instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel kolmapäeval hoonet üle vaatamas käies leidis munitsipaalpolitsei kapist hulgaliselt oranživärvilisi karpe ja pappvutlarites kemikaalide ampulle. Osad neist olid avatud ja vedelesid tubades laudadel.
Munitsipaalpolitsei (Mupo) Põhja-Tallinna peainspektor Pavel Boitsov võttis ühendust hoone omanikuga, kes väidetavalt mürgiste materjalide olemasolust enne põlengut ei teadnud.
"Hoone sissepääsud oli enne põlengut suletud, kuid põlengujärgset ringkäiku teinud ja võimalikke tulekoldeid inspekteerinud päästjad olid sunnitud kõrvalhoone uksed lahti murdma. Sealt jäidki päästjatele silma kunagi nõukogude ajal tsiviilkaitses kasutusel olnud isikukaitsevahendid ja kemikaalide ampullid, millele peale kirjutatud ipriit," selgitas Boitsov.
"Praegu on uks taas suletud, kuid põlenud hoone kaudu on ligipääs võimalik ja see võib osutuda vägagi ohtlikuks. Eriti kui noored kavatsevad ampullide sisuga tutvust teha. Ipriit on mürgine keemiarelv, massihävitusrelv, mis oli kasutuses Esimeses maailmasõjas ja hiljemgi. Näiteks nahale sattudes tekitab see ville, mis muutuvad raskesti paranevateks haavanditeks."
Kinnistu omaniku sõnal on majas liikumas nähtud noortekampa, kes on kinnistu seintele teinud graffitit ning keda ta kahtlustab ka võimaliku põlengu tekitamises. Turvakaamerad on noorte liikumise kinnistul fikseerinud.
Mupo on vestelnud Tallinna keskkonna ja kommunaalameti spetsialistiga, kes kinnitas vedeliku ohtlikkust ning on valmis hoone omanikule andma juhtnööre, kuidas sellest võimalikult ohutult vabaneda. | Mupo: Tallinnas Volta tänavalt leiti suuremas koguses kahtlasi kemikaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel kolmapäeval hoonet üle vaatamas käies leidis munitsipaalpolitsei kapist hulgaliselt oranživärvilisi karpe ja pappvutlarites kemikaalide ampulle. Osad neist olid avatud ja vedelesid tubades laudadel.
Munitsipaalpolitsei (Mupo) Põhja-Tallinna peainspektor Pavel Boitsov võttis ühendust hoone omanikuga, kes väidetavalt mürgiste materjalide olemasolust enne põlengut ei teadnud.
"Hoone sissepääsud oli enne põlengut suletud, kuid põlengujärgset ringkäiku teinud ja võimalikke tulekoldeid inspekteerinud päästjad olid sunnitud kõrvalhoone uksed lahti murdma. Sealt jäidki päästjatele silma kunagi nõukogude ajal tsiviilkaitses kasutusel olnud isikukaitsevahendid ja kemikaalide ampullid, millele peale kirjutatud ipriit," selgitas Boitsov.
"Praegu on uks taas suletud, kuid põlenud hoone kaudu on ligipääs võimalik ja see võib osutuda vägagi ohtlikuks. Eriti kui noored kavatsevad ampullide sisuga tutvust teha. Ipriit on mürgine keemiarelv, massihävitusrelv, mis oli kasutuses Esimeses maailmasõjas ja hiljemgi. Näiteks nahale sattudes tekitab see ville, mis muutuvad raskesti paranevateks haavanditeks."
Kinnistu omaniku sõnal on majas liikumas nähtud noortekampa, kes on kinnistu seintele teinud graffitit ning keda ta kahtlustab ka võimaliku põlengu tekitamises. Turvakaamerad on noorte liikumise kinnistul fikseerinud.
Mupo on vestelnud Tallinna keskkonna ja kommunaalameti spetsialistiga, kes kinnitas vedeliku ohtlikkust ning on valmis hoone omanikule andma juhtnööre, kuidas sellest võimalikult ohutult vabaneda.
### Response:
Mupo: Tallinnas Volta tänavalt leiti suuremas koguses kahtlasi kemikaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isa Winfried ja tema ärinaisest tütar Ines, kes töötab Bukarestis, on teineteisest võõrdunud. Winfried otsustab aga asjade seisu muuta ja ühel päeval saabub ta oma alter ego'na Toni Erdmanni nime all tütrele külla. Parukas peas ja proteesid suus, esineb ta erinevates rollides, mis rikaste ning ilusate maailma võiks sobida, ja põhjustab nõnda tütrele kamaluga piinlikke situatsioone. Ines võtab aga pakutud mängu vastu...
Cannes'is pälvis film FIPRESCi auhinna ja oli nomineeritud Kuldsele Palmioksale. Euroopa flmiauhindade jagamisel võidutses film parima filmi, režii, stsenaariumi, mees- ja naisnäitleja kategoorias. Nominatsioon parima võõrkeelse filmi kategoorias nii Kuldgloobuste kui Oscarite jagamisel. BBC on "Toni Erdmanni" arvanud käesoleva sajandi filmide seas üheks parimaks.
"Toni Erdmann" on ETV2 eetris 29. juulil kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: "Toni Erdmann" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isa Winfried ja tema ärinaisest tütar Ines, kes töötab Bukarestis, on teineteisest võõrdunud. Winfried otsustab aga asjade seisu muuta ja ühel päeval saabub ta oma alter ego'na Toni Erdmanni nime all tütrele külla. Parukas peas ja proteesid suus, esineb ta erinevates rollides, mis rikaste ning ilusate maailma võiks sobida, ja põhjustab nõnda tütrele kamaluga piinlikke situatsioone. Ines võtab aga pakutud mängu vastu...
Cannes'is pälvis film FIPRESCi auhinna ja oli nomineeritud Kuldsele Palmioksale. Euroopa flmiauhindade jagamisel võidutses film parima filmi, režii, stsenaariumi, mees- ja naisnäitleja kategoorias. Nominatsioon parima võõrkeelse filmi kategoorias nii Kuldgloobuste kui Oscarite jagamisel. BBC on "Toni Erdmanni" arvanud käesoleva sajandi filmide seas üheks parimaks.
"Toni Erdmann" on ETV2 eetris 29. juulil kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Toni Erdmann" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui meie aju eristab värve lainepikkuse ja noote sageduse põhjal, siis pelgalt lõhnamolekuli keemilist koostist vaadates aju lõhnu eristada ei suuda.
Näiteks võib restoranis jäätist tellinud klient eristada lõhna põhjal kohvi- ja sidrunijäätist, sest need lõhnad on omavahel piisavalt erinevad. Kui samal kliendil paluda eristada lõhna järgi laimi- ja sidrunijäätist, jääks ta ilmselt hätta, sest mõlemad lõhnavad tema jaoks lihtsalt nagu tsitrusviljad. Selles näites välistab aju väikesed erinevused sidruni- ja laimilõhna vahel ja üldistab, et tegemist on tsitruselõhnaga.
Nüüd tegid Itaalia tehnikainstituudi ja Harvardi ülikooli teadlased kindlaks, kuidas aju täpselt erinevaid lõhnu "lahti muugib".
Uuringu juhtivautori Giuliano Iurilli sõnul selgus, et ninas asuvad aferentsed (väliskeskkonna infot närvisüsteemi vahendavad – toim.) närvirakud analüüsivad kinnipüütud lõhnu molekulhaaval peaaegu masinliku täpsusega.
Siiski kehtib selline masinlik täpsus ainult lõhnataju "eesukses" ehk ninas. Analüüsiviis muutub, kui ninas kogutud ja läbivaadatud info jõuab ajus asuvasse haistmiskorteksisse. Seal muutuvad lõhnade kirjeldused isiklikumaks ega sõltu enam lõhna keemilise koostise üksikasjadest.
Ajus hakkab lõhnatuvastusel rolli mängima meie mälu. Korteks leiab lõhnade vahel sarnasusi, ammutades ainest meie varasematest kogemustest. Näiteks kui meie nina haistab etanooli molekuli ja okteen-3-üüli atsetaadi molekuli, siis meie haistmiskorteks peab sama lõhna lihtsalt kunagi proovitud eksootilise alkoholijoogi aroomiks.
Iurilli sõnul mõjutavad meie varasemad kogemused seega viisi, kuidas haistmiskorteksi närvirakud ninast saadud infot vahendavad. Avastust saab tema sõnul rakendada tehisintellekti arenduses. Lõhnatundlik robot võiks näiteks olla võimeline ümbritseva keskkonna ohutust hindama või haistma inimese kombel kähku lenduvaid lõhnaosakesi.
Uuring ilmus ajakirjas Nature. | Inimaju eristab lõhnu mälestuste põhjal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui meie aju eristab värve lainepikkuse ja noote sageduse põhjal, siis pelgalt lõhnamolekuli keemilist koostist vaadates aju lõhnu eristada ei suuda.
Näiteks võib restoranis jäätist tellinud klient eristada lõhna põhjal kohvi- ja sidrunijäätist, sest need lõhnad on omavahel piisavalt erinevad. Kui samal kliendil paluda eristada lõhna järgi laimi- ja sidrunijäätist, jääks ta ilmselt hätta, sest mõlemad lõhnavad tema jaoks lihtsalt nagu tsitrusviljad. Selles näites välistab aju väikesed erinevused sidruni- ja laimilõhna vahel ja üldistab, et tegemist on tsitruselõhnaga.
Nüüd tegid Itaalia tehnikainstituudi ja Harvardi ülikooli teadlased kindlaks, kuidas aju täpselt erinevaid lõhnu "lahti muugib".
Uuringu juhtivautori Giuliano Iurilli sõnul selgus, et ninas asuvad aferentsed (väliskeskkonna infot närvisüsteemi vahendavad – toim.) närvirakud analüüsivad kinnipüütud lõhnu molekulhaaval peaaegu masinliku täpsusega.
Siiski kehtib selline masinlik täpsus ainult lõhnataju "eesukses" ehk ninas. Analüüsiviis muutub, kui ninas kogutud ja läbivaadatud info jõuab ajus asuvasse haistmiskorteksisse. Seal muutuvad lõhnade kirjeldused isiklikumaks ega sõltu enam lõhna keemilise koostise üksikasjadest.
Ajus hakkab lõhnatuvastusel rolli mängima meie mälu. Korteks leiab lõhnade vahel sarnasusi, ammutades ainest meie varasematest kogemustest. Näiteks kui meie nina haistab etanooli molekuli ja okteen-3-üüli atsetaadi molekuli, siis meie haistmiskorteks peab sama lõhna lihtsalt kunagi proovitud eksootilise alkoholijoogi aroomiks.
Iurilli sõnul mõjutavad meie varasemad kogemused seega viisi, kuidas haistmiskorteksi närvirakud ninast saadud infot vahendavad. Avastust saab tema sõnul rakendada tehisintellekti arenduses. Lõhnatundlik robot võiks näiteks olla võimeline ümbritseva keskkonna ohutust hindama või haistma inimese kombel kähku lenduvaid lõhnaosakesi.
Uuring ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Inimaju eristab lõhnu mälestuste põhjal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates veebruarist maailma riike ja rahvaid kurnav koroonaviirus on visa taanduma, kuid rahvusvaheline spordikalender seisab jätkuvalt silmitsi tõsiste raskustega. Nii ka Balti Keti velotuur, mis taaselustati 2011. aastal, meenutamaks kolme Balti riigi elanike ühist vabadustahet. 1989. aasta augustis saatsid eestlased, lätlased ja leedulased külg külje kõrval seistes, 600 km pikkuse inimketina, tervele maailmale jõulise sõnumi – tahame olla vabad rahvad, vabal maal.
Tänasel päeval on spordirahva ees sootuks teistsugused väljakutsed. Koroonast häirituna kehtivad kõiksugu piirangud. Ainus, mis vankumatult püsib ja kursil hoiab, on korraldajate piiritu usk. "Oleme kogu aeg valmis uuteks ootamatusteks. Finantsilises plaanis püüame hakkama saada riigi ja omavalitsuste abiga. Erasektori tugi on praeguses olukorras ahtake, teadmatust tuleviku ees on liiga palju," kirjeldas igas mõttes keerulist olukorda Balti Keti velotuuri peakorraldaja Allar Tõnissaar.
Viimase kuu aja jooksul on toimunud tõeline ameerika mägedel sõit osalejate nimekirjaga. Esialgu oli tahtjaid väga palju, suurusjärgus 40 meeskonda, kellest tuli välja sõeluda 22. Paljudele tuli ära öelda. Aga nüüd! Erinevates riikides on taas hakatud kehtestama liikumispiiranguid ning tiimide arv kahanes vahepeal juba 14 peale. Seis muutub pidevalt, päevade ja tundidega.
Eesti tiime on velotuuril väljas kolm. Koondise esialgsesse nimekirja kuuluvad Oskar Nisu, Siim Kiskonen, Karl Patrick Lauk, Martin Laas, Mihkel Räim, Gert Jõeäär ja Peeter Pruus. Kõige suurema küsimärgi all on Räime osalemine, kes eelmisel nädalal lõppenud Sibiu velotuuril Rumeenias valusalt kukkus. Tartu 2024/Balticchaincycling.com ridades osalevad Markus Pajur, Artjom Mirzojev, Rait Ärm, Gleb Karpenko, Kristers Ansons (Läti), Antti Jussi Juntunen ja Ukko Peltonen (mõlemad Soome). Pelotoni esindavad Alo Jakin, Gert Kivistik, Jörgen Matt, Joosep Sankmann, Markus Leidt, Kristjan Oolo ja Erki Laanemäe.
Balti Keti velotuur 2020 etapid:
13. august – I etapp, Tallinn – Raasiku – Väike-Maarja – Kuremaa – Jõgeva, 200 km
14. august – II etapp, Tartu/Ülenurme – Otepää – Lüllemäe – Valga/Valka, 174 km
15. august – III etapp, Cesis (Läti) – Sigulda (Läti), 180 km
16. august – IV etapp, Panevežys (Leedu) – Utena (Leedu), 167 km
Kokku 721 km
Esimest korda Balti Keti velotuuri toimumisaja jooksul käivitatakse Jõgeval, Ülenurmes ja Valgas Päikeseratta retrosõidud, mis annavad pealtvaatajatele hea võimaluse finišipaigas meelt lahutada. Retrosõidul aega ei fikseerita, tähelepanu saab püüda välimuse, mitte kiirete jalgadega. | Koroona on Balti Keti velotuuri osalejate nimekirja õhemaks muutnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates veebruarist maailma riike ja rahvaid kurnav koroonaviirus on visa taanduma, kuid rahvusvaheline spordikalender seisab jätkuvalt silmitsi tõsiste raskustega. Nii ka Balti Keti velotuur, mis taaselustati 2011. aastal, meenutamaks kolme Balti riigi elanike ühist vabadustahet. 1989. aasta augustis saatsid eestlased, lätlased ja leedulased külg külje kõrval seistes, 600 km pikkuse inimketina, tervele maailmale jõulise sõnumi – tahame olla vabad rahvad, vabal maal.
Tänasel päeval on spordirahva ees sootuks teistsugused väljakutsed. Koroonast häirituna kehtivad kõiksugu piirangud. Ainus, mis vankumatult püsib ja kursil hoiab, on korraldajate piiritu usk. "Oleme kogu aeg valmis uuteks ootamatusteks. Finantsilises plaanis püüame hakkama saada riigi ja omavalitsuste abiga. Erasektori tugi on praeguses olukorras ahtake, teadmatust tuleviku ees on liiga palju," kirjeldas igas mõttes keerulist olukorda Balti Keti velotuuri peakorraldaja Allar Tõnissaar.
Viimase kuu aja jooksul on toimunud tõeline ameerika mägedel sõit osalejate nimekirjaga. Esialgu oli tahtjaid väga palju, suurusjärgus 40 meeskonda, kellest tuli välja sõeluda 22. Paljudele tuli ära öelda. Aga nüüd! Erinevates riikides on taas hakatud kehtestama liikumispiiranguid ning tiimide arv kahanes vahepeal juba 14 peale. Seis muutub pidevalt, päevade ja tundidega.
Eesti tiime on velotuuril väljas kolm. Koondise esialgsesse nimekirja kuuluvad Oskar Nisu, Siim Kiskonen, Karl Patrick Lauk, Martin Laas, Mihkel Räim, Gert Jõeäär ja Peeter Pruus. Kõige suurema küsimärgi all on Räime osalemine, kes eelmisel nädalal lõppenud Sibiu velotuuril Rumeenias valusalt kukkus. Tartu 2024/Balticchaincycling.com ridades osalevad Markus Pajur, Artjom Mirzojev, Rait Ärm, Gleb Karpenko, Kristers Ansons (Läti), Antti Jussi Juntunen ja Ukko Peltonen (mõlemad Soome). Pelotoni esindavad Alo Jakin, Gert Kivistik, Jörgen Matt, Joosep Sankmann, Markus Leidt, Kristjan Oolo ja Erki Laanemäe.
Balti Keti velotuur 2020 etapid:
13. august – I etapp, Tallinn – Raasiku – Väike-Maarja – Kuremaa – Jõgeva, 200 km
14. august – II etapp, Tartu/Ülenurme – Otepää – Lüllemäe – Valga/Valka, 174 km
15. august – III etapp, Cesis (Läti) – Sigulda (Läti), 180 km
16. august – IV etapp, Panevežys (Leedu) – Utena (Leedu), 167 km
Kokku 721 km
Esimest korda Balti Keti velotuuri toimumisaja jooksul käivitatakse Jõgeval, Ülenurmes ja Valgas Päikeseratta retrosõidud, mis annavad pealtvaatajatele hea võimaluse finišipaigas meelt lahutada. Retrosõidul aega ei fikseerita, tähelepanu saab püüda välimuse, mitte kiirete jalgadega.
### Response:
Koroona on Balti Keti velotuuri osalejate nimekirja õhemaks muutnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andmed pärinevad 26. veebruarist 19. aprillini 930 Saksa haiglasse võetud 10 000 patsiendilt. Neid analüüsisid Saksa interdistsiplinaarne intensiivravi ja erakorralise meditsiini ühingu, Berliini tehnikaülikooli ja tervisekindlustusgrupi AOK teadusharu WIdO.
Haiglasse jõudnud meespatsientide suremus oli suurem kui naistel – 25 protsenti 19 protsendi vastu.
Märgatavalt suurem oli suremus ka eakate patsientide hulgas: 70. aastates haigetest suri 27 protsenti ja üle 80 aasta vanadest 38 protsenti.
"See kõrge suremus näitab selgelt, et haiglates raviti suhteliselt suurt hulka väga tõsise haiguskuluga patsiente," ütles WIdO direktor Jürgen Klauber.
"Selline tõsine haiguskulg puudutas vanemaid inimesi ja neid, kelle tervis oli juba enne halb, aga ka nooremaid patsiente," hoiatas ta ja manitses elanikke endiselt ettevaatusele, et ei tekiks uut haiguspuhangut.
10 021 patsiendist 1727 oli vaja juhitavat hingamist. Mehi oli nende hulgas ligi kaks korda rohkem kuid suremuses soolist erinevust ei tuvastatud.
Patsient jäi haiglasse keskmiselt 14 päevaks. Need, kes juhitavat hingamist ei vajanud, said välja keskmiselt 12 päeva pärast, teistel kulus tervenemiseks 25 päeva. | Saksamaal suri pool juhitavat hingamist saanud koroonahaigetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andmed pärinevad 26. veebruarist 19. aprillini 930 Saksa haiglasse võetud 10 000 patsiendilt. Neid analüüsisid Saksa interdistsiplinaarne intensiivravi ja erakorralise meditsiini ühingu, Berliini tehnikaülikooli ja tervisekindlustusgrupi AOK teadusharu WIdO.
Haiglasse jõudnud meespatsientide suremus oli suurem kui naistel – 25 protsenti 19 protsendi vastu.
Märgatavalt suurem oli suremus ka eakate patsientide hulgas: 70. aastates haigetest suri 27 protsenti ja üle 80 aasta vanadest 38 protsenti.
"See kõrge suremus näitab selgelt, et haiglates raviti suhteliselt suurt hulka väga tõsise haiguskuluga patsiente," ütles WIdO direktor Jürgen Klauber.
"Selline tõsine haiguskulg puudutas vanemaid inimesi ja neid, kelle tervis oli juba enne halb, aga ka nooremaid patsiente," hoiatas ta ja manitses elanikke endiselt ettevaatusele, et ei tekiks uut haiguspuhangut.
10 021 patsiendist 1727 oli vaja juhitavat hingamist. Mehi oli nende hulgas ligi kaks korda rohkem kuid suremuses soolist erinevust ei tuvastatud.
Patsient jäi haiglasse keskmiselt 14 päevaks. Need, kes juhitavat hingamist ei vajanud, said välja keskmiselt 12 päeva pärast, teistel kulus tervenemiseks 25 päeva.
### Response:
Saksamaal suri pool juhitavat hingamist saanud koroonahaigetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veelgi intensiivsema ja paradoksaalsema transformatsiooni on läbinud kodune eluruum. Kui ühelt poolt on tavapärase elutegevuse ulatus tohutult kokku tõmbunud, piiritledes paljude füüsilise liikumisruumi nende oma kodu nelja seinaga, siis teisalt on sellesama nelja seina vahele mahtuv funktsionaalses mõttes kordades paisunud ja modifitseerunud, mahutades endasse ka kontori, kooli, kohviku ja spordiklubi. Kui varem veetsid paljud kodus vaid murdosa päevast, sellele hommikuse kiirustava kohvi või uinumiseelse sotsiaalmeedia kerimise kõrval vaevu tähelepanu pöörates, siis nüüd on meie suhe oma koduruumiga omandanud järsku uue ja märksa kaalukama tähenduse.
Ühtlasi tähendab see kõikvõimalike koduste ebavõrdsuste teravat esiletulekut. On suur vahe, kas olla karantiinis ühetoalises pugerikus või aiaga äärelinnamajas; üksi, kaaslas(t)e, pere või laiendatud perega – sunnitud viibimine piiratud pinnal toob välja nii klassierinevused kui tasakaalustamata soosuhted. Igapäevane ruum on keskkond ja väli, kus luuakse, kinnistatakse ja kõigutatakse võimusuhteid – see kehtib nii avaliku linnaruumi makroskaalal kui ka koduruumi mikroskaalal. Viisid, kuidas eluruum sotsiaalseid suhteid konstitueerib, on väga mitmekesised. Millistest reeglitest lähtudes ruumi kasutatakse, seda jaotatakse? Kelle identiteeti ruum väljendab? Kes kuhu pääseb, kes kus olla tohib? Kellel on oma ruum ja milles see seisneb? Kellel on õigus suuremale, kellel vähemale privaatsusele? Kes näeb, kui palju näeb, ja kes on vaadeldav? Osa neist aspektidest võib ruumis väljenduda tugeval ja füüsilisel kujul, olles ilmselged ka võõrale pilgule; enamasti väljendub inimsuhete selline ruumistamine aga vaevu hoomataval moel. Püüan siin anda ülevaate, kuidas on modernne eluruum vorminud ettekujutust mehe- ja naiserollist ning kuidas arhitektuuri areng ja soosuhete dünaamika on teineteist mõjutanud.
Kodu on 19. sajandi leiutis
Kuigi "kodutunde" kui kodukeskse pere-kondliku läheduse idee pärineb 17. sajandi Hollandi kodanlastelt, on kodu kui avalikust ja töisest elust täienisti eraldatud sfäär 19. sajandi leiutis. Seni oli elamu olnud üksiti töökoda või äriajamise koht. Seal elasid lisaks tuumperekonnale veel teenijad, töötajad, kaugemad sugulased, kostile võetud tuttavad – "elamine" võttis elamust nii ajalises kui ruumilises mõttes vaid osa. Kuid 19. sajandil liikus töötegemine järjest selgemalt elamutest välja, töö tegija hakkas veetma suuremat osa oma päevast mujal – eristusid avalik ja erasfäär, (re)produktiivsetest tegevustest jäi elamisega seotuks vaid lastekasvatamine ning kodu hakati mõtestama kui puhkamise ja lõõgastumise kohta. Esimest korda tekkis ka arusaam privaatsusest – see meile nii enesestmõistetav väärtus on elamise kontekstis õigupoolest küllalt hiline nähtus, mida sai endale lubada vaid piisavate materiaalsete vahendite korral.
Mõistagi tähendas see ka avaliku sfääri omistamist valdavalt meestele ja kodu kui erasfääri seostamist naistega. Ent ka privaatse elamu piires oli sooline jaotus väga tugevalt väljendunud. Ruumikasutus ja liikumistrajektoorid eristasid kasutajaid väga selgepiiriliselt nii soo- kui klassipõhiselt; kõige reljeefsemalt väljendus see vahest viktoriaanlikul Inglismaal, mille elamismudeleid ja neisse kätketud soolisi konventsioone on ka kõige enam uuritud. Kõige selgema vastandpaari viktoriaanlikus kõrgklassi elamus moodustasid maskuliinne söögituba ja feminiinne elutuba. Lisaks olid mehe valdusteks veel trepihall, raamatukogu, kabinet, piljardiruum ja suitsetamisruum; naise omadeks aga buduaar, muusikatuba, hommikusöögituba ja magamistuba.
Iga ruumitüüp oli väga täpselt kodeeritud vastavalt funktsioonile, sisule ja dekoorile. Nagu kinnitab tollane nõuandekirjandus, oli selline ruumijaotus kindlalt paigas juba 19. sajandi algul, püsides muutumatuna praktiliselt kogu sajandi. [1] Ilmselgelt pidid "mehe ruumid" olema tõsised, väärikad ja tumedates toonides, "naise ruumid" võisid aga olla kergemad, heledamad, värvikamad ja dekoratiivsemad. Neist olulisim oli elutuba (drawing room), kuhu külalised liikusid pärast õhtusööki – just see ruum pidi külalistele kõige eredamalt demonstreerima võõrustajate identiteeti ning seal toimusid ka olulisimad sotsiaalsed tehingud, näiteks abiellumisealiste tütarde tutvustamine potentsiaalsetele kosilastele. Elutuppa soovitati paigutada ohtralt peegleid, pronkskaunistusi ja külluslikult valgustust; sobivad olid prantsuse ja idamaade stiiliviited, keelatud aga kõik esemed, millel oleks kuidagi "teaduslik" iseloom, nagu raamatud, gloobused või maakaardid. Sobivamaks peeti kunstiliste ja vähem intellektuaalsete tegevuste väljendusi, nagu tikandid, visandid ja muusikaga seotu.
Kontrastina pidi söögituba edasi andma väärikust ja perekonna positsiooni – kindlasti pidi ruum olema muljetavaldavalt suur, kaunistustena olid aga kohased perekonnareliikviad ja portreed. Ruumi proportsioone rõhutas mööbel, mis pidi olema suurejooneline ja võimalikult raske, vastupidava ja pikaealise väljanägemisega. Tammepuit oli ideaalne rohmaka maskuliinsuse väljendaja, seostudes sobivalt ka põlise inglaslikkusega. Söögitoa kujunduse ja õhtusöögirituaalide kaudu kinnitatigi nii materjalides kui ikonograafias hierarhiliste peresuhete, maa-aadli elustiili ja rahvusidentiteedi seost. Lisaks söögitoale kõnelesid perepea mehelikust identiteedist ka trepihall ja raamatukogu. Trepihalli karakter pidi samuti olema massiivne, lihtne ja tõsine, avaldamaks külalistele esimesest hetkest muljet perekonna väärikusest; intellektuaalseid püüdlusi pidi aga väljendama mehe raamatukogu, mille sisustusest leidis nii majaomaniku tegevusaladega haakuvate teadlaste ja õpetlaste portreid kui ka antiikkunsti koopiaid. Samas ei olnud naise buduaaris ette nähtud ühtegi sellist mööblieset, mis sobinuks pikemaajaliseks ühe koha peal viibimiseks ja millessegi süvenemiseks, kindlasti mitte kirjutuslauda ega raamaturiiuleid. Pigem võimaldas selle sisustus jutuajamisi, väikest käsitööd või lühikeste kirjade ja luuletuste kirjutamist.
Mõistagi eeldas ruumide peen sooline segregatsioon piisavat jõukust ja ruumid on alati seda eristatumad, mida kõrgema klassiga on tegemist. Samas hakati end järjest enam distantseerima teenijarahvast. Inglise maamõisates paigutati teenijad – samuti sooliselt jaotatuna – poolkeldrikorrusele, prantsuse suurte linnaelamute puhul aga kõigi majapidamiste teenijad koos pööningukorrusele. Nii majade kui korterite planeeringutes peeti rangelt kinni liikumistrajektooride eristamisest: teenijatel oli kindlasti oma sissekäik, kuid viktoriaanlik ideaal sisaldas suisa eraldi sissepääse ja trepikodasid härrasrahva mees- ja naisliikmetele, poissmeestele ja noortele daamidele, lisaks mitut sorti tagatreppe teenijaile. [2] Keerukaid koridorisüsteeme ja seintesse peidetud käike kasutati teenijaskonna nähtamatuks muutmiseks mõistagi laialdaselt kogu Euroopa lossides, kuid kõige äärmuslikumaks näiteks selles vallas on ilmselt Portlandi hertsogi William Cavendish-Scott-Bentincki valdused Welbeck Abbeys, kus segregeeritud koridorid ja maa-alused käigud ei hõlmanud mitte pelgalt peahoonet, vaid kogu mõisasüdame, ning käikude kogupikkus ulatus kuni 60 kilomeetrini. Tuleb küll tunnistada, et ekstsentrilist hertsogit motiveeris oma unikaalset labürinti looma vastumeelsus igasuguse inimkontakti suhtes, kuid teenijaskonna liikumisteed ei tohtinud tema omadega ristuda mitte mingi hinna eest. [3]
Täpselt samamoodi avaldasid sotsiaalsed normid mõju kõrgklassi elamute plaanilahendustele (ja vastupidi) ka Eestis. Kuigi ainelised olud olid sageli märksa kasinamad, valitsesid esinduslikkusetaotlus ja normikohased formaalsused mugavuse üle: 19. sajandi teisest poolest kuni kohati kahe maailmasõja vahelise ajani püüti isegi kolme- või neljatoalistes korterites – mis tollase kõrgklassi normide kohaselt liigitusid väikesteks – lahendada vähemalt kaks ruumi esindustubadena, sest söögi- ja elutoa eristamine oli seltskondliku etiketi kohaselt tingimata vajalik. [4] Nii Tallinna kui Tartu historitsistlikes ja juugendlikes kortermajades ja linnavillades on ruumid tugevalt hierarhiseeritud: elamu esindusliku avaliku tsooni ruumid, nagu elutuba-saal, söögituba verandaga, kabinet-raamatukogu, mõnikord koos ootetoaga, on ruumikad, rikkaliku dekooriga ja avanevad tänava poole, magamisruumid aga ootamatult kokkusurutud ja väheldased ning paigutatud hoovi poole. Elamut teenindav tsoon – köök, serveerimistuba, teenijatuba, vannituba – paikneb hoovipoolses tiivas veelgi eristatumalt ja kindlasti omaette sissepääsuga. [5]
Samamoodi oli selge arusaam, kes "valitseb" millist ruumi ja kelle identiteeti see peab väljendama. 1915. aastal jagas ajaleht Tallinna Kaja soovitusi linnakorteri peremehe toa kujundamiseks, toetudes Soome kodukujundusideoloogile ja Turu tarbekunstikooli rektorile Edvard Eleniusele: "Peremehe tuba on peremehe, perekonna pea, töö- ja vastuvõttetoaks määratud. Seesuguseski perekonnas, kus peremehe tähtsam tegevus väljaspool kodu, kontoris, kantseleis, koolis sünnib, korraldatakse talle siiski oma eratuba. Kodu sisemine valitsus nõuab oma väikest "kantseleid" ja peremehe tuba on just niisuguseks paigaks. (…) Tuleb silmas pidada, et tuba kabineti nõudeid silmas pidavalt oleks sisse seatud. Peremehe toas peavad sedamööda järgmised toakalud olema: kirjutuslaud, kirjutustool, raamatukapp või riiul, sohva ja sohvalaud, paar tugitooli, kas sohvalaua läheduses või mõne väiksema laua juures, ning, kui võimalik, üks või kaks kujusammast (postamenti). (…) Peremehe toas ei ole sünnis suuremal hulgal kõiksugu väikseid tarbe- ja iluasju pidada, mis teistele tubadele elava ja rõõmsa jume annavad." [6]
Sellegipoolest ei tasu arvata, nagu olnuks soopõhine segregeerimine omane ainult luksuslikele kõrgklassi eluruumidele. Antropoloogid on näidanud, et ruumide või ruumiosade sooline jaotamine iseloomustab enamiku põlisrahvaste elamustruktuuri [7] ja erandiks polnud meie kohalik rehetaregi. Isegi kui tegemist oli ühe suure ruumiga, oli see mõtteliselt tsoneeritud: söögilauas oli kindel koht nii peremehel kui perenaisel ning peresisest hierarhiat märkis ka magamisasemete asukoht ja iseloom. [8]
Soorollid Eesti arhitektide 1950.-1960. aastate projektigraafikas.
Modernistlikud ruumiuuendused
20. sajandi alguskümnendite moderniseerumisprotsessid ja eriti Esimese maailmasõja järgsed ühiskondlikud muutused avaldasid tugevat mõju nii koduruumi mõtestamisele kui naise positsioonile ja ülesannetele selles, kuid paljud konventsioonid ja sõnastamata ootused elanike ruumikasutuse viisidele jäid ka samaks. Kõige enam mõjutasid naiste kodust elu neli modernsuse aspekti. [9] Järjest suurenev linnastumine ning standardiseeruv ja odavnev arhitektuuritoodang võimaldas laialdaste äärelinnade teket, mida hakati pidama lastekasvatamisele ideaalseks keskkonnaks. Samal ajal võimaldas arenev meditsiin, sealhulgas edenevad arusaamad hügieenist ja parem sünnitusabi, naistele paremaid elutingimusi, ning teisalt suurendas tarbimiskultuuri teke nii argist mugavust kui ka mitmekesisemaid eneseväljendusvõimalusi kodukujunduse läbi. Neljandaks kaasnes moderniseerumisprotsessidega usk teaduslikku, ratsionaalsesse lähenemisse elu kõigil tasanditel, mis tähendas ühtlasi nn asjatundjakultuuri sekkumist privaatsfääri – ka kodu pidi hakkama korraldama teaduslikest põhimõtetest lähtuvalt. Seni puhtalt eraelulisi otsuseid hakkasid mõjutama kodumajandusspetsialistide, ametnike, tervishoiutöötajate ja teiste professionaalide arvamused ja soovitused. Kodumajapidamine sai täiesti uue tähenduse ning naise roll selle üksuse majandajana uue, professionaalse värvingu. Ratsionaalselt korraldatud ja puhas kodu oli tsiviliseerituse märk, töötamist parema kodu nimel esitati naise kodanikupanusena.
Värvikaks näiteks on köögi transformatsioon, mille arhitektuurne ümbermõtestamine erilist tähelepanu mittevajavast, pigem teenijate kasutuses teenindusruumist uue naise "professionaalseks kontoriks" osutub ambivalentsemaks, kui võib-olla pealtnäha paistab. Sajandi alguskümnendite radikaalne naisliikumine ja ilmasõjajärgne meestepõud, mis tingis senisest märksa suurema naiste tööhõive, viis 1920. aastateks nn uue naise esiletõusule, kes ei olnud enam suletud koduseinte vahele, vaid osales ka avalikus elus, tegi sporti, nautis meelelahutust ja kultuuri. Kuigi eeldati, et abiellumise järel jääb ta peamiselt kodu ja majapidamise eest hoolitsejaks (nt Saksamaal keelati tööpuuduse tingimustes abielus naiste töötamine), pidi ta seda tegema moodsalt ja osavalt, kõige värskemaid tehnoloogilisi lahendusi kasutades. Eeskujuks teaduslikult juhitud modernne tööstus, pidi ka kodumajapidamine lähtuma mõõdetava ajakulu ja liikumise uuringutest ning kätkema disainilahendusi, mis teeksid köögis toimetamise ratsionaalseks, efektiivseks ja hõlpsaks. 1920.–1930. aastate poliitika eesmärgiks oli hoogsat naiste emantsipatsiooni ohjata, suunates naised tagasi kodusfääri, samas võrdsustades seda ideoloogiliselt meeste tööga väljaspool kodu: naise professionaalne töökoht kodus/köögis vajab sama teaduslik-ratsionaalset lähenemist kui tootmistöö.
Kaugeltki mitte ainus, kuid kahtlemata kõige laialdasemalt rakendatud sellealane disainiarendus oli Margarete Schütte-Lihotzky projekteeritud nn Frankfurdi köök (1926), mis oli osa Ernst May juhtimisel ellu viidud Frankfurdi sotsiaalehitusprogrammist, kuid kuna tegemist oli moodullahendusega, eksporditi seda massiliselt ka näiteks Prantsusmaale või Rootsi. Tillukese, vaid 1,9 x 3,44 m pindalaga köögi lahendus lähtus hoolikalt välja arvutatud optimaalsetest mõõtmetest ning mööbli ja esemete sellisest paigutusest, mille puhul oleks tarvis teha kõige vähem liigutusi. Liikumisvabadust ja transporti romantiseerivale ajastule vastavalt olid eeskujuks laevakambüüsid ning rongide restoranvagunite köögid. Kogu ruumi ulatuses jooksis ühtne töötasapind: otse lõikamis-hakkimispinna all oli prügikast, märgade nõude aluselt tilkuv vesi juhiti aga otse kanalisatsiooni. Et väike ruum ei mõjuks umbselt, puudusid seinakapid, selle asemel olid väljatõmmatavad metallsahtlid kuivainetele ja arvukalt nagisid ning uudisena elektrilised kodumasinad. Hügieeni kindlustasid kergesti puhastatavad materjalid nagu klaas, metall, kahhel ja alumiinium. Sellises köögis toimetava "koduinseneri" pädevuse aluseks oli vastav haridus – Schütte-Lihotzky disainis ka spetsiaalse õppeköögi, mis seati sisse Frankfurdi koolides.
Kogu efektiivsuseretoorikast hoolimata on ebaselge, kas Frankfurdi köök naiste töökoormat tegelikult vähendas – selle arhitektuuri "sümboolseks kliendiks" oli varasema laiendatud perekonna asemel tuumikpere, kus kodutöid polnud kellegagi jagada ka juhul, kui naine käis täisajaga tööl. Väidet, et selline "teaduslik disain" lisab kodutöödele professionaalset väärikust, on aga peetud suisa naeruväärseks, kui eeskujuks on olnud pigem liinitööline, kes teeb täpselt väljamõõdetud, korduvaid, nüristavaid liigutusi. [10] Naise vabastamise asemel võib Frankfurdi köögis samahästi näha ka naise taaskodustamis-
ideoloogia toetajat.
Teine oluline aspekt modernse eluruumi ümbermõtestamisel on olnud avatud plaanilahendus. Modernistlikud arhitektid on omistanud sellele sama võimast utoopilist potentsiaali kui linnaehituslikele ümberkorraldustele – seinte eemaldamine ja eluruumide formaalse hierarhia kaotamine peaks viima senisest märksa suuremale demokraatiale, avatusele ja paindlikkusele nii perekonnaüksuse sees kui ühiskondlikus plaanis. Juba avatud plaanilahenduse nimetus, nii nagu Le Corbusier seda propageeris – plan libre ehk vaba plaan –, viitab vabadusele, mida võib tõlgendada kõige erinevamatel tasanditel. Ometi on see olnud uuendus, millele kasutajad – vähemalt Briti näitel, kus seda on uuritud – on kõige järjekindlamalt vastu seisnud. Ruumiosi on kangekaelselt eraldatud iseehitatud vaheseinte, sirmide või mööbliesemetega, et säilitada mingid jäänukid söögi- ja elutoa eristamisest; samal põhjusel on mahutatud söömine kitsukesse kööki; elutubadesse on rajatud nurgakesi "sümboolsete" esemetega, seatud kaminasimsile või kohvilauale mälestusesemete "altarikesi", milles aimub kunagise salongi esindusfunktsiooni. [11] Voolava ruumi efektse vabaduselubaduse asemel on kasutaja jaoks primaarsemad küsimused kontrollist ja privaatsusest.
Avatud plaanilahenduse paradoksaalsust iseloomustab hästi üks moodsa arhitektuuri ikoone, Gerrit Rietveldi kavandatud Schröderhuis (1924) Utrechtis. Maja tellijaks ja kaasautoriks oli noor kolme lapsega lesk Truus Schröder, kel oli laialdane intellektuaalidest sõpruskond ning tollase aja kohta ebakonventsionaalsed ja uuenduslikud vaated perekonnaelule ja lastekasvatamisele. Nii oligi projekteerimise olulisimaks lähtekohaks, et elamine peaks enesesse sujuvalt integreerima nii seltskonnaelu – filmiõhtud, filosoofiaklubid ja muud Truusi korraldatud üritused – kui ka laste harimise, kes pidid kõigest sellest osa saama. Viimane aspekt oli eriti ebatavaline, kuivõrd käibivate konventsioonide kohaselt hoiti täiskasvanute ja laste (ka teismeliste) elusfäärid pigem eraldi. Kuna aga raha nappis, tuli need ambitsioonid mahutada võrdlemisi väikesele pinnale. Lahenduseks oli väike (6 x 9 m) maja, mille elukorrus on üleni transformeeritav – päevases avatud olekus on see üks suur ruum, ööseks aga asetatakse paika vaheseinad, mis jaotavad ruumi neljaks magamistoaks ja trepihalliks. Kuna maja oli ühtlasi De Stijli põhivärvidel ja geomeetrial tugineva esteetika kehastuseks, leidsid sinised, punased või kollased seinatahvlid päevasel ajal rakendust monokroomsete "maalidena" seintel. Selle eksperimentaalse ruumi eesmärgiks oli kasvatada aktivistlikku suhtumist: inimene peab tajuma oma aktiivset ja loovat suhet ümbritsevasse ning saama ise leiutada oma ruumis olemise viise. Arhitektuur ei tohiks olla mingilgi moel rõhuv ega määratlev, vaid võimaldama vabalt ümber mõtestatud inimsuhteid, perekonda ja ühiskonda. [12]
Ometi on sedasama teisendatavat ruumilahendust võimalik tajuda ja mõtestada ka täpselt vastupidi: kuna vaheseinad toimivad vaid korraga paika pannes, saab magamistube moodustada vaid korraga – maja dikteerib väga konkreetselt kõigi elanike ühtse öö- ja päevarütmi. Isegi vanniminekuks tuli vannituba kõigepealt "ehitada", mis on üsna vastuolus vanniskäigu kui lõõgastusega. Samamoodi ei jää ruumi päevases avatud olekus midagi järele privaatsusest (mida teismelised lapsed käisidki vajaduse korral otsimas alumise korruse töötoast või köögist). Pealtnäha maksimaalset vabadust manifesteeriv arhitektuur võis paradoksaalselt kehastada ka tavapärasest tugevamat kontrolli. [13]
Soorollid Eesti arhitektide 1950.-1960. aastate projektigraafikas.
Eesti elamute ruumilised ja soolised standardid
Maailmasõdadevahelistel kümnenditel tegeleti ka Eestis aktiivselt elukeskkonna ja ruumistandardite ümbermõtestamise ja edendamisega. 1930. aastatel järjest kosuva keskklassi edumeelsust pidi peegeldama ka arhitektuur, kuid funktsionalismi esteetiline uuenduslikkus ei pruukinud sugugi tähendada progressiivsust ka ruumi sotsiaalses mõõtmes. Pigem vastupidi, aineliste võimaluste paranedes peegeldavad 1930. aastate teise poole moodsad funkvillad ja kortermajad järjest enam traditsioonilise kodanliku elulaadi iha, kus ruumid on taas tugevalt hierarhiseeritud. Kuna iseendale projekteerides saab arhitekt eeldatavasti kõige vabamalt väljendada nii oma esteetilisi tõekspidamisi kui ka arusaama mõistlikest ruumisuhetest ja eluviisist, on huvitav võrrelda kolme tollase arhitekti, Herbert Johansoni, Olev Siinmaa ja Erika Nõva elamuid. Väljanägemiselt on nii Johansoni Tallinna elamu (Toompuiestee 6, 1929) kui Siinmaa Pärnu villa (Rüütli 1a, 1931–1933) efektselt valged ja nurgelised, geomeetrilise vormimängu ja lamekatustega – kahtlemata märksa moodsamad kui Nõva palju traditsioonilisema väljanägemisega Mustamäe maja (Tähetorni 6, 1937–1938), mis muutus praktilistel põhjustel (tekkis võimalus osta odavalt roogu) rookatuse tõttu projekteeritust veelgi arhailisemaks. Herbert Johansoni elamu mõjus väliselt omal ajal nii avangardsena, et ajakirjanduses ilmus selle toetuseks uut moodsat esteetikat rahvale selgitavaid artikleid. Kui vaadata ruumijaotust, osutub see aga täiesti konventsionaalseks ja kujutlusvõimetuks. Kahel pool keskset koridori paiknevad eluruumid, mille taha on paigutatud magamistoad, välisukse kõrvalt leiab kabineti ning teenijal on omaette sissepääs ja toauberik köögi soemüüri taga.
Olev Siinmaa demonstreerib juba märksa enamat kursisolekut moodsa elulaadiga, võttes teadaolevalt ainsa Eesti arhitektina otsest eeskuju ka Frankfurdi köögist: Pärnu villas on samamoodi jätkuv, aknast otsevalgust saav töötasapind, kokkuklapitav triikimislaud ja pöördpink ning nutikad sisseehitatud kapid-sahtlid. Köögi ja söögitoa vahel paikneb sisseehitatud puhvetkapp, mille kesksest avausest saab kumera klaasiga kaitstud pöördalusel toidu otse söögitoa poolele ulatada. Kuna otse puhvetkapi kõrval on tegelikult olemas ka uks, pole see lahendus mitte niivõrd teenija mugavuse ja ajasäästu huvides, kuivõrd ta vanal tuttaval kombel nähtamatuks muutmiseks: toit ilmub lauale, kuid teenija silmad-kõrvad seltskonda ei ulatu. Samas tuleb tunnustada, et majja siseneda on tal lubatud pererahvaga ühest uksest, aga selle võis tingida ka ebamugavalt kolmnurkne, ühest küljest tumma tulemüüriga krunt, mis seadis plaanilahendusele omad piirangud. Elukorruse üldine ruumijaotus on Siinmaal samuti juba edumeelsem: kuigi elutoa tõstetud põrand tähistab ruumilist hierarhiat ning elu-, söögi- ja vastuvõtutoa eristamine järgib seltskondlikke konventsioone, on nad siiski visuaalselt seotud ja ruumid ühenduvad voolavalt. Arhitekt kavandas endale kaks kabinetti: alumise korruse oma pigem kundede vastuvõtmiseks, ülemise korruse oma privaatsemaks mõttetööks ja soovi korral uinakukski – aga kus on naise segamatu olemise koht? Kuigi maja valmides ajakirjanduses kiidetakse, et magamistuba ei pea päeval olema vaid toredalt kaetud voodiga tühi tuba, [14] on naise õigus sellele ruumile siiski tingimuslik ja mitte jagamatu. Jätkuvalt kehtib Leslie Kanes Weismani klassikaline kirjeldus: "Mehel kui leivateenijal on majas oma autoriteetsed ruumid ja kohad alates istekohast söögilaua otsas kuni magamistoani, oma privaatsus (kabinet) ja lõõgastus (hobiruumid). Naisel-koduloojal oma jagamatut ruumi ei ole. Tema kuulub teenindavate ruumide juurde. Ta on köögis kokk, elutoas võõrustaja, lastetoas ema, magamistoas armuke, garaažis autojuht." [15]
Erika Nõva elamu – projekteeritud ajal, mil tal oli nii päevatöö, erapraksis kui paariaastased kaksikud – püüdleb aga alalhoidlikust väljanägemisest hoolimata sisemiselt vähem formaalse ruumijaotuse suunas. Elukorrus on maksimaalselt avatud, üks multifunktsionaalne ruum, mis sisaldab nii elutoa kui tööruumi funktsioone ja liitub ühes otsas sujuvalt sööginišiga. Köögiosa on küll eluruumist seinaga eraldatud, kuid visuaalset sidet võimaldab ümmargune siseaken nende vahel, nii et köögis tegutseja saab ka toas mängivatel lastel silma peal hoida. Jäigalt määratlemata funktsioonidega eluruume propageeris Nõva ka oma arvukates ajakirja Taluperenaine artiklites ja avalikel loengutel, mille üheks oluliseks eesmärgiks oligi suunata naisi nõudma ja looma otstarbekamat ja võrdsemalt korraldatud kodu. Samas, hoolimata professionaalsest karjäärist arhitektina kavandas Erika Nõva oma kodumaja koos loomapidamisvõimalusega. See peegeldab üleminekumomenti nii ruumilises kui ka sotsiaalses mõttes: maja asukoht Mustamäel oli tollal alles äärelinnaline ja esimest põlve keskklassil olid vägagi maalähedased juured. Naise topeltkoorem palgatööl ja kodumajapidamises oli midagi enesestmõistetavat.
Pärast sõda, kui Nõukogude Liidu kollektivistlikust retoorikast hoolimata Hruštšovi sula ajal taas individuaalelamuehitust soosima hakati, mõjutasid ruumilahendusi ranged ruuminormid, kus kõik vajalik tuli mahutada piiratud ruutmeetritele (esialgu oli lubatud maksimaalselt 90 m 2 kogupinda, hiljem mõnevõrra enam), aga samavõrd ka jätkuvalt traditsioonilised rolliootused. Nõukogude soopoliitika tähendas küll naiste emantsipatsiooni avalikus sfääris, kuid konservatiivsete ja paternalistlike hoiakute püsimist privaatsfääris, [16] mis praktilises elus tõlgendus lihtsalt "vabaduseks" kanda kahekordset töökoormat. [17]
Elamute plaane vaadates torkab lisaks silma üks aspekt, mis 1960.–1980. aastate elamute ruumilahendusi varasematest ja hilisematest eristab: kõikvõimalike abiruumide rohkus, mis ühelt poolt oli loomulikult võimalus kavaldada üle ametlikke kasuliku pinna norme, kuid teisalt peegeldab ajastu spetsiifilist isetegemiskultuuri. Kui Lääne-Euroopas väljendasid alates 1970. aastatest lisandunud hobiruumid uut DIY-kultuuri ja koduloome käsitamist ühe eneseväljendusviisina, [18] siis nõukogude kontekstis tingis selle suuresti toiduainete, tarbekaupade ja teenuste defitsiit. Ka linnakeskkonda kavandatud majadel on sageli ruumikad kasvuhooned, keldris aga mahukad hoidlad vajalikele talvevarudele: juurviljadele, puuviljadele ja hoidistele. Mõistagi eeldas selline potipõllundus ja massiivne hoidistamine lisapanust eelkõige naiselt, kelle töötunde selles vallas võis suvisel-sügisesel hooajal koguneda teise töökoha jagu. Kuid sama traditsioonilised rolliootused kehtisid ka mehele: nii kõikvõimalike ehitus- ja parandustöödega kui isegi autoremondiga pidi enamasti ise hakkama saama. Seda peegeldavad individuaalelamute remondikanaliga garaažid ja avarad soklikorruse tööruumid. Garaaž, äärelinnaelu auru väljalaskmise ventiil, on elamise kontekstis ilmselt maskuliinseim ruumitüüp üldse, mis on ajapikku hakanud lisaks traditsioonilistele meherolliootustele seostuma (maskuliinselt) ebakonventsionaalse innovaatilisusega üleüldisemalt, toites kuvandit ühiskonna äärealadel sündivast geniaalsusest à la garaažis sündinud Apple, Amazon või Nirvana. [19]
Postsotsialistliku ajastu üks märkimisväärsemaid tendentse elamise vallas on kahtlemata olnud äärelinnastumine: 1990. aastate lõpust algas uute eramajade ehitusbuum, mis sai tõelise hoo sisse 2000. aastatel. Kuigi esialgu kohandati elamiseks palju ka endisi suvilaid, siis valdava enamuse moodustasid sel perioodil uued eramud; alates 2005. aastast hakkas siiski lisanduma ka kortermaju. [20] Eraomanduses üheperemaja kui poliitiliselt propageeritud ja majanduslikult soodustatud ideaal tekitas aga monofunktsionaalse valglinnastunud keskkonna, mis taastoodab traditsioonilisi soorolle. Lapsesõbraliku kasvukeskkonnana propageeritud äärelinnamaja vajas linnaelust märksa suuremat koduse töö panust ning viis palju tõenäolisemalt peremudelini, kus mees käib tööl ja naine on kodus. Äärelinnamaja haldamis- ja finantseerimismehhanismid (kodulaen!) ning auto omamist eeldav eluviis ühendatuna osalist töötamist välistava emapalgapoliitikaga seadsid väikeste lastega naised mitmes mõttes sõltuvuslikku positsiooni. Valglinnaline keskkond on ka väga homogeenne – kõigil naabruskonna liikmetel on tõenäoliselt sarnane varanduslik taust ja enam-vähem ühevanused lapsed. Segregeeritud on haiged, hooldust vajavad, vallalised ja teised normatiivsest kodanikust erinevate (ruumiliste) vajaduste ja eluviisiga elanikud. Nii esindab enamik äärelinnamaju ka tänapäeval konventsionaalse tuumpere ruumiprogrammi: avaliku tsoonina elutuba-köök-söögituba ja üks kabinet; privaatse tsoonina (abielu)paari magamistuba ja lastetoad. Köök on siiski enamasti liitunud eluruumiga, peegeldades foodie -kultuuri plahvatust, kust kõigest toiduga seonduvast on saanud oluline meelelahutuse osa nii kodus kui väljaspool seda; ning kuigi koristaja olemasolu on muutunud ka keskklassi normiks, leiab teenijatoa või -majakese üksnes kõige luksuslikumate villade puhul.
Kui otsida, kas tänapäeva eramumaastikul leidub ka mõni põhimõtteline uuendus, siis mulle näib, et selleks võiks olla vaid ühele inimesele mõeldud maja, olgu tegemist üksikute jõukate ärimeeste (harvemal juhul ka -naiste) villadega või järjest laiemalt leviva mikromajade trendiga. Omaette elamise faas lapsepõlvekodu ja abielludes loodud oma kodu vahel ei ole sotsiaalse normina kuigi ammune nähtus, kuid nüüdseks on üksi elav inimene esmakordselt muutunud ka nii eramute kui masstoodetud mikroelamute standardiks. Tänapäeva üksikute ajastus [21] väljenduv individualism, nomaadlik ja paindlik eluviis võivad ruumilahenduste koha pealt tähendada nii töö- ja eraelu täielikku läbipõimumist, kus töine tegevus on koloniseerinud igasuguse privaatsuse, kui ka askeetlikku eksistentsimiinimumlikku lahendust, kus elamu täidab vaid baasfunktsioone ning töine ja sotsiaalne elu peavad lahti rulluma mujal.
Maskuliinsus ja feminiinsus ei ole inimese olemuslikud, bioloogilised omadused, vaid korduvate käitumismustrite abil sisendatud ja omaks võetud sotsiaalsed rollid, mida toodetakse läbi korduvate käitumismustrite. Need sisse harjunud ja harjutatud käitumismustrid on reaktsioon meid ümbritsevatele diskursiivsetele mõjuritele. Ruum ja selle elemendid on ühed sedalaadi mõjurid, mis tingivad ja soodustavad teatud käitumisviise ja teevad keerukaks või võimatuks teisi, ning eriti vahetult toimivad need ruumilised suunajad, vormijad ja läved kodus. Küsida, milliseid soorolle ja suhtemustreid me tahaksime järgida ja milliseid vältida, tähendab ka küsida, millised peaksid olema ruumid, mis neid suhteid vastastikmõjus vormivad. Kas elu, mida meie eluruumid võimaldavad, rahuldab meid või võiks see olla midagi teistsugust?
Artikkel pärineb Vikerkaarest.
Artikli valmimist on toetanud Eesti Teadusagentuuri grant IUT 32-1 ("Eksperimentaalsed praktikad ja teooriad 20. ja 21. sajandi Eesti visuaal- ja ruumikultuuris").
[1] J. Kinchin, Interiors: Nineteenth-Century Essays on the 'Masculine' and the 'Feminine' Rooms. Rmt-s: Intimus. Interior Design Theory Reader. Toim. M. Taylor, J. Preston. London, 2006, lk 168–172.
[2] D. Kuhlmann, Gender Studies in Architecture. Space, Power and Difference. London, 2013, lk 141.
[3] S. Trüby, The Corridor-Cell Complex. Rmt-s: S. Trüby jt, Corridor. Elements of Architecture. 14th International Architecture Exhibition, La Biennale di Venezia. Veneetsia, 2014, lk 39–63.
[4] O. Orro, M. Siilivask, Ruumist tapeetide ümber. Rmt-s: Vabamüürlus, arhitektuur ja ajalooline interjöör. Uurimusi kunstist, tapeetidest ja Pistohlkorside perekonnast 18. sajandist 20. sajandi alguseni. Tartu linnamuuseumi aastaraamat 20. Tartu, 2015, lk 59.
[5] Sealsamas.
[6] Peremehe tuba. Edv. Eleniuse järgi. Tallinna Kaja, 12.09.1915, lk 572–574. Tänan Oliver Orrot osutuse eest.
[7] I. Cieraad, Anthropology at Home. Rmt-s: At Home. An Anthropology of Domestic Space. Toim. I. Cieraad. Syracuse (NY), 1999, lk 2.
[8] M. Maruste, Eesti talu kui kompass minevikku ja tulevikku. Maja, 2019, nr 4, lk 41.
[9] J. Giles, The Parlour and the Suburb. Domestic Identities, Class, Femininity and Modernity. London, 2005, lk 22.
[10] S. R. Henderson, A Revolution in the Woman's Sphere. Grete Lihotzky and the Frankfurt Kitchen. Rmt-s: Housing and Dwelling. Perspectives on Modern Domestic Architecture. Toim. B. M. Lane. London; New York, 2007, lk 248–258.
[11] Vt J. Attfield, Bringing Modernity Home. Open Plan in the British Domestic Interior. Rmt-s: At Home, lk 73–82.
[12] Vt ka: A. Friedman, Women and the Making of the Modern House. New York, 1998, lk 64–91.
[13] Schröderhuisi "vastukarva"-tõlgendust vt: C. Croft, Movement and Myth: The Schröder House and Transformable Living. Rmt-s: Intimus, lk 75–77.
[14] K. M., Praktiline elamu Pärnus. Majaomanik, 1936, nr 1.
[15] L. K. Weisman, Women's Environmental Rights: A Manifesto. Heresies, 1981, nr 3, lk 6–8.
[16] K. Kivimaa, K. Talvoja, Nõukogude naine Eesti kunstis. The Soviet Woman in Estonian Art. Tallinn, 2010.
[17] S. Reid, Communist Comfort: Socialist Modernism and the Making of Cosy Homes in the Khrushchev Era. Rmt-s: Homes and Homecomings. Gendered Histories of Domesticity and Return. Toim. K. H. Adler, C. Hamilton. London, 2010, lk 11–44.
[18] T. Putnam, "Postmodern" Home Life. Rmt-s: At Home, lk 144–152.
[19] Vt ka: A. Morey, V. Alkanoglu, Architectural Purgatory. The Car, the Garage, and the House. Rmt-s: The Interior Architecture Theory Reader. Toim. G. Marinic. Abing-don; New York, 2018, lk 327–333.
[20] K. Leetmaa, A. Kährik, M. Nuga, T. Tammaru, Suburbanization in the Tallinn Metropolitan Area. Rmt-s: Confronting Suburbanization. Urban Decentralization in Postsocialist Central and Eastern Europe. Toim. K. Stanilov, L. Sýkora. London, 2014, lk 192–224.
