instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 00.30-2.50 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Vinni vallas Rakvere-Luige maantee 18,2. kilomeetril, kus BMW X5 sõitis lauges vasakkurvis teelt välja vastu puid. Kiirabi toimetas Rakvere haiglasse 28-aastase naise ja 26-aastase mehe. Sõiduki juht ja õnnetuse asjaolud on selgitamisel.
Kell 15.27 sõitis seni tuvastamata juht Tartumaal Nõo alevis Oja tänaval õuealal BMW-ga otsa 15-aastasele poisile. Kiirabi toimetas poisi Tartu ülikooli kliinikumi. Juht sõitis õnnetuskohalt ära.
Kell 23 sõitis 57-aastane mees Ida-Virumaal Aseri alevikus Kesktänav 12 juures liinibussiga otsa maas lebanud 69-aastasele tumedates riietes mehele. Kiirabi toimetas mehe Ida-Viru keskhaiglasse. Juhumi asjaolud on selgitamisel. | Liikluses sai viga neli inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 00.30-2.50 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Vinni vallas Rakvere-Luige maantee 18,2. kilomeetril, kus BMW X5 sõitis lauges vasakkurvis teelt välja vastu puid. Kiirabi toimetas Rakvere haiglasse 28-aastase naise ja 26-aastase mehe. Sõiduki juht ja õnnetuse asjaolud on selgitamisel.
Kell 15.27 sõitis seni tuvastamata juht Tartumaal Nõo alevis Oja tänaval õuealal BMW-ga otsa 15-aastasele poisile. Kiirabi toimetas poisi Tartu ülikooli kliinikumi. Juht sõitis õnnetuskohalt ära.
Kell 23 sõitis 57-aastane mees Ida-Virumaal Aseri alevikus Kesktänav 12 juures liinibussiga otsa maas lebanud 69-aastasele tumedates riietes mehele. Kiirabi toimetas mehe Ida-Viru keskhaiglasse. Juhumi asjaolud on selgitamisel.
### Response:
Liikluses sai viga neli inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbraško tõstis Tarva tagasi Eesti meistriliigasse ning möödunud hooajal jäädi napilt medalita, kui kaotati pronsiseerias 2:3 Avis Utilitas Raplale. Umbraško uus klubi Liepaja osaleb lisaks Läti meistrivõistlustele ka Eesti-Läti ühisliigas.
Informējam, ka BK ''Liepāja" treneru korpusu papildina Juris Umbraško. Juris iepriekšējās sezonas pavadīja Igaunijas vienībā "Tarvas".
Novēlam Jurim ar Liepāju sasniegt jaunus mērķus! pic.twitter.com/GHpaRzfUes
— Liepājas Basketbols (@bkliepaja) September 10, 2021 | Endine Rakvere Tarva treener hakkab juhendama Läti meeskonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbraško tõstis Tarva tagasi Eesti meistriliigasse ning möödunud hooajal jäädi napilt medalita, kui kaotati pronsiseerias 2:3 Avis Utilitas Raplale. Umbraško uus klubi Liepaja osaleb lisaks Läti meistrivõistlustele ka Eesti-Läti ühisliigas.
Informējam, ka BK ''Liepāja" treneru korpusu papildina Juris Umbraško. Juris iepriekšējās sezonas pavadīja Igaunijas vienībā "Tarvas".
Novēlam Jurim ar Liepāju sasniegt jaunus mērķus! pic.twitter.com/GHpaRzfUes
— Liepājas Basketbols (@bkliepaja) September 10, 2021
### Response:
Endine Rakvere Tarva treener hakkab juhendama Läti meeskonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Curacao rahvuskoondist juhendanud Hidding andis käesoleva aasta mais ameti ajutiselt üle oma rahvuskaaslasele Patrick Kluivertile, sest võitles koroonaviirusega. Peatreeneritoolile naasmise asemel otsustas hollandlane aga karjääri sootuks lõpetada.
"Covidi tõttu pole ma viimasel ajal palju töötanud," sõnas Hiddink. "Rääkisin Curacao jalgpalliliidu presidendiga ning otsustasime, et on parem, kui ma mõneks ajaks lõpetan, sest nad võtavad uue suuna. Aga ma lõpetan täielikult."
Hiddinkilt uuriti, kas ta kavatseb kaasmaalase Dick Advocaati kombel pensionile minna, et siis uuesti tagasitulek teha, kuid Hiddinki vastuseks oli konkreetne ei.
Hiddink alustas oma 34-aastast treenerikarjääri 1987. aastal PSV Eindhovenis ning juhendas hiljem ka Fenerbahcet, Valenciat, Madridi Reali, Real Betist, Mahhatškala Anžit, ja Londoni Chelsea meeskonda.
Omajagu on Hiddinki käe all mänginud ka rahvuskoondised: Venemaa, Lõuna-Korea, Türgi, Austraalia, Holland ning viimaks ka Curacao, kellega 2022. aasta MM-ile jõuda ei õnnestunud.
Enim karikaid õnnestus Hiddinkil võita kodumaa klubi PSV Eindhoveniga, keda juhendades võideti kuus liigatiitlit, neli Hollandi karikat, Hollandi superkarikas, kuid kõige tähtsamana 1987/88 hooajal ka Meistrite liiga eelkäija Euroopa karikas.
Nii Hollandi kui ka Lõuna-Korea koondise tüüris Hiddink MM-i poolfinaali ning sama kaugele purjetas ta Venemaa koondisega 2008. aasta EM-il. Seejuures lükati toona veerandfinaalis auti just Hollandi koondis, kes alistati lisaajal 3:1. | Legendaarne jalgpallitreener Guus Hiddink lõpetas karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Curacao rahvuskoondist juhendanud Hidding andis käesoleva aasta mais ameti ajutiselt üle oma rahvuskaaslasele Patrick Kluivertile, sest võitles koroonaviirusega. Peatreeneritoolile naasmise asemel otsustas hollandlane aga karjääri sootuks lõpetada.
"Covidi tõttu pole ma viimasel ajal palju töötanud," sõnas Hiddink. "Rääkisin Curacao jalgpalliliidu presidendiga ning otsustasime, et on parem, kui ma mõneks ajaks lõpetan, sest nad võtavad uue suuna. Aga ma lõpetan täielikult."
Hiddinkilt uuriti, kas ta kavatseb kaasmaalase Dick Advocaati kombel pensionile minna, et siis uuesti tagasitulek teha, kuid Hiddinki vastuseks oli konkreetne ei.
Hiddink alustas oma 34-aastast treenerikarjääri 1987. aastal PSV Eindhovenis ning juhendas hiljem ka Fenerbahcet, Valenciat, Madridi Reali, Real Betist, Mahhatškala Anžit, ja Londoni Chelsea meeskonda.
Omajagu on Hiddinki käe all mänginud ka rahvuskoondised: Venemaa, Lõuna-Korea, Türgi, Austraalia, Holland ning viimaks ka Curacao, kellega 2022. aasta MM-ile jõuda ei õnnestunud.
Enim karikaid õnnestus Hiddinkil võita kodumaa klubi PSV Eindhoveniga, keda juhendades võideti kuus liigatiitlit, neli Hollandi karikat, Hollandi superkarikas, kuid kõige tähtsamana 1987/88 hooajal ka Meistrite liiga eelkäija Euroopa karikas.
Nii Hollandi kui ka Lõuna-Korea koondise tüüris Hiddink MM-i poolfinaali ning sama kaugele purjetas ta Venemaa koondisega 2008. aasta EM-il. Seejuures lükati toona veerandfinaalis auti just Hollandi koondis, kes alistati lisaajal 3:1.
### Response:
Legendaarne jalgpallitreener Guus Hiddink lõpetas karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellel on üks põhjus – Venemaa valimistesse sekkumine. Me loodame, et Ameerika diplomaadid annavad sellest ka Washingtonile niimoodi teada," ütles ministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova Telegramis.
Vene välisministeerium ütles reedel teises avalduses, et USA suursaadik Venemaal John Sullivan kohtus Vene asevälisministri Sergei Rjabkoviga.
Suursaadik Sullivanile esitati "ümberlükkamatud tõendid sellest, kuidas USA tehnoloogiahiiud rikuvad Venemaa seadusi eelseisvate riigiduuma valimiste kontekstis", märgiti avalduses.
Ministeeriumi teatel rõhutati kohtumisel "kategoorilist lubamatust sekkuda meie riigi siseasjadesse".
Moskva ja Washingtoni suhted on pingelised mitmes valdkonnas ning mais kuulutas Venemaa USA ametlikult ebasõbralikuks riigiks, keelates Ühendriikide saatkonnal võtta tööle Vene kodanikke. | Venemaa kutsus USA suursaadiku vaibale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellel on üks põhjus – Venemaa valimistesse sekkumine. Me loodame, et Ameerika diplomaadid annavad sellest ka Washingtonile niimoodi teada," ütles ministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova Telegramis.
Vene välisministeerium ütles reedel teises avalduses, et USA suursaadik Venemaal John Sullivan kohtus Vene asevälisministri Sergei Rjabkoviga.
Suursaadik Sullivanile esitati "ümberlükkamatud tõendid sellest, kuidas USA tehnoloogiahiiud rikuvad Venemaa seadusi eelseisvate riigiduuma valimiste kontekstis", märgiti avalduses.
Ministeeriumi teatel rõhutati kohtumisel "kategoorilist lubamatust sekkuda meie riigi siseasjadesse".
Moskva ja Washingtoni suhted on pingelised mitmes valdkonnas ning mais kuulutas Venemaa USA ametlikult ebasõbralikuks riigiks, keelates Ühendriikide saatkonnal võtta tööle Vene kodanikke.
### Response:
Venemaa kutsus USA suursaadiku vaibale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänuks 16 aasta töö eest sain null senti treeneri preemiat," kirjutas Nelis-Naukas sotsiaalmeedias. Erinevalt temast [Katrina Lehisest - toim] andsid Erika Kirpu ja Irina Embrich oma esimesele treenerile pool treeneri preemiast... Novosjolov sai minu elutöö eest (16 aastat versus 2 aastat) 65 000 eurot."
Katrina Lehis lõpetas koostöö Nelis-Naukasega 2019. aasta septembris. "Minu soov on jõuda olümpiale ja tunnen, et selleks on vaja muutust," kirjutas Lehis toona. "Olen oma treenerile tänulik tema panustatud aja ja kõige eest, mis ta on
minu jaoks nendel aastatel teinud. Ükskõik mis juhtub edasi, esimene treener jääb esimeseks treeneriks, tema on ladunud aluse minu sportlaskarjäärile. Veel kord aitäh, Helen!"
24-aastane Lehis ja Nelis-Naukas olid teinud koostööd alates noorteklassidest. Ühise tee tipphetkeks kujunes kuldmedal mulluselt Novi Sadi EM-ilt. Nelis-Naukas oli Lehise otsuse üle väga pettunud ega teadnud, kas soovibki enam treeneritööga jätkata.
"Ma olen šokeeritud! Ma ei oodanud, et tuleb selline avaldus meediale," sõnas Nelis-Naukas toona. "Ta oli mu elutöö ja kui ma ta lapsena trenni võtsin, nägin temas kohe talenti ja pühendasin sada protsenti temale," sõnas Naukas, kes lisas, et treenerivahetus on vehklemises pigem ebatavaline. "Vehklemises on selline asi, et treener ja sportlane arenevad koos. Ei ole nii, et tuleb teine treener ja teeb temast kohe olümpiavõitja."
Käesoleva aasta 5. septembril käis Lehis ETV saates "Hommik Anuga". Küsimusele, kas endine treener Nelis-Naukas talle medalite puhul õnne on soovinud, vastas Lehis: "Ei ole." Seejärel aga tunnistas ta, et ei soovinud ka ise endisele treenerile 60 aasta juubeli puhul õnne.
Nelis-Naukase sõnul ei vasta Lehise öeldu tõele. "Katrina Lehis väidab, et ma ei õnnitlenud teda. See on vale, siin näete, et tegin seda...," kirjutas vehklemistreener ning lisas kuvatõmmise Lehisele saadetud sõnumitest. | Nelis-Naukas: 16 aasta töö eest sain null senti, Novosjolov 65 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänuks 16 aasta töö eest sain null senti treeneri preemiat," kirjutas Nelis-Naukas sotsiaalmeedias. Erinevalt temast [Katrina Lehisest - toim] andsid Erika Kirpu ja Irina Embrich oma esimesele treenerile pool treeneri preemiast... Novosjolov sai minu elutöö eest (16 aastat versus 2 aastat) 65 000 eurot."
Katrina Lehis lõpetas koostöö Nelis-Naukasega 2019. aasta septembris. "Minu soov on jõuda olümpiale ja tunnen, et selleks on vaja muutust," kirjutas Lehis toona. "Olen oma treenerile tänulik tema panustatud aja ja kõige eest, mis ta on
minu jaoks nendel aastatel teinud. Ükskõik mis juhtub edasi, esimene treener jääb esimeseks treeneriks, tema on ladunud aluse minu sportlaskarjäärile. Veel kord aitäh, Helen!"
24-aastane Lehis ja Nelis-Naukas olid teinud koostööd alates noorteklassidest. Ühise tee tipphetkeks kujunes kuldmedal mulluselt Novi Sadi EM-ilt. Nelis-Naukas oli Lehise otsuse üle väga pettunud ega teadnud, kas soovibki enam treeneritööga jätkata.
"Ma olen šokeeritud! Ma ei oodanud, et tuleb selline avaldus meediale," sõnas Nelis-Naukas toona. "Ta oli mu elutöö ja kui ma ta lapsena trenni võtsin, nägin temas kohe talenti ja pühendasin sada protsenti temale," sõnas Naukas, kes lisas, et treenerivahetus on vehklemises pigem ebatavaline. "Vehklemises on selline asi, et treener ja sportlane arenevad koos. Ei ole nii, et tuleb teine treener ja teeb temast kohe olümpiavõitja."
Käesoleva aasta 5. septembril käis Lehis ETV saates "Hommik Anuga". Küsimusele, kas endine treener Nelis-Naukas talle medalite puhul õnne on soovinud, vastas Lehis: "Ei ole." Seejärel aga tunnistas ta, et ei soovinud ka ise endisele treenerile 60 aasta juubeli puhul õnne.
Nelis-Naukase sõnul ei vasta Lehise öeldu tõele. "Katrina Lehis väidab, et ma ei õnnitlenud teda. See on vale, siin näete, et tegin seda...," kirjutas vehklemistreener ning lisas kuvatõmmise Lehisele saadetud sõnumitest.
### Response:
Nelis-Naukas: 16 aasta töö eest sain null senti, Novosjolov 65 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti mängis otsustava kohtumise Ungari koondisega ning kaotas 3:5. Ungari kindlustas endale pääsu MM-finaalturniirile, kust Eesti sel korral kõrvale jääb.
Eesti poolt valiti parimaks mängijaks kaks korda skoorinud Hanna-Liisa Õispuu. Vastaste kapten Nora Lelovics näitas tõelist eeskuju, lüües ungarlaste kõik viis väravat.
Laupäeval peab Eesti turniiri viimase kohtumise. Vastaseks on Itaalia, keda alagrupis võideti 4:3. Mäng algab kell 11:00 Saku valla Spordikeskuses. | Eesti U19 saalihokikoondis jääb MM-finaalturniirilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti mängis otsustava kohtumise Ungari koondisega ning kaotas 3:5. Ungari kindlustas endale pääsu MM-finaalturniirile, kust Eesti sel korral kõrvale jääb.
Eesti poolt valiti parimaks mängijaks kaks korda skoorinud Hanna-Liisa Õispuu. Vastaste kapten Nora Lelovics näitas tõelist eeskuju, lüües ungarlaste kõik viis väravat.
Laupäeval peab Eesti turniiri viimase kohtumise. Vastaseks on Itaalia, keda alagrupis võideti 4:3. Mäng algab kell 11:00 Saku valla Spordikeskuses.
### Response:
Eesti U19 saalihokikoondis jääb MM-finaalturniirilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ihaste Elanike Liidu etteheide Hipodroomi 4 asuva detailplaneeringule on kohaliku piirkonna eripärade ja loodusväärtustega mitte arvestamine ja nende väitel on detailplaneeringu ala ühtlasi elukohaks ka mitmetele haruldastele ja kaitsealustele liikidele.
"Täiesti arusaamatul kombel on antud planeeringu puhul jäetud loodusväärtuste kaitse täielikult tagamata. Tartu linna planeeringu järgi peaks loodusväärtusi asuma kaitsma arendaja ja tema alltöövõtjad. Asja hinnanud ja uurinud ekspert järeldas samuti, et kui planeering ellu viiakse, siis sellega hävitatakse kogu Hipodroomi 4 alal asuv ökosüsteem. Selline tagajärg on selges vastuolus kõikide Tartu linna arengudokumentidega, mis räägivad looduse säästmisest ja Tartu linna juhtrollist loodussäästliku mõtlemise kujundamisel Eestis," ütles Ihaste Elanike Liidu esindaja Lenne Rähn-Kuusik. | Ihaste elanikud jätkavad võitlust detailplaneeringu vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ihaste Elanike Liidu etteheide Hipodroomi 4 asuva detailplaneeringule on kohaliku piirkonna eripärade ja loodusväärtustega mitte arvestamine ja nende väitel on detailplaneeringu ala ühtlasi elukohaks ka mitmetele haruldastele ja kaitsealustele liikidele.
"Täiesti arusaamatul kombel on antud planeeringu puhul jäetud loodusväärtuste kaitse täielikult tagamata. Tartu linna planeeringu järgi peaks loodusväärtusi asuma kaitsma arendaja ja tema alltöövõtjad. Asja hinnanud ja uurinud ekspert järeldas samuti, et kui planeering ellu viiakse, siis sellega hävitatakse kogu Hipodroomi 4 alal asuv ökosüsteem. Selline tagajärg on selges vastuolus kõikide Tartu linna arengudokumentidega, mis räägivad looduse säästmisest ja Tartu linna juhtrollist loodussäästliku mõtlemise kujundamisel Eestis," ütles Ihaste Elanike Liidu esindaja Lenne Rähn-Kuusik.
### Response:
Ihaste elanikud jätkavad võitlust detailplaneeringu vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsis toimunud maailmameistrivõistlustel 14. koha saanud Eva-Lotta Kiibus sai lühikavas kirja 50,78 punkti, mis andis talle 16. koha. Võrdluseks on Kiibuse isiklik rekord lühikavas eelmisel aastal Budapestis uisutatud 65,37 punkti ning MM-il jäi tulemuseks 59,65.
Lisaks Kiibusele oli Itaalias võistlustules veel kaks Eesti tüdrukut. Kristina Shkuleta-Gromova sai lühikavas 53,58 punkti ja kaheksanda koha, Nataly Langerbauri tulemuseks jäi 45,52 punkti ja 24. koht. Ülivõimsa esikoha võttis 74,31 punktiga Alysa Liu USA-st, kes edestas teise koha saanud Alexia Paganinit enam kui 12 punktiga.
Meeste lühikavas oli Aleksandr Selevko 68,78 punktiga seitsmes. Aasta alguses toimunud MM-il 16. koha saanud Selevko tulemuseks lühikavas oli märtsis 70,74 punkti. Noormehe isiklik rekord on 80,87 punkti.
Lisaks Selevkole osales lühikavas eestlastest ka Arlet Levandi, kes teenis lühikavaga 63,67 punkti ja 11. koha. Parima tulemuse sai kirja Aserbaidžaani iluuisutaja Vladimir Litvintsev, kellele andsid kohtunikud 80,83 punkti. Teise koha sai prantslane Adam Siao Him Fa 80,54 punktiga.
Naiste üksiksõidu vabakava algab laupäeval kell 15.15, meeste vabakava pühapäeval kell 13.00. Võistluse tulemused leiab SIIT. | Eva-Lotta Kiibus alustas uut hooaega tagasihoidlikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsis toimunud maailmameistrivõistlustel 14. koha saanud Eva-Lotta Kiibus sai lühikavas kirja 50,78 punkti, mis andis talle 16. koha. Võrdluseks on Kiibuse isiklik rekord lühikavas eelmisel aastal Budapestis uisutatud 65,37 punkti ning MM-il jäi tulemuseks 59,65.
Lisaks Kiibusele oli Itaalias võistlustules veel kaks Eesti tüdrukut. Kristina Shkuleta-Gromova sai lühikavas 53,58 punkti ja kaheksanda koha, Nataly Langerbauri tulemuseks jäi 45,52 punkti ja 24. koht. Ülivõimsa esikoha võttis 74,31 punktiga Alysa Liu USA-st, kes edestas teise koha saanud Alexia Paganinit enam kui 12 punktiga.
Meeste lühikavas oli Aleksandr Selevko 68,78 punktiga seitsmes. Aasta alguses toimunud MM-il 16. koha saanud Selevko tulemuseks lühikavas oli märtsis 70,74 punkti. Noormehe isiklik rekord on 80,87 punkti.
Lisaks Selevkole osales lühikavas eestlastest ka Arlet Levandi, kes teenis lühikavaga 63,67 punkti ja 11. koha. Parima tulemuse sai kirja Aserbaidžaani iluuisutaja Vladimir Litvintsev, kellele andsid kohtunikud 80,83 punkti. Teise koha sai prantslane Adam Siao Him Fa 80,54 punktiga.
Naiste üksiksõidu vabakava algab laupäeval kell 15.15, meeste vabakava pühapäeval kell 13.00. Võistluse tulemused leiab SIIT.
### Response:
Eva-Lotta Kiibus alustas uut hooaega tagasihoidlikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Veidi raske on olnud leida autos õiget tunnetust ja enesekindlust. Üritasime Toyotadega tempot hoida, aga kindlasti peame homme asju parandama, et konkurentsis püsida," lausus Kalle Rovanperäle (Toyota) 3,7 sekundiga kaotav eestlane WRC televisioonile.
"Ma olen kindel, et tiim vaatab asjad üle ja näis, kas saame midagi muuta. Hetkel olen veidi mugavustsoonist väljas, nii et raske on sõita piiri peal ilma üllatuste või ohtlike momentideta, eriti sellisel rallil, kus sa tingimusi ei tunne."
"Auto peab tõesti käituma soovitult," toonitas eksmaailmameister. "Ma vajan autot, mis oleks minu käe järgi. Mis teeb seda, mida ma tahan. See vajab veidi tööd."
Liidrikohal asuv Rovanperä jäi päevaga rahule. "Tingimused olid nõudlikud ja pärast seda, kui Thierry [Neuville] ja Elfyn [Evans] kukkusid meie seljataha, jätkus ka teepuhastamist. Mõnel katsel oli keeruline, aga üldiselt läks üsna hästi," lausus ta.
"Kui oli kuiv, siis olid tingimused üsna ootuspärased. See katse, mida läbisime kaks korda, oli üsna raske. Peab hoolitsema auto ja rehvide eest."
"Sel aastal on meil üsna palju katseid, mida läbime vaid ühe korra," jätkas soomlane. "Esimene läbimine on alati palju parem ja saab rohkem pingutada, aga ka siis tuleb valida õige kiirus ja teada, kus vajutada."
Tänakule vaid 0,2 sekundiga kaotab MM-sarja liider Sebastien Ogier (Toyota). Prantslane sõnas, et päev kulges üle ootuste hästi.
"Ma olin päeva alguses üsna pessimistlik," lausus ta. "Ma arvasin, et see saab raske olema, aga andsin endast kõik. On olnud nauditav sõita. Viies katse oli veidi raske, sest keset teed oli joon ja pidamine ebaühtlane."
"Ma olen kolmanda positsiooniga rahul ja sellega, et liidrikoht on nii lähedal. Ausalt öeldes arvan, et pean keskenduma enda esitusele. Me oleme MM-sarjas heal positsioonil, aga mootorispordis võivad asjad kiirelt muutuda, nii et ma ei saa täisriski lubada. Eks vaatame - tunne autos on hea."
Laupäeval sõidetakse Akropolise rallil kuus kiiruskatset kogupikkusega 132,56 km ehk enam kui 40 km rohkem kui reedel. | Tänak: vajan autot, mis teeb seda, mida ma tahan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Veidi raske on olnud leida autos õiget tunnetust ja enesekindlust. Üritasime Toyotadega tempot hoida, aga kindlasti peame homme asju parandama, et konkurentsis püsida," lausus Kalle Rovanperäle (Toyota) 3,7 sekundiga kaotav eestlane WRC televisioonile.
"Ma olen kindel, et tiim vaatab asjad üle ja näis, kas saame midagi muuta. Hetkel olen veidi mugavustsoonist väljas, nii et raske on sõita piiri peal ilma üllatuste või ohtlike momentideta, eriti sellisel rallil, kus sa tingimusi ei tunne."
"Auto peab tõesti käituma soovitult," toonitas eksmaailmameister. "Ma vajan autot, mis oleks minu käe järgi. Mis teeb seda, mida ma tahan. See vajab veidi tööd."
Liidrikohal asuv Rovanperä jäi päevaga rahule. "Tingimused olid nõudlikud ja pärast seda, kui Thierry [Neuville] ja Elfyn [Evans] kukkusid meie seljataha, jätkus ka teepuhastamist. Mõnel katsel oli keeruline, aga üldiselt läks üsna hästi," lausus ta.
"Kui oli kuiv, siis olid tingimused üsna ootuspärased. See katse, mida läbisime kaks korda, oli üsna raske. Peab hoolitsema auto ja rehvide eest."
"Sel aastal on meil üsna palju katseid, mida läbime vaid ühe korra," jätkas soomlane. "Esimene läbimine on alati palju parem ja saab rohkem pingutada, aga ka siis tuleb valida õige kiirus ja teada, kus vajutada."
Tänakule vaid 0,2 sekundiga kaotab MM-sarja liider Sebastien Ogier (Toyota). Prantslane sõnas, et päev kulges üle ootuste hästi.
"Ma olin päeva alguses üsna pessimistlik," lausus ta. "Ma arvasin, et see saab raske olema, aga andsin endast kõik. On olnud nauditav sõita. Viies katse oli veidi raske, sest keset teed oli joon ja pidamine ebaühtlane."
"Ma olen kolmanda positsiooniga rahul ja sellega, et liidrikoht on nii lähedal. Ausalt öeldes arvan, et pean keskenduma enda esitusele. Me oleme MM-sarjas heal positsioonil, aga mootorispordis võivad asjad kiirelt muutuda, nii et ma ei saa täisriski lubada. Eks vaatame - tunne autos on hea."
Laupäeval sõidetakse Akropolise rallil kuus kiiruskatset kogupikkusega 132,56 km ehk enam kui 40 km rohkem kui reedel.
### Response:
Tänak: vajan autot, mis teeb seda, mida ma tahan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10.-12. septembrini mängitakse Pariisis, Eiffeli torni ees FIBA 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir, kuhu juunis Rumeenias toimunud kvalifikatsioonilt sai pääsme ka Eesti 3×3 korvpalli meeste rahvuskoondis. Nii meeste kui naiste arvestuses pääses finaalturniirile 12 riiki.
Eesti peaks B-alagrupis ajakava järgi reedel kell 23.30 mängima Poolaga, kuid vihma tõttu lükkub kohtumine tõenäoliselt edasi. Mäng Sloveeniaga lükkus laupäeva hommikusse, sest ühe mängija Covid-19 test osutus positiivseks. Viimastel andmetel läks kogu Sloveenia võistkond uuesti teste tegema.
Alagrupi kaks paremat pääsevad edasi pühapäeval toimuvatele kohamängudele, kus B-alagrupi vastasteks on D-alagrupist kas Venemaa, Holland või Iisrael.
Eesti 3×3 koondis mängib 3×3 EM finaalturniiril koosseisus Jaan Puidet, Karl Johan Lips, Rait-Riivo Laane ja Oliver Metsalu, kes asendab BC Kalev/Cramoga esmaspäeval FIBA Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril mängivat Rauno Nurgerit. | Eesti 3x3 koondise avamäng EM-finaalturniiril lükkus edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10.-12. septembrini mängitakse Pariisis, Eiffeli torni ees FIBA 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir, kuhu juunis Rumeenias toimunud kvalifikatsioonilt sai pääsme ka Eesti 3×3 korvpalli meeste rahvuskoondis. Nii meeste kui naiste arvestuses pääses finaalturniirile 12 riiki.
Eesti peaks B-alagrupis ajakava järgi reedel kell 23.30 mängima Poolaga, kuid vihma tõttu lükkub kohtumine tõenäoliselt edasi. Mäng Sloveeniaga lükkus laupäeva hommikusse, sest ühe mängija Covid-19 test osutus positiivseks. Viimastel andmetel läks kogu Sloveenia võistkond uuesti teste tegema.
Alagrupi kaks paremat pääsevad edasi pühapäeval toimuvatele kohamängudele, kus B-alagrupi vastasteks on D-alagrupist kas Venemaa, Holland või Iisrael.
Eesti 3×3 koondis mängib 3×3 EM finaalturniiril koosseisus Jaan Puidet, Karl Johan Lips, Rait-Riivo Laane ja Oliver Metsalu, kes asendab BC Kalev/Cramoga esmaspäeval FIBA Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril mängivat Rauno Nurgerit.
### Response:
Eesti 3x3 koondise avamäng EM-finaalturniiril lükkus edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti jalgpalli meistriliigas viimati juuli punktilisa teeninud Tartu Tammeka jäi Legioni vastu kaheväravalisse kaotusseisu juba 15. minutiks. Mihkel Ainsalu viis Tallinna meeskonna 13. minutil penaltist juhtima ning paar minutit hiljem duubeldas eduseisu Dusan Bakic.
Teine poolaeg algas Tammeka jaoks lubavalt, kui 47. minutil lõi Tartlaste kasuks värava Sander Kapper, ent viigivärava asemel kingiti hoopis vastastele lihtne tabamus. Marko Lipp kaotas 82. minutil palli Aleksandr Šapovalovile, kes vormistas kindlalt 3:1 lõppseisu.
Tammeka sai tabelisse kirja kuuenda kaotuse järjest ning 13 punktiga 21 mängust jätkatakse Premium liiga punase laternana. Viigipunkt teeniti viimati 18. juulil, mil kohtumine Paide Linnameeskonnaga lõppes 1:1 ning kolm punkti kirutati tabelisse sellele eelnenud kohtumises, kui alistati Narva Trans 3:2.
Legion on 23 mänguga teeninud 31 punkti ning Premium liigas hoitakse sellega viiendat positsiooni. Nõmme Kalju on neljandal kohal ühe vähempeetud mängu juures viie punkti kaugusel.
Premium liiga tabeliseis: | Tammeka alustas uue treeneri käe all kaotusega Legionile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti jalgpalli meistriliigas viimati juuli punktilisa teeninud Tartu Tammeka jäi Legioni vastu kaheväravalisse kaotusseisu juba 15. minutiks. Mihkel Ainsalu viis Tallinna meeskonna 13. minutil penaltist juhtima ning paar minutit hiljem duubeldas eduseisu Dusan Bakic.
Teine poolaeg algas Tammeka jaoks lubavalt, kui 47. minutil lõi Tartlaste kasuks värava Sander Kapper, ent viigivärava asemel kingiti hoopis vastastele lihtne tabamus. Marko Lipp kaotas 82. minutil palli Aleksandr Šapovalovile, kes vormistas kindlalt 3:1 lõppseisu.
Tammeka sai tabelisse kirja kuuenda kaotuse järjest ning 13 punktiga 21 mängust jätkatakse Premium liiga punase laternana. Viigipunkt teeniti viimati 18. juulil, mil kohtumine Paide Linnameeskonnaga lõppes 1:1 ning kolm punkti kirutati tabelisse sellele eelnenud kohtumises, kui alistati Narva Trans 3:2.
Legion on 23 mänguga teeninud 31 punkti ning Premium liigas hoitakse sellega viiendat positsiooni. Nõmme Kalju on neljandal kohal ühe vähempeetud mängu juures viie punkti kaugusel.
Premium liiga tabeliseis:
### Response:
Tammeka alustas uue treeneri käe all kaotusega Legionile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augustis poolte kokkuleppel Saudi Araabia klubist Al-Ettifaq lahkunud Karol Metsa uus koduklubi Sofia CSKA on Bulgaaria edukaim jalgpallimeeskond. Bulgaaria kõrgliiga on võidetud rekordilised 31 korda. Tõsi, viimati tuli CSKA riigi meistriks 2007/08 hooajal.
Sofia CSKA-ga on aga üks eestlane juba Balkanimaa riigi meistriks tulnud. 2005. aasta jaanuaris liitus FC Florast klubiga Joel Lindpere ning samal aastal liiga ka võideti. Lindpere esindas meeskonda neljas mängus.
Viimased kümme aastat on Bulgaaria jalgpalli valitsenud Razgradi Ludogorets, kes alates 2011/12 hooajast igal aastal meistritiitli pea kohale tõstnud. Metsa uus koduklubi CSKA lõpetas möödunud hooaja kolmandal kohal ning pääses ka Euroopa Konverentsiliiga alagrupiturniirile.
Teel Konverentsiliigasse alistati teises ringis Läti klubi Liepaja. Pärast kaht väravateta mängu alistati lätlased penaltiseerias 3:1. Kolmandas ringis alistati kahe mängu kokkuvõttes 5:3 Horvaatia klubi Osijek ning play-off 'is näidati pärast avakohtumise 0:2 kaotust koht kätte Tšehhi meeskonnale Plzen, kes alistati koduväljakul 3:0.
Konverentsiliiga alagrupis tuleb CSKA-l rinda pista Itaalia tippklubi AS Romaga, Ukraina meeskonna Luhanski Zoryaga ning Norra klubi FK Bodö/Glimtiga. Karol Mets ei saa paraku Sofiat euromängudes aidata, sest sinna lõppes mängijate registreerimine 2. septembril.
Konverentsiliigas mängib teatavasti ka Tallinna FC Flora, kellega Mets viimastel nädalatel treenis. Eesti meisterklubi vastasteks alagrupiturniiril on KAA Gent, FK Partizan ja Famagusta Anorthosis.
Karol Metsa näeb käesoleval hooajal mängimas seega vaid Bulgaaria kõrgliigas, mida CSKA on suurepäraselt alustanud. Esimesest kolmest mängust on võetud maksimaalsed üheksa punkti. | Karol Mets liitus Bulgaaria tippklubiga, kus mänginud ka Lindpere | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augustis poolte kokkuleppel Saudi Araabia klubist Al-Ettifaq lahkunud Karol Metsa uus koduklubi Sofia CSKA on Bulgaaria edukaim jalgpallimeeskond. Bulgaaria kõrgliiga on võidetud rekordilised 31 korda. Tõsi, viimati tuli CSKA riigi meistriks 2007/08 hooajal.
Sofia CSKA-ga on aga üks eestlane juba Balkanimaa riigi meistriks tulnud. 2005. aasta jaanuaris liitus FC Florast klubiga Joel Lindpere ning samal aastal liiga ka võideti. Lindpere esindas meeskonda neljas mängus.
Viimased kümme aastat on Bulgaaria jalgpalli valitsenud Razgradi Ludogorets, kes alates 2011/12 hooajast igal aastal meistritiitli pea kohale tõstnud. Metsa uus koduklubi CSKA lõpetas möödunud hooaja kolmandal kohal ning pääses ka Euroopa Konverentsiliiga alagrupiturniirile.
Teel Konverentsiliigasse alistati teises ringis Läti klubi Liepaja. Pärast kaht väravateta mängu alistati lätlased penaltiseerias 3:1. Kolmandas ringis alistati kahe mängu kokkuvõttes 5:3 Horvaatia klubi Osijek ning play-off 'is näidati pärast avakohtumise 0:2 kaotust koht kätte Tšehhi meeskonnale Plzen, kes alistati koduväljakul 3:0.
Konverentsiliiga alagrupis tuleb CSKA-l rinda pista Itaalia tippklubi AS Romaga, Ukraina meeskonna Luhanski Zoryaga ning Norra klubi FK Bodö/Glimtiga. Karol Mets ei saa paraku Sofiat euromängudes aidata, sest sinna lõppes mängijate registreerimine 2. septembril.
Konverentsiliigas mängib teatavasti ka Tallinna FC Flora, kellega Mets viimastel nädalatel treenis. Eesti meisterklubi vastasteks alagrupiturniiril on KAA Gent, FK Partizan ja Famagusta Anorthosis.
Karol Metsa näeb käesoleval hooajal mängimas seega vaid Bulgaaria kõrgliigas, mida CSKA on suurepäraselt alustanud. Esimesest kolmest mängust on võetud maksimaalsed üheksa punkti.
### Response:
Karol Mets liitus Bulgaaria tippklubiga, kus mänginud ka Lindpere |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on teile põnev uudis," kirjutas Nõmme Kalju sotsiaalmeedias. "Kuna tuju on tähtis, siis lõime käed Lääne-Viru mändide all alguse saanud Võsu bändiga 5MIINUST kes on nagu meiegi, tänaseks kasvanud üle-eestiliseks sensatsiooniks ja nende loodud brändi kaudu turustatakse kõike ägedat, seal hulgas meenerõivaid ja energiajooki."
MTÜ Nõmme Kalju FC ja bändile 5MIINUST kuuluv kaubamärk "rämmar" sõlmisid koostöölepingu, mille tulemusena mängivad Nõmme Kalju jalgpallurid nüüdsest "rämmari" kirjadega ehitud vormides.
Allkirjastatud koostööleping on sõlmitud tähtajatult ning kumbki pool lepingu tingimustesse liiga detailselt süveneda ei viitsinud. "Me teeme asju seepärast, et neid on pull teha, mitte seetõttu, et jube kihvt on paberit määrida," vastasid rämmari brändi vedur Estoni Kohver ja Nõmme Kalju boss Kuno Tehva justkui ühest suust.
5MIINUST ja Nõmme Kalju koostöölepingut sõlmimas Autor/allikas: Facebook/Nõmme Kalju FC
Küsimusele miks just Nõmme, vastas Estoni Kohver resoluutselt, ent arusaamatult: "Sest me oleme Tartu poisid." Kuno Tehva jutust aga koorus välja veidi sisulisem vastus. "Nii Nõmme Kalju kui 5MIINUSEST välja kasvanud rämmari bränd on ise tekkinud, ise majandanud ja ei sõltu kellestki kolmandast. See annab meile vabad käed teha seda, mis meile meeldib. Mida rohkem me Kohvriga koos nendest asjadest räägime, seda rohkem ma mõistan, et need kaks väga erineva tegevusala tegijat on oma ambitsioonilt üks-ühele sarnased."
"Koostöö jalgpalli ja muusikatööstuse vahel on Euroopas kasvav trend mis liidab ja kasvatab fännibaase. Oleme Eestis olnud alati teenäitajad ja usume, et koostöö 5MIINUST bändiga saab olema põnev ning mis kõige tähtsam, viljakas. Ootan huviga Kalju / rämmar "merchi", mis jõuab ka hästi varustatud poodidesse nii siin- kui sealpool ookeanit," lisas Tehva.
Rämmar, mis Võsu räpipundi uudissõnana leidnud tee isegi ÕS-i kaante vahele, on tänaseks sirgunud brändiks, mis turustab koos partneritega meenerõivaid, peosarja, energiajooki ja nikotiinipatju. Nüüd ollakse tegevad ka spordis. Seda, kas brändil on ambitsiooni haarata ka teisi kohalikke spordiklubisid, liiga palju ei avatud. Ent kõik kolm rämmari-meest, kes lepingu sõlmimisele kohale tulid, on enda sõnutsi suured jalgpallifännid.
"Selge on see, et enda jalgpallikooli või -klubi me looma ei hakka. Kui aga on variant lüüa juba olemasoleva ja sealjuures väga hästi toimiva süsteemiga kampa, siis minu hinnangul ainult idioot jätaks sellise võimaluse kasutamata," ütles räppar Lancelot. "Just nimelt!" täiendas teda ka Päevakoer. "Ja kui me seeläbi suudame niivõrd populaarset spordiala veel populariseerida ja kasvõi ühe järgmise Eesti talendi jalkatrenni meelitada, siis võidavad sellest koostööst juba palju rohkemad, kui need, kes täna siin toas on," teadis ennustada Kohver.
Nõmme Kaljut näeb uuendatud vormides mängimas juba laupäeval, mil võõrustatakse FC Kuressaaret. | Nõmme Kalju alustas koostööd bändiga 5MIINUST | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on teile põnev uudis," kirjutas Nõmme Kalju sotsiaalmeedias. "Kuna tuju on tähtis, siis lõime käed Lääne-Viru mändide all alguse saanud Võsu bändiga 5MIINUST kes on nagu meiegi, tänaseks kasvanud üle-eestiliseks sensatsiooniks ja nende loodud brändi kaudu turustatakse kõike ägedat, seal hulgas meenerõivaid ja energiajooki."
MTÜ Nõmme Kalju FC ja bändile 5MIINUST kuuluv kaubamärk "rämmar" sõlmisid koostöölepingu, mille tulemusena mängivad Nõmme Kalju jalgpallurid nüüdsest "rämmari" kirjadega ehitud vormides.
Allkirjastatud koostööleping on sõlmitud tähtajatult ning kumbki pool lepingu tingimustesse liiga detailselt süveneda ei viitsinud. "Me teeme asju seepärast, et neid on pull teha, mitte seetõttu, et jube kihvt on paberit määrida," vastasid rämmari brändi vedur Estoni Kohver ja Nõmme Kalju boss Kuno Tehva justkui ühest suust.
5MIINUST ja Nõmme Kalju koostöölepingut sõlmimas Autor/allikas: Facebook/Nõmme Kalju FC
Küsimusele miks just Nõmme, vastas Estoni Kohver resoluutselt, ent arusaamatult: "Sest me oleme Tartu poisid." Kuno Tehva jutust aga koorus välja veidi sisulisem vastus. "Nii Nõmme Kalju kui 5MIINUSEST välja kasvanud rämmari bränd on ise tekkinud, ise majandanud ja ei sõltu kellestki kolmandast. See annab meile vabad käed teha seda, mis meile meeldib. Mida rohkem me Kohvriga koos nendest asjadest räägime, seda rohkem ma mõistan, et need kaks väga erineva tegevusala tegijat on oma ambitsioonilt üks-ühele sarnased."
"Koostöö jalgpalli ja muusikatööstuse vahel on Euroopas kasvav trend mis liidab ja kasvatab fännibaase. Oleme Eestis olnud alati teenäitajad ja usume, et koostöö 5MIINUST bändiga saab olema põnev ning mis kõige tähtsam, viljakas. Ootan huviga Kalju / rämmar "merchi", mis jõuab ka hästi varustatud poodidesse nii siin- kui sealpool ookeanit," lisas Tehva.
Rämmar, mis Võsu räpipundi uudissõnana leidnud tee isegi ÕS-i kaante vahele, on tänaseks sirgunud brändiks, mis turustab koos partneritega meenerõivaid, peosarja, energiajooki ja nikotiinipatju. Nüüd ollakse tegevad ka spordis. Seda, kas brändil on ambitsiooni haarata ka teisi kohalikke spordiklubisid, liiga palju ei avatud. Ent kõik kolm rämmari-meest, kes lepingu sõlmimisele kohale tulid, on enda sõnutsi suured jalgpallifännid.
"Selge on see, et enda jalgpallikooli või -klubi me looma ei hakka. Kui aga on variant lüüa juba olemasoleva ja sealjuures väga hästi toimiva süsteemiga kampa, siis minu hinnangul ainult idioot jätaks sellise võimaluse kasutamata," ütles räppar Lancelot. "Just nimelt!" täiendas teda ka Päevakoer. "Ja kui me seeläbi suudame niivõrd populaarset spordiala veel populariseerida ja kasvõi ühe järgmise Eesti talendi jalkatrenni meelitada, siis võidavad sellest koostööst juba palju rohkemad, kui need, kes täna siin toas on," teadis ennustada Kohver.
Nõmme Kaljut näeb uuendatud vormides mängimas juba laupäeval, mil võõrustatakse FC Kuressaaret.
### Response:
Nõmme Kalju alustas koostööd bändiga 5MIINUST |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hitech meeskonna sõitja Vips võttis vabatreeningul küllaltki rahulikult ja sai kirja paremuselt 11. aja. Vabatreening lõppes kehvasti Roy Nissany jaoks, kelle mootor otsad andis ning tossupilv raja enda alla mattis.
A dramatic end to Roy Nissany's practice session #ItalianGP #F2 pic.twitter.com/wq1Q8zqX7P
— Formula 2 (@Formula2) September 10, 2021
Kvalifikatsioonis oli Vipsi minek võrreldes treeninguga pisut parem, kuid üheksas positsioon kindlasti rahuloluks põhjust ei anna. Hetkeks sattus Eesti vormelipiloot vasaku rehviga ka kruusale, kuid pääses õnneks vaid ehmatusega ja suutis vormeli üle kontrolli säilitada.
Kvalifikatsiooni kiireim oli Oscar Piastri, kelle jaoks oli see juba teine järjestikune kvalifikatsiooni võit. Esikolmikusse mahtusid ka Jehan Daruvala ja Guanyu Zhou. Sprindisõidud algavad laupäeval kell 9.50 ja 15.45, põhisõit pühapäeval kell 11.25.
It's POLE for @OscarPiastri! His second in a row #ItalianGP #F2 pic.twitter.com/OlINWhxfDq
— Formula 2 (@Formula2) September 10, 2021
Vormel 2 punktitabel:
1. Oscar Piastri 108 punkti
2. Guanyu Zhou 103
3. Robert Švartsman 91
4. Dan Ticktum 89
5. Jüri Vips 85 | Jüri Vips pidi kvalifikatsioonis leppima üheksanda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hitech meeskonna sõitja Vips võttis vabatreeningul küllaltki rahulikult ja sai kirja paremuselt 11. aja. Vabatreening lõppes kehvasti Roy Nissany jaoks, kelle mootor otsad andis ning tossupilv raja enda alla mattis.
A dramatic end to Roy Nissany's practice session #ItalianGP #F2 pic.twitter.com/wq1Q8zqX7P
— Formula 2 (@Formula2) September 10, 2021
Kvalifikatsioonis oli Vipsi minek võrreldes treeninguga pisut parem, kuid üheksas positsioon kindlasti rahuloluks põhjust ei anna. Hetkeks sattus Eesti vormelipiloot vasaku rehviga ka kruusale, kuid pääses õnneks vaid ehmatusega ja suutis vormeli üle kontrolli säilitada.
Kvalifikatsiooni kiireim oli Oscar Piastri, kelle jaoks oli see juba teine järjestikune kvalifikatsiooni võit. Esikolmikusse mahtusid ka Jehan Daruvala ja Guanyu Zhou. Sprindisõidud algavad laupäeval kell 9.50 ja 15.45, põhisõit pühapäeval kell 11.25.
It's POLE for @OscarPiastri! His second in a row #ItalianGP #F2 pic.twitter.com/OlINWhxfDq
— Formula 2 (@Formula2) September 10, 2021
Vormel 2 punktitabel:
1. Oscar Piastri 108 punkti
2. Guanyu Zhou 103
3. Robert Švartsman 91
4. Dan Ticktum 89
5. Jüri Vips 85
### Response:
Jüri Vips pidi kvalifikatsioonis leppima üheksanda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjon soovitab alustada lisadooside manustamisega immuunpuudulikkusega inimestele esmase vaktsineerimiskuuri osana arsti otsusel. Nõrgenenud immuunsusega patsientide hulka on komisjoni soovitusel arvatud näiteks siirdatud luuüdi või organitega patsiendid, aktiivsel immuunsupresseerival ravil olevad kasvajatega patsiendid ning osa HIV-positiivseid inimesi.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme, Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogiakeskuse juhataja Krista Ressi sõnul on nõrgenenud immuunsusega inimestel kõrge risk koroonasse haigestuda ning ka haiguse pikemale ja raskemale kulule.
"Samas ei pruugi nende vaktsineerimine COVID-19 vastase vaktsiiniga kõigil tagada sama head kaitset nagu terve immuunsusega inimestel, sest nende immuunsüsteemi õppevõime ja ka kaitsekehade teke võib olla häirunud. Seetõttu tuleb iga patsiendi puhul eraldi hinnata tema haigusest või kasutatavatest ravimitest tulenevat riski ning otsustada kolmanda doosi vajadus," lisas Ress.
Lisadoosi võib komisjoni hinnangul manustada mitte varem kui 28 päeva möödumisel pärast teist doosi, ühedoosilise vaktsiini puhul samuti mitte varem kui 28 päeva möödumisel pärast esimest doosi. Kuna koroona vastaste vaktsiinide puhul toimub lisadoosi manustamine praegu tootjapoolse näidustuseta ehk tegemist on nn off-label kasutusega, tuleb sellest patsienti teavitada ning veenduda, et patsient on lisadoosiga nõus.
Komisjon soovitab kasutada immuunpuudulikkusega inimestele lisadooside tegemiseks mRNA (Pfizer/BioNTech või Moderna) vaktsiine. Kui kuur on läbitud kindla tootja mRNA vaktsiiniga, on soovitav manustada lisadoos võimalusel sama tootja mRNA vaktsiiniga.
Samuti jälgib ekspertkomisjon lisanduvaid andmeid tõhustusdooside manustamise vajaduse kohta ning soovitab jätkata ettevalmistusi tõhustusdooside manustamisega alustamiseks, et olla valmis alustama kohe vajaduse tekkimisel.
Nn kolmandate dooside puhul soovitab komisjon eristada lisadoose ja tõhustusdoose. Lisadoose vajavad vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga (Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) vaktsineerimise järel piisavat kaitset. Tõhustusdoosi võivad teatud ajaperioodi möödudes immuunsuse nõrgenemise tõttu vajada kõik vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad. | Komisjon soovitab koroonavaktsiini lisadoosi nõrgenenud immuunsusega inimestele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjon soovitab alustada lisadooside manustamisega immuunpuudulikkusega inimestele esmase vaktsineerimiskuuri osana arsti otsusel. Nõrgenenud immuunsusega patsientide hulka on komisjoni soovitusel arvatud näiteks siirdatud luuüdi või organitega patsiendid, aktiivsel immuunsupresseerival ravil olevad kasvajatega patsiendid ning osa HIV-positiivseid inimesi.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme, Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogiakeskuse juhataja Krista Ressi sõnul on nõrgenenud immuunsusega inimestel kõrge risk koroonasse haigestuda ning ka haiguse pikemale ja raskemale kulule.
"Samas ei pruugi nende vaktsineerimine COVID-19 vastase vaktsiiniga kõigil tagada sama head kaitset nagu terve immuunsusega inimestel, sest nende immuunsüsteemi õppevõime ja ka kaitsekehade teke võib olla häirunud. Seetõttu tuleb iga patsiendi puhul eraldi hinnata tema haigusest või kasutatavatest ravimitest tulenevat riski ning otsustada kolmanda doosi vajadus," lisas Ress.
Lisadoosi võib komisjoni hinnangul manustada mitte varem kui 28 päeva möödumisel pärast teist doosi, ühedoosilise vaktsiini puhul samuti mitte varem kui 28 päeva möödumisel pärast esimest doosi. Kuna koroona vastaste vaktsiinide puhul toimub lisadoosi manustamine praegu tootjapoolse näidustuseta ehk tegemist on nn off-label kasutusega, tuleb sellest patsienti teavitada ning veenduda, et patsient on lisadoosiga nõus.
