instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsus puudutab 1988. aastal linastunud kolmanda hooaja episoodi "Mixed feelings", kus sarja näitlejad Betty White ja Rue McClanahan blackface 'i teevad, kirjutab Consequence of Sound.
Kõnealuses episoodis plaanib Dorothy (Bea Arthur) poeg abielluda vanema tumedanahalise naisega Lorraine (Rosalind Cash). Lorraine'i pere kohtub peagi ka Rose'i (Betty White) ja Blanche'iga (Rue McClanahan), kes parajasti näole mudamaski teevad. Üllatunud Lorraine'i pere saabumisest, ütleb Rose: "Meie nägudel on muda, me ei ole tegelikult mustanahalised."
"Kullakesed" on viies sari, mille episoodidest on rassistliku sisu eemaldatud. Varasemalt on seda teinud ka "30 Rock", "The Office", "Scrubs" ja "Community".
Hulu has removed an episode of 'The Golden Girls' in which characters wear mud face masks. The episode was removed due to concerns over racism.
????: https://t.co/TBkC2YUcK5 pic.twitter.com/JtTuDgmP1B
— Pop Crave (@PopCrave) June 28, 2020 | Sarjast "Kullakesed" kustutatakseblackface'iga seotud episood | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsus puudutab 1988. aastal linastunud kolmanda hooaja episoodi "Mixed feelings", kus sarja näitlejad Betty White ja Rue McClanahan blackface 'i teevad, kirjutab Consequence of Sound.
Kõnealuses episoodis plaanib Dorothy (Bea Arthur) poeg abielluda vanema tumedanahalise naisega Lorraine (Rosalind Cash). Lorraine'i pere kohtub peagi ka Rose'i (Betty White) ja Blanche'iga (Rue McClanahan), kes parajasti näole mudamaski teevad. Üllatunud Lorraine'i pere saabumisest, ütleb Rose: "Meie nägudel on muda, me ei ole tegelikult mustanahalised."
"Kullakesed" on viies sari, mille episoodidest on rassistliku sisu eemaldatud. Varasemalt on seda teinud ka "30 Rock", "The Office", "Scrubs" ja "Community".
Hulu has removed an episode of 'The Golden Girls' in which characters wear mud face masks. The episode was removed due to concerns over racism.
????: https://t.co/TBkC2YUcK5 pic.twitter.com/JtTuDgmP1B
— Pop Crave (@PopCrave) June 28, 2020
### Response:
Sarjast "Kullakesed" kustutatakseblackface'iga seotud episood |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See kummutab mitu Siinerile tehtud etteheidet, ent samal ajal annab tagantjärele õigustuse Siineri vallandamiseks, kuid ka (Tallinna kultuuriameti juhi Aini) Härmi tegevuse kritiseerimiseks," kirjutab Eesti Päevaleht (EPL). Härmi ja Siineri vastuolusid peeti üheks peamiseks põhjuseks, miks linnavalitsus Siineri vallandada otsustas. Leht toob ühekaupa välja kuus peamist Siinerile esitatud etteheidet ja edastab aruandes nende kohta toodud kokkuvõtte.
Esimene väite kohta, justkui oleks Kalamaja muuseum avatud ülemuste nõusolekuta, märgitakse aruandes, et selleks piisas kultuuriameti heakskiidust, mis oli linnamuuseumi juhil ka olemas.
Teise väite kohta nagu oleks Siiner tegelenud tööökiusamisega, jäi sisekontroll oma aruandes ebalevaks, märkis EPL, lisades, et dokumendis viidatakse muuseumi direktori ja linnaameti juhi suhtlusprobeelmidele.
Kolmanda väite - et neljal töötajal olevat olnud väiksem palk, kui oli kultuuriameti juhataja käskkirjaga määratud - kohta tuuakse aruandes välja, et muuseum tunnistas oma viga, kuid samas heidab sisekontroll siin taas kivi ka kultuuriameti kapsaaeda, sest nemad oleksid pidanud avastama muuseumi eksimuse töötasu määrade kinnitamises.
Neljas etteheide, et linnamuuseumil puudus dokumendiregister kohta tõdeb EPL, et linnamuuseum polnud kaugeltki ainus linnaasutus, mil selline dokumendiregister puudus.
Viienda vallandamispõhjusena ja justkui põhilise argumendina Siinerile ette heidetud hankereeglite rikkumise kohta öeldakse aruandes, et esimese kontrolliga tuvastas sisekontroll hangetes ja ostulepingutes mõned väiksemad ebatäpsused ja vead ning samas suunas sisekontroll kriitika teraviku kultuuriametile, kuna see ei olnud võimaldanud muuseumile hankespetsialisti palkamist.
Kuuendaks toob EPL esile sisekontrolli hinnangu, et kultuuriameti etteheited Siinerile dominiiklaste kloostri arengukontseptsiooni töösse rakendamata jätmise, Jaani seegi linnarahvale avamata jätmise ja Raekoja plats 12 hoone linnakodaniku elamu külastuskeskuseks kujundamata jätmise kohta ei ole asjakohased, kuna projektid ei osutunud edukaks mitte Siineri tööst tulenevalt, vaid muudel põhjustel. | Raport: suur osa Tallinna linnamuuseumi juhi tagandamise põhjendusi olid otsitud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See kummutab mitu Siinerile tehtud etteheidet, ent samal ajal annab tagantjärele õigustuse Siineri vallandamiseks, kuid ka (Tallinna kultuuriameti juhi Aini) Härmi tegevuse kritiseerimiseks," kirjutab Eesti Päevaleht (EPL). Härmi ja Siineri vastuolusid peeti üheks peamiseks põhjuseks, miks linnavalitsus Siineri vallandada otsustas. Leht toob ühekaupa välja kuus peamist Siinerile esitatud etteheidet ja edastab aruandes nende kohta toodud kokkuvõtte.
Esimene väite kohta, justkui oleks Kalamaja muuseum avatud ülemuste nõusolekuta, märgitakse aruandes, et selleks piisas kultuuriameti heakskiidust, mis oli linnamuuseumi juhil ka olemas.
Teise väite kohta nagu oleks Siiner tegelenud tööökiusamisega, jäi sisekontroll oma aruandes ebalevaks, märkis EPL, lisades, et dokumendis viidatakse muuseumi direktori ja linnaameti juhi suhtlusprobeelmidele.
Kolmanda väite - et neljal töötajal olevat olnud väiksem palk, kui oli kultuuriameti juhataja käskkirjaga määratud - kohta tuuakse aruandes välja, et muuseum tunnistas oma viga, kuid samas heidab sisekontroll siin taas kivi ka kultuuriameti kapsaaeda, sest nemad oleksid pidanud avastama muuseumi eksimuse töötasu määrade kinnitamises.
Neljas etteheide, et linnamuuseumil puudus dokumendiregister kohta tõdeb EPL, et linnamuuseum polnud kaugeltki ainus linnaasutus, mil selline dokumendiregister puudus.
Viienda vallandamispõhjusena ja justkui põhilise argumendina Siinerile ette heidetud hankereeglite rikkumise kohta öeldakse aruandes, et esimese kontrolliga tuvastas sisekontroll hangetes ja ostulepingutes mõned väiksemad ebatäpsused ja vead ning samas suunas sisekontroll kriitika teraviku kultuuriametile, kuna see ei olnud võimaldanud muuseumile hankespetsialisti palkamist.
Kuuendaks toob EPL esile sisekontrolli hinnangu, et kultuuriameti etteheited Siinerile dominiiklaste kloostri arengukontseptsiooni töösse rakendamata jätmise, Jaani seegi linnarahvale avamata jätmise ja Raekoja plats 12 hoone linnakodaniku elamu külastuskeskuseks kujundamata jätmise kohta ei ole asjakohased, kuna projektid ei osutunud edukaks mitte Siineri tööst tulenevalt, vaid muudel põhjustel.
### Response:
Raport: suur osa Tallinna linnamuuseumi juhi tagandamise põhjendusi olid otsitud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti korvpall tähistas tänavu 6. juunil oma 100. sünnipäeva, mille tähistamiseks soovib Eesti korvpalliliit koostöös Läti ja Leedu alaliitudega korraldada 24. juulist kuni 26. juulini Tallinnas Balti Keti Karikat korvpallis.
Korvpalliliidu president Jaak Salumets saatis kultuuriminister Tõnis Lukasele kirja, kus märkis, et Balti Keti Karikas saab olema Eesti korvpalli 100. sünnipäeva programmi üks olulisimaid üritusi ning sellega loodab alaliit panna aluse pikemaajalisele koostööle lähinaabritega.
Salumets palus Lukast, et see toetaks valitsuse poolt täna kehtestatud ürituste korraldamisele sisetingimustes piirangute ülevaatamist, sh arvestades Saku Suurhalli võimalusi unikaalse ehitisena, kus on võimalik tagada hajutamiseks vajalike tingimuste täitmist.
"Eesti korvpalliliit taotleb Balti Keti Karika turniiril osalejate/pealtvaatajate piirangu tõstmist arvuliselt kuni 1500-ni, samas säilitades protsentuaalselt rohkem kui poole väiksemat mahtu kui on täna kehtiv piirang 50 protsenti. 1500 osalejat/pealtvaatajat on Saku Suurhalli 6448 kohalisest mahutavusest 23 protsenti," märkis Salumets.
Ta lisas, et korraldajad suudavad jälgida kehtivat hajutamise kohustust ehk pealtvaatajad hajutatakse erinevatele tasanditele. Igale tasandile on oma eraldi maja nurgast sissepääs ning kõikidel tasanditel oma eraldiseisev ventilatsioon ning muu vajalik taristu.
Eesti ja Leedu vastasseisu nähti viimati koduväljakul 1998. aasta lõpus, leedukad jäid toona peale 91:60. Veelgi mälestusväärsem kohtumine peeti Tallinnas 9. novembril 1994, kui Eesti kaotas parimas rivistuses Leedule 65:67. Gert Kullamäe viskas toona 32 punkti.
Läti meeste rahvuskoondis mängis Eestis viimati 2014. aasta suvel, kui meie mehed võitsid Valgas peetud sõpruskohtumise 72:60. | Korvpalliliit tahab Balti turniiri pealtvaatajate piirarvu tõstmist 1500-ni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti korvpall tähistas tänavu 6. juunil oma 100. sünnipäeva, mille tähistamiseks soovib Eesti korvpalliliit koostöös Läti ja Leedu alaliitudega korraldada 24. juulist kuni 26. juulini Tallinnas Balti Keti Karikat korvpallis.
Korvpalliliidu president Jaak Salumets saatis kultuuriminister Tõnis Lukasele kirja, kus märkis, et Balti Keti Karikas saab olema Eesti korvpalli 100. sünnipäeva programmi üks olulisimaid üritusi ning sellega loodab alaliit panna aluse pikemaajalisele koostööle lähinaabritega.
Salumets palus Lukast, et see toetaks valitsuse poolt täna kehtestatud ürituste korraldamisele sisetingimustes piirangute ülevaatamist, sh arvestades Saku Suurhalli võimalusi unikaalse ehitisena, kus on võimalik tagada hajutamiseks vajalike tingimuste täitmist.
"Eesti korvpalliliit taotleb Balti Keti Karika turniiril osalejate/pealtvaatajate piirangu tõstmist arvuliselt kuni 1500-ni, samas säilitades protsentuaalselt rohkem kui poole väiksemat mahtu kui on täna kehtiv piirang 50 protsenti. 1500 osalejat/pealtvaatajat on Saku Suurhalli 6448 kohalisest mahutavusest 23 protsenti," märkis Salumets.
Ta lisas, et korraldajad suudavad jälgida kehtivat hajutamise kohustust ehk pealtvaatajad hajutatakse erinevatele tasanditele. Igale tasandile on oma eraldi maja nurgast sissepääs ning kõikidel tasanditel oma eraldiseisev ventilatsioon ning muu vajalik taristu.
Eesti ja Leedu vastasseisu nähti viimati koduväljakul 1998. aasta lõpus, leedukad jäid toona peale 91:60. Veelgi mälestusväärsem kohtumine peeti Tallinnas 9. novembril 1994, kui Eesti kaotas parimas rivistuses Leedule 65:67. Gert Kullamäe viskas toona 32 punkti.
Läti meeste rahvuskoondis mängis Eestis viimati 2014. aasta suvel, kui meie mehed võitsid Valgas peetud sõpruskohtumise 72:60.
### Response:
Korvpalliliit tahab Balti turniiri pealtvaatajate piirarvu tõstmist 1500-ni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse kutsusid kokku Triigi Filharmoonia eestvedajad Teele Vares ja Hannaliisa Uusma, et julgustada kõrvalseisjaid märkama ja abistama perevägivalla all kannatajaid. Varese sõnul saab näitus olema eriilmeline, kuid läbiv liin on üks. "Kunstnikud mõtestavad oma teostega lähisuhtevägivalla ilminguid, olgu siis video, maali või skulptuuri läbi," rääkis Vares.
Näitus tõukub küsimusest, miks ja millised düsfunktsionaalsed (järel)mõjud võivad ilmneda lähisuhtes isolatsiooni tingimustes. COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud isolatsiooni ajal kasvas lähisuhtevägivald paljudes riikides 30 ja enam protsenti. Eestis eriolukorra ajal abipöördumised Ohvriabi kriisitelefonile 116006 ja politseile aga hoopis vähenesid. See ei tähenda, et olukord oleks paranenud, vaid pigem ei olnud kannatanutel usku, julgust ega võimalust abi otsida. Seega sõltus abistamine tavalisest veelgi enam kõrvalseisjatest.
Näitusel osalevad oma töödega Kärt Hammer, Edith Karlson, Liisa Kruusmägi, Kris Lemsalu, Elo Liiv, Marta Vaarik ja Kadri-Maria Mitt.
Näitus avatakse ametlikult 6. juulil, kuid muusikahuvilistel on võimalik sellest osa saada juba praegu. Hannaliisa Uusma on pannud kokku tundide kaupa tuntud poplugusid, mis kõnelevad lauljate isiklikest vägivallalugudest. Näituse playlist Näitus ARM. on saadaval Spotifys ja iMusicus.
Näitus "ARM." on Triigi Filharmoonias avatud 6. juulist 15. augustini iga päev kell 8–20. | Triigi Filharmoonia uus näitus kutsub märkama perevägivalla ohvreid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse kutsusid kokku Triigi Filharmoonia eestvedajad Teele Vares ja Hannaliisa Uusma, et julgustada kõrvalseisjaid märkama ja abistama perevägivalla all kannatajaid. Varese sõnul saab näitus olema eriilmeline, kuid läbiv liin on üks. "Kunstnikud mõtestavad oma teostega lähisuhtevägivalla ilminguid, olgu siis video, maali või skulptuuri läbi," rääkis Vares.
Näitus tõukub küsimusest, miks ja millised düsfunktsionaalsed (järel)mõjud võivad ilmneda lähisuhtes isolatsiooni tingimustes. COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud isolatsiooni ajal kasvas lähisuhtevägivald paljudes riikides 30 ja enam protsenti. Eestis eriolukorra ajal abipöördumised Ohvriabi kriisitelefonile 116006 ja politseile aga hoopis vähenesid. See ei tähenda, et olukord oleks paranenud, vaid pigem ei olnud kannatanutel usku, julgust ega võimalust abi otsida. Seega sõltus abistamine tavalisest veelgi enam kõrvalseisjatest.
Näitusel osalevad oma töödega Kärt Hammer, Edith Karlson, Liisa Kruusmägi, Kris Lemsalu, Elo Liiv, Marta Vaarik ja Kadri-Maria Mitt.
Näitus avatakse ametlikult 6. juulil, kuid muusikahuvilistel on võimalik sellest osa saada juba praegu. Hannaliisa Uusma on pannud kokku tundide kaupa tuntud poplugusid, mis kõnelevad lauljate isiklikest vägivallalugudest. Näituse playlist Näitus ARM. on saadaval Spotifys ja iMusicus.
Näitus "ARM." on Triigi Filharmoonias avatud 6. juulist 15. augustini iga päev kell 8–20.
### Response:
Triigi Filharmoonia uus näitus kutsub märkama perevägivalla ohvreid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Volikogusse valiti Oleg Gross, Arvo Ojaperv, Raul Jeets, Ott Tänak, Urmo Aava, Andres Hall ja Eero Nõgene, vahendab Delfi.
Juhatus tuleb palgaline ja sellele tehakse eraldi konkurss.
"Oli tuline koosolek, asjad vaieldi selgeks ja edasi minnakse ühtse meeskonnaga," sõnas Oleg Gross.
"Meie jaoks oli tähtis, et volikogu saaks laiapõhjaline. Hall on ringraja inimene, Nõgene krosskartidega seotud, lisaks Aava, kes on ju tugev tegija," rääkis Gross. "Alati saab kõike teha paremini kui seni. Usun, et volinike kogu selline koosseis on parim lahendus tervele Eesti autospordile. Me ei valinud pooli, vaid andsime oma hääli ka Aavale."
Aava juhtis tähelepanu, et tegelikult valiti volinike kogusse juriidilised kehad. "Tegemist polnud isikuvalimistega. Lihtsalt need inimesed olid valimiste ajal oma juriidiliste kehade esindajad. Samas võib volinike kogu koosolekul meid esindada Urmo Aava, Tarmo Hõbe või Silver Kütt," selgitas Aava Delfile. | Autospordiliit muutis põhikirja ja valis volikogusse ka Ott Tänaku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Volikogusse valiti Oleg Gross, Arvo Ojaperv, Raul Jeets, Ott Tänak, Urmo Aava, Andres Hall ja Eero Nõgene, vahendab Delfi.
Juhatus tuleb palgaline ja sellele tehakse eraldi konkurss.
"Oli tuline koosolek, asjad vaieldi selgeks ja edasi minnakse ühtse meeskonnaga," sõnas Oleg Gross.
"Meie jaoks oli tähtis, et volikogu saaks laiapõhjaline. Hall on ringraja inimene, Nõgene krosskartidega seotud, lisaks Aava, kes on ju tugev tegija," rääkis Gross. "Alati saab kõike teha paremini kui seni. Usun, et volinike kogu selline koosseis on parim lahendus tervele Eesti autospordile. Me ei valinud pooli, vaid andsime oma hääli ka Aavale."
Aava juhtis tähelepanu, et tegelikult valiti volinike kogusse juriidilised kehad. "Tegemist polnud isikuvalimistega. Lihtsalt need inimesed olid valimiste ajal oma juriidiliste kehade esindajad. Samas võib volinike kogu koosolekul meid esindada Urmo Aava, Tarmo Hõbe või Silver Kütt," selgitas Aava Delfile.
### Response:
Autospordiliit muutis põhikirja ja valis volikogusse ka Ott Tänaku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ühel poolel Eesti-Läti lõpptulemusele orienteeritud pragmatism, teisel poolel Leedu suurriiklik soov näidata ka mängu ilu riigisiseseks tarbeks," kommenteeris Veskimägi Postimehe arvamusloos vastasseise, mis praegu ilmnesid Valgevenes peagi tööle hakkava Astravetsi tuumajaama suhtumises, kuid varasemalt on esile tulnud ka Balti elektrisüsteemi Venemaast lahtiühendamise katse planeerimisel, selles osas, kas Baltimaad peaksid ennast ühendama Põhjamaade või Kesk-Euroopaga ning ka ühise gaasituru korraldamisel.
Veskimägi selgitab, et Eesti ja Läti ei taha alluda Leedu nõudmisele keelduda Astravetsi jaama elektri ostmisest, kuna see võib ohtu seada elektrivarustuse laiemalt, sest Venemaa võrk on ehitatud Balti riikidest sõltumatuks ning ta võib kaaluda ise selle lahtiühendamist enne, kui Balti riigid seda 2025. aastal teevad. "See on põhjus, miks peab kaubandus kuni 2025. aastani Venemaaga säilima, isegi kui Venemaa elekter tekitab ebaausat konkurentsi Balti elektriturul," leiab Veskimägi.
Eleringi juht süüdistab Leedut ka selles, et riik võtab Eesti ja Lätiga konsulteerimata vastu energeetikasektorit puudutavaid seadusi, mis mõjutavad ka tema Balti naabreid ning märgib, et "see ei ole hea koostöö alus". | Veskimägi süüdistab Leedut Balti riikide energiatülides | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ühel poolel Eesti-Läti lõpptulemusele orienteeritud pragmatism, teisel poolel Leedu suurriiklik soov näidata ka mängu ilu riigisiseseks tarbeks," kommenteeris Veskimägi Postimehe arvamusloos vastasseise, mis praegu ilmnesid Valgevenes peagi tööle hakkava Astravetsi tuumajaama suhtumises, kuid varasemalt on esile tulnud ka Balti elektrisüsteemi Venemaast lahtiühendamise katse planeerimisel, selles osas, kas Baltimaad peaksid ennast ühendama Põhjamaade või Kesk-Euroopaga ning ka ühise gaasituru korraldamisel.
Veskimägi selgitab, et Eesti ja Läti ei taha alluda Leedu nõudmisele keelduda Astravetsi jaama elektri ostmisest, kuna see võib ohtu seada elektrivarustuse laiemalt, sest Venemaa võrk on ehitatud Balti riikidest sõltumatuks ning ta võib kaaluda ise selle lahtiühendamist enne, kui Balti riigid seda 2025. aastal teevad. "See on põhjus, miks peab kaubandus kuni 2025. aastani Venemaaga säilima, isegi kui Venemaa elekter tekitab ebaausat konkurentsi Balti elektriturul," leiab Veskimägi.
Eleringi juht süüdistab Leedut ka selles, et riik võtab Eesti ja Lätiga konsulteerimata vastu energeetikasektorit puudutavaid seadusi, mis mõjutavad ka tema Balti naabreid ning märgib, et "see ei ole hea koostöö alus".
### Response:
Veskimägi süüdistab Leedut Balti riikide energiatülides |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palestiina Omavalitsus saatis oma ettepaneku teksti rahuvahendajate kvartetile ning esmaspäeval jõudis see ka uudisteagentuuri AFP käsutusse. Teksti kohaselt on palestiinlased valmis naasma otsestele kahepoolsetele läbirääkimistele selles punktis, kus need 2014. aastal seiskusid.
Palestiina peaminister Mohammed Shtayyeh ütles 9. juunil, et Palestiina Omavalitsus on koostanud vastuse mustandi USA ettepanekutele, ent ei ole seni maininud avalikult otsekõnelusi juudiriigiga.
Iisraeli koalitsioonivalitsus seadis 1. juuli tähtajaks, mille järel võib alustada USA presidendi Donald Trumpi vastuolulise rahuettepaneku rakendamist.
Trumpi plaan näeb ette Iisraelile erinevate alade annekteerimist Jordani jõe okupeeritud läänekaldalt, sealhulgas juudiasundusi, mida rahvusvaheline õigus peab ebaseaduslikeks.
Palestiina Omavalitsus märkis, et vastuettepanek võetakse tagasi juhul, kui Iisrael jätkab oma annektsioonikavaga ükskõik millise Palestiina ala hõivamiseks.
"Kellelgi pole suuremat huvi kui palestiinlastel jõuda rahuleppeni ning kellegi pole niivõrd palju kaotada kui palestiinlastel rahu puudumisel," seisis nelja lehekülje pikkuses kirjas niinimetatud rahunelikule, kelle seas on ÜRO, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Euroopa Liit.
"Me oleme valmis oma riigi saamiseks piiratud arvu relvadega ja võimsa politseijõuga, et tagada õigusriik," seisis avalduses. Selle kohaselt on palestiinlased nõus oma tulevase riigi territooriumile lubama rahvusvahelisi jõude, näiteks NATO üksuseid, mida haldaks ÜRO, mille ülesandeks jääks tagada rahuleppest kinni pidamine.
Tekst pakub välja ka väikesi piirimuudatusi, mis leiaksid mõlemapoolse heakskiidu ning tugineks 1967. aasta 4. juuni aegsetele piiridele, kui Iisraeli väed okupeerisid Läänekalda.
Jaanuaris Washingtonis avaldatud Trumpi kava näeks ette ka Iisraelil Läänekaldal asuva Jordani jõe oru annekteerimist.
Läänekalda aladel elab enam kui 450 000 iisraellast erinevates juudiasundustes, mis on ebaseaduslikud rahvusvahelise õiguse kohaselt. Nendega kõrvuti elab 2,8 miljonit palestiinlast.
Washingtoni ettepanek on luua vähendatud territooriumil Palestiina riik, sealjuures ei ole arvestatud palestiinlaste peamise nõudmisega, mille kohaselt peaks nende riigi pealinn olema Ida-Jeruusalmm.
Palestiina Omavalitsus lükkas plaani varem täielikult tagasi.
Euroopa Liit seisab Trumpi ettepanekutele vastu ning nõuab, et Iisrael loobuks oma annekteerimise ambitsioonidest. | Palestiinlased pakkusid Iisraelile otsekõnelusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palestiina Omavalitsus saatis oma ettepaneku teksti rahuvahendajate kvartetile ning esmaspäeval jõudis see ka uudisteagentuuri AFP käsutusse. Teksti kohaselt on palestiinlased valmis naasma otsestele kahepoolsetele läbirääkimistele selles punktis, kus need 2014. aastal seiskusid.
Palestiina peaminister Mohammed Shtayyeh ütles 9. juunil, et Palestiina Omavalitsus on koostanud vastuse mustandi USA ettepanekutele, ent ei ole seni maininud avalikult otsekõnelusi juudiriigiga.
Iisraeli koalitsioonivalitsus seadis 1. juuli tähtajaks, mille järel võib alustada USA presidendi Donald Trumpi vastuolulise rahuettepaneku rakendamist.
Trumpi plaan näeb ette Iisraelile erinevate alade annekteerimist Jordani jõe okupeeritud läänekaldalt, sealhulgas juudiasundusi, mida rahvusvaheline õigus peab ebaseaduslikeks.
Palestiina Omavalitsus märkis, et vastuettepanek võetakse tagasi juhul, kui Iisrael jätkab oma annektsioonikavaga ükskõik millise Palestiina ala hõivamiseks.
"Kellelgi pole suuremat huvi kui palestiinlastel jõuda rahuleppeni ning kellegi pole niivõrd palju kaotada kui palestiinlastel rahu puudumisel," seisis nelja lehekülje pikkuses kirjas niinimetatud rahunelikule, kelle seas on ÜRO, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Euroopa Liit.
"Me oleme valmis oma riigi saamiseks piiratud arvu relvadega ja võimsa politseijõuga, et tagada õigusriik," seisis avalduses. Selle kohaselt on palestiinlased nõus oma tulevase riigi territooriumile lubama rahvusvahelisi jõude, näiteks NATO üksuseid, mida haldaks ÜRO, mille ülesandeks jääks tagada rahuleppest kinni pidamine.
Tekst pakub välja ka väikesi piirimuudatusi, mis leiaksid mõlemapoolse heakskiidu ning tugineks 1967. aasta 4. juuni aegsetele piiridele, kui Iisraeli väed okupeerisid Läänekalda.
Jaanuaris Washingtonis avaldatud Trumpi kava näeks ette ka Iisraelil Läänekaldal asuva Jordani jõe oru annekteerimist.
Läänekalda aladel elab enam kui 450 000 iisraellast erinevates juudiasundustes, mis on ebaseaduslikud rahvusvahelise õiguse kohaselt. Nendega kõrvuti elab 2,8 miljonit palestiinlast.
Washingtoni ettepanek on luua vähendatud territooriumil Palestiina riik, sealjuures ei ole arvestatud palestiinlaste peamise nõudmisega, mille kohaselt peaks nende riigi pealinn olema Ida-Jeruusalmm.
Palestiina Omavalitsus lükkas plaani varem täielikult tagasi.
Euroopa Liit seisab Trumpi ettepanekutele vastu ning nõuab, et Iisrael loobuks oma annekteerimise ambitsioonidest.
### Response:
Palestiinlased pakkusid Iisraelile otsekõnelusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis see ajaline perspektiiv on riigiabi loa saamiseks, et saaks Nordicat 30 miljoni euroga toetada? Majandusminister Taavi Aas on lootnud, et see juunis saab teoks.
Selliste riigiabi juhtumite puhul rääkida konkreetselt mingitest ajamääringutest on väga ennatlik. Väga tihti võib olla soov, et võimalikult ruttu midagi vastu võetaks, samas võib olla mingisugune informatsioon puudu, võidakse ka mingi informatsiooni edastamisega viivitada. See võtab ka kõik oma aja, mida ei ole võimalik sinna täpselt sisse programmeerida. Ja seetõttu ka iga case (juhtum - tõlge) on erinev. Seda ennustama hakata on väga raske, aga nagu on näha, on komisjon püüdnud kõikide nende case ´ide puhul, mis lähevad selle nn erakorralise raamistiku alla, teha otsused võimalikult kiiresti. Juhul kui kõik informatsioon on olemas ja selles osas on ka vastavad analüüsid lõpetatud, ei ole mingit põhjust ka edasi ootama jääda.
Kas võib juhtuda, et seda riigiabi luba ei antagi?
On võimatu anda olemasolevale case ´ile hinnangut, sellepärast, et nii lihtsalt ei tehta. Ja see on kahe osapoole vaheline läbirääkimine, mis toimub konfidentsiaalselt. Aga ma arvan tervikuna, et kui need riigiabi case ´id on põhjendatud, siis ei ole mingit põhjust ka kahelda selles, et need ka ühel või teisel moel heaks kiidetakse. Nagu ma teame ka nende suurte riigiabi juhtumite puhul, olgu see kasvõi Lufthansa, siis see sisaldas endas väga palju erinevaid meetmeid, mis olid tingimuslikud selleks, et see saaks heaks kiidetud. Lufthansa puhul tähendas see seda, et kogu see pakett oleks aktsionäride poolt tagasi lükatud. Eelmine nädal see küll võeti aktsionäride poolt vastu, aga see oli väga pingeline arutelu, kuna see sisaldas endas ka selliseid kompensatsioonimeetmeid, mis ei olnud kuidagi aktsionäridele meeltmööda. Nii, et ükski asi ei lähe lihtsalt. Nordica puhul seda ei ole arvata, et erinevad kompensatsioonimeetmed võiks rakenduda, kuna Nordica ei kujuta ju endast mingisugust olulise turujõuga ettevõtte staatust.
Endine Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles ERR-ile antud intervjuus, et tema ei paneks Nordicasse üldse sentigi. Et see on maksumaksja raha ja Nordical sisuliselt ikkagi puudub tulevik, kui me vaatame kaugemale kui kaks või kolm aastat.
Siim Kallasel on alati väga hea analüüsivõime ja samuti ka väga terved mõtted. Ma olen enamus aega tema seisukohtadega nõus. Mis puudutab aga konkreetset juhtumit, siis see on Eesti riigi otsus, kuidas ta kavatseb oma ja maksumaksja raha kasutada kriisi läbi kannatanud ettevõtete toetamiseks. Kui Eesti valitsus on otsustanud seda, et nad kavatsevad Nordica aktsiakapitalu suurendada või Nordica rekapitaliseerida teatud summas, siis loomulikult on see Eesti Vabariigi suveräänne otsus. Ja kuna see käib riigiabi ajutise raamistiku alla, siis on selleks vaja ka vastavat Euroopa Komisjoni luba. Aga see on valikute küsimus. Ja see, kuidas riik neid valikuid teeb, on poliitiline otsus, mis põhineb ka kindlasti majanduslikul analüüsil.
Kas praegu pole õige aeg selleks, et kolm Balti riiki paneksid seljad kokku? Selgelt kõige suurem ja ilmselt ka kõige edukam ettevõte on AirBaltic meie piirkonnas. Kuna see ettevõte on ka kogu aeg müügis, siis miks ei võiks Eesti osta 33,3 protsenti ettevõttest, Leedu osta 33,3 protsenti ettevõttest ja ka Lätile jääks kolmandik ettevõttest. Tekiks üks suhteliselt tugev regionaalne lennuettevõte. Mis te sellest mõttest arvate?
Mulle meeldis see, et te kasutasite sõna "suhteliselt". Sellepärast, et mastaap jääb kindlasti jätkuvalt väikseks. Aga mulle on selline mõte olnud sümpaatne juba viimased kümme aastat või rohkem. Seda tuleks tõsiselt kaaluda ja selle analüüsi tuleks tõsiselt investeerida, aga ma arvan, et praegusel hetkel on see rong läinud. Ma arvan, et neid võimalusi on viimase kümne aasta jooksul olnud, aga tegelikult on seda tänases olukorras väga raske ette kujutada.
Ka AirBaltic saab riigipoolset toetust. See on samuti väga lähedal heakskiitmisele ja põhimõtteliselt on seal see analüüs ka lõpetatud, nii et võib arvata, et see otsus võiks lähiajal tulla. Ja loomulikult tuleb ta ka sellest olukorrast välja. See on ainukene reaalne tõsiseltvõetavat ühendust pakkuv kohalik lennuettevõte Balti regioonis. AirBaltic on pigem huvitatud strateegilise investori kaasamisest kui riikidest. Minu hinnangul riigid ei peaks olema osalised sellises majandustegevuses nagu seda on lennundus, mis on maailmas väga avatud. Euroopa toimib lennundus täiesti avatud turu põhimõttel ja ma leian, et need ettevõtted on palju paremates kätes, kui neil on eraomanikud ja erainvestorid.
See, et AirBalticu omanikud oleks huvitatud sellest, et laiendada omanikeringi kahe riigiga, tundub minule mitterealistlik. Ma arvan, et õige aeg selleks on möödas. Mis ei tähenda seda, et uued võimalused ei või tulla. Ja minu hinnangul ei ole selles küsimuses ikkagi tehtud piisavalt tõsiseltvõetavat analüüsi. Sellepärast, et lennundus on suuresti mastaabiefektil töötav äri ja loomulikult nii väike turg nagu seda on Baltikum ei võimalda seda, et oleks tegemist ühe väga tugeva ja suure tarbijaskonnaga lennuettevõttega. Üks ettevõte on kindlasti täiesti piisav. Mis AirBalticu puhul on väga tõsine argument ja mis annab neile konkurentsieelise, on see, et nad on teinud õiged otsused oma lennupargi valikul.
Kui ma Eesti maksumaksjana teie juttu kuulan ja tean, et AirBalticusse paigutatakse 250 miljonit eurot, Nordicasse 30 miljonit, siis mul tekib küll tunne, et miks me oma väikest hiirekest üldse toidame selle kõrval, mis Riias toimub.
Meil on alati olnud ju see arvamus, et Eestis peab olema oma lennuettevõte. Mina olen ka aastaid öelnud seda, et oluline on see, et lennukid oleks baseeritud Eestis. Et nad saaksid õhtul maanduda ja hommikul õhku tõusta. Ja ma olen ka öelnud seda, et mis värvi need lennukid on, on tegelikult kõrvalise mõjuga. Üks oluline argument on see, et Eesti vajab oma lennundusstrateegiat ja oma lennundusklastrit. Minu jaoks lennundusklaster ei tähenda ainult lennufirmat, kes pakub teenust hoopis teistes riikdides, vaid see on üks osa sellest laiemast lennundusklastrist. Eestis on ju väga edukas Magnetic MRO, samuti on meil ka muid tugevaid tegijaid, arvestatav lennuakadeemia ja ka Tallinna lennujaam.
Lennundusega on tavaliselt seotud väga palju high tech ´i. Lennundusega on seotud väga hästi tasutud ja reeglina kõrge kvalifikatsiooniga töökohad, samuti innovatsioon. Lennundusel on väga oluline roll ja Eesti jaoks on tähtis see, et see lennundusklaster säiliks. Küsimus on ka alati selles, kui palju on seda võimalik toetada. Need on poliitilised valikud. Nende suhtes võib olla ühte meelt või teist meelt, aga kui need valikuid tehakse, siis peab alati lootma, et läheb hästi. Miks ei võiks ka Nordica tõusta uuesti oma ootuste tasemele ja hakata jätkuvalt pakkuma hea kvaliteediga ja hea hinnaga otselende Tallinnast teistesse Euroopa linnadesse.
Te olete olnud Eesti majandusminister. Kui te oleksite Eesti peaminister, siis kas te helistaksite praegu Läti peaministrile ühise eesmärgiga seoses ja nii, et kõik on võidus?
See on väga hea teoreetiline küsimus, aga mina arvan, et sellistel puhul on igasugune kontakti hoidmine äärmiselt vajalik ja kriisiaegadel on need hetked, kui saab teha radikaalsemaid muutusi. Aga see ei saa põhineda kõhutundel, vaid selgel analüüsil. Kui analüüs näitab, et sellel mõttel on jumet, siis tasub sellesse sügavamalt süüvida.
Kas Leedu valitsuse võimalik otsus, et luuakse oma rahvuslik virtuaalne lennukompanii, mis tegeleb sisuliselt ainult piletimüügiga, aga lendavad teised kompaniid, on lihtsalt ähvardus, et saada Leedu suunal piletihindased alla AirBalticult või on leedulastel tõsi taga?
Virtuaalsed lennufirmad ei ole uus nähtus. See on 40 aastat vana nähtus. Ja mingis mõttes võiks öelda, et Nordica on ka täna virtuaalne lennuettevõte teatud parameetrite puhul, ehk tema põhiäri ei ole tema nn kodulennuväljalt lennata, vaid tervikuna tegutsevad nad hoopis muul turul, mis tegelikult kasumit tagab. See, et väiksemad lennuettevõtted ka vajadusel osutavad teenust teistele, on täiesti normaalne. Ma täpselt ei saa aru, mida need leedulased plaanivad. Piletimüügi platvorm on üks kõige komplitseeritumaid ja kallimaid komponente lennuettevõtte puhul, nagu me isegi väga hästi teame, rääkides Nordicast.
Seesama piletimüügi platvorm, mida nad on kasutanud - kõigepealt Adria, hiljem LOT - see on just nimelt sellepärast, et seda üles ehitada pole sugugi mitte nii lihtne ja see on ka teatud mõttes olnud piiranguks ka Nordica arengule. Aga samas neid investeeringuid teha ei ole sugugi nii lihtne. Ma arvan, et leedulastel on seal taga mingi hea tahe, aga mida see reaalselt välja toob, ma ei oska öelda. Oluline on see, et sul on reaalsed lennuettevõtted ja reaalsed lennukid, mis pakuvad seda ühendatavust. Eks üritatakse leida mingisuguseid uusi ärimudeleid. Tänapäevaste lahenduste juures on ärimudelite ülesehitamine hoopis teistsugune kui ta oli 10 või 20 aastat tagasi.
Kas te usute, et viie aasta pärast Nordica veel tegutseb?
Ma loodan, et ta tegutseb. Miks mitte? Me kõik loodame, et meil on rohkem konkurentsi ja paremaid ühendusi Tallinnast. Nordica võiks mängida palju suuremat rolli. Ta juba ammu ei ole Tallinna lennujaamas olnud suurim tegija, vaid see on AirBalticule üle läinud. Praegu on võimalus selle täiendava rekapitaliseerimisega seada paika uued suunad. Ja niipalju, kui mina aru saan, siis see riigipoolne toetus sisaldab ka teatud tingimusi. Nii, et jääme huviga ootama ja kindlasti ei tohi soovida halba, vaid tuleb soovida head ja hoida pöialt. | Hololei: Balti riikidele piisab ühest lennufirmast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis see ajaline perspektiiv on riigiabi loa saamiseks, et saaks Nordicat 30 miljoni euroga toetada? Majandusminister Taavi Aas on lootnud, et see juunis saab teoks.
Selliste riigiabi juhtumite puhul rääkida konkreetselt mingitest ajamääringutest on väga ennatlik. Väga tihti võib olla soov, et võimalikult ruttu midagi vastu võetaks, samas võib olla mingisugune informatsioon puudu, võidakse ka mingi informatsiooni edastamisega viivitada. See võtab ka kõik oma aja, mida ei ole võimalik sinna täpselt sisse programmeerida. Ja seetõttu ka iga case (juhtum - tõlge) on erinev. Seda ennustama hakata on väga raske, aga nagu on näha, on komisjon püüdnud kõikide nende case ´ide puhul, mis lähevad selle nn erakorralise raamistiku alla, teha otsused võimalikult kiiresti. Juhul kui kõik informatsioon on olemas ja selles osas on ka vastavad analüüsid lõpetatud, ei ole mingit põhjust ka edasi ootama jääda.
Kas võib juhtuda, et seda riigiabi luba ei antagi?
On võimatu anda olemasolevale case ´ile hinnangut, sellepärast, et nii lihtsalt ei tehta. Ja see on kahe osapoole vaheline läbirääkimine, mis toimub konfidentsiaalselt. Aga ma arvan tervikuna, et kui need riigiabi case ´id on põhjendatud, siis ei ole mingit põhjust ka kahelda selles, et need ka ühel või teisel moel heaks kiidetakse. Nagu ma teame ka nende suurte riigiabi juhtumite puhul, olgu see kasvõi Lufthansa, siis see sisaldas endas väga palju erinevaid meetmeid, mis olid tingimuslikud selleks, et see saaks heaks kiidetud. Lufthansa puhul tähendas see seda, et kogu see pakett oleks aktsionäride poolt tagasi lükatud. Eelmine nädal see küll võeti aktsionäride poolt vastu, aga see oli väga pingeline arutelu, kuna see sisaldas endas ka selliseid kompensatsioonimeetmeid, mis ei olnud kuidagi aktsionäridele meeltmööda. Nii, et ükski asi ei lähe lihtsalt. Nordica puhul seda ei ole arvata, et erinevad kompensatsioonimeetmed võiks rakenduda, kuna Nordica ei kujuta ju endast mingisugust olulise turujõuga ettevõtte staatust.
Endine Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles ERR-ile antud intervjuus, et tema ei paneks Nordicasse üldse sentigi. Et see on maksumaksja raha ja Nordical sisuliselt ikkagi puudub tulevik, kui me vaatame kaugemale kui kaks või kolm aastat.
Siim Kallasel on alati väga hea analüüsivõime ja samuti ka väga terved mõtted. Ma olen enamus aega tema seisukohtadega nõus. Mis puudutab aga konkreetset juhtumit, siis see on Eesti riigi otsus, kuidas ta kavatseb oma ja maksumaksja raha kasutada kriisi läbi kannatanud ettevõtete toetamiseks. Kui Eesti valitsus on otsustanud seda, et nad kavatsevad Nordica aktsiakapitalu suurendada või Nordica rekapitaliseerida teatud summas, siis loomulikult on see Eesti Vabariigi suveräänne otsus. Ja kuna see käib riigiabi ajutise raamistiku alla, siis on selleks vaja ka vastavat Euroopa Komisjoni luba. Aga see on valikute küsimus. Ja see, kuidas riik neid valikuid teeb, on poliitiline otsus, mis põhineb ka kindlasti majanduslikul analüüsil.
Kas praegu pole õige aeg selleks, et kolm Balti riiki paneksid seljad kokku? Selgelt kõige suurem ja ilmselt ka kõige edukam ettevõte on AirBaltic meie piirkonnas. Kuna see ettevõte on ka kogu aeg müügis, siis miks ei võiks Eesti osta 33,3 protsenti ettevõttest, Leedu osta 33,3 protsenti ettevõttest ja ka Lätile jääks kolmandik ettevõttest. Tekiks üks suhteliselt tugev regionaalne lennuettevõte. Mis te sellest mõttest arvate?
Mulle meeldis see, et te kasutasite sõna "suhteliselt". Sellepärast, et mastaap jääb kindlasti jätkuvalt väikseks. Aga mulle on selline mõte olnud sümpaatne juba viimased kümme aastat või rohkem. Seda tuleks tõsiselt kaaluda ja selle analüüsi tuleks tõsiselt investeerida, aga ma arvan, et praegusel hetkel on see rong läinud. Ma arvan, et neid võimalusi on viimase kümne aasta jooksul olnud, aga tegelikult on seda tänases olukorras väga raske ette kujutada.
Ka AirBaltic saab riigipoolset toetust. See on samuti väga lähedal heakskiitmisele ja põhimõtteliselt on seal see analüüs ka lõpetatud, nii et võib arvata, et see otsus võiks lähiajal tulla. Ja loomulikult tuleb ta ka sellest olukorrast välja. See on ainukene reaalne tõsiseltvõetavat ühendust pakkuv kohalik lennuettevõte Balti regioonis. AirBaltic on pigem huvitatud strateegilise investori kaasamisest kui riikidest. Minu hinnangul riigid ei peaks olema osalised sellises majandustegevuses nagu seda on lennundus, mis on maailmas väga avatud. Euroopa toimib lennundus täiesti avatud turu põhimõttel ja ma leian, et need ettevõtted on palju paremates kätes, kui neil on eraomanikud ja erainvestorid.
See, et AirBalticu omanikud oleks huvitatud sellest, et laiendada omanikeringi kahe riigiga, tundub minule mitterealistlik. Ma arvan, et õige aeg selleks on möödas. Mis ei tähenda seda, et uued võimalused ei või tulla. Ja minu hinnangul ei ole selles küsimuses ikkagi tehtud piisavalt tõsiseltvõetavat analüüsi. Sellepärast, et lennundus on suuresti mastaabiefektil töötav äri ja loomulikult nii väike turg nagu seda on Baltikum ei võimalda seda, et oleks tegemist ühe väga tugeva ja suure tarbijaskonnaga lennuettevõttega. Üks ettevõte on kindlasti täiesti piisav. Mis AirBalticu puhul on väga tõsine argument ja mis annab neile konkurentsieelise, on see, et nad on teinud õiged otsused oma lennupargi valikul.
Kui ma Eesti maksumaksjana teie juttu kuulan ja tean, et AirBalticusse paigutatakse 250 miljonit eurot, Nordicasse 30 miljonit, siis mul tekib küll tunne, et miks me oma väikest hiirekest üldse toidame selle kõrval, mis Riias toimub.
Meil on alati olnud ju see arvamus, et Eestis peab olema oma lennuettevõte. Mina olen ka aastaid öelnud seda, et oluline on see, et lennukid oleks baseeritud Eestis. Et nad saaksid õhtul maanduda ja hommikul õhku tõusta. Ja ma olen ka öelnud seda, et mis värvi need lennukid on, on tegelikult kõrvalise mõjuga. Üks oluline argument on see, et Eesti vajab oma lennundusstrateegiat ja oma lennundusklastrit. Minu jaoks lennundusklaster ei tähenda ainult lennufirmat, kes pakub teenust hoopis teistes riikdides, vaid see on üks osa sellest laiemast lennundusklastrist. Eestis on ju väga edukas Magnetic MRO, samuti on meil ka muid tugevaid tegijaid, arvestatav lennuakadeemia ja ka Tallinna lennujaam.
Lennundusega on tavaliselt seotud väga palju high tech ´i. Lennundusega on seotud väga hästi tasutud ja reeglina kõrge kvalifikatsiooniga töökohad, samuti innovatsioon. Lennundusel on väga oluline roll ja Eesti jaoks on tähtis see, et see lennundusklaster säiliks. Küsimus on ka alati selles, kui palju on seda võimalik toetada. Need on poliitilised valikud. Nende suhtes võib olla ühte meelt või teist meelt, aga kui need valikuid tehakse, siis peab alati lootma, et läheb hästi. Miks ei võiks ka Nordica tõusta uuesti oma ootuste tasemele ja hakata jätkuvalt pakkuma hea kvaliteediga ja hea hinnaga otselende Tallinnast teistesse Euroopa linnadesse.
Te olete olnud Eesti majandusminister. Kui te oleksite Eesti peaminister, siis kas te helistaksite praegu Läti peaministrile ühise eesmärgiga seoses ja nii, et kõik on võidus?
See on väga hea teoreetiline küsimus, aga mina arvan, et sellistel puhul on igasugune kontakti hoidmine äärmiselt vajalik ja kriisiaegadel on need hetked, kui saab teha radikaalsemaid muutusi. Aga see ei saa põhineda kõhutundel, vaid selgel analüüsil. Kui analüüs näitab, et sellel mõttel on jumet, siis tasub sellesse sügavamalt süüvida.
Kas Leedu valitsuse võimalik otsus, et luuakse oma rahvuslik virtuaalne lennukompanii, mis tegeleb sisuliselt ainult piletimüügiga, aga lendavad teised kompaniid, on lihtsalt ähvardus, et saada Leedu suunal piletihindased alla AirBalticult või on leedulastel tõsi taga?
Virtuaalsed lennufirmad ei ole uus nähtus. See on 40 aastat vana nähtus. Ja mingis mõttes võiks öelda, et Nordica on ka täna virtuaalne lennuettevõte teatud parameetrite puhul, ehk tema põhiäri ei ole tema nn kodulennuväljalt lennata, vaid tervikuna tegutsevad nad hoopis muul turul, mis tegelikult kasumit tagab. See, et väiksemad lennuettevõtted ka vajadusel osutavad teenust teistele, on täiesti normaalne. Ma täpselt ei saa aru, mida need leedulased plaanivad. Piletimüügi platvorm on üks kõige komplitseeritumaid ja kallimaid komponente lennuettevõtte puhul, nagu me isegi väga hästi teame, rääkides Nordicast.
Seesama piletimüügi platvorm, mida nad on kasutanud - kõigepealt Adria, hiljem LOT - see on just nimelt sellepärast, et seda üles ehitada pole sugugi mitte nii lihtne ja see on ka teatud mõttes olnud piiranguks ka Nordica arengule. Aga samas neid investeeringuid teha ei ole sugugi nii lihtne. Ma arvan, et leedulastel on seal taga mingi hea tahe, aga mida see reaalselt välja toob, ma ei oska öelda. Oluline on see, et sul on reaalsed lennuettevõtted ja reaalsed lennukid, mis pakuvad seda ühendatavust. Eks üritatakse leida mingisuguseid uusi ärimudeleid. Tänapäevaste lahenduste juures on ärimudelite ülesehitamine hoopis teistsugune kui ta oli 10 või 20 aastat tagasi.
Kas te usute, et viie aasta pärast Nordica veel tegutseb?
Ma loodan, et ta tegutseb. Miks mitte? Me kõik loodame, et meil on rohkem konkurentsi ja paremaid ühendusi Tallinnast. Nordica võiks mängida palju suuremat rolli. Ta juba ammu ei ole Tallinna lennujaamas olnud suurim tegija, vaid see on AirBalticule üle läinud. Praegu on võimalus selle täiendava rekapitaliseerimisega seada paika uued suunad. Ja niipalju, kui mina aru saan, siis see riigipoolne toetus sisaldab ka teatud tingimusi. Nii, et jääme huviga ootama ja kindlasti ei tohi soovida halba, vaid tuleb soovida head ja hoida pöialt.
### Response:
Hololei: Balti riikidele piisab ühest lennufirmast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olulisemad asjaolud lühidalt:
* demokraadid võitsid tagasi kontrolli esindajatekoja üle;
* vabariiklased suurendasid enamust senatis;
* kubernerivalimistel said olulisi võite mõlemad parteid, kuid demokraadid on võitnud praeguse seisuga juurde kuus kubernerikohta;
* Trumpi olukord muutub esindajatekoja demokraatide kätte mineku tõttu kindlasti keerulisemaks, kuid näiteks mõju välispoliitikale võib olla üsna piiratud;
* sisuliselt pole kummalgi parteil põhjust väga palju rõõmustada - mingit suurt demokraatide "sinist lainet" ja üleüldist Trumpi hukka mõistmist ei toimunud, vabariiklased aga kaotasid esindajatekoja ja olulisi kubernerikohti;
* väga oluline on jälgida, milliseid järeldusi teeb Demokraatlik Partei - kui palju hakkab uus esindajatekoda Trumpi ründama ja millisele tiivale - vasakpoolsele või tsentristlikule - hakatakse panustama 2020. aasta presidendivalimisi silmas pidades;
* senatienamuse suurendamine on vabariiklaste jaoks tähtis näiteks kohtunike ametisse nimetamist silmas pidades;
* uue kongressi vabariiklased on tõenäoliselt oluliselt Trumpi-meelsemad, parteikaaslastest kriitikute arv on vähenenud;
* püstitati mitmeid ajaloolisi verstaposte, eriti tähelepanuväärne on naissoost rahvasaadikute arv suurenemine;
* mitmel pool oli probleeme seoses valimiste korraldamisega ning sellel teemal räägitakse lähiajal ilmselt veel palju.
Lühiülevaade
USA esindajatekoja puhul selgitasid need valimised välja kõik 435 liiget. 100-liikmelise senati puhul puudutasid valimised 35 senaatorikohta. Praeguse seisu kohaselt jätkavad vabariiklased senati kontrollimist ning demokraadid saavutavad üle pika aja enamuse esindajatekojas. Täpsemate tulemuste laekumist saab jälgida näiteks Politico, New York Timesi ja ABC Newsi veebilehtedel.
Samuti valiti 36 osariigis ja kolmel territooriumil kuberneri ning lisaks toimus palju valimisi osariikide või kohalike omavalitsuste tasandil. Kubernerivalimistel oli erinevaid tulemusi - mõnel pool õnnestus demokraatidel kuberneri ametikoht enda kätte tagasi võita (Kansas, Michigan ja Wisconsin), teistes osariikides (Florida ja Ohio) õnnestus aga vabariiklastel vastaskandidaatide pealetung peatada.
Vahevalimistel on USA poliitikas oluline roll ka ametisoleva presidendi toetuse hindamisel ning praeguse riigipea Donald Trumpi jaoks oli tegu esimeste vahevalimistega. Kuigi president ise ei kandideerinud, on ta olnud aktiivselt valimiskampaaniast osa võtmas ning käinud ka olulisteks poliitilisteks lahinguväljadeks kujunenud osariikides kampaaniaüritusi läbi viimas.
Seni oli enamus nii esindajatekojas kui ka senatis Vabariikliku Partei käes. Prognooside kohaselt oli demokraatidel tugev võimalus võita enamus enda kätte esindajatekojas, senati puhul seda aga eriti tõenäoliseks ei peetud, kuigi täielikult seda ei välistatud. Demokraadid vajasid esindajatekojas juurde 23 kohta ning selle eesmärgi on nad praeguste andmete kohaselt ka ületanud. Senatis vajasid demokraadid kaht kohta, kuid selle asemel pidid olema hoopis silmitsi mõne senise koha kaotusega.
Ka enamuse kaotamine esindajatekojas teeb Trumpi administratsiooni igapäevatöö oluliselt keerukamaks - alates eelnõude blokeerimisest kuni erinevate uurimiste algatamiseni.
USA idarannikul avati esimesed valimisjaoskonnad Eesti aja järgi kella 13 ajal ning viimased valimisjaoskonnad suletakse seal Eesti aja järgi ööl vastu kolmapäeva kell 4. Lääneranniku valimisjaoskonnad olid lahti Eesti aja järgi kella 6-ni hommikul ning osa Alaska jaoskondi lausa kella 8-ni.
Esialgsed tulemused hakkasid selguma mitmel pool juba tundide jooksul pärast valimisjaoskondade sulgemist. Mõnel pool aga kulub viivituste, vaidluste ja kaebuste tõttu täpsete tulemuste selgumiseni päevi, isegi nädalaid, sest üksikjuhtudel võib vaja minna teist vooru.
NB! Taustainfo jätkub pärast otseblogi akent.
OTSEBLOGI:
NB! Otseblogi näitab 20 viimast postitust, ülejäänute lugemiseks tuleb vajutada "Load more".
TAUST
Senati ja esindajatekoja valimiste puhul on oluline meeles pidada, et on osariike, kus võitjas enam keegi eriti ei kahelnud ning seega tasus kõige rohkem tähelepanu pöörata nende osariikide valimistele, mida uuringufirmad iseloomustasid väljendiga "toss-up" ehk kus mõlemal kandidaadil oli üsna võrdne võiduvõimalus.
Suuri üllatusi ei olnud ning mainekamate väljaannete prognoosid pidasid - erinevalt näiteks 2016. aasta presidendivalimistest - üldjoontes paika.
Senat
USA senatis on praegu 51 vabariiklast ja 47 demokraati. Lisaks on senatis kaks parteitut senaatorit.
Valimised puudutavad 33 saadikukohta, millest 26 kuulub seni demokraatidele ja nendega üldjuhul koos hääletavatele kahele sõltumatule senaatorile Angus Kingile ja Bernie Sandersile. Üheksa valitavat kohta kuulub seni vabariiklastele.
Kuigi senatis enamuse saavutamiseks oleks demokraatidel läinud vaja vaid paari kohta, tegi Demokraatliku Partei olukorra raskeks see, et vabariiklastele kuuluvaid kohti oli seekordsetel valimistel ainult üheksa ning samal ajal tuli pingsalt tegeleda hoopis demokraatide käes olevate kohtade kaitsmisega. Nimelt olid kümme kandideerivat ja ametisolevat demokraatidest senaatorit osariikidest, kus Trump 2016. aastal võitis.
Esindajatekoda
435-kohalises esindajatekojas kuulus seni vabariiklastele 235 ja demokraatidele 193 kohta. Esindajatekojas on vabariiklased omanud enamust juba alates 2011. aastast.
Sisulist heitlust oli oodata 70 mandaadi pärast - 14 kaldub neist demokraatidele, 25 vabariiklastele ning 31 kohta on saanud uuringufirmadelt hinnangu " toss-up".
Demokraadid vajasid vabariiklastelt vähemalt 23 kohta ning selle eesmärgi on nad praeguse seisuga juba ületanud. Suurt "sinist lainet" küll ei olnud, kuid mõnevõrra ületasid demokraadid siiski ootusi.
Kuberneride valimised ja kohalikud valimised
Kuberneride valimised toimusid 6. novembril 36 osariigis ja kolmel territooriumil.
Olukorra muutis mitmel pool huvitavaks asjaolu, et seniste kuberneride ametiaeg on täis saanud ning seega olid paljud mõlema suurpartei kandidaadid esimest korda sellele ametikohale pürgimas.
Pingelisemad ja enim meedia tähelepanu pälvinud valimisheitlused olid Georgias, Floridas ja Ohios.
Georgias, kus senise vabariiklasest kuberneri Nathan Deali ametiaeg läbi sai, on vastamisi senine osariigi sekretär Brian Kemp ja demokraate kohalikus esindajatekojas esindav Stacey Abrams. Seal on tulemus veel välja kuulutamata, kuigi tõenäoliselt läheb võit vabariiklasele.
Floridas, kus samuti on tegu senise kuberneri ametiaja lõppemisega, soovisid osariiki juhtima hakata USA esindajatekoja vabariiklasest liige Ron DeSantis ning üllatuskandidaadina esile kerkinud vasakpoolne demokraat Andrew Gillum. DeSantis saavutas väga napi võidu.
Ohios saab täis Trumpi vabariiklasest kriitiku John Kasichi ametiaeg ning vabariiklastest üritas tema mantlipärijaks saada Mike DeWine, kes ka võidukaks osutus. Demokraate esindas Richard Cordray.