[21] The Single Age. Wunderman Thompson, juuni 2019. https://bit.ly/3eZQYhi. | Ingrid Ruudi. Eluruum soosuhete mõjutaja ja peegeldajana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veelgi intensiivsema ja paradoksaalsema transformatsiooni on läbinud kodune eluruum. Kui ühelt poolt on tavapärase elutegevuse ulatus tohutult kokku tõmbunud, piiritledes paljude füüsilise liikumisruumi nende oma kodu nelja seinaga, siis teisalt on sellesama nelja seina vahele mahtuv funktsionaalses mõttes kordades paisunud ja modifitseerunud, mahutades endasse ka kontori, kooli, kohviku ja spordiklubi. Kui varem veetsid paljud kodus vaid murdosa päevast, sellele hommikuse kiirustava kohvi või uinumiseelse sotsiaalmeedia kerimise kõrval vaevu tähelepanu pöörates, siis nüüd on meie suhe oma koduruumiga omandanud järsku uue ja märksa kaalukama tähenduse.
Ühtlasi tähendab see kõikvõimalike koduste ebavõrdsuste teravat esiletulekut. On suur vahe, kas olla karantiinis ühetoalises pugerikus või aiaga äärelinnamajas; üksi, kaaslas(t)e, pere või laiendatud perega – sunnitud viibimine piiratud pinnal toob välja nii klassierinevused kui tasakaalustamata soosuhted. Igapäevane ruum on keskkond ja väli, kus luuakse, kinnistatakse ja kõigutatakse võimusuhteid – see kehtib nii avaliku linnaruumi makroskaalal kui ka koduruumi mikroskaalal. Viisid, kuidas eluruum sotsiaalseid suhteid konstitueerib, on väga mitmekesised. Millistest reeglitest lähtudes ruumi kasutatakse, seda jaotatakse? Kelle identiteeti ruum väljendab? Kes kuhu pääseb, kes kus olla tohib? Kellel on oma ruum ja milles see seisneb? Kellel on õigus suuremale, kellel vähemale privaatsusele? Kes näeb, kui palju näeb, ja kes on vaadeldav? Osa neist aspektidest võib ruumis väljenduda tugeval ja füüsilisel kujul, olles ilmselged ka võõrale pilgule; enamasti väljendub inimsuhete selline ruumistamine aga vaevu hoomataval moel. Püüan siin anda ülevaate, kuidas on modernne eluruum vorminud ettekujutust mehe- ja naiserollist ning kuidas arhitektuuri areng ja soosuhete dünaamika on teineteist mõjutanud.
Kodu on 19. sajandi leiutis
Kuigi "kodutunde" kui kodukeskse pere-kondliku läheduse idee pärineb 17. sajandi Hollandi kodanlastelt, on kodu kui avalikust ja töisest elust täienisti eraldatud sfäär 19. sajandi leiutis. Seni oli elamu olnud üksiti töökoda või äriajamise koht. Seal elasid lisaks tuumperekonnale veel teenijad, töötajad, kaugemad sugulased, kostile võetud tuttavad – "elamine" võttis elamust nii ajalises kui ruumilises mõttes vaid osa. Kuid 19. sajandil liikus töötegemine järjest selgemalt elamutest välja, töö tegija hakkas veetma suuremat osa oma päevast mujal – eristusid avalik ja erasfäär, (re)produktiivsetest tegevustest jäi elamisega seotuks vaid lastekasvatamine ning kodu hakati mõtestama kui puhkamise ja lõõgastumise kohta. Esimest korda tekkis ka arusaam privaatsusest – see meile nii enesestmõistetav väärtus on elamise kontekstis õigupoolest küllalt hiline nähtus, mida sai endale lubada vaid piisavate materiaalsete vahendite korral.
Mõistagi tähendas see ka avaliku sfääri omistamist valdavalt meestele ja kodu kui erasfääri seostamist naistega. Ent ka privaatse elamu piires oli sooline jaotus väga tugevalt väljendunud. Ruumikasutus ja liikumistrajektoorid eristasid kasutajaid väga selgepiiriliselt nii soo- kui klassipõhiselt; kõige reljeefsemalt väljendus see vahest viktoriaanlikul Inglismaal, mille elamismudeleid ja neisse kätketud soolisi konventsioone on ka kõige enam uuritud. Kõige selgema vastandpaari viktoriaanlikus kõrgklassi elamus moodustasid maskuliinne söögituba ja feminiinne elutuba. Lisaks olid mehe valdusteks veel trepihall, raamatukogu, kabinet, piljardiruum ja suitsetamisruum; naise omadeks aga buduaar, muusikatuba, hommikusöögituba ja magamistuba.
Iga ruumitüüp oli väga täpselt kodeeritud vastavalt funktsioonile, sisule ja dekoorile. Nagu kinnitab tollane nõuandekirjandus, oli selline ruumijaotus kindlalt paigas juba 19. sajandi algul, püsides muutumatuna praktiliselt kogu sajandi. [1] Ilmselgelt pidid "mehe ruumid" olema tõsised, väärikad ja tumedates toonides, "naise ruumid" võisid aga olla kergemad, heledamad, värvikamad ja dekoratiivsemad. Neist olulisim oli elutuba (drawing room), kuhu külalised liikusid pärast õhtusööki – just see ruum pidi külalistele kõige eredamalt demonstreerima võõrustajate identiteeti ning seal toimusid ka olulisimad sotsiaalsed tehingud, näiteks abiellumisealiste tütarde tutvustamine potentsiaalsetele kosilastele. Elutuppa soovitati paigutada ohtralt peegleid, pronkskaunistusi ja külluslikult valgustust; sobivad olid prantsuse ja idamaade stiiliviited, keelatud aga kõik esemed, millel oleks kuidagi "teaduslik" iseloom, nagu raamatud, gloobused või maakaardid. Sobivamaks peeti kunstiliste ja vähem intellektuaalsete tegevuste väljendusi, nagu tikandid, visandid ja muusikaga seotu.
Kontrastina pidi söögituba edasi andma väärikust ja perekonna positsiooni – kindlasti pidi ruum olema muljetavaldavalt suur, kaunistustena olid aga kohased perekonnareliikviad ja portreed. Ruumi proportsioone rõhutas mööbel, mis pidi olema suurejooneline ja võimalikult raske, vastupidava ja pikaealise väljanägemisega. Tammepuit oli ideaalne rohmaka maskuliinsuse väljendaja, seostudes sobivalt ka põlise inglaslikkusega. Söögitoa kujunduse ja õhtusöögirituaalide kaudu kinnitatigi nii materjalides kui ikonograafias hierarhiliste peresuhete, maa-aadli elustiili ja rahvusidentiteedi seost. Lisaks söögitoale kõnelesid perepea mehelikust identiteedist ka trepihall ja raamatukogu. Trepihalli karakter pidi samuti olema massiivne, lihtne ja tõsine, avaldamaks külalistele esimesest hetkest muljet perekonna väärikusest; intellektuaalseid püüdlusi pidi aga väljendama mehe raamatukogu, mille sisustusest leidis nii majaomaniku tegevusaladega haakuvate teadlaste ja õpetlaste portreid kui ka antiikkunsti koopiaid. Samas ei olnud naise buduaaris ette nähtud ühtegi sellist mööblieset, mis sobinuks pikemaajaliseks ühe koha peal viibimiseks ja millessegi süvenemiseks, kindlasti mitte kirjutuslauda ega raamaturiiuleid. Pigem võimaldas selle sisustus jutuajamisi, väikest käsitööd või lühikeste kirjade ja luuletuste kirjutamist.
Mõistagi eeldas ruumide peen sooline segregatsioon piisavat jõukust ja ruumid on alati seda eristatumad, mida kõrgema klassiga on tegemist. Samas hakati end järjest enam distantseerima teenijarahvast. Inglise maamõisates paigutati teenijad – samuti sooliselt jaotatuna – poolkeldrikorrusele, prantsuse suurte linnaelamute puhul aga kõigi majapidamiste teenijad koos pööningukorrusele. Nii majade kui korterite planeeringutes peeti rangelt kinni liikumistrajektooride eristamisest: teenijatel oli kindlasti oma sissekäik, kuid viktoriaanlik ideaal sisaldas suisa eraldi sissepääse ja trepikodasid härrasrahva mees- ja naisliikmetele, poissmeestele ja noortele daamidele, lisaks mitut sorti tagatreppe teenijaile. [2] Keerukaid koridorisüsteeme ja seintesse peidetud käike kasutati teenijaskonna nähtamatuks muutmiseks mõistagi laialdaselt kogu Euroopa lossides, kuid kõige äärmuslikumaks näiteks selles vallas on ilmselt Portlandi hertsogi William Cavendish-Scott-Bentincki valdused Welbeck Abbeys, kus segregeeritud koridorid ja maa-alused käigud ei hõlmanud mitte pelgalt peahoonet, vaid kogu mõisasüdame, ning käikude kogupikkus ulatus kuni 60 kilomeetrini. Tuleb küll tunnistada, et ekstsentrilist hertsogit motiveeris oma unikaalset labürinti looma vastumeelsus igasuguse inimkontakti suhtes, kuid teenijaskonna liikumisteed ei tohtinud tema omadega ristuda mitte mingi hinna eest. [3]
Täpselt samamoodi avaldasid sotsiaalsed normid mõju kõrgklassi elamute plaanilahendustele (ja vastupidi) ka Eestis. Kuigi ainelised olud olid sageli märksa kasinamad, valitsesid esinduslikkusetaotlus ja normikohased formaalsused mugavuse üle: 19. sajandi teisest poolest kuni kohati kahe maailmasõja vahelise ajani püüti isegi kolme- või neljatoalistes korterites – mis tollase kõrgklassi normide kohaselt liigitusid väikesteks – lahendada vähemalt kaks ruumi esindustubadena, sest söögi- ja elutoa eristamine oli seltskondliku etiketi kohaselt tingimata vajalik. [4] Nii Tallinna kui Tartu historitsistlikes ja juugendlikes kortermajades ja linnavillades on ruumid tugevalt hierarhiseeritud: elamu esindusliku avaliku tsooni ruumid, nagu elutuba-saal, söögituba verandaga, kabinet-raamatukogu, mõnikord koos ootetoaga, on ruumikad, rikkaliku dekooriga ja avanevad tänava poole, magamisruumid aga ootamatult kokkusurutud ja väheldased ning paigutatud hoovi poole. Elamut teenindav tsoon – köök, serveerimistuba, teenijatuba, vannituba – paikneb hoovipoolses tiivas veelgi eristatumalt ja kindlasti omaette sissepääsuga. [5]
Samamoodi oli selge arusaam, kes "valitseb" millist ruumi ja kelle identiteeti see peab väljendama. 1915. aastal jagas ajaleht Tallinna Kaja soovitusi linnakorteri peremehe toa kujundamiseks, toetudes Soome kodukujundusideoloogile ja Turu tarbekunstikooli rektorile Edvard Eleniusele: "Peremehe tuba on peremehe, perekonna pea, töö- ja vastuvõttetoaks määratud. Seesuguseski perekonnas, kus peremehe tähtsam tegevus väljaspool kodu, kontoris, kantseleis, koolis sünnib, korraldatakse talle siiski oma eratuba. Kodu sisemine valitsus nõuab oma väikest "kantseleid" ja peremehe tuba on just niisuguseks paigaks. (…) Tuleb silmas pidada, et tuba kabineti nõudeid silmas pidavalt oleks sisse seatud. Peremehe toas peavad sedamööda järgmised toakalud olema: kirjutuslaud, kirjutustool, raamatukapp või riiul, sohva ja sohvalaud, paar tugitooli, kas sohvalaua läheduses või mõne väiksema laua juures, ning, kui võimalik, üks või kaks kujusammast (postamenti). (…) Peremehe toas ei ole sünnis suuremal hulgal kõiksugu väikseid tarbe- ja iluasju pidada, mis teistele tubadele elava ja rõõmsa jume annavad." [6]
Sellegipoolest ei tasu arvata, nagu olnuks soopõhine segregeerimine omane ainult luksuslikele kõrgklassi eluruumidele. Antropoloogid on näidanud, et ruumide või ruumiosade sooline jaotamine iseloomustab enamiku põlisrahvaste elamustruktuuri [7] ja erandiks polnud meie kohalik rehetaregi. Isegi kui tegemist oli ühe suure ruumiga, oli see mõtteliselt tsoneeritud: söögilauas oli kindel koht nii peremehel kui perenaisel ning peresisest hierarhiat märkis ka magamisasemete asukoht ja iseloom. [8]
Soorollid Eesti arhitektide 1950.-1960. aastate projektigraafikas.
Modernistlikud ruumiuuendused
20. sajandi alguskümnendite moderniseerumisprotsessid ja eriti Esimese maailmasõja järgsed ühiskondlikud muutused avaldasid tugevat mõju nii koduruumi mõtestamisele kui naise positsioonile ja ülesannetele selles, kuid paljud konventsioonid ja sõnastamata ootused elanike ruumikasutuse viisidele jäid ka samaks. Kõige enam mõjutasid naiste kodust elu neli modernsuse aspekti. [9] Järjest suurenev linnastumine ning standardiseeruv ja odavnev arhitektuuritoodang võimaldas laialdaste äärelinnade teket, mida hakati pidama lastekasvatamisele ideaalseks keskkonnaks. Samal ajal võimaldas arenev meditsiin, sealhulgas edenevad arusaamad hügieenist ja parem sünnitusabi, naistele paremaid elutingimusi, ning teisalt suurendas tarbimiskultuuri teke nii argist mugavust kui ka mitmekesisemaid eneseväljendusvõimalusi kodukujunduse läbi. Neljandaks kaasnes moderniseerumisprotsessidega usk teaduslikku, ratsionaalsesse lähenemisse elu kõigil tasanditel, mis tähendas ühtlasi nn asjatundjakultuuri sekkumist privaatsfääri – ka kodu pidi hakkama korraldama teaduslikest põhimõtetest lähtuvalt. Seni puhtalt eraelulisi otsuseid hakkasid mõjutama kodumajandusspetsialistide, ametnike, tervishoiutöötajate ja teiste professionaalide arvamused ja soovitused. Kodumajapidamine sai täiesti uue tähenduse ning naise roll selle üksuse majandajana uue, professionaalse värvingu. Ratsionaalselt korraldatud ja puhas kodu oli tsiviliseerituse märk, töötamist parema kodu nimel esitati naise kodanikupanusena.
Värvikaks näiteks on köögi transformatsioon, mille arhitektuurne ümbermõtestamine erilist tähelepanu mittevajavast, pigem teenijate kasutuses teenindusruumist uue naise "professionaalseks kontoriks" osutub ambivalentsemaks, kui võib-olla pealtnäha paistab. Sajandi alguskümnendite radikaalne naisliikumine ja ilmasõjajärgne meestepõud, mis tingis senisest märksa suurema naiste tööhõive, viis 1920. aastateks nn uue naise esiletõusule, kes ei olnud enam suletud koduseinte vahele, vaid osales ka avalikus elus, tegi sporti, nautis meelelahutust ja kultuuri. Kuigi eeldati, et abiellumise järel jääb ta peamiselt kodu ja majapidamise eest hoolitsejaks (nt Saksamaal keelati tööpuuduse tingimustes abielus naiste töötamine), pidi ta seda tegema moodsalt ja osavalt, kõige värskemaid tehnoloogilisi lahendusi kasutades. Eeskujuks teaduslikult juhitud modernne tööstus, pidi ka kodumajapidamine lähtuma mõõdetava ajakulu ja liikumise uuringutest ning kätkema disainilahendusi, mis teeksid köögis toimetamise ratsionaalseks, efektiivseks ja hõlpsaks. 1920.–1930. aastate poliitika eesmärgiks oli hoogsat naiste emantsipatsiooni ohjata, suunates naised tagasi kodusfääri, samas võrdsustades seda ideoloogiliselt meeste tööga väljaspool kodu: naise professionaalne töökoht kodus/köögis vajab sama teaduslik-ratsionaalset lähenemist kui tootmistöö.
Kaugeltki mitte ainus, kuid kahtlemata kõige laialdasemalt rakendatud sellealane disainiarendus oli Margarete Schütte-Lihotzky projekteeritud nn Frankfurdi köök (1926), mis oli osa Ernst May juhtimisel ellu viidud Frankfurdi sotsiaalehitusprogrammist, kuid kuna tegemist oli moodullahendusega, eksporditi seda massiliselt ka näiteks Prantsusmaale või Rootsi. Tillukese, vaid 1,9 x 3,44 m pindalaga köögi lahendus lähtus hoolikalt välja arvutatud optimaalsetest mõõtmetest ning mööbli ja esemete sellisest paigutusest, mille puhul oleks tarvis teha kõige vähem liigutusi. Liikumisvabadust ja transporti romantiseerivale ajastule vastavalt olid eeskujuks laevakambüüsid ning rongide restoranvagunite köögid. Kogu ruumi ulatuses jooksis ühtne töötasapind: otse lõikamis-hakkimispinna all oli prügikast, märgade nõude aluselt tilkuv vesi juhiti aga otse kanalisatsiooni. Et väike ruum ei mõjuks umbselt, puudusid seinakapid, selle asemel olid väljatõmmatavad metallsahtlid kuivainetele ja arvukalt nagisid ning uudisena elektrilised kodumasinad. Hügieeni kindlustasid kergesti puhastatavad materjalid nagu klaas, metall, kahhel ja alumiinium. Sellises köögis toimetava "koduinseneri" pädevuse aluseks oli vastav haridus – Schütte-Lihotzky disainis ka spetsiaalse õppeköögi, mis seati sisse Frankfurdi koolides.
Kogu efektiivsuseretoorikast hoolimata on ebaselge, kas Frankfurdi köök naiste töökoormat tegelikult vähendas – selle arhitektuuri "sümboolseks kliendiks" oli varasema laiendatud perekonna asemel tuumikpere, kus kodutöid polnud kellegagi jagada ka juhul, kui naine käis täisajaga tööl. Väidet, et selline "teaduslik disain" lisab kodutöödele professionaalset väärikust, on aga peetud suisa naeruväärseks, kui eeskujuks on olnud pigem liinitööline, kes teeb täpselt väljamõõdetud, korduvaid, nüristavaid liigutusi. [10] Naise vabastamise asemel võib Frankfurdi köögis samahästi näha ka naise taaskodustamis-
ideoloogia toetajat.
Teine oluline aspekt modernse eluruumi ümbermõtestamisel on olnud avatud plaanilahendus. Modernistlikud arhitektid on omistanud sellele sama võimast utoopilist potentsiaali kui linnaehituslikele ümberkorraldustele – seinte eemaldamine ja eluruumide formaalse hierarhia kaotamine peaks viima senisest märksa suuremale demokraatiale, avatusele ja paindlikkusele nii perekonnaüksuse sees kui ühiskondlikus plaanis. Juba avatud plaanilahenduse nimetus, nii nagu Le Corbusier seda propageeris – plan libre ehk vaba plaan –, viitab vabadusele, mida võib tõlgendada kõige erinevamatel tasanditel. Ometi on see olnud uuendus, millele kasutajad – vähemalt Briti näitel, kus seda on uuritud – on kõige järjekindlamalt vastu seisnud. Ruumiosi on kangekaelselt eraldatud iseehitatud vaheseinte, sirmide või mööbliesemetega, et säilitada mingid jäänukid söögi- ja elutoa eristamisest; samal põhjusel on mahutatud söömine kitsukesse kööki; elutubadesse on rajatud nurgakesi "sümboolsete" esemetega, seatud kaminasimsile või kohvilauale mälestusesemete "altarikesi", milles aimub kunagise salongi esindusfunktsiooni. [11] Voolava ruumi efektse vabaduselubaduse asemel on kasutaja jaoks primaarsemad küsimused kontrollist ja privaatsusest.
Avatud plaanilahenduse paradoksaalsust iseloomustab hästi üks moodsa arhitektuuri ikoone, Gerrit Rietveldi kavandatud Schröderhuis (1924) Utrechtis. Maja tellijaks ja kaasautoriks oli noor kolme lapsega lesk Truus Schröder, kel oli laialdane intellektuaalidest sõpruskond ning tollase aja kohta ebakonventsionaalsed ja uuenduslikud vaated perekonnaelule ja lastekasvatamisele. Nii oligi projekteerimise olulisimaks lähtekohaks, et elamine peaks enesesse sujuvalt integreerima nii seltskonnaelu – filmiõhtud, filosoofiaklubid ja muud Truusi korraldatud üritused – kui ka laste harimise, kes pidid kõigest sellest osa saama. Viimane aspekt oli eriti ebatavaline, kuivõrd käibivate konventsioonide kohaselt hoiti täiskasvanute ja laste (ka teismeliste) elusfäärid pigem eraldi. Kuna aga raha nappis, tuli need ambitsioonid mahutada võrdlemisi väikesele pinnale. Lahenduseks oli väike (6 x 9 m) maja, mille elukorrus on üleni transformeeritav – päevases avatud olekus on see üks suur ruum, ööseks aga asetatakse paika vaheseinad, mis jaotavad ruumi neljaks magamistoaks ja trepihalliks. Kuna maja oli ühtlasi De Stijli põhivärvidel ja geomeetrial tugineva esteetika kehastuseks, leidsid sinised, punased või kollased seinatahvlid päevasel ajal rakendust monokroomsete "maalidena" seintel. Selle eksperimentaalse ruumi eesmärgiks oli kasvatada aktivistlikku suhtumist: inimene peab tajuma oma aktiivset ja loovat suhet ümbritsevasse ning saama ise leiutada oma ruumis olemise viise. Arhitektuur ei tohiks olla mingilgi moel rõhuv ega määratlev, vaid võimaldama vabalt ümber mõtestatud inimsuhteid, perekonda ja ühiskonda. [12]
Ometi on sedasama teisendatavat ruumilahendust võimalik tajuda ja mõtestada ka täpselt vastupidi: kuna vaheseinad toimivad vaid korraga paika pannes, saab magamistube moodustada vaid korraga – maja dikteerib väga konkreetselt kõigi elanike ühtse öö- ja päevarütmi. Isegi vanniminekuks tuli vannituba kõigepealt "ehitada", mis on üsna vastuolus vanniskäigu kui lõõgastusega. Samamoodi ei jää ruumi päevases avatud olekus midagi järele privaatsusest (mida teismelised lapsed käisidki vajaduse korral otsimas alumise korruse töötoast või köögist). Pealtnäha maksimaalset vabadust manifesteeriv arhitektuur võis paradoksaalselt kehastada ka tavapärasest tugevamat kontrolli. [13]
Soorollid Eesti arhitektide 1950.-1960. aastate projektigraafikas.
Eesti elamute ruumilised ja soolised standardid
Maailmasõdadevahelistel kümnenditel tegeleti ka Eestis aktiivselt elukeskkonna ja ruumistandardite ümbermõtestamise ja edendamisega. 1930. aastatel järjest kosuva keskklassi edumeelsust pidi peegeldama ka arhitektuur, kuid funktsionalismi esteetiline uuenduslikkus ei pruukinud sugugi tähendada progressiivsust ka ruumi sotsiaalses mõõtmes. Pigem vastupidi, aineliste võimaluste paranedes peegeldavad 1930. aastate teise poole moodsad funkvillad ja kortermajad järjest enam traditsioonilise kodanliku elulaadi iha, kus ruumid on taas tugevalt hierarhiseeritud. Kuna iseendale projekteerides saab arhitekt eeldatavasti kõige vabamalt väljendada nii oma esteetilisi tõekspidamisi kui ka arusaama mõistlikest ruumisuhetest ja eluviisist, on huvitav võrrelda kolme tollase arhitekti, Herbert Johansoni, Olev Siinmaa ja Erika Nõva elamuid. Väljanägemiselt on nii Johansoni Tallinna elamu (Toompuiestee 6, 1929) kui Siinmaa Pärnu villa (Rüütli 1a, 1931–1933) efektselt valged ja nurgelised, geomeetrilise vormimängu ja lamekatustega – kahtlemata märksa moodsamad kui Nõva palju traditsioonilisema väljanägemisega Mustamäe maja (Tähetorni 6, 1937–1938), mis muutus praktilistel põhjustel (tekkis võimalus osta odavalt roogu) rookatuse tõttu projekteeritust veelgi arhailisemaks. Herbert Johansoni elamu mõjus väliselt omal ajal nii avangardsena, et ajakirjanduses ilmus selle toetuseks uut moodsat esteetikat rahvale selgitavaid artikleid. Kui vaadata ruumijaotust, osutub see aga täiesti konventsionaalseks ja kujutlusvõimetuks. Kahel pool keskset koridori paiknevad eluruumid, mille taha on paigutatud magamistoad, välisukse kõrvalt leiab kabineti ning teenijal on omaette sissepääs ja toauberik köögi soemüüri taga.
Olev Siinmaa demonstreerib juba märksa enamat kursisolekut moodsa elulaadiga, võttes teadaolevalt ainsa Eesti arhitektina otsest eeskuju ka Frankfurdi köögist: Pärnu villas on samamoodi jätkuv, aknast otsevalgust saav töötasapind, kokkuklapitav triikimislaud ja pöördpink ning nutikad sisseehitatud kapid-sahtlid. Köögi ja söögitoa vahel paikneb sisseehitatud puhvetkapp, mille kesksest avausest saab kumera klaasiga kaitstud pöördalusel toidu otse söögitoa poolele ulatada. Kuna otse puhvetkapi kõrval on tegelikult olemas ka uks, pole see lahendus mitte niivõrd teenija mugavuse ja ajasäästu huvides, kuivõrd ta vanal tuttaval kombel nähtamatuks muutmiseks: toit ilmub lauale, kuid teenija silmad-kõrvad seltskonda ei ulatu. Samas tuleb tunnustada, et majja siseneda on tal lubatud pererahvaga ühest uksest, aga selle võis tingida ka ebamugavalt kolmnurkne, ühest küljest tumma tulemüüriga krunt, mis seadis plaanilahendusele omad piirangud. Elukorruse üldine ruumijaotus on Siinmaal samuti juba edumeelsem: kuigi elutoa tõstetud põrand tähistab ruumilist hierarhiat ning elu-, söögi- ja vastuvõtutoa eristamine järgib seltskondlikke konventsioone, on nad siiski visuaalselt seotud ja ruumid ühenduvad voolavalt. Arhitekt kavandas endale kaks kabinetti: alumise korruse oma pigem kundede vastuvõtmiseks, ülemise korruse oma privaatsemaks mõttetööks ja soovi korral uinakukski – aga kus on naise segamatu olemise koht? Kuigi maja valmides ajakirjanduses kiidetakse, et magamistuba ei pea päeval olema vaid toredalt kaetud voodiga tühi tuba, [14] on naise õigus sellele ruumile siiski tingimuslik ja mitte jagamatu. Jätkuvalt kehtib Leslie Kanes Weismani klassikaline kirjeldus: "Mehel kui leivateenijal on majas oma autoriteetsed ruumid ja kohad alates istekohast söögilaua otsas kuni magamistoani, oma privaatsus (kabinet) ja lõõgastus (hobiruumid). Naisel-koduloojal oma jagamatut ruumi ei ole. Tema kuulub teenindavate ruumide juurde. Ta on köögis kokk, elutoas võõrustaja, lastetoas ema, magamistoas armuke, garaažis autojuht." [15]
Erika Nõva elamu – projekteeritud ajal, mil tal oli nii päevatöö, erapraksis kui paariaastased kaksikud – püüdleb aga alalhoidlikust väljanägemisest hoolimata sisemiselt vähem formaalse ruumijaotuse suunas. Elukorrus on maksimaalselt avatud, üks multifunktsionaalne ruum, mis sisaldab nii elutoa kui tööruumi funktsioone ja liitub ühes otsas sujuvalt sööginišiga. Köögiosa on küll eluruumist seinaga eraldatud, kuid visuaalset sidet võimaldab ümmargune siseaken nende vahel, nii et köögis tegutseja saab ka toas mängivatel lastel silma peal hoida. Jäigalt määratlemata funktsioonidega eluruume propageeris Nõva ka oma arvukates ajakirja Taluperenaine artiklites ja avalikel loengutel, mille üheks oluliseks eesmärgiks oligi suunata naisi nõudma ja looma otstarbekamat ja võrdsemalt korraldatud kodu. Samas, hoolimata professionaalsest karjäärist arhitektina kavandas Erika Nõva oma kodumaja koos loomapidamisvõimalusega. See peegeldab üleminekumomenti nii ruumilises kui ka sotsiaalses mõttes: maja asukoht Mustamäel oli tollal alles äärelinnaline ja esimest põlve keskklassil olid vägagi maalähedased juured. Naise topeltkoorem palgatööl ja kodumajapidamises oli midagi enesestmõistetavat.
Pärast sõda, kui Nõukogude Liidu kollektivistlikust retoorikast hoolimata Hruštšovi sula ajal taas individuaalelamuehitust soosima hakati, mõjutasid ruumilahendusi ranged ruuminormid, kus kõik vajalik tuli mahutada piiratud ruutmeetritele (esialgu oli lubatud maksimaalselt 90 m 2 kogupinda, hiljem mõnevõrra enam), aga samavõrd ka jätkuvalt traditsioonilised rolliootused. Nõukogude soopoliitika tähendas küll naiste emantsipatsiooni avalikus sfääris, kuid konservatiivsete ja paternalistlike hoiakute püsimist privaatsfääris, [16] mis praktilises elus tõlgendus lihtsalt "vabaduseks" kanda kahekordset töökoormat. [17]
Elamute plaane vaadates torkab lisaks silma üks aspekt, mis 1960.–1980. aastate elamute ruumilahendusi varasematest ja hilisematest eristab: kõikvõimalike abiruumide rohkus, mis ühelt poolt oli loomulikult võimalus kavaldada üle ametlikke kasuliku pinna norme, kuid teisalt peegeldab ajastu spetsiifilist isetegemiskultuuri. Kui Lääne-Euroopas väljendasid alates 1970. aastatest lisandunud hobiruumid uut DIY-kultuuri ja koduloome käsitamist ühe eneseväljendusviisina, [18] siis nõukogude kontekstis tingis selle suuresti toiduainete, tarbekaupade ja teenuste defitsiit. Ka linnakeskkonda kavandatud majadel on sageli ruumikad kasvuhooned, keldris aga mahukad hoidlad vajalikele talvevarudele: juurviljadele, puuviljadele ja hoidistele. Mõistagi eeldas selline potipõllundus ja massiivne hoidistamine lisapanust eelkõige naiselt, kelle töötunde selles vallas võis suvisel-sügisesel hooajal koguneda teise töökoha jagu. Kuid sama traditsioonilised rolliootused kehtisid ka mehele: nii kõikvõimalike ehitus- ja parandustöödega kui isegi autoremondiga pidi enamasti ise hakkama saama. Seda peegeldavad individuaalelamute remondikanaliga garaažid ja avarad soklikorruse tööruumid. Garaaž, äärelinnaelu auru väljalaskmise ventiil, on elamise kontekstis ilmselt maskuliinseim ruumitüüp üldse, mis on ajapikku hakanud lisaks traditsioonilistele meherolliootustele seostuma (maskuliinselt) ebakonventsionaalse innovaatilisusega üleüldisemalt, toites kuvandit ühiskonna äärealadel sündivast geniaalsusest à la garaažis sündinud Apple, Amazon või Nirvana. [19]
Postsotsialistliku ajastu üks märkimisväärsemaid tendentse elamise vallas on kahtlemata olnud äärelinnastumine: 1990. aastate lõpust algas uute eramajade ehitusbuum, mis sai tõelise hoo sisse 2000. aastatel. Kuigi esialgu kohandati elamiseks palju ka endisi suvilaid, siis valdava enamuse moodustasid sel perioodil uued eramud; alates 2005. aastast hakkas siiski lisanduma ka kortermaju. [20] Eraomanduses üheperemaja kui poliitiliselt propageeritud ja majanduslikult soodustatud ideaal tekitas aga monofunktsionaalse valglinnastunud keskkonna, mis taastoodab traditsioonilisi soorolle. Lapsesõbraliku kasvukeskkonnana propageeritud äärelinnamaja vajas linnaelust märksa suuremat koduse töö panust ning viis palju tõenäolisemalt peremudelini, kus mees käib tööl ja naine on kodus. Äärelinnamaja haldamis- ja finantseerimismehhanismid (kodulaen!) ning auto omamist eeldav eluviis ühendatuna osalist töötamist välistava emapalgapoliitikaga seadsid väikeste lastega naised mitmes mõttes sõltuvuslikku positsiooni. Valglinnaline keskkond on ka väga homogeenne – kõigil naabruskonna liikmetel on tõenäoliselt sarnane varanduslik taust ja enam-vähem ühevanused lapsed. Segregeeritud on haiged, hooldust vajavad, vallalised ja teised normatiivsest kodanikust erinevate (ruumiliste) vajaduste ja eluviisiga elanikud. Nii esindab enamik äärelinnamaju ka tänapäeval konventsionaalse tuumpere ruumiprogrammi: avaliku tsoonina elutuba-köök-söögituba ja üks kabinet; privaatse tsoonina (abielu)paari magamistuba ja lastetoad. Köök on siiski enamasti liitunud eluruumiga, peegeldades foodie -kultuuri plahvatust, kust kõigest toiduga seonduvast on saanud oluline meelelahutuse osa nii kodus kui väljaspool seda; ning kuigi koristaja olemasolu on muutunud ka keskklassi normiks, leiab teenijatoa või -majakese üksnes kõige luksuslikumate villade puhul.
Kui otsida, kas tänapäeva eramumaastikul leidub ka mõni põhimõtteline uuendus, siis mulle näib, et selleks võiks olla vaid ühele inimesele mõeldud maja, olgu tegemist üksikute jõukate ärimeeste (harvemal juhul ka -naiste) villadega või järjest laiemalt leviva mikromajade trendiga. Omaette elamise faas lapsepõlvekodu ja abielludes loodud oma kodu vahel ei ole sotsiaalse normina kuigi ammune nähtus, kuid nüüdseks on üksi elav inimene esmakordselt muutunud ka nii eramute kui masstoodetud mikroelamute standardiks. Tänapäeva üksikute ajastus [21] väljenduv individualism, nomaadlik ja paindlik eluviis võivad ruumilahenduste koha pealt tähendada nii töö- ja eraelu täielikku läbipõimumist, kus töine tegevus on koloniseerinud igasuguse privaatsuse, kui ka askeetlikku eksistentsimiinimumlikku lahendust, kus elamu täidab vaid baasfunktsioone ning töine ja sotsiaalne elu peavad lahti rulluma mujal.
Maskuliinsus ja feminiinsus ei ole inimese olemuslikud, bioloogilised omadused, vaid korduvate käitumismustrite abil sisendatud ja omaks võetud sotsiaalsed rollid, mida toodetakse läbi korduvate käitumismustrite. Need sisse harjunud ja harjutatud käitumismustrid on reaktsioon meid ümbritsevatele diskursiivsetele mõjuritele. Ruum ja selle elemendid on ühed sedalaadi mõjurid, mis tingivad ja soodustavad teatud käitumisviise ja teevad keerukaks või võimatuks teisi, ning eriti vahetult toimivad need ruumilised suunajad, vormijad ja läved kodus. Küsida, milliseid soorolle ja suhtemustreid me tahaksime järgida ja milliseid vältida, tähendab ka küsida, millised peaksid olema ruumid, mis neid suhteid vastastikmõjus vormivad. Kas elu, mida meie eluruumid võimaldavad, rahuldab meid või võiks see olla midagi teistsugust?
Artikkel pärineb Vikerkaarest.
Artikli valmimist on toetanud Eesti Teadusagentuuri grant IUT 32-1 ("Eksperimentaalsed praktikad ja teooriad 20. ja 21. sajandi Eesti visuaal- ja ruumikultuuris").
[1] J. Kinchin, Interiors: Nineteenth-Century Essays on the 'Masculine' and the 'Feminine' Rooms. Rmt-s: Intimus. Interior Design Theory Reader. Toim. M. Taylor, J. Preston. London, 2006, lk 168–172.
[2] D. Kuhlmann, Gender Studies in Architecture. Space, Power and Difference. London, 2013, lk 141.
[3] S. Trüby, The Corridor-Cell Complex. Rmt-s: S. Trüby jt, Corridor. Elements of Architecture. 14th International Architecture Exhibition, La Biennale di Venezia. Veneetsia, 2014, lk 39–63.
[4] O. Orro, M. Siilivask, Ruumist tapeetide ümber. Rmt-s: Vabamüürlus, arhitektuur ja ajalooline interjöör. Uurimusi kunstist, tapeetidest ja Pistohlkorside perekonnast 18. sajandist 20. sajandi alguseni. Tartu linnamuuseumi aastaraamat 20. Tartu, 2015, lk 59.
[5] Sealsamas.
[6] Peremehe tuba. Edv. Eleniuse järgi. Tallinna Kaja, 12.09.1915, lk 572–574. Tänan Oliver Orrot osutuse eest.
[7] I. Cieraad, Anthropology at Home. Rmt-s: At Home. An Anthropology of Domestic Space. Toim. I. Cieraad. Syracuse (NY), 1999, lk 2.
[8] M. Maruste, Eesti talu kui kompass minevikku ja tulevikku. Maja, 2019, nr 4, lk 41.
[9] J. Giles, The Parlour and the Suburb. Domestic Identities, Class, Femininity and Modernity. London, 2005, lk 22.
[10] S. R. Henderson, A Revolution in the Woman's Sphere. Grete Lihotzky and the Frankfurt Kitchen. Rmt-s: Housing and Dwelling. Perspectives on Modern Domestic Architecture. Toim. B. M. Lane. London; New York, 2007, lk 248–258.
[11] Vt J. Attfield, Bringing Modernity Home. Open Plan in the British Domestic Interior. Rmt-s: At Home, lk 73–82.
[12] Vt ka: A. Friedman, Women and the Making of the Modern House. New York, 1998, lk 64–91.
[13] Schröderhuisi "vastukarva"-tõlgendust vt: C. Croft, Movement and Myth: The Schröder House and Transformable Living. Rmt-s: Intimus, lk 75–77.
[14] K. M., Praktiline elamu Pärnus. Majaomanik, 1936, nr 1.
[15] L. K. Weisman, Women's Environmental Rights: A Manifesto. Heresies, 1981, nr 3, lk 6–8.
[16] K. Kivimaa, K. Talvoja, Nõukogude naine Eesti kunstis. The Soviet Woman in Estonian Art. Tallinn, 2010.
[17] S. Reid, Communist Comfort: Socialist Modernism and the Making of Cosy Homes in the Khrushchev Era. Rmt-s: Homes and Homecomings. Gendered Histories of Domesticity and Return. Toim. K. H. Adler, C. Hamilton. London, 2010, lk 11–44.
[18] T. Putnam, "Postmodern" Home Life. Rmt-s: At Home, lk 144–152.
[19] Vt ka: A. Morey, V. Alkanoglu, Architectural Purgatory. The Car, the Garage, and the House. Rmt-s: The Interior Architecture Theory Reader. Toim. G. Marinic. Abing-don; New York, 2018, lk 327–333.
[20] K. Leetmaa, A. Kährik, M. Nuga, T. Tammaru, Suburbanization in the Tallinn Metropolitan Area. Rmt-s: Confronting Suburbanization. Urban Decentralization in Postsocialist Central and Eastern Europe. Toim. K. Stanilov, L. Sýkora. London, 2014, lk 192–224.
[21] The Single Age. Wunderman Thompson, juuni 2019. https://bit.ly/3eZQYhi.
### Response:
Ingrid Ruudi. Eluruum soosuhete mõjutaja ja peegeldajana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me palume inimestel kanda maske avalikes siseruumides, seal hulgas kauplustes ja teeninduspunktides ning ühiskondlikus transpordis," ütles justiitsminister Elvinas Jankevičius valitsuse istungil.
Maskid ei ole kohustuslikud restoranides ja teistes toitlustusasutustes, samuti spordi- ja kultuuriüritustel, lisas ta. | Leedu taaskehtestab kaubanduses ja ühistranspordis maskinõude | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me palume inimestel kanda maske avalikes siseruumides, seal hulgas kauplustes ja teeninduspunktides ning ühiskondlikus transpordis," ütles justiitsminister Elvinas Jankevičius valitsuse istungil.
Maskid ei ole kohustuslikud restoranides ja teistes toitlustusasutustes, samuti spordi- ja kultuuriüritustel, lisas ta.
### Response:
Leedu taaskehtestab kaubanduses ja ühistranspordis maskinõude |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonna peatreenerina jätkab Avo Keel, treeneri kohuseid täidab Toomas Jasmin, füsioterapeudi ja massöörina töötab Toms Zvonkovs, üldfüüsilise ettevalmistuse treenerina Tarmo Tiits ja statistikuna Karl Erik Eisenschmidt.
Pärnu mängib Avo Keele juhendamisel juba alates 2014. aastast. 2016. aastal võideti Balti liiga, 2015. ja 2019. aastal Eesti meistriliiga, 2014., 2015. ja 2016. aastal Eesti karikasari. | Avo Keel jätkab Pärnu eesotsas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonna peatreenerina jätkab Avo Keel, treeneri kohuseid täidab Toomas Jasmin, füsioterapeudi ja massöörina töötab Toms Zvonkovs, üldfüüsilise ettevalmistuse treenerina Tarmo Tiits ja statistikuna Karl Erik Eisenschmidt.
Pärnu mängib Avo Keele juhendamisel juba alates 2014. aastast. 2016. aastal võideti Balti liiga, 2015. ja 2019. aastal Eesti meistriliiga, 2014., 2015. ja 2016. aastal Eesti karikasari.
### Response:
Avo Keel jätkab Pärnu eesotsas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei ole seda kunagi temaga arutanud," ütles Trump usutluses uudisteprogrammile "Axios on HBO".
Important interview by @axios @jonathanvswan Watch the entire interview on @HBODocs @HBO Monday at 11 PM ET @DCTVny @MattODocs https://t.co/QVNkune0Dr
— Perri Peltz (@perripeltz) July 29, 2020
Trumpi sõnul ei tutvustatud talle seda teemat enne, kui see juuni lõpus meediasse lekkis. Venemaaga suhteid soojendada püüdnud Trump on infot niinimetatud pearaha-afääri kohta pidanud pettuseks.
Küsimusele, miks ta seda teemat oma viimases vestluses Putiniga neljapäeval ei tõstatanud, vastas Trump: "See telefonikõne oli teiste teemade arutamiseks ja otse öeldes on see teema, mille kohta paljud on öelnud, et see on libauudis."
USA liidri sõnul arutasid nad neljapäeval Putiniga tuumarelvade leviku piiramise teemat.
USA Demokraatliku partei poliitikud on vabariiklasest presidenti, kes loodab 3. novembri valimistel tagasivalimist, süüdistanud USA sõdurite elusid puudutava luureinfo eiramises. Demokraatidest kongresmenid on püüdnud saada USA luureagentuuridest ja Valgest Majast teema kohta rohkem infot.
Presidendi riikliku julgeoleku nõunik Robert O'Brien on öelnud, et Trumpi ei saanud pearahateema kohta suulist ülevaadet, kuna Luure Keskagentuuri (CIA) esindaja Valge Maja juures pidas sellekohast infot kinnitamata väideteks.
Valge Maja ametnikud ei ole eitanud, et sellekohane info oli lisatud presidendi igapäevastesse luureraportitesse. Mõnede meediaväljaannete andmeil oli see juba veebruarikuistes ülevaadetes, kuid Trmp ei pruukinud neid lugeda.
"See ei ole minu töölauale jõudnud. Kas teate miks? Sellepärast, et nad ei uskunud, luurajad ei uskunud, et see on tõsi," rääkis Trump Axiose programmile. Ta lisas, et kui see oleks tema lauale jõudnud, oleks ta sellega midagi ette võtnud.
Axiose andmeil on Trump rääkinud Putiniga vähemalt kaheksal korral pärast seda, kui info pearaha pakkumise kohta esmakordselt tema luureraportitesse lülitati.
Ajaleht The New York Times kirjutas esimesena juuni lõpus, et USA luure on kindlaks teinud, et Vene sõjaväeluure on pakkuud Talibanile kuni 100 000 dollarit iga tapetud Ameerika sõduri eest.
Trump kinnitas usutluses Axiosele, et loeb igapäevaseid luureraporteid. | Trumpi sõnul ei küsinud ta Putinilt USA sõdurite eest pakutud pearaha kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei ole seda kunagi temaga arutanud," ütles Trump usutluses uudisteprogrammile "Axios on HBO".
Important interview by @axios @jonathanvswan Watch the entire interview on @HBODocs @HBO Monday at 11 PM ET @DCTVny @MattODocs https://t.co/QVNkune0Dr
— Perri Peltz (@perripeltz) July 29, 2020
Trumpi sõnul ei tutvustatud talle seda teemat enne, kui see juuni lõpus meediasse lekkis. Venemaaga suhteid soojendada püüdnud Trump on infot niinimetatud pearaha-afääri kohta pidanud pettuseks.
Küsimusele, miks ta seda teemat oma viimases vestluses Putiniga neljapäeval ei tõstatanud, vastas Trump: "See telefonikõne oli teiste teemade arutamiseks ja otse öeldes on see teema, mille kohta paljud on öelnud, et see on libauudis."
USA liidri sõnul arutasid nad neljapäeval Putiniga tuumarelvade leviku piiramise teemat.
USA Demokraatliku partei poliitikud on vabariiklasest presidenti, kes loodab 3. novembri valimistel tagasivalimist, süüdistanud USA sõdurite elusid puudutava luureinfo eiramises. Demokraatidest kongresmenid on püüdnud saada USA luureagentuuridest ja Valgest Majast teema kohta rohkem infot.
Presidendi riikliku julgeoleku nõunik Robert O'Brien on öelnud, et Trumpi ei saanud pearahateema kohta suulist ülevaadet, kuna Luure Keskagentuuri (CIA) esindaja Valge Maja juures pidas sellekohast infot kinnitamata väideteks.
Valge Maja ametnikud ei ole eitanud, et sellekohane info oli lisatud presidendi igapäevastesse luureraportitesse. Mõnede meediaväljaannete andmeil oli see juba veebruarikuistes ülevaadetes, kuid Trmp ei pruukinud neid lugeda.
"See ei ole minu töölauale jõudnud. Kas teate miks? Sellepärast, et nad ei uskunud, luurajad ei uskunud, et see on tõsi," rääkis Trump Axiose programmile. Ta lisas, et kui see oleks tema lauale jõudnud, oleks ta sellega midagi ette võtnud.
Axiose andmeil on Trump rääkinud Putiniga vähemalt kaheksal korral pärast seda, kui info pearaha pakkumise kohta esmakordselt tema luureraportitesse lülitati.
Ajaleht The New York Times kirjutas esimesena juuni lõpus, et USA luure on kindlaks teinud, et Vene sõjaväeluure on pakkuud Talibanile kuni 100 000 dollarit iga tapetud Ameerika sõduri eest.
Trump kinnitas usutluses Axiosele, et loeb igapäevaseid luureraporteid.
### Response:
Trumpi sõnul ei küsinud ta Putinilt USA sõdurite eest pakutud pearaha kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parco Natura Viva loomaaias tõi Pootsmani kaaslanna Luva ööl vastu 3. juunit ilmale kolm kutsikat – emase Alina ning isased Zov ja Krai.
Heade geenidega vanemate järeltulijate tervis on suurepärane ning nad kasvavad jõudsasti, suurim poegadest kaalub juba kümme kilogrammi.
Poegade ema Luva on tasakaalukas tiigrimamma, kes hoolitseb oma poegade eest hästi – ta lakub ja imetab neid ning naudib kutsikate mängulusti.
Amuuri tiiger Luva Autor/allikas: Parco Natura Viva
Tallinna loomaaia isane amuuri tiiger Pootsman sündis 2011. aastal Moskvas loodusest pärit amuuri tiigrite pesakonnas. Tallinna loomaaeda toodi ta 2012. aastal.
Detsembris 2018. aastal saadeti Pootsman Euroopa Akvaariumide ja Loomaaedade Assotsiatsiooni (EAZA) liigikaitse paljundusprogrammi raames ajutiselt Tšehhi Zlin-Lešna loomaaeda. Eelmise aasta 10. juunil nägid seal ilmavalgust ja kasvasid üles kolm armsat kutsikat, vanemateks Pootsman ja tema partner Tanya.
Nüüd nunnu- ja nurrumeetrid tööle - tõelised südametemurdjad on sündinud! Täna, rahvusvahelisel tiigripäeval, jagame...
Posted by Tallinna Loomaaed / Tallinn Zoo on Kolmapäev, 29. juuli 2020 | Itaaliasse viidud amuuri tiiger Pootsman sai taas isaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parco Natura Viva loomaaias tõi Pootsmani kaaslanna Luva ööl vastu 3. juunit ilmale kolm kutsikat – emase Alina ning isased Zov ja Krai.
Heade geenidega vanemate järeltulijate tervis on suurepärane ning nad kasvavad jõudsasti, suurim poegadest kaalub juba kümme kilogrammi.
Poegade ema Luva on tasakaalukas tiigrimamma, kes hoolitseb oma poegade eest hästi – ta lakub ja imetab neid ning naudib kutsikate mängulusti.
Amuuri tiiger Luva Autor/allikas: Parco Natura Viva
Tallinna loomaaia isane amuuri tiiger Pootsman sündis 2011. aastal Moskvas loodusest pärit amuuri tiigrite pesakonnas. Tallinna loomaaeda toodi ta 2012. aastal.
Detsembris 2018. aastal saadeti Pootsman Euroopa Akvaariumide ja Loomaaedade Assotsiatsiooni (EAZA) liigikaitse paljundusprogrammi raames ajutiselt Tšehhi Zlin-Lešna loomaaeda. Eelmise aasta 10. juunil nägid seal ilmavalgust ja kasvasid üles kolm armsat kutsikat, vanemateks Pootsman ja tema partner Tanya.
Nüüd nunnu- ja nurrumeetrid tööle - tõelised südametemurdjad on sündinud! Täna, rahvusvahelisel tiigripäeval, jagame...
Posted by Tallinna Loomaaed / Tallinn Zoo on Kolmapäev, 29. juuli 2020
### Response:
Itaaliasse viidud amuuri tiiger Pootsman sai taas isaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui kevadel pärast olümpiamängude aasta võrra edasilükkamist teatati, et kvalifikatsiooniperiood sulgub kuni 30. novembrini, siis nüüd tehti mõnele alale erand.
Uue süsteemi järgi võib maratonis ja käimisdistantsidel teatud kaliibriga võistlustel olümpianormi püüda juba alates 1. septembrist.
Seda põhjendatakse sellega, et vastupidisel juhul ei ole sportlastel piisavalt võimalusi enne kvalifikatsiooniperioodi lõppu 31. mail 2021 normi täita. Koroonaviiruse pandeemia tõttu on nimelt paljude võistluste toimumine küsimärgi all.
Ülejäänud kergejõustikualadel kehtib praegu senine kord, mille järgi avaneb aken 1. detsembril. | Tokyosse pürgivad maratoonarid ja käijad said hea sõnumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui kevadel pärast olümpiamängude aasta võrra edasilükkamist teatati, et kvalifikatsiooniperiood sulgub kuni 30. novembrini, siis nüüd tehti mõnele alale erand.
Uue süsteemi järgi võib maratonis ja käimisdistantsidel teatud kaliibriga võistlustel olümpianormi püüda juba alates 1. septembrist.
Seda põhjendatakse sellega, et vastupidisel juhul ei ole sportlastel piisavalt võimalusi enne kvalifikatsiooniperioodi lõppu 31. mail 2021 normi täita. Koroonaviiruse pandeemia tõttu on nimelt paljude võistluste toimumine küsimärgi all.
Ülejäänud kergejõustikualadel kehtib praegu senine kord, mille järgi avaneb aken 1. detsembril.
### Response:
Tokyosse pürgivad maratoonarid ja käijad said hea sõnumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaubamärgi Veklury nime all müüdav ravim on esimene Euroopa Liidu tasandil COVID-19 raviks müügiloa saanud ravim. Komisjoni koordineerimisel ja toetusel on ravimi Veklury partiid kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks alates augusti algusest liikmesriikidele ja Ühendkuningriigile kättesaadavad, teatas Euroopa Komisjon pressiteate vahendusel.
Euroopa Komisjon rahastab Komisjoni erakorralise toetuse rahastamisvahendist kogusummas 63 miljonit eurot.
Ostuga tagatakse umbes 30 000 patsiendi ravi, kellel on rasked COVID-19 sümptomid. See aitab katta lähikuude vajadused ning tagab samas õiglase jaotuse Euroopa Liidu tasandil, tuginedes jaotamispõhimõtetele kooskõlas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse nõuannetega, teatas Komisjoni pressiesindaja.
Seega maksaks ühe patsiendi ravi Vekluryga umbes 2000 eurot, millist hinda Gilead on lubanud hakata võtma riikamatelt riikidelt, mis ravimit hakkavad ostma.
Komisjon valmistab praegu ette ka ühishanget ravimi täiendavate tarnete jaoks, mis peaksid alates oktoobrist katma täiendavad vajadused ja varud, teatas pressiteenistus.
Remdesiviir sai 3. juulil esimese koroonaviiruse-vastase ravimina Euroopa Liidus tingimusliku müügiloa. Remdesiviiriga ravitakse koroonaviirushaigust täiskasvanute ja üle 12-aastaste noorukite puhul, kellel on kopsupõletik ja kes vajavad lisahapnikku. Müügiloa taotlus esitati Euroopa Ravimiametile 8. juunil. Liikmesriigid kiitsid inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee vahendusel Euroopa Ravimiameti soovituse heaks.
EL-is müügiloa saanud ravimit jälgitakse jätkuvalt, et tagada selle ohutus. Ravimifirmal Gilead on vastavalt tingimustele palutud esitada remdesiviiri uuringute lõpparuanded Euroopa Ravimiametile 2020. aasta detsembriks, et asendada tingimuslik müügiluba tavalise müügiloaga. Täiendavad andmed ravimi tõhususe ja ohutuse kohta esitatakse selle protsessi lõpuleviimiseks eeldatavasti 2020. aasta augustiks.
Eesti on taotlenud remdesiviiri 400 patsiendi ravimiseks
Sotsiaalministeeriumi teatel on Eesti saatnud Euroopa Komisjonile taotluse remdesiviiti koguseks, millest piisaks 400 haigestunu ravimiseks.
"Eesti on andnud Euroopa Komisjonile teada hinnangulise remdesiviiri vajaduse – 3600 viaali 400 patsiendi raviks. Soovitud koguse arvestamisel tugines terviseamet meditsiinistaapide hinnangule, võttes aluseks kevadise puhangu ajal hospitaliseeritud patsientide arvu," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ERR-ile.
Hetkeseisuga ei ole sotsiaalministeeriumil andmeid selle kohta, kui suur kogus Komisjonile esitatud hinnangulisest remdesiviiri vajadusest tegelikult Eestisse jõuab, lisas Sõber. | Euroopa Komisjon ostis koroonaviiruse ravimit 30 000 patsiendi ravimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaubamärgi Veklury nime all müüdav ravim on esimene Euroopa Liidu tasandil COVID-19 raviks müügiloa saanud ravim. Komisjoni koordineerimisel ja toetusel on ravimi Veklury partiid kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks alates augusti algusest liikmesriikidele ja Ühendkuningriigile kättesaadavad, teatas Euroopa Komisjon pressiteate vahendusel.
Euroopa Komisjon rahastab Komisjoni erakorralise toetuse rahastamisvahendist kogusummas 63 miljonit eurot.
Ostuga tagatakse umbes 30 000 patsiendi ravi, kellel on rasked COVID-19 sümptomid. See aitab katta lähikuude vajadused ning tagab samas õiglase jaotuse Euroopa Liidu tasandil, tuginedes jaotamispõhimõtetele kooskõlas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse nõuannetega, teatas Komisjoni pressiesindaja.
Seega maksaks ühe patsiendi ravi Vekluryga umbes 2000 eurot, millist hinda Gilead on lubanud hakata võtma riikamatelt riikidelt, mis ravimit hakkavad ostma.
Komisjon valmistab praegu ette ka ühishanget ravimi täiendavate tarnete jaoks, mis peaksid alates oktoobrist katma täiendavad vajadused ja varud, teatas pressiteenistus.
Remdesiviir sai 3. juulil esimese koroonaviiruse-vastase ravimina Euroopa Liidus tingimusliku müügiloa. Remdesiviiriga ravitakse koroonaviirushaigust täiskasvanute ja üle 12-aastaste noorukite puhul, kellel on kopsupõletik ja kes vajavad lisahapnikku. Müügiloa taotlus esitati Euroopa Ravimiametile 8. juunil. Liikmesriigid kiitsid inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee vahendusel Euroopa Ravimiameti soovituse heaks.
EL-is müügiloa saanud ravimit jälgitakse jätkuvalt, et tagada selle ohutus. Ravimifirmal Gilead on vastavalt tingimustele palutud esitada remdesiviiri uuringute lõpparuanded Euroopa Ravimiametile 2020. aasta detsembriks, et asendada tingimuslik müügiluba tavalise müügiloaga. Täiendavad andmed ravimi tõhususe ja ohutuse kohta esitatakse selle protsessi lõpuleviimiseks eeldatavasti 2020. aasta augustiks.
Eesti on taotlenud remdesiviiri 400 patsiendi ravimiseks
Sotsiaalministeeriumi teatel on Eesti saatnud Euroopa Komisjonile taotluse remdesiviiti koguseks, millest piisaks 400 haigestunu ravimiseks.
"Eesti on andnud Euroopa Komisjonile teada hinnangulise remdesiviiri vajaduse – 3600 viaali 400 patsiendi raviks. Soovitud koguse arvestamisel tugines terviseamet meditsiinistaapide hinnangule, võttes aluseks kevadise puhangu ajal hospitaliseeritud patsientide arvu," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ERR-ile.
Hetkeseisuga ei ole sotsiaalministeeriumil andmeid selle kohta, kui suur kogus Komisjonile esitatud hinnangulisest remdesiviiri vajadusest tegelikult Eestisse jõuab, lisas Sõber.
### Response:
Euroopa Komisjon ostis koroonaviiruse ravimit 30 000 patsiendi ravimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vabadusekunstiku" esimesed leheküljed mõjuvad kui mantra. Lühikesed, kohati vaid paari lõigu pikkused peatükid on kui fragmendid mõnest kadunud eeposest või müüdist, mis tekitavad rohkem küsimusi kui annavad vastuseid. Kiirelt uputatakse lugeja ängistavasse pimedusse, millega kogu raamatu maailm kaetud on. Inimesed elavad sotsialistlikus õudusühiskonnas, kus kogu eluolu kontrollib müstiline Hierarhia. Raamatuid ei loeta, originaalsed mõtted on täielikult keelatud ja inimesed ei tohi mõelda, kes või miks nad on. Pinnale tõuseb aga vastupanuliikumine, kes hakkab vähehaaval seda türanlikku süsteemi murdma.
Need on kõik düstoopiate tüüpmotiivid, kohe meenuvad nii George Orwelli "1984", Ray Bradbury "451 Fahrenheiti" kui ka Aldous Huxley "Hea uus ilm". Ben Okri ei kopeeri, vaid kummardab austavalt klassikutele ning paneb nendest elementidest kokku veidra ja omanäolise terviku, mis oma vormilt ei kuulu ühegi nurga alt 21. sajandisse. "Vabadusekunstnikus" on klassikalist romantismi, eksistentsialismi ja muinasjutulikku moraalitsemist ja naivismi, kuid Okri suudab neist vastandlikest ja ehk isegi pisut aegunud külgedest kokku siduda köitva unenäo. Või luupainaja, sõltub, mis nurga alt vaadata.
