instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 15. kohal asuv Kenin alistas 26-aastase Muguruza mõni minut enam kui kaks tundi kestnud kohtumise järel 4:6, 6:2, 6:2. Hispaanlanna lõi kohtumise jooksul üheksa ässa, aga tegi ka kaheksa topeltviga. 21-aastase Kenini samadeks näitajateks olid vastavalt kaks ja null.
"Minu unistus on täitunud," rääkis Kenin pärast võitu väljakul. "Olen siin seismise eest äärmiselt tänulik. Ootan järgmisel aastal siia naasmist väga, need kaks viimast nädalat on olnud minu elu parimad."
Eelmisel aastal võimsalt esile kerkinud Kenin oli 21 aasta ja 80 päeva vanusena noorim Austraalia lahtiste finalist pärast 2008. aastat, mil tiitlile mängisid 20-aastased Maria Šarapova ja Ana Ivanovic.
Profitennise ajastul mängisid Austraalia lahtiste finaalis esmakordselt tennisistid, kes ei kuulu maailma esikümnesse. Enne Muguruzat on Austraalia lahtistel finaali pääsenud vaid kaks hispaanlannat, Arantxa Sanchez-Vicario jäi 1994. aastal alla Stefanie Grafile ning järgmisel aastal Mary Pierce'ile, Muguruza treener Conchita Martinez kaotas 1998. aastal Martina Hingisele. | 21-aastane ameeriklanna võitis Austraalias karjääri esimese slämmiturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 15. kohal asuv Kenin alistas 26-aastase Muguruza mõni minut enam kui kaks tundi kestnud kohtumise järel 4:6, 6:2, 6:2. Hispaanlanna lõi kohtumise jooksul üheksa ässa, aga tegi ka kaheksa topeltviga. 21-aastase Kenini samadeks näitajateks olid vastavalt kaks ja null.
"Minu unistus on täitunud," rääkis Kenin pärast võitu väljakul. "Olen siin seismise eest äärmiselt tänulik. Ootan järgmisel aastal siia naasmist väga, need kaks viimast nädalat on olnud minu elu parimad."
Eelmisel aastal võimsalt esile kerkinud Kenin oli 21 aasta ja 80 päeva vanusena noorim Austraalia lahtiste finalist pärast 2008. aastat, mil tiitlile mängisid 20-aastased Maria Šarapova ja Ana Ivanovic.
Profitennise ajastul mängisid Austraalia lahtiste finaalis esmakordselt tennisistid, kes ei kuulu maailma esikümnesse. Enne Muguruzat on Austraalia lahtistel finaali pääsenud vaid kaks hispaanlannat, Arantxa Sanchez-Vicario jäi 1994. aastal alla Stefanie Grafile ning järgmisel aastal Mary Pierce'ile, Muguruza treener Conchita Martinez kaotas 1998. aastal Martina Hingisele.
### Response:
21-aastane ameeriklanna võitis Austraalias karjääri esimese slämmiturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praegustel ärevatel aegadel on oluline, et leiaksime üles meis kõigis peituva lapse ja küsiksime tema käest, kuidas ta ennast tänases Eestis tunneks," ütles Meelis Oidsalu.
Head kuulamist ja tasast rõõmu kõigile käsitööraadiosaate praegustele ja tulevastele kuulajatele! "Silt viltu" järgmises saates, mis jõuab eetrisse tuleval nädalal, on külas kirjanik ja kunstnik Margit Lõhmus. | "Silt viltu" annab välja lastelaulude kogumiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praegustel ärevatel aegadel on oluline, et leiaksime üles meis kõigis peituva lapse ja küsiksime tema käest, kuidas ta ennast tänases Eestis tunneks," ütles Meelis Oidsalu.
Head kuulamist ja tasast rõõmu kõigile käsitööraadiosaate praegustele ja tulevastele kuulajatele! "Silt viltu" järgmises saates, mis jõuab eetrisse tuleval nädalal, on külas kirjanik ja kunstnik Margit Lõhmus.
### Response:
"Silt viltu" annab välja lastelaulude kogumiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kullamäe oli vägevas hoos, kui tõi 22 minutiga 15 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 2/2, vabavisked 3/3), noppis kohtumise parimana kaheksa lauapalli, andis kaks korvisöötu, tegi vaheltlõike, kolm pallikaotust ja kolm viga, kirjutab Korvpall24.ee. Meeskonna resultatiivseimad olid Ander De La Orden 21, Olaf Floris Schaftenaar 18 ning Jose Maria Narbon 17 silmaga.
De La Humani poolelt tegid arvestatava mängu serblane Milan Nikolic 20 ning montenegrolane Nikola Rakocevic kümne punktiga.
Liigatabelis jätkab Real Canoe viie võidu ja 15 kaotusega eelviimasel kohal. Järgmine mäng toimub 7. veebruaril võõrsil Covirna Granada vastu. | Kullamäe oli võidumängus lähedal kaksikduublile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kullamäe oli vägevas hoos, kui tõi 22 minutiga 15 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 2/2, vabavisked 3/3), noppis kohtumise parimana kaheksa lauapalli, andis kaks korvisöötu, tegi vaheltlõike, kolm pallikaotust ja kolm viga, kirjutab Korvpall24.ee. Meeskonna resultatiivseimad olid Ander De La Orden 21, Olaf Floris Schaftenaar 18 ning Jose Maria Narbon 17 silmaga.
De La Humani poolelt tegid arvestatava mängu serblane Milan Nikolic 20 ning montenegrolane Nikola Rakocevic kümne punktiga.
Liigatabelis jätkab Real Canoe viie võidu ja 15 kaotusega eelviimasel kohal. Järgmine mäng toimub 7. veebruaril võõrsil Covirna Granada vastu.
### Response:
Kullamäe oli võidumängus lähedal kaksikduublile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õigeksmõistev kohtuotsus pole midagi enneolematut. Ehkki statistika kinnitab, et enamuses kohtusse jõudnud kriminaalsüüdistustes tehakse süüdimõistev otsus, näeb kriminaalmenetluse seadustik ette võimaluse kohtualuse nii süüdi kui ka õigeks mõista.
Oluline on, et kriminaalmenetlus oleks õiglane. Õiglase kohtumenetluse ülesandeks on eelkõige kaitsta süüdistatavat õigustamatu või liigrutaka süü üle otsustamise eest. Ebaõiglane on menetlus, mis tekitab süüdistatavale lubamatult suure riski, et teda mõistetakse ekslikult süüdi.
Vabandamisest
Protseduurilise õigluse saavutamiseks kasutatakse kriminaalmenetluses mitmesuguseid võtteid: ebaseaduslikult saadud tõendi kasutamise lubamatus, süüdistatava õigus vaikida, enese mittesüüstamise privileeg, kuid ka põhimõte, et on parem, kui mitu süüdlast pääsevad karistusest, kui et üks süütu mõistetakse süüdi. Süüdistatava alusetu süüdimõistmine põhjustab suure moraalse kahju kogu ühiskonnale.
Paraku tuleb tunnistada, et eelnevalt kirjeldatud põhimõtted ei kindlusta, et õigeksmõistva kohtuotsuse saanud kohtualune väljuks kohtumajast alati kerge südame ja rõõmsa meelega.
Aastatepikkune kriminaalmenetlus, öö või ööd arestikambris, töökoha kaotus, meedia tähelepanu ning avalikkusele sellest jääv mulje kahtlustatavast kui kurjategijast jätavad paratamatult jälje inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule.
Ei julge öelda, et kõigile, kuid enamikele korruptsioonivastase võitluse väljal tähelepanu alla sattunuile kindlasti. On see paratamatu – kui puid raiutakse, siis laastud lendavad – või saab seda vintsutustest tekkinud kahju leevendada?
Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumise järel küsisid ajakirjanikud nii kriminaalsüüdistust kohtus kaitsnud prokurörilt kui ka ametist lahkuvalt peaprokurörilt, kas prokuratuur peaks Suvorovi ees vabandama.
Kriminaalsüüdistust toetanud prokuröri vastus oli resoluutne: õiguskaitseasutuste töösse ei ole programmeeritud sisse sellised mõisted nagu solvumine, solvamine ja vabandamine.
Nüüdseks juba endise peaprokuröri Lavly Perlingu vastus 31. jaanuari saates "Uudis+" oli nüansseeritum. Tema jaoks on oluline, mis põhjusel teeb kohus õigeksmõistva otsuse. Kui prokuratuur on eksinud kriminaalmenetluses, siis peaks ta õigeksmõistetu ees vabandama. Kuid prokuratuur ei pea vabandust paluma iga õigeksmõistmise korral. Kuid mida mõista sõnade all "kui prokuratuur on eksinud kriminaalmenetluses"?
Ehk on tõepoolest vaja heita pilk kohtutoimikule, nagu mõlemad prokurörid ajakirjanikele soovitasid, ning anda siis hinnang.
Kuriteo matkimine
Juristina pidasin piisavaks tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Ringkonnakohtu otsusest ilmneb ka see, miks mõlemale prokurörile ei meeldinud rääkida jälitustegevuse ühest viisist, matkimisest, mille tulemusele süüdistus ühes kuriteoepisoodis üles oli ehitatud.
Kuriteo matkimine tõstatab küsimuse, mida pole asjakohane küsida üksnes Suvorovi kohtuasja puhul: kas riik on õigustatud inimest kihutama kuritegu toime panema, et teda siis karistada?
Vastus näib olevat selge. Inimõiguste kohus on öelnud, et kui politseiagent või tema suunamisel ja juhendamisel mõni eraisik kihutab kedagi kuritegu toime panema, mida viimane muidu toime ei paneks, siis on tegemist ausa õigusemõistmise põhimõtte rikkumisega.
"Suur küsimus, mis tekib paljudel matkimise juhtudel, on aga: kus on lubatud ja lubamatu käitumise piirid?"
Seadusandja andis politseiasutustele voli kasutada agente, kes võivad panna toime tegusid, mis sarnanevad karistusseadustikus kuriteona kirjeldatud teona. Suur küsimus, mis tekib paljudel matkimise juhtudel, on aga: kus on lubatud ja lubamatu käitumise piirid?
Kahtleja saab enamasti abi inimõiguste kohtu praktikat uurides. On ilmselge, et kuna kuriteo provotseerimine, nagu igasugune jälitustegevus, sekkub väga tõsiselt inimese põhiõigustesse, siis peab sellise uurimismeetodi kasutamine olema äärmiselt läbimõeldud.
Suvorovile esitatud süüdistuse üks osa põhines kuriteo matkija tegevusel, kes sokutas Suvorovi lauale konjakipudelid ja kinkekaardi. Maakohus arvas, et matkija tegevus oli liiga aktiivne ning et Suvorov ei avaldanud soovi ega tahet hüvede toomiseks või tema tänamiseks küsimusega tegelemise eest. Ringkonnakohus oli maakohtuga nõus.
Kuigi prokuröri arvates oli kuriteo matkimine igati seaduslik, sest kuriteo matkimiseks oli kohtu luba, ei taga kohtu luba iseenesest kuriteo provotseerimise seaduslikkust.
Inimõiguste kohus on selgitanud, et süüküsimust arutav kohus peab kontrollima, kas kohtualune oleks kuriteo toime pannud ilma võimude sekkumiseta. Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu järeldus oli, et Suvorov ei soovinud võtta altkäemaksu.
Jäägu siiski igaühe otsustada, kas provokaatori kasutamine, et saada tõend Suvorovi süüdimõistmiseks, oli prokuratuuri eksimus või ausa kohtumenetluse põhimõtte rikkumine ning õigeksmõistev kohtuotsus on selline otsus, mille tõttu võiks prokuratuur vabandust paluda.
Kahtluse alla ei saa seada politsei ja prokuratuuri tänuväärset tööd korruptsiooni väljajuurimisel. Me ei tohiks aga heaks kiita politsei ja prokuratuuri katseid kohtu abil kombata, kui avaraks võib nihutada nende asutuste pädevust korraldada majandus- ja äritegevust ning haldust karistusõiguslike meetoditega.
Vastasel korral on oht läheneda politseiriigile. Riigi repressiivasutuste tegevusest ei tohi kaduda inimlik aspekt, mis võtab arvesse füüsilisi ja vaimseid kannatusi, mida kriminaalmenetlus põhjustab. | Uno Lõhmus: õigeksmõistvast kohtuotsusest ja kuriteo provotseerimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õigeksmõistev kohtuotsus pole midagi enneolematut. Ehkki statistika kinnitab, et enamuses kohtusse jõudnud kriminaalsüüdistustes tehakse süüdimõistev otsus, näeb kriminaalmenetluse seadustik ette võimaluse kohtualuse nii süüdi kui ka õigeks mõista.
Oluline on, et kriminaalmenetlus oleks õiglane. Õiglase kohtumenetluse ülesandeks on eelkõige kaitsta süüdistatavat õigustamatu või liigrutaka süü üle otsustamise eest. Ebaõiglane on menetlus, mis tekitab süüdistatavale lubamatult suure riski, et teda mõistetakse ekslikult süüdi.
Vabandamisest
Protseduurilise õigluse saavutamiseks kasutatakse kriminaalmenetluses mitmesuguseid võtteid: ebaseaduslikult saadud tõendi kasutamise lubamatus, süüdistatava õigus vaikida, enese mittesüüstamise privileeg, kuid ka põhimõte, et on parem, kui mitu süüdlast pääsevad karistusest, kui et üks süütu mõistetakse süüdi. Süüdistatava alusetu süüdimõistmine põhjustab suure moraalse kahju kogu ühiskonnale.
Paraku tuleb tunnistada, et eelnevalt kirjeldatud põhimõtted ei kindlusta, et õigeksmõistva kohtuotsuse saanud kohtualune väljuks kohtumajast alati kerge südame ja rõõmsa meelega.
Aastatepikkune kriminaalmenetlus, öö või ööd arestikambris, töökoha kaotus, meedia tähelepanu ning avalikkusele sellest jääv mulje kahtlustatavast kui kurjategijast jätavad paratamatult jälje inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule.
Ei julge öelda, et kõigile, kuid enamikele korruptsioonivastase võitluse väljal tähelepanu alla sattunuile kindlasti. On see paratamatu – kui puid raiutakse, siis laastud lendavad – või saab seda vintsutustest tekkinud kahju leevendada?
Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumise järel küsisid ajakirjanikud nii kriminaalsüüdistust kohtus kaitsnud prokurörilt kui ka ametist lahkuvalt peaprokurörilt, kas prokuratuur peaks Suvorovi ees vabandama.
Kriminaalsüüdistust toetanud prokuröri vastus oli resoluutne: õiguskaitseasutuste töösse ei ole programmeeritud sisse sellised mõisted nagu solvumine, solvamine ja vabandamine.
Nüüdseks juba endise peaprokuröri Lavly Perlingu vastus 31. jaanuari saates "Uudis+" oli nüansseeritum. Tema jaoks on oluline, mis põhjusel teeb kohus õigeksmõistva otsuse. Kui prokuratuur on eksinud kriminaalmenetluses, siis peaks ta õigeksmõistetu ees vabandama. Kuid prokuratuur ei pea vabandust paluma iga õigeksmõistmise korral. Kuid mida mõista sõnade all "kui prokuratuur on eksinud kriminaalmenetluses"?
Ehk on tõepoolest vaja heita pilk kohtutoimikule, nagu mõlemad prokurörid ajakirjanikele soovitasid, ning anda siis hinnang.
Kuriteo matkimine
Juristina pidasin piisavaks tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Ringkonnakohtu otsusest ilmneb ka see, miks mõlemale prokurörile ei meeldinud rääkida jälitustegevuse ühest viisist, matkimisest, mille tulemusele süüdistus ühes kuriteoepisoodis üles oli ehitatud.
Kuriteo matkimine tõstatab küsimuse, mida pole asjakohane küsida üksnes Suvorovi kohtuasja puhul: kas riik on õigustatud inimest kihutama kuritegu toime panema, et teda siis karistada?
Vastus näib olevat selge. Inimõiguste kohus on öelnud, et kui politseiagent või tema suunamisel ja juhendamisel mõni eraisik kihutab kedagi kuritegu toime panema, mida viimane muidu toime ei paneks, siis on tegemist ausa õigusemõistmise põhimõtte rikkumisega.
"Suur küsimus, mis tekib paljudel matkimise juhtudel, on aga: kus on lubatud ja lubamatu käitumise piirid?"
Seadusandja andis politseiasutustele voli kasutada agente, kes võivad panna toime tegusid, mis sarnanevad karistusseadustikus kuriteona kirjeldatud teona. Suur küsimus, mis tekib paljudel matkimise juhtudel, on aga: kus on lubatud ja lubamatu käitumise piirid?
Kahtleja saab enamasti abi inimõiguste kohtu praktikat uurides. On ilmselge, et kuna kuriteo provotseerimine, nagu igasugune jälitustegevus, sekkub väga tõsiselt inimese põhiõigustesse, siis peab sellise uurimismeetodi kasutamine olema äärmiselt läbimõeldud.
Suvorovile esitatud süüdistuse üks osa põhines kuriteo matkija tegevusel, kes sokutas Suvorovi lauale konjakipudelid ja kinkekaardi. Maakohus arvas, et matkija tegevus oli liiga aktiivne ning et Suvorov ei avaldanud soovi ega tahet hüvede toomiseks või tema tänamiseks küsimusega tegelemise eest. Ringkonnakohus oli maakohtuga nõus.
Kuigi prokuröri arvates oli kuriteo matkimine igati seaduslik, sest kuriteo matkimiseks oli kohtu luba, ei taga kohtu luba iseenesest kuriteo provotseerimise seaduslikkust.
Inimõiguste kohus on selgitanud, et süüküsimust arutav kohus peab kontrollima, kas kohtualune oleks kuriteo toime pannud ilma võimude sekkumiseta. Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu järeldus oli, et Suvorov ei soovinud võtta altkäemaksu.
Jäägu siiski igaühe otsustada, kas provokaatori kasutamine, et saada tõend Suvorovi süüdimõistmiseks, oli prokuratuuri eksimus või ausa kohtumenetluse põhimõtte rikkumine ning õigeksmõistev kohtuotsus on selline otsus, mille tõttu võiks prokuratuur vabandust paluda.
Kahtluse alla ei saa seada politsei ja prokuratuuri tänuväärset tööd korruptsiooni väljajuurimisel. Me ei tohiks aga heaks kiita politsei ja prokuratuuri katseid kohtu abil kombata, kui avaraks võib nihutada nende asutuste pädevust korraldada majandus- ja äritegevust ning haldust karistusõiguslike meetoditega.
Vastasel korral on oht läheneda politseiriigile. Riigi repressiivasutuste tegevusest ei tohi kaduda inimlik aspekt, mis võtab arvesse füüsilisi ja vaimseid kannatusi, mida kriminaalmenetlus põhjustab.
### Response:
Uno Lõhmus: õigeksmõistvast kohtuotsusest ja kuriteo provotseerimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neile õpilastele, kes alustavad autokoolis õppimist pärast 1. veebruari, kestab B-kategooria mootorsõidukijuhi esmaõppe algastme koolitus minimaalselt neli nädalat, aga see sõltub eelkõige autokooli võimekusest õppetöö planeerimisel. Õppur peab läbima vähemalt 30 sõidutundi ning 28 teooriatundi, kirjutab maanteeamet enda kodulehel.
Nüüdsest on teooriaeksamil kümme küsimust rohkem ehk siis kokku 40, millele tuleb vastata 30 minuti jooksul. Teooriaeksamil on kaks osa:30 küsimust liiklusreeglite, liikluspsühholoogia ja sõiduki teemadel nagu ka varem. Vastamisel võib teha kuni viis viga.
Kümme küsimust puudutavad aga liiklusohutust, kirjeldades liiklussituatsioone, kus reaalses liikluses võib keegi viga saada või hukkuda. Vastamisel võib teha maksimaalselt ühe vea.
Aprillis lisandub võimalus registreerida ennast riiklikule teooriaeksamile kohe, kui autokoolis on teooria osa lõpetatud. Seega ei pea enam ootama, et kõik õppesõidud saaksid sõidetud. Meeles tasub pidada, et maanteeametis sooritatud teooriaeksam kehtib 12 kuud ning selle aja jooksul tuleb sooritada sõidueksam.
Sõidueksamil ei ole enam detailselt manöövrite kaupa kirjeldatud viisi, kuidas harjutusi sooritada. Nüüd otsustab eksamineeritav, kuidas etteantud situatsioon lahendada. Enne iga harjutust selgitab eksamineerija harjutuse sisu, eesmärki ja hindamise parameetreid.
Harjutuste sooritamisel ei ole enam määratud võimalik katsete arv. Sõidueksamil nõutud kolm harjutust tuleb sooritada kümne minuti jooksul. Eksamineerija loeb eksami mittesooritatuks, kui eksamineeritav teeb arvestatava vea või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.
Enam ei ole ka kindlat vigade loetelu, mille põhjal loetakse sõidueksam mittesooritatuks. Eksamineerija teeb otsuse, kas eksamineeritav sooritas sõidueksami või mitte, lähtuvalt sellest, kas eksamineeritav järgib liiklusreegleid ning sõidab ohutult.
Kui eksamineeritav ei soorita sõidueksamit kolmandal korral, siis suunatakse ta autokooli jätkuõppele, kus peab võtma vähemalt kaks sõidutundi. Uuele sõidueksamile saab registreerida pärast jätkuõppe läbimist.
Eelmisel aastal võttis maanteeamet vastu 34 068 teooriaeksamit ja 36 207 sõidueksamit. Teooriaeksami läbis esimesel korral 76 protsenti ja sõidueksami 56 protsenti eksamineeritavatest. Sõidueksamitest 26 370 olid B-kategooria eksamid, mille läbis 41 protsenti juhikandidaatidest. | Sõidu- ja teooriaeksam läksid veebruarist alates uutele alustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neile õpilastele, kes alustavad autokoolis õppimist pärast 1. veebruari, kestab B-kategooria mootorsõidukijuhi esmaõppe algastme koolitus minimaalselt neli nädalat, aga see sõltub eelkõige autokooli võimekusest õppetöö planeerimisel. Õppur peab läbima vähemalt 30 sõidutundi ning 28 teooriatundi, kirjutab maanteeamet enda kodulehel.
Nüüdsest on teooriaeksamil kümme küsimust rohkem ehk siis kokku 40, millele tuleb vastata 30 minuti jooksul. Teooriaeksamil on kaks osa:30 küsimust liiklusreeglite, liikluspsühholoogia ja sõiduki teemadel nagu ka varem. Vastamisel võib teha kuni viis viga.
Kümme küsimust puudutavad aga liiklusohutust, kirjeldades liiklussituatsioone, kus reaalses liikluses võib keegi viga saada või hukkuda. Vastamisel võib teha maksimaalselt ühe vea.
Aprillis lisandub võimalus registreerida ennast riiklikule teooriaeksamile kohe, kui autokoolis on teooria osa lõpetatud. Seega ei pea enam ootama, et kõik õppesõidud saaksid sõidetud. Meeles tasub pidada, et maanteeametis sooritatud teooriaeksam kehtib 12 kuud ning selle aja jooksul tuleb sooritada sõidueksam.
Sõidueksamil ei ole enam detailselt manöövrite kaupa kirjeldatud viisi, kuidas harjutusi sooritada. Nüüd otsustab eksamineeritav, kuidas etteantud situatsioon lahendada. Enne iga harjutust selgitab eksamineerija harjutuse sisu, eesmärki ja hindamise parameetreid.
Harjutuste sooritamisel ei ole enam määratud võimalik katsete arv. Sõidueksamil nõutud kolm harjutust tuleb sooritada kümne minuti jooksul. Eksamineerija loeb eksami mittesooritatuks, kui eksamineeritav teeb arvestatava vea või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.
Enam ei ole ka kindlat vigade loetelu, mille põhjal loetakse sõidueksam mittesooritatuks. Eksamineerija teeb otsuse, kas eksamineeritav sooritas sõidueksami või mitte, lähtuvalt sellest, kas eksamineeritav järgib liiklusreegleid ning sõidab ohutult.
Kui eksamineeritav ei soorita sõidueksamit kolmandal korral, siis suunatakse ta autokooli jätkuõppele, kus peab võtma vähemalt kaks sõidutundi. Uuele sõidueksamile saab registreerida pärast jätkuõppe läbimist.
Eelmisel aastal võttis maanteeamet vastu 34 068 teooriaeksamit ja 36 207 sõidueksamit. Teooriaeksami läbis esimesel korral 76 protsenti ja sõidueksami 56 protsenti eksamineeritavatest. Sõidueksamitest 26 370 olid B-kategooria eksamid, mille läbis 41 protsenti juhikandidaatidest.
### Response:
Sõidu- ja teooriaeksam läksid veebruarist alates uutele alustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sügisel Dohas täiskasvanute maailmameistrivõistlustel hõbemedali võitnud Mahutšihh ületas Karlsruhes kõrguse 2.02 esimesel katsel ja lasi lati tõsta ka kaks sentimeetrit kõrgemale, kuid ajas selle kolmel korral alla. Just Dohas ületas ukrainlanna 2.04 alistamisega U-20 vanuseklassi välimaailmarekordi.
Naiste kaugushüppe võitis 6.92 hüpanud Marina Behh-Romantšuk, maailmameister Malaika Mihambo tulemuseks jäi 6.83. Meeste teivashüppes saatis edu 5.70 ületanud Renaud Lavillenie'd. | Ukraina talent nihutas kõrgushüppe sisemaailmarekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sügisel Dohas täiskasvanute maailmameistrivõistlustel hõbemedali võitnud Mahutšihh ületas Karlsruhes kõrguse 2.02 esimesel katsel ja lasi lati tõsta ka kaks sentimeetrit kõrgemale, kuid ajas selle kolmel korral alla. Just Dohas ületas ukrainlanna 2.04 alistamisega U-20 vanuseklassi välimaailmarekordi.
Naiste kaugushüppe võitis 6.92 hüpanud Marina Behh-Romantšuk, maailmameister Malaika Mihambo tulemuseks jäi 6.83. Meeste teivashüppes saatis edu 5.70 ületanud Renaud Lavillenie'd.
### Response:
Ukraina talent nihutas kõrgushüppe sisemaailmarekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vikerraadio saates "Uudis+" tuli jutuks Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi lõplik õigeksmõistmine riigikohtus ja see, kas prokuratuur oleks pidanud pärast seda tema ees vabandama.
"Kas peaks vabandama, kui riik on eksinud kriminaalmenetluse käigus? Kindel vastus on, et jah! Ma olen üle 20 aasta olnud prokurör ja ma olen ka ise vabandanud inimeste ees ja seda juhtudel kui prokuratuur on eksinud või jätnud oma hooletuse tõttu midagi kontrollimata ja see on põhjustanud inimestele kannatusi," sõnas Perling.
Teine küsimus on Perlingu sõnul aga see, kas riik peab vabandama lihtsalt õigeksmõistva kohtuotsuse pärast.
"Ja ma julgen öelda, et prokuratuur ei pea vabandama üksnes õigeks mõistmise pärast. Siin on väga oluline küsimus, miks inimene õigeks mõistetakse?" sõnas ta. Perling märkis, et õigusriigis mõistab õigust ainult kohus ning prokuratuuri ülesanne riikliku süüdistajana on viia materjalid kohtu ette, et kohus saaks õigust mõista.
"Olles olnud prokurör, kelle laual seisis kunagi n-ö Rävala puiestee kriminaalasi, siis oli päevi, kus ma tulin kohtusse ja sain aru, et see asi tuleks lõpetada. Ja kui ma uuesti lugesin tõendeid, siis sain aru, et tuleb ikkagi kohtusse minna. Ja nii ma kaalusin ja kaalusin. Ja mitte ainult mina üksi, vaid ka mu kolleegid. Ja lõpuks sai otsustavaks see, et prokuratuur on institutsioon, kes peab andma kohtule võimaluse õigust mõista," rääkis Perling.
Perlingu sõnul on küsimus, mis on ühiskondlikus vaates olulisem. Ta leidis, et ühiskonnale tervikuna on olulisem see, et kohus saaks õigust mõista.
"Kui me hakkame väga kergekäeliselt ütlema, et õigeksmõistmisi ei tohi olla. Hakkame vabandama selle eest. Võtame prokurörid vastutusele selle eest. Selle tulemusel võib juhtuda, et väga keerulised ja rasked majandusasjad, aga ka korruptsiooniasjad ei näe mitte kunagi päevavalgust, sest nad lõpetatakse ära ja pannakse kalevi alla," sõnas ta ja lisas, et prokurör ei tohi karta kohtusse minekut.
Saatejuhi küsimusele, miks korraldas prokuratuur selle sama Suvorovi kinnipidamisel suure pressikonverentsi, kuhu tulid kohale kõik suuremad meediaväljaanded, kuid ei teinud seda õigeksmõistmise järel, vastas Perling vastuküsimusega, aga miks ajakirjandus seda infot soovis?
"Ma võin oma viimasel tööpäeval lubada sellise vastuse, et head ajakirjanikud, miks te seda ise teete? Miks te küsite seda infot? Miks te tulete kaameratega kohale? Kas lepime koku, et prokuratuur ei anna edaspidi infot? Kas prokuratuur võib teha kabinetivaikuses otsuseid? Kas see on siis ühiskonnale parem variant?" küsis ta.
Perlingu sõnul on tema lähtunud kesksest teesist, et riik peab inimestele rääkima tõtt ning prokuratuur on kohtueelse uurimise ajal riik.
"Me oleme lähtunud põhimõttest, et tuleb rääkida tõtt ja tuleb kaitsta ausat kohtupidamist. Ma ei ole kunagi toetanud seda, et prokuratuur räägib liiga palju. Me tegime ka Suvorovi pressikonverentsist omad järeldused. Kuid kas prokuratuur peab selgitama ühiskonnale, mida ta teeb ja miks? Ma leian, et ühiskonal on õigus teada, mille alusel korruptsiooniasjas kedagi kahtlustatakse varguses," sõnas ta.
Perlingu sõnul on mõtlemise koht nii prokuratuurile, kohtule kui ka ajakirjandusele, kuidas omavahel paremat koostööd teha ja et inimesed ei saaks enne kohtuotsust liiga palju süüdimõistetud.
Konkreetselt abilinnapea Suvorovi kohtuasjas soovitas Perling ajakirjanikel tutvuda kohtutoimikuga ning käia ka ise rohkem kohtus istungitel.
Samas hakkas poolteist aastat tagasi kehtima kriminaalmenetluse seaduse muudatus, mis andis kohtutele õiguse kehtestada piiranguid kohtusaalis toimuva ajakirjanduses kajastamisele ning kohtud on asunud seda võimalust agaralt kasutama. Perling ütles, et kui see uus seadusesäte tuli, oli prokuratuuri arvamus, et ei ole mõtet ülemäära kinni keerata kohtupidamise avalikkuse poolt.
"Aga mõista tuleb ka teist poolt. Oleme kohtus ja ühed tunnistajad annavad saalis ütlusi ja teised on väljaspool ja lähevad pärast tunnistusi andama. Me ei saa õigust mõista, kui ukse taga olijad saavad otseblogi vahendusel info saalist. Muidugi on ühiskonnale tervikuna parem, mida rohkem on infot. Aga ma paluksin ajakirjandusel ka mõista, et meie ülesanne on jõuda otsuseni objektiivselt ja ausalt. Et tunnistajaid ei mõjutataks ja selleks on vahel vaja piiranguid," sõnas Perling. | Perling: prokurör ei tohi karta kohtusse minekut ega õigeksmõistvat kohtuotsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vikerraadio saates "Uudis+" tuli jutuks Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi lõplik õigeksmõistmine riigikohtus ja see, kas prokuratuur oleks pidanud pärast seda tema ees vabandama.
"Kas peaks vabandama, kui riik on eksinud kriminaalmenetluse käigus? Kindel vastus on, et jah! Ma olen üle 20 aasta olnud prokurör ja ma olen ka ise vabandanud inimeste ees ja seda juhtudel kui prokuratuur on eksinud või jätnud oma hooletuse tõttu midagi kontrollimata ja see on põhjustanud inimestele kannatusi," sõnas Perling.
Teine küsimus on Perlingu sõnul aga see, kas riik peab vabandama lihtsalt õigeksmõistva kohtuotsuse pärast.
"Ja ma julgen öelda, et prokuratuur ei pea vabandama üksnes õigeks mõistmise pärast. Siin on väga oluline küsimus, miks inimene õigeks mõistetakse?" sõnas ta. Perling märkis, et õigusriigis mõistab õigust ainult kohus ning prokuratuuri ülesanne riikliku süüdistajana on viia materjalid kohtu ette, et kohus saaks õigust mõista.
"Olles olnud prokurör, kelle laual seisis kunagi n-ö Rävala puiestee kriminaalasi, siis oli päevi, kus ma tulin kohtusse ja sain aru, et see asi tuleks lõpetada. Ja kui ma uuesti lugesin tõendeid, siis sain aru, et tuleb ikkagi kohtusse minna. Ja nii ma kaalusin ja kaalusin. Ja mitte ainult mina üksi, vaid ka mu kolleegid. Ja lõpuks sai otsustavaks see, et prokuratuur on institutsioon, kes peab andma kohtule võimaluse õigust mõista," rääkis Perling.
Perlingu sõnul on küsimus, mis on ühiskondlikus vaates olulisem. Ta leidis, et ühiskonnale tervikuna on olulisem see, et kohus saaks õigust mõista.
"Kui me hakkame väga kergekäeliselt ütlema, et õigeksmõistmisi ei tohi olla. Hakkame vabandama selle eest. Võtame prokurörid vastutusele selle eest. Selle tulemusel võib juhtuda, et väga keerulised ja rasked majandusasjad, aga ka korruptsiooniasjad ei näe mitte kunagi päevavalgust, sest nad lõpetatakse ära ja pannakse kalevi alla," sõnas ta ja lisas, et prokurör ei tohi karta kohtusse minekut.
Saatejuhi küsimusele, miks korraldas prokuratuur selle sama Suvorovi kinnipidamisel suure pressikonverentsi, kuhu tulid kohale kõik suuremad meediaväljaanded, kuid ei teinud seda õigeksmõistmise järel, vastas Perling vastuküsimusega, aga miks ajakirjandus seda infot soovis?
"Ma võin oma viimasel tööpäeval lubada sellise vastuse, et head ajakirjanikud, miks te seda ise teete? Miks te küsite seda infot? Miks te tulete kaameratega kohale? Kas lepime koku, et prokuratuur ei anna edaspidi infot? Kas prokuratuur võib teha kabinetivaikuses otsuseid? Kas see on siis ühiskonnale parem variant?" küsis ta.
Perlingu sõnul on tema lähtunud kesksest teesist, et riik peab inimestele rääkima tõtt ning prokuratuur on kohtueelse uurimise ajal riik.
"Me oleme lähtunud põhimõttest, et tuleb rääkida tõtt ja tuleb kaitsta ausat kohtupidamist. Ma ei ole kunagi toetanud seda, et prokuratuur räägib liiga palju. Me tegime ka Suvorovi pressikonverentsist omad järeldused. Kuid kas prokuratuur peab selgitama ühiskonnale, mida ta teeb ja miks? Ma leian, et ühiskonal on õigus teada, mille alusel korruptsiooniasjas kedagi kahtlustatakse varguses," sõnas ta.
Perlingu sõnul on mõtlemise koht nii prokuratuurile, kohtule kui ka ajakirjandusele, kuidas omavahel paremat koostööd teha ja et inimesed ei saaks enne kohtuotsust liiga palju süüdimõistetud.
Konkreetselt abilinnapea Suvorovi kohtuasjas soovitas Perling ajakirjanikel tutvuda kohtutoimikuga ning käia ka ise rohkem kohtus istungitel.
Samas hakkas poolteist aastat tagasi kehtima kriminaalmenetluse seaduse muudatus, mis andis kohtutele õiguse kehtestada piiranguid kohtusaalis toimuva ajakirjanduses kajastamisele ning kohtud on asunud seda võimalust agaralt kasutama. Perling ütles, et kui see uus seadusesäte tuli, oli prokuratuuri arvamus, et ei ole mõtet ülemäära kinni keerata kohtupidamise avalikkuse poolt.
"Aga mõista tuleb ka teist poolt. Oleme kohtus ja ühed tunnistajad annavad saalis ütlusi ja teised on väljaspool ja lähevad pärast tunnistusi andama. Me ei saa õigust mõista, kui ukse taga olijad saavad otseblogi vahendusel info saalist. Muidugi on ühiskonnale tervikuna parem, mida rohkem on infot. Aga ma paluksin ajakirjandusel ka mõista, et meie ülesanne on jõuda otsuseni objektiivselt ja ausalt. Et tunnistajaid ei mõjutataks ja selleks on vahel vaja piiranguid," sõnas Perling.
### Response:
Perling: prokurör ei tohi karta kohtusse minekut ega õigeksmõistvat kohtuotsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30-aastase Ighalo suur läbilöök saabus Watfordis, kui lõi hooajal 2014/15 Inglismaa esiliigas 20 väravat, järgmisel hooajal jäi kõrgliigas tema saldoks 37 mänguga 15 väravat. Täpselt kolm aastat tagasi kolis endine Nigeeria koondislane Hiina Superliigasse, kus mängis kõigepealt Changchuni ja seejärel Shanghai Shenhua eest.
Saksamaa koondislane Emre Can lahkus Torino Juventusest ja liitus Dortmundi Borussiaga, FC Barcelona ostis Bragast 20-aastase Portugali ründaja Francisco Trincao, kes liitub klubiga juulis. Yannick Carrasco naasis Hiinast laenulepingu alusel Madridi Atleticosse. | ManU tõi üleminekuakna lõpus Hiinast ründaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30-aastase Ighalo suur läbilöök saabus Watfordis, kui lõi hooajal 2014/15 Inglismaa esiliigas 20 väravat, järgmisel hooajal jäi kõrgliigas tema saldoks 37 mänguga 15 väravat. Täpselt kolm aastat tagasi kolis endine Nigeeria koondislane Hiina Superliigasse, kus mängis kõigepealt Changchuni ja seejärel Shanghai Shenhua eest.
Saksamaa koondislane Emre Can lahkus Torino Juventusest ja liitus Dortmundi Borussiaga, FC Barcelona ostis Bragast 20-aastase Portugali ründaja Francisco Trincao, kes liitub klubiga juulis. Yannick Carrasco naasis Hiinast laenulepingu alusel Madridi Atleticosse.
### Response:
ManU tõi üleminekuakna lõpus Hiinast ründaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "(Ainult) Austraalia kodanikud, Austraalia elanikud, ülalpeetavad, eestkostjad või abikaasad" võivad tulla Austraaliasse Hiinast alates laupäevast, ütles Austraalia peaminister Scott Morrison.
"Piiriametnikud teevad vastavaid ettevalmistusi, et tagada selle jõustamist."
"Need, kes naasevad, peavad minema isolatsiooni 14 päevaks."
Austraalia välisministeerium uuendas ka oma reisisoovitusi, Hiina suhtes on väljastatud hoiatus "mitte reisida".
USA keelab äsja Hiinas käinud välismaalastel riiki siseneda
USA teatas reedel, et kuulutab uue viiruse leviku piiramiseks välja tervishoiualase eriolukorra ja keelab ajutiselt riiki saabuda välismaalastel, kes on viimase kahe nädala jooksul Hiinas käinud.
"Välismaalased, kes ei ole USA kodanike ja alaliste elanike vahetud pereliikmed ning kes on käinud viimase 14 päeva jooksul Hiinas, on ajutiselt keelatud Ühendriikidesse siseneda," lausus tervishoiuministeeriumi sekretär Alex Azar.
Korraldus jõustub 2. veebruaril kell viis pärast lõunat (Eesti aja järgi keskööl).
Lisaks paigutatakse kõik nakkuspuhangu keskmest Hubei provintsist naasvad USA kodanikud 14 päevaks kohustuslikus korras karantiini.
"Kõigi viimase 14 päeva jooksul Mandri-Hiina muudes osades viibinud USA kodanike osas viiakse teatud hulgas riiki sisenemise punktides läbi proaktiivne tervisekontroll," lisas Azar. | Austraalia kehtestas reisikeelu Hiinast saabuvatele inimestele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"(Ainult) Austraalia kodanikud, Austraalia elanikud, ülalpeetavad, eestkostjad või abikaasad" võivad tulla Austraaliasse Hiinast alates laupäevast, ütles Austraalia peaminister Scott Morrison.
"Piiriametnikud teevad vastavaid ettevalmistusi, et tagada selle jõustamist."
"Need, kes naasevad, peavad minema isolatsiooni 14 päevaks."
Austraalia välisministeerium uuendas ka oma reisisoovitusi, Hiina suhtes on väljastatud hoiatus "mitte reisida".
USA keelab äsja Hiinas käinud välismaalastel riiki siseneda
USA teatas reedel, et kuulutab uue viiruse leviku piiramiseks välja tervishoiualase eriolukorra ja keelab ajutiselt riiki saabuda välismaalastel, kes on viimase kahe nädala jooksul Hiinas käinud.
"Välismaalased, kes ei ole USA kodanike ja alaliste elanike vahetud pereliikmed ning kes on käinud viimase 14 päeva jooksul Hiinas, on ajutiselt keelatud Ühendriikidesse siseneda," lausus tervishoiuministeeriumi sekretär Alex Azar.
Korraldus jõustub 2. veebruaril kell viis pärast lõunat (Eesti aja järgi keskööl).
Lisaks paigutatakse kõik nakkuspuhangu keskmest Hubei provintsist naasvad USA kodanikud 14 päevaks kohustuslikus korras karantiini.
"Kõigi viimase 14 päeva jooksul Mandri-Hiina muudes osades viibinud USA kodanike osas viiakse teatud hulgas riiki sisenemise punktides läbi proaktiivne tervisekontroll," lisas Azar.
### Response:
Austraalia kehtestas reisikeelu Hiinast saabuvatele inimestele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tilga läbis 60 meetrit 7,18-ga, hüppas kaugust 7.42, tõukas kuuli 15.45 ja hüppas kõrgust 2.05 ning on 3401 punktiga teisel kohal, vahendab Delfi Sport. Oma seitsmevõistluse rekordi (5789 punkti) graafikut edestab ta täpselt saja punktiga.
Ermi üksikalade tulemused on olnud 6,99 (isiklik rekord), 7.59, 14.56 (isiklik rekord sisehallis) ja 1.96. Temal on koos 3373 punkti, mis annab neljanda koha. Oma tippmarki (5996 p) edestab ta nelja ala järel 51 punktiga.
Kolmanda eestlasena on stardis Kristo Simulask, kes hoiab 3210 punktiga viiendat kohta (üksikalad 7.11 - 7.16 - 13.89 - 1.99). | Tilga ja Erm liiguvad USA-s avapäeva järel isikliku rekordi graafikus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tilga läbis 60 meetrit 7,18-ga, hüppas kaugust 7.42, tõukas kuuli 15.45 ja hüppas kõrgust 2.05 ning on 3401 punktiga teisel kohal, vahendab Delfi Sport. Oma seitsmevõistluse rekordi (5789 punkti) graafikut edestab ta täpselt saja punktiga.
Ermi üksikalade tulemused on olnud 6,99 (isiklik rekord), 7.59, 14.56 (isiklik rekord sisehallis) ja 1.96. Temal on koos 3373 punkti, mis annab neljanda koha. Oma tippmarki (5996 p) edestab ta nelja ala järel 51 punktiga.
Kolmanda eestlasena on stardis Kristo Simulask, kes hoiab 3210 punktiga viiendat kohta (üksikalad 7.11 - 7.16 - 13.89 - 1.99).
### Response:
Tilga ja Erm liiguvad USA-s avapäeva järel isikliku rekordi graafikus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loomi tutvustavad ja tegevusi kommenteerivad loomaaia töötajad. Kommenteeritud tegevustega alustatakse sel laupäeval, 1. veebruaril.
Kell 12 tutvustatakse igal laupäeval jääkarusid polaariumis ning kell 13 harikrokodille, tömpkoonkrokodille ja hiina alligaatorit suures troopikamajas. | Tallinna loomaaed tutvustab veebruari laupäeviti jääkarusid ja krokodille | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loomi tutvustavad ja tegevusi kommenteerivad loomaaia töötajad. Kommenteeritud tegevustega alustatakse sel laupäeval, 1. veebruaril.
Kell 12 tutvustatakse igal laupäeval jääkarusid polaariumis ning kell 13 harikrokodille, tömpkoonkrokodille ja hiina alligaatorit suures troopikamajas.
### Response:
Tallinna loomaaed tutvustab veebruari laupäeviti jääkarusid ja krokodille |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isegi kui te Narvas ei ela, olete ilmselt kuulnud Narva Linnalehest. See on omavalitsuse häälekandja, mille ülalpidamine läheb linnaelanikele maksma vähemalt 145 000 eurot aastas. Ajalehe kriitikuid pahandab, et varem saadi elanike teavitamisel hakkama 30 000 euroga ja rahvas ei kurtnud info puudumise üle. Linnavõimud põhjendavad pea viiekordseks kasvanud teavituskulusid sellega, et peavad elanikke paremini ja suuremas mahus oma tegevusega kursis hoidma. "Insight" otsustas välja selgitada, miks on teavitamine narvalastele nii kalliks läinud ja milliseid ohte uus ajaleht endas veel kätkeb. Materjali ettevalmistamise käigus palus "Insight" intervjuud ka Narva linnapealt Aleksei Jevgrafovilt ja SA Narva Linnaleht nõukogu esimehelt Irina Janovitšilt, ent nad keeldusid. Kõigile küsimustele vastas ainult SA Narva Linnaleht juht Andrus Tamm.
Omavalitsuse häälekandja või midagi muud?
Linnas räägitakse, et Narva Linnaleht asutati ühe Narva mõjuvõimsa poliitiku, meedias isegi kuningaks tituleeritud Aleksei Voronovi strateegilise plaani täitmiseks. Voronov ise viibib praegu kinnipidamisasutuses, ent peaks varsti vabanema. Narva endine abilinnapea ja Keskerakonna Narva piirkonna aseesimees Maksim Volkov rääkis, et tema andmetel tahtis Voronov osta ajalehte Gorod, kui endine omanik seda müüs. Gorodit Voronov siiski ei saanud - kas ei jõutud hinna osas kokkuleppele või ei klappinud iseloomud, ning ajaleht müüdi teistele.
"Ah nii? Nüüd hävitame kõigepealt teie äri ja siis teeme oma kasiino, Blackjacki ja kõige muuga!" selgitas Volkov Gorodi duubelväljaande teket. "Nad kopeerisid Gorodit täielikult - alustades formaadist ja lõpetades sisuga. Ja lisasid telekava," rääkis Gorodi toimetaja Aleksandr Mjassojedov. Nüüd potsatab samal päeval kõigi narvalaste postkasti kaks samasuguse formaadiga lehte.
Keeruline rahastamisskeem
Pole täpselt teada, kas ajalehe mõtlesid välja Narva võimud või Voronov isiklikult, ent tavalise infolehe jaoks on Linnalehe rahastamisskeem päris keeruline. Pole juhuslikult öeldud, et see läheb maksumaksjale maksma "vähemalt 145 000". Tõenäoliselt pole see kogu summa, mille linnaelanikud lõppkokkuvõttes oma taskust välja käivad. Ühel linnavolikogu komisjoni istungil teatas Andrus Tamm, et 2019. aastal teenis ajaleht ka 90 000 eurot reklaamitulu.
Asi on selles, et ajaleht tegeleb reklaamiäriga. Reklaam võtab igas numbris enda alla seitse-kaheksa veergu. Lisaks sellele on ka tekstiveergudel veerandi või poole veeru suurused reklaamiplokid. Reklaami ei telli ainult eratellijad, vaid ka linnaametid ja linna sihtasutused. Võiks küsida, et milles probleem - ajalehe asutamise eesmärk oligi linnaelanike teavitamine. Ent kõik pole nii lihtne. See teavitamine maksab linnarahvale eraldi raha. Opositsioonil õnnestus hiljuti välja selgitada, et möödunud aastal maksid ainuüksi linnaametid ajalehele reklaami eest pea 6500 eurot. See on raha, mille linnavalitsus "süstis" ajalehe eelarvesse täiendavalt.
Ent seegi pole veel kõik. Ilmselt andsid oma panuse ka sellised linnaasutused nagu Narva haigla ja SA Narva Linna Arendus. Haigla reklaamiplokke avaldati sageli ja need olid suure formaadiga, tihti avaldati kaks või neli plokki korraga. SA Narva Linna Arendus reklaam võis enda alla võtta terve veeru või lehekülje, ent me ei tea, kui palju see maksis. Narva linnavolikogu opositsioonisaadiku Sergei Gorlatši sõnul sihtasutused maksavad, "aga mitte alati, mitte kõik ja erinevate tariifide alusel." Tehniliselt on peaaegu võimatu saada ühest vastust küsimusele, kui palju Narva haigla reklaamile kulutas või ei kulutanud. Siinkohal tasub meenutada, et 2016. aasta lõpul oleks haigla lasteosakond rahapuuduse tõttu peaaegu suletud. "Tuleb välja, et linnaleht on nagu tasku. Kui raha on vaja, siis linnaametid ja sihtasutused panevad sinna," selgitas Gorlatš.
Volkov näeb olukorda samamoodi: "Koht, kus müüakse reklaami, võimaldab luua keskkonna kõikvõimalike otsuste vastuvõtmiseks. Otsused on ühe või teise kasuks. Hind on ühe- või teistsugune."
Ühtlasi hävitati ka linna reklaamiturg
Linnalehe ettevõtlustegevusega on seotud veel üks probleem. Asi on selles, et võimudest sõltumatud eraväljaanded elavad ainult reklaami müügist. Nüüd on linnaelanike rahast elatuv Linnaleht seadnud ohtu kogu Narva sõltumatu ajakirjanduse olemasolu. Miks Linnalehe konkurendid seda väidavad? Olukorda arvutimänguga võrreldes võiks öelda, et kuuele mängijale on lisandunud seitsmes, kel on lisaks surematusele ka ammendamatud raha-, padruni ja relvavarud. Kuidas sa sellisega võrdsetel tingimustel mängid? Temal pole vaja reklaami omahinda välja arvutada. Eraväljaannetele kujuneb reklaami turuhind sõltuvalt selle asukohast, seda mõjutavad trükkimise ja töö hind, maksud, postiteenuse maksumus jms. Ajalehe Gorod toimetaja Aleksandr Mjassojedovi sõnul pakkus Linnalehe reklaamiosakond klientidele mõnikord võimalust avaldada reklaami turuhinnast lausa mitu korda madalama hinnaga. Seejuures on Narva Linnalehe saidil väljas nende hinnakiri. "Insight" otsustas kontrollida, kui kindlad on hinnakirjas nimetatud hinnad, ja saatis neile erafirma nimel päringu. Küsimusele, kas hinda on võimalik alla kaubelda, vastati jaatavalt.
"Linnaeelarvest toetamine põhjustas Narva ajalehereklaami turul hävingu," väitis Gorodi toimetaja Aleksandr Mjassojedov. Volkov nõustus temaga: "Linna rahast elatuv ajaleht tekitab ebavõrdse olukorra. See on lihtsalt turutingimuste rikkumine." Üks eraettevõte pöördus konkurentsiameti poole palvega kontrollida Linnalehe tegevuse seaduslikkust reklaamiturul. Kaebaja sõnul on Narva linna eelarvest rahastatav Narva Linnaleht koostanud oma hinnakirja turuhindadega võrreldes kunstlikult alandatud hindadega, kasutades selleks maksumaksja vahendeid.
Konkurentsiamet ei hakanud asjaga tegelema, sest tema arvates ei kuulu omavalitsuse kontrollimine tema pädevusse (see vastus on "Insighti" toimetusel olemas – toim.). "Insight" pöördus selles küsimuses advokaatide poole, kes ütlesid, et kui omavalitsus loob ettevõtlusega tegeleva sihtasutuse, siis laienevad sellele turul samasugused reeglid nagu eraettevõtjale. "Sellise sihtasutuse järelevalvega tegeleb kahtlemata ka konkurentsiamet," selgitasid asjatundjad. | "Insight": kohalikud võimud trügivad maksumaksja raha eest Narva reklaamiturule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isegi kui te Narvas ei ela, olete ilmselt kuulnud Narva Linnalehest. See on omavalitsuse häälekandja, mille ülalpidamine läheb linnaelanikele maksma vähemalt 145 000 eurot aastas. Ajalehe kriitikuid pahandab, et varem saadi elanike teavitamisel hakkama 30 000 euroga ja rahvas ei kurtnud info puudumise üle. Linnavõimud põhjendavad pea viiekordseks kasvanud teavituskulusid sellega, et peavad elanikke paremini ja suuremas mahus oma tegevusega kursis hoidma. "Insight" otsustas välja selgitada, miks on teavitamine narvalastele nii kalliks läinud ja milliseid ohte uus ajaleht endas veel kätkeb. Materjali ettevalmistamise käigus palus "Insight" intervjuud ka Narva linnapealt Aleksei Jevgrafovilt ja SA Narva Linnaleht nõukogu esimehelt Irina Janovitšilt, ent nad keeldusid. Kõigile küsimustele vastas ainult SA Narva Linnaleht juht Andrus Tamm.
Omavalitsuse häälekandja või midagi muud?
Linnas räägitakse, et Narva Linnaleht asutati ühe Narva mõjuvõimsa poliitiku, meedias isegi kuningaks tituleeritud Aleksei Voronovi strateegilise plaani täitmiseks. Voronov ise viibib praegu kinnipidamisasutuses, ent peaks varsti vabanema. Narva endine abilinnapea ja Keskerakonna Narva piirkonna aseesimees Maksim Volkov rääkis, et tema andmetel tahtis Voronov osta ajalehte Gorod, kui endine omanik seda müüs. Gorodit Voronov siiski ei saanud - kas ei jõutud hinna osas kokkuleppele või ei klappinud iseloomud, ning ajaleht müüdi teistele.
"Ah nii? Nüüd hävitame kõigepealt teie äri ja siis teeme oma kasiino, Blackjacki ja kõige muuga!" selgitas Volkov Gorodi duubelväljaande teket. "Nad kopeerisid Gorodit täielikult - alustades formaadist ja lõpetades sisuga. Ja lisasid telekava," rääkis Gorodi toimetaja Aleksandr Mjassojedov. Nüüd potsatab samal päeval kõigi narvalaste postkasti kaks samasuguse formaadiga lehte.
Keeruline rahastamisskeem
Pole täpselt teada, kas ajalehe mõtlesid välja Narva võimud või Voronov isiklikult, ent tavalise infolehe jaoks on Linnalehe rahastamisskeem päris keeruline. Pole juhuslikult öeldud, et see läheb maksumaksjale maksma "vähemalt 145 000". Tõenäoliselt pole see kogu summa, mille linnaelanikud lõppkokkuvõttes oma taskust välja käivad. Ühel linnavolikogu komisjoni istungil teatas Andrus Tamm, et 2019. aastal teenis ajaleht ka 90 000 eurot reklaamitulu.
Asi on selles, et ajaleht tegeleb reklaamiäriga. Reklaam võtab igas numbris enda alla seitse-kaheksa veergu. Lisaks sellele on ka tekstiveergudel veerandi või poole veeru suurused reklaamiplokid. Reklaami ei telli ainult eratellijad, vaid ka linnaametid ja linna sihtasutused. Võiks küsida, et milles probleem - ajalehe asutamise eesmärk oligi linnaelanike teavitamine. Ent kõik pole nii lihtne. See teavitamine maksab linnarahvale eraldi raha. Opositsioonil õnnestus hiljuti välja selgitada, et möödunud aastal maksid ainuüksi linnaametid ajalehele reklaami eest pea 6500 eurot. See on raha, mille linnavalitsus "süstis" ajalehe eelarvesse täiendavalt.
Ent seegi pole veel kõik. Ilmselt andsid oma panuse ka sellised linnaasutused nagu Narva haigla ja SA Narva Linna Arendus. Haigla reklaamiplokke avaldati sageli ja need olid suure formaadiga, tihti avaldati kaks või neli plokki korraga. SA Narva Linna Arendus reklaam võis enda alla võtta terve veeru või lehekülje, ent me ei tea, kui palju see maksis. Narva linnavolikogu opositsioonisaadiku Sergei Gorlatši sõnul sihtasutused maksavad, "aga mitte alati, mitte kõik ja erinevate tariifide alusel." Tehniliselt on peaaegu võimatu saada ühest vastust küsimusele, kui palju Narva haigla reklaamile kulutas või ei kulutanud. Siinkohal tasub meenutada, et 2016. aasta lõpul oleks haigla lasteosakond rahapuuduse tõttu peaaegu suletud. "Tuleb välja, et linnaleht on nagu tasku. Kui raha on vaja, siis linnaametid ja sihtasutused panevad sinna," selgitas Gorlatš.
Volkov näeb olukorda samamoodi: "Koht, kus müüakse reklaami, võimaldab luua keskkonna kõikvõimalike otsuste vastuvõtmiseks. Otsused on ühe või teise kasuks. Hind on ühe- või teistsugune."
Ühtlasi hävitati ka linna reklaamiturg
Linnalehe ettevõtlustegevusega on seotud veel üks probleem. Asi on selles, et võimudest sõltumatud eraväljaanded elavad ainult reklaami müügist. Nüüd on linnaelanike rahast elatuv Linnaleht seadnud ohtu kogu Narva sõltumatu ajakirjanduse olemasolu. Miks Linnalehe konkurendid seda väidavad? Olukorda arvutimänguga võrreldes võiks öelda, et kuuele mängijale on lisandunud seitsmes, kel on lisaks surematusele ka ammendamatud raha-, padruni ja relvavarud. Kuidas sa sellisega võrdsetel tingimustel mängid? Temal pole vaja reklaami omahinda välja arvutada. Eraväljaannetele kujuneb reklaami turuhind sõltuvalt selle asukohast, seda mõjutavad trükkimise ja töö hind, maksud, postiteenuse maksumus jms. Ajalehe Gorod toimetaja Aleksandr Mjassojedovi sõnul pakkus Linnalehe reklaamiosakond klientidele mõnikord võimalust avaldada reklaami turuhinnast lausa mitu korda madalama hinnaga. Seejuures on Narva Linnalehe saidil väljas nende hinnakiri. "Insight" otsustas kontrollida, kui kindlad on hinnakirjas nimetatud hinnad, ja saatis neile erafirma nimel päringu. Küsimusele, kas hinda on võimalik alla kaubelda, vastati jaatavalt.
"Linnaeelarvest toetamine põhjustas Narva ajalehereklaami turul hävingu," väitis Gorodi toimetaja Aleksandr Mjassojedov. Volkov nõustus temaga: "Linna rahast elatuv ajaleht tekitab ebavõrdse olukorra. See on lihtsalt turutingimuste rikkumine." Üks eraettevõte pöördus konkurentsiameti poole palvega kontrollida Linnalehe tegevuse seaduslikkust reklaamiturul. Kaebaja sõnul on Narva linna eelarvest rahastatav Narva Linnaleht koostanud oma hinnakirja turuhindadega võrreldes kunstlikult alandatud hindadega, kasutades selleks maksumaksja vahendeid.
Konkurentsiamet ei hakanud asjaga tegelema, sest tema arvates ei kuulu omavalitsuse kontrollimine tema pädevusse (see vastus on "Insighti" toimetusel olemas – toim.). "Insight" pöördus selles küsimuses advokaatide poole, kes ütlesid, et kui omavalitsus loob ettevõtlusega tegeleva sihtasutuse, siis laienevad sellele turul samasugused reeglid nagu eraettevõtjale. "Sellise sihtasutuse järelevalvega tegeleb kahtlemata ka konkurentsiamet," selgitasid asjatundjad.
### Response:
"Insight": kohalikud võimud trügivad maksumaksja raha eest Narva reklaamiturule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelisel kergejõustikuõhtul näeb Tartu publik rekordiüritusi ning mitmeid põnevaid heitlusi nii Eesti kui välismaa sportlaste esituses. Võistlusõhtu soojendusprogramm algab juba kell 13 poiste ja tüdrukute teivashüppega ning jätkub noorte kaugushüppega.
Kell 15.30 algab naiste kõrgushüpe, kus kontrollivad vormi Eesti edetabelijuht Grete Udras (isiklik rekord 1.92) ja Marija Žodzik (1.89) Valgevenest, samuti meie tulevikulootused, äsja U-18 Eesti rekordit korranud 15-aastane Elisabeth Pihela (1.84) ning Lilian Turban (1.80).
Kaheksandat korda toimuvate Martin Kutmani mälestusvõistluste avatseremoonia on Tartu Ülikooli Spordihoones kell 17.30, mille järel saab täishoo võistlusõhtu põhiprogramm.
Eesti parim naiskergejõustiklane Ksenija Balta tuleb Tartusse jahtima Maris Mägile kuuluvat Eesti 300 m jooksu rekordit 38,51 ja sellega kaasnevat preemiat. Kui Balta jookseb tippmargi üle, kuulub tema nimele tervelt viis siserekordit: tema nimel on juba rekordid 50 m jooksus (6,35), 60 m jooksus (7,29), 60 m tõkkejooksus (8,16) ja kaugushüppes (6.87). Rekordnumbreid aitavad püüda väledad ukrainlannad – 2017. a. Euroopa juunioride meister Anastassia Brõzgina, kelle vanemad Olga ja Viktor võitsid 1988. aastal Souli olümpialt kokku kolm kuldmedalit ning Euroopa noorsoomeistrivõistluste kahekordne pronksmedalivõitja Jana Katšur. Stardis on ka Eesti hooaja edetabelit ajaga 39,35 juhtiv Liis Roose.
Ülipõnev ja konkurentsitihe saab olema meeste 60 meetri tõkkejooks, kus on stardis Eesti edetabelijuht Keiso Pedriks (isiklik rekord 7,87), Johannes Treiel (7,93), hiljuti noorsooklassi Eesti siserekordit korranud Karl Erik Nazarov (7,93) ja Hans-Christian Hausenberg (7,97).
Naiste tõkkesprindis saavad Eesti parimad oma võimeid võrrelda Euroopa paremikku kuuluva Ukraina esindaja Anna Plotitsõnaga (isiklik rekord 7,92).
Nädala pärast toimuvaks rahvusvaheliseks mitmevõistluseks valmistuv Tartu Spordiseltsi Kalev esindav Hans-Christian Hausenberg on kodupubliku rõõmuks üles antud nii kaugus- kui teivashüppes. Kaugushüppes võib õnnestumise korral ohtu sattuda varsti juba 52 aastat legendaarse Tõnu Lepiku nimel olev Eesti noorsoorekord (7.92).
Teivashüppe peafavoriidiks on Eesti juunioride siserekordi omanik Eerik Haamer (isiklik mark 5.40) Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist, kes võtab sihikule Valeri Bukrejevi ja Erki Noole nimele kuuluva Eesti noorsooklassi siserekordi 5 meetrit ja 41 sentimeetrit.
Kolmikhüppesektoris näeb Tartus Euroopa paremaid hüppajaid Valgevenest. Meestest on peafavoriidiks 2012. a. EM-pronks Aleksei Tsapik (isiklik rekord 16.97) ning naiste seas on võidusoosikuks Euroopa juunioride meister Vialeta Skvartsova (14.21).
Kõrgetasemeline tuleb ka meeste kuulitõukevõistlus. Eesti tulevikumees Jander Heil (isiklik rekord 18.97) saab rammu katsuda Jamaika vägilase Ashinia Milleriga (20.93) ja viimase kolme aasta Valgevene meistri Aleksei Nitšõpariga (20.52).
Võistlusõhtule paneb punkti 600 meetri jooks, kus Rivar Tipp võtab sihikule juba 22 aastat Urmet Uusoru nimele kuuluva Eesti siserekordi 1.17,58. Kõigile Eesti rekordipüstitajatele on korraldajad välja pannud eripreemia.
Martin Kutmani mälestusvõistlustega soovivad perekond Kutman, Eesti Kergejõustikuliit, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja Spordiürituste Korraldamise Klubi koostöös oma partneritega edasi kanda legendaarse treeneri pärandit Eesti kergejõustikus.
Kõigile spordihuvilistele on sissepääs teisipäeval Tartu Ülikooli Spordihoones toimuvale rahvusvahelisele kergejõustikuõhtule tasuta. | Kutmani mälestusvõistlustel tulevad starti mitmed kergejõustikutipud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelisel kergejõustikuõhtul näeb Tartu publik rekordiüritusi ning mitmeid põnevaid heitlusi nii Eesti kui välismaa sportlaste esituses. Võistlusõhtu soojendusprogramm algab juba kell 13 poiste ja tüdrukute teivashüppega ning jätkub noorte kaugushüppega.
Kell 15.30 algab naiste kõrgushüpe, kus kontrollivad vormi Eesti edetabelijuht Grete Udras (isiklik rekord 1.92) ja Marija Žodzik (1.89) Valgevenest, samuti meie tulevikulootused, äsja U-18 Eesti rekordit korranud 15-aastane Elisabeth Pihela (1.84) ning Lilian Turban (1.80).
Kaheksandat korda toimuvate Martin Kutmani mälestusvõistluste avatseremoonia on Tartu Ülikooli Spordihoones kell 17.30, mille järel saab täishoo võistlusõhtu põhiprogramm.
