instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna sündis meie perre neljanda lapsena poeg, kellest on õele ja vendadele, vanematele ning vanavanematele väga palju rõõmu. Täname kõiki heade soovide ja lahkete sõnade eest!" kirjutas Ratas Facebookis.
Lapse sünni tõttu ei jõudnud Ratas ka neljapäevasele valitsuse istungile, kuna oli sünnitusel abikaasale toeks. Pärastlõunasel kabinetinõupidamisel ta siiski osales.
Riigihalduse minister Janek Mäggi teatas sotsiaalmeedias, et Ratas oli humoorikalt öelnud: "Minul oli päris raske, kuid abikaasa toetas kõvasti!"
Rataste peres kasvas seni üks tüdruk ja kaks poissi. Vastne ilmakodanik on poisslaps. | Peaminister Jüri Ratase perre sündis neljas laps | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna sündis meie perre neljanda lapsena poeg, kellest on õele ja vendadele, vanematele ning vanavanematele väga palju rõõmu. Täname kõiki heade soovide ja lahkete sõnade eest!" kirjutas Ratas Facebookis.
Lapse sünni tõttu ei jõudnud Ratas ka neljapäevasele valitsuse istungile, kuna oli sünnitusel abikaasale toeks. Pärastlõunasel kabinetinõupidamisel ta siiski osales.
Riigihalduse minister Janek Mäggi teatas sotsiaalmeedias, et Ratas oli humoorikalt öelnud: "Minul oli päris raske, kuid abikaasa toetas kõvasti!"
Rataste peres kasvas seni üks tüdruk ja kaks poissi. Vastne ilmakodanik on poisslaps.
### Response:
Peaminister Jüri Ratase perre sündis neljas laps |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kava elluviimiseks eraldas valitsus kaheksa miljardit eurot.
"Ma ei taha kava, mis aitab vaestel inimestel elada vaesena paremini. Ma tahan, et neil oleks valik ja võimalus mitte enam vaene olla," sõnas Macron.
Plaan näeb ette vaesuses elavate laste hariduse parandamist ja suuremat toetust töötute inimeste tagasi tööle aitamisel.
Kavas üritatakse toetust suurendada ka mitterahaliste vahenditega. Plaan hõlmab lasteaiakohti, et lapsevanematel oleks rohkem aega tööl käimiseks või väljaõppeks, hommikusööke vaeste linnaosade koolides ja kohustuslikku ametialast väljaõpet alla 18-aastaselt koolist lahkunud noortele.
Statistikaameti hinnangul elab Prantsusmaal allpool vaesuspiiri 14 protsenti elanikkonnast. | Macron avalikustas vaesuse vähendamise kava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kava elluviimiseks eraldas valitsus kaheksa miljardit eurot.
"Ma ei taha kava, mis aitab vaestel inimestel elada vaesena paremini. Ma tahan, et neil oleks valik ja võimalus mitte enam vaene olla," sõnas Macron.
Plaan näeb ette vaesuses elavate laste hariduse parandamist ja suuremat toetust töötute inimeste tagasi tööle aitamisel.
Kavas üritatakse toetust suurendada ka mitterahaliste vahenditega. Plaan hõlmab lasteaiakohti, et lapsevanematel oleks rohkem aega tööl käimiseks või väljaõppeks, hommikusööke vaeste linnaosade koolides ja kohustuslikku ametialast väljaõpet alla 18-aastaselt koolist lahkunud noortele.
Statistikaameti hinnangul elab Prantsusmaal allpool vaesuspiiri 14 protsenti elanikkonnast.
### Response:
Macron avalikustas vaesuse vähendamise kava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane Lloris, kes tuli suvel Prantsusmaaga maailmameistriks, jättis vahele Tottenhami mängu Watfordiga ning koondisemängud Rahvuste liigas. Viimati esindas Lloris Spursi 27. augusti 3:0 võidumängus Manchester Unitedi vastu.
Kolmapäeval määrati Tottenhami puurilukule purjus peaga sõitmise eest 50 000 naela suurune rahatrahv, kuid prantslase koduklubi sõnul jääb Lloris sellest olenemata klubi kapteniks. "Ta on enda viga tunnistanud ja tal on väga kahju," kommenteeris Tottenhami peatreener Mauricio Pochettino. "Kõik me teeme vigu. See on talle suureks õppetunniks."
Tottenham hoiab liigatabelis viiendat kohta, olles kogunud nelja mänguga üheksa punkti. Laupäeval võõrustab Tottenham liigatabeli liidrit Liverpooli, kes on võitnud kõik seni peetud kohtumised. | Tottenhami väravavaht jääb paariks nädalaks palliplatsilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane Lloris, kes tuli suvel Prantsusmaaga maailmameistriks, jättis vahele Tottenhami mängu Watfordiga ning koondisemängud Rahvuste liigas. Viimati esindas Lloris Spursi 27. augusti 3:0 võidumängus Manchester Unitedi vastu.
Kolmapäeval määrati Tottenhami puurilukule purjus peaga sõitmise eest 50 000 naela suurune rahatrahv, kuid prantslase koduklubi sõnul jääb Lloris sellest olenemata klubi kapteniks. "Ta on enda viga tunnistanud ja tal on väga kahju," kommenteeris Tottenhami peatreener Mauricio Pochettino. "Kõik me teeme vigu. See on talle suureks õppetunniks."
Tottenham hoiab liigatabelis viiendat kohta, olles kogunud nelja mänguga üheksa punkti. Laupäeval võõrustab Tottenham liigatabeli liidrit Liverpooli, kes on võitnud kõik seni peetud kohtumised.
### Response:
Tottenhami väravavaht jääb paariks nädalaks palliplatsilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miljardiinvesteering Luminori sündis seetõttu, et Balti pangandusturg on võrreldes teiste Euroopa turgudega piisavalt atraktiivne. Samuti on turg kontsentreeritud ning USA ja Lääne-Euroopaga võrreldes alahinnatud. Selle kõige tõttu näeb Blackstone turgu kasvava ja kasumlikuna, selgitas allikas.
Tehingu heakskiidu korral soovib uus omanik olla tehnoloogia ja ressurssidega toetav Luminori juhtide valitud strateegiale saada Balti turul iseseisvaks pangaks ja olla tugev konkurent Põhjamaade pankadele. Samuti peaks Luminorist saama alternatiiv jaesegmendis piirkonna juhtivatele ettevõtetele.
Allika sõnul jätkab Luminori juhtimist senine meeskond ning otseselt ei plaani Blackstone sellesse sekkuda, andes pigem tuge vajalikule transformatsioonile, mis on seotud uue ühise platvormi kasutuselevõtu ja teenuste väljatöötamisega.
Kuigi Blackstone'i üldine strateegia on väljuda investeeringutest 5-7 aasta jooksul, pole Luminorist väljumise tähtaega seatud, kuid kõige tõenäolisem väljumisstrateegia on IPO ehk aktsiate esmane avalik pakkumine.
Luminori juht Erkki Raasuke ütles neljapäeval, et börsileminekuni kulub veel vähemalt neli aastat.
Eesti finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et USA päritolu finantsasutuse Blackstone poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminor grupis.
Finantsinspektsioon teatas, et hindab koos Euroopa Keskpangaga kavandatava omandaja vastavust seaduse nõuetele ning alles seejärel saab tehingu lõpule viia.
Tehingu tulemusel omandavad Blackstone'i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60-protsendilise osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad tehingujärgselt kumbki 20-protsendilise osaluse. Tehingu maht on hinnanguliselt üks miljard eurot.
Täiendavalt käivad läbirääkimised Nordea ja Blackstone´i vahel Nordea 20-protsendilise osaluse väljaostmiseks lähiaastatel.
Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.
Luminor asutati 2017. aasta sügisel Nordea ja DNB Baltimaade üksuste ühendamisel. Luminor on Baltikumis suuruselt kolmas finantsteenuste pakkuja, omades 23-protsendilist laenude turuosa, 15 miljardi euro suurust varade kogumahtu, 64 kontorit ja annab tööd ligikaudu 3000 inimesele. Luminori laenuportfelli maht on 12 miljardit eurot ja klientide hoiuste maht on enam kui kaheksa miljardit eurot.
Blackstone on üks maailma juhtivaid investeerimisfirmasid. Tema varahaldustegevuse portfelli maht on 439 miljardit dollarit ning see hõlmab investeerimisfonde, mis keskenduvad börsivälistele ettevõtjatele, kinnisvarale, riigivõlakirjadele, börsil noteeritud ettevõtjatele, mitteinvesteerimisjärgu võlakirjadele, reaalvarale ja järelturgudele kogu maailmas.
Luminor pank kuulub Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla. Euroopa Keskpank on andnud loa Luminori krediidiasutuste ühinemiseks selliselt, et panga peakontor saab olema Eestis ning Lätis ja Leedus osutatakse teenust läbi filiaalide. | Blackstone'i väljumisstrateegia jääb tõenäoliselt seotuks Luminori IPO-ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miljardiinvesteering Luminori sündis seetõttu, et Balti pangandusturg on võrreldes teiste Euroopa turgudega piisavalt atraktiivne. Samuti on turg kontsentreeritud ning USA ja Lääne-Euroopaga võrreldes alahinnatud. Selle kõige tõttu näeb Blackstone turgu kasvava ja kasumlikuna, selgitas allikas.
Tehingu heakskiidu korral soovib uus omanik olla tehnoloogia ja ressurssidega toetav Luminori juhtide valitud strateegiale saada Balti turul iseseisvaks pangaks ja olla tugev konkurent Põhjamaade pankadele. Samuti peaks Luminorist saama alternatiiv jaesegmendis piirkonna juhtivatele ettevõtetele.
Allika sõnul jätkab Luminori juhtimist senine meeskond ning otseselt ei plaani Blackstone sellesse sekkuda, andes pigem tuge vajalikule transformatsioonile, mis on seotud uue ühise platvormi kasutuselevõtu ja teenuste väljatöötamisega.
Kuigi Blackstone'i üldine strateegia on väljuda investeeringutest 5-7 aasta jooksul, pole Luminorist väljumise tähtaega seatud, kuid kõige tõenäolisem väljumisstrateegia on IPO ehk aktsiate esmane avalik pakkumine.
Luminori juht Erkki Raasuke ütles neljapäeval, et börsileminekuni kulub veel vähemalt neli aastat.
Eesti finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et USA päritolu finantsasutuse Blackstone poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminor grupis.
Finantsinspektsioon teatas, et hindab koos Euroopa Keskpangaga kavandatava omandaja vastavust seaduse nõuetele ning alles seejärel saab tehingu lõpule viia.
Tehingu tulemusel omandavad Blackstone'i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60-protsendilise osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad tehingujärgselt kumbki 20-protsendilise osaluse. Tehingu maht on hinnanguliselt üks miljard eurot.
Täiendavalt käivad läbirääkimised Nordea ja Blackstone´i vahel Nordea 20-protsendilise osaluse väljaostmiseks lähiaastatel.
Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.
Luminor asutati 2017. aasta sügisel Nordea ja DNB Baltimaade üksuste ühendamisel. Luminor on Baltikumis suuruselt kolmas finantsteenuste pakkuja, omades 23-protsendilist laenude turuosa, 15 miljardi euro suurust varade kogumahtu, 64 kontorit ja annab tööd ligikaudu 3000 inimesele. Luminori laenuportfelli maht on 12 miljardit eurot ja klientide hoiuste maht on enam kui kaheksa miljardit eurot.
Blackstone on üks maailma juhtivaid investeerimisfirmasid. Tema varahaldustegevuse portfelli maht on 439 miljardit dollarit ning see hõlmab investeerimisfonde, mis keskenduvad börsivälistele ettevõtjatele, kinnisvarale, riigivõlakirjadele, börsil noteeritud ettevõtjatele, mitteinvesteerimisjärgu võlakirjadele, reaalvarale ja järelturgudele kogu maailmas.
Luminor pank kuulub Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla. Euroopa Keskpank on andnud loa Luminori krediidiasutuste ühinemiseks selliselt, et panga peakontor saab olema Eestis ning Lätis ja Leedus osutatakse teenust läbi filiaalide.
### Response:
Blackstone'i väljumisstrateegia jääb tõenäoliselt seotuks Luminori IPO-ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Orkaan Maria nõudis 2017. aastal Puerto Ricos vähemalt 2975 inimese elu, selgus USA valitsuse tellitud uurimusest, mille tulemused augusti lõpus avaldati. Epidemioloogilise uurimuse tulemused näitavad, et orkaan Maria põhjustas Puerto Ricos arvatust palju suurema hulga inimeste surma, ütles uurimist juhtinud George Washingtoni Ülikooli globaaltervishoiu professor Carlos Santos-Burgoa.
Samal päeval kuulutas Puerto Rico kuberner Ricardo Rosselló nimetatud arvu ka ametlikuks hukkunute arvuks. Seni oli valitsuse ametlik ohvrite arv kõigest 64 hukkunut.
San Juani linnapea Yulín Cruz on aga öelnud otsesõnu, et Trumpi administratsiooni hooletus tõi kaasa paljude puertoriikolaste surma. "Valitsus tappis puertoriikolasi oma hooletusega. Trumpi valitsus pani meid uskuma, et aitab meid, kuigi ei olnud ülesannete kõrgusel, ja see ei lubanud teistel riikidel meid aidata," sõnas Cruz augusti lõpus.
"Häbi president Trumpile. Häbi president Trumpile selle eest, et ta ei öelnud kordagi, isegi mitte eile "Vaadake, ma leinan koos Puerto Rico rahvaga"," lisas ta.
Trumpi tabas terav kriitika uuesti, kui ta nüüd orkaan Florence'iks valmistumisest rääkides teatas, et administratsiooni tegutsemine orkaani Maria ajal Puerto Ricos oli "uskumatu ja tunnustamata jäänud edulugu".
Neljapäeval kommenteeris Trump Puerto Rico teemat uuesti.
"3000 inimest ei surnud seoses kahe orkaaniga, mis Puerto Ricot tabasid... Aega läks ning see arv ei suurenenud eriti. Siis, tükk aega hiljem, hakkasid nad teatama tõeliselt suuri numbreid, nagu 3000," kirjutas Trump Twitteris. "Seda tegid demokraadid, et näidata mind nii halvas valguses kui võimalik..."
3000 people did not die in the two hurricanes that hit Puerto Rico. When I left the Island, AFTER the storm had hit, they had anywhere from 6 to 18 deaths. As time went by it did not go up by much. Then, a long time later, they started to report really large numbers, like 3000...
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) September 13, 2018
.....This was done by the Democrats in order to make me look as bad as possible when I was successfully raising Billions of Dollars to help rebuild Puerto Rico. If a person died for any reason, like old age, just add them onto the list. Bad politics. I love Puerto Rico!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) September 13, 2018 | Trump teatas, et Puerto Rico orkaaniohvrite arv ei pea paika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Orkaan Maria nõudis 2017. aastal Puerto Ricos vähemalt 2975 inimese elu, selgus USA valitsuse tellitud uurimusest, mille tulemused augusti lõpus avaldati. Epidemioloogilise uurimuse tulemused näitavad, et orkaan Maria põhjustas Puerto Ricos arvatust palju suurema hulga inimeste surma, ütles uurimist juhtinud George Washingtoni Ülikooli globaaltervishoiu professor Carlos Santos-Burgoa.
Samal päeval kuulutas Puerto Rico kuberner Ricardo Rosselló nimetatud arvu ka ametlikuks hukkunute arvuks. Seni oli valitsuse ametlik ohvrite arv kõigest 64 hukkunut.
San Juani linnapea Yulín Cruz on aga öelnud otsesõnu, et Trumpi administratsiooni hooletus tõi kaasa paljude puertoriikolaste surma. "Valitsus tappis puertoriikolasi oma hooletusega. Trumpi valitsus pani meid uskuma, et aitab meid, kuigi ei olnud ülesannete kõrgusel, ja see ei lubanud teistel riikidel meid aidata," sõnas Cruz augusti lõpus.
"Häbi president Trumpile. Häbi president Trumpile selle eest, et ta ei öelnud kordagi, isegi mitte eile "Vaadake, ma leinan koos Puerto Rico rahvaga"," lisas ta.
Trumpi tabas terav kriitika uuesti, kui ta nüüd orkaan Florence'iks valmistumisest rääkides teatas, et administratsiooni tegutsemine orkaani Maria ajal Puerto Ricos oli "uskumatu ja tunnustamata jäänud edulugu".
Neljapäeval kommenteeris Trump Puerto Rico teemat uuesti.
"3000 inimest ei surnud seoses kahe orkaaniga, mis Puerto Ricot tabasid... Aega läks ning see arv ei suurenenud eriti. Siis, tükk aega hiljem, hakkasid nad teatama tõeliselt suuri numbreid, nagu 3000," kirjutas Trump Twitteris. "Seda tegid demokraadid, et näidata mind nii halvas valguses kui võimalik..."
3000 people did not die in the two hurricanes that hit Puerto Rico. When I left the Island, AFTER the storm had hit, they had anywhere from 6 to 18 deaths. As time went by it did not go up by much. Then, a long time later, they started to report really large numbers, like 3000...
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) September 13, 2018
.....This was done by the Democrats in order to make me look as bad as possible when I was successfully raising Billions of Dollars to help rebuild Puerto Rico. If a person died for any reason, like old age, just add them onto the list. Bad politics. I love Puerto Rico!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) September 13, 2018
### Response:
Trump teatas, et Puerto Rico orkaaniohvrite arv ei pea paika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringu tellis kirik ise ning pidi selle avalikustama 25. septembril, vahendas BBC.
Spiegel Online teatas, et raporti andmetel pani Saksamaal umbes 1670 vaimulikku seksuaalkuriteo toime 3677 alaealise vastu.
Uuringu kohaselt on vaid 38 protsenti väidetavatest ründajatest vastutusele võetud ning neist enamiku suhtes on läbi viidud vaid väiksemad distsiplinaarmenetlused.
Umbes kuuendik juhtumitest sisaldas vägistamist. Enamik ohvritest olid poisid ning rohkem kui pooled olid kuni 13-aastased.
Rünnakud toime pannud vaimulikud viidi sageli üle uutesse kogudustesse, keda aga nende tegevuse kohta ei hoiatatud.
Uuringu tellinud Saksa piiskoppide konverentsi pressiesindaja, piiskop Stephan Ackermann ütles, et kirik tulemustest jahmunud.
"Me teame seksuaalkuritegude ulatust, mis on uuringus esitatud. Me oleme jahmunud ja tunneme häbi," ütles ta.
Ta lisas, et uuringu eesmärk oli ohvrite nimel heita valgust kiriku tumedamale poolele ning see, et kirik ise näeks tehtud vigu ja saaks vältida nende kordumist.
Ackermanni sõnul lekitati raport ajakirjandusse enne, kui kirik ise seda nägi. Tema sõnul on kirik plaaninud avada nõustamisliinid inimestele, keda toimunu on mõjutanud.
Uuringu viisid läbi kolm Saksamaa ülikooli, kasutades 38 000 dokumenti 27 piiskopkonnast. Autorite sõnul võib kuritarvitamiste tegelik ulatus olla avastatust veel suurem, sest mõned dokumendid on hävitatud või muudetud.
Saksamaal koostatud raport on kõige hiljutisem paljastustest, mille kohaselt on roomakatoliku preestrid üle maailma aastakümnete jooksul lapsi seksuaalselt kuritarvitanud. | Raport: Saksa katoliku kiriku preestrid kuritarvitasid tuhandeid lapsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringu tellis kirik ise ning pidi selle avalikustama 25. septembril, vahendas BBC.
Spiegel Online teatas, et raporti andmetel pani Saksamaal umbes 1670 vaimulikku seksuaalkuriteo toime 3677 alaealise vastu.
Uuringu kohaselt on vaid 38 protsenti väidetavatest ründajatest vastutusele võetud ning neist enamiku suhtes on läbi viidud vaid väiksemad distsiplinaarmenetlused.
Umbes kuuendik juhtumitest sisaldas vägistamist. Enamik ohvritest olid poisid ning rohkem kui pooled olid kuni 13-aastased.
Rünnakud toime pannud vaimulikud viidi sageli üle uutesse kogudustesse, keda aga nende tegevuse kohta ei hoiatatud.
Uuringu tellinud Saksa piiskoppide konverentsi pressiesindaja, piiskop Stephan Ackermann ütles, et kirik tulemustest jahmunud.
"Me teame seksuaalkuritegude ulatust, mis on uuringus esitatud. Me oleme jahmunud ja tunneme häbi," ütles ta.
Ta lisas, et uuringu eesmärk oli ohvrite nimel heita valgust kiriku tumedamale poolele ning see, et kirik ise näeks tehtud vigu ja saaks vältida nende kordumist.
Ackermanni sõnul lekitati raport ajakirjandusse enne, kui kirik ise seda nägi. Tema sõnul on kirik plaaninud avada nõustamisliinid inimestele, keda toimunu on mõjutanud.
Uuringu viisid läbi kolm Saksamaa ülikooli, kasutades 38 000 dokumenti 27 piiskopkonnast. Autorite sõnul võib kuritarvitamiste tegelik ulatus olla avastatust veel suurem, sest mõned dokumendid on hävitatud või muudetud.
Saksamaal koostatud raport on kõige hiljutisem paljastustest, mille kohaselt on roomakatoliku preestrid üle maailma aastakümnete jooksul lapsi seksuaalselt kuritarvitanud.
### Response:
Raport: Saksa katoliku kiriku preestrid kuritarvitasid tuhandeid lapsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma karjääri jooksul on kogenud Djermanovic tulnud nii Bulgaaria meistriks (FC Litex Lovetchi ridades 2011) ja Sloveenia meistriks (Ljubljana Olimpijaga 2016) ning mänginud ka Serbia, Bosnia ja Kasahstani meistriliiga klubides.
"Esimesed muljed nii klubist, mängijatest kui ka treeneritest on väga head, mind on hästi vastu võetud ja loodan kiiresti meeskonda sulanduda. Klubi on ambitsioonikas, kuid seatud eesmärkideni tuleb minna sammhaaval.
Erinevatest liigadest saadud kogemusepagasiga soovin meie noort meeskonda aidata, sest just noored mängijad on Paide Linnameeskonna tulevik," sõnas Djermanovic. | Paidega liitus kogenud Sloveenia ründaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma karjääri jooksul on kogenud Djermanovic tulnud nii Bulgaaria meistriks (FC Litex Lovetchi ridades 2011) ja Sloveenia meistriks (Ljubljana Olimpijaga 2016) ning mänginud ka Serbia, Bosnia ja Kasahstani meistriliiga klubides.
"Esimesed muljed nii klubist, mängijatest kui ka treeneritest on väga head, mind on hästi vastu võetud ja loodan kiiresti meeskonda sulanduda. Klubi on ambitsioonikas, kuid seatud eesmärkideni tuleb minna sammhaaval.
Erinevatest liigadest saadud kogemusepagasiga soovin meie noort meeskonda aidata, sest just noored mängijad on Paide Linnameeskonna tulevik," sõnas Djermanovic.
### Response:
Paidega liitus kogenud Sloveenia ründaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Väga suure tõenäosusega kavatsen ma europarlamenti kandideerida. Ma leian, et selleks, et ühe väikeriigi hääl Euroopas kõlaks peame me europarlamenti saatma võimalikult tugeva esindatuse," ütles Rõivas ERR-ile.
"Ma usun, et neid inimesi, keda Euroopa liidrite poolt hästi tuntakse, liiga palju Eestis ei ole. Ma usun, et mul on vajalik kogemus ja tutvuste võrgustik olemas, et Eestit seal hästi esindada," lisas ta.
Kolmapäeval teatas Euroopa Komisjoni asepresident ja digivolinik Andrus Ansip, et kandideerib ilmselt Euroopa Parlamendi valimistel ning sooviks samas ka jätkata Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu liikmena.
Taavi Rõivase sõnul oleks Ansip kõige tõenäolisem Reformierakonna esinumber europarlamendi valimistel. "Andrus Ansip, sarnaselt minule, on kindlasti Euroopa Liidus väga hästi tuntud, ta on oma tööd volinikuna väga hästi teinud," lausus ta.
Rõivase sõnul toetab ta ka Ansipi volinikuna jätkamist.
Rõivas rääkis, et Reformierakonna ridades saab sel korral Euroopa Parlamenti kandideerida 14 inimest. | Taavi Rõivas kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Väga suure tõenäosusega kavatsen ma europarlamenti kandideerida. Ma leian, et selleks, et ühe väikeriigi hääl Euroopas kõlaks peame me europarlamenti saatma võimalikult tugeva esindatuse," ütles Rõivas ERR-ile.
"Ma usun, et neid inimesi, keda Euroopa liidrite poolt hästi tuntakse, liiga palju Eestis ei ole. Ma usun, et mul on vajalik kogemus ja tutvuste võrgustik olemas, et Eestit seal hästi esindada," lisas ta.
Kolmapäeval teatas Euroopa Komisjoni asepresident ja digivolinik Andrus Ansip, et kandideerib ilmselt Euroopa Parlamendi valimistel ning sooviks samas ka jätkata Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu liikmena.
Taavi Rõivase sõnul oleks Ansip kõige tõenäolisem Reformierakonna esinumber europarlamendi valimistel. "Andrus Ansip, sarnaselt minule, on kindlasti Euroopa Liidus väga hästi tuntud, ta on oma tööd volinikuna väga hästi teinud," lausus ta.
Rõivase sõnul toetab ta ka Ansipi volinikuna jätkamist.
Rõivas rääkis, et Reformierakonna ridades saab sel korral Euroopa Parlamenti kandideerida 14 inimest.
### Response:
Taavi Rõivas kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna sotsiaalvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder ütles ERR-ile, et linn võtab kindlasti lähtekohaks tänase õigusruumi, mis lubab kohalikel omavalitsustel luua perede ja noorte nõustamiseks ümarlaudasid.
"Aga vaatame ka üle regulatsiooni, mis kehtis omal ajal, kui olid alaealiste komisjonid. Ehk me tahaks tuua laua taha lapse, lapsevanema, koolijuhi, kooliõpetaja, sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja, noorsootöötaja, noorsoopolitseiniku, kes üheskoos üritaks ja suudaks noort abistada, aga vajadusel ja võimalusel oleksid võimelised rakendama ka sanktsioone," selgitas ta.
Need komisjonid ei saa olema üks ühele sellega, mis olid alaealiste komisjonid vanasti. "Tänane seadusruum seda lihtsalt ei võimalda, aga me kindlasti vaatame üle, kuidas tänast süsteemi maksimaalselt rakendada," lisas Mölder.
Linnavalitsus kabinetinõupidamisel kinnitatud üheksapunktiline programm sündis linna ametite ettepanekute põhjal pärast linnajuhtide kohtumist politseiga ja ümarlauda sise- ja justiitsministeeriumis.
Linnavalitsus otsustas, et lastekaitse töötajad hakkavad tööle politseiga ühes majas ja teevad ka linnas reide koostöös noorsootöötajatega. Uute parkide loomisel või vanade uuendamisel kaasatakse protsessi ka politsei esindajad, et pargid saaksid võimalikult turvalised.
Lasnamäe Raadiku piirkonna probleemidele otsa vaatamiseks ja parimate lahenduste leidmiseks moodustakse eraldi töögrupp, mille esimeseks ülesandeks saab ka piirkonnas täiendavate turvalisusmeetmete rakendamine.
Kui praegu on Tallinnas viis nn mobiilset noorsootöötajat, kes liiguvad linnas eri piirkondades ringi, kus noored kogunevad, on kavas juurde palgata neli noorsootöötajat: kaks Kesklinna piirkonda, üks Põhja-Tallinnasse ja üks Lasnamäele.
Lisaks palkab linn suvisel perioodil spordiväljakute juurde treenereid. Ühtlasi hakkab linnavaraamet rohkem tähelepanu pöörama probleemsetele perekondadele ning tegelema vajadusel nende perede ümberasustamisega.
Samuti on linna sooviks saada munitsipaalpolitseile juurde täiendavaid õigusi sarnaselt näiteks abipolitseinikele, et tagada linnas veelgi parem turvalisus.
Mis see kõik maksma läheb, abilinnapea Mölder veel öelda ei osanud. "Aga summa on selline, millega me tuleva aasta eelarvet kokku pannes arvestame." | Tallinn taastab kõigis linnaosades alaealiste komisjonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna sotsiaalvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder ütles ERR-ile, et linn võtab kindlasti lähtekohaks tänase õigusruumi, mis lubab kohalikel omavalitsustel luua perede ja noorte nõustamiseks ümarlaudasid.
"Aga vaatame ka üle regulatsiooni, mis kehtis omal ajal, kui olid alaealiste komisjonid. Ehk me tahaks tuua laua taha lapse, lapsevanema, koolijuhi, kooliõpetaja, sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja, noorsootöötaja, noorsoopolitseiniku, kes üheskoos üritaks ja suudaks noort abistada, aga vajadusel ja võimalusel oleksid võimelised rakendama ka sanktsioone," selgitas ta.
Need komisjonid ei saa olema üks ühele sellega, mis olid alaealiste komisjonid vanasti. "Tänane seadusruum seda lihtsalt ei võimalda, aga me kindlasti vaatame üle, kuidas tänast süsteemi maksimaalselt rakendada," lisas Mölder.
Linnavalitsus kabinetinõupidamisel kinnitatud üheksapunktiline programm sündis linna ametite ettepanekute põhjal pärast linnajuhtide kohtumist politseiga ja ümarlauda sise- ja justiitsministeeriumis.
Linnavalitsus otsustas, et lastekaitse töötajad hakkavad tööle politseiga ühes majas ja teevad ka linnas reide koostöös noorsootöötajatega. Uute parkide loomisel või vanade uuendamisel kaasatakse protsessi ka politsei esindajad, et pargid saaksid võimalikult turvalised.
Lasnamäe Raadiku piirkonna probleemidele otsa vaatamiseks ja parimate lahenduste leidmiseks moodustakse eraldi töögrupp, mille esimeseks ülesandeks saab ka piirkonnas täiendavate turvalisusmeetmete rakendamine.
Kui praegu on Tallinnas viis nn mobiilset noorsootöötajat, kes liiguvad linnas eri piirkondades ringi, kus noored kogunevad, on kavas juurde palgata neli noorsootöötajat: kaks Kesklinna piirkonda, üks Põhja-Tallinnasse ja üks Lasnamäele.
Lisaks palkab linn suvisel perioodil spordiväljakute juurde treenereid. Ühtlasi hakkab linnavaraamet rohkem tähelepanu pöörama probleemsetele perekondadele ning tegelema vajadusel nende perede ümberasustamisega.
Samuti on linna sooviks saada munitsipaalpolitseile juurde täiendavaid õigusi sarnaselt näiteks abipolitseinikele, et tagada linnas veelgi parem turvalisus.
Mis see kõik maksma läheb, abilinnapea Mölder veel öelda ei osanud. "Aga summa on selline, millega me tuleva aasta eelarvet kokku pannes arvestame."
### Response:
Tallinn taastab kõigis linnaosades alaealiste komisjonid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Geeniteste pakkuvad ettevõtted suudavad määrata juba enam kui 15 000 geenis BRCA1 esineva muutusega seotud riski. Seejuures on aga neist suurimat, ligikaudu 17 000 mutatsiooni koondavat andmebaasi haldav ettevõte Myriad Genetics keeldunud jagamas t oma teadustöö tulemusi laiema avalikkusega. Seisukohta ei muutnud isegi 2013. aastal langetatud kohtuotsus, mis kuulutas mitmetele geenivariantidele võetud patendid kehtetuks.
Ligipääsu piiramine vähendab omakorda teiste ettevõtete ja riikide pakutavate geenitestide täpsust. Seeläbi võivad mõned patsiendid oma tuleviku pärast tarbetult muretseda. Teistel võib jääda elu pikendav või päästev operatsioon tegemata. Teadaolevalt kasvatab mõni mutatsioon naiste rinnavähki haigestumise võimalust 72 protsendini.
Washingtoni Ülikooli teadlased eesotsas Jay Shendure'i ja Lea Stratitaga otsisid seega tuhandete tundmatute geenivariantide mõju välja selgitamiseks kiiremat võimalust. "Sisuliselt tegime loodud tehnikaga geenis BRCA1 iga võimaliku muutuse ja lahterdasime selle järgnenud katsete alusel haigust põhjustavaks või ohutuks. Info naistele edasi andmine võimaldab teha neil kindlamatel alustel seisvaid otsuseid," lootis Shendure.
Kokku suutsid nad määrata enam kui 2300 eelnevalt tundmatu mõjuga mutatsiooni ohtlikkuse. Tulemused on kõigile soovijatele kättesaadavad ka muud geeniinfot koondaval veebilehel ClinVar.
Võtmerolli mängis katses CRISPR-Cas9. Populaarsust koguv geenimuutmistehnika sarnaneb tekstitöötlusprogrammi lõika-ja-asenda funktsioonile. Tööriist on sedavõrd täpne, et võimaldab asendada geenikoodis isegi üksikuid tähti. Kokku suutis luua töörühm üksikuid tähte muutes umbes 5600 nukleotiidi pikkusest geenist 3893 varianti, teiste seas ka 169 eelnevalt kahjulikuks tunnistatud varianti. Muudatused tehti erilistes rakkudes, mis surevad nii pea, kui neis leiduv geen BRCA1 enam korralikult ei tööta. Katseteks kulus kokku vaid pool aastat.
Kasutatud lahenduse täpsuse hindamiseks võrdlesid Shendure ja Stratita tulemusi juba varem teada-tuntult kahjulike BRCA1 geenivariantidega. "Meile veidi üllatuslikult olid need klassikaliste mõju hindamiseks kasutatavate uuringute tulemustega heas kooskõlas," rõõmustas Shendure. Töörühma hinnang langes nende kokku peaaegu igal korral. Umbes 72 protsenti tehtud muutustest ei avaldanud mingit kahjulikku mõju. Ligi viiendik takistas aga DNA parandamist, mis kasvatab vähki haigestumise riski.
"Kavatseme kasutada lahendust järgmise paari aasta vältel ka teiste vähiga seotud geenide uurimiseks. Loodetavasti aitab see lõpuks luua põhjaliku andmebaasi, mille alusel geeniinfot tõlgendada ja viia sellega täppismeditsiini tavaliste inimesteni," lisas Shendure. Sellega paralleelselt plaanivad nad kontrollida teiste BRCA1-s esineda võivate mutatsioonide mõju. Praegu leitakse iga 100 patsiendi kohta vähem kui viie geenist muutus, mille mõju pole teadlastele teada.
ClinVari andmebaasi arendav ja BRCA geenidele spetsialiseeruv Harvardi Meditsiinikoolis töötav Heidi Rehm kutsus meditsiinitöötajad uut teadmust oma hinnangutes juba kasutama. Uurimuse autorid viitasid samas vajadusele leitud kahjulike variantide mõju täiendavalt proovile panna. Veel ebakindlatel alustel teadmist võib pidada aga siiski paremaks kui teadmise täielikku puudumist.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Geeni täppismuutmine paljastas sadu rinnavähiga seotud mutatsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Geeniteste pakkuvad ettevõtted suudavad määrata juba enam kui 15 000 geenis BRCA1 esineva muutusega seotud riski. Seejuures on aga neist suurimat, ligikaudu 17 000 mutatsiooni koondavat andmebaasi haldav ettevõte Myriad Genetics keeldunud jagamas t oma teadustöö tulemusi laiema avalikkusega. Seisukohta ei muutnud isegi 2013. aastal langetatud kohtuotsus, mis kuulutas mitmetele geenivariantidele võetud patendid kehtetuks.
Ligipääsu piiramine vähendab omakorda teiste ettevõtete ja riikide pakutavate geenitestide täpsust. Seeläbi võivad mõned patsiendid oma tuleviku pärast tarbetult muretseda. Teistel võib jääda elu pikendav või päästev operatsioon tegemata. Teadaolevalt kasvatab mõni mutatsioon naiste rinnavähki haigestumise võimalust 72 protsendini.
Washingtoni Ülikooli teadlased eesotsas Jay Shendure'i ja Lea Stratitaga otsisid seega tuhandete tundmatute geenivariantide mõju välja selgitamiseks kiiremat võimalust. "Sisuliselt tegime loodud tehnikaga geenis BRCA1 iga võimaliku muutuse ja lahterdasime selle järgnenud katsete alusel haigust põhjustavaks või ohutuks. Info naistele edasi andmine võimaldab teha neil kindlamatel alustel seisvaid otsuseid," lootis Shendure.
Kokku suutsid nad määrata enam kui 2300 eelnevalt tundmatu mõjuga mutatsiooni ohtlikkuse. Tulemused on kõigile soovijatele kättesaadavad ka muud geeniinfot koondaval veebilehel ClinVar.
Võtmerolli mängis katses CRISPR-Cas9. Populaarsust koguv geenimuutmistehnika sarnaneb tekstitöötlusprogrammi lõika-ja-asenda funktsioonile. Tööriist on sedavõrd täpne, et võimaldab asendada geenikoodis isegi üksikuid tähti. Kokku suutis luua töörühm üksikuid tähte muutes umbes 5600 nukleotiidi pikkusest geenist 3893 varianti, teiste seas ka 169 eelnevalt kahjulikuks tunnistatud varianti. Muudatused tehti erilistes rakkudes, mis surevad nii pea, kui neis leiduv geen BRCA1 enam korralikult ei tööta. Katseteks kulus kokku vaid pool aastat.
Kasutatud lahenduse täpsuse hindamiseks võrdlesid Shendure ja Stratita tulemusi juba varem teada-tuntult kahjulike BRCA1 geenivariantidega. "Meile veidi üllatuslikult olid need klassikaliste mõju hindamiseks kasutatavate uuringute tulemustega heas kooskõlas," rõõmustas Shendure. Töörühma hinnang langes nende kokku peaaegu igal korral. Umbes 72 protsenti tehtud muutustest ei avaldanud mingit kahjulikku mõju. Ligi viiendik takistas aga DNA parandamist, mis kasvatab vähki haigestumise riski.
"Kavatseme kasutada lahendust järgmise paari aasta vältel ka teiste vähiga seotud geenide uurimiseks. Loodetavasti aitab see lõpuks luua põhjaliku andmebaasi, mille alusel geeniinfot tõlgendada ja viia sellega täppismeditsiini tavaliste inimesteni," lisas Shendure. Sellega paralleelselt plaanivad nad kontrollida teiste BRCA1-s esineda võivate mutatsioonide mõju. Praegu leitakse iga 100 patsiendi kohta vähem kui viie geenist muutus, mille mõju pole teadlastele teada.
ClinVari andmebaasi arendav ja BRCA geenidele spetsialiseeruv Harvardi Meditsiinikoolis töötav Heidi Rehm kutsus meditsiinitöötajad uut teadmust oma hinnangutes juba kasutama. Uurimuse autorid viitasid samas vajadusele leitud kahjulike variantide mõju täiendavalt proovile panna. Veel ebakindlatel alustel teadmist võib pidada aga siiski paremaks kui teadmise täielikku puudumist.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Geeni täppismuutmine paljastas sadu rinnavähiga seotud mutatsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene lugu. Minu mõte: see ei ole võimalik. Ma kujutan seda ette. Kõikevaldava bassiga kosmilise house 'i küte, pinnal aga võbelevad-tiirutavad helged keel- ja puupuhkpillid nagu linnukesed eredas taevas.
See on Boriss Grebenshikov & Akvariumi kontsert, Tallinnas 2018. Peaks olema Гребенщико́в ehk Grebenshchikov või Grebenštšikov, aga plakatil on Grebenshikov ja las olla, ju on Grebenštšikov tagasihoidlik mees ega taha nii palju susisemist, või on korraldajad mööda pannud.
Rütmigrupp ja bassisaundid jäävad tasemele terve kontserdi ajaks, kuigi nad ei ole igas loos nii esil.
Eeldasin mõtlikku linnafolki, kammerpoppi, boheembluusi ja pisut meeldivalt lurjuslikku uljust - seda kõike vilksatab ka.
Muusikakriitikud üldiselt oskavad end näidata pagana targana, mina ka. Antud juhul tunnistan: ma olen täiesti võhik Akvariumi asjus. Minu suht tihe suhe selle bändiga jääb 30 aasta tagusesse aega, osalt 20 aasta tagusesse, aga side on katkenud, mälu nõrk ja riiul hõre.
Seetõttu ma ei hakka teesklema, et ahah, see lugu sealt plaadi pealt ja kontserdiversioon oli hoopis selline ja tolline. Ei hakka ka loopima lugude pealkirju. Kirjutan abstraktsel tasandil, mida kuulsin. Mida tähendab Akvarium muusikalise universaalina?
Grebenštšikov on moodne bard, jah, ta on küllaltki moodne. Tema 8 bändiliiget moodustavad koos pealikuga vennaskonna, levib lahutamatu kambavaim. Paar korda võetakse lugude vahel justkui aeg maha. Lõõbitakse, loobitakse kildu, kirutakse kidrasaundi, tehakse plõnn ühe pilliga ja plinn teisega. Jääb mulje, et see on lavastatud. Jääb mulje, et see on kui vahepala räpiplaatidel, kus visatakse pisike nali või ülbus ja kehtestatakse end. Muidugi teeb Akvarium seda väljapeetud moel, aga gäng jääb gängiks.
Psühhedeelia on see Akvarium. Aga see ei ole ennast maru tõsiselt võttev mul-nii-sõidab-(tegelt-teesklen)-tüüpi levipsühhedeelia, mida kohtab 21. sajandil iga kolmanda korraliku angloameerika kidrabändi juures (angloameerika võib asuda ka Venemaal, küsimus on 60ndate bändide asukohamaades ja sealt päritud laadis). Akvarium kehastab rõõmsat ja nukrat psühhedeeliat, kuhu on punutud ehk samad algedki 60ndate läänepoolsest hipiajast, aga kõik kihid on aastakümnetega läbi kasvanud (Akvarium on tegutsenud 46 aastat) ning omandanud oma kordumatu iseloomu. Kihtides asuvad lisaks juba mainitud stiilidele fusion, art rock, eksperimentaalrock ja vene romansid, ning see kõik toimub laiendatud salajase korterikontserdi õhkkonnas, mis olid Peterburi ja Moskva andergraund-elus 70ndatel ja 80ndatel levinud. Põrandalambid nurkades, ent võimsad prožektorid bändi kohal. Publik istub, plaksutab, plaksutab, õhkab, plaksutab.
Tekivad võrdlused. Akvarium on nagu vene The Flaming Lips, mille liider Wayne Coyne käitub samuti nagu sektijuht ning mille muusika on rõõmus, lendlev, aga mitte kuhugi kindlasse lahtrisse liigituv psühhpop viguritega.
Animal Collective. Lapsik siirus ja rikkumatus vajutavad oma pehme, aga jõulise jälje Borissi ja kompanii muusikasse, muutes selle haavatavaks. See haprus jõuab osavalt kootud harmooniatesse. Sellist kooskõla kohtab vanade ansamblite puhul sageli, ent mõnikord on see hääbunud masinlikuks tuimuseks, Akvariumil on aga kõik nii hingestatud, et liigagi.
Nick Cave And The Bad Seeds. Kui muusikaliselt võiks mõningaid hetki ehk isegi peegelduda, siis olemuslikult on Boriss Grebenshikov & Akvarium eksaustraallaste antipood. Kuratpühalik Nick Cave And The Bad Seeds ning liider kui surmtõsine diktaator. Ometi jätab ka Akvarium kogu oma õdusas sõbralikkuses mulje kui looming äravalituile.
Fleet Foxes jm indie -folk. Uute harmooniate otsingud vanas lihtsa rahvaliku laulu vaos. Akvarium võib mõne loo algul tüüdata: kas tõesti jälle kõigest see kuulajat vargsi grupi vaimu ilma viipav ballaadike kurbnaljakatest asjadest ja kübeke irooniat, ent kõik lood lähevad lõpuks käima.
State Of Bengal või Fun-Da-Mental või varane Asian Dub Foundation või muu aasia andergraund läänemaailma tantsumuusika elementidega. Jah, sedagi kohtab sel õhtul, kuid pigem ajatumas, muusikalisi ja geograafilisi piire ületavas võtmes. Budistlik ekstaatiline rock südantpaisutava bassiga. Osa inimesi juba tantsiski lava ees.
Akvarium jõuab näiliselt paljudesse kohtadesse, aga tegelikult, tundub, et seisab kogu aeg paigal, ja see on nende kestvuse saladus. Muud tähendused tulevad ise nende juurde ja aeg peatub korraks kuskil juhuslikul Peterburi tänava nurgal.
Ilus õhtu oli. | Elamus. Olin kala Akvariumis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene lugu. Minu mõte: see ei ole võimalik. Ma kujutan seda ette. Kõikevaldava bassiga kosmilise house 'i küte, pinnal aga võbelevad-tiirutavad helged keel- ja puupuhkpillid nagu linnukesed eredas taevas.
See on Boriss Grebenshikov & Akvariumi kontsert, Tallinnas 2018. Peaks olema Гребенщико́в ehk Grebenshchikov või Grebenštšikov, aga plakatil on Grebenshikov ja las olla, ju on Grebenštšikov tagasihoidlik mees ega taha nii palju susisemist, või on korraldajad mööda pannud.
Rütmigrupp ja bassisaundid jäävad tasemele terve kontserdi ajaks, kuigi nad ei ole igas loos nii esil.
Eeldasin mõtlikku linnafolki, kammerpoppi, boheembluusi ja pisut meeldivalt lurjuslikku uljust - seda kõike vilksatab ka.
Muusikakriitikud üldiselt oskavad end näidata pagana targana, mina ka. Antud juhul tunnistan: ma olen täiesti võhik Akvariumi asjus. Minu suht tihe suhe selle bändiga jääb 30 aasta tagusesse aega, osalt 20 aasta tagusesse, aga side on katkenud, mälu nõrk ja riiul hõre.
Seetõttu ma ei hakka teesklema, et ahah, see lugu sealt plaadi pealt ja kontserdiversioon oli hoopis selline ja tolline. Ei hakka ka loopima lugude pealkirju. Kirjutan abstraktsel tasandil, mida kuulsin. Mida tähendab Akvarium muusikalise universaalina?
Grebenštšikov on moodne bard, jah, ta on küllaltki moodne. Tema 8 bändiliiget moodustavad koos pealikuga vennaskonna, levib lahutamatu kambavaim. Paar korda võetakse lugude vahel justkui aeg maha. Lõõbitakse, loobitakse kildu, kirutakse kidrasaundi, tehakse plõnn ühe pilliga ja plinn teisega. Jääb mulje, et see on lavastatud. Jääb mulje, et see on kui vahepala räpiplaatidel, kus visatakse pisike nali või ülbus ja kehtestatakse end. Muidugi teeb Akvarium seda väljapeetud moel, aga gäng jääb gängiks.
Psühhedeelia on see Akvarium. Aga see ei ole ennast maru tõsiselt võttev mul-nii-sõidab-(tegelt-teesklen)-tüüpi levipsühhedeelia, mida kohtab 21. sajandil iga kolmanda korraliku angloameerika kidrabändi juures (angloameerika võib asuda ka Venemaal, küsimus on 60ndate bändide asukohamaades ja sealt päritud laadis). Akvarium kehastab rõõmsat ja nukrat psühhedeeliat, kuhu on punutud ehk samad algedki 60ndate läänepoolsest hipiajast, aga kõik kihid on aastakümnetega läbi kasvanud (Akvarium on tegutsenud 46 aastat) ning omandanud oma kordumatu iseloomu. Kihtides asuvad lisaks juba mainitud stiilidele fusion, art rock, eksperimentaalrock ja vene romansid, ning see kõik toimub laiendatud salajase korterikontserdi õhkkonnas, mis olid Peterburi ja Moskva andergraund-elus 70ndatel ja 80ndatel levinud. Põrandalambid nurkades, ent võimsad prožektorid bändi kohal. Publik istub, plaksutab, plaksutab, õhkab, plaksutab.
Tekivad võrdlused. Akvarium on nagu vene The Flaming Lips, mille liider Wayne Coyne käitub samuti nagu sektijuht ning mille muusika on rõõmus, lendlev, aga mitte kuhugi kindlasse lahtrisse liigituv psühhpop viguritega.
Animal Collective. Lapsik siirus ja rikkumatus vajutavad oma pehme, aga jõulise jälje Borissi ja kompanii muusikasse, muutes selle haavatavaks. See haprus jõuab osavalt kootud harmooniatesse. Sellist kooskõla kohtab vanade ansamblite puhul sageli, ent mõnikord on see hääbunud masinlikuks tuimuseks, Akvariumil on aga kõik nii hingestatud, et liigagi.
Nick Cave And The Bad Seeds. Kui muusikaliselt võiks mõningaid hetki ehk isegi peegelduda, siis olemuslikult on Boriss Grebenshikov & Akvarium eksaustraallaste antipood. Kuratpühalik Nick Cave And The Bad Seeds ning liider kui surmtõsine diktaator. Ometi jätab ka Akvarium kogu oma õdusas sõbralikkuses mulje kui looming äravalituile.
Fleet Foxes jm indie -folk. Uute harmooniate otsingud vanas lihtsa rahvaliku laulu vaos. Akvarium võib mõne loo algul tüüdata: kas tõesti jälle kõigest see kuulajat vargsi grupi vaimu ilma viipav ballaadike kurbnaljakatest asjadest ja kübeke irooniat, ent kõik lood lähevad lõpuks käima.
State Of Bengal või Fun-Da-Mental või varane Asian Dub Foundation või muu aasia andergraund läänemaailma tantsumuusika elementidega. Jah, sedagi kohtab sel õhtul, kuid pigem ajatumas, muusikalisi ja geograafilisi piire ületavas võtmes. Budistlik ekstaatiline rock südantpaisutava bassiga. Osa inimesi juba tantsiski lava ees.
Akvarium jõuab näiliselt paljudesse kohtadesse, aga tegelikult, tundub, et seisab kogu aeg paigal, ja see on nende kestvuse saladus. Muud tähendused tulevad ise nende juurde ja aeg peatub korraks kuskil juhuslikul Peterburi tänava nurgal.
Ilus õhtu oli.
### Response:
Elamus. Olin kala Akvariumis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseminister Horst Seehofer ütles neljapäeval parlamendis, et Hans-Georg Maassen on tema silmis jätkuvalt usaldusväärne BfV juht. Ministri sõnul selgitas Maassen oma avaldust veenvalt.
Merkeli koalitsioonivalitsuse vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid aga ütlesid, et neid see ei rahulda.
Saksa mehe tapmine, milles kahtlustatakse iraaklast või süürlast, vallandas augusti lõpus Ida-Saksamaal Chemnitzis mitmepäevased rändevastased protestid, mis ajuti muutusid vägivaldseks.
Maassen seadis eelmisel nädalal ajalehes Bild kahtluse alla video, milles näidati välismaalast taga ajavaid ja ründavaid protestijaid. Ta ütles, et BfV-l ei ole usaldusväärseid andmeid välismaalaste tagaajamisest tänavatel, mida taunis teiste hulgas ka Merkel.
Maassen teavitas enne kahtluste avalikustamist neist oma otsest ülemust Seehoferit, kuid ei informeerinud valitsust. Seehofer ja Merkel on konservatiividena liitlased, kuid Baieri sõsarparteisse CSU kuuluv siseminister nõuab rangemat rändepoliitikat ja juunis ähvardas nende vastuseis valitsuse kukutada.
Maassen andis kolmapäeva õhtul aru kahes parlamendikomisjonis.
"Ta selgitas igakülgselt ja minu arvates veenvalt, miks ta nii käitus," ütles Seehofer rahvaesindajatele. "Maassen paljastas vandenõuteooriad ja asus veenvalt paremtiiva radikalismi vastasele seisukohale," lisas minister.
Merkelit ei näi huvitavat Maasseni märkuste suurekspuhumine. Ta ütles kolmapäeval parlamendis, et semantika üle arutamisest ei ole midagi kasu.
Sotsiaaldemokraadid aga ütlevad, et siseministri otsus luurejuht ametisse jääda ei saa olla viimane sõna.
Sotsiaaldemokraatide parlamendiliige Eva Högl ütles, et julgeolekuteenistus peab olema täiesti usaldusväärne ja kui selles on vähimgi kahtlus, on see probleem.
Erakonna noortetiib, mis püüdis aasta algul edutult sotse Merkeli valitsusest välja jätta, leidis nüüd, et sotsiaaldemokraadid peaksid koalitsioonist lahkuma, kui Maassen ametisse jääb.
Högl tõdes raadiousutluses, et Maassen ei suutnud vankuma löönud usaldust taastada, aga "sotsiaaldemokraadid ei hakka muidugi härra Maasseni pärast koalitsioonist lahkuma". | Julgeolekujuhi saatus tekitab Saksa valitsuses uusi pingeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseminister Horst Seehofer ütles neljapäeval parlamendis, et Hans-Georg Maassen on tema silmis jätkuvalt usaldusväärne BfV juht. Ministri sõnul selgitas Maassen oma avaldust veenvalt.
Merkeli koalitsioonivalitsuse vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid aga ütlesid, et neid see ei rahulda.
Saksa mehe tapmine, milles kahtlustatakse iraaklast või süürlast, vallandas augusti lõpus Ida-Saksamaal Chemnitzis mitmepäevased rändevastased protestid, mis ajuti muutusid vägivaldseks.
Maassen seadis eelmisel nädalal ajalehes Bild kahtluse alla video, milles näidati välismaalast taga ajavaid ja ründavaid protestijaid. Ta ütles, et BfV-l ei ole usaldusväärseid andmeid välismaalaste tagaajamisest tänavatel, mida taunis teiste hulgas ka Merkel.
Maassen teavitas enne kahtluste avalikustamist neist oma otsest ülemust Seehoferit, kuid ei informeerinud valitsust. Seehofer ja Merkel on konservatiividena liitlased, kuid Baieri sõsarparteisse CSU kuuluv siseminister nõuab rangemat rändepoliitikat ja juunis ähvardas nende vastuseis valitsuse kukutada.
Maassen andis kolmapäeva õhtul aru kahes parlamendikomisjonis.
"Ta selgitas igakülgselt ja minu arvates veenvalt, miks ta nii käitus," ütles Seehofer rahvaesindajatele. "Maassen paljastas vandenõuteooriad ja asus veenvalt paremtiiva radikalismi vastasele seisukohale," lisas minister.
Merkelit ei näi huvitavat Maasseni märkuste suurekspuhumine. Ta ütles kolmapäeval parlamendis, et semantika üle arutamisest ei ole midagi kasu.
Sotsiaaldemokraadid aga ütlevad, et siseministri otsus luurejuht ametisse jääda ei saa olla viimane sõna.
Sotsiaaldemokraatide parlamendiliige Eva Högl ütles, et julgeolekuteenistus peab olema täiesti usaldusväärne ja kui selles on vähimgi kahtlus, on see probleem.
Erakonna noortetiib, mis püüdis aasta algul edutult sotse Merkeli valitsusest välja jätta, leidis nüüd, et sotsiaaldemokraadid peaksid koalitsioonist lahkuma, kui Maassen ametisse jääb.
Högl tõdes raadiousutluses, et Maassen ei suutnud vankuma löönud usaldust taastada, aga "sotsiaaldemokraadid ei hakka muidugi härra Maasseni pärast koalitsioonist lahkuma".
### Response:
Julgeolekujuhi saatus tekitab Saksa valitsuses uusi pingeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli videotega, milles Navalnõi kutsus inimesi üles osalema eelmisel pühapäeval mitmel pool Venemaal toimunud pensionireformi vastastel meeleavaldustel, vahendasid Meduza, AFP, Reuters ja Yle.
Samal päeval toimusid Venemaal ka mitmes pool piirkondlikud või kohalikud valimised.
Vene ametnikud jõudsid seega järeldusele, et nimetatud videod rikkusid Venemaa valimisseadust, mille kohaselt ei tohi valimispäeval teha poliitilist agitatsiooni.
Navalnõi abi Leonid Volkov kommenteeris, et tegemist oli esimese korraga, kui Google nõustus Vene võimude soovil opositsioonipoliitiku materjalide blokeerimisega. Volkovi hinnangul on Google'i otsus selgelt poliitiline tsensuur.
Google'i Venemaa büroo teatas omakorda, et nad nõuavad reklaami edastajatelt kohalikest seadustest kinni pidamist. Volkov aga rõhutas, et nimetatud meeleavaldused ei olnud kuidagi seotud piirkondlike valimistega, ning juhtis tähelepanu ka sellele, et juurdepääs videotele tõkestati ka nendes Venemaa piirkondades, kus sellel päeval mingeid valimisi ei toimunud ja isegi seal, kus meeleavalduste korraldamiseks olid saadud kohalike võimude luba.
Pühapäevastel meeleavaldustel peeti monitooringugrupi OVD-Info andmetel kinni üle 1000 inimese.
Navalnõi ise kannab hetkel 30-päevast vanglakaristust, mille kohus määras talle ühe varasema sanktsioneerimata meeleavalduse korraldamise eest. | Google tuli vastu Vene võimude nõudmisele ja blokeeris Navalnõi materjale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli videotega, milles Navalnõi kutsus inimesi üles osalema eelmisel pühapäeval mitmel pool Venemaal toimunud pensionireformi vastastel meeleavaldustel, vahendasid Meduza, AFP, Reuters ja Yle.
Samal päeval toimusid Venemaal ka mitmes pool piirkondlikud või kohalikud valimised.
Vene ametnikud jõudsid seega järeldusele, et nimetatud videod rikkusid Venemaa valimisseadust, mille kohaselt ei tohi valimispäeval teha poliitilist agitatsiooni.
Navalnõi abi Leonid Volkov kommenteeris, et tegemist oli esimese korraga, kui Google nõustus Vene võimude soovil opositsioonipoliitiku materjalide blokeerimisega. Volkovi hinnangul on Google'i otsus selgelt poliitiline tsensuur.
Google'i Venemaa büroo teatas omakorda, et nad nõuavad reklaami edastajatelt kohalikest seadustest kinni pidamist. Volkov aga rõhutas, et nimetatud meeleavaldused ei olnud kuidagi seotud piirkondlike valimistega, ning juhtis tähelepanu ka sellele, et juurdepääs videotele tõkestati ka nendes Venemaa piirkondades, kus sellel päeval mingeid valimisi ei toimunud ja isegi seal, kus meeleavalduste korraldamiseks olid saadud kohalike võimude luba.
Pühapäevastel meeleavaldustel peeti monitooringugrupi OVD-Info andmetel kinni üle 1000 inimese.
Navalnõi ise kannab hetkel 30-päevast vanglakaristust, mille kohus määras talle ühe varasema sanktsioneerimata meeleavalduse korraldamise eest.
### Response:
Google tuli vastu Vene võimude nõudmisele ja blokeeris Navalnõi materjale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõneti üllatuslikult kuulus austraallaste algkoosseisu Tartu Bigbanki nurgaründaja Samuel Walker, kes sai oma tööga kenasti ka hakkama. Rünnakul õnnestus 23-aastasel mängumehel lüüa 18 tõstest maailma parima bloki vastu punktiks 7, lisaks tõi ta ühe silma servijoone tagant. Kui rünnakupoolel on raske Walkerile etteheiteid teha, siis vastuvõtul jäi ta kohati pommservidega hätta, vahendab Võrkpall24.ee.
Teine eestlastele hästi tuttav austraallane, endine Tallinna Selveri diagonaal Lincoln Williams pääses väljakule kolmandas geimis ning neljast tõstest ainsatki realiseerida ei suutnud.
Venelastele tõi Maksim Mihhailov 17, Dmitri Musserski 13 ja Dmitri Volkov 10 punkti.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Tartu nurgaründaja tegi MM-i avavoorus Venemaa vastu hea partii | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõneti üllatuslikult kuulus austraallaste algkoosseisu Tartu Bigbanki nurgaründaja Samuel Walker, kes sai oma tööga kenasti ka hakkama. Rünnakul õnnestus 23-aastasel mängumehel lüüa 18 tõstest maailma parima bloki vastu punktiks 7, lisaks tõi ta ühe silma servijoone tagant. Kui rünnakupoolel on raske Walkerile etteheiteid teha, siis vastuvõtul jäi ta kohati pommservidega hätta, vahendab Võrkpall24.ee.
Teine eestlastele hästi tuttav austraallane, endine Tallinna Selveri diagonaal Lincoln Williams pääses väljakule kolmandas geimis ning neljast tõstest ainsatki realiseerida ei suutnud.
Venelastele tõi Maksim Mihhailov 17, Dmitri Musserski 13 ja Dmitri Volkov 10 punkti.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist.
### Response:
Tartu nurgaründaja tegi MM-i avavoorus Venemaa vastu hea partii |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Filharmoonia direktori Margit Tohver-Aintsi sõnul on Birgitta Festival leidnud Eesti kultuurimaastikul kindla koha ja pälvinud muusikasõprade tähelepanu. "Me soovime, et festivali areng jätkuks ning publik leiaks programmist ka edaspidi uut ja üllatavat. Rahvusvaheliselt tunnustatud tipptegija kaasamine meeskonda, avardab veelgi võimalusi pakkuda festivali külastajatele kaasaegset omanäolist muusikateatrit, " lisas Tohver-Aints.
Bertmani rahvusvaheline haare on viinud teda lavastama nii Euroopasse kui ka Põhja-Ameerikasse. Ta on lavastanud Stockholmi Kuninglikus Ooperis, Rooma Ooperis, Peterburi Maria teatris, Viini Rahvaooperis, Läti Rahvusooperis, Kanada Ooperis, Norra Ooperi- ja Balletiteatris.
Bertmanil on tihe side Eestiga, sealhulgas Birgitta Festivaliga, kus mitmeid kordi on olnud kaastegev tema poolt juhitud Moskva Helikon-Opera. 2014. aastal lavastas Bertman Birgitta Festivalil Eri Klasi 75. juubelile pühendatud ooperigala.
Korduvalt on Bertman lavastanud Rahvusooperis Estonia. Tema käe all jõudsid publikuni näiteks Dvořáki "Näkineid", Prokofjevi "Armastus kolme apelsini vastu" ja Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg". 2007. aastal esietendunud Tüüri ooperi "Wallenberg" eest, pälvis Bertman Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi ja Eesti teatri aastaauhinna. Ta on lavastanud ka teatris "Vanemuine". Helikon-Opera on mänginud külalisetendusi nii Birgitta Festivalil, Rahvusooperis Estonia kui ka Saaremaa Ooperipäevadel.
2019. aastal tähistab Brigitta Festival oma 15. aasta juubelit ja on pühendatud dirigent Eri Klasi 80. sünniaastapäevale. Ariel Klas ütles ERR-ile, et festivali kunstilise juhi muutus on ainult teretulnud ja selline valik oleks tema lahkunud abikaasa Eri Klasile olnud samuti südamelähedane.
"Dmitri Bertmaniga sai kümneid aastaid koostööd tehtud ja Eri käis palju ka Moskvas ning oli sealses ooperiteatris külalisdirigent. Dmitri ise tundis end oma sõnade järgi Eri pojana. See oli väga hea koostöö ja kontakt ning sõprus, nii et ma usun, et see on väga helge ja hea samm, et Eri mantlikandja on nüüd 2020. aastast [Brigitta Festivali kunstiline juht]," märkis Klas.
Alates 2020. aastast saab Dmitri Bertmanist Birgitta Festivali kunstiline juht. Praeguse kunstilise juhi Risto Joosti leping lõpeb 2019. aastal. | Tallinna Filharmoonia meeskonnaga liitub lavastaja Dmitri Bertman | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Filharmoonia direktori Margit Tohver-Aintsi sõnul on Birgitta Festival leidnud Eesti kultuurimaastikul kindla koha ja pälvinud muusikasõprade tähelepanu. "Me soovime, et festivali areng jätkuks ning publik leiaks programmist ka edaspidi uut ja üllatavat. Rahvusvaheliselt tunnustatud tipptegija kaasamine meeskonda, avardab veelgi võimalusi pakkuda festivali külastajatele kaasaegset omanäolist muusikateatrit, " lisas Tohver-Aints.
Bertmani rahvusvaheline haare on viinud teda lavastama nii Euroopasse kui ka Põhja-Ameerikasse. Ta on lavastanud Stockholmi Kuninglikus Ooperis, Rooma Ooperis, Peterburi Maria teatris, Viini Rahvaooperis, Läti Rahvusooperis, Kanada Ooperis, Norra Ooperi- ja Balletiteatris.
Bertmanil on tihe side Eestiga, sealhulgas Birgitta Festivaliga, kus mitmeid kordi on olnud kaastegev tema poolt juhitud Moskva Helikon-Opera. 2014. aastal lavastas Bertman Birgitta Festivalil Eri Klasi 75. juubelile pühendatud ooperigala.
Korduvalt on Bertman lavastanud Rahvusooperis Estonia. Tema käe all jõudsid publikuni näiteks Dvořáki "Näkineid", Prokofjevi "Armastus kolme apelsini vastu" ja Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg". 2007. aastal esietendunud Tüüri ooperi "Wallenberg" eest, pälvis Bertman Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi ja Eesti teatri aastaauhinna. Ta on lavastanud ka teatris "Vanemuine". Helikon-Opera on mänginud külalisetendusi nii Birgitta Festivalil, Rahvusooperis Estonia kui ka Saaremaa Ooperipäevadel.
2019. aastal tähistab Brigitta Festival oma 15. aasta juubelit ja on pühendatud dirigent Eri Klasi 80. sünniaastapäevale. Ariel Klas ütles ERR-ile, et festivali kunstilise juhi muutus on ainult teretulnud ja selline valik oleks tema lahkunud abikaasa Eri Klasile olnud samuti südamelähedane.
"Dmitri Bertmaniga sai kümneid aastaid koostööd tehtud ja Eri käis palju ka Moskvas ning oli sealses ooperiteatris külalisdirigent. Dmitri ise tundis end oma sõnade järgi Eri pojana. See oli väga hea koostöö ja kontakt ning sõprus, nii et ma usun, et see on väga helge ja hea samm, et Eri mantlikandja on nüüd 2020. aastast [Brigitta Festivali kunstiline juht]," märkis Klas.
Alates 2020. aastast saab Dmitri Bertmanist Birgitta Festivali kunstiline juht. Praeguse kunstilise juhi Risto Joosti leping lõpeb 2019. aastal.
### Response:
Tallinna Filharmoonia meeskonnaga liitub lavastaja Dmitri Bertman |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Televisioon toob kogu päeva kestvas programmis vaatajateni talguemotsioone kogu maailmast. Tallinna ülikooli sisseseatud otsestuudiosse on kutsutud maailmakoristuse juht Eva Truuverk, Kadri Kalle teadmistetiimist ja "Teeme ära" idee algataja Rainer Nõlvak, kellelt saab teada, kuidas maailma ajaloo tõenäoliselt suurim kodanikuliikumine teoks sai.
"Kas maailmakoristus õnnestub ja miljonid inimesed 150 riigist tulevadki päriselt ühel päeval kokku, selgub ju alles päeva jooksul. Seepärast on põnev peastaabis jälgida, kuidas käib aktsiooni üldjuhtimine ja korraldustöö," ütles saatepäeva juht Kristo Elias.
Koos teadlaste Mihkel Kanguri ja Harri Mooraga võetakse prügiteema pulkadeks lahti ning uuritakse, miks inimene prügistab, kuidas on see ohtlik loodusele ja meile endile ning kuidas teha nii, et jäätmeid järjest vähem tekiks. Keskkonnaminister Siim Kiislerilt küsitakse, miks kuhjub Eestis prügi endiselt metsa alla, miks eestlased endiselt prügi ei sorteeri ja kuidas poliitiliste otsustega maailma puhtamaks muuta. Stuudios hakatakse koos ministriga ka prügi sorteerima.
Igal täistunnil näidatakse klippe erinevatest riikidest, kus koristus parasjagu käib ja ühendust võetakse ka eestlastega, kes on üle maailma koristama või koristustalguid juhtima läinud.
Pikemad otsesaated Tallinna ülikoolist on kavas hommikul kell 10 ja õhtul 19.35.
Lisaks näeb ETV-s põnevaid lugusid ohtlike jäätmete ringilt, plekkpurgi teekonnast, keskkonnasäästliku spordiala - plogging ut harrastavast Eesti muusikust ja nullkulu-eluviisist.
"Sellisel viisil pole inimesest põhjustatud keskkonnaprobleemidele kunagi tähelepanu pööratud," arutles Kristo Elias "Loodetavasti saab ka inimene teleka ees aru, et probleem on tõsine ja me kõik saame osaleda puhtama ja parema maailma loomisel."
Vikerraadio võtab maailmakoristuspäeva kajastamise samuti põhjalikult ette:
laupäevane "Vikerhommik" uurib, kuidas kulgeb koristuslaine ning kuidas edeneb Mihkel Kärmase ja "Pealtnägija" missioon Uus-Meremaal.
Alates keskpäevast on Vikerraadios eetris erisaade "Maailm puhtaks!", kus saavad sõna keskkonnateadlased, loodusfilosoofid ja ühiskonnategelased, maailmakoristuse staabis toimetav Jüri Muttika, loodusehuvilistega vestlev Mirjam Nutov, ühendust võetakse koristusaktsioonidega meil ja mujal maailmas – näiteks Eesti presidendilt saavad kuulajad teada, kuidas kulgeb koristusaktsioon Ukrainas.
Kell 22.10 kõneleb "Ööülikoolis" looduskaitsja ja esseist Rein Kuresoo teemal "Pentti Linkola ökofašism". Kell 23.00 võtavad kogu päeva ulatuva eriprogrammi "Maailm puhtaks!" kolmandas osas eetripäeva kokku saatejuhid-toimetajad Kaja Kärner, Krista Taim, Priit Ennet ja Ingrid Peek.
Uudisteportaal ERR.ee kannab üle kogu 24-tunnise koristusaktsiooni, samuti kõik ETV "Maailm puhtaks!" saated ja jagab jooksvalt koristuspaikadest saabuvat infot. Kokku koondatakse ka ülemaailmsed sotsiaalmeedia postitused koos fotodega nii staapidest kui ka koristajatelt endilt.
Üleilmne koristuspäev teeb 15. septembril planeedile tiiru peale: algab Uus-Meremaal ja lõppeb 30 tundi hiljem Hawaiil. Eesti koristustalgutele saab registreeruda aadressil www.maailmakoristus.ee, talgud algavad laupäeva hommikul kell 10. Kogu koristusaktsiooni saab jälgida www.err.ee ja maailmakoristuspäeva kodulehelt www.worldcleanupday.org ning Facebookis ja YouTubes 24 tundi vältava otsesaate vahendusel. | ERR vahendab ülemaailmset keskkonnateadlikkuse aktsiooni varahommikust südaööni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Televisioon toob kogu päeva kestvas programmis vaatajateni talguemotsioone kogu maailmast. Tallinna ülikooli sisseseatud otsestuudiosse on kutsutud maailmakoristuse juht Eva Truuverk, Kadri Kalle teadmistetiimist ja "Teeme ära" idee algataja Rainer Nõlvak, kellelt saab teada, kuidas maailma ajaloo tõenäoliselt suurim kodanikuliikumine teoks sai.