Raamatut avades mõjus kummalisena autori soovitus "Loe aeglaselt", kuid "Vabadusekunstniku" puhul saavad tõesti pausihetked sisulise väärtuse. Ben Okri provotseerib ka lugejat endalt küsima "Kes sa oled?", "Miks sa oled?", "Mis on tõde?" ja veel kümneid samalaadseid paradokse, mille abil murtakse lõpuks maha ka teose keskmes olev Hierarhia. Kuigi teos räägib müstilisest fiktiivmaailmast, on see ikkagi valusalt tabav tumevaade kaasajale.
Varasemaga olen ehk jätnud mulje, justkui oleks "Vabadusekunstnik" üks lõputu heietamine ja filosofeerimine, kuid tegelikult hoiab teost koos ikkagi väga selge narratiivne joon. Peategelaseks on Karnak, kelle elukaaslane Amalantis kaob ühel päeval jäljetult. Oma kallimat otsides avastab Karnak aga, et temale maalitud reaalsust maailmast pole kaugeltki nii roosiline, kui ta esialgu arvas.
Mõnes mõttes on "Vabadusekunstnik" suviseks lugemiseks liiga tume, kuid teisalt annab Ben Okri lootust paremale homsele, mis koroonaviiruse valguses on igati vajalik sõnum. | Kultuuriportaali suvesoovitus | Ben Okri muinasjutuline tumevaade kaasajale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vabadusekunstiku" esimesed leheküljed mõjuvad kui mantra. Lühikesed, kohati vaid paari lõigu pikkused peatükid on kui fragmendid mõnest kadunud eeposest või müüdist, mis tekitavad rohkem küsimusi kui annavad vastuseid. Kiirelt uputatakse lugeja ängistavasse pimedusse, millega kogu raamatu maailm kaetud on. Inimesed elavad sotsialistlikus õudusühiskonnas, kus kogu eluolu kontrollib müstiline Hierarhia. Raamatuid ei loeta, originaalsed mõtted on täielikult keelatud ja inimesed ei tohi mõelda, kes või miks nad on. Pinnale tõuseb aga vastupanuliikumine, kes hakkab vähehaaval seda türanlikku süsteemi murdma.
Need on kõik düstoopiate tüüpmotiivid, kohe meenuvad nii George Orwelli "1984", Ray Bradbury "451 Fahrenheiti" kui ka Aldous Huxley "Hea uus ilm". Ben Okri ei kopeeri, vaid kummardab austavalt klassikutele ning paneb nendest elementidest kokku veidra ja omanäolise terviku, mis oma vormilt ei kuulu ühegi nurga alt 21. sajandisse. "Vabadusekunstnikus" on klassikalist romantismi, eksistentsialismi ja muinasjutulikku moraalitsemist ja naivismi, kuid Okri suudab neist vastandlikest ja ehk isegi pisut aegunud külgedest kokku siduda köitva unenäo. Või luupainaja, sõltub, mis nurga alt vaadata.
Raamatut avades mõjus kummalisena autori soovitus "Loe aeglaselt", kuid "Vabadusekunstniku" puhul saavad tõesti pausihetked sisulise väärtuse. Ben Okri provotseerib ka lugejat endalt küsima "Kes sa oled?", "Miks sa oled?", "Mis on tõde?" ja veel kümneid samalaadseid paradokse, mille abil murtakse lõpuks maha ka teose keskmes olev Hierarhia. Kuigi teos räägib müstilisest fiktiivmaailmast, on see ikkagi valusalt tabav tumevaade kaasajale.
Varasemaga olen ehk jätnud mulje, justkui oleks "Vabadusekunstnik" üks lõputu heietamine ja filosofeerimine, kuid tegelikult hoiab teost koos ikkagi väga selge narratiivne joon. Peategelaseks on Karnak, kelle elukaaslane Amalantis kaob ühel päeval jäljetult. Oma kallimat otsides avastab Karnak aga, et temale maalitud reaalsust maailmast pole kaugeltki nii roosiline, kui ta esialgu arvas.
Mõnes mõttes on "Vabadusekunstnik" suviseks lugemiseks liiga tume, kuid teisalt annab Ben Okri lootust paremale homsele, mis koroonaviiruse valguses on igati vajalik sõnum.
### Response:
Kultuuriportaali suvesoovitus | Ben Okri muinasjutuline tumevaade kaasajale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Korvpalliliidu ja MTÜ Rahvaliiga koostöös korraldatava turniiri algus on planeeritud kas augusti keskpaika või lõppu, olenevalt, kui palju madalamate liigade meeskondi registreerub.
Esimesena alustavad mängimist Rahvaliiga võistkonnad ning järgmistes ringides lisanduvad reitingu alusel tabelisse seatud Saku I liiga, Saku II liiga ja Paf Eesti-Läti Korvpalliliiga võistkonnad. Plaan on koostatud põhimõttel, et enne vastava liigataseme hooaja algust saaks võistkond pidada häid mänge karikavõistlustel.
Superkarika ringid peetakse kahe mängu kokkuvõttes ja neli paremat klubi saavad selgeks hiljemalt 11. oktoobriks. Finaalturniir toimub 19.-20. detsembril. Finaalturniiri täpne toimumiskoht otsustatakse oktoobri keskpaigas, kui selgub, kes nelja hulka koha on taganud.
"Karikavõistlused on unikaalne formaat, mis ühendab omavahel kõik liigatasemed. Ka meistriliigast madalamal on mitmed meeskonnad oma taset tõstnud ning saab olema huvitav näha, kas tuleb ka üllatusi. Loodame, et kõik Eesti meistriliiga, Saku I ja Saku II liiga võistkonnad tulevad osalema ning kohti jagub ka Rahvaliiga meeskondadele enese proovilepanekuks. Karikavõistlused aitavad meeskondadele anda algaval hooajal mõned vajalikud lisamängud ning loovad hooaja keskele karikavõistluste finaalturniiri näol ühe lisakulminatsiooni," kommenteeris Eesti Korvpalliliidu liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa.
Sel sajandil on viimastel aastatel pausil olnud karikavõistluste formaat ajas pidevalt muutunud ning kõikunud on ka osalejate arv. Aastatel 2001-05 osales 11-14 tiimi ning alates 2006. aastast kasvas võistkondade arv üle 20. Rekordilised olid aastad 2013 ja 2014, kui karikat jahtis kokku 28 meeskonda.
Pikalt kasutati karikavõistlustel formaati, kus madalamate liigade klubid said vastavalt reitingule enne mängu visata ette kolmepunktiviskeid. Alates 2003. aastast hakati korraldama karikavõistluste final four turniiri, mis 2010. aastal kolis aasta lõppu ning 2012. aastast alates toimus enne jõule koos noorte ja naiste karikafinaalidega. | Tänavu elustatakse korvpalli karikasari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Korvpalliliidu ja MTÜ Rahvaliiga koostöös korraldatava turniiri algus on planeeritud kas augusti keskpaika või lõppu, olenevalt, kui palju madalamate liigade meeskondi registreerub.
Esimesena alustavad mängimist Rahvaliiga võistkonnad ning järgmistes ringides lisanduvad reitingu alusel tabelisse seatud Saku I liiga, Saku II liiga ja Paf Eesti-Läti Korvpalliliiga võistkonnad. Plaan on koostatud põhimõttel, et enne vastava liigataseme hooaja algust saaks võistkond pidada häid mänge karikavõistlustel.
Superkarika ringid peetakse kahe mängu kokkuvõttes ja neli paremat klubi saavad selgeks hiljemalt 11. oktoobriks. Finaalturniir toimub 19.-20. detsembril. Finaalturniiri täpne toimumiskoht otsustatakse oktoobri keskpaigas, kui selgub, kes nelja hulka koha on taganud.
"Karikavõistlused on unikaalne formaat, mis ühendab omavahel kõik liigatasemed. Ka meistriliigast madalamal on mitmed meeskonnad oma taset tõstnud ning saab olema huvitav näha, kas tuleb ka üllatusi. Loodame, et kõik Eesti meistriliiga, Saku I ja Saku II liiga võistkonnad tulevad osalema ning kohti jagub ka Rahvaliiga meeskondadele enese proovilepanekuks. Karikavõistlused aitavad meeskondadele anda algaval hooajal mõned vajalikud lisamängud ning loovad hooaja keskele karikavõistluste finaalturniiri näol ühe lisakulminatsiooni," kommenteeris Eesti Korvpalliliidu liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa.
Sel sajandil on viimastel aastatel pausil olnud karikavõistluste formaat ajas pidevalt muutunud ning kõikunud on ka osalejate arv. Aastatel 2001-05 osales 11-14 tiimi ning alates 2006. aastast kasvas võistkondade arv üle 20. Rekordilised olid aastad 2013 ja 2014, kui karikat jahtis kokku 28 meeskonda.
Pikalt kasutati karikavõistlustel formaati, kus madalamate liigade klubid said vastavalt reitingule enne mängu visata ette kolmepunktiviskeid. Alates 2003. aastast hakati korraldama karikavõistluste final four turniiri, mis 2010. aastal kolis aasta lõppu ning 2012. aastast alates toimus enne jõule koos noorte ja naiste karikafinaalidega.
### Response:
Tänavu elustatakse korvpalli karikasari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juunis 57-aastase Pauluse vanglast vabastamise arutamisel olid vangla ja prokuratuur tema ennetähtaegsele vabastamisele kategooriliselt vastu.
Kohus leidis, et Pauluse vabastamine pole põhjendatud.
Maakohtu kolmapäevase määruse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.
Kuritegeliku ühenduse juhtimise eest seitsmeaastast vangistust kandva Pauluse karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest 2014. aasta 14. aprillil ning tema karistusaeg lõpeb 2021. aasta 14. aprillil.
Keskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.
Harju maakohus kinnitas 2016. aasta 7. septembril Pauluse ning tema jõugu kümne liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mille nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega ning Paulus sai seitsmeaastase vangistuse.
Sama aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.
2017. aasta oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistuste osa kokkuleppele ei läinud. | Kohus ei vabastanud Assar Paulust vanglast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juunis 57-aastase Pauluse vanglast vabastamise arutamisel olid vangla ja prokuratuur tema ennetähtaegsele vabastamisele kategooriliselt vastu.
Kohus leidis, et Pauluse vabastamine pole põhjendatud.
Maakohtu kolmapäevase määruse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.
Kuritegeliku ühenduse juhtimise eest seitsmeaastast vangistust kandva Pauluse karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest 2014. aasta 14. aprillil ning tema karistusaeg lõpeb 2021. aasta 14. aprillil.
Keskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.
Harju maakohus kinnitas 2016. aasta 7. septembril Pauluse ning tema jõugu kümne liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mille nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega ning Paulus sai seitsmeaastase vangistuse.
Sama aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.
2017. aasta oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistuste osa kokkuleppele ei läinud.
### Response:
Kohus ei vabastanud Assar Paulust vanglast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp ütles ERR-ile, et Tartus ööklubis, kinos ja kaubanduskeskuses käinud inimese puhul pole teada, kust ta nakkuse sai.
Kuid Narvas ringi käinud inimese puhul oli teada, et ta võib olla nakatunud, ütles Kingsepp ja lisas, et koroonatesti polnud sellele inimesele siis veel tehtud.
"Talle oli antud kindel korraldus püsida eneseisolatsioonis, sest ta oli ühe nakatunu lähikontaktne," ütles Kingsepp ja täpsustas, et terviseamet kaalub talle trahvi määramist.
Tartust pärit nakatunu puhul aga trahvi plaanis pole, sõnas Kingsepp, kuna inimene oli arstilt saanud hoopis angiinidiagnoosi.
"Tal olid väga ebatüüpilised sümptomid, arvas, et see pole nakkushaigus, kuigi angiin võib ju ka nakata," ütles Kingsepp.
Kingsepa sõnul on tegemist siiski tõsise haigusega, mille diagnoosi saamisel peaks samuti koju jääma.
"Ta käis ringi, mis oli viga. Ja mis ta veel tegi, mis oli täesti lubamatu, kui tal oli juba koroonakahtlus, siis jätkas ringi liikumist," ütles Kingsepp.
Meedianõunik lisas, et inimene on olnud igati koostööaldis ning aidanud kõiki lähikontaktseid välja selgitada.
Kingsepp ütles, et terviseamet lootis, et pandeemia õpetab inimesi ükskõik milliste haigustunnustega mitte välja minema, kuid paraku nii läinud pole.
"See probleem on aastaid olnud, et ronitakse erinevate haigustega tööle kangelast mängima," ütles Kingsepp. | Terviseamet plaanib trahvida Narvas eneseisolatsiooni rikkunud inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp ütles ERR-ile, et Tartus ööklubis, kinos ja kaubanduskeskuses käinud inimese puhul pole teada, kust ta nakkuse sai.
Kuid Narvas ringi käinud inimese puhul oli teada, et ta võib olla nakatunud, ütles Kingsepp ja lisas, et koroonatesti polnud sellele inimesele siis veel tehtud.
"Talle oli antud kindel korraldus püsida eneseisolatsioonis, sest ta oli ühe nakatunu lähikontaktne," ütles Kingsepp ja täpsustas, et terviseamet kaalub talle trahvi määramist.
Tartust pärit nakatunu puhul aga trahvi plaanis pole, sõnas Kingsepp, kuna inimene oli arstilt saanud hoopis angiinidiagnoosi.
"Tal olid väga ebatüüpilised sümptomid, arvas, et see pole nakkushaigus, kuigi angiin võib ju ka nakata," ütles Kingsepp.
Kingsepa sõnul on tegemist siiski tõsise haigusega, mille diagnoosi saamisel peaks samuti koju jääma.
"Ta käis ringi, mis oli viga. Ja mis ta veel tegi, mis oli täesti lubamatu, kui tal oli juba koroonakahtlus, siis jätkas ringi liikumist," ütles Kingsepp.
Meedianõunik lisas, et inimene on olnud igati koostööaldis ning aidanud kõiki lähikontaktseid välja selgitada.
Kingsepp ütles, et terviseamet lootis, et pandeemia õpetab inimesi ükskõik milliste haigustunnustega mitte välja minema, kuid paraku nii läinud pole.
"See probleem on aastaid olnud, et ronitakse erinevate haigustega tööle kangelast mängima," ütles Kingsepp.
### Response:
Terviseamet plaanib trahvida Narvas eneseisolatsiooni rikkunud inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plastimaksu kehtestamises jõuti kokkuleppele hiljutisel ülemkogul. Uuest aastast hakkavad liikmesriigid maksma 80 senti iga kasutusse võtmata plastikilogrammi eest, vaesematel riikidel on loota ka soodustust.
Liikmesriike tõukasid üksmeelele koroonapandeemia tekitatud kaos ja hiigelvõlad, mille tagasi-maksmiseks tuleb raha leida. Plastimaksust loodetakse saada ligi 6 miljardit eurot. Tegelikult kavandati plasti maksustamist juba enne viirusekriisi, et täita Ühendkuningriigi Liidust lahkumisel tekkivat eelarve-auku.
Plasti ringlusesse võtmine on liikmesriikides praegu väga erinev. Näiteks Eesti, Soome, Malta ja Prantsusmaa suunavad taaskasutusse vähem kui kolmandiku plastijäätmetest. Samas Leedu, Küpros ja Bulgaaria võtavad ringlusse kuni 75 protsenti plastist. Prantsusmaa on välja arvutanud, et uuel aastal tuleb riigil Euroopa Liidule plastimaksu tasuda 1,2 miljardit eurot.
Lisaks raha kogumisele on plastimaksu eesmärk keskkonna säästmine. Samas märgib Sõltumatu kemikaaliteabe teenistus (ICIS), et näiteks plastpudelite tootjad on juba praegu suure surve all, et üha karmistuvaid nõudeid täita. Nad on hakanud kasutama alternatiivseid materjale, mille keskkonnamõju on aga suurem kui plastil: suurem on nii energiakulu, süsihappegaasi õhkupaiskamine kui ka toodete kaal.
Euroopa plastikäitlejate organisatsioon toob välja veel ühe probleemi: plastpakendite taaskasutuse suurendamine nõuab väga suuri investeeringuid kogu tootmisahelas, vaja on innovatsiooni, uusi masinaid, plastpakendite loodussõbralikuks arendamist. Plastimaksuga kogutav kuus miljardit eurot tähendab aga selle võrra vähem raha ringmajanduse edendamiseks.
Kokkuvõttes ei suurenda plastimaks plasti taaskasutamist Euroopas, vaid muudab selle lihtsalt kallimaks. Ka plastikäitlejate organisatsioon hoiatab, et see sunnib kasutusele võtma lõppkokkuvõttes suurema keskkonnamõjuga pakkematerjale.
Plastimaksu lõplikud üksikasjad pole veel selged, aga kuna liikmesriikidele on plaanis jätta plastimaksu kokkukogumise asjus üsna vabad käed, siis tõenäoliselt on eri riikide nõudmised tootjatele väga erinevad ja see hakkab kahjustama ühise turu toimimist, märgib plastikäitlejate organisatsioon.
Plastimaks peaks kehtima hakkama 1. jaanuarist 2021. | EL-i plastimaks ei pruugi kaasa tuua keskkonnasõbralikumat käitumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plastimaksu kehtestamises jõuti kokkuleppele hiljutisel ülemkogul. Uuest aastast hakkavad liikmesriigid maksma 80 senti iga kasutusse võtmata plastikilogrammi eest, vaesematel riikidel on loota ka soodustust.
Liikmesriike tõukasid üksmeelele koroonapandeemia tekitatud kaos ja hiigelvõlad, mille tagasi-maksmiseks tuleb raha leida. Plastimaksust loodetakse saada ligi 6 miljardit eurot. Tegelikult kavandati plasti maksustamist juba enne viirusekriisi, et täita Ühendkuningriigi Liidust lahkumisel tekkivat eelarve-auku.
Plasti ringlusesse võtmine on liikmesriikides praegu väga erinev. Näiteks Eesti, Soome, Malta ja Prantsusmaa suunavad taaskasutusse vähem kui kolmandiku plastijäätmetest. Samas Leedu, Küpros ja Bulgaaria võtavad ringlusse kuni 75 protsenti plastist. Prantsusmaa on välja arvutanud, et uuel aastal tuleb riigil Euroopa Liidule plastimaksu tasuda 1,2 miljardit eurot.
Lisaks raha kogumisele on plastimaksu eesmärk keskkonna säästmine. Samas märgib Sõltumatu kemikaaliteabe teenistus (ICIS), et näiteks plastpudelite tootjad on juba praegu suure surve all, et üha karmistuvaid nõudeid täita. Nad on hakanud kasutama alternatiivseid materjale, mille keskkonnamõju on aga suurem kui plastil: suurem on nii energiakulu, süsihappegaasi õhkupaiskamine kui ka toodete kaal.
Euroopa plastikäitlejate organisatsioon toob välja veel ühe probleemi: plastpakendite taaskasutuse suurendamine nõuab väga suuri investeeringuid kogu tootmisahelas, vaja on innovatsiooni, uusi masinaid, plastpakendite loodussõbralikuks arendamist. Plastimaksuga kogutav kuus miljardit eurot tähendab aga selle võrra vähem raha ringmajanduse edendamiseks.
Kokkuvõttes ei suurenda plastimaks plasti taaskasutamist Euroopas, vaid muudab selle lihtsalt kallimaks. Ka plastikäitlejate organisatsioon hoiatab, et see sunnib kasutusele võtma lõppkokkuvõttes suurema keskkonnamõjuga pakkematerjale.
Plastimaksu lõplikud üksikasjad pole veel selged, aga kuna liikmesriikidele on plaanis jätta plastimaksu kokkukogumise asjus üsna vabad käed, siis tõenäoliselt on eri riikide nõudmised tootjatele väga erinevad ja see hakkab kahjustama ühise turu toimimist, märgib plastikäitlejate organisatsioon.
Plastimaks peaks kehtima hakkama 1. jaanuarist 2021.
### Response:
EL-i plastimaks ei pruugi kaasa tuua keskkonnasõbralikumat käitumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kylie Moore-Gilbert oli Mebourne'i ülikooli Lähis-Ida õppejõud, kui ta 2018. aasta septembris Teherani Evini vanglasse pandi. Praegu kannab ta kümne-aastast karistust spionaaži eest.
Moore-Gilbert vahistati Teherani lennujaamas, kui ta asus pärast akadeemilisel konverentsil osalemist maalt lahkuma.
Iraan teatas Austraaliale, et Moore-Gilbert paigutati hiljuti ümber Qarchaki vanglasse Teheranist idas, kinnitas Austraalia välisministeerium. Qarchaki vangla on kurikuulus oma vägivaldse keskkonna poolest ning väidetavalt levib seal ka koroonaviirus.
Samuti ütleb valitsuse avaldus, et Austraalia ametiisikud taotlevad oma kaasmaalasele edasist konsulaarjuurdepääsu. "Me peame Iraani doktor Moore-Gilberti turvalisuse ja heaolu eest vastutavaks."
USA-s tegutsev Iraani Inimõigustekeskus on kinnitanud, et Moore-Gilbertit hoiti koos vägivaldsete vangidega karmides tingimustes.
Keskuse tegevjuht Hadi Ghaemi ütles, et "seletamatu julmus Kylie Moore-Gilberti suhtes" näitab hoolimatust seaduse suhtes.
Evinis vangis oleva inimõiguslase Nasrin Sotoudehi abikaasa Reza Khandan kirjutas sel nädalal sotsiaalmeedias, et Moore-Gilberti üleviimine on "karistuse vorm".
Mõnede väitel kasutab Iraan revolutsioonilise kaardiväe valvatavat Qarchaki vanglat nende vangide mõjutamiseks, keda loetakse rasketeks või tundlikeks juhtumiteks. Samas leiab osa allikaid, et Moore-Gilberti üleviimine võib tähendada muutust tema süüasjas ning ei pea tingimata tähendama karistusmeedet, kirjutas The Guardian.
Austraalia peab Moore-Gilberti juhtumit väga oluliseks. Hiljuti külastas teda Teherani vanglas Austraalia suursaadik ning siis oli Moore-Gilbertil ka telefoniside perekonnaga.
Moore-Gilbert on pidanud vanglas näljastreiki. Eelmisel aastal kirjutas ta Austraalia peaministrile Scott Morrisonile, et tema õiguste suhtes on toime pandud raskeid rikkumisi, "sealhulgas psühholoogilist piinamist ning pika aja vältel üksikvangistuses hoidmist". | Iraan viis Briti-Austraalia teadlase üle kurikuulsasse kõrbevanglasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kylie Moore-Gilbert oli Mebourne'i ülikooli Lähis-Ida õppejõud, kui ta 2018. aasta septembris Teherani Evini vanglasse pandi. Praegu kannab ta kümne-aastast karistust spionaaži eest.
Moore-Gilbert vahistati Teherani lennujaamas, kui ta asus pärast akadeemilisel konverentsil osalemist maalt lahkuma.
Iraan teatas Austraaliale, et Moore-Gilbert paigutati hiljuti ümber Qarchaki vanglasse Teheranist idas, kinnitas Austraalia välisministeerium. Qarchaki vangla on kurikuulus oma vägivaldse keskkonna poolest ning väidetavalt levib seal ka koroonaviirus.
Samuti ütleb valitsuse avaldus, et Austraalia ametiisikud taotlevad oma kaasmaalasele edasist konsulaarjuurdepääsu. "Me peame Iraani doktor Moore-Gilberti turvalisuse ja heaolu eest vastutavaks."
USA-s tegutsev Iraani Inimõigustekeskus on kinnitanud, et Moore-Gilbertit hoiti koos vägivaldsete vangidega karmides tingimustes.
Keskuse tegevjuht Hadi Ghaemi ütles, et "seletamatu julmus Kylie Moore-Gilberti suhtes" näitab hoolimatust seaduse suhtes.
Evinis vangis oleva inimõiguslase Nasrin Sotoudehi abikaasa Reza Khandan kirjutas sel nädalal sotsiaalmeedias, et Moore-Gilberti üleviimine on "karistuse vorm".
Mõnede väitel kasutab Iraan revolutsioonilise kaardiväe valvatavat Qarchaki vanglat nende vangide mõjutamiseks, keda loetakse rasketeks või tundlikeks juhtumiteks. Samas leiab osa allikaid, et Moore-Gilberti üleviimine võib tähendada muutust tema süüasjas ning ei pea tingimata tähendama karistusmeedet, kirjutas The Guardian.
Austraalia peab Moore-Gilberti juhtumit väga oluliseks. Hiljuti külastas teda Teherani vanglas Austraalia suursaadik ning siis oli Moore-Gilbertil ka telefoniside perekonnaga.
Moore-Gilbert on pidanud vanglas näljastreiki. Eelmisel aastal kirjutas ta Austraalia peaministrile Scott Morrisonile, et tema õiguste suhtes on toime pandud raskeid rikkumisi, "sealhulgas psühholoogilist piinamist ning pika aja vältel üksikvangistuses hoidmist".
### Response:
Iraan viis Briti-Austraalia teadlase üle kurikuulsasse kõrbevanglasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljaande Motorsport.com teatel lootis F1 sarja juhtkond, et 6. septembril Monza etapil saavad esmakordselt sel hooajal ka pealtvaatajad tribüünidele, aga korraldajad kuulutasid välja vastupidise otsuse.
Seega võivad pealtvaatajad vormel-1 võistlustele naasta kõige varem nädal hiljem ehk 13. septembril Mugellos, ehkki see sõltub eelkõige koroonaviiruse olukorrast ja Toskaana regiooni piirangutest.
Küll aga on piletid müügil hooaja kümnendale etapile ehk 27. septembril Sotšis toimuvale kihutamisele ja 12. etapile, mis leiab aset 25. oktoobril Portugalis. Ka vahepeal peetavale Nürburgringi etapile loodavad korraldajad vähemalt osaliselt publikut lubada.
Praeguseks on vormel-1 sarjas peetud kolm osavõistlust. Kokku toimub tänavu praeguse seisuga 13 etappi. | Publik Monza etapile siiski ei pääse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljaande Motorsport.com teatel lootis F1 sarja juhtkond, et 6. septembril Monza etapil saavad esmakordselt sel hooajal ka pealtvaatajad tribüünidele, aga korraldajad kuulutasid välja vastupidise otsuse.
Seega võivad pealtvaatajad vormel-1 võistlustele naasta kõige varem nädal hiljem ehk 13. septembril Mugellos, ehkki see sõltub eelkõige koroonaviiruse olukorrast ja Toskaana regiooni piirangutest.
Küll aga on piletid müügil hooaja kümnendale etapile ehk 27. septembril Sotšis toimuvale kihutamisele ja 12. etapile, mis leiab aset 25. oktoobril Portugalis. Ka vahepeal peetavale Nürburgringi etapile loodavad korraldajad vähemalt osaliselt publikut lubada.
Praeguseks on vormel-1 sarjas peetud kolm osavõistlust. Kokku toimub tänavu praeguse seisuga 13 etappi.
### Response:
Publik Monza etapile siiski ei pääse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kose-Ardu 2018. aastal alustatud 12,7-kilomeetrine lõik läheb maksma 86,1 miljonit eurot ja Ardu-Võõbu 15,3-kilomeetrine lõik 60,1 miljonit eurot.
Maanteeamet avalike suhete osakonna teatel avatakse teelõik augustis, täpsemat kuupäeva amet ei avaldanud.
Teelõigu projektkiiruseks on kavandatud 120 kilomeetrit tunnis. Tee kulgeb uuel trassil, kasutusse jääb ka vana maantee.
6. juunil algasid ka 58 miljonit eurot maksma minevad ehitustööd teelõigul Võõbust Mäoni. | Kose-Ardu maanteelõik avatakse liiklusele augustis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kose-Ardu 2018. aastal alustatud 12,7-kilomeetrine lõik läheb maksma 86,1 miljonit eurot ja Ardu-Võõbu 15,3-kilomeetrine lõik 60,1 miljonit eurot.
Maanteeamet avalike suhete osakonna teatel avatakse teelõik augustis, täpsemat kuupäeva amet ei avaldanud.
Teelõigu projektkiiruseks on kavandatud 120 kilomeetrit tunnis. Tee kulgeb uuel trassil, kasutusse jääb ka vana maantee.
6. juunil algasid ka 58 miljonit eurot maksma minevad ehitustööd teelõigul Võõbust Mäoni.
### Response:
Kose-Ardu maanteelõik avatakse liiklusele augustis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Aktuaalne kaamera" on teletabeli liider olnud peaaegu kogu senise suve – võitu ei saavutatud vaid üle-eelmisel nädalal, mil uudistesaate lükkas teisele kohale ETV 65. sünnipäevaks valminud saade "ETV kõige kõigemad".
Kantar Emori teatel jõudis ETV eelmise nädala vaadatuimate saadete esikümnesse kaheksa saatega. Lisaks "Aktuaalsele kaamerale" leiab esikolmikust ka saated "Ringvaade suvel" ja "Eesti mäng". | "Aktuaalne kaamera" tõusis taas teletabeli liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Aktuaalne kaamera" on teletabeli liider olnud peaaegu kogu senise suve – võitu ei saavutatud vaid üle-eelmisel nädalal, mil uudistesaate lükkas teisele kohale ETV 65. sünnipäevaks valminud saade "ETV kõige kõigemad".
Kantar Emori teatel jõudis ETV eelmise nädala vaadatuimate saadete esikümnesse kaheksa saatega. Lisaks "Aktuaalsele kaamerale" leiab esikolmikust ka saated "Ringvaade suvel" ja "Eesti mäng".
### Response:
"Aktuaalne kaamera" tõusis taas teletabeli liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelijuht Trump ja edetabelis 26. kohta hoidev Ford on kohtunud seni 14 korda ja kümnel korral on peale jäänud Trump, sealjuures on ta võitnud neli viimast vastasseisu.
Viiekordne maailmameister O'Sullivan ja edetabeli 20. number Un-Nooh on olnud vastamisi vaid korra 2014. aasta Saksamaa Mastersil ja siis jäi tulemusega 5:4 peale Un-Nooh.
O'Sullivani ja Un-Noohi kohtumine on intrigeeriv ka selle poolest, et tegemist on kahe kõige kiirema mängijaga profisnuukris. Mõlemad kulutavad löögile keskmiselt vähem kui 17 sekundit.
Teise asetusega austraallane Neil Robertson kohtub avaringis hiinlase Liang Wenboga, kolmanda paigutusega waleslane Mark Williams asub vastamisi šotlase Alan McManusega ja neljanda asetusega põhja-iirlane Mark Allen kohtub waleslase Jamie Clarke'iga.
Kolmekordne maailmameister Mark Selby mängib kõigepealt põhja-iirlase Jordan Browniga ja Skandinaavia esindajana põhitabelisse jõudnud norralane Kurt Maflin kohtub inglase David Gilbertiga. | Trump alustab Fordi vastu, O'Sullivanil avaneb viimaks revanšivõimalus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelijuht Trump ja edetabelis 26. kohta hoidev Ford on kohtunud seni 14 korda ja kümnel korral on peale jäänud Trump, sealjuures on ta võitnud neli viimast vastasseisu.
Viiekordne maailmameister O'Sullivan ja edetabeli 20. number Un-Nooh on olnud vastamisi vaid korra 2014. aasta Saksamaa Mastersil ja siis jäi tulemusega 5:4 peale Un-Nooh.
O'Sullivani ja Un-Noohi kohtumine on intrigeeriv ka selle poolest, et tegemist on kahe kõige kiirema mängijaga profisnuukris. Mõlemad kulutavad löögile keskmiselt vähem kui 17 sekundit.
Teise asetusega austraallane Neil Robertson kohtub avaringis hiinlase Liang Wenboga, kolmanda paigutusega waleslane Mark Williams asub vastamisi šotlase Alan McManusega ja neljanda asetusega põhja-iirlane Mark Allen kohtub waleslase Jamie Clarke'iga.
Kolmekordne maailmameister Mark Selby mängib kõigepealt põhja-iirlase Jordan Browniga ja Skandinaavia esindajana põhitabelisse jõudnud norralane Kurt Maflin kohtub inglase David Gilbertiga.
### Response:
Trump alustab Fordi vastu, O'Sullivanil avaneb viimaks revanšivõimalus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal on Mantel nomineeritud oma Cromwelli-triloogia kolmanda raamatuga, mis kohtunike sõnul on "meisterlik näide nõtkest dialoogist ja peenest kirjeldusest", vahendab BBC.
Sarnaselt Manteliga on oma triloogia "This Mournable Body" kolmanda raamatuga auhinnale nomineeritud ka Zimbabwe kirjanik Tsitsi Dangarembga.
Tänavuse 13 nominendi hulgas on kaheksa debüütromaani. Nominendid valis žürii välja viimase aasta jooksul Ühendkuningriigis ja Iirimaal ilmunud 162 ingliskeelse romaani hulgast.
Bookeri kirjanduspreemia nominentide pikk nimekiri:
Diane Cook - "The New Wilderness"
Tsitsi Dangarembga - "This Mournable Body"
Avni Doshi - "Burnt Suga"
Gabriel Krauze - "Who They Was"
Hilary Mantel - "The Mirror & The Light"
Colum McCann - "Apeirogon"
Maaza Mengiste - "The Shadow King"
Kiley Reid - "Such a Fun Age"
Brandon Taylor - "Real Life"
Anne Tyler - "Redhead by The Side of The Road"
Douglas Stuart - "Shuggie Bain"
Sophie Ward - "Love and Other Thought Experiments"
C Pam Zhang - "How Much of These Hills is Gold"
Nominentide lühike ehk kuue nominendiga lõppnimekiri saab avalikuks septembris. Auhinna võitja saab 50 000 naela suuruse rahalise preemia. Preemia, mida on välja antud 1969. aastast saati, pälvisid eelmisel aastal ühiselt Margaret Atwood ja Bernardine Evaristo. | Selgusid Bookeri kirjanduspreemia pika nimekirja nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal on Mantel nomineeritud oma Cromwelli-triloogia kolmanda raamatuga, mis kohtunike sõnul on "meisterlik näide nõtkest dialoogist ja peenest kirjeldusest", vahendab BBC.
Sarnaselt Manteliga on oma triloogia "This Mournable Body" kolmanda raamatuga auhinnale nomineeritud ka Zimbabwe kirjanik Tsitsi Dangarembga.
Tänavuse 13 nominendi hulgas on kaheksa debüütromaani. Nominendid valis žürii välja viimase aasta jooksul Ühendkuningriigis ja Iirimaal ilmunud 162 ingliskeelse romaani hulgast.
Bookeri kirjanduspreemia nominentide pikk nimekiri:
Diane Cook - "The New Wilderness"
Tsitsi Dangarembga - "This Mournable Body"
Avni Doshi - "Burnt Suga"
Gabriel Krauze - "Who They Was"
Hilary Mantel - "The Mirror & The Light"
Colum McCann - "Apeirogon"
Maaza Mengiste - "The Shadow King"
Kiley Reid - "Such a Fun Age"
Brandon Taylor - "Real Life"
Anne Tyler - "Redhead by The Side of The Road"
Douglas Stuart - "Shuggie Bain"
Sophie Ward - "Love and Other Thought Experiments"
C Pam Zhang - "How Much of These Hills is Gold"
Nominentide lühike ehk kuue nominendiga lõppnimekiri saab avalikuks septembris. Auhinna võitja saab 50 000 naela suuruse rahalise preemia. Preemia, mida on välja antud 1969. aastast saati, pälvisid eelmisel aastal ühiselt Margaret Atwood ja Bernardine Evaristo.
### Response:
Selgusid Bookeri kirjanduspreemia pika nimekirja nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sipsiku" oma programmi valinud juba üheksa anima- ja lastefilmide festivali üle maailma – Kids Kino Poolas, Hsinchu lastefilmide festival Taiwanis, Austraalia lastefilmide festival, JuniorFest Tšehhis, Cinemagic Iirimaal, Ukraina lastefilmide festival, Oulu laste- ja noortefilmide festival ning Zürichi Filmifestival.
Septembris esilinastub "Sipsik" Viborgi animatsioonifestivalil ning alustab sellega ka kinolevi erinevates Taani linnades, kus film jõuab vaatajate ette taanikeelse dublaažiga, Sipsikule andis hääle tuntud Taani näitleja Jesper Asholt. | "Sipsik" on valitud üheksa anima- ja lastefilmide festivali programmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sipsiku" oma programmi valinud juba üheksa anima- ja lastefilmide festivali üle maailma – Kids Kino Poolas, Hsinchu lastefilmide festival Taiwanis, Austraalia lastefilmide festival, JuniorFest Tšehhis, Cinemagic Iirimaal, Ukraina lastefilmide festival, Oulu laste- ja noortefilmide festival ning Zürichi Filmifestival.
Septembris esilinastub "Sipsik" Viborgi animatsioonifestivalil ning alustab sellega ka kinolevi erinevates Taani linnades, kus film jõuab vaatajate ette taanikeelse dublaažiga, Sipsikule andis hääle tuntud Taani näitleja Jesper Asholt.
### Response:
"Sipsik" on valitud üheksa anima- ja lastefilmide festivali programmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta FUFFi ekraanil on peamiselt Eesti režissööride filmid. Näitamisele tulevad Kersti Uibo "Emakivi", Ave Taaveti "Monument vanaemale", Jaan Tootseni "Fred Jüssi. Olemise ilu", lühimängufilmide kasseti "Värske veri: parimate kavatsustega" filmid. Kohal on autorid. Laupäeval näidatakse ka Handimaa noorte filmilaagris valminud lühifilme.
Eesti animatsiooni austajatele pakutakse Ülo Pikkovi retrospektiivi filmidega "Keha mälu", "Tik-tak", "Tühi ruum", "Lahtilaskmise lugu", "Zebra", "Dialogos". Valmivatest linateostest näitavad lõike Len Murusalu ja Eva Sepping.
"Jagan oma valmivast filmist lõike, aga ühtlasi kogu protsessi ilu ja valu, teekonda, mis pole viinud ainult Siberi eestlaste juurde, vaid inimlikus plaanis ka iseendani," avas Eva Sepping enda esitluse sisu.
Lisaks filmivaatamisele võib igaüks osaleda aruteludes ja vestlusringides. Kaasa saab mõelda teemadel, kuidas jäävad ellu väikerahvad, nende keel ja kultuur, kui hävib traditsioone toetav looduskeskkond, kuidas noored soome-ugri kultuuri edasi kannavad. Hasso Krulliga arutletakse aktivismi ja passivismi teemadel.
"Tänavune FUFF on eriline ja kohalikum kui kunagi varem. Loodame, et külastajad saavad festivalilt kaasa palju inspiratsiooni, et enda ümbritsevas keskkonnas midagi paremaks muuta," ütles festivali kunstiline juht Edina Csüllog.
Festivalil saab vaadata Ruudu Rahumaru näitust "Maa embus ja tule laul". Õhtuti toimuvad kontserdid, kus esinevad soome-ugri ansambel Kännu Peal Käbi, Anna Hints ja sõbrad, Hebo Rahman. Mõeldud on ka pisematele festivali külastajatele, kes saavad joonistada, meisterdada, teha keraamikat, õppida žongleerimist, panna ennast proovile tasakaaluliinil, osaleda lastejoogas.
Festivali korraldab MTÜ FUFF. Festivali partnerid on Sänna Kultuurimõis, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm, Eesti Filmi Instituut, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Mari Uver ja Rõuge vald. | FUFF kutsub Võrumaale soome-ugri filme vaatama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta FUFFi ekraanil on peamiselt Eesti režissööride filmid. Näitamisele tulevad Kersti Uibo "Emakivi", Ave Taaveti "Monument vanaemale", Jaan Tootseni "Fred Jüssi. Olemise ilu", lühimängufilmide kasseti "Värske veri: parimate kavatsustega" filmid. Kohal on autorid. Laupäeval näidatakse ka Handimaa noorte filmilaagris valminud lühifilme.
Eesti animatsiooni austajatele pakutakse Ülo Pikkovi retrospektiivi filmidega "Keha mälu", "Tik-tak", "Tühi ruum", "Lahtilaskmise lugu", "Zebra", "Dialogos". Valmivatest linateostest näitavad lõike Len Murusalu ja Eva Sepping.
"Jagan oma valmivast filmist lõike, aga ühtlasi kogu protsessi ilu ja valu, teekonda, mis pole viinud ainult Siberi eestlaste juurde, vaid inimlikus plaanis ka iseendani," avas Eva Sepping enda esitluse sisu.
Lisaks filmivaatamisele võib igaüks osaleda aruteludes ja vestlusringides. Kaasa saab mõelda teemadel, kuidas jäävad ellu väikerahvad, nende keel ja kultuur, kui hävib traditsioone toetav looduskeskkond, kuidas noored soome-ugri kultuuri edasi kannavad. Hasso Krulliga arutletakse aktivismi ja passivismi teemadel.
"Tänavune FUFF on eriline ja kohalikum kui kunagi varem. Loodame, et külastajad saavad festivalilt kaasa palju inspiratsiooni, et enda ümbritsevas keskkonnas midagi paremaks muuta," ütles festivali kunstiline juht Edina Csüllog.
Festivalil saab vaadata Ruudu Rahumaru näitust "Maa embus ja tule laul". Õhtuti toimuvad kontserdid, kus esinevad soome-ugri ansambel Kännu Peal Käbi, Anna Hints ja sõbrad, Hebo Rahman. Mõeldud on ka pisematele festivali külastajatele, kes saavad joonistada, meisterdada, teha keraamikat, õppida žongleerimist, panna ennast proovile tasakaaluliinil, osaleda lastejoogas.
Festivali korraldab MTÜ FUFF. Festivali partnerid on Sänna Kultuurimõis, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm, Eesti Filmi Instituut, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Mari Uver ja Rõuge vald.
### Response:
FUFF kutsub Võrumaale soome-ugri filme vaatama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riik pikendas tänavu eriolukorra tõttu majandusaasta aruannete esitamise tähtaega 31. oktoobrini. | Isamaa esitab majandusaasta aruande suve lõpul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riik pikendas tänavu eriolukorra tõttu majandusaasta aruannete esitamise tähtaega 31. oktoobrini.
### Response:
Isamaa esitab majandusaasta aruande suve lõpul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuid tulevane hooaeg saab olema Ragnari jaoks märgiline, kuna ta saab esmakordselt 100% võrkpallile keskenduda ja potentsiaali mängumehel on!" kirjutab Saaremaa 23-aastase ja 195 cm pika palluri iseloomustuseks.
"Tulevast hooaega ootangi eriti just selle pärast, et saan esimest korda end 100% vörkpallile pühendada," kinnitas Kalde ise.
"Uuelt hooajalt ootan pönevaid vörkpallilahinguid nii pealtvaatajatele, kui mängijatele. Lisaks ootan vöimalust areneda uues keskkonnas ja kogenud meeskonnakaaslaste körval."
"On kindlasti olukordi, kus oskan köike suurepäraselt sooritada," rääkis ta oma tugevustest. "Kuid siiski pean köige oluliseks stabiilsemaks saamist, et mu oskuslikkus ei erineks päeviti." | Saaremaa täienes esmakordselt 100% võrkpallile keskenduva temporündajaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuid tulevane hooaeg saab olema Ragnari jaoks märgiline, kuna ta saab esmakordselt 100% võrkpallile keskenduda ja potentsiaali mängumehel on!" kirjutab Saaremaa 23-aastase ja 195 cm pika palluri iseloomustuseks.
"Tulevast hooaega ootangi eriti just selle pärast, et saan esimest korda end 100% vörkpallile pühendada," kinnitas Kalde ise.
"Uuelt hooajalt ootan pönevaid vörkpallilahinguid nii pealtvaatajatele, kui mängijatele. Lisaks ootan vöimalust areneda uues keskkonnas ja kogenud meeskonnakaaslaste körval."
"On kindlasti olukordi, kus oskan köike suurepäraselt sooritada," rääkis ta oma tugevustest. "Kuid siiski pean köige oluliseks stabiilsemaks saamist, et mu oskuslikkus ei erineks päeviti."
### Response:
Saaremaa täienes esmakordselt 100% võrkpallile keskenduva temporündajaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küberrünnakud algasid mais ning nende üheks sihtmärgiks oli katoliku kiriku esindus Hongkongis ning muuhulgas ka esinduse juht, kes on faktiliselt paavst Franciscuse esindaja Hiinas. Recorded Future' kolmapäeval avaldatud raporti kohaselt oli häkkerite üks sihtmärke Vatikani ja selle Hongkongi esinduse omavaheline sidekanal ning kasutatavaid meetodeid on varasemalt seostatud Hiina valitsuse toetatud häkkerite rühmitustega.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin lükkas kolmapäeval häkkimissüüdistused tagasi, kinnitades, et Peking on küberjulgeoleku vankumatu kaitsja. Selliste süüdistuste esitamiseks on vaja kindlaid tõendeid, mitte oletusi, lisas Wang.
Väited Pekingi korraldatud küberrünnakust järgnevad ülimalt haruldasele kohtumisele Hiina ja Vatikani välisministri vahel selle aasta alguses, mis oli Pekingi ja Vatikani aastakümnete kõrgeimal tasemel kontakt. Kahe riigi suhted on paranenud kahel viimasel aastal pärast seda, kui Hiina andis 2018. aastal Vatikanile loa katoliku kiriku tegevuseks oma territooriumil. Lepingu pikendamine oli kavas tänavu spetembris, kuid Vatikani plaanitud kohtumise täpsed detailid olid koroonaviiruse epideemia tõttu seni veel lahtised.
Vatikanilt ei õnnestunud Reutersil kommentaari saada. | Hiinat süüdistatakse Vatikani arvutisüsteemi tungimises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küberrünnakud algasid mais ning nende üheks sihtmärgiks oli katoliku kiriku esindus Hongkongis ning muuhulgas ka esinduse juht, kes on faktiliselt paavst Franciscuse esindaja Hiinas. Recorded Future' kolmapäeval avaldatud raporti kohaselt oli häkkerite üks sihtmärke Vatikani ja selle Hongkongi esinduse omavaheline sidekanal ning kasutatavaid meetodeid on varasemalt seostatud Hiina valitsuse toetatud häkkerite rühmitustega.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin lükkas kolmapäeval häkkimissüüdistused tagasi, kinnitades, et Peking on küberjulgeoleku vankumatu kaitsja. Selliste süüdistuste esitamiseks on vaja kindlaid tõendeid, mitte oletusi, lisas Wang.
Väited Pekingi korraldatud küberrünnakust järgnevad ülimalt haruldasele kohtumisele Hiina ja Vatikani välisministri vahel selle aasta alguses, mis oli Pekingi ja Vatikani aastakümnete kõrgeimal tasemel kontakt. Kahe riigi suhted on paranenud kahel viimasel aastal pärast seda, kui Hiina andis 2018. aastal Vatikanile loa katoliku kiriku tegevuseks oma territooriumil. Lepingu pikendamine oli kavas tänavu spetembris, kuid Vatikani plaanitud kohtumise täpsed detailid olid koroonaviiruse epideemia tõttu seni veel lahtised.
Vatikanilt ei õnnestunud Reutersil kommentaari saada.
### Response:
Hiinat süüdistatakse Vatikani arvutisüsteemi tungimises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval astusid eesti ratturid võistlustulle rahvusvahelisel Riia velotuuril, mis kestab 30. juulini. Esimesel päeval toimus 77 km pikkune grupisõit. Ühisstart anti 90 noormehele ja 10 tüdrukule. Eesti klubidest oli stardis Kalevi Jalgrattakool, Rein Taaramäe Rattaklubi, Peloton ja Viljandi Rattaklubi.
Aidi Gerde Tuisk saavutas poistega koos võidu sõites ühes vahefinišis lausa kolmanda koha, millega neiu sai selga naiste liidrisärgi ja sellega koos ka ühe preemiasekundi, minnes velotuuri tüdrukute arvestuses Kirke Reieri ees juhtima.
Poiste arvestuses sai parima koha eestlastest Martin Krusemann (Kalevi Jalgrattakool), kes tuli teiseks. Neljas oli Aaron Aus (Rein Taaramäe Rattaklubi) ja üheksandale kohale sõitis ennast Kirke Reier (Viljandi Rattaklubi).
Täna on kavas eraldistart (11 km) ja grupisõit (77 km). Velotuur lõppeb neljapäeval grupisõiduga (39 km), mis toimub Siguldas. | Eesti noorratturid on Lätis kõrges mängus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval astusid eesti ratturid võistlustulle rahvusvahelisel Riia velotuuril, mis kestab 30. juulini. Esimesel päeval toimus 77 km pikkune grupisõit. Ühisstart anti 90 noormehele ja 10 tüdrukule. Eesti klubidest oli stardis Kalevi Jalgrattakool, Rein Taaramäe Rattaklubi, Peloton ja Viljandi Rattaklubi.
Aidi Gerde Tuisk saavutas poistega koos võidu sõites ühes vahefinišis lausa kolmanda koha, millega neiu sai selga naiste liidrisärgi ja sellega koos ka ühe preemiasekundi, minnes velotuuri tüdrukute arvestuses Kirke Reieri ees juhtima.
Poiste arvestuses sai parima koha eestlastest Martin Krusemann (Kalevi Jalgrattakool), kes tuli teiseks. Neljas oli Aaron Aus (Rein Taaramäe Rattaklubi) ja üheksandale kohale sõitis ennast Kirke Reier (Viljandi Rattaklubi).
Täna on kavas eraldistart (11 km) ja grupisõit (77 km). Velotuur lõppeb neljapäeval grupisõiduga (39 km), mis toimub Siguldas.
### Response:
Eesti noorratturid on Lätis kõrges mängus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Audioraamat ei koosne aga ainult Lana Del Rey kirjutatud ja etteloetud luuletustest, vaid taustaks mängib ka Jack Antonoffi muusika, kirjutab Consequence of Sound.
Tegemist on aga siiski audioraamatu mitte albumiga, sest seda ei saa kuulata Spotifys või teistes muusikaplatvormides, vaid audioraamatuid pakkuvates rakendustes nagu näiteks Audible.
Septembri lõpus ilmuvad luuletused ka raamatu kujul ning oktoobri alguses valmivad luulekogust ka CD ja vinüüli versioonid.
Pool luulekogu müügitulust läheb heategevuseks.
Del Rey jagas Youtube's ka ühte uuest audioraamatust pärinevat luuletust, mille pealkiri on "LA Who Am I to Love You": | Lana Del Rey avaldas luuletustest koosneva audioraamatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Audioraamat ei koosne aga ainult Lana Del Rey kirjutatud ja etteloetud luuletustest, vaid taustaks mängib ka Jack Antonoffi muusika, kirjutab Consequence of Sound.
Tegemist on aga siiski audioraamatu mitte albumiga, sest seda ei saa kuulata Spotifys või teistes muusikaplatvormides, vaid audioraamatuid pakkuvates rakendustes nagu näiteks Audible.
Septembri lõpus ilmuvad luuletused ka raamatu kujul ning oktoobri alguses valmivad luulekogust ka CD ja vinüüli versioonid.
Pool luulekogu müügitulust läheb heategevuseks.
Del Rey jagas Youtube's ka ühte uuest audioraamatust pärinevat luuletust, mille pealkiri on "LA Who Am I to Love You":
### Response:
Lana Del Rey avaldas luuletustest koosneva audioraamatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cinamon juhatuse esimees Tatjana Tolstaja ütles ERR-ile, et kahjuks peavad nad hetkel Cinamon Kosmose avamist veel edasi lükkama. "Põhiline põhjus selleks on kriis rahvusvahelisel kinoturul, mis mõjutab ka Eesti kinosid," sõnas ta ja tõdes, et alates märtsist on Hollywoodi filmistuudiod filmide levitamise praktiliselt peatanud. "Enamik esilinastused on lükkunud parimal juhul sügisesse, aga paljud ka 2021. aastasse."
"Kinoturu taastumine sõltub kahjuks paljuski sellest, kuidas areneb koroonaviiruse pandeemia Ameerikas," kinnitas Tolstaja ja mainis, et Ameerika ja Euroopa kinoketid soovivad uksed avada augusti lõpus. "Loodetavasti see nii ka läheb."
Ajal, mil Eestis olid kinod koroonaviiruse tõttu suletud, uuendati ka Cinamon Kosmose tehnikat. "Uuendused on tänaseks lõppenud ning pärast avamist saame pakkuda külastajale veel paremat heli- ja pildikvaliteeti," ütles Cinamon juhatuse esimees ja tõi välja, et uuendusena jõuavad lähikuudel Cinamoni ekraanidele ka tuntud ooperiteatrite nagu La Scala ja Wien Opera lavastused. | Kino Kosmos jääb hetkel veel suletuks, oodatakse Hollywoodi filmituru taastumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cinamon juhatuse esimees Tatjana Tolstaja ütles ERR-ile, et kahjuks peavad nad hetkel Cinamon Kosmose avamist veel edasi lükkama. "Põhiline põhjus selleks on kriis rahvusvahelisel kinoturul, mis mõjutab ka Eesti kinosid," sõnas ta ja tõdes, et alates märtsist on Hollywoodi filmistuudiod filmide levitamise praktiliselt peatanud. "Enamik esilinastused on lükkunud parimal juhul sügisesse, aga paljud ka 2021. aastasse."
"Kinoturu taastumine sõltub kahjuks paljuski sellest, kuidas areneb koroonaviiruse pandeemia Ameerikas," kinnitas Tolstaja ja mainis, et Ameerika ja Euroopa kinoketid soovivad uksed avada augusti lõpus. "Loodetavasti see nii ka läheb."
Ajal, mil Eestis olid kinod koroonaviiruse tõttu suletud, uuendati ka Cinamon Kosmose tehnikat. "Uuendused on tänaseks lõppenud ning pärast avamist saame pakkuda külastajale veel paremat heli- ja pildikvaliteeti," ütles Cinamon juhatuse esimees ja tõi välja, et uuendusena jõuavad lähikuudel Cinamoni ekraanidele ka tuntud ooperiteatrite nagu La Scala ja Wien Opera lavastused.
### Response:
Kino Kosmos jääb hetkel veel suletuks, oodatakse Hollywoodi filmituru taastumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Vene sõidab 5. augustil Hispaaniasse Fuenlabrada võistkonna juurde. Otsus homsest matšist loobuda ei tulnud Vene sõnul klubi nõudmisel, pigem oli tegu kogenud mängumehe enda sooviga. Seitsme päeva jooksul neli korda mängimine ei pruugi hooaega silmas pidades olla kõige ohutum lahendus, vahendab Delfi.
Eesti peatreener Jukka Toijala ütles, et täna jääb koosseisust välja Saimon Sutt. Toijala ütles, et 19-aastane Mikk Jurkatamm saab seega teha täiskasvanute koondise debüüdi.
"Neljapäeval on meie ainsad "pikad" Rauno Nurger, Kregor Hermet ja Mihkel Kirves. See tähendab, et Sander Raieste ja Henri Drell peavad aeg-ajalt samuti seal osakonnas abiks olema," rääkis Toijala. | Kapten Siim-Sander Vene piirdub põhjanaabrite juures ühe mänguga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Vene sõidab 5. augustil Hispaaniasse Fuenlabrada võistkonna juurde. Otsus homsest matšist loobuda ei tulnud Vene sõnul klubi nõudmisel, pigem oli tegu kogenud mängumehe enda sooviga. Seitsme päeva jooksul neli korda mängimine ei pruugi hooaega silmas pidades olla kõige ohutum lahendus, vahendab Delfi.
Eesti peatreener Jukka Toijala ütles, et täna jääb koosseisust välja Saimon Sutt. Toijala ütles, et 19-aastane Mikk Jurkatamm saab seega teha täiskasvanute koondise debüüdi.
"Neljapäeval on meie ainsad "pikad" Rauno Nurger, Kregor Hermet ja Mihkel Kirves. See tähendab, et Sander Raieste ja Henri Drell peavad aeg-ajalt samuti seal osakonnas abiks olema," rääkis Toijala.
### Response:
Kapten Siim-Sander Vene piirdub põhjanaabrite juures ühe mänguga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aastal toimusid nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimised, mille kampaaniate rahastamiseks võttis erakond LHV pangast kaks laenu, kokku summas 550 000 eurot. Laenude tagasimakse tähtajad on 2021. aastal ja erakond loodab eelmiste valimistega tekkinud kohustused enne tuleva aasta sügisel toimuvaid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi tagasi maksta.
Erakond kogus aasta jooksul liikmemaksudest kokku 18 600 eurot. Peamine tulu – 1,1 miljonit eurot – pärineb annetustest ja toetustest. Sellest ligi poole moodustab 595 500-eurone toetus riigieelarvest.
Annetustena sai erakond 465 700 eurot ja liikmemaksudena 18 600 eurot. Aasta lõpus oli erakonnal 5453 liiget, mida on 237 võrra vähem kui aasta varem.
Möödunud parlamendivalimised ei olnud võetud laenudest hoolimata erakonna jaoks väga edukad ja varasema 15 koha asemel kindlustas erakond endale riigikogus 10 kohta. Seetõttu langes ka riigieelarveline toetus. Euroopa Parlamendi valimistelt toodi aga varasema ühe mandaadi asemel kaks.
Kui veel 2018. aastal sai erakond riigieelarvest toetuseks 804 000 eurot, siis tuleval aastal langeb toetus mullusega võrreldes veel mõnekümne tuhande euro võrra.
Aasta lõpu seisuga oli erakonna laenukohustiste jääk 471 200 eurot, tänavu plaanib erakond sellest ära maksta 320 000 ja 2021. aastal veel 151 500 eurot. Laenu tagatiseks on erakonna juhatuse liikmete füüsilise isiku käendus.
2018. aastal töötas erakonnas valimisteks ette valmistudes aasta jooksul täistööajaga keskmiselt 15 inimest. Aasta hiljem langes töötajate keskmine arv aasta jooksul 10 inimesele. Erakonnal kulus seejuures mullu tööjõukuludele 295 000 eurot, aasta varem oli see summa 364 000 eurot.
Tänavu on erakond seadnud sihiks 2021. aasta sügisel toimuvate kohalike valimiste jaoks ette valmistumise. | SDE plaanib valimiskampaania võlad kohalikeks valimisteks tagasi maksta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aastal toimusid nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimised, mille kampaaniate rahastamiseks võttis erakond LHV pangast kaks laenu, kokku summas 550 000 eurot. Laenude tagasimakse tähtajad on 2021. aastal ja erakond loodab eelmiste valimistega tekkinud kohustused enne tuleva aasta sügisel toimuvaid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi tagasi maksta.
Erakond kogus aasta jooksul liikmemaksudest kokku 18 600 eurot. Peamine tulu – 1,1 miljonit eurot – pärineb annetustest ja toetustest. Sellest ligi poole moodustab 595 500-eurone toetus riigieelarvest.
Annetustena sai erakond 465 700 eurot ja liikmemaksudena 18 600 eurot. Aasta lõpus oli erakonnal 5453 liiget, mida on 237 võrra vähem kui aasta varem.
Möödunud parlamendivalimised ei olnud võetud laenudest hoolimata erakonna jaoks väga edukad ja varasema 15 koha asemel kindlustas erakond endale riigikogus 10 kohta. Seetõttu langes ka riigieelarveline toetus. Euroopa Parlamendi valimistelt toodi aga varasema ühe mandaadi asemel kaks.
Kui veel 2018. aastal sai erakond riigieelarvest toetuseks 804 000 eurot, siis tuleval aastal langeb toetus mullusega võrreldes veel mõnekümne tuhande euro võrra.
Aasta lõpu seisuga oli erakonna laenukohustiste jääk 471 200 eurot, tänavu plaanib erakond sellest ära maksta 320 000 ja 2021. aastal veel 151 500 eurot. Laenu tagatiseks on erakonna juhatuse liikmete füüsilise isiku käendus.