Eesti parim naiskergejõustiklane Ksenija Balta tuleb Tartusse jahtima Maris Mägile kuuluvat Eesti 300 m jooksu rekordit 38,51 ja sellega kaasnevat preemiat. Kui Balta jookseb tippmargi üle, kuulub tema nimele tervelt viis siserekordit: tema nimel on juba rekordid 50 m jooksus (6,35), 60 m jooksus (7,29), 60 m tõkkejooksus (8,16) ja kaugushüppes (6.87). Rekordnumbreid aitavad püüda väledad ukrainlannad – 2017. a. Euroopa juunioride meister Anastassia Brõzgina, kelle vanemad Olga ja Viktor võitsid 1988. aastal Souli olümpialt kokku kolm kuldmedalit ning Euroopa noorsoomeistrivõistluste kahekordne pronksmedalivõitja Jana Katšur. Stardis on ka Eesti hooaja edetabelit ajaga 39,35 juhtiv Liis Roose.
Ülipõnev ja konkurentsitihe saab olema meeste 60 meetri tõkkejooks, kus on stardis Eesti edetabelijuht Keiso Pedriks (isiklik rekord 7,87), Johannes Treiel (7,93), hiljuti noorsooklassi Eesti siserekordit korranud Karl Erik Nazarov (7,93) ja Hans-Christian Hausenberg (7,97).
Naiste tõkkesprindis saavad Eesti parimad oma võimeid võrrelda Euroopa paremikku kuuluva Ukraina esindaja Anna Plotitsõnaga (isiklik rekord 7,92).
Nädala pärast toimuvaks rahvusvaheliseks mitmevõistluseks valmistuv Tartu Spordiseltsi Kalev esindav Hans-Christian Hausenberg on kodupubliku rõõmuks üles antud nii kaugus- kui teivashüppes. Kaugushüppes võib õnnestumise korral ohtu sattuda varsti juba 52 aastat legendaarse Tõnu Lepiku nimel olev Eesti noorsoorekord (7.92).
Teivashüppe peafavoriidiks on Eesti juunioride siserekordi omanik Eerik Haamer (isiklik mark 5.40) Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist, kes võtab sihikule Valeri Bukrejevi ja Erki Noole nimele kuuluva Eesti noorsooklassi siserekordi 5 meetrit ja 41 sentimeetrit.
Kolmikhüppesektoris näeb Tartus Euroopa paremaid hüppajaid Valgevenest. Meestest on peafavoriidiks 2012. a. EM-pronks Aleksei Tsapik (isiklik rekord 16.97) ning naiste seas on võidusoosikuks Euroopa juunioride meister Vialeta Skvartsova (14.21).
Kõrgetasemeline tuleb ka meeste kuulitõukevõistlus. Eesti tulevikumees Jander Heil (isiklik rekord 18.97) saab rammu katsuda Jamaika vägilase Ashinia Milleriga (20.93) ja viimase kolme aasta Valgevene meistri Aleksei Nitšõpariga (20.52).
Võistlusõhtule paneb punkti 600 meetri jooks, kus Rivar Tipp võtab sihikule juba 22 aastat Urmet Uusoru nimele kuuluva Eesti siserekordi 1.17,58. Kõigile Eesti rekordipüstitajatele on korraldajad välja pannud eripreemia.
Martin Kutmani mälestusvõistlustega soovivad perekond Kutman, Eesti Kergejõustikuliit, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja Spordiürituste Korraldamise Klubi koostöös oma partneritega edasi kanda legendaarse treeneri pärandit Eesti kergejõustikus.
Kõigile spordihuvilistele on sissepääs teisipäeval Tartu Ülikooli Spordihoones toimuvale rahvusvahelisele kergejõustikuõhtule tasuta.
### Response:
Kutmani mälestusvõistlustel tulevad starti mitmed kergejõustikutipud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taanlased võitsid Jelgava Zemgale olümpiakeskuses toimunud kohtumise avapoolaja 3:0, kui väravad löödi seitsme minuti jooksul, kirjutab jalgpalliliit oma kodulehel. Brian Mengel avas sooloväravaga skoori kohtumise üheksandal minutil ning neli minutit hiljem kahekordistas eduseisu Mads Falck, kes mängiti tagumises postis vabaks täpse söödu järel. Taanlaste kolmas värav sündis samuti kombinatsiooni järel, kui oma õhtu teise värava sai 16. minutil kirja Mengel.
Eesti tuli mängu tagasi 24. minuti alguses, kui vastaste väravavaht Christoffer Haagh jäi hätta Maksim Babjaki kauglöögi tõrjumisega, kuid Jeppe Laursen taastas 33. minuti alguses Taani kolmeväravalise eduseisu, kui ta lõpetas rünnaku täpse löögiga tagumisse posti. Eesti teine värav sündis kohtumise lõpus. Väravavaht Haagh oli tulnud väravast välja, Edwin Stüf lõi palli latti ning tagasi põrkunud palli suunas puurilukk õnnetul kombel enda väravavõrku.
Valikturniiri alagrupivõitja selgitavad täna Läti ja Taani. | Saalijalgpallikoondis lõpetas EM-valikturniiri kahe kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taanlased võitsid Jelgava Zemgale olümpiakeskuses toimunud kohtumise avapoolaja 3:0, kui väravad löödi seitsme minuti jooksul, kirjutab jalgpalliliit oma kodulehel. Brian Mengel avas sooloväravaga skoori kohtumise üheksandal minutil ning neli minutit hiljem kahekordistas eduseisu Mads Falck, kes mängiti tagumises postis vabaks täpse söödu järel. Taanlaste kolmas värav sündis samuti kombinatsiooni järel, kui oma õhtu teise värava sai 16. minutil kirja Mengel.
Eesti tuli mängu tagasi 24. minuti alguses, kui vastaste väravavaht Christoffer Haagh jäi hätta Maksim Babjaki kauglöögi tõrjumisega, kuid Jeppe Laursen taastas 33. minuti alguses Taani kolmeväravalise eduseisu, kui ta lõpetas rünnaku täpse löögiga tagumisse posti. Eesti teine värav sündis kohtumise lõpus. Väravavaht Haagh oli tulnud väravast välja, Edwin Stüf lõi palli latti ning tagasi põrkunud palli suunas puurilukk õnnetul kombel enda väravavõrku.
Valikturniiri alagrupivõitja selgitavad täna Läti ja Taani.
### Response:
Saalijalgpallikoondis lõpetas EM-valikturniiri kahe kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üle-eestiline MTP4 toimub Rakveres 5.-6. juunil 2021. aastal, mil möödub 15 aastat Esimesest Eesti Meeste Tantsupeost. Peo idee autor ja pealavastaja on tunnustatud tantsupedagoog Maie Orav.
Meeste tantsupidude idee autor ja pealavastaja Maie Orav ütles, et neljas tantsupidu jutustab loo nelja venna tegemistest läbi erinevate ajajoonte eestlaste kujunemisloos. "Kavas on nii pärimusepõhist kui ka tulevikku vaatavat, sest seekordne meeste tantsupidu on esimene üleriigiline tantsupidu Eesti Vabariigi uuel sajandil. Mehed on seda pidu kaua oodanud ning nüüd saavad nad hakata tantsurühmi kokku panema ja sügisest alates ka uusi tantse õppima. Meie meeskond on võtnud endale südameasjaks luua Eesti meestele peo, mille traditsiooni saab edasi kanda tulevastele põlvedele."
Rakvere linnapea Triin Varek lisas: "Muutuvas maailmas on oluline osa traditsioonidel. Tants teeb rõõmsaks, tants annab hea tuju, toob kokku sõbrad ja loob üleva meeleolu. Aga rahvatants on lisaks sellele veel ka meie lugu. Lugu ajast aega, juurtest tänapäevani. Mul on siiralt hea meel, et läbirääkimiste tulemused olid positiivsed ning MTP4 leiab aset Rakveres juba 2021. aastal. Väge täis linnas, kus meeste tantsupeod alguse said, jätkub ikka meeste väge täis tants."
Esimene Eesti Meeste Tantsupidu peeti Rakveres 2006. aastal. Teine pidu "Elementaalne" sai teoks aastal 2010. Meeste Tantsupidu "KOLM" toimus 2015. aastal. Neljanda meeste tantsupeo alapealkiri on "4 Venda". | Neljas meeste tantsupidu peetakse Rakveres | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üle-eestiline MTP4 toimub Rakveres 5.-6. juunil 2021. aastal, mil möödub 15 aastat Esimesest Eesti Meeste Tantsupeost. Peo idee autor ja pealavastaja on tunnustatud tantsupedagoog Maie Orav.
Meeste tantsupidude idee autor ja pealavastaja Maie Orav ütles, et neljas tantsupidu jutustab loo nelja venna tegemistest läbi erinevate ajajoonte eestlaste kujunemisloos. "Kavas on nii pärimusepõhist kui ka tulevikku vaatavat, sest seekordne meeste tantsupidu on esimene üleriigiline tantsupidu Eesti Vabariigi uuel sajandil. Mehed on seda pidu kaua oodanud ning nüüd saavad nad hakata tantsurühmi kokku panema ja sügisest alates ka uusi tantse õppima. Meie meeskond on võtnud endale südameasjaks luua Eesti meestele peo, mille traditsiooni saab edasi kanda tulevastele põlvedele."
Rakvere linnapea Triin Varek lisas: "Muutuvas maailmas on oluline osa traditsioonidel. Tants teeb rõõmsaks, tants annab hea tuju, toob kokku sõbrad ja loob üleva meeleolu. Aga rahvatants on lisaks sellele veel ka meie lugu. Lugu ajast aega, juurtest tänapäevani. Mul on siiralt hea meel, et läbirääkimiste tulemused olid positiivsed ning MTP4 leiab aset Rakveres juba 2021. aastal. Väge täis linnas, kus meeste tantsupeod alguse said, jätkub ikka meeste väge täis tants."
Esimene Eesti Meeste Tantsupidu peeti Rakveres 2006. aastal. Teine pidu "Elementaalne" sai teoks aastal 2010. Meeste Tantsupidu "KOLM" toimus 2015. aastal. Neljanda meeste tantsupeo alapealkiri on "4 Venda".
### Response:
Neljas meeste tantsupidu peetakse Rakveres |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärnu Sadama meeskonna ja Ivars Žvigursi teed lähevad sõbralikult lahku. Meeskonna juht Johan Kärp kinnitab, et kerge otsus see ei olnud, kuid vastastikusel kokkuleppel oli kõigile osapooltele nii parem," vahendab Korvpall24 klubi teadet.
Novembris meeskonnaga liitunud 24-aastane viskav tagamees/väike äär pidi hiljutistest mängudest eemale jääma, kuna teda vaevab põlvevigastus.
Žvigursi kontole kogunes pärnakana tänavusel hooajal 12 kohtumist ja keskmised statistilised näitajad olid 10,5 punkti, 3,8 lauapalli ja üks sööt. | Pärnu Sadama lätlasest pallur lahkub 12 mängu järel meeskonnast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärnu Sadama meeskonna ja Ivars Žvigursi teed lähevad sõbralikult lahku. Meeskonna juht Johan Kärp kinnitab, et kerge otsus see ei olnud, kuid vastastikusel kokkuleppel oli kõigile osapooltele nii parem," vahendab Korvpall24 klubi teadet.
Novembris meeskonnaga liitunud 24-aastane viskav tagamees/väike äär pidi hiljutistest mängudest eemale jääma, kuna teda vaevab põlvevigastus.
Žvigursi kontole kogunes pärnakana tänavusel hooajal 12 kohtumist ja keskmised statistilised näitajad olid 10,5 punkti, 3,8 lauapalli ja üks sööt.
### Response:
Pärnu Sadama lätlasest pallur lahkub 12 mängu järel meeskonnast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõne nädala eest jõudis meediasse lühikese vahega kaks uudist: eesti keele instituudilt tahetakse võtta suur osa tema seniseid ülesandeid ja Eesti kirjandusmuuseum on rahastusest ilma jäänud.
Avalikkus on reageerinud asjakohase nördimusega. Toimuvat on nähtud rünnakuna eesti kultuuri vastu, täpsemalt emakeelse keele-, kirjandus- ja rahvaluuleteaduse vastu, mis on selle kultuuri tugisammasteks.
Teisalt – vähemasti alates 2007. aastast, tihti ka Sirbi veergudel, on avaldatud väga sellesarnaseid kurtmisi eesti humanitaaria riikliku toetamise teemal. Tookord kirjutas kirjandusteadlane Tiina Kirss sellest, kuidas meie teadussüsteem alahindab eestikeelset teadust. 1
Järgnesid teised kirjatükid, kus filoloogid kritiseerisid teadustööde tsiteeritavuse ületähtsustamist ja bürokraatliku masinavärgi survet tegevteadlasele. 2 Rõhutati, et humanitaaria on aeglane teadus, mille tulemusi ei saa numbriliselt mõõta, ent just seda üritab jäik teaduse hindamise süsteem teha.
Ka kuluaarides ironiseeriti selle üle ohjeldamatult, näiteks levisid anekdoodid inimestest, kelle uhked rahvusvahelised publikatsioonid nn üks-üks-ajakirjades kujutavad endast tegelikult nekrolooge.
Veel üks protestilaine kogus hoogu pärast Eesti Teadusagentuuri loomist 2013. aastal (see asendas varem projektiraha jaganud Eesti Teadusfondi). Institutsionaalne reform tõi muu hulgas kaasa uuendused rahataotluste esitamises ja hindamises.
Uuele süsteemile heideti ette, et taotlusprotsess on väga keeruline, aja- ja rahakulukas. Hindamiskriteeriumid jällegi olid taotlejatele läbipaistmatud ja õnn naeratas vähestele, nii et raha saamine või sellest ilmajäämine tundus loteriina. Lahendusena nähti teadusasutuste püsirahastuse osakaalu suurendamist. 3
Mis siis toimub? Kas tõesti lüüakse keelele hingekella 4 ja hoiatavaid hääli ei kuula mitte keegi? Kas tõepoolest on juba aastaid püütud eesti humanitaariat ja sedakaudu kogu eesti kultuuri lämmatada ning nüüdne on järjekordne samm samas suunas?
Või siis – nagu skeptik võiks arvata – virisevad ainult need viletsakesed, kes rahast ilma jäid, karavan aga läheb ikka reipal sammul edasi?
Alljärgnev vastus sellele küsimusele lähtub n-ö informeeritud kõrvalseisja mätta otsast. Enne seda, kui ma 2018. aastal Tartu ülikooli juures kirjandusteaduse alal doktorikraadi kaitsesin, lohistati mind küll mööda eri projekte: teadusteemad vajasid hingekirja doktorante, vastutasuks maksti aeg-ajalt kinni sõit mõnele konverentsile.
Ma ei ole aga kunagi teadusrahast palka saanud, ammugi ise granti taotlenud, ka mitte olnud asutusejuhina sunnitud rahanatukest venitama, et vältida kellegi koondamist. Küll toimetan ajakirja Keel ja Kirjandus, mille kaastöölised sõltuvad peamiselt sellest rahast ning mille eesmärk on just nimelt emakeelsete teadustööde avaldamise kaudu eesti keelt ja kultuuri alal hoida.
Vandenõu ei ole, segadust aga küll
"Võib-olla olen naiivne, kuid mulle ei tundu, et küpseb vandenõu eesti kultuuri väljasuretamiseks."
Niisuguse kõrvalseisjana paistab, et vähemalt mingil määral üritatakse teadlaste kriitikat siiski arvesse võtta. Võib-olla olen naiivne, kuid mulle ei tundu, et küpseb vandenõu eesti kultuuri väljasuretamiseks.
1990. aastatel valitses küll suur usk teaduse projektistamisse kui võimalusse soodustada eriti uuendusmeelset teadustegevust. Aga juba toona nähti humanitaaria erivajadusi, muu hulgas tarvidust säilitada, hooldada ja korrastada olemasolevaid arhiive ja materjalikogusid – tegevus, milles olemuselt puudub igasugune uudsus.
Just seetõttu algatati 1999. aastal riiklik sihtprogramm lisaraha andmiseks eesti keelele ja rahvuskultuurile. Rahvuskultuuri märksõnast on abi otsitud ka edaspidi, näiteks 2012. aastal loodi Tartu ülikooli juurde kümme rahvusprofessuuri ja 2018. aastal lisandus neile veel üks.
Kurikuulsalt keeruline ja läbipaistmatu taotlusprotsess, mida kritiseeriti 2013. aasta teadusreformi järel, oli arvatavasti püüe vastata eelmise laine kriitikale, et teadlaste tegevust hinnatakse liiga mehhanistlikult. Oli ju avaldatud soovi, et taotlusi vaataksid läbi inimesed, kes asja sisuliselt tunnevad, mitte lihtsalt bürokraadid, kes ilma millestki aru saamata ETIS-es linnukesi kokku loevad.
Küllap seepärast tekitatigi mitmeastmeline protsess, kus osalevad väliseksperdid. Ning õigupoolest on kuulda võetud ka seda, et liigne projektipõhisus ei ole teadusele kasulik. 2015. aastal ütles ETAg-i esindaja avalikult, et liigne projekti- ja konkurentsipõhisus takistab teadustööd.
Asutuste baasrahastust ongi suurendatud: kui 2009. aastal moodustas baasrahastus 16% ja projektiraha 84%, siis 2019. aastal on nende osakaal vastavalt 49% ja 51% ning kavas on ka edaspidi jaotust nii hoida. 5 Haridusministeeriumi 2014. aasta dokument uutest teaduskorralduslikest eesmärkidest annab veel palju ilusaid lubadusi lihtsama ja stabiilsema teadusrahastuse kohta. 6
Miks siis ikkagi keegi rahul ei ole, kui kogu aeg üritatakse asja parandada? Osaliselt küllap just sellepärast, et teadusraha jagamise viisi on alates 1991. aastast iga natukese aja tagant muudetud.
Kuigi põhjendused on tõenäoliselt üllad, tähendab see ühtlasi, et süsteemil ei ole olnud aega stabiliseeruda. Kui näiteks seesama baas- ja projektiraha võrdse osakaalu loosung on alles äsja ellu viidud, ei ole veel selge, mida see täpselt tähendab ja kas sellestki piisab.
Riiklikus plaanis ei saa ehk 30 aastat pidada nii pikaks ajaks, et oleks täiesti andestamatu, kui selle aja jooksul pole suudetud korda majja lüüa. Inimestele, kes sel ajal elama ja töötama peavad, on asi aga kehv küll – nad tegutsevad elukestva reformi tingimustes. See omakorda näitab, et riik ei ole päris kindel, mida teadusest arvata ja kuidas sellega ümber käia.
Viimase paari aasta jooksul näib selles segaduses olevat hädapäraseks pidepunktiks saanud teadusest mõtlemine kasu paradigmas: mis kasu on ühest või teisest uurimusest? Eriti hea, kui seda osataks seletada üldarusaadavas vormis ja ühe minuti jooksul, nn liftikõnena.
Mingil tasandil on eesti keele instituudi ja kirjandusmuuseumi juhtum eri asjad: muuseum langes grandiloterii ohvriks, instituuti tahetakse "ära ratsida".
Siiski ei ole päris juhuslik see, et neid ratsimiskatseid on olnud viimaste aastate jooksul mitu (2016. aastal oli juttu instituudi liitmisest Tartu ülikooliga) ning grandiloterii ei ole parandamispüüetest hoolimata heldemaks muutunud. Mõlemad kaasused sobivad kasu paradigmaga hästi: rakenduslik keeleamet tundub kasulikum kui teadusinstituut ja iga viimase kui euro eest tahetakse saada more bang for the buck. 7
Iseenesest ei ole küsimine kasu järele rumal, seda tuleb teha. Kuid kõige lihtsamad kasuarvutused võivad olla petlikud. Nagu vihjab Märt Väljataga: kas ikka kindlasti kaitseb politseirusikas eesti keelt paremini kui sõnastike tegemine? 8
Pealegi näib, et kasujutuga on liiale mindud – see rõhuasetus vohab avalikus ruumis. Küllap sellepärast armastatigi nii väga suvel lahkunud religiooniloolast ja klassikalist filoloogi Marju Lepajõed: muigamisi, sageli vinti üle keerates ja tohutu elegantsiga esindas ta maailmapilti, kus humanitaarteaduse mõttekuses kahelda oli võimatu. Nii võisid seda üürikeseks mõnuga uskuma jääda ka kuulajad.
Vähe raha, veel vähem autonoomiat
Mäletatavasti möödus suur osa 2019. aastast, kembeldes valitsuse lubaduse üle viia teaduse riiklik rahastamine 1%-ni SKT-st. Seda aga ei täidetud, niisiis on raha vähe. Lisaks, kuigi pikettidel seisid humanitaar- ja reaalteadlased sõbralikult kõrvuti, näib ikkagi, et humanitaaridel on raha kohe eriti vähe.
Nüüdsel grandiloteriil ei jäänud tühjade pihkudega mitte ainult kirjandusmuuseum, vaid ka Tartu ülikooli kirjandusosakond ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskus – päris täpselt ei teagi, kes ja kuidas, kuna see ei ole avalik info.
Teada on, et 114 rahastatud projektist kuulub humanitaaria valdkonda 10 (sealhulgas mitu interdistsiplinaarselt kultuuriuurimuslikku projekti, mis ei allu üheselt sellistele traditsioonilistele jaotustele nagu kirjandusteadus või keeleteadus). 9
"Teaduspoliitika küllap tervitab humanitaaria rahastamist erakapitalist, loodus- ja reaalteadustelt on seda ju ammu oodatud."
Muide, nende kõrvale on äsja tekkinud kolm granti erasponsorilt: Postimehe Fondi Noor-Eesti grandid rahvuse, keele ja kultuuri uurimiseks. Teaduspoliitika küllap tervitab humanitaaria rahastamist erakapitalist, loodus- ja reaalteadustelt on seda ju ammu oodatud. Metseenlus iseenesest ongi pika ajalooga traditsioon, aga tasub mõelda, ega ühe metseeni osakaal siin liiga suur ei ole.
Kui sügisel oligi juttu vajadusest teadusvaldkondade rahastamise proportsioone muuta, kõneldi suuremate summade suunamisest kas põllumajandusse, meditsiini või tehnikasse; humanitaariat ei mainitud. 10
Eesti suurimas teadusasutuses Tartu ülikoolis on kõige madalam põhipalk humanitaarvaldkonna professoritel. 11 Õpetlik on vaadata mõnede oluliste kogude koosseisu. Valitsuse teadus- ja arendusnõukogu koosseisus on peale nelja ministri 11 liiget, kelle hulgas pole ühtegi humanitaarteadlast. 12
Haridus- ja teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni kuulub peale ministri ja asekantsleri veel 21 liiget, kellest üks on muusikateadlane; pole aga ühtegi keele-, kirjandus-, rahvaluuleteadlast. 13 ETAg-i seitsmeliikmelises nõukogus on kolm ülikoolide esindajat, kellest ükski ei ole humanitaar (suuremas hindamisnõukogus mõni siiski on). 14 Siis polegi ime, et humanitaaria vajadusi ei märgata. 15
Kuid peale raha vähesuse näib vähemalt sama suur probleem olevat teadusasutuste väike autonoomia olemasoleva raha üle otsustamisel.
Asutuste finantsid tulevad paljudest eri allikatest ja nendega üritatakse hädapäraselt vangerdada: kui teadusrahast ilma jäädakse, püüavad ülikoolid venitada niigi vähest õpperaha jne. Tegelikult ei tohi raha ümber jaotada ja nii on tööd väga keerukas organiseerida.
Mõnikord rõhutatakse, et humanitaaria vallas on tegevust rangelt lahterdada eriti raske, aga ümberjaotamisega on muret ka teistel. Seda näitab eredalt hiljutine skandaal Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudis, kus n-ö valedele inimestele maksti valest projektist.
Kui lehepealkirjad kriiskasid tohutu pettuse paljastamisest, osutasid teadlased tasahääli, et teistmoodi ei ole teadusasutust võimalik pidadagi. Valjusti ja väga konkreetselt ei taha sellest keegi rääkida, sest siis tuleks tunnistada omaenese rikkumisi.
Vähese autonoomia tunnus on ka ohjeldamatu aruandekohustus, mis paneb oma pitseri iga üksiku teadlase uurimistööle. Bürokraatiagolem ei ole kaugeltki taltsutatud, pigem ollakse sellega kohanenud.
Toimetajana näen, kuidas kaastöölised muretsevad, kas artikli alla ikka saab kirja, missugune projekt on selle avaldamist toetanud. Nagu ei piisaks teadmisest, et kodanik X, kes osaleb projektis Y, on artikli Z autor!
Olen käinud koguni ETAg-i korraldatud koosolekul, kus püüti välja uurida, kelle süü täpselt on see, kui vastav märkus lisamata jääb. Pjedestaalile tõstetud "rahvusvahelistes teadusajakirjades" selliseid märkusi üldiselt ei näe.
Senimaani on jõus ka teaduspublikatsioonide klassifikaator. Seda on püütud küll täiustada, tõstes Eesti kirjastuste ja väljaannete väärtust, ning Keel ja Kirjandus oma kategooriaga 1.1 peakski olema päris väärikas. Kuid ometi käib see numbrijaht edasi, ikka veel pigem loodus- ja täppisteaduste valdkondlikke iseärasusi järgides.
Sealjuures on nendest numbritest sõltuvusse seatud ka baasrahastus, millest tihti loodetakse humanitaaria päästerõngast.
Jah, raha on vähe, kuid raha on alati vähe. Muidugi tuleks kinni pidada 1% lubadusest ja otsida otsustajate sekka inimesi, kes vahetult tunnevad humanitaaria vajadusi. Aga sama tähtis tundub võimaldada teadusasutustele suuremat iseseisvust juba kätte antud rahaga ümberkäimisel, oma töö korraldamisel ning töötajate tegevuse hindamisel.
Ammu on surnud müüt hajameelsest professorist, kes elab ainuüksi oma geniaalsete mõtete maailmas. Teadlane peab praegu olema elukunstnik, suur kombinaator, kel pärast napigi raha kokkukraapimist tuleb seda loominguliselt laiali venitada, seejärel aga selle kohta loominguliselt vassida.
Rahvusteaduste kahe teraga mõõk
Nagu loo alguses mainitud, hiljutise skandaali keskseid hüüdlauseid on süüdistus eesti keele ja kultuuri ohustamises.
Sageli ongi humanitaaria olukorda parandada üritatud just rahvuse märksõna kaudu. Selle hoovaga saab mobiliseerida masse ja poliitikuid, eriti kui viidata põhiseadusele, ja hädapärast kõlbab see vastuseks ka kasu järele küsijatele: humanitaarteadus on kasulik, kui aitab alal hoida rahvust ja riiki.
Sihtprogramm humanitaariale lisaraha leidmiseks on aja jooksul kandnud nimetusi "Eesti keel ja rahvuskultuur", "Eesti keel ja rahvuslik mälu" ning "Eesti keel ja kultuurimälu", viimases inkarnatsioonis "Eesti keel ja kultuur digiajastul"; rahvusprofessuurid tegelevad a priori rahvusteadusega; värskete eragrantide lipukirjaks on samuti rahvuse edendamine.
Loomulikult on tõsi, et eesti keelt ei kõnele ja eesti asja ei aja mitte keegi muu kui meie siin, seepärast vajab seda tüüpi teadus erikaitset. See oli Tiina Kirsi 2007. aasta arvamusloo tuum, ja niisugune ongi täiesti mõistlik reaktsioon ingliskeelsete publikatsioonide fetišeerimisele.
"Kui tahta, et meil kirjandusmuuseum ja keeleinstituut põhimõtteliselt ikkagi olemas oleksid, tuleb neile muidugi tegutsemiseks võimalus tagada ja ei saa lootma jääda loosiõnne peale."
Sel nädalal ilmus avalik pöördumine, mis paneb ette Eesti-uuringute kindlama, humanitaaria-sõbralikuma rahastamise, ja alla on kirjutanud ka Keel ja Kirjandus. Kui tahta, et meil kirjandusmuuseum ja keeleinstituut põhimõtteliselt ikkagi olemas oleksid, tuleb neile muidugi tegutsemiseks võimalus tagada ja ei saa lootma jääda loosiõnne peale.
Samal ajal kiputakse hoopis ära unustama neid humanitaaria harusid, mis vähemasti jämedas jaotuses rahvusteaduste vihmavarju alt välja jäävad.
Kõige ilmsem näide on küllap võõrfiloloogid, kelle prestiiž on järsult langenud. Nõukogude ajal kehastasid nad palavalt ihaldatud kultuurikontakti välismaailmaga. Nüüd aga saab justkui igaüks seda kontakti omal käel nautida nii palju kui kulub.
Võõrfiloloog polegi nagu muud kui tarbetõlk(ija) ja tihti leitakse, et seegi kutse on masintõlke ajastul peaaegu mõttetuks muutunud. Miks siis toita oma napist rahast tegelemist nagunii suurte ja elujõuliste keelte ja kultuuridega?
Tegelikult on kultuuriuurijatele endile muidugi selge, et ükski kultuur ei arene isolatsioonis ja eesti kultuur ei oleks see, mis ta on, ilma ohtrate kontaktide ja välismõjudeta. (Mis, olgu üle korratud, ei vähenda tema iseväärtust.)
Tartu ülikooli rahvusprofessuure tutvustav raamat kannab pealkirja "Rahvusvahelised rahvusteadused" (2016) – see on sõnamäng, aga küllap ka meeleheitlik püüe ennetada vääritimõistmist, nagu ei ulatuks nn rahvusteadlaste pilk riigi- või äärmisel juhul keelepiirist kaugemale.
Humanitaarid ise on selle mõiste suhtes õige skeptilised olnud, kuna selget vahet rahvusliku ja "muusuguse" teaduse või kultuuri vahel ei ole kerge teha.
Seda üksnes kinnitab minu kogemus ajakirjas, mille ampluaa ongi määratletud eesti keeleteaduse, kirjandusteaduse ja folkloristikana. Keel ja Kirjandus tegeleb küll ennekõike kohaliku materjaliga, aga peamiselt seisneb ajakirja "rahvuslikkus" või "rahvusteaduslikkus" selles, et eesti keeles üleüldse filoloogiast ja filoloogiliselt mõeldaks, kirjutataks ja loetaks.
Seda omakorda on võimatu teha, tundmata suuremat pilti. Tarvis on asjatundlikke vahendajaid, teadlased peavad tegelema pideva kultuuritõlkimisega.
Muide, tõlkimine ei tähenda ainult inglise keelest või inglise keelde tõlkimist. Kuidas uurida vanemat eesti kultuurilugu, kui kaduma hakkab saksa ja vene keele oskus? Suured keeled ja kultuurid tõesti ei vaja tingimata, et Eestis nendega tegeldaks, seda vajame me ise.
Praeguse skandaali vastukajades on avaldatud imestust, et eesti keele ja kirjanduse uurimise tingimused on nii ahtad just nimelt praeguste harraste, kõrgendatult rahvuslike poliitloosungite varjus.
Õieti pole see kontrast üllatav, vaid üpris loomulik: kes jutlustab isolatsionistlikku kultuuri, ei tea ilmselt kultuurist palju ega armasta seda eriti. Kui loodus- ja täppisteadlased kipuvad ironiseerima selle üle, kuidas sobivad kokku loosung "Teadmistepõhine Eesti" ja nadi teadusrahastus, siis sama irooniliselt suhtub vähemasti suur osa humanitaarteadlastest ideesse rahvuskultuurist, mis aiaga kaitstuna täielikus üksinduses õide puhkeb.
Selle loo kirjutamise ajaks ei ole selge, mis saab kirjandusmuuseumist ja keeleinstituudist. Väga loodan, et neil asutustel lastakse edasi tegutseda. Aga isegi kui praegu avaliku meelepaha ajel lõhkumisplaan seisma pannakse ja kusagilt mingi raha leitakse, jääb see lahendus ajutiseks, kui ei muutu paar põhimõttelist asja suhtumises teadusesse.
Teadusasutused vajavad tegutsemiseks suuremat autonoomiat ning seda võiks mõista juba enne, kui viimases hädas põhiseadusega vehkima hakatakse. Kas me ei oska siis ette kujutada teistsugust humanitaarteadlast kui suur kombinaator, rukkilill rinnas ja sinimustvalged lindid küljes?
1 Tiina Kirss, Eesti humaniora häirekellad. – Sirp 5. IV 2007.
2 Vt nt Kristiina Ross, Golemi kolmekordses embuses. – Sirp 13. IV 2007; Janika Kronberg, sealsamas.
3 Vt nt Virve Sarapik, Sirbiga teadusväljal. – Sirp 5. XII 2013; Art Leete, Eesti teaduse koondumine ja hõrenemine. – Sirp 21. II 2014.
4 Valner Valme, Keelele lüüakse hingekella? – ERRi kultuuriportaal 16. I 2020.
5 Vt https://www.etag.ee/tegevused/uuringud-ja-statistika/statistika/teadus-ja-arendustegevuse-rahastamise-meetmete-proportsioonid/
6 Vt https://www.hm.ee/sites/default/files/ettepanekud_teaduse_rahastamise_korraldamiseks.pdf
7 ee 'sama raha eest rohkem'
8 Märt Väljataga: keeleamet oleks nagu Iraani moraalipolitsei, kes jälgib seelikute pikkust. – Delfi 22. I 2020.
9 https://www.etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/personaalne-uurimistoetus/put-taotlusvoor-2019/2019-aasta-taotlusvooru-tulemused/
10 Marju Himma, Komisjon soovitab sel aastal teadusraha taotlusvoorus mitte muutusi teha. – ERR, Novaator 22. XI 2019.
11 Merilin Pärli, Professorite töötasude vahel laiutavad hiiglaslikud käärid. – ERR 30. X 2019.
12 https://www.riigikantselei.ee/et/teadus-ja-arendusnoukogu
13 https://www.hm.ee/et/teaduspoliitika-komisjon
14 https://www.etag.ee/teadusagentuur/noukogu/
15 Selle kohta vt ka Martin Ehala, Teadusrahastuses on kallutatud jõud. – Postimees, Meie Eesti 27. I 2020. | Johanna Ross: täiuslik teadlane – suur kombinaator, rukkilill rinnas? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõne nädala eest jõudis meediasse lühikese vahega kaks uudist: eesti keele instituudilt tahetakse võtta suur osa tema seniseid ülesandeid ja Eesti kirjandusmuuseum on rahastusest ilma jäänud.
Avalikkus on reageerinud asjakohase nördimusega. Toimuvat on nähtud rünnakuna eesti kultuuri vastu, täpsemalt emakeelse keele-, kirjandus- ja rahvaluuleteaduse vastu, mis on selle kultuuri tugisammasteks.
Teisalt – vähemasti alates 2007. aastast, tihti ka Sirbi veergudel, on avaldatud väga sellesarnaseid kurtmisi eesti humanitaaria riikliku toetamise teemal. Tookord kirjutas kirjandusteadlane Tiina Kirss sellest, kuidas meie teadussüsteem alahindab eestikeelset teadust. 1
Järgnesid teised kirjatükid, kus filoloogid kritiseerisid teadustööde tsiteeritavuse ületähtsustamist ja bürokraatliku masinavärgi survet tegevteadlasele. 2 Rõhutati, et humanitaaria on aeglane teadus, mille tulemusi ei saa numbriliselt mõõta, ent just seda üritab jäik teaduse hindamise süsteem teha.
Ka kuluaarides ironiseeriti selle üle ohjeldamatult, näiteks levisid anekdoodid inimestest, kelle uhked rahvusvahelised publikatsioonid nn üks-üks-ajakirjades kujutavad endast tegelikult nekrolooge.
Veel üks protestilaine kogus hoogu pärast Eesti Teadusagentuuri loomist 2013. aastal (see asendas varem projektiraha jaganud Eesti Teadusfondi). Institutsionaalne reform tõi muu hulgas kaasa uuendused rahataotluste esitamises ja hindamises.
Uuele süsteemile heideti ette, et taotlusprotsess on väga keeruline, aja- ja rahakulukas. Hindamiskriteeriumid jällegi olid taotlejatele läbipaistmatud ja õnn naeratas vähestele, nii et raha saamine või sellest ilmajäämine tundus loteriina. Lahendusena nähti teadusasutuste püsirahastuse osakaalu suurendamist. 3
Mis siis toimub? Kas tõesti lüüakse keelele hingekella 4 ja hoiatavaid hääli ei kuula mitte keegi? Kas tõepoolest on juba aastaid püütud eesti humanitaariat ja sedakaudu kogu eesti kultuuri lämmatada ning nüüdne on järjekordne samm samas suunas?
Või siis – nagu skeptik võiks arvata – virisevad ainult need viletsakesed, kes rahast ilma jäid, karavan aga läheb ikka reipal sammul edasi?
Alljärgnev vastus sellele küsimusele lähtub n-ö informeeritud kõrvalseisja mätta otsast. Enne seda, kui ma 2018. aastal Tartu ülikooli juures kirjandusteaduse alal doktorikraadi kaitsesin, lohistati mind küll mööda eri projekte: teadusteemad vajasid hingekirja doktorante, vastutasuks maksti aeg-ajalt kinni sõit mõnele konverentsile.
Ma ei ole aga kunagi teadusrahast palka saanud, ammugi ise granti taotlenud, ka mitte olnud asutusejuhina sunnitud rahanatukest venitama, et vältida kellegi koondamist. Küll toimetan ajakirja Keel ja Kirjandus, mille kaastöölised sõltuvad peamiselt sellest rahast ning mille eesmärk on just nimelt emakeelsete teadustööde avaldamise kaudu eesti keelt ja kultuuri alal hoida.
Vandenõu ei ole, segadust aga küll
"Võib-olla olen naiivne, kuid mulle ei tundu, et küpseb vandenõu eesti kultuuri väljasuretamiseks."
Niisuguse kõrvalseisjana paistab, et vähemalt mingil määral üritatakse teadlaste kriitikat siiski arvesse võtta. Võib-olla olen naiivne, kuid mulle ei tundu, et küpseb vandenõu eesti kultuuri väljasuretamiseks.
1990. aastatel valitses küll suur usk teaduse projektistamisse kui võimalusse soodustada eriti uuendusmeelset teadustegevust. Aga juba toona nähti humanitaaria erivajadusi, muu hulgas tarvidust säilitada, hooldada ja korrastada olemasolevaid arhiive ja materjalikogusid – tegevus, milles olemuselt puudub igasugune uudsus.
Just seetõttu algatati 1999. aastal riiklik sihtprogramm lisaraha andmiseks eesti keelele ja rahvuskultuurile. Rahvuskultuuri märksõnast on abi otsitud ka edaspidi, näiteks 2012. aastal loodi Tartu ülikooli juurde kümme rahvusprofessuuri ja 2018. aastal lisandus neile veel üks.
Kurikuulsalt keeruline ja läbipaistmatu taotlusprotsess, mida kritiseeriti 2013. aasta teadusreformi järel, oli arvatavasti püüe vastata eelmise laine kriitikale, et teadlaste tegevust hinnatakse liiga mehhanistlikult. Oli ju avaldatud soovi, et taotlusi vaataksid läbi inimesed, kes asja sisuliselt tunnevad, mitte lihtsalt bürokraadid, kes ilma millestki aru saamata ETIS-es linnukesi kokku loevad.
Küllap seepärast tekitatigi mitmeastmeline protsess, kus osalevad väliseksperdid. Ning õigupoolest on kuulda võetud ka seda, et liigne projektipõhisus ei ole teadusele kasulik. 2015. aastal ütles ETAg-i esindaja avalikult, et liigne projekti- ja konkurentsipõhisus takistab teadustööd.
Asutuste baasrahastust ongi suurendatud: kui 2009. aastal moodustas baasrahastus 16% ja projektiraha 84%, siis 2019. aastal on nende osakaal vastavalt 49% ja 51% ning kavas on ka edaspidi jaotust nii hoida. 5 Haridusministeeriumi 2014. aasta dokument uutest teaduskorralduslikest eesmärkidest annab veel palju ilusaid lubadusi lihtsama ja stabiilsema teadusrahastuse kohta. 6
Miks siis ikkagi keegi rahul ei ole, kui kogu aeg üritatakse asja parandada? Osaliselt küllap just sellepärast, et teadusraha jagamise viisi on alates 1991. aastast iga natukese aja tagant muudetud.
Kuigi põhjendused on tõenäoliselt üllad, tähendab see ühtlasi, et süsteemil ei ole olnud aega stabiliseeruda. Kui näiteks seesama baas- ja projektiraha võrdse osakaalu loosung on alles äsja ellu viidud, ei ole veel selge, mida see täpselt tähendab ja kas sellestki piisab.
Riiklikus plaanis ei saa ehk 30 aastat pidada nii pikaks ajaks, et oleks täiesti andestamatu, kui selle aja jooksul pole suudetud korda majja lüüa. Inimestele, kes sel ajal elama ja töötama peavad, on asi aga kehv küll – nad tegutsevad elukestva reformi tingimustes. See omakorda näitab, et riik ei ole päris kindel, mida teadusest arvata ja kuidas sellega ümber käia.
Viimase paari aasta jooksul näib selles segaduses olevat hädapäraseks pidepunktiks saanud teadusest mõtlemine kasu paradigmas: mis kasu on ühest või teisest uurimusest? Eriti hea, kui seda osataks seletada üldarusaadavas vormis ja ühe minuti jooksul, nn liftikõnena.
Mingil tasandil on eesti keele instituudi ja kirjandusmuuseumi juhtum eri asjad: muuseum langes grandiloterii ohvriks, instituuti tahetakse "ära ratsida".
Siiski ei ole päris juhuslik see, et neid ratsimiskatseid on olnud viimaste aastate jooksul mitu (2016. aastal oli juttu instituudi liitmisest Tartu ülikooliga) ning grandiloterii ei ole parandamispüüetest hoolimata heldemaks muutunud. Mõlemad kaasused sobivad kasu paradigmaga hästi: rakenduslik keeleamet tundub kasulikum kui teadusinstituut ja iga viimase kui euro eest tahetakse saada more bang for the buck. 7
Iseenesest ei ole küsimine kasu järele rumal, seda tuleb teha. Kuid kõige lihtsamad kasuarvutused võivad olla petlikud. Nagu vihjab Märt Väljataga: kas ikka kindlasti kaitseb politseirusikas eesti keelt paremini kui sõnastike tegemine? 8
Pealegi näib, et kasujutuga on liiale mindud – see rõhuasetus vohab avalikus ruumis. Küllap sellepärast armastatigi nii väga suvel lahkunud religiooniloolast ja klassikalist filoloogi Marju Lepajõed: muigamisi, sageli vinti üle keerates ja tohutu elegantsiga esindas ta maailmapilti, kus humanitaarteaduse mõttekuses kahelda oli võimatu. Nii võisid seda üürikeseks mõnuga uskuma jääda ka kuulajad.
Vähe raha, veel vähem autonoomiat
Mäletatavasti möödus suur osa 2019. aastast, kembeldes valitsuse lubaduse üle viia teaduse riiklik rahastamine 1%-ni SKT-st. Seda aga ei täidetud, niisiis on raha vähe. Lisaks, kuigi pikettidel seisid humanitaar- ja reaalteadlased sõbralikult kõrvuti, näib ikkagi, et humanitaaridel on raha kohe eriti vähe.
Nüüdsel grandiloteriil ei jäänud tühjade pihkudega mitte ainult kirjandusmuuseum, vaid ka Tartu ülikooli kirjandusosakond ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskus – päris täpselt ei teagi, kes ja kuidas, kuna see ei ole avalik info.
Teada on, et 114 rahastatud projektist kuulub humanitaaria valdkonda 10 (sealhulgas mitu interdistsiplinaarselt kultuuriuurimuslikku projekti, mis ei allu üheselt sellistele traditsioonilistele jaotustele nagu kirjandusteadus või keeleteadus). 9
"Teaduspoliitika küllap tervitab humanitaaria rahastamist erakapitalist, loodus- ja reaalteadustelt on seda ju ammu oodatud."
Muide, nende kõrvale on äsja tekkinud kolm granti erasponsorilt: Postimehe Fondi Noor-Eesti grandid rahvuse, keele ja kultuuri uurimiseks. Teaduspoliitika küllap tervitab humanitaaria rahastamist erakapitalist, loodus- ja reaalteadustelt on seda ju ammu oodatud. Metseenlus iseenesest ongi pika ajalooga traditsioon, aga tasub mõelda, ega ühe metseeni osakaal siin liiga suur ei ole.
Kui sügisel oligi juttu vajadusest teadusvaldkondade rahastamise proportsioone muuta, kõneldi suuremate summade suunamisest kas põllumajandusse, meditsiini või tehnikasse; humanitaariat ei mainitud. 10
Eesti suurimas teadusasutuses Tartu ülikoolis on kõige madalam põhipalk humanitaarvaldkonna professoritel. 11 Õpetlik on vaadata mõnede oluliste kogude koosseisu. Valitsuse teadus- ja arendusnõukogu koosseisus on peale nelja ministri 11 liiget, kelle hulgas pole ühtegi humanitaarteadlast. 12
Haridus- ja teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni kuulub peale ministri ja asekantsleri veel 21 liiget, kellest üks on muusikateadlane; pole aga ühtegi keele-, kirjandus-, rahvaluuleteadlast. 13 ETAg-i seitsmeliikmelises nõukogus on kolm ülikoolide esindajat, kellest ükski ei ole humanitaar (suuremas hindamisnõukogus mõni siiski on). 14 Siis polegi ime, et humanitaaria vajadusi ei märgata. 15
Kuid peale raha vähesuse näib vähemalt sama suur probleem olevat teadusasutuste väike autonoomia olemasoleva raha üle otsustamisel.
Asutuste finantsid tulevad paljudest eri allikatest ja nendega üritatakse hädapäraselt vangerdada: kui teadusrahast ilma jäädakse, püüavad ülikoolid venitada niigi vähest õpperaha jne. Tegelikult ei tohi raha ümber jaotada ja nii on tööd väga keerukas organiseerida.
Mõnikord rõhutatakse, et humanitaaria vallas on tegevust rangelt lahterdada eriti raske, aga ümberjaotamisega on muret ka teistel. Seda näitab eredalt hiljutine skandaal Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudis, kus n-ö valedele inimestele maksti valest projektist.
Kui lehepealkirjad kriiskasid tohutu pettuse paljastamisest, osutasid teadlased tasahääli, et teistmoodi ei ole teadusasutust võimalik pidadagi. Valjusti ja väga konkreetselt ei taha sellest keegi rääkida, sest siis tuleks tunnistada omaenese rikkumisi.
Vähese autonoomia tunnus on ka ohjeldamatu aruandekohustus, mis paneb oma pitseri iga üksiku teadlase uurimistööle. Bürokraatiagolem ei ole kaugeltki taltsutatud, pigem ollakse sellega kohanenud.
Toimetajana näen, kuidas kaastöölised muretsevad, kas artikli alla ikka saab kirja, missugune projekt on selle avaldamist toetanud. Nagu ei piisaks teadmisest, et kodanik X, kes osaleb projektis Y, on artikli Z autor!
Olen käinud koguni ETAg-i korraldatud koosolekul, kus püüti välja uurida, kelle süü täpselt on see, kui vastav märkus lisamata jääb. Pjedestaalile tõstetud "rahvusvahelistes teadusajakirjades" selliseid märkusi üldiselt ei näe.
Senimaani on jõus ka teaduspublikatsioonide klassifikaator. Seda on püütud küll täiustada, tõstes Eesti kirjastuste ja väljaannete väärtust, ning Keel ja Kirjandus oma kategooriaga 1.1 peakski olema päris väärikas. Kuid ometi käib see numbrijaht edasi, ikka veel pigem loodus- ja täppisteaduste valdkondlikke iseärasusi järgides.
Sealjuures on nendest numbritest sõltuvusse seatud ka baasrahastus, millest tihti loodetakse humanitaaria päästerõngast.
Jah, raha on vähe, kuid raha on alati vähe. Muidugi tuleks kinni pidada 1% lubadusest ja otsida otsustajate sekka inimesi, kes vahetult tunnevad humanitaaria vajadusi. Aga sama tähtis tundub võimaldada teadusasutustele suuremat iseseisvust juba kätte antud rahaga ümberkäimisel, oma töö korraldamisel ning töötajate tegevuse hindamisel.
Ammu on surnud müüt hajameelsest professorist, kes elab ainuüksi oma geniaalsete mõtete maailmas. Teadlane peab praegu olema elukunstnik, suur kombinaator, kel pärast napigi raha kokkukraapimist tuleb seda loominguliselt laiali venitada, seejärel aga selle kohta loominguliselt vassida.
Rahvusteaduste kahe teraga mõõk
Nagu loo alguses mainitud, hiljutise skandaali keskseid hüüdlauseid on süüdistus eesti keele ja kultuuri ohustamises.
Sageli ongi humanitaaria olukorda parandada üritatud just rahvuse märksõna kaudu. Selle hoovaga saab mobiliseerida masse ja poliitikuid, eriti kui viidata põhiseadusele, ja hädapärast kõlbab see vastuseks ka kasu järele küsijatele: humanitaarteadus on kasulik, kui aitab alal hoida rahvust ja riiki.
Sihtprogramm humanitaariale lisaraha leidmiseks on aja jooksul kandnud nimetusi "Eesti keel ja rahvuskultuur", "Eesti keel ja rahvuslik mälu" ning "Eesti keel ja kultuurimälu", viimases inkarnatsioonis "Eesti keel ja kultuur digiajastul"; rahvusprofessuurid tegelevad a priori rahvusteadusega; värskete eragrantide lipukirjaks on samuti rahvuse edendamine.
Loomulikult on tõsi, et eesti keelt ei kõnele ja eesti asja ei aja mitte keegi muu kui meie siin, seepärast vajab seda tüüpi teadus erikaitset. See oli Tiina Kirsi 2007. aasta arvamusloo tuum, ja niisugune ongi täiesti mõistlik reaktsioon ingliskeelsete publikatsioonide fetišeerimisele.
"Kui tahta, et meil kirjandusmuuseum ja keeleinstituut põhimõtteliselt ikkagi olemas oleksid, tuleb neile muidugi tegutsemiseks võimalus tagada ja ei saa lootma jääda loosiõnne peale."
Sel nädalal ilmus avalik pöördumine, mis paneb ette Eesti-uuringute kindlama, humanitaaria-sõbralikuma rahastamise, ja alla on kirjutanud ka Keel ja Kirjandus. Kui tahta, et meil kirjandusmuuseum ja keeleinstituut põhimõtteliselt ikkagi olemas oleksid, tuleb neile muidugi tegutsemiseks võimalus tagada ja ei saa lootma jääda loosiõnne peale.
Samal ajal kiputakse hoopis ära unustama neid humanitaaria harusid, mis vähemasti jämedas jaotuses rahvusteaduste vihmavarju alt välja jäävad.
Kõige ilmsem näide on küllap võõrfiloloogid, kelle prestiiž on järsult langenud. Nõukogude ajal kehastasid nad palavalt ihaldatud kultuurikontakti välismaailmaga. Nüüd aga saab justkui igaüks seda kontakti omal käel nautida nii palju kui kulub.
Võõrfiloloog polegi nagu muud kui tarbetõlk(ija) ja tihti leitakse, et seegi kutse on masintõlke ajastul peaaegu mõttetuks muutunud. Miks siis toita oma napist rahast tegelemist nagunii suurte ja elujõuliste keelte ja kultuuridega?
Tegelikult on kultuuriuurijatele endile muidugi selge, et ükski kultuur ei arene isolatsioonis ja eesti kultuur ei oleks see, mis ta on, ilma ohtrate kontaktide ja välismõjudeta. (Mis, olgu üle korratud, ei vähenda tema iseväärtust.)
Tartu ülikooli rahvusprofessuure tutvustav raamat kannab pealkirja "Rahvusvahelised rahvusteadused" (2016) – see on sõnamäng, aga küllap ka meeleheitlik püüe ennetada vääritimõistmist, nagu ei ulatuks nn rahvusteadlaste pilk riigi- või äärmisel juhul keelepiirist kaugemale.
Humanitaarid ise on selle mõiste suhtes õige skeptilised olnud, kuna selget vahet rahvusliku ja "muusuguse" teaduse või kultuuri vahel ei ole kerge teha.
Seda üksnes kinnitab minu kogemus ajakirjas, mille ampluaa ongi määratletud eesti keeleteaduse, kirjandusteaduse ja folkloristikana. Keel ja Kirjandus tegeleb küll ennekõike kohaliku materjaliga, aga peamiselt seisneb ajakirja "rahvuslikkus" või "rahvusteaduslikkus" selles, et eesti keeles üleüldse filoloogiast ja filoloogiliselt mõeldaks, kirjutataks ja loetaks.
Seda omakorda on võimatu teha, tundmata suuremat pilti. Tarvis on asjatundlikke vahendajaid, teadlased peavad tegelema pideva kultuuritõlkimisega.
Muide, tõlkimine ei tähenda ainult inglise keelest või inglise keelde tõlkimist. Kuidas uurida vanemat eesti kultuurilugu, kui kaduma hakkab saksa ja vene keele oskus? Suured keeled ja kultuurid tõesti ei vaja tingimata, et Eestis nendega tegeldaks, seda vajame me ise.
Praeguse skandaali vastukajades on avaldatud imestust, et eesti keele ja kirjanduse uurimise tingimused on nii ahtad just nimelt praeguste harraste, kõrgendatult rahvuslike poliitloosungite varjus.
Õieti pole see kontrast üllatav, vaid üpris loomulik: kes jutlustab isolatsionistlikku kultuuri, ei tea ilmselt kultuurist palju ega armasta seda eriti. Kui loodus- ja täppisteadlased kipuvad ironiseerima selle üle, kuidas sobivad kokku loosung "Teadmistepõhine Eesti" ja nadi teadusrahastus, siis sama irooniliselt suhtub vähemasti suur osa humanitaarteadlastest ideesse rahvuskultuurist, mis aiaga kaitstuna täielikus üksinduses õide puhkeb.
Selle loo kirjutamise ajaks ei ole selge, mis saab kirjandusmuuseumist ja keeleinstituudist. Väga loodan, et neil asutustel lastakse edasi tegutseda. Aga isegi kui praegu avaliku meelepaha ajel lõhkumisplaan seisma pannakse ja kusagilt mingi raha leitakse, jääb see lahendus ajutiseks, kui ei muutu paar põhimõttelist asja suhtumises teadusesse.
Teadusasutused vajavad tegutsemiseks suuremat autonoomiat ning seda võiks mõista juba enne, kui viimases hädas põhiseadusega vehkima hakatakse. Kas me ei oska siis ette kujutada teistsugust humanitaarteadlast kui suur kombinaator, rukkilill rinnas ja sinimustvalged lindid küljes?
1 Tiina Kirss, Eesti humaniora häirekellad. – Sirp 5. IV 2007.
2 Vt nt Kristiina Ross, Golemi kolmekordses embuses. – Sirp 13. IV 2007; Janika Kronberg, sealsamas.
3 Vt nt Virve Sarapik, Sirbiga teadusväljal. – Sirp 5. XII 2013; Art Leete, Eesti teaduse koondumine ja hõrenemine. – Sirp 21. II 2014.
4 Valner Valme, Keelele lüüakse hingekella? – ERRi kultuuriportaal 16. I 2020.
5 Vt https://www.etag.ee/tegevused/uuringud-ja-statistika/statistika/teadus-ja-arendustegevuse-rahastamise-meetmete-proportsioonid/
6 Vt https://www.hm.ee/sites/default/files/ettepanekud_teaduse_rahastamise_korraldamiseks.pdf
7 ee 'sama raha eest rohkem'
8 Märt Väljataga: keeleamet oleks nagu Iraani moraalipolitsei, kes jälgib seelikute pikkust. – Delfi 22. I 2020.
9 https://www.etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/personaalne-uurimistoetus/put-taotlusvoor-2019/2019-aasta-taotlusvooru-tulemused/
10 Marju Himma, Komisjon soovitab sel aastal teadusraha taotlusvoorus mitte muutusi teha. – ERR, Novaator 22. XI 2019.
11 Merilin Pärli, Professorite töötasude vahel laiutavad hiiglaslikud käärid. – ERR 30. X 2019.
12 https://www.riigikantselei.ee/et/teadus-ja-arendusnoukogu
13 https://www.hm.ee/et/teaduspoliitika-komisjon
14 https://www.etag.ee/teadusagentuur/noukogu/
15 Selle kohta vt ka Martin Ehala, Teadusrahastuses on kallutatud jõud. – Postimees, Meie Eesti 27. I 2020.
### Response:
Johanna Ross: täiuslik teadlane – suur kombinaator, rukkilill rinnas? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Aafrika rahvarohkeimale riigile hõlmab meede ka Myanmari, Eritread, Kõrgõzstani, Sudaani ja Tansaaniat, ütles administratsiooni ametnik.
"Presidendi otsus lähtub kõikehõlmavast ja süstemaatilisest analüüsist, mille viis läbi sisejulgeolekuministeerium, seda muu hulgas partnerluses teistes föderaalametitega," lausus üks ametnikest.
Erinevalt 2017. aasta jaanuaris teatud moslemiriikide kodanikele kehtestatud reisikeelust, ei ole uus, 22. veebruaril jõustuv korraldus nii range.
Ametnike sõnul võetakse sihikule teatud viisakategooriad ja keskendutakse peamiselt inimestele, kes tahavad kolida Ühendriikidesse, mitte lihtsalt külastada seda. | USA piirab sisserännet Nigeeriast ja veel viiest riigist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Aafrika rahvarohkeimale riigile hõlmab meede ka Myanmari, Eritread, Kõrgõzstani, Sudaani ja Tansaaniat, ütles administratsiooni ametnik.
"Presidendi otsus lähtub kõikehõlmavast ja süstemaatilisest analüüsist, mille viis läbi sisejulgeolekuministeerium, seda muu hulgas partnerluses teistes föderaalametitega," lausus üks ametnikest.
Erinevalt 2017. aasta jaanuaris teatud moslemiriikide kodanikele kehtestatud reisikeelust, ei ole uus, 22. veebruaril jõustuv korraldus nii range.
Ametnike sõnul võetakse sihikule teatud viisakategooriad ja keskendutakse peamiselt inimestele, kes tahavad kolida Ühendriikidesse, mitte lihtsalt külastada seda.
### Response:
USA piirab sisserännet Nigeeriast ja veel viiest riigist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pool tundi enne kohtumise algust esinesid Staples Centeris Usher, Boyz II Men ning tšellist Ben Hong, seejärel pidas emotsionaalse kõne LeBron James. Algviisikusse kuulunud Lakersi mängijad jooksid väljakule, seljas Bryanti särk.
"Täna tähistame liigasse 18-aastase lapsena tulnud, 38-aastaselt lõpetanud ja viimase kolme aasta jooksul hiilgavaks isaks saanud inimese elu," rääkis James. "Tähistame 20 aastat verd, higi, pisaraid, lugematuid tunde ja tema otsusekindlust saada võimalikult suureks mängijaks."
Lakers ei suutnud emotsionaalsel õhtul siiski võita, kaotades Portland Trail Blazersile 119:127. Seitse kaugviset tabanud Damian Lillardi arvele jäi 48 punkti ja kümme korvisöötu, Anthony Davis viskas Lakersi parimana 37 punkti, noppis 15 lauapalli ja blokeeris viis vastaste viset.
pic.twitter.com/2te07K4Wyh
— Los Angeles Lakers (@Lakers) February 1, 2020
"Tonight we celebrate the kid that came here at 18, retired at 38 and became probably the best dad we've seen over the last three years." pic.twitter.com/0sS7e91cuz
— Los Angeles Lakers (@Lakers) February 1, 2020
"Rest In Peace to the late, great Kobe Bryant." pic.twitter.com/jmqQMVC2UO
— Los Angeles Lakers (@Lakers) February 1, 2020
The @Lakers tribute to Kobe Bryant. ???????? #NBA pic.twitter.com/oMDRCzY5uC
— ESPN5 (@Sports5PH) February 1, 2020
Dame on honoring Kobe and dropping 48 PTS: "The one thing that we know for sure we had in common with Kobe: the love of this game, and we here so we might as well come out and honor him this way." pic.twitter.com/JPPWWk8Bpx
— Bleacher Report (@BleacherReport) February 1, 2020 | VIDEOD | Lakers mälestas emotsionaalsel õhtul Kobe Bryantit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pool tundi enne kohtumise algust esinesid Staples Centeris Usher, Boyz II Men ning tšellist Ben Hong, seejärel pidas emotsionaalse kõne LeBron James. Algviisikusse kuulunud Lakersi mängijad jooksid väljakule, seljas Bryanti särk.
"Täna tähistame liigasse 18-aastase lapsena tulnud, 38-aastaselt lõpetanud ja viimase kolme aasta jooksul hiilgavaks isaks saanud inimese elu," rääkis James. "Tähistame 20 aastat verd, higi, pisaraid, lugematuid tunde ja tema otsusekindlust saada võimalikult suureks mängijaks."
Lakers ei suutnud emotsionaalsel õhtul siiski võita, kaotades Portland Trail Blazersile 119:127. Seitse kaugviset tabanud Damian Lillardi arvele jäi 48 punkti ja kümme korvisöötu, Anthony Davis viskas Lakersi parimana 37 punkti, noppis 15 lauapalli ja blokeeris viis vastaste viset.
pic.twitter.com/2te07K4Wyh
— Los Angeles Lakers (@Lakers) February 1, 2020
"Tonight we celebrate the kid that came here at 18, retired at 38 and became probably the best dad we've seen over the last three years." pic.twitter.com/0sS7e91cuz
— Los Angeles Lakers (@Lakers) February 1, 2020
"Rest In Peace to the late, great Kobe Bryant." pic.twitter.com/jmqQMVC2UO
— Los Angeles Lakers (@Lakers) February 1, 2020
The @Lakers tribute to Kobe Bryant. ???????? #NBA pic.twitter.com/oMDRCzY5uC
— ESPN5 (@Sports5PH) February 1, 2020
Dame on honoring Kobe and dropping 48 PTS: "The one thing that we know for sure we had in common with Kobe: the love of this game, and we here so we might as well come out and honor him this way." pic.twitter.com/JPPWWk8Bpx
— Bleacher Report (@BleacherReport) February 1, 2020
### Response:
VIDEOD | Lakers mälestas emotsionaalsel õhtul Kobe Bryantit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Linnaeelarves on loodud erakorraliste lumeolude ja teede puhastamise reserv, mis käesoleval aastal on 500 000 eurot. Juhul, kui erakorralisi lumeolusid ei tule, siis võib suure tõenäosusega eelmainitud reserv jääda puutumata," ütles ERR-ile Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.
Sellele vaatamata tellib linn teeseisundi tagamist, milleks on vajalik aasta- ja ööpäevaringne valmisolek ja vajadusel hooldusprotseduuride teostamine.
"Tallinna linnal on tänavate hoolduseks ja korrashoiuks sõlmitud hooldusfirmadega aastaringsed lepingud, mille eesmärgiks on sõltumata ilmastikutingimustest tagada Majandus- ja taristuministri määruses "tee seisundinõuded" kirjeldatud nõuete täitmine, ning see ei kätke ainult lumekoristust," ütles Sulg.
Näiteks detsembrikuus teostati Sule sõnul libedustõrjet 15 päeval ehk üle päeva.
"Tallinna ilmastik on talveperioodil väga muutlik tänu merele, mis mõjutab oluliselt õhuniiskust ja tekitab nn "järveefekti", mis teatud ilmastikutingimuste olukorras põhjustab libedust ja ootamatuid lumesadusid. Juhul, kui ka temperatuur langeb juba 0 kraadi või selle lähedale ning prognoositakse miinuskraade, siis peavad nii keskkonna- ja kommunaalameti kui ka linnaosavalitsuste lepingupartnerid tegema ennetavat libedusetõrjet kloriidide ja graniitsõelmetega ning olema valmis kiiresti reageerima vastavalt olukorrale," lausus Sulg.
"Seega, sõltumata lumeoludest teevad teehooldusfirmad ennetavalt libedusetõrjet ning teehooldussõidukid peavad olema libedusriski korral poole tunniga pealinna suurematel tõusudel ja pealinna põhimagistraalidel," lisas ta. | Tallinna erakorraliste lumeolude reserv võib tänavu jääda puutumata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Linnaeelarves on loodud erakorraliste lumeolude ja teede puhastamise reserv, mis käesoleval aastal on 500 000 eurot. Juhul, kui erakorralisi lumeolusid ei tule, siis võib suure tõenäosusega eelmainitud reserv jääda puutumata," ütles ERR-ile Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.
Sellele vaatamata tellib linn teeseisundi tagamist, milleks on vajalik aasta- ja ööpäevaringne valmisolek ja vajadusel hooldusprotseduuride teostamine.
"Tallinna linnal on tänavate hoolduseks ja korrashoiuks sõlmitud hooldusfirmadega aastaringsed lepingud, mille eesmärgiks on sõltumata ilmastikutingimustest tagada Majandus- ja taristuministri määruses "tee seisundinõuded" kirjeldatud nõuete täitmine, ning see ei kätke ainult lumekoristust," ütles Sulg.
Näiteks detsembrikuus teostati Sule sõnul libedustõrjet 15 päeval ehk üle päeva.