"Kas maailmakoristus õnnestub ja miljonid inimesed 150 riigist tulevadki päriselt ühel päeval kokku, selgub ju alles päeva jooksul. Seepärast on põnev peastaabis jälgida, kuidas käib aktsiooni üldjuhtimine ja korraldustöö," ütles saatepäeva juht Kristo Elias.
Koos teadlaste Mihkel Kanguri ja Harri Mooraga võetakse prügiteema pulkadeks lahti ning uuritakse, miks inimene prügistab, kuidas on see ohtlik loodusele ja meile endile ning kuidas teha nii, et jäätmeid järjest vähem tekiks. Keskkonnaminister Siim Kiislerilt küsitakse, miks kuhjub Eestis prügi endiselt metsa alla, miks eestlased endiselt prügi ei sorteeri ja kuidas poliitiliste otsustega maailma puhtamaks muuta. Stuudios hakatakse koos ministriga ka prügi sorteerima.
Igal täistunnil näidatakse klippe erinevatest riikidest, kus koristus parasjagu käib ja ühendust võetakse ka eestlastega, kes on üle maailma koristama või koristustalguid juhtima läinud.
Pikemad otsesaated Tallinna ülikoolist on kavas hommikul kell 10 ja õhtul 19.35.
Lisaks näeb ETV-s põnevaid lugusid ohtlike jäätmete ringilt, plekkpurgi teekonnast, keskkonnasäästliku spordiala - plogging ut harrastavast Eesti muusikust ja nullkulu-eluviisist.
"Sellisel viisil pole inimesest põhjustatud keskkonnaprobleemidele kunagi tähelepanu pööratud," arutles Kristo Elias "Loodetavasti saab ka inimene teleka ees aru, et probleem on tõsine ja me kõik saame osaleda puhtama ja parema maailma loomisel."
Vikerraadio võtab maailmakoristuspäeva kajastamise samuti põhjalikult ette:
laupäevane "Vikerhommik" uurib, kuidas kulgeb koristuslaine ning kuidas edeneb Mihkel Kärmase ja "Pealtnägija" missioon Uus-Meremaal.
Alates keskpäevast on Vikerraadios eetris erisaade "Maailm puhtaks!", kus saavad sõna keskkonnateadlased, loodusfilosoofid ja ühiskonnategelased, maailmakoristuse staabis toimetav Jüri Muttika, loodusehuvilistega vestlev Mirjam Nutov, ühendust võetakse koristusaktsioonidega meil ja mujal maailmas – näiteks Eesti presidendilt saavad kuulajad teada, kuidas kulgeb koristusaktsioon Ukrainas.
Kell 22.10 kõneleb "Ööülikoolis" looduskaitsja ja esseist Rein Kuresoo teemal "Pentti Linkola ökofašism". Kell 23.00 võtavad kogu päeva ulatuva eriprogrammi "Maailm puhtaks!" kolmandas osas eetripäeva kokku saatejuhid-toimetajad Kaja Kärner, Krista Taim, Priit Ennet ja Ingrid Peek.
Uudisteportaal ERR.ee kannab üle kogu 24-tunnise koristusaktsiooni, samuti kõik ETV "Maailm puhtaks!" saated ja jagab jooksvalt koristuspaikadest saabuvat infot. Kokku koondatakse ka ülemaailmsed sotsiaalmeedia postitused koos fotodega nii staapidest kui ka koristajatelt endilt.
Üleilmne koristuspäev teeb 15. septembril planeedile tiiru peale: algab Uus-Meremaal ja lõppeb 30 tundi hiljem Hawaiil. Eesti koristustalgutele saab registreeruda aadressil www.maailmakoristus.ee, talgud algavad laupäeva hommikul kell 10. Kogu koristusaktsiooni saab jälgida www.err.ee ja maailmakoristuspäeva kodulehelt www.worldcleanupday.org ning Facebookis ja YouTubes 24 tundi vältava otsesaate vahendusel.
### Response:
ERR vahendab ülemaailmset keskkonnateadlikkuse aktsiooni varahommikust südaööni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige tituleeritum Ameerikas treeniv koondislane on peagi 24-aastaseks saav Ralf Tribuntsov, kes on lõpetamas enda edukat perioodi Lõuna-California ülikoolis (USC), kirjutab Priit Aaviku Ujumisblogi.
50 ja 100 m seliliujumise Eesti rekordite valdaja Tribuntsov enam üliõpilasliigas NCAA osaleda ei saa, kuna neli aastat õpinguid on temal täis saanud. Lääne-Virumaalt pärit ujujal jääb lõpetada veel kool, mis peaks tal lõpule jõudma detsembris. Selle neljakuulise perioodi jooksul treenib ta USC profitiimiga, kuhu kuuluvad ka mitmed maailma tippujujad. Pärast seda naaseb Tribuntsov Eestisse ning jätkab pürgimist Tokyo olümpiamängude suunas kodustes vetes.
Sarnaselt Tribuntsovile on ülikoolikarjäär lõppenud ka Maria Harutjunjanil, kes viimased neli aastat on treeninud ja õppinud Wyomingu ülikoolis. 22-aastane koondislane Eestisse tagasi veel ei tule, vaid jätkab õpinguid ning samal ajal treenib Harutjunjan ülikoolivõistkonnaga.
Sellel suvel Euroopa meistrivõistlustel mitmeid ilusaid esitusi teinud Karl Johann Luhtil algab Louisana ülikoolis (LSU) kolmas aasta. Viimase kahe aasta jooksul on ta ujunud kooli kõigi aegade teise tulemuse 100 jardi seliliujumises ning koolirekord on vaid paari kümnendiku kaugusel. Kahtlemata on Luhti jaoks põhieesmärk pääs NCAA meistrivõistlustele ning miks mitte murda ennast seal A-finaali ja jätkata eestlaste head seeriat sel distantsil.
Esmakordselt siirdusid ookeani taha Ameerikasse Kertu Ly Alnek ja Sigrid Sepp. Alnek lõpetas kevadel Audentese Spordigümnaasiumi ning treenib ja õpib nüüd Florida Maaülikoolis (FSU). Triin Aljand ujus omal ajal hirmkõvad Eesti rekordid jardibasseinis ette ning põnev on näha, kui lähedale jõuab Alnek nendele rekorditele esimesel hooajal.
Sepal on seljataga hooaeg Austraalias ning nüüd on ta maandunud Hawaii ülikoolis. Vikerkaare sõdalaste hüüdnime kandev naiskond on üpris kirju ning Sepp hakkab püüdma Alina Kendziori poolt ujutud jardibasseini seliliujumise tippmarke. Ka Sigridi vanem õde Kätlin on ujunud ja treeninud Ameerikas, seega võrdlusmoment on ka nende vahel. Põhieesmärk on nii Alnekul kui ka Sepal pääs NCAA meistrivõistlustele, kuhu pääsevad vaid riigi 30-35 parimat ujujat. | Viis Eesti ujujat alustavad uut hooaega ookeani taga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige tituleeritum Ameerikas treeniv koondislane on peagi 24-aastaseks saav Ralf Tribuntsov, kes on lõpetamas enda edukat perioodi Lõuna-California ülikoolis (USC), kirjutab Priit Aaviku Ujumisblogi.
50 ja 100 m seliliujumise Eesti rekordite valdaja Tribuntsov enam üliõpilasliigas NCAA osaleda ei saa, kuna neli aastat õpinguid on temal täis saanud. Lääne-Virumaalt pärit ujujal jääb lõpetada veel kool, mis peaks tal lõpule jõudma detsembris. Selle neljakuulise perioodi jooksul treenib ta USC profitiimiga, kuhu kuuluvad ka mitmed maailma tippujujad. Pärast seda naaseb Tribuntsov Eestisse ning jätkab pürgimist Tokyo olümpiamängude suunas kodustes vetes.
Sarnaselt Tribuntsovile on ülikoolikarjäär lõppenud ka Maria Harutjunjanil, kes viimased neli aastat on treeninud ja õppinud Wyomingu ülikoolis. 22-aastane koondislane Eestisse tagasi veel ei tule, vaid jätkab õpinguid ning samal ajal treenib Harutjunjan ülikoolivõistkonnaga.
Sellel suvel Euroopa meistrivõistlustel mitmeid ilusaid esitusi teinud Karl Johann Luhtil algab Louisana ülikoolis (LSU) kolmas aasta. Viimase kahe aasta jooksul on ta ujunud kooli kõigi aegade teise tulemuse 100 jardi seliliujumises ning koolirekord on vaid paari kümnendiku kaugusel. Kahtlemata on Luhti jaoks põhieesmärk pääs NCAA meistrivõistlustele ning miks mitte murda ennast seal A-finaali ja jätkata eestlaste head seeriat sel distantsil.
Esmakordselt siirdusid ookeani taha Ameerikasse Kertu Ly Alnek ja Sigrid Sepp. Alnek lõpetas kevadel Audentese Spordigümnaasiumi ning treenib ja õpib nüüd Florida Maaülikoolis (FSU). Triin Aljand ujus omal ajal hirmkõvad Eesti rekordid jardibasseinis ette ning põnev on näha, kui lähedale jõuab Alnek nendele rekorditele esimesel hooajal.
Sepal on seljataga hooaeg Austraalias ning nüüd on ta maandunud Hawaii ülikoolis. Vikerkaare sõdalaste hüüdnime kandev naiskond on üpris kirju ning Sepp hakkab püüdma Alina Kendziori poolt ujutud jardibasseini seliliujumise tippmarke. Ka Sigridi vanem õde Kätlin on ujunud ja treeninud Ameerikas, seega võrdlusmoment on ka nende vahel. Põhieesmärk on nii Alnekul kui ka Sepal pääs NCAA meistrivõistlustele, kuhu pääsevad vaid riigi 30-35 parimat ujujat.
### Response:
Viis Eesti ujujat alustavad uut hooaega ookeani taga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me väljume paremates tingimustes pärast seda, kui käivitasime majanduslike taastumise, kasvu ja heaolu programmi. Me kavatseme parandada, laiendada ja süvendada suhteid selle suure maailmavõimuga," sõnas Maduro telepöördumises, lisades, et tema visiit "on väga vajalik, õigeaegne ja kantud suurtest ootustest".
Maduro valitsus on devalveerinud järsult rahvusvaluutat osana meetmetest, mis peaksid pidurdama majanduse vabalangemise hüperinflatsiooni. Venezuela majandus on juba neli aastat kokku tõmbunud ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas, et inflatsioon võib sel aastal ulatuda miljoni protsendini.
ÜRO andmeil on alates 2015. aastast kodumaalt lahkunud 1,6 miljonit Venezuela kodanikku ning enamik neist on suundunud Colombiasse.
Hiina-visiit on Maduro esimene välisvisiit pärast talle tehtud väidetavat tapmiskatset 4. augustil sõjaväeparaadil Caracases.
Venezuela naftatoodang langes augustis 21 000 barreli võrra 1 448 000 miljoni barrelini päevas, selgus naftakartelli OPEC andmetest. See tähendab Venezuela jaoks naftatootmise langust viimase kolme aastakümne madalamale tasemele.
Valitsus on süüdistanud selles riikliku naftafirma PDVSA halba juhtimist ning USA sanktsioone ettevõtte vastu. | Venezuela president loodab Hiina-visiidist abi majanduse turgutamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me väljume paremates tingimustes pärast seda, kui käivitasime majanduslike taastumise, kasvu ja heaolu programmi. Me kavatseme parandada, laiendada ja süvendada suhteid selle suure maailmavõimuga," sõnas Maduro telepöördumises, lisades, et tema visiit "on väga vajalik, õigeaegne ja kantud suurtest ootustest".
Maduro valitsus on devalveerinud järsult rahvusvaluutat osana meetmetest, mis peaksid pidurdama majanduse vabalangemise hüperinflatsiooni. Venezuela majandus on juba neli aastat kokku tõmbunud ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas, et inflatsioon võib sel aastal ulatuda miljoni protsendini.
ÜRO andmeil on alates 2015. aastast kodumaalt lahkunud 1,6 miljonit Venezuela kodanikku ning enamik neist on suundunud Colombiasse.
Hiina-visiit on Maduro esimene välisvisiit pärast talle tehtud väidetavat tapmiskatset 4. augustil sõjaväeparaadil Caracases.
Venezuela naftatoodang langes augustis 21 000 barreli võrra 1 448 000 miljoni barrelini päevas, selgus naftakartelli OPEC andmetest. See tähendab Venezuela jaoks naftatootmise langust viimase kolme aastakümne madalamale tasemele.
Valitsus on süüdistanud selles riikliku naftafirma PDVSA halba juhtimist ning USA sanktsioone ettevõtte vastu.
### Response:
Venezuela president loodab Hiina-visiidist abi majanduse turgutamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta kevadel esimest korda kohtunud haridus- ja terviseekspertide töörühm tegi oma ettepanekud sotsiaalministeeriumile mullu sügisel, kuid reedel koguneb töörühm, et vaadata üle nende alusel koostatud eelõu ja arutleda, kas miski vajaks veel ümbertegemist.
Töörühma esimees, SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar rääkis ERR-ile, et muu hulgas soovitas töörühm nihutada koolipäeva algus kogu Eestis tund aega hilisemaks.
"Kui praegu määrus sätestab, et õppepäev algab kell kaheksa või hiljem, siis see võiks olla kella üheksast kõige varasemalt, mil tunnid võiksid alata. See on päris suur haridusuuendus, kui see peaks kehtima hakkama," märkis ta.
Lisaks tegi töörühm ettepaneku kontrolltööde arvu paremini reguleerida. Selleks pöörati praegune olukord teistpidi - nimelt sätestab praegune määrus, mis asi on kontrolltöö ja kui tihti seda võib teha, aga ekspertide hinnangul tuleks hoopis kindlaks määrata, mis on tunnikontroll - tegu on ühe õppetunni materjalil põhineva väiksemahulise tööga - ning kõik, mis seda ületab, lugeda kontrolltööks.
"Kui tänane määrus võimaldab seda, et kontrolltööd vaadatakse kui ühe suure teema lõpetavat tööd, siis õpetaja saab alati viidata, et iga töö ei ole kontrolltöö," selgitas töörühma juht.
Kodutöökeeld jääb ajale jalgu
Kodutööde osas tegi töörühm ettepaneku kaotada esimeste klasside kodutöökeeld, mis on ajale jalgu jäänud.
"Kui õpetaja sooviks anda ka esimese klassi lastele näiteks koduseks ülesandeks rääkida oma vanaemaga ja koguda sealt mingi lugu või tuua kodupargi hoovist värvilisi lehti, siis see justkui on ka kodune ülesanne. See tänane keeld tegelikult seab ka takistuse õpetajale, ta ei saa kasutada näiteks pööratud klassiruumi metoodikat, mis tähendab, et kodus õpitakse teatud materjalide alusel üks või teine väike asi selgeks ja koolis saab sellele läheneda hoopis teise nurga alt," sõnas Toomesaar.
Samuti soovitas töörühm survestada koole ja omavalitsusi korraldama õppetööd üldjuhul ühes vahetuses. "Kui hoolekogu annab nõusoleku, on võimalik õppetööd läbi viia ka kahes vahetuses, aga selle otsuse peaks tegema kogukond," sõnas ta.
Ehkki seda oleks kooli pidajal ehk kohalikul omavalitsusel raske korraldada, siis Toomesaare sõnul tuleb mõelda lapse heaolule - kas teises vahetuses õppimine on talle tegelikult hea või on see täiskasvanute suutmatusest tulenev pealesunnitud olukord, millega laps peab lihtsalt hakkama saama.
Koolikoti raskuse üle hakatakse veel vaidlema
Töörühm tegi ettepaneku ka koolikottide raskuse osas, kuid sel teemal hakatakse Toomesaare sõnul reedel veel arutlema, sest kaalumisel on lausa kolm võimalust.
"Siin ilmselt homme vaidleme omavahel selle üle, kumb on parem, kas lapsekesksus või järelevalve lihtsus," lausus töörühma juht.
Toomesaare sõnul on ettepanekuid veelgi, kuid päris kõik neist ei jõudnud eelnõusse. Reedesel kohtumisel vaadatakse üle, kas see, mis ametnikud ettepanekute põhjal eelnõusse on pannud, on jätkuvalt töörühma nägemus või oleks vaja midagi ümber teha. Seejärel liigub eelnõu kooskõlstusringile ja sellele saab taas muudatusettepanekuid teha.
"Arvan, et kuna muudatused, mida töörühm tegi, on väga suured ja hariduslaev on väga suur ja raske asi, mida pöörata, nii et kõik suure hurraaga kaasa tuleksid, siis ilmselt on lähiajal oodata ühiskondlikku debatti," tõdes Toomesaar.
Haridus- ja terviseekspertide töörühmas osalesid Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Kiusamisvaba Kooli, Noored Kooli, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Lapsevanemate Liidu, SA Innove ja haridusministeeriumi esindajad. | Töörühm soovitab koolipäeva alguse kella üheksale nihutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta kevadel esimest korda kohtunud haridus- ja terviseekspertide töörühm tegi oma ettepanekud sotsiaalministeeriumile mullu sügisel, kuid reedel koguneb töörühm, et vaadata üle nende alusel koostatud eelõu ja arutleda, kas miski vajaks veel ümbertegemist.
Töörühma esimees, SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar rääkis ERR-ile, et muu hulgas soovitas töörühm nihutada koolipäeva algus kogu Eestis tund aega hilisemaks.
"Kui praegu määrus sätestab, et õppepäev algab kell kaheksa või hiljem, siis see võiks olla kella üheksast kõige varasemalt, mil tunnid võiksid alata. See on päris suur haridusuuendus, kui see peaks kehtima hakkama," märkis ta.
Lisaks tegi töörühm ettepaneku kontrolltööde arvu paremini reguleerida. Selleks pöörati praegune olukord teistpidi - nimelt sätestab praegune määrus, mis asi on kontrolltöö ja kui tihti seda võib teha, aga ekspertide hinnangul tuleks hoopis kindlaks määrata, mis on tunnikontroll - tegu on ühe õppetunni materjalil põhineva väiksemahulise tööga - ning kõik, mis seda ületab, lugeda kontrolltööks.
"Kui tänane määrus võimaldab seda, et kontrolltööd vaadatakse kui ühe suure teema lõpetavat tööd, siis õpetaja saab alati viidata, et iga töö ei ole kontrolltöö," selgitas töörühma juht.
Kodutöökeeld jääb ajale jalgu
Kodutööde osas tegi töörühm ettepaneku kaotada esimeste klasside kodutöökeeld, mis on ajale jalgu jäänud.
"Kui õpetaja sooviks anda ka esimese klassi lastele näiteks koduseks ülesandeks rääkida oma vanaemaga ja koguda sealt mingi lugu või tuua kodupargi hoovist värvilisi lehti, siis see justkui on ka kodune ülesanne. See tänane keeld tegelikult seab ka takistuse õpetajale, ta ei saa kasutada näiteks pööratud klassiruumi metoodikat, mis tähendab, et kodus õpitakse teatud materjalide alusel üks või teine väike asi selgeks ja koolis saab sellele läheneda hoopis teise nurga alt," sõnas Toomesaar.
Samuti soovitas töörühm survestada koole ja omavalitsusi korraldama õppetööd üldjuhul ühes vahetuses. "Kui hoolekogu annab nõusoleku, on võimalik õppetööd läbi viia ka kahes vahetuses, aga selle otsuse peaks tegema kogukond," sõnas ta.
Ehkki seda oleks kooli pidajal ehk kohalikul omavalitsusel raske korraldada, siis Toomesaare sõnul tuleb mõelda lapse heaolule - kas teises vahetuses õppimine on talle tegelikult hea või on see täiskasvanute suutmatusest tulenev pealesunnitud olukord, millega laps peab lihtsalt hakkama saama.
Koolikoti raskuse üle hakatakse veel vaidlema
Töörühm tegi ettepaneku ka koolikottide raskuse osas, kuid sel teemal hakatakse Toomesaare sõnul reedel veel arutlema, sest kaalumisel on lausa kolm võimalust.
"Siin ilmselt homme vaidleme omavahel selle üle, kumb on parem, kas lapsekesksus või järelevalve lihtsus," lausus töörühma juht.
Toomesaare sõnul on ettepanekuid veelgi, kuid päris kõik neist ei jõudnud eelnõusse. Reedesel kohtumisel vaadatakse üle, kas see, mis ametnikud ettepanekute põhjal eelnõusse on pannud, on jätkuvalt töörühma nägemus või oleks vaja midagi ümber teha. Seejärel liigub eelnõu kooskõlstusringile ja sellele saab taas muudatusettepanekuid teha.
"Arvan, et kuna muudatused, mida töörühm tegi, on väga suured ja hariduslaev on väga suur ja raske asi, mida pöörata, nii et kõik suure hurraaga kaasa tuleksid, siis ilmselt on lähiajal oodata ühiskondlikku debatti," tõdes Toomesaar.
Haridus- ja terviseekspertide töörühmas osalesid Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Kiusamisvaba Kooli, Noored Kooli, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Lapsevanemate Liidu, SA Innove ja haridusministeeriumi esindajad.
### Response:
Töörühm soovitab koolipäeva alguse kella üheksale nihutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei ütleks, et just Poola paneb käe vahele, pigem võivad teised suured riigid tagasi tõmmata. See (Europarlamendi - toim) hinnang on väga subjektiivne ja poliitiline. Ma ei uskunud, et sellele tuleb taha nii hääli palju. Aga ma arvan, et see jääb nüüd venima pikalt ning otsust artikkel 7 rakendada ei tehta," rääkis Kallas Raadio2 saates "Achtung! Lobjakas".
Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 annab võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatmiseks. Aga selle peavad heaks kiitma kõik liikmesriigid.
Kallas ütles ka, et vastuolulisel Ungari peaministril Viktor Orbanil on olnud ka üksjagu argumente, et Ungari kohtusüsteemi reformida.
"Kui meie saime iseseisvaks, tehti (Nõukogude- aegse -toim) kohtusüsteemiga selge vahe sisse. Aga seal nii selgelt ei tehtud. Orbanil, kui ta hakkas kritiseerima ja muutma Ungari kohtusüsteemi, oli üksjagu argumente," sõnas Kallas.
Saatejuht Ahto Lobjakas täpsustas seepeale, et Ungarile tehtud etteheited puudutavad mitte kohtusüsteemi, vaid piiranguid ajakirjandusvabadusele, akadeemilisele vabadusele ja usuvabadusele. Kohtusüsteemi politiseerimist heidetakse ette hoopis Poolale.
Samas tunnistas Kallas, et kogu kriitika Ungari aadressil pole ka asjata ning üheks probleemiks on poliitiline korruptsioon, mille olemasolu on tunnistanud ka Orbani lähemad mõttekaaslased.
"Kui ta ükskord kaotas valimised, siis küsiti talt, kuidas ta seda kommenteerib. Ta vastas, et tema ei kaotanud midagi, küll aga rahvas. See näitab, et ettekujutus iseendast on tal mahukas." | Kallas: Orbanil on argumente, aga tal on ka iseendast mahukas ettekujutus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei ütleks, et just Poola paneb käe vahele, pigem võivad teised suured riigid tagasi tõmmata. See (Europarlamendi - toim) hinnang on väga subjektiivne ja poliitiline. Ma ei uskunud, et sellele tuleb taha nii hääli palju. Aga ma arvan, et see jääb nüüd venima pikalt ning otsust artikkel 7 rakendada ei tehta," rääkis Kallas Raadio2 saates "Achtung! Lobjakas".
Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 annab võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatmiseks. Aga selle peavad heaks kiitma kõik liikmesriigid.
Kallas ütles ka, et vastuolulisel Ungari peaministril Viktor Orbanil on olnud ka üksjagu argumente, et Ungari kohtusüsteemi reformida.
"Kui meie saime iseseisvaks, tehti (Nõukogude- aegse -toim) kohtusüsteemiga selge vahe sisse. Aga seal nii selgelt ei tehtud. Orbanil, kui ta hakkas kritiseerima ja muutma Ungari kohtusüsteemi, oli üksjagu argumente," sõnas Kallas.
Saatejuht Ahto Lobjakas täpsustas seepeale, et Ungarile tehtud etteheited puudutavad mitte kohtusüsteemi, vaid piiranguid ajakirjandusvabadusele, akadeemilisele vabadusele ja usuvabadusele. Kohtusüsteemi politiseerimist heidetakse ette hoopis Poolale.
Samas tunnistas Kallas, et kogu kriitika Ungari aadressil pole ka asjata ning üheks probleemiks on poliitiline korruptsioon, mille olemasolu on tunnistanud ka Orbani lähemad mõttekaaslased.
"Kui ta ükskord kaotas valimised, siis küsiti talt, kuidas ta seda kommenteerib. Ta vastas, et tema ei kaotanud midagi, küll aga rahvas. See näitab, et ettekujutus iseendast on tal mahukas."
### Response:
Kallas: Orbanil on argumente, aga tal on ka iseendast mahukas ettekujutus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi Riigi Teatajas avaldatud otsuses keelas Erdogan kinnisvara müügi, rendi ja liisilepingud välisvaluutades või indekseeritud välisvaluutadega. Kõik varasemad sellised lepped tuleb ümber teha 30 päeva jooksul. Siiski näeb uus määrus ette, et rahandusministeerium võib teatud juhtudel teha erandeid.
Rendi- ja müügilepinguid sõlmitakse välisvaluutades tihti jaemüügisektoris ja ka Türgis elavate välismaallaste poolt.
Käik tuleb ajal, kui Türgi liir on dollari suhtes USA-Türgi diplomaatilise tüli taustal drastiliselt langenud. Ameerika pastori vahistamist puudutava tüli raames on riigid kehtestanud sanktsioonid üksteise kõrgetele riigiametnikele ja tõstnud ka imporditolle üksteise kauapdele.
Samuti on liiri langusele kaasa aidanud Erdogani rahapoliitika, kuivõrd hoolimata riigi kõrgest inflatsioonist on ta tugevalt intressimäärade tõstmise vastu, nimetades intressimäärasid "kogu kurja emaks ja isaks". Muuhulgas on ta öelnud vastupidiselt traditsioonilisele majandusteadusele, et kõrged intressimäärad hoopis põhjustavad kõrget inflatsiooni.
Sellest hoolimata oodatakse aga, et Türgi keskpank tõstab 18-protsendilise inflatsiooni taustal neljapäeval intressimäärasid, ehkki tõenäoliselt mitte sellisel määral, et rahustada aktsiaturge.
Türgi keskpank tõstis intressimäära 6,25 protsendipunkti võrra
Türgi keskpank tõstis neljapäeval liiri järsu langemise ja kõrge inflatsiooni taustal baasintress 17,75 protsendilt 24 protsendini.
Türgi inflatsioon kiirenes augustis 17,9 protsendini, ehk kõrgeimale tasemele alates 2003. aastast. Juulis on riigi aastaseks inflatsiooniks 15,85 protsenti. Ehkki riigi president Erdogan on korduvalt võtnud sõna intressimäärade tõstmise vastu, nimetades neid "kogu kurja emaks ja isaks", teatas keskpank möödunud nädalal, et kasutab kõiki vahendeid inflatisooni ohjamiseks.
Türgi liir on muude valuutade suhtes languses olnud alates aasta algusest, kuid langus sai hoogu juurde augustis, mil lahvatas diplomaatiline tüli USA-ga vangistatud Ameerika pastori pärast, keda Türgi süüdistab terrorismi toetamises, kuid kelle vabastamist Ühendriigid nõuavad. Tüli käigus kehtestasid riigid üksteise kõrgetele ametnikele sanktsioonid ja üksteise kaupadele imporditollid.
Keskpanga otsuse järel kerkis liir dollari suhtes 5 protsenti. | Türgi keelas välisvaluutades kinnisvaratehingud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi Riigi Teatajas avaldatud otsuses keelas Erdogan kinnisvara müügi, rendi ja liisilepingud välisvaluutades või indekseeritud välisvaluutadega. Kõik varasemad sellised lepped tuleb ümber teha 30 päeva jooksul. Siiski näeb uus määrus ette, et rahandusministeerium võib teatud juhtudel teha erandeid.
Rendi- ja müügilepinguid sõlmitakse välisvaluutades tihti jaemüügisektoris ja ka Türgis elavate välismaallaste poolt.
Käik tuleb ajal, kui Türgi liir on dollari suhtes USA-Türgi diplomaatilise tüli taustal drastiliselt langenud. Ameerika pastori vahistamist puudutava tüli raames on riigid kehtestanud sanktsioonid üksteise kõrgetele riigiametnikele ja tõstnud ka imporditolle üksteise kauapdele.
Samuti on liiri langusele kaasa aidanud Erdogani rahapoliitika, kuivõrd hoolimata riigi kõrgest inflatsioonist on ta tugevalt intressimäärade tõstmise vastu, nimetades intressimäärasid "kogu kurja emaks ja isaks". Muuhulgas on ta öelnud vastupidiselt traditsioonilisele majandusteadusele, et kõrged intressimäärad hoopis põhjustavad kõrget inflatsiooni.
Sellest hoolimata oodatakse aga, et Türgi keskpank tõstab 18-protsendilise inflatsiooni taustal neljapäeval intressimäärasid, ehkki tõenäoliselt mitte sellisel määral, et rahustada aktsiaturge.
Türgi keskpank tõstis intressimäära 6,25 protsendipunkti võrra
Türgi keskpank tõstis neljapäeval liiri järsu langemise ja kõrge inflatsiooni taustal baasintress 17,75 protsendilt 24 protsendini.
Türgi inflatsioon kiirenes augustis 17,9 protsendini, ehk kõrgeimale tasemele alates 2003. aastast. Juulis on riigi aastaseks inflatsiooniks 15,85 protsenti. Ehkki riigi president Erdogan on korduvalt võtnud sõna intressimäärade tõstmise vastu, nimetades neid "kogu kurja emaks ja isaks", teatas keskpank möödunud nädalal, et kasutab kõiki vahendeid inflatisooni ohjamiseks.
Türgi liir on muude valuutade suhtes languses olnud alates aasta algusest, kuid langus sai hoogu juurde augustis, mil lahvatas diplomaatiline tüli USA-ga vangistatud Ameerika pastori pärast, keda Türgi süüdistab terrorismi toetamises, kuid kelle vabastamist Ühendriigid nõuavad. Tüli käigus kehtestasid riigid üksteise kõrgetele ametnikele sanktsioonid ja üksteise kaupadele imporditollid.
Keskpanga otsuse järel kerkis liir dollari suhtes 5 protsenti.
### Response:
Türgi keelas välisvaluutades kinnisvaratehingud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Igal riigil on suveräänne õigus viia läbi vajalikuks peetud siseriiklikke reforme," vahendas Reuters Poola välisministeeriumi pressiteadet. "Liikmesriikide vastu astutud sammud toovad kaasa ainult sügavamad Euroopa Liidus ning vähendavad kodanike usaldust Euroopa institutsioonide vastu."
Neljapäeval kinnitas vastuseisu Ungari karistamisele ka teine Visegradi nelikusse kuuluv riik ehk Tšehhi Vabariik. Tšehhi peaminister Andrej Babiš märkis küsimusele vastates, et Ungari on Praha liitlane ning et peaminister Orbanit toetatakse.
Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks resolutsiooni, millega tauniti Ungari peaministrit Viktor Orbani valitsuse poliitikat ning kutsuti üles alustama õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutavat menetlust Ungari vastu.
Resolutsiooni näol on tegu ettepanekuga, millega kutsutakse Euroopa Liidu Nõukogu üles järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi.
2017. aasta detsembris alustas Euroopa Komisjon sellist menetlust Poola vastu seoses sealse vastuolulise kohtureformiga. Kolmapäev oligi aga esimene kord, kui sellise menetluse kutsus esile Euroopa Parlament.
Hääletus oli märkimisväärne ka seetõttu, et eelnõu poolt hääletas ka osa Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonist, kuhu kuulub Orbani erakond Fidesz.
Eesti eurosaadikutest hääletasid resolutsiooni poolt Urmas Paet, Yana Toom (mõlemad ALDE fraktsioon), Ivari Padar (S&D), Indrek Tarand (Verts/ALE) ja Tunne Kelam (PPE). Vastu hääletas Igor Gräzin (ALDE).
Sellest, kuidas Eesti eurosaadikud hääletada kavatsesid, selgitasid nad selles ERR-i artiklis.
Ungari välisminister nimetas hääletust madalaks kättemaksuks
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles pärast hääletust, et tegu oli "migratsioonimeelsete poliitikute madala kättemaksuga".
Samuti väitis ta, et hääletusel olevat hääletamata jätnud saadikute mittearvestamisega rikutud protseduurireegleid, ning seetõttu on Budapestil kavas otsuse vastu juriidilisi samme astuda.
Szijjarto kritiseeris hääletuse aluseks olnud raportit, mis sisaldavat valesid, ning lükkas tagasi süüdistused sõna- ja akadeemilise vabaduse piiramise teemal.
Sisulisi ja otseseid karistusmeetmeid ei pruugi tõenäoliselt järgneda
7. artikli kasutamine - ei Poola ega ka Ungari puhul - ei pruugi kaasa tuua hääleõiguse peatamist või muid olulisi karistusmeetmeid.
Artikli 7 lõike 1 kohaselt saab Euroopa Liidu Nõukogu teha liikmesriigile ametliku hoiatuse. Selleks on vaja, et otsuse poolt oleks 28 liikmesriigist 22.
Kui see hoiatus aga tulemust ei anna, annavad artikli 7 lõiked 2 ja 3 võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatamiseks. Samuti on võimalik kärpida liikmesriiki suunatud EL-toetusi.
Samas eeldab artikkel 7 lõige 2 liikmesriikide ühehäälset otsust ning näiteks Ungari asepeaminister ütles juba vahetult pärast Euroopa Komisjoni detsembrikuist otsust, et Komisjoni samm on vastuvõetamatu ja rikub tõsiselt Poola suveräänsust ning seetõttu on Budapestil kavas õigel hetkel oma vetoõigust kasutada.
Visegradi neliku riigid - Ungari, Poola, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia - on viimasel ajal peaaegu alati üksteist toetanud, kui mõnel neist on tekkinud mingi vastasseis Euroopa Liidu institutsioonidega. | Poola ja Tšehhi avaldasid Ungarile toetust, Varssavi lubas vetot kasutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Igal riigil on suveräänne õigus viia läbi vajalikuks peetud siseriiklikke reforme," vahendas Reuters Poola välisministeeriumi pressiteadet. "Liikmesriikide vastu astutud sammud toovad kaasa ainult sügavamad Euroopa Liidus ning vähendavad kodanike usaldust Euroopa institutsioonide vastu."
Neljapäeval kinnitas vastuseisu Ungari karistamisele ka teine Visegradi nelikusse kuuluv riik ehk Tšehhi Vabariik. Tšehhi peaminister Andrej Babiš märkis küsimusele vastates, et Ungari on Praha liitlane ning et peaminister Orbanit toetatakse.
Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks resolutsiooni, millega tauniti Ungari peaministrit Viktor Orbani valitsuse poliitikat ning kutsuti üles alustama õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutavat menetlust Ungari vastu.
Resolutsiooni näol on tegu ettepanekuga, millega kutsutakse Euroopa Liidu Nõukogu üles järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi.
2017. aasta detsembris alustas Euroopa Komisjon sellist menetlust Poola vastu seoses sealse vastuolulise kohtureformiga. Kolmapäev oligi aga esimene kord, kui sellise menetluse kutsus esile Euroopa Parlament.
Hääletus oli märkimisväärne ka seetõttu, et eelnõu poolt hääletas ka osa Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonist, kuhu kuulub Orbani erakond Fidesz.
Eesti eurosaadikutest hääletasid resolutsiooni poolt Urmas Paet, Yana Toom (mõlemad ALDE fraktsioon), Ivari Padar (S&D), Indrek Tarand (Verts/ALE) ja Tunne Kelam (PPE). Vastu hääletas Igor Gräzin (ALDE).
Sellest, kuidas Eesti eurosaadikud hääletada kavatsesid, selgitasid nad selles ERR-i artiklis.
Ungari välisminister nimetas hääletust madalaks kättemaksuks
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles pärast hääletust, et tegu oli "migratsioonimeelsete poliitikute madala kättemaksuga".
Samuti väitis ta, et hääletusel olevat hääletamata jätnud saadikute mittearvestamisega rikutud protseduurireegleid, ning seetõttu on Budapestil kavas otsuse vastu juriidilisi samme astuda.
Szijjarto kritiseeris hääletuse aluseks olnud raportit, mis sisaldavat valesid, ning lükkas tagasi süüdistused sõna- ja akadeemilise vabaduse piiramise teemal.
Sisulisi ja otseseid karistusmeetmeid ei pruugi tõenäoliselt järgneda
7. artikli kasutamine - ei Poola ega ka Ungari puhul - ei pruugi kaasa tuua hääleõiguse peatamist või muid olulisi karistusmeetmeid.
Artikli 7 lõike 1 kohaselt saab Euroopa Liidu Nõukogu teha liikmesriigile ametliku hoiatuse. Selleks on vaja, et otsuse poolt oleks 28 liikmesriigist 22.
Kui see hoiatus aga tulemust ei anna, annavad artikli 7 lõiked 2 ja 3 võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatamiseks. Samuti on võimalik kärpida liikmesriiki suunatud EL-toetusi.
Samas eeldab artikkel 7 lõige 2 liikmesriikide ühehäälset otsust ning näiteks Ungari asepeaminister ütles juba vahetult pärast Euroopa Komisjoni detsembrikuist otsust, et Komisjoni samm on vastuvõetamatu ja rikub tõsiselt Poola suveräänsust ning seetõttu on Budapestil kavas õigel hetkel oma vetoõigust kasutada.
Visegradi neliku riigid - Ungari, Poola, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia - on viimasel ajal peaaegu alati üksteist toetanud, kui mõnel neist on tekkinud mingi vastasseis Euroopa Liidu institutsioonidega.
### Response:
Poola ja Tšehhi avaldasid Ungarile toetust, Varssavi lubas vetot kasutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubid edastavad ise publikunumbreid, aga BBC esitas järelepärimised kohalikele omavalitsustele, kel samuti vastavad arvud olemas. Selgus, et enamikel puhkudel numbrid ei klappinud ehk klubid kippusid pealtvaatajate hulka suuremana näitama kui omavalitsused.
Paljudel kordadel ei õnnestunud BBC-l kohaliku võimu käest vaatajanumbreid saada, aga kaheksa omavalitsust need siiski edastasid ja nii sai teha järeldusi seitsme klubi kohta. Selgus, et kõige enam lahknevad pildid West Ham Unitedi puhul. Tosina kohtumise puhul luges klubi keskmiseks pealtvaatajate arvuks 55 309, aga Newhami nõukogu teatel jäi see hoopis siiski 42 779 inimese tasemele ehk erinevus oli koguni 22 protsenti.
Publikunumbrid erinesid ka meisterklubi Manchester City puhul. Kui klubi sõnul oli keskmine pealtvaatajate arv 53 274, siis Manchesteri politsei statistika pakkus selleks arvuks hoopis 45 792 ehk 14 protsenti väiksema summa. Neist ettepoole mahtus veel 15 protsendiga Watford.
Veel said BBC ajakirjanikud jaole Southamptoni, Chelsea, Tottenhami ja Manchester Unitedi numbritele. Kui esimesel kolmel oli vahe vastavalt 13, kaheksa ja neli protsenti, siis Manchester Unitedi näol oli tegemist ainsa meeskonnaga, kus klappisid nii klubi, politsei kui ka kohaliku omavalitsuse statistikad. Nende järgi külastas klubi mänge keskmiselt 73 575 inimest.
BBC tõi välja, et erinevused numbrites ei tähenda ilmtingimata reeglitega vastuollu minemist, sest sageli loetakse müüdud piletite hulka, aga hooajapiletite omanikud ei pruug iga kord staadionil olla. Küll aga ei anna säärane lahendus täpset pilti, kui palju siiski inimesi tribüünidel on. | Inglismaa kõrgliiga publikunumbrid ei klapi, teiste seas ka Man City puhul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubid edastavad ise publikunumbreid, aga BBC esitas järelepärimised kohalikele omavalitsustele, kel samuti vastavad arvud olemas. Selgus, et enamikel puhkudel numbrid ei klappinud ehk klubid kippusid pealtvaatajate hulka suuremana näitama kui omavalitsused.
Paljudel kordadel ei õnnestunud BBC-l kohaliku võimu käest vaatajanumbreid saada, aga kaheksa omavalitsust need siiski edastasid ja nii sai teha järeldusi seitsme klubi kohta. Selgus, et kõige enam lahknevad pildid West Ham Unitedi puhul. Tosina kohtumise puhul luges klubi keskmiseks pealtvaatajate arvuks 55 309, aga Newhami nõukogu teatel jäi see hoopis siiski 42 779 inimese tasemele ehk erinevus oli koguni 22 protsenti.
Publikunumbrid erinesid ka meisterklubi Manchester City puhul. Kui klubi sõnul oli keskmine pealtvaatajate arv 53 274, siis Manchesteri politsei statistika pakkus selleks arvuks hoopis 45 792 ehk 14 protsenti väiksema summa. Neist ettepoole mahtus veel 15 protsendiga Watford.
Veel said BBC ajakirjanikud jaole Southamptoni, Chelsea, Tottenhami ja Manchester Unitedi numbritele. Kui esimesel kolmel oli vahe vastavalt 13, kaheksa ja neli protsenti, siis Manchester Unitedi näol oli tegemist ainsa meeskonnaga, kus klappisid nii klubi, politsei kui ka kohaliku omavalitsuse statistikad. Nende järgi külastas klubi mänge keskmiselt 73 575 inimest.
BBC tõi välja, et erinevused numbrites ei tähenda ilmtingimata reeglitega vastuollu minemist, sest sageli loetakse müüdud piletite hulka, aga hooajapiletite omanikud ei pruug iga kord staadionil olla. Küll aga ei anna säärane lahendus täpset pilti, kui palju siiski inimesi tribüünidel on.
### Response:
Inglismaa kõrgliiga publikunumbrid ei klapi, teiste seas ka Man City puhul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ooperisolistid sopran Maris Liloson ja Rahvusooper Estonia bariton René Soom koos pianist Siim Selisega annavad kontserdi küll Eestis Valga raudteejaamas, aga peale selle võtavad nad ette väljasõidu Lätti ning esinevad ka Valka Alko 1000 kaupluses.
"Muusikapäev on ju tuntud ebatraditsiooniliste kontserdipaikade poolest. Oleme kuulnud, et selles poes ei ole varem muusika kõlanud – soovime selle vea parandada," märkis artistina üles astuv Selis.
Kunagises Mozarti residentsis ja praeguses muuseumis Mozarthausis Viinis astub üles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi omandanud ning nüüd Viini muusika- ja kunstiülikoolis tudeeriv pianist Aleksandra Kamenskaja. Kamenskaja repertuaaris on esikohal kammermuusika ning oktoobri hakul on teda võimalik kuulda ka Eestis kontsertidel Tallinnas ja Jõhvis.
Berliinis Mendelssohn-Remise muuseumis esinevad interpretatsioonikunsti tulevikulootused tšellist Marcel Johannes Kits ja pianist Rasmus Andreas Raide. "Klassikatähtede" konkursil laiema tuntuse leidnud Kits pälvis äsja esikoha mainekal rahvusvahelisel Enescu-nimelisel konkursil. Sel aastal jätkab ta tšelloõpinguid Berliini kunstiülikoolis. Raidel on käsil magistriõpingud Karlsruhe muusikakõrgkoolis Kalle Randalu klaveriklassis.
Peterburi kontsert leiab aset Püha Katariina Luteri kirikus Vassili saarel, kus esineb Duo ObSolute. Tegemist on uue ansambliga, kuhu kuulub Eesti noorema põlvkonna üks juhtivaid oboemängijaid Riivo Kallasmaa ja Vox Clamantise ridadesse kuuluv ning suurvormides solisti rollis karastunud sopran Jaanika Kuusik. Muusikapäeval liitub nendega elektroonikal Doris Hallmägi ja lavale tuuakse gregoriuse laul oboe, hääle ja elektroonika seades, mis moodustab muusikas harvaesineva ja tähelepanuväärse komplekti.
Esmakordselt on 1. oktoobri väliskontsertide sihtriik ka Holland. Rotterdamis Goethe instituudis on võimalik kuulata eesti sopranit Maria Valdmaad, kelle tämbris kõlab nii vanamuusikalist kui ka kaasaegset repertuaari. Valdmaa elab ja töötab Hollandis ning esineb koos sealsete kolleegidega ansambel Aleida koosseisus, kus tema vokaali saadab ansambel vioola, flöödi ja harfi instrumentide koosluses.
Rahvusvahelise muusikapäeva kutsus 1975. aastal ellu viiuldaja Yehudi Menuhin. Aastast 2002 on Eesti Muusikanõukogu tähistanud seda Muusikapreemiate jagamisega, mida 2013. aastast saadab üle-eestiline tasuta kontsertide programm. Muusikapäeva kontserte välismaal korraldatakse tänavu kolmandat aastat. | Muusikapäeva väliskontserdid viivad Eesti muusikud nii Valka alkoholipoodi kui Viini Mozarthausi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ooperisolistid sopran Maris Liloson ja Rahvusooper Estonia bariton René Soom koos pianist Siim Selisega annavad kontserdi küll Eestis Valga raudteejaamas, aga peale selle võtavad nad ette väljasõidu Lätti ning esinevad ka Valka Alko 1000 kaupluses.
"Muusikapäev on ju tuntud ebatraditsiooniliste kontserdipaikade poolest. Oleme kuulnud, et selles poes ei ole varem muusika kõlanud – soovime selle vea parandada," märkis artistina üles astuv Selis.
Kunagises Mozarti residentsis ja praeguses muuseumis Mozarthausis Viinis astub üles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi omandanud ning nüüd Viini muusika- ja kunstiülikoolis tudeeriv pianist Aleksandra Kamenskaja. Kamenskaja repertuaaris on esikohal kammermuusika ning oktoobri hakul on teda võimalik kuulda ka Eestis kontsertidel Tallinnas ja Jõhvis.
Berliinis Mendelssohn-Remise muuseumis esinevad interpretatsioonikunsti tulevikulootused tšellist Marcel Johannes Kits ja pianist Rasmus Andreas Raide. "Klassikatähtede" konkursil laiema tuntuse leidnud Kits pälvis äsja esikoha mainekal rahvusvahelisel Enescu-nimelisel konkursil. Sel aastal jätkab ta tšelloõpinguid Berliini kunstiülikoolis. Raidel on käsil magistriõpingud Karlsruhe muusikakõrgkoolis Kalle Randalu klaveriklassis.
Peterburi kontsert leiab aset Püha Katariina Luteri kirikus Vassili saarel, kus esineb Duo ObSolute. Tegemist on uue ansambliga, kuhu kuulub Eesti noorema põlvkonna üks juhtivaid oboemängijaid Riivo Kallasmaa ja Vox Clamantise ridadesse kuuluv ning suurvormides solisti rollis karastunud sopran Jaanika Kuusik. Muusikapäeval liitub nendega elektroonikal Doris Hallmägi ja lavale tuuakse gregoriuse laul oboe, hääle ja elektroonika seades, mis moodustab muusikas harvaesineva ja tähelepanuväärse komplekti.
Esmakordselt on 1. oktoobri väliskontsertide sihtriik ka Holland. Rotterdamis Goethe instituudis on võimalik kuulata eesti sopranit Maria Valdmaad, kelle tämbris kõlab nii vanamuusikalist kui ka kaasaegset repertuaari. Valdmaa elab ja töötab Hollandis ning esineb koos sealsete kolleegidega ansambel Aleida koosseisus, kus tema vokaali saadab ansambel vioola, flöödi ja harfi instrumentide koosluses.
Rahvusvahelise muusikapäeva kutsus 1975. aastal ellu viiuldaja Yehudi Menuhin. Aastast 2002 on Eesti Muusikanõukogu tähistanud seda Muusikapreemiate jagamisega, mida 2013. aastast saadab üle-eestiline tasuta kontsertide programm. Muusikapäeva kontserte välismaal korraldatakse tänavu kolmandat aastat.
### Response:
Muusikapäeva väliskontserdid viivad Eesti muusikud nii Valka alkoholipoodi kui Viini Mozarthausi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Luminorile annab see [tehing] ligipääsu maailmatasemel kompetentsile. Tegemist on investeerimisfirmaga, mis ei võta oma investeeringuid passiivselt, vaid selgelt minnakse ettevõttesse sisse toetamaks strateegilisi valikuid," rääkis Toomemets ERR-il.
"See tähendab, et me pääseme ligi kompententsile, mis muidu on Londonis või mõnes teises maailma suurriigis, kes on selliseid transformatsioone ettevõtetes läbi viinud. Kõige suurem on infotehnoloogiline tugi, mida vajame süsteemides muudatuste tegemiseks," selgitas ta
Toomemets ütles, et erakapitali investeeerimisfondide seas on Blackstone pigem pikemaajalise strateegiaga. "Viis kuni seitse aastat on nende investeerimisaken. Nad on võtnud investeerida ettevõtetesse, milles nad näevad potentsiaali ja nad usuvad muutusesse, mida Luminor teeb turul."
Luminor ise on pannud oma strateegilises valikus pannud paika selle, et soovib viie aastaga minna börsile. "Meie strateegia selles osas ei muutu. Blackstone'i sissetulek sel samal suunal pigem kinnitab meie liikumist ja toetab," kinnitas Toomemets.
Raasuke eeldab viiendiku suurust turuosa
Börsileminekut kinnitas intervjuus Äripäevale ka pangajuht Erkki Raasuke, kelle sõnul on selleni neli aastat veel minna.
Tema sõnul on pangal praegu kolmes riigis kasutusel viis platvormi, kuid järgneva 12 kuu jooksul loodab pank jõuda ühise platvormini. Luminor jääb Raasukese sõnul jätkuvalt pakkuma teenuseid ettevõtetele, kes tegutsevad peamiselt Baltikumis, ning säästmisele orienteeritud eraisikuid.
"Kõiki kliente me püüdma ei lähe. Jalajälje suurus, mis on umbes viiendik turust, võiks jääda ka edaspidi," ütles Raasuke intervjuus.
Eesti finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et USA päritolu finantsasutuse Blackstone poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminor grupis.
Finantsinspektsioon teatas, et hindab koos Euroopa Keskpangaga kavandatava omandaja vastavust seaduse nõuetele ning alles seejärel saab tehingu lõpule viia.
"Kindlasti lisab Blackstone Balti pankade omandistruktuuri mitmekesisust," ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. "Samaväärselt oluline on omandistruktuuri läbipaistvus ja stabiilsus."
Tehingu tulemusel omandavad Blackstone'i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60-protsendilise osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad tehingujärgselt kumbki 20-protsendilise osaluse. Tehingu maht on hinnangulislet üks miljard eurot.
Täiendavalt käivad läbirääkimised Nordea ja Blackstone´i vahel Nordea 20-protsendilise osaluse väljaostmiseks lähiaastatel.
Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.
Luminor asutati 2017. aasta sügisel Nordea ja DNB Baltimaade üksuste ühendamisel. Luminor on Baltikumis suuruselt kolmas finantsteenuste pakkuja, omades 23-protsendilist laenude turuosa, 15 miljardi euro suurust varade kogumahtu, 64 kontorit ja annab tööd ligikaudu 3000 inimesele. Luminori laenuportfelli maht on 12 miljardit eurot ja klientide hoiuste maht on enam kui kaheksa miljardit eurot.
Blackstone on üks maailma juhtivaid investeerimisfirmasid. Tema varahaldustegevuse portfelli maht on 439 miljardit dollarit ning see hõlmab investeerimisfonde, mis keskenduvad börsivälistele ettevõtjatele, kinnisvarale, riigivõlakirjadele, börsil noteeritud ettevõtjatele, mitteinvesteerimisjärgu võlakirjadele, reaalvarale ja järelturgudele kogu maailmas.
Luminor pank kuulub Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla. Euroopa Keskpank on andnud loa Luminori krediidiasutuste ühinemiseks selliselt, et panga peakontor saab olema Eestis ning Lätis ja Leedus osutatakse teenust läbi filiaalide. | Omanikuvahetus ei mõjuta Luminori börsilemineku plaani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Luminorile annab see [tehing] ligipääsu maailmatasemel kompetentsile. Tegemist on investeerimisfirmaga, mis ei võta oma investeeringuid passiivselt, vaid selgelt minnakse ettevõttesse sisse toetamaks strateegilisi valikuid," rääkis Toomemets ERR-il.
"See tähendab, et me pääseme ligi kompententsile, mis muidu on Londonis või mõnes teises maailma suurriigis, kes on selliseid transformatsioone ettevõtetes läbi viinud. Kõige suurem on infotehnoloogiline tugi, mida vajame süsteemides muudatuste tegemiseks," selgitas ta
Toomemets ütles, et erakapitali investeeerimisfondide seas on Blackstone pigem pikemaajalise strateegiaga. "Viis kuni seitse aastat on nende investeerimisaken. Nad on võtnud investeerida ettevõtetesse, milles nad näevad potentsiaali ja nad usuvad muutusesse, mida Luminor teeb turul."
Luminor ise on pannud oma strateegilises valikus pannud paika selle, et soovib viie aastaga minna börsile. "Meie strateegia selles osas ei muutu. Blackstone'i sissetulek sel samal suunal pigem kinnitab meie liikumist ja toetab," kinnitas Toomemets.
Raasuke eeldab viiendiku suurust turuosa
Börsileminekut kinnitas intervjuus Äripäevale ka pangajuht Erkki Raasuke, kelle sõnul on selleni neli aastat veel minna.
Tema sõnul on pangal praegu kolmes riigis kasutusel viis platvormi, kuid järgneva 12 kuu jooksul loodab pank jõuda ühise platvormini. Luminor jääb Raasukese sõnul jätkuvalt pakkuma teenuseid ettevõtetele, kes tegutsevad peamiselt Baltikumis, ning säästmisele orienteeritud eraisikuid.
"Kõiki kliente me püüdma ei lähe. Jalajälje suurus, mis on umbes viiendik turust, võiks jääda ka edaspidi," ütles Raasuke intervjuus.
Eesti finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et USA päritolu finantsasutuse Blackstone poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminor grupis.
Finantsinspektsioon teatas, et hindab koos Euroopa Keskpangaga kavandatava omandaja vastavust seaduse nõuetele ning alles seejärel saab tehingu lõpule viia.
"Kindlasti lisab Blackstone Balti pankade omandistruktuuri mitmekesisust," ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. "Samaväärselt oluline on omandistruktuuri läbipaistvus ja stabiilsus."
Tehingu tulemusel omandavad Blackstone'i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60-protsendilise osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad tehingujärgselt kumbki 20-protsendilise osaluse. Tehingu maht on hinnangulislet üks miljard eurot.
Täiendavalt käivad läbirääkimised Nordea ja Blackstone´i vahel Nordea 20-protsendilise osaluse väljaostmiseks lähiaastatel.
Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.
Luminor asutati 2017. aasta sügisel Nordea ja DNB Baltimaade üksuste ühendamisel. Luminor on Baltikumis suuruselt kolmas finantsteenuste pakkuja, omades 23-protsendilist laenude turuosa, 15 miljardi euro suurust varade kogumahtu, 64 kontorit ja annab tööd ligikaudu 3000 inimesele. Luminori laenuportfelli maht on 12 miljardit eurot ja klientide hoiuste maht on enam kui kaheksa miljardit eurot.
Blackstone on üks maailma juhtivaid investeerimisfirmasid. Tema varahaldustegevuse portfelli maht on 439 miljardit dollarit ning see hõlmab investeerimisfonde, mis keskenduvad börsivälistele ettevõtjatele, kinnisvarale, riigivõlakirjadele, börsil noteeritud ettevõtjatele, mitteinvesteerimisjärgu võlakirjadele, reaalvarale ja järelturgudele kogu maailmas.
Luminor pank kuulub Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla. Euroopa Keskpank on andnud loa Luminori krediidiasutuste ühinemiseks selliselt, et panga peakontor saab olema Eestis ning Lätis ja Leedus osutatakse teenust läbi filiaalide.
### Response:
Omanikuvahetus ei mõjuta Luminori börsilemineku plaani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vendade Bakerite katse astuda reklaamimaailmast täispikkade mängufilmide areenile debüütfilmiga "Vennas" on sobiv näide žanrite ja toonide kokkusobitamise keerukusest. Peredraama, krimidraama, ulmepõneviku ja teekonnafilmi vahel ebaõnnestunult sagiv film lonkab nii ebakõlalise tempo kui hingetu temaatika tõttu.
Moraalselt kontrastsete tegelaste vendlust sihitult arutav "Vennas" seab peategelaseks lapsendatud 14aastase Eli (Myles Truit), kes püüab ema surma järel toime tulla nõudliku, aga hooliva isaga (Dennis Quaid) ja konfliktse kooliteega laguneva Detroiti keskel - siin leidub peredraama aspekt. Trööstitus miljöös vanaraua kogumisega lisaraha teeniv Eli avastab ühel retkel mahajäetud ehitises veidra vaatepildi surnud futuristlikes rõivastuses sõjameestega. Leid viib kokku müstilise relvaga, mille ta endaga haarab. Siin tuleb mängu ulmepõneviku aspekt.
Samal ajal püüab Eli vangist vabanenud vanem vend Jimmy (Jack Reynor) klaarida võlgu kohaliku gangsteri (James Franco) ees, kes rahulolematuna asub ähvardama Jimmy peret: krimidraama aspekt. Kuna 20ndates eluaastates Jimmy on halbade otsuste kehastus, asuvad vennad põgenemisteele, mille vastutustundetu Jimmy maskeerib Eli jaoks süütuks rännakuks (teekonnafilmi aspekt). Ja muidugi ei puudu võrrandist salapärased tegelased, kelle eesmärk näib olevat Eli jälgi ajades oma võitmatu relv tagasi saada.
Sisuliselt ja temaatiliselt õhkõrn, ent süžeeliselt haakuv sündmustik peaks justkui avama Eli ja Jimmy vahelist dünaamikat ning Eli arengut järjest vägivaldsemaks muutuvas olustikus sellega, et film pendeldab toonide ja tempomuutuste vahel. Tulemuseks on aga see, et küll kriminaalide vastu suunatud ja järjest rohkem Eli kätesse sattuva vägivalla mõju on kummastav, samal ajal kui perekonnasuhteid pealiskaudselt vaagiv draama pole tõsiseltvõetav. USA relvaprobleemi kontekstis on kõhe jälgida sündmustiku arengut, mille tuumaks on sisuliselt see, et valestimõistetud ja üksildane nooruk leiab jõudu ja tähendust relva avastamisest ja kasutamisest.
Film kulmineerub ulmežanri kalduva lõpplahendusega, mis vormistab eelneva sündmustiku millegi suurema eellooks. Kuigi ulmevisuaal on tänu hea olustikutunnetusega kaameratööle läbivalt esteetiliselt nauditav, ei suudeta sellega sisu poolest midagi kaasaegset ega kõnetavat pakkuda. Kulminatsioon pigem nullib toonide ebakõlaga tekitatud pingetust veelgi, kui äratab janu teada saada rohkem sellest ajaliselt või kosmiliselt mitmetasandiliselt maailmast, kuhu film jõuab.
Režissööride usutlustest järeldades valdas neid soov pakkida debüütfilmi kõik, mida vennaksed filmikunstis armastavad demonstreerimaks oma visiooni võimalikult mitmekülgselt. Bakerite film on aga välja kukkunud suurele ekraanile eksinud teleseriaali pilootepisoodina, millel puuduvad lõpuni lihvitud ideed ja selge sihiga režissööritöö. | Arvustus. Poolikud ideed poolikus maailmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vendade Bakerite katse astuda reklaamimaailmast täispikkade mängufilmide areenile debüütfilmiga "Vennas" on sobiv näide žanrite ja toonide kokkusobitamise keerukusest. Peredraama, krimidraama, ulmepõneviku ja teekonnafilmi vahel ebaõnnestunult sagiv film lonkab nii ebakõlalise tempo kui hingetu temaatika tõttu.
Moraalselt kontrastsete tegelaste vendlust sihitult arutav "Vennas" seab peategelaseks lapsendatud 14aastase Eli (Myles Truit), kes püüab ema surma järel toime tulla nõudliku, aga hooliva isaga (Dennis Quaid) ja konfliktse kooliteega laguneva Detroiti keskel - siin leidub peredraama aspekt. Trööstitus miljöös vanaraua kogumisega lisaraha teeniv Eli avastab ühel retkel mahajäetud ehitises veidra vaatepildi surnud futuristlikes rõivastuses sõjameestega. Leid viib kokku müstilise relvaga, mille ta endaga haarab. Siin tuleb mängu ulmepõneviku aspekt.
Samal ajal püüab Eli vangist vabanenud vanem vend Jimmy (Jack Reynor) klaarida võlgu kohaliku gangsteri (James Franco) ees, kes rahulolematuna asub ähvardama Jimmy peret: krimidraama aspekt. Kuna 20ndates eluaastates Jimmy on halbade otsuste kehastus, asuvad vennad põgenemisteele, mille vastutustundetu Jimmy maskeerib Eli jaoks süütuks rännakuks (teekonnafilmi aspekt). Ja muidugi ei puudu võrrandist salapärased tegelased, kelle eesmärk näib olevat Eli jälgi ajades oma võitmatu relv tagasi saada.
Sisuliselt ja temaatiliselt õhkõrn, ent süžeeliselt haakuv sündmustik peaks justkui avama Eli ja Jimmy vahelist dünaamikat ning Eli arengut järjest vägivaldsemaks muutuvas olustikus sellega, et film pendeldab toonide ja tempomuutuste vahel. Tulemuseks on aga see, et küll kriminaalide vastu suunatud ja järjest rohkem Eli kätesse sattuva vägivalla mõju on kummastav, samal ajal kui perekonnasuhteid pealiskaudselt vaagiv draama pole tõsiseltvõetav. USA relvaprobleemi kontekstis on kõhe jälgida sündmustiku arengut, mille tuumaks on sisuliselt see, et valestimõistetud ja üksildane nooruk leiab jõudu ja tähendust relva avastamisest ja kasutamisest.
Film kulmineerub ulmežanri kalduva lõpplahendusega, mis vormistab eelneva sündmustiku millegi suurema eellooks. Kuigi ulmevisuaal on tänu hea olustikutunnetusega kaameratööle läbivalt esteetiliselt nauditav, ei suudeta sellega sisu poolest midagi kaasaegset ega kõnetavat pakkuda. Kulminatsioon pigem nullib toonide ebakõlaga tekitatud pingetust veelgi, kui äratab janu teada saada rohkem sellest ajaliselt või kosmiliselt mitmetasandiliselt maailmast, kuhu film jõuab.
Režissööride usutlustest järeldades valdas neid soov pakkida debüütfilmi kõik, mida vennaksed filmikunstis armastavad demonstreerimaks oma visiooni võimalikult mitmekülgselt. Bakerite film on aga välja kukkunud suurele ekraanile eksinud teleseriaali pilootepisoodina, millel puuduvad lõpuni lihvitud ideed ja selge sihiga režissööritöö.
### Response:
Arvustus. Poolikud ideed poolikus maailmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi teatas, et võrreldes eelmise hooajaga on kasv enam kui kaks miljonit eurot. Mullu oli eelarve suurus 8,5 miljonit. Eelmisel hooajal teenis klubi piletitulu 3,6 miljoni jagu.
Kõige enam kulub klubil raha mängijate ja treenerite palkadele - kokku 7,4 miljonit eurot.
Kui neli hooaega tagasi küündisid Žalgirise võlad 11,5 miljoni euroni, siis tänaseks päevaks on need klubi väitel kustutatud. | Kaunase Žalgirise tengelpung on priskem kui kunagi varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi teatas, et võrreldes eelmise hooajaga on kasv enam kui kaks miljonit eurot. Mullu oli eelarve suurus 8,5 miljonit. Eelmisel hooajal teenis klubi piletitulu 3,6 miljoni jagu.
Kõige enam kulub klubil raha mängijate ja treenerite palkadele - kokku 7,4 miljonit eurot.
Kui neli hooaega tagasi küündisid Žalgirise võlad 11,5 miljoni euroni, siis tänaseks päevaks on need klubi väitel kustutatud.
### Response:
Kaunase Žalgirise tengelpung on priskem kui kunagi varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohaliku meedia teatel kuulatakse kahtlustatavat hetkel politseis üle ning midagi täpsemat pole avalikkusele veel edastatud, vahendas Yle.
Kindel on aga see, et ühtegi toomkirikust varastatud eset pole võimud veel kätte saanud. Seda hoolimata asjaolust, et esemeid otsitakse taga rahvusvaheliselt ning et selliseid ajaloolise väärtusega esemeid on sisuliselt võimatu või vähemalt väga raske müüa.
Esemete hulgas on kaks kullast ja kalliskividega kaunistatud krooni, kullatud kroonimisõun ja veel hulk väärisesemeid. Varandus on pärit 17. sajandi algusest, kuningas Karl IX ja tema abikaasa Christina päevilt. Karl IX oli Gustav Vasa noorim poeg ja Gustav II Adolfi isa. Karl IX on maetud Strängnäsi katedraali ning varastatud esemed olid kasutusel tema matusetseremoonial 1611. aastal. Tema abikaasa kuninganna Christina suri 1625. aastal ja maeti oma mehe kõrvale.
Pealtnägijate sõnul saabusid vargad Stockholmi lähistel Mälareni järve kaldal asuvasse Strängnäsi katedraali 31. juulil keskpäeva paiku, haarasid kiirelt kroonijuveelid ja jooksid minema. Mingit vägivalda nad ei kasutanud ning keegi intsidendi käigus viga ei saanud.
Varguse ajal oli toomkirik külastajatele avatud ning samal ajal toimus seal lähistel ka rahvarohke toidufestival. Kurjategijad jooksid sadamas ootel olnud mootorpaati ning põgenesid. | Rootsi politsei tabas kroonijuveelide varguses kahtlustatud isiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohaliku meedia teatel kuulatakse kahtlustatavat hetkel politseis üle ning midagi täpsemat pole avalikkusele veel edastatud, vahendas Yle.
Kindel on aga see, et ühtegi toomkirikust varastatud eset pole võimud veel kätte saanud. Seda hoolimata asjaolust, et esemeid otsitakse taga rahvusvaheliselt ning et selliseid ajaloolise väärtusega esemeid on sisuliselt võimatu või vähemalt väga raske müüa.
Esemete hulgas on kaks kullast ja kalliskividega kaunistatud krooni, kullatud kroonimisõun ja veel hulk väärisesemeid. Varandus on pärit 17. sajandi algusest, kuningas Karl IX ja tema abikaasa Christina päevilt. Karl IX oli Gustav Vasa noorim poeg ja Gustav II Adolfi isa. Karl IX on maetud Strängnäsi katedraali ning varastatud esemed olid kasutusel tema matusetseremoonial 1611. aastal. Tema abikaasa kuninganna Christina suri 1625. aastal ja maeti oma mehe kõrvale.
Pealtnägijate sõnul saabusid vargad Stockholmi lähistel Mälareni järve kaldal asuvasse Strängnäsi katedraali 31. juulil keskpäeva paiku, haarasid kiirelt kroonijuveelid ja jooksid minema. Mingit vägivalda nad ei kasutanud ning keegi intsidendi käigus viga ei saanud.
Varguse ajal oli toomkirik külastajatele avatud ning samal ajal toimus seal lähistel ka rahvarohke toidufestival. Kurjategijad jooksid sadamas ootel olnud mootorpaati ning põgenesid.
### Response:
Rootsi politsei tabas kroonijuveelide varguses kahtlustatud isiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku 145 riiki ja 154 000 inimest hõlmanud uuringust selgus, et inimesed tajusid 2017. aastal maailma negatiivsemalt kui kunagi varem. Kui 2006. aastal oli üleilmse negatiivsete kogemuste indeksi väärtus 24, siis 2017. aastaks oli kerkinud see 30-ni.
Kõige rohkem negatiivseid emotsioone kogesid möödunud aastal Kesk-Aafrika Vabariigi, Iraagi ja Lõuna-Sudaani elanikud. Poliitiline ebastabiilsus, sõda või terrorism kimbutab ka enamikke esikümne teisi riike. Tabeli tagaotsa moodustasid seevastu Taiwan, Kõrgõzstan ja Kasahstan. Eesti platseerus järjestuses tagantpoolt kolmandale kohale.
Halbade emotsioonide nappus ei tähendanud samas heade emotsioonide rohkust. Positiivsete kogemuste indeksi põhjal paistsid silma eeskätt Ladina- ja Lõuna-Ameerika riigid nagu Paraguay, Colombia, El Salvador ja Guatemala. Kõige vähem häid emotsioone kogesid ülevaate alusel Afganistani, Jeemeni ja Tuneesia elanikud.
Lisaks uuris Gallup, kas inimesed õppisid intervjuule eelnenud päeval midagi uut ja huvitavat. Sellest teatasid ligi pooled ehk 46 protsenti. Kõige madalamale langes näitaja 2011. aastal, kui küsimusele jaatavalt vastanute arv jäi 43 protsendi piirimaile. Kõige rohkem suutsid enda teadmisjanu rahuldada Guatemalas elanikud, kus õppis möödunud päeval midagi uut neli inimest viiest. Bangladeshis jäi näitaja 17 protsendi piirimaile
Kõige emotsionaalsemateks saab ülevaate autorite sõnul pidada Kesk-Aafrika Vabariigis, Peruus ja Sierra Leones elavaid inimesi, kus koges iga päev nii häid kui ka halbu tundeid pea kuus inimest kümnest. Tabeli tagaotsas leiab Valgevene ja Jeemeni
Positiivsed tunded juurde arvates on eestimaalased siiski paljudest idabloki riikide elanikest emotsionaalsemad, edestades nii Lätit, Leedut kui ka Poolat. Kui Eestis kogesid möödunud päeval mõnda tugevat positiivset ja negatiivset emotsiooni 46 protsenti inimestest, siis lõunanaabrite seas jäi nende osakaal alla 43 protsendi. Maailmas tervikuna jääb Eesti selles osas siiski edetabeli teise poolde.