Demokraadid aga võitsid vabariiklastelt kubernerikoha näiteks Kansases ja Michiganis.
Kohalikest valimistest väärisid ilmselt kõige rohkem rahvusvahelist tähelepanu linnapeavalimised Newarkis, Phoenixis, San Franciscos, Washington D.C.-s, Nashville'is ja Anchorage'i omavalitsuses. Kokku on osariikides võimalik valijatel langetada otsus rohkem kui 6600 ametikoha asjus.
Lisaks toimus 34 osariigis 157 referendumit muuhulgas hääletusõiguse, marihuaana kasutamise, tervishoiu ja maksustamise valdkonnas.
Pikemaid ülevaateid USA vahevalimistest on teinud näiteks Vox, Politico, Reuters, New York Times, Fox News ja BBC. | Blogiülevaade: USA esindajatekoda demokraatidele, senat vabariiklastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olulisemad asjaolud lühidalt:
* demokraadid võitsid tagasi kontrolli esindajatekoja üle;
* vabariiklased suurendasid enamust senatis;
* kubernerivalimistel said olulisi võite mõlemad parteid, kuid demokraadid on võitnud praeguse seisuga juurde kuus kubernerikohta;
* Trumpi olukord muutub esindajatekoja demokraatide kätte mineku tõttu kindlasti keerulisemaks, kuid näiteks mõju välispoliitikale võib olla üsna piiratud;
* sisuliselt pole kummalgi parteil põhjust väga palju rõõmustada - mingit suurt demokraatide "sinist lainet" ja üleüldist Trumpi hukka mõistmist ei toimunud, vabariiklased aga kaotasid esindajatekoja ja olulisi kubernerikohti;
* väga oluline on jälgida, milliseid järeldusi teeb Demokraatlik Partei - kui palju hakkab uus esindajatekoda Trumpi ründama ja millisele tiivale - vasakpoolsele või tsentristlikule - hakatakse panustama 2020. aasta presidendivalimisi silmas pidades;
* senatienamuse suurendamine on vabariiklaste jaoks tähtis näiteks kohtunike ametisse nimetamist silmas pidades;
* uue kongressi vabariiklased on tõenäoliselt oluliselt Trumpi-meelsemad, parteikaaslastest kriitikute arv on vähenenud;
* püstitati mitmeid ajaloolisi verstaposte, eriti tähelepanuväärne on naissoost rahvasaadikute arv suurenemine;
* mitmel pool oli probleeme seoses valimiste korraldamisega ning sellel teemal räägitakse lähiajal ilmselt veel palju.
Lühiülevaade
USA esindajatekoja puhul selgitasid need valimised välja kõik 435 liiget. 100-liikmelise senati puhul puudutasid valimised 35 senaatorikohta. Praeguse seisu kohaselt jätkavad vabariiklased senati kontrollimist ning demokraadid saavutavad üle pika aja enamuse esindajatekojas. Täpsemate tulemuste laekumist saab jälgida näiteks Politico, New York Timesi ja ABC Newsi veebilehtedel.
Samuti valiti 36 osariigis ja kolmel territooriumil kuberneri ning lisaks toimus palju valimisi osariikide või kohalike omavalitsuste tasandil. Kubernerivalimistel oli erinevaid tulemusi - mõnel pool õnnestus demokraatidel kuberneri ametikoht enda kätte tagasi võita (Kansas, Michigan ja Wisconsin), teistes osariikides (Florida ja Ohio) õnnestus aga vabariiklastel vastaskandidaatide pealetung peatada.
Vahevalimistel on USA poliitikas oluline roll ka ametisoleva presidendi toetuse hindamisel ning praeguse riigipea Donald Trumpi jaoks oli tegu esimeste vahevalimistega. Kuigi president ise ei kandideerinud, on ta olnud aktiivselt valimiskampaaniast osa võtmas ning käinud ka olulisteks poliitilisteks lahinguväljadeks kujunenud osariikides kampaaniaüritusi läbi viimas.
Seni oli enamus nii esindajatekojas kui ka senatis Vabariikliku Partei käes. Prognooside kohaselt oli demokraatidel tugev võimalus võita enamus enda kätte esindajatekojas, senati puhul seda aga eriti tõenäoliseks ei peetud, kuigi täielikult seda ei välistatud. Demokraadid vajasid esindajatekojas juurde 23 kohta ning selle eesmärgi on nad praeguste andmete kohaselt ka ületanud. Senatis vajasid demokraadid kaht kohta, kuid selle asemel pidid olema hoopis silmitsi mõne senise koha kaotusega.
Ka enamuse kaotamine esindajatekojas teeb Trumpi administratsiooni igapäevatöö oluliselt keerukamaks - alates eelnõude blokeerimisest kuni erinevate uurimiste algatamiseni.
USA idarannikul avati esimesed valimisjaoskonnad Eesti aja järgi kella 13 ajal ning viimased valimisjaoskonnad suletakse seal Eesti aja järgi ööl vastu kolmapäeva kell 4. Lääneranniku valimisjaoskonnad olid lahti Eesti aja järgi kella 6-ni hommikul ning osa Alaska jaoskondi lausa kella 8-ni.
Esialgsed tulemused hakkasid selguma mitmel pool juba tundide jooksul pärast valimisjaoskondade sulgemist. Mõnel pool aga kulub viivituste, vaidluste ja kaebuste tõttu täpsete tulemuste selgumiseni päevi, isegi nädalaid, sest üksikjuhtudel võib vaja minna teist vooru.
NB! Taustainfo jätkub pärast otseblogi akent.
OTSEBLOGI:
NB! Otseblogi näitab 20 viimast postitust, ülejäänute lugemiseks tuleb vajutada "Load more".
TAUST
Senati ja esindajatekoja valimiste puhul on oluline meeles pidada, et on osariike, kus võitjas enam keegi eriti ei kahelnud ning seega tasus kõige rohkem tähelepanu pöörata nende osariikide valimistele, mida uuringufirmad iseloomustasid väljendiga "toss-up" ehk kus mõlemal kandidaadil oli üsna võrdne võiduvõimalus.
Suuri üllatusi ei olnud ning mainekamate väljaannete prognoosid pidasid - erinevalt näiteks 2016. aasta presidendivalimistest - üldjoontes paika.
Senat
USA senatis on praegu 51 vabariiklast ja 47 demokraati. Lisaks on senatis kaks parteitut senaatorit.
Valimised puudutavad 33 saadikukohta, millest 26 kuulub seni demokraatidele ja nendega üldjuhul koos hääletavatele kahele sõltumatule senaatorile Angus Kingile ja Bernie Sandersile. Üheksa valitavat kohta kuulub seni vabariiklastele.
Kuigi senatis enamuse saavutamiseks oleks demokraatidel läinud vaja vaid paari kohta, tegi Demokraatliku Partei olukorra raskeks see, et vabariiklastele kuuluvaid kohti oli seekordsetel valimistel ainult üheksa ning samal ajal tuli pingsalt tegeleda hoopis demokraatide käes olevate kohtade kaitsmisega. Nimelt olid kümme kandideerivat ja ametisolevat demokraatidest senaatorit osariikidest, kus Trump 2016. aastal võitis.
Esindajatekoda
435-kohalises esindajatekojas kuulus seni vabariiklastele 235 ja demokraatidele 193 kohta. Esindajatekojas on vabariiklased omanud enamust juba alates 2011. aastast.
Sisulist heitlust oli oodata 70 mandaadi pärast - 14 kaldub neist demokraatidele, 25 vabariiklastele ning 31 kohta on saanud uuringufirmadelt hinnangu " toss-up".
Demokraadid vajasid vabariiklastelt vähemalt 23 kohta ning selle eesmärgi on nad praeguse seisuga juba ületanud. Suurt "sinist lainet" küll ei olnud, kuid mõnevõrra ületasid demokraadid siiski ootusi.
Kuberneride valimised ja kohalikud valimised
Kuberneride valimised toimusid 6. novembril 36 osariigis ja kolmel territooriumil.
Olukorra muutis mitmel pool huvitavaks asjaolu, et seniste kuberneride ametiaeg on täis saanud ning seega olid paljud mõlema suurpartei kandidaadid esimest korda sellele ametikohale pürgimas.
Pingelisemad ja enim meedia tähelepanu pälvinud valimisheitlused olid Georgias, Floridas ja Ohios.
Georgias, kus senise vabariiklasest kuberneri Nathan Deali ametiaeg läbi sai, on vastamisi senine osariigi sekretär Brian Kemp ja demokraate kohalikus esindajatekojas esindav Stacey Abrams. Seal on tulemus veel välja kuulutamata, kuigi tõenäoliselt läheb võit vabariiklasele.
Floridas, kus samuti on tegu senise kuberneri ametiaja lõppemisega, soovisid osariiki juhtima hakata USA esindajatekoja vabariiklasest liige Ron DeSantis ning üllatuskandidaadina esile kerkinud vasakpoolne demokraat Andrew Gillum. DeSantis saavutas väga napi võidu.
Ohios saab täis Trumpi vabariiklasest kriitiku John Kasichi ametiaeg ning vabariiklastest üritas tema mantlipärijaks saada Mike DeWine, kes ka võidukaks osutus. Demokraate esindas Richard Cordray.
Demokraadid aga võitsid vabariiklastelt kubernerikoha näiteks Kansases ja Michiganis.
Kohalikest valimistest väärisid ilmselt kõige rohkem rahvusvahelist tähelepanu linnapeavalimised Newarkis, Phoenixis, San Franciscos, Washington D.C.-s, Nashville'is ja Anchorage'i omavalitsuses. Kokku on osariikides võimalik valijatel langetada otsus rohkem kui 6600 ametikoha asjus.
Lisaks toimus 34 osariigis 157 referendumit muuhulgas hääletusõiguse, marihuaana kasutamise, tervishoiu ja maksustamise valdkonnas.
Pikemaid ülevaateid USA vahevalimistest on teinud näiteks Vox, Politico, Reuters, New York Times, Fox News ja BBC.
### Response:
Blogiülevaade: USA esindajatekoda demokraatidele, senat vabariiklastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sündmuskoha esialgsel vaatlusel pole põhjust juhtunus kuritegu või õnnetust kahtlustada, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Veiko lahkus Tartus Ööbiku tänaval asuvast kodust laupäeva hommikul enne kella 8 ning jättis minnes maha oma isiklikud asjad, telefoni ja arvuti. | Tartus kadunuks jäänud 26-aastane Veiko leiti surnuna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sündmuskoha esialgsel vaatlusel pole põhjust juhtunus kuritegu või õnnetust kahtlustada, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Veiko lahkus Tartus Ööbiku tänaval asuvast kodust laupäeva hommikul enne kella 8 ning jättis minnes maha oma isiklikud asjad, telefoni ja arvuti.
### Response:
Tartus kadunuks jäänud 26-aastane Veiko leiti surnuna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saatejuht Aleksander Krjukov uurib Randjärvelt lisaks Eesti Kontserdiga seonduvale ka Reformierakonna ja poliitiliste tuulte kohta.
Eesti Kontserdi nõukogu valis kunagise kultuuriministri Laine Randjärv 13. septembril Eesti Kontserdi uueks juhiks. 24. oktoobril otsustasid aga nõukogu kolm liiget mitte anda nõukogu esimehele volitusi Randjärvega lepingu sõlmimiseks.
Randjärve palgatud vandeadvokaadi Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul sai aga leping sisuliselt sõlmitud sel hetkel kui Randjärv tööle asumise tingimustega e-kirja teel nõustus.
Kultuuriminister Indrek Saar kutsus segaduse tõttu 30. oktoobril Eesti Kontserdi nõukogu täies koosseisus tagasi.
Lisaks Eesti Kontserdiga seotud teemadele on Randjärvelt plaanis küsida ka Reformierakonna praeguse seisu ja Eesti poliitilise olukorra kohta riigikogu valimiste eel.
"Otse uudistemajast" algab kolmapäeval kell 11 ja saadet saab hiljem järelvaadata. | Kell 11 "Otse uudistemajast": Laine Randjärv Eesti Kontserdist ja poliitikast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saatejuht Aleksander Krjukov uurib Randjärvelt lisaks Eesti Kontserdiga seonduvale ka Reformierakonna ja poliitiliste tuulte kohta.
Eesti Kontserdi nõukogu valis kunagise kultuuriministri Laine Randjärv 13. septembril Eesti Kontserdi uueks juhiks. 24. oktoobril otsustasid aga nõukogu kolm liiget mitte anda nõukogu esimehele volitusi Randjärvega lepingu sõlmimiseks.
Randjärve palgatud vandeadvokaadi Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul sai aga leping sisuliselt sõlmitud sel hetkel kui Randjärv tööle asumise tingimustega e-kirja teel nõustus.
Kultuuriminister Indrek Saar kutsus segaduse tõttu 30. oktoobril Eesti Kontserdi nõukogu täies koosseisus tagasi.
Lisaks Eesti Kontserdiga seotud teemadele on Randjärvelt plaanis küsida ka Reformierakonna praeguse seisu ja Eesti poliitilise olukorra kohta riigikogu valimiste eel.
"Otse uudistemajast" algab kolmapäeval kell 11 ja saadet saab hiljem järelvaadata.
### Response:
Kell 11 "Otse uudistemajast": Laine Randjärv Eesti Kontserdist ja poliitikast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui möödunud aastal leidis sündmus aset Tallinna Teletornis, siis seekord kutsub Kukemuru 10. novembril heliinimesi Järvamaal, Paide külje all asuvasse Mäo reisiterminali.
Peakülaline Hannu Karjalainen saabub Soomest, Kaido Kirikmäe esineb sise-minifestivalil aga albumit "Rawberry X-Files".
Kukemuru Ambient Ruumis tekitavad heli:
HANNU KARJALAINEN
KIRIKMÄE
WOLDEMARE
JUHAN VIHTERPAL
RENE-ANTERO HÖGREN | Kukemuru Ambient siirdub Mäo reisiterminali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui möödunud aastal leidis sündmus aset Tallinna Teletornis, siis seekord kutsub Kukemuru 10. novembril heliinimesi Järvamaal, Paide külje all asuvasse Mäo reisiterminali.
Peakülaline Hannu Karjalainen saabub Soomest, Kaido Kirikmäe esineb sise-minifestivalil aga albumit "Rawberry X-Files".
Kukemuru Ambient Ruumis tekitavad heli:
HANNU KARJALAINEN
KIRIKMÄE
WOLDEMARE
JUHAN VIHTERPAL
RENE-ANTERO HÖGREN
### Response:
Kukemuru Ambient siirdub Mäo reisiterminali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodumeeskond asus mängu juhtima 22. minutil, kui Milan Pavkov suunas peaga väravasse Marko Marini nurgalöögi. Seitse minutit hiljem võitis Zvezda keskväljal palli, Pavkov möödus Liverpooli poolkaitsjast Georginio Wijnaldumist ning tema kaunis löök 25 meetrilt maandus külaliste väravavahi Alissoni selja taga.
Liverpooli kaotus lõi C-grupis kaardid segamini: Napoli ja PSG mängisid Itaalias 1:1 viiki, mis tähendab, et Napolil ja Liverpoolil on kuus, PSG-l viis ning Crvena zvezdal neli silma.
Endise Prantsusmaa jalgpallikoondislase Thierry Henry juhendatav Monaco sai koduväljakul hävitava kaotuse, kui 0:4 jäädi alla Belgia meeskonnale Club Brugge. Kaks väravat lõi Hans Vanaken, ühel korral olid täpsed Wesley ja Ruud Vormer.
Monaco kaotus lülitas nad suure tõenäosusega edasisest Meistrite liiga konkurentsist, nelja mängu järel on neil A-grupi punase laternana vaid üks punkt väravate vahega 2:10. Madridi Atletico alistas Sauli ja Antoine Griezmanni väravate toel Dortmundi 2:0, nii neil kui Saksamaa klubil on üheksa silma, Brugge on kolmandana kogunud neli punkti. | Liverpool sai Belgradi põrgukatlas ootamatu kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodumeeskond asus mängu juhtima 22. minutil, kui Milan Pavkov suunas peaga väravasse Marko Marini nurgalöögi. Seitse minutit hiljem võitis Zvezda keskväljal palli, Pavkov möödus Liverpooli poolkaitsjast Georginio Wijnaldumist ning tema kaunis löök 25 meetrilt maandus külaliste väravavahi Alissoni selja taga.
Liverpooli kaotus lõi C-grupis kaardid segamini: Napoli ja PSG mängisid Itaalias 1:1 viiki, mis tähendab, et Napolil ja Liverpoolil on kuus, PSG-l viis ning Crvena zvezdal neli silma.
Endise Prantsusmaa jalgpallikoondislase Thierry Henry juhendatav Monaco sai koduväljakul hävitava kaotuse, kui 0:4 jäädi alla Belgia meeskonnale Club Brugge. Kaks väravat lõi Hans Vanaken, ühel korral olid täpsed Wesley ja Ruud Vormer.
Monaco kaotus lülitas nad suure tõenäosusega edasisest Meistrite liiga konkurentsist, nelja mängu järel on neil A-grupi punase laternana vaid üks punkt väravate vahega 2:10. Madridi Atletico alistas Sauli ja Antoine Griezmanni väravate toel Dortmundi 2:0, nii neil kui Saksamaa klubil on üheksa silma, Brugge on kolmandana kogunud neli punkti.
### Response:
Liverpool sai Belgradi põrgukatlas ootamatu kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisministeerium teavitas kongressi, et Venemaa ei ole asunud täitma Ühendriikide seadust, millega püüeldakse keemia- ja biorelvade kaotamise poole, ütles pressiesindaja Heather Nauert.
"Me kavatseme liikuda edasi kooskõlas (keemia- ja biorelvade) seaduse sätetega, mis näevad ette lisasanktsioonide kehtestamist," lausus ta.
Nauerti sõnul peab välisministeerium kongressiga nõu sanktsioonide täpse sisu üle.
1991. aastast pärineva keemiliste ja bioloogiliste relvade ja sõjapidamise kaotamise seaduse järgi karmistab USA president 90 päeva jooksul karistusi, kui kõnealune osapool ei paku "usaldusväärseid tagatisi" selle kohta, et ei tegele enam keemiarelvade või bioloogiliste relvade kasutamisega, ja ei luba ÜRO vaatlejad riiki vastavaid rajatisi inspekteerima.
Augustis Venemaale eksspioon Sergei Skripalile ja tema tütrele korraldatud närvimürgirünnaku eest kehtestatud sanktsioonidega peatas USA välisabi Venemaale, blokeeris riigile kaitsesektoriga seotud kaupade või teenuste müügi ja keelas krediiditoe igasugusele Venemaale suunduvale ekspordile. Välisministeerium tegi erandi kosmoselendude jaoks vajalike sõjaliste kaupade müügile Venemaale.
Teadaanne sanktsioonide kehtestamisest kukutas Vene rubla dollari suhtes viimase kahe aasta madalaimale tasemele.
Moskvale anti novembrini aega, et võimaldada välisekspertidel inspekteerida rajatisi, mida on seostatud närvimürgiga Novitšok, ning esitada "tõestatav" kinnitus, et seda ei kasutata uuesti.
Suurbritannia teatel korraldasid märtsikuise rünnaku Salisburys Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) töötajad, kasutades Nõukogude ajal väljatöötatud närvimürki Novitšok. Moskva eitab seotust vahejuhtumiga ja on lubanud astuda värsketele sanktsioonidele vastusamme.
Sergei ja Julia Skripal on nüüdseks tervenenud ja haiglast lahkunud, kuid sama närvimürk nõudis juulis ühe briti naise elu.
30. juulil haigestusid Salisbury lähedal Amesburys Novitšokiga kokku puutudes Dawn Sturgess ja Charlie Rowley. Sturgess suri 8. juulil pärast kokkupuudet pudeliga, mida ta pidas lõhnaõliks. Pudeli leidis ja andis talle elukaaslane Rowley, kes samuti haigestus, kuid on nüüdseks haiglast välja lubatud.
USA saatis pärast märtsikuist juhtumit solidaarsusavaldusena Suurbritanniale riigist välja 60 Vene diplomaati ja andis Venemaale käsu sulgeda konsulaat Seattle´is.
Vene peaminister Dmitri Medvedev ähvardas augustis, et mis tahes täiendavate sanktsioonide kehtestamine võrduks "majandussõja väljakuulutamisega".
USA esindajatekoja välisasjade komitee ametist lahkuv esimees Ed Royce kutsus teisipäeval valitsust Venemaale lisasanktsioonide kehtestamisega kiiresti edasi liikuma.
"Kõhklemine üksnes julgustab uusi Venemaa agressioone. Kedagi ei tohiks üllatada, et Vladimir Putin ei ütle lahti sõjalise otstarbega närvimürgi kasutamisest tulevikus," sõnas ta.
Royce nimetas vastuvõetamatuks asjaolu, et "valitsusel puudub plaan ja ajakava USA seadusega ettenähtud kohustuslike sanktsioonide teise järgu jõustamiseks".
USA ärgitab Euroopat mitte nõrgendama Vene-vastaseid sanktsioone
Euroopa ei tohi nõrgendada oma sanktsioone Venemaa vastu, ütles kõrge USA ametnik teisipäeval, hoiatades, et Venemaa kujutab Läänele vahetut ohtu ja olukord muutub üha halvemaks.
Washington survestab Euroopa Liidu riike säilitama Krimmi annekteerimise ja Ukraina idaosas separatistliku konflikti õhutamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioone ajal, kui Itaalia Kremli-sõbralik valitsus püüab saavutada sanktsioonide leevendamist.
Itaalia marurahvuslasest siseminister Matteo Salvini mõistis oktoobris Moskvat külastades hukka Lääne sanktsioonide "hulluse" Venemaa vastu ja ründas ägedalt EL-i poliitikat.
USA välisministeeriumi poliitikaplaneerimise osakonna asedirektor David Tessler ütles Brüsselis ajakirjanikele, et Washington kaalub Venemaale Suurbritannias korraldatud närvimürgirünnaku eest uute sanktsioonide kehtestamist, nagu näeb ette Ühendriikide seadus.
Venemaale kehtestatud sanktsioonide edu sõltub USA ja Euroopa vahelisest tihedast koordinatsioonist, lausus Tessler, lisades, et on külastanud sanktsioonide kooskõlastamiseks viimase 18 kuu jooksul regulaarselt Euroopa pealinnu.
"Meie sanktsioonid peavad jääma tugevaks seni, kuni näeme käitumise muutumist Moskvas, mida me kõik ootame," lausus ta. "Me ei usu mis tahes sanktsioonide leevendamisse enne täielikku käitumise muutmist, Venemaa kohustuste täielikku täitmist."
USA ametnik külastas enda sõnul hiljuti Austriat, mille paremkonservatiivse Rahvapartei (ÖVP) ja parempopulistliku Vabaduspartei (FPÖ) koalitsioonivalitsust peetakse oma eelkäijatest Moskva suhtes sõbralikumaks ja mille välisminister Karin Kneissl tantsis augustis oma pulmas Vene presidendi Vladimir Putiniga, ja suundub peagi Rooma sealset valitsust lobima.
Lisaks Ukraina konfliktile ja endise Briti-Vene topeltagendi Sergei Skripali mürgitamisele süüdistatakse Moskvat ka püüetes mõjutada informatsioonikampaaniate ja küberrünnakutega mitmeid valimisi Euroopas ja USA-s.
USA ja Euroopa näpistavatest sanktsioonidest hoolimata usub Washington, et Venemaast lähtuv oht "suureneb, mitte ei vähene".
"Meie jaoks ei ole see teoreetiline debatt, millest vabas vormis lobiseda - see, mida venelased kujutavad ja millega me võitleme, on selge ja vahetu oht," lausus Tessler. | USA kavandab Skripali juhtumi tõttu uusi Vene-vastaseid sanktsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisministeerium teavitas kongressi, et Venemaa ei ole asunud täitma Ühendriikide seadust, millega püüeldakse keemia- ja biorelvade kaotamise poole, ütles pressiesindaja Heather Nauert.
"Me kavatseme liikuda edasi kooskõlas (keemia- ja biorelvade) seaduse sätetega, mis näevad ette lisasanktsioonide kehtestamist," lausus ta.
Nauerti sõnul peab välisministeerium kongressiga nõu sanktsioonide täpse sisu üle.
1991. aastast pärineva keemiliste ja bioloogiliste relvade ja sõjapidamise kaotamise seaduse järgi karmistab USA president 90 päeva jooksul karistusi, kui kõnealune osapool ei paku "usaldusväärseid tagatisi" selle kohta, et ei tegele enam keemiarelvade või bioloogiliste relvade kasutamisega, ja ei luba ÜRO vaatlejad riiki vastavaid rajatisi inspekteerima.
Augustis Venemaale eksspioon Sergei Skripalile ja tema tütrele korraldatud närvimürgirünnaku eest kehtestatud sanktsioonidega peatas USA välisabi Venemaale, blokeeris riigile kaitsesektoriga seotud kaupade või teenuste müügi ja keelas krediiditoe igasugusele Venemaale suunduvale ekspordile. Välisministeerium tegi erandi kosmoselendude jaoks vajalike sõjaliste kaupade müügile Venemaale.
Teadaanne sanktsioonide kehtestamisest kukutas Vene rubla dollari suhtes viimase kahe aasta madalaimale tasemele.
Moskvale anti novembrini aega, et võimaldada välisekspertidel inspekteerida rajatisi, mida on seostatud närvimürgiga Novitšok, ning esitada "tõestatav" kinnitus, et seda ei kasutata uuesti.
Suurbritannia teatel korraldasid märtsikuise rünnaku Salisburys Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) töötajad, kasutades Nõukogude ajal väljatöötatud närvimürki Novitšok. Moskva eitab seotust vahejuhtumiga ja on lubanud astuda värsketele sanktsioonidele vastusamme.
Sergei ja Julia Skripal on nüüdseks tervenenud ja haiglast lahkunud, kuid sama närvimürk nõudis juulis ühe briti naise elu.
30. juulil haigestusid Salisbury lähedal Amesburys Novitšokiga kokku puutudes Dawn Sturgess ja Charlie Rowley. Sturgess suri 8. juulil pärast kokkupuudet pudeliga, mida ta pidas lõhnaõliks. Pudeli leidis ja andis talle elukaaslane Rowley, kes samuti haigestus, kuid on nüüdseks haiglast välja lubatud.
USA saatis pärast märtsikuist juhtumit solidaarsusavaldusena Suurbritanniale riigist välja 60 Vene diplomaati ja andis Venemaale käsu sulgeda konsulaat Seattle´is.
Vene peaminister Dmitri Medvedev ähvardas augustis, et mis tahes täiendavate sanktsioonide kehtestamine võrduks "majandussõja väljakuulutamisega".
USA esindajatekoja välisasjade komitee ametist lahkuv esimees Ed Royce kutsus teisipäeval valitsust Venemaale lisasanktsioonide kehtestamisega kiiresti edasi liikuma.
"Kõhklemine üksnes julgustab uusi Venemaa agressioone. Kedagi ei tohiks üllatada, et Vladimir Putin ei ütle lahti sõjalise otstarbega närvimürgi kasutamisest tulevikus," sõnas ta.
Royce nimetas vastuvõetamatuks asjaolu, et "valitsusel puudub plaan ja ajakava USA seadusega ettenähtud kohustuslike sanktsioonide teise järgu jõustamiseks".
USA ärgitab Euroopat mitte nõrgendama Vene-vastaseid sanktsioone
Euroopa ei tohi nõrgendada oma sanktsioone Venemaa vastu, ütles kõrge USA ametnik teisipäeval, hoiatades, et Venemaa kujutab Läänele vahetut ohtu ja olukord muutub üha halvemaks.
Washington survestab Euroopa Liidu riike säilitama Krimmi annekteerimise ja Ukraina idaosas separatistliku konflikti õhutamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioone ajal, kui Itaalia Kremli-sõbralik valitsus püüab saavutada sanktsioonide leevendamist.
Itaalia marurahvuslasest siseminister Matteo Salvini mõistis oktoobris Moskvat külastades hukka Lääne sanktsioonide "hulluse" Venemaa vastu ja ründas ägedalt EL-i poliitikat.
USA välisministeeriumi poliitikaplaneerimise osakonna asedirektor David Tessler ütles Brüsselis ajakirjanikele, et Washington kaalub Venemaale Suurbritannias korraldatud närvimürgirünnaku eest uute sanktsioonide kehtestamist, nagu näeb ette Ühendriikide seadus.
Venemaale kehtestatud sanktsioonide edu sõltub USA ja Euroopa vahelisest tihedast koordinatsioonist, lausus Tessler, lisades, et on külastanud sanktsioonide kooskõlastamiseks viimase 18 kuu jooksul regulaarselt Euroopa pealinnu.
"Meie sanktsioonid peavad jääma tugevaks seni, kuni näeme käitumise muutumist Moskvas, mida me kõik ootame," lausus ta. "Me ei usu mis tahes sanktsioonide leevendamisse enne täielikku käitumise muutmist, Venemaa kohustuste täielikku täitmist."
USA ametnik külastas enda sõnul hiljuti Austriat, mille paremkonservatiivse Rahvapartei (ÖVP) ja parempopulistliku Vabaduspartei (FPÖ) koalitsioonivalitsust peetakse oma eelkäijatest Moskva suhtes sõbralikumaks ja mille välisminister Karin Kneissl tantsis augustis oma pulmas Vene presidendi Vladimir Putiniga, ja suundub peagi Rooma sealset valitsust lobima.
Lisaks Ukraina konfliktile ja endise Briti-Vene topeltagendi Sergei Skripali mürgitamisele süüdistatakse Moskvat ka püüetes mõjutada informatsioonikampaaniate ja küberrünnakutega mitmeid valimisi Euroopas ja USA-s.
USA ja Euroopa näpistavatest sanktsioonidest hoolimata usub Washington, et Venemaast lähtuv oht "suureneb, mitte ei vähene".
"Meie jaoks ei ole see teoreetiline debatt, millest vabas vormis lobiseda - see, mida venelased kujutavad ja millega me võitleme, on selge ja vahetu oht," lausus Tessler.
### Response:
USA kavandab Skripali juhtumi tõttu uusi Vene-vastaseid sanktsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ta mängis suurepärase kohtumise," sõnas Klopp Liverpoolile kaks väravat löönud Milan Pavkovi kohta. "Ma arvan, et ta oli oma teise värava tõttu isegi veidi üllatunud, aga ta tabas palli väga hästi. Ta võitles, nad kõik võitlesid ja seepärast ütlen, et see võit on teenitud."
"See oli hea jalgpalliatmosfäär," rääkis Klopp Belgradi häälekate tribüünide kohta. "Me ei tea, mida nad laulsid, aga nad tegid seda valjult. Atmosfäär - laulmine ja müra - ei olnud meie jaoks probleem. Aga õhkkond pärast nende teist väravat muutus, nad olid sõiduvees ja meie jaoks oli asi vastupidine."
A choreographed rendition of 'f*** you Liverpool' from the home fans #LFC pic.twitter.com/pawj1nlmkp
— James Pearce (@JamesPearceEcho) November 6, 2018
Liverpool on käesoleval Meistrite liiga hooajal kaotanud mõlemad võõrsil peetud kohtumised. "Peame Pariisis paremini mängima," tõdes Klopp. "Viimane alagrupimäng on väga keeruline kodumatš Napoli vastu. Tänases mängus oli meil palju võimalusi mäng kontrolli alla saada, aga me ei teinud seda, tegime valesid otsuseid. Ma ei usu, et see on seotud kodus või võõrsil mängimisega. See lihtsalt juhtus." | Klopp Crvena zvezdast: see oli teenitud võit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta mängis suurepärase kohtumise," sõnas Klopp Liverpoolile kaks väravat löönud Milan Pavkovi kohta. "Ma arvan, et ta oli oma teise värava tõttu isegi veidi üllatunud, aga ta tabas palli väga hästi. Ta võitles, nad kõik võitlesid ja seepärast ütlen, et see võit on teenitud."
"See oli hea jalgpalliatmosfäär," rääkis Klopp Belgradi häälekate tribüünide kohta. "Me ei tea, mida nad laulsid, aga nad tegid seda valjult. Atmosfäär - laulmine ja müra - ei olnud meie jaoks probleem. Aga õhkkond pärast nende teist väravat muutus, nad olid sõiduvees ja meie jaoks oli asi vastupidine."
A choreographed rendition of 'f*** you Liverpool' from the home fans #LFC pic.twitter.com/pawj1nlmkp
— James Pearce (@JamesPearceEcho) November 6, 2018
Liverpool on käesoleval Meistrite liiga hooajal kaotanud mõlemad võõrsil peetud kohtumised. "Peame Pariisis paremini mängima," tõdes Klopp. "Viimane alagrupimäng on väga keeruline kodumatš Napoli vastu. Tänases mängus oli meil palju võimalusi mäng kontrolli alla saada, aga me ei teinud seda, tegime valesid otsuseid. Ma ei usu, et see on seotud kodus või võõrsil mängimisega. See lihtsalt juhtus."
### Response:
Klopp Crvena zvezdast: see oli teenitud võit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BBC andmeil on viis kinnipeetut mehed ja üks naine.
Anonüümsust palunud ametniku sõnul võeti kahtlusalused vanuses 22-62 eluaastat kinni kolmes paigas, sealhulgas üks Alpides, üks Bretagne's ja üks Belgia piiri lähedal Moselle'is.
Ametniku sõnul oli plaan ebamäärane ja lõpetamata, kuid vägivaldne. Uudisteagentuuri AFP andmeil olid kahtlusalused paremäärmuslike vaadetega.
2017. aasta juulis süüdistati 23-aastast meest Macroni salamõrvaplaanis. Tema eesmärk oli tappa president sõjaväeparaadil, mille ta võttis vastu koos USA ametivenna Donald Trumpiga Bastille' päeval 14. juulil.
Mees rääkis uurijaile, et tahtis lisaks Macronile tappa ka moslemeid, juute, mustanahalisi ja homoseksuaale.
Praegu viibib Macron Prantsusmaa kirdeosas Verdunis osana Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva üritustest. Nädalavahetusel on Prantsusmaale oodata kümneid maailma riigijuhte, teiste seas Trumpi. | Prantsusmaal peeti kinni kuus Macroni ründamise kavas kahtlustatut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BBC andmeil on viis kinnipeetut mehed ja üks naine.
Anonüümsust palunud ametniku sõnul võeti kahtlusalused vanuses 22-62 eluaastat kinni kolmes paigas, sealhulgas üks Alpides, üks Bretagne's ja üks Belgia piiri lähedal Moselle'is.
Ametniku sõnul oli plaan ebamäärane ja lõpetamata, kuid vägivaldne. Uudisteagentuuri AFP andmeil olid kahtlusalused paremäärmuslike vaadetega.
2017. aasta juulis süüdistati 23-aastast meest Macroni salamõrvaplaanis. Tema eesmärk oli tappa president sõjaväeparaadil, mille ta võttis vastu koos USA ametivenna Donald Trumpiga Bastille' päeval 14. juulil.
Mees rääkis uurijaile, et tahtis lisaks Macronile tappa ka moslemeid, juute, mustanahalisi ja homoseksuaale.
Praegu viibib Macron Prantsusmaa kirdeosas Verdunis osana Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva üritustest. Nädalavahetusel on Prantsusmaale oodata kümneid maailma riigijuhte, teiste seas Trumpi.
### Response:
Prantsusmaal peeti kinni kuus Macroni ründamise kavas kahtlustatut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | May informeeris oma kabinetti edusammudest lahutusleppe osas. Kõnelused on takerdunud lahenduse leidmisele Iiri piiri osas. Kumbki pool ei soovi tolliposte ega muid kontrolle Ühendkuningriigi koosseisu kuuluva Põhja-Iirimaa ja EL-i liikme Iiri Vabariigi vahel.
Mitmed May valitsuse liikmed on vastu lahendusele, mis seoks Suurbritannia EL-ist lahkumisel määramata ajaks bloki kaubandusreeglitega.
May pressiesindaja James Slacki sõnul ütles valitsusjuht ministritele, et on veendunud leppele jõudmises, ent kuigi London soovib kokku leppida võimalikult kiiresti, ei saa seda teha iga hinnaga.
Suurbritannia peaks EL-ist lahkuma 29. märtsil ning aega saavutada lepe, mis rahuldaks nii May lõhestunud konservatiivset valitsust kui ka EL-i riike, hakkab napiks jääma.
London on pakkunud, et Suurbritannia võiks ajutiselt bloki kaubandusreegleid järgida, kuid soovib õigust sellest kokkuleppest väljuda.
Iiri peaminister Leo Varadkar ütles esmaspäevases telefonikõnes Mayle, et võib arutada nõndanimetatud kaitsemeetme mehhanismi, kuid ei soostu sellega, et London saab õiguse ühepoolselt lepe hüljata.
EL-i pealäbirääkija Michel Barnier sõnul ei ole pooled veel lähedal kokkuleppele.
Barnier ütles Belgia ringhäälingule RTBF, et endiselt eksisteerivad tõsised erimeelsused selle üle, kuidas tagada Iiri stabiilsus nii, et mitte rajada piire, kuid samas kaitsta ühisturu terviklikkust. | May: ma ei sõlmi Brexiti lepet iga hinna eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
May informeeris oma kabinetti edusammudest lahutusleppe osas. Kõnelused on takerdunud lahenduse leidmisele Iiri piiri osas. Kumbki pool ei soovi tolliposte ega muid kontrolle Ühendkuningriigi koosseisu kuuluva Põhja-Iirimaa ja EL-i liikme Iiri Vabariigi vahel.
Mitmed May valitsuse liikmed on vastu lahendusele, mis seoks Suurbritannia EL-ist lahkumisel määramata ajaks bloki kaubandusreeglitega.
May pressiesindaja James Slacki sõnul ütles valitsusjuht ministritele, et on veendunud leppele jõudmises, ent kuigi London soovib kokku leppida võimalikult kiiresti, ei saa seda teha iga hinnaga.
Suurbritannia peaks EL-ist lahkuma 29. märtsil ning aega saavutada lepe, mis rahuldaks nii May lõhestunud konservatiivset valitsust kui ka EL-i riike, hakkab napiks jääma.
London on pakkunud, et Suurbritannia võiks ajutiselt bloki kaubandusreegleid järgida, kuid soovib õigust sellest kokkuleppest väljuda.
Iiri peaminister Leo Varadkar ütles esmaspäevases telefonikõnes Mayle, et võib arutada nõndanimetatud kaitsemeetme mehhanismi, kuid ei soostu sellega, et London saab õiguse ühepoolselt lepe hüljata.
EL-i pealäbirääkija Michel Barnier sõnul ei ole pooled veel lähedal kokkuleppele.
Barnier ütles Belgia ringhäälingule RTBF, et endiselt eksisteerivad tõsised erimeelsused selle üle, kuidas tagada Iiri stabiilsus nii, et mitte rajada piire, kuid samas kaitsta ühisturu terviklikkust.
### Response:
May: ma ei sõlmi Brexiti lepet iga hinna eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Treenisin suvel väga kõvasti ning treener usaldab mind," rääkis Kazakauskas heast hooaja algusest portaalile Korvpall24. "Ta annab mulle palju minuteid ning lubab mul teha neid asju, mida oskan kõige paremini. Meie meeskond on väga noor ja mäng küllaltki ebastabiilne. Suudame viis minutit väga hästi mängida, kuid siis kaotame tähelepanu ning vajume ära. Me töötame väga kõvasti ning ma usun, et meie mäng läheb järk-järgult paremaks."
"Võib vist öelda, et [lauavõitlus] on mul lihtsalt veres! Terve elu on lauavõitlus olnud mu parim element korvpalliväljakul."
"Meie fännid on väga toredad inimesed," jätkas leedulane. "Nad toetavad meid alati ja mitte ainult Tartus. Meil on grupp inimesi, kes tulevad igale mängule kaasa! Tahan neile öelda suured tänusõnad!"
Loe täispikka intervjuud portaalist Korvpall24. | Oktoobri parimaks valitud Kazakauskas: lauavõitlus on mul lihtsalt veres | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Treenisin suvel väga kõvasti ning treener usaldab mind," rääkis Kazakauskas heast hooaja algusest portaalile Korvpall24. "Ta annab mulle palju minuteid ning lubab mul teha neid asju, mida oskan kõige paremini. Meie meeskond on väga noor ja mäng küllaltki ebastabiilne. Suudame viis minutit väga hästi mängida, kuid siis kaotame tähelepanu ning vajume ära. Me töötame väga kõvasti ning ma usun, et meie mäng läheb järk-järgult paremaks."
"Võib vist öelda, et [lauavõitlus] on mul lihtsalt veres! Terve elu on lauavõitlus olnud mu parim element korvpalliväljakul."
"Meie fännid on väga toredad inimesed," jätkas leedulane. "Nad toetavad meid alati ja mitte ainult Tartus. Meil on grupp inimesi, kes tulevad igale mängule kaasa! Tahan neile öelda suured tänusõnad!"
Loe täispikka intervjuud portaalist Korvpall24.
### Response:
Oktoobri parimaks valitud Kazakauskas: lauavõitlus on mul lihtsalt veres |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jah, ma lähen poliitikasse," kinnitas Šmigun-Vähi Kanal 2 saates "Radar".
Šmigun-Vähi sõnul soovis teda enda nimekirja nii Reformierakond kui ka Keskerakond. Ta otsustas Reformierakonna kasuks ning on teisipäeva õhtuks juba partei liikmeks astunud.
Šmigun-Vägi ütles, et ta mõtles pikalt pärast seda, kui oli mõlema erakonna esimehega kohtunud.
"Lõpuks ikkagi kõik läks selle peale, mida minu süda tunneb. Selleks tõesti oli Reformierakond, kellega näen, et mul on kuidagi ühine mõte, oleme sarnased, maailmavaade on ühesugune," rääkis ta. Enda sõnul võiks ta riigikokku kandideerida Tallinna kesklinnas.
Šmigun-Vähi rääkis saates, et on kaheksa aastat olnud tippspordist eemal, kuid jõudnud nüüd eluperioodi, kus ta tahab midagi uut ja huvitavat teha, sest tal on selleks energiat ja tahtmist.
Ta kinnitas, et ei lähe poliitikasse tippsportlasena. "Ma lähen tubli ja tööka Eesti naisena, kes hoolib oma oma lastest ja nende tulevikust. Just selliste naiste hääl võiks minu suu läbi ka valjemini kõlada," selgitas Šmigun-Vähi pressiteate vahendusel. "Tunnen, et olen täna valmis taas Eesti heaks endast kõik andma," kinnitas ta.
"Esimese asjana saan olla eeskujuks. Ka näiteks selles osas, et Eesti asjade ajamisel oleks rohkem koostöömeelt. Konkurents on hea, aga koostööd peab ka suutma teha. Mina luban küll, et olen valmis toetama väga häid algatusi ka siis, kui need mõne konkurendi poolt tulevad. Meid on liiga vähe, et lasta head mõtted raisku ainult jonni pärast," ütles Šmigun-Vähi.
Reformierakonna esimehe Kaja Kallase sõnul on ta Šmigun-Vähiga rääkides mõistnud, et olümpiavõitja jagab temaga sama maailmavaadet. "Oleme Kristinaga arutanud, et riigi peamine ülesanne on luua inimestele tingimused ise edukas olla, mitte kõiki jõuga võrdseks teha. Seetõttu on mul hea meel, et Kristina tuleb valimistele Reformierakonnaga."
Kristina Šmigun-Vähi on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.
2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos võitis Kristina Šmigun kuldmedali nii kümne kilomeetri klassikatehnika sõidus kui ka 15 kilomeetri suusavahetusega sõidus.
Samal aastal andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) Šmigunile Sportstar 'i aunimetuse. Autasu üleandmise gala toimus ROK-i peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle telekanal Eurosport.
Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Šmigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordis jätkata.
2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas Šmigun-Vähi, et loobub tippspordist.
Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta naissportlaseks.
23. jaanuaril 2002. aastal saabus Eesti suusaliitu rahvusvahelise suusaliidu sõnum, et Kristina Šmiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolse toimega hormooni 19-norandrosterooni.
"Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas rahvusvahelisest suusaliidust tulnud faksil," ütles Šmigun toona. "Seepärast soovin kiiresti B-proovi uurimist. Võitlen oma puhtuse ja õigluse eest. Ma ei karda midagi. Võin, käsi piiblil, vanduda, et minu südametunnistus on puhas".
2013. aasta detsembris esitas ROK Šmigun-Vähile kahtlustuse seoses 2006. aastal Torino taliolümpiamängudel tema proovidest leituga. Šmigun-Vähi kaebas A-proovi avamise kohtusse ja seetõttu ei avatud B-proovi.
2017. aastal teatas ROK, et 2006. aasta Torino taliolümpiamängude proovide järeltestimine on lõppenud ning ühtegi positiivset proovi ei leitud, seega jäävad Šmigun-Vähile Torinos võidetud olümpiamedalid alles. | Šmigun-Vähi kandideerib Reformierakonna ridades riigikokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jah, ma lähen poliitikasse," kinnitas Šmigun-Vähi Kanal 2 saates "Radar".
Šmigun-Vähi sõnul soovis teda enda nimekirja nii Reformierakond kui ka Keskerakond. Ta otsustas Reformierakonna kasuks ning on teisipäeva õhtuks juba partei liikmeks astunud.
Šmigun-Vägi ütles, et ta mõtles pikalt pärast seda, kui oli mõlema erakonna esimehega kohtunud.
"Lõpuks ikkagi kõik läks selle peale, mida minu süda tunneb. Selleks tõesti oli Reformierakond, kellega näen, et mul on kuidagi ühine mõte, oleme sarnased, maailmavaade on ühesugune," rääkis ta. Enda sõnul võiks ta riigikokku kandideerida Tallinna kesklinnas.
Šmigun-Vähi rääkis saates, et on kaheksa aastat olnud tippspordist eemal, kuid jõudnud nüüd eluperioodi, kus ta tahab midagi uut ja huvitavat teha, sest tal on selleks energiat ja tahtmist.
Ta kinnitas, et ei lähe poliitikasse tippsportlasena. "Ma lähen tubli ja tööka Eesti naisena, kes hoolib oma oma lastest ja nende tulevikust. Just selliste naiste hääl võiks minu suu läbi ka valjemini kõlada," selgitas Šmigun-Vähi pressiteate vahendusel. "Tunnen, et olen täna valmis taas Eesti heaks endast kõik andma," kinnitas ta.
"Esimese asjana saan olla eeskujuks. Ka näiteks selles osas, et Eesti asjade ajamisel oleks rohkem koostöömeelt. Konkurents on hea, aga koostööd peab ka suutma teha. Mina luban küll, et olen valmis toetama väga häid algatusi ka siis, kui need mõne konkurendi poolt tulevad. Meid on liiga vähe, et lasta head mõtted raisku ainult jonni pärast," ütles Šmigun-Vähi.
Reformierakonna esimehe Kaja Kallase sõnul on ta Šmigun-Vähiga rääkides mõistnud, et olümpiavõitja jagab temaga sama maailmavaadet. "Oleme Kristinaga arutanud, et riigi peamine ülesanne on luua inimestele tingimused ise edukas olla, mitte kõiki jõuga võrdseks teha. Seetõttu on mul hea meel, et Kristina tuleb valimistele Reformierakonnaga."
Kristina Šmigun-Vähi on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.
2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos võitis Kristina Šmigun kuldmedali nii kümne kilomeetri klassikatehnika sõidus kui ka 15 kilomeetri suusavahetusega sõidus.
Samal aastal andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) Šmigunile Sportstar 'i aunimetuse. Autasu üleandmise gala toimus ROK-i peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle telekanal Eurosport.
Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Šmigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordis jätkata.
2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas Šmigun-Vähi, et loobub tippspordist.
Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta naissportlaseks.
23. jaanuaril 2002. aastal saabus Eesti suusaliitu rahvusvahelise suusaliidu sõnum, et Kristina Šmiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolse toimega hormooni 19-norandrosterooni.
"Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas rahvusvahelisest suusaliidust tulnud faksil," ütles Šmigun toona. "Seepärast soovin kiiresti B-proovi uurimist. Võitlen oma puhtuse ja õigluse eest. Ma ei karda midagi. Võin, käsi piiblil, vanduda, et minu südametunnistus on puhas".
2013. aasta detsembris esitas ROK Šmigun-Vähile kahtlustuse seoses 2006. aastal Torino taliolümpiamängudel tema proovidest leituga. Šmigun-Vähi kaebas A-proovi avamise kohtusse ja seetõttu ei avatud B-proovi.
2017. aastal teatas ROK, et 2006. aasta Torino taliolümpiamängude proovide järeltestimine on lõppenud ning ühtegi positiivset proovi ei leitud, seega jäävad Šmigun-Vähile Torinos võidetud olümpiamedalid alles.
### Response:
Šmigun-Vähi kandideerib Reformierakonna ridades riigikokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serviti peatreener Kalmer Musting tegi esiliigaliidri vastu lahenduse, kus jättis koosseisust välja enamiku kogenud palluritest. Nii said puhkepäeva Eston Varusk, Henri Sillaste, Kristjan Muuga, Siivo Sokk ja Indrek Neeme. Kui kolme minutiga saadi 3:0 ja 14 minutiga 9:3 eduseis, siis tundus, et otsus õigustas end.
Marko Koks kasutas minutilist vaheaega, kuid võõrustajad viskasid seejärel kolm vastuseta väravat ning Viljandi Spordikooli peatreener pidi noored mulgid uuesti mõttepausiks kokku kutsuma. Kuidagi ei saadud kinni Serviti paremäärt Sander Sarapuud, kes oli seisul 12:3 visanud juba viis väravat.
Kahekohaliseks kasvas vahe pärast Raiko Rudissaare väravat 23. minutil ning vaheajaks juhtis Serviti 19:6. Teisel poolajal võtsid Sarapuult skooritegemisraskuse üle Rudissaar ja Stanislav Holodjuk, kuid vahe püsis mingi aja suhteliselt soliidsena ehk seisul 24:11 võttis Musting mõttepausi.
Siis tulistas Holodjuk kolm väravat järjest ja seisult 27:12 ei saanud Viljandi noored koguni 14 minuti jooksul kordagi palli vastaste võrku. Lõppskooriks kujunes 41:15 ja järgmisel kolmapäeval toimuvaks kordusmänguks ei jäänud spordikooli poistele just palju lootust. Holodjuk ja Rudissaar viskasid Serviti kasuks kaheksa ning Sarapuu seitse väravat. Kaotajate poolel olid täpsemad Aleksander Pertelson kuue ja Hendrik Koks kolme tabamusega.
Järgmised karikavõistluste veerandfinaalide avamängud:
7.11. 19.00 Viljandi HC – HC Viimsi/Tööriistamarket
8.11. 18.15 HC Tallinn – Tartu Ülikool
8.11. 19.30 Põlva/Arcwood – SK Tapa | Põlva Serviti astus suure sammu karikasarja finaalneliku suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serviti peatreener Kalmer Musting tegi esiliigaliidri vastu lahenduse, kus jättis koosseisust välja enamiku kogenud palluritest. Nii said puhkepäeva Eston Varusk, Henri Sillaste, Kristjan Muuga, Siivo Sokk ja Indrek Neeme. Kui kolme minutiga saadi 3:0 ja 14 minutiga 9:3 eduseis, siis tundus, et otsus õigustas end.
Marko Koks kasutas minutilist vaheaega, kuid võõrustajad viskasid seejärel kolm vastuseta väravat ning Viljandi Spordikooli peatreener pidi noored mulgid uuesti mõttepausiks kokku kutsuma. Kuidagi ei saadud kinni Serviti paremäärt Sander Sarapuud, kes oli seisul 12:3 visanud juba viis väravat.
Kahekohaliseks kasvas vahe pärast Raiko Rudissaare väravat 23. minutil ning vaheajaks juhtis Serviti 19:6. Teisel poolajal võtsid Sarapuult skooritegemisraskuse üle Rudissaar ja Stanislav Holodjuk, kuid vahe püsis mingi aja suhteliselt soliidsena ehk seisul 24:11 võttis Musting mõttepausi.
Siis tulistas Holodjuk kolm väravat järjest ja seisult 27:12 ei saanud Viljandi noored koguni 14 minuti jooksul kordagi palli vastaste võrku. Lõppskooriks kujunes 41:15 ja järgmisel kolmapäeval toimuvaks kordusmänguks ei jäänud spordikooli poistele just palju lootust. Holodjuk ja Rudissaar viskasid Serviti kasuks kaheksa ning Sarapuu seitse väravat. Kaotajate poolel olid täpsemad Aleksander Pertelson kuue ja Hendrik Koks kolme tabamusega.
Järgmised karikavõistluste veerandfinaalide avamängud:
7.11. 19.00 Viljandi HC – HC Viimsi/Tööriistamarket
8.11. 18.15 HC Tallinn – Tartu Ülikool
8.11. 19.30 Põlva/Arcwood – SK Tapa
### Response:
Põlva Serviti astus suure sammu karikasarja finaalneliku suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29. oktoobril kella 7 paiku kaotati Narvas Astri keskuse ja Cirkel K bensiinijaama lähedal ristmikul rahakott dokumentide ja 717 euroga, teatas politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja teisipäeval BNS-ile. Paari minuti pärast pidas ristmikul kinni hele Volkswagen Passat, mille juht võttis rahakoti üles ja sõitis minema. Leiust ei ole politseid teavitatud.
Selles juhtumis alustas politsei kriminaalasija omastamise paragrahvi alusel. Narva politseijaoskonna juhtivuurija Sergei Maslennikov sõnas, et praeguseks on politseinikud läbi vaadanud selles piirkonnas asuvate videokaamerate salvestised, kuid mehe isikut pole õnnestunud tuvastada.
Omastamises kahtlustatal mehel oli seljas tume jope, jalas tumesinised teksad ja heledad jalatsid. Kõikidel, kel on tema isiku või sõiduki kohta, palub politsei võtta ühendust Narva politseijaoskonnaga numbritel 53025532 või 3576007 või kirjutada [email protected].
"Kui olete leidnud võõra asja, mille väärtus on alla 50 euro, siis võib selle omaniku tuvastamiseni jätta hoiule enda kätte, kuid leiust peab teavitama politseid. Hinnalisemad leiud peab üle andma politseile," sõnas Maslennikov. "Kui teil endal pole võimalik leidu politseisse tuua, võib helistada PPA infotelefonile 612 3000 või numbrile 112 ning leppida kokku, kus ja kuidas leitud ese politseile üle anda."
Kui olete kaotanud eseme, teavitage sellest kindlasti politseid. "Avalduse olemasolul on leidu omanikule lihtsam tagastada võrreldes infot andmebaasides. Kirjeldage kaotatud eset üksikasjalikult, märkides ära, kas sellel on kriimud või muud iseärasused, lisage foto või ostutšekk, kui see on olemas," sõnas politseinik.
Politseisse toodud leidudega saab tutvuda PPA kodulehel https://www2.politsei.ee/et/politsei-palub-abi/leitud-esemed/.
Politsei otsib võõra rahakoti omastanud Volkswagen Passati juhti. Autor: PPA
Politsei otsib võõra rahakoti omastanud Volkswagen Passati juhti. Autor: PPA | Narva politsei otsib võõra rahakoti omastanud meest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29. oktoobril kella 7 paiku kaotati Narvas Astri keskuse ja Cirkel K bensiinijaama lähedal ristmikul rahakott dokumentide ja 717 euroga, teatas politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja teisipäeval BNS-ile. Paari minuti pärast pidas ristmikul kinni hele Volkswagen Passat, mille juht võttis rahakoti üles ja sõitis minema. Leiust ei ole politseid teavitatud.
Selles juhtumis alustas politsei kriminaalasija omastamise paragrahvi alusel. Narva politseijaoskonna juhtivuurija Sergei Maslennikov sõnas, et praeguseks on politseinikud läbi vaadanud selles piirkonnas asuvate videokaamerate salvestised, kuid mehe isikut pole õnnestunud tuvastada.
Omastamises kahtlustatal mehel oli seljas tume jope, jalas tumesinised teksad ja heledad jalatsid. Kõikidel, kel on tema isiku või sõiduki kohta, palub politsei võtta ühendust Narva politseijaoskonnaga numbritel 53025532 või 3576007 või kirjutada [email protected].
"Kui olete leidnud võõra asja, mille väärtus on alla 50 euro, siis võib selle omaniku tuvastamiseni jätta hoiule enda kätte, kuid leiust peab teavitama politseid. Hinnalisemad leiud peab üle andma politseile," sõnas Maslennikov. "Kui teil endal pole võimalik leidu politseisse tuua, võib helistada PPA infotelefonile 612 3000 või numbrile 112 ning leppida kokku, kus ja kuidas leitud ese politseile üle anda."
Kui olete kaotanud eseme, teavitage sellest kindlasti politseid. "Avalduse olemasolul on leidu omanikule lihtsam tagastada võrreldes infot andmebaasides. Kirjeldage kaotatud eset üksikasjalikult, märkides ära, kas sellel on kriimud või muud iseärasused, lisage foto või ostutšekk, kui see on olemas," sõnas politseinik.
Politseisse toodud leidudega saab tutvuda PPA kodulehel https://www2.politsei.ee/et/politsei-palub-abi/leitud-esemed/.
Politsei otsib võõra rahakoti omastanud Volkswagen Passati juhti. Autor: PPA
Politsei otsib võõra rahakoti omastanud Volkswagen Passati juhti. Autor: PPA
### Response:
Narva politsei otsib võõra rahakoti omastanud meest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avageimis oli külalismeeskonnal kasutada koguni kaheksa geimpalli, ometi võitis Saaremaa 40 minutit kestnud geimi 34:32. Teises geimis jõudis Gentofte nende poolt vaadates seisuni 18:19, aga Saaremaa võitis 6:2 spurdiga geimi 25:20. Kolmandas ei jätnud kodumeeskond vastastele erilist võimalust ja võitis selle 23 minutiga 24:15.
Rauno Tamme tõi Saaremaa resultatiivseimana 14 punkti, Siim Põlluäär lisas 13 ja Eddie Rivera 11 silma.
CEV Challenge Cupi kvalifikatsiooniturniiri kordusmäng toimub Taanis 13. novembril, Saaremaad sõidab toetama ka kümmekond fänni. "See on äärmiselt positiivne, et meie fännid selle mitte just kõige odavama tee ette võtavad ja meiega kaasa tulevad. Välismängudel on omade tugi eriti tähtis," rääkis esmaspäeval klubi tegevjuht Hannes Sepp. | Saaremaa alustas Eesti võrkpalliklubide eurohooaega ajaloolise võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avageimis oli külalismeeskonnal kasutada koguni kaheksa geimpalli, ometi võitis Saaremaa 40 minutit kestnud geimi 34:32. Teises geimis jõudis Gentofte nende poolt vaadates seisuni 18:19, aga Saaremaa võitis 6:2 spurdiga geimi 25:20. Kolmandas ei jätnud kodumeeskond vastastele erilist võimalust ja võitis selle 23 minutiga 24:15.