"Tallinna ilmastik on talveperioodil väga muutlik tänu merele, mis mõjutab oluliselt õhuniiskust ja tekitab nn "järveefekti", mis teatud ilmastikutingimuste olukorras põhjustab libedust ja ootamatuid lumesadusid. Juhul, kui ka temperatuur langeb juba 0 kraadi või selle lähedale ning prognoositakse miinuskraade, siis peavad nii keskkonna- ja kommunaalameti kui ka linnaosavalitsuste lepingupartnerid tegema ennetavat libedusetõrjet kloriidide ja graniitsõelmetega ning olema valmis kiiresti reageerima vastavalt olukorrale," lausus Sulg.
"Seega, sõltumata lumeoludest teevad teehooldusfirmad ennetavalt libedusetõrjet ning teehooldussõidukid peavad olema libedusriski korral poole tunniga pealinna suurematel tõusudel ja pealinna põhimagistraalidel," lisas ta.
### Response:
Tallinna erakorraliste lumeolude reserv võib tänavu jääda puutumata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alutaguse maraton on edasi lükatud märtsi kolmandale nädalavahetusele lootuses, et selleks ajaks sajab maha piisav kogus suusalund või õnnestub toota kunstlund, et ette valmistada vähemalt 10-kilomeetri pikkune suusarada.
Maratoni korraldajad on omalt poolt teinud kõik ettevalmistused ega ole lootust kaotanud ning loodavad ilmataadi koostööle. Täpne maratoni programm selgub hiljemalt kaks nädalat enne maratoni. | Alutaguse suusamaraton toimub lumepuudusel märtsis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alutaguse maraton on edasi lükatud märtsi kolmandale nädalavahetusele lootuses, et selleks ajaks sajab maha piisav kogus suusalund või õnnestub toota kunstlund, et ette valmistada vähemalt 10-kilomeetri pikkune suusarada.
Maratoni korraldajad on omalt poolt teinud kõik ettevalmistused ega ole lootust kaotanud ning loodavad ilmataadi koostööle. Täpne maratoni programm selgub hiljemalt kaks nädalat enne maratoni.
### Response:
Alutaguse suusamaraton toimub lumepuudusel märtsis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on loobumisega Barack Obama poliitikast. Presidendi heakskiidu saanud uusi maamiine ei jäeta maa sisse igaveseks, vaid neid saab distantsilt välja lülitada.
"Kaitseministeeriumi hinnangul asetavad Obama administratsiooni poliitikast tulenevad piirangud Ameerika väed konflikti korral meie vastastega nad tõsiselt ebasoodsasse olukorda," seisab Valge Maja avalduses.
"President ei soovi nõustuda selle riskiga meie vägedele," lisati selles. "President Trump ehitab meie sõjaväge ümber ja see on tugevam kui kunagi varem."
Obama keelustas 2014. aastal jalaväemiinide kasutamise, välja arvatud Korea poolsaarel, kus need sõjaliste planeerijate survel kaitsevad viimast külma sõja aegset piiri Põhja-Koreaga.
Obama andis ka korralduse hävitada jalaväemiinid, mis ei ole mõeldud Lõuna-Korea kaitsmiseks, ning ütles, et Ühendriigid ei tee maamiinide arendamisel koostööd teiste riikidega.
Trumpi sõnul määrab edaspidi poliitika Pentagon, mis ilmselt keelab endiselt traditsioonilised maamiinid, mida ei saa distantsilt välja lülitada ega hävitada.
Ei Obama ega Trumpi korraldused puuduta tankitõrjemiine, mille suhtes keeld ei kehti.
Trumpi käigust hoolimata ei ole ilmselt oodata jalaväemiinide viivitamatut kasutuselevõttu Ühendriikide poolt, mis ei ole neid olulisel määral kasutanud 1991. aasta Lahesõjast alates.
Rohkem kui 160 riiki, sealhulgas suurem osa lääneriikidest, on osalised jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavas ning nende hävitamist nõudvas Ottawa konventsioonis, mis jõustus 1999. aastal.
Suurematest riikidest ei osale selles USA, Venemaa ja Hiina kui ka India ja Pakistan. | Trump tühistas USA piirangud jalaväemiinidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on loobumisega Barack Obama poliitikast. Presidendi heakskiidu saanud uusi maamiine ei jäeta maa sisse igaveseks, vaid neid saab distantsilt välja lülitada.
"Kaitseministeeriumi hinnangul asetavad Obama administratsiooni poliitikast tulenevad piirangud Ameerika väed konflikti korral meie vastastega nad tõsiselt ebasoodsasse olukorda," seisab Valge Maja avalduses.
"President ei soovi nõustuda selle riskiga meie vägedele," lisati selles. "President Trump ehitab meie sõjaväge ümber ja see on tugevam kui kunagi varem."
Obama keelustas 2014. aastal jalaväemiinide kasutamise, välja arvatud Korea poolsaarel, kus need sõjaliste planeerijate survel kaitsevad viimast külma sõja aegset piiri Põhja-Koreaga.
Obama andis ka korralduse hävitada jalaväemiinid, mis ei ole mõeldud Lõuna-Korea kaitsmiseks, ning ütles, et Ühendriigid ei tee maamiinide arendamisel koostööd teiste riikidega.
Trumpi sõnul määrab edaspidi poliitika Pentagon, mis ilmselt keelab endiselt traditsioonilised maamiinid, mida ei saa distantsilt välja lülitada ega hävitada.
Ei Obama ega Trumpi korraldused puuduta tankitõrjemiine, mille suhtes keeld ei kehti.
Trumpi käigust hoolimata ei ole ilmselt oodata jalaväemiinide viivitamatut kasutuselevõttu Ühendriikide poolt, mis ei ole neid olulisel määral kasutanud 1991. aasta Lahesõjast alates.
Rohkem kui 160 riiki, sealhulgas suurem osa lääneriikidest, on osalised jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavas ning nende hävitamist nõudvas Ottawa konventsioonis, mis jõustus 1999. aastal.
Suurematest riikidest ei osale selles USA, Venemaa ja Hiina kui ka India ja Pakistan.
### Response:
Trump tühistas USA piirangud jalaväemiinidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rünnaku peakorraldajaks peetav Clark võeti kinni Tampa linnas.
Häkkerid said ligipääsu mitmete tuntud inimeste kontodele nagu ekspresident Barack Obama, Microsofti asutaja Bill Gates või Tesla juht Elon Musk ja üritasid kümnetelt inimestelt välja petta bitcoine.
"Kahtlusalune elab Tampas, ta sooritas kuriteo siin ja tema üle mõistetakse siin ka kohut," ütles prokurör Andrew Warren.
Peakorraldajale lisaks said häkkimissüüdistuse 22-aastane Floridas elav Nima Fazeli ja 19-aastane Suurbritannia nooruk nimega Mason "Chaewon" Sheppard.
Twitter tunnistas juulis, et häkkerid "manipuleerisid" mõningaid nende töötajaid ligipääsu saamiseks kontodele, millega viidi suhtlusvõrgustiku vastu läbi kõrge profiiliga rünnak.
"Me teame, et nad said ligipääsu vaid meie sisemise tugimeeskonna käsutuses olevatele vahenditele võtmaks sihikule 130 Twitteri kontot," kinnitab laupäeval kompanii blogi kaudu tehtud avaldus.
Veel lisatakse, et 45 konto puhul oli häkkeritel suutlikkus uuendada salasõna, sisse logida ning saata säutsusid.
Sisse murti teiste seas Elon Muski, Jeff Bezose, Kanye Westi, Joe Bideni, Barack Obama ja Bill Gatesi kontodesse. Firmadest olid tuntumad ohvrid Apple ja Uber. | USA teismelisele esitati süüdistus Twitteri häkkimises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rünnaku peakorraldajaks peetav Clark võeti kinni Tampa linnas.
Häkkerid said ligipääsu mitmete tuntud inimeste kontodele nagu ekspresident Barack Obama, Microsofti asutaja Bill Gates või Tesla juht Elon Musk ja üritasid kümnetelt inimestelt välja petta bitcoine.
"Kahtlusalune elab Tampas, ta sooritas kuriteo siin ja tema üle mõistetakse siin ka kohut," ütles prokurör Andrew Warren.
Peakorraldajale lisaks said häkkimissüüdistuse 22-aastane Floridas elav Nima Fazeli ja 19-aastane Suurbritannia nooruk nimega Mason "Chaewon" Sheppard.
Twitter tunnistas juulis, et häkkerid "manipuleerisid" mõningaid nende töötajaid ligipääsu saamiseks kontodele, millega viidi suhtlusvõrgustiku vastu läbi kõrge profiiliga rünnak.
"Me teame, et nad said ligipääsu vaid meie sisemise tugimeeskonna käsutuses olevatele vahenditele võtmaks sihikule 130 Twitteri kontot," kinnitab laupäeval kompanii blogi kaudu tehtud avaldus.
Veel lisatakse, et 45 konto puhul oli häkkeritel suutlikkus uuendada salasõna, sisse logida ning saata säutsusid.
Sisse murti teiste seas Elon Muski, Jeff Bezose, Kanye Westi, Joe Bideni, Barack Obama ja Bill Gatesi kontodesse. Firmadest olid tuntumad ohvrid Apple ja Uber.
### Response:
USA teismelisele esitati süüdistus Twitteri häkkimises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu ei ole stardis järvejooksu neljakordset võitjat Ibrahim Mukungat Keeniast ning Eesti jooksjatel on suurepärane võimalus võit koju jätta. Favoriidiks võib pidada maratoonar Roman Fostit, kes on ainus jooksja läbi aegade, kes on Viljandi järvejooksu rajal suutnud Mukungat edestada. 2015. aastal võitnud Fostile võib eeskätt konkurentsi pakkuda Tiidrek Nurme, kes alles otsustab, kas laupäeval Viljandis startida, sest soovib oma vormi realiseerida nädala pärast peetavatel Eesti meistrivõistlustel 1500 meetri jooksus.
91. ümber Viljandi järve jooks on tavalisest erinev, sest see peetakse kevadise eriolukorra tõttu erandkorras kesksuvel. Võistlusele antakse kaks starti ning see jätkub virtuaaljooksuna augusti lõpuni. Suurel jooksupäeval ei lubata staadionile publikut ning autasustatakse vaid kolme parimat meest, kolme kiireimat naist, parimat noort, parimat veterani ja parimaid viljandlasi. Lisaks saab auhinna veel teise ehk kell 15 startiva jooksu parim ning teises jooksus osalejatel on võimalik püüda a Viljandis tegutseva vooditootja Bed Factor Swedeni välja pandud auhinda, milleks on suur ja uhke voodi.
Jooksu toomine kevadest kesksuvesse tingis ka vajaduse teha ümberkorraldusi rajal. Kui tavaliselt on ümber Viljandi järve jooksu üheks tunnuseks võimalus ise rada valida, siis seekord on viimase kilomeetri trass pandud korraldajate poolt paika ning osalejad peavad jooksma või kõndima järveäärsetel tänavatel. Distantsi see oluliselt pikemaks ei muuda.
Jooksu korraldustoimkonna juhi Mati Jürissoni sõnul ei saa seekord lubada jooksjaid harjumuspäraselt Tartu tänavale, sest seda teelõiku ei saa kahe erineval ajal oleva stardi ja kesklinnas olevate suurte teetööde tõttu kogu päevaks autoliiklusele sulgeda.
Ülejäänud osa trassist saab iga osaleja ise valida, kuid soovitatav on kasutada korraldajate pakutud rada, sest see on niidetud ja jooksuks ettevalmistatud. Korraldajad ja põllumehed paluvad mitte joosta kasvava vilja sees ning kasutada viljapõllule etteniidetud trassi.
Augustini kehtivate koroonaennetusreeglite järgi korraldatud suurjooksule lubati tänavu vaid 2000 osalejat. Selleks, et oma tulemuse saaksid kirja ja nime protokolli ka kõik need, kes registreerunute hulka ei mahtunud, pakuvad suurjooksu korraldajad välja virtuaaljooksu, mis kestab 5. augustist 30. augustini.
Jooksul osalemiseks tuleb end registreerida jooksu kodulehel www.viljandijarvejooks.ee ning joosta 25 päeva jooksul endale sobival ajal ümber Viljandi järve. Jooksu järel tuleb sisestada oma tulemus järvejooksu kodulehele.
Kõik virtuaaljooksul osalejad on 91. ümber Viljandi järve jooksu lõpetajad. Nad saavad tulemuse protokolli, neile saadetakse osalejamedal koju, nad saavad diplomi ja stardinumbri, mida võib ise välja trükkida.
Joosta saab suures osas mööda tavalist ümber Viljandi järve jooksu trassi, vaid Sammuli hobusekoplisse virtuaaljooksul osalejad ei pääse. Jooksu kindel nõue on, et läbida tuleb ring ümber Viljandi järve.
Suurjooks ümber Viljandi järve stardib 1. augustil Viljandi staadionilt kell 12 ja 15. Esimeses jooksus stardivad need, kelle stardinumber jääb 1 ja 1000 vahele. Teises jooksus stardivad numbrid 1001-2100.
Ümber Viljandi järve jooksu korraldati esimest korda 1928. aastal. Alates 1931. aastast pole ühtegi aastat vahele jäänud ning sellega on ümber Viljandi järve jooks Eesti vanim traditsiooniliselt peetav rahvaspordivõistlus. Ümber Viljandi järve jooks on ka Eesti Linnajooksude sarja avavõistlus. | 2000 osalejaga ümber Viljandi järve jooksule antakse laupäeval kaks starti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu ei ole stardis järvejooksu neljakordset võitjat Ibrahim Mukungat Keeniast ning Eesti jooksjatel on suurepärane võimalus võit koju jätta. Favoriidiks võib pidada maratoonar Roman Fostit, kes on ainus jooksja läbi aegade, kes on Viljandi järvejooksu rajal suutnud Mukungat edestada. 2015. aastal võitnud Fostile võib eeskätt konkurentsi pakkuda Tiidrek Nurme, kes alles otsustab, kas laupäeval Viljandis startida, sest soovib oma vormi realiseerida nädala pärast peetavatel Eesti meistrivõistlustel 1500 meetri jooksus.
91. ümber Viljandi järve jooks on tavalisest erinev, sest see peetakse kevadise eriolukorra tõttu erandkorras kesksuvel. Võistlusele antakse kaks starti ning see jätkub virtuaaljooksuna augusti lõpuni. Suurel jooksupäeval ei lubata staadionile publikut ning autasustatakse vaid kolme parimat meest, kolme kiireimat naist, parimat noort, parimat veterani ja parimaid viljandlasi. Lisaks saab auhinna veel teise ehk kell 15 startiva jooksu parim ning teises jooksus osalejatel on võimalik püüda a Viljandis tegutseva vooditootja Bed Factor Swedeni välja pandud auhinda, milleks on suur ja uhke voodi.
Jooksu toomine kevadest kesksuvesse tingis ka vajaduse teha ümberkorraldusi rajal. Kui tavaliselt on ümber Viljandi järve jooksu üheks tunnuseks võimalus ise rada valida, siis seekord on viimase kilomeetri trass pandud korraldajate poolt paika ning osalejad peavad jooksma või kõndima järveäärsetel tänavatel. Distantsi see oluliselt pikemaks ei muuda.
Jooksu korraldustoimkonna juhi Mati Jürissoni sõnul ei saa seekord lubada jooksjaid harjumuspäraselt Tartu tänavale, sest seda teelõiku ei saa kahe erineval ajal oleva stardi ja kesklinnas olevate suurte teetööde tõttu kogu päevaks autoliiklusele sulgeda.
Ülejäänud osa trassist saab iga osaleja ise valida, kuid soovitatav on kasutada korraldajate pakutud rada, sest see on niidetud ja jooksuks ettevalmistatud. Korraldajad ja põllumehed paluvad mitte joosta kasvava vilja sees ning kasutada viljapõllule etteniidetud trassi.
Augustini kehtivate koroonaennetusreeglite järgi korraldatud suurjooksule lubati tänavu vaid 2000 osalejat. Selleks, et oma tulemuse saaksid kirja ja nime protokolli ka kõik need, kes registreerunute hulka ei mahtunud, pakuvad suurjooksu korraldajad välja virtuaaljooksu, mis kestab 5. augustist 30. augustini.
Jooksul osalemiseks tuleb end registreerida jooksu kodulehel www.viljandijarvejooks.ee ning joosta 25 päeva jooksul endale sobival ajal ümber Viljandi järve. Jooksu järel tuleb sisestada oma tulemus järvejooksu kodulehele.
Kõik virtuaaljooksul osalejad on 91. ümber Viljandi järve jooksu lõpetajad. Nad saavad tulemuse protokolli, neile saadetakse osalejamedal koju, nad saavad diplomi ja stardinumbri, mida võib ise välja trükkida.
Joosta saab suures osas mööda tavalist ümber Viljandi järve jooksu trassi, vaid Sammuli hobusekoplisse virtuaaljooksul osalejad ei pääse. Jooksu kindel nõue on, et läbida tuleb ring ümber Viljandi järve.
Suurjooks ümber Viljandi järve stardib 1. augustil Viljandi staadionilt kell 12 ja 15. Esimeses jooksus stardivad need, kelle stardinumber jääb 1 ja 1000 vahele. Teises jooksus stardivad numbrid 1001-2100.
Ümber Viljandi järve jooksu korraldati esimest korda 1928. aastal. Alates 1931. aastast pole ühtegi aastat vahele jäänud ning sellega on ümber Viljandi järve jooks Eesti vanim traditsiooniliselt peetav rahvaspordivõistlus. Ümber Viljandi järve jooks on ka Eesti Linnajooksude sarja avavõistlus.
### Response:
2000 osalejaga ümber Viljandi järve jooksule antakse laupäeval kaks starti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Schalke kasvandikust sai juba 2008. aastal oma kasvatajaklubi põhimees, pidades nende särgis kümne hooaja jooksul 240 Bundesliga mängu. Hooajal 2017-18 oli ta laenul Itaalias Juventuses, kus ta sai kolme matši kõrval kaela Serie A kuldmedali. Viimased kaks hooaega mängis ta Venemaal Moskva Lokomotivis, kust lahkus eelmisel kuul perekondlikel põhjustel, kirjutab Soccernet.ee.
Saksamaale naasmine ei tähendanud aga jalgpalluritee jätkamist, vaid hoopis profitasemel vutist loobumist, et perele keskenduda. Saksamaa koondises jäi tema hingele 44 matši ja kaks väravat.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Maailmameister tõmbas 32-aastaselt karjäärile joone alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Schalke kasvandikust sai juba 2008. aastal oma kasvatajaklubi põhimees, pidades nende särgis kümne hooaja jooksul 240 Bundesliga mängu. Hooajal 2017-18 oli ta laenul Itaalias Juventuses, kus ta sai kolme matši kõrval kaela Serie A kuldmedali. Viimased kaks hooaega mängis ta Venemaal Moskva Lokomotivis, kust lahkus eelmisel kuul perekondlikel põhjustel, kirjutab Soccernet.ee.
Saksamaale naasmine ei tähendanud aga jalgpalluritee jätkamist, vaid hoopis profitasemel vutist loobumist, et perele keskenduda. Saksamaa koondises jäi tema hingele 44 matši ja kaks väravat.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Maailmameister tõmbas 32-aastaselt karjäärile joone alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval saavad medalid kaela kestvusratsutamise seeniorid ja noored. Sportlased veedavad pingelise võistluspäeva Kõrvemaa kaunitel, kuid nõudlikel radadel. Seekord mullune seeniorite võitja Kairit Järv tiitlit kaitsma ei tule, sest suundub võistlema Euroopasse. Oodata on siiski põnevat võistlust, sest stardis on hakkajad noored, kes kõik endale meistritiitlit ihkavad.
Kolmevõistlejad stardivad Kose võistlusrajal laupäeval, kui loodetakse kirja saada hea tulemus koolisõidus ja takistussõidus. Meister selgub pühapäeval peale krossi läbimist. Stardis on selle ala raskekahurvägi Erkki Hõim ja Ervi Kaasiku, samuti Jaagup Kallas ja Aldo Kanepi, kellele pakuvad konkurentsi noorema põlve sportlased.
Koolisõitjad kogunevad Perilasse, kus medalid jagatakse välja kõikides vanuseklassides. Koolisõidu esimesed osavõistlused peetakse laupäeval ja teised osavõistlused pühapäeval. Stardis on meie nimekad Dina Ellermann, Marika Vunder, Getter Kangur, Helena Kaal, Rose Marie Skjoldby ja teised. | Eeloleval nädalavahetusel selguvad ratsaspordi Eesti meistrid kolmel alal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval saavad medalid kaela kestvusratsutamise seeniorid ja noored. Sportlased veedavad pingelise võistluspäeva Kõrvemaa kaunitel, kuid nõudlikel radadel. Seekord mullune seeniorite võitja Kairit Järv tiitlit kaitsma ei tule, sest suundub võistlema Euroopasse. Oodata on siiski põnevat võistlust, sest stardis on hakkajad noored, kes kõik endale meistritiitlit ihkavad.
Kolmevõistlejad stardivad Kose võistlusrajal laupäeval, kui loodetakse kirja saada hea tulemus koolisõidus ja takistussõidus. Meister selgub pühapäeval peale krossi läbimist. Stardis on selle ala raskekahurvägi Erkki Hõim ja Ervi Kaasiku, samuti Jaagup Kallas ja Aldo Kanepi, kellele pakuvad konkurentsi noorema põlve sportlased.
Koolisõitjad kogunevad Perilasse, kus medalid jagatakse välja kõikides vanuseklassides. Koolisõidu esimesed osavõistlused peetakse laupäeval ja teised osavõistlused pühapäeval. Stardis on meie nimekad Dina Ellermann, Marika Vunder, Getter Kangur, Helena Kaal, Rose Marie Skjoldby ja teised.
### Response:
Eeloleval nädalavahetusel selguvad ratsaspordi Eesti meistrid kolmel alal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise avavärava lõid võõrustajad, kui juba üheksandal mänguminutil sai jala valgeks Vladislav Homutov. Tammeka viigistas seisus Tristan Koskori oskuslikust 79. minuti tabamusest. Külalised Tartust olid lähedal ka võiduväravale, aga Koskori lõpuminutite lähilöögi suutsid Kalju kaitsjad blokeerida.
Liigatabelis jääb teist kohta hoidev Nõmme Kalju liider Florast juba 11 punkti kaugusele. Tartu Tammeka jätkab 16 punktiga kuuendal positsioonil, jäädes viiendat kohta hoidvast Paidest maha kaheksa silmaga. | Tammeka päästis Kalju vastu lõpuminutitel viigipunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise avavärava lõid võõrustajad, kui juba üheksandal mänguminutil sai jala valgeks Vladislav Homutov. Tammeka viigistas seisus Tristan Koskori oskuslikust 79. minuti tabamusest. Külalised Tartust olid lähedal ka võiduväravale, aga Koskori lõpuminutite lähilöögi suutsid Kalju kaitsjad blokeerida.
Liigatabelis jääb teist kohta hoidev Nõmme Kalju liider Florast juba 11 punkti kaugusele. Tartu Tammeka jätkab 16 punktiga kuuendal positsioonil, jäädes viiendat kohta hoidvast Paidest maha kaheksa silmaga.
### Response:
Tammeka päästis Kalju vastu lõpuminutitel viigipunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabeliliider ja tiitlikaitsja Flora asus 461 pealtvaataja ees peetud kohtumist juhtima 35. minutil Rauno Sappineni penaltist. Väravad said kirja veel Henri Välja (37.) ja Märten Kuusk (83.).
Flora on nüüd kogunud 15 mänguga 40 punkti, olles võitnud 13, viigistanud ühe ja kaotanud ühe kohtumise. Üheksa silma kogunud Kalev on kahe võidu, kolme viigi ja kümne kaotusega viimane ehk kümnes.
Tallinna Flora kohtub järgmisena kodus Kuressaarega, Kalev võõrsil Paidega. | Tabeli viimasest üle olnud Flora jätkab võidulainel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabeliliider ja tiitlikaitsja Flora asus 461 pealtvaataja ees peetud kohtumist juhtima 35. minutil Rauno Sappineni penaltist. Väravad said kirja veel Henri Välja (37.) ja Märten Kuusk (83.).
Flora on nüüd kogunud 15 mänguga 40 punkti, olles võitnud 13, viigistanud ühe ja kaotanud ühe kohtumise. Üheksa silma kogunud Kalev on kahe võidu, kolme viigi ja kümne kaotusega viimane ehk kümnes.
Tallinna Flora kohtub järgmisena kodus Kuressaarega, Kalev võõrsil Paidega.
### Response:
Tabeli viimasest üle olnud Flora jätkab võidulainel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 14.00 saab Viljandi kunstmuruväljakul avavile Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskonna ning Tartu Tammeka vaheline kohtumine. Naiskondade omavaheline avavooru mäng Tartus lõppes ühendnaiskonna 2:0 võiduga. Eelmises voorus näitas ühendnaiskond koduväljakul head minekut, kui Nõmme Kalju alistati 7:0. Tammeka pidi tunnistama Põlva Lootose 2:0 paremust. Tabelis hoiab Tuleviku ja Suure-Jaani võistkond seitsme punktiga kuuendat positsiooni. Tammeka paikneb kolme punktiga seitsmendal kohal.
Ühendnaiskonna peatreener Sergei Vassiljev: "Esimese ringi miinimumeesmärgid said meil täidetud. Teist ringi alustab naiskond hästi motiveeritult. Kindlasti annab viimase kohtumise võit samuti indu juurde. Tulemas on väga põnev heitlus. Kes saab tabelisse lisapunkte? Seda näitab mäng."
Mängija Anna Liisa Joandi: "Alati võitluslik Võrtsjärve derbi. Oli võimas üle pika aja kodupubliku toel mängida. Kavatseme anda endast kõik, et neile taas põnev elamus pakkuda ja kolm punkti koju jätta."
Tammeka abitreener Kristel Vidaja: "Hetke tabeliseis ei vasta kindlasti meie mängupildile. Laupäevase mängu võtmesõnad on distsipliin ja mängujoonisest kinni pidamine."
Mängija Maria Sootak: "Läheme igale mängule vastu eesmärgiga võtta punkte, olenemata tabeliseisust või eelmistest mängudest! Viljandiga on olnud alati väga ettearvamatud mängud, seega mõlemad võistkonnad peavad olema kõigeks valmis - meie igatahes läheme väravaid lööma ja võitma!"
Meistriliiga 8. voor toob endaga kaasa ka tabeli teise ja kolmanda koha naiskondade heitluse, kui Põlva Lootos võõrustab Saku Sportingut. Mäng toimub Põlva Lootospargis algusega kell 14.00. Eelmises omavahelises kohtumises suutis Põlva võõrsil teenida 2:0 võidu. Tabelis on Sporting 15 punktiga teisel kohal ning Põlva jääb neist kolmandana maha kahe punktiga.
Lootose peatreener Kaido Kukli: "Eks Saku tuleb punkte tagasi võtma, mis esimeses mängus kaotati. Proovime punkte neile kergelt mitte anda."
Mängija Aiki Suits: "Tuleb põnev mäng, kust võitjana väljub see võistkond, kes endasse rohkem usub ja oma võimalused ära kasutab."
Sportingu peatreener Jan Harend: "Läheme Põlva vastu uuele katsele, tuleb põnev mäng!"
Mängija Linette Listmann: "Seekord vastamisi Põlva FC Lootosega võõrsil. Tegemist on väga südika võistkonnaga. Kodus mängides jäi meil nii mõndagi tegemata, nüüd on meil viimane võimalus 100%-liselt kõik oma olukorrad lahendada. Punktidega lahkub võistkond, kes tahab rohkem."
Voor lõppeb Tallinna Kalevi ja Nõmme Kalju vastasseisuga. Pall pannakse mängu kell 16.00 Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul. Mai lõpus peetud viimases omavahelises mängus läks 4:1 võiduga koju Kalevi naiskond. Tabelis paiknevad võistkonnad erinevates pooltes, kui Kalev hoiab 12 punktiga neljandat kohta ning Kalju on punktideta kaheksandal positsioonil.
Kalevi peatreener Maksim Rõtškov: ,,Anname endast parima, et saaksime uut ringi ilusa jalgpalli ning hea emotsiooniga alustada."
Mängija Emma Treiberg: ,,Viimastel mängudel ei ole meil asjad just eriti hästi välja tulnud. Nii rünnakus kui ka kaitses oleme teinud mõtlematuid vigu. Kalju vastu peame pead tööle panema ja näitama, et suudame mängida ka kvaliteetset jalgpalli."
Kalju peatreener Getulio Fredo: "Me oleme küll viimased, kuid nüüd teises ringis oleme enesekindlad ja mängime paremini. Lugematu arv vigastusi on meile palju kahju toonud, kuid registreerisime uusi mängijaid ning üritame 3 punkti Hiiule viia!"
Mängija Olga Smirnova: "See ei tule kindlasti lihtne mäng. Kahjuks ei ole kõiki oodatud mängijaid kohal, kuid sellegi poolest anname endast parima. Kalevi naiskonnal ei tasu meid alahinnata, sest võitluseta me alla ei anna."
Pärnu Vaprus ja Tallinna Flora pidasid oma kaheksanda vooru mängu kolmapäeval, 29. juulil ning sellest kohtumisest väljus 6:0 võiduga Flora.
Meistriliiga 8. vooru kohtumised 1. augustil:
kell 14.00 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN – Tartu JK Tammeka (Viljandi kunstmuruväljak)
kell 14.00 Põlva FC Lootos – Saku Sporting (Põlva Lootospark)
kell 16.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme Kalju FC (Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak) | Meistriliigas näeb esikolmiku naiskondade heitlust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 14.00 saab Viljandi kunstmuruväljakul avavile Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskonna ning Tartu Tammeka vaheline kohtumine. Naiskondade omavaheline avavooru mäng Tartus lõppes ühendnaiskonna 2:0 võiduga. Eelmises voorus näitas ühendnaiskond koduväljakul head minekut, kui Nõmme Kalju alistati 7:0. Tammeka pidi tunnistama Põlva Lootose 2:0 paremust. Tabelis hoiab Tuleviku ja Suure-Jaani võistkond seitsme punktiga kuuendat positsiooni. Tammeka paikneb kolme punktiga seitsmendal kohal.
Ühendnaiskonna peatreener Sergei Vassiljev: "Esimese ringi miinimumeesmärgid said meil täidetud. Teist ringi alustab naiskond hästi motiveeritult. Kindlasti annab viimase kohtumise võit samuti indu juurde. Tulemas on väga põnev heitlus. Kes saab tabelisse lisapunkte? Seda näitab mäng."
Mängija Anna Liisa Joandi: "Alati võitluslik Võrtsjärve derbi. Oli võimas üle pika aja kodupubliku toel mängida. Kavatseme anda endast kõik, et neile taas põnev elamus pakkuda ja kolm punkti koju jätta."
Tammeka abitreener Kristel Vidaja: "Hetke tabeliseis ei vasta kindlasti meie mängupildile. Laupäevase mängu võtmesõnad on distsipliin ja mängujoonisest kinni pidamine."
Mängija Maria Sootak: "Läheme igale mängule vastu eesmärgiga võtta punkte, olenemata tabeliseisust või eelmistest mängudest! Viljandiga on olnud alati väga ettearvamatud mängud, seega mõlemad võistkonnad peavad olema kõigeks valmis - meie igatahes läheme väravaid lööma ja võitma!"
Meistriliiga 8. voor toob endaga kaasa ka tabeli teise ja kolmanda koha naiskondade heitluse, kui Põlva Lootos võõrustab Saku Sportingut. Mäng toimub Põlva Lootospargis algusega kell 14.00. Eelmises omavahelises kohtumises suutis Põlva võõrsil teenida 2:0 võidu. Tabelis on Sporting 15 punktiga teisel kohal ning Põlva jääb neist kolmandana maha kahe punktiga.
Lootose peatreener Kaido Kukli: "Eks Saku tuleb punkte tagasi võtma, mis esimeses mängus kaotati. Proovime punkte neile kergelt mitte anda."
Mängija Aiki Suits: "Tuleb põnev mäng, kust võitjana väljub see võistkond, kes endasse rohkem usub ja oma võimalused ära kasutab."
Sportingu peatreener Jan Harend: "Läheme Põlva vastu uuele katsele, tuleb põnev mäng!"
Mängija Linette Listmann: "Seekord vastamisi Põlva FC Lootosega võõrsil. Tegemist on väga südika võistkonnaga. Kodus mängides jäi meil nii mõndagi tegemata, nüüd on meil viimane võimalus 100%-liselt kõik oma olukorrad lahendada. Punktidega lahkub võistkond, kes tahab rohkem."
Voor lõppeb Tallinna Kalevi ja Nõmme Kalju vastasseisuga. Pall pannakse mängu kell 16.00 Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul. Mai lõpus peetud viimases omavahelises mängus läks 4:1 võiduga koju Kalevi naiskond. Tabelis paiknevad võistkonnad erinevates pooltes, kui Kalev hoiab 12 punktiga neljandat kohta ning Kalju on punktideta kaheksandal positsioonil.
Kalevi peatreener Maksim Rõtškov: ,,Anname endast parima, et saaksime uut ringi ilusa jalgpalli ning hea emotsiooniga alustada."
Mängija Emma Treiberg: ,,Viimastel mängudel ei ole meil asjad just eriti hästi välja tulnud. Nii rünnakus kui ka kaitses oleme teinud mõtlematuid vigu. Kalju vastu peame pead tööle panema ja näitama, et suudame mängida ka kvaliteetset jalgpalli."
Kalju peatreener Getulio Fredo: "Me oleme küll viimased, kuid nüüd teises ringis oleme enesekindlad ja mängime paremini. Lugematu arv vigastusi on meile palju kahju toonud, kuid registreerisime uusi mängijaid ning üritame 3 punkti Hiiule viia!"
Mängija Olga Smirnova: "See ei tule kindlasti lihtne mäng. Kahjuks ei ole kõiki oodatud mängijaid kohal, kuid sellegi poolest anname endast parima. Kalevi naiskonnal ei tasu meid alahinnata, sest võitluseta me alla ei anna."
Pärnu Vaprus ja Tallinna Flora pidasid oma kaheksanda vooru mängu kolmapäeval, 29. juulil ning sellest kohtumisest väljus 6:0 võiduga Flora.
Meistriliiga 8. vooru kohtumised 1. augustil:
kell 14.00 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN – Tartu JK Tammeka (Viljandi kunstmuruväljak)
kell 14.00 Põlva FC Lootos – Saku Sporting (Põlva Lootospark)
kell 16.00 JK Tallinna Kalev – Nõmme Kalju FC (Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak)
### Response:
Meistriliigas näeb esikolmiku naiskondade heitlust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leppe järgi soetab EL 300 miljonit doosi tulevast vaktsiini.
Läbirääkimisi pidanud Euroopa Komisjon ütles, et lubab kõigil 27 liikmesriigil vaktsiini osta pärast seda, kui selle ohutus ja tõhusus on tõestatud. | EL sõlmis Sanofiga leppe 300 miljoni viirusevaktsiini doosi saamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leppe järgi soetab EL 300 miljonit doosi tulevast vaktsiini.
Läbirääkimisi pidanud Euroopa Komisjon ütles, et lubab kõigil 27 liikmesriigil vaktsiini osta pärast seda, kui selle ohutus ja tõhusus on tõestatud.
### Response:
EL sõlmis Sanofiga leppe 300 miljoni viirusevaktsiini doosi saamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21-aastane Stroll, kes on MM-sarja GP-del pjedestaalile jõudnud vaid korra - seda 2017. aasta hooaja Aserbaidžaani etapil - läbis ringi minuti ja 27,274 sekundiga.
Strolli järel näitas teist aega Alexander Albon (+0,090; Red Bull), kolmas oli Mercedese piloot Valtteri Bottas (+0,157).
Esikolmikust jäid esimestena välja Charles Leclerc (Ferrari) ja Lewis Hamilton (Mercedes).
Silverstone'i MM-etapp sõidetakse pühapäeval.
CLASSIFICATION: END OF FP2
Just nine-hundredths between the top two as Lance Stroll finishes P1 in second practice ⏱️ #BritishGP???????? #F1 pic.twitter.com/NGO6AV5iQk
— Formula 1 (@F1) July 31, 2020 | Briti GP teisel vabatreeningul võidutses üllatusmees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21-aastane Stroll, kes on MM-sarja GP-del pjedestaalile jõudnud vaid korra - seda 2017. aasta hooaja Aserbaidžaani etapil - läbis ringi minuti ja 27,274 sekundiga.
Strolli järel näitas teist aega Alexander Albon (+0,090; Red Bull), kolmas oli Mercedese piloot Valtteri Bottas (+0,157).
Esikolmikust jäid esimestena välja Charles Leclerc (Ferrari) ja Lewis Hamilton (Mercedes).
Silverstone'i MM-etapp sõidetakse pühapäeval.
CLASSIFICATION: END OF FP2
Just nine-hundredths between the top two as Lance Stroll finishes P1 in second practice ⏱️ #BritishGP???????? #F1 pic.twitter.com/NGO6AV5iQk
— Formula 1 (@F1) July 31, 2020
### Response:
Briti GP teisel vabatreeningul võidutses üllatusmees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisministeerium otsustas, et tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib alates esmaspäevast kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang inimestele, kes saabuvad Eestisse Rootsist, Luksemburgist, Rumeeniast, Bulgaariast, Andorrast, Portugalist, Hispaaniast, Horvaatiast, Belgiast, Monacost, Tšehhist, Prantsusmaalt, Maltalt, Austriast ja Šveitsist.
Eestisse saabudes ei kehti liikumisvabaduse piirang tulevast nädalast reisijatele Ühendkuningriigist, Islandilt, Sloveeniast, Poolast, Hollandist, Taanist, Saksamaalt, San Marinost, Iirimaalt, Liechtensteinist, Itaaliast, Slovakkiast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Lätist, Norrast, Ungarist, Soomest ja Vatikanist.
Selle nädala neljapäeval uuendas Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise kohta käivat soovitust kolmandate riikide kohta. Selle järgi on nimekirja kuuluvatest riikidest võimalik Eestisse reisida Gruusiast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst, Uus-Meremaalt, Austraaliast, Kanadast ja Marokost.
Eestisse saabudes peavad tulevast nädalast oma liikumisvabadust piirama Austraaliast, Kanadast ja Marokost reisijad. Liikumisvabaduse piirang ei kehti Eestisse saabudes reisijatele Gruusiast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst, Uus-Meremaalt.
Teave riikide ja liikumispiirangute kohta neist riikidest saabujatele asub välisministeeriumi lehel.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium samas tungivalt reisimist vältida, välja arvatud Euroopa riikidesse, kus nakatunuid on 16 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul ning kust naastes ei kehti liikumisvabaduse piirang.
Põhimõtted, millest reisimisel kinni pidada:
• Enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakkuskordaja infot välisministeeriumi kodulehelt.
• Vii end kurssi võimalike reisipiirangutega sihtriigis – info saamiseks tutvu riigi infoga Reisi Targalt lehel, Euroopa Liidu ReOpen portaalis ja võta vajadusel detailide täpsustamiseks ühendust sihtriigi välisesindusega.
• Registreeri oma reis välisministeeriumi Reisi Targalt lehel, et saaksime Sind võimalikest reisipiirangutest teavitada.
• Järgi Terviseameti soovitusi (PDF) turvaliseks lennureisiks, et hoida enda ja teiste tervist – haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga.
• Sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral).
• Asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega.
• Reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, jälgi oma tervist ning võta viiruskahtluse korral ühendust oma perearstiga.
• Juhime tähelepanu sellele, et riik võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi lühikese etteteatamisajaga. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste osas soovitame pöörduda välisriigi esinduse poole või välisriigi vastavate ametiasutuste poole.
Liikumisvabaduse piirang tähendab, et inimene võib Eestisse saabumisest alates 14 kalendripäeva jooksul elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral või toidu, esmatarbekaupade ja ravimite soetamiseks. | Esmaspäevast peavad Eestis isolatsiooni jääma 15 Euroopa riigist saabujad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisministeerium otsustas, et tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib alates esmaspäevast kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang inimestele, kes saabuvad Eestisse Rootsist, Luksemburgist, Rumeeniast, Bulgaariast, Andorrast, Portugalist, Hispaaniast, Horvaatiast, Belgiast, Monacost, Tšehhist, Prantsusmaalt, Maltalt, Austriast ja Šveitsist.
Eestisse saabudes ei kehti liikumisvabaduse piirang tulevast nädalast reisijatele Ühendkuningriigist, Islandilt, Sloveeniast, Poolast, Hollandist, Taanist, Saksamaalt, San Marinost, Iirimaalt, Liechtensteinist, Itaaliast, Slovakkiast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Lätist, Norrast, Ungarist, Soomest ja Vatikanist.
Selle nädala neljapäeval uuendas Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise kohta käivat soovitust kolmandate riikide kohta. Selle järgi on nimekirja kuuluvatest riikidest võimalik Eestisse reisida Gruusiast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst, Uus-Meremaalt, Austraaliast, Kanadast ja Marokost.
Eestisse saabudes peavad tulevast nädalast oma liikumisvabadust piirama Austraaliast, Kanadast ja Marokost reisijad. Liikumisvabaduse piirang ei kehti Eestisse saabudes reisijatele Gruusiast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst, Uus-Meremaalt.
Teave riikide ja liikumispiirangute kohta neist riikidest saabujatele asub välisministeeriumi lehel.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium samas tungivalt reisimist vältida, välja arvatud Euroopa riikidesse, kus nakatunuid on 16 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul ning kust naastes ei kehti liikumisvabaduse piirang.
Põhimõtted, millest reisimisel kinni pidada:
• Enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakkuskordaja infot välisministeeriumi kodulehelt.
• Vii end kurssi võimalike reisipiirangutega sihtriigis – info saamiseks tutvu riigi infoga Reisi Targalt lehel, Euroopa Liidu ReOpen portaalis ja võta vajadusel detailide täpsustamiseks ühendust sihtriigi välisesindusega.
• Registreeri oma reis välisministeeriumi Reisi Targalt lehel, et saaksime Sind võimalikest reisipiirangutest teavitada.
• Järgi Terviseameti soovitusi (PDF) turvaliseks lennureisiks, et hoida enda ja teiste tervist – haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga.
• Sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral).
• Asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega.
• Reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, jälgi oma tervist ning võta viiruskahtluse korral ühendust oma perearstiga.
• Juhime tähelepanu sellele, et riik võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi lühikese etteteatamisajaga. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste osas soovitame pöörduda välisriigi esinduse poole või välisriigi vastavate ametiasutuste poole.
Liikumisvabaduse piirang tähendab, et inimene võib Eestisse saabumisest alates 14 kalendripäeva jooksul elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral või toidu, esmatarbekaupade ja ravimite soetamiseks.
### Response:
Esmaspäevast peavad Eestis isolatsiooni jääma 15 Euroopa riigist saabujad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karikavõistluste juhend näeb ette, et pärast viigilist normaalaja tulemust tuleb mängida 2x15 minutit lisaaega ja kui ka pärast seda on tulemus viigiline, lüüakse penalteid. Võistkonnad jäid 29. juuli kohtumises normaalajal 1:1 viiki, kuid kohtuniku eksimuse tõttu alustati kohe penaltiseeriaga. Sellest tulenevalt tühistas EJL toimunud penaltiseeria tulemuse ja mängu tuleb jätkata sealt, kust see pooleli jäi ehk lisaaja algusest.
Kui lisaaja jooksul võitjat ei selgu, selgitatakse võitja uute penaltilöökidega. Mängu jätkamisel võetakse aluseks Eesti 2020/21. aasta karikavõistluste juhendi punktis 23.3 toodud mängu jätkamise põhimõtteid.
Edasimängimisel alustatakse kohtumist seisult, mis oli mängu katkestamise hetkel. Samuti kehtivad kõik mängus seni tehtud otsused ja vahetused. Karikavõistlustel on lubatud lisaajal teha üks lisavahetus ehk neljas vahetus. | Tipneri karikasarjas toimumata jäänud lisaaeg mängitakse tagantjärele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karikavõistluste juhend näeb ette, et pärast viigilist normaalaja tulemust tuleb mängida 2x15 minutit lisaaega ja kui ka pärast seda on tulemus viigiline, lüüakse penalteid. Võistkonnad jäid 29. juuli kohtumises normaalajal 1:1 viiki, kuid kohtuniku eksimuse tõttu alustati kohe penaltiseeriaga. Sellest tulenevalt tühistas EJL toimunud penaltiseeria tulemuse ja mängu tuleb jätkata sealt, kust see pooleli jäi ehk lisaaja algusest.
Kui lisaaja jooksul võitjat ei selgu, selgitatakse võitja uute penaltilöökidega. Mängu jätkamisel võetakse aluseks Eesti 2020/21. aasta karikavõistluste juhendi punktis 23.3 toodud mängu jätkamise põhimõtteid.
Edasimängimisel alustatakse kohtumist seisult, mis oli mängu katkestamise hetkel. Samuti kehtivad kõik mängus seni tehtud otsused ja vahetused. Karikavõistlustel on lubatud lisaajal teha üks lisavahetus ehk neljas vahetus.
### Response:
Tipneri karikasarjas toimumata jäänud lisaaeg mängitakse tagantjärele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Laas oli oma meeskonna parim, lõpetades peagrupis ning saades võidu noppinud iirlasega Sam Bennettiga (Deceuninck-Quick Step) kirja sama aja 3:51.19.
163-kilomeetrisel etapil, mis viis osalejad Gumiel de Izanist Roa de Duerosse, tuli teiseks prantslane Arnaud Demare (Groupama-FDJ) ja kolmandaks itaallane Giacomo Nizzolo (NTT Pro Cycling).
Üldarvestuses tõusis Laas tänase tulemusega viie koha võrra ja asub nüüd 133. positsioonil (+41.29). Liidrina jätkab belglane Remco Evenepoel (Deceuninck-Quick Step), kes tänasel etapil sai 19. koha.
Velotuuri viimane etapp sõidetakse laupäeval. Selle raames sõidavad ratturid 158 kilomeetrit Covarrubiast Lagunas de Neilasse. | Laas sai Burgose velotuuri neljandal etapil kõrge kaheksanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Laas oli oma meeskonna parim, lõpetades peagrupis ning saades võidu noppinud iirlasega Sam Bennettiga (Deceuninck-Quick Step) kirja sama aja 3:51.19.
163-kilomeetrisel etapil, mis viis osalejad Gumiel de Izanist Roa de Duerosse, tuli teiseks prantslane Arnaud Demare (Groupama-FDJ) ja kolmandaks itaallane Giacomo Nizzolo (NTT Pro Cycling).
Üldarvestuses tõusis Laas tänase tulemusega viie koha võrra ja asub nüüd 133. positsioonil (+41.29). Liidrina jätkab belglane Remco Evenepoel (Deceuninck-Quick Step), kes tänasel etapil sai 19. koha.
Velotuuri viimane etapp sõidetakse laupäeval. Selle raames sõidavad ratturid 158 kilomeetrit Covarrubiast Lagunas de Neilasse.
### Response:
Laas sai Burgose velotuuri neljandal etapil kõrge kaheksanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ***
unustasin ära,
et olen kodutu
ja jäin siia elama
mõneks kuuks
siis tuli jälle kolida
üks kass vajas hoidmist
mina vajasin ka hoidmist
nii et vahepeal kolisin su
kaissu
homme kolin jälle
sõprade diivanile
sõprade köögilauale
külmkappi
ja esikusse
tompa utca 20
guyon köz 2
sonnenallee 27
etc
kõik aadressid on fiktiivsed
kord siin, kord seal
võltsdokumentidega
võõras linnas
mu aadressikaart valetab
või luiskab, luuletab
mina ei valeta
ma elan siin, ausõna
mul on rõdul potitaimed ja seinas vaip
või
mul on seinas auk
ja köögiaknal tuhatoosid
meie loeme siin Berliner Tageszeitungit
minu kodus on vannituba alati puhas
või
minu kodus on vannitoapõrand
alati täis kubemekarvu
elan puulatvade kõrgusel, elan kolmandal korrusel,
mida siin linnas loetakse esimeseks korruseks
harju ära, tere, mina olen piret, P-I-RET,
jess, kedagi pole köögis, uus vaade, uus seltskond,
uus kodukord, korista, ära korista, kas sul pardlit on,
mul polegi palju mööblit vaja
kodu on see, kus su hambahari on
kodu on see, kus sa oled maganud rohkem kui neli ööd
kodu on see, kus sind keegi ootab
vahel on selleks
tühi ruum
The Blaha
kujutan ette,
kuidas kusetolm, suitsukonide tuhk,
asfaldisse tallatud nätsud,
pruunikad süljelärakad,
maasmagajate higi ja langenud ihukarvad,
autorataste tökat, koerte ja inimeste sitt,
turistide maomahl ja poolseeditud tänavapitsa
ning seda kõike leotanud doonaust tõusnud niiskus
tulevad taldupidi kaasa mu korterisse,
kuhu astun, kui olen ukse enda järel lukku keeranud,
mu tuppa, kuhu jõuan, kui olen saapad esikusse karantiini jätnud,
mu voodisse, kuhu ma ei jäta isegi linnaskäinud sokke jalga,
aga see tuleb ikkagi kaasa
ja nagu puuürask uuristab põrandat mööda minuni raja,
nii et põrand ja mina muutume pehkinud pudiks,
blahale söödaks ja eluasemeks,
ma ei saa selle vastu midagi teha,
blaha on mu toas ja tema kombitsad küündivad mu õõnde
***
mu emakas munes muna
müün maha
500 € tk
mu dna kasvab kuskil üles
sügab minu lõuajoont
kergitab mu kulmukaart
tehnoloogiliselt vahendatud emadus
olen infoema, emaplaat
külvan ennast üle ilma
kõhus pole kedagi
***
võta kolm viilu leiba
(viska hallitanud ära)
pista rösterisse
määri leibadele margariini
(koori rääs enne maha)
lõika juustuviile
kuhja kõik kihiti
ja nimeta see õhtusöögiks
***
söön
nagu tubli laps
söön
kahte keedetud muna
jäid veidi pehmeks
ja ei midagi muud
hommikuks
söön
üksi
kraanikausi kohal
kiirelt ära ühe apelsini
et oleks söödud
söön
aga ei jaksa süüa
restoranis
tomatisuppi
(kokk pärast küsis, kas sai soolane)
ei ole enam isu
toita seda keha
***
kas saab siin maal veel ühe elu ära elada
või põleme kõik sisse | Piret Karro luuletused. unustasin ära, et olen kodutu... | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
***
unustasin ära,
et olen kodutu
ja jäin siia elama
mõneks kuuks
siis tuli jälle kolida
üks kass vajas hoidmist
mina vajasin ka hoidmist
nii et vahepeal kolisin su
kaissu
homme kolin jälle
sõprade diivanile
sõprade köögilauale
külmkappi
ja esikusse
tompa utca 20
guyon köz 2
sonnenallee 27
etc
kõik aadressid on fiktiivsed
kord siin, kord seal
võltsdokumentidega
võõras linnas
mu aadressikaart valetab
või luiskab, luuletab
mina ei valeta
ma elan siin, ausõna
mul on rõdul potitaimed ja seinas vaip
või
mul on seinas auk
ja köögiaknal tuhatoosid
meie loeme siin Berliner Tageszeitungit
minu kodus on vannituba alati puhas
või
minu kodus on vannitoapõrand
alati täis kubemekarvu
elan puulatvade kõrgusel, elan kolmandal korrusel,
mida siin linnas loetakse esimeseks korruseks
harju ära, tere, mina olen piret, P-I-RET,
jess, kedagi pole köögis, uus vaade, uus seltskond,
uus kodukord, korista, ära korista, kas sul pardlit on,
mul polegi palju mööblit vaja
kodu on see, kus su hambahari on
kodu on see, kus sa oled maganud rohkem kui neli ööd
kodu on see, kus sind keegi ootab
vahel on selleks
tühi ruum
The Blaha
kujutan ette,
kuidas kusetolm, suitsukonide tuhk,
asfaldisse tallatud nätsud,
pruunikad süljelärakad,
maasmagajate higi ja langenud ihukarvad,
autorataste tökat, koerte ja inimeste sitt,
turistide maomahl ja poolseeditud tänavapitsa
ning seda kõike leotanud doonaust tõusnud niiskus
tulevad taldupidi kaasa mu korterisse,
kuhu astun, kui olen ukse enda järel lukku keeranud,
mu tuppa, kuhu jõuan, kui olen saapad esikusse karantiini jätnud,
mu voodisse, kuhu ma ei jäta isegi linnaskäinud sokke jalga,
aga see tuleb ikkagi kaasa
ja nagu puuürask uuristab põrandat mööda minuni raja,
nii et põrand ja mina muutume pehkinud pudiks,
blahale söödaks ja eluasemeks,
ma ei saa selle vastu midagi teha,
blaha on mu toas ja tema kombitsad küündivad mu õõnde
***
mu emakas munes muna
müün maha
500 € tk
mu dna kasvab kuskil üles
sügab minu lõuajoont
kergitab mu kulmukaart
tehnoloogiliselt vahendatud emadus
olen infoema, emaplaat
külvan ennast üle ilma
kõhus pole kedagi
***
võta kolm viilu leiba
(viska hallitanud ära)
pista rösterisse
määri leibadele margariini
(koori rääs enne maha)
lõika juustuviile
kuhja kõik kihiti
ja nimeta see õhtusöögiks
***
söön
nagu tubli laps
söön
kahte keedetud muna
jäid veidi pehmeks
ja ei midagi muud
hommikuks
söön
üksi
kraanikausi kohal
kiirelt ära ühe apelsini
et oleks söödud
söön
aga ei jaksa süüa
restoranis
tomatisuppi
(kokk pärast küsis, kas sai soolane)
ei ole enam isu
toita seda keha
***
kas saab siin maal veel ühe elu ära elada
või põleme kõik sisse
### Response:
Piret Karro luuletused. unustasin ära, et olen kodutu... |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles BNS-ile, et istungil osaleb ka Helme, kes jagab sõlmitud lepingu kohta selgitusi.
"Päevakorras on erinevad teemad, selle hulgas ka ülevaade rahapesuvastasest tegevusest, aga ka majanduse hetkeseisust, maksude laekumisest, eelarvest, lisaeelarve majandusmeetmetest, Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavast ja Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kavast," rääkis Kokk.
Rahanduskomisjoni istung toimub teisipäeval, 11. augustil kell 12.
Juuli algul teatas rahandusminister, et on sõlminud kokkuleppe Ameerika Ühendriikide advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan LLP-ga Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelistes rahapesuga seotud uurimistes. Lepingu maksumus on kolm miljonit eurot.
Eesti Päevaleht kirjutas sel nädalal, et USA advokaadibürool võib olla valdkonnas huvide konflikt. Leht kirjutas, et advokaadibürool on seos Venemaa rahapesuskeemiga, kuna esindas ka ettevõtet Prevezon, mille raha liikus muu hulgas Danske Banki Eesti filiaali kaudu. Õigusbüroo eitab huvide konflikti. Ka rahandusminister Martin Helme ei ole Eestiga lepingu sõlminud USA advokaadibürool huvide konflikti ning Eesti ei plaani sõlmitud õigusabilepingut lõpetada. | Rahanduskomisjon koguneb 11. augustil arutama USA õigusbürooga sõlmitud lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles BNS-ile, et istungil osaleb ka Helme, kes jagab sõlmitud lepingu kohta selgitusi.
"Päevakorras on erinevad teemad, selle hulgas ka ülevaade rahapesuvastasest tegevusest, aga ka majanduse hetkeseisust, maksude laekumisest, eelarvest, lisaeelarve majandusmeetmetest, Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavast ja Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kavast," rääkis Kokk.
Rahanduskomisjoni istung toimub teisipäeval, 11. augustil kell 12.
Juuli algul teatas rahandusminister, et on sõlminud kokkuleppe Ameerika Ühendriikide advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan LLP-ga Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelistes rahapesuga seotud uurimistes. Lepingu maksumus on kolm miljonit eurot.
Eesti Päevaleht kirjutas sel nädalal, et USA advokaadibürool võib olla valdkonnas huvide konflikt. Leht kirjutas, et advokaadibürool on seos Venemaa rahapesuskeemiga, kuna esindas ka ettevõtet Prevezon, mille raha liikus muu hulgas Danske Banki Eesti filiaali kaudu. Õigusbüroo eitab huvide konflikti. Ka rahandusminister Martin Helme ei ole Eestiga lepingu sõlminud USA advokaadibürool huvide konflikti ning Eesti ei plaani sõlmitud õigusabilepingut lõpetada.
### Response:
Rahanduskomisjon koguneb 11. augustil arutama USA õigusbürooga sõlmitud lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me kontrollime inimeste andmeid, vahest see tekitaski mõningased järjekorrad," öeldi Vene piirivalvet koordineeriva Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) Smolenski oblasti esindusest väljaandele Naša Niva. Mis eesmärgil kontrolli karmistati, Smolenski piirivalvurid väljaandele öelda ei osanud ja soovitasid selle küsimusega Moskvasse pöörduda.
Sotsiaalmeedias kirjutatu põhjal kontrollivad Vene piirivalvurid nüüd ka neid veokijuhte, kes suunduvad riigist välja, Valgevenesse. Kui neil dokumente kaasas ei ole, neid riigist välja ei lubata.
Something strange is going on at the Belarus-Russia border. Russia's FSB unilaterally increased checks and now stops and manually records personal details of every Belarusian citizen crossing the border. It resulted in a massive chaos and at least 4-km long jam as of now https://t.co/9CkjMyB26n
— Tadeusz Giczan (@TadeuszGiczan) July 31, 2020
Valgevene poolel mingit tugevdatud kontrolli ei toimu, ehkki neljapäeval väitsid Minski võimud, et Venemaal Pihkva ja Neveli lähistel valmistatakse ette uusi palgasõdureid Valgevenesse saatmiseks.
Venemaa sammu põhjuseks arvatakse olevat 33 Vene erasõjakompanii Wagner palgasõduri kinnivõtmine Valgevenes ööl vastu 29. juulit. Valgevene võimude väitel pidid need võitlejad korraldama riigis provokatsioone enne 9. augusti presidendivalimisi. Venemaa väitel pidid turvatöötajatena tegutsevad mehed suunduma Minski kaudu Istanbuli, kuid jäid selgitamata põhjusel lennust maha.
Reedel nõudis Venemaa Minskilt olukorra selgitamist ja meeste vabastamist.
Venemaa ja Valgevene on sõlminud liitriigi lepingu, mille alusel kahe riigi piiril üldjuhul kontrolle ei tehta. | Venemaa tekitas ootamatult ummikud Valgevene piirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me kontrollime inimeste andmeid, vahest see tekitaski mõningased järjekorrad," öeldi Vene piirivalvet koordineeriva Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) Smolenski oblasti esindusest väljaandele Naša Niva. Mis eesmärgil kontrolli karmistati, Smolenski piirivalvurid väljaandele öelda ei osanud ja soovitasid selle küsimusega Moskvasse pöörduda.
Sotsiaalmeedias kirjutatu põhjal kontrollivad Vene piirivalvurid nüüd ka neid veokijuhte, kes suunduvad riigist välja, Valgevenesse. Kui neil dokumente kaasas ei ole, neid riigist välja ei lubata.
Something strange is going on at the Belarus-Russia border. Russia's FSB unilaterally increased checks and now stops and manually records personal details of every Belarusian citizen crossing the border. It resulted in a massive chaos and at least 4-km long jam as of now https://t.co/9CkjMyB26n
— Tadeusz Giczan (@TadeuszGiczan) July 31, 2020
Valgevene poolel mingit tugevdatud kontrolli ei toimu, ehkki neljapäeval väitsid Minski võimud, et Venemaal Pihkva ja Neveli lähistel valmistatakse ette uusi palgasõdureid Valgevenesse saatmiseks.
Venemaa sammu põhjuseks arvatakse olevat 33 Vene erasõjakompanii Wagner palgasõduri kinnivõtmine Valgevenes ööl vastu 29. juulit. Valgevene võimude väitel pidid need võitlejad korraldama riigis provokatsioone enne 9. augusti presidendivalimisi. Venemaa väitel pidid turvatöötajatena tegutsevad mehed suunduma Minski kaudu Istanbuli, kuid jäid selgitamata põhjusel lennust maha.
Reedel nõudis Venemaa Minskilt olukorra selgitamist ja meeste vabastamist.
Venemaa ja Valgevene on sõlminud liitriigi lepingu, mille alusel kahe riigi piiril üldjuhul kontrolle ei tehta.
### Response:
Venemaa tekitas ootamatult ummikud Valgevene piirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bändi värske singel "Fish Sticks Rhapsody" ilmub nii digitaalselt kui ka füüsiliselt seitsmetollisel vinüülil, mida antakse välja vaid 250 tükki.
Estrada Orhestrasse kuuluvad Misha Panfilov (elektribass, elektrikitarr, tamburiin, taustavokaalid), Sasha Petrov (altsaksofon, elektrisaksofon, perkussioon, taustavokaalid), Ilja Gussarov (föölt, altsaksofon, taustavokaalid), Vova Baskin (orel, süntesaator, elektriklaver, taustavokaalid) ja Madis Katkosilt (trummid, taustavokaalid).
Kuula lugu "Fish Sticks Rhapsody":
Fish Sticks Rhapsody by Estrada Orchestra | Ansambel Estrada Orchestra andis välja uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bändi värske singel "Fish Sticks Rhapsody" ilmub nii digitaalselt kui ka füüsiliselt seitsmetollisel vinüülil, mida antakse välja vaid 250 tükki.
Estrada Orhestrasse kuuluvad Misha Panfilov (elektribass, elektrikitarr, tamburiin, taustavokaalid), Sasha Petrov (altsaksofon, elektrisaksofon, perkussioon, taustavokaalid), Ilja Gussarov (föölt, altsaksofon, taustavokaalid), Vova Baskin (orel, süntesaator, elektriklaver, taustavokaalid) ja Madis Katkosilt (trummid, taustavokaalid).
Kuula lugu "Fish Sticks Rhapsody":
Fish Sticks Rhapsody by Estrada Orchestra
### Response:
Ansambel Estrada Orchestra andis välja uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Parempoolsus kui märksõna vajab sisustamist. See võib olla nii ideoloogiline kui ka lihtsalt tehnoloogiline. Omal ajal, 1994. aastal, kui Isamaas tekkisid eri leerid, siis ka tekkis erakond Parempoolsed. 1995. aastal Parempoolsed osalesid ise valimistel, aga nüüdseks on nad suubunud sotsiaaldemokraatide ridadesse. Nii et selline ootamatu tee näitab, et parempoolsus kui märksõna oli ainult korraks kasutamiseks ja sellel ei olnud täielikku sisulist katet. Enne tuleb arutada, mis parempoolsus on, et see ei oleks ainult tehnoloogiline pealkiri," kommenteeris Lukas ERR-ile.
Lukas ei näe siin võimalust, et praegusest Parempoolsete ühendusest võiks saada uus erakond. "Ei, seda ma praegu kindlasti ei näe," sõnas Lukas.
"Parempoolsete kõneisikud on kinnitanud, et neil ei ole eesmärgiks erakonnast lahkuda ja tuleb neid siis selles ka uskuda," lisas ta.
Praegu loodud ühenduse nime võrdles Lukas teeviidaga, kus peal on vaid nool, aga ei ole kirjutatud, kuhu tee viib. "Erakond peab teadma, kuhu tee viib," märkis ta.
"Parempoolsust on võimalik sisustada ka niimoodi, et sinna jääb majandusliku liberaalsuse kõrvale ka selline kultuuriline ja rahvuslik konservatiivsus," lausus Lukas.
"Parempoolsete praeguses manifestis kultuuri-, haridus-, rahvastiku- ja perepoliitikat ei olnud. Sellega seoses mulle ei ole märguannet tulnud, et ma võiksin kaaluda sinna minemist. Aga ma loodan, et kõik erakonna liikmed mõtlevad laiemalt ja mõtlevad oma ideoloogilisi tõekspidamisi läbi. Ja igat diskussiooni tuleb kindlasti tervitada," rääkis Lukas.
"Praegu on algatatud erakonnasisene arutelu arengusuundadest ja on pandud sellele pealkiri, mida mina leian, ei ole piisavalt lahti seletatud. Aga arutelude käigus kindlasti me mõtestame erakonnas seda mõistet uuesti lahti," ütles Lukas veel.
Lukas rääkis, et Eestis on väga palju inimesi, kes vajavad esindamist ja need inimesed mõtlevad konservatiivselt ja isamaaliselt. "Nad tahavad, et neid esindav erakond seisaks lisaks majanduslikule liberaalsusele ja ettevõtlikkuse toetamisele ka riigi kui terviku säilitamise, keele ja kultuuri kaitsmise, perekonna kaitsmise, rahvastikuprobleemide lahendamise eest," tõi Lukas esile.
Senisest tugevamini peaks Lukase sõnul olema Isamaal esindatud ka ökoloogia ja keskkonnahoiu valdkond. "See on vaade, kus on teatud konflikt majandusliku liberaalsuse ja elukeskkonna säilitamise vahel. Parempoolsed sellele ei viidanud ja see on asi, mida mina Isamaalt ootan," lausus Lukas.
Rühm Isamaa liikmeid asutas juuli keskel erakonna sees ühenduse Parempoolsed ja käis välja manifesti "Parempoolne valik Eestile", milles lubavad seista läänelike väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda vastu äärmuslusele Eesti poliitikas. Manifestile on alla kirjutanud 111 inimest, kelle seas on Mihhail Lotman, Siim Kiisler, Toomas Tõniste, Tiina Intelmann, Mihkel Kübar, Andres Laisk, Tiit Matsulevits, Agu Laius, Priidu Pärna, Ela Tomson, Kristina Märtin jpt.
