instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirglikkus keele teemadel on mõistetav – on ju eesti keel üks meie iseolemise alustalasid, mille kaitse ka põhiseadusesse ja kirjakeele normi määrusesse sisse kirjutatud. Seda pidas hiljuti vajalikuks meelde tuletada õiguskantsler Ülle Madise 1 – järelikult näib ühiskonnas kindlustunne keele suhtes olevat hajuma hakanud. Eesti keele kaitsmise vajadust tema enda kõnelejate ja kirjutajate eest on esile toodud ka mitmes hiljutises arvamusloos.
Paradoksina läheb keel meile emotsionaalselt korda ning samas on ta ka lihtsalt tööriist, mis teenib igapäevavajadusi. Ühiskond elab keeles, keel on kõike: nii võim kui vaim, hirm kui arm, mõnda meelitab keel suhtlema, looma või arutlema, mõnda kohutab vastanduma. Keele abil mõistetakse õigust ja kirjeldatakse tõde.
Kui uurida põhiseaduses leiduvat sõnavara keeleteadlase pilguga, siis torkab silma, et "õigus" on suures ülekaalus "tõe" vastu 2. Õigus seondub enamasti voli, vabadusega midagi teha, näiteks fraasidena "Igaühel on õigus …" või "Riigikogu liikmel on õigus …". Tõde on mainitud ainult kriminaalmenetluse, tõe väljaselgitamise kontekstis.
Lühidalt öeldes: põhiseadusest tõde kuigivõrd ei leia, ühiskonnale läheb enam korda õigus. Tõde huvitab rohkem teadlasi, muuhulgas keeleteadlasi.
Tõe taotlemine on jäänud teadusliku meetodi paleuseks, hoolimata selle teekonna konarlikkusest ja üha kerkivast vajadusest varem tõeks peetut aeg-ajalt kahtluse alla seada, uues kontekstis uuesti mõtestada. Nii on näiteks keele puhul püütud tõena kirjeldada kord normitud kirjalikku keelt (nt 20. sajandil), kord tegelikku rahva poolt kõneldavat keelt (nt Lutheri ideaalina 16. sajandil, ka tänapäeval).
Keeleteadlased Kristiina Ross ja Liisi Piits on mõtteid mõlgutanud tõest eesti keelekirjelduses, rõhutades uurimise-kirjeldamise eesmärki. 3 Kui näiteks eesti käändesüsteemi kirjeldamise osas on tõde jalule saadud ja "viimased 200 aastat tõde ainult viimistletud", siis mis asi on välde "vajab veel vaidlemist".
Miks me keelt uurime?
Vastus on lihtne. Tahame tõde selle kohta, kuidas keel toimib.
Küsimusi on palju: mis nähtused keeles üldse olemas on, mis on sage, mis mitte, miks elab keel variantides, kuidas sünnivad uued tähendused, kuidas kujuneb stiil, kui palju stiilitasandeid peaks olema, kas sõna üksi saab olla halvustav, kuidas mõte ja keel paremini kooskõlla viia? Mida teha, kui uuemad laensõnad ei taha kuidagi sobituda olemasolevatesse muutmistüüpidesse?
Kui tahta keelekasutust mõjutada, siis kuidas kaaluda, kas võitlus tuleb vaevaline või tulemuslik? Heiki-Jaan Kaalep on sõnastanud nii: me uurime keelt, sest tahame avastada reeglid, mida keele kõnelejad kasutavad. 4
Keeleteadlased arutlevad keele üle oma teadustöödes, kusjuures võib juhtuda, et üks raamistik lükkab eelmise hoopistükkis ümber. 5 See kõik on loomulik teaduselu. Õiguskantsleri hoiatuse on teeninud ära olukord, kus "valitsev avalik arvamus – sageli paraku ideoloogiliselt ja moraalselt laetud eksiarvamus – sunnib teadlased .. ausast arutelust loobuma". 6 Vaidlemist-arutlemist paistab vajavat ka sõnaraamatute ja sõnavarakorralduse tõde.
Üks paar ja üksainus
Meie õnn ja õnnetus on, et erinevalt nii mõnestki teisest keeltest, on meil kõrvu eksisteerinud kaks sõnaraamatutüüpi – keelt kirjeldav seletav sõnaraamat (nagu inglastel, prantslastel, soomlastel jt keeltel) ja keelekasutust suunav õigekeelsussõnaraamat ÕS (nagu sakslaste kunagine Rechtschreibung-Duden või venelaste Ožegov).
Ajalooliselt vanem on meil ÕS, mis esimest korda ilmus 1918. aastal, seletussõnaraamatut hakati koostama 1960. aastatel, esimene vihik trükiti 1988. Nüüdseks on mõlemad ilmunud mitme väljaandena, viimati pea korraga, mõnekuise vahega: ÕS 2018 hilisügisel ja eesti keele seletav sõnaraamat veebruaris 2019 (Sõnaveebis). Nii on meil pikka aega olnud ÕS, milles on nõuanded, aga pole eriti sõnatähendusi, ja seletav sõnaraamat, kus on sõnatähendused, aga pole nõuandeid.
Eesti on uhke oma IT-eduloo üle, ja põhjusega. Peame loomulikuks, et teenused on hiireklõpsu kaugusel. Osa sellest eduloost on ka sõnaraamatute ja muude keeleliste ressursside kättesaadavaks tegemine elektrooniliselt, viimasel ajal otse nutitelefoniski.
Sõnaraamatutöö loomulik samm oli ühendada kaks sõnaraamatutüüpi, luua üksikute paarist üksainus ühtne sõnakogu, kus kõik eesti sõnad sees. 7 Samasugune areng on toimunud ka Saksamaal, kus veebi-Duden on ühendanud kaks seni eraldi seisnud sõnaraamatut.
Kirjakeele norm
Õiguslikust vaatepunktist on asi lihtne: 1995. a täiendati keeleseadust määrusega, mille järgi kirjakeele normi määrab õigekeelsussõnaraamat, 2011. aastal täpsustati, et Eesti Keele Instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat. See on maailmapraktikas tõesti haruldane, kui mitte ainukordne nähtus. Sildina trükiti see teade ka ÕS 2006 kaanele.
"Õigekeelsussõnaraamat oleks kasvanud nagu keele põhiseaduseks, õiguse mõistmise tööriistaks."
Tasapisi, aga vääramatult on paljudel tekkinud tunne, et ainuüksi ÕS-is on õige keel, kaasa arvatud õiged tähendused. Õigekeelsussõnaraamat oleks kasvanud nagu keele põhiseaduseks, õiguse mõistmise tööriistaks. Seda tunnet on kindlasti toetanud ÕS-i nimetuse osaks olev sõna "õigekeelsus".
Kuidas sobitada too õigekeelsuse norm ajaga kaasas käivasse ühtsesse sõnaraamatusse, mis taotleb ka tõe pakkumist keelekasutuse kohta?
Arvamusi on olnud mitut pidi. Ühest küljest on väidetud, et varasemad seletussõnaraamatud on niigi "oma laadilt normatiivsed" 8 või "põhimõtteliselt normatiivsed" 9. Õigekirja on saanud ja saab jätkuvalt vaadata kõigist eesti sõnastikest: seletussõnaraamatust, võõrsõnade leksikonist, sünonüümisõnastikust, kohanimede osas kohanimeraamatust.