Rauno Tamme tõi Saaremaa resultatiivseimana 14 punkti, Siim Põlluäär lisas 13 ja Eddie Rivera 11 silma.
CEV Challenge Cupi kvalifikatsiooniturniiri kordusmäng toimub Taanis 13. novembril, Saaremaad sõidab toetama ka kümmekond fänni. "See on äärmiselt positiivne, et meie fännid selle mitte just kõige odavama tee ette võtavad ja meiega kaasa tulevad. Välismängudel on omade tugi eriti tähtis," rääkis esmaspäeval klubi tegevjuht Hannes Sepp.
### Response:
Saaremaa alustas Eesti võrkpalliklubide eurohooaega ajaloolise võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaalt pärit nurgaründaja tõi 12 punkti (+4) ja valiti kohtumise parimaks mängijaks, kuid kaotusest see meeskonda ei päästnud, kirjutab portaal Võrkpall24. Saar ja serblasest diagonaalründaja Strahinja Brzakovic realiseerisid kahe peale 50 tõstest 27. Kogu ülejäänud meeskond sai aga kokku vaid 14 tõstet, millest realiseeriti 6.
"Enda mänguga jään enam-vähem rahule," sõnas Saar. "Esimese geimi algus oli natuke rabe ja Amriswil suutis meid tugeva serviga suruda."
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Eesti võrkpallur valiti Šveitsis kaotusmängu parimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaalt pärit nurgaründaja tõi 12 punkti (+4) ja valiti kohtumise parimaks mängijaks, kuid kaotusest see meeskonda ei päästnud, kirjutab portaal Võrkpall24. Saar ja serblasest diagonaalründaja Strahinja Brzakovic realiseerisid kahe peale 50 tõstest 27. Kogu ülejäänud meeskond sai aga kokku vaid 14 tõstet, millest realiseeriti 6.
"Enda mänguga jään enam-vähem rahule," sõnas Saar. "Esimese geimi algus oli natuke rabe ja Amriswil suutis meid tugeva serviga suruda."
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Eesti võrkpallur valiti Šveitsis kaotusmängu parimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäevases kohtumises olid Cape Bretoni kaotusnumbrid 65:85 (10:19, 12:15, 18:31, 25:20), kirjutab Korvpall24. 21-aastane viskav tagamees kogus 30 mänguminutiga 8 punkti (kahesed 2/8, kolmesed 0/2, vabavisked 4/4), 5 lauapalli, ühe korvisöödu, ühe vaheltlõike, 6 pallikaotust ja ühe isikliku vea.
Pühapäeval sai Dalhousie võidu numbritega 89:76 (26:18, 20:23, 13:19, 30:16). Noorele eestlasele jäi sel korral 33 minutiga kontole 5 punkti (kahesed 0/2, kolmesed 1/3, vabavisked 2/2), 4 resultatiivset söötu, 2 pallikaotust, 2 vaheltlõiget, 3 pallikaotust ja 3 viga.
Cape Breton peab oma järgmise mängu 10. novembril, kui kodusaalis võõrustatakse StFX nimelist tiimi. | Eesti korvpallur tegi Kanada üliõpilasliigas debüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäevases kohtumises olid Cape Bretoni kaotusnumbrid 65:85 (10:19, 12:15, 18:31, 25:20), kirjutab Korvpall24. 21-aastane viskav tagamees kogus 30 mänguminutiga 8 punkti (kahesed 2/8, kolmesed 0/2, vabavisked 4/4), 5 lauapalli, ühe korvisöödu, ühe vaheltlõike, 6 pallikaotust ja ühe isikliku vea.
Pühapäeval sai Dalhousie võidu numbritega 89:76 (26:18, 20:23, 13:19, 30:16). Noorele eestlasele jäi sel korral 33 minutiga kontole 5 punkti (kahesed 0/2, kolmesed 1/3, vabavisked 2/2), 4 resultatiivset söötu, 2 pallikaotust, 2 vaheltlõiget, 3 pallikaotust ja 3 viga.
Cape Breton peab oma järgmise mängu 10. novembril, kui kodusaalis võõrustatakse StFX nimelist tiimi.
### Response:
Eesti korvpallur tegi Kanada üliõpilasliigas debüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane Paredes teenis pühapäevases liigamängus Groznõi Ahmati vastu 82. minutil rumala teise kollase kaardi, mistõttu jääb tal sellel pühapäeval vahele tähtis kohtumine Moskva CSKA vastu. Paljud Zenidi poolehoidjad on sotsiaalmeedias aga arvamusel, et Paredes tegi vea meelega, et reisida nädalavahetusel Argentinasse ja näha oma lapsepõlveklubi Boca Juniorsi kohtumist põlise rivaali River Plate vastu Lõuna-Ameerika tähtsaima klubiturniiri Copa Libertadorese finaalis.
Varios aprovecharon su última publicación en instagram para criticarlo. Entre otros: "Dejá de hacerte expulsar" y "¿dónde están las disculpas?" Lo más raro de todo es que la de ayer fue la 2ª roja en 58 partidos jugando para el Zenit. pic.twitter.com/MEq2bocLwC
— Martín Chu Li (@AlvarezzMartin) November 5, 2018
Boca akadeemiast sirgunud Paredes mängis klubi eest aastatel 2010-2014 ja siirdus seejärel Itaaliasse, Peterburi klubi särki on ta kandnud alates möödunud aasta juulist. Ka pärast Bocast lahkumist pole mees oma poolehoidu varjanud, postitades sotsiaalmeediasse tihti pilte endast klubi särgis ning koos kuulsamate fännidega. Alles kolm päeva tagasi laadis ta Instagrami pildi Zenidi meeskonnakaaslase, River Plate kasvandiku Sebastian Driussiga, kellega manitseti Argentina hiidude poolehoidjaid suure mängu eel vägivallast hoidumast.
Somos rivales no enemigos , disfrutemos de esta histórica final sin violencia ⚽️???????? @sebadriussi.11
A post shared by Leandro (@leoparedes20) on Nov 2, 2018 at 9:51am PDT
Portaali Football-Italia.net ning Argentina meedia sõnul ei ole Venemaa kõrgliigal plaanis intsidenti luubi alla võtta. | Venemaa klubi fännid süüdistavad mängijat meelega saadud punases kaardis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane Paredes teenis pühapäevases liigamängus Groznõi Ahmati vastu 82. minutil rumala teise kollase kaardi, mistõttu jääb tal sellel pühapäeval vahele tähtis kohtumine Moskva CSKA vastu. Paljud Zenidi poolehoidjad on sotsiaalmeedias aga arvamusel, et Paredes tegi vea meelega, et reisida nädalavahetusel Argentinasse ja näha oma lapsepõlveklubi Boca Juniorsi kohtumist põlise rivaali River Plate vastu Lõuna-Ameerika tähtsaima klubiturniiri Copa Libertadorese finaalis.
Varios aprovecharon su última publicación en instagram para criticarlo. Entre otros: "Dejá de hacerte expulsar" y "¿dónde están las disculpas?" Lo más raro de todo es que la de ayer fue la 2ª roja en 58 partidos jugando para el Zenit. pic.twitter.com/MEq2bocLwC
— Martín Chu Li (@AlvarezzMartin) November 5, 2018
Boca akadeemiast sirgunud Paredes mängis klubi eest aastatel 2010-2014 ja siirdus seejärel Itaaliasse, Peterburi klubi särki on ta kandnud alates möödunud aasta juulist. Ka pärast Bocast lahkumist pole mees oma poolehoidu varjanud, postitades sotsiaalmeediasse tihti pilte endast klubi särgis ning koos kuulsamate fännidega. Alles kolm päeva tagasi laadis ta Instagrami pildi Zenidi meeskonnakaaslase, River Plate kasvandiku Sebastian Driussiga, kellega manitseti Argentina hiidude poolehoidjaid suure mängu eel vägivallast hoidumast.
Somos rivales no enemigos , disfrutemos de esta histórica final sin violencia ⚽️???????? @sebadriussi.11
A post shared by Leandro (@leoparedes20) on Nov 2, 2018 at 9:51am PDT
Portaali Football-Italia.net ning Argentina meedia sõnul ei ole Venemaa kõrgliigal plaanis intsidenti luubi alla võtta.
### Response:
Venemaa klubi fännid süüdistavad mängijat meelega saadud punases kaardis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameeriklasest tagamängija viskas Cramo 85:80 võidumängus Krasnodari Lokomotiv Kubani üle 21 punkti, jagas seitse korvisöötu ja tegi neli vaheltlõiget. Lisaks temale kuuluvad sümboolsesse viisikusse veel Zeniti mängijad Brandon Jennings ja Jevgeni Valijev, Himki staar Aleksei Šved ning Unicsi mängujuht Errick McCollum.
⭐ Алексей Швед, Брэндон Дженнингс, Чавон Льюис, Эрик Макколлум и Евгений Валиев - в символической пятерке пятой игровой недели ⠀
⭐ @Shved23, Brandon Jennings, Chavaughn Lewis, @ErrickM3 & Evgeny Valiev select to All-VTB League Team of the Week #5 pic.twitter.com/aTnTLi7lcA
— VTB United League (@VTBUL) November 6, 2018
Ühisliiga poolt nimetati ära ka Janari Jõesaar, kelle korv Krasnodari vastu valiti nädala parimate momentide arvestuses üheksandaks. Oktoobrikuu kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetati Aleksei Šved. | Kalev/Cramo mängija nimetati Ühisliiga vooru parimate sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameeriklasest tagamängija viskas Cramo 85:80 võidumängus Krasnodari Lokomotiv Kubani üle 21 punkti, jagas seitse korvisöötu ja tegi neli vaheltlõiget. Lisaks temale kuuluvad sümboolsesse viisikusse veel Zeniti mängijad Brandon Jennings ja Jevgeni Valijev, Himki staar Aleksei Šved ning Unicsi mängujuht Errick McCollum.
⭐ Алексей Швед, Брэндон Дженнингс, Чавон Льюис, Эрик Макколлум и Евгений Валиев - в символической пятерке пятой игровой недели ⠀
⭐ @Shved23, Brandon Jennings, Chavaughn Lewis, @ErrickM3 & Evgeny Valiev select to All-VTB League Team of the Week #5 pic.twitter.com/aTnTLi7lcA
— VTB United League (@VTBUL) November 6, 2018
Ühisliiga poolt nimetati ära ka Janari Jõesaar, kelle korv Krasnodari vastu valiti nädala parimate momentide arvestuses üheksandaks. Oktoobrikuu kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetati Aleksei Šved.
### Response:
Kalev/Cramo mängija nimetati Ühisliiga vooru parimate sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WSJ kajastuse kohaselt on Foxconn, mis toodab komponente muu hulgas Apple'i jaoks, silmitsi kitsa tööjõuturuga. Seejuures on ettevõte aga Wisconsini osariigilt saanud kolme miljardi dollari jagu maksusoodustusi tehase rajamiseks.
Ettevõte on andnud lubaduse luua tehasega 13 000 uut töökohta, kuid WSJ teatel võidakse tööjõuturu olukorda silmas pidades esialgseid plaane tagasi tõmmata ja osa töölisi palgata Hiinast.
Tehasele käis juunis nurgakivi panemas ka USA president Donald Trump, kes kirjeldas ettevõtte otsust USA-sse kolida kui tema isiklikku töövõitu. | WSJ: Foxconn võib Wisconsini tehasesse tööjõudu Hiinast tuua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WSJ kajastuse kohaselt on Foxconn, mis toodab komponente muu hulgas Apple'i jaoks, silmitsi kitsa tööjõuturuga. Seejuures on ettevõte aga Wisconsini osariigilt saanud kolme miljardi dollari jagu maksusoodustusi tehase rajamiseks.
Ettevõte on andnud lubaduse luua tehasega 13 000 uut töökohta, kuid WSJ teatel võidakse tööjõuturu olukorda silmas pidades esialgseid plaane tagasi tõmmata ja osa töölisi palgata Hiinast.
Tehasele käis juunis nurgakivi panemas ka USA president Donald Trump, kes kirjeldas ettevõtte otsust USA-sse kolida kui tema isiklikku töövõitu.
### Response:
WSJ: Foxconn võib Wisconsini tehasesse tööjõudu Hiinast tuua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu kaheksas liigamängus algkoosseisu kuulunud Ustinov pidi esialgu Orenburgi vastu platsile jooksma - nii teatasid ka Rubini sotsiaalmeediakontod - kuid paremkaitsja jäi matšiks hoopis tribüünile, kirjutab Soccernet.
Põhjuseks ei olnud aga trauma, vaid viga andmete sisestamisel. Venemaa kõrgliiga infosüsteemi anti numbrit 91 kandva Ustinovi asemel kogemata üles noortemeeskonna kapten Mihhail Jakovlev, kelle number on 89.
Esimest korda esindusmeeskonna koosseisu kuulunud Jakovlev jäi siiski debüüdita, vaid kamandati samuti tribüünile - koosseisu kuulunud meestega sai Rubin veel vangerdada, kuid Ustinovit ei lubanud alaliit tagantjärele enam protokolli kanda. | Andmesisestaja näpuviga jättis Venemaa kõrgliigaklubi põhimehest ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu kaheksas liigamängus algkoosseisu kuulunud Ustinov pidi esialgu Orenburgi vastu platsile jooksma - nii teatasid ka Rubini sotsiaalmeediakontod - kuid paremkaitsja jäi matšiks hoopis tribüünile, kirjutab Soccernet.
Põhjuseks ei olnud aga trauma, vaid viga andmete sisestamisel. Venemaa kõrgliiga infosüsteemi anti numbrit 91 kandva Ustinovi asemel kogemata üles noortemeeskonna kapten Mihhail Jakovlev, kelle number on 89.
Esimest korda esindusmeeskonna koosseisu kuulunud Jakovlev jäi siiski debüüdita, vaid kamandati samuti tribüünile - koosseisu kuulunud meestega sai Rubin veel vangerdada, kuid Ustinovit ei lubanud alaliit tagantjärele enam protokolli kanda.
### Response:
Andmesisestaja näpuviga jättis Venemaa kõrgliigaklubi põhimehest ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste karikavõistluste kolmandas voorus on HC Tallinn sel kolmapäeval kohtumas Kehra naiskonnaga. Võistkonna mängija Mari Helstein sõnas enne mängu, et esimese kohtumise Tapale kaotanud HC Tallinn loodab seekord maitsta võidurõõmu. "Respekteerime vastaseid ja võtame neid tugeva konkurendina," rääkis Helstein. "Oleme enda jaoks ära teinud kodutöö, keda rohkem jälgida, ja loodame selle mängu võidukana lõpetada. Samas ei saa midagi lubada, sest oleneb ka sellest, kuidas meie enda koosseis välja tuleb ja mis jalaga naistel päev on alanud," andis Helstein mõista, et midagi lihtsat siiski oodata ei tasu.
2018. aasta võib jääda viimaseks
2015. aastal pandi HC Tallinna naiskond kokku suures osas omavahel tuttavatest naistest, kuid koosseisu vürtsitasid ka mõned uued tulijad. Aastate jooksul on veidi veel lisandunud uusi naisi, ent vanad mängijad on enamuses alles jäänud. Sellise koosseisu juures on võistkond pidanud praeguseks hetkeks tunnistama, et võhm hakkab otsa lõppema. "Peame arvesse võtma seda, et oleme kõik juba mõnusas eas naisterahvad, kellel on oma elud, perekonnad ja töökohustused. Nii on see kokkukuivamine vaikselt toimunud," tunnistas Helstein.
Ta selgitas, et naiskond on küll vaadanud ka klubi järelkasvu ehk neidude suunas, kuid sealt pole praegu veel loodetud abi tulemas. "Oleme saanud ühe tubli noormängija – Lissel Marie Tammela –, kes meiega ka mängudel käib, aga kahjuks on meie enda noormängijad hetkel veel 1-2 aastat liiga noored," selgitas Helstein.
Korraliku järelkasvu puudumine ja vanade mängijate muud prioriteedid tekitasidki käesoleva aasta suvel olukorra, kus oldi küsimuse ees, kuidas edasi ja kas üldse. "Tegime suvel rannakäsipalli võistlused ära ja leidsime üheskoos, et me päris niisama lihtsalt ei lähe laiali, vaid paneme ikka pundi kokku ja teeme karikavõistlused ära. Karikavõistlused lõppevad tänavu novembris ehk praeguse seisuga jääb 2018. aasta meie jaoks viimaseks," rääkis Helstein.
Samas andis Helstein mõista, et lõpetamise otsus ei ole nii kindel, et seda ei saaks ümber muuta. Tema sõnul plaanitakse ka järgmisel suvel rannakäsipallil osaleda ning selle järel olukorda hinnata. "Vaatame suvel, kas meil on uut energiat või kas on tekkinud uusi mängijaid, kes tahaksid meie naiskonna eest mängida," jättis Helstein siiski õhku võimaluse, et HC Tallinn võib jätkata.
Naiste käsipall liigub edasi
Tänavuse aasta karikavõistluste eesmärgiks on HC Tallinnal loomulikult medal, kuid Helsteini sõnul võib naiste käsipallis kõike juhtuda, sest tase muutub iga aastaga tugevamaks. "Eks eesmärk medalile tulla on alati, aga mitte ainult meie ei tee trenni, vaid ka teised," rääkis Helstein. "Tase tõuseb iga aastaga. Eelmisel aastal saime seda näha, kui kahe pronksise aasta järel olime eelmisel hooajal viimased. Aga on tore näha, et naiste käsipall liigub küll titesammudega, kuid liigub siiski edasi. Kui eelmisel aastal osales karikavõistlustel neli naiskonda, siis sel hooajal on juba viis. Loodetavasti tuleb ka noori peale," lisas Helstein.
HC Tallinna võimaliku viimase hooaja eesmärkide puhul rõhutas aga Helstein, et kui medalist ilma jäädakse, siis keegi pead norgu ei lase. Tema sõnul võtavad sel hooajal vaid nädalas korra treenivad naised kogu protsessi fun 'i ehk lõbuga. "Meie mentaliteet on selline, et me ei heida kunagi meelt ega ole norus. Mäng on mäng ja see on fun ning meie kirg. Teeme seda mõnusa positiivse emotsiooniga," võttis Helstein oma naiskonna lähenemise kokku.
HC Tallinna ja Kehra karikamäng peetakse kolmapäeval kell 20.30. Karikavõistluste kolmanda vooru avamängus kohtuvad täna kell 18 SK Tapa ning Reval-Sport/Mella. | Lõpetamismõtteid mõlgutav HC Tallinn pead norgu ei lase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste karikavõistluste kolmandas voorus on HC Tallinn sel kolmapäeval kohtumas Kehra naiskonnaga. Võistkonna mängija Mari Helstein sõnas enne mängu, et esimese kohtumise Tapale kaotanud HC Tallinn loodab seekord maitsta võidurõõmu. "Respekteerime vastaseid ja võtame neid tugeva konkurendina," rääkis Helstein. "Oleme enda jaoks ära teinud kodutöö, keda rohkem jälgida, ja loodame selle mängu võidukana lõpetada. Samas ei saa midagi lubada, sest oleneb ka sellest, kuidas meie enda koosseis välja tuleb ja mis jalaga naistel päev on alanud," andis Helstein mõista, et midagi lihtsat siiski oodata ei tasu.
2018. aasta võib jääda viimaseks
2015. aastal pandi HC Tallinna naiskond kokku suures osas omavahel tuttavatest naistest, kuid koosseisu vürtsitasid ka mõned uued tulijad. Aastate jooksul on veidi veel lisandunud uusi naisi, ent vanad mängijad on enamuses alles jäänud. Sellise koosseisu juures on võistkond pidanud praeguseks hetkeks tunnistama, et võhm hakkab otsa lõppema. "Peame arvesse võtma seda, et oleme kõik juba mõnusas eas naisterahvad, kellel on oma elud, perekonnad ja töökohustused. Nii on see kokkukuivamine vaikselt toimunud," tunnistas Helstein.
Ta selgitas, et naiskond on küll vaadanud ka klubi järelkasvu ehk neidude suunas, kuid sealt pole praegu veel loodetud abi tulemas. "Oleme saanud ühe tubli noormängija – Lissel Marie Tammela –, kes meiega ka mängudel käib, aga kahjuks on meie enda noormängijad hetkel veel 1-2 aastat liiga noored," selgitas Helstein.
Korraliku järelkasvu puudumine ja vanade mängijate muud prioriteedid tekitasidki käesoleva aasta suvel olukorra, kus oldi küsimuse ees, kuidas edasi ja kas üldse. "Tegime suvel rannakäsipalli võistlused ära ja leidsime üheskoos, et me päris niisama lihtsalt ei lähe laiali, vaid paneme ikka pundi kokku ja teeme karikavõistlused ära. Karikavõistlused lõppevad tänavu novembris ehk praeguse seisuga jääb 2018. aasta meie jaoks viimaseks," rääkis Helstein.
Samas andis Helstein mõista, et lõpetamise otsus ei ole nii kindel, et seda ei saaks ümber muuta. Tema sõnul plaanitakse ka järgmisel suvel rannakäsipallil osaleda ning selle järel olukorda hinnata. "Vaatame suvel, kas meil on uut energiat või kas on tekkinud uusi mängijaid, kes tahaksid meie naiskonna eest mängida," jättis Helstein siiski õhku võimaluse, et HC Tallinn võib jätkata.
Naiste käsipall liigub edasi
Tänavuse aasta karikavõistluste eesmärgiks on HC Tallinnal loomulikult medal, kuid Helsteini sõnul võib naiste käsipallis kõike juhtuda, sest tase muutub iga aastaga tugevamaks. "Eks eesmärk medalile tulla on alati, aga mitte ainult meie ei tee trenni, vaid ka teised," rääkis Helstein. "Tase tõuseb iga aastaga. Eelmisel aastal saime seda näha, kui kahe pronksise aasta järel olime eelmisel hooajal viimased. Aga on tore näha, et naiste käsipall liigub küll titesammudega, kuid liigub siiski edasi. Kui eelmisel aastal osales karikavõistlustel neli naiskonda, siis sel hooajal on juba viis. Loodetavasti tuleb ka noori peale," lisas Helstein.
HC Tallinna võimaliku viimase hooaja eesmärkide puhul rõhutas aga Helstein, et kui medalist ilma jäädakse, siis keegi pead norgu ei lase. Tema sõnul võtavad sel hooajal vaid nädalas korra treenivad naised kogu protsessi fun 'i ehk lõbuga. "Meie mentaliteet on selline, et me ei heida kunagi meelt ega ole norus. Mäng on mäng ja see on fun ning meie kirg. Teeme seda mõnusa positiivse emotsiooniga," võttis Helstein oma naiskonna lähenemise kokku.
HC Tallinna ja Kehra karikamäng peetakse kolmapäeval kell 20.30. Karikavõistluste kolmanda vooru avamängus kohtuvad täna kell 18 SK Tapa ning Reval-Sport/Mella.
### Response:
Lõpetamismõtteid mõlgutav HC Tallinn pead norgu ei lase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Facebooki on kritiseeritud mitu aastat, et see pole suutnud reageerida adekvaatselt vihakõnele, mis iseäranis on olnud suunatud Myanmari rohingja moslemitest vähemuse vastu.
Dehumaniseerivad avaldused rohingja moslemite kohta Facebookis toetasid mullu Myanmari sõjaväe operatsiooni Arakani osariigis, mille järel üle 720 000 rohingja regioonist põgenes.
Facebook on blokeerinud pärast seda mitu Myanmari vihaõhutamises süüdistatud budamunka ja sõjaväelast.
Facebook tellis analüüsi USA konsultatsioonifirmalt Business for Social Responsibility (BSR).
Raporti järgi on Myanmaris Facebooki korduvalt kasutatud vihaõhutamiseks ja kahju põhjustamiseks. Samas ei tohiks Facebooki seost õiguste rikkumisega "üle hinnata", teatas BSR, kelle hinnangul vastutab vihakõne peatamise eest lõpuks riik.
Myanmari 2020. aasta valimised on "tõenäoliselt tulipunktiks vihakõnele, ahistamisele, valeinformatsioonile, vägivallale õhutamisele ja teistele sammudele, mille eesmärk on poliitilise protsessi õõnestamine", lisati raportis.
Facebook peaks valmistuma mitmeks juhtumiks, lisati raportis täpsustamata.
BSR-i raporti hinnangul on märke, et Myanmari võimud kasutavad sotsiaalmeediaplatvormi, et laiendada oma luurevõimekust.
"Raportis öeldakse, et enne seda aastat ei teinud me piisavalt, et takistada oma platvormi kasutamist lõhestamiseks ja veebiväliseks vägivallaks," ütles Facebooki esindaja Alex Warofka.
Birmakeelseid postitusi läbivaatavate toimetajate arvu tõstetakse 2018. aasta lõpuks sajani, teatas Facebook. Mitmekeelses Myanmaris on umbes 20 miljonit Facebooki kasutajat. | Raport: Facebookil tuleb peatada vihakõne Myanmari valimiste eel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Facebooki on kritiseeritud mitu aastat, et see pole suutnud reageerida adekvaatselt vihakõnele, mis iseäranis on olnud suunatud Myanmari rohingja moslemitest vähemuse vastu.
Dehumaniseerivad avaldused rohingja moslemite kohta Facebookis toetasid mullu Myanmari sõjaväe operatsiooni Arakani osariigis, mille järel üle 720 000 rohingja regioonist põgenes.
Facebook on blokeerinud pärast seda mitu Myanmari vihaõhutamises süüdistatud budamunka ja sõjaväelast.
Facebook tellis analüüsi USA konsultatsioonifirmalt Business for Social Responsibility (BSR).
Raporti järgi on Myanmaris Facebooki korduvalt kasutatud vihaõhutamiseks ja kahju põhjustamiseks. Samas ei tohiks Facebooki seost õiguste rikkumisega "üle hinnata", teatas BSR, kelle hinnangul vastutab vihakõne peatamise eest lõpuks riik.
Myanmari 2020. aasta valimised on "tõenäoliselt tulipunktiks vihakõnele, ahistamisele, valeinformatsioonile, vägivallale õhutamisele ja teistele sammudele, mille eesmärk on poliitilise protsessi õõnestamine", lisati raportis.
Facebook peaks valmistuma mitmeks juhtumiks, lisati raportis täpsustamata.
BSR-i raporti hinnangul on märke, et Myanmari võimud kasutavad sotsiaalmeediaplatvormi, et laiendada oma luurevõimekust.
"Raportis öeldakse, et enne seda aastat ei teinud me piisavalt, et takistada oma platvormi kasutamist lõhestamiseks ja veebiväliseks vägivallaks," ütles Facebooki esindaja Alex Warofka.
Birmakeelseid postitusi läbivaatavate toimetajate arvu tõstetakse 2018. aasta lõpuks sajani, teatas Facebook. Mitmekeelses Myanmaris on umbes 20 miljonit Facebooki kasutajat.
### Response:
Raport: Facebookil tuleb peatada vihakõne Myanmari valimiste eel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti naiste meistritiitlit saalijalgpallis hakkavad jahtima Põltsamaa SK Motiiv, JK Kuusalu Kalev, FC RaDina, Nõmme Kalju FC ja FC Pae United.
Kõik võistkonnad mängivad omavahel kolm korda läbi. Kokku peetakse hooaja jooksul 15 vooru, igal võistkonnal on 12 kohtumist. Võitjaks tuleb naiskond, kes kogub enim punkte. Hooaeg algab 17. novembril ja lõppeb järgmise aasta 10. märtsil.
Naiste saalijalgpalli meistriliiga kalendriga saab tutvuda SIIN. | Novembris alustab esmakordselt naiste saalijalgpalli meistriliiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti naiste meistritiitlit saalijalgpallis hakkavad jahtima Põltsamaa SK Motiiv, JK Kuusalu Kalev, FC RaDina, Nõmme Kalju FC ja FC Pae United.
Kõik võistkonnad mängivad omavahel kolm korda läbi. Kokku peetakse hooaja jooksul 15 vooru, igal võistkonnal on 12 kohtumist. Võitjaks tuleb naiskond, kes kogub enim punkte. Hooaeg algab 17. novembril ja lõppeb järgmise aasta 10. märtsil.
Naiste saalijalgpalli meistriliiga kalendriga saab tutvuda SIIN.
### Response:
Novembris alustab esmakordselt naiste saalijalgpalli meistriliiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Igaüks, kes Igori teksti lugeda püüab, märkab, et see on teemade, tsitaatide, vihjete ja märksõnade kaos täis vastuolusid ja ilma siduva mõttelõngata. Selle pärast on mul sõbra pärast tõsine mure," kommenteeris Ligi ERR-ile.
"Ei ole lihtsalt võimalik kirjutada kokku rahulolematust Nordica lennuplaani, presidendi vastuvõtu, elektri hinna ja keskerakondliku ühistranspordi pärast pealkirja all Reformierakonna maailmavaatest," lisas ta.
Ligi märkis, et Gräzin paistab olevat elanud isolatsioonis Eesti poliitikast, sest ei tunne riigi vastutusvaldkondi ega otsuste tagamaid. "Kui sellest midagi järeldada, siis et kirjutaja ei mõista olulist osa ümbritsevast, aga arvab, et nagu sotsialismi kord ja kohus vastutab kõige eest igal juhul partei ja valitsus – see ainus," lausus Ligi.
Gräzin kirjutas Õhtulehes ilmunud arvamusloos, et Reformierakonnast on saanud vasakpartei.
"Reformierakond võtab raha ära elektritarbijatelt, riigivaraomanikelt ja palka saavatelt töölistelt koos nendega, kes töölistele palka annavad. /.../ Mõlema sõsarerakonna (Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide - toim) tulemus on sama: raha inimestelt ära ja sotsialistlik-reformistlike riigijuhtide kätte," kirjutas Gräzin. | Ligi Gräzinist: mul on sõbra pärast tõsine mure | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Igaüks, kes Igori teksti lugeda püüab, märkab, et see on teemade, tsitaatide, vihjete ja märksõnade kaos täis vastuolusid ja ilma siduva mõttelõngata. Selle pärast on mul sõbra pärast tõsine mure," kommenteeris Ligi ERR-ile.
"Ei ole lihtsalt võimalik kirjutada kokku rahulolematust Nordica lennuplaani, presidendi vastuvõtu, elektri hinna ja keskerakondliku ühistranspordi pärast pealkirja all Reformierakonna maailmavaatest," lisas ta.
Ligi märkis, et Gräzin paistab olevat elanud isolatsioonis Eesti poliitikast, sest ei tunne riigi vastutusvaldkondi ega otsuste tagamaid. "Kui sellest midagi järeldada, siis et kirjutaja ei mõista olulist osa ümbritsevast, aga arvab, et nagu sotsialismi kord ja kohus vastutab kõige eest igal juhul partei ja valitsus – see ainus," lausus Ligi.
Gräzin kirjutas Õhtulehes ilmunud arvamusloos, et Reformierakonnast on saanud vasakpartei.
"Reformierakond võtab raha ära elektritarbijatelt, riigivaraomanikelt ja palka saavatelt töölistelt koos nendega, kes töölistele palka annavad. /.../ Mõlema sõsarerakonna (Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide - toim) tulemus on sama: raha inimestelt ära ja sotsialistlik-reformistlike riigijuhtide kätte," kirjutas Gräzin.
### Response:
Ligi Gräzinist: mul on sõbra pärast tõsine mure |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas vastab tõele, et Igor Gräzin riigikogu valimistel ei kandideeri?
See väide vastab absoluutselt tõele. Märtsikuistel riigikogu valimistel Igor Gräzin ei kandideeri.
Miks?
Võtame asja niimoodi. Kui Eestile oli vaja suveräänsusdeklaratsiooni, siis 1988. aastal tulin ma Moskvast Tallinnasse. Kui oli vaja tühistada MRP-d, siis ma läksin Tallinnast Moskvasse. Ja kui täna on Eestil väga tõsised probleemid seotuses Euroopa Liiduga, siis ma peaks tegelema sellega, et see on Eesti jaoks kõige tähtsam. Euroopa Liit sellisel kujul kui ta praegu eksisteerib, lakkab olemast. Ja me peame vaatama, mis on Eesti rahva ja riigi huvid selles lagunemise protsessis.
Just kolm minutit enne teie telefonikõnet sain ma tänaval kokku Nigel Farage'iga ja arutasime seda, mis oleks euroskeptikute roll tulevase Euroopa imago kujundamisel olukorras, kus järgmise aasta suvest Euroopa Liitu enam sellisel kujul pole. Ma arvan, et peale minu Eestis väga palju selle probleemiga tegelejaid pole. Ma olen ainus Eesti euroskeptik, kes Brüsselis on.
Kuna europarlamendi praegune koosseis lõpetab ka järgmise aasta kevadel, siis kas kandideerite hoopis järgmistel europarlamendi valimistel?
See on nii värske küsimus... Ega minu praegune otsus ei tulnud kergelt. Ei maksa unustada, et ma olen Reformierakonna asutaja. See on minu, Siim Kallase ja teiste asutatud erakond. Ja oma enese isiklikust erakonnast ära tulemine valimiste mõttes ei ole kerge. Ma jäänud erakonda alles ning aitan ja toetan, kuidas see vähegi võimalik on. Ja selle taustal hakata otsustama mingeid järgmisi käike, selleks pole veel aega olnud ega tundu see ka mulle tähtsana. Minu enda poliitiline ajalugu on näidanud, et kui sa käitud südametunnistuse järgi, siis sul on ikka võimalus olla kohas, kus sa peadki olema.
Kui palju on värskes otsuses seda, et teile ei antud esinumbri kohta Jõgeva- ja Tartumaal.
Ei antud, aga ei küsitud ka. Ma olen kandideerinud 2003, 2007, 2011 ja siit edasi. Ma ei ole kunagi küsinud endale mingit kohta. Ja mulle ei ole ka otseselt mingit kohta pakutud. Koht on minu jaoks inetu ja tingimisi asi. Kui me läksime NLKP rahvasaadikute kongressile MRP-d tühistama, siis ega me ei küsinud ka Gorbatšovi käest mingeid kohti. See oli meie võimalus, me läksime ja tegime. Me oleme teinud suveräänsusdeklaratsiooni ja iseseisvuse paberid. Me ei küsinud, me tegime.
Nii et partei pealiiniga, nagu vanasti öeldi, teil mingit tüli ei ole?
Tüli kindlasti ei ole, aga lahknemine on juba aastaid. Mulle ei meeldi Reformierakonna vasaksotsialistlik kallak, mille Ansip sisse tõi kui ta hakkas keerama tagasi riigikapitalismi suunas. Ja see vastuolu ja probleem on mul olnud erakonnaga kogu aeg ja ma kardan, et praegu ka kuhugi ei kao. Ja mulle tõeliselt ei meeldi Reformierakonna majandusprogramm mitte ühegi kandi pealt. Samas on see minu enda erakond ja minu erakond on alati talunud minu vaateid. Mina ise olen püüdnud end kohandada ja aru saada neist vaadetest, just vasakpoolsetest vaadetest. Nii et tülis ei ole, aga lahkarvamused on kindlasti.
EKRE on Eesti erakond, kes on samamoodi euroskeptiline kui Teiegi olete. On teile tehtud pakkumisi EKRE poolt, et võiksite kandideerida hoopis nende ridades?
Nagu ütlevad kavalad poliitikud: ei kommentaari*. Aga fakt on see, et EKRE juhid on minu sõbrad. Mart ja Martin Helmega tegime me omal ajal Vaba Euroopa ühendust kui kõik koos Nordis töötasime. Ja Mart on pealegi vana Fixi bassimees Silvi Vraidi aegadest. See on tõsi, et me EKRE poistega saame väga hästi läbi. Aga nagu Reformierakonnaga, on lahknevus väga olulises punktis. See on majanduspoliitikas. Ka EKRE ei räägi vabaturumajanduse taastamisest ja turu vabadusest. ka nemad on, nagu Reformierakond, riigikeskse majanduse poolt. See on koht, kus mul on lahkuminek Reformierakonnaga, aga ei tule kunagi kokkusulamist EKRE-ga.
See on siis 100 protsenti kindel, et Igor Gräzin ei kandideeri EKRE ridades?
Ükski asi ei ole 100 protsenti kindel, aga mõni asi on 90 või 80 ja teine asi 10 ja 20. Nii et selle suhtes jääb see kuskile vahele. EKRE-ga on meil väga palju ühist suhtumisest Euroopa Parlamenti, suhtumises Euroopa poliitikasse tervikuna, rahvusriikide suveräänsus jne. Ning kus me oleme olnud ammu ilma EKRE-ga seljad koos enne seda, kui EKRE välja mõeldi.
Küsin uuesti, kas nad on teinud teile konkreetse ettepaneku kandideerida EKRE ridades?
Uuesti ütlen, et ei kommentaari.
Helme: Gräzin meie nimekirjas kuskil ei kandideeri
EKRE esimees Mart Helme ütles ERR-ile, et Igor Gräzin EKRE nimekirjas kusagil ei kandideeri ja tema kandideerimisest europarlamenti EKRE nimekirjas ei ole ka juttu olnud.
"Mis Igorisse puutub, siis mina ei tea, mis vahekorrad on tal oma Reformierakonnaga praegu. Kui lugeda seda artiklit, mis tal Õhtulehes ilmus, siis tundub see natuke lõhnavat sildade põletamise järele. Aga selleks, et meie saaksime Igoriga rääkida, peab ta ikka kõigepealt oma senise erakonnaga suhted kuidagi klaarima ja selgusele jõudma, kas ta jätkab seal või tahab ta kuhugi mujale minna või lahkub ta üldse poliitikast. Meil ei ole praegu Igor Gräziniga mingeid konkreetseid jutte olnud," rääkis Helme.
*Väljend " ei kommentaari" läks Eesti poliitikaklassikasse 2005. aastal, kui Kanal 2 reporter Elo Mõttus tegi tiiru Tallinna vastvalitud volikogus ja küsis Keskerakonna nimekirjas volikogusse pääsenud Vladimir Belõilt, milliseid probleeme volinik hakkab lahendama? Belõi vastas: "Ei ole probleemi. Ma ei kommentaari." Ajakirjanik küsis seepeale, millist linnaosa Belõi esindab, millele mees vastas: "Ma ei kommentaari." | Gräzin EKRE ridades kandideerimisest: ei kommentaari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas vastab tõele, et Igor Gräzin riigikogu valimistel ei kandideeri?
See väide vastab absoluutselt tõele. Märtsikuistel riigikogu valimistel Igor Gräzin ei kandideeri.
Miks?
Võtame asja niimoodi. Kui Eestile oli vaja suveräänsusdeklaratsiooni, siis 1988. aastal tulin ma Moskvast Tallinnasse. Kui oli vaja tühistada MRP-d, siis ma läksin Tallinnast Moskvasse. Ja kui täna on Eestil väga tõsised probleemid seotuses Euroopa Liiduga, siis ma peaks tegelema sellega, et see on Eesti jaoks kõige tähtsam. Euroopa Liit sellisel kujul kui ta praegu eksisteerib, lakkab olemast. Ja me peame vaatama, mis on Eesti rahva ja riigi huvid selles lagunemise protsessis.
Just kolm minutit enne teie telefonikõnet sain ma tänaval kokku Nigel Farage'iga ja arutasime seda, mis oleks euroskeptikute roll tulevase Euroopa imago kujundamisel olukorras, kus järgmise aasta suvest Euroopa Liitu enam sellisel kujul pole. Ma arvan, et peale minu Eestis väga palju selle probleemiga tegelejaid pole. Ma olen ainus Eesti euroskeptik, kes Brüsselis on.
Kuna europarlamendi praegune koosseis lõpetab ka järgmise aasta kevadel, siis kas kandideerite hoopis järgmistel europarlamendi valimistel?
See on nii värske küsimus... Ega minu praegune otsus ei tulnud kergelt. Ei maksa unustada, et ma olen Reformierakonna asutaja. See on minu, Siim Kallase ja teiste asutatud erakond. Ja oma enese isiklikust erakonnast ära tulemine valimiste mõttes ei ole kerge. Ma jäänud erakonda alles ning aitan ja toetan, kuidas see vähegi võimalik on. Ja selle taustal hakata otsustama mingeid järgmisi käike, selleks pole veel aega olnud ega tundu see ka mulle tähtsana. Minu enda poliitiline ajalugu on näidanud, et kui sa käitud südametunnistuse järgi, siis sul on ikka võimalus olla kohas, kus sa peadki olema.
Kui palju on värskes otsuses seda, et teile ei antud esinumbri kohta Jõgeva- ja Tartumaal.
Ei antud, aga ei küsitud ka. Ma olen kandideerinud 2003, 2007, 2011 ja siit edasi. Ma ei ole kunagi küsinud endale mingit kohta. Ja mulle ei ole ka otseselt mingit kohta pakutud. Koht on minu jaoks inetu ja tingimisi asi. Kui me läksime NLKP rahvasaadikute kongressile MRP-d tühistama, siis ega me ei küsinud ka Gorbatšovi käest mingeid kohti. See oli meie võimalus, me läksime ja tegime. Me oleme teinud suveräänsusdeklaratsiooni ja iseseisvuse paberid. Me ei küsinud, me tegime.
Nii et partei pealiiniga, nagu vanasti öeldi, teil mingit tüli ei ole?
Tüli kindlasti ei ole, aga lahknemine on juba aastaid. Mulle ei meeldi Reformierakonna vasaksotsialistlik kallak, mille Ansip sisse tõi kui ta hakkas keerama tagasi riigikapitalismi suunas. Ja see vastuolu ja probleem on mul olnud erakonnaga kogu aeg ja ma kardan, et praegu ka kuhugi ei kao. Ja mulle tõeliselt ei meeldi Reformierakonna majandusprogramm mitte ühegi kandi pealt. Samas on see minu enda erakond ja minu erakond on alati talunud minu vaateid. Mina ise olen püüdnud end kohandada ja aru saada neist vaadetest, just vasakpoolsetest vaadetest. Nii et tülis ei ole, aga lahkarvamused on kindlasti.
EKRE on Eesti erakond, kes on samamoodi euroskeptiline kui Teiegi olete. On teile tehtud pakkumisi EKRE poolt, et võiksite kandideerida hoopis nende ridades?
Nagu ütlevad kavalad poliitikud: ei kommentaari*. Aga fakt on see, et EKRE juhid on minu sõbrad. Mart ja Martin Helmega tegime me omal ajal Vaba Euroopa ühendust kui kõik koos Nordis töötasime. Ja Mart on pealegi vana Fixi bassimees Silvi Vraidi aegadest. See on tõsi, et me EKRE poistega saame väga hästi läbi. Aga nagu Reformierakonnaga, on lahknevus väga olulises punktis. See on majanduspoliitikas. Ka EKRE ei räägi vabaturumajanduse taastamisest ja turu vabadusest. ka nemad on, nagu Reformierakond, riigikeskse majanduse poolt. See on koht, kus mul on lahkuminek Reformierakonnaga, aga ei tule kunagi kokkusulamist EKRE-ga.
See on siis 100 protsenti kindel, et Igor Gräzin ei kandideeri EKRE ridades?
Ükski asi ei ole 100 protsenti kindel, aga mõni asi on 90 või 80 ja teine asi 10 ja 20. Nii et selle suhtes jääb see kuskile vahele. EKRE-ga on meil väga palju ühist suhtumisest Euroopa Parlamenti, suhtumises Euroopa poliitikasse tervikuna, rahvusriikide suveräänsus jne. Ning kus me oleme olnud ammu ilma EKRE-ga seljad koos enne seda, kui EKRE välja mõeldi.
Küsin uuesti, kas nad on teinud teile konkreetse ettepaneku kandideerida EKRE ridades?
Uuesti ütlen, et ei kommentaari.
Helme: Gräzin meie nimekirjas kuskil ei kandideeri
EKRE esimees Mart Helme ütles ERR-ile, et Igor Gräzin EKRE nimekirjas kusagil ei kandideeri ja tema kandideerimisest europarlamenti EKRE nimekirjas ei ole ka juttu olnud.
"Mis Igorisse puutub, siis mina ei tea, mis vahekorrad on tal oma Reformierakonnaga praegu. Kui lugeda seda artiklit, mis tal Õhtulehes ilmus, siis tundub see natuke lõhnavat sildade põletamise järele. Aga selleks, et meie saaksime Igoriga rääkida, peab ta ikka kõigepealt oma senise erakonnaga suhted kuidagi klaarima ja selgusele jõudma, kas ta jätkab seal või tahab ta kuhugi mujale minna või lahkub ta üldse poliitikast. Meil ei ole praegu Igor Gräziniga mingeid konkreetseid jutte olnud," rääkis Helme.
*Väljend " ei kommentaari" läks Eesti poliitikaklassikasse 2005. aastal, kui Kanal 2 reporter Elo Mõttus tegi tiiru Tallinna vastvalitud volikogus ja küsis Keskerakonna nimekirjas volikogusse pääsenud Vladimir Belõilt, milliseid probleeme volinik hakkab lahendama? Belõi vastas: "Ei ole probleemi. Ma ei kommentaari." Ajakirjanik küsis seepeale, millist linnaosa Belõi esindab, millele mees vastas: "Ma ei kommentaari."
### Response:
Gräzin EKRE ridades kandideerimisest: ei kommentaari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakorralise üldkoosoleku eesmärk on kahe uue nõukogu liikme nimetamine. A.P. Møller Holding paneb kandidaatidena ette Taani tööstuskoja tegevjuhi Karsten Dybvadi ja A.P. Møller Holding A/S juhatuse liikme Jan Thorsgaard Nielseni.
"Mitmete oluliste aktsionäridega peetud kõneluste järel ning panga praegust olukorda arvesse võttes on nõukogu liikmed arutanud nõukogu tulevast koosseisu ning nõustub, et erakorralised ja laiaulatuslikud muudatused on vajalikud, et taastada kõikide panga huvipoolte usaldus," teatas Danske börsile.
Nii nõukogu esimees Ole Andersen kui ka auditikomitee juht Jørn P. Jensen on väljendanud soovi seoses erakorralise üldkoosolekuga ametist taanduda. Carol Sergeant ja Rolv Erik Ryssdal on öelnud, et plaanivad ametis jätkata, tagamaks asjade üle andmine uuele nõukogule, ent ei kandideeri nõukokku tagasi tuleva aasta märtsis toimuvatel korralistel valimistel.
"Panga olukorda arvesse võttes jagavad nõukogu liikmed ja mina A.P. Møller Holding A/S-i seisukohta, et on vaja tuleviku juhtimine ning nõukogu koosseis selgeks teha nii ruttu kui võimalik," ütles Andersen börsiteate vahendusel.
Tema sõnul toetab nõukogu täiel määral mõlemat pakutud kandidaati. "Oma oskuste ja kogemuse tõttu suudavad nad märkimisväärselt panustada panga edasisesse arengusse, sealhulgas eriti olulisse ülesandesse taastada kõikide panga huvipoolte usaldus," lisas Danske praegune nõukogu esimees.
Pank kinnitas börsiteates ka, et jätkab uue tegevjuhi otsinguid. | Danske Bank peab erakorralise üldkoosoleku nõukogu välja vahetamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakorralise üldkoosoleku eesmärk on kahe uue nõukogu liikme nimetamine. A.P. Møller Holding paneb kandidaatidena ette Taani tööstuskoja tegevjuhi Karsten Dybvadi ja A.P. Møller Holding A/S juhatuse liikme Jan Thorsgaard Nielseni.
"Mitmete oluliste aktsionäridega peetud kõneluste järel ning panga praegust olukorda arvesse võttes on nõukogu liikmed arutanud nõukogu tulevast koosseisu ning nõustub, et erakorralised ja laiaulatuslikud muudatused on vajalikud, et taastada kõikide panga huvipoolte usaldus," teatas Danske börsile.
Nii nõukogu esimees Ole Andersen kui ka auditikomitee juht Jørn P. Jensen on väljendanud soovi seoses erakorralise üldkoosolekuga ametist taanduda. Carol Sergeant ja Rolv Erik Ryssdal on öelnud, et plaanivad ametis jätkata, tagamaks asjade üle andmine uuele nõukogule, ent ei kandideeri nõukokku tagasi tuleva aasta märtsis toimuvatel korralistel valimistel.
"Panga olukorda arvesse võttes jagavad nõukogu liikmed ja mina A.P. Møller Holding A/S-i seisukohta, et on vaja tuleviku juhtimine ning nõukogu koosseis selgeks teha nii ruttu kui võimalik," ütles Andersen börsiteate vahendusel.
Tema sõnul toetab nõukogu täiel määral mõlemat pakutud kandidaati. "Oma oskuste ja kogemuse tõttu suudavad nad märkimisväärselt panustada panga edasisesse arengusse, sealhulgas eriti olulisse ülesandesse taastada kõikide panga huvipoolte usaldus," lisas Danske praegune nõukogu esimees.
Pank kinnitas börsiteates ka, et jätkab uue tegevjuhi otsinguid.
### Response:
Danske Bank peab erakorralise üldkoosoleku nõukogu välja vahetamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brexiti kampaaniat teinud Leave.EU-d rahastas ärimees Arron Banks. Kampaania saatis Banksi ühe kindlustusfirma klientide isikuandmete saamise järel ebaseaduslikult neile poliitilisi materjale.
ICO teatas, et väljastas teate eelseisvast trahvimisest Leave.EU-le ja firmale Eldon Insurance, mille ärinimi on GoSkippy. Mõlemat trahvitakse 60 000 naelaga (69 000 euroga), sest nad rikkusid raskelt elektroonilise turunduse seadust.
"Kahel erineval perioodil saadeti Leave.EU tellijatele üle ühe miljoni e-kirja, mis hõlmas ka GoSkippy teenuste turundust ilma nende (klientide) nõusolekuta," mis polnud seaduslik, ütles ICO.
ICO kavatseb Leave.EU-d trahvida veel 15 000 naelaga (17 000 euroga) eraldiseisva ja raske rikkumise eest. See on seotud 300 000 e-kirjaga, mis saadeti Eldon Insurance'i klientidele ja mis sisaldas Leave.EU uudiskirja.
Lisaks uurib ICO väiteid, et Eldon jagas kindlustuse tellimise eesmärgil kogutud kliendiandmeid Leave.EU-ga.
Banksi hinnangul pole ICO teade suur asi.
"ICO ei leidnud ühtegi tõendit suurest andmevandenõust ning leiame, et võisime kogemata saata klientidele uudiskirja," ütles ta Twitteris.
Suurim ametlik Brexitit edendanud kampaania oli Vote Leave. Suurim mitteametlik oli Leave.EU. | Brexiti kampaaniat teinud Leave.EU rikkus andmekaitseseadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brexiti kampaaniat teinud Leave.EU-d rahastas ärimees Arron Banks. Kampaania saatis Banksi ühe kindlustusfirma klientide isikuandmete saamise järel ebaseaduslikult neile poliitilisi materjale.
ICO teatas, et väljastas teate eelseisvast trahvimisest Leave.EU-le ja firmale Eldon Insurance, mille ärinimi on GoSkippy. Mõlemat trahvitakse 60 000 naelaga (69 000 euroga), sest nad rikkusid raskelt elektroonilise turunduse seadust.
"Kahel erineval perioodil saadeti Leave.EU tellijatele üle ühe miljoni e-kirja, mis hõlmas ka GoSkippy teenuste turundust ilma nende (klientide) nõusolekuta," mis polnud seaduslik, ütles ICO.
ICO kavatseb Leave.EU-d trahvida veel 15 000 naelaga (17 000 euroga) eraldiseisva ja raske rikkumise eest. See on seotud 300 000 e-kirjaga, mis saadeti Eldon Insurance'i klientidele ja mis sisaldas Leave.EU uudiskirja.
Lisaks uurib ICO väiteid, et Eldon jagas kindlustuse tellimise eesmärgil kogutud kliendiandmeid Leave.EU-ga.
Banksi hinnangul pole ICO teade suur asi.
"ICO ei leidnud ühtegi tõendit suurest andmevandenõust ning leiame, et võisime kogemata saata klientidele uudiskirja," ütles ta Twitteris.
Suurim ametlik Brexitit edendanud kampaania oli Vote Leave. Suurim mitteametlik oli Leave.EU.
### Response:
Brexiti kampaaniat teinud Leave.EU rikkus andmekaitseseadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teenetemärgi kandidaate oli sel aastal esitatud mitu ning keeruline otsus tuli langetada võrdsete kandidaatide vahel. Nikolai Järveoja puhul sai otsustavaks tema tegevuse laiahaardelisus, eelkõige tema ettevõtlikkus ja julgus tuua Eestisse rahvusvahelisi orienteerumise suurvõistlusi alates koolinoorte MMist 1995. aastal kuni juunioride (2003), üliõpilaste (2008) ning eelmisel aastal lausa täiskasvanute maailmameistrivõistlusteni välja.
Mainimata ei saa jätta ka tema rolli kohaliku orienteerumiselu edendamisel nii Põlvas kui laiemalt Lõuna-Eestis ja edukat treeneritööd Põlva spordikoolis. Kolla, nagu kõik orienteerujad teda kutsuvad, on olnud aastaid Eesti Orienteerumisliidu juhatuse liige, ta on jätkuvalt treenerite nõukogu liige, populaarsete Põlvamaa orienteerumispäevakute eestvedaja, paljude orienteerumiskaartide autor, OK Põlva Kobrase hing.
Vähe sellest, ka tippsportlasena oli ta mitmekülgne, võites medaleid nii orienteerumisjooksus kui ka suusaorienteerumises. Edukat karjääri meenutavad Kolla auhinnakapis muuhulgas 41 medalit Eesti meistrivõistlustelt ja 15 medalit endise NL esivõistlustelt.
Eesti Orienteerumisliidu teenetemärki antakse välja alates 2017. aastast. Teenetemärgiga tunnustatakse isikuid, kellel on väärilisi teeneid Eesti Orienteerumisliidu põhikirjaliste eesmärkide elluviimisel või tähelepanuväärseid saavutusi orienteerumisspordi arendamisel Eestis ja mujal maailmas.
Eelmisel aastal anti välja erandlikult neli teenetemärki: esimene kingiti Eesti Spordimuuseumile ja pühendati kõigile meie seast lahkunud orienteerumisspordi edendajatele. Järgmised kolm teenetemärki pälvisid Arne Kivistik, Heino Mardiste ja Tõnu Raid. | Eesti Orienteerumisliidu teenetemärgi pälvis Nikolai Järveoja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teenetemärgi kandidaate oli sel aastal esitatud mitu ning keeruline otsus tuli langetada võrdsete kandidaatide vahel. Nikolai Järveoja puhul sai otsustavaks tema tegevuse laiahaardelisus, eelkõige tema ettevõtlikkus ja julgus tuua Eestisse rahvusvahelisi orienteerumise suurvõistlusi alates koolinoorte MMist 1995. aastal kuni juunioride (2003), üliõpilaste (2008) ning eelmisel aastal lausa täiskasvanute maailmameistrivõistlusteni välja.
Mainimata ei saa jätta ka tema rolli kohaliku orienteerumiselu edendamisel nii Põlvas kui laiemalt Lõuna-Eestis ja edukat treeneritööd Põlva spordikoolis. Kolla, nagu kõik orienteerujad teda kutsuvad, on olnud aastaid Eesti Orienteerumisliidu juhatuse liige, ta on jätkuvalt treenerite nõukogu liige, populaarsete Põlvamaa orienteerumispäevakute eestvedaja, paljude orienteerumiskaartide autor, OK Põlva Kobrase hing.
Vähe sellest, ka tippsportlasena oli ta mitmekülgne, võites medaleid nii orienteerumisjooksus kui ka suusaorienteerumises. Edukat karjääri meenutavad Kolla auhinnakapis muuhulgas 41 medalit Eesti meistrivõistlustelt ja 15 medalit endise NL esivõistlustelt.
Eesti Orienteerumisliidu teenetemärki antakse välja alates 2017. aastast. Teenetemärgiga tunnustatakse isikuid, kellel on väärilisi teeneid Eesti Orienteerumisliidu põhikirjaliste eesmärkide elluviimisel või tähelepanuväärseid saavutusi orienteerumisspordi arendamisel Eestis ja mujal maailmas.
Eelmisel aastal anti välja erandlikult neli teenetemärki: esimene kingiti Eesti Spordimuuseumile ja pühendati kõigile meie seast lahkunud orienteerumisspordi edendajatele. Järgmised kolm teenetemärki pälvisid Arne Kivistik, Heino Mardiste ja Tõnu Raid.
### Response:
Eesti Orienteerumisliidu teenetemärgi pälvis Nikolai Järveoja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastus räägib pornosõltuvuses vaevlevast Leost, kes otsustab internetist välja tulla ja kellegagi päriselt kohtuda, et lõpuks ometi midagi tõelist tunda – see pealtnäha lihtne soov juhib aga mehe karmi väljapressimise küüsi. Keskealise abielumehe ja kahe lapse isa maailm lendab nüüd pea peale, algab võitlus elu eest. Näidend vaatleb läbi kahe mehe pingelise vastasseisu laiemalt hetkel maailmas toimuvat, kus reaalsus vahel üsnagi ebareaalsena paistab.
Eesti ühe viljakama ja auhinnatuma dramaturgi Martin Alguse esimene näidend Vanemuise laval uurib erinevate inimlike ihade kujunemist, neist sõltumist ja neist põhjustatud tagajärgi.
Algus sai näidendi kirjutamiseks inspiratsiooni tõsielust. "Sain esialgse tõuke kirjutamiseks, kui kuulsin ühest väljapressimisskeemist. Sain kohe aru, et saan selle skeemi ümber punuda suurema maailma, lisades sellele teisi tõsielulisi ja olulisi teemasid. Nii et tõuge tuli selgelt elust enesest, tegelased ja tegevus on muidugi välja mõeldud," sõnas Algus
Lavastaja, lavakunstnik on Andres Noormets (Ugala), helikujundajad Andres Noormets (Ugala) ja Hans Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, fotokunstnik Maris Savik, valguskujundaja Jaanus Moor. Osades on Riho Kütsar ja Veiko Porkanen.
Esietendusele eelneb Martin Alguse romaani "Midagi tõelist" raamatuesitlus. Kohal on autor Martin Algus ning näidendi lavastaja Andres Noormets. Esitlus toimub Tasku keskuse Rahva Raamatus algusega kl 17.00. Esitlusele on oodatud kõik huvilised. | Sadamateatris esietendub Martin Alguse draama "Midagi tõelist" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastus räägib pornosõltuvuses vaevlevast Leost, kes otsustab internetist välja tulla ja kellegagi päriselt kohtuda, et lõpuks ometi midagi tõelist tunda – see pealtnäha lihtne soov juhib aga mehe karmi väljapressimise küüsi. Keskealise abielumehe ja kahe lapse isa maailm lendab nüüd pea peale, algab võitlus elu eest. Näidend vaatleb läbi kahe mehe pingelise vastasseisu laiemalt hetkel maailmas toimuvat, kus reaalsus vahel üsnagi ebareaalsena paistab.