Gallup hindab inimeste positiivseid ja negatiivseid emotsioone nende eluolu ja tuju puudutavate küsimustega. Näiteks küsitakse osalejatelt, kas nad puhkasid end eelmisel päeval välja, neid koheldi austusega ning nad nautisid päeva tervikuna. Teisalt küsitakse osalejatelt, kas nad olid möödunud päeval kurvad või vihased ning tundsid füüsilist valu. Igas riigis küsitletakse telefoni teel või näost-näkku ligikaudu tuhandet inimest. Maksimaalne viga ei ületanud sõltuvalt riigist ±2,10–5,3 protsenti | Graafik: maailm muutub üha negatiivsemaks, eestimaalastel on ükskõik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku 145 riiki ja 154 000 inimest hõlmanud uuringust selgus, et inimesed tajusid 2017. aastal maailma negatiivsemalt kui kunagi varem. Kui 2006. aastal oli üleilmse negatiivsete kogemuste indeksi väärtus 24, siis 2017. aastaks oli kerkinud see 30-ni.
Kõige rohkem negatiivseid emotsioone kogesid möödunud aastal Kesk-Aafrika Vabariigi, Iraagi ja Lõuna-Sudaani elanikud. Poliitiline ebastabiilsus, sõda või terrorism kimbutab ka enamikke esikümne teisi riike. Tabeli tagaotsa moodustasid seevastu Taiwan, Kõrgõzstan ja Kasahstan. Eesti platseerus järjestuses tagantpoolt kolmandale kohale.
Halbade emotsioonide nappus ei tähendanud samas heade emotsioonide rohkust. Positiivsete kogemuste indeksi põhjal paistsid silma eeskätt Ladina- ja Lõuna-Ameerika riigid nagu Paraguay, Colombia, El Salvador ja Guatemala. Kõige vähem häid emotsioone kogesid ülevaate alusel Afganistani, Jeemeni ja Tuneesia elanikud.
Lisaks uuris Gallup, kas inimesed õppisid intervjuule eelnenud päeval midagi uut ja huvitavat. Sellest teatasid ligi pooled ehk 46 protsenti. Kõige madalamale langes näitaja 2011. aastal, kui küsimusele jaatavalt vastanute arv jäi 43 protsendi piirimaile. Kõige rohkem suutsid enda teadmisjanu rahuldada Guatemalas elanikud, kus õppis möödunud päeval midagi uut neli inimest viiest. Bangladeshis jäi näitaja 17 protsendi piirimaile
Kõige emotsionaalsemateks saab ülevaate autorite sõnul pidada Kesk-Aafrika Vabariigis, Peruus ja Sierra Leones elavaid inimesi, kus koges iga päev nii häid kui ka halbu tundeid pea kuus inimest kümnest. Tabeli tagaotsas leiab Valgevene ja Jeemeni
Positiivsed tunded juurde arvates on eestimaalased siiski paljudest idabloki riikide elanikest emotsionaalsemad, edestades nii Lätit, Leedut kui ka Poolat. Kui Eestis kogesid möödunud päeval mõnda tugevat positiivset ja negatiivset emotsiooni 46 protsenti inimestest, siis lõunanaabrite seas jäi nende osakaal alla 43 protsendi. Maailmas tervikuna jääb Eesti selles osas siiski edetabeli teise poolde.
Gallup hindab inimeste positiivseid ja negatiivseid emotsioone nende eluolu ja tuju puudutavate küsimustega. Näiteks küsitakse osalejatelt, kas nad puhkasid end eelmisel päeval välja, neid koheldi austusega ning nad nautisid päeva tervikuna. Teisalt küsitakse osalejatelt, kas nad olid möödunud päeval kurvad või vihased ning tundsid füüsilist valu. Igas riigis küsitletakse telefoni teel või näost-näkku ligikaudu tuhandet inimest. Maksimaalne viga ei ületanud sõltuvalt riigist ±2,10–5,3 protsenti
### Response:
Graafik: maailm muutub üha negatiivsemaks, eestimaalastel on ükskõik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isotamm kirjutas sotsiaalmeedias, et nüüd on juba kaks Baltikumi juhtivat panka USA erakapitalil põhinevate investeerimisfondid käes: Citadele ja Luminor.
Mida see panganudsturul täpselt kaasa toob, on Isotamme sõnul veel vara hinnata, kuid ta pakkus välja kolm muutust.
Esiteks läheb konkurents oluliselt teravamaks. Tema hinnangul ei osta Blackstone ja teised erakapitali investeerimisfondid asju selleks, et neid niisama hoida.
"Tüüpiliselt on eesmärk agressiivne kasv, millele järgneb exit 3-5 aasta perspektiivis. Kasvu jaoks on vaja bilansi mõlemat poolt - laene ja deposiite. Neid minnakse jõuliselt turult tooma. See tähendab paremaid pakkumisi klientidele," prognoosib ta.
Samas kasvab Isotamme hinnangul finantssektori risk - kasvab nii konkurentsivõitluse tagajärjel potentsiaalselt langeva varade kvaliteedi kui omanike tausta tõttu.
"Kui Rootsi pihustunud omanikeringiga suurpangad käitusid 10 aaasta tagusele kriisile reageerides üsna vaoshoitult, siis private equity on oluliselt radikaalsema vaatega. Probleemsed varad restruktureeritakse pigem kiiresti, tükeldatakse, müüakse, suletakse kui vaja," selgitas ta. "Makro- ja poliitilist vaadet pole mõtet siia segada. Rootslased tegid (ka) poliitikat, ameeriklased teevad äri."
Tehing võib Isotamme hinnangul kasvada korralikuks hilisemaks IPO-ks. "Kui tehing toimus tõesti tasemelt p/b ca 1 [aktsia hind jagatud raamatupidamisliku väärtusega], siis siin on kõvasti potentsiaali. Vaadates peer groupi, mis kaupleb täna kohati oluliselt kõrgemal (Swed 1,8, SEB 1,4), siis siin on ruumi."
Aare Tammemäe: hea uudis ettevõtjatele ja eraisikutele
Kapitaliturgude eksperdi Aare Tammemäe ütles, et tegemist on suurima erakapitalifondi investeeringuga nii Eesti kui ka Baltikumi ajaloos.
"Blackstone soovib finantsinvestorina Luminori kasvatada ning see võib kohalikule pangandusturule, mis Danske lahkumisega ühe tegija kaotas, värskeid tuuli tuua. See on hea uudis ettevõtjatele ja eraisikutele, sest konkurents Baltikumi pangandusturul on selle tehingnuga taas teravamaks muutunud ning Põhjamaade pankade kõrvale tekib Blackstone'i poolt omatud Luminori näol võimekas panganduskontsern," rääkis Tammemäe.
"Blackstone kvaliteetinvestorina näitas selgelt ära, et tavapangandust kasvusektorina ei saa veel maha kanda – traditsioonilisel pangandusel on endiselt kasvuruumi," lisas ta.
Eesti finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et USA päritolu finantsasutuse Blackstone poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminor grupis.
Finantsinspektsioon teatas, et hindab koos Euroopa Keskpangaga kavandatava omandaja vastavust seaduse nõuetele ning alles seejärel saab tehingu lõpule viia.
"Kindlasti lisab Blackstone Balti pankade omandistruktuuri mitmekesisust," ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. "Samaväärselt oluline on omandistruktuuri läbipaistvus ja stabiilsus."
Tehingu tulemusel omandavad Blackstone'i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60-protsendilise osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad tehingujärgselt kumbki 20-protsendilise osaluse. Tehingu maht on hinnanguliselt üks miljard eurot.
Täiendavalt käivad läbirääkimised Nordea ja Blackstone´i vahel Nordea 20-protsendilise osaluse väljaostmiseks lähiaastatel.
Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis. | Lauri Isotamm: Luminori tehing toob kliendile paremad pakkumised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isotamm kirjutas sotsiaalmeedias, et nüüd on juba kaks Baltikumi juhtivat panka USA erakapitalil põhinevate investeerimisfondid käes: Citadele ja Luminor.
Mida see panganudsturul täpselt kaasa toob, on Isotamme sõnul veel vara hinnata, kuid ta pakkus välja kolm muutust.
Esiteks läheb konkurents oluliselt teravamaks. Tema hinnangul ei osta Blackstone ja teised erakapitali investeerimisfondid asju selleks, et neid niisama hoida.
"Tüüpiliselt on eesmärk agressiivne kasv, millele järgneb exit 3-5 aasta perspektiivis. Kasvu jaoks on vaja bilansi mõlemat poolt - laene ja deposiite. Neid minnakse jõuliselt turult tooma. See tähendab paremaid pakkumisi klientidele," prognoosib ta.
Samas kasvab Isotamme hinnangul finantssektori risk - kasvab nii konkurentsivõitluse tagajärjel potentsiaalselt langeva varade kvaliteedi kui omanike tausta tõttu.
"Kui Rootsi pihustunud omanikeringiga suurpangad käitusid 10 aaasta tagusele kriisile reageerides üsna vaoshoitult, siis private equity on oluliselt radikaalsema vaatega. Probleemsed varad restruktureeritakse pigem kiiresti, tükeldatakse, müüakse, suletakse kui vaja," selgitas ta. "Makro- ja poliitilist vaadet pole mõtet siia segada. Rootslased tegid (ka) poliitikat, ameeriklased teevad äri."
Tehing võib Isotamme hinnangul kasvada korralikuks hilisemaks IPO-ks. "Kui tehing toimus tõesti tasemelt p/b ca 1 [aktsia hind jagatud raamatupidamisliku väärtusega], siis siin on kõvasti potentsiaali. Vaadates peer groupi, mis kaupleb täna kohati oluliselt kõrgemal (Swed 1,8, SEB 1,4), siis siin on ruumi."
Aare Tammemäe: hea uudis ettevõtjatele ja eraisikutele
Kapitaliturgude eksperdi Aare Tammemäe ütles, et tegemist on suurima erakapitalifondi investeeringuga nii Eesti kui ka Baltikumi ajaloos.
"Blackstone soovib finantsinvestorina Luminori kasvatada ning see võib kohalikule pangandusturule, mis Danske lahkumisega ühe tegija kaotas, värskeid tuuli tuua. See on hea uudis ettevõtjatele ja eraisikutele, sest konkurents Baltikumi pangandusturul on selle tehingnuga taas teravamaks muutunud ning Põhjamaade pankade kõrvale tekib Blackstone'i poolt omatud Luminori näol võimekas panganduskontsern," rääkis Tammemäe.
"Blackstone kvaliteetinvestorina näitas selgelt ära, et tavapangandust kasvusektorina ei saa veel maha kanda – traditsioonilisel pangandusel on endiselt kasvuruumi," lisas ta.
Eesti finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et USA päritolu finantsasutuse Blackstone poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminor grupis.
Finantsinspektsioon teatas, et hindab koos Euroopa Keskpangaga kavandatava omandaja vastavust seaduse nõuetele ning alles seejärel saab tehingu lõpule viia.
"Kindlasti lisab Blackstone Balti pankade omandistruktuuri mitmekesisust," ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. "Samaväärselt oluline on omandistruktuuri läbipaistvus ja stabiilsus."
Tehingu tulemusel omandavad Blackstone'i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60-protsendilise osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad tehingujärgselt kumbki 20-protsendilise osaluse. Tehingu maht on hinnanguliselt üks miljard eurot.
Täiendavalt käivad läbirääkimised Nordea ja Blackstone´i vahel Nordea 20-protsendilise osaluse väljaostmiseks lähiaastatel.
Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.
### Response:
Lauri Isotamm: Luminori tehing toob kliendile paremad pakkumised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keanu Reeves on viimaste aastate vältel nii paljudes halbades ja isegi väga halbades filmides mänginud, et kui kunagi ammu olidki ajad, mil tema nimi mõjus magnetina, siis nüüd on olukord paraku teistsugune. Kui näen, et kuskil mängib Keanu Reeves, siis on esimene mõte: kui halb see film olla võib? Kui talle ekraanipartneriks lisada Winona Ryder, siis tekitab seegi pigem kõhklusi, kuid Ryder vähemalt nii karjuvalt kehvades filmides mänginud pole ja see lisas praegu lootust, et äkki ikka kõlbab vaadata. Kõlbab küll, kuigi film pole kindlasti igale maitsele sobiv.
Mulle filmide puhul väga ei meeldi see, kui põhirõhk on dialoogil ja tegelased vahetpidamata vatravad. See on üks põhjusi, miks ma pigem väldin Woody Alleni filme. Kui teile aga Alleni filmid meeldivad, siis peaks sobima ka see. Režissööriks on siin siiski hoopis teine mees, Victor Levin, kelle sulest pärineb ka stsenaarium. Levin on seni olnud peamiselt telesarjade produtsent, ta on kätt proovinud ka telesarjade režissöörina, mängufilmide kategoorias on "Reisisiht - pulm!" tema debüüdiks. Esimese katse kohta pole viga, kuigi ausalt öeldes sobiks see lugu paremini teatrilavale kui kinolinale.
Filmis on põhilisel kohal teravmeelne dialoog kahe sarnase tegelase vahel, kes mõlemad on elus kibestunud, sapised ja torisevad, ometi soovivad nemadki oma südame salasopis tunda hellust, armastust ja lähedust. Muidugi mõista ei ole nad nõus seda valjuhäälselt tunnistama. Filmis ongi kaks peategelast - naine ja mees, kes on kutsutud pulma, mis toimub kuskil maarajoonide veinivillas. Kõik teised tegelased on episoodilised ja jäävad tahaplaanile ning õigupoolest pole ka pulmal endal kogu looga suurt mingit pistmist, ka see sündmus jääb pigem tahaplaanile.
Esikohal on mehe ja naise omavaheline sünergia, nende vestlused. Ja nad vatravad vahetpidamata, mõlemad. Reevesi esitus on üsnagi monotoonne ja robotlik, tuimavõitu. Õnneks on tekst, mida ta esitab, küllaltki vaimukas ja seega robotlikkus ei jää väga häirima. Ei, tegemist ei ole mingi autisti rolli edasiandmisega, arvan, et Reeves ise lihtsalt ei osanud paremini ja režissöör samuti mitte. Ryder seevastu hiilgab ja on oma rolli otsekui valatud.
"Reisisiht - pulm!" on üles võetud üsna staatiliselt ja eemalolevalt, suuri plaane on vähe, liikumist on vähe, kord on kaks tegelast ühes kohas istumas, siis teises kohas seismas, sekka staatilisi piltpostkaardilikke maastikke. Pigem teatraalne kui filmilik. Nii et kui olete inimene, kes eelistab kinole teatris käimist, aga soovite näidata seda, et päris kinopõlgur te siiski pole, siis see film peaks olema teile sobilik. Arvan, et film võiks meelelaadi poolest sobida ka hipsteritele, sellel on niisugune üldine vaib - ühest küljest läbimõeldud ja nüansirohke, teisalt lohakas ja robustne.
Niisiis, kaks torisevat tegelast sõidavad pulma. Alguses nad ei salli teineteist sugugi mitte, ajapikku aga leiavad nii mõndagi ühist ja lõpuks jõuavad ka romantikani. Filmi seksistseen on omamoodi naljakas ja ka seksi ajal ei jää tegelased vait, vaid vatravad muudkui edasi. Kui on olemas film, mida võiks nimetada anti-tummfilmiks, siis see linateos oleks tiitlile väärikas kandidaat.
Film keskendub konkreetsekt ühele suhtele ja liigub edasi ühtlases tempos, tõusude ja mõõnadeta. Nalja küll veidi saab, aga üldiselt on tegemist üsna väsitava vaatamisega, eriti neile, kes eelistavad rohkemat tulevärki. No et vahepeal oleks üks korralik tüli, lahkuminek ja leppimine, mingi traagika või sekeldusi. Midagi niisugust siit oodata ei tasu. Nii nagu film algab, nii ta kulgeb ja nii ta ka vaikselt sadamasse sõuab.
Ometi on alust arvata, et see film kuulub pigem nende kilda, mis jääb meelde. See on omamoodi väljapeetud ja eriline, kuigi loksub üsna rahulikult ja jutuvada võib mõjuda uimastavalt. Kui oled filmi vaatama läinud selle teadmisega, et sind ootab ees teatrilaadne elamus, siis ei kahetse sa seda kinoskäiku kindlasti. | Arvustus. Teatraalne vatramiskomöödia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keanu Reeves on viimaste aastate vältel nii paljudes halbades ja isegi väga halbades filmides mänginud, et kui kunagi ammu olidki ajad, mil tema nimi mõjus magnetina, siis nüüd on olukord paraku teistsugune. Kui näen, et kuskil mängib Keanu Reeves, siis on esimene mõte: kui halb see film olla võib? Kui talle ekraanipartneriks lisada Winona Ryder, siis tekitab seegi pigem kõhklusi, kuid Ryder vähemalt nii karjuvalt kehvades filmides mänginud pole ja see lisas praegu lootust, et äkki ikka kõlbab vaadata. Kõlbab küll, kuigi film pole kindlasti igale maitsele sobiv.
Mulle filmide puhul väga ei meeldi see, kui põhirõhk on dialoogil ja tegelased vahetpidamata vatravad. See on üks põhjusi, miks ma pigem väldin Woody Alleni filme. Kui teile aga Alleni filmid meeldivad, siis peaks sobima ka see. Režissööriks on siin siiski hoopis teine mees, Victor Levin, kelle sulest pärineb ka stsenaarium. Levin on seni olnud peamiselt telesarjade produtsent, ta on kätt proovinud ka telesarjade režissöörina, mängufilmide kategoorias on "Reisisiht - pulm!" tema debüüdiks. Esimese katse kohta pole viga, kuigi ausalt öeldes sobiks see lugu paremini teatrilavale kui kinolinale.
Filmis on põhilisel kohal teravmeelne dialoog kahe sarnase tegelase vahel, kes mõlemad on elus kibestunud, sapised ja torisevad, ometi soovivad nemadki oma südame salasopis tunda hellust, armastust ja lähedust. Muidugi mõista ei ole nad nõus seda valjuhäälselt tunnistama. Filmis ongi kaks peategelast - naine ja mees, kes on kutsutud pulma, mis toimub kuskil maarajoonide veinivillas. Kõik teised tegelased on episoodilised ja jäävad tahaplaanile ning õigupoolest pole ka pulmal endal kogu looga suurt mingit pistmist, ka see sündmus jääb pigem tahaplaanile.
Esikohal on mehe ja naise omavaheline sünergia, nende vestlused. Ja nad vatravad vahetpidamata, mõlemad. Reevesi esitus on üsnagi monotoonne ja robotlik, tuimavõitu. Õnneks on tekst, mida ta esitab, küllaltki vaimukas ja seega robotlikkus ei jää väga häirima. Ei, tegemist ei ole mingi autisti rolli edasiandmisega, arvan, et Reeves ise lihtsalt ei osanud paremini ja režissöör samuti mitte. Ryder seevastu hiilgab ja on oma rolli otsekui valatud.
"Reisisiht - pulm!" on üles võetud üsna staatiliselt ja eemalolevalt, suuri plaane on vähe, liikumist on vähe, kord on kaks tegelast ühes kohas istumas, siis teises kohas seismas, sekka staatilisi piltpostkaardilikke maastikke. Pigem teatraalne kui filmilik. Nii et kui olete inimene, kes eelistab kinole teatris käimist, aga soovite näidata seda, et päris kinopõlgur te siiski pole, siis see film peaks olema teile sobilik. Arvan, et film võiks meelelaadi poolest sobida ka hipsteritele, sellel on niisugune üldine vaib - ühest küljest läbimõeldud ja nüansirohke, teisalt lohakas ja robustne.
Niisiis, kaks torisevat tegelast sõidavad pulma. Alguses nad ei salli teineteist sugugi mitte, ajapikku aga leiavad nii mõndagi ühist ja lõpuks jõuavad ka romantikani. Filmi seksistseen on omamoodi naljakas ja ka seksi ajal ei jää tegelased vait, vaid vatravad muudkui edasi. Kui on olemas film, mida võiks nimetada anti-tummfilmiks, siis see linateos oleks tiitlile väärikas kandidaat.
Film keskendub konkreetsekt ühele suhtele ja liigub edasi ühtlases tempos, tõusude ja mõõnadeta. Nalja küll veidi saab, aga üldiselt on tegemist üsna väsitava vaatamisega, eriti neile, kes eelistavad rohkemat tulevärki. No et vahepeal oleks üks korralik tüli, lahkuminek ja leppimine, mingi traagika või sekeldusi. Midagi niisugust siit oodata ei tasu. Nii nagu film algab, nii ta kulgeb ja nii ta ka vaikselt sadamasse sõuab.
Ometi on alust arvata, et see film kuulub pigem nende kilda, mis jääb meelde. See on omamoodi väljapeetud ja eriline, kuigi loksub üsna rahulikult ja jutuvada võib mõjuda uimastavalt. Kui oled filmi vaatama läinud selle teadmisega, et sind ootab ees teatrilaadne elamus, siis ei kahetse sa seda kinoskäiku kindlasti.
### Response:
Arvustus. Teatraalne vatramiskomöödia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vormel-1 sarja mootorispordi tegevjuht Ross Brawn tutvustas Singapuris kolmapäeval peetud seminars "Tech Talk" sarja võimalikke tulevikusuundi ja kuigi üritus peeti suletud uste taga, läksid fotod siiski ringlema.
Despite the simpler bodywork, the 2021 #f1 Brawn concept does have vanes behind the front wheels, to clean up the turbulent wake they leave, which should improve overtaking. An idea I put forward some time ago via @DRIVETRIBE https://t.co/lmBe7ZzXON
— Craig Scarborough (@ScarbsTech) September 13, 2018
Esitlusel kasutati kujuteldavat 2021. aasta Ferrarit, mis on võrreldes praeguste vormelitega pisut lihtsama disainiga ja 18-tolliste velgedega. Samuti peaksid need olema turvalisemad kokkupõrgete puhul.
Kas autod näevad 2021. aastal ka päriselt sellised välja pole hetkel teada, kuna sarja õigusi omav Liberty Media pole koostöös tiimidega veel 2021. aasta osas lõplikke detailseid otsuseid langetanud. | FOTOD | Internetti lekkisid pildid võimalikust 2021. aasta F1 masinast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vormel-1 sarja mootorispordi tegevjuht Ross Brawn tutvustas Singapuris kolmapäeval peetud seminars "Tech Talk" sarja võimalikke tulevikusuundi ja kuigi üritus peeti suletud uste taga, läksid fotod siiski ringlema.
Despite the simpler bodywork, the 2021 #f1 Brawn concept does have vanes behind the front wheels, to clean up the turbulent wake they leave, which should improve overtaking. An idea I put forward some time ago via @DRIVETRIBE https://t.co/lmBe7ZzXON
— Craig Scarborough (@ScarbsTech) September 13, 2018
Esitlusel kasutati kujuteldavat 2021. aasta Ferrarit, mis on võrreldes praeguste vormelitega pisut lihtsama disainiga ja 18-tolliste velgedega. Samuti peaksid need olema turvalisemad kokkupõrgete puhul.
Kas autod näevad 2021. aastal ka päriselt sellised välja pole hetkel teada, kuna sarja õigusi omav Liberty Media pole koostöös tiimidega veel 2021. aasta osas lõplikke detailseid otsuseid langetanud.
### Response:
FOTOD | Internetti lekkisid pildid võimalikust 2021. aasta F1 masinast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päikese jälgimiseks mõeldud Sunspoti observatooriumi evakueerimine julgeolekuametnike poolt ja väidetavalt ka helikopterite Blackhawk abil on tekitanud palju arutamist ja vandenõuteooriaid USA (sotsiaal)meedias, kirjutab tehnoloogiaportaal CNET.
FBI operatsioon, mille kohta pole võimud avalikkusele veel selgitusi jaganud, ei piirdunud ainult observatooriumiga, vaid lisaks sellele evakueeriti kogu piirkond, sealhulgas Sunspoti postkontor.
"Seal oli helikopter Blackhawk, kari inimesi antennide ümber, meeskonnad tornide juures, kuid keegi ei rääkinud meile midagi," rääkis Otero maakonna šerif Benny House väljaandele Alamogordo Daily News. "Ma ei tea, miks FBI nii kiirelt sekkus ja meile midagi ei öelnud."
Ligi nädal aega hiljem seisab observatooriumi veebilehel teade, milles kinnitakse, et asutus on praeguse seisuga suletud nii personali kui ka avalikkuse jaoks.
"Astronoomiauuringutega tegelevate ülikoolide assotsiatsioon (AURA), mis asutust haldab, tegeleb praegu turvateemale tähelepanu pööramisega," selgitas AURA kõneisik Shari Lifson e-kirja teel saabunud teates. "Tegemist on asutuse ajutise evakueerimisega. Me avame selle taas niipea kui võimalik."
CNET palus kommentaari ka FBI büroodest Albuquerque'is ja EL Pasos, kuid pole praeguseks veel kommentaari saanud.
Ametliku info vähesuse tõttu on hakanud sotsiaalmeedias oma elu elama erinevad vandenõuteooriad ja hinnangud. Lisaks tavapärasele jutule "tulnukatest" ja muust sellisest on mõned inimesed avaldanud arvamust, et turvaküsimus võib olla seotud hoopis sellega, et observatooriumi võimekust on hakanud küberrünnaku kaudu kasutama mõni välisriik eesmärgiga jälgida lähedal asuvat White Sandsi raketipolügooni.
Samal ajal on AURA sattunud kriitikatule alla seetõttu, et nad pole suutnud teemat avalikkusele edasta viisil, mis ei tekitaks vandenõuteooriaid.
Kusjuures observatoorium ehitati 1947. aastal algselt just USA relvajõudude poolt pärast seda, kui hakati mõistma ja uurima seda, kuidas Päike võib mõjutada raadiokommunikatsiooni. | USA meedia: FBI ja "mustad helikopterid" evakueerisid USA observatooriumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päikese jälgimiseks mõeldud Sunspoti observatooriumi evakueerimine julgeolekuametnike poolt ja väidetavalt ka helikopterite Blackhawk abil on tekitanud palju arutamist ja vandenõuteooriaid USA (sotsiaal)meedias, kirjutab tehnoloogiaportaal CNET.
FBI operatsioon, mille kohta pole võimud avalikkusele veel selgitusi jaganud, ei piirdunud ainult observatooriumiga, vaid lisaks sellele evakueeriti kogu piirkond, sealhulgas Sunspoti postkontor.
"Seal oli helikopter Blackhawk, kari inimesi antennide ümber, meeskonnad tornide juures, kuid keegi ei rääkinud meile midagi," rääkis Otero maakonna šerif Benny House väljaandele Alamogordo Daily News. "Ma ei tea, miks FBI nii kiirelt sekkus ja meile midagi ei öelnud."
Ligi nädal aega hiljem seisab observatooriumi veebilehel teade, milles kinnitakse, et asutus on praeguse seisuga suletud nii personali kui ka avalikkuse jaoks.
"Astronoomiauuringutega tegelevate ülikoolide assotsiatsioon (AURA), mis asutust haldab, tegeleb praegu turvateemale tähelepanu pööramisega," selgitas AURA kõneisik Shari Lifson e-kirja teel saabunud teates. "Tegemist on asutuse ajutise evakueerimisega. Me avame selle taas niipea kui võimalik."
CNET palus kommentaari ka FBI büroodest Albuquerque'is ja EL Pasos, kuid pole praeguseks veel kommentaari saanud.
Ametliku info vähesuse tõttu on hakanud sotsiaalmeedias oma elu elama erinevad vandenõuteooriad ja hinnangud. Lisaks tavapärasele jutule "tulnukatest" ja muust sellisest on mõned inimesed avaldanud arvamust, et turvaküsimus võib olla seotud hoopis sellega, et observatooriumi võimekust on hakanud küberrünnaku kaudu kasutama mõni välisriik eesmärgiga jälgida lähedal asuvat White Sandsi raketipolügooni.
Samal ajal on AURA sattunud kriitikatule alla seetõttu, et nad pole suutnud teemat avalikkusele edasta viisil, mis ei tekitaks vandenõuteooriaid.
Kusjuures observatoorium ehitati 1947. aastal algselt just USA relvajõudude poolt pärast seda, kui hakati mõistma ja uurima seda, kuidas Päike võib mõjutada raadiokommunikatsiooni.
### Response:
USA meedia: FBI ja "mustad helikopterid" evakueerisid USA observatooriumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lähiaastatel investeerib ettevõte uutesse restoranidesse ligi seitse miljonit eurot ja avab käesoleva aasta lõpus uue Vapiano restorani Helsingi suurimas Itis kaubanduskeskuses ning 2019. aasta suvel Tallinnas Ülemiste kaubanduskeskuses.
Ülemiste keskuse restorani tuleb ligi 400 ruutmeetrile 165 istekohta ja on ühendatud kõnniteega Ülemiste Citysse.
Restoraniketi eelmise aasta käive oli kolmes riigis kokku 11,5 miljonit eurot. Prognoos 2019. aastaks on 15,5 miljonit. | Vapiano investeerib uutesse restoranidesse seitse miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lähiaastatel investeerib ettevõte uutesse restoranidesse ligi seitse miljonit eurot ja avab käesoleva aasta lõpus uue Vapiano restorani Helsingi suurimas Itis kaubanduskeskuses ning 2019. aasta suvel Tallinnas Ülemiste kaubanduskeskuses.
Ülemiste keskuse restorani tuleb ligi 400 ruutmeetrile 165 istekohta ja on ühendatud kõnniteega Ülemiste Citysse.
Restoraniketi eelmise aasta käive oli kolmes riigis kokku 11,5 miljonit eurot. Prognoos 2019. aastaks on 15,5 miljonit.
### Response:
Vapiano investeerib uutesse restoranidesse seitse miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haldusreformi käigus ühines seitse omavalitsust Järva vallaks. Järva valla äpp loodi selleks, et inimestel oleks lihtsam uue vallaga suhelda.
Järva vallavanem Rait Pihelgas ütles, et äpp on omavalitsusele vajalik selleks, et info liikumine oleks operatiivne ning kõik vallaga seotud inimesed ja organisatsioonid oleksid ühises inforuumis.
"Äpi kaudu saab küsida infot, esitada vabas vormis taotlusi ja teistel teemadel vallavalitsusega vahetult suhelda. See on vald sinu taskus, mille kaudu saame inimestelt ka tagasisidet, sest äpp annab omavalitsusele võimaluse teha küsitlusi mugavalt ja personaalselt," lausus Pihelgas.
Pihelgas selgitas, et äpp võimaldab teavitada eraldi piirkondi, saata sihtgruppidele vaid neile olulist informatsiooni.
"Näiteks kui ühes Järva valla alevis on soojakatkestus, saame läbi äpi sellest teavitada just selle alevi inimesi," ütles ta.
Oma äppi hakkas Järva Vallavalitsus arendama 2018. aasta märtsis. Valla koostööpartner on Soome firma Future Dialog OY, mis alustas rakendusega Soomes, kus seda saab alla laadida alates 2016. aasta kevadest.
Järva valla äpi saad alla laadida siit iOS-ile ja Androidile. | Järva vald tegi esimesena endale nutirakenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haldusreformi käigus ühines seitse omavalitsust Järva vallaks. Järva valla äpp loodi selleks, et inimestel oleks lihtsam uue vallaga suhelda.
Järva vallavanem Rait Pihelgas ütles, et äpp on omavalitsusele vajalik selleks, et info liikumine oleks operatiivne ning kõik vallaga seotud inimesed ja organisatsioonid oleksid ühises inforuumis.
"Äpi kaudu saab küsida infot, esitada vabas vormis taotlusi ja teistel teemadel vallavalitsusega vahetult suhelda. See on vald sinu taskus, mille kaudu saame inimestelt ka tagasisidet, sest äpp annab omavalitsusele võimaluse teha küsitlusi mugavalt ja personaalselt," lausus Pihelgas.
Pihelgas selgitas, et äpp võimaldab teavitada eraldi piirkondi, saata sihtgruppidele vaid neile olulist informatsiooni.
"Näiteks kui ühes Järva valla alevis on soojakatkestus, saame läbi äpi sellest teavitada just selle alevi inimesi," ütles ta.
Oma äppi hakkas Järva Vallavalitsus arendama 2018. aasta märtsis. Valla koostööpartner on Soome firma Future Dialog OY, mis alustas rakendusega Soomes, kus seda saab alla laadida alates 2016. aasta kevadest.
Järva valla äpi saad alla laadida siit iOS-ile ja Androidile.
### Response:
Järva vald tegi esimesena endale nutirakenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Muidugi me kaotame oma inimesi ja oleme neid kaotanud mitmel põhjusel. Aga on fakt, et palganumbrite avalikustamine ja inimeste teadlikkus palganumbritest on olnud mõne kaotuse põhipõhjus," rääkis Hall Suurbritannia parlamendiliikmetele, vahendas Independent.
Evans teatas, et lahkub hommikuprogrammi saatejuhi kohalt Radio 2 kanalist ja alustab tööd Virgin Radios. Mair teatas Radio 4-st lahkumisest juba juulis ning alustas tööd raadiojaamas LBC.
Eelmise aasta suvel teatati, et BBC enimteenivaid meessaatejuhte ootab ees palgakärbe, sest nende sissetulekud olid kuni neli korda suuremad naissaatejuhtide omadest.
BBC enimteeniv saatejuht oli Chris Evans, kelle palganumber ulatus 2,25 miljoni naelani aastas. Hall ütles, et Evans on erakordne inimene, kuid soovis leida uusi väljakutseid. "Ma arvan, et siin ei ole mingit kahtlust, palkade avalikustamine tegi raskemaks selliste heade inimeste säilitamise," lausus ta.
Hall avaldas, et pärast palganumbrite avalikustamist oli Evans mitu päeva suure tähelepanu all. "Olles saatejuht, on see faktor, millega arvestada, kui otsustad, kus sa tulevikus töötada tahad," ütles Hall ja tõdes, et Evansi lahkumine on kaotus BBC auditooriumile. | BBC saatejuhtide Chris Evansi ja Eddie Mairi lahkumise taga oli palganumbrite avaldamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Muidugi me kaotame oma inimesi ja oleme neid kaotanud mitmel põhjusel. Aga on fakt, et palganumbrite avalikustamine ja inimeste teadlikkus palganumbritest on olnud mõne kaotuse põhipõhjus," rääkis Hall Suurbritannia parlamendiliikmetele, vahendas Independent.
Evans teatas, et lahkub hommikuprogrammi saatejuhi kohalt Radio 2 kanalist ja alustab tööd Virgin Radios. Mair teatas Radio 4-st lahkumisest juba juulis ning alustas tööd raadiojaamas LBC.
Eelmise aasta suvel teatati, et BBC enimteenivaid meessaatejuhte ootab ees palgakärbe, sest nende sissetulekud olid kuni neli korda suuremad naissaatejuhtide omadest.
BBC enimteeniv saatejuht oli Chris Evans, kelle palganumber ulatus 2,25 miljoni naelani aastas. Hall ütles, et Evans on erakordne inimene, kuid soovis leida uusi väljakutseid. "Ma arvan, et siin ei ole mingit kahtlust, palkade avalikustamine tegi raskemaks selliste heade inimeste säilitamise," lausus ta.
Hall avaldas, et pärast palganumbrite avalikustamist oli Evans mitu päeva suure tähelepanu all. "Olles saatejuht, on see faktor, millega arvestada, kui otsustad, kus sa tulevikus töötada tahad," ütles Hall ja tõdes, et Evansi lahkumine on kaotus BBC auditooriumile.
### Response:
BBC saatejuhtide Chris Evansi ja Eddie Mairi lahkumise taga oli palganumbrite avaldamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lepik kirjutas sotsiaalmeedias, et DNB ja Nordea kokkupanek ning Luminori loomine oli juba märk, et soov on turult lahkuda.
Blackstone'i kohta märkis Lepik, et nende kui private-equity osalise huvi ei ole pikaajaline osalus, vaid eesmärk on umbes kolme kuni viie aasta jooksul exit teha ehk osalus uuesti maha müüa.
"Ju siis näevad, et said varad piisavalt odavalt kätte ning siia oma exceli-mudelite pealesaatmisel kasumlikkus saab kasvada. Kuna [aktsiate] hind oli tõenäoliselt raamatupidamisliku väärtuse lähedal, on Blackstone loogika täitsa arusaadav, kui just turg ära ei kuku," kirjutas Lepik.
"Private-equity on selliste diilide puhul sageli väga agressiivne, mis tähendab nii protsesside jõulist muutmist kui tõenäoliselt ka agressiivsust turuosa mõttes," lisas ta ja tõi esile Swedbanki ja SEB passiivsust, mis näitab, et turul on selgelt ruumi.
Lepik tõi välja, et kinnisvaraturg on Eestis niigi kuum ja Luminori eeldatav agressiivsus valab veelgi õli tulle.
Skandinaavia pankade viimase viie aasta ükskõiksus Baltikumi turgude suhtes Lepiku hinnangul muutub. "Karma eksisteerib ja need Skandinaavia pangad saavad nüüd karistuseks Rootsi kinnisvaramulli lõhkemise."
Eesti finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et USA päritolu finantsasutuse Blackstone poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminor grupis.
Finantsinspektsioon märkis, et hindab koos Euroopa Keskpangaga kavandatava omandaja vastavust seaduse nõuetele ning alles seejärel saab tehingu lõpule viia.
"Kindlasti lisab Blackstone Balti pankade omandistruktuuri mitmekesisust," ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. "Samaväärselt oluline on omandistruktuuri läbipaistvus ja stabiilsus."
Tehingu tulemusel omandavad Blackstone'i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60-protsendilise osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad tehingujärgselt kumbki 20-protsendilise osaluse. Tehingu maht on hinnanguliselt üks miljard eurot.
Täiendavalt käivad läbirääkimised Nordea ja Blackstone´i vahel Nordea 20-protsendilise osaluse väljaostmiseks lähiaastatel.
Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis. | Lepik: Luminorilt on oodata agressiivsust turuosa võitmisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lepik kirjutas sotsiaalmeedias, et DNB ja Nordea kokkupanek ning Luminori loomine oli juba märk, et soov on turult lahkuda.
Blackstone'i kohta märkis Lepik, et nende kui private-equity osalise huvi ei ole pikaajaline osalus, vaid eesmärk on umbes kolme kuni viie aasta jooksul exit teha ehk osalus uuesti maha müüa.
"Ju siis näevad, et said varad piisavalt odavalt kätte ning siia oma exceli-mudelite pealesaatmisel kasumlikkus saab kasvada. Kuna [aktsiate] hind oli tõenäoliselt raamatupidamisliku väärtuse lähedal, on Blackstone loogika täitsa arusaadav, kui just turg ära ei kuku," kirjutas Lepik.
"Private-equity on selliste diilide puhul sageli väga agressiivne, mis tähendab nii protsesside jõulist muutmist kui tõenäoliselt ka agressiivsust turuosa mõttes," lisas ta ja tõi esile Swedbanki ja SEB passiivsust, mis näitab, et turul on selgelt ruumi.
Lepik tõi välja, et kinnisvaraturg on Eestis niigi kuum ja Luminori eeldatav agressiivsus valab veelgi õli tulle.
Skandinaavia pankade viimase viie aasta ükskõiksus Baltikumi turgude suhtes Lepiku hinnangul muutub. "Karma eksisteerib ja need Skandinaavia pangad saavad nüüd karistuseks Rootsi kinnisvaramulli lõhkemise."
Eesti finantsinspektsioon teatas neljapäeval, et USA päritolu finantsasutuse Blackstone poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminor grupis.
Finantsinspektsioon märkis, et hindab koos Euroopa Keskpangaga kavandatava omandaja vastavust seaduse nõuetele ning alles seejärel saab tehingu lõpule viia.
"Kindlasti lisab Blackstone Balti pankade omandistruktuuri mitmekesisust," ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. "Samaväärselt oluline on omandistruktuuri läbipaistvus ja stabiilsus."
Tehingu tulemusel omandavad Blackstone'i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60-protsendilise osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad tehingujärgselt kumbki 20-protsendilise osaluse. Tehingu maht on hinnanguliselt üks miljard eurot.
Täiendavalt käivad läbirääkimised Nordea ja Blackstone´i vahel Nordea 20-protsendilise osaluse väljaostmiseks lähiaastatel.
Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.
### Response:
Lepik: Luminorilt on oodata agressiivsust turuosa võitmisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane prantslane alustas oma MM-teekonda just kodumaises tehasetiimis, kus pidi aga tähelepanu eest võitlema Sebastien Loebiga ja lahkus pärast 2011. aastat Volkswagenisse.
Saksamaa autotootja rivistuses krooniti ta neli korda järjest maailmameistriks ja pärast nende tagasitõmbumist MM-sarjas läks edasi M-Sporti, kus võitis mullu taas MM-tiitli.
Citroenil pole viimased aastad head olnud ja kuigi Ogier lootis juba augustis uue lepingu sõlmida, siis pole seda seni toiminud. Tema variandid peaksid olema: jätkamine M-Spordis, Citroen või karjääri lõpetamine.
Hyundai meeskond teatas lepingu pikendamisest Thierry Neuville'iga ning lisaks on leping järgmiseks hooajaks ka Andreas Mikkelsenil. Hayden Paddon ja Dani Sordo peaksid aga plaanide kohaselt sarnaselt tänavusele hooajale kolmandat autot jagama. | Autosport: Ogier' minek Citroeni muutub üha tõenäolisemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane prantslane alustas oma MM-teekonda just kodumaises tehasetiimis, kus pidi aga tähelepanu eest võitlema Sebastien Loebiga ja lahkus pärast 2011. aastat Volkswagenisse.
Saksamaa autotootja rivistuses krooniti ta neli korda järjest maailmameistriks ja pärast nende tagasitõmbumist MM-sarjas läks edasi M-Sporti, kus võitis mullu taas MM-tiitli.
Citroenil pole viimased aastad head olnud ja kuigi Ogier lootis juba augustis uue lepingu sõlmida, siis pole seda seni toiminud. Tema variandid peaksid olema: jätkamine M-Spordis, Citroen või karjääri lõpetamine.
Hyundai meeskond teatas lepingu pikendamisest Thierry Neuville'iga ning lisaks on leping järgmiseks hooajaks ka Andreas Mikkelsenil. Hayden Paddon ja Dani Sordo peaksid aga plaanide kohaselt sarnaselt tänavusele hooajale kolmandat autot jagama.
### Response:
Autosport: Ogier' minek Citroeni muutub üha tõenäolisemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enesehinnang ja sellest tulenev suhtumine oma lähiringkonda — olgu kodusse, perekonda või laiemalt kogu oma "klanni" — kujundab paratamatult nägemust kõige olnu mõtestatusest, kulgemisest ja esitamistoonist. Inimene võib olla täiesti üksi ja välisilmast eemal, kui suhtleb kõrgemate jõududega, peab sisedialoogi sügavalt olemuslikuga. Karjalooma ja sotsiaalse olendina puudub aga ükskõik millisel loovindiviidil või ka ajaloolasel võimalus olla oma kirjeldatud objektist täiesti eemal, analüüsida seda kõrvaltvaatajana lõpuni erapooletult. Isegi vana Sumeri ajalugu uurides ja sõda sumerite ja gutilaste vahel (ca 2120 eKr) kirjeldades kandub sümpaatia paratamatult sumerlaste poolele, sest kõikide teadaolevate ajalooliste faktide kohaselt oli tegu kultuuri ja rahvusega, kelle riikidele oli kallale tunginud võõrvägi väljast, rakendanud põliselanike vastu vägivalda ning üritanud röövida nende maid ja rikkusi. Ka islamiterrorit saab rahulikult pealt vaadata ja seda uueks normaalsuseks ja paratamatuseks kuulutada vist ainult inimene, kes on nii "bioloogilisest" kui ka ajaloo jooksul arenenud "struktuursest" moraalist niivõrd irdunud või selles pettunud, et ei ela enam oma liigikaaslastega samas mõttelises ruumis. Pettumus ning arusaam, et "minu tõelist väärtust ja annet" ei suuda lähikond või oma rahvas piisavalt mõista, ning ahnus-kadedus, mida tekitab miski "suur" ja "vägev", mis asub alati oma riigist või kultuuripiirkonnast väljaspool, on tihtipeale eelkõige pettumus iseenese piiratuses, ja seesama piiratus kantakse üle oma kodukoha rahvale või ka tema ajaloole. Enda tühisusest konstrueeritakse kogu oma rahva tühisus ja tähtsusetus; või eitatakse oma rahva või rahvuse "päriselt" olemasolu sootuks, asudes abstraktselt kogu inimkonna (vahel lausa terve planeedi) või näiteks "euroopalike" väärtuste seisukohale. Luuakse arusaam "heast" ja "õigest" olemis- ja nägemisviisist, mida esindab alati seda propageeriv autor ise oma mõttekaaslaskonnaga, ning vanast ja kadumisele kuuluvast mõttemaailmast, mida esindab "uuele" ja "õigele" vastanduv pimedavõitu mass.
Marksistlik-antisemitistlikku maailmavaadet evinud Ado Grenzsteini võib pidada sellise uut ja vana vastandava mõtteviisi alusepanijaks Eesti kultuuriloos. Tema mõttemõlgutused sobivad kirjeldama revolutsioonilist ja ennast põlgavat mentaliteeti, mis levib ka tänases Eestis: "Meie põlvedel on aga see õnnetus, et just nende ajal raske võitlus vana ja uue ilmavaate vahel heljub ning uue võitu takistab. Kel mitte mahti ei ole neid asju ligemalt tundma õppida, võib kahevahele jääda, kus tõde, kus vale seisab. Ta võib isegi ilma tahtmata ja teadmata uue ilmakorra vastu eksida ja enesele kahju teha. See tuleb sellest, et tema vana valguse abil vaatab ja näeb, kui ta muidu ka selle vastane on. Ärgu keegi ennast selles usaldagu! Õelam äraandja peitub omas põues." [1]
Oma raamatus "Juudiküsimus" visandab Grenzstein arusaama teaduslikust ja õigest ning mitteteaduslikust ja valest maailmanägemisest, millest ühte nimetab uueks silmaks ja teist vanaks silmaks. Selline revolutsiooniline ilmavaade, kus "tõde" seisneb uues objektiivses (loodus)teadmises ning kõik endine — st vana meetod — on vale ja iganenud, iseloomustab ka meie praeguse mõttekultuuri mentaliteedi üht kaalukamat ja viimasel kümnendil esile kerkinud joont. Traditsiooniline maailmakäsitus, kus ajalugu kulgeb mööda oma keerdkäike ja paratamatusi, kus esiisade või ka võõraste tegudest ja mõtetest annab õppida nii heas kui halvas, muudetakse uueks ja revolutsiooniliseks situatsiooniks, kus omavahel võitlevad uus ja vana — progressiivne meetod ja igand. Elu ja ajaloo tõsiasjadest, mis on arusaadavad isegi terasemale teismelisele, konstrueeritakse näiliselt keerulisi, kuid sisult lapsikuid või lihtsalt triviaalsusi lahti seletavaid ajaloofilosoofilisi ideoloogiaid, mida nimetatakse "uueks teaduslikuks meetodiks". Asjad mitte ei ole ja ei kulge, vaid on konstrueeritud ja leiutatud. Kahjuks ei esitata mitte kunagi leiutajate ega konstruktorite nimesid ega daatumeid, millal midagi leiutati või konstrueeriti — on ainult tõdemus "teate ju küll, et nii oli!". Uus tõde seisneb igandlike "võimumehhanismi-salasepitsuste" lahtiharutamises, mida objektiivsed aja- või kultuuriloolased teevad kogu inimkonna perspektiivi ja üleüldist heaolu silmas pidades.
Marek Tamme hiljutine artikkel "Rahvuste tegemine. Humanitaarteaduslik vaade" annab väga ahtal metodoloogilisel alusel põhinevale uurimusele üldise "humanitaarteaduslikkuse" aupaiste, samas tunnistab autor, et rahvuse uurimine on poliitiline teema ja humanitaarteadlase ülesanne on kõik väidetavalt enesestmõistetav kahtluse alla seada. [2] Seda ei tehta Tamme artiklis aga mitte maailmaajaloo seaduspärasusi ja päriselt toimunud sündmusi vaatluse alla võttes, vaid eelkõige lähtutakse ühe kitsa koolkonna isiklikest arvamustest ja ideoloogiatest (st meetodist), mis on omakorda absoluutse tõena üle võetud ning juba enne kirjutama asumist määranud ära lõpptulemi.
Adogrenzsteinlik mentaliteet on mõnevõrra ehk mõistetav Eesti riikluse loomise eelsel ajastul, kui väikerahvaid põlgav marksism ning juutide kui kultuurilise nähtuse vastane antisemitism polnud veel massimõrvarlikud poliitilised ideoloogiad. Ometigi esindavad praegu Eestis üsnagi sarnast mõttelaadi märkimisväärsed literaatide, kultuuriinimeste ning ühiskonnateoreetikute ringkonnad. Otsene marksism on tänapäeval küll asendunud üleüldise planeedipäästmiskihu ja antikapitalismiga, otsene antisemitism Iisraeli riikluse vastasusega (juut kui sotsiaalne konstruktsioon!), kuid kujundid Eestist kui paratamatult sõltlaslikust kultuuriääremaast, mis on lisaks kuri, täis pimedat rahvuslust, mõistmatu, iganenud jne, on ehk isegi võimendunud. Kuskil väljas — olgu siis näiteks "läänes" või "Euroopas" (vahel aga ka "idas") — olevat kõik ilusam ja värvikirevam.
Väljaspool literaatide ringkonda sellist alaväärsuskompleksi enamasti ei kohta, pigem vastupidi. Eesti muusikule tunduks absoluutselt naeruväärne väide, et oleme Euroopa ääreala või väike provints, suurte ja tähtsate eurooplaste kõrval pisut alaväärsed ja mandunud. Meil on maailma absoluutsesse tippu kuuluv sümfonist Eduard Tubin ja maailma enim esitatud helilooja Arvo Pärt. Dirigente, kes maailmas ilma teinud, on nii palju, et üksikute mainimine poleks kohane. Ka meie sõjaväelastel pole midagi häbeneda. Võit Vabadussõjas, kangelaslik vastupanu nõukogude okupantidele, praeguste kaitsejõudude professionaalsus võrdluses kogu läänemaailmaga on piisav eneseväärikuse alus. Võimalik, et soomlaste Gallen-Kallelaga võrdset maailmanime meil kujutavate kunstide vallas ette näidata pole, kuid mõõdukalt tuntud klassikuid on siiski küllalt, et mitte ühegi kultuurrahva ees häbisse jääda. Eesti ei ole praegu ega ole ka kunagi olnud provints, vaid eelkõige koht, kuhu väga erinevatel ajalooperioodidel on hoopiski maailmast kokku tuldud. Provints ja täielikult isoleeritud polnud Eesti isegi pimedal nõukogude ajal. Aleksandr Solženitsõn kirjutas kaaluka osa oma loomingust meie maal redus olles; ka Dmitri Šostakovitši sidemed Eestiga on laialt teada; vene kultuuriruumist pärit ja nõukogude viljastavatest tingimustest Eestisse ümber asunud teadlased, kirjanikud ja isegi vürstid on saanud kohaliku kultuuriruumi lahutamatuks osaks, nagu ka kunagi vihatud baltisakslastest kultuuritegelaste enamik, keda nüüd õigustatult "omadeks" peame.
Kirjandust ja ajalookirjutust on tänapäeva maailmas niivõrd meeletus koguses, et aastakümneid vananenud intellektuaalse voolu matkimine ja selle serveerimine "lääneliku tippmõttena" ei too kellelegi kuulsust. Ehk siis ainult kohapeal, tänu "vastandumise" ja "intrigeerimise" kaudu saavutatud meediakõmule. Tahetaks justkui olla eurooplased (nüüd vist juba planeetlased või maalased), näha kotka perspektiivist meie maad ja rahvast osana suuremast tervikust. Tuua meile valgust ja tõde kuskilt kaugelt teadmistemaalt. Asja traagilisus seisneb aga selles, et sellel "välismaal", mis asetseb laiema mõjuta (kultuuri)teoreetikute alarahastatud kabinettides, ei oota meie kibestunud intelligentsi mitte keegi — sest seal on täpselt samasugune ühtemoodi mõtlev, samu asju sööv, sarnaselt riietuv ja samu meetodeid ja autoreid kummardav ülimalt alarahastatud seltskond juba ees. Niigi kehva kultuuri või ka "teaduse" matkimine võib ju olla põnev pealt vaadata Eestis, meist väljaspool ei huvita see aga mitte kedagi.
Noore Uku Masingu öeldu eesti kultuuri alaväärsuskompleksi kohta kehtib siiani: "Kui tal on mõtet, siis ainult sel puhul, kui sellega on võimalik poseerida välismaalaste ees. Ja välismaalastele on see niisama vähe tähtis nagu mõne neegrinõia kuulsus. [---] Aga kõik see on väga võrreldav mustaga, kes on omandand varandusena valge isanda näruse, määrdund ja lapitud särgi. Kogu meie kultuur on tõusiklus. [---] Võiks ju ütelda, et selline alandlikkus ja oma viletsuse tundmine on hää asi, aga häda on selles, et kuigi kogu rahvas põeb alaväärsustunde neuroosi, siiski on üksikuid, kes teisi oskavad hästi ekspluateerida." [3]
Masingu kirjeldus "välismaalaste" ees eputavast ja oma matslikku minevikku salajas põlgavast eesti intelligentsist ja tema meelelaadist näib mingil määral kehtivat ka meie teatud kultuuriinimeste subkultuuride kohta. Kaalukas osa meie intelligentsist pole siiani suutnud mõista, et "välismaal" (kus iganes see ka poleks) võiks läbi lüüa või tähelepanu köita eelkõige Eestis loodud originaalne ja uus. Mitte kunagi aga poseerimine ja läänes käiatud ideede refereerimine kohaliku konteksti allikaid abiks võttes ja alandlikult "õige meetodi" raamidesse sobitades. Ka ajalooteaduses ei tooks tuntust ja respekti mitte üliõpilaslikud referaattööd, millele peavad lisama kaalu viited mõnele lääne autorile, vaid eelkõige omapärased ajalookäsitlused või ka oskuslikud alliktekstide väljaanded koos ajaloolis-filoloogiliste kommentaaridega. On ka täiesti selge, et tuleb teha vahet eestikeelsele ja võõrkeelsele lugejale kirjutatud ajalookäsitlustel — kas või seetõttu, et meie kultuuris esinevad tavateadmised, kõnekujundid ja arusaamad on meile endile lapsest peale teada; samadest nüanssidest ei pruugi aga teised midagi aru saada. Katset kirjutada üheselt mõistetavat ajalugu samadel alustel ja sõnastuses nii eestlasele kui ka välismaalasele võib lugeda juba enne koostama asumist läbikukkunuks. Eestlasele ei saa kirjutada Eesti ajalugu kõrvalseisja perspektiivist, sest eestlane ei ela omal maal nagu kõrvalseisja, vaid on elusa organismi osa.
Raamatu "Eesti ajalugu II" ilmumise järel alanud debatt ajaloo õige tõlgendamise ja olemuse üle on taas avalikkuses üles võetud, ja seda ongi hädasti tarvis. 2012. aastal lahvatanud kired jäid suures osas õhku rippuma ning avalik arutelu ilma sisuliste tulemusteta. Enn Tarveli ning Heiki Valgu ja Valter Langi vahel hiljuti puhkenud mõttevahetus [4] on vana vaidluse jätk. Kuna sõnavõtjate puhul on tegemist rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastega, kelle kompetentsis või ka originaalsuses pole põhjust kellelgi kahelda, võib säärane debatt tulla ainult kasuks nii ajalooteaduse mainele kui ka ajaloo olulisuse mõistmisele riiklikust ja rahvuslikust vaatenurgast.
Iga rahva, riigi ja rahvuse elu ja kestmise aluseks on müüt tema asutamisest, esiisadest, arengust ja hetkeseisust — nagu ka lunastuskujutelmad tulevikust. Asjaolu, et müütide olemuse üle vaieldakse, solvutakse, vahetevahel saadakse isegi maruvihaseks teisi müüdiversioone pooldavate koolkondade peale, näitab eelkõige tõsiasja, et müüt Eesti riigist ja rahvusest on elus ja temast hoolitakse. Loomulikult üritab niisuguses mütoloogiatõlgenduslikus sõjas iga osaline rõhuda oma "teaduslikule" kompetentsile viitega, nagu oleks tema meetod õigem ja selle poolt oleks rohkem fakte. Komplikatsioone tekitab asjaolu, et rääkides eestlastest, räägime senini elus olevast nähtusest. Iga väide puudutab suurt rahvahulka isiklikult, võib nii solvata kui ka heameelt ja uhkust tekitada, isegi igapäevast enesetunnet või meeleolu muuta. Näiteks Sumeri ajaloo, mütoloogia ja religiooni uurimine tekitab märksa vähem kirgi. Ükskõik mida ka väita või järeldada, pole samu geene kandvatel Lähis-Ida rahvastel üldjoontes sooja ega külma sellest, miks nende kunagised esiisad mingisse riiklikusse ideoloogiasse uskusid või kuidas nendega näiteks aastal 2000 eKr manipuleeriti. Fakte on seetõttu võimalik esile tuua üsnagi erapooletult, ka erinevad tõlgendused ei tarvitse kedagi solvata või kelleski halba enesetunnet tekitada. Eesti ajaloo puhul pole see lihtsalt võimalik, sest tegeleme elusa ja pidevalt areneva materjaliga, uurime elusat organismi, mis reageerib valulikult igale arsti või psühhiaatri pandud diagnoosile. Uurides mõnd Egiptuse muumiat või muistse foiniiklase säilmeid eesmärgiga saada materjali DNA analüüsiks, ei tekita probleemi see, kui mõni hammas kistakse kolba seest välja ja luusse puuritakse auk. Elusate inimolendite või nende teadaolevate esivanemate säilmetega samal moel käituda on võimatu.
Debatt ajaloo üle on viinud ka vaidluseni selle üle, kuivõrd on ajalugu objektiivsetel faktidel põhinev teadus ja mil määral pigem üksikautori jutustus või mütologiseeritud lugu. Müüdi ja teaduse vastandamist peaksin aga juba sisuliselt ebateaduslikuks. Loodusteadusteski on läbi ajaloo ette tulnud palju sellist, mis on iseloomulik mütoloogiale ja müütidele. Kui nüüdisajal räägitakse teoreetilises füüsikas universumi sünnist Suure Paugu tulemusena, siis vanad sumerid selgitasid neile hoomatava universumi teket kui meessoost taeva ja naissoost maa suguakti. Taevajumal An viljastas oma allasadava vihmavee ehk seemnega maajumalanna Ki. Maa jäi rasedaks, sündisid kõikvõimalikud uued olendid, algas uus ajaline maailm ning lõpuks tekkis tsivilisatsioon. Selline arusaam selgitas vaatlusandmete baasilt ning parasjagu kasutusel olnud keele ja teadmiste seisu juures maailma sündi ja füüsilist olemust. Sedasama üritab nüüdisajal ükskõik milline reaalteadus. Ent tuhande aasta pärast või tänapäeval isegi paari aastakümne jooksul võib nii kasutatav keel kui ka teadmised loodusest olla väga palju muutunud. Kujunevad uued seletusviisid, mida me hetkel aimatagi ei oska. Meie aja uusimad geneetika ja teoreetilise füüsika teooriad võivad olla sajandite pärast mõne folkloristika- või teoloogialoengu teema näitena selle kohta, kuidas XXI sajandi inimesed proovisid oma primitiivsete teadmiste ja ebausu abil maailma mõtestada. Muistsed müütide loojad olidki oma ajastu teadlased, kelle eesmärk oli maailma seaduspärasuste kirjapanek ja selgitamine. Nüüdseks on esimesed kirjapandud müüdid Lähis-Idast või mujalt muutunud meie silmis ilukirjanduseks, kuigi olid omas ajas viimase taseme teaduslikud maailmaseletused. Ajalugu ongi oma olemuselt müüt — nagu kreeka keeles tähendab mythos algselt lihtsalt kõnet, juttu või lugu. [5]
Ajalugu ei ole aga muinaslugu või laste unejutt, vaid samamoodi nagu loodusteadused eelkõige faktidel ja tõeliselt aset leidnud sündmustel (sh arheoloogilistel artefaktidel) põhinev lugu ehk müüt. Ajalool nagu ka teoreetilisel füüsikal on aga alati ka transtsendentne mõõde. See viib nii lugeja kui ka müüdilooja kontakti meist kõrgemate ja arusaamatute jõududega (olgu nendeks siis Jumal või loodusseadused), sest aitab määratleda üksikindiviidi või ka nende kogumite paika ja olemust universumi kõiksuses.
Rünnata ühte keskset ajalookäsitlust teise ajalookäsitluse baasilt on seega eelkõige müütide sõda ja mitte müüdi kritiseerimine või kummutamine "objektiivse" teaduse plaanis. Uuesti konstrueerida saab alati mingi konkreetse ajaloosündmuse detaile, esitada uus ja faktidel põhinev kirjeldus asjadest nii, nagu on tõenäolisem, et nad aset leidsid, mitte aga muuta kogu ajalookontseptsiooni väitega "mul on parem meetod, ma olen objektiivsem". Kui mingi "uus ajalugu" üritab kinnitada, et tema on objektiivsem ja erapooletum, siis tuleb selle tagant otsida uut müüti, üritada ära tabada, millisel ideoloogial põhineb uus koolkond. Kas ta proovib asendada vana müüti mõne teise rahva või kultuuripiirkonna mütoloogiaga või rünnata ja lammutada mingi rahva pühaks peetavaid mütoloogilisi sümboleid — st riigi ja rahvuse aluseks olevat korraldust ja "moraali" — tänapäevase "infooperatsiooni" vormis, või hävitada hoopis mingi riigi ja rahvuse kestmise aluseks olevaid transtsendentseid sümboleid.
Väga laialt üldistades on meie ajalootõlgendustes praegu kaks üpriski lahknevat arusaama Eesti ja teiste lähedaste piirkondade muistse iseolemise kaotusest. "Eesti ajaloo" II köite vaimus esitatakse meile nägemus Liivimaast (sh Eestist) kui kristliku koloniseerimisprotsessi käigus leiutatud nähtusest, mida kohalikud rahvad, kellel enne väga kandvat ühtset identiteeti vist ei olnud, hakkasid väljast tulnud rahvusromantiliste kujutelmade tõttu millalgi XIX sajandil ka ise uskuma, kuni sinnamaani välja, et tegid oma riigi. Eestit peetakse eelkõige lääne kristliku kultuuriruumi ideoloogiliseks saaduseks ja leiutiseks. Sattusime millalgi XIII sajandil sellesse mudelisse elama ja olemegi seeläbi olnud ammustest aegadest peale euroopaliku kultuuri osa, üks "vürstiriik" paljude teiste seas. Meie oletatav muistne mentaliteet sulas kiirelt paari inimpõlve jooksul kokku vallutajate toodud maailmapildiga ning keelelised ja kultuurilised omapärad on eelkõige seletatavad koloniseerijate väikese arvuga, mistõttu polnud võimalik täielik assimilatsioon.
Sellelaadse ajaloonägemuse juurde kuulub tihtipeale arusaam ajaloost kui meetodi kaudu defineeritud teadusest. Asjade üle ei arutleta mitte faktide põhjal jutustuse loomise, eri seisukohtade väljatoomise ja omavahelise võrdluse ning analüüsi abil saavutatud sünteesi najal, vaid lõpptulemuse otsustab juba ette ära eelkõige meetod. Nimetaksin sellist ajalooteaduse vormi ideoloogiliseks ajalooteaduseks, uut ideoloogiat esindava meetodi katseks kehtestada üht poliitilist mõttevoolu (sh meetodit) teise reaktsioonilise ja iganenuks kuulutatu asemele. Eesmärk ei ole näidata mitte seda, et kuskil piirkonnas või ajajärgul "toimus miskit" või "tehti selliseid asju", vaid tõestada mingi piirkonna või ajajärgu fakte ja tekste ritta seades üldmeetodi kehtivust. Põhirõhk ei ole mitte ajalool, vaid meetodil (st ideoloogilisel kallutatusel), mille valik on lõppjäreldused juba ette ära otsustanud.
Eesti ajaloo üle toimuva debati tagamaade mõistmiseks peab analüüsima peamiste kirgi kütvate teemapüstituste tulekut eesti ajaloo- ja kultuuriteadustesse. Eesti keskaja käsitluse puhul ilmnevad need aspektid eelkõige Marek Tamme ideestikus, tema artiklis "Liivimaa leiutamine. Uue kristliku koloonia kuvandi loomine 13. sajandi esimesel poolel" on need arusaamad üpriski selgelt esile toodud. "Eesti ajalugu II", olles eelkõige referatiivne ülevaade ja populaarteaduslik kokkuvõte mitme tippautori senisest teadustööst, nagu ka varasemast uurimisseisust, ei esita Tamme artiklis edastatud metodoloogilisi arusaamu otse. Pigem väljenduvad need sissejuhatuses teatavat laadi ideoloogilistes kujundites ning osalt ka raamatu üldõhustikus. Oma artikli sissejuhatuses kirjutab Tamm: "13. sajand oli tunnistajaks uue piirkonna — Liivimaa — tekkimisele Lääne kristlaskonna vaimsele kaardile. Kuigi kõige varasemad kirjalikud teated Liivimaa-nimelisest regioonist pärinevad 12. sajandi viimasest kümnendist, omandas see territoorium Läänemere idakaldal esialgsed piirid ja iseloomu 13. sajandi keskpaigaks, mil Lääne-Euroopas valmisid esimesed terviklikumad ülevaated uuest kristlikust kolooniast. Liivimaa on klassikaline näide nimetamisakti performatiivsest väest: geograafiliselt oli see kant mõistagi ammu olemas ja asustatud erinevate rahvastega, kellel ei puudunud suhted oma ülemerenaabritega, ent väliselt piiritletud identiteediga regiooniks muutus see alles siis, kui esimesed kristlikud misjonärid ja vallutajad olid talle nime andnud." [6]
Kogu meie piirkonda — tänapäeva mõistes lätlaste ja eestlaste eluala ja riikide paiknemiskohta — nimetatakse artiklis üldistavalt "kristlikuks kolooniaks". Näeme siin katset asetada meie ajalugu nn lääne kolonialistlikku "diskursusesse", mis iseenesest on väga nüansirikas ja maailma eri paigus erinevalt tõlgendatav. Teiseks sisaldab Tamme argumentatsioon väga kindlat määratlust XII—XIII sajandi Euroopast — või õigemini Põhja-Euroopast — kui kristlikust kultuuriruumist. Mil määral saab Rooma riigi varemetele tekkinud lääne ja ida kristlusi, kus valdavalt toimus hõimupealike ja nende grupeeringute vaheline varade jaotamine ja omavaheline arveteklaarimine, üldse nimetada "kristlikuks", on loomulikult juba praeguste kristlastest teoloogide vaimulooalane aruteluteema. 800 aasta taguses Euroopas leidus ehk mõni tuhat vaimuhiiglasest õpetlast, kes valdasid varasemat materjali, kuid panna "kristluse" pitser kogu ajastule, mis alles asus oma ülikoole asutama ja kokkuvarisenud tsivilisatsiooni üles ehitama, ei näi väga viljakandev. Enn Tarveli "pahameel" kristliku kiriku olemuse üle sel ajastul on samuti mõistetav, sest tihtipeale räägiti üht, käituti aga teisiti; sisuliselt oli loobutud kristliku õpetuse põhitõdedest. Siiski ei näi Tarvel olevat sugugi pahatahtlik ei kristliku evangeeliumi ega ka juutide Vana Testamendi vastu. Oma "Eesti rahva loos" [7] tsiteerib ta sissejuhatuses Matteuse evangeeliumi ning kultuurisaates "Plekktrumm" (26. II 2018) väitis ta, et üksikule saarele võtaks raamatuna kaasa Piibli kui juudi rahva loo.
Üpriski viljatu katse näib olevat ka meie alade vallutamise seostamine Euroopas XI sajandil alguse saanud sõjalise kampaaniaga vabastada võõrjõududest püha maa ja Jeruusalemm ning taastada ligipääs oma kultuuri- ja usuruumi lahutamatuks ja keskseks osaks olnud piirkondadele. Nagu Enn Tarvel kirjutab: "Ei ole põhjust kujutleda, et Liivimaa rahvaste allaheitmise üritusse oli värvatud kogu kristlik Lääne-Euroopa eesotsas Rooma kirikuga. Tegelikult olid alad, kust sõjalist jõudu värvati, küllaltki piiratud, hõlmates Vestfaali ja ajaloolise Saksimaa (Weseri jõe ja Harzi mäestiku vahel). Ei paavst ega Saksa-Rooma keiser tegelenud lähemalt ristisõdadega Liivimaal." [8] Tegu oli selgelt Põhja-Euroopa regionaalse konfliktiga, mitte hüpoteetilise ladina kristliku maailma universaalse koloniseerimislainega. Loomulikult kujunes eri poliitiliste mängude ja huvide kontekstis välja olukord, kus ka Rooma omakorda asus toetama Lähis-Idast eemal asuvate piirkondade ristiusustamist enam-vähem ristisõjalikel alustel. Kuid üleüldise "ristisõdade" ideoloogilise konteksti andmine varasematele, pikalt kestnud regionaalsetele konfliktidele, kus meeletu hulk riigikesi ja rahvaid omavahel maid ja varasid jagasid, ei näi mingil moel põhjendatud. Ka sõja, st muistse vabadusvõitluse algust Eestis tähistasid ju nii kiriku kui ordu lahknevad arusaamad, eri rahvaste ja piirkondade väga isepärased huvid, paljude riikide huvid ja sekkumine. Toimus pidev reetmine ja üksteise seljataga sobingute tegemine, mille legitimeerimiseks kasutasid omaaegsed ideoloogid ka kristluse kui lihtsalt juriidilise nähtuse pitserit. Sisuliselt toimus aga selge vallutussõda, ja kuigi kohalike eestlaste seas oli ka mingi osa ristituid, ei olnud sõja sügavam sisu tegutsemine nende hingeõnnistuse nimel.