Teisest küljest on esile toodud kahe peamise sõnastikutüübi erinevust: seletussõnaraamat on "kirjeldav, sõnade ja väljendite tähendusi avav ning näitlikustav autorisõnaraamat", ÕS on "õigekeelsuslikke juhiseid andev ja suunav toimetajasõnaraamat". 10
Eesti keelekorralduse üks suurkujusid Henn Saari on rõhutanud, et kui seletussõnaraamatusse lisada hääldus ja sõnavormid, saab seda kasutada ka õigekeelsussõnaraamatuna. 11 Seega just kolm elementi – õigekiri, hääldus ja sõnamuutmine – olid tema silmis valdkonnad, mida oleks mõtet sõnaseletustele lisada, et saada ühtne sõnaraamat. Hääldus seejuures vaid niivõrd, kuivõrd sellest oleneb sõna muutmine kas siis ühe või teise tüübi järgi.
Kas tähendusi saab kohustuslikuks teha?
1918. aastal ilmunud õigekirjutussõnaraamat oli mõeldud käsiraamatuks "kirjaviisi ja osalt ka õigekeelsuse alal", kusjuures eessõnas märgitakse, et mitmed sõnad esinevad kahel või enamalgi kujul, "sest et nad niisugustena on üleüldiselt tarvitatavad". 12
Edaspidi oli plaanis "unusisse vaibuvad kõrvukujud" välja heita, kui neil tarvitust enam pole. Samal viisil on talitanud kõik õigekeelsussõnaraamatud: keelekirjeldust ja nõuandeid on pidevalt ajakohastatud, kui tegelik keelekasutus on nähtavalt muutunud.
ÕS-is toimus suurem muutus 1999. aastal, kui sõnaraamatusse lisati palju keelekasutusnäiteid ja õpetusi, mõttega seda taas enam käsiraamatuks kujundada. Oluline on rõhutada, et endiselt ei keskendunud ÕS sõnatähenduste esitamisele, küll aga hakkas algul karmimalt, siis leebemalt osutama keelekorralduses ebasoovitatavaks peetud tähendustele.
Selliseid nõuandeid on iseenesest ülivähe: ÕS-is 1999–2018 on nende arv kõikunud 130 ja 170 vahel. Võrdluseks: ÕS-is 2018 on 60 000, seletussõnaraamatus on 150 000 sõna, igaühel oma üks või mitu tähendust. Seega on tähenduste kitsendamine puudutanud vaid murdosa eesti keele sõnadest.
Keeleteaduses teatakse, et sõna tähendab täpselt seda, mis tähenduses seda kasutatakse. 13 Ja mis tähenduses sellest aru saadakse – inimesed kasutavad keelt, et võimalikult tõhusalt anda edasi oma mõtet. Ükski suhtlusolukord pole kunagi täiesti täpselt sama mis eelmine, nii on igal kasutusjuhul mingi oma münt juures.
Lingvistikas kirjeldatakse seda nii, et sõnal on mingi keskne tähendus, mida saab äärtest igas suunas "venitada". Kui ühte suunda "venitamisi" on palju – keelekasutajad on selles justkui kokku leppinud –, ja leksikograaf tuvastabki uue tähendusnüansi, registreeritakse see sõnaraamatus.
Sellele keeleteaduslikule tõele astus sammu lähemale juba 1980. aastal vabariiklik õigekeelsuskomisjon, kui otsustas sõnatähendusi mitte normida. 14
Ometi pidi Emakeele Seltsi keeletoimkond 2012. aastal, kolmkümmend aastat hiljem, pöörduma õpetajate poole lausa märgukirjaga, et seda meelde tuletada. Õpetajatele pandi südamele, et kui kaaluda sõna tähenduslikku sobivust vahetusse konteksti, tuleks peale ÕS-i tugineda ka muudele käibivatele eesti kirjakeele allikatele: seletav sõnaraamat, võõrsõnade leksikon, vajaduse korral erialasõnastikud ja võimalust mööda muudki usaldusväärsed avalikud tekstid.
Seega ilmneb, et sõnaraamatust tasub otsida tähenduste kohta seletusi ja kasutusnäiteid ning seaduse jõuga normi vaid õigekirja ja sõnamuutmise kohta.
Tõde, õigus ja armastus
Tõe ja õiguse otsingud on meie rahvuslikku enesekuvandisse sisse kirjutatud niisamuti nagu ka kemplemine ja vaidlused nendel teemadel. Lihtsustatult on eestlane harjunud õigust otsima kohtust, tõde aga Tammsaare ajal piiblist, praegusel ajal teadusest.
Tõe ja õiguse mudelit kantakse üle ka seisukohtadele keele suhtes. Meil on olnud õigekeelsus, mis ütleb, kuidas on õige, aga meil on ka keeleteadus, mis teab, kuidas keel tegelikult käibib. Aastakümneid ongi arendatud kaht paralleelset sõnastikku: üht õiguse ja teist tõe otsijatele (üks suunav, teine kirjeldav), nüüd on nad kokku saamas ühises keskkonnas, EKI keeleportaalis Sõnaveeb.
Uues olukorras alles õpime elama sellega, et osa kasutajaid otsib sõnaraamatust keele kohta õigust (= mul on õigus, sina eksid), osa õigsust (= nii on korrektne, soovin olla lojaalne), üks osa otsib aga tõde (= kuidas on valdav kasutus, millised on variandid, mis suunas toimub areng?). Üks on kindel: me kõik armastame oma keelt – igaüks omal kombel!
1 Viimati nt: Ülle Madise, Eesti keel on põhiseaduse kaitse all. – Sirp 21.10.2022. Varem ka: Ülle Madise, Eesti keel pole pelk tarbeese. Sirp 15.02.2019.
2 Sõnatüvi "õigus" esineb põhiseaduse tekstis 162 korda, sh lihtsõnana "õigus" 102 korda, samal ajal kui "tõde" üksnes 4 korda.
3 Kristiina Ross, Liisi Piits. Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses. – Keel ja Kirjandus 8-9/2019, 686–694.
4 Heiki-Jaan Kaalep. Oma reeglid avastab igaüks ise. Intervjueerib Arvi Tavast. – Keel ja Kirjandus 5/2022, 452−459.
5 Kristiina Ross, Liisi Piits. Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses. – Keel ja Kirjandus 8-9/2019, 686–694.
6 Viimati nt: Ülle Madise, Teadus ja demokraatia põhiseaduse valguses. ERR 22.10.2022. Varem ka: Ülle Madise, Vaikimise nõiaring. Sirp 10.06.2022.
7 Margit Langemets, Kristina Koppel, Jelena Kallas, Arvi Tavast 2021. Sõnastikukogust keeleportaaliks. − Keel ja Kirjandus, 8-9, 755−770.
8 Rudolf Karelson. Koostamisel on eesti kirjakeele seletussõnaraamat. – Kodumurre 10-11/1972, 44–52.
9 Kristiina Ross, Liisi Piits. Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses. – Keel ja Kirjandus 8-9/2019, lk 686.