Ühenduse tegevust koordineerivad seitse inimest, kelle seas on näiteks riigikogu liige Siim Kiisler, Tallinna linnavolikogu liige Kaido Kukk, omal ajal poliitilisest ühendusest Res Publica erakonna teinud Tõnis Kons. Ühendusel on oma põhikiri ning nad on loonud sellele ka eraldi kodulehe. | Lukas: Parempoolsete sisu ei ole piisavalt selge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Parempoolsus kui märksõna vajab sisustamist. See võib olla nii ideoloogiline kui ka lihtsalt tehnoloogiline. Omal ajal, 1994. aastal, kui Isamaas tekkisid eri leerid, siis ka tekkis erakond Parempoolsed. 1995. aastal Parempoolsed osalesid ise valimistel, aga nüüdseks on nad suubunud sotsiaaldemokraatide ridadesse. Nii et selline ootamatu tee näitab, et parempoolsus kui märksõna oli ainult korraks kasutamiseks ja sellel ei olnud täielikku sisulist katet. Enne tuleb arutada, mis parempoolsus on, et see ei oleks ainult tehnoloogiline pealkiri," kommenteeris Lukas ERR-ile.
Lukas ei näe siin võimalust, et praegusest Parempoolsete ühendusest võiks saada uus erakond. "Ei, seda ma praegu kindlasti ei näe," sõnas Lukas.
"Parempoolsete kõneisikud on kinnitanud, et neil ei ole eesmärgiks erakonnast lahkuda ja tuleb neid siis selles ka uskuda," lisas ta.
Praegu loodud ühenduse nime võrdles Lukas teeviidaga, kus peal on vaid nool, aga ei ole kirjutatud, kuhu tee viib. "Erakond peab teadma, kuhu tee viib," märkis ta.
"Parempoolsust on võimalik sisustada ka niimoodi, et sinna jääb majandusliku liberaalsuse kõrvale ka selline kultuuriline ja rahvuslik konservatiivsus," lausus Lukas.
"Parempoolsete praeguses manifestis kultuuri-, haridus-, rahvastiku- ja perepoliitikat ei olnud. Sellega seoses mulle ei ole märguannet tulnud, et ma võiksin kaaluda sinna minemist. Aga ma loodan, et kõik erakonna liikmed mõtlevad laiemalt ja mõtlevad oma ideoloogilisi tõekspidamisi läbi. Ja igat diskussiooni tuleb kindlasti tervitada," rääkis Lukas.
"Praegu on algatatud erakonnasisene arutelu arengusuundadest ja on pandud sellele pealkiri, mida mina leian, ei ole piisavalt lahti seletatud. Aga arutelude käigus kindlasti me mõtestame erakonnas seda mõistet uuesti lahti," ütles Lukas veel.
Lukas rääkis, et Eestis on väga palju inimesi, kes vajavad esindamist ja need inimesed mõtlevad konservatiivselt ja isamaaliselt. "Nad tahavad, et neid esindav erakond seisaks lisaks majanduslikule liberaalsusele ja ettevõtlikkuse toetamisele ka riigi kui terviku säilitamise, keele ja kultuuri kaitsmise, perekonna kaitsmise, rahvastikuprobleemide lahendamise eest," tõi Lukas esile.
Senisest tugevamini peaks Lukase sõnul olema Isamaal esindatud ka ökoloogia ja keskkonnahoiu valdkond. "See on vaade, kus on teatud konflikt majandusliku liberaalsuse ja elukeskkonna säilitamise vahel. Parempoolsed sellele ei viidanud ja see on asi, mida mina Isamaalt ootan," lausus Lukas.
Rühm Isamaa liikmeid asutas juuli keskel erakonna sees ühenduse Parempoolsed ja käis välja manifesti "Parempoolne valik Eestile", milles lubavad seista läänelike väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda vastu äärmuslusele Eesti poliitikas. Manifestile on alla kirjutanud 111 inimest, kelle seas on Mihhail Lotman, Siim Kiisler, Toomas Tõniste, Tiina Intelmann, Mihkel Kübar, Andres Laisk, Tiit Matsulevits, Agu Laius, Priidu Pärna, Ela Tomson, Kristina Märtin jpt.
Ühenduse tegevust koordineerivad seitse inimest, kelle seas on näiteks riigikogu liige Siim Kiisler, Tallinna linnavolikogu liige Kaido Kukk, omal ajal poliitilisest ühendusest Res Publica erakonna teinud Tõnis Kons. Ühendusel on oma põhikiri ning nad on loonud sellele ka eraldi kodulehe.
### Response:
Lukas: Parempoolsete sisu ei ole piisavalt selge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jõelähtme vallas asuva Linnamäe paisu küsimus on taas põhjalikult ummikusse jooksmas. Keskkonnaamet peab otsustama, kas anda paisul elektrit tootvale OÜ-le Wooluvabrik vee erikasutusluba. Loa saamiseks tarvilik keskkonnamõju hindamine on ettevõtte korraldada.
Juunis ütles amet, et keskkonnamõju hindamise aruandes on terve rida puudusi ja kui ettevõte neid ei paranda, jääb luba saamata.
Wooluvabriku juhatuse esimees Vahur Kivistik ametiga ei nõustu.
"Keskkonnamõjude hindamise aruanne on teabe kogumine ja esitamine, mis on vajalik otsuse vastuvõtmiseks. Ja ma tõesti ei saa aru, milline sisuline teave on seal puudu keskkonnaameti arvates," ütles Kivistik.
Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak selgitas, et Linnamäe pais asub NATURA alal, ja tarvis on, et kalad pääseksid paisust mööda. Kuidas seda korraldada, pole aruandes kirjeldatud. Niisiis plaanibki amet keskkonnaloa andmata jätta.
"Hetkel meil ei ole sellist KMH aruannet, mille alusel teha teistsugune otsus. Me töötame läbi kõik need argumendid, mis Wooluvabrikul ja juhteksperdil on ja seejärel saadame otsuse eelnõu arendajale ülevaatamiseks," rääkis Vildak.
Kivistik omakorda ütles, et Wooluvabriku ettepanek keskkonnaametile on olnud, et kompensatsioonimeetmeid, kui nende üle vaidlus, saab lahendada ka hiljem.
Keskkonnaamet niisuguse lahendusega ei lepi. Tõenäoliselt tähendab see, et Wooluvabrik jääb ilma ka seni üha pikendatud, kuid ametlikult juba 2013. aastal lõppenud veeloast.
"Põhjendus, et keskkonnamõju hindamise aruannet koostatakse, on üheks põhjenduseks, miks seda vee erikasutuse luba on korduvalt pikendatud. Kui see põhjus ära kaob, siis ei ole otsest põhjendust pikendada veelkord luba, mis on juba seitse aastat tagasi lõppenud," ütles Vildak.
Niisiis paistab, et peagi Linnamäel enam elektrit ei toodeta. Aga mängu astus keskkonnaminister Rene Kokk.
"Mina olen selgelt seisukohal, et see Linnamäe pais peab jääma püsti ja jätkama oma tegevust nii, nagu täna on," ütles minister.
Rene Kokk sõnas, et ministeerium palkab advokaadibüroo, et uurida, kas keskkonnaameti hinnangud on õiged.
"Sellega praegu ettevalmistused käivad. Kõigepealt katsume kindlaks teha selle, kas need alused on kõik õiged ja kas need peavad kõik vett."
Rene Kokk rõhutas, et ta ei püüa ametile kuidagi survet avaldada ja loodab, et juristid jäävad ametnikega samale seisukohale. Kui õiguslik hinnang käes, plaanib minister viia valitsusse eelnõu, et Linnamäe paisu juures rakendataks NATURA erandit. See tähendab, et veeloa saaks anda samal ajal NATURA reeglitest mööda minnes.
"Kindlasti ma tahan sellega valitsusse minna selle aasta jooksul. See saaga on ka nii pikalt kestnud, et siin tuleb lõpuks lahendused saada ühte või teist pidi."
Maret Vildak selgitas, et ka NATURA erandi andmiseks on kindlad reeglid.
"Ka erandit saab taotleda ainult siis, kui kavandatavale tegevusele pole alternatiive, projekt on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ja selle erandi rakendamisel pakutakse välja ka kohased hüvitusmeetmed."
Nii jõuame jälle keskkonnamõjude hindamise aruande juurde. Maret Vildak selgitas, et enne NATURA erandi taotlemist tuleb kõik need punktid aruandes lahti seletada. Rene Kokk on siiski optimistlik.
"Täna mulle teadaolevalt on selle NATURA erisuse tegemine võimalik, nii et Linnamäe pais saab kenasti püsti jääda," ütles Kokk.
Eestis vaieldakse vahelduva eduga ka teiste paisude üle. Ikka põrkuvad ettevõtja ja keskkonnakaitse huvid. Rene Kokk ütles, et Linnamäe pais oma toimiva elektritootmise ja arhitektuurilise iluga on erandlik.
"Mul ei ole kindlasti plaanis hakata kõikide nende üksikjuhtumitega valitsuse vahelt käima." | Minister Kokk plaanib Linnamäe paisule valitsuselt erandit küsida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõelähtme vallas asuva Linnamäe paisu küsimus on taas põhjalikult ummikusse jooksmas. Keskkonnaamet peab otsustama, kas anda paisul elektrit tootvale OÜ-le Wooluvabrik vee erikasutusluba. Loa saamiseks tarvilik keskkonnamõju hindamine on ettevõtte korraldada.
Juunis ütles amet, et keskkonnamõju hindamise aruandes on terve rida puudusi ja kui ettevõte neid ei paranda, jääb luba saamata.
Wooluvabriku juhatuse esimees Vahur Kivistik ametiga ei nõustu.
"Keskkonnamõjude hindamise aruanne on teabe kogumine ja esitamine, mis on vajalik otsuse vastuvõtmiseks. Ja ma tõesti ei saa aru, milline sisuline teave on seal puudu keskkonnaameti arvates," ütles Kivistik.
Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak selgitas, et Linnamäe pais asub NATURA alal, ja tarvis on, et kalad pääseksid paisust mööda. Kuidas seda korraldada, pole aruandes kirjeldatud. Niisiis plaanibki amet keskkonnaloa andmata jätta.
"Hetkel meil ei ole sellist KMH aruannet, mille alusel teha teistsugune otsus. Me töötame läbi kõik need argumendid, mis Wooluvabrikul ja juhteksperdil on ja seejärel saadame otsuse eelnõu arendajale ülevaatamiseks," rääkis Vildak.
Kivistik omakorda ütles, et Wooluvabriku ettepanek keskkonnaametile on olnud, et kompensatsioonimeetmeid, kui nende üle vaidlus, saab lahendada ka hiljem.
Keskkonnaamet niisuguse lahendusega ei lepi. Tõenäoliselt tähendab see, et Wooluvabrik jääb ilma ka seni üha pikendatud, kuid ametlikult juba 2013. aastal lõppenud veeloast.
"Põhjendus, et keskkonnamõju hindamise aruannet koostatakse, on üheks põhjenduseks, miks seda vee erikasutuse luba on korduvalt pikendatud. Kui see põhjus ära kaob, siis ei ole otsest põhjendust pikendada veelkord luba, mis on juba seitse aastat tagasi lõppenud," ütles Vildak.
Niisiis paistab, et peagi Linnamäel enam elektrit ei toodeta. Aga mängu astus keskkonnaminister Rene Kokk.
"Mina olen selgelt seisukohal, et see Linnamäe pais peab jääma püsti ja jätkama oma tegevust nii, nagu täna on," ütles minister.
Rene Kokk sõnas, et ministeerium palkab advokaadibüroo, et uurida, kas keskkonnaameti hinnangud on õiged.
"Sellega praegu ettevalmistused käivad. Kõigepealt katsume kindlaks teha selle, kas need alused on kõik õiged ja kas need peavad kõik vett."
Rene Kokk rõhutas, et ta ei püüa ametile kuidagi survet avaldada ja loodab, et juristid jäävad ametnikega samale seisukohale. Kui õiguslik hinnang käes, plaanib minister viia valitsusse eelnõu, et Linnamäe paisu juures rakendataks NATURA erandit. See tähendab, et veeloa saaks anda samal ajal NATURA reeglitest mööda minnes.
"Kindlasti ma tahan sellega valitsusse minna selle aasta jooksul. See saaga on ka nii pikalt kestnud, et siin tuleb lõpuks lahendused saada ühte või teist pidi."
Maret Vildak selgitas, et ka NATURA erandi andmiseks on kindlad reeglid.
"Ka erandit saab taotleda ainult siis, kui kavandatavale tegevusele pole alternatiive, projekt on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ja selle erandi rakendamisel pakutakse välja ka kohased hüvitusmeetmed."
Nii jõuame jälle keskkonnamõjude hindamise aruande juurde. Maret Vildak selgitas, et enne NATURA erandi taotlemist tuleb kõik need punktid aruandes lahti seletada. Rene Kokk on siiski optimistlik.
"Täna mulle teadaolevalt on selle NATURA erisuse tegemine võimalik, nii et Linnamäe pais saab kenasti püsti jääda," ütles Kokk.
Eestis vaieldakse vahelduva eduga ka teiste paisude üle. Ikka põrkuvad ettevõtja ja keskkonnakaitse huvid. Rene Kokk ütles, et Linnamäe pais oma toimiva elektritootmise ja arhitektuurilise iluga on erandlik.
"Mul ei ole kindlasti plaanis hakata kõikide nende üksikjuhtumitega valitsuse vahelt käima."
### Response:
Minister Kokk plaanib Linnamäe paisule valitsuselt erandit küsida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oskar Nisu ajaks mõõdeti 27 minutit ja 31 sekundit, mis teeb keskmiseks kiiruseks 48 km/h. Teise koha sai Janno Aksin (28.33,7) ja kolmanda Arthur Kooser (28.34,9).
Naiste seas sõitis päeva parima aja välja Mae Lang (32.26,2), edestades Anette Zukkerit (33.23,7) ja Mathilde Manuela Nigulit (33.34,7).
Temposarja Tõravere etapp, mis kevadel edasi lükati, toimub 13. augustil ning viies ja ühtlasi viimane etapp sõidetakse samuti Tõraveres 26. augustil. | Lõuna-Eesti temposõidusarja Kärkna etapil olid kiireimad Nisu ja Lang | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oskar Nisu ajaks mõõdeti 27 minutit ja 31 sekundit, mis teeb keskmiseks kiiruseks 48 km/h. Teise koha sai Janno Aksin (28.33,7) ja kolmanda Arthur Kooser (28.34,9).
Naiste seas sõitis päeva parima aja välja Mae Lang (32.26,2), edestades Anette Zukkerit (33.23,7) ja Mathilde Manuela Nigulit (33.34,7).
Temposarja Tõravere etapp, mis kevadel edasi lükati, toimub 13. augustil ning viies ja ühtlasi viimane etapp sõidetakse samuti Tõraveres 26. augustil.
### Response:
Lõuna-Eesti temposõidusarja Kärkna etapil olid kiireimad Nisu ja Lang |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikantselei põhjendas ERR-ile konkursi tähtaja pikendamist puhkusteajaga, tunnistades, et seni saabunud avalduste arv ei ole nii suur kui tavapärases olukorras oleks olnud. Täpset laekunud avalduste arvu ei soostunud riigikantselei avaldama.
Terviseameti peadirektoriks kandideerijal peab olema teenistusülesannete täitmiseks piisav haridus; vähemalt kolmeaastane organisatsiooni või suure struktuuriüksuse juhtimise kogemus; inglise keele oskus vähemalt tasemel B2 ja kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile.
Lisaks tuuakse konkursitingimustes välja, et eelistatud on kandidaat, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, soovitavalt tervishoiu valdkonnas; head teadmised Eesti tervisesüsteemi toimimisest, sh tervishoiu-, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje ning keskkonnatervise valdkonnast.
Kandidaadid peavad esitama motiveeritud avalduse, elulookirjelduse, tunnistuse või diplomi koopia vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta, kinnituse, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid ametnikuna teenistusse võtmise, kaheleheküljelise essee teemal "COVID-19 kriisi õppetunnid ja vajalikud sammud valmisoleku tõstmiseks".
Kandidaadilt eeldatakse valmisolekut taotleda riigisaladusele juurdepääsu luba.
Avaliku teenistuse tippjuhi teenistustähtaeg on viis aastat.
Terviseametile on vaja uut juhti, kuna valitsusega vastuollu sattunud Merike Jürilo lahkus omal soovil ametist. Tema viimane tööpäev oli 1. juulil. | Terviseameti juhi kohale napib kandidaate | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikantselei põhjendas ERR-ile konkursi tähtaja pikendamist puhkusteajaga, tunnistades, et seni saabunud avalduste arv ei ole nii suur kui tavapärases olukorras oleks olnud. Täpset laekunud avalduste arvu ei soostunud riigikantselei avaldama.
Terviseameti peadirektoriks kandideerijal peab olema teenistusülesannete täitmiseks piisav haridus; vähemalt kolmeaastane organisatsiooni või suure struktuuriüksuse juhtimise kogemus; inglise keele oskus vähemalt tasemel B2 ja kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile.
Lisaks tuuakse konkursitingimustes välja, et eelistatud on kandidaat, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, soovitavalt tervishoiu valdkonnas; head teadmised Eesti tervisesüsteemi toimimisest, sh tervishoiu-, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje ning keskkonnatervise valdkonnast.
Kandidaadid peavad esitama motiveeritud avalduse, elulookirjelduse, tunnistuse või diplomi koopia vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta, kinnituse, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid ametnikuna teenistusse võtmise, kaheleheküljelise essee teemal "COVID-19 kriisi õppetunnid ja vajalikud sammud valmisoleku tõstmiseks".
Kandidaadilt eeldatakse valmisolekut taotleda riigisaladusele juurdepääsu luba.
Avaliku teenistuse tippjuhi teenistustähtaeg on viis aastat.
Terviseametile on vaja uut juhti, kuna valitsusega vastuollu sattunud Merike Jürilo lahkus omal soovil ametist. Tema viimane tööpäev oli 1. juulil.
### Response:
Terviseameti juhi kohale napib kandidaate |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Amsterdami ringkonnakohtu rahvusvahelise koja pressiteates öeldakse, et nad ei usu Poola kohtute sõltumatust valitsusest ja seetõttu nad ei anna uimastitekuriteos kahtlustavat poolakat välja enne kui Euroopa Kohus pole otsustanud, et seda võib teha.
Poola praeguse valitsuse sammud kohtute sõltumatuse vähendamiseks on opositsiooni ja Euroopa Liidu jätkuva kriitika all. Poola kohtureform piirab kriitikute hinnangul kohtute sõltumatust, võimupartei Õigus ja Õiglus (PiS) aga väidab, et reform aitab vabaneda kommunismi jäänustest riigi kohtusüsteemis. | Hollandi kohus seadis kahtluse alla Poola kohtute sõltumatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Amsterdami ringkonnakohtu rahvusvahelise koja pressiteates öeldakse, et nad ei usu Poola kohtute sõltumatust valitsusest ja seetõttu nad ei anna uimastitekuriteos kahtlustavat poolakat välja enne kui Euroopa Kohus pole otsustanud, et seda võib teha.
Poola praeguse valitsuse sammud kohtute sõltumatuse vähendamiseks on opositsiooni ja Euroopa Liidu jätkuva kriitika all. Poola kohtureform piirab kriitikute hinnangul kohtute sõltumatust, võimupartei Õigus ja Õiglus (PiS) aga väidab, et reform aitab vabaneda kommunismi jäänustest riigi kohtusüsteemis.
### Response:
Hollandi kohus seadis kahtluse alla Poola kohtute sõltumatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Liidu väärtusi ja fundamentaalseid õigusi peavad austama kõik liikmesriigid ja võimud. Seepärast lükati tagasi kuue Poola linna taotlused, mille võimud olid kuulutanud need LGBT-vabaks," ütles Euroopa Komisjoni võrdsusküsimuste volinik Helena Dalli.
Teda toetas ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes teatas: "Meie aluslepingud kindlustavad, et iga Euroopa inimene on vaba olema see, kes ta on, elama nii nagu talle meeldib, armastama, keda tahab ja püüdlema nii kõrgele kui soovib. Ma jätkan võrdsuse liidu toetamist."
Kuus Poola linna olid esitanud taotlused 5000 kuni 25 000 euroste toetuste saamiseks programmi raames, mis edendab sõpruslinnade liikumist.
Sel nädaslal avaldati nimekiri 127 linnaga, mis toetusi said. Loendis oli ka kaheksa Poola linna, kuid kuus teadaolevalt taotluse esitanud Poola linna olid nimekirjast välja jäetud.
Mitmed Poola linnad ja regioonid on kuulutanud ennast LGBT-vabaks või võtnud vastu perekonnaõiguste deklaratsioonid, milles kriitikud näevad seksuaalvähemuste diskrimineerimist.
Euroopa Komisjon küsis Poola linnadelt enne rahaeraldusi selgitusi, kuid kuuelt linnalt saadud vastused ei rahuldanud nende hinnangul tingimust, et sõpruslinnade programmi raames neile eraldatavad toetused vastaksid programmi eesmärkidele ja reeglitele. | Euroopa Komisjon jättis kuus LGBT-vastast Poola linna ilma toetuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Liidu väärtusi ja fundamentaalseid õigusi peavad austama kõik liikmesriigid ja võimud. Seepärast lükati tagasi kuue Poola linna taotlused, mille võimud olid kuulutanud need LGBT-vabaks," ütles Euroopa Komisjoni võrdsusküsimuste volinik Helena Dalli.
Teda toetas ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes teatas: "Meie aluslepingud kindlustavad, et iga Euroopa inimene on vaba olema see, kes ta on, elama nii nagu talle meeldib, armastama, keda tahab ja püüdlema nii kõrgele kui soovib. Ma jätkan võrdsuse liidu toetamist."
Kuus Poola linna olid esitanud taotlused 5000 kuni 25 000 euroste toetuste saamiseks programmi raames, mis edendab sõpruslinnade liikumist.
Sel nädaslal avaldati nimekiri 127 linnaga, mis toetusi said. Loendis oli ka kaheksa Poola linna, kuid kuus teadaolevalt taotluse esitanud Poola linna olid nimekirjast välja jäetud.
Mitmed Poola linnad ja regioonid on kuulutanud ennast LGBT-vabaks või võtnud vastu perekonnaõiguste deklaratsioonid, milles kriitikud näevad seksuaalvähemuste diskrimineerimist.
Euroopa Komisjon küsis Poola linnadelt enne rahaeraldusi selgitusi, kuid kuuelt linnalt saadud vastused ei rahuldanud nende hinnangul tingimust, et sõpruslinnade programmi raames neile eraldatavad toetused vastaksid programmi eesmärkidele ja reeglitele.
### Response:
Euroopa Komisjon jättis kuus LGBT-vastast Poola linna ilma toetuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba verinoorelt Rakvere Tarvas hoo sisse saanud Metsalu esindab TalTechi (varasema nimega TTÜ KK) alates hooajast 2017/2018.
Eelmisel hooajal Eesti-Läti liigas viibis ta platsil keskmiselt 27 minutit, viskas 12,3, haaras 6,0 lauapalli ja jagas 3,2 resultatiivset söötu mängus. Lauapallide arvestuses oli ta võistkonna parim.
Hooaja katkestamise hetkel oli TalTech seitsme võidu ja 18 kaotusega 14 võistkonnas seas 12. kohal. | Oliver Metsalu karjäär TalTechis jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba verinoorelt Rakvere Tarvas hoo sisse saanud Metsalu esindab TalTechi (varasema nimega TTÜ KK) alates hooajast 2017/2018.
Eelmisel hooajal Eesti-Läti liigas viibis ta platsil keskmiselt 27 minutit, viskas 12,3, haaras 6,0 lauapalli ja jagas 3,2 resultatiivset söötu mängus. Lauapallide arvestuses oli ta võistkonna parim.
Hooaja katkestamise hetkel oli TalTech seitsme võidu ja 18 kaotusega 14 võistkonnas seas 12. kohal.
### Response:
Oliver Metsalu karjäär TalTechis jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmalt tuleb muidugi kiita vapustavalt ilusat tervikut: suures A4-formaadis koomiksiraamat on täielik kunstiteos, mistõttu on isegi kahju, et lugemine võtab vaid napi tunnikese. Mustvalged pildid arhailisest ulmemaailmast, kus "Segadus Urbicande'is" tegevus toimub, saavad tänu suurele formaadile särada ja aitavad lugejal – vähemalt lühikeseks ajaks – sinna veidrasse müsteeriumisse ära kaduda.
Lugu läheb käima ilma pikema sissejuhatuseta. Arhitekt (või täpselt urbatekt, nagu teoses teda kutsutakse!) Eugen Robicku lauale toovad kolleegid ühel päeval müstilise kuubiku. Esmapilgul jätab ese teda külmaks, kuid õige pea avastab Robick, et kuubik hakkab kasvama. Mõne päevaga on kuubikust arenenud välja sõrestik, mis võtab üle juba lähedalasuvaid hooneid. Totalitaarne režiim, mille abil hoiti Urbicande'i inimesi kontrolli all, hakkab aga müstilise konstruktsiooni tõttu mõranema.
Mõiste "arhitektuurikoomiks", millega "Segadust Urbicande'is" reklaamitakse, võib tekitada enamikes lugejates muidugi paanikat, sest kui palju on reaalselt Eestis inimesi, kes selle mõiste peale kohale jookseksid? 10? 50? Vaatamata sellele, et Francois Schulten ja Benoit Peeters on tõepoolest suured arhitektuurispetsialistid ja teos kubiseb viidetest erinevatele vooludele ja mõistetele, pole "Segadus Urbicande'is" kindlasti mõeldud vaid ehituskunsti tulihingelistele fännidele. Lühikesele mahule vaatamata suudavad autorid öelda nii mõndagi tabavat 21. sajandi ühiskonna n-ö kirjutamata reeglite, inimeste paratamatu naivismi ja – üllatus, üllatus – isegi armastuse kohta.
Keda vähegi koomiksid huvitavad, siis tehke see väljaminek ja toetage Eesti arhitektuurimuuseumi otsust niivõrd lummav nišitoode Eesti turule tuua. Jääb vaid loota, et piisava toetuse korral ilmub sarnaseid tipptasemel kunstkoomikseid eesti keeles veelgi. | Kultuuriportaali suvesoovitus | Lummav arhitektuurikoomiks "Segadus Urbicande'is" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmalt tuleb muidugi kiita vapustavalt ilusat tervikut: suures A4-formaadis koomiksiraamat on täielik kunstiteos, mistõttu on isegi kahju, et lugemine võtab vaid napi tunnikese. Mustvalged pildid arhailisest ulmemaailmast, kus "Segadus Urbicande'is" tegevus toimub, saavad tänu suurele formaadile särada ja aitavad lugejal – vähemalt lühikeseks ajaks – sinna veidrasse müsteeriumisse ära kaduda.
Lugu läheb käima ilma pikema sissejuhatuseta. Arhitekt (või täpselt urbatekt, nagu teoses teda kutsutakse!) Eugen Robicku lauale toovad kolleegid ühel päeval müstilise kuubiku. Esmapilgul jätab ese teda külmaks, kuid õige pea avastab Robick, et kuubik hakkab kasvama. Mõne päevaga on kuubikust arenenud välja sõrestik, mis võtab üle juba lähedalasuvaid hooneid. Totalitaarne režiim, mille abil hoiti Urbicande'i inimesi kontrolli all, hakkab aga müstilise konstruktsiooni tõttu mõranema.
Mõiste "arhitektuurikoomiks", millega "Segadust Urbicande'is" reklaamitakse, võib tekitada enamikes lugejates muidugi paanikat, sest kui palju on reaalselt Eestis inimesi, kes selle mõiste peale kohale jookseksid? 10? 50? Vaatamata sellele, et Francois Schulten ja Benoit Peeters on tõepoolest suured arhitektuurispetsialistid ja teos kubiseb viidetest erinevatele vooludele ja mõistetele, pole "Segadus Urbicande'is" kindlasti mõeldud vaid ehituskunsti tulihingelistele fännidele. Lühikesele mahule vaatamata suudavad autorid öelda nii mõndagi tabavat 21. sajandi ühiskonna n-ö kirjutamata reeglite, inimeste paratamatu naivismi ja – üllatus, üllatus – isegi armastuse kohta.
Keda vähegi koomiksid huvitavad, siis tehke see väljaminek ja toetage Eesti arhitektuurimuuseumi otsust niivõrd lummav nišitoode Eesti turule tuua. Jääb vaid loota, et piisava toetuse korral ilmub sarnaseid tipptasemel kunstkoomikseid eesti keeles veelgi.
### Response:
Kultuuriportaali suvesoovitus | Lummav arhitektuurikoomiks "Segadus Urbicande'is" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures kasutas Verstappen kiireimat ringi tehas pehmet rehvisegu, Hamilton aga keskmise kõvadusega rehve. Vähem kui sekundiga kaotasid Red Bulli sõitjale veel tiimikaaslane Alexander Albon (+0,707) ja Ferrari piloot Charles Leclerc (+0,799).
Racing Pointis koroonaviirusesse nakatunud Sergio Perezit asendanud Nico Hülkenberg jõudis boksi vähem kui kümme minutit enne sessiooni algust ja oli üheksas (+1,170). Valitseva maailmameistri Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas näitas kuuendat aega (+1,097).
Sebastian Vettel (Ferrari) tehniliste probleemide tõttu aega kirja ei saanud.
A lively first practice session at @SilverstoneUK???? #BritishGP???????? #F1 pic.twitter.com/PmkI1aMZSZ
— Formula 1 (@F1) July 31, 2020 | Verstappen oli esimese treeningu nobedaim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures kasutas Verstappen kiireimat ringi tehas pehmet rehvisegu, Hamilton aga keskmise kõvadusega rehve. Vähem kui sekundiga kaotasid Red Bulli sõitjale veel tiimikaaslane Alexander Albon (+0,707) ja Ferrari piloot Charles Leclerc (+0,799).
Racing Pointis koroonaviirusesse nakatunud Sergio Perezit asendanud Nico Hülkenberg jõudis boksi vähem kui kümme minutit enne sessiooni algust ja oli üheksas (+1,170). Valitseva maailmameistri Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas näitas kuuendat aega (+1,097).
Sebastian Vettel (Ferrari) tehniliste probleemide tõttu aega kirja ei saanud.
A lively first practice session at @SilverstoneUK???? #BritishGP???????? #F1 pic.twitter.com/PmkI1aMZSZ
— Formula 1 (@F1) July 31, 2020
### Response:
Verstappen oli esimese treeningu nobedaim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma teen täna teatavaks viimase seitsme kuu raskeima otsuse... lükata edasi seadusandliku kogu valimised," ütles Hongkongi liider Carrie Lam.
Valimiste edasilükkamise otsus on hoop demokraatialeerile, keda kommunistliku Hiina toetatud jõud on pidevalt rünnanud pärast seda, kui Peking kehtestas juunis Hongkongis uue julgeolekuseaduse.
Seaduse jõustamisele järgnenud nädalatel on oma arvamust avaldama harjunud linn, mis pidanuks 1997. aastal Hiinale üle minnes säilitama 50 aastaks vabadused ja autonoomia, radikaalselt muutunud.
Lami reedeõhtune teade vihastab demokraatia eest võitlejaid, kes hoiatasid, et võimud võivad kaotuse kartuses pandeemiat ettekäändena kasutada ja valimised edasi lükata.
Neljapäeval teatasid Hongkongi võimud, et 12 demokraatiaaktivisti praagiti parlamendivalimiste kandidaatide hulgast välja. Asjaosaliste sõnul ei sobinud võimudele nende poliitilised vaated.
"Meie vastupanu jätkub ja me loodame, et maailm saab seista selles rakes võitluses meiega," ütles aktivist Joshua Wong enne valimiste edasilükkamise teadet. Wong oli üks, kelle võimud diskvalifitseerisid. | Hongkong lükkas kohalikud valimised koroonale viidates edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma teen täna teatavaks viimase seitsme kuu raskeima otsuse... lükata edasi seadusandliku kogu valimised," ütles Hongkongi liider Carrie Lam.
Valimiste edasilükkamise otsus on hoop demokraatialeerile, keda kommunistliku Hiina toetatud jõud on pidevalt rünnanud pärast seda, kui Peking kehtestas juunis Hongkongis uue julgeolekuseaduse.
Seaduse jõustamisele järgnenud nädalatel on oma arvamust avaldama harjunud linn, mis pidanuks 1997. aastal Hiinale üle minnes säilitama 50 aastaks vabadused ja autonoomia, radikaalselt muutunud.
Lami reedeõhtune teade vihastab demokraatia eest võitlejaid, kes hoiatasid, et võimud võivad kaotuse kartuses pandeemiat ettekäändena kasutada ja valimised edasi lükata.
Neljapäeval teatasid Hongkongi võimud, et 12 demokraatiaaktivisti praagiti parlamendivalimiste kandidaatide hulgast välja. Asjaosaliste sõnul ei sobinud võimudele nende poliitilised vaated.
"Meie vastupanu jätkub ja me loodame, et maailm saab seista selles rakes võitluses meiega," ütles aktivist Joshua Wong enne valimiste edasilükkamise teadet. Wong oli üks, kelle võimud diskvalifitseerisid.
### Response:
Hongkong lükkas kohalikud valimised koroonale viidates edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Club Zero" kirjutamise ajal suhtlesid bändiliikmed omavahel emaili teel, kirjutab Consequence of Sound.
Bändiliikmete sõnul on nende looming olnud alati maailmas toimuvast mõjutatud ja nad loodavad, et lugu pakub praegusel keerulisel ajal positiivset vaheldust.
1. augustil ilmub ka bändi ajaloost rääkiv dokumentaalfilm "The Go-Go's".
Filmi treilerit saab näha siit: | The Go-Go's avaldas pärast 20 aasta pikkust pausi taas uut muusikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Club Zero" kirjutamise ajal suhtlesid bändiliikmed omavahel emaili teel, kirjutab Consequence of Sound.
Bändiliikmete sõnul on nende looming olnud alati maailmas toimuvast mõjutatud ja nad loodavad, et lugu pakub praegusel keerulisel ajal positiivset vaheldust.
1. augustil ilmub ka bändi ajaloost rääkiv dokumentaalfilm "The Go-Go's".
Filmi treilerit saab näha siit:
### Response:
The Go-Go's avaldas pärast 20 aasta pikkust pausi taas uut muusikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me saime Valgevenes kinni peetud kodanike nimekirja ning Valgevene välisministeerium palus see edastada Ukraina pädevatele organitele, et kontrollida, kas neist keegi on meie riigi territooriumil kuritegusid toime pannud või osalenud sõjategevuses," ütles Ukraina välisminister Dmitri Kuleba reedel peetud veebripressikonverentsil.
Kuleba rõhutas, et küsimus ei ole ainult selles, kui palju 33 kinnipeetu hulgas on Ukraina kodanikke. "Küsimus on laiem - väga tähtis on ka kindlaks teha, kes sellesse nimekirja kantutest on võtnud osa sõjategevusest okupatsioonivägede poolel, ebaseaduslike formeeringute koosseisus ja sisuliselt - kas nad on osalised toime pandud kuritegudes," rääkis Ukraina välisminister.
Kuleba sõnul tegelevad Ukraina pädevad asutused juba aktiivselt selle teemaga. "Soovin enda poolt rõhutada, et Ukraina on alati Valgevenet toetanud, on alati olnud Valgevene usaldusväärne partner ja me toetame selle meie jaoks sõbraliku riigi isesiesvust, suveräänsust ja stabiilsust," lisas Ukraina välisminister.
Valgevene eriüksused võtsid ööl vastu kolmapäeva, 29. juulit, Minski lähistel kinni 32 ja Valgevene lõunaosas veel ühe Vene palgasõduri, keda peetakse erasõjakompanii Wagner võitlejateks.
Valgevene julgeolekunõukogu riigisekretär Andrei Ravkov teatas neljapäeval, et kinnipeetud annavad tunnistusi ning samuti teatas Ukraina julgeolekunõukogu, et esitab palve võitlejad Ukrainale välja anda. Neljapäeval esitaski Kiiev Minskile palve anda Ukrainale välja anda võitlejad, keda kahtlustatakse separatistliku Donbassi territooriumil toime pandud kuritegudes.
Valgevene võimude väitel kavatsesid Vene palgasõdurid korraldada 9. augusti presidendivalimiste eel provokatsioone. | Valgevene edastas vahistatud Vene palgasõdurite nimekirja Ukrainale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me saime Valgevenes kinni peetud kodanike nimekirja ning Valgevene välisministeerium palus see edastada Ukraina pädevatele organitele, et kontrollida, kas neist keegi on meie riigi territooriumil kuritegusid toime pannud või osalenud sõjategevuses," ütles Ukraina välisminister Dmitri Kuleba reedel peetud veebripressikonverentsil.
Kuleba rõhutas, et küsimus ei ole ainult selles, kui palju 33 kinnipeetu hulgas on Ukraina kodanikke. "Küsimus on laiem - väga tähtis on ka kindlaks teha, kes sellesse nimekirja kantutest on võtnud osa sõjategevusest okupatsioonivägede poolel, ebaseaduslike formeeringute koosseisus ja sisuliselt - kas nad on osalised toime pandud kuritegudes," rääkis Ukraina välisminister.
Kuleba sõnul tegelevad Ukraina pädevad asutused juba aktiivselt selle teemaga. "Soovin enda poolt rõhutada, et Ukraina on alati Valgevenet toetanud, on alati olnud Valgevene usaldusväärne partner ja me toetame selle meie jaoks sõbraliku riigi isesiesvust, suveräänsust ja stabiilsust," lisas Ukraina välisminister.
Valgevene eriüksused võtsid ööl vastu kolmapäeva, 29. juulit, Minski lähistel kinni 32 ja Valgevene lõunaosas veel ühe Vene palgasõduri, keda peetakse erasõjakompanii Wagner võitlejateks.
Valgevene julgeolekunõukogu riigisekretär Andrei Ravkov teatas neljapäeval, et kinnipeetud annavad tunnistusi ning samuti teatas Ukraina julgeolekunõukogu, et esitab palve võitlejad Ukrainale välja anda. Neljapäeval esitaski Kiiev Minskile palve anda Ukrainale välja anda võitlejad, keda kahtlustatakse separatistliku Donbassi territooriumil toime pandud kuritegudes.
Valgevene võimude väitel kavatsesid Vene palgasõdurid korraldada 9. augusti presidendivalimiste eel provokatsioone.
### Response:
Valgevene edastas vahistatud Vene palgasõdurite nimekirja Ukrainale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AIK lõpetas möödunud hooaja Rootsi kõrgliigas neljanda kohaga ehk Euroopa liigasse pääsemiseks oli neil vaja kas karikas ise võita või loota liigas medalitele tulnud võistkonna triumfi. Kui AIK veerandfinaalis Malmö vastu karikast välja lendas ning mullune pronksmedalist Hammarby kaotas seitsmendaks jäänud Göteborgile, tuli hakata Zlatan Ibrahimovici kasvatajaklubi edule lootma, vahendab Soccernet.ee.
Poolfinaalis oli Malmö küll hädas väikese Mjällbyga, ent pääses penaltitega ikkagi finaali. Eile peetud finaalis asus Malmö legendaarse Ola Toivoneni väravast 40. minutil juhtima, ent neli minutit enne normaalaja lõppu lubati Göteborgil viigistada ning lisaaja alguses vastase löödud 2:1 tabamusele Malmö enam vastust ei leidnudki.
Seega krooniti karikavõitjaks mullu liigas seitsmendaks jäänud Göteborg, kes nopsas seeläbi neljandana lõpetanud AIK-i ees viimase eurosarjakoha. Rootsit esindavad seega uuel hooajal Euroopas Djurgardens IF (Meistrite liiga), Malmö, Hammarby ja Göteborg (kõik Euroopa liiga).
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Malmö murdus viimasel hetkel: Karol Mets ja AIK jäid euromängudest ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AIK lõpetas möödunud hooaja Rootsi kõrgliigas neljanda kohaga ehk Euroopa liigasse pääsemiseks oli neil vaja kas karikas ise võita või loota liigas medalitele tulnud võistkonna triumfi. Kui AIK veerandfinaalis Malmö vastu karikast välja lendas ning mullune pronksmedalist Hammarby kaotas seitsmendaks jäänud Göteborgile, tuli hakata Zlatan Ibrahimovici kasvatajaklubi edule lootma, vahendab Soccernet.ee.
Poolfinaalis oli Malmö küll hädas väikese Mjällbyga, ent pääses penaltitega ikkagi finaali. Eile peetud finaalis asus Malmö legendaarse Ola Toivoneni väravast 40. minutil juhtima, ent neli minutit enne normaalaja lõppu lubati Göteborgil viigistada ning lisaaja alguses vastase löödud 2:1 tabamusele Malmö enam vastust ei leidnudki.
Seega krooniti karikavõitjaks mullu liigas seitsmendaks jäänud Göteborg, kes nopsas seeläbi neljandana lõpetanud AIK-i ees viimase eurosarjakoha. Rootsit esindavad seega uuel hooajal Euroopas Djurgardens IF (Meistrite liiga), Malmö, Hammarby ja Göteborg (kõik Euroopa liiga).
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Malmö murdus viimasel hetkel: Karol Mets ja AIK jäid euromängudest ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis te arvate Isamaa Parempoolsete ühendusest?
Ma arvan, et kui erakonna liikmed tahavad panustada rohkem erakonna poliitika kujundamisse, siis see on loomulikult positiivne. Aga see, mis puudutab parempoolsust kui poliitika suunda, siis Isamaa kindlasti on parempoolne erakond. Kui soovitakse sellesse anda rohkem hoogu, siis ei ole selles midagi halba. Mis need konkreetsed praktilised ideed ja poliitikad on, mida välja pakutakse, eks seda näitab aeg.
Ühenduse manifestis olid päris konkreetsed viited osadele koalitsioonilepingus kokku lepitud asjadele, mida kõiki heaks ei kiideta. Näiteks ei toeta ühendus rahvaküsitlust abielu mõiste teemal.
Jaa. Aga kui minu vaates on küsimus, et kas seda, mida me oleme koalitsioonilepingus teinud, peaksime me ellu viima, siis mu vastus on jaatav. Seda me arutasime erakonnas ka siis, kui me seda koalitsioonilepingut heaks kiitsime, ka meie enda erakonna riigikogu valimiste programmis olid oma seisukohad. Kõiki neid seisukohti saab ja peab üle arutama, kui liikmed soovivad. Aga minu lähtekoht on, et seda, mis me oleme kokku leppinud, peaksime ma ke tegema.
Kas teie hinnangul on kuidagi parempoolsusest või parempoolsetest põhimõtetest kaugenenud?
Kindlasti see nii ei ole. Nii nagu ma olen aru saanud, siis ei ole ka selle ühenduse tegemine niivõrd kriitika erakonna poliitika osas kuivõrd osundus sellele, et Eestis peaks parempoolne suund olema tugevamini maksev. Ja sedapidi kindlasti ka osundus, et Isamaa peab selle eest seisma. Kui me vaatame ka eelmises valitsusliidus, kui Helir-Valdor Seeder võttis erakonna juhtimise üle, siis tegelikult ta alustas ju sellest, et koalitsioonileppes oli sees rida erinevaid maksutõuse, aga Seedri juhtimisel eelmine koalitsioon jättis need siiski ära ja riik sai rahanduslikult ilusti hakkama. Kui vaadata nendes küsimustes, mis puudutab eraalgatuse, erainitsiatiivi soosimist, rohkem vabaturu reegleid, madalamat maksukoormust, siis ma usun, et Isamaa on selle eest seisnud ja seisab ka edaspidi. Ja sellise ühenduse teke annab kindlasti ka tugevamat mandaati erakonna poliitikutel neid põhimõtteid kaitsta.
Aga miks tuldi välja ühendusega avalikult, mitte ei juhitud sellele teemale tähelepanu erakonnas sees?
See on ikkagi erakonnasisene ühendus. Eks nende ühenduse tegijad on ka ju kommenteerinud oma mõtteid või ootusi avalikkuses. Aga erakonna ühenduste roll ongi ju erakonnasiseselt poliitilist debatti suunata ja mingeid seisukohti väljendada. Aga niisuguseid asju ei saagi salaja teha ja ma arvan, et see ei oleks ka mõistlik.
Kas kavatsete ka liituda Parempoolsete ühendusega?
Ei. Mul niisugust kavatsust ei ole. Üks asi olid need mõned osundused, mis seal kirjas olid ja ma ütlesin, et osade asjadega ma olen nõus, osade asjadega ei ole nõus. Aga kindlasti ma pean mõistlikuks, et erakonnas niisugust vitaalset ja loovat poliitilist debatti viljeletakse. See pole halb, see on elusa ja tugeva organismi tunnus.
Parempoolsete ühenduse algatanud Tõnis Kons ütles sel kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et Isamaa potentsiaal on olla ise valitsuse moodustaja ehk saada valimistel vähemalt veerand häältest ning mitte leppida koalitsiooni väikseima osapoole rolliga. Kuidas seda saavutada?
Tuleb teha seda, millesse usud ja tuleb saavutada see, et see poliitika kõnetab inimesi ja selgitada selle poliitika olemust. Iga erakond tahab olla suurem ja peab püüdlema suurema oma aadete toetuse peale ühiskonnas, aga kui me vaatame ka nii seda koalitsiooni kui ka eelmisi koalitsioone ajalises perspektiivis, siis ma usun, et ka meie taga on olnud suur hulk valijaid ja mulle tundub, et me oleme kehtestanud ennast nendes koalitsioonides võrdväärse partnerina.
Ja nendes valitsustes osaledes, ka praeguses valitsuses osaledes, oleme suutnud nii oma poliitikat ellu viia, kui ka vältida nende poliitikate tegemist teiste erakondade poolt, mis meile ei ole vastuvõetavad. Kui küsida seda, kas Isamaa on suuteline ennast maksma panema poliitikas, siis see vastus on jaatav. Aga kindlasti tuleb tööd teha selle nimel, et olla edukam valimisvõitluses. See on loomulikult erakonna poliitikute erakonna ülesanne. | Reinsalu ei kavatse Isamaa Parempoolsetega liituda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis te arvate Isamaa Parempoolsete ühendusest?
Ma arvan, et kui erakonna liikmed tahavad panustada rohkem erakonna poliitika kujundamisse, siis see on loomulikult positiivne. Aga see, mis puudutab parempoolsust kui poliitika suunda, siis Isamaa kindlasti on parempoolne erakond. Kui soovitakse sellesse anda rohkem hoogu, siis ei ole selles midagi halba. Mis need konkreetsed praktilised ideed ja poliitikad on, mida välja pakutakse, eks seda näitab aeg.
Ühenduse manifestis olid päris konkreetsed viited osadele koalitsioonilepingus kokku lepitud asjadele, mida kõiki heaks ei kiideta. Näiteks ei toeta ühendus rahvaküsitlust abielu mõiste teemal.
Jaa. Aga kui minu vaates on küsimus, et kas seda, mida me oleme koalitsioonilepingus teinud, peaksime me ellu viima, siis mu vastus on jaatav. Seda me arutasime erakonnas ka siis, kui me seda koalitsioonilepingut heaks kiitsime, ka meie enda erakonna riigikogu valimiste programmis olid oma seisukohad. Kõiki neid seisukohti saab ja peab üle arutama, kui liikmed soovivad. Aga minu lähtekoht on, et seda, mis me oleme kokku leppinud, peaksime ma ke tegema.
Kas teie hinnangul on kuidagi parempoolsusest või parempoolsetest põhimõtetest kaugenenud?
Kindlasti see nii ei ole. Nii nagu ma olen aru saanud, siis ei ole ka selle ühenduse tegemine niivõrd kriitika erakonna poliitika osas kuivõrd osundus sellele, et Eestis peaks parempoolne suund olema tugevamini maksev. Ja sedapidi kindlasti ka osundus, et Isamaa peab selle eest seisma. Kui me vaatame ka eelmises valitsusliidus, kui Helir-Valdor Seeder võttis erakonna juhtimise üle, siis tegelikult ta alustas ju sellest, et koalitsioonileppes oli sees rida erinevaid maksutõuse, aga Seedri juhtimisel eelmine koalitsioon jättis need siiski ära ja riik sai rahanduslikult ilusti hakkama. Kui vaadata nendes küsimustes, mis puudutab eraalgatuse, erainitsiatiivi soosimist, rohkem vabaturu reegleid, madalamat maksukoormust, siis ma usun, et Isamaa on selle eest seisnud ja seisab ka edaspidi. Ja sellise ühenduse teke annab kindlasti ka tugevamat mandaati erakonna poliitikutel neid põhimõtteid kaitsta.
Aga miks tuldi välja ühendusega avalikult, mitte ei juhitud sellele teemale tähelepanu erakonnas sees?
See on ikkagi erakonnasisene ühendus. Eks nende ühenduse tegijad on ka ju kommenteerinud oma mõtteid või ootusi avalikkuses. Aga erakonna ühenduste roll ongi ju erakonnasiseselt poliitilist debatti suunata ja mingeid seisukohti väljendada. Aga niisuguseid asju ei saagi salaja teha ja ma arvan, et see ei oleks ka mõistlik.
Kas kavatsete ka liituda Parempoolsete ühendusega?
Ei. Mul niisugust kavatsust ei ole. Üks asi olid need mõned osundused, mis seal kirjas olid ja ma ütlesin, et osade asjadega ma olen nõus, osade asjadega ei ole nõus. Aga kindlasti ma pean mõistlikuks, et erakonnas niisugust vitaalset ja loovat poliitilist debatti viljeletakse. See pole halb, see on elusa ja tugeva organismi tunnus.
Parempoolsete ühenduse algatanud Tõnis Kons ütles sel kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et Isamaa potentsiaal on olla ise valitsuse moodustaja ehk saada valimistel vähemalt veerand häältest ning mitte leppida koalitsiooni väikseima osapoole rolliga. Kuidas seda saavutada?
Tuleb teha seda, millesse usud ja tuleb saavutada see, et see poliitika kõnetab inimesi ja selgitada selle poliitika olemust. Iga erakond tahab olla suurem ja peab püüdlema suurema oma aadete toetuse peale ühiskonnas, aga kui me vaatame ka nii seda koalitsiooni kui ka eelmisi koalitsioone ajalises perspektiivis, siis ma usun, et ka meie taga on olnud suur hulk valijaid ja mulle tundub, et me oleme kehtestanud ennast nendes koalitsioonides võrdväärse partnerina.
Ja nendes valitsustes osaledes, ka praeguses valitsuses osaledes, oleme suutnud nii oma poliitikat ellu viia, kui ka vältida nende poliitikate tegemist teiste erakondade poolt, mis meile ei ole vastuvõetavad. Kui küsida seda, kas Isamaa on suuteline ennast maksma panema poliitikas, siis see vastus on jaatav. Aga kindlasti tuleb tööd teha selle nimel, et olla edukam valimisvõitluses. See on loomulikult erakonna poliitikute erakonna ülesanne.
### Response:
Reinsalu ei kavatse Isamaa Parempoolsetega liituda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahes Gold&Green Nyhtökaura tootes tuvastati eelmisel nädalal sisekontrolli käigus listeeria leid ja need tooted kutsuti Soomes tagasi, teatas Paulig.
Tooteid, milles listeeriabakter sisekontrolli käigus tuvastati, Eestis ei müüda, kuid turvalisuse kaalutlustel ja ennetava ettevaatusabinõuna kutsutakse tagasi kõik selle aasta juulis toodetud Gold&Green Nyhtökaura tooted.
Tagasikutsutavateks toodeteks on 240-grammine Gold&Green Nyhtökaura Nude, 240-grammine Gold&Green Nyhtökaura Tomato ja 300-grammine Gold&Green Nyhtökaura Mexico.
Paulig palub tarbijatel nimetatud tooted viia tagasi kauplusesse, kust need osteti. Toode kompenseeritakse. Avatud tooted tuleks hävitada.
Paulig palub juhtunu pärast vabandust. Gold&Green tehases Soomes Järvenpääl on tehtud põhjalikud puhastustoimingud ja tõhustatud enesekontrolli. | Paulig kutsub Soomes avastatud listeeria tõttu Eestis tooteid tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahes Gold&Green Nyhtökaura tootes tuvastati eelmisel nädalal sisekontrolli käigus listeeria leid ja need tooted kutsuti Soomes tagasi, teatas Paulig.
Tooteid, milles listeeriabakter sisekontrolli käigus tuvastati, Eestis ei müüda, kuid turvalisuse kaalutlustel ja ennetava ettevaatusabinõuna kutsutakse tagasi kõik selle aasta juulis toodetud Gold&Green Nyhtökaura tooted.
Tagasikutsutavateks toodeteks on 240-grammine Gold&Green Nyhtökaura Nude, 240-grammine Gold&Green Nyhtökaura Tomato ja 300-grammine Gold&Green Nyhtökaura Mexico.
Paulig palub tarbijatel nimetatud tooted viia tagasi kauplusesse, kust need osteti. Toode kompenseeritakse. Avatud tooted tuleks hävitada.
Paulig palub juhtunu pärast vabandust. Gold&Green tehases Soomes Järvenpääl on tehtud põhjalikud puhastustoimingud ja tõhustatud enesekontrolli.
### Response:
Paulig kutsub Soomes avastatud listeeria tõttu Eestis tooteid tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Racing Pointi piloot kirjeldas Twitteri videosõnumis, kuidas ta pärast üle-eelmisel nädalal toimunud Ungari GP-d lendas eralennukiga kodumaale, sest tema ema oli sattunud õnnetusse.
"Nägin teda niipea, kui ta haiglast välja kirjutati. Ja seejärel tulin tagasi Euroopasse. Samamoodi, jälgides kõiki protokolle. Ma lihtsalt nakatusin. Ei tea, kus. Mul pole mingeid sümptomeid," lausus 30-aastane sõitja.
Mehhiko on viimasel ajal koroonaviiruse juhtumite arvult tõusnud maailmas ühele juhtkohale. Viimase ööpäevaga on registreeritud üle 7700 uue nakatumise ja 639 inimest on pidanud haiguse tõttu jätma oma elu.
Kolme etapi järel hoiab Perez MM-sarjas kuuendat kohta. "See on üks mu karjääri kurvemaid päevi. Panustasime sellele nädalavahetusel kõvasti, et olla sada protsenti valmis. Mul oli suurepärane auto ja tiim tegi fantastiliselt head tööd," jätkas mehhiklane.
Sel ja arvatavasti ka järgmisel nädalavahetusel asendab teda sakslane Nico Hülkenberg. "Ma olen juhtunu tõttu väga kurb, aga see lihtsalt näitab kui haavatavad me kõik viirusele oleme," lõpetas Perez. | Nakatunud F1 piloot külastas haige ema tõttu koroonarohket kodumaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Racing Pointi piloot kirjeldas Twitteri videosõnumis, kuidas ta pärast üle-eelmisel nädalal toimunud Ungari GP-d lendas eralennukiga kodumaale, sest tema ema oli sattunud õnnetusse.
"Nägin teda niipea, kui ta haiglast välja kirjutati. Ja seejärel tulin tagasi Euroopasse. Samamoodi, jälgides kõiki protokolle. Ma lihtsalt nakatusin. Ei tea, kus. Mul pole mingeid sümptomeid," lausus 30-aastane sõitja.
Mehhiko on viimasel ajal koroonaviiruse juhtumite arvult tõusnud maailmas ühele juhtkohale. Viimase ööpäevaga on registreeritud üle 7700 uue nakatumise ja 639 inimest on pidanud haiguse tõttu jätma oma elu.
Kolme etapi järel hoiab Perez MM-sarjas kuuendat kohta. "See on üks mu karjääri kurvemaid päevi. Panustasime sellele nädalavahetusel kõvasti, et olla sada protsenti valmis. Mul oli suurepärane auto ja tiim tegi fantastiliselt head tööd," jätkas mehhiklane.
Sel ja arvatavasti ka järgmisel nädalavahetusel asendab teda sakslane Nico Hülkenberg. "Ma olen juhtunu tõttu väga kurb, aga see lihtsalt näitab kui haavatavad me kõik viirusele oleme," lõpetas Perez.
### Response:
Nakatunud F1 piloot külastas haige ema tõttu koroonarohket kodumaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmete järgi laekus üheksa positiivset testi tulemust Tartumaale (neist seitse Tartu linna), kaks Harjumaale Tallinnasse ja kaks Ida-Virumaale (üks Narva linna).
Nelja Tartumaa uue juhtumi puhul on juba tuvastatud seos 18. juulil Vabanki ööklubis toimunud peoga. Üks Tallinna juhtum on seotud perekonnas nakatumisega (elukaaslane käis 18. juulil Vabanki klubis), teise positiivse sõbrad käisid Narva Vaba Lava e-spordi võistlusel, kuhu viis viiruse inimene, kes käis samuti 18. juulis Vabanki klubis.
Kui terviseameti hommikuse teate järgi oli koos Harjumaal asuvate nakatunutega nn Vabanki puhangus 15 inimest, siis pärastlõunal täpsustas Vikerraadio saates "Uudis+" ameti Lõuna regiooni juht Tiia Luht, et neid on juba 19. 15 neist on Lõuna regioonis ehk Tartus ja Tartumaal ning neli juhtumit Harjumaal, märkis Luht.
Ida-Viru nakatunute puhul on ühel juhul Valgevenest sisse toodud juhtumiga ning teisel juhu andis inimene esialgse positiivse proovi haiglasse sattudes, kuid kordustestid olid negatiivsed. Ülejäänud nakatunute puhul käib praegu veel asjaolude täpsustamine.
31. juuli hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi neli inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 69 inimest.
Koroonaviiruse piirkondliku leviku tõttu Tartus ja Ida-Virumaal on terviseamet sel nädalal SYNLAB-i proovivõtjate abil tõstnud nendes piirkondades testimisvõimekust.
Tartlastele on 31. juulist täiendavalt taas avatud eraldiseisev põhitestimiskoht Qvalitas Arstikeskuse testimistelgi näol A. Le Coq spordiareeni kõrval. Proovi saab anda samal või järgmisel päeval kokkulepitud aja alusel saatekirjaga. | Ööpäevaga lisandus 13 positiivset koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmete järgi laekus üheksa positiivset testi tulemust Tartumaale (neist seitse Tartu linna), kaks Harjumaale Tallinnasse ja kaks Ida-Virumaale (üks Narva linna).
Nelja Tartumaa uue juhtumi puhul on juba tuvastatud seos 18. juulil Vabanki ööklubis toimunud peoga. Üks Tallinna juhtum on seotud perekonnas nakatumisega (elukaaslane käis 18. juulil Vabanki klubis), teise positiivse sõbrad käisid Narva Vaba Lava e-spordi võistlusel, kuhu viis viiruse inimene, kes käis samuti 18. juulis Vabanki klubis.
Kui terviseameti hommikuse teate järgi oli koos Harjumaal asuvate nakatunutega nn Vabanki puhangus 15 inimest, siis pärastlõunal täpsustas Vikerraadio saates "Uudis+" ameti Lõuna regiooni juht Tiia Luht, et neid on juba 19. 15 neist on Lõuna regioonis ehk Tartus ja Tartumaal ning neli juhtumit Harjumaal, märkis Luht.
Ida-Viru nakatunute puhul on ühel juhul Valgevenest sisse toodud juhtumiga ning teisel juhu andis inimene esialgse positiivse proovi haiglasse sattudes, kuid kordustestid olid negatiivsed. Ülejäänud nakatunute puhul käib praegu veel asjaolude täpsustamine.
31. juuli hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi neli inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 69 inimest.
Koroonaviiruse piirkondliku leviku tõttu Tartus ja Ida-Virumaal on terviseamet sel nädalal SYNLAB-i proovivõtjate abil tõstnud nendes piirkondades testimisvõimekust.
Tartlastele on 31. juulist täiendavalt taas avatud eraldiseisev põhitestimiskoht Qvalitas Arstikeskuse testimistelgi näol A. Le Coq spordiareeni kõrval. Proovi saab anda samal või järgmisel päeval kokkulepitud aja alusel saatekirjaga.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 13 positiivset koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurostati teatel halvasid majanduse koroonapandeemia tõttu kehtestatud piirangud, ning langus on suurim alates andmete registreerimise algusest 1995. aastal.
"See on ehmatav langus, aga täiesti mõistetav, sest majandus oli sellest kvartalist märkimisväärse aja suletud," ütles ING panga vanemökonomist Bert Colijn. "Sestap ei ütle see meile kuigi palju majanduse üldisest seisundist, milleks SKP arve üldse harilikult vaadatakse."
Arvud näitavad, et suurtes majandustes Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias oli langus üsna sarnane, Hispaanias kukkumine aga jätkub, ütles Colijn.
Kui riiigid koroonapiirangud tühistavad, võib majandus hakata kiiresti taastuma, aga analüütikute sõnul ei ole V-kujulist tagasipõrget siiski oodata.
"Taastumise raske osa algab enamvähem nüüd," ütles Colijn.
Euroala inflatsioon kiirenes juuni 0,3 protsendilt juulis 0,4 protsendile.
Eurostati kiirhinnang ei põhine lõplikel andmetel. Kiirhinnangus on esindatud Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Austria ja Portugali andmed.
Eesti statistikaamet avaldab teise kvartali SKP statistika 31. augustil.
Prantsusmaa majandus kahanes teises kvartalis 13,8 protsenti
Prantsuse majandus kahanes teises kvartalis koroonapiirangute mõjul rekordilised 13,8 protsenti, teatas reedel riigi statistikaamet INSEE.
"Negatiivsed SKP arengud 2020. aasta esimeses pooles on seotud mittehädavajalike tegevuste sulgemisega märtsi keskpaigast mai alguseni kehtinud piirangute kontekstis," teatas INSEE.
Statistikaamet andis ka uue hinnangu esimese kvartali majanduslangusele: 5,9 protsenti varem teatatud 5,3 protsendi asemel.
Prantsuse majandus on nüüdseks kahanenud kolm kvartalit järjest.
Teise kvartali langus oli järsem kui Saksamaal nähtud 10,1 protsenti. Austrias kahanes majandus 10,7 protsenti ja Belgias 12,2 protsenti.
Hispaania majandus kahanes teises kvartalis 18,5 protsendi võrra
Hispaania SKP kahanes teises kvartalis 18,5 protsendi võrra, näitavad reedel avaldatud ametlikud andmed.
Märtsis üle riigi kehtestatud piirangud tühistati järk-järgult mais ja juunis. Enim said kannatada äri-, transpordi- ja hotellisektor, kus langus oli esimese kvartaliga võrreldes 40 protsenti.
Turism, mis on Hispaania majanduse tugisammas ja annab 12 protsenti SKP-st, kannatas tulude 60-protsendise vähenemise all 2019. aasta sama ajaga võrreldes.
Hispaania valitsuse hinnangul kahaneb majandus 2020. aastal kuni 9,2 protsendi võrra, keskpanga hinnangul võib langus aga ulatuda 15 protsendini. | Euroala majandus kahanes kiirhinnangul 12,1 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurostati teatel halvasid majanduse koroonapandeemia tõttu kehtestatud piirangud, ning langus on suurim alates andmete registreerimise algusest 1995. aastal.
"See on ehmatav langus, aga täiesti mõistetav, sest majandus oli sellest kvartalist märkimisväärse aja suletud," ütles ING panga vanemökonomist Bert Colijn. "Sestap ei ütle see meile kuigi palju majanduse üldisest seisundist, milleks SKP arve üldse harilikult vaadatakse."
Arvud näitavad, et suurtes majandustes Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias oli langus üsna sarnane, Hispaanias kukkumine aga jätkub, ütles Colijn.
Kui riiigid koroonapiirangud tühistavad, võib majandus hakata kiiresti taastuma, aga analüütikute sõnul ei ole V-kujulist tagasipõrget siiski oodata.
"Taastumise raske osa algab enamvähem nüüd," ütles Colijn.
Euroala inflatsioon kiirenes juuni 0,3 protsendilt juulis 0,4 protsendile.
Eurostati kiirhinnang ei põhine lõplikel andmetel. Kiirhinnangus on esindatud Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Austria ja Portugali andmed.
Eesti statistikaamet avaldab teise kvartali SKP statistika 31. augustil.
Prantsusmaa majandus kahanes teises kvartalis 13,8 protsenti
Prantsuse majandus kahanes teises kvartalis koroonapiirangute mõjul rekordilised 13,8 protsenti, teatas reedel riigi statistikaamet INSEE.
"Negatiivsed SKP arengud 2020. aasta esimeses pooles on seotud mittehädavajalike tegevuste sulgemisega märtsi keskpaigast mai alguseni kehtinud piirangute kontekstis," teatas INSEE.
Statistikaamet andis ka uue hinnangu esimese kvartali majanduslangusele: 5,9 protsenti varem teatatud 5,3 protsendi asemel.
Prantsuse majandus on nüüdseks kahanenud kolm kvartalit järjest.
Teise kvartali langus oli järsem kui Saksamaal nähtud 10,1 protsenti. Austrias kahanes majandus 10,7 protsenti ja Belgias 12,2 protsenti.
Hispaania majandus kahanes teises kvartalis 18,5 protsendi võrra
Hispaania SKP kahanes teises kvartalis 18,5 protsendi võrra, näitavad reedel avaldatud ametlikud andmed.
