid. Samas, kui teatris tundub komöödia kirjutamine keeruline ja justkui mu enda olemusega nihkes, siis teles see nii ei ole. Seal tunnen ennast komöödiat tehes täiesti normaalselt. Tõepoolest, minus on kohati lõhestumine žanrite ja meediumide vahel. Ühes kohas saan olla veidi lobedam ja lõbusam, aga sama asja teises kohas tehes tunnen ennast väga veidralt. Hoiangi teadlikult need harud oma töös võimalikult lahus.
Sa said oma esimeste tõlgete eest Kurtna preemia, esimeste näidendite eest näidendivõistluse preemiad, siis nalja tegemise eest Lutsu preemia, debüütromaani eest kulka preemia… Kuidas sa nii täpselt sihid? Kas sul on mingi meetod?
Ma ei teagi, mulle lihtsalt väga meeldib lugusid rääkida. See on mingi kaasa sündinud sundus. Lasteaias oli mul palju sõpru, sest ma rääkisin, mis Välek Vibulasest järgmises osas edasi saab, ehkki seda osa polnud olemaski. Istusime liivakasti serval ja mina muudkui jutustasin. Ma ei teagi, kui palju ma sihin, lihtsalt mingite ideede puhul tunnen suurt erutust ja pean hakkama sellega tegelema. Ja kui tegelen, siis olen samas ka üsna enesekriitiline. Kui ma kunagi Ugala teatrile materjali otsisin, siis lugesin tohutult palju väga erinevaid näidendeid. Tõepoolest lausa suplesin tekstides, lamasin garderoobi diivanil ja raamatud olid mõlemal pool külgi, jalgade vahel ja pea all ja see näidendite lugemine on ilmselt olnud suur koolitus näidendite kirjutamiseks. Igasuguseks kirjutamiseks on vaja eelkõige lugeda.
Kui palju sa kuulaja-vaatajaga arvestad?
Ilmselt on nii, et olen ise endale ikka esimeseks vaatajaks-kuulajaks, kes kirjutades samal ajal kõike mingist nähtamatust saalist jälgib. Ja see tüüp seal ei plaksuta iga sõrmeviibutuse peale, vastupidi, vahib seal vahel päris mornilt. Samas võtan alati hea meelega kuulda ka asjalikke soovitusi, teen vastukajast järeldusi. Teles on kujunenud mingi taju sellest, mida võiks teha, et mitte ainult iseendale mõistetavaks jääda. Teistesse tekstidesse on vahel aga tore meelega istutada sisse saladusi, mis ei peagi olema kõigile ühtemoodi mõistetavad. Olen aru saanud, et kui lugu mulle endale väga korda läheb, siis hakkab see ka teistega resoneerima. Me ei ole inimestena niivõrd erinevad.
Aga ikkagi see meetod?
Oma lugemuse ja tõlkimisega töötasin läbi tohutult palju materjali. Eks ma siis kogu aeg õppisin sellest. Põhiline tarkus, mille ma enda arvates sealt sain, oli see, et näidend võib olla ükskõik milline. Tõlkimise kaudu leidsin justkui mingisuguse vabaduse, et liigselt kätt väristamata oma näidendeid kirjutama hakata; polnud enam vaja muretseda, kas ikka taban mingit ainuõiget valemit. Sarjade ja filmistsenaariumide puhul on asi teine. Seal on kindlasti vaja teatud valemeid tunda. Sa pead teadma, kuidas tegelikult filmi tehakse. Alles siis saad hakata tahtmise korral alternatiivi tegema. Muidu kihutad lihtsalt pimeduses. Võib juhtuda, et ees on puu või kuristik. Võib ka nii juhtuda, et kõik läheb hästi, aga lihtsalt liiga palju ei tohiks jääda juhuse hooleks, kuna seal maailmas maksab iga sekund.
Kas seriaal "Pank" ebaõnnestus samadel põhjustel?
"Pangas" oli hästi palju huvitavat ja kihilist; oli mõnusalt keerulist, aga samas midagi väga lihtsat jäi puudu, mis oleks aidanud kogu selle asja kokku sulatada. Tegelased jäid vaatajale kaugeks ja kättesaamatuks. Minu arvates hakkasid nad seda maailma väljastpoolt sissepoole ehitama ja päris sisse ei jõudnudki. See oli huvitav, kunstipärane, aga külm maailm. Kui nad oleksid ehitanud maailma vastupidi, seestpoolt väljapoole, lubades mõne tegelasega käsikäes kaasa minema hakata, saanuksid nad vabalt kihte ja keerukust lisada ja mis tahes uperpalle teha, sest me oleme läbi tegelase juba loos sees ja talume hea meelega kõike.
Kui seriaalitööstuses on mingid kindlad valemid, siis kas näidendimaailmas võib öelda, et iga näidend on tehtud erineva valemiga? Kas sa tajud ka teiste näidendeid lugedes, et siin on hakatud mingeid meetodeid rakendama?
Õnnestunud teose puhul ei tohiks lugedes või vaadates mingit erilist valemit loo taga tajuda. Lugu ei tohi näida konstrueeritud, olgu valem nii hea kui tahes. Samas peaks stsenarist või näitekirjanik siiski ennast mingite traditsioonide või meetoditega kurssi viima. See võiks ju ka lihtsalt huvi pakkuda, kui sa juba teemas oled. Sarjade ja filmide koolitustel olen ka ise käinud. Näiteks ameeriklasel John Bernsteinil oli põnev kursus, olen talle väga tänulik. Kõik need materjalid on ka internetis olemas, aga reaalne katsetamine oli siiski huvitavam, kui lihtsalt netis skrollida. Ta viis meid loo jutustamise lätete juurde. Sellist meetodit oleks tahtnud varem tunda. Filmis on mingi valemi või meetodi kasutamine üsna elementaarne, sest film on oma terviklikkuses halastamatu. Vaataja näeb kõike kohe ja igakülgselt. Oma esimestes sarjades, "Ühikarottides" ja "Kalevipoegades", õppisin ma nii-öelda käigu pealt. Samas "Varjudemaas" ja sarjas "Miks mitte?!" kasutasin loo ülesehitamisel juba teatud metoodilisi oskusi. Tänu koostööle ERRi ja Elisaga olen saanud viimasel ajal kirjutada ka rohkem tõsiseid stsenaariume, nagu "Reetur", "Valguses ja varjus" ja ka "Tulejoonel".
Aga mis juhtus sarjaga "Lahutus Eesti moodi"? Esimene hooaeg oli nagu värske tuulehoog meie seriaalimaastikul, aga teises osas hakati justkui taotluslikult nalja viskama. Kas tellija andis uued suunised?
Esimene hooaeg oli tõesti valusam ja sügavam, kuna teemaks oli lahutamine. Teisel hooajal tegeldi aga pulmade korraldamisega ja see tähendas juba eos natuke kergemat sammu. Me ei saanud teha ka täpselt sama lugu mis esimesel hooajal. Tellija meid kuidagi ei suunanud.
Kas esimesel hooajal oli raha rohkem kui teisel?
Ei olnud. Idee ise oli kindlasti värskem ja seega kandis ka paremini välja. Teisel hooajal tuli teema edasiarendamiseks natuke rohkem trikitama hakata ja selleks oleks olnud vist ka rohkem aega ja raha vaja. Ajanappus tekkis osaliselt muidugi ka pandeemia pärast. Lihtsalt meeletult keeruline oli midagi toota, kui ükski graafik enam ei kehtinud. Aga kokkuvõttes võtsid vaatajad mõlemad hooajad kenasti vastu ja ka Lätis olid selle sarja vaatajanumbrid igati head. Lätlased ostsid meilt mõlema hooaja stsenaariumid ja tegid meie lahutusloost oma kohaliku versiooni.
Kas sarjade puhul on algusest peale teada, mitu hooaega tuleb?
Ei. Alati öeldakse, et vaatame, kuidas läheb. Tavaliselt tellijad mõtlevad ja otsustavad sel ajal, kui meie peaksime juba järgmise hooaja kallal töötama. Ega ma ei taha kedagi süüdistada, ma mõistan, et see ongi keeruline, sest tellijal ei ole võimalik riskida. Ja kui aastas tehakse ühe sarjaga kaks hooaega, siis paraku ongi kogu aeg kiire. Natuke liiga kiire.
Kas alati on teist ja kolmandat hooaega raskem teha?
Tõepoolest on esimest hooaega alati kõige parem kirjutada, siis tulvab kõik justkui iseenesest paberile. Edasi läheb tavaliselt ikka mingil määral vägivaldseks kombineerimiseks. Ma polegi ühtegi sarja kirjutanud rohkem kui kolm hooaega, kauem kestnud sarjade puhul on alati keegi teine tööga edasi läinud ja minu arvates nii ongi ainuõige.
Kas tellimustööga kaasneb alati surve ja kohustus õnnestuda?
Survet on vahel ikka olnud, samas õnnestumiskohustus juba töö algfaasis tunduks kuidagi kammitsev. Eks usaldatakse ja loodetakse parimat. Tellimustööd on olnud väga hea treening, nagu biitlid Hamburgis. Mina olen võtnud seda hea kogemusena ja olen ka tänulik selle töö eest. Kui töö õnnestub, saab sealt ka head energiat vastu.
Kas nii võib ka olla, et ebaõnnestumise puhul enam võimalust ei antagi?
Teles lõpetatakse tavaliselt vaatajanumbrite drastilise languse korral sarja edasiste hooaegade tellimine. Samas pole see mõnikord seotud sarja sisulise kvaliteediga. Seega võib ebaõnnestumine tähendada mitut asja. Ühtegi stsenaristi ühe ebaõnnestumise pärast lõplikult maha ei kanta. Kui stsenaristil endal jagub värskust ja tahet, siis arvestatakse temaga ikka ka edaspidi. Eks pikem koostöökogemus ja sellest tekkinud usaldus loe samuti. Me oleme Ergo Kullaga nüüd juba üle kümne aasta telemaastikul toimetanud. Tellija juba teab, mis kvaliteedi ta meilt tõenäoliselt saab. Ega meil nii väga nässu pole midagi ka läinud. Oleneb muidugi, kelle jaoks ja kuidas. Pigem on Eestis viimastel aastatel olnud raske kedagi appi leida, kuna kõigil on tohutult palju tööd. Tundub, et võimaluste puudust just ei ole, isegi kui kõik su tööd kõigile alati meeldida ei pruugi.
Kuidas on koroona teletööd mõjutanud?
Sügisel tehtud mõlemad sarjad "Lahutus Eesti moodi 2" ja "Tulejoonel" said päris korraliku põntsu. Võtetesse tekkisid ootamatud seisakud. Keegi oli lähikontaktne, keegi haige, graafikuid pidi kogu aeg ümber tegema. Ühel sarjal jäidki mõned olulised stseenid filmimata. Andsime närve säästmata endast kõik, et kvaliteeti hoida.
Tõlkijatööd alustasid juba 1990-ndate lõpus. Kui palju kulus aega, kuni ise julgesid näidendeid kirjutama hakata?
Ma aitasin näitlejana tööle asudes Ugalas materjali otsimisega Peeter Tammearu, kes tegeles siis muu hulgas ka repertuaari koostamisega. Lugesin inglis- ja venekeelseid näidendeid ja kirjutasin sünopsiseid. Ingomar Vihmar ütles siis mulle, et mis sa siin niisama loed ja kirjutad neid kokkuvõtteid, tõlgi mõni näidend ära. Sealt see algas. Esimena tõlkisin Nicky Silveri "Food Chaini", mis on siiani lavastamata. Järgmine oli Mark Ravenhilli "Shopping and Fucking", mille Ingomar lavastas. Siis sumasingi kaelani näidendites, otsisin tõlkimiseks materjali. Ja 2007. aastal kirjutasin oma kaks esimest näidendit "Janu" ja "Ise oled". Samas kogu selle aja jooksul, mil ma aktiivselt tõlkisin, üritasin juba ka ise oma näidendeid valmis saada, aga see ei võtnud kuidagi vedu. Ühel hetkel, kui hüppasin turvalisest Ugala teatrimaailmast välja ja sattusin tööle reklaamiagentuuri, sukeldusin n-ö pärisellu, kus pidin tegema ainult tellimustöid, toimus muutus. Teatrimaailmas oli umbes nii, et kui olin ennast laval tühjaks mänginud ja suitsunurgas kunstijutust tühjaks lobisenud, kobisin pansionaati koikusse ja kui ma siis oma tekstid ette võtsin, tundsid, et ahhh, täna ei jõua. Aga kapitalistliku elukorralduse õlist plumpsuvas reklaamimasinas pööreldes sai järsku turvaliseks kohaks just mu oma arvuti, kus olid mu tekstikatsetused. Siis suutsingi oma esimesed näidendid lõpuks valmis kirjutada.
Kuidas sa kirjutad?
Sarja puhul on algusest peale palju inimesi protsessi juures. Seal hakkan kusagilt minema ja samal ajal hoian teisi inimesi oma tööga kursis. Aga raamatu või näidendi puhul on mul vaja enda jaoks sellist natuke müstilist perioodi, mil hakkan ideed alles tajuma. Algul lähen hoogu ja vahel lõpebki kogu sõit, kui esimene tuhin üle läheb, aga kui asi kannab, siis leian võimaluse hakata ideest hargnevat tegelikkust looma. Kui mul juba töö käib, võin kellelegi teema välja öelda ja küsida, kuidas tundub. Varem, kui olin väga ebakindel, ei julgenud ma kellelegi ridagi lugeda anda, isegi emale ja isale ei iitsatanud, et kirjutan näidendit. Lihtsalt ei tahtnud veksleid välja käia, sest ma ju ei teadnud, kas saan üldse valmis või ei. Väga hea oli ennast näidendivõistlustel proovile panna, sest seal on kinnine ümbrik ja žürii ei tea autori nime. Kui näidend on kehv, siis ei saa keegi teada, kes selle kirjutas, aga kui selles on midagi head, siis on ju okei, kui autori nimi välja öeldakse. Alustasin väga häbelikult. Mida aeg edasi, seda enam hakkasin ennast usaldama, ei hoidnud enam oma töid viimse hetkeni sahtli põhjas.
Kui sa 2007. aastal esmakordselt näidendivõitlusel võitsid, ja siis kohe nii esimese kui teise preemia, ütles tollane žürii esimees Andrus Kivirähk, et esile tõstetud näidendid räägivad meie ümber toimuvast. Kas sulle on tähtis tajuda enda ümber toimuvat?
Tavaliselt toimub mu näidendite tegevus "praegusel hetkel" ja on seega ikkagi mingis suhtes meie ümber toimuvaga. "Janu" aines on väga isiklik ja võetud mu enda lähikonnast, kuid sealjuures oli see lugu, mis toimus meie ümber ka laiemas mõttes. Samas ma ei ütle, et see peaks alati nii olema. "Arioso" tegevus toimub näiteks 1914. aastal. See on poeetiline ekskursioon ühe võõrastemaja hämaratesse soppidesse, kust kostavad käuksatused, kiiksatused ja sosinad. Kõik stseenid on lahendatud ühe tegelase repliigina. Iga stseen lõpeb seal, kus dialoogipartner hakkab midagi vastama. See võte tekitas näidendile veidra rütmi. Kirjutades ma mõtlesin, et ainus asi, mis seda näidendit praeguse ajaga seob, on õhus olev raskus, selline, mis oli tajutav ka suvel enne Esimest maailmasõda. 2014. aastal, kui ma seda lugu kirjutasin, tungis Venemaa Ukrainasse, käis sõda Donbassis. Toosama raskus on siiamaani kuskil õhus. Me pole sellest pääsenud. Mulle meeldib, kui tekstis on ajastu äratuntavaid valupunkte või absurdi. Näitekirjanikuna alustades oli minu suureks inspiratsiooniallikaks in-yer-face -teater, mida hakkasin suure kirega Inglismaalt Eestisse importima. Üheksakümnendate teisel poolel hakkasin neid tekste lugema ja mõistsin, et meil siin on terve suur tühimik selle teatrisuuna osas. Siinmail ei teatud veel eriti midagi Mark Ravenhillist, Sarah Kane'ist või Martin Crimpist. In-yer-face -teater on tugevalt seotud meie ümber toimuvaga, teravalt kaasaegne ja eluline, samas alati mingis mõttes ka poeetiline. See on mind kindlasti mõjutanud neid võnkeid ka ise kasutama.
"Januga" samal ajal kirjutas Peeter Sauter näidendi "Keldris", mis sai 2008. aastal kulka kirjanduspreemia. Mõlemad on üsna räiged ängilood, samas oli ju majanduskriisieelne kõige eufoorilisema buumi aeg; edukus oli popp.
Huvitav, kui sa niimoodi ütled, siis "Janu" peategelane ongi ju väliselt väga edukas inimene, väikelinna ärimees, kelle hing on samas täiesti tühi. Ja seda tühjust ei oska ta millegi muuga täita kui viinaga. Tal on mingi elujanu, mida ta muud moodi kustutada ei oska. Tundub tõesti nagu ehtne buumiaja kirjandus. Võib-olla tõesti tajusin seda kirjutades. Eks ma nägin seda buumiaja välist hiilgust ja seesmist tühjust ka reklaamiagentuuris töötades. Vahel hakkas isegi kõhe, kui tajusin reklaamistrateegia taga mõne korporatsiooni ülimat küünilisust. See oli samas väga hea kogemus.
Milliseid dramaturgilisi visioone praegune aeg nõuab?
Kui eelmisel aastal ehmatas koroonakriisi algus korraks ära — et kõik on lukus ja mis nüüd edasi saab —, siis järgmisel hetkel muutus see tühjus põnevaks ja inspireerivaks. Samas suunas väline tühjus kuidagi sissepoole. Võib-olla oli selle taga mingi vajadus turvalise ja tuttava järele. See impulss suunas mind "Tagamaad" kirjutama. Ja selleks oli järsku ka aega. Sellised tundmused tekkisid eelmise lainega, aga samas see kõik ju kestab edasi, me ei tea, kuhu me lõpuks jõuame. Ma näen, et selline olgugi nüri vapustus, aga siiski vapustus, mille me nüüd pandeemiaga oleme läbi elanud, muudab meie vastuvõtutaju pandeemiaeelsete raamide ja reeglite koha pealt. Maailmas ja kunstis toimuvat jälgides tundub, et tähendust hakkab kaotama ka märgisüsteem ise, mitte selle alusel loodav sisu. Mulle endale tunduvad viimasel ajal natuke umbsed sellised kunstiliselt küll ülimalt viimistletud, aga väga täpselt mingit iseenda kehtestatud struktuuri või rütmi järgivad lavastused. Kogu teos on siis iseenda täpsusesse nii takerdunud, et muutub suureks kasvamise asemel hoopis pisikeseks. Samas on heaks näiteks mind viimasel ajal inspireerinud kunstist Lauri Lagle lavastatud "Sa oled täna ilusam kui homme". Kõik kasvas justkui eikuskilt mu silme all ja muudkui paisus. Etenduselt tulles tundsin ennastki kuidagi suuremana, avaramana. Kui otsitakse väga täpset masinlikkust, siis see lõpuks ei avanegi millekski enamaks kui kavalehel olev tutvustus. Näiteks need suured poolakad, keda Hendrik Lindepuu tõlgib — Miłoszi luule või Gombrowiczi teosed —, on mingis mõttes väga tänapäevased ja iseendale peale sunnitud rütmist vabad. Omal ajal nad ka mässasid tavaks saanud vormi vastu.
Kuidas sa suhtud veebiteatrisse ja voogedastustesse? Kas pole tulnud tahtmist ise ka uue formaadi jaoks näidendit kirjutada?
Vaatasin Tartu Uue Teatri lavastust "Anne lahkub Annelinnast". Huvitav katsetus oli, väga head näitlejatööd, aga mind see tehniline lahendus uue formaadina ei intrigeerinud. Minu jaoks on teater või kirjutamine just põgenemine ekraanide eest.
Mis praegu seriaalimaailmas toimub?
Seriaalimaailm jätkab oma sõitu voogedastusplatvormide harjal ja seda nii mujal kui ka Eestis. Mulle isiklikult väga meeldivad nutikad minisarjad, mis on tehtud arvestatava eelarvega. Seal on tunda vabadust, et võtke see nuts ja tehke midagi lahedat ja teravat, muu pole oluline. Ja tehaksegi hästi. Netflixi, Amazoni ja HBO sarjade eelarved on meie mõistes hiiglaslikud.
Rääkisime vabadusest ja meetodist. Kas näiteks sinu näidend "Sätendav pimedus" oli kantud just soovist panna end proovile mingis kindlas žanris? Sest palju meil neid trillereid ikka kirjutatakse.
See algas minu jaoks mänguna. Olin varem tõlkinud Pinteri "Eikellegimaa", mis oli väga keeruline, aga samas paelus mind oma lopsaka lausega, väljapeetud vana kooli dialoogiga. See jäi mu sisse kuidagi kajama. Ühel hetkel tuli silme ette pilt sätendavate liustikega, kus mingid veidrad tegelased räägivad lamamistoolides viie-kuuerealisi lauseid. Näidendi mustand seisis mul tükk aega sahtlis. Taago Tubin küsis mu käest ükskord, et ega mul miskit veidrat pole anda. Saatsingi siis selle. Taago ütles, et seal on midagi, et ma kirjutaksin valmis ja et ta tahab seda lavastada. Viimistlemata tekst oli üsna vaba ja atmosfäärikeskne — tegelesin siis struktuuriga ja tõmbasin otsad kokku. Ma ei tea, kui triller ta just oli. Natuke oli filmindusest laenatud märksõnu, kuid põhiline oli ikkagi mäng keele ja salapäraga. Ilmselt oli ka Taago jaoks põhiline see mängulisus. Trilleri struktuur tuli mul selle töö juures viimase täiendusena. Esikas ei läinud hästi. Aga pärast nägin paari etendust, mis olid väga õnnestunud, ja rahunesin maha. Mäng hakkas tööle ja näitlejad said vabalt tegutseda. Selle tüki suurim väärtus seisneski just selles salapärase mängu mõjulepääsus.
Sa oled Ugalas töötanud näitlejana kaheksa aastat. 1995. aastal tegid rolli filmis "Ma olen väsinud vihkamast", lisaks ka sutsud omaenda seriaalides. Korralik näitlejapagas. Kas sa oled pigem Jaan Kruusvalli ja Madis Kõivu tüüpi kirjanduslik näitekirjanik või meeldib sulle Jaan Tätte tüüpi näitlejast lähtuv kirjutamine?
Nii ühte kui teist, olenevalt ka näidendist, aga näitleja minus ikkagi improviseerib kirjutades ja kontrollib seda tegelase suhu pandud lauset. Aga selleks ei pea olema näitleja. Meil kõigil on see kõrv olemas, mis ütleb, kuidas inimesed tegelikult räägivad.
Kuidas sa üldse näitlemiseni jõudsid ja miks sa selle ära lõpetasid?
Ma kirjutasin juba palju varem, kui tuli mõte näitlejaks saada. Juba kaheksa- või kümneaastasena olid mul vihikud täis kirjutatud lugusid a la"Õhupalli seiklused". Siis läksin Lianne Saage-Vahuri juurde kooliteatrisse ja edasi Viljandi teatrikooli. Näitlemisest ei saanud mul kõrini. Elus langes lihtsalt mitu asja kokku. Ühelt poolt tahtmine oma asja teha ja kirjutada. Sain aru, et olles näitlejana teatris tööl, ei saa kirjutamisega nii vahetut kontakti, nagu vaja oleks. Teine põhjus oli see, et mul sündis laps. Ma ei saanud tuua oma naist Viljandisse. Mul endalgi polnud seal ühtegi sõpra väljaspool teatrit. See lihtsalt ei olnud võimalik. Samal ajal oli copywriter'i töö teatriinimeste seas popp. Ingomar juba töötas ühes agentuuris. Agentuur tegi mulle pakkumise, et tuleksin kohe esmaspäeval tööle. Olime külalisetendusega Tallinnas. Mäletan, kuidas teatri keldris etenduse vaheajal Peeter Tammearule ütlesin, et ma pean juba esmaspäevast mujale minema. Mõlemal silmad märjad. Aga mul oli tunne, et vajan seda nii või teisiti. See andis mulle võimaluse ennast turvalisest keskkonnast lahti rebida. See oli valus, aga seda oli siis vaja. Ma ei kahetse seda. Ma pole küll juba mitmeid aastaid laval käinud, aga side teatriga on säilinud. Tõlgin ja minu näidendeid lavastatakse. Päriselt pole ma teatrist siiski lahkunud.
Milline näitleja sa enda arvates olid?
Alguses oli koolis lihtne, tundsin, et saan väga hästi hakkama. Erialahinne oli kogu aeg viis. Aga ühel hetkel läksin krampi ja muutusin ebakindlaks. Ega keegi mingit diagnoosi ei pannud, aga tagasi vaadates tundub, et olin depressioonis. Väga raske oli olla. Ise olin kusagil sügaval, aga samal ajal pidin käima laval publiku ees. Ma ei teadnud äkki, mida ma üldse teen, kas minust üldse saab näitleja. Erialased ja eksistentsiaalsed surutised ründasid korraga. Ma ei saanud koolis oma häält kätte. Keldrisaalis etüüde tehes polnud häda midagi, aga suurelt lavalt kostis mu hääl ainult teise reani. Rääkisin kähisedes vale koha pealt ja see lõi mu verest välja. Tegin siis kõvasti hääletrenni ja praegu on mu hääl tänu Tepandi koolitusele isegi liiga vali. Kool sai läbi, olin endiselt rabe, aga mind võeti Ugalasse tööle. Ugalas jätkasin vähemalt kaks aastat üksi keldris Tepandi õpetuste järgi trenni. Iga päev täie vungiga ja hääl ja enesekindlus kasvasid käsikäes. Mulle meeldib näitlejana otsida tegelasele väikseid knihve, tõesti, kehastudagi mingite nippidega kellekski teiseks. Ühel hetkel, kui mulle hakati suuremaid rolle andma, ma justkui vabanesin. Läbi teatri suurema usalduse minu vastu leidsin üles ka eneseusalduse. Selleks ajaks, kui ma teatrist ära läksin, olin saanud juba teha rolle, millega ka ise rahule jäin. Jõudsin üsna heasse kohta välja ja seetõttu ei jäänud ka miski väga kripeldama.
Keda sa oma õpetajateks pead?
Lianne Saage-Vahur oli esimene, kes kogu selle maailma minuni tõi. Teine oli kindlasti Andres Noormets. Siis Ingomar Vihmar, kes lisaks tundide andmisele tegi meiega ka lavastusi. Aserbaidžaani teatriuuendaja ja lavastaja Vaqif İbrahimoğlu, kes käis Ugalas lavastamas, tema tõi meieni oma "psühhosoofpoeetilise" õpetuse. Omamoodi oli õpetajaks ka Kaarin Raid, kes ütles, et ega ta ei tea, kuidas peab tegema, aga teab, kuidas ei tohi teha. Võib ju keda tahes enda õpetajaks pidada, kas või Tolstoid. Ikkagi jäävad meelde need inimesed, kes on peale õpetuse ka inimesena sulle midagi jätnud, ja neid on kindlasti palju rohkemgi.
Kuidas tekkis produktsioonifirma Kassikuld?
Minu koostöö Ergo Kullaga algas reklaamiagentuuris töötamise ajal. Tegime Sprite'ile pööraseid klippe ja sinna oli vaja hullumeelset operaatorit, kes oleks nõus läbi vee tormama ja koos ekstreemsportlastega mäest alla rulluma. Tootja ütles, et tal on üks hull. Nii tuligi Ergo Kuld platsile, kaamera käe otsas, et noh, poisid, mis teeme. Vaatasin, et ongi hull, heas mõttes. Ergo kutsus mu "Ühikarottidesse", mida tegime koos kolm hooaega. Siis tuli "Kalevipojad", kammerlik lugu. Pidime filmima Soomet Tallinna lähedal palkmajas. Soome peremehe rolli mängis täitsa pöörane soome näitleja Asko Sahlman. Vägev näitleja oli, alati maksimumiga hetkes. Mul oli stsenaariumis stseen, kus soome peremees näitab eesti ehitajale, kuidas ta välgumihkliga oma kätt kõrvetab. Asko tegigi seda reaalselt, karvad kärssasid. Ergo ütles, et aitab, aga tema hoidis rahulikult tuld käe all. Kuuenda osa lõpus oli stseen, kus tema tegelaskuju ütles rõõmsalt "tsau", lehvitas kätt, tõmbas autoukse kinni ja sõitis Tallinna puhkama. Mõne päeva pärast hukkus Asko Sahlman avariis, kui teatrist oma mootorrattaga koju sõitis. See oligi tema viimane hetk meie sarjas. Temast peeti Soomes väga lugu, kõik olid vapustatud. Võin ainult tänulik olla, et temaga kohtunud olen.
Aastaid räägiti, et keegi ei viitsi enam pikki tekste lugeda, ja isegi ajakirjanduses hakkas tekst üha rohkem pildiallkirjaks taanduma. Nüüd tundub, et pikad tekstid hakkavad tagasi tulema. Kas sa kirjanikuna tajud ka sõna rolli muutumist?
Tajun ikka. Mingil ajal räägiti ju, et nüüd hakatakse teatrit tegema üldse ilma näitekirjanikuta. Et trupid tulevad kokku ja hakkavad improviseerima. Pole vaja enam kuulata, mida see näitekirjanik välja on mõelnud. Sealt tuligi tõesti väga toredaid asju ja see pani ka mind ennast mõtlema, et tõepoolest, mis see minu roll praegusel ajal siis on. Aga minu roll autorina on samuti muutumises, nagu sõna rollgi. Kokkuvõttes vist tundub, et püstitan enda jaoks alati mingi värske ülesande, et sõna erinevat väljendusvõimalust katsetada, ja seda ei saa ma ka teistele keelata, isegi kui tulemuseks on pantomiim.
Kas sulle kui dramaturgile tähendab midagi ka sõna "postdramaatilisus"?
Mõnel festivalil näeb korraga suurt kontsentratsiooni lavastusi, kus pole aluseks ühegi autori valmisteksti, ja dramaturgina vaatangi siis põnevusega, kuhu ühes või teises ruumis liigutakse. Aga dramaturgiast ei saa teatris nii või teisiti vabaneda, see võtab lihtsalt erineva kuju. Teater on õnneks nii suur ja vaba asi, et sinna mahub väga palju erinevat ära.
Ehk selles ongi asi, et trupid tahavad ise ka mõne mõtte öelda — et näidendid ei rahulda neid?
Jah, ja see pole üldse paha. Mullegi pakub suurt huvi kuulda, mida trupid öelda tahavad. Hea ongi, et teatris pole kellelgi sõnaõiguse monopoli.
Sa oled ainult ühe oma näidendi ka ise lavastanud. Kui palju sa kontrollid lavastajaid, kes su näidendeid lavastavad?
Lavastamine ja kirjutamine on täiesti erinevad ametid. Tulles näitekirjaniku kogemusega lavastaja töömaale, hakkan ma teda lihtsalt segama. Looming on minu jaoks alati millegi uue avastamine. Ma elan kaasa, üllatun, saan pärast vajadusel parandada, aga ei tea kunagi päris täpselt, kuhu jõuan. Kui ma nüüd tekstiga kuhugi välja jõudnuna läheksin seda proovide ajal uuesti trupile ja lavastajale üle korrutama, siis ma häiriksin neid sellelsamal avastamise ja üllatumise teel. On lavastajaid, kes ka kirjutavad ise oma tekste, ja nemad ongi eelkõige lavastajad, kelle tõeline loomeprotsess algab esimeses proovis. Selleks on vaja vastavat annet. Mina olen eelkõige näitekirjanik ja lavastajat kontrollides lihtsalt segaksin teda.
Millal me "Sood" näha saame?
Meie poolt on film valmis. Vahepeal olid kinod kinni, aga nüüd on plaanis esilinastus 20. augustil. (Hetkel on uus esilinastuskuupäev lahtine, toim.)
Kui originaalitruu film on?
Päris originaaltekstist sain kasutada umbes kuut-seitset lauset. Lutsu raamat on küll väga hea ja põnev, aga ilukirjanduslik tekst ei toimi filmis. Lugu ise on minu arvates aga suures plaanis vägagi äratuntav. Oleme muutnud tegelaste taustu ja staatust; sündmusi ja suhete avamist pidin filmile omaselt üles ehitama. Kõigepealt tuli luua filmilik struktuur, seejärel hakata seda sisuga täitma, kasutades raamatust nii palju motiive, kui seesama filmistruktuur lubas.
Kas "Talve" oli täitsa vaba lustimine?
Me ei pidanud tõesti väga autoritruudusele mõtlema, sest tegemist on Lutsu fänni Arnold Karu kirjutatud raamatuga, mis omistati üsna vägivaldselt Lutsule. Karu kirjutas selle oma lõbuks ja tal polnud plaaniski seda avaldada. Karu kirjutas oma lõbuks ju ka Agatha Christie't ümber. Aga see raamat oli ekraniseerimiseks liiga staatiline, seda pidi igal juhul palju muutma. Ma olen nõus Janar Alaga, kes ütles, et sellest Karu raamatust saaks puhta arthouse -filmi, kus läbi pori veetakse talusse elektrit ja saksa heavy-metal mängib taustal. Oleks olnud teistmoodi põnev. Aga tellimus meile oli teha "meie kõigi "Talve"", punktiks kogu sellele filmisaagale. Proovisime siis luua midagi sellist, mis sobiks eelkäijatega ühte ritta.
Kas see on juhus, et sul kaks Lutsu järjest tuleb, või oled sa hakanud Lutsu-uurijaks?
Minu poolt ikka juhus, jah. Kristian Taska tahtis "Talvet" juba ammu teha, aga see raamat oma ebafilmilikkusega ei sütitanud stsenariste. Mul tuli läbi Arno poja tegelase järsku idee, kuidas see kõik käivituda võiks. "Soo" puhul saingi lõpuks ka Lutsu teha. Talve ju ei olnud päris Luts. "Soo" on kirjutatud 1910, aga me nihutasime natuke ajastut ja tõime loo Esimese maailmasõja aega. Saime küll aru, et pole võimalik oma eelarvega tankilahinguid korraldama hakata, aga omajagu sõjaga seonduvat dramaatikat see kindlasti lisas. Mulle meeldis stsenaristina peategelase ebakindlusega mängimine. Franz Malmsten mängib liimist lahti olevat kunstnikku, elumeest, kes peab selleks, et ellu jääda, lõpuks hiiglasekasvu mõrtsukaga võitlema hakkama. Läbi selle murrangu ta ennast ka leiab. Kas surm või tõus otse laukast. "Soo" on "Talvega" võrreldes kindlasti edasiminek.
Rääkisime enne sellest, kuidas kirjanik tajub enda ümber toimuvat. Milliseid teemasid sa praegu tajud, mis võiksid saada järgmise teose aineseks?
Mind on juba mõnda aega huvitanud reaalsuse ja ebareaalsuse vahekord elus. Tegelesin sellega ka raamatus "Midagi tõelist", kus väljapressimisloo foonil oli teemaks virtuaalsuse pealetung ja tõeluse haprus meie tinglikkuse ajajärgul. Ka mõned "Tagamaa" jutud kompasid sarnaseid allhoovusi. Hetkel saadab reaalsus meie ümber kummalisi noote, vahekord ebareaalsusega on muutunud uudsel moel segaseks. Pärismaailm on korraga unenäolisem, unenäod jällegi realistlikumad kui varem. Ma ei tea veel täpselt, mil moel see mu loomingus kajastub, aga kuidagi see kindlasti mõjutab. Jälgin meie ümber toimuvat huviga.
### Response:
Martin Algus: igasuguseks kirjutamiseks on vaja eelkõige lugeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Battlejämm on tantsu- ja etenduskunstnike kohtumine, kus astutakse üks ühe vastu võistlustulle erinevates stiilides. Sündmus on suunatud nii harrastajatele kui ka professionaalidele.
Kuigi Eestis korraldatakse palju tänavatantsulahinguid, on kaasaegse tantsu- ja etenduskunstiga tegelejatel harva võimalus end antud formaadis proovile panna. Seetõttu ongi Battlejämmi esmane eesmärk tuua kokku tantsu- ja etenduskunstiskeenel tegutsevad kunstnikud, et koos avastada battle 'i võimalusi ja võimatusi distsipliinides, kus säärane vorm on pigem ebatavaline.
Kategooriatena on esindatud kaasaegne tants, happening performance ja seekordseks üllatuskategooriaks on eksootiline postitants.
Battlejämmi kaasaegse tantsu kategoorias hinnatakse tantsija oskust kasutada kaasaegsele tantsule omaseid tehnikaid (kokkutõmme ja vabastus, põrandatehnika jmt), muusikatunnetust ning oskust improviseerida. Happening performance kategoorias hinnatakse etendaja lavalist kohalolu, suutlikkust üllatada ja mõjutada publikut, kohaspetsiifilisusega mängimist ning leidlikkust luua kontakti oma keha ja heli vahel. Postitantsu kategoorias on tantsija partneriks post. Kategoorias hinnatakse nii tantsija tehnilist poolt kui ka loomingulist eneseväljendust ja mitmekülgsust. Oluline ei ole kindel postitantsu stiil, vaid isikupära.
Iga kategooria võistlejaid hindavad oma ala eksperdid. Battlejämmi kohtunikud on Siim Tõniste, Sofia Kruusamägi, Anna-Maria Laius (kaasaegne tants), Kiwa, Johhan Rosenberg, Rea Lest-Liik (happening performance) ning Üüve-Lydia Toompere, Pia Martin, ja Diana Harten (postitants). Muusikaga reibastavad võistlejad DJ-d Kaisa Kattai, Mihkel Tomberg ja Karl Birnbaum.
Osaleda soovijad saavad end registreerida STL-i kodulehel. | Sõltumatu Tantsu Lava hoovis saab end tantsides proovile panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Battlejämm on tantsu- ja etenduskunstnike kohtumine, kus astutakse üks ühe vastu võistlustulle erinevates stiilides. Sündmus on suunatud nii harrastajatele kui ka professionaalidele.
Kuigi Eestis korraldatakse palju tänavatantsulahinguid, on kaasaegse tantsu- ja etenduskunstiga tegelejatel harva võimalus end antud formaadis proovile panna. Seetõttu ongi Battlejämmi esmane eesmärk tuua kokku tantsu- ja etenduskunstiskeenel tegutsevad kunstnikud, et koos avastada battle 'i võimalusi ja võimatusi distsipliinides, kus säärane vorm on pigem ebatavaline.
Kategooriatena on esindatud kaasaegne tants, happening performance ja seekordseks üllatuskategooriaks on eksootiline postitants.
Battlejämmi kaasaegse tantsu kategoorias hinnatakse tantsija oskust kasutada kaasaegsele tantsule omaseid tehnikaid (kokkutõmme ja vabastus, põrandatehnika jmt), muusikatunnetust ning oskust improviseerida. Happening performance kategoorias hinnatakse etendaja lavalist kohalolu, suutlikkust üllatada ja mõjutada publikut, kohaspetsiifilisusega mängimist ning leidlikkust luua kontakti oma keha ja heli vahel. Postitantsu kategoorias on tantsija partneriks post. Kategoorias hinnatakse nii tantsija tehnilist poolt kui ka loomingulist eneseväljendust ja mitmekülgsust. Oluline ei ole kindel postitantsu stiil, vaid isikupära.
Iga kategooria võistlejaid hindavad oma ala eksperdid. Battlejämmi kohtunikud on Siim Tõniste, Sofia Kruusamägi, Anna-Maria Laius (kaasaegne tants), Kiwa, Johhan Rosenberg, Rea Lest-Liik (happening performance) ning Üüve-Lydia Toompere, Pia Martin, ja Diana Harten (postitants). Muusikaga reibastavad võistlejad DJ-d Kaisa Kattai, Mihkel Tomberg ja Karl Birnbaum.
Osaleda soovijad saavad end registreerida STL-i kodulehel.
### Response:
Sõltumatu Tantsu Lava hoovis saab end tantsides proovile panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaegadel 2018/19 ja 2019/20 Meistrite liiga alagrupiturniiril mänginud Crvena zvezda kaotas kahe mängu kokkuvõttes 1:2 Moldova klubile Tiraspoli Sheriff.
Avamängu koduplatsil 1:1 viiki mänginud Kreeka hiid Olympiakos suutis teisipäeval Bulgaaria tiimi Razgradi Ludogoretsi vastu välja mängida 2:2 viigi, ent saatis penaltiseerias vastaste võrku vaid ühe palli.
Õhtu ehk suurim üllatus sündis aga Glasgows, kus mullu Šotimaa kõrgliigas hiilgavad 102 punkti kogunud ja liigahooaja kaotusteta läbinud Rangers kaotas Rootsi klubi Malmö vastu ka teise kohtumise 1:2 ja peab eurohooaega jätkama Euroopa liigas.
Lisaks piirdusid kolmanda eelringiga Varssavi Legia (kaotas Zagrebi Dinamole), Cluj (kaotas Young Boysile), Praha Slavia (Ferencvarosile), Midtylland (PSV-le), Moskva Spartak (Benficale), Genk (Donetski Šahtarile) ning Praha Sparta (Monacole).
Meistrite liiga play-off 'id:
Salzburgi Red Bull - Bröndby
Young Boys - Ferencvaros
Malmö - Ludogorets
Tiraspoli Sheriff - Zagrebi Dinamo
Monaco - Donetski Šahtar
Benfica - PSV | Olympiakos, Crvena zvezda ja Rangers tõugati Meistrite liigas auti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaegadel 2018/19 ja 2019/20 Meistrite liiga alagrupiturniiril mänginud Crvena zvezda kaotas kahe mängu kokkuvõttes 1:2 Moldova klubile Tiraspoli Sheriff.
Avamängu koduplatsil 1:1 viiki mänginud Kreeka hiid Olympiakos suutis teisipäeval Bulgaaria tiimi Razgradi Ludogoretsi vastu välja mängida 2:2 viigi, ent saatis penaltiseerias vastaste võrku vaid ühe palli.
Õhtu ehk suurim üllatus sündis aga Glasgows, kus mullu Šotimaa kõrgliigas hiilgavad 102 punkti kogunud ja liigahooaja kaotusteta läbinud Rangers kaotas Rootsi klubi Malmö vastu ka teise kohtumise 1:2 ja peab eurohooaega jätkama Euroopa liigas.
Lisaks piirdusid kolmanda eelringiga Varssavi Legia (kaotas Zagrebi Dinamole), Cluj (kaotas Young Boysile), Praha Slavia (Ferencvarosile), Midtylland (PSV-le), Moskva Spartak (Benficale), Genk (Donetski Šahtarile) ning Praha Sparta (Monacole).
Meistrite liiga play-off 'id:
Salzburgi Red Bull - Bröndby
Young Boys - Ferencvaros
Malmö - Ludogorets
Tiraspoli Sheriff - Zagrebi Dinamo
Monaco - Donetski Šahtar
Benfica - PSV
### Response:
Olympiakos, Crvena zvezda ja Rangers tõugati Meistrite liigas auti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suitsetamine läheb Soomes järgmisel aastal jälle kallimaks. Suitsupaki hind tõuseb 50 sendi võrra. 2024. aastal maksab suitsupakk Soomes juba 10 eurot.
Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt kütuse- ja alkoholiaktsiisi järgmisel aastal ei tõsteta. Samuti ei tõsteta tulumaksu, teatas YLE.
Ettevõtlustoetuse kärpimise raames kaotatakse 2023. aastal mõned diislimaksu soodustused. Diisli hind sõltub siiski kõige rohkem ülemaailmsest nafta hinnast.
Rahandusministeeriumi ettepanekut ei tohi segamini ajada valitsuse ettepanekuga. Rahandusminister Annikka Saarikko ettepanek on alusettepanek, mida valitsus arutab septembris.
Valitsus peab sügisel otsustama ka tööhõivemeetmete üle, mis tooks riigieelarvesse 110 miljonit eurot.
Esmaspäeval kutsus siseminister Maria Ohisalu vähendama riigis heitkoguseid. Ohisalu on roheliste erakonna juht.
Kevadel paika pandud raamlepingu alusel, oleks Soome riigieelarve defitsiit järgmisel aastal 7,6 miljardit eurot. Defitsiit kaetakse täiendava laenamisega.
Soome on koroonakriisi käigus julgelt laenu võtnud – kahe aastaga pea 30 miljardit eurot. See on tõstnud Soome riigivõla mahu 70 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Eestis on sama näitaja 18 protsenti.
Soome jääb oma riigivõlaga siiski alla Euroopa liidu keskmise, mis oli läinud aasta lõpus 98 protsenti SKP-st. | Soome tõstab järgmisel aastal tubakaaktsiisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suitsetamine läheb Soomes järgmisel aastal jälle kallimaks. Suitsupaki hind tõuseb 50 sendi võrra. 2024. aastal maksab suitsupakk Soomes juba 10 eurot.
Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt kütuse- ja alkoholiaktsiisi järgmisel aastal ei tõsteta. Samuti ei tõsteta tulumaksu, teatas YLE.
Ettevõtlustoetuse kärpimise raames kaotatakse 2023. aastal mõned diislimaksu soodustused. Diisli hind sõltub siiski kõige rohkem ülemaailmsest nafta hinnast.
Rahandusministeeriumi ettepanekut ei tohi segamini ajada valitsuse ettepanekuga. Rahandusminister Annikka Saarikko ettepanek on alusettepanek, mida valitsus arutab septembris.
Valitsus peab sügisel otsustama ka tööhõivemeetmete üle, mis tooks riigieelarvesse 110 miljonit eurot.
Esmaspäeval kutsus siseminister Maria Ohisalu vähendama riigis heitkoguseid. Ohisalu on roheliste erakonna juht.
Kevadel paika pandud raamlepingu alusel, oleks Soome riigieelarve defitsiit järgmisel aastal 7,6 miljardit eurot. Defitsiit kaetakse täiendava laenamisega.
Soome on koroonakriisi käigus julgelt laenu võtnud – kahe aastaga pea 30 miljardit eurot. See on tõstnud Soome riigivõla mahu 70 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Eestis on sama näitaja 18 protsenti.
Soome jääb oma riigivõlaga siiski alla Euroopa liidu keskmise, mis oli läinud aasta lõpus 98 protsenti SKP-st.
### Response:
Soome tõstab järgmisel aastal tubakaaktsiisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti poolkaitsja Georgi Tunjov kuulus numbri all 13 SPAL-i põhikoosseisu ja tegi vasakkaitsjana kaasa väravateta lõppenud avapoolaja, vahendab Soccernet.ee.
12. minutil pääses ta nurgalöögi järel löögile, aga vasaku jalaga otse õhust teele saadetud pall lendas üle lati. Teiseks poolajaks tegi SPAL kümme vahetust ning uute meeste toel löödi Adriese võrku viis palli.
SPAL-i jaoks algab uus hooaeg laupäeval, kui Itaalia karikavõistluste esimeses ringis sõidetakse külla liigarivaalile Beneventole. Serie B saab avalöögi nädal hiljem. | Tunjov kuulus viimases hooajaeelses mängus SPAL-i põhikoosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti poolkaitsja Georgi Tunjov kuulus numbri all 13 SPAL-i põhikoosseisu ja tegi vasakkaitsjana kaasa väravateta lõppenud avapoolaja, vahendab Soccernet.ee.
12. minutil pääses ta nurgalöögi järel löögile, aga vasaku jalaga otse õhust teele saadetud pall lendas üle lati. Teiseks poolajaks tegi SPAL kümme vahetust ning uute meeste toel löödi Adriese võrku viis palli.
SPAL-i jaoks algab uus hooaeg laupäeval, kui Itaalia karikavõistluste esimeses ringis sõidetakse külla liigarivaalile Beneventole. Serie B saab avalöögi nädal hiljem.
### Response:
Tunjov kuulus viimases hooajaeelses mängus SPAL-i põhikoosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koos PÖFF-iga kuuluvad 13 liikmelisse esinduskogusse Veneetsia, Cannes´i, Berliini, Toronto, Shanghai, Tokyo, Mar del Plata, Busani ja Locarno filmifestival, samuti kolme filmitööstusorganisatsiooni – USA juhtivaid filmistuudioid ja Netflixi esindava MPA Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika esinduse, Austria filmilevitaja Square Eyesi ja Bangladeshi Filmiinitsiatiivi – esindajad.
PÖFF-i valisid komiteesse rahvusvahelise filmiprodutsentide liitude föderatsiooni akrediteeritud festivalid, mida on kokku 45. Neist 15 kuuluvad mittespetsialiseeritud rahvusvahelise võistlusprogrammiga ehk A-klassi festivalide hulka. PÖFF sai vastava sertifikaadi 2014. aastal.
PÖFF-i juhi Tiina Loki sõnul on tegu suure au, aga ka vastutusega. "Olla üks neist, kes esindab 45 maailma juhtivat filmifestivali rahvusvahelise filmipoliitika kujundamisel, näitab, kui kõrgelt meid hinnatakse."
Rahvusvahelisse filmiprodutsentide liitude föderatsiooni kuulub 27 riigi 34 filmi- ja telesaadete tootmisorganisatsiooni kogu maailmast. Föderatsioon esindab oma liikmesorganisatsioonide huve filmitööstust puudutava poliitika väljatöötamisel. | PÖFF-ist sai olulise esinduskogu liige | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koos PÖFF-iga kuuluvad 13 liikmelisse esinduskogusse Veneetsia, Cannes´i, Berliini, Toronto, Shanghai, Tokyo, Mar del Plata, Busani ja Locarno filmifestival, samuti kolme filmitööstusorganisatsiooni – USA juhtivaid filmistuudioid ja Netflixi esindava MPA Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika esinduse, Austria filmilevitaja Square Eyesi ja Bangladeshi Filmiinitsiatiivi – esindajad.
PÖFF-i valisid komiteesse rahvusvahelise filmiprodutsentide liitude föderatsiooni akrediteeritud festivalid, mida on kokku 45. Neist 15 kuuluvad mittespetsialiseeritud rahvusvahelise võistlusprogrammiga ehk A-klassi festivalide hulka. PÖFF sai vastava sertifikaadi 2014. aastal.
PÖFF-i juhi Tiina Loki sõnul on tegu suure au, aga ka vastutusega. "Olla üks neist, kes esindab 45 maailma juhtivat filmifestivali rahvusvahelise filmipoliitika kujundamisel, näitab, kui kõrgelt meid hinnatakse."
Rahvusvahelisse filmiprodutsentide liitude föderatsiooni kuulub 27 riigi 34 filmi- ja telesaadete tootmisorganisatsiooni kogu maailmast. Föderatsioon esindab oma liikmesorganisatsioonide huve filmitööstust puudutava poliitika väljatöötamisel.
### Response:
PÖFF-ist sai olulise esinduskogu liige |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aasta hooaega alustas Hunt New Orleans Saintsis, kuid käis nende eest väljakul vaid neljas mängus, enne kui liitus oma esimese koduklubi Cincinnati Bengalsiga, keda esindas üheksas kohtumises.
Bengalsi eest mängis Hunt ka aastatel 2013-16, seejärel kuulus ta kolm hooaega Indianapolis Coltsi ridadesse. Kokku on Hunt NFL-is väljakul käinud 104 kohtumises.
Cardinals kogus eelmisel hooajal kaheksa võitu ja kaheksa kaotust, viimati jõuti play-off 'i aastal 2015. Cardinalsi auhinnakappi kuulub kaks NFL-i tiitlit aastatest 1925 ja 1947, viimane pea kaks aastakümmet enne esimest Super Bowli. 2008. aastal jõudis Cardinals ka Super Bowli, ent kaotati Pittsburgh Steelersile. | Margus Hunt leidis NFL-is uue koduklubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aasta hooaega alustas Hunt New Orleans Saintsis, kuid käis nende eest väljakul vaid neljas mängus, enne kui liitus oma esimese koduklubi Cincinnati Bengalsiga, keda esindas üheksas kohtumises.
Bengalsi eest mängis Hunt ka aastatel 2013-16, seejärel kuulus ta kolm hooaega Indianapolis Coltsi ridadesse. Kokku on Hunt NFL-is väljakul käinud 104 kohtumises.
Cardinals kogus eelmisel hooajal kaheksa võitu ja kaheksa kaotust, viimati jõuti play-off 'i aastal 2015. Cardinalsi auhinnakappi kuulub kaks NFL-i tiitlit aastatest 1925 ja 1947, viimane pea kaks aastakümmet enne esimest Super Bowli. 2008. aastal jõudis Cardinals ka Super Bowli, ent kaotati Pittsburgh Steelersile.
### Response:
Margus Hunt leidis NFL-is uue koduklubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pelle Miljoona on Soome pungi teerajajaid juba 1970ndate lõpust, Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky 1980ndatest, mõlema sidemed Soomega on olnud alates 1980ndate lõpust tihedad.
Kontsert avab ühtlasi Tallinna linnamuuseumi näituse "Musa – tunnel Talsingi 1960–1990 – Soomest vabaduse viise otsimas". Näitus vaatleb, kuidas Tallinna ja Põhja-Eesti noored nõukogude ajal Soome televisiooni vaatasid ja raadiot kuulasid, et maailma muusikast osa saada.
Laupäeval, 14. augusti kell 13.00 toimub näituse avapäeva puhul avalik vestlus, kus osaleb ka Soome 11. presidenti Tarja Halonen. Tarja Halonen tutvustab oma kodanikuühiskonna teemalist raamatut ja ajastut. Vestlus toimub soome keeles. Vestlust juhib ja tõlgib paralleelselt eesti keelde Jan Kaus. | Vanalinna päevad toovad lavale Eesti ja Soome pungi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pelle Miljoona on Soome pungi teerajajaid juba 1970ndate lõpust, Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky 1980ndatest, mõlema sidemed Soomega on olnud alates 1980ndate lõpust tihedad.
Kontsert avab ühtlasi Tallinna linnamuuseumi näituse "Musa – tunnel Talsingi 1960–1990 – Soomest vabaduse viise otsimas". Näitus vaatleb, kuidas Tallinna ja Põhja-Eesti noored nõukogude ajal Soome televisiooni vaatasid ja raadiot kuulasid, et maailma muusikast osa saada.
Laupäeval, 14. augusti kell 13.00 toimub näituse avapäeva puhul avalik vestlus, kus osaleb ka Soome 11. presidenti Tarja Halonen. Tarja Halonen tutvustab oma kodanikuühiskonna teemalist raamatut ja ajastut. Vestlus toimub soome keeles. Vestlust juhib ja tõlgib paralleelselt eesti keelde Jan Kaus.
### Response:
Vanalinna päevad toovad lavale Eesti ja Soome pungi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen joonistamist armastanud ja vihanud sama palju. Olen rebinud puruks palju pilte, nii et iga joonistus, mis on Tartu poe näitusele jõudnud, on ellujääja ning sümboliseerib mõnes mõttes endale andestamise ja aktsepteerimise teekonda," selgitas Rahumaru.
"Natsamra on seotud hingeteekonnaga. Usun siiralt, et hingedele on antud väga erinevad rajad käia. Oma teekonnal olen end tihti avastanud mingist üksildasest tumedast vaakumist. Nende piltide algimpulss tuli soovist seda kohta sügavamalt mõista ja ennast "sealt välja joonistada". Tunnen et see on õnnestunud ja see väärib tähistamist".
Ruudu Rahumaru on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia erialal. Ta on osalenud mitmel ühisnäitusel ning korraldanud fotomaalide isiknäituseid. Tema loomingu põhiline eesmärk on enda sõnul inimese ja ürglooduse hingemaastike ühendamine. 2019. aastal dokumenteeris ta Edward von Lõnguse Euroopa turneed "(R)estart Reality".
Ruudu Rahumaru näitus jääb avatuks kuni 18. septembrini. Tartu pood on avatud teisipäevast neljapäevani kell 12–18 ning reedel ja laupäeval kell 12–23, Tartu Aparaaditehases, Kastani 42. | Ruudu Rahumaru avab pastellijoonistuste näituse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen joonistamist armastanud ja vihanud sama palju. Olen rebinud puruks palju pilte, nii et iga joonistus, mis on Tartu poe näitusele jõudnud, on ellujääja ning sümboliseerib mõnes mõttes endale andestamise ja aktsepteerimise teekonda," selgitas Rahumaru.
"Natsamra on seotud hingeteekonnaga. Usun siiralt, et hingedele on antud väga erinevad rajad käia. Oma teekonnal olen end tihti avastanud mingist üksildasest tumedast vaakumist. Nende piltide algimpulss tuli soovist seda kohta sügavamalt mõista ja ennast "sealt välja joonistada". Tunnen et see on õnnestunud ja see väärib tähistamist".