10 Tiia Valdre. 50 aasta keel pakitud. – Sirp 14.12.2007.
11 Henn Saari 2004 1989. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
12 Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. 1918.
13 Kristiina Ross. Mida sõnad tähendavad? – Delfi 28.08.2001; Lydia Risberg, Margit Langemets. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 10/2021, 903−926.
14 Praktikas on küll mõned otsused ka hiljem tehtud sõnatähenduste teemal, aga needki ikka tähenduse laiendamise, mitte piiramise suunas. Vt EKI teatmik. | Margit Langemets ja Ene Vainik: tõde ja õigus keeles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirglikkus keele teemadel on mõistetav – on ju eesti keel üks meie iseolemise alustalasid, mille kaitse ka põhiseadusesse ja kirjakeele normi määrusesse sisse kirjutatud. Seda pidas hiljuti vajalikuks meelde tuletada õiguskantsler Ülle Madise 1 – järelikult näib ühiskonnas kindlustunne keele suhtes olevat hajuma hakanud. Eesti keele kaitsmise vajadust tema enda kõnelejate ja kirjutajate eest on esile toodud ka mitmes hiljutises arvamusloos.
Paradoksina läheb keel meile emotsionaalselt korda ning samas on ta ka lihtsalt tööriist, mis teenib igapäevavajadusi. Ühiskond elab keeles, keel on kõike: nii võim kui vaim, hirm kui arm, mõnda meelitab keel suhtlema, looma või arutlema, mõnda kohutab vastanduma. Keele abil mõistetakse õigust ja kirjeldatakse tõde.
Kui uurida põhiseaduses leiduvat sõnavara keeleteadlase pilguga, siis torkab silma, et "õigus" on suures ülekaalus "tõe" vastu 2. Õigus seondub enamasti voli, vabadusega midagi teha, näiteks fraasidena "Igaühel on õigus …" või "Riigikogu liikmel on õigus …". Tõde on mainitud ainult kriminaalmenetluse, tõe väljaselgitamise kontekstis.
Lühidalt öeldes: põhiseadusest tõde kuigivõrd ei leia, ühiskonnale läheb enam korda õigus. Tõde huvitab rohkem teadlasi, muuhulgas keeleteadlasi.
Tõe taotlemine on jäänud teadusliku meetodi paleuseks, hoolimata selle teekonna konarlikkusest ja üha kerkivast vajadusest varem tõeks peetut aeg-ajalt kahtluse alla seada, uues kontekstis uuesti mõtestada. Nii on näiteks keele puhul püütud tõena kirjeldada kord normitud kirjalikku keelt (nt 20. sajandil), kord tegelikku rahva poolt kõneldavat keelt (nt Lutheri ideaalina 16. sajandil, ka tänapäeval).
Keeleteadlased Kristiina Ross ja Liisi Piits on mõtteid mõlgutanud tõest eesti keelekirjelduses, rõhutades uurimise-kirjeldamise eesmärki. 3 Kui näiteks eesti käändesüsteemi kirjeldamise osas on tõde jalule saadud ja "viimased 200 aastat tõde ainult viimistletud", siis mis asi on välde "vajab veel vaidlemist".
Miks me keelt uurime?
Vastus on lihtne. Tahame tõde selle kohta, kuidas keel toimib.
Küsimusi on palju: mis nähtused keeles üldse olemas on, mis on sage, mis mitte, miks elab keel variantides, kuidas sünnivad uued tähendused, kuidas kujuneb stiil, kui palju stiilitasandeid peaks olema, kas sõna üksi saab olla halvustav, kuidas mõte ja keel paremini kooskõlla viia? Mida teha, kui uuemad laensõnad ei taha kuidagi sobituda olemasolevatesse muutmistüüpidesse?
Kui tahta keelekasutust mõjutada, siis kuidas kaaluda, kas võitlus tuleb vaevaline või tulemuslik? Heiki-Jaan Kaalep on sõnastanud nii: me uurime keelt, sest tahame avastada reeglid, mida keele kõnelejad kasutavad. 4
Keeleteadlased arutlevad keele üle oma teadustöödes, kusjuures võib juhtuda, et üks raamistik lükkab eelmise hoopistükkis ümber. 5 See kõik on loomulik teaduselu. Õiguskantsleri hoiatuse on teeninud ära olukord, kus "valitsev avalik arvamus – sageli paraku ideoloogiliselt ja moraalselt laetud eksiarvamus – sunnib teadlased .. ausast arutelust loobuma". 6 Vaidlemist-arutlemist paistab vajavat ka sõnaraamatute ja sõnavarakorralduse tõde.
Üks paar ja üksainus
Meie õnn ja õnnetus on, et erinevalt nii mõnestki teisest keeltest, on meil kõrvu eksisteerinud kaks sõnaraamatutüüpi – keelt kirjeldav seletav sõnaraamat (nagu inglastel, prantslastel, soomlastel jt keeltel) ja keelekasutust suunav õigekeelsussõnaraamat ÕS (nagu sakslaste kunagine Rechtschreibung-Duden või venelaste Ožegov).
Ajalooliselt vanem on meil ÕS, mis esimest korda ilmus 1918. aastal, seletussõnaraamatut hakati koostama 1960. aastatel, esimene vihik trükiti 1988. Nüüdseks on mõlemad ilmunud mitme väljaandena, viimati pea korraga, mõnekuise vahega: ÕS 2018 hilisügisel ja eesti keele seletav sõnaraamat veebruaris 2019 (Sõnaveebis). Nii on meil pikka aega olnud ÕS, milles on nõuanded, aga pole eriti sõnatähendusi, ja seletav sõnaraamat, kus on sõnatähendused, aga pole nõuandeid.
Eesti on uhke oma IT-eduloo üle, ja põhjusega. Peame loomulikuks, et teenused on hiireklõpsu kaugusel. Osa sellest eduloost on ka sõnaraamatute ja muude keeleliste ressursside kättesaadavaks tegemine elektrooniliselt, viimasel ajal otse nutitelefoniski.
Sõnaraamatutöö loomulik samm oli ühendada kaks sõnaraamatutüüpi, luua üksikute paarist üksainus ühtne sõnakogu, kus kõik eesti sõnad sees. 7 Samasugune areng on toimunud ka Saksamaal, kus veebi-Duden on ühendanud kaks seni eraldi seisnud sõnaraamatut.
Kirjakeele norm
Õiguslikust vaatepunktist on asi lihtne: 1995. a täiendati keeleseadust määrusega, mille järgi kirjakeele normi määrab õigekeelsussõnaraamat, 2011. aastal täpsustati, et Eesti Keele Instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat. See on maailmapraktikas tõesti haruldane, kui mitte ainukordne nähtus. Sildina trükiti see teade ka ÕS 2006 kaanele.
"Õigekeelsussõnaraamat oleks kasvanud nagu keele põhiseaduseks, õiguse mõistmise tööriistaks."
Tasapisi, aga vääramatult on paljudel tekkinud tunne, et ainuüksi ÕS-is on õige keel, kaasa arvatud õiged tähendused. Õigekeelsussõnaraamat oleks kasvanud nagu keele põhiseaduseks, õiguse mõistmise tööriistaks. Seda tunnet on kindlasti toetanud ÕS-i nimetuse osaks olev sõna "õigekeelsus".