Teisalt on naeruväärne "vallutajaid" 800 aasta taguses kontekstis hukka mõista ja nimetada neid verejanulisteks kristlasteks ja röövvallutajateks. Olnuks eestlastel või liivlastel piisavalt sõjalist jõudu, oleks suure tõenäosusega iga kohalik maavanem oma unistustes koloniseerinud ja rüüstanud lähipiirkondade asemel kogu teadaoleva maailma. Mingi riiklik ja ühtne moodustis(ed) oleks meie asualadele tekkinud aga tollase ajaloo paratamatuse tõttu varem või hiljem — küsimus oli pigem selles, kes jõudsid oma kristliku riigi moodustamisel ette. Nagu teame, olid nendeks kohalike rahvaste paigutisel kaasabil tegutsenud võõramaalased ning siit ka 700 aastat kakskeelset kultuuri meie maal. Mitte keegi ei leiutanud Liivimaad. Juhtus see, mis ajaloos ikka juhtub — sõjaliselt mitteühtne ja nõrgem pool alistati ning seeläbi tekkis uus ja isepärane riik lääne ja ida kristluse vahele. Hoolimata ülemvõimude vahetumisest toimis see üpriski ühesugustel alustel "multikultuursena" kuni Eesti Vabadussõja alguseni.
Linnarahva ja maarahva mentaliteet näib olevat aga kõikidel ajastutel erakordselt lahknev. Elati koos ja tõenäoliselt mõisteti vähemal või rohkemal määral ka teineteise keelt, kuid mingist ühisest mentaliteedist, mille siinsed elanikud võõrvallutajatelt oleksid omandanud, ei saa küll rääkida. Ometi tunnistatakse, et toimunu "lõi Liivimaal keskaegse Euroopa kontekstis mõneti harukordse olukorra, kus sotsiaalsed eristused jooksid võrdlemisi selgelt mööda keelelisi ja etnilisi piire, jagades ühiskonna laias laastus kaheks ebavõrdseks osaks: suhteliselt väikesearvuliseks "sakslastest" ülemkihiks ja "mittesakslastest" (peamiselt eestlastest, liivlastest ja lätlastest) alamkihiks." [9] Seega esineb ka raamatus endas vastuolu, kuivõrd saame üldse rääkida eestlasest keskaja kontekstis või kuidas oli ikkagi lugu selle eestlase mentaalse orientatsiooniga.
Marek Tamm lähtub oma ajalooteoorias sotsiaalsest konstruktivismist. Seda asjaolu mainib ta viidatud artiklis ka selge sõnaga ("Eesti ajaloo" II köite sissejuhatuses on sellest juttu ainult vihjamisi): ""Leiutamine" (ingl invention) on mõiste, mis kuulub eeskätt sotsiaalse konstruktivismi leksikoni. Sotsiaalsed konstruktivistid rõhutavad maailma kohta käivate kategooriate ja mõistete ajaloo- ning kultuurisõltelisust, kaitstes seisukohta, et ühegi nähtuse nimetus ega kirjeldus pole kunagi loomulik ega olemuslik. Kummatigi ei tule "leiutamist" siin mõista millegi loomisena ex nihilo, vaid millegi olemasoleva ümbermõtestamisena, uue tähendusega varustamisena. Nii nagu keskaja ladina keeles tähendas inventio ühtaegu millegi väljamõtlemist kui ka millegi avastamist, nii käsitan siingi artiklis "leiutamist" ühtaegu nii "leidmise" kui ka "loomisena". Oma konstruktivistlikult probleemipüstituselt kuulub siinne kirjatöö ühte ritta varasemate uurimustega, mis analüüsivad teatud käsituse konstrueerimist mingist geograafilisest piirkonnast kindlal ajaperioodil." [10]
Samast mentaliteedist on kantud ka Eesti keskaja üldkäsitluse sissejuhatus. Üks ideoloogia, kellegi teise müüt ajaloost on juba ette valitud meie kohaliku ajaloo iseloomustajaks ning siinsete sündmuste olemuse ettemäärajaks. "Eesti ajaloo" II köite sissejuhatuses on muuhulgas mõistet "meie esivanemad" (lk 11) kasutatud jutumärkides, vihjates, et tegu on kahtlase terminiga ja ilmselgelt ei ole muistsed vabadusvõitlejad meie esivanemad "päriselt". Sissejuhatus (lk 13) väidab ka, et ""Ladina" (katoliiklik) Euroopa kujunes välja kõrgkeskaja (11.—13. sajand) jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. [---] Sellele ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk." Ladina katoliiklik Euroopa oleks tõenäoliselt välja kujunenud ka ilma sõjalise ekspansioonita ning öelda, et mingi ajastu "kujunes välja", viitaks justkui sellele, et väidetakse olemas olevat seesugune ideoloogiliselt ja kultuuriliselt ühtne elusorganism nagu keskaeg või isegi katoliiklik Euroopa. Kõik need on meie kaasaegsed mõttekonstruktsioonid ja kunstlikud jaotused, mitte päriselt elanud inimeste endi arusaam või veel vähem motivaator. Ajalugu ja aeg — nagu ka nende sees toimunud sündmused — kulgesid. Tihti juhuste tõttu, üksikindiviidide või tervete rahvaste sekkumise tagajärjel ilma ühegi "äriplaanita" jõuda kuhugi "aega" välja. Ajalugu ei ole leiutis või intellektuaalne mõtteharjutus, vaid päriselt olemas olnud päris inimeste tegutsemine; juhuste ja võimaluste summa.
Liivimaad nimetatakse raamatu sissejuhatuses üheks "Euroopa ääremaaks" (lk 15). Niisuguse ajalookäsitluse aluseks pole arusaam Eestist ja meie lähialadest kui iseseisvatest ja omanäolistest kultuuripiirkondadest, vaid lihtsalt pilt ühe suurema kultuuriruumi ääremaa arengust. Müüt, mille baasilt vastandutakse senisele müüdile, esindab eelkõige kujutlust Euroopa ühiskodust, mille ääremaaks oli ka muistne Liivimaa, kus kunagi elasid iseseisvad hõimud, kelle mentaliteet hakkas pärast koloniseerimist üldjoontes sarnanema keskaja ladina katoliikliku Euroopa omaga. Samamoodi nagu leiutati Liivimaa keskajal, leiutati aga ka eesti rahvus ja riik rahvusromantismi perioodil taas Euroopa kultuuri südamest saabunud intellektuaalsete voolude sunnil.
Lõppkokkuvõtteks: meile esitatakse suurrahvaste müüt multikultuursest juba ammu leiutatud Euroopast, kus iganenud rahvusriigid on Belgia Impeeriumi viljastavate ja progressiivsete suurkultuuride ääremaad ja kuuluvad taas uue leiutise meelevalda. Tõepoolest, näiteks sakside vaatenurgast olime meie kaugel ja "ääres". Aga samuti olid saksid meie esivanemate silmis kaugel ja "ääres". Ja maailmanaba just meil Eestis — nii muistse vabadusvõitluse ajal kui ka tänasel päeval.
Eesti riigi ja rahvuse tulevik sõltub sellest, missugune müüt jääb müütide omavahelises sõjas peale. Suurrahvaste internatsionalistlikus ja impeeriumimeelses mütoloogias meile kui isepärasele kultuurile ja rahvusele kohta ei ole. Selles teostuks Ado Grenzsteini ja Friedrich Engelsi [11] ettekujutus meie ajaloo paratamatust käigust ja rahvuse sulandumisest teiste sekka. Ilma oma elava asutamismütoloogiata rahvast ja riiki pole olemas olnud ning selle mütoloogia loomine, kujundamine ja edasiarendamine just meile sobival ja omasel moel on ka meie riikluse ja kultuuri ainuke alus.
Väita eesti lugejale mõeldud Eesti ajaloos, et autorid ei eelista oma käsitluses ühtegi rahvast ja kõike üritatakse käsitleda erapooletult, on umbes samaväärne, kui öelda oma vanavanematele külla minnes, et tegelikult ei tulnudki ma teid vaatama. Paar maja edasi elav naabritädi on samaväärne inimkonna liige nagu teie — hoolimata teatavatest iganenud perekondlikest konstruktsioonidest. Lisaks on naabritädi kook parem: moosi ja vahukoort on rohkem peal. Selline olukord lõpeks kindlasti solvumise ja pettumisega, võimalik, et isegi tüli ja pisaratega. Täpselt selline seis tekkis ka "Eesti ajaloo" II köite puhul. Vastukaja oli ju aimatav ja ajalooteos seetõttu käsitletav kavandatud intriigi, kui mitte lausa provotseerimisena. Või siis osava turundusnipina, mille suurim teene on vaieldamatult kodumaa ajaloo ümber toimuva mõttevahetuse jõuline esiletõus avalikkuses.
Konn ei saa kunagi kotkaks, ükskõik kui palju ta ka ei pingutaks ja taevastesse sfääridesse tõusta ei prooviks. Samas on aga kotkale antud võimalus näha maailma just konna perspektiivist. Alandada ennast konnaks, laskuda alla taevasest muinasjutumaailmast ja vaadelda tõelust päriselt olemasoleva mätta otsast. Ainus koht, kus ka Ado Grenzstein vähemalt natukenegi tuntud on ja mainimist leiab, on aga seesama Eesti, mille sulandumist suuremate sekka ta nii varmalt ette kuulutas.
Miks ajalugu just nii kulges, tuleneb eelkõige sellest, et elavatel inimestel ja rahvastel pole sooja ega külma sellest, millise diskursuse osana üritab neid näidata teoreetik. Ajalugu on päriselt elanud inimeste tegemiste lugu, sotsiaalsed konstrueerimised ja "õiged meetodid" aga eelkõige teoreetikute peas ja kabinettides ehitatud muinasjutulised paralleelmaailmad või õigemini intellektuaalsed mõtteharjutused, mis tavapäraselt varisevad aja kulgedes kokku nagu kaardimajakesed, sest päris elu ei allu kujutelmmeetoditele, mõttemängudele ja õhku rajatud ideoloogilistele vundamentidele. Kui kunagi peaks aga tekkima olukord, kus Eesti riiklikku ja rahvuslikku müüti ründavad käsitlused või teooriad rahvast enam ei puuduta ega tekita ka erilisi emotsioone, siis oleme tunnistajaks riigi ja rahvuse hääbumisele. Oleme praegu olukorras, kus eri vaatenurkadest ründab Eesti identiteeti peaaegu samadel alustel nii Kremli propaganda idast kui ka ideologiseeritud humanitaarteadus läänest. Kahe ideoloogilise tule vahel iseendaks jäämine määrab ära ka selle, kas Eesti kultuur ja riik jäävad püsima. Suhtumisel oma ajalukku on selles keskne ja võimalik, et ainus kandev roll.
[1] A. Grenzstein, Juudiküsimus. Tartu, 1912, lk 4—5.
[2]"Keel ja Kirjandus" 2018, nr 1—2, lk 15.
[3] H. Masing, Teema variatsioonidega mitte ainult mollis, vaid ka duuris. "Olion" 1931, nr 12, lk 483. Vt ka: U. Masing, Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Tartu, 1993, lk 45—46.
[4] Vt: E. Tarvel, Täiskasvanud rahvas peab suutma elada tõega. "Postimees" 2. III 2018; H. Valk, V. Lang, Arheoloogiast, ajalooteadusest ja enntarvellikust esiajakäsitlusest. "Postimees" 16. III 2018; E. Tarvel, Pro domo sua. "Postimees" 23. III 2018.
[5] Vt siinkirjutaja pikemat käsitlust: P. Espak, L. Ots, Müüt ja kirjandus. Tallinn, 2015, lk 10—17.
[6] M. Tamm, Liivimaa leiutamine. Uue kristliku koloonia kuvandi loomine 13. sajandi esimesel poolel. "Akadeemia" 2012, nr 2, lk 195.
[7] E. Tarvel, Eesti rahva lugu. Tallinn, 2018, lk 11.
[8] Sealsamas, lk 59.
[9] M. Tamm, A. Selart, Sissejuhatus. Rmt: Eesti ajalugu II. Tartu, 2012, lk 12.
[10] M. Tamm, Liivimaa leiutamine, lk 196.
[11] Vt: P. Espak, Marksism — rassismi absoluutne vorm. "Postimees" 31. VIII 2017.
Artikkel ilmus augusti Loomingus. | Peeter Espak. Uue eestlase leiutamine meie ajalookirjanduses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enesehinnang ja sellest tulenev suhtumine oma lähiringkonda — olgu kodusse, perekonda või laiemalt kogu oma "klanni" — kujundab paratamatult nägemust kõige olnu mõtestatusest, kulgemisest ja esitamistoonist. Inimene võib olla täiesti üksi ja välisilmast eemal, kui suhtleb kõrgemate jõududega, peab sisedialoogi sügavalt olemuslikuga. Karjalooma ja sotsiaalse olendina puudub aga ükskõik millisel loovindiviidil või ka ajaloolasel võimalus olla oma kirjeldatud objektist täiesti eemal, analüüsida seda kõrvaltvaatajana lõpuni erapooletult. Isegi vana Sumeri ajalugu uurides ja sõda sumerite ja gutilaste vahel (ca 2120 eKr) kirjeldades kandub sümpaatia paratamatult sumerlaste poolele, sest kõikide teadaolevate ajalooliste faktide kohaselt oli tegu kultuuri ja rahvusega, kelle riikidele oli kallale tunginud võõrvägi väljast, rakendanud põliselanike vastu vägivalda ning üritanud röövida nende maid ja rikkusi. Ka islamiterrorit saab rahulikult pealt vaadata ja seda uueks normaalsuseks ja paratamatuseks kuulutada vist ainult inimene, kes on nii "bioloogilisest" kui ka ajaloo jooksul arenenud "struktuursest" moraalist niivõrd irdunud või selles pettunud, et ei ela enam oma liigikaaslastega samas mõttelises ruumis. Pettumus ning arusaam, et "minu tõelist väärtust ja annet" ei suuda lähikond või oma rahvas piisavalt mõista, ning ahnus-kadedus, mida tekitab miski "suur" ja "vägev", mis asub alati oma riigist või kultuuripiirkonnast väljaspool, on tihtipeale eelkõige pettumus iseenese piiratuses, ja seesama piiratus kantakse üle oma kodukoha rahvale või ka tema ajaloole. Enda tühisusest konstrueeritakse kogu oma rahva tühisus ja tähtsusetus; või eitatakse oma rahva või rahvuse "päriselt" olemasolu sootuks, asudes abstraktselt kogu inimkonna (vahel lausa terve planeedi) või näiteks "euroopalike" väärtuste seisukohale. Luuakse arusaam "heast" ja "õigest" olemis- ja nägemisviisist, mida esindab alati seda propageeriv autor ise oma mõttekaaslaskonnaga, ning vanast ja kadumisele kuuluvast mõttemaailmast, mida esindab "uuele" ja "õigele" vastanduv pimedavõitu mass.
Marksistlik-antisemitistlikku maailmavaadet evinud Ado Grenzsteini võib pidada sellise uut ja vana vastandava mõtteviisi alusepanijaks Eesti kultuuriloos. Tema mõttemõlgutused sobivad kirjeldama revolutsioonilist ja ennast põlgavat mentaliteeti, mis levib ka tänases Eestis: "Meie põlvedel on aga see õnnetus, et just nende ajal raske võitlus vana ja uue ilmavaate vahel heljub ning uue võitu takistab. Kel mitte mahti ei ole neid asju ligemalt tundma õppida, võib kahevahele jääda, kus tõde, kus vale seisab. Ta võib isegi ilma tahtmata ja teadmata uue ilmakorra vastu eksida ja enesele kahju teha. See tuleb sellest, et tema vana valguse abil vaatab ja näeb, kui ta muidu ka selle vastane on. Ärgu keegi ennast selles usaldagu! Õelam äraandja peitub omas põues." [1]
Oma raamatus "Juudiküsimus" visandab Grenzstein arusaama teaduslikust ja õigest ning mitteteaduslikust ja valest maailmanägemisest, millest ühte nimetab uueks silmaks ja teist vanaks silmaks. Selline revolutsiooniline ilmavaade, kus "tõde" seisneb uues objektiivses (loodus)teadmises ning kõik endine — st vana meetod — on vale ja iganenud, iseloomustab ka meie praeguse mõttekultuuri mentaliteedi üht kaalukamat ja viimasel kümnendil esile kerkinud joont. Traditsiooniline maailmakäsitus, kus ajalugu kulgeb mööda oma keerdkäike ja paratamatusi, kus esiisade või ka võõraste tegudest ja mõtetest annab õppida nii heas kui halvas, muudetakse uueks ja revolutsiooniliseks situatsiooniks, kus omavahel võitlevad uus ja vana — progressiivne meetod ja igand. Elu ja ajaloo tõsiasjadest, mis on arusaadavad isegi terasemale teismelisele, konstrueeritakse näiliselt keerulisi, kuid sisult lapsikuid või lihtsalt triviaalsusi lahti seletavaid ajaloofilosoofilisi ideoloogiaid, mida nimetatakse "uueks teaduslikuks meetodiks". Asjad mitte ei ole ja ei kulge, vaid on konstrueeritud ja leiutatud. Kahjuks ei esitata mitte kunagi leiutajate ega konstruktorite nimesid ega daatumeid, millal midagi leiutati või konstrueeriti — on ainult tõdemus "teate ju küll, et nii oli!". Uus tõde seisneb igandlike "võimumehhanismi-salasepitsuste" lahtiharutamises, mida objektiivsed aja- või kultuuriloolased teevad kogu inimkonna perspektiivi ja üleüldist heaolu silmas pidades.
Marek Tamme hiljutine artikkel "Rahvuste tegemine. Humanitaarteaduslik vaade" annab väga ahtal metodoloogilisel alusel põhinevale uurimusele üldise "humanitaarteaduslikkuse" aupaiste, samas tunnistab autor, et rahvuse uurimine on poliitiline teema ja humanitaarteadlase ülesanne on kõik väidetavalt enesestmõistetav kahtluse alla seada. [2] Seda ei tehta Tamme artiklis aga mitte maailmaajaloo seaduspärasusi ja päriselt toimunud sündmusi vaatluse alla võttes, vaid eelkõige lähtutakse ühe kitsa koolkonna isiklikest arvamustest ja ideoloogiatest (st meetodist), mis on omakorda absoluutse tõena üle võetud ning juba enne kirjutama asumist määranud ära lõpptulemi.
Adogrenzsteinlik mentaliteet on mõnevõrra ehk mõistetav Eesti riikluse loomise eelsel ajastul, kui väikerahvaid põlgav marksism ning juutide kui kultuurilise nähtuse vastane antisemitism polnud veel massimõrvarlikud poliitilised ideoloogiad. Ometigi esindavad praegu Eestis üsnagi sarnast mõttelaadi märkimisväärsed literaatide, kultuuriinimeste ning ühiskonnateoreetikute ringkonnad. Otsene marksism on tänapäeval küll asendunud üleüldise planeedipäästmiskihu ja antikapitalismiga, otsene antisemitism Iisraeli riikluse vastasusega (juut kui sotsiaalne konstruktsioon!), kuid kujundid Eestist kui paratamatult sõltlaslikust kultuuriääremaast, mis on lisaks kuri, täis pimedat rahvuslust, mõistmatu, iganenud jne, on ehk isegi võimendunud. Kuskil väljas — olgu siis näiteks "läänes" või "Euroopas" (vahel aga ka "idas") — olevat kõik ilusam ja värvikirevam.
Väljaspool literaatide ringkonda sellist alaväärsuskompleksi enamasti ei kohta, pigem vastupidi. Eesti muusikule tunduks absoluutselt naeruväärne väide, et oleme Euroopa ääreala või väike provints, suurte ja tähtsate eurooplaste kõrval pisut alaväärsed ja mandunud. Meil on maailma absoluutsesse tippu kuuluv sümfonist Eduard Tubin ja maailma enim esitatud helilooja Arvo Pärt. Dirigente, kes maailmas ilma teinud, on nii palju, et üksikute mainimine poleks kohane. Ka meie sõjaväelastel pole midagi häbeneda. Võit Vabadussõjas, kangelaslik vastupanu nõukogude okupantidele, praeguste kaitsejõudude professionaalsus võrdluses kogu läänemaailmaga on piisav eneseväärikuse alus. Võimalik, et soomlaste Gallen-Kallelaga võrdset maailmanime meil kujutavate kunstide vallas ette näidata pole, kuid mõõdukalt tuntud klassikuid on siiski küllalt, et mitte ühegi kultuurrahva ees häbisse jääda. Eesti ei ole praegu ega ole ka kunagi olnud provints, vaid eelkõige koht, kuhu väga erinevatel ajalooperioodidel on hoopiski maailmast kokku tuldud. Provints ja täielikult isoleeritud polnud Eesti isegi pimedal nõukogude ajal. Aleksandr Solženitsõn kirjutas kaaluka osa oma loomingust meie maal redus olles; ka Dmitri Šostakovitši sidemed Eestiga on laialt teada; vene kultuuriruumist pärit ja nõukogude viljastavatest tingimustest Eestisse ümber asunud teadlased, kirjanikud ja isegi vürstid on saanud kohaliku kultuuriruumi lahutamatuks osaks, nagu ka kunagi vihatud baltisakslastest kultuuritegelaste enamik, keda nüüd õigustatult "omadeks" peame.
Kirjandust ja ajalookirjutust on tänapäeva maailmas niivõrd meeletus koguses, et aastakümneid vananenud intellektuaalse voolu matkimine ja selle serveerimine "lääneliku tippmõttena" ei too kellelegi kuulsust. Ehk siis ainult kohapeal, tänu "vastandumise" ja "intrigeerimise" kaudu saavutatud meediakõmule. Tahetaks justkui olla eurooplased (nüüd vist juba planeetlased või maalased), näha kotka perspektiivist meie maad ja rahvast osana suuremast tervikust. Tuua meile valgust ja tõde kuskilt kaugelt teadmistemaalt. Asja traagilisus seisneb aga selles, et sellel "välismaal", mis asetseb laiema mõjuta (kultuuri)teoreetikute alarahastatud kabinettides, ei oota meie kibestunud intelligentsi mitte keegi — sest seal on täpselt samasugune ühtemoodi mõtlev, samu asju sööv, sarnaselt riietuv ja samu meetodeid ja autoreid kummardav ülimalt alarahastatud seltskond juba ees. Niigi kehva kultuuri või ka "teaduse" matkimine võib ju olla põnev pealt vaadata Eestis, meist väljaspool ei huvita see aga mitte kedagi.
Noore Uku Masingu öeldu eesti kultuuri alaväärsuskompleksi kohta kehtib siiani: "Kui tal on mõtet, siis ainult sel puhul, kui sellega on võimalik poseerida välismaalaste ees. Ja välismaalastele on see niisama vähe tähtis nagu mõne neegrinõia kuulsus. [---] Aga kõik see on väga võrreldav mustaga, kes on omandand varandusena valge isanda näruse, määrdund ja lapitud särgi. Kogu meie kultuur on tõusiklus. [---] Võiks ju ütelda, et selline alandlikkus ja oma viletsuse tundmine on hää asi, aga häda on selles, et kuigi kogu rahvas põeb alaväärsustunde neuroosi, siiski on üksikuid, kes teisi oskavad hästi ekspluateerida." [3]
Masingu kirjeldus "välismaalaste" ees eputavast ja oma matslikku minevikku salajas põlgavast eesti intelligentsist ja tema meelelaadist näib mingil määral kehtivat ka meie teatud kultuuriinimeste subkultuuride kohta. Kaalukas osa meie intelligentsist pole siiani suutnud mõista, et "välismaal" (kus iganes see ka poleks) võiks läbi lüüa või tähelepanu köita eelkõige Eestis loodud originaalne ja uus. Mitte kunagi aga poseerimine ja läänes käiatud ideede refereerimine kohaliku konteksti allikaid abiks võttes ja alandlikult "õige meetodi" raamidesse sobitades. Ka ajalooteaduses ei tooks tuntust ja respekti mitte üliõpilaslikud referaattööd, millele peavad lisama kaalu viited mõnele lääne autorile, vaid eelkõige omapärased ajalookäsitlused või ka oskuslikud alliktekstide väljaanded koos ajaloolis-filoloogiliste kommentaaridega. On ka täiesti selge, et tuleb teha vahet eestikeelsele ja võõrkeelsele lugejale kirjutatud ajalookäsitlustel — kas või seetõttu, et meie kultuuris esinevad tavateadmised, kõnekujundid ja arusaamad on meile endile lapsest peale teada; samadest nüanssidest ei pruugi aga teised midagi aru saada. Katset kirjutada üheselt mõistetavat ajalugu samadel alustel ja sõnastuses nii eestlasele kui ka välismaalasele võib lugeda juba enne koostama asumist läbikukkunuks. Eestlasele ei saa kirjutada Eesti ajalugu kõrvalseisja perspektiivist, sest eestlane ei ela omal maal nagu kõrvalseisja, vaid on elusa organismi osa.
Raamatu "Eesti ajalugu II" ilmumise järel alanud debatt ajaloo õige tõlgendamise ja olemuse üle on taas avalikkuses üles võetud, ja seda ongi hädasti tarvis. 2012. aastal lahvatanud kired jäid suures osas õhku rippuma ning avalik arutelu ilma sisuliste tulemusteta. Enn Tarveli ning Heiki Valgu ja Valter Langi vahel hiljuti puhkenud mõttevahetus [4] on vana vaidluse jätk. Kuna sõnavõtjate puhul on tegemist rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastega, kelle kompetentsis või ka originaalsuses pole põhjust kellelgi kahelda, võib säärane debatt tulla ainult kasuks nii ajalooteaduse mainele kui ka ajaloo olulisuse mõistmisele riiklikust ja rahvuslikust vaatenurgast.
Iga rahva, riigi ja rahvuse elu ja kestmise aluseks on müüt tema asutamisest, esiisadest, arengust ja hetkeseisust — nagu ka lunastuskujutelmad tulevikust. Asjaolu, et müütide olemuse üle vaieldakse, solvutakse, vahetevahel saadakse isegi maruvihaseks teisi müüdiversioone pooldavate koolkondade peale, näitab eelkõige tõsiasja, et müüt Eesti riigist ja rahvusest on elus ja temast hoolitakse. Loomulikult üritab niisuguses mütoloogiatõlgenduslikus sõjas iga osaline rõhuda oma "teaduslikule" kompetentsile viitega, nagu oleks tema meetod õigem ja selle poolt oleks rohkem fakte. Komplikatsioone tekitab asjaolu, et rääkides eestlastest, räägime senini elus olevast nähtusest. Iga väide puudutab suurt rahvahulka isiklikult, võib nii solvata kui ka heameelt ja uhkust tekitada, isegi igapäevast enesetunnet või meeleolu muuta. Näiteks Sumeri ajaloo, mütoloogia ja religiooni uurimine tekitab märksa vähem kirgi. Ükskõik mida ka väita või järeldada, pole samu geene kandvatel Lähis-Ida rahvastel üldjoontes sooja ega külma sellest, miks nende kunagised esiisad mingisse riiklikusse ideoloogiasse uskusid või kuidas nendega näiteks aastal 2000 eKr manipuleeriti. Fakte on seetõttu võimalik esile tuua üsnagi erapooletult, ka erinevad tõlgendused ei tarvitse kedagi solvata või kelleski halba enesetunnet tekitada. Eesti ajaloo puhul pole see lihtsalt võimalik, sest tegeleme elusa ja pidevalt areneva materjaliga, uurime elusat organismi, mis reageerib valulikult igale arsti või psühhiaatri pandud diagnoosile. Uurides mõnd Egiptuse muumiat või muistse foiniiklase säilmeid eesmärgiga saada materjali DNA analüüsiks, ei tekita probleemi see, kui mõni hammas kistakse kolba seest välja ja luusse puuritakse auk. Elusate inimolendite või nende teadaolevate esivanemate säilmetega samal moel käituda on võimatu.
Debatt ajaloo üle on viinud ka vaidluseni selle üle, kuivõrd on ajalugu objektiivsetel faktidel põhinev teadus ja mil määral pigem üksikautori jutustus või mütologiseeritud lugu. Müüdi ja teaduse vastandamist peaksin aga juba sisuliselt ebateaduslikuks. Loodusteadusteski on läbi ajaloo ette tulnud palju sellist, mis on iseloomulik mütoloogiale ja müütidele. Kui nüüdisajal räägitakse teoreetilises füüsikas universumi sünnist Suure Paugu tulemusena, siis vanad sumerid selgitasid neile hoomatava universumi teket kui meessoost taeva ja naissoost maa suguakti. Taevajumal An viljastas oma allasadava vihmavee ehk seemnega maajumalanna Ki. Maa jäi rasedaks, sündisid kõikvõimalikud uued olendid, algas uus ajaline maailm ning lõpuks tekkis tsivilisatsioon. Selline arusaam selgitas vaatlusandmete baasilt ning parasjagu kasutusel olnud keele ja teadmiste seisu juures maailma sündi ja füüsilist olemust. Sedasama üritab nüüdisajal ükskõik milline reaalteadus. Ent tuhande aasta pärast või tänapäeval isegi paari aastakümne jooksul võib nii kasutatav keel kui ka teadmised loodusest olla väga palju muutunud. Kujunevad uued seletusviisid, mida me hetkel aimatagi ei oska. Meie aja uusimad geneetika ja teoreetilise füüsika teooriad võivad olla sajandite pärast mõne folkloristika- või teoloogialoengu teema näitena selle kohta, kuidas XXI sajandi inimesed proovisid oma primitiivsete teadmiste ja ebausu abil maailma mõtestada. Muistsed müütide loojad olidki oma ajastu teadlased, kelle eesmärk oli maailma seaduspärasuste kirjapanek ja selgitamine. Nüüdseks on esimesed kirjapandud müüdid Lähis-Idast või mujalt muutunud meie silmis ilukirjanduseks, kuigi olid omas ajas viimase taseme teaduslikud maailmaseletused. Ajalugu ongi oma olemuselt müüt — nagu kreeka keeles tähendab mythos algselt lihtsalt kõnet, juttu või lugu. [5]
Ajalugu ei ole aga muinaslugu või laste unejutt, vaid samamoodi nagu loodusteadused eelkõige faktidel ja tõeliselt aset leidnud sündmustel (sh arheoloogilistel artefaktidel) põhinev lugu ehk müüt. Ajalool nagu ka teoreetilisel füüsikal on aga alati ka transtsendentne mõõde. See viib nii lugeja kui ka müüdilooja kontakti meist kõrgemate ja arusaamatute jõududega (olgu nendeks siis Jumal või loodusseadused), sest aitab määratleda üksikindiviidi või ka nende kogumite paika ja olemust universumi kõiksuses.
Rünnata ühte keskset ajalookäsitlust teise ajalookäsitluse baasilt on seega eelkõige müütide sõda ja mitte müüdi kritiseerimine või kummutamine "objektiivse" teaduse plaanis. Uuesti konstrueerida saab alati mingi konkreetse ajaloosündmuse detaile, esitada uus ja faktidel põhinev kirjeldus asjadest nii, nagu on tõenäolisem, et nad aset leidsid, mitte aga muuta kogu ajalookontseptsiooni väitega "mul on parem meetod, ma olen objektiivsem". Kui mingi "uus ajalugu" üritab kinnitada, et tema on objektiivsem ja erapooletum, siis tuleb selle tagant otsida uut müüti, üritada ära tabada, millisel ideoloogial põhineb uus koolkond. Kas ta proovib asendada vana müüti mõne teise rahva või kultuuripiirkonna mütoloogiaga või rünnata ja lammutada mingi rahva pühaks peetavaid mütoloogilisi sümboleid — st riigi ja rahvuse aluseks olevat korraldust ja "moraali" — tänapäevase "infooperatsiooni" vormis, või hävitada hoopis mingi riigi ja rahvuse kestmise aluseks olevaid transtsendentseid sümboleid.
Väga laialt üldistades on meie ajalootõlgendustes praegu kaks üpriski lahknevat arusaama Eesti ja teiste lähedaste piirkondade muistse iseolemise kaotusest. "Eesti ajaloo" II köite vaimus esitatakse meile nägemus Liivimaast (sh Eestist) kui kristliku koloniseerimisprotsessi käigus leiutatud nähtusest, mida kohalikud rahvad, kellel enne väga kandvat ühtset identiteeti vist ei olnud, hakkasid väljast tulnud rahvusromantiliste kujutelmade tõttu millalgi XIX sajandil ka ise uskuma, kuni sinnamaani välja, et tegid oma riigi. Eestit peetakse eelkõige lääne kristliku kultuuriruumi ideoloogiliseks saaduseks ja leiutiseks. Sattusime millalgi XIII sajandil sellesse mudelisse elama ja olemegi seeläbi olnud ammustest aegadest peale euroopaliku kultuuri osa, üks "vürstiriik" paljude teiste seas. Meie oletatav muistne mentaliteet sulas kiirelt paari inimpõlve jooksul kokku vallutajate toodud maailmapildiga ning keelelised ja kultuurilised omapärad on eelkõige seletatavad koloniseerijate väikese arvuga, mistõttu polnud võimalik täielik assimilatsioon.
Sellelaadse ajaloonägemuse juurde kuulub tihtipeale arusaam ajaloost kui meetodi kaudu defineeritud teadusest. Asjade üle ei arutleta mitte faktide põhjal jutustuse loomise, eri seisukohtade väljatoomise ja omavahelise võrdluse ning analüüsi abil saavutatud sünteesi najal, vaid lõpptulemuse otsustab juba ette ära eelkõige meetod. Nimetaksin sellist ajalooteaduse vormi ideoloogiliseks ajalooteaduseks, uut ideoloogiat esindava meetodi katseks kehtestada üht poliitilist mõttevoolu (sh meetodit) teise reaktsioonilise ja iganenuks kuulutatu asemele. Eesmärk ei ole näidata mitte seda, et kuskil piirkonnas või ajajärgul "toimus miskit" või "tehti selliseid asju", vaid tõestada mingi piirkonna või ajajärgu fakte ja tekste ritta seades üldmeetodi kehtivust. Põhirõhk ei ole mitte ajalool, vaid meetodil (st ideoloogilisel kallutatusel), mille valik on lõppjäreldused juba ette ära otsustanud.
Eesti ajaloo üle toimuva debati tagamaade mõistmiseks peab analüüsima peamiste kirgi kütvate teemapüstituste tulekut eesti ajaloo- ja kultuuriteadustesse. Eesti keskaja käsitluse puhul ilmnevad need aspektid eelkõige Marek Tamme ideestikus, tema artiklis "Liivimaa leiutamine. Uue kristliku koloonia kuvandi loomine 13. sajandi esimesel poolel" on need arusaamad üpriski selgelt esile toodud. "Eesti ajalugu II", olles eelkõige referatiivne ülevaade ja populaarteaduslik kokkuvõte mitme tippautori senisest teadustööst, nagu ka varasemast uurimisseisust, ei esita Tamme artiklis edastatud metodoloogilisi arusaamu otse. Pigem väljenduvad need sissejuhatuses teatavat laadi ideoloogilistes kujundites ning osalt ka raamatu üldõhustikus. Oma artikli sissejuhatuses kirjutab Tamm: "13. sajand oli tunnistajaks uue piirkonna — Liivimaa — tekkimisele Lääne kristlaskonna vaimsele kaardile. Kuigi kõige varasemad kirjalikud teated Liivimaa-nimelisest regioonist pärinevad 12. sajandi viimasest kümnendist, omandas see territoorium Läänemere idakaldal esialgsed piirid ja iseloomu 13. sajandi keskpaigaks, mil Lääne-Euroopas valmisid esimesed terviklikumad ülevaated uuest kristlikust kolooniast. Liivimaa on klassikaline näide nimetamisakti performatiivsest väest: geograafiliselt oli see kant mõistagi ammu olemas ja asustatud erinevate rahvastega, kellel ei puudunud suhted oma ülemerenaabritega, ent väliselt piiritletud identiteediga regiooniks muutus see alles siis, kui esimesed kristlikud misjonärid ja vallutajad olid talle nime andnud." [6]
Kogu meie piirkonda — tänapäeva mõistes lätlaste ja eestlaste eluala ja riikide paiknemiskohta — nimetatakse artiklis üldistavalt "kristlikuks kolooniaks". Näeme siin katset asetada meie ajalugu nn lääne kolonialistlikku "diskursusesse", mis iseenesest on väga nüansirikas ja maailma eri paigus erinevalt tõlgendatav. Teiseks sisaldab Tamme argumentatsioon väga kindlat määratlust XII—XIII sajandi Euroopast — või õigemini Põhja-Euroopast — kui kristlikust kultuuriruumist. Mil määral saab Rooma riigi varemetele tekkinud lääne ja ida kristlusi, kus valdavalt toimus hõimupealike ja nende grupeeringute vaheline varade jaotamine ja omavaheline arveteklaarimine, üldse nimetada "kristlikuks", on loomulikult juba praeguste kristlastest teoloogide vaimulooalane aruteluteema. 800 aasta taguses Euroopas leidus ehk mõni tuhat vaimuhiiglasest õpetlast, kes valdasid varasemat materjali, kuid panna "kristluse" pitser kogu ajastule, mis alles asus oma ülikoole asutama ja kokkuvarisenud tsivilisatsiooni üles ehitama, ei näi väga viljakandev. Enn Tarveli "pahameel" kristliku kiriku olemuse üle sel ajastul on samuti mõistetav, sest tihtipeale räägiti üht, käituti aga teisiti; sisuliselt oli loobutud kristliku õpetuse põhitõdedest. Siiski ei näi Tarvel olevat sugugi pahatahtlik ei kristliku evangeeliumi ega ka juutide Vana Testamendi vastu. Oma "Eesti rahva loos" [7] tsiteerib ta sissejuhatuses Matteuse evangeeliumi ning kultuurisaates "Plekktrumm" (26. II 2018) väitis ta, et üksikule saarele võtaks raamatuna kaasa Piibli kui juudi rahva loo.
Üpriski viljatu katse näib olevat ka meie alade vallutamise seostamine Euroopas XI sajandil alguse saanud sõjalise kampaaniaga vabastada võõrjõududest püha maa ja Jeruusalemm ning taastada ligipääs oma kultuuri- ja usuruumi lahutamatuks ja keskseks osaks olnud piirkondadele. Nagu Enn Tarvel kirjutab: "Ei ole põhjust kujutleda, et Liivimaa rahvaste allaheitmise üritusse oli värvatud kogu kristlik Lääne-Euroopa eesotsas Rooma kirikuga. Tegelikult olid alad, kust sõjalist jõudu värvati, küllaltki piiratud, hõlmates Vestfaali ja ajaloolise Saksimaa (Weseri jõe ja Harzi mäestiku vahel). Ei paavst ega Saksa-Rooma keiser tegelenud lähemalt ristisõdadega Liivimaal." [8] Tegu oli selgelt Põhja-Euroopa regionaalse konfliktiga, mitte hüpoteetilise ladina kristliku maailma universaalse koloniseerimislainega. Loomulikult kujunes eri poliitiliste mängude ja huvide kontekstis välja olukord, kus ka Rooma omakorda asus toetama Lähis-Idast eemal asuvate piirkondade ristiusustamist enam-vähem ristisõjalikel alustel. Kuid üleüldise "ristisõdade" ideoloogilise konteksti andmine varasematele, pikalt kestnud regionaalsetele konfliktidele, kus meeletu hulk riigikesi ja rahvaid omavahel maid ja varasid jagasid, ei näi mingil moel põhjendatud. Ka sõja, st muistse vabadusvõitluse algust Eestis tähistasid ju nii kiriku kui ordu lahknevad arusaamad, eri rahvaste ja piirkondade väga isepärased huvid, paljude riikide huvid ja sekkumine. Toimus pidev reetmine ja üksteise seljataga sobingute tegemine, mille legitimeerimiseks kasutasid omaaegsed ideoloogid ka kristluse kui lihtsalt juriidilise nähtuse pitserit. Sisuliselt toimus aga selge vallutussõda, ja kuigi kohalike eestlaste seas oli ka mingi osa ristituid, ei olnud sõja sügavam sisu tegutsemine nende hingeõnnistuse nimel.
Teisalt on naeruväärne "vallutajaid" 800 aasta taguses kontekstis hukka mõista ja nimetada neid verejanulisteks kristlasteks ja röövvallutajateks. Olnuks eestlastel või liivlastel piisavalt sõjalist jõudu, oleks suure tõenäosusega iga kohalik maavanem oma unistustes koloniseerinud ja rüüstanud lähipiirkondade asemel kogu teadaoleva maailma. Mingi riiklik ja ühtne moodustis(ed) oleks meie asualadele tekkinud aga tollase ajaloo paratamatuse tõttu varem või hiljem — küsimus oli pigem selles, kes jõudsid oma kristliku riigi moodustamisel ette. Nagu teame, olid nendeks kohalike rahvaste paigutisel kaasabil tegutsenud võõramaalased ning siit ka 700 aastat kakskeelset kultuuri meie maal. Mitte keegi ei leiutanud Liivimaad. Juhtus see, mis ajaloos ikka juhtub — sõjaliselt mitteühtne ja nõrgem pool alistati ning seeläbi tekkis uus ja isepärane riik lääne ja ida kristluse vahele. Hoolimata ülemvõimude vahetumisest toimis see üpriski ühesugustel alustel "multikultuursena" kuni Eesti Vabadussõja alguseni.
Linnarahva ja maarahva mentaliteet näib olevat aga kõikidel ajastutel erakordselt lahknev. Elati koos ja tõenäoliselt mõisteti vähemal või rohkemal määral ka teineteise keelt, kuid mingist ühisest mentaliteedist, mille siinsed elanikud võõrvallutajatelt oleksid omandanud, ei saa küll rääkida. Ometi tunnistatakse, et toimunu "lõi Liivimaal keskaegse Euroopa kontekstis mõneti harukordse olukorra, kus sotsiaalsed eristused jooksid võrdlemisi selgelt mööda keelelisi ja etnilisi piire, jagades ühiskonna laias laastus kaheks ebavõrdseks osaks: suhteliselt väikesearvuliseks "sakslastest" ülemkihiks ja "mittesakslastest" (peamiselt eestlastest, liivlastest ja lätlastest) alamkihiks." [9] Seega esineb ka raamatus endas vastuolu, kuivõrd saame üldse rääkida eestlasest keskaja kontekstis või kuidas oli ikkagi lugu selle eestlase mentaalse orientatsiooniga.
Marek Tamm lähtub oma ajalooteoorias sotsiaalsest konstruktivismist. Seda asjaolu mainib ta viidatud artiklis ka selge sõnaga ("Eesti ajaloo" II köite sissejuhatuses on sellest juttu ainult vihjamisi): ""Leiutamine" (ingl invention) on mõiste, mis kuulub eeskätt sotsiaalse konstruktivismi leksikoni. Sotsiaalsed konstruktivistid rõhutavad maailma kohta käivate kategooriate ja mõistete ajaloo- ning kultuurisõltelisust, kaitstes seisukohta, et ühegi nähtuse nimetus ega kirjeldus pole kunagi loomulik ega olemuslik. Kummatigi ei tule "leiutamist" siin mõista millegi loomisena ex nihilo, vaid millegi olemasoleva ümbermõtestamisena, uue tähendusega varustamisena. Nii nagu keskaja ladina keeles tähendas inventio ühtaegu millegi väljamõtlemist kui ka millegi avastamist, nii käsitan siingi artiklis "leiutamist" ühtaegu nii "leidmise" kui ka "loomisena". Oma konstruktivistlikult probleemipüstituselt kuulub siinne kirjatöö ühte ritta varasemate uurimustega, mis analüüsivad teatud käsituse konstrueerimist mingist geograafilisest piirkonnast kindlal ajaperioodil." [10]
Samast mentaliteedist on kantud ka Eesti keskaja üldkäsitluse sissejuhatus. Üks ideoloogia, kellegi teise müüt ajaloost on juba ette valitud meie kohaliku ajaloo iseloomustajaks ning siinsete sündmuste olemuse ettemäärajaks. "Eesti ajaloo" II köite sissejuhatuses on muuhulgas mõistet "meie esivanemad" (lk 11) kasutatud jutumärkides, vihjates, et tegu on kahtlase terminiga ja ilmselgelt ei ole muistsed vabadusvõitlejad meie esivanemad "päriselt". Sissejuhatus (lk 13) väidab ka, et ""Ladina" (katoliiklik) Euroopa kujunes välja kõrgkeskaja (11.—13. sajand) jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. [---] Sellele ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk." Ladina katoliiklik Euroopa oleks tõenäoliselt välja kujunenud ka ilma sõjalise ekspansioonita ning öelda, et mingi ajastu "kujunes välja", viitaks justkui sellele, et väidetakse olemas olevat seesugune ideoloogiliselt ja kultuuriliselt ühtne elusorganism nagu keskaeg või isegi katoliiklik Euroopa. Kõik need on meie kaasaegsed mõttekonstruktsioonid ja kunstlikud jaotused, mitte päriselt elanud inimeste endi arusaam või veel vähem motivaator. Ajalugu ja aeg — nagu ka nende sees toimunud sündmused — kulgesid. Tihti juhuste tõttu, üksikindiviidide või tervete rahvaste sekkumise tagajärjel ilma ühegi "äriplaanita" jõuda kuhugi "aega" välja. Ajalugu ei ole leiutis või intellektuaalne mõtteharjutus, vaid päriselt olemas olnud päris inimeste tegutsemine; juhuste ja võimaluste summa.
Liivimaad nimetatakse raamatu sissejuhatuses üheks "Euroopa ääremaaks" (lk 15). Niisuguse ajalookäsitluse aluseks pole arusaam Eestist ja meie lähialadest kui iseseisvatest ja omanäolistest kultuuripiirkondadest, vaid lihtsalt pilt ühe suurema kultuuriruumi ääremaa arengust. Müüt, mille baasilt vastandutakse senisele müüdile, esindab eelkõige kujutlust Euroopa ühiskodust, mille ääremaaks oli ka muistne Liivimaa, kus kunagi elasid iseseisvad hõimud, kelle mentaliteet hakkas pärast koloniseerimist üldjoontes sarnanema keskaja ladina katoliikliku Euroopa omaga. Samamoodi nagu leiutati Liivimaa keskajal, leiutati aga ka eesti rahvus ja riik rahvusromantismi perioodil taas Euroopa kultuuri südamest saabunud intellektuaalsete voolude sunnil.
Lõppkokkuvõtteks: meile esitatakse suurrahvaste müüt multikultuursest juba ammu leiutatud Euroopast, kus iganenud rahvusriigid on Belgia Impeeriumi viljastavate ja progressiivsete suurkultuuride ääremaad ja kuuluvad taas uue leiutise meelevalda. Tõepoolest, näiteks sakside vaatenurgast olime meie kaugel ja "ääres". Aga samuti olid saksid meie esivanemate silmis kaugel ja "ääres". Ja maailmanaba just meil Eestis — nii muistse vabadusvõitluse ajal kui ka tänasel päeval.
Eesti riigi ja rahvuse tulevik sõltub sellest, missugune müüt jääb müütide omavahelises sõjas peale. Suurrahvaste internatsionalistlikus ja impeeriumimeelses mütoloogias meile kui isepärasele kultuurile ja rahvusele kohta ei ole. Selles teostuks Ado Grenzsteini ja Friedrich Engelsi [11] ettekujutus meie ajaloo paratamatust käigust ja rahvuse sulandumisest teiste sekka. Ilma oma elava asutamismütoloogiata rahvast ja riiki pole olemas olnud ning selle mütoloogia loomine, kujundamine ja edasiarendamine just meile sobival ja omasel moel on ka meie riikluse ja kultuuri ainuke alus.
Väita eesti lugejale mõeldud Eesti ajaloos, et autorid ei eelista oma käsitluses ühtegi rahvast ja kõike üritatakse käsitleda erapooletult, on umbes samaväärne, kui öelda oma vanavanematele külla minnes, et tegelikult ei tulnudki ma teid vaatama. Paar maja edasi elav naabritädi on samaväärne inimkonna liige nagu teie — hoolimata teatavatest iganenud perekondlikest konstruktsioonidest. Lisaks on naabritädi kook parem: moosi ja vahukoort on rohkem peal. Selline olukord lõpeks kindlasti solvumise ja pettumisega, võimalik, et isegi tüli ja pisaratega. Täpselt selline seis tekkis ka "Eesti ajaloo" II köite puhul. Vastukaja oli ju aimatav ja ajalooteos seetõttu käsitletav kavandatud intriigi, kui mitte lausa provotseerimisena. Või siis osava turundusnipina, mille suurim teene on vaieldamatult kodumaa ajaloo ümber toimuva mõttevahetuse jõuline esiletõus avalikkuses.
Konn ei saa kunagi kotkaks, ükskõik kui palju ta ka ei pingutaks ja taevastesse sfääridesse tõusta ei prooviks. Samas on aga kotkale antud võimalus näha maailma just konna perspektiivist. Alandada ennast konnaks, laskuda alla taevasest muinasjutumaailmast ja vaadelda tõelust päriselt olemasoleva mätta otsast. Ainus koht, kus ka Ado Grenzstein vähemalt natukenegi tuntud on ja mainimist leiab, on aga seesama Eesti, mille sulandumist suuremate sekka ta nii varmalt ette kuulutas.
Miks ajalugu just nii kulges, tuleneb eelkõige sellest, et elavatel inimestel ja rahvastel pole sooja ega külma sellest, millise diskursuse osana üritab neid näidata teoreetik. Ajalugu on päriselt elanud inimeste tegemiste lugu, sotsiaalsed konstrueerimised ja "õiged meetodid" aga eelkõige teoreetikute peas ja kabinettides ehitatud muinasjutulised paralleelmaailmad või õigemini intellektuaalsed mõtteharjutused, mis tavapäraselt varisevad aja kulgedes kokku nagu kaardimajakesed, sest päris elu ei allu kujutelmmeetoditele, mõttemängudele ja õhku rajatud ideoloogilistele vundamentidele. Kui kunagi peaks aga tekkima olukord, kus Eesti riiklikku ja rahvuslikku müüti ründavad käsitlused või teooriad rahvast enam ei puuduta ega tekita ka erilisi emotsioone, siis oleme tunnistajaks riigi ja rahvuse hääbumisele. Oleme praegu olukorras, kus eri vaatenurkadest ründab Eesti identiteeti peaaegu samadel alustel nii Kremli propaganda idast kui ka ideologiseeritud humanitaarteadus läänest. Kahe ideoloogilise tule vahel iseendaks jäämine määrab ära ka selle, kas Eesti kultuur ja riik jäävad püsima. Suhtumisel oma ajalukku on selles keskne ja võimalik, et ainus kandev roll.
[1] A. Grenzstein, Juudiküsimus. Tartu, 1912, lk 4—5.
[2]"Keel ja Kirjandus" 2018, nr 1—2, lk 15.
[3] H. Masing, Teema variatsioonidega mitte ainult mollis, vaid ka duuris. "Olion" 1931, nr 12, lk 483. Vt ka: U. Masing, Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Tartu, 1993, lk 45—46.
[4] Vt: E. Tarvel, Täiskasvanud rahvas peab suutma elada tõega. "Postimees" 2. III 2018; H. Valk, V. Lang, Arheoloogiast, ajalooteadusest ja enntarvellikust esiajakäsitlusest. "Postimees" 16. III 2018; E. Tarvel, Pro domo sua. "Postimees" 23. III 2018.
[5] Vt siinkirjutaja pikemat käsitlust: P. Espak, L. Ots, Müüt ja kirjandus. Tallinn, 2015, lk 10—17.
[6] M. Tamm, Liivimaa leiutamine. Uue kristliku koloonia kuvandi loomine 13. sajandi esimesel poolel. "Akadeemia" 2012, nr 2, lk 195.
[7] E. Tarvel, Eesti rahva lugu. Tallinn, 2018, lk 11.
[8] Sealsamas, lk 59.
[9] M. Tamm, A. Selart, Sissejuhatus. Rmt: Eesti ajalugu II. Tartu, 2012, lk 12.
[10] M. Tamm, Liivimaa leiutamine, lk 196.
[11] Vt: P. Espak, Marksism — rassismi absoluutne vorm. "Postimees" 31. VIII 2017.
Artikkel ilmus augusti Loomingus.
### Response:
Peeter Espak. Uue eestlase leiutamine meie ajalookirjanduses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka järgmise aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprognoosi jättis IMF samale tasemele kui juulikuus avaldatud prognoosis ehk 1,5 protsendile.
Kasvu toetab sisenõudlus, mille toob kaasa netosissetuleku ja krediidivõimaluste kasv, teatas IMF. Inflatsioongi peaks samal põhjusel 2018. aasta lõpuks kiirenema ning jõudma 3,5 protsendini.
Keskpikas perspektiivis on Venemaa majanduse väljavaade jätkuvalt sumbe, kuna majanduse ees on struktuurilised pudelikaelad ning jätkuvalt mõjutavad riiki sanktsioonid. | IMF prognoosib Venemaale jätkuvalt 1,7-protsendilist majanduskasvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka järgmise aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprognoosi jättis IMF samale tasemele kui juulikuus avaldatud prognoosis ehk 1,5 protsendile.
Kasvu toetab sisenõudlus, mille toob kaasa netosissetuleku ja krediidivõimaluste kasv, teatas IMF. Inflatsioongi peaks samal põhjusel 2018. aasta lõpuks kiirenema ning jõudma 3,5 protsendini.
Keskpikas perspektiivis on Venemaa majanduse väljavaade jätkuvalt sumbe, kuna majanduse ees on struktuurilised pudelikaelad ning jätkuvalt mõjutavad riiki sanktsioonid.
### Response:
IMF prognoosib Venemaale jätkuvalt 1,7-protsendilist majanduskasvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval samadele vastastele 1:4 kaotanud Eesti koondis näitas eile südikamat vastupanu, kui külalised teenisid hilisest väravast minimaalse võidu, vahendab Jalgpall.ee.
"Analüüsisime esimest mängu ja tüdrukud suutsid täna oma potentsiaali paremini ära kasutada ning näitasid head meelestatust. Olime palju paremini organiseeritud ja agressiivsemad," kirjeldas kohtumist Eesti koondise peatreener Richard Barnwell.
"Esimesel poolajal domineerisime, lõime korra latti ja tekitasime ka üks-üks olukorra, mille oleks pidanud ära kasutama. Teisel poolajal oli meil vähem võimalusi ja mingil perioodil jäime surve alla, kuid mängijad ei murdunud."
Fääri saared tegid skoori mängu 90. minutil, kui täpne oli Marjun Danielsen. "Tekitasime ise vastaste kastis ohtliku olukorra, kuid nad suutsid sellest välja tulla ja lõid väga hea kiire vasturünnakuga meile värava," kirjeldas peatreener mängu ainukest tabamust.
Järgmisena ootab U-19 koondist ees EM-valikturniir, kui oktoobri alguses minnakse Põhja-Iirimaal lisaks võõrustajatele vastamisi ka Saksamaa ja Kosovoga.
"Mängud Fääri saartega andsid meile treeneritena häid mõttekohti. Erinevatele positsioonidele on nüüd rohkem konkurentsi, nii et usun, et see oli meie jaoks heaks ettevalmistuseks," sõnas Barnwell. | Tüdrukute U-19 koondis jäi napilt alla Fääri saartele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval samadele vastastele 1:4 kaotanud Eesti koondis näitas eile südikamat vastupanu, kui külalised teenisid hilisest väravast minimaalse võidu, vahendab Jalgpall.ee.
"Analüüsisime esimest mängu ja tüdrukud suutsid täna oma potentsiaali paremini ära kasutada ning näitasid head meelestatust. Olime palju paremini organiseeritud ja agressiivsemad," kirjeldas kohtumist Eesti koondise peatreener Richard Barnwell.
"Esimesel poolajal domineerisime, lõime korra latti ja tekitasime ka üks-üks olukorra, mille oleks pidanud ära kasutama. Teisel poolajal oli meil vähem võimalusi ja mingil perioodil jäime surve alla, kuid mängijad ei murdunud."
Fääri saared tegid skoori mängu 90. minutil, kui täpne oli Marjun Danielsen. "Tekitasime ise vastaste kastis ohtliku olukorra, kuid nad suutsid sellest välja tulla ja lõid väga hea kiire vasturünnakuga meile värava," kirjeldas peatreener mängu ainukest tabamust.
Järgmisena ootab U-19 koondist ees EM-valikturniir, kui oktoobri alguses minnakse Põhja-Iirimaal lisaks võõrustajatele vastamisi ka Saksamaa ja Kosovoga.
"Mängud Fääri saartega andsid meile treeneritena häid mõttekohti. Erinevatele positsioonidele on nüüd rohkem konkurentsi, nii et usun, et see oli meie jaoks heaks ettevalmistuseks," sõnas Barnwell.
### Response:
Tüdrukute U-19 koondis jäi napilt alla Fääri saartele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks on hakanud Euroopa Liidu idee mõranema või õigemini, miks on hakanud tuhmuma need väärtused ja sulguma see avatus, millele ühinenud Euroopa on senini tuginenud?
Mina ei näe küll praegu kestvat ja pöördumatut trendi Euroopa Liidu lagunemisele...
Mitte lagunemine, vaid avatusele selga pööravad meeleolud, mida nägime näiteks Itaalia ja Rootsi valimistel, järjest lähemal Eestile.
Need debatid on kogu aeg olnud ja saavad ka tulevikus olema. Meenutame lähiminevikust Austriat – täpselt samasugused arutelud nagu praegu Rootsis. Ja mis seal [Rootsis] demokraatlikel valimistel siis lõpuks juhtus? Erakond [Rootsi Demokraadid], kellele ennustati, et nad saavad 20 protsenti valijate häältest, sai 17 protsenti.
Ka Eestis ennustatakse, et EKRE saab 20 protsenti.
(Paus) Mis ma peaksin nende ennustustega praegu tegema? 20 protsenti pole 50...
Või 51, mis annaks parlamendienamuse, nõus. Miks on sellised erakonnad suhteliselt populaarsed?
Taolisi erakondi on kogu aeg olnud. Valijad, inimesed, on erinevad, neil on erinevad poliitilised vaated ja ootused poliitikutele, valitsusele, paramendile... Inimestel on erinevad mured, millele nad ootavad lahendusi. Kellelegi sümpatiseerivad ühed ja teistele teised lahendused – normaalne demokraatia.
Inimestel on hirmud.
Inimestel on kindlasti ka hirmud, ootused.
Kas Euroopa Liit on oma kodanikele midagi valesti rääkinud...
Kindlasti ei ole selliseid organisatsioone ja inimesi, kes saaksid öelda, et nad pole kunagi midagi valesti teinud. Muidugi on. Aga mina olen praegu Euroopa Liidu suhtes väga optimistlik. Kui vaadata hetkeseisu, siis tööpuudus on ajalooliselt madalal tasemel, majanduskasv on väga hea, mitmetes valdkondades oleme suutnud olla ühinenud ja üksmeelsed.
On valdkondi, kus liikmesriigid üksinda hakkama ei saa, näiteks tehisintellekti vallas ühtsete standardite loomises. Aga võiksin lisada ka suurandmetöötluse. Või uute superarvutite loomise temaatika, kus isegi Euroopa Liidu suured riigid osutuvad väikesteks, et sellega üksi hakkama saada. Peame jõud ühendama, ja siin pole küsimus vaid vajaminevates summades, aga selles, et meil on vaja suurt arvu inimesi lühikese aja jooksul, et konkureerida teiste suurte tegijatega, nagu Ameerika Ühendriigid või Hiina. Ainult koos tegutsedes suudame [Euroopas] olla efektiivsed.
Sajad tuhanded inimesed Euroopas ütleksid teile praegu vastu: ilus jutt, aga räägime hoopis põgenikest. Miks te neid pidevalt sisse lasete? Miks nad võtavad ära meie töö, toovad meile vägivalda ja kurjust?
Töö ära võtmine ei ole tõsine argument, sest Euroopa Liidus on tööpuudus ajalooliselt madalal tasemel, töökäsi on vaja. Et sissetulijad tooksid kurjust, seda ei saa ka väita. Kurjust on siin ennegi olnud ja saab ka tulevikus olema. Aga selge see, et inimestel on mure ebaseadusliku ja kontrollimatu migratsiooni pärast, Euroopa Komisjon on selle murega tegelenud, sisserändajate arv on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud.
Inimesed ei ole mures mitte ainult ebaseadusliku ja kontrollimatu sisserände pärast, vaid ka kontrollitud kokkulepete pärast, kui riigid on võtnud endale kohustuse x arv põgenikke vastu võtta. Küllalt kuuldavad on ju need, kes ütlevad "meie kvoot on null".
Neid riike on siiski suhteliselt vähe. Paraku tuleb tunnistada, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole ühtemoodi atraktiivsed, ka sõjapõgenikele.
Inimene on kaotanud oma riigis kõik, mis tal on, ta peab sealt põgenema, et ellu jääda. Loomulikult eelistab ta uue asukohariigina maad, kus on võimalikult kerge jalgele tõusta ning majanduslikult rikkamad riigid on siin märksa atraktiivsemad kui need, kes alles püüavad rikkamatele järele jõuda.
Andrus Ansip. Autor: (Foto: ERR)
Eesti nende hulgas?
Jah. Me teame, et ka Eestisse saabunud kvoodipagulastest 50 protsenti või rohkemgi on lahkunud.
President Junckeri parlamendikõnes oli laiem vaade ka pagulastele. Selle Euroopa Komisjoni üks algatusi on Aafrika uue strateegia loomine. Euroopa Liit on ka siiani olnud seal suurim arengukoostöö rahastaja – viimase viie aasta jooksul on Euroopa Komisjon andnud sinna 32 miljardit eurot, koos liikmesriikidega 82 miljardit.
Eesti kaheksa aasta riigieelarve.
Paraku on sellest rahast vaid 500 miljonit [eurot] läinud kümne aasta jooksul digitaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ilmselgelt ei ole see piisav. Ka Aafrika riigid unistavad [Eesti õpilased arvuteid kasutama õpetanud] Tiigrihüppest, unistavad üle hüpata mõnest ajaloolisest perioodist ja nn digitaalsed investeeringud annavad selleks võimalused. Oleme Euroopa Komisjonis loonud strateegia digitaalmajanduse arendamiseks Aafrika riikides, sest usun: kui inimestel on lootus, et ka nende enda riigis hakkavad asjad paremaks minema, siis nad ei taha [lahkuda] mujale, vaid jäävad kodumaale.
Aafrikas on ka mõned digitaalselt üksjagu hästi arenenud riigid, kes võiksid mõneski valdkonnas Euroopa riike õpetada. Me ei peaks võtma üldistavat dotseerivat hoiakut kõigi nende maade suhtes.
Juncker ütles, et Euroopa vajab kvalifitseeritud migrante.
Tööjõu ränne on intensiivistunud. Näeme, et inimesed soovivad järjest enam oma oskusi ja teadmisi müüa kohtades, kus nende järele on kõige suurem nõudlus ja kus selle eest kõige rohkem makstakse. Inimesed on muutunud mobiilsemaks ja tuleb pidada loomulikuks, et kui keegi on omandanud teadmised, millega lüüa läbi maailma kõige kõrgemas tipus, saab ta neid teadmisi ka realiseerida. Me ei ole ju huvitatud sellest, et jätaksime andekad, teadmistega inimesed känguma ega laseks neil ennast teostada. See ei puuduta vaid tippude tippe, vaid ka muid erialade spetsialiste. Mobiilsus on reaalsus, sellest võidavad nii need, kes lähevad kuhugile oma teadmistega kui ka need, kes nende teadmiste osaliseks saavad.
Aga kuldsete kätega Ukraina ehitajad?
(Paus) Suhted kolmandate riikidega peavad olema selgelt reguleeritud ja need käed peavad tõepoolest kuldsed olema, Eesti seaduste järgi piisavalt tasustatud, et võiksid meie juures endale rakendust leida. See jääb piiratuks ka tulevikus, ma ei kujuta ette, et kolmandatest riikidest lubataks inimestel tulla Euroopa Liitu täiesti vabalt ja piiramatult. Need piirangud olid, on ja jäävad.
Praegu nad tulevad läbi Poola vahendajate, seega otsekui Euroopa Liidust.
Ma ei ole Eesti oludega nii hästi kursis, et hinnata, on see probleem.
President Junckeril oli ka mõte, et Euroopa Liit võiks otsustades lähtuda häälteenamusest, mitte liikmesriikide ühehäälsusest. On see tema isiklik arvamus või Euroopa Komisjoni ühine seisukoht?
See on Komisjonis läbi arutatud ja ka eelmisel aastal tegi ta samasuguse ettepaneku. Kui ühehäälsus võib tähendada ühe hääletaja poolt edasiliikumise pahatahtlikku blokeerimist, siis paigaltammumine ei saa olla Euroopa Liidule eesmärk. Teatud valdkondades on kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamine kindlasti põhjendatud ja see võiks olla ka Eesti huvides.
Need valdkonnad oleksid?
Oletagem näiteks... sanktsioonide kehtestamine mingite tegude eest. Kui leiduks üks riik, kes oleks vastu, siis [Euroopa Liidu] sanktsioone ei tuleks, kuigi meie huvides oleks nende kehtestamine.
Või maksuteema, kus ühel liikmesriigil võivad olla erihuvid. Näiteks suurkorporatsioonide maksustamine Euroopa Liidus...
On olukordi, kus kvalifitseeritud häälteenamus võib olla ühehäälsusest parem, alternatiiv paigaltammumisele või otsustamatusele.
Kuidas saab Euroopa kaitsta Euroopa Parlamendi valimisi?
Need ettepanekud on tulnud minu kabinetist, nende autor istub siinsamas. (Näitab näpuga enda peale) Kui räägime sotsiaalmeediast, näiteks Facebookist või Twitterist, siis nad on rakendanud juba praegu olulisi tõkestusmeetmeid, et sotsiaalmeediaga ei oleks enam võimalik nii lihtsalt valimisi manipuleerida nagu seda siiani on tehtud, näiteks USA-s või Brexiti puhul. Näiteks Twitteri libakontode kustutamine või Facebooki tehisintellektil põhinevad lahendused, et välja selgitada libakontosid ja tõkestada sihilikult suures tiraažis levitatavat valet.
Loomulikult peame valimiste sõltumatust kindlustama kõikvõimalike vahenditega ja küberturvalisuse vallas on veel palju teha. Eesti saab sellest hästi aru, on riike, kus mõistmine on väiksem.
Andrus Ansip. Autor: (Foto: ERR)
Euroopa Komisjon on valvel?
Pärast kõike seda, mis on juba juhtunud, ei ole Komisjonil muud võimalust. Ka kõigi liikmesriikide valitsused peavad olema valvel ja valmis, et keegi võib püüda pahatahtlikult manipuleerida avaliku arvamusega. Desinformatsiooni kampaaniad, mida pehmemalt nimetatakse libauudisteks, see on tegelikkus. Kõik on lugenud trollivabrikutest, need pole väljamõeldis, vaid mõnes riigis töötavad sajad ja tuhanded inimesed, et mõne teise riigi avalikku arvamust endale soodsamas suunas kallutada.
Trollivabrikud Peterburi äärelinnas?
Jah, sellele ma praegu viitasin, aga see pole ainus võimalus.
Ütlesite, et soovite kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, et saada inimeste hinnang enda tööle Euroopa Komisjoni asepresidendina. Võibolla tuleb nendelt valimistelt siiski hinnang teie kuvandile Eestis?
Sellele küsimusele ma üheselt vastata ei saa. Minule on hinnang peaministri töö eest antud mitmetel valimistel ja olen väga tänulik Eesti inimestele, et viimastel Euroopa Parlamendi valimistel nad usaldasid mind ka pärast seda, kui olin üheksa aastat töötanud valitsusjuhina, nii headel kui ka mitte nii headel aegadel ning sain täiesti mitteootuspäraselt rohkem hääli kui kes iganes teine kandidaat.
Miks mitteootuspäraselt?
Teate, tavaliselt on nii, et pikka aega ametis olnud peaministrid ei ole rahva poolt palavalt armastatud ja saabub hetk, kus neid enam tagasi ei valita. Meenutagem Tony Blairi, Helmut Kohli, Margaret Thatcherit, Winston Churchilli, kes viis britid rasketel aegadel läbi sõja ja kui ajakirjandus arvas, et ta on ära teeninud ka ühe kergema perioodi, siis rahvas arvas, et nüüd on vaja hoopis kedagi muud...
Meenutagem ka Andrus Ansipit, Eesti valitsusjuhti, kelle aega hakkas rahvas hea sõnaga meenutama varsti pärast tema tagasiastumist.
Ma olen tänulik Eesti inimestele, et oleme saanud koos ka rasketest aegadest läbi tulla...
On praegugi Eestis hetki, kus tahaksin ise minna ja otsustama hakata. See on päris loomulik, kui oled üheksa aastat valitsusjuhina töötanud. No seesama alkoholiaktsiisi Lätti viimine. Annab ikka tulla mõtte peale, et tõstame õlle aktsiisi ühel aastal 70 protsenti! Peab olema ülim naiivsus, et arvata nagu sellele midagi olulist ei järgne! Rahandusministeeriumi viimane prognoos ütleb, kui lisada alkoholi ja tubaka aktsiisile ka käibemaks, et praegune kaotus võrreldes eelarvesse kirjutatuga on koguni 216 miljonit eurot. 216 miljonit!
Nüüd kõlas väga dramaatiline reformierakondlik hüüatus. Mina ütlen selle peale, et annab ikka tulla mõtte peale, et vastlapäeval 2014 viib peaminister presidendile lahkumisavalduse. Kui te seda poleks teinud, oleks Eesti ehk teistsugune, maksud ei läheks Lätti ja Reformierakond ajaks teistsugust aktsiisipoliitikat, kuigi... just Taavi Rõivas peaministrina tegi sellega otsa lahti.
See on üks levinud müüt. Kui hakkame vaatama, kas need maksud ikka Rõivase ajal läksid Lätti või ei läinud, siis näeme, et ei läinud.
Hakkasid minema.
"Hakkasid minema" ei tähenda, et praegune valitsus pidi 70 protsenti tõstma õlle aktsiisi. Suhtumine, et see kõik on reformierakondlik jutt, ei ole üldse aktsepteeritav. See kõlab nagu Yana Toom, kes ütleb, et Ansip kasutab oma positsiooni erakonnapoliitika ajamiseks ja kirjutab kaebekirju Euroopa Komisjoni presidendile Junckerile. Andke andeks, mina Euroopa Komisjoni asepresidendina võin kritiseerida Poola, Ungari, ka Saksamaa valitsust, aga hoidku taevas selle eest, et ma midagi Eesti kohta ütlen. Mina räägin Eesti riigi eelarvest, mina ei räägi Reformierakonnast.
Võibolla oli vastlapäev 2014 siiski liiga vara Andrus Ansipi lahkumiseks Eesti peaministri kohalt, kui vaatame, mis pärast sai?
