instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šarapova ütles, on kümme aastat kasutanud perearsti poolt välja kirjutatud südameravimit Mildronate, mis on teise nimega meldoonium ja see lisati 1. jaanuarist keelatud ainete nimekirja. Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) teatel lisati meldoonium seetõttu keelatud ainete nimekirja, et uurimised näitasid, et see parandab sportlastel sooritusvõimet. Šarapova sõnul kirjutati talle ravim välja seetõttu, et tal olid 2006. aastal mitmed terviseprobleemid, näiteks südamerütmihäired.
Kuigi Šarapova esindab endiselt Venemaad, on Šarapova aastaid USA-s elanud. Kõnealune ravim pole USA ravimiameti luba saanud ja seda ei tohi seal müüa.
WADA teavitas sportlasi kolm kuud ette, et 1. jaanuarist lisandub meldoonium keelatud ainete nimekirja. Šarapova rääkis pressikonverentsil, et sai küll vastava e-kirja, aga ei lugenud seda läbi.
Lisaks Šarapovale on sel aastal sama ainega põrunud veel mitu sportlast. Veebruari lõpus selgus, et vahele jäi 2013. aastal Rootsile naiste 1500 meetri jooksus MM-kulla võitnud Abeba Aregawi. Samuti esmaspäeval teatas Venemaa jäätantsija Jekaterina Bobrova, et tema tänavusel EM-il antud dopinguproovist leiti meldooniumi. Bobrova ja tema paariline Dmitri Solovjov võitsid EM-il pronksi, varasemalt on tal auhinnakapis kuldmedal Sotši olümpia võistkonnavõistluselt, 2013. aasta EM-kuld ja MM-pronks ning lisaks veel kaks EM-hõbedat.
Erinevalt Šarapovast teatas aga Bobrova, et oli teadlik, et meldoonium lisati keelatud ainete nimekirja, kuid enda sõnul jälgis ta hoolega, mida tarvitas ja seetõttu oli positiivne proov tema sõnul suur šokk. „Jälgime alati rangelt, mida sööme ja milliseid ravimeid tarvitame. Praegu proovime koos alaliiduga olukorras selgust saada,” sõnas Bobrova Venemaa meediale.
Sama ainega jäid vahele ka Ukraina laskesuusatajad Olga Abramova ja Artjom Tõštšenko, kes on juunioride Euroopa meister ning Katjuša jalgrattur Eduard Vorganov. | Lisaks Šarapovale on sama ainega põrunud veel mitu tippu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šarapova ütles, on kümme aastat kasutanud perearsti poolt välja kirjutatud südameravimit Mildronate, mis on teise nimega meldoonium ja see lisati 1. jaanuarist keelatud ainete nimekirja. Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) teatel lisati meldoonium seetõttu keelatud ainete nimekirja, et uurimised näitasid, et see parandab sportlastel sooritusvõimet. Šarapova sõnul kirjutati talle ravim välja seetõttu, et tal olid 2006. aastal mitmed terviseprobleemid, näiteks südamerütmihäired.
Kuigi Šarapova esindab endiselt Venemaad, on Šarapova aastaid USA-s elanud. Kõnealune ravim pole USA ravimiameti luba saanud ja seda ei tohi seal müüa.
WADA teavitas sportlasi kolm kuud ette, et 1. jaanuarist lisandub meldoonium keelatud ainete nimekirja. Šarapova rääkis pressikonverentsil, et sai küll vastava e-kirja, aga ei lugenud seda läbi.
Lisaks Šarapovale on sel aastal sama ainega põrunud veel mitu sportlast. Veebruari lõpus selgus, et vahele jäi 2013. aastal Rootsile naiste 1500 meetri jooksus MM-kulla võitnud Abeba Aregawi. Samuti esmaspäeval teatas Venemaa jäätantsija Jekaterina Bobrova, et tema tänavusel EM-il antud dopinguproovist leiti meldooniumi. Bobrova ja tema paariline Dmitri Solovjov võitsid EM-il pronksi, varasemalt on tal auhinnakapis kuldmedal Sotši olümpia võistkonnavõistluselt, 2013. aasta EM-kuld ja MM-pronks ning lisaks veel kaks EM-hõbedat.
Erinevalt Šarapovast teatas aga Bobrova, et oli teadlik, et meldoonium lisati keelatud ainete nimekirja, kuid enda sõnul jälgis ta hoolega, mida tarvitas ja seetõttu oli positiivne proov tema sõnul suur šokk. „Jälgime alati rangelt, mida sööme ja milliseid ravimeid tarvitame. Praegu proovime koos alaliiduga olukorras selgust saada,” sõnas Bobrova Venemaa meediale.
Sama ainega jäid vahele ka Ukraina laskesuusatajad Olga Abramova ja Artjom Tõštšenko, kes on juunioride Euroopa meister ning Katjuša jalgrattur Eduard Vorganov.
### Response:
Lisaks Šarapovale on sama ainega põrunud veel mitu tippu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Transiidikeskuse tegevjuhi Erik Laidvee sõnul ei saa ta lepingus olevat täpset mahtu avaldada, sest see on konfidentsiaalne, kuid tõdes, et mullu käideldud konteinerite kogus jäi juba alla lepingus määratu ning tänavu juhtub väga tõenäoliselt samamoodi, kirjutab Postimees.
Tänavu aasta esimese kahe kuuga vähenes konteinerite käive 11,2 protsenti võrreldes mulluse sama ajaga.
Transiidikeskus valmistub Laidvee sõnul kulusid kärpima, mis tähendab ka töötajate vähendamist ja seda eelkõige administratsiooni poole pealt.
Miinimumkoguste mittetäitmise eest rakendatavad leppetrahvid on lepingutes ka teistel Muuga sadamas tegutsevatel ettevõtetel. | Transiidikeskust ähvardab leppetrahv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Transiidikeskuse tegevjuhi Erik Laidvee sõnul ei saa ta lepingus olevat täpset mahtu avaldada, sest see on konfidentsiaalne, kuid tõdes, et mullu käideldud konteinerite kogus jäi juba alla lepingus määratu ning tänavu juhtub väga tõenäoliselt samamoodi, kirjutab Postimees.
Tänavu aasta esimese kahe kuuga vähenes konteinerite käive 11,2 protsenti võrreldes mulluse sama ajaga.
Transiidikeskus valmistub Laidvee sõnul kulusid kärpima, mis tähendab ka töötajate vähendamist ja seda eelkõige administratsiooni poole pealt.
Miinimumkoguste mittetäitmise eest rakendatavad leppetrahvid on lepingutes ka teistel Muuga sadamas tegutsevatel ettevõtetel.
### Response:
Transiidikeskust ähvardab leppetrahv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatrikunstnikuna on ruumikogemus Undi jaoks üks olulisemaid teemasid, kuna see on kõikehõlmav: "Inimene ei suuda eksisteerida ilma ruumita. Alates sellest, et meil on meie siseruum. Teatud hetkedel me tunneme, kuidas meie süda lööb või kuidas meie mõtted peas lendavad. Me räägime oma sisemusest kui mingist ruumist, kujutame ette oma sisekosmost. Me oleme ruumilised loomad ja me ei pääse siit mitte kuidagi välja. Alates kõige väiksemast isiklikust ruumist, meie kodust, siis linn, maailm, kosmos – see on nagu matrjoška, mis läheb järjest suuremaks."
Kohalolu ei ole aga ruumikogemusega sünonüümne mõiste. "Kui me räägime ruumi kontekstis, siis kohalolu seostub minu jaoks sõnaga koht, mis on ruumitähenduslik ese. Me opereerime ruumis ja tajume seda luues selles tähenduslikke kohti. See on siis see, kus objektiivne ruum ja meie subjektiivne tunnetus kokku saavad. Ruumi tähenduslikkus seisnebki selles, et ma toon kaasa oma mälestused, emotsioonid, oma mõtted. Näiteks kodu on tavaliselt inimese jaoks mingi koht, me oleme loonud sinna tähendused, see pole ükskõik milline ruumiühik. Kohalolu ruumis tähendab justnimelt oma koha tunnetamist," selgitas ta.
Ruumi tähenduslikkus on oluline ka teatris, kuna kunstiline ruum võimaldab Undi sõnul luua paralleelseid maailmu: "Esiteks ta annab teatud laadi kontrolli – me suudame teadlikult midagi kujundada, kasutades seda põhilist eksistentsi vormi, mis midagi väga olemuslikku. Erinevalt sõnast, mis on üsnagi reglementeeritud, ruum ümbritseb meid ja puudutab meid väga vahetult. See vahetu kunstilise ruumi kogemus – selles on midagi."
"Teater suhestab omavahel alati reaalset ja väljamõeldud ruumi. Reaalne ruum on klassikalise näite puhul teatrilava, aga me mängime ju ka suvel kusagil vabaõhuteatris. See on väga reaalne igapäevaselt kogetav koht, me tunneme neid kohti, me oleme seal varem käinud, meil on isiklikke mälestusi. Ja siis tuleb teater oma lavastusega ja muudab ühe tüki sellest ümbritsevast keskkonnast millekski muuks, loob sinna mingi fiktsionaalse keskkonna. Ja need eksisteerivad paralleelselt. Me võime vaadata seda Reiu jõe äärset Palmse mõisa korraga Palmse mõisana, mida me tunneme väga hästi. Ja samal ajal on see "Kirsiaias" Ranevskaja mõis. Sama koht, aga kaks erinevat tähendust ja kaks erinevat aegruumi. See on samasugune protsess nagu mängus, mida me kõik oleme lapsena teinud," rääkis ta.
Undi sõnul on aga mängu mõiste väga keeruline, kuna seda saab kasutada peaaegu kõige tõlgendamisel: "Kui küsida, mis ühendab keksu, vene ruletti, jalgpalli ja teatrit – me kutsume neid mängudeks. Mängul on teatud laadi tunnused, ta on ajaliselt ja ruumiliselt piiritletud, reeglina on see vaba tegevus, mis allub oma reeglitele, mis ei kehti väljaspool seda. Minu jaoks on kõige olulisem, et mäng kehtestab eraldi fiktsionaalse reaalsuse paralleelselt päris reaalsusega, aga mitte kunagi ei asenda seda."
"Mulle meeldib mõte mängust just seetõttu, et need maailmad eksisteerivad paralleelselt, üks ei lülita teist välja. Ta ühest küljest tekitab küll sellise ajutise eskapistliku varjupaiga. Aga teisalt on see mänguruum või ükskõik milline fiktsionaalne ruum koht, kus unistada. Ta küll annab võrdluse reaalse maailmaga. Me ju defineerime kõike läbi võrdluse ja kui me suudame kõrvale mõelda paralleelse maailma, siis me saame aru, mille poolest see siin erineb. Ka seda, mille poolest see siin on halvem või parem. See tekitab selle üliolulise "Mis oleks kui?" mõtteviisi – "Mis oleks kui me ei oleks praegu siin, vaid Marsil?", "Mis oleks kui me lendaks praegu lendava vaibaga?". Ühesõnaga, see paneb meid mõtlema raamist välja ja see paneb meid unistama. "Mis oleks kui?" on võib-olla elus üks olulisemaid küsimusi,“ rääkis Unt. | Liina Unt: "Mis oleks kui?" on elus üks olulisemaid küsimusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatrikunstnikuna on ruumikogemus Undi jaoks üks olulisemaid teemasid, kuna see on kõikehõlmav: "Inimene ei suuda eksisteerida ilma ruumita. Alates sellest, et meil on meie siseruum. Teatud hetkedel me tunneme, kuidas meie süda lööb või kuidas meie mõtted peas lendavad. Me räägime oma sisemusest kui mingist ruumist, kujutame ette oma sisekosmost. Me oleme ruumilised loomad ja me ei pääse siit mitte kuidagi välja. Alates kõige väiksemast isiklikust ruumist, meie kodust, siis linn, maailm, kosmos – see on nagu matrjoška, mis läheb järjest suuremaks."
Kohalolu ei ole aga ruumikogemusega sünonüümne mõiste. "Kui me räägime ruumi kontekstis, siis kohalolu seostub minu jaoks sõnaga koht, mis on ruumitähenduslik ese. Me opereerime ruumis ja tajume seda luues selles tähenduslikke kohti. See on siis see, kus objektiivne ruum ja meie subjektiivne tunnetus kokku saavad. Ruumi tähenduslikkus seisnebki selles, et ma toon kaasa oma mälestused, emotsioonid, oma mõtted. Näiteks kodu on tavaliselt inimese jaoks mingi koht, me oleme loonud sinna tähendused, see pole ükskõik milline ruumiühik. Kohalolu ruumis tähendab justnimelt oma koha tunnetamist," selgitas ta.
Ruumi tähenduslikkus on oluline ka teatris, kuna kunstiline ruum võimaldab Undi sõnul luua paralleelseid maailmu: "Esiteks ta annab teatud laadi kontrolli – me suudame teadlikult midagi kujundada, kasutades seda põhilist eksistentsi vormi, mis midagi väga olemuslikku. Erinevalt sõnast, mis on üsnagi reglementeeritud, ruum ümbritseb meid ja puudutab meid väga vahetult. See vahetu kunstilise ruumi kogemus – selles on midagi."
"Teater suhestab omavahel alati reaalset ja väljamõeldud ruumi. Reaalne ruum on klassikalise näite puhul teatrilava, aga me mängime ju ka suvel kusagil vabaõhuteatris. See on väga reaalne igapäevaselt kogetav koht, me tunneme neid kohti, me oleme seal varem käinud, meil on isiklikke mälestusi. Ja siis tuleb teater oma lavastusega ja muudab ühe tüki sellest ümbritsevast keskkonnast millekski muuks, loob sinna mingi fiktsionaalse keskkonna. Ja need eksisteerivad paralleelselt. Me võime vaadata seda Reiu jõe äärset Palmse mõisa korraga Palmse mõisana, mida me tunneme väga hästi. Ja samal ajal on see "Kirsiaias" Ranevskaja mõis. Sama koht, aga kaks erinevat tähendust ja kaks erinevat aegruumi. See on samasugune protsess nagu mängus, mida me kõik oleme lapsena teinud," rääkis ta.
Undi sõnul on aga mängu mõiste väga keeruline, kuna seda saab kasutada peaaegu kõige tõlgendamisel: "Kui küsida, mis ühendab keksu, vene ruletti, jalgpalli ja teatrit – me kutsume neid mängudeks. Mängul on teatud laadi tunnused, ta on ajaliselt ja ruumiliselt piiritletud, reeglina on see vaba tegevus, mis allub oma reeglitele, mis ei kehti väljaspool seda. Minu jaoks on kõige olulisem, et mäng kehtestab eraldi fiktsionaalse reaalsuse paralleelselt päris reaalsusega, aga mitte kunagi ei asenda seda."
"Mulle meeldib mõte mängust just seetõttu, et need maailmad eksisteerivad paralleelselt, üks ei lülita teist välja. Ta ühest küljest tekitab küll sellise ajutise eskapistliku varjupaiga. Aga teisalt on see mänguruum või ükskõik milline fiktsionaalne ruum koht, kus unistada. Ta küll annab võrdluse reaalse maailmaga. Me ju defineerime kõike läbi võrdluse ja kui me suudame kõrvale mõelda paralleelse maailma, siis me saame aru, mille poolest see siin erineb. Ka seda, mille poolest see siin on halvem või parem. See tekitab selle üliolulise "Mis oleks kui?" mõtteviisi – "Mis oleks kui me ei oleks praegu siin, vaid Marsil?", "Mis oleks kui me lendaks praegu lendava vaibaga?". Ühesõnaga, see paneb meid mõtlema raamist välja ja see paneb meid unistama. "Mis oleks kui?" on võib-olla elus üks olulisemaid küsimusi,“ rääkis Unt.
### Response:
Liina Unt: "Mis oleks kui?" on elus üks olulisemaid küsimusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riikliku julgeolekuteenistuse (NIS) avaldus tuli ajal, mil valitsus üritab parlamendis läbi suruda küberterrorismi vastast seadust, mis kriitikute hinnangul annab agentuurile seniolematud õigused küberruumi jälgida.
Julgeolekuteenistuse teisipäevases avalduses on öeldud, et Põhja-Korea varastas veebruari lõpust kuni märtsi alguseni paljude võtmetähtsusega ametnike nutitelefonidest telefoninumbreid ja tekste.
Ühtlasi olevat langenud ründe alla suur tarkvarafirma, mis tegeleb turvatarkvara loomisega internetipanganduse tarvis.
"Põhja-Korea on pärast oma neljandat tuumakatsetust 6. jaanuaril korraldanud mitmeid rünnakuid meie küberruumi vastu," seisab avalduses, milles kohaselt on tegemist ettevalmistusega suuremaks rünnakuks Lõuna-Korea pangandusvõrgustikule.
"Kui seda mitte tõkestada, võib tulemuseks olla tohutu finantskaos," hoiatatakse avalduses.
Luureagentuur manitses valitsusagentuure ja riigiinstitutsioone valvsusele.
Soul on varem süüdistanud Põhja-Korea häkkereid paljudes küberrünnakutes sõjalistele institutsioonidele, pankadele, valitsusagentuuridele, telejaamadele, meediaväljaannetele ja ka tuumajaamale. | Lõuna-Korea süüdistas põhjanaabrit küberrünnakutes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riikliku julgeolekuteenistuse (NIS) avaldus tuli ajal, mil valitsus üritab parlamendis läbi suruda küberterrorismi vastast seadust, mis kriitikute hinnangul annab agentuurile seniolematud õigused küberruumi jälgida.
Julgeolekuteenistuse teisipäevases avalduses on öeldud, et Põhja-Korea varastas veebruari lõpust kuni märtsi alguseni paljude võtmetähtsusega ametnike nutitelefonidest telefoninumbreid ja tekste.
Ühtlasi olevat langenud ründe alla suur tarkvarafirma, mis tegeleb turvatarkvara loomisega internetipanganduse tarvis.
"Põhja-Korea on pärast oma neljandat tuumakatsetust 6. jaanuaril korraldanud mitmeid rünnakuid meie küberruumi vastu," seisab avalduses, milles kohaselt on tegemist ettevalmistusega suuremaks rünnakuks Lõuna-Korea pangandusvõrgustikule.
"Kui seda mitte tõkestada, võib tulemuseks olla tohutu finantskaos," hoiatatakse avalduses.
Luureagentuur manitses valitsusagentuure ja riigiinstitutsioone valvsusele.
Soul on varem süüdistanud Põhja-Korea häkkereid paljudes küberrünnakutes sõjalistele institutsioonidele, pankadele, valitsusagentuuridele, telejaamadele, meediaväljaannetele ja ka tuumajaamale.
### Response:
Lõuna-Korea süüdistas põhjanaabrit küberrünnakutes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametlikult avaldatakse lugu 11. märtsil, kuid hetkel on juba Soundcloudis kuulatav. | Jüri Pootsmann ja Cartoon said valmis ühise singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametlikult avaldatakse lugu 11. märtsil, kuid hetkel on juba Soundcloudis kuulatav.
### Response:
Jüri Pootsmann ja Cartoon said valmis ühise singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehkem siis vahe selgeks. Kui "lavastus" on a) lavastamisprotsess või b) selle tulemusel sündinud lava- või ekraaniteos, siis "etendus" on lavastuse ühekordne esitamine vaatajaskonnale. Üks lavastus võib teostuda, enamasti teostubki hulgas etendustes.
Lavastaja ei too lavale mitte etendust, vaid lavastuse: teatri- või telelavastuse, sõna- või muusikalavastuse, laste- või täiskasvanutele mõeldud lavastuse. Selle lavastusega hakatakse siis andma etendusi: päevaseid ja õhtuseid etendusi, esi- ja kordusetendusi, ehk isegi külalisetendusi. Ja kui me jääme teatrisse hiljaks, siis mitte lavastusele, vaid ikka etendusele.
Üks mõiste on selle teema juures veel oluline, nimelt "näidend". See on tihti lavastuse aluseks olev kirjandusteos: lühinäidend, värssnäidend, naljanäidend, lastenäidend, noortenäidend ja nii edasi.
Korrakem üle. Kõigepealt kirjutab näitekirjanik – ütleme, et Tom Stoppard – näidendi. Seejärel toob lavastaja – ütleme, et Üllar Saaremäe – selle lavale, teeb lavastuse. Ja viimaks, kui kõik läheb hästi, annavad näitlejad – ütleme, et Meelis Rämmeld ja Aarne Soro ja veel hulk teisi – sellega ühe või kaks või kakssada etendust. Lihtne, kas pole? | Keelesäuts. Lavastus või etendus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehkem siis vahe selgeks. Kui "lavastus" on a) lavastamisprotsess või b) selle tulemusel sündinud lava- või ekraaniteos, siis "etendus" on lavastuse ühekordne esitamine vaatajaskonnale. Üks lavastus võib teostuda, enamasti teostubki hulgas etendustes.
Lavastaja ei too lavale mitte etendust, vaid lavastuse: teatri- või telelavastuse, sõna- või muusikalavastuse, laste- või täiskasvanutele mõeldud lavastuse. Selle lavastusega hakatakse siis andma etendusi: päevaseid ja õhtuseid etendusi, esi- ja kordusetendusi, ehk isegi külalisetendusi. Ja kui me jääme teatrisse hiljaks, siis mitte lavastusele, vaid ikka etendusele.
Üks mõiste on selle teema juures veel oluline, nimelt "näidend". See on tihti lavastuse aluseks olev kirjandusteos: lühinäidend, värssnäidend, naljanäidend, lastenäidend, noortenäidend ja nii edasi.
Korrakem üle. Kõigepealt kirjutab näitekirjanik – ütleme, et Tom Stoppard – näidendi. Seejärel toob lavastaja – ütleme, et Üllar Saaremäe – selle lavale, teeb lavastuse. Ja viimaks, kui kõik läheb hästi, annavad näitlejad – ütleme, et Meelis Rämmeld ja Aarne Soro ja veel hulk teisi – sellega ühe või kaks või kakssada etendust. Lihtne, kas pole?
### Response:
Keelesäuts. Lavastus või etendus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellel aastal Phoenix Tools Honda Racing tiimiga liitunud Krestinovi päev ei alanud just kõige paremini, kui ajasõidus purunes tema tsiklil kett. Õnneks sai ta varutsiklil enne starte mõned sõidud teha ja sellega harjuda. Siis toimus aga midagi ootamatut, kui Krestinovi meeskonna juht Barry Moore sai infarkti ja ta viidi haiglasse. Õnneks ei juhtunud kõige hullemat ja mees taastub vaikselt haiglavoodis.
Avasõidus lõpetas Krestinov kaheksandana, kuid teises oli hoog juba parem ja esimeses väsima kippunud käed ei andnud enam väga palju tunda. Noormees kihutas viiendana, kuid suretas siis tsikli välja ja ei saanud seda pea pool minutit käima ning esimesed kadusid eest. Südi sõitu näidanud eestlane ei jätnud aga jonni ja ületas lõpujoone kuuendana.
Kahe sõidu kokkuvõttes sai esikoha avasõidu võitnud ja viimases teise koha saanud Graeme Irwin (Honda, 47 punkti), kellele järgnesid esimese sõidu kolmas ja teise parim Brad Anderson (KTM, 45 p) ning võitja meeskonnakaaslane Kristian Whatley (34 p), tema oli sõitudes vastavalt 7. ja 3. Krestinovile kuulus 28 punktiga 8. koht.
Krestinovi sõnul oli rada oli väga aukus ja raske, sest võistlusel osales kokku kuus klassi, milles igas 40 sõitjat ning sõidud kestsid 30 minutit ja aks ringi. Treeningu mõttes oli aga võistlus hea ning eestlane ja ta meeskond said selgeks, mida nüüd võistlustsiklil muuta, et seda paremaks teha.
MX Nationals sarja järgmine etapp sõidetakse 10. aprillil Landrakes. | Gert Krestinov avas hooaja Inglismaal kaheksanda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellel aastal Phoenix Tools Honda Racing tiimiga liitunud Krestinovi päev ei alanud just kõige paremini, kui ajasõidus purunes tema tsiklil kett. Õnneks sai ta varutsiklil enne starte mõned sõidud teha ja sellega harjuda. Siis toimus aga midagi ootamatut, kui Krestinovi meeskonna juht Barry Moore sai infarkti ja ta viidi haiglasse. Õnneks ei juhtunud kõige hullemat ja mees taastub vaikselt haiglavoodis.
Avasõidus lõpetas Krestinov kaheksandana, kuid teises oli hoog juba parem ja esimeses väsima kippunud käed ei andnud enam väga palju tunda. Noormees kihutas viiendana, kuid suretas siis tsikli välja ja ei saanud seda pea pool minutit käima ning esimesed kadusid eest. Südi sõitu näidanud eestlane ei jätnud aga jonni ja ületas lõpujoone kuuendana.
Kahe sõidu kokkuvõttes sai esikoha avasõidu võitnud ja viimases teise koha saanud Graeme Irwin (Honda, 47 punkti), kellele järgnesid esimese sõidu kolmas ja teise parim Brad Anderson (KTM, 45 p) ning võitja meeskonnakaaslane Kristian Whatley (34 p), tema oli sõitudes vastavalt 7. ja 3. Krestinovile kuulus 28 punktiga 8. koht.
Krestinovi sõnul oli rada oli väga aukus ja raske, sest võistlusel osales kokku kuus klassi, milles igas 40 sõitjat ning sõidud kestsid 30 minutit ja aks ringi. Treeningu mõttes oli aga võistlus hea ning eestlane ja ta meeskond said selgeks, mida nüüd võistlustsiklil muuta, et seda paremaks teha.
MX Nationals sarja järgmine etapp sõidetakse 10. aprillil Landrakes.
### Response:
Gert Krestinov avas hooaja Inglismaal kaheksanda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toomi reiepealsevigastus lõi välja eelmisel teisipäeval toimunud Superkarikafinaalis Nõmme Kalju vastu, kus 25-aastane puurilukk vahetati poolajal välja, kirjutab Soccernet.ee.
„Maidu osas on praegune prognoos neli kuni kuus nädalat,” tõdes Flora peatreener Norbert Hurt.
Flora võõrustab täna õhtul Premium liiga teises voorus uustulnuk Rakvere Tarvast, kell 20 algavast kohtumisest teeb otseülekande ERR-i spordiportaal. | Flora esiväravavaht jääb mitmeks nädalaks mängudelt kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toomi reiepealsevigastus lõi välja eelmisel teisipäeval toimunud Superkarikafinaalis Nõmme Kalju vastu, kus 25-aastane puurilukk vahetati poolajal välja, kirjutab Soccernet.ee.
„Maidu osas on praegune prognoos neli kuni kuus nädalat,” tõdes Flora peatreener Norbert Hurt.
Flora võõrustab täna õhtul Premium liiga teises voorus uustulnuk Rakvere Tarvast, kell 20 algavast kohtumisest teeb otseülekande ERR-i spordiportaal.
### Response:
Flora esiväravavaht jääb mitmeks nädalaks mängudelt kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2015. aastal oli Eesti tööealises rahvastikus rohkem naisi kui mehi – 511 000 naist ja 473 000 meest. Vaatamata sellele, et naisi oli ligi 40 000 võrra rohkem, oli nende osalus tööjõus väiksem. Sellest tulenevalt on oluliselt väiksem ka naiste tööhõive, vahendas statistikaameti blogi.
Seevastu naiste tööpuudus on aasta-aastalt olnud meestest väiksem. Alles 2015. aastal langes meeste tööpuudus naiste näitajaga samale tasemele. See on olukord, mida ei esinenud isegi viimase majandusbuumi ajal.
Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult iga aasta kõrvale ligikaudu 70 000 naist. Kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul. Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud aga pensioniea tõttu.
2015. aastal jäi pensioniea tõttu tööturult kõrvale 60 000 naist, mida on ligi 20 000 naist rohkem kui meest. Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad mõne muu pereliikme eest.
Tööealiste meeste seas on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat.
Huvitava asjaoluna tasub ära mainida ka, et Eurostati andmetel on Euroopa Liidus Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti. Baltimaad üksteisest selle näitaja põhjal aga ei erine.
Tegevusalati on naiste osatähtsus väga erinev
Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000). Peaaegu üldse ei tööta naisi mäetööstuses ja veevarustuses.
2015. aastal oli naiste kontsentratsioon hariduses kõrgeim – tervelt 83% kõigist hariduse tegevusalal hõivatutest on naissoost. Kui poode külastades võib ka kaubandus näida peamiselt naiste tegevusalana, siis tegelikult on 59% kaubanduse tegevusalal hõivatutest naised. Töötlevas tööstuses küündib naiste osatähtsus 38%-ni.
Kõrge naiste osatähtsus on veel järgmistel tegevusaladel: majutus ja toitlustus (79%), finants- ja kindlustustegevus (75%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (79%). Avalikus sektoris kokku töötab kaks korda rohkem naisi kui mehi. Madalaim naiste osatähtsus on ehituses – vaid 8% kõigist tegevusalas hõivatutest on naised.
Naiste panus sisemajanduse koguprodukti
Lisaks tööturu analüüsile võime proovida hinnata ka seda, kui suur on naiste panus Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP). Teisisõnu, kui suure osa igapäevasest majanduslikust heaolust naised toodavad.
Et statistikast näeme, et erinevused sugude vahel ei piirdu vaid käesolevas artiklis mainituga, tuleks korrektse hinnangu tarvis võtta kogu majandus lahti küllaltki väikesteks kildudeks. Lihtsustatud kujul võime aga mingi aimduse saada, kui heidame pilgu sellele, kuidas jaotuvad naised rohkem ja vähem tootlikumate tegevusalade vahel.
Siiski tuleb arvestada, et nii toimetades jätame arvestamata juba ainuüksi selle, et naised ja mehed on sageli hõivatud erinevates tootmisprotsessi etappides, millel on omakorda erinevad tootlikkused.
2014. aastal tuli Eesti majanduses kõrgeim lisandväärtus hõivatu kohta kinnisvaraalasest tegevusest, kus kõigist hõivatutest moodustasid naised 57%. Samuti moodustavad naised enamuse (67%) kõrge tootlikkusega finants- ja kindlustustegevusest.
Paraku aga moodustab nende tegevusalade tööjõud vaid väikese osa tööturust – alla 4% kõigist töötavatest naistest. Üle 100 000 naistöötajaga avaliku sektori tegevusalad on seevastu ühed väiksemate tootlikkuse näitajatega valdkonnad. Sama kehtib majutuse ja toitlustuse kohta.
SKP ei näita panust kodus
Siiski tasub meeles pidada, et SKP ei hõlma endas kõike, mis majanduses toimub. Suurim osa, mis sealt välja jääb, on kõik kodudes toimuvad tööd, mida inimesed omale teenusena sisse ei osta.
Benjamin Bridgmani ja kolleegide poolt 2012. aastal avaldatud uurimuse järgi võiks tasustamata kodutööde SKP-sse kaasamine tõsta viimase nominaalset väärtust ligi veerandi võrra.
Seega ei loo meile heaolu ainult töölkäivad naised, vaid ka need paarkümmend ametlikus sõnapruugis „mitteaktiivset naist“, kes veedavad suure osa oma ajast lähedaste eest hoolitsedes. | Statistikaamet: Eesti naised on tööturul EL-i keskmisest aktiivsemad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2015. aastal oli Eesti tööealises rahvastikus rohkem naisi kui mehi – 511 000 naist ja 473 000 meest. Vaatamata sellele, et naisi oli ligi 40 000 võrra rohkem, oli nende osalus tööjõus väiksem. Sellest tulenevalt on oluliselt väiksem ka naiste tööhõive, vahendas statistikaameti blogi.
Seevastu naiste tööpuudus on aasta-aastalt olnud meestest väiksem. Alles 2015. aastal langes meeste tööpuudus naiste näitajaga samale tasemele. See on olukord, mida ei esinenud isegi viimase majandusbuumi ajal.
Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult iga aasta kõrvale ligikaudu 70 000 naist. Kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul. Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud aga pensioniea tõttu.
2015. aastal jäi pensioniea tõttu tööturult kõrvale 60 000 naist, mida on ligi 20 000 naist rohkem kui meest. Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad mõne muu pereliikme eest.
Tööealiste meeste seas on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat.
Huvitava asjaoluna tasub ära mainida ka, et Eurostati andmetel on Euroopa Liidus Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti. Baltimaad üksteisest selle näitaja põhjal aga ei erine.
Tegevusalati on naiste osatähtsus väga erinev
Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000). Peaaegu üldse ei tööta naisi mäetööstuses ja veevarustuses.
2015. aastal oli naiste kontsentratsioon hariduses kõrgeim – tervelt 83% kõigist hariduse tegevusalal hõivatutest on naissoost. Kui poode külastades võib ka kaubandus näida peamiselt naiste tegevusalana, siis tegelikult on 59% kaubanduse tegevusalal hõivatutest naised. Töötlevas tööstuses küündib naiste osatähtsus 38%-ni.
Kõrge naiste osatähtsus on veel järgmistel tegevusaladel: majutus ja toitlustus (79%), finants- ja kindlustustegevus (75%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (79%). Avalikus sektoris kokku töötab kaks korda rohkem naisi kui mehi. Madalaim naiste osatähtsus on ehituses – vaid 8% kõigist tegevusalas hõivatutest on naised.
Naiste panus sisemajanduse koguprodukti
Lisaks tööturu analüüsile võime proovida hinnata ka seda, kui suur on naiste panus Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP). Teisisõnu, kui suure osa igapäevasest majanduslikust heaolust naised toodavad.
Et statistikast näeme, et erinevused sugude vahel ei piirdu vaid käesolevas artiklis mainituga, tuleks korrektse hinnangu tarvis võtta kogu majandus lahti küllaltki väikesteks kildudeks. Lihtsustatud kujul võime aga mingi aimduse saada, kui heidame pilgu sellele, kuidas jaotuvad naised rohkem ja vähem tootlikumate tegevusalade vahel.
Siiski tuleb arvestada, et nii toimetades jätame arvestamata juba ainuüksi selle, et naised ja mehed on sageli hõivatud erinevates tootmisprotsessi etappides, millel on omakorda erinevad tootlikkused.
2014. aastal tuli Eesti majanduses kõrgeim lisandväärtus hõivatu kohta kinnisvaraalasest tegevusest, kus kõigist hõivatutest moodustasid naised 57%. Samuti moodustavad naised enamuse (67%) kõrge tootlikkusega finants- ja kindlustustegevusest.
Paraku aga moodustab nende tegevusalade tööjõud vaid väikese osa tööturust – alla 4% kõigist töötavatest naistest. Üle 100 000 naistöötajaga avaliku sektori tegevusalad on seevastu ühed väiksemate tootlikkuse näitajatega valdkonnad. Sama kehtib majutuse ja toitlustuse kohta.
SKP ei näita panust kodus
Siiski tasub meeles pidada, et SKP ei hõlma endas kõike, mis majanduses toimub. Suurim osa, mis sealt välja jääb, on kõik kodudes toimuvad tööd, mida inimesed omale teenusena sisse ei osta.
Benjamin Bridgmani ja kolleegide poolt 2012. aastal avaldatud uurimuse järgi võiks tasustamata kodutööde SKP-sse kaasamine tõsta viimase nominaalset väärtust ligi veerandi võrra.
Seega ei loo meile heaolu ainult töölkäivad naised, vaid ka need paarkümmend ametlikus sõnapruugis „mitteaktiivset naist“, kes veedavad suure osa oma ajast lähedaste eest hoolitsedes.
### Response:
Statistikaamet: Eesti naised on tööturul EL-i keskmisest aktiivsemad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Universum teatavasti paisub ja paisumine kiireneb. Kui paisumise kiirenemise tempo püsib praegusel tasemel, siis ei ole karta midagi. Kõik galaktikad hajuvad ajapikku üksteisest kaugele-kaugele, universum jääb üha jahedamaks ja jahedamaks, kuni lõpuks igasugune aktiivsus lihtsalt vaibub.
Ent võib juhtuda ka nii, et universumi paisumise kiirendus hakkab kasvama. See võib juhtuda siis, kui paisumise kiirenemist põhjustava mõistatusliku tumeenergia hulk peaks millegipärast kasvama. Siis võib paisumine minna lõpuks nii tohutu kiireks, et kõik tähed, planeedid, molekulid ja aatomid rebenevad tükkideks, kuni lõpuks ka aegruum ise puruks käriseb.
Saez-Gomez ja ta mõttekaaslased kirjutavad eelretsenseerimata veebikeskkonnas arXiv avaldatud töös, et universumi paisumise kohta saadud värskeimate andmete põhjal käitatud arvutimudeli järgi võib selline suur kärin käia kõige varem juba 2,8 miljardi aasta pärast. Arvestades seda, et meie Päike võiks iseenesest põleda veel umbes viis miljardit aastat, on see aeg üllatavalt lähedane.
Õnneks pakkus Saez-Gomeze mudel ka pikemaid aegu ja suure tõenäosusega ei kujuta ka mudeli lähteandmed endast lõplikku tõde. Küllap on meil siis veel vähemalt paar miljardit aastat aega mõelda, kas saame äkki midagi universumi päästmiseks ette võtta. | Universumi lõpuni võib olla vaid mõni miljard aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Universum teatavasti paisub ja paisumine kiireneb. Kui paisumise kiirenemise tempo püsib praegusel tasemel, siis ei ole karta midagi. Kõik galaktikad hajuvad ajapikku üksteisest kaugele-kaugele, universum jääb üha jahedamaks ja jahedamaks, kuni lõpuks igasugune aktiivsus lihtsalt vaibub.
Ent võib juhtuda ka nii, et universumi paisumise kiirendus hakkab kasvama. See võib juhtuda siis, kui paisumise kiirenemist põhjustava mõistatusliku tumeenergia hulk peaks millegipärast kasvama. Siis võib paisumine minna lõpuks nii tohutu kiireks, et kõik tähed, planeedid, molekulid ja aatomid rebenevad tükkideks, kuni lõpuks ka aegruum ise puruks käriseb.
Saez-Gomez ja ta mõttekaaslased kirjutavad eelretsenseerimata veebikeskkonnas arXiv avaldatud töös, et universumi paisumise kohta saadud värskeimate andmete põhjal käitatud arvutimudeli järgi võib selline suur kärin käia kõige varem juba 2,8 miljardi aasta pärast. Arvestades seda, et meie Päike võiks iseenesest põleda veel umbes viis miljardit aastat, on see aeg üllatavalt lähedane.
Õnneks pakkus Saez-Gomeze mudel ka pikemaid aegu ja suure tõenäosusega ei kujuta ka mudeli lähteandmed endast lõplikku tõde. Küllap on meil siis veel vähemalt paar miljardit aastat aega mõelda, kas saame äkki midagi universumi päästmiseks ette võtta.
### Response:
Universumi lõpuni võib olla vaid mõni miljard aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus karistas suure koguse narkootikumide müümise eest varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Robert Gribovskit viie aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega ning talle kliente otsinud Aleksandr Kozlovi nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda kuus kuud.
Gribovskilt ja Kozlovilt mõisteti kohtuotsusega välja kriminaaltulu enam kui 100 000 euro ulatuses.
Riigiprokuratuur süüdistas Gribovskit 700 Subutex tableti ebaseaduslikus käitlemises. Tegemist on narkoainega, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks kuni 7000 inimesele.
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul kasutatakse Subutexi mõningates riikides opioidisõltuvusravis, mida aga ka laialdaselt kuritarvitatakse.
"Näiteks keelas Rootsi kolm aastat tagasi Subutexi müümise, kuivõrd seda kuritarvitati äärmiselt laialdaselt," märkis Verte.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Leho Lauri sõnul tegi kriminaalasja eriliseks see, et kui tavaliselt püütakse Subutexi salakaubana Soome viia ja seal turustada, siis sellel korral olid tabletid realiseerimiseks Eesti turul, kuid soomlastest klientidele, kes tavapärase kaubareisi käigus siit ka ainet ostsid. | Subutexi tablettidega äritsenud mehed pandi vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus karistas suure koguse narkootikumide müümise eest varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Robert Gribovskit viie aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega ning talle kliente otsinud Aleksandr Kozlovi nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda kuus kuud.
Gribovskilt ja Kozlovilt mõisteti kohtuotsusega välja kriminaaltulu enam kui 100 000 euro ulatuses.
Riigiprokuratuur süüdistas Gribovskit 700 Subutex tableti ebaseaduslikus käitlemises. Tegemist on narkoainega, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks kuni 7000 inimesele.
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul kasutatakse Subutexi mõningates riikides opioidisõltuvusravis, mida aga ka laialdaselt kuritarvitatakse.
"Näiteks keelas Rootsi kolm aastat tagasi Subutexi müümise, kuivõrd seda kuritarvitati äärmiselt laialdaselt," märkis Verte.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Leho Lauri sõnul tegi kriminaalasja eriliseks see, et kui tavaliselt püütakse Subutexi salakaubana Soome viia ja seal turustada, siis sellel korral olid tabletid realiseerimiseks Eesti turul, kuid soomlastest klientidele, kes tavapärase kaubareisi käigus siit ka ainet ostsid.
### Response:
Subutexi tablettidega äritsenud mehed pandi vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendi sisejulgeolekunõuniku Lisa Monaco sõnul avaldab USA "lähinädalatel" omapoolse raporti, milles kajastub ka droonirünnakutes hukkunud võitlejate ja tsiviilisikute arv.
Raport ei kata "aktiivse vaenutegevusega" piirkondi nagu Süüria, Iraak ja Afganistan, lisas Monaco.
Drooniprogramm on Obama ametiajal oluliselt laienenud, kuid valitsus ei anna neist peaaegu üldse informatsiooni. Kriitikute väitel hukkub droonirünnakutes sagedasti tsiviilisikuid ning taolised rünnakud tekitavad kohalikes elanikes pahameelt ja aitab kaasa radikaliseerumisele.
USA on muu hulgas korraldanud droonirünnakuid Liibüas, Pakistanis, Jeemenis ja Somaalias.
Monaco ütles mõttekojas Council on Foreign Relations (CFR), et edaspidi avaldatakse droonirünnakutes hukkunute arv iga-aastaselt. Sellega üritatakse tagada programmi läbipaistvust ja terroritõrjeks mõeldud USA tegemiste legitiimsust, lisas ta. | Valge Maja kavatseb avalikustada USA droonirünnakutes hukkunute arvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi sisejulgeolekunõuniku Lisa Monaco sõnul avaldab USA "lähinädalatel" omapoolse raporti, milles kajastub ka droonirünnakutes hukkunud võitlejate ja tsiviilisikute arv.
Raport ei kata "aktiivse vaenutegevusega" piirkondi nagu Süüria, Iraak ja Afganistan, lisas Monaco.
Drooniprogramm on Obama ametiajal oluliselt laienenud, kuid valitsus ei anna neist peaaegu üldse informatsiooni. Kriitikute väitel hukkub droonirünnakutes sagedasti tsiviilisikuid ning taolised rünnakud tekitavad kohalikes elanikes pahameelt ja aitab kaasa radikaliseerumisele.
USA on muu hulgas korraldanud droonirünnakuid Liibüas, Pakistanis, Jeemenis ja Somaalias.
Monaco ütles mõttekojas Council on Foreign Relations (CFR), et edaspidi avaldatakse droonirünnakutes hukkunute arv iga-aastaselt. Sellega üritatakse tagada programmi läbipaistvust ja terroritõrjeks mõeldud USA tegemiste legitiimsust, lisas ta.
### Response:
Valge Maja kavatseb avalikustada USA droonirünnakutes hukkunute arvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äsja tähistati Eestis muusika-aastat ja selle käigus koguti 2015. aastal sündinud beebide häälitsusi. Häälte salvestajaid oli üle saja. Kuna materjal on inspireeriv ja mitmekesine, siis ei jõudnud “Beebisümfoonia” autorid Margo Kõlar ja Liis Viira kasutada materjali kõiki võimalusi, omadusi ja kunstilisi vaatenurki. Samas on see unikaalne materjal, mis võiks tekitada põneva jätkuprojekti pealkirjaga “Reverbeebi”, kus jagub avastamisrõõmu heli-, kunsti-, teatri-, kino- ja tekstiloojatele ning helidega eksperimenteerijatele.
“Mind inspireerib see konkreetne beebi häälte kollektsioon, et neid hääli on nii palju. Ühel heliloojal või emal poleks võimalik nii palju erinevaid hääli koguda või see võtaks väga palju jõudu ja aega. See materjal on unikaalne,” kinnitab vaimustunult Liis Viira. “Kuna materjal on rikkalik ja selle kogumisse on palju inimesi panustanud, siis on mullegi huvitav kuulda, kuidas erinevad loojad sellele lähenevad ja mida sealt leiavad. Need vaate- ehk kuuldenurgad on kindlasti väga erinevad. Ma ammugi ei arva, et oleksin ise võimeline kõiki võimalusi materialiseerima või ettegi kujutama.”
Liis Viira on mitmekülgne helilooja, harfimängija ning improvisaator, kes tunneb end koduselt ka elektronmuusikas. Kompositsiooni alal on ta end täiendanud Helena Tulve, Eino Tambergi, Erkki-Sven Tüüri, Salvatore Sciarrino, Veli-Matti Puumala jt juures. Elektonmuusikat on Viira õppinud muuhulgas Margo Kõlari juhendamisel. Aastast 2012 täiendab ta end Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonnas. Viira kuulub ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ridadesse ning ainulaadse kõlaga ansamblisse Una Corda.
Projekt “Reverbeebi” ootab lühikesi, maksimaalselt 2 minuti pikkusi stereokompositsioone, milles on (võimalusel eranditult) kasutatud antud unikaalset materjali. Osalemissoovist palutakse teada anda hiljemalt teisipäevaks 8. märtsiks aadressil [email protected]. Kõik registreerunud saavad juurdepääsu audiomaterjalile. | Täna on viimane võimalus beebimuusika pakkumisteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsja tähistati Eestis muusika-aastat ja selle käigus koguti 2015. aastal sündinud beebide häälitsusi. Häälte salvestajaid oli üle saja. Kuna materjal on inspireeriv ja mitmekesine, siis ei jõudnud “Beebisümfoonia” autorid Margo Kõlar ja Liis Viira kasutada materjali kõiki võimalusi, omadusi ja kunstilisi vaatenurki. Samas on see unikaalne materjal, mis võiks tekitada põneva jätkuprojekti pealkirjaga “Reverbeebi”, kus jagub avastamisrõõmu heli-, kunsti-, teatri-, kino- ja tekstiloojatele ning helidega eksperimenteerijatele.
“Mind inspireerib see konkreetne beebi häälte kollektsioon, et neid hääli on nii palju. Ühel heliloojal või emal poleks võimalik nii palju erinevaid hääli koguda või see võtaks väga palju jõudu ja aega. See materjal on unikaalne,” kinnitab vaimustunult Liis Viira. “Kuna materjal on rikkalik ja selle kogumisse on palju inimesi panustanud, siis on mullegi huvitav kuulda, kuidas erinevad loojad sellele lähenevad ja mida sealt leiavad. Need vaate- ehk kuuldenurgad on kindlasti väga erinevad. Ma ammugi ei arva, et oleksin ise võimeline kõiki võimalusi materialiseerima või ettegi kujutama.”
Liis Viira on mitmekülgne helilooja, harfimängija ning improvisaator, kes tunneb end koduselt ka elektronmuusikas. Kompositsiooni alal on ta end täiendanud Helena Tulve, Eino Tambergi, Erkki-Sven Tüüri, Salvatore Sciarrino, Veli-Matti Puumala jt juures. Elektonmuusikat on Viira õppinud muuhulgas Margo Kõlari juhendamisel. Aastast 2012 täiendab ta end Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonnas. Viira kuulub ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ridadesse ning ainulaadse kõlaga ansamblisse Una Corda.
Projekt “Reverbeebi” ootab lühikesi, maksimaalselt 2 minuti pikkusi stereokompositsioone, milles on (võimalusel eranditult) kasutatud antud unikaalset materjali. Osalemissoovist palutakse teada anda hiljemalt teisipäevaks 8. märtsiks aadressil [email protected]. Kõik registreerunud saavad juurdepääsu audiomaterjalile.
### Response:
Täna on viimane võimalus beebimuusika pakkumisteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Perling rääkis usutluses Eesti Päevalehele, et selles kriminaalasjas on tehtud ära esimesed intensiivsed avalikud menetlustoimingud.
"Seega saab öelda, et väga suur osa tööd on tehtud. Nüüd peab uurimisasutus veel veidi tööd tegema. Seejärel algab etapp, kus tuleb koostada süüdistused, ja siis saame asja kohtusse saata," kinnitas Perling.
Perling ei soovinud täpsustada kriminaalasja kohtusse saatmise aega, et mitte panna menetlejatele koormat, et kusagil tuleks kvaliteedis järele anda.
"Ma võin veel korrata, et see on meie jaoks tähtis asi ja me teeme kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti kohtu ette jõuda," ütles Perling.
Kriminaalasjas esitatud kahtlustused
Riigiprokuratuur kahtlustab Savisaart korduvas altkäemaksu võtmises ning talle altkäemaksu andmises kahtlustatakse ärimees Alexander Kofkinit, Porto Franco OÜ suuromanikku Hillar Tederit, ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanikku Aivar Tuulbergi ja Silikaat Grupi omanikku Vello Kunmani.
Endine tipp-poliitik ja praegune Silikaat Grupi nõunik Villu Reiljan on kahtlustatav Savisaarele altkäemaksu andmise vahendamises ning Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele. | Lavly Perling: Savisaare kriminaalasjas on suur osa tööd tehtud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Perling rääkis usutluses Eesti Päevalehele, et selles kriminaalasjas on tehtud ära esimesed intensiivsed avalikud menetlustoimingud.
"Seega saab öelda, et väga suur osa tööd on tehtud. Nüüd peab uurimisasutus veel veidi tööd tegema. Seejärel algab etapp, kus tuleb koostada süüdistused, ja siis saame asja kohtusse saata," kinnitas Perling.
Perling ei soovinud täpsustada kriminaalasja kohtusse saatmise aega, et mitte panna menetlejatele koormat, et kusagil tuleks kvaliteedis järele anda.
"Ma võin veel korrata, et see on meie jaoks tähtis asi ja me teeme kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti kohtu ette jõuda," ütles Perling.
Kriminaalasjas esitatud kahtlustused
Riigiprokuratuur kahtlustab Savisaart korduvas altkäemaksu võtmises ning talle altkäemaksu andmises kahtlustatakse ärimees Alexander Kofkinit, Porto Franco OÜ suuromanikku Hillar Tederit, ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanikku Aivar Tuulbergi ja Silikaat Grupi omanikku Vello Kunmani.
Endine tipp-poliitik ja praegune Silikaat Grupi nõunik Villu Reiljan on kahtlustatav Savisaarele altkäemaksu andmise vahendamises ning Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
### Response:
Lavly Perling: Savisaare kriminaalasjas on suur osa tööd tehtud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasem tippmark – 44 järjestikust võitu – kuulus hooajast 1995/1996 Chicago Bullsile. Sel hooajal on Warriors koduväljakul võitnud kõik 26 kohtumist.
Võitjate seas jõudis silmapaistva tähiseni Stephen Curry, kellest sai NBA ajaloo esimene mängija, kes on ühel hooajal saanud kirja 300 kolmepunktiviset – Curry on tabanud 301 kaugviset, jäänud on veel 20 mängu.
Curry viskas meeskonna parimana 41 punkti ja võttis 13 lauapalli, Klay Thompson lisas 27 punkti. Magicu ridades viskasid kolm meest – Evan Fournier, Aaron Gordon ja Brandon Jennings – 20 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Minnesota 108:103
Cleveland – Memphis 103:106
Indiana – San Antonio 99:91
Chicago – Milwaukee 100:90
New Orleans – Sacramento 115:112
Dallas – LA Clippers 90:109
Golden State – Orlando 119:113 | Warriors võttis rekordilise 45. koduvõidu, Curry jõudis võimsa tähiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasem tippmark – 44 järjestikust võitu – kuulus hooajast 1995/1996 Chicago Bullsile. Sel hooajal on Warriors koduväljakul võitnud kõik 26 kohtumist.
Võitjate seas jõudis silmapaistva tähiseni Stephen Curry, kellest sai NBA ajaloo esimene mängija, kes on ühel hooajal saanud kirja 300 kolmepunktiviset – Curry on tabanud 301 kaugviset, jäänud on veel 20 mängu.
Curry viskas meeskonna parimana 41 punkti ja võttis 13 lauapalli, Klay Thompson lisas 27 punkti. Magicu ridades viskasid kolm meest – Evan Fournier, Aaron Gordon ja Brandon Jennings – 20 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Minnesota 108:103
Cleveland – Memphis 103:106
Indiana – San Antonio 99:91
Chicago – Milwaukee 100:90
New Orleans – Sacramento 115:112
Dallas – LA Clippers 90:109
Golden State – Orlando 119:113
### Response:
Warriors võttis rekordilise 45. koduvõidu, Curry jõudis võimsa tähiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 19.49 Männiku tee 98 juures, kus 55-aastane Andrus tagurdas sõiduautoga Hyundai parkimiskohalt välja ja sõitis otsa 79-aastasele Lidiale.
Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Eakas naine jäi tagurdava auto alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 19.49 Männiku tee 98 juures, kus 55-aastane Andrus tagurdas sõiduautoga Hyundai parkimiskohalt välja ja sõitis otsa 79-aastasele Lidiale.
Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Eakas naine jäi tagurdava auto alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellest on juttu möödunud aastal ilmunud raamatus “Armastus Eesti rahvapärimuses” armastuse hoidmisest kõnelevas peatükis. Raamatu autor Reet Hiiemäe on Eesti kirjandusmuuseumi teadur, Tartu ülikooli doktorantuuris uurib ta rahvausundi psühholoogilist aspekti ja usundilisi kaitsemehhanisme.
Armastuse hoidmine
Lõviosa armumaagiast keskendus soovitava partneri köitmisele ja temaga paariminekuni jõudmisele, kuid vähemal määral on ka juba kättevõidetud armastuse kestmisele pühendatud abinõusid. Näiteks on Saksamaal 12. sajandist säilinud ladinakeelseid palvesõnu, mis pidid kindlustama abikaasade armastuse püsimise, nendes mainitakse Aadamat ja Eevat ning Joosepit ja Maarjat kui ideaalseid partnereid, eesmärgiga kanda samasugune harmoonia üle ka sõnade lausuja paarisuhtesse (HDA 1933: 1279).
Mitmest kultuurist on andmeid armastuse pikka iga kindlustavatest amulettidest. Eesti pärimus tunneb selliseid amulette siiski vähe. Nii Eesti kui ka Eestimaa venekeelse populatsiooni tänapäevases pulmatavandis on populaarne komme, et abiellujad lukustavad oma nimedega tabalukke sildade külge. Kuigi tihti kinnitatakse, et see on vana tava, sai see komme Euroopas suurema hoo sisse alles 2000. aastatel. Siiski on lukusümboolika olnud mõnevõrra teistsugusel moel tuntud ka vanemas pärimuses, näiteks järgmises kirjelduses: „Soovid sa omale soovitava armukese saada, pane lahtikäänatud lukk maha, kust arvad, et see üle läheb, keda sina armastada soovid. Vaata aga, et keegi tõine sellest üle ei lähe. Kääna lukk siis kinni, kui tema sellest üle läheb, siis võid julge olla, et armastus enne teie vahel külmaks ei lähe, kui lukk lahti keeratakse“ (E 43716 (9) < Rõuge khk, 1903).
Samuti on vanemast pärimusest teada sümboltähendusega kingitusi, mille abiga püüti tagada armastuse õnnelik ja pikk püsimine. Teati ka mitmesuguseid tabusid ja keelde (näiteks teravate ja lõikavate esemete kinkimine), millest tuli kinni pidada, et armastus ei lõpeks.
Kinkida paaris asju
Kui noored inimesed üksteisele midagi kingivad, olgu kas sõpruses, tutvuses ehk armastuses, siis pidavad kingitud asjad ikka paaris olema, näituseks kui kingitakse rätik, siis pidavat üks teine asi veel lisaks olema, ükskõik mis. Kui antakse maiustusi, näituseks kommisid, siis pidavat kommid paaris olema. Antakse kosilastele või armastajale süüa, siis pidavat koogid või kanamunad laual ikka paaris olema. Kui asjad paaris, siis saavat armastajatest paarrahvas, aga kui asjad üksikud juhtuvad, siis saavat armastajate asjad untsu minema.
ERA II 113, 242/3 (153) < Saarde khk (1931)
Ära armsamale nuga kingi
Kui noormees oma pruudile nuga kingib, siis lõpeb nende armastus, nuga leikab armastuse paelad katki.
H II 65, 675 (79) < Jüri khk (1898)
Keelatud kingid
Kallimale mitte nuge, pusse ja kääre kinkida, lõikab armastuse katki.
ERA I 4, 109 (1) < Kolga-Jaani khk (1932)
Jälgi esimest kingitust
Nõela ega jalanõusid ei kästud armastajaid teha esimeseks kingituseks ükstõisele, neist siis ikka paari ei saavat.
ERA II 42, 607 (38) < Karksi khk (1932)
Kuidas vältida tülliminekut
Armastajad ehk ka sõbrad jalutades ei tohi lasta endi vahelt kivi, posti ehk ka teist inimest läbi, mis tähendab samuti tülliminekut.
ERA I 4, 62 (47) < Halliste khk (1932)
Armastuse talisman
Meeldivaim kõigest on aga kanda väikest tähtsusetut asjakest põues või taskus, mida armastatult salaja üle on löödud. See aitab tingimata edus. See on umbes sarnane neegrite igasugustele armupulbritele. Kui me armsad kodanikud peaksid meeles need pisiebausukesed, siis nad võiksid varsti teadlikult vaadata tulevikku.
ERA I 4, 157 (6) < Tallinn (1932)
Armastuse hoidmine
Nõidusega saavutatud abielus muutub armastus vihkamiseks. Selle ärahoidmiseks tuleb leiva või saia peale lugeda laulatussõnu tagurpidi ja leib või sai abielulistele nende teadmata sisse sööta.
RKM II 277, 513 < Pilistvere khk (1970)
Ööseks oma naise juurde magama
Virtsu mees rääkinud teiste töömeestele Tallinnas, et tal olla suur armastus naese vastu. Kevade, kui ta Tallinna töösse tulnud, läinud veel Koluvere maa seest ööseks koju naese juure magama. Aga kui kaugemale saanud, siis ei olla enam läinud.
E 82573 (l) < Hanila khk (1897)
Üks nõiajutt
Nüüd, kui üks naisterahvas tahab saada, et tema mees ei lähe teiste juurde, tema teeb nii, et vötab üks täitsa must obu, täitsa must, et valget märki kuskil ei ole. Selle obuse sabast vötab ta kolm jöhvi, sölmib üheksa sölme sisse ja loeb:
„Kuldsed taevaväravad, minge lahti,
kuulga minu palvet, mis ma palun,
et minu mehel ei läheks mitte kövaks teiste naiste pääle,
et ta peab sedamoodi sorgus olema kui see munasaba!“
Siis paneb need rulli, süljeb sölmede sisse: „See peab minu peale just üksi, aga mitte teiste peale!“ Võtab mehe pintsaki krae lahti tagant ja paneb jöhvid sinna sisse. Kui läheb nende riietega, et siis ei seisa tal mitte.
Kuuldud 22-aastasena Kuressaare linnas ühelt lesknaiselt.