Kuidas sobitada too õigekeelsuse norm ajaga kaasas käivasse ühtsesse sõnaraamatusse, mis taotleb ka tõe pakkumist keelekasutuse kohta?
Arvamusi on olnud mitut pidi. Ühest küljest on väidetud, et varasemad seletussõnaraamatud on niigi "oma laadilt normatiivsed" 8 või "põhimõtteliselt normatiivsed" 9. Õigekirja on saanud ja saab jätkuvalt vaadata kõigist eesti sõnastikest: seletussõnaraamatust, võõrsõnade leksikonist, sünonüümisõnastikust, kohanimede osas kohanimeraamatust.
Teisest küljest on esile toodud kahe peamise sõnastikutüübi erinevust: seletussõnaraamat on "kirjeldav, sõnade ja väljendite tähendusi avav ning näitlikustav autorisõnaraamat", ÕS on "õigekeelsuslikke juhiseid andev ja suunav toimetajasõnaraamat". 10
Eesti keelekorralduse üks suurkujusid Henn Saari on rõhutanud, et kui seletussõnaraamatusse lisada hääldus ja sõnavormid, saab seda kasutada ka õigekeelsussõnaraamatuna. 11 Seega just kolm elementi – õigekiri, hääldus ja sõnamuutmine – olid tema silmis valdkonnad, mida oleks mõtet sõnaseletustele lisada, et saada ühtne sõnaraamat. Hääldus seejuures vaid niivõrd, kuivõrd sellest oleneb sõna muutmine kas siis ühe või teise tüübi järgi.
Kas tähendusi saab kohustuslikuks teha?
1918. aastal ilmunud õigekirjutussõnaraamat oli mõeldud käsiraamatuks "kirjaviisi ja osalt ka õigekeelsuse alal", kusjuures eessõnas märgitakse, et mitmed sõnad esinevad kahel või enamalgi kujul, "sest et nad niisugustena on üleüldiselt tarvitatavad". 12
Edaspidi oli plaanis "unusisse vaibuvad kõrvukujud" välja heita, kui neil tarvitust enam pole. Samal viisil on talitanud kõik õigekeelsussõnaraamatud: keelekirjeldust ja nõuandeid on pidevalt ajakohastatud, kui tegelik keelekasutus on nähtavalt muutunud.
ÕS-is toimus suurem muutus 1999. aastal, kui sõnaraamatusse lisati palju keelekasutusnäiteid ja õpetusi, mõttega seda taas enam käsiraamatuks kujundada. Oluline on rõhutada, et endiselt ei keskendunud ÕS sõnatähenduste esitamisele, küll aga hakkas algul karmimalt, siis leebemalt osutama keelekorralduses ebasoovitatavaks peetud tähendustele.
Selliseid nõuandeid on iseenesest ülivähe: ÕS-is 1999–2018 on nende arv kõikunud 130 ja 170 vahel. Võrdluseks: ÕS-is 2018 on 60 000, seletussõnaraamatus on 150 000 sõna, igaühel oma üks või mitu tähendust. Seega on tähenduste kitsendamine puudutanud vaid murdosa eesti keele sõnadest.
Keeleteaduses teatakse, et sõna tähendab täpselt seda, mis tähenduses seda kasutatakse. 13 Ja mis tähenduses sellest aru saadakse – inimesed kasutavad keelt, et võimalikult tõhusalt anda edasi oma mõtet. Ükski suhtlusolukord pole kunagi täiesti täpselt sama mis eelmine, nii on igal kasutusjuhul mingi oma münt juures.
Lingvistikas kirjeldatakse seda nii, et sõnal on mingi keskne tähendus, mida saab äärtest igas suunas "venitada". Kui ühte suunda "venitamisi" on palju – keelekasutajad on selles justkui kokku leppinud –, ja leksikograaf tuvastabki uue tähendusnüansi, registreeritakse see sõnaraamatus.
Sellele keeleteaduslikule tõele astus sammu lähemale juba 1980. aastal vabariiklik õigekeelsuskomisjon, kui otsustas sõnatähendusi mitte normida. 14
Ometi pidi Emakeele Seltsi keeletoimkond 2012. aastal, kolmkümmend aastat hiljem, pöörduma õpetajate poole lausa märgukirjaga, et seda meelde tuletada. Õpetajatele pandi südamele, et kui kaaluda sõna tähenduslikku sobivust vahetusse konteksti, tuleks peale ÕS-i tugineda ka muudele käibivatele eesti kirjakeele allikatele: seletav sõnaraamat, võõrsõnade leksikon, vajaduse korral erialasõnastikud ja võimalust mööda muudki usaldusväärsed avalikud tekstid.
Seega ilmneb, et sõnaraamatust tasub otsida tähenduste kohta seletusi ja kasutusnäiteid ning seaduse jõuga normi vaid õigekirja ja sõnamuutmise kohta.
Tõde, õigus ja armastus
Tõe ja õiguse otsingud on meie rahvuslikku enesekuvandisse sisse kirjutatud niisamuti nagu ka kemplemine ja vaidlused nendel teemadel. Lihtsustatult on eestlane harjunud õigust otsima kohtust, tõde aga Tammsaare ajal piiblist, praegusel ajal teadusest.
Tõe ja õiguse mudelit kantakse üle ka seisukohtadele keele suhtes. Meil on olnud õigekeelsus, mis ütleb, kuidas on õige, aga meil on ka keeleteadus, mis teab, kuidas keel tegelikult käibib. Aastakümneid ongi arendatud kaht paralleelset sõnastikku: üht õiguse ja teist tõe otsijatele (üks suunav, teine kirjeldav), nüüd on nad kokku saamas ühises keskkonnas, EKI keeleportaalis Sõnaveeb.
Uues olukorras alles õpime elama sellega, et osa kasutajaid otsib sõnaraamatust keele kohta õigust (= mul on õigus, sina eksid), osa õigsust (= nii on korrektne, soovin olla lojaalne), üks osa otsib aga tõde (= kuidas on valdav kasutus, millised on variandid, mis suunas toimub areng?). Üks on kindel: me kõik armastame oma keelt – igaüks omal kombel!
1 Viimati nt: Ülle Madise, Eesti keel on põhiseaduse kaitse all. – Sirp 21.10.2022. Varem ka: Ülle Madise, Eesti keel pole pelk tarbeese. Sirp 15.02.2019.
2 Sõnatüvi "õigus" esineb põhiseaduse tekstis 162 korda, sh lihtsõnana "õigus" 102 korda, samal ajal kui "tõde" üksnes 4 korda.
3 Kristiina Ross, Liisi Piits. Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses. – Keel ja Kirjandus 8-9/2019, 686–694.
4 Heiki-Jaan Kaalep. Oma reeglid avastab igaüks ise. Intervjueerib Arvi Tavast. – Keel ja Kirjandus 5/2022, 452−459.
5 Kristiina Ross, Liisi Piits. Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses. – Keel ja Kirjandus 8-9/2019, 686–694.