Komisjon soovitab kasutada immuunpuudulikkusega inimestele lisadooside tegemiseks mRNA (Pfizer/BioNTech või Moderna) vaktsiine. Kui kuur on läbitud kindla tootja mRNA vaktsiiniga, on soovitav manustada lisadoos võimalusel sama tootja mRNA vaktsiiniga.
Samuti jälgib ekspertkomisjon lisanduvaid andmeid tõhustusdooside manustamise vajaduse kohta ning soovitab jätkata ettevalmistusi tõhustusdooside manustamisega alustamiseks, et olla valmis alustama kohe vajaduse tekkimisel.
Nn kolmandate dooside puhul soovitab komisjon eristada lisadoose ja tõhustusdoose. Lisadoose vajavad vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga (Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) vaktsineerimise järel piisavat kaitset. Tõhustusdoosi võivad teatud ajaperioodi möödudes immuunsuse nõrgenemise tõttu vajada kõik vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
### Response:
Komisjon soovitab koroonavaktsiini lisadoosi nõrgenenud immuunsusega inimestele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine Eesti koondislane Reinar Hallik rassis platsil 32 minutit ning vaatamata sellele, et vanameister ühtegi kaugviset ei tabanud, kogus ta kolmikduubli 10 punkti, 12 resultatiivset söötu ja 11 lauapalli. Korvpall24 portaalile muigas Hallik, et isegi selles vanuses (Hallik on 37-aastane – toim.) on inimene suuteline arenema.
Kohtumise üleplatsimeheks kerkis võitjate leegionär Teven Dewayne Jones, kes viskas 28 punkti, hankis 6 lauapalli ja tegi 4 vaheltlõiget. Andrus Lehismets lisas 15 silma ja 7 lauapalli ning Veiko Simm 15 punkti, 4 söötu ja 3 vaheltlõiget.
Korduskohtumine leiab aset 21. septembril ja järgmises ringis tuleb selle paari võitjal vastamisi minna Rapla Avis Utilitase meeskonnaga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee. | Kolmikduubli visanud Hallik: ka selles vanuses on inimene võimeline arenema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine Eesti koondislane Reinar Hallik rassis platsil 32 minutit ning vaatamata sellele, et vanameister ühtegi kaugviset ei tabanud, kogus ta kolmikduubli 10 punkti, 12 resultatiivset söötu ja 11 lauapalli. Korvpall24 portaalile muigas Hallik, et isegi selles vanuses (Hallik on 37-aastane – toim.) on inimene suuteline arenema.
Kohtumise üleplatsimeheks kerkis võitjate leegionär Teven Dewayne Jones, kes viskas 28 punkti, hankis 6 lauapalli ja tegi 4 vaheltlõiget. Andrus Lehismets lisas 15 silma ja 7 lauapalli ning Veiko Simm 15 punkti, 4 söötu ja 3 vaheltlõiget.
Korduskohtumine leiab aset 21. septembril ja järgmises ringis tuleb selle paari võitjal vastamisi minna Rapla Avis Utilitase meeskonnaga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee.
### Response:
Kolmikduubli visanud Hallik: ka selles vanuses on inimene võimeline arenema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šefcovic rõhutas, et niinimetatud Põhja-Iiri protokoll on ainus lahendus, mis võimaldab kaubavahetust Suurbritannia ja EL-i vahel pärast seda, kui britid aasta algul EL-i ühisturult ja tolliliidust lahkusid.
Protokoll hõlmab tollikontrolli Suurbritanniast üle Iiri mere Põhja-Iirimaale liikuvatele kaupadele, et vältida nende loata liikumist EL-i ühisturule läbi Iirimaa.
Protokoll hoidis ära ka niinimetatud kõva piiri tekkimise Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahele, mis oli 1998. aasta rahuleppe tingimus.
"Uued läbirääkimised protokolli üle, mida soovitab Ühendkuningriigi valitsus, tähendaksid ebastabiilsust, ebakindlust ja ettearvamatust Põhja-Iirimaal," ütles Šefcovic.
"Selle asemel tuleb vaadata, mida annab teha kaubatarnete lihtsustamiseks," lisas ta viitega probleemidele, mis ärisid ja kaubandust tabanud pärast protokolli jõustumist 1. jaanuaril.
"Probleem ei seisne protokollis. Vastupidi, see on ainus lahendus. Selle rakendamata jätmine ei tee probleeme olematuks, vaid võtab lihtsalt meilt vahendid nende lahendamiseks."
Põhja-Iiri suurima partei esimees ja esimene minister Jeffrey Donaldson peatas neljapäeval koostöö Dubliniga ja hoiatas, et võib provintsi valitsuse protestiks Brexiti-järgsete reeglite vastu põhja lasta.
Donaldson nõudis Põhja-Iiri protokolli "märkimisväärset ja sisulist muutmist" ja hoiatas, et provintsi poliitilised institutsioonid ei ela üle suutmatust lahendada probleeme, mille protokoll loonud on.
Šefcovic kutsus pooli kompromissile ja ütles, et Brüssel jätkab lahenduste otsimist, mis kahandaksid Brexiti mõju inimeste igapäevaelule. Ta hoiatas aga, et päriselt ei kao see mõju kuhugi – sellised on Brexiti ja Briti valitsuse valikute tagajärjed. | EL välistab kõnelused Põhja-Iiri protokolli muutmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šefcovic rõhutas, et niinimetatud Põhja-Iiri protokoll on ainus lahendus, mis võimaldab kaubavahetust Suurbritannia ja EL-i vahel pärast seda, kui britid aasta algul EL-i ühisturult ja tolliliidust lahkusid.
Protokoll hõlmab tollikontrolli Suurbritanniast üle Iiri mere Põhja-Iirimaale liikuvatele kaupadele, et vältida nende loata liikumist EL-i ühisturule läbi Iirimaa.
Protokoll hoidis ära ka niinimetatud kõva piiri tekkimise Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahele, mis oli 1998. aasta rahuleppe tingimus.
"Uued läbirääkimised protokolli üle, mida soovitab Ühendkuningriigi valitsus, tähendaksid ebastabiilsust, ebakindlust ja ettearvamatust Põhja-Iirimaal," ütles Šefcovic.
"Selle asemel tuleb vaadata, mida annab teha kaubatarnete lihtsustamiseks," lisas ta viitega probleemidele, mis ärisid ja kaubandust tabanud pärast protokolli jõustumist 1. jaanuaril.
"Probleem ei seisne protokollis. Vastupidi, see on ainus lahendus. Selle rakendamata jätmine ei tee probleeme olematuks, vaid võtab lihtsalt meilt vahendid nende lahendamiseks."
Põhja-Iiri suurima partei esimees ja esimene minister Jeffrey Donaldson peatas neljapäeval koostöö Dubliniga ja hoiatas, et võib provintsi valitsuse protestiks Brexiti-järgsete reeglite vastu põhja lasta.
Donaldson nõudis Põhja-Iiri protokolli "märkimisväärset ja sisulist muutmist" ja hoiatas, et provintsi poliitilised institutsioonid ei ela üle suutmatust lahendada probleeme, mille protokoll loonud on.
Šefcovic kutsus pooli kompromissile ja ütles, et Brüssel jätkab lahenduste otsimist, mis kahandaksid Brexiti mõju inimeste igapäevaelule. Ta hoiatas aga, et päriselt ei kao see mõju kuhugi – sellised on Brexiti ja Briti valitsuse valikute tagajärjed.
### Response:
EL välistab kõnelused Põhja-Iiri protokolli muutmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festival toob kokku filmi, muusika, teatri, kunsti ning kirjanduse loojad ja kultuurisõbrad nii Raplamaalt kui ka mujalt Eestist.
Sel aastal astuvad festivali lavadel üles NOËP DJ set, Lexsoul Dancemachine, Mari Kalkun, Sten-Olle ja Kangelased, Alias, Machete, Rahel, Ans. Andur, RÜÜT, Karolin Kõrre ja bänd, MAAKUU, Tradimus, samuti astuvad muusikapulti Raadio Kohila Videodisco.
Teatrielamust pakub Anna-Kristin Peterson ja Riinimanda teater. Lisaks saab osa teatrivestlusest "Rapla mehed Linnateatris".
Kirjanduselamust pakuvad seekord Triin Soomets ja Teet Raik. Samuti saab kogeda eesti luuleklassika heliruumi - luuletaja Anneliis Kõivu looming Ivi Rausi esituses, ühenduses muusikaga.
Filmiprogramm toob kinolinale filmikunsti meistriteosed Richard Sidey "Elementa" ning Perttu Saksa "Looma kujutise", millele eelneb Öökulli akadeemia Lauri Laanistoga. Lisaks saab näha Sander Loite ja Ove Mustingu filmi Nicaragua kanali ehitamisest, kus filmiautoriga vestlevad keskkonnateemadel Kristo Elias ja Lennart Lennuk. Samuti näidatakse Madis Reimundi filmi "Kastist väljas. Konstantin Vassiljev", mida omalt poolt kommenteerib Sander Jürjens.
Kunstiprogramm toob osalejateni kaks näitust: kultuuriklubi BAAS ruumides saab näha Anna Kõuhkna maale ning Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses kohtate Juss Heinsalu savimaastike. | Nädalavahetusel toimub Raplas kultuurifestival Särin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festival toob kokku filmi, muusika, teatri, kunsti ning kirjanduse loojad ja kultuurisõbrad nii Raplamaalt kui ka mujalt Eestist.
Sel aastal astuvad festivali lavadel üles NOËP DJ set, Lexsoul Dancemachine, Mari Kalkun, Sten-Olle ja Kangelased, Alias, Machete, Rahel, Ans. Andur, RÜÜT, Karolin Kõrre ja bänd, MAAKUU, Tradimus, samuti astuvad muusikapulti Raadio Kohila Videodisco.
Teatrielamust pakub Anna-Kristin Peterson ja Riinimanda teater. Lisaks saab osa teatrivestlusest "Rapla mehed Linnateatris".
Kirjanduselamust pakuvad seekord Triin Soomets ja Teet Raik. Samuti saab kogeda eesti luuleklassika heliruumi - luuletaja Anneliis Kõivu looming Ivi Rausi esituses, ühenduses muusikaga.
Filmiprogramm toob kinolinale filmikunsti meistriteosed Richard Sidey "Elementa" ning Perttu Saksa "Looma kujutise", millele eelneb Öökulli akadeemia Lauri Laanistoga. Lisaks saab näha Sander Loite ja Ove Mustingu filmi Nicaragua kanali ehitamisest, kus filmiautoriga vestlevad keskkonnateemadel Kristo Elias ja Lennart Lennuk. Samuti näidatakse Madis Reimundi filmi "Kastist väljas. Konstantin Vassiljev", mida omalt poolt kommenteerib Sander Jürjens.
Kunstiprogramm toob osalejateni kaks näitust: kultuuriklubi BAAS ruumides saab näha Anna Kõuhkna maale ning Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses kohtate Juss Heinsalu savimaastike.
### Response:
Nädalavahetusel toimub Raplas kultuurifestival Särin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskmiste rehvidega sõitnud Hamilton edestas pehmeid rehve kasutanud Verstappenit 0,452 sekundiga ning kolmandana lõpetanud tiimikaaslast Valtteri Bottast 0,525 sekundiga.
Esimese vabatreeningu tulemused:
Full details on FP1 #ItalianGP #F1 pic.twitter.com/F2ebOrFMpd
— Formula 1 (@F1) September 10, 2021
Üldarvestuses on sõkaldest selgelt eraldunud kaks tera. Juhib hollandlane Verstappen 224,5 punktiga, briti vormelisõitjal Hamiltonil on enne Itaalia GP-d 221,5 punkti. Kolmandat kohta hoidval Bottasel on vaid 123 punkti. | Itaalia GP esimesel vabatreeningul näitas kiireimat aega Hamilton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskmiste rehvidega sõitnud Hamilton edestas pehmeid rehve kasutanud Verstappenit 0,452 sekundiga ning kolmandana lõpetanud tiimikaaslast Valtteri Bottast 0,525 sekundiga.
Esimese vabatreeningu tulemused:
Full details on FP1 #ItalianGP #F1 pic.twitter.com/F2ebOrFMpd
— Formula 1 (@F1) September 10, 2021
Üldarvestuses on sõkaldest selgelt eraldunud kaks tera. Juhib hollandlane Verstappen 224,5 punktiga, briti vormelisõitjal Hamiltonil on enne Itaalia GP-d 221,5 punkti. Kolmandat kohta hoidval Bottasel on vaid 123 punkti.
### Response:
Itaalia GP esimesel vabatreeningul näitas kiireimat aega Hamilton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu sõjavägi saab nüüd võimaluse Valgevene piiri läheduses patrullida ja anda täitmisele kuuluvaid korraldusi ning kui neid ei täideta, siis ka inimesi jälitada ja vahistada.
Samuti saab sõjavägi õiguse peatada autosid ja neid läbi otsida, kasutades selleks vajadusel erivarustust.
Üle Valgevene-Leedu piiri on sel aastal tulnud üle 4100 migrandi. | Leedu parlament kiitis heaks sõjaväele erivolituste andmise piiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu sõjavägi saab nüüd võimaluse Valgevene piiri läheduses patrullida ja anda täitmisele kuuluvaid korraldusi ning kui neid ei täideta, siis ka inimesi jälitada ja vahistada.
Samuti saab sõjavägi õiguse peatada autosid ja neid läbi otsida, kasutades selleks vajadusel erivarustust.
Üle Valgevene-Leedu piiri on sel aastal tulnud üle 4100 migrandi.
### Response:
Leedu parlament kiitis heaks sõjaväele erivolituste andmise piiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Štelmahersi sõnul hakatakse samm-sammult minema. "Kõigepealt ootab meid Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniir, kus tahame kahtlemata põhiturniirile jõuda," rääkis lätlasest treener Korvpall24.geenius.ee-le.
Meistrite liigasse pääsemiseks on Cramol vaja esmalt 13. septembril alistada Portugali meister Sporting CP ning võidu korral kaks päeva hiljem ka Montenegro meisterklubi Mornar Bar. Juhul, kui suudetakse mõlemad mängud võita, on vaja finaalis alistada ka teise poolfinaali võitja. Võimalikud vastased on Kapfenberg Bulls (AUT), Juventus Utena (LTU) ja Brose Bamberg (GER). Kõik kohtumised peetakse Saku Suurhallis.
"Tegime päris hea eelmise hooaja, kui võitsime Eesti-Läti liiga. See on tore ja tahame sama korrata, sõnas Štelmahers. "Samuti soovime Eesti meistritiitlit kaitsta ja VTB Ühisliigas play-off 'i jõuda. Need oleksid selle hooaja kõrgemad sihid," ütles Cramo treener.
Leedus toimunud kontrollturniiril pidi Eesti meistermeeskond kolm kohtumist ning kaotas kõik mängud. Neljapäeval jäädi 65:79 alla Panevežyse Lietkabelisele.
Štelmahersi plaanidest ja eesmärkidest loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee. | Štelmahers: soovime VTB Ühisliigasplay-off'i jõuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Štelmahersi sõnul hakatakse samm-sammult minema. "Kõigepealt ootab meid Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniir, kus tahame kahtlemata põhiturniirile jõuda," rääkis lätlasest treener Korvpall24.geenius.ee-le.
Meistrite liigasse pääsemiseks on Cramol vaja esmalt 13. septembril alistada Portugali meister Sporting CP ning võidu korral kaks päeva hiljem ka Montenegro meisterklubi Mornar Bar. Juhul, kui suudetakse mõlemad mängud võita, on vaja finaalis alistada ka teise poolfinaali võitja. Võimalikud vastased on Kapfenberg Bulls (AUT), Juventus Utena (LTU) ja Brose Bamberg (GER). Kõik kohtumised peetakse Saku Suurhallis.
"Tegime päris hea eelmise hooaja, kui võitsime Eesti-Läti liiga. See on tore ja tahame sama korrata, sõnas Štelmahers. "Samuti soovime Eesti meistritiitlit kaitsta ja VTB Ühisliigas play-off 'i jõuda. Need oleksid selle hooaja kõrgemad sihid," ütles Cramo treener.
Leedus toimunud kontrollturniiril pidi Eesti meistermeeskond kolm kohtumist ning kaotas kõik mängud. Neljapäeval jäädi 65:79 alla Panevežyse Lietkabelisele.
Štelmahersi plaanidest ja eesmärkidest loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee.
### Response:
Štelmahers: soovime VTB Ühisliigasplay-off'i jõuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kollektsiooni omanikud on abielupaar Harry ja Linda Macklowe. Paar oli abielus 59 aastat. Nende lahutusprotsess on kestnud kaks aastat ja nad pole seni jõudnud kollektsiooni jagamises kokkuleppele. Lõpuks käskis kohtunik kollektsiooni oksjonile panna.
Miljardäride kunstikollektsioon on üks kallimaid kunstiteoste kogusid, mida oksjonil kunagi on pakutud. Kollektsiooni väärtuseks hinnatakse 600 miljonit dollarit, teatas The Times.
Miljardärist pankuri David Rockefelleri kollektsioon müüdi 2018. aastal maha 835 miljoni dollari eest.
Kollektsiooni hakkab novembris müüma oksjonifirma Sotheby. Haamri alla läheb 65 teost.
"See kollektsioon koguti mitme aastakümne jooksul. Pole kahtlust, et see müük meelitab kunstikogujaid tervest maailmast," ütles Sotheby juht Charles Stewart.
Sotheby riputab maalid enne oksjonit üles ka oma galeriidesse, et potentsiaalsed ostjad saaksid teostega tutvuda. | Miljardärid müüvad lahutuse tõttu 600 miljonit dollarit väärt kunstikogu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kollektsiooni omanikud on abielupaar Harry ja Linda Macklowe. Paar oli abielus 59 aastat. Nende lahutusprotsess on kestnud kaks aastat ja nad pole seni jõudnud kollektsiooni jagamises kokkuleppele. Lõpuks käskis kohtunik kollektsiooni oksjonile panna.
Miljardäride kunstikollektsioon on üks kallimaid kunstiteoste kogusid, mida oksjonil kunagi on pakutud. Kollektsiooni väärtuseks hinnatakse 600 miljonit dollarit, teatas The Times.
Miljardärist pankuri David Rockefelleri kollektsioon müüdi 2018. aastal maha 835 miljoni dollari eest.
Kollektsiooni hakkab novembris müüma oksjonifirma Sotheby. Haamri alla läheb 65 teost.
"See kollektsioon koguti mitme aastakümne jooksul. Pole kahtlust, et see müük meelitab kunstikogujaid tervest maailmast," ütles Sotheby juht Charles Stewart.
Sotheby riputab maalid enne oksjonit üles ka oma galeriidesse, et potentsiaalsed ostjad saaksid teostega tutvuda.
### Response:
Miljardärid müüvad lahutuse tõttu 600 miljonit dollarit väärt kunstikogu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küll aga jättis tuuletu ilm purjetajad kaldale lootusega, et homme kerkivad tuuleiilid ning saab minna merele purjetama. Tegemist on Eesti Karikasarja viimase ehk kaheksanda etapiga, mis sel aastal toimub. Laupäeval on plaanis merele minna kell 11.00.
Garmin Purjetamise Võistlussari on Eesti Jahtklubide Liidu noorte- ja olümpiapurjetamise regatisari, milles sisalduvad Eesti Meistrivõistlused on üks eraldi võistlus ja Eesti Karika regatid on mitmest regatist koosnev võistlussari.
Eesti Meistrivõistlused toimuvad ühe neli päeva kestva regatina noorte ühepaatidele augustis Pirital ja teistele klassidele septembris Kakumäel. Karikasari toimub hooaja vältel etappide kaupa erinevates sadamates ümber Eesti ning neile on võistlema oodata ligi viissada sportlast. Igal võistlusklassil on karikasarjas kas kaks või kolm etappi.
Käesoleval hooajal toimub koroonaviirusest tulenevalt võistlustele registreerimine täielikult interneti teel ning kohapeal regatibüroos registreerimist ei toimu. Samamoodi asuvad võistluse teadetetahvel ja tulemused ainult e-keskkonnas. Võistluste avamine toimub sadamas kesksel kohal, kusjuures võistlejad jälgivad seda oma purjeka juurest. Autasustamisel tohivad osaleda vaid autasustatavad ja teised jälgivad autasustamist oma paatide juurest. | Pärnu Sügisregatt sai alguse tuulevaikse ja ilusa ilma saatel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küll aga jättis tuuletu ilm purjetajad kaldale lootusega, et homme kerkivad tuuleiilid ning saab minna merele purjetama. Tegemist on Eesti Karikasarja viimase ehk kaheksanda etapiga, mis sel aastal toimub. Laupäeval on plaanis merele minna kell 11.00.
Garmin Purjetamise Võistlussari on Eesti Jahtklubide Liidu noorte- ja olümpiapurjetamise regatisari, milles sisalduvad Eesti Meistrivõistlused on üks eraldi võistlus ja Eesti Karika regatid on mitmest regatist koosnev võistlussari.
Eesti Meistrivõistlused toimuvad ühe neli päeva kestva regatina noorte ühepaatidele augustis Pirital ja teistele klassidele septembris Kakumäel. Karikasari toimub hooaja vältel etappide kaupa erinevates sadamates ümber Eesti ning neile on võistlema oodata ligi viissada sportlast. Igal võistlusklassil on karikasarjas kas kaks või kolm etappi.
Käesoleval hooajal toimub koroonaviirusest tulenevalt võistlustele registreerimine täielikult interneti teel ning kohapeal regatibüroos registreerimist ei toimu. Samamoodi asuvad võistluse teadetetahvel ja tulemused ainult e-keskkonnas. Võistluste avamine toimub sadamas kesksel kohal, kusjuures võistlejad jälgivad seda oma purjeka juurest. Autasustamisel tohivad osaleda vaid autasustatavad ja teised jälgivad autasustamist oma paatide juurest.
### Response:
Pärnu Sügisregatt sai alguse tuulevaikse ja ilusa ilma saatel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grupp jääb edaspidi jalatsitega kauplema e-kanalites, Kaubamajas ja suuremates Selverites.
Praegu ei kavandata TKM King AS osaluse võõrandamist, äriühingu lõpetamist ega muudatusi juhatuse koosseisus.
TKM Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp selgitas, et jalatsiäris olid keerulised ajad juba enne koroonakriisi, mille tõttu omakorda veel kaks kevadhooaega kaubanduse sulgemiste tõttu märkimisväärselt kannatas.
"Klientide ostueelistused on selgelt muutunud klassikalisest kingast sportlikuma jalatsi suunas ning konkurents on selles äris seetõttu eriti tihe. Olime mõnda aega valikute ees, kas jõuliselt strateegiat muuta või kahjumlik ärisuund lõpetada," lisas Puusepp.
TKM King juhatuse liikme Anne-Liis Ostovi sõnul on kaupluste sulgemiste puhul tegemist pikaajalise protsessiga järgneva aasta jooksul ning kiireid muutusi see klientidele kaasa ei too. Ostovi sõnul on selle aasta lõpuks plaanis sulgeda vaid üksikud poed ettevõtte 19 kauplusest. | Tallinna Kaubamaja sulgeb ABC Kinga ja SHU kauplused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grupp jääb edaspidi jalatsitega kauplema e-kanalites, Kaubamajas ja suuremates Selverites.
Praegu ei kavandata TKM King AS osaluse võõrandamist, äriühingu lõpetamist ega muudatusi juhatuse koosseisus.
TKM Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp selgitas, et jalatsiäris olid keerulised ajad juba enne koroonakriisi, mille tõttu omakorda veel kaks kevadhooaega kaubanduse sulgemiste tõttu märkimisväärselt kannatas.
"Klientide ostueelistused on selgelt muutunud klassikalisest kingast sportlikuma jalatsi suunas ning konkurents on selles äris seetõttu eriti tihe. Olime mõnda aega valikute ees, kas jõuliselt strateegiat muuta või kahjumlik ärisuund lõpetada," lisas Puusepp.
TKM King juhatuse liikme Anne-Liis Ostovi sõnul on kaupluste sulgemiste puhul tegemist pikaajalise protsessiga järgneva aasta jooksul ning kiireid muutusi see klientidele kaasa ei too. Ostovi sõnul on selle aasta lõpuks plaanis sulgeda vaid üksikud poed ettevõtte 19 kauplusest.
### Response:
Tallinna Kaubamaja sulgeb ABC Kinga ja SHU kauplused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Romaani keskmes on ajalooline tegelane Johannes Vares-Barbarus, karismaatiline kirjanik, arst ja poliitik, ning tema suhted naise, sõprade, ametivendade ja vaenlastega. Kuid kes see Vares, isehakanud Barbarus, ikkagi oli? Tõeline multitalent või lihtsalt aferist, kes soovis oma elu elada nii, et kõik prožektorid oleks suunatud vaid temale? Ka hetkel, mil ta sureb. Ehk oli tegemist lihtsalt ühe luuletajast Poisuga, kes armastas oma Siutsu ning sattus seetõttu alati sündmuste pöörisesse.
Esitlusel vestleb autoriga ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, katkendeid raamatust loeb Kristjan Zobel.
Raamatu "Sure, Poisu!" toimetaja on Margit Kuusk, kujundaja Katrin Kisand. Raamatu on välja andnud kirjastus Väike Öömuusika. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Raamatuesitlus kuulub 7.-12. septembrini toimuva teatrifestivali Draama metaprogrammi.
Kivastiku eelmine, 2019. aastal ilmunud romaan "Taevatrepp" pälvis Eduard Vilde kirjandusauhinna, teose põhjal on valmimas ka mängufilm. | Draama festivalil esitletakse Mart Kivastiku uut raamatut "Sure, Poisu!" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Romaani keskmes on ajalooline tegelane Johannes Vares-Barbarus, karismaatiline kirjanik, arst ja poliitik, ning tema suhted naise, sõprade, ametivendade ja vaenlastega. Kuid kes see Vares, isehakanud Barbarus, ikkagi oli? Tõeline multitalent või lihtsalt aferist, kes soovis oma elu elada nii, et kõik prožektorid oleks suunatud vaid temale? Ka hetkel, mil ta sureb. Ehk oli tegemist lihtsalt ühe luuletajast Poisuga, kes armastas oma Siutsu ning sattus seetõttu alati sündmuste pöörisesse.
Esitlusel vestleb autoriga ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, katkendeid raamatust loeb Kristjan Zobel.
Raamatu "Sure, Poisu!" toimetaja on Margit Kuusk, kujundaja Katrin Kisand. Raamatu on välja andnud kirjastus Väike Öömuusika. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Raamatuesitlus kuulub 7.-12. septembrini toimuva teatrifestivali Draama metaprogrammi.
Kivastiku eelmine, 2019. aastal ilmunud romaan "Taevatrepp" pälvis Eduard Vilde kirjandusauhinna, teose põhjal on valmimas ka mängufilm.
### Response:
Draama festivalil esitletakse Mart Kivastiku uut raamatut "Sure, Poisu!" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Europarki tegevjuht Karol Kovanen ütles ERR-ile, et plats sai valmis 3. septembril, see kaeti asfaldipuruga ja see läks maksma 30 000 eurot.
"Kuna see plats on keset linna ja ta tõesti tolmas, siis oli auküsimus see meil korda teha. Saime omanikult loa ja tegime korda," lausus ta.
Kovanen rääkis, et kõnealune plats pidi ammu olema juba uue hoone all, aga protsess on veninud. "Kui me selle platsi algselt rajasime, siis oli see esialgu kolmeks aastaks ja vastavalt sellele need katted sinna peale said ja ajaga kulusid ära ning hakkasid tolmama. See oli põhjus, miks see nii pikalt ootel oli," sõnas Kovanen.
Kovaneni sõnul on maa omanik kinnitanud, et umbes aasta pärast läheb platsil ehituseks.
Miks leidub endiselt "kuumaastikuga" tasulisi parklaid?
ERR küsis, kas Europark plaanib ka mõne teise hooldamata kruusakattega tasulise parkla korrastada. Kovaneni sõnul ei ole see nii lihtne, kui võiks arvata.
"Üldprintsiibis ma olen nõus, et kui on plats, siis ta võiks olla korras ja mitte tolmata. Nii meil enamasti ka on. Meil on tasulisi platse üle 250 ja problemaatilisi on mõned," lausus Kovanen.
"Need mõned problemaatilised ei ole tihti meie tahtes kinni. Iga platsiga on mingi oma spetsiifiline pikem lugu. On küsimus, mida osade ajutiste platsidega teha. Kui panna päris asfalt, siis peaks nende eluiga olema ca viis aastat või rohkem, et see ära tasuks. Tihti on küsimus ka loa menetlemises, et isegi parima tahtmise juures teinekord seda asfalti sinna ei saa ja ei tohi panna, sest selleks peaks algatama täismahulise planeeringu protsessi. Kui me ilma loata läheme asfalti kuskile panema, on seal järgmine hetk mupo, kes teeb trahvi ja laseb selle asfaldi üles võtta, kui natuke utreerida," vastas Kovanen.
"Tegelikult me neid ajutisi platse jälgime, hööveldame, tasandame ja kõik nad on ohutud. Mõnel pool on tolmuprobleem, millele on keeruline lahendust leida," lisas Kovanen. | Europark kattis endise EKA krundi parkla asfaldiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Europarki tegevjuht Karol Kovanen ütles ERR-ile, et plats sai valmis 3. septembril, see kaeti asfaldipuruga ja see läks maksma 30 000 eurot.
"Kuna see plats on keset linna ja ta tõesti tolmas, siis oli auküsimus see meil korda teha. Saime omanikult loa ja tegime korda," lausus ta.
Kovanen rääkis, et kõnealune plats pidi ammu olema juba uue hoone all, aga protsess on veninud. "Kui me selle platsi algselt rajasime, siis oli see esialgu kolmeks aastaks ja vastavalt sellele need katted sinna peale said ja ajaga kulusid ära ning hakkasid tolmama. See oli põhjus, miks see nii pikalt ootel oli," sõnas Kovanen.
Kovaneni sõnul on maa omanik kinnitanud, et umbes aasta pärast läheb platsil ehituseks.
Miks leidub endiselt "kuumaastikuga" tasulisi parklaid?
ERR küsis, kas Europark plaanib ka mõne teise hooldamata kruusakattega tasulise parkla korrastada. Kovaneni sõnul ei ole see nii lihtne, kui võiks arvata.
"Üldprintsiibis ma olen nõus, et kui on plats, siis ta võiks olla korras ja mitte tolmata. Nii meil enamasti ka on. Meil on tasulisi platse üle 250 ja problemaatilisi on mõned," lausus Kovanen.
"Need mõned problemaatilised ei ole tihti meie tahtes kinni. Iga platsiga on mingi oma spetsiifiline pikem lugu. On küsimus, mida osade ajutiste platsidega teha. Kui panna päris asfalt, siis peaks nende eluiga olema ca viis aastat või rohkem, et see ära tasuks. Tihti on küsimus ka loa menetlemises, et isegi parima tahtmise juures teinekord seda asfalti sinna ei saa ja ei tohi panna, sest selleks peaks algatama täismahulise planeeringu protsessi. Kui me ilma loata läheme asfalti kuskile panema, on seal järgmine hetk mupo, kes teeb trahvi ja laseb selle asfaldi üles võtta, kui natuke utreerida," vastas Kovanen.
"Tegelikult me neid ajutisi platse jälgime, hööveldame, tasandame ja kõik nad on ohutud. Mõnel pool on tolmuprobleem, millele on keeruline lahendust leida," lisas Kovanen.
### Response:
Europark kattis endise EKA krundi parkla asfaldiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba üheksateistkümnendat korda eksponeerib Tallinn Fashion Week kodumaise moeloome vaieldamatuid tipptegijaid ning näitab värsket sügismoodi. Kuldnõela galal kroonitakse Eesti moedisaini ihaldatuima auhinna, Kuldnõelaga, viimasel viiel aastal silma paistnud moelooja ning Hõbenõelaga avaldatakse tunnust viimase aasta jooksul tähelennu teinud disainerile.
Kuldnõela nominendid on Tallinn Dolls, Lilli Jahilo ja Triinu Pungits.
Hõbenõela nominendid on Karl Joonas Alamaa, Crystal Rabbit ja Annika Kiidron.
Kuldnõela žürii annab teist korda välja ka parima aksessuaaride looja auhinna Kuldne Nõelakoda, mille nominendid on Anu Tera, SOMA ja Mari Masso.
Kuldnõela žürii koosseisus on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse professor Krista Kodres, Postimehe moeajakirjanik Kristina Herodes, Kaubamaja turundusdirektor Enel Kolk, Anne&Stiili peatoimetaja Mari-Liis Helvik, ehtekunstnik Tanel Veenre, moeekspert Urmas Väljaots ja fotograaf Filippo Caroti.
PROGRAMM
T 19. oktoober
18.00 Kristel Kuslapuu
20.00 Kaubamaja esitleb: Kuldnõel
K 20. oktoober
18.00 Carmen Klooren, Loomus
19.30 Brand no 8, Piret Kuresaar
21.00 Liina Stein
N 21. oktoober
18.00 Eve Hanson, August
19.30 Iris Janvier
21.00 Alexanderling, Mammu Couture
R 22. oktoober
18.00 Teele Koel, Vilve Unt
19.30 Hannabel Kaal, Diana Arno
21.00 Kirill Safonov, Kristina Viirpalu
Kuldnõela ja Hõbenõela kollektsioonid jõuavad lavale sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, 19. - 22. oktoobril Kultuurikatlas toimuval Kuldnõela galal. | Tallinn Fashion Weeki programm esitleb moemaastiku tuntud tegijaid ja uusi tulijaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba üheksateistkümnendat korda eksponeerib Tallinn Fashion Week kodumaise moeloome vaieldamatuid tipptegijaid ning näitab värsket sügismoodi. Kuldnõela galal kroonitakse Eesti moedisaini ihaldatuima auhinna, Kuldnõelaga, viimasel viiel aastal silma paistnud moelooja ning Hõbenõelaga avaldatakse tunnust viimase aasta jooksul tähelennu teinud disainerile.
Kuldnõela nominendid on Tallinn Dolls, Lilli Jahilo ja Triinu Pungits.
Hõbenõela nominendid on Karl Joonas Alamaa, Crystal Rabbit ja Annika Kiidron.
Kuldnõela žürii annab teist korda välja ka parima aksessuaaride looja auhinna Kuldne Nõelakoda, mille nominendid on Anu Tera, SOMA ja Mari Masso.
Kuldnõela žürii koosseisus on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse professor Krista Kodres, Postimehe moeajakirjanik Kristina Herodes, Kaubamaja turundusdirektor Enel Kolk, Anne&Stiili peatoimetaja Mari-Liis Helvik, ehtekunstnik Tanel Veenre, moeekspert Urmas Väljaots ja fotograaf Filippo Caroti.
PROGRAMM
T 19. oktoober
18.00 Kristel Kuslapuu
20.00 Kaubamaja esitleb: Kuldnõel
K 20. oktoober
18.00 Carmen Klooren, Loomus
19.30 Brand no 8, Piret Kuresaar
21.00 Liina Stein
N 21. oktoober
18.00 Eve Hanson, August
19.30 Iris Janvier
21.00 Alexanderling, Mammu Couture
R 22. oktoober
18.00 Teele Koel, Vilve Unt
19.30 Hannabel Kaal, Diana Arno
21.00 Kirill Safonov, Kristina Viirpalu
Kuldnõela ja Hõbenõela kollektsioonid jõuavad lavale sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, 19. - 22. oktoobril Kultuurikatlas toimuval Kuldnõela galal.
### Response:
Tallinn Fashion Weeki programm esitleb moemaastiku tuntud tegijaid ja uusi tulijaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal sai ametlikuks, et järgmisest hooajast hakkab Mercedese meeskonnas Valeri Bottase asemel sõitma noor britt George Russell. Lewis Hamiltoni hinnangul on hea, et meeskond valmistub tulevikuks, vahendab Eurosport.
"Noorte talentide pealetulek on alati teretulnud. Ma olen pigem vana juba, seega Russelli toomine meie meeskonda annab energiat tervele tiimile," kommenteeris Hamilton.
"Ma tean, et ta areneb ja saab aja jooksul ainult paremaks. Ta on noortele sõitjatele hea näide sellest, et unistusi on võimalik realiseerida, kui sa selle nimel piisavalt palju pingutad," lisas Hamilton.
Vormel-1 järgmine etapp toimub sel nädalavahetusel Itaalias, Monza ringrajal. | Hamilton: Russelli liitumine annab energiat tervele tiimile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal sai ametlikuks, et järgmisest hooajast hakkab Mercedese meeskonnas Valeri Bottase asemel sõitma noor britt George Russell. Lewis Hamiltoni hinnangul on hea, et meeskond valmistub tulevikuks, vahendab Eurosport.
"Noorte talentide pealetulek on alati teretulnud. Ma olen pigem vana juba, seega Russelli toomine meie meeskonda annab energiat tervele tiimile," kommenteeris Hamilton.
"Ma tean, et ta areneb ja saab aja jooksul ainult paremaks. Ta on noortele sõitjatele hea näide sellest, et unistusi on võimalik realiseerida, kui sa selle nimel piisavalt palju pingutad," lisas Hamilton.
Vormel-1 järgmine etapp toimub sel nädalavahetusel Itaalias, Monza ringrajal.
### Response:
Hamilton: Russelli liitumine annab energiat tervele tiimile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augustis tõusis mustanahaliste ameeriklaste töötuse määr 8,8 protsendile. Üldine USA tööpuudus langes samas 5,2 protsendile, teatas USA statistikabüroo.
USA-s hakati erinevate demograafiliste rühmade töötuse määra mõõtma 1972. aastal. Mustanahaliste ameeriklaste töötuse määr on peaaegu alati olnud kõrgeim. Siiski hakkas erinevus enne pandeemiat muutuma. 2019. aastal jõudis mustanahaliste inimeste tööhõive rekordiliselt kõrgele tasemele, teatas Financial Times.
Augusti aruanne tekitab siiski mitmetes majandusteadlastes muret, et hiljutine positiivne tendents on lõppenud.
Mõned majandusteadlased leiavad, et mustanahaliste ameeriklaste raskused tööjõuturul on seotud nende ülemäärase esindatusega teenindussektoris. Pandeemia tabas sektorit kõige rängemalt. Taastumist segab ka koroonaviiruse delta variandi levik.
"Ülikoolikraadiga mustanahaliste seas on töötuse määr kõrgem kui valgete seas, kel pole isegi keskharidust," ütles Barack Obama administratsiooni tööjõu nõunik William Spriggs.
Spriggs tõi välja ka diskrimineerimise.
"Meil on mustanahalised töötajad, kes kuulevad ettevõtjaid vingumas, et neil pole töölisi. Mustanahalised otsivad tööd ja lõpuks ei leia midagi. Valged töötajad näevad vähe vaeva ja leiavad tööd," lisas Spriggs. | Pandeemia mõjutas negatiivselt USA mustanahaliste tööhõivet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augustis tõusis mustanahaliste ameeriklaste töötuse määr 8,8 protsendile. Üldine USA tööpuudus langes samas 5,2 protsendile, teatas USA statistikabüroo.
USA-s hakati erinevate demograafiliste rühmade töötuse määra mõõtma 1972. aastal. Mustanahaliste ameeriklaste töötuse määr on peaaegu alati olnud kõrgeim. Siiski hakkas erinevus enne pandeemiat muutuma. 2019. aastal jõudis mustanahaliste inimeste tööhõive rekordiliselt kõrgele tasemele, teatas Financial Times.
Augusti aruanne tekitab siiski mitmetes majandusteadlastes muret, et hiljutine positiivne tendents on lõppenud.
Mõned majandusteadlased leiavad, et mustanahaliste ameeriklaste raskused tööjõuturul on seotud nende ülemäärase esindatusega teenindussektoris. Pandeemia tabas sektorit kõige rängemalt. Taastumist segab ka koroonaviiruse delta variandi levik.
"Ülikoolikraadiga mustanahaliste seas on töötuse määr kõrgem kui valgete seas, kel pole isegi keskharidust," ütles Barack Obama administratsiooni tööjõu nõunik William Spriggs.
Spriggs tõi välja ka diskrimineerimise.
"Meil on mustanahalised töötajad, kes kuulevad ettevõtjaid vingumas, et neil pole töölisi. Mustanahalised otsivad tööd ja lõpuks ei leia midagi. Valged töötajad näevad vähe vaeva ja leiavad tööd," lisas Spriggs.
### Response:
Pandeemia mõjutas negatiivselt USA mustanahaliste tööhõivet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Keel mängis viimati Prantsusmaa kõrgliigaklubi Nice'i eest. Varasemalt on ta esindanud ka Soome klubi Akaa Volley't, Belgia klubi Aalsti Lindemansi, Austria klubi Bleiburgi ja Eestis Pärnu Võrkpalliklubi.
Iraani peetakse Lähis-Ida tugevaimaks liigaks ning Iraani võrkpallikoondis osales ka Tokyo olümpiamängudel, kus lõpetati alagrupiturniir kahe võidu ja kuue punktiga, vahendab Võrkpall24.ee.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee | Eesti koondislane liitub Iraani meistermeeskonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Keel mängis viimati Prantsusmaa kõrgliigaklubi Nice'i eest. Varasemalt on ta esindanud ka Soome klubi Akaa Volley't, Belgia klubi Aalsti Lindemansi, Austria klubi Bleiburgi ja Eestis Pärnu Võrkpalliklubi.
Iraani peetakse Lähis-Ida tugevaimaks liigaks ning Iraani võrkpallikoondis osales ka Tokyo olümpiamängudel, kus lõpetati alagrupiturniir kahe võidu ja kuue punktiga, vahendab Võrkpall24.ee.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee
### Response:
Eesti koondislane liitub Iraani meistermeeskonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati tehti uuring kümme aastat tagasi, 2011. aastal, mil oli koduta 1225 inimest, kellest oli tänavakodutuid pea 12 protsenti ehk 146 inimest.
Nüüd on aga olukord läinud paremaks: 2020. aastal oli Tallinnas 827 koduta inimest, kellest pea kümme protsenti ehk 82 inimest olid tänavakodutud. Seega on koduta inimeste arv vähenenud 32,5 protsenti, sh tänavakodutute arv on vähenenud 43,8 protsenti.
Kodutu on sotsiaaltöö assotsiatsiooni definitsiooni järgi inimene, kellel puudub isiklik või üüritud eluase, alalised majutusvõimalused või kes on suunatud ajutisse elupaika või ööbib väljas. Tänavakodutu on inimene, kes ööbib elamiseks mitte ettenähtud kohas või välitingimustes.
Kodutute keskmine vanus on kasvanud
"Koduta laste arv vähenes 44,8 protsenti, kuid tänavakodutute osakaal üldisest kodutute üldarvust oluliselt muutunud ei ole," ütles ERR-ile Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa.
Ta tõi välja, et täiskasvanud kodutute keskmine vanus on kasvanud: 2011. aastal oli see 46 eluaastat, kuid viimase uuringu järgi on see 51,1 aastat.
"Vanuse kasvu põhjuseks võib lugeda seda, et osa kodutuid on raskem või lausa võimatu resotsialiseerida ja iseseisvasse ellu suunata," selgitas direktor.
Kõige vanem kodutu oli 2011. aastal 92-aastane, kuid 2020. aastal oli vanim 86-aastane. Kodutute hulgas oli lastega peresid 68 ja vanematega koos elavaid lapsi 101. Eelmises uuringus oli lastega peresid aga 124 ja lapsi 183.
Laste keskmine vanus oli 8,7 aastat, 2011. aastal 7,9. Seega on kasvanud ka koduta laste keskmine vanus.
Koduta naiste osakaal on veidi vähenenud
"Koduta inimestest oli eestikeelseid 37,5 protsenti ja venekeelseid 62,5 protsenti. Võrreldes 2011. aastaga on siiski eestikeelsete kodutute osakaal suurenenud. Kuigi Tallinna elanike hulgas on eestlased ülekaalus, satuvad abivajajateks pigem venekeelsed elanikud," ütles Põldemaa.
Täiskasvanud koduta inimestest olid 2011. aastal 323 naised ja 603 mehed. Seega olid neist veidi üle kolmandiku naised ja pea kaks kolmandikku mehed.
2020. aastal oli kodutute seas aga 180 naist (28,3 protsenti) ja 457 meest (71,7 protsenti). Seega on naiste osakaal kodutute hulgas veidi vähenenud.
Viiendik kodututest on tänavale elama sattunud perekonna lagunemise tõttu. Selleks võib olla kooselu lõppemine, lahutus või riid elukaaslasega ja perevägivald. Lisaks võib põhjuseks olla see, et inimese pereliige läks hooldekodusse kui ka see, et ta elukaaslane või vanem suri.
15 protsenti kodututest tõi koduta jäämise põhjuseks töö või sissetuleku puudumise ning sarnases suurusjärgus toodi põhjuseks ka üürivõlgasid. Samas pea 90 protsenti kodututest omas mingisugust sissetulekut, milleks võis olla näiteks palk, töövõimetoetus või pension.
Olukord on paranenud, kuid kõik inimesed ei soovi abi vastu võtta
Üldkokkuvõttes on pilt Põldemaa sõnul paranenud. "Sotsiaalteenuseid on piisavalt neile, kes seda soovivad. Aga kahjuks on ju alati neid, kes ei suuda ja ei tahagi normidele alluda," selgita ta.
Näiteks kasutavad kodutud Tallinnas kokku 750 voodikohta 15 majutusasutuses. Võrreldes viimase uuringu tegemise ajaga on voodikohtade kasutamise arv suurenenud 122 võrra. Kodutud saavad ööbida näiteks öömajades või resotsialiseerimise sotsiaalmajutusüksustes.
Olukorra parandamiseks on Põldemaa sõnul viimaste aastate jooksul eri teenuseid parendatud, näiteks tõi ta välja, et arendatud ja laiendatud on alkohoolikute ja narkomaanide üksust.
"Veel tuleks arendada kodutute päevakeskuse tegevust, parandada teenusel olijate elamistingimusi ja tõhustada resotsialiseerimisteenust, et suunata õigel ajal inimesi teenuselt iseseisvasse ellu," selgitas Põldemaa.
Ühe näitena ongi uuringus välja toodud, et edaspidi tuleks korrigeerida kodutute päevakeskuse ja öömajade lahtiolekuaegu.
"Kodutute päevakeskus tuleks hoida avatuna ka puhkepäevadel ja selle tööaega pikendada kuni kella 19.00-ni; kaotada tuleks ka päevakeskuse lõunane sulgemisaeg," seisab uuringu kokkuvõttes. Praegu on päevakeskuse uksed lahti kella 17.00-ni. | Tallinnas on kodutute arv üheksa aastaga kolmandiku võrra vähenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati tehti uuring kümme aastat tagasi, 2011. aastal, mil oli koduta 1225 inimest, kellest oli tänavakodutuid pea 12 protsenti ehk 146 inimest.
Nüüd on aga olukord läinud paremaks: 2020. aastal oli Tallinnas 827 koduta inimest, kellest pea kümme protsenti ehk 82 inimest olid tänavakodutud. Seega on koduta inimeste arv vähenenud 32,5 protsenti, sh tänavakodutute arv on vähenenud 43,8 protsenti.
Kodutu on sotsiaaltöö assotsiatsiooni definitsiooni järgi inimene, kellel puudub isiklik või üüritud eluase, alalised majutusvõimalused või kes on suunatud ajutisse elupaika või ööbib väljas. Tänavakodutu on inimene, kes ööbib elamiseks mitte ettenähtud kohas või välitingimustes.
Kodutute keskmine vanus on kasvanud
"Koduta laste arv vähenes 44,8 protsenti, kuid tänavakodutute osakaal üldisest kodutute üldarvust oluliselt muutunud ei ole," ütles ERR-ile Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa.
Ta tõi välja, et täiskasvanud kodutute keskmine vanus on kasvanud: 2011. aastal oli see 46 eluaastat, kuid viimase uuringu järgi on see 51,1 aastat.
"Vanuse kasvu põhjuseks võib lugeda seda, et osa kodutuid on raskem või lausa võimatu resotsialiseerida ja iseseisvasse ellu suunata," selgitas direktor.
Kõige vanem kodutu oli 2011. aastal 92-aastane, kuid 2020. aastal oli vanim 86-aastane. Kodutute hulgas oli lastega peresid 68 ja vanematega koos elavaid lapsi 101. Eelmises uuringus oli lastega peresid aga 124 ja lapsi 183.
Laste keskmine vanus oli 8,7 aastat, 2011. aastal 7,9. Seega on kasvanud ka koduta laste keskmine vanus.
Koduta naiste osakaal on veidi vähenenud
"Koduta inimestest oli eestikeelseid 37,5 protsenti ja venekeelseid 62,5 protsenti. Võrreldes 2011. aastaga on siiski eestikeelsete kodutute osakaal suurenenud. Kuigi Tallinna elanike hulgas on eestlased ülekaalus, satuvad abivajajateks pigem venekeelsed elanikud," ütles Põldemaa.
Täiskasvanud koduta inimestest olid 2011. aastal 323 naised ja 603 mehed. Seega olid neist veidi üle kolmandiku naised ja pea kaks kolmandikku mehed.
2020. aastal oli kodutute seas aga 180 naist (28,3 protsenti) ja 457 meest (71,7 protsenti). Seega on naiste osakaal kodutute hulgas veidi vähenenud.
Viiendik kodututest on tänavale elama sattunud perekonna lagunemise tõttu. Selleks võib olla kooselu lõppemine, lahutus või riid elukaaslasega ja perevägivald. Lisaks võib põhjuseks olla see, et inimese pereliige läks hooldekodusse kui ka see, et ta elukaaslane või vanem suri.
15 protsenti kodututest tõi koduta jäämise põhjuseks töö või sissetuleku puudumise ning sarnases suurusjärgus toodi põhjuseks ka üürivõlgasid. Samas pea 90 protsenti kodututest omas mingisugust sissetulekut, milleks võis olla näiteks palk, töövõimetoetus või pension.
Olukord on paranenud, kuid kõik inimesed ei soovi abi vastu võtta
Üldkokkuvõttes on pilt Põldemaa sõnul paranenud. "Sotsiaalteenuseid on piisavalt neile, kes seda soovivad. Aga kahjuks on ju alati neid, kes ei suuda ja ei tahagi normidele alluda," selgita ta.
Näiteks kasutavad kodutud Tallinnas kokku 750 voodikohta 15 majutusasutuses. Võrreldes viimase uuringu tegemise ajaga on voodikohtade kasutamise arv suurenenud 122 võrra. Kodutud saavad ööbida näiteks öömajades või resotsialiseerimise sotsiaalmajutusüksustes.
Olukorra parandamiseks on Põldemaa sõnul viimaste aastate jooksul eri teenuseid parendatud, näiteks tõi ta välja, et arendatud ja laiendatud on alkohoolikute ja narkomaanide üksust.
"Veel tuleks arendada kodutute päevakeskuse tegevust, parandada teenusel olijate elamistingimusi ja tõhustada resotsialiseerimisteenust, et suunata õigel ajal inimesi teenuselt iseseisvasse ellu," selgitas Põldemaa.
Ühe näitena ongi uuringus välja toodud, et edaspidi tuleks korrigeerida kodutute päevakeskuse ja öömajade lahtiolekuaegu.