Eesti ühe viljakama ja auhinnatuma dramaturgi Martin Alguse esimene näidend Vanemuise laval uurib erinevate inimlike ihade kujunemist, neist sõltumist ja neist põhjustatud tagajärgi.
Algus sai näidendi kirjutamiseks inspiratsiooni tõsielust. "Sain esialgse tõuke kirjutamiseks, kui kuulsin ühest väljapressimisskeemist. Sain kohe aru, et saan selle skeemi ümber punuda suurema maailma, lisades sellele teisi tõsielulisi ja olulisi teemasid. Nii et tõuge tuli selgelt elust enesest, tegelased ja tegevus on muidugi välja mõeldud," sõnas Algus
Lavastaja, lavakunstnik on Andres Noormets (Ugala), helikujundajad Andres Noormets (Ugala) ja Hans Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, fotokunstnik Maris Savik, valguskujundaja Jaanus Moor. Osades on Riho Kütsar ja Veiko Porkanen.
Esietendusele eelneb Martin Alguse romaani "Midagi tõelist" raamatuesitlus. Kohal on autor Martin Algus ning näidendi lavastaja Andres Noormets. Esitlus toimub Tasku keskuse Rahva Raamatus algusega kl 17.00. Esitlusele on oodatud kõik huvilised.
### Response:
Sadamateatris esietendub Martin Alguse draama "Midagi tõelist" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Eesti õhuruumis kui ka mujal maailmas kasutatakse järjest enam mehitamata ja distantsilt juhitavaid õhusõidukeid, mis tähendab, et olukorrale peab järele jõudma ka mehitamata lennumasinate kasutamist reguleeriv seadusandlus.
Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud hobidroonilendurite arv, kuid samas kasutatakse mehitamata lennumasinaid järjest enam ka näiteks erinevateks mõõtmisteks ja vaatlusteks või kasvõi pakiveoks.
Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe sõnul on üks mure droonilennutajate suur hulk. Teine häda on see, et kui lennukipiloodiks tuleb nii professionaalil kui ka amatööril või harrastajal õppida, läbida kindlad koolitused ja enne seda ta lennukiga kuskile lendama minna ei saa, siis drooni puhul on asi oluliselt lihtsam ja kontrollimatum.
"Igaüks võib osta drooni, enne jõule ostetakse neid sadades, kui mitte tuhandetes, ja kõik tahavad neid ka lennutada, aga saamata aru sellest, et igal pool ei tohi neid tegelikult lennutada ja droon võib olla tegelikult kõigile teistele õhuruumi kasutajatele, õhusõidukitele ohtlik, kui ta satub sellisesse kohta, kus ta tegelikult ei peaks olema," rääkis Salumäe.
Regulatsioonide loomise juures peab Üllar Salumäe oluliseks seda, et regulatsioonid lihtsalt ei keelaks droonide lennutamist, vaid aitaks seda suhteliselt uut lennunduse liiki tavapärasesse lennuliiklusesse integreerida.
"Hästi lihtne oleks öelda neile droonidele, et lennake nüüd kuskil mujal, seal, kus keegi teine lennata ei taha. Eks neid kohti leiab ikka, aga nendes kohtades näiteks ei ole droonidega ilmselt võimalik teha äri ja äri tahetakse võib-olla teha just linnapiirkondades," selgitas Salumäe. Ta tõi näiteks Tallinna, kus lennujaama tõttu drooniliiklust piiratakse. "Nii et see mõte tegelikult ongi kõik see, et teha katsetusi, proovida luua siis sellised protseduurid, reeglid, kus sisuliselt võib see droon lennata täitsa ohutult ja seaduspäraselt kõrvuti tavalise reisilennukiga ja teha oma tegevusi."
Lisaks lennujaama lähedusele on keelatud droone lennutada kõrgendatud julgestustähelepanu nõudvate objektide, näiteks vanglate ja sõjaväeosade, kohal. Siiski on veel palju aspekte, millele oleks vaja mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise tegevuskava loomisel mõelda.
"Alates sellest tehnoloogilisest integreerimisest ehk siis näiteks, kui sul on mehitamata lennukid kõrgemal kui 500 jalga, üle 150 meetri maapinnast, kõrgemal õhuruumis opereerivad, siis kas nad peaksid olema ka radari pildi peal? Ja mismoodi seda sinna pildi peale saada? Siis on küsimused selles, et mis protseduuride järgi nad lendavad, et on olemas lennureeglid - kas siis rakendada kogu mahus lennureeglid, kas nad on võimelised täies mahus lennureegleid rakendama, sest et lennureeglite järgi on toodud ka nõuded sellele, mismoodi õhuruumis tuleb õhusõidukiga opereerida. Ka näiteks piloodinõuded," ütles majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse juhataja Priit Rifk.
Loomisel olevate regulatsioonide täitmist hakkab tulevikus ilmselt jälgima lennuameti drooniinspektor. Arenduses on ka erinevad süsteemid.
"Lennuliiklusteenindusel on töös UTM-süsteem - Unmanned Aircraft Systems Traffic Management - mis riik andis neile ülesandeks ja siis tuleb luua ka registreerimissüsteem, portaal, kus töötab lubade menetlemine ja see. Need asjad, mis meil töös on, tuleks ka kiiresti kasutusele võtta," lisas Rifk.
Euroopa drooninduse uuringu kohaselt on 2050. aastaks droonide turu maht ainuüksi Euroopas üle 15 miljardi euro. | Droonilennunduse korraldus ootab järeleaitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Eesti õhuruumis kui ka mujal maailmas kasutatakse järjest enam mehitamata ja distantsilt juhitavaid õhusõidukeid, mis tähendab, et olukorrale peab järele jõudma ka mehitamata lennumasinate kasutamist reguleeriv seadusandlus.
Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud hobidroonilendurite arv, kuid samas kasutatakse mehitamata lennumasinaid järjest enam ka näiteks erinevateks mõõtmisteks ja vaatlusteks või kasvõi pakiveoks.
Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe sõnul on üks mure droonilennutajate suur hulk. Teine häda on see, et kui lennukipiloodiks tuleb nii professionaalil kui ka amatööril või harrastajal õppida, läbida kindlad koolitused ja enne seda ta lennukiga kuskile lendama minna ei saa, siis drooni puhul on asi oluliselt lihtsam ja kontrollimatum.
"Igaüks võib osta drooni, enne jõule ostetakse neid sadades, kui mitte tuhandetes, ja kõik tahavad neid ka lennutada, aga saamata aru sellest, et igal pool ei tohi neid tegelikult lennutada ja droon võib olla tegelikult kõigile teistele õhuruumi kasutajatele, õhusõidukitele ohtlik, kui ta satub sellisesse kohta, kus ta tegelikult ei peaks olema," rääkis Salumäe.
Regulatsioonide loomise juures peab Üllar Salumäe oluliseks seda, et regulatsioonid lihtsalt ei keelaks droonide lennutamist, vaid aitaks seda suhteliselt uut lennunduse liiki tavapärasesse lennuliiklusesse integreerida.
"Hästi lihtne oleks öelda neile droonidele, et lennake nüüd kuskil mujal, seal, kus keegi teine lennata ei taha. Eks neid kohti leiab ikka, aga nendes kohtades näiteks ei ole droonidega ilmselt võimalik teha äri ja äri tahetakse võib-olla teha just linnapiirkondades," selgitas Salumäe. Ta tõi näiteks Tallinna, kus lennujaama tõttu drooniliiklust piiratakse. "Nii et see mõte tegelikult ongi kõik see, et teha katsetusi, proovida luua siis sellised protseduurid, reeglid, kus sisuliselt võib see droon lennata täitsa ohutult ja seaduspäraselt kõrvuti tavalise reisilennukiga ja teha oma tegevusi."
Lisaks lennujaama lähedusele on keelatud droone lennutada kõrgendatud julgestustähelepanu nõudvate objektide, näiteks vanglate ja sõjaväeosade, kohal. Siiski on veel palju aspekte, millele oleks vaja mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise tegevuskava loomisel mõelda.
"Alates sellest tehnoloogilisest integreerimisest ehk siis näiteks, kui sul on mehitamata lennukid kõrgemal kui 500 jalga, üle 150 meetri maapinnast, kõrgemal õhuruumis opereerivad, siis kas nad peaksid olema ka radari pildi peal? Ja mismoodi seda sinna pildi peale saada? Siis on küsimused selles, et mis protseduuride järgi nad lendavad, et on olemas lennureeglid - kas siis rakendada kogu mahus lennureeglid, kas nad on võimelised täies mahus lennureegleid rakendama, sest et lennureeglite järgi on toodud ka nõuded sellele, mismoodi õhuruumis tuleb õhusõidukiga opereerida. Ka näiteks piloodinõuded," ütles majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse juhataja Priit Rifk.
Loomisel olevate regulatsioonide täitmist hakkab tulevikus ilmselt jälgima lennuameti drooniinspektor. Arenduses on ka erinevad süsteemid.
"Lennuliiklusteenindusel on töös UTM-süsteem - Unmanned Aircraft Systems Traffic Management - mis riik andis neile ülesandeks ja siis tuleb luua ka registreerimissüsteem, portaal, kus töötab lubade menetlemine ja see. Need asjad, mis meil töös on, tuleks ka kiiresti kasutusele võtta," lisas Rifk.
Euroopa drooninduse uuringu kohaselt on 2050. aastaks droonide turu maht ainuüksi Euroopas üle 15 miljardi euro.
### Response:
Droonilennunduse korraldus ootab järeleaitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See tähendab esimesele või ainsale leibkonnaliikmele toimetulekupiiri suurust 150 eurot, igale järgnevale täisealisele leibkonnaliikmele 120 eurot ning igale alaealisele leibkonnaliikmele 180 eurot.
Toimetulekupiiri suurenemisega kasvaks eeldatavalt toetuse saajatest leibkondade arv enam kui tuhande võrra 13 400ni.
Keskmine hüvitis suureneks prognoosi põhjal 223 eurolt 246 euroni. Toimetulekutoetuse eelarve suureneks 2019. aastal umbes 2,6 miljoni euro võrra.
Valitsuskabinetile esitatud memorandum toob välja, et täiendava kulu saaks katta tänavu kasutamata jäänud vahenditest. | Valitsus kaalub toimetulekupiiri tõstmist 10 euro võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See tähendab esimesele või ainsale leibkonnaliikmele toimetulekupiiri suurust 150 eurot, igale järgnevale täisealisele leibkonnaliikmele 120 eurot ning igale alaealisele leibkonnaliikmele 180 eurot.
Toimetulekupiiri suurenemisega kasvaks eeldatavalt toetuse saajatest leibkondade arv enam kui tuhande võrra 13 400ni.
Keskmine hüvitis suureneks prognoosi põhjal 223 eurolt 246 euroni. Toimetulekutoetuse eelarve suureneks 2019. aastal umbes 2,6 miljoni euro võrra.
Valitsuskabinetile esitatud memorandum toob välja, et täiendava kulu saaks katta tänavu kasutamata jäänud vahenditest.
### Response:
Valitsus kaalub toimetulekupiiri tõstmist 10 euro võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandlane läks oma teed teisel ringil ega andnud kordagi edu käest. Viimasele ringile minnes oli tema edu 22 sekundit. Kaks ülejäänud kohta poodiumil hõivasid belglased Wout van Aert ja Laurens Sweeck, kirjutab Spordipartner.
Hooaja esimestel võistlustel domineerinud van der Poel tegi üllatava etteaste EM-ile eelnenud Koppenbergcrossil, kus ta pidi leppima 21. kohaga.
"Pärast Koppenbergi jäin rahulikuks ja tegin seda, mida olin varasemalt planeerinud. EM-il oli enesetunne hea ja rada sobis mulle. Sõitsin siin ka eelmisel aastal," lausus 23-aastane van der Poel.
"Nüüd on minu järgmine suur eesmärk olümpia. 2020. aastal keskendun mägirattakrossile ja seejärel osalen võib-olla maanteevõistlustel."
Palju põnevamalt kulges naiste sõit, kus esikolmikusse mahtusid vaid Hollandi ratturid. Oma esimese tiitlivõistluste kulla võitis 22-aastane Annemarie Worst, kellele järgnesid kahesekundilise vahega Marianne Vos ja Denise Betsema. Tiitlikaitsja Sanne Cant (Belgia) pidi leppima neljanda kohaga. | Hollandi rattur kaitses EM-tiitlit ja avaldas järgmise suure eesmärgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandlane läks oma teed teisel ringil ega andnud kordagi edu käest. Viimasele ringile minnes oli tema edu 22 sekundit. Kaks ülejäänud kohta poodiumil hõivasid belglased Wout van Aert ja Laurens Sweeck, kirjutab Spordipartner.
Hooaja esimestel võistlustel domineerinud van der Poel tegi üllatava etteaste EM-ile eelnenud Koppenbergcrossil, kus ta pidi leppima 21. kohaga.
"Pärast Koppenbergi jäin rahulikuks ja tegin seda, mida olin varasemalt planeerinud. EM-il oli enesetunne hea ja rada sobis mulle. Sõitsin siin ka eelmisel aastal," lausus 23-aastane van der Poel.
"Nüüd on minu järgmine suur eesmärk olümpia. 2020. aastal keskendun mägirattakrossile ja seejärel osalen võib-olla maanteevõistlustel."
Palju põnevamalt kulges naiste sõit, kus esikolmikusse mahtusid vaid Hollandi ratturid. Oma esimese tiitlivõistluste kulla võitis 22-aastane Annemarie Worst, kellele järgnesid kahesekundilise vahega Marianne Vos ja Denise Betsema. Tiitlikaitsja Sanne Cant (Belgia) pidi leppima neljanda kohaga.
### Response:
Hollandi rattur kaitses EM-tiitlit ja avaldas järgmise suure eesmärgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saadet "Su nägu kõlab tuttavalt" vaatas möödunud nädalal otse ja samal päeval järele 255 000 inimest. "Pealtnägija" oli teisel kohal 198 000 vaatajaga ja "Õnne 13" kolmas 159 000 vaatajaga, teatas Kantar Emor.
Teletabeli esikümnes olid ETV saadetest veel "Hommik Anuga" (147 000), "Aktuaalne kaamera" (136 000), "Reis ümber Eesti" (115 000) ja "Ringvaade" (115 000).
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega:
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine: | ETV nädala vaadatuim saade oli "Pealtnägija" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saadet "Su nägu kõlab tuttavalt" vaatas möödunud nädalal otse ja samal päeval järele 255 000 inimest. "Pealtnägija" oli teisel kohal 198 000 vaatajaga ja "Õnne 13" kolmas 159 000 vaatajaga, teatas Kantar Emor.
Teletabeli esikümnes olid ETV saadetest veel "Hommik Anuga" (147 000), "Aktuaalne kaamera" (136 000), "Reis ümber Eesti" (115 000) ja "Ringvaade" (115 000).
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega:
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine:
### Response:
ETV nädala vaadatuim saade oli "Pealtnägija" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüdistuse kohaselt toimetas politsei 6. juulil kella 13 paiku Kalevi Riia tänaval asuvasse arestimajja kainenemisele, kuna ta magas Tartus Raja tänava bussipeatuses ja äratamisel esinesid tugevad koordinatsiooni ning ümbruse tajumise häired, ütles prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ERR-ile.
Arestimajja saabumisel paigutati Kalev kambrisse, kus viibis ka 65-aastane mees. Mõnda aega pärast tema kambrisse toimetamist lähenes Kalev pingil magavale mehele ja hakkas teda kägistama, käies vahepeal kambri ukse juures. Seejärel jätkas Kalev mehe kägistamist.
Pärast kella 14 hakkas Kalev nõudma enda vabastamist. Samas hakkasid arestimaja ametnikud kui ka kohale saabunud kiirabi töötajad kägistatud 65-aastast meest elustada, kuid see ei andnud tulemust ja mees suri.
Lõuna ringkonnaprokurör Tatjana Tamme sõnul taotles Kalev kohtult enda vahi alt vabastamist, kuid kohus jättis selle rahuldamata.
"Kuigi süüdistatav eitab oma süüd, on ta prokuratuuri hinnangul pannud väga kontrollitud keskkonnas toime raskeima isikuvastase kuriteo ehk teise inimese tapmise piinaval viisil," ütles prokurör.
Tartu arestimaja juht Baldur Pilden ütles, et kainestatavate kontrollimiseks arestimajas on ranged reeglid ja neid järgitakse väga täpselt.
"Veendusime, et politseiametnikud täitsid oma ülesandeid nõuetekohaselt. Kuriteole eelnevalt kontrollis korrapidaja antud kainestuskambrit viimati pooltund varem ning puudusid märgid, mis võinuks nii raske kuriteo peatsest aset leidmisest aimu anda. Kuigi seda traagilist sündmust ei saanud ära hoida, teeme endast oleneva, et viia inimeste võimalus arestimajas end või teisi vigastada miinimumini," lausus Pilden.
Mõrva eest võib kohus mõista kaheksa- kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse.
Kriminaalasja sisulise arutamise aeg pannakse paika 12. novembril toimuval täiendaval eelistungil. | Prokuratuur saatis Tartu arestimajas toimunud mõrva kriminaalasja kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüdistuse kohaselt toimetas politsei 6. juulil kella 13 paiku Kalevi Riia tänaval asuvasse arestimajja kainenemisele, kuna ta magas Tartus Raja tänava bussipeatuses ja äratamisel esinesid tugevad koordinatsiooni ning ümbruse tajumise häired, ütles prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ERR-ile.
Arestimajja saabumisel paigutati Kalev kambrisse, kus viibis ka 65-aastane mees. Mõnda aega pärast tema kambrisse toimetamist lähenes Kalev pingil magavale mehele ja hakkas teda kägistama, käies vahepeal kambri ukse juures. Seejärel jätkas Kalev mehe kägistamist.
Pärast kella 14 hakkas Kalev nõudma enda vabastamist. Samas hakkasid arestimaja ametnikud kui ka kohale saabunud kiirabi töötajad kägistatud 65-aastast meest elustada, kuid see ei andnud tulemust ja mees suri.
Lõuna ringkonnaprokurör Tatjana Tamme sõnul taotles Kalev kohtult enda vahi alt vabastamist, kuid kohus jättis selle rahuldamata.
"Kuigi süüdistatav eitab oma süüd, on ta prokuratuuri hinnangul pannud väga kontrollitud keskkonnas toime raskeima isikuvastase kuriteo ehk teise inimese tapmise piinaval viisil," ütles prokurör.
Tartu arestimaja juht Baldur Pilden ütles, et kainestatavate kontrollimiseks arestimajas on ranged reeglid ja neid järgitakse väga täpselt.
"Veendusime, et politseiametnikud täitsid oma ülesandeid nõuetekohaselt. Kuriteole eelnevalt kontrollis korrapidaja antud kainestuskambrit viimati pooltund varem ning puudusid märgid, mis võinuks nii raske kuriteo peatsest aset leidmisest aimu anda. Kuigi seda traagilist sündmust ei saanud ära hoida, teeme endast oleneva, et viia inimeste võimalus arestimajas end või teisi vigastada miinimumini," lausus Pilden.
Mõrva eest võib kohus mõista kaheksa- kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse.
Kriminaalasja sisulise arutamise aeg pannakse paika 12. novembril toimuval täiendaval eelistungil.
### Response:
Prokuratuur saatis Tartu arestimajas toimunud mõrva kriminaalasja kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus tunnistas Mati Keemi (57) süüdi surma põhjustamises ettevaatamatusest ja kehalises väärkohtlemises ning karistas teda kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Kuna kohus lahendas süüasja lühimenetluses, siis vähendas kohus seadusest tulenevalt Keemi karistust kohe ühe kolmandiku võrra ehk ühe aasta, viie kuu ja 10 päevani. Kohus arvestas tema karistusaja hulka ka Keemi kahtlustatavana eelvangistuses viibitud kaks päeva.
Maakohus arutas Keemi kriminaalasja teist korda, sest riigikohus saatis selle 5. juuni otsusega maakohtule uueks arutamiseks.
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas Keemi raske tervisekahjustuse tekitamisega surma põhjustamises.
Maakohus selgitas, et see norm eeldab tulenevalt riigikohtu öeldust, et tervisekahjustuse tekitajal peab olema tahtlus just sellise tervisekahjustuse tekitamise osas, mis toob kaasa ohvri surma ning seega pidi Keemil olema löömise ajal tahtlus tekitada kannatanule aju verevalumid ja ajuturse.
Sellist tahtlust Keemil aga ei olnud, ta lõi kannatanut korra ja löök ei olnud väga tugev, mistõttu kohtu hinnangul ei saanud teda selles süüdi mõista.
Samas leidis kohus, et Keemi tegu saab hinata kehaliseks väärkohtlemiseks ja surma ettevaatamatusest põhjustamiseks.
Nimetatud kuritegude eest on seaduse järgi võimalik mõista kuni kolme aasta pikkune vangistus.
Süüdistuse kohaselt lõi Keem 2016. aasta 14. juulil Võrumaal Urvaste vallas Kuldre külas oma pojale kuulunud sõiduauto juures viibinud 16-aastast noormeest ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel too kukkus ja kaotas teadvuse.
Keem kutsus seejärel kohale kiirabi, kes toimetas nooruki haiglasse, kuid arsitdel ei õnnestund tema elu päästa.
Maakohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus. | Kohus mõistis rusikalöögiga nooruki surmanud mehe vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus tunnistas Mati Keemi (57) süüdi surma põhjustamises ettevaatamatusest ja kehalises väärkohtlemises ning karistas teda kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Kuna kohus lahendas süüasja lühimenetluses, siis vähendas kohus seadusest tulenevalt Keemi karistust kohe ühe kolmandiku võrra ehk ühe aasta, viie kuu ja 10 päevani. Kohus arvestas tema karistusaja hulka ka Keemi kahtlustatavana eelvangistuses viibitud kaks päeva.
Maakohus arutas Keemi kriminaalasja teist korda, sest riigikohus saatis selle 5. juuni otsusega maakohtule uueks arutamiseks.
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas Keemi raske tervisekahjustuse tekitamisega surma põhjustamises.
Maakohus selgitas, et see norm eeldab tulenevalt riigikohtu öeldust, et tervisekahjustuse tekitajal peab olema tahtlus just sellise tervisekahjustuse tekitamise osas, mis toob kaasa ohvri surma ning seega pidi Keemil olema löömise ajal tahtlus tekitada kannatanule aju verevalumid ja ajuturse.
Sellist tahtlust Keemil aga ei olnud, ta lõi kannatanut korra ja löök ei olnud väga tugev, mistõttu kohtu hinnangul ei saanud teda selles süüdi mõista.
Samas leidis kohus, et Keemi tegu saab hinata kehaliseks väärkohtlemiseks ja surma ettevaatamatusest põhjustamiseks.
Nimetatud kuritegude eest on seaduse järgi võimalik mõista kuni kolme aasta pikkune vangistus.
Süüdistuse kohaselt lõi Keem 2016. aasta 14. juulil Võrumaal Urvaste vallas Kuldre külas oma pojale kuulunud sõiduauto juures viibinud 16-aastast noormeest ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel too kukkus ja kaotas teadvuse.
Keem kutsus seejärel kohale kiirabi, kes toimetas nooruki haiglasse, kuid arsitdel ei õnnestund tema elu päästa.
Maakohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus.
### Response:
Kohus mõistis rusikalöögiga nooruki surmanud mehe vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nädala lõpus kinnitas maailma purjetamisliit pikkade arutelude ja diskussioonide tulemusena 2024. aasta Pariisi OM-i võistlusalade kava. Eriti pinevaks kujunes debatt ühepaadi segavõistluse asendamisel kahese avamere kiiljahi segavõistkonnaga, vahendab Eesti Jahtklubide Liidu kodulehekülg.
Lõpptulemusena hääletasid 31 nõukogu liiget muudatuse tegemise poolt, kaheksa olid vastu ja kaks loobusid hääletamisest. Sellega sai 75% miinimumi nõue ületatud. Seega kinnitas nõukogu nõutud häälteenamusega kahese kiiljahi avamere segavõistkonna poolt.
2024. aasta Pariisi olümpiamängude kava kinnitati järgmiselt:
meeste purjelaud – RS:X*
naiste purjelaud – RS:X*
meeste ühepaat – Laser*
naiste ühepaat – Laser Radial*
lohe segavõistkond – klass kinnitamisel
kahepaadi segavõistkond – klass kinnitamisel
naiste kahepaat – 49erFX
meeste kahepaat – 49er
kahene katamaraanil segavõistkond– Nacra 17
kahene avamere kiiljahi segavõistkond – klass kinnitamisel
*läbib täiendava varustuse hindamise protsessi
Täiendavad Pariisi olümpiamängude purjeregati võistlusala klasside kriteeriumeid puudutavad otsused tehti meeste ja naiste purjelaua, lohe segavõistkonna, kahepaadi segavõistkonna ning kahese avamere kiiljahi segavõistkonna osas.
Meeste ja naiste purjelaua distsipliinide klassiks on RS:X. Lohe segavõistlus toimub RAM-Airiga (foil-kite) ja tiiburlaudadel. Kahepaadi segavõistkonna aluseks on ujuvpurjekas eespurje, grootpurje ja spinnakeriga.
Kahese avamere kiiljahi segavõistkonna võistlusaluseks kinnitati ujuvpurjekas. Paadi kere pikkus jääb vahemikku 6-10 meetrit ning paat on sobilik kasutamiseks 2 – 20 m/s ulatuva tuule kiiruse oludes. Sellel ühemastilise taglase ja spinnakeriga purjekal on sobiv purjede valik erinevate ilmastikutingimuste jaoks.
Varustuste katsetused lohe segavõistkonna ja kahese avamere kiiljahi segavõistkonna võistlusalade osas ning klassi kinnitamise lõplik otsus tehakse hiljemalt 2019. aasta maiks, mil toimuvad maailma purjetamisliidu koosolekud. | Purjetamise olümpiakavva valiti uus distsipliin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nädala lõpus kinnitas maailma purjetamisliit pikkade arutelude ja diskussioonide tulemusena 2024. aasta Pariisi OM-i võistlusalade kava. Eriti pinevaks kujunes debatt ühepaadi segavõistluse asendamisel kahese avamere kiiljahi segavõistkonnaga, vahendab Eesti Jahtklubide Liidu kodulehekülg.
Lõpptulemusena hääletasid 31 nõukogu liiget muudatuse tegemise poolt, kaheksa olid vastu ja kaks loobusid hääletamisest. Sellega sai 75% miinimumi nõue ületatud. Seega kinnitas nõukogu nõutud häälteenamusega kahese kiiljahi avamere segavõistkonna poolt.
2024. aasta Pariisi olümpiamängude kava kinnitati järgmiselt:
meeste purjelaud – RS:X*
naiste purjelaud – RS:X*
meeste ühepaat – Laser*
naiste ühepaat – Laser Radial*
lohe segavõistkond – klass kinnitamisel
kahepaadi segavõistkond – klass kinnitamisel
naiste kahepaat – 49erFX
meeste kahepaat – 49er
kahene katamaraanil segavõistkond– Nacra 17
kahene avamere kiiljahi segavõistkond – klass kinnitamisel
*läbib täiendava varustuse hindamise protsessi
Täiendavad Pariisi olümpiamängude purjeregati võistlusala klasside kriteeriumeid puudutavad otsused tehti meeste ja naiste purjelaua, lohe segavõistkonna, kahepaadi segavõistkonna ning kahese avamere kiiljahi segavõistkonna osas.
Meeste ja naiste purjelaua distsipliinide klassiks on RS:X. Lohe segavõistlus toimub RAM-Airiga (foil-kite) ja tiiburlaudadel. Kahepaadi segavõistkonna aluseks on ujuvpurjekas eespurje, grootpurje ja spinnakeriga.
Kahese avamere kiiljahi segavõistkonna võistlusaluseks kinnitati ujuvpurjekas. Paadi kere pikkus jääb vahemikku 6-10 meetrit ning paat on sobilik kasutamiseks 2 – 20 m/s ulatuva tuule kiiruse oludes. Sellel ühemastilise taglase ja spinnakeriga purjekal on sobiv purjede valik erinevate ilmastikutingimuste jaoks.
Varustuste katsetused lohe segavõistkonna ja kahese avamere kiiljahi segavõistkonna võistlusalade osas ning klassi kinnitamise lõplik otsus tehakse hiljemalt 2019. aasta maiks, mil toimuvad maailma purjetamisliidu koosolekud.
### Response:
Purjetamise olümpiakavva valiti uus distsipliin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liikmetest üks on rahandusministeeriumi nimetada ning ülejäänud liikmed tulevad kultuuriminsteeriumi valikul, sealhulgas ekspertliikmed.
Rahandusministeeriumile saatis kultuuriminister palve nimetada uus nõukogu liige eelmisel reedel.
"Kultuuriministeerium soovib liikmete nimetamist nii ruttu kui võimalik ning sellega tegeletakse aktiivselt," kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Meelis Kompus ERR-ile.
Kultuuriminister Indrek Saar teatas nädala eest, et kutsub Eesti Kontserdi nõukogu täies koosseisus tagasi.
Kultuuriminister tegi otsuse pärast seda, kui oli tutvunud Eesti Kontserdi nõukogu esimehe Indrek Laulu ülevaatega juhatuse liikme konkursi läbiviimise protsessist ning kohtunud kõigi nõukogu liikmetega.
Saar kinnitas, et Eesti Kontserdi tegevus ei jää seetõttu kindlasti seisma ning praegune nõukogu on ametis kuni uue nimetamiseni. | Eesti Kontserdi nõukogu jääb viieliikmeliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liikmetest üks on rahandusministeeriumi nimetada ning ülejäänud liikmed tulevad kultuuriminsteeriumi valikul, sealhulgas ekspertliikmed.
Rahandusministeeriumile saatis kultuuriminister palve nimetada uus nõukogu liige eelmisel reedel.
"Kultuuriministeerium soovib liikmete nimetamist nii ruttu kui võimalik ning sellega tegeletakse aktiivselt," kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Meelis Kompus ERR-ile.
Kultuuriminister Indrek Saar teatas nädala eest, et kutsub Eesti Kontserdi nõukogu täies koosseisus tagasi.
Kultuuriminister tegi otsuse pärast seda, kui oli tutvunud Eesti Kontserdi nõukogu esimehe Indrek Laulu ülevaatega juhatuse liikme konkursi läbiviimise protsessist ning kohtunud kõigi nõukogu liikmetega.
Saar kinnitas, et Eesti Kontserdi tegevus ei jää seetõttu kindlasti seisma ning praegune nõukogu on ametis kuni uue nimetamiseni.
### Response:
Eesti Kontserdi nõukogu jääb viieliikmeliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grotta on seitsme vooru järel kuue punktiga kuues ning kolm silma vähem kogunud Akureyri hoiab eelviimast ehk 11. positsiooni, kirjutab Käsipall24.ee.
Hollandi esiliigas poolitas HV KRAS/Volendam punktid Beeki SMEZO/BFC-ga, kellega mäng andis kodus tulemuse 34:34 (16:17). Volendami leegionär Jesper Bruno Bramanis, kes valiti kohtumise paremuselt teiseks mängijaks, sooritas viis pealeviset, mis kõik tabasid.
Saksamaa viiendas liigas seisis Rasmus Ots Bergischer HC II väravasuul, kui tunnistati HG LTG/HTV Remscheidi 23:20 (9:9) paremust.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Aleksejev ja mängu tähtede hulka valitud Bramanis olid viigisoonel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grotta on seitsme vooru järel kuue punktiga kuues ning kolm silma vähem kogunud Akureyri hoiab eelviimast ehk 11. positsiooni, kirjutab Käsipall24.ee.
Hollandi esiliigas poolitas HV KRAS/Volendam punktid Beeki SMEZO/BFC-ga, kellega mäng andis kodus tulemuse 34:34 (16:17). Volendami leegionär Jesper Bruno Bramanis, kes valiti kohtumise paremuselt teiseks mängijaks, sooritas viis pealeviset, mis kõik tabasid.
Saksamaa viiendas liigas seisis Rasmus Ots Bergischer HC II väravasuul, kui tunnistati HG LTG/HTV Remscheidi 23:20 (9:9) paremust.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Aleksejev ja mängu tähtede hulka valitud Bramanis olid viigisoonel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rae valla abivallavanem Madis Sarik ütles ERR-ile, et seoses õpilaste hulga suurenemisega kavandab vald 2020. aasta sügiseks rajada uue põhikooli.
Tema sõnul peaks viiehektarilisele maatükile kavandatava põhikooli üldpind olema 12 000 ruutmeetrit, kooli peaks tulema neli paralleelklassi 864 lapsele.
"Kooli rajamise planeeritud eelarve kaheks aastaks on praeguse seisuga 13 miljonit eurot," märkis ta.
Rae vallavanem Mart Võrklaev ütles ERR-ile, et planeeritav uus kool on Rae vallal juba järjekorras kuues kool ja ilmselt mitte viimane.
"Täna planeeritava kooli vahetus läheduses asuv Järveküla kool sai valmis vaid kaks aastat tagasi. Peetri kandis elab täna peaaegu pool Rae valla elanikest, kelle seast paljud on just noored lastega või lapsi planeerivad pered," märkis ta.
Vallavanema sõnul on piirkonna elanike jaoks kõige olulisemad just kvaliteetne haridus, sportimise ja vaba aja veetmise võimalused ning just seda üritab vald ka pakkuda.
"Seega laiendab uus hariduskompleks koolikohtade juurde loomise kõrval oluliselt ka piirkonna sportimisvõimalusi. Koolimajale lisaks oleme ette näinud spordikompleksi projekteerimise. Soov on rajada kaua oodatud jalgpalliväljak, koos selle kohale kavandatava pneumohalliga, jõusaal, suur spordisaal ja väiksemad saalid, mis kõik oleks valmis teenindama ka kogukonna järjest kasvavaid vajadusi," selgitas ta.
Vald on kuulutanud välja projekteerimise hanke ning kuulutanud välja ka konkursi põhikooli direktori leidmiseks.
"Lisaks direktorile otsime hetkel uuele koolimajale ka nime ja oleme piirkonna lasteaia koolieelikute rühmade seas välja kuulutanud nimekonkursi. Lisaks on väga oodatud ka elanike endi pakkumised," ütles Võrklaev.
Rae vallas tegutseb praegu Vaida põhikool, Lagedi kool, Peetri lasteaed-põhikool, Järveküla põhikool ja Jüri Gümnaasium. | Rae vald plaanib Peetri kanti uut põhikooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rae valla abivallavanem Madis Sarik ütles ERR-ile, et seoses õpilaste hulga suurenemisega kavandab vald 2020. aasta sügiseks rajada uue põhikooli.
Tema sõnul peaks viiehektarilisele maatükile kavandatava põhikooli üldpind olema 12 000 ruutmeetrit, kooli peaks tulema neli paralleelklassi 864 lapsele.
"Kooli rajamise planeeritud eelarve kaheks aastaks on praeguse seisuga 13 miljonit eurot," märkis ta.
Rae vallavanem Mart Võrklaev ütles ERR-ile, et planeeritav uus kool on Rae vallal juba järjekorras kuues kool ja ilmselt mitte viimane.
"Täna planeeritava kooli vahetus läheduses asuv Järveküla kool sai valmis vaid kaks aastat tagasi. Peetri kandis elab täna peaaegu pool Rae valla elanikest, kelle seast paljud on just noored lastega või lapsi planeerivad pered," märkis ta.
Vallavanema sõnul on piirkonna elanike jaoks kõige olulisemad just kvaliteetne haridus, sportimise ja vaba aja veetmise võimalused ning just seda üritab vald ka pakkuda.
"Seega laiendab uus hariduskompleks koolikohtade juurde loomise kõrval oluliselt ka piirkonna sportimisvõimalusi. Koolimajale lisaks oleme ette näinud spordikompleksi projekteerimise. Soov on rajada kaua oodatud jalgpalliväljak, koos selle kohale kavandatava pneumohalliga, jõusaal, suur spordisaal ja väiksemad saalid, mis kõik oleks valmis teenindama ka kogukonna järjest kasvavaid vajadusi," selgitas ta.
Vald on kuulutanud välja projekteerimise hanke ning kuulutanud välja ka konkursi põhikooli direktori leidmiseks.
"Lisaks direktorile otsime hetkel uuele koolimajale ka nime ja oleme piirkonna lasteaia koolieelikute rühmade seas välja kuulutanud nimekonkursi. Lisaks on väga oodatud ka elanike endi pakkumised," ütles Võrklaev.
Rae vallas tegutseb praegu Vaida põhikool, Lagedi kool, Peetri lasteaed-põhikool, Järveküla põhikool ja Jüri Gümnaasium.
### Response:
Rae vald plaanib Peetri kanti uut põhikooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33-aastasel keskründajal diagnoositi mullu septembris verevähk ja öeldi, et paranemiseks võib kuluda poolteist aastat. Boyle tervenes aga aastaga.
Sellest teatest kindlasti uut energiat saanud hokimees viskas oma koduklubi New Jersey Devilsi eest kolm väravat ja aitas meeskonna võõrsil 5:1 (2:1, 2:0, 1:0) võiduni Pittsburgh Penguinsi üle.
"Ma armastan selliseid õhtuid, tõesti armastan," kommenteeris Boyle pärast matši ja meenutas oma haigust. "Mõnikord tunned end üksikuna. Võitluses vähiga võib tulla ette süngeid hetki."
"Kõige halvem külg oli see, et inimesed hakkavad sind haletsema. Nad ei tea, mida öelda. Sa sooviksid, et nad tunneks end sinu kõrval mugavalt," meenutas teist hooaega Devilsit esindav mees.
"Ma arvan, et kui abi vajad, siis on oluline tõusta ja seda küsida. Mul oli piisavalt õnne, et minu perekond ja inimesed mind toetasid." | VIDEO | NHL-i hokimees tähistas vähist paranemist karjääri esimese kübaratrikiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastasel keskründajal diagnoositi mullu septembris verevähk ja öeldi, et paranemiseks võib kuluda poolteist aastat. Boyle tervenes aga aastaga.
Sellest teatest kindlasti uut energiat saanud hokimees viskas oma koduklubi New Jersey Devilsi eest kolm väravat ja aitas meeskonna võõrsil 5:1 (2:1, 2:0, 1:0) võiduni Pittsburgh Penguinsi üle.
"Ma armastan selliseid õhtuid, tõesti armastan," kommenteeris Boyle pärast matši ja meenutas oma haigust. "Mõnikord tunned end üksikuna. Võitluses vähiga võib tulla ette süngeid hetki."
"Kõige halvem külg oli see, et inimesed hakkavad sind haletsema. Nad ei tea, mida öelda. Sa sooviksid, et nad tunneks end sinu kõrval mugavalt," meenutas teist hooaega Devilsit esindav mees.
"Ma arvan, et kui abi vajad, siis on oluline tõusta ja seda küsida. Mul oli piisavalt õnne, et minu perekond ja inimesed mind toetasid."
### Response:
VIDEO | NHL-i hokimees tähistas vähist paranemist karjääri esimese kübaratrikiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohus ei võtnud arutusele Sergei Menkovi kaebust kohtuotsusele, millega jäi rahuldamata tema kaebus päästeameti peadirektori 2016. aasta 31. märtsi käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.
Päästeamet määras Menkovile distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise selle eest, et ta postitas 2016. aasta 24. veebruaril oma Facebooki kontole samal päeval toimunud vabariigi aastapäeva paraadist video, milles kommenteeris paraadi ebatsensuursete ja solvavate sõnadega.
Halduskohus leidis, et päästeamet ei ole distsiplinaarsüütegu piisava selgusega määratlenud, kuna ei selgu käskkirjast, milliseid väljendeid pidas päästeamet solvavaks, alandavaks ja miks.
Seetõttu tunnistas halduskohus päästeameti peadirektori käskkirja õigusvastaseks ning muutis Menkovi teenistusest vabastamise alust, lugedes selleks teenistusest vabastamise ametniku soovil. Hüvitise maksmise nõudes jäi kaebus rahuldamata.
Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu etteheidetega päästeametile, kuid möönis, et käskkirjas ei ole nimetatud, milliseid konkreetseid videosalvestisel kasutatud väljendeid peab vastustaja laimavateks ja kohatuteks, kuid samas ei nõustunud halduskohtuga, et süütegu pole piisavalt selgelt määratletud.
"Probleemiks ei ole seejuures mitte üksnes ebatsensuursete sõnade kasutamine, vaid kommentaaride läbivalt naeruvääristav ja mõnitav sisu. Määravat tähtsust pole sellel, kas kaebaja kasutas ebatsensuurseid sõnu otseselt paraadil osalejate suhtes või oli tegemist hüüde- ja parasiitsõnadega, kuna igal juhul on kaebaja kommentaarid ametnikule sobimatud," märkis kohus.
Seaduse kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt ning käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet.
Väärika käitumise nõuet saab mõista kui teenistuskohustust ning selle nõude rikkumist teenistuskohustuste rikkumisena. Avalikus teenistuses töötavad isikud peavad arvestama tavakodanikega võrreldes rangemate piirangutega muuhulgas sõnavabaduse kasutamisele. Päästeteenistuse eetikakoodeksi järgi vastutab päästetöötaja iga oma väljaöeldud sõna ja tehtud teo eest.
Kohtu hinnangul pole kahtlust, et juba filmimise ajal oli Menkov teadlik, et tema käitumine on sobimatu.
Ringkonnakohus ei pidanud veenvaks Menkovi väidet, et ta ei pannud videot Facebooki postitades tähele, et see on "avatud kõigile".
Käskkirja järgi oli Menkovil küll teenistusest vabastamise ajaks päästeteenistuse staaži üle 28 aasta ning ta oli seni olnud eeskujulik teenistuja ja varem distsiplinaarkorras karistamata, kuid rikkumise olulisus kaalus päästeameti hinnangul üles pikaajalise teenistuskäigu.
Menkovi tegu ja selle mittekahetsemine tingis usalduse kaotuse tema vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on karistuse valikut piisavalt põhjendatud ja Sergei Menkov rikkus teenistuskohustusi tahtlikult.
"Olukorras, kus riigiteenistuja halvustab avalikult ning äärmiselt vulgaarsel ja mõnitaval moel riiki, mida ta oma ametikohal töötades esindab, võib tema teenistusest vabastamine olla õigustatud sõltumata varasemast laitmatust teenistuskäigust," märkis kohus.
Menkov tahtis ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kuid riigikohus ei võtnud tema esindaja kaebust arutusele. | Vabariigi aastapäeva paraadi mõnitanud päästja vallandamine oli seaduslik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus ei võtnud arutusele Sergei Menkovi kaebust kohtuotsusele, millega jäi rahuldamata tema kaebus päästeameti peadirektori 2016. aasta 31. märtsi käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.
Päästeamet määras Menkovile distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise selle eest, et ta postitas 2016. aasta 24. veebruaril oma Facebooki kontole samal päeval toimunud vabariigi aastapäeva paraadist video, milles kommenteeris paraadi ebatsensuursete ja solvavate sõnadega.
Halduskohus leidis, et päästeamet ei ole distsiplinaarsüütegu piisava selgusega määratlenud, kuna ei selgu käskkirjast, milliseid väljendeid pidas päästeamet solvavaks, alandavaks ja miks.
Seetõttu tunnistas halduskohus päästeameti peadirektori käskkirja õigusvastaseks ning muutis Menkovi teenistusest vabastamise alust, lugedes selleks teenistusest vabastamise ametniku soovil. Hüvitise maksmise nõudes jäi kaebus rahuldamata.
Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu etteheidetega päästeametile, kuid möönis, et käskkirjas ei ole nimetatud, milliseid konkreetseid videosalvestisel kasutatud väljendeid peab vastustaja laimavateks ja kohatuteks, kuid samas ei nõustunud halduskohtuga, et süütegu pole piisavalt selgelt määratletud.
"Probleemiks ei ole seejuures mitte üksnes ebatsensuursete sõnade kasutamine, vaid kommentaaride läbivalt naeruvääristav ja mõnitav sisu. Määravat tähtsust pole sellel, kas kaebaja kasutas ebatsensuurseid sõnu otseselt paraadil osalejate suhtes või oli tegemist hüüde- ja parasiitsõnadega, kuna igal juhul on kaebaja kommentaarid ametnikule sobimatud," märkis kohus.
Seaduse kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt ning käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet.
Väärika käitumise nõuet saab mõista kui teenistuskohustust ning selle nõude rikkumist teenistuskohustuste rikkumisena. Avalikus teenistuses töötavad isikud peavad arvestama tavakodanikega võrreldes rangemate piirangutega muuhulgas sõnavabaduse kasutamisele. Päästeteenistuse eetikakoodeksi järgi vastutab päästetöötaja iga oma väljaöeldud sõna ja tehtud teo eest.
Kohtu hinnangul pole kahtlust, et juba filmimise ajal oli Menkov teadlik, et tema käitumine on sobimatu.
Ringkonnakohus ei pidanud veenvaks Menkovi väidet, et ta ei pannud videot Facebooki postitades tähele, et see on "avatud kõigile".
Käskkirja järgi oli Menkovil küll teenistusest vabastamise ajaks päästeteenistuse staaži üle 28 aasta ning ta oli seni olnud eeskujulik teenistuja ja varem distsiplinaarkorras karistamata, kuid rikkumise olulisus kaalus päästeameti hinnangul üles pikaajalise teenistuskäigu.
Menkovi tegu ja selle mittekahetsemine tingis usalduse kaotuse tema vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on karistuse valikut piisavalt põhjendatud ja Sergei Menkov rikkus teenistuskohustusi tahtlikult.
"Olukorras, kus riigiteenistuja halvustab avalikult ning äärmiselt vulgaarsel ja mõnitaval moel riiki, mida ta oma ametikohal töötades esindab, võib tema teenistusest vabastamine olla õigustatud sõltumata varasemast laitmatust teenistuskäigust," märkis kohus.
Menkov tahtis ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kuid riigikohus ei võtnud tema esindaja kaebust arutusele.
### Response:
Vabariigi aastapäeva paraadi mõnitanud päästja vallandamine oli seaduslik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 13-liikmeline Kosovo karatekoondis saab küll võistlustel ja avatseremoonial osaleda, aga seda üksnes maailma karateföderatsiooni lipu all, vahendab väljaanne Inside The Games.
Väikeriigi karatekoondis on sel aastal juba mitmel korral räsida saanud. Mais Serbias Novi Sadis peetavatele Euroopa meistrivõistlustele ei saanud nad üldse sõitagi, sest neid ei lubatud riiki sisse.
Samuti ei saanud nad oma lipu all esineda Vahemeremaade mängudel, mis leidsid aset samuti Hispaanias Tarragonas. Toona keelustati Kosovo lipp vahetult enne avatseremooniat.
Maailma karateföderatsioon lootis aasta suurturniiril sarnaseid intsidente vältida ja tahtis koostöös rahvusvahelise olümpiakomitee, Hispaania olümpiakomitee ja Hispaania valitsusega kokkuleppele jõuda, kuid nähtavasti ebaõnnestunult. | Kosovo sportlased ei saa MM-il oma lipu all esineda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
13-liikmeline Kosovo karatekoondis saab küll võistlustel ja avatseremoonial osaleda, aga seda üksnes maailma karateföderatsiooni lipu all, vahendab väljaanne Inside The Games.
Väikeriigi karatekoondis on sel aastal juba mitmel korral räsida saanud. Mais Serbias Novi Sadis peetavatele Euroopa meistrivõistlustele ei saanud nad üldse sõitagi, sest neid ei lubatud riiki sisse.
Samuti ei saanud nad oma lipu all esineda Vahemeremaade mängudel, mis leidsid aset samuti Hispaanias Tarragonas. Toona keelustati Kosovo lipp vahetult enne avatseremooniat.
Maailma karateföderatsioon lootis aasta suurturniiril sarnaseid intsidente vältida ja tahtis koostöös rahvusvahelise olümpiakomitee, Hispaania olümpiakomitee ja Hispaania valitsusega kokkuleppele jõuda, kuid nähtavasti ebaõnnestunult.
### Response:
Kosovo sportlased ei saa MM-il oma lipu all esineda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on 22. novembril Saku Suurhallis toimuva Voorandi kontserdi "Paneme aja seisma" nimilooga.
Novembri lõpus toimuval kontserdil astuvad esmakordselt ühisele lavale Kadri Voorand ja Estonian Voices koos Andres Kõpperi (NOËP), Erki Pärnoja, DJ Sander Möldri ja vokaalansambliga Accent. | Kadri Voorand avaldas värske videoloo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on 22. novembril Saku Suurhallis toimuva Voorandi kontserdi "Paneme aja seisma" nimilooga.
Novembri lõpus toimuval kontserdil astuvad esmakordselt ühisele lavale Kadri Voorand ja Estonian Voices koos Andres Kõpperi (NOËP), Erki Pärnoja, DJ Sander Möldri ja vokaalansambliga Accent.
### Response:
Kadri Voorand avaldas värske videoloo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Joosep Matjusel on õnnestunud ületada piirid, jätta vahele žanrid ning tungida selle Eestimaa looduse ilust laulva filmiga otse hinge, sest "Tuulte tahutud maa" ei ole proosa – see on luule. Cinamon hakkab oma Soome kinodes näitama kõiki uusi Eesti filme ning loodetavasti toome me sel moel veidi rõõmu Soomes elavatele eestlastele, kel teinekord koduigatsus peal, ent kohe ei ole võimalik üle lahe koju sõita", ütles Cinamoni juhatuse liige Toomas Luhats.
""Tuulte tahutud maa" vaatajanumber on dokfilmi kohta erakordne ja seda mitte ainult Eesti, vaid ka meie lähiriikide kontekstis. Cinamoni algatus, aidata kaasa Eesti filmi levile Soomes, on väga tervitatav ja loodame, et see ei piirdu vaid "Tuulte tahutud maaga", ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.
Matsalu loodusfilmide festivalil parima operaatoritöö auhinnaga pärjatud filmis näidatakse Eestimaa loodust nagu me pole seda kunagi varem näinud – lummavad maastikud vahelduvad põnevate stseenidega meie metsloomadest.
Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi raames valminud linateost "Tuulte tahutud maa" on käinud vaatamas juba üle 30 000 inimese.
"Tuulte tahutud maa" on Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi teine dokumentaalfilm. Kokku valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks viis mängufilmi, täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari. Lisainfot Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi kohta leiab EV100 kodulehelt. | "Tuulte tahutud maa" jõuab Soome kinolevisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Joosep Matjusel on õnnestunud ületada piirid, jätta vahele žanrid ning tungida selle Eestimaa looduse ilust laulva filmiga otse hinge, sest "Tuulte tahutud maa" ei ole proosa – see on luule. Cinamon hakkab oma Soome kinodes näitama kõiki uusi Eesti filme ning loodetavasti toome me sel moel veidi rõõmu Soomes elavatele eestlastele, kel teinekord koduigatsus peal, ent kohe ei ole võimalik üle lahe koju sõita", ütles Cinamoni juhatuse liige Toomas Luhats.
""Tuulte tahutud maa" vaatajanumber on dokfilmi kohta erakordne ja seda mitte ainult Eesti, vaid ka meie lähiriikide kontekstis. Cinamoni algatus, aidata kaasa Eesti filmi levile Soomes, on väga tervitatav ja loodame, et see ei piirdu vaid "Tuulte tahutud maaga", ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.
Matsalu loodusfilmide festivalil parima operaatoritöö auhinnaga pärjatud filmis näidatakse Eestimaa loodust nagu me pole seda kunagi varem näinud – lummavad maastikud vahelduvad põnevate stseenidega meie metsloomadest.
Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi raames valminud linateost "Tuulte tahutud maa" on käinud vaatamas juba üle 30 000 inimese.
"Tuulte tahutud maa" on Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi teine dokumentaalfilm. Kokku valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks viis mängufilmi, täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari. Lisainfot Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi kohta leiab EV100 kodulehelt.
### Response:
"Tuulte tahutud maa" jõuab Soome kinolevisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aega Dubai EXPO-ni jääb järjest vähemaks, nüüdseks on suursündmuseni jäänud alla kahe aasta. Eesti, kes on korra pärast pikki kõhklusi ja kahtlusi tänavu kevadel veel eelmise ministri Urve Palo (SDE) eestvõttel juba otsustanud, et ei lähe seekord EXPO-le, on oma otsust ümber vaatamas, mis jätab nii ettevõtjatele kui ka riigile väga vähe aega atra seada.
Värske ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (SDE) ütles poolteist kuud tagasi välja, et tahab siiski Eesti osavõttu maailmanäitusest. Nüüdseks on valminud ka konkreetne ettepanek, mida valitsus eeldatavalt sel neljapäeval oma kabinetiistungil arutama hakkab. Lisaks EXPO-le minekule on jätkuvalt jõus ka otsus rajada piirkonda saatkond ja lähetada Dubaisse EAS-i esindaja.
Kolmandik eelarvest erasektorilt
See näeb ette riigi reservfondist kahe miljoni euro eraldamist pool aastat kestva näituse ettevalmistuseks, paviljoni rentimiseks ja messi läbiviimiseks. See tähendab, et Eesti loobub oma paviljoni ehitamisest, sest selleks aega enam pole.
Seejuures juhiks Eesti osalemist Dubais infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) moodustatav konsortsium, kuhu kaasataks mitmete valdkondade ettevõtjaid ning seda rahastaks majandus- ja kommunikatisooniministeerium (MKM). MKM ja EAS esindaksid Eestit sündmustel, kus riigi tasemel osalus on vajalik. Osaleda saavad kõik ettevõtjad, kes selleks soovi avaldavad, sektorist sõltumata.
Sellise koostöövormiga loodab riik seada fookuse enam ärilisele poolele, mööndes, et riigi mainekujundus ja turism on sekundaarsed.
Eesmärgiks on võetud, et Eesti eksport kasvaks aastatel 2017-2022 piirkonnas kahekordseks ehk umbes 75 miljoni euro võrra. Selleks peaks Eesti paviljonis toimuma poole aasta jooksul vähemalt 120 ärikohtumist ning EXPO tulemusel külastama Eestit vähemalt 12 äridelegatsiooni.
Eelmine minister Urve Palo pidas oluliseks, et Eesti osaleks EXPO-l vaid juhul, kui osa võtvad ettevõtjad ise poole maksumusest enda kanda võtaksid, nagu teevad ka mitmed Eesti naaberriigid. Minister Tammisti kava näeb kogueelarveks ette ligi kolme miljonit eurot, millest kuni kolmandiku võtaksid kanda ettevõtjad.
Indikatiivses eelarves on plaanitud paviljoni rendiks pool miljonit, näituse ja sisustuse tarbeks 750 000, meeskonna palkadeks ja projektijuhtimiseks 1,1 miljonit, kohapealsele programmile 238 000 ning kommunikatsioonikuludeks 185 000 eurot. Väiksemad kulud, kokku 150 000 euro ulatuses, sisaldavad endas kasutuskulusid, kommunaalteenuseid, logistikat ja puhvrit ettenägematuteks kuludeks.
Seejuures peaks erasektorist kaasatav ligi miljon eurot katma jämedalt poole meeskonna- ja projektijuhtimise kuludest, kohapealse programmi ja enamiku kommunikatsioonikuludest.
Võrdluseks: Eesti on osalenud seni kolmel EXPO-l, neist 2015. aastal kulus Milano EXPO-l osalemisele viis miljonit, enne seda, 2010. aasta Shanghai EXPO-le ligi neli miljonit ning 2000. aastal Hannoveri EXPO-le 3,5 miljonit eurot.
Mitmed erialaliidud - infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit, kaitsetööstuse liit, turismifirmade liit, toiduainetööstuse liit, teenusmajanduse koda - on leidnud, kes tungivamalt, kes leigemalt, et Eesti võiks EXPO-l pigem osaleda, seda enam, et Araabia Ühendemiraatide ärikultuuri seisukohalt on jala ukse vahele saamiseks oluline kuningliku perekonna korraldatavast üritusest osa võtta.
Ka riigikogu riigikaitsekomisjon asus esmaspäeval EXPO-le minekut toetavale positsioonile.
Kaubandus-tööstuskoda EXPO-le minekut ei poolda, leides, et pigem võiks riik toetada enam ettevõtjate ühisstende erialamessidel.
Paviljon muutub e-Eesti näidissalongiks
MKM on juba ette valmistanud ka kahepoolse kokkuleppe ITL-ga, milles on sätestatud, et Eesti kandev teema Dubai EXPO-l on IT ja e-valitsus. Selleks plaanitakse Eesti paviljoni rajada mobiilne e-Estonia Showroom ehk näidissalong, mille kujundus ja ekspositsioon töötatakse välja koostöös erasektoriga loodava konsortsiumiga.
EXPO sisuprogrammi väljatöötamise ja elluviimise eest vastutab erasektori ettevõtetest moodustatud konsortsium, kes peab lubama ka teistel Eesti sektoritel ja ettevõtetel oma ekspositsiooniga osaleda, töötades selleks neile välja osaluspaketid.
Eesti paviljonis hakkavad toimuma temaatilised Eesti päevad võtmevaldkondades: näiteks kaitsetööstus, tark linn, e-valitsemine jne, eeldusel, et erasektori vastavad ettevõtted on valmis sellesse ise panustama.
Paviljoni tegevused sünkroniseeritakse ka piirkonnas samal ajal toimuvate peamiste messidega, kus Eesti on ühisstendiga esindatud.
Rendipaviljon sisustatakse peamiselt Eesti mööbli ja muude sisustuselementidega tingimusel, et ettevõtjad, kes selle tootnud on, ise selle paviljonile kasutamiseks annetavad. Samad tingimused on ka Eesti toidule, mis peaks tootjate toel kogu aeg paviljonis esindatud olema.
Riik omalt poolt lubab organiseerida visiidid valitsuse liikmetele ja muudele kõrgetasemelistele delegatsioonidega koostöös ministeeriumitega ning tegeleb EXPO-l ka arengu- ja majanduskoostöö sihtriikide hõlmamisega Aafrikas, Lähis-Idas ja India ookeani piirkonnas.
Eesti huvid Araabia Ühendemiraatides
Eesti huvi on kasvatada EXPO-l eksporti ja tihendada majandussidemeid, meelitades mh Eestisse välisinvesteeringuid, samuti kasvatada Eesti tuntust ja mainet. Araabia Ühendemiraadid ootavad EXPO-t külastama 25 miljonit inimest.