6 Viimati nt: Ülle Madise, Teadus ja demokraatia põhiseaduse valguses. ERR 22.10.2022. Varem ka: Ülle Madise, Vaikimise nõiaring. Sirp 10.06.2022.
7 Margit Langemets, Kristina Koppel, Jelena Kallas, Arvi Tavast 2021. Sõnastikukogust keeleportaaliks. − Keel ja Kirjandus, 8-9, 755−770.
8 Rudolf Karelson. Koostamisel on eesti kirjakeele seletussõnaraamat. – Kodumurre 10-11/1972, 44–52.
9 Kristiina Ross, Liisi Piits. Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses. – Keel ja Kirjandus 8-9/2019, lk 686.
10 Tiia Valdre. 50 aasta keel pakitud. – Sirp 14.12.2007.
11 Henn Saari 2004 1989. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
12 Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. 1918.
13 Kristiina Ross. Mida sõnad tähendavad? – Delfi 28.08.2001; Lydia Risberg, Margit Langemets. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 10/2021, 903−926.
14 Praktikas on küll mõned otsused ka hiljem tehtud sõnatähenduste teemal, aga needki ikka tähenduse laiendamise, mitte piiramise suunas. Vt EKI teatmik.
### Response:
Margit Langemets ja Ene Vainik: tõde ja õigus keeles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võib ju kohe tekkida tahtmine pateetiliselt vastata, et võtke ikka ette kõige eksootilisemad filmid, sest siis saate reisida ümber maailma vaid mõne euro eest ja kogete võõraid kultuure, aga see on siiski üsna libe jää, kuna teenib vaid kitsast hulka publikust. Ma ei väida, et neid filme ei peaks keegi vaatama minema, kindlasti mitte. Filmigurmaanid ja valdkonna spetsialistid võivadki PÖFF-i kataloogis pimesi lapata ja siis näpu suvalise filmi peale panna, arvestades festivali meeskonna pädevust ja professionaalsust on sellel filmil seal kavas põhjusega oma koht ning elamuse saab sealt kindlasti.
Tuleb aga arvestada seda, et alates novembri keskpaigast on meediaruum igapäevaselt täidetud PÖFF-i uudistega, mõnel päeval rohkem, mõnel vähem. See aga tähendab ka seda, et pidevalt laieneb spekter kultuurikaugetest inimestest, kes hakkavad teadlikult või alateadlikult mõtlema: PÖFF on midagi olulist, millest peaks ka ise osa saama. Aga kujutage nüüd ette, et inimene, kes käib aastas kaks korda kinos, sel aastal on võib-olla vaadanud vaid "Kalevit" ja "Apteeker Melchiorit", satub pahaaimamaatult vaatama Ladina-Ameerika eksperimentaalkino? Selline ootamatu kogemus võib panna vaataja hoopis pikkadeks aastateks PÖFF-ist kaarega mööda minema.
Nendel vaatajatel soovitan aga esmalt valida midagi välja Screen Internationali kriitikute programmist: sinna on koondatud paljuski Hollywoodi tippteosed, millest suurem osa jõuab hiljemalt järgmisel aastal ka meie kinolevisse, kuid nende filmide puhul võib kindel olla, et need hakkavad figureerima Oscaritel ja päriselt pettuma ei pea. Kui üks selline positiivne elamus on käes – festivali avapäevade kava vaadates tundub, et suuremad hitid ongi targu just sinna paigutatud –, siis on vähemalt hea vundament laiemaks festivalikogemuseks rajatud.
Selleks hetkeks on ilmselt juba ka esimesed kriitikud omapoolsed soovitused välja pannud, mis on hea teejuht kõigile: kuigi festivali programmimeeskond on teinud ära oma töö, et sõeluda sadade filmide seast välja paremad, siis kriitikud julgevad tavavaatajast rohkem riske võtta ja aitavad veelgi täpselt näpuga näidata, et see film on ehk parem kui teine. PÖFF-i ajal ongi tegelikult Eesti filmikriitikud justkui üks meeskond, kes teevad paljuski üksteise soovituste pinnalt ka ise otsuseid, mida vaatama minna, sest fakt on see, et PÖFF-i kava on nii mahukas, et üksinda selles kavas lõpuni orienteeruda polegi võimalik.
Aga samavõrd on fakt see, et PÖFF-i kavas on iga vaataja jaoks õige film olemas, kuid selle leidmine tähendab tihti kümnete treilerit vaatamist, lõputut sünopsiste lugemist ning palju ka aastatega tekkivat kõhutunnet. Aga vahel on lihtsalt mõnusalt muretu minna vaatama ka filmi, mille headuses sa oled veendunud. | Kaspar Viilup: PÖFF-il valikuid tehes peaks iga vaataja hindama esmalt oma filmikogemust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võib ju kohe tekkida tahtmine pateetiliselt vastata, et võtke ikka ette kõige eksootilisemad filmid, sest siis saate reisida ümber maailma vaid mõne euro eest ja kogete võõraid kultuure, aga see on siiski üsna libe jää, kuna teenib vaid kitsast hulka publikust. Ma ei väida, et neid filme ei peaks keegi vaatama minema, kindlasti mitte. Filmigurmaanid ja valdkonna spetsialistid võivadki PÖFF-i kataloogis pimesi lapata ja siis näpu suvalise filmi peale panna, arvestades festivali meeskonna pädevust ja professionaalsust on sellel filmil seal kavas põhjusega oma koht ning elamuse saab sealt kindlasti.
Tuleb aga arvestada seda, et alates novembri keskpaigast on meediaruum igapäevaselt täidetud PÖFF-i uudistega, mõnel päeval rohkem, mõnel vähem. See aga tähendab ka seda, et pidevalt laieneb spekter kultuurikaugetest inimestest, kes hakkavad teadlikult või alateadlikult mõtlema: PÖFF on midagi olulist, millest peaks ka ise osa saama. Aga kujutage nüüd ette, et inimene, kes käib aastas kaks korda kinos, sel aastal on võib-olla vaadanud vaid "Kalevit" ja "Apteeker Melchiorit", satub pahaaimamaatult vaatama Ladina-Ameerika eksperimentaalkino? Selline ootamatu kogemus võib panna vaataja hoopis pikkadeks aastateks PÖFF-ist kaarega mööda minema.
Nendel vaatajatel soovitan aga esmalt valida midagi välja Screen Internationali kriitikute programmist: sinna on koondatud paljuski Hollywoodi tippteosed, millest suurem osa jõuab hiljemalt järgmisel aastal ka meie kinolevisse, kuid nende filmide puhul võib kindel olla, et need hakkavad figureerima Oscaritel ja päriselt pettuma ei pea. Kui üks selline positiivne elamus on käes – festivali avapäevade kava vaadates tundub, et suuremad hitid ongi targu just sinna paigutatud –, siis on vähemalt hea vundament laiemaks festivalikogemuseks rajatud.