See oli täpselt õige aeg Andrus Ansipile ja Eestile. Ükski ametisolek ei saa kesta igavesti ja ei ole väga mõistlik oodata päeva, millal ka viimane sinu toetaja loobub sind toetamast. Ma ei saa aru inimestest, kes klammerduvad oma ameti külge ja ei märka, millal on õige aeg lahkuda. Neid näiteid leiame Eestiski päris mitmeid.
Kas Andrus Ansip peaministrina oleks lasknud sügisel 2016 valitsuse kummuli kukkuda ja Reformierakonnal opositsiooni vajuda?
Mina ei lasknud seda üheksa aasta jooksul. Valitsusjuhina ja erakonna esimehena olin suuteline kriisid lahendama, kui kriisid tekkisid...
Kindlasti oli see viga, et lasti asjadel areneda nii kaugele, et valitsus läks laiali. Praegusest valitsusest head rääkida palju ei ole...
Reformierakondlane ei saagi Jüri Ratase keskerakondlikust valitsusest head rääkida.
See Reformierakonna sildistamine... Jah, ma olen reformierakondlane. Aga räägin nagu tervemõistuslik Eesti inimene, kui ütlen, et selline maksude Lätti viimine ei ole normaalne. Eesti lihtsa ja läbipaistva maksusüsteemi pea peale pööramine ei ole Eesti huvides. Miks seda tehti, ma ei tea. Nüüd kuuleme, [sotside esimees] Ossinovski ei teadnud midagi alkoholi aktsiisist ja ametnikud on süüdi... Kuulge! Ei saa süüdistada inimesi, et nemad ostavad sealt, kus odavam, süüdistada tuleb valitsust. Aga [raha] kaotab Eesti sotsiaalsüsteem...
Andrus Ansip. Autor: (Foto: ERR)
Kas Reformierakond tuleb märtsis 2016, pärast riigikogu valimisi, Stenbocki majja tagasi?
Kui see oleks minu teha, siis loomulikult peaks me sinna minema. Loomulikult ma loodan, et Reformierakonnal läheb järgmistel valimistel hästi ja kaos, mis on praegu tekitatud, ka ükskord kaob.
Kellega peaks Reformierakond valitsuse tegema?
Ei taha laskuda erakonnapoliitikasse.
See on Eesti nägu, millise valitsuse me saame.
Jah, see on Eesti nägu, aga küsige neid küsimusi kelleltki teiselt. Asuda justkui erakonna esimehe positsioonidele ja hakata rääkima, kellega peaks Reformierakond koostööd tegema – see ei ole Euroopa Komisjoni voliniku asi.
Koduerakonna olevikku ja tulevikku vaadates on teil kindel ja rahulik tunne, või?
(Paus) Me läheme jälle erakonnapoliitikasse... Tahaksin hoiduda nendest teemadest... Piirduksin sellega.
Ei midagi julgustelt praegusele esimehele Kaja Kallasele? Eelmine esimees Hanno Pevkur sai teilt kriitikat nii et tolmas...
Ta oli selle ka ära teeninud. Ma väga loodan, et Kaja Kallas saab erakonna juhtimisega hästi hakkama ja reformierakondlasena loodan loomulikult, et Reformierakond pälvib jälle rahva toetuse, nagu mitmetel eelnevatel valimistel.
Kuivõrd näete eelolevate riigikogu valimiste erinevust varasematest, kui Edgar Savisaare Keskerakond võinuks need ka võita, ent valitsusse poleks nad ikkagi saanud ja koalitsiooni pani ettemääratult kokku Reformierakond? Nüüd on olukord muutunud.
Jaah...
2011 ja 2015 oli mõeldamatu, et keegi võtnuks Keskerakonna valitsusse.
Need olid toonased olud, kus pärast 2007. aastat ja pronkssõdurit minul küll ei olnud mingit võimalust Keskerakonnaga koostööd teha...
Pean ikka minema Eesti sisepoliitikasse, ja ega minu isiklikku arvamusvabadust saa keegi võtta... Võtame Keskerakonna, mille juht ei ole enam Savisaar. Lugesin Eesti Ekspressist suurt portreelugu Jüri Ratasest ja mis välja tuli? Kõige suurem [tema] võit olevat, et erakonda õnnestus jätta Yana Toom, kes on kolm korda [Süüria presidendi] Bashar al-Assadi juures käinud ja mõrtsuka kätt surunud. See ongi nüüd suur Eesti asi?
Ega ma väga aru saa, kus see Keskerakonna muutus on toimunud. Vaatame korruptsiooniskandaale – vana lugu, kõik jätkub. Ma ei näe erinevusi varasemate aegadega. Vaatame riigi eelarvepoliitikat – kas seda aetakse vastutustundlikult. Ei.
Reformierakond on süüdi, sest teie olite 2016 peaministripartei, kes lasi valitsusel laguneda.
Härra Sildam, teie olete süüdi! Teie kui tinglik ajakirjanik panite mulle omal ajal [mind kritiseerides] roosad prillid ette, miks te seda praegu ei tee?
Millal sündis Reformierakonna lubadus viia Eesti 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka?
Eks see headel aegadel oli, 2006 või 2007.
Aastal 2021 peaksime seal kohal olema. Kas oleme?
Oleme jõudsalt edasi arenenud, kindlasti. Eks vahepealne majanduskriis üksjagu räsis Eestit, aga tulime sellest päris hästi välja. Kui oleksime läinud [ettevõtja ja pankuri] Indrek Neivelti soovitud teed ja oleksime 2007 hakanud kogutud reserve kasutama ülekuumenenud majanduse elavdamiseks, siis ilmselt oleks see kriis väldanud Eestis terve kümnendi. Nagu juhtus Hispaanias, kus samuti oli ehitussektor üle kuumenenud ja üle paisutatud.
Kas Eesti peaks praegu laenu võtma, et ehitada laiemaks Tallinna-Tartu, Tallinna-Ikla ja Tallinna-Narva maanteed?
Aktsiiside alalaekumise sadadest miljonitest jääks ülegi, et valmis teha Kose-Mäo neljarealine lõik. Selleks on vaja 170 miljonit eurot, ainult. Kui see valitsus ei oska maksumaksja rahaga midagi muud targemat teha, kui seda Lätti viia, siis ma küsin, kust tuleb teil illusioon, et laenuraha kasutaksid nad täpselt, sihipäraselt ja õigel eesmärgil? Kui rahaga ei osata ringi käia, siis ei osata sellega ringi käia, pole vahet, kas tegu on maksumaksja rahaga või võlgu võetud rahaga. Maksumaksja maksab selle lolluse kinni nagunii.
Üldiselt ootaks valitsuselt tulevikku vaatavat poliitikat, mitte lühinägelikku, ühe-päeva-poliitikat.
Härra Ansip, veelkord – läksite liiga vara peaministri kohalt ära ja kodus algasid pahandused.
Ma ei tunne endal süüd. Üheksa aastat on inimese jaoks piisavalt pikk aeg, et ennast täielikult ammendada peaministri ametis.
Tundsite, et olite ammendunud?
Jah, ma tundsin, et mul on oht muganduda. See on nii iga pikalt peetud ameti puhul. Kui inimene tunneb, et tal on oht muganduda, siis on aus astuda kõrvale.
Kandideerite Euroopa Parlamendi valimistel, osutute valituks, mis siis saab – lähete Euroopa Parlamenti, lahkute Euroopa Komisjonist?
Määramatust on liiga palju, et praegu spekuleerima hakata. Ma ei välista, et kandideerin ja küsin inimeste toetust minu senisele tööle...
See on siiski hinnang Andrus Ansipile, sajad tuhanded Eesti inimesed ei teagi, millega te Euroopa Komisjonis tegelete.
See, mida praegune komisjon on suutnud digitaalvaldkonnas ära teha, on inimestele täiesti hoomatav ja arusaadav. Rändlustasude kaotamine. Digitaalse sisu kaasaskantavuse lubamine, kui inimesed lähevad Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse. Põhjendamatu geoblokeeringu kaotamine, mis rakendub 3. detsembrist. Kolm arusaadavat asja, millest iga inimene võidab. Kaasaskantavuse lubamine, see oli minu kabinet, kes selle ettepaneku tegi ja mis ongi muutunud reaalsuseks – olete Brüsselis, vaatate minu juures telerit ja võite vaadata ka Eesti Rahvusringhäälingu saateid. Kõik see on muutunud üleöö ja ma tunnen, et oleme teinud midagi Eesti, kogu Euroopa inimeste jaoks.
Mulle meeldib see töö, mida teen, ja ise usun, et see on kasulik Eesti inimestele ja Euroopale tervikuna. Ja pole midagi imelikku, kui tahan teada, mida inimesed minu hakkamasaamisest arvavad.
Ja pole midagi imelikku selles, et tahate voliniku kohal jätkata?
See ei sõltu niivõrd minu tahtmisest, kui sellest, millised on valijate tahtmised.
See sõltub ka riigikogu valimiste tulemusest ja kes moodustavad järgmise valitsuse. Üldiselt on kombeks nii, et ükski valitsus ei ole pakkunud [Euroopa Komisjoni] voliniku kohta opositsioonierakonna esindajale.
Kui aga minna oletuste oletustele, mis mulle küll ei meeldi, siis... Mul oleks hea meel, kui saaksin [volinikuna] jätkata, aga kui mul ei ole seda võimalust, siis leian endale rakenduse mujal. Tunnen, et iga on selline, mil päris kõrvale ei tahaks veel astuda.
Selleks, et teie saaksite volinikuna jätkata, peab Reformierakond Eestis valitsusse tõusma?
Ma arvan küll nii. | Andrus Ansip: praegugi on Eestis hetki, kus tahaksin ise minna ja otsustama hakata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks on hakanud Euroopa Liidu idee mõranema või õigemini, miks on hakanud tuhmuma need väärtused ja sulguma see avatus, millele ühinenud Euroopa on senini tuginenud?
Mina ei näe küll praegu kestvat ja pöördumatut trendi Euroopa Liidu lagunemisele...
Mitte lagunemine, vaid avatusele selga pööravad meeleolud, mida nägime näiteks Itaalia ja Rootsi valimistel, järjest lähemal Eestile.
Need debatid on kogu aeg olnud ja saavad ka tulevikus olema. Meenutame lähiminevikust Austriat – täpselt samasugused arutelud nagu praegu Rootsis. Ja mis seal [Rootsis] demokraatlikel valimistel siis lõpuks juhtus? Erakond [Rootsi Demokraadid], kellele ennustati, et nad saavad 20 protsenti valijate häältest, sai 17 protsenti.
Ka Eestis ennustatakse, et EKRE saab 20 protsenti.
(Paus) Mis ma peaksin nende ennustustega praegu tegema? 20 protsenti pole 50...
Või 51, mis annaks parlamendienamuse, nõus. Miks on sellised erakonnad suhteliselt populaarsed?
Taolisi erakondi on kogu aeg olnud. Valijad, inimesed, on erinevad, neil on erinevad poliitilised vaated ja ootused poliitikutele, valitsusele, paramendile... Inimestel on erinevad mured, millele nad ootavad lahendusi. Kellelegi sümpatiseerivad ühed ja teistele teised lahendused – normaalne demokraatia.
Inimestel on hirmud.
Inimestel on kindlasti ka hirmud, ootused.
Kas Euroopa Liit on oma kodanikele midagi valesti rääkinud...
Kindlasti ei ole selliseid organisatsioone ja inimesi, kes saaksid öelda, et nad pole kunagi midagi valesti teinud. Muidugi on. Aga mina olen praegu Euroopa Liidu suhtes väga optimistlik. Kui vaadata hetkeseisu, siis tööpuudus on ajalooliselt madalal tasemel, majanduskasv on väga hea, mitmetes valdkondades oleme suutnud olla ühinenud ja üksmeelsed.
On valdkondi, kus liikmesriigid üksinda hakkama ei saa, näiteks tehisintellekti vallas ühtsete standardite loomises. Aga võiksin lisada ka suurandmetöötluse. Või uute superarvutite loomise temaatika, kus isegi Euroopa Liidu suured riigid osutuvad väikesteks, et sellega üksi hakkama saada. Peame jõud ühendama, ja siin pole küsimus vaid vajaminevates summades, aga selles, et meil on vaja suurt arvu inimesi lühikese aja jooksul, et konkureerida teiste suurte tegijatega, nagu Ameerika Ühendriigid või Hiina. Ainult koos tegutsedes suudame [Euroopas] olla efektiivsed.
Sajad tuhanded inimesed Euroopas ütleksid teile praegu vastu: ilus jutt, aga räägime hoopis põgenikest. Miks te neid pidevalt sisse lasete? Miks nad võtavad ära meie töö, toovad meile vägivalda ja kurjust?
Töö ära võtmine ei ole tõsine argument, sest Euroopa Liidus on tööpuudus ajalooliselt madalal tasemel, töökäsi on vaja. Et sissetulijad tooksid kurjust, seda ei saa ka väita. Kurjust on siin ennegi olnud ja saab ka tulevikus olema. Aga selge see, et inimestel on mure ebaseadusliku ja kontrollimatu migratsiooni pärast, Euroopa Komisjon on selle murega tegelenud, sisserändajate arv on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud.
Inimesed ei ole mures mitte ainult ebaseadusliku ja kontrollimatu sisserände pärast, vaid ka kontrollitud kokkulepete pärast, kui riigid on võtnud endale kohustuse x arv põgenikke vastu võtta. Küllalt kuuldavad on ju need, kes ütlevad "meie kvoot on null".
Neid riike on siiski suhteliselt vähe. Paraku tuleb tunnistada, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole ühtemoodi atraktiivsed, ka sõjapõgenikele.
Inimene on kaotanud oma riigis kõik, mis tal on, ta peab sealt põgenema, et ellu jääda. Loomulikult eelistab ta uue asukohariigina maad, kus on võimalikult kerge jalgele tõusta ning majanduslikult rikkamad riigid on siin märksa atraktiivsemad kui need, kes alles püüavad rikkamatele järele jõuda.
Andrus Ansip. Autor: (Foto: ERR)
Eesti nende hulgas?
Jah. Me teame, et ka Eestisse saabunud kvoodipagulastest 50 protsenti või rohkemgi on lahkunud.
President Junckeri parlamendikõnes oli laiem vaade ka pagulastele. Selle Euroopa Komisjoni üks algatusi on Aafrika uue strateegia loomine. Euroopa Liit on ka siiani olnud seal suurim arengukoostöö rahastaja – viimase viie aasta jooksul on Euroopa Komisjon andnud sinna 32 miljardit eurot, koos liikmesriikidega 82 miljardit.
Eesti kaheksa aasta riigieelarve.
Paraku on sellest rahast vaid 500 miljonit [eurot] läinud kümne aasta jooksul digitaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ilmselgelt ei ole see piisav. Ka Aafrika riigid unistavad [Eesti õpilased arvuteid kasutama õpetanud] Tiigrihüppest, unistavad üle hüpata mõnest ajaloolisest perioodist ja nn digitaalsed investeeringud annavad selleks võimalused. Oleme Euroopa Komisjonis loonud strateegia digitaalmajanduse arendamiseks Aafrika riikides, sest usun: kui inimestel on lootus, et ka nende enda riigis hakkavad asjad paremaks minema, siis nad ei taha [lahkuda] mujale, vaid jäävad kodumaale.
Aafrikas on ka mõned digitaalselt üksjagu hästi arenenud riigid, kes võiksid mõneski valdkonnas Euroopa riike õpetada. Me ei peaks võtma üldistavat dotseerivat hoiakut kõigi nende maade suhtes.
Juncker ütles, et Euroopa vajab kvalifitseeritud migrante.
Tööjõu ränne on intensiivistunud. Näeme, et inimesed soovivad järjest enam oma oskusi ja teadmisi müüa kohtades, kus nende järele on kõige suurem nõudlus ja kus selle eest kõige rohkem makstakse. Inimesed on muutunud mobiilsemaks ja tuleb pidada loomulikuks, et kui keegi on omandanud teadmised, millega lüüa läbi maailma kõige kõrgemas tipus, saab ta neid teadmisi ka realiseerida. Me ei ole ju huvitatud sellest, et jätaksime andekad, teadmistega inimesed känguma ega laseks neil ennast teostada. See ei puuduta vaid tippude tippe, vaid ka muid erialade spetsialiste. Mobiilsus on reaalsus, sellest võidavad nii need, kes lähevad kuhugile oma teadmistega kui ka need, kes nende teadmiste osaliseks saavad.
Aga kuldsete kätega Ukraina ehitajad?
(Paus) Suhted kolmandate riikidega peavad olema selgelt reguleeritud ja need käed peavad tõepoolest kuldsed olema, Eesti seaduste järgi piisavalt tasustatud, et võiksid meie juures endale rakendust leida. See jääb piiratuks ka tulevikus, ma ei kujuta ette, et kolmandatest riikidest lubataks inimestel tulla Euroopa Liitu täiesti vabalt ja piiramatult. Need piirangud olid, on ja jäävad.
Praegu nad tulevad läbi Poola vahendajate, seega otsekui Euroopa Liidust.
Ma ei ole Eesti oludega nii hästi kursis, et hinnata, on see probleem.
President Junckeril oli ka mõte, et Euroopa Liit võiks otsustades lähtuda häälteenamusest, mitte liikmesriikide ühehäälsusest. On see tema isiklik arvamus või Euroopa Komisjoni ühine seisukoht?
See on Komisjonis läbi arutatud ja ka eelmisel aastal tegi ta samasuguse ettepaneku. Kui ühehäälsus võib tähendada ühe hääletaja poolt edasiliikumise pahatahtlikku blokeerimist, siis paigaltammumine ei saa olla Euroopa Liidule eesmärk. Teatud valdkondades on kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamine kindlasti põhjendatud ja see võiks olla ka Eesti huvides.
Need valdkonnad oleksid?
Oletagem näiteks... sanktsioonide kehtestamine mingite tegude eest. Kui leiduks üks riik, kes oleks vastu, siis [Euroopa Liidu] sanktsioone ei tuleks, kuigi meie huvides oleks nende kehtestamine.
Või maksuteema, kus ühel liikmesriigil võivad olla erihuvid. Näiteks suurkorporatsioonide maksustamine Euroopa Liidus...
On olukordi, kus kvalifitseeritud häälteenamus võib olla ühehäälsusest parem, alternatiiv paigaltammumisele või otsustamatusele.
Kuidas saab Euroopa kaitsta Euroopa Parlamendi valimisi?
Need ettepanekud on tulnud minu kabinetist, nende autor istub siinsamas. (Näitab näpuga enda peale) Kui räägime sotsiaalmeediast, näiteks Facebookist või Twitterist, siis nad on rakendanud juba praegu olulisi tõkestusmeetmeid, et sotsiaalmeediaga ei oleks enam võimalik nii lihtsalt valimisi manipuleerida nagu seda siiani on tehtud, näiteks USA-s või Brexiti puhul. Näiteks Twitteri libakontode kustutamine või Facebooki tehisintellektil põhinevad lahendused, et välja selgitada libakontosid ja tõkestada sihilikult suures tiraažis levitatavat valet.
Loomulikult peame valimiste sõltumatust kindlustama kõikvõimalike vahenditega ja küberturvalisuse vallas on veel palju teha. Eesti saab sellest hästi aru, on riike, kus mõistmine on väiksem.
Andrus Ansip. Autor: (Foto: ERR)
Euroopa Komisjon on valvel?
Pärast kõike seda, mis on juba juhtunud, ei ole Komisjonil muud võimalust. Ka kõigi liikmesriikide valitsused peavad olema valvel ja valmis, et keegi võib püüda pahatahtlikult manipuleerida avaliku arvamusega. Desinformatsiooni kampaaniad, mida pehmemalt nimetatakse libauudisteks, see on tegelikkus. Kõik on lugenud trollivabrikutest, need pole väljamõeldis, vaid mõnes riigis töötavad sajad ja tuhanded inimesed, et mõne teise riigi avalikku arvamust endale soodsamas suunas kallutada.
Trollivabrikud Peterburi äärelinnas?
Jah, sellele ma praegu viitasin, aga see pole ainus võimalus.
Ütlesite, et soovite kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, et saada inimeste hinnang enda tööle Euroopa Komisjoni asepresidendina. Võibolla tuleb nendelt valimistelt siiski hinnang teie kuvandile Eestis?
Sellele küsimusele ma üheselt vastata ei saa. Minule on hinnang peaministri töö eest antud mitmetel valimistel ja olen väga tänulik Eesti inimestele, et viimastel Euroopa Parlamendi valimistel nad usaldasid mind ka pärast seda, kui olin üheksa aastat töötanud valitsusjuhina, nii headel kui ka mitte nii headel aegadel ning sain täiesti mitteootuspäraselt rohkem hääli kui kes iganes teine kandidaat.
Miks mitteootuspäraselt?
Teate, tavaliselt on nii, et pikka aega ametis olnud peaministrid ei ole rahva poolt palavalt armastatud ja saabub hetk, kus neid enam tagasi ei valita. Meenutagem Tony Blairi, Helmut Kohli, Margaret Thatcherit, Winston Churchilli, kes viis britid rasketel aegadel läbi sõja ja kui ajakirjandus arvas, et ta on ära teeninud ka ühe kergema perioodi, siis rahvas arvas, et nüüd on vaja hoopis kedagi muud...
Meenutagem ka Andrus Ansipit, Eesti valitsusjuhti, kelle aega hakkas rahvas hea sõnaga meenutama varsti pärast tema tagasiastumist.
Ma olen tänulik Eesti inimestele, et oleme saanud koos ka rasketest aegadest läbi tulla...
On praegugi Eestis hetki, kus tahaksin ise minna ja otsustama hakata. See on päris loomulik, kui oled üheksa aastat valitsusjuhina töötanud. No seesama alkoholiaktsiisi Lätti viimine. Annab ikka tulla mõtte peale, et tõstame õlle aktsiisi ühel aastal 70 protsenti! Peab olema ülim naiivsus, et arvata nagu sellele midagi olulist ei järgne! Rahandusministeeriumi viimane prognoos ütleb, kui lisada alkoholi ja tubaka aktsiisile ka käibemaks, et praegune kaotus võrreldes eelarvesse kirjutatuga on koguni 216 miljonit eurot. 216 miljonit!
Nüüd kõlas väga dramaatiline reformierakondlik hüüatus. Mina ütlen selle peale, et annab ikka tulla mõtte peale, et vastlapäeval 2014 viib peaminister presidendile lahkumisavalduse. Kui te seda poleks teinud, oleks Eesti ehk teistsugune, maksud ei läheks Lätti ja Reformierakond ajaks teistsugust aktsiisipoliitikat, kuigi... just Taavi Rõivas peaministrina tegi sellega otsa lahti.
See on üks levinud müüt. Kui hakkame vaatama, kas need maksud ikka Rõivase ajal läksid Lätti või ei läinud, siis näeme, et ei läinud.
Hakkasid minema.
"Hakkasid minema" ei tähenda, et praegune valitsus pidi 70 protsenti tõstma õlle aktsiisi. Suhtumine, et see kõik on reformierakondlik jutt, ei ole üldse aktsepteeritav. See kõlab nagu Yana Toom, kes ütleb, et Ansip kasutab oma positsiooni erakonnapoliitika ajamiseks ja kirjutab kaebekirju Euroopa Komisjoni presidendile Junckerile. Andke andeks, mina Euroopa Komisjoni asepresidendina võin kritiseerida Poola, Ungari, ka Saksamaa valitsust, aga hoidku taevas selle eest, et ma midagi Eesti kohta ütlen. Mina räägin Eesti riigi eelarvest, mina ei räägi Reformierakonnast.
Võibolla oli vastlapäev 2014 siiski liiga vara Andrus Ansipi lahkumiseks Eesti peaministri kohalt, kui vaatame, mis pärast sai?
See oli täpselt õige aeg Andrus Ansipile ja Eestile. Ükski ametisolek ei saa kesta igavesti ja ei ole väga mõistlik oodata päeva, millal ka viimane sinu toetaja loobub sind toetamast. Ma ei saa aru inimestest, kes klammerduvad oma ameti külge ja ei märka, millal on õige aeg lahkuda. Neid näiteid leiame Eestiski päris mitmeid.
Kas Andrus Ansip peaministrina oleks lasknud sügisel 2016 valitsuse kummuli kukkuda ja Reformierakonnal opositsiooni vajuda?
Mina ei lasknud seda üheksa aasta jooksul. Valitsusjuhina ja erakonna esimehena olin suuteline kriisid lahendama, kui kriisid tekkisid...
Kindlasti oli see viga, et lasti asjadel areneda nii kaugele, et valitsus läks laiali. Praegusest valitsusest head rääkida palju ei ole...
Reformierakondlane ei saagi Jüri Ratase keskerakondlikust valitsusest head rääkida.
See Reformierakonna sildistamine... Jah, ma olen reformierakondlane. Aga räägin nagu tervemõistuslik Eesti inimene, kui ütlen, et selline maksude Lätti viimine ei ole normaalne. Eesti lihtsa ja läbipaistva maksusüsteemi pea peale pööramine ei ole Eesti huvides. Miks seda tehti, ma ei tea. Nüüd kuuleme, [sotside esimees] Ossinovski ei teadnud midagi alkoholi aktsiisist ja ametnikud on süüdi... Kuulge! Ei saa süüdistada inimesi, et nemad ostavad sealt, kus odavam, süüdistada tuleb valitsust. Aga [raha] kaotab Eesti sotsiaalsüsteem...
Andrus Ansip. Autor: (Foto: ERR)
Kas Reformierakond tuleb märtsis 2016, pärast riigikogu valimisi, Stenbocki majja tagasi?
Kui see oleks minu teha, siis loomulikult peaks me sinna minema. Loomulikult ma loodan, et Reformierakonnal läheb järgmistel valimistel hästi ja kaos, mis on praegu tekitatud, ka ükskord kaob.
Kellega peaks Reformierakond valitsuse tegema?
Ei taha laskuda erakonnapoliitikasse.
See on Eesti nägu, millise valitsuse me saame.
Jah, see on Eesti nägu, aga küsige neid küsimusi kelleltki teiselt. Asuda justkui erakonna esimehe positsioonidele ja hakata rääkima, kellega peaks Reformierakond koostööd tegema – see ei ole Euroopa Komisjoni voliniku asi.
Koduerakonna olevikku ja tulevikku vaadates on teil kindel ja rahulik tunne, või?
(Paus) Me läheme jälle erakonnapoliitikasse... Tahaksin hoiduda nendest teemadest... Piirduksin sellega.
Ei midagi julgustelt praegusele esimehele Kaja Kallasele? Eelmine esimees Hanno Pevkur sai teilt kriitikat nii et tolmas...
Ta oli selle ka ära teeninud. Ma väga loodan, et Kaja Kallas saab erakonna juhtimisega hästi hakkama ja reformierakondlasena loodan loomulikult, et Reformierakond pälvib jälle rahva toetuse, nagu mitmetel eelnevatel valimistel.
Kuivõrd näete eelolevate riigikogu valimiste erinevust varasematest, kui Edgar Savisaare Keskerakond võinuks need ka võita, ent valitsusse poleks nad ikkagi saanud ja koalitsiooni pani ettemääratult kokku Reformierakond? Nüüd on olukord muutunud.
Jaah...
2011 ja 2015 oli mõeldamatu, et keegi võtnuks Keskerakonna valitsusse.
Need olid toonased olud, kus pärast 2007. aastat ja pronkssõdurit minul küll ei olnud mingit võimalust Keskerakonnaga koostööd teha...
Pean ikka minema Eesti sisepoliitikasse, ja ega minu isiklikku arvamusvabadust saa keegi võtta... Võtame Keskerakonna, mille juht ei ole enam Savisaar. Lugesin Eesti Ekspressist suurt portreelugu Jüri Ratasest ja mis välja tuli? Kõige suurem [tema] võit olevat, et erakonda õnnestus jätta Yana Toom, kes on kolm korda [Süüria presidendi] Bashar al-Assadi juures käinud ja mõrtsuka kätt surunud. See ongi nüüd suur Eesti asi?
Ega ma väga aru saa, kus see Keskerakonna muutus on toimunud. Vaatame korruptsiooniskandaale – vana lugu, kõik jätkub. Ma ei näe erinevusi varasemate aegadega. Vaatame riigi eelarvepoliitikat – kas seda aetakse vastutustundlikult. Ei.
Reformierakond on süüdi, sest teie olite 2016 peaministripartei, kes lasi valitsusel laguneda.
Härra Sildam, teie olete süüdi! Teie kui tinglik ajakirjanik panite mulle omal ajal [mind kritiseerides] roosad prillid ette, miks te seda praegu ei tee?
Millal sündis Reformierakonna lubadus viia Eesti 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka?
Eks see headel aegadel oli, 2006 või 2007.
Aastal 2021 peaksime seal kohal olema. Kas oleme?
Oleme jõudsalt edasi arenenud, kindlasti. Eks vahepealne majanduskriis üksjagu räsis Eestit, aga tulime sellest päris hästi välja. Kui oleksime läinud [ettevõtja ja pankuri] Indrek Neivelti soovitud teed ja oleksime 2007 hakanud kogutud reserve kasutama ülekuumenenud majanduse elavdamiseks, siis ilmselt oleks see kriis väldanud Eestis terve kümnendi. Nagu juhtus Hispaanias, kus samuti oli ehitussektor üle kuumenenud ja üle paisutatud.
Kas Eesti peaks praegu laenu võtma, et ehitada laiemaks Tallinna-Tartu, Tallinna-Ikla ja Tallinna-Narva maanteed?
Aktsiiside alalaekumise sadadest miljonitest jääks ülegi, et valmis teha Kose-Mäo neljarealine lõik. Selleks on vaja 170 miljonit eurot, ainult. Kui see valitsus ei oska maksumaksja rahaga midagi muud targemat teha, kui seda Lätti viia, siis ma küsin, kust tuleb teil illusioon, et laenuraha kasutaksid nad täpselt, sihipäraselt ja õigel eesmärgil? Kui rahaga ei osata ringi käia, siis ei osata sellega ringi käia, pole vahet, kas tegu on maksumaksja rahaga või võlgu võetud rahaga. Maksumaksja maksab selle lolluse kinni nagunii.
Üldiselt ootaks valitsuselt tulevikku vaatavat poliitikat, mitte lühinägelikku, ühe-päeva-poliitikat.
Härra Ansip, veelkord – läksite liiga vara peaministri kohalt ära ja kodus algasid pahandused.
Ma ei tunne endal süüd. Üheksa aastat on inimese jaoks piisavalt pikk aeg, et ennast täielikult ammendada peaministri ametis.
Tundsite, et olite ammendunud?
Jah, ma tundsin, et mul on oht muganduda. See on nii iga pikalt peetud ameti puhul. Kui inimene tunneb, et tal on oht muganduda, siis on aus astuda kõrvale.
Kandideerite Euroopa Parlamendi valimistel, osutute valituks, mis siis saab – lähete Euroopa Parlamenti, lahkute Euroopa Komisjonist?
Määramatust on liiga palju, et praegu spekuleerima hakata. Ma ei välista, et kandideerin ja küsin inimeste toetust minu senisele tööle...
See on siiski hinnang Andrus Ansipile, sajad tuhanded Eesti inimesed ei teagi, millega te Euroopa Komisjonis tegelete.
See, mida praegune komisjon on suutnud digitaalvaldkonnas ära teha, on inimestele täiesti hoomatav ja arusaadav. Rändlustasude kaotamine. Digitaalse sisu kaasaskantavuse lubamine, kui inimesed lähevad Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse. Põhjendamatu geoblokeeringu kaotamine, mis rakendub 3. detsembrist. Kolm arusaadavat asja, millest iga inimene võidab. Kaasaskantavuse lubamine, see oli minu kabinet, kes selle ettepaneku tegi ja mis ongi muutunud reaalsuseks – olete Brüsselis, vaatate minu juures telerit ja võite vaadata ka Eesti Rahvusringhäälingu saateid. Kõik see on muutunud üleöö ja ma tunnen, et oleme teinud midagi Eesti, kogu Euroopa inimeste jaoks.
Mulle meeldib see töö, mida teen, ja ise usun, et see on kasulik Eesti inimestele ja Euroopale tervikuna. Ja pole midagi imelikku, kui tahan teada, mida inimesed minu hakkamasaamisest arvavad.
Ja pole midagi imelikku selles, et tahate voliniku kohal jätkata?
See ei sõltu niivõrd minu tahtmisest, kui sellest, millised on valijate tahtmised.
See sõltub ka riigikogu valimiste tulemusest ja kes moodustavad järgmise valitsuse. Üldiselt on kombeks nii, et ükski valitsus ei ole pakkunud [Euroopa Komisjoni] voliniku kohta opositsioonierakonna esindajale.
Kui aga minna oletuste oletustele, mis mulle küll ei meeldi, siis... Mul oleks hea meel, kui saaksin [volinikuna] jätkata, aga kui mul ei ole seda võimalust, siis leian endale rakenduse mujal. Tunnen, et iga on selline, mil päris kõrvale ei tahaks veel astuda.
Selleks, et teie saaksite volinikuna jätkata, peab Reformierakond Eestis valitsusse tõusma?
Ma arvan küll nii.
### Response:
Andrus Ansip: praegugi on Eestis hetki, kus tahaksin ise minna ja otsustama hakata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 12 algavat pressikonverentsi saab ERR.ee vahendusel jälgida otsepildis. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Saar, Kiisler, Reps, Mäggi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 12 algavat pressikonverentsi saab ERR.ee vahendusel jälgida otsepildis.
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Saar, Kiisler, Reps, Mäggi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehnilistes uuendustes ei ole midagi halba. Teoreetiliselt on väga tore, et meil on päev-päevalt aina rohkem kvaliteetseid bluetooth -kõrvaklappe ning selles vallas toimuvad pidevad arengud, kuid igal muutusel peaks olema ratsionaalne alus, miks seda teha. Disketid kadusid turult, kuna niivõrd väike andmemaht ei olnud enam mõistlik. Telefoniautomaadid haihtusid tänavatelt, sest kõigil olid järsku mobiiltelefonid. Aga mis saab meie kõigi kõrvaklappidest ja helisüsteemidest, mis nüüd ühest päevast ei ühildu enam nutitelefonidega? Viskame samamoodi minema?
Triljoni dollari kompanii Apple irvitab näkku ja ütleb, et muidugi ei pea minema viskama. Kui varem sai uuemate telefonidega n-ö lahenduse kaasa, siis käesolevast sügisest tuleb see ise osta. 9 euro eest on igal inimesel võimalik soetada endale juhtmejupp, pisike vidin, mis ühendada enda kõrvaklappide ja telefoni vahele ning voilà, probleem lahendatud. See tundub aga olevat lahendus, mis viib meid ajas paarkümmend aastat tagasi.
Asjade õhemaks, kergemaks ja lihtsamaks muutmine on kasutajamugavuse mõttes alati hea. Kellele ei meeldiks, kui sülearvutikott oleks kilo võrra kergem? Ilmselt on raske leida kedagi, kes sellele vastu vaidleks. Kahjuks on Apple selle käigus otsustanud loobuda ka kõigest sellest, mis on kasutajale tegelikult oluline. Kõrvaklapipesa kadumine, mille selgituseks toob tootja veekindluse, on selle tendentsi paratamatu ja kurblooline jätk. Märk sellest, et 2018. aastaks on saanud otsa mõistlikud uuendused ning järgi on jäänud vaid innovatsioonivaakumis tekkinud paanikalahendused, n-ö uuendused uuenduste pärast.
Juba paar aasta tagasi väideti, et nutitelefon kui toode on tegelikult valmis. Saavutatud on mõistlik ekraanisuurus, ka kaal ning mõõtmed on paigas, samuti on puutetundlikkuse võimalused arendatud maksimumini. Suurtootjatele ja arendajatele on see aga halvim võimalik uudis, sest pidev kasvamine-arenemine-muutumine on kapitalismi paratamatus. Seega kui midagi mõistlikku ei ole enam telefonide juures arendada, tuleb minna idiootsusteni.
Eelmisel konverentsil välja kuulutatud iPhone X , mille tootmine nüüd lõpetatakse, sai ekraanile nn kulmud, kõlari kõrvale tekitatud ekraanilaienduse, mida kritiseeriti alates esimest päevast. Või siis vaatamata sellele, et telefonil on niigi habras esiklaas, tuli lisada uutele telefonidele samast materjalist ka tagumine klaas, et oht purunemiseks oleks topeltsuur. Kasutaja on Apple'i maagiast tinistatud, noogutab kaasa ja lepib kõigi nende lollustega, mis lisavad täiesti põhjendamatult telefoni hinnale 200 eurot.
Oleme nende muutustega leppinud, küll lepime ka uutega. Siiski tekib küsimus, kas Apple'i kõrgematel ninadel on tekkinud koosolekul kordagi mõte, et kasutajale oleks palju mugavam see, kui arvuti küljes oleksid paar lisapesa, selle asemel, et kanda kaasas kümmet erinevat juhtmejuppi? Ilmselt nad jälle irvitaksid, et kasutaja on lihtsalt loll, ole siis rikkam ja osta meie spetsiaalseid juhtmevabasid lahendusi, sul ei olegi neid pesasid vaja. Sorri, aga maailm on niigi kõiksugu sodi ääreni täis, kui mul on töötav toode olemas, siis miks ma pean selle minema viskama? Lahendus peitubki just varemmainitud juhtmejupiajastus.
On olemas juhtmejupp, et muuta uue Macbooki universaalpesa USB-pesaks. Aga mis saab siis, kui sul on ühendatud sinna pessa telefon, kuhu laeb veel pool tundi peale uus süsteem, aga sülearvuti aku hakkab tühjaks saama? Puutusin sellise probleemiga hiljuti kokku ning ainus variant oli palvetamine. Sellest ei piisanud, aku sai tühjaks ja kogu jama tuli uuesti alustada. Kujutan jälle ette seda irvet - noh, osta siis selline juhtmejupp, kus on KAKS pesa ja seda probleemi poleks olnud.
Kui mul on lõpuks kõik need erinevad juhtmejupid, millest igaüks täidab üht väga konkreetset eesmärki, siis ilmselt kaalub lõpuks sülearvutikott isegi rohkem, segadust on ka topelt ning kasutaja lihtsalt kannatab. Apple muidugi teenib mägedeviisi raha juurde, sest iga jupike ei maksa mitte paar eurot, vaid pigem paarkümmend.
Kõigele sellele vaatamata on tõsiasi see, et ilmselt kasutan Apple'i telefone ka edaspidi, sest teised tootjad ei jõua kasutajamugavuselt ligilähedalegi. Nad on loonud suurepärase toote, mis veel mõni aasta tagasi oli veatu, kuid kahjuks on nad seda nüüd ise vaikselt lõhkuma hakanud. Samasugune nukker saatus tabas iPodi, kui muusikamängijate tipptase iPod Classic ühel päeval lihtsalt turult kadus ja asemele tulid arusaamatud ilma ekraanita junnid. Ilmselt juhtub sama iPhone'iga.
Seniks aga üheksa eurot näppu ja lähme juhtmejuppe ostma, sest muud võimalust meile kasutajatena ei anta. Tootjad võiksid lihtsalt hakata valmistama karpe, kuhu neid kõiki jupikesi paigutada. See oleks jälle hea koht, kust raha teenida. | Kaspar Viilup: elame juhtmejupiajastul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehnilistes uuendustes ei ole midagi halba. Teoreetiliselt on väga tore, et meil on päev-päevalt aina rohkem kvaliteetseid bluetooth -kõrvaklappe ning selles vallas toimuvad pidevad arengud, kuid igal muutusel peaks olema ratsionaalne alus, miks seda teha. Disketid kadusid turult, kuna niivõrd väike andmemaht ei olnud enam mõistlik. Telefoniautomaadid haihtusid tänavatelt, sest kõigil olid järsku mobiiltelefonid. Aga mis saab meie kõigi kõrvaklappidest ja helisüsteemidest, mis nüüd ühest päevast ei ühildu enam nutitelefonidega? Viskame samamoodi minema?
Triljoni dollari kompanii Apple irvitab näkku ja ütleb, et muidugi ei pea minema viskama. Kui varem sai uuemate telefonidega n-ö lahenduse kaasa, siis käesolevast sügisest tuleb see ise osta. 9 euro eest on igal inimesel võimalik soetada endale juhtmejupp, pisike vidin, mis ühendada enda kõrvaklappide ja telefoni vahele ning voilà, probleem lahendatud. See tundub aga olevat lahendus, mis viib meid ajas paarkümmend aastat tagasi.
Asjade õhemaks, kergemaks ja lihtsamaks muutmine on kasutajamugavuse mõttes alati hea. Kellele ei meeldiks, kui sülearvutikott oleks kilo võrra kergem? Ilmselt on raske leida kedagi, kes sellele vastu vaidleks. Kahjuks on Apple selle käigus otsustanud loobuda ka kõigest sellest, mis on kasutajale tegelikult oluline. Kõrvaklapipesa kadumine, mille selgituseks toob tootja veekindluse, on selle tendentsi paratamatu ja kurblooline jätk. Märk sellest, et 2018. aastaks on saanud otsa mõistlikud uuendused ning järgi on jäänud vaid innovatsioonivaakumis tekkinud paanikalahendused, n-ö uuendused uuenduste pärast.
Juba paar aasta tagasi väideti, et nutitelefon kui toode on tegelikult valmis. Saavutatud on mõistlik ekraanisuurus, ka kaal ning mõõtmed on paigas, samuti on puutetundlikkuse võimalused arendatud maksimumini. Suurtootjatele ja arendajatele on see aga halvim võimalik uudis, sest pidev kasvamine-arenemine-muutumine on kapitalismi paratamatus. Seega kui midagi mõistlikku ei ole enam telefonide juures arendada, tuleb minna idiootsusteni.
Eelmisel konverentsil välja kuulutatud iPhone X , mille tootmine nüüd lõpetatakse, sai ekraanile nn kulmud, kõlari kõrvale tekitatud ekraanilaienduse, mida kritiseeriti alates esimest päevast. Või siis vaatamata sellele, et telefonil on niigi habras esiklaas, tuli lisada uutele telefonidele samast materjalist ka tagumine klaas, et oht purunemiseks oleks topeltsuur. Kasutaja on Apple'i maagiast tinistatud, noogutab kaasa ja lepib kõigi nende lollustega, mis lisavad täiesti põhjendamatult telefoni hinnale 200 eurot.
Oleme nende muutustega leppinud, küll lepime ka uutega. Siiski tekib küsimus, kas Apple'i kõrgematel ninadel on tekkinud koosolekul kordagi mõte, et kasutajale oleks palju mugavam see, kui arvuti küljes oleksid paar lisapesa, selle asemel, et kanda kaasas kümmet erinevat juhtmejuppi? Ilmselt nad jälle irvitaksid, et kasutaja on lihtsalt loll, ole siis rikkam ja osta meie spetsiaalseid juhtmevabasid lahendusi, sul ei olegi neid pesasid vaja. Sorri, aga maailm on niigi kõiksugu sodi ääreni täis, kui mul on töötav toode olemas, siis miks ma pean selle minema viskama? Lahendus peitubki just varemmainitud juhtmejupiajastus.
On olemas juhtmejupp, et muuta uue Macbooki universaalpesa USB-pesaks. Aga mis saab siis, kui sul on ühendatud sinna pessa telefon, kuhu laeb veel pool tundi peale uus süsteem, aga sülearvuti aku hakkab tühjaks saama? Puutusin sellise probleemiga hiljuti kokku ning ainus variant oli palvetamine. Sellest ei piisanud, aku sai tühjaks ja kogu jama tuli uuesti alustada. Kujutan jälle ette seda irvet - noh, osta siis selline juhtmejupp, kus on KAKS pesa ja seda probleemi poleks olnud.
Kui mul on lõpuks kõik need erinevad juhtmejupid, millest igaüks täidab üht väga konkreetset eesmärki, siis ilmselt kaalub lõpuks sülearvutikott isegi rohkem, segadust on ka topelt ning kasutaja lihtsalt kannatab. Apple muidugi teenib mägedeviisi raha juurde, sest iga jupike ei maksa mitte paar eurot, vaid pigem paarkümmend.
Kõigele sellele vaatamata on tõsiasi see, et ilmselt kasutan Apple'i telefone ka edaspidi, sest teised tootjad ei jõua kasutajamugavuselt ligilähedalegi. Nad on loonud suurepärase toote, mis veel mõni aasta tagasi oli veatu, kuid kahjuks on nad seda nüüd ise vaikselt lõhkuma hakanud. Samasugune nukker saatus tabas iPodi, kui muusikamängijate tipptase iPod Classic ühel päeval lihtsalt turult kadus ja asemele tulid arusaamatud ilma ekraanita junnid. Ilmselt juhtub sama iPhone'iga.
Seniks aga üheksa eurot näppu ja lähme juhtmejuppe ostma, sest muud võimalust meile kasutajatena ei anta. Tootjad võiksid lihtsalt hakata valmistama karpe, kuhu neid kõiki jupikesi paigutada. See oleks jälle hea koht, kust raha teenida.
### Response:
Kaspar Viilup: elame juhtmejupiajastul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ainsateks Eesti esindajateks mängudel olid rannavõrkpallurid Piia Kallas ja Kalle Laasberg, kes saavutasid segapaaride +40 vanuseklassis kulla ja +45 vanuseklassis hõbeda, vahendab Volley.ee.
Kokku võisteldakse 22 spordialal ning osavõtjad on ligi 10 000.
Võistlemiseks kuumas Malaisias aitas Eesti paarile palju kaasa aasta alguses avatud Teras Beach rannavolle sisehall, kus sai võrdselt teiste riikide esindajatega aastaringselt treenida. | Eesti rannavõrkpallurid võitsid rahvusvahelisel veteranide võistlusel kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ainsateks Eesti esindajateks mängudel olid rannavõrkpallurid Piia Kallas ja Kalle Laasberg, kes saavutasid segapaaride +40 vanuseklassis kulla ja +45 vanuseklassis hõbeda, vahendab Volley.ee.
Kokku võisteldakse 22 spordialal ning osavõtjad on ligi 10 000.
Võistlemiseks kuumas Malaisias aitas Eesti paarile palju kaasa aasta alguses avatud Teras Beach rannavolle sisehall, kus sai võrdselt teiste riikide esindajatega aastaringselt treenida.
### Response:
Eesti rannavõrkpallurid võitsid rahvusvahelisel veteranide võistlusel kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadetid on teinud kaks nädalat planeerimistöid, sealjuures koostanud objekti kaitseplaanid, jaganud ära ülesanded ning sõlminud kokkulepped kaasatud asutuste vastutavate ametnikega.
Neljapäevane õppus on kulminatsiooniks, kus selgub, kuidas õppuritel õnnestub oma plaanid teostada ning oma isikukoosseisu kaitsta. Õppurid peavad olema valmis rünnaku ennetamiseks ning juhul, kui see ei õnnestu, selle tõrjumiseks.
"Sedalaadi õppused toovad välja meie tugevused ja nõrkused. Tugevused lisavad enesekindlust, ülejäänut saab aga hiljem analüüsides parandada," ütles politsei- ja piirivalvekolledži direktor Kalvi Almosen.
Politsei- ja piirivalvekolledži turvataktika õppetooli juhataja Jaak Kiviste sõnul saavad kadetid tänu säärastele harjutustele teadlikumaks sellest, kuidas Eesti riiki paremini kaitsta.
"Õppeprotsess on üles ehitatud nõnda, et sündmuses oleks võimalikult vähe mängulisust ning et olukord oleks võimalikult reaalne. Oluline on, et kadettidel oleks võimalik endale võtta kogu vastutus. See on kui projektinädal – kui näiteks kunstikoolis tehakse iseseisvalt esimene ajakiri, siis meil tehakse iseseisvalt esimene operatsioon," kirjeldas Kiviste õppust ning lisas, et tegelikult on tänane harjutus vaid jäämäe tipp.
"Õppuse toimumise ajaks on õppuritel omandatud kõik vajalikud taktikalised oskused ja õiguslikud alused, nad peavad suutma näha olukorra tervikpilti laiemalt. Mul on ütlemata hea meel, et õppurid on olnud nõnda pühendunud ja ma soovin neile jõudu lõpuni vastu pidada," lisas ta.
Õppusse on lisaks sisekaitseakadeemia töötajatele ja õppuritele kaastatud ka lennusalk, soomukid, kaitsevägi, demineerijad ning politsei- ja piirivalveameti kiirreageerimisüksus.
Lisaks tänasele toimub sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledžis veel kolm samalaadset õppust, millesse on kaasatud ka teiste kolledžite õppurid.
Oktoobris korraldab kolledž masside ohjamise õppuse koos justiitskolledžiga, novembris toimub äkkrünnaku õppus koos päästekolledžiga ning aprillis 2019 on kõikide kolledžitega ühine õppus Tallinnas, mil rünnaku alla võetakse sisekaitseakadeemia uus maja. | Kadetid harjutavad kurjategijate kahjutuks tegemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadetid on teinud kaks nädalat planeerimistöid, sealjuures koostanud objekti kaitseplaanid, jaganud ära ülesanded ning sõlminud kokkulepped kaasatud asutuste vastutavate ametnikega.
Neljapäevane õppus on kulminatsiooniks, kus selgub, kuidas õppuritel õnnestub oma plaanid teostada ning oma isikukoosseisu kaitsta. Õppurid peavad olema valmis rünnaku ennetamiseks ning juhul, kui see ei õnnestu, selle tõrjumiseks.
"Sedalaadi õppused toovad välja meie tugevused ja nõrkused. Tugevused lisavad enesekindlust, ülejäänut saab aga hiljem analüüsides parandada," ütles politsei- ja piirivalvekolledži direktor Kalvi Almosen.
Politsei- ja piirivalvekolledži turvataktika õppetooli juhataja Jaak Kiviste sõnul saavad kadetid tänu säärastele harjutustele teadlikumaks sellest, kuidas Eesti riiki paremini kaitsta.
"Õppeprotsess on üles ehitatud nõnda, et sündmuses oleks võimalikult vähe mängulisust ning et olukord oleks võimalikult reaalne. Oluline on, et kadettidel oleks võimalik endale võtta kogu vastutus. See on kui projektinädal – kui näiteks kunstikoolis tehakse iseseisvalt esimene ajakiri, siis meil tehakse iseseisvalt esimene operatsioon," kirjeldas Kiviste õppust ning lisas, et tegelikult on tänane harjutus vaid jäämäe tipp.
"Õppuse toimumise ajaks on õppuritel omandatud kõik vajalikud taktikalised oskused ja õiguslikud alused, nad peavad suutma näha olukorra tervikpilti laiemalt. Mul on ütlemata hea meel, et õppurid on olnud nõnda pühendunud ja ma soovin neile jõudu lõpuni vastu pidada," lisas ta.
Õppusse on lisaks sisekaitseakadeemia töötajatele ja õppuritele kaastatud ka lennusalk, soomukid, kaitsevägi, demineerijad ning politsei- ja piirivalveameti kiirreageerimisüksus.
Lisaks tänasele toimub sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledžis veel kolm samalaadset õppust, millesse on kaasatud ka teiste kolledžite õppurid.
Oktoobris korraldab kolledž masside ohjamise õppuse koos justiitskolledžiga, novembris toimub äkkrünnaku õppus koos päästekolledžiga ning aprillis 2019 on kõikide kolledžitega ühine õppus Tallinnas, mil rünnaku alla võetakse sisekaitseakadeemia uus maja.
### Response:
Kadetid harjutavad kurjategijate kahjutuks tegemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiskond mängis koosseisus: Kadri Kruus-Magomedov, Triin Haidla, Keesi Pära, Evely Heliste, Kati Nelis, Anneli Saal, Tiivi Püvi, Evely Karvak, vahendab Volley.ee.
Mängiti kahes neljases alagrupis, Eesti oli ühes grupis Leedu, Läti ja Poola naiskonnaga. Esimese mängu võitsid Eesti naised Leedu vastu 2:0, teise Läti vastu samuti 2:0 ning kolmandas kaotati Poola naiskonnale 1:2. Seega edenesid eestlannad oma alagrupi teisena poolfinaali.
Poolfinaalis tulid vastu ukrainlannad, kellele Eesti esindus pidi alla vanduma tulemusega 0:2. Seega ootas ees pronksikohtumine, kus saadi 2:0 jagu Bulgaariast. Finaalis alistas Ukraina Poola. | Peetri VK naiskond võitis seenioride EM-il pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiskond mängis koosseisus: Kadri Kruus-Magomedov, Triin Haidla, Keesi Pära, Evely Heliste, Kati Nelis, Anneli Saal, Tiivi Püvi, Evely Karvak, vahendab Volley.ee.
Mängiti kahes neljases alagrupis, Eesti oli ühes grupis Leedu, Läti ja Poola naiskonnaga. Esimese mängu võitsid Eesti naised Leedu vastu 2:0, teise Läti vastu samuti 2:0 ning kolmandas kaotati Poola naiskonnale 1:2. Seega edenesid eestlannad oma alagrupi teisena poolfinaali.
Poolfinaalis tulid vastu ukrainlannad, kellele Eesti esindus pidi alla vanduma tulemusega 0:2. Seega ootas ees pronksikohtumine, kus saadi 2:0 jagu Bulgaariast. Finaalis alistas Ukraina Poola.
### Response:
Peetri VK naiskond võitis seenioride EM-il pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erinevalt meestest peetakse naiste Meistrite liigat alates 32 naiskonna konkurentsi jäämisest play-off -formaadis ehk eksimusteks enam võimalust ei ole. Küprose klubi jaoks sai mäng Limassolis aga halvima võimaliku alguse, kui külalised haarasid juba kolmandal minutil nurgalöögi järel eduseisu, vahendab Soccernet.ee.
Missioon ei muutunud sugugi lihtsamaks, kui Barcelona 43. minutil vähemusse jäi, kuid 69. minutil suutsid ka külalised punase kaardi hankida ja viimased 20 minutit mängiti kümme kümne vastu. Kasu sellest ei olnud, sest Glasgow naiskond lõi 83. minutil teise värava. Trutsi sekkus vahetusest poolajal, tegi ühe ja teenis ühe vea.
Kordusmäng Glasgows peetakse 27. septembril. Võitja pääseb 16 parema sekka, kaotaja jaoks on eurohooaeg lõppenud. | Trutsi ja Barcelona panid end Meistrite liigas raskesse seisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erinevalt meestest peetakse naiste Meistrite liigat alates 32 naiskonna konkurentsi jäämisest play-off -formaadis ehk eksimusteks enam võimalust ei ole. Küprose klubi jaoks sai mäng Limassolis aga halvima võimaliku alguse, kui külalised haarasid juba kolmandal minutil nurgalöögi järel eduseisu, vahendab Soccernet.ee.
Missioon ei muutunud sugugi lihtsamaks, kui Barcelona 43. minutil vähemusse jäi, kuid 69. minutil suutsid ka külalised punase kaardi hankida ja viimased 20 minutit mängiti kümme kümne vastu. Kasu sellest ei olnud, sest Glasgow naiskond lõi 83. minutil teise värava. Trutsi sekkus vahetusest poolajal, tegi ühe ja teenis ühe vea.
Kordusmäng Glasgows peetakse 27. septembril. Võitja pääseb 16 parema sekka, kaotaja jaoks on eurohooaeg lõppenud.
### Response:
Trutsi ja Barcelona panid end Meistrite liigas raskesse seisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Islandi muusika on eestlaste poolt palavalt armastatud ning seda tõestas ka GusGusi nelja aasta tagune kontsert Tallinnas. ERR-i kultuuriportaal nimetas kontserti "täistabamuseks elektroobikabändide järgi janunevate eestlaste seas".
GusGus jõuab oma kümnenda albumi "Lies Are More Flexible" (2018) esitlustuuril taas Tallinna ning annab kontserdi kuu aja pärast, 12. oktoobril Rock Cafes.
Uuelt, alles selle aasta 23. veebruaril välja antud albumilt "Lies Are More Flexible", leiab kuulaja kaheksa sisekaemuslikku, eufoorilist ja progressiivset tantsulugu, mis tõestavad bändi pidevat arengut, aga milles on siiski kindlalt kuulda ansambli äratuntavat käekirja. GusGus on alati eksperimenteerinud erinevate elektrooniliste ja tantsumuusika stiilidega ning ka see album pole erand.
GusGus esineb Tallinnas, Rock Cafes 12. oktoorbril. | Oktoobris esineb Tallinnas Islandi bänd GusGus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Islandi muusika on eestlaste poolt palavalt armastatud ning seda tõestas ka GusGusi nelja aasta tagune kontsert Tallinnas. ERR-i kultuuriportaal nimetas kontserti "täistabamuseks elektroobikabändide järgi janunevate eestlaste seas".
GusGus jõuab oma kümnenda albumi "Lies Are More Flexible" (2018) esitlustuuril taas Tallinna ning annab kontserdi kuu aja pärast, 12. oktoobril Rock Cafes.
Uuelt, alles selle aasta 23. veebruaril välja antud albumilt "Lies Are More Flexible", leiab kuulaja kaheksa sisekaemuslikku, eufoorilist ja progressiivset tantsulugu, mis tõestavad bändi pidevat arengut, aga milles on siiski kindlalt kuulda ansambli äratuntavat käekirja. GusGus on alati eksperimenteerinud erinevate elektrooniliste ja tantsumuusika stiilidega ning ka see album pole erand.
GusGus esineb Tallinnas, Rock Cafes 12. oktoorbril.
### Response:
Oktoobris esineb Tallinnas Islandi bänd GusGus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teater. Muusika. Kino septembrinumbris küsib Oliver Issak, kuidas ära tunda avangardset teatrit, Annemari Parmakson otsib seda tänavuse Baltoscandali programmist, Kaja Kann püüab välja selgitada hea teatrikriitiku tunnuseid.
Liis Kolle analüüsib Ungari ooperikultuuri, Timo Lipponen vaatab tagasi Haapsalu vanamuusikapäevadele, jätkub eelmises numbris alustatud Tiia Järgi intervjuu Hirvo Survaga ning Eevalt Turgani ja Eduard Tubina kirjavahetus.
Mihhail Lotman arvustab Armando Iannucci filmi "Stalini surm", Monika Tenno Aleksander Proškini filmi "Ela ja mäleta" ning Katre Pärn alustab pikemat uurimust sellest, miks nii filmiajalugu kui -teooria tegelevad vaikimisi just täispikkade mängufilmidega, ehkki filmimeedium sai alguse just lühiformaadina.
"Vastab" Juhan Ulfsak, "Persona grata" on Kristjan Suits. | Värskes TMKs: Baltoscandal, Juhan Ulfsak, Tubina kirjad, hea teatrikriitik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teater. Muusika. Kino septembrinumbris küsib Oliver Issak, kuidas ära tunda avangardset teatrit, Annemari Parmakson otsib seda tänavuse Baltoscandali programmist, Kaja Kann püüab välja selgitada hea teatrikriitiku tunnuseid.
Liis Kolle analüüsib Ungari ooperikultuuri, Timo Lipponen vaatab tagasi Haapsalu vanamuusikapäevadele, jätkub eelmises numbris alustatud Tiia Järgi intervjuu Hirvo Survaga ning Eevalt Turgani ja Eduard Tubina kirjavahetus.
Mihhail Lotman arvustab Armando Iannucci filmi "Stalini surm", Monika Tenno Aleksander Proškini filmi "Ela ja mäleta" ning Katre Pärn alustab pikemat uurimust sellest, miks nii filmiajalugu kui -teooria tegelevad vaikimisi just täispikkade mängufilmidega, ehkki filmimeedium sai alguse just lühiformaadina.
"Vastab" Juhan Ulfsak, "Persona grata" on Kristjan Suits.
### Response:
Värskes TMKs: Baltoscandal, Juhan Ulfsak, Tubina kirjad, hea teatrikriitik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõenäoliselt tehakse ettepanek järgmisel nädalal peetaval Koreade kohtumisel. "Meie mõte on korraldada olümpia Seoulis ja Pyongyangis," ütles Do Lõuna-Korea uudisteagentuurile Yonhap.
2032. aasta suveolümpia korraldusõiguse vastu on huvi tundnud ka Austraalia, Indoneesia, India ning Hiina linn Shanghai, väidetavalt plaanib kandideerida ka Saksamaa.
Indoneesias ega Indias pole kunagi varem olümpiat peetud, Hiina pealinnas Pekingis aga olid 2008. aastal suveolümpiamängud ning 2022. aastal võõrustatakse samas taliolümpiat. Austraalias oli viimati olümpia 2000. aastal Sydneys.
Koreade leppimine algas enne tänavusi taliolümpiamänge ja Põhja-Korea otsustas lõpuks ka enda sportlased olümpiale saata. Avatseremoonial marsiti PyeongChangis staadionile ühise lipu all. Esimest korda olümpiamängude ajaloos osalesid Koread naiste jäähokis ühendatud koondisega.
Uuesti pandi ühine koondis välja äsjatoimunud Aasia mängudel, kus võideti ka ajalooline kuldmedal – esimene ühine kirkaim medal võeti naiste 500 m draakonipaatide võistluses.
Lisaks rääkis Do ka 2030. aasta jalgpalli MM-finaalturniirist. "Kuulsime, et Hiina kavatseb korraldusõigust taotleda, aga meil on parem ettepanek – võiksime seda kõik koos teha," ütles Do. "Meie, Põhja-Korea, Hiina ja Jaapan. Niimoodi säilitame praeguse rahuolukorra." | Lõuna-Korea tahab koos Põhja-Koreaga suveolümpiat korraldada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõenäoliselt tehakse ettepanek järgmisel nädalal peetaval Koreade kohtumisel. "Meie mõte on korraldada olümpia Seoulis ja Pyongyangis," ütles Do Lõuna-Korea uudisteagentuurile Yonhap.
2032. aasta suveolümpia korraldusõiguse vastu on huvi tundnud ka Austraalia, Indoneesia, India ning Hiina linn Shanghai, väidetavalt plaanib kandideerida ka Saksamaa.
Indoneesias ega Indias pole kunagi varem olümpiat peetud, Hiina pealinnas Pekingis aga olid 2008. aastal suveolümpiamängud ning 2022. aastal võõrustatakse samas taliolümpiat. Austraalias oli viimati olümpia 2000. aastal Sydneys.
Koreade leppimine algas enne tänavusi taliolümpiamänge ja Põhja-Korea otsustas lõpuks ka enda sportlased olümpiale saata. Avatseremoonial marsiti PyeongChangis staadionile ühise lipu all. Esimest korda olümpiamängude ajaloos osalesid Koread naiste jäähokis ühendatud koondisega.
Uuesti pandi ühine koondis välja äsjatoimunud Aasia mängudel, kus võideti ka ajalooline kuldmedal – esimene ühine kirkaim medal võeti naiste 500 m draakonipaatide võistluses.
Lisaks rääkis Do ka 2030. aasta jalgpalli MM-finaalturniirist. "Kuulsime, et Hiina kavatseb korraldusõigust taotleda, aga meil on parem ettepanek – võiksime seda kõik koos teha," ütles Do. "Meie, Põhja-Korea, Hiina ja Jaapan. Niimoodi säilitame praeguse rahuolukorra."
### Response:
Lõuna-Korea tahab koos Põhja-Koreaga suveolümpiat korraldada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selles musta huumoriga vürtsitatud loos saadetakse kaks sõdurit ohtlikule missioonile.
Nad peavad vihmametsast üles leidma sõjaväelase, kes juttude põhjal kaotas ürgses looduses mõistuse ja tappis oma võitluskaaslased.
Suures plaanis on see lugu valge inimese eelarvamuslikust ja piiratud suhtumisest ülejäänud maailma – meie ju teame kõige paremini, kuidas asjad käivad.
Loo autor on Wolfram Lotz (Saksamaa), lavastaja Christian Römer (Saksama). Tõlkija ja dramaturg on Mihkel Seeder, kunstnik Iir Hermeliin, videokunstnik Arne Vogelgesang (Saksamaa), valguskunstnik Sander Põllu ja koreograaf: Marge Ehrenbusch, Mängivad Jaak Prints, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots.
Süda räägib suu puhtaks
28. novembril esietenduv lavastus "Südame sosin" annab sõna südamele, organile, mis on moodsa, stressi täis ajastu üks suurimaid kannatajaid. Inimene tormab kümnes suunas, rahmeldab ja rassib ennastunustavalt, aga vaene süda peab selle kõik vaikides ära kannatama. Enam mitte – nüüd räägib ta suu puhtaks!
Loo autor on populaarne vene kirjanik ja teatrimees Jevgeni Griškovets (Venemaa), lavastaja on Margo Teder ja laval on Lauri Saatpalu. Näidendi on tõlkinud Toomas Kall, kunstnik Kaspar Jancis, valguskujundaja Triin Hook ja muusikaline kujundaja Paul Daniel.
Märtsis tuleb "Dekameron". Märtsis 2019 elustab Aare Toikka Viljandi Kultuuriakadeemia teatritudengitega ühe euroopa kultuuriloo tüviteksti, "Dekameroni", mis räägib grupist noortest, kes on end katku eest ühte villasse lukustanud ja jutustavad vastamisi terve hulga liigutavaid, kummalisi, veriseid ja valusaid lugusid. Autor: Giovanni Boccaccio (Itaalia), dramatiseerija ja lavastaja: Aare Toikka, koreograaf: Tanel Saar, muusikaline kujundaja: Veiko Tubin, osades Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lend. Esietendused toimuvad nii Viljandis kui Tallinnas.
Märtsis jõuab publiku ette veel teinegi uuslavastus: Yasmina Reza (Prantsusmaa) kirjutatud "Kolm versiooni elust". Edukas astrofüüsik ja tema naine lähevad külla teise astrofüüsiku perele. Mingil põhjusel jõuavad nad kohale aga üks päev liiga vara. See on alles esimene äpardus, sest ootuspärasest intellektuaalide õhtupoolikust kujuneb hoopis paras peavalu ja pinged jõuavad haripunkti nii tegelaste töö- kui eraelus.
Loo on tõlkinud Margus Alver, lavastab Karl Koppelmaa (Teater KELM). Osades Elina Reinold, Liisa Pulk, Tanel Saar ja Margo Teder.
Tööpealkirja "Imeilus õhtu ja veel kaunim hommik" kandva loo autorid on Helen Rekkor ja Mihkel Seeder, lavastaja Helen Rekkor (Teatriühendus Misanzen).
Roofie ehk Rohüpnool on tugev uinuti, millest on saanud erinevate vägistamisuimastite kurjakuulutav sümbol. Tähelepanematule pidutsejale puistatakse midagi joogi sisse, et teda oleks lihtsam oma tahtele allutada. Ekslikult arvatakse, et Eesti ööelus roofie-tamist ei esine. Esineb küll. Ja üldse mitte nii harva. Milline inimene on valmis teisele niimoodi tegema? Ja kuidas käituvad inimesed, kes mõistavad ühtäkki, et nad on lõbutsemise ajal muutunud sihtmärkideks – kas nad kangestuvad hirmust või muunduvad kättemaksuingliteks?
Esietendus on aprillis 2019 Rahvusraamatukogu Tornisaalis. | VAT Teatri 32. hooaeg toob viis uuslavastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selles musta huumoriga vürtsitatud loos saadetakse kaks sõdurit ohtlikule missioonile.
Nad peavad vihmametsast üles leidma sõjaväelase, kes juttude põhjal kaotas ürgses looduses mõistuse ja tappis oma võitluskaaslased.
Suures plaanis on see lugu valge inimese eelarvamuslikust ja piiratud suhtumisest ülejäänud maailma – meie ju teame kõige paremini, kuidas asjad käivad.
Loo autor on Wolfram Lotz (Saksamaa), lavastaja Christian Römer (Saksama). Tõlkija ja dramaturg on Mihkel Seeder, kunstnik Iir Hermeliin, videokunstnik Arne Vogelgesang (Saksamaa), valguskunstnik Sander Põllu ja koreograaf: Marge Ehrenbusch, Mängivad Jaak Prints, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots.
Süda räägib suu puhtaks
28. novembril esietenduv lavastus "Südame sosin" annab sõna südamele, organile, mis on moodsa, stressi täis ajastu üks suurimaid kannatajaid. Inimene tormab kümnes suunas, rahmeldab ja rassib ennastunustavalt, aga vaene süda peab selle kõik vaikides ära kannatama. Enam mitte – nüüd räägib ta suu puhtaks!
Loo autor on populaarne vene kirjanik ja teatrimees Jevgeni Griškovets (Venemaa), lavastaja on Margo Teder ja laval on Lauri Saatpalu. Näidendi on tõlkinud Toomas Kall, kunstnik Kaspar Jancis, valguskujundaja Triin Hook ja muusikaline kujundaja Paul Daniel.
Märtsis tuleb "Dekameron". Märtsis 2019 elustab Aare Toikka Viljandi Kultuuriakadeemia teatritudengitega ühe euroopa kultuuriloo tüviteksti, "Dekameroni", mis räägib grupist noortest, kes on end katku eest ühte villasse lukustanud ja jutustavad vastamisi terve hulga liigutavaid, kummalisi, veriseid ja valusaid lugusid. Autor: Giovanni Boccaccio (Itaalia), dramatiseerija ja lavastaja: Aare Toikka, koreograaf: Tanel Saar, muusikaline kujundaja: Veiko Tubin, osades Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lend. Esietendused toimuvad nii Viljandis kui Tallinnas.
Märtsis jõuab publiku ette veel teinegi uuslavastus: Yasmina Reza (Prantsusmaa) kirjutatud "Kolm versiooni elust". Edukas astrofüüsik ja tema naine lähevad külla teise astrofüüsiku perele. Mingil põhjusel jõuavad nad kohale aga üks päev liiga vara. See on alles esimene äpardus, sest ootuspärasest intellektuaalide õhtupoolikust kujuneb hoopis paras peavalu ja pinged jõuavad haripunkti nii tegelaste töö- kui eraelus.
Loo on tõlkinud Margus Alver, lavastab Karl Koppelmaa (Teater KELM). Osades Elina Reinold, Liisa Pulk, Tanel Saar ja Margo Teder.
Tööpealkirja "Imeilus õhtu ja veel kaunim hommik" kandva loo autorid on Helen Rekkor ja Mihkel Seeder, lavastaja Helen Rekkor (Teatriühendus Misanzen).
Roofie ehk Rohüpnool on tugev uinuti, millest on saanud erinevate vägistamisuimastite kurjakuulutav sümbol. Tähelepanematule pidutsejale puistatakse midagi joogi sisse, et teda oleks lihtsam oma tahtele allutada. Ekslikult arvatakse, et Eesti ööelus roofie-tamist ei esine. Esineb küll. Ja üldse mitte nii harva. Milline inimene on valmis teisele niimoodi tegema? Ja kuidas käituvad inimesed, kes mõistavad ühtäkki, et nad on lõbutsemise ajal muutunud sihtmärkideks – kas nad kangestuvad hirmust või muunduvad kättemaksuingliteks?