2018. aastal töötas erakonnas valimisteks ette valmistudes aasta jooksul täistööajaga keskmiselt 15 inimest. Aasta hiljem langes töötajate keskmine arv aasta jooksul 10 inimesele. Erakonnal kulus seejuures mullu tööjõukuludele 295 000 eurot, aasta varem oli see summa 364 000 eurot.
Tänavu on erakond seadnud sihiks 2021. aasta sügisel toimuvate kohalike valimiste jaoks ette valmistumise.
### Response:
SDE plaanib valimiskampaania võlad kohalikeks valimisteks tagasi maksta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Reformierakond alustas aastat riigikogus 30 saadikuga, siis pärast kevadisi valimisi õnnestus suurendada kohtade arvu 34 saadikuni. Sellegipoolest jäi erakond opositsiooni. Euroopa Parlamendi valimistel sai erakond kaks kohta.
Erakond sai tulu 2,5 miljonit eurot, sellest 1,7 miljonit moodustas riigieelarveline toetus.
Rahalisi annetusi sai Reformierakond mullu ligi 690 000 eurot, aasta varem annetasid erakonna toetajad 326 000 eurot. Erakonna sümboolika müügist teenis Reformierakond tulu 9000 eurot.
Aasta lõpu seisuga kuulus Reformierakonda 11 774 liiget, aasta varem oli liikmeid 12 151 inimest. Liikmetasusid maksid reformierakondlased mullu 12 000 eurot, aasta varem aga ligi 28 000 eurot.
Käesoleva aasta keskpaigaks viis erakond omakapitali taas positiivseks. Seda aitab katta riigikogu valimiste võidust tulenevalt suurenud igakuine toetus riigieelarvest, mis on käesoleval aastal 1,8 miljonit eurot. | Reformierakond viis tänavu omakapitali positiivseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Reformierakond alustas aastat riigikogus 30 saadikuga, siis pärast kevadisi valimisi õnnestus suurendada kohtade arvu 34 saadikuni. Sellegipoolest jäi erakond opositsiooni. Euroopa Parlamendi valimistel sai erakond kaks kohta.
Erakond sai tulu 2,5 miljonit eurot, sellest 1,7 miljonit moodustas riigieelarveline toetus.
Rahalisi annetusi sai Reformierakond mullu ligi 690 000 eurot, aasta varem annetasid erakonna toetajad 326 000 eurot. Erakonna sümboolika müügist teenis Reformierakond tulu 9000 eurot.
Aasta lõpu seisuga kuulus Reformierakonda 11 774 liiget, aasta varem oli liikmeid 12 151 inimest. Liikmetasusid maksid reformierakondlased mullu 12 000 eurot, aasta varem aga ligi 28 000 eurot.
Käesoleva aasta keskpaigaks viis erakond omakapitali taas positiivseks. Seda aitab katta riigikogu valimiste võidust tulenevalt suurenud igakuine toetus riigieelarvest, mis on käesoleval aastal 1,8 miljonit eurot.
### Response:
Reformierakond viis tänavu omakapitali positiivseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EKRE sai mullu tulu veidi üle ühe miljoni euro. Sellest 993 000 eurot tulenes annetustest ja toetustest, ligikaudu 16 000 eurot liikmemaksudest ja ligi 13 000 eurot tulu teenis erakond ettevõtlusest. Saadud toetustest moodustas 843 000 eurot riigipoolne toetus ja 150 000 eurot sai EKRE toetust inimestelt.
EKRE liikmete arv kasvas aastaga 64 inimese võrra, samas täheldas erakond, et aastaga langes liikmemaksu maksjate protsent. Kui tunamullu kogus erakond liikemaksudena 17 300 eurot, siis möödunud aastal vaid 15 900 eurot.
Suurimad kulud 2019. aastal oli riigikogu valimiste ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniad.
Erakonna reklaamikulud ulatusid 735 000 euroni. Seda on samas aga vähem, kui teistel parlamenti pääsenud erakondadel. Võrdluseks - nii Keskerakonnal kui sotsiaaldemokraatidel kulus reklaamile 1,1 miljonit eurot. EKRE-l kulus 70 000 ka ürituste korraldamisele.
EKRE palgal on üks töötaja. Lisaks on makstud käsunduslepinguga tasusid, mis eelkõige seotud portaali Uute Uudiste ja erakonna ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna kaastöödega. Tööjõukuludele kulus seejuures 32 500 eurot.
Erakonnal tuli suunata raha ka juriidilistesse kuludesse, kuna möödunud aastal oli EKRE osaline mitmes kohtuvaidluses. Kokku kulus juriidilistele kuludele 34 000 eurot, mis on erakonna hinnangul märkimisväärne summa.
Majandusaasta aruandes märgib EKRE, et neid on hagetud Indrek Tarandi poolt, kes süüdistab erakonda valeväidete esitamises seoses rändepakti meeleavaldusel toimunud intsidendiga. Samuti on hagenud erakonda kaks inimest, kes nõuavad enda erakonnast välja arvamise tühistamist. Erakonnal oli ka vaidlus Ülo Vooglaiu mittetulundusühinguga, seoses MTÜ videoproduktsioonide tellijale kättesaamatuks tegemisega.
Erakonnal võlgu ei ole ning juba aasta lõpus asus EKRE taas koguma raha järgmiste valimiste jaoks. | EKRE kulutas teistest erakondadest enam õigusabikuludele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKRE sai mullu tulu veidi üle ühe miljoni euro. Sellest 993 000 eurot tulenes annetustest ja toetustest, ligikaudu 16 000 eurot liikmemaksudest ja ligi 13 000 eurot tulu teenis erakond ettevõtlusest. Saadud toetustest moodustas 843 000 eurot riigipoolne toetus ja 150 000 eurot sai EKRE toetust inimestelt.
EKRE liikmete arv kasvas aastaga 64 inimese võrra, samas täheldas erakond, et aastaga langes liikmemaksu maksjate protsent. Kui tunamullu kogus erakond liikemaksudena 17 300 eurot, siis möödunud aastal vaid 15 900 eurot.
Suurimad kulud 2019. aastal oli riigikogu valimiste ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniad.
Erakonna reklaamikulud ulatusid 735 000 euroni. Seda on samas aga vähem, kui teistel parlamenti pääsenud erakondadel. Võrdluseks - nii Keskerakonnal kui sotsiaaldemokraatidel kulus reklaamile 1,1 miljonit eurot. EKRE-l kulus 70 000 ka ürituste korraldamisele.
EKRE palgal on üks töötaja. Lisaks on makstud käsunduslepinguga tasusid, mis eelkõige seotud portaali Uute Uudiste ja erakonna ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna kaastöödega. Tööjõukuludele kulus seejuures 32 500 eurot.
Erakonnal tuli suunata raha ka juriidilistesse kuludesse, kuna möödunud aastal oli EKRE osaline mitmes kohtuvaidluses. Kokku kulus juriidilistele kuludele 34 000 eurot, mis on erakonna hinnangul märkimisväärne summa.
Majandusaasta aruandes märgib EKRE, et neid on hagetud Indrek Tarandi poolt, kes süüdistab erakonda valeväidete esitamises seoses rändepakti meeleavaldusel toimunud intsidendiga. Samuti on hagenud erakonda kaks inimest, kes nõuavad enda erakonnast välja arvamise tühistamist. Erakonnal oli ka vaidlus Ülo Vooglaiu mittetulundusühinguga, seoses MTÜ videoproduktsioonide tellijale kättesaamatuks tegemisega.
Erakonnal võlgu ei ole ning juba aasta lõpus asus EKRE taas koguma raha järgmiste valimiste jaoks.
### Response:
EKRE kulutas teistest erakondadest enam õigusabikuludele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakonna omakapital oli aasta lõpu seisuga 806 000 euroga negatiivne.
Möödunud aastal toimusid riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised. Riigikokku osutus valituks 26 erakonna kandidaati ning eurovalimistel sai ühe koha Yana Toom.
Erakonna 2,3 miljonist eurost tulust 1,9 miljonit eurot tulenes annetustest ja toetustest. Rahalisi annetusi sai erakond 846 000 eurot, 1,4 miljonit eurot sai erakond toetust riigieelarvest.
Keskerakond sai valimisaastal üllatavalt vähe liikmemaksu. Kui tunamullu maksti erakonnale liikmemaksu 64 500 eurot, siis 2019. aastal maksti liikemaksu vaid 30 000 eurot. Tänavu on erakond kogunud liikemaksu juba 41 000 eurot.
Reklaamile kulutas Keskerakond 1,1 miljonit eurot. Enim ehk 425 500 eurot kulus telereklaamile, välireklaamile 259 000 ja internetireklaamile 229 000 eurot, vähem kulus ka raadio, ajakirjanduse ja trükireklaamile.
Erakonnas oli 2019. aastal täistööajale taandatuna 25 töötajat, kellest aastalõpu seisuga oli põhikohaga 18 töötajat ja osalise tööajaga üheksa. Nende palgakulu ulatus 381 000 euroni. Aasta varem oli valimisteks valimistudes täistööajale taandatuna töötajaid 31.
Muude kulude seas kulus keskerakonnal intressidele 11 000 eurot, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ettekirjutusele 40 400 eurot ja kohtuotsusele täitmisele 26 000 eurot. | Keskerakonna kogutud liikmemaksu hulk langes mullu poole võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakonna omakapital oli aasta lõpu seisuga 806 000 euroga negatiivne.
Möödunud aastal toimusid riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised. Riigikokku osutus valituks 26 erakonna kandidaati ning eurovalimistel sai ühe koha Yana Toom.
Erakonna 2,3 miljonist eurost tulust 1,9 miljonit eurot tulenes annetustest ja toetustest. Rahalisi annetusi sai erakond 846 000 eurot, 1,4 miljonit eurot sai erakond toetust riigieelarvest.
Keskerakond sai valimisaastal üllatavalt vähe liikmemaksu. Kui tunamullu maksti erakonnale liikmemaksu 64 500 eurot, siis 2019. aastal maksti liikemaksu vaid 30 000 eurot. Tänavu on erakond kogunud liikemaksu juba 41 000 eurot.
Reklaamile kulutas Keskerakond 1,1 miljonit eurot. Enim ehk 425 500 eurot kulus telereklaamile, välireklaamile 259 000 ja internetireklaamile 229 000 eurot, vähem kulus ka raadio, ajakirjanduse ja trükireklaamile.
Erakonnas oli 2019. aastal täistööajale taandatuna 25 töötajat, kellest aastalõpu seisuga oli põhikohaga 18 töötajat ja osalise tööajaga üheksa. Nende palgakulu ulatus 381 000 euroni. Aasta varem oli valimisteks valimistudes täistööajale taandatuna töötajaid 31.
Muude kulude seas kulus keskerakonnal intressidele 11 000 eurot, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ettekirjutusele 40 400 eurot ja kohtuotsusele täitmisele 26 000 eurot.
### Response:
Keskerakonna kogutud liikmemaksu hulk langes mullu poole võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austraalia riiklik teadusasutus (CSIRO) andis möödunud aastal nime 164 uuele putuka- ja taimeliigile. CSIRO mesilaste ja herilaste ekspert doktor Juanita Rodriguez ütles, et uute liikide nimetamine on küll lõbus, kuid see on ka igapäevaelus oluline, sest liikide erinevuste mõistmine võib aidata päästa nende ja meie enda elu.
Deadpooli kärbes. Ladina keeles Humorolethalis sergius. Putuka seljal on märgistused, mis meenutavad Deadpooli maski. Filmides mängib teda Ryan Reynolds.
Deadpool. Autor/allikas: CSIRO
Loki kärbes. Ladina keeles Daptolestes illusiolautus, mis tähendab elegantset petturit. Marveli filmides mängis seda tegelast Tom Hiddelston.
Loki kärbes Autor/allikas: CSIRO
Thori kärbes. Ladina keeles Daptolestes bronteflavus mis tähendab blondi äikest. Marveli filmides mängis teda Chris Hemsworth.
Thori kärbes. Autor/allikas: CSIRO
Must lesk. Ladina keeles Daptolestes feminategus, mis tähendab nahka kandvat naist – see viitab Scarlett Johansoni ikoonilisele nahkülikonnale.
Must lesk. Autor/allikas: CSIRO
Veel on Stan Lee kärbes (Daptolestes leei), mis on nime saanud Marveli koomiksite loojale omaste päikeseprillide ja vuntside järgi.
Stan Lee kärbes. Autor/allikas: CSIRO
Teadlastele on putukate nimetamine väga oluline, et neid paremini eristada ja kaitsta. Kõigest neljandik Austraalia putukatest on teadlastele tuntud. | Marveli filmide tegelaskujude järgi nimetati mitu uut kärbseliiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia riiklik teadusasutus (CSIRO) andis möödunud aastal nime 164 uuele putuka- ja taimeliigile. CSIRO mesilaste ja herilaste ekspert doktor Juanita Rodriguez ütles, et uute liikide nimetamine on küll lõbus, kuid see on ka igapäevaelus oluline, sest liikide erinevuste mõistmine võib aidata päästa nende ja meie enda elu.
Deadpooli kärbes. Ladina keeles Humorolethalis sergius. Putuka seljal on märgistused, mis meenutavad Deadpooli maski. Filmides mängib teda Ryan Reynolds.
Deadpool. Autor/allikas: CSIRO
Loki kärbes. Ladina keeles Daptolestes illusiolautus, mis tähendab elegantset petturit. Marveli filmides mängis seda tegelast Tom Hiddelston.
Loki kärbes Autor/allikas: CSIRO
Thori kärbes. Ladina keeles Daptolestes bronteflavus mis tähendab blondi äikest. Marveli filmides mängis teda Chris Hemsworth.
Thori kärbes. Autor/allikas: CSIRO
Must lesk. Ladina keeles Daptolestes feminategus, mis tähendab nahka kandvat naist – see viitab Scarlett Johansoni ikoonilisele nahkülikonnale.
Must lesk. Autor/allikas: CSIRO
Veel on Stan Lee kärbes (Daptolestes leei), mis on nime saanud Marveli koomiksite loojale omaste päikeseprillide ja vuntside järgi.
Stan Lee kärbes. Autor/allikas: CSIRO
Teadlastele on putukate nimetamine väga oluline, et neid paremini eristada ja kaitsta. Kõigest neljandik Austraalia putukatest on teadlastele tuntud.
### Response:
Marveli filmide tegelaskujude järgi nimetati mitu uut kärbseliiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Laiaks lüüa" muusikavideos kehastub nublu jäätiselao töötajaks, kes vurab mööda Eestimaad jäätiseautoga ringi. Nimelt on Jäätisekuningas, keda kehastab videos Premia jäätisetehase juht Aivar Aus, teada saanud, et toimunud on jäätiseauto rööv ning tehase ainuke vaba töötaja nublu saadetakse autorooli jäätist laiali vedama.
Jäätiseauto teekond algab Keila külje alt ning jätkub Tartu suunas. Järgmine müügipeatus on Elvas, kus nublule jäävad silma kaks ranna äärde tulnud neidu. Teel Tartusse peale võetud hääletaja vajub unustusse ning sõit uute silmarõõmudega Pärnu suunas võib alata.
"Laiaks lüüa" muusikavideo materjal saadi purki kolme päevaga ning lisaks tehti ka üks öine võte.
"Filmimise ajal olid ööd nii lühikesed, et pidime õhtuste kaadrite kättesaamiseks mõne tunniga piirduma. Võttepaigad asetsesid meil Eesti erinevates nurkades, seega saime palju ringi sõita juba enne võtteperioodi algust. Uute, avastamist väärt kohtade leidmine Eestis oli üks meeldejäävamaid osasid sellest protsessist," rääkis muusikavideo produtsent Eiko Kink. | Nublu avaldas muusikavideo uuele singlile "Laiaks lüüa" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Laiaks lüüa" muusikavideos kehastub nublu jäätiselao töötajaks, kes vurab mööda Eestimaad jäätiseautoga ringi. Nimelt on Jäätisekuningas, keda kehastab videos Premia jäätisetehase juht Aivar Aus, teada saanud, et toimunud on jäätiseauto rööv ning tehase ainuke vaba töötaja nublu saadetakse autorooli jäätist laiali vedama.
Jäätiseauto teekond algab Keila külje alt ning jätkub Tartu suunas. Järgmine müügipeatus on Elvas, kus nublule jäävad silma kaks ranna äärde tulnud neidu. Teel Tartusse peale võetud hääletaja vajub unustusse ning sõit uute silmarõõmudega Pärnu suunas võib alata.
"Laiaks lüüa" muusikavideo materjal saadi purki kolme päevaga ning lisaks tehti ka üks öine võte.
"Filmimise ajal olid ööd nii lühikesed, et pidime õhtuste kaadrite kättesaamiseks mõne tunniga piirduma. Võttepaigad asetsesid meil Eesti erinevates nurkades, seega saime palju ringi sõita juba enne võtteperioodi algust. Uute, avastamist väärt kohtade leidmine Eestis oli üks meeldejäävamaid osasid sellest protsessist," rääkis muusikavideo produtsent Eiko Kink.
### Response:
Nublu avaldas muusikavideo uuele singlile "Laiaks lüüa" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moskvas asuvas Gamaleja nimelises uurimisinstituudis loodud vaktsiin võiks saada esialgse riikliku heakskiidu 10. augustil ning 15. augustil võiks see juba avalikku kasutusse minna, ütlesid Vene ametnikud CNN-ile.
"See oleks niinimetatud Sputniku-moment," ütles viiruse loomist rahastanud Venemaa investeerimisfondi juht Kirill Dmitrijev, viidates Nõukogude Liidust 1957. aastal esimesena orbiidile saadetud maa tehiskaaslasele. "Ameeriklased oli üllatunud, kui kuulsid Spurtniku signaale. Vaktsiiniga oleks nüüd sama lugu. Venemaa saab esimeseks," rääkis Dmitrijev.
Vene teadlased ei ole siiski avaldanud mingeid andmeid oma testide kohta ning CNN tõdes, et ei ole saanud ka kinnitust loodava vaktsiini ohutuse ega toimivuse kohta. Kriitikute sõnul on vaktsiiniga väljatulemise taga Venemaa juhtkonna surve, mis tahab riiki näidata maailma juhtiva teadusjõuna. Samuti tekitab muret see, et vaktsiini testimine inimestel ei ole veel lõpule viidud.
Maailmas tegutsevad kümned teadlasterühmad COVID-19 vaktsiini loomiseks ning mõned on alustanud ka laiauatuslikke testimisi katseisikutel.
Samal ajal kui mõned maailma vaktsiiniloojad on jõudnud oma testimistel kolmandasse faasi, kuid Venemaal ei ole veel teinegi faas lõpetatud. Gamaleja-nimelise instituudi teadlased loodavad teise faasi lõpetada 3. augustil ning kolmandat faasi plaanitakse alustada paralleelselt sellega, kui viirusetõrje esirinnas olevaid meditsiinitöötajaid juba uue vaktsiiniga vaktsineerima hakatakse.
Vene kaitseministeeriumi teatel on katseisikutena rakendatud sõdureid.
Projekti juht Aleksandr Ginsburg ütles CNN-ile, et on ka ise ennast uue vaktsiiniga lasknud vaktsineerida.
Venemaa tervishoiuministeerium ei ole siiski veel kinnitanud Vene teadlaste väiteid vaktsiini kinnitamisest augusti alguses, tõdes CNN. | Venemaa loodab oma koroonavaktsiini juba augusti keskel kinnitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moskvas asuvas Gamaleja nimelises uurimisinstituudis loodud vaktsiin võiks saada esialgse riikliku heakskiidu 10. augustil ning 15. augustil võiks see juba avalikku kasutusse minna, ütlesid Vene ametnikud CNN-ile.
"See oleks niinimetatud Sputniku-moment," ütles viiruse loomist rahastanud Venemaa investeerimisfondi juht Kirill Dmitrijev, viidates Nõukogude Liidust 1957. aastal esimesena orbiidile saadetud maa tehiskaaslasele. "Ameeriklased oli üllatunud, kui kuulsid Spurtniku signaale. Vaktsiiniga oleks nüüd sama lugu. Venemaa saab esimeseks," rääkis Dmitrijev.
Vene teadlased ei ole siiski avaldanud mingeid andmeid oma testide kohta ning CNN tõdes, et ei ole saanud ka kinnitust loodava vaktsiini ohutuse ega toimivuse kohta. Kriitikute sõnul on vaktsiiniga väljatulemise taga Venemaa juhtkonna surve, mis tahab riiki näidata maailma juhtiva teadusjõuna. Samuti tekitab muret see, et vaktsiini testimine inimestel ei ole veel lõpule viidud.
Maailmas tegutsevad kümned teadlasterühmad COVID-19 vaktsiini loomiseks ning mõned on alustanud ka laiauatuslikke testimisi katseisikutel.
Samal ajal kui mõned maailma vaktsiiniloojad on jõudnud oma testimistel kolmandasse faasi, kuid Venemaal ei ole veel teinegi faas lõpetatud. Gamaleja-nimelise instituudi teadlased loodavad teise faasi lõpetada 3. augustil ning kolmandat faasi plaanitakse alustada paralleelselt sellega, kui viirusetõrje esirinnas olevaid meditsiinitöötajaid juba uue vaktsiiniga vaktsineerima hakatakse.
Vene kaitseministeeriumi teatel on katseisikutena rakendatud sõdureid.
Projekti juht Aleksandr Ginsburg ütles CNN-ile, et on ka ise ennast uue vaktsiiniga lasknud vaktsineerida.
Venemaa tervishoiuministeerium ei ole siiski veel kinnitanud Vene teadlaste väiteid vaktsiini kinnitamisest augusti alguses, tõdes CNN.
### Response:
Venemaa loodab oma koroonavaktsiini juba augusti keskel kinnitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei tea täpselt, mida need mikroobid seal 100 miljoni aasta jooksul tegid. Kui nad selle aja jooksul üldse ei pooldunud, oleks see täielikult hullumeelne, kuid seda isegi äärmiselt harva tehes peavad olema praegu meie poolt elule aidatud bakterid ja arhed mitme miljoni aasta vanused," märkis Steven D'Hondt, Rhode Islandi Ülikooli okeanograafiaprofessor ja uurimuse kaasautor ERR Novaatorile antud intervjuus.
Proovid koguti Austraalia lähistel paikneva Vaikse ookeani lõunaosa keerise lähedalt , umbes 5700 meetri sügavuselt merepõhjast. Veemasside liikumine muudab piirkonna piltlikult kõrbeks. Kui näiteks San Francisco ranniku lähistel võib elada kuupsentimeetris põhjamudas enam kui 10 miljardit mikroobi, siis seal ulatub nende arv vaid miljonini. Settekiht kasvab miljoni aasta kohta keskmiselt vaid kümme sentimeetrit. Vanimad uurimise alla võetud setted pärinesid 75 meetri paksuse settekihi alt, vahetult vulkaaniliste aluskivimite kohalt.
Sellele vaatamata leidsid Jaapani mere- ja maateaduse ning tehnoloogia agentuuri (JAMSTEC) teadlased proovide esialgsel analüüsil neist kuupsentimeetri kohta sadu miljardeid mikroobe. "Suuremad juhid läksid kohe elevile, kuid see oli nii absurdne tulemus, et kuskil pidi viga sees olema," meenutas D'Hondt. Töörühm avastas Yuki Morono juhtimisel, et tavaliselt DNA tähistamiseks kasutatud kemikaal pani valgust kiirgama ka väiksema läbimõõduga setted.
Uuringut juhtisid Jaapani teadlased. Autor/allikas: IODP JRSO
Päris mikroobid suudeti sellest eraldada vaid ülitiheda lahuse ja tsentrifuugi abil. Väiksema tihedusega bakterid pressiti sellest välja, tihedam orgaaniline aine jäi aga lahusesse. Teistsugust tehnikat kasutades osutus enam kui 99 protsenti mikroobidest tavaliseks orgaaniliseks aineks. Leitud lahendusest võiks tõusta kasu ka teistes samalaadsetes uuringutes.
Viimaks toitis Morono töörühm eraldatud mikroobe lämmastiku ja süsinikuga. Isegi viimati 100 miljoni aasta eest ilmavalgust näinud mikroobide arvukus kasvas 65 päevaga mõnel juhul 10 000 korda. Nende seas leidus nii arheid kui ka kaheksasse eri rühma kuuluvaid hapnikku tarbivaid baktereid. Vaatamata nende mitmekesisusele õnnestus panna aktiivselt poolduma panna peaaegu kõiki mikroobe.
"Võime seetõttu öelda, et äärmuslikku energiavaegust suudavad vajadusel taluda väga erinevad mikroorganismid, vastavas võimes kui sellises pole midagi väga erilist. Näib, et isegi kõige vanemates ookeanisetetes pole elu alal hoidmisel piire," spekuleeris D'Hondt. Ühtlasi tuleb leitud mikroobidele kasuks merepõhja suhteline eluvaenulikkus. Kui mujal kasutaks põhjamudas elavad mikroobid ära suurema osa sinna jõudnud hapnikust, siis lõunakeerise piirkonnas immitseb isegi kümnete meetrite sügavusele setetesse.
Maailma tabanud pandeemia valguses pole Steven D'Hondti sõnul põhjust karta, et muust maailmast kümneid miljoneid aastaid eraldatud mikroobide uurimisel võiks valla pääseda uus ohtlik taud. "Inimestele ohtlikke haigustekitajaid tavaliselt süvaookeanist ei leia ja need mikroobid olid olemas ammu enne esimeste inimlaste teket. Neil pole olnud lihtsalt võimalust meiega harjuda," laiendas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. | Teadlased turgutasid elule 100 miljoni aasta vanustes setetes peitunud mikroobid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei tea täpselt, mida need mikroobid seal 100 miljoni aasta jooksul tegid. Kui nad selle aja jooksul üldse ei pooldunud, oleks see täielikult hullumeelne, kuid seda isegi äärmiselt harva tehes peavad olema praegu meie poolt elule aidatud bakterid ja arhed mitme miljoni aasta vanused," märkis Steven D'Hondt, Rhode Islandi Ülikooli okeanograafiaprofessor ja uurimuse kaasautor ERR Novaatorile antud intervjuus.
Proovid koguti Austraalia lähistel paikneva Vaikse ookeani lõunaosa keerise lähedalt , umbes 5700 meetri sügavuselt merepõhjast. Veemasside liikumine muudab piirkonna piltlikult kõrbeks. Kui näiteks San Francisco ranniku lähistel võib elada kuupsentimeetris põhjamudas enam kui 10 miljardit mikroobi, siis seal ulatub nende arv vaid miljonini. Settekiht kasvab miljoni aasta kohta keskmiselt vaid kümme sentimeetrit. Vanimad uurimise alla võetud setted pärinesid 75 meetri paksuse settekihi alt, vahetult vulkaaniliste aluskivimite kohalt.
Sellele vaatamata leidsid Jaapani mere- ja maateaduse ning tehnoloogia agentuuri (JAMSTEC) teadlased proovide esialgsel analüüsil neist kuupsentimeetri kohta sadu miljardeid mikroobe. "Suuremad juhid läksid kohe elevile, kuid see oli nii absurdne tulemus, et kuskil pidi viga sees olema," meenutas D'Hondt. Töörühm avastas Yuki Morono juhtimisel, et tavaliselt DNA tähistamiseks kasutatud kemikaal pani valgust kiirgama ka väiksema läbimõõduga setted.
Uuringut juhtisid Jaapani teadlased. Autor/allikas: IODP JRSO
Päris mikroobid suudeti sellest eraldada vaid ülitiheda lahuse ja tsentrifuugi abil. Väiksema tihedusega bakterid pressiti sellest välja, tihedam orgaaniline aine jäi aga lahusesse. Teistsugust tehnikat kasutades osutus enam kui 99 protsenti mikroobidest tavaliseks orgaaniliseks aineks. Leitud lahendusest võiks tõusta kasu ka teistes samalaadsetes uuringutes.
Viimaks toitis Morono töörühm eraldatud mikroobe lämmastiku ja süsinikuga. Isegi viimati 100 miljoni aasta eest ilmavalgust näinud mikroobide arvukus kasvas 65 päevaga mõnel juhul 10 000 korda. Nende seas leidus nii arheid kui ka kaheksasse eri rühma kuuluvaid hapnikku tarbivaid baktereid. Vaatamata nende mitmekesisusele õnnestus panna aktiivselt poolduma panna peaaegu kõiki mikroobe.
"Võime seetõttu öelda, et äärmuslikku energiavaegust suudavad vajadusel taluda väga erinevad mikroorganismid, vastavas võimes kui sellises pole midagi väga erilist. Näib, et isegi kõige vanemates ookeanisetetes pole elu alal hoidmisel piire," spekuleeris D'Hondt. Ühtlasi tuleb leitud mikroobidele kasuks merepõhja suhteline eluvaenulikkus. Kui mujal kasutaks põhjamudas elavad mikroobid ära suurema osa sinna jõudnud hapnikust, siis lõunakeerise piirkonnas immitseb isegi kümnete meetrite sügavusele setetesse.
Maailma tabanud pandeemia valguses pole Steven D'Hondti sõnul põhjust karta, et muust maailmast kümneid miljoneid aastaid eraldatud mikroobide uurimisel võiks valla pääseda uus ohtlik taud. "Inimestele ohtlikke haigustekitajaid tavaliselt süvaookeanist ei leia ja need mikroobid olid olemas ammu enne esimeste inimlaste teket. Neil pole olnud lihtsalt võimalust meiega harjuda," laiendas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
### Response:
Teadlased turgutasid elule 100 miljoni aasta vanustes setetes peitunud mikroobid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on kindlasti saavutus ja on uhke tunne, aga tegu polnud omaette eesmärgiga," rääkis 2007. aastal FC Kuressaare esindusmeeskonnas oma esimese liigamängu kirja saanud Elari Valmas klubi koduleheküljele.
"Et sellise numbrini jõuda, on tulnud palju vaeva näha ja eks ta tuli pika vinnaga. Palju on olnud seda pingi nühkimist ja suure tahtejõu pealt on see kõik tulnud. Niipalju ma klubi armastan, et end sellele pühendada."
Samas on eriti meeldiv, et saavutus tuli 747 pealtvaataja ees. "Sisimas lootsin, et sellises mängus võiks selline number tulla, aga ma ei öelnud peatreenerile, et pane mind mängu. On hästi, kui ta mind usaldas. Aga väga vinge oli väljakule minna ja võttis kananaha ihule," tunnistas Elari Valmas.
Sellise saavutuseni jõudmine nõuab pühendumust igalt mängijalt eriti veel siis, kui tegutsetakse amatöörmängijana ning treenitakse ja mängitakse töö kõrvalt. "Millestki suurest ei ole tulnud loobuda, kuigi viimasel ajal pere siiski veidi kannatab," tõdes Elari Valmas.
"Kõike on saanud vajadusel ikkagi planeerida. Sõbrad on kõik klubi juures, aga mehed kellega ma alustasin - Taavi Azarov, Märt Kluge, Sander Viira ning Urmas ja Margus Rajaver - on juba taandunud."
Korra on Elari Valmasel olnud ka loobumismõtteid, aga siis rääkis toonane peatreener Sergei Zamogilnõi, et tema eas hakatakse alles jalgpalli nautima ja sellest lähtuvalt on ta nüüd ka toimetanud.
"Motiveerinud on klubi ning seltskond ja ühte kuuluvuse tunne ning muidugi kogukonna toetus. Hea on kamraadide juurde kuuluda ja pärast tööpäeva ühiselt aega veeta," lausus Elari Valmas, kes on kindel, et Sander Laht lööb selle tulemuse üle. Ründaja arvel on täna 295 kohtumist. | Elari Valmasest sai Kuressaare rekrodiomanik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on kindlasti saavutus ja on uhke tunne, aga tegu polnud omaette eesmärgiga," rääkis 2007. aastal FC Kuressaare esindusmeeskonnas oma esimese liigamängu kirja saanud Elari Valmas klubi koduleheküljele.
"Et sellise numbrini jõuda, on tulnud palju vaeva näha ja eks ta tuli pika vinnaga. Palju on olnud seda pingi nühkimist ja suure tahtejõu pealt on see kõik tulnud. Niipalju ma klubi armastan, et end sellele pühendada."
Samas on eriti meeldiv, et saavutus tuli 747 pealtvaataja ees. "Sisimas lootsin, et sellises mängus võiks selline number tulla, aga ma ei öelnud peatreenerile, et pane mind mängu. On hästi, kui ta mind usaldas. Aga väga vinge oli väljakule minna ja võttis kananaha ihule," tunnistas Elari Valmas.
Sellise saavutuseni jõudmine nõuab pühendumust igalt mängijalt eriti veel siis, kui tegutsetakse amatöörmängijana ning treenitakse ja mängitakse töö kõrvalt. "Millestki suurest ei ole tulnud loobuda, kuigi viimasel ajal pere siiski veidi kannatab," tõdes Elari Valmas.
"Kõike on saanud vajadusel ikkagi planeerida. Sõbrad on kõik klubi juures, aga mehed kellega ma alustasin - Taavi Azarov, Märt Kluge, Sander Viira ning Urmas ja Margus Rajaver - on juba taandunud."
Korra on Elari Valmasel olnud ka loobumismõtteid, aga siis rääkis toonane peatreener Sergei Zamogilnõi, et tema eas hakatakse alles jalgpalli nautima ja sellest lähtuvalt on ta nüüd ka toimetanud.
"Motiveerinud on klubi ning seltskond ja ühte kuuluvuse tunne ning muidugi kogukonna toetus. Hea on kamraadide juurde kuuluda ja pärast tööpäeva ühiselt aega veeta," lausus Elari Valmas, kes on kindel, et Sander Laht lööb selle tulemuse üle. Ründaja arvel on täna 295 kohtumist.
### Response:
Elari Valmasest sai Kuressaare rekrodiomanik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõned kuud tagasi ilmus briti ajalehes The Independent intervjuu Elon Muskiga. Seal teatab maailma rikkaim novaator, et viie aasta pärast lakkavad inimesed omavahel rääkimast ja kõik tänapäeval räägitavad keeled kaovad ära.
Mu lingvistist kolleeg postitas selle intervjuu oma Facebooki-leheküljel sarkastilise märkusega "Elon Musk ei tea nähtavasti, milline sotsiaalne ja kultuuriline roll on rääkimisel ning keeletel." Edasi järgnes huvitav arutelu lingvistide osavõtul, kus vaagiti rääkimise tähendust inimestevahelisele suhtlemisele ning ühiskonnakorraldusele üleüldse.
Suhtlemine on inimesele tähtis, seda teavad sotsiolingvistid ja antropoloogid juba ammu. Ma otsisin selle diskussiooni üles, kui panin kokku materjale ühe artikli jaoks. Artikkel rääkis koroonaviiruse pandeemiast ja sellest, kas või kuidas meie elu selle läbi muutus.
Üks mu hobisid oli pandeemia tipu ajal märtsis-aprillis koguda arvamusi, mille järgi "maailma ei ole tulevikus enam mitte kunagi endine". Neid lugusid kirjutasid praktiliselt kõik, kes viitsisid – filosoofidest (John Gray ja Slavoj Žižek) kuni kuulsate majandusanalüütikuteni.
Siis ühel maikuu päeval oli BBC-s uudis "Pariis naaseb normaalsusesse, kohvikud on jälle avatud." Pariis on muidugi kohvikute linn, kes on seal käinud, see teab ise. Pariislased istuvad hommikust õhtuni kohvikutes, teinekord isegi mitte süües-juues (mulle väga meeldib Pariisis see, et sa võid lõpmata istuda kohvikus tühja kohvitassiga ja ei pea tingimata juurde tellima), vaid lugedes, kirjutades või suheldes.
Kui nüüd aga vaadata sügavuti, siis ei erine Tallinn, Tartu või Pärnu eriti Pariisist. Ka siin "naases normaalsus" ennekõike läbi selle, et koroonapandeemia karantiinipiirangud võeti maha ning inimesed said jälle minna... kohvikusse!
Juuli teisel poolel osalesin ma suurel rahvusvahelisel konverentsil. Kuna sellised asjad plaanitakse ette pikalt, siis oli täiesti ootuspärane, kui märtsikuus viidi konverents üle veebiplatvormile. Nii ma istusingi oma kabinetis ja suhtlesin arvuti vahendusel kolleegidega. Arvutis tegin ma ka ettekande ja juhatasin diskussiooni.
Pärast toimus afterparty. Suurtel üritustel on see ikka tavaks. Aafrika juurtega portugali DJ mängis elektroonilist maailmamuusikat ning ekraanil lehvitasid inimesed üksteisele, klaasid käes. Mõni tantsis ka.
Oli lõbus, aga kuidagi kurbki. Sest tegelikult oleksin ma pidanud olema Lissabonis, kus see üritus algselt aset leidma pidi. Ja mis on parem, kui olla juulikuus nädalakese Lissabonis kolleegidega, keda ma ammu näinud pole.
"On väga suur vahe, kas sa istud tundmatu inimesega päikesepaistelisel päeval ülikoolihoone trepil, kohvitass käes või sa kirjutad talle Messengeri."
Suurte rahvusvaheliste konverentside juurde kuulub seegi, et alati tutvud sa seal uute inimestega. Tutvutakse aga väga lihtsalt, kas kusagil vaheajal või siis päeva lõpus kuskil baaris inimestega rääkides. Sellel konverentsil ei tutvunud ma mitte kellegagi. On väga suur vahe, kas sa istud tundmatu inimesega päikesepaistelisel päeval ülikoolihoone trepil, kohvitass käes või sa kirjutad talle Messengeri.
Niipalju kui ma aru sain, siis isolatsiooniperiood oli ühel või teisel kujul raske enamikele inimestele. Õpetajad ja õpilased muidugi ennekõike, kuid eks peaaegu kõik, kes kodukontorisse üle kolisid, tundsid puudust näost-näkku suhtlusest.
Ma olen huvi inimestelt pärast küsinud, et mis neid kõige rohkem häiris läbi arvutikaamera suhtlemisel. Huvitaval kombel oli üks sage vastus see, et arvutiekraanil pole näha inimese miimikat. Ma pakuks et teine häiriv asjaolu on kehakeele peaaegu täielik puudumine distantssuhtlemisel. Need ja paljud muud detailid teevadki suhtlemisest suhtlemise, annavad võimaluse omaenese osalust protsessis koordineerida.
Inimesel on väga palju harjumusi, mille olemasolu annab ennast tunda kui elu muutub harjumuspäratuks. Mis on kohvikus istumine? Tegelikult võib igaüks panna kodus käima meelepärase muusika, osta pudeli veini ja seda nautida.
Ent see pole see, mis istuda kohvikus, ehkki rahaline kokkuhoid oleks märgatav. See puuduv miski ongi põhjus, miks kohvikute avamine Pariisis võeti vastu suure hurraaga. Ja see suur hurraa on ka põhjus, miks ma olen skeptiline väidete suhtes et "elu on nüüd pöördumatult muutunud".
Mingid asjad on kindlasti muutunud, ent muutused toimuvad kogu aeg. Samal ajal on väga vähesed meist huvitatud pöördumatutest fundamentaalsetest muutustest meie elus.
Mina vaataksin karantiiniaegseid muudatusi pigem kui katset hoida senine eluolu enam-vähem muutusteta käimas. Ettevõtted jätkasid harjumuspärast tegevust, haridussüsteem ei teinud läbi kardinaalseid muutusi, tele- ja raadioformaat on sama ning neid näiteid võib veel tuua.
Esimesel võimalusel naasis aga enamik meist pandeemiaeelsesse elukorraldusse, taastades harjumuspärase rutiini nii palju kui võimalik. Huvitav on see, et vähemalt alates "Matrixi" filmidest püsib visalt arvamus, et me kõik elame arvutis ja läbi arvutiekraani. Reaalne elu näitab hoopis seda, et enamik meist üritab arvutiekraanimaailmast välja saada, kuskil on mingi piir. | Aimar Ventsel: inimene on sotsiaalne loom | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõned kuud tagasi ilmus briti ajalehes The Independent intervjuu Elon Muskiga. Seal teatab maailma rikkaim novaator, et viie aasta pärast lakkavad inimesed omavahel rääkimast ja kõik tänapäeval räägitavad keeled kaovad ära.
Mu lingvistist kolleeg postitas selle intervjuu oma Facebooki-leheküljel sarkastilise märkusega "Elon Musk ei tea nähtavasti, milline sotsiaalne ja kultuuriline roll on rääkimisel ning keeletel." Edasi järgnes huvitav arutelu lingvistide osavõtul, kus vaagiti rääkimise tähendust inimestevahelisele suhtlemisele ning ühiskonnakorraldusele üleüldse.
Suhtlemine on inimesele tähtis, seda teavad sotsiolingvistid ja antropoloogid juba ammu. Ma otsisin selle diskussiooni üles, kui panin kokku materjale ühe artikli jaoks. Artikkel rääkis koroonaviiruse pandeemiast ja sellest, kas või kuidas meie elu selle läbi muutus.
Üks mu hobisid oli pandeemia tipu ajal märtsis-aprillis koguda arvamusi, mille järgi "maailma ei ole tulevikus enam mitte kunagi endine". Neid lugusid kirjutasid praktiliselt kõik, kes viitsisid – filosoofidest (John Gray ja Slavoj Žižek) kuni kuulsate majandusanalüütikuteni.
Siis ühel maikuu päeval oli BBC-s uudis "Pariis naaseb normaalsusesse, kohvikud on jälle avatud." Pariis on muidugi kohvikute linn, kes on seal käinud, see teab ise. Pariislased istuvad hommikust õhtuni kohvikutes, teinekord isegi mitte süües-juues (mulle väga meeldib Pariisis see, et sa võid lõpmata istuda kohvikus tühja kohvitassiga ja ei pea tingimata juurde tellima), vaid lugedes, kirjutades või suheldes.
Kui nüüd aga vaadata sügavuti, siis ei erine Tallinn, Tartu või Pärnu eriti Pariisist. Ka siin "naases normaalsus" ennekõike läbi selle, et koroonapandeemia karantiinipiirangud võeti maha ning inimesed said jälle minna... kohvikusse!
Juuli teisel poolel osalesin ma suurel rahvusvahelisel konverentsil. Kuna sellised asjad plaanitakse ette pikalt, siis oli täiesti ootuspärane, kui märtsikuus viidi konverents üle veebiplatvormile. Nii ma istusingi oma kabinetis ja suhtlesin arvuti vahendusel kolleegidega. Arvutis tegin ma ka ettekande ja juhatasin diskussiooni.
Pärast toimus afterparty. Suurtel üritustel on see ikka tavaks. Aafrika juurtega portugali DJ mängis elektroonilist maailmamuusikat ning ekraanil lehvitasid inimesed üksteisele, klaasid käes. Mõni tantsis ka.
Oli lõbus, aga kuidagi kurbki. Sest tegelikult oleksin ma pidanud olema Lissabonis, kus see üritus algselt aset leidma pidi. Ja mis on parem, kui olla juulikuus nädalakese Lissabonis kolleegidega, keda ma ammu näinud pole.
"On väga suur vahe, kas sa istud tundmatu inimesega päikesepaistelisel päeval ülikoolihoone trepil, kohvitass käes või sa kirjutad talle Messengeri."
Suurte rahvusvaheliste konverentside juurde kuulub seegi, et alati tutvud sa seal uute inimestega. Tutvutakse aga väga lihtsalt, kas kusagil vaheajal või siis päeva lõpus kuskil baaris inimestega rääkides. Sellel konverentsil ei tutvunud ma mitte kellegagi. On väga suur vahe, kas sa istud tundmatu inimesega päikesepaistelisel päeval ülikoolihoone trepil, kohvitass käes või sa kirjutad talle Messengeri.
Niipalju kui ma aru sain, siis isolatsiooniperiood oli ühel või teisel kujul raske enamikele inimestele. Õpetajad ja õpilased muidugi ennekõike, kuid eks peaaegu kõik, kes kodukontorisse üle kolisid, tundsid puudust näost-näkku suhtlusest.
Ma olen huvi inimestelt pärast küsinud, et mis neid kõige rohkem häiris läbi arvutikaamera suhtlemisel. Huvitaval kombel oli üks sage vastus see, et arvutiekraanil pole näha inimese miimikat. Ma pakuks et teine häiriv asjaolu on kehakeele peaaegu täielik puudumine distantssuhtlemisel. Need ja paljud muud detailid teevadki suhtlemisest suhtlemise, annavad võimaluse omaenese osalust protsessis koordineerida.
Inimesel on väga palju harjumusi, mille olemasolu annab ennast tunda kui elu muutub harjumuspäratuks. Mis on kohvikus istumine? Tegelikult võib igaüks panna kodus käima meelepärase muusika, osta pudeli veini ja seda nautida.
Ent see pole see, mis istuda kohvikus, ehkki rahaline kokkuhoid oleks märgatav. See puuduv miski ongi põhjus, miks kohvikute avamine Pariisis võeti vastu suure hurraaga. Ja see suur hurraa on ka põhjus, miks ma olen skeptiline väidete suhtes et "elu on nüüd pöördumatult muutunud".
Mingid asjad on kindlasti muutunud, ent muutused toimuvad kogu aeg. Samal ajal on väga vähesed meist huvitatud pöördumatutest fundamentaalsetest muutustest meie elus.
Mina vaataksin karantiiniaegseid muudatusi pigem kui katset hoida senine eluolu enam-vähem muutusteta käimas. Ettevõtted jätkasid harjumuspärast tegevust, haridussüsteem ei teinud läbi kardinaalseid muutusi, tele- ja raadioformaat on sama ning neid näiteid võib veel tuua.
Esimesel võimalusel naasis aga enamik meist pandeemiaeelsesse elukorraldusse, taastades harjumuspärase rutiini nii palju kui võimalik. Huvitav on see, et vähemalt alates "Matrixi" filmidest püsib visalt arvamus, et me kõik elame arvutis ja läbi arvutiekraani. Reaalne elu näitab hoopis seda, et enamik meist üritab arvutiekraanimaailmast välja saada, kuskil on mingi piir.
### Response:
Aimar Ventsel: inimene on sotsiaalne loom |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Väike tööõnnetus. Peale Sibiu tuuril kukkumist on vasaku labakäe sees väike murd, mis sunnib tegema järjekordse võistluspausi. Kui kauaks, seda hetkel ei tea. Ehk pääseb kahe-kolme nädalaga, kui hästi läheb," kirjutas Räim sotsiaalmeedias.
27-aastasele Räimele sai saatuslikuks Sibiu velotuuri teine etapp. "Umbes 10 km enne lõppu toimus ees kukkumine, mida ma vältida ei saanud. Päris korralik pauk oli, võttis kohe mõneks minutiks mõtlema. Ronisin ratta selga tagasi ja sõitsin lõpuni," kirjeldas Räim.
Järgmistel etappidel eestlane siiski kaasa ei teinud, aga jääb optimistlikuks, sest 2018. aastal oli tal sarnane vigastus. Kaheksanädalase pausi järel tuli aga etapivõit Kastiilia velotuurilt. "Võin öelda, et olen kogenud ja motivatsiooni jätkub," lausus Räim.
Tänavu on Räim saanud võidu Antalya velotuuri esimeselt etapilt. | Mihkel Räim teeb luumurru tõttu võistluspausi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Väike tööõnnetus. Peale Sibiu tuuril kukkumist on vasaku labakäe sees väike murd, mis sunnib tegema järjekordse võistluspausi. Kui kauaks, seda hetkel ei tea. Ehk pääseb kahe-kolme nädalaga, kui hästi läheb," kirjutas Räim sotsiaalmeedias.
27-aastasele Räimele sai saatuslikuks Sibiu velotuuri teine etapp. "Umbes 10 km enne lõppu toimus ees kukkumine, mida ma vältida ei saanud. Päris korralik pauk oli, võttis kohe mõneks minutiks mõtlema. Ronisin ratta selga tagasi ja sõitsin lõpuni," kirjeldas Räim.
Järgmistel etappidel eestlane siiski kaasa ei teinud, aga jääb optimistlikuks, sest 2018. aastal oli tal sarnane vigastus. Kaheksanädalase pausi järel tuli aga etapivõit Kastiilia velotuurilt. "Võin öelda, et olen kogenud ja motivatsiooni jätkub," lausus Räim.
Tänavu on Räim saanud võidu Antalya velotuuri esimeselt etapilt.
### Response:
Mihkel Räim teeb luumurru tõttu võistluspausi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Carol räägib 1950. aastatel New Yorgis elavast kahest naisest, kelle vahel tärkab vastastikune külgetõmme. Selle ajastu normide kohaselt oli selline käitumine vastuvõetamatu ning naised peavad oma armulugu varjama. Saladustel on komme päevavalgusele tulla ning selle tulemusel tekivad on Cate Blanchett'i kehastatud Carolil raskusi saada hooldusõigust oma tütrele.
2015. aastal vändatud meisterlik linateos on lavastatud Todd Haynes'i poolt, kelle väljapaistvamaks filmiks on just Carol. Peaosades on alati kütkestav Cate Blanchett ning müstilise auraga Rooney Mara. Mõlemad naised said teenitult parima naisnäitleja Oscari nominatsiooni. Üle ei saa vaadata ka Kyle Chandler'ist, kelle algselt ühetahulisena tunduv karakter saab filmi jooksul juurde mitu lisakihti.
Film on oma tempolt rahulik ning kommertslikku väärtust ta suures osas ei paku, kuid teeb selle tasa emotsionaalselt kaasakiskuva armastuslooga. Keelatud armastus ning ühiskondlik ebavõrdsus toob esile selle painavalt ilusa loo, mida saadab hingemattev muusika Carter Burwelli poolt. "Carol on olnud mu filmiriiulil pikalt vaatamiseks valmis ning kahetsen, et seda varem ette ei võtnud, sest tegemist on fantastiliselt adapteeritud käsikirjaga ning meisterliku lavastajatööga," ütles Jupiteri sisu toimetaja Richard-Erik Järvi.
Vaata filmi siit. | Jupiter soovitab kuuele Oscarile nomineeritud filmi "Carol" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Carol räägib 1950. aastatel New Yorgis elavast kahest naisest, kelle vahel tärkab vastastikune külgetõmme. Selle ajastu normide kohaselt oli selline käitumine vastuvõetamatu ning naised peavad oma armulugu varjama. Saladustel on komme päevavalgusele tulla ning selle tulemusel tekivad on Cate Blanchett'i kehastatud Carolil raskusi saada hooldusõigust oma tütrele.
2015. aastal vändatud meisterlik linateos on lavastatud Todd Haynes'i poolt, kelle väljapaistvamaks filmiks on just Carol. Peaosades on alati kütkestav Cate Blanchett ning müstilise auraga Rooney Mara. Mõlemad naised said teenitult parima naisnäitleja Oscari nominatsiooni. Üle ei saa vaadata ka Kyle Chandler'ist, kelle algselt ühetahulisena tunduv karakter saab filmi jooksul juurde mitu lisakihti.
Film on oma tempolt rahulik ning kommertslikku väärtust ta suures osas ei paku, kuid teeb selle tasa emotsionaalselt kaasakiskuva armastuslooga. Keelatud armastus ning ühiskondlik ebavõrdsus toob esile selle painavalt ilusa loo, mida saadab hingemattev muusika Carter Burwelli poolt. "Carol on olnud mu filmiriiulil pikalt vaatamiseks valmis ning kahetsen, et seda varem ette ei võtnud, sest tegemist on fantastiliselt adapteeritud käsikirjaga ning meisterliku lavastajatööga," ütles Jupiteri sisu toimetaja Richard-Erik Järvi.
Vaata filmi siit.
### Response:
Jupiter soovitab kuuele Oscarile nomineeritud filmi "Carol" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maist kuni juuli alguseni avaldasid Venemaalt koordineeritavad infosaidid umbes 150 koroonaviirusega toimetulekut puudutavat artiklit, mis näitavad Venemaa tegevust positiivses, USA reaktsioone aga negatiivses valguses
USA ja teiste lääneriikide auditooriumile suunatud infokampaaniate eest vastutavad kaks Vene sõjaväeluures GRU endist kõrget töötajat, ütlesid Ühendriikide valitsusametnikud. Sellekohane info oli varasemalt salastatud, kui USA ametnike sõnul muudeti selle ligipääsupiiranguid nõrgemaks, et võimaldada sellekohast avalikku diskussiooni ning tuua välja konkreetsed veebisaidid.
Vene eriteenistuste ruuporitena nimetatakse USA analüüsis netilehekülgi InfoRos.ru, Infobrics.org and OneWorld.press, edastas AP. USA julgeolekuasutuste kindlaks tehtud kaks endist GRU töötajat, kes infokampaaniaid juhivad on Deniss Tjurin ja Aleksandr Starunski. Mõlemad töötasid varasemalt GRU psühholoogilise luure üksuses ning on säilitanud asutusega siiani tugevad sidemed.
AP sõnul on Vene luureagentuuride desinformatsioonikampaaniate paljastamine oluline arvestades 3. novembri presidendivalimisi ning hoidmaks ära olukorda, mis oli 2016. aasta presidendivalimiste kampaania ajal, kui Venemaa korraldas sotsiaalmeedias infokampaania Ameerika ühiskonna lõhestamiseks ning Donald Trumpi toetamiseks Hillary Clintoni vastu.
USA anonüümsed valitsusametnikud selgitasid, et Venemaa esitleb oma seisukohti keeruliselt ja salakavalalt, mida võib sageli võrrelda rahapesuga. Heas inglise keeles kirjutatud artiklid, mis toetavad Moskva narratiive on peidetud muudest allikatest pärinevate lugude vahele, et varjata nende allikat ja anda edastatavale infole suuremat usaldusväärsust.
Vene mõjutustegevuse muudab praegu eriti viljakaks, et lisaks presidendivalimiste eelsele ajale räsivad USA-d rassirtahutused ning koroonakriis, tõdes AP.
InfoRos-i ja OneWorld-i sidemeid Venemaa mõjutustegevusega on esile toonud ka Euroopa Liidu desinformatsiooniga võitlemise rakkerühm. | USA süüdistab Vene luuret koroona-teemaliste inforünnakute korraldamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maist kuni juuli alguseni avaldasid Venemaalt koordineeritavad infosaidid umbes 150 koroonaviirusega toimetulekut puudutavat artiklit, mis näitavad Venemaa tegevust positiivses, USA reaktsioone aga negatiivses valguses
USA ja teiste lääneriikide auditooriumile suunatud infokampaaniate eest vastutavad kaks Vene sõjaväeluures GRU endist kõrget töötajat, ütlesid Ühendriikide valitsusametnikud. Sellekohane info oli varasemalt salastatud, kui USA ametnike sõnul muudeti selle ligipääsupiiranguid nõrgemaks, et võimaldada sellekohast avalikku diskussiooni ning tuua välja konkreetsed veebisaidid.
Vene eriteenistuste ruuporitena nimetatakse USA analüüsis netilehekülgi InfoRos.ru, Infobrics.org and OneWorld.press, edastas AP. USA julgeolekuasutuste kindlaks tehtud kaks endist GRU töötajat, kes infokampaaniaid juhivad on Deniss Tjurin ja Aleksandr Starunski. Mõlemad töötasid varasemalt GRU psühholoogilise luure üksuses ning on säilitanud asutusega siiani tugevad sidemed.
AP sõnul on Vene luureagentuuride desinformatsioonikampaaniate paljastamine oluline arvestades 3. novembri presidendivalimisi ning hoidmaks ära olukorda, mis oli 2016. aasta presidendivalimiste kampaania ajal, kui Venemaa korraldas sotsiaalmeedias infokampaania Ameerika ühiskonna lõhestamiseks ning Donald Trumpi toetamiseks Hillary Clintoni vastu.
USA anonüümsed valitsusametnikud selgitasid, et Venemaa esitleb oma seisukohti keeruliselt ja salakavalalt, mida võib sageli võrrelda rahapesuga. Heas inglise keeles kirjutatud artiklid, mis toetavad Moskva narratiive on peidetud muudest allikatest pärinevate lugude vahele, et varjata nende allikat ja anda edastatavale infole suuremat usaldusväärsust.
Vene mõjutustegevuse muudab praegu eriti viljakaks, et lisaks presidendivalimiste eelsele ajale räsivad USA-d rassirtahutused ning koroonakriis, tõdes AP.
InfoRos-i ja OneWorld-i sidemeid Venemaa mõjutustegevusega on esile toonud ka Euroopa Liidu desinformatsiooniga võitlemise rakkerühm.
### Response:
USA süüdistab Vene luuret koroona-teemaliste inforünnakute korraldamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rekkor märkis, et füüsilise kontakti tõrget trupil pärast proovidesse naasmist ei olnud. Näitlejate mängulust ja ind oli tema sõnul nii suur, et barjääre ei täheldanudki. "Me usaldasime, et oleme terved ja rõõmsad ning tulnud üheskoos midagi suurejoonelist looma."
Lavastuse idee hakkas tema peas tekkima pärast seda, kui ta luges 2018. aasta detsembris folkorist Merili Metsavahi koostatud muinasjuttude kogumikku "Sõsara sõrmeluud". Esmalt küll kui lugeja.
"Lugejana koged sa raamatut teistmoodi, ei võta teksti tõlgendamise eest vastutust, ent lavastajana sa pead selle võtma."
"Lugejana koged sa raamatut teistmoodi, ei võta teksti tõlgendamise eest vastutust, ent lavastajana sa pead selle võtma. See omakorda tähendab seda, et algne tekst paratamatult mõneti moondub," sõnas Rekkor.
Esmalt valis ta lavastusse lood, mis tundusid talle endale kõige dünaamilisemad – põnevaima konflikti ja teemaga. Keeruliseks tegi ülesande aga asjaolu, et igal muinasjutuvestjal on oma stiil.
"Mõni pöörab tähelepanu detailile ja sisemistele motiividele, mõni ei pööra. Ehk kui sa juhtud näiteks tegelastele, kes otsustavad kellegi ära tappa ja tapavadki, siis meile alati ei öelda, miks," kirjeldas ta. "Või miks ei kontrolli tegelased fakte, mida teised tegelased neile esitavad?"
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" proov Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Selliste ülesannete täitmine pakub aga trupile Rekkori sõnul erilist pinget, sest on n-ö liha luudele luua on põnev. Ta usub ka, et publikule pakub neid lugusid vaadates põnevust samastumisefekt, mida arhetüüpsele muinasjutu-tasandile jäämine lõpuni ei võimaldaks.
Lavastus koosneb kahest vaatusest – esimene keskendub kosjalugudele ning teine perekonnalugudele. Valitud muinasjuttude keskne teema on nn tanu alla saamine, armastus või selle puudumine ja kooselu. Kõige selle kõrval huvitab Rekkorit aga hoopis nn hämar pool ehk see, mida erinevate loomanahkade kandmine esindab ning mida need lood meile siin ja praegu tähendavad.
"Kogumiku muinaslugudes on kõikvõimalikke libaloomi – hane-, kärnkonna-, roti-, peni- ning maonahas tegelasi. Mõistagi on see kujund, ja 21. sajandi inimese perspektiivist püüad ka tõlgendada, kas ja mida see kujund meile siin ja praegu võiks tähendada. Kui kosilane on madu, mida see esindab?"
"Üks kosjalugudest räägib näiteks naisest, kes lükkas kõik kosjad tagasi öeldes, et "lähen pigem penile, kui mõnele teist". Tuligi peni kosja."
"Üks kosjalugudest räägib näiteks naisest, kes lükkas kõik kosjad tagasi öeldes, et "lähen pigem penile, kui mõnele teist". Tuligi peni kosja. Aga kuna sõna oli antud, ei olnud enam midagi teha. Selgub aga, et öösiti viskab peni oma loomanaha ült ja temast saab mees. Me proovisime tunnetada, mida see peninahk siin ja praegu tähendab ning meie versioonis esindab see elustiilivalikuid."