Ruudu Rahumaru on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia erialal. Ta on osalenud mitmel ühisnäitusel ning korraldanud fotomaalide isiknäituseid. Tema loomingu põhiline eesmärk on enda sõnul inimese ja ürglooduse hingemaastike ühendamine. 2019. aastal dokumenteeris ta Edward von Lõnguse Euroopa turneed "(R)estart Reality".
Ruudu Rahumaru näitus jääb avatuks kuni 18. septembrini. Tartu pood on avatud teisipäevast neljapäevani kell 12–18 ning reedel ja laupäeval kell 12–23, Tartu Aparaaditehases, Kastani 42.
### Response:
Ruudu Rahumaru avab pastellijoonistuste näituse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil tehakse ülevaade COVID-19 hetkeolukorrast, koroonaviiruse-vastase vaktsineerimise seisust ja nakkusohutuse nõuete täitmisest ja kontrollist töökohtadel. | OTSE kell 13: pressikonverents COVID-19 hetkeolukorrast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil tehakse ülevaade COVID-19 hetkeolukorrast, koroonaviiruse-vastase vaktsineerimise seisust ja nakkusohutuse nõuete täitmisest ja kontrollist töökohtadel.
### Response:
OTSE kell 13: pressikonverents COVID-19 hetkeolukorrast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nastia on väikses Ukraina külas sündinud DJ, kes on avatud mitmesugustele žanritele, kuid tema põhiline käekiri hõlmab house ´i ja põrandaalust teknot jungle ´i ja DnB-ni.
Nastia hoiab ta residendi kohta Moskva klubis ARMA17, juhib Propaganda-nimelist plaadifirmat ja raadiosaadet, korraldab sama nime all Euroopas pidusid ning veab Kiievis, endises tehasehoones tegutsevas klubis Closer Strichka-nimelist festivali. Väljaspool enda üritusi on Nastia muu hulgas üles astunud Panorama Baris Berliinis, Londoni klubis Fabric, Tel Avivi The Blockis, Cocoon and Circolocos Ibizal ja mujal.
2020. aastast on Nastia löönud kaasa audiovisuaalses projektis "Scary Beautiful", mille eesmärk on tutvustada laiemale avalikkusele vähetuntud elektroonilise muusika produtsentide loomingut. Näiteks on Nastia sette filmitud Tšornobõli lähedal asuva Duga radari kõrval, mahajäetud Sharivka mõisas, Ukraina rauamaagikaevanduses ja mujal.
Nastia kõrval astuvad plaadimängijate taha Merimell, Micaela Saraceno ja DJ Punch. Mesilas mängivad 3D Kun, CT Venom, Bible Club, Nechaev. | Peosari Vürts naaseb koos Ukraina tekno-DJ Nastiaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nastia on väikses Ukraina külas sündinud DJ, kes on avatud mitmesugustele žanritele, kuid tema põhiline käekiri hõlmab house ´i ja põrandaalust teknot jungle ´i ja DnB-ni.
Nastia hoiab ta residendi kohta Moskva klubis ARMA17, juhib Propaganda-nimelist plaadifirmat ja raadiosaadet, korraldab sama nime all Euroopas pidusid ning veab Kiievis, endises tehasehoones tegutsevas klubis Closer Strichka-nimelist festivali. Väljaspool enda üritusi on Nastia muu hulgas üles astunud Panorama Baris Berliinis, Londoni klubis Fabric, Tel Avivi The Blockis, Cocoon and Circolocos Ibizal ja mujal.
2020. aastast on Nastia löönud kaasa audiovisuaalses projektis "Scary Beautiful", mille eesmärk on tutvustada laiemale avalikkusele vähetuntud elektroonilise muusika produtsentide loomingut. Näiteks on Nastia sette filmitud Tšornobõli lähedal asuva Duga radari kõrval, mahajäetud Sharivka mõisas, Ukraina rauamaagikaevanduses ja mujal.
Nastia kõrval astuvad plaadimängijate taha Merimell, Micaela Saraceno ja DJ Punch. Mesilas mängivad 3D Kun, CT Venom, Bible Club, Nechaev.
### Response:
Peosari Vürts naaseb koos Ukraina tekno-DJ Nastiaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Istungil on fookuses koroonaviirusest tulenevate piirangute mõju ühiskonnale, sealhulgas vaktsineerimisega seotud küsimused ning COVID-19 tõenditega seonduv.
Istungile on kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
Samuti on istungile kutsutud sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, kaitseväe, riigikantselei, õiguskantsleri kantselei, rektorite nõukoja ning Audentese spordiklubi esindajad.
Vaata ülekannet sotsiaalkomisjoni istungilt! | OTSE kell 14: sotsiaalkomisjon arutab vaktsineerimise küsimusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Istungil on fookuses koroonaviirusest tulenevate piirangute mõju ühiskonnale, sealhulgas vaktsineerimisega seotud küsimused ning COVID-19 tõenditega seonduv.
Istungile on kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
Samuti on istungile kutsutud sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, kaitseväe, riigikantselei, õiguskantsleri kantselei, rektorite nõukoja ning Audentese spordiklubi esindajad.
Vaata ülekannet sotsiaalkomisjoni istungilt!
### Response:
OTSE kell 14: sotsiaalkomisjon arutab vaktsineerimise küsimusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem on riik taotlusvoorude kaudu jaganud elektriauto soetamisel 5000 eurot toetust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu osakonnajuhataja Indrek Gailan ütleb, et juunis valminud uuringust selgus, et meetmega võiks jätkata. Lõplik plaan pannakse paika sügisel.
"Neid voore on korraldatud mitteregulaarselt. Meie lootus on, et need voorud võiks toimuda regulaarselt. Siis oleks tarbijatel piisavalt varakult ette teada ja nad oskaks ka oma ostu soovi puhul arvestada, et selline toetuspakett on olemas. Ka konsultant ütles, et see praegune elektriautode toetuse suurusjärk, mida me oleme rakendanud, mis oli 5000 eurot auto kohta, on suurusjärgu mõttes okei," rääkis Gailan.
Autode müügi- ja teenindusettevõtete eesti liidu tegevjuht Arno Sillat ütleb, et ilma toetuseta Eestis elektriautosid sisuliselt ei müüda. Autotootjad teenivad elektriautode müügilt vähem kui sisepõlemismootoriga autode müügilt, kuid on sunnitud Euroopa Liidu normide tõttu neid tootma. Aastaks 2035 tahab Euroopa Liit keelustada sisepõlemismootoriga autode müügi.
"Euroopa Liit toodab täna 16 miljonit autot aastas. Täna on elektrimootoriga autode toodang, mitte ainult elektriautod, vaid ka hübriidid kokku, mõnevõrra üle miljoni. Ehk see peab suurenema üle kümne korra 14 aastaga. Mis tähendab maailma vase, koobalti, liitiumi ja veel ilmselt teatud raskemetallide ja haruldaste metallide tootmise 10, 20, 30 kordistamist. See ei tee neid metalle odavamaks," lausus Sillat.
Seega, ütleb Sillat, on Euroopa Liidu rõhk elektriautodele seatud lootusele, et aastaks 2035 suudetakse liitiumi baasil töötavad akud millegi parema vastu välja vahetada. Sillat lisab, et täna sobib elektriauto küll linna, kuid maakohas võib taristu puudumine või pikad vahemaad olla liiga suured takistused. Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser ütleb, et ka linnas tuleb pigem autodele pakkuda alternatiive.
"Selline isikliku auto kultus, mis meil Eestis on, see ei ole igal juhul jätkusuutlik. Loen siin igapäevaselt kuidas on probleeme küll parkimiskohtadega, küll ummikutega ja neid probleeme ei saa lahendad sellega, et ehitad rohkem parklaid ning autoteid. Need täituvad samamoodi teiste autodega maagiliselt. Seal ei ole suurt vahet kas see on elektri- või bensiiniauto," sõnas Vasser.
Vasseri sõnul tuleb ka rohkem kaaluda ühiskondlike lahendusi, mitte ainult tehnoloogilisi.
"Kui küsimus on, kas me peaksime uusi masinaid soodustama või ära keelama, siis kindlasti tänane parim saada olev tehnoloogia on kõige puhtam, kõige efektiivsem. Kui vaadata sellist suuremat jalajälge, oleks kõige loodussäästlikum vaadata laiemalt seda transpordisüsteemi. Mis on need asjad, mida me saame lahendada ühistranspordiga ja kus on need kohad kus on keeruline asendust leida," lisas Vasser. | Riik jätkab elektriautode ostutoetusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem on riik taotlusvoorude kaudu jaganud elektriauto soetamisel 5000 eurot toetust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu osakonnajuhataja Indrek Gailan ütleb, et juunis valminud uuringust selgus, et meetmega võiks jätkata. Lõplik plaan pannakse paika sügisel.
"Neid voore on korraldatud mitteregulaarselt. Meie lootus on, et need voorud võiks toimuda regulaarselt. Siis oleks tarbijatel piisavalt varakult ette teada ja nad oskaks ka oma ostu soovi puhul arvestada, et selline toetuspakett on olemas. Ka konsultant ütles, et see praegune elektriautode toetuse suurusjärk, mida me oleme rakendanud, mis oli 5000 eurot auto kohta, on suurusjärgu mõttes okei," rääkis Gailan.
Autode müügi- ja teenindusettevõtete eesti liidu tegevjuht Arno Sillat ütleb, et ilma toetuseta Eestis elektriautosid sisuliselt ei müüda. Autotootjad teenivad elektriautode müügilt vähem kui sisepõlemismootoriga autode müügilt, kuid on sunnitud Euroopa Liidu normide tõttu neid tootma. Aastaks 2035 tahab Euroopa Liit keelustada sisepõlemismootoriga autode müügi.
"Euroopa Liit toodab täna 16 miljonit autot aastas. Täna on elektrimootoriga autode toodang, mitte ainult elektriautod, vaid ka hübriidid kokku, mõnevõrra üle miljoni. Ehk see peab suurenema üle kümne korra 14 aastaga. Mis tähendab maailma vase, koobalti, liitiumi ja veel ilmselt teatud raskemetallide ja haruldaste metallide tootmise 10, 20, 30 kordistamist. See ei tee neid metalle odavamaks," lausus Sillat.
Seega, ütleb Sillat, on Euroopa Liidu rõhk elektriautodele seatud lootusele, et aastaks 2035 suudetakse liitiumi baasil töötavad akud millegi parema vastu välja vahetada. Sillat lisab, et täna sobib elektriauto küll linna, kuid maakohas võib taristu puudumine või pikad vahemaad olla liiga suured takistused. Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser ütleb, et ka linnas tuleb pigem autodele pakkuda alternatiive.
"Selline isikliku auto kultus, mis meil Eestis on, see ei ole igal juhul jätkusuutlik. Loen siin igapäevaselt kuidas on probleeme küll parkimiskohtadega, küll ummikutega ja neid probleeme ei saa lahendad sellega, et ehitad rohkem parklaid ning autoteid. Need täituvad samamoodi teiste autodega maagiliselt. Seal ei ole suurt vahet kas see on elektri- või bensiiniauto," sõnas Vasser.
Vasseri sõnul tuleb ka rohkem kaaluda ühiskondlike lahendusi, mitte ainult tehnoloogilisi.
"Kui küsimus on, kas me peaksime uusi masinaid soodustama või ära keelama, siis kindlasti tänane parim saada olev tehnoloogia on kõige puhtam, kõige efektiivsem. Kui vaadata sellist suuremat jalajälge, oleks kõige loodussäästlikum vaadata laiemalt seda transpordisüsteemi. Mis on need asjad, mida me saame lahendada ühistranspordiga ja kus on need kohad kus on keeruline asendust leida," lisas Vasser.
### Response:
Riik jätkab elektriautode ostutoetusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus album "Taevalaed" sisaldab kaheksat lugu, mis on Välimäe sõnul sündinud armastusest, igatsustest, looduses uitamisest, elulistest mõtisklustest ja tõdemustest ning kirest muusika vastu.
Lisaks laulmisele saadab muusik end kitarril, klaveril, harmooniumil ja basskitarril. Albumil lööb kaasa Vaiko Eplik ja Ott-Jaanus Heile.
Välimäe debüüt-lühialbum "Raba" koos Vaiko Eplikuga ilmus neli aastat tagasi plaadifirma Mortimer Snerd alt. | Haldi avaldas teise stuudioalbumi, kaasa teeb ka Vaiko Eplik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus album "Taevalaed" sisaldab kaheksat lugu, mis on Välimäe sõnul sündinud armastusest, igatsustest, looduses uitamisest, elulistest mõtisklustest ja tõdemustest ning kirest muusika vastu.
Lisaks laulmisele saadab muusik end kitarril, klaveril, harmooniumil ja basskitarril. Albumil lööb kaasa Vaiko Eplik ja Ott-Jaanus Heile.
Välimäe debüüt-lühialbum "Raba" koos Vaiko Eplikuga ilmus neli aastat tagasi plaadifirma Mortimer Snerd alt.
### Response:
Haldi avaldas teise stuudioalbumi, kaasa teeb ka Vaiko Eplik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35-aastane maailma neljas reket ei mänginud Wimbledonis ega Tokyo olümpiamängudel, öeldes, et vajab pärast pikka liivahooaega puhkust. Eelmisel nädalal mängis hispaanlane Washingtonis, kuid nüüd jääb vähem kui kolm nädalat enne US Openi algust vahele ka Montreali võistlus.
"Mind on see probleem saatnud juba mitu kuud. See ei ole rõõmus olukord," rääkis Nadal teisipäeval. "Kõige tähtsam on tennist nautida. Selle valuga ei ole see võimalik."
Montrealis asendab Nadali põhitabelis kaasmaalane Feliciano Lopez. | Vigastus sunnib Nadali ka Montreali turniiri vahele jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastane maailma neljas reket ei mänginud Wimbledonis ega Tokyo olümpiamängudel, öeldes, et vajab pärast pikka liivahooaega puhkust. Eelmisel nädalal mängis hispaanlane Washingtonis, kuid nüüd jääb vähem kui kolm nädalat enne US Openi algust vahele ka Montreali võistlus.
"Mind on see probleem saatnud juba mitu kuud. See ei ole rõõmus olukord," rääkis Nadal teisipäeval. "Kõige tähtsam on tennist nautida. Selle valuga ei ole see võimalik."
Montrealis asendab Nadali põhitabelis kaasmaalane Feliciano Lopez.
### Response:
Vigastus sunnib Nadali ka Montreali turniiri vahele jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kiirabi eelkõige puutub kokku nende nakatunutega, kellel on sedavõrd rasked haigusnähud, et nad vajavad haiglaravi või kodus seisundi parandamist. Ja kui meil teise laine tipus oli selliseid haigeid kõige raskematel päevadel 100 või rohkem, siis praegusel ajal on see number keskmisel seitse või kaheksa," rääkis Adlas ERR-ile.
Adlas rääkis, et ööpäevas on kiirabil 250 kuni 300 väljakutset.
"See Covidi osakaal väga meie tööd ei mõjuta," ütles ta.
Samas tõdes ta, et delta tüve tõus toob kaasa selle, et isikukaitsevahendite vajadus suureneb. | Adlas: koroona pole praegu kiirabile lisatööd andnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kiirabi eelkõige puutub kokku nende nakatunutega, kellel on sedavõrd rasked haigusnähud, et nad vajavad haiglaravi või kodus seisundi parandamist. Ja kui meil teise laine tipus oli selliseid haigeid kõige raskematel päevadel 100 või rohkem, siis praegusel ajal on see number keskmisel seitse või kaheksa," rääkis Adlas ERR-ile.
Adlas rääkis, et ööpäevas on kiirabil 250 kuni 300 väljakutset.
"See Covidi osakaal väga meie tööd ei mõjuta," ütles ta.
Samas tõdes ta, et delta tüve tõus toob kaasa selle, et isikukaitsevahendite vajadus suureneb.
### Response:
Adlas: koroona pole praegu kiirabile lisatööd andnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme südamest tänulikud ämmaemand Kadri Vinkelile, kes andis turvatunde ja aitas kindla juhatuse ja sõnaga kõige keerulisema lõpuponnistuse ajal. Aitäh kogu Kesklinna sünnitusmaja personalile, kes on olnud lihtsalt parimad," vahendas Õhtuleht Pentus-Rosimannuse Instagramis kirjutatut.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) teatas maikuu alguses, et on lapseootel ning läheb suve lõpul lapsehoolduspuhkusele.
Ametliku asendamise korra kohaselt asendab teda valitsuses justiitsminister Maris Lauri.
Pentus-Rosimannus on lapsehoolduspuhkusel alates 3. juulist kuni 15. novembrini. | Keit Pentus-Rosimannusel sündis tütar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme südamest tänulikud ämmaemand Kadri Vinkelile, kes andis turvatunde ja aitas kindla juhatuse ja sõnaga kõige keerulisema lõpuponnistuse ajal. Aitäh kogu Kesklinna sünnitusmaja personalile, kes on olnud lihtsalt parimad," vahendas Õhtuleht Pentus-Rosimannuse Instagramis kirjutatut.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) teatas maikuu alguses, et on lapseootel ning läheb suve lõpul lapsehoolduspuhkusele.
Ametliku asendamise korra kohaselt asendab teda valitsuses justiitsminister Maris Lauri.
Pentus-Rosimannus on lapsehoolduspuhkusel alates 3. juulist kuni 15. novembrini.
### Response:
Keit Pentus-Rosimannusel sündis tütar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,4 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,4 protsenti ja Keskerakonda 17 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Eelmisel nädalal toetas Reformierakonda 30,1 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,5 protsenti ja Keskerakonda 16,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 13. juulist 7. augustini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Kui eelnevate kuude kaks peamist trendi on olnud EKRE toetuse tõus ning Keskerakonna toetuse langus, siis viimase nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud ning seega on need trendid vähemalt hetkeks peatunud.
Reformierakond jätkab liidrikohal ning nende edu teisel kohal oleva EKRE ees on kuus protsendipunkti. EKRE edu kolmandal kohal oleva Keskerakonna ees on 7,4 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,1 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,5 protsenti) ning Isamaa (5,9 protsenti).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,4 protsenti ja opositsioonierakondi 37,8 protsenti.
Teadur: EKRE toetus on saavutamas stabiilset kõrget taset
Teadur Martin Mölder märkis, et kuigi sellel nädalal märkimisväärseid muutusi erakondade toetuses võrreldes eelmise nädalaga ei näe, tuleb siiski veel natuke aega oodata selleks, et teha järeldusi seniste trendide lõpliku peatumise osas.
"Pikaajalisem pilt ütleb meile siiski veel seda, et Reformierakonna toetus on kergete kõikumistega langemas nende eelmise valimistulemuse lähedale ehk allapoole 30 protsenti, ning Keskerakonna reiting on liikumas uuele mõnevõrra madalamale tasemele võrreldes nende eelmise valimistulemusega. EKRE toetus on ilmselt saavutamas või juba saavutanud uue stabiilselt kõrgema taseme. Kus täpselt Keskerakonna ja EKRE toetused pidama jäävad, ütleb aeg," arutles Mölder.
Keskerakonna ja EKRE trendide kontekstis on Mölderi hinnangul märgiline, et EKRE toetus mitte-eestlastest valijate hulgas on praeguseks tõusnud 15 protsendi piirimaile - praktiliselt sellele samale tasemele, kus eelnevalt oli nende toetus eestlastest valijate seas. 15 protsendi piirimaile on EKRE toetus tõusnud ka kõrgharidusega valijate seas, kus see eelnevalt oli pigem alla 10 protsendi.
"Mõnevõrra üllatav on ka see, et meie teise konservatiivse erakonna, Isamaa toetus mitte-eestlastest valijate seas on viimastel nädalatel tõusnud valimisjärgse perioodi rekordtasemele. Kui eelnevalt on Isamaa toetus selles valijagrupis olnud praktiliselt null, siis hetkel on see üle kolme protsendi," lisas Mölder. | Erakondade toetusprotsendid nädalaga märkimisväärselt ei muutunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,4 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,4 protsenti ja Keskerakonda 17 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Eelmisel nädalal toetas Reformierakonda 30,1 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,5 protsenti ja Keskerakonda 16,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 13. juulist 7. augustini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Kui eelnevate kuude kaks peamist trendi on olnud EKRE toetuse tõus ning Keskerakonna toetuse langus, siis viimase nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud ning seega on need trendid vähemalt hetkeks peatunud.
Reformierakond jätkab liidrikohal ning nende edu teisel kohal oleva EKRE ees on kuus protsendipunkti. EKRE edu kolmandal kohal oleva Keskerakonna ees on 7,4 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,1 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,5 protsenti) ning Isamaa (5,9 protsenti).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,4 protsenti ja opositsioonierakondi 37,8 protsenti.
Teadur: EKRE toetus on saavutamas stabiilset kõrget taset
Teadur Martin Mölder märkis, et kuigi sellel nädalal märkimisväärseid muutusi erakondade toetuses võrreldes eelmise nädalaga ei näe, tuleb siiski veel natuke aega oodata selleks, et teha järeldusi seniste trendide lõpliku peatumise osas.
"Pikaajalisem pilt ütleb meile siiski veel seda, et Reformierakonna toetus on kergete kõikumistega langemas nende eelmise valimistulemuse lähedale ehk allapoole 30 protsenti, ning Keskerakonna reiting on liikumas uuele mõnevõrra madalamale tasemele võrreldes nende eelmise valimistulemusega. EKRE toetus on ilmselt saavutamas või juba saavutanud uue stabiilselt kõrgema taseme. Kus täpselt Keskerakonna ja EKRE toetused pidama jäävad, ütleb aeg," arutles Mölder.
Keskerakonna ja EKRE trendide kontekstis on Mölderi hinnangul märgiline, et EKRE toetus mitte-eestlastest valijate hulgas on praeguseks tõusnud 15 protsendi piirimaile - praktiliselt sellele samale tasemele, kus eelnevalt oli nende toetus eestlastest valijate seas. 15 protsendi piirimaile on EKRE toetus tõusnud ka kõrgharidusega valijate seas, kus see eelnevalt oli pigem alla 10 protsendi.
"Mõnevõrra üllatav on ka see, et meie teise konservatiivse erakonna, Isamaa toetus mitte-eestlastest valijate seas on viimastel nädalatel tõusnud valimisjärgse perioodi rekordtasemele. Kui eelnevalt on Isamaa toetus selles valijagrupis olnud praktiliselt null, siis hetkel on see üle kolme protsendi," lisas Mölder.
### Response:
Erakondade toetusprotsendid nädalaga märkimisväärselt ei muutunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada on korduvalt rõhutanud, et tema kohtuasi on poliitiliselt motiveeritud.
Michael Spavor on üks kahest kanadalasest, kes vahistati 2018. aasta detsembris väidetavalt kättemaksuks Huawei finantsjuhi Meng Wanzhou kinnivõtmise eest Vancouveri lennujaamas.
Teine kanadalane on diplomaat Michael Kovrig
Mõlemale esitati ametlik spionaažisüüdistus eelmise aasta juunis.
Hiina eitab seost Huawei finantsjuhi kinnivõtmise ja kanadalaste juhtumi vahel. | Hiina mõistis kanadalase Michael Spavori 11 aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada on korduvalt rõhutanud, et tema kohtuasi on poliitiliselt motiveeritud.
Michael Spavor on üks kahest kanadalasest, kes vahistati 2018. aasta detsembris väidetavalt kättemaksuks Huawei finantsjuhi Meng Wanzhou kinnivõtmise eest Vancouveri lennujaamas.
Teine kanadalane on diplomaat Michael Kovrig
Mõlemale esitati ametlik spionaažisüüdistus eelmise aasta juunis.
Hiina eitab seost Huawei finantsjuhi kinnivõtmise ja kanadalaste juhtumi vahel.
### Response:
Hiina mõistis kanadalase Michael Spavori 11 aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis müüdava gaasi sisseostuhind oli pikalt seotud naftahinnaga, kuid aastaid enam mitte. Gaas on maailmaturu kaup. Suur osa gaasist liigub mööda torusid, kuid veeldatud maagaasi (LNG) infrastruktuuri areng on kaasa toonud hindade ühtlustumist üle maailma. Kujundlikult seal kus gaasi eest ollakse valmis rohkem maksma, sinna ka laevad LNG-ga seilavad. Näiteks Leedu rentis 2014. aastal ujuva LNG-terminali "Independence", eesmärgiga vähendada gaasisõltuvust Venemaast.
Euroopas kujuneb gaasi hind peamiselt arvestades Hollandi TTF kauplemiskeskkonna hinda. Nii ka Eestis. Hollandi gaasibörsi hinnale lisatakse koefitsient ja sellest saab gaasi sisseostuhind.
Koroonakriis vähendas kõigi energiakandjate tarbimist üle terve maailma. Kui aasta tagasi suvel langes gaasi hind TTF börsil rekordmadalale tasemele, makstes näiteks aasta tagasi augustis alla kaheksa euro megavatt-tunni gaasi eest, on praegu hind üle 40 euro megavatt-tunni gaasi eest.
Kõigi energiakandjate hinnad on viimase aasta jooksul taastunud. Brenti toornafta hind on jõudnud umbes 40 dollari juurest möödunud aasta augustis barreli kohta umbes 70 dollari juurde. Nord Pool Spot elektribörsil oli arvutatud keskmine ehk süsteemihind möödunud aasta juulis 2,35 eurot megavatt-tunni kohta ja selle aasta juulis 53,99 eurot megavatt-tunni kohta.
Energiakandjad on mingi piirini üksteist asendavad. Kivisütt põletavaid elektrijaamu on võimalik muuta ja on ka palju muudetud lisaks gaasi kasutama. Olukorras kus Euroopas saastekvoodi hind on sellel aastal tõusnud rekordtasemele, ületades 50 euro tonni kohta, on oluliselt puhtamalt põleva gaasi järgi nõudlus kasvamas.
Gaasimüüja Jetgas juhatuse liige Janek Parkman ütleb, et nii mitmeski kohas on võimalik kivisütt, masuuti ja diislit edukalt asendada puhtamalt põleva gaasiga. "Kindlasti on sellel ju suur mõju. Lisaks kogu Saksamaa energiareform, kus ka tuumajaamad asendatakse gaasiga suures osas. Sellel on kindlasti mõju, aga kui palju protsendipunkte sellel konkreetsel aspektil hinnas sisaldub, seda ma ei oska öelda."
Kolm hinda liiguvad koos – kivisöe, gaasi ja CO2 kvoodi hind, rääkis Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik. "See kolmik on omavahel üsna selges suhtes siin Euroopa turul. Gaas ja süsi on ikkagi üksteist asendavad kütused elektri tootmisel ja sõltuvalt CO2 hinnast kasutatakse üht või teist - kui on võimalik valida. Ja paljudel elektritootjatel on valida."
"Kogu kliimapoliitika eesmärk on ju ära kasutada vähem CO2 emiteerivaid kütuseid ja süsi emiteerib rohkem, kui gaas. Kliimapoliitika töötab nii nagu vaja on, ta peakski tegema seda, et ühel hetkel paneb söelaadsete toodetega kütvad elektrijaamad kinni ja asendab rohkem gaasiga. Ja ühel hetkel ei ole ka ilmselt gaasist enam mõistlik turul elektrit toota, kui on mingid muud veel paremad allikad olemas," rääkis Kaasik.
Lisaks ülejäänud energiahindade tõusuga koos liikumisele, võib gaasi hinnatõusul veel muid põhjuseid olla.
Kaasik toob välja veel probleemid tarnetes, Aasias gaasitarbimise taastumise ja kasvu kuid ka võrdlemisi külma talve, millega seoses gaasimahutid on tühjenenud ning mida ei ole olnud võimalik ka tavapärases mahus suvel täita.
Siiski näiteks Balti regiooni peamine maaalune gaasimahuti Inčukalnsis Lätis, on sealse võrguhalduri Connexuse andmetel üsnagi jõudsasti täitumas. Oktoobri keskpaigani, millal mahuti täiteperiood lõppeb, on veel kaks kuud aega, kuid enamik mahutist on täis.
Tulevik on ebaselge
Eesti Gaasi juhatuse liige prognoosis, et gaasi hind peaks hiljemalt järgmisel aastal langema hakkama.
"Gaasi hind lõpuks on sesoonne. Reeglina on ta suvel odavam ja talvel kallim. Lihtsalt juba nii-öelda füüsika ökonoomika tõttu," rääkis Kaasik. "Sa pead müüma kallimalt talvel, et saada suvel sisse pandud gaasiraha pluss mahuti raha tagasi."
"On küll väga harva erandeid, et turg on pea peale pööratud, aga reeglina on ta talvel kallim, suvel odavam. Seetõttu võiks eeldada, et kevadel, on see siis märts, aprill, mai, gaasi hind peaks minema tänasest tasemest allapoole. Isegi siis, kui see talv on olnud suhteliselt külm," ütles Kaasik.
Gaasi hind Hollandi TTF gaasibörsil on praegu umbes 40 eurot megavatt-tunni gaasi kohta. Tänased tulevikutehingute hinnad on umbes samas hinnaklassis läbi järgmise aasta esimese kvartali. Tuleva aasta suveks võiksid tulevikutehingute kohaselt hinnad langeda alla 30 euro megavtt-tunni gaasi kohta.
Aga kas ka reaalselt nii läheb, täie kindlusega ei saa keegi öelda.
"See on miljoni dollari küsimus. Ma alustan oma päeva ja lõpetan sellega, et vaatan mingisuguseid erinevaid prognoose, aga lõpuks need ei anna mingit põhjapidavat vastust või kindlust," ütles Janek Parkman Jetgasist.
"Gaasil on neid tegureid nii kohutavalt palju. On sellised lokaalsemad ja on globaalsemalt nii nagu igal commodity' l [toormel]. Taanlased panid oma Groningeni suure maardla kinni, täpsemalt piirasid selle kasutust, kohe nõksakas käis. Ja see on ainult üks maardla tuhandetest," lisas Parkman.
Üks asi, mis võiks gaasihinda langetada, on Vene-Saksa torujuhtme Nord Stream 2 täismahus töölehakkamine selle aasta teises pooles.
"Euroopas endiselt nõudlus ületab pakkumist ja siia tekib uus toru juurde, kus seda gaasi vähemalt teoreetiliselt võib voolata," ütles Kaasik. "See võib paremat tasakaalu siia turule tuua ja hinnasurvet vähendada."
On ka kahtluseid, et kuniks Nord Stream 2 valmib, ei soovi Venemaa läbi näiteks Ukraina liialt suures mahus gaasi läbi saata. "No see on üks teooria, millest räägitakse jah, et Venemaa just nagu sihilikult hoiab kraane kuidagi poolsuletuna. Aga ma ei oska, et hinnata palju seal nagu ta on. Aga selle selleteemalisi lugusid on mitmeid," märkis Parkmann.
Jetgas, mille kliendid on rohkelt gaasi tarvitavad ettevõtted, gaasi hinna kasvust kliente otseselt kaotada ei karda. Kui ettevõte on rajatud gaasi kasutama, siis ei ole lihtsalt alternatiive.
"Kui sul tehas töötab gaasiga, siis ta töötab gaasiga. Et kui sa oled piimatööstus ja pastöriseerid piima auruga, mis toodetakse gaasist, siis ta toodetakse gaasist," ütles Parkmann. "Aga tõsi on see, et uued liitujad kindlasti mõtlevad kaks korda, enne kui nad selle liigutuse teevad."
Eesti Gaas, millel on ka lisaks kodutarbijad, kes gaasiga kütavad, ka suurt tarbimismahu vähenemist oma klientide hulgas ei näe. "Minu tunne on see, et selleks peaks gaas ikka oluliselt kallim olema," rääkis Margus Kaasik.
Gaasiga näiteks eramaja kütval kliendil oleks kõige hõlpsam küttesüsteemiga liita õhk-vesi soojuspump. "Kui täna elektri hind on koos võrgutasudega 150-200 eurot megavatt-tund, jagame selle 150-200 eurot megavatt-tund kasuteguriga 2,5, me ikkagi lõpuks jääme suhteliselt kõrge gaasihinna juurde. Ikkagi 60-80 eurot megavatt-tund," rääkis Kaasik.
"Sellest tasemest me oleme suhteliselt kaugel. Lisaks teed sa kulutused soojuspumbale, see tuleb installeerida ja muud kulud. Mitmed tuhanded eurod juba läheks sinna sisse. Ega ta veel väga atraktiivne variant nendele ei ole, kes gaasiga kütavad," ütles Kaasik.
Kui suuremad gaasitarbijad ostavad niikuinii gaasi reeglina börsihinnaga, siis kodutarbijatele tõstis Eesti Gaas septembrist hindu keskmiselt 51 protsenti. Kuniks gaasi maailmaturuhind ei lange, peavad näiteks gaasiga kütjad arvestama senisest märgatavalt kõrgemate arvetega kütteperioodil. | Gaasi hinnad jäävad kõrgeks vähemalt suveni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis müüdava gaasi sisseostuhind oli pikalt seotud naftahinnaga, kuid aastaid enam mitte. Gaas on maailmaturu kaup. Suur osa gaasist liigub mööda torusid, kuid veeldatud maagaasi (LNG) infrastruktuuri areng on kaasa toonud hindade ühtlustumist üle maailma. Kujundlikult seal kus gaasi eest ollakse valmis rohkem maksma, sinna ka laevad LNG-ga seilavad. Näiteks Leedu rentis 2014. aastal ujuva LNG-terminali "Independence", eesmärgiga vähendada gaasisõltuvust Venemaast.
Euroopas kujuneb gaasi hind peamiselt arvestades Hollandi TTF kauplemiskeskkonna hinda. Nii ka Eestis. Hollandi gaasibörsi hinnale lisatakse koefitsient ja sellest saab gaasi sisseostuhind.
Koroonakriis vähendas kõigi energiakandjate tarbimist üle terve maailma. Kui aasta tagasi suvel langes gaasi hind TTF börsil rekordmadalale tasemele, makstes näiteks aasta tagasi augustis alla kaheksa euro megavatt-tunni gaasi eest, on praegu hind üle 40 euro megavatt-tunni gaasi eest.
Kõigi energiakandjate hinnad on viimase aasta jooksul taastunud. Brenti toornafta hind on jõudnud umbes 40 dollari juurest möödunud aasta augustis barreli kohta umbes 70 dollari juurde. Nord Pool Spot elektribörsil oli arvutatud keskmine ehk süsteemihind möödunud aasta juulis 2,35 eurot megavatt-tunni kohta ja selle aasta juulis 53,99 eurot megavatt-tunni kohta.
Energiakandjad on mingi piirini üksteist asendavad. Kivisütt põletavaid elektrijaamu on võimalik muuta ja on ka palju muudetud lisaks gaasi kasutama. Olukorras kus Euroopas saastekvoodi hind on sellel aastal tõusnud rekordtasemele, ületades 50 euro tonni kohta, on oluliselt puhtamalt põleva gaasi järgi nõudlus kasvamas.
Gaasimüüja Jetgas juhatuse liige Janek Parkman ütleb, et nii mitmeski kohas on võimalik kivisütt, masuuti ja diislit edukalt asendada puhtamalt põleva gaasiga. "Kindlasti on sellel ju suur mõju. Lisaks kogu Saksamaa energiareform, kus ka tuumajaamad asendatakse gaasiga suures osas. Sellel on kindlasti mõju, aga kui palju protsendipunkte sellel konkreetsel aspektil hinnas sisaldub, seda ma ei oska öelda."
Kolm hinda liiguvad koos – kivisöe, gaasi ja CO2 kvoodi hind, rääkis Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik. "See kolmik on omavahel üsna selges suhtes siin Euroopa turul. Gaas ja süsi on ikkagi üksteist asendavad kütused elektri tootmisel ja sõltuvalt CO2 hinnast kasutatakse üht või teist - kui on võimalik valida. Ja paljudel elektritootjatel on valida."
"Kogu kliimapoliitika eesmärk on ju ära kasutada vähem CO2 emiteerivaid kütuseid ja süsi emiteerib rohkem, kui gaas. Kliimapoliitika töötab nii nagu vaja on, ta peakski tegema seda, et ühel hetkel paneb söelaadsete toodetega kütvad elektrijaamad kinni ja asendab rohkem gaasiga. Ja ühel hetkel ei ole ka ilmselt gaasist enam mõistlik turul elektrit toota, kui on mingid muud veel paremad allikad olemas," rääkis Kaasik.
Lisaks ülejäänud energiahindade tõusuga koos liikumisele, võib gaasi hinnatõusul veel muid põhjuseid olla.
Kaasik toob välja veel probleemid tarnetes, Aasias gaasitarbimise taastumise ja kasvu kuid ka võrdlemisi külma talve, millega seoses gaasimahutid on tühjenenud ning mida ei ole olnud võimalik ka tavapärases mahus suvel täita.
Siiski näiteks Balti regiooni peamine maaalune gaasimahuti Inčukalnsis Lätis, on sealse võrguhalduri Connexuse andmetel üsnagi jõudsasti täitumas. Oktoobri keskpaigani, millal mahuti täiteperiood lõppeb, on veel kaks kuud aega, kuid enamik mahutist on täis.
Tulevik on ebaselge
Eesti Gaasi juhatuse liige prognoosis, et gaasi hind peaks hiljemalt järgmisel aastal langema hakkama.
"Gaasi hind lõpuks on sesoonne. Reeglina on ta suvel odavam ja talvel kallim. Lihtsalt juba nii-öelda füüsika ökonoomika tõttu," rääkis Kaasik. "Sa pead müüma kallimalt talvel, et saada suvel sisse pandud gaasiraha pluss mahuti raha tagasi."
"On küll väga harva erandeid, et turg on pea peale pööratud, aga reeglina on ta talvel kallim, suvel odavam. Seetõttu võiks eeldada, et kevadel, on see siis märts, aprill, mai, gaasi hind peaks minema tänasest tasemest allapoole. Isegi siis, kui see talv on olnud suhteliselt külm," ütles Kaasik.
Gaasi hind Hollandi TTF gaasibörsil on praegu umbes 40 eurot megavatt-tunni gaasi kohta. Tänased tulevikutehingute hinnad on umbes samas hinnaklassis läbi järgmise aasta esimese kvartali. Tuleva aasta suveks võiksid tulevikutehingute kohaselt hinnad langeda alla 30 euro megavtt-tunni gaasi kohta.
Aga kas ka reaalselt nii läheb, täie kindlusega ei saa keegi öelda.
"See on miljoni dollari küsimus. Ma alustan oma päeva ja lõpetan sellega, et vaatan mingisuguseid erinevaid prognoose, aga lõpuks need ei anna mingit põhjapidavat vastust või kindlust," ütles Janek Parkman Jetgasist.
"Gaasil on neid tegureid nii kohutavalt palju. On sellised lokaalsemad ja on globaalsemalt nii nagu igal commodity' l [toormel]. Taanlased panid oma Groningeni suure maardla kinni, täpsemalt piirasid selle kasutust, kohe nõksakas käis. Ja see on ainult üks maardla tuhandetest," lisas Parkman.
Üks asi, mis võiks gaasihinda langetada, on Vene-Saksa torujuhtme Nord Stream 2 täismahus töölehakkamine selle aasta teises pooles.
"Euroopas endiselt nõudlus ületab pakkumist ja siia tekib uus toru juurde, kus seda gaasi vähemalt teoreetiliselt võib voolata," ütles Kaasik. "See võib paremat tasakaalu siia turule tuua ja hinnasurvet vähendada."
On ka kahtluseid, et kuniks Nord Stream 2 valmib, ei soovi Venemaa läbi näiteks Ukraina liialt suures mahus gaasi läbi saata. "No see on üks teooria, millest räägitakse jah, et Venemaa just nagu sihilikult hoiab kraane kuidagi poolsuletuna. Aga ma ei oska, et hinnata palju seal nagu ta on. Aga selle selleteemalisi lugusid on mitmeid," märkis Parkmann.
Jetgas, mille kliendid on rohkelt gaasi tarvitavad ettevõtted, gaasi hinna kasvust kliente otseselt kaotada ei karda. Kui ettevõte on rajatud gaasi kasutama, siis ei ole lihtsalt alternatiive.
"Kui sul tehas töötab gaasiga, siis ta töötab gaasiga. Et kui sa oled piimatööstus ja pastöriseerid piima auruga, mis toodetakse gaasist, siis ta toodetakse gaasist," ütles Parkmann. "Aga tõsi on see, et uued liitujad kindlasti mõtlevad kaks korda, enne kui nad selle liigutuse teevad."
Eesti Gaas, millel on ka lisaks kodutarbijad, kes gaasiga kütavad, ka suurt tarbimismahu vähenemist oma klientide hulgas ei näe. "Minu tunne on see, et selleks peaks gaas ikka oluliselt kallim olema," rääkis Margus Kaasik.
Gaasiga näiteks eramaja kütval kliendil oleks kõige hõlpsam küttesüsteemiga liita õhk-vesi soojuspump. "Kui täna elektri hind on koos võrgutasudega 150-200 eurot megavatt-tund, jagame selle 150-200 eurot megavatt-tund kasuteguriga 2,5, me ikkagi lõpuks jääme suhteliselt kõrge gaasihinna juurde. Ikkagi 60-80 eurot megavatt-tund," rääkis Kaasik.
"Sellest tasemest me oleme suhteliselt kaugel. Lisaks teed sa kulutused soojuspumbale, see tuleb installeerida ja muud kulud. Mitmed tuhanded eurod juba läheks sinna sisse. Ega ta veel väga atraktiivne variant nendele ei ole, kes gaasiga kütavad," ütles Kaasik.
Kui suuremad gaasitarbijad ostavad niikuinii gaasi reeglina börsihinnaga, siis kodutarbijatele tõstis Eesti Gaas septembrist hindu keskmiselt 51 protsenti. Kuniks gaasi maailmaturuhind ei lange, peavad näiteks gaasiga kütjad arvestama senisest märgatavalt kõrgemate arvetega kütteperioodil.
### Response:
Gaasi hinnad jäävad kõrgeks vähemalt suveni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle liidrid räägivad seda, et nad ei tee mingeid destruktiivseid katseid ületada riigipiiri, rünnata naaberpiirkondi," ütles Šoigu ülevenemaalisel noorte haridusfoorumil.
Šoigu tõstis esile, et Taliban hõivas hiljuti Kunduzi, mis on üsna suur ja tähtis keskus.
Taliban vallutas Baghlani provintsi pealinna Pul-e-Khumri
Taliban vallutas teisipäeval Baghlani provintsi pealinna Pul-e-Khumri, mis asub pealinnast Kabulist umbes 200 kilomeetrit põhja pool, teatasid kohalik parlamendisaadik ja kõrge sõjaväelane.
"Pärast kaks tundi kestnud lahingut saadi julgeolekujõududest võitu ja nad taganesid," ütles seadusandja Mamoor Ahmadzai.
Pul-e-Khumri on teine provintsipealinn, mis langes teisipäeval Talibani kätte, ja alates reedest juba kaheksas. | Šoigu: Taliban kontrollib piiri Usbekistani ja Tadžikistaniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle liidrid räägivad seda, et nad ei tee mingeid destruktiivseid katseid ületada riigipiiri, rünnata naaberpiirkondi," ütles Šoigu ülevenemaalisel noorte haridusfoorumil.
Šoigu tõstis esile, et Taliban hõivas hiljuti Kunduzi, mis on üsna suur ja tähtis keskus.
Taliban vallutas Baghlani provintsi pealinna Pul-e-Khumri
Taliban vallutas teisipäeval Baghlani provintsi pealinna Pul-e-Khumri, mis asub pealinnast Kabulist umbes 200 kilomeetrit põhja pool, teatasid kohalik parlamendisaadik ja kõrge sõjaväelane.
"Pärast kaks tundi kestnud lahingut saadi julgeolekujõududest võitu ja nad taganesid," ütles seadusandja Mamoor Ahmadzai.
Pul-e-Khumri on teine provintsipealinn, mis langes teisipäeval Talibani kätte, ja alates reedest juba kaheksas.
### Response:
Šoigu: Taliban kontrollib piiri Usbekistani ja Tadžikistaniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eriseadust toetas 80 saadikut, vastu hääletas kaks ja kaks jäi erapooletuks. Seadus annab projektile riikliku tähtsuse.
"Füüsilise tõkketa ei saa me usaldusväärset piiri. Pärast seaduse vastuvõtmist saab selle objekti, füüsilise tõkke ehitada maksimaalselt kiiresti, kaks korda kiiremini. Me loodame seda teha aastaga," ütles Leedu siseminister Agne Bilotaite pressikonverentsil.
Ministri sõnul võimaldaks pakett ehitada tara kiiremini, sest hankeprotseduurid lihtsustuks. Ta lubas tagada ülima läbipaistvuse, avalikkuse ja kõikide andmete avatuse.
Leedu piirivalve tahab püstitada Valgevene piirile nelja meetri kõrguse metallvarbadest kokkukeevitatud tara mille Y-kujulisele ülaosale toetuks veel okastraadirull, kontsertiina. Poole tuhande kilomeetri pikkune tara maksab esialgsel hinnangul 152,46 miljonit eurot. | Leedu seim kiitis heaks seaduse tara ehitamisest Valgevene piirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eriseadust toetas 80 saadikut, vastu hääletas kaks ja kaks jäi erapooletuks. Seadus annab projektile riikliku tähtsuse.
"Füüsilise tõkketa ei saa me usaldusväärset piiri. Pärast seaduse vastuvõtmist saab selle objekti, füüsilise tõkke ehitada maksimaalselt kiiresti, kaks korda kiiremini. Me loodame seda teha aastaga," ütles Leedu siseminister Agne Bilotaite pressikonverentsil.
Ministri sõnul võimaldaks pakett ehitada tara kiiremini, sest hankeprotseduurid lihtsustuks. Ta lubas tagada ülima läbipaistvuse, avalikkuse ja kõikide andmete avatuse.
Leedu piirivalve tahab püstitada Valgevene piirile nelja meetri kõrguse metallvarbadest kokkukeevitatud tara mille Y-kujulisele ülaosale toetuks veel okastraadirull, kontsertiina. Poole tuhande kilomeetri pikkune tara maksab esialgsel hinnangul 152,46 miljonit eurot.
### Response:
Leedu seim kiitis heaks seaduse tara ehitamisest Valgevene piirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomere avas Stolitsale ka oma vaate, milline võiks olla Eesti presidendi roll rahvusvahelises suhtlemises ja rääkis Eesti välispoliitikast.
Usutluses "Tarmo Soomere: president, kelle me kaotasime" ütles akadeemik Soomere, et välissuhtluses riigipea "esindab poliitikat, mis on kujundatud välisministeeriumi, valitsuse, riigikogu ja presidendi koostöös". Soomere sõnul peab Eesti välispoliitika olema "kaalutletud, läbimõeldud ja ega tegema kellelegi haiget".
"Meil tuleb õppida soomlastelt, kuidas kaitsta [välispoliitikas] oma huve," ütles Soomere.
Ajakirjanik Boriss Tuhh nentis, et Eestil on praegu Venemaaga pingelised suhted.
"Meil tuleb mõista, mida Venemaa tegelikult soovib. Olen absoluutselt veendunud, et naabritega peab looma normaalsed suhted," ütles akadeemik Soomere ja tõi näiteks Eesti-Vene teadlaste koostöö Peipsi järve või Balti mere keskkonnaküsimuste puhul.
"Naabritega peab rääkima piiriüleselt. Seda enam, et me ei suuda hoida oma piiri, kui seda ei tee teine pool," sõnas ta.
"Võibolla olen ma idealist, kuid arvan, et kapo direktor peab helistama kord aastas [Venemaa julgeolekuteenistuse] FSB direktorile ja sondeerima pinda – ega ole mingeid mõlemat riiki ähvardavaid faktoreid, kas pole vajadust millelegi pöörata tähelepanu. See ei ole riigisaladuse avaldamine, see on konsulteerimine," selgitas Soomere.
Soomere sõnul muutusid sõjad hävituslikuks, kui vastast hakati demoniseerima. "Ja naabri, partneri demoniseerimist on hädavajalik vältida – meie enda huvides," lõpetas ta usutluse välispoliitilise osa.
Sellega kordas Soomere mõni päev varem sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsioonis öeldut, et tema arvates ei peaks ärritama suurt ja ettearvamatut naabrit.
Akadeemik Soomere kui järgmise presidendi kandidaadi kandidaadi tõstis avalikkuse ette Keskerakonna esimees ja riigikogu spiiker Jüri Ratas. Soomere kohtus seejärel Reformi- ja Keskerakonna, Isamaa ning sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsioonidega, mispeale Ratas teatas: akadeemikul ei ole piisavat poliitilist toetust.
"Tõdesime, et Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ei pälvi piisavat toetust, mis võimaldab valida järgmist presidenti riigikogus 30. augustil," kirjutas Ratas 6. augustil sotsiaalmeedias.
"Aga ma igal juhul soovin öelda, mida ma ütlesin ka Tarmo Soomerele, et ma olen talle väga tänulik, et ta oli valmis seda kaaluma, oli valmis konkureerima ja kandideerima. Aga need kohtumised fraktsioonidega on näidanud jah seda, et toetust ta hetkel ei pälvi," ütles Ratas hiljem.
Teisipäevaks oli olukord muutunud.
"Kui rääkida Tarmo Soomerest, siis kandidaadi kandidaadina ta tegelikult ei ole kuhugi kadunud. Sellel arutelul, mis toimus eelmise nädala reedel, oli arusaadav, et 68 riigikogu liiget hetkel ei ole tema taga, aga see ei tähenda seda, et temast ei võiks saada kandidaat," sõnas Ratas nüüd ERR-ile.
Selleks ajaks olid võimuerakondade otsingud uue presidendi kandidaadi leidmiseks ebaõnnestunud, sest mitu inimesed vastas keeldumisega ja veel rohkem võimalikke kandidaate ei leidnud ühe või teise koalitsioonipartei toetust.
Teisipäeval sai selgeks, et ka akadeemik Soomere soovib tõsimeeli pürgida edasi presidendiks. Postimehes ilmus siis tema avaldus, milles ta lubas seista näoga Eesti ja inimeste poole ükskõik millises ametis. | Tarmo Soomere: kapo juht peab kord aastas helistama Vene kolleegile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomere avas Stolitsale ka oma vaate, milline võiks olla Eesti presidendi roll rahvusvahelises suhtlemises ja rääkis Eesti välispoliitikast.
Usutluses "Tarmo Soomere: president, kelle me kaotasime" ütles akadeemik Soomere, et välissuhtluses riigipea "esindab poliitikat, mis on kujundatud välisministeeriumi, valitsuse, riigikogu ja presidendi koostöös". Soomere sõnul peab Eesti välispoliitika olema "kaalutletud, läbimõeldud ja ega tegema kellelegi haiget".
"Meil tuleb õppida soomlastelt, kuidas kaitsta [välispoliitikas] oma huve," ütles Soomere.
Ajakirjanik Boriss Tuhh nentis, et Eestil on praegu Venemaaga pingelised suhted.
"Meil tuleb mõista, mida Venemaa tegelikult soovib. Olen absoluutselt veendunud, et naabritega peab looma normaalsed suhted," ütles akadeemik Soomere ja tõi näiteks Eesti-Vene teadlaste koostöö Peipsi järve või Balti mere keskkonnaküsimuste puhul.
"Naabritega peab rääkima piiriüleselt. Seda enam, et me ei suuda hoida oma piiri, kui seda ei tee teine pool," sõnas ta.
"Võibolla olen ma idealist, kuid arvan, et kapo direktor peab helistama kord aastas [Venemaa julgeolekuteenistuse] FSB direktorile ja sondeerima pinda – ega ole mingeid mõlemat riiki ähvardavaid faktoreid, kas pole vajadust millelegi pöörata tähelepanu. See ei ole riigisaladuse avaldamine, see on konsulteerimine," selgitas Soomere.
Soomere sõnul muutusid sõjad hävituslikuks, kui vastast hakati demoniseerima. "Ja naabri, partneri demoniseerimist on hädavajalik vältida – meie enda huvides," lõpetas ta usutluse välispoliitilise osa.
Sellega kordas Soomere mõni päev varem sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsioonis öeldut, et tema arvates ei peaks ärritama suurt ja ettearvamatut naabrit.
Akadeemik Soomere kui järgmise presidendi kandidaadi kandidaadi tõstis avalikkuse ette Keskerakonna esimees ja riigikogu spiiker Jüri Ratas. Soomere kohtus seejärel Reformi- ja Keskerakonna, Isamaa ning sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsioonidega, mispeale Ratas teatas: akadeemikul ei ole piisavat poliitilist toetust.
"Tõdesime, et Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ei pälvi piisavat toetust, mis võimaldab valida järgmist presidenti riigikogus 30. augustil," kirjutas Ratas 6. augustil sotsiaalmeedias.
"Aga ma igal juhul soovin öelda, mida ma ütlesin ka Tarmo Soomerele, et ma olen talle väga tänulik, et ta oli valmis seda kaaluma, oli valmis konkureerima ja kandideerima. Aga need kohtumised fraktsioonidega on näidanud jah seda, et toetust ta hetkel ei pälvi," ütles Ratas hiljem.
Teisipäevaks oli olukord muutunud.
"Kui rääkida Tarmo Soomerest, siis kandidaadi kandidaadina ta tegelikult ei ole kuhugi kadunud. Sellel arutelul, mis toimus eelmise nädala reedel, oli arusaadav, et 68 riigikogu liiget hetkel ei ole tema taga, aga see ei tähenda seda, et temast ei võiks saada kandidaat," sõnas Ratas nüüd ERR-ile.
Selleks ajaks olid võimuerakondade otsingud uue presidendi kandidaadi leidmiseks ebaõnnestunud, sest mitu inimesed vastas keeldumisega ja veel rohkem võimalikke kandidaate ei leidnud ühe või teise koalitsioonipartei toetust.
Teisipäeval sai selgeks, et ka akadeemik Soomere soovib tõsimeeli pürgida edasi presidendiks. Postimehes ilmus siis tema avaldus, milles ta lubas seista näoga Eesti ja inimeste poole ükskõik millises ametis.
### Response:
Tarmo Soomere: kapo juht peab kord aastas helistama Vene kolleegile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile 0:3 kaotusega liiga debütant Riia Võrkpallikoolile leppinud TalTech/Tradehouse oli täna tahtmist täis, et kodusaalis punktiarve kindlasti avada. Kodupubliku rõõmuks saadi ülesandega edukalt hakkama, kuigi selleks tuli väljakul viibida maksimaalsed viis geimi, vahendab Volley.ee.
Tallinna naiskonna 3:2 (19, -21, 20, -18, 12) võidumängus Läti esinduse Jelgava/LLU üle säras Mari Loorman üleplatsimängijana 17 (+15) punktiga, lüües 20-st tõstest maha koguni 13 (65%). Sylvia Tammerik lisas võitjatele 12 ning Marcella Raud ja Maria Säästla 11 punkti. Tasavägist heitlust kinnitab ka statistika, milles võistkondadel suurt erinevust ei tekkinud: rünnakul ja pallingu vastuvõtul oli vastavalt protsentidega 37-33 ja 48-45 edukam Jelgava, pallingul aga punktidega 9-6 TalTech/Tradehouse. Blokis saavutasid mõlemad naiskonnad 12 punkti.
Sarnaselt eilsele ei loovutanud tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbank vastasele geimigi, võttes täna 3:0 (18, 21, 21) võidu Riia Võrkpallikooli üle. Tartlannade võitu andsid suurima panuse Jade Šadeiko, Ingrid Kiisk ja Renate Pikk, kes kõik kogusid 11 punkti. Emajõelinna naiskonna üheksast blokipunktist ligi pooled ehk neli toonud Laura Reiter assisteeris üheksa punktiga. Kui eile oli tartlannade rünnakuefektiivsus 53%, siis täna löödi punktiks 41% tõstetest. Lätlannade rünnakutäpsus oli 32%. Blokis jäi Tartu naiskond peale punktidega 9-7 ja pallingul 7-3.
Eesti naiskonnad püüavad taaskord Balti liiga punkte novembri alguses. | Naiste Balti liigas olid edukad mõlemad Eesti võistkonnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile 0:3 kaotusega liiga debütant Riia Võrkpallikoolile leppinud TalTech/Tradehouse oli täna tahtmist täis, et kodusaalis punktiarve kindlasti avada. Kodupubliku rõõmuks saadi ülesandega edukalt hakkama, kuigi selleks tuli väljakul viibida maksimaalsed viis geimi, vahendab Volley.ee.