Märtsis üle riigi kehtestatud piirangud tühistati järk-järgult mais ja juunis. Enim said kannatada äri-, transpordi- ja hotellisektor, kus langus oli esimese kvartaliga võrreldes 40 protsenti.
Turism, mis on Hispaania majanduse tugisammas ja annab 12 protsenti SKP-st, kannatas tulude 60-protsendise vähenemise all 2019. aasta sama ajaga võrreldes.
Hispaania valitsuse hinnangul kahaneb majandus 2020. aastal kuni 9,2 protsendi võrra, keskpanga hinnangul võib langus aga ulatuda 15 protsendini.
### Response:
Euroala majandus kahanes kiirhinnangul 12,1 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madison küsib pöördumises õiguskantsleri poole, kas otsus esmakordselt Euroopa Liidu ajaloos kehtestada liiduülene maks võib olla vastuolus põhiseadusega.
Täpsemalt uurib Madison, kas selle puhul võib tekkida vastuolu põhiseaduse esimese punktiga, mille kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas ning Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Põhiseaduse täiendamise seaduse kohaselt võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest.
Madison tõstatab ka küsimuse, kas valitsuse heakskiit Euroopa taastefondi loomiseks 750 miljardi euro suuruse ühislaenu võtmisele võib samuti neid punkte rikkuda.
Samuti küsib Madison, kas Ülemkogu otsus Komisjonile volituste andmiseks suure laenu võtmiseks ja ühise maksu kehtestamiseks võib vajada selle jaoks ka rahvalt volituse saamist ehk vastavasisulise referendumi korraldamist.
Madison küsib pöördumises õiguskantsleri poole, kas riigikogu peaks ülemkogul langetatud otsused ka ratifitseerima, kuna põhiseadus näeb ette, et riigikogu ratifitseerib lepingud, millega riik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi.
Peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Martin Helme on öelnud, et ülemkogul ühtegi uut EL-i ülest maksu kokku ei lepitud. Nii nende kui Euroopa Liidu ametliku vaate kohaselt on tegu tasuga Euroopa Liidu eelarvesse makstava summa arvestuses taaskasutusse võtmata plastjäätmete eest. Tasu on 80 senti plasti kilo eest. | Madison pöördus plastimaksu asjus õiguskantsleri poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madison küsib pöördumises õiguskantsleri poole, kas otsus esmakordselt Euroopa Liidu ajaloos kehtestada liiduülene maks võib olla vastuolus põhiseadusega.
Täpsemalt uurib Madison, kas selle puhul võib tekkida vastuolu põhiseaduse esimese punktiga, mille kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas ning Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Põhiseaduse täiendamise seaduse kohaselt võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest.
Madison tõstatab ka küsimuse, kas valitsuse heakskiit Euroopa taastefondi loomiseks 750 miljardi euro suuruse ühislaenu võtmisele võib samuti neid punkte rikkuda.
Samuti küsib Madison, kas Ülemkogu otsus Komisjonile volituste andmiseks suure laenu võtmiseks ja ühise maksu kehtestamiseks võib vajada selle jaoks ka rahvalt volituse saamist ehk vastavasisulise referendumi korraldamist.
Madison küsib pöördumises õiguskantsleri poole, kas riigikogu peaks ülemkogul langetatud otsused ka ratifitseerima, kuna põhiseadus näeb ette, et riigikogu ratifitseerib lepingud, millega riik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi.
Peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Martin Helme on öelnud, et ülemkogul ühtegi uut EL-i ülest maksu kokku ei lepitud. Nii nende kui Euroopa Liidu ametliku vaate kohaselt on tegu tasuga Euroopa Liidu eelarvesse makstava summa arvestuses taaskasutusse võtmata plastjäätmete eest. Tasu on 80 senti plasti kilo eest.
### Response:
Madison pöördus plastimaksu asjus õiguskantsleri poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NSV Liidu sportlased said kolmikvõidu, sest olümpiavõitjaks krooniti Juri Sedõhh maailmarekordiga 81.80 ja teine oli 80.64-ga Sergei Litvinov.
Kvalifikatsiooninormi (72.00) täitis Tamm esimese katsega (76.24) ja lõppvõistlust alustas eestlane 77.84-ga. Konkurendid Sedõhh ja Litvinov sooritasidki oma parimad katsed avavoorus.
Tamme paremaks jäi teisel katsel heidetud 78.96, kuigi ka järgnevates näitas ta häid resultaate (77.92, 77.26 ja 76.86). Kõige lähemale poodiumile jõudis neljandas voorus ida-sakslane Roland Steuk (77.54), ülejäänud vasaraheitjad 75 meetri joont ei ületanud.
Moskva olümpia-aasta kevadel korraks ka maailmarekordit (80.46) enda nimel hoidnud Tamm võitis oma teise olümpiapronksi kaheksa aastat hiljem Soulis (81.16), kus ettepoole jäid taas samad nimed: esikohale tuli Litvinov (84.80) ja teiseks Sedõhh (83.76). | Jüri Tamme esimesest olümpiamedalist möödub 40 aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NSV Liidu sportlased said kolmikvõidu, sest olümpiavõitjaks krooniti Juri Sedõhh maailmarekordiga 81.80 ja teine oli 80.64-ga Sergei Litvinov.
Kvalifikatsiooninormi (72.00) täitis Tamm esimese katsega (76.24) ja lõppvõistlust alustas eestlane 77.84-ga. Konkurendid Sedõhh ja Litvinov sooritasidki oma parimad katsed avavoorus.
Tamme paremaks jäi teisel katsel heidetud 78.96, kuigi ka järgnevates näitas ta häid resultaate (77.92, 77.26 ja 76.86). Kõige lähemale poodiumile jõudis neljandas voorus ida-sakslane Roland Steuk (77.54), ülejäänud vasaraheitjad 75 meetri joont ei ületanud.
Moskva olümpia-aasta kevadel korraks ka maailmarekordit (80.46) enda nimel hoidnud Tamm võitis oma teise olümpiapronksi kaheksa aastat hiljem Soulis (81.16), kus ettepoole jäid taas samad nimed: esikohale tuli Litvinov (84.80) ja teiseks Sedõhh (83.76).
### Response:
Jüri Tamme esimesest olümpiamedalist möödub 40 aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me loodame, et meie Valgevene liitlased selgitavad meile juba lähimas tulevikus seda vahejuhtumit ja et kodanikud vabastatakse," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Peskov lisas, et venelased, kes Minski väitel olid erasõjakompanii Wagner võitlejad ning saabusid riiki 9. augusti presidenivalimiste eel provokatsioone korraldama, olid tegelikult teel Istanbuli, kuid jäid lennukist maha ning ootasid järgmist lendu. Turvatöötajatena tegutsevad mehed olevat olnud teel ühe erafirma kaitsele, märkis Peskov.
Kreml on mures, et Valgevene ei ole siiani esitanud infot kinnipidamise selgituseks, lisas Peskov.
Venemaa peab Valgevenet oma liitlaseks ning ei kavatse sekkuda Valgevene valimistesse, kinnitas Kremli pressiesindaja. | Kreml nõuab Valgevenes vahistatud venelaste vabastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me loodame, et meie Valgevene liitlased selgitavad meile juba lähimas tulevikus seda vahejuhtumit ja et kodanikud vabastatakse," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Peskov lisas, et venelased, kes Minski väitel olid erasõjakompanii Wagner võitlejad ning saabusid riiki 9. augusti presidenivalimiste eel provokatsioone korraldama, olid tegelikult teel Istanbuli, kuid jäid lennukist maha ning ootasid järgmist lendu. Turvatöötajatena tegutsevad mehed olevat olnud teel ühe erafirma kaitsele, märkis Peskov.
Kreml on mures, et Valgevene ei ole siiani esitanud infot kinnipidamise selgituseks, lisas Peskov.
Venemaa peab Valgevenet oma liitlaseks ning ei kavatse sekkuda Valgevene valimistesse, kinnitas Kremli pressiesindaja.
### Response:
Kreml nõuab Valgevenes vahistatud venelaste vabastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane piloot on Racing Pointis tuntud nägu, sest kihutas enne nimevahetust Force India võistkonnas aastatel 2011-2012 ja uuesti 2014-2016.
F1 ajaloos on Hülkenberg hetkel eelkõige selle poolest, et ta on kõige enam sõitudel (177) startinud piloot, kel pole kirjas ainsatki pjedestaalikohta. Kolmel korral (Belgias 2012 ja 2016, Lõuna-Koreas 2013) on tulnud leppida neljanda kohaga.
MM-sarjas hetkel kuuendat kohta hoidval Perezil tuleb püsida lähiajal karantiinis. | Koroona tõttu eemale jääva Perezi asemel istub F1 masinasse Hülkenberg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane piloot on Racing Pointis tuntud nägu, sest kihutas enne nimevahetust Force India võistkonnas aastatel 2011-2012 ja uuesti 2014-2016.
F1 ajaloos on Hülkenberg hetkel eelkõige selle poolest, et ta on kõige enam sõitudel (177) startinud piloot, kel pole kirjas ainsatki pjedestaalikohta. Kolmel korral (Belgias 2012 ja 2016, Lõuna-Koreas 2013) on tulnud leppida neljanda kohaga.
MM-sarjas hetkel kuuendat kohta hoidval Perezil tuleb püsida lähiajal karantiinis.
### Response:
Koroona tõttu eemale jääva Perezi asemel istub F1 masinasse Hülkenberg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA kongressi 3. augusti päevakorra kohaselt nimetatakse senati välissuhete komitee ettepanekul Grayson erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Eestis.
USA president Donald Trump nimetas 2019. aasta sügisel Graysoni uueks Ühendriikide Eesti suursaadiku kandidaadiks.
Grayson oli seni investeerimisfirma Bernstein Private Wealth Management ühe haru juht. Ühtlasi on Grayson töötanud nelja presidendi ajal avalikus teenistuses.
USA-l pole olnud Eestis suursaadikut alates 2018. aasta suvest.
USA eelmine suursaadik Eestis James D. Melville teatas 2018. aasta suvel, et astub ametist tagasi. Põhjusena tõi ta esile USA presidendi Donald Trumpi vastuolulised avaldused NATO ja Euroopa liitlaste aadressil. | USA senat kinnitab esmaspäeval uue suursaadiku Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA kongressi 3. augusti päevakorra kohaselt nimetatakse senati välissuhete komitee ettepanekul Grayson erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Eestis.
USA president Donald Trump nimetas 2019. aasta sügisel Graysoni uueks Ühendriikide Eesti suursaadiku kandidaadiks.
Grayson oli seni investeerimisfirma Bernstein Private Wealth Management ühe haru juht. Ühtlasi on Grayson töötanud nelja presidendi ajal avalikus teenistuses.
USA-l pole olnud Eestis suursaadikut alates 2018. aasta suvest.
USA eelmine suursaadik Eestis James D. Melville teatas 2018. aasta suvel, et astub ametist tagasi. Põhjusena tõi ta esile USA presidendi Donald Trumpi vastuolulised avaldused NATO ja Euroopa liitlaste aadressil.
### Response:
USA senat kinnitab esmaspäeval uue suursaadiku Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nokia on Soome väikeinvestorite lemmik - aktsiaid on rohkem kui 230 000 soomlasel, seega äratavad ettevõtte majandustulemused elavat huvi. Eelmisel sügisel langes ettevõtte aktsiate kurss järsult, dividendide maksmine peatati, Nokia ei saanud oma 5G võrkude tehnoloogiat õigeks ajaks valmis, et Ericssonile ja Huaweile väärilist konkurentsi pakkuda. Nokial ei õnnestunud piisavalt jõuliselt võita turuosa Hiinas, ettevõte jäi ilma suurest 5G tellimusest Hiinas ja teatas veebruaris, et jättis Hiina turu oma selle aasta 5G müügiplaanidest välja. Üha rohkem levisid kuuldused Nokia tükeldamisest ja jupi kaupa müümisest, analüütikud rääkisid luigelaulust.
Selle aasta kevadel avaldatud majandustulemused olid aga lootustandvamad ja reedel avaldatud tulemus oli analüütikute sõnul rõõmus üllatus. Analüütikud prognoosisid, et kasum tuleb veidi üle 300 miljoni euro, aga tuli üle 420 miljoni.
Koroonaviiruse mõju teise kvartali tulemustele jäi väiksemaks kui kardeti, aga käive vähenes siiski 11 protsenti prognoositud seitsme asemel. Ettevõtte hinnangul paraneb aga mais ja juunis nõrgaks jäänud müügitulemus lähiajal.
Nokia tegevjuhi Rajeev Suri sõnul on areng läinud nii nagu plaanitud ja aasta lõpptulemusena parandab Nokia oma majanduslikku posistiooni kindlasti.
Kevadise prognoosi ajal oli Nokial 66 5-G lepingut, nüüd juba 83. Võrdluseks olgu öeldud, et Nokia Rootsi konkurendil Ericssonil on 99 lepingut.
Uue hinnangu kohaselt on selle aasta kokkuvõttes oodata kasumiprotsenti 8-11, kevadises prognoosis oli see 7,5-10,5. Muutus on küll väike, aga näitab, et Nokia raskused on leevenenud.
Dividendide maksmist pole esialgu veel loota. Ettevõte on aga lubanud selle aasta jooksul muuta oma tegevuse läbipaistvamaks ning anda investoritele igas kvartalis teada, kuidas läheb uuel 5G Reef-shark tehnoloogial.
Reedel avaldatud raport on praeguse tegevjuhi Rajeev Suri viimane. Ta tänas nii kliente, töötajaid kui investoreid ja avaldas veendumust, et Nokia üle võib ka edaspidi uhke olla. | Nokial läheb oodatust paremini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nokia on Soome väikeinvestorite lemmik - aktsiaid on rohkem kui 230 000 soomlasel, seega äratavad ettevõtte majandustulemused elavat huvi. Eelmisel sügisel langes ettevõtte aktsiate kurss järsult, dividendide maksmine peatati, Nokia ei saanud oma 5G võrkude tehnoloogiat õigeks ajaks valmis, et Ericssonile ja Huaweile väärilist konkurentsi pakkuda. Nokial ei õnnestunud piisavalt jõuliselt võita turuosa Hiinas, ettevõte jäi ilma suurest 5G tellimusest Hiinas ja teatas veebruaris, et jättis Hiina turu oma selle aasta 5G müügiplaanidest välja. Üha rohkem levisid kuuldused Nokia tükeldamisest ja jupi kaupa müümisest, analüütikud rääkisid luigelaulust.
Selle aasta kevadel avaldatud majandustulemused olid aga lootustandvamad ja reedel avaldatud tulemus oli analüütikute sõnul rõõmus üllatus. Analüütikud prognoosisid, et kasum tuleb veidi üle 300 miljoni euro, aga tuli üle 420 miljoni.
Koroonaviiruse mõju teise kvartali tulemustele jäi väiksemaks kui kardeti, aga käive vähenes siiski 11 protsenti prognoositud seitsme asemel. Ettevõtte hinnangul paraneb aga mais ja juunis nõrgaks jäänud müügitulemus lähiajal.
Nokia tegevjuhi Rajeev Suri sõnul on areng läinud nii nagu plaanitud ja aasta lõpptulemusena parandab Nokia oma majanduslikku posistiooni kindlasti.
Kevadise prognoosi ajal oli Nokial 66 5-G lepingut, nüüd juba 83. Võrdluseks olgu öeldud, et Nokia Rootsi konkurendil Ericssonil on 99 lepingut.
Uue hinnangu kohaselt on selle aasta kokkuvõttes oodata kasumiprotsenti 8-11, kevadises prognoosis oli see 7,5-10,5. Muutus on küll väike, aga näitab, et Nokia raskused on leevenenud.
Dividendide maksmist pole esialgu veel loota. Ettevõte on aga lubanud selle aasta jooksul muuta oma tegevuse läbipaistvamaks ning anda investoritele igas kvartalis teada, kuidas läheb uuel 5G Reef-shark tehnoloogial.
Reedel avaldatud raport on praeguse tegevjuhi Rajeev Suri viimane. Ta tänas nii kliente, töötajaid kui investoreid ja avaldas veendumust, et Nokia üle võib ka edaspidi uhke olla.
### Response:
Nokial läheb oodatust paremini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portaali DirtFish andmetel plaanivad 21.-22. augustil Lõuna-Eesti teedel sõita Hyundai piloodid Tänak ja Thierry Neuville, samuti on vihjeid Toyota sõitjate Sebastien Ogier' ja Elfyn Evansi lisandumise osas stardiprotokolli.
"Seni arvame, et toome kohale nii Oti kui ka Thierry autod, kuid see pole veel kinnitatud," kommenteeris Hyundai tiimipealik Andrea Adamo. "Meie jaoks on enne hooaja uuesti käivitumist taas võistluskogemust saada. Testida võime, aga ralli on hoopis teine lugu."
Adamo ootab Võru lähistele ka konkurent Toyotat. "Oleks tore seal ka Toyotat näha. Fännide ja spordiala jaoks oleks hea pärast pikka pausi nende autode võitlust näha."
"Lõbu peab autosporti tagasi tulema ja sellised asjad tulevad kasuks. Tuleb näha laiemat pilti, ei tasu olla kellegi peale kade või midagi," lisas Adamo.
Kui Adamolt küsiti, kas ta soovib kommenteerida Tommi Mäkineni seisukohta, mille järgi oleks Eesti ja Belgia rallide kaasamine MM-sarja Hyundai eelistamine Tänaku ja Neuville'i tõttu, vastas itaallane lühidalt: "Ei."
Lõuna-Eesti rallil sõidetakse 21. ja 22. augustil kokku 11 kiiruskatset ja 117 kilomeetrit. MM-sarja kuuluva Rally Estoniani jääb pärast seda kaks nädalat. | Maailma ralliparemik võib Eestis juba augusti keskel kihutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portaali DirtFish andmetel plaanivad 21.-22. augustil Lõuna-Eesti teedel sõita Hyundai piloodid Tänak ja Thierry Neuville, samuti on vihjeid Toyota sõitjate Sebastien Ogier' ja Elfyn Evansi lisandumise osas stardiprotokolli.
"Seni arvame, et toome kohale nii Oti kui ka Thierry autod, kuid see pole veel kinnitatud," kommenteeris Hyundai tiimipealik Andrea Adamo. "Meie jaoks on enne hooaja uuesti käivitumist taas võistluskogemust saada. Testida võime, aga ralli on hoopis teine lugu."
Adamo ootab Võru lähistele ka konkurent Toyotat. "Oleks tore seal ka Toyotat näha. Fännide ja spordiala jaoks oleks hea pärast pikka pausi nende autode võitlust näha."
"Lõbu peab autosporti tagasi tulema ja sellised asjad tulevad kasuks. Tuleb näha laiemat pilti, ei tasu olla kellegi peale kade või midagi," lisas Adamo.
Kui Adamolt küsiti, kas ta soovib kommenteerida Tommi Mäkineni seisukohta, mille järgi oleks Eesti ja Belgia rallide kaasamine MM-sarja Hyundai eelistamine Tänaku ja Neuville'i tõttu, vastas itaallane lühidalt: "Ei."
Lõuna-Eesti rallil sõidetakse 21. ja 22. augustil kokku 11 kiiruskatset ja 117 kilomeetrit. MM-sarja kuuluva Rally Estoniani jääb pärast seda kaks nädalat.
### Response:
Maailma ralliparemik võib Eestis juba augusti keskel kihutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola tervishoiuministeeriumi teatel suri COVID-19 tõttu seitse inimest, kokku on riigis koroomaviirusesse surnud 1716 inimest. Nakatunuid on registreeritud 45 688.
Reedel teatatud nakatuntest 227 registreeriti Sileesia regioonis, kus viirus levib laialdaselt kaevurite seas.
Neljapäeval teatas Poola 615 uuest nakatunust, mis on suurim number alates koroonapandeemia algusest kevadel. Poola tervishoiuministeeriumi teatel suri koroonaviiruse tõttu 15 inimest.
Leedus 13 nakatunut
Leedus tõusis kinnitust leidnud koroonanakkuste arv reedel 13 võrra, kokku on nakatunuid 2075, vahendas Leedu ringhäääling tervishoiuministeeriumi teadet.
Kaks nakatunut on saanud viiruse välismaalt.
Nakatunutest 338 on seni haiged, 1644 inimest on haigusest paranenud. COVID-19 tõttu on Leedus surnud 80 inimest, 13 nakatunud inimest suri muude haiguste tõttu.
Lätis kolm nakatunut
Läti teatas reedel kolmest uuest nakatunust, kokku on riigis registreeritud 1231 COVID-19-ga nakatunud inimest.
Reedel teatati ka ühes uuest koroonaviiruse tõttu surnud inimeses, kokku on Lätis viiruse tõttu surnud 32 inimest.
Nakatunuid on Lätis registreeritud 1231.
Neljapäeval lisandus Lätis neli koroonaviirusega nakatunut
Soomes üheksa nakatunut
Soome teatas reedel üheksast uuest koroonaviirusega nakatunust, kokku on riigis registreeritud 7432 nakatunut, kelles 6950 on tervenenud. COVID-19-ga naktunutest 329 inimest on surnud.
Samal tasemel on uute nakatunute arv Soomes olnud juba juuni keskpaigast saadik.
Venemaal 5482 nakatunut
Venemaal teatasid võimud reedel 5482 uuest nakatunust, kokku on riigis registreeritud 839 981 COVID-19-ga nakatunut.
Ööpäevaga suri Venemaal 161 inimest, kokku on viiruse tõttu surnud 13963 inimest.
Viiruse leviku kõrgajal oli Venemaal ametlikult ligi 10 000 nakatunut päevas. | Poolas tegi koroonaviirusega nakatunute arv uue rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola tervishoiuministeeriumi teatel suri COVID-19 tõttu seitse inimest, kokku on riigis koroomaviirusesse surnud 1716 inimest. Nakatunuid on registreeritud 45 688.
Reedel teatatud nakatuntest 227 registreeriti Sileesia regioonis, kus viirus levib laialdaselt kaevurite seas.
Neljapäeval teatas Poola 615 uuest nakatunust, mis on suurim number alates koroonapandeemia algusest kevadel. Poola tervishoiuministeeriumi teatel suri koroonaviiruse tõttu 15 inimest.
Leedus 13 nakatunut
Leedus tõusis kinnitust leidnud koroonanakkuste arv reedel 13 võrra, kokku on nakatunuid 2075, vahendas Leedu ringhäääling tervishoiuministeeriumi teadet.
Kaks nakatunut on saanud viiruse välismaalt.
Nakatunutest 338 on seni haiged, 1644 inimest on haigusest paranenud. COVID-19 tõttu on Leedus surnud 80 inimest, 13 nakatunud inimest suri muude haiguste tõttu.
Lätis kolm nakatunut
Läti teatas reedel kolmest uuest nakatunust, kokku on riigis registreeritud 1231 COVID-19-ga nakatunud inimest.
Reedel teatati ka ühes uuest koroonaviiruse tõttu surnud inimeses, kokku on Lätis viiruse tõttu surnud 32 inimest.
Nakatunuid on Lätis registreeritud 1231.
Neljapäeval lisandus Lätis neli koroonaviirusega nakatunut
Soomes üheksa nakatunut
Soome teatas reedel üheksast uuest koroonaviirusega nakatunust, kokku on riigis registreeritud 7432 nakatunut, kelles 6950 on tervenenud. COVID-19-ga naktunutest 329 inimest on surnud.
Samal tasemel on uute nakatunute arv Soomes olnud juba juuni keskpaigast saadik.
Venemaal 5482 nakatunut
Venemaal teatasid võimud reedel 5482 uuest nakatunust, kokku on riigis registreeritud 839 981 COVID-19-ga nakatunut.
Ööpäevaga suri Venemaal 161 inimest, kokku on viiruse tõttu surnud 13963 inimest.
Viiruse leviku kõrgajal oli Venemaal ametlikult ligi 10 000 nakatunut päevas.
### Response:
Poolas tegi koroonaviirusega nakatunute arv uue rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Black Is King" on "Lõvikuninga" mängufilmi uustõlgendus ja põhineb filmi kõrvalalbumi "The Lion King: The Gift" muusikal, kirjutab NME.
Lugu "Already" pärinebki filmi kõrvalalbumilt ja loo äsja avaldatud muusikavideos näeb Beyoncet mitmetes erinevates paikades tantsimas. | Beyonce avaldas muusikavideo loole "Already" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Black Is King" on "Lõvikuninga" mängufilmi uustõlgendus ja põhineb filmi kõrvalalbumi "The Lion King: The Gift" muusikal, kirjutab NME.
Lugu "Already" pärinebki filmi kõrvalalbumilt ja loo äsja avaldatud muusikavideos näeb Beyoncet mitmetes erinevates paikades tantsimas.
### Response:
Beyonce avaldas muusikavideo loole "Already" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Omavahel võtavad mõõtu kuus klubi: HK Liepāja (Läti), HK MOGO (Läti), Hockey Punks (Leedu), Kaunas Hockey (Leedu), HK Tartu Välk 494 (Eesti) ja Narva PSK (Eesti).
Balti Hokiliiga esimene ring leiab aset juba 27.-29. novembril, kus võistlevad Sandis Ozolinši, Stanley karikavõitja, järgi nime saanud alagrupis HK MOGO, Kaunas Hockey ja Tartu Välk 494. Selle alagrupi turniir toimub Tartus Astri Arenal.
Darius Kasparaitise, 1992. aasta olümpiamängude kuldmedalisti nimelises alagrupis võtavad omavahel mõõtu Hockey Punks, HK Liepāja ja Narva PSK. Selle alagrupi lahingud peetakse Leedu pealinnas Vilniuses.
Iga klubi mängib esimeses ringis kaks mängu ja kummastki alagrupist pääsevad edasi kaks paremat, kes omavahel otsustavas ringis võistlevad.
Viimane ring ehk Final Four toimub 18.-20. detsembril Lätis Rēzeknes. Neli paremat klubi mängivad omavahel läbi ühe korra ja Balti Hokiliiga (BHL) meister selgub paremusjärjestuse alusel.
"Balti riikide hokiringkondade ühendamine ja võimalus joonduda tugevate hokitraditsioonidega Läti järgi on Eesti hokitaseme tõstmiseks väga oluline ja suur edasiminek. Balti Liiga tugevam tase annab kodustele noortele kvaliteetsema väljundi," lausus Eesti Hoki president Rauno Parras pressiteate vahendusel.
"Kõrgem tase ja suurem perspektiiv teeb hoki kõigi jaoks atraktiivsemaks ning aitab ala populaarsemaks muuta. Samuti annab suurem turg mängijatele, klubidele ning hokiliitudele paremad turundusvõimalused."
"Samuti soovin tänada kõiki Eesti hokiklubisid oma panuse eest, et säärane turniir üldse võimalikuks saab! Ühtlasi on mul suur rõõm, et üks alagrupiturniir just Tartus toimub – selline rahvusvaheline turniir pälvib kindlasti palju tähelepanu ning aitab tublisti hoki populariseerimisele kaasa ja teisalt näitab, et ühe korraliku jäähalli olemasolu Tartus on tuleviku perspektiivi mõttes hädavajalik," lisas Parras.
Esimene Balti Hokiliiga meister pälvib karika ja medalid, samuti tunnustatakse turniiri parimat väravavahti, kaitsjat, ründajat ja valitakse MVP (kõige väärtuslikum mängija). | Sügisel algab uus Balti hokiliiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omavahel võtavad mõõtu kuus klubi: HK Liepāja (Läti), HK MOGO (Läti), Hockey Punks (Leedu), Kaunas Hockey (Leedu), HK Tartu Välk 494 (Eesti) ja Narva PSK (Eesti).
Balti Hokiliiga esimene ring leiab aset juba 27.-29. novembril, kus võistlevad Sandis Ozolinši, Stanley karikavõitja, järgi nime saanud alagrupis HK MOGO, Kaunas Hockey ja Tartu Välk 494. Selle alagrupi turniir toimub Tartus Astri Arenal.
Darius Kasparaitise, 1992. aasta olümpiamängude kuldmedalisti nimelises alagrupis võtavad omavahel mõõtu Hockey Punks, HK Liepāja ja Narva PSK. Selle alagrupi lahingud peetakse Leedu pealinnas Vilniuses.
Iga klubi mängib esimeses ringis kaks mängu ja kummastki alagrupist pääsevad edasi kaks paremat, kes omavahel otsustavas ringis võistlevad.
Viimane ring ehk Final Four toimub 18.-20. detsembril Lätis Rēzeknes. Neli paremat klubi mängivad omavahel läbi ühe korra ja Balti Hokiliiga (BHL) meister selgub paremusjärjestuse alusel.
"Balti riikide hokiringkondade ühendamine ja võimalus joonduda tugevate hokitraditsioonidega Läti järgi on Eesti hokitaseme tõstmiseks väga oluline ja suur edasiminek. Balti Liiga tugevam tase annab kodustele noortele kvaliteetsema väljundi," lausus Eesti Hoki president Rauno Parras pressiteate vahendusel.
"Kõrgem tase ja suurem perspektiiv teeb hoki kõigi jaoks atraktiivsemaks ning aitab ala populaarsemaks muuta. Samuti annab suurem turg mängijatele, klubidele ning hokiliitudele paremad turundusvõimalused."
"Samuti soovin tänada kõiki Eesti hokiklubisid oma panuse eest, et säärane turniir üldse võimalikuks saab! Ühtlasi on mul suur rõõm, et üks alagrupiturniir just Tartus toimub – selline rahvusvaheline turniir pälvib kindlasti palju tähelepanu ning aitab tublisti hoki populariseerimisele kaasa ja teisalt näitab, et ühe korraliku jäähalli olemasolu Tartus on tuleviku perspektiivi mõttes hädavajalik," lisas Parras.
Esimene Balti Hokiliiga meister pälvib karika ja medalid, samuti tunnustatakse turniiri parimat väravavahti, kaitsjat, ründajat ja valitakse MVP (kõige väärtuslikum mängija).
### Response:
Sügisel algab uus Balti hokiliiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edela-Hiinas asub Hengduani mäestik, mis külgneb Tiibeti platooga, ning mille orgudest voolab läbi neli suurt jõge. Talviti katab sealseid mäetippe lumevaip ning suviti uhavad neist üle mussoonvihmad. Muu hulgas katab Hengduani mäenõlvu üks maailma liigirikkamaid taimekooslusi, kuhu kuulub üle 3000 alpitaimeliigi.
Äsjase uuringu ühe autori Richard Ree sõnul on Hengduani mäestik botaanilises mõttes põnev uurimispaik. Kui esmapilgul ei erine see teistest mägialadest kuigivõrd, siis lähemal vaatlusel leiab sealt teiste mäestikega võrreldes kümme korda rohkem liike. Eriti palju kasvab seal rododendrone, priimulaid ja emajuuri.
Väärikas eas taimehäll
Hengduani mägede kujunemislugu on geoloogidele pikka aega peamurdmist pakkunud. Mäestik kulgeb põhjast lõunasse peamiselt Edela-Hiina aladel ning selle kõrgemad tipud ulatuvad 4500 meetrini. Veel hiljaaegu pidasid geoloogid mäestikku viie miljoni aasta vanuseks, ent uus radiomeetriline uuring hindab selle vanuseks ligi 30 miljonit aastat.
Uurimaks, kas mäestiku taimkate on sama vana kui mäed ise, järjestasid Hiina ja Ameerika teadlased mägedes kasvava 18 taimerühma DNA. Nende abil koostasid uurijad taimede evolutsioonipuud. Lisaks uurisid nad taimefossiile, et viia liikide tekke ajajoon vastavusse mägede geoloogilise ajalooga. Kaht meetodit kombineerides tegid teadlased kindlaks nii liikide tekkeaja kui ka levimisteed.
Selgus, et osa taimerühmi on tõepoolest 30 miljoni aasta vanused. Osa liike tekitasid aga suured geoloogilised sündmused: näiteks kerkisid mäeahelikud umbes 18 miljonit aastat tagasi. Järgmine hulk uusi liike tekkis ligi 15 miljoni aasta eest, kui mussoonvihmad järsult tugevnesid ja seeläbi maastikku muutsid. Oma osa võis mängida ka toonane üleilmne kliimajahenemine.
Oletatavasti Hengduani taimedel vedas: erinevalt teistest mäestikest ei tekkinud seal kunagi paksu jääkihti. Kuna mäestik kulgeb põhjast lõunasse, võis osa taimi ka nii-öelda külma eest lõunasse pageda. See tähendab, et loomad, tuul ja vesi kandsid seemneid lõuna poole.
Sestap on Hengduani taimekooslus maailmas teadaolevalt vanim omasugune. Nii pika aja jooksul muutus sealne kooslus liigiliselt väga mitmekesiseks. Uurijate sõnul aitas taimkatte arengule kaasa ka mäestiku kliima. Tugevad mussoonvihmad muutsid mulla niiskeks. Samuti süvendasid vihmad erosiooni, mis murendas maastikku ja lahutas algsed taimed väiksematele aladele. Nii said üksteisest eraldatud taimed isesoodu uuteks liikideks areneda.
Kuhu edasi?
Avastus annab uurijate sõnul paremat aimu ilmastiku mõjust taimekooslustele ja võimaldab ennustada, kuidas taimekooslused kliimamuutusega toime tulevad. Arvestades, et liigirikkuse põhjustasidki iidsed kliimamurrangud, pole kliimasoojenemise mõju ennustamine uurijate sõnul sugugi lihtne.
Suuremat ohtu kujutavad Hengduani taimedele tee-ehitus, hüdroelektrijaamade tammid ja üha laienev inimasustus. Samas tõmbab piirkond ligi hulganisti loodusturiste, mistap võttis Hiina valitsus osa mäestikust looduskaitse alla.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Science. | Paljud levinud aialilled pärinevad maailma vanimast taimekooslusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edela-Hiinas asub Hengduani mäestik, mis külgneb Tiibeti platooga, ning mille orgudest voolab läbi neli suurt jõge. Talviti katab sealseid mäetippe lumevaip ning suviti uhavad neist üle mussoonvihmad. Muu hulgas katab Hengduani mäenõlvu üks maailma liigirikkamaid taimekooslusi, kuhu kuulub üle 3000 alpitaimeliigi.
Äsjase uuringu ühe autori Richard Ree sõnul on Hengduani mäestik botaanilises mõttes põnev uurimispaik. Kui esmapilgul ei erine see teistest mägialadest kuigivõrd, siis lähemal vaatlusel leiab sealt teiste mäestikega võrreldes kümme korda rohkem liike. Eriti palju kasvab seal rododendrone, priimulaid ja emajuuri.
Väärikas eas taimehäll
Hengduani mägede kujunemislugu on geoloogidele pikka aega peamurdmist pakkunud. Mäestik kulgeb põhjast lõunasse peamiselt Edela-Hiina aladel ning selle kõrgemad tipud ulatuvad 4500 meetrini. Veel hiljaaegu pidasid geoloogid mäestikku viie miljoni aasta vanuseks, ent uus radiomeetriline uuring hindab selle vanuseks ligi 30 miljonit aastat.
Uurimaks, kas mäestiku taimkate on sama vana kui mäed ise, järjestasid Hiina ja Ameerika teadlased mägedes kasvava 18 taimerühma DNA. Nende abil koostasid uurijad taimede evolutsioonipuud. Lisaks uurisid nad taimefossiile, et viia liikide tekke ajajoon vastavusse mägede geoloogilise ajalooga. Kaht meetodit kombineerides tegid teadlased kindlaks nii liikide tekkeaja kui ka levimisteed.
Selgus, et osa taimerühmi on tõepoolest 30 miljoni aasta vanused. Osa liike tekitasid aga suured geoloogilised sündmused: näiteks kerkisid mäeahelikud umbes 18 miljonit aastat tagasi. Järgmine hulk uusi liike tekkis ligi 15 miljoni aasta eest, kui mussoonvihmad järsult tugevnesid ja seeläbi maastikku muutsid. Oma osa võis mängida ka toonane üleilmne kliimajahenemine.
Oletatavasti Hengduani taimedel vedas: erinevalt teistest mäestikest ei tekkinud seal kunagi paksu jääkihti. Kuna mäestik kulgeb põhjast lõunasse, võis osa taimi ka nii-öelda külma eest lõunasse pageda. See tähendab, et loomad, tuul ja vesi kandsid seemneid lõuna poole.
Sestap on Hengduani taimekooslus maailmas teadaolevalt vanim omasugune. Nii pika aja jooksul muutus sealne kooslus liigiliselt väga mitmekesiseks. Uurijate sõnul aitas taimkatte arengule kaasa ka mäestiku kliima. Tugevad mussoonvihmad muutsid mulla niiskeks. Samuti süvendasid vihmad erosiooni, mis murendas maastikku ja lahutas algsed taimed väiksematele aladele. Nii said üksteisest eraldatud taimed isesoodu uuteks liikideks areneda.
Kuhu edasi?
Avastus annab uurijate sõnul paremat aimu ilmastiku mõjust taimekooslustele ja võimaldab ennustada, kuidas taimekooslused kliimamuutusega toime tulevad. Arvestades, et liigirikkuse põhjustasidki iidsed kliimamurrangud, pole kliimasoojenemise mõju ennustamine uurijate sõnul sugugi lihtne.
Suuremat ohtu kujutavad Hengduani taimedele tee-ehitus, hüdroelektrijaamade tammid ja üha laienev inimasustus. Samas tõmbab piirkond ligi hulganisti loodusturiste, mistap võttis Hiina valitsus osa mäestikust looduskaitse alla.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Science.
### Response:
Paljud levinud aialilled pärinevad maailma vanimast taimekooslusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestimaa mõisad varjavad endas põnevaid saladusi veetlevatest naistest ja on tore, et aeg-ajalt jõuavad lugejateni lood ka mõisaprouadest, kes tavaliselt mõisahärrade ja muude tegelaste varju jäävad. Varrakult on viimasel ajal ilmunud raamatud kahest huvitava saatusega säravast mõisaprouast.
Üks neist on seotud Kumna mõisaga: Stella Arbenina ehk paruness Meyendorfi mälestused "Terrori käest vabadusse. Ühe inglanna dramaatiline elu ja seiklused Venemaal enne, keset ja pärast revolutsiooni" (Varrak, 2017). Teine on Jäneda mõisaga seotud Maria Zakrevskaja, proua Benckendorff, paruness Budberg, prantsuse kirjaniku Alexandra Lapierre'i romaani "Mura. Leegitsevad mälestused" ("Moura. La mémoire incendiée", 2016) peategelane.
"Murat" lugema hakates ei teadnud ma Maria Zakrevskajast peaaegu mitte midagi. Jänedal, kus tema suguvõsa mõisavaldus paiknes, olen küll mõne korra käinud, Kalijärve ääres ühel ammusel aastal isegi ajakirja Noorus noorte loomelaagri korraldanud, aga Benckendorffidest teadsin vähe.
Teise maailmasõja järgsetel aastatel vaikiti Nõukogude Liidus, mille alla ka Eesti kuulus, Maria Zakrevskajast peaaegu täiesti ja avalikkuseni jõudsid vaid vähesed faktid tema kirevast elust. Eriti püüti vältida tema elu nende seikade avalikustamist, mis seostusid salaluurega ja Maksim Gorkiga. Ka Niina Berberova kirjutatud biograafiat "Raudne naine" ("Железная женщина", mis oli ilmunud New Yorgis 1981. aastal ja avaldati ajakirjas "Дружба Народов" alles uutmise ajajärgul, 1989) polnud ma lugenud, aga kavatsen nüüd seda teha.
Nii huvitasidki mind "Murat" lugema asudes ja lugedes enim Jäneda elu kirjeldused ja kõik see, mis seostus Maksim Gorkiga, kelle teosed olen peaaegu kõik läbi lugenud eesti keelde tõlgitud 16köitelise sarja vahendusel.
Romaan algab Mura kujunemisaastatest ja kohe algusest peale võib täheldada autori suurt uurimistööd, sest ta kirjutab väga detaili- ja faktirohkelt nii Murast endast kui ka teda ümbritsevatest inimestest, eelkõige pere- ja seltskonnast. Ja need mõlemad, nii pere kui ka seltskond, olid Murast võlutud.
Hiljem selgus küll, et nagu igal roosil, on ka Mural okkad ja Benckendorfid ei saanud temaga lõpuni rahul olla, kuid just need okkad tegid ta huvitavaks kaaslaseks Robert Bruce Lockhartile, Maksim Gorkile ning ka Herbert G. Wellsile.
Suhteid nendega ja maailmaga, sest kahtlemata oli haritud ja väga hea keelteoskusega Mura ka kõige kitsamates oludes maailmakodanik, moodustavadki selle romaani süžee. Lapierre on üks neid autoreid, kes taas kord tõestavad, et eriliste aegadega kaasnevad erakordsed saatused.
Rohkesti, võib-olla isegi liiga palju, on romaanis katkendeid Mura saadetud, talle tulnud ja temast kirjutatud kirjadest. Teos on mahult kogukas, liigagi pikk, ja ehk oleks selle tihedusele ja sujuvusele kasuks tulnud, kui neid kirju oleks vähem olnud, kui oleks välja toodud ainult nende olulisem osa.
Alguses näis romaan mulle igavana, ka Mura suhted ja seiklused Lockhartiga ei olnud mu jaoks eriti huvitavad, kuid väga põnevaks läks loetu minu jaoks seoses Maksim Gorki ja tema lähikondlaste kirjeldamisega ja nende keeruliste suhete näitamisega, mis aadlisoost Mural tekkisid temast hoopis erinevatest ühiskonnakihtidest pärinejatega ja mitme riigi võimuritega.
Nii koguka raamatu puhul võib andestada mõned trükivead (näiteks on "karskete" asemel kirjas "karksed" ja "vihmakuue" asemel "vihmakuu") ning tunnustada tõlke häädust. Paar märkust siiski. Raamatus väidetakse, et Gorki "Ema" ilmus 1906. aastal ühes New Yorgi ajakirjas följetonina (lk 287). Följetonil on eesti keeles mõnevõrra teine tähendus kui prantsuse keeles. Õigem olnuks tõlkida, et romaan "Ema" ilmus järjejutuna. Ka väärinuks tõdemus: "Maksim Gorki pühendas oma viimase teose, kolmeköitelise romaani "Klim Samgini elu" just Maria Ignatjevnale" (lk 456) tõlkija või toimetaja märkust, et kõnealune Gorki romaan on neljaosaline.
Lugemissoovituse saab "Mura" minult küll, sest see teos on nii mitmetahuline, et sellest võivad endale midagi leida nii ajalooliste romaanide, biograafiate kui ka naistekate ja spioonilugude nautijad, lisaks veel kultuuriloost ja kõikvõimalikest tegelikult elanud isikutest ning ühiskonna muutustest huvitunud lugejad ning tõenäoliselt veel paljud.
Arvustus ilmus algselt Linda Järve blogis Kruusatee. | Arvustus. Jäneda mõisaproua lugu prantsuse kirjanikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestimaa mõisad varjavad endas põnevaid saladusi veetlevatest naistest ja on tore, et aeg-ajalt jõuavad lugejateni lood ka mõisaprouadest, kes tavaliselt mõisahärrade ja muude tegelaste varju jäävad. Varrakult on viimasel ajal ilmunud raamatud kahest huvitava saatusega säravast mõisaprouast.
Üks neist on seotud Kumna mõisaga: Stella Arbenina ehk paruness Meyendorfi mälestused "Terrori käest vabadusse. Ühe inglanna dramaatiline elu ja seiklused Venemaal enne, keset ja pärast revolutsiooni" (Varrak, 2017). Teine on Jäneda mõisaga seotud Maria Zakrevskaja, proua Benckendorff, paruness Budberg, prantsuse kirjaniku Alexandra Lapierre'i romaani "Mura. Leegitsevad mälestused" ("Moura. La mémoire incendiée", 2016) peategelane.
"Murat" lugema hakates ei teadnud ma Maria Zakrevskajast peaaegu mitte midagi. Jänedal, kus tema suguvõsa mõisavaldus paiknes, olen küll mõne korra käinud, Kalijärve ääres ühel ammusel aastal isegi ajakirja Noorus noorte loomelaagri korraldanud, aga Benckendorffidest teadsin vähe.
Teise maailmasõja järgsetel aastatel vaikiti Nõukogude Liidus, mille alla ka Eesti kuulus, Maria Zakrevskajast peaaegu täiesti ja avalikkuseni jõudsid vaid vähesed faktid tema kirevast elust. Eriti püüti vältida tema elu nende seikade avalikustamist, mis seostusid salaluurega ja Maksim Gorkiga. Ka Niina Berberova kirjutatud biograafiat "Raudne naine" ("Железная женщина", mis oli ilmunud New Yorgis 1981. aastal ja avaldati ajakirjas "Дружба Народов" alles uutmise ajajärgul, 1989) polnud ma lugenud, aga kavatsen nüüd seda teha.
Nii huvitasidki mind "Murat" lugema asudes ja lugedes enim Jäneda elu kirjeldused ja kõik see, mis seostus Maksim Gorkiga, kelle teosed olen peaaegu kõik läbi lugenud eesti keelde tõlgitud 16köitelise sarja vahendusel.
Romaan algab Mura kujunemisaastatest ja kohe algusest peale võib täheldada autori suurt uurimistööd, sest ta kirjutab väga detaili- ja faktirohkelt nii Murast endast kui ka teda ümbritsevatest inimestest, eelkõige pere- ja seltskonnast. Ja need mõlemad, nii pere kui ka seltskond, olid Murast võlutud.
Hiljem selgus küll, et nagu igal roosil, on ka Mural okkad ja Benckendorfid ei saanud temaga lõpuni rahul olla, kuid just need okkad tegid ta huvitavaks kaaslaseks Robert Bruce Lockhartile, Maksim Gorkile ning ka Herbert G. Wellsile.
Suhteid nendega ja maailmaga, sest kahtlemata oli haritud ja väga hea keelteoskusega Mura ka kõige kitsamates oludes maailmakodanik, moodustavadki selle romaani süžee. Lapierre on üks neid autoreid, kes taas kord tõestavad, et eriliste aegadega kaasnevad erakordsed saatused.
Rohkesti, võib-olla isegi liiga palju, on romaanis katkendeid Mura saadetud, talle tulnud ja temast kirjutatud kirjadest. Teos on mahult kogukas, liigagi pikk, ja ehk oleks selle tihedusele ja sujuvusele kasuks tulnud, kui neid kirju oleks vähem olnud, kui oleks välja toodud ainult nende olulisem osa.
Alguses näis romaan mulle igavana, ka Mura suhted ja seiklused Lockhartiga ei olnud mu jaoks eriti huvitavad, kuid väga põnevaks läks loetu minu jaoks seoses Maksim Gorki ja tema lähikondlaste kirjeldamisega ja nende keeruliste suhete näitamisega, mis aadlisoost Mural tekkisid temast hoopis erinevatest ühiskonnakihtidest pärinejatega ja mitme riigi võimuritega.
Nii koguka raamatu puhul võib andestada mõned trükivead (näiteks on "karskete" asemel kirjas "karksed" ja "vihmakuue" asemel "vihmakuu") ning tunnustada tõlke häädust. Paar märkust siiski. Raamatus väidetakse, et Gorki "Ema" ilmus 1906. aastal ühes New Yorgi ajakirjas följetonina (lk 287). Följetonil on eesti keeles mõnevõrra teine tähendus kui prantsuse keeles. Õigem olnuks tõlkida, et romaan "Ema" ilmus järjejutuna. Ka väärinuks tõdemus: "Maksim Gorki pühendas oma viimase teose, kolmeköitelise romaani "Klim Samgini elu" just Maria Ignatjevnale" (lk 456) tõlkija või toimetaja märkust, et kõnealune Gorki romaan on neljaosaline.
Lugemissoovituse saab "Mura" minult küll, sest see teos on nii mitmetahuline, et sellest võivad endale midagi leida nii ajalooliste romaanide, biograafiate kui ka naistekate ja spioonilugude nautijad, lisaks veel kultuuriloost ja kõikvõimalikest tegelikult elanud isikutest ning ühiskonna muutustest huvitunud lugejad ning tõenäoliselt veel paljud.
Arvustus ilmus algselt Linda Järve blogis Kruusatee.
### Response:
Arvustus. Jäneda mõisaproua lugu prantsuse kirjanikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minister Taavi Aasa (KE) sõnul on koroonaviirus toonud selgelt välja puudused hädaolukorra lahendamisel varustuskindluse tagamisel – riiklikud varud ning nende tagamise ja jaotamise põhimõtted on puudulikud ja lisaks puudub Eestis varustuskindluse tagamise eest keskselt vastutav asutus.
"Tänane hajutatud vastutus on tinginud olukorra, mil varusid ei ole piisavalt ning hädaolukorras oleme keskendunud varude moodustaja määramisele ja varu olemasolu tagamisele. Nii oleme sunnitud varude ostmiseks kulutama oluliselt rohkem aega ja raha kui vaja," märkis Aas.
Majandusministri ettepaneku kohaselt moodustatakse AS Eesti Varude Keskus (EVK) AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri (OSPA) laiendamise teel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalasse.
Varude keskusesse koondatakse elanikkonna kaitse eesmärgil isikukaitsevahendite, ravimite, veterinaarravimite, antidoodide, meditsiinitarvikute, toidu- ja esmatarbekaupade ja vedelkütuse hankimise, hoidmise, kvaliteedikontrolli, uuendamise ja jagamise korraldamine. Lisaks varude haldamisele vastutaks varude keskus varude logistika ning varude sektorite toimepidevuse analüüside ja seire eest.
Aasa sõnul on oluline tagada pikaajaliselt toimiv ja efektiivne lahendus alates varude moodustamisest kuni hädaolukorras varude jagamiseni välja. "Varud peavad olema igal ajal kasutatavad ja vastama kvaliteedinõuetele, et meil ei tekiks olukorda, kus isikukaitsevahendid lõppevad liiga ruttu otsa või ravimite kehtivusaeg on läbi saanud," tõi Aas näiteid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja OSPA esitavad ettepanekud varude loomise viiside kohta valitsusele septembris 2020.
Koos varude keskuse loomisega hiljemalt 2021. aasta juulis töötatakse välja ka riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muudatusettepanekud. | Riik loob varude haldamiseks varude keskuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minister Taavi Aasa (KE) sõnul on koroonaviirus toonud selgelt välja puudused hädaolukorra lahendamisel varustuskindluse tagamisel – riiklikud varud ning nende tagamise ja jaotamise põhimõtted on puudulikud ja lisaks puudub Eestis varustuskindluse tagamise eest keskselt vastutav asutus.
"Tänane hajutatud vastutus on tinginud olukorra, mil varusid ei ole piisavalt ning hädaolukorras oleme keskendunud varude moodustaja määramisele ja varu olemasolu tagamisele. Nii oleme sunnitud varude ostmiseks kulutama oluliselt rohkem aega ja raha kui vaja," märkis Aas.
Majandusministri ettepaneku kohaselt moodustatakse AS Eesti Varude Keskus (EVK) AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri (OSPA) laiendamise teel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalasse.
Varude keskusesse koondatakse elanikkonna kaitse eesmärgil isikukaitsevahendite, ravimite, veterinaarravimite, antidoodide, meditsiinitarvikute, toidu- ja esmatarbekaupade ja vedelkütuse hankimise, hoidmise, kvaliteedikontrolli, uuendamise ja jagamise korraldamine. Lisaks varude haldamisele vastutaks varude keskus varude logistika ning varude sektorite toimepidevuse analüüside ja seire eest.
Aasa sõnul on oluline tagada pikaajaliselt toimiv ja efektiivne lahendus alates varude moodustamisest kuni hädaolukorras varude jagamiseni välja. "Varud peavad olema igal ajal kasutatavad ja vastama kvaliteedinõuetele, et meil ei tekiks olukorda, kus isikukaitsevahendid lõppevad liiga ruttu otsa või ravimite kehtivusaeg on läbi saanud," tõi Aas näiteid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja OSPA esitavad ettepanekud varude loomise viiside kohta valitsusele septembris 2020.
Koos varude keskuse loomisega hiljemalt 2021. aasta juulis töötatakse välja ka riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muudatusettepanekud.
### Response:
Riik loob varude haldamiseks varude keskuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norra režissööride Katja Høgseti, Margreth Olini ja Espen Wallini linateos "Autoportree" ("Selvportrett") räägib anoreksiat põdevast fotograafist Lene Marie Fossenist, kes jäädvustab oma ühtaegu šokeerivatel ja ilusatel piltidel võitlust selle hirmutava haigusega.
Iisraeli lavastajate Tal Graniti ja Sharon Maymoni draamakomöödias "Täiuslik" ("HaNeshef") otsustavad kolm Jeruusalemma teismelist müüa oma neeru, et maksta operatsiooni eest, mis muudaks nende keha täiuslikuks, vähemalt nende enda arvates. Kui teised piirduvad unistusega lopsakamast rinnapartiist, siis transsoolisele Edenile tähendab see midagi hoopis olulisemat. Film võitis kolm Ophiri auhinda, mida nimetatakse ka Iisraeli Oscariteks.
Lõuna-Korea režissööri Bora Kimi draamafilmis "Hüvasti!" ("Beol-sae") otsib 14-aastane üksildane Seouli tüdruk Eun-hee kogu hingest mõistmist, millest ta on ilma jäetud nii kodus kui koolis. Tegu on tänavuse festivali tunnustatuima linateosega, mis on võitnud ligemale 30 auhinda, sh Berliini festivali parima noortefilmi ja Tribeca festivali parima välisfilmi preemia.
"Skeemitajad" ("Schemers") on kultusfilmi "Trainspotting" atmosfääriga komöödia, mille režissöör on tuntud muusikaprodutsent Dave McLean – mees, kes tutvustas brittidele mitmeid Ameerika tõusvaid grunge -ansambleid eesotsas Nirvanaga. Film põhineb tema enda lool, mis algab 1979. aastal, kui Dave otsustab koos oma sõpradega siseneda muusikaärisse.
Hispaania režissööri Javier Fesseri filmis " Tšempionid" ("Campeones") saadetakse professionaalne korvpallitreener purjuspäi autojuhtimise eest ühiskondlikult kasulikule tööle – treenima vaimupuudega inimesi. Tähelepanuväärne on, et tõsielulises linateoses mängivad puudega inimesed ise. Linateos võitis aasta parima Hispaania filmi auhinna ja see esindas Hispaaniat ka võõrkeelsete filmide Oscari konkurentsis.
Esimest korda jõuab Tartuffil ekraanile Iraani filmikunst, Massoud Bakhshi melodraama "Yalda, andestuse öö" ("Yalda"). 22-aastane Maryam tapab kogemata oma abikaasa, 65-aastase Nasseri. Ainus, kes teda surmanuhtlusest päästa saab, on Nasseri 37-aastane tütar Mona – selleks peab ta šariaadi seaduse järgi Maryamile andestama. Film võitis tänavusel Sundance´i festivalil maailmafilmi võistlusprogrammi peaauhinna.
Türgi päritolu Itaalia režissööri Ferzan Özpeteki draamakomöödias "Õnnejumalanna" ("La dea fortuna") tuleb juba 15 aastat koos elanud Alessandrol ja Arturol hoolitseda ootamatult oma sõbranna Annamaria laste eest, mis paneb nende niigi sassis suhte viimsele proovile.
Noore Vene režissööri Aleksandr Gortšilini draamafilm "Hape" ("Kislota") räägib äsja 20. eluaasta piiri ületanud vene noorte tühjusetundest ühiskonnas, mis on hüljanud oma alustalad. Linateos esilinastus Berliini filmifestivalil.
Dokumentaalfilmide programmis jõuab vaatajate ette veel Rumeenia režissööri Radu Ciorniciuci auhinnatud "Acasă, mu kodu" ("Acasă"). 9-lapseline romade perekond on elanud 20 aastat poolmetsikult Bukaresti äärelinnas asuvas hiiglaslikus Văcărești deltas, kuni on sunnitud kolima sotsiaalkorterisse ja kohanema uute reeglitega.
Lastele mõeldes on Tartuff arhiivist üles otsinud ka Eesti lastemängufilmi, Lembit Ulfsaki lavastatud kriminaalse seiklusloo "Lammas all paremas nurgas", milles avastatakse kadunuks peetud maali saladust. Seansile on oodata ka filmi peaosatäitjat Margus Alverit. Samuti sobib kogu perele vaatamiseks Austraalia režissööri Shawn Seeti "Tormipoiss" ("Storm Boy").
Juba varem kuulutas Tartuff välja avafilmi, Brasiilia troopilise melodraama "Nähtamatu elu" ("A Vida Invisível", rež: Karim Aïnouz) ja ahistamist käsitleva seitsme Soome naislavastaja draama "Harjumuse jõud" ("Tottumiskysymys"), samuti kunstiprogrammi linateosed: Kanada-Iiri biograafilise draama "Maudie" (rež: "Aisling Walsh"), Suurbitannia draama "Viimane portree" ("Final Portrait", rež: Stanley Tucci), Prantsuse dokumentaalfilmi "Tagaotsitav: Banksy!" ("Banksy Most Wanted", rež-id: Aurélia Rouvier ja Seamus Haley) ja USA dokumentaalfilmi "Marcel Duchamp ja võimalikkuse kunst" ("Marcel Duchamp: Art of the Possible", rež: Matthew Taylor).
Sissepääs kõigile Tartus toimuvatele linastustele on tasuta, virtuaalse Tartuffi seanssidele tuleb aga osta pilet. | Tartuff avalikustas festivali programmi, publiku ette jõuab 17 linateost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norra režissööride Katja Høgseti, Margreth Olini ja Espen Wallini linateos "Autoportree" ("Selvportrett") räägib anoreksiat põdevast fotograafist Lene Marie Fossenist, kes jäädvustab oma ühtaegu šokeerivatel ja ilusatel piltidel võitlust selle hirmutava haigusega.
Iisraeli lavastajate Tal Graniti ja Sharon Maymoni draamakomöödias "Täiuslik" ("HaNeshef") otsustavad kolm Jeruusalemma teismelist müüa oma neeru, et maksta operatsiooni eest, mis muudaks nende keha täiuslikuks, vähemalt nende enda arvates. Kui teised piirduvad unistusega lopsakamast rinnapartiist, siis transsoolisele Edenile tähendab see midagi hoopis olulisemat. Film võitis kolm Ophiri auhinda, mida nimetatakse ka Iisraeli Oscariteks.
Lõuna-Korea režissööri Bora Kimi draamafilmis "Hüvasti!" ("Beol-sae") otsib 14-aastane üksildane Seouli tüdruk Eun-hee kogu hingest mõistmist, millest ta on ilma jäetud nii kodus kui koolis. Tegu on tänavuse festivali tunnustatuima linateosega, mis on võitnud ligemale 30 auhinda, sh Berliini festivali parima noortefilmi ja Tribeca festivali parima välisfilmi preemia.
"Skeemitajad" ("Schemers") on kultusfilmi "Trainspotting" atmosfääriga komöödia, mille režissöör on tuntud muusikaprodutsent Dave McLean – mees, kes tutvustas brittidele mitmeid Ameerika tõusvaid grunge -ansambleid eesotsas Nirvanaga. Film põhineb tema enda lool, mis algab 1979. aastal, kui Dave otsustab koos oma sõpradega siseneda muusikaärisse.
Hispaania režissööri Javier Fesseri filmis " Tšempionid" ("Campeones") saadetakse professionaalne korvpallitreener purjuspäi autojuhtimise eest ühiskondlikult kasulikule tööle – treenima vaimupuudega inimesi. Tähelepanuväärne on, et tõsielulises linateoses mängivad puudega inimesed ise. Linateos võitis aasta parima Hispaania filmi auhinna ja see esindas Hispaaniat ka võõrkeelsete filmide Oscari konkurentsis.
Esimest korda jõuab Tartuffil ekraanile Iraani filmikunst, Massoud Bakhshi melodraama "Yalda, andestuse öö" ("Yalda"). 22-aastane Maryam tapab kogemata oma abikaasa, 65-aastase Nasseri. Ainus, kes teda surmanuhtlusest päästa saab, on Nasseri 37-aastane tütar Mona – selleks peab ta šariaadi seaduse järgi Maryamile andestama. Film võitis tänavusel Sundance´i festivalil maailmafilmi võistlusprogrammi peaauhinna.
Türgi päritolu Itaalia režissööri Ferzan Özpeteki draamakomöödias "Õnnejumalanna" ("La dea fortuna") tuleb juba 15 aastat koos elanud Alessandrol ja Arturol hoolitseda ootamatult oma sõbranna Annamaria laste eest, mis paneb nende niigi sassis suhte viimsele proovile.
Noore Vene režissööri Aleksandr Gortšilini draamafilm "Hape" ("Kislota") räägib äsja 20. eluaasta piiri ületanud vene noorte tühjusetundest ühiskonnas, mis on hüljanud oma alustalad. Linateos esilinastus Berliini filmifestivalil.
Dokumentaalfilmide programmis jõuab vaatajate ette veel Rumeenia režissööri Radu Ciorniciuci auhinnatud "Acasă, mu kodu" ("Acasă"). 9-lapseline romade perekond on elanud 20 aastat poolmetsikult Bukaresti äärelinnas asuvas hiiglaslikus Văcărești deltas, kuni on sunnitud kolima sotsiaalkorterisse ja kohanema uute reeglitega.
Lastele mõeldes on Tartuff arhiivist üles otsinud ka Eesti lastemängufilmi, Lembit Ulfsaki lavastatud kriminaalse seiklusloo "Lammas all paremas nurgas", milles avastatakse kadunuks peetud maali saladust. Seansile on oodata ka filmi peaosatäitjat Margus Alverit. Samuti sobib kogu perele vaatamiseks Austraalia režissööri Shawn Seeti "Tormipoiss" ("Storm Boy").
Juba varem kuulutas Tartuff välja avafilmi, Brasiilia troopilise melodraama "Nähtamatu elu" ("A Vida Invisível", rež: Karim Aïnouz) ja ahistamist käsitleva seitsme Soome naislavastaja draama "Harjumuse jõud" ("Tottumiskysymys"), samuti kunstiprogrammi linateosed: Kanada-Iiri biograafilise draama "Maudie" (rež: "Aisling Walsh"), Suurbitannia draama "Viimane portree" ("Final Portrait", rež: Stanley Tucci), Prantsuse dokumentaalfilmi "Tagaotsitav: Banksy!" ("Banksy Most Wanted", rež-id: Aurélia Rouvier ja Seamus Haley) ja USA dokumentaalfilmi "Marcel Duchamp ja võimalikkuse kunst" ("Marcel Duchamp: Art of the Possible", rež: Matthew Taylor).
Sissepääs kõigile Tartus toimuvatele linastustele on tasuta, virtuaalse Tartuffi seanssidele tuleb aga osta pilet.
### Response:
Tartuff avalikustas festivali programmi, publiku ette jõuab 17 linateost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma mäletan, et küsisin Jeffreylt, mida Bill Clinton siin (Epsteinile kuuluval saarel - toim.) teeb. Ta hakkas naerma ja ütles, et ta (Clinton) on mulle teene võlgu," rääkis adovkaadi küsimusele vastanud Virginia Giuffre, kes on Epsteini avalikult seksi vahendamises süüdistanud.
Guiffre'i sõnul ei öelnud Epstein talle, mis laadi teeneid Clinton talle võlgneb, vahendas USA uudisteväljaanne Newsweek.
"Ma ei saanud seda kunagi teada. Ma ei tea, kas ta mõtles seda tõsiselt. See oli esitatud naljana... Ta rääkis mulle kaua aega tagasi, et talle on igaüks teeneid võlgu. Nad on kõik üksteisel taskus," ütles Guiffre.
Advokaadi küsimusele, kas orgiad toimusid Epsteinile kuuluval saarel tema majas sageli, vastas Guiffre jaatavalt.
Advokaat Jack Scarola küsimusele, kas ta oli kunagi saarel samal ajal koos Epsteini ja Clintoniga, vastas Guiffre: "Ghislane, Emmy [üks neiu, kes väidetavalt käis regulaarselt Epsteini majas], ja seal oli ka kaks noort tüdrukut, kelle ma ära tunneksin. Ma ei tea neid hästi. Need olid kaks tüdrukut New Yorgist." Guiffre kinnitas, et nad ööbisid kõik Epsteini majas.
Newsweeki andmeil oli Clintonil mitmeid kontakte Epsteiniga, kes koos paljude teiste avaliku elu tegelastega reisis Epsteinile kuuluva eralennukiga Boeing 727, mida kurjad keeled on nimetanud Lolita Expressiks, kuna sellega veeti sageli noori neide Epsteinile kuuluvale Little Saint James'i saarele, kus toimusid tema korraldatud orgiad. Lolita nimi tuleneb Vladimir Nabokovi samanimelisest romaanist, mis kirjeldab keskealise kirjandusprofessori suhet 12-aastase tüdrukuga.
2002. aastal võõrustas Epstein Clintonit koos näitlejate Kevin Spacey' ja Chris Tuckeriga nende Aafrika-ringreisil, mis oli seotud Clintoni fondiga. Newsweek viitas, kuidas Clinton ja Epstein mõlemad üksteist 2002. aastal meedia vahendusel tunnustasid.
2015. aastal avaldas nüüdseks tegevuse lõpetanud popkultuuri uudiseid vahendav veebisait Gawker Epsteini lennukite lennureisijate registri, millest selgus, et Clinton on Lolita Expressiga lennanud vähemalt 11 korral.