Ehkki kogumikku "Sõsara sõrmeluud" esitleti kui valikut muinasjuttudest, kus kesksel kohal on naine, siis Rekkor märkis, et raamatus on ka lugusid, kus naine on kõrvaltegelane ega pole sündmusteahela käimatõmbaja. "Mina valisin omakorda välja lood, milles naine ja naise saatus on esiplaanil."
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" proov. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ta tõdes, et on raske öelda, kas tegemist on feministliku lavastusega, kuigi teatud mõttes see seda siiski on. "Kui me räägime eelmiste sajandite maailma dramaturgia traditsioonist, siis naise põhifunktsioon on olnud olla ihaldusobjekt, kelle nimel lükatakse sündmusteahel käima, aga kes ei ole ise see, kes nn lööb jalaga ukse lahti."
Rekkor püüdiski kogumikust leida tugevaid naiskaraktereid, et see oleks huvitav nii neile endale teha kui ka vaadata. "Teistpidi on see ikkagi ying 'i ja yang 'i koostöö. Mul oli enesega kokku lepitud, et kõik saavad mängida eriilmelisi rolle ja et naiselikud-mehelikud energiad peavad olema tasakaalus."
"Tõenäoliselt ei olnud olmesituatsioonis võimalik kõnelda teatud teemadel eriti ausalt ja filtrita. Seetõttu käsitleti erilisi teemasid ja tabusid läbi muinasjutu."
Pärimusega tegeledes võib end küll püüda mõelda aega, mil neid lugusid päriselt räägiti, ehkki lõppkokkuvõttes on see võimatu, tõdes ta. "Võid lugeda artikleid ja arvustusi, konsulteerida oma ajaloolastest ning pärimuse spetsialistidest sõpradega ja uurida, et mis sina sellest või tollest arvad, aga lõplikku tõde ei tea keegi."
Peamine on tema sõnul see, et muinasjutte räägitigi ilmselt selleks, et osata tabuteemasid üleüldse puudutada. "Tõenäoliselt ei olnud olmesituatsioonis võimalik kõnelda teatud teemadel eriti ausalt ja filtrita. Seetõttu käsitleti erilisi teemasid ja tabusid läbi muinasjutu."
Kuigi Rekkor ei sukeldu projektiga päris tundmatusse vette, on temagi jaoks põnev pähkel pureda, kuidas jutustada lugu ilma sõnadeta ja peamiselt visuaalseid vahendeid kasutades.
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" lavastaja Helen Rekkor (vasakul). Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
"On mõned olukorrad, kus ilma sõnata ei saa, ja sel juhul seda ka kasutame." Mõned dialoogikatked saavad olema eelsalvestatud ja mõned leiavad aset nn otse. Publik aga kogeb helimaastikke läbi klappide, mis juhul saab Rekkori sõnul heli olema ka intiimsem ja intensiivsem, hoides vaatajat pidevalt maagilises maailmas.
Vajadust teatud stseene sõnadega täiendada põhjendas ta sellega, et iga vaataja kogemus on erinev – on neid, kes loevad füüsilist teatrit, sh kujundeid ja abstraktsemaid mänguvahendeid hästi, ja neid, kes on harjunud kogema ainult klassikalist sõnateatrit.
"Ma ei näe klassikalise sõnateatri laval moodustumas näiteks üleelusuurust madu."
"Ma ei taha ega saa kedagi maha jätta. Üksikud dialoogikatked on napid ja informatiivsed ning abiks neile, kes igapäevaselt nn ei loe visuaalset teatrit."
Samas tõdes ta, et sõnateatri rakendamine visuaalteatri asemel jätaks ta päris paljust ilma. "Visuaalteatri võimalused on piiritud. Ma ei näe klassikalise sõnateatri laval moodustumas näiteks üleelusuurust madu. Sellisel juhul tuleks see lihtsalt ümber jutustada, à la"no ja siis tuli madu kosja". Aga kuivõrd vaesemaks see mänguolukorra teeks?"
Lavastuse truppi kuulub inimesi, kellel on visuaalse teatri kogemus nii näitlejate kui ka lavastajatena. Näiteks Sandra Lange, kes on nuku- ja objektiteatri spetsialist, ja kelle diapasoon on Rekkori sõnul lai nii füüsilise teatri kui ka draamanäitlejana. Samuti impronäitleja Rauno Kaibiainen, kes on vallutanud ka maskiteatri, commedia dell'arte ' ja varjuteatri maid. "Kogu trupi kogemustepagas on sellise lavastuse loomiseks ideaalne."
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" proov Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Tavapärast nädalate kaupa laua taga istumist trupil ei olnud. Selle asemel tuli Rekkor lagedale oma valitud lugude, esialgse struktuuri ja võimalike vahenditega. Esimese nädala veetsid etüüde tehes.
"Ma panin kõigepealt paari näitlejad, kes üksteist ei tundnud, et nad saaksid läbi ülesande lahendamise aru, kuidas keegi mõtleb," selgitas Rekkor.
Igaüks võttis etüüdide lahendamisel kaasa oma kogemustepagasi – olgu see objekti-, tantsu-, draama-, füüsiline või varjuteater. "Sealt sündis uusi võimalusi ja sai edasi vaadata, mis töötab ja on väärt idee, mida hakata koos arendama." Seda nad Krulli masinatehases seni teinud ongi.
"Sellise materjali puhul, mis on sul lõpuks ikka üsna fluidumina käes, on laua taga istumine mõttetu."
"Sellise materjali puhul, mis on sul lõpuks ikka üsna fluidumina käes, on laua taga istumine mõttetu. Tuleb kohe proovima ja katsetama hakata, et saaksid aru, kas töötab, ja kui ei tööta, mida peaks tegema, et töötaks."
Rekkor tunnistas, et tal on huvitav vaadata ka seda, kuidas uued inimesed üksteist leiavad ja seda, kuidas nende ühisloomingust sünnib midagi uut, millest kumbki ei osanud varem unistada.
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" lavastaja Helen Rekkor. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kuigi lavastus esietendub Krulli masinatehases, oli lavastuse meeskonnal algselt kokkulepe hoopis teise mängupaigaga. "Aga asjad üha loksusid ja teadmine, et sul on peatselt esietendus ning mängupaik ja kokkulepped on selle aja jooksul kolm korda muutunud, oli päris hirmuäratav."
Krulli masinatehase juurde sattus ta juhuslikult. Ta kirjeldas, kuidas seda nähes käis kehast läbi kuum adrenaliinihoog. "Mõtlesin, et kui võimas ja kaunis see on ja kuidas ma ometi saaksin siin midagi teha. Palusin produtsent Minnat, et ta uuriks, kellega ühendust võtta."
Hoone on seni olnud kasutuses keevitustöökojana. Kohtumisel omaniku esindaja, rentniku ja allrentnikuga lubati ruumid Rekkori kartustele vastupidiselt pikema jututa trupile.
"Usun, et tulemus on kogemist väärt."
"Kuidas see võimalik on, sa unistad ja loodad ning oled juba ette veendunud, et tuleb kindlasti metsik selgitamine ja asjaajamine, ja lõpuks nagunii ei ole võimalik, ning siis kuidagi hästi lihtsalt ja loomulikult öeldakse, et "tulge siis". See oli imeline," kirjeldas ta.
Kuu aega enne esietendust on trupil olemas umbes 80 protsenti materjalist. Suures jaos on nuputamisel veel varjuteatri osa. "Varjuteater on nii spetsiifiline kunstiliik ja nõuab meeletut täpsust, filigraansust ja korduvalt drilli, et see, mis publiku ees lõpuks avaneb, oleks puhas, uhke ja tekitaks vau-efekti."
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" proov. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ta tõdes, et see võtab väga kaua aega. "Aga meil on ka väga pikad proovipäevad ning võimekas ja pühendunud trupp. Usun, et tulemus on kogemist väärt."
*****
"Sõsara sõrmeluud" Merili Metsavahi koostatud pärimuskogumiku ainetel
Lavastaja ja dramatiseerija: Helen Rekkor
Kostüümikunstnik: Maarja Pabunen
Lavakunstnik: Joanna Juhkam
Maskikunstnik: Sandra Lange
Koreograaf: Kristjan Rohioja
Helilooja ja helikujundaja: Villem Rootalu
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Tehnilised lahendused: Mikk Mengel
Osades: Rauno Kaibiainen, Sandra Lange, Kristian Põldma, Ajjar Ausma, Maarja
Tammemägi, Kat Sun
Esietendus 14. augustil kell 22.00, järgnevad etendused 15., 21., 22., 27. augustil algusega kell 22.00 | Helen Rekkor: klassikalise sõnateatri lavale sa üleelusuuruses madu ei too | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rekkor märkis, et füüsilise kontakti tõrget trupil pärast proovidesse naasmist ei olnud. Näitlejate mängulust ja ind oli tema sõnul nii suur, et barjääre ei täheldanudki. "Me usaldasime, et oleme terved ja rõõmsad ning tulnud üheskoos midagi suurejoonelist looma."
Lavastuse idee hakkas tema peas tekkima pärast seda, kui ta luges 2018. aasta detsembris folkorist Merili Metsavahi koostatud muinasjuttude kogumikku "Sõsara sõrmeluud". Esmalt küll kui lugeja.
"Lugejana koged sa raamatut teistmoodi, ei võta teksti tõlgendamise eest vastutust, ent lavastajana sa pead selle võtma."
"Lugejana koged sa raamatut teistmoodi, ei võta teksti tõlgendamise eest vastutust, ent lavastajana sa pead selle võtma. See omakorda tähendab seda, et algne tekst paratamatult mõneti moondub," sõnas Rekkor.
Esmalt valis ta lavastusse lood, mis tundusid talle endale kõige dünaamilisemad – põnevaima konflikti ja teemaga. Keeruliseks tegi ülesande aga asjaolu, et igal muinasjutuvestjal on oma stiil.
"Mõni pöörab tähelepanu detailile ja sisemistele motiividele, mõni ei pööra. Ehk kui sa juhtud näiteks tegelastele, kes otsustavad kellegi ära tappa ja tapavadki, siis meile alati ei öelda, miks," kirjeldas ta. "Või miks ei kontrolli tegelased fakte, mida teised tegelased neile esitavad?"
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" proov Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Selliste ülesannete täitmine pakub aga trupile Rekkori sõnul erilist pinget, sest on n-ö liha luudele luua on põnev. Ta usub ka, et publikule pakub neid lugusid vaadates põnevust samastumisefekt, mida arhetüüpsele muinasjutu-tasandile jäämine lõpuni ei võimaldaks.
Lavastus koosneb kahest vaatusest – esimene keskendub kosjalugudele ning teine perekonnalugudele. Valitud muinasjuttude keskne teema on nn tanu alla saamine, armastus või selle puudumine ja kooselu. Kõige selle kõrval huvitab Rekkorit aga hoopis nn hämar pool ehk see, mida erinevate loomanahkade kandmine esindab ning mida need lood meile siin ja praegu tähendavad.
"Kogumiku muinaslugudes on kõikvõimalikke libaloomi – hane-, kärnkonna-, roti-, peni- ning maonahas tegelasi. Mõistagi on see kujund, ja 21. sajandi inimese perspektiivist püüad ka tõlgendada, kas ja mida see kujund meile siin ja praegu võiks tähendada. Kui kosilane on madu, mida see esindab?"
"Üks kosjalugudest räägib näiteks naisest, kes lükkas kõik kosjad tagasi öeldes, et "lähen pigem penile, kui mõnele teist". Tuligi peni kosja."
"Üks kosjalugudest räägib näiteks naisest, kes lükkas kõik kosjad tagasi öeldes, et "lähen pigem penile, kui mõnele teist". Tuligi peni kosja. Aga kuna sõna oli antud, ei olnud enam midagi teha. Selgub aga, et öösiti viskab peni oma loomanaha ült ja temast saab mees. Me proovisime tunnetada, mida see peninahk siin ja praegu tähendab ning meie versioonis esindab see elustiilivalikuid."
Ehkki kogumikku "Sõsara sõrmeluud" esitleti kui valikut muinasjuttudest, kus kesksel kohal on naine, siis Rekkor märkis, et raamatus on ka lugusid, kus naine on kõrvaltegelane ega pole sündmusteahela käimatõmbaja. "Mina valisin omakorda välja lood, milles naine ja naise saatus on esiplaanil."
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" proov. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ta tõdes, et on raske öelda, kas tegemist on feministliku lavastusega, kuigi teatud mõttes see seda siiski on. "Kui me räägime eelmiste sajandite maailma dramaturgia traditsioonist, siis naise põhifunktsioon on olnud olla ihaldusobjekt, kelle nimel lükatakse sündmusteahel käima, aga kes ei ole ise see, kes nn lööb jalaga ukse lahti."
Rekkor püüdiski kogumikust leida tugevaid naiskaraktereid, et see oleks huvitav nii neile endale teha kui ka vaadata. "Teistpidi on see ikkagi ying 'i ja yang 'i koostöö. Mul oli enesega kokku lepitud, et kõik saavad mängida eriilmelisi rolle ja et naiselikud-mehelikud energiad peavad olema tasakaalus."
"Tõenäoliselt ei olnud olmesituatsioonis võimalik kõnelda teatud teemadel eriti ausalt ja filtrita. Seetõttu käsitleti erilisi teemasid ja tabusid läbi muinasjutu."
Pärimusega tegeledes võib end küll püüda mõelda aega, mil neid lugusid päriselt räägiti, ehkki lõppkokkuvõttes on see võimatu, tõdes ta. "Võid lugeda artikleid ja arvustusi, konsulteerida oma ajaloolastest ning pärimuse spetsialistidest sõpradega ja uurida, et mis sina sellest või tollest arvad, aga lõplikku tõde ei tea keegi."
Peamine on tema sõnul see, et muinasjutte räägitigi ilmselt selleks, et osata tabuteemasid üleüldse puudutada. "Tõenäoliselt ei olnud olmesituatsioonis võimalik kõnelda teatud teemadel eriti ausalt ja filtrita. Seetõttu käsitleti erilisi teemasid ja tabusid läbi muinasjutu."
Kuigi Rekkor ei sukeldu projektiga päris tundmatusse vette, on temagi jaoks põnev pähkel pureda, kuidas jutustada lugu ilma sõnadeta ja peamiselt visuaalseid vahendeid kasutades.
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" lavastaja Helen Rekkor (vasakul). Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
"On mõned olukorrad, kus ilma sõnata ei saa, ja sel juhul seda ka kasutame." Mõned dialoogikatked saavad olema eelsalvestatud ja mõned leiavad aset nn otse. Publik aga kogeb helimaastikke läbi klappide, mis juhul saab Rekkori sõnul heli olema ka intiimsem ja intensiivsem, hoides vaatajat pidevalt maagilises maailmas.
Vajadust teatud stseene sõnadega täiendada põhjendas ta sellega, et iga vaataja kogemus on erinev – on neid, kes loevad füüsilist teatrit, sh kujundeid ja abstraktsemaid mänguvahendeid hästi, ja neid, kes on harjunud kogema ainult klassikalist sõnateatrit.
"Ma ei näe klassikalise sõnateatri laval moodustumas näiteks üleelusuurust madu."
"Ma ei taha ega saa kedagi maha jätta. Üksikud dialoogikatked on napid ja informatiivsed ning abiks neile, kes igapäevaselt nn ei loe visuaalset teatrit."
Samas tõdes ta, et sõnateatri rakendamine visuaalteatri asemel jätaks ta päris paljust ilma. "Visuaalteatri võimalused on piiritud. Ma ei näe klassikalise sõnateatri laval moodustumas näiteks üleelusuurust madu. Sellisel juhul tuleks see lihtsalt ümber jutustada, à la"no ja siis tuli madu kosja". Aga kuivõrd vaesemaks see mänguolukorra teeks?"
Lavastuse truppi kuulub inimesi, kellel on visuaalse teatri kogemus nii näitlejate kui ka lavastajatena. Näiteks Sandra Lange, kes on nuku- ja objektiteatri spetsialist, ja kelle diapasoon on Rekkori sõnul lai nii füüsilise teatri kui ka draamanäitlejana. Samuti impronäitleja Rauno Kaibiainen, kes on vallutanud ka maskiteatri, commedia dell'arte ' ja varjuteatri maid. "Kogu trupi kogemustepagas on sellise lavastuse loomiseks ideaalne."
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" proov Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Tavapärast nädalate kaupa laua taga istumist trupil ei olnud. Selle asemel tuli Rekkor lagedale oma valitud lugude, esialgse struktuuri ja võimalike vahenditega. Esimese nädala veetsid etüüde tehes.
"Ma panin kõigepealt paari näitlejad, kes üksteist ei tundnud, et nad saaksid läbi ülesande lahendamise aru, kuidas keegi mõtleb," selgitas Rekkor.
Igaüks võttis etüüdide lahendamisel kaasa oma kogemustepagasi – olgu see objekti-, tantsu-, draama-, füüsiline või varjuteater. "Sealt sündis uusi võimalusi ja sai edasi vaadata, mis töötab ja on väärt idee, mida hakata koos arendama." Seda nad Krulli masinatehases seni teinud ongi.
"Sellise materjali puhul, mis on sul lõpuks ikka üsna fluidumina käes, on laua taga istumine mõttetu."
"Sellise materjali puhul, mis on sul lõpuks ikka üsna fluidumina käes, on laua taga istumine mõttetu. Tuleb kohe proovima ja katsetama hakata, et saaksid aru, kas töötab, ja kui ei tööta, mida peaks tegema, et töötaks."
Rekkor tunnistas, et tal on huvitav vaadata ka seda, kuidas uued inimesed üksteist leiavad ja seda, kuidas nende ühisloomingust sünnib midagi uut, millest kumbki ei osanud varem unistada.
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" lavastaja Helen Rekkor. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kuigi lavastus esietendub Krulli masinatehases, oli lavastuse meeskonnal algselt kokkulepe hoopis teise mängupaigaga. "Aga asjad üha loksusid ja teadmine, et sul on peatselt esietendus ning mängupaik ja kokkulepped on selle aja jooksul kolm korda muutunud, oli päris hirmuäratav."
Krulli masinatehase juurde sattus ta juhuslikult. Ta kirjeldas, kuidas seda nähes käis kehast läbi kuum adrenaliinihoog. "Mõtlesin, et kui võimas ja kaunis see on ja kuidas ma ometi saaksin siin midagi teha. Palusin produtsent Minnat, et ta uuriks, kellega ühendust võtta."
Hoone on seni olnud kasutuses keevitustöökojana. Kohtumisel omaniku esindaja, rentniku ja allrentnikuga lubati ruumid Rekkori kartustele vastupidiselt pikema jututa trupile.
"Usun, et tulemus on kogemist väärt."
"Kuidas see võimalik on, sa unistad ja loodad ning oled juba ette veendunud, et tuleb kindlasti metsik selgitamine ja asjaajamine, ja lõpuks nagunii ei ole võimalik, ning siis kuidagi hästi lihtsalt ja loomulikult öeldakse, et "tulge siis". See oli imeline," kirjeldas ta.
Kuu aega enne esietendust on trupil olemas umbes 80 protsenti materjalist. Suures jaos on nuputamisel veel varjuteatri osa. "Varjuteater on nii spetsiifiline kunstiliik ja nõuab meeletut täpsust, filigraansust ja korduvalt drilli, et see, mis publiku ees lõpuks avaneb, oleks puhas, uhke ja tekitaks vau-efekti."
Lavastuse "Sõsara sõrmeluud" proov. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ta tõdes, et see võtab väga kaua aega. "Aga meil on ka väga pikad proovipäevad ning võimekas ja pühendunud trupp. Usun, et tulemus on kogemist väärt."
*****
"Sõsara sõrmeluud" Merili Metsavahi koostatud pärimuskogumiku ainetel
Lavastaja ja dramatiseerija: Helen Rekkor
Kostüümikunstnik: Maarja Pabunen
Lavakunstnik: Joanna Juhkam
Maskikunstnik: Sandra Lange
Koreograaf: Kristjan Rohioja
Helilooja ja helikujundaja: Villem Rootalu
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Tehnilised lahendused: Mikk Mengel
Osades: Rauno Kaibiainen, Sandra Lange, Kristian Põldma, Ajjar Ausma, Maarja
Tammemägi, Kat Sun
Esietendus 14. augustil kell 22.00, järgnevad etendused 15., 21., 22., 27. augustil algusega kell 22.00
### Response:
Helen Rekkor: klassikalise sõnateatri lavale sa üleelusuuruses madu ei too |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2006. aasta maailmameister Graeme Dott alistus otsustavas ringis inglasele Martin Gouldile 6:10 ja 1997. aasta maailmameister Ken Doherty jäi kolmandas ringis alla inglasele Mark Kingile 3:6.
Kolmas ring jäi veidi üllatavalt viimaseks ka esimese paigutusega inglasele Joe Perryle, kes kaotas waleslasele Jamie Clarke'ile 4:6 ja kahekordsele finalistile Ali Carterile, kes kaotas inglasele Louis Heathcote'ile 3:6.
Mullu poolfinaali jõudnud inglane Gary Wilson piirdus samuti kvalifikatsiooni kolmanda ringiga, kus alistus hiljem põhitabelisse pääsenud šveitslasele Alexander Ursenbacherile 3:6.
Teiste seas õnnestus valiksõelast läbi pääseda näiteks šotlasel Anthony McGillil, waleslasel Matthew Stevensil, inglasel Tom Fordil ja Tai esindajal Thepchaiya Un-Noohil.
Soome lootus Robin Hull piirdus valikturniiri avaringiga, kus tuli tunnistada Walesi mängija Kishan Hirani 6:5 paremust.
Valikturniirilt tulijad loositakse põhitabelisse täna ja esimese ringi mängudega alustatakse reedel. Kõrgeim asetus on tiitlikaitsjal Judd Trumpil. | Snuukri MM-i kvalifikatsioonis põrus mitu tippmängijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2006. aasta maailmameister Graeme Dott alistus otsustavas ringis inglasele Martin Gouldile 6:10 ja 1997. aasta maailmameister Ken Doherty jäi kolmandas ringis alla inglasele Mark Kingile 3:6.
Kolmas ring jäi veidi üllatavalt viimaseks ka esimese paigutusega inglasele Joe Perryle, kes kaotas waleslasele Jamie Clarke'ile 4:6 ja kahekordsele finalistile Ali Carterile, kes kaotas inglasele Louis Heathcote'ile 3:6.
Mullu poolfinaali jõudnud inglane Gary Wilson piirdus samuti kvalifikatsiooni kolmanda ringiga, kus alistus hiljem põhitabelisse pääsenud šveitslasele Alexander Ursenbacherile 3:6.
Teiste seas õnnestus valiksõelast läbi pääseda näiteks šotlasel Anthony McGillil, waleslasel Matthew Stevensil, inglasel Tom Fordil ja Tai esindajal Thepchaiya Un-Noohil.
Soome lootus Robin Hull piirdus valikturniiri avaringiga, kus tuli tunnistada Walesi mängija Kishan Hirani 6:5 paremust.
Valikturniirilt tulijad loositakse põhitabelisse täna ja esimese ringi mängudega alustatakse reedel. Kõrgeim asetus on tiitlikaitsjal Judd Trumpil.
### Response:
Snuukri MM-i kvalifikatsioonis põrus mitu tippmängijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm nakatunut lisandus Tartusse ja on seotud seal 24. juulil diagnoositud juhtumiga. Praeguseks on tegemist koldega, kus on viis inimest.
Viimane selle kolde nakatunutest viibis vaatamata isolatsioonikorraldusele veel esmaspäeval Narvas ja külastas sealseid erinevaid kohti - Ingeri hotelli, Fama keskust (sealhulgas KFC, Vaba lava). Haigusnähud olid isikul kogu Narva külastuse aja.
Kolle sai alguse, kui positiivse proovi andnud haigusnähtudega tartlane külastas nii spaad, ööklubi, kino kui ka erinevaid kauplusi.
Ida-Virumaal lisandus kaks uut juhtumit. Üks neist oli haigestunud perekonna lähikontaktne, teise juhtumi puhul on positiivne testi tulemus liikunud 27. juuli statistikast 28.juuli statistikasse (tegemist on teisipäeval avaldatud perenakkuse juhtumiga).
29. juuli hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi kolm inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 69 inimest. | Koroonanähtudega inimene vilistas isolatsioonile ja uitas Narvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm nakatunut lisandus Tartusse ja on seotud seal 24. juulil diagnoositud juhtumiga. Praeguseks on tegemist koldega, kus on viis inimest.
Viimane selle kolde nakatunutest viibis vaatamata isolatsioonikorraldusele veel esmaspäeval Narvas ja külastas sealseid erinevaid kohti - Ingeri hotelli, Fama keskust (sealhulgas KFC, Vaba lava). Haigusnähud olid isikul kogu Narva külastuse aja.
Kolle sai alguse, kui positiivse proovi andnud haigusnähtudega tartlane külastas nii spaad, ööklubi, kino kui ka erinevaid kauplusi.
Ida-Virumaal lisandus kaks uut juhtumit. Üks neist oli haigestunud perekonna lähikontaktne, teise juhtumi puhul on positiivne testi tulemus liikunud 27. juuli statistikast 28.juuli statistikasse (tegemist on teisipäeval avaldatud perenakkuse juhtumiga).
29. juuli hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi kolm inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 69 inimest.
### Response:
Koroonanähtudega inimene vilistas isolatsioonile ja uitas Narvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1936. aastal hakati Lehtse asula taha kõrvalisele rabasaarele rajama turbatööstust. Saarele valmisid tööliste elamud, juhtkonna hoone, klubi, lasteaed, söökla, saun ja muidugi tootmishooned. Nõukogude ajal elas hooajal koha peal enam kui 500 inimest. Elu kihas igas mõttes ja töölisi saabus kõikjalt üle laia kodumaa.
Ühel hetkel lõppes vajadus turba järele ja inimestele pakuti samas uut tööd. Nii hakati Rabasaarel tootma kummimadratseid, päikesevarje, turvarihmu jm. Siis lõppes seegi. Viimane püsielanik kolis Rabasaare kodunt välja käesoleva aasta algul. Täna seisavad üksikul rabasaarel vaid tühjad hooned. Rabasaarest on saanud vaikuse saar.
Enne veel kui kaitsevägi küla külastajatele sulgeb ja loodus külas võimust võtab, äratab Piibe Teater septembriõhtutel küla uuesti ellu. Jutustaja meenutab vaikuses hääli, mis on saarel kõlanud – rongirataste mürin, püssilasud, pillimäng, lastehääled, labida kõlksud – ja hääled elustuvad publiku silme ees.
Etendused algavad jalutuskäiguga läbi küla, kus kõlavad endisaegsed hääled ja nagu vaimud vilksatavad endisaegsed inimesed. Lavastus "Vaikuse saar" on nostalgiline ja lustakas lavatükk Rabasaare hiilgeaegadest. Etendused toimuvad ilma soojenduseta siseruumis, kuid tee sinna kulgeb lageda taeva all.
Etendused toimuvad 24.-27. septembrini algusega kell 19 Rabasaares. Näidendi autor on lavastaja Arlet Palmiste, kunstnik Jana Volke, fotograaf Ardo Kaljuvee, helid salvestas Urmo Kütismaa, produtsent on Triinu Palmiste. Mängivad Erik Ruus, Andres Kaitsa, Aire Pitk, Veljo Kukk, Arlet Palmiste jt. | Rabasaares etendub nukker lugu turbatööstusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1936. aastal hakati Lehtse asula taha kõrvalisele rabasaarele rajama turbatööstust. Saarele valmisid tööliste elamud, juhtkonna hoone, klubi, lasteaed, söökla, saun ja muidugi tootmishooned. Nõukogude ajal elas hooajal koha peal enam kui 500 inimest. Elu kihas igas mõttes ja töölisi saabus kõikjalt üle laia kodumaa.
Ühel hetkel lõppes vajadus turba järele ja inimestele pakuti samas uut tööd. Nii hakati Rabasaarel tootma kummimadratseid, päikesevarje, turvarihmu jm. Siis lõppes seegi. Viimane püsielanik kolis Rabasaare kodunt välja käesoleva aasta algul. Täna seisavad üksikul rabasaarel vaid tühjad hooned. Rabasaarest on saanud vaikuse saar.
Enne veel kui kaitsevägi küla külastajatele sulgeb ja loodus külas võimust võtab, äratab Piibe Teater septembriõhtutel küla uuesti ellu. Jutustaja meenutab vaikuses hääli, mis on saarel kõlanud – rongirataste mürin, püssilasud, pillimäng, lastehääled, labida kõlksud – ja hääled elustuvad publiku silme ees.
Etendused algavad jalutuskäiguga läbi küla, kus kõlavad endisaegsed hääled ja nagu vaimud vilksatavad endisaegsed inimesed. Lavastus "Vaikuse saar" on nostalgiline ja lustakas lavatükk Rabasaare hiilgeaegadest. Etendused toimuvad ilma soojenduseta siseruumis, kuid tee sinna kulgeb lageda taeva all.
Etendused toimuvad 24.-27. septembrini algusega kell 19 Rabasaares. Näidendi autor on lavastaja Arlet Palmiste, kunstnik Jana Volke, fotograaf Ardo Kaljuvee, helid salvestas Urmo Kütismaa, produtsent on Triinu Palmiste. Mängivad Erik Ruus, Andres Kaitsa, Aire Pitk, Veljo Kukk, Arlet Palmiste jt.
### Response:
Rabasaares etendub nukker lugu turbatööstusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Biden ütles oma neljandas suures poliitikakõnes, mille ta pidas oma koduosariigis Delaware'is, et sooviks pakkuda etnilistesse vähemustesse kuuluvatele ettevõtjatele 150 miljardi dollari väärtuses laene ja toetusi ning panustada lisaks veel miljardeid dollareid nende haridusse ja koolitusse.
Koos nende ideedega kasvas Bideni lisarahastust nõudvate algatuste kogukulu nelja triljoni dollarini, mis ilmselgelt nõuaks ka maksutõususid. Kui tavaliselt tooks sellised kulutamis- ja maksutõusuplaanid ilmselgelt kaasa kaotuse presidendivalimistel, siis praeguses olukorras, kus riiki on haaranud rassiküsimustest ajendatud rahutused ning koroonaviiruse epideemia on rängalt kahjustanud majandust, on sellistel algatustel ka poliitiline tugi olemas, kirjutas ajaleht The Times. Kongress kiitis mais heaks kolme triljoni dollari suuruse koroonakriisi leevendusmeetmete paketi ning uus abipakett peaks tulema ühe triljoni suurune.
Biden tunnistas oma kõnes, et nende ettepanekutega, kui kongress need heaks kiidab, jääks ta Ameerika ajalukku "ühe kõige progressiivsema presidendina". Mõiste progressiivne tähendab USA poliitilises mõtlemises peamiselt vasakpoolset poliitikat.
"Ma kandideerin, kuna (Donald) Trump on president ja ma leian, et kaalul on meie demokraatia, tõeliselt," ütles Biden vastuseks küsimusele, miks ta soovib presidendiks saada. "Mulle tundub, et paljude ameeriklased - nii need, kellele ma ei meeldi kui ka need, kellele meeldin - näevad mind Trumpi vastandina. Ja ma usun, et seda ma ka olen," lisas Biden.
Biden rääkis, et tema hinnangul on keskklassi palgatöötajate sissetulekud madalad ning nad ei olnud ka enne koroonakriisi rahul Trumpi majanduspoliitikaga.
Ta lisas, et teab USA välispoliitikast mõndagi, kuid Trumpil polnud sellest aimugi.
Viidates oma poliitilise programmile, rääkis Biden: "Kui mind presidendiks valitakse, lähen ma ajalukku kui üks kõige progressiivsemaid Ameerika presidente, aga ükski asi, millest ma räägin, ei lähe vastuollu vabaturumajanduse ega kapitalismiga."
Biden ettepanekud rassiliste majanduslõhede vähendamiseks järgnevad tema varasematele ettepanekutele töökohtade loomise toetuseks, kliimamuutustega võitlemiseks ja hooldustöötajate toetamiseks.
Siiski ei lähe Bideni ettepanekud ebavõrdsuse kaotamiseks eri rassist inimeste äri- ja haridusvõimalustes nii kaugele nagu kõige vasakpoolsemad demokraadid seda on soovinud.
Biden lubas ka teatada oma aspresidendikandidaadi nime augusti esimesel nädalal. | Biden esitles ideid mustanahaliste elu parandamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Biden ütles oma neljandas suures poliitikakõnes, mille ta pidas oma koduosariigis Delaware'is, et sooviks pakkuda etnilistesse vähemustesse kuuluvatele ettevõtjatele 150 miljardi dollari väärtuses laene ja toetusi ning panustada lisaks veel miljardeid dollareid nende haridusse ja koolitusse.
Koos nende ideedega kasvas Bideni lisarahastust nõudvate algatuste kogukulu nelja triljoni dollarini, mis ilmselgelt nõuaks ka maksutõususid. Kui tavaliselt tooks sellised kulutamis- ja maksutõusuplaanid ilmselgelt kaasa kaotuse presidendivalimistel, siis praeguses olukorras, kus riiki on haaranud rassiküsimustest ajendatud rahutused ning koroonaviiruse epideemia on rängalt kahjustanud majandust, on sellistel algatustel ka poliitiline tugi olemas, kirjutas ajaleht The Times. Kongress kiitis mais heaks kolme triljoni dollari suuruse koroonakriisi leevendusmeetmete paketi ning uus abipakett peaks tulema ühe triljoni suurune.
Biden tunnistas oma kõnes, et nende ettepanekutega, kui kongress need heaks kiidab, jääks ta Ameerika ajalukku "ühe kõige progressiivsema presidendina". Mõiste progressiivne tähendab USA poliitilises mõtlemises peamiselt vasakpoolset poliitikat.
"Ma kandideerin, kuna (Donald) Trump on president ja ma leian, et kaalul on meie demokraatia, tõeliselt," ütles Biden vastuseks küsimusele, miks ta soovib presidendiks saada. "Mulle tundub, et paljude ameeriklased - nii need, kellele ma ei meeldi kui ka need, kellele meeldin - näevad mind Trumpi vastandina. Ja ma usun, et seda ma ka olen," lisas Biden.
Biden rääkis, et tema hinnangul on keskklassi palgatöötajate sissetulekud madalad ning nad ei olnud ka enne koroonakriisi rahul Trumpi majanduspoliitikaga.
Ta lisas, et teab USA välispoliitikast mõndagi, kuid Trumpil polnud sellest aimugi.
Viidates oma poliitilise programmile, rääkis Biden: "Kui mind presidendiks valitakse, lähen ma ajalukku kui üks kõige progressiivsemaid Ameerika presidente, aga ükski asi, millest ma räägin, ei lähe vastuollu vabaturumajanduse ega kapitalismiga."
Biden ettepanekud rassiliste majanduslõhede vähendamiseks järgnevad tema varasematele ettepanekutele töökohtade loomise toetuseks, kliimamuutustega võitlemiseks ja hooldustöötajate toetamiseks.
Siiski ei lähe Bideni ettepanekud ebavõrdsuse kaotamiseks eri rassist inimeste äri- ja haridusvõimalustes nii kaugele nagu kõige vasakpoolsemad demokraadid seda on soovinud.
Biden lubas ka teatada oma aspresidendikandidaadi nime augusti esimesel nädalal.
### Response:
Biden esitles ideid mustanahaliste elu parandamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austria antidopingu teatel varustas Lienhart oma poega Floriani alates 2018. aasta detsembrist kuni 2019. aasta märtsini EPO, kasvuhormooni Genotropini ja testosterooniga. Süüdistuse järgi Johann Lienhart ka "julgustas, instrueeris ja toetas" oma poega keelatud ainete tarvitamisel.
Triatlonis kaks korda Austria meistriks tulnud Florian Lienhart jäi dopinguga eelmisel aastal vahele ja teenis nelja aasta pikkuse võistluskeelu.
Tema isa Johann oli 1980. aastatel Austria paremaid jalgrattureid, kes osales 1980., 1984. ja 1988. aasta olümpiamängudel ning tuli 1983. aastal grupisõidus Austria meistriks ja võitis 1987. aasta MM-ilt koondisega võistkondliku temposõidu pronksi. | Pojale dopingut jaganud endine Austria tipprattur sai karistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austria antidopingu teatel varustas Lienhart oma poega Floriani alates 2018. aasta detsembrist kuni 2019. aasta märtsini EPO, kasvuhormooni Genotropini ja testosterooniga. Süüdistuse järgi Johann Lienhart ka "julgustas, instrueeris ja toetas" oma poega keelatud ainete tarvitamisel.
Triatlonis kaks korda Austria meistriks tulnud Florian Lienhart jäi dopinguga eelmisel aastal vahele ja teenis nelja aasta pikkuse võistluskeelu.
Tema isa Johann oli 1980. aastatel Austria paremaid jalgrattureid, kes osales 1980., 1984. ja 1988. aasta olümpiamängudel ning tuli 1983. aastal grupisõidus Austria meistriks ja võitis 1987. aasta MM-ilt koondisega võistkondliku temposõidu pronksi.
### Response:
Pojale dopingut jaganud endine Austria tipprattur sai karistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kahele inimesele rasked kehavigastused tekitanud mees vabanes oma telefonist ja liikus ringi. Meie eesmärk oli kahtlusalune võimalikult kiiresti tabada, mistõttu otsisime teda suurte jõududega," rääkis Ida-Harju politseijaoskonna välijuht Marko Schmidt.
Ööl vastu kolmapäeva kella 1.15 paiku märkasid politseinikud meest Tallinnas kesklinna piirkonnas ja pidasid ta kinni.
Välijuhi sõnul viibivad viga saanud 58- ja 61-aastane mees haiglas, kuid nende seisund ei ole kriitiline.
Kolmapäeval jätkab politsei sündmuskohal juhtunu asjaolude selgitamisega. Selle, miks 38-aastane mees tuttavaid noaga lõi, selgitab samuti juhtunu suhtes alustatud kriminaalmenetluses, lisas Schmidt.
Mees on hetkel kinni peetud 48 tunniks ja selle aja jooksul otsustab prokuratuur, kas ja mille alusel on vajalik taotleda kohtult mehe vahistamist. Kriminaalmenetlust viib läbi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo. | Politsei tabas Kuusalu pussitamises kahtlustatava Tallinna kesklinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kahele inimesele rasked kehavigastused tekitanud mees vabanes oma telefonist ja liikus ringi. Meie eesmärk oli kahtlusalune võimalikult kiiresti tabada, mistõttu otsisime teda suurte jõududega," rääkis Ida-Harju politseijaoskonna välijuht Marko Schmidt.
Ööl vastu kolmapäeva kella 1.15 paiku märkasid politseinikud meest Tallinnas kesklinna piirkonnas ja pidasid ta kinni.
Välijuhi sõnul viibivad viga saanud 58- ja 61-aastane mees haiglas, kuid nende seisund ei ole kriitiline.
Kolmapäeval jätkab politsei sündmuskohal juhtunu asjaolude selgitamisega. Selle, miks 38-aastane mees tuttavaid noaga lõi, selgitab samuti juhtunu suhtes alustatud kriminaalmenetluses, lisas Schmidt.
Mees on hetkel kinni peetud 48 tunniks ja selle aja jooksul otsustab prokuratuur, kas ja mille alusel on vajalik taotleda kohtult mehe vahistamist. Kriminaalmenetlust viib läbi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo.
### Response:
Politsei tabas Kuusalu pussitamises kahtlustatava Tallinna kesklinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NSV Liit võitis alagrupiturniiril Itaaliat 8:6, Hispaaniat 4:3 ja Rootsit 12:1 ning pääses edasi finaalgruppi kuue parema hulka.
Otsustavates kohtumistes alistati kõigepealt Ungari 5:4, seejärel Hispaania 6:2, Kuuba 8:5, Holland 7:3 ja Jugoslaavia 8:7.
Just Jugoslaavia tuligi hõbemedalile ja pronksi teenis eelneva olümpia parim Ungari.
Kokku viskas NSV Liit turniiri jooksul 58 väravat, neist neli kanti Riismani nimele: kolm alagrupimängus Rootsile ja üks finaalgrupi kohtumises Hispaania vastu.
NSV Liidu jaoks oli tegemist ajaloo teise tiitliga. Esimene tuli 1972. aastal Münchenis. | Mait Riismani olümpiavõidust möödus 40 aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NSV Liit võitis alagrupiturniiril Itaaliat 8:6, Hispaaniat 4:3 ja Rootsit 12:1 ning pääses edasi finaalgruppi kuue parema hulka.
Otsustavates kohtumistes alistati kõigepealt Ungari 5:4, seejärel Hispaania 6:2, Kuuba 8:5, Holland 7:3 ja Jugoslaavia 8:7.
Just Jugoslaavia tuligi hõbemedalile ja pronksi teenis eelneva olümpia parim Ungari.
Kokku viskas NSV Liit turniiri jooksul 58 väravat, neist neli kanti Riismani nimele: kolm alagrupimängus Rootsile ja üks finaalgrupi kohtumises Hispaania vastu.
NSV Liidu jaoks oli tegemist ajaloo teise tiitliga. Esimene tuli 1972. aastal Münchenis.
### Response:
Mait Riismani olümpiavõidust möödus 40 aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on praegu endiselt keskkonnamõju hindamise faasis, lõplikku otsust pole. Kui see valmib tänavu, siis projekteerimine algab järgmisel aastal ja alles 2022. aastal ehitus," ütles Svet ajalehele MK-Estonia.
Varem on pakutud, et ehitus võiks alata 2021. aastal.
Praegu lõppeb Mustakivi tee Narva maanteega. Tulevikus peaks see tee jätkuma praegusel tühermaal ja ühendama Lasnamäe Piritaga. Uut ühendusteed on Tallinn kavandanud aastakümneid.
Mustakivi tee pikenduse rajamine läheks maksma 20,6 miljonit eurot. | Tallinna Mustakivi tee pikenduse tööd ei alga enne 2022. aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on praegu endiselt keskkonnamõju hindamise faasis, lõplikku otsust pole. Kui see valmib tänavu, siis projekteerimine algab järgmisel aastal ja alles 2022. aastal ehitus," ütles Svet ajalehele MK-Estonia.
Varem on pakutud, et ehitus võiks alata 2021. aastal.
Praegu lõppeb Mustakivi tee Narva maanteega. Tulevikus peaks see tee jätkuma praegusel tühermaal ja ühendama Lasnamäe Piritaga. Uut ühendusteed on Tallinn kavandanud aastakümneid.
Mustakivi tee pikenduse rajamine läheks maksma 20,6 miljonit eurot.
### Response:
Tallinna Mustakivi tee pikenduse tööd ei alga enne 2022. aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pensionikeskuse veebileht avaldas teisipäeval vabanduse ebamugavuste pärast, mida võib põhjustada pensioni teise samba sissemaksete hilinemine tehnilistel põhjustel. Kena muidugi, et ette teada antakse ja vabandust palutakse. Võiks ju õlgu kehitada ja nentida, et eks need IT-arendused kipuvadki alatasa venima.
Praegu ei ole küsimus aga pensionikeskuse ega ka vabanduses viidatud maksu- ja tolliameti tegemistes või tegematajätmistes, vaid poliitilistes otsustes, mille riskidele oleme riigikogus korduvalt tähelepanu juhtinud.
Teise pensionisamba aruteludes oli põhiseaduse riivete ja sisuliste küsimuste kõrval nii rahanduskomisjonis kui ka riigikogu suures saalis korduvalt üleval asja n-ö tehniline pool. Hämaraks jäi see, kuidas valitsuse kavandatud teise samba kiire lammutamise jaoks vajalikud muudatused jõuavad IT-süsteemidesse.
Mina väljendasin näiteks pool aastat tagasi Postimehes ilmunud artiklis imestust selle üle, et valitsus seob lausa usaldusega eelnõu, mille puhul pole kindlust, et kõik IT-lahendused ikka valmivad jõustumise ajaks.
Teise sambaga on liitunud umbes 740 000 inimest, nii et tänapäeval ei suuda käsitsi arvutusi, ülekandeid ja väljamakseid enam keegi ette kujutada. IT-lahenduse jaoks ei olnud eelarves raha ette nähtud.
Hanke korras tellitava IT-arenduse jaoks jäetud väga lühike ajaraam ei sisendanud jälle usku, et soovitud ajal on võimalik valitsuse planeeritud kogumispensioni muudatusi rakendada. Rahandusminister Martin Helme kinnitas toona, et kõik teise pensionisambaga seotud muudatused on usu küsimus – tema ilmselt uskus, et IT-lahendused valmivad justkui iseenesest.
"Kriisis ongi vaja kiiresti reageerida. Ainult et lisaks kriisimeetmetele sisaldas valitsuse pakett ka koalitsioonileppe punkte ja muud poliitilist kraami."
Siis tuli eriolukord ja kriisimeetmete pakett. Arusaadavalt oli selle rakendamise ajaraam veel lühem. Kriisis ongi vaja kiiresti reageerida. Ainult et lisaks kriisimeetmetele sisaldas valitsuse pakett ka koalitsioonileppe punkte ja muud poliitilist kraami.
Näiteks teise samba maksete peatamist. Ja see kätkeb endas keerulist skeemi – millised sünniaastad saavad millistel kuupäevadel avaldusi esitada, millal inimeste maksed peatuvad ja millal taastuvad, kuidas tagantjärgi maksete jätkajatele saamata jäänud tootlus kompenseeritakse jne.
Kriisi varjus suruti teise samba maksete riigipoolne peatamine läbi, aga vaatamata rahandusministri usule ei saa IT-lahendusi muuta nii kiiresti kui tehakse poliitilisi otsuseid. Ja nüüd on üleval risk, et teise samba maksed hilinevad.
Loodan, et läheb hästi ja kõik maksed jõuavad õigeaegselt õigetele kontodele. Aga kui ei jõua, siis kes kompenseerib saamata jäänud tootluse? Ja kes vastutab?
Kui aastaid tagasi hilinesid IT-lahenduse venimise tõttu töövõimetuspensionite väljamaksed 1885 inimesele, siis astus minister Maret Maripuu tagasi. Kas teise samba sissemaksete hilinemise korral märksa suuremale arvule inimestele saavad olema tagajärjed või ei hakkagi valitsus oma vildakate otsuste tagajärgede eest vastutama? | Riina Sikkut: kes vastutab, kui teise samba maksed hilinevad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pensionikeskuse veebileht avaldas teisipäeval vabanduse ebamugavuste pärast, mida võib põhjustada pensioni teise samba sissemaksete hilinemine tehnilistel põhjustel. Kena muidugi, et ette teada antakse ja vabandust palutakse. Võiks ju õlgu kehitada ja nentida, et eks need IT-arendused kipuvadki alatasa venima.
Praegu ei ole küsimus aga pensionikeskuse ega ka vabanduses viidatud maksu- ja tolliameti tegemistes või tegematajätmistes, vaid poliitilistes otsustes, mille riskidele oleme riigikogus korduvalt tähelepanu juhtinud.
Teise pensionisamba aruteludes oli põhiseaduse riivete ja sisuliste küsimuste kõrval nii rahanduskomisjonis kui ka riigikogu suures saalis korduvalt üleval asja n-ö tehniline pool. Hämaraks jäi see, kuidas valitsuse kavandatud teise samba kiire lammutamise jaoks vajalikud muudatused jõuavad IT-süsteemidesse.
Mina väljendasin näiteks pool aastat tagasi Postimehes ilmunud artiklis imestust selle üle, et valitsus seob lausa usaldusega eelnõu, mille puhul pole kindlust, et kõik IT-lahendused ikka valmivad jõustumise ajaks.
Teise sambaga on liitunud umbes 740 000 inimest, nii et tänapäeval ei suuda käsitsi arvutusi, ülekandeid ja väljamakseid enam keegi ette kujutada. IT-lahenduse jaoks ei olnud eelarves raha ette nähtud.
Hanke korras tellitava IT-arenduse jaoks jäetud väga lühike ajaraam ei sisendanud jälle usku, et soovitud ajal on võimalik valitsuse planeeritud kogumispensioni muudatusi rakendada. Rahandusminister Martin Helme kinnitas toona, et kõik teise pensionisambaga seotud muudatused on usu küsimus – tema ilmselt uskus, et IT-lahendused valmivad justkui iseenesest.
"Kriisis ongi vaja kiiresti reageerida. Ainult et lisaks kriisimeetmetele sisaldas valitsuse pakett ka koalitsioonileppe punkte ja muud poliitilist kraami."
Siis tuli eriolukord ja kriisimeetmete pakett. Arusaadavalt oli selle rakendamise ajaraam veel lühem. Kriisis ongi vaja kiiresti reageerida. Ainult et lisaks kriisimeetmetele sisaldas valitsuse pakett ka koalitsioonileppe punkte ja muud poliitilist kraami.
Näiteks teise samba maksete peatamist. Ja see kätkeb endas keerulist skeemi – millised sünniaastad saavad millistel kuupäevadel avaldusi esitada, millal inimeste maksed peatuvad ja millal taastuvad, kuidas tagantjärgi maksete jätkajatele saamata jäänud tootlus kompenseeritakse jne.
Kriisi varjus suruti teise samba maksete riigipoolne peatamine läbi, aga vaatamata rahandusministri usule ei saa IT-lahendusi muuta nii kiiresti kui tehakse poliitilisi otsuseid. Ja nüüd on üleval risk, et teise samba maksed hilinevad.
Loodan, et läheb hästi ja kõik maksed jõuavad õigeaegselt õigetele kontodele. Aga kui ei jõua, siis kes kompenseerib saamata jäänud tootluse? Ja kes vastutab?
Kui aastaid tagasi hilinesid IT-lahenduse venimise tõttu töövõimetuspensionite väljamaksed 1885 inimesele, siis astus minister Maret Maripuu tagasi. Kas teise samba sissemaksete hilinemise korral märksa suuremale arvule inimestele saavad olema tagajärjed või ei hakkagi valitsus oma vildakate otsuste tagajärgede eest vastutama?
### Response:
Riina Sikkut: kes vastutab, kui teise samba maksed hilinevad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt pidanuks Tour de France kulmineeruma 25. juulil, aga uue kava kohaselt tõsteti see nädala võrra varasemaks ehk perioodile 26. juunist 18. juulini.
Tokyo olümpiamängude avatseremoonia on planeeritud 23. juulile ning meeste grupisõit kohe järgmisele päevale ja individuaalne temposõit 28. juulile.
Veel pole kinnitatud, kust järgmise aasta Tour de France alguse saab, aga esialgne plaan startida Taanist võib nüüd graafikumuudatuse tõttu ära jääda. | Maanteeratturid kuulsid Tokyo olümpiat silmas pidades head uudist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt pidanuks Tour de France kulmineeruma 25. juulil, aga uue kava kohaselt tõsteti see nädala võrra varasemaks ehk perioodile 26. juunist 18. juulini.
Tokyo olümpiamängude avatseremoonia on planeeritud 23. juulile ning meeste grupisõit kohe järgmisele päevale ja individuaalne temposõit 28. juulile.
Veel pole kinnitatud, kust järgmise aasta Tour de France alguse saab, aga esialgne plaan startida Taanist võib nüüd graafikumuudatuse tõttu ära jääda.
### Response:
Maanteeratturid kuulsid Tokyo olümpiat silmas pidades head uudist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Interi lähim jälitaja Bergamo Atalanta oli võõrsil parem Parmast 2:1. Dejan Kulusevski viis küll Parma avapoolaja lõpus juhtima, aga Ruslan Malinovski (70.) ja Alejandro Gomezi (84.) tabamused tõid kolm punkti külalistele.
Enne viimast vooru on Interil 79 ja Atalantal 78 punkti. Nendega konkureerib teise koha nimel ka Rooma Lazio, kel 75 silma ja pidamata kaks kohtumist.
Viimases voorus mängivad Atalanta ja Inter omavahel Bergamos. Lazio võõrustab täna õhtul Bresciat ja sõidab viimases voorus külla Napolile.
Itaalia liiga liider Torino Juventus on 83 punktiga juba meistritiitli kindlustanud. | Inter säilitas Atalanta vastu eelise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Interi lähim jälitaja Bergamo Atalanta oli võõrsil parem Parmast 2:1. Dejan Kulusevski viis küll Parma avapoolaja lõpus juhtima, aga Ruslan Malinovski (70.) ja Alejandro Gomezi (84.) tabamused tõid kolm punkti külalistele.
Enne viimast vooru on Interil 79 ja Atalantal 78 punkti. Nendega konkureerib teise koha nimel ka Rooma Lazio, kel 75 silma ja pidamata kaks kohtumist.
Viimases voorus mängivad Atalanta ja Inter omavahel Bergamos. Lazio võõrustab täna õhtul Bresciat ja sõidab viimases voorus külla Napolile.
Itaalia liiga liider Torino Juventus on 83 punktiga juba meistritiitli kindlustanud.
### Response:
Inter säilitas Atalanta vastu eelise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu peab abielluda sooviv paar käima perekonnaseisuametniku või notari juures kaks korda, kõigepealt abieluavalduse esitamiseks ning siis abielu registreerimiseks. Valitsus soovib protsessi lihtsamaks muuta abielusündmuse e-teenusega, kus saaks esitada nii abielu avalduse, aga ka tellida ette uue perekonnanimega dokumendid.
"Kohale peab ikka minema, selleks, et inimene enda sooviavaldust enda isikus teadlikult tõestaks. Aga selle esimese sammu, taotluse avalduse soovime teha digitaalseks," selgitas majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Jaanus Valdma.
"Ja kui vahetatakse nime, siis saab valida, et missuguseid dokumente soovib ta uue nimega tellida ja dokumendid saavad valmis, ilma et inimene peaks ise enda abielutunnistusega kuskil mööda asutusi ringi käima."
Abieluavaldust tehes peab paar valima endale ka varasuhte – kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Otsuse tegemisel on seni olnud oluliseks toeks vestlus perekonnaseisuameti töötaja või notariga.
"Seda me olemegi siin lahendanud, näiteks kõvasti tekstiga, kõvasti infot ja erinevate linkidega. Aga ka kindlasti videod. Ja tõenäoliselt me leiame sinna vahepuhvri ka vahele, kui seda peaks vaja olema. Kindlasti tekib ka infotelefon, kust vajadusel saab nõu küsida," ütles Valdma.
Tallinna perekonnaseisutoimingute osakonna juhataja Ingrid Sarevet on skeptiline ja arvab, et e-avalduse puhul kipuvad inimesed otsusega kiirustama. Värsked abielupaarid ei pruugi ilma ametniku selgitusteta mõelda näiteks selle peale, mis võib juhtuda nende varaga lahutuse korral.
"Siin ongi hästi oluline, et ametnik oskaks neil võtta seda eufooriat maha, et nad saaksid aru, mis valikut nad teevad. Kui võrrelda viimasena tulnud e-teenust sünni registreerimise osas, siis annab alust küll arvata, et tehakse kiirustades otsuseid," ütles Sarevet.
"On olnud nimedega probleeme, näiteks venepäraste nimedega ei saada aru, et A tuleb lõppu panna, sellised teemad. Aga noh, abielu puhul on see eriti suure kaaluga."
Sarevet arvab, et läbi tuleb mõelda ka välisriikide kodanike avalduste süsteem, kuna nemad peavad esitama lisadokumente ja vajavad tihti veelgi rohkem nõustamist.
Tallinna perekonnaseisuametis on välisriikide kodanikke 15 protsenti kõigist abiellujatest ja nende dokumentatsioon on Sarevete sõnul väga keeruline praegu.
"See selgitus, et täpselt millises vormis, millise andmekoosseisuga neid dokumente nad peavad esitama, siin me ei näe küll, et menetlusaeg läheks lühemaks, pigem pikemaks. Selles mõttes seda lihtsustamist nagu ei näe. Eesti kodanike puhul ta lihtsustab, et nad ei tule kohapeale, aga kindlasti suureneb selgituskohustus, nii kirja teel kui telefoni teel."
Lisaks abiellumisele on valitsusel e-teenuse visioon ka kaitseväe kohustuse täitmise, lapse saamise, lähedase surmaga tegelemise ja pensionile jäämise kohta. Need oleks kõik koondatud eesti.ee portaali. Osaliselt digitaalse abieluteenuse loodab ministeerium valmis saada 2022. aasta teiseks pooleks. | Abiellumissoovi saab tulevikus riigile edastada ka elektrooniliselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu peab abielluda sooviv paar käima perekonnaseisuametniku või notari juures kaks korda, kõigepealt abieluavalduse esitamiseks ning siis abielu registreerimiseks. Valitsus soovib protsessi lihtsamaks muuta abielusündmuse e-teenusega, kus saaks esitada nii abielu avalduse, aga ka tellida ette uue perekonnanimega dokumendid.
"Kohale peab ikka minema, selleks, et inimene enda sooviavaldust enda isikus teadlikult tõestaks. Aga selle esimese sammu, taotluse avalduse soovime teha digitaalseks," selgitas majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Jaanus Valdma.
"Ja kui vahetatakse nime, siis saab valida, et missuguseid dokumente soovib ta uue nimega tellida ja dokumendid saavad valmis, ilma et inimene peaks ise enda abielutunnistusega kuskil mööda asutusi ringi käima."
Abieluavaldust tehes peab paar valima endale ka varasuhte – kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Otsuse tegemisel on seni olnud oluliseks toeks vestlus perekonnaseisuameti töötaja või notariga.
"Seda me olemegi siin lahendanud, näiteks kõvasti tekstiga, kõvasti infot ja erinevate linkidega. Aga ka kindlasti videod. Ja tõenäoliselt me leiame sinna vahepuhvri ka vahele, kui seda peaks vaja olema. Kindlasti tekib ka infotelefon, kust vajadusel saab nõu küsida," ütles Valdma.
Tallinna perekonnaseisutoimingute osakonna juhataja Ingrid Sarevet on skeptiline ja arvab, et e-avalduse puhul kipuvad inimesed otsusega kiirustama. Värsked abielupaarid ei pruugi ilma ametniku selgitusteta mõelda näiteks selle peale, mis võib juhtuda nende varaga lahutuse korral.
"Siin ongi hästi oluline, et ametnik oskaks neil võtta seda eufooriat maha, et nad saaksid aru, mis valikut nad teevad. Kui võrrelda viimasena tulnud e-teenust sünni registreerimise osas, siis annab alust küll arvata, et tehakse kiirustades otsuseid," ütles Sarevet.
"On olnud nimedega probleeme, näiteks venepäraste nimedega ei saada aru, et A tuleb lõppu panna, sellised teemad. Aga noh, abielu puhul on see eriti suure kaaluga."
Sarevet arvab, et läbi tuleb mõelda ka välisriikide kodanike avalduste süsteem, kuna nemad peavad esitama lisadokumente ja vajavad tihti veelgi rohkem nõustamist.
Tallinna perekonnaseisuametis on välisriikide kodanikke 15 protsenti kõigist abiellujatest ja nende dokumentatsioon on Sarevete sõnul väga keeruline praegu.
"See selgitus, et täpselt millises vormis, millise andmekoosseisuga neid dokumente nad peavad esitama, siin me ei näe küll, et menetlusaeg läheks lühemaks, pigem pikemaks. Selles mõttes seda lihtsustamist nagu ei näe. Eesti kodanike puhul ta lihtsustab, et nad ei tule kohapeale, aga kindlasti suureneb selgituskohustus, nii kirja teel kui telefoni teel."
Lisaks abiellumisele on valitsusel e-teenuse visioon ka kaitseväe kohustuse täitmise, lapse saamise, lähedase surmaga tegelemise ja pensionile jäämise kohta. Need oleks kõik koondatud eesti.ee portaali. Osaliselt digitaalse abieluteenuse loodab ministeerium valmis saada 2022. aasta teiseks pooleks.