ERA II 302, 517/18 (357) < Tallinn < Kuressaare (1942) | Vanarahva kingispikker, mida võib meeles pidada ka tänasel naistepäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellest on juttu möödunud aastal ilmunud raamatus “Armastus Eesti rahvapärimuses” armastuse hoidmisest kõnelevas peatükis. Raamatu autor Reet Hiiemäe on Eesti kirjandusmuuseumi teadur, Tartu ülikooli doktorantuuris uurib ta rahvausundi psühholoogilist aspekti ja usundilisi kaitsemehhanisme.
Armastuse hoidmine
Lõviosa armumaagiast keskendus soovitava partneri köitmisele ja temaga paariminekuni jõudmisele, kuid vähemal määral on ka juba kättevõidetud armastuse kestmisele pühendatud abinõusid. Näiteks on Saksamaal 12. sajandist säilinud ladinakeelseid palvesõnu, mis pidid kindlustama abikaasade armastuse püsimise, nendes mainitakse Aadamat ja Eevat ning Joosepit ja Maarjat kui ideaalseid partnereid, eesmärgiga kanda samasugune harmoonia üle ka sõnade lausuja paarisuhtesse (HDA 1933: 1279).
Mitmest kultuurist on andmeid armastuse pikka iga kindlustavatest amulettidest. Eesti pärimus tunneb selliseid amulette siiski vähe. Nii Eesti kui ka Eestimaa venekeelse populatsiooni tänapäevases pulmatavandis on populaarne komme, et abiellujad lukustavad oma nimedega tabalukke sildade külge. Kuigi tihti kinnitatakse, et see on vana tava, sai see komme Euroopas suurema hoo sisse alles 2000. aastatel. Siiski on lukusümboolika olnud mõnevõrra teistsugusel moel tuntud ka vanemas pärimuses, näiteks järgmises kirjelduses: „Soovid sa omale soovitava armukese saada, pane lahtikäänatud lukk maha, kust arvad, et see üle läheb, keda sina armastada soovid. Vaata aga, et keegi tõine sellest üle ei lähe. Kääna lukk siis kinni, kui tema sellest üle läheb, siis võid julge olla, et armastus enne teie vahel külmaks ei lähe, kui lukk lahti keeratakse“ (E 43716 (9) < Rõuge khk, 1903).
Samuti on vanemast pärimusest teada sümboltähendusega kingitusi, mille abiga püüti tagada armastuse õnnelik ja pikk püsimine. Teati ka mitmesuguseid tabusid ja keelde (näiteks teravate ja lõikavate esemete kinkimine), millest tuli kinni pidada, et armastus ei lõpeks.
Kinkida paaris asju
Kui noored inimesed üksteisele midagi kingivad, olgu kas sõpruses, tutvuses ehk armastuses, siis pidavad kingitud asjad ikka paaris olema, näituseks kui kingitakse rätik, siis pidavat üks teine asi veel lisaks olema, ükskõik mis. Kui antakse maiustusi, näituseks kommisid, siis pidavat kommid paaris olema. Antakse kosilastele või armastajale süüa, siis pidavat koogid või kanamunad laual ikka paaris olema. Kui asjad paaris, siis saavat armastajatest paarrahvas, aga kui asjad üksikud juhtuvad, siis saavat armastajate asjad untsu minema.
ERA II 113, 242/3 (153) < Saarde khk (1931)
Ära armsamale nuga kingi
Kui noormees oma pruudile nuga kingib, siis lõpeb nende armastus, nuga leikab armastuse paelad katki.
H II 65, 675 (79) < Jüri khk (1898)
Keelatud kingid
Kallimale mitte nuge, pusse ja kääre kinkida, lõikab armastuse katki.
ERA I 4, 109 (1) < Kolga-Jaani khk (1932)
Jälgi esimest kingitust
Nõela ega jalanõusid ei kästud armastajaid teha esimeseks kingituseks ükstõisele, neist siis ikka paari ei saavat.
ERA II 42, 607 (38) < Karksi khk (1932)
Kuidas vältida tülliminekut
Armastajad ehk ka sõbrad jalutades ei tohi lasta endi vahelt kivi, posti ehk ka teist inimest läbi, mis tähendab samuti tülliminekut.
ERA I 4, 62 (47) < Halliste khk (1932)
Armastuse talisman
Meeldivaim kõigest on aga kanda väikest tähtsusetut asjakest põues või taskus, mida armastatult salaja üle on löödud. See aitab tingimata edus. See on umbes sarnane neegrite igasugustele armupulbritele. Kui me armsad kodanikud peaksid meeles need pisiebausukesed, siis nad võiksid varsti teadlikult vaadata tulevikku.
ERA I 4, 157 (6) < Tallinn (1932)
Armastuse hoidmine
Nõidusega saavutatud abielus muutub armastus vihkamiseks. Selle ärahoidmiseks tuleb leiva või saia peale lugeda laulatussõnu tagurpidi ja leib või sai abielulistele nende teadmata sisse sööta.
RKM II 277, 513 < Pilistvere khk (1970)
Ööseks oma naise juurde magama
Virtsu mees rääkinud teiste töömeestele Tallinnas, et tal olla suur armastus naese vastu. Kevade, kui ta Tallinna töösse tulnud, läinud veel Koluvere maa seest ööseks koju naese juure magama. Aga kui kaugemale saanud, siis ei olla enam läinud.
E 82573 (l) < Hanila khk (1897)
Üks nõiajutt
Nüüd, kui üks naisterahvas tahab saada, et tema mees ei lähe teiste juurde, tema teeb nii, et vötab üks täitsa must obu, täitsa must, et valget märki kuskil ei ole. Selle obuse sabast vötab ta kolm jöhvi, sölmib üheksa sölme sisse ja loeb:
„Kuldsed taevaväravad, minge lahti,
kuulga minu palvet, mis ma palun,
et minu mehel ei läheks mitte kövaks teiste naiste pääle,
et ta peab sedamoodi sorgus olema kui see munasaba!“
Siis paneb need rulli, süljeb sölmede sisse: „See peab minu peale just üksi, aga mitte teiste peale!“ Võtab mehe pintsaki krae lahti tagant ja paneb jöhvid sinna sisse. Kui läheb nende riietega, et siis ei seisa tal mitte.
Kuuldud 22-aastasena Kuressaare linnas ühelt lesknaiselt.
ERA II 302, 517/18 (357) < Tallinn < Kuressaare (1942)
### Response:
Vanarahva kingispikker, mida võib meeles pidada ka tänasel naistepäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väikesaarte programmi eesmärk on kaasa aidata saarte kogukondi, et paraneks sealsete esmatähtsate teenuste kättesaadavus ja tase. Programmis mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri- ja saarevahelisi transpordiühendusi, sealhulgas ka ühendust saarekeskuse ja sadama vahel, hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alg- ja põhiharidusele, päästeteenuseid ning sideteenuseid.
Väikesaarte programmi kuuluvad Naissaar, Prangli, Aegna, Väike-Pakri, Osmussaar, Vormsi, Kihnu, Manõja (Manilaid), Kesselaid, Vilsandi, Ruhnu, Abruka ja Piirissaar.
Toetuse saajad on kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. | Väikesaared saavad esmatähtsate teenuste arendamiseks 640 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väikesaarte programmi eesmärk on kaasa aidata saarte kogukondi, et paraneks sealsete esmatähtsate teenuste kättesaadavus ja tase. Programmis mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri- ja saarevahelisi transpordiühendusi, sealhulgas ka ühendust saarekeskuse ja sadama vahel, hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alg- ja põhiharidusele, päästeteenuseid ning sideteenuseid.
Väikesaarte programmi kuuluvad Naissaar, Prangli, Aegna, Väike-Pakri, Osmussaar, Vormsi, Kihnu, Manõja (Manilaid), Kesselaid, Vilsandi, Ruhnu, Abruka ja Piirissaar.
Toetuse saajad on kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad.
### Response:
Väikesaared saavad esmatähtsate teenuste arendamiseks 640 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusikaõppe jätkumiseks lähiaastatel on vaja soetada tuhandeid pille, et muusika kõlaks Eestis ka aastate pärast. Paljud praegu kasutuses olevad pillid on vanad, sageli jääb mõne pilliliigi õpe tahaplaanile, sest õppeasutustel napib raha kallite pillide ostmiseks.
Maestro Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Just tema ettepanekust sündis EV100 ühiskingitus "Igal lapsel oma pill" , mille raames soetatakse nelja aasta jooksul muusikaasutustele uusi pille.
Need, kes soovivad toetada laste pilliõpet, saavad helistada numbrile 9005505 ja toetada 5 euroga. Piletilevi keskkonnas saab soetada "Igal lapsel oma pill" toetuspileteid. Samuti on avatud spetsiaalne ühisrahastuskeskkond pill.hooandja.ee, kus on võimalik toetada juba kindlat muusikaasutust pillide ostmisel. Hetkel saab seal anda hoogu kolmele projektile- elektriklaver Juuru Eduard Vilde huvikoolile, uued pillid Westholmi muusikakoolile ja timpanid Lihula muusikakoolile. Keskkond jääb avatuks vähemalt 2018. aasta lõpuni.
Muusik ja Ewert and The Two Dragons kitarrist Erki Pärnoja sõnul on väga tähtis, et lapsed saaksid muusikat õppida juba varases lapsepõlves. Kahe väikse põnni isana seisab ta selle eest, et ka lasteaedadesse saaksid soetatud uued muusikainstrumendid. "See on väga oluline ja vajalik projekt, et lapsed saaksid õppida ja areneda. Ja mida rohkem ja paremad võimalused neil selleks on, seda toredamad, rõõmsamad ja targemad inimesed meie riigis elavad," ütles Pärnoja.
Muusik, viiuldaja ja Curly Strings solist Eeva Talsi, kes ise alustas viiulimänguga juba kolmeaastaselt, peab oluliseks, et lastel oleks võimalus muusikakoolides õppida erinevaid stiile. Nii leiavad muusikat südames kandvad lapsed ise omale meelepärase pilli ja stiili, mida naudinguga harjutatakse. Praegu jääb õpe tihtipeale erinevate pillide ja ka õpetajate puuduse taha.
Jaan Tätte seisab hea Saaremaa pillide eest. Eelmisel aastal andis ta heategevuskontserti Orissaare muusikakoolis kontrabassi ostmiseks. Kokku koguti raha rohkemgi kui ühe kontrabassi jagu. Ka sel aastal vaatab Tätte koos muusikakoolidega, milliste pillide järgi on järgmisena vajadus kõige suurem.
Mitmed teadusuuringud on näidanud, et lapsepõlves pillimängu õppinud lapsed on täiskasvanuna sotsiaalsemad, edukamad ja õnnelikumad. "Mis võiks olla parim kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, kui lapsed, kes elavad õnnelikku elu," ütles EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.
Enne märtsi lõppu laekunud toetused jagatakse muusikaõpet pakkuvatele asutustele nende taotluste põhjal toetusvoorude kaudu. Toetusvooru žüriis on ühiskingituse eestvedajate esindajad. Ühiskingituse eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond. Ühiskingituses löövad kaasa ka Eesti Kontsert, Piletilevi, ERR, Klassikatähed, JCDecaux, MR Stuudio OÜ, AS Toode ja teised.
Kogu info ühiskingituse "Igal lapsel oma pill" kohta on leitav veebilehelt www.ev100.ee.
Aastal 2018 täitub Eestil sada aastat riigi loomisest. Eesti ootab oma 100.sünnipäevaks kingitusi, mis teevad meie kõigi elu paremaks ja millest saavad rõõmu tunda ka järgmised põlvkonnad. | Muusikud kutsuvad toetama lastele pillide ostmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusikaõppe jätkumiseks lähiaastatel on vaja soetada tuhandeid pille, et muusika kõlaks Eestis ka aastate pärast. Paljud praegu kasutuses olevad pillid on vanad, sageli jääb mõne pilliliigi õpe tahaplaanile, sest õppeasutustel napib raha kallite pillide ostmiseks.
Maestro Tõnu Kaljuste sõnul on meie muusikatraditsioonide kestmiseks ülioluline, et leitaks raha laste pilliõppeks. Just tema ettepanekust sündis EV100 ühiskingitus "Igal lapsel oma pill" , mille raames soetatakse nelja aasta jooksul muusikaasutustele uusi pille.
Need, kes soovivad toetada laste pilliõpet, saavad helistada numbrile 9005505 ja toetada 5 euroga. Piletilevi keskkonnas saab soetada "Igal lapsel oma pill" toetuspileteid. Samuti on avatud spetsiaalne ühisrahastuskeskkond pill.hooandja.ee, kus on võimalik toetada juba kindlat muusikaasutust pillide ostmisel. Hetkel saab seal anda hoogu kolmele projektile- elektriklaver Juuru Eduard Vilde huvikoolile, uued pillid Westholmi muusikakoolile ja timpanid Lihula muusikakoolile. Keskkond jääb avatuks vähemalt 2018. aasta lõpuni.
Muusik ja Ewert and The Two Dragons kitarrist Erki Pärnoja sõnul on väga tähtis, et lapsed saaksid muusikat õppida juba varases lapsepõlves. Kahe väikse põnni isana seisab ta selle eest, et ka lasteaedadesse saaksid soetatud uued muusikainstrumendid. "See on väga oluline ja vajalik projekt, et lapsed saaksid õppida ja areneda. Ja mida rohkem ja paremad võimalused neil selleks on, seda toredamad, rõõmsamad ja targemad inimesed meie riigis elavad," ütles Pärnoja.
Muusik, viiuldaja ja Curly Strings solist Eeva Talsi, kes ise alustas viiulimänguga juba kolmeaastaselt, peab oluliseks, et lastel oleks võimalus muusikakoolides õppida erinevaid stiile. Nii leiavad muusikat südames kandvad lapsed ise omale meelepärase pilli ja stiili, mida naudinguga harjutatakse. Praegu jääb õpe tihtipeale erinevate pillide ja ka õpetajate puuduse taha.
Jaan Tätte seisab hea Saaremaa pillide eest. Eelmisel aastal andis ta heategevuskontserti Orissaare muusikakoolis kontrabassi ostmiseks. Kokku koguti raha rohkemgi kui ühe kontrabassi jagu. Ka sel aastal vaatab Tätte koos muusikakoolidega, milliste pillide järgi on järgmisena vajadus kõige suurem.
Mitmed teadusuuringud on näidanud, et lapsepõlves pillimängu õppinud lapsed on täiskasvanuna sotsiaalsemad, edukamad ja õnnelikumad. "Mis võiks olla parim kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, kui lapsed, kes elavad õnnelikku elu," ütles EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.
Enne märtsi lõppu laekunud toetused jagatakse muusikaõpet pakkuvatele asutustele nende taotluste põhjal toetusvoorude kaudu. Toetusvooru žüriis on ühiskingituse eestvedajate esindajad. Ühiskingituse eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond. Ühiskingituses löövad kaasa ka Eesti Kontsert, Piletilevi, ERR, Klassikatähed, JCDecaux, MR Stuudio OÜ, AS Toode ja teised.
Kogu info ühiskingituse "Igal lapsel oma pill" kohta on leitav veebilehelt www.ev100.ee.
Aastal 2018 täitub Eestil sada aastat riigi loomisest. Eesti ootab oma 100.sünnipäevaks kingitusi, mis teevad meie kõigi elu paremaks ja millest saavad rõõmu tunda ka järgmised põlvkonnad.
### Response:
Muusikud kutsuvad toetama lastele pillide ostmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus karistas 49-aastast Jüri tingimisi kuue kuu pikkuse vangistusega ja määras talle ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja, kirjutab Pärnu Postimees.
Mullu novembris pidasid Pärnu kaupluse turvatöötajad mehe kinni ning kohale tuli politseipatrull.
Kinnipeetu lõi naispolitseinikku jalaga ja üritas lüüa teist politseinikku. | Naispolitseinikku löönud mees sai tingimisi vangistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus karistas 49-aastast Jüri tingimisi kuue kuu pikkuse vangistusega ja määras talle ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja, kirjutab Pärnu Postimees.
Mullu novembris pidasid Pärnu kaupluse turvatöötajad mehe kinni ning kohale tuli politseipatrull.
Kinnipeetu lõi naispolitseinikku jalaga ja üritas lüüa teist politseinikku.
### Response:
Naispolitseinikku löönud mees sai tingimisi vangistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valikvõistlustel 10. asetatud Kontaveit alistas avaringis 6:4, 6:3 kreeklanna Maria Sakkari (WTA 132.), kohtumine kestis tund ja 26 minutit.
Kontaveit tegi mängu jooksul viis topeltviga, Sakkari kaks. Eestlanna võitis 11 murdepallist viis, kreeklannal oli üheksa murdevõimalust ning ta suutis neist realiseerida kaks. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 77 ja Sakkari 66.
Kvalifikatsiooni teises ringis läheb Kontaveit vastamisi jaapanlanna Risa Ozakiga (WTA 125.), võitja pääseb põhiturniirile. | Kontaveit alustas Indian Wellsi võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valikvõistlustel 10. asetatud Kontaveit alistas avaringis 6:4, 6:3 kreeklanna Maria Sakkari (WTA 132.), kohtumine kestis tund ja 26 minutit.
Kontaveit tegi mängu jooksul viis topeltviga, Sakkari kaks. Eestlanna võitis 11 murdepallist viis, kreeklannal oli üheksa murdevõimalust ning ta suutis neist realiseerida kaks. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 77 ja Sakkari 66.
Kvalifikatsiooni teises ringis läheb Kontaveit vastamisi jaapanlanna Risa Ozakiga (WTA 125.), võitja pääseb põhiturniirile.
### Response:
Kontaveit alustas Indian Wellsi võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üle maailma tuleb kokku 24 eriilmelist teatrit, keda seob ühine nimetus visuaalteater. 2.-5. juunini antakse 27 lavastusega üle 60 etenduse.
Festivali avapäeva suursündmuseks on riigikogu esisel platsil päikeseloojangul kell 22.00 etenduv visuaalne suurlavastus "Neli päikest" Prantsusmaa kompaniilt Lucamoros. See on kunstniku loodud erakordselt efektne visuaalsete kujundite tants, kus segunevad maalikunst, grafiti, videokunst, poeesia ja elav muusika. Kuna sünnipäeva puhul on ilus komme teha kingitusi, siis on see võimas elamus Trefi kingitus oma publikule – etendus on vaatajatele tasuta.
Saalides ja tänavatel etenduvad lavastused on Trefi kunstilise juhi Vahur Kelleri valik viimaste aastate teistel visuaalteatrifestivalidel nähtust. Programmi kokku pannes on mõeldud peamiselt täiskasvanud vaatajale, kuid ära pole unustatud ka lapsi. Näiteks on Hispaaniast tulev lavastus "Punamütsikese galaktika" lahendatud nii, et hommikune etendus on mõeldud lastele ja õhtune suurtele. Põnevaid ja leidlikke lugusid juurikatest nukkude, teerull-lava, savi või kirevate kostüümidega jutustavad lastele iisraellased, taanlased, itaallased, eestlased ja prantslased. Päris pisikestele ehk lastele alates 1. eluaastast sobib imehästi sloveenlaste "Väike lamp, sulg ja hernetera", kus kolm näitlejat keskenduvad eelkõige laulmisele, pillimängule ning esemete ja nukkude liigutamisele, tuues kuuldavale vaid mõne hüüatuse.
Paljud trupid sõidavad Trefile Prantsusmaalt, aga ka Iisraelist, Kanadast, Sloveeniast, Saksamaalt, Hispaaniast, Hollandist ning loomulikult näeb festivalil valikut ka Eesti visuaalteatrilavastustest. Täiskasvanute programmis on samuti külas mitmed tuttavad, näiteks eelmisel aastal publikut vaimustanud Yael Rasooly Iisraelist ja Peterburi Suur Nukuteater Venemaalt. Kuulsa vene lavastaja Ruslan Kudašovi ja Peterburi Suure Nukuteatri näitlejate ühistööna sündinud "Laulude laul" on maaliline ja hingeminev ood armastuse kõikvõimsusele.
Tõenäoliselt tuleb festivali kõige omanäolisem esineja seekord Hollandist. Noore kunstniku Nick Steuri lavastus "FREEZE!" seisneb balansseerivatest kividest skulptuuride loomises ning on iga kord erinev. Etendust, mis paneb publiku pinevusest hinge kinni hoidma, esitab Steur Katariina kirikus. Hollandist sõidab kohale ka tõeline energiapomm – muusikateater nimega BOT, kelle värske kontsertetendus "Ramkoers" on muusikaline teater suurte masinate ja õrnade lauludega.
Lisaks etendustele toimuvad festivali ajal ka Trefi klubiõhtud von Krahli teatris ja lõunased vestlusringid ehk Festivali Jutud, kus põnevaid lavastajaid intervjueerivad Eesti ajakirjanikud. | Kümnes visuaalteatrifestival Treff toimub nii teatrisaalides kui vabas õhus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üle maailma tuleb kokku 24 eriilmelist teatrit, keda seob ühine nimetus visuaalteater. 2.-5. juunini antakse 27 lavastusega üle 60 etenduse.
Festivali avapäeva suursündmuseks on riigikogu esisel platsil päikeseloojangul kell 22.00 etenduv visuaalne suurlavastus "Neli päikest" Prantsusmaa kompaniilt Lucamoros. See on kunstniku loodud erakordselt efektne visuaalsete kujundite tants, kus segunevad maalikunst, grafiti, videokunst, poeesia ja elav muusika. Kuna sünnipäeva puhul on ilus komme teha kingitusi, siis on see võimas elamus Trefi kingitus oma publikule – etendus on vaatajatele tasuta.
Saalides ja tänavatel etenduvad lavastused on Trefi kunstilise juhi Vahur Kelleri valik viimaste aastate teistel visuaalteatrifestivalidel nähtust. Programmi kokku pannes on mõeldud peamiselt täiskasvanud vaatajale, kuid ära pole unustatud ka lapsi. Näiteks on Hispaaniast tulev lavastus "Punamütsikese galaktika" lahendatud nii, et hommikune etendus on mõeldud lastele ja õhtune suurtele. Põnevaid ja leidlikke lugusid juurikatest nukkude, teerull-lava, savi või kirevate kostüümidega jutustavad lastele iisraellased, taanlased, itaallased, eestlased ja prantslased. Päris pisikestele ehk lastele alates 1. eluaastast sobib imehästi sloveenlaste "Väike lamp, sulg ja hernetera", kus kolm näitlejat keskenduvad eelkõige laulmisele, pillimängule ning esemete ja nukkude liigutamisele, tuues kuuldavale vaid mõne hüüatuse.
Paljud trupid sõidavad Trefile Prantsusmaalt, aga ka Iisraelist, Kanadast, Sloveeniast, Saksamaalt, Hispaaniast, Hollandist ning loomulikult näeb festivalil valikut ka Eesti visuaalteatrilavastustest. Täiskasvanute programmis on samuti külas mitmed tuttavad, näiteks eelmisel aastal publikut vaimustanud Yael Rasooly Iisraelist ja Peterburi Suur Nukuteater Venemaalt. Kuulsa vene lavastaja Ruslan Kudašovi ja Peterburi Suure Nukuteatri näitlejate ühistööna sündinud "Laulude laul" on maaliline ja hingeminev ood armastuse kõikvõimsusele.
Tõenäoliselt tuleb festivali kõige omanäolisem esineja seekord Hollandist. Noore kunstniku Nick Steuri lavastus "FREEZE!" seisneb balansseerivatest kividest skulptuuride loomises ning on iga kord erinev. Etendust, mis paneb publiku pinevusest hinge kinni hoidma, esitab Steur Katariina kirikus. Hollandist sõidab kohale ka tõeline energiapomm – muusikateater nimega BOT, kelle värske kontsertetendus "Ramkoers" on muusikaline teater suurte masinate ja õrnade lauludega.
Lisaks etendustele toimuvad festivali ajal ka Trefi klubiõhtud von Krahli teatris ja lõunased vestlusringid ehk Festivali Jutud, kus põnevaid lavastajaid intervjueerivad Eesti ajakirjanikud.
### Response:
Kümnes visuaalteatrifestival Treff toimub nii teatrisaalides kui vabas õhus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruari keskel oli Facebooki grupis Soldiers of Odin Estonia Support üle 5300 liikme ning andmetöötluse käigus selgus, et kohtulahendite otsingusüsteemi kaudu on võimalik leida 5340 nimest 943 puhul seos mõne kriminaalasjaga, kirjutab Postimees.
Lõpptulemusena selgus 906 nimest 182 inimese puhul, et neid on varem kriminaalkorras karistatud 374 korral, 87 neist omakorda oli kriminaalkorras karistatud mitmel korral ning 38 juhul leidis kinnitust, et need inimesed ei ole seotud nende kriminaalasjadega ehk toimepandud kuritegudes on süüdi nende nimekaimud.
Kõige suurema osa odinlaste toime pandud kuritegudest moodustab mootorsõiduki juhtimine purjuspäi ehk vähemalt 93 korral on politsei avastanud mõne neist autoroolist sellises olekus, mida Eesti seaduste alusel loetakse kriminaalkuriteoks.
"Populaarsustabeli" teisel kohal on nende toime pandud vargused ehk 65, siinkohal tuleb silmas pidada, et tegu pole 65 vargusega, vaid enamaga, sest eri episoodide raames on varastatud ühtaegu mobiiltelefone, arvuteid, rahakotte, alkoholi, ehitustehnikat ja muid esemeid.
58 korral on mõni Odini sõdur süüdi mõistetud kehalises väärkohtlemises ning 36 juhul avaliku korra raskes rikkumises.
Odinlaste grupi üheks tegevuseks on plaanitud tänavapatrullid avaliku korra kaitseks, et ära hoida avalikus ruumis immigrantide toime pandavaid kuritegusid ning näiteks reaalsete patrullideni on liikumine jõudnud Norras, kus esimene patrull tehti veebruaris ning ka Soomes Joensuus, kuid Eestis pole selleni veel jõutud.
Postimehel aitasid nn odinlaste tausta uurida Tartu ülikooli ajakirjandustudengid. | Kohalike Odini sõdalaste hulgas on suur hulk kriminaalse taustaga entusiaste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruari keskel oli Facebooki grupis Soldiers of Odin Estonia Support üle 5300 liikme ning andmetöötluse käigus selgus, et kohtulahendite otsingusüsteemi kaudu on võimalik leida 5340 nimest 943 puhul seos mõne kriminaalasjaga, kirjutab Postimees.
Lõpptulemusena selgus 906 nimest 182 inimese puhul, et neid on varem kriminaalkorras karistatud 374 korral, 87 neist omakorda oli kriminaalkorras karistatud mitmel korral ning 38 juhul leidis kinnitust, et need inimesed ei ole seotud nende kriminaalasjadega ehk toimepandud kuritegudes on süüdi nende nimekaimud.
Kõige suurema osa odinlaste toime pandud kuritegudest moodustab mootorsõiduki juhtimine purjuspäi ehk vähemalt 93 korral on politsei avastanud mõne neist autoroolist sellises olekus, mida Eesti seaduste alusel loetakse kriminaalkuriteoks.
"Populaarsustabeli" teisel kohal on nende toime pandud vargused ehk 65, siinkohal tuleb silmas pidada, et tegu pole 65 vargusega, vaid enamaga, sest eri episoodide raames on varastatud ühtaegu mobiiltelefone, arvuteid, rahakotte, alkoholi, ehitustehnikat ja muid esemeid.
58 korral on mõni Odini sõdur süüdi mõistetud kehalises väärkohtlemises ning 36 juhul avaliku korra raskes rikkumises.
Odinlaste grupi üheks tegevuseks on plaanitud tänavapatrullid avaliku korra kaitseks, et ära hoida avalikus ruumis immigrantide toime pandavaid kuritegusid ning näiteks reaalsete patrullideni on liikumine jõudnud Norras, kus esimene patrull tehti veebruaris ning ka Soomes Joensuus, kuid Eestis pole selleni veel jõutud.
Postimehel aitasid nn odinlaste tausta uurida Tartu ülikooli ajakirjandustudengid.
### Response:
Kohalike Odini sõdalaste hulgas on suur hulk kriminaalse taustaga entusiaste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bloombergi võimalik osalemine sõltumatu kandidaadina presidendivalimistel oli õhus mitu kuud, kuid eile teatas ta oma veebilehel ametlikult, et ei kavatse seda teha, vahendasid ERR-i teleuudised.
Bloombergi sõnul oleks ta püüdnud tsentristidest valijate hääli ning seeläbi oleks kasvanud tõenäosus, et tema kandidatuur viinuks Donald Trumpi või senaator Ted Cruzi valituks osutumiseni.
Arvamusküsitluste järgi ei pakkunud Bloombergi võimalik kandidatuur ka Ühendriikide valijatele huvi, sest vaid 12 protsenti valijatest ütlesid, et hääletaksid tema poolt juhul, kui ta osaleks lõppvalimistel Donald Trumpi ja Hillary Clintoni vastu. | Bloomberg ei osale sõltumatu kandidaadina USA presidendivalimistel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bloombergi võimalik osalemine sõltumatu kandidaadina presidendivalimistel oli õhus mitu kuud, kuid eile teatas ta oma veebilehel ametlikult, et ei kavatse seda teha, vahendasid ERR-i teleuudised.
Bloombergi sõnul oleks ta püüdnud tsentristidest valijate hääli ning seeläbi oleks kasvanud tõenäosus, et tema kandidatuur viinuks Donald Trumpi või senaator Ted Cruzi valituks osutumiseni.
Arvamusküsitluste järgi ei pakkunud Bloombergi võimalik kandidatuur ka Ühendriikide valijatele huvi, sest vaid 12 protsenti valijatest ütlesid, et hääletaksid tema poolt juhul, kui ta osaleks lõppvalimistel Donald Trumpi ja Hillary Clintoni vastu.
### Response:
Bloomberg ei osale sõltumatu kandidaadina USA presidendivalimistel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 9.57, kui trammijuht, 55-aastane Vladimir, pidurdas järsult ja seetõttu kukkud trammis istunud 84-aastane Helju.
Naine sai viga ja ta toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. | Trammi äkkpidurduse tõttu kukkunud naine sai viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 9.57, kui trammijuht, 55-aastane Vladimir, pidurdas järsult ja seetõttu kukkud trammis istunud 84-aastane Helju.
Naine sai viga ja ta toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
### Response:
Trammi äkkpidurduse tõttu kukkunud naine sai viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ida-Virumaal on toimunud suurkoondamisi mitmetes ettevõtetes, mis on tõstnud piirkonna registreeritud töötuse määra 11 protsendini, vahendasid ERR-i teleuudised.
Valitsus taotleb olukorra leevendamiseks toetust Globaliseerumisega Kohanemise Fondist.
Teiseks kiitis valitsus heaks uut lisandväärtust loovate töökohtade toetuse loomise Ida-Virumaal.
Töötukassa koolitaks ettevõtte tellimusel töötajaid ning riik hüvitaks ettevõttele 50 protsenti töötaja brutopalgast ühe aasta jooksul. | Ametiühingute keskliit ja põlevkivisektori tööandjad arutavad majandusministriga Ida-Viru probleeme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ida-Virumaal on toimunud suurkoondamisi mitmetes ettevõtetes, mis on tõstnud piirkonna registreeritud töötuse määra 11 protsendini, vahendasid ERR-i teleuudised.
Valitsus taotleb olukorra leevendamiseks toetust Globaliseerumisega Kohanemise Fondist.
Teiseks kiitis valitsus heaks uut lisandväärtust loovate töökohtade toetuse loomise Ida-Virumaal.
Töötukassa koolitaks ettevõtte tellimusel töötajaid ning riik hüvitaks ettevõttele 50 protsenti töötaja brutopalgast ühe aasta jooksul.
### Response:
Ametiühingute keskliit ja põlevkivisektori tööandjad arutavad majandusministriga Ida-Viru probleeme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses poolfinaalis jooksnud Mägi oli enda jooksus algselt neljas, aga kolmandana lõpetatud Briti Neitsisaarte jooksja Kyron McMasteri diskvalifitseerimise järel tõusis Mägi kolmandaks. Selle poolfinaali võitis brasiillane Alison Dos Santos isikliku rekordi 48,35-ga ning teine oli Türgit esindav Yasmani Copello 48,39-ga.
Kokku joosti kolm poolfinaali ning finaali pääsesid iga jooksu kaks esimest, lisaks veel kaks meest aegade põhjal. Just Mägi pääses viimasena ajaga finaali, aga mitu tundi pärast jooksu otsustas Briti Neitsisaarte koondis sisse anda ametliku protesti ja kahjuks otsustaski IAAF pärast protesti ülevaatamist McMasteri diskvalifitseerimise tühistada. See tähendab, et Mägi langes üheksandaks ehk jääb esimesena finaalist välja.
Eesti kergejõustikuliit andis omaltpoolt protesti sisse, aga seda ei võetud arutamisele. "Peale Rasmuse jooksu esitas IVB (Briti Neitsisaared – toim) protesti apellatsioonižüriile nende mehe mahavõtu pärast. Ja peale videokorduste vaatamist see rahuldati," selgitas kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Kristel Berendsen. "Peale seda esitasime meie omakorda protesti apellatsioonižürii otsuse peale, aga kahjuks ei võetud seda menetlusse, kuna uued tõestusmaterjalid puuduvad."
Poolfinaalide kiireim oli tiitlikaitsja, norralane Karsten Warholm, kes jooksis ajaga 48,28.
400 m tõkkejooksu finaal on kavas esmaspäeval kell 22.40. | IAAF tühistas konkurendi diskvalifitseerimise, Mägi jääb finaalist välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses poolfinaalis jooksnud Mägi oli enda jooksus algselt neljas, aga kolmandana lõpetatud Briti Neitsisaarte jooksja Kyron McMasteri diskvalifitseerimise järel tõusis Mägi kolmandaks. Selle poolfinaali võitis brasiillane Alison Dos Santos isikliku rekordi 48,35-ga ning teine oli Türgit esindav Yasmani Copello 48,39-ga.
Kokku joosti kolm poolfinaali ning finaali pääsesid iga jooksu kaks esimest, lisaks veel kaks meest aegade põhjal. Just Mägi pääses viimasena ajaga finaali, aga mitu tundi pärast jooksu otsustas Briti Neitsisaarte koondis sisse anda ametliku protesti ja kahjuks otsustaski IAAF pärast protesti ülevaatamist McMasteri diskvalifitseerimise tühistada. See tähendab, et Mägi langes üheksandaks ehk jääb esimesena finaalist välja.
Eesti kergejõustikuliit andis omaltpoolt protesti sisse, aga seda ei võetud arutamisele. "Peale Rasmuse jooksu esitas IVB (Briti Neitsisaared – toim) protesti apellatsioonižüriile nende mehe mahavõtu pärast. Ja peale videokorduste vaatamist see rahuldati," selgitas kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Kristel Berendsen. "Peale seda esitasime meie omakorda protesti apellatsioonižürii otsuse peale, aga kahjuks ei võetud seda menetlusse, kuna uued tõestusmaterjalid puuduvad."
Poolfinaalide kiireim oli tiitlikaitsja, norralane Karsten Warholm, kes jooksis ajaga 48,28.
400 m tõkkejooksu finaal on kavas esmaspäeval kell 22.40.
### Response:
IAAF tühistas konkurendi diskvalifitseerimise, Mägi jääb finaalist välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailmameistrite ridades oli resultatiivseim mängija 18 punktiga Wilfredo Leon Venero. Teda toetas 14 silmaga Michal Kubiak. Prantsusmaa poolel oli parim meeskonnale 18 punkti toonud Earvin Ngaoeth.
Poola jäi poolfinaalis alla ka tiitlikaitsja Venemaa alistanud Sloveeniale, kes on EM-il jõudnud finaali vaid korra (2015). Pühapäeval mängib Sloveenia MM-tiitli eest Serbiaga, kes tuli Euroopa meistriks 2011. aastal. | Võrkpalli EM: Poola koondis alistas Prantsusmaa ja pälvis kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailmameistrite ridades oli resultatiivseim mängija 18 punktiga Wilfredo Leon Venero. Teda toetas 14 silmaga Michal Kubiak. Prantsusmaa poolel oli parim meeskonnale 18 punkti toonud Earvin Ngaoeth.
Poola jäi poolfinaalis alla ka tiitlikaitsja Venemaa alistanud Sloveeniale, kes on EM-il jõudnud finaali vaid korra (2015). Pühapäeval mängib Sloveenia MM-tiitli eest Serbiaga, kes tuli Euroopa meistriks 2011. aastal.
### Response:
Võrkpalli EM: Poola koondis alistas Prantsusmaa ja pälvis kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juventus asus kohtumist juhtima avapoolaja lõpus, kui täpne oli Miralem Pjanic. Teisel poolajal sahistas võrku Cristiano Ronaldo. Spali 22-mehelisse koosseisu nimetatu 18-aastane Eesti noortekoondislane Georgi Tunjov seekord veel väljakule ei pääsenud.
Inter lõi Sampdoria vastu esimesed kaks väravat kaheminutlise vahega esimese poolaja keskel. Täpsed olid Stefano Sensi ja Alexis Sanchez. Viimane sai teise poolaja algul punase kaardi ja oli sunnitud mängust lahkuma. 55. minutil lõi Sampdoria eest ühe värava tagasi Jakub Jankto. Võidutulemuse 3:1 vormistas Interile Roberto Gagliardini.
Tabeli esiotsas jätkavad Inter ja Juventus vastavalt 18 ja 16 punktiga. Ragnar Klavani koduklubi Cagliari hoiab viiendat kohta üheksa punktiga. | Juventus oli võidukas, Inter jätkab liidrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juventus asus kohtumist juhtima avapoolaja lõpus, kui täpne oli Miralem Pjanic. Teisel poolajal sahistas võrku Cristiano Ronaldo. Spali 22-mehelisse koosseisu nimetatu 18-aastane Eesti noortekoondislane Georgi Tunjov seekord veel väljakule ei pääsenud.
Inter lõi Sampdoria vastu esimesed kaks väravat kaheminutlise vahega esimese poolaja keskel. Täpsed olid Stefano Sensi ja Alexis Sanchez. Viimane sai teise poolaja algul punase kaardi ja oli sunnitud mängust lahkuma. 55. minutil lõi Sampdoria eest ühe värava tagasi Jakub Jankto. Võidutulemuse 3:1 vormistas Interile Roberto Gagliardini.
Tabeli esiotsas jätkavad Inter ja Juventus vastavalt 18 ja 16 punktiga. Ragnar Klavani koduklubi Cagliari hoiab viiendat kohta üheksa punktiga.
### Response:
Juventus oli võidukas, Inter jätkab liidrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gayle parandas kohe avavoorus enda isiklikku rekordit, hüpates 8.46 – tema senine tippmark oli suvel Londonis hüpatud 8.32, millega ta oli maailma hooaja edetabelis kuues. Järgmised kaks katset astus Gayle üle, aga seejärel parandas ta neljandas voorus tulemust veelgi, hüpates maailma hooaja tippmargi 8.69. Kõigi aegade edetabelis on Gayle'i tulemus pikkuselt kaheksas.
Hõbemedali võitis 8.39 hüpanud ameeriklane Jeff Henderson ja pronksiga pidi leppima suurfavoriit, seni hooaja edetabelis esikohta hoidnud kuubalane Juan Miguel Echevarria, kes piirdus 8.34-ga. | Kaugushüppes võitis MM-kulla maailma hooaja tippmargi hüpanud jamaikalane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gayle parandas kohe avavoorus enda isiklikku rekordit, hüpates 8.46 – tema senine tippmark oli suvel Londonis hüpatud 8.32, millega ta oli maailma hooaja edetabelis kuues. Järgmised kaks katset astus Gayle üle, aga seejärel parandas ta neljandas voorus tulemust veelgi, hüpates maailma hooaja tippmargi 8.69. Kõigi aegade edetabelis on Gayle'i tulemus pikkuselt kaheksas.
Hõbemedali võitis 8.39 hüpanud ameeriklane Jeff Henderson ja pronksiga pidi leppima suurfavoriit, seni hooaja edetabelis esikohta hoidnud kuubalane Juan Miguel Echevarria, kes piirdus 8.34-ga.
### Response:
Kaugushüppes võitis MM-kulla maailma hooaja tippmargi hüpanud jamaikalane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Poole peal olime viiekesi ees, seal kusagil 40. kilomeetril saime koos Peeter Tarvise ja Josten Vaidemiga omakorda vahe sisse ja kümmekond versta enne lõppu viimasel singlil olingi üksi ees. Mõnus rada ja ilm üllatuseks siiski jäi vähemalt minu sõidu ajal kuivaks. Ja kuna Saaremaal sai võit võetud, siis "poliitkorrektsuse" mõttes tuleb nüüd ka Hiiumaa rattanädalale minna. Edasine on veel lahtine, eks saab nüüd lõpuks ka tähistada üldvõitu," sõnas selle hooaja valitseja finišis.
Kuigi mäefiniši võitis Peeter Tarvis, siis nii mäe- kui aktiivsusarvestuse pani kokkuvõttes samuti kinni üldvõitja Jõeäär.
Naiste konkurentsis lõi platsi puhtaks võroke Mari-Liis Mõttus. "Kohe algusest sain selliste meestega minema, kellega varem polegi koos sõita saanud. Ühtegi konkurenti ei näinud ja hea hooga lõpuni. Muidugi saame homme Koidu CX võistlusel näha, kas jalad on väsinud või homseks hoopis supertreenitud," olid Mõttuse mõtted.
Hooaja kokkuvõttes tõusis parimaks naiseks Saaremaal teisena lõpetanud Janelle Uibokand. Võistkondlikud võidud võtsid ka hooaja kokkuvõttes esikohad kindlustanud KoMo-Veloplus meestes ja Hawaii Express/Cyclon naistest.
Raplamaa Rattaklubi KoMole oli hooaeg kolmekordselt edukas – lisaks GP ja võistkondlikule võidule saadi ka Gardena maratonidistantsi üldvõitja karikas, mille omanikuks on sellel aastal Rene Kübar.
Hansgrohe kiirenduskilomeetri võitis meestest Anti Arumäe, naistest Mari-Liis Mõttus. Gardena maratoni võitis sellel hooajal teist korda nooruke Romet Pajur, Jetoili poolmaratoni läbis kõige kiiremini Virgo Mitt, hooaja üldkokkuvõttes võitnud Matthias Mõttuse ees. Põltsamaa lastesõitudel läbis stardilinnakusse mahamärgitud võistlusraja poistest kõige kiiremini Oskar Lemloch, tüdrukute nobedaim oli Linda Lensment, mõlemad võitsid ka üldkokkuvõttes.
Hawaii Express Estonian Cup pidulik lõpugala toimub 19. oktoobril Tallinnas Club Venuses. | Jõeäär pani Estonian Cupi hooajale võiduka punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Poole peal olime viiekesi ees, seal kusagil 40. kilomeetril saime koos Peeter Tarvise ja Josten Vaidemiga omakorda vahe sisse ja kümmekond versta enne lõppu viimasel singlil olingi üksi ees. Mõnus rada ja ilm üllatuseks siiski jäi vähemalt minu sõidu ajal kuivaks. Ja kuna Saaremaal sai võit võetud, siis "poliitkorrektsuse" mõttes tuleb nüüd ka Hiiumaa rattanädalale minna. Edasine on veel lahtine, eks saab nüüd lõpuks ka tähistada üldvõitu," sõnas selle hooaja valitseja finišis.
Kuigi mäefiniši võitis Peeter Tarvis, siis nii mäe- kui aktiivsusarvestuse pani kokkuvõttes samuti kinni üldvõitja Jõeäär.
Naiste konkurentsis lõi platsi puhtaks võroke Mari-Liis Mõttus. "Kohe algusest sain selliste meestega minema, kellega varem polegi koos sõita saanud. Ühtegi konkurenti ei näinud ja hea hooga lõpuni. Muidugi saame homme Koidu CX võistlusel näha, kas jalad on väsinud või homseks hoopis supertreenitud," olid Mõttuse mõtted.
Hooaja kokkuvõttes tõusis parimaks naiseks Saaremaal teisena lõpetanud Janelle Uibokand. Võistkondlikud võidud võtsid ka hooaja kokkuvõttes esikohad kindlustanud KoMo-Veloplus meestes ja Hawaii Express/Cyclon naistest.
Raplamaa Rattaklubi KoMole oli hooaeg kolmekordselt edukas – lisaks GP ja võistkondlikule võidule saadi ka Gardena maratonidistantsi üldvõitja karikas, mille omanikuks on sellel aastal Rene Kübar.
Hansgrohe kiirenduskilomeetri võitis meestest Anti Arumäe, naistest Mari-Liis Mõttus. Gardena maratoni võitis sellel hooajal teist korda nooruke Romet Pajur, Jetoili poolmaratoni läbis kõige kiiremini Virgo Mitt, hooaja üldkokkuvõttes võitnud Matthias Mõttuse ees. Põltsamaa lastesõitudel läbis stardilinnakusse mahamärgitud võistlusraja poistest kõige kiiremini Oskar Lemloch, tüdrukute nobedaim oli Linda Lensment, mõlemad võitsid ka üldkokkuvõttes.
Hawaii Express Estonian Cup pidulik lõpugala toimub 19. oktoobril Tallinnas Club Venuses.
### Response:
Jõeäär pani Estonian Cupi hooajale võiduka punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võimsa lõpu teinud Hassan finišeeris ajaga 30.17,62, mis on tänavuse hooaja maailma tippmark. Viimati jõudis Euroopa jooksja 10 000 m distantsil MM-medalile 2007. aastal Osakas, kui britt Jo Pavey võitis pronksi. Viimane Euroopa MM-kuld pärineb aga 1995. aastast, kui Göteburgis triumfeeris portugallanna Fernanda Ribeiro.
Hassani järel võitis hõbemedali senine hooaja edetabelijuht, etiooplanna Letesenbet Gidey, kes püstitas isikliku rekordi 30.21,23. Pronksi võitis samuti isikliku tippmargi 30.25,20 jooksnud keenialanna Agnes Jebet Tirop. | 10 000 m jooksu kuldmedal tuli Euroopasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võimsa lõpu teinud Hassan finišeeris ajaga 30.17,62, mis on tänavuse hooaja maailma tippmark. Viimati jõudis Euroopa jooksja 10 000 m distantsil MM-medalile 2007. aastal Osakas, kui britt Jo Pavey võitis pronksi. Viimane Euroopa MM-kuld pärineb aga 1995. aastast, kui Göteburgis triumfeeris portugallanna Fernanda Ribeiro.
Hassani järel võitis hõbemedali senine hooaja edetabelijuht, etiooplanna Letesenbet Gidey, kes püstitas isikliku rekordi 30.21,23. Pronksi võitis samuti isikliku tippmargi 30.25,20 jooksnud keenialanna Agnes Jebet Tirop.
### Response:
10 000 m jooksu kuldmedal tuli Euroopasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Segateatejooksus kuuluvad võistkonda kaks naist ja kaks meest, aga koondis võib ise otsustada, kes millist vahetust jookseb. Enamik riike panevad esimesse vahetusse mehe, järgmistesse naised ja viimasesse taas mehe, aga näiteks Jaapan saatis kolmandas vahetuses rajale meesjooksja.
Eeljooksude parim oli USA nelik koosseisus Tyrell Richard, Jessica Beard, Jasmine Blocker ja Obi Igbokwe, finišeerides ajaga 3.12,42, mis läheb kirja selle võrdlemisi uue ala maailmarekordina.
Finaali pääsesid veel ka Jamaica, Bahrein, Suurbritannia, Poola, Brasiilia, India ja Belgia.
Uue ala esimesed medalivõitjad selguvad pühapäeva õhtul kell 22.35 algavas finaalis. | USA püstitas MM-i uuel alal maailmarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Segateatejooksus kuuluvad võistkonda kaks naist ja kaks meest, aga koondis võib ise otsustada, kes millist vahetust jookseb. Enamik riike panevad esimesse vahetusse mehe, järgmistesse naised ja viimasesse taas mehe, aga näiteks Jaapan saatis kolmandas vahetuses rajale meesjooksja.
Eeljooksude parim oli USA nelik koosseisus Tyrell Richard, Jessica Beard, Jasmine Blocker ja Obi Igbokwe, finišeerides ajaga 3.12,42, mis läheb kirja selle võrdlemisi uue ala maailmarekordina.
Finaali pääsesid veel ka Jamaica, Bahrein, Suurbritannia, Poola, Brasiilia, India ja Belgia.
Uue ala esimesed medalivõitjad selguvad pühapäeva õhtul kell 22.35 algavas finaalis.
### Response:
USA püstitas MM-i uuel alal maailmarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veerandfinaalis alistas Erika Kirpu Ricarda Multeriri tulemusega 15:14. Poofinaalis alistas ta tulemusega 15:8 koondiskaaslase Irina Embrichi ja finaalis oli Kirpu 15:10 parem klubi - ja koondisekaaslasest Julia Beljajevast, alistas poolfinaalis rootslase Asa Linde torgetega 15:8. Embrich ja Linde pälvisid seega kolmandad kohad.
Kaheksa sekka jõudis veel Nelli Differt (En Garde), kes sai seitsmenda koha.
Meeste seas alistas Sten Priinits (En Garde) veerandfinaalis 13:12 Topias Tauraineni ja seejärel Andrey Kurochkini tulemusena 15:8. Finaalis pidi Priinits tunnistama Patrick Jorgenseni parmeust torgetega 13:15.
Kaheksa parema hulka jõudis ka Jüri Salm (Tallinna Mõõk), kes saavutas viienda koha. | Erika Kirpu võidutses Soomes, Eesti naistele kolmikvõik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veerandfinaalis alistas Erika Kirpu Ricarda Multeriri tulemusega 15:14. Poofinaalis alistas ta tulemusega 15:8 koondiskaaslase Irina Embrichi ja finaalis oli Kirpu 15:10 parem klubi - ja koondisekaaslasest Julia Beljajevast, alistas poolfinaalis rootslase Asa Linde torgetega 15:8. Embrich ja Linde pälvisid seega kolmandad kohad.
Kaheksa sekka jõudis veel Nelli Differt (En Garde), kes sai seitsmenda koha.
Meeste seas alistas Sten Priinits (En Garde) veerandfinaalis 13:12 Topias Tauraineni ja seejärel Andrey Kurochkini tulemusena 15:8. Finaalis pidi Priinits tunnistama Patrick Jorgenseni parmeust torgetega 13:15.
Kaheksa parema hulka jõudis ka Jüri Salm (Tallinna Mõõk), kes saavutas viienda koha.
### Response:
Erika Kirpu võidutses Soomes, Eesti naistele kolmikvõik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ivanov ja Sabanin alistasid finaalis India mängijad Anirudh Chandrasekari ja Vijay Sundar N. Prasanthi tulemusega 6:4, 7:5. Tund aega ja 20 minutit kestnud kohtumise jooksul servis Eesti-Venemaa duo seitse ässa. Esimese servi õnnestumisprotsent oli 64, kuid lisaks tehti ka viis topeltviga.
Üksikmängus langes Ivanov konkurentsist poolfinaalis, kui kaotas jaapanlasele Makoto Ochile tulemusega 6:3, 4:6, 3:6. Ivanovi paariline Sabanin jõudis aga ka üksikmängus finaali. Üksikmängu võitja selgub pühapäeval. | Vladimir Ivanov võitis Hiina turniiril paarismängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ivanov ja Sabanin alistasid finaalis India mängijad Anirudh Chandrasekari ja Vijay Sundar N. Prasanthi tulemusega 6:4, 7:5. Tund aega ja 20 minutit kestnud kohtumise jooksul servis Eesti-Venemaa duo seitse ässa. Esimese servi õnnestumisprotsent oli 64, kuid lisaks tehti ka viis topeltviga.
Üksikmängus langes Ivanov konkurentsist poolfinaalis, kui kaotas jaapanlasele Makoto Ochile tulemusega 6:3, 4:6, 3:6. Ivanovi paariline Sabanin jõudis aga ka üksikmängus finaali. Üksikmängu võitja selgub pühapäeval.
### Response:
Vladimir Ivanov võitis Hiina turniiril paarismängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Price tegi enda parima tulemuse kolmandas voorus, heites 77.54. Esikoha andnuks talle ka tema paremuselt teine katse, mille pikkuseks mõõdeti 76.87.
Naiste vasaraheide on MM-kavas olnud 1999. aastast ja meeste vasaraheide 1983. aastast, kunagi varem pole MM-tiitlit võitnud ameeriklane. Nii meeste kui naiste seas läks viimasel kolmel MM-il kuldmedal Poolasse.
Sel korral sai Poola hõbemedali, kui Joanna Fiodorow heitis kohe avakatsel isikliku rekordi 76.35. Pronksi teenis hiinlanna Wang Zheng, heites 74.76.
Maailma hooaja edetabelis 76.46-ga kolmandal kohal olev ameeriklanna Gwen Berry põrus finaalis täielikult – Berryl ei õnnestunud kolme katsega tulemust kirja saada ja sellega sai tema võistlus läbi. | USA vasaraheitja võitis MM-il ajaloolise kuldmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Price tegi enda parima tulemuse kolmandas voorus, heites 77.54. Esikoha andnuks talle ka tema paremuselt teine katse, mille pikkuseks mõõdeti 76.87.
Naiste vasaraheide on MM-kavas olnud 1999. aastast ja meeste vasaraheide 1983. aastast, kunagi varem pole MM-tiitlit võitnud ameeriklane. Nii meeste kui naiste seas läks viimasel kolmel MM-il kuldmedal Poolasse.
Sel korral sai Poola hõbemedali, kui Joanna Fiodorow heitis kohe avakatsel isikliku rekordi 76.35. Pronksi teenis hiinlanna Wang Zheng, heites 74.76.
Maailma hooaja edetabelis 76.46-ga kolmandal kohal olev ameeriklanna Gwen Berry põrus finaalis täielikult – Berryl ei õnnestunud kolme katsega tulemust kirja saada ja sellega sai tema võistlus läbi.
### Response:
USA vasaraheitja võitis MM-il ajaloolise kuldmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligipääsu piiramine polnud katse varjata sobimatuid arutelusid, vaid sellega taheti hoida memosid nägevate inimeste arv väiksena. Eesmärk oli vältida 2017. aastal, Trumpi ametiaja alguses tekkinud olukorda, kus meediasse lekkisid presidendi riiakad vestlused Mehhiko ja Austraalia juhtidega, lausus anonüümsust palunud eksametnik.
Viis, kuidas Valge Maja Trumpi ja välisliidrite telefonivestlustega ümber käis, on nüüd esindajatekoja demokraatide tagandamisuurimise keskmes. Vilepuhuja väidab, et Valge Maja üritas peita Trumpi kõnet Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskiga, milles Trump palus talt abi oma demokraadist rivaali Joe Bideni uurimiseks.
Valge Maja tunnistab, et kõne memo toimetati väga piiratud ligipääsuga süsteemi Trumpi riikliku julgeoleku nõukogu advokaatide soovitusel.
Tavaliselt pannakse kõnest tehtud memod sinna vaid siis, kui kõnes käsitletakse riikliku julgeoleku seisukohast väga tundlikke asju. Kuid Trumpi ja Zelenski kõnes neid ei arutatud.
Selliseid kõnede varjamisi olevat veelgi. Näiteks on nende seas Trumpi vestlused Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salmaniga.
Eksametnik kinnitas püüdlusi piirata ligipääsu Trumpi telefonikõnedele, kuid pakkus välja muu selgituse: Valge Maja üritas piirata eravestluste lekkimist.
Hunter Bideni seos Ukrainaga
Hunter Biden on advokaat ning tervishoiule, veebihasartmängudele ja taastuvenergeetikale keskenduva riskikapitalifirma Eudora Global asutaja.
See ei ole aga põhjus, miks ta on viimasel ajal tähelepanu keskmesse sattunud. 2014. aastal asus Hunter Biden tööle Ukraina maagaasiettevõtte Burisma Holdings nõukokku, saades selle eest märkimisväärset tasu. Tema ametiajal selles firmas alustas Ukraina peaprokurör Viktor Šokin ettevõtte suhtes uurimist.
The New York Times kirjutas tänavu maikuus, et Hunteri isa Joe Biden, kes oli Barack Obama ajal asepresident ja USA administratsiooni keskne isik Ukraina teemal, ähvardas 2016. aastal hoida kinni miljardi dollari ulatuses laenugarantiisid, kui Ukraina oma riigis korruptsiooni ei vähenda.
Osa Bideni nõudmisest oli ka see, et ametist tuleks tagandada Šokin, kes uuris Burisma Holdingsi taga olevat oligarhi. USA ametnikud süüdistasid Šokinit selles, et ta ei võidelnud samal ajal korruptsiooniga enda asutuses. Lõpuks hääletas Ukraina parlament Šokini ametist maha.
Ukraina nüüdne peaprokurör Juri Lutsenko ütles mais Bloombergile, et tal ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et Joe Biden või Hunter Biden oleks midagi valesti teinud.
"Hunter Biden ei rikkunud ühtki Ukraina seadust, vähemalt praegu me ei näe küll ühtki pahategu," sõnas Lutsenko. "Ettevõte võib oma nõukogule maksta nii palju kui ta tahab," lisas ta.
Hunter Biden ütles mais Timesile, et tal ei olnud mingit seost Burisma Holdingsi vastase uurimisega. The Washington Post on kirjutanud, et selle kohta nagu oleks Joe Biden püüdnud oma poega aidata, pole mingeid tõendeid. | Eksametnik: Trumpi kõnede memosid piirati lekete vältimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligipääsu piiramine polnud katse varjata sobimatuid arutelusid, vaid sellega taheti hoida memosid nägevate inimeste arv väiksena. Eesmärk oli vältida 2017. aastal, Trumpi ametiaja alguses tekkinud olukorda, kus meediasse lekkisid presidendi riiakad vestlused Mehhiko ja Austraalia juhtidega, lausus anonüümsust palunud eksametnik.
Viis, kuidas Valge Maja Trumpi ja välisliidrite telefonivestlustega ümber käis, on nüüd esindajatekoja demokraatide tagandamisuurimise keskmes. Vilepuhuja väidab, et Valge Maja üritas peita Trumpi kõnet Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskiga, milles Trump palus talt abi oma demokraadist rivaali Joe Bideni uurimiseks.
Valge Maja tunnistab, et kõne memo toimetati väga piiratud ligipääsuga süsteemi Trumpi riikliku julgeoleku nõukogu advokaatide soovitusel.
Tavaliselt pannakse kõnest tehtud memod sinna vaid siis, kui kõnes käsitletakse riikliku julgeoleku seisukohast väga tundlikke asju. Kuid Trumpi ja Zelenski kõnes neid ei arutatud.
Selliseid kõnede varjamisi olevat veelgi. Näiteks on nende seas Trumpi vestlused Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salmaniga.
Eksametnik kinnitas püüdlusi piirata ligipääsu Trumpi telefonikõnedele, kuid pakkus välja muu selgituse: Valge Maja üritas piirata eravestluste lekkimist.
Hunter Bideni seos Ukrainaga
Hunter Biden on advokaat ning tervishoiule, veebihasartmängudele ja taastuvenergeetikale keskenduva riskikapitalifirma Eudora Global asutaja.
See ei ole aga põhjus, miks ta on viimasel ajal tähelepanu keskmesse sattunud. 2014. aastal asus Hunter Biden tööle Ukraina maagaasiettevõtte Burisma Holdings nõukokku, saades selle eest märkimisväärset tasu. Tema ametiajal selles firmas alustas Ukraina peaprokurör Viktor Šokin ettevõtte suhtes uurimist.
The New York Times kirjutas tänavu maikuus, et Hunteri isa Joe Biden, kes oli Barack Obama ajal asepresident ja USA administratsiooni keskne isik Ukraina teemal, ähvardas 2016. aastal hoida kinni miljardi dollari ulatuses laenugarantiisid, kui Ukraina oma riigis korruptsiooni ei vähenda.