"Kodutute päevakeskus tuleks hoida avatuna ka puhkepäevadel ja selle tööaega pikendada kuni kella 19.00-ni; kaotada tuleks ka päevakeskuse lõunane sulgemisaeg," seisab uuringu kokkuvõttes. Praegu on päevakeskuse uksed lahti kella 17.00-ni.
### Response:
Tallinnas on kodutute arv üheksa aastaga kolmandiku võrra vähenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rembrandti graafilised teosed murdsid traditsioone. Ta tegi üle 300 vaskplaadi, mida peeti enamasti äärmiselt geniaalseteks, enamikul neist kujutas ta oma lemmiktegelasi: tavalisi inimesi, keda kohtas jalutuskäikudel linnas või Amsterdami kanalite ääres, ning nende nägusid ja keha- või käeliigutusi. Õnneks Rembrandti graafilisi teoseid eriti ei rünnatud, sest neid ei peetud tähtsaks kunstivormiks või isegi üldse mitte kunstiks.
Väikeseformaadilised, vaid mõne joonega teostatud graafilised lehed kinnitavad Rembrandti arusaamu kunstist, mille järgi peaks kunst keskenduma sellele, mis on elus ainulaadselt inimlik, mitte sellele, kuidas miski välja näeb või mida kunstnik arvab. Kunst, isegi see kunst, mis otseselt inimesega ei tegele, peaks esile tooma varjatud tõdesid ja tundeid.
Näitusel on väljas ka mõned Rembrandti autoportreed, mida on graafikas teadaolevalt kokku 31. Ta graafilisi autoportreesid on vahel peetud peeglist joonistatud näoilmete etüüdideks, mida kunstnik sai hiljem maalides kasutada.
Firnhaberi kogus olevad graafilised lehed on Rembrandti vaseplaatidelt trükitud aastail 1870–80. Selleks ajaks oli paljusid Rembrandti originaalplaate juba üle graveeritud, sest pehmesse vaseplaati lõigatud jooned ei võimaldanud enam trükkida peeneid, täpseid ja selgeid jooni. Kui neid töid kunstniku eluajal tehtud trükkidega võrrelda, on näha, et need on väga-väga täpsed.
Näitus on Kondase Keskuses avatud kuni 10. oktoobrini. | Viljandis saab imetleda Rembrandti kunsti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rembrandti graafilised teosed murdsid traditsioone. Ta tegi üle 300 vaskplaadi, mida peeti enamasti äärmiselt geniaalseteks, enamikul neist kujutas ta oma lemmiktegelasi: tavalisi inimesi, keda kohtas jalutuskäikudel linnas või Amsterdami kanalite ääres, ning nende nägusid ja keha- või käeliigutusi. Õnneks Rembrandti graafilisi teoseid eriti ei rünnatud, sest neid ei peetud tähtsaks kunstivormiks või isegi üldse mitte kunstiks.
Väikeseformaadilised, vaid mõne joonega teostatud graafilised lehed kinnitavad Rembrandti arusaamu kunstist, mille järgi peaks kunst keskenduma sellele, mis on elus ainulaadselt inimlik, mitte sellele, kuidas miski välja näeb või mida kunstnik arvab. Kunst, isegi see kunst, mis otseselt inimesega ei tegele, peaks esile tooma varjatud tõdesid ja tundeid.
Näitusel on väljas ka mõned Rembrandti autoportreed, mida on graafikas teadaolevalt kokku 31. Ta graafilisi autoportreesid on vahel peetud peeglist joonistatud näoilmete etüüdideks, mida kunstnik sai hiljem maalides kasutada.
Firnhaberi kogus olevad graafilised lehed on Rembrandti vaseplaatidelt trükitud aastail 1870–80. Selleks ajaks oli paljusid Rembrandti originaalplaate juba üle graveeritud, sest pehmesse vaseplaati lõigatud jooned ei võimaldanud enam trükkida peeneid, täpseid ja selgeid jooni. Kui neid töid kunstniku eluajal tehtud trükkidega võrrelda, on näha, et need on väga-väga täpsed.
Näitus on Kondase Keskuses avatud kuni 10. oktoobrini.
### Response:
Viljandis saab imetleda Rembrandti kunsti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 69-aastane Günes juhendas Türgi koondist alates 2019. aasta märtsist. Günes aitas Türgil jõuda sel suvel toimunud Euroopa meistrivõistlustele, kus kaotati kõik kolm alagrupi kohtumist.
Euroopa meistrivõistlustele järgnenud mängudes ei saanud Türgi samuti oma mängu käima. Kolmest MM-valiksarja kohtumisest võeti ainult neli punkti, ainsana alistati Gibraltar. Viimases kohtumises Hollandi vastu kaotas Türgi koguni 1:6.
Günes oli Türgi koondise treener ka aastatel 2000 kuni 2004. 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel jõudis Türgi poolfinaali, kuid kaotas hilisemale maailmameistrile Brasiiliale tulemusega 0:1. Turniiri kolmanda koha mängus alistas Türgi Lõuna-Korea 3:2.
TFF, Teknik Direktör Şenol Güneş ile yolların karşılıklı olarak ayrıldığını açıkladı! pic.twitter.com/asTZCiYERg
— beIN SPORTS Türkiye (@beINSPORTS_TR) September 10, 2021 | Türgi jalgpalliliit vallandas koondise peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
69-aastane Günes juhendas Türgi koondist alates 2019. aasta märtsist. Günes aitas Türgil jõuda sel suvel toimunud Euroopa meistrivõistlustele, kus kaotati kõik kolm alagrupi kohtumist.
Euroopa meistrivõistlustele järgnenud mängudes ei saanud Türgi samuti oma mängu käima. Kolmest MM-valiksarja kohtumisest võeti ainult neli punkti, ainsana alistati Gibraltar. Viimases kohtumises Hollandi vastu kaotas Türgi koguni 1:6.
Günes oli Türgi koondise treener ka aastatel 2000 kuni 2004. 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel jõudis Türgi poolfinaali, kuid kaotas hilisemale maailmameistrile Brasiiliale tulemusega 0:1. Turniiri kolmanda koha mängus alistas Türgi Lõuna-Korea 3:2.
TFF, Teknik Direktör Şenol Güneş ile yolların karşılıklı olarak ayrıldığını açıkladı! pic.twitter.com/asTZCiYERg
— beIN SPORTS Türkiye (@beINSPORTS_TR) September 10, 2021
### Response:
Türgi jalgpalliliit vallandas koondise peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Agatha Christie "Mõrv päikese all. Kolmteist lugu" (Varrak)
Inglise keelest tõlkinud Maia Planhof jt
Päris värskendav tunne on üle pika aja Agatha Christie't lugeda ja soovitada. Mida enam eemaldume ajaliselt tema klassikaliste teoste toimumisajastust, seda rohkem tuleb juurde kvaliteeti, mis võimaldab lahti lasta vanast heast kriminaalsest süžeest ning tunda rõõmu kadunud maailmast, mille kirjeldamises Christie meisterlikkus vast parimini väljendus. Maailmast, millesse vähesed sattusid toona ja tänapäeval enam mitte keegi.
Christie lühilood on ta romaanidest veidi vähem tuntud ning siinsed pärinevad ta üsna varajasest kirjutamisajast, 1920. aastate lõpust ja 1930. aastate algusest. Siin on tegelasi, keda teistes raamatuis ei kohta, kuigi leiduvad ka mõned vanad tuttavad. Üldiselt jääb mulje, et need on justkui oma lõbuks tehtud lood, et käsi soojaks kirjutada, proovida mõnd uut nõksu ja see siis hiljem kasutusele võtta või võtmata jätta. Soe ja stiilne lugemine, täiuslik öökapiraamat, hea omast käest võtta, kui natuke lugeda tahaks, aga palju parasjagu ei jaksa.
Üldse on Agatha Christie't ka lihtsalt niisama tore soovitada. Suurem osa lugusid ja lahendusi võivad olla kümnete filmide ja ammendavate telesarjade vahendusel ammu pähe kulunud, aga ikka on mõnus lugeda. Mitte üleliia tihti, ent vahetevahel igatahes.
Stefano Massini "Lehman Brothers" (Varrak)
Itaalia keelest tõlkinud Margus Alver
Väga mitut pidi intrigeeriv teos. Esiteks teatrilavalt tuttav, mis vähemasti Eestis tähendab, et tuttav päris paljudele inimestele. Teiseks kirjutatud viisil, mis ei lase teda hästi nimetada ei näidendiks, romaaniks, ega värssromaaniks. Uuseepikaks ehk? Võib-olla. Jah, vormiliselt on kindlasti tegu materjaliga, mis lavale mõeldud ning sinna ka suurepäraselt sobib, mida iganes siis lavastaja tekstiga ka ette ei võtaks. Raamatuna? Saame näha. Tõsi on, et näidendeid just palju ei loeta, seega ka eriti palju ei avaldata ning müügitabelitesse jõuavad need sootuks harva. Mõistetav. Filmistsenaariumid ei jõua neisse ju üldse mitte kunagi.
"Lehman Brothers", usun, võib jõuda küll. Ta on nimelt ka raamatu kujul vägagi loetav ning mõistagi on tal olemas need vanad head raamatu eelised etenduse ees – saad vahet pidada, järele mõelda, tagasi lehitseda ning, mis peamine, lavastada oma peas. Eks on ka mõned puudused, või õigemini eelised, mis avalduvad lavaldudes, ent jah – huvi ja innuga loetav on teos küll. Ei imestaks, kui temast ka film või mitugi saaks. Sest, nagu öeldud, võimalusi väljamängimiseks on siin küll ja veel.
Ja miski ajastute aura on olemas, poeetilise napisõnalisusega kokku võetult. Mõneti võiks pidada seda lugu üheks paremaks USA (aga mitte ainult) viimase poolteistsaja aasta ajaloo kokkuvõtvaks kujutamiseks. Ja miks mitte ka õppematerjaliks sellest, kuidas ettevõtlikus elus eri aegadel edasi jõuda ja kuhu edu lõppeks välja viia võib.
Vaatamata lakoonilisele laadile on siin tegelikult täiesti inimlikud lood sees, on karaktereid, keda mängida ja on juudi kultuuritaust, traditsioonide tugi ja võitlus nendega. On nii tõtt kui õigust, võib eesti lugejale soovitades muiata. Jah, muiata saab ka. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Agatha Christie ja "Lehman Brothers" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Agatha Christie "Mõrv päikese all. Kolmteist lugu" (Varrak)
Inglise keelest tõlkinud Maia Planhof jt
Päris värskendav tunne on üle pika aja Agatha Christie't lugeda ja soovitada. Mida enam eemaldume ajaliselt tema klassikaliste teoste toimumisajastust, seda rohkem tuleb juurde kvaliteeti, mis võimaldab lahti lasta vanast heast kriminaalsest süžeest ning tunda rõõmu kadunud maailmast, mille kirjeldamises Christie meisterlikkus vast parimini väljendus. Maailmast, millesse vähesed sattusid toona ja tänapäeval enam mitte keegi.
Christie lühilood on ta romaanidest veidi vähem tuntud ning siinsed pärinevad ta üsna varajasest kirjutamisajast, 1920. aastate lõpust ja 1930. aastate algusest. Siin on tegelasi, keda teistes raamatuis ei kohta, kuigi leiduvad ka mõned vanad tuttavad. Üldiselt jääb mulje, et need on justkui oma lõbuks tehtud lood, et käsi soojaks kirjutada, proovida mõnd uut nõksu ja see siis hiljem kasutusele võtta või võtmata jätta. Soe ja stiilne lugemine, täiuslik öökapiraamat, hea omast käest võtta, kui natuke lugeda tahaks, aga palju parasjagu ei jaksa.
Üldse on Agatha Christie't ka lihtsalt niisama tore soovitada. Suurem osa lugusid ja lahendusi võivad olla kümnete filmide ja ammendavate telesarjade vahendusel ammu pähe kulunud, aga ikka on mõnus lugeda. Mitte üleliia tihti, ent vahetevahel igatahes.
Stefano Massini "Lehman Brothers" (Varrak)
Itaalia keelest tõlkinud Margus Alver
Väga mitut pidi intrigeeriv teos. Esiteks teatrilavalt tuttav, mis vähemasti Eestis tähendab, et tuttav päris paljudele inimestele. Teiseks kirjutatud viisil, mis ei lase teda hästi nimetada ei näidendiks, romaaniks, ega värssromaaniks. Uuseepikaks ehk? Võib-olla. Jah, vormiliselt on kindlasti tegu materjaliga, mis lavale mõeldud ning sinna ka suurepäraselt sobib, mida iganes siis lavastaja tekstiga ka ette ei võtaks. Raamatuna? Saame näha. Tõsi on, et näidendeid just palju ei loeta, seega ka eriti palju ei avaldata ning müügitabelitesse jõuavad need sootuks harva. Mõistetav. Filmistsenaariumid ei jõua neisse ju üldse mitte kunagi.
"Lehman Brothers", usun, võib jõuda küll. Ta on nimelt ka raamatu kujul vägagi loetav ning mõistagi on tal olemas need vanad head raamatu eelised etenduse ees – saad vahet pidada, järele mõelda, tagasi lehitseda ning, mis peamine, lavastada oma peas. Eks on ka mõned puudused, või õigemini eelised, mis avalduvad lavaldudes, ent jah – huvi ja innuga loetav on teos küll. Ei imestaks, kui temast ka film või mitugi saaks. Sest, nagu öeldud, võimalusi väljamängimiseks on siin küll ja veel.
Ja miski ajastute aura on olemas, poeetilise napisõnalisusega kokku võetult. Mõneti võiks pidada seda lugu üheks paremaks USA (aga mitte ainult) viimase poolteistsaja aasta ajaloo kokkuvõtvaks kujutamiseks. Ja miks mitte ka õppematerjaliks sellest, kuidas ettevõtlikus elus eri aegadel edasi jõuda ja kuhu edu lõppeks välja viia võib.
Vaatamata lakoonilisele laadile on siin tegelikult täiesti inimlikud lood sees, on karaktereid, keda mängida ja on juudi kultuuritaust, traditsioonide tugi ja võitlus nendega. On nii tõtt kui õigust, võib eesti lugejale soovitades muiata. Jah, muiata saab ka.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Agatha Christie ja "Lehman Brothers" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondislane Jürgen Rooba mängis viimati Prantsusmaa esiliigas Nice Cavigali ridades ja naaseb kuueaastase vahe järel taas Eestisse.
Lisaks Prantsusmaa klubile Nice Cavigalile, on Rooba mänginud ka Saksamaa 2. Bundesliga klubis Nordhorn-Lingen ning Rootsis Karlskrona ja Amo Handballi ridades.
Koos Roobaga liituvad HC Tallinnaga ka kaks Ukraina päritolu leegionäri. 23-aastane vasaksisemine Aleksei Shcherbaki liitus Tallinna klubiga Venemaa meistriliiga klubist Dinamo Astrahan. Samuti 23-aastane joonemängija Ihor Skyba mängis viimati Ukraina meistriliiga hõbedameeskonnas Donbas.
"Ukrainlaste puhul on tegemist väga tugevate leegionäridega, kelle tasemel Eesti liigas mängivaid kohalikke võtta ei ole. Shcherbak toob viskejõudu, Skyba on väga hea asendus Soome lahkunud Markus Viitkarile ning Rooba kvaliteedis kahtlust pole," kommenteeris klubi eestvedaja Risto Lepp.
Teisipäeval avaldas HC Tallinn, et on uueks hooajaks palganud peatreeneriks taanlase Bo Östergaardi. HC Tallinna uus peatreener ja kõik kolm värskelt palgatud mängijat teevad oma debüüdi laupäeval, 11. septembril, kui Sõle Spordikeskuses minnakse vastamisi Soome klubi Siunto IF-iga. | HC Tallinn palkas Eesti koondislase ja kaks leegionäri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondislane Jürgen Rooba mängis viimati Prantsusmaa esiliigas Nice Cavigali ridades ja naaseb kuueaastase vahe järel taas Eestisse.
Lisaks Prantsusmaa klubile Nice Cavigalile, on Rooba mänginud ka Saksamaa 2. Bundesliga klubis Nordhorn-Lingen ning Rootsis Karlskrona ja Amo Handballi ridades.
Koos Roobaga liituvad HC Tallinnaga ka kaks Ukraina päritolu leegionäri. 23-aastane vasaksisemine Aleksei Shcherbaki liitus Tallinna klubiga Venemaa meistriliiga klubist Dinamo Astrahan. Samuti 23-aastane joonemängija Ihor Skyba mängis viimati Ukraina meistriliiga hõbedameeskonnas Donbas.
"Ukrainlaste puhul on tegemist väga tugevate leegionäridega, kelle tasemel Eesti liigas mängivaid kohalikke võtta ei ole. Shcherbak toob viskejõudu, Skyba on väga hea asendus Soome lahkunud Markus Viitkarile ning Rooba kvaliteedis kahtlust pole," kommenteeris klubi eestvedaja Risto Lepp.
Teisipäeval avaldas HC Tallinn, et on uueks hooajaks palganud peatreeneriks taanlase Bo Östergaardi. HC Tallinna uus peatreener ja kõik kolm värskelt palgatud mängijat teevad oma debüüdi laupäeval, 11. septembril, kui Sõle Spordikeskuses minnakse vastamisi Soome klubi Siunto IF-iga.
### Response:
HC Tallinn palkas Eesti koondislase ja kaks leegionäri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu kultuurikomisjoni liige Heidy Purga (RE) ütles ERR-ile, et esmaspäeval on riiklikult tähtsate kultuuriobjektide otsuse eelnõu teine ja viimane lugemine.
"Kuna filmilinnak on juba esitatud muudatusettepanekuna selle otsuse eelnõu juurde, siis on meil võimalus seda muudatusettepanekut toetada," ütles Purga.
Kultuurikomisjon on välja pakkunud pingerea, mille kohaselt toetatakse kultuurkapitali vahenditest Tartu Südalinna Kultuurikeskuse (SÜKU), Narva Kreenholmi kultuurikvartali "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ja Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitust.
Järgmisena esitatakse seadusest tulenevalt see pingerida kultuurkapitali nõukogule edasisteks otsusteks ja kinnitamiseks.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles, et koalitsioon on filmilinnaku lisamise kokku leppinud.
"Filmilinnaku lisamine sinna ehitiste nimekirja annab meile kindluse, et tõepoolest see rahastamine ühel hetkel tuleb. Ja see omakorda võimaldab vahepealsel ajal vajadusel ajutist finantseerimist kasutada," lausus Pentus-Rosimannus.
"See on eelkõige tähtis sellepärast, et filmiinimesed saaksid riigikogu otsusega kinnitatud veendumuse, et rahastamine kultuurkapitali kaudu tõesti tuleb," lisas ta.
Pentus-Rosimannuse sõnul on oluline, et filmilinnak Tallinnasse tuleks.
Filmilinnaku eestvedaja Gren Noormets ütles ERR-ile, et ta loodab, et filmilinnaku riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimistusse lisamine annab kindluse rahastamisega edasi minemiseks.
"See annab aluse rääkida nendest detailidest edaspidi siis kultuurkapitaliga ja ka kinnistu omanikuga ehk AS-iga Tallinna tööstuspargid, kellega meil on kokkulepe sildfinantseerimise osas. Kui me saame teada, kuna see raha reaalselt laekub, siis me saame teada, missugust perioodi oleks vaja sildfinantseerida ja siis selle finantseerimisküsimusega edasi tegeleda," kommenteeris Noormets.
"Kui on see kindlus olemas, et see raha tuleb ka näiteks pikema perioodi jooksul, siis seda vahepealset perioodi on ikkagi teoreetiliselt võimalik sildfinantseerida kellegi poolt selle lubaduse vastu, et näiteks kümne aasta pärast saab ta raha kätte," märkis Noormets.
"Meie huvi on igal juhul endiselt ehitusega sellel aastal alustada. Me teeme kõik selleks, et tingimused kõiki osapooli rahuldaks," lisas ta.
Kultuuriminister ja kultuurkapitali nõukogu juht Anneli Ott ei soovinud ERR-ile reedel kommentaari anda. "Enne seadusandliku võimu ehk riigikogu otsust, kelle käes on vastav otsus, ja edasisi eelarvearutelusid ei pea minister põhjendatuks sellesse protsessi sekkuda. Kinnitan, et minister on pidevalt teemat olulisena hoidnud ja osalenud vastavates aruteludes, kuid sellega praegu piirdume," ütles kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus. | Filmilinnak jõuab tähtsate kultuuriobjektide sekka esmaspäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu kultuurikomisjoni liige Heidy Purga (RE) ütles ERR-ile, et esmaspäeval on riiklikult tähtsate kultuuriobjektide otsuse eelnõu teine ja viimane lugemine.
"Kuna filmilinnak on juba esitatud muudatusettepanekuna selle otsuse eelnõu juurde, siis on meil võimalus seda muudatusettepanekut toetada," ütles Purga.
Kultuurikomisjon on välja pakkunud pingerea, mille kohaselt toetatakse kultuurkapitali vahenditest Tartu Südalinna Kultuurikeskuse (SÜKU), Narva Kreenholmi kultuurikvartali "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ja Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitust.
Järgmisena esitatakse seadusest tulenevalt see pingerida kultuurkapitali nõukogule edasisteks otsusteks ja kinnitamiseks.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles, et koalitsioon on filmilinnaku lisamise kokku leppinud.
"Filmilinnaku lisamine sinna ehitiste nimekirja annab meile kindluse, et tõepoolest see rahastamine ühel hetkel tuleb. Ja see omakorda võimaldab vahepealsel ajal vajadusel ajutist finantseerimist kasutada," lausus Pentus-Rosimannus.
"See on eelkõige tähtis sellepärast, et filmiinimesed saaksid riigikogu otsusega kinnitatud veendumuse, et rahastamine kultuurkapitali kaudu tõesti tuleb," lisas ta.
Pentus-Rosimannuse sõnul on oluline, et filmilinnak Tallinnasse tuleks.
Filmilinnaku eestvedaja Gren Noormets ütles ERR-ile, et ta loodab, et filmilinnaku riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimistusse lisamine annab kindluse rahastamisega edasi minemiseks.
"See annab aluse rääkida nendest detailidest edaspidi siis kultuurkapitaliga ja ka kinnistu omanikuga ehk AS-iga Tallinna tööstuspargid, kellega meil on kokkulepe sildfinantseerimise osas. Kui me saame teada, kuna see raha reaalselt laekub, siis me saame teada, missugust perioodi oleks vaja sildfinantseerida ja siis selle finantseerimisküsimusega edasi tegeleda," kommenteeris Noormets.
"Kui on see kindlus olemas, et see raha tuleb ka näiteks pikema perioodi jooksul, siis seda vahepealset perioodi on ikkagi teoreetiliselt võimalik sildfinantseerida kellegi poolt selle lubaduse vastu, et näiteks kümne aasta pärast saab ta raha kätte," märkis Noormets.
"Meie huvi on igal juhul endiselt ehitusega sellel aastal alustada. Me teeme kõik selleks, et tingimused kõiki osapooli rahuldaks," lisas ta.
Kultuuriminister ja kultuurkapitali nõukogu juht Anneli Ott ei soovinud ERR-ile reedel kommentaari anda. "Enne seadusandliku võimu ehk riigikogu otsust, kelle käes on vastav otsus, ja edasisi eelarvearutelusid ei pea minister põhjendatuks sellesse protsessi sekkuda. Kinnitan, et minister on pidevalt teemat olulisena hoidnud ja osalenud vastavates aruteludes, kuid sellega praegu piirdume," ütles kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus.
### Response:
Filmilinnak jõuab tähtsate kultuuriobjektide sekka esmaspäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kinoteek pöörab tähelepanu filmi ajaloole, erinevatele filmimaadele, teemadele ja režissööridele, kelle filmid sageli pole varem Eestisse jõudnud. "Hulk filme, ja ka vanemaid Eesti filme on sageli leitavad veel ainult väikesel ekraanil, kuid väärivad värske pilguga vaatamist just kinos. Kindlasti jõuab kinosaali teemasid, mis on seotud ajaloo ja Ajaloomuuseumi näitustega," lubas Kinoteegi idee autor ja Filmimuuseumi kuraator Karlo Funk.
15. septembril algav avaprogramm "Koera ja inimese lugu" vaatleb koera ja inimese suhteid ning koera kujutamist filmis ja kultuuris. Filmiseeria avab Hollywoodis tegutseva Rootsi režissööri Lasse Hallströmi ("ABBA", "Siidrimaja seadused") üks esimesi töid "Minu elu koerana". Dokfilm "Cody" jälgib hukkumisele määratud koerte päästmise lugu Rumeenia varjupaikadest. Ekraanile jõuavad taas nii Wes Andersoni ainulaadne animafilm "Koerte saar" kui 1943. aastal valminud "Lassie tuleb koju".
Kinoteegi esimene programm on seotud näitusega "Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu" Maarjamäe lossis. Nädal hiljem alustab Filmimuuseumi ajutise näitusega "Ideaalmaastikud. 21 Eesti filmi" seonduv samanimeline sari. Eesti filmid juhatab sisse filmikriitik Tristan Priimägi.
Kinoteek on suurepärane koht, kus pärast Filmimuuseumi väljapaneku külastamist saab päeva lõpetuseks vaadata mõnd ainulaadset vanemat filmi, uut art house teost või hoopis osaleda Eesti filmide esitlustel.
Sarja "Koera ja inimese lugu" filmid linastuvad tasuta. Filmiseansid algavad kell 18:00.
Kogu programmiga saab tutvuda Kinoteegi kodulehel. | Filmimuuseumis alustav Kinoteek toob Tallinnasse filmiklassika ja maailmakino | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kinoteek pöörab tähelepanu filmi ajaloole, erinevatele filmimaadele, teemadele ja režissööridele, kelle filmid sageli pole varem Eestisse jõudnud. "Hulk filme, ja ka vanemaid Eesti filme on sageli leitavad veel ainult väikesel ekraanil, kuid väärivad värske pilguga vaatamist just kinos. Kindlasti jõuab kinosaali teemasid, mis on seotud ajaloo ja Ajaloomuuseumi näitustega," lubas Kinoteegi idee autor ja Filmimuuseumi kuraator Karlo Funk.
15. septembril algav avaprogramm "Koera ja inimese lugu" vaatleb koera ja inimese suhteid ning koera kujutamist filmis ja kultuuris. Filmiseeria avab Hollywoodis tegutseva Rootsi režissööri Lasse Hallströmi ("ABBA", "Siidrimaja seadused") üks esimesi töid "Minu elu koerana". Dokfilm "Cody" jälgib hukkumisele määratud koerte päästmise lugu Rumeenia varjupaikadest. Ekraanile jõuavad taas nii Wes Andersoni ainulaadne animafilm "Koerte saar" kui 1943. aastal valminud "Lassie tuleb koju".
Kinoteegi esimene programm on seotud näitusega "Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu" Maarjamäe lossis. Nädal hiljem alustab Filmimuuseumi ajutise näitusega "Ideaalmaastikud. 21 Eesti filmi" seonduv samanimeline sari. Eesti filmid juhatab sisse filmikriitik Tristan Priimägi.
Kinoteek on suurepärane koht, kus pärast Filmimuuseumi väljapaneku külastamist saab päeva lõpetuseks vaadata mõnd ainulaadset vanemat filmi, uut art house teost või hoopis osaleda Eesti filmide esitlustel.
Sarja "Koera ja inimese lugu" filmid linastuvad tasuta. Filmiseansid algavad kell 18:00.
Kogu programmiga saab tutvuda Kinoteegi kodulehel.
### Response:
Filmimuuseumis alustav Kinoteek toob Tallinnasse filmiklassika ja maailmakino |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeva õhtute esimene uus tulija on Katrin Viirpalu juhitud "Tervist!", mis avab kell 18.45 Eesti inimeste tervisega seotud küsimusi ja muresid. Koos spetsialistidega võetakse igas saates ette ka üks konkreetne tervisehäire. Nii räägib avasaates perearst Diana Ingerainen terviseärevusest, mis globaalse tervisekriisi ajastul tabab järjest suuremat hulka inimesi.
Terviseteemadelt võtab kell 19.30 järje üle meeleolukas eksperiment "Restoran 0", mis viib vaataja Viljandisse. Just seal asuvasse endisesse pesumajja hakkavad toidukohta looma Põhjaka peakokad Ott Tomik ja Märt Metsallik ning disainer Hannes Praks. Meestel on pöörane plaan ja väljakutse - ehitada seitsme päevaga valmis restoran proovides teha seda null-suuruse eelarve, meeletu taaskasutamise ja üliväikese rohelise jalajäljega. Ees seisab ohtralt lahendamist vajavaid küsimusi - kus, kuidas ja milliste vahenditega?
Viljandist suundub Tallinna seejärel Owe Petersell – kell 20.00 alustava kultuuriloolise sarja "Ühe maja lugu" avasaate peategelaseks on presidendi kantselei Kadriorus. Vaataja ees avatakse esmakordselt presidendi ametihoone seni suletud uksed ning räägitakse lugusid ja legende, mis esindushoonega kaasas käivad. Teejuhiks ja saatjaks on arhitektuuriajaloolane, Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. Oma lemmikkoha Kadriorus avaldab ka president Kersti Kaljulaid.
Läbi sügise toob Owe Petersell ETV ekraanile lood mitmetest märgilistest majadest üle Eesti, põnevaid avastusretki läbi aja ja ruumi pakuvad näiteks Tallinna kunstihoone, EÜS-i maja Tartus, Seewaldi kompleks, Ammende villa Pärnus, rahvusraamatukogu jpt.
Mõne nädala pärast naaseb laupäevadesse uute osadega ka "Õnne 13", mille 29. hooaeg alustab ETV-s 25. septembril kell 20.30. | Laupäev toob ETV ekraanile kolm uut saatesarja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeva õhtute esimene uus tulija on Katrin Viirpalu juhitud "Tervist!", mis avab kell 18.45 Eesti inimeste tervisega seotud küsimusi ja muresid. Koos spetsialistidega võetakse igas saates ette ka üks konkreetne tervisehäire. Nii räägib avasaates perearst Diana Ingerainen terviseärevusest, mis globaalse tervisekriisi ajastul tabab järjest suuremat hulka inimesi.
Terviseteemadelt võtab kell 19.30 järje üle meeleolukas eksperiment "Restoran 0", mis viib vaataja Viljandisse. Just seal asuvasse endisesse pesumajja hakkavad toidukohta looma Põhjaka peakokad Ott Tomik ja Märt Metsallik ning disainer Hannes Praks. Meestel on pöörane plaan ja väljakutse - ehitada seitsme päevaga valmis restoran proovides teha seda null-suuruse eelarve, meeletu taaskasutamise ja üliväikese rohelise jalajäljega. Ees seisab ohtralt lahendamist vajavaid küsimusi - kus, kuidas ja milliste vahenditega?
Viljandist suundub Tallinna seejärel Owe Petersell – kell 20.00 alustava kultuuriloolise sarja "Ühe maja lugu" avasaate peategelaseks on presidendi kantselei Kadriorus. Vaataja ees avatakse esmakordselt presidendi ametihoone seni suletud uksed ning räägitakse lugusid ja legende, mis esindushoonega kaasas käivad. Teejuhiks ja saatjaks on arhitektuuriajaloolane, Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. Oma lemmikkoha Kadriorus avaldab ka president Kersti Kaljulaid.
Läbi sügise toob Owe Petersell ETV ekraanile lood mitmetest märgilistest majadest üle Eesti, põnevaid avastusretki läbi aja ja ruumi pakuvad näiteks Tallinna kunstihoone, EÜS-i maja Tartus, Seewaldi kompleks, Ammende villa Pärnus, rahvusraamatukogu jpt.
Mõne nädala pärast naaseb laupäevadesse uute osadega ka "Õnne 13", mille 29. hooaeg alustab ETV-s 25. septembril kell 20.30.
### Response:
Laupäev toob ETV ekraanile kolm uut saatesarja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvepuhkuselt naasev vormel-2 sari toimub sel nädalavahetusel Monza ringrajal. Üldarvestuses hetkel viiendat kohta hoidev Vips saavutas esimesel vabatreeningul kaheksanda koha. Vips kaotas vabatreeningu võitjale, Dan Ticktumile, 0.739 sekundiga.
Kvalifikatsioon sõidetakse reedel Eesti aja järgi kell 17.50 ja sprindid laupäeval kell 9.50 ja 15.45. Põhisõit algab pühapäeval kell 11.25.
Vormel-2 sarja punktiseis:
1. Oscar Piastri (108 punkti)
2. Guanyu Zhou (103 punkti)
3. Robert Shwartzman (91 punkti)
4. Dan Ticktum (89 punkti)
5. Jüri Vips (85 punkti) | Jüri Vips võistleb sel nädalavahetusel Itaalias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvepuhkuselt naasev vormel-2 sari toimub sel nädalavahetusel Monza ringrajal. Üldarvestuses hetkel viiendat kohta hoidev Vips saavutas esimesel vabatreeningul kaheksanda koha. Vips kaotas vabatreeningu võitjale, Dan Ticktumile, 0.739 sekundiga.
Kvalifikatsioon sõidetakse reedel Eesti aja järgi kell 17.50 ja sprindid laupäeval kell 9.50 ja 15.45. Põhisõit algab pühapäeval kell 11.25.
Vormel-2 sarja punktiseis:
1. Oscar Piastri (108 punkti)
2. Guanyu Zhou (103 punkti)
3. Robert Shwartzman (91 punkti)
4. Dan Ticktum (89 punkti)
5. Jüri Vips (85 punkti)
### Response:
Jüri Vips võistleb sel nädalavahetusel Itaalias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia kohtusüsteemi painavad bürokraatia ja keerulised regulatsioonid. See muudab äri tegemise riigis raskemaks, teatas The Wall Street Journal.
Draghi valitsus tahab kohtusüsteemi uuendada, et lõpetada riigis majanduslik stagnatsioon.
"Viimase kümnendi jooksul vähenesid ettevõtete investeeringud Itaalias iga aasta 0,3 protsendi võrra. Ülejäänud euroalal kasvas see 1,7 protsendi võrra, USA-s oli see number 3,5 protsenti," teatas uuringufirma Oxford Economics.
Itaalia parlament arutab justiitsreformide ettepanekut, mille eesmärk on lühendada kriminaalmenetlust veerandi võrra ja tsiviilmenetlusi 40 protsendi võrra. Valitsus tahab kiirendada ka pankrotimenetlusi, teatas The Wall Street Journal.
2009. aastal hakkasid Itaalia prokurörid uurima USA panga Merrill Lynchi tegevust, mis oli seotud omavalitsusega sõlmitud lepinguga. Kohtuprotsess kestis rohkem kui kümme aastat ja kohus leidis, et pank pole väärtegu sooritanud.
"Selline pikk ootamine on lihtsalt vastuvõetamatu," ütles Merrill Lynchi advokaat Marco Calleri.
Draghi peamine ülesanne on tuua riik välja koroonaviiruse epideemiast tingitud majanduslangusest. Siiski proovib peaminister lahendada ka pikaajalisi probleeme, nagu aeglased kohtud ja suur bürokraatia.
"Draghi valitsus võtab kohtureformi väga tõsiselt. Olen kindel, et hetk on süsteemi reformimiseks õige. Itaalia peab investoreid meelitama, mitte ära ajama," ütles Calleri. | Draghi tahab reformida Itaalia aeglast kohtusüsteemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia kohtusüsteemi painavad bürokraatia ja keerulised regulatsioonid. See muudab äri tegemise riigis raskemaks, teatas The Wall Street Journal.
Draghi valitsus tahab kohtusüsteemi uuendada, et lõpetada riigis majanduslik stagnatsioon.
"Viimase kümnendi jooksul vähenesid ettevõtete investeeringud Itaalias iga aasta 0,3 protsendi võrra. Ülejäänud euroalal kasvas see 1,7 protsendi võrra, USA-s oli see number 3,5 protsenti," teatas uuringufirma Oxford Economics.
Itaalia parlament arutab justiitsreformide ettepanekut, mille eesmärk on lühendada kriminaalmenetlust veerandi võrra ja tsiviilmenetlusi 40 protsendi võrra. Valitsus tahab kiirendada ka pankrotimenetlusi, teatas The Wall Street Journal.
2009. aastal hakkasid Itaalia prokurörid uurima USA panga Merrill Lynchi tegevust, mis oli seotud omavalitsusega sõlmitud lepinguga. Kohtuprotsess kestis rohkem kui kümme aastat ja kohus leidis, et pank pole väärtegu sooritanud.
"Selline pikk ootamine on lihtsalt vastuvõetamatu," ütles Merrill Lynchi advokaat Marco Calleri.
Draghi peamine ülesanne on tuua riik välja koroonaviiruse epideemiast tingitud majanduslangusest. Siiski proovib peaminister lahendada ka pikaajalisi probleeme, nagu aeglased kohtud ja suur bürokraatia.
"Draghi valitsus võtab kohtureformi väga tõsiselt. Olen kindel, et hetk on süsteemi reformimiseks õige. Itaalia peab investoreid meelitama, mitte ära ajama," ütles Calleri.
### Response:
Draghi tahab reformida Itaalia aeglast kohtusüsteemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Savisaar kandideeris ka eelmistel kohalikel valimistel valimisliidu nimekirjas. See kandis nime Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn, mis sai volikogus ühe mandaadi. Valituks osutus toona samuti Lasnamäel kandideerinud Savisaar.
Ta sai 3611 hääl, aga toona Keskerakonna esinumbrile Mihhail Kõlvartile anti seal 24 668 häält.
Valimisliit Vaba Eesti koondab endas vaktsineerimisvastaseid, ehkki Savisaar ise on teatanud, et ta on vaktsineeritud. Valimisliidu juhid plaanivad luua ka uue erakonna, mis muuhulgas sooviks astuda välja Euroopa Liidust, tühistaks eraisikute pangalaenud, keelaks ära erakonnad, kuulutaks välja amnestia, v.a raskete kuritegude toimepanijatele.
Keskerakonna esinumber Lasnamäel on linnapea Mihhail Kõlvart. Reformierakonna nimekirja veab Kristina Šmigun-Vähi, EKRE oma Mart Helme, Isamaa nimekirja Tarmo Kruusimäe, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja Andrus Vaarik, Eesti 200 oma Svetlana Skrebneva, roheliste oma Timur Sagitov.
Teise Tallinnas üles seatud valimisliidu Narodnyi Sojuz esinumber Lasnamäel on Mstislav Rusakov. | Edgar Savisaar kandideerib Lasnamäel valimisliidu nimekirjas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Savisaar kandideeris ka eelmistel kohalikel valimistel valimisliidu nimekirjas. See kandis nime Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn, mis sai volikogus ühe mandaadi. Valituks osutus toona samuti Lasnamäel kandideerinud Savisaar.
Ta sai 3611 hääl, aga toona Keskerakonna esinumbrile Mihhail Kõlvartile anti seal 24 668 häält.
Valimisliit Vaba Eesti koondab endas vaktsineerimisvastaseid, ehkki Savisaar ise on teatanud, et ta on vaktsineeritud. Valimisliidu juhid plaanivad luua ka uue erakonna, mis muuhulgas sooviks astuda välja Euroopa Liidust, tühistaks eraisikute pangalaenud, keelaks ära erakonnad, kuulutaks välja amnestia, v.a raskete kuritegude toimepanijatele.
Keskerakonna esinumber Lasnamäel on linnapea Mihhail Kõlvart. Reformierakonna nimekirja veab Kristina Šmigun-Vähi, EKRE oma Mart Helme, Isamaa nimekirja Tarmo Kruusimäe, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja Andrus Vaarik, Eesti 200 oma Svetlana Skrebneva, roheliste oma Timur Sagitov.
Teise Tallinnas üles seatud valimisliidu Narodnyi Sojuz esinumber Lasnamäel on Mstislav Rusakov.
### Response:
Edgar Savisaar kandideerib Lasnamäel valimisliidu nimekirjas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pennsylvania Ülikooli turunduse teadur Marissa Sharif ja kolleegid analüüsisid mitme veebiküsitluse ja katsega kogutud andmeid. Nende eesmärk oli leida seoseid vaba aja hulga ja isikliku heaolu vahel, vahendab ScienceAlert.
Varasematest uuringutest on teada, et suurema õnnetundega seostuvad aja väärtustamine raha asemel ja see, kui raha kulutatakse vaba aja tekitamiseks. Sharifi uurimisrühmal tekkis aga küsimus, kas hulganisti vaba aega ikkagi teeb inimese õnnelikuks.
Ajanappus jätab iseenesest inimese enesetundele jälje. Kes ei saa piisavalt puhata, taastuda ja meelt lahutada, tunneb end peagi ületöötanuna ja stressis. Uurijate sõnul osutab nende töö, et päevade kaupa vaba aega võib samamoodi viia kehva enesetundeni. Sel juhul võib inimesel vajaka jääda produktiivsusest ja sihist, mis vähendab tema rahulolu oma eluga.
Uurijad vaatasid aastatel 2012 ja 2013 kogutud 21 700 täiskasvanud ameeriklase kohta kogutud andmeid. Neist selgus, et inimestel, kelle oli rohkem vaba aega, oli kõrgem heaolu, kuid ainult teatud piirini. Sama tulemuse andis ka teine andmestik, mis koosnes aastatel 1992–2008 kogutud 14 000 tööealise ameeriklase vastustest.
Niisiis piisab uurijate sõnul õnnetundeks ka kahest tunnist vabast ajast päevas. Ühtlasi selgus andmetest, et üle viie sisustamata tunni päevas tegi inimesed hoopis õnnetuks.
Tähenduslik tühjus
Olgu vabade tundide arvuga, kuidas on, õnnetunne paistab sõltuvat eeskätt sellest, kuidas inimesed oma vaba aega kasutavad. Uurijate tehtud katsetes ilmnes, et liigse ajakülluse halb mõju oli väiksem, kui inimene väitis end vaba aega sisukalt kasutavat. Näiteks olid õnnelikumad need, kes tegid oma vabal ajal midagi produktiivset või osalesid kaasahaaravates suhtlustegevustes.
Uurijate sõnul oleneb inimese heaolu niisiis selgelt sellest, mitu tundi vaba aega inimesel päevas kasutada on ja kuidas ta need tunnid sisustab.
Tööl on paraku mitu kitsaskohta. Ehkki luubi alla võeti paljude inimeste andmed, on osa neist üpris vananenud, pärinedes ühismeediaeelsest ajast. Ühtlasi käisid kõik andmed ainult töönarkomaanidena tuntud ameeriklaste kohta. Katsetes pidid osalejad aga vaid ette kujutama, kuidas nad end tunneks, kui neil oleks rohkem või vähem vaba aega, mida erinevatel viisidel kulutada.
Küsimusele, kuhu jääb kahe ja viie tunni vahel vaba aja ideaalne hulk, ei saa uurijate sõnul selget vastust anda. Nimelt pole uuritud ajahulgad täpsed, vaid tuletatud umbkaudu paljude erinevate inimeste ajakasutuse kirjelduste põhjal.
Siiski saab iga lugeja uuringust kõrva taha panna, et ajakasutus on oluline. Selmet vaadata ringi ühismeedias, on tervisele kasulikum pühendada oma puhkehetked päeva jooksul sõprade ja perega suhtlemisele, pulsi kiirendamisele või teadlikule molutamisele.
2018. aastal kirjutasid sotsioloog Rowland Atkinson ja turundusuurija Mariann Hardey, et pidev ühismeedias ühenduses olemine hoopis vähendab inimese vaba aega. Argielu muredest pääsemiseks on aga vaja, et inimese päevas oleks ka hetki, kus ta saab segamatult omi mõtteid mõelda.
Samal ajal võib nauditavate tegevuste pidev kättesaadavus viia selleni, et inimesed naudivad neid tegevusi vähem. Nagu uus uuring ka viitab, on oluline leida õige tasakaal tähendusküllaste töötundide ja taastava puhkuse vahel. Kus see tasakaal täpselt asub, sõltub ilmselt inimesest, kuid igal juhul kehtib siin vanasõna "pill tuleb pika ilu peale".
Sharif ja kolleegid loodavad, et tulevikus uuritakse teemat täpsemalt edasi, sest inimese hinnangut oma heaolule mõjutab vaba aja kõrval veel terve rida tegureid.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology. | Uuring: liiga palju vaba aega on halb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pennsylvania Ülikooli turunduse teadur Marissa Sharif ja kolleegid analüüsisid mitme veebiküsitluse ja katsega kogutud andmeid. Nende eesmärk oli leida seoseid vaba aja hulga ja isikliku heaolu vahel, vahendab ScienceAlert.
Varasematest uuringutest on teada, et suurema õnnetundega seostuvad aja väärtustamine raha asemel ja see, kui raha kulutatakse vaba aja tekitamiseks. Sharifi uurimisrühmal tekkis aga küsimus, kas hulganisti vaba aega ikkagi teeb inimese õnnelikuks.
Ajanappus jätab iseenesest inimese enesetundele jälje. Kes ei saa piisavalt puhata, taastuda ja meelt lahutada, tunneb end peagi ületöötanuna ja stressis. Uurijate sõnul osutab nende töö, et päevade kaupa vaba aega võib samamoodi viia kehva enesetundeni. Sel juhul võib inimesel vajaka jääda produktiivsusest ja sihist, mis vähendab tema rahulolu oma eluga.
Uurijad vaatasid aastatel 2012 ja 2013 kogutud 21 700 täiskasvanud ameeriklase kohta kogutud andmeid. Neist selgus, et inimestel, kelle oli rohkem vaba aega, oli kõrgem heaolu, kuid ainult teatud piirini. Sama tulemuse andis ka teine andmestik, mis koosnes aastatel 1992–2008 kogutud 14 000 tööealise ameeriklase vastustest.
Niisiis piisab uurijate sõnul õnnetundeks ka kahest tunnist vabast ajast päevas. Ühtlasi selgus andmetest, et üle viie sisustamata tunni päevas tegi inimesed hoopis õnnetuks.
Tähenduslik tühjus
Olgu vabade tundide arvuga, kuidas on, õnnetunne paistab sõltuvat eeskätt sellest, kuidas inimesed oma vaba aega kasutavad. Uurijate tehtud katsetes ilmnes, et liigse ajakülluse halb mõju oli väiksem, kui inimene väitis end vaba aega sisukalt kasutavat. Näiteks olid õnnelikumad need, kes tegid oma vabal ajal midagi produktiivset või osalesid kaasahaaravates suhtlustegevustes.
Uurijate sõnul oleneb inimese heaolu niisiis selgelt sellest, mitu tundi vaba aega inimesel päevas kasutada on ja kuidas ta need tunnid sisustab.
Tööl on paraku mitu kitsaskohta. Ehkki luubi alla võeti paljude inimeste andmed, on osa neist üpris vananenud, pärinedes ühismeediaeelsest ajast. Ühtlasi käisid kõik andmed ainult töönarkomaanidena tuntud ameeriklaste kohta. Katsetes pidid osalejad aga vaid ette kujutama, kuidas nad end tunneks, kui neil oleks rohkem või vähem vaba aega, mida erinevatel viisidel kulutada.
Küsimusele, kuhu jääb kahe ja viie tunni vahel vaba aja ideaalne hulk, ei saa uurijate sõnul selget vastust anda. Nimelt pole uuritud ajahulgad täpsed, vaid tuletatud umbkaudu paljude erinevate inimeste ajakasutuse kirjelduste põhjal.
Siiski saab iga lugeja uuringust kõrva taha panna, et ajakasutus on oluline. Selmet vaadata ringi ühismeedias, on tervisele kasulikum pühendada oma puhkehetked päeva jooksul sõprade ja perega suhtlemisele, pulsi kiirendamisele või teadlikule molutamisele.
2018. aastal kirjutasid sotsioloog Rowland Atkinson ja turundusuurija Mariann Hardey, et pidev ühismeedias ühenduses olemine hoopis vähendab inimese vaba aega. Argielu muredest pääsemiseks on aga vaja, et inimese päevas oleks ka hetki, kus ta saab segamatult omi mõtteid mõelda.
Samal ajal võib nauditavate tegevuste pidev kättesaadavus viia selleni, et inimesed naudivad neid tegevusi vähem. Nagu uus uuring ka viitab, on oluline leida õige tasakaal tähendusküllaste töötundide ja taastava puhkuse vahel. Kus see tasakaal täpselt asub, sõltub ilmselt inimesest, kuid igal juhul kehtib siin vanasõna "pill tuleb pika ilu peale".
Sharif ja kolleegid loodavad, et tulevikus uuritakse teemat täpsemalt edasi, sest inimese hinnangut oma heaolule mõjutab vaba aja kõrval veel terve rida tegureid.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology.
### Response:
Uuring: liiga palju vaba aega on halb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 107,2 kilomeetrit pikal võistlusel tuli võitjaks prantslane Romain Gregoire. Teise koha saavutas norralane Per Strand Hagenes ja kolmanda koha sai prantslane Lenny Martinez. Seitsmendal positisioonil lõpetanud Mihkels kaotas võitjale kõigest kümne sekundiga, vahendab Eesti Jalgratturite Liit.
"Minu jaoks oli tõus väga, väga raske. Viimasel ringil saidki kolm esimest puhtalt jõuga seal eest ära. Suures pildis jäin võistlusega rahule. Profiili ei olnud tegelikult mulle üldse sobilik, aga mul on hea meel, et suutsin lõpuni sõita," sõnas Mihkels.
Veel stardis olnud eestlastest saavutas Frank Aron Ragilo 42. koha, kaotades võitjale ühe minuti ja üheksa sekundiga. Romet Pajur lõpetas 67. kohal, Aaron Aus 68. kohal ja Lauri Tamm 74. kohal.
Reedel võistlevad Euroopa meistri tiitli nimel veel naisjuuniorid. Eestit esindavad võistlusel Kirke Reier, Elina Tasane ja Laura Lizette Sander. Võistlusmaa pikkuseks on 67,6 kilomeetrit. | Madis Mihkels saavutas Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
107,2 kilomeetrit pikal võistlusel tuli võitjaks prantslane Romain Gregoire. Teise koha saavutas norralane Per Strand Hagenes ja kolmanda koha sai prantslane Lenny Martinez. Seitsmendal positisioonil lõpetanud Mihkels kaotas võitjale kõigest kümne sekundiga, vahendab Eesti Jalgratturite Liit.
"Minu jaoks oli tõus väga, väga raske. Viimasel ringil saidki kolm esimest puhtalt jõuga seal eest ära. Suures pildis jäin võistlusega rahule. Profiili ei olnud tegelikult mulle üldse sobilik, aga mul on hea meel, et suutsin lõpuni sõita," sõnas Mihkels.
Veel stardis olnud eestlastest saavutas Frank Aron Ragilo 42. koha, kaotades võitjale ühe minuti ja üheksa sekundiga. Romet Pajur lõpetas 67. kohal, Aaron Aus 68. kohal ja Lauri Tamm 74. kohal.
Reedel võistlevad Euroopa meistri tiitli nimel veel naisjuuniorid. Eestit esindavad võistlusel Kirke Reier, Elina Tasane ja Laura Lizette Sander. Võistlusmaa pikkuseks on 67,6 kilomeetrit.
### Response:
Madis Mihkels saavutas Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine Müncheni Bayerni kaitsja Jerome Boateng tunnistati neljapäeval Müncheni ringkonnakohtu poolt süüdi oma endisele elukaaslasele raskete kehaliste vigastuste tekitamises ja solvamises. Boateng ise ühtegi süüdistust omaks ei võtnud.