### Response:
Abiellumissoovi saab tulevikus riigile edastada ka elektrooniliselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norling juhendas AIK-d aastatel 2005-08 ning naasis klubisse 2016. aastal. Tänavu ollakse aga 11 vooru järel liigatabelis 16 meeskonna konkurentsis alles 12. kohal, väljalangemistsoonist vaid kolme punkti jagu kõrgemal. Esikolmik jääb samas juba kaheksa punkti kaugusele. Viimati kaotati pühapäeval kodus 0:1 tiitlikaitsjale Djurgardensile, vahendab Soccernet.ee.
Norling juhendas kahe ametiaja jooksul AIK-i 305 kohtumises, mis on klubi kindel rekord. Talle selles arvestuses järgnevatel Per Kaufeldtil ja Andreas Almil on kirjas vastavalt 216 ja 195 mängu.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Metsa koduklubi näitas peatreenerile ust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norling juhendas AIK-d aastatel 2005-08 ning naasis klubisse 2016. aastal. Tänavu ollakse aga 11 vooru järel liigatabelis 16 meeskonna konkurentsis alles 12. kohal, väljalangemistsoonist vaid kolme punkti jagu kõrgemal. Esikolmik jääb samas juba kaheksa punkti kaugusele. Viimati kaotati pühapäeval kodus 0:1 tiitlikaitsjale Djurgardensile, vahendab Soccernet.ee.
Norling juhendas kahe ametiaja jooksul AIK-i 305 kohtumises, mis on klubi kindel rekord. Talle selles arvestuses järgnevatel Per Kaufeldtil ja Andreas Almil on kirjas vastavalt 216 ja 195 mängu.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Metsa koduklubi näitas peatreenerile ust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Firma müüki ja tehingu suurust ettevõtja põhjalikult kommenteerima ei soostunud, aga märkis, et elus pole miski igavene ning ühte asja ei maksa liigselt kinni jääda, kirjutab Sakala.
Osaliselt on Dreamlandi müük seotud mulluse Toom Tekstiili müügiga, kuna ligi pool magamistoakaupade jaemüügiga tegeleva Dreamlandi kaubast valmis just Toom Tekstiilis ning selle müügi taustal tundus õige müüa ka Dreamland.
Dreamlandi ostnud Leedu firma Lonas ütles Äripäevale, et kavatseb Eestis veelgi salonge avada ning ta eristub konkurentidest kompleksteenuse pakkumise poolest: lisaks valmistamisele viib ettevõtte vajaduse korral voodi kliendile koju ja paneb selle kokku.
Mis plaanid Lonasel Dreamland Home'i praeguste töötajatega on, Illimar Toom täpselt ei tea, sest ta pole ostja äriplaaniga oma sõnutsi nii täpselt kursis, et julgeks spekuleerida, küll aga võib sulgemisele minna just Dreamlandi Viljandi kauplus, kuna vastava otsuse tegi juhatus juba enne firma leedulastele müümist. | Tuntud Viljandi ettevõtja müüs Dreamlandi poed Leedu firmale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Firma müüki ja tehingu suurust ettevõtja põhjalikult kommenteerima ei soostunud, aga märkis, et elus pole miski igavene ning ühte asja ei maksa liigselt kinni jääda, kirjutab Sakala.
Osaliselt on Dreamlandi müük seotud mulluse Toom Tekstiili müügiga, kuna ligi pool magamistoakaupade jaemüügiga tegeleva Dreamlandi kaubast valmis just Toom Tekstiilis ning selle müügi taustal tundus õige müüa ka Dreamland.
Dreamlandi ostnud Leedu firma Lonas ütles Äripäevale, et kavatseb Eestis veelgi salonge avada ning ta eristub konkurentidest kompleksteenuse pakkumise poolest: lisaks valmistamisele viib ettevõtte vajaduse korral voodi kliendile koju ja paneb selle kokku.
Mis plaanid Lonasel Dreamland Home'i praeguste töötajatega on, Illimar Toom täpselt ei tea, sest ta pole ostja äriplaaniga oma sõnutsi nii täpselt kursis, et julgeks spekuleerida, küll aga võib sulgemisele minna just Dreamlandi Viljandi kauplus, kuna vastava otsuse tegi juhatus juba enne firma leedulastele müümist.
### Response:
Tuntud Viljandi ettevõtja müüs Dreamlandi poed Leedu firmale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus ring võimaldab aktsionäridel ja töötajatel müüa oma olemasolevaid aktsiaid nii uutele kui ka senistele investoritele, teatas ettevõte. Investeerimisringi juhivad uus investor D1 Capital Partners ja olemaolev aktsionär Lone Pipe Capital.
Aktsionärid Baillie Gifford, Fidelity Investments ja LocalGlobe suurendavad oma osalust.
Ettevõtte teatest ei selgu, kui suure osaluse saab uus investor või kuidas muutuvad olemasolevate omanike osalused.
Rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte teenindab praegu kokku kaheksat miljonit klienti. Ettevõte on jätkuvalt kasumlik, tugeva bilansiga ega kaasa esmast kapitali, teatas Trasfwerwise.
Covid-19 pandeemia ajal on Transferwise'i klientide arv, kes otsivad digitaalseid alternatiive pangateenustele, tõusnud ja ülekannete kogumaht kasvab jätkuvalt.
Ettevõte on kokku nii esmaste kui ka teiseste aktsiamüügi voorudega kaasanud miljard dollarit.
Transferwise'i asutasid 2011. aastal Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann. | Transferwise: firma väärtus jõuab pärast aktsiamüüki viie miljardini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus ring võimaldab aktsionäridel ja töötajatel müüa oma olemasolevaid aktsiaid nii uutele kui ka senistele investoritele, teatas ettevõte. Investeerimisringi juhivad uus investor D1 Capital Partners ja olemaolev aktsionär Lone Pipe Capital.
Aktsionärid Baillie Gifford, Fidelity Investments ja LocalGlobe suurendavad oma osalust.
Ettevõtte teatest ei selgu, kui suure osaluse saab uus investor või kuidas muutuvad olemasolevate omanike osalused.
Rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte teenindab praegu kokku kaheksat miljonit klienti. Ettevõte on jätkuvalt kasumlik, tugeva bilansiga ega kaasa esmast kapitali, teatas Trasfwerwise.
Covid-19 pandeemia ajal on Transferwise'i klientide arv, kes otsivad digitaalseid alternatiive pangateenustele, tõusnud ja ülekannete kogumaht kasvab jätkuvalt.
Ettevõte on kokku nii esmaste kui ka teiseste aktsiamüügi voorudega kaasanud miljard dollarit.
Transferwise'i asutasid 2011. aastal Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann.
### Response:
Transferwise: firma väärtus jõuab pärast aktsiamüüki viie miljardini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohtu lahendist selgub, et Kadri Trilljärv soovis oma 2018. aasta sügisel sündinud tütre nimeks panna Nelery. Sellest keeldus aga Rakvere linnavalitsus, kuna Y-tähe esinemine nimes ei ole eestipärane. Nii sai lapse nimeks ametlikult Neleri.
Trilljärv aga pöördus edasi siseministeeriumi poole, sest rahvastikuregistris on juba varem Nelery-nimeline inimene olemas. Siseministeerium aga vaiet ei rahuldanud ning viitas nimeseadusele, mille järgi peab võõrkeelne eesnimi olema teises riigis eesnimena kasutusel. Dokumendist selgub, et siseministeerium ei leidnud tõendust, et mõnes teises riigis sellist eesnime kasutatakse.
Siis esitas Trilljärv kaebuse Tartu halduskohtule ja soovis sünnikande osalist tühistamist ja Rakvere linna kohustamist eesnimi Neleri asendada nimekujuga Nelery. 2019. aasta sügisel rahuldas halduskohus selle kaebuse ja tõi välja, et oleks ebaproportsionaalne lugeda kõik Y-lõpulised nimed võõrkeelseteks.
Samas pöördus pärast seda otsust Rakvere linnavalitsus Tartu ringkonnakohtu poole, et halduskohtu määrus tühistataks. Linnavalitsus rõhutas fakti, et ortograafiareeglite järgi on Y siiski võõrtäht.
Ringkonnakohus otsustas, et seda küsimust saab lahendada läbi lihtmenetluse ning halduskohtu otsus jääb kehtima. Rakvere linna aga see otsus ei rahuldanud ning edasi pöörduti riigikohtusse.
Selle aasta 3. juulil otsustas riigikohus Rakvere linna kaebuse rahuldada ning ringkonnakohtu määrus tühistati. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus pole apellatsioonikaebusega piisavalt tutvunud ning on otsuse vastu võtnud ennatlikult. Riigikohus suunas juhtumi edasisele arutlusele tagasi Tartu ringkonnakohtusse.
Kohtudokumendist selgub, et riigikohus tegi ettepaneku kõnealust juhtumit võrrelda Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas kajastatud juhtumitega.
Virumaa Teataja kirjutas, et Trilljärv soovib oma lapse nime just Y-ga kirjutada, sest lapse isapoolsetel lähisugulastel on samuti erilisem nimekuju. Lisaks ütles Trilljärv väljaandele, et talle tundub, nagu oleks Rakvere linna esindajal Riina Männistel selle nime vastu isiklik vimm.
Rakvere linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Kristel Mänd ütles ERR-ile, et isegi, kui riigikohus määrusekaebuse rahuldas, kestab menetlus veel edasi ning linnavalitsus seetõttu täiendavat kommentaari ei anna. | Vaidlus lapse Y-ga nime üle läks riigikohtu kaudu uuele ringile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohtu lahendist selgub, et Kadri Trilljärv soovis oma 2018. aasta sügisel sündinud tütre nimeks panna Nelery. Sellest keeldus aga Rakvere linnavalitsus, kuna Y-tähe esinemine nimes ei ole eestipärane. Nii sai lapse nimeks ametlikult Neleri.
Trilljärv aga pöördus edasi siseministeeriumi poole, sest rahvastikuregistris on juba varem Nelery-nimeline inimene olemas. Siseministeerium aga vaiet ei rahuldanud ning viitas nimeseadusele, mille järgi peab võõrkeelne eesnimi olema teises riigis eesnimena kasutusel. Dokumendist selgub, et siseministeerium ei leidnud tõendust, et mõnes teises riigis sellist eesnime kasutatakse.
Siis esitas Trilljärv kaebuse Tartu halduskohtule ja soovis sünnikande osalist tühistamist ja Rakvere linna kohustamist eesnimi Neleri asendada nimekujuga Nelery. 2019. aasta sügisel rahuldas halduskohus selle kaebuse ja tõi välja, et oleks ebaproportsionaalne lugeda kõik Y-lõpulised nimed võõrkeelseteks.
Samas pöördus pärast seda otsust Rakvere linnavalitsus Tartu ringkonnakohtu poole, et halduskohtu määrus tühistataks. Linnavalitsus rõhutas fakti, et ortograafiareeglite järgi on Y siiski võõrtäht.
Ringkonnakohus otsustas, et seda küsimust saab lahendada läbi lihtmenetluse ning halduskohtu otsus jääb kehtima. Rakvere linna aga see otsus ei rahuldanud ning edasi pöörduti riigikohtusse.
Selle aasta 3. juulil otsustas riigikohus Rakvere linna kaebuse rahuldada ning ringkonnakohtu määrus tühistati. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus pole apellatsioonikaebusega piisavalt tutvunud ning on otsuse vastu võtnud ennatlikult. Riigikohus suunas juhtumi edasisele arutlusele tagasi Tartu ringkonnakohtusse.
Kohtudokumendist selgub, et riigikohus tegi ettepaneku kõnealust juhtumit võrrelda Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas kajastatud juhtumitega.
Virumaa Teataja kirjutas, et Trilljärv soovib oma lapse nime just Y-ga kirjutada, sest lapse isapoolsetel lähisugulastel on samuti erilisem nimekuju. Lisaks ütles Trilljärv väljaandele, et talle tundub, nagu oleks Rakvere linna esindajal Riina Männistel selle nime vastu isiklik vimm.
Rakvere linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Kristel Mänd ütles ERR-ile, et isegi, kui riigikohus määrusekaebuse rahuldas, kestab menetlus veel edasi ning linnavalitsus seetõttu täiendavat kommentaari ei anna.
### Response:
Vaidlus lapse Y-ga nime üle läks riigikohtu kaudu uuele ringile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Facebook on uhkelt Ameerika ettevõte. Meie lugu poleks olnud võimalik ilma USA seadusteta, mis soodustavad konkurentsi ja innovatsiooni," võis lugeda kuulamise jaoks ettevalmistatud märkustest.
Zuckerberg tunnistas samas muret tehnoloogiaettevõtete suuruse ja nende kätte koondunud mõjuvõimuga seoses.
"Seetõttu olen kutsunud üles valitsusi ja seadusandjaid aktiivsemalt osalema ning ajakohastama internetieeskirju," sõnas Zuckerberg.
Ka Bezos kavatseb kuulamisel möönda vajadust tõhusama kontrolli järele
Jaekaubandus- ja tehnoloogiahiiu Amazoni asutaja Jeff Bezos maalib kolmapäeval toimuval esindajatekoja õiguskomitee suurel monopolidevastasel kohtuistungil veebigigandist elujõulise Ameerika eduloo pildi, kuid nõustub samas ka suurema kontrolli vajadusega, edastasid meediakanalid.
"Ma usun, et Amazoni tuleks kontrollida," võis lugeda kuulamise jaoks ettevalmistatud märkustest.
"Aga kui vaatate peeglisse hinnates küll kriitikat, aga usute ikkagi, et talitate õigesti, siis ei tohiks ükski maailmas tegutsev jõud teid liigutada," kavatseb Bezos sisse tuua ka trotsliku tooni. | Zuckerbergi hinnangul vajab internetiäri regulatsioon uuendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Facebook on uhkelt Ameerika ettevõte. Meie lugu poleks olnud võimalik ilma USA seadusteta, mis soodustavad konkurentsi ja innovatsiooni," võis lugeda kuulamise jaoks ettevalmistatud märkustest.
Zuckerberg tunnistas samas muret tehnoloogiaettevõtete suuruse ja nende kätte koondunud mõjuvõimuga seoses.
"Seetõttu olen kutsunud üles valitsusi ja seadusandjaid aktiivsemalt osalema ning ajakohastama internetieeskirju," sõnas Zuckerberg.
Ka Bezos kavatseb kuulamisel möönda vajadust tõhusama kontrolli järele
Jaekaubandus- ja tehnoloogiahiiu Amazoni asutaja Jeff Bezos maalib kolmapäeval toimuval esindajatekoja õiguskomitee suurel monopolidevastasel kohtuistungil veebigigandist elujõulise Ameerika eduloo pildi, kuid nõustub samas ka suurema kontrolli vajadusega, edastasid meediakanalid.
"Ma usun, et Amazoni tuleks kontrollida," võis lugeda kuulamise jaoks ettevalmistatud märkustest.
"Aga kui vaatate peeglisse hinnates küll kriitikat, aga usute ikkagi, et talitate õigesti, siis ei tohiks ükski maailmas tegutsev jõud teid liigutada," kavatseb Bezos sisse tuua ka trotsliku tooni.
### Response:
Zuckerbergi hinnangul vajab internetiäri regulatsioon uuendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muu hulgas tõi Barr välja vägivaldsed seaduserikkumised, süütamised ja rüüstamised, mida mitmel pool meedias on kirjeldatud rahumeelsete meeleavaldustena.
Barr tõi näiteks purustatud äride kahjud, millest paljude omanikud ilmselt enam jalgu alla ei saagi.
"Tegemist on vägivaldsete rünnakutega Ühendriikide valitsuse ja võimuesindajate vastu," sõnas minister.
"George Floydi surma järel on vägivaldsed mässulised ja anarhistid kaaperdanud õigustatud protestid ning muutnud need mõttetuks laastamiseks ja hävitamiseks," ütles Barr.
"Hävingu ja anarhia vaikiv talumine tähendab loobumist peamistest õigusriigi põhimõtetest, mis peaksid meid ühendama isegi poliitiliselt lõhestatud ajal," rääkis justiitsminister. | USA justiitsminister kaitses julgeolekujõudude tegevust Portlandis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muu hulgas tõi Barr välja vägivaldsed seaduserikkumised, süütamised ja rüüstamised, mida mitmel pool meedias on kirjeldatud rahumeelsete meeleavaldustena.
Barr tõi näiteks purustatud äride kahjud, millest paljude omanikud ilmselt enam jalgu alla ei saagi.
"Tegemist on vägivaldsete rünnakutega Ühendriikide valitsuse ja võimuesindajate vastu," sõnas minister.
"George Floydi surma järel on vägivaldsed mässulised ja anarhistid kaaperdanud õigustatud protestid ning muutnud need mõttetuks laastamiseks ja hävitamiseks," ütles Barr.
"Hävingu ja anarhia vaikiv talumine tähendab loobumist peamistest õigusriigi põhimõtetest, mis peaksid meid ühendama isegi poliitiliselt lõhestatud ajal," rääkis justiitsminister.
### Response:
USA justiitsminister kaitses julgeolekujõudude tegevust Portlandis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Biden on varem lubanud, et valib asepresidendikandidaadiks naise.
Telekanali info kohaselt pole siiski kindel, kas Biden kandidaadi nime järgmisel nädalal ka teatavaks teeb.
Demokraadid kogunevad augustis kandidaatide ametlikuks väljakuulutamiseks. | Biden valib järgmisel nädalal asepresidendikandidaadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Biden on varem lubanud, et valib asepresidendikandidaadiks naise.
Telekanali info kohaselt pole siiski kindel, kas Biden kandidaadi nime järgmisel nädalal ka teatavaks teeb.
Demokraadid kogunevad augustis kandidaatide ametlikuks väljakuulutamiseks.
### Response:
Biden valib järgmisel nädalal asepresidendikandidaadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Man City kangelaseks kerkis Kevin De Bruyne, kes andis 30. minutil nurgalöögi, millest Rodri meeskonna juhtima viis. Teise värava 62. minutil lõi belglane ise.
Tegemist oli City esimese mänguga pärast reedel avalikustatud teadet, et klubi saab UEFA reeglite rikkumise eest kahe aasta pikkuse eurosarjades osalemise keelu.
See ei jäänud märkamata ka klubi toetajatel, kes hõikasid UEFA-vastaseid hõikeid, lehvitasid vastavate loosungitega ning toetasid peatreener Pep Guardiolat ja klubi omanik šeik Mansouri.
Tabelitipp: 1. Liverpool 76 punkti (26 mängus), 2. Manchester City 54 (26), 3. Leicester City 50 (26), 4. Chelsea 41 (26), 5. Tottenham Hotspur 40 (26), 6. Sheffield United 39 (26), 7. Manchester United 38 (26), 8. Wolverhampton Wanderers 36 (26). | Karistada saanud Man City oli võidukas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Man City kangelaseks kerkis Kevin De Bruyne, kes andis 30. minutil nurgalöögi, millest Rodri meeskonna juhtima viis. Teise värava 62. minutil lõi belglane ise.
Tegemist oli City esimese mänguga pärast reedel avalikustatud teadet, et klubi saab UEFA reeglite rikkumise eest kahe aasta pikkuse eurosarjades osalemise keelu.
See ei jäänud märkamata ka klubi toetajatel, kes hõikasid UEFA-vastaseid hõikeid, lehvitasid vastavate loosungitega ning toetasid peatreener Pep Guardiolat ja klubi omanik šeik Mansouri.
Tabelitipp: 1. Liverpool 76 punkti (26 mängus), 2. Manchester City 54 (26), 3. Leicester City 50 (26), 4. Chelsea 41 (26), 5. Tottenham Hotspur 40 (26), 6. Sheffield United 39 (26), 7. Manchester United 38 (26), 8. Wolverhampton Wanderers 36 (26).
### Response:
Karistada saanud Man City oli võidukas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kella 20.30 paiku teate, et Sõpruse puiesteel Vambola bussipeatuse läheduses lõi meesterahvas noaga teist meest.
Kiirabi toimetas raskelt kannatada saanud 56-aastase mehe haiglasse.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Raavo Järva sõnul tegeleb politsei sündmuskohal jälgede ja info kogumisega ning ründaja isiku ja asukoha kindlaks tegemisega.
Politsei palub kõigil, kes nägid kella 20.30 ajal Sõpruse puiesteel juhtunut pealt või oskavad anda sündmuse kohta infot, võtta ühendust telefonil 112.
Juhtumi kõik täpsemad asjaolud on selgitamisel. | Tallinnas Sõpruse puiesteel pussitas mees teist meest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kella 20.30 paiku teate, et Sõpruse puiesteel Vambola bussipeatuse läheduses lõi meesterahvas noaga teist meest.
Kiirabi toimetas raskelt kannatada saanud 56-aastase mehe haiglasse.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Raavo Järva sõnul tegeleb politsei sündmuskohal jälgede ja info kogumisega ning ründaja isiku ja asukoha kindlaks tegemisega.
Politsei palub kõigil, kes nägid kella 20.30 ajal Sõpruse puiesteel juhtunut pealt või oskavad anda sündmuse kohta infot, võtta ühendust telefonil 112.
Juhtumi kõik täpsemad asjaolud on selgitamisel.
### Response:
Tallinnas Sõpruse puiesteel pussitas mees teist meest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahel eelmisel võistlusel maailmarekordit nihutanud Duplantis ületas muretult kõrgused 5.60, 5.80, 5.90 ja esimesel katsel ka 6.07.
Seejärel seati latile 6.19 ehk sentimeeter enam kui laupäeval Glasgow's maailmarekordiks hüpatud 6.18. Sedapuhku ajas rootslane aga lati kolmel korral maha.
20-aastane Duplantis ületas prantslase Renaud Lavillenie peaaegu kuue aasta vanuse maailmarekordi 6.16, kui sai 8. veebruaril Poolas Torunis jagu kõrgusest 6.17. | Duplantis kolmandat võistlust järjest maailmarekordit ei püstitanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahel eelmisel võistlusel maailmarekordit nihutanud Duplantis ületas muretult kõrgused 5.60, 5.80, 5.90 ja esimesel katsel ka 6.07.
Seejärel seati latile 6.19 ehk sentimeeter enam kui laupäeval Glasgow's maailmarekordiks hüpatud 6.18. Sedapuhku ajas rootslane aga lati kolmel korral maha.
20-aastane Duplantis ületas prantslase Renaud Lavillenie peaaegu kuue aasta vanuse maailmarekordi 6.16, kui sai 8. veebruaril Poolas Torunis jagu kõrgusest 6.17.
### Response:
Duplantis kolmandat võistlust järjest maailmarekordit ei püstitanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa ütles ei," ütles Prantsuse suursaadik ÜRO-s Nicolas de Riviere ajakirjanikele.
"Avaldust ei ole," kinnitas ÜRO JN-i eesistuja, Belgia suursaadik Marc Pecsteen de Buytswerve. | Venemaa oli vastu ÜRO JN-i relvarahuüleskutsele Loode-Süürias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa ütles ei," ütles Prantsuse suursaadik ÜRO-s Nicolas de Riviere ajakirjanikele.
"Avaldust ei ole," kinnitas ÜRO JN-i eesistuja, Belgia suursaadik Marc Pecsteen de Buytswerve.
### Response:
Venemaa oli vastu ÜRO JN-i relvarahuüleskutsele Loode-Süürias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mare Roosileht on aktiivselt seisnud Ida-Virumaa eestikeelse hariduse eest. Suuresti tänu tema järjekindlale tegutsemisele oli haridusministeerium sunnitud muutma oma varasemaid hoiakuid Kohtla-Järve riigigümnaasiumi suhtes. Mare Roosilehe eestvedamisel on asunud tegutsema ka Virumaa hariduse selts, kirjutas ajaleht Põhjarannik.
2007. aastast TTÜ Virumaa kolledži arendusdirektorina töötanud ja sellel suvel kolledži direktoriks valitud Mare Roosileht sai aasta tegija tiitli kolmapäeva õhtul Kohtla-Järve kultuurihoones peetud peol.
Žürii poolt oli kümne kandidaadi seast aasta tegija nominentideks välja valitud lisaks Mare Roosilehele ka Ida-Virumaa tööstusparkide rajamise eestvedaja Teet Kuusmik ja Narva jalgpallielu eestvedaja Nikolai Burdakov.
Konkurss "Ida-Virumaa aasta tegija" toimus 12. korda ning selle korraldasid lisaks Põhjarannikule Ida-Virumaa omavalitsuste liit ja Ida-Viru ettevõtluskeskus. | Ida-Virumaa aasta tegijaks valiti koolikeele eest võitleja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mare Roosileht on aktiivselt seisnud Ida-Virumaa eestikeelse hariduse eest. Suuresti tänu tema järjekindlale tegutsemisele oli haridusministeerium sunnitud muutma oma varasemaid hoiakuid Kohtla-Järve riigigümnaasiumi suhtes. Mare Roosilehe eestvedamisel on asunud tegutsema ka Virumaa hariduse selts, kirjutas ajaleht Põhjarannik.
2007. aastast TTÜ Virumaa kolledži arendusdirektorina töötanud ja sellel suvel kolledži direktoriks valitud Mare Roosileht sai aasta tegija tiitli kolmapäeva õhtul Kohtla-Järve kultuurihoones peetud peol.
Žürii poolt oli kümne kandidaadi seast aasta tegija nominentideks välja valitud lisaks Mare Roosilehele ka Ida-Virumaa tööstusparkide rajamise eestvedaja Teet Kuusmik ja Narva jalgpallielu eestvedaja Nikolai Burdakov.
Konkurss "Ida-Virumaa aasta tegija" toimus 12. korda ning selle korraldasid lisaks Põhjarannikule Ida-Virumaa omavalitsuste liit ja Ida-Viru ettevõtluskeskus.
### Response:
Ida-Virumaa aasta tegijaks valiti koolikeele eest võitleja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pavljutšenkova murdis avageimis Kontaveidi servi, aga eestlanna sai murde kohe tagasi. Seda juhtus seti jooksul veel kahel korral, et Pavljutšenkova pääses murdega ette, aga Kontaveit vastas kohe murdega ja viigistas seisu. Sett läks kiiresse lõppmängu, kus tasavägine heitlus jätkus, lõpuks jäi Kontaveit peale 7:5, võites seega avaseti 7:6 (5).
Teine sett kulges veel tasavägisemalt ja mõlemad olid enda servil kindlad, kuni kaheksandas geimis oli Kontaveit raskustes esimese serviga, tegi kaks topeltviga ja Pavljutšenkova murdis, minnes 5:3 ette. Järgnevas geimis oli Pavljutšenkoval kaks settpalli, aga Kontaveit päästis mõlemad ja suutis taas murde kohe tagasi saada. Kontaveit võitis lõpuks neli geimi järjest, jäädes teises setis peale 7:5.
"See oli väga raske ja tasavägine mäng. Proovisin iga punkti eest võidelda ja mul on väga hea meel, et suutsin võita," ütles ta mängujärgses intervjuus.
"Olen kõvasti oma mängu kallal vaeva näinud ja nüüd hakkan selle vilju nägema. Tunnen end väga hästi ja naudin mängimist," lisas ta.
Kontaveit tegi mängu jooksul kaks topeltviga, Pavljutšenkova sai kirja kuus ässa ja sama palju topeltvigu. Silma paistis aga see, et Kontaveidi teine serv toimis pea sama hästi kui esimene – esimeselt servilt võitis ta 63 protsenti punktidest ja teiselt servilt 57 protsenti. Pavljutšenkova samad näitajad olid 66 ja 36.
Kontaveit teenis äralöökidest 16 punkti ja Pavljutšenkova 25, lihtvigu kogunes Eesti esireketil 13 ja venelannal 20. Lõpuks lahutas neid vaid neli punkti – mängitud punktidest võitis Kontaveit 78 ja Pavljutšenkova 74.
Kontaveit realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis, Pavljutšenkova kasutas viiest murdepallist ära neli.
Esimest korda Dubai turniiril veerandfinaali jõudnud Kontaveit läheb seal vastamisi 8. asetatud horvaatlanna Petra Marticiga (ATP 15.), kes alistas 6:3, 6:3 tšehhitari Barbora Strycova (ATP 35.). "Ma ei mäleta, et oleksin temaga mänginud, aga kindlasti tuleb sellest järjekordne raske mäng," arvas eestlanna.
ANETT KONTAVEIT - ANASTASSIA PAVLJUTŠENKOVA 7:6 (5), 7:5
Enne mängu:
Kontaveit oli avaringis vaid veidi üle tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:1, 6:3 parem läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud rumeenlanna Sorana Cirsteast (WTA 70.).
Pavljutšenkova aga alistas esimeses ringis 1:6, 6:1, 6:1 tiitlikaitsja, maailma edetabelis neljandal real paikneva šveitslanna Belinda Bencici. Seejuures kaotas Pavljutšenkova avaseti alguses koguni 19 punkti järjest.
Omavahel on Kontaveit ja Pavljutšenkova varem mänginud viiel korral ja Kontaveit juhib mängudega 3:2. Viimati olid nad vastamisi jaanuaris Adelaide'is, kui Pavljutšenkova jäi avaringimängus peale 6:2, 6:4. Kontaveit vajas tolles mängus meditsiinilist pausi ja oli üldse rabe, Pavljutšenkova aga näitas üsna kindlat mängu.
Aasta esimesel suure slämmi turniiril ehk Austraalia lahtistel jõudsid mõlemad veerandfinaali. Pavljutšenkova alistas seal kolmandal ringil suurfavoriidi, teisena asetatud Karolina Pliškova, Kontaveit aga oli mäletatavasti kolmandas ringis ülikindlalt 6:0, 6:1 parem Bencicist, kes oli tol hetkel edetabelis seitsmes.
Kontaveidi ja Pavljutšenkova vahelise kohtumise võitja läheb veerandfinaalis vastamisi 8. asetatud horvaatlanna Petra Marticiga (ATP 15.), kes alistas 6:3, 6:3 tšehhitari Barbora Strycova (ATP 35.). | Kontaveit võitis tasavägise mängu ja jõudis veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pavljutšenkova murdis avageimis Kontaveidi servi, aga eestlanna sai murde kohe tagasi. Seda juhtus seti jooksul veel kahel korral, et Pavljutšenkova pääses murdega ette, aga Kontaveit vastas kohe murdega ja viigistas seisu. Sett läks kiiresse lõppmängu, kus tasavägine heitlus jätkus, lõpuks jäi Kontaveit peale 7:5, võites seega avaseti 7:6 (5).
Teine sett kulges veel tasavägisemalt ja mõlemad olid enda servil kindlad, kuni kaheksandas geimis oli Kontaveit raskustes esimese serviga, tegi kaks topeltviga ja Pavljutšenkova murdis, minnes 5:3 ette. Järgnevas geimis oli Pavljutšenkoval kaks settpalli, aga Kontaveit päästis mõlemad ja suutis taas murde kohe tagasi saada. Kontaveit võitis lõpuks neli geimi järjest, jäädes teises setis peale 7:5.
"See oli väga raske ja tasavägine mäng. Proovisin iga punkti eest võidelda ja mul on väga hea meel, et suutsin võita," ütles ta mängujärgses intervjuus.
"Olen kõvasti oma mängu kallal vaeva näinud ja nüüd hakkan selle vilju nägema. Tunnen end väga hästi ja naudin mängimist," lisas ta.
Kontaveit tegi mängu jooksul kaks topeltviga, Pavljutšenkova sai kirja kuus ässa ja sama palju topeltvigu. Silma paistis aga see, et Kontaveidi teine serv toimis pea sama hästi kui esimene – esimeselt servilt võitis ta 63 protsenti punktidest ja teiselt servilt 57 protsenti. Pavljutšenkova samad näitajad olid 66 ja 36.
Kontaveit teenis äralöökidest 16 punkti ja Pavljutšenkova 25, lihtvigu kogunes Eesti esireketil 13 ja venelannal 20. Lõpuks lahutas neid vaid neli punkti – mängitud punktidest võitis Kontaveit 78 ja Pavljutšenkova 74.
Kontaveit realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis, Pavljutšenkova kasutas viiest murdepallist ära neli.
Esimest korda Dubai turniiril veerandfinaali jõudnud Kontaveit läheb seal vastamisi 8. asetatud horvaatlanna Petra Marticiga (ATP 15.), kes alistas 6:3, 6:3 tšehhitari Barbora Strycova (ATP 35.). "Ma ei mäleta, et oleksin temaga mänginud, aga kindlasti tuleb sellest järjekordne raske mäng," arvas eestlanna.
ANETT KONTAVEIT - ANASTASSIA PAVLJUTŠENKOVA 7:6 (5), 7:5
Enne mängu:
Kontaveit oli avaringis vaid veidi üle tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:1, 6:3 parem läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud rumeenlanna Sorana Cirsteast (WTA 70.).
Pavljutšenkova aga alistas esimeses ringis 1:6, 6:1, 6:1 tiitlikaitsja, maailma edetabelis neljandal real paikneva šveitslanna Belinda Bencici. Seejuures kaotas Pavljutšenkova avaseti alguses koguni 19 punkti järjest.
Omavahel on Kontaveit ja Pavljutšenkova varem mänginud viiel korral ja Kontaveit juhib mängudega 3:2. Viimati olid nad vastamisi jaanuaris Adelaide'is, kui Pavljutšenkova jäi avaringimängus peale 6:2, 6:4. Kontaveit vajas tolles mängus meditsiinilist pausi ja oli üldse rabe, Pavljutšenkova aga näitas üsna kindlat mängu.
Aasta esimesel suure slämmi turniiril ehk Austraalia lahtistel jõudsid mõlemad veerandfinaali. Pavljutšenkova alistas seal kolmandal ringil suurfavoriidi, teisena asetatud Karolina Pliškova, Kontaveit aga oli mäletatavasti kolmandas ringis ülikindlalt 6:0, 6:1 parem Bencicist, kes oli tol hetkel edetabelis seitsmes.
Kontaveidi ja Pavljutšenkova vahelise kohtumise võitja läheb veerandfinaalis vastamisi 8. asetatud horvaatlanna Petra Marticiga (ATP 15.), kes alistas 6:3, 6:3 tšehhitari Barbora Strycova (ATP 35.).
### Response:
Kontaveit võitis tasavägise mängu ja jõudis veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hommikusel sessioonil oli kiireim Bottas, aga neljatunnisel pärastlõunasel sessioonil kulus Hamiltonil poolteist tundi, et tiimikaaslase aeg üle lüüa.
Mercedestele kõige lähemale jõudis hommikul mehhiklane Sergio Perez (Racing Point; +0,399), kes Bottase kõrval ainsana kaotas Hamiltonile vähem kui poole sekundiga.
Neljas oli kõige rohkem - 168 ringi - sõitnud Max Verstappen (Red Bull; +0,540) ja viies venelane Daniil Kvjat (AlphaTauri; +0,722).
Ferrarit testis kolmapäeval vaid Charles Leclerc, kes sõitis välja 11. aja (+1,313).
Neljapäeva hommikul algab Barcelonas teine testipäev.
????Day one is complete! #F1Testing pic.twitter.com/0iQ1XiHaA1
— Formula 1 (@F1) February 19, 2020 | F1 esimesel testipäeval oli parim Hamilton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hommikusel sessioonil oli kiireim Bottas, aga neljatunnisel pärastlõunasel sessioonil kulus Hamiltonil poolteist tundi, et tiimikaaslase aeg üle lüüa.
Mercedestele kõige lähemale jõudis hommikul mehhiklane Sergio Perez (Racing Point; +0,399), kes Bottase kõrval ainsana kaotas Hamiltonile vähem kui poole sekundiga.
Neljas oli kõige rohkem - 168 ringi - sõitnud Max Verstappen (Red Bull; +0,540) ja viies venelane Daniil Kvjat (AlphaTauri; +0,722).
Ferrarit testis kolmapäeval vaid Charles Leclerc, kes sõitis välja 11. aja (+1,313).
Neljapäeva hommikul algab Barcelonas teine testipäev.
????Day one is complete! #F1Testing pic.twitter.com/0iQ1XiHaA1
— Formula 1 (@F1) February 19, 2020
### Response:
F1 esimesel testipäeval oli parim Hamilton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hoolimata peatreener Elmu Koppelmanni mängueelsest kinnitusest, et SK Tapal koosseisuga probleeme pole, sõideti Põlvasse vaid seitsme väljakumängijaga ja ainsaks vahetusmeheks oli 16-aastane Markus Roosipuu. Et aga Tapa väravasuul seisis Mikola Naum, siis sai Serviti esimese värava mängust alles seitsmendal minutil, kui Alfred Timmo seisuks 2:2 tegi.
Peagi viis Henri Sillaste põlvalased 4:2 juhtima, ent Tapa võitles hästi. Heas viskehoos oli Martin Adamson ning Naumi suurepäraseid sööte realiseeris kiirrünnakutega Ivary Volkov. Sillaste tabamusest juhtis Serviti 15. minutil 8:5, kuid ikka ja jälle vähendas Tapa vahe minimaalseks.
Avapoolaja viimased kaks minutit möödusid omapäraselt, kui Naum koos Timmoga kaheks minutiks eemaldati ning väravavahirolli võttis Mihkel Koppelmann. Sillaste ja Otto Karl Kondi täpsed visked aitasid võõrustajad puhkepausile 17:13 eduseisus. Teise pooltunni algatuseks tõrjus Naum Mathias Rebase karistusviske ja 36. minutil tegi Adamson 18:16.
Serviti rebis vahe jälle neljale väravale, kuid muutus siis rünnakul lohakaks ning ehkki tapalastel kippus jaks otsa saama, tuldi vaikselt lähemale. Marten Saar viskas 22:20 ja 48. minutil tõi Gert Trofimov külalised ühe värava kaugusele. Viigini siiski ei jõutud ja seisul 23:22 spurtis liigaliider uuesti.
Stanislav Holodjuk ja Sillaste viisid kodumeeskonna 26:22 juhtima, järelejäänud kaheksa minuti jooksul jõuvahekorrad enam ei muutunud ning Serviti sai 31:27 võidu. Sillaste viskas kaheksa, Holodjuk kuus ning Tõnis Kase ja Ülljo Pihus kolm väravat. Tapa poolel tabas Saar kaheksa, Volkov kuus ning Adamson ja Trofimov viis korda. | Serviti alistas kodus Tapa ja lõpetas kolmanda ringi liidrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hoolimata peatreener Elmu Koppelmanni mängueelsest kinnitusest, et SK Tapal koosseisuga probleeme pole, sõideti Põlvasse vaid seitsme väljakumängijaga ja ainsaks vahetusmeheks oli 16-aastane Markus Roosipuu. Et aga Tapa väravasuul seisis Mikola Naum, siis sai Serviti esimese värava mängust alles seitsmendal minutil, kui Alfred Timmo seisuks 2:2 tegi.
Peagi viis Henri Sillaste põlvalased 4:2 juhtima, ent Tapa võitles hästi. Heas viskehoos oli Martin Adamson ning Naumi suurepäraseid sööte realiseeris kiirrünnakutega Ivary Volkov. Sillaste tabamusest juhtis Serviti 15. minutil 8:5, kuid ikka ja jälle vähendas Tapa vahe minimaalseks.
Avapoolaja viimased kaks minutit möödusid omapäraselt, kui Naum koos Timmoga kaheks minutiks eemaldati ning väravavahirolli võttis Mihkel Koppelmann. Sillaste ja Otto Karl Kondi täpsed visked aitasid võõrustajad puhkepausile 17:13 eduseisus. Teise pooltunni algatuseks tõrjus Naum Mathias Rebase karistusviske ja 36. minutil tegi Adamson 18:16.
Serviti rebis vahe jälle neljale väravale, kuid muutus siis rünnakul lohakaks ning ehkki tapalastel kippus jaks otsa saama, tuldi vaikselt lähemale. Marten Saar viskas 22:20 ja 48. minutil tõi Gert Trofimov külalised ühe värava kaugusele. Viigini siiski ei jõutud ja seisul 23:22 spurtis liigaliider uuesti.
Stanislav Holodjuk ja Sillaste viisid kodumeeskonna 26:22 juhtima, järelejäänud kaheksa minuti jooksul jõuvahekorrad enam ei muutunud ning Serviti sai 31:27 võidu. Sillaste viskas kaheksa, Holodjuk kuus ning Tõnis Kase ja Ülljo Pihus kolm väravat. Tapa poolel tabas Saar kaheksa, Volkov kuus ning Adamson ja Trofimov viis korda.
### Response:
Serviti alistas kodus Tapa ja lõpetas kolmanda ringi liidrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Halep oli otsustavas setis 4:1 ees, aga lasi vastasel viigistada 4:4 ja jäi seisul 5:6 veel murdega taha.
Siiski suutis ta järgneva geimi nulliga võita ja kiires lõppmängus neljanda matšpalli abiga veerandfinaali jõuda. Seejuures vahepeal oli üks matšpall ka tuneeslannal.
Kaheksa parema seas ootab Halepit valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 13.). | Simona Halep jõudis Dubais raskustega veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Halep oli otsustavas setis 4:1 ees, aga lasi vastasel viigistada 4:4 ja jäi seisul 5:6 veel murdega taha.
Siiski suutis ta järgneva geimi nulliga võita ja kiires lõppmängus neljanda matšpalli abiga veerandfinaali jõuda. Seejuures vahepeal oli üks matšpall ka tuneeslannal.
Kaheksa parema seas ootab Halepit valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 13.).
### Response:
Simona Halep jõudis Dubais raskustega veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks paremat olid norralannad Helene Marie Fossesholm (39.31,1) ja Elena Rise Johnsen (+1.30,1). Kolmandana lõpetanud 18-aastane Keidy Kaasiku kaotas võitjale 3.05,8.
Keidy kaksikõde Kaidy Kaasiku oli kuues (+3.16,5).
Kontiolahtis toimunud Soome meistrivõistlustel oli eestlastest edukaim Johanna Udras, kes võitis N-18 vanuseklassi sprindis ja tuli 20 km vabatehnikasõidus N-20 vanuseklassis kolmandaks. | 18-aastane Eesti suusataja tuli Holmenkollenis kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks paremat olid norralannad Helene Marie Fossesholm (39.31,1) ja Elena Rise Johnsen (+1.30,1). Kolmandana lõpetanud 18-aastane Keidy Kaasiku kaotas võitjale 3.05,8.
Keidy kaksikõde Kaidy Kaasiku oli kuues (+3.16,5).
Kontiolahtis toimunud Soome meistrivõistlustel oli eestlastest edukaim Johanna Udras, kes võitis N-18 vanuseklassi sprindis ja tuli 20 km vabatehnikasõidus N-20 vanuseklassis kolmandaks.
### Response:
18-aastane Eesti suusataja tuli Holmenkollenis kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstile 4009 inimest, sellega kasvas grippi ja gripitaolistesse nakkushaigustesse haigestumine 26 protsenti.
Pooled arstiabi vajanutest olid lapsed. Vanemaealiste seas kasvas haigestunute arv nädalaga 60 protsenti. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnade kohaselt kasvas haigestumine kõigis vanusegruppides ning grippi haigestumine on jätkuvalt tõustrendis.
Sel gripihooajal on haiglaravi vajanud 279 inimest, neist üle poole olid lapsed ja kuni 19-aastased noored.
Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla ja Narva haigla andmetel vajas gripi tõttu intensiivravi viis riskirühma kuulunud inimest vanuses 63, 66, 69 ja 83 eluaastat ning 9-kuune väikelaps. Viiest intensiivravi vajanust kolm suri, nende hulgas ka 9-kuune imik.
Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. Üksnes Saaremaal ja Hiiumaal ei ole registreeritud ühtki gripijuhtu.
Laboratoorselt kinnitati üle Eesti 226 gripijuhtu, neist 178 osutusid A- ja 48 B- gripiviirusteks.
Endiselt kasvab haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste ja täiskasvanute patsientide osakaal, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.
Selleks, et grippi mitte levitada, soovitab Sadikova haigena kodus püsida ja end korralikult terveks ravida.
"Kodus tasub püsida ka kergete haigustunnuste puhul, sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks," ütles Sadikova.
Grippi haigestumise intensiivsust saab jätkuvalt hinnata madalaks ning gripilevikut laialdaseks.
Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. | Tänavune gripp nõudis möödunud nädalal esimesed ohvrid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstile 4009 inimest, sellega kasvas grippi ja gripitaolistesse nakkushaigustesse haigestumine 26 protsenti.
Pooled arstiabi vajanutest olid lapsed. Vanemaealiste seas kasvas haigestunute arv nädalaga 60 protsenti. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnade kohaselt kasvas haigestumine kõigis vanusegruppides ning grippi haigestumine on jätkuvalt tõustrendis.
Sel gripihooajal on haiglaravi vajanud 279 inimest, neist üle poole olid lapsed ja kuni 19-aastased noored.
Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla ja Narva haigla andmetel vajas gripi tõttu intensiivravi viis riskirühma kuulunud inimest vanuses 63, 66, 69 ja 83 eluaastat ning 9-kuune väikelaps. Viiest intensiivravi vajanust kolm suri, nende hulgas ka 9-kuune imik.
Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. Üksnes Saaremaal ja Hiiumaal ei ole registreeritud ühtki gripijuhtu.
Laboratoorselt kinnitati üle Eesti 226 gripijuhtu, neist 178 osutusid A- ja 48 B- gripiviirusteks.
Endiselt kasvab haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste ja täiskasvanute patsientide osakaal, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.
Selleks, et grippi mitte levitada, soovitab Sadikova haigena kodus püsida ja end korralikult terveks ravida.
"Kodus tasub püsida ka kergete haigustunnuste puhul, sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks," ütles Sadikova.
Grippi haigestumise intensiivsust saab jätkuvalt hinnata madalaks ning gripilevikut laialdaseks.
Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust.
### Response:
Tänavune gripp nõudis möödunud nädalal esimesed ohvrid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Protestid algasid 2013. aastal Gezi pargis ja levisid üle riigi. Protestiti president Tayyip Erdogani võimu kasvu ning kogunemis- ja meediavabaduse piiramise vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
2017. aasta novembris vahistatud Kavalat süüdistati riigivastases tegevuses, kuid kõikidest süüdistustest prokuratuur teisipäeval loobus.
Politsei võttis mehe vabanemise järel kinni, esitades talle kahtlustuse seotuses 2016. aasta läbikukkunud riigipöördekatsega.
Neli aastat tagasi toimunud katse järel on Türgi vahistanud 80 000 inimest ja vallandanud ametist 150 000 ametnikku, mida inimõigusorganisatsioonid nimetavad põhjendamatuks inimjahiks. | Türgi võimud vahistasid taas ettevõtja Osman Kavala | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Protestid algasid 2013. aastal Gezi pargis ja levisid üle riigi. Protestiti president Tayyip Erdogani võimu kasvu ning kogunemis- ja meediavabaduse piiramise vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
2017. aasta novembris vahistatud Kavalat süüdistati riigivastases tegevuses, kuid kõikidest süüdistustest prokuratuur teisipäeval loobus.
Politsei võttis mehe vabanemise järel kinni, esitades talle kahtlustuse seotuses 2016. aasta läbikukkunud riigipöördekatsega.
Neli aastat tagasi toimunud katse järel on Türgi vahistanud 80 000 inimest ja vallandanud ametist 150 000 ametnikku, mida inimõigusorganisatsioonid nimetavad põhjendamatuks inimjahiks.
### Response:
Türgi võimud vahistasid taas ettevõtja Osman Kavala |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moskvas kohtunud delegatsioonid ei jõudnud kokkuleppele, kuidas lõpetada lahingutegevus Idlibi provintsis, kus Türgil on vaatluspostid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Idlibi provintsist põgeneb Türgi piiri suunal Süüria maaväe ja Venemaa õhuväe pommitamise eest sadu tuhandeid inimesi.
Viimastel päevadel on Ankara saatnud tuhandeid sõdureid Süüria edelaossa vaatluspostide kaitseks. | Erdogan: Türgi sõjaline operatsioon Süüria valitsusvägede vastu on aja küsimus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moskvas kohtunud delegatsioonid ei jõudnud kokkuleppele, kuidas lõpetada lahingutegevus Idlibi provintsis, kus Türgil on vaatluspostid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Idlibi provintsist põgeneb Türgi piiri suunal Süüria maaväe ja Venemaa õhuväe pommitamise eest sadu tuhandeid inimesi.
Viimastel päevadel on Ankara saatnud tuhandeid sõdureid Süüria edelaossa vaatluspostide kaitseks.
### Response:
Erdogan: Türgi sõjaline operatsioon Süüria valitsusvägede vastu on aja küsimus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellega püüdis 31-aastane prantslane kinni kuulsa norralase Ole Einar Björndaleni, kes võitis 2018. aastal lõppenud karjääri jooksul samuti 11 individuaalset tiitlit.
Olümpiakuldade arvestuses jääb Björndalen peale - tal on neid viis prantslase nelja vastu. MM-tiitlite arvestuses on Fourcade'il aga šanss pühapäeval mööduda, kui ta lõpetab esimesena ka ühisstardist sõidu.
Tavadistantside arvestuses oli see kuld Fourcade'ile MM-idelt juba neljandaks ja selles distsipliinis on ta kõigi aegade parim. Kolm esikohta võitsid Aleksandr Tihhonov, Heikki Ikola ja Vladimir Melanin. | Fourcade püüdis Björndaleni kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellega püüdis 31-aastane prantslane kinni kuulsa norralase Ole Einar Björndaleni, kes võitis 2018. aastal lõppenud karjääri jooksul samuti 11 individuaalset tiitlit.
Olümpiakuldade arvestuses jääb Björndalen peale - tal on neid viis prantslase nelja vastu. MM-tiitlite arvestuses on Fourcade'il aga šanss pühapäeval mööduda, kui ta lõpetab esimesena ka ühisstardist sõidu.
Tavadistantside arvestuses oli see kuld Fourcade'ile MM-idelt juba neljandaks ja selles distsipliinis on ta kõigi aegade parim. Kolm esikohta võitsid Aleksandr Tihhonov, Heikki Ikola ja Vladimir Melanin.
### Response:
Fourcade püüdis Björndaleni kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti aasta keskmiseks raiemahuks pakutakse Cambridge'i ülikooli ja keskkonnaagentuuri koostöös valminud raportis 10–12 miljonit tihumeetrit. Seejuures arvestati süsinikubilansi, metsatööstuse puiduga varustatuse ning metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutustega. Võrdlusena oli 2011.–2019. aasta keskmine raiemaht oli 10,7 miljonit tihumeetrit.
Uuendusraiete maht raieringi jooksul võiks olla aastas keskmiselt 8–9 miljonit tihumeetrit. Taoliste aastaste keskmiste raiemahtude juures peaks metsa tagavara jääma sõltuvalt metsa juurdekasvu stsenaariumist samaks või suurenema.
Samal ajal peab aga jälgima, et uuendusraiete puhul raiutaks raievanuse saavutanud või vanemat metsa. Ühtlasi tuleb raiete tegemisel silma peal hoida raieliikide ja raiutavate puuliikide optimaalsel vahekorral.
Kliimamuutustega kohanemise arengukavas seatud eesmärk näeb aastaks 2030 ette metsa aastase juurdekasvu suurenemist 10–20 protsendi võrra ehk 14,2–15,5 miljoni tihumeetrini. Raporti kohaselt on võimalik täita seda kõigi analüüsitud võimalustega.
Enamikes stsenaariumites on sarnase taseme hoidmine võimalik ka pärast 2030. aastat. Selleks tuleks ennetada kliimamuutustest põhjustatud metsa juurdekasvu vähendavaid kahjustusi. Nõnda on oluline jälgida ja ennetada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid metsale.
Näiteks tuleb hävitada kiiresti uued haiguskolded, aidata metsal toimuvate muutustega kohaneda ning säilitada kõiki jätkusuutliku metsa funktsioone. Olulised on hooajalised või regionaalsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatussüsteemid.
Bioenergia kitsaskoht
"Kliimamuutuste leevendamise kohustusi vaatlevad globaalsed stsenaariumid näevad ette, et bioenergiaks sobivate taimede, sealhulgas energiapuidu, kasvatamiseks on vaja kuni seitse miljonit ruutkilomeetrit viljakat maad," ütles raporti kaasautor Annela Anger-Kraavi. See võib tuua kaasa põllumajandussaaduste nappuse, liigilise mitmekesisuse, mullaviljakuse vähenemise ning veepuuduse. Need võimendaksid omakorda kliimamuutusi.
Metsa majandamise strateegiatel, mille ainus eesmärk on suurendada biomassi, ka süsiniku sidumise eesmärgil, võivad olla kahjulikud kõrvalmõjud. Näiteks võib väheneda metsa struktuurilise koosluse mitmekesisus, elurikkus ja vastupanuvõime looduslikele häiringutele.
Bioenergiaks soovitatakse kasutada kohalikke puidu- ja põllumajandustootmise jääke, samuti harvendus- ja hooldusraietest tekkinud väheväärtuslikku puitmaterjali. Suures mahus ei tohiks kasvatada monokultuurset biomassi.
Biomassi tootmiseks võiks kasutada toidu raiskamise või liha söömise vähenemisest vabanenud või muidu söötis põllumaad. Väikesemahulisel ja jätkusuutlikult toodetud biomassil on keskkonnale positiivsed mõjud.
Olulisena ei piisa kliimamuutuste leevendamiseks ainuüksi bioenergia kasutamisest, metsa ja muude ökosüsteemide süsiniku sidumise suurendamisest ning maa ja metsaga seotud emissioonide vähendamisest.
Eesti pole siinkohal maailmas erand. Kui emissioone kõigis muudes sektorites kiiresti ei vähendata, saab mets ja maa kliimamuutuste tõttu rohkem kahjustada. See vähendab omakorda süsiniku sidumist ja võimendab kliimamuutusi.
Jätkusuutliku majandamise võlud
Metsade jätkusuutlik majandamine aitab säilitada või suurendada süsinikuvarusid orgaanilises aines ja pinnases, sealhulgas talletada süsinikku puittoodetes. Ühtlasi kaasneb sellega asendusefekt, mis pakub lahendust metsasüsiniku küllastusprobleemile. Sellega välditakse olukorda, kus küps mets enam kokkuvõttes süsinikku juurde ei seo. Lühiajalises perspektiivis võib suurem küpse metsa raiemaht biomassis seotud süsinikku siiski vähendada.
Kliimamuutustega kohanemiseks saab aidata metsi näiteks liigniiskuse ja tulekahjuohu vähendamisega. Oluline on kohaliku liigilise koosluse säilitamine, mis aitab toetada ökosüsteemi ja selle teenuste jätkusuutlikkust.Riskide vähendamiseks tuleks võõrliikide kasutamisest hoiduda.
Praegune salvestusvõime
Eesti kasvuhoonegaaside emissioonid moodustavad maailma emissioonidest 0,05 protsenti. Aastal 2017 paiskas iga Eesti elanik atmosfääri 14,5 tonni CO2. Maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) seotud heitkoguseid maha arvestamata küündis see elaniku kohta 15,9 tonnini. Ökosüsteemide enamasti metsa seotud CO2 vähendab seega umbes 1,5 tonni emissioone inimese kohta aastas.
Eesti metsades oli 2015. aastal hinnanguliselt ladustatud 1903 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Aastane süsinikdioksiidi sidumine on olnud aastatel 1990–2017 arvestuslikult 1,6 kuni 4,5 miljoni tonni.
Umbes pool Eestit on kaetud metsadega. Elaniku kohta teeb see umbes 1,8 ha metsamaad ja 4000 puud. Eestis on metsamaa pindala suurenenud umbes poolteist korda ja metsa tagavara on sama ajavahemiku jooksul kolmekordistunud. Aastail 1990–2016 suurenes metsa tagavara umbes 50 miljoni tihumeetri võrra.
Metsades moodustavad kõigi puuliikide puistute pindalast küpsed ja valmivad puistud 37 protsenti. Tegelikkuses on see protsent majandatavates metsades veelgi suurem, kuna lisaks raievanusele oleneb metsa raieküpsus ka diameetrist. Nendega arvestades on küpseid ja valmivaid puistuid 47 protsenti ehk ligi pool.
Metsa raiuti Eestis 2017. aastal 12,5 miljonit tihumeetrit. Sellest ligikaudu 30 protsenti läks küttepuiduks. Juurdekasvuks arvestati umbes 16 miljonit tihumeetrit.
Tutvu raportiga " Mets ja kliimamuutused" täies mahus. | Raport: Eesti metsade raiemahtu ei pea kliimaeesmärkide täitmiseks vähendama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti aasta keskmiseks raiemahuks pakutakse Cambridge'i ülikooli ja keskkonnaagentuuri koostöös valminud raportis 10–12 miljonit tihumeetrit. Seejuures arvestati süsinikubilansi, metsatööstuse puiduga varustatuse ning metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutustega. Võrdlusena oli 2011.–2019. aasta keskmine raiemaht oli 10,7 miljonit tihumeetrit.
Uuendusraiete maht raieringi jooksul võiks olla aastas keskmiselt 8–9 miljonit tihumeetrit. Taoliste aastaste keskmiste raiemahtude juures peaks metsa tagavara jääma sõltuvalt metsa juurdekasvu stsenaariumist samaks või suurenema.
Samal ajal peab aga jälgima, et uuendusraiete puhul raiutaks raievanuse saavutanud või vanemat metsa. Ühtlasi tuleb raiete tegemisel silma peal hoida raieliikide ja raiutavate puuliikide optimaalsel vahekorral.
Kliimamuutustega kohanemise arengukavas seatud eesmärk näeb aastaks 2030 ette metsa aastase juurdekasvu suurenemist 10–20 protsendi võrra ehk 14,2–15,5 miljoni tihumeetrini. Raporti kohaselt on võimalik täita seda kõigi analüüsitud võimalustega.
Enamikes stsenaariumites on sarnase taseme hoidmine võimalik ka pärast 2030. aastat. Selleks tuleks ennetada kliimamuutustest põhjustatud metsa juurdekasvu vähendavaid kahjustusi. Nõnda on oluline jälgida ja ennetada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid metsale.
Näiteks tuleb hävitada kiiresti uued haiguskolded, aidata metsal toimuvate muutustega kohaneda ning säilitada kõiki jätkusuutliku metsa funktsioone. Olulised on hooajalised või regionaalsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatussüsteemid.
Bioenergia kitsaskoht
"Kliimamuutuste leevendamise kohustusi vaatlevad globaalsed stsenaariumid näevad ette, et bioenergiaks sobivate taimede, sealhulgas energiapuidu, kasvatamiseks on vaja kuni seitse miljonit ruutkilomeetrit viljakat maad," ütles raporti kaasautor Annela Anger-Kraavi. See võib tuua kaasa põllumajandussaaduste nappuse, liigilise mitmekesisuse, mullaviljakuse vähenemise ning veepuuduse. Need võimendaksid omakorda kliimamuutusi.
Metsa majandamise strateegiatel, mille ainus eesmärk on suurendada biomassi, ka süsiniku sidumise eesmärgil, võivad olla kahjulikud kõrvalmõjud. Näiteks võib väheneda metsa struktuurilise koosluse mitmekesisus, elurikkus ja vastupanuvõime looduslikele häiringutele.
Bioenergiaks soovitatakse kasutada kohalikke puidu- ja põllumajandustootmise jääke, samuti harvendus- ja hooldusraietest tekkinud väheväärtuslikku puitmaterjali. Suures mahus ei tohiks kasvatada monokultuurset biomassi.
Biomassi tootmiseks võiks kasutada toidu raiskamise või liha söömise vähenemisest vabanenud või muidu söötis põllumaad. Väikesemahulisel ja jätkusuutlikult toodetud biomassil on keskkonnale positiivsed mõjud.
Olulisena ei piisa kliimamuutuste leevendamiseks ainuüksi bioenergia kasutamisest, metsa ja muude ökosüsteemide süsiniku sidumise suurendamisest ning maa ja metsaga seotud emissioonide vähendamisest.