Esietendus on aprillis 2019 Rahvusraamatukogu Tornisaalis.
### Response:
VAT Teatri 32. hooaeg toob viis uuslavastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüdistuse kohaselt pani Saca kõrvale 300 miljoni dollari ulatuses raha ja peab suurema osa sellest riigile tagasi maksma, vahendasid ERR-i teleuudised.
Saca oli El Salvadori president aastatel 2004-2009.
Ka pärast teda presidendiks saanud vasakpoolne Mauricio Funes sai süüdistuse korruptsioonis. Ta kasutas riigi raha reisimiseks, oma kodu remondiks ja muuks selliseks. Funes elab alates 2016. aastast eksiilis Nicaraguas. | El Salvadori kohus mõistis ekspresidendi kümneks aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüdistuse kohaselt pani Saca kõrvale 300 miljoni dollari ulatuses raha ja peab suurema osa sellest riigile tagasi maksma, vahendasid ERR-i teleuudised.
Saca oli El Salvadori president aastatel 2004-2009.
Ka pärast teda presidendiks saanud vasakpoolne Mauricio Funes sai süüdistuse korruptsioonis. Ta kasutas riigi raha reisimiseks, oma kodu remondiks ja muuks selliseks. Funes elab alates 2016. aastast eksiilis Nicaraguas.
### Response:
El Salvadori kohus mõistis ekspresidendi kümneks aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19. septembril sünnipäeva tähistav ning 19-aastaseks saav eestlasest ääremängija viskas kaheksa punkti. Montegranaro poolel jõudsid kahekohalise punktisummani viis meest: Jeremy Simmons tõi 15, LaMarshall Corbett 13, Matteo Negri 12, Filippo Testa 11 ning Valerio Amoroso 10 punkti, vahendab Korvpall24.ee.
Roseto kasuks viskas Yancarlos Rodriguez 20 silma ning Wesley Person lisas 15 punkti.
Sarnaselt Montegranarole kuulub Roseto Sharks Itaalias tugevuselt teises liigas ehk Serie A2 tasemel idaregiooni ning tiimid kohtuvad põhiturniiri raames uuesti esimest korda 11. novembril.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Kaspar Treier ja Montegranaro said valusa ühepunktilise kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19. septembril sünnipäeva tähistav ning 19-aastaseks saav eestlasest ääremängija viskas kaheksa punkti. Montegranaro poolel jõudsid kahekohalise punktisummani viis meest: Jeremy Simmons tõi 15, LaMarshall Corbett 13, Matteo Negri 12, Filippo Testa 11 ning Valerio Amoroso 10 punkti, vahendab Korvpall24.ee.
Roseto kasuks viskas Yancarlos Rodriguez 20 silma ning Wesley Person lisas 15 punkti.
Sarnaselt Montegranarole kuulub Roseto Sharks Itaalias tugevuselt teises liigas ehk Serie A2 tasemel idaregiooni ning tiimid kohtuvad põhiturniiri raames uuesti esimest korda 11. novembril.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Kaspar Treier ja Montegranaro said valusa ühepunktilise kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MIHHAIL TRUNIN: Rõõm olla välismaalane kodumaal
Praegune Moskva on Euroopa originaalide hiiglaslik burleskne, groteskne koopia.
Sissejuhatuse asemel olgu seekord väike tsitaat. Jelena Skulskaja romaanis "Piiriarmastus" on öeldud: "Niiviisi võib kogu ajaloost teha narrimängu: Peeter [Esimene] ehib kuuske, Katariina Suur laulab kupleesid".
Minu viimase kahe aasta Moskva-kogemus sarnaneb seesuguse bufonaadiga.
Kujutagem endale ette Daniil Harmsi või tollesama Skulskaja romaani vaimus teatristseeni.
Puškin. Seisab üksinda keset lava. Erutatud. Silmad põlevad, nägu tuhm, tumepruunid bakenbardid. Hanesulg tõuseb õhku. Puškin deklameerib ilmekalt:
Kuis igal elukäänakul
sa, Moskva, olid meeles mul!
Mis hääli-keeli vene rinnas
see nimi koondab-kajatab!
Kõlab lask. Kirbe püssirohulõhn, mis meenutab marihuaanat. D'Anthes kõnnib lavale, muutudes käigu pealt Stingiks. Surnult maha kukkunud Puškinist väljagi tegemata pöördub ta publiku poole ja hakkab laulma.
PAUL EMMET: Tarbimine tappis su kultuuri
Mitte sissetung ega sisseränne, vaid hoopiski tarbimine tappis su kultuuri. Näita mulle, kus on su ostukeskused ning ma näitan sulle sinu okupante. Ja ohvriteks on väikepoodnikud, kohalikud teenusepakkujad ning tootjad, töölised ning kodus loodud kaubamärgid, mille asemele on asunud Hiinas valmistatud Ameerika logod.
Inimene ei ole saar, vaid poolsaar
Saaremaa-lähedasel laiul toimub elektroonilise muusika festival "I Land Sound". 12 meeskonda on üles seadnud lavad, mille ümber hullab 5000 pidutsejat kuni päiksetõusuni, kauemgi veel. Pärast kaht pidupäeva on peoplats puhas. Miks? Festivalialale oli sisenetud tühjade kätega, ilma plastpudelite, plastpakenditeta. Kohapeal maksti oma tassi eest deposiit ning lisaks sai suitsetaja suitsukonidele ka taskukese. Peopaigas tühjendati jooksvalt prügikaste ja jäätmete hulk oli rajult pidutseva inimhulga kohta minimaalne.
Nüüd aga võrdluseks sellesuvine Tallinna kroonijuveeliks peetaval lauluväljakul toimunud Guns N' Rosesi kontsert. Tagajärg nägi välja hullem, kui õhurünnaku eest pagema sunnitud põgenikelaager. Kõikjal ühekordselt kasutatav plastprügi. Tahes-tahtmata jätsid külastajad oma sodi pärast meelelahutus- ja tarbimisorgiat maha ning tagajärjeks oli keskkonnakatastroof.
KADI MITT, NATALIE METS: Suurüritused keskkonnasäästlikumaks – kuidas?
Suurüritused ja festivalid on loogiline valik suunamaks inimesi keskkonnahoidlikuma käitumismustri poole.
Muusikafestivalid ja teised suurüritused pakuvad ennekõike toitu hingele ja vaimule. Korraldajatele langeb aga ühiskondlik ja keskkonnaalane vastutus, sest eranditult tekib sellistel üritustel suur hulk jäätmeid. See avaldab tohutut mõju loodusele, samuti kasutatakse üritustel vaid korra kasutatavate ja hoobilt jäätmeteks muutuvate tarvikute tootmiseks nii taastumatuid kui ka taastuvaid energiaallikaid.
VAHUR AFANASJEV: Mõningaid ebakohti jäätmekäitluses ja sipelgate elus
Tarbimine on loodusseadus. Ainus, millele apelleerida, on mõistlikum tarbimine.
Olin umbes kümnene, kui leidsin viiekorruselise lapsepõlvekodu tagant garaažide vahelt hõbedase pakikese. Pakike oli kandiline, üpris jäik ja lõigatud servaga, vist pilt ja kirjadki peal – ilmselgelt välismaa värk, mida toona poest osta ei saanud. Pakike tundus tühi, ent midagi seal siiski oli. Kui selle õhku täis puhusin ja kokku voltisin, tuli sealt head välismaa lõhna. Vanemad vaatasid mind kuidagi kummaliselt, aga pakikest ei konfiskeerinud. Mõne aja pärast lõhna enam ei tulnud ja pakike kadus kuhugi.
ASKO LÕHMUS: Metsapoleemika teine aasta: rägastiku võim
Kaks aastat väitlusi Eesti metsade tuleviku üle on pannud pettuma need pealtvaatajad, kes ootasid tõe võidukäiku, kiireid poliitilisi lahendusi, ajakirjanduse jahtumist või osalejate leebumist. Kui metsandust juhtivate poliitikute, ametnike ja metsatöösturite seast ei kerki loovat ja õiglast liidrit, võib pettumusest kujuneda püsiv vimm.
Metsa mõiste niigi lai tähendusväli on Eestis viimaste aastatega saanud olulist lisa. Looduse ja metsloomade, palkide ja küttepuude, seente, marjade, kodumetsade ja vaese mehe kasuka, metsamüstika ja -eksimise kõrval on istet võtnud Metsatüli. On võtnud istet ja kasvanud ühiskondliku vastuolu tihnikuks, millest – vahel tundub – lihtsa ja mõistliku jutuga enam läbi ei murragi.
Niisugust pingeallikat ei ole ühel rahval tark mõjuva põhjuseta pidada, rääkimata nuumamisest. Seepärast püüan jätkuna aasta eest Sirbis ilmunud loole metsaväitluses viimase aasta sündmuste põhjal uuesti korda luua. Alustan kolmest tähelepanuharjutusest, mille eesmärk on varustada tülitihnikus liikujad vaimse kompassiga. Seejärel käsitlen sündmusi, mille juurde see kompass minu hinnangul viib.
Disain parandab ja arendab. Karen Jagodin intervjueerib disainer Elmet Treierit.
ELMET TREIER: "Ökoloogiline jalajälg ei ole jalajälg, vaid suur must auk ning senise tarbimis- ja disainifilosoofia toel kaevame seda auku aina sügavamaks."
Ka kõige halvem rahu on parem kui sõda. Valle-Sten Maiste, Andrei Hvostov ja Ahto Lobjakas vestlevad Süüria sõjast.
Suurnäituse väljakutse. Maarin Mürk vestleb Michel Sittowi näituse kuraatori Greta Koppeli ja kujundaja Tõnis Saadojaga.
JAN KAUS: Elu paradokse
Eksistentsi paradoks: inimene asub ühtaegu maailma sees ja selle kõrval, ühtaegu elab maailmas ja vaatleb seda, st talle ei piisa ainult maailmas viibimisest, vaid ta peab mõtlema, miks ja kuidas ta maailmas viibib. Edasi: maailma kogemine tähendab ühtlasi selle loomist. Inimene loob oma kogemustest maailma kohta pildi, mis asetub tema teadvuse ja tegelikkuse vahele. Tulemus on paradoksaalne: läbipaistev sein. Ka kõverpeegel on peegel.
AARE TOOL: Süümemõnu. Mis meelel, see keelel. Mis keelel, see veebis
Tean enda arvates küllalt hästi, millised eestikeelsed veebipäevikud on praegu kõige populaarsemad. Leidub ka blogisid, mille juurde pöördun süüdlasliku ilmega üha tagasi.
Kes on jälginud BBC hiljutist telesarja "Sherlock", Arthur Conan Doyle'i klassikaliste detektiivilugude nüüdisajastatud versiooni, küllap mäletab, millisel väga moodsal moel täidab nimitegelase kohusetundlik kaaslane doktor Watson oma kroonikurolli. Õige, doktor Watson peab blogi ehk veebipäevikut. Seda peetakse usus ja lootuses, et juhumõtted ja tegemised pole pelgalt privaatsfääri argine pinnavirvendus, vaid kütavad üles kõiksugu rahva raugematu huvi. Mõned blogijad ongi koondanud enda ümber andunud jüngrite salga, kes ootavad iga uut postitust otsekui hingeõnnistust.
Arvustamisel
mängufilm "Võta või jäta"
Nareki Grigori "Nutulaulude raamat"
Sadeq Hedayati "Pime öökull"
kontsert "Anne Erm 75: Tribute to Collage"
Taarka pärimusteatri "Vanahunt"
näitus "Luther ja Isokon. Teedrajav arhitektuur ja vineermööbel
Eesti interpreetide liidu juubelihooaja avakontsert
Teatri NO99 "Kihnu Jõnn"
Tallinna Linnateatri "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" | Sirp pöörab pilgu tarbimise jäägile, prügile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MIHHAIL TRUNIN: Rõõm olla välismaalane kodumaal
Praegune Moskva on Euroopa originaalide hiiglaslik burleskne, groteskne koopia.
Sissejuhatuse asemel olgu seekord väike tsitaat. Jelena Skulskaja romaanis "Piiriarmastus" on öeldud: "Niiviisi võib kogu ajaloost teha narrimängu: Peeter [Esimene] ehib kuuske, Katariina Suur laulab kupleesid".
Minu viimase kahe aasta Moskva-kogemus sarnaneb seesuguse bufonaadiga.
Kujutagem endale ette Daniil Harmsi või tollesama Skulskaja romaani vaimus teatristseeni.
Puškin. Seisab üksinda keset lava. Erutatud. Silmad põlevad, nägu tuhm, tumepruunid bakenbardid. Hanesulg tõuseb õhku. Puškin deklameerib ilmekalt:
Kuis igal elukäänakul
sa, Moskva, olid meeles mul!
Mis hääli-keeli vene rinnas
see nimi koondab-kajatab!
Kõlab lask. Kirbe püssirohulõhn, mis meenutab marihuaanat. D'Anthes kõnnib lavale, muutudes käigu pealt Stingiks. Surnult maha kukkunud Puškinist väljagi tegemata pöördub ta publiku poole ja hakkab laulma.
PAUL EMMET: Tarbimine tappis su kultuuri
Mitte sissetung ega sisseränne, vaid hoopiski tarbimine tappis su kultuuri. Näita mulle, kus on su ostukeskused ning ma näitan sulle sinu okupante. Ja ohvriteks on väikepoodnikud, kohalikud teenusepakkujad ning tootjad, töölised ning kodus loodud kaubamärgid, mille asemele on asunud Hiinas valmistatud Ameerika logod.
Inimene ei ole saar, vaid poolsaar
Saaremaa-lähedasel laiul toimub elektroonilise muusika festival "I Land Sound". 12 meeskonda on üles seadnud lavad, mille ümber hullab 5000 pidutsejat kuni päiksetõusuni, kauemgi veel. Pärast kaht pidupäeva on peoplats puhas. Miks? Festivalialale oli sisenetud tühjade kätega, ilma plastpudelite, plastpakenditeta. Kohapeal maksti oma tassi eest deposiit ning lisaks sai suitsetaja suitsukonidele ka taskukese. Peopaigas tühjendati jooksvalt prügikaste ja jäätmete hulk oli rajult pidutseva inimhulga kohta minimaalne.
Nüüd aga võrdluseks sellesuvine Tallinna kroonijuveeliks peetaval lauluväljakul toimunud Guns N' Rosesi kontsert. Tagajärg nägi välja hullem, kui õhurünnaku eest pagema sunnitud põgenikelaager. Kõikjal ühekordselt kasutatav plastprügi. Tahes-tahtmata jätsid külastajad oma sodi pärast meelelahutus- ja tarbimisorgiat maha ning tagajärjeks oli keskkonnakatastroof.
KADI MITT, NATALIE METS: Suurüritused keskkonnasäästlikumaks – kuidas?
Suurüritused ja festivalid on loogiline valik suunamaks inimesi keskkonnahoidlikuma käitumismustri poole.
Muusikafestivalid ja teised suurüritused pakuvad ennekõike toitu hingele ja vaimule. Korraldajatele langeb aga ühiskondlik ja keskkonnaalane vastutus, sest eranditult tekib sellistel üritustel suur hulk jäätmeid. See avaldab tohutut mõju loodusele, samuti kasutatakse üritustel vaid korra kasutatavate ja hoobilt jäätmeteks muutuvate tarvikute tootmiseks nii taastumatuid kui ka taastuvaid energiaallikaid.
VAHUR AFANASJEV: Mõningaid ebakohti jäätmekäitluses ja sipelgate elus
Tarbimine on loodusseadus. Ainus, millele apelleerida, on mõistlikum tarbimine.
Olin umbes kümnene, kui leidsin viiekorruselise lapsepõlvekodu tagant garaažide vahelt hõbedase pakikese. Pakike oli kandiline, üpris jäik ja lõigatud servaga, vist pilt ja kirjadki peal – ilmselgelt välismaa värk, mida toona poest osta ei saanud. Pakike tundus tühi, ent midagi seal siiski oli. Kui selle õhku täis puhusin ja kokku voltisin, tuli sealt head välismaa lõhna. Vanemad vaatasid mind kuidagi kummaliselt, aga pakikest ei konfiskeerinud. Mõne aja pärast lõhna enam ei tulnud ja pakike kadus kuhugi.
ASKO LÕHMUS: Metsapoleemika teine aasta: rägastiku võim
Kaks aastat väitlusi Eesti metsade tuleviku üle on pannud pettuma need pealtvaatajad, kes ootasid tõe võidukäiku, kiireid poliitilisi lahendusi, ajakirjanduse jahtumist või osalejate leebumist. Kui metsandust juhtivate poliitikute, ametnike ja metsatöösturite seast ei kerki loovat ja õiglast liidrit, võib pettumusest kujuneda püsiv vimm.
Metsa mõiste niigi lai tähendusväli on Eestis viimaste aastatega saanud olulist lisa. Looduse ja metsloomade, palkide ja küttepuude, seente, marjade, kodumetsade ja vaese mehe kasuka, metsamüstika ja -eksimise kõrval on istet võtnud Metsatüli. On võtnud istet ja kasvanud ühiskondliku vastuolu tihnikuks, millest – vahel tundub – lihtsa ja mõistliku jutuga enam läbi ei murragi.
Niisugust pingeallikat ei ole ühel rahval tark mõjuva põhjuseta pidada, rääkimata nuumamisest. Seepärast püüan jätkuna aasta eest Sirbis ilmunud loole metsaväitluses viimase aasta sündmuste põhjal uuesti korda luua. Alustan kolmest tähelepanuharjutusest, mille eesmärk on varustada tülitihnikus liikujad vaimse kompassiga. Seejärel käsitlen sündmusi, mille juurde see kompass minu hinnangul viib.
Disain parandab ja arendab. Karen Jagodin intervjueerib disainer Elmet Treierit.
ELMET TREIER: "Ökoloogiline jalajälg ei ole jalajälg, vaid suur must auk ning senise tarbimis- ja disainifilosoofia toel kaevame seda auku aina sügavamaks."
Ka kõige halvem rahu on parem kui sõda. Valle-Sten Maiste, Andrei Hvostov ja Ahto Lobjakas vestlevad Süüria sõjast.
Suurnäituse väljakutse. Maarin Mürk vestleb Michel Sittowi näituse kuraatori Greta Koppeli ja kujundaja Tõnis Saadojaga.
JAN KAUS: Elu paradokse
Eksistentsi paradoks: inimene asub ühtaegu maailma sees ja selle kõrval, ühtaegu elab maailmas ja vaatleb seda, st talle ei piisa ainult maailmas viibimisest, vaid ta peab mõtlema, miks ja kuidas ta maailmas viibib. Edasi: maailma kogemine tähendab ühtlasi selle loomist. Inimene loob oma kogemustest maailma kohta pildi, mis asetub tema teadvuse ja tegelikkuse vahele. Tulemus on paradoksaalne: läbipaistev sein. Ka kõverpeegel on peegel.
AARE TOOL: Süümemõnu. Mis meelel, see keelel. Mis keelel, see veebis
Tean enda arvates küllalt hästi, millised eestikeelsed veebipäevikud on praegu kõige populaarsemad. Leidub ka blogisid, mille juurde pöördun süüdlasliku ilmega üha tagasi.
Kes on jälginud BBC hiljutist telesarja "Sherlock", Arthur Conan Doyle'i klassikaliste detektiivilugude nüüdisajastatud versiooni, küllap mäletab, millisel väga moodsal moel täidab nimitegelase kohusetundlik kaaslane doktor Watson oma kroonikurolli. Õige, doktor Watson peab blogi ehk veebipäevikut. Seda peetakse usus ja lootuses, et juhumõtted ja tegemised pole pelgalt privaatsfääri argine pinnavirvendus, vaid kütavad üles kõiksugu rahva raugematu huvi. Mõned blogijad ongi koondanud enda ümber andunud jüngrite salga, kes ootavad iga uut postitust otsekui hingeõnnistust.
Arvustamisel
mängufilm "Võta või jäta"
Nareki Grigori "Nutulaulude raamat"
Sadeq Hedayati "Pime öökull"
kontsert "Anne Erm 75: Tribute to Collage"
Taarka pärimusteatri "Vanahunt"
näitus "Luther ja Isokon. Teedrajav arhitektuur ja vineermööbel
Eesti interpreetide liidu juubelihooaja avakontsert
Teatri NO99 "Kihnu Jõnn"
Tallinna Linnateatri "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad"
### Response:
Sirp pöörab pilgu tarbimise jäägile, prügile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne eelnõu valitsusse viimist ootab riigihalduse minister sellele ministeeriumide kooskõlastust ning omavalitsuste ja Emajõe äärde puidutehast kavandanud Est-For Invest OÜ arvamust.
"Puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamise eelnõu on sisuliselt valmis. Seaduse järgi peavad ministeeriumid selle kooskõlastama ning osapooled arvamuse ja vastuväited esitama, mistõttu võib see mõnevõrra veel muutuda. Seejärel viin eelnõu valitsusse, kus otsustame lõplikult eriplaneeringu lõpetamise," ütles riigihalduse minister Janek Mäggi.
"Olenemata valitsuse otsusest, ei tähenda see, et tulevikus ei võiks Eestisse selliseid tehaseid rajada. Me lõpetame konkreetse eriplaneeringu, kuid tehasele võib edaspidi asukoha otsida mõnes teises kohas, teistsuguse võimsusega või näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga," märkis ta.
Ministri sõnul on ettevõtlusvabadus valitsusele äärmiselt oluline ning otsus ei tohi ettevõtjatele jätta valet muljet.
"Peame ettevõtjatele tagama võimalused stabiilseks arenguks ja toetama suuri projekte, mis elavdavad Eesti majandust. Praegusel juhul ilmnes, et puidurafineerimistehast välja pakutud kujul rajada ei saa," lisas Mäggi.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks keskkonnaministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Samuti saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks osaühingule Est-For Invest ning planeeringuala omavalitsustele ehk Viljandi, Tartu, Elva, Kambja, Kastre, Luunja ja Peipsiääre vallale ning Tartu linnale.
Estfor: konsulteerime osanikega
Estfor Invest teatas, et on minister Mäggilt korralduse eelnõu kätte saanud ja lisab vajadusel omapoolsed ettepanekud 30 päeva jooksul.
"Konsulteerime osanikega. Vastame ettenähtud aja jooksul. Soovime Eestisse rajada Euroopa kaasaegseima puidutöötlemistehase – leida lahenduse koos valitsuse ja omavalitsustega," teatas ettevõte.
Saime minister Mäggilt REPi lõpetamise korralduse eelnõu ettepanekuga kommentaarideks 30 päeva jooksul. Konsulteerime osanikega. Vastame ettenähtud aja jooksul. Soovime Eestisse rajada Euroopa kaasaegseima puidutöötlemistehase – leida lahenduse koos valitsuse ja omavalitsustega.
— Est-For Invest (@EstForInvest) September 13, 2018 | Eelnõu puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamiseks sai valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne eelnõu valitsusse viimist ootab riigihalduse minister sellele ministeeriumide kooskõlastust ning omavalitsuste ja Emajõe äärde puidutehast kavandanud Est-For Invest OÜ arvamust.
"Puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamise eelnõu on sisuliselt valmis. Seaduse järgi peavad ministeeriumid selle kooskõlastama ning osapooled arvamuse ja vastuväited esitama, mistõttu võib see mõnevõrra veel muutuda. Seejärel viin eelnõu valitsusse, kus otsustame lõplikult eriplaneeringu lõpetamise," ütles riigihalduse minister Janek Mäggi.
"Olenemata valitsuse otsusest, ei tähenda see, et tulevikus ei võiks Eestisse selliseid tehaseid rajada. Me lõpetame konkreetse eriplaneeringu, kuid tehasele võib edaspidi asukoha otsida mõnes teises kohas, teistsuguse võimsusega või näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga," märkis ta.
Ministri sõnul on ettevõtlusvabadus valitsusele äärmiselt oluline ning otsus ei tohi ettevõtjatele jätta valet muljet.
"Peame ettevõtjatele tagama võimalused stabiilseks arenguks ja toetama suuri projekte, mis elavdavad Eesti majandust. Praegusel juhul ilmnes, et puidurafineerimistehast välja pakutud kujul rajada ei saa," lisas Mäggi.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks keskkonnaministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Samuti saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks osaühingule Est-For Invest ning planeeringuala omavalitsustele ehk Viljandi, Tartu, Elva, Kambja, Kastre, Luunja ja Peipsiääre vallale ning Tartu linnale.
Estfor: konsulteerime osanikega
Estfor Invest teatas, et on minister Mäggilt korralduse eelnõu kätte saanud ja lisab vajadusel omapoolsed ettepanekud 30 päeva jooksul.
"Konsulteerime osanikega. Vastame ettenähtud aja jooksul. Soovime Eestisse rajada Euroopa kaasaegseima puidutöötlemistehase – leida lahenduse koos valitsuse ja omavalitsustega," teatas ettevõte.
Saime minister Mäggilt REPi lõpetamise korralduse eelnõu ettepanekuga kommentaarideks 30 päeva jooksul. Konsulteerime osanikega. Vastame ettenähtud aja jooksul. Soovime Eestisse rajada Euroopa kaasaegseima puidutöötlemistehase – leida lahenduse koos valitsuse ja omavalitsustega.
— Est-For Invest (@EstForInvest) September 13, 2018
### Response:
Eelnõu puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamiseks sai valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Swedbanki klienditeenuste juhi Ede Raagmetsa sõnul on selle aasta jooksul juba üle 90 000 interneti- ja mobiilipanga kasutaja valinud endale kaasaegsema paroolikaardi alternatiivi, ent siiani kasutab ainult paroolikaarti ligikaudu 140 000 Swedbanki klienti.
"Soovitame paroolikaardi kasutajatel juba praegu endale sobiv alternatiivne lahendus välja valida, et sellega harjumiseks jääks piisavalt aega. Tasub meeles pidada, et järgmise aasta veebruarist paroolikaarte enam kasutada ei saa," ütles Raagmets.
Paroolikaardil on mitu alternatiivi – Smart-ID, mobiil-ID, ID-kaart või PIN-kalkulaator. Smart-ID on tasuta ja sobib nutiseadme kasutajale. Smart-ID saab iseseisvalt Google Play või App Store kaudu oma nutiseadmesse alla laadida.
Mobiil-ID sobib ka nuppudega telefoni omanikele. Seda saab vormistada oma mobiilioperaatori juures. "Täpsustage teenuse tingimusi, sest kuigi üldjuhul maksab see umbes 1 euro kuus, võib mõnel operaatoril pakett juba mobiil-ID teenust sisaldada ning sellisel juhul selle eest eraldi maksma ei pea," soovitas Raagmets.
"Kui inimene kasutab ainult internetipanka ja nutitelefoni ei ole, siis soovitame valida ID-kaardi või PIN-kalkulaatori. ID-kaardiga panka sisenedes on vaja ID-kaardilugejat. PIN-kalkulaator on lihtne seade, mis loob automaatselt ühekordseid paroole. Selle saab osta pangaesindusest," ütles Raagmets. | Paroolikaardiga tehtavate maksete limiit kuivab kokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Swedbanki klienditeenuste juhi Ede Raagmetsa sõnul on selle aasta jooksul juba üle 90 000 interneti- ja mobiilipanga kasutaja valinud endale kaasaegsema paroolikaardi alternatiivi, ent siiani kasutab ainult paroolikaarti ligikaudu 140 000 Swedbanki klienti.
"Soovitame paroolikaardi kasutajatel juba praegu endale sobiv alternatiivne lahendus välja valida, et sellega harjumiseks jääks piisavalt aega. Tasub meeles pidada, et järgmise aasta veebruarist paroolikaarte enam kasutada ei saa," ütles Raagmets.
Paroolikaardil on mitu alternatiivi – Smart-ID, mobiil-ID, ID-kaart või PIN-kalkulaator. Smart-ID on tasuta ja sobib nutiseadme kasutajale. Smart-ID saab iseseisvalt Google Play või App Store kaudu oma nutiseadmesse alla laadida.
Mobiil-ID sobib ka nuppudega telefoni omanikele. Seda saab vormistada oma mobiilioperaatori juures. "Täpsustage teenuse tingimusi, sest kuigi üldjuhul maksab see umbes 1 euro kuus, võib mõnel operaatoril pakett juba mobiil-ID teenust sisaldada ning sellisel juhul selle eest eraldi maksma ei pea," soovitas Raagmets.
"Kui inimene kasutab ainult internetipanka ja nutitelefoni ei ole, siis soovitame valida ID-kaardi või PIN-kalkulaatori. ID-kaardiga panka sisenedes on vaja ID-kaardilugejat. PIN-kalkulaator on lihtne seade, mis loob automaatselt ühekordseid paroole. Selle saab osta pangaesindusest," ütles Raagmets.
### Response:
Paroolikaardiga tehtavate maksete limiit kuivab kokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahesõidust poolfinaali jõudsid kaks paremat ning eestlased hoidsid distantsi esimesel poolel kolmandat positsiooni. Seejärel mööduti aga itaallastest ja viimasel 500 meetril ka Norra paadist.
Eesti lõpuaeg oli 6.21,19, norralased Erik Solbakken ja Jan Oscar Helvig kaotasid 1,60 sekundiga ja pääsesid samuti edasi. Kolmandana finišeerinud Ukraina (Artjom Verestjuk - Heorhi Verteletski; +3,44) pidi leppima juba C/D poolfinaaliga. | Vahesõidu võitnud Endrekson ja Kuslap tagasid MM-il koha poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahesõidust poolfinaali jõudsid kaks paremat ning eestlased hoidsid distantsi esimesel poolel kolmandat positsiooni. Seejärel mööduti aga itaallastest ja viimasel 500 meetril ka Norra paadist.
Eesti lõpuaeg oli 6.21,19, norralased Erik Solbakken ja Jan Oscar Helvig kaotasid 1,60 sekundiga ja pääsesid samuti edasi. Kolmandana finišeerinud Ukraina (Artjom Verestjuk - Heorhi Verteletski; +3,44) pidi leppima juba C/D poolfinaaliga.
### Response:
Vahesõidu võitnud Endrekson ja Kuslap tagasid MM-il koha poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaarel Kurismaa on üks eesti heli- ja kineetilise kunsti alusepanijatest. Tema on ka ainsana hoidnud selle kunstisuuna järjepidevust alates 1970. aastatest. Ta on üks Eesti kunstiajaloo eripärasemaid loojaid, sünergilise platvormiga kunstnik, kes suudab mängleva kergusega ühendada väga erinevaid väljendusvahendeid: liikumist, valgust, heli ja füüsilist vormi ning seda nii väiksemates kui ka monumentaalobjektides.
Praegu, mil Eestis on tekkinud tõsiselt võetav helikunstiskeene, on Kurismaa märgilisus üha kesksemal kohal. Tema kultuslik staatus teatud noorte kunstnike seas kinnistus juba sajandivahetusel.
Kaarel Kurismaa erilisus väljendub leidmaterjalide, mööbliosade ning neid liikuma, helisema ja vilkuma paneva elektroonika metamorfoosis. Tema liikuvad ja ümisevad objektid toimivad justkui hingestatud masinatena. Kaarel Kurismaa loomingut võib läbi erinevate perspektiivide kõrvutada näiteks Jean Tinguely, Bruno Munari, Robert Rauschenbergi ja kaasaegsetest kunstnikest Fischli&Weissi loominguga.
1970. aastatel viljeles Kurismaa popkunsti sugemetega heli-, valgus- ja kineetilist kunsti ning leidis avaliku väljundi, esinedes progeroki ansambliga Mess. Järgmisel kümnendil pöördus tema tähelepanu eelkõige joonis- ja nukufilmidele ning arvukatele avaliku ruumi objektidele, sh Tallinna Postimaja hävinud eskalaatori objektile, mis tekitas omal ajal palju vastuolulisi tundeid. 1990. aastatel hakkas Kurismaa viljelema peamiselt heliinstallatsiooni ja -skulptuuri, tehes kannapöörde nüüdisaegse vormikeele poole ning uue sajandi alguses leidis ta uue põlemise koos noorte kunstnike eksperimentaalprojektiga metabor.
Olulisel kohal Kurismaa loomingus on avaliku ruumi objektid, millest tänaseks on säilinud vähe. Samas kuuluvad teostamata objektide kavanditest nähtuvad ideed vaieldamatult tema loomingu juurde. Näitusel on välja pandud valik olulisematest kavanditest koos makettide ja fotodega. Käesoleva näituse jaoks on restaureeritud mitmeid objekte, sh ka neid, mida ei ole aastakümneid näitustel eksponeeritud.
Näitus "Kollase valguse orkester" on osa Kumu kunstimuuseumi avangardiklassikute sarjast ning jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 23. veebruarini 2019. Näitus avatakse neljapäeval, 13. septembril kell 18.00. | Kaarel Kurismaa näitus Kumus toob vaatajateni kunstniku olulisemad kavandid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaarel Kurismaa on üks eesti heli- ja kineetilise kunsti alusepanijatest. Tema on ka ainsana hoidnud selle kunstisuuna järjepidevust alates 1970. aastatest. Ta on üks Eesti kunstiajaloo eripärasemaid loojaid, sünergilise platvormiga kunstnik, kes suudab mängleva kergusega ühendada väga erinevaid väljendusvahendeid: liikumist, valgust, heli ja füüsilist vormi ning seda nii väiksemates kui ka monumentaalobjektides.
Praegu, mil Eestis on tekkinud tõsiselt võetav helikunstiskeene, on Kurismaa märgilisus üha kesksemal kohal. Tema kultuslik staatus teatud noorte kunstnike seas kinnistus juba sajandivahetusel.
Kaarel Kurismaa erilisus väljendub leidmaterjalide, mööbliosade ning neid liikuma, helisema ja vilkuma paneva elektroonika metamorfoosis. Tema liikuvad ja ümisevad objektid toimivad justkui hingestatud masinatena. Kaarel Kurismaa loomingut võib läbi erinevate perspektiivide kõrvutada näiteks Jean Tinguely, Bruno Munari, Robert Rauschenbergi ja kaasaegsetest kunstnikest Fischli&Weissi loominguga.
1970. aastatel viljeles Kurismaa popkunsti sugemetega heli-, valgus- ja kineetilist kunsti ning leidis avaliku väljundi, esinedes progeroki ansambliga Mess. Järgmisel kümnendil pöördus tema tähelepanu eelkõige joonis- ja nukufilmidele ning arvukatele avaliku ruumi objektidele, sh Tallinna Postimaja hävinud eskalaatori objektile, mis tekitas omal ajal palju vastuolulisi tundeid. 1990. aastatel hakkas Kurismaa viljelema peamiselt heliinstallatsiooni ja -skulptuuri, tehes kannapöörde nüüdisaegse vormikeele poole ning uue sajandi alguses leidis ta uue põlemise koos noorte kunstnike eksperimentaalprojektiga metabor.
Olulisel kohal Kurismaa loomingus on avaliku ruumi objektid, millest tänaseks on säilinud vähe. Samas kuuluvad teostamata objektide kavanditest nähtuvad ideed vaieldamatult tema loomingu juurde. Näitusel on välja pandud valik olulisematest kavanditest koos makettide ja fotodega. Käesoleva näituse jaoks on restaureeritud mitmeid objekte, sh ka neid, mida ei ole aastakümneid näitustel eksponeeritud.
Näitus "Kollase valguse orkester" on osa Kumu kunstimuuseumi avangardiklassikute sarjast ning jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 23. veebruarini 2019. Näitus avatakse neljapäeval, 13. septembril kell 18.00.
### Response:
Kaarel Kurismaa näitus Kumus toob vaatajateni kunstniku olulisemad kavandid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei tunne kurbust. Ma isegi ei tea, mida peaksin tundma," lausus tagasi kodumaale jõudnud ja Yokohamas pressikonverentsi andnud mängija.
"See oli minu esimene finaal ja minu esimene suure slämmi turniiri võit. Tunnen end üldiselt väga õnnelikult ja tean, et sain hakkama suure asjaga."
Finaalmängu jäi varjutama Williamsi käitumine - ta lõhkus reketi ja ründas verbaalselt kohtunikke. Korraldajad trahvisid ameeriklannat 17 000 USA dollariga, aga juhtunu on pakkunud maailmas ohtralt kõneainet.
"Ma pole isegi mõelnud selle üle, et võiksin olla kurb, sest mul pole võrdlusmomenti ühestki teisest suure slämmi turniiri finaalist," lausus aga Osaka.
20-aastane jaapanlanne polnud enne USA lahtiseid ühelgi suurturniiril neljandast ringist kaugemale jõudnud. Senise karjääri suursaavutuseks võis lugeda tänavust Indian Wellsi turniirivõitu. | Naomi Osaka: ma pole isegi mõelnud sellele, et võiksin olla kurb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei tunne kurbust. Ma isegi ei tea, mida peaksin tundma," lausus tagasi kodumaale jõudnud ja Yokohamas pressikonverentsi andnud mängija.
"See oli minu esimene finaal ja minu esimene suure slämmi turniiri võit. Tunnen end üldiselt väga õnnelikult ja tean, et sain hakkama suure asjaga."
Finaalmängu jäi varjutama Williamsi käitumine - ta lõhkus reketi ja ründas verbaalselt kohtunikke. Korraldajad trahvisid ameeriklannat 17 000 USA dollariga, aga juhtunu on pakkunud maailmas ohtralt kõneainet.
"Ma pole isegi mõelnud selle üle, et võiksin olla kurb, sest mul pole võrdlusmomenti ühestki teisest suure slämmi turniiri finaalist," lausus aga Osaka.
20-aastane jaapanlanne polnud enne USA lahtiseid ühelgi suurturniiril neljandast ringist kaugemale jõudnud. Senise karjääri suursaavutuseks võis lugeda tänavust Indian Wellsi turniirivõitu.
### Response:
Naomi Osaka: ma pole isegi mõelnud sellele, et võiksin olla kurb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30-aastane rallimees liitus meeskonnaga 2014. aastast ja on pärast seda koos kaardilugeja Nicolas Gilsouliga toonud tiimile üheksa võitu. Käimasoleval hooajal on ta ka MM-sarja üldliider.
"Võistkonnas on fantastiline perekondlik atmosfäär ja ma saan kaaslastega väga hästi läbi," sõnas Neuville lepingust teatades. "See on minu jaoks väga tähtis."
"Koos Nicolas'ga, kel on meie edukates sõitudes suur roll, on eesmärk lõpetada käimasolev hooaeg nii hästi kui võimalik, tiitleid kindlustades." | Neuville pikendas lepingut Hyundaiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30-aastane rallimees liitus meeskonnaga 2014. aastast ja on pärast seda koos kaardilugeja Nicolas Gilsouliga toonud tiimile üheksa võitu. Käimasoleval hooajal on ta ka MM-sarja üldliider.
"Võistkonnas on fantastiline perekondlik atmosfäär ja ma saan kaaslastega väga hästi läbi," sõnas Neuville lepingust teatades. "See on minu jaoks väga tähtis."
"Koos Nicolas'ga, kel on meie edukates sõitudes suur roll, on eesmärk lõpetada käimasolev hooaeg nii hästi kui võimalik, tiitleid kindlustades."
### Response:
Neuville pikendas lepingut Hyundaiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Improteater tähendab seda, et lavale jõudvad etendused improviseeritakse otse publiku silme all. Laias laastus on etenduste žanr ja tegumood küll varasemalt kokku lepitud, kuid lood ise sünnivad enamasti publiku või muude väliste tegurite pakkumistest. Nii leiab sel korral kavast nii romantilise komöödia, muusikali, skandinaavia krimi, CSI kui ka näiteks Tarantino võtmes lugusid.
Teiste hulgas astub lavale ka Prantsuse trupp Poulpe Productions, kes improviseerib etenduse eesti eakate inimeste elust.
Etendusega "(G)oldies" (tõlk. "Muld või kuld") Kinomaja lavale astuva Poulpe Productioni lähtekohaks on intervjuud vanema generatsiooni esindajatega, mille läbi nad nende elu mõista püüavad. Seni on seda formaati mängitud peamiselt Prantsusmaal, kuid kuna trupp on muidu väga rahvusvahelise haardega, olid nad rõõmuga nõus osalema ka Tildil ning siinsetest inimestest inspireerituna oma nägemuse lavale tooma. Seoses sellega otsib festival ka inglise keelt kõnelevaid vanainimesi, kes näitlejatele oma elust oleks nõus pajatama.
Lisaks nimetatud Prantsuse trupile on festivalil üles astumas veel esinejad Lätist, Hollandist, Inglismaalt, Saksamaalt, Türgist, Ameerikast ja otseloomulikult Eestist. Festivali raames toimuvad ka töötoad.
Improfestival Tilt ootab soovitusi memmede ja taatide osas aadressile: [email protected].
Festivali programm kestab 20.-22. septembrini. | Improfestival toob publikuni vanamemmed ja -taadid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Improteater tähendab seda, et lavale jõudvad etendused improviseeritakse otse publiku silme all. Laias laastus on etenduste žanr ja tegumood küll varasemalt kokku lepitud, kuid lood ise sünnivad enamasti publiku või muude väliste tegurite pakkumistest. Nii leiab sel korral kavast nii romantilise komöödia, muusikali, skandinaavia krimi, CSI kui ka näiteks Tarantino võtmes lugusid.
Teiste hulgas astub lavale ka Prantsuse trupp Poulpe Productions, kes improviseerib etenduse eesti eakate inimeste elust.
Etendusega "(G)oldies" (tõlk. "Muld või kuld") Kinomaja lavale astuva Poulpe Productioni lähtekohaks on intervjuud vanema generatsiooni esindajatega, mille läbi nad nende elu mõista püüavad. Seni on seda formaati mängitud peamiselt Prantsusmaal, kuid kuna trupp on muidu väga rahvusvahelise haardega, olid nad rõõmuga nõus osalema ka Tildil ning siinsetest inimestest inspireerituna oma nägemuse lavale tooma. Seoses sellega otsib festival ka inglise keelt kõnelevaid vanainimesi, kes näitlejatele oma elust oleks nõus pajatama.
Lisaks nimetatud Prantsuse trupile on festivalil üles astumas veel esinejad Lätist, Hollandist, Inglismaalt, Saksamaalt, Türgist, Ameerikast ja otseloomulikult Eestist. Festivali raames toimuvad ka töötoad.
Improfestival Tilt ootab soovitusi memmede ja taatide osas aadressile: [email protected].
Festivali programm kestab 20.-22. septembrini.
### Response:
Improfestival toob publikuni vanamemmed ja -taadid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vendade Yateside kõrval asuvad starti Suurbritannia meister Connor Swift, Hugh Carthy, Tao Geoghegan Hart, Pete Kennaugh, James Knox ja Ian Stannard, vahendab Spordipartner.ee.
Suurbritannia alaliidu saavutusspordi juht Stephen Park ütles, et Innsbrucki MM on omamoodi testiks järgmisel aastal Yorkshire'is peetavatele tiitlivõistlustele.
Hispaania alaliit avaldas pika, 13 ratturist koosneva koondise nimekirja, kus annavad tooni Movistari mehed. Liidriks saab olema varasematel MM-idel kuuel korral esikolmikusse jõudnud, kuid mitte kordagi võitnud Alejandro Valverde. Kandidaatide ringi kuuluvad veel Pello Bilbao (Astana), Jonathan Castroviejo (Team Sky), David de la Cruz (Team Sky), Rubén Fernández (Movistar), Omar Fraile (Astana), Jesús Herrada (Cofidis), Ion Izagirre (Bahrain-Merida), Mikel Landa (Movistar), Enric Mas (Quick-Step Floors), Lluis Mas (Caja Rural-Seguros RGA), Mikel Nieve (Mitchelton-Scott) ja Marc Soler (Movistar).
Innsbrucki MM peetakse 23.-30. septembrini. | Thomas ja Froome loobusid MM-ist, britid panustavad Yatesile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vendade Yateside kõrval asuvad starti Suurbritannia meister Connor Swift, Hugh Carthy, Tao Geoghegan Hart, Pete Kennaugh, James Knox ja Ian Stannard, vahendab Spordipartner.ee.
Suurbritannia alaliidu saavutusspordi juht Stephen Park ütles, et Innsbrucki MM on omamoodi testiks järgmisel aastal Yorkshire'is peetavatele tiitlivõistlustele.
Hispaania alaliit avaldas pika, 13 ratturist koosneva koondise nimekirja, kus annavad tooni Movistari mehed. Liidriks saab olema varasematel MM-idel kuuel korral esikolmikusse jõudnud, kuid mitte kordagi võitnud Alejandro Valverde. Kandidaatide ringi kuuluvad veel Pello Bilbao (Astana), Jonathan Castroviejo (Team Sky), David de la Cruz (Team Sky), Rubén Fernández (Movistar), Omar Fraile (Astana), Jesús Herrada (Cofidis), Ion Izagirre (Bahrain-Merida), Mikel Landa (Movistar), Enric Mas (Quick-Step Floors), Lluis Mas (Caja Rural-Seguros RGA), Mikel Nieve (Mitchelton-Scott) ja Marc Soler (Movistar).
Innsbrucki MM peetakse 23.-30. septembrini.
### Response:
Thomas ja Froome loobusid MM-ist, britid panustavad Yatesile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mais taotles Kiviloo kaitsja kohtult vangistuse edasilükkamist tervislikel põhjustel ning kohus rahuldas taotluse ning määras uueks vangiminemise kuupäevaks neli kuud hilisema aja ehk 14. septembri, kirjutab Sakala.
Kriminaalmenetluse seadustiku järgi võib kohus vangistuse täitmisele pööramise edasi lükata kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida.
Mitmes kuriteos süüdi mõistetud Kiviloo on korduvalt kinnitanud, et pole ühtegi kuritegu toime pannud.
Esimese astme kohus karistas Kivilood kolmeaastase tingimisi vangistusega nelja-aastase katseajaga, kuid aasta hiljem määras ringkonnakohus talle nelja aasta pikkuse vangistuse, millest reaalselt tuleb ära kanda kuus kuud ning vara konfiskeerimise vältimiseks peab ta riigile maksma 11 434 eurot. | Kõpu endine vallavanem peab reedel vangi minema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mais taotles Kiviloo kaitsja kohtult vangistuse edasilükkamist tervislikel põhjustel ning kohus rahuldas taotluse ning määras uueks vangiminemise kuupäevaks neli kuud hilisema aja ehk 14. septembri, kirjutab Sakala.
Kriminaalmenetluse seadustiku järgi võib kohus vangistuse täitmisele pööramise edasi lükata kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida.
Mitmes kuriteos süüdi mõistetud Kiviloo on korduvalt kinnitanud, et pole ühtegi kuritegu toime pannud.
Esimese astme kohus karistas Kivilood kolmeaastase tingimisi vangistusega nelja-aastase katseajaga, kuid aasta hiljem määras ringkonnakohus talle nelja aasta pikkuse vangistuse, millest reaalselt tuleb ära kanda kuus kuud ning vara konfiskeerimise vältimiseks peab ta riigile maksma 11 434 eurot.
### Response:
Kõpu endine vallavanem peab reedel vangi minema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA sisejulgeolekuministeeriumi andmetel ületas piiri peredena rohkem kui 12 700 dokumentideta inimest. See on suurem arv, kui kunagi varem augustis.
Arvu tõusu taustal on kohtuotsus, mis käskis valitsusel lõpetada nõndanimetatud nulltolerantsipoliitika, mille käigus tuhandeid illegaalide lapsi eraldati vanematest.
USA president Donald Trump teatas aprillis plaanist saata Mehhiko piirile tuhanded rahvuskaardi sõdurid, kuhu nad pidid jääma kuni piirimüüri ehitamiseni. Neli USA osariiki keeldusid rahvuskaardi üksuste saatmisest piirile Mehhikoga, sest ei soovinud osaleda föderaalvalitsuse vastuolulises poliitikas, mis näeb ette ebaseaduslikul piiriületusel tabatud lapsimmigrantide lahutamise nende vanematest. | USA ja Mehhiko piiri illegaalselt ületavate perede arv kasvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA sisejulgeolekuministeeriumi andmetel ületas piiri peredena rohkem kui 12 700 dokumentideta inimest. See on suurem arv, kui kunagi varem augustis.
Arvu tõusu taustal on kohtuotsus, mis käskis valitsusel lõpetada nõndanimetatud nulltolerantsipoliitika, mille käigus tuhandeid illegaalide lapsi eraldati vanematest.
USA president Donald Trump teatas aprillis plaanist saata Mehhiko piirile tuhanded rahvuskaardi sõdurid, kuhu nad pidid jääma kuni piirimüüri ehitamiseni. Neli USA osariiki keeldusid rahvuskaardi üksuste saatmisest piirile Mehhikoga, sest ei soovinud osaleda föderaalvalitsuse vastuolulises poliitikas, mis näeb ette ebaseaduslikul piiriületusel tabatud lapsimmigrantide lahutamise nende vanematest.
### Response:
USA ja Mehhiko piiri illegaalselt ületavate perede arv kasvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seekord pidi töökoha jätma populaarse telesaate "60 Minutes" produtsent Jeff Fager, kes meedia andmetel lõi peale omapoolse naistöötajate ahistamise ka ahistamist võimaldava töökeskkonna.
Telekanali teadaande kohaselt ei ole lahkumine otseselt seotud meedias avaldatud süüdistustega. Avalduses tunnistatakse siiski, et mees käitus ettevõtte põhimõtete vastaselt.
Meediahiiu juht Leslie Moonves lahkus nädala algul töölt samuti ahistamissüüdistuste tõttu. | USA-s lahkus ametist juba teine telekanali CBS juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekord pidi töökoha jätma populaarse telesaate "60 Minutes" produtsent Jeff Fager, kes meedia andmetel lõi peale omapoolse naistöötajate ahistamise ka ahistamist võimaldava töökeskkonna.
Telekanali teadaande kohaselt ei ole lahkumine otseselt seotud meedias avaldatud süüdistustega. Avalduses tunnistatakse siiski, et mees käitus ettevõtte põhimõtete vastaselt.
Meediahiiu juht Leslie Moonves lahkus nädala algul töölt samuti ahistamissüüdistuste tõttu.
### Response:
USA-s lahkus ametist juba teine telekanali CBS juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene poolaeg lõppes 0:0. Prantsusmaa avavärava lõi 56. minutil Kylian Mbappe. Üheksa minutit hiljem oli Antoine Griezmanni hea söödu järel täpne Olivier Giroud.
Sama alagrupi teises kohtumises võitis Horvaatia 2:1 alagrupi liidrit Taanit ning asus ise seejärel alagruppi juhtima. Avavärava lõi Borna Sosa. Christian Eriksen viigistas 77. minutil seisu, kuid kõigest kaks minutit hiljem oli Horvaatia taas täpne, kui tabamuse sai kirja Lovro Majer.
Horvaatia juhib alagruppi kümne punktiga. Taani hoiab üheksa punktiga teist kohta. Prantsusmaa tõusis kolmandale kohale ning neil on kogutud viis punkti. Austria langes neljandaks, jäädes prantslastest maha vaid punktiga.
C-divisjoni esimeses grupis mängisid Leedu ja Fääri Saared 1:1 viiki. Türgi ja Luksemburg ei suutnud samuti paremat välja selgitada ning kohtumine jäi 3:3 viiki.
Türgi jätkab alagrupis liidrina 13 punktiga. Luksemburg on kaheksa punktiga teisel kohal. Fääri Saared on kogunud viis punkti ning Leedu teenis oma esimese punkti ja on neljandal kohal.
D-divisjoni esimeses grupis sai Läti koondis esimese kaotuse, kui 1:2 jäädi alla Moldovale. Läti juhib alagruppi 12 punktiga. Moldova jääb neist maha kahe punktiga. Samas alagrupis oli Andorra 2:0 parem Liechtensteinist. Andorra on seitsme punktiga kolmandal kohal ning Liechtensteinil on punktiarve avamata, olles viiest mängust kõik kaotanud. | Prantsusmaa sai Rahvuste liigas esimese võidu, Läti esimese kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene poolaeg lõppes 0:0. Prantsusmaa avavärava lõi 56. minutil Kylian Mbappe. Üheksa minutit hiljem oli Antoine Griezmanni hea söödu järel täpne Olivier Giroud.
Sama alagrupi teises kohtumises võitis Horvaatia 2:1 alagrupi liidrit Taanit ning asus ise seejärel alagruppi juhtima. Avavärava lõi Borna Sosa. Christian Eriksen viigistas 77. minutil seisu, kuid kõigest kaks minutit hiljem oli Horvaatia taas täpne, kui tabamuse sai kirja Lovro Majer.
Horvaatia juhib alagruppi kümne punktiga. Taani hoiab üheksa punktiga teist kohta. Prantsusmaa tõusis kolmandale kohale ning neil on kogutud viis punkti. Austria langes neljandaks, jäädes prantslastest maha vaid punktiga.
C-divisjoni esimeses grupis mängisid Leedu ja Fääri Saared 1:1 viiki. Türgi ja Luksemburg ei suutnud samuti paremat välja selgitada ning kohtumine jäi 3:3 viiki.
Türgi jätkab alagrupis liidrina 13 punktiga. Luksemburg on kaheksa punktiga teisel kohal. Fääri Saared on kogunud viis punkti ning Leedu teenis oma esimese punkti ja on neljandal kohal.
D-divisjoni esimeses grupis sai Läti koondis esimese kaotuse, kui 1:2 jäädi alla Moldovale. Läti juhib alagruppi 12 punktiga. Moldova jääb neist maha kahe punktiga. Samas alagrupis oli Andorra 2:0 parem Liechtensteinist. Andorra on seitsme punktiga kolmandal kohal ning Liechtensteinil on punktiarve avamata, olles viiest mängust kõik kaotanud.
### Response:
Prantsusmaa sai Rahvuste liigas esimese võidu, Läti esimese kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | JYP läks mängu Joakim Kemelli ja Teemu Suhoneni väravatest 2:0 juhtima. Esimene kolmandik lõppeski 2:0 eduseisul.
Kõigest 16 sekundit enne teise kolmandikku lõppu viskas Juuso Hietanen ühe värava tagasi.
JYP oli mängu võitmas, kuid viimase kolmandiku lõpus kõigest 20 sekundit enne lõpusireeni, suutis Michael Joly mängu 2:2 viigistada.
Lisaajal väravaid ei sündinud ning seejärel oli karistusvisete aeg. Mõlemad meeskonnad suutsid esimesest kolmest viskest ühe tabada ning edasi läks esimese eksimuse peale. Michael Joly oli taas täpne, kuid Juuso Puustinen (JYP) ei olnud. Mäng lõppes 3:2 HPK võiduga.
Robert Rooba kohtumises kaasa ei teinud. | Rooba koduklubi JYP kaotas mängu karistusvisete järel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
JYP läks mängu Joakim Kemelli ja Teemu Suhoneni väravatest 2:0 juhtima. Esimene kolmandik lõppeski 2:0 eduseisul.
Kõigest 16 sekundit enne teise kolmandikku lõppu viskas Juuso Hietanen ühe värava tagasi.
JYP oli mängu võitmas, kuid viimase kolmandiku lõpus kõigest 20 sekundit enne lõpusireeni, suutis Michael Joly mängu 2:2 viigistada.
Lisaajal väravaid ei sündinud ning seejärel oli karistusvisete aeg. Mõlemad meeskonnad suutsid esimesest kolmest viskest ühe tabada ning edasi läks esimese eksimuse peale. Michael Joly oli taas täpne, kuid Juuso Puustinen (JYP) ei olnud. Mäng lõppes 3:2 HPK võiduga.
Robert Rooba kohtumises kaasa ei teinud.
### Response:
Rooba koduklubi JYP kaotas mängu karistusvisete järel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wawrinkal oli juba teises setis kasutada matšpall, kuid Medvedev tõrjus. Šveitslane siiski oma mängu pärast seda käest ära ei andnud ning alistas Medvedevi kolmandas setis 6:3.
Pikalt vigastustega kimpus olnud Wawrinka sai viimati maailma esikümnesse kuuluva mängija üle võidu 2020. aastal Pariisis, kui ta alistas toonase maailma kuuenda reketi Andrei Rubljovi.
Medvedev lõi üheksa ässa Wawrinka kahe vastu, kuid venelane tegi koguni 12 topeltviga šveitslase ühe vastu.
Wawrinka läheb veerandfinaalis vastamisi rootslase Mikael Ymeriga (ATP 100.), kes alistas 6:4, 6:3 Gregoire Barrere'i (ATP 167.).
Hubert Hurkacz (ATP 10.) võitis 6:3, 6:4 2020. aasta USA lahtiste meistrit Dominic Thiemi (ATP 182.). | 37-aastane Wawrinka sai üllatusvõidu maailma endise esireketi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wawrinkal oli juba teises setis kasutada matšpall, kuid Medvedev tõrjus. Šveitslane siiski oma mängu pärast seda käest ära ei andnud ning alistas Medvedevi kolmandas setis 6:3.
Pikalt vigastustega kimpus olnud Wawrinka sai viimati maailma esikümnesse kuuluva mängija üle võidu 2020. aastal Pariisis, kui ta alistas toonase maailma kuuenda reketi Andrei Rubljovi.
Medvedev lõi üheksa ässa Wawrinka kahe vastu, kuid venelane tegi koguni 12 topeltviga šveitslase ühe vastu.
Wawrinka läheb veerandfinaalis vastamisi rootslase Mikael Ymeriga (ATP 100.), kes alistas 6:4, 6:3 Gregoire Barrere'i (ATP 167.).
Hubert Hurkacz (ATP 10.) võitis 6:3, 6:4 2020. aasta USA lahtiste meistrit Dominic Thiemi (ATP 182.).
### Response:
37-aastane Wawrinka sai üllatusvõidu maailma endise esireketi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 22. septembril kell 22.32:
- Medvedev: tuumarelvi võib kasutada ka värskelt annekteeritud alade kaitseks;
- Ukraina sai Venemaalt tagasi Mariupoli kaitsjad;
- Rahvusvaheline aatomiagentuur kavandab Ukrainasse uut visiiti;
- Türgi mõistis hukka Vene libareferendumid okupeeritud aladel;
- USA: Venemaa on sunnitud tegema naftale tohutut allahindlust;
- Borrell: Euroopa Liit valmistab ette uusi sanktsioone Venemaa vastu;
- Zelenski tahab Venemaa agressiooni menetlemiseks ÜRO juurde eritribunali;
- Põhja-Korea eitab Venemaale relvastuse ja laskemoona tarnimist;
- Briti luure: sundmobiliseeritud üksused ei pruugi olla võitlusvõimelised mitmeid kuid;
- ISW: Vene reservistide tase on madal, kuna Venemaa ei korralda reservõppekogunemisi;
- Kiiev: Donetski separatistid kavatsevad kaasata teismelisi Venemaaga liitumise referendumile;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit ja hävitati 28 jalaväe lahingumasinat.
Kiiev: Donetski separatistid kavatsevad kaasata teismelisi Venemaaga liitumise referendumile
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et Kremli-meelsed Donetski separatistid tahavad kaasata 13-17 aastaseid lapsi, kes osaleksid pseudoreferendumitel, vahendas The Kyiv Independent.
"Alaealised saavad hääletada, kui valimisjaoskondades on kaasas nende vanemad või eestkostjad. Nii üritavad okupandid kunstlikult suurendada valimisaktiivsust," teatas SBU.
Blinken mõistis hukka Kremli tuumaähvardused
USA välisminister Antony Blinken ütles ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel, et iga nõukogu liige peab saatma selge sõnumi, et Venemaa peab viivitamatult lõpetama oma hoolimatud tuumaähvardused, vahendas Deutsche Welle.
Blinken süüdistas Venemaad sõjakuritegude toimepanemises. Venemaa välisminister Sergei Lavrov lükkas Blinkeni süüdistused tagasi. Lavrov kordas oma vana juttu ja süüdistas hoopis Ukrainat rahvusvahelise õiguse rikkumises.
USA: Venemaa on sunnitud tegema naftale tohutut allahindlust
Lääneriikide kehtestatud hinnalagi Vene naftale on juba mõjumas, ütles neljapäeval USA rahandusminister Janet Yellen.
Yellen lisas, et seetõttu on Venemaa sunnitud uute turgude otsingul tegema Hiinale ja Indiale tohutuid allahindlusi.
Detsembris peaks Euroopa Liidu riigid peatama suure osa Venemaa nafta tarnetest, praegu on selleks koguseks kolm miljonit barrelit päevas. See tähendab, et Venemaal tekib oma nafta allahindamiseks veel suurem surve, märkis Yellen.
Medvedev: tuumarelvi võib kasutada ka värskelt annekteeritud alade kaitseks
Venemaa endise peaministri Dmitri Medvedevi sõnul võib Venemaa kasutada oma strateegilist tuumaarsenali värskelt Ukraina käest annekteeritud alade kaitseks.
Medvedev on praegu Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees ning ta on viimastel kuudel korduvalt esinenud sõjakate seisukohtadega.
Mitmete analüütikute sõnul oleks tuumarelvade kasutamine ükskõik millisel viisil eskalatsioon, millele järgneks lääneriikide vastusamm.
Samuti on kahtluse alla seatud tuumarelva praktiline toime Ukraina lahingutandril, kuna sõdurid ja tehnika ei ole rindel tihedalt koos ning Ukraina üksused suudavad erinevalt Vene üksustest vajadusel autonoomselt otsuseid vastu võtta.
Ühendkuningriigi värske peaminister Liz Truss kinnitas neljapäeval, et Venemaa tuumašantaaž ei tööta ning tegu on meeleheitliku sammuga, vahendab The Guardian.
Venemaa rünnakute tõttu hukkus Zaporižžja ja Nikopoli linnades kummaski üks inimene
Vene väed tulistasid Zaporižžja linna pihta üheksa raketti kahjustades oblasti kuberneri Oleksandr Staruhhi sõnul elumaju ja taristut. Kuberneri sõnul hukkus rünnakus üks inimene.
Dnipropetrovski oblasti kuberneri Valentõn Reznišenko sõnul tulistasid Vene väed Nikopoli Grad mitmikraketiheitjast. Linnas sai kahjustada 17 elamut ja hukkus üks meest.
Samuti teatas Harkivi linnapeal Ihor Terehhov rünnakust linnale, kuid ükski elamu viga ei saanud.
Ukraina sai Venemaalt tagasi Mariupoli kaitsjad
Ukraina ja Venemaa vahetasid omavahel ligi 300 sõjavangi. Tegu on suurima sõjavangide vahetusega alates täieulatusliku sõja alustamisest Venemaa poolt veebruaris.
Vangidevahetuse käigus vabastati ka Ukraina vägede koosseisus võidelnud 10 välismaalast ja Mariupoli kaitsjad.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul vahendasid vangidevahetust Türgi ja Saudi Araabia.
Ukraina saab tagasi 215 ukrainlasest sõjavangi, kellest enamus võeti vangi Mariupoli langemise käigus.
Ukraina andis nende eest Venemaale 55 sõjavangi, sh venemeelse Ukraina poliitiku Viktor Medvedtšuki, kel on Vene presidendi Vladimir Putiniga lähedased sidemed.
Zelenski tänas Türgit abi eest ning kinnitas, et viis Ukraina Azovi polgu komandöri püsivad sõja lõpuni Türgis.
10 Vene vägede käes olnud välismaalast lennutati Saudi Araabiasse, kes vahendas ka nende vabastamise kokkulepet.
Ukraina Julgeolekuteenistuse juht Vasõl Maliuk embamas vabastatud sõjavangi Autor/allikas: SCANPIX/Press Service of the State Security Service of Ukraine/Handout via REUTERS
Pariis: Prantsusmaa jätkab Ukrainale relvade tarnimist
Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu ütles neljapäeval, et riik jätkab Ukrainale relvade saatmist ja sõjalise väljaõppe pakkumist, vahendas The Guardian.
Lecornu sõnul vajab Prantsusmaa koostööd NATO raames, et jätkata Kiievi toetamist. Lecornu kohtus neljapäeval oma Saksa kolleegi Christine Lambrechtiga.
Ukraina peastaap: Vene väed küüditasid kahe Luhanski asula elanikud
Ukraina kaitsejõudude peastaabi ülevaate kohaselt on Vene väed sunniviisiliselt oma kodudest välja ajanud Gonšarivka ja Kuzmenivka asula elanikud ning küüditanud nad sügavamale Vene vägede poolt okupeeritud Luhanski oblasti territooriumile.
Rahvusvaheline aatomiagentuur kavandab Ukrainasse uut visiiti
Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi teatas kolmapäeval kavatsusest külastada taas Ukrainat Zaporižžja tuumajaama olukorra arutamiseks.
Grossi kavatseb peale Ukraina visiiti külastada ka Venemaad. Grossi rõhutas, et arvestades olukorra tõsidust peab visiit toimuma nii kiiresti kui võimalik.
Kolmapäeval kohtus IAEA juht ka Ukraina ning Vene välisministriga, et arutada tuumaohutust Vene-Ukraina sõja ajal ja kutsus taas üles rajama tuumajaamade ümber turvatsoone, vahendab Ukrainska Pravda.
Türgi mõistis hukka Vene libareferendumid okupeeritud aladel
Türgi välisministeerium väljendas kolmapäeval muret Venemaa katse pärast korraldada Ukraina territooriumil libareferendumeid Venemaaga ühinemiseks.
Türgi sõnul on sellised referendumid ebaseaduslikud ning rahvusvaheline üldsus ei kavatse neid tunnistada.
Borrell: Euroopa Liit valmistab ette uusi sanktsioone Venemaa vastu
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Joseph Borrell kinnitas kolmapäeval uute sanktsioonide kehtestamisest Venemaa vastu.
Borrelli sõnul leppisid kolmapäeval Euroopa Liidu ministrid mitteametlikul kohtumisel omavahel kokku uutes sanktsioonides.
Sanktsioonidega lubati mõjutada Vene majanduse olulisi sektoreid ning inimesi, kes on vastutavad Venemaa agressioonis Ukraina vastu.
Samuti lubati suurendada relvatarneid Ukrainale.
Zelenski tahab Venemaa agressiooni menetlemiseks ÜRO juurde eritribunali
President Volodõmõr Zelenski sõnul tuleks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juurde luua eritribunal, millega saaks õiglaselt karistada Venemaad Ukrainale kallaletungimise pärast.
Zelenski nõudis ka Venemaalt ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatusega kaasneva vetoõiguse äravõtmist.
Põhja-Korea eitab Venemaale relvastuse ja laskemoona tarnimist
Põhja-Korea riigimeedia lükkas tagasi kuulujutud Põhja-Korea relvatarnetest Vene vägedele, vahendab The Guardian Põhja-Korea meediat.
USA välisministeeriumi esindaja väitis eelmisel kuul, et Venemaa hakkab ostma Põhja-Korealt raketi- ja suurtükimoona.
USA Valge Maja julgeolekuküsimuste esindaja John Kirby sõnul oli tegu potentsiaalse ostuga, mille puhul puuduvad märgid selle relvastuse tegelikust kasutamisest Ukrainas.
Lõunaringkond: ööpäevaga hukkus 41 Vene sõdurit ning hävitati Buk õhutõrjesüsteem
Ukraina lõunaringkonna staabi sõnul on olukord nende rindelõigul stabiilselt pingeline, kuid kontrolli all.
Ringkonna staabi esindaja kinnitas kolmapäeval levinud kuuldusi Vene sõjatehnikat täis praami tabamisest ja uppumisest Dnepri jõel.
Lõunaringkonna väitel hukkus ööpäevaga 41 Vene poole võitlejat ning hävitati neli Vene tanki ja 12 ühikut muid soomusmasinaid ning üks Buk õhutõrjesüsteem.
Briti luure: sundmobiliseeritud üksused ei pruugi olla võitlusvõimelised mitmeid kuid
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt tekivad Venemaal tõenäoliselt mobilisatsiooni korraldamisega administratiivsed ja logistilised väljakutsed.
Brittide hinnangul võivad venelased moodustada paljude mobiliseeritute baasil uued üksused, mis ei pruugi mitmeid kuid olla lahingvõimelised.
Isegi piiratud mobilisatsioon on brittide hinnangul tõenäoliselt Venemaal ebapopulaarne.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 22 September 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/XL4XfL3qRG
#StandWithUkraine pic.twitter.com/8VtmvHnfPb
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 22, 2022
Putini jaoks oli mobilisatsiooni väljakuulutamine arvestatav poliitiline risk ning näitab Ukrainas sõdida soovivate vabatahtlike otsasaamist.
ISW: Vene reservistide tase on madal, kuna Venemaa ei korralda reservõppekogunemisi
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene ajateenistuse läbinud reservistide sõjaline tase tõenäoliselt madal, kuna aasta kestvale ajateenistusele ei järgne reservõppekogunemisi.
ISW sõnul ei ole ka selge kui palju väljaõpet saavad reservistid peale mobiliseerimist.
Vene kaitseminister Sergei Šoigu sõnul saavad mobiliseeritud mehed ulatusliku sõjalise väljaõppe enne rindele saatmist.
Samas Kurski oblasti sõjakomissariaat teatas hiljuti, et alla 30 aastased mobiliseeritud reservistid saadetakse rindele ilma täiendõppeta.
Mõttekoda rõhutas, et Putin ei öelnud selgelt, et Vene tuumarelva kasutamise ähvardus ulatuks ka ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina alade kaitsele.
Kuigi Putin mainis oma kõnes nii osalist mobilisatsiooni, annekteerimisi ja võimalikku tuumasõda, ei toonud ta välja selget sidet nende kolme vahel, jättes kuulaja jaoks lahtiseks võimaliku tuumarelva kasutamise.