Osa Bideni nõudmisest oli ka see, et ametist tuleks tagandada Šokin, kes uuris Burisma Holdingsi taga olevat oligarhi. USA ametnikud süüdistasid Šokinit selles, et ta ei võidelnud samal ajal korruptsiooniga enda asutuses. Lõpuks hääletas Ukraina parlament Šokini ametist maha.
Ukraina nüüdne peaprokurör Juri Lutsenko ütles mais Bloombergile, et tal ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et Joe Biden või Hunter Biden oleks midagi valesti teinud.
"Hunter Biden ei rikkunud ühtki Ukraina seadust, vähemalt praegu me ei näe küll ühtki pahategu," sõnas Lutsenko. "Ettevõte võib oma nõukogule maksta nii palju kui ta tahab," lisas ta.
Hunter Biden ütles mais Timesile, et tal ei olnud mingit seost Burisma Holdingsi vastase uurimisega. The Washington Post on kirjutanud, et selle kohta nagu oleks Joe Biden püüdnud oma poega aidata, pole mingeid tõendeid.
### Response:
Eksametnik: Trumpi kõnede memosid piirati lekete vältimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesena asus eestlastest stardijoonele Rahvuste krossil juba 19. korda osalev Tanel Leok (Husqvarna), kes sai korraliku stardi ja oli kohe esikümne piirimail ning ta heitles enamus sõidust 12.-13. koha peal. Sõidu viimases osas möödus eestlane lätlasest Toms Macuksist (KTM) ja oli 12. Sõidu võitis šveitslane Jeremy Seewer (Yamaha) tänavuse maailmameistri sloveen Tim Gajseri ja belglase Jeremy Van Horebeeki (mõlemad Honda) ees.
Järgmises sõidus startis Priit Rätsep (Honda), kes sai tagasihoidliku stardi ning avaringil toimunud kukkumise tõttu langes ta eelviimasele 32. kohale. Sõidu edenedes parandas eestlane aga aina oma kohti ja oli lõpuks 19.. Sõidu esikolmiku moodustasid Justin Cooper (Yamaha, USA), Calvin Vlaanderen (Holland) ja Kyle Webster (Honda, Austraalia).
Viimases sõidus tegi Harri Kullas (Honda) väga hea stardi ja oli stardikurvis esikolmikus ning edasi sõitis ta pikalt neljandal kohal, kuid mõned ringid enne lõppu möödust temast britt Shaun Simpson (KTM) ja Kullas lõpetas viiendana. Esimeseks kihutas end selles sõidus lätlane Pauls Jonass (Husqvarna), kes edestas napilt belglast Kevin Strijbosi (Yamaha), kolmandana ületas lõpujoone hollandlane Glenn Coldenhoff (KTM).
Kui nõrgim tulemus maha arvatud võitis kvalifikatsiooni Belgia (viis punkti), teised olid samade punktidega hollandlased ning kolmandad ameeriklased (6 p). Eestile kuulus 17 punktiga 13. koht, kusjuures kohad viiendast kuni 13. mahtusid ainult kolme punkti sisse.
Pühapäeval sõidetakse kolm finaalsõitu, kus kõikides osaleb igast riigist kaks sõitjat. Esimesena lähevad meie sõitjatest rajale Leok ja Rätsep ning seda kohaliku aja järgi kell 13:10 (Eesti aja järgi kell 14:10). | Eestlased on taaskord kindlalt Rahvuste krossi finaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesena asus eestlastest stardijoonele Rahvuste krossil juba 19. korda osalev Tanel Leok (Husqvarna), kes sai korraliku stardi ja oli kohe esikümne piirimail ning ta heitles enamus sõidust 12.-13. koha peal. Sõidu viimases osas möödus eestlane lätlasest Toms Macuksist (KTM) ja oli 12. Sõidu võitis šveitslane Jeremy Seewer (Yamaha) tänavuse maailmameistri sloveen Tim Gajseri ja belglase Jeremy Van Horebeeki (mõlemad Honda) ees.
Järgmises sõidus startis Priit Rätsep (Honda), kes sai tagasihoidliku stardi ning avaringil toimunud kukkumise tõttu langes ta eelviimasele 32. kohale. Sõidu edenedes parandas eestlane aga aina oma kohti ja oli lõpuks 19.. Sõidu esikolmiku moodustasid Justin Cooper (Yamaha, USA), Calvin Vlaanderen (Holland) ja Kyle Webster (Honda, Austraalia).
Viimases sõidus tegi Harri Kullas (Honda) väga hea stardi ja oli stardikurvis esikolmikus ning edasi sõitis ta pikalt neljandal kohal, kuid mõned ringid enne lõppu möödust temast britt Shaun Simpson (KTM) ja Kullas lõpetas viiendana. Esimeseks kihutas end selles sõidus lätlane Pauls Jonass (Husqvarna), kes edestas napilt belglast Kevin Strijbosi (Yamaha), kolmandana ületas lõpujoone hollandlane Glenn Coldenhoff (KTM).
Kui nõrgim tulemus maha arvatud võitis kvalifikatsiooni Belgia (viis punkti), teised olid samade punktidega hollandlased ning kolmandad ameeriklased (6 p). Eestile kuulus 17 punktiga 13. koht, kusjuures kohad viiendast kuni 13. mahtusid ainult kolme punkti sisse.
Pühapäeval sõidetakse kolm finaalsõitu, kus kõikides osaleb igast riigist kaks sõitjat. Esimesena lähevad meie sõitjatest rajale Leok ja Rätsep ning seda kohaliku aja järgi kell 13:10 (Eesti aja järgi kell 14:10).
### Response:
Eestlased on taaskord kindlalt Rahvuste krossi finaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu 5.85 ületanud Lavillenie ületas kvalifikatsioonis esimesel katsel enda algkõrguse 5.60, kuid ajas seejärel 5.70 kolmel korral maha ja lõpetas MM-i 15. koha jagamisega.
2012. aastal Londonis olümpiavõitjaks tulnud ja neli aastat hiljem Rios hõbeda võitnud 33-aastane Lavillenie on alates 2009. aastast igal MM-il medalile tulnud, tema auhinnakapis on neli MM-pronksi ja üks -hõbe, aga MM-kuld on veel puudu ja seda ei saa ta ka tänavu püüda.
Kvalifikatsiooninorm oli 5.75 ja selle ületas kaheksa meest, nende seas ka tiitlikaitsja Sam Kendricks, kes sai sellest kõrgusest jagu avakatsel. Valitsev olümpiavõitja, brasiillane Thiago Braz ületas 5.75 teisel katsel.
Lõppvõistlusele pääses Lavillenie noorem vend Valentin, kes ületas 5.70 ja oli kvalifikatsioonis üheksas. | Teivashüppe olümpiavõitja MM-il lõppvõistlusele ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu 5.85 ületanud Lavillenie ületas kvalifikatsioonis esimesel katsel enda algkõrguse 5.60, kuid ajas seejärel 5.70 kolmel korral maha ja lõpetas MM-i 15. koha jagamisega.
2012. aastal Londonis olümpiavõitjaks tulnud ja neli aastat hiljem Rios hõbeda võitnud 33-aastane Lavillenie on alates 2009. aastast igal MM-il medalile tulnud, tema auhinnakapis on neli MM-pronksi ja üks -hõbe, aga MM-kuld on veel puudu ja seda ei saa ta ka tänavu püüda.
Kvalifikatsiooninorm oli 5.75 ja selle ületas kaheksa meest, nende seas ka tiitlikaitsja Sam Kendricks, kes sai sellest kõrgusest jagu avakatsel. Valitsev olümpiavõitja, brasiillane Thiago Braz ületas 5.75 teisel katsel.
Lõppvõistlusele pääses Lavillenie noorem vend Valentin, kes ületas 5.70 ja oli kvalifikatsioonis üheksas.
### Response:
Teivashüppe olümpiavõitja MM-il lõppvõistlusele ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikool alustas hooaja esimest kohtumist hästi ning asus avaveerandi järel juhtima 30:18. Poolajaks suurendasid tartlased oma edu 51:37-le. Kolmandal veerandil libises Tartu võõrustajatelt veel veidi eest ära, kuid viimasel hakkas punktivahe kiiresti kahanema. Tartlased viskasid lõpuks otsustaval neljandikul 20 punkti Valga-Valka 30 vastu.
Võitjate resultatiivseim oli 22 punktiga Adomas Drungilas, kes andis lisaks viis resultatiivset söötu ja võttis kolm lauapalli. Martynas Mazeika toetas teda 20 punkti, kümne korvisöödu ja kolme lauapalliga. Vastaste parim oli 17 punkti, kaheksa lauapalli ja nelja resultatiivse sööduga Filipp Gafurov.
Laupäeval kohtuvad omavahel BK Liepaja ja Rakvere Tarvas ning Pärnu Sadam ja Valmiera Glass Via. | Tartu Ülikool sai Eesti-Läti liigas jagu Valga-Valkast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikool alustas hooaja esimest kohtumist hästi ning asus avaveerandi järel juhtima 30:18. Poolajaks suurendasid tartlased oma edu 51:37-le. Kolmandal veerandil libises Tartu võõrustajatelt veel veidi eest ära, kuid viimasel hakkas punktivahe kiiresti kahanema. Tartlased viskasid lõpuks otsustaval neljandikul 20 punkti Valga-Valka 30 vastu.
Võitjate resultatiivseim oli 22 punktiga Adomas Drungilas, kes andis lisaks viis resultatiivset söötu ja võttis kolm lauapalli. Martynas Mazeika toetas teda 20 punkti, kümne korvisöödu ja kolme lauapalliga. Vastaste parim oli 17 punkti, kaheksa lauapalli ja nelja resultatiivse sööduga Filipp Gafurov.
Laupäeval kohtuvad omavahel BK Liepaja ja Rakvere Tarvas ning Pärnu Sadam ja Valmiera Glass Via.
### Response:
Tartu Ülikool sai Eesti-Läti liigas jagu Valga-Valkast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kella 15.45 teate liiklusõnnetusest Tallinna lauluväljakul. 35-aastane mees sõitis suurel kiirusel vastu tänavavalgustusposti ning hukkus sündmuskohal.
Esialgsetel andmetel sõitis mees rattaga lauluväljaku mäest alla ning põrkas kokku tänavavalgustuspostiga. Kohale saabunud kiirabibrigaad proovis meest elustada, kuid rattur suri sündmuskohal. Mees ei kandnud kiivrit.
"Kiivri kandmine ei aita rattaõnnetusi ära hoida, kuid leevendab liikluses kellegi eksimuse tagajärgi, sest kaitseb inimese kõige õrnemat kehaosa – pead," ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse avariipolitseinik Illimar Kosk.
"Jalgratturid peaksid kiivrisse suhtuma kui samasugusesse elupäästjasse nagu jalakäijad helkurisse."
Politsei palub õnnetuse pealtnägijatel helistada asjaolude selgitamiseks politsei kliendiinfo telefonil 612 3000 (E-R 8.00-19.00) või saata e-kiri aadressile [email protected].
Sel aastal on Eestis jalgratturi osalusel juhtunud ligi 230 liiklusõnnetust, milles on saanud viga 215 ning surma kolm inimest. | Lauluväljakul hukkus vastu posti sõitnud jalgrattur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kella 15.45 teate liiklusõnnetusest Tallinna lauluväljakul. 35-aastane mees sõitis suurel kiirusel vastu tänavavalgustusposti ning hukkus sündmuskohal.
Esialgsetel andmetel sõitis mees rattaga lauluväljaku mäest alla ning põrkas kokku tänavavalgustuspostiga. Kohale saabunud kiirabibrigaad proovis meest elustada, kuid rattur suri sündmuskohal. Mees ei kandnud kiivrit.
"Kiivri kandmine ei aita rattaõnnetusi ära hoida, kuid leevendab liikluses kellegi eksimuse tagajärgi, sest kaitseb inimese kõige õrnemat kehaosa – pead," ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse avariipolitseinik Illimar Kosk.
"Jalgratturid peaksid kiivrisse suhtuma kui samasugusesse elupäästjasse nagu jalakäijad helkurisse."
Politsei palub õnnetuse pealtnägijatel helistada asjaolude selgitamiseks politsei kliendiinfo telefonil 612 3000 (E-R 8.00-19.00) või saata e-kiri aadressile [email protected].
Sel aastal on Eestis jalgratturi osalusel juhtunud ligi 230 liiklusõnnetust, milles on saanud viga 215 ning surma kolm inimest.
### Response:
Lauluväljakul hukkus vastu posti sõitnud jalgrattur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gatlin lõpetas teises jooksus kolmandal kohal ajaga 10,09. Kuna igast poolfinaalist pääseb finaali automaatselt kaks esimest ja lisaks veel kaks meest aegade põhjal, siis pidi ameeriklane lootma, et keegi teistes jooksudes temast kiirem pole. Kuna esimene ja kolmas jooks olid aeglasemad, siis pääses tiitlikaitsja finaali.
Lisaks Gatlinile jooksevad 100 meetri finaalis maailmameistritiitli peale võidu Christian Coleman, Aaron Brown, Andre de Grasse, Yohan Blake, Akani Simbine, Zharnel Hughes ja Filippo Tortu. | Tiitlikaitsja Justin Gatlin pääses poolfinaalis ehmatusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gatlin lõpetas teises jooksus kolmandal kohal ajaga 10,09. Kuna igast poolfinaalist pääseb finaali automaatselt kaks esimest ja lisaks veel kaks meest aegade põhjal, siis pidi ameeriklane lootma, et keegi teistes jooksudes temast kiirem pole. Kuna esimene ja kolmas jooks olid aeglasemad, siis pääses tiitlikaitsja finaali.
Lisaks Gatlinile jooksevad 100 meetri finaalis maailmameistritiitli peale võidu Christian Coleman, Aaron Brown, Andre de Grasse, Yohan Blake, Akani Simbine, Zharnel Hughes ja Filippo Tortu.
### Response:
Tiitlikaitsja Justin Gatlin pääses poolfinaalis ehmatusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mesikäpa hallis pakkusid kahe naaberriigi valitsevad meistermeeskonnad kõrgetasemelise ja tasavägise etenduse. Serviti sai kohtumise algul paaril korral ühe väravaga juhtima, kuid jäi siis platsile neljakesi ning Tenax spurtis 8:5 ette. Kaotusseisus 8:11 tabas esmalt Anatoli Tšezlov ning siis hakkasid põlvalastel toimima kiirrünnakud.
Eesti meister Serviti jäi Läti meister Tenaxile alla
Henri Sillaste kahel puhul järjest ja Ülljo Pihus realiseerisid need ning 4:0 vahespurdi toel juhtis kodumeeskond 12:11. Peagi viisid Sillaste ja Alfred Timmo Serviti 14:12 ette, kuid vaheajaks vähenes see minimaalseks – 17:16. Põlvalased alustasid teist poolaega hästi ning pärast kaht Kristjan Muuga väravat juhiti 20:16.
Jaanuaris toimuvale EM-finaalturniirile pääsenud Läti koondislastest kubiseval Tenaxil oli aga käike veel varuks. Vahe vähendati kolme järjestikuse värava toel ühele ning 44. minutil mindi 24:23 juhtima. Serviti visked ei tahtnud kuidagi väravaraamidesse mahtuda või siis pareeris need 37-aastane Ivars Lacis.
Timmo tabamusest jõuti veel 47. minutil viigiseisuni 25:25, kuid Tenax sai siis kahega ette ning edu enam käest ei andnud. 31:29 olid lõpuks Läti meistri võidunumbrid Eesti meistri üle. Timmo viskas viis, Pihus, Sillaste ja Tšezlov neli väravat, vastastest tegi enim pahandust Nikita Pančenko kuue tabamusega.
B-alagrupis kujunes kahe Eesti klubi omavaheline vastasseis üllatavalt ühepoolseks. Ehkki Aleksander Pertelson viis karistusviskest Viljandi HC juhtima, siis jäi see pikaks ajaks ainsaks mulkide väravaks ning HC Tallinn põgenes 6:1 ette. Kuidagi ei suutnud Viljandi lahti muukida pealinlaste head kaitset ning Armis Priskuski tegi suurepäraseid tõrjeid.
Tallinn võitis avapoolaja 12:5, kasvatas teisel pooltunnil parimal juhul vahe 14 väravani ning võitis lõpuks 26:17. Kaspar Lees tabas kõik neli sooritatud karistusviset ja sai kokku kirja kuus väravat, Rauno Aus ja Marek Karu lisasid neli. Viljandi poolel jäi Mikk Variku ja Raiko Roosna arvele kolm väravat.
Kehra naasis pärast pikka pausi Balti liigas võitude teele
Läti meistrivõistluste hõbedat Riia Celtnieksi võõrustanud HC Kehra/Horizon Pulp&Paper jäi kohtumise algul tagaajaja ossa. Lätlased kasutasid hästi kiirrünnakuid, mida osavalt algatas rahvuskoondise väravavaht Raitis Purinš. Leedu kohtunikud võtsid karmi liini ning mitmelgi puhul oli üks või teine tiim platsil nelja väljakumängijaga.
Kehralased jõudsid 15. minutil 7:7 viigini, jäid küll siis veel kahega taha, ent peagi mindi juhtima. Dmõtro Jankovski ja David Mamporia kasvatasid 26. minutil edu 13:10 peale ning puhkama mindi seisul 15:13. Teist poolaega alustasid võõrustajad kahemehelises ülekaalus, kuid eest hakati vastasel libisema täiskoosseisudes mängides.
Kehra tõmbas kavalalt mängutempo alla, leidis lahendusi pikkade positsioonirünnakutega ja 35. minutiks juhiti 19:14. Lõplikult murti Celtnieksi selgroog tosin minutit enne lõppu. Mikk Aasmaa tegi mitu head tõrjet, Sergio-Silver Kreegimaa realiseeris kiirrünnakuid ning 48. minutil oli Kehra ees 28:20.
Viimastel minutitel lasti Celtnieks küll lähemale, aga mitte liiga ohtlikult ning nii saadi esimene võit Balti liigas pärast 2018. aasta märtsikuud, tulemusega 32:28. Jankovski viskas kehralaste kasuks kaheksa, Vladislav Naumenko seitse ning Kreegimaa ja Janar Mägi viis väravat.
"Pink on meil lühike, nii oli pikkade rünnakute taktika planeeritud. Õnneks tabasime täna viskeid väga hea protsendiga, vastasel juhul olnuks keeruline. Lisaks olime eelnevalt analüüsinud, kust Celtnieks peamiselt ründab ning tegime hea kaitsega selle neile raskeks," kommenteeris Kehra peatreener Mart Raudsepp.
Eesti klubide pühapäevased mängud Balti liigas:
Kell 16 Põlva Serviti – Zaporožje ZTR (Põlvas)
Kell 16 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viljandi HC (Kehras)
Kell 16 HC Tallinn – Riia Celtnieks (Sõle spordihoones) | Kehra ja Tallinn alustasid Balti liigat võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mesikäpa hallis pakkusid kahe naaberriigi valitsevad meistermeeskonnad kõrgetasemelise ja tasavägise etenduse. Serviti sai kohtumise algul paaril korral ühe väravaga juhtima, kuid jäi siis platsile neljakesi ning Tenax spurtis 8:5 ette. Kaotusseisus 8:11 tabas esmalt Anatoli Tšezlov ning siis hakkasid põlvalastel toimima kiirrünnakud.
Eesti meister Serviti jäi Läti meister Tenaxile alla
Henri Sillaste kahel puhul järjest ja Ülljo Pihus realiseerisid need ning 4:0 vahespurdi toel juhtis kodumeeskond 12:11. Peagi viisid Sillaste ja Alfred Timmo Serviti 14:12 ette, kuid vaheajaks vähenes see minimaalseks – 17:16. Põlvalased alustasid teist poolaega hästi ning pärast kaht Kristjan Muuga väravat juhiti 20:16.
Jaanuaris toimuvale EM-finaalturniirile pääsenud Läti koondislastest kubiseval Tenaxil oli aga käike veel varuks. Vahe vähendati kolme järjestikuse värava toel ühele ning 44. minutil mindi 24:23 juhtima. Serviti visked ei tahtnud kuidagi väravaraamidesse mahtuda või siis pareeris need 37-aastane Ivars Lacis.
Timmo tabamusest jõuti veel 47. minutil viigiseisuni 25:25, kuid Tenax sai siis kahega ette ning edu enam käest ei andnud. 31:29 olid lõpuks Läti meistri võidunumbrid Eesti meistri üle. Timmo viskas viis, Pihus, Sillaste ja Tšezlov neli väravat, vastastest tegi enim pahandust Nikita Pančenko kuue tabamusega.
B-alagrupis kujunes kahe Eesti klubi omavaheline vastasseis üllatavalt ühepoolseks. Ehkki Aleksander Pertelson viis karistusviskest Viljandi HC juhtima, siis jäi see pikaks ajaks ainsaks mulkide väravaks ning HC Tallinn põgenes 6:1 ette. Kuidagi ei suutnud Viljandi lahti muukida pealinlaste head kaitset ning Armis Priskuski tegi suurepäraseid tõrjeid.
Tallinn võitis avapoolaja 12:5, kasvatas teisel pooltunnil parimal juhul vahe 14 väravani ning võitis lõpuks 26:17. Kaspar Lees tabas kõik neli sooritatud karistusviset ja sai kokku kirja kuus väravat, Rauno Aus ja Marek Karu lisasid neli. Viljandi poolel jäi Mikk Variku ja Raiko Roosna arvele kolm väravat.
Kehra naasis pärast pikka pausi Balti liigas võitude teele
Läti meistrivõistluste hõbedat Riia Celtnieksi võõrustanud HC Kehra/Horizon Pulp&Paper jäi kohtumise algul tagaajaja ossa. Lätlased kasutasid hästi kiirrünnakuid, mida osavalt algatas rahvuskoondise väravavaht Raitis Purinš. Leedu kohtunikud võtsid karmi liini ning mitmelgi puhul oli üks või teine tiim platsil nelja väljakumängijaga.
Kehralased jõudsid 15. minutil 7:7 viigini, jäid küll siis veel kahega taha, ent peagi mindi juhtima. Dmõtro Jankovski ja David Mamporia kasvatasid 26. minutil edu 13:10 peale ning puhkama mindi seisul 15:13. Teist poolaega alustasid võõrustajad kahemehelises ülekaalus, kuid eest hakati vastasel libisema täiskoosseisudes mängides.
Kehra tõmbas kavalalt mängutempo alla, leidis lahendusi pikkade positsioonirünnakutega ja 35. minutiks juhiti 19:14. Lõplikult murti Celtnieksi selgroog tosin minutit enne lõppu. Mikk Aasmaa tegi mitu head tõrjet, Sergio-Silver Kreegimaa realiseeris kiirrünnakuid ning 48. minutil oli Kehra ees 28:20.
Viimastel minutitel lasti Celtnieks küll lähemale, aga mitte liiga ohtlikult ning nii saadi esimene võit Balti liigas pärast 2018. aasta märtsikuud, tulemusega 32:28. Jankovski viskas kehralaste kasuks kaheksa, Vladislav Naumenko seitse ning Kreegimaa ja Janar Mägi viis väravat.
"Pink on meil lühike, nii oli pikkade rünnakute taktika planeeritud. Õnneks tabasime täna viskeid väga hea protsendiga, vastasel juhul olnuks keeruline. Lisaks olime eelnevalt analüüsinud, kust Celtnieks peamiselt ründab ning tegime hea kaitsega selle neile raskeks," kommenteeris Kehra peatreener Mart Raudsepp.
Eesti klubide pühapäevased mängud Balti liigas:
Kell 16 Põlva Serviti – Zaporožje ZTR (Põlvas)
Kell 16 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viljandi HC (Kehras)
Kell 16 HC Tallinn – Riia Celtnieks (Sõle spordihoones)
### Response:
Kehra ja Tallinn alustasid Balti liigat võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIDEO | Nõmme Kalju kostitas Maardut väravatesajuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIDEO | Nõmme Kalju kostitas Maardut väravatesajuga | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Stardikoht ei ole hea, kuid oma kiiruse ja sõidu pärast ma ei muretse," ütles Soomer peale märjal rajal peetud kvalifikatsiooni. "Kuna rada kvalifikatsiooni edenedes üha kuivas, oli selge, et kõik püüavad parimat saavutada viimasel ringil," lisas ta.
Sama taktikat kasutas ka Soomer, kelle kiiremad ringid olid kaks viimast, kusjuures kõige viimasel, kiireimal, tegi ta veel vea, mis õnneks ei lõppenud halvasti. "Just sellepärast ma oma kiiruse pärast ei muretse," lisas Soomer.
Soomer oli kvalifikatsioonis kiireima ringi välja sõitnud inglasest Kyle Smithist (Kawasaki, Team Pedercini Racing) 5,621 sekundit aeglasem. Vahed märjal rajal olidki sõitjate vahel väga suured ja oli ka palju väljasõite. Õhutemperatuur oli vaid 16 kraadi, rajal 18 kraadi. Rajarekordist selles klassis oldi 16 sekundit aeglasemad.
Reedeste ja laupäevase kolme vabatreeningu tulemuste kokkuvõttes oli Soomeri aeg kaheksas. Prantsusmaal toimuv etapp on peale kaitseväeteenistust ja vigastuspausi eestlase jaoks mitme kuu järel esimene suurvõistlus.
Pühapäeval kella 13:15 ajal peetaval võistlussõidul peaks paistma päike ja olema kuni 22 kraadi sooja. Stardis on tavalisest pisut enam, 27 võistlejat, ja Soomer on kindel, et esimestes kurvides ja esimestel ringidel tuleb suur trügimine, mis võib kõik kaardid segi paisata. Loodetavasti talle soodsas suunas. | Soomer stardib Magny-Cours'i põhisõidule 16. kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Stardikoht ei ole hea, kuid oma kiiruse ja sõidu pärast ma ei muretse," ütles Soomer peale märjal rajal peetud kvalifikatsiooni. "Kuna rada kvalifikatsiooni edenedes üha kuivas, oli selge, et kõik püüavad parimat saavutada viimasel ringil," lisas ta.
Sama taktikat kasutas ka Soomer, kelle kiiremad ringid olid kaks viimast, kusjuures kõige viimasel, kiireimal, tegi ta veel vea, mis õnneks ei lõppenud halvasti. "Just sellepärast ma oma kiiruse pärast ei muretse," lisas Soomer.
Soomer oli kvalifikatsioonis kiireima ringi välja sõitnud inglasest Kyle Smithist (Kawasaki, Team Pedercini Racing) 5,621 sekundit aeglasem. Vahed märjal rajal olidki sõitjate vahel väga suured ja oli ka palju väljasõite. Õhutemperatuur oli vaid 16 kraadi, rajal 18 kraadi. Rajarekordist selles klassis oldi 16 sekundit aeglasemad.
Reedeste ja laupäevase kolme vabatreeningu tulemuste kokkuvõttes oli Soomeri aeg kaheksas. Prantsusmaal toimuv etapp on peale kaitseväeteenistust ja vigastuspausi eestlase jaoks mitme kuu järel esimene suurvõistlus.
Pühapäeval kella 13:15 ajal peetaval võistlussõidul peaks paistma päike ja olema kuni 22 kraadi sooja. Stardis on tavalisest pisut enam, 27 võistlejat, ja Soomer on kindel, et esimestes kurvides ja esimestel ringidel tuleb suur trügimine, mis võib kõik kaardid segi paisata. Loodetavasti talle soodsas suunas.
### Response:
Soomer stardib Magny-Cours'i põhisõidule 16. kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavrov süüdistas end külmas sõjas võitjaks kuulutanud riike, et maailma praegustele probleemidele ning rahvusvahelise kogukonna murenemisele panid aluse just nemad.
Ministri sõnul manipuleerivad lääneriigid oma kodanikke, levitavad valeinfot ega lase ajakirjanikel oma tööd teha. Kõik on süüdistused, mida Lääs heitis pikalt ette Nõukogude Liidule ja teeb sama tema õigusjärglasele Venemaale.
"Läänel on raske aktsepteerida maailmaasjades oma sajanditepikkuse ülemvõimu vähenemist," lausus Lavrov. "Juhtivad lääneriigid üritavad tõkestada polütsentrilise maailma arengut, et saada tagasi oma eelispositsioonid, et kehtestada teistele käitumisnormid, mis põhinevad Lääne kitsal tõlgendusel liberalismist."
Moskva ja Washingtoni suhted on halvenenud aastaid. Nad on vastaspooltel mitmes rahvusvahelises vaidluses, alates Iraani tuumaprogrammist kuni Süüria sõja ja Venemaa anneksioonini Krimmis. Kriis suhetes süvenes veelgi seoses Venemaa võimaliku sekkumisega USA 2016. aasta presidendivalimistesse.
Lavrov süüdistas lääneriike topeltstandardis, öeldes, et nad edendavad liberaalseid väärtusi, kui see neile sobib, kuid heidab need kõrvale, kui ei sobi. "Kui see on kasulik, siis on inimeste enesemääramisõigus tähtis. Ja kui ei ole, siis kuulutatakse see seadusvastaseks," lausus ta. | Lavrov: Lääs ei suuda leppida oma allakäiguga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavrov süüdistas end külmas sõjas võitjaks kuulutanud riike, et maailma praegustele probleemidele ning rahvusvahelise kogukonna murenemisele panid aluse just nemad.
Ministri sõnul manipuleerivad lääneriigid oma kodanikke, levitavad valeinfot ega lase ajakirjanikel oma tööd teha. Kõik on süüdistused, mida Lääs heitis pikalt ette Nõukogude Liidule ja teeb sama tema õigusjärglasele Venemaale.
"Läänel on raske aktsepteerida maailmaasjades oma sajanditepikkuse ülemvõimu vähenemist," lausus Lavrov. "Juhtivad lääneriigid üritavad tõkestada polütsentrilise maailma arengut, et saada tagasi oma eelispositsioonid, et kehtestada teistele käitumisnormid, mis põhinevad Lääne kitsal tõlgendusel liberalismist."
Moskva ja Washingtoni suhted on halvenenud aastaid. Nad on vastaspooltel mitmes rahvusvahelises vaidluses, alates Iraani tuumaprogrammist kuni Süüria sõja ja Venemaa anneksioonini Krimmis. Kriis suhetes süvenes veelgi seoses Venemaa võimaliku sekkumisega USA 2016. aasta presidendivalimistesse.
Lavrov süüdistas lääneriike topeltstandardis, öeldes, et nad edendavad liberaalseid väärtusi, kui see neile sobib, kuid heidab need kõrvale, kui ei sobi. "Kui see on kasulik, siis on inimeste enesemääramisõigus tähtis. Ja kui ei ole, siis kuulutatakse see seadusvastaseks," lausus ta.
### Response:
Lavrov: Lääs ei suuda leppida oma allakäiguga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises saates räägivad Hiiumaa mereajaloo uurijad klubist Pühalepa Vanamehed eesotsas Endel Lepistoga meremeeste jutte legendaarsetest Hiiumaa meresõitjatest ja kolmas saade on Hiiumaa ettevõtluse ajaloost ja Kärdla kalevivabrikust, mis asutati 190 aastat tagasi. Räägib Hiiumaa muuseumi teadur Kauri Kiivramees.
Esinejatelt saab küsida ka publik saalist.
599 varasemat lugu alatest aastast 2004 jutustavad eestlaste elust muinasajal, keskajal, reformatsiooni, Liivimaa sõdade ajajärgul. Samuti võib varamust leida saated alapealkirjaga "Täna 90 aastat tagasi", mis keskendusid Eesti iseseisvumisele ja Vabadussõjale ja saade on uurinud Eesti hajala lugu, miks on Eestist erinevatel aegadel mindud, olgu itta või läände, ja mis põhjustel tagasi tullakse. Kavas on olnud Eesti, Läti ja Soome 100. aastapäevale pühendatud minisarjad ja Eestis seni vähekäsitletud Saksa 1918. aasta okupatsiooni ajast ja Eesti ajaloo suurkujudest Konstantin Pätsist ja Jaan Tõnissonist.
Saate toimetaja Piret Kriivani sõnul on sarja eesmärk rääkida sellest, kuidas meil on rahvusena õnnestunud kõigi raskuste kiuste 21. sajandisse välja jõuda.
Saatesarja "Eesti lugu" autor on Piret Kriivan. Helirežissöör Vivika Ludvig. Saade on Vikerraadio kavas laupäeviti kell 13.05 ja kordusena esmaspäeviti kell 23.00. | Vikerraadio ajaloosaade "Eesti lugu" tähistab 15. sünnipäeva Hiiumaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises saates räägivad Hiiumaa mereajaloo uurijad klubist Pühalepa Vanamehed eesotsas Endel Lepistoga meremeeste jutte legendaarsetest Hiiumaa meresõitjatest ja kolmas saade on Hiiumaa ettevõtluse ajaloost ja Kärdla kalevivabrikust, mis asutati 190 aastat tagasi. Räägib Hiiumaa muuseumi teadur Kauri Kiivramees.
Esinejatelt saab küsida ka publik saalist.
599 varasemat lugu alatest aastast 2004 jutustavad eestlaste elust muinasajal, keskajal, reformatsiooni, Liivimaa sõdade ajajärgul. Samuti võib varamust leida saated alapealkirjaga "Täna 90 aastat tagasi", mis keskendusid Eesti iseseisvumisele ja Vabadussõjale ja saade on uurinud Eesti hajala lugu, miks on Eestist erinevatel aegadel mindud, olgu itta või läände, ja mis põhjustel tagasi tullakse. Kavas on olnud Eesti, Läti ja Soome 100. aastapäevale pühendatud minisarjad ja Eestis seni vähekäsitletud Saksa 1918. aasta okupatsiooni ajast ja Eesti ajaloo suurkujudest Konstantin Pätsist ja Jaan Tõnissonist.
Saate toimetaja Piret Kriivani sõnul on sarja eesmärk rääkida sellest, kuidas meil on rahvusena õnnestunud kõigi raskuste kiuste 21. sajandisse välja jõuda.
Saatesarja "Eesti lugu" autor on Piret Kriivan. Helirežissöör Vivika Ludvig. Saade on Vikerraadio kavas laupäeviti kell 13.05 ja kordusena esmaspäeviti kell 23.00.
### Response:
Vikerraadio ajaloosaade "Eesti lugu" tähistab 15. sünnipäeva Hiiumaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitsmendas voorus sai Liverpool jagu Sheffield Unitedist 1:0. Kohtumise ainsa värava lõi 70. minutil Georginio Wijnaldum.
"Me ei alustanud seda mängu hästi," ütles Wijnaldum. "Esimesel poolajal me aeglustasime mängu liiga palju ja seepärast suutsid vastased meie rünnakud peatada. See ei olnud meie parim kohtumine, aga me siiski võitsime. Mõni aasta tagasi me ei oleks suutnud selliseid mänge võita. Need on väga tähtsad kolm punkti."
Liverpool pole sel hooajal veel ühtegi kohtumist kaotanud ja jätkab tabeli esimesel positsioonil 21 punktiga. Manchester City on teisel positsioonil 13 ja Leicester kolmandal 11 punktiga. Täpselt nädala pärast kohtub Liverpool Leicesteriga. | Liverpool jätkab Inglismaa kõrgliigas kaotusteta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitsmendas voorus sai Liverpool jagu Sheffield Unitedist 1:0. Kohtumise ainsa värava lõi 70. minutil Georginio Wijnaldum.
"Me ei alustanud seda mängu hästi," ütles Wijnaldum. "Esimesel poolajal me aeglustasime mängu liiga palju ja seepärast suutsid vastased meie rünnakud peatada. See ei olnud meie parim kohtumine, aga me siiski võitsime. Mõni aasta tagasi me ei oleks suutnud selliseid mänge võita. Need on väga tähtsad kolm punkti."
Liverpool pole sel hooajal veel ühtegi kohtumist kaotanud ja jätkab tabeli esimesel positsioonil 21 punktiga. Manchester City on teisel positsioonil 13 ja Leicester kolmandal 11 punktiga. Täpselt nädala pärast kohtub Liverpool Leicesteriga.
### Response:
Liverpool jätkab Inglismaa kõrgliigas kaotusteta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel enne kella 19 teatati häirekeskusele, et Põhja-Tallinnas Sitsi tänaval ähvardati relvataolise esemega 27-aastast naist ning kaht 27-aastast meest ning võeti neilt ära isiklikke esemeid.
Äreva teate peale saadeti kohale mitu politseipatrulli, kiirreageerijad, koerapatrulli ning uurijad.
Kümnete politseinike kohapeal kogutud info kohaselt oli röövis alust kahtlustada varem varguste ja röövimiste eest karistatud 42-aastast meest. Aktiivne otsing sai lõpu kella 22 ajal, kui kiirreageerijad pidasid kahtlustatava kinni talle tuttava mehe korteris Põhja-Tallinnas.
Ööl vastu laupäeva leidsid politseinikud võimalikuks kuriteo toimepanemise vahendiks olnud relvataolise eseme, mille päritolu selgitatakse.
"Politsei reageerib relvataolise esemega juhtumitele alati täie tõsidusega. Seekord oli selleks ka põhjust, kuna varasemalt karistatud meest kahtlustatakse sedavõrd raske kuriteo toimepanemises, milleks kasutas ilmselt päris tulirelva," selgitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
42-aastane mees võeti kohtu loal kaheks kuuks vahi alla.
Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Kelly Kruusimäe sõnul taotles prokuratuur mehe vahistamist, kuna esineb reaalne oht, et ta võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. "Varasemad karistused ei ole kahtlustatava käitumismustrit muutnud, mistõttu peab prokuratuur vajalikuks eeluurimise ajaks mees ühiskonnast isoleerida," sõnas Kruusimägi.
Kriminaalmenetlust röövimise paragrahvi alusel juhib Põhja ringkonnaprokuratuur ja viib läbi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo. | Kiirreageerijad tabasid Tallinnas relvastatud röövi toime pannud mehe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel enne kella 19 teatati häirekeskusele, et Põhja-Tallinnas Sitsi tänaval ähvardati relvataolise esemega 27-aastast naist ning kaht 27-aastast meest ning võeti neilt ära isiklikke esemeid.
Äreva teate peale saadeti kohale mitu politseipatrulli, kiirreageerijad, koerapatrulli ning uurijad.
Kümnete politseinike kohapeal kogutud info kohaselt oli röövis alust kahtlustada varem varguste ja röövimiste eest karistatud 42-aastast meest. Aktiivne otsing sai lõpu kella 22 ajal, kui kiirreageerijad pidasid kahtlustatava kinni talle tuttava mehe korteris Põhja-Tallinnas.
Ööl vastu laupäeva leidsid politseinikud võimalikuks kuriteo toimepanemise vahendiks olnud relvataolise eseme, mille päritolu selgitatakse.
"Politsei reageerib relvataolise esemega juhtumitele alati täie tõsidusega. Seekord oli selleks ka põhjust, kuna varasemalt karistatud meest kahtlustatakse sedavõrd raske kuriteo toimepanemises, milleks kasutas ilmselt päris tulirelva," selgitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
42-aastane mees võeti kohtu loal kaheks kuuks vahi alla.
Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Kelly Kruusimäe sõnul taotles prokuratuur mehe vahistamist, kuna esineb reaalne oht, et ta võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. "Varasemad karistused ei ole kahtlustatava käitumismustrit muutnud, mistõttu peab prokuratuur vajalikuks eeluurimise ajaks mees ühiskonnast isoleerida," sõnas Kruusimägi.
Kriminaalmenetlust röövimise paragrahvi alusel juhib Põhja ringkonnaprokuratuur ja viib läbi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo.
### Response:
Kiirreageerijad tabasid Tallinnas relvastatud röövi toime pannud mehe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leclerci parim ringiaeg oli 1.31,628. Hamiltoni edestas Ferrari piloot 0,402 sekundi ja kolmandat aega näidanud meeskonnakaaslast Sebastian Vetteli 0,425 sekundiga. Leclercile oli see neljandaks kvalifikatsioonivõiduks järjest. Ainsa Ferrari piloodina on sellega hakkama saanud veel Michael Schumacher.
Esikümnesse mahtusid veel Max Verstappen (Red Bull Racing; +0,682), Valtteri Bottas (Mercedes; +1,004), Carlos Sainz (McLaren; +1,594), Nico Hulkenberg (Renault; +1,594), Lando Norris (McLaren; +1,661), Romain Grosjean (Haas; +1,889) ja Daniel Ricciardo (Renault; +2,033).
CLASSIFICATION: END OF QUALIFYING
Confirmation of @Charles_Leclerc 's fourth pole in a row, and sixth overall this season ???????? #RussianGP???????? #F1 pic.twitter.com/eIE6s9e4iC
— Formula 1 (@F1) September 28, 2019
Põhisõidu start antakse pühapäeval kell 14.10 ja sellele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel. | Charles Leclerc võitis neljanda kvalifikatsiooni järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leclerci parim ringiaeg oli 1.31,628. Hamiltoni edestas Ferrari piloot 0,402 sekundi ja kolmandat aega näidanud meeskonnakaaslast Sebastian Vetteli 0,425 sekundiga. Leclercile oli see neljandaks kvalifikatsioonivõiduks järjest. Ainsa Ferrari piloodina on sellega hakkama saanud veel Michael Schumacher.
Esikümnesse mahtusid veel Max Verstappen (Red Bull Racing; +0,682), Valtteri Bottas (Mercedes; +1,004), Carlos Sainz (McLaren; +1,594), Nico Hulkenberg (Renault; +1,594), Lando Norris (McLaren; +1,661), Romain Grosjean (Haas; +1,889) ja Daniel Ricciardo (Renault; +2,033).
CLASSIFICATION: END OF QUALIFYING
Confirmation of @Charles_Leclerc 's fourth pole in a row, and sixth overall this season ???????? #RussianGP???????? #F1 pic.twitter.com/eIE6s9e4iC
— Formula 1 (@F1) September 28, 2019
Põhisõidu start antakse pühapäeval kell 14.10 ja sellele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
### Response:
Charles Leclerc võitis neljanda kvalifikatsiooni järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadunud salvestis kujutab The Beatlesi antud intervjuud 1965. aastal Cardiffis, kirjutab BBC.
Videol näha bändiliikmeid naljatlemas intervjueerijaga ja naljanägusid tegemas. John Lennon räägib, kuidas Paul McCartneyl on Swanseas viis last ning Ringo Stari sõnul plaanivad nad kõik koos teha vesterni.
Lisaks filmiklipile leiti ka helisalvestisi, millest ühel mängib John Lennon akustilises versioonis oma lugu "God", mis tuli välja pärast The Beatlesit. Ka selle klipi väärtuseks hinnatakse 10 000 naela.
Salvestiste kvaliteet on väga hea. | Leivakastist tuli välja haruldane videosalvestis ansamblist The Beatles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadunud salvestis kujutab The Beatlesi antud intervjuud 1965. aastal Cardiffis, kirjutab BBC.
Videol näha bändiliikmeid naljatlemas intervjueerijaga ja naljanägusid tegemas. John Lennon räägib, kuidas Paul McCartneyl on Swanseas viis last ning Ringo Stari sõnul plaanivad nad kõik koos teha vesterni.
Lisaks filmiklipile leiti ka helisalvestisi, millest ühel mängib John Lennon akustilises versioonis oma lugu "God", mis tuli välja pärast The Beatlesit. Ka selle klipi väärtuseks hinnatakse 10 000 naela.
Salvestiste kvaliteet on väga hea.
### Response:
Leivakastist tuli välja haruldane videosalvestis ansamblist The Beatles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti rahuaja suurima repatrieerimisoperatsiooniga Matterhorn on riik nüüdseks tagasi toonud 76 000 inimest.
"Pärast viit päeva on operatsioon Matterhorn lennutanud koju üle poole 150 000 kliendist, kes oli Thomas Cooki kauplemise lõpetamisel välismaal," ütles CAA juhtivametnik Richard Moriarty.
Operatsioon kestab 6. oktoobrini ning hõlmab kokku enam kui 1000 lendu. Laupäeval tuuakse 76 lennuga tagasi Ühendkuningriiki 16 700 britti.
Lennundusvõimude sõnul tuleb 95 protsenti reisijatest tagasi oma reisi algsel naasmiskuupäeval. | Enamik välismaale jäänud Thomas Cooki briti klientidest on tagasi kodumaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti rahuaja suurima repatrieerimisoperatsiooniga Matterhorn on riik nüüdseks tagasi toonud 76 000 inimest.
"Pärast viit päeva on operatsioon Matterhorn lennutanud koju üle poole 150 000 kliendist, kes oli Thomas Cooki kauplemise lõpetamisel välismaal," ütles CAA juhtivametnik Richard Moriarty.
Operatsioon kestab 6. oktoobrini ning hõlmab kokku enam kui 1000 lendu. Laupäeval tuuakse 76 lennuga tagasi Ühendkuningriiki 16 700 britti.
Lennundusvõimude sõnul tuleb 95 protsenti reisijatest tagasi oma reisi algsel naasmiskuupäeval.
### Response:
Enamik välismaale jäänud Thomas Cooki briti klientidest on tagasi kodumaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljakul 162 pealtvaataja ees peetud kohtumise ainsa värava lõi 37. minutil Jevgeni Ossipov.
Liigatabelis jätkab Levadia teisel kohal, jäädes ühe mängu vähem pidanud Florast maha viie punktiga. Tallinna Kalev on 20 punktiga kaheksas, kohtumise vähem pidanud Kuressaaret edestatakse tänu paremale väravate vahele. | Levadia võttis Kalevi vastu napi võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljakul 162 pealtvaataja ees peetud kohtumise ainsa värava lõi 37. minutil Jevgeni Ossipov.
Liigatabelis jätkab Levadia teisel kohal, jäädes ühe mängu vähem pidanud Florast maha viie punktiga. Tallinna Kalev on 20 punktiga kaheksas, kohtumise vähem pidanud Kuressaaret edestatakse tänu paremale väravate vahele.
### Response:
Levadia võttis Kalevi vastu napi võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane endine Narva Transi mängija kuulub 22-liikmelisse nimekirja, mis kuulutati SPAL-i poolt välja tänaseks võõrsilmänguks valitseva meistri Torino Juventuse vastu, kirjutab Soccernet.ee.
Kohtumine algab kell 16. Tunjovi võimalused platsile pääseda on pigem teoreetilist laadi, kuid tegemist on sellegipoolest olulise lävepakuga.
La lista dei Biancazzurri convocati per la sfida di domani contro la Juventus!⚪️???? #MaiSola #ForzaSPAL pic.twitter.com/ryekLXKjZU
— SPAL (@spalferrara) September 27, 2019
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Eesti noortekoondislane pääses kõrgliiga mänguks Juventuse vastu meeskonna koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane endine Narva Transi mängija kuulub 22-liikmelisse nimekirja, mis kuulutati SPAL-i poolt välja tänaseks võõrsilmänguks valitseva meistri Torino Juventuse vastu, kirjutab Soccernet.ee.
Kohtumine algab kell 16. Tunjovi võimalused platsile pääseda on pigem teoreetilist laadi, kuid tegemist on sellegipoolest olulise lävepakuga.
La lista dei Biancazzurri convocati per la sfida di domani contro la Juventus!⚪️???? #MaiSola #ForzaSPAL pic.twitter.com/ryekLXKjZU
— SPAL (@spalferrara) September 27, 2019
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Eesti noortekoondislane pääses kõrgliiga mänguks Juventuse vastu meeskonna koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusringhääling teeb ETV ja Klassikaraadioga pidulikust sündmusest ülekande kell 18.45 ja on oma suure, Iirise nime kandva ülekandejaama juba varavalgest välja ajanud. Eesti muusika- ja teatriakadeemia juures Tatari ja Sakala tänava nurgal sätitakse juba kaameraid valmis ning ka saatejuhid teevad proove, et õhtune kontsert laitmatult laabuks.
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
"Jah, täna on tõesti imetore päev. Oleme kontserdisaali valmimise üle kõik väga-väga õnnelikud, aga ka selle üle, et ETV saab jälle suurt ja mahukat ülekannet teha, et vahendada sündmust kõikidesse Eestimaa kodudesse," rõõmustas kooli vilistlane, ETV elamussaadete toimetuse juht Karmel Killandi.
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
Õhtu teine saatejuht Marko Reikop lisas veel: "Olen käinud palju erinevates kontserdisaalides mujal maailmas, aga siin on tõesti väga ilus sisearhitektuur, see on moodne ja tagasihoidlik ühtaegu."
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
Ülekanne ETV-s algab 18.45, kontserti saab jälgida ka ERR.ee vahendusel.
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR | Fotod: ETV on maailma kõige uuema kontserdisaali avamiseks valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusringhääling teeb ETV ja Klassikaraadioga pidulikust sündmusest ülekande kell 18.45 ja on oma suure, Iirise nime kandva ülekandejaama juba varavalgest välja ajanud. Eesti muusika- ja teatriakadeemia juures Tatari ja Sakala tänava nurgal sätitakse juba kaameraid valmis ning ka saatejuhid teevad proove, et õhtune kontsert laitmatult laabuks.
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
"Jah, täna on tõesti imetore päev. Oleme kontserdisaali valmimise üle kõik väga-väga õnnelikud, aga ka selle üle, et ETV saab jälle suurt ja mahukat ülekannet teha, et vahendada sündmust kõikidesse Eestimaa kodudesse," rõõmustas kooli vilistlane, ETV elamussaadete toimetuse juht Karmel Killandi.
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
Õhtu teine saatejuht Marko Reikop lisas veel: "Olen käinud palju erinevates kontserdisaalides mujal maailmas, aga siin on tõesti väga ilus sisearhitektuur, see on moodne ja tagasihoidlik ühtaegu."
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
Ülekanne ETV-s algab 18.45, kontserti saab jälgida ka ERR.ee vahendusel.
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
ETV valmistub EMTA uue saali avakontserdiks. Autor/allikas: ERR
### Response:
Fotod: ETV on maailma kõige uuema kontserdisaali avamiseks valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Delfi ja Eesti Päevalehe andmetel kohtuvad FIS-i ja GSI uurijad nii riigi peaprokuröri kui Eesti Antidopingu esindajatega. Lisaks on neil plaanis rääkida uurimise all olevate sportlastega - Karel Tammjärve ja Andreas Veerpaluga - ning Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini treeneri Andrus Veerpalu, Eesti suusakoondise endise peatreeneri Anti Saarepuu ja Seefeldi MM-il Kasahstani koondise määrdemehena töötanud Jaan Alvelaga.
Eesti Antidopingu juhatuse liige Henn Vallimäe ütles Delfile, et ei saa antud teemat kommenteerida. Küsimusele, kas neile on laekunud info rahvusvaheliste uurijate saabumise kohta, sõnas Vallimäe: "Isegi kui on, siis need on sellised asjad, mida ei saa kommenteerida ega kinnitada. Ma arvan, et väga liigne avalikustamine võib ka kahju tuua."
Seefeldi MM-il korraldatud suure politseioperatsiooni käigus jäid veredopingu kasutamisega vahele ka Eesti suusatajad Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu. Hiljem tunnistas veredopingu kasutamise üles ka Algo Kärp. | Rahvusvahelised uurijad tulevad Eestisse ning kuulavad üle ka Andrus Veerpalu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Delfi ja Eesti Päevalehe andmetel kohtuvad FIS-i ja GSI uurijad nii riigi peaprokuröri kui Eesti Antidopingu esindajatega. Lisaks on neil plaanis rääkida uurimise all olevate sportlastega - Karel Tammjärve ja Andreas Veerpaluga - ning Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini treeneri Andrus Veerpalu, Eesti suusakoondise endise peatreeneri Anti Saarepuu ja Seefeldi MM-il Kasahstani koondise määrdemehena töötanud Jaan Alvelaga.
Eesti Antidopingu juhatuse liige Henn Vallimäe ütles Delfile, et ei saa antud teemat kommenteerida. Küsimusele, kas neile on laekunud info rahvusvaheliste uurijate saabumise kohta, sõnas Vallimäe: "Isegi kui on, siis need on sellised asjad, mida ei saa kommenteerida ega kinnitada. Ma arvan, et väga liigne avalikustamine võib ka kahju tuua."
Seefeldi MM-il korraldatud suure politseioperatsiooni käigus jäid veredopingu kasutamisega vahele ka Eesti suusatajad Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu. Hiljem tunnistas veredopingu kasutamise üles ka Algo Kärp.
### Response:
Rahvusvahelised uurijad tulevad Eestisse ning kuulavad üle ka Andrus Veerpalu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suwon läks kodus Asani Mugunghwa vastu 13. minutil juhtima, kui täpne oli Chisom Egbuchalam. Esimesel poolajal rohkem väravaid ei löödud ning Suwoni minimaalses eduseisus mindi vaheajale, kirjutab Soccernet.ee.
Kui teist poolaega oli mängitud kolm minutit, viigistas võõrsilmeeskonna ründaja Park-Min Seo mänguseisu. Kolm minutit hiljem lõi Egbuchalam oma teise värava ning viis Suwoni juhtima. 74. minutil oli sarnaselt Suwoni ründajale teist korda täpne ka Seo ning 2:2 viigiga kohtumine ka lõppes. Anier tegi kaasa kogu kohtumise.
Liigatabelis jätkab Suwon kümne klubi konkurentsis kuuendal kohal.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Anier ja Suwon mängisid tabelinaabritega viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suwon läks kodus Asani Mugunghwa vastu 13. minutil juhtima, kui täpne oli Chisom Egbuchalam. Esimesel poolajal rohkem väravaid ei löödud ning Suwoni minimaalses eduseisus mindi vaheajale, kirjutab Soccernet.ee.
Kui teist poolaega oli mängitud kolm minutit, viigistas võõrsilmeeskonna ründaja Park-Min Seo mänguseisu. Kolm minutit hiljem lõi Egbuchalam oma teise värava ning viis Suwoni juhtima. 74. minutil oli sarnaselt Suwoni ründajale teist korda täpne ka Seo ning 2:2 viigiga kohtumine ka lõppes. Anier tegi kaasa kogu kohtumise.
Liigatabelis jätkab Suwon kümne klubi konkurentsis kuuendal kohal.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Anier ja Suwon mängisid tabelinaabritega viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20. septembril, päev enne Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva, anti välja Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia. Tegu on esimese omataolise tunnustusega. Missugune on eesti illustratsiooni seis ja mis on Valteri auhinna tähendus? Vestlusringis jagavad oma mõtteid illustraatorid Regina Lukk-Toompere ja Ulla Saar, kirjanik, tõlkija ja kirjastaja Indrek Koff ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor ja illustratsioonipreemia žürii esimees Triin Soone.
Mullu ilmus Eestis 713 lasteraamatut. Algupärast lasteproosat oli sellest 126 ja algupärast lasteluulet 28 nimetust, lisaks kogumikud. Kas praegu ilmub ka selliseid lasteraamatuid, mis ei ole illustreeritud?
Triin Soone: Lastekirjanduse puhul mitte. Suhe 1/3 algupärandeid ja 2/3 tõlkeid on püsinud üsna mitmeid aastaid ning valdav osa neist on illustreeritud. Erineb illustratsiooni maht, aga isegi juturaamatud vanusele 10+ on illustreeritud.
Lastekirjanduses armastatakse oma illustraatorite loomingut: tekib äratundmine, põlvkondade side, tegijaid teatakse. Kui selle maa, kus raamat välja antakse, kunstnik illustreerib tõlketeksti, siis see on nagu teretutvuse loomine. Meil on seda kahjuks vähe. Üks suur asi, mille võib näiteks tuua, on Regina Lukk-Toompere illustreeritud Toon Tellegeni "Kõik on olemas".
Kuidas see süsteem toimib?
Regina Lukk-Toompere: See on omaette ettevõtmine, kui välisautori teos saab uued illustratsioonid. On odavam osta kogu pakett, sest mujal maailmas on väga palju raamatuid, kus autor ja kunstnik on üks ja sama inimene.
Ulla Saar: Mujal maailmas on kirjastused ostnud illustraatori loodu ära, õigused on nende käes.
Lukk-Toompere: Seetõttu läheb raamat kogu paketina ja tõlkele ei tehta uusi illustratsioone. Vahel harva tuleb mõni tekst niimoodi, et leidke endale ise kunstnik.
Indrek Koff: Kui õigused kõrvale jätta, võib tekkida olukord, et keegi solvub, miks tema pilte ei tahetud. Olen välismessidel märganud, et tihtipeale on esimene reaktsioon: ei, selline pildikeel meie riigis ei sobi. Kui siis teen ettepaneku, et mul ei ole midagi selle vastu ja usun, et suudan ka kunstnikku veenda, et kuna tema illustratsioon ei sobi, siis äkki leiate ise kunstniku, on selle peale üldiselt vastuseks kolm mõttepunkti ja suhtlus enam ei jätku. Tegelikult ei viitsi keegi sellega tegeleda.
Regina Lukk-Toompere illustratsioon Toon Tellegeni raamatust "Kõik on olemas" (2018). Eesti Lastekirjanduse Keskus
Soone: Valmistoode on ostu seisukohalt kõige mugavam. Kui aga vaatan publiku või lugeja seisukohalt, siis koostöövariandiga saab palju kiiremini lugejale omaseks kui täiesti tundmatu autoriga.
Koff: See ongi tegelikult produktiivne. Kas või Toon Tellegeni "Kõik on olemas", Ulla Saare illustreeritud Norton Justeri "Milo imelised seiklused" või Grigori Osteri "Vallatu matemaatika" – raamat ise on väga naljakas, aga illustratsioonid annavad ka juurde.
Contra ja Ulla Saare raamatu "Kõik on kõige targemad" tõlge inglise keelde.
Saar: Osalesin Londoni (raamatu)messil arutlusringis, kuidas tõlkida illustratsiooni ning kas see on üldse võimalik ja vajalik. Kuidas panna tõlkeraamatu illustratsioon toimima võõras keskkonnas? Tihtipeale olen ise märganud, et olen illustreerinud oma lapsepõlve: näiteks koolivormi või tahvlit – ammu enam ei ole selliseid tahvleid –, telefone ja muid asju, mis on mulle endale tuttavad, näiteks Contra raamatus "Kõik on kõige targemad". Selle avaldas eelmisel aastal Suurbritannias kirjastus Emma Press. Kirjastuses oldi vastuvõtlikud illustratsioonile ega üritatud seal midagi muuta, v.a tekste, mis olid illustratsioonidega seotud. Väikekirjastused on tihtipeale valmis n-ö võõrast illustratsiooni vastu võtma ja altimad katsetama – eks nad peavad ka ellu jääma ja on avastanud, et see on üks viis, kuidas seda teha. Inglismaal on seniajani olnud väga palju samalaadset illustratsiooni, aga tundub, et vaikselt liigub sealgi olukord mitmekesisuse poole. Tõlkekirjanduse avaldamine aitab sellele kindlasti kaasa.
Kui tuua kõrvale praegune visuaalne kunst, siis seal oodatakse küll rahvusvahelist keelt, aga peab olema ka midagi, mis räägib tema oma keskkonnast. Näiteks 1990ndatel olid Ida-Euroopa ja vene kunstnikud nõutud just selle pärast, et see, mida nad kujutasid, oli nii teistsugune.
Lukk-Toompere: Kui on eesti autor, kes on sisult väga eestipärane, siis illustratsioon, mis seal juures on, annab samuti informatsiooni ning võib olla ka mujal huvitav. Aga kui tood lihtsalt välisautori ja tema teksti oma keelde paned, siis see on lugejale võõras.