Eesti pole siinkohal maailmas erand. Kui emissioone kõigis muudes sektorites kiiresti ei vähendata, saab mets ja maa kliimamuutuste tõttu rohkem kahjustada. See vähendab omakorda süsiniku sidumist ja võimendab kliimamuutusi.
Jätkusuutliku majandamise võlud
Metsade jätkusuutlik majandamine aitab säilitada või suurendada süsinikuvarusid orgaanilises aines ja pinnases, sealhulgas talletada süsinikku puittoodetes. Ühtlasi kaasneb sellega asendusefekt, mis pakub lahendust metsasüsiniku küllastusprobleemile. Sellega välditakse olukorda, kus küps mets enam kokkuvõttes süsinikku juurde ei seo. Lühiajalises perspektiivis võib suurem küpse metsa raiemaht biomassis seotud süsinikku siiski vähendada.
Kliimamuutustega kohanemiseks saab aidata metsi näiteks liigniiskuse ja tulekahjuohu vähendamisega. Oluline on kohaliku liigilise koosluse säilitamine, mis aitab toetada ökosüsteemi ja selle teenuste jätkusuutlikkust.Riskide vähendamiseks tuleks võõrliikide kasutamisest hoiduda.
Praegune salvestusvõime
Eesti kasvuhoonegaaside emissioonid moodustavad maailma emissioonidest 0,05 protsenti. Aastal 2017 paiskas iga Eesti elanik atmosfääri 14,5 tonni CO2. Maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) seotud heitkoguseid maha arvestamata küündis see elaniku kohta 15,9 tonnini. Ökosüsteemide enamasti metsa seotud CO2 vähendab seega umbes 1,5 tonni emissioone inimese kohta aastas.
Eesti metsades oli 2015. aastal hinnanguliselt ladustatud 1903 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Aastane süsinikdioksiidi sidumine on olnud aastatel 1990–2017 arvestuslikult 1,6 kuni 4,5 miljoni tonni.
Umbes pool Eestit on kaetud metsadega. Elaniku kohta teeb see umbes 1,8 ha metsamaad ja 4000 puud. Eestis on metsamaa pindala suurenenud umbes poolteist korda ja metsa tagavara on sama ajavahemiku jooksul kolmekordistunud. Aastail 1990–2016 suurenes metsa tagavara umbes 50 miljoni tihumeetri võrra.
Metsades moodustavad kõigi puuliikide puistute pindalast küpsed ja valmivad puistud 37 protsenti. Tegelikkuses on see protsent majandatavates metsades veelgi suurem, kuna lisaks raievanusele oleneb metsa raieküpsus ka diameetrist. Nendega arvestades on küpseid ja valmivaid puistuid 47 protsenti ehk ligi pool.
Metsa raiuti Eestis 2017. aastal 12,5 miljonit tihumeetrit. Sellest ligikaudu 30 protsenti läks küttepuiduks. Juurdekasvuks arvestati umbes 16 miljonit tihumeetrit.
Tutvu raportiga " Mets ja kliimamuutused" täies mahus.
### Response:
Raport: Eesti metsade raiemahtu ei pea kliimaeesmärkide täitmiseks vähendama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks otsib Schönbrunni loomaaed karule nime, kõik saavad oma pakkumised esitada meiliaadressil [email protected] 25. veebruarini.
Tallinna loomaaias 2013. aastal Friida ja Nordi järeltulijana sündinud Nora sai 9. novembril Viinis Schönbrunni loomaaias esimest korda emaks. Tema praeguseks kolmekuune poeg on juba nii iseseisev, et avastab külastajate ees maailma.
Nora kolis Tallinna loomaaiast Viini Schönbrunni loomaaeda 2017. aaastal. Nora poja isa Ranzo sündis 2011. aastal Soomes Ranua loomaaias. | Viini loomaaed avaldas jääkaru Nora poja soo ja otsib talle nime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks otsib Schönbrunni loomaaed karule nime, kõik saavad oma pakkumised esitada meiliaadressil [email protected] 25. veebruarini.
Tallinna loomaaias 2013. aastal Friida ja Nordi järeltulijana sündinud Nora sai 9. novembril Viinis Schönbrunni loomaaias esimest korda emaks. Tema praeguseks kolmekuune poeg on juba nii iseseisev, et avastab külastajate ees maailma.
Nora kolis Tallinna loomaaiast Viini Schönbrunni loomaaeda 2017. aaastal. Nora poja isa Ranzo sündis 2011. aastal Soomes Ranua loomaaias.
### Response:
Viini loomaaed avaldas jääkaru Nora poja soo ja otsib talle nime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küberrünnakuid Eesti riigi institutsioonide, ettevõtete ja elanike vastu peab Eestit ähvardavate ohtude seas väga tõenäoliseks 31 ja küllaltki tõenäoliseks 41 protsenti (kokku 72 protsenti), valeuudiste levikut näeb võimaliku ohuna 70 protsenti ning välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks peab ohuks 59 protsenti vastanutest, selgub kaitseministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS-i tehtud küsitluses.
"Küberrünnakuid me näeme iga päev ja seda on Eesti ka pärast pronksiööd kogenud. Kui meil internet maha võetakse, siis meil ei toimiks vist ükski asi siin riigis. Nii et seda peljatakse loomulikult rohkem kui konventsionaalset sõda mis on tõesti viimasel kohal ohtude nimekirjas. Nii, et küberrünnakud on see teema, millest on kõige rohkem räägitud, meil on küberkaitseliit ja Eesti kui e-riik on ilmselt eriti haavatav," selgitas tulemusi uuringu läbiviinud sotsioloog Juhan Kivirähk ERR-ile.
Uuringu tulemuste kohaselt näeb 55 protsenti vastanutest võimaliku ohuna vihakõnet, 53 protsenti ulatuslikku merereostust, 43 protsenti ulatuslikku looduskeskkonna reostust. Muid võimalikke ohte pidas tõenäoliseks alla 30 protsendi vastanutest. Ulatuslikku sõjalist rünnakut mõne välisriigi poolt pidas väga tõenäoliseks 3 protsenti ja küllaltki tõenäoliseks 17 protsenti vastanutest, piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu pisut rohkem - vastavalt 4 ja 19 protsenti.
"Peljatakse siiski ka küllalt oluliselt seda, et mõni välisriik sekkub majandusse või või poliitikasse. Me teame mõningate erakondade Venemaalt rahastamise teemat ja praegu on väga päevakorras Hiina kapitali mõju Eestile. Nii et sellised teemad, mis ajakirjanduses esile on tõusnud, eks nad mõjutavad ka avalikku arvamust," rääkis Kivirähk. "Aga mis on oluline, et viimastes uuringutes on väga kõrgele kohale ohtude nimekirjas tõusnud vihakõne ja valeuudised - teema, mida varem oli poliitikas vähem, aga mis praegu on tõusnud kahjuks väga tähtsale kohale," rõhutas ta.
Samas oli eestlaste ja venekeelsete vastajate ohupilt siiski erinev. Viiest olulisemast ohust nelja peavad eestlased tõenäolisemaks kui muust rahvusest vastajad. Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 79 ja 56 protsenti), hinnangutes vihakõne levikule (62 ja 38 protsenti) ja valeuudiste levikule (74 ja 61 protsenti). Mõne välisriigi ulatuslikku sõjalist rünnakut pidas tõnäoliseks 22 protsenti eestlasi ja 18 protsenti venekeelseid.
Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel ei pidanud võimalikuks ohuks ei eestlased ega venekeelsed vastajad - see näitaja oli mõlemas rühmas null protsenti.
Kui veel 2015. aasta märtsis nähti Ukraina-sündmuste mõjul peamise ohuna maailma julgeolekule Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamisel naaberriikides ning aastatel 2016-2017 oli esiplaanil Islamiriigi tegevus ja sõda Süürias, siis viimastes küsitlustes on nende ohtude olulisus taandunud ning esile on kerkinud uued, maailma julgeolekut ohustavad tegurid, märgitakse ka uuringu kokkuvõttes.
Rahvustepõhised erinevused
Suurim erinevus eestlaste ja venekeelsete vahel ilmneb suhtumises NATO-sse: kui eestlastest näeb seda Eesti julgeoleku tagatisena 69 protsenti, siis venekeelsetest 19 protsenti. Kõigi vastajate keskmine oli 53 protsenti.
"Kui eestlaste riigikaitselisi hoiakuid kujundab arusaam, et meil on ohtlik idanaaber, et meil on Venemaa poolt oht, siis venekeelne vastaja seda ohtu ei taju," selgitas uuringu läbiviinud sotsioloog Juhan Kivirähk ERR-ile. "Ta leiab, et Venemaa ei ole ohtlik - see on kõikide rahvusvaheliste ohtude juures, et Venemaa on venekeelsete vastajate seas viimasel kohal. Ja loomulikult, kui ei saada aru, milleks me siis õieti valmistume ja milleks need liitlased siin kohapeal on, siis nähakse selles pigem pingete genereerimist kui Eesti riigikaitset ja sellest tulebki suhtumiste erinevus," rääkis Kivirähk.
Kui eestlastest näeb kostööd ja häid suhteid Venemaaga julgeoleku tagatisena 11 protsenti, siis venekeelsetest 46 protsenti.
Samas on eestlaste ja venekeelsete seisukohad üsna sarnased selles, et julgeolekut aitab kindlustada elanike kaitsetahe - vastavalt 42 ja 39 protsenti ning iseseisev kaitsevõime - vastavalt 31 ja 32 protsenti.
Eestlastest vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui muust rahvusest inimesed. Seda peab kindlasti vajalikuks 48 protsenti eestlastest ja 37 protsenti venekeelsetest vastajatest. Vastupanu osutamise vajaduse eitajaid on aga eestlase ja muust rahvusest vastajate seas pea ühepalju: vastavalt 9 protsenti eestlastest ja 11 protsenti venekeelsetest.
Passiivset kaitsetahet väljendanute (lisanduvad ka need, kes pooldavad relvastatud vastupanu tõenäoliselt - toim.) osakaal on olnud stabiilselt kõrgel 80 protsendi tasemel juba alates 2013. aastast. Eestlaste ja muust rahvusest vastajate toetus vastupanu osutamisele oli aastatel 2013-2014 eestlastega võrdne, kui pärast 2014. aastat (kui algas Venemaa algatatud konflikt Ukrainas - toim.) on see jäänud umbes kümne protsendipunkti võrra madalamaks, öeldakse uuringu kokkuvõttes.
Valmisolek osaleda kaitsetegevuses. Autor/allikas: Turu-uuringute AS
Aktiivne kaitsetahe ehk valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79 protsenti, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 60 protsenti elanikkonnast.
Kuna kaitseväeteenistus kuulub vaid Eesti kodanike kohustuste hulka, siis on aktiivse kaitsetahte küsimuses erinevus eestlaste ja muust rahvusest elanike hoiakutes ootuspäraselt suurem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 66 protsenti, siis mitte-eestlastest 46 protsenti. Muust rahvusest Eesti kodanike seas on see protsent 48 protsenti, Venemaa kodanike seas 47 protsenti ja määratlemata kodakondsusega vastajate hulgas 41 protsenti.
Aktiivse kaitsevalmiduse puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist seostatakse avalikus arvamuses eelkõige relvastatud vastupanuga, milles nähakse traditsiooniliselt reservväelaste ja meeste ülesannet. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks naiste ja vanemaealiste vastajate puhul, märgitakse uuringu kokkuvõttes.
Kui meestest oleks valmis kaitsetegevuses osalema 70 protsenti, siis naistest vaid pooled. Ka üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema vaid 51 protsenti. Suurim on valmisolek ise riigikaitses osaleda 40-49 aastaste vastajate seas.
Kui vaadata üksnes meessoost kodanike valmisolekut riigikaitses osaleda, on pilt positiivsem: meesoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 75 protsenti, seejuures 78 protsenti eestlastest ja 62 protsenti muust rahvusest kodanikest. Murelikuks peaks tegema asjaolu, et 15-34 aastastest muust rahvusest Eesti kodanikest on riigikaitses kaasa löömiseks valmis vaid 54 protsenti, lisatakse samas.
Kaitseministeerium arvestab küsitluste tulemustega
Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk kinnitas, et ministeerium võtab uuringu tulemusi oma tegevuses tõsiselt arvesse: "Meie jaoks on need uuringud väga kasulik materjal selleks, et tajuda, millised on ühiskondlikud ootused, misssugune ühiskonna olukord, valukohad, kas on mingisuguseid trende, mida me ei ole tähele pannud." Ta lisas, et väga oluline on ka see, et sama uuringut on tehtud juba 20 aastat ning saadud aegrida võimaldab pikemalt suundumusi hinnata.
Ta tõi näitena sellest kuidas uuringu tulemusi on kasutatud, ajateenistuses osalemise valmisoleku tõstmise. "Püüame näiteks aru saada, miks olenemata sellest, et ajateenistus üleüldiselt on väga populaarne, siis mis on need põhjused, mis ajateenistuses osalemist takistavad, mis näiteks tekitavad eelnevaid alusetuid hirme," rääkis Prikk. Tema sõnul on kaitseministeerium ja kaitsevägi püüdnud rakendada küsitlustega tulnud tagasisidet ajateenijate väljaõppe kohandamisel, nende rolli kujundamisel.
"Olen rahul sellega, et suures pildus oluliste mõõdikute osas see uuring peegeldab pikemaajalise trendi jätkumist - et Eesti elanike usaldus riigikaitsesüsteemi suhtes on väga kõrge, Eesti elanike kaitsetahe püsib kõrge, Eesti elanike usk ja usaldus nende institutsioonide vastu, kes riigikaitset peavad tagama, on väga kõrge," ütles ministeeriumi kantsler. "Teema, millega ma tahan kindlasti edasi töötada, on see, kuidas vähendada mõnedes valdkondades olevaid lõhesid eestikeelsete ja muukeelsete elanike hoiakute vahel. Kuidas tagada seda, et need inimesed, kes ise vahetult peaksid tulema ajateenistusse, et nende hoiak ajateenistuse suhtes oleks positiivsem - me näeme seda, et just need noored, kes peaksid ajateenistus tulema, nende hoiak on negatiivsem kui isegi paar aastat vanemate hulgas - selliste asjadega tahaks kindlasti tegeleda," rääkis ta.
"On väga oluline mitte ainult teha meie arvates õigeid asju, vaid saada kinnitus selle kohta, et need tegevused paistavad ka inimestele õiged. See on minu jaoks väga oluline," lisas Prikk.
Turu-uuringute AS viis uuringu kaitseministeeriumi tellimusel läbi 2019. aasta oktoobris ja novembris. Selle käigus küsitleti 1226 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli juba 46. küsitlusega avaliku arvamuse monitooringute seerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris. | Eesti inimesed peavad suurimaks ohuks küberrünnakuid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küberrünnakuid Eesti riigi institutsioonide, ettevõtete ja elanike vastu peab Eestit ähvardavate ohtude seas väga tõenäoliseks 31 ja küllaltki tõenäoliseks 41 protsenti (kokku 72 protsenti), valeuudiste levikut näeb võimaliku ohuna 70 protsenti ning välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks peab ohuks 59 protsenti vastanutest, selgub kaitseministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS-i tehtud küsitluses.
"Küberrünnakuid me näeme iga päev ja seda on Eesti ka pärast pronksiööd kogenud. Kui meil internet maha võetakse, siis meil ei toimiks vist ükski asi siin riigis. Nii et seda peljatakse loomulikult rohkem kui konventsionaalset sõda mis on tõesti viimasel kohal ohtude nimekirjas. Nii, et küberrünnakud on see teema, millest on kõige rohkem räägitud, meil on küberkaitseliit ja Eesti kui e-riik on ilmselt eriti haavatav," selgitas tulemusi uuringu läbiviinud sotsioloog Juhan Kivirähk ERR-ile.
Uuringu tulemuste kohaselt näeb 55 protsenti vastanutest võimaliku ohuna vihakõnet, 53 protsenti ulatuslikku merereostust, 43 protsenti ulatuslikku looduskeskkonna reostust. Muid võimalikke ohte pidas tõenäoliseks alla 30 protsendi vastanutest. Ulatuslikku sõjalist rünnakut mõne välisriigi poolt pidas väga tõenäoliseks 3 protsenti ja küllaltki tõenäoliseks 17 protsenti vastanutest, piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu pisut rohkem - vastavalt 4 ja 19 protsenti.
"Peljatakse siiski ka küllalt oluliselt seda, et mõni välisriik sekkub majandusse või või poliitikasse. Me teame mõningate erakondade Venemaalt rahastamise teemat ja praegu on väga päevakorras Hiina kapitali mõju Eestile. Nii et sellised teemad, mis ajakirjanduses esile on tõusnud, eks nad mõjutavad ka avalikku arvamust," rääkis Kivirähk. "Aga mis on oluline, et viimastes uuringutes on väga kõrgele kohale ohtude nimekirjas tõusnud vihakõne ja valeuudised - teema, mida varem oli poliitikas vähem, aga mis praegu on tõusnud kahjuks väga tähtsale kohale," rõhutas ta.
Samas oli eestlaste ja venekeelsete vastajate ohupilt siiski erinev. Viiest olulisemast ohust nelja peavad eestlased tõenäolisemaks kui muust rahvusest vastajad. Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 79 ja 56 protsenti), hinnangutes vihakõne levikule (62 ja 38 protsenti) ja valeuudiste levikule (74 ja 61 protsenti). Mõne välisriigi ulatuslikku sõjalist rünnakut pidas tõnäoliseks 22 protsenti eestlasi ja 18 protsenti venekeelseid.
Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel ei pidanud võimalikuks ohuks ei eestlased ega venekeelsed vastajad - see näitaja oli mõlemas rühmas null protsenti.
Kui veel 2015. aasta märtsis nähti Ukraina-sündmuste mõjul peamise ohuna maailma julgeolekule Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamisel naaberriikides ning aastatel 2016-2017 oli esiplaanil Islamiriigi tegevus ja sõda Süürias, siis viimastes küsitlustes on nende ohtude olulisus taandunud ning esile on kerkinud uued, maailma julgeolekut ohustavad tegurid, märgitakse ka uuringu kokkuvõttes.
Rahvustepõhised erinevused
Suurim erinevus eestlaste ja venekeelsete vahel ilmneb suhtumises NATO-sse: kui eestlastest näeb seda Eesti julgeoleku tagatisena 69 protsenti, siis venekeelsetest 19 protsenti. Kõigi vastajate keskmine oli 53 protsenti.
"Kui eestlaste riigikaitselisi hoiakuid kujundab arusaam, et meil on ohtlik idanaaber, et meil on Venemaa poolt oht, siis venekeelne vastaja seda ohtu ei taju," selgitas uuringu läbiviinud sotsioloog Juhan Kivirähk ERR-ile. "Ta leiab, et Venemaa ei ole ohtlik - see on kõikide rahvusvaheliste ohtude juures, et Venemaa on venekeelsete vastajate seas viimasel kohal. Ja loomulikult, kui ei saada aru, milleks me siis õieti valmistume ja milleks need liitlased siin kohapeal on, siis nähakse selles pigem pingete genereerimist kui Eesti riigikaitset ja sellest tulebki suhtumiste erinevus," rääkis Kivirähk.
Kui eestlastest näeb kostööd ja häid suhteid Venemaaga julgeoleku tagatisena 11 protsenti, siis venekeelsetest 46 protsenti.
Samas on eestlaste ja venekeelsete seisukohad üsna sarnased selles, et julgeolekut aitab kindlustada elanike kaitsetahe - vastavalt 42 ja 39 protsenti ning iseseisev kaitsevõime - vastavalt 31 ja 32 protsenti.
Eestlastest vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui muust rahvusest inimesed. Seda peab kindlasti vajalikuks 48 protsenti eestlastest ja 37 protsenti venekeelsetest vastajatest. Vastupanu osutamise vajaduse eitajaid on aga eestlase ja muust rahvusest vastajate seas pea ühepalju: vastavalt 9 protsenti eestlastest ja 11 protsenti venekeelsetest.
Passiivset kaitsetahet väljendanute (lisanduvad ka need, kes pooldavad relvastatud vastupanu tõenäoliselt - toim.) osakaal on olnud stabiilselt kõrgel 80 protsendi tasemel juba alates 2013. aastast. Eestlaste ja muust rahvusest vastajate toetus vastupanu osutamisele oli aastatel 2013-2014 eestlastega võrdne, kui pärast 2014. aastat (kui algas Venemaa algatatud konflikt Ukrainas - toim.) on see jäänud umbes kümne protsendipunkti võrra madalamaks, öeldakse uuringu kokkuvõttes.
Valmisolek osaleda kaitsetegevuses. Autor/allikas: Turu-uuringute AS
Aktiivne kaitsetahe ehk valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79 protsenti, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 60 protsenti elanikkonnast.
Kuna kaitseväeteenistus kuulub vaid Eesti kodanike kohustuste hulka, siis on aktiivse kaitsetahte küsimuses erinevus eestlaste ja muust rahvusest elanike hoiakutes ootuspäraselt suurem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 66 protsenti, siis mitte-eestlastest 46 protsenti. Muust rahvusest Eesti kodanike seas on see protsent 48 protsenti, Venemaa kodanike seas 47 protsenti ja määratlemata kodakondsusega vastajate hulgas 41 protsenti.
Aktiivse kaitsevalmiduse puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist seostatakse avalikus arvamuses eelkõige relvastatud vastupanuga, milles nähakse traditsiooniliselt reservväelaste ja meeste ülesannet. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks naiste ja vanemaealiste vastajate puhul, märgitakse uuringu kokkuvõttes.
Kui meestest oleks valmis kaitsetegevuses osalema 70 protsenti, siis naistest vaid pooled. Ka üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema vaid 51 protsenti. Suurim on valmisolek ise riigikaitses osaleda 40-49 aastaste vastajate seas.
Kui vaadata üksnes meessoost kodanike valmisolekut riigikaitses osaleda, on pilt positiivsem: meesoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 75 protsenti, seejuures 78 protsenti eestlastest ja 62 protsenti muust rahvusest kodanikest. Murelikuks peaks tegema asjaolu, et 15-34 aastastest muust rahvusest Eesti kodanikest on riigikaitses kaasa löömiseks valmis vaid 54 protsenti, lisatakse samas.
Kaitseministeerium arvestab küsitluste tulemustega
Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk kinnitas, et ministeerium võtab uuringu tulemusi oma tegevuses tõsiselt arvesse: "Meie jaoks on need uuringud väga kasulik materjal selleks, et tajuda, millised on ühiskondlikud ootused, misssugune ühiskonna olukord, valukohad, kas on mingisuguseid trende, mida me ei ole tähele pannud." Ta lisas, et väga oluline on ka see, et sama uuringut on tehtud juba 20 aastat ning saadud aegrida võimaldab pikemalt suundumusi hinnata.
Ta tõi näitena sellest kuidas uuringu tulemusi on kasutatud, ajateenistuses osalemise valmisoleku tõstmise. "Püüame näiteks aru saada, miks olenemata sellest, et ajateenistus üleüldiselt on väga populaarne, siis mis on need põhjused, mis ajateenistuses osalemist takistavad, mis näiteks tekitavad eelnevaid alusetuid hirme," rääkis Prikk. Tema sõnul on kaitseministeerium ja kaitsevägi püüdnud rakendada küsitlustega tulnud tagasisidet ajateenijate väljaõppe kohandamisel, nende rolli kujundamisel.
"Olen rahul sellega, et suures pildus oluliste mõõdikute osas see uuring peegeldab pikemaajalise trendi jätkumist - et Eesti elanike usaldus riigikaitsesüsteemi suhtes on väga kõrge, Eesti elanike kaitsetahe püsib kõrge, Eesti elanike usk ja usaldus nende institutsioonide vastu, kes riigikaitset peavad tagama, on väga kõrge," ütles ministeeriumi kantsler. "Teema, millega ma tahan kindlasti edasi töötada, on see, kuidas vähendada mõnedes valdkondades olevaid lõhesid eestikeelsete ja muukeelsete elanike hoiakute vahel. Kuidas tagada seda, et need inimesed, kes ise vahetult peaksid tulema ajateenistusse, et nende hoiak ajateenistuse suhtes oleks positiivsem - me näeme seda, et just need noored, kes peaksid ajateenistus tulema, nende hoiak on negatiivsem kui isegi paar aastat vanemate hulgas - selliste asjadega tahaks kindlasti tegeleda," rääkis ta.
"On väga oluline mitte ainult teha meie arvates õigeid asju, vaid saada kinnitus selle kohta, et need tegevused paistavad ka inimestele õiged. See on minu jaoks väga oluline," lisas Prikk.
Turu-uuringute AS viis uuringu kaitseministeeriumi tellimusel läbi 2019. aasta oktoobris ja novembris. Selle käigus küsitleti 1226 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli juba 46. küsitlusega avaliku arvamuse monitooringute seerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.
### Response:
Eesti inimesed peavad suurimaks ohuks küberrünnakuid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome avalikkuses sai möödunud aastal palju vastukaja väidetav salajane plaan tuua kodumaale Põhja-Süürias asuvas laagris viibivad Soome kodanikest naised ja lapsed. Tegemist on suures osas äärmusrühmituse ISIS ridades võitlejaks olnute pereliikmetega. Plaani toimumise ja ajakava asjus tekkis avalikkuses palju segadust, mis tõi omakorda kaasa ka terava poliitilise debati. Teema tõi kaasa ka kriitika roheliste ridadesse kuuluva Haavisto juhtimisstiili teemal ning süüdistused, et ta olevat tekitanud Al-Holi vaidluste tõttu välisministeeriumis hirmuõhkkonna, vahendas Yle.
Eeluurimine keskendubki sellele, kas Haavisto üritas tema jaoks tülikat kõrget ametnikku, välisministeeriumi konsulaarosakonna juhti Pasi Tuomineni tema plaanile vastu olemise tõttu muule ametikohale üle viia.
Ministrite tööasjade käsitlemine parlamendi põhiseaduskomisjonis on üsna haruldane. Veelgi haruldasem on see, kui sellest areneb välja ka mingi ametlikum süüdistus. Värskemateks juhtumiteks on ekspeaministrite Jyrki Kataineni (Koonderakond) ja Matti Vanhaneni (Keskerakond) tegevust puudutavad juhtumid. Mõlemal juhul mingite süüdistusteni siiski ei jõutud. Haruldaseks teeb Haavisto juhtumi ka see, et selguse loomiseks soovitakse kasutada ka eeluurimist politsei poolt.
Peaminister Sanna Marin teatas kommentaariks, et eeluurimise ajal jätkab Haavisto välisministri ametis.
Tõenäoliselt kestab eeluurimine kogu kevade ja pärast valmimist naaseb teema põhiseaduskomisjoni lauale. | Soome parlamendi põhiseaduskomisjon soovib Haavisto puhul eeluurimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome avalikkuses sai möödunud aastal palju vastukaja väidetav salajane plaan tuua kodumaale Põhja-Süürias asuvas laagris viibivad Soome kodanikest naised ja lapsed. Tegemist on suures osas äärmusrühmituse ISIS ridades võitlejaks olnute pereliikmetega. Plaani toimumise ja ajakava asjus tekkis avalikkuses palju segadust, mis tõi omakorda kaasa ka terava poliitilise debati. Teema tõi kaasa ka kriitika roheliste ridadesse kuuluva Haavisto juhtimisstiili teemal ning süüdistused, et ta olevat tekitanud Al-Holi vaidluste tõttu välisministeeriumis hirmuõhkkonna, vahendas Yle.
Eeluurimine keskendubki sellele, kas Haavisto üritas tema jaoks tülikat kõrget ametnikku, välisministeeriumi konsulaarosakonna juhti Pasi Tuomineni tema plaanile vastu olemise tõttu muule ametikohale üle viia.
Ministrite tööasjade käsitlemine parlamendi põhiseaduskomisjonis on üsna haruldane. Veelgi haruldasem on see, kui sellest areneb välja ka mingi ametlikum süüdistus. Värskemateks juhtumiteks on ekspeaministrite Jyrki Kataineni (Koonderakond) ja Matti Vanhaneni (Keskerakond) tegevust puudutavad juhtumid. Mõlemal juhul mingite süüdistusteni siiski ei jõutud. Haruldaseks teeb Haavisto juhtumi ka see, et selguse loomiseks soovitakse kasutada ka eeluurimist politsei poolt.
Peaminister Sanna Marin teatas kommentaariks, et eeluurimise ajal jätkab Haavisto välisministri ametis.
Tõenäoliselt kestab eeluurimine kogu kevade ja pärast valmimist naaseb teema põhiseaduskomisjoni lauale.
### Response:
Soome parlamendi põhiseaduskomisjon soovib Haavisto puhul eeluurimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lang sai tänasel kolmandal etapil (Wadi Hatta Park - Hatta Dam; 90 km) 36. koha, kaotades võitnud valgevenelannale Tatsiana Šarakovale (Minsk) 35 sekundiga.
Kokkuvõttes 37. positsioonile kukkunud Lang oli varasematel etappidel saanud 26. ja 35. koha. Uueks liidriks kerkis Šarakova, kellest eestlanna jääb maha 57 sekundiga.
Dubai velotuuril jääb sõita veel üks 112-kilomeetrine etapp. | Mae Lang loovutas Dubais üheksa kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lang sai tänasel kolmandal etapil (Wadi Hatta Park - Hatta Dam; 90 km) 36. koha, kaotades võitnud valgevenelannale Tatsiana Šarakovale (Minsk) 35 sekundiga.
Kokkuvõttes 37. positsioonile kukkunud Lang oli varasematel etappidel saanud 26. ja 35. koha. Uueks liidriks kerkis Šarakova, kellest eestlanna jääb maha 57 sekundiga.
Dubai velotuuril jääb sõita veel üks 112-kilomeetrine etapp.
### Response:
Mae Lang loovutas Dubais üheksa kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töörühma ülesanded hõlmavad muu hulgas kvaliteetse ruumiloome parima praktika rahvusvahelist võrdlust, ruumipädevuse tõstmist ühiskonnas ning erialaüleste kaasavate valitsemismudelite analüüsi.
Vaadeldakse ka kodanikualgatuste mõju, ruumi paindliku kasutamise võimalusi ning kultuurist tulevat innovatsiooni ja koosloome teemasid.
Ligipääsetavust ja häid ruumilahendusi nähakse sidususe ning üldise heaolu parendamise oluliste osadena. Töörühma mandaat kestab poolteist aastat ning selle raport valmib 2021. aastal.
Eesti esindaja töögrupis on kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska. Siska ütles, et ainuüksi niisuguse töögrupi olemasolu Euroopa komisjoni juures on arhitektuurivaldkonnale suur töövõit.
"Euroopa Liidus on ka mitmeid muid kogusid, mis tegelevad ehituse, kultuuripärandi ja säästva arengu teemadega, kuid otseselt arhitektuuri ja ehitatud keskkonna kvaliteedile keskendumine on esmakordne ja ainulaadne. See on hea võimalus viia ruumiloome kvaliteedi küsimused täiesti uuele tasemele," lisas Siska. | Eesti valiti juhtima Euroopa komisjoni ruumiloome ekspertrühma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töörühma ülesanded hõlmavad muu hulgas kvaliteetse ruumiloome parima praktika rahvusvahelist võrdlust, ruumipädevuse tõstmist ühiskonnas ning erialaüleste kaasavate valitsemismudelite analüüsi.
Vaadeldakse ka kodanikualgatuste mõju, ruumi paindliku kasutamise võimalusi ning kultuurist tulevat innovatsiooni ja koosloome teemasid.
Ligipääsetavust ja häid ruumilahendusi nähakse sidususe ning üldise heaolu parendamise oluliste osadena. Töörühma mandaat kestab poolteist aastat ning selle raport valmib 2021. aastal.
Eesti esindaja töögrupis on kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska. Siska ütles, et ainuüksi niisuguse töögrupi olemasolu Euroopa komisjoni juures on arhitektuurivaldkonnale suur töövõit.
"Euroopa Liidus on ka mitmeid muid kogusid, mis tegelevad ehituse, kultuuripärandi ja säästva arengu teemadega, kuid otseselt arhitektuuri ja ehitatud keskkonna kvaliteedile keskendumine on esmakordne ja ainulaadne. See on hea võimalus viia ruumiloome kvaliteedi küsimused täiesti uuele tasemele," lisas Siska.
### Response:
Eesti valiti juhtima Euroopa komisjoni ruumiloome ekspertrühma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue lepinguga, mille läbirääkimistel ja ettevalmistamisel osales ka Eesti Rahvusringhääling (ERR), kuuluvad EBU liikmetele, sh ERR-ile eksklusiivsed laskesuusatamise ülekandeõigused kuni 2026. aastani. Leping sõlmiti koos õigusega pikendada seda veel nelja aasta võrra. Sõlmitud kokkulepe pikendab praegu kehtivat lepingut.
IBU president Olle Dahlin ütles lepingut kommenteerides, et senine koostöö EBU-ga on olnud edukas ning laskesuusatamise populaarsus Euroopas on tänu EBU telekanalite heale tööle oluliselt kasvanud. "Lepingu rahaline maht on varasemate perioodidega samuti märkimisväärselt tõusnud, väljendades laskesuusatamise populaarsuse kasvu kõikjal Euroopas," sõnas Dahlin. Teleõiguste müügist teenitav raha läheb Dahlini sõnul spordiala ja alaliitude käsutusse eesmärgiga laskesuusatamist veelgi tugevamalt edasi arendada.
Lepinguga kuuluvad EBU-le, sh ERR-ile kõigi laskesuusatamise tiitlivõistluste ning maailma karika etappide teleülekannete õigused, lisaks juunioride MM-i ning Euroopa meistrivõistluste ülekandeõigused. Eesti Rahvusringhääling vahendab MK-etappide ja maailmameistrivõistluste otseülekanded kõikidelt distantsidelt ehk kokku 60-70 laskesuusatamise otseülekannet hooaja kohta ja kogumahus 130-150 tundi aastas.
ERR-i spordijuhi Rivo Saarna sõnul on laskesuusatamine tõusnud kõige vaadatumaks talispordialaks nii Eestis kui Euroopas. Nädalavahetusel jälgib laskesuusatamise otseülekandeid Eestis üle 100 000 televaataja. Spordiülekannetest koguvad kuuekohalise vaatajanumbri Eestis veel kergejõustiku ning jalgpalli tiitlivõistluste ülekanded. "Mõistagi on meil hea meel, et ERR-i partnerlus laskesuusatamise ülekannete edastajana ning koduste suurvõistluste tootjana kestab. Seda enam, et kolm suurima populaarsusega teleala jätkavad rahvusringhäälingu ekraanil - vabalevis ja reklaamivabalt," kommenteeris Saarna.
Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused Anterselvas kestavad kuni 23. veebruarini, millele järgnevad Euroopa meistrivõistlused Raubitšis ning käesoleva hooaja kolm viimast MK-etappi Nove Mestos, Kontiolahtis ja Oslos. Otseülekannetele saab kaasa elada ERR-i kanalites. | ERR omandas pikaks ajaks laskesuusatamise teleõigused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue lepinguga, mille läbirääkimistel ja ettevalmistamisel osales ka Eesti Rahvusringhääling (ERR), kuuluvad EBU liikmetele, sh ERR-ile eksklusiivsed laskesuusatamise ülekandeõigused kuni 2026. aastani. Leping sõlmiti koos õigusega pikendada seda veel nelja aasta võrra. Sõlmitud kokkulepe pikendab praegu kehtivat lepingut.
IBU president Olle Dahlin ütles lepingut kommenteerides, et senine koostöö EBU-ga on olnud edukas ning laskesuusatamise populaarsus Euroopas on tänu EBU telekanalite heale tööle oluliselt kasvanud. "Lepingu rahaline maht on varasemate perioodidega samuti märkimisväärselt tõusnud, väljendades laskesuusatamise populaarsuse kasvu kõikjal Euroopas," sõnas Dahlin. Teleõiguste müügist teenitav raha läheb Dahlini sõnul spordiala ja alaliitude käsutusse eesmärgiga laskesuusatamist veelgi tugevamalt edasi arendada.
Lepinguga kuuluvad EBU-le, sh ERR-ile kõigi laskesuusatamise tiitlivõistluste ning maailma karika etappide teleülekannete õigused, lisaks juunioride MM-i ning Euroopa meistrivõistluste ülekandeõigused. Eesti Rahvusringhääling vahendab MK-etappide ja maailmameistrivõistluste otseülekanded kõikidelt distantsidelt ehk kokku 60-70 laskesuusatamise otseülekannet hooaja kohta ja kogumahus 130-150 tundi aastas.
ERR-i spordijuhi Rivo Saarna sõnul on laskesuusatamine tõusnud kõige vaadatumaks talispordialaks nii Eestis kui Euroopas. Nädalavahetusel jälgib laskesuusatamise otseülekandeid Eestis üle 100 000 televaataja. Spordiülekannetest koguvad kuuekohalise vaatajanumbri Eestis veel kergejõustiku ning jalgpalli tiitlivõistluste ülekanded. "Mõistagi on meil hea meel, et ERR-i partnerlus laskesuusatamise ülekannete edastajana ning koduste suurvõistluste tootjana kestab. Seda enam, et kolm suurima populaarsusega teleala jätkavad rahvusringhäälingu ekraanil - vabalevis ja reklaamivabalt," kommenteeris Saarna.
Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused Anterselvas kestavad kuni 23. veebruarini, millele järgnevad Euroopa meistrivõistlused Raubitšis ning käesoleva hooaja kolm viimast MK-etappi Nove Mestos, Kontiolahtis ja Oslos. Otseülekannetele saab kaasa elada ERR-i kanalites.
### Response:
ERR omandas pikaks ajaks laskesuusatamise teleõigused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seni kuulus naiste esiliigasse kaheksa võistkonda. Pärast registreerimistähtaja lõppu analüüsisime olukorda ja leidsime, et on mõistlik eraldi esiliiga ja II liiga asemel teha üks suur esiliiga, vastasel korral oleks mängude arv II liigas jäänud väikeseks," sõnas Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.
Uuel hooajal osaleb naiste esiliigas 12 võistkonda. Võrreldes eelmise aastaga jätkavad Tallinna FC Flora II, Tallinna JK Legion, JK Tallinna Kalev II, Tartu JK Tammeka II ja FC Elva, II liigast liituvad FC Kuressaare, JK Narva Trans ja Kohtla-Järve JK Järve. Uute võistkondadena on registreerunud JK Tabasalu, Rakvere JK Tarvas ja Jõhvi FC Phoenix ning jõud ühendanud Tallinna FC Ajaxi ja Paide Linnanaiskonna ühendnaiskond.
Võistkonnad mängivad omavahel kodus-võõrsil printsiibil kaks ringi ning hooaja lõpuks koguneb kõigile võistkondadele 22 mängu.
Naiste liigade koosseisud 2020. aastal:
Meistriliiga: Tallinna FC Flora, JK Tallinna Kalev, Saku Sporting, Tartu JK Tammeka, Viljandi JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN, Põlva FC Lootos, Nõmme Kalju FC, Pärnu JK Vaprus.
Esiliiga: Tallinna FC Flora II, Tallinna JK Legion, JK Tallinna Kalev II, Tartu JK Tammeka II, FC Kuressaare, FC Elva, JK Narva Trans, Kohtla-Järve JK Järve, JK Tabasalu, Rakvere JK Tarvas, Jõhvi FC Phoenix, Tallinna FC Ajaxi ja Paide LN ÜN.
Naiste jalgpalli kodune hooaeg algab 22. märtsil Superkarika kohtumisega. Naiste meistriliiga avavoor peetakse 28. märtsil ja esiliiga saab alguse 5. aprillil. | Naiste jalgpalli meistrivõistlustel alustab 12-liikmeline esiliiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seni kuulus naiste esiliigasse kaheksa võistkonda. Pärast registreerimistähtaja lõppu analüüsisime olukorda ja leidsime, et on mõistlik eraldi esiliiga ja II liiga asemel teha üks suur esiliiga, vastasel korral oleks mängude arv II liigas jäänud väikeseks," sõnas Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.
Uuel hooajal osaleb naiste esiliigas 12 võistkonda. Võrreldes eelmise aastaga jätkavad Tallinna FC Flora II, Tallinna JK Legion, JK Tallinna Kalev II, Tartu JK Tammeka II ja FC Elva, II liigast liituvad FC Kuressaare, JK Narva Trans ja Kohtla-Järve JK Järve. Uute võistkondadena on registreerunud JK Tabasalu, Rakvere JK Tarvas ja Jõhvi FC Phoenix ning jõud ühendanud Tallinna FC Ajaxi ja Paide Linnanaiskonna ühendnaiskond.
Võistkonnad mängivad omavahel kodus-võõrsil printsiibil kaks ringi ning hooaja lõpuks koguneb kõigile võistkondadele 22 mängu.
Naiste liigade koosseisud 2020. aastal:
Meistriliiga: Tallinna FC Flora, JK Tallinna Kalev, Saku Sporting, Tartu JK Tammeka, Viljandi JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN, Põlva FC Lootos, Nõmme Kalju FC, Pärnu JK Vaprus.
Esiliiga: Tallinna FC Flora II, Tallinna JK Legion, JK Tallinna Kalev II, Tartu JK Tammeka II, FC Kuressaare, FC Elva, JK Narva Trans, Kohtla-Järve JK Järve, JK Tabasalu, Rakvere JK Tarvas, Jõhvi FC Phoenix, Tallinna FC Ajaxi ja Paide LN ÜN.
Naiste jalgpalli kodune hooaeg algab 22. märtsil Superkarika kohtumisega. Naiste meistriliiga avavoor peetakse 28. märtsil ja esiliiga saab alguse 5. aprillil.
### Response:
Naiste jalgpalli meistrivõistlustel alustab 12-liikmeline esiliiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligi veerand sajandit tagasi jõudsin esimest korda Aafrikasse. Läksin sinna nagu tavaline poolharitlasest linnavurle – Londoni firma reisibuklett oli läikiv, fotod ilusad. Lisaks tahtsin aru saada, mis asjad need Hemingway poolt kuulsaks kirjutatud Aafrika haljad künkad ikkagi on ja kas õhtune džinn toonikuga aitab malaaria vastu. Alustuseks, et lahe välja näha, ostsin Johannesburgist laia äärega nahkse kaabu. Lisaks kujutasin nagu paljud looduskauged inimesed ette, et kui kihutan lahtise džiibiga läbi "suure viisiku" karjade (leopard, pühvel, elevant, ninasarvik, lõvi), siis olen teinud midagi kõige kardetavamat ja ägedamat, mida maailmas üldse teha saab.
Ja olin hämmeldunud, et mõne päevaga sai minust, kärsitust tegelasest, hoopis teine mees. Kadusid safarisportlase matšolikkus ja edev Tarzani-poos, võisin istuda tundide kaupa binokliga vaatetornis, oodata, kuni kaelkirjakud ja impalad jooma tulevad ning kuulata oma giidi Rodi lugusid elevantide psühholoogiast, mida ta oma sõnade järgi tundvat tema enese sõnade kohaselt palju paremini kui oma eksnaise hingeelu.
Sel reisil sain aru, mida tähendab hea reisijuht. Rod oli endine Rodeesia armee eriüksuse pealik, kes veetis oma kambaga aastaid džunglis. Looduses ei saanud ellu jääda automaadiga vehkides, tuli loodust tunda. Rodi üksusest olid peale sõja lõppu elus veel vaid tema ja üks ratastoolis kamraad. Sõja järel õppis ta Kaplinnas loodushoidu ja asus siis Botswanas tööle turismigiidina.
Raamatu "Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed" autor, ameti poolest bioloog Rein Kuresoo on samuti tegutsenud Aafrikas reisijuhina, kaante vahele on koondatud reisilood mitmetelt matkadelt Botswanasse, Sambiasse, Ugandasse.
Esimene asi, mis tekitas seda raamatut lugedes mõnusa tuttava surina, olid eri situatsioonide kirjeldused, mille taga aimdub loodusuurija elevus enne kohtumist Tema Endaga, loodusega. Jah, seal põõsa, rohututi, papüüruse või vesiroosi taga ta on. Keegi või miski. Võibolla kingnokk, võibolla irvnokk. Polegi alati tähtis, kes või mis täpselt seal ootab, aga see ootusärevus on magus. Nagu seisaksid taas seitsmenda klassi jõnglasena kino Ekraan ees ja ootaksid, kas kohtamisele tuleb Triinu või Katrin. Mõlemad said ju kutsutud ja vahet pole, kumb tuleb. Ja kui kumbki ei tule, on ka üksi põnev kolmandat korda filmi "Pikk blond mees, must king jalas" vaatama minna.
Selle elevustunde kirjeldamise oskus näitab kirge, mida kirjutaja ise maastikul läbi on elanud. Kirge on Kuresoo raamat täis, lagedast kõrbest kuni läbimatu metsani.
Nii esimesel Aafrika loodusreisil Botswanas-Sambias-Malawis-Tansaanias-Keenias kui alles hiljuti Namiibias käies valdas mind pidev erutus. Esimestel väliöödel ei maga ma sisuliselt silmatäitki. Lõvide möirgamine hirmutab, telki ümbritsevasse elektrikarjusesse jooksnud hüäänkoerte kiunumine kohutab, elevantide jooksumüdin paneb pead tõstma ja ootama, et ega nad läbi me telgi ei jookse, veel kümned tundmatud huilged, hõiked ja arusaamatud helid. Ja ratsionaalselt sa ju tead, et kõik on kontrolli all, aga ikkagi…
Kokkuvõttes ei ole see aga hirm, see on põnevus.
Iga hommik Aafrika loomasafaril on, nagu ei algaks mitte uus päev, vaid koos päikesetõusuga algaks ka uus elu. Seisad ammu enne, kui giid on ärganud, autoukse juures, binokkel ja veepudel käes, ja ootad, mis imelist vaatepilti ja uut tarkust sulle täna pakutakse.
Erinevalt paljudest reisilugudest on Rein Kuresoo raamat haritud inimese kirjutatud teos. Autor tunneb neid, kellest ta kirjutab, väga hästi. Tunneb elevante, mantelmangabeisid, antiloope, mägigorillasid ja kõiki neid loomi, linde ja kalu, kelle kohta oleks tõsisema huvilise tarbeks võinud raamatu lõpus ka register olla.
Seda raamatut on nauditav lugeda nii neil, kes teavad Aafrika elanikke vaid "Lõvikuninga" filmi järgi, kui ka neil, kes oskavad londikkoonu liigitada mitte putuktoiduliste hulka, vaid damaanide sugulaseks, kes teevad vahet Niiluse ahvena ja kirevahvena vahel. Ladusalt arusaadavate looduskirjelduste vahele tehakse peenekoelist nalja ja antakse ülevaateid viimastest DNA-uuringutest, radiosüsiniku meetodil hinnatud baobabide vanusest ja muust, mida keskmine safariturist lihtsalt niisama looduses liikudes üles ei korja.
Üks korralik giid peab olema hea lugude jutustaja. Seda Kuresoo kindlasti on. Ta mitte ei kirjuta vaid elusloodusest nii, et see su silme ees elama hakkab, vaid maalib ka üldisi olustikupilte sellise tõetruudusega, et kujutledki lugedes end ette kulgemas mööda punasest lateriidist teed ja lehvitamas tee ääres "mzungu, mzungu" karjuvatele lastele. Tõsise jutu vahele leiab raamatust vastuseid ka paljudele lõbusamatele küsimustele. Kes või mis lehkab nagu barrel uriiniga lahjendatud testosterooni? Kus on issanda loomaaed sama kirju kui katsumise päeva kujutav pilt Vahitorni kalendris? Milliseid banaane tuleb sööta üle aisa löövale mehele? Mis maitseb Ugandas nagu pruunist jõupaberist ümbrik? Kes näevad välja nii, nagu toidetaks neid pansionaadis rõõsa koore ja timpsaiadega? Miks on sebrad triibulised?
Turismi mõju Musta Aafrika riikidele on raske üle hinnata. Ühelt poolt on selge, et see annab vaestele hõimudele väga olulise osa nende sissetulekust. Teisalt on mõnelgi pool käes piirid, kus turistide hulk hakkab normaalset ja traditsioonilist elu rikkuma, kus päris külad hakkavad funktsioneerima Rocca al Mare vabaõhumuuseumidena ning kus ausate rahvusparkide ja jahialade kõrvale tekivad "konservivabrikud", mille ülesandeks on kasvatada loomi, keda naiivsed või küünilised turistid saavad vastavalt soovile kas nunnutada või tulistada. Nii et Aafrikasse turismireisile sõites peab tegema eeltööd ja omama teadmisi, ilma milleta võid tahtmatult kaasa aidata vaesuse ja kurjuse levimisele sel mandril, mis valge mehe käe läbi juba niigi palju kannatanud.
Ja mõnel pool on küsimus lihtsalt selles, et massiturism muudab ka maailma ilusaimad paigad selliseks, kust pärast põgusat pilguheitu kiiresti lahkuma kibeled. Muidugi on Victoria joa langemine võimas vaatepilt, aga ma julgen pigem soovitada palju erutavamaid jalgsimatku või öösafareid kogenud teejuhtidega nagu Rein Kuresoo.
Teoses on ka poliitilis-ajaloolisi lõike, mis mõne arvates ehk loodusemehe reisiraamatusse ei sobiks, aga ilma milleta oleks võimatu Aafrikat mõista. Ilma ei saaks me aru näiteks sellestki, miks kütitakse ninasarvikuid, miks on elevantide arv 40 aastaga vähenenud umbes kolmandiku võrra. Musta Mandri puhul peame rääkima koloniaalpärandist (nt riigipiiride tõmbamisel), omamaistest diktaatoreist (Idi Amin, Yoweri Museveni, Kenneth Kaunda), korruptsioonist (Krügeri rahvuspargis), kodusõdadest (Angolas, Rodeesias, Ugandas), uuskolonialismist (Hiina mõju Angolas, Sambias jm).
Muidugi ei pääse haritud ja südametunnistusega autor kuidagi mööda salaküttidest (jahikire rahuldamine ja ohverdused Hiina meditsiini altarile), trofeejahimeestest (kurikuulus Walter Palmeri kaasus, kes tappis vibuga Zimbabwe ühe kuulsaima lõvi Cecili), keskkonnakaitsest (Victoria järve atrofeerumine, kaevanduste rajamise oht Murchison Fallsi rahvuspargis) ning globaalsest kliimasoojenemisest.
Kuresoo räägib raamatus väga vanadest asjadest – Kalahari kõrb tekkis 60 miljonit aastat tagasi, vanim baobab elas 2450 aasta vanuseks, Niiluse harfil on musitseeritud juba 5000 aastat. Aga lugedes, kui palju suuri ohte varitseb Aafrikat täna, mõtled paratamatult selle raamatu imelisi pilte vaadates, et kui kauaks seda ilu, seda ausat, mitte inimese poolt mõjutatud olelusvõitlust seal tegelikult jätkub.
Kuni Aafrika on veel piisavalt "päris", tasub seal ringi käia. Lisaks suurele viisikule tasuks kindlasti oma loomanimestikku saada ka kole viisik ehk tüügassiga, gnuu, hüään, raisakotkas ja marabu. Aafrikast on lootust aru saada vaid siis, kui osatakse ühel pildil näha ilusat ja koledat korraga.
Vaatamata rohkele džinntoonikule jäin oma esimesel Aafrika-reisil malaariasse. Vastik tõbi, mille põdemist ei taha kellelegi soovitada. Kohe nii vastik, et pelgasin, et sinna Tansaania tühermaale ma kaeluskotkaste ja muude raipeõgijate rõõmuks oma maise keha ka jätan.
Aga ei, sain terveks ja malaariale lisaks haigestusin hoopis ühte teise haigusesse. Siiski mitte ebolasse, unitõppe,
AIDS-i, hepatiiti ega muusse taolisesse, mida Aafrikas hankida võib.
Seda uut haigust on võimalik ravida kas aeg-ajalt kohal käies või Rein Kuresoo raamatu laadseid tablette neelates. Ainult siis on haiguste ravi garanteeritud! | Arvustus. Hea giidiga Aafrikasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligi veerand sajandit tagasi jõudsin esimest korda Aafrikasse. Läksin sinna nagu tavaline poolharitlasest linnavurle – Londoni firma reisibuklett oli läikiv, fotod ilusad. Lisaks tahtsin aru saada, mis asjad need Hemingway poolt kuulsaks kirjutatud Aafrika haljad künkad ikkagi on ja kas õhtune džinn toonikuga aitab malaaria vastu. Alustuseks, et lahe välja näha, ostsin Johannesburgist laia äärega nahkse kaabu. Lisaks kujutasin nagu paljud looduskauged inimesed ette, et kui kihutan lahtise džiibiga läbi "suure viisiku" karjade (leopard, pühvel, elevant, ninasarvik, lõvi), siis olen teinud midagi kõige kardetavamat ja ägedamat, mida maailmas üldse teha saab.
Ja olin hämmeldunud, et mõne päevaga sai minust, kärsitust tegelasest, hoopis teine mees. Kadusid safarisportlase matšolikkus ja edev Tarzani-poos, võisin istuda tundide kaupa binokliga vaatetornis, oodata, kuni kaelkirjakud ja impalad jooma tulevad ning kuulata oma giidi Rodi lugusid elevantide psühholoogiast, mida ta oma sõnade järgi tundvat tema enese sõnade kohaselt palju paremini kui oma eksnaise hingeelu.
Sel reisil sain aru, mida tähendab hea reisijuht. Rod oli endine Rodeesia armee eriüksuse pealik, kes veetis oma kambaga aastaid džunglis. Looduses ei saanud ellu jääda automaadiga vehkides, tuli loodust tunda. Rodi üksusest olid peale sõja lõppu elus veel vaid tema ja üks ratastoolis kamraad. Sõja järel õppis ta Kaplinnas loodushoidu ja asus siis Botswanas tööle turismigiidina.
Raamatu "Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed" autor, ameti poolest bioloog Rein Kuresoo on samuti tegutsenud Aafrikas reisijuhina, kaante vahele on koondatud reisilood mitmetelt matkadelt Botswanasse, Sambiasse, Ugandasse.
Esimene asi, mis tekitas seda raamatut lugedes mõnusa tuttava surina, olid eri situatsioonide kirjeldused, mille taga aimdub loodusuurija elevus enne kohtumist Tema Endaga, loodusega. Jah, seal põõsa, rohututi, papüüruse või vesiroosi taga ta on. Keegi või miski. Võibolla kingnokk, võibolla irvnokk. Polegi alati tähtis, kes või mis täpselt seal ootab, aga see ootusärevus on magus. Nagu seisaksid taas seitsmenda klassi jõnglasena kino Ekraan ees ja ootaksid, kas kohtamisele tuleb Triinu või Katrin. Mõlemad said ju kutsutud ja vahet pole, kumb tuleb. Ja kui kumbki ei tule, on ka üksi põnev kolmandat korda filmi "Pikk blond mees, must king jalas" vaatama minna.
Selle elevustunde kirjeldamise oskus näitab kirge, mida kirjutaja ise maastikul läbi on elanud. Kirge on Kuresoo raamat täis, lagedast kõrbest kuni läbimatu metsani.
Nii esimesel Aafrika loodusreisil Botswanas-Sambias-Malawis-Tansaanias-Keenias kui alles hiljuti Namiibias käies valdas mind pidev erutus. Esimestel väliöödel ei maga ma sisuliselt silmatäitki. Lõvide möirgamine hirmutab, telki ümbritsevasse elektrikarjusesse jooksnud hüäänkoerte kiunumine kohutab, elevantide jooksumüdin paneb pead tõstma ja ootama, et ega nad läbi me telgi ei jookse, veel kümned tundmatud huilged, hõiked ja arusaamatud helid. Ja ratsionaalselt sa ju tead, et kõik on kontrolli all, aga ikkagi…
Kokkuvõttes ei ole see aga hirm, see on põnevus.
Iga hommik Aafrika loomasafaril on, nagu ei algaks mitte uus päev, vaid koos päikesetõusuga algaks ka uus elu. Seisad ammu enne, kui giid on ärganud, autoukse juures, binokkel ja veepudel käes, ja ootad, mis imelist vaatepilti ja uut tarkust sulle täna pakutakse.
Erinevalt paljudest reisilugudest on Rein Kuresoo raamat haritud inimese kirjutatud teos. Autor tunneb neid, kellest ta kirjutab, väga hästi. Tunneb elevante, mantelmangabeisid, antiloope, mägigorillasid ja kõiki neid loomi, linde ja kalu, kelle kohta oleks tõsisema huvilise tarbeks võinud raamatu lõpus ka register olla.
Seda raamatut on nauditav lugeda nii neil, kes teavad Aafrika elanikke vaid "Lõvikuninga" filmi järgi, kui ka neil, kes oskavad londikkoonu liigitada mitte putuktoiduliste hulka, vaid damaanide sugulaseks, kes teevad vahet Niiluse ahvena ja kirevahvena vahel. Ladusalt arusaadavate looduskirjelduste vahele tehakse peenekoelist nalja ja antakse ülevaateid viimastest DNA-uuringutest, radiosüsiniku meetodil hinnatud baobabide vanusest ja muust, mida keskmine safariturist lihtsalt niisama looduses liikudes üles ei korja.
Üks korralik giid peab olema hea lugude jutustaja. Seda Kuresoo kindlasti on. Ta mitte ei kirjuta vaid elusloodusest nii, et see su silme ees elama hakkab, vaid maalib ka üldisi olustikupilte sellise tõetruudusega, et kujutledki lugedes end ette kulgemas mööda punasest lateriidist teed ja lehvitamas tee ääres "mzungu, mzungu" karjuvatele lastele. Tõsise jutu vahele leiab raamatust vastuseid ka paljudele lõbusamatele küsimustele. Kes või mis lehkab nagu barrel uriiniga lahjendatud testosterooni? Kus on issanda loomaaed sama kirju kui katsumise päeva kujutav pilt Vahitorni kalendris? Milliseid banaane tuleb sööta üle aisa löövale mehele? Mis maitseb Ugandas nagu pruunist jõupaberist ümbrik? Kes näevad välja nii, nagu toidetaks neid pansionaadis rõõsa koore ja timpsaiadega? Miks on sebrad triibulised?
Turismi mõju Musta Aafrika riikidele on raske üle hinnata. Ühelt poolt on selge, et see annab vaestele hõimudele väga olulise osa nende sissetulekust. Teisalt on mõnelgi pool käes piirid, kus turistide hulk hakkab normaalset ja traditsioonilist elu rikkuma, kus päris külad hakkavad funktsioneerima Rocca al Mare vabaõhumuuseumidena ning kus ausate rahvusparkide ja jahialade kõrvale tekivad "konservivabrikud", mille ülesandeks on kasvatada loomi, keda naiivsed või küünilised turistid saavad vastavalt soovile kas nunnutada või tulistada. Nii et Aafrikasse turismireisile sõites peab tegema eeltööd ja omama teadmisi, ilma milleta võid tahtmatult kaasa aidata vaesuse ja kurjuse levimisele sel mandril, mis valge mehe käe läbi juba niigi palju kannatanud.
Ja mõnel pool on küsimus lihtsalt selles, et massiturism muudab ka maailma ilusaimad paigad selliseks, kust pärast põgusat pilguheitu kiiresti lahkuma kibeled. Muidugi on Victoria joa langemine võimas vaatepilt, aga ma julgen pigem soovitada palju erutavamaid jalgsimatku või öösafareid kogenud teejuhtidega nagu Rein Kuresoo.
Teoses on ka poliitilis-ajaloolisi lõike, mis mõne arvates ehk loodusemehe reisiraamatusse ei sobiks, aga ilma milleta oleks võimatu Aafrikat mõista. Ilma ei saaks me aru näiteks sellestki, miks kütitakse ninasarvikuid, miks on elevantide arv 40 aastaga vähenenud umbes kolmandiku võrra. Musta Mandri puhul peame rääkima koloniaalpärandist (nt riigipiiride tõmbamisel), omamaistest diktaatoreist (Idi Amin, Yoweri Museveni, Kenneth Kaunda), korruptsioonist (Krügeri rahvuspargis), kodusõdadest (Angolas, Rodeesias, Ugandas), uuskolonialismist (Hiina mõju Angolas, Sambias jm).