Tallinna naiskonna 3:2 (19, -21, 20, -18, 12) võidumängus Läti esinduse Jelgava/LLU üle säras Mari Loorman üleplatsimängijana 17 (+15) punktiga, lüües 20-st tõstest maha koguni 13 (65%). Sylvia Tammerik lisas võitjatele 12 ning Marcella Raud ja Maria Säästla 11 punkti. Tasavägist heitlust kinnitab ka statistika, milles võistkondadel suurt erinevust ei tekkinud: rünnakul ja pallingu vastuvõtul oli vastavalt protsentidega 37-33 ja 48-45 edukam Jelgava, pallingul aga punktidega 9-6 TalTech/Tradehouse. Blokis saavutasid mõlemad naiskonnad 12 punkti.
Sarnaselt eilsele ei loovutanud tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbank vastasele geimigi, võttes täna 3:0 (18, 21, 21) võidu Riia Võrkpallikooli üle. Tartlannade võitu andsid suurima panuse Jade Šadeiko, Ingrid Kiisk ja Renate Pikk, kes kõik kogusid 11 punkti. Emajõelinna naiskonna üheksast blokipunktist ligi pooled ehk neli toonud Laura Reiter assisteeris üheksa punktiga. Kui eile oli tartlannade rünnakuefektiivsus 53%, siis täna löödi punktiks 41% tõstetest. Lätlannade rünnakutäpsus oli 32%. Blokis jäi Tartu naiskond peale punktidega 9-7 ja pallingul 7-3.
Eesti naiskonnad püüavad taaskord Balti liiga punkte novembri alguses.
### Response:
Naiste Balti liigas olid edukad mõlemad Eesti võistkonnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises sõidus valis eestlastest parima stardikoha Harri Kullas, kes selle ka oskuslikult ära kasutas. Kullas sai hästi üle puu ja oli avakurvis viies. Lisaks heale stardile suutis Kullas sarnaselt jätkata ka sõidus, tehes kogu sõidu ilma suuremate eksimusteta ning näidates rajal vahel kogu sõidu parimaid ringiaegu. Kõva töö tulemusena lõpetas Kullas sõidu seitsmendana, vahendab MX Mania.
Rasketes oludes tegi ka Hardi Roosiorg parema tulemuse kui oma avasõidus. Sõidu alguses oli Roosiorg taas esikolmekümne piirimail, kuid väga tugeva lõpuga suutis ta lõpuks 21. kohale tõusta. Sõidu võitjas kordagi kahtlust ei tekkinud, Glenn Coldenhoff juhtis võistlust algusest lõpuni. Teisena lõpetas sõidu austraallane Hunter Lawrence ja kolmandana hispaanlane Jorge Prado.
Üldarvestuses tõusis Eesti kahe sõidu järel 64 punktiga seitsmendaks. Üllatuslikult hoiab liidrikohta 34 punktiga Austraalia. Viimases sõidus tulevad Eestil rajale Tanel Leok ja Harri Kullas. | Kullase suurepärane esitus tõstis Eesti Rahvuste krossil seitsmendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises sõidus valis eestlastest parima stardikoha Harri Kullas, kes selle ka oskuslikult ära kasutas. Kullas sai hästi üle puu ja oli avakurvis viies. Lisaks heale stardile suutis Kullas sarnaselt jätkata ka sõidus, tehes kogu sõidu ilma suuremate eksimusteta ning näidates rajal vahel kogu sõidu parimaid ringiaegu. Kõva töö tulemusena lõpetas Kullas sõidu seitsmendana, vahendab MX Mania.
Rasketes oludes tegi ka Hardi Roosiorg parema tulemuse kui oma avasõidus. Sõidu alguses oli Roosiorg taas esikolmekümne piirimail, kuid väga tugeva lõpuga suutis ta lõpuks 21. kohale tõusta. Sõidu võitjas kordagi kahtlust ei tekkinud, Glenn Coldenhoff juhtis võistlust algusest lõpuni. Teisena lõpetas sõidu austraallane Hunter Lawrence ja kolmandana hispaanlane Jorge Prado.
Üldarvestuses tõusis Eesti kahe sõidu järel 64 punktiga seitsmendaks. Üllatuslikult hoiab liidrikohta 34 punktiga Austraalia. Viimases sõidus tulevad Eestil rajale Tanel Leok ja Harri Kullas.
### Response:
Kullase suurepärane esitus tõstis Eesti Rahvuste krossil seitsmendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektrilevil õnnestus peaaegu kõikidele klientidele elektriühendus taastada 22:30-ks. Hetkel on vooluta veel kaks klienti, kellele loodetakse elektrivarustus taastada enne südaööd.
Kell 20:50 lülitus Rakvere-Põhja piirkonnaalajaamas välja trafo, jättes vooluta 3477 Elektrilevi klienti. Rikke täpne põhjus on selgitamisel.
"Vähesemal osal võib voolu taastamine aega võtta kuni paar tundi," lisas Orro ja selgitas, et Elektrilevi teeb kõik võimaliku, et katkestus kõikidele klientidele kiiresti kõrvaldada. | Rakveres jäi 3400 elektritarbijat vooluta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektrilevil õnnestus peaaegu kõikidele klientidele elektriühendus taastada 22:30-ks. Hetkel on vooluta veel kaks klienti, kellele loodetakse elektrivarustus taastada enne südaööd.
Kell 20:50 lülitus Rakvere-Põhja piirkonnaalajaamas välja trafo, jättes vooluta 3477 Elektrilevi klienti. Rikke täpne põhjus on selgitamisel.
"Vähesemal osal võib voolu taastamine aega võtta kuni paar tundi," lisas Orro ja selgitas, et Elektrilevi teeb kõik võimaliku, et katkestus kõikidele klientidele kiiresti kõrvaldada.
### Response:
Rakveres jäi 3400 elektritarbijat vooluta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkaitses mänginud Terry teatas otsusest Instagrami vahendusel. "Peale 23 imelist aastat jalgpallurina olen otsustanud enda mängijakarjääri lõpetada," kirjutas nii Chelsea kui ka Inglismaa koondise kaptenipaela kandnud Terry.
Eelmisel hooajal esindas Terry esiliigaklubi Aston Villat, kuid on suvest saati olnud tööandjata.
John Terry debüteeris Londoni Chelsea ridades 1998. aastal. Inglane sai klubi eest ühtekokku kirja 717 mängu, lüües 67 väravat. 20 aastat väldanud profikarjääri jooksul tuli Terry viiel korral Inglismaa meistriks, võitis viis Inglismaa karikat ja kolm liigakarikat. 2012. aastal võitis Terry Chelseaga Meistrite liiga.
Inglismaa koondise eest sai Terry kirja 78 mängu ja kuus väravat. | Chelsea legend John Terry tõmbas karjäärile joone alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkaitses mänginud Terry teatas otsusest Instagrami vahendusel. "Peale 23 imelist aastat jalgpallurina olen otsustanud enda mängijakarjääri lõpetada," kirjutas nii Chelsea kui ka Inglismaa koondise kaptenipaela kandnud Terry.
Eelmisel hooajal esindas Terry esiliigaklubi Aston Villat, kuid on suvest saati olnud tööandjata.
John Terry debüteeris Londoni Chelsea ridades 1998. aastal. Inglane sai klubi eest ühtekokku kirja 717 mängu, lüües 67 väravat. 20 aastat väldanud profikarjääri jooksul tuli Terry viiel korral Inglismaa meistriks, võitis viis Inglismaa karikat ja kolm liigakarikat. 2012. aastal võitis Terry Chelseaga Meistrite liiga.
Inglismaa koondise eest sai Terry kirja 78 mängu ja kuus väravat.
### Response:
Chelsea legend John Terry tõmbas karjäärile joone alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses sõidus tulid rajale MXGP ja MX2 klasside sõitjad. Tanel Leok sai üle stardipuu väga hästi minema ja oli avakurvis esikümnes, kuid paraku kukkus porisel rajal Antonio Cairoli tema ees ja see tekitas tõelise külakuhja, kuhu jäi kinni ka Leok. Hardi Roosiorul õnnestus seda õnneks vältida ja tema pääses puhtalt minema, kirjutab MX Mania.
Liikuma saades hakkas Leok hästi sõitma ja avaringi lõpuks oli ta juba esikahekümne lähedal. Viimastel ringidel püüdis ta juba kinni ka kümnendal kohal sõitnud Cervellini, kuid mööda eestlane ei saanud ja finišis oli ta 12. kohaga.
Roosiorul oli sõidu esimeses poole tõelisi raskusi, kukkudes mitu korda ja langedes 30 parima seast välja. Sõidu edenedes suutis Roosiorg oma positsiooni mõnevõrra parandada, saades kirja 24. koha.
Üllatuslikult asus stardi järel sõitu juhtima MX2 klassi sõitja Jorge Prado. Teda asusid jälitama Gautier Paulin ja Jeffrey Herlings. Herlings sõitiski teistel eest ära ja võttis lõpuks kindla võidu. Ka Paulin sai Pradost mööda ning ta lõpetas sõidu teisena. Prado leppis lõppkokkuvõttes kolmanda kohaga.
Herlingsi rõõmu võttis ära aga tema meeskonnakaaslase Vlaanderini katkestamine ja hollandlased enam eksida ei tohi. Avasõidu järel võttis liidrikoha Prantsusmaa, lisaks Paulini teisele kohale tuli Ferrandis finišisse seitsmendana. Teisel kohal on riikide arvestuses avasõidu järel Itaalia ja kolmandal kohal Belgia. Eesti on esimese sõidu järel kaheksas. | Eesti hoiab Rahvuste krossil kaheksandat kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses sõidus tulid rajale MXGP ja MX2 klasside sõitjad. Tanel Leok sai üle stardipuu väga hästi minema ja oli avakurvis esikümnes, kuid paraku kukkus porisel rajal Antonio Cairoli tema ees ja see tekitas tõelise külakuhja, kuhu jäi kinni ka Leok. Hardi Roosiorul õnnestus seda õnneks vältida ja tema pääses puhtalt minema, kirjutab MX Mania.
Liikuma saades hakkas Leok hästi sõitma ja avaringi lõpuks oli ta juba esikahekümne lähedal. Viimastel ringidel püüdis ta juba kinni ka kümnendal kohal sõitnud Cervellini, kuid mööda eestlane ei saanud ja finišis oli ta 12. kohaga.
Roosiorul oli sõidu esimeses poole tõelisi raskusi, kukkudes mitu korda ja langedes 30 parima seast välja. Sõidu edenedes suutis Roosiorg oma positsiooni mõnevõrra parandada, saades kirja 24. koha.
Üllatuslikult asus stardi järel sõitu juhtima MX2 klassi sõitja Jorge Prado. Teda asusid jälitama Gautier Paulin ja Jeffrey Herlings. Herlings sõitiski teistel eest ära ja võttis lõpuks kindla võidu. Ka Paulin sai Pradost mööda ning ta lõpetas sõidu teisena. Prado leppis lõppkokkuvõttes kolmanda kohaga.
Herlingsi rõõmu võttis ära aga tema meeskonnakaaslase Vlaanderini katkestamine ja hollandlased enam eksida ei tohi. Avasõidu järel võttis liidrikoha Prantsusmaa, lisaks Paulini teisele kohale tuli Ferrandis finišisse seitsmendana. Teisel kohal on riikide arvestuses avasõidu järel Itaalia ja kolmandal kohal Belgia. Eesti on esimese sõidu järel kaheksas.
### Response:
Eesti hoiab Rahvuste krossil kaheksandat kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küllaltki kinnises ning võrdses vastasseisus oli mõlemal osapoolel raskusi heade võimaluste tekitamisega. Kumbki meeskond sooritas neli pealelööki, milles kaks läksid raamidesse.
Inglismaa valitseval meistril Manchester City'l oli 86. minutil ideaalne võimalus võtmaks kohtumisest kõik kolm punkti, kui Virgil van Dijki vea järel määrati Pep Guardiola hoolealustele penalti. Paraku ei suutnud 11 meetri karistuslööki lööma läinud endine Leicester City mängumees Riyad Mahrez palli Liverpooli võrku saata, lüüe mänguvahendi üle lati.
Liigatabelis on kaheksa vooru järel nii City, Chelsea kui ka Liverpool kogunud 20 punkti. Parima väravate vahega (+18) on esikohal Manchester City. | Hilise penalti kasutamata jätnud City viigistas Liverpooliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küllaltki kinnises ning võrdses vastasseisus oli mõlemal osapoolel raskusi heade võimaluste tekitamisega. Kumbki meeskond sooritas neli pealelööki, milles kaks läksid raamidesse.
Inglismaa valitseval meistril Manchester City'l oli 86. minutil ideaalne võimalus võtmaks kohtumisest kõik kolm punkti, kui Virgil van Dijki vea järel määrati Pep Guardiola hoolealustele penalti. Paraku ei suutnud 11 meetri karistuslööki lööma läinud endine Leicester City mängumees Riyad Mahrez palli Liverpooli võrku saata, lüüe mänguvahendi üle lati.
Liigatabelis on kaheksa vooru järel nii City, Chelsea kui ka Liverpool kogunud 20 punkti. Parima väravate vahega (+18) on esikohal Manchester City.
### Response:
Hilise penalti kasutamata jätnud City viigistas Liverpooliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selveri poolel jaotus rünnakukoormus ühtlaselt, Timo Lõhmus kerkis 17 punktiga (+14) Selveri resultatiivseimaks, 14 punkti (+2) lisas Albert Hurt ja 13 Oliver Orav (+2). Selveri vastuvõtuprotsent oli 40%, rünnakuid realiseeriti 45-protsendiliselt, blokipunkte kogunes seitse, servil löödi üheksa ässa (neist viis läks Renet Vankeri kontole) ja tehti 12 viga.
Bigbanki edukaim skoorija oli 18 punktini (+12) jõudnud Hindrek Pulk, Samuel Walker lisas 15 (+5) silma. Tartu vastuvõtt oli 45%, rünnak 38%, blokipunkte teeniti kümme, servipunkte seitse (neist neli lõi Pulk) ja servil eksiti 11 korda. Tartul ei teinud täna kaasa põhilibero Rait Rikberg ja tempomees Mart Naaber.
Tabelis on Tartu kuue punktiga neljandal kohal, Selveril on samuti kuus punkti ja nemad on hetkel kuuendal kohal. | Tartu Bigbankil tuli kodusaalis tunnistada Selveri paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selveri poolel jaotus rünnakukoormus ühtlaselt, Timo Lõhmus kerkis 17 punktiga (+14) Selveri resultatiivseimaks, 14 punkti (+2) lisas Albert Hurt ja 13 Oliver Orav (+2). Selveri vastuvõtuprotsent oli 40%, rünnakuid realiseeriti 45-protsendiliselt, blokipunkte kogunes seitse, servil löödi üheksa ässa (neist viis läks Renet Vankeri kontole) ja tehti 12 viga.
Bigbanki edukaim skoorija oli 18 punktini (+12) jõudnud Hindrek Pulk, Samuel Walker lisas 15 (+5) silma. Tartu vastuvõtt oli 45%, rünnak 38%, blokipunkte teeniti kümme, servipunkte seitse (neist neli lõi Pulk) ja servil eksiti 11 korda. Tartul ei teinud täna kaasa põhilibero Rait Rikberg ja tempomees Mart Naaber.
Tabelis on Tartu kuue punktiga neljandal kohal, Selveril on samuti kuus punkti ja nemad on hetkel kuuendal kohal.
### Response:
Tartu Bigbankil tuli kodusaalis tunnistada Selveri paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõmmela edestas 54 km pikkusel distantsil Martin Laasi (+1.07; Team Illuminate) ja Karmo Kutserit (+5.21). Parimaks naiseks kerkis Merilin Metsalu, teine oli Eili Paap ja kolmas Indra Kutser.
Fatbike 'ide arvestuses olid paremad Veiko Viira, Heigo Paglant ja Daniel Novikov. Naistest oli kiireim Anneliis Puu. | Kõpu rattamaratonil võidutses Aksel Nõmmela | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõmmela edestas 54 km pikkusel distantsil Martin Laasi (+1.07; Team Illuminate) ja Karmo Kutserit (+5.21). Parimaks naiseks kerkis Merilin Metsalu, teine oli Eili Paap ja kolmas Indra Kutser.
Fatbike 'ide arvestuses olid paremad Veiko Viira, Heigo Paglant ja Daniel Novikov. Naistest oli kiireim Anneliis Puu.
### Response:
Kõpu rattamaratonil võidutses Aksel Nõmmela |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Tartu Ülikool on mullune esiliigatšempion ja Oskar lõpetas neljanda kohaga, siis põhjustasid just pealinlased tartlastale ühe kahest kaotusest eelmisel hooajal. Väravaid tuli kohtumise algul visalt ning esimesed 26 minutit mängiti täpselt samas rütmis – Oskar läks ühe väravaga juhtima ja mõni hetk hiljem Tartu Ülikool viigistas.
Viigiseisult 10:10 viis Klaus Peeter Rüütli külalised esmakordselt ette ning nüüd arenes mänguseis vastupidises rütmis, kuniks poolajavile tartlaste 13:12 eduseisu kuulutas. Teise pooltunni algul tegi 4:0 vahespurdi Oskar ning esmakordselt juhtis üks meeskondadest enam kui ühe väravaga. Parimal juhul oli 36. minutil võõrustajate edu 17:14.
Siis oli aga ülikoolitiimi kord vastata ja 43. minutil viis Siim Markus Saarend TÜ 19:18 juhtima. Kristo Kiipuse karistusviskele järgnes neljapäeval 51. sünnipäeva tähistanud ekskoondislase Jaanus Rätsepa värav ja Oskar oli uuesti ees. Tallinlaste 22:20 eduseisus viskas kaks väravat järjest mullune esiliiga parim snaiper Rando Sein ning tasavägine mäng jätkus.
Lõpuminutitel oli kindlam Tartu Ülikool ning võttis kahe nädala pärast kodusaalis peetavale korduskohtumisele kaasa 27:25 edu. Sein viskas võitjate kasuks kaheksa, Raiko Roosna ja Mihkel Keldoja neli väravat. Kaotajate poolel sai üleplatsimehena Kiipus enda nimele 12 tabamust, Priit Kotsar ja Peeter Koppelmann toetasid kolme väravaga.
Karikavõistluste kaheksandikfinaalide korduskohtumised:
16.10. 19:00 HC Kehra/Primend – SK Tapa (avamäng 19:43)
17.10. 19:00 Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (32:22)
17.10. 19:00 Viljandi HC – Aruküla/Audentes (33:25)
18.10. 18:10 HC Tallas – Viljandi Spordikool (26:29)
18.10. 19:00 HC Viimsi – HC Viimsi/Tööriistamarket (19:46)
18.10. 19:00 Põlva Coop – HC Tallinn (27:37)
19.10. 20:00 Põlva/Arcwood – HC Tallinn 2 (28:24)
21.10. 18:00 Tartu Ülikool – Tallinna Oskar (27:25) | Tartu Ülikool sai karikasarjas korduskohtumiseks napi edu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Tartu Ülikool on mullune esiliigatšempion ja Oskar lõpetas neljanda kohaga, siis põhjustasid just pealinlased tartlastale ühe kahest kaotusest eelmisel hooajal. Väravaid tuli kohtumise algul visalt ning esimesed 26 minutit mängiti täpselt samas rütmis – Oskar läks ühe väravaga juhtima ja mõni hetk hiljem Tartu Ülikool viigistas.
Viigiseisult 10:10 viis Klaus Peeter Rüütli külalised esmakordselt ette ning nüüd arenes mänguseis vastupidises rütmis, kuniks poolajavile tartlaste 13:12 eduseisu kuulutas. Teise pooltunni algul tegi 4:0 vahespurdi Oskar ning esmakordselt juhtis üks meeskondadest enam kui ühe väravaga. Parimal juhul oli 36. minutil võõrustajate edu 17:14.
Siis oli aga ülikoolitiimi kord vastata ja 43. minutil viis Siim Markus Saarend TÜ 19:18 juhtima. Kristo Kiipuse karistusviskele järgnes neljapäeval 51. sünnipäeva tähistanud ekskoondislase Jaanus Rätsepa värav ja Oskar oli uuesti ees. Tallinlaste 22:20 eduseisus viskas kaks väravat järjest mullune esiliiga parim snaiper Rando Sein ning tasavägine mäng jätkus.
Lõpuminutitel oli kindlam Tartu Ülikool ning võttis kahe nädala pärast kodusaalis peetavale korduskohtumisele kaasa 27:25 edu. Sein viskas võitjate kasuks kaheksa, Raiko Roosna ja Mihkel Keldoja neli väravat. Kaotajate poolel sai üleplatsimehena Kiipus enda nimele 12 tabamust, Priit Kotsar ja Peeter Koppelmann toetasid kolme väravaga.
Karikavõistluste kaheksandikfinaalide korduskohtumised:
16.10. 19:00 HC Kehra/Primend – SK Tapa (avamäng 19:43)
17.10. 19:00 Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (32:22)
17.10. 19:00 Viljandi HC – Aruküla/Audentes (33:25)
18.10. 18:10 HC Tallas – Viljandi Spordikool (26:29)
18.10. 19:00 HC Viimsi – HC Viimsi/Tööriistamarket (19:46)
18.10. 19:00 Põlva Coop – HC Tallinn (27:37)
19.10. 20:00 Põlva/Arcwood – HC Tallinn 2 (28:24)
21.10. 18:00 Tartu Ülikool – Tallinna Oskar (27:25)
### Response:
Tartu Ülikool sai karikasarjas korduskohtumiseks napi edu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalev/Cramo võitis avaveerandi kolme punktiga, aga võõrustajad suutsid seisu poolajaks viigistada. Kohtumise teine poolaeg kuulus täielikult Kalev/Cramole, kes võitis kolmanda veerandi koguni kümne silmaga ning suurendas viimasel veerandil eduseisu 14 punktile.
Kalev/Cramo eest hiilgas Ivan Almeida, kes loopis koguni 36 silma. Roheneemesaarte mängumehe arvele jäi ka üheksa lauapalli. Eesti klubi teise parimana tõi Branko Mirkovic 11 silma ja andis kolm korvisöötu. Nižni Novgorodile tõi enim punkte 19 silma visanud Vladimir Dragicevic. | Kalev/Cramo võttis Ühisliigas kindla võidu, Almeidalt 36 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev/Cramo võitis avaveerandi kolme punktiga, aga võõrustajad suutsid seisu poolajaks viigistada. Kohtumise teine poolaeg kuulus täielikult Kalev/Cramole, kes võitis kolmanda veerandi koguni kümne silmaga ning suurendas viimasel veerandil eduseisu 14 punktile.
Kalev/Cramo eest hiilgas Ivan Almeida, kes loopis koguni 36 silma. Roheneemesaarte mängumehe arvele jäi ka üheksa lauapalli. Eesti klubi teise parimana tõi Branko Mirkovic 11 silma ja andis kolm korvisöötu. Nižni Novgorodile tõi enim punkte 19 silma visanud Vladimir Dragicevic.
### Response:
Kalev/Cramo võttis Ühisliigas kindla võidu, Almeidalt 36 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaveerandi viie punktiga kaotanud pärnakad jäid poolajaks 11-punktilise kaotusseisu, kuid suutsid seejärel kohtumise enda kasuks pöörata. Kolmas veerand võideti kuue ja neljas veerand koguni kümne silmaga.
Pärnu Sadama parimana tõi Saimon Sutt 20 punkti ja andis kümme korvisöötu. 18 punkti said kirja nii Mihkel Kirves kui ka Drew Urquhart. Valmiera resulatiivseim oli 16 punkti visanud Janis Kaufmanis.
Teise Eesti klubina pühapäeval võistlustules olnud Rapla pidi kodus vastu võtma napi kaotuse kui Jurmalale alistuti 68:75. Rapla parimana tõi Rain Veideman 23 punkti ja kümme lauapalli. Jurmala resultatiivseimad olid kumbki 15 punkti visanud Davids Smits ja Edgars Jeromanovs. | Valmiera alistanud Pärnu avas võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaveerandi viie punktiga kaotanud pärnakad jäid poolajaks 11-punktilise kaotusseisu, kuid suutsid seejärel kohtumise enda kasuks pöörata. Kolmas veerand võideti kuue ja neljas veerand koguni kümne silmaga.
Pärnu Sadama parimana tõi Saimon Sutt 20 punkti ja andis kümme korvisöötu. 18 punkti said kirja nii Mihkel Kirves kui ka Drew Urquhart. Valmiera resulatiivseim oli 16 punkti visanud Janis Kaufmanis.
Teise Eesti klubina pühapäeval võistlustules olnud Rapla pidi kodus vastu võtma napi kaotuse kui Jurmalale alistuti 68:75. Rapla parimana tõi Rain Veideman 23 punkti ja kümme lauapalli. Jurmala resultatiivseimad olid kumbki 15 punkti visanud Davids Smits ja Edgars Jeromanovs.
### Response:
Valmiera alistanud Pärnu avas võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue Euroopa rekordi püstitanud 35-aastane britt haaras liidripositsiooni kuus ja pool kilomeetrit enne lõppu, möödudes Etioopia jooksjast Mosinet Geremewst. Teise koha saanud Geremew ajaks kujunes 2:05.24. Kolmanda koha teenis Jaapani rekordi püstitanud Suguru Osako (2:05.50).
Eelmist Euroopa rekordit (2:05:48) parandas Farah enam kui poole minutiga.
Naistest sai Chicagos parima aja keenialanna Brigid Kosgei, kes läbis distantsi ajaga 2:18.35. Tema järel tulid teiseks ja kolmandaks Etioopia jooksjad Roza Dereje ja Shure Demise. | Chicago maratonil võidutsenud Farah püstitas uue Euroopa rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue Euroopa rekordi püstitanud 35-aastane britt haaras liidripositsiooni kuus ja pool kilomeetrit enne lõppu, möödudes Etioopia jooksjast Mosinet Geremewst. Teise koha saanud Geremew ajaks kujunes 2:05.24. Kolmanda koha teenis Jaapani rekordi püstitanud Suguru Osako (2:05.50).
Eelmist Euroopa rekordit (2:05:48) parandas Farah enam kui poole minutiga.
Naistest sai Chicagos parima aja keenialanna Brigid Kosgei, kes läbis distantsi ajaga 2:18.35. Tema järel tulid teiseks ja kolmandaks Etioopia jooksjad Roza Dereje ja Shure Demise.
### Response:
Chicago maratonil võidutsenud Farah püstitas uue Euroopa rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvel Unai Emery näol uue peatreeneri saanud Arsenal läks kohtumist juhtima 29. minutil, kui Alexandre Lacazette lõi Nacho Monreali söödust seisuks 1:0. Võõrustajad viigistasid seisu minut enne poolaega, kui skoori tegi suvel klubiga liitunud Andre Schürrle.
Arsenal taastas oma eduseisu neli minutit peale vaheaega, kui enda teise värava sai kirja Lacazette. 67. minutil lõid külalised suurepärase meeskondliku värava, kui kauni söödumängu järel tegi vahetusest sekkunud Aaron Ramsey seisuks 3:1. Kohtumise lõpus sai kaks väravat kirja ka Pierre-Emerick Aubameyang, tuues Arsenalile 5:1 võidu.
Arsenal on Inglise kõrgliigas võitnud kuus järjestikust mängu. Kõikide sarjade peale kokku on Londoni klubi võidukas olnud enda viimases üheksas mängus.
Pühapäeval oli võidukas ka Arsenali linnarivaal Londoni Chelsea, kes alistas võõrsil Southamptoni 3:0. Chelsea eest tegid skoori Eden Hazard, Ross Barkley ja Alvaro Morata. | Üheksanda järjestikuse võidu võtnud Arsenal purustas Fulhami | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvel Unai Emery näol uue peatreeneri saanud Arsenal läks kohtumist juhtima 29. minutil, kui Alexandre Lacazette lõi Nacho Monreali söödust seisuks 1:0. Võõrustajad viigistasid seisu minut enne poolaega, kui skoori tegi suvel klubiga liitunud Andre Schürrle.
Arsenal taastas oma eduseisu neli minutit peale vaheaega, kui enda teise värava sai kirja Lacazette. 67. minutil lõid külalised suurepärase meeskondliku värava, kui kauni söödumängu järel tegi vahetusest sekkunud Aaron Ramsey seisuks 3:1. Kohtumise lõpus sai kaks väravat kirja ka Pierre-Emerick Aubameyang, tuues Arsenalile 5:1 võidu.
Arsenal on Inglise kõrgliigas võitnud kuus järjestikust mängu. Kõikide sarjade peale kokku on Londoni klubi võidukas olnud enda viimases üheksas mängus.
Pühapäeval oli võidukas ka Arsenali linnarivaal Londoni Chelsea, kes alistas võõrsil Southamptoni 3:0. Chelsea eest tegid skoori Eden Hazard, Ross Barkley ja Alvaro Morata.
### Response:
Üheksanda järjestikuse võidu võtnud Arsenal purustas Fulhami |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti rattur lõpetas grupis, mis kaotas sõidu võitnud taanlasele Sören Kragh Andersenile (Team Sunweb) nelja minuti ja kahe sekundiga. Anderseni võiduajaks kujunes 4:37.55.
Teiseks jäänud hollandlane Niki Terpstra (Quick-Step Floors) kaotas võitjale 25 sekundiga. Sama palju kaotust kogunes ka kolmandale kohale tulnud prantslasele Benoit Cosnefroy'le (AG2R La Mondiale). | Jakin leppis Prantsusmaal 46. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti rattur lõpetas grupis, mis kaotas sõidu võitnud taanlasele Sören Kragh Andersenile (Team Sunweb) nelja minuti ja kahe sekundiga. Anderseni võiduajaks kujunes 4:37.55.
Teiseks jäänud hollandlane Niki Terpstra (Quick-Step Floors) kaotas võitjale 25 sekundiga. Sama palju kaotust kogunes ka kolmandale kohale tulnud prantslasele Benoit Cosnefroy'le (AG2R La Mondiale).
### Response:
Jakin leppis Prantsusmaal 46. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme veerandi järel koguni 15-punktilisse kaotusseisu jäänud Manresa suutis küll kohtumise lõpus võimsa lõpuspurdiga vähendada vahe ühele silmale, kuid külaliste võitu enam väärata ei suudetud.
Vahetusmehe rollis olnud Vene ühtegi punkti kirja ei saanud. 19 minutit mänguaega teeninud eestlase arvele jäi kolm lauapalli ja üks resultatiivne sööt.
Manresa parimana viskas Jordan Sakho 18 silma, talle järgnes Alex Renfroe 12 punktiga. Võitjatele tõi enim punkte 16 punkti visanud Nico Laprovittola, kelle kontole kirjutati ka kümme korvisöötu. | Siim-Sander Vene koduklubi sai Hispaania kõrgliigas valusa kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme veerandi järel koguni 15-punktilisse kaotusseisu jäänud Manresa suutis küll kohtumise lõpus võimsa lõpuspurdiga vähendada vahe ühele silmale, kuid külaliste võitu enam väärata ei suudetud.
Vahetusmehe rollis olnud Vene ühtegi punkti kirja ei saanud. 19 minutit mänguaega teeninud eestlase arvele jäi kolm lauapalli ja üks resultatiivne sööt.
Manresa parimana viskas Jordan Sakho 18 silma, talle järgnes Alex Renfroe 12 punktiga. Võitjatele tõi enim punkte 16 punkti visanud Nico Laprovittola, kelle kontole kirjutati ka kümme korvisöötu.
### Response:
Siim-Sander Vene koduklubi sai Hispaania kõrgliigas valusa kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avama peab Robyn iga, kes on üle kaheksa aasta tagasi uue soolomaterjaliga ning värske lugu näitab, et need aastad pole ta tühja istunud. Singel "Honey" peagi ilmuvalt albumilt on hõrk ja täpne - pealtnäha täiesti lihtne raadiopop, mis samas on nii paigas, ükski mutter ei logise ja kusagilt ei loksu üle ääre. Kindlasti aasta parima poploo kandidaat.
Sama maitsekat popmuusikat jõudis kuulajate ette Prince 'i varasalvest. Ühe võttega salvestatud album "Piano & A Microphone 1983" on täpselt nii lihtne, nagu pealkiri ütleb, aga sellise muusikalise superkangelase puhul polegi rohkem vaja. Prince'i hääle miljonid varjundid matavad kuulaja nii või teisiti enda alla, muusika seal taga ei peagi võimas ja suurejooneline olema.
Muusikaliselt huvitav on tantsulise R&B artist Kelela, kes võttis ette oma möödunud aastal ilmunud plaadi "Take Me Apart" ning ehitas selle remixide abil uuesti üles. Ei, tegemist ei ole juhuslike uusversioonidega, nagu enamasti selliste plaatidega juhtub, see on kõlapildi poolest väga ühtlane ja põnev. Ei ole igavat tantsumütakat, vaid kõlab žanriülene elektroonika, mis on kasvanud Kelela kompositsioonidest läbi, võtmata ära nende võlu. Remix-plaatide uus tase.
Sarjafännidele oli rõõmusõnum kindlasti see, et ilmus animasarja "Rick & Morty" heliriba, mis kahjuks oli küllalt igav. Kadunud oli sarjale omane sära, kuid clipping. ja tema sarja tunnusmeloodiale üles ehitatud paugutav peoräpp "Stab Him in the Throat" väärib igati tähelepanu.
Huvitav leid on ka seni näitlejana tuntud Idris Elba värske tantsulugu "Badman", jõuline klubimuusika, mis nõuab suurt helisüsteemi ja võimsaid basse. Ei pea kartma, et tegu oleks näitleja haltuuraprojektiga, ta on selles vallas sama kõva tegija kui oma põhitööl.
Tantsumuusikast on pisemaid noppeid veel mitmeid: uus Mall Grab lühialbum on udune lo-fi house parimas mõttes, lugu "Liverpool Street In The Rain" on loodud Eesti pimedasse sügisesse; The Chemical Brothers pole ammu sellist peohitti teinud nagu "Free Yourself"; Lovebirds ja Stee Downes said jälle kokku loos "Lost" ning sellest saab loomulikult sündida ainult head. Lisaks muidugi Jlin, kelle album "Autobiography" on huvitav edasiarendus möödunud aasta kauamängivale "Black Origami". | Nädalaplaylist: Robynist Prince'ini ja kõike muud sinna vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avama peab Robyn iga, kes on üle kaheksa aasta tagasi uue soolomaterjaliga ning värske lugu näitab, et need aastad pole ta tühja istunud. Singel "Honey" peagi ilmuvalt albumilt on hõrk ja täpne - pealtnäha täiesti lihtne raadiopop, mis samas on nii paigas, ükski mutter ei logise ja kusagilt ei loksu üle ääre. Kindlasti aasta parima poploo kandidaat.
Sama maitsekat popmuusikat jõudis kuulajate ette Prince 'i varasalvest. Ühe võttega salvestatud album "Piano & A Microphone 1983" on täpselt nii lihtne, nagu pealkiri ütleb, aga sellise muusikalise superkangelase puhul polegi rohkem vaja. Prince'i hääle miljonid varjundid matavad kuulaja nii või teisiti enda alla, muusika seal taga ei peagi võimas ja suurejooneline olema.
Muusikaliselt huvitav on tantsulise R&B artist Kelela, kes võttis ette oma möödunud aastal ilmunud plaadi "Take Me Apart" ning ehitas selle remixide abil uuesti üles. Ei, tegemist ei ole juhuslike uusversioonidega, nagu enamasti selliste plaatidega juhtub, see on kõlapildi poolest väga ühtlane ja põnev. Ei ole igavat tantsumütakat, vaid kõlab žanriülene elektroonika, mis on kasvanud Kelela kompositsioonidest läbi, võtmata ära nende võlu. Remix-plaatide uus tase.
Sarjafännidele oli rõõmusõnum kindlasti see, et ilmus animasarja "Rick & Morty" heliriba, mis kahjuks oli küllalt igav. Kadunud oli sarjale omane sära, kuid clipping. ja tema sarja tunnusmeloodiale üles ehitatud paugutav peoräpp "Stab Him in the Throat" väärib igati tähelepanu.
Huvitav leid on ka seni näitlejana tuntud Idris Elba värske tantsulugu "Badman", jõuline klubimuusika, mis nõuab suurt helisüsteemi ja võimsaid basse. Ei pea kartma, et tegu oleks näitleja haltuuraprojektiga, ta on selles vallas sama kõva tegija kui oma põhitööl.
Tantsumuusikast on pisemaid noppeid veel mitmeid: uus Mall Grab lühialbum on udune lo-fi house parimas mõttes, lugu "Liverpool Street In The Rain" on loodud Eesti pimedasse sügisesse; The Chemical Brothers pole ammu sellist peohitti teinud nagu "Free Yourself"; Lovebirds ja Stee Downes said jälle kokku loos "Lost" ning sellest saab loomulikult sündida ainult head. Lisaks muidugi Jlin, kelle album "Autobiography" on huvitav edasiarendus möödunud aasta kauamängivale "Black Origami".
### Response:
Nädalaplaylist: Robynist Prince'ini ja kõike muud sinna vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjääri teise ATP tiitli võitnud grusiinil kulus 30-aastase Del Potro alistamiseks tund ja 41 minutit. Avasetis murdis Basilashvili maailma neljanda reketi servi ja läks kiirelt 3:1 juhtima. Del Potro suutis küll kolmel korral kaotusseisu ühele geimipunktile vähendada, aga Basilashvili suutis sellegipoolest võita seti 6:4.
Teine sett osutus oluliselt tasavägisemaks, kui kord võitis geimi argentiinlane, kord grusiin. Basilashvili suutis eduseisu haarata alles üheksandas geimis, kui murdis Del Potro servi. Põnevas kümnendas geimis oli Del Potrol kasutada kaks murdepalli ja Basilashvilil kolm matšpalli. Edukamaks osapooleks osutus Gruusia tennisist, kes kolmanda matšpalli edukalt ära kasutas, võttes sellega ka teises setis 6:4 võidu. | Maailma neljas reket pidi Pekingis tunnistama grusiini paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjääri teise ATP tiitli võitnud grusiinil kulus 30-aastase Del Potro alistamiseks tund ja 41 minutit. Avasetis murdis Basilashvili maailma neljanda reketi servi ja läks kiirelt 3:1 juhtima. Del Potro suutis küll kolmel korral kaotusseisu ühele geimipunktile vähendada, aga Basilashvili suutis sellegipoolest võita seti 6:4.
Teine sett osutus oluliselt tasavägisemaks, kui kord võitis geimi argentiinlane, kord grusiin. Basilashvili suutis eduseisu haarata alles üheksandas geimis, kui murdis Del Potro servi. Põnevas kümnendas geimis oli Del Potrol kasutada kaks murdepalli ja Basilashvilil kolm matšpalli. Edukamaks osapooleks osutus Gruusia tennisist, kes kolmanda matšpalli edukalt ära kasutas, võttes sellega ka teises setis 6:4 võidu.
### Response:
Maailma neljas reket pidi Pekingis tunnistama grusiini paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Niko Kovaci debüüthooaeg Bayerni eesotsas ei ole alanud hästi. Kuigi esimesest neljast voorust saadi maksimaalsed punktid, siis viimases kahes on löödud null väravat ning lubatud endale lüüa viis. Peale selle on mitu tähtmängijat viga saanud ning teinud tiimi read väga hõredaks, kirjutab Soccernet.ee.
Viimaseks laatsareti liitujaks on austerlane David Alaba, kes rebestas oma parema reie lihast ning peab seetõttu paar päeva puhkama. Kindlasti ei võta mees osa Austria koondisemängudest ning ei ole ka välistatud, et mees vaatab kõrvalt Bayerni järgmist liigamängu Wolfsburgi vastu.
Peale Alaba on Bayernis vigastatud Rafinha, Corentin Tolisso ja Kingsley Coman. | Bayerni laatsaret pikenes veelgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Niko Kovaci debüüthooaeg Bayerni eesotsas ei ole alanud hästi. Kuigi esimesest neljast voorust saadi maksimaalsed punktid, siis viimases kahes on löödud null väravat ning lubatud endale lüüa viis. Peale selle on mitu tähtmängijat viga saanud ning teinud tiimi read väga hõredaks, kirjutab Soccernet.ee.
Viimaseks laatsareti liitujaks on austerlane David Alaba, kes rebestas oma parema reie lihast ning peab seetõttu paar päeva puhkama. Kindlasti ei võta mees osa Austria koondisemängudest ning ei ole ka välistatud, et mees vaatab kõrvalt Bayerni järgmist liigamängu Wolfsburgi vastu.
Peale Alaba on Bayernis vigastatud Rafinha, Corentin Tolisso ja Kingsley Coman.
### Response:
Bayerni laatsaret pikenes veelgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti on rahvusriik. Rahvuse tunnuseks on tema keel. Keel on tarvilik vara, nagu meie loodus, maavarad, Läänemeri ja inimesed, kes seda keelt kasutavad. Igale varale on vaja hoidjat ja järelevaatajat, sest laokil vara kipub lagunema ja tassitakse lihtsalt laiali. Et eesti keelt laiali ei tassitaks, on meil olemas Eesti Keele Instituut, lühendatult EKI. See on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Instituudis uuritakse tänapäeva eesti keelt, eesti keele ajalugu, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli.
Lähenemas on ka valimised ja järjest rohkem poliitilisi jõude võtab jutuks ka keelepoliitika muudatused. Vahelduseks on hea poliitikute kõrval lasta ka spetsialistide arvamusel kõlada.
Nüüd, mil EKI kuhugi-kellegi alla liitmine ja ühendamine on aktuaalsuse kaotanud, on mõistlik rahulikult rääkida instituudi direktori dr Tõnu Tenderiga eesti keele olukorrast ja instituudi olevast ja tulevast, sekka ka minevast ning sellest, kas oma ülesannete täitmiseks on optimaalne eksistentsi vorm institutsionaalne iseseisvus või mitte.
Kui keegi küsib keeleteadlase käest, missugune on meie isamaal emakeele seis, siis kuidas teadlane sellele vastab?
Tõnu Tender: Hinnang sõltub vastajast. Sõnadega emakeel ja isamaa kõlksub kokku meie ajalugu ja keelekultuuri, olemust ning hoiakuid iseloomustav tegusõna – muretsema. Meile on olemuslik muretseda nähtuste pärast ka siis, kui nendega on kõik hästi või peaaegu hästi. Teiste keelte ja kultuuride esindajad ei pruugi sellest alati aru saada. Näiteks Pádraig Ó Riagáin Dublini ülikooli Trinity kolledžist, kes retsenseeris 2003. a lõpul "Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010)" projekti ning oli Euroopa Nõukogu keelepoliitika eksperdina seotud Eesti keelehariduspoliitika profiili e ülevaate koostamisega (2008–2011). Tema hinnangul on eestlastel oma riik ning eesti keelel riigikeele staatus ja meie (keelestrateegia) keskendumine eesti keelele, mure eesti keele tuleviku pärast jäi talle tõenäoliselt mõistetamatuks.
Leidub neid, kes peavad praegust eesti keele olukorda normaalseks või heaks. Kuid mitmed asjatundjad arvavad, et kui kaotame eesti keele positsiooni kõrghariduses ja teaduses, kui ei looda enam uut eestikeelset terminoloogiat, siis hakkab see mõjutama ja murendama eesti keele teisi valdkondi. Seetõttu on oluline leida kõrghariduses tasakaal eesti ja võõrkeel(t)e vahel. Eestisse saabuvatele inimestele (vahetusüliõpilased, külalisõppejõud jt) võiksime senisest rohkem eesti keelt ja kultuuri tutvustada. Rahvusvahelistumine on tähendanud kitsalt vaid ingliskeelset õppekava, kuid kui ülikoolis õpivad eestikeelsel õppekaval paljude rahvaste esindajad, siis ei ole see õiguslikus mõistes rahvusvaheline.
1872. aastal arvas Jakob Hurt, et eestlastel pole eestikeelset universiteeti e ülikooli tarvis, me ei jõuaks seda üleval pidada – selleks ei jätku meil vaimujõudu ega raha, aga kui tulevased põlved kunagi oma ülikooli siiski vajalikuks ning võimalikuks peavad, siis peab see sündima. Ja umbes poole sajandi pärast eestikeelne ülikool asutatigi … Paraku on Jakob Hurda toonased sõnad eestikeelse ülikooli ülalpidamise keerukuse kohta päevakajaliseks osutunud.
Tulenedes eelnevast: milline on praegu eesti keele olukord?
Olukord eesti keele kasutusvaldkondades (eesti keele allkeelte puhul) on erinev. Tavaliselt on eristatud keelt kui süsteemi ning keele kasutajaskonda. Eesti keele kui süsteemi olukord on suhteliselt hea: eesti keel on arenenud kultuurkeel. Iseasi on olukord eesti keele kasutajaskonna seas, inimeste suhtumine eesti keelesse ning sellest johtuvalt selle kasutamine (või tõrjumine) eri valdkondades, sh kõrghariduses, tehnoloogias, popkultuuris jne. Kas ja kui palju me eesti keelt oskame, väärtustame ning selle võimalusi ja rikkusi kasutame? Või hindame ja pisendame ebaolulisemaks, koguni väärtusetuks. Eesti keele kasutamine sõltub inimeste hoiakust ja soovist seda eri elualadel ja valdkondades kasutada. Ei tohi unustada sedagi, et iga kaunis aed vajab pidevat hoolt: ka eesti keel vajab järjepidevat arendamist.
Ikka ja jälle väidetakse, et eesti keel on üks maailma raskemaid keeli.
Kui väidaksime, et Misso on Eesti kõige kaugem koht, siis oleks see väga kummaline, sest kaugus sõltub vaatepunktist. Tallinnast paikneb Misso kaugel, kuid Võru linnast vaadatuna mitte. Nõnda on ka eesti keel mõnele raskem, teistele kergem õppida. Õpitava keele tulemuslikkus, sh kiirus sõltub mh õppija emakeelest, selle kaugusest või lähedusest õpitavale (siin: eesti) keelele, inimese õpioskustest, motivatsioonist, võimalusest ja soovist õpitavat keelt kasutada jne. Eesti keel nagu soome keelgi kuulub soome-ugri, kuid suur osa Euroopa keeltest indoeuroopa keelkonda.
Mõne aasta eest tutvustati meie pressis põgusalt ning segaselt USA välisteenistuse instituudi (FSI) koostatud maailma raskeimate keelte pingerida. Meie ajakirjanduses väidetu põhjal olevat maailma kümme raskeimat keelt: 1) jaapani, 2) hiina, 3) korea, 4) araabia, 5) eesti, 6) soome, 7) ungari, 8) mongoli, 9) vietnami ja 10) tai keel. Nt jaapani, hiina ja korea keele õppimiseks kuluvat 2200 tundi (ülevaates puudus täpsustus, et lähtuti ingliskeelsetest ameeriklastest ega selgitatud, millise keeleoskustasemeni nende õppetundidega jõutakse; selgusetuks jäi seegi, et kui kolme keele (jaapani, hiina, araabia) õppimiseks kulub 2200 tundi, siis miks peetakse jaapani keelt hiina ja araabia keelest keerulisemaks jne). Eesti, soome jne keele õppimiseks kuluvat (ameeriklasel) 1100 tundi, esitatud loogika järgi on need nt jaapani ja hiina keelest kaks korda kergemad. FSI ülevaates on lähtutud ingliskeelsetest ameeriklastest ning seda üldistust ei saa automaatselt üle kanda mõne teise emakeelega keeleõppijatele. (Lugeja võiks mõelda sellelegi, kas ameeriklasele on eesti keele õppimine sama raske kui inglise keele õpe eestlasele.)
Kõik keeled on võõrkeelena õppides mingites nüanssides rasked ja eripärased. 14 käänet ning laadivaheldus ei muuda eesti keelt veel maailma üheks keerulisemaks keeleks.
Maailma keeli võib võrrelda mägedega, mille profiil on erinev. Näiteks inglise keel (õigupoolest selle lihtsustunud variant) on algul (kesktasemeni) suhteliselt kerge, kuid inglise keeles (ning igas teiseski keeles) tippu jõudmiseks on vaja palju tööd teha ja vaeva näha. Seega ei ole ma nõus nendega, kes peavad eesti keelt hirmkeeruliseks. Leidub väga palju näiteid, kus välismaalasest õppija on eesti keele suhteliselt ruttu ning ladusalt ära õppinud.
President Ilves kuulutas omal ajal välja ühiskonnas suurt resonantsi tekitanud sõnause. Mida teie arvate keelevõistlustest?
Uute sõnade võistlustest nimetaksin esmalt 1972. aastal Emakeele Seltsi korraldatud ettevõtmist, mille tulemusena tulid eesti keeles käibele sõnad eirama, kohuke, linnak, pardel, selve, sõõrik, taidlema jt.
2002. aastal korraldasid Euroopa Liidu teabekeskus, Emakeele Selts, haridusministeerium, Eesti õigustõlke keskus ja Postimees sõnavõistluse, et leida ladusaid, täpseid ja eestipäraseid sõnu tosina mõiste tarvis, mis olid elus juba igapäevased, kuid millel ei olnud veel head eesti vastet. Toona võitsid sõnad: lõimimine, lõiming ([Euroopa] integratsioon asemel), mestimine (twinning), täisleppimatus(nulltolerants), üleilmastumine (globaliseerumine), tõukefondid(struktuurifondid), vabaühendus (valitsusväline organisatsioon), rakkerühm (task force), lähimus, lähimuspõhimõte (subsidiaarsus) jt.
President Toomas Hendrik Ilves on keelehuviline inimene, kes kuulus mh 2002. a sõnavõistluse žüriisse ning keda on innustanud Johannes Aaviku keeleuuenduslik tegevus. Presidendi algatatud 2010. a sõnausest on meie keelekäibesse tulnud kestlik (sustainable, jätkusuutlik), kärgpere (sinu-minu ja meie lapsed), taristu(infrastruktuur), vabakond (kolmas sektor) jt; 2014. a sõnausest: nuhvel, nutistu (asjade internet), nöha (nohu ja köha), sujundama(streamline) jms.
Sõnavõistlusi on korraldanud teisedki: nt Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali (HÕFF), Eesti Ulmeühingu ja EKI sõnavõistlus (2018), mille võitsid sõnad uitulme (slipstream) ja rapper (slasher). Sealt pärineb ka võluvik (fantasy).
Uute sõnade leidmise kõrval on sõnavõistluste eesmärgiks kaasata ja innustada üldsust sõnaloomesse. Sõnaused on huvitavaid tulemusi andnud, seega on need ettevõtmised edukad olnud.
Kuid ehk tuleks tasakaalu huvides nimetada ka üht äpardust, mida meenutas mulle hiljuti üks keeletundlik kaitseväelane. Mõne aasta eest hangiti roomik-lahingumasinaid ning neile otsiti sõnavõistlusel sobivat eesti vastet. Sõna leiti ning selle autor pälvis auhinna. Alles hiljem selgus, et see sõna "ei lähe kohe mitte" – ajaloolased märkasid, et uudissõna kattub ühe II maailmasõja aegse kõrge sõjaväelase ning SSi funktsionääri perekonnanimega.
Amerikanismid, anglitsismid, varasemalt germanismid ja russitsismid, kindlasti fennismid, samuti ka rootsi laensõnad eesti keeles, mida on lähemalt uurinud akadeemik Huno Rätsep. Ega emakeel arenebki vist pidevalt teiste keelte mõjuväljas.
Sõnade päritolu, laensõnad on äärmiselt põnev keelenähtus. Küllap on sõnavara laenamine pea kõikidele rahvastele-keeltele-kultuuridele omane. Uusi nähtusi ja asju on vaja märgistada. Erandiks on ehk maailma isoleeritud paikades – nt Amazonase vihmametsades – elavad rahvakillud ja nende keeled. Kui puudub side muu maailmaga, teiste rahvaste ja keeltega, siis puuduvad ka laensõnad. Laensõnadest ei ole priid ka suure kõnelejaskonnaga keeled, sh inglise või vene keel. Eesti keel on eri ajaperioodidel teistest keeltest-kultuuridest enamasti uute mõistete ja nähtuste tähistamiseks sõnu laenanud, need on piltlikult väljendudes oma keelemahladega läbi seeditud ning kodustatud. On juhtunud sedagi, et eesti keeles oli mõne nähtuse või asja tähistamiseks omasõna olemas, kuid laensõna on selle kõrvale tõrjunud.
Akadeemik Huno Rätsep on väljapaistev õpetlane: tema kirjutised on sisutihedad ning Tartu ülikoolis esitatud sõnavara ajaloo loengud olid äärmiselt paeluvad, neis tutvustas ta ka teiste lingvistide uurimistulemusi. Lugupeetud akadeemikul täitus 2017. a detsembri lõpul 90. eluaasta, kuid ta on endiselt vaimselt väga ergas ning keeleteaduse saavutustega hästi kursis.
Normikeel ja tänavakeel, kumb neist on see õigem? Kui suur lõhe nende vahel valitseb?
Elavate keelte seas ei leidu üht üldist, ühtset ja homogeenset keelt. Kõik keeled, sh eesti keel, esinevad mitmel kujul. Normikeel on kuulunud parnassile, seda on peetud teistest keelekujudest prestiižsemaks.
On ka teisi arvamusi. Wimbergi luuletus "Maanteede eesti keel" kõneleb sellest, et päris eesti keel ei esine kooliõpikuis ega sõnaraamatuis, vaid seda kõnelevad inimesed maanteedel, poe taga jm.
EKIs tegeleme mõlema keelekujuga, õigupoolest paljude keelekujudega: õigekeelsussõnaraamatu ehk ÕSi viimane versioon on kirjakeele normi alus, murdesõnaraamatud talletavad meie paikkondlike keelekujusid, eesti keele seletav sõnaraamat selgitab tegelikkuses kasutatavaid väljendeid jne. Eri keelekujud on loomulikud, teatavas kontekstis õiged ning vajalikud.
Kui palju eesti murdeid praegu üldse on?
2011. aasta rahvaloendusel oli vastajail võimalus märkida ankeeti ka oma murdeoskus. Pisut alla 15% leidus neid inimesi, kes märkisid ära ühe murde. Kõige rohkem, u 87 000 juhul märgiti Võru murde oskust, sh märkis Setu murdekeelt u 12 500 inimest. Järgnes saarte murre: 24 500 inimest, sh 1320 inimest märkis ära Kihnu murdekeele. Ka Mulgi murde oskus väärib nimetamist, seda märkis 9700 inimest. Neid võib nimetada eesti keele olulisemateks ja elujõulisemateks murreteks. Kuid on ka teisi, nt Hiiu murdekeel jne. Tõenäoliselt oskaksid TÜ eesti murrete professor akadeemik Karl Pajusalu ja dr Jüri Viikberg EKIst siinkohal midagi huvipakkuvat lisada.
Kas lasteaedades ei peaks kohe maast madalast hakkama õpetama vähemalt paari võõrkeelt?
Esmalt märgin, et keeleõpe, sh varajane keeleõpe, ei ole kuulunud EKI uurimisteemade hulka. Kuid keeleõpe ja isikute mitmekeelsus on mind huvitanud. Eesti keele oskamise ja väärtustamise kõrval on äärmiselt tähtis võõrkeelte õpetamine-õppimine, s.t isiku mitmekeelsuse soodustamine. Uuringud näitavad, et mitmekeelsed inimesed, s.t mitme võõrkeele oskajad suhtuvad eesti keelde ja selle kasutamisse väga soosivalt.
Turu-uuringute ASi "Keelehoiakute uuringu" (2017) järgi jaguneb Eesti ühiskond varase keeleõppe küsimuses, s.t võõrkeelte (saksa, inglise või prantsuse keele) õpetamisega alustamises juba lasteaias – kahte leeri: sellel on nii pooldajaid kui ka vastaseid pea ühepalju. Toetan seisukohta, et võõrkeeli võiks juba lasteaias õpetada, kuid tingimusel, et see on lastele eakohane ja toimub mängu vahendusel. Kuna kõikidele lastele ei pruugi mitme võõrkeele varane õpe sobida, siis ei tohiks neid selleks sundida.
Uuringute andmetel tulevad mitmekeelsed inimesed eluga paremini toime, üldjuhul on nad tolerantsemad, loomingulisemad. On väidetud sedagi, et võõrkeeli oskav autotehase liinitöölinegi tuleb tööga paremini toime ning on ükskeelsest töölisest loomingulisem.