Koff: Minu puhul ei ole seda küsimust kerkinud. Üldiselt olen valmis igasuguseks koostööks. On põnev näha, kui samal tekstil on eri riikide illustraatorite töö kõrval.
Kuidas käib koostöö eesti illustraatoritega? Kas autor mõtleb, et tema tekst võiks sobida just selle kunstniku käekirjaga?
Koff: Eestis ei ole raske üksteist leida, sellepärast et kõik tunnevad kõiki. Vähemalt raamatumaailmas. Kui alustasin, siis esimese raamatu puhul oli nii, et kirjastuses oli parasjagu illustraator, kõik läks hästi ja ma jäin piltidega rahule. Sealt edasi olen kirjutades juba ka piltidele mõelnud. See pole alati väga teadlik valik, aga mingi lähedus on mõne kunstnikuga olemas.
Pilt Ulla Saare ja Indrek Kofi raamatust "Ilusti" (2016). Eesti Lastekirjanduse Keskus
Paaril korral on olnud mänge, kus pilt ja tekst sünnivad koos. Näiteks on mul raamat "Kirju koer", mille tegime Marion Unduskiga nii, et Marionil olid pildid, lihtsa pliiatsijoonega tehtud portreed, mina hakkasin portreede peale kirjutama lugusid. Samamoodi on meil Ulla Saarega raamat "Ilusti", mis oli üldse pöörane eksperiment: panime raamatu kondikava enam-vähem paika ja siis tegime nii, et mina kirjutasin esimese poole tekstid ja Ulla tegi teise poole pildid, siis vahetasime. Kes keda illustreeris, on selle raamatu puhul võimatu määrata.
Soone: Pildiraamatu sünd on üldse suur koostöö. Kui tegu ei ole just autoriraamatuga, siis on ka kirjastajal väga tähtis roll. Kirjastamine on ka äriline tegevus. Kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali alt hakati toetama ka illustratsiooni, oli tegemist revolutsioonilise muutusega. Pilt jutustab ju samamoodi lugu. Meie illustratsiooni suur pluss on see, et meil tehakse märkimisväärselt palju käsitsi, eri- või kombineeritud tehnikates. Kunstnikud oskavad ise öelda, kui töömahukas on ühe hea illustratsiooni tegemine.
Murekoht on aga see, et terviklikke raamatuid, kus ühtviisi on väga head nii tekst, pilt kui ka kujundus, on ikkagi vähe. Raamatut peab olema mõnus lugeda. Kui üks osa tervikust on paigast ära – on väga hea tekst, aga kirjastaja ei pööra võrdselt tähelepanu illustratsioonile, jätab teksti toimetamata või ei ole raamatu küljendus paigas –, siis on tekstist kahju. Tekst ei jõua lapseni.
Koff: Meie kirjastamiskultuur siiski liigub tasapisi koostöö poole. Osaliselt tänu sellele, et on võimalusi järjest rohkem käia välismessidel, vaadata, mida mujal tehakse, millised seal raamatud välja näevad, ja kuulda kolleegidelt, kuidas neid tehakse. Siiamaani on kirjastaja ajanud oma rida – teeb lepingud, suhtleb trükikojaga, võib-olla vaatab üle, kas trükikojast tuleb hea kvaliteet –, aga raamatu valmimise pool ei ole olnud tema asi. Tundub, et järjest rohkem tunnevad nad siiski huvi ka selle vastu.
Saar: Eesti kirjastustes puudub isik, kes on väliskirjastustes suhteliselt määrava tähtsusega – art director ehk kunstiline juht. Tema otsib illustraatori, paneb teksti ja illustratsiooni kokku, ajab kujundamisasja. Eestis otsib kirjanik ise endale illustraatori või vahel ka kirjastus, aga professionaalselt kujundajalt, juhul kui ma ei ole küljendust ise teinud, on minimaalselt tagasisidet olnud.
Lukk-Toompere: Kõik need, kellel on vahendid teha kujundus ja küljendus oma kodus valmis, teevad selle ise. Mina, kes ma arvutiga ei tööta, vajan enda kõrvale professionaalset kujundajat. Kui kirjastuses minnakse lihtsama vastupanu teed ja leitakse keegi, "kellele ka meeldib joonistada", kujunduse teeb keegi kirjastusest, siis pannakse kokku raamat, mis teeb nõutuks. Super, kui täiesti tundmatute isikute poolt tuleb kihvt asi, aga enamasti ei tule.
Soone: Niisugust köögikapi nurga peal kirjastamist ju on. Tänapäeval võivad kõik olla kirjastajad. Olen vahel mõelnud näiteks kaunimate raamatute konkursi töid vaadates, et need "natuke kummalised raamatud" on väga hea taust. Selle pinnalt tõusevad kaunid teosed esile, on ka hea koolitada ja suunata. Oleme lastekirjanduse keskuses võtnud julguse öelda, et näete, see on hea lasteraamat, siin on see ja see paigas. Oleme alati hoidnud ka oma maja uksed lahti kõigile, kes tahavad selles valdkonnas rohkem teada ja süvitsi minna.
Praegu tuleb välja, et aktiivne pool on kirjanik või kirjastus. Kas ka nii on olnud, et kunstnik on teinud kirjanikule ettepaneku tema teosele pildimaailm luua?
Lukk-Toompere: Ausalt öelda ei ole julgust olnud. Olen natuke vihjanud. Olen olnud olukorras, kus kuulutan, et tahan kohutavalt linde joonistada. Kes kirjutaks mulle tekstid?
Koff: Ühe raamatuga on küll nii juhtunud: teeme seda praegu koos horvaadi kunstniku Lucija Mrzljakiga, kes elab Eestis ja teeb muidu animafilme. Tal on ilmunud ka üks pildiraamat, sellest tuleb nüüd teine.
Millal on õigustatud, et illustratsioon on sõna otseses mõttes illustratsioon ehk illustreerib midagi, mis on tekstina antud? Millal tohib kunstnik olla võimalikult vaba ja anda oma piltidega uue tõlgenduse? Kui palju peab teksti autoriga läbi rääkima?
Saar: Mul on oma kirjanikega väga vedanud. Nad on mind usaldanud ja lubanud mul teha seda, mida olen õigeks pidanud. Mina isiklikult ei usu kirjeldavasse illustratsiooni. Mu meelest ei ole illustratsiooni ülesanne lugu ümber rääkida, vaid sinna midagi lisada ja anda tekstile lisadimensioon. Väikelasteraamatuid loetakse ikka ette, lapsel on siis ka sel ajal midagi teha – pilti vaadata ja sealt oma mõtet edasi kerida. See innustab kaasa mõtlema. Lihtsalt kirjeldamine on igav.
Lukk-Toompere: Mõlemad on vajalikud. On vajalik ka illustratsioon, mis järgib teksti. Laps vaatab pilti ja ütleb vanemale: loe siit. Ta on pildis kinni. Kui pilt on ei-tea-millest ja tekst ei-tea-millest, võib lapse fantaasia hakata tööle ja ta võib esitada küsimusi, aga esimene hetk lööb tal kõik sassi. On väga tähelepanelikke lapsi, kes ütlevad: siin on kirjutatud, et tüdrukul on patsid, aga pildil ei ole!
Asjaarmastajad tahavad tavaliselt teksti jälgida. Kui on öeldud, et istuvad köögis ja söövad putru, siis on püütud kujutada putru, mis on täiesti joonistamatu. Otsi teine võti, kuidas seda edasi anda.
Saar: Mul on olnud olukord, kus pidin illustreerima hakklihakastet. Ma ei saanudki sellega hakkama, leidsin teise lahenduse.
Lukk-Toompere: Ma olen pidanud illustreerima pilti, mille kirjeldus oli: "Õhus on tunda mädanevate lehtede lõhna."
Koff: Mis see siis ära ei ole?
Saar: Kui keegi saab sellega hakkama, siis oled see tõenäoliselt sina, Regina.
Lukk-Toompere: Kujutame ette moodsa kunsti näitust, võin teha hiigelsuure kummalise maali sellise pealkirjaga ja see läheb kõigile peale. Aga illustratsioonina? Kusjuures seda oli vaja teha õpikus. Olen palju õpikuid illustreerinud ja tean, mida tähendab olla kohutavalt kammitsetud. Kõigest sellest, mis on sinna kirjutatud, peab kinni pidama. Kui joonistad pildi nurka lihtsalt elu andmiseks punase palli, siis läheb autor põlema: appi, me peame siia nüüd vastava harjutuse juurde kirjutama!
Saar: See oleneb ikka hästi palju ka autorist. Mul ei ole õpikuid illustreerides sellist probleemi esinenud. Ainult ühes matemaatikaõpikus olin kirjutanud võrrandi, mis ei võrdunud – siis parandati.
Marja-Liisa Platsi illustratsioon Loone Otsa raamatust "Lugusid kuulsatest eestlastest" (2016). Eesti Lastekirjanduse Keskus
Soone: Edgar Valter on öelnud, et pilt peab olema usutav. Laps peab ära tundma, et lugu on tervik. Tema pildid on fantaasia käivitajad: pilt hakkab looma maailma, kuhu lugu liigub.
Saar: Illustratsioon on ses mõttes muust kunstist erinev, et see alati illustreerib midagi ja on tekstiga seotud. Illustraator ei ole oma tegemistes vaba.
Soone: Illustratsioon toetab värvi ja kompositsiooniga emotsiooni. Valteri suur puudus oli ta enda sõnul see, et ta ei osanud kurjust joonistada.
Lukk-Toompere: Valter oli muidugi superjoonistaja, selliseid joonistajaid meil praegu üldse ei ole – niisugust karakterite ja eriliste keskkondade loojat.
Mulle on kunagi üks väliskunstnik öelnud, et eesti illustratsioonides ei ole sügavust – kõik on esiplaanil, ei ole kaugusi ega midagi, mis toimuks tagaplaanil. Teistes maades on stiile ja lähenemisi nii palju, aga meil tulevad esile kümmekond kunstnikku, alternatiivid puuduvad. Tegelikult peaks olema julgust trendidest lahti lasta ja õppida täiesti teistmoodi illustreerima.
Kas illustratsioon ei võiks olla hoopis orgaanilisemalt ka täiskasvanute kirjanduse osa? Varem räägiti illustratsioonist ka kunstnike loomingu kontekstis, nüüd enam mitte.
Lukk-Toompere: Ikka rahas on asi.
Koff: Üks valdkond, kus kohtab veel täiskasvanutele mõeldud illustratsiooni, on luule.
Saar: Eepos vajab ka illustratsiooni.
Koff: Kahju on sellest, et kunagi andis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital võimaluse küsida toetust autoriraamatuks. Hiljuti esitasin selle kohta küsimuse ja tuli välja, et see on kadunud ning kadus ennekõike sellepärast, et ei soovitud seda toetust saada.
Soone: Silent book 'i ehk n-ö vaikset raamatut meil üldse ei ole.
Lukk-Toompere: Meie kirjastajatel on võtnud tükk aega, et hakata tegema ühe loo raamatuid. Selliseid on ka mujale kergem müüa. Aastaid tagasi oli nii, et kui me andsime ühe lasteraamatu välja, siis pidi olema vähemalt 10–12 juttu sees, kõik jutud ise teemal. Sellist on väga raske illustreerida.
Koff: Ühe loo raamatud on fantastilised, kui nad on hästi tehtud, aga meie lugejakultuur ei ole järele jõudnud. Seda formaati nimetatakse picture book 'iks, seal on 24 või 32 lehekülge, igal paarislehel kaks lauset. Eestis ei osteta sellist raamatut. Meil ollakse harjunud suhtumisega, et ma tahan oma last harida, raamatus peab olema teksti! Kui isegi on üks lugu, mis on tekstidega illustreeritud, siis peab seal teksti olema rohkem kui klassikalises pildiraamatus.
Hasso Krulli ja Marja-Liisa Platsi "Kurja kala kohvik".
Saar: Aeg-ajalt tekib küll tunne, et ostetakse tähemärke. Mida rohkem tähemärke, seda paremini raamat müüb. Pilt ei olegi justkui oluline. Ometi kui laps võtab poes raamatu kätte, siis ikkagi kaanepildi järgi. Ta ei tee seda pealkirja pärast – ohoo, "Kurja kala kohvik", seda tahaksin lugeda –, vaid vaatab, et on mõnus pilt.
Koff: Mingis mõttes on tore, et vaimuvara hinnatakse: minu laps peab saama selle raha eest lugeda isu täis. Kirjastusturul on sedasi natuke keeruline.
Soone: Rahvusvahelisel turul on see suuremaid komistuskive, et meie raamatud on hästi tekstirohked.
Lukk-Toompere: Tulles tagasi silent book 'i juurde, siis seal ei ole üldse teksti, vaid on ainult pildid. Maailmas on sellistele raamatutele torm, preemiad. Meil neid ei tehta, sest kirjastajad ei riski.
Kas lasteraamatute pildid peavad olema teistsugused kui täiskasvanute omad?
Lukk-Toompere: Minu kõige suurem nii-öelda täiskasvanule mõeldud raamatu illustreerimiskogemus on Toon Tellegeni raamat, mis on ju mõeldud ükskõik millises vanuses inimestele. Seepärast ei ole ma seda ka kohutavalt lastepäraselt illustreerinud, aga samal ajal pole see ka nii-öelda vanainimeseraamat. Loodan, et mu pildid on tekstiga harmoonias.
Jaan Tätte ja Regina Lukk-Toompere "Hülgeviga/Jäljed".
Soone: Kui võtta Jaan Tätte laulutekstidega raamat "Hülgeviga/Jäljed", siis see tekitas ka meis küsimuse, et kelle tarvis Regina Lukk-Toompere illustratsioonid ikkagi on. Võtame või põdrakujutise.
Lukk-Toompere: Seegi raamat on mõeldud kõigile. Kui ma hakkasin seda tegema, siis saatsin kirjastajale e-kirja ja küsisin, mis on tema arvates hülgeviga. Tiina Tammer oli ise ka segaduses ja vastas, et ilmselt ikka see, et hülgel polnud jalgu, kui kõik püüdsid ühte sammu käia. Küsisin siis järgmise inimese käest, tema arvas, et joomaviga. Mina ise olin kõige romantilisem ja arvasin, et hülgel, põdral ja ämblikul tekkis armastuse kolmnurk. Kuna Tätte on lugejale vaba voli jätnud, siis saigi nii tehtud, et las laps mõtleb, mida tema tahab ja suur inimene, mis talle pähe tuleb. Mina ütlesin oma pildiga, et põder ajas teistel pea segamini.
Saar: Illustreerija mõte jääb nüüd kehtima nagu kivisse raiutult, seda enam ümber ei mängi.
Kas peame piiri tõmbama, kas tegemist on laste- või täiskasvanuraamatuga?
Soone: Me küll lahterdame raamatuid vanuserühmade järgi, kuid iga lugeja kulgemise tee on väga individuaalne.
Saar: Kui ma võrdlen oma pilte, mis pole avaldamiseks mõeldud, nendega, mida olen teinud lasteraamatu illustratsioonideks, siis viimaste puhul olen püüdnud irooniaga tagasi hoida. Musta huumorit ma lasteraamatutesse tavaliselt ei too. Aga ega minagi ole täiskasvanute raamatuid illustreerinud.
Kas see, et täiskasvanute raamatuid praegu vähe illustreeritakse, tuleneb ainult rahapuudusest?
Koff: Peamiselt rahapuudusest, aga ka mõttemustrist, sest ei olda enam harjutud nägema pilte täiskasvanute raamatus.
Kuidas harjumust uuesti tekitada?
Koff: Kultuurkapitalist öeldi, et kuigi ametlikult autoriraamatu stipendiumi enam ei ole, võib raamatu tegemiseks ikkagi toetust küsida. See on harjumuse tekitamiseks esimene ametlik samm.
Kas ainult kultuurkapitali peale saab lootma jääda? Kuidas suunata kirjastusi illustreeritud raamatuid välja andma?
Saar: Pilt annab raamatule ju lisaväärtuse, teeb raamatu huvitavamaks.
Lukk-Toompere: Mitu inimest me Eestist leiame, kes ostavad raamatu sellepärast, et seal on huvitavad pildid? Kirjastajale ei ole see mingi argument. Piltidega raamatu puhul peab kirjastaja olema siis erilise missioonitundega.
Vahur Afanasjev on hea näide. Ta andis oma romaani "Serafima ja Bogdan" ise välja ja ise tellis ka Peeter Allikult illustratsioonid. Sellest on mitu trükki tehtud.
Lukk-Toompere: See on väga kihvt raamat, aga see on erandlik näide.
Koff: Head erandid võivadki asja käima tõmmata.
Soone: Kui mõelda Eesti peale, kus meil on väike keeleruum ja seetõttu ka väike turg, siis olemasolev pilt on tegelikult rõõmustav. Nii palju kui ma tean, siis meie professionaalsetel illustraatoritel tööd jätkub, kuigi väga vähesed on elukutselised illustraatorid, peaaegu kõik töötavad veel kuskil mujal. Illustraatoritöö on paljuski nagu kirurgi oma: kogu aeg tuleb selle sees olla ja lõigata, et asi ära ei ununeks. Edgar Valteri auhinna saaja valisime 31 kandidaadi seast. Nende viimase viie aasta raamatutest tulevad uhked virnad. Ka väliskülalised on lausa hämmingus, et nii väikse keeleruumi ja turuga ilmub meil nii palju algupärast kirjandust. Mida raamatuturu tulevik toob, seda ei tea.
Saar: Meie väga suur pluss on ka see, et meil on kolm lasteajakirja. Välismaal kipuvad need olema kas mõne brändi või animafilmiga seotud. See on illustraatorile väga hea kasvulava, iseäranis noorele, kes pole veel valmis tervet raamatut illustreerima. Seda seisu tuleks hoida.
Kas ka täiskasvanutele mõeldud perioodilistes väljaannetes peaks olema rohkem algupäraseid illustratsioone?
Saar: Igal juhul, sest praegu kipub seal nägema samu stock- fotosid, mida näeb ka mujal maailmas. Pigem võiks panustada illustraatorile, kes annaks avaldatud lugudele hoopis originaalsema vaatenurga. Sageli on neis ajakirjades avaldatud lood meie oma kultuuri kesksed. Liiga globaalsed pildid ei ütle selliste lugude kohta mitte midagi. Ma ei taha öelda, et eesti illustraator peaks igale poole muhu mändasid joonistama, aga ta oskab lisada siinset konteksti.
Koff: Inglis- ja prantsuskeelses maailmas on üle ilma levivaid ajakirju, kus kaanepildil on enamasti illustratsioonid, mitte fotod, näiteks New Yorker.
Lukk-Toompere: Paljude ajakirjade juures on lausa põhikohaga kunstnik ja seal tellitaksegi käsitsi tehtud autoriillustratsioone. Kui olen sattunud sirvima meilgi välja antud naisteajakirju, siis neis on vähemalt üks kunstniku tehtud pilt. Sellest on tekkinud juba oma trend – teatud joone ja lennukuse kombinatsioon. Kunstniku eripära neis just välja ei tule, selle poolest on lasteajakirjad hoopis mitmekesisemad.
Seegi oleks üks lihtne vahend, kuidas täiskasvanute raamatusse illustratsiooni puksida.
Soone: Kahjuks meil illustreerimist eraldi ei õpetata. Kunstiakadeemias tegutsevad näiteks väga head illustraatorid Anne Pikkov, Kadi Kurema, Kertu Sillaste ja nemad on mingi kursuse lõikes seda teemat püüdnud sisse tuua. Tartu kunstikoolis samamoodi. Huvi on ja kursused on õppijaid täis. Noorema põlve tegijad on suuresti iseõppijad.
Saar: Ma olen õppinud arhitektuuri ja tootedisaini, illustraatorina olen iseõppija.
Lukk-Toompere: Paratamatult tuleb leppida selle ajaga, kust oleme tulnud. Vahel tunnen küll, et oli mul seda kooli vaja, praeguse põlvkonna vaba vaatenurk on nii lahe. Kedagi ei huvita, kas detail on õigesti või valesti kujutatud, peaasi et näeb vahva välja. Ma läksin omal ajal ERKIsse graafikat õppima, sest see oli ainus koht, kus sai illustratsiooniga tegeleda. Kaks aastat kannatasin graafikatehnikate käes, et saaks ometi sügavuti raamatutega tegeleda. Alles siis läksin lahti, hakkasin normaalsemalt joonistama.
Saar: Ega iseenda eest ära ei jookse. Juba kunstiakadeemias süüdistati mind, et mu modellijoonistused on nagu lasteraamatute illustratsioonid. Nüüd olengi sinna välja jõudnud.
Mida te ootate Edgar Valteri preemialt? Illustratsioonid on kippunud kuhugi vahele, eikellegimaale jääma või siis lasteraamatute puhul on need iseenesestmõistetavad.
Saar: Kohati on illustratsioon isegi liiga iseenesestmõistetav. Kui illustratsioon ära võtta, siis ei jää ka lasteraamatust midagi järele. Ehk aitab uus auhind seda natukegi rõhutada.
Regina Lukk-Toompere illustratsioon raamatust "Marjakobar ja teisi seto muinasjutte" (2015). Eesti Lastekirjanduse Keskus
Lukk-Toompere: Huvitav oleks teada, kui palju on neid lugejaid, kes üldse vaatavad, kes on raamatu illustreerinud. Nüüd on meil tekkinud ka see tava, et kunstniku nimi tuuakse kaanel ära. Aga see võttis kaua aega, enne kui kirjastajad seda mõistma hakkasid.
Koff: Eks see olene raamatu kontseptsioonist: kui kirjanik ja kunstnik on võrdsed autorid, siis peab nende nimi olema võrdselt kõikjal – kaanel, seljal.
Soone: Kui seda preemiat looma hakkasime, siis pidasime silmas kolme momenti.
Edgar Valter on meie suhtumist illustratsiooni kujundanud läbi mitme põlvkonna. Paljud illustraatorid on maininud, et on saanud temalt tõuke. Tema fenomenaalsust tuleb ülal hoida. Ka praegused lapsed tunnevad teda. Ei oska kas või Sipsikut ette kujutada ainult Eno Raua teksti põhjal, Sipsik on Edgar Valteri laps.
Priit Pärna illustratsioon Ellen Niidu raamatust "Onu Ööbik Öösorri tänavast" (2017). Eesti Lastekirjanduse Keskus
Tegelikult on meie praegune illustratsioon heal järjel. Meil on palju isikupärase käekirjaga illustraatoreid. Meie suurte illustratsiooninäituste tagasiside on olnud üllatavalt positiivne. Me peame oma illustraatorid pjedestaalile tõstma.
Illustratsiooni tuleb õppida mõtestama, et osata vahet teha, mis on lihtsalt üks joonistatud pilt, mida tähendab joonistusoskus ja mida illustreerimine. Inimene, kes oskab joonistada, ei ole alati illustraator. Illustraator on kirjanikuga võrdväärne autor, iseäranis lastekirjanduse puhul.
Koff: Preemia on väga hea võimalus, et rääkida taas kirjandusest. Kui veel millestki unistada, siis: ehk oleks võimalik luua ka Ellen Niidu sõnatundliku lastekirjaniku auhind?
* * *
Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia
Auhinna eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. Auhinna esimesed kandidaadid olid Regina Lukk-Toompere, Marja-Liisa Plats, Priit Pärn, Ulla Saar ja Catherine Zarip. Auhinna pälvis Regina Lukk-Toompere.
Auhind on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada isikunäitus lastekirjanduse keskuses. Žüriisse kuulusid Krista Kumberg, Jaanika Palm, Juss Piho, Triin Soone, Gregor Taul, Kersti Tiik ja Asta Trummel. Auhinna on ellu kutsunud lastekirjanduse keskus ja selle väljaandmist toetab kultuuriministeerium. | Kuidas joonistada putru? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20. septembril, päev enne Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva, anti välja Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia. Tegu on esimese omataolise tunnustusega. Missugune on eesti illustratsiooni seis ja mis on Valteri auhinna tähendus? Vestlusringis jagavad oma mõtteid illustraatorid Regina Lukk-Toompere ja Ulla Saar, kirjanik, tõlkija ja kirjastaja Indrek Koff ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor ja illustratsioonipreemia žürii esimees Triin Soone.
Mullu ilmus Eestis 713 lasteraamatut. Algupärast lasteproosat oli sellest 126 ja algupärast lasteluulet 28 nimetust, lisaks kogumikud. Kas praegu ilmub ka selliseid lasteraamatuid, mis ei ole illustreeritud?
Triin Soone: Lastekirjanduse puhul mitte. Suhe 1/3 algupärandeid ja 2/3 tõlkeid on püsinud üsna mitmeid aastaid ning valdav osa neist on illustreeritud. Erineb illustratsiooni maht, aga isegi juturaamatud vanusele 10+ on illustreeritud.
Lastekirjanduses armastatakse oma illustraatorite loomingut: tekib äratundmine, põlvkondade side, tegijaid teatakse. Kui selle maa, kus raamat välja antakse, kunstnik illustreerib tõlketeksti, siis see on nagu teretutvuse loomine. Meil on seda kahjuks vähe. Üks suur asi, mille võib näiteks tuua, on Regina Lukk-Toompere illustreeritud Toon Tellegeni "Kõik on olemas".
Kuidas see süsteem toimib?
Regina Lukk-Toompere: See on omaette ettevõtmine, kui välisautori teos saab uued illustratsioonid. On odavam osta kogu pakett, sest mujal maailmas on väga palju raamatuid, kus autor ja kunstnik on üks ja sama inimene.
Ulla Saar: Mujal maailmas on kirjastused ostnud illustraatori loodu ära, õigused on nende käes.
Lukk-Toompere: Seetõttu läheb raamat kogu paketina ja tõlkele ei tehta uusi illustratsioone. Vahel harva tuleb mõni tekst niimoodi, et leidke endale ise kunstnik.
Indrek Koff: Kui õigused kõrvale jätta, võib tekkida olukord, et keegi solvub, miks tema pilte ei tahetud. Olen välismessidel märganud, et tihtipeale on esimene reaktsioon: ei, selline pildikeel meie riigis ei sobi. Kui siis teen ettepaneku, et mul ei ole midagi selle vastu ja usun, et suudan ka kunstnikku veenda, et kuna tema illustratsioon ei sobi, siis äkki leiate ise kunstniku, on selle peale üldiselt vastuseks kolm mõttepunkti ja suhtlus enam ei jätku. Tegelikult ei viitsi keegi sellega tegeleda.
Regina Lukk-Toompere illustratsioon Toon Tellegeni raamatust "Kõik on olemas" (2018). Eesti Lastekirjanduse Keskus
Soone: Valmistoode on ostu seisukohalt kõige mugavam. Kui aga vaatan publiku või lugeja seisukohalt, siis koostöövariandiga saab palju kiiremini lugejale omaseks kui täiesti tundmatu autoriga.
Koff: See ongi tegelikult produktiivne. Kas või Toon Tellegeni "Kõik on olemas", Ulla Saare illustreeritud Norton Justeri "Milo imelised seiklused" või Grigori Osteri "Vallatu matemaatika" – raamat ise on väga naljakas, aga illustratsioonid annavad ka juurde.
Contra ja Ulla Saare raamatu "Kõik on kõige targemad" tõlge inglise keelde.
Saar: Osalesin Londoni (raamatu)messil arutlusringis, kuidas tõlkida illustratsiooni ning kas see on üldse võimalik ja vajalik. Kuidas panna tõlkeraamatu illustratsioon toimima võõras keskkonnas? Tihtipeale olen ise märganud, et olen illustreerinud oma lapsepõlve: näiteks koolivormi või tahvlit – ammu enam ei ole selliseid tahvleid –, telefone ja muid asju, mis on mulle endale tuttavad, näiteks Contra raamatus "Kõik on kõige targemad". Selle avaldas eelmisel aastal Suurbritannias kirjastus Emma Press. Kirjastuses oldi vastuvõtlikud illustratsioonile ega üritatud seal midagi muuta, v.a tekste, mis olid illustratsioonidega seotud. Väikekirjastused on tihtipeale valmis n-ö võõrast illustratsiooni vastu võtma ja altimad katsetama – eks nad peavad ka ellu jääma ja on avastanud, et see on üks viis, kuidas seda teha. Inglismaal on seniajani olnud väga palju samalaadset illustratsiooni, aga tundub, et vaikselt liigub sealgi olukord mitmekesisuse poole. Tõlkekirjanduse avaldamine aitab sellele kindlasti kaasa.
Kui tuua kõrvale praegune visuaalne kunst, siis seal oodatakse küll rahvusvahelist keelt, aga peab olema ka midagi, mis räägib tema oma keskkonnast. Näiteks 1990ndatel olid Ida-Euroopa ja vene kunstnikud nõutud just selle pärast, et see, mida nad kujutasid, oli nii teistsugune.
Lukk-Toompere: Kui on eesti autor, kes on sisult väga eestipärane, siis illustratsioon, mis seal juures on, annab samuti informatsiooni ning võib olla ka mujal huvitav. Aga kui tood lihtsalt välisautori ja tema teksti oma keelde paned, siis see on lugejale võõras.
Koff: Minu puhul ei ole seda küsimust kerkinud. Üldiselt olen valmis igasuguseks koostööks. On põnev näha, kui samal tekstil on eri riikide illustraatorite töö kõrval.
Kuidas käib koostöö eesti illustraatoritega? Kas autor mõtleb, et tema tekst võiks sobida just selle kunstniku käekirjaga?
Koff: Eestis ei ole raske üksteist leida, sellepärast et kõik tunnevad kõiki. Vähemalt raamatumaailmas. Kui alustasin, siis esimese raamatu puhul oli nii, et kirjastuses oli parasjagu illustraator, kõik läks hästi ja ma jäin piltidega rahule. Sealt edasi olen kirjutades juba ka piltidele mõelnud. See pole alati väga teadlik valik, aga mingi lähedus on mõne kunstnikuga olemas.
Pilt Ulla Saare ja Indrek Kofi raamatust "Ilusti" (2016). Eesti Lastekirjanduse Keskus
Paaril korral on olnud mänge, kus pilt ja tekst sünnivad koos. Näiteks on mul raamat "Kirju koer", mille tegime Marion Unduskiga nii, et Marionil olid pildid, lihtsa pliiatsijoonega tehtud portreed, mina hakkasin portreede peale kirjutama lugusid. Samamoodi on meil Ulla Saarega raamat "Ilusti", mis oli üldse pöörane eksperiment: panime raamatu kondikava enam-vähem paika ja siis tegime nii, et mina kirjutasin esimese poole tekstid ja Ulla tegi teise poole pildid, siis vahetasime. Kes keda illustreeris, on selle raamatu puhul võimatu määrata.
Soone: Pildiraamatu sünd on üldse suur koostöö. Kui tegu ei ole just autoriraamatuga, siis on ka kirjastajal väga tähtis roll. Kirjastamine on ka äriline tegevus. Kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali alt hakati toetama ka illustratsiooni, oli tegemist revolutsioonilise muutusega. Pilt jutustab ju samamoodi lugu. Meie illustratsiooni suur pluss on see, et meil tehakse märkimisväärselt palju käsitsi, eri- või kombineeritud tehnikates. Kunstnikud oskavad ise öelda, kui töömahukas on ühe hea illustratsiooni tegemine.
Murekoht on aga see, et terviklikke raamatuid, kus ühtviisi on väga head nii tekst, pilt kui ka kujundus, on ikkagi vähe. Raamatut peab olema mõnus lugeda. Kui üks osa tervikust on paigast ära – on väga hea tekst, aga kirjastaja ei pööra võrdselt tähelepanu illustratsioonile, jätab teksti toimetamata või ei ole raamatu küljendus paigas –, siis on tekstist kahju. Tekst ei jõua lapseni.
Koff: Meie kirjastamiskultuur siiski liigub tasapisi koostöö poole. Osaliselt tänu sellele, et on võimalusi järjest rohkem käia välismessidel, vaadata, mida mujal tehakse, millised seal raamatud välja näevad, ja kuulda kolleegidelt, kuidas neid tehakse. Siiamaani on kirjastaja ajanud oma rida – teeb lepingud, suhtleb trükikojaga, võib-olla vaatab üle, kas trükikojast tuleb hea kvaliteet –, aga raamatu valmimise pool ei ole olnud tema asi. Tundub, et järjest rohkem tunnevad nad siiski huvi ka selle vastu.
Saar: Eesti kirjastustes puudub isik, kes on väliskirjastustes suhteliselt määrava tähtsusega – art director ehk kunstiline juht. Tema otsib illustraatori, paneb teksti ja illustratsiooni kokku, ajab kujundamisasja. Eestis otsib kirjanik ise endale illustraatori või vahel ka kirjastus, aga professionaalselt kujundajalt, juhul kui ma ei ole küljendust ise teinud, on minimaalselt tagasisidet olnud.
Lukk-Toompere: Kõik need, kellel on vahendid teha kujundus ja küljendus oma kodus valmis, teevad selle ise. Mina, kes ma arvutiga ei tööta, vajan enda kõrvale professionaalset kujundajat. Kui kirjastuses minnakse lihtsama vastupanu teed ja leitakse keegi, "kellele ka meeldib joonistada", kujunduse teeb keegi kirjastusest, siis pannakse kokku raamat, mis teeb nõutuks. Super, kui täiesti tundmatute isikute poolt tuleb kihvt asi, aga enamasti ei tule.
Soone: Niisugust köögikapi nurga peal kirjastamist ju on. Tänapäeval võivad kõik olla kirjastajad. Olen vahel mõelnud näiteks kaunimate raamatute konkursi töid vaadates, et need "natuke kummalised raamatud" on väga hea taust. Selle pinnalt tõusevad kaunid teosed esile, on ka hea koolitada ja suunata. Oleme lastekirjanduse keskuses võtnud julguse öelda, et näete, see on hea lasteraamat, siin on see ja see paigas. Oleme alati hoidnud ka oma maja uksed lahti kõigile, kes tahavad selles valdkonnas rohkem teada ja süvitsi minna.
Praegu tuleb välja, et aktiivne pool on kirjanik või kirjastus. Kas ka nii on olnud, et kunstnik on teinud kirjanikule ettepaneku tema teosele pildimaailm luua?
Lukk-Toompere: Ausalt öelda ei ole julgust olnud. Olen natuke vihjanud. Olen olnud olukorras, kus kuulutan, et tahan kohutavalt linde joonistada. Kes kirjutaks mulle tekstid?
Koff: Ühe raamatuga on küll nii juhtunud: teeme seda praegu koos horvaadi kunstniku Lucija Mrzljakiga, kes elab Eestis ja teeb muidu animafilme. Tal on ilmunud ka üks pildiraamat, sellest tuleb nüüd teine.
Millal on õigustatud, et illustratsioon on sõna otseses mõttes illustratsioon ehk illustreerib midagi, mis on tekstina antud? Millal tohib kunstnik olla võimalikult vaba ja anda oma piltidega uue tõlgenduse? Kui palju peab teksti autoriga läbi rääkima?
Saar: Mul on oma kirjanikega väga vedanud. Nad on mind usaldanud ja lubanud mul teha seda, mida olen õigeks pidanud. Mina isiklikult ei usu kirjeldavasse illustratsiooni. Mu meelest ei ole illustratsiooni ülesanne lugu ümber rääkida, vaid sinna midagi lisada ja anda tekstile lisadimensioon. Väikelasteraamatuid loetakse ikka ette, lapsel on siis ka sel ajal midagi teha – pilti vaadata ja sealt oma mõtet edasi kerida. See innustab kaasa mõtlema. Lihtsalt kirjeldamine on igav.
Lukk-Toompere: Mõlemad on vajalikud. On vajalik ka illustratsioon, mis järgib teksti. Laps vaatab pilti ja ütleb vanemale: loe siit. Ta on pildis kinni. Kui pilt on ei-tea-millest ja tekst ei-tea-millest, võib lapse fantaasia hakata tööle ja ta võib esitada küsimusi, aga esimene hetk lööb tal kõik sassi. On väga tähelepanelikke lapsi, kes ütlevad: siin on kirjutatud, et tüdrukul on patsid, aga pildil ei ole!
Asjaarmastajad tahavad tavaliselt teksti jälgida. Kui on öeldud, et istuvad köögis ja söövad putru, siis on püütud kujutada putru, mis on täiesti joonistamatu. Otsi teine võti, kuidas seda edasi anda.
Saar: Mul on olnud olukord, kus pidin illustreerima hakklihakastet. Ma ei saanudki sellega hakkama, leidsin teise lahenduse.
Lukk-Toompere: Ma olen pidanud illustreerima pilti, mille kirjeldus oli: "Õhus on tunda mädanevate lehtede lõhna."
Koff: Mis see siis ära ei ole?
Saar: Kui keegi saab sellega hakkama, siis oled see tõenäoliselt sina, Regina.
Lukk-Toompere: Kujutame ette moodsa kunsti näitust, võin teha hiigelsuure kummalise maali sellise pealkirjaga ja see läheb kõigile peale. Aga illustratsioonina? Kusjuures seda oli vaja teha õpikus. Olen palju õpikuid illustreerinud ja tean, mida tähendab olla kohutavalt kammitsetud. Kõigest sellest, mis on sinna kirjutatud, peab kinni pidama. Kui joonistad pildi nurka lihtsalt elu andmiseks punase palli, siis läheb autor põlema: appi, me peame siia nüüd vastava harjutuse juurde kirjutama!
Saar: See oleneb ikka hästi palju ka autorist. Mul ei ole õpikuid illustreerides sellist probleemi esinenud. Ainult ühes matemaatikaõpikus olin kirjutanud võrrandi, mis ei võrdunud – siis parandati.
Marja-Liisa Platsi illustratsioon Loone Otsa raamatust "Lugusid kuulsatest eestlastest" (2016). Eesti Lastekirjanduse Keskus
Soone: Edgar Valter on öelnud, et pilt peab olema usutav. Laps peab ära tundma, et lugu on tervik. Tema pildid on fantaasia käivitajad: pilt hakkab looma maailma, kuhu lugu liigub.
Saar: Illustratsioon on ses mõttes muust kunstist erinev, et see alati illustreerib midagi ja on tekstiga seotud. Illustraator ei ole oma tegemistes vaba.
Soone: Illustratsioon toetab värvi ja kompositsiooniga emotsiooni. Valteri suur puudus oli ta enda sõnul see, et ta ei osanud kurjust joonistada.
Lukk-Toompere: Valter oli muidugi superjoonistaja, selliseid joonistajaid meil praegu üldse ei ole – niisugust karakterite ja eriliste keskkondade loojat.
Mulle on kunagi üks väliskunstnik öelnud, et eesti illustratsioonides ei ole sügavust – kõik on esiplaanil, ei ole kaugusi ega midagi, mis toimuks tagaplaanil. Teistes maades on stiile ja lähenemisi nii palju, aga meil tulevad esile kümmekond kunstnikku, alternatiivid puuduvad. Tegelikult peaks olema julgust trendidest lahti lasta ja õppida täiesti teistmoodi illustreerima.
Kas illustratsioon ei võiks olla hoopis orgaanilisemalt ka täiskasvanute kirjanduse osa? Varem räägiti illustratsioonist ka kunstnike loomingu kontekstis, nüüd enam mitte.
Lukk-Toompere: Ikka rahas on asi.
Koff: Üks valdkond, kus kohtab veel täiskasvanutele mõeldud illustratsiooni, on luule.
Saar: Eepos vajab ka illustratsiooni.
Koff: Kahju on sellest, et kunagi andis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital võimaluse küsida toetust autoriraamatuks. Hiljuti esitasin selle kohta küsimuse ja tuli välja, et see on kadunud ning kadus ennekõike sellepärast, et ei soovitud seda toetust saada.
Soone: Silent book 'i ehk n-ö vaikset raamatut meil üldse ei ole.
Lukk-Toompere: Meie kirjastajatel on võtnud tükk aega, et hakata tegema ühe loo raamatuid. Selliseid on ka mujale kergem müüa. Aastaid tagasi oli nii, et kui me andsime ühe lasteraamatu välja, siis pidi olema vähemalt 10–12 juttu sees, kõik jutud ise teemal. Sellist on väga raske illustreerida.
Koff: Ühe loo raamatud on fantastilised, kui nad on hästi tehtud, aga meie lugejakultuur ei ole järele jõudnud. Seda formaati nimetatakse picture book 'iks, seal on 24 või 32 lehekülge, igal paarislehel kaks lauset. Eestis ei osteta sellist raamatut. Meil ollakse harjunud suhtumisega, et ma tahan oma last harida, raamatus peab olema teksti! Kui isegi on üks lugu, mis on tekstidega illustreeritud, siis peab seal teksti olema rohkem kui klassikalises pildiraamatus.
Hasso Krulli ja Marja-Liisa Platsi "Kurja kala kohvik".
Saar: Aeg-ajalt tekib küll tunne, et ostetakse tähemärke. Mida rohkem tähemärke, seda paremini raamat müüb. Pilt ei olegi justkui oluline. Ometi kui laps võtab poes raamatu kätte, siis ikkagi kaanepildi järgi. Ta ei tee seda pealkirja pärast – ohoo, "Kurja kala kohvik", seda tahaksin lugeda –, vaid vaatab, et on mõnus pilt.
Koff: Mingis mõttes on tore, et vaimuvara hinnatakse: minu laps peab saama selle raha eest lugeda isu täis. Kirjastusturul on sedasi natuke keeruline.
Soone: Rahvusvahelisel turul on see suuremaid komistuskive, et meie raamatud on hästi tekstirohked.
Lukk-Toompere: Tulles tagasi silent book 'i juurde, siis seal ei ole üldse teksti, vaid on ainult pildid. Maailmas on sellistele raamatutele torm, preemiad. Meil neid ei tehta, sest kirjastajad ei riski.
Kas lasteraamatute pildid peavad olema teistsugused kui täiskasvanute omad?
Lukk-Toompere: Minu kõige suurem nii-öelda täiskasvanule mõeldud raamatu illustreerimiskogemus on Toon Tellegeni raamat, mis on ju mõeldud ükskõik millises vanuses inimestele. Seepärast ei ole ma seda ka kohutavalt lastepäraselt illustreerinud, aga samal ajal pole see ka nii-öelda vanainimeseraamat. Loodan, et mu pildid on tekstiga harmoonias.
Jaan Tätte ja Regina Lukk-Toompere "Hülgeviga/Jäljed".
Soone: Kui võtta Jaan Tätte laulutekstidega raamat "Hülgeviga/Jäljed", siis see tekitas ka meis küsimuse, et kelle tarvis Regina Lukk-Toompere illustratsioonid ikkagi on. Võtame või põdrakujutise.
Lukk-Toompere: Seegi raamat on mõeldud kõigile. Kui ma hakkasin seda tegema, siis saatsin kirjastajale e-kirja ja küsisin, mis on tema arvates hülgeviga. Tiina Tammer oli ise ka segaduses ja vastas, et ilmselt ikka see, et hülgel polnud jalgu, kui kõik püüdsid ühte sammu käia. Küsisin siis järgmise inimese käest, tema arvas, et joomaviga. Mina ise olin kõige romantilisem ja arvasin, et hülgel, põdral ja ämblikul tekkis armastuse kolmnurk. Kuna Tätte on lugejale vaba voli jätnud, siis saigi nii tehtud, et las laps mõtleb, mida tema tahab ja suur inimene, mis talle pähe tuleb. Mina ütlesin oma pildiga, et põder ajas teistel pea segamini.
Saar: Illustreerija mõte jääb nüüd kehtima nagu kivisse raiutult, seda enam ümber ei mängi.
Kas peame piiri tõmbama, kas tegemist on laste- või täiskasvanuraamatuga?
Soone: Me küll lahterdame raamatuid vanuserühmade järgi, kuid iga lugeja kulgemise tee on väga individuaalne.
Saar: Kui ma võrdlen oma pilte, mis pole avaldamiseks mõeldud, nendega, mida olen teinud lasteraamatu illustratsioonideks, siis viimaste puhul olen püüdnud irooniaga tagasi hoida. Musta huumorit ma lasteraamatutesse tavaliselt ei too. Aga ega minagi ole täiskasvanute raamatuid illustreerinud.
Kas see, et täiskasvanute raamatuid praegu vähe illustreeritakse, tuleneb ainult rahapuudusest?
Koff: Peamiselt rahapuudusest, aga ka mõttemustrist, sest ei olda enam harjutud nägema pilte täiskasvanute raamatus.
Kuidas harjumust uuesti tekitada?
Koff: Kultuurkapitalist öeldi, et kuigi ametlikult autoriraamatu stipendiumi enam ei ole, võib raamatu tegemiseks ikkagi toetust küsida. See on harjumuse tekitamiseks esimene ametlik samm.
Kas ainult kultuurkapitali peale saab lootma jääda? Kuidas suunata kirjastusi illustreeritud raamatuid välja andma?
Saar: Pilt annab raamatule ju lisaväärtuse, teeb raamatu huvitavamaks.
Lukk-Toompere: Mitu inimest me Eestist leiame, kes ostavad raamatu sellepärast, et seal on huvitavad pildid? Kirjastajale ei ole see mingi argument. Piltidega raamatu puhul peab kirjastaja olema siis erilise missioonitundega.
Vahur Afanasjev on hea näide. Ta andis oma romaani "Serafima ja Bogdan" ise välja ja ise tellis ka Peeter Allikult illustratsioonid. Sellest on mitu trükki tehtud.
Lukk-Toompere: See on väga kihvt raamat, aga see on erandlik näide.
Koff: Head erandid võivadki asja käima tõmmata.
Soone: Kui mõelda Eesti peale, kus meil on väike keeleruum ja seetõttu ka väike turg, siis olemasolev pilt on tegelikult rõõmustav. Nii palju kui ma tean, siis meie professionaalsetel illustraatoritel tööd jätkub, kuigi väga vähesed on elukutselised illustraatorid, peaaegu kõik töötavad veel kuskil mujal. Illustraatoritöö on paljuski nagu kirurgi oma: kogu aeg tuleb selle sees olla ja lõigata, et asi ära ei ununeks. Edgar Valteri auhinna saaja valisime 31 kandidaadi seast. Nende viimase viie aasta raamatutest tulevad uhked virnad. Ka väliskülalised on lausa hämmingus, et nii väikse keeleruumi ja turuga ilmub meil nii palju algupärast kirjandust. Mida raamatuturu tulevik toob, seda ei tea.
Saar: Meie väga suur pluss on ka see, et meil on kolm lasteajakirja. Välismaal kipuvad need olema kas mõne brändi või animafilmiga seotud. See on illustraatorile väga hea kasvulava, iseäranis noorele, kes pole veel valmis tervet raamatut illustreerima. Seda seisu tuleks hoida.
Kas ka täiskasvanutele mõeldud perioodilistes väljaannetes peaks olema rohkem algupäraseid illustratsioone?
Saar: Igal juhul, sest praegu kipub seal nägema samu stock- fotosid, mida näeb ka mujal maailmas. Pigem võiks panustada illustraatorile, kes annaks avaldatud lugudele hoopis originaalsema vaatenurga. Sageli on neis ajakirjades avaldatud lood meie oma kultuuri kesksed. Liiga globaalsed pildid ei ütle selliste lugude kohta mitte midagi. Ma ei taha öelda, et eesti illustraator peaks igale poole muhu mändasid joonistama, aga ta oskab lisada siinset konteksti.
Koff: Inglis- ja prantsuskeelses maailmas on üle ilma levivaid ajakirju, kus kaanepildil on enamasti illustratsioonid, mitte fotod, näiteks New Yorker.
Lukk-Toompere: Paljude ajakirjade juures on lausa põhikohaga kunstnik ja seal tellitaksegi käsitsi tehtud autoriillustratsioone. Kui olen sattunud sirvima meilgi välja antud naisteajakirju, siis neis on vähemalt üks kunstniku tehtud pilt. Sellest on tekkinud juba oma trend – teatud joone ja lennukuse kombinatsioon. Kunstniku eripära neis just välja ei tule, selle poolest on lasteajakirjad hoopis mitmekesisemad.
Seegi oleks üks lihtne vahend, kuidas täiskasvanute raamatusse illustratsiooni puksida.
Soone: Kahjuks meil illustreerimist eraldi ei õpetata. Kunstiakadeemias tegutsevad näiteks väga head illustraatorid Anne Pikkov, Kadi Kurema, Kertu Sillaste ja nemad on mingi kursuse lõikes seda teemat püüdnud sisse tuua. Tartu kunstikoolis samamoodi. Huvi on ja kursused on õppijaid täis. Noorema põlve tegijad on suuresti iseõppijad.
Saar: Ma olen õppinud arhitektuuri ja tootedisaini, illustraatorina olen iseõppija.
Lukk-Toompere: Paratamatult tuleb leppida selle ajaga, kust oleme tulnud. Vahel tunnen küll, et oli mul seda kooli vaja, praeguse põlvkonna vaba vaatenurk on nii lahe. Kedagi ei huvita, kas detail on õigesti või valesti kujutatud, peaasi et näeb vahva välja. Ma läksin omal ajal ERKIsse graafikat õppima, sest see oli ainus koht, kus sai illustratsiooniga tegeleda. Kaks aastat kannatasin graafikatehnikate käes, et saaks ometi sügavuti raamatutega tegeleda. Alles siis läksin lahti, hakkasin normaalsemalt joonistama.
Saar: Ega iseenda eest ära ei jookse. Juba kunstiakadeemias süüdistati mind, et mu modellijoonistused on nagu lasteraamatute illustratsioonid. Nüüd olengi sinna välja jõudnud.
Mida te ootate Edgar Valteri preemialt? Illustratsioonid on kippunud kuhugi vahele, eikellegimaale jääma või siis lasteraamatute puhul on need iseenesestmõistetavad.
Saar: Kohati on illustratsioon isegi liiga iseenesestmõistetav. Kui illustratsioon ära võtta, siis ei jää ka lasteraamatust midagi järele. Ehk aitab uus auhind seda natukegi rõhutada.
Regina Lukk-Toompere illustratsioon raamatust "Marjakobar ja teisi seto muinasjutte" (2015). Eesti Lastekirjanduse Keskus
Lukk-Toompere: Huvitav oleks teada, kui palju on neid lugejaid, kes üldse vaatavad, kes on raamatu illustreerinud. Nüüd on meil tekkinud ka see tava, et kunstniku nimi tuuakse kaanel ära. Aga see võttis kaua aega, enne kui kirjastajad seda mõistma hakkasid.
Koff: Eks see olene raamatu kontseptsioonist: kui kirjanik ja kunstnik on võrdsed autorid, siis peab nende nimi olema võrdselt kõikjal – kaanel, seljal.
Soone: Kui seda preemiat looma hakkasime, siis pidasime silmas kolme momenti.
Edgar Valter on meie suhtumist illustratsiooni kujundanud läbi mitme põlvkonna. Paljud illustraatorid on maininud, et on saanud temalt tõuke. Tema fenomenaalsust tuleb ülal hoida. Ka praegused lapsed tunnevad teda. Ei oska kas või Sipsikut ette kujutada ainult Eno Raua teksti põhjal, Sipsik on Edgar Valteri laps.
Priit Pärna illustratsioon Ellen Niidu raamatust "Onu Ööbik Öösorri tänavast" (2017). Eesti Lastekirjanduse Keskus
Tegelikult on meie praegune illustratsioon heal järjel. Meil on palju isikupärase käekirjaga illustraatoreid. Meie suurte illustratsiooninäituste tagasiside on olnud üllatavalt positiivne. Me peame oma illustraatorid pjedestaalile tõstma.
Illustratsiooni tuleb õppida mõtestama, et osata vahet teha, mis on lihtsalt üks joonistatud pilt, mida tähendab joonistusoskus ja mida illustreerimine. Inimene, kes oskab joonistada, ei ole alati illustraator. Illustraator on kirjanikuga võrdväärne autor, iseäranis lastekirjanduse puhul.
Koff: Preemia on väga hea võimalus, et rääkida taas kirjandusest. Kui veel millestki unistada, siis: ehk oleks võimalik luua ka Ellen Niidu sõnatundliku lastekirjaniku auhind?
* * *
Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia
Auhinna eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. Auhinna esimesed kandidaadid olid Regina Lukk-Toompere, Marja-Liisa Plats, Priit Pärn, Ulla Saar ja Catherine Zarip. Auhinna pälvis Regina Lukk-Toompere.
Auhind on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada isikunäitus lastekirjanduse keskuses. Žüriisse kuulusid Krista Kumberg, Jaanika Palm, Juss Piho, Triin Soone, Gregor Taul, Kersti Tiik ja Asta Trummel. Auhinna on ellu kutsunud lastekirjanduse keskus ja selle väljaandmist toetab kultuuriministeerium.
### Response:
Kuidas joonistada putru? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väidetavalt erikoheldi ärinaist põhjusel, et ta oli sõber tollal Londonit juhtinud Johnsoniga. Politsei asub linna praeguste võimude kaebuse peale uurima, kas Johnsoni väidetava vääritikäitumise uurimiseks on alust või mitte.
Kaebuse esitanud Suur-Londoni Administratsiooni sõnul lasub tal seaduslik kohustus pidada järelevalvet linnapea üle, sest meeri rollide seas on ka politsei juhtimine.
Johnsoni toetajate sõnul on kaebus poliitiline rünnak, mis ajastati Konservatiivse Partei konverentsi alguse ajaks.
Suur-Londoni Administratsiooni juhib Tööpartei liige, linnapea Sadiq Khan. | Johnsonit ähvardab uurimine sidemete pärast USA ärinaisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väidetavalt erikoheldi ärinaist põhjusel, et ta oli sõber tollal Londonit juhtinud Johnsoniga. Politsei asub linna praeguste võimude kaebuse peale uurima, kas Johnsoni väidetava vääritikäitumise uurimiseks on alust või mitte.
Kaebuse esitanud Suur-Londoni Administratsiooni sõnul lasub tal seaduslik kohustus pidada järelevalvet linnapea üle, sest meeri rollide seas on ka politsei juhtimine.
Johnsoni toetajate sõnul on kaebus poliitiline rünnak, mis ajastati Konservatiivse Partei konverentsi alguse ajaks.
Suur-Londoni Administratsiooni juhib Tööpartei liige, linnapea Sadiq Khan.
### Response:
Johnsonit ähvardab uurimine sidemete pärast USA ärinaisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 14. kohal paiknev Sabalenka alistas tund ja 55 minutit kestnud finaalis ameeriklanna Alison Riske'i (WTA 35.) 6:3, 3:6, 6:1.
Avasetis läks Sabalenka 5:1 juhtima, murdes kahel korral Riske'i servi. Ameeriklanna võitis seejärel küll kaks geimi, kuid setivõidu teenis tiitlikaitsja.
Matši teine sett algas tasavägiselt ja esimese nelja geimi järel oli seis viigis, kuid siis võitis Riske kolm geimi järjest, murdes korras ka Sabalenka servi.
Otsustavas kolmandas setis pani Sabalenka oma paremuse võimsalt maksma, kui murdis kahel korral vastase servi ja võitis viis geimi järjest ning kokkuvõttes seti 6:1.
Sabalenka servis matši jooksul koguni 18 ässa, tehes seejuures ka neli topeltviga. Riske'i vastavad numbrid olid kaks ja neli.
Mullu alistas Sabalenka Wuhani turniiri finaalis Eesti esireketi Anett Kontaveidi, kellest oli parem 6:3, 6:3. | Sabalenka võitis teist aastat järjest Wuhani turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 14. kohal paiknev Sabalenka alistas tund ja 55 minutit kestnud finaalis ameeriklanna Alison Riske'i (WTA 35.) 6:3, 3:6, 6:1.
Avasetis läks Sabalenka 5:1 juhtima, murdes kahel korral Riske'i servi. Ameeriklanna võitis seejärel küll kaks geimi, kuid setivõidu teenis tiitlikaitsja.
Matši teine sett algas tasavägiselt ja esimese nelja geimi järel oli seis viigis, kuid siis võitis Riske kolm geimi järjest, murdes korras ka Sabalenka servi.
Otsustavas kolmandas setis pani Sabalenka oma paremuse võimsalt maksma, kui murdis kahel korral vastase servi ja võitis viis geimi järjest ning kokkuvõttes seti 6:1.
Sabalenka servis matši jooksul koguni 18 ässa, tehes seejuures ka neli topeltviga. Riske'i vastavad numbrid olid kaks ja neli.
Mullu alistas Sabalenka Wuhani turniiri finaalis Eesti esireketi Anett Kontaveidi, kellest oli parem 6:3, 6:3.
### Response:
Sabalenka võitis teist aastat järjest Wuhani turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ronija hüüdnimega Ämblikmees vallutas 154 meetri kõrguse 42-korruselise hoone paarikümne minutiga ning tegi seda ohutusvahenditeta. Kui ta allaronimise järel jala taas maale sai, olid politseinikud ees valmis ja toimetasid ta minema.
Robert Skyperi otsa ronimiseks ta luba ei küsinud ning ronimise otsust ei põhjendanud.
Robert'i vallutuste seas on mitu maailma kõrgeimat hoonet, näiteks Burj Khalifa Dubais ning Eiffeli torn Pariisis. Augustis ronis ta meeleavaldustest haaratud Hongkongi ühele kõrghoonele ning viis endaga tippu kaasa rahule kutsuva plakati. | Prantsuse "Ämblikmees" ronis Frankfurdi kõrghoone Skyper otsa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ronija hüüdnimega Ämblikmees vallutas 154 meetri kõrguse 42-korruselise hoone paarikümne minutiga ning tegi seda ohutusvahenditeta. Kui ta allaronimise järel jala taas maale sai, olid politseinikud ees valmis ja toimetasid ta minema.
Robert Skyperi otsa ronimiseks ta luba ei küsinud ning ronimise otsust ei põhjendanud.
Robert'i vallutuste seas on mitu maailma kõrgeimat hoonet, näiteks Burj Khalifa Dubais ning Eiffeli torn Pariisis. Augustis ronis ta meeleavaldustest haaratud Hongkongi ühele kõrghoonele ning viis endaga tippu kaasa rahule kutsuva plakati.
### Response:
Prantsuse "Ämblikmees" ronis Frankfurdi kõrghoone Skyper otsa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhjarannik märkis, et Repinski plaanib Kuremäel Vasknarva suunas jääva endise veisefarmi territooriumile ehitada esimeses etapis 4000 kitsega farmi ja juustutööstuse, mille hinnanguline maksumus ulatub üle viie miljoni euro.
Kevadel lootis Repinski, et suvel õnnestub ehitusega algust teha. Nüüd ütles ta, et ehituseks on kõik valmis, ent selle algusaeg sõltub sellest, kuidas lähevad läbirääkimised potentsiaalse partneriga, kes oleks nõus kogu tulevase toodangu ära ostma.
"Kui eellepingud õnnestub kirjalikult sõlmida, siis läheb ehitamiseks," sõnas ta, märkides, et sellise garantiilepinguta oleks oma juustutoodanguga välisturgudele minek nii ta enda kui ka farmi rajamist finantseerivate pankade silmis liiga suur risk.
Samal ajal soovib Repinski ära müüa rohkem kui poole tuhande kitsega Konju farmi, kus ta on toimetanud juba üle kümne aasta. Ta ütles, et Konju müük ja Kuremäe farmi rajamine ei ole omavahel otseselt seotud. "Lihtsalt Konjuga tegelemiseks ei jätku enam vajalikul hulgal aega," sõnas Repinski.
Ta lisas, et Konju ja Kuremäe farm omavahel ei konkureeriks. "Kuremäel on plaanis kõik uued kitsed sisse osta ja kogu toodang läheb ekspordiks," sõnas Repinski. | Martin Repinski plaanib Kuremäele suurt kitsefarmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhjarannik märkis, et Repinski plaanib Kuremäel Vasknarva suunas jääva endise veisefarmi territooriumile ehitada esimeses etapis 4000 kitsega farmi ja juustutööstuse, mille hinnanguline maksumus ulatub üle viie miljoni euro.