Väidetavalt lendas Clinton 2015. aastal üks kord samal lennul koos pornonäitlejaga, kes Epsteini märkmikus oli paigutatud alajaotusesse "massaažid". Kõigil lendudel olid kaasas ka Maxwell ja Epsteini endine assistent Sarah Kellen. Kellenit süüdistatakse kohtutoimikutes noorte neidude värbamises Epsteini orgiatele.
Mitmetel lendudel olid Clintoniga samas lennukis viibinud naised registreeritud ainult eesnimega või pealkirja all "naised".
Clintoni fondi 2019. aastal tehtud avalduses öeldi, et Bill Clinton ei tea midagi Jeffrey Epsteini "kohutavatest kuritegudest" ning lisati, et Clinton lendas kokku neljal korral Epsteinile kuuluvas lennukis. Samas märgiti ka, et fondi töötajad ning ekspresidendi turvameeskond on reisid registreerinud.
"Ta ei ole Epsteiniga rääkinud juba üle kümne aasta ega ole kunagi käinud Little Saint James'i saarel, Epsteini rantšos New Mexicos või tema residentsis Floridas," kinnitas fond.
2019. aasta juulis pedofiiliasüüdistustega vahistatud Epstein suri sama aasta augustis 66-aastasena vanglas kahtlastel asjaoludel. Tema lähimale kaastöötajale ja tüdruksõbrale Maxwellile esitati tänavu juuli alguses süüdistus kuues kuritööpunktis, mis puudutavad alaealiste seksuaalset väärkohtlemist ja kupeldamist.
Epsteini saarel toimunud orgiates ja seksuaalsuhetes alaealistega on teiste prominentsete avaliku elu tegelaste kõrval süüdistatud Briti troonipäriluse järjestuses kaheksandal kohal olevat prints Andrew'd. | Epsteini kohtuasja tunnistaja väitel nägi ta orgiasaarel Bill Clintonit kahe neiuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma mäletan, et küsisin Jeffreylt, mida Bill Clinton siin (Epsteinile kuuluval saarel - toim.) teeb. Ta hakkas naerma ja ütles, et ta (Clinton) on mulle teene võlgu," rääkis adovkaadi küsimusele vastanud Virginia Giuffre, kes on Epsteini avalikult seksi vahendamises süüdistanud.
Guiffre'i sõnul ei öelnud Epstein talle, mis laadi teeneid Clinton talle võlgneb, vahendas USA uudisteväljaanne Newsweek.
"Ma ei saanud seda kunagi teada. Ma ei tea, kas ta mõtles seda tõsiselt. See oli esitatud naljana... Ta rääkis mulle kaua aega tagasi, et talle on igaüks teeneid võlgu. Nad on kõik üksteisel taskus," ütles Guiffre.
Advokaadi küsimusele, kas orgiad toimusid Epsteinile kuuluval saarel tema majas sageli, vastas Guiffre jaatavalt.
Advokaat Jack Scarola küsimusele, kas ta oli kunagi saarel samal ajal koos Epsteini ja Clintoniga, vastas Guiffre: "Ghislane, Emmy [üks neiu, kes väidetavalt käis regulaarselt Epsteini majas], ja seal oli ka kaks noort tüdrukut, kelle ma ära tunneksin. Ma ei tea neid hästi. Need olid kaks tüdrukut New Yorgist." Guiffre kinnitas, et nad ööbisid kõik Epsteini majas.
Newsweeki andmeil oli Clintonil mitmeid kontakte Epsteiniga, kes koos paljude teiste avaliku elu tegelastega reisis Epsteinile kuuluva eralennukiga Boeing 727, mida kurjad keeled on nimetanud Lolita Expressiks, kuna sellega veeti sageli noori neide Epsteinile kuuluvale Little Saint James'i saarele, kus toimusid tema korraldatud orgiad. Lolita nimi tuleneb Vladimir Nabokovi samanimelisest romaanist, mis kirjeldab keskealise kirjandusprofessori suhet 12-aastase tüdrukuga.
2002. aastal võõrustas Epstein Clintonit koos näitlejate Kevin Spacey' ja Chris Tuckeriga nende Aafrika-ringreisil, mis oli seotud Clintoni fondiga. Newsweek viitas, kuidas Clinton ja Epstein mõlemad üksteist 2002. aastal meedia vahendusel tunnustasid.
2015. aastal avaldas nüüdseks tegevuse lõpetanud popkultuuri uudiseid vahendav veebisait Gawker Epsteini lennukite lennureisijate registri, millest selgus, et Clinton on Lolita Expressiga lennanud vähemalt 11 korral.
Väidetavalt lendas Clinton 2015. aastal üks kord samal lennul koos pornonäitlejaga, kes Epsteini märkmikus oli paigutatud alajaotusesse "massaažid". Kõigil lendudel olid kaasas ka Maxwell ja Epsteini endine assistent Sarah Kellen. Kellenit süüdistatakse kohtutoimikutes noorte neidude värbamises Epsteini orgiatele.
Mitmetel lendudel olid Clintoniga samas lennukis viibinud naised registreeritud ainult eesnimega või pealkirja all "naised".
Clintoni fondi 2019. aastal tehtud avalduses öeldi, et Bill Clinton ei tea midagi Jeffrey Epsteini "kohutavatest kuritegudest" ning lisati, et Clinton lendas kokku neljal korral Epsteinile kuuluvas lennukis. Samas märgiti ka, et fondi töötajad ning ekspresidendi turvameeskond on reisid registreerinud.
"Ta ei ole Epsteiniga rääkinud juba üle kümne aasta ega ole kunagi käinud Little Saint James'i saarel, Epsteini rantšos New Mexicos või tema residentsis Floridas," kinnitas fond.
2019. aasta juulis pedofiiliasüüdistustega vahistatud Epstein suri sama aasta augustis 66-aastasena vanglas kahtlastel asjaoludel. Tema lähimale kaastöötajale ja tüdruksõbrale Maxwellile esitati tänavu juuli alguses süüdistus kuues kuritööpunktis, mis puudutavad alaealiste seksuaalset väärkohtlemist ja kupeldamist.
Epsteini saarel toimunud orgiates ja seksuaalsuhetes alaealistega on teiste prominentsete avaliku elu tegelaste kõrval süüdistatud Briti troonipäriluse järjestuses kaheksandal kohal olevat prints Andrew'd.
### Response:
Epsteini kohtuasja tunnistaja väitel nägi ta orgiasaarel Bill Clintonit kahe neiuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ja lood on Kundera moodi veidrad, inimesed on veidrad ja nende armastus samuti. Hollywoodi filmidest oleme näinud, et armastus on kaunis ja flirtiv, peaaegu kõik on ilusad inimesed ja armastus on justkui kõigile selge, seda kas on või ei ole. Skandinaavia draamadest teame, et armastus on midagi piinavat, süüakse üksteise närve ja hinge kuni traagilise lõpuni. Aga Kundera lood on sellel teljel - lõbus flirt versus lõputu piin, kusagil kahe vahel. Iga loo algues ja isegi keskel on olemas see võimalus, et lugu läheb kas ühele poole või siis teisale.
Algavad need novellid enamasti kenasti, minnakse puhkusele või tehakse kergem väljasõit, ollakse jõudnud oma eluga kuhugi meeldivasse kohta, kuhu ilmselt loodetigi jõuda, aga siis ühel hetkel tuleb mängu see määramatu jõud ja keeratakse vasakule. See on justkui mingi sundmõte, mis ajab oma käe inimese järgi ja ütleb, et sa võid mõelda ja plaanida, mida sa plaanid, aga see veidrus, mis on su sees ja mida sa nii kenasti oled osanud varjata, et hakanud isegi arvama, et seda polegi, on paisunud nagu pärm ja hakkab lõpuks ikkagi kusagilt välja pressima.
Kohe esimeses novellis "Keegi ei naera" on tegelaseks ülikooli õppejõud, kunstiajaloolane. Tal on oma ateljeekorter, tal on kaunis kallim. Ühesõnaga, midagi paremat ei oskagi tahta. Aga siis juhtub midagi, mis esialgu näib isegi nii tühine, et sellest ei saaksi novelli kirjutada. Üks kaheldava väärtusega autor on kirjutanud kaheldava väärtusega artikli, mida ükski ajakiri ei taha avaldada. See kaheldava väärtusega autor palub loo peategelaselt oma artiklile retsensiooni. Ja kui retsensioon on positiivne, siis on ajakirja toimetus valmis loo avaldama. Ajakirja peatoimetaja omakorda survestab loo peategelast, et retsensioon oleks aus ja hävitav. Kõik tundub justkui lihtne. Aga nüüd tulebki mängu see määramatu jõud! Kunstiajaloolane mingist trotsist või veidrast põhimõttest ei taha kirjutada ei negatiivset ega positiivset arvustust, ta hakkab puiklema, ennast kahtlase autori eest peitma ja vassima ja kõik lõpeb fiaskoga nii, et see veel loo alguses oma eluga rahul mees kaotab töö ülikoolis, ta naine jätab ta maha jne.
Seda lugu, nagu ka teisi "Veidraid armastuslugusid", iseloomustab, et see nii-öelda määramatu jõud veab lõpuni välja. Peategelane ei jäta asja poolikuks, ta ei ütle ühel hetkel, et olgu, ma kirjutan selle retsensiooni, või et ei kirjuta, ta ei tunnista oma vigu ja läheb lõpuni välja. See on kangelaste tee. Ega ka Hamlet öelnud poole näidendi pealt, et ah, isa, tead, ma enam ei viitsi seda su asja ajada, käi ja kummita, kui tahad.
Kõik need jutud kirjutas Kundera aastatel 1958 - 1968. Umbes samal ajal kirjutas ka Vaino Vahing oma novelle. Ja Kundera raamatus on üks teistest veidi süngem lugu "Libahääletamine", kus kõik eeldused on täidetud, et kõik mehe ja naise vahel hästi võiks minna, nagu plaanitud. Ja selles loos on olemas sarnane mängu-element nagu Vahingu lugudes. Nii et kui "Libahääletamine" ilmunuks mõnes Vahingu jutukogus, siis ilmselt ei tekiks kahtlustki, et see on Vahingu lugu.
Kõik veidrad armastuslood on hea puändiga ja ilmselt sellepärast on raamatupood Puänt koos Loomingu Raamatukoguga kuulutanud välja novellikonkurssi, kus kutsutakse kõiki üles kirjutama lugu "Minu veider armastuslugu". Lugusid oodatakse aadressile [email protected] kuni oktoobri lõpuni. Oktoobrini on veel tükk aega aega, ilmselt võib sel ajal ilmutada end armastus ja ka veidrus. | Urmas Vadi lugemissoovitus. Armastus ja veidrus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ja lood on Kundera moodi veidrad, inimesed on veidrad ja nende armastus samuti. Hollywoodi filmidest oleme näinud, et armastus on kaunis ja flirtiv, peaaegu kõik on ilusad inimesed ja armastus on justkui kõigile selge, seda kas on või ei ole. Skandinaavia draamadest teame, et armastus on midagi piinavat, süüakse üksteise närve ja hinge kuni traagilise lõpuni. Aga Kundera lood on sellel teljel - lõbus flirt versus lõputu piin, kusagil kahe vahel. Iga loo algues ja isegi keskel on olemas see võimalus, et lugu läheb kas ühele poole või siis teisale.
Algavad need novellid enamasti kenasti, minnakse puhkusele või tehakse kergem väljasõit, ollakse jõudnud oma eluga kuhugi meeldivasse kohta, kuhu ilmselt loodetigi jõuda, aga siis ühel hetkel tuleb mängu see määramatu jõud ja keeratakse vasakule. See on justkui mingi sundmõte, mis ajab oma käe inimese järgi ja ütleb, et sa võid mõelda ja plaanida, mida sa plaanid, aga see veidrus, mis on su sees ja mida sa nii kenasti oled osanud varjata, et hakanud isegi arvama, et seda polegi, on paisunud nagu pärm ja hakkab lõpuks ikkagi kusagilt välja pressima.
Kohe esimeses novellis "Keegi ei naera" on tegelaseks ülikooli õppejõud, kunstiajaloolane. Tal on oma ateljeekorter, tal on kaunis kallim. Ühesõnaga, midagi paremat ei oskagi tahta. Aga siis juhtub midagi, mis esialgu näib isegi nii tühine, et sellest ei saaksi novelli kirjutada. Üks kaheldava väärtusega autor on kirjutanud kaheldava väärtusega artikli, mida ükski ajakiri ei taha avaldada. See kaheldava väärtusega autor palub loo peategelaselt oma artiklile retsensiooni. Ja kui retsensioon on positiivne, siis on ajakirja toimetus valmis loo avaldama. Ajakirja peatoimetaja omakorda survestab loo peategelast, et retsensioon oleks aus ja hävitav. Kõik tundub justkui lihtne. Aga nüüd tulebki mängu see määramatu jõud! Kunstiajaloolane mingist trotsist või veidrast põhimõttest ei taha kirjutada ei negatiivset ega positiivset arvustust, ta hakkab puiklema, ennast kahtlase autori eest peitma ja vassima ja kõik lõpeb fiaskoga nii, et see veel loo alguses oma eluga rahul mees kaotab töö ülikoolis, ta naine jätab ta maha jne.
Seda lugu, nagu ka teisi "Veidraid armastuslugusid", iseloomustab, et see nii-öelda määramatu jõud veab lõpuni välja. Peategelane ei jäta asja poolikuks, ta ei ütle ühel hetkel, et olgu, ma kirjutan selle retsensiooni, või et ei kirjuta, ta ei tunnista oma vigu ja läheb lõpuni välja. See on kangelaste tee. Ega ka Hamlet öelnud poole näidendi pealt, et ah, isa, tead, ma enam ei viitsi seda su asja ajada, käi ja kummita, kui tahad.
Kõik need jutud kirjutas Kundera aastatel 1958 - 1968. Umbes samal ajal kirjutas ka Vaino Vahing oma novelle. Ja Kundera raamatus on üks teistest veidi süngem lugu "Libahääletamine", kus kõik eeldused on täidetud, et kõik mehe ja naise vahel hästi võiks minna, nagu plaanitud. Ja selles loos on olemas sarnane mängu-element nagu Vahingu lugudes. Nii et kui "Libahääletamine" ilmunuks mõnes Vahingu jutukogus, siis ilmselt ei tekiks kahtlustki, et see on Vahingu lugu.
Kõik veidrad armastuslood on hea puändiga ja ilmselt sellepärast on raamatupood Puänt koos Loomingu Raamatukoguga kuulutanud välja novellikonkurssi, kus kutsutakse kõiki üles kirjutama lugu "Minu veider armastuslugu". Lugusid oodatakse aadressile [email protected] kuni oktoobri lõpuni. Oktoobrini on veel tükk aega aega, ilmselt võib sel ajal ilmutada end armastus ja ka veidrus.
### Response:
Urmas Vadi lugemissoovitus. Armastus ja veidrus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi ralli oli algselt planeeritud 24.-27. septembrile, aga selle nihutamine 17.-20. septembrile tähendab, et MM-sarja kalendrisse mahub veebikülje DirtFish teatel ka 2.-4. oktoobri mõõduvõtt Belgias.
WRC promootor pole belglaste kaasamist veel kinnitanud, küll aga Türgi ralli muutuvaid kuupäevi. DirtFishi andmetel on kokkulepe Ypres'i ralli korraldajatega olemas, aga allkirju lepingul veel mitte.
Muudatusega tekib meeskondadel kümme päeva, et kruusaralli järel autod uuesti ette valmistada ja sedapuhku juba sõiduks asfaldil.
"Me oleme rahul, et meil tekib võimalus nendel võistlustel osaleda - firmana peame rallidega kohe alustama," lausus M-Spordi tiimipealik Richard Millener portaalile DirtFish.
"Aga samal ajal, nagu oleme ka varem arutanud, on Türgist Ypres'i liikumine logistiline väljakutse. Peame lihtsalt sellega arvestama ja toime tulema."
MM-sarja hooaja kalender Rally Estonia (2.-4. september) järel näeb seega välja järgmine: Türgi ralli (17.-20. september), Ypres'i ralli (2.-4. oktoober)*, Saksamaa ralli (15.-18. oktoober), Sardiinia ralli (29. oktoober - 1. november) ja Jaapani ralli (19.-22. november).
* Kinnitamata andmetel. | Türgi nõustus muudatusega, MM-sarja lisandub ilmselt Ypres'i ralli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi ralli oli algselt planeeritud 24.-27. septembrile, aga selle nihutamine 17.-20. septembrile tähendab, et MM-sarja kalendrisse mahub veebikülje DirtFish teatel ka 2.-4. oktoobri mõõduvõtt Belgias.
WRC promootor pole belglaste kaasamist veel kinnitanud, küll aga Türgi ralli muutuvaid kuupäevi. DirtFishi andmetel on kokkulepe Ypres'i ralli korraldajatega olemas, aga allkirju lepingul veel mitte.
Muudatusega tekib meeskondadel kümme päeva, et kruusaralli järel autod uuesti ette valmistada ja sedapuhku juba sõiduks asfaldil.
"Me oleme rahul, et meil tekib võimalus nendel võistlustel osaleda - firmana peame rallidega kohe alustama," lausus M-Spordi tiimipealik Richard Millener portaalile DirtFish.
"Aga samal ajal, nagu oleme ka varem arutanud, on Türgist Ypres'i liikumine logistiline väljakutse. Peame lihtsalt sellega arvestama ja toime tulema."
MM-sarja hooaja kalender Rally Estonia (2.-4. september) järel näeb seega välja järgmine: Türgi ralli (17.-20. september), Ypres'i ralli (2.-4. oktoober)*, Saksamaa ralli (15.-18. oktoober), Sardiinia ralli (29. oktoober - 1. november) ja Jaapani ralli (19.-22. november).
* Kinnitamata andmetel.
### Response:
Türgi nõustus muudatusega, MM-sarja lisandub ilmselt Ypres'i ralli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Frantsiskaani munk ja endine inkvisiitor William von Baskerville (Sean Connery) kutsutakse Itaalia Alpides asuvasse benediktiini kloostrisse mõrva uurima.
Peagi sureb kloostris salapärastel asjaoludel veel mitu munka ja William peab koos oma noore abilise Adsoga (Christian Slater) müsteeriumi lahendama. Nende otsingud kuritööde paljastamisel viivad sünge kloostri koridoride rägastikku, kuhu on peidetud salapärane käsikiri.
Kuulsa itaalia semiootiku, ajaloolase ja kirjaniku Umberto Eco 14. sajandisse paigutatud esikromaani (ilmus 1980) alusel vändatud samanimelisest mängufilmist "Roosi nimi" sai sarnaselt romaanile rahvusvaheline menuk ning aasta oluline kultuurisündmus. Filmi lavastajaks on prantslane Jean-Jacques Annaud, kellele "Roosi nimi" sai läbimurdefilmiks ning kes on hiljem teinud veel mitmeid auhindu võitnud filme: "Armuke" (1992), "Seitse aastat Tiibetis" (1997) ja "Vaenlase väravas" (2001).
Kuigi Ameerika publiku poolt võeti film vastu jahedalt, sai sellest Euroopa kinodes aasta üks tulusamaid filme. 1980. aastatel oma endise kuulsuse minetanud šoti näitleja Sean Connery tõusis Sherlock Holmesi keskaegse võrdkuju Williami osatäitmisega taas hinnatud näitlejaks nii Euroopas kui ka Hollywoodis. Ühe oma esimestest rollidest teeb filmis 16-aastane Christian Slater, kellest sai hiljem nõutud märuli- ja komöödianäitleja.
"Roosi nimi" on ETV2 eetris 31. juulil kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Jean-Jacques Annaud' "Roosi nimi" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Frantsiskaani munk ja endine inkvisiitor William von Baskerville (Sean Connery) kutsutakse Itaalia Alpides asuvasse benediktiini kloostrisse mõrva uurima.
Peagi sureb kloostris salapärastel asjaoludel veel mitu munka ja William peab koos oma noore abilise Adsoga (Christian Slater) müsteeriumi lahendama. Nende otsingud kuritööde paljastamisel viivad sünge kloostri koridoride rägastikku, kuhu on peidetud salapärane käsikiri.
Kuulsa itaalia semiootiku, ajaloolase ja kirjaniku Umberto Eco 14. sajandisse paigutatud esikromaani (ilmus 1980) alusel vändatud samanimelisest mängufilmist "Roosi nimi" sai sarnaselt romaanile rahvusvaheline menuk ning aasta oluline kultuurisündmus. Filmi lavastajaks on prantslane Jean-Jacques Annaud, kellele "Roosi nimi" sai läbimurdefilmiks ning kes on hiljem teinud veel mitmeid auhindu võitnud filme: "Armuke" (1992), "Seitse aastat Tiibetis" (1997) ja "Vaenlase väravas" (2001).
Kuigi Ameerika publiku poolt võeti film vastu jahedalt, sai sellest Euroopa kinodes aasta üks tulusamaid filme. 1980. aastatel oma endise kuulsuse minetanud šoti näitleja Sean Connery tõusis Sherlock Holmesi keskaegse võrdkuju Williami osatäitmisega taas hinnatud näitlejaks nii Euroopas kui ka Hollywoodis. Ühe oma esimestest rollidest teeb filmis 16-aastane Christian Slater, kellest sai hiljem nõutud märuli- ja komöödianäitleja.
"Roosi nimi" on ETV2 eetris 31. juulil kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Jean-Jacques Annaud' "Roosi nimi" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne diili jõustumist vajas klubi müük veel Premier League'i heakskiitu, aga selle saamine venis ja lõpuks kaotasid saudid ilmselt kannatuse, vahendab BBC Sport.
Newcastle'i klubi soovis omandada konsortsium, mille üheks osaliseks oli ka investeerimisfond PIF. Seda juhib Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman ja arvatavasti avaldas Premier League'ile muret klubi seotus Saudi Araabia valitsusega ja vastutuse jaotumine.
Investorite grupi enda teatel oleks tegemist iseseisva ja kommertsalustel töötava omanikuga, kes soovis üles ehitada pikaajalistel väärtustel baseeruvat klubi. Asjade venimine ja koroonaviiruse pandeemiast tulenev majanduslik ebaselgus panid nad aga loobuma.
Kuigi Newcastle'i fänniringkonnad pole rahul praeguse omaniku Mike Ashleyga ja saudide investeeringud andnuks lootust tõusta klubil suurte sekka, siis on araablastele läbi valitsuse prisma heidetud ette inimõiguste rikkumist ja ka piraatluse soosimist.
Premier League'i ülekandeõigused kuuluvad beIN Sportile, aga Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WHO) raportist ilmneb, et Saudi Araabia aitas riiklikul tasemel piraatülekannete tootjat beoutQ-d. Nimetatud kanal näitab muu hulgas ka Premier League'i ülekandeid.
Kõige tipuks olevat Ashley hakanud pärast kevadel tehtud kokkulepet viimastel nädalatel tingimusi veel kord üle rääkima ja see võiski olla viimaseks piisaks saudidide kannatuste karikasse. | Saudid andsid alla ja ei osta Newcastle Unitedit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne diili jõustumist vajas klubi müük veel Premier League'i heakskiitu, aga selle saamine venis ja lõpuks kaotasid saudid ilmselt kannatuse, vahendab BBC Sport.
Newcastle'i klubi soovis omandada konsortsium, mille üheks osaliseks oli ka investeerimisfond PIF. Seda juhib Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman ja arvatavasti avaldas Premier League'ile muret klubi seotus Saudi Araabia valitsusega ja vastutuse jaotumine.
Investorite grupi enda teatel oleks tegemist iseseisva ja kommertsalustel töötava omanikuga, kes soovis üles ehitada pikaajalistel väärtustel baseeruvat klubi. Asjade venimine ja koroonaviiruse pandeemiast tulenev majanduslik ebaselgus panid nad aga loobuma.
Kuigi Newcastle'i fänniringkonnad pole rahul praeguse omaniku Mike Ashleyga ja saudide investeeringud andnuks lootust tõusta klubil suurte sekka, siis on araablastele läbi valitsuse prisma heidetud ette inimõiguste rikkumist ja ka piraatluse soosimist.
Premier League'i ülekandeõigused kuuluvad beIN Sportile, aga Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WHO) raportist ilmneb, et Saudi Araabia aitas riiklikul tasemel piraatülekannete tootjat beoutQ-d. Nimetatud kanal näitab muu hulgas ka Premier League'i ülekandeid.
Kõige tipuks olevat Ashley hakanud pärast kevadel tehtud kokkulepet viimastel nädalatel tingimusi veel kord üle rääkima ja see võiski olla viimaseks piisaks saudidide kannatuste karikasse.
### Response:
Saudid andsid alla ja ei osta Newcastle Unitedit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta video:
Billie Eilish – "everything i wanted"
Eminem ft. Juice WRLD – "Godzilla"
Future ft. Drake – "Life Is Good"
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me"
Taylor Swift – "The Man"
The Weeknd – "Blinding Lights"
Aasta artist:
DaBaby
Justin Bieber
Lady Gaga
Megan Thee Stallion
Post Malone
The Weeknd
Aasta lugu:
Billie Eilish – "everything i wanted"
Doja Cat – "Say So"
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me"
Megan Thee Stallion – "Savage"
Post Malone – "Circles"
Roddy Ricch – "The Box"
Parim koostöö:
Ariana Grande & Justin Bieber – "Stuck with U"
Black Eyed Peas ft. J Balvin – "RITMO (Bad Boys For Life)"
Ed Sheeran ft. Khalid – "Beautiful People"
Future ft. Drake – "Life Is Good"
Karol G ft. Nicki Minaj – "Tusa"
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me"
Parim uus artist:
Doja Cat
Jack Harlow
Lewis Capaldi
Roddy Ricch
Tate McRae
YUNGBLUD
Parim popvideo:
BTS – "On"
Halsey – "You should be sad"
Jonas Brothers – "What a Man Gotta Do"
Justin Bieber ft. Quavo – "Intentions"
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me"
Taylor Swift – "Lover"
Parim hiphop video:
DaBaby – "BOP"
Eminem ft. Juice WRLD – "Godzilla"
Future ft. Drake – "Life Is Good"
Megan Thee Stallion – "Savage"
Roddy Ricch – "The Box"
Travis Scott – "HIGHEST IN THE ROOM"
Parim rokkvideo:
blink-182 – "Happy Days"
Coldplay – "Orphans"
Evanescence – "Wasted On You"
Fall Out Boy ft. Wyclef Jean – "Dear Future Self (Hands Up)"
Green Day – "Oh Yeah!"
The Killers – "Caution"
Parim alternatiivse muusika video:
The 1975 – "If You're Too Shy (Let Me Know)"
All Time Low – "Some Kind Of Disaster"
FINNEAS – "Let's Fall in Love for the Night"
Lana Del Rey – "Doin' Time"
Machine Gun Kelly – "Bloody Valentine"
twenty one pilots – "Level of Concern"
Parim ladina muusika video:
Anuel AA ft. Daddy Yankee, Ozuna, Karol G & J Balvin – "China"
Bad Bunny – "Yo Perreo Sola"
Black Eyed Peas ft. Ozuna & J. Rey Soul – "MAMACITA"
J Balvin – "Amarillo"
Karol G ft. Nicki Minaj – "Tusa"
Maluma ft. J Balvin – "Que Pena"
Parim R&B video:
Alicia Keys – "Underdog"
Chloe x Halle – "Do It"
H.E.R. ft. YG – "Slide"
Khalid ft. Summer Walker – "Eleven"
Lizzo – "Cuz I Love You"
The Weeknd – "Blinding Lights"
Parim K-Pop video:
(G)I-DLE – "Oh My God"
BTS – "On"
EXO – "Obsession"
Monsta X – "SOMEONE'S SOMEONE"
Tomorrow X Together – "9 and Three Quarters (Run Away)"
Red Velvet – "Psycho"
Video for good:
Anderson .Paak – "Lockdown"
Billie Eilish – "all the good girls go to hell"
Demi Lovato – "I Love Me"
H.E.R. – "I Can't Breathe"
Lil Baby – "The Bigger Picture"
Taylor Swift – "The Man"
Parim kodus tehtud muusikavideo:
5 Seconds of Summer – "Wildflower"
Ariana Grande & Justin Bieber – "Stuck with U"
blink-182 – "Happy Days"
Drake – "Toosie Slide"
John Legend – "Bigger Love"
twenty one pilots – "Level of Concern"
Parim karantiiniesitus:
Chloe x Halle – "Do It" from MTV's Prom-Athon
CNCO – MTV Unplugged At Home
DJ D-Nice – Club MTV Presents: #DanceTogether
John Legend – #TogetherAtHome Concert Series
Lady Gaga – "Smile" from One World: Together At Home
Post Malone – Nirvana Tribute
Parim režissööri töö:
Billie Eilish – "xanny" – režissöör Billie Eilish
Doja Cat – "Say So" – režissöör Hannah Lux Davis
Dua Lipa – "Don't Start Now" – režissöör Nabil
Harry Styles – "Adore You" – režissöör Dave Meyers
Taylor Swift – "The Man" – režissöör Taylor Swift
The Weeknd – "Blinding Lights" – režissöör Anton Tammi
Parim filmikunst:
5 Seconds of Summer – "Old Me" – Kieran Fowler
Camila Cabello ft. DaBaby – "My Oh My" – Scott Cunningham
Billie Eilish – "all the good girls go to hell" – Christopher Probst
Katy Perry – "Harleys In Hawaii" – Arnau Valls
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me" – Thomas Kloss
The Weeknd – "Blinding Lights" – Oliver Millar
Parim kunstiline lahendus:
A$AP Rocky – "Babushka Boi" – kunstiline lahendus: A$AP Rocky & Nadia Lee Cohen
Dua Lipa – "Physical" – kunstiline lahendus: Anna Colomé Nogu ́
Harry Styles – "Adore You" – kunstiline lahendus: Laura Ellis Cricks
Miley Cyrus – "Mother's Daughter" – kunstiline lahendus: Christian Stone
Selena Gomez – "Boyfriend" – kunstiline lahendus: Tatiana Van Sauter
Taylor Swift – "Lover" – kunstiline lahendus: Ethan Tobman
Parimad eriefektid:
Billie Eilish – "all the good girls go to hell" – Darkroom / Interscope Records – eriefektid: Drive Studios
Demi Lovato – "I Love Me" – Island Records – eriefektid: Hoody FX
Dua Lipa – "Physical" – Warner Records – eriefektid: EIGHTY4
Harry Styles – "Adore You" – Columbia Records – eriefektid: Mathematic
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me" – Streamline / Interscope Records – eriefektid: Ingenuity Studios
Travis Scott -- "HIGHEST IN THE ROOM" – Epic Records / Cactus Jack – eriefektid: ARTJAIL, SCISSOR FILMS & FRENDER
Parim koreograafia:
BTS – "On" – koreograafia: Son Sung Deuk, Lee Ga Hun, Lee Byung Eun
CNCO & Natti Natasha – "Honey Boo" – koreograafia: Kyle Hanagami
DaBaby – "BOP" – koreograafia: Dani Leigh and Cherry
Dua Lipa – "Physical" – koreograafia: Charm La'Donna
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me" – koreograafia: Richy Jackson
Normani – "Motivation" – koreograafia: Sean Bankhead
Parim töötlus:
Halsey – "Graveyard" – töötlus: Emilie Aubry, Janne Vartia & Tim Montana
James Blake – "Can't Believe the Way We Flow" – töötlus: Frank Lebon
Lizzo – "Good As Hell" – töötlus: Russell Santos & Sofia Kerpan
Miley Cyrus – "Mother's Daughter" – töötlus: Alexandre Moors, Nuno Xico
ROSALIA – "A Pale" – töötlus: Andre Jones
The Weeknd – "Blinding Lights" – töötlus: Janne Vartia & Tim Montana | Selgusid MTV videoauhindade nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta video:
Billie Eilish – "everything i wanted"
Eminem ft. Juice WRLD – "Godzilla"
Future ft. Drake – "Life Is Good"
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me"
Taylor Swift – "The Man"
The Weeknd – "Blinding Lights"
Aasta artist:
DaBaby
Justin Bieber
Lady Gaga
Megan Thee Stallion
Post Malone
The Weeknd
Aasta lugu:
Billie Eilish – "everything i wanted"
Doja Cat – "Say So"
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me"
Megan Thee Stallion – "Savage"
Post Malone – "Circles"
Roddy Ricch – "The Box"
Parim koostöö:
Ariana Grande & Justin Bieber – "Stuck with U"
Black Eyed Peas ft. J Balvin – "RITMO (Bad Boys For Life)"
Ed Sheeran ft. Khalid – "Beautiful People"
Future ft. Drake – "Life Is Good"
Karol G ft. Nicki Minaj – "Tusa"
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me"
Parim uus artist:
Doja Cat
Jack Harlow
Lewis Capaldi
Roddy Ricch
Tate McRae
YUNGBLUD
Parim popvideo:
BTS – "On"
Halsey – "You should be sad"
Jonas Brothers – "What a Man Gotta Do"
Justin Bieber ft. Quavo – "Intentions"
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me"
Taylor Swift – "Lover"
Parim hiphop video:
DaBaby – "BOP"
Eminem ft. Juice WRLD – "Godzilla"
Future ft. Drake – "Life Is Good"
Megan Thee Stallion – "Savage"
Roddy Ricch – "The Box"
Travis Scott – "HIGHEST IN THE ROOM"
Parim rokkvideo:
blink-182 – "Happy Days"
Coldplay – "Orphans"
Evanescence – "Wasted On You"
Fall Out Boy ft. Wyclef Jean – "Dear Future Self (Hands Up)"
Green Day – "Oh Yeah!"
The Killers – "Caution"
Parim alternatiivse muusika video:
The 1975 – "If You're Too Shy (Let Me Know)"
All Time Low – "Some Kind Of Disaster"
FINNEAS – "Let's Fall in Love for the Night"
Lana Del Rey – "Doin' Time"
Machine Gun Kelly – "Bloody Valentine"
twenty one pilots – "Level of Concern"
Parim ladina muusika video:
Anuel AA ft. Daddy Yankee, Ozuna, Karol G & J Balvin – "China"
Bad Bunny – "Yo Perreo Sola"
Black Eyed Peas ft. Ozuna & J. Rey Soul – "MAMACITA"
J Balvin – "Amarillo"
Karol G ft. Nicki Minaj – "Tusa"
Maluma ft. J Balvin – "Que Pena"
Parim R&B video:
Alicia Keys – "Underdog"
Chloe x Halle – "Do It"
H.E.R. ft. YG – "Slide"
Khalid ft. Summer Walker – "Eleven"
Lizzo – "Cuz I Love You"
The Weeknd – "Blinding Lights"
Parim K-Pop video:
(G)I-DLE – "Oh My God"
BTS – "On"
EXO – "Obsession"
Monsta X – "SOMEONE'S SOMEONE"
Tomorrow X Together – "9 and Three Quarters (Run Away)"
Red Velvet – "Psycho"
Video for good:
Anderson .Paak – "Lockdown"
Billie Eilish – "all the good girls go to hell"
Demi Lovato – "I Love Me"
H.E.R. – "I Can't Breathe"
Lil Baby – "The Bigger Picture"
Taylor Swift – "The Man"
Parim kodus tehtud muusikavideo:
5 Seconds of Summer – "Wildflower"
Ariana Grande & Justin Bieber – "Stuck with U"
blink-182 – "Happy Days"
Drake – "Toosie Slide"
John Legend – "Bigger Love"
twenty one pilots – "Level of Concern"
Parim karantiiniesitus:
Chloe x Halle – "Do It" from MTV's Prom-Athon
CNCO – MTV Unplugged At Home
DJ D-Nice – Club MTV Presents: #DanceTogether
John Legend – #TogetherAtHome Concert Series
Lady Gaga – "Smile" from One World: Together At Home
Post Malone – Nirvana Tribute
Parim režissööri töö:
Billie Eilish – "xanny" – režissöör Billie Eilish
Doja Cat – "Say So" – režissöör Hannah Lux Davis
Dua Lipa – "Don't Start Now" – režissöör Nabil
Harry Styles – "Adore You" – režissöör Dave Meyers
Taylor Swift – "The Man" – režissöör Taylor Swift
The Weeknd – "Blinding Lights" – režissöör Anton Tammi
Parim filmikunst:
5 Seconds of Summer – "Old Me" – Kieran Fowler
Camila Cabello ft. DaBaby – "My Oh My" – Scott Cunningham
Billie Eilish – "all the good girls go to hell" – Christopher Probst
Katy Perry – "Harleys In Hawaii" – Arnau Valls
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me" – Thomas Kloss
The Weeknd – "Blinding Lights" – Oliver Millar
Parim kunstiline lahendus:
A$AP Rocky – "Babushka Boi" – kunstiline lahendus: A$AP Rocky & Nadia Lee Cohen
Dua Lipa – "Physical" – kunstiline lahendus: Anna Colomé Nogu ́
Harry Styles – "Adore You" – kunstiline lahendus: Laura Ellis Cricks
Miley Cyrus – "Mother's Daughter" – kunstiline lahendus: Christian Stone
Selena Gomez – "Boyfriend" – kunstiline lahendus: Tatiana Van Sauter
Taylor Swift – "Lover" – kunstiline lahendus: Ethan Tobman
Parimad eriefektid:
Billie Eilish – "all the good girls go to hell" – Darkroom / Interscope Records – eriefektid: Drive Studios
Demi Lovato – "I Love Me" – Island Records – eriefektid: Hoody FX
Dua Lipa – "Physical" – Warner Records – eriefektid: EIGHTY4
Harry Styles – "Adore You" – Columbia Records – eriefektid: Mathematic
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me" – Streamline / Interscope Records – eriefektid: Ingenuity Studios
Travis Scott -- "HIGHEST IN THE ROOM" – Epic Records / Cactus Jack – eriefektid: ARTJAIL, SCISSOR FILMS & FRENDER
Parim koreograafia:
BTS – "On" – koreograafia: Son Sung Deuk, Lee Ga Hun, Lee Byung Eun
CNCO & Natti Natasha – "Honey Boo" – koreograafia: Kyle Hanagami
DaBaby – "BOP" – koreograafia: Dani Leigh and Cherry
Dua Lipa – "Physical" – koreograafia: Charm La'Donna
Lady Gaga with Ariana Grande – "Rain On Me" – koreograafia: Richy Jackson
Normani – "Motivation" – koreograafia: Sean Bankhead
Parim töötlus:
Halsey – "Graveyard" – töötlus: Emilie Aubry, Janne Vartia & Tim Montana
James Blake – "Can't Believe the Way We Flow" – töötlus: Frank Lebon
Lizzo – "Good As Hell" – töötlus: Russell Santos & Sofia Kerpan
Miley Cyrus – "Mother's Daughter" – töötlus: Alexandre Moors, Nuno Xico
ROSALIA – "A Pale" – töötlus: Andre Jones
The Weeknd – "Blinding Lights" – töötlus: Janne Vartia & Tim Montana
### Response:
Selgusid MTV videoauhindade nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suur osa manifestis deklareeritust on iseenesestmõistetav. Kes ikka tahaks midagi öelda vastu näiteks väidetele, et halvustav suhtumine teistesse lõikab meid ära sõpradest ning vaimult suur riik ei võitle oma mineviku ega rahvaga ning sõnavabadus ja sõltumatud institutsioonid on au sees. Või et läbipaistev ja avatud riik on parim viis korruptsiooni ohjeldamiseks.
Ainult takka kiita võiks väitele, et igaühel peab olema jõukohane kaitsta oma huve kohtus ja Eesti seadused peavad kehtima igas kogukonnas ja olukorras või rohkem vabadusi eeldavad suuremat vastutust, haritus, kultuursus ja avar silmaring aitavad teha vastutustundlikke valikuid.
Seda, et uuendustele tuleb olla avatud ning kaasaegsetele probleemidele tuleb lahendusi otsida, tunnistaksid ilmselgelt peale EKRE ka sotsiaaldemokraadid ja neoliberalistid, kommunistid ja neonatsid, BLM ja Ku Klux Klan.
Rida väiteid on aga nende mõttest arusaamiseks liiga üldised. Väide, et Eesti peab hea seisma selle eest, et üksikisiku vabadused on igal ajal tagatud ja kaitstud ning turvalisuse kindlustamine ei tohi käia vabaduste piiramise hinnaga, on igati kena.
Ilmselt on väga vähe neid, kes vabadusi asja eest teist taga piirata sooviksid, ent väga paljudel juhtudel tähendab turvalisuse tagamine siiski ka reegleid ehk piiranguid ning on selge, et mida suuremad ohud, seda suuremad piirangud. Seega pole võimalik seda väidet lahti muukida ning edasi ei saa niikaua, kui me ei tea, mida lugupeetud parempoolsed selle all ikka täpsemalt mõelnud on.
Ka väide, et enamuse arvamus ei kaalu üles teiste inimeste vabaduste riivet, käib samasse kategooriasse. Kes nood "teised inimesed" ikka on, kas seksuaalvähemused?
Sootsium koosnebki erinevatest vähemustest ning konkreetsete vähemuste seisundi määrab alati avalik arvamus ehk demokraatlikus riigis sisuliselt enamuse arvamus, kas esinduskogus või rahvahääletusel. Vastasel korral oleks tegemist autokraatiaga või siis sellega, et tunnistame mingit kodanike endi tahtest mittetulenevate põhiprintsiipide ülimuslikkust.
Eesti oludes võib inimeseüleste põhiprintsiipide omaksvõtmine tähendada kristlust. Ent parempoolsete üks kõneisik Tõnis Kons hoopiski kritiseerib Isamaa erakonna liigset kristlikkust. 1 Pealegi ei saaks seksuaalvähemuste aktivistide nõudmiste õigustamisel üldse traditsioonilisele kristlusele toetuda.
Udune on parempoolsete hoiak ka rahvuskonservatiivide jaoks eriti tundlikul rändepoliitika teemal. On tõsi, et konservatiivne poliitika ei seisne sisserände eitamises, vaid targa rände soodustamises ja selle juhtimises Eesti majanduse ja julgeoleku huvidest lähtuvalt, nagu manifestis deklareeritud. Ent misasi see tark ränne on ning kui mahukas see võiks siis olla?
"EKRE jaoks on oluline, et ränne ei tooks meile massiliselt odavtööjõudu, mis pidurdab uuendusi majanduses, surub meie palgad alla ja pidurdab meie võõrsile läinud tööinimeste naasmist."
Kindlasti vajab Eesti kõrgprofessionaalseid töötajaid, ent EKRE jaoks on oluline, et ränne ei tooks meile massiliselt odavtööjõudu, mis pidurdab uuendusi majanduses, surub meie palgad alla ja pidurdab meie võõrsile läinud tööinimeste naasmist, samuti, et rände tulemusena ei väheneks eestlaste ja põlisrahvastiku osakaal Eestis.
Viimastel aastatel on täpselt nii juhtunud, rändesaldo Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest ning reast Aafrika ja Aasia riikidest on peaaegu viie tuhandega positiivne, st samasugune kui Nõukogude ajal. Kas parempoolsetele on see olukord vastuvõetav, ning kuidas see tähendab seismist Eesti omapära ja kultuuri eest, nagu manifestis väidetud, me teada ei saa.
Pole arusaadav, mida tähendab suurem koostöö Euroopa Liidu riikide vahel. Kui Euroopa Liidu jätkuvat tsentraliseerimist või detsentraliseerimist ja tihedamat koostööd rahvusriikide vahel?
Segadust tekitab ka väide, et Eesti peab jääma kindlaks läänelikele väärtustele. Me olemegi ju õhtumaade osa, mis tähendab iseenesest, et kanname ajalooliselt läänelikke väärtusi. Ning mitte ainult ei kanna, vaid ka loome neid.
Kui manifesti autorid arvavad, et me peaksime olema ainult teatud lääneriikides hetkel domineerivate teatud väärtuste kopeerijad, siis nii oleksime konjunktuursed ja õhutaksime rahvuslikku alaväärsust, mis pole omane parem- vaid vasakpoolsusele. Usinate kopeerijatena poleks meid rahvusena kellelegi vaja.
Kas nende riikide all, kus manifestis väidetult on toimunud kergesti ja kiiresti läänelike väärtuste kursilt kõrvalekaldumine, on mõeldud Ungarit ja Poolat? Küllap, aga kas sellega peaks pimesi nõustuma?
Kõigepealt - miks peaks neil Euroopa maadel olema vähem õigust euroopalike väärtuste kujundamises kaasa rääkida? Neid riike on süüdistatud demokraatiast hälbimises, aga klassikalisi poliitiliste režiimide parameetreid mõõtva Polity süsteemi järgi saavad Ungari ja Poola kõige värskemate (2018. aasta) andmetel parima demokraatiareitingu ehk 10 punkti, aga näiteks Prantsusmaa ja Belgia, mille riigipead on kritiseerinud Ungarit ja Poolat demokraatia puuduse pärast, vähem, vastavalt 9 ja 8 punkti. 2
Toonitagem, et Polity mõõdab demokraatiat, mitte liberaalset demokraatiat, mis on teine, hiline mõiste, mis tõenäoliselt oma laialivalguvuse tõttu varsti käibelt kaob. Praegu kasutatakse seda mõistet instrumendina nende riikide ründamiseks, kus ei viida läbi vasakliberaalset poliitikat. Nii näib, et ka siinkohal ei esinda manifest mitte parempoolsust, vaid vasakliberaalsust.
Väga vaieldav on manifesti väide, nagu oleks meil peale iseseisvuse taastamist eriliselt hästi läinud, ning nüüd on saavutused kahtluse all ehk nagu manifestis väidetakse, "ehitasime üles kaasaegse lääneliku ja jõuka riigi", ning "lähiaastate peamine valik on, kas suudame vabaduse ja heaolu teel jätkata või mitte."
Esiteks - kui see ka nii oleks - pole Eesti vanale poliiteliidile nii iseloomulik oma saavutustega praalimine kuidagi iseloomulik läänemaisele kultuuriruumile. Neile, kes on kogenud jälgilt kiitlevat Nõukogude propagandat, on see eriti eemaletõukav.
Aga teiseks pole see ka tõsi.
Me ei ole jõudnud 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka, missugune lubadus ühe liberaalse erakonna poolt 2007. aastal anti, vaid oleme Eurostati andmetel tänaseks tarbimisvõimekuselt langenud kuue kõige vaesema Euroopa Liidu riigi hulka. 3
Suur osa meie inimestest on siirdunud mujale, peamiselt Soome, Eurostati andmetel elas 2018. aastal teistes Euroopa Liidu riikides 7,3 protsenti Eesti kodanikest. 4 Suurem mujale siirdumine toimus eriti kiiresti Eesti täiesti ebaõnnestunud majanduspoliitika tõttu, mis tõi aastatel 2008-2009 kaasa Euroopa kõige järsema majanduslanguse. 5
Küllap on meil läinud keskmiselt või alla selle. Eesti inimesed väärivad enamat, aga ma ei oleks nõus parempoolseid arvustava sotsiaaldemokraadi Lauri Läänemetsa väitega, et üleilmsed kriisid on tõestanud, et õhuke riik iseenesest on läbi kukkunud ning need, kes sellest aru ei saa, moodustavad nostalgiaklubisid. 6
Kriisid pole iseenesest küll midagi selletaolist tõestanud, aga tõsi, pole põhjust arvata, et senise majanduspoliitikaga positiivse murrangu saavutaksime. Loomulikult ei pea see olema riigikeskne, nagu Läänemets arvab, kuid ei pea ilmtingimata tähendama ka seda, et manifestis nõutud avatusest ja rahvusvahelistumisest loobutakse. Küll aga tuleb loobuda dogmadest ja tarvitada pragmaatilist uuendustele aldist poliitikat.
Milline see on, väärib diskussiooni. Seda aga ei soodusta tühi demagoogia, nagu näiteks vasakliberaalses meedias meelsasti massiliselt paljundatud ühe parempoolsete juhtpoliitiku väide, et EKRE üritab taaskehtestada kolhoosikorda. 7
Tegemist on maaeluministri Arvo Alleri mõtteavalduse tõlgendamisega, minister aga ütles, et gümnasistidel võiks olla võimalus põllumajandust aidata. Samal tasemel teise inimese mõtteid väänates võiksin mina väita, et kõne all oleva poliitiku teade, et ta ei taha, et ta lapselapsed peaksid pidama lahinguid Eesti põldudel, tähendab vallutussõjale üleskutsumist.
Parempoolse poliitika ainus alternatiiv ei ole enam vasakpoolne poliitika, nagu Lauri Läänemets deklareerib ja parempoolsete manifest meile sisendab. Peavoolumeedia on meid aastaid sinnapoole suunanud, soovides meie poliitilist dispuuti kitsendada.
"Kasvõi meie sotsiaalvõrgustikes süttivate diskussioonide järgi peaks olema selge, et uus poliitika eraldusjoon jookseb hoopis teravamalt (vasak)liberaalse globalismi ja konservatiivse rahvusluse vahel."
Tõsi, parem- ja vasakpoolsusel on ehk tähendus veel majanduspoliitiliselt, aga kasvõi meie sotsiaalvõrgustikes süttivate diskussioonide järgi peaks olema selge, et uus poliitika eraldusjoon jookseb hoopis teravamalt (vasak)liberaalse globalismi ja konservatiivse rahvusluse vahel. Esimest esindavad Eesti vasakpoolsed koos multikultuursuse ideoloogiaga küllap täiuslikult, Eesti parempoolsed oma manifesti järgi võib-olla ja loodetavasti mitte alati ja päris.
Ning lõpuks veel parempoolsete manifesti kõige agressiivsemast väitest, et parlamentarismi ei tohi mõtlematult lammutada ning tuleb hoiduda "populistlikest katsetest avada põhiseadust või kehtestada seadusi rahvahääletuse teel". On võimalik aru saada, et kriitiliselt on sihitud just EKRE-t. Tõnis Kons kinnitab isegi, et EKRE tegeleb teadlikult oma rahva tülliajamisega selleks, et olla pildil. 8
On tõsi, et niisugune võimaluse loomine tähendab põhiseaduse muutmist. Ent kas muu kriitika on sisuline? Kas rahvahääletused lammutavad parlamentarismi? Kas näiteks Läti ja Leedu, kus need võimalused olemas on, on vähem parlamentaristlikud kui Eesti?
EKRE on alati väitnud, et kodanike initsiatiivi rahvahääletuste algatamiseks nähakse mitte parlamentarismist loobumisena, vaid selle tugevdamisena. Küsimus on tegelikult rahvaalgatuse ja -hääletuse künnistes ja filtrites, mille targa seadmise korral väldime nii kodanike edasist riigist võõrandumist kui ka parlamentarismi destabiliseerimist. Nii vasakliberaalne meedia kui ka parempoolsed võiksid negatiivse eelhoiaku asemel sisuliselt teemasse süveneda.
Kui seda - EKRE ühte olulisemat programmilist nõudmist - pidada tülliajamiseks, siis tuletan meelde, et põhiseaduse muutmist nii, et kodanikel oleks võimalik algatada referendumeid, toetab või pigem toetab 4/5 kodanikest, vastu on aga neli protsenti. 9 Juba see peaks demokraatlikult mõtlevatele poliitikutele olema argument iseenesest. Selle elluviimine ei tähenda tülliajamist, vaid vastupidi, ühiskonna identiteedi tugevdamist.
1 https://www.err.ee/1118038/kons-isamaa-potentsiaal-on-moodustada-ise-valitsus-mitte-olla-selle-vaikseim-liige
2 https://www.systemicpeace.org/inscrdata.html
3 https://majandus24.postimees.ee/6711407/eesti-elanike-tarbimisvoimekus-oli-mullu-eli-viimaste-seas
4 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=EU_citizens_living_in_another_Member_State_-_statistical_overview
5 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tec00115/default/table?lang=en
6 https://www.err.ee/1117230/lauri-laanemets-parempoolsuse-kriisi-ei-lahenda-vasakpoolsusega-hirmutamine
7 https://epl.delfi.ee/arvamus/mihhail-lotman-ekre-pollumajanduspoliitikast-see-pole-muud-kui-kolhoosikorra-taastamise-katse?id=90562723
8 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vilja-kusib-tonis-kons-oravate-ainus-agenda-on-voistlus-reformierakond-otsib-koalitsioonipartnerit?id=90560345
9 https://www.inst.ee/uuringud/vaartushinnangute-uuring-2018 | Jaak Valge: Eesti parempoolsed ja nende manifest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suur osa manifestis deklareeritust on iseenesestmõistetav. Kes ikka tahaks midagi öelda vastu näiteks väidetele, et halvustav suhtumine teistesse lõikab meid ära sõpradest ning vaimult suur riik ei võitle oma mineviku ega rahvaga ning sõnavabadus ja sõltumatud institutsioonid on au sees. Või et läbipaistev ja avatud riik on parim viis korruptsiooni ohjeldamiseks.
Ainult takka kiita võiks väitele, et igaühel peab olema jõukohane kaitsta oma huve kohtus ja Eesti seadused peavad kehtima igas kogukonnas ja olukorras või rohkem vabadusi eeldavad suuremat vastutust, haritus, kultuursus ja avar silmaring aitavad teha vastutustundlikke valikuid.
Seda, et uuendustele tuleb olla avatud ning kaasaegsetele probleemidele tuleb lahendusi otsida, tunnistaksid ilmselgelt peale EKRE ka sotsiaaldemokraadid ja neoliberalistid, kommunistid ja neonatsid, BLM ja Ku Klux Klan.
Rida väiteid on aga nende mõttest arusaamiseks liiga üldised. Väide, et Eesti peab hea seisma selle eest, et üksikisiku vabadused on igal ajal tagatud ja kaitstud ning turvalisuse kindlustamine ei tohi käia vabaduste piiramise hinnaga, on igati kena.
Ilmselt on väga vähe neid, kes vabadusi asja eest teist taga piirata sooviksid, ent väga paljudel juhtudel tähendab turvalisuse tagamine siiski ka reegleid ehk piiranguid ning on selge, et mida suuremad ohud, seda suuremad piirangud. Seega pole võimalik seda väidet lahti muukida ning edasi ei saa niikaua, kui me ei tea, mida lugupeetud parempoolsed selle all ikka täpsemalt mõelnud on.
Ka väide, et enamuse arvamus ei kaalu üles teiste inimeste vabaduste riivet, käib samasse kategooriasse. Kes nood "teised inimesed" ikka on, kas seksuaalvähemused?
Sootsium koosnebki erinevatest vähemustest ning konkreetsete vähemuste seisundi määrab alati avalik arvamus ehk demokraatlikus riigis sisuliselt enamuse arvamus, kas esinduskogus või rahvahääletusel. Vastasel korral oleks tegemist autokraatiaga või siis sellega, et tunnistame mingit kodanike endi tahtest mittetulenevate põhiprintsiipide ülimuslikkust.
Eesti oludes võib inimeseüleste põhiprintsiipide omaksvõtmine tähendada kristlust. Ent parempoolsete üks kõneisik Tõnis Kons hoopiski kritiseerib Isamaa erakonna liigset kristlikkust. 1 Pealegi ei saaks seksuaalvähemuste aktivistide nõudmiste õigustamisel üldse traditsioonilisele kristlusele toetuda.
Udune on parempoolsete hoiak ka rahvuskonservatiivide jaoks eriti tundlikul rändepoliitika teemal. On tõsi, et konservatiivne poliitika ei seisne sisserände eitamises, vaid targa rände soodustamises ja selle juhtimises Eesti majanduse ja julgeoleku huvidest lähtuvalt, nagu manifestis deklareeritud. Ent misasi see tark ränne on ning kui mahukas see võiks siis olla?
"EKRE jaoks on oluline, et ränne ei tooks meile massiliselt odavtööjõudu, mis pidurdab uuendusi majanduses, surub meie palgad alla ja pidurdab meie võõrsile läinud tööinimeste naasmist."
Kindlasti vajab Eesti kõrgprofessionaalseid töötajaid, ent EKRE jaoks on oluline, et ränne ei tooks meile massiliselt odavtööjõudu, mis pidurdab uuendusi majanduses, surub meie palgad alla ja pidurdab meie võõrsile läinud tööinimeste naasmist, samuti, et rände tulemusena ei väheneks eestlaste ja põlisrahvastiku osakaal Eestis.
Viimastel aastatel on täpselt nii juhtunud, rändesaldo Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest ning reast Aafrika ja Aasia riikidest on peaaegu viie tuhandega positiivne, st samasugune kui Nõukogude ajal. Kas parempoolsetele on see olukord vastuvõetav, ning kuidas see tähendab seismist Eesti omapära ja kultuuri eest, nagu manifestis väidetud, me teada ei saa.
Pole arusaadav, mida tähendab suurem koostöö Euroopa Liidu riikide vahel. Kui Euroopa Liidu jätkuvat tsentraliseerimist või detsentraliseerimist ja tihedamat koostööd rahvusriikide vahel?
Segadust tekitab ka väide, et Eesti peab jääma kindlaks läänelikele väärtustele. Me olemegi ju õhtumaade osa, mis tähendab iseenesest, et kanname ajalooliselt läänelikke väärtusi. Ning mitte ainult ei kanna, vaid ka loome neid.
Kui manifesti autorid arvavad, et me peaksime olema ainult teatud lääneriikides hetkel domineerivate teatud väärtuste kopeerijad, siis nii oleksime konjunktuursed ja õhutaksime rahvuslikku alaväärsust, mis pole omane parem- vaid vasakpoolsusele. Usinate kopeerijatena poleks meid rahvusena kellelegi vaja.
Kas nende riikide all, kus manifestis väidetult on toimunud kergesti ja kiiresti läänelike väärtuste kursilt kõrvalekaldumine, on mõeldud Ungarit ja Poolat? Küllap, aga kas sellega peaks pimesi nõustuma?
Kõigepealt - miks peaks neil Euroopa maadel olema vähem õigust euroopalike väärtuste kujundamises kaasa rääkida? Neid riike on süüdistatud demokraatiast hälbimises, aga klassikalisi poliitiliste režiimide parameetreid mõõtva Polity süsteemi järgi saavad Ungari ja Poola kõige värskemate (2018. aasta) andmetel parima demokraatiareitingu ehk 10 punkti, aga näiteks Prantsusmaa ja Belgia, mille riigipead on kritiseerinud Ungarit ja Poolat demokraatia puuduse pärast, vähem, vastavalt 9 ja 8 punkti. 2
Toonitagem, et Polity mõõdab demokraatiat, mitte liberaalset demokraatiat, mis on teine, hiline mõiste, mis tõenäoliselt oma laialivalguvuse tõttu varsti käibelt kaob. Praegu kasutatakse seda mõistet instrumendina nende riikide ründamiseks, kus ei viida läbi vasakliberaalset poliitikat. Nii näib, et ka siinkohal ei esinda manifest mitte parempoolsust, vaid vasakliberaalsust.
Väga vaieldav on manifesti väide, nagu oleks meil peale iseseisvuse taastamist eriliselt hästi läinud, ning nüüd on saavutused kahtluse all ehk nagu manifestis väidetakse, "ehitasime üles kaasaegse lääneliku ja jõuka riigi", ning "lähiaastate peamine valik on, kas suudame vabaduse ja heaolu teel jätkata või mitte."
Esiteks - kui see ka nii oleks - pole Eesti vanale poliiteliidile nii iseloomulik oma saavutustega praalimine kuidagi iseloomulik läänemaisele kultuuriruumile. Neile, kes on kogenud jälgilt kiitlevat Nõukogude propagandat, on see eriti eemaletõukav.
Aga teiseks pole see ka tõsi.
Me ei ole jõudnud 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka, missugune lubadus ühe liberaalse erakonna poolt 2007. aastal anti, vaid oleme Eurostati andmetel tänaseks tarbimisvõimekuselt langenud kuue kõige vaesema Euroopa Liidu riigi hulka. 3
Suur osa meie inimestest on siirdunud mujale, peamiselt Soome, Eurostati andmetel elas 2018. aastal teistes Euroopa Liidu riikides 7,3 protsenti Eesti kodanikest. 4 Suurem mujale siirdumine toimus eriti kiiresti Eesti täiesti ebaõnnestunud majanduspoliitika tõttu, mis tõi aastatel 2008-2009 kaasa Euroopa kõige järsema majanduslanguse. 5
Küllap on meil läinud keskmiselt või alla selle. Eesti inimesed väärivad enamat, aga ma ei oleks nõus parempoolseid arvustava sotsiaaldemokraadi Lauri Läänemetsa väitega, et üleilmsed kriisid on tõestanud, et õhuke riik iseenesest on läbi kukkunud ning need, kes sellest aru ei saa, moodustavad nostalgiaklubisid. 6
Kriisid pole iseenesest küll midagi selletaolist tõestanud, aga tõsi, pole põhjust arvata, et senise majanduspoliitikaga positiivse murrangu saavutaksime. Loomulikult ei pea see olema riigikeskne, nagu Läänemets arvab, kuid ei pea ilmtingimata tähendama ka seda, et manifestis nõutud avatusest ja rahvusvahelistumisest loobutakse. Küll aga tuleb loobuda dogmadest ja tarvitada pragmaatilist uuendustele aldist poliitikat.
Milline see on, väärib diskussiooni. Seda aga ei soodusta tühi demagoogia, nagu näiteks vasakliberaalses meedias meelsasti massiliselt paljundatud ühe parempoolsete juhtpoliitiku väide, et EKRE üritab taaskehtestada kolhoosikorda. 7
Tegemist on maaeluministri Arvo Alleri mõtteavalduse tõlgendamisega, minister aga ütles, et gümnasistidel võiks olla võimalus põllumajandust aidata. Samal tasemel teise inimese mõtteid väänates võiksin mina väita, et kõne all oleva poliitiku teade, et ta ei taha, et ta lapselapsed peaksid pidama lahinguid Eesti põldudel, tähendab vallutussõjale üleskutsumist.
Parempoolse poliitika ainus alternatiiv ei ole enam vasakpoolne poliitika, nagu Lauri Läänemets deklareerib ja parempoolsete manifest meile sisendab. Peavoolumeedia on meid aastaid sinnapoole suunanud, soovides meie poliitilist dispuuti kitsendada.
"Kasvõi meie sotsiaalvõrgustikes süttivate diskussioonide järgi peaks olema selge, et uus poliitika eraldusjoon jookseb hoopis teravamalt (vasak)liberaalse globalismi ja konservatiivse rahvusluse vahel."
Tõsi, parem- ja vasakpoolsusel on ehk tähendus veel majanduspoliitiliselt, aga kasvõi meie sotsiaalvõrgustikes süttivate diskussioonide järgi peaks olema selge, et uus poliitika eraldusjoon jookseb hoopis teravamalt (vasak)liberaalse globalismi ja konservatiivse rahvusluse vahel. Esimest esindavad Eesti vasakpoolsed koos multikultuursuse ideoloogiaga küllap täiuslikult, Eesti parempoolsed oma manifesti järgi võib-olla ja loodetavasti mitte alati ja päris.
Ning lõpuks veel parempoolsete manifesti kõige agressiivsemast väitest, et parlamentarismi ei tohi mõtlematult lammutada ning tuleb hoiduda "populistlikest katsetest avada põhiseadust või kehtestada seadusi rahvahääletuse teel". On võimalik aru saada, et kriitiliselt on sihitud just EKRE-t. Tõnis Kons kinnitab isegi, et EKRE tegeleb teadlikult oma rahva tülliajamisega selleks, et olla pildil. 8
On tõsi, et niisugune võimaluse loomine tähendab põhiseaduse muutmist. Ent kas muu kriitika on sisuline? Kas rahvahääletused lammutavad parlamentarismi? Kas näiteks Läti ja Leedu, kus need võimalused olemas on, on vähem parlamentaristlikud kui Eesti?
EKRE on alati väitnud, et kodanike initsiatiivi rahvahääletuste algatamiseks nähakse mitte parlamentarismist loobumisena, vaid selle tugevdamisena. Küsimus on tegelikult rahvaalgatuse ja -hääletuse künnistes ja filtrites, mille targa seadmise korral väldime nii kodanike edasist riigist võõrandumist kui ka parlamentarismi destabiliseerimist. Nii vasakliberaalne meedia kui ka parempoolsed võiksid negatiivse eelhoiaku asemel sisuliselt teemasse süveneda.
Kui seda - EKRE ühte olulisemat programmilist nõudmist - pidada tülliajamiseks, siis tuletan meelde, et põhiseaduse muutmist nii, et kodanikel oleks võimalik algatada referendumeid, toetab või pigem toetab 4/5 kodanikest, vastu on aga neli protsenti. 9 Juba see peaks demokraatlikult mõtlevatele poliitikutele olema argument iseenesest. Selle elluviimine ei tähenda tülliajamist, vaid vastupidi, ühiskonna identiteedi tugevdamist.