Russian President Vladimir #Putin 's announcement of "partial mobilization" reflected many problems Russia faces in its faltering invasion of #Ukraine that #Moscow is unlikely to be able to resolve in the coming months. https://t.co/etfE4Kiz8T pic.twitter.com/Vvblyck6FF
— ISW (@TheStudyofWar) September 22, 2022
ISW ekspertide sõnul ei muuda Venemaa osaline mobilisatsioon see aasta sõja käiku ning ei pruugi ka olulisel määral anda tulemust järgmisel aastal. Mobilisatsiooni ei tasuks nende hinnangul ei ala ega üle hinnata.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit ja hävitati 28 jalaväe lahingumasinat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 55510 (võrdlus eelmise päevaga +400);
- tankid 2236 (+9);
- jalaväe lahingumasinad 4776 (+28);
- lennukid 253 (+0);
- kopterid 218 (+1);
- suurtükisüsteemid 1341 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 318 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 169 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 941 (+9);
- tiibraketid 240 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3630 (+20);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 125 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Donetski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 211. päev: Putin juhib isiklikult Venemaa armee tegevust Ukrainas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 22. septembril kell 22.32:
- Medvedev: tuumarelvi võib kasutada ka värskelt annekteeritud alade kaitseks;
- Ukraina sai Venemaalt tagasi Mariupoli kaitsjad;
- Rahvusvaheline aatomiagentuur kavandab Ukrainasse uut visiiti;
- Türgi mõistis hukka Vene libareferendumid okupeeritud aladel;
- USA: Venemaa on sunnitud tegema naftale tohutut allahindlust;
- Borrell: Euroopa Liit valmistab ette uusi sanktsioone Venemaa vastu;
- Zelenski tahab Venemaa agressiooni menetlemiseks ÜRO juurde eritribunali;
- Põhja-Korea eitab Venemaale relvastuse ja laskemoona tarnimist;
- Briti luure: sundmobiliseeritud üksused ei pruugi olla võitlusvõimelised mitmeid kuid;
- ISW: Vene reservistide tase on madal, kuna Venemaa ei korralda reservõppekogunemisi;
- Kiiev: Donetski separatistid kavatsevad kaasata teismelisi Venemaaga liitumise referendumile;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit ja hävitati 28 jalaväe lahingumasinat.
Kiiev: Donetski separatistid kavatsevad kaasata teismelisi Venemaaga liitumise referendumile
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et Kremli-meelsed Donetski separatistid tahavad kaasata 13-17 aastaseid lapsi, kes osaleksid pseudoreferendumitel, vahendas The Kyiv Independent.
"Alaealised saavad hääletada, kui valimisjaoskondades on kaasas nende vanemad või eestkostjad. Nii üritavad okupandid kunstlikult suurendada valimisaktiivsust," teatas SBU.
Blinken mõistis hukka Kremli tuumaähvardused
USA välisminister Antony Blinken ütles ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel, et iga nõukogu liige peab saatma selge sõnumi, et Venemaa peab viivitamatult lõpetama oma hoolimatud tuumaähvardused, vahendas Deutsche Welle.
Blinken süüdistas Venemaad sõjakuritegude toimepanemises. Venemaa välisminister Sergei Lavrov lükkas Blinkeni süüdistused tagasi. Lavrov kordas oma vana juttu ja süüdistas hoopis Ukrainat rahvusvahelise õiguse rikkumises.
USA: Venemaa on sunnitud tegema naftale tohutut allahindlust
Lääneriikide kehtestatud hinnalagi Vene naftale on juba mõjumas, ütles neljapäeval USA rahandusminister Janet Yellen.
Yellen lisas, et seetõttu on Venemaa sunnitud uute turgude otsingul tegema Hiinale ja Indiale tohutuid allahindlusi.
Detsembris peaks Euroopa Liidu riigid peatama suure osa Venemaa nafta tarnetest, praegu on selleks koguseks kolm miljonit barrelit päevas. See tähendab, et Venemaal tekib oma nafta allahindamiseks veel suurem surve, märkis Yellen.
Medvedev: tuumarelvi võib kasutada ka värskelt annekteeritud alade kaitseks
Venemaa endise peaministri Dmitri Medvedevi sõnul võib Venemaa kasutada oma strateegilist tuumaarsenali värskelt Ukraina käest annekteeritud alade kaitseks.
Medvedev on praegu Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees ning ta on viimastel kuudel korduvalt esinenud sõjakate seisukohtadega.
Mitmete analüütikute sõnul oleks tuumarelvade kasutamine ükskõik millisel viisil eskalatsioon, millele järgneks lääneriikide vastusamm.
Samuti on kahtluse alla seatud tuumarelva praktiline toime Ukraina lahingutandril, kuna sõdurid ja tehnika ei ole rindel tihedalt koos ning Ukraina üksused suudavad erinevalt Vene üksustest vajadusel autonoomselt otsuseid vastu võtta.
Ühendkuningriigi värske peaminister Liz Truss kinnitas neljapäeval, et Venemaa tuumašantaaž ei tööta ning tegu on meeleheitliku sammuga, vahendab The Guardian.
Venemaa rünnakute tõttu hukkus Zaporižžja ja Nikopoli linnades kummaski üks inimene
Vene väed tulistasid Zaporižžja linna pihta üheksa raketti kahjustades oblasti kuberneri Oleksandr Staruhhi sõnul elumaju ja taristut. Kuberneri sõnul hukkus rünnakus üks inimene.
Dnipropetrovski oblasti kuberneri Valentõn Reznišenko sõnul tulistasid Vene väed Nikopoli Grad mitmikraketiheitjast. Linnas sai kahjustada 17 elamut ja hukkus üks meest.
Samuti teatas Harkivi linnapeal Ihor Terehhov rünnakust linnale, kuid ükski elamu viga ei saanud.
Ukraina sai Venemaalt tagasi Mariupoli kaitsjad
Ukraina ja Venemaa vahetasid omavahel ligi 300 sõjavangi. Tegu on suurima sõjavangide vahetusega alates täieulatusliku sõja alustamisest Venemaa poolt veebruaris.
Vangidevahetuse käigus vabastati ka Ukraina vägede koosseisus võidelnud 10 välismaalast ja Mariupoli kaitsjad.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul vahendasid vangidevahetust Türgi ja Saudi Araabia.
Ukraina saab tagasi 215 ukrainlasest sõjavangi, kellest enamus võeti vangi Mariupoli langemise käigus.
Ukraina andis nende eest Venemaale 55 sõjavangi, sh venemeelse Ukraina poliitiku Viktor Medvedtšuki, kel on Vene presidendi Vladimir Putiniga lähedased sidemed.
Zelenski tänas Türgit abi eest ning kinnitas, et viis Ukraina Azovi polgu komandöri püsivad sõja lõpuni Türgis.
10 Vene vägede käes olnud välismaalast lennutati Saudi Araabiasse, kes vahendas ka nende vabastamise kokkulepet.
Ukraina Julgeolekuteenistuse juht Vasõl Maliuk embamas vabastatud sõjavangi Autor/allikas: SCANPIX/Press Service of the State Security Service of Ukraine/Handout via REUTERS
Pariis: Prantsusmaa jätkab Ukrainale relvade tarnimist
Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu ütles neljapäeval, et riik jätkab Ukrainale relvade saatmist ja sõjalise väljaõppe pakkumist, vahendas The Guardian.
Lecornu sõnul vajab Prantsusmaa koostööd NATO raames, et jätkata Kiievi toetamist. Lecornu kohtus neljapäeval oma Saksa kolleegi Christine Lambrechtiga.
Ukraina peastaap: Vene väed küüditasid kahe Luhanski asula elanikud
Ukraina kaitsejõudude peastaabi ülevaate kohaselt on Vene väed sunniviisiliselt oma kodudest välja ajanud Gonšarivka ja Kuzmenivka asula elanikud ning küüditanud nad sügavamale Vene vägede poolt okupeeritud Luhanski oblasti territooriumile.
Rahvusvaheline aatomiagentuur kavandab Ukrainasse uut visiiti
Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi teatas kolmapäeval kavatsusest külastada taas Ukrainat Zaporižžja tuumajaama olukorra arutamiseks.
Grossi kavatseb peale Ukraina visiiti külastada ka Venemaad. Grossi rõhutas, et arvestades olukorra tõsidust peab visiit toimuma nii kiiresti kui võimalik.
Kolmapäeval kohtus IAEA juht ka Ukraina ning Vene välisministriga, et arutada tuumaohutust Vene-Ukraina sõja ajal ja kutsus taas üles rajama tuumajaamade ümber turvatsoone, vahendab Ukrainska Pravda.
Türgi mõistis hukka Vene libareferendumid okupeeritud aladel
Türgi välisministeerium väljendas kolmapäeval muret Venemaa katse pärast korraldada Ukraina territooriumil libareferendumeid Venemaaga ühinemiseks.
Türgi sõnul on sellised referendumid ebaseaduslikud ning rahvusvaheline üldsus ei kavatse neid tunnistada.
Borrell: Euroopa Liit valmistab ette uusi sanktsioone Venemaa vastu
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Joseph Borrell kinnitas kolmapäeval uute sanktsioonide kehtestamisest Venemaa vastu.
Borrelli sõnul leppisid kolmapäeval Euroopa Liidu ministrid mitteametlikul kohtumisel omavahel kokku uutes sanktsioonides.
Sanktsioonidega lubati mõjutada Vene majanduse olulisi sektoreid ning inimesi, kes on vastutavad Venemaa agressioonis Ukraina vastu.
Samuti lubati suurendada relvatarneid Ukrainale.
Zelenski tahab Venemaa agressiooni menetlemiseks ÜRO juurde eritribunali
President Volodõmõr Zelenski sõnul tuleks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juurde luua eritribunal, millega saaks õiglaselt karistada Venemaad Ukrainale kallaletungimise pärast.
Zelenski nõudis ka Venemaalt ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatusega kaasneva vetoõiguse äravõtmist.
Põhja-Korea eitab Venemaale relvastuse ja laskemoona tarnimist
Põhja-Korea riigimeedia lükkas tagasi kuulujutud Põhja-Korea relvatarnetest Vene vägedele, vahendab The Guardian Põhja-Korea meediat.
USA välisministeeriumi esindaja väitis eelmisel kuul, et Venemaa hakkab ostma Põhja-Korealt raketi- ja suurtükimoona.
USA Valge Maja julgeolekuküsimuste esindaja John Kirby sõnul oli tegu potentsiaalse ostuga, mille puhul puuduvad märgid selle relvastuse tegelikust kasutamisest Ukrainas.
Lõunaringkond: ööpäevaga hukkus 41 Vene sõdurit ning hävitati Buk õhutõrjesüsteem
Ukraina lõunaringkonna staabi sõnul on olukord nende rindelõigul stabiilselt pingeline, kuid kontrolli all.
Ringkonna staabi esindaja kinnitas kolmapäeval levinud kuuldusi Vene sõjatehnikat täis praami tabamisest ja uppumisest Dnepri jõel.
Lõunaringkonna väitel hukkus ööpäevaga 41 Vene poole võitlejat ning hävitati neli Vene tanki ja 12 ühikut muid soomusmasinaid ning üks Buk õhutõrjesüsteem.
Briti luure: sundmobiliseeritud üksused ei pruugi olla võitlusvõimelised mitmeid kuid
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt tekivad Venemaal tõenäoliselt mobilisatsiooni korraldamisega administratiivsed ja logistilised väljakutsed.
Brittide hinnangul võivad venelased moodustada paljude mobiliseeritute baasil uued üksused, mis ei pruugi mitmeid kuid olla lahingvõimelised.
Isegi piiratud mobilisatsioon on brittide hinnangul tõenäoliselt Venemaal ebapopulaarne.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 22 September 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/XL4XfL3qRG
#StandWithUkraine pic.twitter.com/8VtmvHnfPb
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 22, 2022
Putini jaoks oli mobilisatsiooni väljakuulutamine arvestatav poliitiline risk ning näitab Ukrainas sõdida soovivate vabatahtlike otsasaamist.
ISW: Vene reservistide tase on madal, kuna Venemaa ei korralda reservõppekogunemisi
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene ajateenistuse läbinud reservistide sõjaline tase tõenäoliselt madal, kuna aasta kestvale ajateenistusele ei järgne reservõppekogunemisi.
ISW sõnul ei ole ka selge kui palju väljaõpet saavad reservistid peale mobiliseerimist.
Vene kaitseminister Sergei Šoigu sõnul saavad mobiliseeritud mehed ulatusliku sõjalise väljaõppe enne rindele saatmist.
Samas Kurski oblasti sõjakomissariaat teatas hiljuti, et alla 30 aastased mobiliseeritud reservistid saadetakse rindele ilma täiendõppeta.
Mõttekoda rõhutas, et Putin ei öelnud selgelt, et Vene tuumarelva kasutamise ähvardus ulatuks ka ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina alade kaitsele.
Kuigi Putin mainis oma kõnes nii osalist mobilisatsiooni, annekteerimisi ja võimalikku tuumasõda, ei toonud ta välja selget sidet nende kolme vahel, jättes kuulaja jaoks lahtiseks võimaliku tuumarelva kasutamise.
Russian President Vladimir #Putin 's announcement of "partial mobilization" reflected many problems Russia faces in its faltering invasion of #Ukraine that #Moscow is unlikely to be able to resolve in the coming months. https://t.co/etfE4Kiz8T pic.twitter.com/Vvblyck6FF
— ISW (@TheStudyofWar) September 22, 2022
ISW ekspertide sõnul ei muuda Venemaa osaline mobilisatsioon see aasta sõja käiku ning ei pruugi ka olulisel määral anda tulemust järgmisel aastal. Mobilisatsiooni ei tasuks nende hinnangul ei ala ega üle hinnata.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit ja hävitati 28 jalaväe lahingumasinat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 55510 (võrdlus eelmise päevaga +400);
- tankid 2236 (+9);
- jalaväe lahingumasinad 4776 (+28);
- lennukid 253 (+0);
- kopterid 218 (+1);
- suurtükisüsteemid 1341 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 318 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 169 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 941 (+9);
- tiibraketid 240 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3630 (+20);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 125 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Donetski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 211. päev: Putin juhib isiklikult Venemaa armee tegevust Ukrainas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21 suure slämmi turniiri võitnud Djokovicil jäid sel aastal nii USA kui ka Austraalia lahtised vahele, kuna ta ei ole vaktsineerinud end koroonaviiruse vastu.
Djokovic jättis Austraalia lahtised pärast riigist väljasaatmist vahele ja talle määrati vaktsineerimisega seotud segaste asjaolude tõttu kolmeaastane reisikeeld.
Praegu ei pea reisijad Austraaliasse saabumisel esitama tõendit vaktsineerimise kohta, kuid viisa on siiski vajalik.
2023. aasta Austraalia lahtised toimuvad 16.- 29. jaanuarini.
"Ootan uudiseid. See pole praegu minu kätes," ütles Djokovic ajakirjandusele enne Laver Cupi. "Loodan, et saan positiivseid uudiseid."
Serblane oli sunnitud vaktsineerimise tõttu aasta viimasest suurest slämmist eemale jääma. Reisijuhised tähendasid, et Djokovic ei saanud eelmisel kuul USA-sse reisida, kuid serblane ütles, et ta ei kahetse midagi.
"Ma ei kahetse midagi," ütles Djokovic. "Ma olen kurb, et ei saanud mängida, kuid teadsin oma tegude tagajärgi.
USA lahtistel võidutses kõigest 19-aastane Carlos Alcaraz, kes tõusis sellega ka maailma esinumbriks.
"Alcaraz võitis uskumatul moel. Ta on juba maailma parim. See on üsna hämmastav ja ta on suurepärane täiendus meie spordialale." | Djokovic 2023. aasta Austraalia lahtistel mängimisest: see pole minu kätes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21 suure slämmi turniiri võitnud Djokovicil jäid sel aastal nii USA kui ka Austraalia lahtised vahele, kuna ta ei ole vaktsineerinud end koroonaviiruse vastu.
Djokovic jättis Austraalia lahtised pärast riigist väljasaatmist vahele ja talle määrati vaktsineerimisega seotud segaste asjaolude tõttu kolmeaastane reisikeeld.
Praegu ei pea reisijad Austraaliasse saabumisel esitama tõendit vaktsineerimise kohta, kuid viisa on siiski vajalik.
2023. aasta Austraalia lahtised toimuvad 16.- 29. jaanuarini.
"Ootan uudiseid. See pole praegu minu kätes," ütles Djokovic ajakirjandusele enne Laver Cupi. "Loodan, et saan positiivseid uudiseid."
Serblane oli sunnitud vaktsineerimise tõttu aasta viimasest suurest slämmist eemale jääma. Reisijuhised tähendasid, et Djokovic ei saanud eelmisel kuul USA-sse reisida, kuid serblane ütles, et ta ei kahetse midagi.
"Ma ei kahetse midagi," ütles Djokovic. "Ma olen kurb, et ei saanud mängida, kuid teadsin oma tegude tagajärgi.
USA lahtistel võidutses kõigest 19-aastane Carlos Alcaraz, kes tõusis sellega ka maailma esinumbriks.
"Alcaraz võitis uskumatul moel. Ta on juba maailma parim. See on üsna hämmastav ja ta on suurepärane täiendus meie spordialale."
### Response:
Djokovic 2023. aasta Austraalia lahtistel mängimisest: see pole minu kätes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ponitka kuulus varem Reggio Emilia ridadesse, kuid Eurohoopsi andmetel on Poola tagamängija liitumas Panathinaikosega.
29-aastane Ponitka äratas 2022. aasta EM-il hiilgavate esitustega mitme meeskonna tähelepanu. Keskmiselt tõi ta ühes mängus 13,4 punkti, andis 5,7 korvisöötu, võttis 5,3 lauapalli ja tegi 1,6 vaheltlõiget.
Sealhulgas tegi ta ka EM-i ajaloo neljanda kolmikduubli veerandfinaali võidumängus Sloveenia vastu.
Euroliigas on Ponitka mänginud 92 kohtumist. Viimati Euroliigas Peterburi Zeniti eest mängides tõi ta keskmiselt ühes mängus 4,6 punkti, võttis 5,2 lauapalli ja andis 2,6 resultatiivset söötu. Ponitka lahkus Zeniti ridadest, kui Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse. | Korvpalli EM-il Poola eest säranud Ponitka leidis omale uue koduklubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ponitka kuulus varem Reggio Emilia ridadesse, kuid Eurohoopsi andmetel on Poola tagamängija liitumas Panathinaikosega.
29-aastane Ponitka äratas 2022. aasta EM-il hiilgavate esitustega mitme meeskonna tähelepanu. Keskmiselt tõi ta ühes mängus 13,4 punkti, andis 5,7 korvisöötu, võttis 5,3 lauapalli ja tegi 1,6 vaheltlõiget.
Sealhulgas tegi ta ka EM-i ajaloo neljanda kolmikduubli veerandfinaali võidumängus Sloveenia vastu.
Euroliigas on Ponitka mänginud 92 kohtumist. Viimati Euroliigas Peterburi Zeniti eest mängides tõi ta keskmiselt ühes mängus 4,6 punkti, võttis 5,2 lauapalli ja andis 2,6 resultatiivset söötu. Ponitka lahkus Zeniti ridadest, kui Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse.
### Response:
Korvpalli EM-il Poola eest säranud Ponitka leidis omale uue koduklubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt pidi karusloomafarmide keeld hakkama kehtima 2026. aastal, kuid tähtaega lükati paari aasta võrra edasi. Läti võimud tahavad, et ettevõtted saaksid oma äri ümber korraldada, et riik ei peaks maksma hüvitist, vahendas LSM.
Seaduse muudatused ei keela karusnaha hankimist, kui loom on kinni püütud jahti pidades. Samuti saab karusnahaga edasi kaubelda.
Lätis toimus hiljuti mitu meeleavaldust, kus nõuti karusloomafarmide keelustamist.
Esimesed Euroopa riigid, mis karusloomafarmid keelustasid, olid Suurbritannia (2000) ja Austria (2005). Lisaks on keelu vastu võtnud Põhja-Makedoonia, Sloveenia, Horvaatia , Luksemburg, Serbia, Tšehhi ja Holland. Mitmes riigis – Belgias, Prantsusmaal, Norras, Slovakkias ning Bosnias ja Hertsegoviinas – on keeld vastu võetud, kuid see jõustub pärast üleminekuperioodi.
Riigikogu keelustas karusloomafarmid Eestis eelmisel aastal. | Läti keelab karusloomafarmid aastaks 2028 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt pidi karusloomafarmide keeld hakkama kehtima 2026. aastal, kuid tähtaega lükati paari aasta võrra edasi. Läti võimud tahavad, et ettevõtted saaksid oma äri ümber korraldada, et riik ei peaks maksma hüvitist, vahendas LSM.
Seaduse muudatused ei keela karusnaha hankimist, kui loom on kinni püütud jahti pidades. Samuti saab karusnahaga edasi kaubelda.
Lätis toimus hiljuti mitu meeleavaldust, kus nõuti karusloomafarmide keelustamist.
Esimesed Euroopa riigid, mis karusloomafarmid keelustasid, olid Suurbritannia (2000) ja Austria (2005). Lisaks on keelu vastu võtnud Põhja-Makedoonia, Sloveenia, Horvaatia , Luksemburg, Serbia, Tšehhi ja Holland. Mitmes riigis – Belgias, Prantsusmaal, Norras, Slovakkias ning Bosnias ja Hertsegoviinas – on keeld vastu võetud, kuid see jõustub pärast üleminekuperioodi.
Riigikogu keelustas karusloomafarmid Eestis eelmisel aastal.
### Response:
Läti keelab karusloomafarmid aastaks 2028 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustajad avasid mänguskoori kiirelt, kui kaheksandal minutil võideti eestlastelt pall ning olukord lõpetati resultatiivse löögiga. Üldjoontes kujunes avapoolaeg tasavägiseks ning võimalusi jagus mõlemale poolele. Koondise peatreeneri Ats Sillaste sõnul jäi ta noormeeste avapoolajaga rahule. "Suutsime palliga olukordades mängida targalt ja rahulikult. See mulle meeldis," rääkis Sillaste.
Teisel kolmveerandtunnil avaldas Eesti vastasele kõrgemalt survet, mille tulemusena tekitati lubavaid rünnakuid. 60. minutil sündiski viigivärav. Markus Johannes Leivategija saatis küljejoone tagant palli vastase karistusalasse ülipika sisseviskega, mida Usbekistani kaitsjad oodata ei osanud. Evert Talviste suunas selle peaga võrku, vahendab Eesti Jalgpalli Liit.
Eesti sai viigiväravast indu juurde ning eriti head võimalused tekkisid Imre Kartaul ja Maksim Kalimullinil, ent Usebkistani puurilukk ja kaitsjad olid oma ülesannete kõrgusel. 72. minutil otsustati aga mängu saatus, kui Usbekistani noormehed võitsid keskväljal palli ning saatsid selle hea läbisöödu järel väravasse.
Sillaste sõnul valmistab lõpptulemus küll pettumuse, sest mäng oli Eesti jaoks võidetav, ent võimalus vigade paranduseks avaneb juba 26. septembril, kui koondised teist korda kohtuvad.
"Lähme mängule teadmisega, et meil on kindlasti võimalus võita, kui me ise veidi kindlamalt mängime ja oma võimalused paremini realiseerime. Usun, et mängijad teavad ka ise, et nad on selleks võimelised," võttis Sillaste kohtumise järgsed mõtted kokku.
Lisaks teisele maavõistlusele Usbekistaniga peab noortekoondis 24. septembril ka treeningmängu Bunyodkori akadeemia noortega. Mõlemad mängud algavad Eesti aja järgi kell 15. | Noormeeste U-17 jalgpallikoondis jäi Usbekistanile napilt alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustajad avasid mänguskoori kiirelt, kui kaheksandal minutil võideti eestlastelt pall ning olukord lõpetati resultatiivse löögiga. Üldjoontes kujunes avapoolaeg tasavägiseks ning võimalusi jagus mõlemale poolele. Koondise peatreeneri Ats Sillaste sõnul jäi ta noormeeste avapoolajaga rahule. "Suutsime palliga olukordades mängida targalt ja rahulikult. See mulle meeldis," rääkis Sillaste.
Teisel kolmveerandtunnil avaldas Eesti vastasele kõrgemalt survet, mille tulemusena tekitati lubavaid rünnakuid. 60. minutil sündiski viigivärav. Markus Johannes Leivategija saatis küljejoone tagant palli vastase karistusalasse ülipika sisseviskega, mida Usbekistani kaitsjad oodata ei osanud. Evert Talviste suunas selle peaga võrku, vahendab Eesti Jalgpalli Liit.
Eesti sai viigiväravast indu juurde ning eriti head võimalused tekkisid Imre Kartaul ja Maksim Kalimullinil, ent Usebkistani puurilukk ja kaitsjad olid oma ülesannete kõrgusel. 72. minutil otsustati aga mängu saatus, kui Usbekistani noormehed võitsid keskväljal palli ning saatsid selle hea läbisöödu järel väravasse.
Sillaste sõnul valmistab lõpptulemus küll pettumuse, sest mäng oli Eesti jaoks võidetav, ent võimalus vigade paranduseks avaneb juba 26. septembril, kui koondised teist korda kohtuvad.
"Lähme mängule teadmisega, et meil on kindlasti võimalus võita, kui me ise veidi kindlamalt mängime ja oma võimalused paremini realiseerime. Usun, et mängijad teavad ka ise, et nad on selleks võimelised," võttis Sillaste kohtumise järgsed mõtted kokku.
Lisaks teisele maavõistlusele Usbekistaniga peab noortekoondis 24. septembril ka treeningmängu Bunyodkori akadeemia noortega. Mõlemad mängud algavad Eesti aja järgi kell 15.
### Response:
Noormeeste U-17 jalgpallikoondis jäi Usbekistanile napilt alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahel hüppel tuli Kiibusel eksimus sisse, kui ühel neist eestlanna kukkus ning teisel oli ebapuhas maandumine.
Oma parima tulemuse tegi Kiibus kaks aastat tagasi Budapestis, kus ta teenis lühikava eest 65,37 punkti.
Niina Petrõkina sai oma esituse eest 47,34 punkti ning läheb laupäevasele vabakavale vastu 13. kohal. Kiibus on vabakava eel 10. kohal.
Võistlust juhib lühikava järel 22-aastane belglanna Loena Hendrickx, kes teenis 76,19 punkti. Teisel kohal on Kanada iluuisutaja Madeline Schizas 64,99 punktiga ning kolmandal kohal paikneb Seoyeong Wi 61,31 punktiga.
Vabakavad sõidetakse laupäeval, 24. septembril algusega kell 12.00. | Kiibus hoiab Saksamaal lühikava järel kümnendat kohta, Petrõkina 13. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahel hüppel tuli Kiibusel eksimus sisse, kui ühel neist eestlanna kukkus ning teisel oli ebapuhas maandumine.
Oma parima tulemuse tegi Kiibus kaks aastat tagasi Budapestis, kus ta teenis lühikava eest 65,37 punkti.
Niina Petrõkina sai oma esituse eest 47,34 punkti ning läheb laupäevasele vabakavale vastu 13. kohal. Kiibus on vabakava eel 10. kohal.
Võistlust juhib lühikava järel 22-aastane belglanna Loena Hendrickx, kes teenis 76,19 punkti. Teisel kohal on Kanada iluuisutaja Madeline Schizas 64,99 punktiga ning kolmandal kohal paikneb Seoyeong Wi 61,31 punktiga.
Vabakavad sõidetakse laupäeval, 24. septembril algusega kell 12.00.
### Response:
Kiibus hoiab Saksamaal lühikava järel kümnendat kohta, Petrõkina 13. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome võimud tegid varade arestimise otsused augustis ja septembri alguses. HS-i andmetel puudutavad need otsused Voloži ning vendasid Rotenberge. Ärimehed on EL-i sanktsioonide nimekirjas. Rotenbergid kuuluvad ka Venemaa presidendi Vladimir Putini lähiringi.
Soome võimud arestisid Venemaa suurima otsingumootorifirma Yandex osalused Soomes. Yandexi asutaja on Arkadi Volož, kellel on samuti sidemed Kremliga. HS-i teatel ei avalda konfiskeerimisotsus otsest mõju Yandexi äritegevusele.
Volož asutas Yandexi 1997. aastal, tal on Venemaa ja Malta kodakondsus. Yandexi kaasasutaja Ilja Segalovitš suri 2013. aastal vähki.
HS-i teatel võtsid võimud oma kontrolli alla ka Långvik Capitali aktsiad ja selle osalused veel kahes ettevõttes. Soome võimud said seega enda kontrolli alla osalused ettevõttes, mille valdusesse kuulub sisehall Hartwall Arena. Kontserdipaigana kui ka hokimängudeks kasutatud halli nimi muudeti juba märtsis Helsinki Arenaks.
Lisaks Rotenbergidele kuulus Helsinki Arena omanikeringi oligarh Gennadi Timtšenkole, kelle aktsiad on juba arestitud. Timtšenko on samuti EL-i sanktsioonide nimekirjas.
Mais leidsid Soome võimud Boris Rotenbergile kuuluvast hoonest seifi, mida neil ei õnnestunud kohe avada. Septembris suutsid võimud seifi avada ja leidsid sealt 20 000 eurot, 1600 dollarit ja 650 naela. | HS: Soome arestis Putiniga seotud Vene oligarhide varad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome võimud tegid varade arestimise otsused augustis ja septembri alguses. HS-i andmetel puudutavad need otsused Voloži ning vendasid Rotenberge. Ärimehed on EL-i sanktsioonide nimekirjas. Rotenbergid kuuluvad ka Venemaa presidendi Vladimir Putini lähiringi.
Soome võimud arestisid Venemaa suurima otsingumootorifirma Yandex osalused Soomes. Yandexi asutaja on Arkadi Volož, kellel on samuti sidemed Kremliga. HS-i teatel ei avalda konfiskeerimisotsus otsest mõju Yandexi äritegevusele.
Volož asutas Yandexi 1997. aastal, tal on Venemaa ja Malta kodakondsus. Yandexi kaasasutaja Ilja Segalovitš suri 2013. aastal vähki.
HS-i teatel võtsid võimud oma kontrolli alla ka Långvik Capitali aktsiad ja selle osalused veel kahes ettevõttes. Soome võimud said seega enda kontrolli alla osalused ettevõttes, mille valdusesse kuulub sisehall Hartwall Arena. Kontserdipaigana kui ka hokimängudeks kasutatud halli nimi muudeti juba märtsis Helsinki Arenaks.
Lisaks Rotenbergidele kuulus Helsinki Arena omanikeringi oligarh Gennadi Timtšenkole, kelle aktsiad on juba arestitud. Timtšenko on samuti EL-i sanktsioonide nimekirjas.
Mais leidsid Soome võimud Boris Rotenbergile kuuluvast hoonest seifi, mida neil ei õnnestunud kohe avada. Septembris suutsid võimud seifi avada ja leidsid sealt 20 000 eurot, 1600 dollarit ja 650 naela.
### Response:
HS: Soome arestis Putiniga seotud Vene oligarhide varad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suhet mõne teise meeskonna liikmega peetakse Celticsis organisatsiooni juhiste rikkumiseks.
Boston Celtics coach Ime Udoka is likely facing a suspension for the entire 2022-2023 season for his role in a consensual relationship with a female staff member, sources tell ESPN. A formal announcement is expected as soon as today.
— Adrian Wojnarowski (@wojespn) September 22, 2022
Abitreener Joe Mazzullast saab tõenäoliselt järgmisel hooajal Bostoni ajutine treener, ütlesid allikad ESPN-ile.
Udoka lähim abitreener Will Hardy lahkus meeskonnast juunis, et saada Utah Jazzi treeneriks.
ESPN Sources: Boston Celtics coach Ime Udoka is facing possible disciplinary action – including a significant suspension – for an unspecified violation of organizational guidelines. Discussions are ongoing within the Celtics on a final determination. pic.twitter.com/1QZb0k326F
— Adrian Wojnarowski (@wojespn) September 22, 2022
Udoka oli pärast NBA mängijakarjääri abitreener San Antonio Spursis, Philadelphia 76-is ja Brooklyn Netsis, kuid seejärel liitus ta eelmisel suvel Boston Celticsiga, kus ta asus peatreeneri kohale.
Udoka juhtis meeskonda esimesel hooajal suurepäraselt, viies nad esimest korda 12 aasta jooksul NBA finaali. Seal kaotati nelja võiduni mängitavas seerias 2:4 Golden State Warriorsile.
Udoka on viies treener viimase 25 aasta jooksul, kes on oma esimesel hooajal peatreenerina jõudnud NBA finaali. Viimati sai sellega hakkama Nick Nurse 2019. aastal, kes viis Toronto Raptorsi finaali, mis ka võideti. | Celticsi peatreenerit võib oodata hooaja pikkune keeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suhet mõne teise meeskonna liikmega peetakse Celticsis organisatsiooni juhiste rikkumiseks.
Boston Celtics coach Ime Udoka is likely facing a suspension for the entire 2022-2023 season for his role in a consensual relationship with a female staff member, sources tell ESPN. A formal announcement is expected as soon as today.
— Adrian Wojnarowski (@wojespn) September 22, 2022
Abitreener Joe Mazzullast saab tõenäoliselt järgmisel hooajal Bostoni ajutine treener, ütlesid allikad ESPN-ile.
Udoka lähim abitreener Will Hardy lahkus meeskonnast juunis, et saada Utah Jazzi treeneriks.
ESPN Sources: Boston Celtics coach Ime Udoka is facing possible disciplinary action – including a significant suspension – for an unspecified violation of organizational guidelines. Discussions are ongoing within the Celtics on a final determination. pic.twitter.com/1QZb0k326F
— Adrian Wojnarowski (@wojespn) September 22, 2022
Udoka oli pärast NBA mängijakarjääri abitreener San Antonio Spursis, Philadelphia 76-is ja Brooklyn Netsis, kuid seejärel liitus ta eelmisel suvel Boston Celticsiga, kus ta asus peatreeneri kohale.
Udoka juhtis meeskonda esimesel hooajal suurepäraselt, viies nad esimest korda 12 aasta jooksul NBA finaali. Seal kaotati nelja võiduni mängitavas seerias 2:4 Golden State Warriorsile.
Udoka on viies treener viimase 25 aasta jooksul, kes on oma esimesel hooajal peatreenerina jõudnud NBA finaali. Viimati sai sellega hakkama Nick Nurse 2019. aastal, kes viis Toronto Raptorsi finaali, mis ka võideti.
### Response:
Celticsi peatreenerit võib oodata hooaja pikkune keeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Tsunoda on sel hooajal meeskonnakaaslase Pierre Gaslyga võrreldes piisavalt hea, et oma koht meeskonnas säilitada.
"Yuki on väga andekas sõitja ja on sel hooajal palju arenenud," ütles meeskonna juht Franz Tost.
"Tema hiljutine tempo on selge tõend järsust arengust, mis tõestab, et ta väärib kohta F1-s," lisas Tost.
Tost, kelle meeskond on põhimõtteliselt osa Red Bulli sõitjate arendusprogrammist uute talentide loomiseks, ütles: "Sõitjal on vaja vähemalt kolme aastat, et F1-s täielikult hakkama saada. Mul on hea meel, et talle on antud aega oma potentsiaali näitamiseks."
Otsused Alpha Tauri sõitjate koosseisu kohta teeb Red Bulli nõunik Helmut Marko.
Tsunoda ütles, et on Red Bullile tänulik, lisades: "Kolisin eelmisel aastal Itaaliasse, et olla lähemal (Alpha Tauri) tehasele. Tunnen end tõesti osana meeskonnast ja olen rõõmus, et saan nende meeskonnas võidusõitu jätkata ka järgmisel aastal." | Tsunoda jätkab järgmisel hooajal AlphaTauri roolis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Tsunoda on sel hooajal meeskonnakaaslase Pierre Gaslyga võrreldes piisavalt hea, et oma koht meeskonnas säilitada.
"Yuki on väga andekas sõitja ja on sel hooajal palju arenenud," ütles meeskonna juht Franz Tost.
"Tema hiljutine tempo on selge tõend järsust arengust, mis tõestab, et ta väärib kohta F1-s," lisas Tost.
Tost, kelle meeskond on põhimõtteliselt osa Red Bulli sõitjate arendusprogrammist uute talentide loomiseks, ütles: "Sõitjal on vaja vähemalt kolme aastat, et F1-s täielikult hakkama saada. Mul on hea meel, et talle on antud aega oma potentsiaali näitamiseks."
Otsused Alpha Tauri sõitjate koosseisu kohta teeb Red Bulli nõunik Helmut Marko.
Tsunoda ütles, et on Red Bullile tänulik, lisades: "Kolisin eelmisel aastal Itaaliasse, et olla lähemal (Alpha Tauri) tehasele. Tunnen end tõesti osana meeskonnast ja olen rõõmus, et saan nende meeskonnas võidusõitu jätkata ka järgmisel aastal."
### Response:
Tsunoda jätkab järgmisel hooajal AlphaTauri roolis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA hüpoteegipanga Freddie Mac andmetel tõusis 30-aastase kodulaenu intressimäär 6,29 protsendini. Viimati olid intressimäärad nii kõrgel 2008. aasta oktoobris, kui USA-d tabas finantskriis. Aasta tagasi olid kodulaenude intressimäärad veel 2,88 protsenti, vahendas The Wall Street Journal.
Kodulaenuintresside järsk tõus on seotud USA föderaalreservi agressiivse rahapoliitikaga. USA Föderaalreserv teatas neljapäeval kolmandat korda järjest intressimäärade tõstmisest 0,75 protsendipunkti võrra. See viis föderaalfondide intressimäära 3,0 ja 3,25 protsendi vahele, mis on kõrgeim alates 2008. aastast.
Intressi- ja hinnatõus jahutab kinnisvaraturgu, kasvav intressimäär muudab kodulaenu maksed kallimaks. USA hüpoteegipankade liit teatas neljapäeval, et augustis olid kodulaenumaksed 33 protsenti kallimad kui aasta alguses. | USA kodulaenude keskmine intressimäär kasvas 6,29 protsendini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA hüpoteegipanga Freddie Mac andmetel tõusis 30-aastase kodulaenu intressimäär 6,29 protsendini. Viimati olid intressimäärad nii kõrgel 2008. aasta oktoobris, kui USA-d tabas finantskriis. Aasta tagasi olid kodulaenude intressimäärad veel 2,88 protsenti, vahendas The Wall Street Journal.
Kodulaenuintresside järsk tõus on seotud USA föderaalreservi agressiivse rahapoliitikaga. USA Föderaalreserv teatas neljapäeval kolmandat korda järjest intressimäärade tõstmisest 0,75 protsendipunkti võrra. See viis föderaalfondide intressimäära 3,0 ja 3,25 protsendi vahele, mis on kõrgeim alates 2008. aastast.
Intressi- ja hinnatõus jahutab kinnisvaraturgu, kasvav intressimäär muudab kodulaenu maksed kallimaks. USA hüpoteegipankade liit teatas neljapäeval, et augustis olid kodulaenumaksed 33 protsenti kallimad kui aasta alguses.
### Response:
USA kodulaenude keskmine intressimäär kasvas 6,29 protsendini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvaheline Judoliit oli üks väheseid olümpialiite, mis ei järginud täielikult Rahvusvahelise Olümpiakomitee soovitusi keelata Venemaa ja Valgevene sportlastel võistlustel osalemine seoses sissetungiga Ukrainasse.
Selle asemel otsustati, et nad võivad IJF-i lipu, hümni ja värvide all võistelda neutraalsetena.
"IJF-i täitevkomitee otsustas kõigi judoga tegelevate sportlaste kaitse tagamiseks mitte lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda rahvusvahelistel judo võistlustel kuni 2023. aasta jaanuarini," seisis avalduses.
IJF oli algselt seisukohal, et "kõikidele sportlastele tuleb anda võrdsed võimalused olla üle diskrimineerimisest, poliitikast, konfliktidest või muudest spordiga mitteseotud asjadest" ning tagada, et sportlasi "ei karistata probleemide eest, mis on nende kontrolli alt väljas."
Selle tulemusel boikoteeris Ukraina Mongoolias Ulaanbaatari suure slämmi turniiri ja riik ähvardas sama teha ka eelseisvatel judo maailmameistrivõistlustel, mis pidid toimuma Usbekistani pealinnas Taškendis 6.– 13. oktoobrini.
Selle nädala alguses teatas Venemaa judoföderatsiooni president Vassili Anisimov, et tema sportlased ei osale MM-il.
"Me ei osale MM-il," ütles Anisimov Venemaa riiklikule uudisteagentuurile TASS.
"Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsus puudutab kõiki Venemaa sportlasi, mitte ainult Venemaa judokoondist," lisas Anisimov.
Varaseim võistlus, kuhu Venemaa ja Valgevene sportlased naasta saavad, on 27.- 29. jaanuarini toimuv Portugali GP, mille korraldaja pole veel selgunud.
Venemaa võistles 2021. aasta judo maailmameistrivõistlustel Budapestis neutraalse lipu all. | Judoliit keelas Venemaa ja Valgevene sportlastel võistlustel osalemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvaheline Judoliit oli üks väheseid olümpialiite, mis ei järginud täielikult Rahvusvahelise Olümpiakomitee soovitusi keelata Venemaa ja Valgevene sportlastel võistlustel osalemine seoses sissetungiga Ukrainasse.
Selle asemel otsustati, et nad võivad IJF-i lipu, hümni ja värvide all võistelda neutraalsetena.
"IJF-i täitevkomitee otsustas kõigi judoga tegelevate sportlaste kaitse tagamiseks mitte lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda rahvusvahelistel judo võistlustel kuni 2023. aasta jaanuarini," seisis avalduses.
IJF oli algselt seisukohal, et "kõikidele sportlastele tuleb anda võrdsed võimalused olla üle diskrimineerimisest, poliitikast, konfliktidest või muudest spordiga mitteseotud asjadest" ning tagada, et sportlasi "ei karistata probleemide eest, mis on nende kontrolli alt väljas."
Selle tulemusel boikoteeris Ukraina Mongoolias Ulaanbaatari suure slämmi turniiri ja riik ähvardas sama teha ka eelseisvatel judo maailmameistrivõistlustel, mis pidid toimuma Usbekistani pealinnas Taškendis 6.– 13. oktoobrini.
Selle nädala alguses teatas Venemaa judoföderatsiooni president Vassili Anisimov, et tema sportlased ei osale MM-il.
"Me ei osale MM-il," ütles Anisimov Venemaa riiklikule uudisteagentuurile TASS.
"Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsus puudutab kõiki Venemaa sportlasi, mitte ainult Venemaa judokoondist," lisas Anisimov.
Varaseim võistlus, kuhu Venemaa ja Valgevene sportlased naasta saavad, on 27.- 29. jaanuarini toimuv Portugali GP, mille korraldaja pole veel selgunud.
Venemaa võistles 2021. aasta judo maailmameistrivõistlustel Budapestis neutraalse lipu all.
### Response:
Judoliit keelas Venemaa ja Valgevene sportlastel võistlustel osalemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Downing Street kinnitas, et Truss rääkis oma Iisraeli kolleegi Yair Lapidiga võimalikust saatkonna kolimisest. Truss kohtus Lapidiga kolmapäeva õhtul New Yorgis ÜRO peaassambleel, vahendas The Times.
Lapid kiitis sotsiaalmeedias Trussi, et ta kaalub saatkonna kolimist. "Jätkame partnerluse tugevdamist," kirjutas Lapid.
Nii Iisrael kui Palestiina võimud peavad Jeruusalemma oma pealinnaks. 2017. aastal teatas toonane USA president Donald Trump, et viib USA saatkonna Jeruusalemma ja tunnustab seda Iisraeli pealinnana.
USA uue saatkonna avamise päeval 2018. aasta mais hukkus kokkupõrgetes Iisraeli armeega 60 palestiinlast.
Truss ütles juba eelmisel kuul, et kaalub peaministriks saades saatkonna kolimist. "Ma mõistan Iisraelis asuva Briti saatkonna asukoha tähtsust. Olen oma hea sõbra Lapidiga sel teemal palju vestelnud," ütles Truss.
Suurbritannia välisministeeriumi ametnikud saatkonna kolimist ei toeta. Kümme endist Briti diplomaati kirjutasid eelmisel kuul ajalehele The Times, et enne saatkonna kolimist tuleb luua Palestiina riik.
Joe Bideni administratsioon on selgelt öelnud, et kavatseb USA Iisraeli saatkonda hoida Jeruusalemmas. Jeruusalemma on oma saatkonna viinud veel ainult Honduras, Guatemala ja Kosovo. | Times: Suurbritannia võib oma Iisraeli saatkonna viia Jeruusalemma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Downing Street kinnitas, et Truss rääkis oma Iisraeli kolleegi Yair Lapidiga võimalikust saatkonna kolimisest. Truss kohtus Lapidiga kolmapäeva õhtul New Yorgis ÜRO peaassambleel, vahendas The Times.
Lapid kiitis sotsiaalmeedias Trussi, et ta kaalub saatkonna kolimist. "Jätkame partnerluse tugevdamist," kirjutas Lapid.
Nii Iisrael kui Palestiina võimud peavad Jeruusalemma oma pealinnaks. 2017. aastal teatas toonane USA president Donald Trump, et viib USA saatkonna Jeruusalemma ja tunnustab seda Iisraeli pealinnana.
USA uue saatkonna avamise päeval 2018. aasta mais hukkus kokkupõrgetes Iisraeli armeega 60 palestiinlast.
Truss ütles juba eelmisel kuul, et kaalub peaministriks saades saatkonna kolimist. "Ma mõistan Iisraelis asuva Briti saatkonna asukoha tähtsust. Olen oma hea sõbra Lapidiga sel teemal palju vestelnud," ütles Truss.
Suurbritannia välisministeeriumi ametnikud saatkonna kolimist ei toeta. Kümme endist Briti diplomaati kirjutasid eelmisel kuul ajalehele The Times, et enne saatkonna kolimist tuleb luua Palestiina riik.
Joe Bideni administratsioon on selgelt öelnud, et kavatseb USA Iisraeli saatkonda hoida Jeruusalemmas. Jeruusalemma on oma saatkonna viinud veel ainult Honduras, Guatemala ja Kosovo.
### Response:
Times: Suurbritannia võib oma Iisraeli saatkonna viia Jeruusalemma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1500 m järel oli Eesti duo neljandal kohal, kaotades liidrile 3,8 sekundiga. Austraalia juhtis ning Austria kaotas neile 0,5 sekundiga. Taani hoidis kolmandat kohta ning Türgi oli Eesti järel viies.
Austria tegi tugeva lõpu ja võitis sõidu ajaga 6.36,89. Austraallased jäid napilt teiseks, kaotades võitjatele vaid 0,36 sekundiga. Taani võttis kolmanda koha ning Türgi sai lõpus Eestist mööda. Elar Loot ja Ander Koppel said ajaga 6.48,72 viienda koha.
C-finaali pääsemiseks oleks Eesti duo pidanud lõpetama esikolme seas. Viies koht tagas neile koha D-finaalis, mis toimub reedel. | Eesti kergekaalu paarisaeruline kahepaat ei pääsenud C-finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1500 m järel oli Eesti duo neljandal kohal, kaotades liidrile 3,8 sekundiga. Austraalia juhtis ning Austria kaotas neile 0,5 sekundiga. Taani hoidis kolmandat kohta ning Türgi oli Eesti järel viies.
Austria tegi tugeva lõpu ja võitis sõidu ajaga 6.36,89. Austraallased jäid napilt teiseks, kaotades võitjatele vaid 0,36 sekundiga. Taani võttis kolmanda koha ning Türgi sai lõpus Eestist mööda. Elar Loot ja Ander Koppel said ajaga 6.48,72 viienda koha.
C-finaali pääsemiseks oleks Eesti duo pidanud lõpetama esikolme seas. Viies koht tagas neile koha D-finaalis, mis toimub reedel.
### Response:
Eesti kergekaalu paarisaeruline kahepaat ei pääsenud C-finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali avavad laternamatkade valgusrännakud Keilas. "Lisaks huvitavale matkarajale jagatakse teekonnal põnevaid lugusid, mis kohalikku kanti uue nurga alt tutvustavad," rääkis festivali projektijuhi Karet Schönberg. Pärast seda on aga võimalik osa saada kummikudiskost. "Just see jalavari sümboliseerib meie sündmustesarja poriseid ilmasid, mida trotsides häid elamusi asume jahtima," ütles Schönberg.
Sarnaselt avaüritusele leidub kuu aega kestva elamusfestivali sündmuste kalendrist ka teisi suuremaid ja väiksemaid üritusi, mis tempokamaid või hoopis mahedamaid elamusi pakuvad.
Näiteks saavad spordihuvilised panna end proovile Harku valla orienteerumisradadel, Astangu maa-aluse maailma matkadel või Pakri poolsaare hiidrahnudega tutvust tehes. Kultuurihuvilised saavad aga lüüa kaasa piirkonna traditsiooniks kujunenud kollaste akende kujundamisel Kumnas, Tuulas toimuval akvarellmaalimise töötoas või hoopis Vasalemma lossi muusikaelamusi nautides. Loodussõpradele leidub aga võimalusi nii loodusmatkadel osalemiseks kui ka hoopis lõikuspeol või räätsamatkal kaasalöömiseks.
Festival lõppeb 31. oktoobril Harjumaa Muuseumis halloween' i tähistamisega. | Porikuu festivaliga saab alguse kuu aega kestev sündmusesari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali avavad laternamatkade valgusrännakud Keilas. "Lisaks huvitavale matkarajale jagatakse teekonnal põnevaid lugusid, mis kohalikku kanti uue nurga alt tutvustavad," rääkis festivali projektijuhi Karet Schönberg. Pärast seda on aga võimalik osa saada kummikudiskost. "Just see jalavari sümboliseerib meie sündmustesarja poriseid ilmasid, mida trotsides häid elamusi asume jahtima," ütles Schönberg.
Sarnaselt avaüritusele leidub kuu aega kestva elamusfestivali sündmuste kalendrist ka teisi suuremaid ja väiksemaid üritusi, mis tempokamaid või hoopis mahedamaid elamusi pakuvad.
Näiteks saavad spordihuvilised panna end proovile Harku valla orienteerumisradadel, Astangu maa-aluse maailma matkadel või Pakri poolsaare hiidrahnudega tutvust tehes. Kultuurihuvilised saavad aga lüüa kaasa piirkonna traditsiooniks kujunenud kollaste akende kujundamisel Kumnas, Tuulas toimuval akvarellmaalimise töötoas või hoopis Vasalemma lossi muusikaelamusi nautides. Loodussõpradele leidub aga võimalusi nii loodusmatkadel osalemiseks kui ka hoopis lõikuspeol või räätsamatkal kaasalöömiseks.
Festival lõppeb 31. oktoobril Harjumaa Muuseumis halloween' i tähistamisega.
### Response:
Porikuu festivaliga saab alguse kuu aega kestev sündmusesari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selevkol oli kavas ka kaks neljakordset hüpet, kuid neist esimesel ta kukkus ning teisel oli ebapuhas maandumine.
Tema lühikava isiklik punktirekord pärineb eelmise aasta novembrist, kui ta teenis Austrias toimunud karikavõistlustel 82,61 punkti.
Lühikava järel juhib võistlust Kanada esindaja Roman Sadovsky, kes kogus 89,57 punkti. Teisel kohal on Sihyeong Lee 86,78 punktiga ning kolmandat kohta hoiab vabakava eel samuti Kanada uisutaja Keegan Messing 74,85 punktiga.
Vabakavad sõidetakse reedel, 23. septembril algusega kell 16.30. | Selevko hoiab Saksamaal lühikava järel 9. kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selevkol oli kavas ka kaks neljakordset hüpet, kuid neist esimesel ta kukkus ning teisel oli ebapuhas maandumine.
Tema lühikava isiklik punktirekord pärineb eelmise aasta novembrist, kui ta teenis Austrias toimunud karikavõistlustel 82,61 punkti.
Lühikava järel juhib võistlust Kanada esindaja Roman Sadovsky, kes kogus 89,57 punkti. Teisel kohal on Sihyeong Lee 86,78 punktiga ning kolmandat kohta hoiab vabakava eel samuti Kanada uisutaja Keegan Messing 74,85 punktiga.
Vabakavad sõidetakse reedel, 23. septembril algusega kell 16.30.
### Response:
Selevko hoiab Saksamaal lühikava järel 9. kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtunikebrigaadi eesotsas on kogenud Daniel Siebert, kes on FIFA kategooria õigusemõistja 2015. aastast. Muuhulgas on Siebert olnud kohtunik 2021. aastal toimunud meeste EM-finaalturniiril, kus ta teenindas kolme kohtumist. Sieberti brigaadi kuulusid finaalturniiril abikohtunikud Jan Seidel ja Rafael Foltyn, kes on ametis ka reedesel Eesti-Malta kohtumisel. Sama brigaad osutus valituks ka tänavusele meeste MM-finaalturniirile.
Siebert ja Seidel on tuttavad ka mõnele praegusele koondislasele. 2013. aastal olid nad ametis UEFA U-17 Eliitringi mängudel, kus Eesti noori esindasid Matvei Igonen, Rauno Sappinen ja Märten Kuusk.
Mängu neljas kohtunik on Christian Dingert, kes on rahvusvahelise kohtunikuna tegutsenud kümme aastat. Videokohtunikena tegutsevad Sören Storks ja Mike Pickel.
Eesti ja Malta koondised lähevad Rahvuste liiga otsustavas kohtumises vastamisi 23. septembril A. Le Coq Arenal. Kell 17 avatakse festivaliala, kus esineb räppar villemdrillem. Kohtumine algab kell 19 ning enne avavilet kõlab hümn Alika Milova esituses. | Eesti ja Malta mängu teenindab nimekas Saksamaa kohtunikebrigaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtunikebrigaadi eesotsas on kogenud Daniel Siebert, kes on FIFA kategooria õigusemõistja 2015. aastast. Muuhulgas on Siebert olnud kohtunik 2021. aastal toimunud meeste EM-finaalturniiril, kus ta teenindas kolme kohtumist. Sieberti brigaadi kuulusid finaalturniiril abikohtunikud Jan Seidel ja Rafael Foltyn, kes on ametis ka reedesel Eesti-Malta kohtumisel. Sama brigaad osutus valituks ka tänavusele meeste MM-finaalturniirile.
Siebert ja Seidel on tuttavad ka mõnele praegusele koondislasele. 2013. aastal olid nad ametis UEFA U-17 Eliitringi mängudel, kus Eesti noori esindasid Matvei Igonen, Rauno Sappinen ja Märten Kuusk.
Mängu neljas kohtunik on Christian Dingert, kes on rahvusvahelise kohtunikuna tegutsenud kümme aastat. Videokohtunikena tegutsevad Sören Storks ja Mike Pickel.
Eesti ja Malta koondised lähevad Rahvuste liiga otsustavas kohtumises vastamisi 23. septembril A. Le Coq Arenal. Kell 17 avatakse festivaliala, kus esineb räppar villemdrillem. Kohtumine algab kell 19 ning enne avavilet kõlab hümn Alika Milova esituses.
### Response:
Eesti ja Malta mängu teenindab nimekas Saksamaa kohtunikebrigaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle, kui palju reservväelasi võib õppekogunemistele kutsuda, paneb paika kaitseministri määrus.
"Kaitsevägi on esitanud kaitseministeeriumile sisendi, et 2023. aastal kutsuda õppekogunemisele natukene rohkem reservväelasi kui eelnevatel aastatel," rääkis kaitseväe pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm. "Ja see number on tavapärasest suurem, sest kaitsevägi plaanib eeloleval aastal täiendada veelgi laiema ringi reservväelaste oskusi. Ja nende õppuste käigus korraldatakse erinevat täiend- ja koostegevusõpet."
Tänavu on täiend- ja koostegevusõppe rekordaasta. Kuna kevadel toimus ka suurõppus Siil, seisis selle aasta kohta käivas määruses, et õppekogunemistele kutsutakse 8295 reservväelast. Möödunud aastal oli samas lahtris 5111 ning ülemöödunud aastal 4579 reservväelast.
Tuleva aasta kohta käiv eelnõu räägib 25 700 reservväelasest. "Oluline on tähele panna seda, et see ei viita mitte konkreetset inimeste arvu, vaid õppekogunemistel osalenute arvu," rääkis Karotamm. "See tähendab, et kui mõni inimene peaks järgmisel aastal osalema näiteks kahel õppekogunemisel, siis tema läheb kirja sellesse numbrisse kahekordselt."
Tänavu koondus reservüksuste põhiraskus kevadsuvele, kui suurõppusel Siil osales üle 7000 reservväelase.
"Need 25 000 reservväelast läbivad väljaõppe erinevatel hetkedel järgmise aasta jooksul. Ja Kevadtorm tuleb järgmisel aastal ikkagi väiksem kui õppus Siil," ütles Karotamm.
Ta lisas, et reservväelased, keda välja kutsutakse, jaotuvad väga paljude erinevate üksuste vahel. "Teiste seas osalevad järgmise aasta õppekogunemistel ka maakaitse struktuuri kuuluvad reservväelased," sõnas Karotamm.
Nimelt ootab kaitseväge ees oluline struktuurimuudatus, mille käigus kasvatatakse seni umbes 10 000 kaitseliitlase najal püsinud territoriaalkaitset veel 10 000 reservväelase võrra.
Reservväelastest maakaitsjad valitakse välja nende umbes paarikümne tuhande mehe seast, kes on küll ajateenistuse läbinud ja kel on tervis korras, kuid kes pole enam kaitseväe kiirreageerimisreservis.
Tuleval aastal on plaanis maakaitse jaoks välja õpetada peamiselt kergejalaväe üksusi. Suvel kinnitas kaitseväe juhataja Martin Herem, et maakaitse saab komplekteeritud hiljemalt 2024. aasta 24. veebruariks. Kaitseväe sõjaaja struktuur kasvab muudatusega 36 000 võitlejani. | Kaitsevägi ootab järgmise aasta õppekogunemistele 25 700 osalejat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle, kui palju reservväelasi võib õppekogunemistele kutsuda, paneb paika kaitseministri määrus.
"Kaitsevägi on esitanud kaitseministeeriumile sisendi, et 2023. aastal kutsuda õppekogunemisele natukene rohkem reservväelasi kui eelnevatel aastatel," rääkis kaitseväe pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm. "Ja see number on tavapärasest suurem, sest kaitsevägi plaanib eeloleval aastal täiendada veelgi laiema ringi reservväelaste oskusi. Ja nende õppuste käigus korraldatakse erinevat täiend- ja koostegevusõpet."
Tänavu on täiend- ja koostegevusõppe rekordaasta. Kuna kevadel toimus ka suurõppus Siil, seisis selle aasta kohta käivas määruses, et õppekogunemistele kutsutakse 8295 reservväelast. Möödunud aastal oli samas lahtris 5111 ning ülemöödunud aastal 4579 reservväelast.
Tuleva aasta kohta käiv eelnõu räägib 25 700 reservväelasest. "Oluline on tähele panna seda, et see ei viita mitte konkreetset inimeste arvu, vaid õppekogunemistel osalenute arvu," rääkis Karotamm. "See tähendab, et kui mõni inimene peaks järgmisel aastal osalema näiteks kahel õppekogunemisel, siis tema läheb kirja sellesse numbrisse kahekordselt."
Tänavu koondus reservüksuste põhiraskus kevadsuvele, kui suurõppusel Siil osales üle 7000 reservväelase.
"Need 25 000 reservväelast läbivad väljaõppe erinevatel hetkedel järgmise aasta jooksul. Ja Kevadtorm tuleb järgmisel aastal ikkagi väiksem kui õppus Siil," ütles Karotamm.
Ta lisas, et reservväelased, keda välja kutsutakse, jaotuvad väga paljude erinevate üksuste vahel. "Teiste seas osalevad järgmise aasta õppekogunemistel ka maakaitse struktuuri kuuluvad reservväelased," sõnas Karotamm.
Nimelt ootab kaitseväge ees oluline struktuurimuudatus, mille käigus kasvatatakse seni umbes 10 000 kaitseliitlase najal püsinud territoriaalkaitset veel 10 000 reservväelase võrra.
Reservväelastest maakaitsjad valitakse välja nende umbes paarikümne tuhande mehe seast, kes on küll ajateenistuse läbinud ja kel on tervis korras, kuid kes pole enam kaitseväe kiirreageerimisreservis.
Tuleval aastal on plaanis maakaitse jaoks välja õpetada peamiselt kergejalaväe üksusi. Suvel kinnitas kaitseväe juhataja Martin Herem, et maakaitse saab komplekteeritud hiljemalt 2024. aasta 24. veebruariks. Kaitseväe sõjaaja struktuur kasvab muudatusega 36 000 võitlejani.
### Response:
Kaitsevägi ootab järgmise aasta õppekogunemistele 25 700 osalejat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õiguskantsleri poole on pöördunud nii need Venemaal elavad Vene kodanikud, kes ei saa sanktsioonide tõttu tulla Eestisse oma kortereid korras hoidma ega teha ülekandeid nende eest maksmiseks, kui ka kortermajade elanikud, kes kurdavad, et Vene kodanikele kuuluvaid kortereid ei hoita korras ja majandamiskulusid ei tasuta.
Venemaa ja Valgevene kodanikele kuulub Eestis ligikaudu 42 000 kinnistut, enamik neist elab siiski elamisloa alusel Eestis. Viisakeeld puudutab seega ligikaudu kümnendikku Vene kodanikest kinnisvaraomanikest.
Korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla märkis, et korteriühistu jaoks on iga tühi korter probleem. Välisriikide kodanike omandis olevate korterite murede lahendus on tema sõnul riiklike institutsioonide käes. "See käib diplomaatilisi ja riiklikke kanaleid pidi, meie käed MTÜ-na jäävad lühikeseks," ütles ta.
"Kahtlemata ühistul on probleem, kui omanik ei ole kättesaadav ja mingil põhjusel ei tasu makseid. Need korterid asuvad enamasti Ida-Virumaal, aga on ka mujal Eestis," ütles Jaadla.
Toila vallavanema ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Eve Easti sõnul on näiteks Toila vallas selliseid kortereid kümmekond.
"Inimesed ei ole meie jaoks kättesaadavad ja korteriühistud on mure ees, et korterite eest ei tasuta," ütles East.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on tühjaks jäänud korterite eest kulude katmise küsimusega tegeldud aastaid.
"Kohtla-Järve hakkas juba otsima lahendusi ja seal on neid põhjuseid erinevaid – on lihtsalt kortereid hüljatud, kuna turuväärtus on madal. Nüüd tõesti on avalikuks tulnud ja ka meie majja jõudnud probleem, mis on seotud sellega, et Vene kodanikud ostsid odavamaid kortereid justnimelt selleks, et saada Schengeni viisa. Tegelikult kavatsust nendes korterites elada, nende eest hoolitseda, neid kütta, ei ole olnud," sõnas Madise.
Naaberkorterite elanikel pole võimalusi probleemi ise lahendada. "Ega nemad ei saa Vene kodaniku asemel hakata tema korteri soojustust parandama, ei saa ju võtta selle omaniku kulusid enda kanda, kui küsimus on selles, kuidas kortermaja üldse talvele vastu viia, kuidas katta küttearveid," ütles ta.
Madise sõnul on õiguskantsleri büroo võtnud teema taas päevakorda, kuid selgeid lahendusi veel pakkuda ei ole.
Üheks võimaluseks on ka sundvõõrandamine, kuid Madise sõnul on vara öelda, kas see on peamine lahendus.
"Kindlasti ei tohi jääda see kahju ja mure nende inimeste õlgadele, kes päriselt majas elavad ja kelle korterid on nüüd külmad ja kes ei suuda talvele mõistlikult vastu minna," sõnas Madise. | Viisalootuses korterid ostnud Vene kodanikud jätsid korteriühistud hätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õiguskantsleri poole on pöördunud nii need Venemaal elavad Vene kodanikud, kes ei saa sanktsioonide tõttu tulla Eestisse oma kortereid korras hoidma ega teha ülekandeid nende eest maksmiseks, kui ka kortermajade elanikud, kes kurdavad, et Vene kodanikele kuuluvaid kortereid ei hoita korras ja majandamiskulusid ei tasuta.
Venemaa ja Valgevene kodanikele kuulub Eestis ligikaudu 42 000 kinnistut, enamik neist elab siiski elamisloa alusel Eestis. Viisakeeld puudutab seega ligikaudu kümnendikku Vene kodanikest kinnisvaraomanikest.
Korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla märkis, et korteriühistu jaoks on iga tühi korter probleem. Välisriikide kodanike omandis olevate korterite murede lahendus on tema sõnul riiklike institutsioonide käes. "See käib diplomaatilisi ja riiklikke kanaleid pidi, meie käed MTÜ-na jäävad lühikeseks," ütles ta.
"Kahtlemata ühistul on probleem, kui omanik ei ole kättesaadav ja mingil põhjusel ei tasu makseid. Need korterid asuvad enamasti Ida-Virumaal, aga on ka mujal Eestis," ütles Jaadla.
Toila vallavanema ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Eve Easti sõnul on näiteks Toila vallas selliseid kortereid kümmekond.
"Inimesed ei ole meie jaoks kättesaadavad ja korteriühistud on mure ees, et korterite eest ei tasuta," ütles East.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on tühjaks jäänud korterite eest kulude katmise küsimusega tegeldud aastaid.
"Kohtla-Järve hakkas juba otsima lahendusi ja seal on neid põhjuseid erinevaid – on lihtsalt kortereid hüljatud, kuna turuväärtus on madal. Nüüd tõesti on avalikuks tulnud ja ka meie majja jõudnud probleem, mis on seotud sellega, et Vene kodanikud ostsid odavamaid kortereid justnimelt selleks, et saada Schengeni viisa. Tegelikult kavatsust nendes korterites elada, nende eest hoolitseda, neid kütta, ei ole olnud," sõnas Madise.
Naaberkorterite elanikel pole võimalusi probleemi ise lahendada. "Ega nemad ei saa Vene kodaniku asemel hakata tema korteri soojustust parandama, ei saa ju võtta selle omaniku kulusid enda kanda, kui küsimus on selles, kuidas kortermaja üldse talvele vastu viia, kuidas katta küttearveid," ütles ta.
Madise sõnul on õiguskantsleri büroo võtnud teema taas päevakorda, kuid selgeid lahendusi veel pakkuda ei ole.
Üheks võimaluseks on ka sundvõõrandamine, kuid Madise sõnul on vara öelda, kas see on peamine lahendus.
"Kindlasti ei tohi jääda see kahju ja mure nende inimeste õlgadele, kes päriselt majas elavad ja kelle korterid on nüüd külmad ja kes ei suuda talvele mõistlikult vastu minna," sõnas Madise.
### Response:
Viisalootuses korterid ostnud Vene kodanikud jätsid korteriühistud hätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | DJ-d Raul Saaremets ja Siim Nestor mängivad tuleval laupäeval maailmas aina enam populaarsust koguvat amapiano-muusikat kogu öö vältel.
Amapiano sündis 2010-ndate esimesel poolel Lõuna-Aafrika Vabariigi suurimas linnas Johannesburgis, klubimuusika deep house 'i ning kohalike muusikastiilide kwaito ja bacardi sulamina. Amapianot iseloomustavad perkussiivsetena mõjuvad bassid, polürütmilisus, džässile omased käigud ja akordid elektriklaveril ning stiilile spetsiifiliselt omane log drum 'i heli.
Amapiano sai rahvusvaheliselt tuntuks just koroona-aastatel ning Lõuna-Aafrika DJ-d ja produtsendid peavad stiili rahvuslikuks aardeks.
Uue Laine sügishooaega avav Amapiano Allnighter algab kell 21. | Raul Saaremets ja Siim Nestor avavad laupäeval klubi Uus Laine sügishooajaamapiano-peoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
DJ-d Raul Saaremets ja Siim Nestor mängivad tuleval laupäeval maailmas aina enam populaarsust koguvat amapiano-muusikat kogu öö vältel.
Amapiano sündis 2010-ndate esimesel poolel Lõuna-Aafrika Vabariigi suurimas linnas Johannesburgis, klubimuusika deep house 'i ning kohalike muusikastiilide kwaito ja bacardi sulamina. Amapianot iseloomustavad perkussiivsetena mõjuvad bassid, polürütmilisus, džässile omased käigud ja akordid elektriklaveril ning stiilile spetsiifiliselt omane log drum 'i heli.
Amapiano sai rahvusvaheliselt tuntuks just koroona-aastatel ning Lõuna-Aafrika DJ-d ja produtsendid peavad stiili rahvuslikuks aardeks.
Uue Laine sügishooaega avav Amapiano Allnighter algab kell 21.
### Response:
Raul Saaremets ja Siim Nestor avavad laupäeval klubi Uus Laine sügishooajaamapiano-peoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti on avatud ka täiendavaks loeteluks, aga see peaks sisaldama Euroopa poolset täielikku energiakaubanduse embargot ning mere- ja maiamaa cargo olulist kitsendamist," ütles Rainsalu neljapäeval ERR-ile. "Kindlasti peaks sanktsioneerima kogu Venemaa finantssektorit SWIFT-süsteemist ning on veel rida ettevõtteid ja isikuid, kellele piiranguid võiks pikendada," lisas välisminister.
Rääkides kaubavahetuse piiramisest tõi Reinsalu esile, et kui praegu on piirang pandud laevadele või veoautodele, mis on Venemaa registris, siis tegelikult peaks Eesti vaates olema eesmärk kehtestada sanktsioonid kaubale, mida veetakse Venemaalt või Venemaale. "See on majandusembargo mõte, mille eest me oleme seisnud," rõhutas minister.
"Meie ettepanekute pakett oli mitmete lehekülgede pikkune. Eraldi sümbolväärtusena toon välja, et Eesti on esitanud ettepaneku, et Luhanski ja Donetski vabariigi korraldatavate võltsreferendumite valguses tunnistada need terroristlikeks organisatsioonideks," lisas Reinsalu.
Ta meenutas, et Eesti kohus oli 2016. aastal esimene, mis tunnistas separatistliku Luhanski rahvavabariigi terroristlikuks organisatsiooniks, andes Ukraina võimudele välja ühe Luhanski võitleja.
EL välisministrid lubasid uusi sanktsioone
Euroopa Liidu välisministrid pidasid kolmapäeval New Yorgis ÜRO Peaassamblee raames erakorralise kohtumise, millel arutati EL-i vastusamme Venemaa eskalatsioonile sõjas Ukraina vastu, mille käivitas hommikul väljakuulutatud osaline mobilisatsioon, lubadus korraldada okupeeritud aladel referendumid ja ähvardus tuumarelva kasutamiseks.
Liikmesriikide ühisavalduses lubati rikkumistes süüdi olevad isikud vastutusele võtta ning kehtestada võimalikult kiirelt täiendavad sanktsioonid Venemaale.
"Venemaa, tema poliitiline juhtkond ja kõik need, kes on seotud nende "referendumite" korraldamisega ning muude rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistega Ukrainas, võetakse vastutusele ning Venemaa-vastased täiendavad piiravad meetmed kehtestatakse koostöös meie partneritega niipea kui võimalik," öeldi mitteametliku kohtumise lõpul tehtud avalduses.
Kohtumisel osales ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.