Suurima huvilisena näeb minister Tammist infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liitu, mistõttu antaksegi neile maailmanäituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel juhtroll. MKM paneb ette, et sellist koostööformaati riigi ja erasektori vahel võiks ka edaspidi rakendada.
2016. aastal oli Eesti kaubavahetuse kogukäive Araabia Ühendemiraatidega 39,5 miljonit eurot, millest eksport moodustas 87 protsenti ehk 34,4 miljonit ja import 5 mln eurot.
2017. aastal kasvas kaubavahetus viiendiku võrra, ulatudes 48,3 miljoni euroni. Ekspordi osakaal sellest oli 83 protsenti ehk 40 miljonit ja import 8,3 miljonit eurot.
Eesti ekspordib Araabia Ühendemiraatidesse peamiselt mobiilsideseadmeid, aga ka pulte-kaableid-trafosid-paneele; saematerjali ja töötlemata puitu ning vähesel määral ka ravimeid ja muid keemiatööstuse tööteid.
Teenustest ekspordib Eesti enim veoteenuseid, peamiselt meretransporti, samuti äriteenuseid. 2017. aastal oli Eesti teenuste ekspordimaht AÜE-sse ligi 28 miljonit eurot. Aastaga on kasv olnud ligi 40 protsenti.
Eesti importis AÜE-st põhiliselt trükimasinate osi ja sülearvuteid, aga samuti mobiilsideseadmeid ja kaableid. Väiksemas mahus toodi sisse ka trükivärve, tinti-tušši ja teemante.
Teenustest importis Eesti AÜE-st peamiselt reisiteenuseid, samuti telekommunikatsiooni- ja muid äriteenuseid. Teenuste impordi maht oli 2017. aastal 20 miljonit eurot.
Varasemate EXPO-de mõju kahvatu
Shanghais toimunud EXPO järel oli eeskätt tuntav Eestit külastanud Hiina turistide arvu kasv, iseasi, kas seda saab seostada EXPO-l käimisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvates saab, pannes selle Eesti tuntuse kasvu arvele Hiinas. Ministeerium toob esile, et aasta pärast EXPO toimumist kasvas Hiina turistide arv Eestisse üle kahe korra ning kasv jätkus igal aastal kuni 2015. aastani, mil see taas langusesse pööras. Baastase oli ka väga madal: 2010. aastal külastas Eestit alla 3000 hiinlase, nii et selle kahekordistamine aastaga polnud iseenesest suur hüpe. Suurem kasv tuligi alles 2014.-2015. aastal, mil külastajate arv ületas 10 000 piiri (mõlemal aastal 12 000 ümber). 2016. aastal oli Eesti külastajaid jälle alla 10 000.
Ka ekspordis ei ole mõju suur ja pikaajaline olnud. Viimastel aastatel on Eesti eksport Hiinasse suisa langustrendis olnud. Kui 2010. aastal eksportis Eesti Hiinasse 112 miljoni euro ulatuses, siis lühiajaline efekt saabus vaid järgmisel aastal, mil eksport peaaegu kahekordistus (203 miljonit eurot), ent seejärel langes see varasemaga võrreldes veelgi allapoole (2012.-2013. aastal 100 miljonit eurot). 2014.-2015. aastal olukord pisut paranes, ent see on siiski 130 miljoni euro ümber.
Enim lõikas Shanghai EXPO-st kasu Estonia Klaverivabrik, kel Hiinas varem müük puudus, ent 2015. aastaks jõudsid nad Hiina turul 135 000-eurose käibeni.
2015. aasta Milano EXPO mõju oli lausa küsitav, ka MKM ise tunnistab seda. Itaalia turistide arv on küll tõusnud, ent mitte märkimisväärselt (enne EXPO-t, 2014. aastal 38,3 tuhat, EXPO-aastal 41,5 tuhat ja aasta hiljem 45,3 tuhat turisti), mistõttu ei ole võimalik EXPO mõju sellele tuvastada.
Ka kaubavahetuse kasv on olnud vaevumärgatav: võrreldes EXPO-aastaga kasvas 2016. aastal eksport Itaaliasse alla kahe protsendi ning import alla seitsme protsendi. Pisut soliidsem oli investeeringute kasv: aastaga tõusid need 95,2 miljonilt (2015. aastal) 115,6 miljonini (2016. aastal). Ka siin ei oska MKM seost EXPO-ga tuvastada. | Minister Tammist läheb reservfondist EXPO jaoks kaht miljonit küsima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aega Dubai EXPO-ni jääb järjest vähemaks, nüüdseks on suursündmuseni jäänud alla kahe aasta. Eesti, kes on korra pärast pikki kõhklusi ja kahtlusi tänavu kevadel veel eelmise ministri Urve Palo (SDE) eestvõttel juba otsustanud, et ei lähe seekord EXPO-le, on oma otsust ümber vaatamas, mis jätab nii ettevõtjatele kui ka riigile väga vähe aega atra seada.
Värske ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (SDE) ütles poolteist kuud tagasi välja, et tahab siiski Eesti osavõttu maailmanäitusest. Nüüdseks on valminud ka konkreetne ettepanek, mida valitsus eeldatavalt sel neljapäeval oma kabinetiistungil arutama hakkab. Lisaks EXPO-le minekule on jätkuvalt jõus ka otsus rajada piirkonda saatkond ja lähetada Dubaisse EAS-i esindaja.
Kolmandik eelarvest erasektorilt
See näeb ette riigi reservfondist kahe miljoni euro eraldamist pool aastat kestva näituse ettevalmistuseks, paviljoni rentimiseks ja messi läbiviimiseks. See tähendab, et Eesti loobub oma paviljoni ehitamisest, sest selleks aega enam pole.
Seejuures juhiks Eesti osalemist Dubais infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) moodustatav konsortsium, kuhu kaasataks mitmete valdkondade ettevõtjaid ning seda rahastaks majandus- ja kommunikatisooniministeerium (MKM). MKM ja EAS esindaksid Eestit sündmustel, kus riigi tasemel osalus on vajalik. Osaleda saavad kõik ettevõtjad, kes selleks soovi avaldavad, sektorist sõltumata.
Sellise koostöövormiga loodab riik seada fookuse enam ärilisele poolele, mööndes, et riigi mainekujundus ja turism on sekundaarsed.
Eesmärgiks on võetud, et Eesti eksport kasvaks aastatel 2017-2022 piirkonnas kahekordseks ehk umbes 75 miljoni euro võrra. Selleks peaks Eesti paviljonis toimuma poole aasta jooksul vähemalt 120 ärikohtumist ning EXPO tulemusel külastama Eestit vähemalt 12 äridelegatsiooni.
Eelmine minister Urve Palo pidas oluliseks, et Eesti osaleks EXPO-l vaid juhul, kui osa võtvad ettevõtjad ise poole maksumusest enda kanda võtaksid, nagu teevad ka mitmed Eesti naaberriigid. Minister Tammisti kava näeb kogueelarveks ette ligi kolme miljonit eurot, millest kuni kolmandiku võtaksid kanda ettevõtjad.
Indikatiivses eelarves on plaanitud paviljoni rendiks pool miljonit, näituse ja sisustuse tarbeks 750 000, meeskonna palkadeks ja projektijuhtimiseks 1,1 miljonit, kohapealsele programmile 238 000 ning kommunikatsioonikuludeks 185 000 eurot. Väiksemad kulud, kokku 150 000 euro ulatuses, sisaldavad endas kasutuskulusid, kommunaalteenuseid, logistikat ja puhvrit ettenägematuteks kuludeks.
Seejuures peaks erasektorist kaasatav ligi miljon eurot katma jämedalt poole meeskonna- ja projektijuhtimise kuludest, kohapealse programmi ja enamiku kommunikatsioonikuludest.
Võrdluseks: Eesti on osalenud seni kolmel EXPO-l, neist 2015. aastal kulus Milano EXPO-l osalemisele viis miljonit, enne seda, 2010. aasta Shanghai EXPO-le ligi neli miljonit ning 2000. aastal Hannoveri EXPO-le 3,5 miljonit eurot.
Mitmed erialaliidud - infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit, kaitsetööstuse liit, turismifirmade liit, toiduainetööstuse liit, teenusmajanduse koda - on leidnud, kes tungivamalt, kes leigemalt, et Eesti võiks EXPO-l pigem osaleda, seda enam, et Araabia Ühendemiraatide ärikultuuri seisukohalt on jala ukse vahele saamiseks oluline kuningliku perekonna korraldatavast üritusest osa võtta.
Ka riigikogu riigikaitsekomisjon asus esmaspäeval EXPO-le minekut toetavale positsioonile.
Kaubandus-tööstuskoda EXPO-le minekut ei poolda, leides, et pigem võiks riik toetada enam ettevõtjate ühisstende erialamessidel.
Paviljon muutub e-Eesti näidissalongiks
MKM on juba ette valmistanud ka kahepoolse kokkuleppe ITL-ga, milles on sätestatud, et Eesti kandev teema Dubai EXPO-l on IT ja e-valitsus. Selleks plaanitakse Eesti paviljoni rajada mobiilne e-Estonia Showroom ehk näidissalong, mille kujundus ja ekspositsioon töötatakse välja koostöös erasektoriga loodava konsortsiumiga.
EXPO sisuprogrammi väljatöötamise ja elluviimise eest vastutab erasektori ettevõtetest moodustatud konsortsium, kes peab lubama ka teistel Eesti sektoritel ja ettevõtetel oma ekspositsiooniga osaleda, töötades selleks neile välja osaluspaketid.
Eesti paviljonis hakkavad toimuma temaatilised Eesti päevad võtmevaldkondades: näiteks kaitsetööstus, tark linn, e-valitsemine jne, eeldusel, et erasektori vastavad ettevõtted on valmis sellesse ise panustama.
Paviljoni tegevused sünkroniseeritakse ka piirkonnas samal ajal toimuvate peamiste messidega, kus Eesti on ühisstendiga esindatud.
Rendipaviljon sisustatakse peamiselt Eesti mööbli ja muude sisustuselementidega tingimusel, et ettevõtjad, kes selle tootnud on, ise selle paviljonile kasutamiseks annetavad. Samad tingimused on ka Eesti toidule, mis peaks tootjate toel kogu aeg paviljonis esindatud olema.
Riik omalt poolt lubab organiseerida visiidid valitsuse liikmetele ja muudele kõrgetasemelistele delegatsioonidega koostöös ministeeriumitega ning tegeleb EXPO-l ka arengu- ja majanduskoostöö sihtriikide hõlmamisega Aafrikas, Lähis-Idas ja India ookeani piirkonnas.
Eesti huvid Araabia Ühendemiraatides
Eesti huvi on kasvatada EXPO-l eksporti ja tihendada majandussidemeid, meelitades mh Eestisse välisinvesteeringuid, samuti kasvatada Eesti tuntust ja mainet. Araabia Ühendemiraadid ootavad EXPO-t külastama 25 miljonit inimest.
Suurima huvilisena näeb minister Tammist infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liitu, mistõttu antaksegi neile maailmanäituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel juhtroll. MKM paneb ette, et sellist koostööformaati riigi ja erasektori vahel võiks ka edaspidi rakendada.
2016. aastal oli Eesti kaubavahetuse kogukäive Araabia Ühendemiraatidega 39,5 miljonit eurot, millest eksport moodustas 87 protsenti ehk 34,4 miljonit ja import 5 mln eurot.
2017. aastal kasvas kaubavahetus viiendiku võrra, ulatudes 48,3 miljoni euroni. Ekspordi osakaal sellest oli 83 protsenti ehk 40 miljonit ja import 8,3 miljonit eurot.
Eesti ekspordib Araabia Ühendemiraatidesse peamiselt mobiilsideseadmeid, aga ka pulte-kaableid-trafosid-paneele; saematerjali ja töötlemata puitu ning vähesel määral ka ravimeid ja muid keemiatööstuse tööteid.
Teenustest ekspordib Eesti enim veoteenuseid, peamiselt meretransporti, samuti äriteenuseid. 2017. aastal oli Eesti teenuste ekspordimaht AÜE-sse ligi 28 miljonit eurot. Aastaga on kasv olnud ligi 40 protsenti.
Eesti importis AÜE-st põhiliselt trükimasinate osi ja sülearvuteid, aga samuti mobiilsideseadmeid ja kaableid. Väiksemas mahus toodi sisse ka trükivärve, tinti-tušši ja teemante.
Teenustest importis Eesti AÜE-st peamiselt reisiteenuseid, samuti telekommunikatsiooni- ja muid äriteenuseid. Teenuste impordi maht oli 2017. aastal 20 miljonit eurot.
Varasemate EXPO-de mõju kahvatu
Shanghais toimunud EXPO järel oli eeskätt tuntav Eestit külastanud Hiina turistide arvu kasv, iseasi, kas seda saab seostada EXPO-l käimisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvates saab, pannes selle Eesti tuntuse kasvu arvele Hiinas. Ministeerium toob esile, et aasta pärast EXPO toimumist kasvas Hiina turistide arv Eestisse üle kahe korra ning kasv jätkus igal aastal kuni 2015. aastani, mil see taas langusesse pööras. Baastase oli ka väga madal: 2010. aastal külastas Eestit alla 3000 hiinlase, nii et selle kahekordistamine aastaga polnud iseenesest suur hüpe. Suurem kasv tuligi alles 2014.-2015. aastal, mil külastajate arv ületas 10 000 piiri (mõlemal aastal 12 000 ümber). 2016. aastal oli Eesti külastajaid jälle alla 10 000.
Ka ekspordis ei ole mõju suur ja pikaajaline olnud. Viimastel aastatel on Eesti eksport Hiinasse suisa langustrendis olnud. Kui 2010. aastal eksportis Eesti Hiinasse 112 miljoni euro ulatuses, siis lühiajaline efekt saabus vaid järgmisel aastal, mil eksport peaaegu kahekordistus (203 miljonit eurot), ent seejärel langes see varasemaga võrreldes veelgi allapoole (2012.-2013. aastal 100 miljonit eurot). 2014.-2015. aastal olukord pisut paranes, ent see on siiski 130 miljoni euro ümber.
Enim lõikas Shanghai EXPO-st kasu Estonia Klaverivabrik, kel Hiinas varem müük puudus, ent 2015. aastaks jõudsid nad Hiina turul 135 000-eurose käibeni.
2015. aasta Milano EXPO mõju oli lausa küsitav, ka MKM ise tunnistab seda. Itaalia turistide arv on küll tõusnud, ent mitte märkimisväärselt (enne EXPO-t, 2014. aastal 38,3 tuhat, EXPO-aastal 41,5 tuhat ja aasta hiljem 45,3 tuhat turisti), mistõttu ei ole võimalik EXPO mõju sellele tuvastada.
Ka kaubavahetuse kasv on olnud vaevumärgatav: võrreldes EXPO-aastaga kasvas 2016. aastal eksport Itaaliasse alla kahe protsendi ning import alla seitsme protsendi. Pisut soliidsem oli investeeringute kasv: aastaga tõusid need 95,2 miljonilt (2015. aastal) 115,6 miljonini (2016. aastal). Ka siin ei oska MKM seost EXPO-ga tuvastada.
### Response:
Minister Tammist läheb reservfondist EXPO jaoks kaht miljonit küsima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30-aastane Frolov liitus Paidega 2017. aastal ning on tänavu olnud meeskonna resultatiivseim mängija. Kapteni saldoks on 35 Premium liiga mänguga kaheksa väravat ja seitse resultatiivset söötu, kirjutas klubi sotsiaalmeedias.
Andre Frolov: "Paide on klubi, mida juhivad ja ümbritsevad väga meeldivad inimesed. Olen veetnud Paides kaks väga head aastat ja olen ülimalt õnnelik, et koostööd jätkame. Oleme näljased kõrgemate kohtade järele ja annan endast meeskonna edu nimel kõik, sest muud moodi ma ei oska. Tänan usalduse eest!"
Lisaks Frolovile pikendas Linnameeskond lepingut 21-aastase Elevandiluuranniku ääreründaja Yann Michael Yaoga. | Andre Frolov ja Paide pikendasid lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30-aastane Frolov liitus Paidega 2017. aastal ning on tänavu olnud meeskonna resultatiivseim mängija. Kapteni saldoks on 35 Premium liiga mänguga kaheksa väravat ja seitse resultatiivset söötu, kirjutas klubi sotsiaalmeedias.
Andre Frolov: "Paide on klubi, mida juhivad ja ümbritsevad väga meeldivad inimesed. Olen veetnud Paides kaks väga head aastat ja olen ülimalt õnnelik, et koostööd jätkame. Oleme näljased kõrgemate kohtade järele ja annan endast meeskonna edu nimel kõik, sest muud moodi ma ei oska. Tänan usalduse eest!"
Lisaks Frolovile pikendas Linnameeskond lepingut 21-aastase Elevandiluuranniku ääreründaja Yann Michael Yaoga.
### Response:
Andre Frolov ja Paide pikendasid lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeste koondis kohtub UEFA Rahvuste liiga mängudes 15. novembril Budapesti Groupama Arenal Ungariga ja 18. novembril Ateena Olümpiastaadionil Kreekaga.
Mõlemad mängud algavad Eesti aja järgi kell 21.45 (Ungaris kohaliku aja järgi kell 20.45). Mõlemal mängupäeval algab ETV2 otseülekanne kell 21.30.
Vigastuste tõttu ei liitu koondisega kapten Ragnar Klavan, Enar Jääger ja Mattias Käit. Suure tõenäosusega ei kuulu meeskonna rivistusse ka Karol Mets, kelle vigastuspausi pikkus saab vastuse selle nädala jooksul.
Eesti koondise koossseis mängudeks Ungari ja Kreekaga:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoki JK (FIN) 43/0
Marko Meerits (26.04.1992) – Vaasa Palloseura (FIN) 11/0
Sergei Lepmets (05.04.1987) – Tallinna FCI Levadia 2/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – SK Brann (NOR) 67/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 52/2
Ken Kallaste (31.08.1988) – Kielce Korona (POL) 40/0
Nikita Baranov (19.08.1992) – Sogndal Fotball (NOR) 31/0*
Artur Pikk (05.03.1993) – Legnica Miedź (POL) 28/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Sarpsborg 08 (NOR) 25/3
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora 11/0
Artjom Artjunin (24.01.1990) – SFC Etar Veliko Tarnovo (BUL) 6/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Gliwice Piast (POL) 108/23
Sander Puri (07.05.1988) – Waterford F.C. (IRL) 73/4
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Krakówi Cracovia (POL) 72/13
Ats Purje (03.08.1985) – Kuopio Palloseura (FIN) 68/10
Henri Anier (17.12.1990) – FC Lahti (FIN) 55/12
Ilja Antonov (05.12.1992) – FC Hermannstadt (ROU) 45/2
Siim Luts (12.03.1989) – FC Teplice (CZE) 39/4
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Legnica Miedź (POL) 33/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) – FC Den Bosch (NED) 17/2
Artjom Dmitrijev (14.11.1988) – FC Lahti (FIN) 15/0
Brent Lepistu (26.03.1993) – Kristiansund BK (NOR) 10/0
Marek Kaljumäe (18.02.1991) – PS Kemi (FIN) 5/0
*Baranov jääb mängukeelu tõttu eemale Ungari – Eesti kohtumisest | Selgus koondise koosseis mängudeks Ungari ja Kreekaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeste koondis kohtub UEFA Rahvuste liiga mängudes 15. novembril Budapesti Groupama Arenal Ungariga ja 18. novembril Ateena Olümpiastaadionil Kreekaga.
Mõlemad mängud algavad Eesti aja järgi kell 21.45 (Ungaris kohaliku aja järgi kell 20.45). Mõlemal mängupäeval algab ETV2 otseülekanne kell 21.30.
Vigastuste tõttu ei liitu koondisega kapten Ragnar Klavan, Enar Jääger ja Mattias Käit. Suure tõenäosusega ei kuulu meeskonna rivistusse ka Karol Mets, kelle vigastuspausi pikkus saab vastuse selle nädala jooksul.
Eesti koondise koossseis mängudeks Ungari ja Kreekaga:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoki JK (FIN) 43/0
Marko Meerits (26.04.1992) – Vaasa Palloseura (FIN) 11/0
Sergei Lepmets (05.04.1987) – Tallinna FCI Levadia 2/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – SK Brann (NOR) 67/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 52/2
Ken Kallaste (31.08.1988) – Kielce Korona (POL) 40/0
Nikita Baranov (19.08.1992) – Sogndal Fotball (NOR) 31/0*
Artur Pikk (05.03.1993) – Legnica Miedź (POL) 28/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Sarpsborg 08 (NOR) 25/3
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora 11/0
Artjom Artjunin (24.01.1990) – SFC Etar Veliko Tarnovo (BUL) 6/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Gliwice Piast (POL) 108/23
Sander Puri (07.05.1988) – Waterford F.C. (IRL) 73/4
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Krakówi Cracovia (POL) 72/13
Ats Purje (03.08.1985) – Kuopio Palloseura (FIN) 68/10
Henri Anier (17.12.1990) – FC Lahti (FIN) 55/12
Ilja Antonov (05.12.1992) – FC Hermannstadt (ROU) 45/2
Siim Luts (12.03.1989) – FC Teplice (CZE) 39/4
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Legnica Miedź (POL) 33/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) – FC Den Bosch (NED) 17/2
Artjom Dmitrijev (14.11.1988) – FC Lahti (FIN) 15/0
Brent Lepistu (26.03.1993) – Kristiansund BK (NOR) 10/0
Marek Kaljumäe (18.02.1991) – PS Kemi (FIN) 5/0
*Baranov jääb mängukeelu tõttu eemale Ungari – Eesti kohtumisest
### Response:
Selgus koondise koosseis mängudeks Ungari ja Kreekaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandi Pol Motorsi ridades võistlev Harri Kullas (Husqvarna) sõitis pühapäeval enda kvalifikatsioonigrupis välja neljanda aja, peale mida toimunud võistlussõidus oli eestlane laupäeval kolmanda koha saanud prantslas Cedric Soubeyras' järel teine ja pääses otse poolfinaali. Selle võidukihutamise lõpetas Kullas viiendana ning finaalikoht oli tal taas käes.
Kui laupäeval kihutas Kullas finaalis end kohe liidriks, siis päev hiljem oli tema start tagasihoidlikum ja avaringilt tuli noormees kaheksandal kohal, kuid sõidu edenedes tõusis ta siiski neljandaks. Päeva esikolmiku moodustasid ameeriklane Nick Schmidt, Soubeyras ja teine nimekas prantslane Gregory Aranda.
Kahe päeva kokkuvõttes saavutas Kullas Schmidti järel ja Soubeyras' ees teise koha.
Kullase järgmine võistlus toimub juba tuleval nädalavahetusel Soomes Tamperes, kus sõidetakse samuti sisehalli superkross. | Harri Kullas tuli Hollandi superkrossil teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandi Pol Motorsi ridades võistlev Harri Kullas (Husqvarna) sõitis pühapäeval enda kvalifikatsioonigrupis välja neljanda aja, peale mida toimunud võistlussõidus oli eestlane laupäeval kolmanda koha saanud prantslas Cedric Soubeyras' järel teine ja pääses otse poolfinaali. Selle võidukihutamise lõpetas Kullas viiendana ning finaalikoht oli tal taas käes.
Kui laupäeval kihutas Kullas finaalis end kohe liidriks, siis päev hiljem oli tema start tagasihoidlikum ja avaringilt tuli noormees kaheksandal kohal, kuid sõidu edenedes tõusis ta siiski neljandaks. Päeva esikolmiku moodustasid ameeriklane Nick Schmidt, Soubeyras ja teine nimekas prantslane Gregory Aranda.
Kahe päeva kokkuvõttes saavutas Kullas Schmidti järel ja Soubeyras' ees teise koha.
Kullase järgmine võistlus toimub juba tuleval nädalavahetusel Soomes Tamperes, kus sõidetakse samuti sisehalli superkross.
### Response:
Harri Kullas tuli Hollandi superkrossil teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. Ühel suguvõsa kokkutulekul seinale riputatud sugupuud uurides tabas mind äratundmine, et olen seda kummalise kujuga puuvõra juba palju kordi varem näinud. Sugupuu tõlkimine naiivfloristilisse pildikeelde kipub üle jõu käima ka hea käega kunstnikul, ja seda puhtdarvinistlikel põhjustel. Mõned sugupuu oksad annavad rohkesti järglasi ja kasvavad mühinal tüvest eemale, teised soikuvad juba tüve lähedal. Mida suurem sugupuu, seda raskem on evolutsioonilist asümmeetriat jäädvustada ühele pildile. Loomupärase asümmeetria tõttu hakkavad oksad laperdama, meenutades pigem troopilisi liaane või veevoolus lainetavaid vetikaid. Kommunikatsioon loomariigi ja taimeriigi vahel ebaõnnestus taas, kuid selle metsaläinud tõlke rohmakas ilu liidab ometigi kõiki suguvõsasid.
2. Lüües ühe ideaalse tüviteksti mõtteliselt neljaks, saame neli enam-vähem võrdset halgu, mis sisaldavad vaimuruumi talletatud orgaanilist kraami. Need on kirjanik, tõlkija, kirglik lugeja ja mass-inimene.
3. Mass-inimene – see pole mõeldud pahasti. See hõlmab lugejaid, kes loevad lohakalt, kes jätavad raamatu pooleli, kes ei ole (veel) raamatut lugenud, ja neid, kes ei kavatse seda kunagi teha. Kõigele sellele vaatamata on neil teose kohta midagi öelda. Ent kõige rohkem on mass-inimeste hulgas tavalisi lugejaid, kes loevad raamatu läbi ja ei kosta midagi. Vahel ütlevad nad mokaotsast "ajaraisk!" või "kae hullu!".
4. Kõige tähtsam tegelane kirjanduse küttesüsteemis on kirglik lugeja. Tema on kuller kirjaniku (tõlkija) ja lugeja vahel. Tal on suur tutvusringkond. Ta on tulihingelise loomuga. Ta produtseerib loetud raamatutest ohtrasti loovaid (väär)tõlgendusi, mida seejärel kirglikult levitab. Tänu sellele haarab ta oma kiiluvees kaasa üha uusi lugejaid.
5. Kuid mis see on, mis neid nelja ühendab? Ehk on see vahendamise mõnu, kirg jutustada lugu üha uutele kõrvadele, kes sellest veel midagi kuulnud ei ole? On's see "tõlkija hääl", mis neid ühendab? Kirjanik on tõlkija, tõlkija on tõlkija, lugeja on tõlkija. Kirglik lugeja vorbib raamatust mustmiljon originaalset resümeed, sunnib ennast kuulama juuksurisabas ja vaksalipingil. Kirglikku lugejat iseloomustab nauditav oskus kõneleda võõrast raamatust nii, et ta ise poetab end vargsi loo kangelaste hulka. Tont teab, kuidas nad seda täpselt teevad. Aga just niiviisi saab kirjaniku raamatust vähehaaval eripalgeliste jutustuste mets, trobikond anonüümsete lugejate isiklikke ja intiimseid lugusid.
6. Ent mis see on, mida need neli tüpaaži vandeseltslaslikult käest kätte ulatavad? Muidugimõista pole see kingapaar, mille üle kingseppmeister uhke on ja mis ahhetuste saatel leti all omanikku vahetab. See, mida kirglikult edasi antakse, on untsuläinud paar, kaks vasaku jala kinga. Lotmanliktõlkimatuselõhe. Hiilgav tõlkeviga. Andekas autor peidab oma teksti tubli annuse ambivalentsust, mis toob kaasa terve väärtõlgenduste parve. Kuid geniaalse teose tõeline kübaratrikk seisneb selles, et selle parve maad mööda libisev vari osutub jahmatavalt tõetruuks ja hämmastab lugejat.
7. Kaevame nüüd aga edasi. Et tõlkimatuselõhe? Vaikuse kuristik? Miks muutub inimene selle serval iseäranis kirglikuks, katsub välja panna kõik, et midagiGI selle mõistatusliku loori tagant kätte saada?
8. Olgu selle päästva sufiksi nimi "gi". Osutagu see jumalikule. Nimetatagu teda kõikide maailma sufiksite seas kõigevägevamaks sufiks! Kostku vahel tõlkija peas päästev gigin!
9. Ristitagu too sufiks eestipäraselt "suhviks". Olgu suhvi taevaliku tõlke võrdkuju!
10. Maakeeli öeldes on suhvi tõlkija kõhutunne. Kui suhvi on kohal, siis pangu vahelträäkija täiega! Nurrugu suhvi vapra tõlkija süles tõlke võiduka lõpuni!
11. Üritatagu nüüd suhvi kaudu lahti muukida pärismaise tõlke spetsiifikat. MidaGIGIGI peab ju siin olema erilist! Eesti keeles ja meeles on palju määratlematut ja sõnastamatut. Maakeeles ja -meeles valitseb "suur suhvi".
12. Kuna paljusid asju paratamatult ei saa keele abil sõnastada, siis katsub autor-tõlkija lugejas vaistlikult esile kutsuda mingisuguseid paleusliku moega teadmusseisundeid. Nii on kõhutunne omamoodi alternatiiv sõnadele, sest lugeja kõhus esile kutsutud tunne on igatahes aus värk, miski, mis antakse edasi otse suhviltsuhvile, ilma et keegi söandaks verbaalse kulimulinaga lõhkuda ablaste vaimude iidset toiduahelat. (Uhh, nüüd läks metsa!)
13. Seega taotleb andekas tõlkija endale eelkõige tõlkepuuet. Tõlkepuue on literaadi doping, mis lubab vilistada tavapärasele tõlkele, s.t panna tavatõlkele lihtsalt pika puuga ja juhtida Pegasus tšempionide koolisõidus üle takistuste nii-öelda lõdva randmega.
14. Vaatame nüüd lähemalt ühte pärismaise mõtte kodupaika – metsa. Mets on tõlkijate palverännupaik. Just nimelt metsa rüpes sirgus inimesest Tõlkija. Animism oli inimese kõige iidsem tõlkeakadeemia. Animistlik inimene püüdis loomu poolest kommunikeeruda kõikide olenditega, katsus taibata loomade, puude ja kivide keelt. Ühise keele leidmine oli tema jaoks elu küsimus. Ellu jäid need, kes sündisid väga hea tõlkevaistuga. Ega suhvi pole mingi naljaasi, suhvi taga on neli miljardit aastat evolutsiooni.
15. Biofiilse kommunikatsiooni eripära on erakordselt suur tõlkimatuselõhe. Animistliku pärandiga kultuur on oma olemuselt kaunikesti võimas tõlkesüsteem. Seepärast on küttide-korilaste leiutatud keel üks veidike teistmoodi keel. Selles sisalduv ollus lubab ühendust võtta mitte ainult inimestega, vaid hoopis suurema ringiga, mis hõlmab kogu loodust taevatähtedest kuni müütiliste esivanemateni.
16. Eesti keeles on biofiilset substantsi omajagu, imitatiividest regilaulude ja loitsudeni. Me pole veel kalurküttide loodud keelest tervenisti lahti ütelnud, kuigi katsume maamulinasse jonnakalt tõlkida Euroopa Liidu seadusi. Andres Ehin poetas kord omanäolisel muhedal moel, et inimene on kõigeks võimeline, ainult trenni tuleb teha. Eestlane on parasvöötme biofiilse massikommunikatsiooni meister. Mats on vana-aja Hardi Volmer, eheh!
17. Eestlane suhtleb veel üsna vabalt loomade, kivide ja saunavanaga, surnud esivanematest rääkimata. Ükskord ma uurisin ühelt ülikooli lõpetanud inimeselt, kuidas see saunavanaga suhtlemine ikka täpsemalt käib. Ega ta ei osanud väga hästi seletada ja ma ei käinud peale ka. Aga tema ebaleva naeratuse taha peidetud kimbatus oli sümpaatne. Ja mind haaras sõnulseletamatu kurbus kõigi nende ajaprakku kaduvate saunavanade pärast…
18. Ainult üks keskustelu vorm paneb siiski veel päris hästi vastu. See on dialoog surnud vanaemaga. Kui inimene läheb kalmule, kus kasvab puu (hing on tema sisse läinud!), siis inimene kummardub mõttes selle kummalise vahevormi poole, kes on poolenisti taim ja poolenisti inimene. Tõlkimise hetk sumedal pärastlõunal, mis puhastab inimest. Viivuks saab inimesest meedium.
19. Nõnda võiksime teha meelevaldse üldistuse, et eesti kultuuris loksub omajagu teadmust tolles ühiselt jagatud ebamäärase kõhutunde anumas. See muudab siinse maailma salapäraseks ja eriliseks. Vahel täitsa arusaamatuks. Sest kollektiivset teadvust eestlastel ei ole. Kõik asjad, mis selle peale üles ehitatakse, varisevad kolinal põrmu. Ent kollektiivse vaistuga ei maksa mängida, see paneb paugu ära!
20. Tõlkija on omamoodi vahemees, kahe maailma vahel askeldav kreatuur nagu too männi- või vahtravanaema seal surnuaial. Kalmulkäik on omamoodi absoluutse tõlke manifestatsioon. Seepärast ongi kõige parem tõlkija surnud tõlkija. Või vähemasti poolsurnud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida!
21. Oletagem, et pärismaise tõlke üheks eripäraks on kummaline keelemassiiv, mis lubab meid kontakti astuda erinevate olendite ringiga. Eestlaste jumalad – need on kogum hämaravõitu olendeid, kellega käib läbi südame ja maksa vilgas kahekõne. See tähendab, lavale astub somaatiline kommunikatsioon. Kirgliku inimese tunneb ära sellest, et sellisel on iga jumala päev liblikad kõhus. Vahel kapsaliblikad, vahel koiliblikad – vahet pole, elu käib, lausa lendab käes!
22. Saunavanad, metsalised ja muud loomad, kõike tuleb ettevaatlikult kombata ja aimata, mis neil öelda on. Selle umbtõlke mõnu seisneb derridalikus tõdemuses, et midagi olemuslikku libiseb alati käest. Ent vaikusel ja vaikimisel on ometi vahe. Viimasest imbub midagi läbi. Nõnda on puu-vanaema justkui soome keel, taimed on "ungari", kivid aga päris hiina keel – seda keelt mõistvaid inimesi enam siinmail naljalt ei kohta. Kuigi jah, me võime end lohutada sellega, et rändrahnuga juttu puhuvat inimest ei peeta siin automaatselt hulluks, vaid öeldakse ettevaatlikult – vanamutt on pärimuse kandja! Mis sa tahad, ta oli juba Hurda ajal selline! Ja kui edasi mõelda, et kividega rääkijaid jääb aiva vähemaks, siis ära sa ütle – see igivana läänemeresoomeline pärimus on leidnud uue elu trendikates õnnekivides. Iidne mineraalne teadvus ei kao, vaid purskub Tuhala nõiakaevuna välja hoopis teises kohas.
23. Ehk võiks asju ette kujutada ka nii, et inimene sünnib kirgliku biofiilse lobisemisinstinktiga, teda kihutab takka saatusest määratud tung astuda kontakti elusainega. Teisiti lihtsalt ei saa! Kuid selleks on tarvis mingisugust salakeelt, ühiselt jagatud tajuvälja, mis sellise kontakti võimalikuks teeks. Sellest vaatenurgast on ökoloogilise kriisi olemus pigem keelelise iseloomuga. Kontakt ebaõnnestub, konversatsioon läheb pekki juba esimesest lausest, maailm triivib absoluutse vaikuse seisundisse.
24. Kui inimese tõlkijavaistu varases lapsepõlves ära ei solgitaks, õpiks ta kõigiga rääkima, isegi kõrvitsatega. See vana kalurküttide keel võiks ehk tänapäeva inimesele abiks olla. See on algusest peale loodud ületama suurt tõlkimatuselõhet. Hämaruse ja määramatuse jaoks on see keel täpne. Mida vanemaks saab inimene, seda enam imbub temasse tundmatut ja võõrast, ta taipab ehmatusega, et ta kaugeneb vähehaaval iseendast, paiskub laiali nagu täheparv universumis. Ta aimab, et suur osa temast jääbki tõlkimatuks ja tung iseendast lõpuni aru saada on mingisugune noorusaja unelm, mis ei ole määratud täituma. Siin võibki biofiiliast kasu olla. Puukeel on kõige vägevam keel, kõigevägevama kaunikõlaline kosmosekorallidest klorofüllikeel! Olgu targa inimese autokommunikatsioon puukeele sarnane!
25. Niisiis on nõid eelkõige tõlkija. Andekas polüglott, kes kompab maailma eri siseorganitega. Kõnelus käib kõhu kaudu – vähemasti eesti keeles. Introvertne inimene on sünnipärane siseorganist. Eesti keele kõnelejat näib iseloomustavat üks iseäralik erijoon. Nimelt näib siinseid inimesi iseloomustavat imelik hüpersensitiivsus sõnade suhtes. Paljud eesti keele sõnad tekitavad tugevaid kehalisi allusioone, võõrkeelsete sõnade puhul selline efekt puudub. Eesti keele sõnadel on mütogeograafiline "saba". See on meie emakeele kõige kaunim ja mõistatuslikum osa.
26. Eesti keele "metsik" osa tundub olevat ilmatu suur. Võib-olla tuleneb see asjaolust, et keel pole veel valmis, pole veel lõplikult lahti lasknud ennemuistse kõlaga müstilisest-maagilisest korilasekeelest. Nii pole veel valmis saanud ka eesti usk ja eesti kultuur, seal mulksub tohutul hulgal sõnulseletamatut. See annab kirjanikule või tõlkijale imelise vabaduse luua päris oma keel ja usutunnistus, olla osaline maailma loomises nagu müütilistel aegadel, kui maailm veel päris valmis polnud.
27. Sageli ei leia me õigeid sõnu. Vahel tahaks kõik asjad panna jutu- või naerumärkidesse. Kas see pole mitte väike vihje maailma loomisele? Rituaalne kummardus varjudele meie sees?
28. Tõlkimine on eeskätt maagiline toiming. Hea tõlge paneb korraga selget ja segast, huligaanitseb autori ja lugejaga. Selle arrogantsi ees me variseme põrmu, heidame käest terariistad ja haarame puust mõõgad, sest maailm pole ikka veel päris valmis.
29. Tõlketeoreetik ja ketserõpetlane Douglas Robinson on arvanud, et tõlkija kasutab sõnade valikul eelkõige oma keha, loksutab sõnu ihu sisemuses edasi-tagasi, leidmaks õiget tähendusjälge. Somaatiline tõlkevaist on hea tõlkija tunnus. Nähtavasti jõudis Robinson oma teoreetiliste lähtekohtadeni soome keele üle juureldes. Selles mõttes meenutab see veidi Tolkienilugu, kes oma nooreea "Kalevala"-kummitused hiljem vägevaks triloogiaks traageldas. Siiski tundub, et Douglas Robinson ei leidnud vahest päris õigeid sõnu. "Somaatilisus" ja "performatiivsus" on justkui vihje mustkunstniku kübarale, mis muudab sõna tähenduse tähendamissõnaks. Kuid see, millest Robinson tegelikult räägib või rääkida tahaks, on hoopis maagiline sõna. Ja selle paranduse valgel saavad paljud asjad märksa selgemaks.
30. Maagiline sõna on somaatiline sõna, nabaaugus nurruv sõna, see on pika ja vonkleva mütogeograafilise hännaga sõna. Oivaline on see, et maagilisest sõnast on justkui saamas tänapäevase tõlketeooria lipulaev. Kuhu me niiviisi välja jõuame! Kehalisusega ei või ometigi liiale minna!
31. Kuid me pole sugugi veel liiale läinudki, alles üritame ettevaatlikult ust lahti muukida. Mõõdutundetu liialdamine kehalisusega on ainult väike samm tasakaalu suunas, mis ägiseb sajanditepikkuse keha ja vaimu asümmeetria diagnoosi all. Kognitivistika koperdas kogemata maagilise sõna otsa, igatahes saab nüüd pikaks ajaks lõbu laialt olema. Läänemeresoomlase keeletaju on kaunis kehaline, lausa rõhutatult kaunikehaline, oleks ainult oimu seda rikkust kokku rabada!
32. Wolfgang Köhler, Tallinnas sündinud baltisakslasest geštaltpsühholoogia vanaisa, joonistas end ajalukku üpris eriskummalise pildiga. Ta sirgeldas paberile kaks kujundit, ühe nurgeliste ja teise ümarate vormidega. Katseisik pidi arvama, kumb neist on "takete" ja kumb "baluba". Loomulikult teame kõik õiget vastust, kuid põnev on hoopiski see, et selline imelik sünesteetiline tähendussild on lausa keeleuniversaali mõõtu, andes endast märku väga paljudes keeltes. Siinkohal võiks fantaseerida, et Köhler sai oma idee erakordselt sünesteesiaaltist eesti keelest, mille kõla teda alateadlikult varases lapsepõlves mõjutas.
33. "Takete" ja "baluba" (hilisemas versioonis "maluma") lugu tundub eesti keeleruumi taustal tegelikult kole rohmakas. Eesti keele sünesteetiline nüansirikkus on keeltemaailmas täiesti omaette nähtus. Shapir-Whorfi hüpoteesi najal hämaruses kobades võiks oletada, et küllap see on mõjutanud omajagu ka eesti keelt kõneleva inimese mõtteilma. Kui haritud inimene kuulab muusikat, siis eestlane, sunnik, kuulab mustikat. Et siis, sünesteet või nii… Selles maagilise moega somaatilises läbilöögis ilmutab end eesti keele muinasjutuline rikkus.
Ilmunud "V Tõlkija hääles". | Valdur Mikita: metsaläinu 33 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. Ühel suguvõsa kokkutulekul seinale riputatud sugupuud uurides tabas mind äratundmine, et olen seda kummalise kujuga puuvõra juba palju kordi varem näinud. Sugupuu tõlkimine naiivfloristilisse pildikeelde kipub üle jõu käima ka hea käega kunstnikul, ja seda puhtdarvinistlikel põhjustel. Mõned sugupuu oksad annavad rohkesti järglasi ja kasvavad mühinal tüvest eemale, teised soikuvad juba tüve lähedal. Mida suurem sugupuu, seda raskem on evolutsioonilist asümmeetriat jäädvustada ühele pildile. Loomupärase asümmeetria tõttu hakkavad oksad laperdama, meenutades pigem troopilisi liaane või veevoolus lainetavaid vetikaid. Kommunikatsioon loomariigi ja taimeriigi vahel ebaõnnestus taas, kuid selle metsaläinud tõlke rohmakas ilu liidab ometigi kõiki suguvõsasid.
2. Lüües ühe ideaalse tüviteksti mõtteliselt neljaks, saame neli enam-vähem võrdset halgu, mis sisaldavad vaimuruumi talletatud orgaanilist kraami. Need on kirjanik, tõlkija, kirglik lugeja ja mass-inimene.
3. Mass-inimene – see pole mõeldud pahasti. See hõlmab lugejaid, kes loevad lohakalt, kes jätavad raamatu pooleli, kes ei ole (veel) raamatut lugenud, ja neid, kes ei kavatse seda kunagi teha. Kõigele sellele vaatamata on neil teose kohta midagi öelda. Ent kõige rohkem on mass-inimeste hulgas tavalisi lugejaid, kes loevad raamatu läbi ja ei kosta midagi. Vahel ütlevad nad mokaotsast "ajaraisk!" või "kae hullu!".
4. Kõige tähtsam tegelane kirjanduse küttesüsteemis on kirglik lugeja. Tema on kuller kirjaniku (tõlkija) ja lugeja vahel. Tal on suur tutvusringkond. Ta on tulihingelise loomuga. Ta produtseerib loetud raamatutest ohtrasti loovaid (väär)tõlgendusi, mida seejärel kirglikult levitab. Tänu sellele haarab ta oma kiiluvees kaasa üha uusi lugejaid.
5. Kuid mis see on, mis neid nelja ühendab? Ehk on see vahendamise mõnu, kirg jutustada lugu üha uutele kõrvadele, kes sellest veel midagi kuulnud ei ole? On's see "tõlkija hääl", mis neid ühendab? Kirjanik on tõlkija, tõlkija on tõlkija, lugeja on tõlkija. Kirglik lugeja vorbib raamatust mustmiljon originaalset resümeed, sunnib ennast kuulama juuksurisabas ja vaksalipingil. Kirglikku lugejat iseloomustab nauditav oskus kõneleda võõrast raamatust nii, et ta ise poetab end vargsi loo kangelaste hulka. Tont teab, kuidas nad seda täpselt teevad. Aga just niiviisi saab kirjaniku raamatust vähehaaval eripalgeliste jutustuste mets, trobikond anonüümsete lugejate isiklikke ja intiimseid lugusid.
6. Ent mis see on, mida need neli tüpaaži vandeseltslaslikult käest kätte ulatavad? Muidugimõista pole see kingapaar, mille üle kingseppmeister uhke on ja mis ahhetuste saatel leti all omanikku vahetab. See, mida kirglikult edasi antakse, on untsuläinud paar, kaks vasaku jala kinga. Lotmanliktõlkimatuselõhe. Hiilgav tõlkeviga. Andekas autor peidab oma teksti tubli annuse ambivalentsust, mis toob kaasa terve väärtõlgenduste parve. Kuid geniaalse teose tõeline kübaratrikk seisneb selles, et selle parve maad mööda libisev vari osutub jahmatavalt tõetruuks ja hämmastab lugejat.
7. Kaevame nüüd aga edasi. Et tõlkimatuselõhe? Vaikuse kuristik? Miks muutub inimene selle serval iseäranis kirglikuks, katsub välja panna kõik, et midagiGI selle mõistatusliku loori tagant kätte saada?
8. Olgu selle päästva sufiksi nimi "gi". Osutagu see jumalikule. Nimetatagu teda kõikide maailma sufiksite seas kõigevägevamaks sufiks! Kostku vahel tõlkija peas päästev gigin!
9. Ristitagu too sufiks eestipäraselt "suhviks". Olgu suhvi taevaliku tõlke võrdkuju!
10. Maakeeli öeldes on suhvi tõlkija kõhutunne. Kui suhvi on kohal, siis pangu vahelträäkija täiega! Nurrugu suhvi vapra tõlkija süles tõlke võiduka lõpuni!
11. Üritatagu nüüd suhvi kaudu lahti muukida pärismaise tõlke spetsiifikat. MidaGIGIGI peab ju siin olema erilist! Eesti keeles ja meeles on palju määratlematut ja sõnastamatut. Maakeeles ja -meeles valitseb "suur suhvi".
12. Kuna paljusid asju paratamatult ei saa keele abil sõnastada, siis katsub autor-tõlkija lugejas vaistlikult esile kutsuda mingisuguseid paleusliku moega teadmusseisundeid. Nii on kõhutunne omamoodi alternatiiv sõnadele, sest lugeja kõhus esile kutsutud tunne on igatahes aus värk, miski, mis antakse edasi otse suhviltsuhvile, ilma et keegi söandaks verbaalse kulimulinaga lõhkuda ablaste vaimude iidset toiduahelat. (Uhh, nüüd läks metsa!)
13. Seega taotleb andekas tõlkija endale eelkõige tõlkepuuet. Tõlkepuue on literaadi doping, mis lubab vilistada tavapärasele tõlkele, s.t panna tavatõlkele lihtsalt pika puuga ja juhtida Pegasus tšempionide koolisõidus üle takistuste nii-öelda lõdva randmega.
14. Vaatame nüüd lähemalt ühte pärismaise mõtte kodupaika – metsa. Mets on tõlkijate palverännupaik. Just nimelt metsa rüpes sirgus inimesest Tõlkija. Animism oli inimese kõige iidsem tõlkeakadeemia. Animistlik inimene püüdis loomu poolest kommunikeeruda kõikide olenditega, katsus taibata loomade, puude ja kivide keelt. Ühise keele leidmine oli tema jaoks elu küsimus. Ellu jäid need, kes sündisid väga hea tõlkevaistuga. Ega suhvi pole mingi naljaasi, suhvi taga on neli miljardit aastat evolutsiooni.
15. Biofiilse kommunikatsiooni eripära on erakordselt suur tõlkimatuselõhe. Animistliku pärandiga kultuur on oma olemuselt kaunikesti võimas tõlkesüsteem. Seepärast on küttide-korilaste leiutatud keel üks veidike teistmoodi keel. Selles sisalduv ollus lubab ühendust võtta mitte ainult inimestega, vaid hoopis suurema ringiga, mis hõlmab kogu loodust taevatähtedest kuni müütiliste esivanemateni.
16. Eesti keeles on biofiilset substantsi omajagu, imitatiividest regilaulude ja loitsudeni. Me pole veel kalurküttide loodud keelest tervenisti lahti ütelnud, kuigi katsume maamulinasse jonnakalt tõlkida Euroopa Liidu seadusi. Andres Ehin poetas kord omanäolisel muhedal moel, et inimene on kõigeks võimeline, ainult trenni tuleb teha. Eestlane on parasvöötme biofiilse massikommunikatsiooni meister. Mats on vana-aja Hardi Volmer, eheh!
17. Eestlane suhtleb veel üsna vabalt loomade, kivide ja saunavanaga, surnud esivanematest rääkimata. Ükskord ma uurisin ühelt ülikooli lõpetanud inimeselt, kuidas see saunavanaga suhtlemine ikka täpsemalt käib. Ega ta ei osanud väga hästi seletada ja ma ei käinud peale ka. Aga tema ebaleva naeratuse taha peidetud kimbatus oli sümpaatne. Ja mind haaras sõnulseletamatu kurbus kõigi nende ajaprakku kaduvate saunavanade pärast…
18. Ainult üks keskustelu vorm paneb siiski veel päris hästi vastu. See on dialoog surnud vanaemaga. Kui inimene läheb kalmule, kus kasvab puu (hing on tema sisse läinud!), siis inimene kummardub mõttes selle kummalise vahevormi poole, kes on poolenisti taim ja poolenisti inimene. Tõlkimise hetk sumedal pärastlõunal, mis puhastab inimest. Viivuks saab inimesest meedium.
19. Nõnda võiksime teha meelevaldse üldistuse, et eesti kultuuris loksub omajagu teadmust tolles ühiselt jagatud ebamäärase kõhutunde anumas. See muudab siinse maailma salapäraseks ja eriliseks. Vahel täitsa arusaamatuks. Sest kollektiivset teadvust eestlastel ei ole. Kõik asjad, mis selle peale üles ehitatakse, varisevad kolinal põrmu. Ent kollektiivse vaistuga ei maksa mängida, see paneb paugu ära!
20. Tõlkija on omamoodi vahemees, kahe maailma vahel askeldav kreatuur nagu too männi- või vahtravanaema seal surnuaial. Kalmulkäik on omamoodi absoluutse tõlke manifestatsioon. Seepärast ongi kõige parem tõlkija surnud tõlkija. Või vähemasti poolsurnud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida!
21. Oletagem, et pärismaise tõlke üheks eripäraks on kummaline keelemassiiv, mis lubab meid kontakti astuda erinevate olendite ringiga. Eestlaste jumalad – need on kogum hämaravõitu olendeid, kellega käib läbi südame ja maksa vilgas kahekõne. See tähendab, lavale astub somaatiline kommunikatsioon. Kirgliku inimese tunneb ära sellest, et sellisel on iga jumala päev liblikad kõhus. Vahel kapsaliblikad, vahel koiliblikad – vahet pole, elu käib, lausa lendab käes!
22. Saunavanad, metsalised ja muud loomad, kõike tuleb ettevaatlikult kombata ja aimata, mis neil öelda on. Selle umbtõlke mõnu seisneb derridalikus tõdemuses, et midagi olemuslikku libiseb alati käest. Ent vaikusel ja vaikimisel on ometi vahe. Viimasest imbub midagi läbi. Nõnda on puu-vanaema justkui soome keel, taimed on "ungari", kivid aga päris hiina keel – seda keelt mõistvaid inimesi enam siinmail naljalt ei kohta. Kuigi jah, me võime end lohutada sellega, et rändrahnuga juttu puhuvat inimest ei peeta siin automaatselt hulluks, vaid öeldakse ettevaatlikult – vanamutt on pärimuse kandja! Mis sa tahad, ta oli juba Hurda ajal selline! Ja kui edasi mõelda, et kividega rääkijaid jääb aiva vähemaks, siis ära sa ütle – see igivana läänemeresoomeline pärimus on leidnud uue elu trendikates õnnekivides. Iidne mineraalne teadvus ei kao, vaid purskub Tuhala nõiakaevuna välja hoopis teises kohas.
23. Ehk võiks asju ette kujutada ka nii, et inimene sünnib kirgliku biofiilse lobisemisinstinktiga, teda kihutab takka saatusest määratud tung astuda kontakti elusainega. Teisiti lihtsalt ei saa! Kuid selleks on tarvis mingisugust salakeelt, ühiselt jagatud tajuvälja, mis sellise kontakti võimalikuks teeks. Sellest vaatenurgast on ökoloogilise kriisi olemus pigem keelelise iseloomuga. Kontakt ebaõnnestub, konversatsioon läheb pekki juba esimesest lausest, maailm triivib absoluutse vaikuse seisundisse.
24. Kui inimese tõlkijavaistu varases lapsepõlves ära ei solgitaks, õpiks ta kõigiga rääkima, isegi kõrvitsatega. See vana kalurküttide keel võiks ehk tänapäeva inimesele abiks olla. See on algusest peale loodud ületama suurt tõlkimatuselõhet. Hämaruse ja määramatuse jaoks on see keel täpne. Mida vanemaks saab inimene, seda enam imbub temasse tundmatut ja võõrast, ta taipab ehmatusega, et ta kaugeneb vähehaaval iseendast, paiskub laiali nagu täheparv universumis. Ta aimab, et suur osa temast jääbki tõlkimatuks ja tung iseendast lõpuni aru saada on mingisugune noorusaja unelm, mis ei ole määratud täituma. Siin võibki biofiiliast kasu olla. Puukeel on kõige vägevam keel, kõigevägevama kaunikõlaline kosmosekorallidest klorofüllikeel! Olgu targa inimese autokommunikatsioon puukeele sarnane!
25. Niisiis on nõid eelkõige tõlkija. Andekas polüglott, kes kompab maailma eri siseorganitega. Kõnelus käib kõhu kaudu – vähemasti eesti keeles. Introvertne inimene on sünnipärane siseorganist. Eesti keele kõnelejat näib iseloomustavat üks iseäralik erijoon. Nimelt näib siinseid inimesi iseloomustavat imelik hüpersensitiivsus sõnade suhtes. Paljud eesti keele sõnad tekitavad tugevaid kehalisi allusioone, võõrkeelsete sõnade puhul selline efekt puudub. Eesti keele sõnadel on mütogeograafiline "saba". See on meie emakeele kõige kaunim ja mõistatuslikum osa.
26. Eesti keele "metsik" osa tundub olevat ilmatu suur. Võib-olla tuleneb see asjaolust, et keel pole veel valmis, pole veel lõplikult lahti lasknud ennemuistse kõlaga müstilisest-maagilisest korilasekeelest. Nii pole veel valmis saanud ka eesti usk ja eesti kultuur, seal mulksub tohutul hulgal sõnulseletamatut. See annab kirjanikule või tõlkijale imelise vabaduse luua päris oma keel ja usutunnistus, olla osaline maailma loomises nagu müütilistel aegadel, kui maailm veel päris valmis polnud.
27. Sageli ei leia me õigeid sõnu. Vahel tahaks kõik asjad panna jutu- või naerumärkidesse. Kas see pole mitte väike vihje maailma loomisele? Rituaalne kummardus varjudele meie sees?
28. Tõlkimine on eeskätt maagiline toiming. Hea tõlge paneb korraga selget ja segast, huligaanitseb autori ja lugejaga. Selle arrogantsi ees me variseme põrmu, heidame käest terariistad ja haarame puust mõõgad, sest maailm pole ikka veel päris valmis.
29. Tõlketeoreetik ja ketserõpetlane Douglas Robinson on arvanud, et tõlkija kasutab sõnade valikul eelkõige oma keha, loksutab sõnu ihu sisemuses edasi-tagasi, leidmaks õiget tähendusjälge. Somaatiline tõlkevaist on hea tõlkija tunnus. Nähtavasti jõudis Robinson oma teoreetiliste lähtekohtadeni soome keele üle juureldes. Selles mõttes meenutab see veidi Tolkienilugu, kes oma nooreea "Kalevala"-kummitused hiljem vägevaks triloogiaks traageldas. Siiski tundub, et Douglas Robinson ei leidnud vahest päris õigeid sõnu. "Somaatilisus" ja "performatiivsus" on justkui vihje mustkunstniku kübarale, mis muudab sõna tähenduse tähendamissõnaks. Kuid see, millest Robinson tegelikult räägib või rääkida tahaks, on hoopis maagiline sõna. Ja selle paranduse valgel saavad paljud asjad märksa selgemaks.
30. Maagiline sõna on somaatiline sõna, nabaaugus nurruv sõna, see on pika ja vonkleva mütogeograafilise hännaga sõna. Oivaline on see, et maagilisest sõnast on justkui saamas tänapäevase tõlketeooria lipulaev. Kuhu me niiviisi välja jõuame! Kehalisusega ei või ometigi liiale minna!
31. Kuid me pole sugugi veel liiale läinudki, alles üritame ettevaatlikult ust lahti muukida. Mõõdutundetu liialdamine kehalisusega on ainult väike samm tasakaalu suunas, mis ägiseb sajanditepikkuse keha ja vaimu asümmeetria diagnoosi all. Kognitivistika koperdas kogemata maagilise sõna otsa, igatahes saab nüüd pikaks ajaks lõbu laialt olema. Läänemeresoomlase keeletaju on kaunis kehaline, lausa rõhutatult kaunikehaline, oleks ainult oimu seda rikkust kokku rabada!
32. Wolfgang Köhler, Tallinnas sündinud baltisakslasest geštaltpsühholoogia vanaisa, joonistas end ajalukku üpris eriskummalise pildiga. Ta sirgeldas paberile kaks kujundit, ühe nurgeliste ja teise ümarate vormidega. Katseisik pidi arvama, kumb neist on "takete" ja kumb "baluba". Loomulikult teame kõik õiget vastust, kuid põnev on hoopiski see, et selline imelik sünesteetiline tähendussild on lausa keeleuniversaali mõõtu, andes endast märku väga paljudes keeltes. Siinkohal võiks fantaseerida, et Köhler sai oma idee erakordselt sünesteesiaaltist eesti keelest, mille kõla teda alateadlikult varases lapsepõlves mõjutas.
33. "Takete" ja "baluba" (hilisemas versioonis "maluma") lugu tundub eesti keeleruumi taustal tegelikult kole rohmakas. Eesti keele sünesteetiline nüansirikkus on keeltemaailmas täiesti omaette nähtus. Shapir-Whorfi hüpoteesi najal hämaruses kobades võiks oletada, et küllap see on mõjutanud omajagu ka eesti keelt kõneleva inimese mõtteilma. Kui haritud inimene kuulab muusikat, siis eestlane, sunnik, kuulab mustikat. Et siis, sünesteet või nii… Selles maagilise moega somaatilises läbilöögis ilmutab end eesti keele muinasjutuline rikkus.