Prokurör nõudis, et Boatengile määrataks pooleteist aasta pikkune tingimisi vanglakaristus ning samuti maksimaalne rahaline trahv - 1,8 miljonit eurot.
Intsident leidis aset 2018. aastal, kui Boateng ja tema endine elukaaslane viibisid puhkusel Kariibi mere saartel. Süüdistuse kohaselt peksis Boateng oma elukaaslast, lüües teda korduvalt rusikaga, hammustas pähe ja oli verbaalselt solvav. Müncheni ringkonnakohus tunnistas Boatengi süüdi ainult elukaaslase löömises. | Saksamaa koondislane peab maksma 1,8 miljoni euro suuruse trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine Müncheni Bayerni kaitsja Jerome Boateng tunnistati neljapäeval Müncheni ringkonnakohtu poolt süüdi oma endisele elukaaslasele raskete kehaliste vigastuste tekitamises ja solvamises. Boateng ise ühtegi süüdistust omaks ei võtnud.
Prokurör nõudis, et Boatengile määrataks pooleteist aasta pikkune tingimisi vanglakaristus ning samuti maksimaalne rahaline trahv - 1,8 miljonit eurot.
Intsident leidis aset 2018. aastal, kui Boateng ja tema endine elukaaslane viibisid puhkusel Kariibi mere saartel. Süüdistuse kohaselt peksis Boateng oma elukaaslast, lüües teda korduvalt rusikaga, hammustas pähe ja oli verbaalselt solvav. Müncheni ringkonnakohus tunnistas Boatengi süüdi ainult elukaaslase löömises.
### Response:
Saksamaa koondislane peab maksma 1,8 miljoni euro suuruse trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas püsisid bensiinikütuste hinnad möödunud nädala tasemel. Diislikütuse hind kerkis nädalaga aga 2 sendi võrra.
Riias langes 95-oktaanise bensiini hind 0,1 sendi võrra ja 98-oktaanise bensiini hind langes 5,1 sendi võrra. Diislikütuse hind püsis nädalatagusel tasemel.
Vilniuses langesid bensiinikütuste hinnad 0,7 senti. Diislikütuse hind tõusis aga 1,3 sendi võrra.
95 miles bensiini hind oli reedel Eesti pealinnas 1,459 eurot, mida oli 13,2 senti rohkem kui Riias ja 14 senti rohkem kui Vilniuses.
98 miles plus bensiini hind oli Tallinnas 1,509 eurot ehk 17,2 senti rohkem kui Riias ja 9,1 senti rohkem kui Vilniuses.
Diislikütuse hind Tallinnas oli 1,249 eurot ehk 2,2 senti rohkem kui Riias ja 4 senti enam kui Vilniuses.
Hinnavõrdlus on informatiivne. Kütusehinnad võivad tanklati erineda. | Baltimaade pealinnadest on kõige kallim kütus jätkuvalt Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas püsisid bensiinikütuste hinnad möödunud nädala tasemel. Diislikütuse hind kerkis nädalaga aga 2 sendi võrra.
Riias langes 95-oktaanise bensiini hind 0,1 sendi võrra ja 98-oktaanise bensiini hind langes 5,1 sendi võrra. Diislikütuse hind püsis nädalatagusel tasemel.
Vilniuses langesid bensiinikütuste hinnad 0,7 senti. Diislikütuse hind tõusis aga 1,3 sendi võrra.
95 miles bensiini hind oli reedel Eesti pealinnas 1,459 eurot, mida oli 13,2 senti rohkem kui Riias ja 14 senti rohkem kui Vilniuses.
98 miles plus bensiini hind oli Tallinnas 1,509 eurot ehk 17,2 senti rohkem kui Riias ja 9,1 senti rohkem kui Vilniuses.
Diislikütuse hind Tallinnas oli 1,249 eurot ehk 2,2 senti rohkem kui Riias ja 4 senti enam kui Vilniuses.
Hinnavõrdlus on informatiivne. Kütusehinnad võivad tanklati erineda.
### Response:
Baltimaade pealinnadest on kõige kallim kütus jätkuvalt Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maciulis võitis koos Leedu korvpallikoondisega pronksmedali 2010. aastal toimunud maailmameistrivõistlustel. Samuti võitis ta rahvuskoondist esindades ka kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali Euroopa meistrivõistlustel.
36-aastane Maciulis veetis viimased kolm hooaega Kreeka klubis Ateena AEK. Varasemalt on ta esindanud sellised klubisid nagu Madridi Real, Panathinaikos ja Kaunase Žalgiris.
Maciulis osales 2007. aastal ka NBA Draft'is, aga ei osutunud valituks.
2015. aastal võitis Maciulis koos Madridi Realiga Euroliiga ja valiti samal aastal Leedu aasta korvpalluriks. Kokku võitis Maciulis oma karjääri jooksul kaheksa liigatiitlit, nendest kolm koos Kaunase Žalgirisega, kaks Panathinaikosega, kaks Madridi Realiga ja ühe Itaalia klubi Milano Olimpiaga. | Leedu korvpallitäht lõpetas karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maciulis võitis koos Leedu korvpallikoondisega pronksmedali 2010. aastal toimunud maailmameistrivõistlustel. Samuti võitis ta rahvuskoondist esindades ka kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali Euroopa meistrivõistlustel.
36-aastane Maciulis veetis viimased kolm hooaega Kreeka klubis Ateena AEK. Varasemalt on ta esindanud sellised klubisid nagu Madridi Real, Panathinaikos ja Kaunase Žalgiris.
Maciulis osales 2007. aastal ka NBA Draft'is, aga ei osutunud valituks.
2015. aastal võitis Maciulis koos Madridi Realiga Euroliiga ja valiti samal aastal Leedu aasta korvpalluriks. Kokku võitis Maciulis oma karjääri jooksul kaheksa liigatiitlit, nendest kolm koos Kaunase Žalgirisega, kaks Panathinaikosega, kaks Madridi Realiga ja ühe Itaalia klubi Milano Olimpiaga.
### Response:
Leedu korvpallitäht lõpetas karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uraani hind tõusis septembris kõrgeimale tasemele alates 2014. aastast. Investorid eeldavad, et tuumaenergiast saab fossiilkütuste järel tähtsaim energiaallikas. Uraani hind tõusis viimastel kuudel kümne dollari võrra, teatas Financial Times.
Investeerimisfirma Sprott Physical Trust ostis hiljuti umbes 2,8 miljoni kilogrammi koguses uraanimaaki. Tehingu väärtus oli 240 miljonit dollarit. Kokku on Sprotti omanduses nüüd 10 miljonit kilogrammi uraani, mis on väärt miljard dollarit. 2021. aastal tarnivad kaevandused kokku umbes 57 miljonit kilogrammi uraani. Uraani ostavad kokku ka teised investeerimisfirmad.
"See on peamine põhjus, miks uraan kallines 2021. aastal 30 protsendi võrra," ütles vahendusfirma Ocean Wall tegevjuht Nick Lawson.
Koroonaviiruse epideemia piirangud häirisid ka Kanada ja Kasahstani uraanikaevanduste tegevust. 2020. aasta detsembris peatas Kanada kaevandusfirma Cameco töötajate nappuse tõttu oma uraanikaevanduse tegevuse. Kaevandus taaskäivitati alles aprillis.
Cameco aktsia hind on 2021. aastal uraani kõrge hinna tõttu siiski tõusnud 70 protsenti.
Uraani hinnakasv tõstab ka elektri hinda, mille peavad kinni maksma tavalised tarbijad.
Hiina kavatseb järgmisel kümnendil tuumaenergia kasutamist tunduvalt suurendada. Peking tahab heitkoguseid vähendada. Lääneriikides tuumajaamu aga suletakse. | Uraani hind tõuseb, kuna investorid ostavad kokku tuumakütust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uraani hind tõusis septembris kõrgeimale tasemele alates 2014. aastast. Investorid eeldavad, et tuumaenergiast saab fossiilkütuste järel tähtsaim energiaallikas. Uraani hind tõusis viimastel kuudel kümne dollari võrra, teatas Financial Times.
Investeerimisfirma Sprott Physical Trust ostis hiljuti umbes 2,8 miljoni kilogrammi koguses uraanimaaki. Tehingu väärtus oli 240 miljonit dollarit. Kokku on Sprotti omanduses nüüd 10 miljonit kilogrammi uraani, mis on väärt miljard dollarit. 2021. aastal tarnivad kaevandused kokku umbes 57 miljonit kilogrammi uraani. Uraani ostavad kokku ka teised investeerimisfirmad.
"See on peamine põhjus, miks uraan kallines 2021. aastal 30 protsendi võrra," ütles vahendusfirma Ocean Wall tegevjuht Nick Lawson.
Koroonaviiruse epideemia piirangud häirisid ka Kanada ja Kasahstani uraanikaevanduste tegevust. 2020. aasta detsembris peatas Kanada kaevandusfirma Cameco töötajate nappuse tõttu oma uraanikaevanduse tegevuse. Kaevandus taaskäivitati alles aprillis.
Cameco aktsia hind on 2021. aastal uraani kõrge hinna tõttu siiski tõusnud 70 protsenti.
Uraani hinnakasv tõstab ka elektri hinda, mille peavad kinni maksma tavalised tarbijad.
Hiina kavatseb järgmisel kümnendil tuumaenergia kasutamist tunduvalt suurendada. Peking tahab heitkoguseid vähendada. Lääneriikides tuumajaamu aga suletakse.
### Response:
Uraani hind tõuseb, kuna investorid ostavad kokku tuumakütust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kujutage ette olukorda, et teie nimi on terve elu olnud Carmen, aga uut passi taotlema minnes teatab PPA ametnik, et uutes dokumentides muutub teie nimi Karmeniks. Ent lisab, et kui soovite edasi elada Carmenina nagu seni, peate taotlema endale uue nime oma kohalikust omavalitsusest. Just sedasorti kafkaliku kadalipu peavad läbi tegema inimesed, kelle sünniakti kantud nimi ei kattu elus hiljem väljastatud dokumentidega. Ja selliseid inimesi on kümneid.
Õiguskantslerile laekus hiljuti kaebus inimeselt, kes taotles PPA-st uued dokumendid, ent selgus, et tema eesnime esitäht on tema teadmata ära muudetud. PPA teenindusbüroos selgitati inimesele, et kuna tema sünniaktis oli nimi niisugusel kujul kirjas, siis väljastataksegi talle uued dokumendid teistsuguse nimekujuga. Inimest aga enne uusi dokumente taotlema minemist nimemuutmisest teavitatud ei olnud ning ta polnud oma nime muutmisega nõus.
Kohalik omavalitsus väitis vägisi uue nimekuju saanud inimesele, et siseministeerium on andnud suunise lähtuda nimekuju kasutamisel rahvastikuregistrisse kantud sünniaktist, juhul kui sealne erineb inimese hilisemas elus välja antud dokumentides kasutatust. Niisiis loetakse uute dokumentide taotlemisel inimese nimeks seda nime, mis on kantud sünniakti, mitte seda, mille alusel inimene aastakümneid võib olla elanud.
Kohalikust omavalitsusest lubati uue nimega rahulolematule inimesele, et ta võib esitada nime muutmise avalduse senise nime säilitamiseks ning sel juhul tagatakse see toiming talle riigilõivuvabalt.
Õiguskantsler ei mõista, miks lähtutakse dokumentide väljastamisel tingimata sünniakti kantud nimekujust, sest rahvastikuregistri seadus ei ütle, et just sünniakt peab olema see alusdokument. Küll aga ütleb seadus, et lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Neid dokumente võib olla mitmeid.
Õiguskantsler toob esile, et rahvastikuregistrisse on üldjuhul kantud inimese nimi sellisel kujul, nagu ta seda seni on kasutanud ja nagu see on esinenud senistes dokumentides. Seetõttu tuleks seaduse alusel eeldada nende andmete õigsust. Kui aga nimekujus peaks esinema lahknevusi dokumentide vahel, tuleks seda olukorda eraldi uurida ning selle käigus teavitada ka inimest ennast, kui on alust kahelda tema senise nimekuju õigsuses või soov teha selles mingeid muudatusi.
Õiguskantsleri hinnangul oleks põhjendatud, kui inimene saaks soovi korral oma nimekuju sünniaktile vastavaks muuta lihtsustatud viisil ja riigilõivu maksmata, küll aga on tema hinnangul õiguslikult kaheldav praegune praktika, et inimene peab avalduse esitama senise nimekuju säilitamiseks.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütleb, et juhtumid, kus inimene alles uut passi kätte saama minnes teada saab, et ametnikud on ta nimekuju ära muutnud, on pigem harvad ja sel juhul on kusagil midagi valesti tehtud.
"See on väga paha lugu, neid on võib-olla mõned olnud. Üldjuhul ikka inimesed teavad nimemuudatusest enne uue dokumendi saamist, inimesega on räägitud. PPA-sse dokumente taotlema minnes peab PPA seda inimesele ütlema, et teil võib tulla jama, kui te seda vastuolu enne dokumendi taotlemist korda ei tee," selgitab Pungas.
Kui aga dokumente taotledes selgub, et sünniaktis on inimese nimekuju senistest dokumentidest erinev, ent inimene soovib edasi elada oma harjumuspärase nimega, peab avalduse nime ennistamiseks viima kohalikku omavalitsusse, PPA seda vastu ei võta ega menetle.
"Aga kui inimene on nõus sünniakti järgse nime tagasipööramisega, siis ei pea kusagile minema," lisab Pungas.
Kõik sellised nimejuhtumid on ette tulnud nõukogude ajal sündinud inimestega, mil muist dokumente olid vene keeles või olid topeltnimed keelatud ja siis võis ühest keelest teise või ühest dokumendist teise kantud nimekuju oma elu elama hakata. Toona inimestel võimalust bürokraatlikusse protsessi sekkuda sisuliselt ei olnud.
Ent kas nüüd on? Ehk kuidas ikkagi just sünniakt selleks ainuõigeks alusdokumendiks on kuulutatud, millega aastakümneid ühe nimega elanud inimese elu pea peale pööratakse, kui see ülejäänud dokumentidest erineb? Ja miks ei ole ülimuslik inimese enda tahe, kelle identiteet on välja kujunenud seda nime kandes?
"Eesmärk pole inimest kiusata, vaid asjad korda ajada," ütleb Pungas.
Ta selgitab, kuidas digitaalne rahvastikuregister toimib. See loodi 2000. aastate alguses, mil sinna asuti jupphaaval sisse kandma inimeste elusündmusi tähistavaid dokumente: sünd, abielu, lahutus. Need olid paberite peal, neid tuli ükshaaval käsitsi sisestada. Nii tekkis iga inimese kohta ajapikku andmekoosseis, mis aga täielikult ei pruukinud omavahel vastavuses olla.
"Üks dokumentidest, mis inimese identiteeti näitab, mis tema andmete osa on, on sünnidokument. Kui me lapse sünni registreerime, anname talle nime, talle määratakse õige sünniaeg ja -koht. See määrab tema identiteedi. Inimene saab sünnidokumendiga alguse," põhjendab Pungas, miks sünniakt on nime üle otsustamisel A ja O.
Kui aga nimi on valesti läinud näiteks nõukogude ajal välja antud passis või abielutunnistuses, siis seda alusdokumendiks ei loeta, vaid vaadatakse ikka sünniakti kande poole.
Olukordi, kus inimese nimi on sünniaktis üks, aga hilisemates dokumentides teine, on Pungase sõnul ette tulnud kümneid ja kümneid. Lihtsalt enamasti teavitavad nad inimest juba uut dokumenti taotledes, et nüüd tema nimi muutub, sest sünniaktis on teisiti. Ja siis saab inimene otsustada, kas ta nõustub sellega või kirjutab kohalikule omavalitsusele avalduse nime senise kuju taastamiseks.
"Näiteks mõni on rõõmus, et oh kui tore, saan oma nime tagasi. Teine on aga oma nimega ära harjunud, siis lubame tal tasuta oma senise nime ära vormistada. Aga me näitame ära, et vahepeal on nimi muutunud, siis on sellest kindel jälg," ütleb Pungas.
Tema sõnul on ette tulnud reaalseid olukordi, kus inimene peab teise riiki minnes näiteks viisat taotledes esitama passi kõrvale ka sünnidokumendi ning siis võib tulla palju segadust, kui on dokumenteerimata, et nimi on ametlikult muudetud.
"Sünnidokument on identiteediallikas. Aga ei tohiks olla nii, et nimi muudetakse ära inimese teadmata," rõhutab Pungas.
Just sellega põhjendab Pungas õiguskantslerile ka sünniaktist lähtumist.
Muutunud sünniaeg toob uue isikukoodi
Iseküsimus on aga, kui inimese sünniaktis erineb sünniaeg tema hilisematest dokumentidest. Siis inimesele valikuvõimalust ei anta, kas ta soovib edaspidi kanda seda sünnidaatumit, mis tal juba aastakümneid on olnud, või minna sünniaktis dokumenteeritud sünniaja juurde.
"Siin valikut ei ole, kas meeldib nii või naa. Siin on asi mustvalge," ütleb Pungas. Teisisõnu, siis jääb igal juhul peale sünniakti kantu ning inimene saab ka uue isikukoodi.
Ent on üks erand - kui õnnestub ära tõestada, et just sünnidokumenti on tehtud valekanne.
"Võib olla, et alusdokument on valesti koostatud. Kui see välja tuleb, püütakse uurida, kas see on esmaseses dokumendis õigesti kirja pannud," ütleb Pungas.
Ta toob näite, kus meditsiinidokumendist, mis on sünniakti aluseks, on ametnik sünniaja valesti ümber kirjutanud.
"Neid juhtumeid on olnud küll ja küll. Ka nii võib olla, et kogu pere on alati teadnud, et sel päeval, mil inimene sündis, paistis päike, aga sünniakti kantud päeval tuiskas lumi. Siis saab ka see olla aluseks. Aga alus peab olema, siis saab sünniaja ära muuta. Eks nõukaajal juhtus dokumentidega tihti nii. Aga kui alust pole, kui inimene ei suuda ära tõestada, et sünniaktis on viga, siis nii on," ütleb Pungas.
Ka selliseid juhtumeid on Pungase sõnul kümneid ja kümneid, kus sünniaeg erineb hilisematest dokumentidest, mil inimesed ongi hilisemas elus uue isikukoodi saanud. Ja neid tuleb lähemate aastate jooksul veel ette.
"Lõpetasime dokumentide sisestamise rahvastikuregistrisse kaks aastat tagasi. Aegamööda, kuidas inimesed jõuavad uusi dokumente välja võtma, tulevad need juhtumid veel ilmsiks. Mõne aasta pärast peaks see ring täis saama, siis saame selle töö lõpetatud," kinnitab Pungas.
Nimelt viimase 20 aasta jooksul aset leidnud elusündmused on juba kõik digitaalselt tekkinud ja automaatselt rahvastikuregistris kuvatud, seetõttu puudutavadki kõik segadused vaid möödunud sajandil sündinud inimesi ja nende dokumente, mis ehk vaid mõne aasta eest alles digiregistrisse üles said laaditud.
Ehkki ministeeriumile on juba praegu teada, keda sünniaja muutmine mõne aasta pärast dokumente uuendama minnes ees ootab, ei teatata inimesele sellest näiteks kolm-neli aastat ette, et teda ärevusest säästa. Nõnda on teavitamise ajaks valitud see hetk, kui inimene dokumentide uuendamisele mõtlema peab hakkama. Kui ta aga soovib tõestada, et sünniaeg on sünniaktis vale, peab ta tõestuse leidma enne, kui dokumendid aeguvad. | Kümneid inimesi tabab passi uuendades üllatus uue nimekuju või sünniajana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kujutage ette olukorda, et teie nimi on terve elu olnud Carmen, aga uut passi taotlema minnes teatab PPA ametnik, et uutes dokumentides muutub teie nimi Karmeniks. Ent lisab, et kui soovite edasi elada Carmenina nagu seni, peate taotlema endale uue nime oma kohalikust omavalitsusest. Just sedasorti kafkaliku kadalipu peavad läbi tegema inimesed, kelle sünniakti kantud nimi ei kattu elus hiljem väljastatud dokumentidega. Ja selliseid inimesi on kümneid.
Õiguskantslerile laekus hiljuti kaebus inimeselt, kes taotles PPA-st uued dokumendid, ent selgus, et tema eesnime esitäht on tema teadmata ära muudetud. PPA teenindusbüroos selgitati inimesele, et kuna tema sünniaktis oli nimi niisugusel kujul kirjas, siis väljastataksegi talle uued dokumendid teistsuguse nimekujuga. Inimest aga enne uusi dokumente taotlema minemist nimemuutmisest teavitatud ei olnud ning ta polnud oma nime muutmisega nõus.
Kohalik omavalitsus väitis vägisi uue nimekuju saanud inimesele, et siseministeerium on andnud suunise lähtuda nimekuju kasutamisel rahvastikuregistrisse kantud sünniaktist, juhul kui sealne erineb inimese hilisemas elus välja antud dokumentides kasutatust. Niisiis loetakse uute dokumentide taotlemisel inimese nimeks seda nime, mis on kantud sünniakti, mitte seda, mille alusel inimene aastakümneid võib olla elanud.
Kohalikust omavalitsusest lubati uue nimega rahulolematule inimesele, et ta võib esitada nime muutmise avalduse senise nime säilitamiseks ning sel juhul tagatakse see toiming talle riigilõivuvabalt.
Õiguskantsler ei mõista, miks lähtutakse dokumentide väljastamisel tingimata sünniakti kantud nimekujust, sest rahvastikuregistri seadus ei ütle, et just sünniakt peab olema see alusdokument. Küll aga ütleb seadus, et lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Neid dokumente võib olla mitmeid.
Õiguskantsler toob esile, et rahvastikuregistrisse on üldjuhul kantud inimese nimi sellisel kujul, nagu ta seda seni on kasutanud ja nagu see on esinenud senistes dokumentides. Seetõttu tuleks seaduse alusel eeldada nende andmete õigsust. Kui aga nimekujus peaks esinema lahknevusi dokumentide vahel, tuleks seda olukorda eraldi uurida ning selle käigus teavitada ka inimest ennast, kui on alust kahelda tema senise nimekuju õigsuses või soov teha selles mingeid muudatusi.
Õiguskantsleri hinnangul oleks põhjendatud, kui inimene saaks soovi korral oma nimekuju sünniaktile vastavaks muuta lihtsustatud viisil ja riigilõivu maksmata, küll aga on tema hinnangul õiguslikult kaheldav praegune praktika, et inimene peab avalduse esitama senise nimekuju säilitamiseks.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütleb, et juhtumid, kus inimene alles uut passi kätte saama minnes teada saab, et ametnikud on ta nimekuju ära muutnud, on pigem harvad ja sel juhul on kusagil midagi valesti tehtud.
"See on väga paha lugu, neid on võib-olla mõned olnud. Üldjuhul ikka inimesed teavad nimemuudatusest enne uue dokumendi saamist, inimesega on räägitud. PPA-sse dokumente taotlema minnes peab PPA seda inimesele ütlema, et teil võib tulla jama, kui te seda vastuolu enne dokumendi taotlemist korda ei tee," selgitab Pungas.
Kui aga dokumente taotledes selgub, et sünniaktis on inimese nimekuju senistest dokumentidest erinev, ent inimene soovib edasi elada oma harjumuspärase nimega, peab avalduse nime ennistamiseks viima kohalikku omavalitsusse, PPA seda vastu ei võta ega menetle.
"Aga kui inimene on nõus sünniakti järgse nime tagasipööramisega, siis ei pea kusagile minema," lisab Pungas.
Kõik sellised nimejuhtumid on ette tulnud nõukogude ajal sündinud inimestega, mil muist dokumente olid vene keeles või olid topeltnimed keelatud ja siis võis ühest keelest teise või ühest dokumendist teise kantud nimekuju oma elu elama hakata. Toona inimestel võimalust bürokraatlikusse protsessi sekkuda sisuliselt ei olnud.
Ent kas nüüd on? Ehk kuidas ikkagi just sünniakt selleks ainuõigeks alusdokumendiks on kuulutatud, millega aastakümneid ühe nimega elanud inimese elu pea peale pööratakse, kui see ülejäänud dokumentidest erineb? Ja miks ei ole ülimuslik inimese enda tahe, kelle identiteet on välja kujunenud seda nime kandes?
"Eesmärk pole inimest kiusata, vaid asjad korda ajada," ütleb Pungas.
Ta selgitab, kuidas digitaalne rahvastikuregister toimib. See loodi 2000. aastate alguses, mil sinna asuti jupphaaval sisse kandma inimeste elusündmusi tähistavaid dokumente: sünd, abielu, lahutus. Need olid paberite peal, neid tuli ükshaaval käsitsi sisestada. Nii tekkis iga inimese kohta ajapikku andmekoosseis, mis aga täielikult ei pruukinud omavahel vastavuses olla.
"Üks dokumentidest, mis inimese identiteeti näitab, mis tema andmete osa on, on sünnidokument. Kui me lapse sünni registreerime, anname talle nime, talle määratakse õige sünniaeg ja -koht. See määrab tema identiteedi. Inimene saab sünnidokumendiga alguse," põhjendab Pungas, miks sünniakt on nime üle otsustamisel A ja O.
Kui aga nimi on valesti läinud näiteks nõukogude ajal välja antud passis või abielutunnistuses, siis seda alusdokumendiks ei loeta, vaid vaadatakse ikka sünniakti kande poole.
Olukordi, kus inimese nimi on sünniaktis üks, aga hilisemates dokumentides teine, on Pungase sõnul ette tulnud kümneid ja kümneid. Lihtsalt enamasti teavitavad nad inimest juba uut dokumenti taotledes, et nüüd tema nimi muutub, sest sünniaktis on teisiti. Ja siis saab inimene otsustada, kas ta nõustub sellega või kirjutab kohalikule omavalitsusele avalduse nime senise kuju taastamiseks.
"Näiteks mõni on rõõmus, et oh kui tore, saan oma nime tagasi. Teine on aga oma nimega ära harjunud, siis lubame tal tasuta oma senise nime ära vormistada. Aga me näitame ära, et vahepeal on nimi muutunud, siis on sellest kindel jälg," ütleb Pungas.
Tema sõnul on ette tulnud reaalseid olukordi, kus inimene peab teise riiki minnes näiteks viisat taotledes esitama passi kõrvale ka sünnidokumendi ning siis võib tulla palju segadust, kui on dokumenteerimata, et nimi on ametlikult muudetud.
"Sünnidokument on identiteediallikas. Aga ei tohiks olla nii, et nimi muudetakse ära inimese teadmata," rõhutab Pungas.
Just sellega põhjendab Pungas õiguskantslerile ka sünniaktist lähtumist.
Muutunud sünniaeg toob uue isikukoodi
Iseküsimus on aga, kui inimese sünniaktis erineb sünniaeg tema hilisematest dokumentidest. Siis inimesele valikuvõimalust ei anta, kas ta soovib edaspidi kanda seda sünnidaatumit, mis tal juba aastakümneid on olnud, või minna sünniaktis dokumenteeritud sünniaja juurde.
"Siin valikut ei ole, kas meeldib nii või naa. Siin on asi mustvalge," ütleb Pungas. Teisisõnu, siis jääb igal juhul peale sünniakti kantu ning inimene saab ka uue isikukoodi.
Ent on üks erand - kui õnnestub ära tõestada, et just sünnidokumenti on tehtud valekanne.
"Võib olla, et alusdokument on valesti koostatud. Kui see välja tuleb, püütakse uurida, kas see on esmaseses dokumendis õigesti kirja pannud," ütleb Pungas.
Ta toob näite, kus meditsiinidokumendist, mis on sünniakti aluseks, on ametnik sünniaja valesti ümber kirjutanud.
"Neid juhtumeid on olnud küll ja küll. Ka nii võib olla, et kogu pere on alati teadnud, et sel päeval, mil inimene sündis, paistis päike, aga sünniakti kantud päeval tuiskas lumi. Siis saab ka see olla aluseks. Aga alus peab olema, siis saab sünniaja ära muuta. Eks nõukaajal juhtus dokumentidega tihti nii. Aga kui alust pole, kui inimene ei suuda ära tõestada, et sünniaktis on viga, siis nii on," ütleb Pungas.
Ka selliseid juhtumeid on Pungase sõnul kümneid ja kümneid, kus sünniaeg erineb hilisematest dokumentidest, mil inimesed ongi hilisemas elus uue isikukoodi saanud. Ja neid tuleb lähemate aastate jooksul veel ette.
"Lõpetasime dokumentide sisestamise rahvastikuregistrisse kaks aastat tagasi. Aegamööda, kuidas inimesed jõuavad uusi dokumente välja võtma, tulevad need juhtumid veel ilmsiks. Mõne aasta pärast peaks see ring täis saama, siis saame selle töö lõpetatud," kinnitab Pungas.
Nimelt viimase 20 aasta jooksul aset leidnud elusündmused on juba kõik digitaalselt tekkinud ja automaatselt rahvastikuregistris kuvatud, seetõttu puudutavadki kõik segadused vaid möödunud sajandil sündinud inimesi ja nende dokumente, mis ehk vaid mõne aasta eest alles digiregistrisse üles said laaditud.
Ehkki ministeeriumile on juba praegu teada, keda sünniaja muutmine mõne aasta pärast dokumente uuendama minnes ees ootab, ei teatata inimesele sellest näiteks kolm-neli aastat ette, et teda ärevusest säästa. Nõnda on teavitamise ajaks valitud see hetk, kui inimene dokumentide uuendamisele mõtlema peab hakkama. Kui ta aga soovib tõestada, et sünniaeg on sünniaktis vale, peab ta tõestuse leidma enne, kui dokumendid aeguvad.
### Response:
Kümneid inimesi tabab passi uuendades üllatus uue nimekuju või sünniajana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalias teeb hooaja avastardi Eva-Lotta Kiibus ning lisaks temale stardivad naiste iluuisutamise võistlusel ka Nataly Langerbaur ja Kristina Škuleta-Gromova. Meestest esindavad Eestit Arlet Levandi ja Aleksandr Selevko.
Naiste üksiksõidu lühikava toimub reedel, algusega kell 12. Vabakava sõidetakse laupäeval, algusega kell 15:15. Meeste lühikava algab reedel kell 16:30 ja vabakava pühapäeval kell 13. | Eesti iluuisutajad osalevad Itaalias toimuval võistlusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalias teeb hooaja avastardi Eva-Lotta Kiibus ning lisaks temale stardivad naiste iluuisutamise võistlusel ka Nataly Langerbaur ja Kristina Škuleta-Gromova. Meestest esindavad Eestit Arlet Levandi ja Aleksandr Selevko.
Naiste üksiksõidu lühikava toimub reedel, algusega kell 12. Vabakava sõidetakse laupäeval, algusega kell 15:15. Meeste lühikava algab reedel kell 16:30 ja vabakava pühapäeval kell 13.
### Response:
Eesti iluuisutajad osalevad Itaalias toimuval võistlusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 11. septembril, algusega kell 9 stardib poolmaraton (21,1 km). Kell 17 algab 10-kilomeetri pikkune RIMI Sügisjooks. Pühapäeval, 12. septembril, algab kell 9 maratoni (42,2 km) võidujooks.
Laupäeval toimuval poolmaratonil võtab osa ka Eesti rekordiomanik Tiidrek Nurme. Õhtusel RIMI Sügisjooksul võtavad osa Eesti takistusjooksu rekordimees Kaur Kivistik ja olümpiamaratoonar Roman Fosti.
Pühapäeval toimuval maratonijooksul jagatakse välja ühtlasi nii Eesti kui ka Tallinna meistrid. Medalipretendentidest on stardis 2019. aasta Eesti Meister Radio Mitt ja möödunud aastal Tallinna meistriks tulnud Janar Juhkov. Tallinna Maratoni peavõitu tuleb püüdma ka Tiidrek Nurme treeningpartner, keenialane Ibrahim Mukunga Wachira.
Naiste maratonijooksu peafavoriit on Jekaterina Patjuk, samuti asuvad võistlema ka Kaisa Kukk, Kadi-Liis Kuiv, Kristiina Nurk ja Mari Boikov.
Lauluväljakul algavatele jooksudele pääseb ainult COVID tõendiga, mida kontrollitakse nii reedel stardimaterjalide kättesaamisel kui ka võistluspäevadel stardipaika saabudes. Kohapeal pakutakse ka võimalust teha kiirtest.
Tallinna Maratoni erinevatele distantsidele saab registreerida aadressil www.jooks.ee. | Tallinna Maratonil stardivad nimekad jooksjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 11. septembril, algusega kell 9 stardib poolmaraton (21,1 km). Kell 17 algab 10-kilomeetri pikkune RIMI Sügisjooks. Pühapäeval, 12. septembril, algab kell 9 maratoni (42,2 km) võidujooks.
Laupäeval toimuval poolmaratonil võtab osa ka Eesti rekordiomanik Tiidrek Nurme. Õhtusel RIMI Sügisjooksul võtavad osa Eesti takistusjooksu rekordimees Kaur Kivistik ja olümpiamaratoonar Roman Fosti.
Pühapäeval toimuval maratonijooksul jagatakse välja ühtlasi nii Eesti kui ka Tallinna meistrid. Medalipretendentidest on stardis 2019. aasta Eesti Meister Radio Mitt ja möödunud aastal Tallinna meistriks tulnud Janar Juhkov. Tallinna Maratoni peavõitu tuleb püüdma ka Tiidrek Nurme treeningpartner, keenialane Ibrahim Mukunga Wachira.
Naiste maratonijooksu peafavoriit on Jekaterina Patjuk, samuti asuvad võistlema ka Kaisa Kukk, Kadi-Liis Kuiv, Kristiina Nurk ja Mari Boikov.
Lauluväljakul algavatele jooksudele pääseb ainult COVID tõendiga, mida kontrollitakse nii reedel stardimaterjalide kättesaamisel kui ka võistluspäevadel stardipaika saabudes. Kohapeal pakutakse ka võimalust teha kiirtest.
Tallinna Maratoni erinevatele distantsidele saab registreerida aadressil www.jooks.ee.
### Response:
Tallinna Maratonil stardivad nimekad jooksjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi keskseks tegelaseks on Eestis elav ukrainlane Anatoli Ljutjuk, kelle eesmärgiks on teha iga päev kasvõi üks väike heategu. Anatoli on omal moel Tallinna vanalinna legend, sest Lääne-Ukrainast pärit mees on Laboratooriumi tänavale rajanud ainulaadse maailma, mille põhituuma moodustab ukraina kultuurikeskus ja kirik. Tema igapäevasele pühendumisele esitab väljakutse Ukrainas lahvatanud sõda, mida Anatoli ei suuda passiivselt kõrvalt vaadata. Ta organiseerib Eestis humanitaarabi ja annetuste kogumise ning sõidab otse rindejoonele.
"Sõda ja puuhobune" maailma esilinastus toimus DocPoint Tallinna festivali raames, seejärel esitleti filmi Ukraina festivalidel Docudays UA ja Molodist.
"Sõda ja puuhobune" valmis 6 aasta jooksul, võtted toimusid nii Tallinna vanalinnas kui Donetski rindejoonel. Filmi režissöörid on Ulyana Osovska ja Denis Strashny. Eesti poolt panustasid filmi valmimisse monteerija Mirjam Jegorov, toimetaja Kersti Uibo ja kaasprodutsent Ülo Pikkov. Filmi tootsid produktsioonifirmad Docutoloka ja Silmviburlane. | Eesti-Ukraina dokumentaalfilm "Sõda ja puuhobune" jõuab Ukraina kinolevisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi keskseks tegelaseks on Eestis elav ukrainlane Anatoli Ljutjuk, kelle eesmärgiks on teha iga päev kasvõi üks väike heategu. Anatoli on omal moel Tallinna vanalinna legend, sest Lääne-Ukrainast pärit mees on Laboratooriumi tänavale rajanud ainulaadse maailma, mille põhituuma moodustab ukraina kultuurikeskus ja kirik. Tema igapäevasele pühendumisele esitab väljakutse Ukrainas lahvatanud sõda, mida Anatoli ei suuda passiivselt kõrvalt vaadata. Ta organiseerib Eestis humanitaarabi ja annetuste kogumise ning sõidab otse rindejoonele.
"Sõda ja puuhobune" maailma esilinastus toimus DocPoint Tallinna festivali raames, seejärel esitleti filmi Ukraina festivalidel Docudays UA ja Molodist.
"Sõda ja puuhobune" valmis 6 aasta jooksul, võtted toimusid nii Tallinna vanalinnas kui Donetski rindejoonel. Filmi režissöörid on Ulyana Osovska ja Denis Strashny. Eesti poolt panustasid filmi valmimisse monteerija Mirjam Jegorov, toimetaja Kersti Uibo ja kaasprodutsent Ülo Pikkov. Filmi tootsid produktsioonifirmad Docutoloka ja Silmviburlane.
### Response:
Eesti-Ukraina dokumentaalfilm "Sõda ja puuhobune" jõuab Ukraina kinolevisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistkonna peatreener Jarmo Matikainen on koondisesse kutsunud kokku 23 mängijat ja naiskonna avamäng on 17. septembril, kui Pärnu Rannastaadionil minnakse vastamisi Sloveeniaga. 21. septembril võõrustatakse Pärnu Rannastaadionil Walesi.
"Me ei taha kindlasti vastaste elu lihtsaks teha. Nii Wales kui ka Sloveenia on kõrge tasemega võistkonnad, kes koputavad finaalturniiride uksele. Sloveenia näitas eelmises valiksarjas väga head mängu Hollandi ja Venemaa vastu ning meil oli nendega veebruaris raskusi. Kindlasti on keeruline kohe valiktsükli alguses minna vastamisi tugevate koondistega, aga samas on see hea võimalus oma vormi testida," kommenteeris eesolevaid kohtumisi Eesti koondise peatreener Jarmo Matikainen.
Eesti naiskond kohtus Walesiga viimati eelmise aasta märsis, siis tuli võõrsil tunnistada vastaste 0:2 paremust. Sloveeniga mängiti viimati selle aasta veebruaris, kui tuli Tallinnas tunnistada sloveenide 0:9 paremust.
Lisaks Sloveeniale ja Walesile kuulub Eestiga samasse alagruppi ka Prantsusmaa, Kasahstan ja Kreeka.
Naiste A-koondis valikmängudeks Sloveenia ja Walesiga:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 27/0
Karina Kork (23.02.1995) – FFC Vorderland (AUT) 16/0
Jonna Soomets (12.02.2002) – JK Tallinna Kalev 0/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvárosi TC (HUN) 86/0
Heleri Saar (16.11.1979) – Saku Sporting 63/0
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 54/1
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 17/0
Sandra Liir (26.07.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 3/0
Jessika Uleksin (19.01.1997) – Tallinna FC Flora 0/0
Anett Joandi (04.11.2004) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 0/0
Lisete Tammeveski (01.08.1998) – JK Tabasalu 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 111/3
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 77/6
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 50/2
Vlada Kubassova (23.08.1995) – FC Como (ITA) 48/6
Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 44/3
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora 24/1
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 16/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 11/1
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 11/0
Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 7/0
Paula Maria Mengel (12.04.2001) – Saku Sporting 1/0
Ragne Gromov (25.06.2003) – Pärnu JK Vaprus 0/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Sirje Roops
Väravavahtide treener: Siim-Sten Palm
Füüsilise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Videoanalüütik: Egon Rinaldo
Mänedžer: Raili Ellermaa | Eesti naiste jalgpallikoondis kohtub MM-valiksarjas Sloveenia ja Walesiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistkonna peatreener Jarmo Matikainen on koondisesse kutsunud kokku 23 mängijat ja naiskonna avamäng on 17. septembril, kui Pärnu Rannastaadionil minnakse vastamisi Sloveeniaga. 21. septembril võõrustatakse Pärnu Rannastaadionil Walesi.
"Me ei taha kindlasti vastaste elu lihtsaks teha. Nii Wales kui ka Sloveenia on kõrge tasemega võistkonnad, kes koputavad finaalturniiride uksele. Sloveenia näitas eelmises valiksarjas väga head mängu Hollandi ja Venemaa vastu ning meil oli nendega veebruaris raskusi. Kindlasti on keeruline kohe valiktsükli alguses minna vastamisi tugevate koondistega, aga samas on see hea võimalus oma vormi testida," kommenteeris eesolevaid kohtumisi Eesti koondise peatreener Jarmo Matikainen.
Eesti naiskond kohtus Walesiga viimati eelmise aasta märsis, siis tuli võõrsil tunnistada vastaste 0:2 paremust. Sloveeniga mängiti viimati selle aasta veebruaris, kui tuli Tallinnas tunnistada sloveenide 0:9 paremust.
Lisaks Sloveeniale ja Walesile kuulub Eestiga samasse alagruppi ka Prantsusmaa, Kasahstan ja Kreeka.
Naiste A-koondis valikmängudeks Sloveenia ja Walesiga:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 27/0
Karina Kork (23.02.1995) – FFC Vorderland (AUT) 16/0
Jonna Soomets (12.02.2002) – JK Tallinna Kalev 0/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvárosi TC (HUN) 86/0
Heleri Saar (16.11.1979) – Saku Sporting 63/0
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 54/1
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 17/0
Sandra Liir (26.07.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 3/0
Jessika Uleksin (19.01.1997) – Tallinna FC Flora 0/0
Anett Joandi (04.11.2004) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 0/0
Lisete Tammeveski (01.08.1998) – JK Tabasalu 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 111/3
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 77/6
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 50/2
Vlada Kubassova (23.08.1995) – FC Como (ITA) 48/6
Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 44/3
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora 24/1
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 16/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 11/1
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 11/0
Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 7/0
Paula Maria Mengel (12.04.2001) – Saku Sporting 1/0
Ragne Gromov (25.06.2003) – Pärnu JK Vaprus 0/0
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Sirje Roops
Väravavahtide treener: Siim-Sten Palm
Füüsilise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Videoanalüütik: Egon Rinaldo
Mänedžer: Raili Ellermaa
### Response:
Eesti naiste jalgpallikoondis kohtub MM-valiksarjas Sloveenia ja Walesiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See on kindlasti iganenud küsimus, aga kuidas te oma muusika olemust kirjeldate?
Keeruline vastata! Ma arvan, et improvisatsioon ja kommunikatsioon on selle kese. Katsetused ja iga kord absoluutselt uued dialoogid kuulajaga.
Olete muuhulgas kirjeldanud oma muusikat kui dialoogi esteetikate vahel. See on tegelikult ka täpselt see, mis Kumu Reivil toimub: subkultuur sulandumas traditsiooniliselt mõistetud kõrgkultuuri.
Jah, seda seost oleme tegelikult soovinud portreteerida ka meie "Whities EP" kaanel, mille pani meie jaoks kokku kunstnik Alex McCullough.
Mis on teie jaoks subkultuuri väärtus?
Subkultuurid on meie jaoks väga väärtuslikud. Need on teelõigud, jagamaks ideid ja kunsti kapitalistlike ideede poolt rõhutud ühiskonnas. Usun, et subkultuurid on platvormiks neile, kes end eelnevalt mainitud süsteemis eksinult tunnevad. See ei tähenda muidugi, et subkultuurid kapitalismist kuidagi sõltumatud oleksid, aga paraku on see suhe väga ühepoolne, millest lõikavad kasu need, kes süsteemi ladvikus paiknevad.
Millised on kõige erilisemad kohad, kus te mänginud olete? Mis tunne teil on KUMU-s mängimise eel? Kas koht mõjutab ka teie muusikavalikut?
Kohal on kogu sündmuse tunnetuslikule ja muusikalisele väga suur mõju. Täpselt samamoodi nagu ka publikul. See diskussioon kunstniku, publiku ja koha vahel on alati väga huvitav. Kuid jah, oleme aastate jooksul mänginud kõiksugu põnevates kohtades.
Millisena näete tänast olukorda meelelahutusvaldkonnas? Kas peame õppima uuel moel pidutsema?
Tänane olukord on kindlasti pidevalt muutuv ja seetõttu väljakutsuv. Selle aja jooksul, mulle tundub, oleme aga saanud eelkõige just iseendale ohtralt iseend ja enda rolle nii sotsiaalsetes kui meelelahutuslikes olukordades peegeldada. Loodan aga, et oleme õppinud enam lugu pidama üksteise vaimsest ja füüsilisest ruumist ning kui oluline see ja turvatunne ka klubikultuuris on.
Kas te Eestist teate midagi? Kui kauaks te jääte ja mida soovite siin olles kindlasti näha?
Häbi tunnistada, aga teame pigem vähe. Oleme siin kaks ööd ja soovime selle aja jooksul näha nii palju kui võimalik. Mind isiklikult huvitab ajaloo mõistes just 16. sajand ja renessanss, seega avastused selle aja kohta rõõmustaksid. Lisaks muidugi ka tutvused ja kogemused kohalikega!
Sel aastal andis Giant Swan kontserdi ka Londonis Tower Bridge'il: | Kumu Reivi peaesineja Giant Swan: subkultuurid on meile väga väärtuslikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on kindlasti iganenud küsimus, aga kuidas te oma muusika olemust kirjeldate?
Keeruline vastata! Ma arvan, et improvisatsioon ja kommunikatsioon on selle kese. Katsetused ja iga kord absoluutselt uued dialoogid kuulajaga.
Olete muuhulgas kirjeldanud oma muusikat kui dialoogi esteetikate vahel. See on tegelikult ka täpselt see, mis Kumu Reivil toimub: subkultuur sulandumas traditsiooniliselt mõistetud kõrgkultuuri.
Jah, seda seost oleme tegelikult soovinud portreteerida ka meie "Whities EP" kaanel, mille pani meie jaoks kokku kunstnik Alex McCullough.
Mis on teie jaoks subkultuuri väärtus?
Subkultuurid on meie jaoks väga väärtuslikud. Need on teelõigud, jagamaks ideid ja kunsti kapitalistlike ideede poolt rõhutud ühiskonnas. Usun, et subkultuurid on platvormiks neile, kes end eelnevalt mainitud süsteemis eksinult tunnevad. See ei tähenda muidugi, et subkultuurid kapitalismist kuidagi sõltumatud oleksid, aga paraku on see suhe väga ühepoolne, millest lõikavad kasu need, kes süsteemi ladvikus paiknevad.
Millised on kõige erilisemad kohad, kus te mänginud olete? Mis tunne teil on KUMU-s mängimise eel? Kas koht mõjutab ka teie muusikavalikut?
Kohal on kogu sündmuse tunnetuslikule ja muusikalisele väga suur mõju. Täpselt samamoodi nagu ka publikul. See diskussioon kunstniku, publiku ja koha vahel on alati väga huvitav. Kuid jah, oleme aastate jooksul mänginud kõiksugu põnevates kohtades.
Millisena näete tänast olukorda meelelahutusvaldkonnas? Kas peame õppima uuel moel pidutsema?
Tänane olukord on kindlasti pidevalt muutuv ja seetõttu väljakutsuv. Selle aja jooksul, mulle tundub, oleme aga saanud eelkõige just iseendale ohtralt iseend ja enda rolle nii sotsiaalsetes kui meelelahutuslikes olukordades peegeldada. Loodan aga, et oleme õppinud enam lugu pidama üksteise vaimsest ja füüsilisest ruumist ning kui oluline see ja turvatunne ka klubikultuuris on.
Kas te Eestist teate midagi? Kui kauaks te jääte ja mida soovite siin olles kindlasti näha?
Häbi tunnistada, aga teame pigem vähe. Oleme siin kaks ööd ja soovime selle aja jooksul näha nii palju kui võimalik. Mind isiklikult huvitab ajaloo mõistes just 16. sajand ja renessanss, seega avastused selle aja kohta rõõmustaksid. Lisaks muidugi ka tutvused ja kogemused kohalikega!
Sel aastal andis Giant Swan kontserdi ka Londonis Tower Bridge'il:
### Response:
Kumu Reivi peaesineja Giant Swan: subkultuurid on meile väga väärtuslikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige suurema osa oma elanikkonnast on jõudnud vaktsiiniga hõlmata Portugal. Vähemalt ühe süsti on lasknud endale teha enam kui 85 protsenti riigi elanikest. Seejuures on vaktsineerimiskuur lõpetatud ligi 78 inimesel sajast. Veel suurem on vaktsineeritute osakaal vaid Vaikse ookeani saareriigis Palau ja Araabia Ühendemiraatides.
Suur hõlmatus peegeldub ka haiglaravi vajavate inimeste arvus. Viimase nädala jooksul on Portugalis saanud koroonadiagnoosi päevas keskmiselt 14 inimest 100 000 kohta, umbes kaks korda vähem kui Eestis. Haiglasse sattus seal 100 000 elaniku kohta nädalas aga kümme korda vähem inimesi.
Vaktsineeritute osakaal ulatub üle 80 protsendi ka Maltal. Ligi 81 inimest 100 kohta on lasknud Vahemere saareriigis teha endale nii esimese kui ka teise koroonavaktsiini süsti. Viimase nädala jooksul vajas seal 100 000 elaniku kohta haiglaravi Eestist ligi 3,5 korda vähem inimesi.
Lisaks Portugalile ja Maltale on enam kui 70 inimest 100 kohta lasknud end vaktsineerida veel kaheksas Euroopa Liidu riigis. Enam kui 70 inimest 100 kohta on lõpetanud vaktsineerimiskuuri viies ühenduse liikmesriigis.
Seejuures võib näha endiselt riikide hõlmatuses sõltuvalt nende ajaloolisest kultuuriruumist märkimisväärseid erinevusi. Külma sõja ajal idablokki kuulunud maadest olid selle nädala keskpaigaks kõige agaramad vaktsineerijad Leedus elavad inimesed. Vähemalt ühe süsti on lasknud endale teha veidi enam kui 60 inimest 100 kohta.
Eestis ulatus vähemalt esmase kaitse saanute osakaal neljapäevaks 55,7 protsendini ja vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 49 inimesel sajast. Lätis oli lasknud endale vaktsiinisüsti teha 100 inimese kohta 45,5 ja vaktsineerimiskuur oli lõpetatud ligi 40 protsendil.
Vaktsineeritute osakaal ei kasvanud nädalaga kuigi palju ka Euroopa Liidu punaseks laternateks olevates Bulgaarias ja Rumeenias. Bulgaarias on lasknud end vaktsineerida veidi üle 16 protsendi, kellest enamik kuulub riskirühma. Rumeenias on 100 inimese kohta vaktsineeritud vähemalt korra ligi 28.
Vähem kui pool elanikest on lasknud end vaktsineerida seitsmes Euroopa Liidu riigis.
Maailma suurema rahvaarvu või majandusliku mõjuga maadest oli Ameerika Ühendriikides vaktsineeritud vähemalt korra 208 miljonit inimest ehk veidi üle 63 protsendi. Vaktsineerimiskuuri oli lõpetanud 100 inimese kohta ligikaudu 54.
Hiinas on tehtud üle 2,1 miljardi kaitsesüsti. Kui vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks läheb tarvis kaks süsti, on vaktsiiniga hõlmatud enam kui 76 protsenti riigi elanikest.
Indias on saanud vähemalt ühe süsti ligi 547 miljonit inimest ehk kaks viiendikku selle elanikest.