1 https://www.err.ee/1118038/kons-isamaa-potentsiaal-on-moodustada-ise-valitsus-mitte-olla-selle-vaikseim-liige
2 https://www.systemicpeace.org/inscrdata.html
3 https://majandus24.postimees.ee/6711407/eesti-elanike-tarbimisvoimekus-oli-mullu-eli-viimaste-seas
4 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=EU_citizens_living_in_another_Member_State_-_statistical_overview
5 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tec00115/default/table?lang=en
6 https://www.err.ee/1117230/lauri-laanemets-parempoolsuse-kriisi-ei-lahenda-vasakpoolsusega-hirmutamine
7 https://epl.delfi.ee/arvamus/mihhail-lotman-ekre-pollumajanduspoliitikast-see-pole-muud-kui-kolhoosikorra-taastamise-katse?id=90562723
8 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vilja-kusib-tonis-kons-oravate-ainus-agenda-on-voistlus-reformierakond-otsib-koalitsioonipartnerit?id=90560345
9 https://www.inst.ee/uuringud/vaartushinnangute-uuring-2018
### Response:
Jaak Valge: Eesti parempoolsed ja nende manifest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulude autorid on Feliks Kütt, Ott Kilusk ja Jaanus Mehikas, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, kunstnik Liina Unt ning valguskunstnik Margus Vaigur.
"Kui põimuvad tragikomöödia, säästuesoteerika, ulmeromantika, kööginaturalism, kodune operett ja jumal-teab-mis, siis saab kokku sellise mahlase lavastuse, kus enam ei saagi täpset žanrit määratleda," tutvustas Kaili Viidas. "Tundub, et see lavastus võiks meeldida nii nalja armastajatele kui ka neile, kes tahavad asjade sügavama olemuse üle mõtiskleda; kindlasti sellistele vaatajatele, kellele läheb korda psühholoogiline inimesekäsitlus. Ja oi kuidas ta räägib armastusest, selle erinevatest vormidest ja tasanditest. Paras gemüüse kõigest, mis tundub inimhingele söödav ja huvitav."
Humoorika teksti varjus esitatakse küsimusi, kuidas see inimeseks olemine siis ikka käib. Maailma piiritu olemus on pisikesele inimesele üksi mõistmiseks hoomamatult suur ja tundmatu. Õnn on see, kui on olemas oma väike kogukondlik kindlus, kuhu saab selle kõige eest varjuda. Omavahelised reeglid on lihtsad: armastada, hoida, märgata, olla toeks, austada. Kuidas hinnata igaühe väärikust, tugevusi ja hoida silm peal teineteise helladel kohtadel hoolimata sellest, milline on parasjagu maailm teisel pool plankaeda või tapeedi taga – see on oskus ja kunst.
Lavastus heidabki pilgu ühe kogukonna tegemistele, mis ei sõltu parema elu illusoorsete reklaamloosungitega hiigelkorporatsioonide hävitavast rahaihalusest. Nendel inimestel lihtsalt ei ole raha. Need inimesed ei oma vajadust olla ilmtingimata osa enneolematutest überinnovaatilistest megakultuuriprojektidest. Nad laulavad ise. Neil ei ole tehnikamaailma viimaseid nanotehnoloogilisi multi-kulti-x-vidinaid. Neil pole isegi panni. Aga neil on plastiliini, pooleliitrine purk ja vasktoru. Nad ei söö metroseksuaalsete hipsterite roherestoranides viimse detailini taldrikule triibutatud toortoitu. Peotäiest jahust saab ka söönuks. Ei ole moodsat nutiküüru, gluteenitalumatust ega poreksiat. Aga nad teavad täisväärtusliku elu retsepti.
"Nad on kummalised inimesed, kes on jäänud ühe koha peale tammuma, kes otsivad armastust ja leppimist, võibolla elu mõtet, nad on armsad ja naljakad, suure südame ja egoga. Nad elavad tahumatusest sündinud kummalises vaikelus, mis hingab oma vaikset argist elu. Selle taustal keerlevad aga suured sündmused, mis jäävad sageli lihtsalt märkamatuks," ütles lavastaja.
Ott Kiluski verivärske näidendi esmalavastuses mängivad Peeter Tammearu, Sten Karpov, Tambet Seling, Karin Tammaru, Fatme Helge Leevald, Ireen Kennik, Kleer Maibaum, Ott Raidmets, Nils Mattias Steinberg ja Sander Rebane.
Järgmised etendused toimuvad 1., 5., 6., 7., 12., 13., 14. ja 19. augustil, 3. septembril ja 1. oktoobril Endla Teatri Suures saalis. Külalisetendus toimub 26. oktoobril Haapsalu Kultuurikeskuses. | Endlas etendub kulinaarne düstoopia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulude autorid on Feliks Kütt, Ott Kilusk ja Jaanus Mehikas, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, kunstnik Liina Unt ning valguskunstnik Margus Vaigur.
"Kui põimuvad tragikomöödia, säästuesoteerika, ulmeromantika, kööginaturalism, kodune operett ja jumal-teab-mis, siis saab kokku sellise mahlase lavastuse, kus enam ei saagi täpset žanrit määratleda," tutvustas Kaili Viidas. "Tundub, et see lavastus võiks meeldida nii nalja armastajatele kui ka neile, kes tahavad asjade sügavama olemuse üle mõtiskleda; kindlasti sellistele vaatajatele, kellele läheb korda psühholoogiline inimesekäsitlus. Ja oi kuidas ta räägib armastusest, selle erinevatest vormidest ja tasanditest. Paras gemüüse kõigest, mis tundub inimhingele söödav ja huvitav."
Humoorika teksti varjus esitatakse küsimusi, kuidas see inimeseks olemine siis ikka käib. Maailma piiritu olemus on pisikesele inimesele üksi mõistmiseks hoomamatult suur ja tundmatu. Õnn on see, kui on olemas oma väike kogukondlik kindlus, kuhu saab selle kõige eest varjuda. Omavahelised reeglid on lihtsad: armastada, hoida, märgata, olla toeks, austada. Kuidas hinnata igaühe väärikust, tugevusi ja hoida silm peal teineteise helladel kohtadel hoolimata sellest, milline on parasjagu maailm teisel pool plankaeda või tapeedi taga – see on oskus ja kunst.
Lavastus heidabki pilgu ühe kogukonna tegemistele, mis ei sõltu parema elu illusoorsete reklaamloosungitega hiigelkorporatsioonide hävitavast rahaihalusest. Nendel inimestel lihtsalt ei ole raha. Need inimesed ei oma vajadust olla ilmtingimata osa enneolematutest überinnovaatilistest megakultuuriprojektidest. Nad laulavad ise. Neil ei ole tehnikamaailma viimaseid nanotehnoloogilisi multi-kulti-x-vidinaid. Neil pole isegi panni. Aga neil on plastiliini, pooleliitrine purk ja vasktoru. Nad ei söö metroseksuaalsete hipsterite roherestoranides viimse detailini taldrikule triibutatud toortoitu. Peotäiest jahust saab ka söönuks. Ei ole moodsat nutiküüru, gluteenitalumatust ega poreksiat. Aga nad teavad täisväärtusliku elu retsepti.
"Nad on kummalised inimesed, kes on jäänud ühe koha peale tammuma, kes otsivad armastust ja leppimist, võibolla elu mõtet, nad on armsad ja naljakad, suure südame ja egoga. Nad elavad tahumatusest sündinud kummalises vaikelus, mis hingab oma vaikset argist elu. Selle taustal keerlevad aga suured sündmused, mis jäävad sageli lihtsalt märkamatuks," ütles lavastaja.
Ott Kiluski verivärske näidendi esmalavastuses mängivad Peeter Tammearu, Sten Karpov, Tambet Seling, Karin Tammaru, Fatme Helge Leevald, Ireen Kennik, Kleer Maibaum, Ott Raidmets, Nils Mattias Steinberg ja Sander Rebane.
Järgmised etendused toimuvad 1., 5., 6., 7., 12., 13., 14. ja 19. augustil, 3. septembril ja 1. oktoobril Endla Teatri Suures saalis. Külalisetendus toimub 26. oktoobril Haapsalu Kultuurikeskuses.
### Response:
Endlas etendub kulinaarne düstoopia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on põnev, et saime vastuse küsimusele, mis on arheolooge enam kui 400 aastat vaevanud," lausus ajaloolane Susan Greaney Reutersile. Tema sõnul on aastaid arvatud, et tõenäoliselt on need kivid pärit umbes 20 miili (30 kilomeetri) kauguselt Marlborough' piirkonnast, kuid teadlased pole kunagi suutnud täpselt öelda, kust need kivid pärit on.
Varem oli tõestatud, et Stonehenge'i väiksemad kivid on pärit lausa 250 kilomeetri kauguselt Preseli Hills Walesist, mis asib Walesi poolsaarel. Suurte kivide päritolu oli seni teadmata.
1958. aastal tehti Stonehenge'i kividega restaureerimistöid. Hiiglaslike kivide sisse pandi metallvardaid, et rahne stabiilsena hoida. Restaureerimistööde juures oli ka Robert Philips, kellele anti suveniiriks 91 sentimeetri pikkune silindrikujuline tükk ühes kivist. Suurte kivide päritolu tõestamisel muutus oluliseks see 62 aastat tagasi Robert Philipsi kätte jäänud tükk Stonehenge'i kiviringi kivist.
Philips emigreerus 1977. aastal USA-sse ja alles 2018. aastal otsustas ta kivitüki uurijatele anda. Tänapäeval on Stonehenge'i tükkide hävitamine keelatud, kuid Philipsi tuum andis ainulaadse võimaluse teadlastel uurida, kust kivi pärineb.
Teadlased viisid läbi röntgen fluorestsentstesti, sellega tuvastati, et kivid on sarnase keemilise koostisega ja pärit samast piirkonnast. Võimalus ligi saada kivi tuumale muutus otsustavaks, sest see näitas, et tegemist on just Marlborough' lähedalt West Woodist pärit kividega. Tänapäeval on Stonehenge'i kividelt tükkide eemaldamine keelatud.
Suured rahnud koosnevad 99 protsendi ulatuses ränidioksiidist, kuid veel sisaldavad need ka muid elemente, sealhulgas alumiiniumi, süsinikku, rauda, kaaliumi ja magneesiumi. 52 kivist 50 oli praktiliselt identne keemiline koostis Philipsi kivitükiga, see viitab, et kivid on pärit ühest kohast.
Teadlased võrdlesid Philipsi tuuma 20 Lõuna- ja Ida-Inglismaalt pärit rändrahnu põllult võetud proovidega. Just West Woodsist pärit kivid vastasid vastasid täpselt Stonehenge'i kividele.
Stonehenge'i suured rahnud kaaluvad keskmiselt 20 tonni, mõned lausa 30 tonni ning kõige pikem on üheksa meetri pikkune.
Ajaloolane Susan Greaney kirjeldas, et kivide kätte saamine ja puust kelkudele asetamine ning 25 kilomeetrit vedada üle erinevate küngaste, oli tohutu saavutus ja seda vaid ühe kivi vedamise jaoks. Niisuguseid suuri, raskeid kive on kiviringis kokku umbes 80.
Stonehenge'i kiviringi ehitamine algas umbes 3500 aastat eKr. Viimased muudatused ehitises tehti umbes 2000 aastat eKr. Stonehenge'i ringikujuline põhikuju viitab võimalusele, et Stonehenge'i kasutati astronoomilisteks vaatlusteks, kuid kiviringi otstarbe kohta on püstitatud mitmeid hüpoteese.
Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Science Advances.
Stonegenge kivid Autor/allikas: Science Advances | Teadlased lahendasid Stonehenge'i suurte kivide päritolu müsteeriumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on põnev, et saime vastuse küsimusele, mis on arheolooge enam kui 400 aastat vaevanud," lausus ajaloolane Susan Greaney Reutersile. Tema sõnul on aastaid arvatud, et tõenäoliselt on need kivid pärit umbes 20 miili (30 kilomeetri) kauguselt Marlborough' piirkonnast, kuid teadlased pole kunagi suutnud täpselt öelda, kust need kivid pärit on.
Varem oli tõestatud, et Stonehenge'i väiksemad kivid on pärit lausa 250 kilomeetri kauguselt Preseli Hills Walesist, mis asib Walesi poolsaarel. Suurte kivide päritolu oli seni teadmata.
1958. aastal tehti Stonehenge'i kividega restaureerimistöid. Hiiglaslike kivide sisse pandi metallvardaid, et rahne stabiilsena hoida. Restaureerimistööde juures oli ka Robert Philips, kellele anti suveniiriks 91 sentimeetri pikkune silindrikujuline tükk ühes kivist. Suurte kivide päritolu tõestamisel muutus oluliseks see 62 aastat tagasi Robert Philipsi kätte jäänud tükk Stonehenge'i kiviringi kivist.
Philips emigreerus 1977. aastal USA-sse ja alles 2018. aastal otsustas ta kivitüki uurijatele anda. Tänapäeval on Stonehenge'i tükkide hävitamine keelatud, kuid Philipsi tuum andis ainulaadse võimaluse teadlastel uurida, kust kivi pärineb.
Teadlased viisid läbi röntgen fluorestsentstesti, sellega tuvastati, et kivid on sarnase keemilise koostisega ja pärit samast piirkonnast. Võimalus ligi saada kivi tuumale muutus otsustavaks, sest see näitas, et tegemist on just Marlborough' lähedalt West Woodist pärit kividega. Tänapäeval on Stonehenge'i kividelt tükkide eemaldamine keelatud.
Suured rahnud koosnevad 99 protsendi ulatuses ränidioksiidist, kuid veel sisaldavad need ka muid elemente, sealhulgas alumiiniumi, süsinikku, rauda, kaaliumi ja magneesiumi. 52 kivist 50 oli praktiliselt identne keemiline koostis Philipsi kivitükiga, see viitab, et kivid on pärit ühest kohast.
Teadlased võrdlesid Philipsi tuuma 20 Lõuna- ja Ida-Inglismaalt pärit rändrahnu põllult võetud proovidega. Just West Woodsist pärit kivid vastasid vastasid täpselt Stonehenge'i kividele.
Stonehenge'i suured rahnud kaaluvad keskmiselt 20 tonni, mõned lausa 30 tonni ning kõige pikem on üheksa meetri pikkune.
Ajaloolane Susan Greaney kirjeldas, et kivide kätte saamine ja puust kelkudele asetamine ning 25 kilomeetrit vedada üle erinevate küngaste, oli tohutu saavutus ja seda vaid ühe kivi vedamise jaoks. Niisuguseid suuri, raskeid kive on kiviringis kokku umbes 80.
Stonehenge'i kiviringi ehitamine algas umbes 3500 aastat eKr. Viimased muudatused ehitises tehti umbes 2000 aastat eKr. Stonehenge'i ringikujuline põhikuju viitab võimalusele, et Stonehenge'i kasutati astronoomilisteks vaatlusteks, kuid kiviringi otstarbe kohta on püstitatud mitmeid hüpoteese.
Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Science Advances.
Stonegenge kivid Autor/allikas: Science Advances
### Response:
Teadlased lahendasid Stonehenge'i suurte kivide päritolu müsteeriumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Puhaskasumit mõjutasid täiendavalt kõrgemad dividendimaksega seotud maksud ja madalamad finantskulud.
Eraklientide müügitulu vähenes tulenevalt madalamast tariifist 21,9 protsenti 5,1 miljonile eurole. Tariifi languse mõju tasakaalustas mõningal määral korteriühistute tarbimise suurenemine tulenevalt koroonaviiruse mõjust, kuna paljud inimesed olid sunnitud töötama kodust.
Äriklientide müügitulu vähenes 45,1 protsenti 3 miljonile eurole. Seda mõjutas 35 protsenti langenud tarbimine ja madalamad tariifid. Paljud ettevõtted olid viiruse leviku tõkestamiseks suletud märtsi keskpaigast mai lõpuni.
Lisaks muutustele tariifis ja tarbimismahtudes mõjutasid ärikasumit ka 1,2 miljoni euro suurune muudatus võimalike kolmandate osapoolte nõuete puhuks moodustatud provisjonis ja madalamad tariifivaidlusega seotud õigusabikulud.
Koroonaviirus mõjutas ka ehitusteenuste müüki, sest mitmete uusarenduste algus Tallinnas lükati seoses eriolukorra ja kaasnenud mõjudega edasi.
Samal ajal jätkas tütarettevõte Watercom teises kvartalis mitmete suurte 2019. aastal võidetud projektide ehitust Tallinnas ja teistes Eesti piirkondades. Ehitusteenuste müügitulu vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 18,6 protsenti ehk 270 000 eurot. | Tallinna Vee teise kvartali kasum langes 94,5 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Puhaskasumit mõjutasid täiendavalt kõrgemad dividendimaksega seotud maksud ja madalamad finantskulud.
Eraklientide müügitulu vähenes tulenevalt madalamast tariifist 21,9 protsenti 5,1 miljonile eurole. Tariifi languse mõju tasakaalustas mõningal määral korteriühistute tarbimise suurenemine tulenevalt koroonaviiruse mõjust, kuna paljud inimesed olid sunnitud töötama kodust.
Äriklientide müügitulu vähenes 45,1 protsenti 3 miljonile eurole. Seda mõjutas 35 protsenti langenud tarbimine ja madalamad tariifid. Paljud ettevõtted olid viiruse leviku tõkestamiseks suletud märtsi keskpaigast mai lõpuni.
Lisaks muutustele tariifis ja tarbimismahtudes mõjutasid ärikasumit ka 1,2 miljoni euro suurune muudatus võimalike kolmandate osapoolte nõuete puhuks moodustatud provisjonis ja madalamad tariifivaidlusega seotud õigusabikulud.
Koroonaviirus mõjutas ka ehitusteenuste müüki, sest mitmete uusarenduste algus Tallinnas lükati seoses eriolukorra ja kaasnenud mõjudega edasi.
Samal ajal jätkas tütarettevõte Watercom teises kvartalis mitmete suurte 2019. aastal võidetud projektide ehitust Tallinnas ja teistes Eesti piirkondades. Ehitusteenuste müügitulu vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 18,6 protsenti ehk 270 000 eurot.
### Response:
Tallinna Vee teise kvartali kasum langes 94,5 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängu 2:0 võitnud Fulham jäi kaheksandal minutil Curtis Nelsoni (Cardiff) väravast kaotusseisu, aga vaid minut hiljem õnnestus Neeskens Kebanol viigistada.
Paar minutit pärast teise poolaja algust viis Lee Tomlin külalised uuesti juhtima, aga rohkem tabamusi ei sündinud ja sellest pealinnaklubile piisas.
Finaalis läheb Fulham kokku Brentfordiga, kes oli kahe mängu summas samuti tulemusega 3:2 parem Swansea Cityst. Fulham mängis Inglismaa kõrgliigas viimati hooajal 2018/2019, kuid Brentford lausa 73 aastat tagasi. | Fulham jõudis kõrgliigasse naasmisest ühe mängu kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängu 2:0 võitnud Fulham jäi kaheksandal minutil Curtis Nelsoni (Cardiff) väravast kaotusseisu, aga vaid minut hiljem õnnestus Neeskens Kebanol viigistada.
Paar minutit pärast teise poolaja algust viis Lee Tomlin külalised uuesti juhtima, aga rohkem tabamusi ei sündinud ja sellest pealinnaklubile piisas.
Finaalis läheb Fulham kokku Brentfordiga, kes oli kahe mängu summas samuti tulemusega 3:2 parem Swansea Cityst. Fulham mängis Inglismaa kõrgliigas viimati hooajal 2018/2019, kuid Brentford lausa 73 aastat tagasi.
### Response:
Fulham jõudis kõrgliigasse naasmisest ühe mängu kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elurikkuse ühe alusteooria järgi suureneb liikide arv siis, kui laieneb nende elupaigaks sobiv ala. Elupaiga kadudes kaovad selle teooria järgi ka liigid. Selle teooria abil saavad ökoloogid ennustada, kui palju liike inimtegevuse mõjul välja sureb, ning sedagi, mitu liiki näiteks looduskaitseala loomine päästaks. Paraku on kõnealuse teooria abil elurikkuse muutusi prognoosides vead kerged tekkima.
"Olukorda, kus elupaiga kadudes kaob osa liike ennustatust kiiremini, nimetatakse ökosüsteemi lagunemiseks."
Olukorda, kus elupaiga kadudes kaob osa liike teooria ennustatust kiiremini, nimetatakse ökosüsteemi lagunemiseks. Mõiste tõi käibele looduskaitsebioloog Thomas Lovejoy, et kirjeldada Brasiilias Amazonase vihmametsade raie järel alles jäänud väikestes metsasaarekestes toimuvat. Raie järel tungis ere päikesevalgus sealsesse hämarasse alusmetsa. Nii said kahjustada hämaralembesed alusmetsataimed. Suuremad loomad nagu ahvid ja kaslased läksid mujale või surid kohapeal välja.
Sestap tegid Saksa integreeriva elurikkuse uurimiskeskuse (iDiv), Martin Lutheri Ülikooli (MLU) ja Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse teadlased ülevaateuuringu, kus vaatasid läbi 123 varasemat teemakohast uurimust. Nad otsisid infot, mille abil prognoosida tulevikus elurikkuse muutusi olukorras, kus elupaigad kaovad ja vajavad kiiret kaitset.
Ulatuslik analüüs
Läbivaadatud 123 uurimust pärinesid kõikjalt üle maailma. Neis kirjeldati muu hulgas troopiliste vihmametsade raiejärgseid metsasaarekesi, tammiehituse käigus tekkinud järvesaari ja intensiivkasutuses maalappide vahele jäävaid looduskaitsealasid. Uurimustes leidus infot nii eri paikade taimestiku kui ka loomastiku kohta.
Varasemate uurimuste analüüsimise järel kinnitavad teadlased, et ökosüsteemi lagunemine on üha süvenev probleem. Ühtlasi otsivad nad viisi, kuidas luua realistlikum elurikkuse ennustusmudel.
"Koos elupaikadega kaotsimineva elurikkuse hulka hinnatakse enamikes ennustustes liiga väikeseks."
Täpsemalt leidsid teadlased seose kaduva elupaiga suuruse ja elurikkuse vahel. Väiksematest elupaikadest võetud proovides oli vähem jälgi erinevatest isenditest, liikidest ja isegi kooslustest. Suurematest elupaikadest võetud samalaadsed proovid osutasid suuremale elurikkusele.
Uuringu ühe autori professor Jonathan Chase'i sõnul ei võta enamik elurikkuse ennustamise mudeleid ökosüsteemi lagunemise mõju arvesse. Nähtus on jäänud tähelepanuta, sest varem puudusid selged tõendid, kui tugevalt see ökosüsteeme ja erinevaid liike mõjutab.
Kokkuvõttes tähendab avastus Chase'i sõnul, et koos elupaikadega kaotsimineva elurikkuse hulka hinnatakse enamikes ennustustes liiga väikeseks.
Elupaiku ümbritsev maastik määrab palju
Ehkki ökosüsteemi lagunemise üldine mõju oli ilmne, leidus elupaigati ka erinevusi. Uuringu ühe osalise Felix May sõnul mõjutas ökosüsteemi lagunemise mõju ulatust elupaikade vahele jääva maa kvaliteet.
Kui elupaigaks sobivaid maasaarekesi ümbitses tuntavalt erinev maastik - näiteks asusid elupaiga ümber linnad või põllumaad -, lagunes elupaikade ökosüsteem palju kiiremini. Kui aga elupaiku ümbritsev maastik oli näiteks mahepõllumaa või muu vähem vaenulik keskkond, suri elupaigas välja vähem liike.
"Kui elupaiku ümbritsev maastik oli näiteks mahepõllumaa või muu vähem vaenulik keskkond, suri elupaigas välja vähem liike."
Uurijaid üllatas seegi, et Euroopas on ökosüsteemide lagunemine nõrgem. Kui mujal maailmas on elupaigad hakanud alles hiljaaegu kaduma, siis Euroopas kadusid need sageli juba sajandite eest. Uurijad oodanuks vastupidist, sest ökosüsteem peaks lagunema liikide kadudes aeglaselt. Euroopas asendusid kadunud liigid aga uute liikidega.
Uuringu tulemusi võiks pidada murettekitavaks, sest nende valguses osutuvad paljud elurikkuse kadumise ennustused üleliia optimistlikeks. Autorid ise eelistavad aga näha asja helgemat poolt ja loodavad tulemuste abil teha edaspidi tõepärasemaid elurikkuse prognoose. Paremate prognooside abil saavad võimuesindajad omakorda teha targemaid looduskaitsealaseid otsuseid.
Uuring avaldati ajakirjas Nature. | Väiksemate elupaikade elurikkus kahaneb arvatust kiiremini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elurikkuse ühe alusteooria järgi suureneb liikide arv siis, kui laieneb nende elupaigaks sobiv ala. Elupaiga kadudes kaovad selle teooria järgi ka liigid. Selle teooria abil saavad ökoloogid ennustada, kui palju liike inimtegevuse mõjul välja sureb, ning sedagi, mitu liiki näiteks looduskaitseala loomine päästaks. Paraku on kõnealuse teooria abil elurikkuse muutusi prognoosides vead kerged tekkima.
"Olukorda, kus elupaiga kadudes kaob osa liike ennustatust kiiremini, nimetatakse ökosüsteemi lagunemiseks."
Olukorda, kus elupaiga kadudes kaob osa liike teooria ennustatust kiiremini, nimetatakse ökosüsteemi lagunemiseks. Mõiste tõi käibele looduskaitsebioloog Thomas Lovejoy, et kirjeldada Brasiilias Amazonase vihmametsade raie järel alles jäänud väikestes metsasaarekestes toimuvat. Raie järel tungis ere päikesevalgus sealsesse hämarasse alusmetsa. Nii said kahjustada hämaralembesed alusmetsataimed. Suuremad loomad nagu ahvid ja kaslased läksid mujale või surid kohapeal välja.
Sestap tegid Saksa integreeriva elurikkuse uurimiskeskuse (iDiv), Martin Lutheri Ülikooli (MLU) ja Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse teadlased ülevaateuuringu, kus vaatasid läbi 123 varasemat teemakohast uurimust. Nad otsisid infot, mille abil prognoosida tulevikus elurikkuse muutusi olukorras, kus elupaigad kaovad ja vajavad kiiret kaitset.
Ulatuslik analüüs
Läbivaadatud 123 uurimust pärinesid kõikjalt üle maailma. Neis kirjeldati muu hulgas troopiliste vihmametsade raiejärgseid metsasaarekesi, tammiehituse käigus tekkinud järvesaari ja intensiivkasutuses maalappide vahele jäävaid looduskaitsealasid. Uurimustes leidus infot nii eri paikade taimestiku kui ka loomastiku kohta.
Varasemate uurimuste analüüsimise järel kinnitavad teadlased, et ökosüsteemi lagunemine on üha süvenev probleem. Ühtlasi otsivad nad viisi, kuidas luua realistlikum elurikkuse ennustusmudel.
"Koos elupaikadega kaotsimineva elurikkuse hulka hinnatakse enamikes ennustustes liiga väikeseks."
Täpsemalt leidsid teadlased seose kaduva elupaiga suuruse ja elurikkuse vahel. Väiksematest elupaikadest võetud proovides oli vähem jälgi erinevatest isenditest, liikidest ja isegi kooslustest. Suurematest elupaikadest võetud samalaadsed proovid osutasid suuremale elurikkusele.
Uuringu ühe autori professor Jonathan Chase'i sõnul ei võta enamik elurikkuse ennustamise mudeleid ökosüsteemi lagunemise mõju arvesse. Nähtus on jäänud tähelepanuta, sest varem puudusid selged tõendid, kui tugevalt see ökosüsteeme ja erinevaid liike mõjutab.
Kokkuvõttes tähendab avastus Chase'i sõnul, et koos elupaikadega kaotsimineva elurikkuse hulka hinnatakse enamikes ennustustes liiga väikeseks.
Elupaiku ümbritsev maastik määrab palju
Ehkki ökosüsteemi lagunemise üldine mõju oli ilmne, leidus elupaigati ka erinevusi. Uuringu ühe osalise Felix May sõnul mõjutas ökosüsteemi lagunemise mõju ulatust elupaikade vahele jääva maa kvaliteet.
Kui elupaigaks sobivaid maasaarekesi ümbitses tuntavalt erinev maastik - näiteks asusid elupaiga ümber linnad või põllumaad -, lagunes elupaikade ökosüsteem palju kiiremini. Kui aga elupaiku ümbritsev maastik oli näiteks mahepõllumaa või muu vähem vaenulik keskkond, suri elupaigas välja vähem liike.
"Kui elupaiku ümbritsev maastik oli näiteks mahepõllumaa või muu vähem vaenulik keskkond, suri elupaigas välja vähem liike."
Uurijaid üllatas seegi, et Euroopas on ökosüsteemide lagunemine nõrgem. Kui mujal maailmas on elupaigad hakanud alles hiljaaegu kaduma, siis Euroopas kadusid need sageli juba sajandite eest. Uurijad oodanuks vastupidist, sest ökosüsteem peaks lagunema liikide kadudes aeglaselt. Euroopas asendusid kadunud liigid aga uute liikidega.
Uuringu tulemusi võiks pidada murettekitavaks, sest nende valguses osutuvad paljud elurikkuse kadumise ennustused üleliia optimistlikeks. Autorid ise eelistavad aga näha asja helgemat poolt ja loodavad tulemuste abil teha edaspidi tõepärasemaid elurikkuse prognoose. Paremate prognooside abil saavad võimuesindajad omakorda teha targemaid looduskaitsealaseid otsuseid.
Uuring avaldati ajakirjas Nature.
### Response:
Väiksemate elupaikade elurikkus kahaneb arvatust kiiremini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kunstniku ja üliõpilasena on sellises summas kahjunõue minu jaoks tõeline šokk. Erinevalt avalikkusele jäetud muljest ei ole Kivisaar soovinud leida olukorrale muusugust lahendust, sh vabandust," kirjutas Raiend Twitteris.
Kivisaar väitis kolmapäeval tehtud videopöördumises, et ta andis asjaosalistele võimaluse mingilgi moel oma tekitatud kahju heastada ja kohtuteed vältida, ent vabandada ei tahtnud keegi ja seetõttu jõuab asi kohtusse.
"Ma olen abi saamiseks pöördunud Eesti inimõiguste keskuse ning advokaadibüroo Liverte vandeadvokaadi Meris Vellingu poole, kes on mind meie põhiseaduslike väärtuste kaitsel valmis igati toetama ja vajadusel kaitsma mind ka kohtus," kirjutas Raiend.
Kivisaar heitis petitsiooni algatajale ette, et tegemist on laimukampaaniaga ja tema sõnad on kontekstist välja rebitud. Raiend ütles aga, et igal allkirja andjal oli võimalus raadiosaadet kuulates ise veenduda, kas petitsioonis kirjutatu vastab tõele ja seejärel ise kuuldu põhjal järeldusi teha.
"Kõigil meil on õigus sõna- ja väljendusvabadusele, teha petitsioone ja avaldada arvamust inimõiguste kaitseks. Samas ei anna see õigust avalikus meedias teha rassistlike või šovinistlikke kommentaare ja petitsioonis esitatud väljaütlemised ei ole paraku mingil viisil kooskõlas meie põhiseaduslike väärtustega," kirjutas Raiend.
Petitsiooni koostaski ta enda sõnul selleks, et kaitsta kõigi põhiõiguslikke väärtusi ning mitte normaliseerida laimu ja vähemusi alavääristavaid ütlusi.
"Minu eesmärk petitsiooni tehes oli hoida ära olukord, kus avaliku elu tegelastel on õigus öelda inimõigusi riivavaid kommentaare ning nende ütluste eest mitte vastutust võtta," kirjutas Raiend.
Ta lisas, et arvestades olukorda, mis Kivisaare väljaütlemiste ajal maailmas valitses, ei olnud vaikimine tema jaoks variant.
minu avaldus täismahus ???????? pic.twitter.com/tQhvorxd20
— katrina indiana #BLM (@katindiana) July 30, 2020 | Alari Kivisaar nõuab tema vastase petitsiooni algatajalt 75 000 eurot kahjuraha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kunstniku ja üliõpilasena on sellises summas kahjunõue minu jaoks tõeline šokk. Erinevalt avalikkusele jäetud muljest ei ole Kivisaar soovinud leida olukorrale muusugust lahendust, sh vabandust," kirjutas Raiend Twitteris.
Kivisaar väitis kolmapäeval tehtud videopöördumises, et ta andis asjaosalistele võimaluse mingilgi moel oma tekitatud kahju heastada ja kohtuteed vältida, ent vabandada ei tahtnud keegi ja seetõttu jõuab asi kohtusse.
"Ma olen abi saamiseks pöördunud Eesti inimõiguste keskuse ning advokaadibüroo Liverte vandeadvokaadi Meris Vellingu poole, kes on mind meie põhiseaduslike väärtuste kaitsel valmis igati toetama ja vajadusel kaitsma mind ka kohtus," kirjutas Raiend.
Kivisaar heitis petitsiooni algatajale ette, et tegemist on laimukampaaniaga ja tema sõnad on kontekstist välja rebitud. Raiend ütles aga, et igal allkirja andjal oli võimalus raadiosaadet kuulates ise veenduda, kas petitsioonis kirjutatu vastab tõele ja seejärel ise kuuldu põhjal järeldusi teha.
"Kõigil meil on õigus sõna- ja väljendusvabadusele, teha petitsioone ja avaldada arvamust inimõiguste kaitseks. Samas ei anna see õigust avalikus meedias teha rassistlike või šovinistlikke kommentaare ja petitsioonis esitatud väljaütlemised ei ole paraku mingil viisil kooskõlas meie põhiseaduslike väärtustega," kirjutas Raiend.
Petitsiooni koostaski ta enda sõnul selleks, et kaitsta kõigi põhiõiguslikke väärtusi ning mitte normaliseerida laimu ja vähemusi alavääristavaid ütlusi.
"Minu eesmärk petitsiooni tehes oli hoida ära olukord, kus avaliku elu tegelastel on õigus öelda inimõigusi riivavaid kommentaare ning nende ütluste eest mitte vastutust võtta," kirjutas Raiend.
Ta lisas, et arvestades olukorda, mis Kivisaare väljaütlemiste ajal maailmas valitses, ei olnud vaikimine tema jaoks variant.
minu avaldus täismahus ???????? pic.twitter.com/tQhvorxd20
— katrina indiana #BLM (@katindiana) July 30, 2020
### Response:
Alari Kivisaar nõuab tema vastase petitsiooni algatajalt 75 000 eurot kahjuraha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Motorsport.com kirjutab, et Jaapanis on suhteliselt jäigad koroonaviiruse pandeemiaga seotud piirangud, sealhulgas 14-päevane karantiinikohustus ja seetõttu ei ole hetkel riigist väljaspool asuvatel sõitjatel lihtne naasta.
Mitmed piloodid, nende seas ka Vips, soovivad suvel kihutada erinevatel Euroopas toimuvatel võistlustel. Teiste seas ähvardab eemalejäämine näiteks ka endist F1 pilooti Kamui Kobayashit.
Vips tegi tänavu suvel panuse vormel-3 regionaalse EM-i (FREC) kahele esimesele etapile (sel nädalavahetusel Misanos ja 21.-23. augustil Paul Picardi ringrajal). Eestlane keerab Soome tiimi KIC Motorsport masina rooli. Motegis sõidetakse aga juba 31. augustil.
FREC-i sari on hea ka selle poolest, et varuplaanina saab ka seal koguda F1 superlitsentsi punkte. Siiski prioriteediks olevas Super Formula sarjas tuleks litsentsipunktide täitumiseks jõuda kokkuvõttes kahe parema hulka.
Kuna enam kui kolmandiku pilootide puudumine oleks Super Formula sarjale üsna halb, siis mõistagi loodab korraldaja JRP olukorra lahendada. "JRP teeb tiimidega koostööd, et kõik sõitjad oleks esimeseks etapiks Motegis stardis," oli nende kommentaar situatsioonile. | Jüri Vipsi ähvardab Super Formula avaetapilt puudumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Motorsport.com kirjutab, et Jaapanis on suhteliselt jäigad koroonaviiruse pandeemiaga seotud piirangud, sealhulgas 14-päevane karantiinikohustus ja seetõttu ei ole hetkel riigist väljaspool asuvatel sõitjatel lihtne naasta.
Mitmed piloodid, nende seas ka Vips, soovivad suvel kihutada erinevatel Euroopas toimuvatel võistlustel. Teiste seas ähvardab eemalejäämine näiteks ka endist F1 pilooti Kamui Kobayashit.
Vips tegi tänavu suvel panuse vormel-3 regionaalse EM-i (FREC) kahele esimesele etapile (sel nädalavahetusel Misanos ja 21.-23. augustil Paul Picardi ringrajal). Eestlane keerab Soome tiimi KIC Motorsport masina rooli. Motegis sõidetakse aga juba 31. augustil.
FREC-i sari on hea ka selle poolest, et varuplaanina saab ka seal koguda F1 superlitsentsi punkte. Siiski prioriteediks olevas Super Formula sarjas tuleks litsentsipunktide täitumiseks jõuda kokkuvõttes kahe parema hulka.
Kuna enam kui kolmandiku pilootide puudumine oleks Super Formula sarjale üsna halb, siis mõistagi loodab korraldaja JRP olukorra lahendada. "JRP teeb tiimidega koostööd, et kõik sõitjad oleks esimeseks etapiks Motegis stardis," oli nende kommentaar situatsioonile.
### Response:
Jüri Vipsi ähvardab Super Formula avaetapilt puudumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatavasti on Rail Balticu ehitamist põhjendatud just vajadusega luua raudteetranspordi koridor Skandinaavia poolsaare tipust Kesk-Euroopa raudteevõrgustikuni. Rail Balticu arendajate tegutsemist pole seganud asjaolu, et juba poolteist aastat tagasi on Soome ja Norra otsustanud, et Kirkenesi-Rovaniemi raudteelõigu ehitamine ei tasu majanduslikult ära, ehk sealtkaudu pole kaubavoogusid oodata.
Ka Tallinna-Helsingi vahele rajatava tunneliga on püütud põhjendada Rail Balticu ehitamise vajadust. Soome, mis üldjuhul ei soovi ennast siduda korruptiivsete ettevõtmistega, on nagunii ennast juba Rail Balticu arendamisest taandanud, nähes tunneli ehitamise perspektiivi pigem kaugemas tulevikus.
Seega kerkib üles väga tõsine küsimus, millised on veel alles jäävad argumendid praegu planeeritava, siseriiklikke vajadusi mitte rahuldava ja keskkonnatingimusi mitte arvestava Rail Balticu arendamiseks?
Lugedes Aabi põhjendusi tunneli eriplaneeringu algatamata jätmise soovituse kohta, tekib aga küsimus, kui kahepalgeline saab üks minister oma asjaajamistes olla. Nimelt leiab ta, et tunneli ehitamist kavandanutel puudub rahaline kate planeeringu koostamiseks, mõjude hindamiseks ning uuringuteks.
Riigikohtu hiljutisest lahendist võisime lugeda, milline oli tahe ja valmisolek Rail Balticu planeeringu kvaliteetseks koostamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks isegi seniste rahasummade juures.
Keskkonnamõjude, sealhulgas sotsiaalmajanduslike mõjude eiramine Rail Balticu arendamisel on kõige olulisem viga. Kui aga jätkata paralleelide tõmbamist ministri seisukohtadega tunneliehituse planeerimise peatamiseks, siis samavõrd on ebaselged Rail Balticu rahastamisallikad.
"Ebaselge on, millistest allikatest kavatseb Eesti katta omaosaluse või õigemini, mis selle tõttu mujal arendamata jääb."
Tundub, et Euroopa Liidu rahatrükist jõuab osa nüüd siis ka Rail Balticu ehitamiseks, kuid ebaselge on, millistest allikatest kavatseb Eesti katta omaosaluse või õigemini, mis selle tõttu mujal arendamata jääb.
Rail Balticu projekti sotsiaalmajandusliku tasuvuse osas praeguseks enam küsimust pole, kõik osapooled on tunnistanud ARB poolt välja toodud vigu tasuvusanalüüsis. See puudutab Eesti teedelt sisuliselt kadunud vanade veoautode kütusekulu võrdlemist elektrirongi omadega, mis põhjustab 25-protsendilise vea tasuvusuuringus.
Sellele, et Rail Balticu projekt on üles ehitatud ülioptimistlikele reisijate- ja kaubaveo mahtudele, viitas hiljutine Euroopa kontrollikoja raport. Samuti võtavad kõik arendajad enesestmõistetavalt, et projekt toob riigile planeerimata kulusid ja läheb oodatust oluliselt kallimaks, mis tuleb meie kultuuri, hariduse ja sotsiaalsete kulude arvelt.
Kui tunnel on nüüd soomlaste kavas lükatud kaugemasse tulevikku, kuna Kirkenesi sadama ja raudtee ühenduse rajamine majanduslikult ära ei tasu ja nad ka Rail Balticu tasuvuses kahtlevad, oleks viimane aeg küsida, millised on järelejäänud majanduslikud põhjendused selliselt planeeritava raudtee jaoks?
Järele jääb ainult Venemaalt pärinevate kaupade transiit. Igaüks saab gloobuselt või Google Mapsist vaadata kus asuvad Venemaa suuremad transpordisõlmed ja et sealt lähtuvad raudteeühendused Euroopaga Eestit ei läbi. Neist kaupadest osa endale saamine tähendaks põlvenõksutamist Venemaa valitsejate ees. See on tegevus, mida erinevalt EKRE-st ja Keskerakonnast on vähemalt sõnades Reformierakond ja Isamaa vältinud.
Kuna head transpordiühendused on meil nii siseriiklikult kui ka regionaalselt vägagi vajalikud, siis oleks ehk aeg uuesti järele mõelda, millist raudteed me kujunenud olukorras endale lubada saame.
Rail Balticu jaoks on oluline, et eksisteeriks vajadus ja raudteeühendus ka Soome suunas ning et see aitaks täita siseriiklikke transpordivajadusi. Neid kahte tingimust praegu planeeritav raudtee ei täida.
Tunneli ehitamisel väljakaevatavat materjali oleks võimalik kasutada tulevikus raudteetrassi ehituseks. Esialgu võiksime aga täita eesmärgid ja viia siseriiklike raudteeühenduste kiiruse tasemele, mida on lubatud teha Eesti ruumilise planeerimise kavas enne Rail Balticu ehitamist. | Mihkel Kangur: tunnelist loobumine muudab küsitavaks Rail Balticu põhjendatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatavasti on Rail Balticu ehitamist põhjendatud just vajadusega luua raudteetranspordi koridor Skandinaavia poolsaare tipust Kesk-Euroopa raudteevõrgustikuni. Rail Balticu arendajate tegutsemist pole seganud asjaolu, et juba poolteist aastat tagasi on Soome ja Norra otsustanud, et Kirkenesi-Rovaniemi raudteelõigu ehitamine ei tasu majanduslikult ära, ehk sealtkaudu pole kaubavoogusid oodata.
Ka Tallinna-Helsingi vahele rajatava tunneliga on püütud põhjendada Rail Balticu ehitamise vajadust. Soome, mis üldjuhul ei soovi ennast siduda korruptiivsete ettevõtmistega, on nagunii ennast juba Rail Balticu arendamisest taandanud, nähes tunneli ehitamise perspektiivi pigem kaugemas tulevikus.
Seega kerkib üles väga tõsine küsimus, millised on veel alles jäävad argumendid praegu planeeritava, siseriiklikke vajadusi mitte rahuldava ja keskkonnatingimusi mitte arvestava Rail Balticu arendamiseks?
Lugedes Aabi põhjendusi tunneli eriplaneeringu algatamata jätmise soovituse kohta, tekib aga küsimus, kui kahepalgeline saab üks minister oma asjaajamistes olla. Nimelt leiab ta, et tunneli ehitamist kavandanutel puudub rahaline kate planeeringu koostamiseks, mõjude hindamiseks ning uuringuteks.
Riigikohtu hiljutisest lahendist võisime lugeda, milline oli tahe ja valmisolek Rail Balticu planeeringu kvaliteetseks koostamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks isegi seniste rahasummade juures.
Keskkonnamõjude, sealhulgas sotsiaalmajanduslike mõjude eiramine Rail Balticu arendamisel on kõige olulisem viga. Kui aga jätkata paralleelide tõmbamist ministri seisukohtadega tunneliehituse planeerimise peatamiseks, siis samavõrd on ebaselged Rail Balticu rahastamisallikad.
"Ebaselge on, millistest allikatest kavatseb Eesti katta omaosaluse või õigemini, mis selle tõttu mujal arendamata jääb."
Tundub, et Euroopa Liidu rahatrükist jõuab osa nüüd siis ka Rail Balticu ehitamiseks, kuid ebaselge on, millistest allikatest kavatseb Eesti katta omaosaluse või õigemini, mis selle tõttu mujal arendamata jääb.
Rail Balticu projekti sotsiaalmajandusliku tasuvuse osas praeguseks enam küsimust pole, kõik osapooled on tunnistanud ARB poolt välja toodud vigu tasuvusanalüüsis. See puudutab Eesti teedelt sisuliselt kadunud vanade veoautode kütusekulu võrdlemist elektrirongi omadega, mis põhjustab 25-protsendilise vea tasuvusuuringus.
Sellele, et Rail Balticu projekt on üles ehitatud ülioptimistlikele reisijate- ja kaubaveo mahtudele, viitas hiljutine Euroopa kontrollikoja raport. Samuti võtavad kõik arendajad enesestmõistetavalt, et projekt toob riigile planeerimata kulusid ja läheb oodatust oluliselt kallimaks, mis tuleb meie kultuuri, hariduse ja sotsiaalsete kulude arvelt.
Kui tunnel on nüüd soomlaste kavas lükatud kaugemasse tulevikku, kuna Kirkenesi sadama ja raudtee ühenduse rajamine majanduslikult ära ei tasu ja nad ka Rail Balticu tasuvuses kahtlevad, oleks viimane aeg küsida, millised on järelejäänud majanduslikud põhjendused selliselt planeeritava raudtee jaoks?
Järele jääb ainult Venemaalt pärinevate kaupade transiit. Igaüks saab gloobuselt või Google Mapsist vaadata kus asuvad Venemaa suuremad transpordisõlmed ja et sealt lähtuvad raudteeühendused Euroopaga Eestit ei läbi. Neist kaupadest osa endale saamine tähendaks põlvenõksutamist Venemaa valitsejate ees. See on tegevus, mida erinevalt EKRE-st ja Keskerakonnast on vähemalt sõnades Reformierakond ja Isamaa vältinud.
Kuna head transpordiühendused on meil nii siseriiklikult kui ka regionaalselt vägagi vajalikud, siis oleks ehk aeg uuesti järele mõelda, millist raudteed me kujunenud olukorras endale lubada saame.
Rail Balticu jaoks on oluline, et eksisteeriks vajadus ja raudteeühendus ka Soome suunas ning et see aitaks täita siseriiklikke transpordivajadusi. Neid kahte tingimust praegu planeeritav raudtee ei täida.
Tunneli ehitamisel väljakaevatavat materjali oleks võimalik kasutada tulevikus raudteetrassi ehituseks. Esialgu võiksime aga täita eesmärgid ja viia siseriiklike raudteeühenduste kiiruse tasemele, mida on lubatud teha Eesti ruumilise planeerimise kavas enne Rail Balticu ehitamist.
### Response:
Mihkel Kangur: tunnelist loobumine muudab küsitavaks Rail Balticu põhjendatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pidime tänavuse avakontserdi lükkama kevadise eriolukorra tõttu juunist augustisse. Ent traditsioon kuulata suvel kesklinna parkides mõnusat muusikat jääb siiski püsima ja augustikuus on kavas kaks kontserti," selgitas kesklinna vanema kohusetäitja Anu Aus.
Suvekontsertide sarja avab 6. augusti õhtul Poolamäe pargis Olav Ehala ja Lauri Liivi ligi tunnipikkune kontsert filmimuusikast.
13. augustil esineb Falgi pargis ansambel Kruuv. Mõlemad kontserdid on kuulajatele tasuta.
Lisaks pakub Hopneri maja muusikasõpradele juulis ja augustis kammerlikke suvekontserte Tallinna vanalinnas. Järgmisel neist toimub juba eeloleval pühapäeval, 2. augustil Neitsitorni amfiteatris, kus esinevad Jaak ja Liis Lutsoja. | Augustis täituvad Tallinna pargid muusikaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pidime tänavuse avakontserdi lükkama kevadise eriolukorra tõttu juunist augustisse. Ent traditsioon kuulata suvel kesklinna parkides mõnusat muusikat jääb siiski püsima ja augustikuus on kavas kaks kontserti," selgitas kesklinna vanema kohusetäitja Anu Aus.
Suvekontsertide sarja avab 6. augusti õhtul Poolamäe pargis Olav Ehala ja Lauri Liivi ligi tunnipikkune kontsert filmimuusikast.
13. augustil esineb Falgi pargis ansambel Kruuv. Mõlemad kontserdid on kuulajatele tasuta.
Lisaks pakub Hopneri maja muusikasõpradele juulis ja augustis kammerlikke suvekontserte Tallinna vanalinnas. Järgmisel neist toimub juba eeloleval pühapäeval, 2. augustil Neitsitorni amfiteatris, kus esinevad Jaak ja Liis Lutsoja.
### Response:
Augustis täituvad Tallinna pargid muusikaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Apollo Kino Solarises kõrgub läbi keskuse kahe korruse ja hõlmab seitse saali, mis mahutavad kokku pea 1500 kinokülastajat. Lisaks tavalistele klubitoolidele on igas saalis nahast paaristoolid.
"Selline iseteenindusliku kino kontseptsioon on juba mõnda aega kasutuses kõigis Apollo kinodes üle Eesti. Apollo Kino Solarise värskendus oli loogiline jätk, soosides seejuures kontaktivaba külastust," kommenteeris Apollo Kino Baltikumi tegevjuht Kadri Ärm.
Augustis on linastumas mitmeid filme, mis publiku kinno toovad. Kohe naaseb ekraanile lastefilm "Trollid 2". Christopher Nolani "Tenet" esilinastub 26. augustil.
"Kindlasti tasub ka korrata, et turvalisuse tagamiseks kehtivad kinodes jätkuvalt piirangud ehk kinosaalides jälgitakse maksimaalselt poole saali täituvust," lisas Ärm.
Kinokett Apollo Kino omab kinosid üle Eesti Tallinnas, Tartus, Pärnus, Saaremaal, Narvas ja Jõhvis, mahutades 39 saaliga kinodesse ligi 5800 filmihuvilist. 2019. aastal avas Apollo Kino esimesed kinod ka Lätis ja Leedus. | Apollo Kino Solaris taasavab kinosaalid 1. augustil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Apollo Kino Solarises kõrgub läbi keskuse kahe korruse ja hõlmab seitse saali, mis mahutavad kokku pea 1500 kinokülastajat. Lisaks tavalistele klubitoolidele on igas saalis nahast paaristoolid.
"Selline iseteenindusliku kino kontseptsioon on juba mõnda aega kasutuses kõigis Apollo kinodes üle Eesti. Apollo Kino Solarise värskendus oli loogiline jätk, soosides seejuures kontaktivaba külastust," kommenteeris Apollo Kino Baltikumi tegevjuht Kadri Ärm.
Augustis on linastumas mitmeid filme, mis publiku kinno toovad. Kohe naaseb ekraanile lastefilm "Trollid 2". Christopher Nolani "Tenet" esilinastub 26. augustil.
"Kindlasti tasub ka korrata, et turvalisuse tagamiseks kehtivad kinodes jätkuvalt piirangud ehk kinosaalides jälgitakse maksimaalselt poole saali täituvust," lisas Ärm.
Kinokett Apollo Kino omab kinosid üle Eesti Tallinnas, Tartus, Pärnus, Saaremaal, Narvas ja Jõhvis, mahutades 39 saaliga kinodesse ligi 5800 filmihuvilist. 2019. aastal avas Apollo Kino esimesed kinod ka Lätis ja Leedus.
### Response:
Apollo Kino Solaris taasavab kinosaalid 1. augustil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna-Tartu maantee Kose-Võõbu lõiku ehitasid kaks teede-ehitusettevõtet, neist Kose-Ardu lõiku TREV-2, mille juht Sven Pertens ütles Vikerhommikus, et uus tee avatakse liiklusele täies ulatuses 14. augustil.
Ligi 28 kilomeetrist teed ehitati pea kolm aastat. See muudab Tallinna-Tartu tee praegusest 3,5 kilomeetrit lühemaks.
Kiirusepiiranguks kehtestatakse uuel teelõigul 120 km/h, mis peaks Pertensi sõnul lühendama Tallinnast Tartusse ja vastupidi sõitu üheksa minuti võrra.
Pertensi sõnul on kõik ristumised mitmetasandilised ning tee äärt katavad loomatarad. Suuremate loomade üle tee pääsemiseks rajati ka ökodukt.
Lisaks tuleb Ardu juures puhkeala koos mänguväljaku ja WC-ga.
Järgmisena ehitatakse neljarajaliseks Võõbu-Mäo teelõik. | 14. augustil avataval Kose-Võõbu lõigul saab sõita 120 km/h | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna-Tartu maantee Kose-Võõbu lõiku ehitasid kaks teede-ehitusettevõtet, neist Kose-Ardu lõiku TREV-2, mille juht Sven Pertens ütles Vikerhommikus, et uus tee avatakse liiklusele täies ulatuses 14. augustil.
Ligi 28 kilomeetrist teed ehitati pea kolm aastat. See muudab Tallinna-Tartu tee praegusest 3,5 kilomeetrit lühemaks.
Kiirusepiiranguks kehtestatakse uuel teelõigul 120 km/h, mis peaks Pertensi sõnul lühendama Tallinnast Tartusse ja vastupidi sõitu üheksa minuti võrra.
Pertensi sõnul on kõik ristumised mitmetasandilised ning tee äärt katavad loomatarad. Suuremate loomade üle tee pääsemiseks rajati ka ökodukt.
Lisaks tuleb Ardu juures puhkeala koos mänguväljaku ja WC-ga.
Järgmisena ehitatakse neljarajaliseks Võõbu-Mäo teelõik.
### Response:
14. augustil avataval Kose-Võõbu lõigul saab sõita 120 km/h |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olav Ehala kirjutas selle laulu Enn Vetemaa tekstile 21-aastaselt. Laul pärineb Arvo Kruusemendi mängufilmist "Don Juan Tallinnas".
"Olav Ehala muusika on inimlik ja siiras, samas omade keerukustega. Kõlapildi ja harmoonia järgi suudab ilmselt igaüks ära tunda, et tegemist on Ehala loominguga, see on lihtsalt nii eriline ja isikupärane," ütles dirigent Endrik Üksvärav.
Collegium Musicale esitus on spetsiaalselt helilooja sünnipäevaks salvestatud. Video valmis Hiiumaal Kõrgessaares Ninaotsas.
Collegium Musicale astub üles ka 28. septembril Alexela kontserdimajas toimuval Olav Ehala sünnipäevakontserdil. | Collegium Musicale tegi Olav Ehalale kingituseks muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olav Ehala kirjutas selle laulu Enn Vetemaa tekstile 21-aastaselt. Laul pärineb Arvo Kruusemendi mängufilmist "Don Juan Tallinnas".
"Olav Ehala muusika on inimlik ja siiras, samas omade keerukustega. Kõlapildi ja harmoonia järgi suudab ilmselt igaüks ära tunda, et tegemist on Ehala loominguga, see on lihtsalt nii eriline ja isikupärane," ütles dirigent Endrik Üksvärav.
Collegium Musicale esitus on spetsiaalselt helilooja sünnipäevaks salvestatud. Video valmis Hiiumaal Kõrgessaares Ninaotsas.
Collegium Musicale astub üles ka 28. septembril Alexela kontserdimajas toimuval Olav Ehala sünnipäevakontserdil.
### Response:
Collegium Musicale tegi Olav Ehalale kingituseks muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eilishi sõnul on karantiini alguses kirjutatud "My future" talle väga erilise tähendusega, kirjutab Rolling Stone.
Lugu räägib sellest, kuidas Eilish põnevusega ootab, mida tulevikul talle pakkuda on. Laulja lisas, et ta tundis end laulu kirjutamise ajal lootusrikkana ja vaatleb uue looga justkui iseenda sisse.
Animeeritud muusikavideo autor on Austraalia kunstnik Andrew Onorato. | Billie Eilish avaldas uue singli "My future" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eilishi sõnul on karantiini alguses kirjutatud "My future" talle väga erilise tähendusega, kirjutab Rolling Stone.
Lugu räägib sellest, kuidas Eilish põnevusega ootab, mida tulevikul talle pakkuda on. Laulja lisas, et ta tundis end laulu kirjutamise ajal lootusrikkana ja vaatleb uue looga justkui iseenda sisse.
Animeeritud muusikavideo autor on Austraalia kunstnik Andrew Onorato.
### Response:
Billie Eilish avaldas uue singli "My future" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AS-i Ekspress Grupp teise kvartali müügitulu oli 13,9 miljonit eurot, mida on 20 protsenti vähem kui eelmine aasta samal ajal, selgub ettevõtte vahearuandest.
Suurima osa Ekspress Grupi müügist andsid digitaalsed tulud: juuni lõpu seisuga moodustasid digitaalsed tulud 68 protsenti kontserni meediasegmendi müügituludest ning 46 protsenti kontserni kogukäibest. Eelmise aasta esimesel poolaasta lõpuks olid vastavad numbrid 66 ja 42 protsenti.
Ekspress Grupi kasum enne intresse makse, kulumit ja amortisatsiooni (EBITDA) oli teises kvartalis 1,65 miljonit eurot, mis on 0,01 miljonit eurot rohkem võrreldes 2019. aasta sama ajaga. Kontsern teenis puhaskasumit 0,58 miljonit eurot, mida on võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 0,23 miljonit eurot enam.
Esimese poolaasta kahjumiks kujunes 0,16 miljonit eurot, mis on 0,10 miljonit eurot vähem võrreldes eelmise aastaga.
Ekspress Grupi juhatuse esimehe Mari-Liis Rüütsalu sõnul tulenes müügitulu langus peamiselt reklaamitulude ja trükiteenuste müügitulude vähenemisest. Kõige enam mõjutas eriolukord Läti piletimüügiplatvormi tegevust ja reklaamimüüki digitaalsetel väliekraanidel nii Eestis kui ka Lätis - nende valdkondade müügitulud olid teises kvartalis minimaalsel tasemel.
Kriisile reageerimiseks vähendasime kulubaasi ja taotlesime erinevaid riiklikke abimeetmeid, et hoida ära töötajate koondamisi ning parandada ettevõtte finantspositsiooni, rääkis Rüütsalu.
Teises kvartalis kasvas tugevalt Ekspress Grupi meediaväljaannete digitellimuste hulk ja jõudis Balti riikides kokku 63 tuhande tellijani, mis 26 protsenti enam võrreldes 2019. aasta lõpu seisuga.
Kontsern suutis vaatamata kriisikuudele parandada likviidsust. I poolaasta lõpuks oli Ekspress Grupil rahalisi vahendeid 6,3 miljonit eurot võrreldes 1,5 miljoni euroga eelmisel aasta sama perioodi lõpus.
"Likviidsuspositsiooni hoidmine on meile oluline, kuna koroonamõjudest tingitud kriisi edasine ulatus on veel teadmata," lisas Rüütsalu.
Ekspress Grupp annab tööd 1700 inimesele. | Ekspress Grupp kasvatas teises kvartalis koroonale vaatamata kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AS-i Ekspress Grupp teise kvartali müügitulu oli 13,9 miljonit eurot, mida on 20 protsenti vähem kui eelmine aasta samal ajal, selgub ettevõtte vahearuandest.
Suurima osa Ekspress Grupi müügist andsid digitaalsed tulud: juuni lõpu seisuga moodustasid digitaalsed tulud 68 protsenti kontserni meediasegmendi müügituludest ning 46 protsenti kontserni kogukäibest. Eelmise aasta esimesel poolaasta lõpuks olid vastavad numbrid 66 ja 42 protsenti.
Ekspress Grupi kasum enne intresse makse, kulumit ja amortisatsiooni (EBITDA) oli teises kvartalis 1,65 miljonit eurot, mis on 0,01 miljonit eurot rohkem võrreldes 2019. aasta sama ajaga. Kontsern teenis puhaskasumit 0,58 miljonit eurot, mida on võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 0,23 miljonit eurot enam.
Esimese poolaasta kahjumiks kujunes 0,16 miljonit eurot, mis on 0,10 miljonit eurot vähem võrreldes eelmise aastaga.
Ekspress Grupi juhatuse esimehe Mari-Liis Rüütsalu sõnul tulenes müügitulu langus peamiselt reklaamitulude ja trükiteenuste müügitulude vähenemisest. Kõige enam mõjutas eriolukord Läti piletimüügiplatvormi tegevust ja reklaamimüüki digitaalsetel väliekraanidel nii Eestis kui ka Lätis - nende valdkondade müügitulud olid teises kvartalis minimaalsel tasemel.
Kriisile reageerimiseks vähendasime kulubaasi ja taotlesime erinevaid riiklikke abimeetmeid, et hoida ära töötajate koondamisi ning parandada ettevõtte finantspositsiooni, rääkis Rüütsalu.
Teises kvartalis kasvas tugevalt Ekspress Grupi meediaväljaannete digitellimuste hulk ja jõudis Balti riikides kokku 63 tuhande tellijani, mis 26 protsenti enam võrreldes 2019. aasta lõpu seisuga.
Kontsern suutis vaatamata kriisikuudele parandada likviidsust. I poolaasta lõpuks oli Ekspress Grupil rahalisi vahendeid 6,3 miljonit eurot võrreldes 1,5 miljoni euroga eelmisel aasta sama perioodi lõpus.
"Likviidsuspositsiooni hoidmine on meile oluline, kuna koroonamõjudest tingitud kriisi edasine ulatus on veel teadmata," lisas Rüütsalu.
Ekspress Grupp annab tööd 1700 inimesele.
### Response:
Ekspress Grupp kasvatas teises kvartalis koroonale vaatamata kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses ja mäetööstuses ning kasvas eelmise aasta madalast võrdlusbaasist tingituna energeetikas, teatas statistikaamet.
Erinevalt kahest eelnevast kuust oli statistikaameti analüütik Helle Bunderi sõnul juunis siiski näha suundumust toodangu kasvule rohkemates tööstusharudes.
"Mõningane kasv toimus kolmandikus töötleva tööstuse harudes. Suurema osatähtsusega tegevusaladest suurenes kasv toiduainete ning arvuti- ja elektroonikaseadmete tootmises, vähenes aga metalltoodete ja elektriseadmete tootmine ning puidu töötlemine" lisas Bunder.
Kogu töötleva tööstuse toodangust 68 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osa müügist oli suurim elektroonika- ja farmaatsiatoodete tootmises.
Korrigeerimata andmetel jäi toodangu müük ekspordiks võrreldes eelmise aastaga samale tasemele ning siseturule vähenes ühe protsendi võrra.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti juunis võrreldes maiga tööstuses kokku kaheksa ja töötlevas tööstuses seitse protsenti rohkem toodangut.
Energeetika valdkonnas suurenes elektri tootmine võrreldes 2019. aasta juuniga kolm ja soojuse tootmine protsenti. | Eesti juuni tööstustoodang langes kuus protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses ja mäetööstuses ning kasvas eelmise aasta madalast võrdlusbaasist tingituna energeetikas, teatas statistikaamet.
Erinevalt kahest eelnevast kuust oli statistikaameti analüütik Helle Bunderi sõnul juunis siiski näha suundumust toodangu kasvule rohkemates tööstusharudes.
"Mõningane kasv toimus kolmandikus töötleva tööstuse harudes. Suurema osatähtsusega tegevusaladest suurenes kasv toiduainete ning arvuti- ja elektroonikaseadmete tootmises, vähenes aga metalltoodete ja elektriseadmete tootmine ning puidu töötlemine" lisas Bunder.
Kogu töötleva tööstuse toodangust 68 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osa müügist oli suurim elektroonika- ja farmaatsiatoodete tootmises.
Korrigeerimata andmetel jäi toodangu müük ekspordiks võrreldes eelmise aastaga samale tasemele ning siseturule vähenes ühe protsendi võrra.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti juunis võrreldes maiga tööstuses kokku kaheksa ja töötlevas tööstuses seitse protsenti rohkem toodangut.
Energeetika valdkonnas suurenes elektri tootmine võrreldes 2019. aasta juuniga kolm ja soojuse tootmine protsenti.
### Response:
Eesti juuni tööstustoodang langes kuus protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Muidugi on tore võita naabreid!" hüüatas Kontaveit. "Kui oleks mängu ka kaotanud, poleks midagi lahti olnud. Aga võit annab ikka positiivse emotsiooni."
Neljapäeval said nad koos Kanepiga kõigepealt jagu Läti tippudest Anastasija Sevastovast ja Jelena Ostapenkost 4:6, 7:5, 10:7 ning seejärel oli ta üksi Ostapenkost üle 6:2, 6:7 (7:1), 10:7.
"Päris harjumatu oli mängida paari ja siis üksikut otsa. Väga positiivsed emotsioonid. Ma ei saanud kahes setis võita, sest kõik mängisid super tie break 'i ja siis ma mõtlesin, et kuidas ma üksinda kahes setis võidan," muigas Kontaveit pärast turniiri.
Üldvõidu mõttes oli Ostapenko alistamine elulise tähtsusega. Pärast 6:2 avasetti oli Ostapenko teise seti lõpus parem. Otsustaval hetkel jäi eestlanna siiski peale.
"Ta hakkas teise seti lõpupoole väga hästi mängima. Väga agressiivselt ja väga hästi lõi jooni. Mul hakkas servist maandumisel vasak tuhar painama. Eks see on sellest, et olen paar päeva järjest võistelnud ja enne oli veel paar," ütles Kontaveit.