2015. a sügisel osalesin Saksamaal Düsseldorfis keelekonverentsil, kus teiste seas esines rahvusvahelise ettevõtte L'Oréal Luxe (ettevõte tegutseb 132 riigis) Saksamaa haru personalidirektor Thomas Riegel. Ettevõte panustab igal aastal oma ettevõtte töötajate keeleõppesse suuri summasid. L'Oréali tööle värbamisel eelistatakse intelligentseid, õpihimulisi ja uudishimulikke inimesi. Kasuks tuleb rahvusvaheline kogemus: akadeemilised õpingud välismaal ja/või rahvusvaheline töökogemus. Väga oluliseks peetakse mitme keele oskust, nt Saksa haruettevõttes soravat saksa ja inglise keele oskust ning plusse annab kolmanda võõrkeele, nt prantsuse keele oskus.
Nüüd kui ambitsioon eesti keele instituuti kellegagi liita on kõrvale jäetud, on otstarbekas küsida, kas instituudis tehtavat suurepärast vajalikku tööd on tõhusam ja otstarbekam teha iseseisvalt või liidetuna mõne suurema teadus-arendusasutuse külge.
Meenutuseks: liitumisettepaneku esitas esmalt Tartu ülikool, veidi hiljem ka Tallinna ülikool. Analüüsisime võimaliku liitumise plusse ja miinuseid, uurisime EKI-sarnaste Euroopa keeleinstitutsioonide olukorda, kohtusime TÜ, TLÜ ja HTMi esindajatega. Põhjaliku kaalumise tulemusena leidsime, et just iseseisva institutsioonina suudab EKI kõige paremini täita talle antud ülesandeid.
Esitan lühidalt ka põhjendused. Võimalik ühendamine tõukus Oki raportist, milles esitati ettepanek Eesti ülikoolide ja teadusasutuste ühendamiseks kolmeks suureks keskuseks eesmärgiga tõsta nende rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Raportis esines faktivigu (nt võrdlused Soome ja Taaniga) ning konkreetsed ühendamissoovitused olid langetatud kas hooletult või siis erapoolikult, ilma sisuliste põhjendusteta. Mida ühendamine osalistele andnuks, kuidas oleks "suurenenud mõlema rahvusvaheline konkurentsivõime ja majanduslik jätkusuutlikkus"?
EKI töödest ja ülesannetest sai eespool kõneldud. Üldistavalt on tegemist eesti keele alase uurimis- ja arendustööga, mis on vajalik riigi, hariduse ja kultuuri toimimiseks ning inimeste heaoluks. Kuna eesti keel ei ole inglise keelega võrreldav müügiartikkel (inglise keele õppematerjalid ja keelekursused), siis ei ole EKI eesmärk teistesse riikidesse laieneda ega nõnda eesti keelega kasumit teenida. EKI liitmine ei oleks aidanud suurendada ka ülikooli rahvusvahelist konkurentsivõimet. EKI-l puudub vajadus oma tuntust ülikooli kaudu tugevdada. EKI koostatud sõnaraamatuid kasutavad kümned tuhanded inimesed, keelenõu lehte külastatakse miljoneid kordi aastas. Enamik EKI tegevusest ei kuulu ülikoolide spetsiifikasse, seda isegi juhul, kui need ülesanded õigusaktidega kehtestatakse. Liitmise tagajärjel võivad kahaneda või isegi kaduda senised avalikud ühiskondlikud hüved (teenused).
Ülikoolide edaspidiste struktuurireformidega kahaneksid EKI põhitegevused ning aastatega võivad need marginaliseeruda. EKIarhiivide ja andmebaaside varalised õigused kuuluvad riigile – see tagab nende avaliku ja tasuta kättesaadavuse ka tulevikus. Samamoodi on paljude Euroopa riikide keelevara riigi vara, mida haldavad iseseisvad asutused, nt Soome, Rootsi, Taani, Island, Poola, Leedu, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Venemaa. Ülikooliga liitmise kogemus on Norras, kus 1990. aastatel liideti Oslo ülikooliga alguses iseseisvad olnud keeleinstitutsioonid. Aastate jooksul toimunud ülikoolisiseste reformide tagajärjel lahustus nende asutuste tegevus ülikooli muude ülesannete sekka ning kadus sõnaraamatute koostamise pädevus. Alates 2013. aastast tegeletakse Norras vigade likvideerimisega ning kaalutakse iseseisva keeleasutuse taasloomist. Ka läti keele instituudil Läti ülikooli allasutusena ei lähe just hästi. Kuid Islandil leiti u kümme aastat tagasi, et sõnaraamatute koostamise jms ei peaks tegelema Reykjavíki ülikool ning selliste ülesannete täitmiseks asutati oma instituut.
Liitumisel oleks kadunud üks kolmest Eesti (ja kogu maailma) keskusest, kus süstemaatiliselt eesti keele arendamise ja kestlikkuse tagamisega tegeletakse. Samuti oleks vähenenud instituudi nähtavus, sest ülikooli identiteet (ja kaubamärk) on domineeriv ning avalikkusele ei oleks selge, kust küsida keelenõu, kuidas kasutada keeleressursse veebis jne. Segama hakkaks ka sarnase nimega üksuse olemasolu ülikoolis, millest ei eristuta piisavalt. Kokkuvõttes on ühiskonna teenimine sellega takistatud ja EKI pika aja jooksul kujunenud mainet tuleb otsast peale edendada. Tegu ei ole ju pelgalt visuaalse märgiga, vaid kogu selle ümber oleva filosoofiaga. See on aastatepikkune pidev protsess. Ühiskonna teenimise võimalused nõrgeneksid.
EKI liitmine ülikooliga tähendanuks sedagi, et mõne aasta pärast oleks optimeerimiste tulemusena, struktuuriuuenduste käigus tööturult kadunud 30–40 iga päev eesti keelele pühendunud asjatundja ametikohta. Mõelgem tagasi XIX sajandi lõpu, XX sajandi algusele, mil Tartu ülikoolis oli vaid üks eesti keele lektori koht ning taotleti eesti keele professuuri.
EKI muutmine ülikooli struktuuriüksuseks ei tugevdanuks, vaid nõrgendanuks tema positsiooni oma ülesannete täitmisel.
Majanduslikust jätkusuutlikkusest. EKI on riigi teadus- ja arendusasutus, mille majanduslik kestlikkus tuleneb otseselt riigi rahastusest: kui see on piisav, siis on EKI jätkusuutlik. Kui riigil ei ole soovi valdkonda arendada, kui riik ise ei ole jätkusuutlik, siis ei ole seda ka EKI.
Oki aruande muudatusettepanekute kaugem eesmärk oli riigi kindlustamine ja arendamine, mis oleks "pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade". Kõnesolev liitmine ei oleks kuidagi selle eesmärgiga kooskõlas olnud.
Pean Tartu ülikooli vilistlasena ja Tartu elanikuna – töötan peamiselt Tallinnas, elan endiselt Tartus – lugu meie alma mater'ist, Eesti ainsast universitas'est. Eesti Vabariigi kodanikuna, eesti filoloogina ning EKI juhatajana tunnen vastutust nii eesti keele kui ka instituudi hea käekäigu eest. Eesti keele kestmiseks on mh vaja eesti keele uurimise ja arendamise töökohti, s.t eesti keelega iga päev tegelevate doktorikraadiga asjatundjate panust. Seega: Eesti, ülikoolide, EKI ning eesti keele kestlikkuse seisukohast on kõige arukam EKI iseseisev tegutsemine.
Tartu ülikooli ja EKI vahel on 2005. aastal sõlmitud koostööleping, mida on mõne aasta eest uuendatud ning mis on – vähemalt EKI poolt vaadates – alati tulemuslikult toiminud.
Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus (kuuludes haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse), mille sünniaastana on kokkuleppeliselt tähistatud 1947. aastat, mil kinnitati toonase keele ja kirjanduse instituudi (KKI) koosseis. Kuid EKI (KKI) eellaseks võiks pidada ka Eesti esimese iseseisvusaja lõpul, aprillis 1940 asutatud Eesti murdeuurimise instituuti, mille Nõukogude võim üsna pea sulges. 1993. a nimetati KKI Eesti Keele Instituudiks.
Mõnikord aetakse segi Eesti Keele Instituut (EKI) ja Eesti Instituut. Viimane on rajatud kodanikualgatusena 1989. aastal Lennart Mere initsiatiivil.
EKI on keelevaldkonna traditsioonidega kompetentsikeskus, mis täidab mh riiklikke ülesandeid.
• Kõigepealt sõnaraamatute koostamine. EKIs tegeldakse sõnaraamatute koostamisega, nii ükskeelsete eesti keele sõnaraamatutega, nt seletav sõnaraamat, õigekeelsussõnaraamat, sõnade päritolu selgitav e etümoloogiasõnaraamat, võõrsõnastikud, slängisõnaraamatud, murrete sõnaraamatud jne, kui ka kakskeelsete sõnaraamatutega. Kõik sõnaraamatud vananevad mingi aja jooksul: ükski elav keel ei saa lõplikult valmis, vaid muutub, seetõttu vajavad uuendamist ka sõnaraamatud.
• Veel on EKI ülesandeks eesti kirjakeele normi tagamine, mille seaduse järgi sätestab instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat. Praegu on veel kirjakeele normi aluseks ÕS 2013, peagi ilmub ÕS 2018.
• Samuti on EKI pakutav avalik tasuta keelenõuanne, sh nimenõuanne. EKI keelekorraldajad annavad kõigile huvilistele eesti keele alast nõu: tööpäeval on soovijail selle saamiseks võimalik helistada keelenõusse telefonil 631 3731. Jõudumööda antakse keelenõu ka e-posti teel. Lisaks sellele jagavad EKI asjatundjad isiku- ja kohanimede alaseid nõuandeid ning soovitusi. Samuti korraldatakse regulaarselt keeleteemalisi täienduskoolitusi, sh selge keele teemalisi koolitusi.
• EKI on määratud nimeteaduslikuks usaldusasutuseks (valitsuse korraldus 2005. a), kelle ülesanne on anda nimede asjus eksperdihinnanguid ning korraldada kohanimede sihtuuringuid. Näiteks haldusreformi käigus on küsitud kohanimede alast nõu. Hiljuti ilmus mitme partneriga koostöös "Eesti kohanimeraamat", koostamisel on perekonnanimede raamat.
• Üleriigilise terminoloogiatöö koordineerimine. Seni on EKIs tegeldud mitmekeelse terminibaasi Esterm haldamisega ja selle kõrval nõustatud iseseisvaid terminitöörühmi. Euroopa Komisjon on avaldanud soovi, et Euroopa Liidu tõlketöös võiks EKIst kujuneda vajalike terminite eestindamise koordineerimise keskus.
• Kõnesüntees ehk eestikeelse kirjaliku teksti muutmine arvuti abil kõneks. Sihtrühmaks on nii erivajadustega inimesed (nt vaegnägijad), kui ka tavatarbijad, kes lasevad endale mingit teksti ette lugeda. EKI uurimistöö tulemusi on rakendatud ERRi subtiitrite helindamisel, Elisa raamatu koostamisel jm, samuti on potentsiaali keeleõppijate e-teenuste arendamisel (eri keeleoskustasemete õppesõnaraamatud).
• Arvestataval tasemel on vana kirjakeele uurimine (keeleajalugu). Tegeldakse ka keeleainese kogumise ja arhiveerimisega.
EKI ei tegele tasemeõppega, kuid korraldab oma valdkonnas täienduskoolitusi.
Intervjuu ilmus Sirbis. | Eesti Keele Instituudi direktor: eesti keel vajab järjepidevat arendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti on rahvusriik. Rahvuse tunnuseks on tema keel. Keel on tarvilik vara, nagu meie loodus, maavarad, Läänemeri ja inimesed, kes seda keelt kasutavad. Igale varale on vaja hoidjat ja järelevaatajat, sest laokil vara kipub lagunema ja tassitakse lihtsalt laiali. Et eesti keelt laiali ei tassitaks, on meil olemas Eesti Keele Instituut, lühendatult EKI. See on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Instituudis uuritakse tänapäeva eesti keelt, eesti keele ajalugu, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli.
Lähenemas on ka valimised ja järjest rohkem poliitilisi jõude võtab jutuks ka keelepoliitika muudatused. Vahelduseks on hea poliitikute kõrval lasta ka spetsialistide arvamusel kõlada.
Nüüd, mil EKI kuhugi-kellegi alla liitmine ja ühendamine on aktuaalsuse kaotanud, on mõistlik rahulikult rääkida instituudi direktori dr Tõnu Tenderiga eesti keele olukorrast ja instituudi olevast ja tulevast, sekka ka minevast ning sellest, kas oma ülesannete täitmiseks on optimaalne eksistentsi vorm institutsionaalne iseseisvus või mitte.
Kui keegi küsib keeleteadlase käest, missugune on meie isamaal emakeele seis, siis kuidas teadlane sellele vastab?
Tõnu Tender: Hinnang sõltub vastajast. Sõnadega emakeel ja isamaa kõlksub kokku meie ajalugu ja keelekultuuri, olemust ning hoiakuid iseloomustav tegusõna – muretsema. Meile on olemuslik muretseda nähtuste pärast ka siis, kui nendega on kõik hästi või peaaegu hästi. Teiste keelte ja kultuuride esindajad ei pruugi sellest alati aru saada. Näiteks Pádraig Ó Riagáin Dublini ülikooli Trinity kolledžist, kes retsenseeris 2003. a lõpul "Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010)" projekti ning oli Euroopa Nõukogu keelepoliitika eksperdina seotud Eesti keelehariduspoliitika profiili e ülevaate koostamisega (2008–2011). Tema hinnangul on eestlastel oma riik ning eesti keelel riigikeele staatus ja meie (keelestrateegia) keskendumine eesti keelele, mure eesti keele tuleviku pärast jäi talle tõenäoliselt mõistetamatuks.
Leidub neid, kes peavad praegust eesti keele olukorda normaalseks või heaks. Kuid mitmed asjatundjad arvavad, et kui kaotame eesti keele positsiooni kõrghariduses ja teaduses, kui ei looda enam uut eestikeelset terminoloogiat, siis hakkab see mõjutama ja murendama eesti keele teisi valdkondi. Seetõttu on oluline leida kõrghariduses tasakaal eesti ja võõrkeel(t)e vahel. Eestisse saabuvatele inimestele (vahetusüliõpilased, külalisõppejõud jt) võiksime senisest rohkem eesti keelt ja kultuuri tutvustada. Rahvusvahelistumine on tähendanud kitsalt vaid ingliskeelset õppekava, kuid kui ülikoolis õpivad eestikeelsel õppekaval paljude rahvaste esindajad, siis ei ole see õiguslikus mõistes rahvusvaheline.
1872. aastal arvas Jakob Hurt, et eestlastel pole eestikeelset universiteeti e ülikooli tarvis, me ei jõuaks seda üleval pidada – selleks ei jätku meil vaimujõudu ega raha, aga kui tulevased põlved kunagi oma ülikooli siiski vajalikuks ning võimalikuks peavad, siis peab see sündima. Ja umbes poole sajandi pärast eestikeelne ülikool asutatigi … Paraku on Jakob Hurda toonased sõnad eestikeelse ülikooli ülalpidamise keerukuse kohta päevakajaliseks osutunud.
Tulenedes eelnevast: milline on praegu eesti keele olukord?
Olukord eesti keele kasutusvaldkondades (eesti keele allkeelte puhul) on erinev. Tavaliselt on eristatud keelt kui süsteemi ning keele kasutajaskonda. Eesti keele kui süsteemi olukord on suhteliselt hea: eesti keel on arenenud kultuurkeel. Iseasi on olukord eesti keele kasutajaskonna seas, inimeste suhtumine eesti keelesse ning sellest johtuvalt selle kasutamine (või tõrjumine) eri valdkondades, sh kõrghariduses, tehnoloogias, popkultuuris jne. Kas ja kui palju me eesti keelt oskame, väärtustame ning selle võimalusi ja rikkusi kasutame? Või hindame ja pisendame ebaolulisemaks, koguni väärtusetuks. Eesti keele kasutamine sõltub inimeste hoiakust ja soovist seda eri elualadel ja valdkondades kasutada. Ei tohi unustada sedagi, et iga kaunis aed vajab pidevat hoolt: ka eesti keel vajab järjepidevat arendamist.
Ikka ja jälle väidetakse, et eesti keel on üks maailma raskemaid keeli.
Kui väidaksime, et Misso on Eesti kõige kaugem koht, siis oleks see väga kummaline, sest kaugus sõltub vaatepunktist. Tallinnast paikneb Misso kaugel, kuid Võru linnast vaadatuna mitte. Nõnda on ka eesti keel mõnele raskem, teistele kergem õppida. Õpitava keele tulemuslikkus, sh kiirus sõltub mh õppija emakeelest, selle kaugusest või lähedusest õpitavale (siin: eesti) keelele, inimese õpioskustest, motivatsioonist, võimalusest ja soovist õpitavat keelt kasutada jne. Eesti keel nagu soome keelgi kuulub soome-ugri, kuid suur osa Euroopa keeltest indoeuroopa keelkonda.
Mõne aasta eest tutvustati meie pressis põgusalt ning segaselt USA välisteenistuse instituudi (FSI) koostatud maailma raskeimate keelte pingerida. Meie ajakirjanduses väidetu põhjal olevat maailma kümme raskeimat keelt: 1) jaapani, 2) hiina, 3) korea, 4) araabia, 5) eesti, 6) soome, 7) ungari, 8) mongoli, 9) vietnami ja 10) tai keel. Nt jaapani, hiina ja korea keele õppimiseks kuluvat 2200 tundi (ülevaates puudus täpsustus, et lähtuti ingliskeelsetest ameeriklastest ega selgitatud, millise keeleoskustasemeni nende õppetundidega jõutakse; selgusetuks jäi seegi, et kui kolme keele (jaapani, hiina, araabia) õppimiseks kulub 2200 tundi, siis miks peetakse jaapani keelt hiina ja araabia keelest keerulisemaks jne). Eesti, soome jne keele õppimiseks kuluvat (ameeriklasel) 1100 tundi, esitatud loogika järgi on need nt jaapani ja hiina keelest kaks korda kergemad. FSI ülevaates on lähtutud ingliskeelsetest ameeriklastest ning seda üldistust ei saa automaatselt üle kanda mõne teise emakeelega keeleõppijatele. (Lugeja võiks mõelda sellelegi, kas ameeriklasele on eesti keele õppimine sama raske kui inglise keele õpe eestlasele.)
Kõik keeled on võõrkeelena õppides mingites nüanssides rasked ja eripärased. 14 käänet ning laadivaheldus ei muuda eesti keelt veel maailma üheks keerulisemaks keeleks.
Maailma keeli võib võrrelda mägedega, mille profiil on erinev. Näiteks inglise keel (õigupoolest selle lihtsustunud variant) on algul (kesktasemeni) suhteliselt kerge, kuid inglise keeles (ning igas teiseski keeles) tippu jõudmiseks on vaja palju tööd teha ja vaeva näha. Seega ei ole ma nõus nendega, kes peavad eesti keelt hirmkeeruliseks. Leidub väga palju näiteid, kus välismaalasest õppija on eesti keele suhteliselt ruttu ning ladusalt ära õppinud.
President Ilves kuulutas omal ajal välja ühiskonnas suurt resonantsi tekitanud sõnause. Mida teie arvate keelevõistlustest?
Uute sõnade võistlustest nimetaksin esmalt 1972. aastal Emakeele Seltsi korraldatud ettevõtmist, mille tulemusena tulid eesti keeles käibele sõnad eirama, kohuke, linnak, pardel, selve, sõõrik, taidlema jt.
2002. aastal korraldasid Euroopa Liidu teabekeskus, Emakeele Selts, haridusministeerium, Eesti õigustõlke keskus ja Postimees sõnavõistluse, et leida ladusaid, täpseid ja eestipäraseid sõnu tosina mõiste tarvis, mis olid elus juba igapäevased, kuid millel ei olnud veel head eesti vastet. Toona võitsid sõnad: lõimimine, lõiming ([Euroopa] integratsioon asemel), mestimine (twinning), täisleppimatus(nulltolerants), üleilmastumine (globaliseerumine), tõukefondid(struktuurifondid), vabaühendus (valitsusväline organisatsioon), rakkerühm (task force), lähimus, lähimuspõhimõte (subsidiaarsus) jt.
President Toomas Hendrik Ilves on keelehuviline inimene, kes kuulus mh 2002. a sõnavõistluse žüriisse ning keda on innustanud Johannes Aaviku keeleuuenduslik tegevus. Presidendi algatatud 2010. a sõnausest on meie keelekäibesse tulnud kestlik (sustainable, jätkusuutlik), kärgpere (sinu-minu ja meie lapsed), taristu(infrastruktuur), vabakond (kolmas sektor) jt; 2014. a sõnausest: nuhvel, nutistu (asjade internet), nöha (nohu ja köha), sujundama(streamline) jms.
Sõnavõistlusi on korraldanud teisedki: nt Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali (HÕFF), Eesti Ulmeühingu ja EKI sõnavõistlus (2018), mille võitsid sõnad uitulme (slipstream) ja rapper (slasher). Sealt pärineb ka võluvik (fantasy).
Uute sõnade leidmise kõrval on sõnavõistluste eesmärgiks kaasata ja innustada üldsust sõnaloomesse. Sõnaused on huvitavaid tulemusi andnud, seega on need ettevõtmised edukad olnud.
Kuid ehk tuleks tasakaalu huvides nimetada ka üht äpardust, mida meenutas mulle hiljuti üks keeletundlik kaitseväelane. Mõne aasta eest hangiti roomik-lahingumasinaid ning neile otsiti sõnavõistlusel sobivat eesti vastet. Sõna leiti ning selle autor pälvis auhinna. Alles hiljem selgus, et see sõna "ei lähe kohe mitte" – ajaloolased märkasid, et uudissõna kattub ühe II maailmasõja aegse kõrge sõjaväelase ning SSi funktsionääri perekonnanimega.
Amerikanismid, anglitsismid, varasemalt germanismid ja russitsismid, kindlasti fennismid, samuti ka rootsi laensõnad eesti keeles, mida on lähemalt uurinud akadeemik Huno Rätsep. Ega emakeel arenebki vist pidevalt teiste keelte mõjuväljas.
Sõnade päritolu, laensõnad on äärmiselt põnev keelenähtus. Küllap on sõnavara laenamine pea kõikidele rahvastele-keeltele-kultuuridele omane. Uusi nähtusi ja asju on vaja märgistada. Erandiks on ehk maailma isoleeritud paikades – nt Amazonase vihmametsades – elavad rahvakillud ja nende keeled. Kui puudub side muu maailmaga, teiste rahvaste ja keeltega, siis puuduvad ka laensõnad. Laensõnadest ei ole priid ka suure kõnelejaskonnaga keeled, sh inglise või vene keel. Eesti keel on eri ajaperioodidel teistest keeltest-kultuuridest enamasti uute mõistete ja nähtuste tähistamiseks sõnu laenanud, need on piltlikult väljendudes oma keelemahladega läbi seeditud ning kodustatud. On juhtunud sedagi, et eesti keeles oli mõne nähtuse või asja tähistamiseks omasõna olemas, kuid laensõna on selle kõrvale tõrjunud.
Akadeemik Huno Rätsep on väljapaistev õpetlane: tema kirjutised on sisutihedad ning Tartu ülikoolis esitatud sõnavara ajaloo loengud olid äärmiselt paeluvad, neis tutvustas ta ka teiste lingvistide uurimistulemusi. Lugupeetud akadeemikul täitus 2017. a detsembri lõpul 90. eluaasta, kuid ta on endiselt vaimselt väga ergas ning keeleteaduse saavutustega hästi kursis.
Normikeel ja tänavakeel, kumb neist on see õigem? Kui suur lõhe nende vahel valitseb?
Elavate keelte seas ei leidu üht üldist, ühtset ja homogeenset keelt. Kõik keeled, sh eesti keel, esinevad mitmel kujul. Normikeel on kuulunud parnassile, seda on peetud teistest keelekujudest prestiižsemaks.
On ka teisi arvamusi. Wimbergi luuletus "Maanteede eesti keel" kõneleb sellest, et päris eesti keel ei esine kooliõpikuis ega sõnaraamatuis, vaid seda kõnelevad inimesed maanteedel, poe taga jm.
EKIs tegeleme mõlema keelekujuga, õigupoolest paljude keelekujudega: õigekeelsussõnaraamatu ehk ÕSi viimane versioon on kirjakeele normi alus, murdesõnaraamatud talletavad meie paikkondlike keelekujusid, eesti keele seletav sõnaraamat selgitab tegelikkuses kasutatavaid väljendeid jne. Eri keelekujud on loomulikud, teatavas kontekstis õiged ning vajalikud.
Kui palju eesti murdeid praegu üldse on?
2011. aasta rahvaloendusel oli vastajail võimalus märkida ankeeti ka oma murdeoskus. Pisut alla 15% leidus neid inimesi, kes märkisid ära ühe murde. Kõige rohkem, u 87 000 juhul märgiti Võru murde oskust, sh märkis Setu murdekeelt u 12 500 inimest. Järgnes saarte murre: 24 500 inimest, sh 1320 inimest märkis ära Kihnu murdekeele. Ka Mulgi murde oskus väärib nimetamist, seda märkis 9700 inimest. Neid võib nimetada eesti keele olulisemateks ja elujõulisemateks murreteks. Kuid on ka teisi, nt Hiiu murdekeel jne. Tõenäoliselt oskaksid TÜ eesti murrete professor akadeemik Karl Pajusalu ja dr Jüri Viikberg EKIst siinkohal midagi huvipakkuvat lisada.
Kas lasteaedades ei peaks kohe maast madalast hakkama õpetama vähemalt paari võõrkeelt?
Esmalt märgin, et keeleõpe, sh varajane keeleõpe, ei ole kuulunud EKI uurimisteemade hulka. Kuid keeleõpe ja isikute mitmekeelsus on mind huvitanud. Eesti keele oskamise ja väärtustamise kõrval on äärmiselt tähtis võõrkeelte õpetamine-õppimine, s.t isiku mitmekeelsuse soodustamine. Uuringud näitavad, et mitmekeelsed inimesed, s.t mitme võõrkeele oskajad suhtuvad eesti keelde ja selle kasutamisse väga soosivalt.
Turu-uuringute ASi "Keelehoiakute uuringu" (2017) järgi jaguneb Eesti ühiskond varase keeleõppe küsimuses, s.t võõrkeelte (saksa, inglise või prantsuse keele) õpetamisega alustamises juba lasteaias – kahte leeri: sellel on nii pooldajaid kui ka vastaseid pea ühepalju. Toetan seisukohta, et võõrkeeli võiks juba lasteaias õpetada, kuid tingimusel, et see on lastele eakohane ja toimub mängu vahendusel. Kuna kõikidele lastele ei pruugi mitme võõrkeele varane õpe sobida, siis ei tohiks neid selleks sundida.
Uuringute andmetel tulevad mitmekeelsed inimesed eluga paremini toime, üldjuhul on nad tolerantsemad, loomingulisemad. On väidetud sedagi, et võõrkeeli oskav autotehase liinitöölinegi tuleb tööga paremini toime ning on ükskeelsest töölisest loomingulisem.
2015. a sügisel osalesin Saksamaal Düsseldorfis keelekonverentsil, kus teiste seas esines rahvusvahelise ettevõtte L'Oréal Luxe (ettevõte tegutseb 132 riigis) Saksamaa haru personalidirektor Thomas Riegel. Ettevõte panustab igal aastal oma ettevõtte töötajate keeleõppesse suuri summasid. L'Oréali tööle värbamisel eelistatakse intelligentseid, õpihimulisi ja uudishimulikke inimesi. Kasuks tuleb rahvusvaheline kogemus: akadeemilised õpingud välismaal ja/või rahvusvaheline töökogemus. Väga oluliseks peetakse mitme keele oskust, nt Saksa haruettevõttes soravat saksa ja inglise keele oskust ning plusse annab kolmanda võõrkeele, nt prantsuse keele oskus.
Nüüd kui ambitsioon eesti keele instituuti kellegagi liita on kõrvale jäetud, on otstarbekas küsida, kas instituudis tehtavat suurepärast vajalikku tööd on tõhusam ja otstarbekam teha iseseisvalt või liidetuna mõne suurema teadus-arendusasutuse külge.
Meenutuseks: liitumisettepaneku esitas esmalt Tartu ülikool, veidi hiljem ka Tallinna ülikool. Analüüsisime võimaliku liitumise plusse ja miinuseid, uurisime EKI-sarnaste Euroopa keeleinstitutsioonide olukorda, kohtusime TÜ, TLÜ ja HTMi esindajatega. Põhjaliku kaalumise tulemusena leidsime, et just iseseisva institutsioonina suudab EKI kõige paremini täita talle antud ülesandeid.
Esitan lühidalt ka põhjendused. Võimalik ühendamine tõukus Oki raportist, milles esitati ettepanek Eesti ülikoolide ja teadusasutuste ühendamiseks kolmeks suureks keskuseks eesmärgiga tõsta nende rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Raportis esines faktivigu (nt võrdlused Soome ja Taaniga) ning konkreetsed ühendamissoovitused olid langetatud kas hooletult või siis erapoolikult, ilma sisuliste põhjendusteta. Mida ühendamine osalistele andnuks, kuidas oleks "suurenenud mõlema rahvusvaheline konkurentsivõime ja majanduslik jätkusuutlikkus"?
EKI töödest ja ülesannetest sai eespool kõneldud. Üldistavalt on tegemist eesti keele alase uurimis- ja arendustööga, mis on vajalik riigi, hariduse ja kultuuri toimimiseks ning inimeste heaoluks. Kuna eesti keel ei ole inglise keelega võrreldav müügiartikkel (inglise keele õppematerjalid ja keelekursused), siis ei ole EKI eesmärk teistesse riikidesse laieneda ega nõnda eesti keelega kasumit teenida. EKI liitmine ei oleks aidanud suurendada ka ülikooli rahvusvahelist konkurentsivõimet. EKI-l puudub vajadus oma tuntust ülikooli kaudu tugevdada. EKI koostatud sõnaraamatuid kasutavad kümned tuhanded inimesed, keelenõu lehte külastatakse miljoneid kordi aastas. Enamik EKI tegevusest ei kuulu ülikoolide spetsiifikasse, seda isegi juhul, kui need ülesanded õigusaktidega kehtestatakse. Liitmise tagajärjel võivad kahaneda või isegi kaduda senised avalikud ühiskondlikud hüved (teenused).
Ülikoolide edaspidiste struktuurireformidega kahaneksid EKI põhitegevused ning aastatega võivad need marginaliseeruda. EKIarhiivide ja andmebaaside varalised õigused kuuluvad riigile – see tagab nende avaliku ja tasuta kättesaadavuse ka tulevikus. Samamoodi on paljude Euroopa riikide keelevara riigi vara, mida haldavad iseseisvad asutused, nt Soome, Rootsi, Taani, Island, Poola, Leedu, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Venemaa. Ülikooliga liitmise kogemus on Norras, kus 1990. aastatel liideti Oslo ülikooliga alguses iseseisvad olnud keeleinstitutsioonid. Aastate jooksul toimunud ülikoolisiseste reformide tagajärjel lahustus nende asutuste tegevus ülikooli muude ülesannete sekka ning kadus sõnaraamatute koostamise pädevus. Alates 2013. aastast tegeletakse Norras vigade likvideerimisega ning kaalutakse iseseisva keeleasutuse taasloomist. Ka läti keele instituudil Läti ülikooli allasutusena ei lähe just hästi. Kuid Islandil leiti u kümme aastat tagasi, et sõnaraamatute koostamise jms ei peaks tegelema Reykjavíki ülikool ning selliste ülesannete täitmiseks asutati oma instituut.
Liitumisel oleks kadunud üks kolmest Eesti (ja kogu maailma) keskusest, kus süstemaatiliselt eesti keele arendamise ja kestlikkuse tagamisega tegeletakse. Samuti oleks vähenenud instituudi nähtavus, sest ülikooli identiteet (ja kaubamärk) on domineeriv ning avalikkusele ei oleks selge, kust küsida keelenõu, kuidas kasutada keeleressursse veebis jne. Segama hakkaks ka sarnase nimega üksuse olemasolu ülikoolis, millest ei eristuta piisavalt. Kokkuvõttes on ühiskonna teenimine sellega takistatud ja EKI pika aja jooksul kujunenud mainet tuleb otsast peale edendada. Tegu ei ole ju pelgalt visuaalse märgiga, vaid kogu selle ümber oleva filosoofiaga. See on aastatepikkune pidev protsess. Ühiskonna teenimise võimalused nõrgeneksid.
EKI liitmine ülikooliga tähendanuks sedagi, et mõne aasta pärast oleks optimeerimiste tulemusena, struktuuriuuenduste käigus tööturult kadunud 30–40 iga päev eesti keelele pühendunud asjatundja ametikohta. Mõelgem tagasi XIX sajandi lõpu, XX sajandi algusele, mil Tartu ülikoolis oli vaid üks eesti keele lektori koht ning taotleti eesti keele professuuri.
EKI muutmine ülikooli struktuuriüksuseks ei tugevdanuks, vaid nõrgendanuks tema positsiooni oma ülesannete täitmisel.
Majanduslikust jätkusuutlikkusest. EKI on riigi teadus- ja arendusasutus, mille majanduslik kestlikkus tuleneb otseselt riigi rahastusest: kui see on piisav, siis on EKI jätkusuutlik. Kui riigil ei ole soovi valdkonda arendada, kui riik ise ei ole jätkusuutlik, siis ei ole seda ka EKI.
Oki aruande muudatusettepanekute kaugem eesmärk oli riigi kindlustamine ja arendamine, mis oleks "pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade". Kõnesolev liitmine ei oleks kuidagi selle eesmärgiga kooskõlas olnud.
Pean Tartu ülikooli vilistlasena ja Tartu elanikuna – töötan peamiselt Tallinnas, elan endiselt Tartus – lugu meie alma mater'ist, Eesti ainsast universitas'est. Eesti Vabariigi kodanikuna, eesti filoloogina ning EKI juhatajana tunnen vastutust nii eesti keele kui ka instituudi hea käekäigu eest. Eesti keele kestmiseks on mh vaja eesti keele uurimise ja arendamise töökohti, s.t eesti keelega iga päev tegelevate doktorikraadiga asjatundjate panust. Seega: Eesti, ülikoolide, EKI ning eesti keele kestlikkuse seisukohast on kõige arukam EKI iseseisev tegutsemine.
Tartu ülikooli ja EKI vahel on 2005. aastal sõlmitud koostööleping, mida on mõne aasta eest uuendatud ning mis on – vähemalt EKI poolt vaadates – alati tulemuslikult toiminud.
Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus (kuuludes haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse), mille sünniaastana on kokkuleppeliselt tähistatud 1947. aastat, mil kinnitati toonase keele ja kirjanduse instituudi (KKI) koosseis. Kuid EKI (KKI) eellaseks võiks pidada ka Eesti esimese iseseisvusaja lõpul, aprillis 1940 asutatud Eesti murdeuurimise instituuti, mille Nõukogude võim üsna pea sulges. 1993. a nimetati KKI Eesti Keele Instituudiks.
Mõnikord aetakse segi Eesti Keele Instituut (EKI) ja Eesti Instituut. Viimane on rajatud kodanikualgatusena 1989. aastal Lennart Mere initsiatiivil.
EKI on keelevaldkonna traditsioonidega kompetentsikeskus, mis täidab mh riiklikke ülesandeid.
• Kõigepealt sõnaraamatute koostamine. EKIs tegeldakse sõnaraamatute koostamisega, nii ükskeelsete eesti keele sõnaraamatutega, nt seletav sõnaraamat, õigekeelsussõnaraamat, sõnade päritolu selgitav e etümoloogiasõnaraamat, võõrsõnastikud, slängisõnaraamatud, murrete sõnaraamatud jne, kui ka kakskeelsete sõnaraamatutega. Kõik sõnaraamatud vananevad mingi aja jooksul: ükski elav keel ei saa lõplikult valmis, vaid muutub, seetõttu vajavad uuendamist ka sõnaraamatud.
• Veel on EKI ülesandeks eesti kirjakeele normi tagamine, mille seaduse järgi sätestab instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat. Praegu on veel kirjakeele normi aluseks ÕS 2013, peagi ilmub ÕS 2018.
• Samuti on EKI pakutav avalik tasuta keelenõuanne, sh nimenõuanne. EKI keelekorraldajad annavad kõigile huvilistele eesti keele alast nõu: tööpäeval on soovijail selle saamiseks võimalik helistada keelenõusse telefonil 631 3731. Jõudumööda antakse keelenõu ka e-posti teel. Lisaks sellele jagavad EKI asjatundjad isiku- ja kohanimede alaseid nõuandeid ning soovitusi. Samuti korraldatakse regulaarselt keeleteemalisi täienduskoolitusi, sh selge keele teemalisi koolitusi.
• EKI on määratud nimeteaduslikuks usaldusasutuseks (valitsuse korraldus 2005. a), kelle ülesanne on anda nimede asjus eksperdihinnanguid ning korraldada kohanimede sihtuuringuid. Näiteks haldusreformi käigus on küsitud kohanimede alast nõu. Hiljuti ilmus mitme partneriga koostöös "Eesti kohanimeraamat", koostamisel on perekonnanimede raamat.
• Üleriigilise terminoloogiatöö koordineerimine. Seni on EKIs tegeldud mitmekeelse terminibaasi Esterm haldamisega ja selle kõrval nõustatud iseseisvaid terminitöörühmi. Euroopa Komisjon on avaldanud soovi, et Euroopa Liidu tõlketöös võiks EKIst kujuneda vajalike terminite eestindamise koordineerimise keskus.
• Kõnesüntees ehk eestikeelse kirjaliku teksti muutmine arvuti abil kõneks. Sihtrühmaks on nii erivajadustega inimesed (nt vaegnägijad), kui ka tavatarbijad, kes lasevad endale mingit teksti ette lugeda. EKI uurimistöö tulemusi on rakendatud ERRi subtiitrite helindamisel, Elisa raamatu koostamisel jm, samuti on potentsiaali keeleõppijate e-teenuste arendamisel (eri keeleoskustasemete õppesõnaraamatud).
• Arvestataval tasemel on vana kirjakeele uurimine (keeleajalugu). Tegeldakse ka keeleainese kogumise ja arhiveerimisega.
EKI ei tegele tasemeõppega, kuid korraldab oma valdkonnas täienduskoolitusi.
Intervjuu ilmus Sirbis.
### Response:
Eesti Keele Instituudi direktor: eesti keel vajab järjepidevat arendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui harilikult selgub selle sõidu võitja suure grupi finišis - Jaan Kirsipuu on selle võitnud koguni neli korda - siis seekord selgitasid sõidu võitja kolm meest, kirjutab Marathon100. Võidu võttis sakslane Nico Denz (AG2R La Mondiale), sama ajaga olid vastavalt teine ja kolmas belglane Lennert Teugels Cibel - Cebon) ja šveitslane Gian Friesecke (Team Vorarlberg Santic).
Taaramäe lõpetas sõidu võitjast 2.08 hiljem. Sõidu lõpetas vaid 46 ratturit. | Taaramäe sai Prantsusmaal toimunud ühepäevasõidul 22. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui harilikult selgub selle sõidu võitja suure grupi finišis - Jaan Kirsipuu on selle võitnud koguni neli korda - siis seekord selgitasid sõidu võitja kolm meest, kirjutab Marathon100. Võidu võttis sakslane Nico Denz (AG2R La Mondiale), sama ajaga olid vastavalt teine ja kolmas belglane Lennert Teugels Cibel - Cebon) ja šveitslane Gian Friesecke (Team Vorarlberg Santic).
Taaramäe lõpetas sõidu võitjast 2.08 hiljem. Sõidu lõpetas vaid 46 ratturit.
### Response:
Taaramäe sai Prantsusmaal toimunud ühepäevasõidul 22. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andrus Raadik tegi Soome kevadise üheksanda klubi vastu silmapaistva mängu, kirjutab Võrkpall24. Eestlane realiseeris 20 tõstest suisa 13 ja ei eksinud servi vastuvõtul kordagi. Tasuks 13 punkti ja kogu mängu parim efektiivsusnäitaja +10. Kokkolale tõi ekspärnakas Edvarts Buivids 15 punkti (+7).
Savo kerkis 9 punktiga liiga ainuliidriks, Sastamala VaLePa-l on 8, ühe mängu vähem pidanud Loimaal 6 ja Oliver Lüütsepa juhendataval Akaal 5 punkti.
Diagonaalründaja Kertu Laak tegi suurepärase sissejuhatuse naiste Soome liigale, kogudes Salo LP Viesti 3:1 (23, -21, 14, 23) võidumängus Orivesi linna vastu üleplatsimängijana 21 punkti (+13). | Mängu efektiivseimaks tõusnud Raadik aitas Savo Soome liiga liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andrus Raadik tegi Soome kevadise üheksanda klubi vastu silmapaistva mängu, kirjutab Võrkpall24. Eestlane realiseeris 20 tõstest suisa 13 ja ei eksinud servi vastuvõtul kordagi. Tasuks 13 punkti ja kogu mängu parim efektiivsusnäitaja +10. Kokkolale tõi ekspärnakas Edvarts Buivids 15 punkti (+7).
Savo kerkis 9 punktiga liiga ainuliidriks, Sastamala VaLePa-l on 8, ühe mängu vähem pidanud Loimaal 6 ja Oliver Lüütsepa juhendataval Akaal 5 punkti.
Diagonaalründaja Kertu Laak tegi suurepärase sissejuhatuse naiste Soome liigale, kogudes Salo LP Viesti 3:1 (23, -21, 14, 23) võidumängus Orivesi linna vastu üleplatsimängijana 21 punkti (+13).
### Response:
Mängu efektiivseimaks tõusnud Raadik aitas Savo Soome liiga liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhidistantsil Paidest Türile haaras avameetritest juhtohjad enda kätte keenialane Ibrahim Mukunga, võites kõik neli vahefinišit ja oli ka võitjana finišis.
Poolel distantsil suutis Kaur Kivistik küll natuke vahet vähendada aga Mukungal oli veel üks käik varuks. Lõpuaeg 40.45,2 jääb tema enda nimel olevale rajarekordile alla kõigest 15 sekundiga. Teisena lõpetas Kaur Kivistik, kolmas oli Ilja Nikolajev, neljas Roman Fosti, viies Ülari Kais ning kuues Jaanus Kallaste.
Selle tulemusega saavutas Mukunga oma neljanda Paide-Türi rahvajooksu võidu. Temast rohkem, viis võitu, on vaid välja jooksnud Vjatšeslav Košelev.
Naiste arvestuses eelmisel aastal kuuekilomeetrise distantsi võitnud Luna-Aleksandra Lagoda oli seekord stardis juba põhidistantsil. Terve distantsi vältel parimate meesjooksjatega reipalt sammu pidanud noorjooksja, kes tähistab homme 14. sünnipäeva, lõpetas absoluutarvestuse 19. kohaga. Koha kahekümne parema hulgas on enne teda välja jooksnud vaid Jekaterina Patjuk. Teise koha sai Kaisa Kukk ning kolmandana lõpetas Kaia Lepik.
Kirnast stardi saanud 6,5 km distantsi võitis kindlalt nagu eelmiselgi aastal Olavi Allase ajaga 19.42,6. Teise koha sai Teet Kokk, kes kaotas 32,8 sekundiga. Kolmandana finišeeris Mardo Lundver, kes veel poolel võistlusmaal pakkus tihedat konkurentsi võitjale Olavi Allasele.
Parim naine oli absoluutarvesestus kümnenda kohaga lõpetanud Kelly Nevolihhin, kes vahetas oma eelmise aasta teise koha võidu vastu. Naiste teise koha sai Jekaterina Mirotvortseva ning kolmanda lõpetas Tiina Kala. | Paide-Türi rahvajooksu võitsid Ibrahim Mukunga ja Luna-Aleksandra Lagoda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhidistantsil Paidest Türile haaras avameetritest juhtohjad enda kätte keenialane Ibrahim Mukunga, võites kõik neli vahefinišit ja oli ka võitjana finišis.
Poolel distantsil suutis Kaur Kivistik küll natuke vahet vähendada aga Mukungal oli veel üks käik varuks. Lõpuaeg 40.45,2 jääb tema enda nimel olevale rajarekordile alla kõigest 15 sekundiga. Teisena lõpetas Kaur Kivistik, kolmas oli Ilja Nikolajev, neljas Roman Fosti, viies Ülari Kais ning kuues Jaanus Kallaste.
Selle tulemusega saavutas Mukunga oma neljanda Paide-Türi rahvajooksu võidu. Temast rohkem, viis võitu, on vaid välja jooksnud Vjatšeslav Košelev.
Naiste arvestuses eelmisel aastal kuuekilomeetrise distantsi võitnud Luna-Aleksandra Lagoda oli seekord stardis juba põhidistantsil. Terve distantsi vältel parimate meesjooksjatega reipalt sammu pidanud noorjooksja, kes tähistab homme 14. sünnipäeva, lõpetas absoluutarvestuse 19. kohaga. Koha kahekümne parema hulgas on enne teda välja jooksnud vaid Jekaterina Patjuk. Teise koha sai Kaisa Kukk ning kolmandana lõpetas Kaia Lepik.
Kirnast stardi saanud 6,5 km distantsi võitis kindlalt nagu eelmiselgi aastal Olavi Allase ajaga 19.42,6. Teise koha sai Teet Kokk, kes kaotas 32,8 sekundiga. Kolmandana finišeeris Mardo Lundver, kes veel poolel võistlusmaal pakkus tihedat konkurentsi võitjale Olavi Allasele.
Parim naine oli absoluutarvesestus kümnenda kohaga lõpetanud Kelly Nevolihhin, kes vahetas oma eelmise aasta teise koha võidu vastu. Naiste teise koha sai Jekaterina Mirotvortseva ning kolmanda lõpetas Tiina Kala.
### Response:
Paide-Türi rahvajooksu võitsid Ibrahim Mukunga ja Luna-Aleksandra Lagoda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Unises kuurortlinnas seisab pisut räämas maja, mille ümber on vanahärra Aleksander rajanud uhke aia. Aleksandri pojapoeg Karl veedab vanaisa juures suve ning õpib loodust tundma. Koos sügisvihmadega saabub aga külla tütar Marju, kes igatseb maja pärandiks saada, et hea koha peal asuvale krundile külalistemaja püstitada.
Film oli nomineeritud Eesti Filmi- ja Teleauhindadel parima lühifilmi kategoorias, samuti on "Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" osalenud Eesti kultuuripäevad New Yorgis ja Berlinis ning on jõudnud mitmetele rahvusvahelistele festivalidele.
Film "Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" on ETV ekraanile 7. oktoobril kell 16:05. | Kultuuriportaal soovitab: "Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" ETV-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Unises kuurortlinnas seisab pisut räämas maja, mille ümber on vanahärra Aleksander rajanud uhke aia. Aleksandri pojapoeg Karl veedab vanaisa juures suve ning õpib loodust tundma. Koos sügisvihmadega saabub aga külla tütar Marju, kes igatseb maja pärandiks saada, et hea koha peal asuvale krundile külalistemaja püstitada.
Film oli nomineeritud Eesti Filmi- ja Teleauhindadel parima lühifilmi kategoorias, samuti on "Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" osalenud Eesti kultuuripäevad New Yorgis ja Berlinis ning on jõudnud mitmetele rahvusvahelistele festivalidele.
Film "Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" on ETV ekraanile 7. oktoobril kell 16:05.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" ETV-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Traditsiooniliselt paigutatakse külalisvõistkonna fännid A. Le Coq Arena Põhjatribüünile. Et naabritevahelisele matšile on oodata ligi 10 000 pealtvaatajat, soovitab jalgpalliliit kõigil huvilistel osta pääse varakult Piletilevist - nii on võimalik valida meelepärane istekoht ja parim hind.
12. oktoobril kell 19.45 avatakse A. Le Coq Arena festivaliala, kus esineb Ott Lepland, avatud on toitlustuskoht, müügitelk ja toimub palju muud huvitavat. Kell 21.00 algab koondiste mängueelne soojendus ja kell 21.30 rivistus, kõlavad hümnid ja toimub kätlemistseremoonia. Avavile kõlab kell 21.45.
Pilet küljetribüünile maksab 18 ja otsatribüünile 15 eurot, LHV Jalgpallikaardi omanikule on hind 10% odavam. Sooduspilet maksab 13 eurot ja on mõeldud 2000.-2011. aastal ja 1954. aastal või varem sündinutele. 2012. aastal ja hiljem sündinud pääsevad sisse tasuta, juhul kui istuvad piletiga saatja süles (kui on soov eraldi istekohaks, siis tuleb osta sooduspilet). | Eesti-Soome mängule reisib 2400 põhjanaabrit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traditsiooniliselt paigutatakse külalisvõistkonna fännid A. Le Coq Arena Põhjatribüünile. Et naabritevahelisele matšile on oodata ligi 10 000 pealtvaatajat, soovitab jalgpalliliit kõigil huvilistel osta pääse varakult Piletilevist - nii on võimalik valida meelepärane istekoht ja parim hind.
12. oktoobril kell 19.45 avatakse A. Le Coq Arena festivaliala, kus esineb Ott Lepland, avatud on toitlustuskoht, müügitelk ja toimub palju muud huvitavat. Kell 21.00 algab koondiste mängueelne soojendus ja kell 21.30 rivistus, kõlavad hümnid ja toimub kätlemistseremoonia. Avavile kõlab kell 21.45.
Pilet küljetribüünile maksab 18 ja otsatribüünile 15 eurot, LHV Jalgpallikaardi omanikule on hind 10% odavam. Sooduspilet maksab 13 eurot ja on mõeldud 2000.-2011. aastal ja 1954. aastal või varem sündinutele. 2012. aastal ja hiljem sündinud pääsevad sisse tasuta, juhul kui istuvad piletiga saatja süles (kui on soov eraldi istekohaks, siis tuleb osta sooduspilet).
### Response:
Eesti-Soome mängule reisib 2400 põhjanaabrit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stuttgart võitis Bundesligas Korkuti käe all ühe mängu, viigistas kaks ja kaotas neli kohtumist. Viimati kaotas Stuttgart võõrsil 1:3 Hannoverile, mille järel langeti Saksamaa kõrgliigas viimasele kohale.
Jaanuaris väljalangemistsooni lähedal asunud Stuttgarti ohjad haaranud Korkut viis sünnilinna klubi kevadel seitsmendaks ja tema lepingut pikendati 2020. aasta juunini. Varem on 42 korral Türgi koondist esindanud mees juhendanud Hannoveri, Kaiserslauternit ja Leverkusenit. | Stuttgart vallandas esimese Bundesliga klubina peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stuttgart võitis Bundesligas Korkuti käe all ühe mängu, viigistas kaks ja kaotas neli kohtumist. Viimati kaotas Stuttgart võõrsil 1:3 Hannoverile, mille järel langeti Saksamaa kõrgliigas viimasele kohale.
Jaanuaris väljalangemistsooni lähedal asunud Stuttgarti ohjad haaranud Korkut viis sünnilinna klubi kevadel seitsmendaks ja tema lepingut pikendati 2020. aasta juunini. Varem on 42 korral Türgi koondist esindanud mees juhendanud Hannoveri, Kaiserslauternit ja Leverkusenit.
### Response:
Stuttgart vallandas esimese Bundesliga klubina peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wozniacki oli finaalis lätlannast Anastasija Sevastovast (WTA 20.) tund ja 27 minutit kestnud kohtumise järel üle 6:3, 6:3. Taani tennisist on Pekingis triumfeerinud ka korra varem, kui alistas 2010. aasta finaalis Vera Zvonareva 6:3, 3:6, 6:3. Ka toona oli Wozniacki maailma teine reket.
Wozniacki mängis kõrgeima kategooria ehk Premier Mandatory turniiri finaalis 12. korda ja tänane võit oli talle kuuendaks, kuid viimati suutis taanlanna seda 2011. aastal Indian Wellsis. Eelmised neli finaali Wozniacki kaotas. Üldse oli see talle karjääri 30. tiitlivõiduks.
The big 3⃣-0⃣! @CaroWozniacki captures career title No. 30 and second @ChinaOpen title with a 6-3, 6-3 win over Sevastova. pic.twitter.com/kfM1gSUOQX
— WTA (@WTA) October 7, 2018 | Kontaveidi konkurentsist lülitanud Wozniacki võitis Pekingi turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wozniacki oli finaalis lätlannast Anastasija Sevastovast (WTA 20.) tund ja 27 minutit kestnud kohtumise järel üle 6:3, 6:3. Taani tennisist on Pekingis triumfeerinud ka korra varem, kui alistas 2010. aasta finaalis Vera Zvonareva 6:3, 3:6, 6:3. Ka toona oli Wozniacki maailma teine reket.
Wozniacki mängis kõrgeima kategooria ehk Premier Mandatory turniiri finaalis 12. korda ja tänane võit oli talle kuuendaks, kuid viimati suutis taanlanna seda 2011. aastal Indian Wellsis. Eelmised neli finaali Wozniacki kaotas. Üldse oli see talle karjääri 30. tiitlivõiduks.
The big 3⃣-0⃣! @CaroWozniacki captures career title No. 30 and second @ChinaOpen title with a 6-3, 6-3 win over Sevastova. pic.twitter.com/kfM1gSUOQX
— WTA (@WTA) October 7, 2018
### Response:
Kontaveidi konkurentsist lülitanud Wozniacki võitis Pekingi turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marquez ja tema lähim konkurent, Ducatil sõitev itaallane Andrea Dovizioso, võitlesid Burirami ringrajal võidu eest viimaste meetriteni. Finišis edestas hispaanlane Doviziosot vaid 0,115 sekundiga, kolmandaks tuli Yamaha mees Maverick Vinales.
Teise järjestikuse etapivõidu saanud Marquez suurendas neli etappi enne hooaja lõppu oma üldedu Dovizioso ees 77 punktile, hispaanlane võib kolmanda järjestikuse ja kokku viienda MM-tiitli võita kahe nädala pärast Jaapanis.
#MotoGP RACE ????
WHAT A RACE! @marcmarquez93 holds off a last ditch lunge from @AndreaDovizioso to take the win! ???? @maverickmack25 gets back on the box in third! ???? #ThaiGP???????? pic.twitter.com/o8yXykwZEU
— MotoGP™???????????? (@MotoGP) October 7, 2018 | Lähima konkurendi eest võidu napsanud Marquez liigub taas MM-tiitli suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marquez ja tema lähim konkurent, Ducatil sõitev itaallane Andrea Dovizioso, võitlesid Burirami ringrajal võidu eest viimaste meetriteni. Finišis edestas hispaanlane Doviziosot vaid 0,115 sekundiga, kolmandaks tuli Yamaha mees Maverick Vinales.
Teise järjestikuse etapivõidu saanud Marquez suurendas neli etappi enne hooaja lõppu oma üldedu Dovizioso ees 77 punktile, hispaanlane võib kolmanda järjestikuse ja kokku viienda MM-tiitli võita kahe nädala pärast Jaapanis.
#MotoGP RACE ????
WHAT A RACE! @marcmarquez93 holds off a last ditch lunge from @AndreaDovizioso to take the win! ???? @maverickmack25 gets back on the box in third! ???? #ThaiGP???????? pic.twitter.com/o8yXykwZEU
— MotoGP™???????????? (@MotoGP) October 7, 2018
### Response:
Lähima konkurendi eest võidu napsanud Marquez liigub taas MM-tiitli suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks nädalat kestis Gruusias Batumi linnas järjekorras 43. maleolümpia. Üle mitmete aastate sai Eesti välja panna oma kõige tugevama rivistuse, teise hulgas kuulus meeskonda suurmeister Kaido Külaots. Räägime maleolümpia sportlikust poolest, kuid samuti Rahvusvahelise Maleliidu ehk FIDE vastvalitud presidendist, venelasest Arkadi Dvorkovitšist.
JK Tammeka rakendab oma noortegruppides uut treeningmetoodikat, kus jalgpalli kombineeritakse mitmete teiste spordialade, sealhulgas akrobaatikaga. Uut lähenemist tutvustab Tammeka noortetöö juht Mario Hansi.
Mõistagi on fookuses ka päevakajalised teemad, millest teeme saates omapoolse kokkuvõtte.