Venemaal kasvas vaktsineeritute arv nädalaga ligi miljoni võrra, vähemalt esmase kaitse on saanud riigis veidi enam kui 31 protsenti selle elanikest. Suurbritannias on saanud vähemalt ühe doosi 72,5, vaktsineerimiskuur on lõpetatud enam kui 65 protsendil.
Maailmas tervikuna on lasknud end vaktsineerida üle 3,2 miljardi inimese ehk 40 protsenti planeedi elanikest. Aafrikas elavatest inimestest on saanud vähemalt ühe katsesüsti aga vaid 5,5 protsenti. | Graafik: uute vaktsiinihuviliste leidmisega on hädas pea terve Euroopa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige suurema osa oma elanikkonnast on jõudnud vaktsiiniga hõlmata Portugal. Vähemalt ühe süsti on lasknud endale teha enam kui 85 protsenti riigi elanikest. Seejuures on vaktsineerimiskuur lõpetatud ligi 78 inimesel sajast. Veel suurem on vaktsineeritute osakaal vaid Vaikse ookeani saareriigis Palau ja Araabia Ühendemiraatides.
Suur hõlmatus peegeldub ka haiglaravi vajavate inimeste arvus. Viimase nädala jooksul on Portugalis saanud koroonadiagnoosi päevas keskmiselt 14 inimest 100 000 kohta, umbes kaks korda vähem kui Eestis. Haiglasse sattus seal 100 000 elaniku kohta nädalas aga kümme korda vähem inimesi.
Vaktsineeritute osakaal ulatub üle 80 protsendi ka Maltal. Ligi 81 inimest 100 kohta on lasknud Vahemere saareriigis teha endale nii esimese kui ka teise koroonavaktsiini süsti. Viimase nädala jooksul vajas seal 100 000 elaniku kohta haiglaravi Eestist ligi 3,5 korda vähem inimesi.
Lisaks Portugalile ja Maltale on enam kui 70 inimest 100 kohta lasknud end vaktsineerida veel kaheksas Euroopa Liidu riigis. Enam kui 70 inimest 100 kohta on lõpetanud vaktsineerimiskuuri viies ühenduse liikmesriigis.
Seejuures võib näha endiselt riikide hõlmatuses sõltuvalt nende ajaloolisest kultuuriruumist märkimisväärseid erinevusi. Külma sõja ajal idablokki kuulunud maadest olid selle nädala keskpaigaks kõige agaramad vaktsineerijad Leedus elavad inimesed. Vähemalt ühe süsti on lasknud endale teha veidi enam kui 60 inimest 100 kohta.
Eestis ulatus vähemalt esmase kaitse saanute osakaal neljapäevaks 55,7 protsendini ja vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 49 inimesel sajast. Lätis oli lasknud endale vaktsiinisüsti teha 100 inimese kohta 45,5 ja vaktsineerimiskuur oli lõpetatud ligi 40 protsendil.
Vaktsineeritute osakaal ei kasvanud nädalaga kuigi palju ka Euroopa Liidu punaseks laternateks olevates Bulgaarias ja Rumeenias. Bulgaarias on lasknud end vaktsineerida veidi üle 16 protsendi, kellest enamik kuulub riskirühma. Rumeenias on 100 inimese kohta vaktsineeritud vähemalt korra ligi 28.
Vähem kui pool elanikest on lasknud end vaktsineerida seitsmes Euroopa Liidu riigis.
Maailma suurema rahvaarvu või majandusliku mõjuga maadest oli Ameerika Ühendriikides vaktsineeritud vähemalt korra 208 miljonit inimest ehk veidi üle 63 protsendi. Vaktsineerimiskuuri oli lõpetanud 100 inimese kohta ligikaudu 54.
Hiinas on tehtud üle 2,1 miljardi kaitsesüsti. Kui vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks läheb tarvis kaks süsti, on vaktsiiniga hõlmatud enam kui 76 protsenti riigi elanikest.
Indias on saanud vähemalt ühe süsti ligi 547 miljonit inimest ehk kaks viiendikku selle elanikest.
Venemaal kasvas vaktsineeritute arv nädalaga ligi miljoni võrra, vähemalt esmase kaitse on saanud riigis veidi enam kui 31 protsenti selle elanikest. Suurbritannias on saanud vähemalt ühe doosi 72,5, vaktsineerimiskuur on lõpetatud enam kui 65 protsendil.
Maailmas tervikuna on lasknud end vaktsineerida üle 3,2 miljardi inimese ehk 40 protsenti planeedi elanikest. Aafrikas elavatest inimestest on saanud vähemalt ühe katsesüsti aga vaid 5,5 protsenti.
### Response:
Graafik: uute vaktsiinihuviliste leidmisega on hädas pea terve Euroopa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Prantsusmaale pääsesid Eestiga samas alagrupis mänginud riikidest edasi Saksamaa, Horvaatia ja Läti.
Saksamaa kohtub kaheksandikfinaalis C-alagrupis kolmanda koha saanud Bulgaariaga. Kohtumises Eestiga 0:2 kaotusseisust välja roninud Horvaatia mängib B-alagrupi teise kohaga lõpetanud Sloveeniaga. Avo Keel ja Läti võrkpallikoondis kohtuvad C-alagrupi võitja Itaaliaga.
Ülejäänud kaheksandikfinaali kohtumistest lähevad omavahel vastamisi Poola ja Soome, Venemaa ja Ukraina, Holland ja Portugal ning Serbia ja Türgi.
Kaheksandikfinaalide esimesed kohtumised leiavad aset laupäeval, 11. septembril, kui Gdanskis kohtuvad omavahel Poola ja Soome ning Venemaa ja Ukraina. Mõlema kohtumise võitjad lähevad omavahel kokku 14. septembril toimuvas veerandfinaalis. | Selgusid viimased võrkpalli Euroopa meistrivõistluste kaheksandikfinaalid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Prantsusmaale pääsesid Eestiga samas alagrupis mänginud riikidest edasi Saksamaa, Horvaatia ja Läti.
Saksamaa kohtub kaheksandikfinaalis C-alagrupis kolmanda koha saanud Bulgaariaga. Kohtumises Eestiga 0:2 kaotusseisust välja roninud Horvaatia mängib B-alagrupi teise kohaga lõpetanud Sloveeniaga. Avo Keel ja Läti võrkpallikoondis kohtuvad C-alagrupi võitja Itaaliaga.
Ülejäänud kaheksandikfinaali kohtumistest lähevad omavahel vastamisi Poola ja Soome, Venemaa ja Ukraina, Holland ja Portugal ning Serbia ja Türgi.
Kaheksandikfinaalide esimesed kohtumised leiavad aset laupäeval, 11. septembril, kui Gdanskis kohtuvad omavahel Poola ja Soome ning Venemaa ja Ukraina. Mõlema kohtumise võitjad lähevad omavahel kokku 14. septembril toimuvas veerandfinaalis.
### Response:
Selgusid viimased võrkpalli Euroopa meistrivõistluste kaheksandikfinaalid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15. septembril on riigikogus kolmandal lugemisel paljuräägitud kobareelnõu 301 SE (Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE). 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu on tähelepanu pälvinud eelkõige sellega, et riikliku julgeoleku huvides tõrjutakse sidevõrkudest välja ühe kindla Hiina tootja seadmeid. 2
Samal ajal on avalikkuse tähelepanuta jäänud, et eelnõuga soovitakse riigikogus jätta puutumata elektroonilise side seaduse (ESS) § 111 1 lõige 2. Sama paragrahvi, mille Euroopa Kohus on hukka mõistnud, kui inimõigusi rikkuva. 3 Paragrahvi, milles sätestatud sideandmete säilitamiskohustus tuleb riigikohtu hiljutise otsuse kohaselt "lugeda Eesti õiguskorrast väljaarvatuks alates selle sätte vastuvõtmisest". 4
Samuti kinnitas Eestis kehtiva sideandmete säilitamise korra vastuolu Euroopa Liidu õigusega sel kevadel ka Euroopa Kohus.
Viidatud lahenditele järgnesid mitmed murelikud kommentaarid. Peaprokurör Andres Parmase sõnul võib saabunud lahend mõjutada tuhandeid kriminaalmenetlusi. Justiitsministeerium lisas, et kohtu otsus võib kuritegude avastamist ja uurimist raskendada. 5
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et ilma sideandmete kasutamiseta läheb kuritegude uurimine keerulisemaks ja ajamahukamaks. 6 Professor Jaan Ginter möönis samuti seda, et tulevikus võib muutuda kuritegude avastamine keerulisemaks. 7
Tegelikult ei olnud lahendites midagi uut. See, et sideandmetega toimuv rikub põhiõigusi, sai Euroopa Kohtus kirja juba 2014. aastal tehtud Digital Rights Ireland otsuses. Sama kinnitas Euroopa Kohus 2016. aasta Tele2 Sverige otsuses.
2017. aastal kirjutasin koos kolleeg Piret Schasminiga ajakirjas Juridica artikli pealkirjaga "Lahendite Tele2 Sverige ja Digital Rights Ireland mõju sideandmete mugavkasutusele Eestis." 8 Meie sõnum oli selge: "Niisiis ei ole elektroonilise side andmeid lubatud säilitada ega kasutada muul eesmärgil kui üksnes raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või menetlemiseks. Lihtsustatult ei tohiks neid andmeid muuks otstarbeks üldse olemas olla."
2017. aasta sügisel kirjutasin koos kolleeg Kätlin Sehveriga, et kui seadusandja sideandmete regulatsiooni korda ei tee, on tulevikus põhiõigusega vastuolus kogutud sideandmete tõendina kasutamine kriminaalmenetlustes takistatud. 9 Justiitsministeerium vastas sellele üleolevalt, et autorid ilmselt ei tea, millest räägivad. 10
Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas lausa arvamust, et Eestis kehtival sideandmete regulatsioonil (mis põhineb 2014. aastal Euroopa Kohtu poolt põhiõigustega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatud sideandmete direktiivil) pole häda midagi. 11
Ohtudele, mida ebaseadusliku regulatsiooni muutmata kaasnevad, viitasid ka mitu 2016. ja 2017. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas minu juhendamisel kaitstud magistritööd ning teadusajakirjas Juridica õigusteadlaste poolt avaldatud artiklit.
"Kahjuks ei pidanud ametnikud ka Lõhmuse arvamust piisavaks, et algatada eelnõu ESS § 111 lg 2 muutmist."
Üks kriitikat avaldanud õigusteadlastest oli Uno Lõhmus, endine vandeadvokaat, riigikohtu esimees ja inimõiguste kohtu ja Euroopa Kohtu kohtunik. Kahjuks ei pidanud ametnikud ka Lõhmuse arvamust piisavaks, et algatada eelnõu ESS § 111 1 lg 2 muutmist.
Mis juhtub, kui riigikogu praegusel kujul ESS § 111 1 lg-s 2 sätestatud sideandmete säilitamiskohustuse 15. septembril "ära koputab"?
Esiteks halvab see õiguskaitseorganite tööd. Sätet, mis riigikohtu lahendi põhjal tuleb "lugeda Eesti õiguskorrast väljaarvatuks alates selle sätte vastuvõtmisest", ei ole võimalik Euroopa Liidu õigusega vastuolu tõttu kohaldada ei politseil, prokuratuuril ega kohtul.
Teiseks säilib segadus ja teadmatus selles osas, mida ja kes Eestis inimeste sideandmetega teeb. Vaatamata rohketele päringutele ei õnnestunud meil pääseda ligi ühelegi logile, kus kajastuks see, kes on meie telefoniandmetele ligipääsu omanud või seda kasutanud.
Nii palub ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt riigikogul ignoreerida riigikohtu ja Euroopa Kohtu poolt ühemõtteliselt põhiõigusi rikkuva sätte olemasolu seaduses. Ja seda 26. aastat pärast seda kui Siim Kallas taunis jälgimisühiskonna teket kodanike riigi manifestis sõnadega: "Taotlen riiki, mis ei vaata Kodaniku kappi, kapi taha ega roni magamistuppa, rääkimata juba lastetoast."
Ministeeriumi ametnikud võivad hellitada lootust, et Euroopa Liidu õigusega vastuolu kõrvaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse 392 SE eelnõuga, millega läheb sideandmete nõudmiseks lubade andmise õigus prokuratuurilt kohtule. Riigikohus on sellisele lahendusele öelnud selge "ei!". 12
Loomulikult võib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jätkata "Godot'd oodates" režiimil. Sest nagu nigel vaktsineerimiskorraldus ja külmlao kobarkäkk demonstreeris, osatakse Eestis vastutust hajutada. Riigikogul on SE 301 järgmise nädala päevakorrast väljaarvamisega võimalik näidata, kelle käes on õigusloomelised ohjad. Ainult nii on võimalus panna vastutus sinna, kuhu see kuulub.
Kui seadusandja otsustab siiski eelnõu 301 SE järgmisel kolmapäeval muutmata kujul seaduseks muuta, ei tee ta sellega narriks kedagi muud kui iseennast. Kuidas seletada valijatele, et Hiinas toodetud võrguseadmete tõrjumiseks võimaluste loomine on olulisem ja kiireloomulisem kui oma kodanike põhiõiguste kaitsmine.
1 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE
2 https://www.err.ee/1608250608/huawei-seadus-lukkub-sugisesse-5g-sagedusalade-konkurssi-pole-seni-oodata
3 https://www.err.ee/1608251358/riigikohus-riik-ei-saa-telefoniside-andmeid-kriminaaluurimiseks-valja-nouda
4 RKKKo 1-16-6179, p 49: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-16-6179/111
5 https://www.err.ee/1608128344/parmas-euroopa-kohtu-otsus-voib-mojutada-tuhandeid-kriminaalmenetlusi
6 https://www.err.ee/1608251964/vaher-sideandmeteta-laheb-kuritegude-uurimine-keerulisemaks
7 https://www.err.ee/1608129427/professor-kuritegude-toendite-otsimine-muutub-keerulisemaks
8"Lahendite Tele2 Sverige ja Digital Rights Ireland mõju sideandmete mugavkasutusele Eestis."
9 https://epl.delfi.ee/artikkel/80207790/advokaadid-kas-teadsite-et-eesti-riigiasutused-koguvad-ja-kasutavad-inimoigusi-rikkudes-suurt-osa-teie-elektroonilise-side-andmeid?fbclid=IwAR0tpKkcO4G7-WTjQQzd1zfGCA9bG1uoOTnP7OLaci4rREnJceijc-fABgQ
10 https://epl.delfi.ee/artikkel/80211168/kristel-siitam-nyiri-advokaadid-kasutavad-sideandmete-kogumisest-raakides-kunstilisi-liialdusi?fbclid=IwAR3qqUqysTDtXi2v1G4Kz4RE6qRk7hB-T3DsgGI9fplobKYv4YyMIV_y4pw
11 https://epl.delfi.ee/artikkel/80252354/urmas-reinsalu-sideandmetest-on-saanud-kurjategijate-puudmisel-uued-sormejaljed?fbclid=IwAR1j7rreaGFmrP88bCDCGGQtM_XKEWT7FoqktriML1m6lt_49I7SiMx_Dm4
12 https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-riik-ei-saa-sidefirmade-kogutud-andmeid-kuritegude-uurimiseks-valja-nouda | Carri Ginter: ametnikud tõmbavad riigikogule "mütsi pähe" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15. septembril on riigikogus kolmandal lugemisel paljuräägitud kobareelnõu 301 SE (Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE). 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu on tähelepanu pälvinud eelkõige sellega, et riikliku julgeoleku huvides tõrjutakse sidevõrkudest välja ühe kindla Hiina tootja seadmeid. 2
Samal ajal on avalikkuse tähelepanuta jäänud, et eelnõuga soovitakse riigikogus jätta puutumata elektroonilise side seaduse (ESS) § 111 1 lõige 2. Sama paragrahvi, mille Euroopa Kohus on hukka mõistnud, kui inimõigusi rikkuva. 3 Paragrahvi, milles sätestatud sideandmete säilitamiskohustus tuleb riigikohtu hiljutise otsuse kohaselt "lugeda Eesti õiguskorrast väljaarvatuks alates selle sätte vastuvõtmisest". 4
Samuti kinnitas Eestis kehtiva sideandmete säilitamise korra vastuolu Euroopa Liidu õigusega sel kevadel ka Euroopa Kohus.
Viidatud lahenditele järgnesid mitmed murelikud kommentaarid. Peaprokurör Andres Parmase sõnul võib saabunud lahend mõjutada tuhandeid kriminaalmenetlusi. Justiitsministeerium lisas, et kohtu otsus võib kuritegude avastamist ja uurimist raskendada. 5
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et ilma sideandmete kasutamiseta läheb kuritegude uurimine keerulisemaks ja ajamahukamaks. 6 Professor Jaan Ginter möönis samuti seda, et tulevikus võib muutuda kuritegude avastamine keerulisemaks. 7
Tegelikult ei olnud lahendites midagi uut. See, et sideandmetega toimuv rikub põhiõigusi, sai Euroopa Kohtus kirja juba 2014. aastal tehtud Digital Rights Ireland otsuses. Sama kinnitas Euroopa Kohus 2016. aasta Tele2 Sverige otsuses.
2017. aastal kirjutasin koos kolleeg Piret Schasminiga ajakirjas Juridica artikli pealkirjaga "Lahendite Tele2 Sverige ja Digital Rights Ireland mõju sideandmete mugavkasutusele Eestis." 8 Meie sõnum oli selge: "Niisiis ei ole elektroonilise side andmeid lubatud säilitada ega kasutada muul eesmärgil kui üksnes raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või menetlemiseks. Lihtsustatult ei tohiks neid andmeid muuks otstarbeks üldse olemas olla."
2017. aasta sügisel kirjutasin koos kolleeg Kätlin Sehveriga, et kui seadusandja sideandmete regulatsiooni korda ei tee, on tulevikus põhiõigusega vastuolus kogutud sideandmete tõendina kasutamine kriminaalmenetlustes takistatud. 9 Justiitsministeerium vastas sellele üleolevalt, et autorid ilmselt ei tea, millest räägivad. 10
Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas lausa arvamust, et Eestis kehtival sideandmete regulatsioonil (mis põhineb 2014. aastal Euroopa Kohtu poolt põhiõigustega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatud sideandmete direktiivil) pole häda midagi. 11
Ohtudele, mida ebaseadusliku regulatsiooni muutmata kaasnevad, viitasid ka mitu 2016. ja 2017. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas minu juhendamisel kaitstud magistritööd ning teadusajakirjas Juridica õigusteadlaste poolt avaldatud artiklit.
"Kahjuks ei pidanud ametnikud ka Lõhmuse arvamust piisavaks, et algatada eelnõu ESS § 111 lg 2 muutmist."
Üks kriitikat avaldanud õigusteadlastest oli Uno Lõhmus, endine vandeadvokaat, riigikohtu esimees ja inimõiguste kohtu ja Euroopa Kohtu kohtunik. Kahjuks ei pidanud ametnikud ka Lõhmuse arvamust piisavaks, et algatada eelnõu ESS § 111 1 lg 2 muutmist.
Mis juhtub, kui riigikogu praegusel kujul ESS § 111 1 lg-s 2 sätestatud sideandmete säilitamiskohustuse 15. septembril "ära koputab"?
Esiteks halvab see õiguskaitseorganite tööd. Sätet, mis riigikohtu lahendi põhjal tuleb "lugeda Eesti õiguskorrast väljaarvatuks alates selle sätte vastuvõtmisest", ei ole võimalik Euroopa Liidu õigusega vastuolu tõttu kohaldada ei politseil, prokuratuuril ega kohtul.
Teiseks säilib segadus ja teadmatus selles osas, mida ja kes Eestis inimeste sideandmetega teeb. Vaatamata rohketele päringutele ei õnnestunud meil pääseda ligi ühelegi logile, kus kajastuks see, kes on meie telefoniandmetele ligipääsu omanud või seda kasutanud.
Nii palub ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt riigikogul ignoreerida riigikohtu ja Euroopa Kohtu poolt ühemõtteliselt põhiõigusi rikkuva sätte olemasolu seaduses. Ja seda 26. aastat pärast seda kui Siim Kallas taunis jälgimisühiskonna teket kodanike riigi manifestis sõnadega: "Taotlen riiki, mis ei vaata Kodaniku kappi, kapi taha ega roni magamistuppa, rääkimata juba lastetoast."
Ministeeriumi ametnikud võivad hellitada lootust, et Euroopa Liidu õigusega vastuolu kõrvaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse 392 SE eelnõuga, millega läheb sideandmete nõudmiseks lubade andmise õigus prokuratuurilt kohtule. Riigikohus on sellisele lahendusele öelnud selge "ei!". 12
Loomulikult võib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jätkata "Godot'd oodates" režiimil. Sest nagu nigel vaktsineerimiskorraldus ja külmlao kobarkäkk demonstreeris, osatakse Eestis vastutust hajutada. Riigikogul on SE 301 järgmise nädala päevakorrast väljaarvamisega võimalik näidata, kelle käes on õigusloomelised ohjad. Ainult nii on võimalus panna vastutus sinna, kuhu see kuulub.
Kui seadusandja otsustab siiski eelnõu 301 SE järgmisel kolmapäeval muutmata kujul seaduseks muuta, ei tee ta sellega narriks kedagi muud kui iseennast. Kuidas seletada valijatele, et Hiinas toodetud võrguseadmete tõrjumiseks võimaluste loomine on olulisem ja kiireloomulisem kui oma kodanike põhiõiguste kaitsmine.
1 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE
2 https://www.err.ee/1608250608/huawei-seadus-lukkub-sugisesse-5g-sagedusalade-konkurssi-pole-seni-oodata
3 https://www.err.ee/1608251358/riigikohus-riik-ei-saa-telefoniside-andmeid-kriminaaluurimiseks-valja-nouda
4 RKKKo 1-16-6179, p 49: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-16-6179/111
5 https://www.err.ee/1608128344/parmas-euroopa-kohtu-otsus-voib-mojutada-tuhandeid-kriminaalmenetlusi
6 https://www.err.ee/1608251964/vaher-sideandmeteta-laheb-kuritegude-uurimine-keerulisemaks
7 https://www.err.ee/1608129427/professor-kuritegude-toendite-otsimine-muutub-keerulisemaks
8"Lahendite Tele2 Sverige ja Digital Rights Ireland mõju sideandmete mugavkasutusele Eestis."
9 https://epl.delfi.ee/artikkel/80207790/advokaadid-kas-teadsite-et-eesti-riigiasutused-koguvad-ja-kasutavad-inimoigusi-rikkudes-suurt-osa-teie-elektroonilise-side-andmeid?fbclid=IwAR0tpKkcO4G7-WTjQQzd1zfGCA9bG1uoOTnP7OLaci4rREnJceijc-fABgQ
10 https://epl.delfi.ee/artikkel/80211168/kristel-siitam-nyiri-advokaadid-kasutavad-sideandmete-kogumisest-raakides-kunstilisi-liialdusi?fbclid=IwAR3qqUqysTDtXi2v1G4Kz4RE6qRk7hB-T3DsgGI9fplobKYv4YyMIV_y4pw
11 https://epl.delfi.ee/artikkel/80252354/urmas-reinsalu-sideandmetest-on-saanud-kurjategijate-puudmisel-uued-sormejaljed?fbclid=IwAR1j7rreaGFmrP88bCDCGGQtM_XKEWT7FoqktriML1m6lt_49I7SiMx_Dm4
12 https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-riik-ei-saa-sidefirmade-kogutud-andmeid-kuritegude-uurimiseks-valja-nouda
### Response:
Carri Ginter: ametnikud tõmbavad riigikogule "mütsi pähe" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie eesmärk on menetlustoimingud läbi viia võimalikult kiiresti, kuid me ei tee menetluskvaliteedis allahindlust," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk ERR-ile.
Eestisse saabunud afgaanid paigutati esmalt kinnipidamisekeskusesse, kus 48 tunni jooksul tehti nendega vajalikud esmased menetlustoimingud, selgitas Valk. "Muuhulgas tehti kaitse taotlejatega põhjalikud intervjuud, veendumaks, et ei esine ilmselgeid asjaolusid, mis kaitse andmist välistavad. Inimeste pikem kinnipidamine vajalik ei olnud ja nad paigutati majutuskeskusesse," ütles ta.
Aga enne lõplikku kaitse andmise otsust on siiski veel vaja teha mõningaid menetlustoiminguid, kuna politseil ei olnud võimalik kogu vajalikku infot esmase perioodi jooksul kontrollida, lisas PPA esindaja: "Analüüsime intervjuude käigus kogutud infot, kaitse taotlejate poolt esitatud materjale ja dokumente ning otsuse kaitse andmise kohta saame teha siis kui kõik vajalikud toimingud on tehtud."
PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev ütles augusti lõpus ERR-ile, et amet loodab Eestisse toodud afgaanide varjupaigataotluse esmase menetluse ära teha kahe ööpäevaga ning pikem uurimine on vajalik, kui midagi jääb ebaselgeks. "Meie ülesanne on 48 tunni jooksul kõik rahvusvahelise kaitse andmist välistavad asjaolud välja selgitada. Või kui me näeme, et mingid asjaolud selles on ebaselged, mis vajavad põhjalikku uurimist, siis alustada põhjalikumat menetlust. Eesmärk saabujate osas on 48 tunni jooksul eelotsus selgeks saada, kas neile antakse rahvusvaheline kaitse või mitte. Siiski võib olla tõenäoline, et 48 tunni jooksul seda otsust päriselt juurde veel vormistada," ütles Belitšev.
Eestis varjupaigavaldkonda reguleeriva välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt võib varjupaiga andmise menetlus kesta kuni kuus kuud ning vajadusel võib seda veel ka üheksa kuu võrra pikendada.
MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liige, tugiteenuste juht Anto Viltrop rääkis ERR-ile, et afgaanide suhtes algatatud tavapärases varjupaigamenetluses ei ole midagi erakordset, ehkki algul oli lubatud kiiremat menetlust.
"Ainus vastuolu on siin selles, et algselt lubati kiiret menetlust," ütles Viltrop. "Mis on selle põhjus, on mul raske arvata, aga kuuldavasti ei ole kõigi Afganistanist päästetute pereliikmetel dokumendid korras," lisas ta.
PPA esindaja Liis Valgu sõnade kohaselt venib rahvusvahelise kaitse menetlus, kuna politseil ei olnud võimalik kogu vajalikku infot esmase perioodi jooksul kontrollida. "Töötame läbi inimeste poolt esitatud materjale ja analüüsime menetlustoimingute käigus kogutud teavet. Muuhulgas selgub analüüsi käigus, millisele kaitse liigile inimene kvalifitseerub – kas pagulase staatusele või täiendava kaitse saamisele. Kaitse andmise otsuste teeme alles siis, kui kõik vajalikud toimingud on tehtud."
Valitsuse esindajad on öelnud, et arengukoostööle pühendunud Eesti vabaühendusega Mondo tehtud koostöö pärast on Afganistanis ohus kuus inimest. Mondo on Afganistanis aidanud kaasa naiste ja tütarlaste õiguste edendamisele ning ühe tütarlastekooli väljaehitamisele.
Välisminister Eva-Maria Liimets on öelnud, et varjupaiga andmise otsuse neile teeb politsei- ja piirivalveamet vastavalt menetlustoimingutele, kuid ta avaldas lootust, et kaitse neile antakse.
"Siin ma kindlasti ei kiirustaks ametlikust otsusest ette, sest neid protseduure me viime läbi vastavalt Eesti seadusele. Kuid ma väga loodan, et need inimesed rahvusvahelise kaitse Eesti poolt saavad, sest olukord nende riigis on praegu kahetsusväärselt selline, et neil on oht elule just nimelt seetõttu, et nad on tegelenud näiteks inimõiguste kaitsega, naiste ja tüdrukute õiguste ja tervishoiuga sellest riigis. Ehk need on need humanitaarsed asjaolud, miks asüüli andmine nendele isikutele peaks olema igati asjakohane," rääkis Liimets 24. augustil.
Valitsus otsustas 19. augustil, et Eesti võtab vastu kuni 30 afgaani, kes on Afganistanis ohtu sattunud. Lisaks 20 Eestiga koostööd teinud inimesele ja nende pereliikmele on Eesti valmis tänavu vastu võtma veel ka kümme Euroopa Liidu ja NATO-ga koostööd teinud afgaani ja nende pereliiget.
Eestisse on Afganistanist toodud 14 inimest, neist viimane saabus esmaspäeva õhtul. | Eesti ei kiirusta Talibani eest põgenenud afgaanidele asüüli andma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie eesmärk on menetlustoimingud läbi viia võimalikult kiiresti, kuid me ei tee menetluskvaliteedis allahindlust," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk ERR-ile.
Eestisse saabunud afgaanid paigutati esmalt kinnipidamisekeskusesse, kus 48 tunni jooksul tehti nendega vajalikud esmased menetlustoimingud, selgitas Valk. "Muuhulgas tehti kaitse taotlejatega põhjalikud intervjuud, veendumaks, et ei esine ilmselgeid asjaolusid, mis kaitse andmist välistavad. Inimeste pikem kinnipidamine vajalik ei olnud ja nad paigutati majutuskeskusesse," ütles ta.
Aga enne lõplikku kaitse andmise otsust on siiski veel vaja teha mõningaid menetlustoiminguid, kuna politseil ei olnud võimalik kogu vajalikku infot esmase perioodi jooksul kontrollida, lisas PPA esindaja: "Analüüsime intervjuude käigus kogutud infot, kaitse taotlejate poolt esitatud materjale ja dokumente ning otsuse kaitse andmise kohta saame teha siis kui kõik vajalikud toimingud on tehtud."
PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev ütles augusti lõpus ERR-ile, et amet loodab Eestisse toodud afgaanide varjupaigataotluse esmase menetluse ära teha kahe ööpäevaga ning pikem uurimine on vajalik, kui midagi jääb ebaselgeks. "Meie ülesanne on 48 tunni jooksul kõik rahvusvahelise kaitse andmist välistavad asjaolud välja selgitada. Või kui me näeme, et mingid asjaolud selles on ebaselged, mis vajavad põhjalikku uurimist, siis alustada põhjalikumat menetlust. Eesmärk saabujate osas on 48 tunni jooksul eelotsus selgeks saada, kas neile antakse rahvusvaheline kaitse või mitte. Siiski võib olla tõenäoline, et 48 tunni jooksul seda otsust päriselt juurde veel vormistada," ütles Belitšev.
Eestis varjupaigavaldkonda reguleeriva välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt võib varjupaiga andmise menetlus kesta kuni kuus kuud ning vajadusel võib seda veel ka üheksa kuu võrra pikendada.
MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liige, tugiteenuste juht Anto Viltrop rääkis ERR-ile, et afgaanide suhtes algatatud tavapärases varjupaigamenetluses ei ole midagi erakordset, ehkki algul oli lubatud kiiremat menetlust.
"Ainus vastuolu on siin selles, et algselt lubati kiiret menetlust," ütles Viltrop. "Mis on selle põhjus, on mul raske arvata, aga kuuldavasti ei ole kõigi Afganistanist päästetute pereliikmetel dokumendid korras," lisas ta.
PPA esindaja Liis Valgu sõnade kohaselt venib rahvusvahelise kaitse menetlus, kuna politseil ei olnud võimalik kogu vajalikku infot esmase perioodi jooksul kontrollida. "Töötame läbi inimeste poolt esitatud materjale ja analüüsime menetlustoimingute käigus kogutud teavet. Muuhulgas selgub analüüsi käigus, millisele kaitse liigile inimene kvalifitseerub – kas pagulase staatusele või täiendava kaitse saamisele. Kaitse andmise otsuste teeme alles siis, kui kõik vajalikud toimingud on tehtud."
Valitsuse esindajad on öelnud, et arengukoostööle pühendunud Eesti vabaühendusega Mondo tehtud koostöö pärast on Afganistanis ohus kuus inimest. Mondo on Afganistanis aidanud kaasa naiste ja tütarlaste õiguste edendamisele ning ühe tütarlastekooli väljaehitamisele.
Välisminister Eva-Maria Liimets on öelnud, et varjupaiga andmise otsuse neile teeb politsei- ja piirivalveamet vastavalt menetlustoimingutele, kuid ta avaldas lootust, et kaitse neile antakse.
"Siin ma kindlasti ei kiirustaks ametlikust otsusest ette, sest neid protseduure me viime läbi vastavalt Eesti seadusele. Kuid ma väga loodan, et need inimesed rahvusvahelise kaitse Eesti poolt saavad, sest olukord nende riigis on praegu kahetsusväärselt selline, et neil on oht elule just nimelt seetõttu, et nad on tegelenud näiteks inimõiguste kaitsega, naiste ja tüdrukute õiguste ja tervishoiuga sellest riigis. Ehk need on need humanitaarsed asjaolud, miks asüüli andmine nendele isikutele peaks olema igati asjakohane," rääkis Liimets 24. augustil.
Valitsus otsustas 19. augustil, et Eesti võtab vastu kuni 30 afgaani, kes on Afganistanis ohtu sattunud. Lisaks 20 Eestiga koostööd teinud inimesele ja nende pereliikmele on Eesti valmis tänavu vastu võtma veel ka kümme Euroopa Liidu ja NATO-ga koostööd teinud afgaani ja nende pereliiget.
Eestisse on Afganistanist toodud 14 inimest, neist viimane saabus esmaspäeva õhtul.
### Response:
Eesti ei kiirusta Talibani eest põgenenud afgaanidele asüüli andma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toona nelja-aastase Ripperi sõnavõtud ei piirdunud vaid vandumisega – tal õnnestus matkida ka uksepaugutamise heli. Nüüd analüüsisid Austraalia ornitoloog Peter Fullagar ja Hollandi etoloog Carel ten Cate nii Ripperi häälitsusi kui ka teise lottpardi püüdu muude liikide häälitusi matkida, vahendab Gizmodo.
Lottpart (Biziura lobata) on Austraalias põline veelind. Inglise keeles muskuspardiks kutsutava liigi isased lõhnavad taguotsal paiknevate näärmete tõttu omapäraselt. Ennekõike tunneb lottpardi ära aga tema noka all rippuva loti järgi, mis täitub linnu paaritumisetteaste ajal õhuga.
Aastakümnete eest tehtud lindistused Ripperi kõnest on teadaolevalt esimene tõend ajaloos, et pardi- või haneliik suudab inimese kõnet matkida.
Guru Med · Imitation vocale 3 canard Érismatures à barbillons
Guru Med · Imitation vocale 3 canard Érismatures à barbillons
Ten Cate'i sõnul ei tea uurijad täpselt, kuidas lind neid hääli tekitab, või kas lottpardi hääleaparaat erineb kuidagi teiste partide omast. Ehkki matkimisvõime eeldab teatud anatoomilisi eripärasid, peab ten Cate olulisemaks linnu aju. Seal peavad olema piirkonnad, mis suudaks matkitavat heli salvestada ja sellest linnu enda häälitsuste moodustamisel eeskuju võtta.
Ripper elas 1980. aastatel Canberrast edelasse jääval looduskaitsealal. Fullagar lindistas tema häält 1987. aasta juulis Sony Walkmani kassetile. Kui uurijad nüüd salvestusi analüüsisid, tõlgendasid nad nii vandumist kui ka uksepaugutusi viha-väljendustena. Samas ei viita miski, et part tegelikult kummagi heli tähendust mõistis.
Guru Med · Imitation vocale 2 canard Érismatures à barbillons
Uurijad analüüsisid ka üht nimetut Ripperi liigikaaslast, kes matkis tõmmupartide (Anas superciliosa) häälitsusi. Lisaks intervjueerisid ten Cate ja Fullagar erinevaid lottpartide pidajaid. Viimased ütlesid, et nende hoolealused matkivad muude ebapardilike helide seas ponide köhatusi ja norsatusi ning pöördvärava heledaid kõlksatusi.
Ten Cate'i sõnul on hämmastav, kui spontaanselt lottpardid helisid jäljendavad. Partide oskus meenutab talle laululindude oma, kes õpivad noorena ära oma liigikaaslaste laulud ja lasevad need suguküpseks saades käiku.
Kõige kuulsamad inimestematkijad on aga endiselt papagoid, ehkki inimesi suudavad järele aimata ka Lõuna-Ameerika mainad. Ropendavaid linde on nähtud varemgi: mullu olid Inglismaa loomaaednikud tunnistajaks hallpapagoide grupiviisilisele vandumisele.
Teadustöö ilmus Kuningliku Seltsi filosoofiatoimetistes. | Esimene rääkiv part korrutas vandesõnu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toona nelja-aastase Ripperi sõnavõtud ei piirdunud vaid vandumisega – tal õnnestus matkida ka uksepaugutamise heli. Nüüd analüüsisid Austraalia ornitoloog Peter Fullagar ja Hollandi etoloog Carel ten Cate nii Ripperi häälitsusi kui ka teise lottpardi püüdu muude liikide häälitusi matkida, vahendab Gizmodo.
Lottpart (Biziura lobata) on Austraalias põline veelind. Inglise keeles muskuspardiks kutsutava liigi isased lõhnavad taguotsal paiknevate näärmete tõttu omapäraselt. Ennekõike tunneb lottpardi ära aga tema noka all rippuva loti järgi, mis täitub linnu paaritumisetteaste ajal õhuga.
Aastakümnete eest tehtud lindistused Ripperi kõnest on teadaolevalt esimene tõend ajaloos, et pardi- või haneliik suudab inimese kõnet matkida.
Guru Med · Imitation vocale 3 canard Érismatures à barbillons
Guru Med · Imitation vocale 3 canard Érismatures à barbillons
Ten Cate'i sõnul ei tea uurijad täpselt, kuidas lind neid hääli tekitab, või kas lottpardi hääleaparaat erineb kuidagi teiste partide omast. Ehkki matkimisvõime eeldab teatud anatoomilisi eripärasid, peab ten Cate olulisemaks linnu aju. Seal peavad olema piirkonnad, mis suudaks matkitavat heli salvestada ja sellest linnu enda häälitsuste moodustamisel eeskuju võtta.
Ripper elas 1980. aastatel Canberrast edelasse jääval looduskaitsealal. Fullagar lindistas tema häält 1987. aasta juulis Sony Walkmani kassetile. Kui uurijad nüüd salvestusi analüüsisid, tõlgendasid nad nii vandumist kui ka uksepaugutusi viha-väljendustena. Samas ei viita miski, et part tegelikult kummagi heli tähendust mõistis.
Guru Med · Imitation vocale 2 canard Érismatures à barbillons
Uurijad analüüsisid ka üht nimetut Ripperi liigikaaslast, kes matkis tõmmupartide (Anas superciliosa) häälitsusi. Lisaks intervjueerisid ten Cate ja Fullagar erinevaid lottpartide pidajaid. Viimased ütlesid, et nende hoolealused matkivad muude ebapardilike helide seas ponide köhatusi ja norsatusi ning pöördvärava heledaid kõlksatusi.
Ten Cate'i sõnul on hämmastav, kui spontaanselt lottpardid helisid jäljendavad. Partide oskus meenutab talle laululindude oma, kes õpivad noorena ära oma liigikaaslaste laulud ja lasevad need suguküpseks saades käiku.
Kõige kuulsamad inimestematkijad on aga endiselt papagoid, ehkki inimesi suudavad järele aimata ka Lõuna-Ameerika mainad. Ropendavaid linde on nähtud varemgi: mullu olid Inglismaa loomaaednikud tunnistajaks hallpapagoide grupiviisilisele vandumisele.
Teadustöö ilmus Kuningliku Seltsi filosoofiatoimetistes.
### Response:
Esimene rääkiv part korrutas vandesõnu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmine nädal avalikustas endine Londoni Arsenali peatreener Arsene Wenger, et FIFA kaalub võimalust hakata maailmameistrivõistlusi korraldama iga kahe aasta tagant.
UEFA presidendi Aleksander Ceferin sõnul ei ole muudatus meeltmööda Euroopa alaliitudele, kes ei soovi iga kahe aasta tagant osaleda maailmameistrivõistlustel, vahendab Reuters.
"Kui muudatused saavad teoks, siis Euroopa jalgpallikoondised ja alaliidud võivad otsustada, et ei osale iga kahe aasta tagant. Nii palju kui tean, siis lõuna-ameeriklased (CONMEBOL) ei ole samuti muudatuse poolt," kommenteeris Ceferin FIFA poolt välja käidud muudatust.
Ceferini hinnangul kaotab jalgpalli maailmameistrivõistlused oma prestiiži, kui turniir hakkab toimuma iga kahe aasta tagant. Samuti väljendas Ceferin muret, et muudatuse tõttu ei saa jalgpallurid enam piisavalt puhata ja pikemas plaanis võib see negatiivselt mõjuda nende klubikarjääridele.
"Ma loodan, et FIFA tuleb mõistusele ja lõpetab selle teema. Nad ei ole otseselt suhelnud ühegi organisatsiooni või alaliiduga. Ka mina kuulsin sellest kõigest läbi meedia," tõdes Ceferin.
Ühtlasi kinnitas Ceferin, et UEFA-l ei ole soovi hakata korraldama Euroopa meistrivõistlusi iga kahe aasta tagant. | UEFA president Ceferin ähvardas FIFA-t boikotiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmine nädal avalikustas endine Londoni Arsenali peatreener Arsene Wenger, et FIFA kaalub võimalust hakata maailmameistrivõistlusi korraldama iga kahe aasta tagant.
UEFA presidendi Aleksander Ceferin sõnul ei ole muudatus meeltmööda Euroopa alaliitudele, kes ei soovi iga kahe aasta tagant osaleda maailmameistrivõistlustel, vahendab Reuters.
"Kui muudatused saavad teoks, siis Euroopa jalgpallikoondised ja alaliidud võivad otsustada, et ei osale iga kahe aasta tagant. Nii palju kui tean, siis lõuna-ameeriklased (CONMEBOL) ei ole samuti muudatuse poolt," kommenteeris Ceferin FIFA poolt välja käidud muudatust.
Ceferini hinnangul kaotab jalgpalli maailmameistrivõistlused oma prestiiži, kui turniir hakkab toimuma iga kahe aasta tagant. Samuti väljendas Ceferin muret, et muudatuse tõttu ei saa jalgpallurid enam piisavalt puhata ja pikemas plaanis võib see negatiivselt mõjuda nende klubikarjääridele.
"Ma loodan, et FIFA tuleb mõistusele ja lõpetab selle teema. Nad ei ole otseselt suhelnud ühegi organisatsiooni või alaliiduga. Ka mina kuulsin sellest kõigest läbi meedia," tõdes Ceferin.
Ühtlasi kinnitas Ceferin, et UEFA-l ei ole soovi hakata korraldama Euroopa meistrivõistlusi iga kahe aasta tagant.
### Response:
UEFA president Ceferin ähvardas FIFA-t boikotiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naine juhtis 30. augusti õhtul kella 21.15 paiku Tartumaal Kambja vallas Soinaste külas sõiduautot BMW ja asus sooritama möödasõitu tema ees kiirusepiirangust aeglasemalt sõitnud autost.
Möödasõidu käigus põrkas ta vastassuunavööndis kokku Honda mootorrattaga. Mootorratta juht ja kaasreisija paraku hukkusid kokkupõrke tagajärjel sündmuskohal.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kretel Tamme sõnul rikkus autojuht kahtlustuse kohaselt mitut liiklusseaduse nõuet.
"Praeguseks on liiklusõnnetuse esmased asjaolud välja selgitatud ning seetõttu kuulas politsei autojuhi kuriteos kahtlustatavana üle. Liiklusseaduse järgi peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et see ei ohusta teisi liiklejaid ja vastassuunavöönd on möödasõiduks piisavas ulatuses vaba. Lisaks peab juht möödasõidu katkestama, kui selle käigus ilmneb takistus, mida ta ei saanud või ei osanud enne möödasõidu alustamist ette näha. Praeguste tõendite põhjal ei olnud autojuht liikluses piisavalt ettevaatlik ning tema rikkumise tagajärjel toimus liiklusõnnetus, milles kahjuks kaks inimest surma said. Nüüd me jätkame tõendite kogumist, et traagilise õnnetuse uurimine põhjalikult läbi viia," ütles Tamm.
Auto, millest BMW juht mööda oli sõitmas, jäi pärast kokkupõrget sündmuskohal seisma ja politsei on selle juhi tunnistajana üle kuulanud. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli väljas pime. | Kahe noore surmaga liiklusõnnetuse põhjustanud naine sai kahtlustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naine juhtis 30. augusti õhtul kella 21.15 paiku Tartumaal Kambja vallas Soinaste külas sõiduautot BMW ja asus sooritama möödasõitu tema ees kiirusepiirangust aeglasemalt sõitnud autost.
Möödasõidu käigus põrkas ta vastassuunavööndis kokku Honda mootorrattaga. Mootorratta juht ja kaasreisija paraku hukkusid kokkupõrke tagajärjel sündmuskohal.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kretel Tamme sõnul rikkus autojuht kahtlustuse kohaselt mitut liiklusseaduse nõuet.
"Praeguseks on liiklusõnnetuse esmased asjaolud välja selgitatud ning seetõttu kuulas politsei autojuhi kuriteos kahtlustatavana üle. Liiklusseaduse järgi peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et see ei ohusta teisi liiklejaid ja vastassuunavöönd on möödasõiduks piisavas ulatuses vaba. Lisaks peab juht möödasõidu katkestama, kui selle käigus ilmneb takistus, mida ta ei saanud või ei osanud enne möödasõidu alustamist ette näha. Praeguste tõendite põhjal ei olnud autojuht liikluses piisavalt ettevaatlik ning tema rikkumise tagajärjel toimus liiklusõnnetus, milles kahjuks kaks inimest surma said. Nüüd me jätkame tõendite kogumist, et traagilise õnnetuse uurimine põhjalikult läbi viia," ütles Tamm.
Auto, millest BMW juht mööda oli sõitmas, jäi pärast kokkupõrget sündmuskohal seisma ja politsei on selle juhi tunnistajana üle kuulanud. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli väljas pime.
### Response:
Kahe noore surmaga liiklusõnnetuse põhjustanud naine sai kahtlustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34 aastat kestnud treenerikarjääri jooksul juhendas Hiddink mitmeid jalgpalliklubisid ja rahvuskoondiseid. Muuhulgas oli ta Eindhoveni PSV, Madridi Reali, Londoni Chelsea ning Lõuna-Korea, Venemaa ja Hollandi rahvuskoondiste peatreener.
74-aastane Hiddink jääb jalgpallifännidele kõige paremini meelde sellega, et aitas Lõuna-Koreal jõuda 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel poolfinaali. Samuti pääses tema juhendamisel Venemaa jalgpallikoondis 2008. aastal toimunud Euroopa meistrivõistlustel poolfinaali.
Klubijalgpallis jäi Hiddinki parimateks saavutusteks kuue Eredivisie ehk Hollandi kõrgliiga võit Eindhoveni PSV-ga ja 2009. aastal võitis hollandlane Londoni Chelsea'iga FA Cup'i karika.
Kuni käesoleva aasta septembrini oli Hiddink Curacao jalgpallikoondise peatreener. | Legendaarne Hollandi treener lõpetas karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34 aastat kestnud treenerikarjääri jooksul juhendas Hiddink mitmeid jalgpalliklubisid ja rahvuskoondiseid. Muuhulgas oli ta Eindhoveni PSV, Madridi Reali, Londoni Chelsea ning Lõuna-Korea, Venemaa ja Hollandi rahvuskoondiste peatreener.
74-aastane Hiddink jääb jalgpallifännidele kõige paremini meelde sellega, et aitas Lõuna-Koreal jõuda 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel poolfinaali. Samuti pääses tema juhendamisel Venemaa jalgpallikoondis 2008. aastal toimunud Euroopa meistrivõistlustel poolfinaali.
Klubijalgpallis jäi Hiddinki parimateks saavutusteks kuue Eredivisie ehk Hollandi kõrgliiga võit Eindhoveni PSV-ga ja 2009. aastal võitis hollandlane Londoni Chelsea'iga FA Cup'i karika.
Kuni käesoleva aasta septembrini oli Hiddink Curacao jalgpallikoondise peatreener.
### Response:
Legendaarne Hollandi treener lõpetas karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10. september on päev, mil pean taaskord rääkima sellest, et me lihtsalt ei vaataks, vaid ka näeksime. Näiteks säravate hammaste taha peitunud katkiseid naeratusi. Sellest, et me lihtsalt ei kuulaks, vaid kuulaks ära. Päriselt. Seda, kui suur on sõnumi raskus nende pealtnäha lihtsate, kergete sõnade taga tegelikult.
Ka sellest, et vaikusel on erinevad tähendused, erinevad kaalud. Mõni vaikus räägib tagasihoidlikkusest, mõni on kerge kui lendu lastud unistus. Aga on vaikusi, mis suruvad kandja vastu maad või veel sügavamalegi. Läbi põhja. Ka siis, kui näib, et see kannab, et jalgealune on kindel.
Me ei tea kunagi, kus on selle kandevõime piir. Jah, kõigil on hetki, mil me tunneme, et enam ei jaksa, et miks ja mille nimel ja mis mõte sellel kõigel - sel Elul - üldse on. Tõde on see, et me elame need hetked üle. Palju enamatel kordadel, kui me eales arvata oskame. Aga kes ütleb, millal on kuskil kellegi jaoks see kord, kui ta enam ei jaksa?
Ma pean rääkima ka rääkimisest endast. Olen seda ka varem avalikult välja öelnud nii kirjasõnas kui ka oma häälega, ent see mõte on kordamist väärt: et me ei mõtleks nii, et kes räägib, see ei tee. Mõnikord hammustab haukuv koer kõige valusamini.
Põhjused võivad ju erinevad olla - üksildus, depressioon, õnnetu armastus, vaimne kriis, läbipõlemine - aga kui me ei näe, ei kuula ära, ega püüa mõista ja aidata, siis on tagajärg kõigile üks.
"Ekraane saab vahetada ja tehnika lausa välja vahetada, aga mõrasid me silme ees ja elu sees olematuks teha pole võimalik."
Ja äkki paistab siiapoole silda jäänud lähedaste elu nagu telefoni- või televiisoriekraan, mis on kriimustatud või suisa mõrades. Ekraane saab vahetada ja tehnika lausa välja vahetada, aga mõrasid me silme ees ja elu sees olematuks teha pole võimalik. Me saame nendega ainult harjuda. Jah, mõnikord ja mõned isegi nii, et ühel hetkel ei pane neid õieti tähelegi. Ometi jäävad need alatiseks meiega.
Me kõik mõtleme, et minu ja mu lähedastega selliseid asju ometigi ei juhtu. See kõik on ju uudis ajalehes, lugu raamatus, filmis või teatrilaval, aga mitte minu elus. Tegelikult juhtub see siinsamas, sinu linnas, linnaosas, kodukülas, naabermajas, kõrvalkorteris, kodutänaval, kodus...
Paraku tean ma seda liiga hästi ja liiga lähedalt, et nii on. Aasta esimestel päevadel ei olnud mul veel aimugi, et tähistame pere ja sõpradega septembrikuus mu venna sünniaastapäeva. Jah, sünniaastapäeva, mitte sünnipäeva.
See on nüüdseks "vana uudis", ent ometigi ajatu ja alati päevakohane. Jah, me peame sellest rääkima. Suitsiidist. Enesetapust. Seda ma ka teen. Pere keskel, sõpruskonnas, avalikult. Puudutan seda teemat ka oktoobri lõpul ilmuvas luule- ja lühiproosakogus.