Ilmunud "V Tõlkija hääles".
### Response:
Valdur Mikita: metsaläinu 33 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ka uue hanke järgi peavad lennukid olema liinil alates 2019. aasta 1. juunist," ütles maanteeameti peaspetsialist Merit Mähar BNS-ile.
Maanteeamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning lennuamet soovisid, et hanke võitja kasutaks võimalikult keskkonnasäästlikke lennukeid. Seetõttu taheti hankega hinnata süsihappegaasi emissiooni.
Hankemenetluse käigus selgus, et kõikide lennukite mootoritüüpide, turbopropeller-mootor, kohta ei ole võimalik saada tõendatud andmeid süsihappegaasi emissiooni suuruse kohta. Näiteks Nordica soovis liine teenindada seda tüüpi lennukitüübiga ATR72.
"Me ei soovinud välistada teenuse osutamist lennukitega, millel on turbopropeller-mootorid. See asjaolu tekitanuks hankes ebaefektiivse konkurentsi ja pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Sellise olukorra välistamiseks oli meie ainus võimalus hankemenetlus kehtetuks tunnistada," selgitas maanteeameti riigihangete talituse juhataja Andry Palu.
Uus hange kuulutatakse välja järgmisel nädalal. Ka uue hanke järgi peavad lennukid olema liinil alates 2019. aasta 1. juunist. Seega reisijate jaoks sellest midagi ei muutu.
Endiselt on peamisteks tingimusteks lennufirmadele, et pakkuja peab vastama lennuettevõtja nõuetele ning omama lendamiseks kõiki vajalikke sertifikaate ja lube ning pakkujal peab olema võimalus kasutada varulennukit, kui põhilennuk mingil põhjusel ei saa lennata.
Juulis välja kuulutatud hankele tegid taotlused riiklik lennufirma Nordica koos tütarfirma Regional Jet OÜ-ga ning praegune vedaja, Leedu ettevõte Transaviabaltika. Lisaks neile soovisid järgmise aasta juunist suursaarte lennuliine teenindada Eesti lennufirmad AS Airest ning kaubalennufirma NyxAir OÜ.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi leping praeguse vedaja, Leedu ettevõttega Transaviabaltika kestab kuni 31. maini 2019. | Maanteeamet kuulutas suursaarte lennuhanke kehtetuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ka uue hanke järgi peavad lennukid olema liinil alates 2019. aasta 1. juunist," ütles maanteeameti peaspetsialist Merit Mähar BNS-ile.
Maanteeamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning lennuamet soovisid, et hanke võitja kasutaks võimalikult keskkonnasäästlikke lennukeid. Seetõttu taheti hankega hinnata süsihappegaasi emissiooni.
Hankemenetluse käigus selgus, et kõikide lennukite mootoritüüpide, turbopropeller-mootor, kohta ei ole võimalik saada tõendatud andmeid süsihappegaasi emissiooni suuruse kohta. Näiteks Nordica soovis liine teenindada seda tüüpi lennukitüübiga ATR72.
"Me ei soovinud välistada teenuse osutamist lennukitega, millel on turbopropeller-mootorid. See asjaolu tekitanuks hankes ebaefektiivse konkurentsi ja pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Sellise olukorra välistamiseks oli meie ainus võimalus hankemenetlus kehtetuks tunnistada," selgitas maanteeameti riigihangete talituse juhataja Andry Palu.
Uus hange kuulutatakse välja järgmisel nädalal. Ka uue hanke järgi peavad lennukid olema liinil alates 2019. aasta 1. juunist. Seega reisijate jaoks sellest midagi ei muutu.
Endiselt on peamisteks tingimusteks lennufirmadele, et pakkuja peab vastama lennuettevõtja nõuetele ning omama lendamiseks kõiki vajalikke sertifikaate ja lube ning pakkujal peab olema võimalus kasutada varulennukit, kui põhilennuk mingil põhjusel ei saa lennata.
Juulis välja kuulutatud hankele tegid taotlused riiklik lennufirma Nordica koos tütarfirma Regional Jet OÜ-ga ning praegune vedaja, Leedu ettevõte Transaviabaltika. Lisaks neile soovisid järgmise aasta juunist suursaarte lennuliine teenindada Eesti lennufirmad AS Airest ning kaubalennufirma NyxAir OÜ.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi leping praeguse vedaja, Leedu ettevõttega Transaviabaltika kestab kuni 31. maini 2019.
### Response:
Maanteeamet kuulutas suursaarte lennuhanke kehtetuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Bitcoin ilmestab koos teiste kübervaluutadega suurepäraselt, et enam pole vahet, kas tegutseme digitaalses või päris maailmas. Sellel on mõõdetav mõju ja analoogia maavarade kaevandamisega põhjendatud," märkis ametit pidav uurimuse juhtivautor Max Krause ERR Novaatorile.
Keskkonnainseneri huvi kübervaluuta vastu tekkis puhtpraktilisel põhjusel. Krause mõtles ise bitcoinide hankimise peale. Enne seda otsustas ta heita lisaks hinnale igaks juhuks pilgu ka nende kaevandamiskiirusele ja selleks kuluvale elektrihulgale. See osutus ootamatult suureks.
"Me ei mõtle sellele ilmselt väga palju, aga bitcoini-süsteemi ülalhoidmiseks on tarvis võrreldavas koguses energiat, kui tarbib seda Eesti," märkis Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas, kes uurimusega otseselt seotud pole.
Arveraamatusse uue lehe lisamiseks lahendavad bitcoini-kaevurid keerukat matemaatilist probleemi. Esimesena lahenduse leidnud isik saab väärilise tasu – 12,5 bitcoini, mis on võrreldav 2018. aasta novembri alguse seisuga umbes 80 000 dollariga.
Piltlikult on tegu loteriiga. Mida rohkem pileteid ehk arvutusvõimsust hankida, seda suurem on võimalus võita. Inimeste kaevandamisiha sõltub kübervaluuta hinnast. Möödunud aasta detsembris maksis bitcoin 19 666 dollarit. Kaevandamiseks kulus sel ajal võrreldav kogus energiat, kui tarbis sama aja jooksul Iirimaa.
Veebiavarusi uurides pidi Krause nentima, et teaduslikumas võtmes polnud bitcoini energiatarvet peaaegu keegi täpsemalt uurinud. "Ka meil endal läks tükk aega, enne kui retsenseerijad tööga lõpuks rahule jäid. Ma ei tunne seda esimese versiooniga võrreldes äragi," meenutas insener. Lihtsustusi tehes ja kübervaluutade vääringu suurt vääringu kõikumisega arvestamise järel oli Krausel ja tema kaasautoril Thabet Tolaymatil lõpuks vastus käes.
Kui haruldaste muldmetallide või kulla kaevandamisega kuluks ühe dollari teenimiseks vastavalt üheksa ja seitsme megadžauli jagu energiat, siis bitcoini kaevandamine nõuab keskeltläbi 17 megadžauli. Teiste uuritud kübervaluutade kaevandamine oli bitcoini kaevandamisega võrreldavalt energiamahukas või läks selleks tarvis vähemalt sama palju energiat, kui väärismetallide hankimiseks.
Kokku paiskasid kaevurid nelja uuritud valuuta kaevandamisel 2,5 aasta jooksul õhku vähemalt 3–15 miljonit tonni süsihappegaasi. Emissioonide hulk sõltus suuresti sellest, kus asusid arvutuskeskused. "Hiina söeelekter oli pikka aega odav ja mõistetavalt on see räpasem, kui näiteks Kanada hüdroelektrijaamade käitamine," selgitas Krause. Keskmiselt paiskas krüptovaluutat Kanadas kaevandav inimene sama tasu saamiseks õhku neli korda vähem süsihappegaasi.
Uute, teistsugusel põhimõttel töötavate kübervaluutasüsteemi ülal hoidmine nõuab vähem energiat. Eesti Krüptoraha Liidu liige Asse Sauga nentis aga, et päris täielikult kaevamine kuhugi ei kao. "Mingis teatud olukorras on see parim võimalik viis hajusvõrgus konsensust saavutada. Mis muutub, on ressurss, mida kaeveks kasutatakse. Kaeve on juba täna liikumas taastuvenergiate peal. Pidevalt areneb ka riistvara," laiendas Sauga.
Krause oli mõttekäiguga laias laastus nõus. Mõnes olukorras, näiteks võrgu ülekoormuse korral võiks ülejääva taastuvenergia rahaliseks väärtuseks muutmine isegi keskkonnale kasu tuua. Teisalt viitas ta, et uuringus kasutatud väärtused peegeldavad tipptasemel riistvara tõhusust. Lisaks ei võtnud nad arvesse graafikakaartide ja protsessoritega jahutamisega seonduvaid kulusid. Lühidalt on analüüsis välja toodud krüptorahaga seotud koguemissioonid pigem kõrgemad kui madalamad.
Tolaymati ja Krause krüptorahale pühendatud uurimuse ilmutamise eest oma tööandjalt raha ega toetust ei saanud. Nõnda ei mõtle nad praegu ka avaldatud töö edasi arendamise peale. Samas tahaks ta näha analüüsi, kus arvutatakse emissioonid ja kulud kokku n-ö alt üles, alates valgustusele kuluvast elektrist lõpetades ülesannete lahendamiseks kasutatavate kiipide tootmisega.
"Ma ei ole krüptoraha pooldaja ega vastane ja mul pole midagi selle vastu, kui inimesed nende abil tulu teenivad. Ent me võiksime aeg-ajalt mõelda, mis on meie tegude laiem mõju," mõtiskles Krause. Mis sai aga inseneri enda plaanist krüptoraha hankida? "Ma otsustasin kaevandamise asemel bitcoinide ostmise kasuks ja nagu ilmselt kõik, oleksin tahtud seda varem ja suuremas koguses".
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Sustainability. | Bitcoini hankimiseks kulub rohkem energiat, kui väärismetallide kaevandamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Bitcoin ilmestab koos teiste kübervaluutadega suurepäraselt, et enam pole vahet, kas tegutseme digitaalses või päris maailmas. Sellel on mõõdetav mõju ja analoogia maavarade kaevandamisega põhjendatud," märkis ametit pidav uurimuse juhtivautor Max Krause ERR Novaatorile.
Keskkonnainseneri huvi kübervaluuta vastu tekkis puhtpraktilisel põhjusel. Krause mõtles ise bitcoinide hankimise peale. Enne seda otsustas ta heita lisaks hinnale igaks juhuks pilgu ka nende kaevandamiskiirusele ja selleks kuluvale elektrihulgale. See osutus ootamatult suureks.
"Me ei mõtle sellele ilmselt väga palju, aga bitcoini-süsteemi ülalhoidmiseks on tarvis võrreldavas koguses energiat, kui tarbib seda Eesti," märkis Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas, kes uurimusega otseselt seotud pole.
Arveraamatusse uue lehe lisamiseks lahendavad bitcoini-kaevurid keerukat matemaatilist probleemi. Esimesena lahenduse leidnud isik saab väärilise tasu – 12,5 bitcoini, mis on võrreldav 2018. aasta novembri alguse seisuga umbes 80 000 dollariga.
Piltlikult on tegu loteriiga. Mida rohkem pileteid ehk arvutusvõimsust hankida, seda suurem on võimalus võita. Inimeste kaevandamisiha sõltub kübervaluuta hinnast. Möödunud aasta detsembris maksis bitcoin 19 666 dollarit. Kaevandamiseks kulus sel ajal võrreldav kogus energiat, kui tarbis sama aja jooksul Iirimaa.
Veebiavarusi uurides pidi Krause nentima, et teaduslikumas võtmes polnud bitcoini energiatarvet peaaegu keegi täpsemalt uurinud. "Ka meil endal läks tükk aega, enne kui retsenseerijad tööga lõpuks rahule jäid. Ma ei tunne seda esimese versiooniga võrreldes äragi," meenutas insener. Lihtsustusi tehes ja kübervaluutade vääringu suurt vääringu kõikumisega arvestamise järel oli Krausel ja tema kaasautoril Thabet Tolaymatil lõpuks vastus käes.
Kui haruldaste muldmetallide või kulla kaevandamisega kuluks ühe dollari teenimiseks vastavalt üheksa ja seitsme megadžauli jagu energiat, siis bitcoini kaevandamine nõuab keskeltläbi 17 megadžauli. Teiste uuritud kübervaluutade kaevandamine oli bitcoini kaevandamisega võrreldavalt energiamahukas või läks selleks tarvis vähemalt sama palju energiat, kui väärismetallide hankimiseks.
Kokku paiskasid kaevurid nelja uuritud valuuta kaevandamisel 2,5 aasta jooksul õhku vähemalt 3–15 miljonit tonni süsihappegaasi. Emissioonide hulk sõltus suuresti sellest, kus asusid arvutuskeskused. "Hiina söeelekter oli pikka aega odav ja mõistetavalt on see räpasem, kui näiteks Kanada hüdroelektrijaamade käitamine," selgitas Krause. Keskmiselt paiskas krüptovaluutat Kanadas kaevandav inimene sama tasu saamiseks õhku neli korda vähem süsihappegaasi.
Uute, teistsugusel põhimõttel töötavate kübervaluutasüsteemi ülal hoidmine nõuab vähem energiat. Eesti Krüptoraha Liidu liige Asse Sauga nentis aga, et päris täielikult kaevamine kuhugi ei kao. "Mingis teatud olukorras on see parim võimalik viis hajusvõrgus konsensust saavutada. Mis muutub, on ressurss, mida kaeveks kasutatakse. Kaeve on juba täna liikumas taastuvenergiate peal. Pidevalt areneb ka riistvara," laiendas Sauga.
Krause oli mõttekäiguga laias laastus nõus. Mõnes olukorras, näiteks võrgu ülekoormuse korral võiks ülejääva taastuvenergia rahaliseks väärtuseks muutmine isegi keskkonnale kasu tuua. Teisalt viitas ta, et uuringus kasutatud väärtused peegeldavad tipptasemel riistvara tõhusust. Lisaks ei võtnud nad arvesse graafikakaartide ja protsessoritega jahutamisega seonduvaid kulusid. Lühidalt on analüüsis välja toodud krüptorahaga seotud koguemissioonid pigem kõrgemad kui madalamad.
Tolaymati ja Krause krüptorahale pühendatud uurimuse ilmutamise eest oma tööandjalt raha ega toetust ei saanud. Nõnda ei mõtle nad praegu ka avaldatud töö edasi arendamise peale. Samas tahaks ta näha analüüsi, kus arvutatakse emissioonid ja kulud kokku n-ö alt üles, alates valgustusele kuluvast elektrist lõpetades ülesannete lahendamiseks kasutatavate kiipide tootmisega.
"Ma ei ole krüptoraha pooldaja ega vastane ja mul pole midagi selle vastu, kui inimesed nende abil tulu teenivad. Ent me võiksime aeg-ajalt mõelda, mis on meie tegude laiem mõju," mõtiskles Krause. Mis sai aga inseneri enda plaanist krüptoraha hankida? "Ma otsustasin kaevandamise asemel bitcoinide ostmise kasuks ja nagu ilmselt kõik, oleksin tahtud seda varem ja suuremas koguses".
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Sustainability.
### Response:
Bitcoini hankimiseks kulub rohkem energiat, kui väärismetallide kaevandamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakonna juhatuse liige Kristen Michal ütles Vikerraadio saates Uudis+, et Reformierakonda kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Igor Gräzin ei kandideeri eelseisvatel riigikogu valimistel.
"Nendel valimistel sõber Gräzin riigikogusse ei kandideeri. Eks ta tahab olla vabam nööpnõel parempoolsete poliitikute küljes ja anda oma torgetega mõista, et nad tegutseks parempoolsemalt," rääkis Michal.
Michali sõnul tahab Gräzin olla oma aja Euroopa Parlamendis lõpuni ja alles siis otsustada, kas jätkab poliitikas või siirdub näiteks mõnda ülikooli õppejõuks.
"Gräzin on Euroopa Parlamendis üle riigikogu valimiste ehk peaaegu suveni. Muidu oleks konflikt, et ta on mõni kuu seal ja tuleks varem ära. Tema huvi on olla Euroopa Parlamendis koosseisu lõpuni. Ta on erialalt jurist ning võib töötada ka õppejõuna ja ta on ka piisavalt kindlustatud."
Küsimusele, kas Gräzinit võib sarnaselt Keskerakonnast lahkunud Peeter Ernitsat näha kandideerimas hoopis EKRE ridades, vastas Michal: "Ei, selelle ta ei ole viidanud."
Igor Gräzin avaldas kolmapäeval Õhtulehes arvamusloo, kus kirjutas, et ka Reformierakonnast on saanud vasakpoolne partei.
Michali sõnul rääkis ta Gräziniga tema artiklist ja mees olla öelnud, et oli selle kirjutanud paari kuu eest ajalehe KesKus jaoks, millest ka värvikam sõnakasutus.
"Tegelikult tahab Igor oma torgetega jõuda selleni, et riiki ja avalikku sektorit oleks vähem ja erastamist rohkem. Tema värvikas väljenduslaad tekitab vahel mõistmatust, aga kui vaadata, millele ta viitab, siis ta ju küsib, kas RKAS-i on praegusel kujul vaja. Ka mina arvan, et RKAS-ist võiks viia osa teenuseid turule. Või Nordica. Mina olin Nordica asutaja ja arvan, et ühel hetkel võiks eraomanik selle üle võtta," rääkis Michal.
Michal peatus saates ka Reformierakonna peasekretäri ametikoha ümber pühapäeval puhkenud poleemikal, kus napp neli kuud enne valimisi otsustas Kert Valdaru oma ameti maha panna. Michal ei nõustunud hinnanguga, et Valdaru põles läbi.
"Põles läbi on liiga palju öelda. Talle sattus keeruline periood. Eelmine peasekretär (Tõnis Kõiv - toim) lahkus nii, et tekitas erakonnale suured võlad, ei omanud katet neile ja ajas ebaveenvat juttu kui suured võlad tegelikult olid. Meil oli eelmise peasekretäri ajal personaliga probleeme, kus head inimesed lahkusid. Kerdi peasekretäriks oleku ajal võlad vähenesid oluliselt ja uued inimesed tulid tööle ning kõik töötasid ühise asja nimel. Põles läbi on liiga palju öelda, aga aeg oli tal kindlasti väga keeruline," selgitas Michal.
Igor Gräzin on Reformierakonna asutajaliige. Viimastel riigikogu valimistel 2015. aastal kandideeris ta Jõgeva- ja Tartumaal, kus sai 1973 häält. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai ta 975 häält. | Michal: Gräzin järgmistel valimistel riigikogusse ei kandideeri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakonna juhatuse liige Kristen Michal ütles Vikerraadio saates Uudis+, et Reformierakonda kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Igor Gräzin ei kandideeri eelseisvatel riigikogu valimistel.
"Nendel valimistel sõber Gräzin riigikogusse ei kandideeri. Eks ta tahab olla vabam nööpnõel parempoolsete poliitikute küljes ja anda oma torgetega mõista, et nad tegutseks parempoolsemalt," rääkis Michal.
Michali sõnul tahab Gräzin olla oma aja Euroopa Parlamendis lõpuni ja alles siis otsustada, kas jätkab poliitikas või siirdub näiteks mõnda ülikooli õppejõuks.
"Gräzin on Euroopa Parlamendis üle riigikogu valimiste ehk peaaegu suveni. Muidu oleks konflikt, et ta on mõni kuu seal ja tuleks varem ära. Tema huvi on olla Euroopa Parlamendis koosseisu lõpuni. Ta on erialalt jurist ning võib töötada ka õppejõuna ja ta on ka piisavalt kindlustatud."
Küsimusele, kas Gräzinit võib sarnaselt Keskerakonnast lahkunud Peeter Ernitsat näha kandideerimas hoopis EKRE ridades, vastas Michal: "Ei, selelle ta ei ole viidanud."
Igor Gräzin avaldas kolmapäeval Õhtulehes arvamusloo, kus kirjutas, et ka Reformierakonnast on saanud vasakpoolne partei.
Michali sõnul rääkis ta Gräziniga tema artiklist ja mees olla öelnud, et oli selle kirjutanud paari kuu eest ajalehe KesKus jaoks, millest ka värvikam sõnakasutus.
"Tegelikult tahab Igor oma torgetega jõuda selleni, et riiki ja avalikku sektorit oleks vähem ja erastamist rohkem. Tema värvikas väljenduslaad tekitab vahel mõistmatust, aga kui vaadata, millele ta viitab, siis ta ju küsib, kas RKAS-i on praegusel kujul vaja. Ka mina arvan, et RKAS-ist võiks viia osa teenuseid turule. Või Nordica. Mina olin Nordica asutaja ja arvan, et ühel hetkel võiks eraomanik selle üle võtta," rääkis Michal.
Michal peatus saates ka Reformierakonna peasekretäri ametikoha ümber pühapäeval puhkenud poleemikal, kus napp neli kuud enne valimisi otsustas Kert Valdaru oma ameti maha panna. Michal ei nõustunud hinnanguga, et Valdaru põles läbi.
"Põles läbi on liiga palju öelda. Talle sattus keeruline periood. Eelmine peasekretär (Tõnis Kõiv - toim) lahkus nii, et tekitas erakonnale suured võlad, ei omanud katet neile ja ajas ebaveenvat juttu kui suured võlad tegelikult olid. Meil oli eelmise peasekretäri ajal personaliga probleeme, kus head inimesed lahkusid. Kerdi peasekretäriks oleku ajal võlad vähenesid oluliselt ja uued inimesed tulid tööle ning kõik töötasid ühise asja nimel. Põles läbi on liiga palju öelda, aga aeg oli tal kindlasti väga keeruline," selgitas Michal.
Igor Gräzin on Reformierakonna asutajaliige. Viimastel riigikogu valimistel 2015. aastal kandideeris ta Jõgeva- ja Tartumaal, kus sai 1973 häält. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai ta 975 häält.
### Response:
Michal: Gräzin järgmistel valimistel riigikogusse ei kandideeri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See ei olnud lihtne otsus jätta hüvasti mänguga, mida ma kõige enam armastan," lausus van der Vaart sotsiaalmeedias. "Aga sõnas ei suuda väljendada seda, kui tänulik ma olen nende suurepärase 18 aasta eest profijalgpallis."
Enam kui sada korda Hollandi koondist esindanud ründav poolkaitsja esindas karjääri tippaastaid Madridi Reali, Tottenham Hotspuri, Hamburgi ja Amsterdam Ajaxit, kuid viimased hooajad veetis hoopis Taanis. Käimasoleval hooajal Esbjergi ridades sai ta traumade tõttu kirja vaid kolm kohtumist.
Hollandi koondises pidas van der Vaart 109 kohtumist ja lõi 25 väravat. Ta kuulus ka 2010. aasta MM-i finaali ja 2004. aastal EM-i poolfinaali jõudnud koosseisudesse. | Rafael van der Vaart kuulutas karjääri lõppenuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See ei olnud lihtne otsus jätta hüvasti mänguga, mida ma kõige enam armastan," lausus van der Vaart sotsiaalmeedias. "Aga sõnas ei suuda väljendada seda, kui tänulik ma olen nende suurepärase 18 aasta eest profijalgpallis."
Enam kui sada korda Hollandi koondist esindanud ründav poolkaitsja esindas karjääri tippaastaid Madridi Reali, Tottenham Hotspuri, Hamburgi ja Amsterdam Ajaxit, kuid viimased hooajad veetis hoopis Taanis. Käimasoleval hooajal Esbjergi ridades sai ta traumade tõttu kirja vaid kolm kohtumist.
Hollandi koondises pidas van der Vaart 109 kohtumist ja lõi 25 väravat. Ta kuulus ka 2010. aasta MM-i finaali ja 2004. aastal EM-i poolfinaali jõudnud koosseisudesse.
### Response:
Rafael van der Vaart kuulutas karjääri lõppenuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaal- ja muu kiirmeedia koos nutiseadmete levikuga on andnud meile kõigile taskusse kaasa killukese neljandat võimu – võimaluse mistahes hetkel laialt levitada oma arvamust, tundeid ja arusaamu (kandmata sealjuures kohustust olla erapooletu, täpne, objektiivne).
Kui tavakodanikena kipume poliitikute poole vaadates pead vangutama ja osutama, et võim rikub inimest, oleme jätnud ehk iseendale tunnistamata, et neljas võim on rikkunud ka meid endid. Talupojatarkus "enne mõtle, siis ütle" ei ole meiega (sotsiaal)meedias alati kaasas, eriti kui meid valdavad tugevad negatiivsed tunded: viha, hirm, abitus, pahameel, pettumine, vastumeelsus…
Alustan kividest iseenda kapsaaias. Ühest kivist, mille leidmine ja vaatlemine mind selle kõige üle põhjalikumalt mõtlema pani.
Nimelt olin ühel oktoobrikuu õhtul valmis oma kogemusest ja pahameelest kirjutama igale poole, kuhu vähegi võimalik. Koduasumi Facebooki gruppi, iseenda virtuaalseintele, arvamusartikli või lugejakirjana mistahes portaali – ma lihtsalt olin nii häiritud! Mind õhtusel jooksuringil ebameeldiva ja ebaturvalise kogemusega kostitanud ja liiklusreegleidki rikkunud meesautojuht pidi saama mingil moel noomitud. Ja nii tema kui ka kõik ülejäänud pidid igaveseks ajaks igavesti aru saama, et nii ei tehta!
Mul oli koos piisavalt pusletükke, sh pilt autost ja autonumber. Mul oli valmis kaasahaaravas kõneviisis tekst, paar endale meelepärast nalja ja sõnamängugi sees. Jah, ma olin vihane.
Vi-ha-ne!
Võta aega veidi ringi vaadata
Kuna mu argitöö on seotud kiusuennetusega, sh küberkiusamise ennetamisega, tundsin aga juba kirjutamise käigus, et ega ma seda teksti kuskil avaldada saa. Olgugi, et mul oli põhjust olla häiritud, isegi vi-ha-ne, mõistab õigust ikkagi kohus ja laialt levima hakkav maine hukkamise postitus mõjub ebaproportsionaalse ja ebaõiglase karistusena mitte ainult autojuhile endale, vaid ilmselt ka tema lähedastele.
Lisaks on küllalt näiteid olukordadest, kus teineteisest ollakse õnnetul kombel lihtsalt väga, väga valesti aru saanud, mis tähendab, et virtuaalne häbipost muudab arusaamatuse potentsiaalse lahendamise märksa keerulisemaks.
Siis hakkas see aga kummitama. Mitte kogetud tegu või avaldamata jäänud tekst, vaid Tanel Padari ja päikesepoiste kustumatuks esitatud ja Aapo Ilvese sulest pärit fraas "Võta aega veidi ringi vaadata". Muigasin.
Kui virtuaalruumis regulaarselt osaleda, võib tõdeda, et päris harva läheb nii, et kirjutame end tühjaks, kuid otsustame seejärel teksti kustutada või igaks juhuks tuleviku tarbeks salvestada kausta, kuhu võib-olla kord paari aasta jooksul vaatama juhtume. Pigem võib nii sotsiaal- kui muust kiirmeediast leida aina uusi tekste, kommentaare, säutsatusi, mille puhul on tunda, et avaldamis- (või jagamis)nuppu vajutati liiga kiiresti, tugeva (eelkõige negatiivse) tunde küüsis.
Ehk on sellistes olukordades aga abi, kui võtta aega veidi ringi vaadata? Kui tabad end järgmisel korral poliitdebatti kuulates ärritusseisundist või loed mistahes karvu turritavat jagamisüleskutsega postitust; kui seisad silmitsi tugevate tunnetega, sest liikluses jäi keegi sulle jalgu, soojaleti järjekord ei liigu piisavalt kiiresti või said just sõimata mitte millegi eest, siis...
Võta paber. Võta pliiats. Joonista üks sulle sobiva suurusega ring ja võta siis aega veidi ringi vaadata – minut, paar, võib-olla viis – ja mõelda, kas kellegi (virtuaal)kirumine, vastase avalikku häbiposti panemine tegelikult ka aitab lahendusele lähemale või kõlab kahtlaselt (küber)kiusamise moodi.
Kui sõna otseses mõttes ringi vaatamine tundub kahtlane, (kuigi ringid pole siin sugugi asjakohatud kujundid 1;2), aitab neis olukordades peatuda ka täiesti ringivaba mõtisklus selle üle, kuidas tahaksid, et sind sarnases olukorras koheldaks.
Oleme kõik elu jooksul kellelegi liiga teinud – nt mõtlematusest, alles välja kujunevate väärtushinnangute tõttu või oli lihtsalt väga halb päev. Kaasajal ilmselgelt ühe kohutavaima karistusena mõjuv virtuaalne mainetapp tekitab aga pigem trotsi, pettumust, (uut) ärritust postitaja suhtes ja võib-olla vajadust kohtu teelgi õigust otsida.
Tugevate tunnete poliitika
Tunnetes iseenesest pole midagi halba. Ka negatiivsetes mitte. Küll aga kipume ainult tunnetele toetudes ja neil üle pea kasvada lubades tegema rohkem vigu ja langetama otsuseid, mida hiljem ümber pöörata tahaks. Nii nagu era- ja ärielus, nii kehtib see ka poliitilises elus, kusjuures just tugevate negatiivsete tunnete poliitika võib kaasa tuua (rahva) valikuid, mida kodanike enamus hiljem kahetsema kipub või mille lainetes saab keegi teistsuguse maailmavaatega viga või lausa surma.
Tõnu Viik sõnastas akadeemilises tekstis " Poliitilised emotsioonid tõejärgsetes ühiskondades", et "valija ei toeta poliitikut mitte sellepärast, mida poliitik ütleb, vaid sellepärast, mida ta tunneb poliitiku ütlemisega seoses […]". Sealjuures, rõhutab Viik, on oluline just kollektiivne emotsioon.
Püüdes ümber sõnastada: oluline on tajumine, et see, mida Kalle ja Malle oma Facebooki kommentaarides väljendavad, paneb minu ja paljude teiste tundekeeled harmooniliselt helisema; tajumine, et me kuulume ühte, mistõttu neile vastandujad teevad liiga ka mulle ja ma pean sellele omakorda vastu reageerima.
Ilmselt pole ühelegi poliitikule võõras teadmine, et masse liigutavad valimiskastide juurde ja tänavale meeltki avaldama enim just ühised negatiivsed tunded – jagatud pettumus, ühisviha, kollektiivne hirm. Nii proovitakse ühest küljest vältida valijates negatiivsete tunnete tekkimist enda suhtes, (mis viib omakorda pahatihti selleni, et poliitik püüab vältida ka vajalikke, aga ebameeldivaid otsuseid), ja teisest küljest püütakse tekitada negatiivseid tundeid konkureerivate poliitikute, aga ka nt ühiskonnagruppide suhtes, lubades valijat hellitada, kaitsta ja hoida nende pahade "teiste" eest.
Viimastel aastakümnetel on nii era- kui poliitsfääris muutunud just negatiivsete emotsioonide tekitamise, võimendamise ja levi(ta)mise kiirus virtuaalses ruumis. Kui veel 20 aastat tagasi oli vaja Mallele-Kallele külla minna, et nendega koos kohvi ja keeksi kõrvale keda iganes kiruda (kusjuures koju jõudmise ajaks olid emotsioonid ehk jahtunudki), siis nüüd tulevad sõprade emotsioonid kätte mitte ainult koju, vaid ka tööle, puhkusereisile ja sõidukisse, tuues omakorda kaasa veel sadade või lausa tuhandete kaasamõtlejate ja -tundjate näo(pildi)d ning seisukohad, laigid ning jagamised.
Veelgi suurem muudatus on aga see, et negatiivseid tundeid õhutavaid postitusi ja artikleid ei loo ega jaga enam ainult reaalsed inimesed ekraani taga, vaid ka just pahatahtlikel eesmärkidel selleks rakendatud robotid.
Faktikontroll ja tundekontroll
Meediakülgedel ja -ekraanidel võetakse alanud valimishooajal aina enam analüüsida poliitikute ütlemiste faktidele vastavust ja ettepanekute teostatavust. Ehk vajab kaasaegne valimisvaatlus ja poliitikaanalüüs aga peale faktikontrolli ka süsteemset tundekontrolli? St arutelu, mille käigus aidatakse valijal regulaarselt vaadelda, millise tunde tekitamiseks kõrvutab poliitik oponendi ettepanekut X ebatõenäolise ohuga Y; milline tunde-eesmärk on soovil, et järgmine peaminister või president oleks "selline või teistsugune" või millist tundmust ootab erakond oma valijatelt, pakkudes neile üht või teist sorti muusika- ja pildivalikuga sotsiaalmeediareklaami.
Soojenduse selleks on teinud juba näiteks Agu Uudelepp artiklis " Kas tõde on Eesti poliitikast kadunud?" ja Lauri Hussar artiklis " Valimislubaduste mudaliiga", kirjeldades poliitilisi püüdlusi summutada mõistuse häält, provotseerida, tähelepanu püüda, ennast kehtestada.
Peale poliitikavaatlejate on ka meist igaühel ühiskonnaliikmena järgneva nelja kuu jooksul vastutus võtta poliitilistel tundehetkedel aega olla tundetaiplik. Võtkem aega analüüsida, kas meid tabanud mõisade põletamise kihk või sakste sajatamise tuhin on tunde tekitajale kuidagi kasulik. Ja kas tunneksime sama ka siis, kas langetaksime samu otsuseid ka siis, kas laigiksime ja jagaksime sama postitust ka siis, kui oleksime teema paremaks mõistmiseks ise näiteks fakte juurde otsinud või kui oleksime ainsad, kes põletada ja sajatada soovivad.
Võtkem vastutus olla tundetaiplik, et pea iga meie laik ja jagamine, postitus ja kommentaar või vaikiv jälgiminegi on virtuaalruumis hääleka tähendusega, aidates luua kas positiivset või negatiivset kollektiivset tunnet. Võtkem vastutus läbi kaaluda, kas sellele tundele on ühiskonna tervist, sh ajaloolist kogemust silmas pidades hea hoogu juurde anda või on oht, et järgmisest sädemest lahvatab leek, mille kustutamise järel jääb üle vaid õnnetult mõtiskleda, kuidas see kõik küll nii läks. •
Autor on sotsiaaldemokraatliku erakonna lihtliige.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
1 How your emotions influence your decisions. Forbes 2018
2 Emotion wheel | Triin Toomesaar | Tunnete poliitika vajab tundetaiplikku valijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaal- ja muu kiirmeedia koos nutiseadmete levikuga on andnud meile kõigile taskusse kaasa killukese neljandat võimu – võimaluse mistahes hetkel laialt levitada oma arvamust, tundeid ja arusaamu (kandmata sealjuures kohustust olla erapooletu, täpne, objektiivne).
Kui tavakodanikena kipume poliitikute poole vaadates pead vangutama ja osutama, et võim rikub inimest, oleme jätnud ehk iseendale tunnistamata, et neljas võim on rikkunud ka meid endid. Talupojatarkus "enne mõtle, siis ütle" ei ole meiega (sotsiaal)meedias alati kaasas, eriti kui meid valdavad tugevad negatiivsed tunded: viha, hirm, abitus, pahameel, pettumine, vastumeelsus…
Alustan kividest iseenda kapsaaias. Ühest kivist, mille leidmine ja vaatlemine mind selle kõige üle põhjalikumalt mõtlema pani.
Nimelt olin ühel oktoobrikuu õhtul valmis oma kogemusest ja pahameelest kirjutama igale poole, kuhu vähegi võimalik. Koduasumi Facebooki gruppi, iseenda virtuaalseintele, arvamusartikli või lugejakirjana mistahes portaali – ma lihtsalt olin nii häiritud! Mind õhtusel jooksuringil ebameeldiva ja ebaturvalise kogemusega kostitanud ja liiklusreegleidki rikkunud meesautojuht pidi saama mingil moel noomitud. Ja nii tema kui ka kõik ülejäänud pidid igaveseks ajaks igavesti aru saama, et nii ei tehta!
Mul oli koos piisavalt pusletükke, sh pilt autost ja autonumber. Mul oli valmis kaasahaaravas kõneviisis tekst, paar endale meelepärast nalja ja sõnamängugi sees. Jah, ma olin vihane.
Vi-ha-ne!
Võta aega veidi ringi vaadata
Kuna mu argitöö on seotud kiusuennetusega, sh küberkiusamise ennetamisega, tundsin aga juba kirjutamise käigus, et ega ma seda teksti kuskil avaldada saa. Olgugi, et mul oli põhjust olla häiritud, isegi vi-ha-ne, mõistab õigust ikkagi kohus ja laialt levima hakkav maine hukkamise postitus mõjub ebaproportsionaalse ja ebaõiglase karistusena mitte ainult autojuhile endale, vaid ilmselt ka tema lähedastele.
Lisaks on küllalt näiteid olukordadest, kus teineteisest ollakse õnnetul kombel lihtsalt väga, väga valesti aru saanud, mis tähendab, et virtuaalne häbipost muudab arusaamatuse potentsiaalse lahendamise märksa keerulisemaks.
Siis hakkas see aga kummitama. Mitte kogetud tegu või avaldamata jäänud tekst, vaid Tanel Padari ja päikesepoiste kustumatuks esitatud ja Aapo Ilvese sulest pärit fraas "Võta aega veidi ringi vaadata". Muigasin.
Kui virtuaalruumis regulaarselt osaleda, võib tõdeda, et päris harva läheb nii, et kirjutame end tühjaks, kuid otsustame seejärel teksti kustutada või igaks juhuks tuleviku tarbeks salvestada kausta, kuhu võib-olla kord paari aasta jooksul vaatama juhtume. Pigem võib nii sotsiaal- kui muust kiirmeediast leida aina uusi tekste, kommentaare, säutsatusi, mille puhul on tunda, et avaldamis- (või jagamis)nuppu vajutati liiga kiiresti, tugeva (eelkõige negatiivse) tunde küüsis.
Ehk on sellistes olukordades aga abi, kui võtta aega veidi ringi vaadata? Kui tabad end järgmisel korral poliitdebatti kuulates ärritusseisundist või loed mistahes karvu turritavat jagamisüleskutsega postitust; kui seisad silmitsi tugevate tunnetega, sest liikluses jäi keegi sulle jalgu, soojaleti järjekord ei liigu piisavalt kiiresti või said just sõimata mitte millegi eest, siis...
Võta paber. Võta pliiats. Joonista üks sulle sobiva suurusega ring ja võta siis aega veidi ringi vaadata – minut, paar, võib-olla viis – ja mõelda, kas kellegi (virtuaal)kirumine, vastase avalikku häbiposti panemine tegelikult ka aitab lahendusele lähemale või kõlab kahtlaselt (küber)kiusamise moodi.
Kui sõna otseses mõttes ringi vaatamine tundub kahtlane, (kuigi ringid pole siin sugugi asjakohatud kujundid 1;2), aitab neis olukordades peatuda ka täiesti ringivaba mõtisklus selle üle, kuidas tahaksid, et sind sarnases olukorras koheldaks.
Oleme kõik elu jooksul kellelegi liiga teinud – nt mõtlematusest, alles välja kujunevate väärtushinnangute tõttu või oli lihtsalt väga halb päev. Kaasajal ilmselgelt ühe kohutavaima karistusena mõjuv virtuaalne mainetapp tekitab aga pigem trotsi, pettumust, (uut) ärritust postitaja suhtes ja võib-olla vajadust kohtu teelgi õigust otsida.
Tugevate tunnete poliitika
Tunnetes iseenesest pole midagi halba. Ka negatiivsetes mitte. Küll aga kipume ainult tunnetele toetudes ja neil üle pea kasvada lubades tegema rohkem vigu ja langetama otsuseid, mida hiljem ümber pöörata tahaks. Nii nagu era- ja ärielus, nii kehtib see ka poliitilises elus, kusjuures just tugevate negatiivsete tunnete poliitika võib kaasa tuua (rahva) valikuid, mida kodanike enamus hiljem kahetsema kipub või mille lainetes saab keegi teistsuguse maailmavaatega viga või lausa surma.
Tõnu Viik sõnastas akadeemilises tekstis " Poliitilised emotsioonid tõejärgsetes ühiskondades", et "valija ei toeta poliitikut mitte sellepärast, mida poliitik ütleb, vaid sellepärast, mida ta tunneb poliitiku ütlemisega seoses […]". Sealjuures, rõhutab Viik, on oluline just kollektiivne emotsioon.
Püüdes ümber sõnastada: oluline on tajumine, et see, mida Kalle ja Malle oma Facebooki kommentaarides väljendavad, paneb minu ja paljude teiste tundekeeled harmooniliselt helisema; tajumine, et me kuulume ühte, mistõttu neile vastandujad teevad liiga ka mulle ja ma pean sellele omakorda vastu reageerima.
Ilmselt pole ühelegi poliitikule võõras teadmine, et masse liigutavad valimiskastide juurde ja tänavale meeltki avaldama enim just ühised negatiivsed tunded – jagatud pettumus, ühisviha, kollektiivne hirm. Nii proovitakse ühest küljest vältida valijates negatiivsete tunnete tekkimist enda suhtes, (mis viib omakorda pahatihti selleni, et poliitik püüab vältida ka vajalikke, aga ebameeldivaid otsuseid), ja teisest küljest püütakse tekitada negatiivseid tundeid konkureerivate poliitikute, aga ka nt ühiskonnagruppide suhtes, lubades valijat hellitada, kaitsta ja hoida nende pahade "teiste" eest.
Viimastel aastakümnetel on nii era- kui poliitsfääris muutunud just negatiivsete emotsioonide tekitamise, võimendamise ja levi(ta)mise kiirus virtuaalses ruumis. Kui veel 20 aastat tagasi oli vaja Mallele-Kallele külla minna, et nendega koos kohvi ja keeksi kõrvale keda iganes kiruda (kusjuures koju jõudmise ajaks olid emotsioonid ehk jahtunudki), siis nüüd tulevad sõprade emotsioonid kätte mitte ainult koju, vaid ka tööle, puhkusereisile ja sõidukisse, tuues omakorda kaasa veel sadade või lausa tuhandete kaasamõtlejate ja -tundjate näo(pildi)d ning seisukohad, laigid ning jagamised.
Veelgi suurem muudatus on aga see, et negatiivseid tundeid õhutavaid postitusi ja artikleid ei loo ega jaga enam ainult reaalsed inimesed ekraani taga, vaid ka just pahatahtlikel eesmärkidel selleks rakendatud robotid.
Faktikontroll ja tundekontroll
Meediakülgedel ja -ekraanidel võetakse alanud valimishooajal aina enam analüüsida poliitikute ütlemiste faktidele vastavust ja ettepanekute teostatavust. Ehk vajab kaasaegne valimisvaatlus ja poliitikaanalüüs aga peale faktikontrolli ka süsteemset tundekontrolli? St arutelu, mille käigus aidatakse valijal regulaarselt vaadelda, millise tunde tekitamiseks kõrvutab poliitik oponendi ettepanekut X ebatõenäolise ohuga Y; milline tunde-eesmärk on soovil, et järgmine peaminister või president oleks "selline või teistsugune" või millist tundmust ootab erakond oma valijatelt, pakkudes neile üht või teist sorti muusika- ja pildivalikuga sotsiaalmeediareklaami.
Soojenduse selleks on teinud juba näiteks Agu Uudelepp artiklis " Kas tõde on Eesti poliitikast kadunud?" ja Lauri Hussar artiklis " Valimislubaduste mudaliiga", kirjeldades poliitilisi püüdlusi summutada mõistuse häält, provotseerida, tähelepanu püüda, ennast kehtestada.
Peale poliitikavaatlejate on ka meist igaühel ühiskonnaliikmena järgneva nelja kuu jooksul vastutus võtta poliitilistel tundehetkedel aega olla tundetaiplik. Võtkem aega analüüsida, kas meid tabanud mõisade põletamise kihk või sakste sajatamise tuhin on tunde tekitajale kuidagi kasulik. Ja kas tunneksime sama ka siis, kas langetaksime samu otsuseid ka siis, kas laigiksime ja jagaksime sama postitust ka siis, kui oleksime teema paremaks mõistmiseks ise näiteks fakte juurde otsinud või kui oleksime ainsad, kes põletada ja sajatada soovivad.
Võtkem vastutus olla tundetaiplik, et pea iga meie laik ja jagamine, postitus ja kommentaar või vaikiv jälgiminegi on virtuaalruumis hääleka tähendusega, aidates luua kas positiivset või negatiivset kollektiivset tunnet. Võtkem vastutus läbi kaaluda, kas sellele tundele on ühiskonna tervist, sh ajaloolist kogemust silmas pidades hea hoogu juurde anda või on oht, et järgmisest sädemest lahvatab leek, mille kustutamise järel jääb üle vaid õnnetult mõtiskleda, kuidas see kõik küll nii läks. •
Autor on sotsiaaldemokraatliku erakonna lihtliige.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
1 How your emotions influence your decisions. Forbes 2018
2 Emotion wheel
### Response:
Triin Toomesaar | Tunnete poliitika vajab tundetaiplikku valijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirja teatel on nende käsutuses dokumendid, mis näitavad, kuidas City ametnikud mätsisid 2013. aastal kinni 9,9 miljoni naela suuruse puudujäägi.
Vastavalt FFP reeglitele ei tohi klubi kulud ületada tulusid. Vastasel juhul saadakse UEFA-lt karistada. Need on kehtestatud selleks, et vältida olukordi, kus rikkad omanikud klubisse lõppematu joana raha pumpaks ja niimoodi edu ostaks.
Manchester Cityl on minevikus olnud selle teemaga juba probleeme. UEFA leidis rikkumise aastast 2014 ning seetõttu pidi Inglismaa suurklubi kokkuleppena maksma 49 miljoni suuruse trahvi (sellest 32 miljonit tingimisi) ja nende 2014/2015 Meistrite liiga koosseisu kärbiti.
Der Spiegeli teatel on esinenud aga seni menetlemata rikkumisi. City omanik šeik Mansour (täisnimega Mansour bin Zayed bin Sultan bin Zayed bin Khalifa Al Nahyan) on Abu Dhabis resideeruva kuningliku perekonna liige ja väidetakse, et ta liigutas puudujäägi katmiseks raha läbi sealsete firmade ehk justkui oleks tegu tavaliste sponsorlepingutega.
Manchester City esindajad pole Der Spiegeli süüdistusi kommenteerinud. Küll aga on varem väidetud, et Abu Dhabi sponsorid on šeik Mansourist sõltumatud ettevõtted. | Der Spiegel: Man City rikkus ausa mängu reegleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirja teatel on nende käsutuses dokumendid, mis näitavad, kuidas City ametnikud mätsisid 2013. aastal kinni 9,9 miljoni naela suuruse puudujäägi.
Vastavalt FFP reeglitele ei tohi klubi kulud ületada tulusid. Vastasel juhul saadakse UEFA-lt karistada. Need on kehtestatud selleks, et vältida olukordi, kus rikkad omanikud klubisse lõppematu joana raha pumpaks ja niimoodi edu ostaks.
Manchester Cityl on minevikus olnud selle teemaga juba probleeme. UEFA leidis rikkumise aastast 2014 ning seetõttu pidi Inglismaa suurklubi kokkuleppena maksma 49 miljoni suuruse trahvi (sellest 32 miljonit tingimisi) ja nende 2014/2015 Meistrite liiga koosseisu kärbiti.
Der Spiegeli teatel on esinenud aga seni menetlemata rikkumisi. City omanik šeik Mansour (täisnimega Mansour bin Zayed bin Sultan bin Zayed bin Khalifa Al Nahyan) on Abu Dhabis resideeruva kuningliku perekonna liige ja väidetakse, et ta liigutas puudujäägi katmiseks raha läbi sealsete firmade ehk justkui oleks tegu tavaliste sponsorlepingutega.
Manchester City esindajad pole Der Spiegeli süüdistusi kommenteerinud. Küll aga on varem väidetud, et Abu Dhabi sponsorid on šeik Mansourist sõltumatud ettevõtted.
### Response:
Der Spiegel: Man City rikkus ausa mängu reegleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajarännul mängitakse läbi olukord, kuidas laulukoor kavandab retke Tartusse esimesele laulupeole. Aruteludel uuritakse, kuidas sündis laulupeo traditsioon, kuidas esimeseks üldlaulupeoks valmistuti ja mis teemadel arutleti või vaieldi.
Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad end teemaga seotud olevat ning soovivad oma teadmisi värskendada. Rännak on heaks võimaluseks ajastusse sisse-elamiseks kõigile koolidele ning kooridele, kes järgmisel suvel laulupeol osalevad. Ajarännaku saab korraldada iga soovija oma kodukohas ise.
Novembris korraldab ERM osalejatele metoodika ning ajastu taustateadmiste koolituspäevad, mis toimuvad 14. novembril algusega kl 10 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ja 23. novembril algusega kl 11 Eesti Rahvusraamatukogus Tallinnas.
2019. aasta algul kirjutatakse osalejatega ühiselt ajarännaku üldstsenaarium, mis mängitakse kevadel koos ajarännaku eestvedajatega läbi. Üle-eestiline ajarännak toimub 2.–4. mail 2019.
Veebruaris toimus ERMi ning EAÜSi koostöös esimene üle-eestiline ajarännak, mis viis osalejad 24. veebruari 1918 – päeva, mil Tallinnas loeti ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Rännakul osales enam kui 8400 õpilast üle Eesti. | "Ajarännak 1869" viib esimese üldlaulupeo ettevalmistuste juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajarännul mängitakse läbi olukord, kuidas laulukoor kavandab retke Tartusse esimesele laulupeole. Aruteludel uuritakse, kuidas sündis laulupeo traditsioon, kuidas esimeseks üldlaulupeoks valmistuti ja mis teemadel arutleti või vaieldi.
Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad end teemaga seotud olevat ning soovivad oma teadmisi värskendada. Rännak on heaks võimaluseks ajastusse sisse-elamiseks kõigile koolidele ning kooridele, kes järgmisel suvel laulupeol osalevad. Ajarännaku saab korraldada iga soovija oma kodukohas ise.
Novembris korraldab ERM osalejatele metoodika ning ajastu taustateadmiste koolituspäevad, mis toimuvad 14. novembril algusega kl 10 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ja 23. novembril algusega kl 11 Eesti Rahvusraamatukogus Tallinnas.
2019. aasta algul kirjutatakse osalejatega ühiselt ajarännaku üldstsenaarium, mis mängitakse kevadel koos ajarännaku eestvedajatega läbi. Üle-eestiline ajarännak toimub 2.–4. mail 2019.
Veebruaris toimus ERMi ning EAÜSi koostöös esimene üle-eestiline ajarännak, mis viis osalejad 24. veebruari 1918 – päeva, mil Tallinnas loeti ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Rännakul osales enam kui 8400 õpilast üle Eesti.
### Response:
"Ajarännak 1869" viib esimese üldlaulupeo ettevalmistuste juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nurm rääkis ERR-ile, et kuna RMK sai 1,2 miljonit hektarit enda valdusesse praktiliselt null euroga, siis saab ta pakkuda alati odavamat hinda.
Ta arvas, et 300 000 hektari looduskaitse all oleva metsamaa eest võiks RMK ise vastutada, 900 000 hektarit võiks aga anda metsa lähedal elavatele inimestele rendile.
See motiveeriks Nurme sõnul inimesi rohkem maal elama. "Üheltpoolt me loome võimaluse nendel inimestel maal tööd teha ja teistpidi me seome nad ka pikaajaliselt ära selle elu ja töökohaga selles piirkonnas," rääkis Nurm.
"See on kindlasti üks meede, millega me vähendame väljarännet maal," lisas ta.
Nurm rääkis, et 200-300 hektari aastaringne majandamine annaks ühele perekonnale täississetuleku. "Sellest lähtuvalt olemegi pannud piiriks 300 hektarit. Ja see on mõeldud eelkõige nendele metsaomanikele, kellel on täna vähe metsa, aga kes oskavad metsa majandada. See on mõeldud ka talupidajatele, kellel ei ole piisavalt maad, et sellest perekonnale täississetulekut saada," lausus Nurm.
Nurme sõnul on selle meetme kaudu võimalik anda motivatsiooni elada ja töötada maapiirkonnas 6000-7000 perekonnale.
Ta rääkis veel, et rendisuhe sunniks neid perekondi metsa ka efektiivselt majandama.
"Meie suund on selline, et tekitada suurem ja tõsisem metsaomanike kiht, kes majandavad metsa ja saavad sellest ka tulu. See kindlasti avaldab väga positiivset mõju Eesti maapiirkondade arengule. Praegu väga paljud metsafirmad elavad linnas, kes teevad RMK-le tööd, allhanget või siis osalevatel oksjonitel. Ja maal asuvast ressursist maainimesed valdavalt osa ei saa. See on suurema tööjaotuse kujundamine ühiskonnas. Las siis maamehed majandavad neid ressursse, mis on nende kodu lähedal ja saavad sellest elatust ja hoiavad maapiirkonnad asustatuna ja las linnamehed tegelevad nende ettevõtmistega, mis looduslike ressursside majandamist ei eelda," rääkis Nurm.
Üks võimalus rendi suuruse välja selgitamiseks on Nurme sõnul see, et metsatükid pannakse konkursile. "Ja inimesed konkureerivad ja pakuvad oma rendihinna välja. See on üks võimalus teada saada, milline on õiglane turuhind. Teine võimalus on teha kalkulatsioone enne rendile määramist ja proovida sellisel viisil rendile anda," lausus ta.
Nurme sõnul antaks mets rendile tingimusel, et metsa majandatakse säästva metsanduse printsiipidel ja et keegi ei otsustaks kogu metsatükist kõik puud maha võtta, tuleks teha metsakorralduskava. Rendiaeg võiks olla 50 aastat või isegi pikem ning see võiks olla ka pärandatav järgmisele põlvkonnale. | Vabaerakond annaks 900 000 hektarit metsa maal elavatele inimestele rendile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nurm rääkis ERR-ile, et kuna RMK sai 1,2 miljonit hektarit enda valdusesse praktiliselt null euroga, siis saab ta pakkuda alati odavamat hinda.
Ta arvas, et 300 000 hektari looduskaitse all oleva metsamaa eest võiks RMK ise vastutada, 900 000 hektarit võiks aga anda metsa lähedal elavatele inimestele rendile.
See motiveeriks Nurme sõnul inimesi rohkem maal elama. "Üheltpoolt me loome võimaluse nendel inimestel maal tööd teha ja teistpidi me seome nad ka pikaajaliselt ära selle elu ja töökohaga selles piirkonnas," rääkis Nurm.
"See on kindlasti üks meede, millega me vähendame väljarännet maal," lisas ta.
Nurm rääkis, et 200-300 hektari aastaringne majandamine annaks ühele perekonnale täississetuleku. "Sellest lähtuvalt olemegi pannud piiriks 300 hektarit. Ja see on mõeldud eelkõige nendele metsaomanikele, kellel on täna vähe metsa, aga kes oskavad metsa majandada. See on mõeldud ka talupidajatele, kellel ei ole piisavalt maad, et sellest perekonnale täississetulekut saada," lausus Nurm.
Nurme sõnul on selle meetme kaudu võimalik anda motivatsiooni elada ja töötada maapiirkonnas 6000-7000 perekonnale.
Ta rääkis veel, et rendisuhe sunniks neid perekondi metsa ka efektiivselt majandama.
"Meie suund on selline, et tekitada suurem ja tõsisem metsaomanike kiht, kes majandavad metsa ja saavad sellest ka tulu. See kindlasti avaldab väga positiivset mõju Eesti maapiirkondade arengule. Praegu väga paljud metsafirmad elavad linnas, kes teevad RMK-le tööd, allhanget või siis osalevatel oksjonitel. Ja maal asuvast ressursist maainimesed valdavalt osa ei saa. See on suurema tööjaotuse kujundamine ühiskonnas. Las siis maamehed majandavad neid ressursse, mis on nende kodu lähedal ja saavad sellest elatust ja hoiavad maapiirkonnad asustatuna ja las linnamehed tegelevad nende ettevõtmistega, mis looduslike ressursside majandamist ei eelda," rääkis Nurm.
Üks võimalus rendi suuruse välja selgitamiseks on Nurme sõnul see, et metsatükid pannakse konkursile. "Ja inimesed konkureerivad ja pakuvad oma rendihinna välja. See on üks võimalus teada saada, milline on õiglane turuhind. Teine võimalus on teha kalkulatsioone enne rendile määramist ja proovida sellisel viisil rendile anda," lausus ta.
Nurme sõnul antaks mets rendile tingimusel, et metsa majandatakse säästva metsanduse printsiipidel ja et keegi ei otsustaks kogu metsatükist kõik puud maha võtta, tuleks teha metsakorralduskava. Rendiaeg võiks olla 50 aastat või isegi pikem ning see võiks olla ka pärandatav järgmisele põlvkonnale.
### Response:
Vabaerakond annaks 900 000 hektarit metsa maal elavatele inimestele rendile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iris Oja vestleb 15-aastaseks saanud Ansambel U: liikmete Tarmo Johannese, Taavi Kerikmäe, Merje Roomere, Levi-Danel Mägila, Helena Tuulingu ja Vambola Kriguliga.
Kai Taal avab kuulsa pianisti Jevgeni Kissini olemust. Toomas Velmet räägib Eesti ühest vanimast heliloojast Helmut Rosenvaldist.
1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval üle Eesti toimunud kontsertide järelmuljeid muusikutelt ja kontserdikorraldajatelt.
Saaremaale asunud Edoardo Narbona ja Annikki Aruväli loodud Läänesaarte Kammerorkestrist ja kammerooperi ettekandest Kuressaares.
Tulevikutrende toovast muusikafestivalist "Ars electronica" Austrias.
Kontserdiarvustused: rahvusvaheline festival "Klaver", Puccini ooper "Tütarlaps kuldsest läänest" José Cura lavastuses, Tanel Joametsa Brahmsi kontserdid, Eesti Kontserdi ja Tallinna Filharmoonia avakontserdid, Valle-Rasmus Rootsi ja Sten Lassmanni kammerõhtu ning Prantsuse-Eesti jazzikontserdid. | Muusika novembrinumbris: Ansambel U: 15, Jevgeni Kissin, Läänesaarte Kammerorkester | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iris Oja vestleb 15-aastaseks saanud Ansambel U: liikmete Tarmo Johannese, Taavi Kerikmäe, Merje Roomere, Levi-Danel Mägila, Helena Tuulingu ja Vambola Kriguliga.
Kai Taal avab kuulsa pianisti Jevgeni Kissini olemust. Toomas Velmet räägib Eesti ühest vanimast heliloojast Helmut Rosenvaldist.