Kevadel lootis Repinski, et suvel õnnestub ehitusega algust teha. Nüüd ütles ta, et ehituseks on kõik valmis, ent selle algusaeg sõltub sellest, kuidas lähevad läbirääkimised potentsiaalse partneriga, kes oleks nõus kogu tulevase toodangu ära ostma.
"Kui eellepingud õnnestub kirjalikult sõlmida, siis läheb ehitamiseks," sõnas ta, märkides, et sellise garantiilepinguta oleks oma juustutoodanguga välisturgudele minek nii ta enda kui ka farmi rajamist finantseerivate pankade silmis liiga suur risk.
Samal ajal soovib Repinski ära müüa rohkem kui poole tuhande kitsega Konju farmi, kus ta on toimetanud juba üle kümne aasta. Ta ütles, et Konju müük ja Kuremäe farmi rajamine ei ole omavahel otseselt seotud. "Lihtsalt Konjuga tegelemiseks ei jätku enam vajalikul hulgal aega," sõnas Repinski.
Ta lisas, et Konju ja Kuremäe farm omavahel ei konkureeriks. "Kuremäel on plaanis kõik uued kitsed sisse osta ja kogu toodang läheb ekspordiks," sõnas Repinski.
### Response:
Martin Repinski plaanib Kuremäele suurt kitsefarmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leclerc'i ringiajaks kujunes 1.32,733, millega edestas sakslasest meeskonnakaaslast Vettelit 0,316 sekundiga.
Ferraridele järgnesid Mercedese piloodid. Lewis Hamilton oli kolmas (+0,396), Valtteri Bottas neljas (+0,621).
CLASSIFICATION: END OF FP3 @ScuderiaFerrari on top and their rivals have work to do ????
Next stop = qualifying! #RussianGP???????? #F1 pic.twitter.com/dBzYJPqDqv
— Formula 1 (@F1) September 28, 2019
Šotsis peetava GP kvalifikatsioon algab laupäeval algusega kell 15.00. Pühapäevane GP algusega kell 14.10 on jälgitav ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel. | Ferrarid teenisid Venemaa GP viimasel vabatreeningul kaksikvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leclerc'i ringiajaks kujunes 1.32,733, millega edestas sakslasest meeskonnakaaslast Vettelit 0,316 sekundiga.
Ferraridele järgnesid Mercedese piloodid. Lewis Hamilton oli kolmas (+0,396), Valtteri Bottas neljas (+0,621).
CLASSIFICATION: END OF FP3 @ScuderiaFerrari on top and their rivals have work to do ????
Next stop = qualifying! #RussianGP???????? #F1 pic.twitter.com/dBzYJPqDqv
— Formula 1 (@F1) September 28, 2019
Šotsis peetava GP kvalifikatsioon algab laupäeval algusega kell 15.00. Pühapäevane GP algusega kell 14.10 on jälgitav ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
### Response:
Ferrarid teenisid Venemaa GP viimasel vabatreeningul kaksikvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25. ja 26. septembri õhtu tõi Moskva Helikon-Opera teatri suure saali publikut täis. Saal oli viimse kohani välja müüdud ning "Mr. Georg Ots" pälvis sooja vastuvõtu.
Ühtviisi soojalt võeti vastu etenduses kõlanud "Saaremaa valss", filmist "Mister X" tuttav aaria, "Don Quijote' võitluslaul" ja teised unustamatud palad. Etendus lõppes tormilise aplausi ning kestvate bravo-hüüete saatel. Eesti solistidest särasid Helikoni ooperiteatri laval Heli Veskus ja René Soom.
Kontserdilavastus "Mr. Georg Ots" esietendus sel suvel Saaremaa ooperipäevadel ning valmis Eesti Kontserdi ja Moskva Helikon-Opera koostöös. Etenduse lavastas Dmitri Bertman.
"Mr. Georg Ots" Autor/allikas: Moskva Helikon-Opera | Kontserdilavastus "Mr. Georg Ots" etendus Moskva Helikon-Opera teatris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25. ja 26. septembri õhtu tõi Moskva Helikon-Opera teatri suure saali publikut täis. Saal oli viimse kohani välja müüdud ning "Mr. Georg Ots" pälvis sooja vastuvõtu.
Ühtviisi soojalt võeti vastu etenduses kõlanud "Saaremaa valss", filmist "Mister X" tuttav aaria, "Don Quijote' võitluslaul" ja teised unustamatud palad. Etendus lõppes tormilise aplausi ning kestvate bravo-hüüete saatel. Eesti solistidest särasid Helikoni ooperiteatri laval Heli Veskus ja René Soom.
Kontserdilavastus "Mr. Georg Ots" esietendus sel suvel Saaremaa ooperipäevadel ning valmis Eesti Kontserdi ja Moskva Helikon-Opera koostöös. Etenduse lavastas Dmitri Bertman.
"Mr. Georg Ots" Autor/allikas: Moskva Helikon-Opera
### Response:
Kontserdilavastus "Mr. Georg Ots" etendus Moskva Helikon-Opera teatris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | A-alagrupis teise võidu teeninud jaapanlased olid Iirimaast üle numbritega 19:12, tulles seejures välja kaotusseisust.
Võiduga Iirimaa üle on Jaapanil nüüd hea võimalus jõuda esmakordselt MM-il veerandfinaali. Üheksa punktiga ollakse grupi liidrid, Iirimaa on kuue silmaga teine. Kohtumise vähem pidanud Samoa on viie punktiga kolmas.
Ragbi MM-i alagrupimängud lõppevad 13. oktoobril, veerandfinaalidega tehakse algust 19. oktoobril. Tiitlikaitsja rollis on Uus-Meremaa. | Suurüllatuse sepistanud Jaapan alistas ragbi MM-il Iirimaa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
A-alagrupis teise võidu teeninud jaapanlased olid Iirimaast üle numbritega 19:12, tulles seejures välja kaotusseisust.
Võiduga Iirimaa üle on Jaapanil nüüd hea võimalus jõuda esmakordselt MM-il veerandfinaali. Üheksa punktiga ollakse grupi liidrid, Iirimaa on kuue silmaga teine. Kohtumise vähem pidanud Samoa on viie punktiga kolmas.
Ragbi MM-i alagrupimängud lõppevad 13. oktoobril, veerandfinaalidega tehakse algust 19. oktoobril. Tiitlikaitsja rollis on Uus-Meremaa.
### Response:
Suurüllatuse sepistanud Jaapan alistas ragbi MM-il Iirimaa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmalt ootab ees kohtumine Türgiga, mis peetakse 4. oktoobril kell 16.00 Istanbulis Sancaktepe staadionil. Seejärel võõrustatakse 8. oktoobril Tartus Tamme staadionil Kosovot, kui avavile kõlab kell 19.15.
Kohtumiseks Türgiga kuulub koosseisu 21 mängijat, Kosovo mänguks lisandub veel maksimaalselt kaks nime.
Naiste koondise koosseis valikmänguks Türgiga:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 23/0
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tallinna Kalev 4/0
Anastasija Zabello (01.02.2001) – Tallinna FC Flora 1/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi TC (HUN) 78/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 75/0
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 13/0
Ariina Mürkhain (22.06.1999) – Tallinna FC Flora 9/0
Birjo Rasmussen (26.12.1994) – JK Tallinna Kalev (laenul Viru-Nigula SK-st) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Kaire Palmaru (11.08.1984) – Saku Sporting 105/10
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 104/19
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 99/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 83/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 64/4
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 43/1
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Napoli CF (ITA) 38/5
Lisette Tammik (14.10.1998) – Napoli CF (ITA) 33/2
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Suure-Jaani Unitedist) 16/0
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 9/0
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 3/0
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 2/0
Eliisabet Pedak (24.04.2000) – Saku Sporting 0/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Kehalise ettevalmistuse treener: Andrei Veis
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Arst: Liis Ott
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
Mänedžer: Raili Ellermaa | Selgus naiste koondise koosseis mänguks Türgiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmalt ootab ees kohtumine Türgiga, mis peetakse 4. oktoobril kell 16.00 Istanbulis Sancaktepe staadionil. Seejärel võõrustatakse 8. oktoobril Tartus Tamme staadionil Kosovot, kui avavile kõlab kell 19.15.
Kohtumiseks Türgiga kuulub koosseisu 21 mängijat, Kosovo mänguks lisandub veel maksimaalselt kaks nime.
Naiste koondise koosseis valikmänguks Türgiga:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 23/0
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tallinna Kalev 4/0
Anastasija Zabello (01.02.2001) – Tallinna FC Flora 1/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi TC (HUN) 78/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 75/0
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 13/0
Ariina Mürkhain (22.06.1999) – Tallinna FC Flora 9/0
Birjo Rasmussen (26.12.1994) – JK Tallinna Kalev (laenul Viru-Nigula SK-st) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Kaire Palmaru (11.08.1984) – Saku Sporting 105/10
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 104/19
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 99/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 83/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 64/4
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 43/1
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Napoli CF (ITA) 38/5
Lisette Tammik (14.10.1998) – Napoli CF (ITA) 33/2
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Suure-Jaani Unitedist) 16/0
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 9/0
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 3/0
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 2/0
Eliisabet Pedak (24.04.2000) – Saku Sporting 0/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Kehalise ettevalmistuse treener: Andrei Veis
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Arst: Liis Ott
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
Mänedžer: Raili Ellermaa
### Response:
Selgus naiste koondise koosseis mänguks Türgiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR avaldab saate esimese poole üleskirjutuse, kus professor Metsaveer räägib Estonia hukust ja selle tehnilistest põhjustest.
Kärneri selgituste kohaselt kutsus ta Metsaveere saatesse mitte ainult sellepärast, et professor on uurinud kajasignaali tekkemehanismi ja levikut, vaid kuna ta on olnud muu hulgas reisparvlaeva Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni liige ja tema teadmised ja tehnilised arvutused on aidanud kummutada mõnedki Saksa laevaehitaja süüdistused Eesti laevapere aadressil.
Alustame sellest, mida nüüd, 25 aastat hiljem tahaksite kuulajale sellest laevahukust rääkida?
Sellest laevahukust on väga palju räägitud, aga need on ainult need konkreetsed sündmused, kuidas see konkreetselt toimus. Aga ma räägiks sellest foonist, mis eespool oli ja mis selleni viisid. Ja ma alustaks tehnilisest järelvalvest.
Laevad on rahvusvahelised asjad. Kui ehituste tehniline järelvalve on riiklik, siis laevadel on see rahvusvaheline, sest laevad lähevad ühe omaniku juurest teise juurde. Keskne organ on siis IMO - ÜRO juures tegutsev Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon. Sellel on terve rida konventsioone, kokkuleppeid - need on pakid, kus on asjad sees.
Ja üks nendest kokkulepetest on inimelu kaitse konventsioon - seda nimetatakse SOLAS-eks (Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel, inglise keeles International Convention for the Safety of Life at Sea (SOLAS) - toim) ja see puudutab kõige rohkem meid, sest see sisaldab nõudeid laevade ujuvuse, stabiilsuse, tugevuse jne kohta. Tegelikult võiks kogu IMO-d nimetada seadusandlikuks koguks.
Täidesaatvaks koguks on klassiühingud. Need on küll nime järgi riikide juures, aga sisuliselt nad on ikkagi rahvusvahelised. Nemad kontrollivad laeva projekteerimist, ehitamist ja ekspluatatsiooni nii kaua, kuni seda laeva üldse peetakse. Klassiühingutel on ka oma nõuete kogumikud, aga need peavad olemas kooskõlas SOLAS-ega.
Estonia kassiühinguks oli Bureau Veritas, see on Prantsuse klassiühing. Lisaks rahvusvahelisele on siis veel riigil oma mereadministratsioon ja sadamakontroll. Sadamakontroll on ka rahvusvaheline, tema kontrollib kõiki laevu ja võib laeva kinni pidada, kui leiab, et midagi korras ei ole. Näiteks kas või, kui meeskonnal ei ole dokumendid korras.
Nüüd siis parvlaevadest. Parvlaevade idee on pärit sõjaväest. Vanemad inimesed mäletavad, kuidas Saaremaale sõideti 1960-ndatel. Seal oli üks lahtine parv, ümberringi oli tross ja sellised olid esimesed parvlaevad. Aga niisugusega kaugele merele ei lähe ja taheti ikka rohkem sõita. Siis tekkisid juba kinnised parvlaevad ja kui ka kiirused läksid suuremaks, siis peab olema laeval ees korralik vöör.
Aga kuna autod tahavad peale ja maha sõita, siis see vöör peab olema lahtikäiv. Nii et visiir on siis lahtikläiv ninaosa, mis asendab tavalist vööri. Ja igal korralikul parvlaeval on vööris visiir ja ramp, on ka ahtriramp. Võime kujutleda, et visiir on, kui lõikame tavalisel laeval nina eest ära ja paneme ta tagasi. Seal on siis üleval kaks hinge ja all kolm lukku. Sellega saab teda üles tõsta.
Aga kuna need lukud on tunduvalt nõrgemad, kui seda oleks olnud terve laeva vöör, siis tuleb nende lukkude tugevusarvutus teha ja kujundada. Aga osutus, et sel ajal ei osatud arvutada mere koormust visiirile, ei teatud, kui suured need jõud on. Need jõud sõltuvad väga mitmest asjast, näiteks visiiri kujust, laine suunast jne. Seetõttu SOLAS ei andnud mingit nõuet, kirjutas ainult ebamääraselt sisse, et visiiri kinnitused peavad olema piisavalt tugevad. Aga see jutt ei ütle midagi, kui me ei oska seda arvutada.
Siis peab ramp olema veekindel ja rambi taga peab olema vöörist eemal üks vahesein. See on selle jaoks, et kui vööris midagi puruneb, siis see peab vähemalt vee kinni. Laeva projekteerija pidi visiiri kujundama, aga kuidas? Õnneks olid mõned klassiühingud endale mingid valemid teinud, aga Bureau Veritasel valemit ei olnud, Lloyd's Register -il oli ja Estonia puhul kasutati neid.
Hiljem aga selgus, et need valemid andsid tegelikkusest väiksemad jõud, üle kahe korra (väiksemad - toim). Bureau Veritas jooniseid ei kinnitanud, sest tal ei olnud, millega kinnitada ja teadmisi. Laev ehitati valmis kinnitamata jooniste järgi.
Nii ehitati ilmselt enne ka kõik teised parvlaevad. Ja siis juhtus see, mis pidi juhtuma - visiiri kinnitused hakkasid purunema. Estonia hukkumise ajaks oli Läänemerel dokumenteeritud üle kümne visiirivigastuse ja vähemalt üks visiiri kaotus. Ükski laev ei uppunud, sest ramp pidas. Sest rambi ülemine serv jäi autoteki peal oleva teki alla.
Iga avarii korral tuleb välja kutsuda klassiühingu inspektor, kes otsustab, mida teha, ja informeerib tulemusest laeva omanikku. Laevaomanik omakorda informeerib mereadministratsiooni. Tundub, et alati seda ei tehtud, sest informatsioon levis väga kasinalt. Näiteks Estonia sõsarlaev Diana II sõitis Trelleborgi - Rostocki liini ja 1993. aastal jaanuaris sattus tormi kätte. Järgmisel päeval laeva üle andmisel ühelt meeskonnalt teisele, laevameeskonna vahetusel nad käisid ka visiiriruumis ja leidsid, et osa lukku on purunenud juba. Aga sellest üheski kohas andmeid ei olnud. Sellest saime teada ainult seetõttu, et selle laeva ostis Eesti ära (sõitis Meloodia nime all - toim) ja selle laeva sahtlis olid ühed dokumendid, mis sealt ükskord leiti.
Hiljem oli Estonia juba üks suuremaid parvlaevu Läänemeres. Suurte parvlaevade korral lähevad kõik asjad suuremaks ja ramp läheb pikemaks. Ja ramp ei mahtunud enam selle neljanda teki alla, mis on autoteki peal. See pikem ramp otsustati paigutada visiiri alla ja visiiri peale ehitati selline karp või müts. Kui visiir üles tõsteti, alles siis sai rambi avada. Karbiga laevu ei olnud väga palju peale Estonia, selle sõsarlaev ja siis mõned veel.
Selleks ajaks, kui Estonia Eestile üle anti, siis oli ta nimi Viking Sally, meil sai temast Estonia. Seda hakkasid majandama Eesti Merelaevandus ja Rootsi firma Nordström & Thulin kahe peale, rootslased vastutasid siis tehnilise teeninduse eest ja eestlased laeva meeskonna eest. Kuni laeva üleandmiseni kasutasid seda soomlased ainult rannasõidus. Ja rannasõidus, kui ta jääb alla mõne miili rannast, ei ole tal vaja seda rampvaheseina ja selle tõttu Estonia sõitiski ilma rampvaheseinata.
Kui see nüüd üle anti, siis Bureau Veritas tegi küll vastava ülevaatuse, aga SOLAS-e nõudeid väga ei puudutatud ja laev antigi meile üle ilma rampvaheseinata. Aga see oli Eestis. Kui ta hakkas juba Rootsi vahet käima, siis sõidurajooniks on Läänemere suurimate lainetega ala. Ja sellesse alasse hakkas siis sõitma Estonia, mis oli kokkuvõttes ilma vaheseinata, ohtliku visiirikarbiga, mis sidus visiiri ja rambi ja väga nõrkade visiirikinnitustega. Tegelikult oli väga ohtlikus seisundis laev, aga kuidagi keegi sellele tährelepanu ei pööranud ja eestlased olid alles täitsa rohelised selles asjas, ei osanud ka tähele panna ja nii ta merele läks.
Viimasel reisipäeval sadamakontroll vaatas laeva üle ja ei leidnud midagi selle kinnipidamiseks. See tunnistati korraslolevaks, mõned märkused tehti, aga loeti, et see ei pea (laeva) kinni. Viimane reis oli tavaline reis. Polnud mingisugust erisõidukit - ma olen väga palju juttu kuulnud, et olid mingisugused sõidukid. Seal ei olnud kindlasti neid. Suuremad autod laaditi ahtrisse, viimasena tulid sõiduautod ja neid vahetult rambi taha.
Laadimise lõppedes selgus, et laeval on paremale kreen. Kreeni kaotamiseks pumbati vasak kreenitank täis, väljasõit hilines 15 minutit, laeval oli ka diferents ahtris, aga seda ei likvideeritud.
Kuni 00.30-ni kulges reis tavapäraselt. Tuul oli peaaegu vastu ja mingisuguseid sündmusi ei toimunud. Kuni 00.30-ni on üks pöördpunkt, mis on marsruudile ette nähtud ja laev pöörab 25 kraadi paremale. Siis ta muutis tuule suhtes suunda ja laine hakkas vasakult poolkülje pealt vastu käima. Ilmselt see on kõige halvem suund lainetele ja ilmselt hakkasid siis need kinnitused järjest purunema, selles samas järjekorras nagu sõsarlaeval 1993. aasta algul - vasakparda küljelukk, seejärel põhjalukk ja siis visiiri vasak hing jne.
On teada, et kell 01.00 veel autotekil vett ei olnud, sest seal käis madrus kontrollimas, aga pärast seda purunes ilmselt ka vasak hing ja visiir nihkus ettepoole ja tõmbas rambi lahti. Sealt hakkas rambi külgedelt siis autotekile vett tulema.
Visiir ei irdunud laevast ilmselt kohe, sest parem hing jäi veel kinni ja hüdrosilindrid. Arvatavasti 01.15 käis üks kõva pauk üle laeva ja pärast, kui visiir välja tõsteti, siis oli näha, et laev oli visiirile otsa sõitnud.
Nii et puudusteks, millega oleks saanud seda avariid vältida, oleks siis see, et kõige suurem mõju oli karbil. See karp sidus visiiri ja rambi, see oli väga halb, sest visiiri irdumine tõmbas rambi lahti. Visiir ei olnud sillast nähtav. Sest kui visiir oleks hakanud liikuma, oleks võinud seda sillast näha, aga nad ei näinud seda. Puudus ka nii visiiri kui ka rambi kinniolekut näitav signalisatsioon. Signalisatsioon oli küll lukkude kohta, et kas lukud läksid kinni, aga kas ka visiir ise kinni on, selle kohta ei olnud. Ja puudus ka rampvahesein ja muidugi olid ka kinnitused väga nõrgad. Aga ma ei tea, kas selles kedagi süüdistada saab, kui ei olnud teada, kui tugevad need peavad olema.
Nüüd on veel üks väga palju räägitud probleem. Et Estonia ei olevat uppunud nagu peab. Seetõttu räägiksin natuke sellest, kuidas füüsikaseaduste järgi laevad võivad uppuda. Laeval on kaks tähtsat omadust - ujuvus ja stabiilsus. Kui nendest üks kaob, siis kaob ka laev, eks? Ujuvuse kadu tähendab seda, et laeva läheb kole palju vett. See on tänapäeval suhteliselt haruldane, sest uppumist üldjuhul välditakse, vähemalt reisilaevadel, nii, et laev jagatakse veekindlate vaheseintega sektsioonideks. Näiteks Titanic oli jagatud 16 sektsiooniks, nii et viie sektsiooni täitumisel oleks laev jäänud ujuma. Seal aga täitus kuus sektsiooni ja laev uppus. Aga laev uppus püsti, läks küll pooleks natuke enne lõppu ja oli vee peal veel kaks tundi ja 40 minutit. Nii, et oleks jõudnud kõik evakueerida, kui oleks huvi olnud.
Estonia suurusega 12 000 tonni oli jaotatud 15 veekindlaks sektsiooniks. Kontrollarvutus näitas, et kolme vööriruumi samaaegsel täitumisel veega ei oleks see uppunud. Estonia ühe sektsiooni täitumine poleks oluliselt muutnud avarii käiku. Võib-olla oleks Estonia uppunud vöör ees, kui auk oleks olnud vööris.
Nüüd laeva stabiilsuse kadu. See tähendab seda, et laev läheb algul ümber ja alles siis upub. Need võimalikud stabiilsuse kaod, väiksemate laevade puhul on taglase ja laeva pealisehituse intensiivne jäätumine. See tähendab seda, et kui õhutemperatuur on alla nulli ja merel, kus laine kogu aeg pritsib peale, siis iga piisk, mis peale pritsib, jäätub ja jääkiht läheb lõpuks nii paksuks ja raskeks, et laev läheb ümber.
Või siis liikuvad lastid - näiteks tormiga kinnitatakse autod parvlaeva peal, sest kui nad jäävad kinnitamata, võivad nad liikuma hakata. Ja vesi suurel vabal pinnal - niisama nagu see oli Estonial. Aga mitte iga piisk ei aja laeva ümber. Seal on minimaalne kogus, kus laev üldse kreeni läheb. Ja Estonia puhul see minimaalne kogus oli umbes 200 tonni, kuskil 8 cm veekihti autotekil. Kui juba 400 tonni on, siis oli kreen juba 12 kraadi. See tähendab, et stabiilne asend oli 12 kraadi, ta oleks hakanud kõikuma merel - natuke suuremaks, natuke väiksemaks, aga tasakaaluasend oli 12 kraadi ümber. Ja suuremate korral veel teised kraadid.
Kui väga palju vett tuleb kiiresti, siis see tähendab, et laev läheb väga kiiresti ümber ja upub tõesti kiiresti ja siis ei jõua inimesed kuskile tulla. Üks selline näide on parvlaevaga Herald of Free Enterprise 1987. aastal, kui laev sõitis Belgiast Zeebrugge sadamast lahtiste vööriustega välja. Laev sõitis lahtise vööriga kõrgesse rannalainesse ja läks kohe kiiresti ka ümber ja uppus üle 200 inimese.
Omaette küsimus on, kas kummuli laev upub kohe või jääb ujuma. Paljud räägivad sellest alati, et Estonia oleks pidanud jääma ujuma põhi ülespoole, kui ta ümber läks.
Kõik mäletavad seda kooli katset, kus võeti tühi joogiklaas, lükati see vette suu allpool ja õhk jäi klaasi ja vesi klaasi ei läinud. Sellest järeldatakse, et laev jääb sama moodi. Aga tegelikjult on nii, et mida sügavamale läheb, seda rohkem on rõhku vees - vee pinnal on üks1 atmosfäär rõhku, kümne meetri sügavusel juba kaks atmosfääri ja kui selle sama klaasi oleks lükanud kümne meetri sügavusse, siis oleks old pool klaasi vett ja pool klaasi õhku, sest õhk oleks kaks korda kokku surutud, sest rõhk on kaks korda suurem. Ja see on ka suuremate laevadega. Estonia süvis oli kuus meetrit. Kui see kummuli keerata, siis seal oleks 1,6 korda suurem rõhk olnud all, see oleks surunud õhu 1,6 korda kokku ja sellest õhust ei oleks enam jätkunud, et laeva vee peal hoida. Niimoodi kummuli jäävad ujuma ainult väikese süvisega laevad, mille süvis on 1-2 meetrit ja suured laevad nagu reisilaevad enam ei jää. Ja Estonia puhul ei ole mõtet üldse arutadagi seda, kas jääb või ei.
See oleks minu poolt selle teema kohta nii palju.
See oli ekskurss laevaehituslikesse nüanssidesse, aga nagu me laevahuku uurimiskomisjoni lõppraportist teame, siis põhilised laeva hukkumise põhjused olid konstruktsiooni sisse kirjutatud vead ja väga paljude ebasoodsate olude kokkulangemine. Kas nii võib öelda?
No eks visiiri lukkusid ei osatud arvutada, see oli see sisseehitatud viga, sest arvutatud jõud olid tõesti kaks korda väiksemad kui tegelikud jõud.
Tuleksime veel selle rahvusvahelise uurimiskomisjoni juurde, kus olid Rootsi, Soome ja Eesti võrdselt ekspertidega esindatud ja teie olite siis üks ekspertidest. Kui te tuletate meelde selle uurimiskomisjoni tööd, siis mis meenub kõigepealt. Oli erimeelsusi omavahel?
Ei, suuri erimeelsusi ei olnud, väiksed sõnastuste küsimuses. Ja no mõnes ikka oli, aga üldistes põhimõttelistes küsimustes ei olnud erimeelsusi.
Kas eksperdid olid eriarvamusel mingis tehnilise arvutuses või põhjuses ja kas see eriarvamus fikseeriti mingites raportites ka?
Ei olnud niisuguseid. Ikka põhiliselt sõnastuste üle vaieldi, et missuguses sõnastuses seda esitada. Aga faktides endas ei kaheldud. Nendes oldi üksmeelsed.
Ja sõnastuse lõplik lihvimisel jäid kõik, kes sellele raporile alla kirjutasid, sellega nõusse?
Nojah. Komisjon istus koos, keegi luges sõnastused lõikude kaupa ette ja arutasime, kas kõlbab. Ja kui oli märkusi, siis ta tegi märkusi. Kellel oli, kelle ei olnud.
Kas midagi on selle uurimiskomisjoni töös, mida oleks võinud teha teistmoodi või põhjalikumalt või olla kas mingite jooniste või dokumentide väljanõudmisel või tunnistuste uuesti fikseerimisel nõudlikum?
Ma ei tunne, et seal nüüd midagi puudu jäi. Mina olin tehnika osas ja tean seda tehnika poolt. Sest me vahel istusime ka nii, et tehnika grupp oli eraldi ja need, kes neid pääsenuid üle kuulasid, seal ma ei osalenud, seal olid teised. Tehnika osas ei olnud küll seal probleeme.
Teie kohta, professor Metsaveer, on öeldud, et teie oskasite tehnilisi üksikasju niiviisi ära tõestada, et need kummutasid Saksa laevaehitajate etteheited Eesti laevaperele?
Noh, ega ma ei ütleks, et see minu teene üksinda oli. Eks me seal arutasime ikka kõik asjad läbi ja...
Kas me saame seda pisut avada palun? Mis need olid?
Ega ma nii otseselt ei mäletagi enam. Sakslased tulid teatud asjadega välja ja me siis ei olnud nendega nõus. Aga täpselt, mis detailid seal olid, ma isegi ei mäleta, mis nende teooria oli seal. Ma mäletan, et me nendega kohtusime ja arutasime seal, aga me olime enne kõik läbi mõelnud ja ühel meelel ja ma ei ütleks, et ma siin rohkem olin kui teised.
Ma nüüd küll mitte mingil määral ei sea uurimiskomisjoni järeldusi kahtluse alla, aga kui juhtub, et tänapäeval peaks sarnaste põhjustega laevahukku uurima, siis kas tänapäeval peaks midagi tegema teistmoodi või oleks rohkem tehnilisi võimalusi täpsema hukupõhjuse väljaselgitamiseks?
Põhjus selgitati ära. Ma ütleks, et asjad hakkavad ikkagi laevade projekteerimise juurest ja kui seda informatsiooni oleks laialt levitatud, et nii paljudel laevadel visiirid purunesid, siis oleks töötatud välja grupp, kes oleks arvutanud välja, miks nad purunesid, ja oleks teatanud laevadele, et need on nõrgad, et neid tuleks tugevdada - sealt otsast algab see asi pihta. Aga igaüks fikseeris selle ära ja ootas järgmist ja kuna enne ükski ära ei uppunud, kõik jäid vee peale, oli ka juhtum, kus laev sõitis kolm päeva ilma visiirita, siis pandi uus visiir ette ja sõitis edasi.
Kellelgi ikka väga vedas. Ma küsin seda sellepärast, et tänavu kevadel lükkas Prantsuse kohus tagasi hukkunute lähedaste kaebuse laeva klassifitseerimise ja laeva ehitaja vastu. Ja Prantsuse kohus lükkas selle hagiavalduse tagasi sellel põhjusel, et kaebajatel ei olnud küllalt tõendeid, et see Prantsuse klassifitseerija või Saksa laevaehitaja oleksid teinud tahtlikult mingisuguse vea. Mis tähendab, et uuruimiskomisjon küll tõestas ära, et Estonia oli ehitatud vigase konstruktsiooni järgi, aga kohus nõuab veel mingeid uusi tõendeid?
Aga Bureau Veritasel on ka õigus - tema ei kinnitanud seda vööri. Olukord oli ju selline, et Bureau Veritas ei kinnitanud neid jooniseid. Sest ta ei teadnud, kas need on piisavalt tugevad. Ja ilmselt eelmised laevad ehitati ka niimoodi, et lihtsalt, kuna jäi kinnitamata tema tugevus ja ega siis Veritast nii väga süüdistada ei saa, sest tema ei kinnitanud vigast visiiri.
Uurimiskomisjon on saanud oma tööperioodil küsitleda ka ühte tuukrit, kes käis vraki ümber filmimas. Kas tema suutis anda mingit niisugust informatsiooni, mis aitas uurimiskomisjonil otsust vormistada?
Ei, seal ei olnud midagi niisugust. Niipalju oli, et ta tõi mõned detailid, mis olid purunenud - vöörist lukud, millest me nägime, kumb pool oli purunenud ja kust ta oli purunendud. Aga nad lihtsalt kinnitasid seda sama.
Me teame, et 98 allkirjaga on Rootsi hukkunute omaksed alustanud hagi, et alustataks uut uurimist laevahuku põhjuste väljaselgitamiseks, sest nad ütlevad, et lõppraportis esitatud põhjused võivad olla laevahuku tegelikud põhjused, aga nad ei pruugi olla ainsad põhjused. Mis on teie hinnang, professor Metsaveer? See on hästi hüpoteetiline küsimus - kui vrakk üles tõsta mere põhjast, 70-80 meetri sügavuselt. Kas see võiks anda mingit niisugust informatsiooni, mida rahvusvaheline uurimiskomisjon otsust tehes ei teadnud?
Minu arvates ei ole. Aga nüüd tekib küsimus. Räägitakse, et seal on pomm ja auk laeva põhjas. Kui kümnel laeval enne läksid visiirid ära ja nüüd see, siis miks nüüd sellel pidi pomm olema? Kas neil eelmisel kümnel olid ka pommid siis või?
Ei oska öelda, ei oska öelda. Inimestel on väga raske leppida lõppraporti järeldustega ja ilmselt ka sellega, et märga hauda on läinud nii palju ohvreid.
Sellega on muidugi (raske leppida).
Ma saan aru, et see meresõidu ohutuse rahvusvaheline komitee IMO on nüüd pärast Estonia suurt katastroofi karmistanud tervet hulka reegleid, mida niisuguste reisilaevade puhul tuleb arvese võtta?
Jah, seal on päris mitmeid. Väga palju oli päästeparvede kohta - need olid sellised, et neisse oli väga raske ronida ja nad läksid kummuli. Nüüd nad tehti kahepoolsed, enne olid ühepoolsed ja kui põhi üleval oli... Ja neid asju oli seal veel. Noh, visiiri kinnitused peavad kindlasti olema nüüd - tänapäeval me juba enam-vähem oskame neid arvutada. Suured arvutid murravad selle asja ära ja saame ikka teada, missugused lainekoormused sinna mõjuvad. Ja siis saab ehitada ka niisugused kinnitused, mis vastu peavad. Aga tol ajal lihtsalt teadus ei küündinud sinnamaale. See oli teaduse jaoks liiga keerukas ülesanne.
Mul on selle teema lõpetuseks üks küsimus veel. Kas on tõsi, et selle uurimiskomisjoni Eesti-poolsed liikmed tegid kõik selle töö täiesti tasuta?
Ei, päris tasuta me ikka ei teinud. Summad olid muidugi väiksed, aga midagi me ikka saime. Rootsi summad olid muidugi suuremad, aga me saime ikka ka midagi. Alguses oli jah (tasuta), aga pärast meile ikka maksti midagi.
Kas te nüüd veel saate nende inimestega kokku sügiseti, kellega koos te seda uurimistööd tegite?
Jah, me oleme regulaarselt käinud kaks-kolm korda aastas nendega koos. Nüüd järjest vähemaks neid jääb. Aga nüüd oli suur plaan, et kas pärast 28. saame jälle kokku korra. Meil on sisuliselt jäänud ainult neli inimest järele.
Kes need on?
Priit Männik, Tiit Kaurla - tema oli asjaaja ministeeriumi poolt - ja siis Aet Varik ja mina.
Viimasel sügisel lahkus meie hulgast selle uurimiskomisjoni järjekorras teine esimees, kaugsõidukapten Uno Laur ja Soome osapoole juht Kari Lehtola selle kuu alguses. Nii et aastad teevad oma töö.
Jah, nii ta on.
Aga te muidu mõtlete sügiseti, kui näete niisugust tugevat sügistormi, tuleb ikka meelde?
Eks ikka jah, natuke. Aga üks asi on seal peal olla, mis see tuletab meelde, ja teine asi on teada, mis seal oli. Need inimesed, kes sealt pääsesid, need elavad seda ikka üle. Ma imestan, kui siin üks mees televiisoris rääkis, kuidas ta ronis teistest üle, teised keegi ei tahaks seda rääkida, sest see on nii valus, et kui sa läksid üle teiste niimoodi, et ellu jääda. Tema isegi nautis seda juttu, tundus niisugune olevat. Aga ma olen kuulnud ikka, kes on pääsenud, siis väga ei räägita seda.
Nii on.
Saate viimases kolmandikus rääkis Jaan Metsaveer oma elukäigust ja tööst. | Professor: Estonia hukkus, kuna teadus ei osanud sel ajal kõike vajalikku välja arvutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR avaldab saate esimese poole üleskirjutuse, kus professor Metsaveer räägib Estonia hukust ja selle tehnilistest põhjustest.
Kärneri selgituste kohaselt kutsus ta Metsaveere saatesse mitte ainult sellepärast, et professor on uurinud kajasignaali tekkemehanismi ja levikut, vaid kuna ta on olnud muu hulgas reisparvlaeva Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni liige ja tema teadmised ja tehnilised arvutused on aidanud kummutada mõnedki Saksa laevaehitaja süüdistused Eesti laevapere aadressil.
Alustame sellest, mida nüüd, 25 aastat hiljem tahaksite kuulajale sellest laevahukust rääkida?
Sellest laevahukust on väga palju räägitud, aga need on ainult need konkreetsed sündmused, kuidas see konkreetselt toimus. Aga ma räägiks sellest foonist, mis eespool oli ja mis selleni viisid. Ja ma alustaks tehnilisest järelvalvest.
Laevad on rahvusvahelised asjad. Kui ehituste tehniline järelvalve on riiklik, siis laevadel on see rahvusvaheline, sest laevad lähevad ühe omaniku juurest teise juurde. Keskne organ on siis IMO - ÜRO juures tegutsev Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon. Sellel on terve rida konventsioone, kokkuleppeid - need on pakid, kus on asjad sees.
Ja üks nendest kokkulepetest on inimelu kaitse konventsioon - seda nimetatakse SOLAS-eks (Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel, inglise keeles International Convention for the Safety of Life at Sea (SOLAS) - toim) ja see puudutab kõige rohkem meid, sest see sisaldab nõudeid laevade ujuvuse, stabiilsuse, tugevuse jne kohta. Tegelikult võiks kogu IMO-d nimetada seadusandlikuks koguks.
Täidesaatvaks koguks on klassiühingud. Need on küll nime järgi riikide juures, aga sisuliselt nad on ikkagi rahvusvahelised. Nemad kontrollivad laeva projekteerimist, ehitamist ja ekspluatatsiooni nii kaua, kuni seda laeva üldse peetakse. Klassiühingutel on ka oma nõuete kogumikud, aga need peavad olemas kooskõlas SOLAS-ega.
Estonia kassiühinguks oli Bureau Veritas, see on Prantsuse klassiühing. Lisaks rahvusvahelisele on siis veel riigil oma mereadministratsioon ja sadamakontroll. Sadamakontroll on ka rahvusvaheline, tema kontrollib kõiki laevu ja võib laeva kinni pidada, kui leiab, et midagi korras ei ole. Näiteks kas või, kui meeskonnal ei ole dokumendid korras.
Nüüd siis parvlaevadest. Parvlaevade idee on pärit sõjaväest. Vanemad inimesed mäletavad, kuidas Saaremaale sõideti 1960-ndatel. Seal oli üks lahtine parv, ümberringi oli tross ja sellised olid esimesed parvlaevad. Aga niisugusega kaugele merele ei lähe ja taheti ikka rohkem sõita. Siis tekkisid juba kinnised parvlaevad ja kui ka kiirused läksid suuremaks, siis peab olema laeval ees korralik vöör.
Aga kuna autod tahavad peale ja maha sõita, siis see vöör peab olema lahtikäiv. Nii et visiir on siis lahtikläiv ninaosa, mis asendab tavalist vööri. Ja igal korralikul parvlaeval on vööris visiir ja ramp, on ka ahtriramp. Võime kujutleda, et visiir on, kui lõikame tavalisel laeval nina eest ära ja paneme ta tagasi. Seal on siis üleval kaks hinge ja all kolm lukku. Sellega saab teda üles tõsta.
Aga kuna need lukud on tunduvalt nõrgemad, kui seda oleks olnud terve laeva vöör, siis tuleb nende lukkude tugevusarvutus teha ja kujundada. Aga osutus, et sel ajal ei osatud arvutada mere koormust visiirile, ei teatud, kui suured need jõud on. Need jõud sõltuvad väga mitmest asjast, näiteks visiiri kujust, laine suunast jne. Seetõttu SOLAS ei andnud mingit nõuet, kirjutas ainult ebamääraselt sisse, et visiiri kinnitused peavad olema piisavalt tugevad. Aga see jutt ei ütle midagi, kui me ei oska seda arvutada.
Siis peab ramp olema veekindel ja rambi taga peab olema vöörist eemal üks vahesein. See on selle jaoks, et kui vööris midagi puruneb, siis see peab vähemalt vee kinni. Laeva projekteerija pidi visiiri kujundama, aga kuidas? Õnneks olid mõned klassiühingud endale mingid valemid teinud, aga Bureau Veritasel valemit ei olnud, Lloyd's Register -il oli ja Estonia puhul kasutati neid.
Hiljem aga selgus, et need valemid andsid tegelikkusest väiksemad jõud, üle kahe korra (väiksemad - toim). Bureau Veritas jooniseid ei kinnitanud, sest tal ei olnud, millega kinnitada ja teadmisi. Laev ehitati valmis kinnitamata jooniste järgi.
Nii ehitati ilmselt enne ka kõik teised parvlaevad. Ja siis juhtus see, mis pidi juhtuma - visiiri kinnitused hakkasid purunema. Estonia hukkumise ajaks oli Läänemerel dokumenteeritud üle kümne visiirivigastuse ja vähemalt üks visiiri kaotus. Ükski laev ei uppunud, sest ramp pidas. Sest rambi ülemine serv jäi autoteki peal oleva teki alla.
Iga avarii korral tuleb välja kutsuda klassiühingu inspektor, kes otsustab, mida teha, ja informeerib tulemusest laeva omanikku. Laevaomanik omakorda informeerib mereadministratsiooni. Tundub, et alati seda ei tehtud, sest informatsioon levis väga kasinalt. Näiteks Estonia sõsarlaev Diana II sõitis Trelleborgi - Rostocki liini ja 1993. aastal jaanuaris sattus tormi kätte. Järgmisel päeval laeva üle andmisel ühelt meeskonnalt teisele, laevameeskonna vahetusel nad käisid ka visiiriruumis ja leidsid, et osa lukku on purunenud juba. Aga sellest üheski kohas andmeid ei olnud. Sellest saime teada ainult seetõttu, et selle laeva ostis Eesti ära (sõitis Meloodia nime all - toim) ja selle laeva sahtlis olid ühed dokumendid, mis sealt ükskord leiti.
Hiljem oli Estonia juba üks suuremaid parvlaevu Läänemeres. Suurte parvlaevade korral lähevad kõik asjad suuremaks ja ramp läheb pikemaks. Ja ramp ei mahtunud enam selle neljanda teki alla, mis on autoteki peal. See pikem ramp otsustati paigutada visiiri alla ja visiiri peale ehitati selline karp või müts. Kui visiir üles tõsteti, alles siis sai rambi avada. Karbiga laevu ei olnud väga palju peale Estonia, selle sõsarlaev ja siis mõned veel.
Selleks ajaks, kui Estonia Eestile üle anti, siis oli ta nimi Viking Sally, meil sai temast Estonia. Seda hakkasid majandama Eesti Merelaevandus ja Rootsi firma Nordström & Thulin kahe peale, rootslased vastutasid siis tehnilise teeninduse eest ja eestlased laeva meeskonna eest. Kuni laeva üleandmiseni kasutasid seda soomlased ainult rannasõidus. Ja rannasõidus, kui ta jääb alla mõne miili rannast, ei ole tal vaja seda rampvaheseina ja selle tõttu Estonia sõitiski ilma rampvaheseinata.
Kui see nüüd üle anti, siis Bureau Veritas tegi küll vastava ülevaatuse, aga SOLAS-e nõudeid väga ei puudutatud ja laev antigi meile üle ilma rampvaheseinata. Aga see oli Eestis. Kui ta hakkas juba Rootsi vahet käima, siis sõidurajooniks on Läänemere suurimate lainetega ala. Ja sellesse alasse hakkas siis sõitma Estonia, mis oli kokkuvõttes ilma vaheseinata, ohtliku visiirikarbiga, mis sidus visiiri ja rambi ja väga nõrkade visiirikinnitustega. Tegelikult oli väga ohtlikus seisundis laev, aga kuidagi keegi sellele tährelepanu ei pööranud ja eestlased olid alles täitsa rohelised selles asjas, ei osanud ka tähele panna ja nii ta merele läks.
Viimasel reisipäeval sadamakontroll vaatas laeva üle ja ei leidnud midagi selle kinnipidamiseks. See tunnistati korraslolevaks, mõned märkused tehti, aga loeti, et see ei pea (laeva) kinni. Viimane reis oli tavaline reis. Polnud mingisugust erisõidukit - ma olen väga palju juttu kuulnud, et olid mingisugused sõidukid. Seal ei olnud kindlasti neid. Suuremad autod laaditi ahtrisse, viimasena tulid sõiduautod ja neid vahetult rambi taha.
Laadimise lõppedes selgus, et laeval on paremale kreen. Kreeni kaotamiseks pumbati vasak kreenitank täis, väljasõit hilines 15 minutit, laeval oli ka diferents ahtris, aga seda ei likvideeritud.
Kuni 00.30-ni kulges reis tavapäraselt. Tuul oli peaaegu vastu ja mingisuguseid sündmusi ei toimunud. Kuni 00.30-ni on üks pöördpunkt, mis on marsruudile ette nähtud ja laev pöörab 25 kraadi paremale. Siis ta muutis tuule suhtes suunda ja laine hakkas vasakult poolkülje pealt vastu käima. Ilmselt see on kõige halvem suund lainetele ja ilmselt hakkasid siis need kinnitused järjest purunema, selles samas järjekorras nagu sõsarlaeval 1993. aasta algul - vasakparda küljelukk, seejärel põhjalukk ja siis visiiri vasak hing jne.
On teada, et kell 01.00 veel autotekil vett ei olnud, sest seal käis madrus kontrollimas, aga pärast seda purunes ilmselt ka vasak hing ja visiir nihkus ettepoole ja tõmbas rambi lahti. Sealt hakkas rambi külgedelt siis autotekile vett tulema.
Visiir ei irdunud laevast ilmselt kohe, sest parem hing jäi veel kinni ja hüdrosilindrid. Arvatavasti 01.15 käis üks kõva pauk üle laeva ja pärast, kui visiir välja tõsteti, siis oli näha, et laev oli visiirile otsa sõitnud.
Nii et puudusteks, millega oleks saanud seda avariid vältida, oleks siis see, et kõige suurem mõju oli karbil. See karp sidus visiiri ja rambi, see oli väga halb, sest visiiri irdumine tõmbas rambi lahti. Visiir ei olnud sillast nähtav. Sest kui visiir oleks hakanud liikuma, oleks võinud seda sillast näha, aga nad ei näinud seda. Puudus ka nii visiiri kui ka rambi kinniolekut näitav signalisatsioon. Signalisatsioon oli küll lukkude kohta, et kas lukud läksid kinni, aga kas ka visiir ise kinni on, selle kohta ei olnud. Ja puudus ka rampvahesein ja muidugi olid ka kinnitused väga nõrgad. Aga ma ei tea, kas selles kedagi süüdistada saab, kui ei olnud teada, kui tugevad need peavad olema.
Nüüd on veel üks väga palju räägitud probleem. Et Estonia ei olevat uppunud nagu peab. Seetõttu räägiksin natuke sellest, kuidas füüsikaseaduste järgi laevad võivad uppuda. Laeval on kaks tähtsat omadust - ujuvus ja stabiilsus. Kui nendest üks kaob, siis kaob ka laev, eks? Ujuvuse kadu tähendab seda, et laeva läheb kole palju vett. See on tänapäeval suhteliselt haruldane, sest uppumist üldjuhul välditakse, vähemalt reisilaevadel, nii, et laev jagatakse veekindlate vaheseintega sektsioonideks. Näiteks Titanic oli jagatud 16 sektsiooniks, nii et viie sektsiooni täitumisel oleks laev jäänud ujuma. Seal aga täitus kuus sektsiooni ja laev uppus. Aga laev uppus püsti, läks küll pooleks natuke enne lõppu ja oli vee peal veel kaks tundi ja 40 minutit. Nii, et oleks jõudnud kõik evakueerida, kui oleks huvi olnud.
Estonia suurusega 12 000 tonni oli jaotatud 15 veekindlaks sektsiooniks. Kontrollarvutus näitas, et kolme vööriruumi samaaegsel täitumisel veega ei oleks see uppunud. Estonia ühe sektsiooni täitumine poleks oluliselt muutnud avarii käiku. Võib-olla oleks Estonia uppunud vöör ees, kui auk oleks olnud vööris.
Nüüd laeva stabiilsuse kadu. See tähendab seda, et laev läheb algul ümber ja alles siis upub. Need võimalikud stabiilsuse kaod, väiksemate laevade puhul on taglase ja laeva pealisehituse intensiivne jäätumine. See tähendab seda, et kui õhutemperatuur on alla nulli ja merel, kus laine kogu aeg pritsib peale, siis iga piisk, mis peale pritsib, jäätub ja jääkiht läheb lõpuks nii paksuks ja raskeks, et laev läheb ümber.
Või siis liikuvad lastid - näiteks tormiga kinnitatakse autod parvlaeva peal, sest kui nad jäävad kinnitamata, võivad nad liikuma hakata. Ja vesi suurel vabal pinnal - niisama nagu see oli Estonial. Aga mitte iga piisk ei aja laeva ümber. Seal on minimaalne kogus, kus laev üldse kreeni läheb. Ja Estonia puhul see minimaalne kogus oli umbes 200 tonni, kuskil 8 cm veekihti autotekil. Kui juba 400 tonni on, siis oli kreen juba 12 kraadi. See tähendab, et stabiilne asend oli 12 kraadi, ta oleks hakanud kõikuma merel - natuke suuremaks, natuke väiksemaks, aga tasakaaluasend oli 12 kraadi ümber. Ja suuremate korral veel teised kraadid.
Kui väga palju vett tuleb kiiresti, siis see tähendab, et laev läheb väga kiiresti ümber ja upub tõesti kiiresti ja siis ei jõua inimesed kuskile tulla. Üks selline näide on parvlaevaga Herald of Free Enterprise 1987. aastal, kui laev sõitis Belgiast Zeebrugge sadamast lahtiste vööriustega välja. Laev sõitis lahtise vööriga kõrgesse rannalainesse ja läks kohe kiiresti ka ümber ja uppus üle 200 inimese.
Omaette küsimus on, kas kummuli laev upub kohe või jääb ujuma. Paljud räägivad sellest alati, et Estonia oleks pidanud jääma ujuma põhi ülespoole, kui ta ümber läks.
Kõik mäletavad seda kooli katset, kus võeti tühi joogiklaas, lükati see vette suu allpool ja õhk jäi klaasi ja vesi klaasi ei läinud. Sellest järeldatakse, et laev jääb sama moodi. Aga tegelikjult on nii, et mida sügavamale läheb, seda rohkem on rõhku vees - vee pinnal on üks1 atmosfäär rõhku, kümne meetri sügavusel juba kaks atmosfääri ja kui selle sama klaasi oleks lükanud kümne meetri sügavusse, siis oleks old pool klaasi vett ja pool klaasi õhku, sest õhk oleks kaks korda kokku surutud, sest rõhk on kaks korda suurem. Ja see on ka suuremate laevadega. Estonia süvis oli kuus meetrit. Kui see kummuli keerata, siis seal oleks 1,6 korda suurem rõhk olnud all, see oleks surunud õhu 1,6 korda kokku ja sellest õhust ei oleks enam jätkunud, et laeva vee peal hoida. Niimoodi kummuli jäävad ujuma ainult väikese süvisega laevad, mille süvis on 1-2 meetrit ja suured laevad nagu reisilaevad enam ei jää. Ja Estonia puhul ei ole mõtet üldse arutadagi seda, kas jääb või ei.
See oleks minu poolt selle teema kohta nii palju.
See oli ekskurss laevaehituslikesse nüanssidesse, aga nagu me laevahuku uurimiskomisjoni lõppraportist teame, siis põhilised laeva hukkumise põhjused olid konstruktsiooni sisse kirjutatud vead ja väga paljude ebasoodsate olude kokkulangemine. Kas nii võib öelda?
No eks visiiri lukkusid ei osatud arvutada, see oli see sisseehitatud viga, sest arvutatud jõud olid tõesti kaks korda väiksemad kui tegelikud jõud.
Tuleksime veel selle rahvusvahelise uurimiskomisjoni juurde, kus olid Rootsi, Soome ja Eesti võrdselt ekspertidega esindatud ja teie olite siis üks ekspertidest. Kui te tuletate meelde selle uurimiskomisjoni tööd, siis mis meenub kõigepealt. Oli erimeelsusi omavahel?
Ei, suuri erimeelsusi ei olnud, väiksed sõnastuste küsimuses. Ja no mõnes ikka oli, aga üldistes põhimõttelistes küsimustes ei olnud erimeelsusi.
Kas eksperdid olid eriarvamusel mingis tehnilise arvutuses või põhjuses ja kas see eriarvamus fikseeriti mingites raportites ka?
Ei olnud niisuguseid. Ikka põhiliselt sõnastuste üle vaieldi, et missuguses sõnastuses seda esitada. Aga faktides endas ei kaheldud. Nendes oldi üksmeelsed.
Ja sõnastuse lõplik lihvimisel jäid kõik, kes sellele raporile alla kirjutasid, sellega nõusse?
Nojah. Komisjon istus koos, keegi luges sõnastused lõikude kaupa ette ja arutasime, kas kõlbab. Ja kui oli märkusi, siis ta tegi märkusi. Kellel oli, kelle ei olnud.
Kas midagi on selle uurimiskomisjoni töös, mida oleks võinud teha teistmoodi või põhjalikumalt või olla kas mingite jooniste või dokumentide väljanõudmisel või tunnistuste uuesti fikseerimisel nõudlikum?
Ma ei tunne, et seal nüüd midagi puudu jäi. Mina olin tehnika osas ja tean seda tehnika poolt. Sest me vahel istusime ka nii, et tehnika grupp oli eraldi ja need, kes neid pääsenuid üle kuulasid, seal ma ei osalenud, seal olid teised. Tehnika osas ei olnud küll seal probleeme.
Teie kohta, professor Metsaveer, on öeldud, et teie oskasite tehnilisi üksikasju niiviisi ära tõestada, et need kummutasid Saksa laevaehitajate etteheited Eesti laevaperele?
Noh, ega ma ei ütleks, et see minu teene üksinda oli. Eks me seal arutasime ikka kõik asjad läbi ja...
Kas me saame seda pisut avada palun? Mis need olid?
Ega ma nii otseselt ei mäletagi enam. Sakslased tulid teatud asjadega välja ja me siis ei olnud nendega nõus. Aga täpselt, mis detailid seal olid, ma isegi ei mäleta, mis nende teooria oli seal. Ma mäletan, et me nendega kohtusime ja arutasime seal, aga me olime enne kõik läbi mõelnud ja ühel meelel ja ma ei ütleks, et ma siin rohkem olin kui teised.
Ma nüüd küll mitte mingil määral ei sea uurimiskomisjoni järeldusi kahtluse alla, aga kui juhtub, et tänapäeval peaks sarnaste põhjustega laevahukku uurima, siis kas tänapäeval peaks midagi tegema teistmoodi või oleks rohkem tehnilisi võimalusi täpsema hukupõhjuse väljaselgitamiseks?
Põhjus selgitati ära. Ma ütleks, et asjad hakkavad ikkagi laevade projekteerimise juurest ja kui seda informatsiooni oleks laialt levitatud, et nii paljudel laevadel visiirid purunesid, siis oleks töötatud välja grupp, kes oleks arvutanud välja, miks nad purunesid, ja oleks teatanud laevadele, et need on nõrgad, et neid tuleks tugevdada - sealt otsast algab see asi pihta. Aga igaüks fikseeris selle ära ja ootas järgmist ja kuna enne ükski ära ei uppunud, kõik jäid vee peale, oli ka juhtum, kus laev sõitis kolm päeva ilma visiirita, siis pandi uus visiir ette ja sõitis edasi.
Kellelgi ikka väga vedas. Ma küsin seda sellepärast, et tänavu kevadel lükkas Prantsuse kohus tagasi hukkunute lähedaste kaebuse laeva klassifitseerimise ja laeva ehitaja vastu. Ja Prantsuse kohus lükkas selle hagiavalduse tagasi sellel põhjusel, et kaebajatel ei olnud küllalt tõendeid, et see Prantsuse klassifitseerija või Saksa laevaehitaja oleksid teinud tahtlikult mingisuguse vea. Mis tähendab, et uuruimiskomisjon küll tõestas ära, et Estonia oli ehitatud vigase konstruktsiooni järgi, aga kohus nõuab veel mingeid uusi tõendeid?
Aga Bureau Veritasel on ka õigus - tema ei kinnitanud seda vööri. Olukord oli ju selline, et Bureau Veritas ei kinnitanud neid jooniseid. Sest ta ei teadnud, kas need on piisavalt tugevad. Ja ilmselt eelmised laevad ehitati ka niimoodi, et lihtsalt, kuna jäi kinnitamata tema tugevus ja ega siis Veritast nii väga süüdistada ei saa, sest tema ei kinnitanud vigast visiiri.
Uurimiskomisjon on saanud oma tööperioodil küsitleda ka ühte tuukrit, kes käis vraki ümber filmimas. Kas tema suutis anda mingit niisugust informatsiooni, mis aitas uurimiskomisjonil otsust vormistada?
Ei, seal ei olnud midagi niisugust. Niipalju oli, et ta tõi mõned detailid, mis olid purunenud - vöörist lukud, millest me nägime, kumb pool oli purunenud ja kust ta oli purunendud. Aga nad lihtsalt kinnitasid seda sama.
Me teame, et 98 allkirjaga on Rootsi hukkunute omaksed alustanud hagi, et alustataks uut uurimist laevahuku põhjuste väljaselgitamiseks, sest nad ütlevad, et lõppraportis esitatud põhjused võivad olla laevahuku tegelikud põhjused, aga nad ei pruugi olla ainsad põhjused. Mis on teie hinnang, professor Metsaveer? See on hästi hüpoteetiline küsimus - kui vrakk üles tõsta mere põhjast, 70-80 meetri sügavuselt. Kas see võiks anda mingit niisugust informatsiooni, mida rahvusvaheline uurimiskomisjon otsust tehes ei teadnud?
Minu arvates ei ole. Aga nüüd tekib küsimus. Räägitakse, et seal on pomm ja auk laeva põhjas. Kui kümnel laeval enne läksid visiirid ära ja nüüd see, siis miks nüüd sellel pidi pomm olema? Kas neil eelmisel kümnel olid ka pommid siis või?
Ei oska öelda, ei oska öelda. Inimestel on väga raske leppida lõppraporti järeldustega ja ilmselt ka sellega, et märga hauda on läinud nii palju ohvreid.
Sellega on muidugi (raske leppida).
Ma saan aru, et see meresõidu ohutuse rahvusvaheline komitee IMO on nüüd pärast Estonia suurt katastroofi karmistanud tervet hulka reegleid, mida niisuguste reisilaevade puhul tuleb arvese võtta?
Jah, seal on päris mitmeid. Väga palju oli päästeparvede kohta - need olid sellised, et neisse oli väga raske ronida ja nad läksid kummuli. Nüüd nad tehti kahepoolsed, enne olid ühepoolsed ja kui põhi üleval oli... Ja neid asju oli seal veel. Noh, visiiri kinnitused peavad kindlasti olema nüüd - tänapäeval me juba enam-vähem oskame neid arvutada. Suured arvutid murravad selle asja ära ja saame ikka teada, missugused lainekoormused sinna mõjuvad. Ja siis saab ehitada ka niisugused kinnitused, mis vastu peavad. Aga tol ajal lihtsalt teadus ei küündinud sinnamaale. See oli teaduse jaoks liiga keerukas ülesanne.
Mul on selle teema lõpetuseks üks küsimus veel. Kas on tõsi, et selle uurimiskomisjoni Eesti-poolsed liikmed tegid kõik selle töö täiesti tasuta?
Ei, päris tasuta me ikka ei teinud. Summad olid muidugi väiksed, aga midagi me ikka saime. Rootsi summad olid muidugi suuremad, aga me saime ikka ka midagi. Alguses oli jah (tasuta), aga pärast meile ikka maksti midagi.
Kas te nüüd veel saate nende inimestega kokku sügiseti, kellega koos te seda uurimistööd tegite?