Selleks hetkeks on ilmselt juba ka esimesed kriitikud omapoolsed soovitused välja pannud, mis on hea teejuht kõigile: kuigi festivali programmimeeskond on teinud ära oma töö, et sõeluda sadade filmide seast välja paremad, siis kriitikud julgevad tavavaatajast rohkem riske võtta ja aitavad veelgi täpselt näpuga näidata, et see film on ehk parem kui teine. PÖFF-i ajal ongi tegelikult Eesti filmikriitikud justkui üks meeskond, kes teevad paljuski üksteise soovituste pinnalt ka ise otsuseid, mida vaatama minna, sest fakt on see, et PÖFF-i kava on nii mahukas, et üksinda selles kavas lõpuni orienteeruda polegi võimalik.
Aga samavõrd on fakt see, et PÖFF-i kavas on iga vaataja jaoks õige film olemas, kuid selle leidmine tähendab tihti kümnete treilerit vaatamist, lõputut sünopsiste lugemist ning palju ka aastatega tekkivat kõhutunnet. Aga vahel on lihtsalt mõnusalt muretu minna vaatama ka filmi, mille headuses sa oled veendunud.
### Response:
Kaspar Viilup: PÖFF-il valikuid tehes peaks iga vaataja hindama esmalt oma filmikogemust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Taoliste sidemete lahti hargnemisega kaasneb justkui füüsiline tunne, et midagi sinust on koos nende oluliste inimestega lahkunud. Südamevalu, teate ju küll. Küll aga on need momendid inimese elus just need, mis kõige rohkem iseenda, teiste inimeste ja maailma kohta õpetavad," selgitas Khris.
Loo autor on Khrisi artistinime taga olev Khris-Marii Palksaar koos muusiku Anett Tammega, kes on ka loo produtsent. Khris-Marii ja Aneti sulest on varasemalt ilmunud ka Khrisi lood "You Are Free" ja "Feelings". Anett Tamm on bändi Alfa Collective'i ning vokaali ja basskitarri duo TamTam esinaine. | Khris avaldas uue singli "In The Maze" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Taoliste sidemete lahti hargnemisega kaasneb justkui füüsiline tunne, et midagi sinust on koos nende oluliste inimestega lahkunud. Südamevalu, teate ju küll. Küll aga on need momendid inimese elus just need, mis kõige rohkem iseenda, teiste inimeste ja maailma kohta õpetavad," selgitas Khris.
Loo autor on Khrisi artistinime taga olev Khris-Marii Palksaar koos muusiku Anett Tammega, kes on ka loo produtsent. Khris-Marii ja Aneti sulest on varasemalt ilmunud ka Khrisi lood "You Are Free" ja "Feelings". Anett Tamm on bändi Alfa Collective'i ning vokaali ja basskitarri duo TamTam esinaine.
### Response:
Khris avaldas uue singli "In The Maze" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parker oli alates 2020. aastast elanud munasarjavähiga. Bänd teatas uudisest sotsiaalmeedia vahendusel.
"Sõbrad, universumit on raske keelde ja lühisõnumisse panna, kuid ta suri eile õhtul, ümbritsetuna pereliikmetest ja armastusest, sealhulgas teie omast," seisis teates. "Hoidke tema nimi enda lähedal ja pühana. Jagage seda hetke kellegagi, kes teid vajab. Armastus on tõepoolest kõige tähtsam."
Parker alustas trummide mängimist keskkoolis, kus kuulus marsibändi. Parker kohtus oma tulevase abikaasa ja bändikaaslase Alan Sparhawkiga põhikoolis. Neist sai paar keskkoolis ja nad abiellusid loetud aastad hiljem.
Low sündis Sparhawki eksperimentidest teises projektis nimega Zen Identity. Sparhawk võttis Parkeri trumme mängima ja koos bassimees John Nicholsiga moodustasid nad 1993. aastal ansambli Low. Nicholsi asendas küll õige pea Zak Sally.
Slowcore 'i pioneerideks nimetatud Low debüütalbum "I Could Live in Hope" ilmus järgmisel aastal. 2004. aastal andis Low välja oma esimese albumi plaadifirma Sub Pop alt, "The Great Destroyer", millega bänd liikus dünaamilisema rokisaundi poole.
Aastate jooksul bändi koosseis muutus, kuid Parker ja Sparhawk jäid bändi püsima. Aastate jooksul töötasid nad produtsentidega, nagu Kramer, Steve Albini, Dave Friddman ja BJ Burton. Kokku on Low välja andnud 13 stuudioalbumit, 2021. aastal ilmus nende viimane ja esimene album duona – "Hey What". | Suri ansambli Low asutajaliige Mimi Parker | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parker oli alates 2020. aastast elanud munasarjavähiga. Bänd teatas uudisest sotsiaalmeedia vahendusel.
"Sõbrad, universumit on raske keelde ja lühisõnumisse panna, kuid ta suri eile õhtul, ümbritsetuna pereliikmetest ja armastusest, sealhulgas teie omast," seisis teates. "Hoidke tema nimi enda lähedal ja pühana. Jagage seda hetke kellegagi, kes teid vajab. Armastus on tõepoolest kõige tähtsam."
Parker alustas trummide mängimist keskkoolis, kus kuulus marsibändi. Parker kohtus oma tulevase abikaasa ja bändikaaslase Alan Sparhawkiga põhikoolis. Neist sai paar keskkoolis ja nad abiellusid loetud aastad hiljem.
Low sündis Sparhawki eksperimentidest teises projektis nimega Zen Identity. Sparhawk võttis Parkeri trumme mängima ja koos bassimees John Nicholsiga moodustasid nad 1993. aastal ansambli Low. Nicholsi asendas küll õige pea Zak Sally.
Slowcore 'i pioneerideks nimetatud Low debüütalbum "I Could Live in Hope" ilmus järgmisel aastal. 2004. aastal andis Low välja oma esimese albumi plaadifirma Sub Pop alt, "The Great Destroyer", millega bänd liikus dünaamilisema rokisaundi poole.
Aastate jooksul bändi koosseis muutus, kuid Parker ja Sparhawk jäid bändi püsima. Aastate jooksul töötasid nad produtsentidega, nagu Kramer, Steve Albini, Dave Friddman ja BJ Burton. Kokku on Low välja andnud 13 stuudioalbumit, 2021. aastal ilmus nende viimane ja esimene album duona – "Hey What".
### Response:
Suri ansambli Low asutajaliige Mimi Parker |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie riik seisab endiselt silmitsi kahe riskiga, viirus tuleb riiki sisse ja see levib ka kohalikul tasandil. Olukord pandeemia ennetamise ja kontrolli all hoidmisel on endiselt keeruline. Peame kindlalt kinni pidama praegusest strateegiast," ütles laupäeval Hiina riikliku tervisekomisjoni pressiesindaja Mi Feng.
Hiina haiguste ennetamise ja tõrje büroo ametnik Hu Xiang kinnitas samuti laupäeval, et riik jätkab karmi koroonapoliitikat.
"Praktika on tõestanud, et meie pandeemia ennetamise ja tõrje strateegia ning rida strateegilisi meetmeid on täiesti õiged. Need on kõige ökonoomsemad meetmed, mis annavad parimaid tulemusi," väitis Hu Xiang.