Sestap. Püüame näha maskide taha, pealispinna alla. Proovime kuulata, millest räägib teise inimese vaikus tegelikult. Katsume aru saada, kui suur on appihüüete tegelik kaal. Ja ärme unustame seejuures, et mõnikord võib üks õigel ajal öeldud väikene hea sõna või naeratus kaaluda üles kogu maailma raskuse. Oleme oma lähedase jaoks päriselt olemas ja ütleme teineteisele, et kõik on alati võimalik. Ja kõik ongi alati võimalik, kuni hetkeni, mil miski enam ei ole. | Lauri Räpp: me peame enesetappudest rääkima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10. september on päev, mil pean taaskord rääkima sellest, et me lihtsalt ei vaataks, vaid ka näeksime. Näiteks säravate hammaste taha peitunud katkiseid naeratusi. Sellest, et me lihtsalt ei kuulaks, vaid kuulaks ära. Päriselt. Seda, kui suur on sõnumi raskus nende pealtnäha lihtsate, kergete sõnade taga tegelikult.
Ka sellest, et vaikusel on erinevad tähendused, erinevad kaalud. Mõni vaikus räägib tagasihoidlikkusest, mõni on kerge kui lendu lastud unistus. Aga on vaikusi, mis suruvad kandja vastu maad või veel sügavamalegi. Läbi põhja. Ka siis, kui näib, et see kannab, et jalgealune on kindel.
Me ei tea kunagi, kus on selle kandevõime piir. Jah, kõigil on hetki, mil me tunneme, et enam ei jaksa, et miks ja mille nimel ja mis mõte sellel kõigel - sel Elul - üldse on. Tõde on see, et me elame need hetked üle. Palju enamatel kordadel, kui me eales arvata oskame. Aga kes ütleb, millal on kuskil kellegi jaoks see kord, kui ta enam ei jaksa?
Ma pean rääkima ka rääkimisest endast. Olen seda ka varem avalikult välja öelnud nii kirjasõnas kui ka oma häälega, ent see mõte on kordamist väärt: et me ei mõtleks nii, et kes räägib, see ei tee. Mõnikord hammustab haukuv koer kõige valusamini.
Põhjused võivad ju erinevad olla - üksildus, depressioon, õnnetu armastus, vaimne kriis, läbipõlemine - aga kui me ei näe, ei kuula ära, ega püüa mõista ja aidata, siis on tagajärg kõigile üks.
"Ekraane saab vahetada ja tehnika lausa välja vahetada, aga mõrasid me silme ees ja elu sees olematuks teha pole võimalik."
Ja äkki paistab siiapoole silda jäänud lähedaste elu nagu telefoni- või televiisoriekraan, mis on kriimustatud või suisa mõrades. Ekraane saab vahetada ja tehnika lausa välja vahetada, aga mõrasid me silme ees ja elu sees olematuks teha pole võimalik. Me saame nendega ainult harjuda. Jah, mõnikord ja mõned isegi nii, et ühel hetkel ei pane neid õieti tähelegi. Ometi jäävad need alatiseks meiega.
Me kõik mõtleme, et minu ja mu lähedastega selliseid asju ometigi ei juhtu. See kõik on ju uudis ajalehes, lugu raamatus, filmis või teatrilaval, aga mitte minu elus. Tegelikult juhtub see siinsamas, sinu linnas, linnaosas, kodukülas, naabermajas, kõrvalkorteris, kodutänaval, kodus...
Paraku tean ma seda liiga hästi ja liiga lähedalt, et nii on. Aasta esimestel päevadel ei olnud mul veel aimugi, et tähistame pere ja sõpradega septembrikuus mu venna sünniaastapäeva. Jah, sünniaastapäeva, mitte sünnipäeva.
See on nüüdseks "vana uudis", ent ometigi ajatu ja alati päevakohane. Jah, me peame sellest rääkima. Suitsiidist. Enesetapust. Seda ma ka teen. Pere keskel, sõpruskonnas, avalikult. Puudutan seda teemat ka oktoobri lõpul ilmuvas luule- ja lühiproosakogus.
Sestap. Püüame näha maskide taha, pealispinna alla. Proovime kuulata, millest räägib teise inimese vaikus tegelikult. Katsume aru saada, kui suur on appihüüete tegelik kaal. Ja ärme unustame seejuures, et mõnikord võib üks õigel ajal öeldud väikene hea sõna või naeratus kaaluda üles kogu maailma raskuse. Oleme oma lähedase jaoks päriselt olemas ja ütleme teineteisele, et kõik on alati võimalik. Ja kõik ongi alati võimalik, kuni hetkeni, mil miski enam ei ole.
### Response:
Lauri Räpp: me peame enesetappudest rääkima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontserdid toimuvad 11. septembril Ostravas ja 12. septembril Katowices. Viimasega tähistatakse lisaks Arvo Pärdi sünnipäevale ka Katowice linna sünnipäeva. "Kuna Katowice linna sünnipäev on Arvo Pärdiga samal ajal, siis saime kutse palvega esitada Arvo Pärdi muusikat," rääkis koori dirigent Endrik Üksvärav. Ta lisas, et Poolaga seovad Collegium Musicalet juba pikaajalised suhted, lisaks Arvo Pärdi loomingule on koori esituses kõlanud seal ka Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa ja Veljo Tormise looming.
Kammerkoori Collegium Musicale, mis annab aastas keskmisel 40 kontserti, lõi Endrik Üksvärav 2010. aastal. 2017. aastal võitis Collegium Musicale rahvusvahelisel EBU / Euroradio konkursil Let the People Sing Sing grand prix ning Eesti kooriühing on koori kolmel korral nimetanud Aasta kooriks.
Kultuurikapitali helikunsti sihtkapital tunnustas kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastal aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal. | Collegium Musicale tähistab Pärdi sünnipäeva kontsertidega Tšehhis ja Poolas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdid toimuvad 11. septembril Ostravas ja 12. septembril Katowices. Viimasega tähistatakse lisaks Arvo Pärdi sünnipäevale ka Katowice linna sünnipäeva. "Kuna Katowice linna sünnipäev on Arvo Pärdiga samal ajal, siis saime kutse palvega esitada Arvo Pärdi muusikat," rääkis koori dirigent Endrik Üksvärav. Ta lisas, et Poolaga seovad Collegium Musicalet juba pikaajalised suhted, lisaks Arvo Pärdi loomingule on koori esituses kõlanud seal ka Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa ja Veljo Tormise looming.
Kammerkoori Collegium Musicale, mis annab aastas keskmisel 40 kontserti, lõi Endrik Üksvärav 2010. aastal. 2017. aastal võitis Collegium Musicale rahvusvahelisel EBU / Euroradio konkursil Let the People Sing Sing grand prix ning Eesti kooriühing on koori kolmel korral nimetanud Aasta kooriks.
Kultuurikapitali helikunsti sihtkapital tunnustas kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastal aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal.
### Response:
Collegium Musicale tähistab Pärdi sünnipäeva kontsertidega Tšehhis ja Poolas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gazpromi juht Aleksei Miller teatas, et reede hommikul kell 8:45 Moskva aja järgi sai täielikult valmis gaasitoru Nord Stream 2 ehitus, teatas Gazprom.
Riigile kuuluv energiahiid Gazprom on Venemaa suurim maagaasi tootja. Firmale kuulub Venemaa gaasiekspordi monopol.
Torujuhe suudab aastas tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi.
Ukraina, Poola ja teised Ida-Euroopa riigid kardavad, et Moskva mõju Euroopa energiavarustusele kasvab. Kardetakse samuti, et Kiiev jääb aastas ilma kahe miljardi dollari suurusest transiiditasust.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon tahab suhteid Saksamaaga parandada. USA loobus seetõttu vastuseisust torujuhtme projektile. Berliin lubas vastutasuks kaitsta Ukrainat ja Euroopat võimalike Venemaa ohtude eest. Samuti toetab Saksamaa rahaliselt Ukraina energiaprojekte. | Gazprom: Nord Stream 2 ehitus on valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gazpromi juht Aleksei Miller teatas, et reede hommikul kell 8:45 Moskva aja järgi sai täielikult valmis gaasitoru Nord Stream 2 ehitus, teatas Gazprom.
Riigile kuuluv energiahiid Gazprom on Venemaa suurim maagaasi tootja. Firmale kuulub Venemaa gaasiekspordi monopol.
Torujuhe suudab aastas tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi.
Ukraina, Poola ja teised Ida-Euroopa riigid kardavad, et Moskva mõju Euroopa energiavarustusele kasvab. Kardetakse samuti, et Kiiev jääb aastas ilma kahe miljardi dollari suurusest transiiditasust.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon tahab suhteid Saksamaaga parandada. USA loobus seetõttu vastuseisust torujuhtme projektile. Berliin lubas vastutasuks kaitsta Ukrainat ja Euroopat võimalike Venemaa ohtude eest. Samuti toetab Saksamaa rahaliselt Ukraina energiaprojekte.
### Response:
Gazprom: Nord Stream 2 ehitus on valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haiglaravi vajavatest inimestest on vaktsineerimata 116 ehk 77,3 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 34 ehk 22,7 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 20 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 91-aastane mees ja 92-aastane naine.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6446 testitulemust, millest 540 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 395 vaktsineerimata ja 145 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on 391,28.
Ööpäeva jooksul manustati 3452 vaktsiinidoosi, millest 1149 olid esmased kaitsesüstid. Kokku on manustatud 1 302 241 doosi.
Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65,3 protsenti. Kõikidest Eesti elanikest on vaktsineeritud 55,6 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglaravil 150 patsienti, suri kaks inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haiglaravi vajavatest inimestest on vaktsineerimata 116 ehk 77,3 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 34 ehk 22,7 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 20 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 91-aastane mees ja 92-aastane naine.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6446 testitulemust, millest 540 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 395 vaktsineerimata ja 145 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on 391,28.
Ööpäeva jooksul manustati 3452 vaktsiinidoosi, millest 1149 olid esmased kaitsesüstid. Kokku on manustatud 1 302 241 doosi.
Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65,3 protsenti. Kõikidest Eesti elanikest on vaktsineeritud 55,6 protsenti.
### Response:
Koroonaviirusega on haiglaravil 150 patsienti, suri kaks inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjanikud Neamat Naghdi ja Taqi Daryabi jälgisid kolmapäeval Kabulis toimunud meeleavaldust. Taliban ajas protestijaid vägivalda kasutades laiali. Kasutati relvi ja inimesi peksti piitsadega.
"Mõlemad ajakirjanikud arreteeriti kohapeal. Nad viidi vanglasse, kus neid peksti nii kaua, kuni nad kaotasid teadvuse," ütles ajalehe Etilaat Roz peatoimetaja Zaki Daryabi.
Daryabi jagas läbipekstud ajakirjanikest ka fotosid.
Läbi pekstud ajakirjanikud Autor/allikas: SCANPIX/AFP/WAKIL KOHSAR
Daryabi sõnul peksti teda ja Naghdit umbes kümme minutit.
"Nad piitsutasid meid kogu jõuga, kuni valu tõttu kaotasime teadvuse," ütles Daryabi.
Talibani režiim piirab Afganistanis inimõigusi ja ajakirjandusvabadust. Islamistid keelustasid kolmapäeval kõik meeleavaldused, millel pole ametlikku luba.
NATO väed lõpetasid aktiivse lahingutegevuse Afganistanis 2014. aastal. Taliban kuulutas siis ajakirjanikud sihtmärgiks ja asus neid tapma.
Pärast Kabuli vallutamist väitis Taliban, et austab sõnavabadust. Ajakirjanike sõnul kontrollivad islamistid tõsiselt nende tööd. Enamik ajalehti on juba suletud. Uudiseid asendavad islami seaduste jutlustamine ja koraani tsiteerimised. | Afganistani ajakirjanikud: Taliban peksis meid, kuni minestasime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjanikud Neamat Naghdi ja Taqi Daryabi jälgisid kolmapäeval Kabulis toimunud meeleavaldust. Taliban ajas protestijaid vägivalda kasutades laiali. Kasutati relvi ja inimesi peksti piitsadega.
"Mõlemad ajakirjanikud arreteeriti kohapeal. Nad viidi vanglasse, kus neid peksti nii kaua, kuni nad kaotasid teadvuse," ütles ajalehe Etilaat Roz peatoimetaja Zaki Daryabi.
Daryabi jagas läbipekstud ajakirjanikest ka fotosid.
Läbi pekstud ajakirjanikud Autor/allikas: SCANPIX/AFP/WAKIL KOHSAR
Daryabi sõnul peksti teda ja Naghdit umbes kümme minutit.
"Nad piitsutasid meid kogu jõuga, kuni valu tõttu kaotasime teadvuse," ütles Daryabi.
Talibani režiim piirab Afganistanis inimõigusi ja ajakirjandusvabadust. Islamistid keelustasid kolmapäeval kõik meeleavaldused, millel pole ametlikku luba.
NATO väed lõpetasid aktiivse lahingutegevuse Afganistanis 2014. aastal. Taliban kuulutas siis ajakirjanikud sihtmärgiks ja asus neid tapma.
Pärast Kabuli vallutamist väitis Taliban, et austab sõnavabadust. Ajakirjanike sõnul kontrollivad islamistid tõsiselt nende tööd. Enamik ajalehti on juba suletud. Uudiseid asendavad islami seaduste jutlustamine ja koraani tsiteerimised.
### Response:
Afganistani ajakirjanikud: Taliban peksis meid, kuni minestasime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KK Viimsi teatas sotsiaalmeedias, et 29-aastane ja 198 sentimeetrit pikk Allorg on otsustanud jätkata klubiga ka meistriliigas. "Olles Viimsis kolm aastat mänginud, siis meistriliigasse jõudmine on asjade loogiline jätk. Kindlasti suudan enda koha meistriliigas välja mängida. Ootan algaval hooajal palju publikut saali, positiivseid emotsioone ja suurepärast organiseeritust," kommenteeris Allorg klubi pressiteate vahendusel.
Treener Tony Liivaku sõnul on Allorgi näol tegemist hea mängutaju ja isetu mängustiiliga mängijaga, kes suudab hoida ka head meeskonnavaimu. "Allorg annab endast alati kõik, nii trennis kui ka mängudel. Ta teeb alati oma minutid võistkonnale kasulikult ära, olles "jokker" pakis, kes suudab oma hea käega tuua pikad korvi alt välja ja tekitada palju ruumi teistele mängijatele," lisas Liivak. | KK Viimsi täiendas meeskonda keskmängijaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KK Viimsi teatas sotsiaalmeedias, et 29-aastane ja 198 sentimeetrit pikk Allorg on otsustanud jätkata klubiga ka meistriliigas. "Olles Viimsis kolm aastat mänginud, siis meistriliigasse jõudmine on asjade loogiline jätk. Kindlasti suudan enda koha meistriliigas välja mängida. Ootan algaval hooajal palju publikut saali, positiivseid emotsioone ja suurepärast organiseeritust," kommenteeris Allorg klubi pressiteate vahendusel.
Treener Tony Liivaku sõnul on Allorgi näol tegemist hea mängutaju ja isetu mängustiiliga mängijaga, kes suudab hoida ka head meeskonnavaimu. "Allorg annab endast alati kõik, nii trennis kui ka mängudel. Ta teeb alati oma minutid võistkonnale kasulikult ära, olles "jokker" pakis, kes suudab oma hea käega tuua pikad korvi alt välja ja tekitada palju ruumi teistele mängijatele," lisas Liivak.
### Response:
KK Viimsi täiendas meeskonda keskmängijaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui ma eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel Eesti Raadio arvutuskeskuses töötasin, koosnes raadio loominguliste töötajate sissetulek kahest osast, palgast ja honorarist. Ise armastasid nad naljatamisi rääkida, et palka makstakse neile tööl käimise eest, kuid töö tegemise eest on ette nähtud honorar. Honorar stimuleeriski inimesi rohkem tööd tegema, mistõttu ametlikud palgapäevad Eesti Raadio kuulsas baaris olid mõnevõrra vaiksemad, kui need päevad, mil maksti honorare.
Viimasel ajal tundub mulle, et selline suhtumine, nagu makstaks palka pelgalt tööl käimise eest, on hakanud levima ka riigiametnike seas. Kui on vaja algatada mingi uus projekt või viia läbi mingi suurem reform, siis võib ikka kuulda, et ühele või teisele riigiametnikule on määratud selle eest täiendav tulemustasu või preemia. Preemia selle eest, et nad on oma tööd teevad.
Seda aga, et töö tegemata jätmise eest keegi palgast ilma jääks või mul viisil materiaalset vastutust kannaks (nagu näiteks terviseameti külmlao juhtumi või rahandusministeeriumi eelarvevigade eest), pole küll kuulda olnud. Et riigiametites on tõsiseid probleeme töötegemise kultuuriga, võis kuulda ka hiljuti kaitseministeeriumist lahkuva asekantsleri Meelis Oidsalu antud intervjuudest.
Iseenesest on riigiametnike taoline töösse suhtumine ju mõistetav. Inimene ongi oma loomult laisk ning kui keegi sinult otseselt töö tegemist ei nõua, siis pole mõtet sellele ka pühenduda. Pealegi võib tööalase aktiivsuse ülesnäitamine kaasa tuua kiirelt muutuva poliitilise tahte vastu eksimist. Mitte midagi tehes ei ole aga võimalik eksida ega oma karjääri ohtu seada.
Lisaks inimloomusele mängib süvenevas haldussuutmatuses kindlasti oma osa ka aastatega järjest laiemalt leviv riigiametite politiseerimine. Parteiliste teenete eest ametikoha saanud isikud võtavadki seda kui poliitiliselt välja teenitud sinekuuri, mitte kui ametit, kus on vaja päevast-päeva ihu ja hingega rahva teenistuses olla.
Ehkki poliitikud kuulutavad (eriti valimiste eel) lakkamatult, et riik on meie kõigi ühine asi, kipuvad avalikkuses ikka ja jälle kõlama väited, et riik on oma kodanikest, st ühiskonnast võõrandunud.
Riik on kodanike ühiste vajaduste ja soovide rahuldamiseks loodud "avalik asi" – "res publica". Kuid nagu iga inimeste poolt kindla eesmärgi saavutamiseks loodud institutsioon, hakkab see mingil hetkel elama oma elu ning toimima oma loojate kontrolli alt väljudes neist sõltumatult, neile vastandudes.
"Võõrandumine ilmneb siis, kui mingi tegevuse tulemus pöördub tegija vastu, muutub tegijale vaenulikuks jõuks," selgitab Ülo Vooglaid oma raamatus "Elanikust kodanikuks" (lk 121.). "Võõranduda võib töö, juhtimine, looming, etendus, laps, valitsus, koostööpartner jne. Töö võib võõranduda selle tõttu, et tegijal ei ole mingil põhjusel võimalik osaleda oma tegevuse tulemuse kasutamises ja tal pole asja ka sellega, mis edasi juhtub. Töö võõrandub tegijale, juhtimine või valitsus võib võõranduda rahvale... Võõrandumise tõttu võivad inimesed kaotada mõõdu- ja piiritunde ning muutuda meeletuks. Võõrandumise tõttu tekkinud vastasseisul võivad olla hirmsad tagajärjed."
Kahtlemata on riigi võõrandumine ühiskonnast negatiivne nähtus. Kuid tuleb aru saada, et võõrandumine on paratamatu protsess. Seda võib võrrelda entroopia kasvuga, mis termodünaamika teise seaduse kohaselt toimub igas süsteemis. Küsimus on selles, kuidas seda protsessi ohjata, kuidas sellega toime tulla.
Entroopia kasvu on võimalik vältida vaid siis, kui süsteemiga tehakse tööd – luuakse selles negentroopiat ehk sisestatakse informatsiooni. Vastasel korral järgneb nn soojussurm, milleks võõrandunud ühiskonna puhul on stagnatsioon.
Seega on ka võõrandumisega toime tulekuks vaja teha tööd ning süsteemi pidevalt korras hoida. Ent kelle tööks on võõrandumisega võitlemine?
Äsja toimunud presidendivalimiste perioodil kõlas tihti väiteid, et riigi ja ühiskonna ebakõlade leevendamine, riigi ja kodanike vahele silla ehitamine, peaks olema presidendi ülesanne.
"Veelgi naiivsem on loota, et võõrandumisest aitaks üle saada presidendi otsevalimiste seadustamine."
Kuid nii nagu ei olnud Kersti Kaljulaidil võimalik kokku lappida kõiki serviise, mille erakondlikud elevandid portselanipoes laamendades olid ära lõhkunud, pole õige asetada seda koormat ka järgmise presidendi, Alar Karise õlgadele. Veelgi naiivsem on loota, et võõrandumisest aitaks üle saada presidendi otsevalimiste seadustamine. Selliste loosungitega vehkimine on suurema osalusdemokraatia soovijatele poliitikute poolt pakutav petukaup.
Võõrandumise ületamine seisneb usalduse loomises kodanike ja riigi vahel ning see on ülesanne, mis peaks olema esmane iga poliitiku ametijuhendis. Milleks muidu on demokraatliku ühiskonna toimimise olulisimaks mehhanismiks kodanike poolt oma esindajate valimine riigikokku ja kohalike omavalitsuste volikogudesse. Just neile delegeerivad valijad oma usalduse ning sellele usaldusele tuginedes ning seda alal hoides peavad poliitikud panema tööle riigiaparaadi.
Suurem osa poliitikutest näib aga arvavat, et nad teenivad oma valijate huve kõige paremini siis, kui suudavad neist erinevatel seisukohtadel olijaid võita, neid oma tahtele allutada. Nii toimubki lakkamatu nullsummamäng, mille puhul loetakse võite ja kaotusi, kuid välditakse sildade ehitamist, st. mõistlikke kompromisse. Ometi just sellel eesmärgil, et leida ühiskonna liikmete vajadustes ja huvides ühisosa, ongi loodud parlament.
1990. aastate alguses tegutsesid Eesti poliitikas inimesed, kes olid olnud aktiivsed ka iseseisvuse taastamise protsessis, sageli iseenese heaolu ja julgeolekuga riskides. Ka riigiametitesse asusid tööle need, kes toonasele üsna kesisele sissetulekule vaatamata tundsid sisemist motivatsiooni aidata kaasa iseseisva riigi ülesehitamisele.
Aja jooksul on kujunenud elukutseliste poliitikute ja ametnike klass, kusjuures poliitikud kipuvad end samastama pigem riigiaparaadi kui ühiskonnaga. See loobki eeldused võõrandumiseks.
Palju on vaieldud selle üle, kas minister peab olema enda poolt juhitava valdkonna spetsialist või poliitik. Muidugi on hea, kui minister jagab oma valdkonnast nii palju, et ta oleks suuteline oma valitsemisala juhtima, mitte ei juhiks ametnikud/spetsialistid teda oma huvides. Kuid peamine, mida minister peab tundma, on ühiskond – see, mida temalt ootavad kodanikud-valijad.
Iga poliitiku, iga riigikogu liikme ja iga ministri esmane ülesanne on tagada usaldus ühiskonna liikmete ja riigi vahel. Minister ei tohi taanduda mutrikeseks riigiaparaadi masinavärgis, vaid olema see, kes selle aparaadi valijate mandaadi kohaselt tööle paneb. Siin on Eesti poliitikal veel kõvasti arenguruumi ning pelgalt uue presidendi ametisse nimetamine neile probleemidele lahendust ei paku. | Juhan Kivirähk: võõrandumise põhjuseks on poliitikute tegemata töö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui ma eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel Eesti Raadio arvutuskeskuses töötasin, koosnes raadio loominguliste töötajate sissetulek kahest osast, palgast ja honorarist. Ise armastasid nad naljatamisi rääkida, et palka makstakse neile tööl käimise eest, kuid töö tegemise eest on ette nähtud honorar. Honorar stimuleeriski inimesi rohkem tööd tegema, mistõttu ametlikud palgapäevad Eesti Raadio kuulsas baaris olid mõnevõrra vaiksemad, kui need päevad, mil maksti honorare.
Viimasel ajal tundub mulle, et selline suhtumine, nagu makstaks palka pelgalt tööl käimise eest, on hakanud levima ka riigiametnike seas. Kui on vaja algatada mingi uus projekt või viia läbi mingi suurem reform, siis võib ikka kuulda, et ühele või teisele riigiametnikule on määratud selle eest täiendav tulemustasu või preemia. Preemia selle eest, et nad on oma tööd teevad.
Seda aga, et töö tegemata jätmise eest keegi palgast ilma jääks või mul viisil materiaalset vastutust kannaks (nagu näiteks terviseameti külmlao juhtumi või rahandusministeeriumi eelarvevigade eest), pole küll kuulda olnud. Et riigiametites on tõsiseid probleeme töötegemise kultuuriga, võis kuulda ka hiljuti kaitseministeeriumist lahkuva asekantsleri Meelis Oidsalu antud intervjuudest.
Iseenesest on riigiametnike taoline töösse suhtumine ju mõistetav. Inimene ongi oma loomult laisk ning kui keegi sinult otseselt töö tegemist ei nõua, siis pole mõtet sellele ka pühenduda. Pealegi võib tööalase aktiivsuse ülesnäitamine kaasa tuua kiirelt muutuva poliitilise tahte vastu eksimist. Mitte midagi tehes ei ole aga võimalik eksida ega oma karjääri ohtu seada.
Lisaks inimloomusele mängib süvenevas haldussuutmatuses kindlasti oma osa ka aastatega järjest laiemalt leviv riigiametite politiseerimine. Parteiliste teenete eest ametikoha saanud isikud võtavadki seda kui poliitiliselt välja teenitud sinekuuri, mitte kui ametit, kus on vaja päevast-päeva ihu ja hingega rahva teenistuses olla.
Ehkki poliitikud kuulutavad (eriti valimiste eel) lakkamatult, et riik on meie kõigi ühine asi, kipuvad avalikkuses ikka ja jälle kõlama väited, et riik on oma kodanikest, st ühiskonnast võõrandunud.
Riik on kodanike ühiste vajaduste ja soovide rahuldamiseks loodud "avalik asi" – "res publica". Kuid nagu iga inimeste poolt kindla eesmärgi saavutamiseks loodud institutsioon, hakkab see mingil hetkel elama oma elu ning toimima oma loojate kontrolli alt väljudes neist sõltumatult, neile vastandudes.
"Võõrandumine ilmneb siis, kui mingi tegevuse tulemus pöördub tegija vastu, muutub tegijale vaenulikuks jõuks," selgitab Ülo Vooglaid oma raamatus "Elanikust kodanikuks" (lk 121.). "Võõranduda võib töö, juhtimine, looming, etendus, laps, valitsus, koostööpartner jne. Töö võib võõranduda selle tõttu, et tegijal ei ole mingil põhjusel võimalik osaleda oma tegevuse tulemuse kasutamises ja tal pole asja ka sellega, mis edasi juhtub. Töö võõrandub tegijale, juhtimine või valitsus võib võõranduda rahvale... Võõrandumise tõttu võivad inimesed kaotada mõõdu- ja piiritunde ning muutuda meeletuks. Võõrandumise tõttu tekkinud vastasseisul võivad olla hirmsad tagajärjed."
Kahtlemata on riigi võõrandumine ühiskonnast negatiivne nähtus. Kuid tuleb aru saada, et võõrandumine on paratamatu protsess. Seda võib võrrelda entroopia kasvuga, mis termodünaamika teise seaduse kohaselt toimub igas süsteemis. Küsimus on selles, kuidas seda protsessi ohjata, kuidas sellega toime tulla.
Entroopia kasvu on võimalik vältida vaid siis, kui süsteemiga tehakse tööd – luuakse selles negentroopiat ehk sisestatakse informatsiooni. Vastasel korral järgneb nn soojussurm, milleks võõrandunud ühiskonna puhul on stagnatsioon.
Seega on ka võõrandumisega toime tulekuks vaja teha tööd ning süsteemi pidevalt korras hoida. Ent kelle tööks on võõrandumisega võitlemine?
Äsja toimunud presidendivalimiste perioodil kõlas tihti väiteid, et riigi ja ühiskonna ebakõlade leevendamine, riigi ja kodanike vahele silla ehitamine, peaks olema presidendi ülesanne.
"Veelgi naiivsem on loota, et võõrandumisest aitaks üle saada presidendi otsevalimiste seadustamine."
Kuid nii nagu ei olnud Kersti Kaljulaidil võimalik kokku lappida kõiki serviise, mille erakondlikud elevandid portselanipoes laamendades olid ära lõhkunud, pole õige asetada seda koormat ka järgmise presidendi, Alar Karise õlgadele. Veelgi naiivsem on loota, et võõrandumisest aitaks üle saada presidendi otsevalimiste seadustamine. Selliste loosungitega vehkimine on suurema osalusdemokraatia soovijatele poliitikute poolt pakutav petukaup.
Võõrandumise ületamine seisneb usalduse loomises kodanike ja riigi vahel ning see on ülesanne, mis peaks olema esmane iga poliitiku ametijuhendis. Milleks muidu on demokraatliku ühiskonna toimimise olulisimaks mehhanismiks kodanike poolt oma esindajate valimine riigikokku ja kohalike omavalitsuste volikogudesse. Just neile delegeerivad valijad oma usalduse ning sellele usaldusele tuginedes ning seda alal hoides peavad poliitikud panema tööle riigiaparaadi.
Suurem osa poliitikutest näib aga arvavat, et nad teenivad oma valijate huve kõige paremini siis, kui suudavad neist erinevatel seisukohtadel olijaid võita, neid oma tahtele allutada. Nii toimubki lakkamatu nullsummamäng, mille puhul loetakse võite ja kaotusi, kuid välditakse sildade ehitamist, st. mõistlikke kompromisse. Ometi just sellel eesmärgil, et leida ühiskonna liikmete vajadustes ja huvides ühisosa, ongi loodud parlament.
1990. aastate alguses tegutsesid Eesti poliitikas inimesed, kes olid olnud aktiivsed ka iseseisvuse taastamise protsessis, sageli iseenese heaolu ja julgeolekuga riskides. Ka riigiametitesse asusid tööle need, kes toonasele üsna kesisele sissetulekule vaatamata tundsid sisemist motivatsiooni aidata kaasa iseseisva riigi ülesehitamisele.
Aja jooksul on kujunenud elukutseliste poliitikute ja ametnike klass, kusjuures poliitikud kipuvad end samastama pigem riigiaparaadi kui ühiskonnaga. See loobki eeldused võõrandumiseks.
Palju on vaieldud selle üle, kas minister peab olema enda poolt juhitava valdkonna spetsialist või poliitik. Muidugi on hea, kui minister jagab oma valdkonnast nii palju, et ta oleks suuteline oma valitsemisala juhtima, mitte ei juhiks ametnikud/spetsialistid teda oma huvides. Kuid peamine, mida minister peab tundma, on ühiskond – see, mida temalt ootavad kodanikud-valijad.
Iga poliitiku, iga riigikogu liikme ja iga ministri esmane ülesanne on tagada usaldus ühiskonna liikmete ja riigi vahel. Minister ei tohi taanduda mutrikeseks riigiaparaadi masinavärgis, vaid olema see, kes selle aparaadi valijate mandaadi kohaselt tööle paneb. Siin on Eesti poliitikal veel kõvasti arenguruumi ning pelgalt uue presidendi ametisse nimetamine neile probleemidele lahendust ei paku.
### Response:
Juhan Kivirähk: võõrandumise põhjuseks on poliitikute tegemata töö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putin ja Lukašenko osalesid Moskvas neljapäeval koos pressikonverentsil. Eelnevalt olid mõlemad riigijuhid pidanud kolm tundi kõnelusi, teatas Rferl.
Meedia spekuleeris enne Lukašenko visiiti Moskvasse, et riigipead arutavad jälle liitriigi plaani. Pole selge, kas riigipead arutasid ka liitriigi loomist.
Riigipead ütlesid, et leppisid kokku 28 programmis, mis ühendavad mõlema riigi majandused veelgi tihedamalt.
Poliitilises integratsioonis väidetavalt kokku ei lepitud.
"Kokkulepped tähendavad, et riikidel on lõpuks ühtne makromajanduspoliitika," ütles Putin.
Lukašenko kuulutas 2020. aasta augustis end presidendivalimiste võitjaks. Opositsioon leidis, et valimisi võltsiti. Riigis puhkesid suured meeleavaldused. Politsei kasutas protestijate vastu jõhkrat vägivalda.
Putin leidis neljapäeval, et olukord Valgevenes on nüüd stabiliseerunud.
Venemaa president Vladimir Putin on võimul olnud juba üle 20 aasta, tema ametivend Lukašenko on Valgevenet juhtinud umbes 30 aastat. | Venemaa ja Valgevene leppisid kokku ühises gaasiturus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putin ja Lukašenko osalesid Moskvas neljapäeval koos pressikonverentsil. Eelnevalt olid mõlemad riigijuhid pidanud kolm tundi kõnelusi, teatas Rferl.
Meedia spekuleeris enne Lukašenko visiiti Moskvasse, et riigipead arutavad jälle liitriigi plaani. Pole selge, kas riigipead arutasid ka liitriigi loomist.
Riigipead ütlesid, et leppisid kokku 28 programmis, mis ühendavad mõlema riigi majandused veelgi tihedamalt.
Poliitilises integratsioonis väidetavalt kokku ei lepitud.
"Kokkulepped tähendavad, et riikidel on lõpuks ühtne makromajanduspoliitika," ütles Putin.
Lukašenko kuulutas 2020. aasta augustis end presidendivalimiste võitjaks. Opositsioon leidis, et valimisi võltsiti. Riigis puhkesid suured meeleavaldused. Politsei kasutas protestijate vastu jõhkrat vägivalda.
Putin leidis neljapäeval, et olukord Valgevenes on nüüd stabiliseerunud.
Venemaa president Vladimir Putin on võimul olnud juba üle 20 aasta, tema ametivend Lukašenko on Valgevenet juhtinud umbes 30 aastat.
### Response:
Venemaa ja Valgevene leppisid kokku ühises gaasiturus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Prantsusmaa vastu oli mul muidugi natukene kummaline tunne. Olen mitmete nende mängijatega varasemalt kokku puutunud ja mul on heameel näha, kuidas nad on arenenud. Neist on saanud olümpiavõitjad ja selle üle olen väga uhke. Siiski, olin täna rohkem keskendunud Eesti koondise esitusele ja olen samuti väga uhke ka meie meeste üle," rääkis mängujärgses intervjuus Eesti võrkpallikoondise peatreener Cedrid Enard.
"Teadsime, et Prantsusmaa alustab põhimeeskonnaga ja seejärel annab võimaluse ka varumängijatele. Paraku nende rotatsioon on samuti väga hea ja oli näha, et varumängijatel oli suur soov ja motivatsioon jätta koondise peatreenerile võimalikult hea mulje. Enne kohtumist keskendusime rohkem iseendale, üritasime parandada neid probleeme, mis meid on terve turniir saatnud," jätkas Enard.
"Kindlasti ei olnud meie esitus sel turniiril selline nagu soovisime. Ühest küljest oli meie mängijatel väga suur pinge peal, sest mitmed tähtsad mängumehed on meil vigastatud või said vigastada. Samas oli tegemist väga hea kogemuse ja õppetunniga tuleviku jaoks, eriti nooremate mängijate perspektiivist. Näiteks, Viiber ja Teppan said palju kogemust sel turniiril ja nemad on tulevikus meie koondise liidrid," lisas Enard.
"Kogenenud mängijate puudumine tegi kindlasti turniiri raskemaks. Nemad oskavad rahustada meeskonda, keskenduda järgmisele sammule ja ei lase fännidel või oma emotsioonidel end heidutada. Tahaksin tänada kogu meeskonda, sest vaatamata probleemidele andsime endast parima," lõpetas Enard. | Enard: olen mängijate üle uhke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Prantsusmaa vastu oli mul muidugi natukene kummaline tunne. Olen mitmete nende mängijatega varasemalt kokku puutunud ja mul on heameel näha, kuidas nad on arenenud. Neist on saanud olümpiavõitjad ja selle üle olen väga uhke. Siiski, olin täna rohkem keskendunud Eesti koondise esitusele ja olen samuti väga uhke ka meie meeste üle," rääkis mängujärgses intervjuus Eesti võrkpallikoondise peatreener Cedrid Enard.
"Teadsime, et Prantsusmaa alustab põhimeeskonnaga ja seejärel annab võimaluse ka varumängijatele. Paraku nende rotatsioon on samuti väga hea ja oli näha, et varumängijatel oli suur soov ja motivatsioon jätta koondise peatreenerile võimalikult hea mulje. Enne kohtumist keskendusime rohkem iseendale, üritasime parandada neid probleeme, mis meid on terve turniir saatnud," jätkas Enard.
"Kindlasti ei olnud meie esitus sel turniiril selline nagu soovisime. Ühest küljest oli meie mängijatel väga suur pinge peal, sest mitmed tähtsad mängumehed on meil vigastatud või said vigastada. Samas oli tegemist väga hea kogemuse ja õppetunniga tuleviku jaoks, eriti nooremate mängijate perspektiivist. Näiteks, Viiber ja Teppan said palju kogemust sel turniiril ja nemad on tulevikus meie koondise liidrid," lisas Enard.
"Kogenenud mängijate puudumine tegi kindlasti turniiri raskemaks. Nemad oskavad rahustada meeskonda, keskenduda järgmisele sammule ja ei lase fännidel või oma emotsioonidel end heidutada. Tahaksin tänada kogu meeskonda, sest vaatamata probleemidele andsime endast parima," lõpetas Enard.
### Response:
Enard: olen mängijate üle uhke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustuseks: kui sageli seda 19. sajandi teisel poolel ette tuli, et eakas inimene jäi üksi?
Üle 60-aastaste inimeste arv ja osakaal kasvas sajandi keskpaigaga võrreldes sajandi lõpuks oluliselt ja nad moodustasid kümnendiku maarahvast. Selles vanuses maanaistest pisut enam kui kolmandik elas koos abikaasaga, ent enamikul olid lapsed.
"Protsentuaalselt moodustasid kaasata ja lasteta inimesed küll väikese osa, ent 19. sajandi teisel poolel muutusid nad probleemiks."
Protsentuaalselt moodustasid kaasata ja lasteta inimesed küll väikese osa, aga 19. sajandi teisel poolel muutusid nad probleemiks. Seda eeskätt seetõttu, et talurahva sotsiaalsetes suhetes toimusid nihked, mis seadsid üksikute inimeste toimetuleku ohtu. Vaesteabi toetuse nõudlejate arv kasvas märkimisväärselt, taotlejate kontingent mitmekesisistus ja vaestemaju pandi püsti või ehitati suuremaks.
Mulgimaal, mida uurisin, andsid vaesteabi saajate seas ülekaalukalt tooni eakad inimesed ja ka erusoldatid, mitte näiteks lastega emad, kes olid kaotanud perepea ja toitja, või erivajadusega inimesed.
Täpsustagem sedagi, mis vanusest üldse loeti inimest toonase keskmise eluea juures eakaks.
Toimetuleku seisukohast oli oluline inimese töövõime. Tolle aja arusaamise järgi töötas inimene nii kaua, kui ta midagi suutis teha; kui põllul ja laudas enam ei jõudnud, siis toiduvalmistamise, pesupesemise, kraamimise, käsitöö, laste hoiu juures tuli ikka kaasa lüüa.
Arusaam sellest, et inimene töötab nii kaua ja nii palju kui jaksab, tuleb väga kujukalt välja vaesteabi jagamisel. Vaestemaja elanikudki on taludes mõnd kergemat tööd teinud ja vallaisad vaatasid väga hoolega, kui palju taotleja suudaks ise teenida ja palju on vaja abi juurde anda. Mingit vanusepiiri seejuures polnud.
"Tolle aja arusaamise järgi töötas inimene nii kaua, kui ta midagi suutis teha."
Mina käsitlesin eakana 60. eluaasta piiri ületanud inimesi. Kirikumeetrikas on surma põhjuseks märgitud "vanadus" vahel harva ka alla 60-aastastel, kuid tavaliselt ikka vanematel.
Mulgimaal polnud 19. sajandi lõpul keskmine oodatav eluiga sugugi madal. Kui külainimene imiku- ja väikelapseea ehk viis esimest eluaastat üle elas, võis ta vastu pidada küllaltki soliidse vanuseni. 19. sajandi lõpus oli meeste puhul viie-aastaseks elanud lapse oodatav keskmine eluiga 50 aastat ja naiste puhul 55 aastat. See tähendab, et tegelikult elati kuni 55. ja 60. aastani. Toona oli 50–54-aastaste meestel järelejäänud aastate arv keskmiselt 16,4 ja naistel 20,5.
Millistel põhjustel eakad toona üksi jäid?
Vanemas eas ilma abikaasa ja lasteta elamine oli eeskätt naiste probleem, sest keskmiselt elas naine mehest neli-viis aastat kauem, abiellus mehest nooremalt ja lesestudes enamasti uuesti ei abiellunud.
Vallalisus oli samuti naiste seas levinum kui meeste seas. Üle 60-aastase elanikkonna seas oli vahe kahekordne: neist 11 protsenti naisi ja viis protsenti mehi olid vallalised. Viljaka ea lõpuks oli naiste seas vallalisusmäär umbes 15 protsenti ja lastetusemäär küündis kuni 20 protsendini.
"Vallaliste elu polnud 19. sajandil kergete killast ja sestap polnud ka nende elutee sageli nii pikk, et vanaks saada."
Vallaliste elu polnud 19. sajandil kergete killast ja sestap polnud ka nende elutee sageli nii pikk, et vanaks saada. Vallaliseks jäämise põhjuste seas oli üks tegur ka kehvem tervis. Näiteks oli üksijääjatel mõni puue, nii et nende maine rännak kippus jääma keskmisest pigem lühemaks.
Artikli üks fookusi olidki nii-öelda eakate üksikute probleemi sotsiaalsed tagamaad. Varem tuli kogukond töövõimetute ja lasteta eakate eest hoolitsemisega toime, ilma et vajanuks formaalseid protseduure nende abistamiseks. Sajandi viimasel veerandil see enam nii polnud.
Talud kui tööandjad ei näinud hea meelega, et elatanud sulased ja tüdrukud jäid vanaduspõlveks sinna elama. Päriskohaomanikud ei tahtnud ka oma lähedasi pereliikmeid, nagu vennad-õed, onud ja tädid, ilma vallalt saadud toetuseta oma talus pidada. Moonakatel oli pea võimatu võtta enda juurde väetiks jäänud onusid-tädisid ja nii edasi.
Tulles rohkem teie artikli tuuma juurde, siis kes aitas 19. sajandi teisel poolel üksikul vanainimesel toime tulla?
Mulgimaal jõudis valdav enamik lasteta eakaid, nii lesed kui ka vallalised, kes polnud olnud talupidajad, mingis vanuses vaesteabi saajate hulka. Saajate nimekirja koostas vallavanem ja kinnitas volikogu. Seega oli abi küsimine nii-öelda üldteada ja avalik fakt. Tänapäeval me ilmselt ei kujutaks sellist menetluskorda ette, ka taotleja seisukohast.
"Mulgimaal jõudis valdav enamik lasteta eakaid, nii lesed kui ka vallalised, kes polnud olnud talupidajad, mingis vanuses vaesteabi saajate hulka."
Vallalt saadav vaesteabi oli aga sageli väike, näiteks kümmekond rubla või toiduvili, kütte- ja üüriraha. Sellest üksi ei piisanud. Formaalse abi suurus ei anna aga ettekujutust abist, mis eri inimestelt – väiksemate tööde eest või ka niisama – kokku saadi. Vallalt vaesteabi saajad figureerisid nimekirjas sageli aastaid ja vahel elasid nad küllaltki kõrge eani. Võimalikuks sai see seetõttu, et peale valla aitasid üksikul vanainimesel toime tulla tööga teenitud kopikad ning sugulaste ja võõraste eri laadi abi.
Kui vaadata, kellega koos elati, siis lasteta vanur elas pigem võõrastega või vaestemajas kui lähisugulaste juures. Kahel kolmandikul juhtudest, kelle kohta oli see võimalik välja selgitada, oli nii. Elupaika pakkuv võõras polnud enamasti ka inimese varasem tööandja. Endiste talunike saatus kujunes muidugi teiseks.
Üks viis omale elukoht leida, oli valla korraldatud vähempakkumise teel: vald maksis ülalpidamise eest sellele, kes kõige väiksema tasu eest isiku oma hoole alla võttis. Vana traditsiooni järgi olid taolised vanainimesed jagatud talude vahel ära – kel võimalik, see võttis eaka oma tallu. Vähempakkujate seas oli aga palju popse ja teisi kehvikuid, kes tahtsid ise lisatulu saada. Võib vaid oletada, kui näruseks kujunes nende juurde sattunud eakate põli.
Kui erinev oli ühiskonnas toetus üksi jäänud vanadele talunikele ja sulastele?
Peremees ja tema lesk kindlustasid oma talu ja muu vara abil endale korraliku vanaduspõlve. Tavaliselt leiti aitajad lähisugulaste hulgast, kes pärisid koha ja vallasvara.
"19. sajandi teisel poolel paranesid just lasteta leskperenaise väljavaated."
19. sajandi teisel poolel paranesid just lasteta leskperenaise väljavaated. Varasema tava järgi ilmusid mehe surma järel kohale tema meessoost sugulased, kes majapidamise üle võtsid ja suurema osa varast omale said. Nüüd aga võis lastetu abikaasa testamendi või kinkeaktiga enne surma jätta talu koos varaga lesele tema elupäevade lõpuni ning kindlustada lesele sel moel rahulik vanaduspõli. Kui mehel oli lapsi eelmistest abieludest, võis ülalpidamise asjus tekkida tema järeltulijatega konflikte.
Sulased ja popsid suutsid harva oma elu jooksul suurt midagi säästa ja nendele kuulunud vara väärtus oli varaloendite järgi enamasti nii tühine, et loota tuli kaasinimeste ja valla toetusele. Saaremaal ja Põhja-Eestis oli popside seis siiski parem. Kohake koos majaga kuulus seal sageli popsile ja selle eest võis vastutasuks ka hoolt oodata. Minu uurimus puudutas aga Liivimaa alla kuulunud Mulgimaad.
Kui sageli tuli 19. sajandi teisel poolel ette lapsendamist?
Vähemasti uuritud piirkonnas kippus 19. sajandi viimasel veerandil lapsendamine ametlikus ja seadusega ette nähtud korras sageli olema seotud vanemate sooviga päästa oma poeg ära kroonust. Selline seadusega kooskõlaline, kuid sisuliselt täiesti fiktiivne lapsendamine üldjuhul ei aidanud kaasa lapsendajate toimetulekule vanas eas. Pigem said nad väiksema või suurema hüvitise skeemis osalemise eest kohe kätte. Vanaduspõlves tuli neil aga leida omale muu ülalpidaja "seadusliku toitja" asemele.
"Vald ei olnud ühest küljest kohustatud töövõimelise "kasulapsega" eakat toetama. Teisest küljest ei ilmutanud kroonust ära päästetud poiss üldjuhul vähimatki huvi lapsendaja käekäigu suhtes."
Kroonust ärasaamise nimel laste kirjutamine lasteta inimese kasulasteks oli vallale ühest küljest kasulik, sest noored (pere)pojad said kroonust vabaks. Samas kui nende lapsendaja juhtus elama vanaks ja kaotama töövõime, siis tuli vallajuhtidel hakata "kasulapsi" tagant sundima oma "ema" ülal pidama.
Sellist materjali leidub arhiivis üksjagu. Taolise kasuema vaatevinklist oli asi kurb, sest abi polnud loota kummaltki. Vald ei olnud ühest küljest kohustatud töövõimelise "kasulapsega" eakat toetama. Teisest küljest ei ilmutanud kroonust ära päästetud poiss üldjuhul vähimatki huvi lapsendaja käekäigu suhtes.
Ajastule iseloomulik näide pärineb Riidajast Helme kihelkonnas, kus paternalistliku hoiakuga mõisnik Stryk püüdis ka vallaasjades kaasa rääkida. Ta lubas vallale 500 rubla toetust, kui vald ehitab vaestemaja. Sinna ei tohtinud aga võtta taolisi "kasulastega" eakaid. Vald lahendas probleemi elegantselt: mõisniku raha eest ehitati hoopis vallamaja ja vaestemajaks kohandati vana vallamaja.
Hoopis teine teema on kasvandikud, tegelikult perre võetud orvud, ja mitte kohtu kaudu ametlikult lapsendatud lapsed. Neid polnud paraku võimalik allikate puudumisel selle uurimuse raames vaadelda.
Kui see võrdlus kuidagi kohane on, siis kuidas on eakate hoolekanne 150 aasta taguse ajaga võrreldes muutunud? Mida on toonasel ajal meile õpetada?
Tänapäeval on eakal õigus pensionile ja pensionisüsteem on riiklik. Riiklikult reguleeritud pension on 20. sajandi suursaavutus, mis vähemasti printsiibis peaks tagama väärika vanaduspõlve. Uuritud ajal andis riik vanaduspõlves väikest abi vaid erusoldatitele ja nende leskedele.
"Uuritud ajal andis riik vanaduspõlves väikest abi vaid erusoldatitele ja nende leskedele."
Poolteist sajandit tagasi sai ka lasteta eakas majanduslikus mõttes kenasti hakkama, kui tal oli piisavalt vara. Tollal tähendas see kas kinnisvara ehk talu maal või maja linnas, või piisava hulga finantsvara ehk raha või võlatähtede soetamist. Selleks suuremal osal maarahvast aga võimalused puudusid. Ülejäänutel, olgu lastega või lasteta, tuli loota järeltulijate, sugulaste, võõraste ja omavalitsuse toetusele. Kui riigi roll pensionides väheneb, võime hakata liikuma tagasi taolise olukorra poole.
Kersti Lust kirjutab 19. sajandi üksijäänud vanuritest ajakirjas Journal of Family History. | Üksikute eakate fiktiivsed kasulapsed pääsesid 19. sajandil kroonust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustuseks: kui sageli seda 19. sajandi teisel poolel ette tuli, et eakas inimene jäi üksi?
Üle 60-aastaste inimeste arv ja osakaal kasvas sajandi keskpaigaga võrreldes sajandi lõpuks oluliselt ja nad moodustasid kümnendiku maarahvast. Selles vanuses maanaistest pisut enam kui kolmandik elas koos abikaasaga, ent enamikul olid lapsed.
"Protsentuaalselt moodustasid kaasata ja lasteta inimesed küll väikese osa, ent 19. sajandi teisel poolel muutusid nad probleemiks."
Protsentuaalselt moodustasid kaasata ja lasteta inimesed küll väikese osa, aga 19. sajandi teisel poolel muutusid nad probleemiks. Seda eeskätt seetõttu, et talurahva sotsiaalsetes suhetes toimusid nihked, mis seadsid üksikute inimeste toimetuleku ohtu. Vaesteabi toetuse nõudlejate arv kasvas märkimisväärselt, taotlejate kontingent mitmekesisistus ja vaestemaju pandi püsti või ehitati suuremaks.
Mulgimaal, mida uurisin, andsid vaesteabi saajate seas ülekaalukalt tooni eakad inimesed ja ka erusoldatid, mitte näiteks lastega emad, kes olid kaotanud perepea ja toitja, või erivajadusega inimesed.