Jah, me oleme regulaarselt käinud kaks-kolm korda aastas nendega koos. Nüüd järjest vähemaks neid jääb. Aga nüüd oli suur plaan, et kas pärast 28. saame jälle kokku korra. Meil on sisuliselt jäänud ainult neli inimest järele.
Kes need on?
Priit Männik, Tiit Kaurla - tema oli asjaaja ministeeriumi poolt - ja siis Aet Varik ja mina.
Viimasel sügisel lahkus meie hulgast selle uurimiskomisjoni järjekorras teine esimees, kaugsõidukapten Uno Laur ja Soome osapoole juht Kari Lehtola selle kuu alguses. Nii et aastad teevad oma töö.
Jah, nii ta on.
Aga te muidu mõtlete sügiseti, kui näete niisugust tugevat sügistormi, tuleb ikka meelde?
Eks ikka jah, natuke. Aga üks asi on seal peal olla, mis see tuletab meelde, ja teine asi on teada, mis seal oli. Need inimesed, kes sealt pääsesid, need elavad seda ikka üle. Ma imestan, kui siin üks mees televiisoris rääkis, kuidas ta ronis teistest üle, teised keegi ei tahaks seda rääkida, sest see on nii valus, et kui sa läksid üle teiste niimoodi, et ellu jääda. Tema isegi nautis seda juttu, tundus niisugune olevat. Aga ma olen kuulnud ikka, kes on pääsenud, siis väga ei räägita seda.
Nii on.
Saate viimases kolmandikus rääkis Jaan Metsaveer oma elukäigust ja tööst.
### Response:
Professor: Estonia hukkus, kuna teadus ei osanud sel ajal kõike vajalikku välja arvutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotši ringrajal peetud sõidu võitis Schwartzmani tiimikaaslane Marcus Armstrong (42.35,319), kelle jaoks oli tegemist uusmeremaalase kolmanda etapivõiduga sel hooajal. Kolmanda koha sai soomlane Niko Kari (Trident; +4,911).
Jüri Vips lõpetas esimese sõidu algselt kolmandana, kuid sai turvaauto taga tehtud avarii eest kümnesekundilise ajalise karistuse ning langes selle tulemusena kaheksandaks.
Tänase tulemuse tõttu minetas Eesti vormelisõitja lootuse lõpetada üldarvestuse esikolmikus ja teenida vajalik punktisumma vormel-1 sarja superlitsentsiks.
Hooaja viimane sõit peetakse pühapäeval. Üldarvestuses suurenes vahe neljandal kohal oleva Vipsi ja kolmandal positsioonil asuva Armstrongi vahel 18-punktiliseks, homme on mängus maksimaalselt 17 silma.
And with P2 in the race...
ROBERT SHWARTZMAN IS FORMULA 3 CHAMPION! #RussianGP???????? #F3 pic.twitter.com/aCJFOBQrkx
— Formula 3 (@FIAFormula3) September 28, 2019 | Ajakaristuse saanud Vips langes kolmandalt kohalt kaheksandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotši ringrajal peetud sõidu võitis Schwartzmani tiimikaaslane Marcus Armstrong (42.35,319), kelle jaoks oli tegemist uusmeremaalase kolmanda etapivõiduga sel hooajal. Kolmanda koha sai soomlane Niko Kari (Trident; +4,911).
Jüri Vips lõpetas esimese sõidu algselt kolmandana, kuid sai turvaauto taga tehtud avarii eest kümnesekundilise ajalise karistuse ning langes selle tulemusena kaheksandaks.
Tänase tulemuse tõttu minetas Eesti vormelisõitja lootuse lõpetada üldarvestuse esikolmikus ja teenida vajalik punktisumma vormel-1 sarja superlitsentsiks.
Hooaja viimane sõit peetakse pühapäeval. Üldarvestuses suurenes vahe neljandal kohal oleva Vipsi ja kolmandal positsioonil asuva Armstrongi vahel 18-punktiliseks, homme on mängus maksimaalselt 17 silma.
And with P2 in the race...
ROBERT SHWARTZMAN IS FORMULA 3 CHAMPION! #RussianGP???????? #F3 pic.twitter.com/aCJFOBQrkx
— Formula 3 (@FIAFormula3) September 28, 2019
### Response:
Ajakaristuse saanud Vips langes kolmandalt kohalt kaheksandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas paistab kunstiakadeemias antav sisearhitektuuri haridus mujal antava sama eriala hariduse taustal?
Andres Ojari: Laia pintsliga tõmmates ei erine EKA sisearhitektuuri õpe olemuselt teistest omasarnastest. Ikka käib tants ruumiloome ja meid ümbritseva mõtestamise ümber.
EKA sisearhitektuur tähistas värskelt 81. sünniaastat. Läbi ajaloo on õppekava kandnud erinevaid nimetusi: ruumikujundus, ruumi- ja mööblikujundus, sisearhitektuur ja mööblidisain, sisearhitektuur, spatial design ning making space. Eks seegi ole märk end pidevalt otsivast ja arenevast distsipliinist.
EKA sisearhitektuuri õppekava on mitmekülgne ja seda tudengid ka hindavad. Eelkõige on meil soov jagada oskust, kuidas lugeda ümbritsevat ruumi, kuidas olla tundlik ja tähelepanelik nii kultuuri- kui ka ruumikonteksti suhtes ning kuidas end ise lõpuks positsioneerida, et seejärel ruumiga tegeleda ning seda struktureerida. Sellise arusaamaga ei ole me siin ilmas ainuke kõrgkool.
Tüüne-Kristin Vaikla: Euroopas on sisearhitektuuri magistriõppekava siiski pigem erand kui reegel. Kuulun Euroopa sisearhitektide nõukokku ja selle juhatusse, korraldasin möödunud aastal liikmesriikide ülikoolide õppejõudude kohtumise, millest arenes edasi platvorm European Educators, kus keskendutakse magistriprogrammidele, et luua ühine sisearhitektuuri- ja ruumihariduse uurimuslik suund.
Ojari: EKA õppe teeb praegu eriliseks uus ruumiline olukord: esimest korda on tulevased sisearhitektid ninapidi koos teiste erialade üliõpilastega, rääkimata arhitektidest, kellega nende teed tulevases töös kõige rohkem ristuvad ja kattuvad. See on võimas sünergia, mille l tasub silm peal hoida.
Vaikla: Mitu sisearhitektide põlvkonda on üles kasvanud omaette, n-ö riik riigis ja selle tagajärjel on neil teiste erialadega keeruline suhestuda. Selles osas on minul nüüd lihtne alustada koostööd disainerite, arhitektide ja teistega, et panna kokku terviklik maailmapilt, loomulik huvi ja uudishimu, mis on loomingulise inimese puhul üli vajalikud.
Mulle on tähtis ruumiline kontekst kõige laiemas mõttes. Ma ei pane sisearhitektuuri ja interjööri mõiste vahele võrdusmärki. Siseruumis on põhiline kasutaja suhe ruumiga ja detailid. Sellele peaks keskenduma ka õpetamine. Ruumi muutumist ja ajas teisenevaid väärtusi olen käsitlenud oma doktoritöös, füüsilise ruumi kõrval keskendun ka ruumi vaimsetele ja sotsiaalsetele tasanditele. Näen maailma, sh eriala ja ruumivaldkonda, holistiliselt.
Olen Melbourne'i kuningliku tehnoloogiainstituudi (Royal Melbourne Institute of Technology, RMIT) arhitektuurikooli kaasprofessor, mis tähendab koostööd nii õppejõudude kui ka tudengitega. Esimesed sammud on juba astutud: dr James Carey tuli Oslo arhitektuuritriennaalilt oma ekspositsiooni ehituselt meie magistritööde väliskriitikuks ja pidas EKAs loengu tudengitele ja kõigile huvilistele.
Omajagu on kritiseeritud seda, et sisearhitektuuri õpe on väga laiali valgunud ning alati ei saagi aru, mis eriala see õieti on. Mis seisus ollakse? Kas teie hinnangul liigutakse õiges suunas? Kuivõrd on tarvis muutust?
Vaikla: Sisearhitektuuri osakond pole paremas ega halvemas seisus kui EKA teised erialad või Eesti kõrgharidus üldiselt. 2019 lõpetas bakalaureuseõppe 16 üliõpilast, neil oli väga huvitav ja tugev lõputööde erialaprojektide kaitsmine. Kevadel kaitses edukalt magistrikraadi kuus tudengit. Suvel oli EKA sisearhitektuuri erialale palju soovijaid: 49 kandidaati 12 kohale. Kui vaadata varasemaid aastaid, siis on see väga hea tulemus. Eestikeelsesse magistri õppe sse võtsime vastu viis tudengit.
Sisearhitektuuri õppe olukorrale ja hetkeseisule annavadki vastuse ülaltoodud arvud – peame vaatama, kas seda eriala tahetakse õppima tulla või mitte. Ülikoolide sse sisseastujate arv kahaneb hoogsalt igal pool, selle taustal tuleb tõdeda, et sisearhitektuuri õppel läheb väga hästi.
Ojari: Meil on sisearhitektuuri osakonnas klassikaline kolmeastmeline haridus. Siia kuulub kolmeaastane bakalaureuseõpe, edasi kaheaastane magistriõpe ning seejärel on võimalus alustada doktoriõppega. See tähendab, et astmete vahel saavad tudengid praktiseerida või käia vahetus üliõpilasena partnerülikoolides maailma avastamas.
Hannes Praksi initsiatiivil avati mõned aastad tagasi lisaks ingliskeelne magistriõpe, mille sisu mahub maailmas tuntud spatial design 'i ehk ruumiloome alla. See on uus eksperimenteeriv õppesuund, kus meelega hägustatakse sisearhitektuuri, arhitektuuri, disaini, maastikuarhitektuuri, urbanistika ja kujutava kunsti vahelisi piire. Hannese arendatav õppekava liikus n-ö seest välja, segas semiosfääre ning arendas seeläbi interdistsiplinaarset õpet. Avamise hetkel uinutas see kaheaastase eestikeelse magistriõppe, mille 2018/19. õppeaastal taas ellu äratasime. Sellel aastal otsustasime seda ingliskeelset õppekava nimetusega "Making space" edasi arendada ning õigel ajal taasavada ehk siis, kui teame täpselt, keda sinna õppima ootame.
Vaikla: Tänapäeva muutuvas maailmas tuleb muutustega kaasas ja neist ees käia. Võib tagasi mõelda, milliseid töövahendeid kasutati mitukümmend aastat tagasi ja kõrvutada seda digitaalse ruumi loomise võimalustega. Eriala tuum peab säilima ja esile tulema, et mitte teistes erialades lahustuda.
Sisearhitektuuri erialal on väärikas ajalugu, see loodi 81 aastat tagasi puitehistöö nimetuse all. Pean silmas, et ülikoolis õpetamine pole ainult käsitööliste koolitamine. Kõrgkooliõppel peab olema teoreetiline alus, see peab olema teaduspõhine, et sisearhitekt oskaks eriala mõtestada. Rõhutan, et akadeemiline haridus eeldabki teatavat konservatiivsust. Eriala tugevust saab hinnata arenguga kaasaskäimise ja muutumisvõime järgi.
Eestis on tugev ja omanäoline sisearhitektide koolkond. Pean tähtsaks rahvusvahelisi kontakte, nii kogemustest õppimist kui ka kogemuste jagamist – jagades õpitakse ka ise. Seda on Euroopas ja mujal maailmas märgatud, sellele tuginevad meie rahvusvahelised suhted. Oleme sisearhitektide liidu ja EKA koostöös korraldanud viis rahvusvahelist sisearhitektuuri sümpoosioni "SISU" (Symposium of Interior Architecture and Spatial Use). Sisearhitektuuri ei ole mõtet vaadata eemalt või asetada see kuhugi eraldi. Määrav on erialaülesus, koostöö ja suhestumine teiste erialadega.
N äiteks on sel aastal sisearhitektuuri esimese aasta magistri-erialaprojekt ühenduses tellija ja meditsiiini teemaderingiga. Sügissemestril töötame koos Põhja-Eesti regionaalhaigla uue loodava vähikliinikuga. Projekti on kaasatud tootedisaini tudengid, ruumipsühholoog ja materjaliteadur.
Milliste oskuste ja teadmistega sisearhitekti tööturul praegu vajatakse? Kuivõrd on see laia silmaringiga, kitsaskohti välja toov ja lahendav spetsialist, kui palju oodatakse spetsiifilisi erialaoskusi?
Vaikla: Turul on tarvis töömesilast, kes teenindab ärimaailma, kuid ülikooli eesmärk on kasvatada kriitilisi mõtlejaid ja tugevaid isiksusi, kes suudavad suhestuda ruumilise keskkonnaga. On aeg loobuda kuvandist, et sisearhitekt on vaid jõukat tellijat teenindav ruumilise heaolu looja. Püüame selle poole, et ülikooli lõpetavad ökoloogilise mõtteviisiga noored sisearhitektid, kes oskavad pakkuda toimepidevaid läbilöögivõimelisi lahendusi.
Ojari: Eks ettekujutusi, mida tööturg ootab, on ilmselgelt mitmesuguseid. Ja tõenäoliselt on vaja mõlemat tüüpi oskusi, olgu selleks siis laiale silmaringile toetuv üldistusvõime või spetsiifilised kitsa suunitlusega oskused. Akadeemia püüab aimata – nii palju, kui see üldse kiire elutempo juures võimalik on –, kuhu ühiskond liigub. Stabiilset, selget arusaama sellest, kes on arhitekt või sisearhitekt ning millist spetsiifilist tööd ta näiteks viie aasta pärast teeb, on kaunis tänamatu pakkuda. Kas keegi oskas mõned aastad tagasi arvata, et ehitusloa taotlus saab olema mudelipõhine? Kas mina võisin stuudiumi lõpetades aimata, et meie keskkonna- ja ressursiteemad nõnda aktualiseeruvad, et kogu ehitatud keskkonna elukaart ja sellest tekkivat jalajälge üksipulgi käsitlema ja arvutama hakkame? Kool peab andma vahendid, mis aitaksid meil end maailmas positsioneerida ning mõista ühiskonnas toimuvat, et seeläbi oma tegevust mõtestada ning t ulemusi hinnata. Märksõnad on iseseisev mõtlemine ja analüüsivõime, distsipliiniülene koostöö jne. Kuskile ei kao spetsiifiline sisearhitektile vajalike oskuste õpetamine alates ruumiideede ja loomeprotsessist ning lõpetades akustika, ventilatsiooni, kütte, valgustuse projekteerimise ga kuni konstruktsiooni aluspõhimõtete selgitamiseni. Need teemad on kogu aeg õppekavas olnud ja on ka praegu, kuid tõenäoliselt lisandub aineid või need muteeruvad nii, nagu muutub meid ümbritsev habras ilmaruum.
Kunagi õpetati sisearhitektuuri osakonnas ka mööblidisaini. Enam ei õpetata. Omajagu on kuulda kurtmist, et seetõttu pole ka tugevaid spetsialiste, kes oskaksid mööblit disainida nii, et see oleks ühekorraga mõnus kasutada, vastupidav ja nüüdisaegne. Kas see võiks olla sisearhitekti tööpõld?
Ojari: Ruumi mõtestaja ja loojana peame vabalt navigeerima, arutlema ruumist üldiselt ja keskenduma ka detailidele. Mööbel on arhitektuuri lahutamatu osa, üks osa nii sise- kui ka välisruumist, sama tähtis kui linnaruum. Mina näen mööblidisaini alast haridust siseruumihariduse lahutamatu osana. Lisaksin siia ka materjaliuuringud, mille tegevusulatus on veelgi väiksem. Teist aastat tegutseb sisearhitektuuri osakonna külalisprofessorina Brightoni ülikooli kauaaegne õppejõud Jüri Kermik, kes on tähelepanu koondanud materjalile ja mööblidisainile. Ta kureerib sisearhitektuuri magistritöid ja juhendab kaht materjalialast doktoritööd. Ka selleaastase Disainiöö üks põhinäitusi "Tuleviku materjalid" oli keskendatud sellele teemale. Üks näituse kuraator, tekstiilidisainer Kärt Ojavee oli juba Hannes Praksi ajast sisearhitektide õpetamisse kaasatud. Ma näen, et mööbel, selle disain ja materjalid on valdkonnad, kus sisearhitektid, arhitektid ja disainerid kohtuvad, ja sõltumata sellest, millega nad tegelevad, otsivad kattuvaid alasid.
Vaikla: Mööbel pole kuhugi kadunud, vastupidi, mööbel on sisearhitekti õppe keskmes ja praktikul töö s. Sügis semestril mõtleme ka näiteks lennuka täispuhutava funktsionaalse mööb li peale ja viime sisearhitekt professor Simo Heikkiläga läbi tooliprojekti.
Akadeemia lõpetanud noor peaks seega töötama nii suures kui väikses mahus, nägema üleilmseid trende, leidma värskeid vaatenurki ja kitsaskohti ning oskama disainida ka väikseid objekte, näiteks mööblit. Kas ülikooliõpe üldse suudab seda kõike hõlmata?
Vaikla: Kui teadmised on väga laiad, siis pole tegu enam spetsialiseerumisega. Inimesed on erinevad ja lihtsaid vastuseid küsimusele, kuidas kolme bakalaureuseaastaga spetsialistiks saada, pole. Õ pipoisist selliks ja meistriks saadakse pikaajalise kogemuse toel. Loodan, et kolleegide erialaliidust pakutakse nii ülikooliajal kui ka lõpeta nutele püsivamat praktikat. Ootused ja nõuded sisearhitektuurile on väga kõrged. Võrdluseks võib meenutada mõne aasta tagust arhitektuurimuuseumi näitust sisearhitektuuri osakonna arhiivimaterjalidest või möödunud aasta erialaliidu näitust EKA galeriis, kus oli näha, et on olnud aegu, mil vanameistri projekt mahtus ära A1-formaadi vatmanipoognale.
Ojari: Õnneks on ruumiga tegelemine seotud elukestva õppega. Oleme nii arhitektide kui ka sisearhitektide liiduga vestelnud täienduskoolituste teemal. Esimeseks sammuks on täna seitsmendat hooaega alustav loengusari, kuhu on oodatud kõik huvilised ja hiljem on see veebis ka järelvaadatav. Me ei saa olla pimedad digitaliseerimise suhtes ega eitada kliimamuutuste ja demograafilise kriisi mõju ruumile, ei saa mitte märgata rände ja linnastumise teemasid. Nendega tuleb kohe rinda pista, et ülikool saaks oskusi ja teadmisi jagada ka praktiseerivatele arhitektidele, tegutsegu nad siis sees, väljas või vaheruumis. | Paindlik ja ajaga kaasas käiv sisearhitektuuriõpe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas paistab kunstiakadeemias antav sisearhitektuuri haridus mujal antava sama eriala hariduse taustal?
Andres Ojari: Laia pintsliga tõmmates ei erine EKA sisearhitektuuri õpe olemuselt teistest omasarnastest. Ikka käib tants ruumiloome ja meid ümbritseva mõtestamise ümber.
EKA sisearhitektuur tähistas värskelt 81. sünniaastat. Läbi ajaloo on õppekava kandnud erinevaid nimetusi: ruumikujundus, ruumi- ja mööblikujundus, sisearhitektuur ja mööblidisain, sisearhitektuur, spatial design ning making space. Eks seegi ole märk end pidevalt otsivast ja arenevast distsipliinist.
EKA sisearhitektuuri õppekava on mitmekülgne ja seda tudengid ka hindavad. Eelkõige on meil soov jagada oskust, kuidas lugeda ümbritsevat ruumi, kuidas olla tundlik ja tähelepanelik nii kultuuri- kui ka ruumikonteksti suhtes ning kuidas end ise lõpuks positsioneerida, et seejärel ruumiga tegeleda ning seda struktureerida. Sellise arusaamaga ei ole me siin ilmas ainuke kõrgkool.
Tüüne-Kristin Vaikla: Euroopas on sisearhitektuuri magistriõppekava siiski pigem erand kui reegel. Kuulun Euroopa sisearhitektide nõukokku ja selle juhatusse, korraldasin möödunud aastal liikmesriikide ülikoolide õppejõudude kohtumise, millest arenes edasi platvorm European Educators, kus keskendutakse magistriprogrammidele, et luua ühine sisearhitektuuri- ja ruumihariduse uurimuslik suund.
Ojari: EKA õppe teeb praegu eriliseks uus ruumiline olukord: esimest korda on tulevased sisearhitektid ninapidi koos teiste erialade üliõpilastega, rääkimata arhitektidest, kellega nende teed tulevases töös kõige rohkem ristuvad ja kattuvad. See on võimas sünergia, mille l tasub silm peal hoida.
Vaikla: Mitu sisearhitektide põlvkonda on üles kasvanud omaette, n-ö riik riigis ja selle tagajärjel on neil teiste erialadega keeruline suhestuda. Selles osas on minul nüüd lihtne alustada koostööd disainerite, arhitektide ja teistega, et panna kokku terviklik maailmapilt, loomulik huvi ja uudishimu, mis on loomingulise inimese puhul üli vajalikud.
Mulle on tähtis ruumiline kontekst kõige laiemas mõttes. Ma ei pane sisearhitektuuri ja interjööri mõiste vahele võrdusmärki. Siseruumis on põhiline kasutaja suhe ruumiga ja detailid. Sellele peaks keskenduma ka õpetamine. Ruumi muutumist ja ajas teisenevaid väärtusi olen käsitlenud oma doktoritöös, füüsilise ruumi kõrval keskendun ka ruumi vaimsetele ja sotsiaalsetele tasanditele. Näen maailma, sh eriala ja ruumivaldkonda, holistiliselt.
Olen Melbourne'i kuningliku tehnoloogiainstituudi (Royal Melbourne Institute of Technology, RMIT) arhitektuurikooli kaasprofessor, mis tähendab koostööd nii õppejõudude kui ka tudengitega. Esimesed sammud on juba astutud: dr James Carey tuli Oslo arhitektuuritriennaalilt oma ekspositsiooni ehituselt meie magistritööde väliskriitikuks ja pidas EKAs loengu tudengitele ja kõigile huvilistele.
Omajagu on kritiseeritud seda, et sisearhitektuuri õpe on väga laiali valgunud ning alati ei saagi aru, mis eriala see õieti on. Mis seisus ollakse? Kas teie hinnangul liigutakse õiges suunas? Kuivõrd on tarvis muutust?
Vaikla: Sisearhitektuuri osakond pole paremas ega halvemas seisus kui EKA teised erialad või Eesti kõrgharidus üldiselt. 2019 lõpetas bakalaureuseõppe 16 üliõpilast, neil oli väga huvitav ja tugev lõputööde erialaprojektide kaitsmine. Kevadel kaitses edukalt magistrikraadi kuus tudengit. Suvel oli EKA sisearhitektuuri erialale palju soovijaid: 49 kandidaati 12 kohale. Kui vaadata varasemaid aastaid, siis on see väga hea tulemus. Eestikeelsesse magistri õppe sse võtsime vastu viis tudengit.
Sisearhitektuuri õppe olukorrale ja hetkeseisule annavadki vastuse ülaltoodud arvud – peame vaatama, kas seda eriala tahetakse õppima tulla või mitte. Ülikoolide sse sisseastujate arv kahaneb hoogsalt igal pool, selle taustal tuleb tõdeda, et sisearhitektuuri õppel läheb väga hästi.
Ojari: Meil on sisearhitektuuri osakonnas klassikaline kolmeastmeline haridus. Siia kuulub kolmeaastane bakalaureuseõpe, edasi kaheaastane magistriõpe ning seejärel on võimalus alustada doktoriõppega. See tähendab, et astmete vahel saavad tudengid praktiseerida või käia vahetus üliõpilasena partnerülikoolides maailma avastamas.
Hannes Praksi initsiatiivil avati mõned aastad tagasi lisaks ingliskeelne magistriõpe, mille sisu mahub maailmas tuntud spatial design 'i ehk ruumiloome alla. See on uus eksperimenteeriv õppesuund, kus meelega hägustatakse sisearhitektuuri, arhitektuuri, disaini, maastikuarhitektuuri, urbanistika ja kujutava kunsti vahelisi piire. Hannese arendatav õppekava liikus n-ö seest välja, segas semiosfääre ning arendas seeläbi interdistsiplinaarset õpet. Avamise hetkel uinutas see kaheaastase eestikeelse magistriõppe, mille 2018/19. õppeaastal taas ellu äratasime. Sellel aastal otsustasime seda ingliskeelset õppekava nimetusega "Making space" edasi arendada ning õigel ajal taasavada ehk siis, kui teame täpselt, keda sinna õppima ootame.
Vaikla: Tänapäeva muutuvas maailmas tuleb muutustega kaasas ja neist ees käia. Võib tagasi mõelda, milliseid töövahendeid kasutati mitukümmend aastat tagasi ja kõrvutada seda digitaalse ruumi loomise võimalustega. Eriala tuum peab säilima ja esile tulema, et mitte teistes erialades lahustuda.
Sisearhitektuuri erialal on väärikas ajalugu, see loodi 81 aastat tagasi puitehistöö nimetuse all. Pean silmas, et ülikoolis õpetamine pole ainult käsitööliste koolitamine. Kõrgkooliõppel peab olema teoreetiline alus, see peab olema teaduspõhine, et sisearhitekt oskaks eriala mõtestada. Rõhutan, et akadeemiline haridus eeldabki teatavat konservatiivsust. Eriala tugevust saab hinnata arenguga kaasaskäimise ja muutumisvõime järgi.
Eestis on tugev ja omanäoline sisearhitektide koolkond. Pean tähtsaks rahvusvahelisi kontakte, nii kogemustest õppimist kui ka kogemuste jagamist – jagades õpitakse ka ise. Seda on Euroopas ja mujal maailmas märgatud, sellele tuginevad meie rahvusvahelised suhted. Oleme sisearhitektide liidu ja EKA koostöös korraldanud viis rahvusvahelist sisearhitektuuri sümpoosioni "SISU" (Symposium of Interior Architecture and Spatial Use). Sisearhitektuuri ei ole mõtet vaadata eemalt või asetada see kuhugi eraldi. Määrav on erialaülesus, koostöö ja suhestumine teiste erialadega.
N äiteks on sel aastal sisearhitektuuri esimese aasta magistri-erialaprojekt ühenduses tellija ja meditsiiini teemaderingiga. Sügissemestril töötame koos Põhja-Eesti regionaalhaigla uue loodava vähikliinikuga. Projekti on kaasatud tootedisaini tudengid, ruumipsühholoog ja materjaliteadur.
Milliste oskuste ja teadmistega sisearhitekti tööturul praegu vajatakse? Kuivõrd on see laia silmaringiga, kitsaskohti välja toov ja lahendav spetsialist, kui palju oodatakse spetsiifilisi erialaoskusi?
Vaikla: Turul on tarvis töömesilast, kes teenindab ärimaailma, kuid ülikooli eesmärk on kasvatada kriitilisi mõtlejaid ja tugevaid isiksusi, kes suudavad suhestuda ruumilise keskkonnaga. On aeg loobuda kuvandist, et sisearhitekt on vaid jõukat tellijat teenindav ruumilise heaolu looja. Püüame selle poole, et ülikooli lõpetavad ökoloogilise mõtteviisiga noored sisearhitektid, kes oskavad pakkuda toimepidevaid läbilöögivõimelisi lahendusi.
Ojari: Eks ettekujutusi, mida tööturg ootab, on ilmselgelt mitmesuguseid. Ja tõenäoliselt on vaja mõlemat tüüpi oskusi, olgu selleks siis laiale silmaringile toetuv üldistusvõime või spetsiifilised kitsa suunitlusega oskused. Akadeemia püüab aimata – nii palju, kui see üldse kiire elutempo juures võimalik on –, kuhu ühiskond liigub. Stabiilset, selget arusaama sellest, kes on arhitekt või sisearhitekt ning millist spetsiifilist tööd ta näiteks viie aasta pärast teeb, on kaunis tänamatu pakkuda. Kas keegi oskas mõned aastad tagasi arvata, et ehitusloa taotlus saab olema mudelipõhine? Kas mina võisin stuudiumi lõpetades aimata, et meie keskkonna- ja ressursiteemad nõnda aktualiseeruvad, et kogu ehitatud keskkonna elukaart ja sellest tekkivat jalajälge üksipulgi käsitlema ja arvutama hakkame? Kool peab andma vahendid, mis aitaksid meil end maailmas positsioneerida ning mõista ühiskonnas toimuvat, et seeläbi oma tegevust mõtestada ning t ulemusi hinnata. Märksõnad on iseseisev mõtlemine ja analüüsivõime, distsipliiniülene koostöö jne. Kuskile ei kao spetsiifiline sisearhitektile vajalike oskuste õpetamine alates ruumiideede ja loomeprotsessist ning lõpetades akustika, ventilatsiooni, kütte, valgustuse projekteerimise ga kuni konstruktsiooni aluspõhimõtete selgitamiseni. Need teemad on kogu aeg õppekavas olnud ja on ka praegu, kuid tõenäoliselt lisandub aineid või need muteeruvad nii, nagu muutub meid ümbritsev habras ilmaruum.
Kunagi õpetati sisearhitektuuri osakonnas ka mööblidisaini. Enam ei õpetata. Omajagu on kuulda kurtmist, et seetõttu pole ka tugevaid spetsialiste, kes oskaksid mööblit disainida nii, et see oleks ühekorraga mõnus kasutada, vastupidav ja nüüdisaegne. Kas see võiks olla sisearhitekti tööpõld?
Ojari: Ruumi mõtestaja ja loojana peame vabalt navigeerima, arutlema ruumist üldiselt ja keskenduma ka detailidele. Mööbel on arhitektuuri lahutamatu osa, üks osa nii sise- kui ka välisruumist, sama tähtis kui linnaruum. Mina näen mööblidisaini alast haridust siseruumihariduse lahutamatu osana. Lisaksin siia ka materjaliuuringud, mille tegevusulatus on veelgi väiksem. Teist aastat tegutseb sisearhitektuuri osakonna külalisprofessorina Brightoni ülikooli kauaaegne õppejõud Jüri Kermik, kes on tähelepanu koondanud materjalile ja mööblidisainile. Ta kureerib sisearhitektuuri magistritöid ja juhendab kaht materjalialast doktoritööd. Ka selleaastase Disainiöö üks põhinäitusi "Tuleviku materjalid" oli keskendatud sellele teemale. Üks näituse kuraator, tekstiilidisainer Kärt Ojavee oli juba Hannes Praksi ajast sisearhitektide õpetamisse kaasatud. Ma näen, et mööbel, selle disain ja materjalid on valdkonnad, kus sisearhitektid, arhitektid ja disainerid kohtuvad, ja sõltumata sellest, millega nad tegelevad, otsivad kattuvaid alasid.
Vaikla: Mööbel pole kuhugi kadunud, vastupidi, mööbel on sisearhitekti õppe keskmes ja praktikul töö s. Sügis semestril mõtleme ka näiteks lennuka täispuhutava funktsionaalse mööb li peale ja viime sisearhitekt professor Simo Heikkiläga läbi tooliprojekti.
Akadeemia lõpetanud noor peaks seega töötama nii suures kui väikses mahus, nägema üleilmseid trende, leidma värskeid vaatenurki ja kitsaskohti ning oskama disainida ka väikseid objekte, näiteks mööblit. Kas ülikooliõpe üldse suudab seda kõike hõlmata?
Vaikla: Kui teadmised on väga laiad, siis pole tegu enam spetsialiseerumisega. Inimesed on erinevad ja lihtsaid vastuseid küsimusele, kuidas kolme bakalaureuseaastaga spetsialistiks saada, pole. Õ pipoisist selliks ja meistriks saadakse pikaajalise kogemuse toel. Loodan, et kolleegide erialaliidust pakutakse nii ülikooliajal kui ka lõpeta nutele püsivamat praktikat. Ootused ja nõuded sisearhitektuurile on väga kõrged. Võrdluseks võib meenutada mõne aasta tagust arhitektuurimuuseumi näitust sisearhitektuuri osakonna arhiivimaterjalidest või möödunud aasta erialaliidu näitust EKA galeriis, kus oli näha, et on olnud aegu, mil vanameistri projekt mahtus ära A1-formaadi vatmanipoognale.
Ojari: Õnneks on ruumiga tegelemine seotud elukestva õppega. Oleme nii arhitektide kui ka sisearhitektide liiduga vestelnud täienduskoolituste teemal. Esimeseks sammuks on täna seitsmendat hooaega alustav loengusari, kuhu on oodatud kõik huvilised ja hiljem on see veebis ka järelvaadatav. Me ei saa olla pimedad digitaliseerimise suhtes ega eitada kliimamuutuste ja demograafilise kriisi mõju ruumile, ei saa mitte märgata rände ja linnastumise teemasid. Nendega tuleb kohe rinda pista, et ülikool saaks oskusi ja teadmisi jagada ka praktiseerivatele arhitektidele, tegutsegu nad siis sees, väljas või vaheruumis.
### Response:
Paindlik ja ajaga kaasas käiv sisearhitektuuriõpe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmises voorus juba 40. minutil välja vahetatud Purje seekord meeskonna koosseisu ei kuulunud. Värava lõid Ville Saxman ja Ariel Ngueukam teisel poolajal, vahendab Soccernet.ee.
KuPS on nüüd võtnud seitse võitu järjest ning on lasknud endale seitsme mänguga lüüa kõigest ühe värava. Juhul kui ka kaks järelejäänud mängu võidetakse, on meistritiitel käes. Nelja punkti kaugusel asuval lähimal jälitajal Turu Interil on veel selle vooru kohtumine pidamata.
Mihkel Aksalu, Trevor Elhi ja Zakaria Beglarišvili tööandja Seinäjoki kaotas Kokkola KPV-le 0:2.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | KuPS jõudis tiitlist kahe võidu kaugusele, Aksalu langes pingile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmises voorus juba 40. minutil välja vahetatud Purje seekord meeskonna koosseisu ei kuulunud. Värava lõid Ville Saxman ja Ariel Ngueukam teisel poolajal, vahendab Soccernet.ee.
KuPS on nüüd võtnud seitse võitu järjest ning on lasknud endale seitsme mänguga lüüa kõigest ühe värava. Juhul kui ka kaks järelejäänud mängu võidetakse, on meistritiitel käes. Nelja punkti kaugusel asuval lähimal jälitajal Turu Interil on veel selle vooru kohtumine pidamata.
Mihkel Aksalu, Trevor Elhi ja Zakaria Beglarišvili tööandja Seinäjoki kaotas Kokkola KPV-le 0:2.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
KuPS jõudis tiitlist kahe võidu kaugusele, Aksalu langes pingile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme leidnud mitmeid ebakõlasid andmete vahel, mille WADA (Maailma Antidopingu Agentuur) sai vilepuhujalt ning mille nad said jaanuaris venelastelt," rääkis endine WADA pealik Frankfurter Allgemeine Zeitungile. Howmani sõnul on kaduma läinud paljud positiivsed dopinguproovid, mis viitab andmetega manipuleerimisele.
WADA taastas Venemaa Antidopingu Agentuuri (RUSADA) liikmesuse 2018. aasta septembris, mil üheks eelduseks oli Moskva labori 2012.–2015. aasta andmete üleandmine WADA-le. Andmed edastati Maailma Antidopingu Agentuurile jaanuaris, kuid et ebakõlade suhtes alustati selle nädala alguses uut menetlust, ähvardab Venemaa Antidopingu Agentuuri taas liikmelisuse peatamine.
Nädala alguses pikendas Rahvusvaheline Kergejõustikuliit 12. korda Venemaale määratud rahvusvaheliste võistluste keeldu. | IAAF-i puhta spordi komitee: Venemaa on manipuleerinud dopinguproovidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme leidnud mitmeid ebakõlasid andmete vahel, mille WADA (Maailma Antidopingu Agentuur) sai vilepuhujalt ning mille nad said jaanuaris venelastelt," rääkis endine WADA pealik Frankfurter Allgemeine Zeitungile. Howmani sõnul on kaduma läinud paljud positiivsed dopinguproovid, mis viitab andmetega manipuleerimisele.
WADA taastas Venemaa Antidopingu Agentuuri (RUSADA) liikmesuse 2018. aasta septembris, mil üheks eelduseks oli Moskva labori 2012.–2015. aasta andmete üleandmine WADA-le. Andmed edastati Maailma Antidopingu Agentuurile jaanuaris, kuid et ebakõlade suhtes alustati selle nädala alguses uut menetlust, ähvardab Venemaa Antidopingu Agentuuri taas liikmelisuse peatamine.
Nädala alguses pikendas Rahvusvaheline Kergejõustikuliit 12. korda Venemaale määratud rahvusvaheliste võistluste keeldu.
### Response:
IAAF-i puhta spordi komitee: Venemaa on manipuleerinud dopinguproovidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pingilt kohtumist alustanud Kirvese koduklubi kontrollis suuremal määral kogu kohtumist. Kui avaveerand võideti 20:16, siis poolajale mindi juba märksa turvalisemas seisus 58:44. Teisel poolajal suutsid sloveenid küll vahet vähendada, aga Levice suutis mängu tüürida võidusadamasse tulemusega 97:87, vahendab Korvpall24.ee.
Kirvese arvele kogunes edukas debüütmängus 12 minutit mänguaeg, kümme punkti (visked väljakult 4/7), vabaviskeid tabas eestlane 1/3, hankis ühe lauapalli, tegi ühe isikliku vea ning tema vastu rikuti määrusi kolmel korral.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Eduka debüüdi teinud Mihkel Kirves aitas koduklubi võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pingilt kohtumist alustanud Kirvese koduklubi kontrollis suuremal määral kogu kohtumist. Kui avaveerand võideti 20:16, siis poolajale mindi juba märksa turvalisemas seisus 58:44. Teisel poolajal suutsid sloveenid küll vahet vähendada, aga Levice suutis mängu tüürida võidusadamasse tulemusega 97:87, vahendab Korvpall24.ee.
Kirvese arvele kogunes edukas debüütmängus 12 minutit mänguaeg, kümme punkti (visked väljakult 4/7), vabaviskeid tabas eestlane 1/3, hankis ühe lauapalli, tegi ühe isikliku vea ning tema vastu rikuti määrusi kolmel korral.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Eduka debüüdi teinud Mihkel Kirves aitas koduklubi võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kullamäe oli Real Canoe meeskonna parim, kui kõigest 21 minutiga tõi 19 punkti (kahesed 5/7, kolmesed 2/4, vabavisked 3/3) ning lisaks andis resultatiivse söödu ja tegi kaks vaheltlõiget. Teda toetasid Alberto Martin 15 ning Olaf Schaftenaar 13 silmaga. Kolm meest tõid veel kahekohalise arvu punkte, vahendab Korvpall24.ee.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kullamäe oli Hispaanias hooaja avamängus resultatiivne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kullamäe oli Real Canoe meeskonna parim, kui kõigest 21 minutiga tõi 19 punkti (kahesed 5/7, kolmesed 2/4, vabavisked 3/3) ning lisaks andis resultatiivse söödu ja tegi kaks vaheltlõiget. Teda toetasid Alberto Martin 15 ning Olaf Schaftenaar 13 silmaga. Kolm meest tõid veel kahekohalise arvu punkte, vahendab Korvpall24.ee.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kullamäe oli Hispaanias hooaja avamängus resultatiivne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtunikud said infot, et Eekhoff sõitis võistluse algfaasis saateauto tuules. Eekhoff sõitis tee äärde pargitud auto otsa ja kukkus, kui finišini jäi 130 km. Itaalia telekanali Rai ajakirjanikes tekitasid kahtlust Eekhofi GPS-i andmed, mille kohaselt sõitis mees lühikest aega üllatavalt kiiresti. Seejärel leiti videolõik, mis tuvastas reeglite rikkumise, kirjutab Marathon100.com.
"Tunnen end kohutavalt," lausus pisarates Eekhoff. "Tegelikult ma ei tea täpselt, mida tunnen. See on raske. Ma ei tea, praegu, mida saan selles olukorras teha. Mänedžment kaalub erinevaid valikuid. Mulle tundub see pisut ebaõiglane."
Eekhoffi sõnul purunes tal kukkumise tagajärjel ratas ja tal läks õlg paigast ära. "Tõmbasin selle paika tagasi. Saateauto tõi mu gruppi tagasi, edasi sõitsin juba ise. Minu meelest peaks lubama, et pärast kukkumist saab auto tuules grupile järgi sõita. Mul polnud aimugi, et võtsin riski."
Eekhoffi diskvalifitseerimine tähendab, et kuldmedal riputati itaallase Samuele Battistella kaela, hõbe kuulub šveitslasele Stefan Bisseggerile ja pronks kodupubliku ees võistelnud Tom Pidcockile.
Eesti koondislastest oli edukaim 54. kohaga leppima pidanud Markus Pajur, kes kaotas 173 km pikkusel distantsil Battistellale üle 12 minuti. Siim Kiskonen oli 63. (+12.42), Karl Patrick Lauk katkestas. | MM-il sõidu võitnud hollandlane jäi kuldmedalist ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtunikud said infot, et Eekhoff sõitis võistluse algfaasis saateauto tuules. Eekhoff sõitis tee äärde pargitud auto otsa ja kukkus, kui finišini jäi 130 km. Itaalia telekanali Rai ajakirjanikes tekitasid kahtlust Eekhofi GPS-i andmed, mille kohaselt sõitis mees lühikest aega üllatavalt kiiresti. Seejärel leiti videolõik, mis tuvastas reeglite rikkumise, kirjutab Marathon100.com.
"Tunnen end kohutavalt," lausus pisarates Eekhoff. "Tegelikult ma ei tea täpselt, mida tunnen. See on raske. Ma ei tea, praegu, mida saan selles olukorras teha. Mänedžment kaalub erinevaid valikuid. Mulle tundub see pisut ebaõiglane."
Eekhoffi sõnul purunes tal kukkumise tagajärjel ratas ja tal läks õlg paigast ära. "Tõmbasin selle paika tagasi. Saateauto tõi mu gruppi tagasi, edasi sõitsin juba ise. Minu meelest peaks lubama, et pärast kukkumist saab auto tuules grupile järgi sõita. Mul polnud aimugi, et võtsin riski."
Eekhoffi diskvalifitseerimine tähendab, et kuldmedal riputati itaallase Samuele Battistella kaela, hõbe kuulub šveitslasele Stefan Bisseggerile ja pronks kodupubliku ees võistelnud Tom Pidcockile.
Eesti koondislastest oli edukaim 54. kohaga leppima pidanud Markus Pajur, kes kaotas 173 km pikkusel distantsil Battistellale üle 12 minuti. Siim Kiskonen oli 63. (+12.42), Karl Patrick Lauk katkestas.
### Response:
MM-il sõidu võitnud hollandlane jäi kuldmedalist ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veidi vähem kui viie tuhande aasta eest toimusid Euroopas murrangulised sündmused. Ulatuslikel aladel Ida-Prantsusmaalt kuni Tatarstani keskosani Venemaal ning Põhja-Šveitsist ja idapoolsest Ukrainast Skandinaaviamaadeni kujunesid nöörkeraamika kultuurid, mis jätsid tugeva jälje nii rahvastiku kui ka kultuuri kujunemisse.
Nii kultuuriline, antropoloogiline kui ka geneetiline erinevus Euroopa senistest asukatest osutab, et see ei tekkinud senise asustuse põhjal. Vana DNA uuringud näitavad, et need inimesed pärinesid hoopis Ida-Euroopa stepialadelt.
Vana DNA uuringud näitavad, et nöörkeraamika kultuuri siia toonud inimesed pärinesid hoopis Ida-Euroopa stepialadelt.
Eestis eksisteeris oma eripäradega nöörkeraamika kultuurirühm vahemikus 2800-2000 aastat eKr. See toimus sadu aastaid kõrviti juba varem kujunenud kammkeraamika kultuuri inimestega. Ka Eesti aladel oli tegemist sisserändajatega, kes olid geneetiliselt pigem sarnasemad teiste nöörkeraamika kultuuride inimestega Euraasias kui Eesti varasemate elanike ja samaaegsete kammkeraamika kultuuri asukatega.
Rahvusvaheline teadlaste rühm avaldas aasta algul mainekas arheoloogiaajakirjas "Journal of Archaeological Science: Reports" teadusliku artikli ühe Kirde-Eestist Sopest leitud kiviaegse nöörkeraamika kultuuri kuulunud inimese säilmete kohta. Muuhulgas esitati seal leitud kolju põhjal ka esmane külgvaates näo rekonstruktsioon. Nüüdseks on rekonstruktsioon täielikult valmis, võimaldades meil otsa vaadata kiviaja inimesele.
Väljakaevatud naise luustik Sope matmispaigal. Autor/allikas: Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu.
1926. aastal Sopes väljakaevatud inimsäilmed kuuluvad täiskasvanud naisele, kes raadiosüsiniku dateeringu kohaselt elas umbes 4500 aastat tagasi.
"Juba 1926. aastal Sopes väljakaevatud inimsäilmed kerkisid meie uurimissfääri uuesti mõne aasta eest, kui ühest hambast tehtud vana DNA analüüsist selgus, et see indiviid on põdenud kopsukatku. Luustik kuulub täiskasvanud naisele, kes raadiosüsiniku dateeringu kohaselt elas umbes 4500 aastat tagasi," rääkis Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska.
"Luude paiknemine hauas viitab, et see naine maeti teistmoodi, kui see oli tavaline nöörkeraamika traditsioonis. Arheotanatoloogiline analüüs osutab, et matus oli kaheetapilne – esmalt sängitati surnukeha kuhugi mujale, hiljem toodi Sope matmispaigale vaid tema luud. Kuivõrd säilmed olid aga asetatud hauda jäljendades nöörkeraamikale omast kägarmatust ning koos hauapanustega, võib oletada, et ümbermatmine toimus juba kiviajal ja tõenäoliselt sama kogukonna inimeste poolt," lisas Sope matmispaiga uuringuid juhtinud Tallinna Ülikooli doktorant, arheoloog Liivi Varul.
Naine oli suhteliselt madala ja laiema näo ning terava horisontaalse profiiliga kõrge ja kitsa ninaga, sarnaselt teistele nöörkeraamika kultuuri inimestele Eestis ja mujal Euroopas.
Sope naise näorekonstruktsioon tehti Venemaa Teaduste Akadeemia Etnograafia ja Antropoloogia Instituudis Moskvas. Kolju kraniomeetriline uuring näitas, et naine oli suhteliselt madala ja laiema näo ning terava horisontaalse profiiliga kõrge ja kitsa ninaga. Need tunnused on üldjoontes omased ka teistele nöörkeraamika kultuuri inimestele Eestis ja mujal Euroopas.
"Etnograafia ja Antropoloogia Instituut on selliste rekonstruktsioonide tegemisel maailmas üks juhtivaid asutusi. Neil on üle poole sajandi pikkune kogemus ja rekonstruktsioonid tehakse tõsistel teaduslikel alustel, mis on kontrollitud läbi kriminalistika ja pimetestide. Ka mustvalge rekonstruktsooni valik on põhjusega. Me ei suuda praegu veel üheselt määrata selle naise silmade ja juuste värvi ning naha varjundit, seetõttu pidasime õigeks loobuda ületõlgendavast lähenemisest ja jätta need lisandused tulevastele vana DNA uurijatele," sõnas Kriiska.
Vaata teaduslugu ka pühapäeva õhtul kl 18.45 ETV saates " Rahvusülikooli sajand". | Nägu 4500 aasta tagant | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veidi vähem kui viie tuhande aasta eest toimusid Euroopas murrangulised sündmused. Ulatuslikel aladel Ida-Prantsusmaalt kuni Tatarstani keskosani Venemaal ning Põhja-Šveitsist ja idapoolsest Ukrainast Skandinaaviamaadeni kujunesid nöörkeraamika kultuurid, mis jätsid tugeva jälje nii rahvastiku kui ka kultuuri kujunemisse.
Nii kultuuriline, antropoloogiline kui ka geneetiline erinevus Euroopa senistest asukatest osutab, et see ei tekkinud senise asustuse põhjal. Vana DNA uuringud näitavad, et need inimesed pärinesid hoopis Ida-Euroopa stepialadelt.
Vana DNA uuringud näitavad, et nöörkeraamika kultuuri siia toonud inimesed pärinesid hoopis Ida-Euroopa stepialadelt.
Eestis eksisteeris oma eripäradega nöörkeraamika kultuurirühm vahemikus 2800-2000 aastat eKr. See toimus sadu aastaid kõrviti juba varem kujunenud kammkeraamika kultuuri inimestega. Ka Eesti aladel oli tegemist sisserändajatega, kes olid geneetiliselt pigem sarnasemad teiste nöörkeraamika kultuuride inimestega Euraasias kui Eesti varasemate elanike ja samaaegsete kammkeraamika kultuuri asukatega.
Rahvusvaheline teadlaste rühm avaldas aasta algul mainekas arheoloogiaajakirjas "Journal of Archaeological Science: Reports" teadusliku artikli ühe Kirde-Eestist Sopest leitud kiviaegse nöörkeraamika kultuuri kuulunud inimese säilmete kohta. Muuhulgas esitati seal leitud kolju põhjal ka esmane külgvaates näo rekonstruktsioon. Nüüdseks on rekonstruktsioon täielikult valmis, võimaldades meil otsa vaadata kiviaja inimesele.
Väljakaevatud naise luustik Sope matmispaigal. Autor/allikas: Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu.
1926. aastal Sopes väljakaevatud inimsäilmed kuuluvad täiskasvanud naisele, kes raadiosüsiniku dateeringu kohaselt elas umbes 4500 aastat tagasi.
"Juba 1926. aastal Sopes väljakaevatud inimsäilmed kerkisid meie uurimissfääri uuesti mõne aasta eest, kui ühest hambast tehtud vana DNA analüüsist selgus, et see indiviid on põdenud kopsukatku. Luustik kuulub täiskasvanud naisele, kes raadiosüsiniku dateeringu kohaselt elas umbes 4500 aastat tagasi," rääkis Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska.
"Luude paiknemine hauas viitab, et see naine maeti teistmoodi, kui see oli tavaline nöörkeraamika traditsioonis. Arheotanatoloogiline analüüs osutab, et matus oli kaheetapilne – esmalt sängitati surnukeha kuhugi mujale, hiljem toodi Sope matmispaigale vaid tema luud. Kuivõrd säilmed olid aga asetatud hauda jäljendades nöörkeraamikale omast kägarmatust ning koos hauapanustega, võib oletada, et ümbermatmine toimus juba kiviajal ja tõenäoliselt sama kogukonna inimeste poolt," lisas Sope matmispaiga uuringuid juhtinud Tallinna Ülikooli doktorant, arheoloog Liivi Varul.
Naine oli suhteliselt madala ja laiema näo ning terava horisontaalse profiiliga kõrge ja kitsa ninaga, sarnaselt teistele nöörkeraamika kultuuri inimestele Eestis ja mujal Euroopas.
Sope naise näorekonstruktsioon tehti Venemaa Teaduste Akadeemia Etnograafia ja Antropoloogia Instituudis Moskvas. Kolju kraniomeetriline uuring näitas, et naine oli suhteliselt madala ja laiema näo ning terava horisontaalse profiiliga kõrge ja kitsa ninaga. Need tunnused on üldjoontes omased ka teistele nöörkeraamika kultuuri inimestele Eestis ja mujal Euroopas.
"Etnograafia ja Antropoloogia Instituut on selliste rekonstruktsioonide tegemisel maailmas üks juhtivaid asutusi. Neil on üle poole sajandi pikkune kogemus ja rekonstruktsioonid tehakse tõsistel teaduslikel alustel, mis on kontrollitud läbi kriminalistika ja pimetestide. Ka mustvalge rekonstruktsooni valik on põhjusega. Me ei suuda praegu veel üheselt määrata selle naise silmade ja juuste värvi ning naha varjundit, seetõttu pidasime õigeks loobuda ületõlgendavast lähenemisest ja jätta need lisandused tulevastele vana DNA uurijatele," sõnas Kriiska.
Vaata teaduslugu ka pühapäeva õhtul kl 18.45 ETV saates " Rahvusülikooli sajand".
### Response:
Nägu 4500 aasta tagant |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti telekanali Sky News teatel võttis tanker pärast vabastamist kursi Port Rashidile Araabia Ühendemiraatides, kuhu ta võib soodsate ilmastikuolude ja tavapärase kiiruse korral jõuda juba reedel või laupäeval.
Iraan pidas Stena Impero kinni 19. juulil Hormuzi väinas. Teherani väitel sõitis tanker otsa kalalaevale ning lülitas seejärel transponderi välja ega vastanud hädakutsungitele.
Kinnipidamist seostati Ühendkuningriigi 4. juuli otsusega arestida Gibraltari vetes Iraani naftatanker, mida kahtlustati toornafta viimises sanktsioonide all olevasse Süüriasse. | Iraanlaste vabastatud tanker jõudis Dubai rannikule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti telekanali Sky News teatel võttis tanker pärast vabastamist kursi Port Rashidile Araabia Ühendemiraatides, kuhu ta võib soodsate ilmastikuolude ja tavapärase kiiruse korral jõuda juba reedel või laupäeval.
Iraan pidas Stena Impero kinni 19. juulil Hormuzi väinas. Teherani väitel sõitis tanker otsa kalalaevale ning lülitas seejärel transponderi välja ega vastanud hädakutsungitele.
Kinnipidamist seostati Ühendkuningriigi 4. juuli otsusega arestida Gibraltari vetes Iraani naftatanker, mida kahtlustati toornafta viimises sanktsioonide all olevasse Süüriasse.
### Response:
Iraanlaste vabastatud tanker jõudis Dubai rannikule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurimise käigus ei tuvastatud mõrvadel mingit kindlat motiivi.
"Mõrvad paistavad olema juhuslikud ja ilma selge või teadaoleva motiivita. Videotes võtsid kahtlusalused vastutuse kõigi kolme mõrva eest ega väljendanud mingid kahetsust sooritatud tegude eest," ütles politsei asejuht Kevin Hackett.
Hackett kinnitas ühtlasi, et teisi kahtlusaluseid mõrvadega seoses pole ega kedagi enam ei otsita.
Juuli keskel leiti ühe maantee äärest mahalastuna 23-aastane austraallane Lucas Fowler ja 24-aastane ameeriklanna Chynna Deese. Mõned päevad hiljem leiti ka 64-aastase Leonard Dycki surnukeha.
Algselt kuulutati kadunuks ka mõrvarid, kui nende ärapõlenud auto Briti Columbiast leiti. Dycki surnukeha leidmise järel aga kuulutati Vancouverist pärit teismelised ametlikult kahtlusalusteks.
Kõik ohvrid leiti Briti Columbia provintsist, kuid kahtlusalused pääsesid sealt plehku ning võimud jälitasid neid läbi kolme provintsi.
Politsei leidis 19-aastase McLeodi ja 18-aastase Schmegelsky surnukehad Gillami küla kandist Nelsoni jõe lähedalt augusti alguses. Surnukehad olid vähem kui kilomeetri kaugusel kohast jõe kaldal, kust varem leiti kahtlusalustega seostatud esemeid ja üks alumiiniumist paat. | Kanadas tagaotsitud teismelised tunnistasid videotes mõrvad üles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurimise käigus ei tuvastatud mõrvadel mingit kindlat motiivi.
"Mõrvad paistavad olema juhuslikud ja ilma selge või teadaoleva motiivita. Videotes võtsid kahtlusalused vastutuse kõigi kolme mõrva eest ega väljendanud mingid kahetsust sooritatud tegude eest," ütles politsei asejuht Kevin Hackett.
Hackett kinnitas ühtlasi, et teisi kahtlusaluseid mõrvadega seoses pole ega kedagi enam ei otsita.
Juuli keskel leiti ühe maantee äärest mahalastuna 23-aastane austraallane Lucas Fowler ja 24-aastane ameeriklanna Chynna Deese. Mõned päevad hiljem leiti ka 64-aastase Leonard Dycki surnukeha.
Algselt kuulutati kadunuks ka mõrvarid, kui nende ärapõlenud auto Briti Columbiast leiti. Dycki surnukeha leidmise järel aga kuulutati Vancouverist pärit teismelised ametlikult kahtlusalusteks.
Kõik ohvrid leiti Briti Columbia provintsist, kuid kahtlusalused pääsesid sealt plehku ning võimud jälitasid neid läbi kolme provintsi.
Politsei leidis 19-aastase McLeodi ja 18-aastase Schmegelsky surnukehad Gillami küla kandist Nelsoni jõe lähedalt augusti alguses. Surnukehad olid vähem kui kilomeetri kaugusel kohast jõe kaldal, kust varem leiti kahtlusalustega seostatud esemeid ja üks alumiiniumist paat.
### Response:
Kanadas tagaotsitud teismelised tunnistasid videotes mõrvad üles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantslased alustasid Pariisis toimunud poolfinaali hästi, kui avageim võideti 25:23. Kahes järgmises lubasid serblased võõrustajatele vastavalt 23 ja 21 punkti, Prantsusmaa viis kindla 25:17 geimivõiduga mängu otsustavasse vaatusesse, kus Serbia ei jätnud enam juhuse hooleks midagi.
2011. aasta Euroopa meister läks ette 5:0 ja 9:2 ning kindlustas 15:7 võiduga koha samas Pariisi saalis toimuvas pühapäevases finaalis, kus minnakse vastamisi Sloveeniaga. Nelja aasta eest Euroopa meistriteks kroonitud prantslased kohtuvad kolmanda koha mängus valitseva maailmameistri Poolaga.
Serbia resultatiivseim oli 27 punkti toonud Aleksandar Atanasijevic, 29 punktiga üleplatsimeheks prantslaste Earvin Ngapeth. | Võrkpalli EM: Serbia purustas prantslaste unistuse kodusest finaalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantslased alustasid Pariisis toimunud poolfinaali hästi, kui avageim võideti 25:23. Kahes järgmises lubasid serblased võõrustajatele vastavalt 23 ja 21 punkti, Prantsusmaa viis kindla 25:17 geimivõiduga mängu otsustavasse vaatusesse, kus Serbia ei jätnud enam juhuse hooleks midagi.
2011. aasta Euroopa meister läks ette 5:0 ja 9:2 ning kindlustas 15:7 võiduga koha samas Pariisi saalis toimuvas pühapäevases finaalis, kus minnakse vastamisi Sloveeniaga. Nelja aasta eest Euroopa meistriteks kroonitud prantslased kohtuvad kolmanda koha mängus valitseva maailmameistri Poolaga.
Serbia resultatiivseim oli 27 punkti toonud Aleksandar Atanasijevic, 29 punktiga üleplatsimeheks prantslaste Earvin Ngapeth.
### Response:
Võrkpalli EM: Serbia purustas prantslaste unistuse kodusest finaalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26. septembril 1994 avaldas riigikogu Mart Laari valitsusele umbusaldust. Nagu pisikesed kärbsed põrisesid parlamendi koridorides jutud, et uus peaminister võiks olla Andres Tarand, kes paneks kokku "jõulurahuvalitsuse", mis jääb ametisse järgmise kevade valimisteni. Aga kuna see võimalus ei olnud veel lukku löödud, tegi Tarand rahulikult keskkonnaministri tööd ja asendas sama rahulikult ka puhkavat siseministrit.
Järgmise päeva, 27. septembri, õhtul kell 19.15 väljus reisilaev Estonia Tallinna sadama 10. kai äärest tavapärasele reisile Stockholmi. Pardal oli 989 inimest – 803 reisijat ja 186 meeskonnaliiget.