Mõned Hiina tervishoiuametnikud on siiski kritiseerinud kohalikke omavalitsusi, kuna nad piiravad liiga palju inimeste liikumist, vahendas The Times. | Hiina võimud lubasid jätkata karmi koroonapoliitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie riik seisab endiselt silmitsi kahe riskiga, viirus tuleb riiki sisse ja see levib ka kohalikul tasandil. Olukord pandeemia ennetamise ja kontrolli all hoidmisel on endiselt keeruline. Peame kindlalt kinni pidama praegusest strateegiast," ütles laupäeval Hiina riikliku tervisekomisjoni pressiesindaja Mi Feng.
Hiina haiguste ennetamise ja tõrje büroo ametnik Hu Xiang kinnitas samuti laupäeval, et riik jätkab karmi koroonapoliitikat.
"Praktika on tõestanud, et meie pandeemia ennetamise ja tõrje strateegia ning rida strateegilisi meetmeid on täiesti õiged. Need on kõige ökonoomsemad meetmed, mis annavad parimaid tulemusi," väitis Hu Xiang.
Mõned Hiina tervishoiuametnikud on siiski kritiseerinud kohalikke omavalitsusi, kuna nad piiravad liiga palju inimeste liikumist, vahendas The Times.
### Response:
Hiina võimud lubasid jätkata karmi koroonapoliitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paljud Eesti kooliraamatukogud on hädas oma noortele lugejatele uute raamatute hankimisega. Raamatukogude aasta viimane veerand keskendub tulevikule ning lapsed on just need, kellest sõltub nii meie kultuuri kui kirjanduse ja raamatukogude käekäik eesootavatel aegadel," sõnas kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm.
64 kooliraamatukogu on koostanud nimekirja teostest, mida nende õpilased kõige enam vajavad. Annetustena on oodatud heas seisukorras olevad kasutatud teosed või uued raamatud, mis koolide nimekirjas välja toodud on.
Koolid mängivad olulist rolli laste lugemisharjumuste kujundamisel, kuid sageli pole kooliraamatukogudel õpilastele piisavas mahus raamatuid pakkuda. "Koolid ja kooliraamatukogud teevad lastele soovitusliku kirjanduse pakkumisel koostööd ka rahvaraamatukogudega, kuid tihti on just korraga vajaliku koguse teoste tagamine probleem," sõnas ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse liige Stiina Koit.
"Näiteks siis, kui ühel ja samal ajal loeb ühte soovituslikku teost korraga mitu klassi või mitu erinevat kooli linnas. See mure puudutab enam kui 150 000 õpilast üle Eesti," lisas ta.
Kampaaniat korraldavad raamatukogude aasta, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Hoiuraamatukogu ja kooliraamatukogud üle Eesti. | Üle 60 kooliraamatukogu hakkab koguma lastele vajalikke teoseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paljud Eesti kooliraamatukogud on hädas oma noortele lugejatele uute raamatute hankimisega. Raamatukogude aasta viimane veerand keskendub tulevikule ning lapsed on just need, kellest sõltub nii meie kultuuri kui kirjanduse ja raamatukogude käekäik eesootavatel aegadel," sõnas kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm.
64 kooliraamatukogu on koostanud nimekirja teostest, mida nende õpilased kõige enam vajavad. Annetustena on oodatud heas seisukorras olevad kasutatud teosed või uued raamatud, mis koolide nimekirjas välja toodud on.
Koolid mängivad olulist rolli laste lugemisharjumuste kujundamisel, kuid sageli pole kooliraamatukogudel õpilastele piisavas mahus raamatuid pakkuda. "Koolid ja kooliraamatukogud teevad lastele soovitusliku kirjanduse pakkumisel koostööd ka rahvaraamatukogudega, kuid tihti on just korraga vajaliku koguse teoste tagamine probleem," sõnas ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse liige Stiina Koit.
"Näiteks siis, kui ühel ja samal ajal loeb ühte soovituslikku teost korraga mitu klassi või mitu erinevat kooli linnas. See mure puudutab enam kui 150 000 õpilast üle Eesti," lisas ta.
Kampaaniat korraldavad raamatukogude aasta, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Hoiuraamatukogu ja kooliraamatukogud üle Eesti.
### Response:
Üle 60 kooliraamatukogu hakkab koguma lastele vajalikke teoseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Talvisel ajal on päeva pikkus vaid viis tundi, seega otsustasime ühiselt – selle asemel, et nukrutseda, on aeg muutusteks – tuleb tähistada ja nautida. Nii sündis mõte teha välifestival sügiskuul ja tuua üheks päevaks kokku äge ja ainulaadne ühepäevane üritus," märkisid korraldajad.
"Kõige Hallim Päev on initsiatiiv, mida varasemalt korraldatud Soomes ja osutunud põhjanaabrite juures väga populaarseks. Tallinnas Depoo välialal, Balti Jaama Turu kõrval toimub festival esimest korda.
Kohapeal saab mõõtu võtta erinevates seltskonnamängudes ja tegevustes, kus parimate vahel lähevad loosi auhinnad. Lisaks valmib külastajate silme all suur tänavakunsti taies. Üles astuvad 5Miinust, Smilers ja Cartoon.
"Sellest võiks tegelikult ikkagi saada iga-aastane rahvuspüha – kõigile vaba päev ja värki. Olgem ausad, see on ikkagi üks õige Eesti asi, trotsida külma ilma, teha 1-0 ja tõestada, et suudame korterist väljuda ka kõige hallimal päeval," märkis ansambli 5Miinust liige Estoni Kohver.
Tegemist on vabas õhus toimuva üritusega, seega korraldajad panevad südamele end ka vastavalt riidesse panna. | Tallinnas toimub esimest korda tänavafestival Kõige Hallim Päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Talvisel ajal on päeva pikkus vaid viis tundi, seega otsustasime ühiselt – selle asemel, et nukrutseda, on aeg muutusteks – tuleb tähistada ja nautida. Nii sündis mõte teha välifestival sügiskuul ja tuua üheks päevaks kokku äge ja ainulaadne ühepäevane üritus," märkisid korraldajad.
"Kõige Hallim Päev on initsiatiiv, mida varasemalt korraldatud Soomes ja osutunud põhjanaabrite juures väga populaarseks. Tallinnas Depoo välialal, Balti Jaama Turu kõrval toimub festival esimest korda.
Kohapeal saab mõõtu võtta erinevates seltskonnamängudes ja tegevustes, kus parimate vahel lähevad loosi auhinnad. Lisaks valmib külastajate silme all suur tänavakunsti taies. Üles astuvad 5Miinust, Smilers ja Cartoon.
"Sellest võiks tegelikult ikkagi saada iga-aastane rahvuspüha – kõigile vaba päev ja värki. Olgem ausad, see on ikkagi üks õige Eesti asi, trotsida külma ilma, teha 1-0 ja tõestada, et suudame korterist väljuda ka kõige hallimal päeval," märkis ansambli 5Miinust liige Estoni Kohver.
Tegemist on vabas õhus toimuva üritusega, seega korraldajad panevad südamele end ka vastavalt riidesse panna.
### Response:
Tallinnas toimub esimest korda tänavafestival Kõige Hallim Päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sullivani kõnede eesmärgiks oli hoida sidekanalid avatuna, mitte aga arutada Ukraina sõja lahendamist," ütlesid ametnikud.