"Võistlusolukorras on kehas rohkem pinget ja eks see ole loomulik. Pelgasin servida. Vasakule jalale maandumine tegi valu."
Positiivset leidus ka paarismängus Kanepiga. "Olime peale mängu väga rahul. Paarist oli positiivne emotsioon. Miks mitte mängida koos? Aga eks näeb, kuidas edasi läheb," ütles Kontaveit.
Kontaveidi hooaeg jätkub esimese koroonapandeemia-järgse WTA turniiriga, mis leiab aset Palermos. "Et siin kõva peal mängisime ja Palermos on liiv - see mulle mingit megaeelist ei anna. Aga eks tuleb kiiresti harjuda," ütles ta.
"Ma arvan, et olen väga heas vormis. Liigun hästi ja tunnen end väljakult mugavalt. Olen sellega väga rahul, et rasked trennid on end ära tasunud. Olin ka pingelises olukorras väga rahulik." | Anett Kontaveit: muidugi on tore võita naabreid! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Muidugi on tore võita naabreid!" hüüatas Kontaveit. "Kui oleks mängu ka kaotanud, poleks midagi lahti olnud. Aga võit annab ikka positiivse emotsiooni."
Neljapäeval said nad koos Kanepiga kõigepealt jagu Läti tippudest Anastasija Sevastovast ja Jelena Ostapenkost 4:6, 7:5, 10:7 ning seejärel oli ta üksi Ostapenkost üle 6:2, 6:7 (7:1), 10:7.
"Päris harjumatu oli mängida paari ja siis üksikut otsa. Väga positiivsed emotsioonid. Ma ei saanud kahes setis võita, sest kõik mängisid super tie break 'i ja siis ma mõtlesin, et kuidas ma üksinda kahes setis võidan," muigas Kontaveit pärast turniiri.
Üldvõidu mõttes oli Ostapenko alistamine elulise tähtsusega. Pärast 6:2 avasetti oli Ostapenko teise seti lõpus parem. Otsustaval hetkel jäi eestlanna siiski peale.
"Ta hakkas teise seti lõpupoole väga hästi mängima. Väga agressiivselt ja väga hästi lõi jooni. Mul hakkas servist maandumisel vasak tuhar painama. Eks see on sellest, et olen paar päeva järjest võistelnud ja enne oli veel paar," ütles Kontaveit.
"Võistlusolukorras on kehas rohkem pinget ja eks see ole loomulik. Pelgasin servida. Vasakule jalale maandumine tegi valu."
Positiivset leidus ka paarismängus Kanepiga. "Olime peale mängu väga rahul. Paarist oli positiivne emotsioon. Miks mitte mängida koos? Aga eks näeb, kuidas edasi läheb," ütles Kontaveit.
Kontaveidi hooaeg jätkub esimese koroonapandeemia-järgse WTA turniiriga, mis leiab aset Palermos. "Et siin kõva peal mängisime ja Palermos on liiv - see mulle mingit megaeelist ei anna. Aga eks tuleb kiiresti harjuda," ütles ta.
"Ma arvan, et olen väga heas vormis. Liigun hästi ja tunnen end väljakult mugavalt. Olen sellega väga rahul, et rasked trennid on end ära tasunud. Olin ka pingelises olukorras väga rahulik."
### Response:
Anett Kontaveit: muidugi on tore võita naabreid! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nimelt on Lubja tn 4 majas küll mitmeid saale, aga neist enamus väiksed või keskmise suurusega saalid, mida ei saa kitsenduste tõttu vähegi suuremate istungite läbiviimiseks kasutada," märkis Harju maakohtu kohtudirektor Elari Udam kirjas justiitsministeeriumile.
Suuremaid ehk paljude osalejatega kriminaalasju on tema sõnul vähemalt kümme - sealhulgas näiteks Tallinna Sadama, Gammeri ja Hirve, Medunitsa jt protsessid. Lubja tn 4 on kitsendatud tingimustes kasutamiseks sobivaid ruume kaks. Vajaduse saaks lahendatud, kui lisaks oleks kindlus veel kahe-kolme saali jagu.
Udami sõnul on maakohus uurinud erinevaid võimalusi, sealhulgas erasektorist ja teiste riigiasutuste kasutuses olevate ruumide kasutust ning kaalunud ka Lubja tn 4 kohtumaja ümberehitusi.
"Erasektori ruumide (konverentsi, teatri jm saalid) kasutus on problemaatiline või võimatu kinnipeetavatega seotud protsessides. Lubja tn 4 võimalused on pikaajalised ja seotud muude keerukate küsimustega (projekteerimised, loamenetlused, töö katkestused ja ruumipuudus). Parim variant eeldaks prokuratuuri ruumide arvelt laienemist."
Ajutiseks kasutuseks oleks Udami sõnul nii logistiliselt, ruumilahenduselt kui ka rahaliselt parim variant võtta kriitilisel perioodil kasutusele saalid endises kohtumajas Liivalaia tn 24.
"Majas on endiselt olemas kinnipeetavate transportimise ja ooteruumid (kambrid). Kohtusaalideks sobiks kolm suuremat kriminaalsaali," põhjendas ta.
Udam tunnistab, et Liivalaia tänava hoone taaskasutuselevõtt eeldaks ka remonditöid, sest maja oli amortiseerunud juba varem, eelkõige on oluline ruumide ventileerimise lahendamine. Osaliselt tuleks korrastada ka elektrisüsteemi ja valgustustust ning teha minimaalne sanitaarremont.
Hinnanguliselt läheks need tööd maksma 160 000 eurot, millele lisanduks 1000 eurot mööbli ja 16 000 eurot interneti- ja videoühenduste ning kohtupidamise esitlusteks vajalike seadmete soetamiseks. Kokku oleks investeeringu vajadus 177 000 eurot, millele lisanduks igakuised ülalpidamiskulud 18 560 eurot.
Samas on Riigi Kinnisvara AS (RKAS) planeerinud Liivalaia 24 hoone rahvusraamatukogule asenduspinnaks alates 2021. aasta suvest kuni rahvusraamatukogu rekonstrueerimise lõpuni (hinnanguliselt kaks-kolm aastat).
"See tähendab, et kohtu vajadusteks tehtavad tööd tuleks teha igal juhul. Sellest tulenevalt oleks mõistlik need tööd teosada kohe ja kokku leppida periodiseerimine ja kulude hüvitamine RKAS-le vastavalt kasutusele. Sel juhul kannaks kohus kulu kuni 1/3 kogukulust," märkis Udam. | Harju maakohus tahab uue koroonapuhangu korral Liivalaia tänava kohtumaja taas kasutusse võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nimelt on Lubja tn 4 majas küll mitmeid saale, aga neist enamus väiksed või keskmise suurusega saalid, mida ei saa kitsenduste tõttu vähegi suuremate istungite läbiviimiseks kasutada," märkis Harju maakohtu kohtudirektor Elari Udam kirjas justiitsministeeriumile.
Suuremaid ehk paljude osalejatega kriminaalasju on tema sõnul vähemalt kümme - sealhulgas näiteks Tallinna Sadama, Gammeri ja Hirve, Medunitsa jt protsessid. Lubja tn 4 on kitsendatud tingimustes kasutamiseks sobivaid ruume kaks. Vajaduse saaks lahendatud, kui lisaks oleks kindlus veel kahe-kolme saali jagu.
Udami sõnul on maakohus uurinud erinevaid võimalusi, sealhulgas erasektorist ja teiste riigiasutuste kasutuses olevate ruumide kasutust ning kaalunud ka Lubja tn 4 kohtumaja ümberehitusi.
"Erasektori ruumide (konverentsi, teatri jm saalid) kasutus on problemaatiline või võimatu kinnipeetavatega seotud protsessides. Lubja tn 4 võimalused on pikaajalised ja seotud muude keerukate küsimustega (projekteerimised, loamenetlused, töö katkestused ja ruumipuudus). Parim variant eeldaks prokuratuuri ruumide arvelt laienemist."
Ajutiseks kasutuseks oleks Udami sõnul nii logistiliselt, ruumilahenduselt kui ka rahaliselt parim variant võtta kriitilisel perioodil kasutusele saalid endises kohtumajas Liivalaia tn 24.
"Majas on endiselt olemas kinnipeetavate transportimise ja ooteruumid (kambrid). Kohtusaalideks sobiks kolm suuremat kriminaalsaali," põhjendas ta.
Udam tunnistab, et Liivalaia tänava hoone taaskasutuselevõtt eeldaks ka remonditöid, sest maja oli amortiseerunud juba varem, eelkõige on oluline ruumide ventileerimise lahendamine. Osaliselt tuleks korrastada ka elektrisüsteemi ja valgustustust ning teha minimaalne sanitaarremont.
Hinnanguliselt läheks need tööd maksma 160 000 eurot, millele lisanduks 1000 eurot mööbli ja 16 000 eurot interneti- ja videoühenduste ning kohtupidamise esitlusteks vajalike seadmete soetamiseks. Kokku oleks investeeringu vajadus 177 000 eurot, millele lisanduks igakuised ülalpidamiskulud 18 560 eurot.
Samas on Riigi Kinnisvara AS (RKAS) planeerinud Liivalaia 24 hoone rahvusraamatukogule asenduspinnaks alates 2021. aasta suvest kuni rahvusraamatukogu rekonstrueerimise lõpuni (hinnanguliselt kaks-kolm aastat).
"See tähendab, et kohtu vajadusteks tehtavad tööd tuleks teha igal juhul. Sellest tulenevalt oleks mõistlik need tööd teosada kohe ja kokku leppida periodiseerimine ja kulude hüvitamine RKAS-le vastavalt kasutusele. Sel juhul kannaks kohus kulu kuni 1/3 kogukulust," märkis Udam.
### Response:
Harju maakohus tahab uue koroonapuhangu korral Liivalaia tänava kohtumaja taas kasutusse võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimehes ilmunud arvamusloos kirjutab mõjukas sotsiaaldemokraat Allik, et Eesti välispoliitika on aastast 1999 olnud muutumatu ja et seda iseloomustab paranoiline hirm meie huvide mahamüümise ees mistahes Euroopa Liidu ja Venemaa suhete paranemisega, eriti aga USA ja Venemaa otsekontaktidega.
"Juba mõnda aega on avarapilgulisemale inimesele selge, et praeguse maailma geopoliitiliste suurjõudude konkurentsis hakkab Euroopa Liit alla jääma USA-le, Hiinale ja Kagu-Aasia ning Lõuna-Ameerika tõusvatele majandustele," kirjutab Allik ja leiab, et lahendus oleks Prantsusmaa president Macroni soovitatud Euroopa Liidu ja Venemaa tihedam koostöö, sest vastasel korral teeb Venemaa veelgi sügavamat koostööd Hiina ja Iraaniga.
Alliku sõnul tuleks Venemaa karistuspoliitika lõpetada ning just Eesti peaks haarama initsiatiivi Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete juba kuus aastat kestva patiseisu ületamiseks ja ukraina rahvale rahu toomises.
Alliku väitel ei usu ka Venemaal mitte keegi, et Eestisse paigutatud tuhatkond NATO sõdurit kujutaksid Venemaa-suunalist ründeohtu, küll aga annab see sealsetele sõjarditele õigustuse vastuaktsioonide nõudmiseks ning täiendava relvastuse kuhjamiseks meie piiridele. | Jaak Allik soovib pööret Eesti Vene-poliitikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimehes ilmunud arvamusloos kirjutab mõjukas sotsiaaldemokraat Allik, et Eesti välispoliitika on aastast 1999 olnud muutumatu ja et seda iseloomustab paranoiline hirm meie huvide mahamüümise ees mistahes Euroopa Liidu ja Venemaa suhete paranemisega, eriti aga USA ja Venemaa otsekontaktidega.
"Juba mõnda aega on avarapilgulisemale inimesele selge, et praeguse maailma geopoliitiliste suurjõudude konkurentsis hakkab Euroopa Liit alla jääma USA-le, Hiinale ja Kagu-Aasia ning Lõuna-Ameerika tõusvatele majandustele," kirjutab Allik ja leiab, et lahendus oleks Prantsusmaa president Macroni soovitatud Euroopa Liidu ja Venemaa tihedam koostöö, sest vastasel korral teeb Venemaa veelgi sügavamat koostööd Hiina ja Iraaniga.
Alliku sõnul tuleks Venemaa karistuspoliitika lõpetada ning just Eesti peaks haarama initsiatiivi Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete juba kuus aastat kestva patiseisu ületamiseks ja ukraina rahvale rahu toomises.
Alliku väitel ei usu ka Venemaal mitte keegi, et Eestisse paigutatud tuhatkond NATO sõdurit kujutaksid Venemaa-suunalist ründeohtu, küll aga annab see sealsetele sõjarditele õigustuse vastuaktsioonide nõudmiseks ning täiendava relvastuse kuhjamiseks meie piiridele.
### Response:
Jaak Allik soovib pööret Eesti Vene-poliitikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lennuliiklusteeninduse AS-i ülesanne on Värki sõnul tagada turvaline lennuliiklus eesti õhuruumis olenemata sellest, kui palju lende ettevõte korraga teenindab.
"Ma pigem ei ütleks, et see kriis lennunduse mõttes veel läbi on. Me oleme kõik oma arvestused teinud selliselt, et liiklus võib taastuda kriisieelsele tasemele võib-olla kolme-nelja aastaga, mitte varem," ütles ta.
Kui aasta alguses töötas ettevõttes 225 inimest, siis hetkel on 184. Oleme 20 protsenti oma töötajatest pidanud koondama, sest meil pole neile lihtsalt tööd pakkuda," sõnas Värk.
Ettevõtte juhi sõnul järgiti algsetes prognoosides Eurocontroli prognoose, mis olid Eesti jaoks liiga optimistlikud. "Kui me veel kriisi esimestel nädalatel tegime kriisiplaane ja arvasime, et liiklus võiks taastuda aasta lõpuks 75-80 protsendile sellest, mis ta oli eelmisel aastal samal ajal, siis hea oleks, kui taastub 65 protsendile. Ei ole olnud nii positiivne, kui me arvasime," rääkis ta.
"Eile lendas 240 lennukit Eesti õhuruumis. Juulikuu keskmine ongi olnud 247 lennukit läbi õhuruumi. Kui tuua näiteid, siis eelmine aasta samal ajal oli see number circa 730. Numbrid on ikkagi suhtelislt väiksed võrreldes eelmise aastaga," sõnas Värk.
Eesti lennuliikluse taastumine ootab Venemaa, Lähis-Ida ja Hiina taga
Kui möödunud aasta aprillis teenindas Lennuliiklusteeninduse AS ligikaudu 20 000 lennukit, siis tänavu aprillis vaid 4100, kukkudes 1995. aasta tasemele. Praeguseks on liiklus taastunud samale tasemele, mis see oli 2000. aastal.
Eesti asub Euroopa mõistes perifeerias ja Värki sõnul Euroopa lennuliikluse taastumisega meil paralleele tõmmata ei saa. Ülejäänud Euroopas on lennuliiklus taastunud algsetele prognoosidele vastavalt.
"Kui Euroopas on see taastumine olnud täpselt vastavalt sellele, mida stsenaarium ette nägi, suhteliselt stabiilne ja kiire, siis meil see nii ei läinud. Meie liiklus on suuresti mõjutatud Venemaast, ehk Venemaa liiklus Lääne-Euroopasse, samuti Lähis-Ida liiklus Ameerikassse ja ka Soome ja Hiina vaheline liiklus. Kõik need kolm sektorit ei ole veel kasvama hakanud, tänu sellele ei ole meie liiklus niimoodi kasvama hakanud nagu Euroopas."
Liikluse taastumise kiirus sõltub sellest, kuidas ja millal riikidevahelisi piiranguid leevendatakse. "Hetkel on seda küll Euroopas tehtud, aga mitte Euroopast väljapoole. Kuidas on Ameerika ja Lähis-Ida vahelised suhtel nende lennupiirangutega, Hiinasse ei julge ka veel keegi reisida," rääkis Värk. | Eesti lennuliiklus taastub algselt prognoositust aeglasemalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lennuliiklusteeninduse AS-i ülesanne on Värki sõnul tagada turvaline lennuliiklus eesti õhuruumis olenemata sellest, kui palju lende ettevõte korraga teenindab.
"Ma pigem ei ütleks, et see kriis lennunduse mõttes veel läbi on. Me oleme kõik oma arvestused teinud selliselt, et liiklus võib taastuda kriisieelsele tasemele võib-olla kolme-nelja aastaga, mitte varem," ütles ta.
Kui aasta alguses töötas ettevõttes 225 inimest, siis hetkel on 184. Oleme 20 protsenti oma töötajatest pidanud koondama, sest meil pole neile lihtsalt tööd pakkuda," sõnas Värk.
Ettevõtte juhi sõnul järgiti algsetes prognoosides Eurocontroli prognoose, mis olid Eesti jaoks liiga optimistlikud. "Kui me veel kriisi esimestel nädalatel tegime kriisiplaane ja arvasime, et liiklus võiks taastuda aasta lõpuks 75-80 protsendile sellest, mis ta oli eelmisel aastal samal ajal, siis hea oleks, kui taastub 65 protsendile. Ei ole olnud nii positiivne, kui me arvasime," rääkis ta.
"Eile lendas 240 lennukit Eesti õhuruumis. Juulikuu keskmine ongi olnud 247 lennukit läbi õhuruumi. Kui tuua näiteid, siis eelmine aasta samal ajal oli see number circa 730. Numbrid on ikkagi suhtelislt väiksed võrreldes eelmise aastaga," sõnas Värk.
Eesti lennuliikluse taastumine ootab Venemaa, Lähis-Ida ja Hiina taga
Kui möödunud aasta aprillis teenindas Lennuliiklusteeninduse AS ligikaudu 20 000 lennukit, siis tänavu aprillis vaid 4100, kukkudes 1995. aasta tasemele. Praeguseks on liiklus taastunud samale tasemele, mis see oli 2000. aastal.
Eesti asub Euroopa mõistes perifeerias ja Värki sõnul Euroopa lennuliikluse taastumisega meil paralleele tõmmata ei saa. Ülejäänud Euroopas on lennuliiklus taastunud algsetele prognoosidele vastavalt.
"Kui Euroopas on see taastumine olnud täpselt vastavalt sellele, mida stsenaarium ette nägi, suhteliselt stabiilne ja kiire, siis meil see nii ei läinud. Meie liiklus on suuresti mõjutatud Venemaast, ehk Venemaa liiklus Lääne-Euroopasse, samuti Lähis-Ida liiklus Ameerikassse ja ka Soome ja Hiina vaheline liiklus. Kõik need kolm sektorit ei ole veel kasvama hakanud, tänu sellele ei ole meie liiklus niimoodi kasvama hakanud nagu Euroopas."
Liikluse taastumise kiirus sõltub sellest, kuidas ja millal riikidevahelisi piiranguid leevendatakse. "Hetkel on seda küll Euroopas tehtud, aga mitte Euroopast väljapoole. Kuidas on Ameerika ja Lähis-Ida vahelised suhtel nende lennupiirangutega, Hiinasse ei julge ka veel keegi reisida," rääkis Värk.
### Response:
Eesti lennuliiklus taastub algselt prognoositust aeglasemalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastaks 2050 peaks Euroopast saama esimene kliimaneutraalne kontinent. Kas teie usute, et see on võimalik?
See ei ole uskumise asi. See tuleb ära teha, et kõige halvemat vältida. Kas see on võimalik? Kui me väga tahame, siis on, kui kõik koos pingutame. Absoluutselt igas eluvaldkonnas tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni vähendada, ka igaühel oma kodus.
Kas te näete seda väga tahtmist?
Veel ei näe ja see mind hirmutabki, et väga tahtmist ei paista nii palju, kui peaks. Et sinna jõuda, peaksime kõik oma kasvuhoonegaaside emissioone vähendama 2030. aastaks poole võrra. Praegu me sellel teel veel ei ole.
Koroona on meie mõtted hoopis mujale viinud.
On. Aga samas on koroonast palju õppida – koroona on hea näide, et kui tahame millegagi kõik koos tegeleda, siis me saame seda teha.
Siin oli ju selge küsimus: kas inimesed surevad või ei sure. Kasvuhoonegaaside tõttu keegi juhitava hingamisaparaadi all surema ei hakka.
See, et keegi ei sure, pole tõsi. Üle 250 000 inimese sureb aastas kliimamuutuste mõjude tõttu maailmas. Igal aastal. Ja see number suureneb. Enamus neist inimestest on arenguriikidest.
Millesse nad surevad?
Kliimamuutused suurendavad torme, orkaane, üleujutusi, kuumalaineid, põuda... Jah, see ei ole nii kergelt määratletav kui üks haigus, aga kogu kliimasüsteem on aetud paigast ära, sest oleme pannud sinna alates tööstusrevolutsiooni ajast juurde kasvuhoonegaase.
Tuleme tagasi Euroopasse, kus tuleb lõpetada fossiilkütuste tootmine ja tarbimine. Eestis ei tohiks siis enam põlevkivi kaevandada, saan ma õigesti aru?
Kaevandamise vastu ei ole ilmselt kellelgi midagi, küll aga põletamise vastu. Kui põlevkivi maa seest välja võtta, siis see ei tekita kasvuhoonegaasi. Selle põletamine tekitab. Ja kui põlevkivist õli teha ja õli põletada, siis on jälle rohkem kasvuhoonegaasi.
Kui sellest [põlevkivist] midagi muud teha, võib edasi kaevandada. Mina ei ole põlevkivikeemik ega oska öelda, mis see "muud" võiks olla. Aga põletamise peaks ära lõpetama.
Toomas Sildami intervjuu Angela Anger-Kraaviga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Kujutame ette, et aastal 2050 olekski Ida-Virumaal lõpetatud põlevkivienergeetika. Milline see piirkond siis välja näeks?
(Paus) Super-hea küsimus. Mul on nüüd neli aastat aega, et sellele vastata.
Tahaksin, et [Ida-Viru] inimesed ei tunneks end õnnetutena, et see oleks hea koht, kus olla. Aga kuidas täpselt sealne majandus ümber struktureerida nii, et kaotajaid võimalikult vähe oleks – ma ei oska praegu öelda.
On neid, kes muretsevad, et EL-i jõuline kliimapoliitika toob Ida-Virumaale suurema töötuse ja sügavamad sotsiaalsed probleemid ning selle piirkonna veelgi kiirema hääbumise.
Saan nendest muredest aru. See on kõikide söepiirkondade probleem. Õnnetuseks on loodusvarad ikka ühes piirkonnas, mis saavad söest loobumisest kõige rohkem kannatada.
Mitte kunagi ei ole olnud nii suurt muudatust, kui suudame tõesti 2050. aastaks loobuda fossiilsete kütuste kasutamisest ja keegi ei tea selle sotsiaalseid tagajärgi. Aga me teame, et kui teeme seda hooletult, siis on mõjud inimestele väga rasked. Inimesed kardavad, et nende palk väheneb, nad jäävad tööst ilma, pole leiba lauale panna – siit tuleb kohe vastuseis poliitikale. Siis võivad muutuda piirkonnas poliitilised vaated, tekivad sotsiaalsed pinged jne.
Teie olete Eesti-poolne koordinaator EL-i uuele teadusprojektile CINTRAN, mis keskendub neljale piirkonnale: Rhenish pruunsöe kaevandamispiirkond Saksamaal, Sileesia Poolas, Lääne-Makedoonia Kreekas ja Ida-Virumaa põlevkivipiirkond Eestis. On need neli üldse võrreldavad?
Ei ja jah.
Kuidas saab need panna siis ühte teadusprojekti?
Need on võrreldavad, sest inimesed on igal pool inimesed. Kõigis neljas [piirkonnas] tuleb loobuda söe põletamisest ja mõelda, mida selle kaevandamisega teha. Inimesed on igal pool mures oma töökohtade pärast. Võime rääkida soolisest võrdõiguslikkusest, et kui mehed kaotavad töö, kas kannatavad rohkem mehed või naised. Või kuidas see muutus mõjutab vanemat põlvkonda võrreldes noorematega?
See on keeruline projekt, mis vaatab laias ulatuses teemasid, mis ei ole inimestele kõige mugavamad.
CINTRAN uurib ka seda, milline oleks Ida-Virumaa õiglane üleminek põlevkivienergeetika järgsesse aega. Kas see üleminek saab üldse olla õiglane Ida-Viru inimestele ja kogukondadele?
Parem oleks öelda, et nii õiglane kui võimalik. Mõistele "õiglane üleminek" ei ole ühtset definitsiooni, selle üle alles arutatakse.
Et keskkond võidab, aga inimesed ei kannata.
Seda, et keegi üldse ei kannata... Kui sa pead ettevõtte kinni panema või ümber struktureerima, siis mingi kannatus on siin ikkagi. Oluline on aga, et kannatus oleks nii väike kui võimalik.
Et nii oleks, tuleb teada võimalikke mõjusid ja kuidas neid vähendada. Me teame, millised kliimapoliitikad on tulemas, uurime, kuidas need mõjutavad kohalikke inimesi, ettevõtteid ja siis mõtleme, mida tuleks teha, et negatiivsed mõjud oleksid võimalikult pisikesed.
Praegu on õige aeg sellele mõelda, mitte, et paned Ida-Viru põlevkivitööstuse kinni ja siis vaatad, mida teed. Parem on ette mõelda. Ja rahvaga rääkida, sest see pole nii, et meie teeme kuskil arvuti taga tööd, mõtleme asju välja. Meie projekti suur osa on rääkimine kohalike inimeste ja ettevõtetega. Mõtleme koos.
Toomas Sildami intervjuu Angela Anger-Kraaviga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Kui vaatate Cambridge'ist Eesti poole, kas teid ei pane imestama, et siin pole debatti, milline oleks õiglane üleminek loobumisele põlevkivienergeetikast?
(Paus) Just sellepärast ma projektiga liitusingi, et niisugust debatti siin ei ole. Sellega tuleb alustada. Seni on olnud rohkem tagantjärele tegutsemine, kus midagi tehakse ära ja siis vaadatakse, oi, inimesed jäid tööta, mis me nüüd teeme. Ette mõtlemist ei ole olnud, rohkem on olnud tulekahjude kustutamist.
Süsinikuvabale majandusele üleminek toob inimestele ja peredele, kellelt see töö võtab, tõsised elu uperpallid. Kuidas neid veenda, et see on õige ja vajalik?
Nendega tuleb rääkida, et milles on probleem, et kui kliimamuutused edasi arenevad, siis nende ja nende laste elu on veel halvem. Neile tuleb selgitada, mis võib juhtuda, see on kindlasti hirmutav, aga on asju, mida teha saab. Otsime lahendusi, räägime ümberõppest, räägime sellest, et maailmas on kogemus, kui CO2 kvoodiraha tuleb tagasi piirkonda ja see jagatakse peredele sissetuleku kaotuse kompensatsiooniks.
On mitmeid võimalusi, kuidas põlevkivist loobumisest tingitud negatiivseid mõjusid saab... mitte päris vältida, aga aidata nendega toime tulla.
Teie seletate, kuidas vähem kasvuhoonegaase muudab täiskasvanute ja nende laste elu paremaks, aga inimesed ütlevad vastu: minu isa töötas kaevanduses või elektrijaamas, mina töötan siin, minu lapsed töötaksid samuti ja Eestimaal ei juhtu selle kliimaga midagi hullu.
Eestimaal hakkab ka juhtuma... Geograafiliselt oleme õnnelikus kohas, kliimamuutuste mõjud siin ei ole veel nii suured. Aga, kui maailmas on inimtekkeline keskmine soojenemine üks kraad, siis Eestis on see tegelikult juba kaks kraadi, mis on tekkinud soojemate kevadete ja talvede arvelt, suved on kuivemad. Mida aeg edasi, seda rohkem on neid mõjusid tunda.
Võib öelda, et mis minust siin ikka sõltub. Aga kui igaüks nii ütleb, siis me sellest probleemist lahti ei saa.
Probleem võib ju olla üleilmne, aga see siin on minu pere, kes vajab toitmist ja kui mina tööta jään, siis mis meist saab...
Riik peab abinõud kasutusele võtma, et inimesed ei jääks töötuks, et nad ei kaotaks sissetulekut. Vaatama ümberõppe võimalusi, seda, milliseid alternatiivseid tööstusi võiks piirkonnas arendada.
Hakkame kokku panema väikest gruppi, kes aitab Eestis sellele projektile kaasa mõelda. Meil on seal inimesi energeetika- ja põlevkivitööstusest, ministeeriumitest, metsatööstusest...
45-aastane kaevur või 55-aastane energeetik ei õpi ümber IT-inimeseks.
Ei õpi. Aga peab vaatama, kas on alternatiive, kas on võimalus kompenseerida [töö kaotus], üks võimalus on riigi poolt toetatud varajane pensionile jäämine... Kõiki neid võimalusi me projekti käigus vaatame ja mõtleme, mis sobiks vanemale põlvkonnale, mis nooremale, kuidas oleks parim ümberõpe, millised võiksid olla alternatiivsed tööstused, et selle piirkonna õiglast üleminekut aidata.
Näete te seal ka etnilist ebavõrdsust?
Jah, see on üks asi, mida me kindlasti vaatame. Ida-Virumaa on meie projektis ainuke piirkond, kus enamik inimestest kuulub etnilisse vähemusse. Teistes piirkondades – Poolas, Saksamaal, Kreekas – sellist olukorda ei ole.
Toomas Sildami intervjuu Angela Anger-Kraaviga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Kas on üldse võimalik plaanida Ida-Viru majanduse ümberkujundamist nii, et etnilist, ealist, soolist ebavõrdsust ei teki ning eesseisvad muutused kohtleksid kõiki osapooli õiglaselt?
Proovime... Maailmas on väiksemaid kogemusi, millest õppida, on piirkondi, kes on juba alustanud üleminekut süsinikuvabale majandusele. Nendelt saab õppida, mitte ainult seda, mis on hästi läinud, vaid just seda, mis on kellelgi halvasti läinud. Ka näiteks Lõuna-Aafrikalt, kus on palju söe kasutamist, et milline on nende kogemus, kui nad proovivad sellest loobuda. Nende probleemid on küll teistsugused, aga sealtki saab õppida, lahendusi otsida.
Tulen veelkord väljendi "õiglane üleminek" juurde. Kas ebaõiglus, nagu muutused tunduvad paljudele Ida-Viru inimesele, saab olla õiglane?
Kas ebaõiglus saab olla õiglane? Ebaõiglus ei ole ju kunagi õiglane... Aga selleks ongi vaja mõtlemist, et ebaõiglust kas üldse ei tekiks või tekiks võimalikult vähe. Et üleminek oleks õiglane.
Ida-Virumaa saab Euroopa Liidult õiglase ülemineku investeeringuteks 340 miljonit eurot. Ei ole just väga palju?
Ei ole, kindlasti mitte. Aga alustuseks on see parem kui mitte midagi. Raha on vaja palju rohkem.
Kas Eesti oleks pidanud rohkem selle eest võitlema? Alguses oli ju jutt, et Ida-Virumaa saab EL-ilt ligi 700 miljonit eurot, pluss Eesti omafinantseering – kokku üle miljardi euro.
Et selle eest võidelda, peab teadma, mille eest sa võitled. See arutelu pole veel alanud. Kui me ei tea mõjusid, ei tea, mis meid ees ootab, on väga raske küsida raha. Mille jaoks me seda küsime? Selleks ongi olulised uuringud, et mis meid ees ootab ja kui palju on raha vaja.
340 miljonit ei jää kindlasti õiglase ülemineku viimaseks rahaks. Samamoodi on Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipangal [EBRD-l] õiglase ülemineku osakond ja kogemused, kuidas seda rahastada. Ka Eestis tuleb kasutada rahvusvaheliste pankade teadmisi ja abi, lisaks EL-ist tulevale rahale.
Eesti veel ei tea, kuidas isegi 340 miljonit eurot Ida-Virumaal kasutada.
Hetkel ilmselt seda täpselt ei tea. Kindlasti aitab Praxise praegune uuring natuke aru saada, mida selle rahaga võiks teha. Siis tuleb edasi tegutseda ja uurida, et kõik oleks teadmiste- ja teaduspõhine, mitte lihtsalt nii, et võtame raha ja hakkame vaatama, mida sellega teeme.
Puistame helikopterilt Ida-Virumaale?
Ka üks võimalus, kuidas inimestele kaotus kompenseerida, aga siis on ka küsimus, kes kui kiiresti seda raha endale krabada jõuab. Õiglane see ikkagi ei ole.
Mis saab Ida-Virumaast, sealsest tööhõivest ja ettevõtlusest, sõltub palju sellestki, kui täpne ja sihitud on keskvalitsuse vaade?
Seda kindlasti, jah. Nii ongi oluline, et valitsuse esindajad oleksid meie projektis nõuandjatena, ka kaasa õppimas ja kaasa mõtlemas – milline on Eesti tuleviku poliitika, milline on valitsuse tahtmine asju ära teha, kas see on prioriteetne piirkond, kuidas kliimaneutraalsuse saavutamise negatiivseid tagajärgi oleks võimalikult vähe oleks.
Viimase 30 aasta jooksul on Eesti valitsused vaadanud Ida-Virumaad kui poliitiliselt tundlikku piirkonda ega ole keskendunud niivõrd Ida-Viru majanduslikule tulevikule.
Jah, ei ole. Aga peaks olema. Üks meie uuringu osa vaatab justnimelt, kuidas majanduse üleminek – on selle mõjud siis paremad või halvemad – mõjutab inimeste poliitilisi vaateid, pingeid erinevate poliitiliste gruppide vahel.
Vaatame ka seda, kuidas üleminek mõjutab suhteid meie idapoolse naabriga. See on poliitiliselt tundlik, aga teadusuuringuna täiesti tehtav.
Et kuidas Venemaa mõjutab Ida-Virumaa tulevikku?
Me ei vaata otse, kuidas Venemaa mõjutab, vaid seda, millised võimalikud pinged võivad Ida-Virumaal tekkida, kui asjad ei lähe hästi, millest omakorda võivad tekkida pinged Eesti ja Venemaa vahel. See on meie poliitteadlaste teema.
Ehk vajaks Eesti valitsuse koosseis pisikest täiendust, et Jaak Aabi ametinimetus oleks riigihalduse ja õiglase ülemineku minister?
Hea mõte.
Siiski, milline võiks olla Ida-Virumaa aastal 2050?
Kui tulin mõttele, et Ida-Virumaa võiks olla üheks projekti [CINTRAN] piirkonnaks, siis ma seda endale ette ei kujutanud. Ei tahaks ka praegu spekuleerida. Aga tahan, et projekti jooksul tuleme välja mõtete ja stsenaariumitega, mis on reaalsed ja teostatavad.
Kuid mida juba praegu tahan, on see, et inimesed ei oleks õnnetud, et neil oleks töökohti, et ilus Ida-Virumaa oleks koht, kus nad tahavad elada. Kuidas seda teha, selleks ongi meie projekt.
Toomas Sildami intervjuu Angela Anger-Kraaviga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Milline tööstus võiks sinna põlevkivienergeetika asemele minna?
Küsimus on selles, mida põlevkivist teha saab, midagi muud, peale põletamise. Ega ka naftatööstus kao maailmast kuhugi, sest naftal on palju kasutusvõimalusi, siin ruumis on kõigi meie riietes naftat. See ei kao, aga põletamisest tuleb loobuda.
Üks suund on kindlasti mõelda, mida teha põlevkiviga. Selleks on vaja teistsuguseid teadmisi, kui minul.
Mis seal veel olla võiks? Ida-Viru on teine kõige metsarikkam maakond Eestis...
Hoidku Jumal, nüüd tahate öelda, et raiume Ida-Viru metsad maha?
Tahtsin just öelda, et võiks metsa istutada, rohkem metsa vanadele kaevandusekohtadele. Või siis kasvatada seal energiavõsa, kui see oleks võimalik, selle asemel, et ilusad terved puud ahju panna.
Teie annate Ida-Virumaale lootust?
Mina olen optimist, jah. Oleme Eestis tõestanud, et kui midagi väga tahame, siis saame asju teha, hästi.
Lootust ka Kohtla-Järvele, Narvale?
Jah.
Kuigi Narvas väheneb elanikkond aastas 1000 inimese võrra.
Siis tuleb mõelda, kuidas ei väheneks. Seda me uurimegi, milline oleks alternatiiv, kuidas majandus ümber korraldada. Et ei oleks nii, et mehed käivad Tallinnas tööl ja naistel ei ole õhtul kellegagi koos välja minna ja neil vähestel meestel, kes seal praegu on, pole ka teist meest, kellega minna õhtul klaasi õlut jooma. (Naerab) Narva peaks olema koht, kus ei peaks käima ei Soomes ega Tallinnas tööl.
Saan aru, et see on unistamine, aga usun tõesti, et see on võimalik, kui väga tahame.
Aga enne tuleb valada – president Lennart Meri lubaduse kohaselt – higi, verd ja pisaraid?
Higi kindlasti, verd ja pisaraid võiks vähe olla. Kuid higi tuleks praegu valada, seda oleks hästi palju vaja.
Et kui praegu pingutusest higistame, siis hiljem on vähem verd ja pisaraid?
Jah. Verd ei taha ja pisaraid nii vähe kui võimalik.
Dr Annela Anger-Kraavi on Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste poliitika ja majanduse teadusdirektor, kus ta juhib EL-i, Briti valitsuse või ÜRO rahastatud teadusprojekte, mis uurivad kliimamuutuste poliitikate mõju majandusele, ka näiteks tööhõivele. Samuti on ta ÜRO kliimamuutuste majanduslike mõjude komisjoni kaasjuht. Dr Anger-Kraavi on ka Eesti Rooma Klubi liige.
Toomas Sildami intervjuu Angela Anger-Kraaviga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR | Teadlane: kui Ida-Virus praegu higistada, pole hiljem verd ja on vähem pisaraid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastaks 2050 peaks Euroopast saama esimene kliimaneutraalne kontinent. Kas teie usute, et see on võimalik?
See ei ole uskumise asi. See tuleb ära teha, et kõige halvemat vältida. Kas see on võimalik? Kui me väga tahame, siis on, kui kõik koos pingutame. Absoluutselt igas eluvaldkonnas tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni vähendada, ka igaühel oma kodus.
Kas te näete seda väga tahtmist?
Veel ei näe ja see mind hirmutabki, et väga tahtmist ei paista nii palju, kui peaks. Et sinna jõuda, peaksime kõik oma kasvuhoonegaaside emissioone vähendama 2030. aastaks poole võrra. Praegu me sellel teel veel ei ole.
Koroona on meie mõtted hoopis mujale viinud.
On. Aga samas on koroonast palju õppida – koroona on hea näide, et kui tahame millegagi kõik koos tegeleda, siis me saame seda teha.
Siin oli ju selge küsimus: kas inimesed surevad või ei sure. Kasvuhoonegaaside tõttu keegi juhitava hingamisaparaadi all surema ei hakka.
See, et keegi ei sure, pole tõsi. Üle 250 000 inimese sureb aastas kliimamuutuste mõjude tõttu maailmas. Igal aastal. Ja see number suureneb. Enamus neist inimestest on arenguriikidest.
Millesse nad surevad?
Kliimamuutused suurendavad torme, orkaane, üleujutusi, kuumalaineid, põuda... Jah, see ei ole nii kergelt määratletav kui üks haigus, aga kogu kliimasüsteem on aetud paigast ära, sest oleme pannud sinna alates tööstusrevolutsiooni ajast juurde kasvuhoonegaase.
Tuleme tagasi Euroopasse, kus tuleb lõpetada fossiilkütuste tootmine ja tarbimine. Eestis ei tohiks siis enam põlevkivi kaevandada, saan ma õigesti aru?
Kaevandamise vastu ei ole ilmselt kellelgi midagi, küll aga põletamise vastu. Kui põlevkivi maa seest välja võtta, siis see ei tekita kasvuhoonegaasi. Selle põletamine tekitab. Ja kui põlevkivist õli teha ja õli põletada, siis on jälle rohkem kasvuhoonegaasi.
Kui sellest [põlevkivist] midagi muud teha, võib edasi kaevandada. Mina ei ole põlevkivikeemik ega oska öelda, mis see "muud" võiks olla. Aga põletamise peaks ära lõpetama.
Toomas Sildami intervjuu Angela Anger-Kraaviga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Kujutame ette, et aastal 2050 olekski Ida-Virumaal lõpetatud põlevkivienergeetika. Milline see piirkond siis välja näeks?
(Paus) Super-hea küsimus. Mul on nüüd neli aastat aega, et sellele vastata.
Tahaksin, et [Ida-Viru] inimesed ei tunneks end õnnetutena, et see oleks hea koht, kus olla. Aga kuidas täpselt sealne majandus ümber struktureerida nii, et kaotajaid võimalikult vähe oleks – ma ei oska praegu öelda.
On neid, kes muretsevad, et EL-i jõuline kliimapoliitika toob Ida-Virumaale suurema töötuse ja sügavamad sotsiaalsed probleemid ning selle piirkonna veelgi kiirema hääbumise.
Saan nendest muredest aru. See on kõikide söepiirkondade probleem. Õnnetuseks on loodusvarad ikka ühes piirkonnas, mis saavad söest loobumisest kõige rohkem kannatada.
Mitte kunagi ei ole olnud nii suurt muudatust, kui suudame tõesti 2050. aastaks loobuda fossiilsete kütuste kasutamisest ja keegi ei tea selle sotsiaalseid tagajärgi. Aga me teame, et kui teeme seda hooletult, siis on mõjud inimestele väga rasked. Inimesed kardavad, et nende palk väheneb, nad jäävad tööst ilma, pole leiba lauale panna – siit tuleb kohe vastuseis poliitikale. Siis võivad muutuda piirkonnas poliitilised vaated, tekivad sotsiaalsed pinged jne.
Teie olete Eesti-poolne koordinaator EL-i uuele teadusprojektile CINTRAN, mis keskendub neljale piirkonnale: Rhenish pruunsöe kaevandamispiirkond Saksamaal, Sileesia Poolas, Lääne-Makedoonia Kreekas ja Ida-Virumaa põlevkivipiirkond Eestis. On need neli üldse võrreldavad?
Ei ja jah.
Kuidas saab need panna siis ühte teadusprojekti?
Need on võrreldavad, sest inimesed on igal pool inimesed. Kõigis neljas [piirkonnas] tuleb loobuda söe põletamisest ja mõelda, mida selle kaevandamisega teha. Inimesed on igal pool mures oma töökohtade pärast. Võime rääkida soolisest võrdõiguslikkusest, et kui mehed kaotavad töö, kas kannatavad rohkem mehed või naised. Või kuidas see muutus mõjutab vanemat põlvkonda võrreldes noorematega?
See on keeruline projekt, mis vaatab laias ulatuses teemasid, mis ei ole inimestele kõige mugavamad.
CINTRAN uurib ka seda, milline oleks Ida-Virumaa õiglane üleminek põlevkivienergeetika järgsesse aega. Kas see üleminek saab üldse olla õiglane Ida-Viru inimestele ja kogukondadele?
Parem oleks öelda, et nii õiglane kui võimalik. Mõistele "õiglane üleminek" ei ole ühtset definitsiooni, selle üle alles arutatakse.
Et keskkond võidab, aga inimesed ei kannata.
Seda, et keegi üldse ei kannata... Kui sa pead ettevõtte kinni panema või ümber struktureerima, siis mingi kannatus on siin ikkagi. Oluline on aga, et kannatus oleks nii väike kui võimalik.
Et nii oleks, tuleb teada võimalikke mõjusid ja kuidas neid vähendada. Me teame, millised kliimapoliitikad on tulemas, uurime, kuidas need mõjutavad kohalikke inimesi, ettevõtteid ja siis mõtleme, mida tuleks teha, et negatiivsed mõjud oleksid võimalikult pisikesed.
Praegu on õige aeg sellele mõelda, mitte, et paned Ida-Viru põlevkivitööstuse kinni ja siis vaatad, mida teed. Parem on ette mõelda. Ja rahvaga rääkida, sest see pole nii, et meie teeme kuskil arvuti taga tööd, mõtleme asju välja. Meie projekti suur osa on rääkimine kohalike inimeste ja ettevõtetega. Mõtleme koos.
Toomas Sildami intervjuu Angela Anger-Kraaviga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Kui vaatate Cambridge'ist Eesti poole, kas teid ei pane imestama, et siin pole debatti, milline oleks õiglane üleminek loobumisele põlevkivienergeetikast?
(Paus) Just sellepärast ma projektiga liitusingi, et niisugust debatti siin ei ole. Sellega tuleb alustada. Seni on olnud rohkem tagantjärele tegutsemine, kus midagi tehakse ära ja siis vaadatakse, oi, inimesed jäid tööta, mis me nüüd teeme. Ette mõtlemist ei ole olnud, rohkem on olnud tulekahjude kustutamist.
Süsinikuvabale majandusele üleminek toob inimestele ja peredele, kellelt see töö võtab, tõsised elu uperpallid. Kuidas neid veenda, et see on õige ja vajalik?
Nendega tuleb rääkida, et milles on probleem, et kui kliimamuutused edasi arenevad, siis nende ja nende laste elu on veel halvem. Neile tuleb selgitada, mis võib juhtuda, see on kindlasti hirmutav, aga on asju, mida teha saab. Otsime lahendusi, räägime ümberõppest, räägime sellest, et maailmas on kogemus, kui CO2 kvoodiraha tuleb tagasi piirkonda ja see jagatakse peredele sissetuleku kaotuse kompensatsiooniks.
On mitmeid võimalusi, kuidas põlevkivist loobumisest tingitud negatiivseid mõjusid saab... mitte päris vältida, aga aidata nendega toime tulla.
Teie seletate, kuidas vähem kasvuhoonegaase muudab täiskasvanute ja nende laste elu paremaks, aga inimesed ütlevad vastu: minu isa töötas kaevanduses või elektrijaamas, mina töötan siin, minu lapsed töötaksid samuti ja Eestimaal ei juhtu selle kliimaga midagi hullu.
Eestimaal hakkab ka juhtuma... Geograafiliselt oleme õnnelikus kohas, kliimamuutuste mõjud siin ei ole veel nii suured. Aga, kui maailmas on inimtekkeline keskmine soojenemine üks kraad, siis Eestis on see tegelikult juba kaks kraadi, mis on tekkinud soojemate kevadete ja talvede arvelt, suved on kuivemad. Mida aeg edasi, seda rohkem on neid mõjusid tunda.
Võib öelda, et mis minust siin ikka sõltub. Aga kui igaüks nii ütleb, siis me sellest probleemist lahti ei saa.
Probleem võib ju olla üleilmne, aga see siin on minu pere, kes vajab toitmist ja kui mina tööta jään, siis mis meist saab...
Riik peab abinõud kasutusele võtma, et inimesed ei jääks töötuks, et nad ei kaotaks sissetulekut. Vaatama ümberõppe võimalusi, seda, milliseid alternatiivseid tööstusi võiks piirkonnas arendada.
Hakkame kokku panema väikest gruppi, kes aitab Eestis sellele projektile kaasa mõelda. Meil on seal inimesi energeetika- ja põlevkivitööstusest, ministeeriumitest, metsatööstusest...
45-aastane kaevur või 55-aastane energeetik ei õpi ümber IT-inimeseks.
Ei õpi. Aga peab vaatama, kas on alternatiive, kas on võimalus kompenseerida [töö kaotus], üks võimalus on riigi poolt toetatud varajane pensionile jäämine... Kõiki neid võimalusi me projekti käigus vaatame ja mõtleme, mis sobiks vanemale põlvkonnale, mis nooremale, kuidas oleks parim ümberõpe, millised võiksid olla alternatiivsed tööstused, et selle piirkonna õiglast üleminekut aidata.
Näete te seal ka etnilist ebavõrdsust?
Jah, see on üks asi, mida me kindlasti vaatame. Ida-Virumaa on meie projektis ainuke piirkond, kus enamik inimestest kuulub etnilisse vähemusse. Teistes piirkondades – Poolas, Saksamaal, Kreekas – sellist olukorda ei ole.
Toomas Sildami intervjuu Angela Anger-Kraaviga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Kas on üldse võimalik plaanida Ida-Viru majanduse ümberkujundamist nii, et etnilist, ealist, soolist ebavõrdsust ei teki ning eesseisvad muutused kohtleksid kõiki osapooli õiglaselt?
Proovime... Maailmas on väiksemaid kogemusi, millest õppida, on piirkondi, kes on juba alustanud üleminekut süsinikuvabale majandusele. Nendelt saab õppida, mitte ainult seda, mis on hästi läinud, vaid just seda, mis on kellelgi halvasti läinud. Ka näiteks Lõuna-Aafrikalt, kus on palju söe kasutamist, et milline on nende kogemus, kui nad proovivad sellest loobuda. Nende probleemid on küll teistsugused, aga sealtki saab õppida, lahendusi otsida.
Tulen veelkord väljendi "õiglane üleminek" juurde. Kas ebaõiglus, nagu muutused tunduvad paljudele Ida-Viru inimesele, saab olla õiglane?
Kas ebaõiglus saab olla õiglane? Ebaõiglus ei ole ju kunagi õiglane... Aga selleks ongi vaja mõtlemist, et ebaõiglust kas üldse ei tekiks või tekiks võimalikult vähe. Et üleminek oleks õiglane.
Ida-Virumaa saab Euroopa Liidult õiglase ülemineku investeeringuteks 340 miljonit eurot. Ei ole just väga palju?
Ei ole, kindlasti mitte. Aga alustuseks on see parem kui mitte midagi. Raha on vaja palju rohkem.
Kas Eesti oleks pidanud rohkem selle eest võitlema? Alguses oli ju jutt, et Ida-Virumaa saab EL-ilt ligi 700 miljonit eurot, pluss Eesti omafinantseering – kokku üle miljardi euro.
Et selle eest võidelda, peab teadma, mille eest sa võitled. See arutelu pole veel alanud. Kui me ei tea mõjusid, ei tea, mis meid ees ootab, on väga raske küsida raha. Mille jaoks me seda küsime? Selleks ongi olulised uuringud, et mis meid ees ootab ja kui palju on raha vaja.
340 miljonit ei jää kindlasti õiglase ülemineku viimaseks rahaks. Samamoodi on Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipangal [EBRD-l] õiglase ülemineku osakond ja kogemused, kuidas seda rahastada. Ka Eestis tuleb kasutada rahvusvaheliste pankade teadmisi ja abi, lisaks EL-ist tulevale rahale.
Eesti veel ei tea, kuidas isegi 340 miljonit eurot Ida-Virumaal kasutada.
Hetkel ilmselt seda täpselt ei tea. Kindlasti aitab Praxise praegune uuring natuke aru saada, mida selle rahaga võiks teha. Siis tuleb edasi tegutseda ja uurida, et kõik oleks teadmiste- ja teaduspõhine, mitte lihtsalt nii, et võtame raha ja hakkame vaatama, mida sellega teeme.
Puistame helikopterilt Ida-Virumaale?
Ka üks võimalus, kuidas inimestele kaotus kompenseerida, aga siis on ka küsimus, kes kui kiiresti seda raha endale krabada jõuab. Õiglane see ikkagi ei ole.
Mis saab Ida-Virumaast, sealsest tööhõivest ja ettevõtlusest, sõltub palju sellestki, kui täpne ja sihitud on keskvalitsuse vaade?
Seda kindlasti, jah. Nii ongi oluline, et valitsuse esindajad oleksid meie projektis nõuandjatena, ka kaasa õppimas ja kaasa mõtlemas – milline on Eesti tuleviku poliitika, milline on valitsuse tahtmine asju ära teha, kas see on prioriteetne piirkond, kuidas kliimaneutraalsuse saavutamise negatiivseid tagajärgi oleks võimalikult vähe oleks.
Viimase 30 aasta jooksul on Eesti valitsused vaadanud Ida-Virumaad kui poliitiliselt tundlikku piirkonda ega ole keskendunud niivõrd Ida-Viru majanduslikule tulevikule.
Jah, ei ole. Aga peaks olema. Üks meie uuringu osa vaatab justnimelt, kuidas majanduse üleminek – on selle mõjud siis paremad või halvemad – mõjutab inimeste poliitilisi vaateid, pingeid erinevate poliitiliste gruppide vahel.
Vaatame ka seda, kuidas üleminek mõjutab suhteid meie idapoolse naabriga. See on poliitiliselt tundlik, aga teadusuuringuna täiesti tehtav.
Et kuidas Venemaa mõjutab Ida-Virumaa tulevikku?
Me ei vaata otse, kuidas Venemaa mõjutab, vaid seda, millised võimalikud pinged võivad Ida-Virumaal tekkida, kui asjad ei lähe hästi, millest omakorda võivad tekkida pinged Eesti ja Venemaa vahel. See on meie poliitteadlaste teema.
Ehk vajaks Eesti valitsuse koosseis pisikest täiendust, et Jaak Aabi ametinimetus oleks riigihalduse ja õiglase ülemineku minister?
Hea mõte.
Siiski, milline võiks olla Ida-Virumaa aastal 2050?
Kui tulin mõttele, et Ida-Virumaa võiks olla üheks projekti [CINTRAN] piirkonnaks, siis ma seda endale ette ei kujutanud. Ei tahaks ka praegu spekuleerida. Aga tahan, et projekti jooksul tuleme välja mõtete ja stsenaariumitega, mis on reaalsed ja teostatavad.
Kuid mida juba praegu tahan, on see, et inimesed ei oleks õnnetud, et neil oleks töökohti, et ilus Ida-Virumaa oleks koht, kus nad tahavad elada. Kuidas seda teha, selleks ongi meie projekt.
Toomas Sildami intervjuu Angela Anger-Kraaviga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Milline tööstus võiks sinna põlevkivienergeetika asemele minna?
Küsimus on selles, mida põlevkivist teha saab, midagi muud, peale põletamise. Ega ka naftatööstus kao maailmast kuhugi, sest naftal on palju kasutusvõimalusi, siin ruumis on kõigi meie riietes naftat. See ei kao, aga põletamisest tuleb loobuda.
Üks suund on kindlasti mõelda, mida teha põlevkiviga. Selleks on vaja teistsuguseid teadmisi, kui minul.
Mis seal veel olla võiks? Ida-Viru on teine kõige metsarikkam maakond Eestis...
Hoidku Jumal, nüüd tahate öelda, et raiume Ida-Viru metsad maha?
Tahtsin just öelda, et võiks metsa istutada, rohkem metsa vanadele kaevandusekohtadele. Või siis kasvatada seal energiavõsa, kui see oleks võimalik, selle asemel, et ilusad terved puud ahju panna.
Teie annate Ida-Virumaale lootust?
Mina olen optimist, jah. Oleme Eestis tõestanud, et kui midagi väga tahame, siis saame asju teha, hästi.
Lootust ka Kohtla-Järvele, Narvale?
Jah.
Kuigi Narvas väheneb elanikkond aastas 1000 inimese võrra.
Siis tuleb mõelda, kuidas ei väheneks. Seda me uurimegi, milline oleks alternatiiv, kuidas majandus ümber korraldada. Et ei oleks nii, et mehed käivad Tallinnas tööl ja naistel ei ole õhtul kellegagi koos välja minna ja neil vähestel meestel, kes seal praegu on, pole ka teist meest, kellega minna õhtul klaasi õlut jooma. (Naerab) Narva peaks olema koht, kus ei peaks käima ei Soomes ega Tallinnas tööl.
Saan aru, et see on unistamine, aga usun tõesti, et see on võimalik, kui väga tahame.
Aga enne tuleb valada – president Lennart Meri lubaduse kohaselt – higi, verd ja pisaraid?
Higi kindlasti, verd ja pisaraid võiks vähe olla. Kuid higi tuleks praegu valada, seda oleks hästi palju vaja.
Et kui praegu pingutusest higistame, siis hiljem on vähem verd ja pisaraid?
Jah. Verd ei taha ja pisaraid nii vähe kui võimalik.
Dr Annela Anger-Kraavi on Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste poliitika ja majanduse teadusdirektor, kus ta juhib EL-i, Briti valitsuse või ÜRO rahastatud teadusprojekte, mis uurivad kliimamuutuste poliitikate mõju majandusele, ka näiteks tööhõivele. Samuti on ta ÜRO kliimamuutuste majanduslike mõjude komisjoni kaasjuht. Dr Anger-Kraavi on ka Eesti Rooma Klubi liige.
Toomas Sildami intervjuu Angela Anger-Kraaviga Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
### Response:
Teadlane: kui Ida-Virus praegu higistada, pole hiljem verd ja on vähem pisaraid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Facebooki kasum oli viimases kvartalis 5,2 miljardit ja käive 18,7 miljardit. Iga kuu Facebooki kasutavate inimeste arv kasvas 2,7 miljardini.
"Meil on heameel, et suudame nendel keerulistel aegadel pakkuda väikeettevõtetele kasvamiseks ja internetis edu saavutamiseks vajalikke tööriistu," ütles Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg.
Facebooki aktsia kerkis uudise peale viis protsenti.
Amazoni kvartalikasum pea kahekordistus
USA jaekaubandus- ja tehnoloogiahiid Amazon teatas neljapäeval, et ettevõtte kvartalikasum pea kahekordistus koroonaviiruse pandeemia ajal.
Kasumiks kujunes 5,2 miljardit USA dollarit ja müük kasvas 40 protsenti 88,9 miljardi dollarini.
"See oli veel üks äärmiselt ebaharilik kvartal ja ma ei saaks kuidagi olla veel uhkem ega tänulikum meie töötajatele," ütles Amazoni asutaja ja tegevjuht Jeff Bezos.
Apple teatas kvartalikasumi suurenemisest
Tehnoloogiahiid Apple teatas neljapäeval kvartalikasumi suurenemisest kaheksa protsendi võrra 11,2 miljardi USA dollarini.
Käive kasvas samal ajal 11 protsenti 59,7 miljardi dollarini.
Kõige jõulisemalt kasvas koroonaviiruse pandeemia ajal muu hulgas nutikellade ja lisaseadmete müük ning teenuste tarbimine nagu rakendused ja digitaalsisu.
"Ebakindlatel aegadel annab see tulemus tunnistust olulisest rollist, mida meie tooted meie klientide elus etendavad," ütles tegevjuht Tim Cook.
Alphabet teatas kasumi- ja käibelangusest viimases kvartalis
Internetihiiu Google emafirma Alphabet teatas neljapäeval kasumi- ja käibelangusest viimases kvartalis.
Kasum langes umbes 30 protsenti 6,96 miljardi USA dollarini. Käive vähenes kaks protsenti 38 miljardi dollari tasemele.
"Me jätkame keerulises globaalses majanduskeskkonnas edasiliikumist," ütles ettevõtte finantsjuht Ruth Porat. | Facebooki kvartalikasum suurenes pea poole võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Facebooki kasum oli viimases kvartalis 5,2 miljardit ja käive 18,7 miljardit. Iga kuu Facebooki kasutavate inimeste arv kasvas 2,7 miljardini.
"Meil on heameel, et suudame nendel keerulistel aegadel pakkuda väikeettevõtetele kasvamiseks ja internetis edu saavutamiseks vajalikke tööriistu," ütles Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg.
Facebooki aktsia kerkis uudise peale viis protsenti.
Amazoni kvartalikasum pea kahekordistus
USA jaekaubandus- ja tehnoloogiahiid Amazon teatas neljapäeval, et ettevõtte kvartalikasum pea kahekordistus koroonaviiruse pandeemia ajal.
Kasumiks kujunes 5,2 miljardit USA dollarit ja müük kasvas 40 protsenti 88,9 miljardi dollarini.
"See oli veel üks äärmiselt ebaharilik kvartal ja ma ei saaks kuidagi olla veel uhkem ega tänulikum meie töötajatele," ütles Amazoni asutaja ja tegevjuht Jeff Bezos.
Apple teatas kvartalikasumi suurenemisest
Tehnoloogiahiid Apple teatas neljapäeval kvartalikasumi suurenemisest kaheksa protsendi võrra 11,2 miljardi USA dollarini.
Käive kasvas samal ajal 11 protsenti 59,7 miljardi dollarini.
Kõige jõulisemalt kasvas koroonaviiruse pandeemia ajal muu hulgas nutikellade ja lisaseadmete müük ning teenuste tarbimine nagu rakendused ja digitaalsisu.
"Ebakindlatel aegadel annab see tulemus tunnistust olulisest rollist, mida meie tooted meie klientide elus etendavad," ütles tegevjuht Tim Cook.
Alphabet teatas kasumi- ja käibelangusest viimases kvartalis
Internetihiiu Google emafirma Alphabet teatas neljapäeval kasumi- ja käibelangusest viimases kvartalis.
Kasum langes umbes 30 protsenti 6,96 miljardi USA dollarini. Käive vähenes kaks protsenti 38 miljardi dollari tasemele.
"Me jätkame keerulises globaalses majanduskeskkonnas edasiliikumist," ütles ettevõtte finantsjuht Ruth Porat.
### Response:
Facebooki kvartalikasum suurenes pea poole võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Neljandas kvartalis õnnestus tänu Ukraina kaitseministeeriumi ressursside koondamisele sõlmida leping USA tankitõrje raketikomplekside Javelin teise partii tarnimiseks," ütles neljapäeval pressikonverentsil asekaitseminister Anatoli Petrenko.
Ta meenutas, et 2019. aastal realiseeris kaitseministeerium kolm lepingut: "Kaks lepingut Ühendriikide valitsusega sõjatehnika välismaale müümise programmi alusel ning üks NATO toetus- ja tarneagentuuriga."
Petrenko sõnul tellib kaitseametkond ka Ukrainas toodetud analoogseid raketikomplekse.
Ukraina Ühendriikide saatkond märkis samas, et tegemist on esimese suure valitsustevahelise relvaostulepinguga.
"Ukraina jaoks on see suur samm edasi, millele eelnes loobumine vanast süsteemist, mis keelas Ukraina kaitseministeeriumil relvi ja tehnikat välisriikidelt otse osta. Nüüd laiendavad need muudatused meie võimalusi riigi sõjalis-tehnilise ka kaitsepotentsiaali tugevdamiseks," seisab saatkonna Facebooki lehel. | Ukraina sõlmis lepingu teise partii Javelinide tarnimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Neljandas kvartalis õnnestus tänu Ukraina kaitseministeeriumi ressursside koondamisele sõlmida leping USA tankitõrje raketikomplekside Javelin teise partii tarnimiseks," ütles neljapäeval pressikonverentsil asekaitseminister Anatoli Petrenko.
Ta meenutas, et 2019. aastal realiseeris kaitseministeerium kolm lepingut: "Kaks lepingut Ühendriikide valitsusega sõjatehnika välismaale müümise programmi alusel ning üks NATO toetus- ja tarneagentuuriga."
Petrenko sõnul tellib kaitseametkond ka Ukrainas toodetud analoogseid raketikomplekse.
Ukraina Ühendriikide saatkond märkis samas, et tegemist on esimese suure valitsustevahelise relvaostulepinguga.
"Ukraina jaoks on see suur samm edasi, millele eelnes loobumine vanast süsteemist, mis keelas Ukraina kaitseministeeriumil relvi ja tehnikat välisriikidelt otse osta. Nüüd laiendavad need muudatused meie võimalusi riigi sõjalis-tehnilise ka kaitsepotentsiaali tugevdamiseks," seisab saatkonna Facebooki lehel.
### Response:
Ukraina sõlmis lepingu teise partii Javelinide tarnimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wei Wei on 10-aastase vaheaja järel esimene Jaapanis hukatud välismaalane.
40-aastane Wei oli surmaotsuse täideviimist oodanud 16 aastat Fukuoka vanglas ja seal ta ka neljapäeval hukati, ütles siseminister Masako Mori.
Kohus oli mõistnud ta süüdi Fukuoka rõivapoe omaniku, tema naise ja kahe lapse röövimises ja tapmises. Wei ja tema kaks kaasosalist viskasid surnukehad ookeani.
Jaapanis on surmanuhtlus kõrgeima karistusmäärana kasutusel rahvusvahelisest kriitikast hoolimata.
Mori ütles, et kirjutas hukkamiskäsule alla pärast põhjalikku kaalumist, olles teadlik rahvusvahelisest surmanuhtluse vastasest liikumisest.
Wei kaasosaliste üle mõisteti kohut Hiinas, üks mõisteti surma ja teine eluks ajaks vangi. | Jaapanis hukati üle 10 aasta esimene välismaalane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wei Wei on 10-aastase vaheaja järel esimene Jaapanis hukatud välismaalane.
40-aastane Wei oli surmaotsuse täideviimist oodanud 16 aastat Fukuoka vanglas ja seal ta ka neljapäeval hukati, ütles siseminister Masako Mori.
Kohus oli mõistnud ta süüdi Fukuoka rõivapoe omaniku, tema naise ja kahe lapse röövimises ja tapmises. Wei ja tema kaks kaasosalist viskasid surnukehad ookeani.
Jaapanis on surmanuhtlus kõrgeima karistusmäärana kasutusel rahvusvahelisest kriitikast hoolimata.
Mori ütles, et kirjutas hukkamiskäsule alla pärast põhjalikku kaalumist, olles teadlik rahvusvahelisest surmanuhtluse vastasest liikumisest.
Wei kaasosaliste üle mõisteti kohut Hiinas, üks mõisteti surma ja teine eluks ajaks vangi.
### Response:
Jaapanis hukati üle 10 aasta esimene välismaalane |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.