"Spordipühapäev" on Vikerraadio eetris 7. oktoobril kell 18.15. Saate toimetaja on Johannes Vedru, stuudiovestluses lööb kaasa ka Juhan Kilumets. | TÄNA | "Spordipühapäevas" tuleb juttu malest ja JK Tammekast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks nädalat kestis Gruusias Batumi linnas järjekorras 43. maleolümpia. Üle mitmete aastate sai Eesti välja panna oma kõige tugevama rivistuse, teise hulgas kuulus meeskonda suurmeister Kaido Külaots. Räägime maleolümpia sportlikust poolest, kuid samuti Rahvusvahelise Maleliidu ehk FIDE vastvalitud presidendist, venelasest Arkadi Dvorkovitšist.
JK Tammeka rakendab oma noortegruppides uut treeningmetoodikat, kus jalgpalli kombineeritakse mitmete teiste spordialade, sealhulgas akrobaatikaga. Uut lähenemist tutvustab Tammeka noortetöö juht Mario Hansi.
Mõistagi on fookuses ka päevakajalised teemad, millest teeme saates omapoolse kokkuvõtte.
"Spordipühapäev" on Vikerraadio eetris 7. oktoobril kell 18.15. Saate toimetaja on Johannes Vedru, stuudiovestluses lööb kaasa ka Juhan Kilumets.
### Response:
TÄNA | "Spordipühapäevas" tuleb juttu malest ja JK Tammekast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunst ei tähenda ainult kunstniku, vaid ka vaataja mõtte- ja tundevabadust. Kunst toimib, kui autor pole täitnud teost ainult iseendaga, vaid on jätnud ruumi ka vaatajale. Siin on üks peen vahetegemine, vaevumärgatav lahknemine: kas lükata kunstiruum vaatajale tühjaks sahaga või tekitada tühja ruumi juurde seda luues? Ja üldse, mis on "tühi"?
Ühel heal päeval jäi Katrin Piile silm pidama paksu värviga kaetud värvipaletil – ja ta maalis paletilt leitud motiivi ühe vana nurka visatud pildi peale. Kahju küll, aga vana kujund kadus nagu sahaga lükatult uue eest. Uue pildi pealkiri on "Illusioon". Üks tuntumaid illusioone on Rooma palazzo Spada sammaskäik, tupikkoridor, mille tagumise otsa tegi arhitekt Borromini umbes kaks korda väiksema kui sissepääsu. Liialdatud perspektiivi tõttu tundub sammaskäik olevat kolmkümmend meetrit pikem kui tegelikult. Borromini oskas luua juurde kolmkümmend meetrit tühja ruumi, ilma et pidanuks buldooseriga kolmkümmend meetrit tegelikku tühjust palazzointerjööri sisse murdma. Kunstnik kinnitas oma teose külge justkui tühja nagi, et vaataja saaks sinna oma ettekujutuse riputada. Nagi ise ei ole siiski tühjus, vaid miski. Niisuguse loodud tühjuse näide on Katrin Piile pastapliiatsijoonistus "Õnnelik luu", kus taust on pastakaga mustaks sehkendatud ühtegi heledat täppi jätmata. Ta võttis stopperiga aega: 95 tundi. On see tühjus või mitte? Hele luu sünkmustal taustal on midagi muud kui valgele paberile joonistatud luu.
Illusioon ja infoväli
Mõnele tundub Katrin Piile maal "Illusioon" esemevaba, mõni näeb selles fotograafilist illusiooni, näiteks anatoomilist sisemust. Mõne meelest on see abstraktsionism, mõne arvates hüperrealism. Kui abstraktsionismi puhul puhastatakse kujund esemelisusest, et pildis pääseks uitama puhas mõte või tunne, siis hüperrealismis puhastatakse asjad nendega seostuvatest mõtetest ja tunnetest ning jäetakse vaataja asjade vahele kui jäämägede väljale. Võimendamaks asjade kosmilist kõledust, paisutasid hüperrealistid oma pildid foto abiga kaugelt üle elusuuruse ning need täitsid galeriide kõrged ruumid põrandast laeni nagu jäämäed. Kui abstraktsionismis üritatakse mõtteid ja tundeid puhtal kujul nähtavaks teha, siis hüperrealism laseb peita mõtted ja tunded nagu jäämäe veealuse osa, mis aga jätabki jäämäest just võimsa mulje.
Katrin Piile "Illusiooni" kolmandaks mõõtmeks on kontseptualism, mille eesmärk on puhastada kunstisuhtlus ehk sotsiaalne sisu niihästi tehnilisest kui ka vormilisest tingitusest. Kunstiteos peab olema paratamatult teostatud materjalis ja see on paratamatult eristatav teistest asjadest, mistõttu materjali ja vormi täiesti olematuks muuta ei ole võimalik. Võimalik on materjali või vormi varjata (illusioon) või jätta nendega peale surutud tingimused täitmata (sabotaaž). See mäng loob aga omakorda uued vahendid ja reeglid, mida tulebki jääda järjest eirama ja rikkuma.
Praegusel ajal luuakse eksponeeritava teose ümber ulatuslik infoväli: selgitav tekst, interaktiivne seade puutetundliku ekraaniga, salvestatud informatsioon jõuab galerii või kunstniku kodulehele, sealt edasi thumbnails-hüperlinkidena sotsiaalsesse meediasse ja mujale internetti jne. Kunstieluga kursisolemiseks ei peagi enam galeriis käima. Interaktiivse seade puutetundlikku ekraani, mis paikneb Katrin Piile "Illusiooni" ees puldil, simuleerib seekord paksude värvidega maalitud pisike repro. Infoleviku protsessis tavapärase ülemineku 3D–2D asemel on siin tegemist üleminekuga 2D–3D, sest sile õlimaal ei ole pastoosselt maalitud. Niimoodi astub maalist ja infomööbliesemest koosnev installatsioon digimeedia vastu, kus kunstisuhtlus ei ole enam kaugeltki puhas, vaid kaduma läinud.
Lauri Sillak on samuti ühendanud oma töödes kontseptualistlikud, hüperrealistlikud ja abstraktsionistlikud taotlused. Katrin Piilega koostöös loodud teoses "B. F. R. – 4 (Surnud kärbse mix)" on "autor" loonud ootuspärase eklektiliselt dekoreeritud musta raami ja suure musta taustaplafooni, "abiline" Katrin Piile on maalinud raami sisse fotorealistliku valge roosiõie. Nõnda on Laurentsius andnud meisterliku täpsusmaali teatepulga edasi Katale. Maaliseerias "Metallsüda III–VI" võib näha niihästi meeter korda meeter mõõdus metall-lükanduksi morgis kui ka lõikurit, millega autor viilutab südamekujulise hõbeõhupalli närtsimisfaasideks. Kortsus fooliumi ei ole kujutatud lihtsalt hüperrealistliku täpsusega, vaid pruunika kraklee tõttu näevad õhupallid välja kui pühakupalged hõbedase ikoonikatte all. Näeb välja nagu päris, aga keskaegne – aga ka täiesti abstraktne. Abstraktsionism ongi juhtumisi kasvanud välja neoplatonismist, mille hoidsid tallel keskaegsed kloostrid. See oli Platoni mõte, et ideemaailma puhtad ideed heiastuvad meie maailmas ja mõtetes. "Metallsüda I" ei ole meie maailmas heiastunud, sest kunstnik loobus õhupalli esimese, pilgeni heeliumi täis faasi maalimisest, kus kõik servavoldid peegeldavad valgust saavutamatult korrapärases täiuses. Nii on ideaalne õhupall jäänud Platoni hoida ideede maailma, kus ta, vastavalt omaenda õpetusele, järgmist ümbersündi ootab.
Tali läbimõeldud protsesside melanhoolne untsuminek
Andres Tali tõrgub ideede maailma minemast, öeldes "if you don't love me / please just lie / or else I'll die". Teksti pealkiri "Salm" annab vaatajale vihje asja kergelt võtta. Ta esitab vaatajale "visandid, kontekstist välja rebitud lausekatked, mis hõljuvad tühjuses ja ootavad vaatajalt ruumi täitmist tema kontekstiga". Kuigi värsi tõlge kõlab "kui sa mind ei armasta / siis palun valeta / või muidu suren ma", jätab Andres Tali vaatajale vabaduse tõlgendada seda näiteks "aga kui sa mind ei armasta siis lõpp on lool / ma tablette söön ja ennast surnuks joon". Need sõnad ilmuvad musta voolava vee taustal, sugestiivse muusika rütmis. Võib-olla pärast selle videoinstallatsiooni nägemist kärbes, kellele Kata & Laurentsiuse valge roosi on pühendanud, surigi. Me võiksime oma väikestest kiletiivalistest sõpradest rohkem hoolida. Andres Tali on paigutanud kärbsed platoonilisse ideaalsesse sfääri nii et mustab, moodustanud neist chiaroscuro ehk valguse-varju, mis sisaldab ümarvormi illusiooni loova refleksiooni. Töid näitusel seovad peegeldused ja kaabeldused, läbimõeldud protsesside melanhoolsed untsuminekud – pista või pats pistikusse. Igaks juhuks, et temalt ei nõutaks liiga palju seletamist, mis vaatajale jäetud ruumi risustaks, lõpetab tuntud kontseptualist oma pressiteate trolliva kokkuvõttega kuraatorile: "Andres Tali murdis paberi neljaks, pani ümbrikusse ja saatis ära".
Kunstnikelt nende teoste kohta selgituste nõudmisele ei tule lõppu. Kõik kunstiteosed ei kanna enam kõiki oma tunnuseid. Kunstiteos on see, mille on loonud kunstnik. Siit ka 1980ndatel esile tõusnud generatiivse kunsti mõiste, mis tähendab kunstiteosena loodud kunsti. Gottfried Jäger on selle mõiste ära seletanud artiklis "Generatiivne fotograafia" (Leonardo 1986, nr 19). Otsese tõuke generatiivse fotograafia arengule andis Man Ray ja Lee Milleri eksperimentaalne fotograafia, mille puhul ei jäädvustatud kaadrisse jäävat motiivi, vaid loodi uusi, originaalseid kujundeid, nagu on kunstis kombeks. Generatiivse kunsti teoreetiliseks lähtealuseks oli antiikaega ulatuv matemaatiline traditsioon ja sellega seotud filosoofia, mille XX sajandisse jõudnud kuju nimetatakse neoplatonismiks ja mille üks arendusi on Max Bense täppisesteetika. Generatiivse fotograafia kolmas allikas on apparatus art ehk masinkunst, alustades camera obscura 'dest ja mikroskoopidest ning lõpetades arvutite ja tänapäeva digitehnoloogiaga. Nüüdiskunstnikul ei ole "Musta ruudu" loomiseks Malevitšit vaja, piisab piksli suurendamisest. Fotograafiline hüperrealism ja idealistlik abstraktsionism saavad generatiivses kunstis üheks.
Septembri viimase kümne päeva jooksul sai Tallinna näitusesaalides vaadata eesti generatiivse kunsti kogu arengujoont. Tallinna Kunstihoone näitusel "Abstraktsioon kui avatud eksperiment" on väljas Sirje Runge ja mõttekaaslaste tööd, kus Dora Maureri ruudustike korduv projitseerimine on üks stiilipuhtamaid generatiivse kunsti loomise näiteid. Sirje Runge 1970ndate tööd on genereeritud palju keerukamatest, arhitektuursetest reeglitest ja algoritmidest lähtuvalt. Hausi galeriis väljas Jaan Rõõmuse rastrifotod, mille geomeetria lähendab tema loomingut Sirje Runge, Jüri Okase jt loomingule, on televiisoriekraanilt maha pildistatud (Positiiv 2018, nr 34). 1990ndatel tõusis fotokujutise töötlejana esile Peeter Laurits, kelle tööd on väljas Vaala näitusel "Utoopiline eelmäng". See on puhtal kujul generatiivne fotograafia, generatiivne kunst, mis loob tühjust, nagu kunst tegema peabki: Jaan Rõõmus telepildi pikslite vahele, Peeter Laurits sõnajala ja silmavaate vahele.
Kirjeldades selle aasta Köler Prize 'i ühe võitja Anna Škodenko loomingut, on Jan Kaus kirjutanud näitusekataloogis: "Škodenko kaks suhet – suhe maastikuga ja suhe keelega – viivad lõpuks välja sarnase suhteni tühjusega". Ta lisab, et Anna Škodenko "küll tühjendab sõnad, ent jällegi võimaluses hakata neid täitma, võtta nad kätte ja jõuda nende kaudu igavikulisena tunduva pidevuseni. Või siis jätta sõnad hoopis täitmata, jätta nad teadvuse ja tegelikkuse vahelt korrakski välja." Sama võib öelda ka kujundite kohta. Tühjus kunstis ei ole motiiv ega modell, tühjus ei ole mitte kunagi "mis", vaid "millest". Mitte ükski asi ega idee ei saa olla tühi kui selline, sest alati on vähemalt üks asi – tühjus ise. On ainult üks erand matemaatikas ja seda nimetatakse tühjaks hulgaks. Ainsa erandina kinnitab see reeglit.
Arvustus ilmus Sirbis. | Arvustus. Kunst ongi tühja täis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunst ei tähenda ainult kunstniku, vaid ka vaataja mõtte- ja tundevabadust. Kunst toimib, kui autor pole täitnud teost ainult iseendaga, vaid on jätnud ruumi ka vaatajale. Siin on üks peen vahetegemine, vaevumärgatav lahknemine: kas lükata kunstiruum vaatajale tühjaks sahaga või tekitada tühja ruumi juurde seda luues? Ja üldse, mis on "tühi"?
Ühel heal päeval jäi Katrin Piile silm pidama paksu värviga kaetud värvipaletil – ja ta maalis paletilt leitud motiivi ühe vana nurka visatud pildi peale. Kahju küll, aga vana kujund kadus nagu sahaga lükatult uue eest. Uue pildi pealkiri on "Illusioon". Üks tuntumaid illusioone on Rooma palazzo Spada sammaskäik, tupikkoridor, mille tagumise otsa tegi arhitekt Borromini umbes kaks korda väiksema kui sissepääsu. Liialdatud perspektiivi tõttu tundub sammaskäik olevat kolmkümmend meetrit pikem kui tegelikult. Borromini oskas luua juurde kolmkümmend meetrit tühja ruumi, ilma et pidanuks buldooseriga kolmkümmend meetrit tegelikku tühjust palazzointerjööri sisse murdma. Kunstnik kinnitas oma teose külge justkui tühja nagi, et vaataja saaks sinna oma ettekujutuse riputada. Nagi ise ei ole siiski tühjus, vaid miski. Niisuguse loodud tühjuse näide on Katrin Piile pastapliiatsijoonistus "Õnnelik luu", kus taust on pastakaga mustaks sehkendatud ühtegi heledat täppi jätmata. Ta võttis stopperiga aega: 95 tundi. On see tühjus või mitte? Hele luu sünkmustal taustal on midagi muud kui valgele paberile joonistatud luu.
Illusioon ja infoväli
Mõnele tundub Katrin Piile maal "Illusioon" esemevaba, mõni näeb selles fotograafilist illusiooni, näiteks anatoomilist sisemust. Mõne meelest on see abstraktsionism, mõne arvates hüperrealism. Kui abstraktsionismi puhul puhastatakse kujund esemelisusest, et pildis pääseks uitama puhas mõte või tunne, siis hüperrealismis puhastatakse asjad nendega seostuvatest mõtetest ja tunnetest ning jäetakse vaataja asjade vahele kui jäämägede väljale. Võimendamaks asjade kosmilist kõledust, paisutasid hüperrealistid oma pildid foto abiga kaugelt üle elusuuruse ning need täitsid galeriide kõrged ruumid põrandast laeni nagu jäämäed. Kui abstraktsionismis üritatakse mõtteid ja tundeid puhtal kujul nähtavaks teha, siis hüperrealism laseb peita mõtted ja tunded nagu jäämäe veealuse osa, mis aga jätabki jäämäest just võimsa mulje.
Katrin Piile "Illusiooni" kolmandaks mõõtmeks on kontseptualism, mille eesmärk on puhastada kunstisuhtlus ehk sotsiaalne sisu niihästi tehnilisest kui ka vormilisest tingitusest. Kunstiteos peab olema paratamatult teostatud materjalis ja see on paratamatult eristatav teistest asjadest, mistõttu materjali ja vormi täiesti olematuks muuta ei ole võimalik. Võimalik on materjali või vormi varjata (illusioon) või jätta nendega peale surutud tingimused täitmata (sabotaaž). See mäng loob aga omakorda uued vahendid ja reeglid, mida tulebki jääda järjest eirama ja rikkuma.
Praegusel ajal luuakse eksponeeritava teose ümber ulatuslik infoväli: selgitav tekst, interaktiivne seade puutetundliku ekraaniga, salvestatud informatsioon jõuab galerii või kunstniku kodulehele, sealt edasi thumbnails-hüperlinkidena sotsiaalsesse meediasse ja mujale internetti jne. Kunstieluga kursisolemiseks ei peagi enam galeriis käima. Interaktiivse seade puutetundlikku ekraani, mis paikneb Katrin Piile "Illusiooni" ees puldil, simuleerib seekord paksude värvidega maalitud pisike repro. Infoleviku protsessis tavapärase ülemineku 3D–2D asemel on siin tegemist üleminekuga 2D–3D, sest sile õlimaal ei ole pastoosselt maalitud. Niimoodi astub maalist ja infomööbliesemest koosnev installatsioon digimeedia vastu, kus kunstisuhtlus ei ole enam kaugeltki puhas, vaid kaduma läinud.
Lauri Sillak on samuti ühendanud oma töödes kontseptualistlikud, hüperrealistlikud ja abstraktsionistlikud taotlused. Katrin Piilega koostöös loodud teoses "B. F. R. – 4 (Surnud kärbse mix)" on "autor" loonud ootuspärase eklektiliselt dekoreeritud musta raami ja suure musta taustaplafooni, "abiline" Katrin Piile on maalinud raami sisse fotorealistliku valge roosiõie. Nõnda on Laurentsius andnud meisterliku täpsusmaali teatepulga edasi Katale. Maaliseerias "Metallsüda III–VI" võib näha niihästi meeter korda meeter mõõdus metall-lükanduksi morgis kui ka lõikurit, millega autor viilutab südamekujulise hõbeõhupalli närtsimisfaasideks. Kortsus fooliumi ei ole kujutatud lihtsalt hüperrealistliku täpsusega, vaid pruunika kraklee tõttu näevad õhupallid välja kui pühakupalged hõbedase ikoonikatte all. Näeb välja nagu päris, aga keskaegne – aga ka täiesti abstraktne. Abstraktsionism ongi juhtumisi kasvanud välja neoplatonismist, mille hoidsid tallel keskaegsed kloostrid. See oli Platoni mõte, et ideemaailma puhtad ideed heiastuvad meie maailmas ja mõtetes. "Metallsüda I" ei ole meie maailmas heiastunud, sest kunstnik loobus õhupalli esimese, pilgeni heeliumi täis faasi maalimisest, kus kõik servavoldid peegeldavad valgust saavutamatult korrapärases täiuses. Nii on ideaalne õhupall jäänud Platoni hoida ideede maailma, kus ta, vastavalt omaenda õpetusele, järgmist ümbersündi ootab.
Tali läbimõeldud protsesside melanhoolne untsuminek
Andres Tali tõrgub ideede maailma minemast, öeldes "if you don't love me / please just lie / or else I'll die". Teksti pealkiri "Salm" annab vaatajale vihje asja kergelt võtta. Ta esitab vaatajale "visandid, kontekstist välja rebitud lausekatked, mis hõljuvad tühjuses ja ootavad vaatajalt ruumi täitmist tema kontekstiga". Kuigi värsi tõlge kõlab "kui sa mind ei armasta / siis palun valeta / või muidu suren ma", jätab Andres Tali vaatajale vabaduse tõlgendada seda näiteks "aga kui sa mind ei armasta siis lõpp on lool / ma tablette söön ja ennast surnuks joon". Need sõnad ilmuvad musta voolava vee taustal, sugestiivse muusika rütmis. Võib-olla pärast selle videoinstallatsiooni nägemist kärbes, kellele Kata & Laurentsiuse valge roosi on pühendanud, surigi. Me võiksime oma väikestest kiletiivalistest sõpradest rohkem hoolida. Andres Tali on paigutanud kärbsed platoonilisse ideaalsesse sfääri nii et mustab, moodustanud neist chiaroscuro ehk valguse-varju, mis sisaldab ümarvormi illusiooni loova refleksiooni. Töid näitusel seovad peegeldused ja kaabeldused, läbimõeldud protsesside melanhoolsed untsuminekud – pista või pats pistikusse. Igaks juhuks, et temalt ei nõutaks liiga palju seletamist, mis vaatajale jäetud ruumi risustaks, lõpetab tuntud kontseptualist oma pressiteate trolliva kokkuvõttega kuraatorile: "Andres Tali murdis paberi neljaks, pani ümbrikusse ja saatis ära".
Kunstnikelt nende teoste kohta selgituste nõudmisele ei tule lõppu. Kõik kunstiteosed ei kanna enam kõiki oma tunnuseid. Kunstiteos on see, mille on loonud kunstnik. Siit ka 1980ndatel esile tõusnud generatiivse kunsti mõiste, mis tähendab kunstiteosena loodud kunsti. Gottfried Jäger on selle mõiste ära seletanud artiklis "Generatiivne fotograafia" (Leonardo 1986, nr 19). Otsese tõuke generatiivse fotograafia arengule andis Man Ray ja Lee Milleri eksperimentaalne fotograafia, mille puhul ei jäädvustatud kaadrisse jäävat motiivi, vaid loodi uusi, originaalseid kujundeid, nagu on kunstis kombeks. Generatiivse kunsti teoreetiliseks lähtealuseks oli antiikaega ulatuv matemaatiline traditsioon ja sellega seotud filosoofia, mille XX sajandisse jõudnud kuju nimetatakse neoplatonismiks ja mille üks arendusi on Max Bense täppisesteetika. Generatiivse fotograafia kolmas allikas on apparatus art ehk masinkunst, alustades camera obscura 'dest ja mikroskoopidest ning lõpetades arvutite ja tänapäeva digitehnoloogiaga. Nüüdiskunstnikul ei ole "Musta ruudu" loomiseks Malevitšit vaja, piisab piksli suurendamisest. Fotograafiline hüperrealism ja idealistlik abstraktsionism saavad generatiivses kunstis üheks.
Septembri viimase kümne päeva jooksul sai Tallinna näitusesaalides vaadata eesti generatiivse kunsti kogu arengujoont. Tallinna Kunstihoone näitusel "Abstraktsioon kui avatud eksperiment" on väljas Sirje Runge ja mõttekaaslaste tööd, kus Dora Maureri ruudustike korduv projitseerimine on üks stiilipuhtamaid generatiivse kunsti loomise näiteid. Sirje Runge 1970ndate tööd on genereeritud palju keerukamatest, arhitektuursetest reeglitest ja algoritmidest lähtuvalt. Hausi galeriis väljas Jaan Rõõmuse rastrifotod, mille geomeetria lähendab tema loomingut Sirje Runge, Jüri Okase jt loomingule, on televiisoriekraanilt maha pildistatud (Positiiv 2018, nr 34). 1990ndatel tõusis fotokujutise töötlejana esile Peeter Laurits, kelle tööd on väljas Vaala näitusel "Utoopiline eelmäng". See on puhtal kujul generatiivne fotograafia, generatiivne kunst, mis loob tühjust, nagu kunst tegema peabki: Jaan Rõõmus telepildi pikslite vahele, Peeter Laurits sõnajala ja silmavaate vahele.
Kirjeldades selle aasta Köler Prize 'i ühe võitja Anna Škodenko loomingut, on Jan Kaus kirjutanud näitusekataloogis: "Škodenko kaks suhet – suhe maastikuga ja suhe keelega – viivad lõpuks välja sarnase suhteni tühjusega". Ta lisab, et Anna Škodenko "küll tühjendab sõnad, ent jällegi võimaluses hakata neid täitma, võtta nad kätte ja jõuda nende kaudu igavikulisena tunduva pidevuseni. Või siis jätta sõnad hoopis täitmata, jätta nad teadvuse ja tegelikkuse vahelt korrakski välja." Sama võib öelda ka kujundite kohta. Tühjus kunstis ei ole motiiv ega modell, tühjus ei ole mitte kunagi "mis", vaid "millest". Mitte ükski asi ega idee ei saa olla tühi kui selline, sest alati on vähemalt üks asi – tühjus ise. On ainult üks erand matemaatikas ja seda nimetatakse tühjaks hulgaks. Ainsa erandina kinnitab see reeglit.
Arvustus ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. Kunst ongi tühja täis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalis alistas käesoleva hooaja esimese trofee võitnud Medvedev kodupubliku ees mänginud ja oma kolmandat Tokyo tiitlit jahtinud Kei Nishokori 6:2, 6:4. Tokyo tennisesõpradele oli see kahe nädala jooksul teiseks valusaks kaotuseks, 23. septembril kaotas Naomi Osaka sealse WTA turniiri finaalis Karolina Pliškovale.
22-aastane venelane tõuseb esmaspäeval ATP edetabelis karjääri kõrgeimale, 22. kohale ning tõuseb ühtlasi mööda senisest Venemaa esinumbrist Karen Hatšanovist.
Nishikordi jaoks oli aga tegemist juba kaheksanda järjestikuse ATP finaalikaotusega, viimati võidutses maailma 12. reket 2016. aasta veebruaris Memphises. | Jaapani tennisepublik pidi taas pettuma; venelased saavad uue esinumbri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalis alistas käesoleva hooaja esimese trofee võitnud Medvedev kodupubliku ees mänginud ja oma kolmandat Tokyo tiitlit jahtinud Kei Nishokori 6:2, 6:4. Tokyo tennisesõpradele oli see kahe nädala jooksul teiseks valusaks kaotuseks, 23. septembril kaotas Naomi Osaka sealse WTA turniiri finaalis Karolina Pliškovale.
22-aastane venelane tõuseb esmaspäeval ATP edetabelis karjääri kõrgeimale, 22. kohale ning tõuseb ühtlasi mööda senisest Venemaa esinumbrist Karen Hatšanovist.
Nishikordi jaoks oli aga tegemist juba kaheksanda järjestikuse ATP finaalikaotusega, viimati võidutses maailma 12. reket 2016. aasta veebruaris Memphises.
### Response:
Jaapani tennisepublik pidi taas pettuma; venelased saavad uue esinumbri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maavärina epitsenter asus 19 kilomeetrit Port-de-Paix' linnast loodes saare ranniku lähistel, teatas USA geoloogiaamet. Selle tugevuseks mõõdeti 5,9 magnituudi.
Haiti valitsuse teatel hukkus maavärinas 11 inimest ning teateid on ka purustustest.
Maavärina kolde sügavuseks mõõdeti 11,7 kilomeetrit ning raputust tunti ka pealinnas Port-au-Prince'is. Haitit 2010. aastal tabanud maavärinas hukkus vähemalt 200 000 inimest, umbes 300 000 sai vigastada.
President Jovenel Moïse kutsus haitilasi "rahulikuks jääma" ning kinnitas, et kohalikud võimud on alustanud päästeoperatsiooni.
Nord-Ouesti regioon on üks riigi kõige vaesemaid, mitmed piirkonnad on raskesti ligipääsetavat kehvade teeolude tõttu. | Haitil hukkus maavärinas vähemalt 11 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maavärina epitsenter asus 19 kilomeetrit Port-de-Paix' linnast loodes saare ranniku lähistel, teatas USA geoloogiaamet. Selle tugevuseks mõõdeti 5,9 magnituudi.
Haiti valitsuse teatel hukkus maavärinas 11 inimest ning teateid on ka purustustest.
Maavärina kolde sügavuseks mõõdeti 11,7 kilomeetrit ning raputust tunti ka pealinnas Port-au-Prince'is. Haitit 2010. aastal tabanud maavärinas hukkus vähemalt 200 000 inimest, umbes 300 000 sai vigastada.
President Jovenel Moïse kutsus haitilasi "rahulikuks jääma" ning kinnitas, et kohalikud võimud on alustanud päästeoperatsiooni.
Nord-Ouesti regioon on üks riigi kõige vaesemaid, mitmed piirkonnad on raskesti ligipääsetavat kehvade teeolude tõttu.
### Response:
Haitil hukkus maavärinas vähemalt 11 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Muusika on värav eri maailmade vahel – samuti lennujaam. Ka lennujaam viib meid erisugustesse reaalsustesse. Ainult et kontserdisaalis ei küsita passi – veel. [—] Lennujaam on parim koht, kus populariseerida muusikat," lausus piloodiks kehastunud Janek Joost muusikapreemiate tseremoonia õhtujuhina.
Juba kohavalikuga oli tänavuse rahvusvahelise muusikapäeva auhinnatseremoonia ootused seatud viimaste aastatega võrreldes kõrgemale. Muusikapäeva tähistama kutsutud külalised tulid kokku lennujaama, mis sümboliseerib kenasti Eesti vabariigi sajanda aastapäevaga seotud harilikust suurejoonelisemat panust eesti muusika rahvusvahelistumisse. Jah, muusikud, ansamblid ja orkestrid on sel aastal "suurtel kiirustel ja hulgakaupa" käinud välismaal oma suurt kunsti demonstreerimas, sõlmitud on palju uusi kontakte ja loodetavasti ei oota ees nende algatuste ja kontaktide sumbumine.
Muusikapäeva tähistamise algatas 1975. aastal tollane rahvusvahelise muusikanõukogu president, viiuldaja Yehudi Menuhin ning Eestiski on muusikapäeva 1. oktoobril muusikapreemiatega tähistatud juba 2002. aastast. Kultuurkapitali aastapreemiad on välja antud alates 1995. aastast ning juba tükk aega antakse muusikanõukogu ja kultuurkapitali preemiad üle ühisel tseremoonial.
Muusikapäevast sai üle-eestiline tõeliselt laiahaardeline, kümneid ja kümneid muusikuid ning kontserdipaiku hõlmav kontserdiprogramm 2013. aastal. Eesmärk on olnud jõuda ka sinna, kuhu akadeemiline muusika (ja mitte ainult klassikaline) muidu ei pruugi jõuda, üllatada inimesi ootamatutes paikades. Näiteks meenub üks (meedia)tähelepanu haaramiseks mõeldud eksperiment ooperilauljaga bussijaamas. Muusikapäeva selline tähistamine on olnud suurepärane viis propageerida laiemalt klassikalist muusikat (vähemal määral ka džässi ja pärimusmuusikat), ent on endiselt väga palju head ja põnevat eesti muusikat, mis ei saa selles programmis kunagi tähelepanu.
Muusikapreemiate tseremooniat on peale Estonia kontserdisaali peetud muu hulgas näiteks Škoda jäähallis, üldjuhul on aga kohavalikud olnud tagasihoidlikumad, ehkki ruumipaigutus võib ka Niguliste muuseum-kontserdisaalis olla ebaharilik ning lavastus võib Estonia ooperimajaski olla piirekompav. Tõepoolest, midagi nii ekstreemset, et "torumehed" ronivad aktuse (seda sõna kasutati tänavuse lavastuse stsenaariumis korduvalt) pärast evakuatsiooniteed tõkestama, ei olegi vist varem ette tulnud.
Üldjuhul ja eriti just viimastel aastatel on muusikapäeva lavastused olnud haigutama ajavad ja midagi muud kui üksluist teksti vaevu paberilt maha veerivad näitlejad ei ole neist mällu sööbinud. Niiviisi avalikkuses muusika kõikvõimsat sõnumit ei levita, saate telereiting ei ole nähtavasti midagi erilist ja nõnda paistab, et see üritus on teles eelkõige selleks, et pidulikust hetkest saaksid osa ka need muusikavaldkonna inimesed, kellele ei ole kutset laekunud. Muide, muusikapäeva lavastus on Eesti vabariigi aastapäeva kontsertlavastuse kõrval üks väheseid formaate, kuhu on kaasatud nii muusika kui ka teater. 24. veebruari sündmused koos "pingviinide paraadiga" on muidugi alati kordi suurema tähelepanu all, sest seal ei katkesta auhindade üleandmine kunstilist tervikut ja nõnda on see parem platvorm muusika kui rahvusliku uhkuse ja hetkemõtte kombinatsioonide esile toomiseks. Kahju, et muusikapäevas nähakse seda potentsiaali hoopis väiksemana.
Helikunsti sihtkapitali aastapreemia pälvinud löökpillimängija Madis Metsamart ütles muu hulgas oma kõnes, et kõige alus on rütm. Selle lavastuse rütm oli kahtlemata parem kui varem – ja eelkõige olen tänulik, et üldse oli vaevutud tegema üle hulga aja üritusele läbimõeldud lavastus –, aga mõned muud komponendid läksid siiski käest ära. Kohati jõuti huumoriga pisut labase laupäevaõhtuse meelelahutusliku paroodiasaate tasemele. See oli selline vanabaskinlik huumor, mida Vanalinnastuudio hiilgeaegadel tehti kindlasti kvaliteetse meelelahutusena, ent tänapäeval on seda raske ette kujutada süvamuusikaga tõsiseltvõetavas kompositsioonis. Süvamuusika ja lihtsakoelise huumori ühendamine paistis aga olevat kontseptsiooni tuum. Läbiv liin oli selline, et ERSO läks Frankfurdis kaduma, aga on siiapoole teel. Nüüd asuti orkestri muusikuid mööda lennujaama taga otsima ja ERSO muusikutest koosnevad ansamblid (vahva, kuidas Olav Ehala loodud muusikapäeva signatuur kõlas eriilmelistes seadetes!) astusidki üles nii otse publiku ees kui ka kaamera vahendusel. Välja ilmusid ka lennujaama tehnilised töötajad, keda millegipärast kujutati stereotüüpselt veidi nupust nikastanutena, rääkimata sellest, et kõik klassikalise muusikaga seotu oli neile ääretult võõras ja tingimata oli tarvis ka viiul ja tšello sassi ajada. Seda palaganiks kiskuvat osa (kogu tekst seda kindlasti ei olnud) oleks võinud asendada nutikam ja teravam, kas või muusikute eneste pihta suunatud huumor, mis praegu oli nõrgavõitu. Või leiavad ehk muusikud ise, et on tõesti nõnda tõsised inimesed, et nendes huumoriainest sugugi ei leiduks?
Unistan sellest, et muusikapreemiate lavastusega suudetaks edaspidi kokku sobitada ka pisut eesti nüüdismuusikat, mida maailmas hinnatakse, aga millega paljud meie klassikalised muusikud ei oska kahjuks midagi pihta hakata (paljud laureaadid aga just eesti nüüdismuusika edendamise eest oma preemia saidki).
Tänavune tseremoonia oli suurepärane illustratsioon olukorrale, kus Eesti muusikanõukogu on sisuliselt interpreetide liidu laiendus, ehkki teoreetiliselt peaks justkui olema paljude muusikainstitutsioonide ühendus. On uskumatu, et ühegi auhinnatud helilooja muusika sel tseremoonial ei kõlanud ja see näitab suhtumist, hoolimata kõikvõimalikest tehnilistest ja eelarvelistest takistustest, mis võisid tekkida. Jüri Reinvere sõnavõtu üle mõtiskledes võiks öelda, et eesti praegusaja helilooming on muusikanõukogu mõtlemisest praktiliselt isoleeritud: küllap Arvo Pärdist kõlbaks rohkem rääkida ja tema kohalolekut pikemalt nautida, kuid pikemaks looks, mille esitust nautida, sobib siiski paremini Chopin või midagi muud romantismiajastust.
Õnneks sai laureaatide hulgas kokku heas mõttes hulle ja avatud inimesi, kes tõid ka koos helisid kuuldavale. Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia saanud Jaak Sooäär ning Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav tegid pisut koos häält, enne kui esitusele tuli Veljo Tormise "Pulmaliste saabumine" suurtsükli "Unustatud rahvad" "Vadja pulmalauludest".
Mitmes mõttes väärib mainimist aga Endrik Üksvärava kõne. "Olles liikunud viimastel suvedel unustatud rahvaste radadel, on saanud selgeks see, et saja-aastane Eesti vabariik on üks suur ime. Meie ümber ei ole enam ühtegi liivlast, nukker on seis ka teiste väikeste hõimurahvastega. Ma ei taha, et meiega läheb nii. Ei taha, et ükskord on ainult laulud, mis meist räägivad: et olid kord eestlased, kes leiutasid Skype'i ja pidasid laulupidusid. Ma tahan, et me jääksime püsima. See aga nõuab ühist arusaamist, et eesti keel ja kultuur ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Kui meid enam ei ole, siis ei ole ka enam muudes valdkondades vägikaikaid vedada. Seega, hoidkem Eestit ja toetagem eesti kultuuri!"
Endrik Üksvärava juhatatav Collegium Musicale on hõimurahvaste teemasse tõesti üha rohkem süvenenud ja sellest saab väikese ülevaate septembri algul ETVs näidatud dokumentaalfilmi "Unustatud rahvaste jälgedes" vahendusel (soovitan soojalt!). Põhiküsimus on aga, kuidas viia laiemasse teadvusse, et eesti kultuuri hoidmiseks ja arendamiseks on vaja teha läbimõeldud otsuseid ja et igaüks võiks vahel selle nurga alt oma tegemistele mõelda. See puudutab ka eesti kultuuri arengut edasi viivaid institutsioone.
Ehkki nalja oli tehtud kogu tunni vältel, saabus tseremoonia lõbusaim ja erakordselt vabastav hetk siis, kui lõputiitrite ajal lennureisijad üle "lava" koridori sammusid. Publik aplodeeris tseremoonia lõpu puhul, reisijad olid pisut segaduses, mõned lehvitasid lahkelt. Ilmselt jõudis kohalviibinutele alles siis päriselt kohale, kui haruldane sündmus on sellise aktuse korraldamine lennujaama non-Schengeni alal.
Artikkel ilmus Sirbis. | Maria Mölder: kuidas muusika ja lennujaam ajavad ühte asja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Muusika on värav eri maailmade vahel – samuti lennujaam. Ka lennujaam viib meid erisugustesse reaalsustesse. Ainult et kontserdisaalis ei küsita passi – veel. [—] Lennujaam on parim koht, kus populariseerida muusikat," lausus piloodiks kehastunud Janek Joost muusikapreemiate tseremoonia õhtujuhina.
Juba kohavalikuga oli tänavuse rahvusvahelise muusikapäeva auhinnatseremoonia ootused seatud viimaste aastatega võrreldes kõrgemale. Muusikapäeva tähistama kutsutud külalised tulid kokku lennujaama, mis sümboliseerib kenasti Eesti vabariigi sajanda aastapäevaga seotud harilikust suurejoonelisemat panust eesti muusika rahvusvahelistumisse. Jah, muusikud, ansamblid ja orkestrid on sel aastal "suurtel kiirustel ja hulgakaupa" käinud välismaal oma suurt kunsti demonstreerimas, sõlmitud on palju uusi kontakte ja loodetavasti ei oota ees nende algatuste ja kontaktide sumbumine.
Muusikapäeva tähistamise algatas 1975. aastal tollane rahvusvahelise muusikanõukogu president, viiuldaja Yehudi Menuhin ning Eestiski on muusikapäeva 1. oktoobril muusikapreemiatega tähistatud juba 2002. aastast. Kultuurkapitali aastapreemiad on välja antud alates 1995. aastast ning juba tükk aega antakse muusikanõukogu ja kultuurkapitali preemiad üle ühisel tseremoonial.
Muusikapäevast sai üle-eestiline tõeliselt laiahaardeline, kümneid ja kümneid muusikuid ning kontserdipaiku hõlmav kontserdiprogramm 2013. aastal. Eesmärk on olnud jõuda ka sinna, kuhu akadeemiline muusika (ja mitte ainult klassikaline) muidu ei pruugi jõuda, üllatada inimesi ootamatutes paikades. Näiteks meenub üks (meedia)tähelepanu haaramiseks mõeldud eksperiment ooperilauljaga bussijaamas. Muusikapäeva selline tähistamine on olnud suurepärane viis propageerida laiemalt klassikalist muusikat (vähemal määral ka džässi ja pärimusmuusikat), ent on endiselt väga palju head ja põnevat eesti muusikat, mis ei saa selles programmis kunagi tähelepanu.
Muusikapreemiate tseremooniat on peale Estonia kontserdisaali peetud muu hulgas näiteks Škoda jäähallis, üldjuhul on aga kohavalikud olnud tagasihoidlikumad, ehkki ruumipaigutus võib ka Niguliste muuseum-kontserdisaalis olla ebaharilik ning lavastus võib Estonia ooperimajaski olla piirekompav. Tõepoolest, midagi nii ekstreemset, et "torumehed" ronivad aktuse (seda sõna kasutati tänavuse lavastuse stsenaariumis korduvalt) pärast evakuatsiooniteed tõkestama, ei olegi vist varem ette tulnud.
Üldjuhul ja eriti just viimastel aastatel on muusikapäeva lavastused olnud haigutama ajavad ja midagi muud kui üksluist teksti vaevu paberilt maha veerivad näitlejad ei ole neist mällu sööbinud. Niiviisi avalikkuses muusika kõikvõimsat sõnumit ei levita, saate telereiting ei ole nähtavasti midagi erilist ja nõnda paistab, et see üritus on teles eelkõige selleks, et pidulikust hetkest saaksid osa ka need muusikavaldkonna inimesed, kellele ei ole kutset laekunud. Muide, muusikapäeva lavastus on Eesti vabariigi aastapäeva kontsertlavastuse kõrval üks väheseid formaate, kuhu on kaasatud nii muusika kui ka teater. 24. veebruari sündmused koos "pingviinide paraadiga" on muidugi alati kordi suurema tähelepanu all, sest seal ei katkesta auhindade üleandmine kunstilist tervikut ja nõnda on see parem platvorm muusika kui rahvusliku uhkuse ja hetkemõtte kombinatsioonide esile toomiseks. Kahju, et muusikapäevas nähakse seda potentsiaali hoopis väiksemana.
Helikunsti sihtkapitali aastapreemia pälvinud löökpillimängija Madis Metsamart ütles muu hulgas oma kõnes, et kõige alus on rütm. Selle lavastuse rütm oli kahtlemata parem kui varem – ja eelkõige olen tänulik, et üldse oli vaevutud tegema üle hulga aja üritusele läbimõeldud lavastus –, aga mõned muud komponendid läksid siiski käest ära. Kohati jõuti huumoriga pisut labase laupäevaõhtuse meelelahutusliku paroodiasaate tasemele. See oli selline vanabaskinlik huumor, mida Vanalinnastuudio hiilgeaegadel tehti kindlasti kvaliteetse meelelahutusena, ent tänapäeval on seda raske ette kujutada süvamuusikaga tõsiseltvõetavas kompositsioonis. Süvamuusika ja lihtsakoelise huumori ühendamine paistis aga olevat kontseptsiooni tuum. Läbiv liin oli selline, et ERSO läks Frankfurdis kaduma, aga on siiapoole teel. Nüüd asuti orkestri muusikuid mööda lennujaama taga otsima ja ERSO muusikutest koosnevad ansamblid (vahva, kuidas Olav Ehala loodud muusikapäeva signatuur kõlas eriilmelistes seadetes!) astusidki üles nii otse publiku ees kui ka kaamera vahendusel. Välja ilmusid ka lennujaama tehnilised töötajad, keda millegipärast kujutati stereotüüpselt veidi nupust nikastanutena, rääkimata sellest, et kõik klassikalise muusikaga seotu oli neile ääretult võõras ja tingimata oli tarvis ka viiul ja tšello sassi ajada. Seda palaganiks kiskuvat osa (kogu tekst seda kindlasti ei olnud) oleks võinud asendada nutikam ja teravam, kas või muusikute eneste pihta suunatud huumor, mis praegu oli nõrgavõitu. Või leiavad ehk muusikud ise, et on tõesti nõnda tõsised inimesed, et nendes huumoriainest sugugi ei leiduks?
Unistan sellest, et muusikapreemiate lavastusega suudetaks edaspidi kokku sobitada ka pisut eesti nüüdismuusikat, mida maailmas hinnatakse, aga millega paljud meie klassikalised muusikud ei oska kahjuks midagi pihta hakata (paljud laureaadid aga just eesti nüüdismuusika edendamise eest oma preemia saidki).
Tänavune tseremoonia oli suurepärane illustratsioon olukorrale, kus Eesti muusikanõukogu on sisuliselt interpreetide liidu laiendus, ehkki teoreetiliselt peaks justkui olema paljude muusikainstitutsioonide ühendus. On uskumatu, et ühegi auhinnatud helilooja muusika sel tseremoonial ei kõlanud ja see näitab suhtumist, hoolimata kõikvõimalikest tehnilistest ja eelarvelistest takistustest, mis võisid tekkida. Jüri Reinvere sõnavõtu üle mõtiskledes võiks öelda, et eesti praegusaja helilooming on muusikanõukogu mõtlemisest praktiliselt isoleeritud: küllap Arvo Pärdist kõlbaks rohkem rääkida ja tema kohalolekut pikemalt nautida, kuid pikemaks looks, mille esitust nautida, sobib siiski paremini Chopin või midagi muud romantismiajastust.
Õnneks sai laureaatide hulgas kokku heas mõttes hulle ja avatud inimesi, kes tõid ka koos helisid kuuldavale. Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia saanud Jaak Sooäär ning Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav tegid pisut koos häält, enne kui esitusele tuli Veljo Tormise "Pulmaliste saabumine" suurtsükli "Unustatud rahvad" "Vadja pulmalauludest".
Mitmes mõttes väärib mainimist aga Endrik Üksvärava kõne. "Olles liikunud viimastel suvedel unustatud rahvaste radadel, on saanud selgeks see, et saja-aastane Eesti vabariik on üks suur ime. Meie ümber ei ole enam ühtegi liivlast, nukker on seis ka teiste väikeste hõimurahvastega. Ma ei taha, et meiega läheb nii. Ei taha, et ükskord on ainult laulud, mis meist räägivad: et olid kord eestlased, kes leiutasid Skype'i ja pidasid laulupidusid. Ma tahan, et me jääksime püsima. See aga nõuab ühist arusaamist, et eesti keel ja kultuur ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Kui meid enam ei ole, siis ei ole ka enam muudes valdkondades vägikaikaid vedada. Seega, hoidkem Eestit ja toetagem eesti kultuuri!"
Endrik Üksvärava juhatatav Collegium Musicale on hõimurahvaste teemasse tõesti üha rohkem süvenenud ja sellest saab väikese ülevaate septembri algul ETVs näidatud dokumentaalfilmi "Unustatud rahvaste jälgedes" vahendusel (soovitan soojalt!). Põhiküsimus on aga, kuidas viia laiemasse teadvusse, et eesti kultuuri hoidmiseks ja arendamiseks on vaja teha läbimõeldud otsuseid ja et igaüks võiks vahel selle nurga alt oma tegemistele mõelda. See puudutab ka eesti kultuuri arengut edasi viivaid institutsioone.
Ehkki nalja oli tehtud kogu tunni vältel, saabus tseremoonia lõbusaim ja erakordselt vabastav hetk siis, kui lõputiitrite ajal lennureisijad üle "lava" koridori sammusid. Publik aplodeeris tseremoonia lõpu puhul, reisijad olid pisut segaduses, mõned lehvitasid lahkelt. Ilmselt jõudis kohalviibinutele alles siis päriselt kohale, kui haruldane sündmus on sellise aktuse korraldamine lennujaama non-Schengeni alal.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Maria Mölder: kuidas muusika ja lennujaam ajavad ühte asja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pill osales võistlusel hobusega Auro Ra. Kolmanda koha saavutas Leedu sportlane Elena Railiene hobusel Ehning. Võistluse lõppkõrguseks, mille ületas puhtalt kaks Poola võistluspaari, oli 191 cm.
Põhiparkuurile eelnenud sõidu kõrgusel 145 cm võitis Soomet esindanud Susanna Granroth hobusega Baccar. Teise koha saavutas Venemaa sportlane Vladimir Beletski Falkon E, kolmandaks sõitsid end samuti Venemaad esindanud Natalia Simonia ja Klen.
Väikse ringi sõidus kõrgusel kuni 135 cm kuulutati võitjaks lätlane Kristaps Neretnieks hobusel Moon Ray. Teise koha saavutasid Hanno Ellermann ja Dixon, kolmandaks tulid Paul-Richard Argus ja Renessin.
Noorhobuste kiirusparkuuri, mis peeti kõrgusel 125/130 cm, võitis Gunnar Klettenberg hobusega B Captain Norman. Teise koha saavutas Leedut esindanud Kristupas Petraitis hobusel Baironas, kolmandaks tulid Tiit Kivisild ja Haloubet.
Kuni 25-aastaste ratsanike vanuseklassi parim oli laupäeval soomlanna Jenna Yrjövuori hobusega Graal. Teise koha saavutasid kõrgusel 130 cm peetud puhtus-kiirus parkuuris Berit Lehtsaar ja Solei Solei. Kolmandaks tuli Leedu sportlane Kristupas Petraitis hobusega Clair de Lune.
Tallinn International Horse Show läheb täna edasi takistussõidu maailmakarika etapiga, milleks on ümberhüpetega parkuur kõrgusel kuni 160 cm. | Horse Show kuue takistusega sõidus saavutasid kaksikvõidu poolakad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pill osales võistlusel hobusega Auro Ra. Kolmanda koha saavutas Leedu sportlane Elena Railiene hobusel Ehning. Võistluse lõppkõrguseks, mille ületas puhtalt kaks Poola võistluspaari, oli 191 cm.
Põhiparkuurile eelnenud sõidu kõrgusel 145 cm võitis Soomet esindanud Susanna Granroth hobusega Baccar. Teise koha saavutas Venemaa sportlane Vladimir Beletski Falkon E, kolmandaks sõitsid end samuti Venemaad esindanud Natalia Simonia ja Klen.
Väikse ringi sõidus kõrgusel kuni 135 cm kuulutati võitjaks lätlane Kristaps Neretnieks hobusel Moon Ray. Teise koha saavutasid Hanno Ellermann ja Dixon, kolmandaks tulid Paul-Richard Argus ja Renessin.
Noorhobuste kiirusparkuuri, mis peeti kõrgusel 125/130 cm, võitis Gunnar Klettenberg hobusega B Captain Norman. Teise koha saavutas Leedut esindanud Kristupas Petraitis hobusel Baironas, kolmandaks tulid Tiit Kivisild ja Haloubet.
Kuni 25-aastaste ratsanike vanuseklassi parim oli laupäeval soomlanna Jenna Yrjövuori hobusega Graal. Teise koha saavutasid kõrgusel 130 cm peetud puhtus-kiirus parkuuris Berit Lehtsaar ja Solei Solei. Kolmandaks tuli Leedu sportlane Kristupas Petraitis hobusega Clair de Lune.
Tallinn International Horse Show läheb täna edasi takistussõidu maailmakarika etapiga, milleks on ümberhüpetega parkuur kõrgusel kuni 160 cm.
### Response:
Horse Show kuue takistusega sõidus saavutasid kaksikvõidu poolakad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäevane Eesti koondise ajakava:
Kl 9.00 (Eesti ajas kl 15) korvpalli 3x3 meeskonna alagrupimäng Mongoolia – Eesti; meeskonnas mängivad Kerr Kriisa, Aleksander Oliver Hint, Arthur Herman Entsik, Jaan Erik Lepp
Kl 10.00-11.30 (Eesti ajas algus kl 16) ujumine: Ivan Štšeglov 100m selili ja Margaret Markvardt 200m kompleks eelujumised (edasipääsu korral finaalid kl 18.15)
Kl 11.30 (Eesti ajas kl 17.30) korvpalli 3x3 meeskonna alagrupimäng Argentina – Eesti
Kl 16.00-16.30 (Eesti ajas kl 22) sõudmise ühepaatide eelsõidud, Greta Jaanson
Iga nelja aasta tagant toimuvad noorte olümpiamängud peetakse tänavu 6.-18. oktoobril Buenos Aireses, kus osaleb 206 riigist ligi 4000 sportlast vanuses 15-18. Suviste noortemängude kavas on 32 spordiala, sealhulgas mitmed olümpiavõistluste debüüdi tegevad alad: BMX freestyle, lohesurf, breiktants ja rannakäsipall. Tänavused noorte olümpiamängud on üldse esimene olümpiavõistlus, kus osaleb võrdne arv mees- ja naissportlasi.
Eesti koondis on seni suurim – 23 sportlast kaheksal alal (kergejõustikus, ujumises, sõudmises, 3x3 noormeeste ja neidude korvpallis, iluvõimlemises, karates, naistemaadluses ja vibulaskmises). Neist pooltel aladel võistlevad Eesti sportlased noorteolümpial esmakordselt. Samuti on eriline see, et esmakordselt pole ükski meie sportlane noorteolümpial osalemas kutsega - kõik koondise liikmed on oma tulemustega kvalifitseerunud. | Noorte OM-i avapäeval on võistlustules Eesti korvpallurid, ujujad ja sõudja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäevane Eesti koondise ajakava:
Kl 9.00 (Eesti ajas kl 15) korvpalli 3x3 meeskonna alagrupimäng Mongoolia – Eesti; meeskonnas mängivad Kerr Kriisa, Aleksander Oliver Hint, Arthur Herman Entsik, Jaan Erik Lepp
Kl 10.00-11.30 (Eesti ajas algus kl 16) ujumine: Ivan Štšeglov 100m selili ja Margaret Markvardt 200m kompleks eelujumised (edasipääsu korral finaalid kl 18.15)
Kl 11.30 (Eesti ajas kl 17.30) korvpalli 3x3 meeskonna alagrupimäng Argentina – Eesti
Kl 16.00-16.30 (Eesti ajas kl 22) sõudmise ühepaatide eelsõidud, Greta Jaanson
Iga nelja aasta tagant toimuvad noorte olümpiamängud peetakse tänavu 6.-18. oktoobril Buenos Aireses, kus osaleb 206 riigist ligi 4000 sportlast vanuses 15-18. Suviste noortemängude kavas on 32 spordiala, sealhulgas mitmed olümpiavõistluste debüüdi tegevad alad: BMX freestyle, lohesurf, breiktants ja rannakäsipall. Tänavused noorte olümpiamängud on üldse esimene olümpiavõistlus, kus osaleb võrdne arv mees- ja naissportlasi.
Eesti koondis on seni suurim – 23 sportlast kaheksal alal (kergejõustikus, ujumises, sõudmises, 3x3 noormeeste ja neidude korvpallis, iluvõimlemises, karates, naistemaadluses ja vibulaskmises). Neist pooltel aladel võistlevad Eesti sportlased noorteolümpial esmakordselt. Samuti on eriline see, et esmakordselt pole ükski meie sportlane noorteolümpial osalemas kutsega - kõik koondise liikmed on oma tulemustega kvalifitseerunud.
### Response:
Noorte OM-i avapäeval on võistlustules Eesti korvpallurid, ujujad ja sõudja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põnevikes ja krimiromaanides lahendatakse tavaliselt mõrvajuhtumeid, otsitakse teadmata kadunud inimesi või varandust, makstakse kätte ammuse ülekohtu eest jms. Piret Raua uus raamat on ühtaegu kunstnikuromaan ja psühholoogiline põnevik: nimelt hoiab pinget lõpuni alal ühe kummalise taiese – auaadressi loomisprotsess ja selle tellinud salapärane, anonüümne mees. Siin ei käi jaht kusagilt kunstimuuseumist röövitud hinnalisele maalile, vaid hoopis teose sünnivaludele.
Lugeja viiakse Tallinna kunstielu keskele, paljastatakse selles vohavat keskpärasust, äritsemisvaimu, manipuleerimist rumala publikuga, konkurendi kadestamist jms. Samavõrd saab lugeja osa kunsti köögipoolest, kunstniku esteetilisest maailmatajust ja ta tundlikust psüühikast. Lugu rullub lahti tasa ja targu, midagi väga raputavat enne lõppu ei toimu. Tekst on ladus ja autor on oskuslikult vaheldanud kirjeldusi dialoogide, kokkuvõtva jutustuse ja peategelase sisekõnega.