28. septembri varahommikul, samahea kui veel öösel, veidi enne kella 4 helises Tarandite Harju tänava korteris lauatelefon. Helises seal raamaturiiuli serval mitu korda, kuni unine Andres Tarand magamistoast kohale jõudis.
"Siseministeeriumi kantsler Gero Kartau ütles, et on mingi jama Estoniaga. Mis jama, ei olnud veel kellelgi teada. Kartau oli saanud juba infi, aga mitte raudkindlast allikast. Oli suur segadus, pilt ei olnud selge, et mis on ja kus nad on," mäletab Andres Tarand.
Siin sekkub tema abikaasa Mari Tarand, kes sätib end poodi minema ja kuuleb mehe juttu pealt.
"Mina mäletan väga hästi, et sina olid telefoni juures nagu sa voodist kargasid ja mina sain kohe aru, et mingi jube asi on. Siis sa ütlesid lause, mis hiljem hakkas mind väga kummitama, ma ei tea, mis sulle sealtpoolt öeldi, aga sina ütlesid umbes nii: ah-haa, et inimestega on korras või et inimesi päästetakse? Sa olid kohutavalt tõsine ja murelik, aga samas see info ei jõudnud sinuni, kui kole see on."
Mari Tarand. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Tarandite kodust jalutab siseministeeriumisse aeglaselt minnes 10 minutit, tõtlikul sammul muidugi vähem: üle Raekoja platsi, Saiakangi alt läbi Pikale tänavale, Vene saatkonnast ja Hella Hundi pubist mööda, ning oledki päral.
Andres Tarand mõtles läbi hommikutühja ja hämara vanalinna ministeeriumi kiirustades, mida peaks alguses tegema: "Esimene ülesanne, mis mulle vähe unise peaga pähe kargas, et tuleks kohe hakata tegema [Estonia] reisijate nimekirju, sest oli arvata, et varsti hakkavad inimesed helistama ja küsima."
Ametnikud püüdsid 1990. aastate esimesele poolele tüüpiliselt veidi kulunud siseministeeriumis kriisikeskust käima tõmmata.
"Aga selle noore riigiga oli palju komistamise kohti. Ei saanud me siseministeeriumi arvutit käima, keegi ei osanud, oli teada, et ainult üks tüdruk teab, kuidas seda teha. Need olid sakslaste vanad, ärakulutatud masinad. Äpardused meid tabasid, aga siis saabus kohale [piirivalveameti peadirektor] Kõuts. Temal oli küll asi süsteemselt selge, mida tuleb teha ja tema võttis korraldamise suurelt jaolt üle."
Ligi 20 aastat kaubalaevadel sõitnud toonane mereväekapten Tarmo Kõuts oli poolteist-kaks tundi varem Andres Tarandi kombel põrnitsenud arusaamatuses telefoni, kui piirivalve staabist helistati, et on juhtunud kohutav õnnetus ja Estonia on uppunud või uppumas.
Pärast merekooli lõpetamist saadeti Kõuts Tallinna-Helsingi vahel sõitvale reisilaevale Tallinn, kuid seda ei pidanud ta tõsiseks tööks, kirjutas mitu palvekirja, sai poole aasta pärast Tallinnalt vabaks ja saadeti kaugele, ookeanile. Miks ometi? "Minul meeldis ookean rohkem."
Tarmo Kõuts. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kuid 28. septembri varahommikul... "Niisugust asja poleks küll osanud ette kujutada, ei unes ega ilmsi. See oli uskumatu."
Tol ööl Estonia sillas olnud kapten Arvo Andressoniga õppisid nad merekoolis ühes grupis, teine kapten Avo Piht, kes õnnetuseööl sõitis laevas reisijana, oli neist aasta tagapool.
Kõuts teadis, kellele nüüd tuleb esimesena helistada. Ta valis president Lennart Meri telefoninumbri.
President esitas piirivalvejuhile kaks küsimust.
"Tarmo, kas sa oled purjus, või?"
See oli esimene, pärast mereväekapten Kõutsi informatsiooni, et Estonia on kas uppunud või uppumas.
"Aga mis te olete ette võtnud, et inimesi päästa?"
See oli riigipea teine küsimus.
Soome ja Rootsi merepääste olid Estonia õnnetuskohale lähemal, aga mis olulisem – neil olid päästekopterid ja pikalt treenitud oskus sellistes olukordades tegutseda.
"Pakkusime Soome kolleegidele, et – meil oli tollal kaks tublit lennukit – võiksime õhust visata õnnetusepiirkonda automaatselt avanevad päästeparved, et inimestel on rohkem šansse. Aga kuna seal oli [õhus] juba tihedalt Soome ja Rootsi päästekoptereid, siis nad ei võtnud seda riski."
Tallinnas saadi siseministeeriumi arvutid tööle ja siis veel olid olulised ka faksid. Esimesed päästetute nimed, siis teised, kolmandad, aga vähe oli neid nimesid. Ei Eesti, Soome ega Rootsi kriisitubades teatud neil algustundidel, et Estonia huku järel päästetakse ainult 137 inimest. Hukkub 852, kuid vaid 95 hukkunu surnukehad leitakse.
Andres Tarand. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Andres Tarand mäletab, kuidas pilt läks iga tunniga "järjest tumedamaks". Siis sekkus korraks president Meri, talle omasel jõulisel moel. Ta oletas, et valitsuse inimesed on midagi tegemata jätnud.
"Hommikul kell 9 oli valitsuse kriisikoosolek, [peaminister] Laar oli üsna lössis, eelmise päeva [umbusaldamise] kibedus ei olnud veel üle läinud ja ta istus nagu kõrval. Minul oli paraku Loode-Euroopa kliimakonverents [samaks päevaks] kokku kutsutud, seal ütlesin vaid avasõnad. Nii et mitu ora oli mul tules," räägib Tarand end tagasi 25 aasta taha.
Paratamatud olid mõtted, et kui ka mina oleksin olnud sel ööl Estonial, mis siis saanuks.
"Kuna laev kaldus küljeli, seinast sai põrand, võib endale ette kujutada, kuidas inimesed püüdsid sealt väljuda. See ülesanne oli peaaegu võimatu," läheb Tarmo Kõutsi hääl vaiksemaks.
"Kujutan ette, kui laev võtab asendi, kus seinad on püsti ja näed, kuidas vesi tuleb kohinal, siis tuleb õige pea lootusetuse tunne. Kehakultuurlased ja sportlased on kirjeldanud, kuidas nad end [välisdekile] vinnasid, aga üks keskmine inimene ei ole selleks vist valmis," räägib Andres Tarand.
On arvatud, et reisijatel, kes esimese suurema kreeni ajal jõudsid oma kajutitest väljuda, jäi veel 10-20 minutit, et jõuda välisdekile. Hiljem oli see võimatu.
"Jah..." jätab Tarand osa sõnu endale. Estoniaga jäi merre ka tema sugulane, lootustandev noor arheoloog, Jürgen Ligi vend Priit.
Kiirelt hakkas tööle rahvusvaheline uurimiskomisjon, selle kõrval laotusid Läänemere rahuaja suurima laevaõnnetuse kohale mitmed tumedad oletused.
Kokkupõrge allveelaevaga? Salajane relvalast Estonial, mis plahvatas? Salajane autokoorem, mida üritati avamerel üle parda lükata ning selleks avati visiir ja ramp, mispeale pääses vesi autodekile?
Kas saab aga uskuda rahvusvahelise uurimise ametlikku lõppraportit, et tormis rebenes lahti Estonia vöörivisiir, mis tõmbas kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, vesi pääses autodekile ja ujutas selle üle?
"Mina küll usun. See [mere] jõud oli hirmus, mis laeva kallale pääses," nõustub Tarand. "Laine kõrgus oli kuus-seitse meetrit, peaaegu maksimumi lähedal."
Aga mingi hämar relvavedu?
"Kui üks mees nagaaniga (revolvriga, toim) läks peale, see on täitsa võimalik, aga mingit massilist... Ei ole sellest mingeid jälgi. Eesti ja Rootsi nuhkisid mis võimalik, aga ei leidnud mingeid pädevaid tõendeid."
Tarmo Kõuts. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kokkupõrge allveelaevaga?
"See kolakas, mida paljud kuulsid, oli ikka visiiri murdumine."
"Miks Estonia uppus?" kordab Tarmo Kõuts küsimust. "Sest täitus veega. Miks? Seda on uuritud väga põhjalikult ja välja arvutatud. Aga see on teooria. Mis praktikas seal toimus, seda me ju ei tea."
Ametliku uurimise järel teame, et lained rebisid lahti visiiri kinnitused, mis kõik tõmbas lahti rambi ja vesi pääses autodekile.
"Jah, see on tõestatud."
Kas kaitseväe juhataja ja viitseadmirali auastmeni riiki teeninud Tarmo Kõuts on skeptiline ametliku uurimistulemuse suhtes?
"Ei ole. Minu arusaamise järgi tegid selle raporti ausad, põhimõttekindlad ja head spetsialistid alates kapten Uno Laurist. Kuna tundsin teda aastakümned juba enne seda, olen veendunud, et raport on usutav. Kui raportit lugeda, siis on see tehtud hästi pedantselt, põhjalikult."
On ju veel versioone...
"Arvata võib kõike, aga juhinduda tuleb faktidest, mis raportis kirjas."
On paratamatu, et suurte õnnetustega käivad kaasas vandenõuteooriad.
"Absoluutselt. Kõik suuremad laeva- ja lennukihukud on kaetud vandenõuteooriate koormaga. See on normaalne. Inimesed, kes ei suuda uskuda, et lihtne põhjus on võimalik, hakkavad otsima [uusi] põhjendusi ja teooriaid. Aga teinekord ongi põhjus lihtne."
Palju on kritiseeritud Rootsi valitsuse otsust katta Estonia vrakk betooniga. Tarmo Kõuts kriitikutega ei ühine.
"Meil on tegemist ühishauaga, 852 inimest. Sellest johtuvalt ei ole alust kritiseerida, et Rootsi valitsus püüdis laeva kaitsta laevaröövlite ja igasugu muude asjade eest. Minu arvates oli see õige otsus. Mina ei poolda laevavrakkidel aardeküttide käimist. Peaaegu iga laev, mis on merepõhja läinud, kannab endas inimeste elu ja saatust. Meil ei ole moraalset õigust seal käia. Olen mõneti kriitiline isegi mööda maailma liikuvate Titanicu näituste suhtes, kus näidatakse suure pompöössusega laevast ära toodud lauanõud. Minu jaoks on see amoraalne."
Ent Kõuts ei välista, et "kui kellelgi on jäänud küsimused üles, siis sinna on võimalik sukelduda, kui Rootsi, Soome ja Eesti valitsused annavad nõusoleku".
Andres Tarand. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Andres Tarand nimetab Estonia hukupaika kalmistuks.
"Arvuliselt on väga tihe kalmistu, jah. Mis seal aastatega toimub, ei ole selline pilt, mis... Ei oska ette kujutada, et seal oleks [aardeküttidel] midagi tore otsida."
Kui palju need mehed Estoniale tagasi mõtlevad?
Andres Tarand noogutab. Mõtleb küll.
Tarmo Kõuts tõmbub pingule: "Alguses see haav turritas südames väga pikalt. Kogu too olukord, mis oleks võinud olemata olla..."
Tema teab, mis tunne on, kui laev hakkab alt ära minema. Kord tuli Kõuts kaubalaevaga Grumant Aafrikast, trümmid pilgeni kakaoube täis. Biskaia lahes uppus neist 100 miili kaugusel väike Saksa kaubalaev, üheksa inimest pardal, ja Hispaania rannavalve palus kapten Kõutsil appi minna.
"Võtsin riski, kuigi laine oli kõrge. Sakslaste laev uppus enne meie kohale jõudmist ja siis oli juba meil häda – vana laev, luugid enam väga hästi vett ei pidanud, pilsivee pumbad olid väsinud ja mõne tunni pärast oleksime põhjas olnud. Õnnestus leida vaikne abajas, mida rannavalve lahkelt pakkus. Aga häda – seda polnud kaardil. Leidsime kuidagi peaaegu käsikaudu abaja üles ja läbi laine murdsime sinna sisse. Siis mõtlesin küll, kas kõik või mitte midagi. Kaks päeva olime seal ankrus, pumpasime vette välja ja läksime edasi."
Tarmo Kõutsi silmis veikleb sädemeid.
"Meri on karm."
Tarmo Kõuts ja Toomas Sildam. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR | Titanicu näitus tundub Tarmo Kõutsile amoraalne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26. septembril 1994 avaldas riigikogu Mart Laari valitsusele umbusaldust. Nagu pisikesed kärbsed põrisesid parlamendi koridorides jutud, et uus peaminister võiks olla Andres Tarand, kes paneks kokku "jõulurahuvalitsuse", mis jääb ametisse järgmise kevade valimisteni. Aga kuna see võimalus ei olnud veel lukku löödud, tegi Tarand rahulikult keskkonnaministri tööd ja asendas sama rahulikult ka puhkavat siseministrit.
Järgmise päeva, 27. septembri, õhtul kell 19.15 väljus reisilaev Estonia Tallinna sadama 10. kai äärest tavapärasele reisile Stockholmi. Pardal oli 989 inimest – 803 reisijat ja 186 meeskonnaliiget.
28. septembri varahommikul, samahea kui veel öösel, veidi enne kella 4 helises Tarandite Harju tänava korteris lauatelefon. Helises seal raamaturiiuli serval mitu korda, kuni unine Andres Tarand magamistoast kohale jõudis.
"Siseministeeriumi kantsler Gero Kartau ütles, et on mingi jama Estoniaga. Mis jama, ei olnud veel kellelgi teada. Kartau oli saanud juba infi, aga mitte raudkindlast allikast. Oli suur segadus, pilt ei olnud selge, et mis on ja kus nad on," mäletab Andres Tarand.
Siin sekkub tema abikaasa Mari Tarand, kes sätib end poodi minema ja kuuleb mehe juttu pealt.
"Mina mäletan väga hästi, et sina olid telefoni juures nagu sa voodist kargasid ja mina sain kohe aru, et mingi jube asi on. Siis sa ütlesid lause, mis hiljem hakkas mind väga kummitama, ma ei tea, mis sulle sealtpoolt öeldi, aga sina ütlesid umbes nii: ah-haa, et inimestega on korras või et inimesi päästetakse? Sa olid kohutavalt tõsine ja murelik, aga samas see info ei jõudnud sinuni, kui kole see on."
Mari Tarand. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Tarandite kodust jalutab siseministeeriumisse aeglaselt minnes 10 minutit, tõtlikul sammul muidugi vähem: üle Raekoja platsi, Saiakangi alt läbi Pikale tänavale, Vene saatkonnast ja Hella Hundi pubist mööda, ning oledki päral.
Andres Tarand mõtles läbi hommikutühja ja hämara vanalinna ministeeriumi kiirustades, mida peaks alguses tegema: "Esimene ülesanne, mis mulle vähe unise peaga pähe kargas, et tuleks kohe hakata tegema [Estonia] reisijate nimekirju, sest oli arvata, et varsti hakkavad inimesed helistama ja küsima."
Ametnikud püüdsid 1990. aastate esimesele poolele tüüpiliselt veidi kulunud siseministeeriumis kriisikeskust käima tõmmata.
"Aga selle noore riigiga oli palju komistamise kohti. Ei saanud me siseministeeriumi arvutit käima, keegi ei osanud, oli teada, et ainult üks tüdruk teab, kuidas seda teha. Need olid sakslaste vanad, ärakulutatud masinad. Äpardused meid tabasid, aga siis saabus kohale [piirivalveameti peadirektor] Kõuts. Temal oli küll asi süsteemselt selge, mida tuleb teha ja tema võttis korraldamise suurelt jaolt üle."
Ligi 20 aastat kaubalaevadel sõitnud toonane mereväekapten Tarmo Kõuts oli poolteist-kaks tundi varem Andres Tarandi kombel põrnitsenud arusaamatuses telefoni, kui piirivalve staabist helistati, et on juhtunud kohutav õnnetus ja Estonia on uppunud või uppumas.
Pärast merekooli lõpetamist saadeti Kõuts Tallinna-Helsingi vahel sõitvale reisilaevale Tallinn, kuid seda ei pidanud ta tõsiseks tööks, kirjutas mitu palvekirja, sai poole aasta pärast Tallinnalt vabaks ja saadeti kaugele, ookeanile. Miks ometi? "Minul meeldis ookean rohkem."
Tarmo Kõuts. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kuid 28. septembri varahommikul... "Niisugust asja poleks küll osanud ette kujutada, ei unes ega ilmsi. See oli uskumatu."
Tol ööl Estonia sillas olnud kapten Arvo Andressoniga õppisid nad merekoolis ühes grupis, teine kapten Avo Piht, kes õnnetuseööl sõitis laevas reisijana, oli neist aasta tagapool.
Kõuts teadis, kellele nüüd tuleb esimesena helistada. Ta valis president Lennart Meri telefoninumbri.
President esitas piirivalvejuhile kaks küsimust.
"Tarmo, kas sa oled purjus, või?"
See oli esimene, pärast mereväekapten Kõutsi informatsiooni, et Estonia on kas uppunud või uppumas.
"Aga mis te olete ette võtnud, et inimesi päästa?"
See oli riigipea teine küsimus.
Soome ja Rootsi merepääste olid Estonia õnnetuskohale lähemal, aga mis olulisem – neil olid päästekopterid ja pikalt treenitud oskus sellistes olukordades tegutseda.
"Pakkusime Soome kolleegidele, et – meil oli tollal kaks tublit lennukit – võiksime õhust visata õnnetusepiirkonda automaatselt avanevad päästeparved, et inimestel on rohkem šansse. Aga kuna seal oli [õhus] juba tihedalt Soome ja Rootsi päästekoptereid, siis nad ei võtnud seda riski."
Tallinnas saadi siseministeeriumi arvutid tööle ja siis veel olid olulised ka faksid. Esimesed päästetute nimed, siis teised, kolmandad, aga vähe oli neid nimesid. Ei Eesti, Soome ega Rootsi kriisitubades teatud neil algustundidel, et Estonia huku järel päästetakse ainult 137 inimest. Hukkub 852, kuid vaid 95 hukkunu surnukehad leitakse.
Andres Tarand. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Andres Tarand mäletab, kuidas pilt läks iga tunniga "järjest tumedamaks". Siis sekkus korraks president Meri, talle omasel jõulisel moel. Ta oletas, et valitsuse inimesed on midagi tegemata jätnud.
"Hommikul kell 9 oli valitsuse kriisikoosolek, [peaminister] Laar oli üsna lössis, eelmise päeva [umbusaldamise] kibedus ei olnud veel üle läinud ja ta istus nagu kõrval. Minul oli paraku Loode-Euroopa kliimakonverents [samaks päevaks] kokku kutsutud, seal ütlesin vaid avasõnad. Nii et mitu ora oli mul tules," räägib Tarand end tagasi 25 aasta taha.
Paratamatud olid mõtted, et kui ka mina oleksin olnud sel ööl Estonial, mis siis saanuks.
"Kuna laev kaldus küljeli, seinast sai põrand, võib endale ette kujutada, kuidas inimesed püüdsid sealt väljuda. See ülesanne oli peaaegu võimatu," läheb Tarmo Kõutsi hääl vaiksemaks.
"Kujutan ette, kui laev võtab asendi, kus seinad on püsti ja näed, kuidas vesi tuleb kohinal, siis tuleb õige pea lootusetuse tunne. Kehakultuurlased ja sportlased on kirjeldanud, kuidas nad end [välisdekile] vinnasid, aga üks keskmine inimene ei ole selleks vist valmis," räägib Andres Tarand.
On arvatud, et reisijatel, kes esimese suurema kreeni ajal jõudsid oma kajutitest väljuda, jäi veel 10-20 minutit, et jõuda välisdekile. Hiljem oli see võimatu.
"Jah..." jätab Tarand osa sõnu endale. Estoniaga jäi merre ka tema sugulane, lootustandev noor arheoloog, Jürgen Ligi vend Priit.
Kiirelt hakkas tööle rahvusvaheline uurimiskomisjon, selle kõrval laotusid Läänemere rahuaja suurima laevaõnnetuse kohale mitmed tumedad oletused.
Kokkupõrge allveelaevaga? Salajane relvalast Estonial, mis plahvatas? Salajane autokoorem, mida üritati avamerel üle parda lükata ning selleks avati visiir ja ramp, mispeale pääses vesi autodekile?
Kas saab aga uskuda rahvusvahelise uurimise ametlikku lõppraportit, et tormis rebenes lahti Estonia vöörivisiir, mis tõmbas kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, vesi pääses autodekile ja ujutas selle üle?
"Mina küll usun. See [mere] jõud oli hirmus, mis laeva kallale pääses," nõustub Tarand. "Laine kõrgus oli kuus-seitse meetrit, peaaegu maksimumi lähedal."
Aga mingi hämar relvavedu?
"Kui üks mees nagaaniga (revolvriga, toim) läks peale, see on täitsa võimalik, aga mingit massilist... Ei ole sellest mingeid jälgi. Eesti ja Rootsi nuhkisid mis võimalik, aga ei leidnud mingeid pädevaid tõendeid."
Tarmo Kõuts. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kokkupõrge allveelaevaga?
"See kolakas, mida paljud kuulsid, oli ikka visiiri murdumine."
"Miks Estonia uppus?" kordab Tarmo Kõuts küsimust. "Sest täitus veega. Miks? Seda on uuritud väga põhjalikult ja välja arvutatud. Aga see on teooria. Mis praktikas seal toimus, seda me ju ei tea."
Ametliku uurimise järel teame, et lained rebisid lahti visiiri kinnitused, mis kõik tõmbas lahti rambi ja vesi pääses autodekile.
"Jah, see on tõestatud."
Kas kaitseväe juhataja ja viitseadmirali auastmeni riiki teeninud Tarmo Kõuts on skeptiline ametliku uurimistulemuse suhtes?
"Ei ole. Minu arusaamise järgi tegid selle raporti ausad, põhimõttekindlad ja head spetsialistid alates kapten Uno Laurist. Kuna tundsin teda aastakümned juba enne seda, olen veendunud, et raport on usutav. Kui raportit lugeda, siis on see tehtud hästi pedantselt, põhjalikult."
On ju veel versioone...
"Arvata võib kõike, aga juhinduda tuleb faktidest, mis raportis kirjas."
On paratamatu, et suurte õnnetustega käivad kaasas vandenõuteooriad.
"Absoluutselt. Kõik suuremad laeva- ja lennukihukud on kaetud vandenõuteooriate koormaga. See on normaalne. Inimesed, kes ei suuda uskuda, et lihtne põhjus on võimalik, hakkavad otsima [uusi] põhjendusi ja teooriaid. Aga teinekord ongi põhjus lihtne."
Palju on kritiseeritud Rootsi valitsuse otsust katta Estonia vrakk betooniga. Tarmo Kõuts kriitikutega ei ühine.
"Meil on tegemist ühishauaga, 852 inimest. Sellest johtuvalt ei ole alust kritiseerida, et Rootsi valitsus püüdis laeva kaitsta laevaröövlite ja igasugu muude asjade eest. Minu arvates oli see õige otsus. Mina ei poolda laevavrakkidel aardeküttide käimist. Peaaegu iga laev, mis on merepõhja läinud, kannab endas inimeste elu ja saatust. Meil ei ole moraalset õigust seal käia. Olen mõneti kriitiline isegi mööda maailma liikuvate Titanicu näituste suhtes, kus näidatakse suure pompöössusega laevast ära toodud lauanõud. Minu jaoks on see amoraalne."
Ent Kõuts ei välista, et "kui kellelgi on jäänud küsimused üles, siis sinna on võimalik sukelduda, kui Rootsi, Soome ja Eesti valitsused annavad nõusoleku".
Andres Tarand. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Andres Tarand nimetab Estonia hukupaika kalmistuks.
"Arvuliselt on väga tihe kalmistu, jah. Mis seal aastatega toimub, ei ole selline pilt, mis... Ei oska ette kujutada, et seal oleks [aardeküttidel] midagi tore otsida."
Kui palju need mehed Estoniale tagasi mõtlevad?
Andres Tarand noogutab. Mõtleb küll.
Tarmo Kõuts tõmbub pingule: "Alguses see haav turritas südames väga pikalt. Kogu too olukord, mis oleks võinud olemata olla..."
Tema teab, mis tunne on, kui laev hakkab alt ära minema. Kord tuli Kõuts kaubalaevaga Grumant Aafrikast, trümmid pilgeni kakaoube täis. Biskaia lahes uppus neist 100 miili kaugusel väike Saksa kaubalaev, üheksa inimest pardal, ja Hispaania rannavalve palus kapten Kõutsil appi minna.
"Võtsin riski, kuigi laine oli kõrge. Sakslaste laev uppus enne meie kohale jõudmist ja siis oli juba meil häda – vana laev, luugid enam väga hästi vett ei pidanud, pilsivee pumbad olid väsinud ja mõne tunni pärast oleksime põhjas olnud. Õnnestus leida vaikne abajas, mida rannavalve lahkelt pakkus. Aga häda – seda polnud kaardil. Leidsime kuidagi peaaegu käsikaudu abaja üles ja läbi laine murdsime sinna sisse. Siis mõtlesin küll, kas kõik või mitte midagi. Kaks päeva olime seal ankrus, pumpasime vette välja ja läksime edasi."
Tarmo Kõutsi silmis veikleb sädemeid.
"Meri on karm."
Tarmo Kõuts ja Toomas Sildam. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
### Response:
Titanicu näitus tundub Tarmo Kõutsile amoraalne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Plekktrummi" hooaja avakülaline on Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Eestis Philippe Jourdan.
Esmaspäeval kell 21.30 ETV2-s. | "Plekktrumm" uurib, kuidas aidata tänapäeva inimesel kristlusest enda jaoks tähendus leida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Plekktrummi" hooaja avakülaline on Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Eestis Philippe Jourdan.
Esmaspäeval kell 21.30 ETV2-s.
### Response:
"Plekktrumm" uurib, kuidas aidata tänapäeva inimesel kristlusest enda jaoks tähendus leida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koolitajaks on endine Brasiilia võrkpallikoondise nurgaründaja Giba, 2000. aastate üheks maailma parimaks võrkpalluriks peetud brasiillane kodanikunimega Gilberto Amauri de Godoy Filho, vahendab volley.ee. Giba on Ateena olümpia kuldmedaliomanik ja kolmekordne maailmameister. Kokku on ta võitnud 44 tiitlivõistluste ja suurturniiride medalit.
Giba on Rahvusvahelise Võrkpalli Föderatsiooni (FIVB) sportlaskomisjoni president ja tuleb Eestisse loengut pidama EVF presidendi kutsel. | Brasiilia võrkpallilegend tuleb Eestisse treenereid koolitama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koolitajaks on endine Brasiilia võrkpallikoondise nurgaründaja Giba, 2000. aastate üheks maailma parimaks võrkpalluriks peetud brasiillane kodanikunimega Gilberto Amauri de Godoy Filho, vahendab volley.ee. Giba on Ateena olümpia kuldmedaliomanik ja kolmekordne maailmameister. Kokku on ta võitnud 44 tiitlivõistluste ja suurturniiride medalit.
Giba on Rahvusvahelise Võrkpalli Föderatsiooni (FIVB) sportlaskomisjoni president ja tuleb Eestisse loengut pidama EVF presidendi kutsel.
### Response:
Brasiilia võrkpallilegend tuleb Eestisse treenereid koolitama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalis said Saar ja Glinka magusa võidu, alistades teisena asetatud britid Billy Harrise ja Ben Jonesi 6:3, 3:6, 10:7.
Finaalis on Saare ja Glinka vastasteks kõrgeimat paigutust omavad britid Jonathan Binding ja Scott Duncan. | Saar ja Glinka jõudsid Suurbritannias paarismängus finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalis said Saar ja Glinka magusa võidu, alistades teisena asetatud britid Billy Harrise ja Ben Jonesi 6:3, 3:6, 10:7.
Finaalis on Saare ja Glinka vastasteks kõrgeimat paigutust omavad britid Jonathan Binding ja Scott Duncan.
### Response:
Saar ja Glinka jõudsid Suurbritannias paarismängus finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ta tõi Facebooki postituses ära mitu sammu, mis juhtiv sotsiaalvõrgustik on astunud kaitseks väärinfo ja manipuleerimise vastu, millega üritatakse valimisi mõjutada.
"Oleme tuvastanud ja kõrvaldanud libakontosid Prantsuse, Saksa, Alabama, Mehhiko ja Brasiilia valimiste eel," ütles Zuckerberg.
"Oleme leidnud ja maha võtnud Venemaalt ja Iraanist lähtunud välismõjutuskampaaniaid, millega on üritatud sekkuda valimistesse USA-s, ÜK-s, Lähis-Idas ja mujal - aga ka kodumaal tegutsenud Mehhiko ja Brasiilia gruppe."
Zuckerberg tunnistas taas, et Facebook ei olnud 2016. aasta USA valimiste ajal sotsiaalmeedia mõjutamise katseteks valmis, kuid lisas, et "täna on Facebook sellisteks rünnakuteks paremini valmistunud".
Ta hoiatas, et ülesanne ei ole lihtne, sest vastased on targad ja hästi rahastatud. "Nad ei anna alla ja nad arenevad üha."
"Me kõrvaldasime kuue kuu jooksul oktoobrist märtsini ühtekokku üle miljardi libakonto - suurema osa neist mõne minuti jooksul pärast loomist ja enne, kui nad on suutnud midagi halba teha," ütles Zuckerberg.
"Masinõppes tehtud edusammude abiga oleme nüüd ehitanud süsteemid, mis blokeerivad iga päev miljoneid libakontosid," lisas ta. | Zuckerberg: Facebook on nüüd valimissekkumisteks paremini valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ta tõi Facebooki postituses ära mitu sammu, mis juhtiv sotsiaalvõrgustik on astunud kaitseks väärinfo ja manipuleerimise vastu, millega üritatakse valimisi mõjutada.
"Oleme tuvastanud ja kõrvaldanud libakontosid Prantsuse, Saksa, Alabama, Mehhiko ja Brasiilia valimiste eel," ütles Zuckerberg.
"Oleme leidnud ja maha võtnud Venemaalt ja Iraanist lähtunud välismõjutuskampaaniaid, millega on üritatud sekkuda valimistesse USA-s, ÜK-s, Lähis-Idas ja mujal - aga ka kodumaal tegutsenud Mehhiko ja Brasiilia gruppe."
Zuckerberg tunnistas taas, et Facebook ei olnud 2016. aasta USA valimiste ajal sotsiaalmeedia mõjutamise katseteks valmis, kuid lisas, et "täna on Facebook sellisteks rünnakuteks paremini valmistunud".
Ta hoiatas, et ülesanne ei ole lihtne, sest vastased on targad ja hästi rahastatud. "Nad ei anna alla ja nad arenevad üha."
"Me kõrvaldasime kuue kuu jooksul oktoobrist märtsini ühtekokku üle miljardi libakonto - suurema osa neist mõne minuti jooksul pärast loomist ja enne, kui nad on suutnud midagi halba teha," ütles Zuckerberg.
"Masinõppes tehtud edusammude abiga oleme nüüd ehitanud süsteemid, mis blokeerivad iga päev miljoneid libakontosid," lisas ta.
### Response:
Zuckerberg: Facebook on nüüd valimissekkumisteks paremini valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüdistuse järgi vahetas Chievo mitmel korral Cesenaga mängijaid reaalsest väärtusest kõrgema hinnaga, et näidata selle abil eelarves olematut kasumit, vahendab Soccernet.ee.
Prokurör nõudis küll 15 punkti lahutamist, aga jalgpalliliit määras Chievole kergema karistuse.
"Chievo Verona käest võetakse ära kolm punkti liigatabelis ja klubi peab maksma 200 000 euro suuruse trahvi," teatas Itaalia jalgpalliliit. "Klubi president Luca Campedelli kõrvaldatakse ametist kolmeks kuuks ja pooleteisekuuse karistuse saavad nõunikud Piero Campedelli, Giuseppe Campedelli, Michele Cordioli ja Antonio Cordioli." | Cagliari konkurent sai oma karistuse teada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüdistuse järgi vahetas Chievo mitmel korral Cesenaga mängijaid reaalsest väärtusest kõrgema hinnaga, et näidata selle abil eelarves olematut kasumit, vahendab Soccernet.ee.
Prokurör nõudis küll 15 punkti lahutamist, aga jalgpalliliit määras Chievole kergema karistuse.
"Chievo Verona käest võetakse ära kolm punkti liigatabelis ja klubi peab maksma 200 000 euro suuruse trahvi," teatas Itaalia jalgpalliliit. "Klubi president Luca Campedelli kõrvaldatakse ametist kolmeks kuuks ja pooleteisekuuse karistuse saavad nõunikud Piero Campedelli, Giuseppe Campedelli, Michele Cordioli ja Antonio Cordioli."
### Response:
Cagliari konkurent sai oma karistuse teada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane ja 204 cm pikkune eestlane viibis väljakul 30,5 minutit ning tõi enda tiimi parimana 17 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 3/8, vabavisked 2/2). Lisaks sai mitmekülgse esituse teinud Drell protokolli kirja kuus korvisöötu, neli lauapalli, neli vaheltlõiget, ühe kulbi ja ühe pallikaotuse, kirjutab Korvpall24.ee.
Baunachi poolel jõudsid kahekohalise punktisummani veel neli mängumeest, kui Kay Bruhnke kogus 14, Mateo Seric 13, Marvin Heckel 11 ja Matej Jelovcic 10 silma.
Jena poolel oli resultatiivseimaks eelmise hooaja alguses episoodiliselt ka BC Kalev/Cramo särki kandnud leedulane Martynas Mažeika.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Henri Drell tõusis Bundesliga tiimi vastu Baunachi parimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane ja 204 cm pikkune eestlane viibis väljakul 30,5 minutit ning tõi enda tiimi parimana 17 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 3/8, vabavisked 2/2). Lisaks sai mitmekülgse esituse teinud Drell protokolli kirja kuus korvisöötu, neli lauapalli, neli vaheltlõiget, ühe kulbi ja ühe pallikaotuse, kirjutab Korvpall24.ee.
Baunachi poolel jõudsid kahekohalise punktisummani veel neli mängumeest, kui Kay Bruhnke kogus 14, Mateo Seric 13, Marvin Heckel 11 ja Matej Jelovcic 10 silma.
Jena poolel oli resultatiivseimaks eelmise hooaja alguses episoodiliselt ka BC Kalev/Cramo särki kandnud leedulane Martynas Mažeika.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Henri Drell tõusis Bundesliga tiimi vastu Baunachi parimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli normaalne esimene kiiruskatse ilma ühegi probleemita," hindas Tänak. "Nägime läbisõidul, et olud on väga keerulised ja kindlasti tuleb raske nädalavahetus, sama kinnitas ka testikatse."
"Tundub, et tuleb äärmiselt keeruline ralli, just nagu ootasime," lisas ta. "Testikatsel tundsin end autos hästi, see hea tunne aitab meil hästi sõita ja viib meid hea tulemuseni."
Reedene rallipäev algab kell 7.58, ERR-i spordiportaal hoiab fänne kursis ralliblogi vahendusel. | Tänak: tuleb keeruline ralli, just nagu arvasin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli normaalne esimene kiiruskatse ilma ühegi probleemita," hindas Tänak. "Nägime läbisõidul, et olud on väga keerulised ja kindlasti tuleb raske nädalavahetus, sama kinnitas ka testikatse."
"Tundub, et tuleb äärmiselt keeruline ralli, just nagu ootasime," lisas ta. "Testikatsel tundsin end autos hästi, see hea tunne aitab meil hästi sõita ja viib meid hea tulemuseni."
Reedene rallipäev algab kell 7.58, ERR-i spordiportaal hoiab fänne kursis ralliblogi vahendusel.
### Response:
Tänak: tuleb keeruline ralli, just nagu arvasin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See samm astutakse ajal, mil Volkswagen pöörab suuremat rõhku elektriautodele ja suurematele pereautodele, ütles Volkswagen Grupi Ameerika tegevjuht Hinrich Woebcken.
Ta siiski ei välistanud, et "Põrnika" tootmist kunagi uuesti alustatakse.
"Ära iial ütle iial," sõnas ta. | Volkswagen lõpetab järgmisel aastal "Põrnikate" tootmise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See samm astutakse ajal, mil Volkswagen pöörab suuremat rõhku elektriautodele ja suurematele pereautodele, ütles Volkswagen Grupi Ameerika tegevjuht Hinrich Woebcken.
Ta siiski ei välistanud, et "Põrnika" tootmist kunagi uuesti alustatakse.
"Ära iial ütle iial," sõnas ta.
### Response:
Volkswagen lõpetab järgmisel aastal "Põrnikate" tootmise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks hooaja eel medalinõudlejaks peetud meeskonda kohtusid Viimsis. Viljandi HC jäi suvel ilma enam kui pooltest põhikoosseisumeestest, sest Rasmus Ots ja Kristo Voika siirdusid Saksamaale, Robert Lõpp jättis käsipalli vähemalt ajutiselt tahaplaanile ning Kristo Järve lõpetas karjääri ja istus nüüd vastasmeeskonna treeneripingil.
Viimsilased said küll korraks pärast Mihkel Vaheri tabavat viset 2:1 ette, kuid peagi juhtis Viljandi 6:3. Pärast 20. minutit hakkas vahe vaikselt, aga kindlalt kasvama ning poolajaks oli külaliste edu 15:10. Teise pooltunni algus oli Viimsi jaoks kohutav – vastane viskas viis vastuseta väravat ja läks 20:10 ette.
Kodumeeskond tegi omakorda 4:0 vahespurdi, kuid väiksemaks kui kuus väravat vahet mängida ei suudetud. Mullune Eesti meistrivõistluste pronks Viljandi sai kindla 32:21 võidu. Simon Drõgin viskas seitse, Andrei Hapal kuus ja Kristjan Koovit viis väravat, viimsilastel said Vaher ja Raigo Pennula kirja neli ning Karl Mihkel Seenmaa kolm tabamust.
Pisut ootamatult põnevaks kujunes kohtumine SK Tapa ja HC Tallinna vahel. Kodumeeskond kogus mullu terve hooajaga vaid ühe võidu ja ühe viigi ning külalised teavitasid tänavu üldsust finaalipääsusoovist. Tasavägiste avaminutite järel said pealinlased Enrico Antoni värava järel 5:2 ette.
Noored tapalased – kelle tiimi keskmine vanus oli 18,1 – ei kavatsenud nii lihtsalt alla vanduda. Vahet hoiti ühe-kahe värava peal, kuni 21. minutil Marten Saar esmalt viigistas ja veidi hiljem viis Tapa 8:7 ette. Uku-Tanel Laast ja Anton taastasid siiski kiirelt Tallinna eduseisu ning pausile minnes näitas tabloo 9:12.
Riietusruumist väljusid külalised oluliselt aktiivsemalt, hoidsid Tapat üle viie minuti kuival, visates ise neli väravat. Tallinna eduseis kasvas parimal juhul üheksa väravani kui 40. minutil juhiti 19:10. Siis leidis Elmu Koppelmanni juhendatav Tapa uue käigu ja hakkas vahet jõudsalt vähendama kuniks Saare tabavast viskest tuli 16:19.
Mitu kaheminutilist karistust enamat ei lubanud ja Markus Viitkari karistusvise lõpetas 13 minutit kestnud väravapõua. Mängu lõpp kuulus jälle Tallinnale, kes sai 25:17 võidu. Anton viskas kuus ning Rauno Aus ja Tapa käsipalli kasvandik Sven Sander Annula neli väravat. Tapalaste poolt tabasid nii Saar kui kolm nädalat tagasi 15-aastaseks saanud Endrik Jaanis neli korda.
Mängudeõhtu derbi-mängus olid Põlvas vastamisi Serviti ja Coop. Meistermeeskond Serviti alustas tiitlikaitsmist kindla võiduga, olles poolajaks 14:8 ees, juhtides parimal juhul 14 väravaga ning võites 33:21. Siivo Sokk, Ivan Telepnev ja Roman Aizatullov viskasid võitjatele kuus väravat, Coopi poolel jäi Alfred Timmo arvele viis ning Andreas Rikken ja Otto Karl Kont lisasid kolm tabamust. | Mullune esinelik alustas käsipalliliigat võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks hooaja eel medalinõudlejaks peetud meeskonda kohtusid Viimsis. Viljandi HC jäi suvel ilma enam kui pooltest põhikoosseisumeestest, sest Rasmus Ots ja Kristo Voika siirdusid Saksamaale, Robert Lõpp jättis käsipalli vähemalt ajutiselt tahaplaanile ning Kristo Järve lõpetas karjääri ja istus nüüd vastasmeeskonna treeneripingil.
Viimsilased said küll korraks pärast Mihkel Vaheri tabavat viset 2:1 ette, kuid peagi juhtis Viljandi 6:3. Pärast 20. minutit hakkas vahe vaikselt, aga kindlalt kasvama ning poolajaks oli külaliste edu 15:10. Teise pooltunni algus oli Viimsi jaoks kohutav – vastane viskas viis vastuseta väravat ja läks 20:10 ette.
Kodumeeskond tegi omakorda 4:0 vahespurdi, kuid väiksemaks kui kuus väravat vahet mängida ei suudetud. Mullune Eesti meistrivõistluste pronks Viljandi sai kindla 32:21 võidu. Simon Drõgin viskas seitse, Andrei Hapal kuus ja Kristjan Koovit viis väravat, viimsilastel said Vaher ja Raigo Pennula kirja neli ning Karl Mihkel Seenmaa kolm tabamust.
Pisut ootamatult põnevaks kujunes kohtumine SK Tapa ja HC Tallinna vahel. Kodumeeskond kogus mullu terve hooajaga vaid ühe võidu ja ühe viigi ning külalised teavitasid tänavu üldsust finaalipääsusoovist. Tasavägiste avaminutite järel said pealinlased Enrico Antoni värava järel 5:2 ette.
Noored tapalased – kelle tiimi keskmine vanus oli 18,1 – ei kavatsenud nii lihtsalt alla vanduda. Vahet hoiti ühe-kahe värava peal, kuni 21. minutil Marten Saar esmalt viigistas ja veidi hiljem viis Tapa 8:7 ette. Uku-Tanel Laast ja Anton taastasid siiski kiirelt Tallinna eduseisu ning pausile minnes näitas tabloo 9:12.
Riietusruumist väljusid külalised oluliselt aktiivsemalt, hoidsid Tapat üle viie minuti kuival, visates ise neli väravat. Tallinna eduseis kasvas parimal juhul üheksa väravani kui 40. minutil juhiti 19:10. Siis leidis Elmu Koppelmanni juhendatav Tapa uue käigu ja hakkas vahet jõudsalt vähendama kuniks Saare tabavast viskest tuli 16:19.
Mitu kaheminutilist karistust enamat ei lubanud ja Markus Viitkari karistusvise lõpetas 13 minutit kestnud väravapõua. Mängu lõpp kuulus jälle Tallinnale, kes sai 25:17 võidu. Anton viskas kuus ning Rauno Aus ja Tapa käsipalli kasvandik Sven Sander Annula neli väravat. Tapalaste poolt tabasid nii Saar kui kolm nädalat tagasi 15-aastaseks saanud Endrik Jaanis neli korda.
Mängudeõhtu derbi-mängus olid Põlvas vastamisi Serviti ja Coop. Meistermeeskond Serviti alustas tiitlikaitsmist kindla võiduga, olles poolajaks 14:8 ees, juhtides parimal juhul 14 väravaga ning võites 33:21. Siivo Sokk, Ivan Telepnev ja Roman Aizatullov viskasid võitjatele kuus väravat, Coopi poolel jäi Alfred Timmo arvele viis ning Andreas Rikken ja Otto Karl Kont lisasid kolm tabamust.
### Response:
Mullune esinelik alustas käsipalliliigat võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seis 1. katse järel: 1. Mikkelsen 2.03,9, 2. Breen +2,5, 3. Tänak +2,8, 4. Neuville +3,1, 4. Kajetanowicz +3,1, 6. Kopecky +3,4, 7. Lappi +3,5, 8. Östberg +3,9, 9. Latvala +4,0, 10. Evans +4,3, ..., 14. Ogier +7,5.
Neljapäev:
Testikatse esimesel läbimisel ilmselt Tänakul midagi juhtus, sest tema aeg oli konkurentidest paarikümne sekundi võrra aeglasem. Seejärel näitas ta aga teistega võrdväärdset kiirust ja päeva lõpuks paremuselt neljanda aja 3.28,6. Eestlast edestasid Thierry Neuville (3.24,9), Sebastien Ogier (3.26,5) ja Jari-Matti Latvala (3.27,0).
Rallit alustanud linnakatsel näitas kõige kiireimat minekut norralane Andreas Mikkelsen (Hyundai), kellele iirlane Craig Breen (Citroen) kaotas 2,5 ja Tänak 2,8 sekundiga. Neuville oli neljas (+3,1) ja hüpekal ninaga maandunud ja järgnenud kurvis natuke välja sõitnud Ogier kaotas Mikkelsenile tervelt 7,5 sekundiga.
Enne rallit:
Türgi ralli on selle hooaja kalendris uus lisandus. Viimati sõideti sealsetel teedel 2010. aastal, aga siis asus võistluspaiga keskus Istanbulis. Nüüd on see viidud riigi lõunaossa mereäärsesse Marmarisse.
Mullu peeti ralli Türgi meistrivõistluste arvestuses ja esikohale tuli kohalik mees Orhan Avcioglu. "Suurim väljakutse on katsete iseloom," sõnas ta WRC kodulehekülje vahendusel. "Marmarises pead mängima väga-väga tarka mängu. Pead tegema selgeks, millistel katsetel ja lõikudel pingutada saad ning kus tuleb olla ettevaatlik, sest autot ohustavad paljud kivid."
Võistkonnad valmistusid Türgi ralliks Portugalis, Prantsusmaal ja Kreekas. "Eelmisel aastal on ralli üsna sujuv ja vaid mõned lõigud sarnanesid Akropolise rallile," võrdles Avcioglu sel nädalalõpul ootavaid teid Kreeka omadega. "Teised kohad olid üsna tasased ja kruus päris sõbralik. See võimaldas meil rünnata."
Üldiselt nõuavad teed aga üsna erinevaid seadistusi. "Minu arvates tuleb hoida kere nii madalal kui võimalik, et säilitada stabiilsus, aga mitte teha kompromisse jõu arvelt, kui auto igal pool hüpleb," selgitas türklane. "Need WRC autod on täielikud koletised, nii et nad lõhuvad katseid. Olen kindel, et rallimehed peavad hakkama saama sissesõidetud vagudega."
Eesti lootus Ott Tänak läheb Türgi kindlasti heas tujus, sest kahelt viimaselt etapilt on tal ette näidata võit. Eestlane triumfeeris nii Soomes kui ka Saksamaal ning vähendas vahet Thierr Neuville'i ja Sebastien Ogier'ga. Siiski asuvad nii Hyundai kui ka M-Spordi piloot eestlasest selgelt eespool. Näiteks Neuville'ini on neli etappi enne hooaja lõppu minna tervelt 36 punkti.
Tänak on tegelikult Türgis MM-sarjas võistelnud. 2010. aastal pidi ta aga oma Mitsubishi Lancer Evo X masinaga katkestama. See oli tol ajal tema karjääri neljas MM-etapp, aga nagu öeldud - Türgi rallikeskust on vahepeal nihutatud ja teed on uued kõigi jaoks.
Ajakava:
Neljapäev:
Test (Degirmenyanu) 5,00 km 9.30 (NEUVILLE)
SS1 Turkey 2,45 km 20.08 MIKKELSEN
Reede:
SS2 Cetibeli 1 38,10 km 7.58
SS3 Ula 1 21,90 km 9.21
SS4 Cicekli 1 12,55 km 10.24
SS5 Cetibeli 2 38,10 km 13.37
SS6 Ula 2 21,90 km 15.00
SS7 Cicekli 2 12,55 km 16.03
Laupäev:
SS8 Yesilbelde 1 36,00 km 8.35
SS9 Datca 1 10,70 km 10.08
SS10 Icmeler 1 20,40 km 11.11
SS11 Yesilbelde 2 36,00 km 13.25
SS12 Datca 2 10,70 km 15.08
SS13 Icmeler 2 20,40 km 16.11
Pühapäev:
SS14 Marmaris 1 7,12 km 10.08
SS15 Ovacik 8,04 km 10.46
SS16 Gökce 13,25 km 11.24
SS17 Marmaris 2 (PS) 7,12 km 13.18 ETV
WRC stardinimekiri:
1. Sebastien Ogier / Julien Ingrassia M-Sport Ford WRT
2. Elfyn Evans / Daniel Barritt M-Sport Ford WRT
3. Teemu Suninen / Mikko Markkula M-Sport Ford WRT
4. Andreas Mikkelsen / Anders Jäger Hyundai Shell Mobis WRT
5. Thierry Neuville / Nicolas Gilsoul Hyundai Shell Mobis WRT
6. Hayden Paddon / Sebastian Marshall Hyundai Shell Mobis WRT
7. Jari-Matti Latvala / Miikka Anttila Toyota Gazoo Racing WRT
8. Ott Tänak / Martin Järveoja Toyota Gazoo Racing WRT
9. Esapekka Lappi / Janne Ferm Toyota Gazoo Racing WRT
10. Mads Östberg / Torstein Eriksen Citroen Total Abu Dhabi WRT
11. Craig Breen / Scott Martin Citroen Total Abu Dhabi WRT
12. Khalid Al-Qassimi / Chris Patterson Citroen Total Abu Dhabi WRT
21. Yazeed Al-Rajhi / Michael Orr Yazeed Racing (Ford Fiesta RS WRC)
MM-sarja üldseis (individuaalne):
1. Thierry Neuville Hyundai 172
2. Sebastien Ogier Ford 149
3. Ott Tänak Toyota 136
4. Esapekka Lappi Toyota 88
5. Andreas Mikkelsen Hyundai 65
6. Dani Sordo Hyundai 60
7. Jari-Matti Latvala Toyota 55
8. Elfyn Evans Ford 52
9. Mads Östberg Citroen 48
10. Craig Breen Citroen 47
MM-sarja üldseis (võistkondlik):
1. Hyundai Shell Mobis WRT 254
2. Toyota Gazoo Racing WRT 241
3. M-Sport Ford WRT 224
4. Citroen Total Abu Dhabi WRT 159 | RALLIBLOGI | Ott Tänak haaras Türgi rallil kolmanda positsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seis 1. katse järel: 1. Mikkelsen 2.03,9, 2. Breen +2,5, 3. Tänak +2,8, 4. Neuville +3,1, 4. Kajetanowicz +3,1, 6. Kopecky +3,4, 7. Lappi +3,5, 8. Östberg +3,9, 9. Latvala +4,0, 10. Evans +4,3, ..., 14. Ogier +7,5.
Neljapäev:
Testikatse esimesel läbimisel ilmselt Tänakul midagi juhtus, sest tema aeg oli konkurentidest paarikümne sekundi võrra aeglasem. Seejärel näitas ta aga teistega võrdväärdset kiirust ja päeva lõpuks paremuselt neljanda aja 3.28,6. Eestlast edestasid Thierry Neuville (3.24,9), Sebastien Ogier (3.26,5) ja Jari-Matti Latvala (3.27,0).
Rallit alustanud linnakatsel näitas kõige kiireimat minekut norralane Andreas Mikkelsen (Hyundai), kellele iirlane Craig Breen (Citroen) kaotas 2,5 ja Tänak 2,8 sekundiga. Neuville oli neljas (+3,1) ja hüpekal ninaga maandunud ja järgnenud kurvis natuke välja sõitnud Ogier kaotas Mikkelsenile tervelt 7,5 sekundiga.
Enne rallit:
Türgi ralli on selle hooaja kalendris uus lisandus. Viimati sõideti sealsetel teedel 2010. aastal, aga siis asus võistluspaiga keskus Istanbulis. Nüüd on see viidud riigi lõunaossa mereäärsesse Marmarisse.
Mullu peeti ralli Türgi meistrivõistluste arvestuses ja esikohale tuli kohalik mees Orhan Avcioglu. "Suurim väljakutse on katsete iseloom," sõnas ta WRC kodulehekülje vahendusel. "Marmarises pead mängima väga-väga tarka mängu. Pead tegema selgeks, millistel katsetel ja lõikudel pingutada saad ning kus tuleb olla ettevaatlik, sest autot ohustavad paljud kivid."
Võistkonnad valmistusid Türgi ralliks Portugalis, Prantsusmaal ja Kreekas. "Eelmisel aastal on ralli üsna sujuv ja vaid mõned lõigud sarnanesid Akropolise rallile," võrdles Avcioglu sel nädalalõpul ootavaid teid Kreeka omadega. "Teised kohad olid üsna tasased ja kruus päris sõbralik. See võimaldas meil rünnata."
Üldiselt nõuavad teed aga üsna erinevaid seadistusi. "Minu arvates tuleb hoida kere nii madalal kui võimalik, et säilitada stabiilsus, aga mitte teha kompromisse jõu arvelt, kui auto igal pool hüpleb," selgitas türklane. "Need WRC autod on täielikud koletised, nii et nad lõhuvad katseid. Olen kindel, et rallimehed peavad hakkama saama sissesõidetud vagudega."
Eesti lootus Ott Tänak läheb Türgi kindlasti heas tujus, sest kahelt viimaselt etapilt on tal ette näidata võit. Eestlane triumfeeris nii Soomes kui ka Saksamaal ning vähendas vahet Thierr Neuville'i ja Sebastien Ogier'ga. Siiski asuvad nii Hyundai kui ka M-Spordi piloot eestlasest selgelt eespool. Näiteks Neuville'ini on neli etappi enne hooaja lõppu minna tervelt 36 punkti.
Tänak on tegelikult Türgis MM-sarjas võistelnud. 2010. aastal pidi ta aga oma Mitsubishi Lancer Evo X masinaga katkestama. See oli tol ajal tema karjääri neljas MM-etapp, aga nagu öeldud - Türgi rallikeskust on vahepeal nihutatud ja teed on uued kõigi jaoks.
Ajakava:
Neljapäev:
Test (Degirmenyanu) 5,00 km 9.30 (NEUVILLE)
SS1 Turkey 2,45 km 20.08 MIKKELSEN
Reede:
SS2 Cetibeli 1 38,10 km 7.58
SS3 Ula 1 21,90 km 9.21
SS4 Cicekli 1 12,55 km 10.24
SS5 Cetibeli 2 38,10 km 13.37
SS6 Ula 2 21,90 km 15.00
SS7 Cicekli 2 12,55 km 16.03
Laupäev:
SS8 Yesilbelde 1 36,00 km 8.35
SS9 Datca 1 10,70 km 10.08
SS10 Icmeler 1 20,40 km 11.11
SS11 Yesilbelde 2 36,00 km 13.25
SS12 Datca 2 10,70 km 15.08
SS13 Icmeler 2 20,40 km 16.11
Pühapäev:
SS14 Marmaris 1 7,12 km 10.08
SS15 Ovacik 8,04 km 10.46
SS16 Gökce 13,25 km 11.24
SS17 Marmaris 2 (PS) 7,12 km 13.18 ETV
WRC stardinimekiri:
1. Sebastien Ogier / Julien Ingrassia M-Sport Ford WRT
2. Elfyn Evans / Daniel Barritt M-Sport Ford WRT
3. Teemu Suninen / Mikko Markkula M-Sport Ford WRT
4. Andreas Mikkelsen / Anders Jäger Hyundai Shell Mobis WRT
5. Thierry Neuville / Nicolas Gilsoul Hyundai Shell Mobis WRT
6. Hayden Paddon / Sebastian Marshall Hyundai Shell Mobis WRT
7. Jari-Matti Latvala / Miikka Anttila Toyota Gazoo Racing WRT
8. Ott Tänak / Martin Järveoja Toyota Gazoo Racing WRT
9. Esapekka Lappi / Janne Ferm Toyota Gazoo Racing WRT
10. Mads Östberg / Torstein Eriksen Citroen Total Abu Dhabi WRT
11. Craig Breen / Scott Martin Citroen Total Abu Dhabi WRT
12. Khalid Al-Qassimi / Chris Patterson Citroen Total Abu Dhabi WRT
21. Yazeed Al-Rajhi / Michael Orr Yazeed Racing (Ford Fiesta RS WRC)
MM-sarja üldseis (individuaalne):
1. Thierry Neuville Hyundai 172
2. Sebastien Ogier Ford 149
3. Ott Tänak Toyota 136
4. Esapekka Lappi Toyota 88
5. Andreas Mikkelsen Hyundai 65
6. Dani Sordo Hyundai 60
7. Jari-Matti Latvala Toyota 55
8. Elfyn Evans Ford 52
9. Mads Östberg Citroen 48
10. Craig Breen Citroen 47
MM-sarja üldseis (võistkondlik):
1. Hyundai Shell Mobis WRT 254
2. Toyota Gazoo Racing WRT 241
3. M-Sport Ford WRT 224
4. Citroen Total Abu Dhabi WRT 159
### Response:
RALLIBLOGI | Ott Tänak haaras Türgi rallil kolmanda positsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõukogu esimehe dr. Indrek Laulu sõnul on Eesti Kontsert kontserdielu juhtiv organisatsioon Eestis ning Randjärvel on asutuse arendamiseks tugev visioon. "Saime hea juhi," ütles Laul.
Uue juhi ametiaeg algab 1. veebruarist 2019. Eesti Kontserdi praeguse juhatuse liikme Jüri Leiteni ametiaeg lõppeb tuleva aasta algul ning uueks ametiajaks ta ei kandideerinud. | Eesti Kontserdi uueks juhiks saab Laine Randjärv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõukogu esimehe dr. Indrek Laulu sõnul on Eesti Kontsert kontserdielu juhtiv organisatsioon Eestis ning Randjärvel on asutuse arendamiseks tugev visioon. "Saime hea juhi," ütles Laul.
Uue juhi ametiaeg algab 1. veebruarist 2019. Eesti Kontserdi praeguse juhatuse liikme Jüri Leiteni ametiaeg lõppeb tuleva aasta algul ning uueks ametiajaks ta ei kandideerinud.
### Response:
Eesti Kontserdi uueks juhiks saab Laine Randjärv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wallays kuulus kohe sõidu alguses rünnanud kolmemehelisse jooksikutegruppi koos Sven Erik Byströmi (UAE Team Emirates) ja Jetse Boliga (Burgos-BH). Kui sõita oli veidi rohkem kui kuus kilomeetrit, ei suutnud Bol enam Wallaysi ja Byströmiga püsida. Viimasel kilomeetril jõudis peagrupp Byströmile ja Wallaysile päris lähedale, aga Peter Sagan (Bora-Hansgrohe) alustas lõpuspurti liiga kaugelt ja Wallays sprintis esimeseks, teisena tuli üle finišijoone Byström ja Sagan pidi leppima kolmanda kohaga.
Yates sai kirja 19. ja tema peamine konkurent Alejandro Valverde (Movistar) 16. koha, mõlemale märgiti võitjaga sama aeg.
Seega jätkab Yates üldarvestuses esikohal ja edu Valverde ees on jätkuvalt 25 sekundit. Vuelta lõppeb pühapäeval. | Belglane võttis karjääri esimese etapivõidu, Yates endiselt liider | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wallays kuulus kohe sõidu alguses rünnanud kolmemehelisse jooksikutegruppi koos Sven Erik Byströmi (UAE Team Emirates) ja Jetse Boliga (Burgos-BH). Kui sõita oli veidi rohkem kui kuus kilomeetrit, ei suutnud Bol enam Wallaysi ja Byströmiga püsida. Viimasel kilomeetril jõudis peagrupp Byströmile ja Wallaysile päris lähedale, aga Peter Sagan (Bora-Hansgrohe) alustas lõpuspurti liiga kaugelt ja Wallays sprintis esimeseks, teisena tuli üle finišijoone Byström ja Sagan pidi leppima kolmanda kohaga.