Täpsustagem sedagi, mis vanusest üldse loeti inimest toonase keskmise eluea juures eakaks.
Toimetuleku seisukohast oli oluline inimese töövõime. Tolle aja arusaamise järgi töötas inimene nii kaua, kui ta midagi suutis teha; kui põllul ja laudas enam ei jõudnud, siis toiduvalmistamise, pesupesemise, kraamimise, käsitöö, laste hoiu juures tuli ikka kaasa lüüa.
Arusaam sellest, et inimene töötab nii kaua ja nii palju kui jaksab, tuleb väga kujukalt välja vaesteabi jagamisel. Vaestemaja elanikudki on taludes mõnd kergemat tööd teinud ja vallaisad vaatasid väga hoolega, kui palju taotleja suudaks ise teenida ja palju on vaja abi juurde anda. Mingit vanusepiiri seejuures polnud.
"Tolle aja arusaamise järgi töötas inimene nii kaua, kui ta midagi suutis teha."
Mina käsitlesin eakana 60. eluaasta piiri ületanud inimesi. Kirikumeetrikas on surma põhjuseks märgitud "vanadus" vahel harva ka alla 60-aastastel, kuid tavaliselt ikka vanematel.
Mulgimaal polnud 19. sajandi lõpul keskmine oodatav eluiga sugugi madal. Kui külainimene imiku- ja väikelapseea ehk viis esimest eluaastat üle elas, võis ta vastu pidada küllaltki soliidse vanuseni. 19. sajandi lõpus oli meeste puhul viie-aastaseks elanud lapse oodatav keskmine eluiga 50 aastat ja naiste puhul 55 aastat. See tähendab, et tegelikult elati kuni 55. ja 60. aastani. Toona oli 50–54-aastaste meestel järelejäänud aastate arv keskmiselt 16,4 ja naistel 20,5.
Millistel põhjustel eakad toona üksi jäid?
Vanemas eas ilma abikaasa ja lasteta elamine oli eeskätt naiste probleem, sest keskmiselt elas naine mehest neli-viis aastat kauem, abiellus mehest nooremalt ja lesestudes enamasti uuesti ei abiellunud.
Vallalisus oli samuti naiste seas levinum kui meeste seas. Üle 60-aastase elanikkonna seas oli vahe kahekordne: neist 11 protsenti naisi ja viis protsenti mehi olid vallalised. Viljaka ea lõpuks oli naiste seas vallalisusmäär umbes 15 protsenti ja lastetusemäär küündis kuni 20 protsendini.
"Vallaliste elu polnud 19. sajandil kergete killast ja sestap polnud ka nende elutee sageli nii pikk, et vanaks saada."
Vallaliste elu polnud 19. sajandil kergete killast ja sestap polnud ka nende elutee sageli nii pikk, et vanaks saada. Vallaliseks jäämise põhjuste seas oli üks tegur ka kehvem tervis. Näiteks oli üksijääjatel mõni puue, nii et nende maine rännak kippus jääma keskmisest pigem lühemaks.
Artikli üks fookusi olidki nii-öelda eakate üksikute probleemi sotsiaalsed tagamaad. Varem tuli kogukond töövõimetute ja lasteta eakate eest hoolitsemisega toime, ilma et vajanuks formaalseid protseduure nende abistamiseks. Sajandi viimasel veerandil see enam nii polnud.
Talud kui tööandjad ei näinud hea meelega, et elatanud sulased ja tüdrukud jäid vanaduspõlveks sinna elama. Päriskohaomanikud ei tahtnud ka oma lähedasi pereliikmeid, nagu vennad-õed, onud ja tädid, ilma vallalt saadud toetuseta oma talus pidada. Moonakatel oli pea võimatu võtta enda juurde väetiks jäänud onusid-tädisid ja nii edasi.
Tulles rohkem teie artikli tuuma juurde, siis kes aitas 19. sajandi teisel poolel üksikul vanainimesel toime tulla?
Mulgimaal jõudis valdav enamik lasteta eakaid, nii lesed kui ka vallalised, kes polnud olnud talupidajad, mingis vanuses vaesteabi saajate hulka. Saajate nimekirja koostas vallavanem ja kinnitas volikogu. Seega oli abi küsimine nii-öelda üldteada ja avalik fakt. Tänapäeval me ilmselt ei kujutaks sellist menetluskorda ette, ka taotleja seisukohast.
"Mulgimaal jõudis valdav enamik lasteta eakaid, nii lesed kui ka vallalised, kes polnud olnud talupidajad, mingis vanuses vaesteabi saajate hulka."
Vallalt saadav vaesteabi oli aga sageli väike, näiteks kümmekond rubla või toiduvili, kütte- ja üüriraha. Sellest üksi ei piisanud. Formaalse abi suurus ei anna aga ettekujutust abist, mis eri inimestelt – väiksemate tööde eest või ka niisama – kokku saadi. Vallalt vaesteabi saajad figureerisid nimekirjas sageli aastaid ja vahel elasid nad küllaltki kõrge eani. Võimalikuks sai see seetõttu, et peale valla aitasid üksikul vanainimesel toime tulla tööga teenitud kopikad ning sugulaste ja võõraste eri laadi abi.
Kui vaadata, kellega koos elati, siis lasteta vanur elas pigem võõrastega või vaestemajas kui lähisugulaste juures. Kahel kolmandikul juhtudest, kelle kohta oli see võimalik välja selgitada, oli nii. Elupaika pakkuv võõras polnud enamasti ka inimese varasem tööandja. Endiste talunike saatus kujunes muidugi teiseks.
Üks viis omale elukoht leida, oli valla korraldatud vähempakkumise teel: vald maksis ülalpidamise eest sellele, kes kõige väiksema tasu eest isiku oma hoole alla võttis. Vana traditsiooni järgi olid taolised vanainimesed jagatud talude vahel ära – kel võimalik, see võttis eaka oma tallu. Vähempakkujate seas oli aga palju popse ja teisi kehvikuid, kes tahtsid ise lisatulu saada. Võib vaid oletada, kui näruseks kujunes nende juurde sattunud eakate põli.
Kui erinev oli ühiskonnas toetus üksi jäänud vanadele talunikele ja sulastele?
Peremees ja tema lesk kindlustasid oma talu ja muu vara abil endale korraliku vanaduspõlve. Tavaliselt leiti aitajad lähisugulaste hulgast, kes pärisid koha ja vallasvara.
"19. sajandi teisel poolel paranesid just lasteta leskperenaise väljavaated."
19. sajandi teisel poolel paranesid just lasteta leskperenaise väljavaated. Varasema tava järgi ilmusid mehe surma järel kohale tema meessoost sugulased, kes majapidamise üle võtsid ja suurema osa varast omale said. Nüüd aga võis lastetu abikaasa testamendi või kinkeaktiga enne surma jätta talu koos varaga lesele tema elupäevade lõpuni ning kindlustada lesele sel moel rahulik vanaduspõli. Kui mehel oli lapsi eelmistest abieludest, võis ülalpidamise asjus tekkida tema järeltulijatega konflikte.
Sulased ja popsid suutsid harva oma elu jooksul suurt midagi säästa ja nendele kuulunud vara väärtus oli varaloendite järgi enamasti nii tühine, et loota tuli kaasinimeste ja valla toetusele. Saaremaal ja Põhja-Eestis oli popside seis siiski parem. Kohake koos majaga kuulus seal sageli popsile ja selle eest võis vastutasuks ka hoolt oodata. Minu uurimus puudutas aga Liivimaa alla kuulunud Mulgimaad.
Kui sageli tuli 19. sajandi teisel poolel ette lapsendamist?
Vähemasti uuritud piirkonnas kippus 19. sajandi viimasel veerandil lapsendamine ametlikus ja seadusega ette nähtud korras sageli olema seotud vanemate sooviga päästa oma poeg ära kroonust. Selline seadusega kooskõlaline, kuid sisuliselt täiesti fiktiivne lapsendamine üldjuhul ei aidanud kaasa lapsendajate toimetulekule vanas eas. Pigem said nad väiksema või suurema hüvitise skeemis osalemise eest kohe kätte. Vanaduspõlves tuli neil aga leida omale muu ülalpidaja "seadusliku toitja" asemele.
"Vald ei olnud ühest küljest kohustatud töövõimelise "kasulapsega" eakat toetama. Teisest küljest ei ilmutanud kroonust ära päästetud poiss üldjuhul vähimatki huvi lapsendaja käekäigu suhtes."
Kroonust ärasaamise nimel laste kirjutamine lasteta inimese kasulasteks oli vallale ühest küljest kasulik, sest noored (pere)pojad said kroonust vabaks. Samas kui nende lapsendaja juhtus elama vanaks ja kaotama töövõime, siis tuli vallajuhtidel hakata "kasulapsi" tagant sundima oma "ema" ülal pidama.
Sellist materjali leidub arhiivis üksjagu. Taolise kasuema vaatevinklist oli asi kurb, sest abi polnud loota kummaltki. Vald ei olnud ühest küljest kohustatud töövõimelise "kasulapsega" eakat toetama. Teisest küljest ei ilmutanud kroonust ära päästetud poiss üldjuhul vähimatki huvi lapsendaja käekäigu suhtes.
Ajastule iseloomulik näide pärineb Riidajast Helme kihelkonnas, kus paternalistliku hoiakuga mõisnik Stryk püüdis ka vallaasjades kaasa rääkida. Ta lubas vallale 500 rubla toetust, kui vald ehitab vaestemaja. Sinna ei tohtinud aga võtta taolisi "kasulastega" eakaid. Vald lahendas probleemi elegantselt: mõisniku raha eest ehitati hoopis vallamaja ja vaestemajaks kohandati vana vallamaja.
Hoopis teine teema on kasvandikud, tegelikult perre võetud orvud, ja mitte kohtu kaudu ametlikult lapsendatud lapsed. Neid polnud paraku võimalik allikate puudumisel selle uurimuse raames vaadelda.
Kui see võrdlus kuidagi kohane on, siis kuidas on eakate hoolekanne 150 aasta taguse ajaga võrreldes muutunud? Mida on toonasel ajal meile õpetada?
Tänapäeval on eakal õigus pensionile ja pensionisüsteem on riiklik. Riiklikult reguleeritud pension on 20. sajandi suursaavutus, mis vähemasti printsiibis peaks tagama väärika vanaduspõlve. Uuritud ajal andis riik vanaduspõlves väikest abi vaid erusoldatitele ja nende leskedele.
"Uuritud ajal andis riik vanaduspõlves väikest abi vaid erusoldatitele ja nende leskedele."
Poolteist sajandit tagasi sai ka lasteta eakas majanduslikus mõttes kenasti hakkama, kui tal oli piisavalt vara. Tollal tähendas see kas kinnisvara ehk talu maal või maja linnas, või piisava hulga finantsvara ehk raha või võlatähtede soetamist. Selleks suuremal osal maarahvast aga võimalused puudusid. Ülejäänutel, olgu lastega või lasteta, tuli loota järeltulijate, sugulaste, võõraste ja omavalitsuse toetusele. Kui riigi roll pensionides väheneb, võime hakata liikuma tagasi taolise olukorra poole.
Kersti Lust kirjutab 19. sajandi üksijäänud vanuritest ajakirjas Journal of Family History.
### Response:
Üksikute eakate fiktiivsed kasulapsed pääsesid 19. sajandil kroonust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See nõudis suurt pingutust ja palju tööd, et jõuda siia, kus ma praegu olen," kinnitas Arlo Parks tänukõnes ja lisas, et oli hetki, kus ta polnud kindel, kas saab sellega hakkama. "Aga ma olen praegu siin, seega aitäh teile kõigile."
Albumit "Collapsed in Beams", mis ilmus 2021. aasta jaanuaris, on tänaseks müüdud 43 000 koopiat ning see tõusis tipphetkel Briti albumiedetabelis kolmandale kohale.
Mercury Prize'ile oli tänavu nomineeritud 12 albumit, millest kümme olid debüütplaadid. Arlo Parksi kõrval olid nomineeritud:
Berwyn "Demotape/VEGA"
Black Country, New Road "For The First Time"
Celeste "Not Your Muse"
Floating Points, Pharoah Sanders & The London Symphony Orchestra "Promises"
Ghetts "Conflict Of Interest"
Hannah Peel "Fir Wave"
Laura Mvula "Pink Noise"
Mogwai "As The Love Continues"
Nubya Garcia "Source"
Sault "Rise"
Wolf Alice "Blue Weekend"
Möödunud aastal võitis Mercury Prize'i Michael Kiwanuka, varem on auhinnaga tunnustatud muuhulgas James Blake'i, The xx'i, Franz Ferdinandi, Dizzee Rascalit ja Portisheadi. | Mercury Prize'i võitis Arlo Parks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See nõudis suurt pingutust ja palju tööd, et jõuda siia, kus ma praegu olen," kinnitas Arlo Parks tänukõnes ja lisas, et oli hetki, kus ta polnud kindel, kas saab sellega hakkama. "Aga ma olen praegu siin, seega aitäh teile kõigile."
Albumit "Collapsed in Beams", mis ilmus 2021. aasta jaanuaris, on tänaseks müüdud 43 000 koopiat ning see tõusis tipphetkel Briti albumiedetabelis kolmandale kohale.
Mercury Prize'ile oli tänavu nomineeritud 12 albumit, millest kümme olid debüütplaadid. Arlo Parksi kõrval olid nomineeritud:
Berwyn "Demotape/VEGA"
Black Country, New Road "For The First Time"
Celeste "Not Your Muse"
Floating Points, Pharoah Sanders & The London Symphony Orchestra "Promises"
Ghetts "Conflict Of Interest"
Hannah Peel "Fir Wave"
Laura Mvula "Pink Noise"
Mogwai "As The Love Continues"
Nubya Garcia "Source"
Sault "Rise"
Wolf Alice "Blue Weekend"
Möödunud aastal võitis Mercury Prize'i Michael Kiwanuka, varem on auhinnaga tunnustatud muuhulgas James Blake'i, The xx'i, Franz Ferdinandi, Dizzee Rascalit ja Portisheadi.
### Response:
Mercury Prize'i võitis Arlo Parks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argentina alistas Boliivia tulemusega 3:0. Kõik kolm Argentina väravat lõi koondise kapten Lionel Messi, kes on nüüd 79 koondiseväravaga Lõuna-Ameerika kõigi aegade suurim väravalööja. Eelnevalt kuulus rekord Brasiilia legendile Pelele, kes lõi koondisekarjääri jooksul 78 väravat.
Brasiilia jalgpallikoondis võttis Peruu vastu 2:0 võidu. Brasiilia eest tegid skoori Ribeiro ja Neymar. Brasiilia jätkab valiksarja täiseduga, olles võitnud kõik kaheksa kohtumist. Kolumbia alistas Tšiili tulemusega 3:1. Kolumbia eest lõi kaks väravat Miguel Borja ja ühe värava Luis Diaz, Tšiili auvärava autoriks oli Jean Meneses.
Tulemused:
Argentina - Boliivia 3:0
Brasiilia - Peruu 2:0
Kolumbia - Tšiili 3:1
Uruguay - Ecuador 1:0
Paraguay - Venetsueela 2:1
Lõuna-Ameerika MM-valiksarja tabeliseis:
1. Brasiilia (24 punkti)
2. Argentina (18 punkti)
3. Uruguay (15 punkti)
4. Ecuador (13 punkti)
5. Kolumbia (13 punkti)
6. Paraguay (11 punkti)
7. Peruu (8 punkti)
8. Tšiili (7 punkti)
9. Boliivia (6 punkti)
10. Venetsueela (4 punkti) | Lõuna-Ameerika MM-valiksarjas olid võidukad Brasiilia ja Argentina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argentina alistas Boliivia tulemusega 3:0. Kõik kolm Argentina väravat lõi koondise kapten Lionel Messi, kes on nüüd 79 koondiseväravaga Lõuna-Ameerika kõigi aegade suurim väravalööja. Eelnevalt kuulus rekord Brasiilia legendile Pelele, kes lõi koondisekarjääri jooksul 78 väravat.
Brasiilia jalgpallikoondis võttis Peruu vastu 2:0 võidu. Brasiilia eest tegid skoori Ribeiro ja Neymar. Brasiilia jätkab valiksarja täiseduga, olles võitnud kõik kaheksa kohtumist. Kolumbia alistas Tšiili tulemusega 3:1. Kolumbia eest lõi kaks väravat Miguel Borja ja ühe värava Luis Diaz, Tšiili auvärava autoriks oli Jean Meneses.
Tulemused:
Argentina - Boliivia 3:0
Brasiilia - Peruu 2:0
Kolumbia - Tšiili 3:1
Uruguay - Ecuador 1:0
Paraguay - Venetsueela 2:1
Lõuna-Ameerika MM-valiksarja tabeliseis:
1. Brasiilia (24 punkti)
2. Argentina (18 punkti)
3. Uruguay (15 punkti)
4. Ecuador (13 punkti)
5. Kolumbia (13 punkti)
6. Paraguay (11 punkti)
7. Peruu (8 punkti)
8. Tšiili (7 punkti)
9. Boliivia (6 punkti)
10. Venetsueela (4 punkti)
### Response:
Lõuna-Ameerika MM-valiksarjas olid võidukad Brasiilia ja Argentina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Näitajad on eelmise nädala tasemel, tõusu võrreldes eelmise nädalaga me kuskil ei näe," ütles reedel ERR-ile Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. "Langust ka pole. Tase on sama."
"Lõuna-Eesti veab edetabelit, kõige vähem on viirust Pärnu- ja Läänemaal. Puhas on ka Hiiumaa," lisas Tenson.
"Tallinnas on olukord keskmine, Harjumaal tervikuna muutusi pole. Kõrgeid näitajaid Harjumaal ei ole," ütles Tenson.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. | Reoveeuuring: koroonaviiruse levikus suuri muutusi pole olnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Näitajad on eelmise nädala tasemel, tõusu võrreldes eelmise nädalaga me kuskil ei näe," ütles reedel ERR-ile Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. "Langust ka pole. Tase on sama."
"Lõuna-Eesti veab edetabelit, kõige vähem on viirust Pärnu- ja Läänemaal. Puhas on ka Hiiumaa," lisas Tenson.
"Tallinnas on olukord keskmine, Harjumaal tervikuna muutusi pole. Kõrgeid näitajaid Harjumaal ei ole," ütles Tenson.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.
### Response:
Reoveeuuring: koroonaviiruse levikus suuri muutusi pole olnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulu autoriteks on Ed Sheeran, Steve Mac ja Suurbritannia produtsent FRED. Muusikavideo autoriks on režissöör Dave Meyers, kelle abil sündis ka Ed Sheerani eelmise singli "Bad Habits" muusikavideo.
Uus stuudioalbum "=" on neljas plaat, mille on Sheeran nimetanud sümbolite järgi. Järgnedes Sheerani albumi "÷" ajastule, leidis Ed end kohast, kus oli oluline üle vaadata nii oma senine eluviis kui ka sinna kuulunud inimesed. Albumi jooksul vaatleb Sheeran armastuse mitmeid tahke (lugudes "The Joker And The Queen", "First Time", "2step"), kaotust ("Visiting Hours"), vastupidavust ("Can't Stop The Rain") ja isa rolli ("Sandman", "Leave Your Life"), analüüsides seejuures ka omaenese reaalsust ja karjääri kulgu ("Tides"). | Ed Sheeran avaldas uue singli "Shivers" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulu autoriteks on Ed Sheeran, Steve Mac ja Suurbritannia produtsent FRED. Muusikavideo autoriks on režissöör Dave Meyers, kelle abil sündis ka Ed Sheerani eelmise singli "Bad Habits" muusikavideo.
Uus stuudioalbum "=" on neljas plaat, mille on Sheeran nimetanud sümbolite järgi. Järgnedes Sheerani albumi "÷" ajastule, leidis Ed end kohast, kus oli oluline üle vaadata nii oma senine eluviis kui ka sinna kuulunud inimesed. Albumi jooksul vaatleb Sheeran armastuse mitmeid tahke (lugudes "The Joker And The Queen", "First Time", "2step"), kaotust ("Visiting Hours"), vastupidavust ("Can't Stop The Rain") ja isa rolli ("Sandman", "Leave Your Life"), analüüsides seejuures ka omaenese reaalsust ja karjääri kulgu ("Tides").
### Response:
Ed Sheeran avaldas uue singli "Shivers" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tampa Bay võõrustas kodustaadionil Dallas Cowboys'i, kes alistati tulemusega 31:29. Kahe NFC konverentsi tiimi vaheline kohtumine algas Tampa Bay jaoks edukalt, kui meeskonna legendaarne mängujuht Tom Brady viis Tampa Bay esimese veerandaja keskpaigaks 7:0 juhtima.
Dallas läks vahetult enne esimese poolaja lõpu ka kohtumist esmakordselt juhtima tänu mitmele Tampa Bay pallikaotusele. Vaatamata sellele suutis Tampa Bay avapoolaja lõpus veelkord skoorida ja läks poolajale 21:16 eduseisus.
Kolmanda veerandaja keskpaigaks suurenes Tampa Bay edu üheksale punktile, ent Dallas püsis mängus ja läks kohtumist poolteist minutit enne viimase veerandaja lõppu juhtima skooriga 28:29.
Vaatamata vähesele mänguajale suutis Tampa Bay piisavalt kiiresti jõuda Dallase väljakupoolele, et skoorida mängu viimased punktid, kui Tampa Bay lööja Ryan Succop'i löök taastas Tampa Bay edu kolm sekundit enne kohtumise lõppu. Tampa Bay võitis kohtumise tulemusega 31:29.
Ülejäänud NFL-i avanädala kohtumised leiavad aset Eesti aja järgi pühapäeva õhtul, esmaspäeva öösel ja teisipäeva varahommikul. | Tiitlikaitsja alustas NFL-i uut hooaega võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tampa Bay võõrustas kodustaadionil Dallas Cowboys'i, kes alistati tulemusega 31:29. Kahe NFC konverentsi tiimi vaheline kohtumine algas Tampa Bay jaoks edukalt, kui meeskonna legendaarne mängujuht Tom Brady viis Tampa Bay esimese veerandaja keskpaigaks 7:0 juhtima.
Dallas läks vahetult enne esimese poolaja lõpu ka kohtumist esmakordselt juhtima tänu mitmele Tampa Bay pallikaotusele. Vaatamata sellele suutis Tampa Bay avapoolaja lõpus veelkord skoorida ja läks poolajale 21:16 eduseisus.
Kolmanda veerandaja keskpaigaks suurenes Tampa Bay edu üheksale punktile, ent Dallas püsis mängus ja läks kohtumist poolteist minutit enne viimase veerandaja lõppu juhtima skooriga 28:29.
Vaatamata vähesele mänguajale suutis Tampa Bay piisavalt kiiresti jõuda Dallase väljakupoolele, et skoorida mängu viimased punktid, kui Tampa Bay lööja Ryan Succop'i löök taastas Tampa Bay edu kolm sekundit enne kohtumise lõppu. Tampa Bay võitis kohtumise tulemusega 31:29.
Ülejäänud NFL-i avanädala kohtumised leiavad aset Eesti aja järgi pühapäeva õhtul, esmaspäeva öösel ja teisipäeva varahommikul.
### Response:
Tiitlikaitsja alustas NFL-i uut hooaega võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raducanu teekond finaali on olnud muinasjutuline, 18-aastane britt on esimene kvalifikatsiooniringist alustanud naistennisist, kes on jõudnud USA lahtistel finaali. Märkimisväärsemaks teeb Raducanu finaali jõudmine asjaolu, et teismeline pole jätkuvalt terve turniiri jooksul kaotanud ühtegi setti, nii kvalifikatsiooniringides kui ka põhiturniiril.
Ühtlasi sai Raducanust esimene briti naistennisist 53 aasta jooksul, kes on USA lahtistel jõudnud finaali. Viimati tegi seda 1968. aastal Virginia Wade.
It's been 53 years since the last time a woman played in our singles final.
That champion, Virginia Wade, watched Emma Raducanu follow in her footsteps tonight. pic.twitter.com/1Ezvm8ZcA6
— US Open Tennis (@usopen) September 10, 2021
Finaalis kohtub Raducanu teise noore talendiga, 19-aastase Leylah Fernandezega (WTA 73.), kes alistas poolfinaalis valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 2.) tulemusega 7:6, 4:6, 6:4.
Kanadast pärit Fernandez on oma teekonnal finaali alistanud ka tiitlikaitsja Naomi Osaka, 2016. aasta USA lahtiste võitja Anqulique Kerberi ja turniiril viienda asetusega mänginud Elina Svitolina. Ühtlasi alistas Fernandez USA lahtiste teises ringis Kaia Kanepi.
✔️ No. 3 Naomi Osaka
✔️ No. 16 Angelique Kerber
✔️ No. 5 Elina Svitolina
✔️ No. 2 Aryna Sabalenka
Leylah Fernandez has defeated four consecutive ranked opponents, including three in the Top 5️⃣, en route to the #USOpen final pic.twitter.com/bCQTb4Mwu5
— ESPN (@espn) September 10, 2021
Naiste finaal mängitakse Eesti aja järgi laupäeval kell 23. | USA lahtiste võitja selgitavad teismelised suurüllatajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raducanu teekond finaali on olnud muinasjutuline, 18-aastane britt on esimene kvalifikatsiooniringist alustanud naistennisist, kes on jõudnud USA lahtistel finaali. Märkimisväärsemaks teeb Raducanu finaali jõudmine asjaolu, et teismeline pole jätkuvalt terve turniiri jooksul kaotanud ühtegi setti, nii kvalifikatsiooniringides kui ka põhiturniiril.
Ühtlasi sai Raducanust esimene briti naistennisist 53 aasta jooksul, kes on USA lahtistel jõudnud finaali. Viimati tegi seda 1968. aastal Virginia Wade.
It's been 53 years since the last time a woman played in our singles final.
That champion, Virginia Wade, watched Emma Raducanu follow in her footsteps tonight. pic.twitter.com/1Ezvm8ZcA6
— US Open Tennis (@usopen) September 10, 2021
Finaalis kohtub Raducanu teise noore talendiga, 19-aastase Leylah Fernandezega (WTA 73.), kes alistas poolfinaalis valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 2.) tulemusega 7:6, 4:6, 6:4.
Kanadast pärit Fernandez on oma teekonnal finaali alistanud ka tiitlikaitsja Naomi Osaka, 2016. aasta USA lahtiste võitja Anqulique Kerberi ja turniiril viienda asetusega mänginud Elina Svitolina. Ühtlasi alistas Fernandez USA lahtiste teises ringis Kaia Kanepi.
✔️ No. 3 Naomi Osaka
✔️ No. 16 Angelique Kerber
✔️ No. 5 Elina Svitolina
✔️ No. 2 Aryna Sabalenka
Leylah Fernandez has defeated four consecutive ranked opponents, including three in the Top 5️⃣, en route to the #USOpen final pic.twitter.com/bCQTb4Mwu5
— ESPN (@espn) September 10, 2021
Naiste finaal mängitakse Eesti aja järgi laupäeval kell 23.
### Response:
USA lahtiste võitja selgitavad teismelised suurüllatajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigisaladuse kaitseks on seatud karmid reeglid. Inimesel võib olla küll riigisaladuse luba, kuid praegu pole mõeldav, et ta saladusi kellegagi mobiiltelefonis jagaks. Maailmas on mitmeid näiteid ka selle kohta, et tegelikult ei pruugi mobiiltelefon olla turvaline isegi tavalisteks töökõnedeks.
"See on üldtuntud teada, et kui me räägime tavasidest, siis see ei ole professionaalidele eriline kunst sealt vahele häkkida või kuskile sisse murda," selgitas kevadel Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse juht Sven Heil.
Sihtasutus on juba mõnda aega vaeva näinud, et olulised inimesed saaks endale krüpteeritud mobiiltelefonid. Nüüd on need välisluureametis heaks kiidetud ja tehniliselt kasutamiseks valmis.
"See on tavaline mobiiltelefon, mida on võimalik osta telefonipoest. Aga tema erisus on see, et sinna on peale pandud vastav tarkvara," rääkis riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Indrek Sirp.
Nende telefonidega saab helistada, sõnumeid saata, e-posti lugeda ja kontrollitud veebilehtedel käia.
Turvalisuse huvides ei lase need telefonid kasutada rakendusi, mis vajavad WIFI või bluetoothi ühendust.
Riigikantseleis ettevalmistatud määrusemuudatus annab niisugustele telefonidele ka õigusliku tähenduse. Kui valitsus eelnõu heaks kiidab, võib piiratud tasemel riigisaladust vahendada ka avalikus ruumis.
"Selle mõte on see, et riigi juhtkond saaks operatiivselt sellist teavet vahetada, mitte ainult nelja seina vahel," selgitas Sirp. "Ja ühtlasi tagada seda, et vaenulikel teenistustel oleks võimalikult vähe võimalusi seda kõike pealt kuulata."
Näiteks võib tuua olukorra, kus peaminister on Võrumaal väljasõidul aga oluline koosolek ei malda oodata. "Peaminister saab minna kuhugile eemale, vaadata, et keegi otseselt pealt ei kuula ja saab oma jutud ära ajada selle telefoni abil," ütles Sirp.
Piiratud tasemega riigisaladus on riigisaladuse kõige leebem aste.
"Kui asi puudutab välissuhtlust ja välispoliitikat ja on piisavalt tundlik, siis selline teave võib olla piiratud tasemega riigisaladus," tõi Sirp näiteks. "Ja peaminister ja teised ministrid sellist teavet sageli vahetavad."
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse arengukava näitab, et tänavu peaks turvalise telefoni saama kuni 240 inimest. Tuleval aastal loodetakse nende inimeste ringi 500 juurde laiendada.
"Kui see nii-öelda esimese ringi kasutussevõtmine läheb hästi ja edukalt, siis on seda võimalik laiendada," ütles Sirp. "Aga esimeses järjekorras on loomulikult oluline strateegiline juhtkond, ehk valitsuse liikmed, kantslerid, asutuste juhid, kellel on puutumus julgeolekuteemadega, aga ka vabariigi president, riigikogu juhatus ja nii edasi. Et see ring on esimene, kes peaks niisuguse võimaluse saama."
Piiratud tasemega riigisaladusega kaetakse muuhulgas info, mis käib riigikaitseobjektide valve- ja häiresüsteemide kohta. Sama tempel pannakse peale ka riigi infosüsteemi ameti küberturvalisuse riskianalüüsidele, näiteks juhul, kui seal räägitakse valitsusasutuste infosüsteemide haavatavusest.
Politseiagentide andmed on samuti piiratud tasemega riigisaladus, nii nagu ka palju menetlusinfot. "See menetlusinfo puudutab eeskätt siseministeeriumi valitsemisala aga ka justiitsministeeriumi, prokuratuuri ja kohtute tööd. Nii et ka neil on sellise tehnoloogilise lahenduse järele suur vajadus," märkis Sirp, kelle sõnul tehnoloogia uue süsteemi kasutajate ringi ei piira. Küsimus on pigem eelarves.
Kevadel tutvustatud finantsplaanis kirjutas riigi infokommunikatsiooni sihtasutus, et kuni 2024. aastani kulub turvaliste mobiiltelefonide süsteemile 400 000 kuni 500 000 eurot aastas. Sealt edasi peaks kulud vähenema. | Riigijuhid võivad saada võimaluse mobiiltelefonis riigisaladusest rääkida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigisaladuse kaitseks on seatud karmid reeglid. Inimesel võib olla küll riigisaladuse luba, kuid praegu pole mõeldav, et ta saladusi kellegagi mobiiltelefonis jagaks. Maailmas on mitmeid näiteid ka selle kohta, et tegelikult ei pruugi mobiiltelefon olla turvaline isegi tavalisteks töökõnedeks.
"See on üldtuntud teada, et kui me räägime tavasidest, siis see ei ole professionaalidele eriline kunst sealt vahele häkkida või kuskile sisse murda," selgitas kevadel Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse juht Sven Heil.
Sihtasutus on juba mõnda aega vaeva näinud, et olulised inimesed saaks endale krüpteeritud mobiiltelefonid. Nüüd on need välisluureametis heaks kiidetud ja tehniliselt kasutamiseks valmis.
"See on tavaline mobiiltelefon, mida on võimalik osta telefonipoest. Aga tema erisus on see, et sinna on peale pandud vastav tarkvara," rääkis riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Indrek Sirp.
Nende telefonidega saab helistada, sõnumeid saata, e-posti lugeda ja kontrollitud veebilehtedel käia.
Turvalisuse huvides ei lase need telefonid kasutada rakendusi, mis vajavad WIFI või bluetoothi ühendust.
Riigikantseleis ettevalmistatud määrusemuudatus annab niisugustele telefonidele ka õigusliku tähenduse. Kui valitsus eelnõu heaks kiidab, võib piiratud tasemel riigisaladust vahendada ka avalikus ruumis.
"Selle mõte on see, et riigi juhtkond saaks operatiivselt sellist teavet vahetada, mitte ainult nelja seina vahel," selgitas Sirp. "Ja ühtlasi tagada seda, et vaenulikel teenistustel oleks võimalikult vähe võimalusi seda kõike pealt kuulata."
Näiteks võib tuua olukorra, kus peaminister on Võrumaal väljasõidul aga oluline koosolek ei malda oodata. "Peaminister saab minna kuhugile eemale, vaadata, et keegi otseselt pealt ei kuula ja saab oma jutud ära ajada selle telefoni abil," ütles Sirp.
Piiratud tasemega riigisaladus on riigisaladuse kõige leebem aste.
"Kui asi puudutab välissuhtlust ja välispoliitikat ja on piisavalt tundlik, siis selline teave võib olla piiratud tasemega riigisaladus," tõi Sirp näiteks. "Ja peaminister ja teised ministrid sellist teavet sageli vahetavad."
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse arengukava näitab, et tänavu peaks turvalise telefoni saama kuni 240 inimest. Tuleval aastal loodetakse nende inimeste ringi 500 juurde laiendada.
"Kui see nii-öelda esimese ringi kasutussevõtmine läheb hästi ja edukalt, siis on seda võimalik laiendada," ütles Sirp. "Aga esimeses järjekorras on loomulikult oluline strateegiline juhtkond, ehk valitsuse liikmed, kantslerid, asutuste juhid, kellel on puutumus julgeolekuteemadega, aga ka vabariigi president, riigikogu juhatus ja nii edasi. Et see ring on esimene, kes peaks niisuguse võimaluse saama."
Piiratud tasemega riigisaladusega kaetakse muuhulgas info, mis käib riigikaitseobjektide valve- ja häiresüsteemide kohta. Sama tempel pannakse peale ka riigi infosüsteemi ameti küberturvalisuse riskianalüüsidele, näiteks juhul, kui seal räägitakse valitsusasutuste infosüsteemide haavatavusest.
Politseiagentide andmed on samuti piiratud tasemega riigisaladus, nii nagu ka palju menetlusinfot. "See menetlusinfo puudutab eeskätt siseministeeriumi valitsemisala aga ka justiitsministeeriumi, prokuratuuri ja kohtute tööd. Nii et ka neil on sellise tehnoloogilise lahenduse järele suur vajadus," märkis Sirp, kelle sõnul tehnoloogia uue süsteemi kasutajate ringi ei piira. Küsimus on pigem eelarves.
Kevadel tutvustatud finantsplaanis kirjutas riigi infokommunikatsiooni sihtasutus, et kuni 2024. aastani kulub turvaliste mobiiltelefonide süsteemile 400 000 kuni 500 000 eurot aastas. Sealt edasi peaks kulud vähenema.
### Response:
Riigijuhid võivad saada võimaluse mobiiltelefonis riigisaladusest rääkida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuigi ma ei tunne, et töö hakkab otsa saama või et ma ei taha seda teha, usun, et organisatsiooni arenguks on vaja, et tippjuhid aeg-ajalt vahetuksid," rääkis Kama ajalehele antud usutluses."Ma ei ole kusagil paigas ega kokkuleppeid sõlminud. Arvan siiski, et teen järgmiseks midagi juriidilisemat."
Kama ametiajal on valmis saanud Viru vangla ja uus Tallinna vangla. Kinni on pandud Pärnu, Viljandi, Harku vangla, ka vana Tallinna vangla, Maardu, Murru ja Ämari. | Priit Kama lahkub vanglate asekantsleri ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuigi ma ei tunne, et töö hakkab otsa saama või et ma ei taha seda teha, usun, et organisatsiooni arenguks on vaja, et tippjuhid aeg-ajalt vahetuksid," rääkis Kama ajalehele antud usutluses."Ma ei ole kusagil paigas ega kokkuleppeid sõlminud. Arvan siiski, et teen järgmiseks midagi juriidilisemat."
Kama ametiajal on valmis saanud Viru vangla ja uus Tallinna vangla. Kinni on pandud Pärnu, Viljandi, Harku vangla, ka vana Tallinna vangla, Maardu, Murru ja Ämari.
### Response:
Priit Kama lahkub vanglate asekantsleri ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valge Maja sõnul püüdsid riigipead sellega tagada, et kahe riigi vaheline konkurents ei muutuks kunagi konfliktiks.
"Bideni sõnumiks oli, et meil tulevikus ei tekiks ühtegi olukorda, kus me kaldume omavahelisest konkurentsist üle tahtmatusse konflikti," ütles administratsiooni eestkõneleja ajakirjanikele.
Hiina süüdistas alles möödunud kuul Ühendriike isekas ja vastutustundetus välispoliitikas.
Pekingi süüdistus oli vastulöök USA asepresidendile Kamala Harrisele, kelle väitel survestab ja hirmutab Hiina teisi Aasia riike.
"Kaitsmaks Ameerika ennekõike põhimõtet võib USA teisi riike suvaliselt laimata, alla suruda, sundida ja kiusata, ilma et see talle midagi maksma läheks. See on kord, mida USA tahab. Aga kes neid nüüd enam usub?" ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin ja viitas Ühendriikide lahkumisele Afganistanist, kui näitele Washingtoni isekast välispoliitikast.
Hiina välisminister Wang Yi kinnitas umbes samal ajal telefonivestluses Blinkeniga oma valmisolekut dialoogiks Ühendriikidega Afganistani teemal, et vältida riigis kodusõda.
Samas kutsus välisminister Washingtoni üles loobuma poliitika "topeltstandarditest" võitluses rahvusvahelise terrorismiga.
"Wang Yi hinnangul peaks Ühendriikidel olema konstruktiivne roll Afganistani olukorra stabiliseerimisel, kaose ärahoidmisel ja rahu taastamisel," edastas Hiina välisministeerium.
"USA kiirustav lahkumine Afganistanist avaldas olukorrale riigis kahtlemata tõsist negatiivset mõju," rõhutas välisminister.
"Faktid tõestasid taas, et meie ühiskonna ülesehitamise mudeleid on raske peale suruda riikidele, millel on täiesti erinev ajalugu, kultuur ja rahvuskombed ning kus valitsevad täiesti erinevad tingimused. Need õppetunnid väärivad tõsist järelemõtlemist," jätkas Wang.
Samas meenutas minister, et 2020. aastal jättis USA välisministeerium terroristlike organisatsioonide nimekirjast välja Hiina provintsi Xinjiangi stabiilsust õõnestava islamiliikumise, mis on ilmseks näiteks USA "topeltstandardite poliitikast".
"Ameerika pool peab muutma oma suhtumist ja kõrvaldama takistused Hiina ja USA koostööl Afganistanis ning rahvusvahelisel koostööl terrorismivastases võitluses," rõhutas minister Wang. | Biden ja Xi pidasid esimese telefonikõne seitsme kuu jooksul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valge Maja sõnul püüdsid riigipead sellega tagada, et kahe riigi vaheline konkurents ei muutuks kunagi konfliktiks.
"Bideni sõnumiks oli, et meil tulevikus ei tekiks ühtegi olukorda, kus me kaldume omavahelisest konkurentsist üle tahtmatusse konflikti," ütles administratsiooni eestkõneleja ajakirjanikele.
Hiina süüdistas alles möödunud kuul Ühendriike isekas ja vastutustundetus välispoliitikas.
Pekingi süüdistus oli vastulöök USA asepresidendile Kamala Harrisele, kelle väitel survestab ja hirmutab Hiina teisi Aasia riike.
"Kaitsmaks Ameerika ennekõike põhimõtet võib USA teisi riike suvaliselt laimata, alla suruda, sundida ja kiusata, ilma et see talle midagi maksma läheks. See on kord, mida USA tahab. Aga kes neid nüüd enam usub?" ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin ja viitas Ühendriikide lahkumisele Afganistanist, kui näitele Washingtoni isekast välispoliitikast.
Hiina välisminister Wang Yi kinnitas umbes samal ajal telefonivestluses Blinkeniga oma valmisolekut dialoogiks Ühendriikidega Afganistani teemal, et vältida riigis kodusõda.
Samas kutsus välisminister Washingtoni üles loobuma poliitika "topeltstandarditest" võitluses rahvusvahelise terrorismiga.
"Wang Yi hinnangul peaks Ühendriikidel olema konstruktiivne roll Afganistani olukorra stabiliseerimisel, kaose ärahoidmisel ja rahu taastamisel," edastas Hiina välisministeerium.
"USA kiirustav lahkumine Afganistanist avaldas olukorrale riigis kahtlemata tõsist negatiivset mõju," rõhutas välisminister.
"Faktid tõestasid taas, et meie ühiskonna ülesehitamise mudeleid on raske peale suruda riikidele, millel on täiesti erinev ajalugu, kultuur ja rahvuskombed ning kus valitsevad täiesti erinevad tingimused. Need õppetunnid väärivad tõsist järelemõtlemist," jätkas Wang.
Samas meenutas minister, et 2020. aastal jättis USA välisministeerium terroristlike organisatsioonide nimekirjast välja Hiina provintsi Xinjiangi stabiilsust õõnestava islamiliikumise, mis on ilmseks näiteks USA "topeltstandardite poliitikast".
"Ameerika pool peab muutma oma suhtumist ja kõrvaldama takistused Hiina ja USA koostööl Afganistanis ning rahvusvahelisel koostööl terrorismivastases võitluses," rõhutas minister Wang.
### Response:
Biden ja Xi pidasid esimese telefonikõne seitsme kuu jooksul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Riigihangete registri andmete põhjal on 2021. aasta lepinguta lõpetatud hankemenetluste osakaal tõusnud hüppeliselt võrreldes aasta varasemaga," ütles rahandusministeeriumi nõunik Karoli Niilus.
"Kuna arvesse on võetud vaid lõpuni viidud menetlused nii varasematel aastatel kui ka 2021. aasta septembri alguse seisuga, võib eeldada, et hankemenetluste lepinguta lõpetamise tõusu üks põhjus võib olla hinnatõus, mille tõttu ei mahu esitatud pakkumuste maksumused enam planeeritud eelarve võimaluste piiresse. Rahandusministeerium ei saa seda väidet lõpuni kinnitada, kuna riigihangete registrisse ei sisestata nii detailset põhjendust hanke lepinguta lõpetamise põhjuste kohta," lisas ta.
Ehitusettevõtjate liidu tegevjuhi ja Astlanda Ehituse juhatuse liikme Kaupo Kolsari sõnul ongi just hinnatõus, mis praegu hankeid rohkem nurjumisele viib.
"Praegune olukord on selline, et viimase poole aastaga on hinnad teatud kulugruppides tõusnud kordades, mitte protsentides. Ega sellist asja osanud keegi ennustada," ütles Kolsar.
"Pakutakse lihtsalt seda hinda, mida praegu saab pakkuda ja need kujunevadki kõrgemad, kui eesmärkhinnad on," rääkis Kolsar.
Kuigi hangete läbikukkumine on sagenenud, ei kuku Kolsari sõnul kõik läbi. Kui leitakse lisavahendeid, siis hanked siiski õnnestuvad, kuigi kõrgema hinnaga.
Lepinguta lõpetatud hankemenetluste osakaal Autor/allikas: Rahandusministeerium | Kiire hinnakasvu tuules kukub aina rohkem riigihankeid läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Riigihangete registri andmete põhjal on 2021. aasta lepinguta lõpetatud hankemenetluste osakaal tõusnud hüppeliselt võrreldes aasta varasemaga," ütles rahandusministeeriumi nõunik Karoli Niilus.
"Kuna arvesse on võetud vaid lõpuni viidud menetlused nii varasematel aastatel kui ka 2021. aasta septembri alguse seisuga, võib eeldada, et hankemenetluste lepinguta lõpetamise tõusu üks põhjus võib olla hinnatõus, mille tõttu ei mahu esitatud pakkumuste maksumused enam planeeritud eelarve võimaluste piiresse. Rahandusministeerium ei saa seda väidet lõpuni kinnitada, kuna riigihangete registrisse ei sisestata nii detailset põhjendust hanke lepinguta lõpetamise põhjuste kohta," lisas ta.
Ehitusettevõtjate liidu tegevjuhi ja Astlanda Ehituse juhatuse liikme Kaupo Kolsari sõnul ongi just hinnatõus, mis praegu hankeid rohkem nurjumisele viib.
"Praegune olukord on selline, et viimase poole aastaga on hinnad teatud kulugruppides tõusnud kordades, mitte protsentides. Ega sellist asja osanud keegi ennustada," ütles Kolsar.
"Pakutakse lihtsalt seda hinda, mida praegu saab pakkuda ja need kujunevadki kõrgemad, kui eesmärkhinnad on," rääkis Kolsar.
Kuigi hangete läbikukkumine on sagenenud, ei kuku Kolsari sõnul kõik läbi. Kui leitakse lisavahendeid, siis hanked siiski õnnestuvad, kuigi kõrgema hinnaga.
Lepinguta lõpetatud hankemenetluste osakaal Autor/allikas: Rahandusministeerium
### Response:
Kiire hinnakasvu tuules kukub aina rohkem riigihankeid läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suuremate nõudmistega demokraadid on kutsunud Bidenit tagandama vabariiklasest Powelli ja nimetama liberaalsema kandidaadi, kes teeks rohkem pangajärelevalve karmistamiseks ning kliimamuutuste ja väidetava süsteemse rassismi käsitlemiseks.
Keskpank üritab parajasti korraldada majanduse taastumist, mis tooks tagasi koroonapandeemia ajal kaotatud töökohad ilma inflatsiooni järsu kasvuta.
Analüütikute hinnangul võivad Bideni otsusel olla märkimisväärsed tagajärjed.
Parlamendi esindajatekoja eelarvekomisjoni demokraatide esimees John Yarmuth toetab samas näiteks jõuliselt Powelli teist ametiaega.
"Powell on juhtinud keskpanka kindla käega meie riigi tõsise kriisi ajal," ütles Yarmuth eelmisel nädalal tehtud avalduses.
"Kuna meie rahvas ja majandus seisavad endiselt silmitsi ebakindlusega tuleviku osas, siis on järjepidev ja keskendunud keskpank meile kriitilise tähtsusega," toonitas demokraat.
Demokraadist senaator John Tester, kes juhib senati pangakomiteed, hoiatas samuti otsuse politiseerimise eest.
"Keskpanga juhtkond ei tohiks osaleda Kapitooliumi poliitilistes jalgpallis. See on põhjus miks ma tahan Jerome Powelli, kes on tõestanud, et suudab säilitada keskpanga sõltumatuse," ütles Tester kolmapäeval väljaandele Wall Street Journal.
Valge Maja pole teatanud, millal Biden otsuse langetab, kuid arvatakse, et see leiab aset lähiajal. | Bideni parteikaaslased tahavad keskpanga juhi väljavahetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suuremate nõudmistega demokraadid on kutsunud Bidenit tagandama vabariiklasest Powelli ja nimetama liberaalsema kandidaadi, kes teeks rohkem pangajärelevalve karmistamiseks ning kliimamuutuste ja väidetava süsteemse rassismi käsitlemiseks.
Keskpank üritab parajasti korraldada majanduse taastumist, mis tooks tagasi koroonapandeemia ajal kaotatud töökohad ilma inflatsiooni järsu kasvuta.
Analüütikute hinnangul võivad Bideni otsusel olla märkimisväärsed tagajärjed.
Parlamendi esindajatekoja eelarvekomisjoni demokraatide esimees John Yarmuth toetab samas näiteks jõuliselt Powelli teist ametiaega.
"Powell on juhtinud keskpanka kindla käega meie riigi tõsise kriisi ajal," ütles Yarmuth eelmisel nädalal tehtud avalduses.
"Kuna meie rahvas ja majandus seisavad endiselt silmitsi ebakindlusega tuleviku osas, siis on järjepidev ja keskendunud keskpank meile kriitilise tähtsusega," toonitas demokraat.
Demokraadist senaator John Tester, kes juhib senati pangakomiteed, hoiatas samuti otsuse politiseerimise eest.
"Keskpanga juhtkond ei tohiks osaleda Kapitooliumi poliitilistes jalgpallis. See on põhjus miks ma tahan Jerome Powelli, kes on tõestanud, et suudab säilitada keskpanga sõltumatuse," ütles Tester kolmapäeval väljaandele Wall Street Journal.
Valge Maja pole teatanud, millal Biden otsuse langetab, kuid arvatakse, et see leiab aset lähiajal.
### Response:
Bideni parteikaaslased tahavad keskpanga juhi väljavahetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Opositsiooni enamusega senatis oli seaduse vastu 53 ja poolt 37 poliitikut.
Poola valitsuse kinnitusel on seaduse eesmärgiks takistada ebasõbralike välisriikide mõju, kuid opositsiooni hinnangul tahetakse sellega sulgeda USA meediaettevõttele Discovery kuuluv valitsuskriitiline telekanal TVN24.
Seadus sunniks Discoveryt oma osalusest enamuse maha müüma ning oponentide sõnul omandaks selle sel juhul hõlpsasti mõni riigifirma, kes lõpetaks ühtlasi kanali sõltumatuse.
Valitsuse selgitusel püütakse seadusega seevastu takistada soovimatutel võõrvõimudel Poola meediaettevõtete üle kontrolli haaramist. Seaduse kohaselt ei tohi mitte-Euroopa omanikud omada Poola meediafirmade enamusaktsiaid.
Discovery ähvardas möödunud kuul astuda õiguslikke samme Poola vastu, kui see jõustab vastuolulise meediaseaduse. Discovery andis Poola valitsusele ametlikult teada, et astub vajadusel USA ja Poola vahel sõlmitud kahepoolsest investeerimislepingust tulenevaid samme.
USA välisministri Antony Blinkeni sõnul on Poola seaduseelnõu "sügavalt häiriv", kuna see ähvardab meediavabadust ja kahjustab Poola investeerimiskliimat. | Poola senat hääletas vastuolulise meediaseaduse vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Opositsiooni enamusega senatis oli seaduse vastu 53 ja poolt 37 poliitikut.
Poola valitsuse kinnitusel on seaduse eesmärgiks takistada ebasõbralike välisriikide mõju, kuid opositsiooni hinnangul tahetakse sellega sulgeda USA meediaettevõttele Discovery kuuluv valitsuskriitiline telekanal TVN24.
Seadus sunniks Discoveryt oma osalusest enamuse maha müüma ning oponentide sõnul omandaks selle sel juhul hõlpsasti mõni riigifirma, kes lõpetaks ühtlasi kanali sõltumatuse.
Valitsuse selgitusel püütakse seadusega seevastu takistada soovimatutel võõrvõimudel Poola meediaettevõtete üle kontrolli haaramist. Seaduse kohaselt ei tohi mitte-Euroopa omanikud omada Poola meediafirmade enamusaktsiaid.