Kalligraaf Eda elab oma igapäevaelu: töötab kodus tellimuste kallal, juhendab ilukirjaringi, kus suhtleb oma väheste õpilastega, ja käib vahel sõprade näituste avamisel. Üksik, intelligentne, rikka sisemaailmaga, erialale pühendunud lastetu naine, kes on tihti kurvameelne. Veidi paneb imestama, et Edal pole ühtki sõbrannat, küll aga mitu meessõpra. Kui Eda ise on oma kannatlikkuse, arukuse ja kaastundlikkuse poolest sümpaatne, lausa eeskujulik inimene, siis raamatu märksa ebatäiuslikumad meestegelased mõjuvad värvikamate ja ehedamatena. Veenvad ongi just kunstiinimeste portreed, küllap tunneb autor seda seltskonda hästi. Seevastu võõramad inimtüübid, näiteks harimatud uusrikkad, on rohkem karikatuuride moodi.
Peamist tegevusliini – Eda asjalikult kulgevat argielu – katkestavad üksikud kursiivkirjas poeetilised mälupildid unenägudest või lapsepõlvest. Neist tulvab valulikke läbielamisi ja kummitama jäävaid kujundeid, millest mõni jõuab loodavasse teosessegi. Kuid romaanis on ka lõbusaid tekstikohti: eks ole inimolendid oma totruses, ürginstinktidele ja ahneile ambitsioonidele allumises ühed igavesed koomika ja groteski allikad.
Õigupoolest on tänuväärt, et Piret Raud on võtnud põhjalikult kirjutada tunnustuseihast, mis inimeste käitumist, valikuid ja tegusid nii palju määrab, kuid mille üle avalikkuses pole kombeks arutleda. Miks me üldse tunnustust tahame? Kas kunstnikud vajavad kindlasti tunnustust rohkem kui teised? Kui palju tunnustust on "normaalne" ja millisest hetkest muutub see hälbivaks, isikukultuse sarnaseks kalduvuseks? Miks ühele tegijale piisab sellest, et ta ise oma tööga rahule jääb, aga teise jaoks on päev, mil ta kelleltki kiita ei saanud, untsus? Kuidas tuleb andekas looja toime tõsiasjaga, et pärjatuks osutus hoopis kehvema teose autor, mitte tema? Või kuidas ravida inimest, kel on haiglane tunnustusevajadus, et ta ei muutuks teistele ohtlikuks? Need küsimused ei pärine küll otseselt romaanist, vaid on mul endal aeg-ajalt tekkinud, loetu vaid aktiveeris need. Äsja ilmus ju ka Maarja Kangro raamat "Minu auhinnad", seega on teema tõesti aktuaalne.
Kalligraafia ja auaadress – millised põnevad vanaaegsed sõnad! Siinkirjutajal võttis mõni hetk aega, et oma mälusoppidest nendega seonduv välja kraamida. Esmalt meenus Villu Tootsi võrratu ja müstiline "Kalligraafilisi etüüde", mida lapsena uudistasin, püüdes mõistatuslikke kirju lahti muukida. Ühtki auaadressi aga pole ma vist lähemalt näinudki. Piret Raua raamatu lisaväärtus on, et siit saab üksikasjalikke teadmisi ilukirjast kui eriomasest ja arvutiajastul vist väljasurevast kunstiliigist, kuigi peategelane usub pigem selle taassündi. Mis polegi järele mõeldes võimatu, sest vanad asjad on hakanud tagasi tulema: talurahva ja mõisaköögi toidud, vanaaegne mööbel ja rõivamood.
Teose filigraanne kaanekujundus on paeluv – initsiaal Vergiliuse "Aeneisest" oma täies hiilguses. Sellist raamatukaant vaadatakse rohkem kui üks kord. Üks huvitavamaid peatükke kujutab külaskäiku Eda õpetaja Lembitu juurde. Seda vana kunstnikku tunnustusevajadus ei vaeva. Vestluses temaga tõstatub aga kunstniku eetika teema. Tõelisele kunstnikule polevat oluline, kes teose tellib või kelle koda see kaunistab, tähtis on vaid loomisprotsess ja tulemus. Kõlab ilusasti kui... jah, kui just tänu taolisele moraalirelativismile ei pälvinuks auaadresse, ausambaid ja ülistuslaule ka need, kelle käed olid määritud süütute verega. Ja kas mitte just ametkondlike ja riiklike kummarduste saatel ei kustutanud totalitaarrežiimi kurjategijad oma süümepiinu? Teadlastelt ju ühiskond siiski eetilisust nõuab.
Teisalt, ükski asi pole nii lihtne kui algul paistab. Kui teose lõpupoole selgub, et Edalgi on oma raske süükoorem, tegu, milles ta alles aastate pärast oskab näha saatuslikku viga, asetub eelnev problemaatika mõneti uude valgusse. Sest: Kes teist on patuta, visaku esimene kivi... Keerulisi eetilisi küsimusi on siin teisigi, kasvõi konflikt kunstile ja ligimesele pühendumise vahel. Kumb on tähtsam, kui mõlemat korraga teha ei saa ja kui kaua oodatud tööhoogu peatada tundub nii vale?
Eda on oma pealtnäha kiretuses eesti kirjanduse naistegelaste hulgas ebatavaline. Vististi peaks ta enamiku lugejate südame võitmiseks olema tunduvalt emotsionaalsem ja elusam. Sõltub juba lugeja natuurist ja elukogemusest, kas ja kuidas ta seda naist mõistab. "Aga merel on veel teinegi olek. Meri võib olla ka hangunud jää. Jää, mis on kui kest, mis kaitseb introverti jääkaane all. Ja siis need hetked, mil jää murdub. Kui kest puruneb. Teravad sirgjoonelised praod. Jääminek. Avanemise hetk, kui kesta all varjus hoitud sisemus saab järsku vabaks." (lk 175)
Teose atmosfääri toob rahutust üks kajakas, kes tihti Eda akna taha ilmub ja nagu midagi nõudes nokaga klaasile kopsib. Lind hakkas mindki kummitama, kuni meenus kaaren E. A. Poe' samanimelisest poeemist. Veidi häiris lugemist teose kohatine konstrueeritus. Aga mine sa tea – äkki peabki üks õige tänapäeva romaan vastama nii paljudele nõuetele? Või siiski lühiromaan, arvestades tegelikku tekstimahtu? | Arvustus. Jaht kunstiteose sünnivaludele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põnevikes ja krimiromaanides lahendatakse tavaliselt mõrvajuhtumeid, otsitakse teadmata kadunud inimesi või varandust, makstakse kätte ammuse ülekohtu eest jms. Piret Raua uus raamat on ühtaegu kunstnikuromaan ja psühholoogiline põnevik: nimelt hoiab pinget lõpuni alal ühe kummalise taiese – auaadressi loomisprotsess ja selle tellinud salapärane, anonüümne mees. Siin ei käi jaht kusagilt kunstimuuseumist röövitud hinnalisele maalile, vaid hoopis teose sünnivaludele.
Lugeja viiakse Tallinna kunstielu keskele, paljastatakse selles vohavat keskpärasust, äritsemisvaimu, manipuleerimist rumala publikuga, konkurendi kadestamist jms. Samavõrd saab lugeja osa kunsti köögipoolest, kunstniku esteetilisest maailmatajust ja ta tundlikust psüühikast. Lugu rullub lahti tasa ja targu, midagi väga raputavat enne lõppu ei toimu. Tekst on ladus ja autor on oskuslikult vaheldanud kirjeldusi dialoogide, kokkuvõtva jutustuse ja peategelase sisekõnega.
Kalligraaf Eda elab oma igapäevaelu: töötab kodus tellimuste kallal, juhendab ilukirjaringi, kus suhtleb oma väheste õpilastega, ja käib vahel sõprade näituste avamisel. Üksik, intelligentne, rikka sisemaailmaga, erialale pühendunud lastetu naine, kes on tihti kurvameelne. Veidi paneb imestama, et Edal pole ühtki sõbrannat, küll aga mitu meessõpra. Kui Eda ise on oma kannatlikkuse, arukuse ja kaastundlikkuse poolest sümpaatne, lausa eeskujulik inimene, siis raamatu märksa ebatäiuslikumad meestegelased mõjuvad värvikamate ja ehedamatena. Veenvad ongi just kunstiinimeste portreed, küllap tunneb autor seda seltskonda hästi. Seevastu võõramad inimtüübid, näiteks harimatud uusrikkad, on rohkem karikatuuride moodi.
Peamist tegevusliini – Eda asjalikult kulgevat argielu – katkestavad üksikud kursiivkirjas poeetilised mälupildid unenägudest või lapsepõlvest. Neist tulvab valulikke läbielamisi ja kummitama jäävaid kujundeid, millest mõni jõuab loodavasse teosessegi. Kuid romaanis on ka lõbusaid tekstikohti: eks ole inimolendid oma totruses, ürginstinktidele ja ahneile ambitsioonidele allumises ühed igavesed koomika ja groteski allikad.
Õigupoolest on tänuväärt, et Piret Raud on võtnud põhjalikult kirjutada tunnustuseihast, mis inimeste käitumist, valikuid ja tegusid nii palju määrab, kuid mille üle avalikkuses pole kombeks arutleda. Miks me üldse tunnustust tahame? Kas kunstnikud vajavad kindlasti tunnustust rohkem kui teised? Kui palju tunnustust on "normaalne" ja millisest hetkest muutub see hälbivaks, isikukultuse sarnaseks kalduvuseks? Miks ühele tegijale piisab sellest, et ta ise oma tööga rahule jääb, aga teise jaoks on päev, mil ta kelleltki kiita ei saanud, untsus? Kuidas tuleb andekas looja toime tõsiasjaga, et pärjatuks osutus hoopis kehvema teose autor, mitte tema? Või kuidas ravida inimest, kel on haiglane tunnustusevajadus, et ta ei muutuks teistele ohtlikuks? Need küsimused ei pärine küll otseselt romaanist, vaid on mul endal aeg-ajalt tekkinud, loetu vaid aktiveeris need. Äsja ilmus ju ka Maarja Kangro raamat "Minu auhinnad", seega on teema tõesti aktuaalne.
Kalligraafia ja auaadress – millised põnevad vanaaegsed sõnad! Siinkirjutajal võttis mõni hetk aega, et oma mälusoppidest nendega seonduv välja kraamida. Esmalt meenus Villu Tootsi võrratu ja müstiline "Kalligraafilisi etüüde", mida lapsena uudistasin, püüdes mõistatuslikke kirju lahti muukida. Ühtki auaadressi aga pole ma vist lähemalt näinudki. Piret Raua raamatu lisaväärtus on, et siit saab üksikasjalikke teadmisi ilukirjast kui eriomasest ja arvutiajastul vist väljasurevast kunstiliigist, kuigi peategelane usub pigem selle taassündi. Mis polegi järele mõeldes võimatu, sest vanad asjad on hakanud tagasi tulema: talurahva ja mõisaköögi toidud, vanaaegne mööbel ja rõivamood.
Teose filigraanne kaanekujundus on paeluv – initsiaal Vergiliuse "Aeneisest" oma täies hiilguses. Sellist raamatukaant vaadatakse rohkem kui üks kord. Üks huvitavamaid peatükke kujutab külaskäiku Eda õpetaja Lembitu juurde. Seda vana kunstnikku tunnustusevajadus ei vaeva. Vestluses temaga tõstatub aga kunstniku eetika teema. Tõelisele kunstnikule polevat oluline, kes teose tellib või kelle koda see kaunistab, tähtis on vaid loomisprotsess ja tulemus. Kõlab ilusasti kui... jah, kui just tänu taolisele moraalirelativismile ei pälvinuks auaadresse, ausambaid ja ülistuslaule ka need, kelle käed olid määritud süütute verega. Ja kas mitte just ametkondlike ja riiklike kummarduste saatel ei kustutanud totalitaarrežiimi kurjategijad oma süümepiinu? Teadlastelt ju ühiskond siiski eetilisust nõuab.
Teisalt, ükski asi pole nii lihtne kui algul paistab. Kui teose lõpupoole selgub, et Edalgi on oma raske süükoorem, tegu, milles ta alles aastate pärast oskab näha saatuslikku viga, asetub eelnev problemaatika mõneti uude valgusse. Sest: Kes teist on patuta, visaku esimene kivi... Keerulisi eetilisi küsimusi on siin teisigi, kasvõi konflikt kunstile ja ligimesele pühendumise vahel. Kumb on tähtsam, kui mõlemat korraga teha ei saa ja kui kaua oodatud tööhoogu peatada tundub nii vale?
Eda on oma pealtnäha kiretuses eesti kirjanduse naistegelaste hulgas ebatavaline. Vististi peaks ta enamiku lugejate südame võitmiseks olema tunduvalt emotsionaalsem ja elusam. Sõltub juba lugeja natuurist ja elukogemusest, kas ja kuidas ta seda naist mõistab. "Aga merel on veel teinegi olek. Meri võib olla ka hangunud jää. Jää, mis on kui kest, mis kaitseb introverti jääkaane all. Ja siis need hetked, mil jää murdub. Kui kest puruneb. Teravad sirgjoonelised praod. Jääminek. Avanemise hetk, kui kesta all varjus hoitud sisemus saab järsku vabaks." (lk 175)
Teose atmosfääri toob rahutust üks kajakas, kes tihti Eda akna taha ilmub ja nagu midagi nõudes nokaga klaasile kopsib. Lind hakkas mindki kummitama, kuni meenus kaaren E. A. Poe' samanimelisest poeemist. Veidi häiris lugemist teose kohatine konstrueeritus. Aga mine sa tea – äkki peabki üks õige tänapäeva romaan vastama nii paljudele nõuetele? Või siiski lühiromaan, arvestades tegelikku tekstimahtu?
### Response:
Arvustus. Jaht kunstiteose sünnivaludele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikohalt alustanud Hamilton kontrollis sõitu lõpuni, kvalifikatsioonis kaheksanda koha saanud Ferrari piloot Sebastian Vettel põrkas sõidu esimeses pooles kokku Max Verstappeniga. Intsidendi tagajärjel 19. positsioonile langenud Vettel tõusis sõidu lõpuks kuuendaks, kuid andis üldarvestuses olulisi punkte ära. Teisena lõpetas Hamiltoni soomlasest meeskonnakaaslane Valtteri Bottas.
Suurbritannia piloodile on see juba neljandaks järjestikuseks võiduks, 17 toimunud etapist on Hamilton triumfeerinud üheksal.
Hamiltonil on võimalik MM-tiitel kindlustada juba USA GP-etapil, selleks peab ta sõidu võitma ning Vettel lõpetama kehvemal kui teisel kohal. Neli etappi enne MM-hooaja lõppu on Hamiltonil liidrina 331 punkti, Vettelil teisena 264 ja Bottasel kolmandana 207 silma. Neljandal kohal olev Kimi Räikkönen on kogunud 196 punkti. | Lewis Hamilton astus Jaapanis suure sammu MM-tiitli poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikohalt alustanud Hamilton kontrollis sõitu lõpuni, kvalifikatsioonis kaheksanda koha saanud Ferrari piloot Sebastian Vettel põrkas sõidu esimeses pooles kokku Max Verstappeniga. Intsidendi tagajärjel 19. positsioonile langenud Vettel tõusis sõidu lõpuks kuuendaks, kuid andis üldarvestuses olulisi punkte ära. Teisena lõpetas Hamiltoni soomlasest meeskonnakaaslane Valtteri Bottas.
Suurbritannia piloodile on see juba neljandaks järjestikuseks võiduks, 17 toimunud etapist on Hamilton triumfeerinud üheksal.
Hamiltonil on võimalik MM-tiitel kindlustada juba USA GP-etapil, selleks peab ta sõidu võitma ning Vettel lõpetama kehvemal kui teisel kohal. Neli etappi enne MM-hooaja lõppu on Hamiltonil liidrina 331 punkti, Vettelil teisena 264 ja Bottasel kolmandana 207 silma. Neljandal kohal olev Kimi Räikkönen on kogunud 196 punkti.
### Response:
Lewis Hamilton astus Jaapanis suure sammu MM-tiitli poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Estraadisangarid: Raimond Valgre"
7. oktoober kell 19:30
Tihti on arvatud, et meie popmuusika parimate laulukirjutajate looming oleks võinud omal ajal jõuda maailmakaardile, ent jäi toppama raudse eesriide taha. Raimond Valgre, Arne Oit, Valter Ojakäär, Kustas Kikerpuu ja Uno Loop on vaid mõned nimed meie armastatuimate heliloojate nimistus, kelle aegumatud viisid läbisid 2016. aastal enneolematu värskenduskuuri, et saada uus võimalus! Autorid Roald Johannson ja Jaak Kilmi.
"Need vanad armastuskirjad"
7. oktoober kell 20:00
Film räägib Valgre armastusest kauni blondi Alice'i ja vene kaunitari Niina vastu. Jutustus sõprusest ja reetmisest ning sellest, mis võib juhtuda inimestega, kes satuvad suurte poliitiliste muudatuste risttuultesse – Eesti Vabariigi lõpp, Teine maailmasõda, nõukogude korra ja stalinliku režiimi ülemvõim. Sündmused kulmineeruvad aastavahetusel 1949/50 restoranis "Gloria".
Režissöör Mati Põldre, stsenaristid Lilian Põldre, Mati Põldre, Aleksandr Borodjanski. Peaosas Rain Simmul, teistes rollides Liis Tappo (Alice), Ülle Kaljuste (Emma), Kärt Tomingas (Lili), Marika Korolev (Eva) jpt.
"Igavesti teie"
7. oktoober kell 22:05
Raimond Valgrest tehtud muusikalise dokumentaalfilmi aluseks on ligi 400 kirja Niinale, kellega Valgre tutvus sõjapäevil Leningradis. Käsikiri Lembit Lauri, režissöör ja operaator Mati Põldre, heli Jaak Elling, kunstnik Tiiu Übi, toimetaja Enn Vetemaa, filmi direktor Helme Rattas.
"Valge tee kutse"
7. oktoober kell 23:00
Noorsooteatri etendus. Juhan Saare dokumentaalnäidend Raimond Valgre elust ja muusikast. Lavastaja Kaarel Kilvet, kunstnik Hardi Volmer, muusikaline kujundaja Olav Ehala, nimiosas Sulev Luik, teistes osades Luule Komissarov, Anu Lamp, Ene Jätvis jt. Režissöör Toomas Kirss. | ETV2 teemaõhtu meenutab Raimond Valgret | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Estraadisangarid: Raimond Valgre"
7. oktoober kell 19:30
Tihti on arvatud, et meie popmuusika parimate laulukirjutajate looming oleks võinud omal ajal jõuda maailmakaardile, ent jäi toppama raudse eesriide taha. Raimond Valgre, Arne Oit, Valter Ojakäär, Kustas Kikerpuu ja Uno Loop on vaid mõned nimed meie armastatuimate heliloojate nimistus, kelle aegumatud viisid läbisid 2016. aastal enneolematu värskenduskuuri, et saada uus võimalus! Autorid Roald Johannson ja Jaak Kilmi.
"Need vanad armastuskirjad"
7. oktoober kell 20:00
Film räägib Valgre armastusest kauni blondi Alice'i ja vene kaunitari Niina vastu. Jutustus sõprusest ja reetmisest ning sellest, mis võib juhtuda inimestega, kes satuvad suurte poliitiliste muudatuste risttuultesse – Eesti Vabariigi lõpp, Teine maailmasõda, nõukogude korra ja stalinliku režiimi ülemvõim. Sündmused kulmineeruvad aastavahetusel 1949/50 restoranis "Gloria".
Režissöör Mati Põldre, stsenaristid Lilian Põldre, Mati Põldre, Aleksandr Borodjanski. Peaosas Rain Simmul, teistes rollides Liis Tappo (Alice), Ülle Kaljuste (Emma), Kärt Tomingas (Lili), Marika Korolev (Eva) jpt.
"Igavesti teie"
7. oktoober kell 22:05
Raimond Valgrest tehtud muusikalise dokumentaalfilmi aluseks on ligi 400 kirja Niinale, kellega Valgre tutvus sõjapäevil Leningradis. Käsikiri Lembit Lauri, režissöör ja operaator Mati Põldre, heli Jaak Elling, kunstnik Tiiu Übi, toimetaja Enn Vetemaa, filmi direktor Helme Rattas.
"Valge tee kutse"
7. oktoober kell 23:00
Noorsooteatri etendus. Juhan Saare dokumentaalnäidend Raimond Valgre elust ja muusikast. Lavastaja Kaarel Kilvet, kunstnik Hardi Volmer, muusikaline kujundaja Olav Ehala, nimiosas Sulev Luik, teistes osades Luule Komissarov, Anu Lamp, Ene Jätvis jt. Režissöör Toomas Kirss.
### Response:
ETV2 teemaõhtu meenutab Raimond Valgret |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kergkaalu tiitlimatši käigus aktiivsemaks pooleks olnud Nurmagomedov sundis McGregori neljandas raundis kägistusvõttesse ja iirlane pidi venelase paremust tunnistama. Nurmagomedov ei saanud aga ringist lahkuda meistrivööga, sest varemgi McGregoriga nugadel olnud venelane tungis matši järel kallale iirlase treenerile Dillon Danisele.
Mõned hetked hiljem tungis võitlusareenile mees, kes ründas McGregorit. Hiljem selgus, et kolm Nurmagomedovi tiimi kuuluvat liiget arreteeriti. "See oli UFC jaoks väga halb õhtu," sõnas organisatsiooni president Dana White ESPN-ile. "Sa oled äsja võitnud suurepärase matši, saad kohe ümber meistrivöö, inimesed austavad sind - aga siis tungid sa Conori nurgale kallale." White'i sõnul võib venelast ees oodata võistluskeeld.
Craziness at #ufc229 after #ConorMcGregor is defeated by #Nurmagomedov pic.twitter.com/hlPhcDcmqK
— Eduard Cauich (@ecauich) October 7, 2018
ALL HELL BRAKING LOOSE BETWEEN KHABIB AND MCGREGOR #UFC229 pic.twitter.com/fmaguMrEVq
— Ellis (@EllisGodlike) October 7, 2018 | McGregor kaotas Nurmagomedovile; aegade suurim MMA võitlus lõppes kaosega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kergkaalu tiitlimatši käigus aktiivsemaks pooleks olnud Nurmagomedov sundis McGregori neljandas raundis kägistusvõttesse ja iirlane pidi venelase paremust tunnistama. Nurmagomedov ei saanud aga ringist lahkuda meistrivööga, sest varemgi McGregoriga nugadel olnud venelane tungis matši järel kallale iirlase treenerile Dillon Danisele.
Mõned hetked hiljem tungis võitlusareenile mees, kes ründas McGregorit. Hiljem selgus, et kolm Nurmagomedovi tiimi kuuluvat liiget arreteeriti. "See oli UFC jaoks väga halb õhtu," sõnas organisatsiooni president Dana White ESPN-ile. "Sa oled äsja võitnud suurepärase matši, saad kohe ümber meistrivöö, inimesed austavad sind - aga siis tungid sa Conori nurgale kallale." White'i sõnul võib venelast ees oodata võistluskeeld.
Craziness at #ufc229 after #ConorMcGregor is defeated by #Nurmagomedov pic.twitter.com/hlPhcDcmqK
— Eduard Cauich (@ecauich) October 7, 2018
ALL HELL BRAKING LOOSE BETWEEN KHABIB AND MCGREGOR #UFC229 pic.twitter.com/fmaguMrEVq
— Ellis (@EllisGodlike) October 7, 2018
### Response:
McGregor kaotas Nurmagomedovile; aegade suurim MMA võitlus lõppes kaosega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal 75. juubelit tähistanud lätlanna Gunta Randla looming on kujundanud suure osa Eesti inimeste lapsepõlvest. Ta on andnud välimuse ja keskkonna lapsepõlvekangelastele telelavastustes "Kõige suurem sõber", "Mõmmi ja aabits", "Hei, pöialpoisid", "Väike nõid", "Onu Tik-Taki seiklused", "Kadekops" jpt. Lisaks teatri- ja teletöödele tutvustab Gunta selle näitusega ka oma loomingu teist külge, näidates viimastel aastatel valminud loodusmaale.
Pärast Riia kunstikooli lõpetamist 1963. aastal alustas Gunta Randla õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Juba enne ERKI lõpetamist suundus ta tööle Eesti Televisiooni. Lisaks 30 aasta pikkusele teletööle on ta kujundanud rohkelt lavastusi Eesti Nukuteatris, neist "Sookolli ja sisalikku" tunnustati 1993. aastal Eesti Teatriliidu aastaauhinnaga. | Endla teatrigaleriis avatakse Gunta Randla näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal 75. juubelit tähistanud lätlanna Gunta Randla looming on kujundanud suure osa Eesti inimeste lapsepõlvest. Ta on andnud välimuse ja keskkonna lapsepõlvekangelastele telelavastustes "Kõige suurem sõber", "Mõmmi ja aabits", "Hei, pöialpoisid", "Väike nõid", "Onu Tik-Taki seiklused", "Kadekops" jpt. Lisaks teatri- ja teletöödele tutvustab Gunta selle näitusega ka oma loomingu teist külge, näidates viimastel aastatel valminud loodusmaale.
Pärast Riia kunstikooli lõpetamist 1963. aastal alustas Gunta Randla õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Juba enne ERKI lõpetamist suundus ta tööle Eesti Televisiooni. Lisaks 30 aasta pikkusele teletööle on ta kujundanud rohkelt lavastusi Eesti Nukuteatris, neist "Sookolli ja sisalikku" tunnustati 1993. aastal Eesti Teatriliidu aastaauhinnaga.
### Response:
Endla teatrigaleriis avatakse Gunta Randla näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mihkel Aksalu kaitses kõik 90 minutit SJK väravat, kui SJK jäi alla Espoo Honkale 0:1. Kohtumise ainus värav löödi avapoolaja lõpus, kirjutab Soccernet.ee.
TPS-i ründaja Albert Prosa sekkus vahetusest 69. minutil, kui TPS oli RoPS-i vastu 1:2 kaotusseisus. Sellise skooriga mäng lõppeski.
Marek Kaljumäe ja Maksim Lipin tegid kaasa terve kohtumise, milles nende tööandja Kemi kaotas Turu Interile 0:2. Kaljumäe teenis 16. minutil kollase kaardi.
Kõrgliiga tabelis paikneb SJK üheksandal, TPS kümnendal ja Kemi viimasel, 12. kohal. Kemi on juba kindlalt järgmiseks hooajaks kõrgliigast välja langenud.
Esiliigas teenis Pavel Marini koduklubi Kokkola KPV 6:0 võidu Klubi-04 üle, Marin mängis maksimaalsed 90 minutit. Kaks vooru enne hooaja lõppu edestab liider KPV lähimat jälitajat ühe punktiga.
Kevin Kauberi leivaisa EIF tegi Kajaaniga 1:1 viigi, Kauber mängis 82 minutit. EIF asub neljandal tabelireal. | Soome kõrgliigas mängivad eestlased kaotasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mihkel Aksalu kaitses kõik 90 minutit SJK väravat, kui SJK jäi alla Espoo Honkale 0:1. Kohtumise ainus värav löödi avapoolaja lõpus, kirjutab Soccernet.ee.
TPS-i ründaja Albert Prosa sekkus vahetusest 69. minutil, kui TPS oli RoPS-i vastu 1:2 kaotusseisus. Sellise skooriga mäng lõppeski.
Marek Kaljumäe ja Maksim Lipin tegid kaasa terve kohtumise, milles nende tööandja Kemi kaotas Turu Interile 0:2. Kaljumäe teenis 16. minutil kollase kaardi.
Kõrgliiga tabelis paikneb SJK üheksandal, TPS kümnendal ja Kemi viimasel, 12. kohal. Kemi on juba kindlalt järgmiseks hooajaks kõrgliigast välja langenud.
Esiliigas teenis Pavel Marini koduklubi Kokkola KPV 6:0 võidu Klubi-04 üle, Marin mängis maksimaalsed 90 minutit. Kaks vooru enne hooaja lõppu edestab liider KPV lähimat jälitajat ühe punktiga.
Kevin Kauberi leivaisa EIF tegi Kajaaniga 1:1 viigi, Kauber mängis 82 minutit. EIF asub neljandal tabelireal.
### Response:
Soome kõrgliigas mängivad eestlased kaotasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sten-Timmu Sokk viibis väljakul ligi 23,5 minutit ja viskas 2 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/1, kolmesed 0/3), vahendab Korvpall24.ee. Tagamängija võttis veel ühe lauapalli, andis 6 resultatiivset töötu, kaotas korra palli ja tegi 5 isiklikku viga.
Martin Paasoja nimele jäi pea 35 mänguminutit, mille jooksul viskas ta 14 punkti (kahesed 7/13). Eestlane kogus veel 9 lauapalli, andis 2 korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja 3 pallikaotust.
Rait-Riivo Laane teenis ligi 29 minutit mänguaega ja tõi selle ajaga 7 punkti (vabavisked 2/4, kahesed 1/3, kolmesed 1/3). Lisaks andis ta 7 resultatiivset söötu, võttis ühe lauapalli, tegi 2 pallikaotust ja isiklikku viga. | Soku ja Laane kodumeeskonnad alustasid hooaega Kreekas võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sten-Timmu Sokk viibis väljakul ligi 23,5 minutit ja viskas 2 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/1, kolmesed 0/3), vahendab Korvpall24.ee. Tagamängija võttis veel ühe lauapalli, andis 6 resultatiivset töötu, kaotas korra palli ja tegi 5 isiklikku viga.
Martin Paasoja nimele jäi pea 35 mänguminutit, mille jooksul viskas ta 14 punkti (kahesed 7/13). Eestlane kogus veel 9 lauapalli, andis 2 korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja 3 pallikaotust.
Rait-Riivo Laane teenis ligi 29 minutit mänguaega ja tõi selle ajaga 7 punkti (vabavisked 2/4, kahesed 1/3, kolmesed 1/3). Lisaks andis ta 7 resultatiivset söötu, võttis ühe lauapalli, tegi 2 pallikaotust ja isiklikku viga.
### Response:
Soku ja Laane kodumeeskonnad alustasid hooaega Kreekas võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna startisime koos meeste eliidiga, seetõttu olid ka esimesed kilomeetrid kiiremad ning intensiivsemad. Saime stardist väga hästi minema ning sõitsime mõnda aega liidrite selja taga," kommenteeris Steinberg.
"Peagi tekkisid siiski vahed ning sõitsime oma tempoga edasi. Kõige enam meeldisid mulle tänase etapi tehnilised singlid ning kivised laskumised, kuna mul on kaheamordiline ratas, sai neid rajaosasid rohkem nautida."
Lõiv täiendas: "Stardis oli veidike vihmane ning riietusin soojemalt kui vaja oleks olnud. Temperatuur tõusis sõidu ajal +22 kraadini ning jooki kulus palju."
"Tegime väga korraliku sõidu ning ühtegi vahejuhtumit ei olnud, seega saime omas rütmis hästi liikuda. Mulle jäi tänasest sõidust kõige enam meelde viimane kaheosaline tõus kindluse juurde, kus oli finiš."
"Tõus oli väga raske ning rahvast oli palju ergutamas," lausus Lõiv. "Peale tänast etappi on liidritega suur vahe ning meie selja taga ka keegi ei ohusta, seega peame lihtsalt lõpuni ilma viperusteta jõudma."
Pühapäeval on tuuri viimane ehk neljas etapp. | Lõiv ja Steinburg said Hispaanias taas kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna startisime koos meeste eliidiga, seetõttu olid ka esimesed kilomeetrid kiiremad ning intensiivsemad. Saime stardist väga hästi minema ning sõitsime mõnda aega liidrite selja taga," kommenteeris Steinberg.
"Peagi tekkisid siiski vahed ning sõitsime oma tempoga edasi. Kõige enam meeldisid mulle tänase etapi tehnilised singlid ning kivised laskumised, kuna mul on kaheamordiline ratas, sai neid rajaosasid rohkem nautida."
Lõiv täiendas: "Stardis oli veidike vihmane ning riietusin soojemalt kui vaja oleks olnud. Temperatuur tõusis sõidu ajal +22 kraadini ning jooki kulus palju."
"Tegime väga korraliku sõidu ning ühtegi vahejuhtumit ei olnud, seega saime omas rütmis hästi liikuda. Mulle jäi tänasest sõidust kõige enam meelde viimane kaheosaline tõus kindluse juurde, kus oli finiš."
"Tõus oli väga raske ning rahvast oli palju ergutamas," lausus Lõiv. "Peale tänast etappi on liidritega suur vahe ning meie selja taga ka keegi ei ohusta, seega peame lihtsalt lõpuni ilma viperusteta jõudma."
Pühapäeval on tuuri viimane ehk neljas etapp.
### Response:
Lõiv ja Steinburg said Hispaanias taas kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse võitis Erm, kes mullu kogus samal võistlusel isiklikuks rekordiks 5996 punkti. Nüüd parandas ta seda tulemust 118 silmaga ehk teenis kahe päevaga 6114 punkti.
Tulemus viib ta Eesti kõigi aegade tabelis koos Andres Rajaga jagama neljandat-viiendat kohta. Neist rohkem on suutnud vaid Erki Nool (6374), Mikk Pahapill (6362) ja Maicel Uibo (6265).
Erm jooksis Fayetteville'is 60 meetrit 6,99-ga, hüppas kaugust 7.59, tõukas kuuli 14.56, hüppas kõrgust 1.96, jooksis 60 meetrit tõkkeid 8,03-ga, hüppas teivast 4.80 ja jooksis 1000 meetrit 2.36,02-ga. Isiklikud rekordid paranesid 60 meetris, 60 meetri tõkkejooksus ja 1000 meetri jooksus.
Napilt kogus 6000 silma täis ka Tilga, kes sai teise koha summaks 6019 punkti. Ta jooksis 60 meetrit 7,18-ga, hüppas kaugust 7.42, tõukas kuuli 15.45, hüppas kõrgust 2.05, jooksis 60 meetrit tõkkeid 8,40-ga, hüppas teivast 4.70 ja jooksis 1000 meetrit 2.36,34-ga.
Seejuures oma 1000 meetri rekordit parandas Tilga enam kui kümne sekundiga. Eelviimasel alal ehk teivashüppes on ta väljas sama kõrgele hüpanud, sees seni mitte.
Kolmikvõidu Georgia ülikoolile kindlustas 5994 punktiga Kyle Garland.
Viiendaks tuli Oklahoma ülikoolis õppiv Kristo Simulask, kes kogus 5664 punkti. Ta jooksis 60 meetrit 7,11-ga, hüppas kaugust 7.16, tõukas kuuli 13.86, hüppas kõrgust 1.99, jooksis 60 meetrit tõkkeid 8,43-ga, hüppas teivast 4.50 ja jooksis 1000 meetrit 2.45,17-ga. | Erm kogus USA-s Eesti kõigi aegade neljanda summa, Tilga ületas 6000 punkti piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse võitis Erm, kes mullu kogus samal võistlusel isiklikuks rekordiks 5996 punkti. Nüüd parandas ta seda tulemust 118 silmaga ehk teenis kahe päevaga 6114 punkti.
Tulemus viib ta Eesti kõigi aegade tabelis koos Andres Rajaga jagama neljandat-viiendat kohta. Neist rohkem on suutnud vaid Erki Nool (6374), Mikk Pahapill (6362) ja Maicel Uibo (6265).
Erm jooksis Fayetteville'is 60 meetrit 6,99-ga, hüppas kaugust 7.59, tõukas kuuli 14.56, hüppas kõrgust 1.96, jooksis 60 meetrit tõkkeid 8,03-ga, hüppas teivast 4.80 ja jooksis 1000 meetrit 2.36,02-ga. Isiklikud rekordid paranesid 60 meetris, 60 meetri tõkkejooksus ja 1000 meetri jooksus.
Napilt kogus 6000 silma täis ka Tilga, kes sai teise koha summaks 6019 punkti. Ta jooksis 60 meetrit 7,18-ga, hüppas kaugust 7.42, tõukas kuuli 15.45, hüppas kõrgust 2.05, jooksis 60 meetrit tõkkeid 8,40-ga, hüppas teivast 4.70 ja jooksis 1000 meetrit 2.36,34-ga.
Seejuures oma 1000 meetri rekordit parandas Tilga enam kui kümne sekundiga. Eelviimasel alal ehk teivashüppes on ta väljas sama kõrgele hüpanud, sees seni mitte.
Kolmikvõidu Georgia ülikoolile kindlustas 5994 punktiga Kyle Garland.
Viiendaks tuli Oklahoma ülikoolis õppiv Kristo Simulask, kes kogus 5664 punkti. Ta jooksis 60 meetrit 7,11-ga, hüppas kaugust 7.16, tõukas kuuli 13.86, hüppas kõrgust 1.99, jooksis 60 meetrit tõkkeid 8,43-ga, hüppas teivast 4.50 ja jooksis 1000 meetrit 2.45,17-ga.
### Response:
Erm kogus USA-s Eesti kõigi aegade neljanda summa, Tilga ületas 6000 punkti piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eilses 3:1 (25:20, 21:25, 25:18, 25:20) võidumängus Kuopio naiskonna üle tõi kogu kohtumise kaasa teinud Peit 14 punkti (+4) ja teises geimis sekkunud ning viimases kahes vaatuses algusest lõpuni mänginud Ennok 3 punkti (-1), vahendab Võrkpall24.ee.
Neljapäeval alistati kodusaalis 3:0 (25:21, 25:20, 25:22) Häämenlinna klubi. Selles kohtumises mängisid mõlemad eestlannad algusest lõpuni. Peit tõi üleplatsimängijana 16 punkti (+5), realiseerides 32 tõstest 13 (41%), lisaks sai ta kirja 3 ässa. Ennok lisas oma naiskonna kontosse 9 punkti (+7).
Liigatabelis jätkab Salo neljandana, olles kogunud 42 punkti.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Salo võttis Peidi toel kaks võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eilses 3:1 (25:20, 21:25, 25:18, 25:20) võidumängus Kuopio naiskonna üle tõi kogu kohtumise kaasa teinud Peit 14 punkti (+4) ja teises geimis sekkunud ning viimases kahes vaatuses algusest lõpuni mänginud Ennok 3 punkti (-1), vahendab Võrkpall24.ee.
Neljapäeval alistati kodusaalis 3:0 (25:21, 25:20, 25:22) Häämenlinna klubi. Selles kohtumises mängisid mõlemad eestlannad algusest lõpuni. Peit tõi üleplatsimängijana 16 punkti (+5), realiseerides 32 tõstest 13 (41%), lisaks sai ta kirja 3 ässa. Ennok lisas oma naiskonna kontosse 9 punkti (+7).
Liigatabelis jätkab Salo neljandana, olles kogunud 42 punkti.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist.
### Response:
Salo võttis Peidi toel kaks võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaa VK kohtus võõrsil Jekabpilsi Lušiga ning pani maksma 3:1 (25:14, 25:19, 20:25, 25:18) paremuse. Saaremaa edukaimaks tõusis 22 punktiga (+18) Keith Pupart, 13 punkti (+7) lisas Javier Jimenez ja 12 (+7) Daniel Maciel. Saaremaa vastuvõtt oli 44%, rünnakuid lahendati 42-protsendiliselt, blokipunkte teeniti 10, servipunkte 9 (13 viga). Jekabpilsi resultatiivseimad olid võrdselt 12 punktiga Janis Medenis ja Armands Abolins, vastuvõtuprotsendiks saadi 46, rünnakuprotsent oli 36, servil löödi 1 äss (11 viga) ja blokiga saadi 8 punkti, vahendab Volley.ee.
Pärnu VK oli kodusaalis samuti 3:1 (25:18, 25:20, 23:25, 25:15) parem Jelgava Biolarsist. Pärnu suurimad skoorijad olid Kristaps Platacs ja Andrei Gvozdev võrdselt 16 punktiga (+8 ja +15), 13 punkti (+4) lisas Ygor Duarte. Pärnu meeskonna vastuvõtt oli 62%, rünnak 51%, blokipunkte teeniti 14 (5 sulustamist sai kirja Eder Levi Kock) ja servil löödi 3 ässa ning eksiti 19 pallingul. Pärnul ei mänginud üks liidreid Taavet Leppik. Jelgava edukaimana panustas Karlis Pauls Levinskis 21 punkti (+9), Läti klubi vastuvõtt oli 50%, rünnak 42%, blokipunkte kogunes 6, servipunkte 3 (18 viga).
Kolmas mäng lõppes Selver Tallinna 3:1 (28:26, 17:25, 25:20, 25:17) võiduga RTU/Robežsardze üle. Oliver Orav oli Selveri meeskonna resultatiivseim, tuues 24 punkti (+16), 14 silma (+1) lisas Matej Šmidl ja Karli Allik 12 (+6). Selveri vastuvõtt oli 52%, rünnak 42%, blokist saadi 12 ja servil 8 punkti (eksiti 14 servil). RTU kasuks tõi Gatis Garklavs 18 punkti (+6), Riia klubi vastuvõtt oli 40%, rünnak 41%, blokiga teeniti 10 punkti, servil löödi 6 ässa ja eksiti 10 pallingul.
Liigatabelis on Saaremaal liidrina 53 punkti, järgneb Bigbank Tartu 46 punktiga. Kolmandaks tõusis tänase võiduga Selver, kel on punkte 40. Jekabpils on 38 punktiga neljas, Pärnu 30 puntkiga viies. | Saaremaa kindlustas esikohta, Pärnu ja Selver kasutasid kodusaali eelise ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaa VK kohtus võõrsil Jekabpilsi Lušiga ning pani maksma 3:1 (25:14, 25:19, 20:25, 25:18) paremuse. Saaremaa edukaimaks tõusis 22 punktiga (+18) Keith Pupart, 13 punkti (+7) lisas Javier Jimenez ja 12 (+7) Daniel Maciel. Saaremaa vastuvõtt oli 44%, rünnakuid lahendati 42-protsendiliselt, blokipunkte teeniti 10, servipunkte 9 (13 viga). Jekabpilsi resultatiivseimad olid võrdselt 12 punktiga Janis Medenis ja Armands Abolins, vastuvõtuprotsendiks saadi 46, rünnakuprotsent oli 36, servil löödi 1 äss (11 viga) ja blokiga saadi 8 punkti, vahendab Volley.ee.
Pärnu VK oli kodusaalis samuti 3:1 (25:18, 25:20, 23:25, 25:15) parem Jelgava Biolarsist. Pärnu suurimad skoorijad olid Kristaps Platacs ja Andrei Gvozdev võrdselt 16 punktiga (+8 ja +15), 13 punkti (+4) lisas Ygor Duarte. Pärnu meeskonna vastuvõtt oli 62%, rünnak 51%, blokipunkte teeniti 14 (5 sulustamist sai kirja Eder Levi Kock) ja servil löödi 3 ässa ning eksiti 19 pallingul. Pärnul ei mänginud üks liidreid Taavet Leppik. Jelgava edukaimana panustas Karlis Pauls Levinskis 21 punkti (+9), Läti klubi vastuvõtt oli 50%, rünnak 42%, blokipunkte kogunes 6, servipunkte 3 (18 viga).
Kolmas mäng lõppes Selver Tallinna 3:1 (28:26, 17:25, 25:20, 25:17) võiduga RTU/Robežsardze üle. Oliver Orav oli Selveri meeskonna resultatiivseim, tuues 24 punkti (+16), 14 silma (+1) lisas Matej Šmidl ja Karli Allik 12 (+6). Selveri vastuvõtt oli 52%, rünnak 42%, blokist saadi 12 ja servil 8 punkti (eksiti 14 servil). RTU kasuks tõi Gatis Garklavs 18 punkti (+6), Riia klubi vastuvõtt oli 40%, rünnak 41%, blokiga teeniti 10 punkti, servil löödi 6 ässa ja eksiti 10 pallingul.
Liigatabelis on Saaremaal liidrina 53 punkti, järgneb Bigbank Tartu 46 punktiga. Kolmandaks tõusis tänase võiduga Selver, kel on punkte 40. Jekabpils on 38 punktiga neljas, Pärnu 30 puntkiga viies.
### Response:
Saaremaa kindlustas esikohta, Pärnu ja Selver kasutasid kodusaali eelise ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse veebiküljele postitatud korralduses öeldi, et need meetmed rakendati "tagamaks riigi ohutust, kaitsmaks inimeste tervist ja takistamaks uue koroonaviiruse levikut".
Reedel antud korralduses öeldakse, et julgeolekuteenistus FSB, mis vastutab piiride valvamise eest, peab peatama Hiina kodanike viisavaba piiriületuse alates laupäeva südaööst.
Hiina turismigruppidele on Venemaa külastamine olnud viisavaba alates 2000. aastast.
Valitsuse korralduses lisati, et siseministeerium peab lõpetama Hiina kodanikele kutsete väljastamise töötamiseks Venemaal ning välisministeerium peab lõpetama tööviisade väljaandmise.
Samuti andis valitsus välisministeeriumile korralduse teavitada Hiinat, et meetmeid rakendati seoses erakorralise olukorraga ja need on ajutised.
Hiina võimud teatasid laupäeval, et riigis on uue viiruse tagajärjel surnud juba 259 inimest ja kinnitust on leidnud ligi 12 000 nakkusjuhtumit.
Neljapäeval teatas Venemaa, et peatab Hiina kodanikele elektrooniliste viisade väljastamise, mida saab kasutada riiki sisenemiseks Kaug-Idas ja Venemaa lääneosas.
Venemaal on seni leidnud kinnitust kahe inimese haigestumine uude koroonaviirusesse.
Hiina võimud teatasid laupäeval, et riigis on uue viiruse tagajärjel surnud juba 259 inimest ja kinnitust on leidnud ligi 12 000 nakkusjuhtumit.
Vene võimud soovitavad ka venelastel mitte Hiina sõita, ja nendel, kes seal juba on, Vene saatkonnaga ühendust võtta. | Venemaa peatas viisavaba turismi ja tööviisade andmise hiinlastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse veebiküljele postitatud korralduses öeldi, et need meetmed rakendati "tagamaks riigi ohutust, kaitsmaks inimeste tervist ja takistamaks uue koroonaviiruse levikut".
Reedel antud korralduses öeldakse, et julgeolekuteenistus FSB, mis vastutab piiride valvamise eest, peab peatama Hiina kodanike viisavaba piiriületuse alates laupäeva südaööst.
Hiina turismigruppidele on Venemaa külastamine olnud viisavaba alates 2000. aastast.
Valitsuse korralduses lisati, et siseministeerium peab lõpetama Hiina kodanikele kutsete väljastamise töötamiseks Venemaal ning välisministeerium peab lõpetama tööviisade väljaandmise.
Samuti andis valitsus välisministeeriumile korralduse teavitada Hiinat, et meetmeid rakendati seoses erakorralise olukorraga ja need on ajutised.
Hiina võimud teatasid laupäeval, et riigis on uue viiruse tagajärjel surnud juba 259 inimest ja kinnitust on leidnud ligi 12 000 nakkusjuhtumit.
Neljapäeval teatas Venemaa, et peatab Hiina kodanikele elektrooniliste viisade väljastamise, mida saab kasutada riiki sisenemiseks Kaug-Idas ja Venemaa lääneosas.
Venemaal on seni leidnud kinnitust kahe inimese haigestumine uude koroonaviirusesse.
Hiina võimud teatasid laupäeval, et riigis on uue viiruse tagajärjel surnud juba 259 inimest ja kinnitust on leidnud ligi 12 000 nakkusjuhtumit.
Vene võimud soovitavad ka venelastel mitte Hiina sõita, ja nendel, kes seal juba on, Vene saatkonnaga ühendust võtta.
### Response:
Venemaa peatas viisavaba turismi ja tööviisade andmise hiinlastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi külalised suutsid esimesel poolajal oma värava puhta hoida, tuli vaheaja järel võrgust korjata koguni neli palli.
Skoori avas 47. minutil Alex Oxlade-Chamberlain ning edu suurendasid kapten Jordan Henderson (60. minutil) ja Egiptuse pallivõlur Mohamed Salah (72. ja 90. minutil).
Liigatabelis kasvas Liverpooli edu teisel kohal oleva Manchester City ees 22 punktile, kuid tiitlikaitsjal seisab ees pühapäevane matš võõrsil Tottenham Hotspuriga.
Kahe kange järel samuti Meistrite liiga kohti jahtivad Leicester City ja Londoni Chelsea tegid 2:2 viigi (54. Harrison Barnes, 64. Benjamin Chilwell - 46., 71. Antonio Rüdiger).
Tulemused: Leicester - Chelsea 2:2, Bournemouth - Aston Villa 2:1, Crystal Palace - Sheffield United 0:1, Liverpool - Southampton 4:0, Newcastle - Norwich 0:0, Watford - Everton 2:3, West Ham - Brighton 3:3, Manchester United - Wolverhampton 0:0.
Tabelitipp: 1. Liverpool 73 punkti (25 mängust), 2. Manchester City 51 (24), 3. Leicester City 49 (25), 4. Chelsea 41 (25), 5. Sheffield United 36 (25), 6. Manchester United 35 (25), 7. Wolverhampton 35 (25), 8. Tottenham Hotspur 34 (24). | Alistamatu Liverpool jätkas hooaega 4:0 võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi külalised suutsid esimesel poolajal oma värava puhta hoida, tuli vaheaja järel võrgust korjata koguni neli palli.
Skoori avas 47. minutil Alex Oxlade-Chamberlain ning edu suurendasid kapten Jordan Henderson (60. minutil) ja Egiptuse pallivõlur Mohamed Salah (72. ja 90. minutil).
Liigatabelis kasvas Liverpooli edu teisel kohal oleva Manchester City ees 22 punktile, kuid tiitlikaitsjal seisab ees pühapäevane matš võõrsil Tottenham Hotspuriga.
Kahe kange järel samuti Meistrite liiga kohti jahtivad Leicester City ja Londoni Chelsea tegid 2:2 viigi (54. Harrison Barnes, 64. Benjamin Chilwell - 46., 71. Antonio Rüdiger).
Tulemused: Leicester - Chelsea 2:2, Bournemouth - Aston Villa 2:1, Crystal Palace - Sheffield United 0:1, Liverpool - Southampton 4:0, Newcastle - Norwich 0:0, Watford - Everton 2:3, West Ham - Brighton 3:3, Manchester United - Wolverhampton 0:0.
Tabelitipp: 1. Liverpool 73 punkti (25 mängust), 2. Manchester City 51 (24), 3. Leicester City 49 (25), 4. Chelsea 41 (25), 5. Sheffield United 36 (25), 6. Manchester United 35 (25), 7. Wolverhampton 35 (25), 8. Tottenham Hotspur 34 (24).
### Response:
Alistamatu Liverpool jätkas hooaega 4:0 võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19. minutil viis Joao Pedro Cagliari juhtima, aga poolajal seati jalule viik, sest 42. minutil tabas külaliste seast Juraj Kucka.
Teise poolaja alguses teenis Cagliari penalti, aga Joao Pedro tabas posti. Vaid minut hiljem õnnestus Giovanni Simeonel siiski kodumeeskond taas juhtima viia.
58. minutil vilistas kohtunik Klavanile käega mängu ja Parmale penalti, kuid pärast konsulteerimist VAR-iga loobus otsusest.
Viigini siiski Parma jõudis, kuid alles neljandal üleminutil Andreas Corneliuse peaväravast. Seejuures ei tegutsenud kõige õnnestunumalt ka eestlane, kes läks palli ära lööma, aga ei küündinud mänguvahendini ja tema taga olnud taanlane skooris.
Kolmanda viigi järjest saanud Cagliari asub tabelis kuuendal positsioonil, mis tagaks pääsu Euroopa liigasse. Parma on samade punktide peal, aga kehvema väravate vahega. | Klavan lõikas VAR-ist kasu, aga Cagliari mängis edu maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19. minutil viis Joao Pedro Cagliari juhtima, aga poolajal seati jalule viik, sest 42. minutil tabas külaliste seast Juraj Kucka.
Teise poolaja alguses teenis Cagliari penalti, aga Joao Pedro tabas posti. Vaid minut hiljem õnnestus Giovanni Simeonel siiski kodumeeskond taas juhtima viia.
58. minutil vilistas kohtunik Klavanile käega mängu ja Parmale penalti, kuid pärast konsulteerimist VAR-iga loobus otsusest.
Viigini siiski Parma jõudis, kuid alles neljandal üleminutil Andreas Corneliuse peaväravast. Seejuures ei tegutsenud kõige õnnestunumalt ka eestlane, kes läks palli ära lööma, aga ei küündinud mänguvahendini ja tema taga olnud taanlane skooris.
Kolmanda viigi järjest saanud Cagliari asub tabelis kuuendal positsioonil, mis tagaks pääsu Euroopa liigasse. Parma on samade punktide peal, aga kehvema väravate vahega.
### Response:
Klavan lõikas VAR-ist kasu, aga Cagliari mängis edu maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Liikmesriigid võtsid kohtumisel vastu ühisavalduse, kus nad toovad esile ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika eelarvete tähtsust paljude oluliste väljakutsete lahendamisel. Riigid tegid ka ettepaneku lõpetada uue eelarveperioodi algusest kõik tagasimaksed, mille tulemusel kõige jõukamad riigid saavad osa enda EL-i eelarve sissemaksetest tagasi," edastas peaminister Jüri Ratase pressiesindaja.
Kohtumisel osalesid lisaks Eestile Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Samuti võtsid kohtumisest osa Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn ning ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.
Ratas: MFF peab aitama kiiremini kliimaeesmärkideni jõuda
Ratas rõhutas oma esinemises, et järgmise pikaajalise eelarve maht ei tohi liialt järsult kahaneda ning ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid ebamõistlikult vähendada. Samuti tõi peaminister esile, et tulevane seitsmeaastane eelarve peab aitama liikmesriikidel tegelda uute väljakutsetega ja kiiremini saavutada kliimaneutraalsuse eesmärki.
Peaminister Ratase sõnul on eelarvekõneluste senistes ettepanekutes ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid uuel eelarveperioodil ülemäära kärbitud. "Need vahendid on meile ja teiste liikmesriikide jaoks oluline tugi näiteks kliimaeesmärkide saavutamisel, innovatsiooni toetamisel või jätkusuutliku kasvu tagamisel," lausus Ratas. "Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud meil ELi investeeringute abil Eesti inimeste elu paremaks muuta näiteks uute töökohtade loomise, ettevõtluse ja teaduse toetamise ning koolivõrgu, tervishoiu, turismi ja veemajandustaristu arendamise ning transpordiühenduse rajamisega," sõnas Ratas.
Eesti prioriteetidest kõneldes sõnas Ratas, et ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv peab olema hoolimata riigi kiirest majandusarengust esitatud ettepanekutest sujuvam. Samuti tõi peaminister esile taristuprojektide toetamise jätkamist ja ühenduste väljaehitamist ning tõi näiteks Rail Balticu ja elektrisüsteemide sünkroniseerimise Euroopaga. Veel pidas peaminister oluliseks Eesti põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamist, milleks on tarvis otsetoetuste tasemete kiiremat ühtlustamist.
Ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika on Ratase sõnul Euroopa Liidu eelarves peamised vahendid ka kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute toetamiseks. "Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie ühine eesmärk, mida peame võtma tõsiselt ning hakkama tegutsema. Meil on vaja teha suuri muudatusi, milleks on vaja suuri investeeringuid näiteks energia- ja transpordisektoris ning elamumajanduses ja tööstuses," sõnas peaminister.
Samuti on Euroopa Komisjoni plaan õiglase ülemineku fondi kohta oluline enim mõjutatud piirkondade, sealhulgas Eesti, toetamiseks kliimaneutraalsusele üleminekul. Ratas tõi esile, et õiglase ülemineku fondi finantseerimine ei tohi tulla ühtekuuluvus- ega põllumajanduspoliitika eelarvete arvelt. "Nende vähendamine tähendaks kliimainvesteeringuteks mõeldud raha kärpimist. Seda me ei soovi," ütles peaminister. | EL-i vaesemad riigi kutsusid lõpetama rikkamatele tehtavaid tagasimakseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Liikmesriigid võtsid kohtumisel vastu ühisavalduse, kus nad toovad esile ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika eelarvete tähtsust paljude oluliste väljakutsete lahendamisel. Riigid tegid ka ettepaneku lõpetada uue eelarveperioodi algusest kõik tagasimaksed, mille tulemusel kõige jõukamad riigid saavad osa enda EL-i eelarve sissemaksetest tagasi," edastas peaminister Jüri Ratase pressiesindaja.
Kohtumisel osalesid lisaks Eestile Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Samuti võtsid kohtumisest osa Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn ning ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.
Ratas: MFF peab aitama kiiremini kliimaeesmärkideni jõuda
Ratas rõhutas oma esinemises, et järgmise pikaajalise eelarve maht ei tohi liialt järsult kahaneda ning ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid ebamõistlikult vähendada. Samuti tõi peaminister esile, et tulevane seitsmeaastane eelarve peab aitama liikmesriikidel tegelda uute väljakutsetega ja kiiremini saavutada kliimaneutraalsuse eesmärki.