1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval üle Eesti toimunud kontsertide järelmuljeid muusikutelt ja kontserdikorraldajatelt.
Saaremaale asunud Edoardo Narbona ja Annikki Aruväli loodud Läänesaarte Kammerorkestrist ja kammerooperi ettekandest Kuressaares.
Tulevikutrende toovast muusikafestivalist "Ars electronica" Austrias.
Kontserdiarvustused: rahvusvaheline festival "Klaver", Puccini ooper "Tütarlaps kuldsest läänest" José Cura lavastuses, Tanel Joametsa Brahmsi kontserdid, Eesti Kontserdi ja Tallinna Filharmoonia avakontserdid, Valle-Rasmus Rootsi ja Sten Lassmanni kammerõhtu ning Prantsuse-Eesti jazzikontserdid.
### Response:
Muusika novembrinumbris: Ansambel U: 15, Jevgeni Kissin, Läänesaarte Kammerorkester |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See näitab Eesti finantsjärelevalve professionaalsust ning otsusekindlust riigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel. Järelevalve juht on veendunud, et reaalne äri sulgemise ja vabadusekaotuse oht on pankadele ja makseasutustele ning nende juhtidele vajalik heidutus, pannes finantsvahendajad tõsiselt mõtlema, kas riskimine ikka tasub end ära," märkis Kessler ettekandes.
Kessleri sõnul tegelevad Eestis rahapesu riski ja tõkestamisega finantssektoris neli isikute ringi – esmalt finantsvahendajad ise, seejärel rahapesu andmebüroo, siis uurimisasutused ning lõpuks finantsinspektsioon.
Finantsjärelevalve fookuses on riskikontrollide toimimine. See tähendab, et finantsjärelevalve vaatest on probleem, kui mitteresidentidega seonduv äri ja selle riskikontroll ei ole tasakaalus, kui kontrollid on nõrgad ja jäävad riskide võtmisele alla. Finantsjärelevalve ülesanne rahapesu tõkestamisel on analüüsida, kas pankade riskikontrollid on vastavuses konkreetse panga äristrateegiaga.
"Seadus ei kohusta panku tõekindlalt ära hoidma oma klientide kuritegusid või nende katseid, vaid me räägime hoolsuse ja tõenäosuse kategooriatest," ütles Kessler. "Riskikontrolli organisatsiooni vastavuse hindamine äristrateegiale ei ole digitaalne töö, kuna seaduses on sätestatud üksnes alusnormid, aga organisatsioonid ja nende äristrateegiad on individuaalsed."
Kolm ettepanekut
Ettekande lõpus tõi finantsjärelevalve juht välja kolm ettepanekut, kuidas rahapesu tõkestamist senisest veelgi tõhusamalt teha.
Kessleri sõnul tuleb Eesti karistusõiguses ümber teha väärtegude ja väärteomenetluste osa, mis ei ole oma lühikeste aegumistähtaegade, keeruka menetluse ning väikeste karistusmäärade tõttu finantssektori jaoks sobiv.
Teisena tõstis ta esile keskse analüüsikeskuse loomise vajalikkuse Eestis rahapesu, terrorismi rahastamise ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rikkumise riskide hindamiseks.
Samuti on finantsinspektsiooni juhi hinnangul vaja Euroopa Liidule keskest rahapesu tõkestamise eest vastutavat asutust, kes koordineeriks liikmesriikide vastavate asutuste tööd. | Kessler esitas riigikogule kolm ettepanekut rahapesu tõhusamaks tõkestamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See näitab Eesti finantsjärelevalve professionaalsust ning otsusekindlust riigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel. Järelevalve juht on veendunud, et reaalne äri sulgemise ja vabadusekaotuse oht on pankadele ja makseasutustele ning nende juhtidele vajalik heidutus, pannes finantsvahendajad tõsiselt mõtlema, kas riskimine ikka tasub end ära," märkis Kessler ettekandes.
Kessleri sõnul tegelevad Eestis rahapesu riski ja tõkestamisega finantssektoris neli isikute ringi – esmalt finantsvahendajad ise, seejärel rahapesu andmebüroo, siis uurimisasutused ning lõpuks finantsinspektsioon.
Finantsjärelevalve fookuses on riskikontrollide toimimine. See tähendab, et finantsjärelevalve vaatest on probleem, kui mitteresidentidega seonduv äri ja selle riskikontroll ei ole tasakaalus, kui kontrollid on nõrgad ja jäävad riskide võtmisele alla. Finantsjärelevalve ülesanne rahapesu tõkestamisel on analüüsida, kas pankade riskikontrollid on vastavuses konkreetse panga äristrateegiaga.
"Seadus ei kohusta panku tõekindlalt ära hoidma oma klientide kuritegusid või nende katseid, vaid me räägime hoolsuse ja tõenäosuse kategooriatest," ütles Kessler. "Riskikontrolli organisatsiooni vastavuse hindamine äristrateegiale ei ole digitaalne töö, kuna seaduses on sätestatud üksnes alusnormid, aga organisatsioonid ja nende äristrateegiad on individuaalsed."
Kolm ettepanekut
Ettekande lõpus tõi finantsjärelevalve juht välja kolm ettepanekut, kuidas rahapesu tõkestamist senisest veelgi tõhusamalt teha.
Kessleri sõnul tuleb Eesti karistusõiguses ümber teha väärtegude ja väärteomenetluste osa, mis ei ole oma lühikeste aegumistähtaegade, keeruka menetluse ning väikeste karistusmäärade tõttu finantssektori jaoks sobiv.
Teisena tõstis ta esile keskse analüüsikeskuse loomise vajalikkuse Eestis rahapesu, terrorismi rahastamise ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rikkumise riskide hindamiseks.
Samuti on finantsinspektsiooni juhi hinnangul vaja Euroopa Liidule keskest rahapesu tõkestamise eest vastutavat asutust, kes koordineeriks liikmesriikide vastavate asutuste tööd.
### Response:
Kessler esitas riigikogule kolm ettepanekut rahapesu tõhusamaks tõkestamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kesklinna valitsus otsis pealinna tänavust esindusjõulupuud üle terve Eesti, kaasates ka teised kohalikud omavalitsused. Mõneti ootamatult selgus lõpuks, et pakututest kõige ilusam puu kasvab siinsamas Tallinnas," selgitas Kesklinna vanem Vladimir Svet, avaldamata enne neljapäeva puu täpset asukohta.
Kuusk saetakse jalalt neljapäeva hommikul ja peaks politseieskordi saatel jõudma Raekoja platsile sama päeva lõuna paiku.
Jõuluturu rajamine algab 9. novembril ning turg avatakse 16. novembril koos tulede süütamisega kuusel. Jõulukuusk jääb Raekoja platsile eeldatavasti veebruari keskpaigani.
Tallinna tänavune jõulukuusk oma kasvukohas Autor: Kesklinna valitsus | Pealinna tänavune jõulukuusk leiti esmakordselt Tallinnast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kesklinna valitsus otsis pealinna tänavust esindusjõulupuud üle terve Eesti, kaasates ka teised kohalikud omavalitsused. Mõneti ootamatult selgus lõpuks, et pakututest kõige ilusam puu kasvab siinsamas Tallinnas," selgitas Kesklinna vanem Vladimir Svet, avaldamata enne neljapäeva puu täpset asukohta.
Kuusk saetakse jalalt neljapäeva hommikul ja peaks politseieskordi saatel jõudma Raekoja platsile sama päeva lõuna paiku.
Jõuluturu rajamine algab 9. novembril ning turg avatakse 16. novembril koos tulede süütamisega kuusel. Jõulukuusk jääb Raekoja platsile eeldatavasti veebruari keskpaigani.
Tallinna tänavune jõulukuusk oma kasvukohas Autor: Kesklinna valitsus
### Response:
Pealinna tänavune jõulukuusk leiti esmakordselt Tallinnast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaliku konkursi sellele kohale kuulutas välisministeerium välja 25. juunil ja sinna laekus viis avaldust.
Augustis moodustati komisjon, kuhu kuulusid välisministeeriumi asekantsler Annely Kolk, justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar, riigikohtu esindaja Villu Kõve, riigisekretär ning õiguskantsler. Oktoobris tegi komisjon valiku Iko Nõmme kasuks.
Komisjon leidis, et Nõmm on sobib kandidaat, sest tal on tugev õigusteaduslik taust ja hea Euroopa Liidu õiguse tundmine. Komisjon hindas kandidaadi pädevust, pikaajalist kohtunikutöö kogemust, isikuomadusi ning ka keeleoskust, sest üldkohtu töökeel on prantsuse keel.
Euroopa Liidu üldkohtu kohtunikud nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 255 alusel loodud komiteega.
Doktorikraadi omav Nõmm töötab Tallinna ringkonnakohtus tsiviilkolleegiumis. Stažöörina on ta aastatel 2017-2018 töötanud Euroopa Liidu Üldkohtus ja aastatel 2015-2016 riigikohtus. | Eesti esitab EL-i üldkohtu kohtunikuks Iko Nõmme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaliku konkursi sellele kohale kuulutas välisministeerium välja 25. juunil ja sinna laekus viis avaldust.
Augustis moodustati komisjon, kuhu kuulusid välisministeeriumi asekantsler Annely Kolk, justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar, riigikohtu esindaja Villu Kõve, riigisekretär ning õiguskantsler. Oktoobris tegi komisjon valiku Iko Nõmme kasuks.
Komisjon leidis, et Nõmm on sobib kandidaat, sest tal on tugev õigusteaduslik taust ja hea Euroopa Liidu õiguse tundmine. Komisjon hindas kandidaadi pädevust, pikaajalist kohtunikutöö kogemust, isikuomadusi ning ka keeleoskust, sest üldkohtu töökeel on prantsuse keel.
Euroopa Liidu üldkohtu kohtunikud nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 255 alusel loodud komiteega.
Doktorikraadi omav Nõmm töötab Tallinna ringkonnakohtus tsiviilkolleegiumis. Stažöörina on ta aastatel 2017-2018 töötanud Euroopa Liidu Üldkohtus ja aastatel 2015-2016 riigikohtus.
### Response:
Eesti esitab EL-i üldkohtu kohtunikuks Iko Nõmme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile viskas ta kohtumises Astana vastu 28 punkti ja aitas Moskva oblasti Himki võõrsil 76:67 (17:15, 23:13, 21:21, 15:18) võiduni Astana üle.
Šved tabas viskeid väljakult 8/17, sealjuures kaugviskeid 6/12 ja lisas viis resultatiivset söötu. Tema vastu tehti ka kuus viga. Kodumeeskonna resultatiivseim oli 14 silmaga Aleksandr Žigulin.
Himki jätkab Ühisliigat täiseduga, samamoodi on kõik kuus senist kohtumist võitnud Moskva CSKA. Kolmandat positsiooni hoiab Kaasani Uniks (4-1). Kalev/Cramo on kahe võidu ja nelja kaotusega kümnendal kohal. | VIDEOD | Aleksei Šved teeb Ühisliigas häid mänge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile viskas ta kohtumises Astana vastu 28 punkti ja aitas Moskva oblasti Himki võõrsil 76:67 (17:15, 23:13, 21:21, 15:18) võiduni Astana üle.
Šved tabas viskeid väljakult 8/17, sealjuures kaugviskeid 6/12 ja lisas viis resultatiivset söötu. Tema vastu tehti ka kuus viga. Kodumeeskonna resultatiivseim oli 14 silmaga Aleksandr Žigulin.
Himki jätkab Ühisliigat täiseduga, samamoodi on kõik kuus senist kohtumist võitnud Moskva CSKA. Kolmandat positsiooni hoiab Kaasani Uniks (4-1). Kalev/Cramo on kahe võidu ja nelja kaotusega kümnendal kohal.
### Response:
VIDEOD | Aleksei Šved teeb Ühisliigas häid mänge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna riigikohus Äripäeva kaebust arutusele ei võtnud, siis jõustus kohtuotsus, millega Äripäev peab lisaks enda õigusabikuludele hüvitama ka Krossi õigusabikulud 14 282 eurot.
Äripäev avaldas 2014. aasta 14. juulil artikli pealkirjaga "Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid", milles muuhulgas väitis, et Kross käitus nagu korruptant ja oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis protsessi algusest lõpuni.
Tänavu veebruaris jõustunud kohtuotsuse kohaselt kasutas Äripäev artiklite avaldamisel Eerik-Niiles Krossist teadlikult demagoogiat ja püüdis kunstlikult skandaali luua, et sellest majanduslikku kasu lõigata.
Riigikohus jättis kehtima varasemad kohtuotsused, mille kohaselt pidi Äripäev lisaks 10 000 euro suurusele kahjuhüvitsele avaldama kaheksa tunni jooksul oma uudisteportaali esiuudisena ning paberlehe 2. lehekülje uudisena 2014. aasta 14. juulil ilmunud artiklis ilmunud valeväiteid ümberlükkavad teated.
Samas algas seejärel lehe ja Krossi vahel uus vaidlus menetluskulude kindlaksmääramise üle, mis päädis oktoobri lõpus sellega, et riigikohus Äripäeva kaebust arutusele ei võtnud ja kehtima jäi Krossi kasuks langetatud otsus.
Eerik-Niiles Krossi esindasid kohtus vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Gretta Oltjer-Timberg ning Äripäeva vandeadvokaat Karmen Turk. | Äripäevale läks vaidlus Eerik-Niiles Krossiga maksma ligi 25 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna riigikohus Äripäeva kaebust arutusele ei võtnud, siis jõustus kohtuotsus, millega Äripäev peab lisaks enda õigusabikuludele hüvitama ka Krossi õigusabikulud 14 282 eurot.
Äripäev avaldas 2014. aasta 14. juulil artikli pealkirjaga "Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid", milles muuhulgas väitis, et Kross käitus nagu korruptant ja oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis protsessi algusest lõpuni.
Tänavu veebruaris jõustunud kohtuotsuse kohaselt kasutas Äripäev artiklite avaldamisel Eerik-Niiles Krossist teadlikult demagoogiat ja püüdis kunstlikult skandaali luua, et sellest majanduslikku kasu lõigata.
Riigikohus jättis kehtima varasemad kohtuotsused, mille kohaselt pidi Äripäev lisaks 10 000 euro suurusele kahjuhüvitsele avaldama kaheksa tunni jooksul oma uudisteportaali esiuudisena ning paberlehe 2. lehekülje uudisena 2014. aasta 14. juulil ilmunud artiklis ilmunud valeväiteid ümberlükkavad teated.
Samas algas seejärel lehe ja Krossi vahel uus vaidlus menetluskulude kindlaksmääramise üle, mis päädis oktoobri lõpus sellega, et riigikohus Äripäeva kaebust arutusele ei võtnud ja kehtima jäi Krossi kasuks langetatud otsus.
Eerik-Niiles Krossi esindasid kohtus vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Gretta Oltjer-Timberg ning Äripäeva vandeadvokaat Karmen Turk.
### Response:
Äripäevale läks vaidlus Eerik-Niiles Krossiga maksma ligi 25 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad lauljad on erinevaid muusikalisi projekte teinud juba üle kümne aasta, kuid nüüd otsustati kaua kestnud sõprus ühte bändi panna, kontserte anda ning koos muusikat kirjutada.
Märtsis anti välja esimene singel "Ära käpi mind". Teine suvine singel "Rulli Rulli Rulli" ammutab ekstrakti nii Saaremaa unelaulu pärandist kui ka kaasaegsest R&Bst. Lugu püsis Eesti muusika digiedetabeli tipus terve suve.
Eelmisel nädalal välja antud uusim singel "Anna teed" valmis koos Reketiga, kes on ühtlasi albumi esituskontserdi erikülaliseks.
"Ödede missioon on lahutada meelt ja nii, et endal on hea ja teistel ka. Plaat valmis kuidagi megalihtsalt - lood olid ilmselt meie sees olemas ja vajasid väljundit, ja nii need lood sinna plaadile voolasid. Kõigiga, kes abis käisid, oli kohe nii hea klikk ja saime aru, mida õelda tahame. Gevin ei käinud meil külas küll, aga ikka oli koostöö kerge ja mõnus... selline no hustle plaat," avas albumi tagamaid Kristel Aaslaid.
16. novembril toimub duo Öed debüütalbumi esitluskontsert Tallinnas Erinevate Tubade Klubis, kus erikülalisena astub üles Reket ning plaate mängivad Gu:d Mu:d DJ-d.
"Esitluskontserdil on oodata meid, kes me seal laval oleme. Lisaks, head energiat, mida tahame publikuga jagada. Külalisi, kes meid aidanud on, alustades sõnasepp Reketist, lõpetades üllatuskülalistega. Ootan, et kogu kompott juba rahva ette jõuaks, sest usun, et ta tuli maitsev," jagas enda esitlukontserdi ootusärevust Tuuli Rand. | Ödedel ilmus debüütalbum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad lauljad on erinevaid muusikalisi projekte teinud juba üle kümne aasta, kuid nüüd otsustati kaua kestnud sõprus ühte bändi panna, kontserte anda ning koos muusikat kirjutada.
Märtsis anti välja esimene singel "Ära käpi mind". Teine suvine singel "Rulli Rulli Rulli" ammutab ekstrakti nii Saaremaa unelaulu pärandist kui ka kaasaegsest R&Bst. Lugu püsis Eesti muusika digiedetabeli tipus terve suve.
Eelmisel nädalal välja antud uusim singel "Anna teed" valmis koos Reketiga, kes on ühtlasi albumi esituskontserdi erikülaliseks.
"Ödede missioon on lahutada meelt ja nii, et endal on hea ja teistel ka. Plaat valmis kuidagi megalihtsalt - lood olid ilmselt meie sees olemas ja vajasid väljundit, ja nii need lood sinna plaadile voolasid. Kõigiga, kes abis käisid, oli kohe nii hea klikk ja saime aru, mida õelda tahame. Gevin ei käinud meil külas küll, aga ikka oli koostöö kerge ja mõnus... selline no hustle plaat," avas albumi tagamaid Kristel Aaslaid.
16. novembril toimub duo Öed debüütalbumi esitluskontsert Tallinnas Erinevate Tubade Klubis, kus erikülalisena astub üles Reket ning plaate mängivad Gu:d Mu:d DJ-d.
"Esitluskontserdil on oodata meid, kes me seal laval oleme. Lisaks, head energiat, mida tahame publikuga jagada. Külalisi, kes meid aidanud on, alustades sõnasepp Reketist, lõpetades üllatuskülalistega. Ootan, et kogu kompott juba rahva ette jõuaks, sest usun, et ta tuli maitsev," jagas enda esitlukontserdi ootusärevust Tuuli Rand.
### Response:
Ödedel ilmus debüütalbum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Espanyol sai suvel uueks peatreeneriks Rubi, kelle käe all on meeskonnal läinud väga hästi. 11 vooru on koos 21 punkti ja ettepoole jääb üksnes Barcelona (24).
Samas on seis seljataga tihe, sest 20 punkti peal on nii Sevilla, Madridi Atletico kui ka Alaves. Madridi Real on 17 silmaga kuues ja Bilbao Athletic kümne punktiga alles 17. | Hispaanias teeb suurepärast hooaega Espanyol | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Espanyol sai suvel uueks peatreeneriks Rubi, kelle käe all on meeskonnal läinud väga hästi. 11 vooru on koos 21 punkti ja ettepoole jääb üksnes Barcelona (24).
Samas on seis seljataga tihe, sest 20 punkti peal on nii Sevilla, Madridi Atletico kui ka Alaves. Madridi Real on 17 silmaga kuues ja Bilbao Athletic kümne punktiga alles 17.
### Response:
Hispaanias teeb suurepärast hooaega Espanyol |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stomakhin rääkis usutluses ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et
EKRE asub väljaspool liberaalset konsensust, mis üritab muuta maailma globaalseks supermarketiks, kus elab amorfne, vaevu eristatav inimmass.
"Sotsiaaldemokraadid värviksid supermarketi roosaks, Isamaa siniseks, kuid põhiidee jääb samaks," leidis ta.
Stomakhin märkis, et ta toetab etnilist natsionalismi globaalselt. "Ma usun, et pole rahvust, kes vääriks genotsiidi massilise migratsiooni näol kolmandatest riikidest," ütles ta.
Stomakhini sõnul ei ole ta nõus EKRE-st loodud meelevaldse kuvandiga, et see koosneb homofoobidest, rassistidest ja russofoobidest.
"Ma ei võta neid süüdistusi foobiates tõsiselt, sest sellised süüdistused on ideoloogiline relv teisitimõtlejate vastu," ütles ta.
Stomakhini hinnangul on EKRE-l potentsiaali haarata ka vene valijaid ja seda näiteks pereväärtuste vaatepunktist lähtuvalt ning lahendada integratsiooni küsimused.
"Liberaalid suruvad meile peale alandavat, rõhutud vähemuse staatust, mis paneb kohalikud venelased samasse kategooriasse neegrite ja transsoolistega," märkis Stomakhin.
Tema hinnangul tuleb lõpetada kohalike venelaste kujutamine vähemusena, kuid samas tuleb neilt nõuda lojaalsust Eesti riigile. | Venemaalt pärit noorekrelane: EKRE lahendab integratsiooni küsimused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stomakhin rääkis usutluses ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et
EKRE asub väljaspool liberaalset konsensust, mis üritab muuta maailma globaalseks supermarketiks, kus elab amorfne, vaevu eristatav inimmass.
"Sotsiaaldemokraadid värviksid supermarketi roosaks, Isamaa siniseks, kuid põhiidee jääb samaks," leidis ta.
Stomakhin märkis, et ta toetab etnilist natsionalismi globaalselt. "Ma usun, et pole rahvust, kes vääriks genotsiidi massilise migratsiooni näol kolmandatest riikidest," ütles ta.
Stomakhini sõnul ei ole ta nõus EKRE-st loodud meelevaldse kuvandiga, et see koosneb homofoobidest, rassistidest ja russofoobidest.
"Ma ei võta neid süüdistusi foobiates tõsiselt, sest sellised süüdistused on ideoloogiline relv teisitimõtlejate vastu," ütles ta.
Stomakhini hinnangul on EKRE-l potentsiaali haarata ka vene valijaid ja seda näiteks pereväärtuste vaatepunktist lähtuvalt ning lahendada integratsiooni küsimused.
"Liberaalid suruvad meile peale alandavat, rõhutud vähemuse staatust, mis paneb kohalikud venelased samasse kategooriasse neegrite ja transsoolistega," märkis Stomakhin.
Tema hinnangul tuleb lõpetada kohalike venelaste kujutamine vähemusena, kuid samas tuleb neilt nõuda lojaalsust Eesti riigile.
### Response:
Venemaalt pärit noorekrelane: EKRE lahendab integratsiooni küsimused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt polnud Huddersfield tänavusel hooajal koduväljakul viie kohtumise peale veel ainsatki väravat löönud. Samuti polnud neil ka võõrsilt ühtegi võitu.
Sedapuhku "ulatas abikäe" Fulhami kaitsemängija Timothy Fosu-Mensah, kes 29. minutil palli oma väravasse läkitas. Rohkem skoori ei tehtudki.
Liigatabelis kerkis Huddersfield nüüd kuue punktiga viimaselt kohalt 18. positsioonile. Fulham aga vajus viie silmaga viimaseks. Nende vahele jääb samuti viis punkti kogunud Cardiff City. | Huddersfield sai Inglismaal viimase klubina võiduarve avatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt polnud Huddersfield tänavusel hooajal koduväljakul viie kohtumise peale veel ainsatki väravat löönud. Samuti polnud neil ka võõrsilt ühtegi võitu.
Sedapuhku "ulatas abikäe" Fulhami kaitsemängija Timothy Fosu-Mensah, kes 29. minutil palli oma väravasse läkitas. Rohkem skoori ei tehtudki.
Liigatabelis kerkis Huddersfield nüüd kuue punktiga viimaselt kohalt 18. positsioonile. Fulham aga vajus viie silmaga viimaseks. Nende vahele jääb samuti viis punkti kogunud Cardiff City.
### Response:
Huddersfield sai Inglismaal viimase klubina võiduarve avatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksa ajaleht Zeit kirjutas teisipäeval, et Bildi tellimusel INSA-uuringukeskuse poolt läbi viidud küsitluse järgi oli CDU ja selle sõsarpartei CSU toetus 24,5 protsenti. See on madalaim näitaja INSA poolt sel aastal läbi viidud uuringutes - näiteks jaanuaris oli CDU toetus 32,5 protsenti.
Kristlike-demokraatidega valitsusse kuuluvate sotsiaaldemokraatide (SPD) toetus langes 13,5 protsendile, mis on samuti aasta kehvim näitaja.
Populaarsuselt teisel kohal on Saksamaal Rohelised, kelle toetus oli 19 protsenti. Neljandal kohal oli AfD, keda toetas 16,5 protsenti.
Vasakparteid toetas 11 ja Vabu Demokraate (FDP) 10 protsenti.
Zeit kirjutab, et võimulolevate CDU/CSU ja SPD kogutoetus on praegu 38 protsenti, mis uute valimiste puhul tähendaks vajadust kaasata veel üks osapool.
Kõige valutum võimalus oleks kaasata liberaalne FDP, kuid sellega tekkiv liit ei saaks ülekaalu (praeguste toetustega oleks kogutoetus 48 protsenti).
Tugevama ülekaalu saaks nn Jamaika koalitsioon, kuhu kuuluksid CDU/CSU, Rohelised ja FDP ja mis koguks ca 53,5 protsenti. Jamaika koalitsioon sai nime Jamaika lipuvärvide järgi, mis langeks kokku nelja parteiga: must (CDU/CSU), kollane (FDP) ja roheline (Rohelised) järgi.
Zeit spekuleerib ka nn Keenia koalitsiooniga ehk CDU/CSU, Roheliste ja SPD liiduga, mis saaks praeguste reitingutega ca 57 protsenti.
Angela Merkel teatas eelmisel nädalal pärast kehvi valimistulemusi Hesseni ja Baieri liidumaadel, et ei kandideeri detsembris Hamburgis toimuval kongressil enam CDU juhiks, kuid jääb edasi liidukantsleriks 2021. aastani. Merkeli võimaliku järglasena parteiliidri kohal on välja pakutud kolme nime: Annegret Kramp-Karrenbauer, Jens Spahn ja Friedrich Merz. | Merkeli taandumise teade kristlik-demokraatide toetuse langust ei peatanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa ajaleht Zeit kirjutas teisipäeval, et Bildi tellimusel INSA-uuringukeskuse poolt läbi viidud küsitluse järgi oli CDU ja selle sõsarpartei CSU toetus 24,5 protsenti. See on madalaim näitaja INSA poolt sel aastal läbi viidud uuringutes - näiteks jaanuaris oli CDU toetus 32,5 protsenti.
Kristlike-demokraatidega valitsusse kuuluvate sotsiaaldemokraatide (SPD) toetus langes 13,5 protsendile, mis on samuti aasta kehvim näitaja.
Populaarsuselt teisel kohal on Saksamaal Rohelised, kelle toetus oli 19 protsenti. Neljandal kohal oli AfD, keda toetas 16,5 protsenti.
Vasakparteid toetas 11 ja Vabu Demokraate (FDP) 10 protsenti.
Zeit kirjutab, et võimulolevate CDU/CSU ja SPD kogutoetus on praegu 38 protsenti, mis uute valimiste puhul tähendaks vajadust kaasata veel üks osapool.
Kõige valutum võimalus oleks kaasata liberaalne FDP, kuid sellega tekkiv liit ei saaks ülekaalu (praeguste toetustega oleks kogutoetus 48 protsenti).
Tugevama ülekaalu saaks nn Jamaika koalitsioon, kuhu kuuluksid CDU/CSU, Rohelised ja FDP ja mis koguks ca 53,5 protsenti. Jamaika koalitsioon sai nime Jamaika lipuvärvide järgi, mis langeks kokku nelja parteiga: must (CDU/CSU), kollane (FDP) ja roheline (Rohelised) järgi.
Zeit spekuleerib ka nn Keenia koalitsiooniga ehk CDU/CSU, Roheliste ja SPD liiduga, mis saaks praeguste reitingutega ca 57 protsenti.
Angela Merkel teatas eelmisel nädalal pärast kehvi valimistulemusi Hesseni ja Baieri liidumaadel, et ei kandideeri detsembris Hamburgis toimuval kongressil enam CDU juhiks, kuid jääb edasi liidukantsleriks 2021. aastani. Merkeli võimaliku järglasena parteiliidri kohal on välja pakutud kolme nime: Annegret Kramp-Karrenbauer, Jens Spahn ja Friedrich Merz.
### Response:
Merkeli taandumise teade kristlik-demokraatide toetuse langust ei peatanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui kasside arvukuse piiramisele pööratakse üha enam tähelepanu – näiteks Austraalias koguni riiklikul tasemel –, siis koerad ei ole samaväärset tähelepanu pälvinud. Ometi on koer üks viiest kõige invasiivsemast loomaliigist, kelle negatiivne mõju on teada 188 liigi puhul ja kelle süül on Maalt kadunud vähemalt 11 loomaliiki. Ja seda inimese hooletuse tõttu – vahendab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis.
Kas leevikestest toituvad kassid on osa linnaökosüsteemi toiduahelatest? Autor: Peeter Anijalg.
Koeri on üle maailma kokku ligi miljard ning nende arvukus kasvab kiiremini kui teistel sarnase suurusega kiskjatel. Nad võivad jahtida ja hirmutada teisi loomi, konkureerida kohalike liikidega, levitada haigusi või ristuda kohalike loomaliikidega. Koerte mõju kohalikele loomadele sõltub nende pidamisviisist (kas vabapidamisel või rihma otsas), inimese poolt pakutavast toidust ja võimalusest järelvalveta looduses käia. Kusjuures probleeme võivad põhjustada isegi treenitud koerad. Näiteks on teada karjakoerte negatiivne mõju kohalikule faunale. Inimesest sõltuvalt on kasvanud koerte ligipääs ressurssidele ja võib arvata, et koerte mõju loomastikule suureneb veelgi, nõudes sageli looduskaitselist sekkumist.
Koer on üks viiest kõige invasiivsemast loomaliigist, kelle negatiivne mõju on teada 188 liigi puhul ja kelle süül on Maalt kadunud vähemalt 11 loomaliiki.
India on bioloogiliselt mitmekesine piirkond, kus on esindatud 8% kogu Maa liikidest. Valdavalt vabapidamisel olevate koerte arvukuselt – umbes 60 miljonit – on India riikide arvestuses neljandal kohal. Hiljutisi küsitlusi ja India kohalikes ajalehtedes ilmunud teateid uurides selgus, et koerad on rünnanud vähemalt 80 loomaliiki, kellest 31 on IUCN-i punase nimestiku ohustatud liigid.
Seega ei ole üllatav, et lausa 68% rünnakutest tegid hulkuvad koerad, 15% vabalt liikuvad, kuid inimese järelevalve all olevad koerad, ja 1% rihmastatud koerad. Suur osa rünnakutest toimus koerakarja poolt, kuhu kuulus 3–25 looma; 45% rünnetest lõppes saagi surmaga, neist 36% juhtudest saak ka söödi.
Ka näiliselt tühine häirimine põhjustab lindudele olulist energiakulu. Autor: Nigel Cox, Flickr.com
Koerte ohvriteks langes 10 liiki roomajaid, 26 liiki linde, 44 liiki imetajaid; 56% rünnatud liikidest ei ole Indias ohustatud, kuid ülejäänutest lausa neli on kriitilises seisus. Kõige sagedamini ründasid koerad sõralisi ja teisi kiskjaid, kuid India ohustatud liikidest rünnati näiteks india trappi (Ardeotis nigriceps), bengali trappi (Houbaropsis bengalensis), valgeselg-kaeluskotkast (Gyps bengalensis), punapandat (Ailurus fulgens), kuldlanguuri (Trachypithecus geei), pangolini (Chinese pangolin) ja rohelist merikilpkonna (Chelonia mydas). Sageli ründasid koerad korjustel toituvaid raisa- ja kaeluskotkaid (Gyps ssp), seejuures on neil kerge korjused hõivata, sest raisakotkaste arvukus on Indias oluliselt kahanenud.
Peaaegu pooled (48%) rünnetest toimusid looduskaitsealade lähistel, mis viitab, et koerad võivad häirida ka kaitstavaid liike. Kiirete ja kohati radikaalsete looduskaitseliste meetmete rakendamist takistavad loomaõiguslaste nõuded koeri steriliseerida. Paraku ei ole see meetod tõhusaim ega pruugi anda kohest efekti, mida oleks vaja mõne liigi päästmiseks. Samuti on koerte steriliseerimine kulukas. On teada, et hulkuvate koerte arvukuse vähendamiseks 70% võrra peaks 13-18 aasta jooksul steriliseerima aastas 90% isenditest. Kuna viimatinimetatu ei ole reaalne, on parimaks lahenduseks pigem koeraomaniku vastutuse suurendamine ning koerte vabapidamise ja arvukuse piiramine. | Ka koerad ohustavad kohalikku loomastikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui kasside arvukuse piiramisele pööratakse üha enam tähelepanu – näiteks Austraalias koguni riiklikul tasemel –, siis koerad ei ole samaväärset tähelepanu pälvinud. Ometi on koer üks viiest kõige invasiivsemast loomaliigist, kelle negatiivne mõju on teada 188 liigi puhul ja kelle süül on Maalt kadunud vähemalt 11 loomaliiki. Ja seda inimese hooletuse tõttu – vahendab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis.
Kas leevikestest toituvad kassid on osa linnaökosüsteemi toiduahelatest? Autor: Peeter Anijalg.
Koeri on üle maailma kokku ligi miljard ning nende arvukus kasvab kiiremini kui teistel sarnase suurusega kiskjatel. Nad võivad jahtida ja hirmutada teisi loomi, konkureerida kohalike liikidega, levitada haigusi või ristuda kohalike loomaliikidega. Koerte mõju kohalikele loomadele sõltub nende pidamisviisist (kas vabapidamisel või rihma otsas), inimese poolt pakutavast toidust ja võimalusest järelvalveta looduses käia. Kusjuures probleeme võivad põhjustada isegi treenitud koerad. Näiteks on teada karjakoerte negatiivne mõju kohalikule faunale. Inimesest sõltuvalt on kasvanud koerte ligipääs ressurssidele ja võib arvata, et koerte mõju loomastikule suureneb veelgi, nõudes sageli looduskaitselist sekkumist.
Koer on üks viiest kõige invasiivsemast loomaliigist, kelle negatiivne mõju on teada 188 liigi puhul ja kelle süül on Maalt kadunud vähemalt 11 loomaliiki.
India on bioloogiliselt mitmekesine piirkond, kus on esindatud 8% kogu Maa liikidest. Valdavalt vabapidamisel olevate koerte arvukuselt – umbes 60 miljonit – on India riikide arvestuses neljandal kohal. Hiljutisi küsitlusi ja India kohalikes ajalehtedes ilmunud teateid uurides selgus, et koerad on rünnanud vähemalt 80 loomaliiki, kellest 31 on IUCN-i punase nimestiku ohustatud liigid.
Seega ei ole üllatav, et lausa 68% rünnakutest tegid hulkuvad koerad, 15% vabalt liikuvad, kuid inimese järelevalve all olevad koerad, ja 1% rihmastatud koerad. Suur osa rünnakutest toimus koerakarja poolt, kuhu kuulus 3–25 looma; 45% rünnetest lõppes saagi surmaga, neist 36% juhtudest saak ka söödi.
Ka näiliselt tühine häirimine põhjustab lindudele olulist energiakulu. Autor: Nigel Cox, Flickr.com
Koerte ohvriteks langes 10 liiki roomajaid, 26 liiki linde, 44 liiki imetajaid; 56% rünnatud liikidest ei ole Indias ohustatud, kuid ülejäänutest lausa neli on kriitilises seisus. Kõige sagedamini ründasid koerad sõralisi ja teisi kiskjaid, kuid India ohustatud liikidest rünnati näiteks india trappi (Ardeotis nigriceps), bengali trappi (Houbaropsis bengalensis), valgeselg-kaeluskotkast (Gyps bengalensis), punapandat (Ailurus fulgens), kuldlanguuri (Trachypithecus geei), pangolini (Chinese pangolin) ja rohelist merikilpkonna (Chelonia mydas). Sageli ründasid koerad korjustel toituvaid raisa- ja kaeluskotkaid (Gyps ssp), seejuures on neil kerge korjused hõivata, sest raisakotkaste arvukus on Indias oluliselt kahanenud.
Peaaegu pooled (48%) rünnetest toimusid looduskaitsealade lähistel, mis viitab, et koerad võivad häirida ka kaitstavaid liike. Kiirete ja kohati radikaalsete looduskaitseliste meetmete rakendamist takistavad loomaõiguslaste nõuded koeri steriliseerida. Paraku ei ole see meetod tõhusaim ega pruugi anda kohest efekti, mida oleks vaja mõne liigi päästmiseks. Samuti on koerte steriliseerimine kulukas. On teada, et hulkuvate koerte arvukuse vähendamiseks 70% võrra peaks 13-18 aasta jooksul steriliseerima aastas 90% isenditest. Kuna viimatinimetatu ei ole reaalne, on parimaks lahenduseks pigem koeraomaniku vastutuse suurendamine ning koerte vabapidamise ja arvukuse piiramine.
### Response:
Ka koerad ohustavad kohalikku loomastikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 36-aastane Anderson pääses väljakule algviisikus ning kogus 24 minutiga 20 punkti (kahesed 2/2, kolmesed 5/8, vabavisked 1/1), seitse resultatiivset söötu, viis lauapalli, kaks vaheltlõiget ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Eestlanna kasulikkuse tegur oli 31 ning +/- näitaja koguni +58 ehk siis Andersoni väljakul oldud minutitel mängis Castors Braine vastase üle 58 punktiga. Sellega tõusis ta ka tiimi parimaks.
Celeste Trahan-Davis tõi võitjate kasuks 21 silma ja 11 lauapalli ning Emmanuella Mayombo kogus sarnaselt eestlannale 20 silma ning lisaks ka seitse resultatiivset söötu.
Laarne naiskond suutis kogu matši jooksul tabada vaid 14 pealeviset ning nende visketabavus väljakult oli 26%.
Castors Braine on Belgia kõrgliigas võitnud praeguseks neli ja kaotanud ühe mängu, Laarne Spartal on kaks võitu ja kolm kaotust.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Merike Anderson sai kirja pluss-miinus näitaja +58 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36-aastane Anderson pääses väljakule algviisikus ning kogus 24 minutiga 20 punkti (kahesed 2/2, kolmesed 5/8, vabavisked 1/1), seitse resultatiivset söötu, viis lauapalli, kaks vaheltlõiget ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Eestlanna kasulikkuse tegur oli 31 ning +/- näitaja koguni +58 ehk siis Andersoni väljakul oldud minutitel mängis Castors Braine vastase üle 58 punktiga. Sellega tõusis ta ka tiimi parimaks.
Celeste Trahan-Davis tõi võitjate kasuks 21 silma ja 11 lauapalli ning Emmanuella Mayombo kogus sarnaselt eestlannale 20 silma ning lisaks ka seitse resultatiivset söötu.
Laarne naiskond suutis kogu matši jooksul tabada vaid 14 pealeviset ning nende visketabavus väljakult oli 26%.
Castors Braine on Belgia kõrgliigas võitnud praeguseks neli ja kaotanud ühe mängu, Laarne Spartal on kaks võitu ja kolm kaotust.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Merike Anderson sai kirja pluss-miinus näitaja +58 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 4.03 teate, et Rahinge külas Ilmatsalu teel ulatuvad kahekorruselise kortermaja teise korruse korteri akendest välja leegid.
Kohale saabunud päästjad sisenesid lausleegis põlevasse korterisse ning leidsid pärast suurema tule kustutamist hukkunud 57-aastase mehe.
Päästjad tõid naaberkorterist välja naise, kes anti üle meedikutele.
Põlenud korteris ei olnud suitsuandurit.
Tulekahju tekkepõhjuse selgitavad välja Lõuna päästekeskuse menetlusinspektorid. | Tartumaal hukkus tulekahjus mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 4.03 teate, et Rahinge külas Ilmatsalu teel ulatuvad kahekorruselise kortermaja teise korruse korteri akendest välja leegid.
Kohale saabunud päästjad sisenesid lausleegis põlevasse korterisse ning leidsid pärast suurema tule kustutamist hukkunud 57-aastase mehe.
Päästjad tõid naaberkorterist välja naise, kes anti üle meedikutele.
Põlenud korteris ei olnud suitsuandurit.
Tulekahju tekkepõhjuse selgitavad välja Lõuna päästekeskuse menetlusinspektorid.
### Response:
Tartumaal hukkus tulekahjus mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehitan maja! Ehitan maja,
kena väikse maja.
Kive kokku vean,
palke tooma pean
ja veel muud, mis vaja...
Ehitan majakese metsa veerde,
õitsevale aasale,
lõbusasti vuliseva oja äärde
raielangi kõrvale.
Töö käib hoogsalt, killa, kõlla, kop-kop-kopp!
Hoogsalt, valvsalt, plaani järgi tipp ja top.
Seinad üles laon, kopsin ja taon,
kaugelt kostab kaja.
Katusegi peale
ilusasti sean,
nii meil valmib maja.
Ei ma karda vihmasadu, tuuli külmi,
tantsu löön soojas toas.
Pitsakesed küpsevad meil uues ahjus,
pliidil keevad maiusroad.
Tulge külla, sõbrad, nüüd ma ootan!
Kõiki Teid pea kohata siin loodan! | Toomas F. Aru luuletus. Maja, mille Jack ehitas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehitan maja! Ehitan maja,
kena väikse maja.
Kive kokku vean,
palke tooma pean
ja veel muud, mis vaja...
Ehitan majakese metsa veerde,
õitsevale aasale,
lõbusasti vuliseva oja äärde
raielangi kõrvale.
Töö käib hoogsalt, killa, kõlla, kop-kop-kopp!
Hoogsalt, valvsalt, plaani järgi tipp ja top.
Seinad üles laon, kopsin ja taon,
kaugelt kostab kaja.
Katusegi peale
ilusasti sean,
nii meil valmib maja.
Ei ma karda vihmasadu, tuuli külmi,
tantsu löön soojas toas.
Pitsakesed küpsevad meil uues ahjus,
pliidil keevad maiusroad.
Tulge külla, sõbrad, nüüd ma ootan!
Kõiki Teid pea kohata siin loodan!
### Response:
Toomas F. Aru luuletus. Maja, mille Jack ehitas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele on kõigil inimestel õigus kuni 600 euro suurusele hüvitisele, kui nende lend tühistatakse või see hilineb rohkem kui kolm tundi ning pole põhjustatud ettenägematust asjaolust, teatas lennuhüvitiste väljanõudmisega tegelev Lennuabi.
Lennuabi tegevjuhi Karl Gustav Annuse sõnul moodustasid 160 inimese nõuded kokku veidi üle 80 000 euro, mida Smartlynx keeldus kahjukannatajatele kohtuväliselt maksmast. | Smartlynx peab reisijatele maksma üle 80 000 euro ulatuses hüvitisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele on kõigil inimestel õigus kuni 600 euro suurusele hüvitisele, kui nende lend tühistatakse või see hilineb rohkem kui kolm tundi ning pole põhjustatud ettenägematust asjaolust, teatas lennuhüvitiste väljanõudmisega tegelev Lennuabi.
Lennuabi tegevjuhi Karl Gustav Annuse sõnul moodustasid 160 inimese nõuded kokku veidi üle 80 000 euro, mida Smartlynx keeldus kahjukannatajatele kohtuväliselt maksmast.
### Response:
Smartlynx peab reisijatele maksma üle 80 000 euro ulatuses hüvitisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Katki mis katki on varvas... Enne eelmist mängu ADO Den Haagi vastu trennis murdus varbaluu, sain süsti abil küll ära mängitud, kuid nüüd peab paar nädalat taastuma," lausus Mets sotsiaalmeedias.
"Erilist ravi ei ole, lihtsalt peab puhkust andma. Raske on platsilt eemal olla, aga mis teha – tuleb tagasi tulla veel tugevamana!"
Eesti jalgpallikoondis lõpetab Rahvuste liiga C-taseme turniiri järgmisel neljapäeval Ungari ja pühapäeval Kreeka vastu. Mõlemad kohtumised peetakse võõrsil. | Karol Mets sel aastal ilmselt enam Eesti koondist ei aita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Katki mis katki on varvas... Enne eelmist mängu ADO Den Haagi vastu trennis murdus varbaluu, sain süsti abil küll ära mängitud, kuid nüüd peab paar nädalat taastuma," lausus Mets sotsiaalmeedias.
"Erilist ravi ei ole, lihtsalt peab puhkust andma. Raske on platsilt eemal olla, aga mis teha – tuleb tagasi tulla veel tugevamana!"
Eesti jalgpallikoondis lõpetab Rahvuste liiga C-taseme turniiri järgmisel neljapäeval Ungari ja pühapäeval Kreeka vastu. Mõlemad kohtumised peetakse võõrsil.
### Response:
Karol Mets sel aastal ilmselt enam Eesti koondist ei aita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelist masintõlkekonverentsi WMT, mille osana tõlkemootorite võistlus toimub, korraldatakse alates 2006. aastast. Möödunud nädalal pandi Brüsselis võistlusel peale eesti keele inglise keelega paari veel saksa, hiina, tšehhi, türgi, vene ja soome keel.
TÜ arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišeli hinnangul on eesti keel masintõlke jaoks keerukas.
"Eesti keele teeb masintõlke ja automaatse keeletöötluse jaoks raskeks rikas morfoloogia ehk suur arv käändeid ja pöördeid. Samuti on tõlkemootorite jaoks raske eesti keeles vabalt varieeruv sõnade järjekord. Probleem on ka see, et eestikeelsete tõlkenäidete arv on teistest keeltest väiksem. Võistlusel kasutatud väljundikeeltest ongi kõige keerulisemad eesti, soome ja türgi keel," rääkis Fišel.
Ta lisas, et hoolimata eesti keele keerukusest on tänapäevane masintõlge üllatavalt hea kvaliteediga ja suudab luua soravat teksti. "Kuigi tööd tuleb veel palju teha, on juba olemas täiesti kasutatavad tõlkemootorid."
Inimesed hindasid masinat
Konverentsil ja võistlusel osalejad said jaanuaris iga keelepaari kohta mitu miljonit tõlkenäidet. Nad kasutasid näiteid, et masinõppe abil oma tõlkesüsteeme õpetada.
Mai alguses anti kõigile osalejatele iga keelepaari kohta tõlkimiseks kaks teksti. Nii said nad eesti-inglise-eesti tõlkemootori testimiseks ühe ingliskeelse teksti, mille nad pidid tõlkima eesti keelde, ja ühe eestikeelse teksti, mis tuli tõlkida inglise keelde. Võistlejatel tuli panna need tekstid automaatse tõlkesüsteemi abil teise keelde ümber ühe nädala jooksul.
Seejärel hindasid teadlased ja tudengid Tartu Ülikooli korraldatud talgutel, kui hästi on automaatsüsteemid ingliskeelsed tekstid eesti keelde tõlkinud. Nad võrdlesid automaattõlget inimtõlkega.
Kogutud hinnangute alusel reastati tõlkesüsteemid usaldusväärsuse järgi. Tõlkemootorite tõlgitud tekstidest leiti nii häid, omajagu häid kui ka naljakaid lauseid (vaata näiteid artikli lõpust).
Nii eesti-inglise kui ka inglise-eesti suunal hinnati kõige usaldusväärsemaks Balti ja Skandinaavia riikides tegutsev keeletehnoloogia ettevõtte Tilde tõlkesüsteem.
Tilde Eesti keeletehnoloog Martin Luts ütles, et seni on eesti keel olnud masintõlke jaoks kõva pähkel, kuna see on keeruline ja treeningmaterjali masinõppeks on võrreldes nn "suurte" keeltega vähe.
"Tänu tehisintellekti valdkonnast tuntud neurovõrkude-põhisele lähenemisele oleme saavutanud läbimurde masintõlke kvaliteedis. Meie edu WMT2018 konverentsil on selle otsene tulemus," rääkis Luts, kes jätkab tööd järgmise projekti kallal, milleks on eesti-soome-eesti masintõlkesüsteem.
"Võrreldes väljaõppinud tõlkija tõlkega saavutas Tilde masintõlkesüsteem 64,9% sarnasuse, samal ajal kui Google'i tulemuseks jäi 52,1%. Tasub arvesse võtta, et isegi kahe kõrgelt kvalifitseeritud inimtõlkija töö tulemuseks ei saa olla kaks täiesti ühesugust tõlget," lisas Tilde keeletehnoloog.
Mõlemal tõlkesuunal tuli teisele kohale Jaapanis loodud süsteem NICT.
"Lätlaste ja jaapanlaste kasuks rääkis see, et nad saavad kasutada suuri teadusarvutuste keskuseid. Samuti on neil väga targad ideed ja kõige uuemad meetodid, mis teevad nende eesti-inglise-eesti tõlke muu hulgas paremaks Google Translate'ist," kiitis Mark Fišel parimaid masintõlkijaid.
"Õnneks on kõik süsteemid kirjeldatud avalikult jagatud teadusartiklites ning nende abil parandame ka Tartu Ülikoolis loodud tõlkemootorit Neurotõlge."
Klõpsa pildil ja testi tõlkeroboteid:
Tilde masintõlge. Autor: Ekraanitõmmis
TÜ Neurotõlge. Autor: Ekraanitõmmis
Võrdle, kuidas inimene ja masin on tõlkinud inglise keelt eesti keelde
Hea näide
Inglise keeles: Earlier this year, French journalists Franck Escudie and Basille Longchamp were deported from Papua for a "lack of coordination with related institutions" despite having been granted rare permission to film.
Inimtõlge: Selle aasta alguse poole saadeti Paapuast välja prantsuse ajakirjanikud Franck Escudie ja Basille Longchamp, kuna "nad ei jälginud asjakohaseid tavasid", kuigi neile oli antud haruldane filmimisluba.
Masintõlge: Selle aasta alguses deporteeriti Prantsuse ajakirjanikud Franck Escudie ja Basille Longchamp Pajalt "puudulike kooskõlastamise tõttu asjaomaste institutsioonidega", kuigi neile anti haruldane filmiluba.
Hea näide
Inglise keeles: Guglielmi said police received a call from the Grand Plaza building manager who had just received a cryptic tip that said something had occurred in apartment 1008.
Inimtõlge: Guglielmi ütles, et politsei sai telefonikõne Grand Plaza kortermaja haldurilt, kes oli saanud just krüptilise vihje, et korteris nr 1008 on midagi toimunud.
Masintõlge: Guglielmi ütles, et politsei sai kõne Grand Plaza ehitusjuhilt, kes oli äsja saanud krüptilise vihje, et midagi on juhtunud korteris 1008.
Hea näide
Inglise keeles: That is what happened in late February when someone mischievously gave the president a printed copy of an article from GotNews.com, the website of Internet provocateur Charles C. Johnson, which accused deputy chief of staff Katie Walsh of being 'the source behind a bunch of leaks' in the White House.
Inimtõlge: Nii juhtus ka veebruari lõpus, kui keegi andis kahjurõõmsalt presidendile prinditud kõõpis internetiprovokaatorile Charles C. Johnsonile kuuluva veebilehe GotNews.com artiklist, mis süüdistas personaliülema asetäitjat Katie Walshi selles, et ta olevat Valge Maja "mitmete infolekete allikas".
Masintõlge: Nii juhtuski veebruari lõpus, kui keegi andis ekslikult presidendile trükikoopia internetiprovocateur Charles C. Johnsoni kodulehe GotNews.com artiklist, mis süüdistas personaliülema asetäitja Katie Walshi selles, et ta on "Valges Majas hunniku lekke taga olev allikas".
Naljakas näide
Inglise keeles: When Bardina Degei cooks dinner, she doesn't use a stove.
Inimtõlge: Kui Bardina Degei õhtusööki valmistab, ei kasuta ta pliiti.
Masintõlge: Kui bardina Degei õunab jooke, ei kasuta ta ahju.
Naljakas näide
Inglise keeles: Guglielmi said police received a call from the Grand Plaza building manager who had just received a cryptic tip that said something had occurred in apartment 1008.
Inimtõlge: Guglielmi ütles, et politsei sai telefonikõne Grand Plaza kortermaja haldurilt, kes oli saanud just krüptilise vihje, et korteris nr 1008 on midagi toimunud.
Masintõlge: Guglielmi ütles, et egiptlast, 18 grusiini ja sama ehitusjuhilt, kes oli äsja saanud krüptilise vihje, mis ütles, et midagi on juhtunud korteris 1008.
Naljakas näide
Inglise keeles: At the time, former White House press secretary Sean Spicer defended the use of the helicopter for the event.
Inimtõlge: Valge Maja endine pressiesindaja Sean Spicer kaitses tol ajal helikopteri kasutamist üritusel.
Masintõlge: Toona kaitses endine Valge Maja pressisekretär Sean Spicer Evelin Ilvese kasutamist. | Selgusid parimad eesti-inglise-eesti tõlkemootorid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelist masintõlkekonverentsi WMT, mille osana tõlkemootorite võistlus toimub, korraldatakse alates 2006. aastast. Möödunud nädalal pandi Brüsselis võistlusel peale eesti keele inglise keelega paari veel saksa, hiina, tšehhi, türgi, vene ja soome keel.
TÜ arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišeli hinnangul on eesti keel masintõlke jaoks keerukas.
"Eesti keele teeb masintõlke ja automaatse keeletöötluse jaoks raskeks rikas morfoloogia ehk suur arv käändeid ja pöördeid. Samuti on tõlkemootorite jaoks raske eesti keeles vabalt varieeruv sõnade järjekord. Probleem on ka see, et eestikeelsete tõlkenäidete arv on teistest keeltest väiksem. Võistlusel kasutatud väljundikeeltest ongi kõige keerulisemad eesti, soome ja türgi keel," rääkis Fišel.
Ta lisas, et hoolimata eesti keele keerukusest on tänapäevane masintõlge üllatavalt hea kvaliteediga ja suudab luua soravat teksti. "Kuigi tööd tuleb veel palju teha, on juba olemas täiesti kasutatavad tõlkemootorid."
Inimesed hindasid masinat
Konverentsil ja võistlusel osalejad said jaanuaris iga keelepaari kohta mitu miljonit tõlkenäidet. Nad kasutasid näiteid, et masinõppe abil oma tõlkesüsteeme õpetada.
Mai alguses anti kõigile osalejatele iga keelepaari kohta tõlkimiseks kaks teksti. Nii said nad eesti-inglise-eesti tõlkemootori testimiseks ühe ingliskeelse teksti, mille nad pidid tõlkima eesti keelde, ja ühe eestikeelse teksti, mis tuli tõlkida inglise keelde. Võistlejatel tuli panna need tekstid automaatse tõlkesüsteemi abil teise keelde ümber ühe nädala jooksul.
Seejärel hindasid teadlased ja tudengid Tartu Ülikooli korraldatud talgutel, kui hästi on automaatsüsteemid ingliskeelsed tekstid eesti keelde tõlkinud. Nad võrdlesid automaattõlget inimtõlkega.
Kogutud hinnangute alusel reastati tõlkesüsteemid usaldusväärsuse järgi. Tõlkemootorite tõlgitud tekstidest leiti nii häid, omajagu häid kui ka naljakaid lauseid (vaata näiteid artikli lõpust).
Nii eesti-inglise kui ka inglise-eesti suunal hinnati kõige usaldusväärsemaks Balti ja Skandinaavia riikides tegutsev keeletehnoloogia ettevõtte Tilde tõlkesüsteem.
Tilde Eesti keeletehnoloog Martin Luts ütles, et seni on eesti keel olnud masintõlke jaoks kõva pähkel, kuna see on keeruline ja treeningmaterjali masinõppeks on võrreldes nn "suurte" keeltega vähe.
"Tänu tehisintellekti valdkonnast tuntud neurovõrkude-põhisele lähenemisele oleme saavutanud läbimurde masintõlke kvaliteedis. Meie edu WMT2018 konverentsil on selle otsene tulemus," rääkis Luts, kes jätkab tööd järgmise projekti kallal, milleks on eesti-soome-eesti masintõlkesüsteem.
"Võrreldes väljaõppinud tõlkija tõlkega saavutas Tilde masintõlkesüsteem 64,9% sarnasuse, samal ajal kui Google'i tulemuseks jäi 52,1%. Tasub arvesse võtta, et isegi kahe kõrgelt kvalifitseeritud inimtõlkija töö tulemuseks ei saa olla kaks täiesti ühesugust tõlget," lisas Tilde keeletehnoloog.
Mõlemal tõlkesuunal tuli teisele kohale Jaapanis loodud süsteem NICT.
"Lätlaste ja jaapanlaste kasuks rääkis see, et nad saavad kasutada suuri teadusarvutuste keskuseid. Samuti on neil väga targad ideed ja kõige uuemad meetodid, mis teevad nende eesti-inglise-eesti tõlke muu hulgas paremaks Google Translate'ist," kiitis Mark Fišel parimaid masintõlkijaid.
"Õnneks on kõik süsteemid kirjeldatud avalikult jagatud teadusartiklites ning nende abil parandame ka Tartu Ülikoolis loodud tõlkemootorit Neurotõlge."
Klõpsa pildil ja testi tõlkeroboteid:
Tilde masintõlge. Autor: Ekraanitõmmis
TÜ Neurotõlge. Autor: Ekraanitõmmis
Võrdle, kuidas inimene ja masin on tõlkinud inglise keelt eesti keelde
Hea näide
Inglise keeles: Earlier this year, French journalists Franck Escudie and Basille Longchamp were deported from Papua for a "lack of coordination with related institutions" despite having been granted rare permission to film.
Inimtõlge: Selle aasta alguse poole saadeti Paapuast välja prantsuse ajakirjanikud Franck Escudie ja Basille Longchamp, kuna "nad ei jälginud asjakohaseid tavasid", kuigi neile oli antud haruldane filmimisluba.
Masintõlge: Selle aasta alguses deporteeriti Prantsuse ajakirjanikud Franck Escudie ja Basille Longchamp Pajalt "puudulike kooskõlastamise tõttu asjaomaste institutsioonidega", kuigi neile anti haruldane filmiluba.
Hea näide
Inglise keeles: Guglielmi said police received a call from the Grand Plaza building manager who had just received a cryptic tip that said something had occurred in apartment 1008.
Inimtõlge: Guglielmi ütles, et politsei sai telefonikõne Grand Plaza kortermaja haldurilt, kes oli saanud just krüptilise vihje, et korteris nr 1008 on midagi toimunud.
Masintõlge: Guglielmi ütles, et politsei sai kõne Grand Plaza ehitusjuhilt, kes oli äsja saanud krüptilise vihje, et midagi on juhtunud korteris 1008.