Reinsalu sõnul on pärast Vene presidendi Vladimir Putini kolmapäeval tehtud avaldust tekkinud hoopis uus kontekst. "Eesti esitas juba augusti keskel oma ettepanekud ja ma (septembri algul peetud EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel - toim.) Prahas rõhutasin, et me peame tegema just nimelt enne seda, kui Putin hakkab ise eskaleerima sündmusi, andma Euroopa poolt esimese käigu," rääkis välisminister.
"Eile Euroopa tasemel toimunud arutelu järel väljendasid kõik valmidust selleks, et et uus pakett venitusteta jõustada ja teha seda koos liitlastega, ennekõike pidades silmas USA ja Ühendkuningriigiga," lisas Reinsalu.
Eesti välisminister rõhutas kolleegidele et EL peab suurendama nii sõjalist, majanduslikku kui ka humanitaarabi Ukrainale, et aidata neil sõda võita, ning ühtlasi tuleb jätkata Venemaa survestamist igal võimalikul moel.
Borrell: mõtleme tehnoloogiasektori peale
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles välisministrite kohtumise järel, et Ukraina jätkuva toetamise kõrval – lisaks relvastuse ja raha andmisele – plaanitav uus sanktsioonide pakett võiks hõlmata tehnoloogiasektoreid ning Vene võimuladvikusse kuuluvaid inimesi.
"Me uurime uut sanktsioonide paketti, mis mõjutab Venemaa majanduse uusi valdkondi, eriti – kui ma võin olla veidi konkreetsem – tehnoloogilisi. Ja tuleb uus nimekiri [sanktsioneeritud] isikutest," ütles Borrel.
Tema sõnul kulub detailide kokku leppimiseks veel aega ning kolmapäeval tehtud avaldus annab poliitilise sõnumi. "On selge, et mõned tunnid pärast Putini kõnet oli tegemist võimsa poliitilise sõnumi saatmisega – see oli [mitteametliku välissuhete] nõukogu eesmärk," tõdes Borrell. | Eesti tahab Vene energiakaubanduse lõpetamist, kaubaveo ja rahanduse piiramist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti on avatud ka täiendavaks loeteluks, aga see peaks sisaldama Euroopa poolset täielikku energiakaubanduse embargot ning mere- ja maiamaa cargo olulist kitsendamist," ütles Rainsalu neljapäeval ERR-ile. "Kindlasti peaks sanktsioneerima kogu Venemaa finantssektorit SWIFT-süsteemist ning on veel rida ettevõtteid ja isikuid, kellele piiranguid võiks pikendada," lisas välisminister.
Rääkides kaubavahetuse piiramisest tõi Reinsalu esile, et kui praegu on piirang pandud laevadele või veoautodele, mis on Venemaa registris, siis tegelikult peaks Eesti vaates olema eesmärk kehtestada sanktsioonid kaubale, mida veetakse Venemaalt või Venemaale. "See on majandusembargo mõte, mille eest me oleme seisnud," rõhutas minister.
"Meie ettepanekute pakett oli mitmete lehekülgede pikkune. Eraldi sümbolväärtusena toon välja, et Eesti on esitanud ettepaneku, et Luhanski ja Donetski vabariigi korraldatavate võltsreferendumite valguses tunnistada need terroristlikeks organisatsioonideks," lisas Reinsalu.
Ta meenutas, et Eesti kohus oli 2016. aastal esimene, mis tunnistas separatistliku Luhanski rahvavabariigi terroristlikuks organisatsiooniks, andes Ukraina võimudele välja ühe Luhanski võitleja.
EL välisministrid lubasid uusi sanktsioone
Euroopa Liidu välisministrid pidasid kolmapäeval New Yorgis ÜRO Peaassamblee raames erakorralise kohtumise, millel arutati EL-i vastusamme Venemaa eskalatsioonile sõjas Ukraina vastu, mille käivitas hommikul väljakuulutatud osaline mobilisatsioon, lubadus korraldada okupeeritud aladel referendumid ja ähvardus tuumarelva kasutamiseks.
Liikmesriikide ühisavalduses lubati rikkumistes süüdi olevad isikud vastutusele võtta ning kehtestada võimalikult kiirelt täiendavad sanktsioonid Venemaale.
"Venemaa, tema poliitiline juhtkond ja kõik need, kes on seotud nende "referendumite" korraldamisega ning muude rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistega Ukrainas, võetakse vastutusele ning Venemaa-vastased täiendavad piiravad meetmed kehtestatakse koostöös meie partneritega niipea kui võimalik," öeldi mitteametliku kohtumise lõpul tehtud avalduses.
Kohtumisel osales ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.
Reinsalu sõnul on pärast Vene presidendi Vladimir Putini kolmapäeval tehtud avaldust tekkinud hoopis uus kontekst. "Eesti esitas juba augusti keskel oma ettepanekud ja ma (septembri algul peetud EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel - toim.) Prahas rõhutasin, et me peame tegema just nimelt enne seda, kui Putin hakkab ise eskaleerima sündmusi, andma Euroopa poolt esimese käigu," rääkis välisminister.
"Eile Euroopa tasemel toimunud arutelu järel väljendasid kõik valmidust selleks, et et uus pakett venitusteta jõustada ja teha seda koos liitlastega, ennekõike pidades silmas USA ja Ühendkuningriigiga," lisas Reinsalu.
Eesti välisminister rõhutas kolleegidele et EL peab suurendama nii sõjalist, majanduslikku kui ka humanitaarabi Ukrainale, et aidata neil sõda võita, ning ühtlasi tuleb jätkata Venemaa survestamist igal võimalikul moel.
Borrell: mõtleme tehnoloogiasektori peale
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles välisministrite kohtumise järel, et Ukraina jätkuva toetamise kõrval – lisaks relvastuse ja raha andmisele – plaanitav uus sanktsioonide pakett võiks hõlmata tehnoloogiasektoreid ning Vene võimuladvikusse kuuluvaid inimesi.
"Me uurime uut sanktsioonide paketti, mis mõjutab Venemaa majanduse uusi valdkondi, eriti – kui ma võin olla veidi konkreetsem – tehnoloogilisi. Ja tuleb uus nimekiri [sanktsioneeritud] isikutest," ütles Borrel.
Tema sõnul kulub detailide kokku leppimiseks veel aega ning kolmapäeval tehtud avaldus annab poliitilise sõnumi. "On selge, et mõned tunnid pärast Putini kõnet oli tegemist võimsa poliitilise sõnumi saatmisega – see oli [mitteametliku välissuhete] nõukogu eesmärk," tõdes Borrell.
### Response:
Eesti tahab Vene energiakaubanduse lõpetamist, kaubaveo ja rahanduse piiramist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõltumatu Tantsu Lava (STL) korraldab uurimisresidentuuri neljandat korda. Kuna Eesti nüüdistantsu lavastuste arv kohalikus teatripildis kasvab, erialase kõrghariduse lõpetanud koreograafide ja loojate pealekasv püsib ning valdkond järjest nähtavam on, otsustas STL seekord tähelepanu kriitikutele suunata. Eesmärk on julgustada neid kirjutama tantsukunstist, nüüdistantsu-lavastustest ja koreograafide loomingust mitmekuulise programmi vältel, mis tutvustab kaasaegse tantsu eripära.
Kuigi tegutsevate tantsukriitikute arv on Eestis väike, oli huvi residentuuri vastu suur. Avatud kutsungi teel laekus STL-ile 26 taotlust. Nende hulgast valiti välja 5 residenti: Ele Viskus, Joosep Susi, Kerly Ritval, Kärt Koppel ja Lisanna Lajal.
Residentuur kestab 21. septembrist 15. märtsini ning selle kestel käivad väljavalitud vaatamas tantsulavastusi ja analüüsivad nähtut, võtavad osa loengutest-seminaridest, kohtuvad tegutsevate kriitikutega ning kirjutavad arvustusi. Residentide mentor on teatrikriitik Ott Karulin.
Kriitikakool toimub osaliselt koostöös Maarin Mürgi veetava Proloogkooli platvormiga, mille suund on visuaalkunst, disain ja arhitektuur. Koostöö käigus toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval ühiselt sissejuhatav loeng ja väljajuhatav kohtumine ning avalikud, kriitika positsiooni erinevates valdkondades analüüsivad kohtumised.
Avalikud loengud on mõeldud kõigile huvilistele ning nendes osalemine on tasuta. | Sõltumatu Tantsu Lava korraldab esmakordselt tantsukriitikute uurimisresidentuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõltumatu Tantsu Lava (STL) korraldab uurimisresidentuuri neljandat korda. Kuna Eesti nüüdistantsu lavastuste arv kohalikus teatripildis kasvab, erialase kõrghariduse lõpetanud koreograafide ja loojate pealekasv püsib ning valdkond järjest nähtavam on, otsustas STL seekord tähelepanu kriitikutele suunata. Eesmärk on julgustada neid kirjutama tantsukunstist, nüüdistantsu-lavastustest ja koreograafide loomingust mitmekuulise programmi vältel, mis tutvustab kaasaegse tantsu eripära.
Kuigi tegutsevate tantsukriitikute arv on Eestis väike, oli huvi residentuuri vastu suur. Avatud kutsungi teel laekus STL-ile 26 taotlust. Nende hulgast valiti välja 5 residenti: Ele Viskus, Joosep Susi, Kerly Ritval, Kärt Koppel ja Lisanna Lajal.
Residentuur kestab 21. septembrist 15. märtsini ning selle kestel käivad väljavalitud vaatamas tantsulavastusi ja analüüsivad nähtut, võtavad osa loengutest-seminaridest, kohtuvad tegutsevate kriitikutega ning kirjutavad arvustusi. Residentide mentor on teatrikriitik Ott Karulin.
Kriitikakool toimub osaliselt koostöös Maarin Mürgi veetava Proloogkooli platvormiga, mille suund on visuaalkunst, disain ja arhitektuur. Koostöö käigus toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval ühiselt sissejuhatav loeng ja väljajuhatav kohtumine ning avalikud, kriitika positsiooni erinevates valdkondades analüüsivad kohtumised.
Avalikud loengud on mõeldud kõigile huvilistele ning nendes osalemine on tasuta.
### Response:
Sõltumatu Tantsu Lava korraldab esmakordselt tantsukriitikute uurimisresidentuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Panga juhtkond oli intressimäärade tõstmise suhtes eriarvamusel. Viis juhatuse liiget toetas intressimäärade tõstmist 0,50 protsendipunkti võrra, kolm liiget tahtsid tõsta 0,75 protsendipunkti võrra ja üks liige eelistas intressimäärasid tõsta 0,25 protsendipunkti võrra, vahendas Politico.
Briti keskpank eeldab, et inflatsioon jääb mõne kuu jooksul kahekohaliseks. Augustis oli inflatsioon 13 protsenti. Keskpank eeldab, et selles kvartalis langeb SKP 0,1 protsenti, enne intressimäärade tõstmist eeldas pank 0,4-protsendilist SKP kasvu.
USA föderaalreserv tõstis neljapäeval intressimäärasid 0,75 protsendipunkti võrra. Föderaalreservi eesmärk on viia inflatsioon taas kahe protsendi juurde. | Briti keskpank tõstis intressimäärasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Panga juhtkond oli intressimäärade tõstmise suhtes eriarvamusel. Viis juhatuse liiget toetas intressimäärade tõstmist 0,50 protsendipunkti võrra, kolm liiget tahtsid tõsta 0,75 protsendipunkti võrra ja üks liige eelistas intressimäärasid tõsta 0,25 protsendipunkti võrra, vahendas Politico.
Briti keskpank eeldab, et inflatsioon jääb mõne kuu jooksul kahekohaliseks. Augustis oli inflatsioon 13 protsenti. Keskpank eeldab, et selles kvartalis langeb SKP 0,1 protsenti, enne intressimäärade tõstmist eeldas pank 0,4-protsendilist SKP kasvu.
USA föderaalreserv tõstis neljapäeval intressimäärasid 0,75 protsendipunkti võrra. Föderaalreservi eesmärk on viia inflatsioon taas kahe protsendi juurde.
### Response:
Briti keskpank tõstis intressimäärasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Federer ja Nadal esindavad Londonis toimuval turniiril Euroopa meeskonda. "Nüüd, kui Nadal on minu meeskonnas ja ma ei mängi tema vastu, on hoopis teistsugune tunne," ütles Federer pressikonverentsil.
"Ma ei ole kindel, kas suudan selle kõigega hakkama saada, aga ma püüan. Mul on minevikus olnud raskeid hetki, kui olen olnud kohutavalt närviline. Kõik need aastad, aga see matš tundub hoopis teistsugune. Rafaga mängimine tundub tõesti teistsugune."
"Selle ajaloolise hetke osaliseks saamine on minu jaoks hämmastav ja unustamatu," sõnas Nadal. "Ma olen üliõnnelik ja loodan, et suudan mängida heal tasemel. Loodetavasti suudame matši ka võita."
Enne õhtu oodatuimat matši peetakse üksikmängud. Euroopa meeskonna eest tulevad platsile Andy Murray, Stefanos Tsitsipas, Casper Ruud ning maailma meeskonna eest Jack Sock, Diego Schwartzman ja Alex de Minaur.
The line-up is set for Day 1 of #LaverCup pic.twitter.com/HnulRs01KX
— Laver Cup (@LaverCup) September 22, 2022 | Federer mängib oma karjääri viimase matši koos kauaaegse rivaaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Federer ja Nadal esindavad Londonis toimuval turniiril Euroopa meeskonda. "Nüüd, kui Nadal on minu meeskonnas ja ma ei mängi tema vastu, on hoopis teistsugune tunne," ütles Federer pressikonverentsil.
"Ma ei ole kindel, kas suudan selle kõigega hakkama saada, aga ma püüan. Mul on minevikus olnud raskeid hetki, kui olen olnud kohutavalt närviline. Kõik need aastad, aga see matš tundub hoopis teistsugune. Rafaga mängimine tundub tõesti teistsugune."
"Selle ajaloolise hetke osaliseks saamine on minu jaoks hämmastav ja unustamatu," sõnas Nadal. "Ma olen üliõnnelik ja loodan, et suudan mängida heal tasemel. Loodetavasti suudame matši ka võita."
Enne õhtu oodatuimat matši peetakse üksikmängud. Euroopa meeskonna eest tulevad platsile Andy Murray, Stefanos Tsitsipas, Casper Ruud ning maailma meeskonna eest Jack Sock, Diego Schwartzman ja Alex de Minaur.
The line-up is set for Day 1 of #LaverCup pic.twitter.com/HnulRs01KX
— Laver Cup (@LaverCup) September 22, 2022
### Response:
Federer mängib oma karjääri viimase matši koos kauaaegse rivaaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Guardian teatas, et Hardy osales 2022. aasta Brasiilia jiu-jitsu lahtistel meistrivõistlustel, mida peeti Inglismaal Milton Keynes'i keskkooli spordisaalis. Tema kohalolek oli üllatus nii pealtvaatajatele kui ka vastastele, sest sisenes võistlusele oma pärisnimega Edward Hardy.
"Kõik tundsid ta ära. Ta oli väga tagasihoidlik ja võttis hea meelega aega, et inimesed saaksid temaga pilti teha. Oli tõeline rõõm, et ta meie üritusel võistles," ütles meistrivõistluste pressiesindaja The Guardianile.
Üllatusesinemine on teist korda viimaste kuude jooksul, kui Hardy osaleb võitluskunstide turniiril etteteatamata. Augustis võitis staar Inglismaal Wolverhamptonis REORG lahtised jiu-jitsu meistrivõistlused.
"Tundsin ta kohe ära. Kõik teavad, kes on Tom Hardy, kas pole?" rääkis Danny Appleby, Hardy vastane Wolverhamptonis, kohalikule ajalehele Teeside Gazette. "Ma olin šokeeritud," lisas ta. "Hardy on tõesti tugev mees, ma poleks arvanud seda, sest ta on kuulsus. Mul läheb hästi, olen osalenud umbes kuuel turniiril ja igal ühel olen olnud poodiumil, kuid Hardy on ilmselt siiani mu kõige kõvem konkurent," ütles Appleby. | Tom Hardy tegi võitluskunstide turniiril võiduka üllatusesinemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Guardian teatas, et Hardy osales 2022. aasta Brasiilia jiu-jitsu lahtistel meistrivõistlustel, mida peeti Inglismaal Milton Keynes'i keskkooli spordisaalis. Tema kohalolek oli üllatus nii pealtvaatajatele kui ka vastastele, sest sisenes võistlusele oma pärisnimega Edward Hardy.
"Kõik tundsid ta ära. Ta oli väga tagasihoidlik ja võttis hea meelega aega, et inimesed saaksid temaga pilti teha. Oli tõeline rõõm, et ta meie üritusel võistles," ütles meistrivõistluste pressiesindaja The Guardianile.
Üllatusesinemine on teist korda viimaste kuude jooksul, kui Hardy osaleb võitluskunstide turniiril etteteatamata. Augustis võitis staar Inglismaal Wolverhamptonis REORG lahtised jiu-jitsu meistrivõistlused.
"Tundsin ta kohe ära. Kõik teavad, kes on Tom Hardy, kas pole?" rääkis Danny Appleby, Hardy vastane Wolverhamptonis, kohalikule ajalehele Teeside Gazette. "Ma olin šokeeritud," lisas ta. "Hardy on tõesti tugev mees, ma poleks arvanud seda, sest ta on kuulsus. Mul läheb hästi, olen osalenud umbes kuuel turniiril ja igal ühel olen olnud poodiumil, kuid Hardy on ilmselt siiani mu kõige kõvem konkurent," ütles Appleby.
### Response:
Tom Hardy tegi võitluskunstide turniiril võiduka üllatusesinemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putin väitis kolmapäeval, et mobiliseeritakse ainult need kodanikud, kes on varem teeninud sõjaväes ja kellel on olemas vastavad kogemused. Kaitseminister Sergei Šoigu väitis, et mobiliseeritakse 300 000 venemaalast.
Novaja Gazeta aga vahendab Putini valitsuse anonüümset ametnikku, kes väidab, et Kreml tahab mobiliseerida kokku miljon Vene kodanikku.
Allikas ütles lehele, et Putini kolmapäeval allkirjastatud mobilisatsiooni seadluse (ehk ukaasi) 7. punkt lubab kaitseministeeriumil mobiliseerida miljon inimest. 7. punkt ei ole avalik, vahendas The Guardian.
Vene opositsioonilise väljaande Meduza sõnul ütles Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov, et varjatud punkt seadlusest käsitleb mobiliseeritute arvu. | Allikas: Putin tahab mobiliseerida miljon venemaalast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putin väitis kolmapäeval, et mobiliseeritakse ainult need kodanikud, kes on varem teeninud sõjaväes ja kellel on olemas vastavad kogemused. Kaitseminister Sergei Šoigu väitis, et mobiliseeritakse 300 000 venemaalast.
Novaja Gazeta aga vahendab Putini valitsuse anonüümset ametnikku, kes väidab, et Kreml tahab mobiliseerida kokku miljon Vene kodanikku.
Allikas ütles lehele, et Putini kolmapäeval allkirjastatud mobilisatsiooni seadluse (ehk ukaasi) 7. punkt lubab kaitseministeeriumil mobiliseerida miljon inimest. 7. punkt ei ole avalik, vahendas The Guardian.
Vene opositsioonilise väljaande Meduza sõnul ütles Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov, et varjatud punkt seadlusest käsitleb mobiliseeritute arvu.
### Response:
Allikas: Putin tahab mobiliseerida miljon venemaalast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiidlained murravad üle kõrghoonete, taevast sajab tuld, maapind praguneb ja inimesi langeb tuhandetes maasügavusse – maailmalõpp on käes. Kuid meid see ei huvita, me seisame kahekesi mäe otsas, kuhu ei küündi kurjad lained ja kus päike ei pane verd sees keema. Enam pole midagi teha, jääb üle vaid tantsida üksteise embuses, taustaks muusika, mis kostub kuskilt pilvede vahelt, The Ink Spotsi "I Don't Want to Set the World on Fire". Me tantsime igavesti, vist ka armastame igavesti, päris lõpuni välja. Aga tegelikult leban ma üksinda enda voodis ja kuulan YouTube'ist (edaspidi YT) pleilisti "songs to slow dance to while the world ends" 1, mis sisaldab peamiselt 40. ja 50. aastatest pärit melanhoolse alatooniga armastuslaule.
Pleilistidest teise pilguga
Laule on võimalik kategoriseerida ja ühte esitusloendisse paigutada lõputute muutujate alusel. Vast kõige levinum grupeerimisviis lähtubki emotsioonist: rõõmsad ja tuju tõstvad laulud ühte patta, kurvad teise, tšillid kolmandasse jne. On pleiliste, mille eesmärk on toetada mingeid tegevusi, näiteks jõuksi jaoks üleshaipivad muusikajärjestused või keskendumist soodustavad unelevad biidid (kes ei teaks igavesti õppivat lo-fi -tüdrukut). Veel koostatakse pleiliste, mille ülesanne on luua ruumis kindel atmosfäär. Kohvikus võib tüüpiliselt kuulda lõõgastavat muusikat, aga klubis, vastupidi, midagi üleskütvat. Võimalusi on palju ...
Pleilist "realizing we're living in a dystopian reality". Autor/allikas: kuvatõmmis
Selles artiklis huvitavad meid hoopis pleilistid, mis jutustavad lugusid. Räägin siin üksnes säärastest, mis eksisteerivad YT videotena, mitte tavaliste YT videote esitusloenditena, sest neil on teatud omadused ja võimalused, mis näiteks Spotify ja muude muusika striimimiskeskkondade laululistidel puuduvad. See muudabki YT video põnevamaks uurimisobjektiks. Need pleilistid asetavad su mingi stseeni keskele ja panevad silme ees elama pildid väljamõeldud maailmadest ja situatsioonidest. Neid võiks vast nimetada kontseptuaalseteks pleilistideks. Toon siin kohe välja mõned konkreetsed näited, mille võib lugemise ajaks soovi korral YTst üles otsida ja mängima panna: "realizing we're living in a dystopian reality" 2, "You're the last character alive in a horror novel // a playlist" 3, "POV: You're in the woods looking for cryptids // A Cryptidcore playlist //" 4, "You're in the Last Romanov Royal Ball | a playlist" 5. Kõik need esitusloendid annavad kuulajale ette kas teema või situatsiooni ja kasutavad muusikat vastava atmosfääri loomiseks. Muidugi saaks neid kuulata ka niisama, ilma pleilisti olemusse üleliia süvenemata, pannagi need lugemise taustaks mängima, kuid tahan näidata, et muusikat päriselt kuulata on sama kui lugeda raamatut: lisaks emotsioonile pakutakse kuulajale ka lugu, mida muusikaga kaasa minnes ette kujutada. Seega tasuks minu esialgne soovitus hoopiski tähelepanuta jätta ja panna muusika mängima alles pärast lugemist, et rännata tõeliselt teise reaalsusesse.
"Muusikat päriselt kuulata on sama kui lugeda raamatut: lisaks emotsioonile pakutakse kuulajale ka lugu, mida muusikaga kaasa minnes ette kujutada."
Need pleilistid on erilised selle poolest, et nende pealkirjad ei kirjelda otseselt muusikat, à la"songs for relaxing", ega ole žanri järgi liigitatavad (nt "sad lo-fi hip-hop mix"), vaid annavad muusikale raamistiku kaudselt, väljaspool muusikat. Nii võidakse kasutada viiteid kirjandusele ja filmidele (nt "You're at a party at Gatsby watching Daisy's green light (oldies music, crickets, waves 3 HOURS ASMR" 6). Populaarsed on ka igasugused POVd, mis kuulaja kellegi teise kingadesse asetavad. Pleilistide pealkirjad on vahel komponeeritud just nii, et need kõnetaksid kuulajat isiklikul tasandil, mistõttu need võivad olla väga spetsiifilised (nt "you're falling into a black hole watching space-time breaks down before you spaghettify (playlist)" 7 või "you meet an old lover and all the memories are coming back [ playlist ]" 8). Pleilistid omandavad ühes selliste pealkirjadega uued mõõtmed. Need hakkavad jutustama lugusid või resoneerivad kuulaja isikliku eluga. Loendis olevatele teostele haagitakse külge täiesti uutmoodi tähendused.
Üheks YT video eripäraks on visuaalse komponendi olemasolu. Võiks vaielda, et ka Spotify kuvab ju vahepeal lauluinfo taga liikuvaid pilte (rääkimata albumite või laulude kaanepiltidest), kuid YTs on pilt rohkem esil, sest sealne keskkond on olemuselt peaasjalikult audiovisuaalse meediumi pärusmaa. Visuaalil on määrav roll kunstilise atmosfääri kujundamisel ja tagamisel, olgu see siis mingi pilt, korduma pandud videoklipp, animatsioon vms. Näiteks lo-fi -muusika pleilistid laenavad oma väljanägemise suuresti animest ja dark academia (kauneid kunste ja kõrgkultuuri ülistav esteetika) klassikalise muusika esitusloendid kasutavad enda muusika illustreerimiseks gooti või antiikarhitektuuri ja -skulptuuri teoseid.
"Visuaalil on määrav roll kunstilise atmosfääri kujundamisel ja tagamisel, olgu see siis mingi pilt, korduma pandud videoklipp või animatsioon."
YT erineb teistest pleilistiplatvormidest selgelt ka kommentaariumi poolest. Võiks taas vaielda, et oot, ka SoundCloudis saab laule ja pleiliste kommenteerida, aga ma väidan, et YT kommentaariumi üldine vaib on teistsugune. Artiklis käsitletavate pleilistide kommentaariumides on välja kujunenud omamoodi õhkkond, kus julgetakse südant puistata ja oma muresid jagada, mis tekitab teatava kogukonnatunde.
Ei ole midagi uut siin päikese all
Pleilisti võiks vaadelda kui ühte remiksi vormi. "Remiks", mis on muusikaväljalt pärit mõiste ja tähendab seal muusikapala töötlust, on saanud nüüdseks palju laiema tähendusvälja. Remiksi all võib mõista tänapäeval igasuguse juba olemasoleva kultuurilise materjali ümbertöötlemist. Pleilist on samuti eri muusikapalade teatud näitajate alusel järjestusse seadmise tulemus, millega luuakse muusikateoste vahel uusi tähenduslikke seoseid, s.t vastavalt sellele, missugune on pleilisti pealkiri või visuaalne kujundus, kinnituvad palade külge ka uued tähendused.
Näiteks pleilist "songs to slow dance to while the world ends", millest oli juttu juba proloogis, loob olukorra, kus maailm on lõppemas. Muidugi ei pea seda tõlgendama kui kogu maailma hävingut, vaid kasvõi kui kellegi isikliku maailma kokkuvarisemist. Oluline on siin aga see, kuidas omavahel on ühendatud kaks küllaltki vastandlikku asja: maailmalõpp ja rahulikud armastuslaulud, mida igas olukorras kokku ei klapitaks. Võib-olla võiks sellise seose põhjuseid otsida laulude sünniajast, kui maailmas valitsesid teatavasti küllaltki rahutud olud. Igatahes loob see loend toreda pildi sellest, kuidas isegi keset kaost suudetakse näha vaid üksteist.
Pleilist "you're an astronaut lost in space discovering things that humanity will never be able to (playlist)". Autor/allikas: kuvatõmmis
Sisutarbijalt oodatakse tänapäeval üha enam aktiivset osavõttu sisuloome protsessis ning remiksimine ongi üks viis, kuidas seda ise teha. Sellised platvormid nagu YT, TikTok, Facebook, Vimeo jne on lisaks sisu edastamise kanalitele ka kohad, mis tagavad ligipääsu toormaterjalile, mida remiksida. Ja nii saavadki sisutarbijad omakorda sisuloojateks. Sellele loogikale on nii mõnedki ehitanud üles kogu oma ärimudeli, näiteks YT reaktsioonikanalid, mis lisavad kellegi teise postitatud algmaterjalile lihtsalt enda kommentaari ja jagavad seda kui enda sisu. Ja muidugi TikTok, mille kasutajad pidevalt samu trende ümber pakendavad, taaskasutavad ja neist enda versioone loovad. Remiksist on kujunenud 21. sajandil ülimalt oluline sisuloome ja kommunikatsiooni viis ning pleilistide tegemine on selle üks väljendusvorm. Sellest tulenevalt võime rääkida remiksikultuurist kui digitaalsest copy/paste -praktikast, mille keskmes on informatsiooni loominguline ja tõhus ringlus.
Muusika jutustab
Lapsepõlvest on meeles, kuidas ema ja isa tavatsesid korrata pidevalt nagu mantrat järgmisi sõnu: "Aitab telekast, loe nüüd raamatut." Aga mina ütlen praegu, et kuula nüüd muusikat! Leia üks hea pealkirjaga pleilist, pane muusika mängima, viska end kuskile siruli, sule silmad ja asu aga fantaseerima. Pleilist annab sulle teema, mille ümber saad lasta enda mõtetel vabalt ringi lennata. Ja kui silme ette tekivad tõepoolest huvitavad stseenid, siis tasub need ka kirja panna.
Võib aga mõelda, kas need kujutluspildid on puhtalt pärit meie enda peast või on need sisestanud sinna kultuur. Pigem kaldun teise variandi poole, sest muusika toimib küllaltki indeksiaalselt: see loob sidemeid juba tarbitud tekstidega, visuaalidega, mille saateks oled sellist muusikat juba kuulnud. Sellele loogikale on üles ehitatud nt eri telesaadetele ja filmidele viitavad pleilistid, mille puhul eksisteerib juba olemasolev side muusika ja pleilisti teema vahel, nt "falling in love from the backseat of steve harrington's car because dustin won't share the front" 9.
Tähenduste genereerimine lugude jutustamisel toimub pleilistides ka vastavalt sellele, kas muusikapalad on sõnadega või puhtalt instrumentaallood. Omaette tervikuna on laulud just tänu lüürikale võimelised edastama konkreetsemaid sõnumeid, kuid selle arvelt võivad tekkida suuremad tähenduslikud nihked võrreldes pleilisti üldteemaga. Samas, instrumentaalteosed sõltuvad enda tähenduses peaasjalikult pleilisti pealkirjast, mis paneb paika stseeni ja mille pealt kuulaja hakkab enda mõttekäike arendama. Lõppude lõpuks taandub kõik emotsioonitasandile, kuulaja võtab laulust või instrumentaalteosest kaasa üldised tunded ja seob need pleilisti pealkirjaga.
Muusikateraapia
YT pleilistide alla tekivad tihti omamoodi internetikogukonnad. Sarnase muusikamaitse ja ühiste kogemustega inimesed saavad ühe video all kokku ning jagavad oma lugusid ja katsumusi, kirjeldavad, mida kõike see muusika neile tähendab, kuidas see neid tundma pani, küsitakse ja antakse nõu. Tihtipeale on see keskkond ülimalt siiras, silma ei jää trolle, pole märkigi mingisugusest toksilisest suhtumisest ega kurjadest torgetest kellegi isiku suunal.
Kunagi lugesin ühe sellise pleilisti alt kommentaari, mille autor avaldas, et see kommentaarium olevat talle teraapia eest. Inimesel on võimalik enda mured välja rääkida ning teda kuulatakse, keegi ei mõista tema üle kohut, sest kõik on anonüümsed (kusjuures seal ei kasutata seda kurjasti ära). Internetiavarus võikski ideaalis selline olla: heatahtlik, siiras, viisakas, abivalmis. Need pleilistid ühes oma kommentaariumidega on justkui väiksed oaasid keset ohtlikku, ähvardavat ja hektilist internetti.
"Need pleilistid ühes oma kommentaariumidega on justkui väiksed oaasid keset ohtlikku, ähvardavat ja hektilist internetti."
Ühed kõige lahedamad asjad nende pleilistide juures on proosatekstid, luuletused või isiklikud lood, mida YT kasutajad videote alla jätavad. Proosatekstide aluseks võetaksegi tihti need prompt 'id, mis on pealkirjas toodud. Näiteks video "you're an astronaut lost in space discovering things that humanity will never be able to (playlist)" 10 alt, mis on pandud kokku ambient 'i hõnguga ja kosmiliste trilleritega kaunistatud klaveripaladest, võib leida miniatuuri, kuidas tähtedel sai küllalt sellest, et inimesed pidevalt nende poole püüdlevad, mille tagajärjel nad sadasid Maale, hävitades elu planeedil. Inimestest said tähed ja elu Maal sai restardi, ahvidel ei lubatud enam kunagi inimesteks areneda, et vältida Maa taaskordset hävingut.
Sama video alt võib leida veel luulet, pihtimusi isiklikust elust, filosoofilisi mõttearendusi ja muidugi ka lihtsalt kiidu- ja tänusõnu pleilisti koostajale. YT soovitused töötavad salapärasel moel ja võivad mõnikord avaldada tõelisi pärle. Lisaks võib leida endale mõttekaaslasi, tänu kellele saab end mõnel kurval õhtul vähem üksi tunda.
Epiloog
Kõik põles tuhaks. Ka sina põlesid. Ainult mägi jäi. Mägi ja mina. Ma ei teagi, kuidas ja miks, aga ma olen praeguseks loobunud sellele mõtlemast. See oli kõik nii kaua aega tagasi. Ma rändan igavesti mööda seda elutut kõnnumaad, tundmata nälga või janu – surm ei võta mind. Vahepeal kostub pilvede vahelt jälle muusikat. Olen hakanud inglitesse uskuma. "lost forever in abandoned places without a soul around (playlist)" 11.
1"laulud aeglasteks tantsudeks, kui maailm lõppeb"
2"mõistes, et elame düstoopilises reaalsuses"
3"Sa oled õudusromaani viimane ellu jäänud tegelane"
4"Vaatepunkt: sa oled metsas krüptiide otsimas // krüptiid-core'i pleilist"
5"Sa oled Romanovite viimasel kuninglikul ballil"
6"Sa oled Gatsby juures peol Daisy rohelist tulukest vaatamas (vanamuusika, ritsikad, lained 3 TUNDI ASMRi)"
7"sa kukud musta auku, vaadates, kuidas aegruum sinu ees kokku variseb, enne kui sa spagetistud"
8"sa kohtad vana armastust ja kõik mälestused tulevad tagasi"
9"armumas steve harringtoni auto tagaistmel, sest dustin ei taha esiistet jagada"
10"sa oled kosmoseavarustes eksinud astronaut, kes avastab asju, mida inimkond kunagi ei suuda"
11"igavesti mahajäetud kohtadesse eksinud ilma ühegi hingeta ümberringi" | Rasmus Kuningas. Muusika turjal teise ilma: Youtube, esitusloendid Ja remiksikultuur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiidlained murravad üle kõrghoonete, taevast sajab tuld, maapind praguneb ja inimesi langeb tuhandetes maasügavusse – maailmalõpp on käes. Kuid meid see ei huvita, me seisame kahekesi mäe otsas, kuhu ei küündi kurjad lained ja kus päike ei pane verd sees keema. Enam pole midagi teha, jääb üle vaid tantsida üksteise embuses, taustaks muusika, mis kostub kuskilt pilvede vahelt, The Ink Spotsi "I Don't Want to Set the World on Fire". Me tantsime igavesti, vist ka armastame igavesti, päris lõpuni välja. Aga tegelikult leban ma üksinda enda voodis ja kuulan YouTube'ist (edaspidi YT) pleilisti "songs to slow dance to while the world ends" 1, mis sisaldab peamiselt 40. ja 50. aastatest pärit melanhoolse alatooniga armastuslaule.
Pleilistidest teise pilguga
Laule on võimalik kategoriseerida ja ühte esitusloendisse paigutada lõputute muutujate alusel. Vast kõige levinum grupeerimisviis lähtubki emotsioonist: rõõmsad ja tuju tõstvad laulud ühte patta, kurvad teise, tšillid kolmandasse jne. On pleiliste, mille eesmärk on toetada mingeid tegevusi, näiteks jõuksi jaoks üleshaipivad muusikajärjestused või keskendumist soodustavad unelevad biidid (kes ei teaks igavesti õppivat lo-fi -tüdrukut). Veel koostatakse pleiliste, mille ülesanne on luua ruumis kindel atmosfäär. Kohvikus võib tüüpiliselt kuulda lõõgastavat muusikat, aga klubis, vastupidi, midagi üleskütvat. Võimalusi on palju ...
Pleilist "realizing we're living in a dystopian reality". Autor/allikas: kuvatõmmis
Selles artiklis huvitavad meid hoopis pleilistid, mis jutustavad lugusid. Räägin siin üksnes säärastest, mis eksisteerivad YT videotena, mitte tavaliste YT videote esitusloenditena, sest neil on teatud omadused ja võimalused, mis näiteks Spotify ja muude muusika striimimiskeskkondade laululistidel puuduvad. See muudabki YT video põnevamaks uurimisobjektiks. Need pleilistid asetavad su mingi stseeni keskele ja panevad silme ees elama pildid väljamõeldud maailmadest ja situatsioonidest. Neid võiks vast nimetada kontseptuaalseteks pleilistideks. Toon siin kohe välja mõned konkreetsed näited, mille võib lugemise ajaks soovi korral YTst üles otsida ja mängima panna: "realizing we're living in a dystopian reality" 2, "You're the last character alive in a horror novel // a playlist" 3, "POV: You're in the woods looking for cryptids // A Cryptidcore playlist //" 4, "You're in the Last Romanov Royal Ball | a playlist" 5. Kõik need esitusloendid annavad kuulajale ette kas teema või situatsiooni ja kasutavad muusikat vastava atmosfääri loomiseks. Muidugi saaks neid kuulata ka niisama, ilma pleilisti olemusse üleliia süvenemata, pannagi need lugemise taustaks mängima, kuid tahan näidata, et muusikat päriselt kuulata on sama kui lugeda raamatut: lisaks emotsioonile pakutakse kuulajale ka lugu, mida muusikaga kaasa minnes ette kujutada. Seega tasuks minu esialgne soovitus hoopiski tähelepanuta jätta ja panna muusika mängima alles pärast lugemist, et rännata tõeliselt teise reaalsusesse.
"Muusikat päriselt kuulata on sama kui lugeda raamatut: lisaks emotsioonile pakutakse kuulajale ka lugu, mida muusikaga kaasa minnes ette kujutada."
Need pleilistid on erilised selle poolest, et nende pealkirjad ei kirjelda otseselt muusikat, à la"songs for relaxing", ega ole žanri järgi liigitatavad (nt "sad lo-fi hip-hop mix"), vaid annavad muusikale raamistiku kaudselt, väljaspool muusikat. Nii võidakse kasutada viiteid kirjandusele ja filmidele (nt "You're at a party at Gatsby watching Daisy's green light (oldies music, crickets, waves 3 HOURS ASMR" 6). Populaarsed on ka igasugused POVd, mis kuulaja kellegi teise kingadesse asetavad. Pleilistide pealkirjad on vahel komponeeritud just nii, et need kõnetaksid kuulajat isiklikul tasandil, mistõttu need võivad olla väga spetsiifilised (nt "you're falling into a black hole watching space-time breaks down before you spaghettify (playlist)" 7 või "you meet an old lover and all the memories are coming back [ playlist ]" 8). Pleilistid omandavad ühes selliste pealkirjadega uued mõõtmed. Need hakkavad jutustama lugusid või resoneerivad kuulaja isikliku eluga. Loendis olevatele teostele haagitakse külge täiesti uutmoodi tähendused.
Üheks YT video eripäraks on visuaalse komponendi olemasolu. Võiks vaielda, et ka Spotify kuvab ju vahepeal lauluinfo taga liikuvaid pilte (rääkimata albumite või laulude kaanepiltidest), kuid YTs on pilt rohkem esil, sest sealne keskkond on olemuselt peaasjalikult audiovisuaalse meediumi pärusmaa. Visuaalil on määrav roll kunstilise atmosfääri kujundamisel ja tagamisel, olgu see siis mingi pilt, korduma pandud videoklipp, animatsioon vms. Näiteks lo-fi -muusika pleilistid laenavad oma väljanägemise suuresti animest ja dark academia (kauneid kunste ja kõrgkultuuri ülistav esteetika) klassikalise muusika esitusloendid kasutavad enda muusika illustreerimiseks gooti või antiikarhitektuuri ja -skulptuuri teoseid.
"Visuaalil on määrav roll kunstilise atmosfääri kujundamisel ja tagamisel, olgu see siis mingi pilt, korduma pandud videoklipp või animatsioon."
YT erineb teistest pleilistiplatvormidest selgelt ka kommentaariumi poolest. Võiks taas vaielda, et oot, ka SoundCloudis saab laule ja pleiliste kommenteerida, aga ma väidan, et YT kommentaariumi üldine vaib on teistsugune. Artiklis käsitletavate pleilistide kommentaariumides on välja kujunenud omamoodi õhkkond, kus julgetakse südant puistata ja oma muresid jagada, mis tekitab teatava kogukonnatunde.
Ei ole midagi uut siin päikese all
Pleilisti võiks vaadelda kui ühte remiksi vormi. "Remiks", mis on muusikaväljalt pärit mõiste ja tähendab seal muusikapala töötlust, on saanud nüüdseks palju laiema tähendusvälja. Remiksi all võib mõista tänapäeval igasuguse juba olemasoleva kultuurilise materjali ümbertöötlemist. Pleilist on samuti eri muusikapalade teatud näitajate alusel järjestusse seadmise tulemus, millega luuakse muusikateoste vahel uusi tähenduslikke seoseid, s.t vastavalt sellele, missugune on pleilisti pealkiri või visuaalne kujundus, kinnituvad palade külge ka uued tähendused.
Näiteks pleilist "songs to slow dance to while the world ends", millest oli juttu juba proloogis, loob olukorra, kus maailm on lõppemas. Muidugi ei pea seda tõlgendama kui kogu maailma hävingut, vaid kasvõi kui kellegi isikliku maailma kokkuvarisemist. Oluline on siin aga see, kuidas omavahel on ühendatud kaks küllaltki vastandlikku asja: maailmalõpp ja rahulikud armastuslaulud, mida igas olukorras kokku ei klapitaks. Võib-olla võiks sellise seose põhjuseid otsida laulude sünniajast, kui maailmas valitsesid teatavasti küllaltki rahutud olud. Igatahes loob see loend toreda pildi sellest, kuidas isegi keset kaost suudetakse näha vaid üksteist.
Pleilist "you're an astronaut lost in space discovering things that humanity will never be able to (playlist)". Autor/allikas: kuvatõmmis
Sisutarbijalt oodatakse tänapäeval üha enam aktiivset osavõttu sisuloome protsessis ning remiksimine ongi üks viis, kuidas seda ise teha. Sellised platvormid nagu YT, TikTok, Facebook, Vimeo jne on lisaks sisu edastamise kanalitele ka kohad, mis tagavad ligipääsu toormaterjalile, mida remiksida. Ja nii saavadki sisutarbijad omakorda sisuloojateks. Sellele loogikale on nii mõnedki ehitanud üles kogu oma ärimudeli, näiteks YT reaktsioonikanalid, mis lisavad kellegi teise postitatud algmaterjalile lihtsalt enda kommentaari ja jagavad seda kui enda sisu. Ja muidugi TikTok, mille kasutajad pidevalt samu trende ümber pakendavad, taaskasutavad ja neist enda versioone loovad. Remiksist on kujunenud 21. sajandil ülimalt oluline sisuloome ja kommunikatsiooni viis ning pleilistide tegemine on selle üks väljendusvorm. Sellest tulenevalt võime rääkida remiksikultuurist kui digitaalsest copy/paste -praktikast, mille keskmes on informatsiooni loominguline ja tõhus ringlus.
Muusika jutustab
Lapsepõlvest on meeles, kuidas ema ja isa tavatsesid korrata pidevalt nagu mantrat järgmisi sõnu: "Aitab telekast, loe nüüd raamatut." Aga mina ütlen praegu, et kuula nüüd muusikat! Leia üks hea pealkirjaga pleilist, pane muusika mängima, viska end kuskile siruli, sule silmad ja asu aga fantaseerima. Pleilist annab sulle teema, mille ümber saad lasta enda mõtetel vabalt ringi lennata. Ja kui silme ette tekivad tõepoolest huvitavad stseenid, siis tasub need ka kirja panna.
Võib aga mõelda, kas need kujutluspildid on puhtalt pärit meie enda peast või on need sisestanud sinna kultuur. Pigem kaldun teise variandi poole, sest muusika toimib küllaltki indeksiaalselt: see loob sidemeid juba tarbitud tekstidega, visuaalidega, mille saateks oled sellist muusikat juba kuulnud. Sellele loogikale on üles ehitatud nt eri telesaadetele ja filmidele viitavad pleilistid, mille puhul eksisteerib juba olemasolev side muusika ja pleilisti teema vahel, nt "falling in love from the backseat of steve harrington's car because dustin won't share the front" 9.
Tähenduste genereerimine lugude jutustamisel toimub pleilistides ka vastavalt sellele, kas muusikapalad on sõnadega või puhtalt instrumentaallood. Omaette tervikuna on laulud just tänu lüürikale võimelised edastama konkreetsemaid sõnumeid, kuid selle arvelt võivad tekkida suuremad tähenduslikud nihked võrreldes pleilisti üldteemaga. Samas, instrumentaalteosed sõltuvad enda tähenduses peaasjalikult pleilisti pealkirjast, mis paneb paika stseeni ja mille pealt kuulaja hakkab enda mõttekäike arendama. Lõppude lõpuks taandub kõik emotsioonitasandile, kuulaja võtab laulust või instrumentaalteosest kaasa üldised tunded ja seob need pleilisti pealkirjaga.
Muusikateraapia
YT pleilistide alla tekivad tihti omamoodi internetikogukonnad. Sarnase muusikamaitse ja ühiste kogemustega inimesed saavad ühe video all kokku ning jagavad oma lugusid ja katsumusi, kirjeldavad, mida kõike see muusika neile tähendab, kuidas see neid tundma pani, küsitakse ja antakse nõu. Tihtipeale on see keskkond ülimalt siiras, silma ei jää trolle, pole märkigi mingisugusest toksilisest suhtumisest ega kurjadest torgetest kellegi isiku suunal.
Kunagi lugesin ühe sellise pleilisti alt kommentaari, mille autor avaldas, et see kommentaarium olevat talle teraapia eest. Inimesel on võimalik enda mured välja rääkida ning teda kuulatakse, keegi ei mõista tema üle kohut, sest kõik on anonüümsed (kusjuures seal ei kasutata seda kurjasti ära). Internetiavarus võikski ideaalis selline olla: heatahtlik, siiras, viisakas, abivalmis. Need pleilistid ühes oma kommentaariumidega on justkui väiksed oaasid keset ohtlikku, ähvardavat ja hektilist internetti.
"Need pleilistid ühes oma kommentaariumidega on justkui väiksed oaasid keset ohtlikku, ähvardavat ja hektilist internetti."
Ühed kõige lahedamad asjad nende pleilistide juures on proosatekstid, luuletused või isiklikud lood, mida YT kasutajad videote alla jätavad. Proosatekstide aluseks võetaksegi tihti need prompt 'id, mis on pealkirjas toodud. Näiteks video "you're an astronaut lost in space discovering things that humanity will never be able to (playlist)" 10 alt, mis on pandud kokku ambient 'i hõnguga ja kosmiliste trilleritega kaunistatud klaveripaladest, võib leida miniatuuri, kuidas tähtedel sai küllalt sellest, et inimesed pidevalt nende poole püüdlevad, mille tagajärjel nad sadasid Maale, hävitades elu planeedil. Inimestest said tähed ja elu Maal sai restardi, ahvidel ei lubatud enam kunagi inimesteks areneda, et vältida Maa taaskordset hävingut.
Sama video alt võib leida veel luulet, pihtimusi isiklikust elust, filosoofilisi mõttearendusi ja muidugi ka lihtsalt kiidu- ja tänusõnu pleilisti koostajale. YT soovitused töötavad salapärasel moel ja võivad mõnikord avaldada tõelisi pärle. Lisaks võib leida endale mõttekaaslasi, tänu kellele saab end mõnel kurval õhtul vähem üksi tunda.
Epiloog
Kõik põles tuhaks. Ka sina põlesid. Ainult mägi jäi. Mägi ja mina. Ma ei teagi, kuidas ja miks, aga ma olen praeguseks loobunud sellele mõtlemast. See oli kõik nii kaua aega tagasi. Ma rändan igavesti mööda seda elutut kõnnumaad, tundmata nälga või janu – surm ei võta mind. Vahepeal kostub pilvede vahelt jälle muusikat. Olen hakanud inglitesse uskuma. "lost forever in abandoned places without a soul around (playlist)" 11.
1"laulud aeglasteks tantsudeks, kui maailm lõppeb"
2"mõistes, et elame düstoopilises reaalsuses"
3"Sa oled õudusromaani viimane ellu jäänud tegelane"
4"Vaatepunkt: sa oled metsas krüptiide otsimas // krüptiid-core'i pleilist"
5"Sa oled Romanovite viimasel kuninglikul ballil"
6"Sa oled Gatsby juures peol Daisy rohelist tulukest vaatamas (vanamuusika, ritsikad, lained 3 TUNDI ASMRi)"
7"sa kukud musta auku, vaadates, kuidas aegruum sinu ees kokku variseb, enne kui sa spagetistud"
8"sa kohtad vana armastust ja kõik mälestused tulevad tagasi"
9"armumas steve harringtoni auto tagaistmel, sest dustin ei taha esiistet jagada"
10"sa oled kosmoseavarustes eksinud astronaut, kes avastab asju, mida inimkond kunagi ei suuda"
11"igavesti mahajäetud kohtadesse eksinud ilma ühegi hingeta ümberringi"
### Response:
Rasmus Kuningas. Muusika turjal teise ilma: Youtube, esitusloendid Ja remiksikultuur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval avaldas Zenit ühismeedias, et klubi sõlmis 1+1 lepingu viimastel aastatel Madridi Reali ja Barcelona hingekirja kuulunud Heurteliga.
Welcome to the squad, Thomas Heurtel
1+1 deal, here's more: https://t.co/OKcB5rQFhq pic.twitter.com/0FKNTzb57g
— Basketball club Zenit (@zenitbasket) September 21, 2022
Neljapäeva hommikul teatas Prantsusmaa korvpalliliit (FFBB), et Heurtel rikkus lepingu sõlmimisega tema ja alaliidu vahelist kokkulepet ning seetõttu ei saa tagamängija rahvuskoondist enam esindada.
"Saime Twitteri kaudu teada, et Thomas Heurtel sõlmis Peterburi Zenitiga lepingu. Heurtel kirjutas juuli lõpus alla dokumendile, mis sätestas, et ta ei liitu ühegi Venemaa või Valgevene klubiga. Juhul kui Heurtel mängib Zeniti eest, on tegemist alaliidu ja mängija vahelise kokkuleppe rikkumisega. Sellest tulenevalt ei saa ta järgnevatel koondisepausidel koondisekutset ning ta jäetakse eemale ka 2024. aasta Pariisi olümpiamängudest," teatas FFBB pressiteate vahendusel.
Prantsusmaa EM-koondisest jäid mitmed mängijad samal põhjusel välja. Üheks selliseks mängijaks oli juulis Pireuse Olympiakosest Moskva CSKA-sse siirdunud Livio Jean-Charles.
Möödunud hooajal aitas 33-aastane Heurtel Madridi Reali Hispaania kõrgliiga võitjaks ja Euroliiga finaali, kus Real jäi alla Istanbuli Anadolu Efesile. Euroliigas viskas Heurtel keskmiselt mängus üheksa punkti ja andis 4,6 korvisöötu. EM-il tuli Heurtel rahvuskoondisega hõbedale, tema keskmisteks näitajateks olid 10,4 punkti ja 7,1 korvisöötu. | Prantsusmaa tippkorvpallur visati pärast Venemaa klubiga liitumist koondisest välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval avaldas Zenit ühismeedias, et klubi sõlmis 1+1 lepingu viimastel aastatel Madridi Reali ja Barcelona hingekirja kuulunud Heurteliga.
Welcome to the squad, Thomas Heurtel
1+1 deal, here's more: https://t.co/OKcB5rQFhq pic.twitter.com/0FKNTzb57g
— Basketball club Zenit (@zenitbasket) September 21, 2022
Neljapäeva hommikul teatas Prantsusmaa korvpalliliit (FFBB), et Heurtel rikkus lepingu sõlmimisega tema ja alaliidu vahelist kokkulepet ning seetõttu ei saa tagamängija rahvuskoondist enam esindada.
"Saime Twitteri kaudu teada, et Thomas Heurtel sõlmis Peterburi Zenitiga lepingu. Heurtel kirjutas juuli lõpus alla dokumendile, mis sätestas, et ta ei liitu ühegi Venemaa või Valgevene klubiga. Juhul kui Heurtel mängib Zeniti eest, on tegemist alaliidu ja mängija vahelise kokkuleppe rikkumisega. Sellest tulenevalt ei saa ta järgnevatel koondisepausidel koondisekutset ning ta jäetakse eemale ka 2024. aasta Pariisi olümpiamängudest," teatas FFBB pressiteate vahendusel.
Prantsusmaa EM-koondisest jäid mitmed mängijad samal põhjusel välja. Üheks selliseks mängijaks oli juulis Pireuse Olympiakosest Moskva CSKA-sse siirdunud Livio Jean-Charles.
Möödunud hooajal aitas 33-aastane Heurtel Madridi Reali Hispaania kõrgliiga võitjaks ja Euroliiga finaali, kus Real jäi alla Istanbuli Anadolu Efesile. Euroliigas viskas Heurtel keskmiselt mängus üheksa punkti ja andis 4,6 korvisöötu. EM-il tuli Heurtel rahvuskoondisega hõbedale, tema keskmisteks näitajateks olid 10,4 punkti ja 7,1 korvisöötu.
### Response:
Prantsusmaa tippkorvpallur visati pärast Venemaa klubiga liitumist koondisest välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nii nagu ma olen öelnud varasemalt, siis selles valitsuses, selles koalitsioonis meil selle osas kokkulepet ei ole. Ja selle parlamendi koosseisu ajal, selles koalitsioonis me ei lähe selle otsusega kuidagi edasi. Parlament muidugi menetleb neid teemasid ja kindlasti valimistel see teema ka tuleb," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.
"Üks asi on tõesti see, et me oleme sõjas, seetõttu olukord on muutunud. Aga teine, mida me peame vaatama, on see, et kellelegi millegi mitteandmine on üks otsus, millegi äravõtmine on hoopis teine otsus ja hoopis teise kaaluga," lisas Kallas.
Vastav Isamaa algatatud eelnõu läbis kolmapäeval riigikogus esimese lugemise.
Seeder: eelnõu vastuvõtmiseks on hääled koos
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et Kaja Kallas eksib, kui ütleb, et selle teemaga praeguse parlamendikoosseisu ajal edasi ei minda.
"Isamaa läheb kindlasti selle teemaga edasi. Reformierakond annab valimisõiguse küsimuses väga vastakaid signaale. Alles eile, Isamaa algatatud seadusemuudatuse menetlemisel, ütles reformierakondlane Kivimägi, et Reformierakond on valmis arutama põhiseaduse muutmist. Lisaks toetasid reformierakondlased koos EKRE-ga Isamaa algatatud seadusemuudatuse esimese lugemise lõpetamist," rääkis Seeder.
"Mida see siis tähendab? Kas Reformierakonnas on kaks leeri, millest üks ei mõista muutunud julgeolekuolukorda? See, et sotsiaaldemokraadid Isamaa algatatud seadusemuudatust ei toeta, ei tähenda, et seda hädavajalikku muudatust ei saaks teha. Kui me aprillis enda algatusega välja tulime, ei olnud sellel riigikogu enamuse toetust. Eilne hääletus näitas, et see enamus on nüüd olemas. Mentaalne muutus on toimunud ja nüüd saame vajadusel algatada ka põhiseaduse vastava muudatuse, lootes, et Isamaa ettepanekut toetavad jätkuvalt Reformierakond ja EKRE," lisas Seeder. | Kallas: see valitsus Vene kodanike hääleõigust KOV-valimistel ei võta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nii nagu ma olen öelnud varasemalt, siis selles valitsuses, selles koalitsioonis meil selle osas kokkulepet ei ole. Ja selle parlamendi koosseisu ajal, selles koalitsioonis me ei lähe selle otsusega kuidagi edasi. Parlament muidugi menetleb neid teemasid ja kindlasti valimistel see teema ka tuleb," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.
"Üks asi on tõesti see, et me oleme sõjas, seetõttu olukord on muutunud. Aga teine, mida me peame vaatama, on see, et kellelegi millegi mitteandmine on üks otsus, millegi äravõtmine on hoopis teine otsus ja hoopis teise kaaluga," lisas Kallas.
Vastav Isamaa algatatud eelnõu läbis kolmapäeval riigikogus esimese lugemise.
Seeder: eelnõu vastuvõtmiseks on hääled koos
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et Kaja Kallas eksib, kui ütleb, et selle teemaga praeguse parlamendikoosseisu ajal edasi ei minda.
"Isamaa läheb kindlasti selle teemaga edasi. Reformierakond annab valimisõiguse küsimuses väga vastakaid signaale. Alles eile, Isamaa algatatud seadusemuudatuse menetlemisel, ütles reformierakondlane Kivimägi, et Reformierakond on valmis arutama põhiseaduse muutmist. Lisaks toetasid reformierakondlased koos EKRE-ga Isamaa algatatud seadusemuudatuse esimese lugemise lõpetamist," rääkis Seeder.
"Mida see siis tähendab? Kas Reformierakonnas on kaks leeri, millest üks ei mõista muutunud julgeolekuolukorda? See, et sotsiaaldemokraadid Isamaa algatatud seadusemuudatust ei toeta, ei tähenda, et seda hädavajalikku muudatust ei saaks teha. Kui me aprillis enda algatusega välja tulime, ei olnud sellel riigikogu enamuse toetust. Eilne hääletus näitas, et see enamus on nüüd olemas. Mentaalne muutus on toimunud ja nüüd saame vajadusel algatada ka põhiseaduse vastava muudatuse, lootes, et Isamaa ettepanekut toetavad jätkuvalt Reformierakond ja EKRE," lisas Seeder.
### Response:
Kallas: see valitsus Vene kodanike hääleõigust KOV-valimistel ei võta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fu Zhenghua tunnistas end juulis süüdi altkäemaksu võtmises. Hiina meedia teatel määras kohus talle tingimisi surmanuhtluse, mis asendatakse kahe aasta pärast eluaegse vanglakaristusega, vahendas BBC.
Eelmise aasta oktoobris teatas kompartei, et alustab Fu Zhenghua suhtes uurimist "distsipliini ja riiklike seaduste rikkumiste pärast". Selle aasta märtsis viskas kompartei Fu enda ridadest välja.
Järgmisel kuul korraldab Hiina kommunistlik partei suure kongressi, kus Xi Jinping taotleb kolmandat ametiaega. Võimud suurendavad seetõttu korruptsioonivastast võitlust.
Sel nädalal mõistis kohus süüdi kolm endist politseijuhti. Võimud süüdistasid neid korruptsioonis ja ebalojaalsuses.
Kompartei teatel kuulusid endised politseijuhid korrumpeerunud poliitilisse rühmitusse, mida juhtis endine kõrge julgeolekuametnik Sun Lijun. Sun Lijun veel ootab oma karistust.
Fu Zhenghua oli Hiina justiitsminister aastatel 2018-2020. Varem töötas ta riigi julgeolekuorganites. Fu Zhenghua juhtis ise korrumpeerunud poliitikute uurimist, mille käigus vahistati ka Zhou Yongkang.
Hiina kohus mõistis 2015. aastal Zhou Yongkangi eluks ajaks vangi. Kuni pensionile minekuni 2012. aastal oli Zhou Hiina üks mõjuvõimsamaid inimesi. | Hiina võimud mõistsid endise justiitsministri korruptsiooni tõttu vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fu Zhenghua tunnistas end juulis süüdi altkäemaksu võtmises. Hiina meedia teatel määras kohus talle tingimisi surmanuhtluse, mis asendatakse kahe aasta pärast eluaegse vanglakaristusega, vahendas BBC.
Eelmise aasta oktoobris teatas kompartei, et alustab Fu Zhenghua suhtes uurimist "distsipliini ja riiklike seaduste rikkumiste pärast". Selle aasta märtsis viskas kompartei Fu enda ridadest välja.
Järgmisel kuul korraldab Hiina kommunistlik partei suure kongressi, kus Xi Jinping taotleb kolmandat ametiaega. Võimud suurendavad seetõttu korruptsioonivastast võitlust.
Sel nädalal mõistis kohus süüdi kolm endist politseijuhti. Võimud süüdistasid neid korruptsioonis ja ebalojaalsuses.
Kompartei teatel kuulusid endised politseijuhid korrumpeerunud poliitilisse rühmitusse, mida juhtis endine kõrge julgeolekuametnik Sun Lijun. Sun Lijun veel ootab oma karistust.
Fu Zhenghua oli Hiina justiitsminister aastatel 2018-2020. Varem töötas ta riigi julgeolekuorganites. Fu Zhenghua juhtis ise korrumpeerunud poliitikute uurimist, mille käigus vahistati ka Zhou Yongkang.
Hiina kohus mõistis 2015. aastal Zhou Yongkangi eluks ajaks vangi. Kuni pensionile minekuni 2012. aastal oli Zhou Hiina üks mõjuvõimsamaid inimesi.
### Response:
Hiina võimud mõistsid endise justiitsministri korruptsiooni tõttu vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paraku peame teile teatama, et arvestades riigieelarve pingelist seisu ning riigieelarve läbirääkimiste käigus toimunud arutelusid, ei ole võimalik riigil leida täiendavaid toetusvahendeid 2023. aasta riigieelarvest jalgpallihallide rajamiseks juba 2022. aastal eraldatud 1,5 miljonile eurole," kirjutas Hartman on vastuskirjas nii Viimsi vallavanemale Illar Lemettile kui ka Jõhvi vallavanemale Maris Toomelile.
"Mõistame, et ehitushindade kallinemise tõttu on jalgpallihalli projekt läinud
plaanituga võrreldes oluliselt kallimaks ning see paneb teie omavalitsuse keerukasse olukorda. Loodame, et leiate siiski võimaluse jalgpallihalli rajamiseks, sest kahtlemata puudutab see väga suurt hulka noori harrastajaid," lisas Hartman.
Hartman palus vallavanem 31. oktoobriks teada anda, kas vallad plaanivad juba olemasoleva toetuse põhjal jalgpallihallide projektidega edasi minna.
Jalgpalliliit: jalgpallihallid on hädavajalikud
ERR küsis Eesti Jalgpalliliidult, kas nemad näevad võimalust jalgpallihallide rajamiseks rahaliselt appi tulla.
"Sarnaselt teiste spordialaliitudega sellises mahus investeeringuteks meil rahaline võimekus puudub. Seetõttu on tavapärane, et sporditaristut rajavad kohalikud omavalitsused ja riik," vastas jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Eva Nõmme.
Nõmme märkis, et kui jalgpallihallid jäävad rajamata, siis vähendab see Eesti noorte jalgpallurite treenimisvõimalusi.
"Jalgpall on Eestis kõige harrastatum spordiala, aga sellel puuduvad praegu aastaringsed harrastamise võimalused. Piltlikult öeldes tähendab see, et kui Eestis käib noor jalgpallur kümme aastat trennis, siis tegelikult saab ta jalgpallioskusi umbes seitsme ja poole aasta jagu. Ülejäänud aja on väljakud meie klimaatilistes oludes mängukõlbmatud, sest need on kaetud lume ja jääga. Samal ajal on konkureerivates riikides võimalik aastaringselt treenida ja mängijate areng on selle võrra kiirem," rääkis Nõmme.
Jalgpallihallide rajamise teine oluline tegur on Nõmme sõnul liikumisharjumuse loomine. "Kuna jalgpall on kõige harrastatum spordiala, siis hallide ehitamine on vajalik, et noortele luua eeldus järjepideva liikumisharjumuse tekkeks. Kui talvekuudel tekib jalgpalli mängimisest paus, mõjub see halvasti nende harjumuste loomisele. Kusjuures liikumisharjumuste tekitamine on ka kohalike omavalitsuste ja riigi üks oluline ülesanne," lausus ta.
Nõmme ütles, et jalgpall teiste spordialadega võrreldes ebavõrdses seisus, sest teistele spordialadele on riik ja kohalikud omavalitsused juba loonud tingimused aastaringseks harrastamiseks. "Selliste tingimuste loomine on ka jalgpallile hädavajalik," ütles Nõmme. | Hartman ei näe võimalust jalgpallihallide rahastamist toetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paraku peame teile teatama, et arvestades riigieelarve pingelist seisu ning riigieelarve läbirääkimiste käigus toimunud arutelusid, ei ole võimalik riigil leida täiendavaid toetusvahendeid 2023. aasta riigieelarvest jalgpallihallide rajamiseks juba 2022. aastal eraldatud 1,5 miljonile eurole," kirjutas Hartman on vastuskirjas nii Viimsi vallavanemale Illar Lemettile kui ka Jõhvi vallavanemale Maris Toomelile.
"Mõistame, et ehitushindade kallinemise tõttu on jalgpallihalli projekt läinud
plaanituga võrreldes oluliselt kallimaks ning see paneb teie omavalitsuse keerukasse olukorda. Loodame, et leiate siiski võimaluse jalgpallihalli rajamiseks, sest kahtlemata puudutab see väga suurt hulka noori harrastajaid," lisas Hartman.
Hartman palus vallavanem 31. oktoobriks teada anda, kas vallad plaanivad juba olemasoleva toetuse põhjal jalgpallihallide projektidega edasi minna.
Jalgpalliliit: jalgpallihallid on hädavajalikud
ERR küsis Eesti Jalgpalliliidult, kas nemad näevad võimalust jalgpallihallide rajamiseks rahaliselt appi tulla.
"Sarnaselt teiste spordialaliitudega sellises mahus investeeringuteks meil rahaline võimekus puudub. Seetõttu on tavapärane, et sporditaristut rajavad kohalikud omavalitsused ja riik," vastas jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Eva Nõmme.
Nõmme märkis, et kui jalgpallihallid jäävad rajamata, siis vähendab see Eesti noorte jalgpallurite treenimisvõimalusi.
"Jalgpall on Eestis kõige harrastatum spordiala, aga sellel puuduvad praegu aastaringsed harrastamise võimalused. Piltlikult öeldes tähendab see, et kui Eestis käib noor jalgpallur kümme aastat trennis, siis tegelikult saab ta jalgpallioskusi umbes seitsme ja poole aasta jagu. Ülejäänud aja on väljakud meie klimaatilistes oludes mängukõlbmatud, sest need on kaetud lume ja jääga. Samal ajal on konkureerivates riikides võimalik aastaringselt treenida ja mängijate areng on selle võrra kiirem," rääkis Nõmme.
Jalgpallihallide rajamise teine oluline tegur on Nõmme sõnul liikumisharjumuse loomine. "Kuna jalgpall on kõige harrastatum spordiala, siis hallide ehitamine on vajalik, et noortele luua eeldus järjepideva liikumisharjumuse tekkeks. Kui talvekuudel tekib jalgpalli mängimisest paus, mõjub see halvasti nende harjumuste loomisele. Kusjuures liikumisharjumuste tekitamine on ka kohalike omavalitsuste ja riigi üks oluline ülesanne," lausus ta.
Nõmme ütles, et jalgpall teiste spordialadega võrreldes ebavõrdses seisus, sest teistele spordialadele on riik ja kohalikud omavalitsused juba loonud tingimused aastaringseks harrastamiseks. "Selliste tingimuste loomine on ka jalgpallile hädavajalik," ütles Nõmme.
### Response:
Hartman ei näe võimalust jalgpallihallide rahastamist toetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Anname teada, et klubi on lõpetanud koostöö esindusmeeskonna peatreeneri Maksõm Kalõnõtšenkoga. Esindusmeeskonna peatreeneri kohusetäitjana jätkab senine abitreener ja U-21 meeskonna juhendaja Nikita Andreev," teatas klubi ühismeedias.
"Oleme viimastel päevadel pidanud arutelusid nii mängijate kui treeneritega. Analüüsi tulemusena jõudsime tõdemuseni, et siinses keskkonnas on raske meil üheskoos seatud eesmärke püüda. Soovin Maksõmile edu edasipidiseks," kommenteeris Levadia president Viktor Levada.
43-aastane Kalõnõtšenko palgati Levadia peatreeneriks septembri keskel, kuid ukrainlane jõudis klubi juhendada vaid ühes mängus, mille Levadia kaotas.
Levadial on käimasoleva hooaja jooksul olnud neli peatreenerit. Hooaega alustati Marko Savici ja Vladimir Vassiljevi juhendamisel, ent duo otsustas suvel pärast ebaõnnestunud euromänge klubist lahkuda. Seejärel määrati peatreeneri kohusetäitjaks duubelmeeskonna juhendaja Ivan Stojkovic. Kalõnõtšenko palkamise järel lahkus Stojkovic Levadiast.
Levadia on Premium liigas 68 punktiga teisel kohal, esikohal olevast Florast jäävad nad 13 punkti kaugusele. | Levadia lõpetas kaks nädalat tagasi palgatud peatreeneriga koostöö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Anname teada, et klubi on lõpetanud koostöö esindusmeeskonna peatreeneri Maksõm Kalõnõtšenkoga. Esindusmeeskonna peatreeneri kohusetäitjana jätkab senine abitreener ja U-21 meeskonna juhendaja Nikita Andreev," teatas klubi ühismeedias.
"Oleme viimastel päevadel pidanud arutelusid nii mängijate kui treeneritega. Analüüsi tulemusena jõudsime tõdemuseni, et siinses keskkonnas on raske meil üheskoos seatud eesmärke püüda. Soovin Maksõmile edu edasipidiseks," kommenteeris Levadia president Viktor Levada.
43-aastane Kalõnõtšenko palgati Levadia peatreeneriks septembri keskel, kuid ukrainlane jõudis klubi juhendada vaid ühes mängus, mille Levadia kaotas.
Levadial on käimasoleva hooaja jooksul olnud neli peatreenerit. Hooaega alustati Marko Savici ja Vladimir Vassiljevi juhendamisel, ent duo otsustas suvel pärast ebaõnnestunud euromänge klubist lahkuda. Seejärel määrati peatreeneri kohusetäitjaks duubelmeeskonna juhendaja Ivan Stojkovic. Kalõnõtšenko palkamise järel lahkus Stojkovic Levadiast.
Levadia on Premium liigas 68 punktiga teisel kohal, esikohal olevast Florast jäävad nad 13 punkti kaugusele.
### Response:
Levadia lõpetas kaks nädalat tagasi palgatud peatreeneriga koostöö |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.