Peaminister Ratase sõnul on eelarvekõneluste senistes ettepanekutes ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid uuel eelarveperioodil ülemäära kärbitud. "Need vahendid on meile ja teiste liikmesriikide jaoks oluline tugi näiteks kliimaeesmärkide saavutamisel, innovatsiooni toetamisel või jätkusuutliku kasvu tagamisel," lausus Ratas. "Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud meil ELi investeeringute abil Eesti inimeste elu paremaks muuta näiteks uute töökohtade loomise, ettevõtluse ja teaduse toetamise ning koolivõrgu, tervishoiu, turismi ja veemajandustaristu arendamise ning transpordiühenduse rajamisega," sõnas Ratas.
Eesti prioriteetidest kõneldes sõnas Ratas, et ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv peab olema hoolimata riigi kiirest majandusarengust esitatud ettepanekutest sujuvam. Samuti tõi peaminister esile taristuprojektide toetamise jätkamist ja ühenduste väljaehitamist ning tõi näiteks Rail Balticu ja elektrisüsteemide sünkroniseerimise Euroopaga. Veel pidas peaminister oluliseks Eesti põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamist, milleks on tarvis otsetoetuste tasemete kiiremat ühtlustamist.
Ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika on Ratase sõnul Euroopa Liidu eelarves peamised vahendid ka kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute toetamiseks. "Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie ühine eesmärk, mida peame võtma tõsiselt ning hakkama tegutsema. Meil on vaja teha suuri muudatusi, milleks on vaja suuri investeeringuid näiteks energia- ja transpordisektoris ning elamumajanduses ja tööstuses," sõnas peaminister.
Samuti on Euroopa Komisjoni plaan õiglase ülemineku fondi kohta oluline enim mõjutatud piirkondade, sealhulgas Eesti, toetamiseks kliimaneutraalsusele üleminekul. Ratas tõi esile, et õiglase ülemineku fondi finantseerimine ei tohi tulla ühtekuuluvus- ega põllumajanduspoliitika eelarvete arvelt. "Nende vähendamine tähendaks kliimainvesteeringuteks mõeldud raha kärpimist. Seda me ei soovi," ütles peaminister.
### Response:
EL-i vaesemad riigi kutsusid lõpetama rikkamatele tehtavaid tagasimakseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HC Tallinn saabus Kehrasse haavatult, sest puudusid mõlemad joonemängijad ning kaitse tugisambad Rainer Kelk ja Markus Viitkar. Lisaks jääb pikemaks ajaks põlvevigastusega eemale paremäär Enrico Anton. Joonemängija kohta täitnud Markus Oliver Mädo alustas aga hästi ja tema kahe värava toel juhtis Tallinn kaheksandaks minutiks 5:4.
Paar minutit hiljem debüteeris pealinlaste ridades Eesti ekskoondislane Sten Toomla. Pika Soome-karjääri jooksul sealses meistriliigas üle tuhande värava visanud 30-aastane paremsisemine mängis Balti liigas viimati seitse aastat tagasi, just tänase vastase Kehra särgis.
Tasavägine mäng jätkus 16. minutini, siis jäi Tallinn rünnakul hätta. Palju tehti tehnilist praaki ning kui viskele saadigi, siis pidurdusid pallid suurepäraselt keskkaitses tegutsenud Janar Mägi ja Anton Borovski kätesse või tõrjus visked Viktor Nikolajev. 16. minuti viigiseisu 6:6 järel sai külalismeeskond avapoolajal palli vastaste väravasse veel vaid korra.
Kehra ründas aga resultatiivselt, skoori tegid pea kõik mängijad ning Uvis Strazdinši tabamuse järel mindi puhkama kehralaste 13:7 eduseisul. Marko Slastinovski lõpetas teise pooltunni algul Tallinna väravatepõua, aga Kehra viskas kolm väravat järjest ning Vladislav Naumenko tabamusest tuli 16:8.
Külalised vähendasid vahe mitmel puhul neljale-viiele väravale, ent Kehra sai lõpuks tähtsa 25:21 võidu. Naumenko tabas võitjate poolel seitse, Dmõtro Jankovski kuus ja Borovski neli korda. Tallinnal viskasid neli väravat nii Mädo, Marek Karu kui Rauno Aus. Kehra jagab B-alagrupis 11 punktiga liidrikohta koos Vilniuse VHC Šviesaga, kel mäng vähem peetud.
"Tallinnal oli kaitsest kaks vajalikku meest puudu, see jättis kindlasti jälje. Aga tegime ise ka hea mängu, eriti tasub kiita väravavahti ja kaitsetööd. Saime avapoolajal eest ja siis oli juba vormistamise küsimus. Tähtis võit igas mõttes, nüüd jääb Balti liigas veel kaks kodumängu leedukatega ja loodetavasti pääseme edasi," lausus Kehra peatreener Mart Raudsepp.
"Pärast eufoorilist võitu esmaspäeval Serviti üle oli vaja meid maa peale tagasi tuua. Mitmete puudujate tõttu ei sujunud koostöö kaitses ega rünnakul. Kehras oleme viimastel aastatel ikka raskustes olnud, läks nüüdki nii, et kõik meie nõrkused tulid välja," pidas Tallinna peatreener Risto Lepp kaotust õpetlikuks.
Põlvas alustas Zaporožje ZTR väga tugeva kaitsega ja Serviti jäi kiirelt tagaajaja rolli. Üheksandaks minutiks juhtisid jaanuaris kolm põhimeest teistesse klubidesse kaotanud ukrainlased 6:3. Vigastuspausilt naasnud Carl-Eric Uibo tegi 13. minutil seisuks 8:6, kuid Serviti rünnakumootor tõrkus endiselt.
ZTR põgenes eest ja juhtis 25. minutil juba 14:7 ning vaheajaks 15:10. Põlvalased alustasid teist pooltundi marulise tagaajamisega ning järjest tabasid Anatoli Tšezlov, Stanislav Holodjuk ja Ülljo Pihus. Häid tõrjeid tegi väravasuule vahetatud Denis Lõokene ja 39. minutil vähendas Tõnis Kase pärast Henri Sillaste ilusöötu vahe minimaalseks 18:17.
Siis jäi Serviti aga üheksaks minutiks väravata ja ZTR sai uuesti neljaväravalise edu. 57. minutil oli Eesti meister 20:24 taga ja ehkki visati kolm vastuseta väravat, punktilisa ei saadud. Pühapäeval väga tähtsas mängus Klaipeda Dragunasega kohtuva Serviti kasuks viskas Pihus viis ja Sillaste neli väravat.
Viljandi HC läks võõrsil vastamisi Leedu meistriliiga liidri Vilniuse VHC Šviesaga. Kohtumine algas võrdses heitluses ja neljandal minutil oli seis 2:2, mis püsis tablool lausa viis minutit. Leedukad viskasid küll siis neli väravat järjest, ent Viljandi tuli järele. Kaks korda tabasid nii Mikk Varik kui Oliver Ruut ja 18. minutil oli seis 8:7.
Šviesa sai uuesti eest ja juhtis vaheajaks 17:11. Teisel pooltunnil pani vastane kogemused ja füüsilise võimsuse maksma. Mulgid käitusid küll kaasa sõitnud fännide "võitle, võitle" hüüete järgi, aga pidid siiski vastu võtma 23:39 kaotuse. Varik viskas kuus väravat, Mihkel Lõpp ja Hendrik Koks lisasid viis. Homme kohtutakse Kaunases sealse Granitas-Karysiga. | Kehra sai Tallinna alistamisega Balti liigas üliolulise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Tallinn saabus Kehrasse haavatult, sest puudusid mõlemad joonemängijad ning kaitse tugisambad Rainer Kelk ja Markus Viitkar. Lisaks jääb pikemaks ajaks põlvevigastusega eemale paremäär Enrico Anton. Joonemängija kohta täitnud Markus Oliver Mädo alustas aga hästi ja tema kahe värava toel juhtis Tallinn kaheksandaks minutiks 5:4.
Paar minutit hiljem debüteeris pealinlaste ridades Eesti ekskoondislane Sten Toomla. Pika Soome-karjääri jooksul sealses meistriliigas üle tuhande värava visanud 30-aastane paremsisemine mängis Balti liigas viimati seitse aastat tagasi, just tänase vastase Kehra särgis.
Tasavägine mäng jätkus 16. minutini, siis jäi Tallinn rünnakul hätta. Palju tehti tehnilist praaki ning kui viskele saadigi, siis pidurdusid pallid suurepäraselt keskkaitses tegutsenud Janar Mägi ja Anton Borovski kätesse või tõrjus visked Viktor Nikolajev. 16. minuti viigiseisu 6:6 järel sai külalismeeskond avapoolajal palli vastaste väravasse veel vaid korra.
Kehra ründas aga resultatiivselt, skoori tegid pea kõik mängijad ning Uvis Strazdinši tabamuse järel mindi puhkama kehralaste 13:7 eduseisul. Marko Slastinovski lõpetas teise pooltunni algul Tallinna väravatepõua, aga Kehra viskas kolm väravat järjest ning Vladislav Naumenko tabamusest tuli 16:8.
Külalised vähendasid vahe mitmel puhul neljale-viiele väravale, ent Kehra sai lõpuks tähtsa 25:21 võidu. Naumenko tabas võitjate poolel seitse, Dmõtro Jankovski kuus ja Borovski neli korda. Tallinnal viskasid neli väravat nii Mädo, Marek Karu kui Rauno Aus. Kehra jagab B-alagrupis 11 punktiga liidrikohta koos Vilniuse VHC Šviesaga, kel mäng vähem peetud.
"Tallinnal oli kaitsest kaks vajalikku meest puudu, see jättis kindlasti jälje. Aga tegime ise ka hea mängu, eriti tasub kiita väravavahti ja kaitsetööd. Saime avapoolajal eest ja siis oli juba vormistamise küsimus. Tähtis võit igas mõttes, nüüd jääb Balti liigas veel kaks kodumängu leedukatega ja loodetavasti pääseme edasi," lausus Kehra peatreener Mart Raudsepp.
"Pärast eufoorilist võitu esmaspäeval Serviti üle oli vaja meid maa peale tagasi tuua. Mitmete puudujate tõttu ei sujunud koostöö kaitses ega rünnakul. Kehras oleme viimastel aastatel ikka raskustes olnud, läks nüüdki nii, et kõik meie nõrkused tulid välja," pidas Tallinna peatreener Risto Lepp kaotust õpetlikuks.
Põlvas alustas Zaporožje ZTR väga tugeva kaitsega ja Serviti jäi kiirelt tagaajaja rolli. Üheksandaks minutiks juhtisid jaanuaris kolm põhimeest teistesse klubidesse kaotanud ukrainlased 6:3. Vigastuspausilt naasnud Carl-Eric Uibo tegi 13. minutil seisuks 8:6, kuid Serviti rünnakumootor tõrkus endiselt.
ZTR põgenes eest ja juhtis 25. minutil juba 14:7 ning vaheajaks 15:10. Põlvalased alustasid teist pooltundi marulise tagaajamisega ning järjest tabasid Anatoli Tšezlov, Stanislav Holodjuk ja Ülljo Pihus. Häid tõrjeid tegi väravasuule vahetatud Denis Lõokene ja 39. minutil vähendas Tõnis Kase pärast Henri Sillaste ilusöötu vahe minimaalseks 18:17.
Siis jäi Serviti aga üheksaks minutiks väravata ja ZTR sai uuesti neljaväravalise edu. 57. minutil oli Eesti meister 20:24 taga ja ehkki visati kolm vastuseta väravat, punktilisa ei saadud. Pühapäeval väga tähtsas mängus Klaipeda Dragunasega kohtuva Serviti kasuks viskas Pihus viis ja Sillaste neli väravat.
Viljandi HC läks võõrsil vastamisi Leedu meistriliiga liidri Vilniuse VHC Šviesaga. Kohtumine algas võrdses heitluses ja neljandal minutil oli seis 2:2, mis püsis tablool lausa viis minutit. Leedukad viskasid küll siis neli väravat järjest, ent Viljandi tuli järele. Kaks korda tabasid nii Mikk Varik kui Oliver Ruut ja 18. minutil oli seis 8:7.
Šviesa sai uuesti eest ja juhtis vaheajaks 17:11. Teisel pooltunnil pani vastane kogemused ja füüsilise võimsuse maksma. Mulgid käitusid küll kaasa sõitnud fännide "võitle, võitle" hüüete järgi, aga pidid siiski vastu võtma 23:39 kaotuse. Varik viskas kuus väravat, Mihkel Lõpp ja Hendrik Koks lisasid viis. Homme kohtutakse Kaunases sealse Granitas-Karysiga.
### Response:
Kehra sai Tallinna alistamisega Balti liigas üliolulise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel veerandil juhtis mängu Jurmala, aga alates teisest perioodist haaras juhtohjad kodumeeskond, kes viimase veerandi alguseks kasvatas edu juba 14 silmale (64:50).
Seejärel tuli Jurmala lähemale ja sai lõpu eel isegi ühe silma kaugusele (74:73), kuid Joonas Järveläineni vabavisked kindlustasid TalTechile kolmepunktilise võidu.
Neljamängulise kaotusteseeria lõpetanud ülikoolimeeskonna resultatiivseim oligi 16 punkti kogunud Järveläinen. Kasutegur oli suurim aga Oliver Metsalul (21; seitse punkti, kaheksa lauapalli, viis resultatiivset söötu).
Teises laupäeval peetud kohtumises kaotas Tallinna Kalev/TLÜ kodus Ventspilsile 84:105 (20:24, 19:31, 17:32, 28:18).
Kumbki täna platsil käinud Eesti klubi hetkel kaheksa parema hulka ei mahu. Tal Techil on kuue võidu kõrval 14 ja Kalevil 15 kaotust. Viimasel play-off kohal asub üheksa võidu ja 12 kaotusega Pärnu Sadam. | TalTechi kurb seeria katkes võiduga Jurmala üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel veerandil juhtis mängu Jurmala, aga alates teisest perioodist haaras juhtohjad kodumeeskond, kes viimase veerandi alguseks kasvatas edu juba 14 silmale (64:50).
Seejärel tuli Jurmala lähemale ja sai lõpu eel isegi ühe silma kaugusele (74:73), kuid Joonas Järveläineni vabavisked kindlustasid TalTechile kolmepunktilise võidu.
Neljamängulise kaotusteseeria lõpetanud ülikoolimeeskonna resultatiivseim oligi 16 punkti kogunud Järveläinen. Kasutegur oli suurim aga Oliver Metsalul (21; seitse punkti, kaheksa lauapalli, viis resultatiivset söötu).
Teises laupäeval peetud kohtumises kaotas Tallinna Kalev/TLÜ kodus Ventspilsile 84:105 (20:24, 19:31, 17:32, 28:18).
Kumbki täna platsil käinud Eesti klubi hetkel kaheksa parema hulka ei mahu. Tal Techil on kuue võidu kõrval 14 ja Kalevil 15 kaotust. Viimasel play-off kohal asub üheksa võidu ja 12 kaotusega Pärnu Sadam.
### Response:
TalTechi kurb seeria katkes võiduga Jurmala üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljanda võidu järjest saanud Real kasvatas ühtlasi edu lähima jälitaja Barcelona ees kuuele punktile, aga Kataloonia suurklubil seisab ees veel homne kodumäng Levantega.
Atletico püsib aga võiduta juba viiendat mängu järjest ja tegemist on peatreener Diego Simeone kahvatuima perioodiga alates 2011. aastal ametisse saamisest. | Benzema värav kindlustas Realile võidu Atletico üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljanda võidu järjest saanud Real kasvatas ühtlasi edu lähima jälitaja Barcelona ees kuuele punktile, aga Kataloonia suurklubil seisab ees veel homne kodumäng Levantega.
Atletico püsib aga võiduta juba viiendat mängu järjest ja tegemist on peatreener Diego Simeone kahvatuima perioodiga alates 2011. aastal ametisse saamisest.
### Response:
Benzema värav kindlustas Realile võidu Atletico üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pompeo sõnul usub ta, et Valgevene eesmärgiks on olla sõltumatu riik, edastas Interfax. Pompeo väljendas kohtumisel Lukašenkoga lootust, et suudab pakkuda Valgevenele võimalust saavutada Minski soovitud suveräänsus ja sõltumatus.
"Ühendriigid tahavad aidata Valgevenel ehitada omaenda suveräänset riiki," lausus minister ühisel pressikonverentsil Valgevene välisministri Vladimir Makeiga.
Välisminister ütles ka kohtumisel, et USA kavatseb määrata peatselt riiki oma uue suursaadiku.
Valgevene kutsus aastal 2008 tagasi oma suursaadiku Washingtonis ja nõudis USA suursaadiku lahkumist. See järgnes USA sanktsioonidele Valgevene naftafirmale Belneftekhim.
Kõrgeimateks diplomaatilisteks esindajateks jäid asjurid. Septembris teatas aga USA välisministeeriumi poliitikaküsimuste kantsler David Hale pärast kohtumist Lukašenkoga, et diplomaatilised suhted tõstetakse taas suursaadikute tasemele.
Pompeo rääkis ka, et USA administratsioonil on muresid inimõiguste küsimuse pärast ning USA jätkab muudatuste toetamist nende kaitseks.
Kohtumine Pompeo ja Lukašenko vahel leidis aset Minski Iseseisvuspalees.
"Ma olen kindel, et koos suudame saavutada tõelist edasiminekut meie suhete igas aspektis," ütles Pompeo. "Kõiki neid asju ma loodan, et te näete kui heatahtlikku püüdlust osaleda poliitiliselt ja diplomaatiliselt."
See on "väga hea, et sa riskeerisid tulla Minskisse pärast mitmeid arusaamatusi Valgevene ja USA vahel", ütles omalt poolt Lukašenko.
Pompeo: USA on nõus katma kogu Valgevene nafta- ja gaasivajaduse
Pompeo teatas ka laupäeval Minskis, et USA suudab ja on nõus tarnima Minskile kõik Valgevene tarbitava nafta ja gaasi.
USA pakkumisest saab ilmselt pind Venemaa silmas, sest Moskva ja Minsk vaidlevad nafta- ja gaasitarnete pärast ning Venemaa hiljuti katkestas tarned Valgevenele.
"Meie energiatootjad on valmis tarnima teile konkurentsivõimelise hinnaga 100 protsenti teie vajatud naftast. Me oleme maailma suurim energiatootja ja te peate meile vaid helistama."
Valgevene pelgab, et Venemaa üritab teda endasse neelata ning hakkas detsembris ostma gaasi Norralt, kui Venemaa oma kraanid kinni keeras.
Pompeost sai viimase 26 aasta jooksul esimene Valgevenet külastanud USA välisminister. Viimati külastas Valgevenet USA välisminister 1994. aastal. Warren Christopher saabus Valgevenesse toona koos USA presidendi Bill Clintoniga.
Venemaa üritanud tõmmata Valgevenet üha enam oma mõjusfääri ja soovib kahe riigi tihedamat lõimumist. Lukašenko on üritanud vähendada Valgevene pea täielikku sõltuvust Vene naftast ning on kahe riigi täiemahulise ühendamise vastu.
Pärast Valgevene visiiti suundub Pompeo edasi Kasahstani ja Usbekistani. | USA lubas toetada Valgevene sõltumatust ja müüa naftat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pompeo sõnul usub ta, et Valgevene eesmärgiks on olla sõltumatu riik, edastas Interfax. Pompeo väljendas kohtumisel Lukašenkoga lootust, et suudab pakkuda Valgevenele võimalust saavutada Minski soovitud suveräänsus ja sõltumatus.
"Ühendriigid tahavad aidata Valgevenel ehitada omaenda suveräänset riiki," lausus minister ühisel pressikonverentsil Valgevene välisministri Vladimir Makeiga.
Välisminister ütles ka kohtumisel, et USA kavatseb määrata peatselt riiki oma uue suursaadiku.
Valgevene kutsus aastal 2008 tagasi oma suursaadiku Washingtonis ja nõudis USA suursaadiku lahkumist. See järgnes USA sanktsioonidele Valgevene naftafirmale Belneftekhim.
Kõrgeimateks diplomaatilisteks esindajateks jäid asjurid. Septembris teatas aga USA välisministeeriumi poliitikaküsimuste kantsler David Hale pärast kohtumist Lukašenkoga, et diplomaatilised suhted tõstetakse taas suursaadikute tasemele.
Pompeo rääkis ka, et USA administratsioonil on muresid inimõiguste küsimuse pärast ning USA jätkab muudatuste toetamist nende kaitseks.
Kohtumine Pompeo ja Lukašenko vahel leidis aset Minski Iseseisvuspalees.
"Ma olen kindel, et koos suudame saavutada tõelist edasiminekut meie suhete igas aspektis," ütles Pompeo. "Kõiki neid asju ma loodan, et te näete kui heatahtlikku püüdlust osaleda poliitiliselt ja diplomaatiliselt."
See on "väga hea, et sa riskeerisid tulla Minskisse pärast mitmeid arusaamatusi Valgevene ja USA vahel", ütles omalt poolt Lukašenko.
Pompeo: USA on nõus katma kogu Valgevene nafta- ja gaasivajaduse
Pompeo teatas ka laupäeval Minskis, et USA suudab ja on nõus tarnima Minskile kõik Valgevene tarbitava nafta ja gaasi.
USA pakkumisest saab ilmselt pind Venemaa silmas, sest Moskva ja Minsk vaidlevad nafta- ja gaasitarnete pärast ning Venemaa hiljuti katkestas tarned Valgevenele.
"Meie energiatootjad on valmis tarnima teile konkurentsivõimelise hinnaga 100 protsenti teie vajatud naftast. Me oleme maailma suurim energiatootja ja te peate meile vaid helistama."
Valgevene pelgab, et Venemaa üritab teda endasse neelata ning hakkas detsembris ostma gaasi Norralt, kui Venemaa oma kraanid kinni keeras.
Pompeost sai viimase 26 aasta jooksul esimene Valgevenet külastanud USA välisminister. Viimati külastas Valgevenet USA välisminister 1994. aastal. Warren Christopher saabus Valgevenesse toona koos USA presidendi Bill Clintoniga.
Venemaa üritanud tõmmata Valgevenet üha enam oma mõjusfääri ja soovib kahe riigi tihedamat lõimumist. Lukašenko on üritanud vähendada Valgevene pea täielikku sõltuvust Vene naftast ning on kahe riigi täiemahulise ühendamise vastu.
Pärast Valgevene visiiti suundub Pompeo edasi Kasahstani ja Usbekistani.
### Response:
USA lubas toetada Valgevene sõltumatust ja müüa naftat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nelja väravaga karistas vastaseid Rickard Rydell, kolme tabamuseni jõudsid Patrik Kareliusson ja Tanel Kasenurm. Kaks väravat viskas Ken Pähn ja ühe Oliver Savi.
Eesti võitis valikturniiril kaks mängu ja viigistas ühe kohtumise, väravate vaheks kujunes 36:12 ehk +24.
Viimase vooru teises mängus oli Taani parem Suurbritanniast 17:0 (8:0, 4:0, 5:0), mis oligi nende jaoks vajalik skoori, et väravate vahega Eestit edestada. Taanlastel jäi see lõpuks 35:10 ehk +25.
Taani pääseb seega otse detsembris peetavatel MM-finaalturniirile, Eesti peab aga pidama play-off kohtumise A-grupi teise ehk kõigi eelduste kohaselt Poolaga. | Eesti alistas Islandi ja peab otsustava mängu Poolaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nelja väravaga karistas vastaseid Rickard Rydell, kolme tabamuseni jõudsid Patrik Kareliusson ja Tanel Kasenurm. Kaks väravat viskas Ken Pähn ja ühe Oliver Savi.
Eesti võitis valikturniiril kaks mängu ja viigistas ühe kohtumise, väravate vaheks kujunes 36:12 ehk +24.
Viimase vooru teises mängus oli Taani parem Suurbritanniast 17:0 (8:0, 4:0, 5:0), mis oligi nende jaoks vajalik skoori, et väravate vahega Eestit edestada. Taanlastel jäi see lõpuks 35:10 ehk +25.
Taani pääseb seega otse detsembris peetavatel MM-finaalturniirile, Eesti peab aga pidama play-off kohtumise A-grupi teise ehk kõigi eelduste kohaselt Poolaga.
### Response:
Eesti alistas Islandi ja peab otsustava mängu Poolaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lipp heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Tallinnas loojub päike 2. veebruaril kell 16.40.
Sajandi möödumist rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel tähistatakse Eestis suurejooneliselt ning sellega lõpeb ka Eesti Vabariigi loomise 100. aastapäeva tähistamine. Tähistamine algas juba eelmise aasta detsembris ning kulmineerub pühapäeval. Pidustuste ajal on rahulepingu originaal välja pandud Eesti Rahva Muuseumis. Pidustuste kavaga saab tutvuda Tartu linna veebilehel.
2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ning Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. | Pühapäev on lipupäev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lipp heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Tallinnas loojub päike 2. veebruaril kell 16.40.
Sajandi möödumist rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel tähistatakse Eestis suurejooneliselt ning sellega lõpeb ka Eesti Vabariigi loomise 100. aastapäeva tähistamine. Tähistamine algas juba eelmise aasta detsembris ning kulmineerub pühapäeval. Pidustuste ajal on rahulepingu originaal välja pandud Eesti Rahva Muuseumis. Pidustuste kavaga saab tutvuda Tartu linna veebilehel.
2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ning Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid.
### Response:
Pühapäev on lipupäev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik kolm pjedestaalikohta hõivasid Hollandi ratturid: maailmameistriks tuli Ceylin del Carmen Alvarado (45.20), kellele vaid sekundiga kaotas Annemarie Worst. Pronksi teenis Lucinda Brand (+0.10).
Mehed selgitavad maailammeistri pühapäeval. Samuti toimub homme U-23 vanuseklassi naiste sõit, kus lööb kaasa ka Kätlin Kukk. | Mari-Liis Mõttus tuli cyclo-crossi MM-il 30. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik kolm pjedestaalikohta hõivasid Hollandi ratturid: maailmameistriks tuli Ceylin del Carmen Alvarado (45.20), kellele vaid sekundiga kaotas Annemarie Worst. Pronksi teenis Lucinda Brand (+0.10).
Mehed selgitavad maailammeistri pühapäeval. Samuti toimub homme U-23 vanuseklassi naiste sõit, kus lööb kaasa ka Kätlin Kukk.
### Response:
Mari-Liis Mõttus tuli cyclo-crossi MM-il 30. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Projekti lähteülesanne oli kasutada etteantud mõõtmetega puitliiste ning täiendada kooslust tekstiilsete sisustuselementidega. Tooted on valmistatud naturaalsetest materjalidest, väikemööbli kujundamisel on kasutatud partnerettevõtte tootmisjääke ning tekstiilidisaini lähtekohaks on kohalike tootjate materjalivalik.
Projektis osalenud tudengid töötasid loominguliste tiimidena, iga disainerite paar seadis endale toodete kujundamisel lähteülesande. Projekti osaks on koostöö disainerite vahel, kokkupuutepunktide leidmine erinevate autorite disainieelistustes määras suurel määral ka tootepaaride lõpptulemuse. Piiratud materjalivalik mõjutas mööbliesemete vormi- ja konstruktsioonilahendusi ning suunas projektis osalejaid mõtlema ka laiemalt ressursside vähesusele kaasajal ja jätkusuutlikkuse olulisusele disainis.
Tudengid kasutasid ideede arendamisel nutikalt materjali omadusi, väljapanekus leidub viis erineva funktsiooniga istet ning kooslust täiendavad valgusobjektid. Tekstiilsed tooted tõlgendavad struktuuri- ja vormiotsustuste kaudu puitliistude kõrvutamisel tekkivat rütmi ning lisavad kargetele konstruktsioonidele pehmuse ja soojuse.
Oluline on kohalikult toodetud materjalide kasutamine – nii pärineb toodetes kasutatud eestimaine villane lõng Muru villavabrikust ja vaibamaterjalid on toodetud Haine paelavabrikus.
Noortele disaineritele annab Põhjamaade suurimal sisustusmessil osalemine hindamatu võimaluse saada oma toodetele otsest tagasisidet messi külastavatelt professionaalidelt ja huvilistelt. Pallase tekstiiliosakond ja mööbliosakond on Stockholmi mööbli- ja valgustimessil järjepidevalt osalenud alates aastast 2010.
Projektis osalevad Anett Niine, Britta Mõttus, Kaidi Mikk, Liisi Tamm, Malle Soosaar, Mandi Puusepp-Kakko, Marge Allik, Mirjam Aan, Olivia Jõgi, Triin Aare
Projekti juhendavad Madis Liplap, Jaak Roosi, Keret Altpere ja Aet Ollisaar | Pallase disain osaleb Stockholmi messil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Projekti lähteülesanne oli kasutada etteantud mõõtmetega puitliiste ning täiendada kooslust tekstiilsete sisustuselementidega. Tooted on valmistatud naturaalsetest materjalidest, väikemööbli kujundamisel on kasutatud partnerettevõtte tootmisjääke ning tekstiilidisaini lähtekohaks on kohalike tootjate materjalivalik.
Projektis osalenud tudengid töötasid loominguliste tiimidena, iga disainerite paar seadis endale toodete kujundamisel lähteülesande. Projekti osaks on koostöö disainerite vahel, kokkupuutepunktide leidmine erinevate autorite disainieelistustes määras suurel määral ka tootepaaride lõpptulemuse. Piiratud materjalivalik mõjutas mööbliesemete vormi- ja konstruktsioonilahendusi ning suunas projektis osalejaid mõtlema ka laiemalt ressursside vähesusele kaasajal ja jätkusuutlikkuse olulisusele disainis.
Tudengid kasutasid ideede arendamisel nutikalt materjali omadusi, väljapanekus leidub viis erineva funktsiooniga istet ning kooslust täiendavad valgusobjektid. Tekstiilsed tooted tõlgendavad struktuuri- ja vormiotsustuste kaudu puitliistude kõrvutamisel tekkivat rütmi ning lisavad kargetele konstruktsioonidele pehmuse ja soojuse.
Oluline on kohalikult toodetud materjalide kasutamine – nii pärineb toodetes kasutatud eestimaine villane lõng Muru villavabrikust ja vaibamaterjalid on toodetud Haine paelavabrikus.
Noortele disaineritele annab Põhjamaade suurimal sisustusmessil osalemine hindamatu võimaluse saada oma toodetele otsest tagasisidet messi külastavatelt professionaalidelt ja huvilistelt. Pallase tekstiiliosakond ja mööbliosakond on Stockholmi mööbli- ja valgustimessil järjepidevalt osalenud alates aastast 2010.
Projektis osalevad Anett Niine, Britta Mõttus, Kaidi Mikk, Liisi Tamm, Malle Soosaar, Mandi Puusepp-Kakko, Marge Allik, Mirjam Aan, Olivia Jõgi, Triin Aare
Projekti juhendavad Madis Liplap, Jaak Roosi, Keret Altpere ja Aet Ollisaar
### Response:
Pallase disain osaleb Stockholmi messil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olukorras, kus Venemaa president Vladimir Putin üritab ümber kirjutada Teise maailmasõja ajalugu ning õigustab MRP salakokkulepete sõlmimist ja rahvusvahelise õiguse rikkumist, ei ole Isamaa erakonna hinnangul Eesti Vabariigi presidendil sobiv minna 9. mail 2020. aastal Moskvasse tähistama Teises maailmasõjas saavutatud võitu Natsi-Saksamaa üle," öeldakse Isamaa avalduses, mis tehti Tartu rahu 100. aastapäeva eel.
Isamaa rõhutab, et Eesti Vabariigi jaoks ei lõppenud Teine maailmasõda mitte 9. mail 1945, vaid hoopis hiljem: iseseisvuse taastamisega 1991. aastal ja sellega, kui NSV Liidu sõjaväeüksused Eestist 1994. aastal lahkusid. "Seetõttu omab 9. mai 1945 Eesti jaoks sootuks teistsugust tähendust ja me peame Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt ja selle tagajärgi jätkuvalt rahvusvaheliselt teadvustama. Me oleme aastaid pingutanud selle nimel, et Euroopa ja teised maailma riigid mõistaksid meie ajalugu ja ebaõiglust, mis sai osaks Eestile ja Ida-Euroopa riikidele pärast Teise Maailmasõja lõppu," öeldakse avalduses ning lisatakse: "Selle rahvusvahelise õiguse rikkumise ja ülekohtu teadvustamiskohustus laieneb ka Eesti Vabariigi presidendile."
Presidendi kommunikatsiooninõunik Taavi Linnamäe ütles reedel ERR-ile, et Kaljulaid ei ole veel saanud Putinilt kutset 9. maiks Moskvasse tulla.
Isamaa liikmest välisminister Urmas Reinsalu on ka varem öelnud, et tema ei soovitaks Kaljulaidil 9. mail Moskvasse sõita. | Isamaa: president ei peaks 9. mail Moskvasse minema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olukorras, kus Venemaa president Vladimir Putin üritab ümber kirjutada Teise maailmasõja ajalugu ning õigustab MRP salakokkulepete sõlmimist ja rahvusvahelise õiguse rikkumist, ei ole Isamaa erakonna hinnangul Eesti Vabariigi presidendil sobiv minna 9. mail 2020. aastal Moskvasse tähistama Teises maailmasõjas saavutatud võitu Natsi-Saksamaa üle," öeldakse Isamaa avalduses, mis tehti Tartu rahu 100. aastapäeva eel.
Isamaa rõhutab, et Eesti Vabariigi jaoks ei lõppenud Teine maailmasõda mitte 9. mail 1945, vaid hoopis hiljem: iseseisvuse taastamisega 1991. aastal ja sellega, kui NSV Liidu sõjaväeüksused Eestist 1994. aastal lahkusid. "Seetõttu omab 9. mai 1945 Eesti jaoks sootuks teistsugust tähendust ja me peame Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt ja selle tagajärgi jätkuvalt rahvusvaheliselt teadvustama. Me oleme aastaid pingutanud selle nimel, et Euroopa ja teised maailma riigid mõistaksid meie ajalugu ja ebaõiglust, mis sai osaks Eestile ja Ida-Euroopa riikidele pärast Teise Maailmasõja lõppu," öeldakse avalduses ning lisatakse: "Selle rahvusvahelise õiguse rikkumise ja ülekohtu teadvustamiskohustus laieneb ka Eesti Vabariigi presidendile."
Presidendi kommunikatsiooninõunik Taavi Linnamäe ütles reedel ERR-ile, et Kaljulaid ei ole veel saanud Putinilt kutset 9. maiks Moskvasse tulla.
Isamaa liikmest välisminister Urmas Reinsalu on ka varem öelnud, et tema ei soovitaks Kaljulaidil 9. mail Moskvasse sõita.
### Response:
Isamaa: president ei peaks 9. mail Moskvasse minema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siimer jättis püstitiirus ühe märgi üles ja läbis lamadestiiru nulliga ning kaotas maailmameistriks tulnud norralasele Vebjörn Sörumile (1; 24.02,7) minuti ja 19,3 sekundiga.
Robert Heldna oli 54. (1; +3.08,8), Mart Vsivtsev 88. (4; +5.26,0) ja Ruslan Rahmanov 98. (1; +7.17,0).
Naisjuunioride 7,5 km sprindidistantsil tuli maailmameistriks venelanna Anastassija Ševtšenko (0; 23.19,3). Alina Botštarjova sai 64. (2; +5.26,8) ja Mari Uha 79. koha (7; +8.48,2). | Kristo Siimer sai juunioride MM-il 14. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siimer jättis püstitiirus ühe märgi üles ja läbis lamadestiiru nulliga ning kaotas maailmameistriks tulnud norralasele Vebjörn Sörumile (1; 24.02,7) minuti ja 19,3 sekundiga.
Robert Heldna oli 54. (1; +3.08,8), Mart Vsivtsev 88. (4; +5.26,0) ja Ruslan Rahmanov 98. (1; +7.17,0).
Naisjuunioride 7,5 km sprindidistantsil tuli maailmameistriks venelanna Anastassija Ševtšenko (0; 23.19,3). Alina Botštarjova sai 64. (2; +5.26,8) ja Mari Uha 79. koha (7; +8.48,2).
### Response:
Kristo Siimer sai juunioride MM-il 14. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakorralisel istungil riigi tervishoiuametkondade palvel langetatud otsus annab ametnikele tavalisest rohkem õigusi näiteks karantiinide väljakuulutamiseks ning inimeste teistest eraldamiseks.
Rootsi on varem ühiskonnale ohtlikuks nakkushaiguseks kuulutanud ebola, uuele Hiina viirusele sarnaneva SARS-i ja rõuged. | Rootsi kuulutas Wuhani viiruse ühiskonnale ohtlikuks nakkushaiguseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakorralisel istungil riigi tervishoiuametkondade palvel langetatud otsus annab ametnikele tavalisest rohkem õigusi näiteks karantiinide väljakuulutamiseks ning inimeste teistest eraldamiseks.
Rootsi on varem ühiskonnale ohtlikuks nakkushaiguseks kuulutanud ebola, uuele Hiina viirusele sarnaneva SARS-i ja rõuged.
### Response:
Rootsi kuulutas Wuhani viiruse ühiskonnale ohtlikuks nakkushaiguseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Araabiariikide välisministrid teatasid oma kohtumisel Kairos, et see kava ei aita kaasa õiglase rahu sõlmimisele Iisraeli ja Palestiina vahel.
Araabia Liiga ei kavatse USA-ga selle plaani alusel koostööd teha, lisatakse välisministrite kohtumise lõppkommünikees. Samas rõhutatakse, et Iisrael ei tohiks algatuse elluviimiseks jõudu kasutada.
USA uus Lähis-Ida rahukava annab palestiinlastele piiratud omavalitsuse osades okupeeritud Läänekalda piirkondades, kuid lubab Iisraelil annekteerida kõik iisraellaste sealsed asundused ja jätta endale pea kogu Ida-Jeruusalemm.
Istungi järel rõhutasid Araabia välisministrid vajadust jõustada niinimetatud kahe riigi lahendus, mis näeb ette Palestiina riigi loomise 1967. aasta Kuuepäevase sõja eelsetes piirides ning selle pealinna loomist Ida-Jeruusalemma.
USA plaani järgi aga jääb Jeruusalemm Iisraeli kontrolli alla riigi "jagamatu pealinnana". Trumpi sõnul saavad palestiinlased teha oma pealinnaks osa annekteeritud Ida-Jeruusalemmast.
Kava avaldamisel Washingtonis olid ainsate araabiariikide esindajatena kohal Bahrein, Omaan ja Araabia Ühendemiraadid. Kolmik on USA ühed lähimad liitlased piirkonnas, kus paljud riigid võõrustavad USA üksusi.
Teised araabiariigid vastasid kavale ettevaatlikult sõnastatud avaldustega. Palestiina juhid on kava jõuliselt hukka mõistnud.
Kava rikub 1993. aastal palestiinlaste ja Iisraeli vahel sõlmitud Oslo lepet ning Iisrael peab okupandina vastutust kandma, ütles Palestiina liider Mahmud Abbas Araabia Liiga välisministrite kohtumisel Kairos.
Abbasi sõnul katkestab Palestiina USA ja Iisraeliga kõik suhted, kaasa arvatud julgeolekukoostöö, sest Valge Maja plaan ütleb palestiinlaste arvates lahti kõikidest Iisraeli ja Palestiina sõlmitud lepetest.
Araabia Liiga ühendab 22 Araabia poolsaarel ja selle ümbruses paiknevat moslemienamusega riiki. | Araabia Liiga lükkas Trumpi rahuplaani tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Araabiariikide välisministrid teatasid oma kohtumisel Kairos, et see kava ei aita kaasa õiglase rahu sõlmimisele Iisraeli ja Palestiina vahel.
Araabia Liiga ei kavatse USA-ga selle plaani alusel koostööd teha, lisatakse välisministrite kohtumise lõppkommünikees. Samas rõhutatakse, et Iisrael ei tohiks algatuse elluviimiseks jõudu kasutada.
USA uus Lähis-Ida rahukava annab palestiinlastele piiratud omavalitsuse osades okupeeritud Läänekalda piirkondades, kuid lubab Iisraelil annekteerida kõik iisraellaste sealsed asundused ja jätta endale pea kogu Ida-Jeruusalemm.
Istungi järel rõhutasid Araabia välisministrid vajadust jõustada niinimetatud kahe riigi lahendus, mis näeb ette Palestiina riigi loomise 1967. aasta Kuuepäevase sõja eelsetes piirides ning selle pealinna loomist Ida-Jeruusalemma.
USA plaani järgi aga jääb Jeruusalemm Iisraeli kontrolli alla riigi "jagamatu pealinnana". Trumpi sõnul saavad palestiinlased teha oma pealinnaks osa annekteeritud Ida-Jeruusalemmast.
Kava avaldamisel Washingtonis olid ainsate araabiariikide esindajatena kohal Bahrein, Omaan ja Araabia Ühendemiraadid. Kolmik on USA ühed lähimad liitlased piirkonnas, kus paljud riigid võõrustavad USA üksusi.
Teised araabiariigid vastasid kavale ettevaatlikult sõnastatud avaldustega. Palestiina juhid on kava jõuliselt hukka mõistnud.
Kava rikub 1993. aastal palestiinlaste ja Iisraeli vahel sõlmitud Oslo lepet ning Iisrael peab okupandina vastutust kandma, ütles Palestiina liider Mahmud Abbas Araabia Liiga välisministrite kohtumisel Kairos.
Abbasi sõnul katkestab Palestiina USA ja Iisraeliga kõik suhted, kaasa arvatud julgeolekukoostöö, sest Valge Maja plaan ütleb palestiinlaste arvates lahti kõikidest Iisraeli ja Palestiina sõlmitud lepetest.
Araabia Liiga ühendab 22 Araabia poolsaarel ja selle ümbruses paiknevat moslemienamusega riiki.
### Response:
Araabia Liiga lükkas Trumpi rahuplaani tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlasele läks laupäevases hüppevoorus kirja 103,5 meetrit ja 102,7 punkti ning ta läks rajale 15. kohal liider Jarl Magnus Riiberist (104,5 m ja 138,6 p) 2.23 hiljem.
Riiber võttis ülikindla võidu ka kokkuvõttes, edestades teiseks tulnud kaasmaalast Jörgen Graabakit tervelt minuti ja seitsme sekundiga. Kolmandana mahtus pjedestaalile sakslane Vinzenz Geiger (+1.09,5).
Kaheksa sekka mahtusid veel sakslane Eric Frenzel (+1.17,8), norralased Espen Björnstad (+1.26,7) ja Jens Luraas Oftebro (+1.28,7), jaapanlane Akito Watabe (+1.29,2) ja soomlane Ilkka Herola (+1.43,).
Murdmaarajal kaks positsiooni langenud Ilves kaotas Riiberile 2.33,5.
Viimati tegi Ilves MK-sarjas paremad etteasted pea kaks aastat tagasi, kui sai tavapärasemast hõredama konkurentsiga Hakuba etapil teise ja neljanda koha. | Kristjan Ilves tegi pea viimase kahe aasta parima etteaste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlasele läks laupäevases hüppevoorus kirja 103,5 meetrit ja 102,7 punkti ning ta läks rajale 15. kohal liider Jarl Magnus Riiberist (104,5 m ja 138,6 p) 2.23 hiljem.
Riiber võttis ülikindla võidu ka kokkuvõttes, edestades teiseks tulnud kaasmaalast Jörgen Graabakit tervelt minuti ja seitsme sekundiga. Kolmandana mahtus pjedestaalile sakslane Vinzenz Geiger (+1.09,5).
Kaheksa sekka mahtusid veel sakslane Eric Frenzel (+1.17,8), norralased Espen Björnstad (+1.26,7) ja Jens Luraas Oftebro (+1.28,7), jaapanlane Akito Watabe (+1.29,2) ja soomlane Ilkka Herola (+1.43,).
Murdmaarajal kaks positsiooni langenud Ilves kaotas Riiberile 2.33,5.
Viimati tegi Ilves MK-sarjas paremad etteasted pea kaks aastat tagasi, kui sai tavapärasemast hõredama konkurentsiga Hakuba etapil teise ja neljanda koha.
### Response:
Kristjan Ilves tegi pea viimase kahe aasta parima etteaste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | " Uuringu tulemused näitasid ka seda, et kõige enam petta saanuid leidus nendes riikides, kus on palju internetikasutajaid," tõdes Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru pressiteate vahendusel. Näiteks Taanis on igast kümnest tarbijast seitse saanud petta, aga Bulgaarias, kus interneti levik on oluliselt väiksem, sai petta kaks tarbijat kümnest. "Eesti on internetilevi osas küll väga eeskujulik, aga pettasaanute arv on võrreldes teiste riikidega madalamate seas. Selle üle on hea meel," lisas Tammaru.
Eestist madalam oli pettuste tase Ungaris (28 protsenti), Küprosel (26 protsenti) ja Bulgaarias (17 protsenti). Kõige kõrgem oli pettuste tase Taanis (69 protsenti), Iirimaal (68 protsenti) ja Ühendkuningriigis (67 protsenti).
Petta saanud vastajatest üle kolmandiku ütles uuringus, et varasem petukogemus mõjutab ka tema usaldust ausate kauplejate vastu e-kanalites. Pettuste mõjusid hinnates tunnistas 79 protsenti, et see kahjustas neid emotsionaalselt, 24 protsenti sai rahalist kahju ning 6 protsenti sai füüsilisi kannatusi.
Pettasaanute hulgas olid nii internetis ostlejad kui ka telefonimüüjate ohvriks langenud või tavakauplustes petetud kliendid.
Uuringust selgus ka, et iga kuues petta saanud tarbija kandis rahalisi kahjusid, mis jäid enamasti 500 euro piiresse. See tähendab, et Euroopa Liidu elanikud on kahe aasta jooksul kokku saanud selliste pettuste teel kahju üle 24 miljardi euro.
Euroopa Komisjoni volinik õigusküsimustes Didier Reynders tõi uuringu tulemusi esitledes välja, et digitaalses maailmas on tarbijate petmised saanud igapäevaseks. Sellised juhtumid kahtlemata mõjutavad e-kaubanduse mainet, kuna tarbijail tuleb oma käitumist digitaalsel turul väga hoolikalt jälgida. Reynders kinnitas, et EL-i järelevalveasutuste võimekus on tõusmas ning ka e-kauplejad, sotsiaalmeediaplatvormid ning maksete vahendajad peavad võtma kasutusele viise, kuidas tarbijat neis olukordades kaitsta.
Uuring viidi läbi 2019. aasta augustist oktoobrini ning see hõlmas kõiki 28 EL-i liikmesriiki ning ka Islandit ja Norrat. Vastajateks olid vähemalt 18-aastased elanikud. Kokku osales uuringus 28 239 inimest. | Kolmandik Eesti tarbijatest tunnistab pettasaamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
" Uuringu tulemused näitasid ka seda, et kõige enam petta saanuid leidus nendes riikides, kus on palju internetikasutajaid," tõdes Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru pressiteate vahendusel. Näiteks Taanis on igast kümnest tarbijast seitse saanud petta, aga Bulgaarias, kus interneti levik on oluliselt väiksem, sai petta kaks tarbijat kümnest. "Eesti on internetilevi osas küll väga eeskujulik, aga pettasaanute arv on võrreldes teiste riikidega madalamate seas. Selle üle on hea meel," lisas Tammaru.
Eestist madalam oli pettuste tase Ungaris (28 protsenti), Küprosel (26 protsenti) ja Bulgaarias (17 protsenti). Kõige kõrgem oli pettuste tase Taanis (69 protsenti), Iirimaal (68 protsenti) ja Ühendkuningriigis (67 protsenti).
Petta saanud vastajatest üle kolmandiku ütles uuringus, et varasem petukogemus mõjutab ka tema usaldust ausate kauplejate vastu e-kanalites. Pettuste mõjusid hinnates tunnistas 79 protsenti, et see kahjustas neid emotsionaalselt, 24 protsenti sai rahalist kahju ning 6 protsenti sai füüsilisi kannatusi.
Pettasaanute hulgas olid nii internetis ostlejad kui ka telefonimüüjate ohvriks langenud või tavakauplustes petetud kliendid.
Uuringust selgus ka, et iga kuues petta saanud tarbija kandis rahalisi kahjusid, mis jäid enamasti 500 euro piiresse. See tähendab, et Euroopa Liidu elanikud on kahe aasta jooksul kokku saanud selliste pettuste teel kahju üle 24 miljardi euro.
Euroopa Komisjoni volinik õigusküsimustes Didier Reynders tõi uuringu tulemusi esitledes välja, et digitaalses maailmas on tarbijate petmised saanud igapäevaseks. Sellised juhtumid kahtlemata mõjutavad e-kaubanduse mainet, kuna tarbijail tuleb oma käitumist digitaalsel turul väga hoolikalt jälgida. Reynders kinnitas, et EL-i järelevalveasutuste võimekus on tõusmas ning ka e-kauplejad, sotsiaalmeediaplatvormid ning maksete vahendajad peavad võtma kasutusele viise, kuidas tarbijat neis olukordades kaitsta.
Uuring viidi läbi 2019. aasta augustist oktoobrini ning see hõlmas kõiki 28 EL-i liikmesriiki ning ka Islandit ja Norrat. Vastajateks olid vähemalt 18-aastased elanikud. Kokku osales uuringus 28 239 inimest.
### Response:
Kolmandik Eesti tarbijatest tunnistab pettasaamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värava lõi Lucas Rangel 33. minutil. Purje tegi kaasa terve kohtumise ja sai 76. minutil kollase kaardi. KuPS-il on nüüd kahe mänguga üks võit ja üks viik. Kuueliikmelisest alagrupist pääsevad edasi neli parimat, vahendab Soccernet.ee.
Mattias Käit puudus koosseisust, kui tema leivaisa Domžale (Sloveenia) kaotas sõprusmängus Grazi Sturmile (Austria) 1:4.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Ats Purje klubi avas Soome karikavõistlustel võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värava lõi Lucas Rangel 33. minutil. Purje tegi kaasa terve kohtumise ja sai 76. minutil kollase kaardi. KuPS-il on nüüd kahe mänguga üks võit ja üks viik. Kuueliikmelisest alagrupist pääsevad edasi neli parimat, vahendab Soccernet.ee.
Mattias Käit puudus koosseisust, kui tema leivaisa Domžale (Sloveenia) kaotas sõprusmängus Grazi Sturmile (Austria) 1:4.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Ats Purje klubi avas Soome karikavõistlustel võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane 200 cm pikkune suur äär on senistes Eesti-Läti liiga mängudes kogunud piirilinna meeskonna eest ligi 26 mänguminutiga 10,7 punkti, võtnud 5,5 lauapalli ja andnud 2,7 korvisöötu. Tartus mängis ta ka hooajast 2008/09 hooajani 2015/16.
Tartu Ülikooli meeskonna peatreeneri Priit Vene sõnul sai meeskonna korvialune kogemust juurde. "Timo tahtis enne hooaja lõppu muudatust ja samas on meie korvialune hõre, mis tähendab pikkadele suurt mängukoormust. Saime Timoga tingimuste osas kokkuleppele ja nüüd on meeskonnas pisut kogemust juures, et hooaja teine pool korralikult ära mängida," sõnas Vene.
Eichfussil on esimene võimalus Tartu Ülikooli mustvalge mänguvorm selga tõmmata juba sel pühapäeval, kui kell 17 võõrustatakse BK Ventspilsi võistkonda. | Eichfuss naasis hooaja lõpuni Tartu Ülikooli ridadesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane 200 cm pikkune suur äär on senistes Eesti-Läti liiga mängudes kogunud piirilinna meeskonna eest ligi 26 mänguminutiga 10,7 punkti, võtnud 5,5 lauapalli ja andnud 2,7 korvisöötu. Tartus mängis ta ka hooajast 2008/09 hooajani 2015/16.
Tartu Ülikooli meeskonna peatreeneri Priit Vene sõnul sai meeskonna korvialune kogemust juurde. "Timo tahtis enne hooaja lõppu muudatust ja samas on meie korvialune hõre, mis tähendab pikkadele suurt mängukoormust. Saime Timoga tingimuste osas kokkuleppele ja nüüd on meeskonnas pisut kogemust juures, et hooaja teine pool korralikult ära mängida," sõnas Vene.
Eichfussil on esimene võimalus Tartu Ülikooli mustvalge mänguvorm selga tõmmata juba sel pühapäeval, kui kell 17 võõrustatakse BK Ventspilsi võistkonda.
### Response:
Eichfuss naasis hooaja lõpuni Tartu Ülikooli ridadesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paavo Matsini hõrk lennukiri Londoni Toweri hülgavatest ronkadest ning Budapesti ja Praha kaudu Londonisse lendavatest tiibinimestest, kallite ülikondade ja kingade hinnalipikutega edvistavast Brüsseli kongorahvast, sekkapuistatud vaimukatest oluseikadest ja tüüpide purskavast fantaasiast on kui pöörane liivuliste lend üle paljukannatanud Euroopa. Matsin on pärast "Gogoli diskot" pedaali pulsikaotuseni põhja vajutanud, sopistanud end kaugele kasvõi näiteks trillutavast "Minu..." sarjast. Kus korraks banaanipuu alla nõjatunu kirjutab raamatu, võõrsil vaevelnu saab ehk valmis artikli, aga päris pagueestlane vaikib. Õieti pole kirjanike liidu romaanivõistlusel kedagi ega midagi juba ammu nii üksmeelselt ja kõrgeks pärjatud kui "Kongo tangot".
Matsin pole "kõigest ja eimillestki" kirjutav Õnnepalu või Kaus, pikki lauseid lohistav mõistukõneleja Kross, sümboleid ja meeme ladestav Valton, lahedat tekstimassi paiskav Remsu ega muremõtteis Runnel. Matsini tekst on "ameerika mäed" – hoia inglisabast kinni, muidu võid uppi lennata!
Ma ei tea, kas ma räägin õigust, aga ühtepidi tõukub Matsin Oswald Spenglerist:
"Piiritust suurlinlikust arukuse optimismist liigub Valgus skepsise poole virgeolekus, äralõigatuna maamullast ei tunneta muud peale iseenda... Kuni on leidnud peenima vormide vormi - iseenda naba. Eimillegi." (O. Spengler "Õhtumaa allakäik" III köide, tõlkinud Mati Sirkel, Ilmamaa, 2012. lk. 410.)
Muide, ka 1969. aastal vene sõdurisinelis polaarpõhja asumiselt Tartusse saabunud tulevane nobelist Jossif Brodski palus end määratleda kui Täiel Määral Eikeegi.
Matsini ingel ei oska öelda "Kes on üle Tema?"- "Eikeegi, kedagi pole." Põgusal Kairo-retkel tunnene ära Tahriri väljaku ainsa kaamelitele mõeldud valgusfoori, katuseta majade massi, mille tipus tuvipuurid, kuna poolikut maja ei saa riik maksustada. Kairo Al Qarafa kalmistul elab terve Eesti jagu kirjut rahvast - sufid panevad simsuni, sefiradet, futuwatit ja shekimani... loodan, et autor ise ikka teab, mis need hämarad asjad on. Üle kõige hõljub arseeni kuldkollane kõditus – aga saepurust kulda ei saa, ega ka sealiha nagu Jaan Tatikas kunagi üritas.
Ega pikalt ei viitsi kuulata esoteerikamuttide terviseloba: "Pange tuli põlema ja loemae laibad üle," ütleb kõikjalviibiv ja mängu jälgiv pika nimega krahv, kes näib Matsini telgi taga traate tõmbavat.
Kongorahva Praha juudid Gershom ja Shelomo jõuavad Talmudist ja Golemist targutades sinnasamasse - Eikuhugi. Kuni ühest Praha noormehest saab Karli sillal Londonit ja kuninganna au päästev ronk nagu Ruja laulus "Lenda, lenda must ronk". Just nõnda Ida- Euroopa päästab Rauk-Euroopa. Meenutame, et juba Karl August Hindrey kasutas varjunime Hoia Ronk.
Matsini rongad lendavad stiilselt, Lufthansat ei kasuta, feilbooltikut pole neile tarvis: "Mõne minuti pärast tõusis igaviku läve taevasse vesiuus sinkjasmust ronk, tiiva küljes pooleldi tuule käes laperdav piletikleeps. Nagu must kalliskivi, mida näeb väsinud kerjus silmalaugude pilkumise hetkel enne surma, lendas lind algul kõrgele taevasse ja langes siis läbi värvitu läbipaistvuse justkui jumalik säde kiirustava trammi katusele... võttes siis suuna Toweri kindlusse kauges Londonis." (lk. 202).