Muidugi ei pääse haritud ja südametunnistusega autor kuidagi mööda salaküttidest (jahikire rahuldamine ja ohverdused Hiina meditsiini altarile), trofeejahimeestest (kurikuulus Walter Palmeri kaasus, kes tappis vibuga Zimbabwe ühe kuulsaima lõvi Cecili), keskkonnakaitsest (Victoria järve atrofeerumine, kaevanduste rajamise oht Murchison Fallsi rahvuspargis) ning globaalsest kliimasoojenemisest.
Kuresoo räägib raamatus väga vanadest asjadest – Kalahari kõrb tekkis 60 miljonit aastat tagasi, vanim baobab elas 2450 aasta vanuseks, Niiluse harfil on musitseeritud juba 5000 aastat. Aga lugedes, kui palju suuri ohte varitseb Aafrikat täna, mõtled paratamatult selle raamatu imelisi pilte vaadates, et kui kauaks seda ilu, seda ausat, mitte inimese poolt mõjutatud olelusvõitlust seal tegelikult jätkub.
Kuni Aafrika on veel piisavalt "päris", tasub seal ringi käia. Lisaks suurele viisikule tasuks kindlasti oma loomanimestikku saada ka kole viisik ehk tüügassiga, gnuu, hüään, raisakotkas ja marabu. Aafrikast on lootust aru saada vaid siis, kui osatakse ühel pildil näha ilusat ja koledat korraga.
Vaatamata rohkele džinntoonikule jäin oma esimesel Aafrika-reisil malaariasse. Vastik tõbi, mille põdemist ei taha kellelegi soovitada. Kohe nii vastik, et pelgasin, et sinna Tansaania tühermaale ma kaeluskotkaste ja muude raipeõgijate rõõmuks oma maise keha ka jätan.
Aga ei, sain terveks ja malaariale lisaks haigestusin hoopis ühte teise haigusesse. Siiski mitte ebolasse, unitõppe,
AIDS-i, hepatiiti ega muusse taolisesse, mida Aafrikas hankida võib.
Seda uut haigust on võimalik ravida kas aeg-ajalt kohal käies või Rein Kuresoo raamatu laadseid tablette neelates. Ainult siis on haiguste ravi garanteeritud!
### Response:
Arvustus. Hea giidiga Aafrikasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis Elina Svitolina (WTA 6.) alistanud Brady alustas kohtumist konarlikult, kui kaotas punkti kohe oma servikorral. Teine sett algas sama stsenaariumi järgi ning lõpptulemus tõotas tulla veelgi katastroofilisem, kui 1:3 kaotusseisul murdis Vondrousova veel korra ameeriklanna pallingu, kuid seejärel Brady kogus end ja võitis viis geimi järjest ning viis matši otsustavasse setti.
Kolmas sett algas ameeriklannale paremini. 1:1 viigiseisult võitis Brady taas viis geimi järjest ning jõudis sellega Dubai turniiril veerandfinaali, kus ta kohtub kas venelanna Veronika Kudermetovaga (WTA 39.) või hispaanlanna Garbine Muguruzaga (WTA 16.). Kohtumine kestis kokku kaks tundi ja kuus minutit.
Dubai turniiril mängib ka Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 24.), kes teises ringis läheb vastamisi venelanna Anastassia Pavljutšenkovaga (WTA 31.). ERR-i spordiportaal vahendab mängu täna õhtul otseblogis. | Kvalifikatsioonist alustanud ameeriklanna alistas Dubais maailma 17. reketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis Elina Svitolina (WTA 6.) alistanud Brady alustas kohtumist konarlikult, kui kaotas punkti kohe oma servikorral. Teine sett algas sama stsenaariumi järgi ning lõpptulemus tõotas tulla veelgi katastroofilisem, kui 1:3 kaotusseisul murdis Vondrousova veel korra ameeriklanna pallingu, kuid seejärel Brady kogus end ja võitis viis geimi järjest ning viis matši otsustavasse setti.
Kolmas sett algas ameeriklannale paremini. 1:1 viigiseisult võitis Brady taas viis geimi järjest ning jõudis sellega Dubai turniiril veerandfinaali, kus ta kohtub kas venelanna Veronika Kudermetovaga (WTA 39.) või hispaanlanna Garbine Muguruzaga (WTA 16.). Kohtumine kestis kokku kaks tundi ja kuus minutit.
Dubai turniiril mängib ka Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 24.), kes teises ringis läheb vastamisi venelanna Anastassia Pavljutšenkovaga (WTA 31.). ERR-i spordiportaal vahendab mängu täna õhtul otseblogis.
### Response:
Kvalifikatsioonist alustanud ameeriklanna alistas Dubais maailma 17. reketi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Algne lootus oli, et suudetakse see eelarvekava kokku leppida juba eelmisel aastal, seda ei olnud võimalik. Ma ei ole optimist, et praegu saadakse hakkama sellega. Ma arvan, et meil seisab ees väga pikk ja kurnav läbirääkimiste voor, kus riigipead kohal on, aga ma kokkulepet ei usu," ütles Martin Helme Postimehe veebisaates"Otse Postimehest".
Helme sõnul on suureks vaidluskohaks see, missugune peaks olema Euroopa Liidu eelarve maht. "Meil on sissemaksja-riigid ja meil on saajariigid. Ja sissemaksja-riigid ütlevad, et eelarve maht ei tohi mingil juhul suureneda, ei tohi olla rohkem, kui üks protsent SKP-st. Arvestades seda, et Suurbritannia lahkus, tähendab see sisuliselt Euroopa Liidu eelarves olulisi kärpeid, " lausus Helme.
"Siis on meil sellised riigid nagu Eesti, kes me maksame ühe euro sisse ja järgmisest eelarveperioodist saame umbes 2,5 eurot tagasi. Me loomulikult oleme huvitatud, et see eelarvemaht oleks võimalikult suur," sõnas rahandusminister.
Kuigi Eesti jääb järgmisel eelarveperioodil endiselt saajariigiks, siis võrreldes eelmise eelarveperioodiga hakkame me vähem saama.
Teine suur vaidlus puudutab Helme sõnul prioriteete juba olemasoleva raha sees. Seal tuleb Helme sõnul esile tõsta ebaõiglust Eesti ja teiste Balti riikide sihtes põllumajandustoetuste maksmisel. "Meie jaoks ole niivõrd tähtis see summa, vaid see, et me oleksime enam-vähem sarnaselt koheldud kui teised riigid," ütles ta.
Helme sõnul on Eesti jaoks tähtis ka, et ei väheneks ühtekuuluvusfondi rahad.
"On riigid, kes on vastaspooltel, on komisjon, kellel on oma agenda ja siis veel Euroopa Parlament, kus on palju erihuvisid," ütles Helme.
Helme lausus, et mida varem eelarve paika saab, seda parem, aga kui kokkuleppele sel aastal saada ei õnnestu, siis järgmisest aastast minnakse edasi vana eelarve mahtudega.
Helme sõnul on Saksamaa sisepoliitilised heitlused kahandanud riigi rolli eelarveläbirääkimistel. Ta ütles, et juhtrolli üritab endale võtta Prantssimaa, kellel on ka jõuline oma agenda.
Martin Helme rääkis, et Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvekava arutamiseks oli teisipäeval valitsusel erakorraline istung ning peaminister Jüri Ratas sõidab neljapäeval Brüsselisse Euroopa Liidu ülemkogule erakorralistele läbirääkimistele. | Helme: EL-i eelarvekava osas veel kokkulepet ei tule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Algne lootus oli, et suudetakse see eelarvekava kokku leppida juba eelmisel aastal, seda ei olnud võimalik. Ma ei ole optimist, et praegu saadakse hakkama sellega. Ma arvan, et meil seisab ees väga pikk ja kurnav läbirääkimiste voor, kus riigipead kohal on, aga ma kokkulepet ei usu," ütles Martin Helme Postimehe veebisaates"Otse Postimehest".
Helme sõnul on suureks vaidluskohaks see, missugune peaks olema Euroopa Liidu eelarve maht. "Meil on sissemaksja-riigid ja meil on saajariigid. Ja sissemaksja-riigid ütlevad, et eelarve maht ei tohi mingil juhul suureneda, ei tohi olla rohkem, kui üks protsent SKP-st. Arvestades seda, et Suurbritannia lahkus, tähendab see sisuliselt Euroopa Liidu eelarves olulisi kärpeid, " lausus Helme.
"Siis on meil sellised riigid nagu Eesti, kes me maksame ühe euro sisse ja järgmisest eelarveperioodist saame umbes 2,5 eurot tagasi. Me loomulikult oleme huvitatud, et see eelarvemaht oleks võimalikult suur," sõnas rahandusminister.
Kuigi Eesti jääb järgmisel eelarveperioodil endiselt saajariigiks, siis võrreldes eelmise eelarveperioodiga hakkame me vähem saama.
Teine suur vaidlus puudutab Helme sõnul prioriteete juba olemasoleva raha sees. Seal tuleb Helme sõnul esile tõsta ebaõiglust Eesti ja teiste Balti riikide sihtes põllumajandustoetuste maksmisel. "Meie jaoks ole niivõrd tähtis see summa, vaid see, et me oleksime enam-vähem sarnaselt koheldud kui teised riigid," ütles ta.
Helme sõnul on Eesti jaoks tähtis ka, et ei väheneks ühtekuuluvusfondi rahad.
"On riigid, kes on vastaspooltel, on komisjon, kellel on oma agenda ja siis veel Euroopa Parlament, kus on palju erihuvisid," ütles Helme.
Helme lausus, et mida varem eelarve paika saab, seda parem, aga kui kokkuleppele sel aastal saada ei õnnestu, siis järgmisest aastast minnakse edasi vana eelarve mahtudega.
Helme sõnul on Saksamaa sisepoliitilised heitlused kahandanud riigi rolli eelarveläbirääkimistel. Ta ütles, et juhtrolli üritab endale võtta Prantssimaa, kellel on ka jõuline oma agenda.
Martin Helme rääkis, et Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvekava arutamiseks oli teisipäeval valitsusel erakorraline istung ning peaminister Jüri Ratas sõidab neljapäeval Brüsselisse Euroopa Liidu ülemkogule erakorralistele läbirääkimistele.
### Response:
Helme: EL-i eelarvekava osas veel kokkulepet ei tule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rasmus Puuri ooperit "Pilvede värvid" mängitakse 20. ja 22. veebruaril viimaseid kordi. Teos on loodud Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi ainetel ja selle lavastas Roman Baskin. Eelviimast etendust salvestab Eesti Rahvusringhääling, kellega koostöös on eesti autorite lavateoseid jäädvustatud varemgi.
21. veebruaril on publikul võimalus näha Toomas Eduri balletti "Modigliani – neetud kunstnik", millele on muusika loonud helilooja Tauno Aints. Ballett jutustab värvika loo 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani tormilisest elust.
22. veebruaril saavad igas vanuses teatrisõbrad nautida Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe lastemuusikali "Pipi Pikksukk", milles kuuleb ka isamaaliste laulude kuldvaramusse kuuluvat "Laulu Põhjamaast".
Vabariigi aastapäeva tähistamine Eesti muusikateatri erikavaga algas eelmisel hooajal, aasta varem tähistas rahvusooper Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva sellega, et uuslavastustena toodi hooaja vältel publiku ette ainult eesti autorite loomingut. | Rahvusooper Estonia tähistab iseseisvuspäeva eesti autorite teostega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rasmus Puuri ooperit "Pilvede värvid" mängitakse 20. ja 22. veebruaril viimaseid kordi. Teos on loodud Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi ainetel ja selle lavastas Roman Baskin. Eelviimast etendust salvestab Eesti Rahvusringhääling, kellega koostöös on eesti autorite lavateoseid jäädvustatud varemgi.
21. veebruaril on publikul võimalus näha Toomas Eduri balletti "Modigliani – neetud kunstnik", millele on muusika loonud helilooja Tauno Aints. Ballett jutustab värvika loo 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani tormilisest elust.
22. veebruaril saavad igas vanuses teatrisõbrad nautida Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe lastemuusikali "Pipi Pikksukk", milles kuuleb ka isamaaliste laulude kuldvaramusse kuuluvat "Laulu Põhjamaast".
Vabariigi aastapäeva tähistamine Eesti muusikateatri erikavaga algas eelmisel hooajal, aasta varem tähistas rahvusooper Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva sellega, et uuslavastustena toodi hooaja vältel publiku ette ainult eesti autorite loomingut.
### Response:
Rahvusooper Estonia tähistab iseseisvuspäeva eesti autorite teostega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ükski Venemaa valitseja ei ole pööranud ajaloole rohkem tähelepanu, kui seda teeb Vladimir Putin, ja tema aktiivsus selles valdkonnas aina kasvab.
Platon arvas, et selleks, et mingi vale hakkaks funktsioneerima ühiskonnas tõe pähe, on tarvis kolme põlvkonda; massimeediaajastul võib selle saavutada märksa lühema aja jooksul.
Mõned näited
Militaarsed aktsioonid Ukraina vastu on orkestreeritud sõnasõjaga ajaloo vallas. Jätan praegu kõrvale propagandistide koori ja piirdun vaid Putini enda ütlustega. Kõigepealt rünnak Kiievi rindel. Vastavalt juhtivatele ajalookäsitlustele algas Vene riiklus Kiievis. Niinimetatud Kiievi-Vene on kõikides Venemaa ajalooõpikutes. See vene šoviniste alandav asjaolu vajab muutmist.
2001. aastal Novgorodi külastades jahmatas ta ajaloolasi ettepanekuga näha Venemaa riikluse algust mitte Kiievis, vaid Novgorodis. Seega oleks "Kiievi-Vene" perioodil Venemaa ajaloos marginaalne tähendus. Tollal suhtusid juhtivad vene ajaloolased sellesse ettepanekusse iroonilise skeptitsismiga, vastates, et see pole võimalik.
Kuid Putin ei jätnud jonni ning 2018. aastal teataski ta sellest kui endastmõistetavast faktist: "Novgorod kui vanavene riikluse häll on alati mänginud erilist osa meie maa ajaloos, riikluse ja patriotismi traditsioonide kujunemisel".
Putin, olgu märgitud, ajas segamini kaks Novgorodi – vene patriotismi sündi võib tinglikult seostada Novgorodiga, kuid mitte Suure, vaid Nižni Novgorodiga, kus Minin ja Požarski kogusid 1612. aastal Moskva poolakatest vabastamiseks kaitseväe. (Meenutamaks seda legendaarset sündmust kehtestas Putin 2004. aastal Rahvusliku ühtsuse päeva, kuid sellel pole Suure Novgorodiga midagi pistmist).
Ajaloolistest rünnakutest Krimmi rindel
"Krimm on alati olnud Venemaa osa", "Hullumeelne (variant: ukrainlane) Hruštšov lõikas meelevaldselt Krimmi Venemaast ära ja kinkis selle Ukrainale" jne. Sellest propagandistide koorist eristub Putini enda hääl. Mitte mingis suvalises vestluses, vaid läkituses parlamendi mõlemale kojale teatas Putin 4. detsembril sõna-sõnalt järgmist:
"Siin muistses […] Korsunis ristis end vürst Vladimir", selle tulemusel "tekkis ühtne vene rahvas, mis ühendas endas kogu Ida-Slaavimaa erinevad hõimud ja hõimuliidud" ning "sellel pinnal said meie esivanemad esmakordselt ja igaveseks ajaks üheks rahvaks". "See annab meile õiguse väita, et Venemaale on Krimmil, muistsel Korsunil, Chersonesosel sakraalne tähtsus. Nagu Templimäel juutidele ja moslemitele."
Niisiis, unustage Kiiev ja Novgorod: vene rahvuse sakraalne häll on Krimmis. Mõttetu on siit otsida ajaloolisi fakte või loogikat. Kuidas saab müütiline lugu sellest, et viikingi verd Kiievi vürst ristis end Krimmis, luua aluse Krimmi kuulumisele Moskvale, millest tollal polnud veel keegi kuulnud?
Kuid nüüd sündmustest meie ajaloorindel. Need alluvad samale loogikale, mis lubas sakraliseerida Krimmi. Nõukogude Liit olevat olnud rahumeelne riik, aga MRP olevat vajalik, kuna Balti riigid ja Poola kavatsesid moodustada liitu Natsi-Saksamaaga (vt märkimisväärset MRP-d käsitlevat artiklit vene Wikis), Teist maailmasõda olla alustanud poolakad, aga mitte Nõukogude Liidu liitlased jne.
Kõik need ei ole süütud valed, mida võiksime üleolevalt ignoreerida. Neil valedel on küljes vereplekid. Me ei hakka neid ümber lükkama, vaid vastandame valele ajaloolise tõe.
Kommentaar põhineb riigikogus 19. veebruaril peetud kõnel. | Mihhail Lotman: ajalugu on sõda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ükski Venemaa valitseja ei ole pööranud ajaloole rohkem tähelepanu, kui seda teeb Vladimir Putin, ja tema aktiivsus selles valdkonnas aina kasvab.
Platon arvas, et selleks, et mingi vale hakkaks funktsioneerima ühiskonnas tõe pähe, on tarvis kolme põlvkonda; massimeediaajastul võib selle saavutada märksa lühema aja jooksul.
Mõned näited
Militaarsed aktsioonid Ukraina vastu on orkestreeritud sõnasõjaga ajaloo vallas. Jätan praegu kõrvale propagandistide koori ja piirdun vaid Putini enda ütlustega. Kõigepealt rünnak Kiievi rindel. Vastavalt juhtivatele ajalookäsitlustele algas Vene riiklus Kiievis. Niinimetatud Kiievi-Vene on kõikides Venemaa ajalooõpikutes. See vene šoviniste alandav asjaolu vajab muutmist.
2001. aastal Novgorodi külastades jahmatas ta ajaloolasi ettepanekuga näha Venemaa riikluse algust mitte Kiievis, vaid Novgorodis. Seega oleks "Kiievi-Vene" perioodil Venemaa ajaloos marginaalne tähendus. Tollal suhtusid juhtivad vene ajaloolased sellesse ettepanekusse iroonilise skeptitsismiga, vastates, et see pole võimalik.
Kuid Putin ei jätnud jonni ning 2018. aastal teataski ta sellest kui endastmõistetavast faktist: "Novgorod kui vanavene riikluse häll on alati mänginud erilist osa meie maa ajaloos, riikluse ja patriotismi traditsioonide kujunemisel".
Putin, olgu märgitud, ajas segamini kaks Novgorodi – vene patriotismi sündi võib tinglikult seostada Novgorodiga, kuid mitte Suure, vaid Nižni Novgorodiga, kus Minin ja Požarski kogusid 1612. aastal Moskva poolakatest vabastamiseks kaitseväe. (Meenutamaks seda legendaarset sündmust kehtestas Putin 2004. aastal Rahvusliku ühtsuse päeva, kuid sellel pole Suure Novgorodiga midagi pistmist).
Ajaloolistest rünnakutest Krimmi rindel
"Krimm on alati olnud Venemaa osa", "Hullumeelne (variant: ukrainlane) Hruštšov lõikas meelevaldselt Krimmi Venemaast ära ja kinkis selle Ukrainale" jne. Sellest propagandistide koorist eristub Putini enda hääl. Mitte mingis suvalises vestluses, vaid läkituses parlamendi mõlemale kojale teatas Putin 4. detsembril sõna-sõnalt järgmist:
"Siin muistses […] Korsunis ristis end vürst Vladimir", selle tulemusel "tekkis ühtne vene rahvas, mis ühendas endas kogu Ida-Slaavimaa erinevad hõimud ja hõimuliidud" ning "sellel pinnal said meie esivanemad esmakordselt ja igaveseks ajaks üheks rahvaks". "See annab meile õiguse väita, et Venemaale on Krimmil, muistsel Korsunil, Chersonesosel sakraalne tähtsus. Nagu Templimäel juutidele ja moslemitele."
Niisiis, unustage Kiiev ja Novgorod: vene rahvuse sakraalne häll on Krimmis. Mõttetu on siit otsida ajaloolisi fakte või loogikat. Kuidas saab müütiline lugu sellest, et viikingi verd Kiievi vürst ristis end Krimmis, luua aluse Krimmi kuulumisele Moskvale, millest tollal polnud veel keegi kuulnud?
Kuid nüüd sündmustest meie ajaloorindel. Need alluvad samale loogikale, mis lubas sakraliseerida Krimmi. Nõukogude Liit olevat olnud rahumeelne riik, aga MRP olevat vajalik, kuna Balti riigid ja Poola kavatsesid moodustada liitu Natsi-Saksamaaga (vt märkimisväärset MRP-d käsitlevat artiklit vene Wikis), Teist maailmasõda olla alustanud poolakad, aga mitte Nõukogude Liidu liitlased jne.
Kõik need ei ole süütud valed, mida võiksime üleolevalt ignoreerida. Neil valedel on küljes vereplekid. Me ei hakka neid ümber lükkama, vaid vastandame valele ajaloolise tõe.
Kommentaar põhineb riigikogus 19. veebruaril peetud kõnel.
### Response:
Mihhail Lotman: ajalugu on sõda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madridis elav noor lesknaine Julieta leinab koos tütre Antíaga abikaasat ja isa Xoani. Lein ei ühenda ema ja tütart, vaid lahutab. Täisealiseks saades lahkub Antía kodust, katkestades emaga kõik suhted. Taaskohtumise lootus tärkab aastaid hiljem, kui Julieta kohtab Antía lapsepõlvesõbrannat. Lootuses, et tütar võiks teda mõista, asub Julieta kirjutama talle kirja möödunust ja oma elust.
Pedro Almodóvar on tänase Hispaania tuntuim režissöör ja selle filmiga naaseb ta oma menukaimate filmide, melodraamade "Volver" ning "Räägi temaga" radadele. Almodóvari filmides on ikka paksult värve ja pööraseid, isegi seebiooperile omaseid süžeekäike, ent meisterlikult jutustamise kunsti vallates õnnestub tal näidata sedagi, et piir seebiooperi ja elu vahel võib olla õhuke.
"Julieta" aluseks on Nobeli auhinna laureaadi Alice Munro lühijutud. Film osales Cannes'is võistlusprogrammis ja pälvis Euroopa filmiauhindade jagamisel neli nominatsiooni.
Film "Julieta" on ETV2 eetris 19. veebruaril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Pedro Almodovari "Julieta" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madridis elav noor lesknaine Julieta leinab koos tütre Antíaga abikaasat ja isa Xoani. Lein ei ühenda ema ja tütart, vaid lahutab. Täisealiseks saades lahkub Antía kodust, katkestades emaga kõik suhted. Taaskohtumise lootus tärkab aastaid hiljem, kui Julieta kohtab Antía lapsepõlvesõbrannat. Lootuses, et tütar võiks teda mõista, asub Julieta kirjutama talle kirja möödunust ja oma elust.
Pedro Almodóvar on tänase Hispaania tuntuim režissöör ja selle filmiga naaseb ta oma menukaimate filmide, melodraamade "Volver" ning "Räägi temaga" radadele. Almodóvari filmides on ikka paksult värve ja pööraseid, isegi seebiooperile omaseid süžeekäike, ent meisterlikult jutustamise kunsti vallates õnnestub tal näidata sedagi, et piir seebiooperi ja elu vahel võib olla õhuke.
"Julieta" aluseks on Nobeli auhinna laureaadi Alice Munro lühijutud. Film osales Cannes'is võistlusprogrammis ja pälvis Euroopa filmiauhindade jagamisel neli nominatsiooni.
Film "Julieta" on ETV2 eetris 19. veebruaril kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Pedro Almodovari "Julieta" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis mullu novembris kooskõlastusringile turismiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi muutub majutusettevõtete külastajate registreerimine elektrooniliseks ning sellele andmekogule on ligipääs politseil ja julgeolekuasutustel.
Eelnõu järgi pole andmekogu andmed avalikud ning andmekogu isikustatud ja pseudonüümitud andmetele on juurdepääs politsei ja piirivalveametil (PPA) ning riigi julgeolekuasutustel. Pseudonüümimine tähendab seda, et varjatakse andmeväljad, kuhu on sisestatud isiku nimi, sünniaeg ja kodakondsus.
Kehtiva Schengeni konventsiooni järgi peavad majutusasutused ka praegu säilitama registreerimislehed pädevate asutuste jaoks, kui neil asutustel peaks andmeid vaja minema ohu ärahoidmiseks, kriminaalmenetluse tarbeks või näiteks kadunud inimese otsimiseks.
Statistikaameti andmetel peatus 2019. aastal Eesti majutusettevõtetes 3,8 miljonit turisti, kes veetsid seal seitse miljonit ööd. Välisturiste oli neist 2,3 miljonit. See tähendab, et kui seadusmuudatused oleks juba sisse viidud, oleks politseil, kapol ja välisluureametil 3,8 miljoni inimese andmed, mida saaks kasutada kõiksugu andmekogudest läbilaskmiseks, et leida kahtlase taustaga tegelasi või lihtsaid seaduserikkujaid.
Probleemiks polegi andmekogu abiga kurjategijate leidmine, vaid miljonite ontlike kodanike andmete kokkukogumine ja nende kaitsmine.
Andmekaitse inspektsiooni (AKI) hinnangul peaks andmete automaatset edastamist (niinimetatud push meetod) võimalusel vältima ning eelistama pull meetodit, mis tähendab, et politsei, kapo või välisluureamet küsib teavet päringu korras.
"Eelkõige oli inspektsiooni soov juhtida tähelepanu andmete edastamise loogikale, push meetodi asemel kasutada pull meetodit. Oleme oma arvamuses analüüsinud mõlemaid olukordi ning leidnud, et pull meetod tagab rohkem isikute privaatsust, sest mitte kõik inimesed ei ole automaatselt õiguskaitseasutuste huviorbiidis," ütles ERR-ile andmekaitse inspektsiooni koostöödirektor Maarja Kirss.
Automatiseeritud kontrollile ei olnud AKI vastu, kuid tähelepanu juhiti sellele, et see tuleks seaduse tasandil täpsemalt sõnastada, ütles Kirss.
Lisaks tuleb arvestada, et mitte kõik inimesed ei ole sattunud pahuksisse seadustega ega vaja abi ning seetõttu peavad olema rakendatud meetmed, mis leevendavad sedasorti andmete edastamist, märkis AKI eelnõule antud arvamuses.
Elektrooniline registreerimine tähendab seda, et registreeritavad isikuandmed võetakse automaatselt isiku reisidokumendi või isikutunnistuse masinloetavast koodist või dokumendikiibilt, Eesti ID kaardi omanike puhul kiibi avalikust profiilist.
Eesti vabariigi passi puhul on masinloetavale väljale kantud näiteks passi kasutaja perekonnanimi, eesnimed, sünniaeg, sugu, isikukood ning sõrmejäljed. ID kaardi puhul on masinloetavasse koodi kantud isikukood, sünniaeg, kasutaja sugu, kodakondsus, perekonnanimi, eesnimi või nimed.
AKI märkis, et selliseid andmeid pole majutusteenuse pakkuja üldse kohustatud koguma ning kui tulevikus on kavas ID kaardi kiibile kavas kanda ka näiteks biomeetrilised andmed, siis tähendab see uusi ohte. Seetõttu peaksid AKI hinnangul olema andmetega seadmed seadistatud nii, et ei kogutaks rohkem andmeid, kui on külastaja registreerimiseks vajalik.
AKI-le teeb muret ka see, et eelnõu järgi hakatakse hotelliklientide andmeid edastama EAS-i veebiplatvormi kaudu. Inspektsiooni hinnangul peab tehniliselt tagama, et EAS saaks juurdepääsu ainult nendele andmetele, mille puhul on olemas õigustus.
Kui on tabamus, jäävad andmed süsteemi
Lisaks turismiseadusele tuleb eelnõu järgi teha muudatusi ka politsei- ja piirivalveseaduses. AKI-le tekitavad muret eelkõige andmete säilitamine ja turvalisus.
Eelnõu järgi edastatakse hotellikülaliste andmed automaatselt turvalise elektroonilise kanali kaudu, mis luuakse just selleks otstarbeks. Andmetele tehakse automaatne ristkontroll andmekogude ja jälgimisnimekirjade vastu. Ainult selle külastaja andmeid, mis saavad tabamuse (näiteks on kohaldatud sissesõidukeeld või on tegu tagaotsitavaga), kontrollitakse veel käsitsi, et menetlusasutus saaks teha lõpliku otsuse, kas tegi on ohuga. Sel juhul säilitatakse tabamuse saanud külastaja registreerimisandmed menetlusasutuse, näiteks politsei, infosüsteemis.
AKI hinnangul pole selge, mis saab kogutud andmetest – mida nendega tehakse ning kui kaua neid säilitatakse.
Eelnõu järgi pseudonüümitakse majutusteenuse kasutaja andmed pärast kuue kuu möödumist andmekogusse kandmisest arvates. Andmed kustutatakse automaatselt viie aasta pärast. Sama praktikat rakendatakse näiteks lennureisijate puhul.
Eelnõust ei selgu aga, mis saab nende inimeste andmetest, kelle puhul tabamust ei tulnud. AKI soovitab nende isikute andmed kohe pseudonüümida, eelnõu järgi hoitakse andmeid isikustatuna pool aastat.
AKI-t häirib ka see, et politseil on ka peale pseudonüümimist isik võimalik tuvastada näiteks reisidokumendi liigi või numbri järgi. "PPA-l on olemas vahendid, et selle info põhjal isik tuvastada. Seetõttu ei ole tegemist pseudonüümitud andmetega," märkis AKI eelnõule antud arvamuses.
Inspektsioon pole ka kindel, kas andmekogule peaks juurdepääs olema ka välisluureametil (VLA), nagu eelnõust võib välja lugeda. AKI hinnangul peaks välisluureameti juurdepääsuvajadust põhjendama või vähemalt täpsustama, millised julgeolekuasutused andmekogu tohivad kasutada.
"/.../ veel ei ole hinnatud, kas ja kuivõrd võib esineda ka riske seoses sellega, et juurdepääsu majutusteenusekasutajate andmekogule saavad ka KaPo ja VLA, kellest viimase puhul ei ole eelnõus juurdepääsuvajadust pikemalt selgitatud. Samuti ei ole selge, kas on mõeldud ka volitatud töötlejatega seotud riskidele," märkis AKI.
Samuti pole analüüsitud olukorda, kus õiguskaitseasutused saavad peaaegu reaalajas teada, kus majutusasutuses mõni isik viibib ning kas sellega võivad kaasneda mingid ohud, tõi inspektsioon välja
Eraldi ei ole ka hinnatud ka seda, milline on andmekogu puhul kaudse tuvastamise risk. Samuti ei selgu mõjuhinnangust üheselt, kas on jääkriske, mida ei suudeta erinevate meetmetega maandada, märkis AKI.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et seadusmuudatusi on vaja, et suurendada rändekontrolli võimakust ning seista ebaseadusliku sisserände ja viisade ning elamislubade väärkasutuse vastu. Lisaks aitab uus eelnõu tagada avalikku korda, ohjeldada kuritegevust ning hoida riigi julgeolekut. Konkreetsete muudatuste eesmärgina on kirjas õiguskaitseasutuste avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse suutlikkuse parendamine.
Eelnõu kriitikud, näiteks inimõiguste keskuse juht Karl Käsper, on märkinud, et tegu on põhimõtteliselt lausjälitusega. | Inspektsioonile teeb muret hotellikülaliste andmete automaatne kogumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis mullu novembris kooskõlastusringile turismiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi muutub majutusettevõtete külastajate registreerimine elektrooniliseks ning sellele andmekogule on ligipääs politseil ja julgeolekuasutustel.
Eelnõu järgi pole andmekogu andmed avalikud ning andmekogu isikustatud ja pseudonüümitud andmetele on juurdepääs politsei ja piirivalveametil (PPA) ning riigi julgeolekuasutustel. Pseudonüümimine tähendab seda, et varjatakse andmeväljad, kuhu on sisestatud isiku nimi, sünniaeg ja kodakondsus.
Kehtiva Schengeni konventsiooni järgi peavad majutusasutused ka praegu säilitama registreerimislehed pädevate asutuste jaoks, kui neil asutustel peaks andmeid vaja minema ohu ärahoidmiseks, kriminaalmenetluse tarbeks või näiteks kadunud inimese otsimiseks.
Statistikaameti andmetel peatus 2019. aastal Eesti majutusettevõtetes 3,8 miljonit turisti, kes veetsid seal seitse miljonit ööd. Välisturiste oli neist 2,3 miljonit. See tähendab, et kui seadusmuudatused oleks juba sisse viidud, oleks politseil, kapol ja välisluureametil 3,8 miljoni inimese andmed, mida saaks kasutada kõiksugu andmekogudest läbilaskmiseks, et leida kahtlase taustaga tegelasi või lihtsaid seaduserikkujaid.
Probleemiks polegi andmekogu abiga kurjategijate leidmine, vaid miljonite ontlike kodanike andmete kokkukogumine ja nende kaitsmine.
Andmekaitse inspektsiooni (AKI) hinnangul peaks andmete automaatset edastamist (niinimetatud push meetod) võimalusel vältima ning eelistama pull meetodit, mis tähendab, et politsei, kapo või välisluureamet küsib teavet päringu korras.
"Eelkõige oli inspektsiooni soov juhtida tähelepanu andmete edastamise loogikale, push meetodi asemel kasutada pull meetodit. Oleme oma arvamuses analüüsinud mõlemaid olukordi ning leidnud, et pull meetod tagab rohkem isikute privaatsust, sest mitte kõik inimesed ei ole automaatselt õiguskaitseasutuste huviorbiidis," ütles ERR-ile andmekaitse inspektsiooni koostöödirektor Maarja Kirss.
Automatiseeritud kontrollile ei olnud AKI vastu, kuid tähelepanu juhiti sellele, et see tuleks seaduse tasandil täpsemalt sõnastada, ütles Kirss.
Lisaks tuleb arvestada, et mitte kõik inimesed ei ole sattunud pahuksisse seadustega ega vaja abi ning seetõttu peavad olema rakendatud meetmed, mis leevendavad sedasorti andmete edastamist, märkis AKI eelnõule antud arvamuses.
Elektrooniline registreerimine tähendab seda, et registreeritavad isikuandmed võetakse automaatselt isiku reisidokumendi või isikutunnistuse masinloetavast koodist või dokumendikiibilt, Eesti ID kaardi omanike puhul kiibi avalikust profiilist.
Eesti vabariigi passi puhul on masinloetavale väljale kantud näiteks passi kasutaja perekonnanimi, eesnimed, sünniaeg, sugu, isikukood ning sõrmejäljed. ID kaardi puhul on masinloetavasse koodi kantud isikukood, sünniaeg, kasutaja sugu, kodakondsus, perekonnanimi, eesnimi või nimed.
AKI märkis, et selliseid andmeid pole majutusteenuse pakkuja üldse kohustatud koguma ning kui tulevikus on kavas ID kaardi kiibile kavas kanda ka näiteks biomeetrilised andmed, siis tähendab see uusi ohte. Seetõttu peaksid AKI hinnangul olema andmetega seadmed seadistatud nii, et ei kogutaks rohkem andmeid, kui on külastaja registreerimiseks vajalik.
AKI-le teeb muret ka see, et eelnõu järgi hakatakse hotelliklientide andmeid edastama EAS-i veebiplatvormi kaudu. Inspektsiooni hinnangul peab tehniliselt tagama, et EAS saaks juurdepääsu ainult nendele andmetele, mille puhul on olemas õigustus.
Kui on tabamus, jäävad andmed süsteemi
Lisaks turismiseadusele tuleb eelnõu järgi teha muudatusi ka politsei- ja piirivalveseaduses. AKI-le tekitavad muret eelkõige andmete säilitamine ja turvalisus.
Eelnõu järgi edastatakse hotellikülaliste andmed automaatselt turvalise elektroonilise kanali kaudu, mis luuakse just selleks otstarbeks. Andmetele tehakse automaatne ristkontroll andmekogude ja jälgimisnimekirjade vastu. Ainult selle külastaja andmeid, mis saavad tabamuse (näiteks on kohaldatud sissesõidukeeld või on tegu tagaotsitavaga), kontrollitakse veel käsitsi, et menetlusasutus saaks teha lõpliku otsuse, kas tegi on ohuga. Sel juhul säilitatakse tabamuse saanud külastaja registreerimisandmed menetlusasutuse, näiteks politsei, infosüsteemis.
AKI hinnangul pole selge, mis saab kogutud andmetest – mida nendega tehakse ning kui kaua neid säilitatakse.
Eelnõu järgi pseudonüümitakse majutusteenuse kasutaja andmed pärast kuue kuu möödumist andmekogusse kandmisest arvates. Andmed kustutatakse automaatselt viie aasta pärast. Sama praktikat rakendatakse näiteks lennureisijate puhul.
Eelnõust ei selgu aga, mis saab nende inimeste andmetest, kelle puhul tabamust ei tulnud. AKI soovitab nende isikute andmed kohe pseudonüümida, eelnõu järgi hoitakse andmeid isikustatuna pool aastat.
AKI-t häirib ka see, et politseil on ka peale pseudonüümimist isik võimalik tuvastada näiteks reisidokumendi liigi või numbri järgi. "PPA-l on olemas vahendid, et selle info põhjal isik tuvastada. Seetõttu ei ole tegemist pseudonüümitud andmetega," märkis AKI eelnõule antud arvamuses.
Inspektsioon pole ka kindel, kas andmekogule peaks juurdepääs olema ka välisluureametil (VLA), nagu eelnõust võib välja lugeda. AKI hinnangul peaks välisluureameti juurdepääsuvajadust põhjendama või vähemalt täpsustama, millised julgeolekuasutused andmekogu tohivad kasutada.
"/.../ veel ei ole hinnatud, kas ja kuivõrd võib esineda ka riske seoses sellega, et juurdepääsu majutusteenusekasutajate andmekogule saavad ka KaPo ja VLA, kellest viimase puhul ei ole eelnõus juurdepääsuvajadust pikemalt selgitatud. Samuti ei ole selge, kas on mõeldud ka volitatud töötlejatega seotud riskidele," märkis AKI.
Samuti pole analüüsitud olukorda, kus õiguskaitseasutused saavad peaaegu reaalajas teada, kus majutusasutuses mõni isik viibib ning kas sellega võivad kaasneda mingid ohud, tõi inspektsioon välja
Eraldi ei ole ka hinnatud ka seda, milline on andmekogu puhul kaudse tuvastamise risk. Samuti ei selgu mõjuhinnangust üheselt, kas on jääkriske, mida ei suudeta erinevate meetmetega maandada, märkis AKI.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et seadusmuudatusi on vaja, et suurendada rändekontrolli võimakust ning seista ebaseadusliku sisserände ja viisade ning elamislubade väärkasutuse vastu. Lisaks aitab uus eelnõu tagada avalikku korda, ohjeldada kuritegevust ning hoida riigi julgeolekut. Konkreetsete muudatuste eesmärgina on kirjas õiguskaitseasutuste avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse suutlikkuse parendamine.
Eelnõu kriitikud, näiteks inimõiguste keskuse juht Karl Käsper, on märkinud, et tegu on põhimõtteliselt lausjälitusega.
### Response:
Inspektsioonile teeb muret hotellikülaliste andmete automaatne kogumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sagan teatas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et tema nime on halval eesmärgil ära kasutatud. Artikkel, mida on välja reklaamitud eksklusiivse intervjuuna ja kus Sagan räägib krüptoraha eelistest, ei ole päris.
"Ma eitan täielikult igasugust seotust selle leheküljega ja kõigega, mis selles artiklis on kirjutatud," kirjutas Sagan. "Ma ei ole mitte kunagi ühegi inimesega sellistel teemadel rääkinud. Kõik vastupidised väited on valed."
Viimastel aastatel on krüptorahapettuseid tulnud ette väga palju ja näiteks ainuüksi eelmisel aastal teenisid küberkurjategijad üle nelja miljardi dollari. Paljud pettused on seotud inimeste meelitamisega platvormidele, kus on võimalik nende rahale ligi pääseda. Kuulsuste kasutamine on seejuures väga populaarne.
Libaartiklis olla Sagan öelnud näiteks nii: "Me elame hetkel majanduslikult raskel ajal ja see siin on lahendus, mida me oleme kaua oodanud. Meil ei ole olnud mitte kunagi varem sellist imelist võimalust, kus tavalised inimesed võivad saada nii lühikese aja jooksul nii rikkaks."
Kui kelmuse taga olevad inimesed tuvastatakse, siis saab Sagan neile esitada süüdistuse tema maine rikkumise eest.
Hetkel treenib Sagan Colombias mäestikulaagris ning Euroopas teeb ta esimese stardi 8. märtsil, kui asub joonele kuulsal Itaalia ühepäevasõidul Strade Bianche. | Peter Sagan eitab krüptorahapettuses osalemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sagan teatas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et tema nime on halval eesmärgil ära kasutatud. Artikkel, mida on välja reklaamitud eksklusiivse intervjuuna ja kus Sagan räägib krüptoraha eelistest, ei ole päris.
"Ma eitan täielikult igasugust seotust selle leheküljega ja kõigega, mis selles artiklis on kirjutatud," kirjutas Sagan. "Ma ei ole mitte kunagi ühegi inimesega sellistel teemadel rääkinud. Kõik vastupidised väited on valed."
Viimastel aastatel on krüptorahapettuseid tulnud ette väga palju ja näiteks ainuüksi eelmisel aastal teenisid küberkurjategijad üle nelja miljardi dollari. Paljud pettused on seotud inimeste meelitamisega platvormidele, kus on võimalik nende rahale ligi pääseda. Kuulsuste kasutamine on seejuures väga populaarne.
Libaartiklis olla Sagan öelnud näiteks nii: "Me elame hetkel majanduslikult raskel ajal ja see siin on lahendus, mida me oleme kaua oodanud. Meil ei ole olnud mitte kunagi varem sellist imelist võimalust, kus tavalised inimesed võivad saada nii lühikese aja jooksul nii rikkaks."
Kui kelmuse taga olevad inimesed tuvastatakse, siis saab Sagan neile esitada süüdistuse tema maine rikkumise eest.
Hetkel treenib Sagan Colombias mäestikulaagris ning Euroopas teeb ta esimese stardi 8. märtsil, kui asub joonele kuulsal Itaalia ühepäevasõidul Strade Bianche.
### Response:
Peter Sagan eitab krüptorahapettuses osalemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen Viljandis saadud võimaluse eest äärmiselt tänulik," kommenteeris Marco Budic lepingu allkirjastamise järel. "Teen kõik, mis minu võimuses, et aidata meeskonnal ja klubil algavast hooajast maksimum võtta."
"Marco on noor ja perspektiivikas kaitsja, kes näitas end madalamal liigatasemel veedetud poole hooaja jooksul heast küljest," lausus Tuleviku esindusmeeskonna peatreener Sander Post. "Olen teoks saanud tehinguga rahul ning ühtlasi tänulik klubile selle eest, et tööka ning tulemusele keskendunud noore mehe mängijaõigused Tulevikule hangiti."
Neljapäeval oma 20. sünnipäeva tähistav Budici esimeseks klubiks Eestis oli Tabasalu JK, millega ta liitus mullu suvel Austria viiendal liigatasandil pallivast koduklubist Floridsdorfer AC. Varem on Budic jalgpalliharidust omandanud ka 24-kordse Austria meistri FK Wien noortesüsteemis. Eesti jalgpallimeistrivõistluste esiliiga B-tasandil sai mängumees mullu poole hooajaga kirja 20 kohtumist, milles lõi kaks väravat. Käimasolevas Evald Tipneri karikasarjas lülitas Budici 1/16-finaalis löödud värav konkurentsist valitseva meistri Tallinna FC Flora duubelmeeskonna. | Viljandi Tulevikuga liitus Tabasalus mänginud Austria keskkaitsja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen Viljandis saadud võimaluse eest äärmiselt tänulik," kommenteeris Marco Budic lepingu allkirjastamise järel. "Teen kõik, mis minu võimuses, et aidata meeskonnal ja klubil algavast hooajast maksimum võtta."
"Marco on noor ja perspektiivikas kaitsja, kes näitas end madalamal liigatasemel veedetud poole hooaja jooksul heast küljest," lausus Tuleviku esindusmeeskonna peatreener Sander Post. "Olen teoks saanud tehinguga rahul ning ühtlasi tänulik klubile selle eest, et tööka ning tulemusele keskendunud noore mehe mängijaõigused Tulevikule hangiti."
Neljapäeval oma 20. sünnipäeva tähistav Budici esimeseks klubiks Eestis oli Tabasalu JK, millega ta liitus mullu suvel Austria viiendal liigatasandil pallivast koduklubist Floridsdorfer AC. Varem on Budic jalgpalliharidust omandanud ka 24-kordse Austria meistri FK Wien noortesüsteemis. Eesti jalgpallimeistrivõistluste esiliiga B-tasandil sai mängumees mullu poole hooajaga kirja 20 kohtumist, milles lõi kaks väravat. Käimasolevas Evald Tipneri karikasarjas lülitas Budici 1/16-finaalis löödud värav konkurentsist valitseva meistri Tallinna FC Flora duubelmeeskonna.
### Response:
Viljandi Tulevikuga liitus Tabasalus mänginud Austria keskkaitsja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turu-uuringute AS-i institutsioonide usaldusväärsuse uuringust selgus, et kohalikke omavalitsusi (KOV) usaldab 71 protsenti Eesti elanikest, mitteusaldajaid oli 22 protsenti. See on ka kõrgeim näitaja alates 2018. aasta sügisest, kui KOV-ide usaldajaid oli 67 protsenti.
KOV-idel on võrdselt kõrge usaldusväärsus nii eestlaste kui ka muust rahvusest inimeste seas. Eestlastest usaldas KOV-e 70 ja mitte-eestlastest 72 protsenti.
Presidenti usaldas 66 protsenti Eesti inimestest ning ei usaldanud 22 protsenti. Presidendi usaldus on eriti kõrge eestlaste seas - 75 protsenti, kuid madalam muust rahvusest vastajate seas - vaid pooled (50 protsenti) muust rahvusest Eesti elanikud usaldavad teda.
Presidendi institutsiooni usaldusväärsus ei ole viimase kahe ja poole aasta jooksul väga palju muutunud. Kõrgeim oli see sügisel 2018, kui presidenti usaldas 71 protsenti ja madalaim kevadel 2019, kui usaldajaid oli 64 protsenti.
Riigikogu usaldusväärsus tõusis aga viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele. Riigikogu usaldas 58 protsenti, samas kui mitteusaldajaid oli 32 protsenti. Näiteks kevadel 2018 usaldas parlamenti 49 protsenti ja mitteusaldajaid oli 41 protsenti.
Erinevalt presidendist vastajate rahvuse pinnal riigikogu puhul nii suurt erinevust ei tule, ehkki eestlaste usaldus (60 protsenti) on mõnevõrra suurem kui muust rahvusest vastajatel (54 protsenti).
Võrreldes 2019. aasta kevadega on kasvanud ka peaministri usaldusväärsus. Kui märtsis-aprillis 2019 tehtud küsitluses usaldas peaministrit 53 protsenti, siis nüüd 58 protsenti. Peaministri mitteusaldajaid oli 33 protsenti.
Peaministri usaldusväärsuse juures on tähelepanuväärne, et see on eestlastest ja muust rahvusest vastajate seas võrdne ja mõnes küsitluses isegi muust rahvusest vastajate seas suurem.
Valitsuse usaldusväärsus on peaministri omast mõnevõrra madalam. Valitsust usaldab 53 protsenti ja ei usalda 35 protsenti. Ka valitsuse usalduse juures ei erine eestlastest vastajate (54 protsenti) ja muust rahvusest vastajate (52 protsenti) hinnangud märkimisväärselt.
Kõikidest institutsioonidest usaldatakse enim päästeteenistusi (96 protsenti), millele järgneb politsei (89 protsenti), kaitsevägi (80 protsenti) ja kaitseliit (76 protsenti).
Euroopa Liitu usaldab 73 protsenti ja NATO-t 66 protsenti kõigist eesti elanikest.
Kaitseväe, kaitseliidu ja eriti NATO puhul torkab silma eestlastest vastajate ja muust rahvusest vastajate erinev hoiak.
Eestlastest usaldab NATO-t 81 protsenti, kuid mitte-eestlastest vaid 36 protsenti. Eestlastest usaldab kaitseväge 89 protsenti, kuid mitte-eestlastest 69 protsenti. Kaitseliidu puhul on vastavad näitajad: eestlased 87 ja muust rahvusest vastajad 50 protsenti.
Uuringu andmed pärinevad kaitseministeeriumi poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt kaks korda aastas tehtavast riigikaitset käsitlevast avaliku arvamuse uuringust. Sel põhjusel ei ole institutsioonide usaldusväärsuse uuringus välja toodud ka kõiki institutsioone ehk puuduvad näiteks õiguskantsler, kohtud, ajakirjandus, kirik jne. | Kõige usaldatum poliitiline institutsioon on kohalikud omavalitsused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turu-uuringute AS-i institutsioonide usaldusväärsuse uuringust selgus, et kohalikke omavalitsusi (KOV) usaldab 71 protsenti Eesti elanikest, mitteusaldajaid oli 22 protsenti. See on ka kõrgeim näitaja alates 2018. aasta sügisest, kui KOV-ide usaldajaid oli 67 protsenti.
KOV-idel on võrdselt kõrge usaldusväärsus nii eestlaste kui ka muust rahvusest inimeste seas. Eestlastest usaldas KOV-e 70 ja mitte-eestlastest 72 protsenti.
Presidenti usaldas 66 protsenti Eesti inimestest ning ei usaldanud 22 protsenti. Presidendi usaldus on eriti kõrge eestlaste seas - 75 protsenti, kuid madalam muust rahvusest vastajate seas - vaid pooled (50 protsenti) muust rahvusest Eesti elanikud usaldavad teda.
Presidendi institutsiooni usaldusväärsus ei ole viimase kahe ja poole aasta jooksul väga palju muutunud. Kõrgeim oli see sügisel 2018, kui presidenti usaldas 71 protsenti ja madalaim kevadel 2019, kui usaldajaid oli 64 protsenti.
Riigikogu usaldusväärsus tõusis aga viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele. Riigikogu usaldas 58 protsenti, samas kui mitteusaldajaid oli 32 protsenti. Näiteks kevadel 2018 usaldas parlamenti 49 protsenti ja mitteusaldajaid oli 41 protsenti.
Erinevalt presidendist vastajate rahvuse pinnal riigikogu puhul nii suurt erinevust ei tule, ehkki eestlaste usaldus (60 protsenti) on mõnevõrra suurem kui muust rahvusest vastajatel (54 protsenti).
Võrreldes 2019. aasta kevadega on kasvanud ka peaministri usaldusväärsus. Kui märtsis-aprillis 2019 tehtud küsitluses usaldas peaministrit 53 protsenti, siis nüüd 58 protsenti. Peaministri mitteusaldajaid oli 33 protsenti.
Peaministri usaldusväärsuse juures on tähelepanuväärne, et see on eestlastest ja muust rahvusest vastajate seas võrdne ja mõnes küsitluses isegi muust rahvusest vastajate seas suurem.
Valitsuse usaldusväärsus on peaministri omast mõnevõrra madalam. Valitsust usaldab 53 protsenti ja ei usalda 35 protsenti. Ka valitsuse usalduse juures ei erine eestlastest vastajate (54 protsenti) ja muust rahvusest vastajate (52 protsenti) hinnangud märkimisväärselt.
Kõikidest institutsioonidest usaldatakse enim päästeteenistusi (96 protsenti), millele järgneb politsei (89 protsenti), kaitsevägi (80 protsenti) ja kaitseliit (76 protsenti).
Euroopa Liitu usaldab 73 protsenti ja NATO-t 66 protsenti kõigist eesti elanikest.
Kaitseväe, kaitseliidu ja eriti NATO puhul torkab silma eestlastest vastajate ja muust rahvusest vastajate erinev hoiak.
Eestlastest usaldab NATO-t 81 protsenti, kuid mitte-eestlastest vaid 36 protsenti. Eestlastest usaldab kaitseväge 89 protsenti, kuid mitte-eestlastest 69 protsenti. Kaitseliidu puhul on vastavad näitajad: eestlased 87 ja muust rahvusest vastajad 50 protsenti.
Uuringu andmed pärinevad kaitseministeeriumi poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt kaks korda aastas tehtavast riigikaitset käsitlevast avaliku arvamuse uuringust. Sel põhjusel ei ole institutsioonide usaldusväärsuse uuringus välja toodud ka kõiki institutsioone ehk puuduvad näiteks õiguskantsler, kohtud, ajakirjandus, kirik jne.
### Response:
Kõige usaldatum poliitiline institutsioon on kohalikud omavalitsused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Firma tegi ka avalduse, kus kinnitas, et teeb koostööd Vene tarkvaraarendajatega ning et juba praegu müügil olevates vahendites on näiteks Mail.ru rakendus ning Yandexi otsing eelinstalleeritud, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
"Seadusemuudatused ei mõjuta ettevõtte plaane jätkata tööd Venemaal," kinnitati Samsungi avalduses.
Samsungist erinevalt on käitunud näiteks USA suurkompanii Apple, mille esindajad on teatanud, et nad ei hakka müüma seadmeid kolmanda osapoole eelinstalleeritud rakendustega ning et uus seadus võib neid sundida hindama ümber oma tegevust Venemaa turul.
Eelmisel aastal võttis Venemaa riigiduuma vastu uued reeglid, kuid endiselt pole veel lõplikult täpsustatud, millised kohalikud rakendused peavad olema eelinstalleeritud Venemaal müüdavatesse nutitelefonisse, tahvelarvutitesse ja arvutitesse.
Reeglid hakkavad kehtima käesoleva aasta suvel.
Väljaande RBK teatel on Samsung hetkel populaarsuselt teine nutitelefonibränd ja omab 28 protsenti turust, Apple seevastu kontrollib vaid 10 protsenti turust, esikohal on 32,7 protsendiga Huawei.
Eelmisel aastal trahvis Vene kohus USA sotsiaalmeediafirmasid Twitter ja Facebook 4 miljoni rubla (63 336 dollari) suuruse trahviga selle eest, et firmad ei täitnud nõuet, et kasutajate andmeid tuleb hoida Venemaal asuvates serverites. | Samsung leppis Venemaa uute nõudmistega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Firma tegi ka avalduse, kus kinnitas, et teeb koostööd Vene tarkvaraarendajatega ning et juba praegu müügil olevates vahendites on näiteks Mail.ru rakendus ning Yandexi otsing eelinstalleeritud, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
"Seadusemuudatused ei mõjuta ettevõtte plaane jätkata tööd Venemaal," kinnitati Samsungi avalduses.
Samsungist erinevalt on käitunud näiteks USA suurkompanii Apple, mille esindajad on teatanud, et nad ei hakka müüma seadmeid kolmanda osapoole eelinstalleeritud rakendustega ning et uus seadus võib neid sundida hindama ümber oma tegevust Venemaa turul.
Eelmisel aastal võttis Venemaa riigiduuma vastu uued reeglid, kuid endiselt pole veel lõplikult täpsustatud, millised kohalikud rakendused peavad olema eelinstalleeritud Venemaal müüdavatesse nutitelefonisse, tahvelarvutitesse ja arvutitesse.
Reeglid hakkavad kehtima käesoleva aasta suvel.
Väljaande RBK teatel on Samsung hetkel populaarsuselt teine nutitelefonibränd ja omab 28 protsenti turust, Apple seevastu kontrollib vaid 10 protsenti turust, esikohal on 32,7 protsendiga Huawei.
Eelmisel aastal trahvis Vene kohus USA sotsiaalmeediafirmasid Twitter ja Facebook 4 miljoni rubla (63 336 dollari) suuruse trahviga selle eest, et firmad ei täitnud nõuet, et kasutajate andmeid tuleb hoida Venemaal asuvates serverites.
### Response:
Samsung leppis Venemaa uute nõudmistega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkooliealisi tüdrukuid oli kohale kutsutud 34 ning poisse 64. Noortega tegelesid mitmed NBA staarid eesotsas Pascal Siakami (Toronto Raptors), Davis Bertansi (Washington Wizards), Tacko Falli (Boston Celtics) ja Lauri Markkaneniga (Chicago Bulls). Endistest WNBA mängijatest olid esindatud Ashley Battle, Michele Van Gorp ja Ebony Hoffman, vahendab Korvpall24.ee.
Neidude hulgast valiti laagri lõpuks kõige väärtuslikumaks mängijaks prantslanna Serena Kessler. Tema kõrval valiti laagri tähtede rivistusse paari päeva pärast 18-aastaseks saav eestlanna Anna Gret Asi ja veel ka hispaanlanna Mama Dembele Traore, prantslanna Aminata Gueye, uruguailannad Camila Kirschembaum ja Florence Niski, austraallanna Oliver Pollerd ja kanadalanna Merissah Russell.
Anna Gret Asi oli seejuures parim kolmepunktiviskaja ja Traore parim kaitsemängija.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Anna Gret Asi valiti NBA talendilaagris tähtede hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkooliealisi tüdrukuid oli kohale kutsutud 34 ning poisse 64. Noortega tegelesid mitmed NBA staarid eesotsas Pascal Siakami (Toronto Raptors), Davis Bertansi (Washington Wizards), Tacko Falli (Boston Celtics) ja Lauri Markkaneniga (Chicago Bulls). Endistest WNBA mängijatest olid esindatud Ashley Battle, Michele Van Gorp ja Ebony Hoffman, vahendab Korvpall24.ee.
Neidude hulgast valiti laagri lõpuks kõige väärtuslikumaks mängijaks prantslanna Serena Kessler. Tema kõrval valiti laagri tähtede rivistusse paari päeva pärast 18-aastaseks saav eestlanna Anna Gret Asi ja veel ka hispaanlanna Mama Dembele Traore, prantslanna Aminata Gueye, uruguailannad Camila Kirschembaum ja Florence Niski, austraallanna Oliver Pollerd ja kanadalanna Merissah Russell.
Anna Gret Asi oli seejuures parim kolmepunktiviskaja ja Traore parim kaitsemängija.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Anna Gret Asi valiti NBA talendilaagris tähtede hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti mängib turniiril B-alagrupis koos Jaapani ja Šveitsiga. Võitja pääseb edasi 5. koha kohtumisele, mille vastane tuleb A-alagrupist, kus mängivad Soome, Norra, Venemaa, Rootsi ja USA. Alagrupis teiseks ja kolmandaks jäädes tuleb pidada 7.-8. matš. Koroonaviiruse tõttu jäi suurvõistlusest eemale Hiina.
Jaapaniga kohtub Eesti kolmapäeva õhtul. Teised mängud peetakse omavahel neljapäeval ning kohamängud reedel. Maailmameister selgub laupäeval. | Eesti jääpallinaiskond alustas MM-i võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti mängib turniiril B-alagrupis koos Jaapani ja Šveitsiga. Võitja pääseb edasi 5. koha kohtumisele, mille vastane tuleb A-alagrupist, kus mängivad Soome, Norra, Venemaa, Rootsi ja USA. Alagrupis teiseks ja kolmandaks jäädes tuleb pidada 7.-8. matš. Koroonaviiruse tõttu jäi suurvõistlusest eemale Hiina.
Jaapaniga kohtub Eesti kolmapäeva õhtul. Teised mängud peetakse omavahel neljapäeval ning kohamängud reedel. Maailmameister selgub laupäeval.
### Response:
Eesti jääpallinaiskond alustas MM-i võidukalt |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.