Discovery ähvardas möödunud kuul astuda õiguslikke samme Poola vastu, kui see jõustab vastuolulise meediaseaduse. Discovery andis Poola valitsusele ametlikult teada, et astub vajadusel USA ja Poola vahel sõlmitud kahepoolsest investeerimislepingust tulenevaid samme.
USA välisministri Antony Blinkeni sõnul on Poola seaduseelnõu "sügavalt häiriv", kuna see ähvardab meediavabadust ja kahjustab Poola investeerimiskliimat.
### Response:
Poola senat hääletas vastuolulise meediaseaduse vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsi avasid kultuuriministeeriumi, Tartu linna, kirjanike liidu ja kirjandusmuuseumi esindajate tervitussõnad ning Jaan Kaplinskile pühendatud virtuaalnäituse esitlemine.
Ettekannetega esinesid kirjandusteadlased Thomas Salumets, Arne Merilai, Tiina Kirss, Leena Kurvet-Käosaar, Mart Velsker, Ene-Reet Soovik, Märt Väljataga, Sirel Heinloo ja Joosep Susi. Kaplinski ökoloogilisest mõtlemisest kõneles ajaloolane Marek Tamm, kajasõnadest eesti ja hiina keeles keeleteadlased Jingyi Gao ja Karl Pajusalu. Marju Lauristini ja Sirje Kiini ettekanded olid pühendatud meenutustele kaugemast ja lähemast minevikust.
Konverents püüdis peakorraldaja professor Arne Merilai sõnul pakkuda uusi sissevaateid kirjaniku loomingusse ja mõttemaailma. "Kirjanik Jaan Kaplinski on suur eesti luuletaja, esseist ja mõtleja. Teda on tõlgitud paljudesse keeltesse ning tema looduslik maailmavaade on mõjutanud meid ja maailma."
Konverentsile järgnes mälestuse osa ja Tartu luuleteatri ja üliõpilaste kirjandusringi Ellips luulekava "Kaplinski tagasiminek". Luulet esitavad Aare Pilv, Arne Merilai, Helo Kaplinski, Kersti Unt, Kerstin Vestel, Lisanna Lajal, Marja Unt, Saara Lotta Linno, Siim Lill, Sirel Heinloo, Toomas Leppik. Video tagasid Janno Simm ja Kris Moor.
Konverentsi lindistusi on võimalik järelkuulata siin! | Jaan Kaplinski 80. sünnipäeva tähistati virtuaalse konverentsiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsi avasid kultuuriministeeriumi, Tartu linna, kirjanike liidu ja kirjandusmuuseumi esindajate tervitussõnad ning Jaan Kaplinskile pühendatud virtuaalnäituse esitlemine.
Ettekannetega esinesid kirjandusteadlased Thomas Salumets, Arne Merilai, Tiina Kirss, Leena Kurvet-Käosaar, Mart Velsker, Ene-Reet Soovik, Märt Väljataga, Sirel Heinloo ja Joosep Susi. Kaplinski ökoloogilisest mõtlemisest kõneles ajaloolane Marek Tamm, kajasõnadest eesti ja hiina keeles keeleteadlased Jingyi Gao ja Karl Pajusalu. Marju Lauristini ja Sirje Kiini ettekanded olid pühendatud meenutustele kaugemast ja lähemast minevikust.
Konverents püüdis peakorraldaja professor Arne Merilai sõnul pakkuda uusi sissevaateid kirjaniku loomingusse ja mõttemaailma. "Kirjanik Jaan Kaplinski on suur eesti luuletaja, esseist ja mõtleja. Teda on tõlgitud paljudesse keeltesse ning tema looduslik maailmavaade on mõjutanud meid ja maailma."
Konverentsile järgnes mälestuse osa ja Tartu luuleteatri ja üliõpilaste kirjandusringi Ellips luulekava "Kaplinski tagasiminek". Luulet esitavad Aare Pilv, Arne Merilai, Helo Kaplinski, Kersti Unt, Kerstin Vestel, Lisanna Lajal, Marja Unt, Saara Lotta Linno, Siim Lill, Sirel Heinloo, Toomas Leppik. Video tagasid Janno Simm ja Kris Moor.
Konverentsi lindistusi on võimalik järelkuulata siin!
### Response:
Jaan Kaplinski 80. sünnipäeva tähistati virtuaalse konverentsiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madridi Real asus avaveerandi järel 33:24 juhtima, kuid seejärel rebis Maccabi järgi ning kohtumine möödus tasavägiselt punkt-punktis. Poolajapausile läks liidripositsioonilt siiski Madridi Real, 46:45. Kolmandal veerandil juhtis kohtumist valdavalt Maccabi, kuid otsustavat neljandikku alustas 66:63 eduseisult ikka Madridi Real. Ka viimast veerandit domineeris suuremas osas Maccabi ning seekord suudeti eduseisu hoida lõpuvileni.
Maccabi parim oli üleplatsimehena 30 punkti visanud Tyler Dorsey. Madridi Reali resultatiivseim oli 20 silma korvi saanud Trey Thompkins.
Liigatabelis kaotas Madridi Real väärtuslikke punkte. 13 võidu ja kaheksa kaotusega hoitakse viiendat positsiooni. Tel Avivi Maccabi on kümne võidu ja 11 kaotusega 12. tabelireal.
Teised tulemused: Peterburi Zeniit – Anadolu Efes 85:78; Panathinaikos – Moskva oblasti Himki 94:78; Lyon-Villeurbanne – Valencia 90:77; Milano Olimpia – Bayern 75:51. | Maccabi röövis Euroliigas Madridi Realilt punkte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madridi Real asus avaveerandi järel 33:24 juhtima, kuid seejärel rebis Maccabi järgi ning kohtumine möödus tasavägiselt punkt-punktis. Poolajapausile läks liidripositsioonilt siiski Madridi Real, 46:45. Kolmandal veerandil juhtis kohtumist valdavalt Maccabi, kuid otsustavat neljandikku alustas 66:63 eduseisult ikka Madridi Real. Ka viimast veerandit domineeris suuremas osas Maccabi ning seekord suudeti eduseisu hoida lõpuvileni.
Maccabi parim oli üleplatsimehena 30 punkti visanud Tyler Dorsey. Madridi Reali resultatiivseim oli 20 silma korvi saanud Trey Thompkins.
Liigatabelis kaotas Madridi Real väärtuslikke punkte. 13 võidu ja kaheksa kaotusega hoitakse viiendat positsiooni. Tel Avivi Maccabi on kümne võidu ja 11 kaotusega 12. tabelireal.
Teised tulemused: Peterburi Zeniit – Anadolu Efes 85:78; Panathinaikos – Moskva oblasti Himki 94:78; Lyon-Villeurbanne – Valencia 90:77; Milano Olimpia – Bayern 75:51.
### Response:
Maccabi röövis Euroliigas Madridi Realilt punkte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu korraldati võistus koroonaviiruse pandeemia tõttu ainult eliitklassi jooksjatele. Tänavu loodab võistluse korraldaja Hugh Brasher, et tänu vaktsiiniprogrammile saavad osalema tulla ka amatöörsportlased. Inglismaa valitsus loodab, et sügiseks saavad kõik riigi elanikud vaktsineeritud.
Varasemalt on kõige rohkem Londoni maratonist osa võtnud 42 906 jooksjat, kes võtsid üksteiselt mõõtu 2019. aastal. Korraldajad ootavad üritusele samuti 750 000 pealtvaatajat ning appi 6000 vabatahtlikku.
"Valitsuse sõnul on septembriks kõik elanikud vaktsineeritud. Londoni maraton toimub 3. oktoobril. Loodetavasti elame me selleks ajaks teistsuguses maailmas kui praegu," ütles Brasher BBC-le.
Teist aastat järjest ei toimu Londoni maraton traditsioonilisel kuupäeval aprillis. Lisaks Londoni tänavatel jooksjatele loodavad korraldajad, et üritusest võtavad virtuaalselt üle maailma osa veel 50 000 inimest. Mullu osales virtuaalsel maratonil 38 000 jooksjat. | Londoni maratoni korraldajad ootavad oktoobris starti 50 000 jooksjat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu korraldati võistus koroonaviiruse pandeemia tõttu ainult eliitklassi jooksjatele. Tänavu loodab võistluse korraldaja Hugh Brasher, et tänu vaktsiiniprogrammile saavad osalema tulla ka amatöörsportlased. Inglismaa valitsus loodab, et sügiseks saavad kõik riigi elanikud vaktsineeritud.
Varasemalt on kõige rohkem Londoni maratonist osa võtnud 42 906 jooksjat, kes võtsid üksteiselt mõõtu 2019. aastal. Korraldajad ootavad üritusele samuti 750 000 pealtvaatajat ning appi 6000 vabatahtlikku.
"Valitsuse sõnul on septembriks kõik elanikud vaktsineeritud. Londoni maraton toimub 3. oktoobril. Loodetavasti elame me selleks ajaks teistsuguses maailmas kui praegu," ütles Brasher BBC-le.
Teist aastat järjest ei toimu Londoni maraton traditsioonilisel kuupäeval aprillis. Lisaks Londoni tänavatel jooksjatele loodavad korraldajad, et üritusest võtavad virtuaalselt üle maailma osa veel 50 000 inimest. Mullu osales virtuaalsel maratonil 38 000 jooksjat.
### Response:
Londoni maratoni korraldajad ootavad oktoobris starti 50 000 jooksjat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval võeti koduväljakul seljavõit Heidelbergi BasCatsi üle tulemusega 92:65 (28:20, 22:19, 26:7, 16:19). Kolm päeva hiljem, kolmapäeval, käis võõras saalis jõud üle Flippo Basketsist tulemusega 72:61 (20:11, 22:13, 18:20, 12:17), kirjutab Korvpall24.ee.
Esimeses kohtumises viibis Mailis Pokk väljakul 20 ja pool minutit, mille jooksul viskas kaks punkti, noppis kaks lauapalli, andis kolm korvisöötu ja tegi ühe vaheltlõike. Janne Pulk oli mängus 18 minutit, mille jooksul viskas samuti kaks punkti, noppis ühe lauapalli ja tegi ühe resultatiivse söödu.
Kolmapäevases mängus jõudis Pokk kahekohalise punktisummani, visates kümme silma. Pulk viibis väljakul napilt alla 13 minuti, mille jooksul tabas ühe kolmepunktiviske ja võttis ühe lauapalli.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Keltern teenis kaks võitu, Pokk teises kohtumises resultatiivseimate hulgas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval võeti koduväljakul seljavõit Heidelbergi BasCatsi üle tulemusega 92:65 (28:20, 22:19, 26:7, 16:19). Kolm päeva hiljem, kolmapäeval, käis võõras saalis jõud üle Flippo Basketsist tulemusega 72:61 (20:11, 22:13, 18:20, 12:17), kirjutab Korvpall24.ee.
Esimeses kohtumises viibis Mailis Pokk väljakul 20 ja pool minutit, mille jooksul viskas kaks punkti, noppis kaks lauapalli, andis kolm korvisöötu ja tegi ühe vaheltlõike. Janne Pulk oli mängus 18 minutit, mille jooksul viskas samuti kaks punkti, noppis ühe lauapalli ja tegi ühe resultatiivse söödu.
Kolmapäevases mängus jõudis Pokk kahekohalise punktisummani, visates kümme silma. Pulk viibis väljakul napilt alla 13 minuti, mille jooksul tabas ühe kolmepunktiviske ja võttis ühe lauapalli.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Keltern teenis kaks võitu, Pokk teises kohtumises resultatiivseimate hulgas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zahharova ütles, et "vaenulikud sammud Nord Streami ehitajate suhtes kinnitavad, et USA järgib omaenese energeetikahuve ja tahab kinnistada end Vana Maailma põhilise ja seaduspärase tarnijana".
Ta iseloomustas USA tegevust ausa võistluse ja vabakaubanduse normide varjamatu eiramisena.
"Tahame veel kord kinnitada: õigusvastased piirangud ei mõjutanud ega saa mõjutada meie riigi põhimõttelist seisukohta rahvusvahelisel areenil, USA ühepoolsed sanktsioonid ei vasta meie rahvaste huvidele ja vaid halvendavad selletagi keerulisi kahepoolseid suhteid," rõhutas ta.
USA kandis sel nädalal sanktsiooninimekirja Fortuna ja selle omaniku aktsiaselts KVT-RUS. | Moskva: USA Nord Stream 2 sanktsioonid eiravad vabakaubanduse reegleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zahharova ütles, et "vaenulikud sammud Nord Streami ehitajate suhtes kinnitavad, et USA järgib omaenese energeetikahuve ja tahab kinnistada end Vana Maailma põhilise ja seaduspärase tarnijana".
Ta iseloomustas USA tegevust ausa võistluse ja vabakaubanduse normide varjamatu eiramisena.
"Tahame veel kord kinnitada: õigusvastased piirangud ei mõjutanud ega saa mõjutada meie riigi põhimõttelist seisukohta rahvusvahelisel areenil, USA ühepoolsed sanktsioonid ei vasta meie rahvaste huvidele ja vaid halvendavad selletagi keerulisi kahepoolseid suhteid," rõhutas ta.
USA kandis sel nädalal sanktsiooninimekirja Fortuna ja selle omaniku aktsiaselts KVT-RUS.
### Response:
Moskva: USA Nord Stream 2 sanktsioonid eiravad vabakaubanduse reegleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aukodaniku tiitli saajad kinnitati 28 poolt- ja ühe vastuhäälega. Opositsioon teatas enne istungit, et nemad hääletusel ei osale.
Seli aukodanikuks nimetamine tekitas palju vastukaja, kuna ta on varem kriminaalkorras süüdi mõistetud.
Opositsioonilise Keskerakonna Tartu fraktsiooni esimehe Vladimir Šokmani sõnul pole neil öelda midagi halba ühegi esitatud kandidaadi kohta, vaid hääletusest taandudes taheti märku anda, et kandidaatide arutelu oli kinnine ja puudulik, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me leidsime, et antud hetkel meil on kõige mõistlikum mitte osaleda, seda enam et koalitsioon on kandidatuurid otsustanud ja nendel on hääled olemas. Ja kangesti erakondlik maik kipub juures olema asjal," ütles Šokman.
Aukodaniku kandidaate esitati erinevate organisatsioonide poolt kokku 12. Tartus võimul oleva Reformierakonna fraktsiooni esimehe sõnul läksid volikokku kinnitamisele just need kolm nime tänu nende suurele panusele Tartu linnale.
"Me räägime väärikatest inimestest, keda tunnnustatakse elutöö eest. Seda teemat peaks ka käsitlema väärikuse ja mõningase elegantsiga. Loomulikult arutati ka seda, millise vastukaja võib tekitada Neinar Seli nimetamine, aga paraku värvikate ja karismaatiliste inimeste nimetamisega käivad kaasas ka vastakad arvamused," kommenteeris Reformierakonna Tartu fraktsiooni esimees Krõõt Kiviste.
Üle 20 aasta Reformierakonda kuulunud Neinar Seli mõisteti 2015. aastal süüdi korruptsioonikuriteos, sest olles samal ajal nii Tallinna Sadama nõukogu esimees kui ka Eesti Olümpiakomitee president, hääletas Seli Tallinna Sadama nõukogus otsuse poolt maksta Olümpiakomiteele 250 000 eurot toetust.
"Mis puudutab kunagistesse süütegudesse, siis selleks on meil mingisugused organid, kes sellega tegutsevad ja võib-olla, kui ma rääkisin, et tuleks aukodaniku kandidaadid vaagida teistmoodi üle, siis see võiks üks küsimuse punkt olla, mida vaadata terasemalt ja koos otsustada," sõnas Šokman.
Vanaduspensioni ikka jõudnud Tartu linna aukodanikule maksab Tartu linn iga kuu 200 eurot. Varem on negatiivse vastukaja tõttu aukodaniku tiitlist loobunud ajaloolane Hillar Palamets ja ajakirjanik Mart Kadastik. Värske aukodanik Neinar Seli "Aktuaalse kaamera" kõnedele ei vastanud. | Tartu volikogu kinnitas Neinar Seli aukodanikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aukodaniku tiitli saajad kinnitati 28 poolt- ja ühe vastuhäälega. Opositsioon teatas enne istungit, et nemad hääletusel ei osale.
Seli aukodanikuks nimetamine tekitas palju vastukaja, kuna ta on varem kriminaalkorras süüdi mõistetud.
Opositsioonilise Keskerakonna Tartu fraktsiooni esimehe Vladimir Šokmani sõnul pole neil öelda midagi halba ühegi esitatud kandidaadi kohta, vaid hääletusest taandudes taheti märku anda, et kandidaatide arutelu oli kinnine ja puudulik, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me leidsime, et antud hetkel meil on kõige mõistlikum mitte osaleda, seda enam et koalitsioon on kandidatuurid otsustanud ja nendel on hääled olemas. Ja kangesti erakondlik maik kipub juures olema asjal," ütles Šokman.
Aukodaniku kandidaate esitati erinevate organisatsioonide poolt kokku 12. Tartus võimul oleva Reformierakonna fraktsiooni esimehe sõnul läksid volikokku kinnitamisele just need kolm nime tänu nende suurele panusele Tartu linnale.
"Me räägime väärikatest inimestest, keda tunnnustatakse elutöö eest. Seda teemat peaks ka käsitlema väärikuse ja mõningase elegantsiga. Loomulikult arutati ka seda, millise vastukaja võib tekitada Neinar Seli nimetamine, aga paraku värvikate ja karismaatiliste inimeste nimetamisega käivad kaasas ka vastakad arvamused," kommenteeris Reformierakonna Tartu fraktsiooni esimees Krõõt Kiviste.
Üle 20 aasta Reformierakonda kuulunud Neinar Seli mõisteti 2015. aastal süüdi korruptsioonikuriteos, sest olles samal ajal nii Tallinna Sadama nõukogu esimees kui ka Eesti Olümpiakomitee president, hääletas Seli Tallinna Sadama nõukogus otsuse poolt maksta Olümpiakomiteele 250 000 eurot toetust.
"Mis puudutab kunagistesse süütegudesse, siis selleks on meil mingisugused organid, kes sellega tegutsevad ja võib-olla, kui ma rääkisin, et tuleks aukodaniku kandidaadid vaagida teistmoodi üle, siis see võiks üks küsimuse punkt olla, mida vaadata terasemalt ja koos otsustada," sõnas Šokman.
Vanaduspensioni ikka jõudnud Tartu linna aukodanikule maksab Tartu linn iga kuu 200 eurot. Varem on negatiivse vastukaja tõttu aukodaniku tiitlist loobunud ajaloolane Hillar Palamets ja ajakirjanik Mart Kadastik. Värske aukodanik Neinar Seli "Aktuaalse kaamera" kõnedele ei vastanud.
### Response:
Tartu volikogu kinnitas Neinar Seli aukodanikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peterburi Zeniit asus kohtumist avaveerandi järel 28:15 juhtima ning suurendas edu poolajapausiks 53:31-le. 22-punktine eduseis sulas aga kiirelt kolmandal veerandil, mille lõpus oli tablool seis 64:55. Tänu otsustava neljandiku algul tehtud spurdile, kus kasvatati vahe taas 16 punktile, võeti kodusaalis aga kindel 85:78 võit.
Peterburi Zeniidi resultatiivseim mängija oli 14 punktiga Will Thomas. 13 silma lisasid meeskonnale Kevin Pangos ja Austin Hollins. Anadolu Efesi parim oli üleplatsimehena 23 silma korvi visanud Vasilije Micic.
Liigatabelis jätkab Peterburi Zeniit 13 võidu ja kuue kaotusega kolmandal positsioonil. Esimesel ja teisel kohal on ühe mängu rohkem pidanud Moskva CSKA (15-5) ja Barcelona (14-6). Anadolu Efes on 11 võidu ja kümne kaotusega kümnendal tabelireal. | Peterburi Zeniit tegi Euroliigas järjekordse hea mängu ja jätkab esikolmikus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peterburi Zeniit asus kohtumist avaveerandi järel 28:15 juhtima ning suurendas edu poolajapausiks 53:31-le. 22-punktine eduseis sulas aga kiirelt kolmandal veerandil, mille lõpus oli tablool seis 64:55. Tänu otsustava neljandiku algul tehtud spurdile, kus kasvatati vahe taas 16 punktile, võeti kodusaalis aga kindel 85:78 võit.
Peterburi Zeniidi resultatiivseim mängija oli 14 punktiga Will Thomas. 13 silma lisasid meeskonnale Kevin Pangos ja Austin Hollins. Anadolu Efesi parim oli üleplatsimehena 23 silma korvi visanud Vasilije Micic.
Liigatabelis jätkab Peterburi Zeniit 13 võidu ja kuue kaotusega kolmandal positsioonil. Esimesel ja teisel kohal on ühe mängu rohkem pidanud Moskva CSKA (15-5) ja Barcelona (14-6). Anadolu Efes on 11 võidu ja kümne kaotusega kümnendal tabelireal.
### Response:
Peterburi Zeniit tegi Euroliigas järjekordse hea mängu ja jätkab esikolmikus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olin esimese kiiruskatse alguses ettevaatlik, kuna mul on nende uute rehvidega väga vähe kogemusi ja tahtsin tunde kätte saada," rääkis Ogier. "Kiiruskatse keskel tekkis mul aga piduritega probleeme, mistõttu oli ülejäänud sõit keeruline. Kui sa ei saa pidurites kindel olla, siis on piiri peal sõitmine üsna raske. Kindlasti ei ole see ideaalne algus rallile, kuid jätkame võitlemist ja ma olen kindel, et homme hommikul on auto sada protsenti valmis, et ma saaksin endast parima anda. Homme on ka väga varajane stardiaeg, mis võib tuua endaga kaasa keerulised ilmaolud. See ralli pole veel läbi."
Teistest Toyota pilootidest läheb teisele võistluspäevale vastu teiselt kohalt Kalle Rovanperä, kaotades Tänakule 3,3 sekundiga ja kolmandalt positsioonil Elfyn Evans, kaotades eestlasele 8,5 sekundiga.
"Suures pildis algas ralli meeskonna jaoks hästi. Kõik kolm autot mahuvad 17 sekundi sisse," lisas tiimi uus pealik Jari-Matti Latvala. "Sõitjatel oli keeruline uute rehvide tõttu, kuna me ei ole saanud neid märgades oludes testida. See oli meie jaoks õppimise koht. Kalle tegi suurepärast tööd. Ma ei oleks osanud oodata temalt sellist kiirust. Elfyn oli samuti tubli ja sõitis puhtalt. Kahjuks Sebastienil oli probleeme piduripedaaliga ja endise sõitjana tean, et niiviisi ei ole mõnus sõita. Aga ta sai vaatamata sellele kenasti hakkama."
Reedesed kiiruskatsed:
SS3 Aspremont - La Batie-des-Fonts 1 (19,61 km) 07.10
SS4 Chalancon - Gumiane 1 (21,62 km) 08.28
SS5 Montauban-sur-l'Ouveze - Villebois-les-Pins 1 (22,24 km) 10.01
HOOLDUSPAUS
SS6 Aspremont - La Batie-des-Fonts 2 (19,61 km) 13.17
SS7 Chalancon - Gumiane 2 (21,62 km) 14.38 | Ogier: kui pidurites ei saa kindel olla, on piiri peal sõitmine üsna raske | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olin esimese kiiruskatse alguses ettevaatlik, kuna mul on nende uute rehvidega väga vähe kogemusi ja tahtsin tunde kätte saada," rääkis Ogier. "Kiiruskatse keskel tekkis mul aga piduritega probleeme, mistõttu oli ülejäänud sõit keeruline. Kui sa ei saa pidurites kindel olla, siis on piiri peal sõitmine üsna raske. Kindlasti ei ole see ideaalne algus rallile, kuid jätkame võitlemist ja ma olen kindel, et homme hommikul on auto sada protsenti valmis, et ma saaksin endast parima anda. Homme on ka väga varajane stardiaeg, mis võib tuua endaga kaasa keerulised ilmaolud. See ralli pole veel läbi."
Teistest Toyota pilootidest läheb teisele võistluspäevale vastu teiselt kohalt Kalle Rovanperä, kaotades Tänakule 3,3 sekundiga ja kolmandalt positsioonil Elfyn Evans, kaotades eestlasele 8,5 sekundiga.
"Suures pildis algas ralli meeskonna jaoks hästi. Kõik kolm autot mahuvad 17 sekundi sisse," lisas tiimi uus pealik Jari-Matti Latvala. "Sõitjatel oli keeruline uute rehvide tõttu, kuna me ei ole saanud neid märgades oludes testida. See oli meie jaoks õppimise koht. Kalle tegi suurepärast tööd. Ma ei oleks osanud oodata temalt sellist kiirust. Elfyn oli samuti tubli ja sõitis puhtalt. Kahjuks Sebastienil oli probleeme piduripedaaliga ja endise sõitjana tean, et niiviisi ei ole mõnus sõita. Aga ta sai vaatamata sellele kenasti hakkama."
Reedesed kiiruskatsed:
SS3 Aspremont - La Batie-des-Fonts 1 (19,61 km) 07.10
SS4 Chalancon - Gumiane 1 (21,62 km) 08.28
SS5 Montauban-sur-l'Ouveze - Villebois-les-Pins 1 (22,24 km) 10.01
HOOLDUSPAUS
SS6 Aspremont - La Batie-des-Fonts 2 (19,61 km) 13.17
SS7 Chalancon - Gumiane 2 (21,62 km) 14.38
### Response:
Ogier: kui pidurites ei saa kindel olla, on piiri peal sõitmine üsna raske |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30-aastane ääremängija Raadik alustas hooaega Rumeenias, aga novembri keskel tuli Eestisse tagasi. Tartu särgis mängis 202 cm pikkune Raadik viis Eesti-Läti liiga kohtumist ja kogus neis keskmiselt 4,2 punkti ja 3,2 lauapalli.
Eelmisel nädalal teatas Tartu meeskond, et poolte kokkuleppel lahkub Raadik tiimist. Hetkel ravib korvpallur hüppeliigese vigastust, sestap pole teada, millal Raadik TalTechi ridades esimese mängu peab. | Tartust lahkunud Toomas Raadik leidis uue meeskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30-aastane ääremängija Raadik alustas hooaega Rumeenias, aga novembri keskel tuli Eestisse tagasi. Tartu särgis mängis 202 cm pikkune Raadik viis Eesti-Läti liiga kohtumist ja kogus neis keskmiselt 4,2 punkti ja 3,2 lauapalli.
Eelmisel nädalal teatas Tartu meeskond, et poolte kokkuleppel lahkub Raadik tiimist. Hetkel ravib korvpallur hüppeliigese vigastust, sestap pole teada, millal Raadik TalTechi ridades esimese mängu peab.
### Response:
Tartust lahkunud Toomas Raadik leidis uue meeskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ratas rääkis tänases telefonikõnes Mariniga piiriülesest liikumisest ja vajadusest töö ja õpingutega seotud reisimine kahe riigi vahel võimalikult avatud hoida.
"Eestile on väga oluline, et tööränne Eesti ja Soome vahel jätkuks, see on tähtis mõlema riigi majandusele. Eesti terviseamet ja sotsiaalministeerium esitavad Soome valitsusele konkreetsed ettepanekud selleks, kuidas teha piiriülene töö ja õpingutega seotud liikumine kahe riigi vahel võimalikult turvaliseks. Selleks peaksid Eesti ja Soome mõlemad kindlustama laevadel tasuta testimise ja testitulemusi omavahel jagama," ütles Ratas.
Sotsiaalmeediasse tehtud postituses kirjutas Ratas, et konkreetsemad ettepanekud Soome valitsusele edastab sotsiaalminister Tanel Kiik.
Peaministrid rääkisid veel koroonaviiruse levikust mõlemas riigis ning vaktsineerimise käigust ja vajadusest vaktsiinitarneid suurendada. | Ratas Marinile: laevadel testimist tuleb tõhustada ja testitulemusi omavahel jagada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ratas rääkis tänases telefonikõnes Mariniga piiriülesest liikumisest ja vajadusest töö ja õpingutega seotud reisimine kahe riigi vahel võimalikult avatud hoida.
"Eestile on väga oluline, et tööränne Eesti ja Soome vahel jätkuks, see on tähtis mõlema riigi majandusele. Eesti terviseamet ja sotsiaalministeerium esitavad Soome valitsusele konkreetsed ettepanekud selleks, kuidas teha piiriülene töö ja õpingutega seotud liikumine kahe riigi vahel võimalikult turvaliseks. Selleks peaksid Eesti ja Soome mõlemad kindlustama laevadel tasuta testimise ja testitulemusi omavahel jagama," ütles Ratas.
Sotsiaalmeediasse tehtud postituses kirjutas Ratas, et konkreetsemad ettepanekud Soome valitsusele edastab sotsiaalminister Tanel Kiik.
Peaministrid rääkisid veel koroonaviiruse levikust mõlemas riigis ning vaktsineerimise käigust ja vajadusest vaktsiinitarneid suurendada.
### Response:
Ratas Marinile: laevadel testimist tuleb tõhustada ja testitulemusi omavahel jagada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikusse kuulunud ja 30,7 minutit mänguaega teeninud Rait-Riivo Laane viskas 17 punkti (vabavisked 5/5, kahesed 3/3, kolmesed 2/4). Lisaks võttis ta kaks lauapalli, andis kuus korvisöötu, tegi kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Dainius Chatkevicius oli Miercurea Ciuci parim 19 punkti ja kümne lauapalliga. Kevin Allen tõi vastaste poolelt 15 punkti ja 12 lauapalli.
Kümne kaotuse kõrvale teise võidu saanud Miercurea Ciuc on turniiritabelis 14 meeskonna seas üheksandal kohal. Järgmist Miercurea Ciuci mängu toimumisaega ajakavas praeguse seisuga veel pole.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Paremuselt teiseks punktitoojaks tõusnud Laane aitas koduklubi võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikusse kuulunud ja 30,7 minutit mänguaega teeninud Rait-Riivo Laane viskas 17 punkti (vabavisked 5/5, kahesed 3/3, kolmesed 2/4). Lisaks võttis ta kaks lauapalli, andis kuus korvisöötu, tegi kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Dainius Chatkevicius oli Miercurea Ciuci parim 19 punkti ja kümne lauapalliga. Kevin Allen tõi vastaste poolelt 15 punkti ja 12 lauapalli.
Kümne kaotuse kõrvale teise võidu saanud Miercurea Ciuc on turniiritabelis 14 meeskonna seas üheksandal kohal. Järgmist Miercurea Ciuci mängu toimumisaega ajakavas praeguse seisuga veel pole.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Paremuselt teiseks punktitoojaks tõusnud Laane aitas koduklubi võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See tähendab, et Roglic peab jääma oma Monaco koju eneseisolatsiooni ning ei saa Hispaanias Alicantes peetavast treeninglaagrist osa võtta. Lahtine on veel, kas Roglic liitub tiimiga viimasel päevadel või mitte. Laager peaks lõpema 29. jaanuaril.
Kuigi Roglici hooaja alguse kalendrit pole veel kinnitatud, siis on talle soovitatud osaleda märtsi algul Pariisi - Nice'i velotuuril, seejärel Liege-Bastogne-Liege'il, peale mida ootaks ees traditsiooniline Tour de France'i eelne laager ja Dauphine velotuur. Sloveen on samuti näidanud üles huvi osaleda olümpiamängudel.
Neljapäeval teatas Jumbo-Visma meeskond veel ka, et eelmisel aastal Milano - San Remo ühepäevasõidul võidutsenud Wout van Aert pikendas tiimiga lepingut 2024. aasta lõpuni. Roglici leping lõpeb aasta varem. | Mullust Vuelta võitjat tabas hooaja eel ootamatu tagasilöök | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See tähendab, et Roglic peab jääma oma Monaco koju eneseisolatsiooni ning ei saa Hispaanias Alicantes peetavast treeninglaagrist osa võtta. Lahtine on veel, kas Roglic liitub tiimiga viimasel päevadel või mitte. Laager peaks lõpema 29. jaanuaril.
Kuigi Roglici hooaja alguse kalendrit pole veel kinnitatud, siis on talle soovitatud osaleda märtsi algul Pariisi - Nice'i velotuuril, seejärel Liege-Bastogne-Liege'il, peale mida ootaks ees traditsiooniline Tour de France'i eelne laager ja Dauphine velotuur. Sloveen on samuti näidanud üles huvi osaleda olümpiamängudel.
Neljapäeval teatas Jumbo-Visma meeskond veel ka, et eelmisel aastal Milano - San Remo ühepäevasõidul võidutsenud Wout van Aert pikendas tiimiga lepingut 2024. aasta lõpuni. Roglici leping lõpeb aasta varem.
### Response:
Mullust Vuelta võitjat tabas hooaja eel ootamatu tagasilöök |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbusaldusavalduse esitasid 17. detsembril 14 volikogu Isamaa ja Reformierakonna fraktsiooni liiget, kellega ühines sotsiaaldemokraat Kalev Kaljuste.
Allakirjutanud heitsid Kullerkupule ette, et see kirjutas sotsiaalmeedias Saarde vallas Eesti lipu kõrvale heisatud Euroopa Liidu lipu kohta: "Häbi teil olgu, Saarde valla valitsejad. Kas vabadussõdalased andsid oma elu Euroopa föderatsiooni eest? Isegi lipuseadus ei ole teile püha. Maha võtta kohe see võõras orjastav lipp!".
Umbusaldajate hinnangul kahjustas Kullerkupp linnavolikogu mainet, rünnates omavalitsusjuhte ja nimetades Euroopa Liitu orjastavaks. Volikogu enamus sellega ei nõustunud ning häältega 19 poolt ja 20 vastu kukkus umbusaldusavaldus läbi.
Pärnu linnavolikogus on 39 liiget. 20 valimisliidu Pärnu Ühendab, Keskerakonna ja EKRE esindajat kuuluvad koalitsiooni, 19 Isamaa, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajat opositsiooni. Hääletamisest võttis osa 39 volinikku. | Pärnu linnavolikogu ei umbusaldanud aseesimeest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbusaldusavalduse esitasid 17. detsembril 14 volikogu Isamaa ja Reformierakonna fraktsiooni liiget, kellega ühines sotsiaaldemokraat Kalev Kaljuste.
Allakirjutanud heitsid Kullerkupule ette, et see kirjutas sotsiaalmeedias Saarde vallas Eesti lipu kõrvale heisatud Euroopa Liidu lipu kohta: "Häbi teil olgu, Saarde valla valitsejad. Kas vabadussõdalased andsid oma elu Euroopa föderatsiooni eest? Isegi lipuseadus ei ole teile püha. Maha võtta kohe see võõras orjastav lipp!".
Umbusaldajate hinnangul kahjustas Kullerkupp linnavolikogu mainet, rünnates omavalitsusjuhte ja nimetades Euroopa Liitu orjastavaks. Volikogu enamus sellega ei nõustunud ning häältega 19 poolt ja 20 vastu kukkus umbusaldusavaldus läbi.
Pärnu linnavolikogus on 39 liiget. 20 valimisliidu Pärnu Ühendab, Keskerakonna ja EKRE esindajat kuuluvad koalitsiooni, 19 Isamaa, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajat opositsiooni. Hääletamisest võttis osa 39 volinikku.
### Response:
Pärnu linnavolikogu ei umbusaldanud aseesimeest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Resolutsioon võeti neljapäeval vastu 581 poolt- ja 50 vastuhäälega, erapooletuks jäi 44 saadikut.
Europarlament kutsub EL-i liidreid üles tugevdama märkimisväärselt EL-i piiravaid meetmeid Venemaa suhtes, nõudes muu hulgas sanktsioonide laiendamist kõigile, kes on seotud Aleksei Navalnõi ning tema toetajate vahistamise ja vangistamisega.
Parlament soovib näha sanktsioone ka võimudega seotud Vene oligarhide, president Vladimir Putini lähikonna ja Venemaa propagandameedia vastu. Parlamendi hinnangul tuleks muu hulgas piirata nende EL-is reisimise õigust ning ligipääsu EL-is asuvatele varadele.
Parlamendiliikmed nõuavad ühtlasi Aleksei Navalnõi ja kõigi teiste Venemaale naasmise tõttu kinni peetud inimeste viivitamatut ja tingimusteta vabastamist, olgu nad ajakirjanikud, Navalnõi meeskonna liikmed või teda toetavad inimesed.
Parlament nõuab Nord Stream 2 lõplikku peatamist
Euroopa Parlament märgib teates, et kuna Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on pikki aastaid halvenenud, siis tuleks Venemaaga tehtav koostöö kriitiliselt üle vaadata, eriti mis puudutab projekte nagu Nord Stream 2.
Parlament kutsub EL-i üles vastuolulise gaasijuhtme ehitust viivitamatult peatama. Ühtlasi rõhutavad parlamendiliikmed, et EL ei tohiks enam hämara taustaga Vene raha avasüli vastu võtta. | Euroopa Parlament nõuab Venemaa vastu rangemaid EL-i sanktsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Resolutsioon võeti neljapäeval vastu 581 poolt- ja 50 vastuhäälega, erapooletuks jäi 44 saadikut.
Europarlament kutsub EL-i liidreid üles tugevdama märkimisväärselt EL-i piiravaid meetmeid Venemaa suhtes, nõudes muu hulgas sanktsioonide laiendamist kõigile, kes on seotud Aleksei Navalnõi ning tema toetajate vahistamise ja vangistamisega.
Parlament soovib näha sanktsioone ka võimudega seotud Vene oligarhide, president Vladimir Putini lähikonna ja Venemaa propagandameedia vastu. Parlamendi hinnangul tuleks muu hulgas piirata nende EL-is reisimise õigust ning ligipääsu EL-is asuvatele varadele.
Parlamendiliikmed nõuavad ühtlasi Aleksei Navalnõi ja kõigi teiste Venemaale naasmise tõttu kinni peetud inimeste viivitamatut ja tingimusteta vabastamist, olgu nad ajakirjanikud, Navalnõi meeskonna liikmed või teda toetavad inimesed.
Parlament nõuab Nord Stream 2 lõplikku peatamist
Euroopa Parlament märgib teates, et kuna Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on pikki aastaid halvenenud, siis tuleks Venemaaga tehtav koostöö kriitiliselt üle vaadata, eriti mis puudutab projekte nagu Nord Stream 2.
Parlament kutsub EL-i üles vastuolulise gaasijuhtme ehitust viivitamatult peatama. Ühtlasi rõhutavad parlamendiliikmed, et EL ei tohiks enam hämara taustaga Vene raha avasüli vastu võtta.
### Response:
Euroopa Parlament nõuab Venemaa vastu rangemaid EL-i sanktsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse lagunemise kohta ütles Jakobson, et Porto Franco skandaal oli valitsuse jaoks lihtsalt viimane õlekõrs. Mölder lisas, et nii Keskerakonna kui ka Isamaa liikmed on pärast lagunemist öelnud, et valitsus EKRE-ga oli väsitav ning ka EKRE tundis, et ta tegevust tõkestati pidevalt.
"Porto Franco skandaal oli deus ex machina [ootamatu sündmus lad k - toim], mis lubas lõpuks viisakalt lahkuda," ütles Mölder.
Kuigi laiali läinud valitsus jõudis mitmete teemadega tegeleda, siis neist suuremad, nagu alkoholiaktsiis, pensionireform ja nüüd ära jäänud abielureform olid koalitsioonis olnud EKRE teemad, märkis Jakobson.
"Mulle jäi aga tunne, et Keskerakond ei jõudnud tegelda enda teemadega," ütles ta.
Küsimuse peale, miks uus koalitsioon Reformierakonna ja Keskerakonna vahel nii kiiresti sünnib, vastas Jakobson, et ilmselt on käimasolevas kriisis kohe uut valitsust vaja. Martin Mölder väljendas ka kindlust, et enne tagasiastumist oli Jüri Ratas uue koalitsiooni loomise võimalusest Reformierakonnaga juba rääkinud.
Võrreldes näiteks Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna või EKRE-ga, ei ole kumbki Mölderi hinnangul ideoloogiale suunatud erakonnad, mis teeb nende vahel üksteisemõistmise hõlpsamaks ja võis olla põhjuseks, miks nad sellise koalitsiooni kasuks otsustasid.
"Praegu on Keskerakond ka korruptsiooniskandaali tõttu nõrgemas positsioonis, mis teeb koalitsiooni Reformierakonna jaoks lihtsamaks," rääkis Mölder.
Teemad, millega järgmine valitsus tegelema hakkab, on Jakobsoni sõnul ilmselt kindlasti koroonakriis ning põlevkivi. Pigem saab koalitsioonist tema hinnangul pragmaatline ja "kriisihaldusvalitsus" kui programmi täitja.
Mölder nõustus, et ennekõike hakkab uus valitsus tegelema koroonakriisi lahendamisega, mis kokkuvõttes on praegu administratiivne kriis. Valitsusel tuleb keskenduda lahendustele ning toetuda teadusele ja meditsiinile.
Lisaks koroonakriisile tuleb valitsusel keskenduda Mölderi sõnul integratsiooni, eesti keele ja kultuuri säilimise ning rändeküsimusega.
Jakobsoni sõnul hakkab valitsus ilmselt eelkõige tegelema majanduse, tööjõu, -hõive, -rände ja -turuga. Kuid ka igikestvate teemadega hariduspoliitikas, nagu keelelõime ja tasuta kõrghariduse jätkumine, mis praegu kiiret sekkumist vajab. Mööda ei saa ilmselt ka keskkonnateemadest. | Mari-Liis Jakobson: uuest koalitsioonist saab kriisihaldusvalitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse lagunemise kohta ütles Jakobson, et Porto Franco skandaal oli valitsuse jaoks lihtsalt viimane õlekõrs. Mölder lisas, et nii Keskerakonna kui ka Isamaa liikmed on pärast lagunemist öelnud, et valitsus EKRE-ga oli väsitav ning ka EKRE tundis, et ta tegevust tõkestati pidevalt.
"Porto Franco skandaal oli deus ex machina [ootamatu sündmus lad k - toim], mis lubas lõpuks viisakalt lahkuda," ütles Mölder.
Kuigi laiali läinud valitsus jõudis mitmete teemadega tegeleda, siis neist suuremad, nagu alkoholiaktsiis, pensionireform ja nüüd ära jäänud abielureform olid koalitsioonis olnud EKRE teemad, märkis Jakobson.
"Mulle jäi aga tunne, et Keskerakond ei jõudnud tegelda enda teemadega," ütles ta.
Küsimuse peale, miks uus koalitsioon Reformierakonna ja Keskerakonna vahel nii kiiresti sünnib, vastas Jakobson, et ilmselt on käimasolevas kriisis kohe uut valitsust vaja. Martin Mölder väljendas ka kindlust, et enne tagasiastumist oli Jüri Ratas uue koalitsiooni loomise võimalusest Reformierakonnaga juba rääkinud.
Võrreldes näiteks Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna või EKRE-ga, ei ole kumbki Mölderi hinnangul ideoloogiale suunatud erakonnad, mis teeb nende vahel üksteisemõistmise hõlpsamaks ja võis olla põhjuseks, miks nad sellise koalitsiooni kasuks otsustasid.
"Praegu on Keskerakond ka korruptsiooniskandaali tõttu nõrgemas positsioonis, mis teeb koalitsiooni Reformierakonna jaoks lihtsamaks," rääkis Mölder.
Teemad, millega järgmine valitsus tegelema hakkab, on Jakobsoni sõnul ilmselt kindlasti koroonakriis ning põlevkivi. Pigem saab koalitsioonist tema hinnangul pragmaatline ja "kriisihaldusvalitsus" kui programmi täitja.
Mölder nõustus, et ennekõike hakkab uus valitsus tegelema koroonakriisi lahendamisega, mis kokkuvõttes on praegu administratiivne kriis. Valitsusel tuleb keskenduda lahendustele ning toetuda teadusele ja meditsiinile.
Lisaks koroonakriisile tuleb valitsusel keskenduda Mölderi sõnul integratsiooni, eesti keele ja kultuuri säilimise ning rändeküsimusega.
Jakobsoni sõnul hakkab valitsus ilmselt eelkõige tegelema majanduse, tööjõu, -hõive, -rände ja -turuga. Kuid ka igikestvate teemadega hariduspoliitikas, nagu keelelõime ja tasuta kõrghariduse jätkumine, mis praegu kiiret sekkumist vajab. Mööda ei saa ilmselt ka keskkonnateemadest.
### Response:
Mari-Liis Jakobson: uuest koalitsioonist saab kriisihaldusvalitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei tunne end hästi ja mul on viiruse sümptomid," teatas Badosa sotsiaalmeedias. "Püüan võimalikult kiirelt terveneda, kuulates arstide soovitusi."
23-aastane hispaanlanna on üks neist, kes saabus Melbourne'i Abu Dhabist. Positiivsete koroonaviiruse proovide tõttu viibib Austraalias täiskarantiinis 72 tennisisti, kes ei pääse hotellitoast välja isegi mitte treeninguteks. Seejuures algab aasta esimene suure slämmi turniir 8. veebruaril.
Täpsete koroonaviirusega nakatunute arvuga on segadus, sest mõned positiivsed proovid kuuluvad inimestele, kes on viiruse juba läbi põdenud. Austraalia lahtise korraldaja Craig Tiley sõnul on selliseid mitte viiruse kandjaid, kuid positiivse koroonaprooviga inimesi vähemalt kaks. | Maailma 67. reket kinnitas, et on koroonaviirusega nakatunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei tunne end hästi ja mul on viiruse sümptomid," teatas Badosa sotsiaalmeedias. "Püüan võimalikult kiirelt terveneda, kuulates arstide soovitusi."
23-aastane hispaanlanna on üks neist, kes saabus Melbourne'i Abu Dhabist. Positiivsete koroonaviiruse proovide tõttu viibib Austraalias täiskarantiinis 72 tennisisti, kes ei pääse hotellitoast välja isegi mitte treeninguteks. Seejuures algab aasta esimene suure slämmi turniir 8. veebruaril.
Täpsete koroonaviirusega nakatunute arvuga on segadus, sest mõned positiivsed proovid kuuluvad inimestele, kes on viiruse juba läbi põdenud. Austraalia lahtise korraldaja Craig Tiley sõnul on selliseid mitte viiruse kandjaid, kuid positiivse koroonaprooviga inimesi vähemalt kaks.
### Response:
Maailma 67. reket kinnitas, et on koroonaviirusega nakatunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänak edestas avakatsel noort soomlast kolme ja teisel 0,3 sekundiga. "Tundus, nagu Monte Carlo saaks lihtsa alguse - me ei olegi siin varem päevavalguses alustanud ja ka tingimused tundusid ühtlased," rääkis Tänak võistluspäeva lõpus WRC otseülekandele.
"Lõpuks ei olnudki esimene katse väga halb, aga teine oma mudaste lõikudega oli väga nõudlik ja pakkus palju üllatusi. Üldiselt oli auto palju stabiilsem kui eelmisel aastal ja tagasiside masinalt oli parem. Märgades tingimustes on uutel Pirelli rehvidel hea pidamine, aga mujal, kui rehv satub mudale või kruusale, on teine asi. See on midagi, mida peame veel õppima ja kogema. Keerulisem osa rallist on kindlasti ees, peame jätkama," lisas Tänak.
Eestlase meeskonnakaaslane Thierry Neuville vahetas Monte Carlo ralli eel oma kaardilugejat. Pea kümme aastat tema kõrval istunud Nicholas Gilsouli asemel loeb Neuville'ile nüüd kaarti Martijn Wydaeghe. Kahe katse järel kaotavad belglased Eesti paarile neljandana 16 sekundit.
"Kõik läks tegelikult hästi," tõdes Neuville, "Me ei teadnud, mida oodata, sest me ei saanud eelnevalt testida ega ka testikatsel sõita. Ta on väga hästi hakkama saanud. Veidi kaotasime küll aega, aga sõitsin oma rütmis ja kõik läks hästi. Homme on palju pikem ja ka keerulisem päev, ka rehvivalikut on raskem teha."
Valitsev maailmameister Sebastien Ogier (Toyota) maadles avapäeval piduriprobleemidega ja on 16,9-sekundilise kaotusega viiendal kohal. "Alustasin ettevaatlikult, sest meil ei ole nende rehvidega palju kogemusi. Katse keskel vajutasin piduripedaali põhja, aga midagi ei juhtunud. See oli hirmutav, aga õnneks toimus see mäest üles sõites. Ma ei näinud mingit leket ega muud viga," oli prantslane nõutu.
"Homne hommik algab väga vara, ilmselt ootavad keerulised olud. Meie jaoks ei olnud hea algus, aga jätkame võitlust ja peame endast parima andma," lisas Ogier.
Eesti aja järgi algab reedene võistluspäev juba kell 7.10 algava kiiruskatsega. | Tänak: auto oli palju stabiilsem kui eelmisel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänak edestas avakatsel noort soomlast kolme ja teisel 0,3 sekundiga. "Tundus, nagu Monte Carlo saaks lihtsa alguse - me ei olegi siin varem päevavalguses alustanud ja ka tingimused tundusid ühtlased," rääkis Tänak võistluspäeva lõpus WRC otseülekandele.
"Lõpuks ei olnudki esimene katse väga halb, aga teine oma mudaste lõikudega oli väga nõudlik ja pakkus palju üllatusi. Üldiselt oli auto palju stabiilsem kui eelmisel aastal ja tagasiside masinalt oli parem. Märgades tingimustes on uutel Pirelli rehvidel hea pidamine, aga mujal, kui rehv satub mudale või kruusale, on teine asi. See on midagi, mida peame veel õppima ja kogema. Keerulisem osa rallist on kindlasti ees, peame jätkama," lisas Tänak.
Eestlase meeskonnakaaslane Thierry Neuville vahetas Monte Carlo ralli eel oma kaardilugejat. Pea kümme aastat tema kõrval istunud Nicholas Gilsouli asemel loeb Neuville'ile nüüd kaarti Martijn Wydaeghe. Kahe katse järel kaotavad belglased Eesti paarile neljandana 16 sekundit.
"Kõik läks tegelikult hästi," tõdes Neuville, "Me ei teadnud, mida oodata, sest me ei saanud eelnevalt testida ega ka testikatsel sõita. Ta on väga hästi hakkama saanud. Veidi kaotasime küll aega, aga sõitsin oma rütmis ja kõik läks hästi. Homme on palju pikem ja ka keerulisem päev, ka rehvivalikut on raskem teha."
Valitsev maailmameister Sebastien Ogier (Toyota) maadles avapäeval piduriprobleemidega ja on 16,9-sekundilise kaotusega viiendal kohal. "Alustasin ettevaatlikult, sest meil ei ole nende rehvidega palju kogemusi. Katse keskel vajutasin piduripedaali põhja, aga midagi ei juhtunud. See oli hirmutav, aga õnneks toimus see mäest üles sõites. Ma ei näinud mingit leket ega muud viga," oli prantslane nõutu.
"Homne hommik algab väga vara, ilmselt ootavad keerulised olud. Meie jaoks ei olnud hea algus, aga jätkame võitlust ja peame endast parima andma," lisas Ogier.
Eesti aja järgi algab reedene võistluspäev juba kell 7.10 algava kiiruskatsega.
### Response:
Tänak: auto oli palju stabiilsem kui eelmisel aastal |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.