Hea näide
Inglise keeles: That is what happened in late February when someone mischievously gave the president a printed copy of an article from GotNews.com, the website of Internet provocateur Charles C. Johnson, which accused deputy chief of staff Katie Walsh of being 'the source behind a bunch of leaks' in the White House.
Inimtõlge: Nii juhtus ka veebruari lõpus, kui keegi andis kahjurõõmsalt presidendile prinditud kõõpis internetiprovokaatorile Charles C. Johnsonile kuuluva veebilehe GotNews.com artiklist, mis süüdistas personaliülema asetäitjat Katie Walshi selles, et ta olevat Valge Maja "mitmete infolekete allikas".
Masintõlge: Nii juhtuski veebruari lõpus, kui keegi andis ekslikult presidendile trükikoopia internetiprovocateur Charles C. Johnsoni kodulehe GotNews.com artiklist, mis süüdistas personaliülema asetäitja Katie Walshi selles, et ta on "Valges Majas hunniku lekke taga olev allikas".
Naljakas näide
Inglise keeles: When Bardina Degei cooks dinner, she doesn't use a stove.
Inimtõlge: Kui Bardina Degei õhtusööki valmistab, ei kasuta ta pliiti.
Masintõlge: Kui bardina Degei õunab jooke, ei kasuta ta ahju.
Naljakas näide
Inglise keeles: Guglielmi said police received a call from the Grand Plaza building manager who had just received a cryptic tip that said something had occurred in apartment 1008.
Inimtõlge: Guglielmi ütles, et politsei sai telefonikõne Grand Plaza kortermaja haldurilt, kes oli saanud just krüptilise vihje, et korteris nr 1008 on midagi toimunud.
Masintõlge: Guglielmi ütles, et egiptlast, 18 grusiini ja sama ehitusjuhilt, kes oli äsja saanud krüptilise vihje, mis ütles, et midagi on juhtunud korteris 1008.
Naljakas näide
Inglise keeles: At the time, former White House press secretary Sean Spicer defended the use of the helicopter for the event.
Inimtõlge: Valge Maja endine pressiesindaja Sean Spicer kaitses tol ajal helikopteri kasutamist üritusel.
Masintõlge: Toona kaitses endine Valge Maja pressisekretär Sean Spicer Evelin Ilvese kasutamist.
### Response:
Selgusid parimad eesti-inglise-eesti tõlkemootorid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majutusettevõtetes peatus 178 000 välisturisti ehk kaks protsenti vähem kui eelmise aasta septembris, teatas statistikaamet.
Soomest, Venemaalt ja Lätist saabus septembris 85 000 turisti ehk ligi pool välisturistidest. Soome ja Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes vastavalt 10 protsenti ja kaheksa protsenti vähem kui aasta varem, Läti turiste aga viis protsenti rohkem.
Samuti saabus rohkem turiste mitmest Euroopa ning Aasia riigist. 69 protsenti välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinna. Pärnu majutusettevõtetes peatus üheksa protsenti, Tartu majutusettevõtetes seitse protsenti ning Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes neli protsenti välisturistidest. 67 protsenti välisturistidest olid puhkusereisil ja 25 protsenti tööreisil.
Siseturiste peatus majutusettevõtetes 98 000 ehk üks protsent vähem kui aasta varem septembris. 60 protsenti siseturistidest olid puhkusereisil ja 28 protsenti tööreisil.
Harju maakonnas peatus 28 protsenti, Pärnu ja Tartu maakonnas kummaski 14 protsenti ning Ida-Viru maakonnas 11 protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.
Septembris pakkus külastajatele teenust 1146 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 22 000 tuba ja 51 000 voodikohta. Täidetud oli 46 protsenti tubadest ja kolmandik voodikohtadest.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 40 eurot, mis on euro võrra odavam kui eelmise aasta septembris. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 47 eurot, Pärnu maakonnas 31 eurot, Tartu maakonnas 36 eurot ning Ida-Viru maakonnas 32 eurot. | Soome turistide hulk vähenes septembris aastaga 10 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majutusettevõtetes peatus 178 000 välisturisti ehk kaks protsenti vähem kui eelmise aasta septembris, teatas statistikaamet.
Soomest, Venemaalt ja Lätist saabus septembris 85 000 turisti ehk ligi pool välisturistidest. Soome ja Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes vastavalt 10 protsenti ja kaheksa protsenti vähem kui aasta varem, Läti turiste aga viis protsenti rohkem.
Samuti saabus rohkem turiste mitmest Euroopa ning Aasia riigist. 69 protsenti välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinna. Pärnu majutusettevõtetes peatus üheksa protsenti, Tartu majutusettevõtetes seitse protsenti ning Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes neli protsenti välisturistidest. 67 protsenti välisturistidest olid puhkusereisil ja 25 protsenti tööreisil.
Siseturiste peatus majutusettevõtetes 98 000 ehk üks protsent vähem kui aasta varem septembris. 60 protsenti siseturistidest olid puhkusereisil ja 28 protsenti tööreisil.
Harju maakonnas peatus 28 protsenti, Pärnu ja Tartu maakonnas kummaski 14 protsenti ning Ida-Viru maakonnas 11 protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.
Septembris pakkus külastajatele teenust 1146 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 22 000 tuba ja 51 000 voodikohta. Täidetud oli 46 protsenti tubadest ja kolmandik voodikohtadest.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 40 eurot, mis on euro võrra odavam kui eelmise aasta septembris. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 47 eurot, Pärnu maakonnas 31 eurot, Tartu maakonnas 36 eurot ning Ida-Viru maakonnas 32 eurot.
### Response:
Soome turistide hulk vähenes septembris aastaga 10 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jacques Mayol oli esimene inimene, kes sukeldus ilma akvalangi kasutamata sügavamale kui 100 meetrit. Aga ta ei tegelenud mitte ainult inimvõimete piiride kompamisega, vaid püüdis leida ka vahetut kontakti inimese ja looduse vahel, tehes seda eelkõige delfiinidega suheldes.
Kreeklase Lefteris Charitose film avab haruldaste arhiivikaadrite abiga selle superstaari staatust nautinud sukelduja, filosoofi ja seikleja vähetuntud eraelu ja tutvustab maailma, kus ta ennast kõige paremini tundis – ookeani, vabasukeldujate paradiisi.
Sümboolselt on filmi minajutustaja Jean-Marc Barr, kes mängis Mayoli ka prantslase Luc Bessoni kuulsas mängufilmis "Suur sinine".
7. novembril kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse Eesti Sukeldujate Klubi instruktor Terje Meos.
Film on ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta.
Kultuuriteemaliste filmide sarja "Kumu dokumentaal" korraldavad Kumu ja PÖFF. | "Delfiinimees" lõpetab Kumu filmihooaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jacques Mayol oli esimene inimene, kes sukeldus ilma akvalangi kasutamata sügavamale kui 100 meetrit. Aga ta ei tegelenud mitte ainult inimvõimete piiride kompamisega, vaid püüdis leida ka vahetut kontakti inimese ja looduse vahel, tehes seda eelkõige delfiinidega suheldes.
Kreeklase Lefteris Charitose film avab haruldaste arhiivikaadrite abiga selle superstaari staatust nautinud sukelduja, filosoofi ja seikleja vähetuntud eraelu ja tutvustab maailma, kus ta ennast kõige paremini tundis – ookeani, vabasukeldujate paradiisi.
Sümboolselt on filmi minajutustaja Jean-Marc Barr, kes mängis Mayoli ka prantslase Luc Bessoni kuulsas mängufilmis "Suur sinine".
7. novembril kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse Eesti Sukeldujate Klubi instruktor Terje Meos.
Film on ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta.
Kultuuriteemaliste filmide sarja "Kumu dokumentaal" korraldavad Kumu ja PÖFF.
### Response:
"Delfiinimees" lõpetab Kumu filmihooaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Napoli läks Itaalia Serie C kolmandas voorus vastamisi Potenza Calcio naiskonnaga ja teenis 22:0 võidu. Tammik sai kirja 90 minutit ja oli kuue tabamusega oma naiskonna resultatiivseim. Lisaks jäi tema arvele ka üks väravasööt.
Vlada Kubassova sekkus mängu 67. minutil ja sai jala valgeks vahetult enne kohtumise lõppu, vormistades lõppseisu. Kristina Bannikova alustas kohtumist algkoosseisus ja vahetati pingile 58. minutil. Eneli Kutter vigastuse tõttu koosseisu ei kuulunud.
Napoli asub kolme vooru järel täiseduga tabeli esiotsas.
Inna Zlidnis ja Ferencvaros alistasid Ungari kõrgliigas 4:1 DVTK naiskonna. Avapoolaeg lõppes seisuga 1:1, kui DVTK läks koduväljakul juba kuuendal minutil kohtumist juhtima. Ferencvarosel õnnestus viigistada poolaja lõpu poole. Teisel kolmveerandtunnil näitas kindlamat minekut juba Ferencvaros, lüües viimase paarikümne minutiga kolm väravat. Zlidnis tegi kaasa terve kohtumise.
Ferencvaros jätkab tabelis kindla liidrina, kui edu lähima jälitaja ees on 11 punkti.
Somatio Barcelona on jätkuvalt Küprose kõrgliigas esikohal, kui viimati võeti 4:1 võit Lefkothea naiskonna üle. Tiina Trutsi sai võitjate poolel kirja täismängu. | Lisette Tammik lõi Napoli eest kuus väravat, naiskond võitis 22:0 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Napoli läks Itaalia Serie C kolmandas voorus vastamisi Potenza Calcio naiskonnaga ja teenis 22:0 võidu. Tammik sai kirja 90 minutit ja oli kuue tabamusega oma naiskonna resultatiivseim. Lisaks jäi tema arvele ka üks väravasööt.
Vlada Kubassova sekkus mängu 67. minutil ja sai jala valgeks vahetult enne kohtumise lõppu, vormistades lõppseisu. Kristina Bannikova alustas kohtumist algkoosseisus ja vahetati pingile 58. minutil. Eneli Kutter vigastuse tõttu koosseisu ei kuulunud.
Napoli asub kolme vooru järel täiseduga tabeli esiotsas.
Inna Zlidnis ja Ferencvaros alistasid Ungari kõrgliigas 4:1 DVTK naiskonna. Avapoolaeg lõppes seisuga 1:1, kui DVTK läks koduväljakul juba kuuendal minutil kohtumist juhtima. Ferencvarosel õnnestus viigistada poolaja lõpu poole. Teisel kolmveerandtunnil näitas kindlamat minekut juba Ferencvaros, lüües viimase paarikümne minutiga kolm väravat. Zlidnis tegi kaasa terve kohtumise.
Ferencvaros jätkab tabelis kindla liidrina, kui edu lähima jälitaja ees on 11 punkti.
Somatio Barcelona on jätkuvalt Küprose kõrgliigas esikohal, kui viimati võeti 4:1 võit Lefkothea naiskonna üle. Tiina Trutsi sai võitjate poolel kirja täismängu.
### Response:
Lisette Tammik lõi Napoli eest kuus väravat, naiskond võitis 22:0 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mikser rääkis "Terevisioonis", et esindajatekoda valitakse terves koosseisus ehk 435 liiget ümber iga kahe aasta tagant, senat on kuueaastase ametiajaga ja valitakse ümber kolmandiku kaupa.
"Tänasel päeval võib öelda ega demokraatidel lootust senatit võita ei ole, sest nendest 35 kohast, mis seekord jagamisele tulevad, praegusel hetkel 26 on demokraatide käes ja üksnes üheksa vabariiklastel. See tähendab, et demokraadid peavad kaitsma väga palju rohkem valimisringkondi kui vabariiklased," selgitas ta.
Mikseri sõnul võivad demokraadid napilt enamuse enda kasuks kallutada ja see teeb presidendile mõnevõrra keerulisemaks oma seadusandliku agenda elluviimise järgmise kahe aasta jooksul.
Mikseri sõnul pidi näiteks Barack Obama oma ametiajast suure osa riiki juhtima olukorras, kus enamus oli vabariiklaste käes, G.W. Bush pidi samuti viimased kaks aastat valitsema demokraatliku enamusega esindajatekojas ja ka Bill Clinton kaotas esimese perioodi vahevalimistel enamuse esindajatekojas.
"See ei ole väga haruldane, et Ameerikas on selline lõhenenud valitsus. Ameerikas on president täidesaatva võimu juht, meie mõistes peaminister ja ta valitakse täiesti lahus seadusandlikust võimust ehk see, mis eurooplastele tundub tavatu, on ameeriklastele päris harjumuspärane," selgitas ta. | Mikser: vahevalimistel kipub president ühes kojas enamuse kaotama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mikser rääkis "Terevisioonis", et esindajatekoda valitakse terves koosseisus ehk 435 liiget ümber iga kahe aasta tagant, senat on kuueaastase ametiajaga ja valitakse ümber kolmandiku kaupa.
"Tänasel päeval võib öelda ega demokraatidel lootust senatit võita ei ole, sest nendest 35 kohast, mis seekord jagamisele tulevad, praegusel hetkel 26 on demokraatide käes ja üksnes üheksa vabariiklastel. See tähendab, et demokraadid peavad kaitsma väga palju rohkem valimisringkondi kui vabariiklased," selgitas ta.
Mikseri sõnul võivad demokraadid napilt enamuse enda kasuks kallutada ja see teeb presidendile mõnevõrra keerulisemaks oma seadusandliku agenda elluviimise järgmise kahe aasta jooksul.
Mikseri sõnul pidi näiteks Barack Obama oma ametiajast suure osa riiki juhtima olukorras, kus enamus oli vabariiklaste käes, G.W. Bush pidi samuti viimased kaks aastat valitsema demokraatliku enamusega esindajatekojas ja ka Bill Clinton kaotas esimese perioodi vahevalimistel enamuse esindajatekojas.
"See ei ole väga haruldane, et Ameerikas on selline lõhenenud valitsus. Ameerikas on president täidesaatva võimu juht, meie mõistes peaminister ja ta valitakse täiesti lahus seadusandlikust võimust ehk see, mis eurooplastele tundub tavatu, on ameeriklastele päris harjumuspärane," selgitas ta.
### Response:
Mikser: vahevalimistel kipub president ühes kojas enamuse kaotama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pilootprojekti ellu viia aitava teadusteatri KVARK esindaja Arnold Rein Taunts ütles, et ühest kilost kohvijäätmetest saab peaaegu 250 liitrit biogaasi, ja Nelja Energia tootmisjuht Erkki Kallas täpsustas, et tonnist kohvipurust on võimalik toota umbes 500 kilovatttundi elektrit, kirjutab Virumaa Teataja.
Paulig on oma kohvipuru kogumise aktsioonile leidnud mitu partnerit, kelle hulgas on näiteks Swedbank, Olerex, Sokotel, Meriton, Tallink Hotellid, samuti on projektiga liitunud kaitsevägi, kes kogub kohvijäätmeid ka Tapa linnaku toitlustuskompleksis.
Pilootprojekt kestab novembri lõpuni, misjärel tehakse kokkuvõte, kas jätkatakse ka järgmisel aastal. Sel korral on kohvipuru kogumise partnerid ainult ettevõtted, ent kui projekt uuel aastal jätkub, siis kaalutakse kindlasti ka eraisikute kaasamist. | Energiafirma ja kohvitootja katsetavad kohvipurust elektri tootmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pilootprojekti ellu viia aitava teadusteatri KVARK esindaja Arnold Rein Taunts ütles, et ühest kilost kohvijäätmetest saab peaaegu 250 liitrit biogaasi, ja Nelja Energia tootmisjuht Erkki Kallas täpsustas, et tonnist kohvipurust on võimalik toota umbes 500 kilovatttundi elektrit, kirjutab Virumaa Teataja.
Paulig on oma kohvipuru kogumise aktsioonile leidnud mitu partnerit, kelle hulgas on näiteks Swedbank, Olerex, Sokotel, Meriton, Tallink Hotellid, samuti on projektiga liitunud kaitsevägi, kes kogub kohvijäätmeid ka Tapa linnaku toitlustuskompleksis.
Pilootprojekt kestab novembri lõpuni, misjärel tehakse kokkuvõte, kas jätkatakse ka järgmisel aastal. Sel korral on kohvipuru kogumise partnerid ainult ettevõtted, ent kui projekt uuel aastal jätkub, siis kaalutakse kindlasti ka eraisikute kaasamist.
### Response:
Energiafirma ja kohvitootja katsetavad kohvipurust elektri tootmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuuri korraldaja Iti Tederi sõnul on projekti eesmärk edendada Eesti elektroonilise muusika nähtavust rahvusvahelisel areenil. Programm sai hoo sisse tänu Londoni plaadifirma ja üritustesarja Astral Industries rajaja Ario Farahani soovile Eestis nähtud artiste Inglismaal tutvustada. Viktor Vinogradov ehk DJ Ilmajaam on juba aastaid Walesis toimuva festival Freerotationi resident DJ. Electronic Communications tuuril toob DJ Ilmajaam esile Eesti alternatiivmuusika mitmekülgsuse, mängides laia spektriga uusi ja vanemaid vinüülplaate.
Esmakordselt on Briti saartel võimalik näha Eesti elektroonilise muusikastiili eestvedaja Aivar Tõnso projekti nimega Hüpnosaurus, mis sündis vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist. Koos Raul Saaremetsaga kujundati kohaliku alternatiivse tantsumuusika nägu kuni 90. aastate keskpaigani. Hüpnosaurus on taas ellu ärganud, tuuril esitletakse värsket loomingut, kus kuuleb varajaste salvestuste motiive tänapäevasel moel. Arhiivmaterjalide avaldamine viis kodumaise plaadifirma Porridge Bulleti järgmiste edetabelite tippu: Boomkat, The Quietus, Norman Records. Uue EP annab välja taas Porridge Bullet.
Elektroonilise muusika helilooja, helikujundaja ja loodushelide salvestaja Taavi Tulev esitleb üksnes oma loomingut live-techno projektiga HAPE. Taavi kasutab peamiselt analoogsüntesaatoreid, sekventsereid, heliefekte ja trummimasinat ning isiklikke helisalvestisi Eesti loodusest.
Tuuri avakontsert toimub 15. novembril kell 21 Londoni kaguosas asuvas plaadipoes/ööklubis Rye Wax. Üles astub ka eespool mainitud Ario, kes üheks õhtuks külaliseestlaseks kehastub.
Teine kontsert leiab 16. novembril kell 18.30 aset Leedsi lähedal Bradfordis, Fuse'is ning seda on võimalik ka otseülekandes jälgida. Lisaks Eesti muusikutele astuvad üles kohalikud artistid Dj %Username%, Lsd-licious ning Chrononautz, kelle loomingut on kõrgelt hinnanud nii Perc, Regis kui ka Bleaching Agent.
Glasgow ööklubis Stereos toimub 17. noembril kell 23 Estonia Now festivali raames ka Electronic Communications showcase. Sündmus toimub koostöös Šoti techno üritustesarja Taikano eestvedaja AJAY C-ga. Lisaks eelpool nimetatud artistidele teeb kaasa ka ambient-duo Cubus Larvik (Hendrik Kaljujärv ja Karl Saks). Cubus Larvik esitleb albumit "Seisund ja Disain", mis põhineb Karl Saksi koerograafia soololavastuse helimaterjalil. Karl Saks esineb ka tantsulavastusega Tramway's.
Tuur lõpeb 18. novembril kell 17 Manchesteris ajaloolise tähtsuse ja kultuurilise väärtusega elektroonilisele muusikale spetsialiseeruvas plaadipoes Eastern Bloc, mis avas uksed aastal 1985 ning oli tol ajal üks väheseid poode Inglismaal, kust oli võimalik osta välismaal avaldatud tantsumuusikat.
Kontserdid Facebookis:
London: http://bit.ly/2qiidMX
Bradford: http://bit.ly/2SwTwJu
Glasgow: https://bit.ly/2P9LR4U
Manchester: http://bit.ly/2PxpXZz | Ühendkuningriigis toimub Eesti elektroonilist muusikat tutvustav tuur Electronic Communications | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuuri korraldaja Iti Tederi sõnul on projekti eesmärk edendada Eesti elektroonilise muusika nähtavust rahvusvahelisel areenil. Programm sai hoo sisse tänu Londoni plaadifirma ja üritustesarja Astral Industries rajaja Ario Farahani soovile Eestis nähtud artiste Inglismaal tutvustada. Viktor Vinogradov ehk DJ Ilmajaam on juba aastaid Walesis toimuva festival Freerotationi resident DJ. Electronic Communications tuuril toob DJ Ilmajaam esile Eesti alternatiivmuusika mitmekülgsuse, mängides laia spektriga uusi ja vanemaid vinüülplaate.
Esmakordselt on Briti saartel võimalik näha Eesti elektroonilise muusikastiili eestvedaja Aivar Tõnso projekti nimega Hüpnosaurus, mis sündis vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist. Koos Raul Saaremetsaga kujundati kohaliku alternatiivse tantsumuusika nägu kuni 90. aastate keskpaigani. Hüpnosaurus on taas ellu ärganud, tuuril esitletakse värsket loomingut, kus kuuleb varajaste salvestuste motiive tänapäevasel moel. Arhiivmaterjalide avaldamine viis kodumaise plaadifirma Porridge Bulleti järgmiste edetabelite tippu: Boomkat, The Quietus, Norman Records. Uue EP annab välja taas Porridge Bullet.
Elektroonilise muusika helilooja, helikujundaja ja loodushelide salvestaja Taavi Tulev esitleb üksnes oma loomingut live-techno projektiga HAPE. Taavi kasutab peamiselt analoogsüntesaatoreid, sekventsereid, heliefekte ja trummimasinat ning isiklikke helisalvestisi Eesti loodusest.
Tuuri avakontsert toimub 15. novembril kell 21 Londoni kaguosas asuvas plaadipoes/ööklubis Rye Wax. Üles astub ka eespool mainitud Ario, kes üheks õhtuks külaliseestlaseks kehastub.
Teine kontsert leiab 16. novembril kell 18.30 aset Leedsi lähedal Bradfordis, Fuse'is ning seda on võimalik ka otseülekandes jälgida. Lisaks Eesti muusikutele astuvad üles kohalikud artistid Dj %Username%, Lsd-licious ning Chrononautz, kelle loomingut on kõrgelt hinnanud nii Perc, Regis kui ka Bleaching Agent.
Glasgow ööklubis Stereos toimub 17. noembril kell 23 Estonia Now festivali raames ka Electronic Communications showcase. Sündmus toimub koostöös Šoti techno üritustesarja Taikano eestvedaja AJAY C-ga. Lisaks eelpool nimetatud artistidele teeb kaasa ka ambient-duo Cubus Larvik (Hendrik Kaljujärv ja Karl Saks). Cubus Larvik esitleb albumit "Seisund ja Disain", mis põhineb Karl Saksi koerograafia soololavastuse helimaterjalil. Karl Saks esineb ka tantsulavastusega Tramway's.
Tuur lõpeb 18. novembril kell 17 Manchesteris ajaloolise tähtsuse ja kultuurilise väärtusega elektroonilisele muusikale spetsialiseeruvas plaadipoes Eastern Bloc, mis avas uksed aastal 1985 ning oli tol ajal üks väheseid poode Inglismaal, kust oli võimalik osta välismaal avaldatud tantsumuusikat.
Kontserdid Facebookis:
London: http://bit.ly/2qiidMX
Bradford: http://bit.ly/2SwTwJu
Glasgow: https://bit.ly/2P9LR4U
Manchester: http://bit.ly/2PxpXZz
### Response:
Ühendkuningriigis toimub Eesti elektroonilist muusikat tutvustav tuur Electronic Communications |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ära saa minust valesti aru. Ma eelistan fossiilkütuste põletamisele taastuvenergeetikat iga kell. India ilma selleta Pariisi kliimaleppes antud lubadusi ei täida. Peaksime aga hoolikamalt järele mõtlema, kuhu me tuuleparke rajame. Liigirikkuse säilitamine ja planeedi tuleviku eest hoolitsemine pole teineteist välistavad eesmärgid," sõnas uurimuse juhtivautor Maria Thaker, India teadusinstituudi ökoloogiadotsent ERR Novaatorile antud intervjuus.
Thaker keskendus kolleegidega analüüsis India Lääne-Ghati mäestikule. Piirkonnas elab vähe inimesi, misläbi oli sealne loodus viimase ajani võrdlemisi puutumatu. Samas sobib see hästi ka tuuleparkide rajamiseks. Selle tulemusel on vähenenud tuulikute lähedal röövlindude arvukus neli korda. Ökoloog leidis kolleegidega, et kohalikud sisalikud muutusid selle mõjul oluliselt julgemaks. Näiteks lasksid nad endale inimesi keskmiselt viis korda lähemale.
"Nende stressitase on kiskjate kadumise tõttu langenud. Kõlab hästi, aga paraku on see vaid üks tahk. Kuna linnud söövad ära vähem sisalikke, on kasvanud nende omavaheline konkurents," selgitas Thaker. Sisalikud olid kõhnemad ja isasisalike soomuste eredus tuulikutest puutumata jäänud piirkondades elavatest suguvendadest väiksem. Eelnevates uuringutes on seostatud seda langenud kohasusega ehk kehvema võimega levitada oma geene.
Ökoloog oletas kolleegidega, et sisalikega toimuv mõjutab omakorda ka toiduahela järgmist astet – putukaid ja väikeolendeid, kellest sisalikud toituvad. Kuidas täpselt, seda peavad näitama täiendavad uuringud. Samuti hoiatas ta Indias nähtud tulemuste põhjal laiaulatuslike järelduste tegemise eest.
See kehtib ka Eesti kohta. "Avameretuuleparkide kohta on teada veelgi vähem. Kõlab kalgilt, aga kuskile tuleb neid rajada, et teadlased saaksid seejärel jälgida ning öelda, kuidas ja milline mõju on avameretuuleparkidel ümbritsevale loodusele," viitas Thaker. Küll aga tuleks vältida juba senise teadusliku uurimistöö alusel nende lindude rändekoridorisse rajamist.
"Hea variant oleks paigutada tuulikud ja päikesepaneelid sinna, kus on inimmõju juba niigi suur, näiteks majade katustele. Ent ma tunnistan, et alati pole see võimalik," nentis ökoloog ning viitas vajadusele parandada taastuvenergeetika edendajate ja ökoloogide vahelist koostööd.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution. | Tuulepargid on võtmas uue tippkiskja rolli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ära saa minust valesti aru. Ma eelistan fossiilkütuste põletamisele taastuvenergeetikat iga kell. India ilma selleta Pariisi kliimaleppes antud lubadusi ei täida. Peaksime aga hoolikamalt järele mõtlema, kuhu me tuuleparke rajame. Liigirikkuse säilitamine ja planeedi tuleviku eest hoolitsemine pole teineteist välistavad eesmärgid," sõnas uurimuse juhtivautor Maria Thaker, India teadusinstituudi ökoloogiadotsent ERR Novaatorile antud intervjuus.
Thaker keskendus kolleegidega analüüsis India Lääne-Ghati mäestikule. Piirkonnas elab vähe inimesi, misläbi oli sealne loodus viimase ajani võrdlemisi puutumatu. Samas sobib see hästi ka tuuleparkide rajamiseks. Selle tulemusel on vähenenud tuulikute lähedal röövlindude arvukus neli korda. Ökoloog leidis kolleegidega, et kohalikud sisalikud muutusid selle mõjul oluliselt julgemaks. Näiteks lasksid nad endale inimesi keskmiselt viis korda lähemale.
"Nende stressitase on kiskjate kadumise tõttu langenud. Kõlab hästi, aga paraku on see vaid üks tahk. Kuna linnud söövad ära vähem sisalikke, on kasvanud nende omavaheline konkurents," selgitas Thaker. Sisalikud olid kõhnemad ja isasisalike soomuste eredus tuulikutest puutumata jäänud piirkondades elavatest suguvendadest väiksem. Eelnevates uuringutes on seostatud seda langenud kohasusega ehk kehvema võimega levitada oma geene.
Ökoloog oletas kolleegidega, et sisalikega toimuv mõjutab omakorda ka toiduahela järgmist astet – putukaid ja väikeolendeid, kellest sisalikud toituvad. Kuidas täpselt, seda peavad näitama täiendavad uuringud. Samuti hoiatas ta Indias nähtud tulemuste põhjal laiaulatuslike järelduste tegemise eest.
See kehtib ka Eesti kohta. "Avameretuuleparkide kohta on teada veelgi vähem. Kõlab kalgilt, aga kuskile tuleb neid rajada, et teadlased saaksid seejärel jälgida ning öelda, kuidas ja milline mõju on avameretuuleparkidel ümbritsevale loodusele," viitas Thaker. Küll aga tuleks vältida juba senise teadusliku uurimistöö alusel nende lindude rändekoridorisse rajamist.
"Hea variant oleks paigutada tuulikud ja päikesepaneelid sinna, kus on inimmõju juba niigi suur, näiteks majade katustele. Ent ma tunnistan, et alati pole see võimalik," nentis ökoloog ning viitas vajadusele parandada taastuvenergeetika edendajate ja ökoloogide vahelist koostööd.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.
### Response:
Tuulepargid on võtmas uue tippkiskja rolli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimased 18 aastat on Noortebänd Eesti muusikamaastikku rikastanud mitmete artistidega. Sealhulgas näiteks eelmise aasta võitja Rainer Ild, kes just hiljuti avaldas esimese täispika albumi. Samuti on viimastel aastatel konkursist välja kasvanud Lepatriinu, EiK, Inger, The Notes jpt.
"Seekord on finaali kokku jõudnud väga erinevad artistid. Tundub, et mitte keegi ei dubleeri üksteist žanrilises mõttes, vaid igal ühel on oma asi ajada. Meil on see aasta etno-folki, pop rock' i, bluusi, laulja-laulukirjutajaid, artpop 'i," sõnas Noortebändi peakorraldaja Märt Truman.
Noortebänd 2018 paneb võitjale koostöös Kinemaga välja ligi 3500€ väärtuselise auhinna, mis sisaldab Eurosonic Festivali külastamist ja esimese singli valmistamist koos tuntud Eesti muusikaprodutsendiga. | Reedel selgub Noortebänd 2018 võitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimased 18 aastat on Noortebänd Eesti muusikamaastikku rikastanud mitmete artistidega. Sealhulgas näiteks eelmise aasta võitja Rainer Ild, kes just hiljuti avaldas esimese täispika albumi. Samuti on viimastel aastatel konkursist välja kasvanud Lepatriinu, EiK, Inger, The Notes jpt.
"Seekord on finaali kokku jõudnud väga erinevad artistid. Tundub, et mitte keegi ei dubleeri üksteist žanrilises mõttes, vaid igal ühel on oma asi ajada. Meil on see aasta etno-folki, pop rock' i, bluusi, laulja-laulukirjutajaid, artpop 'i," sõnas Noortebändi peakorraldaja Märt Truman.
Noortebänd 2018 paneb võitjale koostöös Kinemaga välja ligi 3500€ väärtuselise auhinna, mis sisaldab Eurosonic Festivali külastamist ja esimese singli valmistamist koos tuntud Eesti muusikaprodutsendiga.
### Response:
Reedel selgub Noortebänd 2018 võitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Nuggets jäi avaveerandil koguni 18 punktiga taha, siis suudeti koduplatsil võiduseeriat jätkata. Meeskond on kodus olnud alistamatu kõigis kuues mängus. Kokku on neil üheksa võitu ja üks kaotus. Nii hästi pole viimase 40 aasta jooksul hooaega alustatud.
21-aastane mängujuht Murray kogus karjääri suurima punktisumma, kuid viimasel minutil oli tal kahel korral võimalus jõuda ka 50 punktini. Kumbki vise aga ei tabanud. Kokku jäi tema arvele 30 pealeviskest 19 tabamist, sealjuures viis kaugviset. Bostoni resultatiivseim oli 31 silmaga Kyrie Irving.
Karjääri kõrgeima punktisumma kogus ka Chicago Bullsi mängujuht Zach LaVine. Tema arvele jäi 41 silma ja meeskond alistas võõrsil teisel lisaajal New York Knicksi 116:115 (24:21, 23:26, 31:25, 24:30, 14:13).
Pisut vastakamad tunded jäid esmaspäevast Oklahoma City Thunderi fännidele. Meeskond küll saavutas viienda võidu järjest - kodus alistati New Orleans Pelicans 122:116 (36:28, 26:35, 38:23, 22:30) -, aga kolmandal perioodil väänas tähtmängija Russell Westbrook hüppeliigest ja pidi kohtumise pooleli jätma.
Kas Westbrooki trauma osutus tõsiseks või mitte, on veel vara öelda. "Tavaliselt näeb hommikul, kuidas nende asjadega on," kommenteeris Thunderi peatreener Billy Donovan. "Ta väänas hüppeliigest. Loodetavasti saab temaga kõik korda."
Tulemused: Detroit - Miami 115:120 la, Indiana - Houston 94:98, Orlando - Cleveland 102:100, New York - Chicago 115:116, Oklahoma City - New Orleans 122:116, Denver - Boston 115:107, Utah - Toronto 111:124, Golden State - Memphis 117:101, LA Clippers - Minnesota 120:109. | VIDEO | Denveri noor mängujuht tegi elu parima esituse, Westbrook sai viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Nuggets jäi avaveerandil koguni 18 punktiga taha, siis suudeti koduplatsil võiduseeriat jätkata. Meeskond on kodus olnud alistamatu kõigis kuues mängus. Kokku on neil üheksa võitu ja üks kaotus. Nii hästi pole viimase 40 aasta jooksul hooaega alustatud.
21-aastane mängujuht Murray kogus karjääri suurima punktisumma, kuid viimasel minutil oli tal kahel korral võimalus jõuda ka 50 punktini. Kumbki vise aga ei tabanud. Kokku jäi tema arvele 30 pealeviskest 19 tabamist, sealjuures viis kaugviset. Bostoni resultatiivseim oli 31 silmaga Kyrie Irving.
Karjääri kõrgeima punktisumma kogus ka Chicago Bullsi mängujuht Zach LaVine. Tema arvele jäi 41 silma ja meeskond alistas võõrsil teisel lisaajal New York Knicksi 116:115 (24:21, 23:26, 31:25, 24:30, 14:13).
Pisut vastakamad tunded jäid esmaspäevast Oklahoma City Thunderi fännidele. Meeskond küll saavutas viienda võidu järjest - kodus alistati New Orleans Pelicans 122:116 (36:28, 26:35, 38:23, 22:30) -, aga kolmandal perioodil väänas tähtmängija Russell Westbrook hüppeliigest ja pidi kohtumise pooleli jätma.
Kas Westbrooki trauma osutus tõsiseks või mitte, on veel vara öelda. "Tavaliselt näeb hommikul, kuidas nende asjadega on," kommenteeris Thunderi peatreener Billy Donovan. "Ta väänas hüppeliigest. Loodetavasti saab temaga kõik korda."
Tulemused: Detroit - Miami 115:120 la, Indiana - Houston 94:98, Orlando - Cleveland 102:100, New York - Chicago 115:116, Oklahoma City - New Orleans 122:116, Denver - Boston 115:107, Utah - Toronto 111:124, Golden State - Memphis 117:101, LA Clippers - Minnesota 120:109.
### Response:
VIDEO | Denveri noor mängujuht tegi elu parima esituse, Westbrook sai viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LUXi filmipäevade raames jõuavad samaaegselt kinodes üle Euroopa,
sealhulgas Elektriteatris, ekraanile 2018. aasta silmapaistvad ja
hinnatud Euroopa filmid.
6. novembril linastub dokumentaalfilm "The Other Side of Everything".
See on portree aktivistist, kes elab pöördelisel ajal ning juurdleb
iga põlvkonna vastutuse üle tuleviku ees.
7. novembril linastub mängufilm "Islandi amatsoon" hakkajast
lauluõpetajast, kelle missioon on päästa Islandi loodus.
8. novembril jõuab publikuni "Styx" – Saksamaa ja Austria koostöös
valminud mängufilm, mis vaatab põgenikekriisi läbi arsti vaatepunkti.
Kõik filmid algavad kell 20.00. Seansid on publiku jaoks tasuta ja
linastuvad eestikeelsete subtiitritega. Elektriteatris järgnevad
filmiseanssidele otseülekanded ingliskeelsetest vestlustest
režissööridega.
Filmiauhind LUX asutati 2007. aastal. Seda annab igal aastal välja
Euroopa Parlament, eesmärgiga edendada Euroopa filmide levitamist kogu
Euroopas ja ärgitada Euroopa mõttevahetust ühiskonna jaoks
olulistel teemadel. Varasematel aastatel on LUX auhinna pälvinud
sellised linateosed nagu "Saami veri," "Toni Erdmann", "Ida"
ja "The Broken Circle Breakdown". Auhinna ja nominentide kohta leiab
rohkem informatsiooni filmiauhinna koduleheküljelt.
Tallinnas näeb filme kinos Artis 4.-6. detsembril. | Tartu Elektriteatris näeb kolmel õhtul tasuta Euroopa tippfilme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LUXi filmipäevade raames jõuavad samaaegselt kinodes üle Euroopa,
sealhulgas Elektriteatris, ekraanile 2018. aasta silmapaistvad ja
hinnatud Euroopa filmid.
6. novembril linastub dokumentaalfilm "The Other Side of Everything".
See on portree aktivistist, kes elab pöördelisel ajal ning juurdleb
iga põlvkonna vastutuse üle tuleviku ees.
7. novembril linastub mängufilm "Islandi amatsoon" hakkajast
lauluõpetajast, kelle missioon on päästa Islandi loodus.
8. novembril jõuab publikuni "Styx" – Saksamaa ja Austria koostöös
valminud mängufilm, mis vaatab põgenikekriisi läbi arsti vaatepunkti.
Kõik filmid algavad kell 20.00. Seansid on publiku jaoks tasuta ja
linastuvad eestikeelsete subtiitritega. Elektriteatris järgnevad
filmiseanssidele otseülekanded ingliskeelsetest vestlustest
režissööridega.
Filmiauhind LUX asutati 2007. aastal. Seda annab igal aastal välja
Euroopa Parlament, eesmärgiga edendada Euroopa filmide levitamist kogu
Euroopas ja ärgitada Euroopa mõttevahetust ühiskonna jaoks
olulistel teemadel. Varasematel aastatel on LUX auhinna pälvinud
sellised linateosed nagu "Saami veri," "Toni Erdmann", "Ida"
ja "The Broken Circle Breakdown". Auhinna ja nominentide kohta leiab
rohkem informatsiooni filmiauhinna koduleheküljelt.
Tallinnas näeb filme kinos Artis 4.-6. detsembril.
### Response:
Tartu Elektriteatris näeb kolmel õhtul tasuta Euroopa tippfilme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Äärmiselt vasakul on sotsiaaldemokraadid (bolševikud) ja nende kõrval menševikud (Reformierakond), tsentris on Keskerakond (osalt kadetid ja oktobristid) ja siis natuke paremal ekrelased, umbes nagu Vene duuma üksildane Puriskevitš, kes kord teatas, et "siin ruumis on minust paremal pool ainult sein," kirjutas Gräzin Õhtulehes ilmunud arvamusloos.
"Reformierakond võtab raha ära elektritarbijatelt, riigivaraomanikelt ja palka saavatelt töölistelt koos nendega, kes töölistele palka annavad. /.../ Mõlema sõsarerakonna (Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide - toim) tulemus on sama: raha inimestelt ära ja sotsialistlik-reformistlike riigijuhtide kätte," kirjutas Gräzin.
Igor Gräzin on Reformierakonna asutajaliige (aastast 1994), ta on Euroopa Parlamendi liige.
Gräzin ei ole ainus Reformierakonna poliitik, kes avalikult kritiseerinud erakonna viimaste aastate suundumust. Nüüdseks erakonnast lahkunud Andrei Korobeinik leidis septembris Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, et Reformierakond on muutunud sotsiaalpopulistlikuks.
"Täna, 20 aasta hiljem ei meenuta Eesti liberaalne Reformierakond enam energilist ja usinat oravat, vaid pigem ülekaalulist tubast merisiga, kellel pole seost ei mere ega sigadega," kirjutas Korobeinik 19. septembril. Mõned nädalad hiljem, 4. oktoobril lahkus ta Reformierakonnast.
Ka Imre Sooäär teatas 11. oktoobril, et astub Reformierakonnast välja, sest Reformierakond polevat enam see partei, kuhu ta Andrus Ansipi kutsel astus.
"Kui tunned, et vesi on su jalge all jões seisma jäänud, siis on aeg jõest välja astuda, ütlevad metsatargad. Olen jõudnud siseveendumusele, et Reformierakonna jõgi ei voola täna enam mind innustavalt vilkalt edasi, vaid on kuskil käärude vahel takerdunud," kirjutas Sooäär sotsiaalmeedias. | Gräzin: Reformierakonnast on saanud vasakpartei | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Äärmiselt vasakul on sotsiaaldemokraadid (bolševikud) ja nende kõrval menševikud (Reformierakond), tsentris on Keskerakond (osalt kadetid ja oktobristid) ja siis natuke paremal ekrelased, umbes nagu Vene duuma üksildane Puriskevitš, kes kord teatas, et "siin ruumis on minust paremal pool ainult sein," kirjutas Gräzin Õhtulehes ilmunud arvamusloos.
"Reformierakond võtab raha ära elektritarbijatelt, riigivaraomanikelt ja palka saavatelt töölistelt koos nendega, kes töölistele palka annavad. /.../ Mõlema sõsarerakonna (Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide - toim) tulemus on sama: raha inimestelt ära ja sotsialistlik-reformistlike riigijuhtide kätte," kirjutas Gräzin.
Igor Gräzin on Reformierakonna asutajaliige (aastast 1994), ta on Euroopa Parlamendi liige.
Gräzin ei ole ainus Reformierakonna poliitik, kes avalikult kritiseerinud erakonna viimaste aastate suundumust. Nüüdseks erakonnast lahkunud Andrei Korobeinik leidis septembris Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, et Reformierakond on muutunud sotsiaalpopulistlikuks.
"Täna, 20 aasta hiljem ei meenuta Eesti liberaalne Reformierakond enam energilist ja usinat oravat, vaid pigem ülekaalulist tubast merisiga, kellel pole seost ei mere ega sigadega," kirjutas Korobeinik 19. septembril. Mõned nädalad hiljem, 4. oktoobril lahkus ta Reformierakonnast.
Ka Imre Sooäär teatas 11. oktoobril, et astub Reformierakonnast välja, sest Reformierakond polevat enam see partei, kuhu ta Andrus Ansipi kutsel astus.
"Kui tunned, et vesi on su jalge all jões seisma jäänud, siis on aeg jõest välja astuda, ütlevad metsatargad. Olen jõudnud siseveendumusele, et Reformierakonna jõgi ei voola täna enam mind innustavalt vilkalt edasi, vaid on kuskil käärude vahel takerdunud," kirjutas Sooäär sotsiaalmeedias.
### Response:
Gräzin: Reformierakonnast on saanud vasakpartei |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 42-aastane Karpenko töötab hetkel ka Kasahstani korvpallimeeskonna peatreenerina. Mullu juhendas ta ka VTB Ühisliigas mängivat Astanat, vahendab Delfi.
"Meie hooaeg on alanud ebaõnnestunult ning tuleb tunnistada, et peatreener Misus ei suutnud meeskonna potentsiaali avada. Selleks, et hooaeg päästa, tuli teha muudatus," teatas klubi juhtkonda kuuluv Valka linnapea Vents Armands Krauklis.
Varem Liepaja meeskonda juhendanud Misus sai ametis olla vaid kaks ja pool kuud.
Karpenko avamäng Valga/Valka peatreenerina on sel reedel, kuid kodus mängitakse Ventspilsiga. | Valga/Valka korvpallimeeskond vahetas peatreenerit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
42-aastane Karpenko töötab hetkel ka Kasahstani korvpallimeeskonna peatreenerina. Mullu juhendas ta ka VTB Ühisliigas mängivat Astanat, vahendab Delfi.
"Meie hooaeg on alanud ebaõnnestunult ning tuleb tunnistada, et peatreener Misus ei suutnud meeskonna potentsiaali avada. Selleks, et hooaeg päästa, tuli teha muudatus," teatas klubi juhtkonda kuuluv Valka linnapea Vents Armands Krauklis.
Varem Liepaja meeskonda juhendanud Misus sai ametis olla vaid kaks ja pool kuud.
Karpenko avamäng Valga/Valka peatreenerina on sel reedel, kuid kodus mängitakse Ventspilsiga.
### Response:
Valga/Valka korvpallimeeskond vahetas peatreenerit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets leiab, et leping Randjärvega oli sisuliselt sõlmitud, kuid Eesti Kontsert raiub, et mingit lepingut sõlmitud ei ole, kirjutab Postimees.
"Mis puutub ühe poole väidet, nagu oleks riigikohtul seisukoht, et otsuse tühistamine ei ole lubatud, siis see ei ole õige," kommenteeris Randjärve advokaadi Mägi-Rohtmetsa väiteid Tartu ülikooli äriõiguse dotsent Andres Vutt.
Vutt lisas, et otsuse sisu ei saa ilmselt kahtluse all olla. "On üheselt arusaadav, et nõukogu ei soovi, et konkreetne isik oleks juhataja," märkis ta. | Õigusekspert ei pea Randjärve šansse vaidluses Eesti Kontserdiga heaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets leiab, et leping Randjärvega oli sisuliselt sõlmitud, kuid Eesti Kontsert raiub, et mingit lepingut sõlmitud ei ole, kirjutab Postimees.
"Mis puutub ühe poole väidet, nagu oleks riigikohtul seisukoht, et otsuse tühistamine ei ole lubatud, siis see ei ole õige," kommenteeris Randjärve advokaadi Mägi-Rohtmetsa väiteid Tartu ülikooli äriõiguse dotsent Andres Vutt.
Vutt lisas, et otsuse sisu ei saa ilmselt kahtluse all olla. "On üheselt arusaadav, et nõukogu ei soovi, et konkreetne isik oleks juhataja," märkis ta.
### Response:
Õigusekspert ei pea Randjärve šansse vaidluses Eesti Kontserdiga heaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu kasutatavad gripivaktsiinid õpetavad inimeste immuunsüsteemile, kuidas näevad välja 3–4 gripitüve. See suurendab võimalust, et immuunsüsteem suudab nende tüvede sissetungi juba eos tagasi lüüa. Tavaliselt kaitseb vaktsiin tõhusalt aga vaid kuni 60 protsenti, halvematel aastatel vaid 30 protsenti vaktsineeritutest. Vaktsiini tootmine algab ammu enne gripihooaja saabumist. Nii peavad viroloogid ja teised asjatundjad ennustama, millised tüve hakkavad ringlema pea poole aasta pärast. Aeg-ajalt läheb ennustus mööda.
Teistsuguseid või muteeruda jõudnud viiruse pinnal leiduvaid valke immuunsüsteem aga enamasti ära tunne. Nõnda on otsinud teadlased aastaid võimalusi inimestele laiapõhjalisema kaitse andmiseks. Siinkohal tulevadki mängu laamad. Pigem oma villa poolest tuntud Lõuna-Ameerikas elavad mäletsejad. Viirusi ära tundvad ja neid neutraliseerivad laamade kaitsekehad on inimeste omadest oluliselt väiksemad ja pääsevad gripiviiruste pinnavalkude vahele. Viiruste need osad sedavõrd palju muutuda ei saa. Seetõttu on nende muutlikkus väiksem.
"Kui see erinevus väga suur ei ole, siis piisavalt tugeva immuunreaktsiooni või hea kaitse tekkides laieneb kaitse ka teisele sarnastele epitoopidele. Immunsüsteem ei vaata epitoobi järjestust väga täpselt, vaid rohkem selle kuju. Ühe aminohappe vahetus väga suurt muutust ei tekita," selgitas universaalse vaktsiini tööpõhimõtet Pärt Peterson, Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor, kes värske uurimusega otseselt seotud polnud.
Sellest põhimõttest Ian Wilson USA-s Califonias asuva Scrippsi instituudi strukturaalbioloogiaprofessor lähtuski. Wilson nakatas kolleegidega laamasid kolme gripiviirusega ja uuris nende mõjul loomade veres tekkinud antikehi. Töörühm valis välja neist neli, mis ründasid katseklaasis kõige rohkemaid viirusi. Antikehade ehitust teades said teadlased valmistada laboris nende valmistamisjuhiseid sisaldavad DNA jupid. Lõigud üheks järjestuseks kokku põimides valmis geen, mis valmistas laamade mõistes hiiglaslikke antikehi.
Lahendus pandi proovile hiirtega tehtud katsetes. "Testitud 60 gripiviirusest ei aidanud see vaid ühe vastu ja see viirus teadaolevalt lindudelt inimestele ei levi. Teisisõnu oli see väga efektiivne," kinnitas Wilson. Seejuures sai toimetada antikehi loomade organismi kahel viisil. Neid sai süstida nii otse loomade vereringesse kui ka pakkida ohutu geeniteraapias kasutatava viiruse sisse. Viirust sisaldavat spreid hiirtele ninna lastes hakkasid valmistama loomarakud ise vastavaid antikehi. Seda lahendust saaks kasutada eeskätt vanemate inimeste gripi eest kaitsmisel.
Nagu iga katsejärgus vaktsiiniga, võidakse jõuda sinnamaani alles aastate pärast. Hakatuseks pole sugugi kindel, et inimeste immuunsüsteem ei pea laamade valkudel põhinevat antikehi võõrkehaks ja ei asu neid hävitama. Nii plaanib töörühm teha esmalt täiendavaid loomkatseid. Inimkatsete kõigi faaside läbimine võib nõuda sadu miljoneid eurosid ehk ravimifirmade toetuseta hakkama ei saaks.
Samal ajal juhtis aga Wilson tähelepanu, et adenoviirusel põhineval lahendusel on potentsiaali kaitsta inimesi pikemat aega. "Nakatatud rakke saab võrrelda tehastega, mis toodavad kaitsekehi ülemistes hingamisteedes, potentsiaalses nakkuskohas mitmeid kuid järjest," laiendas professor. Heal juhul piisaks sellest terve gripihooaja üle elamiseks.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Ülitõhusa gripivaktsiini võti võib peituda laamades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu kasutatavad gripivaktsiinid õpetavad inimeste immuunsüsteemile, kuidas näevad välja 3–4 gripitüve. See suurendab võimalust, et immuunsüsteem suudab nende tüvede sissetungi juba eos tagasi lüüa. Tavaliselt kaitseb vaktsiin tõhusalt aga vaid kuni 60 protsenti, halvematel aastatel vaid 30 protsenti vaktsineeritutest. Vaktsiini tootmine algab ammu enne gripihooaja saabumist. Nii peavad viroloogid ja teised asjatundjad ennustama, millised tüve hakkavad ringlema pea poole aasta pärast. Aeg-ajalt läheb ennustus mööda.
Teistsuguseid või muteeruda jõudnud viiruse pinnal leiduvaid valke immuunsüsteem aga enamasti ära tunne. Nõnda on otsinud teadlased aastaid võimalusi inimestele laiapõhjalisema kaitse andmiseks. Siinkohal tulevadki mängu laamad. Pigem oma villa poolest tuntud Lõuna-Ameerikas elavad mäletsejad. Viirusi ära tundvad ja neid neutraliseerivad laamade kaitsekehad on inimeste omadest oluliselt väiksemad ja pääsevad gripiviiruste pinnavalkude vahele. Viiruste need osad sedavõrd palju muutuda ei saa. Seetõttu on nende muutlikkus väiksem.
"Kui see erinevus väga suur ei ole, siis piisavalt tugeva immuunreaktsiooni või hea kaitse tekkides laieneb kaitse ka teisele sarnastele epitoopidele. Immunsüsteem ei vaata epitoobi järjestust väga täpselt, vaid rohkem selle kuju. Ühe aminohappe vahetus väga suurt muutust ei tekita," selgitas universaalse vaktsiini tööpõhimõtet Pärt Peterson, Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor, kes värske uurimusega otseselt seotud polnud.
Sellest põhimõttest Ian Wilson USA-s Califonias asuva Scrippsi instituudi strukturaalbioloogiaprofessor lähtuski. Wilson nakatas kolleegidega laamasid kolme gripiviirusega ja uuris nende mõjul loomade veres tekkinud antikehi. Töörühm valis välja neist neli, mis ründasid katseklaasis kõige rohkemaid viirusi. Antikehade ehitust teades said teadlased valmistada laboris nende valmistamisjuhiseid sisaldavad DNA jupid. Lõigud üheks järjestuseks kokku põimides valmis geen, mis valmistas laamade mõistes hiiglaslikke antikehi.
Lahendus pandi proovile hiirtega tehtud katsetes. "Testitud 60 gripiviirusest ei aidanud see vaid ühe vastu ja see viirus teadaolevalt lindudelt inimestele ei levi. Teisisõnu oli see väga efektiivne," kinnitas Wilson. Seejuures sai toimetada antikehi loomade organismi kahel viisil. Neid sai süstida nii otse loomade vereringesse kui ka pakkida ohutu geeniteraapias kasutatava viiruse sisse. Viirust sisaldavat spreid hiirtele ninna lastes hakkasid valmistama loomarakud ise vastavaid antikehi. Seda lahendust saaks kasutada eeskätt vanemate inimeste gripi eest kaitsmisel.
Nagu iga katsejärgus vaktsiiniga, võidakse jõuda sinnamaani alles aastate pärast. Hakatuseks pole sugugi kindel, et inimeste immuunsüsteem ei pea laamade valkudel põhinevat antikehi võõrkehaks ja ei asu neid hävitama. Nii plaanib töörühm teha esmalt täiendavaid loomkatseid. Inimkatsete kõigi faaside läbimine võib nõuda sadu miljoneid eurosid ehk ravimifirmade toetuseta hakkama ei saaks.
Samal ajal juhtis aga Wilson tähelepanu, et adenoviirusel põhineval lahendusel on potentsiaali kaitsta inimesi pikemat aega. "Nakatatud rakke saab võrrelda tehastega, mis toodavad kaitsekehi ülemistes hingamisteedes, potentsiaalses nakkuskohas mitmeid kuid järjest," laiendas professor. Heal juhul piisaks sellest terve gripihooaja üle elamiseks.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
### Response:
Ülitõhusa gripivaktsiini võti võib peituda laamades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlasel diagnoositi parema põlve ristatissideme vigastus ja seetõttu on mehe jaoks hooaeg ilmselt läbi, vahendab Käsipall24.ee.
"See on nii Maidu kui kogu klubi jaoks suur löök," lausus Hannover-Burgdorfi spordidirektor Sven-Sören Christophersen klubi kodulehekülje vahendusel. "Mait on kõva võitleja ja usutavasti saab ta raskustest üle."
Hannover-Burgdorf sai eile Saksamaa kõrgliigas tänavuse esimese kodukaotuse, kui jäi MT Melsungenile alla 29:36 (15:22).
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Patraili jaoks on hooaeg vigastuse tõttu läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlasel diagnoositi parema põlve ristatissideme vigastus ja seetõttu on mehe jaoks hooaeg ilmselt läbi, vahendab Käsipall24.ee.
"See on nii Maidu kui kogu klubi jaoks suur löök," lausus Hannover-Burgdorfi spordidirektor Sven-Sören Christophersen klubi kodulehekülje vahendusel. "Mait on kõva võitleja ja usutavasti saab ta raskustest üle."
Hannover-Burgdorf sai eile Saksamaa kõrgliigas tänavuse esimese kodukaotuse, kui jäi MT Melsungenile alla 29:36 (15:22).
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Patraili jaoks on hooaeg vigastuse tõttu läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äripäev kirjutab, et PJV Hooldusravi haigla sai haigekassalt loodetust kuus korda väiksema lepingu.
Keilas asuva PJV Hooldusravi maksuvõlg oli mõned kuud tagasi ligi miljon eurot, kuid haigla on eelmisest aastast saneerimisel ja üks saneerimise õnnestumise tingimus oli kava järgi see, et haigla saab haigekassalt senisest suuremas mahus lepingu, kuid nii ei läinud.
See tähendab, et kuigi augustis suutis PJV Hooldusravi ootamatult tasuda ära üle 700 000 euro maksuvõlga, mis muutis ettevõtte hankes osalemise kõlblikuks, on haiglal edaspidi oma saneerimiskava veelgi raskem täita, sest haigla rahavoog kuivab hoopis pea kaks korda rohkem koomale. | Haigekassa vähendas PJV Hooldusravi lepingu mahtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äripäev kirjutab, et PJV Hooldusravi haigla sai haigekassalt loodetust kuus korda väiksema lepingu.
Keilas asuva PJV Hooldusravi maksuvõlg oli mõned kuud tagasi ligi miljon eurot, kuid haigla on eelmisest aastast saneerimisel ja üks saneerimise õnnestumise tingimus oli kava järgi see, et haigla saab haigekassalt senisest suuremas mahus lepingu, kuid nii ei läinud.
See tähendab, et kuigi augustis suutis PJV Hooldusravi ootamatult tasuda ära üle 700 000 euro maksuvõlga, mis muutis ettevõtte hankes osalemise kõlblikuks, on haiglal edaspidi oma saneerimiskava veelgi raskem täita, sest haigla rahavoog kuivab hoopis pea kaks korda rohkem koomale.
### Response:
Haigekassa vähendas PJV Hooldusravi lepingu mahtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kannike rääkis Postimehele, et 1980. aastal Ida-Jeruusalemm annekteeriti ja Iisraeli parlament kuulutas selle osaks Iisraeli territooriumist, kuid ÜRO julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsiooni, mis kinnitas, et Knesseti otsus oli rahvusvahelise õiguse seisukohast ebaseaduslik ning kohustas saatkonnad sealt välja viima.
"On tuntud ütlus, et rahvusvaheline õigus on väikeriigi tuumarelv. Diplomaadina võin öelda, et rahvusvahelise õiguse seisukohast, samuti Euroopa Liidu liikmesriigina ei saa meil selles asjas erilist pandlikkust olla," märkis ta. | Eesti saatkonda Jeruusalemma ei tule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kannike rääkis Postimehele, et 1980. aastal Ida-Jeruusalemm annekteeriti ja Iisraeli parlament kuulutas selle osaks Iisraeli territooriumist, kuid ÜRO julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsiooni, mis kinnitas, et Knesseti otsus oli rahvusvahelise õiguse seisukohast ebaseaduslik ning kohustas saatkonnad sealt välja viima.
"On tuntud ütlus, et rahvusvaheline õigus on väikeriigi tuumarelv. Diplomaadina võin öelda, et rahvusvahelise õiguse seisukohast, samuti Euroopa Liidu liikmesriigina ei saa meil selles asjas erilist pandlikkust olla," märkis ta.
### Response:
Eesti saatkonda Jeruusalemma ei tule |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.