Kõik kordub, kõik on juba olnud: Koguja andis teada.
Mihhail Bulgakov vaevles täna 90 aastat tagasi Moskva lähistel "Meistri ja Margarita" saatanlikus armuloos samuti üle latvade lennata:
"...lendas läbi põiktänava ja keeras teise, eelmisega täisnurgana ristuvasse... sai selgeks, et isegi täiesti vaba ja nähtamatuna peab naudingutele andudes mõistlik olema. Ime läbi suutis ta lennuhoogu pidurdades vältida kokkupõrget tänavanurgal viltusena seisva laternapostiga, pidada silmas elektrijuhtmeid ja kõnnitee kohal ripnevaid silte" (M. Bulgakov" Meister ja Margarita", tõlkinud M. Varik, O, Ojamaa Tln, 1968, lk. 223) Margaritale ette aetud transpordivahendis märkame tuttavaid linde:
"... nagu raju langes lahtine võigukarva, ainult roolis ei istunud tavaline autojuht vaid must pika nokaga künnivares, vahariidest müts peas ja kätisega kindad käes." (lk. 233)
Bulgakov oli satiirik ja peen realist. Stalini Venemaal pidigi kirjanik treenima lindude keelt, alles arreteerimise hirmus hakkas kirjaniku fantaasia pöördeid võtma.
Eurooplane Matsin kümbleb auhinnasajus Londoni Savile Row peentes rätsepaärides, kus "kliente, väljavalituid, teenindavad poeomanikud ise, kolmeosalistes ülikondades, mõõdulint ümber kaela rippumas, naeratades õnnest, liikuva rahakoti liginedes. Seal, hõreda õhu kallis maailmas, kus valatud ülikondi kantakse hooletu elegantsiga, kus revolvrid taskus maffiosodest on saanud sinises Dunhillis iPhone näppiv investeerimispankur Cityst..." (lk. 97).
Miks õigupoolest mingi ingel (keda asjalike inimeste jaoks pole ju olemas!), peaks Londoni Toweri hellitatud ronki taga ajama?
Võibolla soovib ta päästa kuningavõimu, värskendada vana Euroopa väärikust, hoida ära muinasjutu pahupidi pöörang, kus prints suudles konna ja konnast sai printsess - Ameerika printsess, kelle suudlus teeb printsist endast konnasööja.
Matsini Ingel mängib jumalat. Aga Jumal on kõike seda, mida inimesed ei ole. | Arvustus. Kui tiivulised päästavad Euroopa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paavo Matsini hõrk lennukiri Londoni Toweri hülgavatest ronkadest ning Budapesti ja Praha kaudu Londonisse lendavatest tiibinimestest, kallite ülikondade ja kingade hinnalipikutega edvistavast Brüsseli kongorahvast, sekkapuistatud vaimukatest oluseikadest ja tüüpide purskavast fantaasiast on kui pöörane liivuliste lend üle paljukannatanud Euroopa. Matsin on pärast "Gogoli diskot" pedaali pulsikaotuseni põhja vajutanud, sopistanud end kaugele kasvõi näiteks trillutavast "Minu..." sarjast. Kus korraks banaanipuu alla nõjatunu kirjutab raamatu, võõrsil vaevelnu saab ehk valmis artikli, aga päris pagueestlane vaikib. Õieti pole kirjanike liidu romaanivõistlusel kedagi ega midagi juba ammu nii üksmeelselt ja kõrgeks pärjatud kui "Kongo tangot".
Matsin pole "kõigest ja eimillestki" kirjutav Õnnepalu või Kaus, pikki lauseid lohistav mõistukõneleja Kross, sümboleid ja meeme ladestav Valton, lahedat tekstimassi paiskav Remsu ega muremõtteis Runnel. Matsini tekst on "ameerika mäed" – hoia inglisabast kinni, muidu võid uppi lennata!
Ma ei tea, kas ma räägin õigust, aga ühtepidi tõukub Matsin Oswald Spenglerist:
"Piiritust suurlinlikust arukuse optimismist liigub Valgus skepsise poole virgeolekus, äralõigatuna maamullast ei tunneta muud peale iseenda... Kuni on leidnud peenima vormide vormi - iseenda naba. Eimillegi." (O. Spengler "Õhtumaa allakäik" III köide, tõlkinud Mati Sirkel, Ilmamaa, 2012. lk. 410.)
Muide, ka 1969. aastal vene sõdurisinelis polaarpõhja asumiselt Tartusse saabunud tulevane nobelist Jossif Brodski palus end määratleda kui Täiel Määral Eikeegi.
Matsini ingel ei oska öelda "Kes on üle Tema?"- "Eikeegi, kedagi pole." Põgusal Kairo-retkel tunnene ära Tahriri väljaku ainsa kaamelitele mõeldud valgusfoori, katuseta majade massi, mille tipus tuvipuurid, kuna poolikut maja ei saa riik maksustada. Kairo Al Qarafa kalmistul elab terve Eesti jagu kirjut rahvast - sufid panevad simsuni, sefiradet, futuwatit ja shekimani... loodan, et autor ise ikka teab, mis need hämarad asjad on. Üle kõige hõljub arseeni kuldkollane kõditus – aga saepurust kulda ei saa, ega ka sealiha nagu Jaan Tatikas kunagi üritas.
Ega pikalt ei viitsi kuulata esoteerikamuttide terviseloba: "Pange tuli põlema ja loemae laibad üle," ütleb kõikjalviibiv ja mängu jälgiv pika nimega krahv, kes näib Matsini telgi taga traate tõmbavat.
Kongorahva Praha juudid Gershom ja Shelomo jõuavad Talmudist ja Golemist targutades sinnasamasse - Eikuhugi. Kuni ühest Praha noormehest saab Karli sillal Londonit ja kuninganna au päästev ronk nagu Ruja laulus "Lenda, lenda must ronk". Just nõnda Ida- Euroopa päästab Rauk-Euroopa. Meenutame, et juba Karl August Hindrey kasutas varjunime Hoia Ronk.
Matsini rongad lendavad stiilselt, Lufthansat ei kasuta, feilbooltikut pole neile tarvis: "Mõne minuti pärast tõusis igaviku läve taevasse vesiuus sinkjasmust ronk, tiiva küljes pooleldi tuule käes laperdav piletikleeps. Nagu must kalliskivi, mida näeb väsinud kerjus silmalaugude pilkumise hetkel enne surma, lendas lind algul kõrgele taevasse ja langes siis läbi värvitu läbipaistvuse justkui jumalik säde kiirustava trammi katusele... võttes siis suuna Toweri kindlusse kauges Londonis." (lk. 202).
Kõik kordub, kõik on juba olnud: Koguja andis teada.
Mihhail Bulgakov vaevles täna 90 aastat tagasi Moskva lähistel "Meistri ja Margarita" saatanlikus armuloos samuti üle latvade lennata:
"...lendas läbi põiktänava ja keeras teise, eelmisega täisnurgana ristuvasse... sai selgeks, et isegi täiesti vaba ja nähtamatuna peab naudingutele andudes mõistlik olema. Ime läbi suutis ta lennuhoogu pidurdades vältida kokkupõrget tänavanurgal viltusena seisva laternapostiga, pidada silmas elektrijuhtmeid ja kõnnitee kohal ripnevaid silte" (M. Bulgakov" Meister ja Margarita", tõlkinud M. Varik, O, Ojamaa Tln, 1968, lk. 223) Margaritale ette aetud transpordivahendis märkame tuttavaid linde:
"... nagu raju langes lahtine võigukarva, ainult roolis ei istunud tavaline autojuht vaid must pika nokaga künnivares, vahariidest müts peas ja kätisega kindad käes." (lk. 233)
Bulgakov oli satiirik ja peen realist. Stalini Venemaal pidigi kirjanik treenima lindude keelt, alles arreteerimise hirmus hakkas kirjaniku fantaasia pöördeid võtma.
Eurooplane Matsin kümbleb auhinnasajus Londoni Savile Row peentes rätsepaärides, kus "kliente, väljavalituid, teenindavad poeomanikud ise, kolmeosalistes ülikondades, mõõdulint ümber kaela rippumas, naeratades õnnest, liikuva rahakoti liginedes. Seal, hõreda õhu kallis maailmas, kus valatud ülikondi kantakse hooletu elegantsiga, kus revolvrid taskus maffiosodest on saanud sinises Dunhillis iPhone näppiv investeerimispankur Cityst..." (lk. 97).
Miks õigupoolest mingi ingel (keda asjalike inimeste jaoks pole ju olemas!), peaks Londoni Toweri hellitatud ronki taga ajama?
Võibolla soovib ta päästa kuningavõimu, värskendada vana Euroopa väärikust, hoida ära muinasjutu pahupidi pöörang, kus prints suudles konna ja konnast sai printsess - Ameerika printsess, kelle suudlus teeb printsist endast konnasööja.
Matsini Ingel mängib jumalat. Aga Jumal on kõike seda, mida inimesed ei ole.
### Response:
Arvustus. Kui tiivulised päästavad Euroopa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA uus Lähis-Ida rahukava annab palestiinlastele piiratud omavalitsuse osades okupeeritud Läänekalda piirkondades, kuid lubab Iisraelil annekteerida kõik iisraellaste sealsed asundused ja jätta endale pea kogu Ida-Jeruusalemm.
Palestiinlaste arvates on lepe kõvasti kallutatud Iisraeli kasuks.
Kava rikub 1993. aastal palestiinlaste ja Iisraeli vahel sõlmitud Oslo lepet ning Iisrael peab okupandina vastutust kandma, ütles Abbas Araabia Liiga välisministrite kohtumisel Kairos.
Abbasi sõnul ütles ta USA-le ja Iisraelile, et nendega ei saa olema mitte mingeid suhteid, kaasa arvatud julgeolekusidemeid.
USA ega Iisraeli ametnikud pole avaldust kommenteerinud.
Palestiina liidri sõnul keeldus ta võtmast vastu USA presidendi Donald Trumpi telefonikõnesid ja sõnumeid. "Sest tean, et ta kasutab seda ütlemaks, et ta konsulteeris meiega."
"Ma ei aktsepteeri seda lahendust iial," ütles Abbas. "Ma ei lase enda ajalukku kirjutada, et müüsin maha Jeruusalemma."
Tema sõnul on palestiinlased jätkuvalt pühendunud Iisraeli okupatsiooni lõpetamisele ning oma riigi kehtestamisele pealinnaga Ida-Jeruusalemmas.
Abbasi sõnul ei aktsepteeri palestiinlased USA-d Iisraeli-Palestiina ainsa vahendajana. Ta rõhutas, et läheb palestiinlaste seisukohta selgitama ÜRO julgeolekunõukogusse ning teistesse maailma ja piirkondlikesse ühendustesse. | Palestiinlased katkestavad kõik sidemed Iisraeli ja USA-ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA uus Lähis-Ida rahukava annab palestiinlastele piiratud omavalitsuse osades okupeeritud Läänekalda piirkondades, kuid lubab Iisraelil annekteerida kõik iisraellaste sealsed asundused ja jätta endale pea kogu Ida-Jeruusalemm.
Palestiinlaste arvates on lepe kõvasti kallutatud Iisraeli kasuks.
Kava rikub 1993. aastal palestiinlaste ja Iisraeli vahel sõlmitud Oslo lepet ning Iisrael peab okupandina vastutust kandma, ütles Abbas Araabia Liiga välisministrite kohtumisel Kairos.
Abbasi sõnul ütles ta USA-le ja Iisraelile, et nendega ei saa olema mitte mingeid suhteid, kaasa arvatud julgeolekusidemeid.
USA ega Iisraeli ametnikud pole avaldust kommenteerinud.
Palestiina liidri sõnul keeldus ta võtmast vastu USA presidendi Donald Trumpi telefonikõnesid ja sõnumeid. "Sest tean, et ta kasutab seda ütlemaks, et ta konsulteeris meiega."
"Ma ei aktsepteeri seda lahendust iial," ütles Abbas. "Ma ei lase enda ajalukku kirjutada, et müüsin maha Jeruusalemma."
Tema sõnul on palestiinlased jätkuvalt pühendunud Iisraeli okupatsiooni lõpetamisele ning oma riigi kehtestamisele pealinnaga Ida-Jeruusalemmas.
Abbasi sõnul ei aktsepteeri palestiinlased USA-d Iisraeli-Palestiina ainsa vahendajana. Ta rõhutas, et läheb palestiinlaste seisukohta selgitama ÜRO julgeolekunõukogusse ning teistesse maailma ja piirkondlikesse ühendustesse.
### Response:
Palestiinlased katkestavad kõik sidemed Iisraeli ja USA-ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel kvalifikatsioonis 116 meetrit hüpanud ja 20. koha saanud Aigro hüppas laupäevase põhivõistluse esimeses voorus 126 meetrit, teenis 98,4 punkti ja kindlustas 25. kohaga pääsu teise ringi.
Keeruliste tuuleolude tõttu jäi Aigro teise vooru tulemuseks 104,5 meetrit, kokku saadud 166,9 punkti andis eestlasele 25. koha ehk kuus MK-punkti. 20-aastane eestlane lõpetas võistluse koha võrra madalamal positsioonil, ent hiljem diskvalifitseeriti austerlane Jan Hörl.
Kodupubliku rõõmuks võidutses Sapporos 244,3 punkti kogunud Yukiya Sato, kes oli avavooru järel kuuendal kohal. Teine oli austerlane Stefan Kraft ja kolmas poolakas Dawid Kubacki. Esimese hüppevooru järel esikohal olnud Ryoyu Kobayashi põrus teises ringis ja langes lõpuks 16. kohale. | Eesti suusahüppaja teenis sel hooajal esimest korda MK-punkte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel kvalifikatsioonis 116 meetrit hüpanud ja 20. koha saanud Aigro hüppas laupäevase põhivõistluse esimeses voorus 126 meetrit, teenis 98,4 punkti ja kindlustas 25. kohaga pääsu teise ringi.
Keeruliste tuuleolude tõttu jäi Aigro teise vooru tulemuseks 104,5 meetrit, kokku saadud 166,9 punkti andis eestlasele 25. koha ehk kuus MK-punkti. 20-aastane eestlane lõpetas võistluse koha võrra madalamal positsioonil, ent hiljem diskvalifitseeriti austerlane Jan Hörl.
Kodupubliku rõõmuks võidutses Sapporos 244,3 punkti kogunud Yukiya Sato, kes oli avavooru järel kuuendal kohal. Teine oli austerlane Stefan Kraft ja kolmas poolakas Dawid Kubacki. Esimese hüppevooru järel esikohal olnud Ryoyu Kobayashi põrus teises ringis ja langes lõpuks 16. kohale.
### Response:
Eesti suusahüppaja teenis sel hooajal esimest korda MK-punkte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeerium ja terviseamet jälgivad koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusega koroonaviiruse levikut maailmas, samuti on alates reedest terviseametil võimekus iseseisvalt 2019-nCoV viirust Eestis tuvastada.
"Terviseameti hinnangul on nakkuse sissetoomise risk Eestisse olemas, kuid meie raviasutustel ja teistel pädevatel riigiasutustel on valmisolek viiruse edasist levikut ohjata," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
"Maailma terviseorganisatsioon kuulutas neljapäeval koroonaviiruse üleilmseks terviseohuks, kuid seda eelkõige põhjusel, et pidurdada viiruse levikut ja jõudmist nõrkade tervishoiusüsteemidega riikidesse, kus puudub valmidus viiruse leviku ohjamiseks. Piiranguid reisimisele või kaubandusele WHO ei soovita. Kuna praegu on Eestis ka teiste viiruste levimise periood soovitame nakkuste vältimiseks järgida tavapäraseid ennetusreegleid, pesta käsi ning vältida kokkupuudet haigestunud inimestega," rääkis Kiik.
Riiki sissetulevaid reisijaid on raske kontrollida
Euroopa haiguste tõrje ja kontrolli keskus (ECDC) hindab sissetulevate reisijate tervisekontrolli tõhusust uue koroonaviiruse haigete avastamiseks madalaks, kuna isegi väga tõhusa tervisekontrolli korraldamisel jääb ligikaudu 75 protsenti reisijatest sihtkohariiki saabudes avastamata, kuivõrd neil ei pruugi olla reisimise ajal avaldunud haigussümptomeid.
ECDC hinnangul on haiguse edasise leviku risk EL-is madal tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid haiguse ohjamismeetmeid. Arvestades koroonaviiruse teadaolevat inkubatsiooniperioodi saab järeldada, et kui inimene pole viimase kahe kuu jooksul Hiina Wuhani piirkonda külastanud, on Eestis nakatumise tõenäosus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal.
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo sõnul jälgib terviseamet olukorda ööpäevaringselt, et vajadusel uuendada nii elanikele kui ametkondadele mõeldud tegevusjuhiseid.
Piiripunktides aktiivset reisijate tervise jälgimist ega tervisekontrolli hetkel ei rakendata. "Küll oleme piiripunktidele edastanud reisijatele suunatud infomaterjalid. Jälgime arenguid ja reageerime neile vastavalt," ütles Jürilo.
Viirus sureb väliskeskkonnas 36 tunniga
Hiinast tellitud pakkide vastuvõtmine ja avamine pole ohtlik, sest viirus ei säili väliskeskkonnas kuigi kaua – hetkel teadaoleva info põhjal ei suuda väliskeskkonda sattunud viirus vastu pidada üle 36 tunni.
Terviseamet soovitab vältida Hiina Rahvavabariiki reisimist, reisil viibides tuleks haigestumise ennetamiseks pidada kinni terviseameti soovitustest. Teadaolevalt on praegusel hetkel tõsisemalt ohustatud peamiselt Hiina riskipiirkonnas elavad või viibinud, tõsiste kaasnevate tervisehädadega vanemaealised inimesed.
Koroonaviiruse kohta saab lisainfot lugeda terviseameti veebilehel ja Euroopa Haiguste Tõrje ja Kontrolli Keskuse veebilehel. | Kiik: Eesti tervishoiusüsteemil on valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeerium ja terviseamet jälgivad koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusega koroonaviiruse levikut maailmas, samuti on alates reedest terviseametil võimekus iseseisvalt 2019-nCoV viirust Eestis tuvastada.
"Terviseameti hinnangul on nakkuse sissetoomise risk Eestisse olemas, kuid meie raviasutustel ja teistel pädevatel riigiasutustel on valmisolek viiruse edasist levikut ohjata," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
"Maailma terviseorganisatsioon kuulutas neljapäeval koroonaviiruse üleilmseks terviseohuks, kuid seda eelkõige põhjusel, et pidurdada viiruse levikut ja jõudmist nõrkade tervishoiusüsteemidega riikidesse, kus puudub valmidus viiruse leviku ohjamiseks. Piiranguid reisimisele või kaubandusele WHO ei soovita. Kuna praegu on Eestis ka teiste viiruste levimise periood soovitame nakkuste vältimiseks järgida tavapäraseid ennetusreegleid, pesta käsi ning vältida kokkupuudet haigestunud inimestega," rääkis Kiik.
Riiki sissetulevaid reisijaid on raske kontrollida
Euroopa haiguste tõrje ja kontrolli keskus (ECDC) hindab sissetulevate reisijate tervisekontrolli tõhusust uue koroonaviiruse haigete avastamiseks madalaks, kuna isegi väga tõhusa tervisekontrolli korraldamisel jääb ligikaudu 75 protsenti reisijatest sihtkohariiki saabudes avastamata, kuivõrd neil ei pruugi olla reisimise ajal avaldunud haigussümptomeid.
ECDC hinnangul on haiguse edasise leviku risk EL-is madal tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid haiguse ohjamismeetmeid. Arvestades koroonaviiruse teadaolevat inkubatsiooniperioodi saab järeldada, et kui inimene pole viimase kahe kuu jooksul Hiina Wuhani piirkonda külastanud, on Eestis nakatumise tõenäosus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal.
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo sõnul jälgib terviseamet olukorda ööpäevaringselt, et vajadusel uuendada nii elanikele kui ametkondadele mõeldud tegevusjuhiseid.
Piiripunktides aktiivset reisijate tervise jälgimist ega tervisekontrolli hetkel ei rakendata. "Küll oleme piiripunktidele edastanud reisijatele suunatud infomaterjalid. Jälgime arenguid ja reageerime neile vastavalt," ütles Jürilo.
Viirus sureb väliskeskkonnas 36 tunniga
Hiinast tellitud pakkide vastuvõtmine ja avamine pole ohtlik, sest viirus ei säili väliskeskkonnas kuigi kaua – hetkel teadaoleva info põhjal ei suuda väliskeskkonda sattunud viirus vastu pidada üle 36 tunni.
Terviseamet soovitab vältida Hiina Rahvavabariiki reisimist, reisil viibides tuleks haigestumise ennetamiseks pidada kinni terviseameti soovitustest. Teadaolevalt on praegusel hetkel tõsisemalt ohustatud peamiselt Hiina riskipiirkonnas elavad või viibinud, tõsiste kaasnevate tervisehädadega vanemaealised inimesed.
Koroonaviiruse kohta saab lisainfot lugeda terviseameti veebilehel ja Euroopa Haiguste Tõrje ja Kontrolli Keskuse veebilehel.
### Response:
Kiik: Eesti tervishoiusüsteemil on valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kliimapääste ja elurikkuse kao uus reaalsus nõuab mõtete väljendamiseks ka uusi mõisteid.
Süsinikuneutraalsus, kliimaneutraalsus, soolareaktor ja heitmed. Lennuhäbi ja planeedipilastamine. Ökoärevus ja rohepesu.
Kusjuures oma keel kujuneb mõlemal poolel, nii kliimakriisi uskujatel kui eitajatel. Nii on mõne arvates tekkinud kliimapaanika (mis, teadagi, on asjatu) ja seda uuriv kliimapaanikateadus. Teised jällegi räägivad kliimakatastroofist.
Meil on "metsamaa" ja "mets" ning need ei ole üks ja seesama. Metsamaa ehk metsakasvatuseks mõeldud maa võib olla puudest täiesti tühi. Mets on ta siis, kui seal kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused puud. Iseenesest väärib selline metsa definitsioon hüüumärki – sellises metsas oleks küll tore jalutada, põdrad paistavad kaugele välja ja mis nii viga. Teiste arvates on monokultuursed sirged puuderead puupõld ja metsa nime ei vääri.
Kui üks pool räägib metsast kui terviklikust ökosüsteemist, siis teine käsitleb metsa majandusmetsana, käsitabki põlluna, kust tuleb maksimaalselt kasu saada. Kui üks pool räägib kõrgendatud avalikust huvist (KAH) ja kogukonna metsast ning leiab, et Kurgjal rullub lahti "Eija jõulud Tondikakul" tegelikkuses, siis RMK vastab, et "inimestel on puitu tarvis" ja et "mets ise vajab majandamist". Ning et "on kindel, et Carl Robert oleks küpse metsa maha raiunud ja tare põranda ära vahetanud".
Kui osa teadlaste sõnutsi on rohepöördeks vaja vähendada heidet õhku – ja nii nõutaksegi meilt Pariisi kokkuleppe järgi, et tuleb hoida metsa süsinikuvarusid, millest suur osa asub vanemates metsades ja mullas –, siis teisalt on avaldatud teadustöid, kus leitakse, et intensiivsemalt seovad õhust süsinikku just noored ja keskealised puistud.
Lageraiete mainimist ei pea siiski ka metsa pelgaks majandusüksuseks pidajad enam sobilikuks. Selle asemel toimub metsades uuendusraie. Vikipeedia andmetel on "uuendusraie raie, mida tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Ühtlasi on uuendusraie ka peamisi puiduvarumise viise. Uuendusraiet tehakse lage- või turberaiena puistus, mis on saavutanud raievanuse". Nagu keegi tabavalt märkis, on see sama hea kui lasta rusikad käiku ja seejärel öelda ohvrile, et tead, see oli arenguvestlus. Ega uuenduslik "uuendusraie" ju nähtuse olemust muuda – lageraielank jääb ikka lageraielangiks, nimeta seda kuidas tahad.
Vaidluse all on muidugi ka küsimus, kui palju meil metsa üldse on. Jõulude ajal rõõmustas maaülikool meid pressiteate vahendusel, et alternatiivsete meetoditega on suur hulk metsa juurde "leitud", nii et need, kes Eesti metsade laialdase lageraie, vabandust, uuendusraiete pärast muret tunnevad, võivad kergemalt hingata. Metsa tulevat hoopis juurde.
Samal ajal on ka maalapikeste omanikud hädas, kuna maa-amet on ortofotode uuendamise käigus määranud nende kruntidel metsamaa ka sinna, kus tegelikult ei kasva midagi, kuhu, piltlikult öeldes, langeb kase vari kõrvalkrundilt. Muidugi ei ole need asjad omavahel seotud, aga inimesed panevad kõike tähele. Tundub, nagu toimuks metsapesu.
Vähem tähelepanu on ehk saanud asjaolu, et "Metsanduse arengukava aastateks 2021–2030" ehk maakeeli MAK on takerdunud, kuna selle juhtrühmas lahknevad arusaamad, milline peab olema meie metsapoliitika. Viimane piisk karikasse oli see, kui keskkonnaministeerium otsustas juhtrühma liikmetega läbi rääkimata lükata tagasi "Metsanduse arengukava" arengustsenaariumide mõjuanalüüsi neljas valdkonnas: ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline mõju.
See kõik on tähtis, sest metsanduse arengukava peaks olema üldrahvalik lepe, et seda osa metsadest, mis kuulub riigile, mitte ainult ei majandataks, vaid nähtaks kui üldrahvalikku väärtust ja hüve. Peetaks pühaks.
Kui Norra on keelanud metsade mahavõtmise ning mitmes riigis on kliimakatastroofi tõttu kuulutatud välja eriolukord, siis ei tahaks, et Eesti jääks koloniaalmaaks, kus ollakse uhked, et meie mets palgina odava raha eest üle mere veetakse.
Kas teate, et RMK ees on alanud streik? | Lea Larin. Metsapesu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kliimapääste ja elurikkuse kao uus reaalsus nõuab mõtete väljendamiseks ka uusi mõisteid.
Süsinikuneutraalsus, kliimaneutraalsus, soolareaktor ja heitmed. Lennuhäbi ja planeedipilastamine. Ökoärevus ja rohepesu.
Kusjuures oma keel kujuneb mõlemal poolel, nii kliimakriisi uskujatel kui eitajatel. Nii on mõne arvates tekkinud kliimapaanika (mis, teadagi, on asjatu) ja seda uuriv kliimapaanikateadus. Teised jällegi räägivad kliimakatastroofist.
Meil on "metsamaa" ja "mets" ning need ei ole üks ja seesama. Metsamaa ehk metsakasvatuseks mõeldud maa võib olla puudest täiesti tühi. Mets on ta siis, kui seal kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused puud. Iseenesest väärib selline metsa definitsioon hüüumärki – sellises metsas oleks küll tore jalutada, põdrad paistavad kaugele välja ja mis nii viga. Teiste arvates on monokultuursed sirged puuderead puupõld ja metsa nime ei vääri.
Kui üks pool räägib metsast kui terviklikust ökosüsteemist, siis teine käsitleb metsa majandusmetsana, käsitabki põlluna, kust tuleb maksimaalselt kasu saada. Kui üks pool räägib kõrgendatud avalikust huvist (KAH) ja kogukonna metsast ning leiab, et Kurgjal rullub lahti "Eija jõulud Tondikakul" tegelikkuses, siis RMK vastab, et "inimestel on puitu tarvis" ja et "mets ise vajab majandamist". Ning et "on kindel, et Carl Robert oleks küpse metsa maha raiunud ja tare põranda ära vahetanud".
Kui osa teadlaste sõnutsi on rohepöördeks vaja vähendada heidet õhku – ja nii nõutaksegi meilt Pariisi kokkuleppe järgi, et tuleb hoida metsa süsinikuvarusid, millest suur osa asub vanemates metsades ja mullas –, siis teisalt on avaldatud teadustöid, kus leitakse, et intensiivsemalt seovad õhust süsinikku just noored ja keskealised puistud.
Lageraiete mainimist ei pea siiski ka metsa pelgaks majandusüksuseks pidajad enam sobilikuks. Selle asemel toimub metsades uuendusraie. Vikipeedia andmetel on "uuendusraie raie, mida tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Ühtlasi on uuendusraie ka peamisi puiduvarumise viise. Uuendusraiet tehakse lage- või turberaiena puistus, mis on saavutanud raievanuse". Nagu keegi tabavalt märkis, on see sama hea kui lasta rusikad käiku ja seejärel öelda ohvrile, et tead, see oli arenguvestlus. Ega uuenduslik "uuendusraie" ju nähtuse olemust muuda – lageraielank jääb ikka lageraielangiks, nimeta seda kuidas tahad.
Vaidluse all on muidugi ka küsimus, kui palju meil metsa üldse on. Jõulude ajal rõõmustas maaülikool meid pressiteate vahendusel, et alternatiivsete meetoditega on suur hulk metsa juurde "leitud", nii et need, kes Eesti metsade laialdase lageraie, vabandust, uuendusraiete pärast muret tunnevad, võivad kergemalt hingata. Metsa tulevat hoopis juurde.
Samal ajal on ka maalapikeste omanikud hädas, kuna maa-amet on ortofotode uuendamise käigus määranud nende kruntidel metsamaa ka sinna, kus tegelikult ei kasva midagi, kuhu, piltlikult öeldes, langeb kase vari kõrvalkrundilt. Muidugi ei ole need asjad omavahel seotud, aga inimesed panevad kõike tähele. Tundub, nagu toimuks metsapesu.
Vähem tähelepanu on ehk saanud asjaolu, et "Metsanduse arengukava aastateks 2021–2030" ehk maakeeli MAK on takerdunud, kuna selle juhtrühmas lahknevad arusaamad, milline peab olema meie metsapoliitika. Viimane piisk karikasse oli see, kui keskkonnaministeerium otsustas juhtrühma liikmetega läbi rääkimata lükata tagasi "Metsanduse arengukava" arengustsenaariumide mõjuanalüüsi neljas valdkonnas: ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline mõju.
See kõik on tähtis, sest metsanduse arengukava peaks olema üldrahvalik lepe, et seda osa metsadest, mis kuulub riigile, mitte ainult ei majandataks, vaid nähtaks kui üldrahvalikku väärtust ja hüve. Peetaks pühaks.
Kui Norra on keelanud metsade mahavõtmise ning mitmes riigis on kliimakatastroofi tõttu kuulutatud välja eriolukord, siis ei tahaks, et Eesti jääks koloniaalmaaks, kus ollakse uhked, et meie mets palgina odava raha eest üle mere veetakse.
Kas teate, et RMK ees on alanud streik?
### Response:
Lea Larin. Metsapesu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi kodulehe sõnul liitub Anier Deventeri linna meeskonnaga teisipäeval. "Mulje klubist, linnast ja inimestest on suurepärane," sõnas eestlane Go Aheadi kodulehele. "Olen alati tahtnud Hollandis jalgpalli mängida. Siinne jalgpall on tark ja ründav, see sobib minu mängustiiliga."
Go Ahead Eagles on oma 117-aastase ajaloo jooksul tulnud neljal korral ka Hollandi meistriks, aga neist viimane tuli ligi 90 aastat tagasi. 29-aastane Anier on koondist esindanud 61 korral, klubikarjääri jooksul on ta mänginud nii Saksamaal, Soomes, Norras, Rootsis, Šotimaal kui viimati Lõuna-Koreas. | Ametlik: Anier lõi käed Hollandi klubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi kodulehe sõnul liitub Anier Deventeri linna meeskonnaga teisipäeval. "Mulje klubist, linnast ja inimestest on suurepärane," sõnas eestlane Go Aheadi kodulehele. "Olen alati tahtnud Hollandis jalgpalli mängida. Siinne jalgpall on tark ja ründav, see sobib minu mängustiiliga."
Go Ahead Eagles on oma 117-aastase ajaloo jooksul tulnud neljal korral ka Hollandi meistriks, aga neist viimane tuli ligi 90 aastat tagasi. 29-aastane Anier on koondist esindanud 61 korral, klubikarjääri jooksul on ta mänginud nii Saksamaal, Soomes, Norras, Rootsis, Šotimaal kui viimati Lõuna-Koreas.
### Response:
Ametlik: Anier lõi käed Hollandi klubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üritus toimub teist aastat järjest ja võimaldab publikul nautida kohalikku muusikat ning bändimeestel tutvustada oma värskeimat loomingut.
Iga ansambel saab võimaluse esitada kolm kuni viis lugu oma valikul. 2019. aasta võitjaks tuli ansambel Scarlet Tallinnast.
Parim bänd selgub publiku ja žürii ühisel otsusel, võitja saab auhinnaks muusikavideo.
Osalema oodatakse kõigi stiilide esindajaid.
Korraldajad loodavad, et konkurss aitab populariseerida kultuurimajade juures bändi tegemist ning selle läbi mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi nii harrastajatele kui publikule.
Korraldajad ootavad osavõtusoove hiljemalt 10. märtsiks kirja teel [email protected] või telefonile 5551 2898.
Žüriis on Jaan Elgula, Toomas "Tommyboy" Tilk ja Tõnu Hallik.
Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital. | Harjumaa ansambleid kutsutakse võistlema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üritus toimub teist aastat järjest ja võimaldab publikul nautida kohalikku muusikat ning bändimeestel tutvustada oma värskeimat loomingut.
Iga ansambel saab võimaluse esitada kolm kuni viis lugu oma valikul. 2019. aasta võitjaks tuli ansambel Scarlet Tallinnast.
Parim bänd selgub publiku ja žürii ühisel otsusel, võitja saab auhinnaks muusikavideo.
Osalema oodatakse kõigi stiilide esindajaid.
Korraldajad loodavad, et konkurss aitab populariseerida kultuurimajade juures bändi tegemist ning selle läbi mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi nii harrastajatele kui publikule.
Korraldajad ootavad osavõtusoove hiljemalt 10. märtsiks kirja teel [email protected] või telefonile 5551 2898.
Žüriis on Jaan Elgula, Toomas "Tommyboy" Tilk ja Tõnu Hallik.
Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
### Response:
Harjumaa ansambleid kutsutakse võistlema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värsked nõuded reguleerivad küll tulevikus müüki tulevaid uusi mudeleid, kuid ei keelusta seniste jalatsite kasutamist, vahendab marathon100.com.
Esiteks keelab WA 30. aprillist nn. prototüüpide kasutamise võistlustel, see tähendab, et konkreetset jalatsit peab kõigil olema võimalik osta ning see peab olema enne kasutusele võttu vähemalt neli kuud avalikult saadaval.
Jooksusussi talla paksus ei tohi olla suurem kui 40 mm. Nike Vaporfly talla paksus on ca 3,5 cm ehk nimetatud jalats on ka edaspidi jooksurajale lubatud. Teine tootearendusest otseselt tulenev nõue kehtestatakse tallas kasutatavate tugevate plaatide kohta. Süsinikust plaadi talda integreerinud tossud on ka edaspidi ametlikult lubatud, kuid sellisest materjalist plaate tohib tallas olla vaid üks. | IAAF karmistab jooksujalatsitele esitatavaid nõudeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värsked nõuded reguleerivad küll tulevikus müüki tulevaid uusi mudeleid, kuid ei keelusta seniste jalatsite kasutamist, vahendab marathon100.com.
Esiteks keelab WA 30. aprillist nn. prototüüpide kasutamise võistlustel, see tähendab, et konkreetset jalatsit peab kõigil olema võimalik osta ning see peab olema enne kasutusele võttu vähemalt neli kuud avalikult saadaval.
Jooksusussi talla paksus ei tohi olla suurem kui 40 mm. Nike Vaporfly talla paksus on ca 3,5 cm ehk nimetatud jalats on ka edaspidi jooksurajale lubatud. Teine tootearendusest otseselt tulenev nõue kehtestatakse tallas kasutatavate tugevate plaatide kohta. Süsinikust plaadi talda integreerinud tossud on ka edaspidi ametlikult lubatud, kuid sellisest materjalist plaate tohib tallas olla vaid üks.
### Response:
IAAF karmistab jooksujalatsitele esitatavaid nõudeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuuriministri kohustuste hulka kuulub iga aasta alguses riigikogu informeerimine, kui hea oli lõppenud aasta kultuurielule riigis. Kolmapäeval (29. I) see taas juhtuski. Kõik oleks justkui uus, sest vahetunud on minister ja riigikogu koosseis, on sõlmitud uus koalitsioonilepe, mille sabas ka lehekülg kultuurijuttu. Kõik on aga siiski endine, sest kultuuriministeerium on aruande kirjutanud vana põhja peale, sel on sama kuiv ning igav ülesehitus ja sisu nagu senistel. Igav seetõttu, et aruandes on loetletud igale kultuuriuudiste jälgijale teada fakte ning see on täiesti apoliitiline. Järelikult olnukski vale eeldada, et kultuuriminister Tõnis Lukase ettekanne toob Toompea lossi suurde saali täismaja, sünnib vilgas mõttevahetus ja saadikud pakuvad välja uusi lennukaid ideid õitsva kultuuritaime veelgi paremaks kastmiseks.
Minister alustas kõnet tuntud tõdemusega, et kultuur on kõikjal ja kõiges ehk kõik on "puhtalt kultuuri küsimus" ning et kultuuriministeeriumi tegevusväli moodustab sellest vaid tühise osakese. Kultuuri seisundit näitab seega ka vastus küsimusele, mitu riigikogu liiget üldse ja mitu minutit igaüks neist aruande 60 tekstilehekülje läbilugemisele on pühendanud. Seda ei saa kuidagi kontrollida, kuid kardetavasti võttis selle vaeva ette vaid tühine osa hõivatud saadikuist. Kahe aasta eest, kui riigikogus sama rituaal läbi viidi, tõdesin Sirbis, et "kui küsimusi ja probleemiasetusi on vähe, peab järeldama, et taevas eesti kultuuri pea kohal on pilvitu". See kehtib ka praegu. Aruandes kinnitatakse igas valdkonnas sama järjekindlusega, et kõik, mis vaja, on tehtud ja üksikud detailid veel tegemisel. Süsteem on peaaegu valmis. Sõna "probleem" esineb aruande tekstis kokku kuuel korral ning on seotud kakskeelsusega, ruumiloomega (ehitised) ja muinsuskaitselise eraomandiga (viimase hädad on juba lahenduse saanud).
Pole probleemi, pole arutelu. Poliitiliste asjaosaliste enamus oleks rõõmuga valmis korralisest etendusest loobuma. Nii võibki minna – ja mitte kauges tulevikus. Järgmise aasta alguses kavatseb ministeerium küll veel esitada riigikogule kehtivate kultuuripoliitika põhisuundade (2014–2020) koondaruande, millega minevik lukku lüüakse. Kevadel peaks lubaduste järgi valmima siiski ka uus strateegiadokument aastani 2030 ning selle menetluse silmapiirile on mustad pilved juba kogunema hakanud.
Nädal enne riigikogu üldarutelu tutvustas minister aruannet riigikogu kultuurikomisjonis ja protokollis on jäädvustatud ministri sõnad: "Diskussioonid toimuvad teemal, kas uus dokument tuleb valitsuse tasemel arengukava või Riigikogu tasemel põhialused. Ideelises mõttes, teemade käsitluse sügavuse mõttes nendel dokumentidel vahet ei ole." Kui riigikogu täielikult mängust välja jäetakse, siis ei ole tal isegi teoreetilist võimalust kontrollida, kas valitsus tegutseb arengukava järgi või mitte. Igale, kes poliitilisi sõnumeid jälgib, on teada valitsuserakondade juhtide varjamatu iha vabastada täitevvõim aina rohkem parlamentaarse kontrolli alt ning saavutada piirideta tegutsemisvabadus. Tahaks ju väga tegutseda, valijatele antud lubadused kuhjaga täita ilma selle tüütu ja segava demokraatliku protsessita, võimude tasakaalu ja vastastikuse kontrollita. Milleni see iha viib, selle kohta on maailm näiteid täis.
Kui parlament isegi sümboolselt kultuuripoliitikat ei suuna, saab selle võimu keegi teine, kes paraku, nagu Eestis kurb tava iseseisvuse aastakümnetel on olnud, ei ole kultuuriminister. Tavaline kahtlusalune on rahandusministeerium, kus a ja o on raha ning kõik tahetakse selle häälele allutada ja oma tabelisse suruda. Viimastel aastatel on riigikogu tõestanud, et tal pole mingit mõju ka iga-aastasele riigieelarvele, mis mingis paremas maailmas võiks olla seadusandja hoob avaliku raha kulutamise proportsioonide muutmiseks. Saadikute liivakasti poetab valitsus vaid mõne miljoni mänguraha enam kui 11st miljardist, mis on kindlalt hoiul rahandusministeeriumis. Kui kultuuripoliitika põhisuunad riigikogusse ei peaks jõudma, võib need sama hästi ka valitsuses kinnitamata jätta, sest tegu on paralleelmaailma sobivate uidudega, mis tegelikkusega kokku ei puutu.
Reaalilmas on juba küpsenud plaan kultuuripoliitika arengusuundadena eeldatavalt kirjapandav tühistada. Valitsuskabineti jõulueelsel nõupidamisel otsustati "riigieelarve laiapõhjalise revisjoni" raames järgmise aasta märtsiks koostada ka "muuseumide valdkonna tõhustamiskava". Muuseumid on kultuurivallas vaid katseloomad, järg jõuab ka muude kätte, sest nagu memorandumis kirjas: "Eesmärk on rakendada muuseumide tõhustamiskava ettepanekuid edaspidi ka laiemalt kultuurivaldkonnas teatrite ja muude kultuuriasutuste puhul". Kantseleikeele kõrgstiilist tavakeelde tõlgituna näeb rahandusministeerium muuseumides probleemi: muuseumid töötavad halvasti (ei vasta omaniku ehk valitsuse ootustele) ja kulutavad liiga palju raha. Sama järeldus kandub loogiliselt üle ka teistele kultuuriasutustele, ehkki seda pole veel otsesõnu öeldud.
Nii hakkabki materialiseeruma juba mullu kevadsuvel lahti löödud poliitilise nutulaulu refrään "Raha pole!". Et kõik oleks tehtud kantseleihuumori klassikute näpunäidete järgi, moodustati tõhustamiskava ettevalmistamiseks komisjon, mis koosneb ministeeriumide asekantsleritest ja mõnest muuseumijuhist. Ega need siis tühja koha pealt tööle saa hakata. Seetõttu ilmuvad juba järgmisel nädalal meie juurde välismaa targad, kelle juurde komisjoni liikmed õppustele on kamandatud – toimub "tõhustamiskavade läbiviimise võimekuse tõstmine".
Mis juhtub siis, kui välisabi toel on võimekus taevani tõstetud, selle lobises ERRi uudistele ("Riik tahab muuseumide tegevust efektiivsemaks muuta", 27. I) sõnumitoojana välja lõppvastutuseta muuseuminõunik. Kuigi komisjon peab järeldusteni jõudma andmeid analüüsides, on tellimus juba märksõnastatud. Muuseumid peavad ilmutama "sisemist efektiivsust" ning nad peab suunama "tulemuspõhisuse" rajale. Kui muuseume rahaliselt pitsitada, siis "muuseumide juhtkondadel tekib otsene rahaline stiimul võimalikult suurt hulka inimesi kõnetada ja neid muuseumidesse tuua".
Eufemismide pildumise asemel võiks ausalt ja otse välja öelda, et muuseumitöötaja tulevik on niru palk ja vähe tegutsemisraha ning direktorite leivaks jääb kõrtsivärbaja kombel tänaval inimeste tülitamine ning nende piletikassast läbi vedamine. Ja kui muuseumide närvutamine õnnestub, tehakse sedasama teatrite ja muuga. Valitsus ei peaks kartma vanade, läbiproovitud kujundite abil ütelda, et tuleb "kärbe" ja ellu äratatakse "krokodillid". Selle elasime juba kümne aasta eest üle kriisis, milles tahtsime elada, nagu olukorra defineeris toonane peaminister Andrus Ansip.
Väike häda muidugi on kärbete põhjendamisega, sest globaalse finantskriisi aegse näljutamise süü sai ajada vääramatu välisjõu peale, nüüd on aga kadunud ka paari aasta tagused majandusliku seisaku saabumise ennustused. Isegi alalhoidlik keskpank kirjutab viimases prognoosis: "Aeglasemast majanduskasvust hoolimata laekub riigile maksutulu rohkem kui tavaliselt. Järgmistel aastatel suurendavad maksutulu mitu suure mõjuga tegurit: läbi aegade suurim tööga hõivatute osakaal ühiskonnas; pisut suurenev, ent siiski madalaks jääv tööpuuduse määr; kiire palgakasv ja sellest tulenevalt ka kiire tarbimiskasv."
Seega, kuidas saab samaaegselt olla nii, et raha on ja raha ei ole? Erinevalt energiast, mis ei teki ega kao, vaid muudab olekut, võib raha küll otsa saada, aga siis trükitakse seda ju juurde ja sõit jätkub, kui vaid julgust on. Siinkohal, et jutt ei lõpeks virilalt, on mul ka tõhustamise ettepanek. Kui viia kümmekond muuseumijuhti kenasse päikselisse paika Rhodosel või Mallorcal ning neile seal nädala töö eest ministri palka maksta, tulevad nad kindlasti tagasi põhjaliku analüüsi ja ettepanekutega, kuidas Eesti muuseumid saaksid hakata veel paremini põhiseadusest tulenevat avaliku hüve pakkuma. Jäävad ära tüütud koosolekud, asekantslerite kiusamine ja muu raisatud aeg. Tõsi, plaanil on ka hind, mis praegusest muuseumide rahastamismäärast kopsakam. Aga puudujäägid muuseumide rahastamises on aastaid üldteada ning nende ravimine eelarvekärbetega on sama tõhus kui südamevalu leevendamine jala amputeerimisega.
Kui aga praegustel tõhustajatel lubada muuseumidest valitsuse suuniste järgi tõhud teha, jääb viimastel üle vanarahva kõnekäändudest valida, kas "haiseda kui (kiriku)tõhk" või olla "kaval kui kauka tõhk". | Kaarel Tarand. Kultuuripoliitikat hakkab juhtima raha hääl | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuuriministri kohustuste hulka kuulub iga aasta alguses riigikogu informeerimine, kui hea oli lõppenud aasta kultuurielule riigis. Kolmapäeval (29. I) see taas juhtuski. Kõik oleks justkui uus, sest vahetunud on minister ja riigikogu koosseis, on sõlmitud uus koalitsioonilepe, mille sabas ka lehekülg kultuurijuttu. Kõik on aga siiski endine, sest kultuuriministeerium on aruande kirjutanud vana põhja peale, sel on sama kuiv ning igav ülesehitus ja sisu nagu senistel. Igav seetõttu, et aruandes on loetletud igale kultuuriuudiste jälgijale teada fakte ning see on täiesti apoliitiline. Järelikult olnukski vale eeldada, et kultuuriminister Tõnis Lukase ettekanne toob Toompea lossi suurde saali täismaja, sünnib vilgas mõttevahetus ja saadikud pakuvad välja uusi lennukaid ideid õitsva kultuuritaime veelgi paremaks kastmiseks.
Minister alustas kõnet tuntud tõdemusega, et kultuur on kõikjal ja kõiges ehk kõik on "puhtalt kultuuri küsimus" ning et kultuuriministeeriumi tegevusväli moodustab sellest vaid tühise osakese. Kultuuri seisundit näitab seega ka vastus küsimusele, mitu riigikogu liiget üldse ja mitu minutit igaüks neist aruande 60 tekstilehekülje läbilugemisele on pühendanud. Seda ei saa kuidagi kontrollida, kuid kardetavasti võttis selle vaeva ette vaid tühine osa hõivatud saadikuist. Kahe aasta eest, kui riigikogus sama rituaal läbi viidi, tõdesin Sirbis, et "kui küsimusi ja probleemiasetusi on vähe, peab järeldama, et taevas eesti kultuuri pea kohal on pilvitu". See kehtib ka praegu. Aruandes kinnitatakse igas valdkonnas sama järjekindlusega, et kõik, mis vaja, on tehtud ja üksikud detailid veel tegemisel. Süsteem on peaaegu valmis. Sõna "probleem" esineb aruande tekstis kokku kuuel korral ning on seotud kakskeelsusega, ruumiloomega (ehitised) ja muinsuskaitselise eraomandiga (viimase hädad on juba lahenduse saanud).
Pole probleemi, pole arutelu. Poliitiliste asjaosaliste enamus oleks rõõmuga valmis korralisest etendusest loobuma. Nii võibki minna – ja mitte kauges tulevikus. Järgmise aasta alguses kavatseb ministeerium küll veel esitada riigikogule kehtivate kultuuripoliitika põhisuundade (2014–2020) koondaruande, millega minevik lukku lüüakse. Kevadel peaks lubaduste järgi valmima siiski ka uus strateegiadokument aastani 2030 ning selle menetluse silmapiirile on mustad pilved juba kogunema hakanud.
Nädal enne riigikogu üldarutelu tutvustas minister aruannet riigikogu kultuurikomisjonis ja protokollis on jäädvustatud ministri sõnad: "Diskussioonid toimuvad teemal, kas uus dokument tuleb valitsuse tasemel arengukava või Riigikogu tasemel põhialused. Ideelises mõttes, teemade käsitluse sügavuse mõttes nendel dokumentidel vahet ei ole." Kui riigikogu täielikult mängust välja jäetakse, siis ei ole tal isegi teoreetilist võimalust kontrollida, kas valitsus tegutseb arengukava järgi või mitte. Igale, kes poliitilisi sõnumeid jälgib, on teada valitsuserakondade juhtide varjamatu iha vabastada täitevvõim aina rohkem parlamentaarse kontrolli alt ning saavutada piirideta tegutsemisvabadus. Tahaks ju väga tegutseda, valijatele antud lubadused kuhjaga täita ilma selle tüütu ja segava demokraatliku protsessita, võimude tasakaalu ja vastastikuse kontrollita. Milleni see iha viib, selle kohta on maailm näiteid täis.
Kui parlament isegi sümboolselt kultuuripoliitikat ei suuna, saab selle võimu keegi teine, kes paraku, nagu Eestis kurb tava iseseisvuse aastakümnetel on olnud, ei ole kultuuriminister. Tavaline kahtlusalune on rahandusministeerium, kus a ja o on raha ning kõik tahetakse selle häälele allutada ja oma tabelisse suruda. Viimastel aastatel on riigikogu tõestanud, et tal pole mingit mõju ka iga-aastasele riigieelarvele, mis mingis paremas maailmas võiks olla seadusandja hoob avaliku raha kulutamise proportsioonide muutmiseks. Saadikute liivakasti poetab valitsus vaid mõne miljoni mänguraha enam kui 11st miljardist, mis on kindlalt hoiul rahandusministeeriumis. Kui kultuuripoliitika põhisuunad riigikogusse ei peaks jõudma, võib need sama hästi ka valitsuses kinnitamata jätta, sest tegu on paralleelmaailma sobivate uidudega, mis tegelikkusega kokku ei puutu.
Reaalilmas on juba küpsenud plaan kultuuripoliitika arengusuundadena eeldatavalt kirjapandav tühistada. Valitsuskabineti jõulueelsel nõupidamisel otsustati "riigieelarve laiapõhjalise revisjoni" raames järgmise aasta märtsiks koostada ka "muuseumide valdkonna tõhustamiskava". Muuseumid on kultuurivallas vaid katseloomad, järg jõuab ka muude kätte, sest nagu memorandumis kirjas: "Eesmärk on rakendada muuseumide tõhustamiskava ettepanekuid edaspidi ka laiemalt kultuurivaldkonnas teatrite ja muude kultuuriasutuste puhul". Kantseleikeele kõrgstiilist tavakeelde tõlgituna näeb rahandusministeerium muuseumides probleemi: muuseumid töötavad halvasti (ei vasta omaniku ehk valitsuse ootustele) ja kulutavad liiga palju raha. Sama järeldus kandub loogiliselt üle ka teistele kultuuriasutustele, ehkki seda pole veel otsesõnu öeldud.
Nii hakkabki materialiseeruma juba mullu kevadsuvel lahti löödud poliitilise nutulaulu refrään "Raha pole!". Et kõik oleks tehtud kantseleihuumori klassikute näpunäidete järgi, moodustati tõhustamiskava ettevalmistamiseks komisjon, mis koosneb ministeeriumide asekantsleritest ja mõnest muuseumijuhist. Ega need siis tühja koha pealt tööle saa hakata. Seetõttu ilmuvad juba järgmisel nädalal meie juurde välismaa targad, kelle juurde komisjoni liikmed õppustele on kamandatud – toimub "tõhustamiskavade läbiviimise võimekuse tõstmine".
Mis juhtub siis, kui välisabi toel on võimekus taevani tõstetud, selle lobises ERRi uudistele ("Riik tahab muuseumide tegevust efektiivsemaks muuta", 27. I) sõnumitoojana välja lõppvastutuseta muuseuminõunik. Kuigi komisjon peab järeldusteni jõudma andmeid analüüsides, on tellimus juba märksõnastatud. Muuseumid peavad ilmutama "sisemist efektiivsust" ning nad peab suunama "tulemuspõhisuse" rajale. Kui muuseume rahaliselt pitsitada, siis "muuseumide juhtkondadel tekib otsene rahaline stiimul võimalikult suurt hulka inimesi kõnetada ja neid muuseumidesse tuua".
Eufemismide pildumise asemel võiks ausalt ja otse välja öelda, et muuseumitöötaja tulevik on niru palk ja vähe tegutsemisraha ning direktorite leivaks jääb kõrtsivärbaja kombel tänaval inimeste tülitamine ning nende piletikassast läbi vedamine. Ja kui muuseumide närvutamine õnnestub, tehakse sedasama teatrite ja muuga. Valitsus ei peaks kartma vanade, läbiproovitud kujundite abil ütelda, et tuleb "kärbe" ja ellu äratatakse "krokodillid". Selle elasime juba kümne aasta eest üle kriisis, milles tahtsime elada, nagu olukorra defineeris toonane peaminister Andrus Ansip.
Väike häda muidugi on kärbete põhjendamisega, sest globaalse finantskriisi aegse näljutamise süü sai ajada vääramatu välisjõu peale, nüüd on aga kadunud ka paari aasta tagused majandusliku seisaku saabumise ennustused. Isegi alalhoidlik keskpank kirjutab viimases prognoosis: "Aeglasemast majanduskasvust hoolimata laekub riigile maksutulu rohkem kui tavaliselt. Järgmistel aastatel suurendavad maksutulu mitu suure mõjuga tegurit: läbi aegade suurim tööga hõivatute osakaal ühiskonnas; pisut suurenev, ent siiski madalaks jääv tööpuuduse määr; kiire palgakasv ja sellest tulenevalt ka kiire tarbimiskasv."
Seega, kuidas saab samaaegselt olla nii, et raha on ja raha ei ole? Erinevalt energiast, mis ei teki ega kao, vaid muudab olekut, võib raha küll otsa saada, aga siis trükitakse seda ju juurde ja sõit jätkub, kui vaid julgust on. Siinkohal, et jutt ei lõpeks virilalt, on mul ka tõhustamise ettepanek. Kui viia kümmekond muuseumijuhti kenasse päikselisse paika Rhodosel või Mallorcal ning neile seal nädala töö eest ministri palka maksta, tulevad nad kindlasti tagasi põhjaliku analüüsi ja ettepanekutega, kuidas Eesti muuseumid saaksid hakata veel paremini põhiseadusest tulenevat avaliku hüve pakkuma. Jäävad ära tüütud koosolekud, asekantslerite kiusamine ja muu raisatud aeg. Tõsi, plaanil on ka hind, mis praegusest muuseumide rahastamismäärast kopsakam. Aga puudujäägid muuseumide rahastamises on aastaid üldteada ning nende ravimine eelarvekärbetega on sama tõhus kui südamevalu leevendamine jala amputeerimisega.
Kui aga praegustel tõhustajatel lubada muuseumidest valitsuse suuniste järgi tõhud teha, jääb viimastel üle vanarahva kõnekäändudest valida, kas "haiseda kui (kiriku)tõhk" või olla "kaval kui kauka tõhk".
### Response:
Kaarel Tarand. Kultuuripoliitikat hakkab juhtima raha hääl |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.