Yates sai kirja 19. ja tema peamine konkurent Alejandro Valverde (Movistar) 16. koha, mõlemale märgiti võitjaga sama aeg.
Seega jätkab Yates üldarvestuses esikohal ja edu Valverde ees on jätkuvalt 25 sekundit. Vuelta lõppeb pühapäeval.
### Response:
Belglane võttis karjääri esimese etapivõidu, Yates endiselt liider |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgu oli kava arutamine plaanitud eelmisesse nädalasse, ent siis lükkus selle kinnitamine edasi.
"Vastavalt riigi 2019–2022 eelarvestrateegiale on asendatud Kose-Mäo teelõigu ehituseks kavandatud riigi maksutulu aastatel 2020–2022 välisvahenditega 110 miljoni euro ulatuses," seisab kavas.
See tähendab tõenäoliselt seda, et ehitust rahastatakse Euroopa Liidu vahendite niinimetatud tulemusreservi arvelt. Neid summasid saab kasutada siis, kui mõnes valdkonnas on ette nähtud meetmete rakendamine eriti edukas.
Neljapäevasel istungil tegi majandus- ja taristuminister Kadri Simson valitsusele ettepaneku kinnitada riigiteede hoiu põhimõtted ja rahastamise mahud kululiikide lõikes ning andis ülevaate kavandatavatest tegevustest Eesti riigiteedel kuni 2022. aastani. Finantseerimine nähakse ette riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Teehoiukava on koostatud maanteeameti ettepaneku alusel. Selles on arvestatud ka valitsuskabineti nõupidamistel otsustatut, sealhulgas Kellasalu tee 388-meetrise teelõigu ehitamist koos Lääne-Harju valla omafinantseeringuga ning Tallinna-Narva maanteel Aaspere-Haljala ning Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu-Sauga ja Pärnu-Uulu teelõikude neljarealiseks ehitamist, samuti Are möödasõidu rajamist. | Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava uuenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu oli kava arutamine plaanitud eelmisesse nädalasse, ent siis lükkus selle kinnitamine edasi.
"Vastavalt riigi 2019–2022 eelarvestrateegiale on asendatud Kose-Mäo teelõigu ehituseks kavandatud riigi maksutulu aastatel 2020–2022 välisvahenditega 110 miljoni euro ulatuses," seisab kavas.
See tähendab tõenäoliselt seda, et ehitust rahastatakse Euroopa Liidu vahendite niinimetatud tulemusreservi arvelt. Neid summasid saab kasutada siis, kui mõnes valdkonnas on ette nähtud meetmete rakendamine eriti edukas.
Neljapäevasel istungil tegi majandus- ja taristuminister Kadri Simson valitsusele ettepaneku kinnitada riigiteede hoiu põhimõtted ja rahastamise mahud kululiikide lõikes ning andis ülevaate kavandatavatest tegevustest Eesti riigiteedel kuni 2022. aastani. Finantseerimine nähakse ette riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Teehoiukava on koostatud maanteeameti ettepaneku alusel. Selles on arvestatud ka valitsuskabineti nõupidamistel otsustatut, sealhulgas Kellasalu tee 388-meetrise teelõigu ehitamist koos Lääne-Harju valla omafinantseeringuga ning Tallinna-Narva maanteel Aaspere-Haljala ning Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu-Sauga ja Pärnu-Uulu teelõikude neljarealiseks ehitamist, samuti Are möödasõidu rajamist.
### Response:
Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava uuenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2013. aasta oktoobris toimunud koosolekul ütles Danske uus äripanganduse juht Thomas Borgenile, et välisriikidest pärit tehingute maht panga Eesti harus on palju kõrgem kui konkurentidel ning seda tuleb kontrollida ja võimalusel ka vähendada, teatas Financial Times, tuginedes lehe kätte sattunud koosoleku protokollile.
Protokolli kohaselt rõhutas Borgen kesktee leidmist ning soovis seda küsimust arutada edasi väljaspool koosolekut.
Rahapesu uurimisega seotud allika sõnul on see protokoll uurimises kõige tähtsam dokument. "See oli see hetk, kui tehti otsus mitte peatada seda tegevust," lisas ta.
Kõnealusel koosolekul andis olukorrast ülevaate Lars Morch, kes võttis aasta varem Borgenilt üle rahvusvahelise panganduse juhi koha. Morch vallandati tänavu aprillis, kui panga juht tunnistas, et oleks pidanud juba varem seoses rahapesukahtlusega läbi viima põhjalikuma uurimise.
Koosolekul viibis ka toonane Danske rahandusjuht Henrik Ramlau-Hansen, kellest sai 2016. aastal Taani finantsjärelevalve asutuse juht.
Protokollis märgitakse ka, et Danske Eesti haru korrespondentpangaks määrati JPMorgani asemel Bank of America.
Taani finantsjärelevalveameti raport Danske kohta tänavu mais, mille tulemusena Ramlau-Hansen ametist lahkus, tõi välja, et 2013. aasta juulis peatas korrespondentpank (JPMorgan) oma suhte Eesti haruga seoses võimalike probleemidega haru mittekodanikest klientidega. JPMorgan ja Deutsche Bank olid tol ajal Danske korrespondentpangad. Deutsche Bank külmutas oma suhte Danske Eesti haruga 2015. aastal.
JPMorgan keeldus ajalehe väiteid kommenteerimast.
Rahapesuskandaaliga seoses on tõstatatud küsimusi, mida Danske juhtkond ja nõukogu skandaalist teadsid ning millal nad sellest teada said. Borgen juhtis Danske rahvusvahelist pangandust, mille hulka kuulus ka Eesti, aastatel 2009 kuni 2012. Aasta hiljem sai ta panga tegevjuhiks.
Kahtlustuste kohaselt viidi Danske Banki Eesti haru kaudu aastatel 2007-2015 läbi ulatuslikku rahapesu. Wall Street Journali hinnangul moodustasid mitteresidentidega seotud tehingud sel perioodil 150 miljardit dollarit (umbes 130 miljardit eurot). Kui palju sellest mahust võis olla rahapesu, ei ole veel selge, kuid erinevatel hinnnangutel võib ulatuda mitme miljardi euroni.
Danske avaldab järgmisel nädalal enda järeldused skandaali puudutava uurimise kohta.
Võimaliku rahapesu uurimiseks on lisaks panga enda juurdlusele algatatud kriminaalasi nii Taanis kui ka Eestis. | Leht: Danske tegevjuht eiras tähelepanekuid Eesti üksuses toimunu kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2013. aasta oktoobris toimunud koosolekul ütles Danske uus äripanganduse juht Thomas Borgenile, et välisriikidest pärit tehingute maht panga Eesti harus on palju kõrgem kui konkurentidel ning seda tuleb kontrollida ja võimalusel ka vähendada, teatas Financial Times, tuginedes lehe kätte sattunud koosoleku protokollile.
Protokolli kohaselt rõhutas Borgen kesktee leidmist ning soovis seda küsimust arutada edasi väljaspool koosolekut.
Rahapesu uurimisega seotud allika sõnul on see protokoll uurimises kõige tähtsam dokument. "See oli see hetk, kui tehti otsus mitte peatada seda tegevust," lisas ta.
Kõnealusel koosolekul andis olukorrast ülevaate Lars Morch, kes võttis aasta varem Borgenilt üle rahvusvahelise panganduse juhi koha. Morch vallandati tänavu aprillis, kui panga juht tunnistas, et oleks pidanud juba varem seoses rahapesukahtlusega läbi viima põhjalikuma uurimise.
Koosolekul viibis ka toonane Danske rahandusjuht Henrik Ramlau-Hansen, kellest sai 2016. aastal Taani finantsjärelevalve asutuse juht.
Protokollis märgitakse ka, et Danske Eesti haru korrespondentpangaks määrati JPMorgani asemel Bank of America.
Taani finantsjärelevalveameti raport Danske kohta tänavu mais, mille tulemusena Ramlau-Hansen ametist lahkus, tõi välja, et 2013. aasta juulis peatas korrespondentpank (JPMorgan) oma suhte Eesti haruga seoses võimalike probleemidega haru mittekodanikest klientidega. JPMorgan ja Deutsche Bank olid tol ajal Danske korrespondentpangad. Deutsche Bank külmutas oma suhte Danske Eesti haruga 2015. aastal.
JPMorgan keeldus ajalehe väiteid kommenteerimast.
Rahapesuskandaaliga seoses on tõstatatud küsimusi, mida Danske juhtkond ja nõukogu skandaalist teadsid ning millal nad sellest teada said. Borgen juhtis Danske rahvusvahelist pangandust, mille hulka kuulus ka Eesti, aastatel 2009 kuni 2012. Aasta hiljem sai ta panga tegevjuhiks.
Kahtlustuste kohaselt viidi Danske Banki Eesti haru kaudu aastatel 2007-2015 läbi ulatuslikku rahapesu. Wall Street Journali hinnangul moodustasid mitteresidentidega seotud tehingud sel perioodil 150 miljardit dollarit (umbes 130 miljardit eurot). Kui palju sellest mahust võis olla rahapesu, ei ole veel selge, kuid erinevatel hinnnangutel võib ulatuda mitme miljardi euroni.
Danske avaldab järgmisel nädalal enda järeldused skandaali puudutava uurimise kohta.
Võimaliku rahapesu uurimiseks on lisaks panga enda juurdlusele algatatud kriminaalasi nii Taanis kui ka Eestis.
### Response:
Leht: Danske tegevjuht eiras tähelepanekuid Eesti üksuses toimunu kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Before the Next Teardrop Falls" on uusim lugu Amazon Musicu sarjast "Produced By". Greeni kaveri produtseeris Matt Ross-Spang Memphises asuvast stuudiost Matt Sam Phillips Recording Studio. Ross-Spang ütles oma avalduses, et kuivõrd ta on kogu elu Memphises elanud, on ta ka suur Al Greeni ja viimase produtsendi Willie Mitchelli fänn, vahendas Pitchfork.
"Nad on koos loonud kõige elujõulisemat soulimuusikat. Willie and Al lõid omanäolise stiili, mis eristas neid plaadifirma Stax ja Motown loomingust. Sellise rikkaliku muusikalise pärandi taustal üles kasvades avastasin enda jaoks need albumid ja unistasin pikalt Al Greeniga koostöö tegemisest. Ma olen alati armastanud Linda Martelli versiooni loost "Before the Next Teardrop Falls" ja hoidsin seda Ali jaoks hea kaveriideena oma tagataskus. See järgib Willie ja Ali tõlgendust kantrilugudest nagu "For the Good Times" ja "Funny How Time Slips Away". Ma ei suuda siiamaani uskuda, et me tegelikult ka selle ära tegime," seisis Ross-Spangi avalduses. | Al Green andis üle kümne aasta välja uut muusikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Before the Next Teardrop Falls" on uusim lugu Amazon Musicu sarjast "Produced By". Greeni kaveri produtseeris Matt Ross-Spang Memphises asuvast stuudiost Matt Sam Phillips Recording Studio. Ross-Spang ütles oma avalduses, et kuivõrd ta on kogu elu Memphises elanud, on ta ka suur Al Greeni ja viimase produtsendi Willie Mitchelli fänn, vahendas Pitchfork.
"Nad on koos loonud kõige elujõulisemat soulimuusikat. Willie and Al lõid omanäolise stiili, mis eristas neid plaadifirma Stax ja Motown loomingust. Sellise rikkaliku muusikalise pärandi taustal üles kasvades avastasin enda jaoks need albumid ja unistasin pikalt Al Greeniga koostöö tegemisest. Ma olen alati armastanud Linda Martelli versiooni loost "Before the Next Teardrop Falls" ja hoidsin seda Ali jaoks hea kaveriideena oma tagataskus. See järgib Willie ja Ali tõlgendust kantrilugudest nagu "For the Good Times" ja "Funny How Time Slips Away". Ma ei suuda siiamaani uskuda, et me tegelikult ka selle ära tegime," seisis Ross-Spangi avalduses.
### Response:
Al Green andis üle kümne aasta välja uut muusikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uute sanktsioonide alla sattusid Venemaal tegutsev Volasys Silver Star ja Hiinas tegutsev Yanbian Silverstar Network Technology, vahendas Reuters USA rahandusministeeriumi teadet.
Samuti pandi sanktsioonide alla Põhja-Korea kodanik Song Hwa Jong. | USA pani Vene ja Hiina firmad Põhja-Korea tuumaprogrammi tõttu sanktsioonide alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uute sanktsioonide alla sattusid Venemaal tegutsev Volasys Silver Star ja Hiinas tegutsev Yanbian Silverstar Network Technology, vahendas Reuters USA rahandusministeeriumi teadet.
Samuti pandi sanktsioonide alla Põhja-Korea kodanik Song Hwa Jong.
### Response:
USA pani Vene ja Hiina firmad Põhja-Korea tuumaprogrammi tõttu sanktsioonide alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luminor Grupi tegevjuhi Erkki Raasukese intervjuu BNS-i ajakirjanikule Sander Udamile neljapäeval, 13. septembril Tallinnas pärast teadet, et investeerimisfirma Blackstone Group omandab Nordealt ja DNB-lt 60-protsendilise osaluse Luminoris.
Mis ajast peale Blackstone laual oli, mis ajast kontaktid on olnud? Kas Nordea ja DNB ühinemisest saati?
Esimene kontakt selle meeskonnaga – case-meeskonnaga, kes kogu seda investeeringut on plaaninud – oli vahetult peale seda kui ühinesime ehk eelmise aasta oktoobris. See on kokkusattumus, et Luminori sündimine või ühinemispäev sellega lähestikku sattus.
Mõnikord käivad ostud-müügid nii, et omanikud saavad kokku ja otsustavad ära ning siis ilmub teade. Private equity investeeringud reeglina niimoodi ei käi, sest nad teevad üksjagu kodutööd ja vaatavad, kas tegevuskeskkond, meeskond, strateegia ja niisugused asjad sobivad. Ning siis on esimene kontakt pigem juhtidega.
Loomulikult pole meil [juhatusel – toim] mandaati midagi müüa või osta, aga rääkisime ärist ja kui meil on vastas selline globaalne nimi nagu Blackstone, siis muidugi hea meelega rääkisime. Need jutud algasid oktoobris ja nemad tahtsid üsna kiiresti minna asjalikumaks. Aga vastaspooleks on ikkagi omanik ja omanikud võtsid selgelt hoo maha – ütlesid, et just oleme sündinud ja nii palju asju on laua peal, praegu ei jätku selle jaoks lainepikkust – et see halvaks tegevuse, kui paneksime jälle due diligence'i püsti.
Siis see asi läks poolunne ja sealt tuli mõte ja protsess uuesti tagasi selle aasta alguses, aktiivseks toimetamiseks läks märtsis. Praeguseks oleme pool aastat aktiivselt tegelenud.
Meedia on spekuleerinud erinevate müügivõimaluste üle, räägitud on Poola pangast?
Pean seda ütlema, et ei mul ega kellelgi teisel meie poolel pole olnud ühtegi kontakti ühegi Poola finantsinstitutsiooniga. See on küll üks huvitav, tore lugu. Seal polnud pahatahtlikkust, aga Poola sidet ei tasu otsida või üle mängida.
Aga teised potentsiaalsed investorid, kes oleksid käinud rääkimas?
Maad on käidud kuulamas, aga kindlasti mitte sellise konkreetsusega nagu Blackstone. Kõigepealt on vaja teha kodutööd ja kui on vaadatud, siis minnakse teemasse sisse täie jõuga. Aga selles tehingus on tulnud omal initsiatiivil Blackstone, mitte pole omanikud läinud turule, et ostjat leida. Väga selgelt tuldi kosja.
Selline suur erakapitalifond nagu Blackstone otsib kasvuvõimalust. Omandavad osaluse ja kasvatavad, et siis väljuda. Kas Blackstone on siis ka Luminoris keskpika perspektiiviga investor?
Peab paika. Lühiperspektiiviga nad siin vaevalt on. Meie puhul on väga keeruline lühikese ajaga strateegiat ellu viia, aga keskpikk horisont on. Räägime neljast kuni seitsmest aastast.
Blackstone on positsioneerinud end väga täpselt, nad on transformative investor, ehk nad otsivad olukordi, kus mingi omavaheliste äride kooslus võetakse lahti, midagi pannakse kokku, kus muutub väga oluliselt platvorm ja kus on vaja läbi viia nii selle äri kui organisatsiooni päris suuremahuline muutus. See on see, kus nad ütlevad, et neist on kõige rohkem abi, kus neil on pikaajaline kogemus. Täitsime kõik lahtrid ära.
Meil on huvitav juhtum, oleme positiivses majanduskeskkonnas, oleme natuke vildakad. Vaja on lõigata end õigesse suurusesse. Kuskile peame investeerima ja kuskil peame tegema asju teistmoodi.
Oleme ka ise viimasel ajal hakanud kõhklema, võib-olla isegi päris palju, oma avaliku kuvandi üle. Rahapesu ja nende teemadega tuli väga põhjalikult tegeleda. Kuigi meil endal pole ühtegi probleemi olnud sellega, oli see ikkagi väga ajamahukas.
See väide on õige, et nad on kindla ajaperioodiga. Baltikumi turg ei kasva väga kiiresti ja meie väärtuse kasv ei tule siin rohkema raha laiali jagamisest. See tuleb siis, kui täna natuke välja venitatud ärimudel kokku panna ja teha sellest võib-olla natuke väiksem, aga väga fokuseeritud, selge strateegiaga mängija.
Mis see fookus võiks olla, mida nii Luminor kui Blackstone näevad?
Ikkagi nii äri- kui ka erakliendid. Aga on valik, ettevõtete poolt just kohalikud ettevõtted. Mitte et see oleks väga suur vastandumise koht, aga kui vaatame näiteks Handelsbankenit või ka Dansket, siis nende strateegia on, et nad tulevad siia koos oma rahvusvaheliste klientidega.
Meie eripära kahe teise suurema pangaga [Swedbank ja SEB – toim] on see, et kõik meie otsused toimuvad siin Baltikumi sees, ei ole vaja käia kuskilt väljastpoolt küsimas. Meil on siin pikaajaline kohalik partnerlus, kus istuvadki koos kaks otsustajat, mitte sõnumitoojad.
See on see positsioon, mida me tahaksime võtta ja meie vastas on mitte siin tegutsevad rahvusvahelised korporatsioonid, vaid kohalikud ettevõtted: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, aga ka suuremad firmad, sest oleme piisavalt suur, et ei oleks ühtegi ettevõtet, mida me ei suudaks finantseerida.
Eraisikute poole pealt on meil kaks või isegi rohkem massiklientuuri teenindavat panka. Meil ei ole sinna mõtet end juurde pressida. Vaataksime ikkagi majanduslikult aktiivseid ettevõtlikke inimesi, on nad vabakutselised või investorid.
Kõigist eraisikutest, kes Baltikumis elavad, jäävad meie sihiku alla 15-20 protsenti, mitte rohkem. See on see fookus ja see tähendab ka, et tänane ja tuleviku Luminor ei ole 30-40-protsendise turuosaga, vaid pigem 20-protsendise turuosaga, võib-olla isegi selle serva all.
Natuke vale on rääkida üldisest turuosast, sest konkreetsetes segmentides oleme väga tugevalt esindatud: kohaliku otsustamise ettevõtted ja majanduslikud aktiivsed eraisikud.
Kas Luminori kliendile on halb uudis, et Põhjamaade pangad emaettevõtte staatusest lahkuvad? Kas läheb raskemaks välismaale eksportivatel ettevõtetel, kes tahaksid saada välismaal kodupanga täisteenust?
Ma ei usu, et see nii on, see on natuke müüt. Mõnikord on ootus see, et pangad oleks täielikult integreeritud, et kui teed konto Leedus lahti, siis saad sama teenust ka Norras või Taanis, aga me teame, et nii see ei ole. Pärasti seda, kui räägime karmistunud tunne-oma-klienti (KYC) nõuded, regulatsioonid ja piirangud, siis see ei ole teemaks.
Kriisijärgne pangandus on õppinud, et tuleb olla väga ettevaatlik, mida sa üle riigipiiri viid ja rakendad. Krediidirisk on väga erinev, paljude ettevõtete ja eraisikute käitumistavad on väga erinevad. Kui vahepeal rääkisime, et pangandus ongi täielikult globaalne, siis see pendel on väga-väga palju tagasi liikunud. Kui ettevõte toimetab Prantsusmaal, tal on seal varad, siis kõige parema lahenduse saab kõigi jaoks siis, kui seda ettevõtet finantseeritakse ja selle pangatoimingud toimuvad sealsamas Prantsusmaal. On lihtsalt nii palju kohalikku eripära ja reeglistikke.
Me oleme väga hästi integreeritud Põhjamaadesse ning head ja eluterved suhted meie endiste emapankadega kestavad edasi. Kui enne oli ema-tütre suhe, siis mõnikord on see keerukam, kui et oleksid kaks võrdset partnerit.
Ka varasemast elust on periood: kunagi Hansapank toims väga hästi tänase OP grupiga, Soome pangaga. Meil oli väga laiaulatuslik koostöö ja ühel hetkel vaatasime, et meie pakkumiste pikkus, rikkalikkus ja koostöö sujuvus oli tegelikult parem kui täisintegreeritud pankadel. Puhtalt positiivses mõttes kommertsalustel toimiv koostöö annab tihti palju parema tulemuse kui grupiülene käsu ja kohustuste suhe.
Kas Blackstone on andnud märku, et neil oleks siin piirkonnas rohkem huvi finantsteenuste valdkonnas?
See ei ole diskussioon, mida me peaksime. Luminori strateegia on hästi Baltikumi-keskne. Me ei räägi enda poolt investoriga asjadest, mis jäävad väljapoole meie strateegiat või fookust. Keerukaks on osutunud riigipiiriüleste pangandusmudelite rakendamised, eriti kui turud on üksteisest üsna erinevad.
Siin on meil hästi suur privileeg, et kolmel Balti riigil, kuigi meil on erinev keel ja veidi erinevad traditsioonid, on pangandusüsteem välja kujunenud väga ühtne. Ainult väikeste erinevustega. Ma ei usu, et maailams on teist kolme riiki, kus oleks nii vähe erisusi.
Võtame näiteks Soome – see on see mitmekesisus, mida Nordea näeb – Rootsi, Norra, Taani. Need on kordades omavahel erinevamad kui Baltimaad. Fundamentaalsed erinevused on hästi suured ja see kõik takistab piiriülese tegevuse rakendamist. See lihtne mõte, et ostan panga Soomes või Rootsis ja panen selle Baltikumiga kokku – see ei ole nii lihtne.
Veel üks asi. Kui pangad pikaajaliselt jooksid aina suuremasse mahtu, et nii-öelda mastaabiefekti saada, siis tehnoloogia areng on liikunud nii kiiresti vastu. Ma arvan, et supernäide on LHV. Meil on tööl 3000 inimest, LHV-s ainult 300 inimest, nad tegutsevad ainult ühel turul.
Nii et suurte konglomeraatide asemel on pangandussektor spetsialiseerumas oma niššidesse?
Ma arvan, et regionaalse fookusega tegijatel on oluliselt rohkem ruumi toimetada ja parem keskkond kui mõnda aega tagasi. Kaks mõju: piiriülest toimetamist on regulatsioonid oluliselt keerukamaks muutunud ja tehnoloogia on vastu tulnud. Ei pea tohutus skaalas mastaapi otsima, vaid saab väikeses mastaabis teha väga efektiivset tööd.
Millal Läti ja Leedu filiaalid ühinevad?
2. jaanuar on esimene tööpäev niimoodi. Selleks kuupäevaks peame olema valmis ja praegu oleme ilusti selles ajaplaanis.
Minnes tagasi Blackstone võimaliku tulevase väljumise juurde. Luminoril on plaan ka börsile tulla, need plaanid tunduvalt olevat omavahel loogiliselt seotud?
Nii on, börsiväljund oleks Blackstone'ile ilmselt ühel hetkel kõige parem samm. Varasemalt oleks ka emapangad selle plaaniga edasi läinud.
Tehingu mahud oleksid muidugi päris suured. Me oleme ühelt poolt väikesed, aga teisalt on meie omakapital 1,7 miljardit eurot. See on ühel hetkel otsustamise koht, et kas see on siis Eesti börs või Baltimaade börsid [kus aktsiate avalik pakkumine aset leiaks – toimetus]. Võib-olla on selleks hetkeks need börsid veel rohkem sünkroniseeritud ja räägimegi sisuliselt ühes piirideta Balti börsist. Või on siis topeltnoteeriumina kuskil muul börsil, millel peab siiski olema mõistlik side sellega, mis on Baltikum ja sellega mida Baltikum teeb.
100 protsenti aktsiatest vast korraga börsile ei läheks?
Küllap see oleks ikka lainetena. See oleks ikka väga julge samm ühe korraga minna. Ikka lainetena, et turg oleks valmis seda vastu võtma.
Eelmine aasta oli jutt, et börsile minek võiks juhtuda viie aasta pärast, nüüd siis nelja aasta pärast?
Jah, esialgu jääme selle juurde ja pole seda nihutanud. Keskkond saab seda lõplikku otsust mõjutama.
Majandustsükkel on teistpidi pööramas, nelja aasta pärast võib turuolukord väga erinev olla?
Muidugi võib olla, seda mitmel põhjusel. Keegi ei saa täna öelda, et see sama positiivse tsükli hilisfaas ei võiks kesta järgmised neli aastat. Kuigi sellised väljavenitamised, nagu on tööjõuturu ümber, saavad olema mõjusad. Aga meie arvamus on ikkagi see, et peale tööjõuturu Baltikumis selliseid suuri tasakaalustamatusi pole.
Loomulikult sõltub kõik ümbritsevast maailmast. Kui ümberringi möllab kriis, siis kindlasti ei ole see õige koht, kus börsile tulla. Aga ma ise arvan, et see korrektsioon tuleb pigem varem kui hiljem ja nelja aasta pärast oleme piisavalt kaugel, et kui mitte olla uue tõusu alguses, siis oleksime järgmisest põhjast läbi.
Kindlasti ma ei näe miks peaksime rääkima nii dramaatilisest asjadest, kui rääkisime kümme aastat tagasi, mil saime kaks korda pihta. Kõigepealt olime toona ise loonud väga hapra mulli – hakkasime juba allapoole libisema, siis saime järgmise hoobi globaalses pildis. Täna on meie regioonis raske ette näha, mis selline halb asi võiks olla.
Äärmiselt oluline asi on ka Luminori enda loomine, ma arvan, et see on üks peamisi asju, mis pehmendab järgmise majanduse kokkukukkumise tsüklit.
Sellepärast, et tegu on kohaliku pangaga?
Ei, mitte sellepärast. Aga kui Luminori poleks ja kõik pangad oleksid sellised majanduskeskkonnas, kus oldaks kahe jalaga pedaali peal, siis siin tehtaks kõige rohkem vigu. Hilistsüklis minnakse ärisid laiendama ja suurendama mahtu. Tähelepanu jälle efektiivsuselt ära, et on vaja mahtu juurde toota.
Ma näen siin tugevalt déjà vu-d. Aga tänu sellele, et meid loodi ja me juba oleme natuke välja veninud – meil on liiga palju laene välja antud –, siis on meie soov uutes asjades osaleda on väiksem kui teistel. Keskendume efektiivsusele.
Näeme, kuidas laenupakkumine on täitsa kenasti olemas, aga mõõdukas. Näeme erinevates alasektorites, et marginaalid laienevad, et isu osaleda hakkab vähenema. See on suures pildis natuke vastutuult liikumine ja see on väga hea.
Luminoril on väga vähe hoiuseid võrreldes laenudega?
Jah, oleme ainuke pank, millel on see vahe nii absoluutsuurustes ja suhteliselt nii suur. Laene on 12 miljardi eest, aga hoiuseid 8,5 miljardit. See on emapankade laenude pealt. Emapankadelt oleme laenanud 5 miljardit eurot.
Kui Blackstone tuleb, siis kas muutuvad ainult osalused, või muutub ka laenukohustuste struktuur?
Muutusi tuleb, aga mitte midagi dramaatilist. Kui DNB ja Nordea laenavad 5 miljardit eurot 50-50 enda omanduses olevale ettevõttele, siis kapitalikäsitlus ja asjad muutuvad, kui osalus väheneb 20 protsendile. Võõrfinantseerimise vahe tuleb sulgeda ja selles mõttes täna teavitatud tehing paneb meid kiireimini liigutama.
Huvi meie hoiuste vastu saab olema suurem. Meie oma huvi mitte emapankadest, vaid vabalt turult raha kaasata peaks olema selgelt suurem ja meie isu mitte hoida väljas laene, mis oma tootlikkust ei taga, ja neid tagasi tuua, saab olema suurem.
Kas juhtkonna osas on tulemas mingeid muudatusi seoses Blackstone'i tehinguga?
Kui me räägime juhtkonnast laiemalt – nõukogust, siis muudatusi tuleb. Praegu oleme vahetsoonis, tehing on teavitatud, dokumentatsioon on alla kirjutatud, aga tehing läheb ellu ikkagi siis, kui kõik load on olemas ja see protsess läheb järgmisesse aastasse.
Konkreetselt juhtkonna osas: ka see investeering Luminori aktsiatesse Blackstone'i poolt on toetunud üksjagu sellele meeskonnale, mis meil siin on. Need sammud iseenesest ei tõmba meeskonna muutust käima.
Meie juhtiv meeskond on 14–15 inimest, selle sees on ikka alati mingeid muudatusi, aga neid ei tohiks kuidagi seostada Blackstone'i tulekuga. | Luminori tegevjuht Erkki Raasuke: meil pole vaja nõuandeid väljaspoolt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luminor Grupi tegevjuhi Erkki Raasukese intervjuu BNS-i ajakirjanikule Sander Udamile neljapäeval, 13. septembril Tallinnas pärast teadet, et investeerimisfirma Blackstone Group omandab Nordealt ja DNB-lt 60-protsendilise osaluse Luminoris.
Mis ajast peale Blackstone laual oli, mis ajast kontaktid on olnud? Kas Nordea ja DNB ühinemisest saati?
Esimene kontakt selle meeskonnaga – case-meeskonnaga, kes kogu seda investeeringut on plaaninud – oli vahetult peale seda kui ühinesime ehk eelmise aasta oktoobris. See on kokkusattumus, et Luminori sündimine või ühinemispäev sellega lähestikku sattus.
Mõnikord käivad ostud-müügid nii, et omanikud saavad kokku ja otsustavad ära ning siis ilmub teade. Private equity investeeringud reeglina niimoodi ei käi, sest nad teevad üksjagu kodutööd ja vaatavad, kas tegevuskeskkond, meeskond, strateegia ja niisugused asjad sobivad. Ning siis on esimene kontakt pigem juhtidega.
Loomulikult pole meil [juhatusel – toim] mandaati midagi müüa või osta, aga rääkisime ärist ja kui meil on vastas selline globaalne nimi nagu Blackstone, siis muidugi hea meelega rääkisime. Need jutud algasid oktoobris ja nemad tahtsid üsna kiiresti minna asjalikumaks. Aga vastaspooleks on ikkagi omanik ja omanikud võtsid selgelt hoo maha – ütlesid, et just oleme sündinud ja nii palju asju on laua peal, praegu ei jätku selle jaoks lainepikkust – et see halvaks tegevuse, kui paneksime jälle due diligence'i püsti.
Siis see asi läks poolunne ja sealt tuli mõte ja protsess uuesti tagasi selle aasta alguses, aktiivseks toimetamiseks läks märtsis. Praeguseks oleme pool aastat aktiivselt tegelenud.
Meedia on spekuleerinud erinevate müügivõimaluste üle, räägitud on Poola pangast?
Pean seda ütlema, et ei mul ega kellelgi teisel meie poolel pole olnud ühtegi kontakti ühegi Poola finantsinstitutsiooniga. See on küll üks huvitav, tore lugu. Seal polnud pahatahtlikkust, aga Poola sidet ei tasu otsida või üle mängida.
Aga teised potentsiaalsed investorid, kes oleksid käinud rääkimas?
Maad on käidud kuulamas, aga kindlasti mitte sellise konkreetsusega nagu Blackstone. Kõigepealt on vaja teha kodutööd ja kui on vaadatud, siis minnakse teemasse sisse täie jõuga. Aga selles tehingus on tulnud omal initsiatiivil Blackstone, mitte pole omanikud läinud turule, et ostjat leida. Väga selgelt tuldi kosja.
Selline suur erakapitalifond nagu Blackstone otsib kasvuvõimalust. Omandavad osaluse ja kasvatavad, et siis väljuda. Kas Blackstone on siis ka Luminoris keskpika perspektiiviga investor?
Peab paika. Lühiperspektiiviga nad siin vaevalt on. Meie puhul on väga keeruline lühikese ajaga strateegiat ellu viia, aga keskpikk horisont on. Räägime neljast kuni seitsmest aastast.
Blackstone on positsioneerinud end väga täpselt, nad on transformative investor, ehk nad otsivad olukordi, kus mingi omavaheliste äride kooslus võetakse lahti, midagi pannakse kokku, kus muutub väga oluliselt platvorm ja kus on vaja läbi viia nii selle äri kui organisatsiooni päris suuremahuline muutus. See on see, kus nad ütlevad, et neist on kõige rohkem abi, kus neil on pikaajaline kogemus. Täitsime kõik lahtrid ära.
Meil on huvitav juhtum, oleme positiivses majanduskeskkonnas, oleme natuke vildakad. Vaja on lõigata end õigesse suurusesse. Kuskile peame investeerima ja kuskil peame tegema asju teistmoodi.
Oleme ka ise viimasel ajal hakanud kõhklema, võib-olla isegi päris palju, oma avaliku kuvandi üle. Rahapesu ja nende teemadega tuli väga põhjalikult tegeleda. Kuigi meil endal pole ühtegi probleemi olnud sellega, oli see ikkagi väga ajamahukas.
See väide on õige, et nad on kindla ajaperioodiga. Baltikumi turg ei kasva väga kiiresti ja meie väärtuse kasv ei tule siin rohkema raha laiali jagamisest. See tuleb siis, kui täna natuke välja venitatud ärimudel kokku panna ja teha sellest võib-olla natuke väiksem, aga väga fokuseeritud, selge strateegiaga mängija.
Mis see fookus võiks olla, mida nii Luminor kui Blackstone näevad?
Ikkagi nii äri- kui ka erakliendid. Aga on valik, ettevõtete poolt just kohalikud ettevõtted. Mitte et see oleks väga suur vastandumise koht, aga kui vaatame näiteks Handelsbankenit või ka Dansket, siis nende strateegia on, et nad tulevad siia koos oma rahvusvaheliste klientidega.
Meie eripära kahe teise suurema pangaga [Swedbank ja SEB – toim] on see, et kõik meie otsused toimuvad siin Baltikumi sees, ei ole vaja käia kuskilt väljastpoolt küsimas. Meil on siin pikaajaline kohalik partnerlus, kus istuvadki koos kaks otsustajat, mitte sõnumitoojad.
See on see positsioon, mida me tahaksime võtta ja meie vastas on mitte siin tegutsevad rahvusvahelised korporatsioonid, vaid kohalikud ettevõtted: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, aga ka suuremad firmad, sest oleme piisavalt suur, et ei oleks ühtegi ettevõtet, mida me ei suudaks finantseerida.
Eraisikute poole pealt on meil kaks või isegi rohkem massiklientuuri teenindavat panka. Meil ei ole sinna mõtet end juurde pressida. Vaataksime ikkagi majanduslikult aktiivseid ettevõtlikke inimesi, on nad vabakutselised või investorid.
Kõigist eraisikutest, kes Baltikumis elavad, jäävad meie sihiku alla 15-20 protsenti, mitte rohkem. See on see fookus ja see tähendab ka, et tänane ja tuleviku Luminor ei ole 30-40-protsendise turuosaga, vaid pigem 20-protsendise turuosaga, võib-olla isegi selle serva all.
Natuke vale on rääkida üldisest turuosast, sest konkreetsetes segmentides oleme väga tugevalt esindatud: kohaliku otsustamise ettevõtted ja majanduslikud aktiivsed eraisikud.
Kas Luminori kliendile on halb uudis, et Põhjamaade pangad emaettevõtte staatusest lahkuvad? Kas läheb raskemaks välismaale eksportivatel ettevõtetel, kes tahaksid saada välismaal kodupanga täisteenust?
Ma ei usu, et see nii on, see on natuke müüt. Mõnikord on ootus see, et pangad oleks täielikult integreeritud, et kui teed konto Leedus lahti, siis saad sama teenust ka Norras või Taanis, aga me teame, et nii see ei ole. Pärasti seda, kui räägime karmistunud tunne-oma-klienti (KYC) nõuded, regulatsioonid ja piirangud, siis see ei ole teemaks.
Kriisijärgne pangandus on õppinud, et tuleb olla väga ettevaatlik, mida sa üle riigipiiri viid ja rakendad. Krediidirisk on väga erinev, paljude ettevõtete ja eraisikute käitumistavad on väga erinevad. Kui vahepeal rääkisime, et pangandus ongi täielikult globaalne, siis see pendel on väga-väga palju tagasi liikunud. Kui ettevõte toimetab Prantsusmaal, tal on seal varad, siis kõige parema lahenduse saab kõigi jaoks siis, kui seda ettevõtet finantseeritakse ja selle pangatoimingud toimuvad sealsamas Prantsusmaal. On lihtsalt nii palju kohalikku eripära ja reeglistikke.
Me oleme väga hästi integreeritud Põhjamaadesse ning head ja eluterved suhted meie endiste emapankadega kestavad edasi. Kui enne oli ema-tütre suhe, siis mõnikord on see keerukam, kui et oleksid kaks võrdset partnerit.
Ka varasemast elust on periood: kunagi Hansapank toims väga hästi tänase OP grupiga, Soome pangaga. Meil oli väga laiaulatuslik koostöö ja ühel hetkel vaatasime, et meie pakkumiste pikkus, rikkalikkus ja koostöö sujuvus oli tegelikult parem kui täisintegreeritud pankadel. Puhtalt positiivses mõttes kommertsalustel toimiv koostöö annab tihti palju parema tulemuse kui grupiülene käsu ja kohustuste suhe.
Kas Blackstone on andnud märku, et neil oleks siin piirkonnas rohkem huvi finantsteenuste valdkonnas?
See ei ole diskussioon, mida me peaksime. Luminori strateegia on hästi Baltikumi-keskne. Me ei räägi enda poolt investoriga asjadest, mis jäävad väljapoole meie strateegiat või fookust. Keerukaks on osutunud riigipiiriüleste pangandusmudelite rakendamised, eriti kui turud on üksteisest üsna erinevad.
Siin on meil hästi suur privileeg, et kolmel Balti riigil, kuigi meil on erinev keel ja veidi erinevad traditsioonid, on pangandusüsteem välja kujunenud väga ühtne. Ainult väikeste erinevustega. Ma ei usu, et maailams on teist kolme riiki, kus oleks nii vähe erisusi.
Võtame näiteks Soome – see on see mitmekesisus, mida Nordea näeb – Rootsi, Norra, Taani. Need on kordades omavahel erinevamad kui Baltimaad. Fundamentaalsed erinevused on hästi suured ja see kõik takistab piiriülese tegevuse rakendamist. See lihtne mõte, et ostan panga Soomes või Rootsis ja panen selle Baltikumiga kokku – see ei ole nii lihtne.
Veel üks asi. Kui pangad pikaajaliselt jooksid aina suuremasse mahtu, et nii-öelda mastaabiefekti saada, siis tehnoloogia areng on liikunud nii kiiresti vastu. Ma arvan, et supernäide on LHV. Meil on tööl 3000 inimest, LHV-s ainult 300 inimest, nad tegutsevad ainult ühel turul.
Nii et suurte konglomeraatide asemel on pangandussektor spetsialiseerumas oma niššidesse?
Ma arvan, et regionaalse fookusega tegijatel on oluliselt rohkem ruumi toimetada ja parem keskkond kui mõnda aega tagasi. Kaks mõju: piiriülest toimetamist on regulatsioonid oluliselt keerukamaks muutunud ja tehnoloogia on vastu tulnud. Ei pea tohutus skaalas mastaapi otsima, vaid saab väikeses mastaabis teha väga efektiivset tööd.
Millal Läti ja Leedu filiaalid ühinevad?
2. jaanuar on esimene tööpäev niimoodi. Selleks kuupäevaks peame olema valmis ja praegu oleme ilusti selles ajaplaanis.
Minnes tagasi Blackstone võimaliku tulevase väljumise juurde. Luminoril on plaan ka börsile tulla, need plaanid tunduvalt olevat omavahel loogiliselt seotud?
Nii on, börsiväljund oleks Blackstone'ile ilmselt ühel hetkel kõige parem samm. Varasemalt oleks ka emapangad selle plaaniga edasi läinud.
Tehingu mahud oleksid muidugi päris suured. Me oleme ühelt poolt väikesed, aga teisalt on meie omakapital 1,7 miljardit eurot. See on ühel hetkel otsustamise koht, et kas see on siis Eesti börs või Baltimaade börsid [kus aktsiate avalik pakkumine aset leiaks – toimetus]. Võib-olla on selleks hetkeks need börsid veel rohkem sünkroniseeritud ja räägimegi sisuliselt ühes piirideta Balti börsist. Või on siis topeltnoteeriumina kuskil muul börsil, millel peab siiski olema mõistlik side sellega, mis on Baltikum ja sellega mida Baltikum teeb.
100 protsenti aktsiatest vast korraga börsile ei läheks?
Küllap see oleks ikka lainetena. See oleks ikka väga julge samm ühe korraga minna. Ikka lainetena, et turg oleks valmis seda vastu võtma.
Eelmine aasta oli jutt, et börsile minek võiks juhtuda viie aasta pärast, nüüd siis nelja aasta pärast?
Jah, esialgu jääme selle juurde ja pole seda nihutanud. Keskkond saab seda lõplikku otsust mõjutama.
Majandustsükkel on teistpidi pööramas, nelja aasta pärast võib turuolukord väga erinev olla?
Muidugi võib olla, seda mitmel põhjusel. Keegi ei saa täna öelda, et see sama positiivse tsükli hilisfaas ei võiks kesta järgmised neli aastat. Kuigi sellised väljavenitamised, nagu on tööjõuturu ümber, saavad olema mõjusad. Aga meie arvamus on ikkagi see, et peale tööjõuturu Baltikumis selliseid suuri tasakaalustamatusi pole.
Loomulikult sõltub kõik ümbritsevast maailmast. Kui ümberringi möllab kriis, siis kindlasti ei ole see õige koht, kus börsile tulla. Aga ma ise arvan, et see korrektsioon tuleb pigem varem kui hiljem ja nelja aasta pärast oleme piisavalt kaugel, et kui mitte olla uue tõusu alguses, siis oleksime järgmisest põhjast läbi.
Kindlasti ma ei näe miks peaksime rääkima nii dramaatilisest asjadest, kui rääkisime kümme aastat tagasi, mil saime kaks korda pihta. Kõigepealt olime toona ise loonud väga hapra mulli – hakkasime juba allapoole libisema, siis saime järgmise hoobi globaalses pildis. Täna on meie regioonis raske ette näha, mis selline halb asi võiks olla.
Äärmiselt oluline asi on ka Luminori enda loomine, ma arvan, et see on üks peamisi asju, mis pehmendab järgmise majanduse kokkukukkumise tsüklit.
Sellepärast, et tegu on kohaliku pangaga?
Ei, mitte sellepärast. Aga kui Luminori poleks ja kõik pangad oleksid sellised majanduskeskkonnas, kus oldaks kahe jalaga pedaali peal, siis siin tehtaks kõige rohkem vigu. Hilistsüklis minnakse ärisid laiendama ja suurendama mahtu. Tähelepanu jälle efektiivsuselt ära, et on vaja mahtu juurde toota.
Ma näen siin tugevalt déjà vu-d. Aga tänu sellele, et meid loodi ja me juba oleme natuke välja veninud – meil on liiga palju laene välja antud –, siis on meie soov uutes asjades osaleda on väiksem kui teistel. Keskendume efektiivsusele.
Näeme, kuidas laenupakkumine on täitsa kenasti olemas, aga mõõdukas. Näeme erinevates alasektorites, et marginaalid laienevad, et isu osaleda hakkab vähenema. See on suures pildis natuke vastutuult liikumine ja see on väga hea.
Luminoril on väga vähe hoiuseid võrreldes laenudega?
Jah, oleme ainuke pank, millel on see vahe nii absoluutsuurustes ja suhteliselt nii suur. Laene on 12 miljardi eest, aga hoiuseid 8,5 miljardit. See on emapankade laenude pealt. Emapankadelt oleme laenanud 5 miljardit eurot.
Kui Blackstone tuleb, siis kas muutuvad ainult osalused, või muutub ka laenukohustuste struktuur?
Muutusi tuleb, aga mitte midagi dramaatilist. Kui DNB ja Nordea laenavad 5 miljardit eurot 50-50 enda omanduses olevale ettevõttele, siis kapitalikäsitlus ja asjad muutuvad, kui osalus väheneb 20 protsendile. Võõrfinantseerimise vahe tuleb sulgeda ja selles mõttes täna teavitatud tehing paneb meid kiireimini liigutama.
Huvi meie hoiuste vastu saab olema suurem. Meie oma huvi mitte emapankadest, vaid vabalt turult raha kaasata peaks olema selgelt suurem ja meie isu mitte hoida väljas laene, mis oma tootlikkust ei taga, ja neid tagasi tuua, saab olema suurem.
Kas juhtkonna osas on tulemas mingeid muudatusi seoses Blackstone'i tehinguga?
Kui me räägime juhtkonnast laiemalt – nõukogust, siis muudatusi tuleb. Praegu oleme vahetsoonis, tehing on teavitatud, dokumentatsioon on alla kirjutatud, aga tehing läheb ellu ikkagi siis, kui kõik load on olemas ja see protsess läheb järgmisesse aastasse.
Konkreetselt juhtkonna osas: ka see investeering Luminori aktsiatesse Blackstone'i poolt on toetunud üksjagu sellele meeskonnale, mis meil siin on. Need sammud iseenesest ei tõmba meeskonna muutust käima.
Meie juhtiv meeskond on 14–15 inimest, selle sees on ikka alati mingeid muudatusi, aga neid ei tohiks kuidagi seostada Blackstone'i tulekuga.
### Response:
Luminori tegevjuht Erkki Raasuke: meil pole vaja nõuandeid väljaspoolt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu linn on seisukohal, et riigi eriplaneeringu kasutusala ja suur riiklik huvi ei ole seaduses üheselt mõistetav, eriplaneeringu regulatsioon riivab omavalitsuse enesekorraldus- ja otsustusõigust oma arengu planeerimisel ning on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega, teatas linnavolikogu pressiteenistus.
Seetõttu otsustas volikogu neljapäeval esitada riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks planeerimisseaduse mitmed sätted, mis käsitlevad riigi eriplaneeringu koostamist ja finantseerimist.
Augusti lõpus, kui linnavalitsus riigikohtusse pöördumise ettepaneku välja käis, ütles Tartu linnapea, reformierakondlane Urmas Klaas, et riigi eriplaneeringu regulatsiooniga sisenetakse nii selle omavalitsusüksuse enesekorraldusõigusse, mille territooriumile riigi eriplaneeringuga ehitise rajamist kavandatakse, kui ka naabruses asuvate omavalitsusüksuste enesekorraldusõigusesse, kui ehitisest lähtuvad mõjud avalduvad naaberomavalitsuse territooriumil.
Selline sekkumine mõjutab Klaasi hinnangul planeerimisvõimu teostamist laiemas mõttes ehk nii mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule, kui ka territoriaalplaneerimise valikuid. "Leiame, et riigi eriplaneeringu regulatsioon riivab kohaliku omavalitsuse otsustusõigust omavalitsusüksuse arengu planeerimisel ja selline riive on suur," sõnas Klaas augustis.
Tartu linnavalitsuse hinnangul ei ole riigi eriplaneeringu kasutusala planeerimisseaduses üheselt mõistetavalt reguleeritud. Segasust saab ette heita eelkõige selles osas, milliseid ehitisi võib riigi eriplaneeringu alusel kavandada. ""Suure riikliku huvi" mõiste on seaduses hägustunud," märkis Klaas. "Sellises olukorras on omavalitsusüksusel väga raske oma seadusest tulenevaid planeerimisalaseid kohustusi ette näha ja omavalitsusüksuse ülesannete täitmine, eelkõige planeerimisvõimu teostamine, on oluliselt takistatud," lisas Klaas.
Tartu linnavalitsus leiab, et planeerimisseaduse vaidlustatavad sätted raskendavad huvide tasakaalustamise põhimõtte järgimist. Kui huvitatud isik rahastab riigi eriplaneeringu tellimist ja mõjude hindamist, tekib kohe küsimus, kas planeeringu menetlus tervikuna on objektiivne ning arvestada kõiki asjakohaseid huve ja kaalutlusi.
Planeerimisseaduse regulatsioon võimaldab realiseeruda riskil, et huvitatud isik saab rahastamise kaudu planeeringu koostamist oma huvides kallutada. Sellisest regulatsioonist tuleneda võivad probleemid süvendavad ka riigi eriplaneeringu regulatsiooniga kaasneva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse riive põhiseadusvastasust. | Tartu läheb riigi eriplaneeringute vastu riigikohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu linn on seisukohal, et riigi eriplaneeringu kasutusala ja suur riiklik huvi ei ole seaduses üheselt mõistetav, eriplaneeringu regulatsioon riivab omavalitsuse enesekorraldus- ja otsustusõigust oma arengu planeerimisel ning on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega, teatas linnavolikogu pressiteenistus.
Seetõttu otsustas volikogu neljapäeval esitada riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks planeerimisseaduse mitmed sätted, mis käsitlevad riigi eriplaneeringu koostamist ja finantseerimist.
Augusti lõpus, kui linnavalitsus riigikohtusse pöördumise ettepaneku välja käis, ütles Tartu linnapea, reformierakondlane Urmas Klaas, et riigi eriplaneeringu regulatsiooniga sisenetakse nii selle omavalitsusüksuse enesekorraldusõigusse, mille territooriumile riigi eriplaneeringuga ehitise rajamist kavandatakse, kui ka naabruses asuvate omavalitsusüksuste enesekorraldusõigusesse, kui ehitisest lähtuvad mõjud avalduvad naaberomavalitsuse territooriumil.
Selline sekkumine mõjutab Klaasi hinnangul planeerimisvõimu teostamist laiemas mõttes ehk nii mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule, kui ka territoriaalplaneerimise valikuid. "Leiame, et riigi eriplaneeringu regulatsioon riivab kohaliku omavalitsuse otsustusõigust omavalitsusüksuse arengu planeerimisel ja selline riive on suur," sõnas Klaas augustis.
Tartu linnavalitsuse hinnangul ei ole riigi eriplaneeringu kasutusala planeerimisseaduses üheselt mõistetavalt reguleeritud. Segasust saab ette heita eelkõige selles osas, milliseid ehitisi võib riigi eriplaneeringu alusel kavandada. ""Suure riikliku huvi" mõiste on seaduses hägustunud," märkis Klaas. "Sellises olukorras on omavalitsusüksusel väga raske oma seadusest tulenevaid planeerimisalaseid kohustusi ette näha ja omavalitsusüksuse ülesannete täitmine, eelkõige planeerimisvõimu teostamine, on oluliselt takistatud," lisas Klaas.
Tartu linnavalitsus leiab, et planeerimisseaduse vaidlustatavad sätted raskendavad huvide tasakaalustamise põhimõtte järgimist. Kui huvitatud isik rahastab riigi eriplaneeringu tellimist ja mõjude hindamist, tekib kohe küsimus, kas planeeringu menetlus tervikuna on objektiivne ning arvestada kõiki asjakohaseid huve ja kaalutlusi.
Planeerimisseaduse regulatsioon võimaldab realiseeruda riskil, et huvitatud isik saab rahastamise kaudu planeeringu koostamist oma huvides kallutada. Sellisest regulatsioonist tuleneda võivad probleemid süvendavad ka riigi eriplaneeringu regulatsiooniga kaasneva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse riive põhiseadusvastasust.
### Response:
Tartu läheb riigi eriplaneeringute vastu riigikohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Punaroheline blokk saab esialgseil andmeil 144 parlamendikohta, Paremliit 143 ja Rootsi Demokraadid 62.
Kahe juhtiva bloki vahe on 26 300 häält.
Lõplikud tulemused selguvad reedel häälte ülelugemise järel.
Valimisosalus oli 87,1 protsenti ehk kõrgeim pärast 1985. aasta parlamendivalimisi. Tollal oli osalus 89,9 protsenti. | Rootsi valimiste esialgne tulemus annab napi võidu punarohelistele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Punaroheline blokk saab esialgseil andmeil 144 parlamendikohta, Paremliit 143 ja Rootsi Demokraadid 62.
Kahe juhtiva bloki vahe on 26 300 häält.
Lõplikud tulemused selguvad reedel häälte ülelugemise järel.
Valimisosalus oli 87,1 protsenti ehk kõrgeim pärast 1985. aasta parlamendivalimisi. Tollal oli osalus 89,9 protsenti.
### Response:
Rootsi valimiste esialgne tulemus annab napi võidu punarohelistele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaljulaid avaldas heameelt, et ka Saksamaal on hakatud arutama võimalust, et PESCO (EL-i alaline struktureeritud kaitsekoostöö) võetaks kasutusele kaitsekuluste rahastuse ümberjagamiseks Euroopa Liidu sees.
"Raha ümberjagamine on see, mida Euroopa Liit oskab hästi ning selline süsteem aitaks ka probleemide vastu, mida põhjustab aina kiirenev inflatsioon sõjatööstuses," lisas president Kaljulaid.
Pikemalt arutasid riigipead veel arenguid Ukrainas ja Gruusias. Nii Kaljulaid kui ka Steinmeier tegid maikuus visiidi Ukrainasse ning Eesti riigipea saabus neljapäeval Tbilisist ja sõidab reedel töövisiidile Ukrainasse.
Kaljulaidi sõnul on oluline toetada kodanikuühiskonda nii Gruusias kui ka Ukrainas ja aidata riikidel võidelda korruptsiooniga, et neil oleks võimalik Euroopaga tugevamini lõimuda.
Kohtumisel arutati veel Eesti ja Saksamaa suhteid, Euroopa Liidu tulevikku, ajakirjandusvabadust, sotsiaalmeedia mõju valimistele ja ühiskonnale tervikuna ning energiajulgeolekut.
President Kersti Kaljulaid kohtus Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieriga. Autor: Presidendi kantselei | Fotod: Kaljulaid arutas Steinmeieriga EL-i väljakutseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaljulaid avaldas heameelt, et ka Saksamaal on hakatud arutama võimalust, et PESCO (EL-i alaline struktureeritud kaitsekoostöö) võetaks kasutusele kaitsekuluste rahastuse ümberjagamiseks Euroopa Liidu sees.
"Raha ümberjagamine on see, mida Euroopa Liit oskab hästi ning selline süsteem aitaks ka probleemide vastu, mida põhjustab aina kiirenev inflatsioon sõjatööstuses," lisas president Kaljulaid.
Pikemalt arutasid riigipead veel arenguid Ukrainas ja Gruusias. Nii Kaljulaid kui ka Steinmeier tegid maikuus visiidi Ukrainasse ning Eesti riigipea saabus neljapäeval Tbilisist ja sõidab reedel töövisiidile Ukrainasse.
Kaljulaidi sõnul on oluline toetada kodanikuühiskonda nii Gruusias kui ka Ukrainas ja aidata riikidel võidelda korruptsiooniga, et neil oleks võimalik Euroopaga tugevamini lõimuda.
Kohtumisel arutati veel Eesti ja Saksamaa suhteid, Euroopa Liidu tulevikku, ajakirjandusvabadust, sotsiaalmeedia mõju valimistele ja ühiskonnale tervikuna ning energiajulgeolekut.
President Kersti Kaljulaid kohtus Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieriga. Autor: Presidendi kantselei
### Response:
Fotod: Kaljulaid arutas Steinmeieriga EL-i väljakutseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NBC teatas viiele allikale viidates, et juhtumit uurivad agentuurid on sidekanalite pealtkuulamise käigus saanud tõendeid Moskva seotuse kohta, vahendas Reuters.
Samas pole tõendid piisavalt veenvad, et USA saaks avalikult Moskvat süüdistada.
FBI ei kommenteerinud NBC väiteid. USA valitsuse allikas ütles, et luureagentuurid meedia teateid ei kinnita.
USA ametnikud ütlesid juulis, et nad uurivad jätkuvalt USA Kuuba saatkonna töötajate terviseprobleeme ning ei tea, kes või mis on kummaliste haiguste taga. Esimest korda teatati haigestumistest 2016. aastal ning need on mõjutanud 26 ameeriklast.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert ütles Reutersile, et siiani pole kindlaks tehtud, kes või mis rünnakute taga on.
Diplomaatide sümptomite hulgas on kuulmishäired, tinnitust kõrvus, peapööritus, peavalu ja väsimus. Välisministeeriumi ametnike sõnul vastavad need sümptomid kergele traumaatilisele ajukahjustusele.
Välisministeerium teatas juunis, et tõi Hiinast Guangzhoust koju mitu diplomaati, kuna nad kannatasid müstilise haiguse all, mis sarnanes ajukahjustusele.
Kuuma võimud, kes viivad läbi oma uurimist, on seotust eitanud.
USA usub, et diplomaatide vastu on kasutatud keerukaid elektromagnetilisi relvi, võimalik, et ka koos muude tehnoloogiatega. | NBC: USA diplomaate Kuubal tabanud hädades kahtlustatakse Venemaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NBC teatas viiele allikale viidates, et juhtumit uurivad agentuurid on sidekanalite pealtkuulamise käigus saanud tõendeid Moskva seotuse kohta, vahendas Reuters.
Samas pole tõendid piisavalt veenvad, et USA saaks avalikult Moskvat süüdistada.
FBI ei kommenteerinud NBC väiteid. USA valitsuse allikas ütles, et luureagentuurid meedia teateid ei kinnita.
USA ametnikud ütlesid juulis, et nad uurivad jätkuvalt USA Kuuba saatkonna töötajate terviseprobleeme ning ei tea, kes või mis on kummaliste haiguste taga. Esimest korda teatati haigestumistest 2016. aastal ning need on mõjutanud 26 ameeriklast.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert ütles Reutersile, et siiani pole kindlaks tehtud, kes või mis rünnakute taga on.
Diplomaatide sümptomite hulgas on kuulmishäired, tinnitust kõrvus, peapööritus, peavalu ja väsimus. Välisministeeriumi ametnike sõnul vastavad need sümptomid kergele traumaatilisele ajukahjustusele.
Välisministeerium teatas juunis, et tõi Hiinast Guangzhoust koju mitu diplomaati, kuna nad kannatasid müstilise haiguse all, mis sarnanes ajukahjustusele.
Kuuma võimud, kes viivad läbi oma uurimist, on seotust eitanud.
USA usub, et diplomaatide vastu on kasutatud keerukaid elektromagnetilisi relvi, võimalik, et ka koos muude tehnoloogiatega.
### Response:
NBC: USA diplomaate Kuubal tabanud hädades kahtlustatakse Venemaad |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.