Putin ja tema abilised vihjasid septembris, et Venemaa võib vajadusel kasutada tuumarelvi. Sullivan ütles, et Bideni administratsioon teatas siis eraviisiliselt Kremlile, et tuumarelvade kasutamine toob Venemaale kaasa katastroofilised tagajärjed. Valge Maja keeldus kommenteerimast, kuidas see hoiatus edastati.
USA kaitseminister Lloyd Austin vestles eelmisel kuul oma Venemaa kolleegi Sergei Šoiguga, kuna Moskva väitis siis, et Kiiev valmistub kasutama "räpast pommi".
Ušakov on olnud Venemaa suursaadik USA-s. 2021. aasta novembris kohtus temaga USA Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektor William Burns. Sama aasta detsembris rääkis Ušakoviga ka Sullivan.
Leht uuris riikliku julgeolekunõukogu pressiesindajalt Adrienne Watsonilt, kas Sullivan on olnud ühenduses Kremli tippamentikega. "Inimesed väidavad paljusid asju," vastas Watson. Ta keeldus täiendavate kommentaaride andmisest.
Ametlikult rääkis Sullivan viimati Patruševiga märtsis. Pärast seda pole Valge Maja tunnistanud ühtegi kõnet Sullivani ja kõrge Venemaa ametniku vahel. Valge Maja on siiski öelnud, et teatud tasemel kontakti säilitamine Moskvaga on hädavajalik.
Mõned endised USA ametnikud ütlesid, et Valge Maja jaoks oli kasulik säilitada kontakt Kremliga.
"Ma arvan, et tuumarelvaga riikide jaoks on oluline säilitada suhtluskanalid, mis aitaksid mõista, mida mõlemad pooled mõtlevad ja vältida nii vastasseisu ja sõda," ütles USA endine suursaadik NATO-s Ivo Daalder.
Sullivan on varem rääkinud Ukraina juhtkonnaga. Ta soovitas Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, et selle abil hoida Lääne toetust Kiievile. Sullivan ütles siiski reedel, et USA toetus Ukrainale jääb vankumatuks ka pärast teisipäevaseid vahevalimisi. | WSJ: Sullivan pidas Putini tippabilistega konfidentsiaalseid arutelusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sullivani kõnede eesmärgiks oli hoida sidekanalid avatuna, mitte aga arutada Ukraina sõja lahendamist," ütlesid ametnikud.
Putin ja tema abilised vihjasid septembris, et Venemaa võib vajadusel kasutada tuumarelvi. Sullivan ütles, et Bideni administratsioon teatas siis eraviisiliselt Kremlile, et tuumarelvade kasutamine toob Venemaale kaasa katastroofilised tagajärjed. Valge Maja keeldus kommenteerimast, kuidas see hoiatus edastati.
USA kaitseminister Lloyd Austin vestles eelmisel kuul oma Venemaa kolleegi Sergei Šoiguga, kuna Moskva väitis siis, et Kiiev valmistub kasutama "räpast pommi".
Ušakov on olnud Venemaa suursaadik USA-s. 2021. aasta novembris kohtus temaga USA Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektor William Burns. Sama aasta detsembris rääkis Ušakoviga ka Sullivan.
Leht uuris riikliku julgeolekunõukogu pressiesindajalt Adrienne Watsonilt, kas Sullivan on olnud ühenduses Kremli tippamentikega. "Inimesed väidavad paljusid asju," vastas Watson. Ta keeldus täiendavate kommentaaride andmisest.
Ametlikult rääkis Sullivan viimati Patruševiga märtsis. Pärast seda pole Valge Maja tunnistanud ühtegi kõnet Sullivani ja kõrge Venemaa ametniku vahel. Valge Maja on siiski öelnud, et teatud tasemel kontakti säilitamine Moskvaga on hädavajalik.
Mõned endised USA ametnikud ütlesid, et Valge Maja jaoks oli kasulik säilitada kontakt Kremliga.
"Ma arvan, et tuumarelvaga riikide jaoks on oluline säilitada suhtluskanalid, mis aitaksid mõista, mida mõlemad pooled mõtlevad ja vältida nii vastasseisu ja sõda," ütles USA endine suursaadik NATO-s Ivo Daalder.
Sullivan on varem rääkinud Ukraina juhtkonnaga. Ta soovitas Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, et selle abil hoida Lääne toetust Kiievile. Sullivan ütles siiski reedel, et USA toetus Ukrainale jääb vankumatuks ka pärast teisipäevaseid vahevalimisi.
### Response:
WSJ: Sullivan pidas Putini tippabilistega konfidentsiaalseid arutelusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu väliskomisjoni kuuluv Põlluaas tõdes fraktsioonijuhtidele saadetud kirjas, et Mihkelsoni poolt pikema aja vältel korda saadetud moraalitu tegu ei sobi kokku riigikogu liikme ega komisjoni juhi staatusega.
"Mihkelsoni maine ei võimalda tal esindada Eesti riiki või riigikogu. Tema jätkamine väliskomisjoni juhina oleks pidev ja süvenev Eesti parlamendi ja riigi maine kahjustamine nii meie liitlaste ees kui rahvusvahelisel areenil laiemalt," ütles Põlluaas.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon saatis eelmisel neljapäeval Reformierakonnale, Isamaale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale oma seisukoha, et Marko Mihkelson ei peaks jätkama parlamendi väliskomisjoni esimehena ning tegi ettepaneku leida ametikohale uus inimene juba tuleval esmaspäeval.
Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles neljapäeval ERR-ile, et ehkki Reformierakond toetab Mihkelsoni jätkamist riigikogu väliskomisjoni esimehena, ootab ta ära koalitsioonipartnerite Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) seisukohad.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et Isamaa arutab Mihkelsoni küsimust esmaspäevasel fraktsiooni koosolekul ja ka teisipäeval, kui koguneb Isamaa korraline eestseisus. Seedri sõnul ollakse Isamaas Mihkelsoni küsimuses kriitilised.
"/.../ ma arvan, et väga paljud Isamaast on seisukohal, et Mihkelsoni enda huvides, tema erakonna huvides, praeguse valitsuskoalitsiooni tervise huvides, tema pere ja laste huvides, oleks olnud see, et ta oleks ennast praegu ise taandanud," ütles Seeder.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets on varem öelnud Lõuna-Eesti Postimehele, et tema hinnangul on Mihkelsonil raske jätkata riigikogu väliskomisjoni esimehena ning kui selline süüdistus tabaks tema erakonna liiget, pakuks ta sellele kohale välja uue inimese.
Postimees ja Delfi avaldasid 27. oktoobril tunnise vahega artiklid, kuidas riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson on teinud lapsealistest kohatuid pilte. Mihkelsoni sõnul on skandaali taga vaidlus laste hooldusõiguse üle.
Riigikogu väliskomisjon on sel nädalal esimest korda koos alles neljapäeval ja ka siis vaid selleks, et teha riigikaitsekomisjoniga ühine väljasõiduistung kaitseväe peastaapi. Reedel koguneb väliskomisjon videoistungile. Reedese istungi teemaks on Eesti seisukohad EL-i välisasjade nõukogu kohtumisel.
Riigikogu komisjoni esimees saab tagasi astuda omal soovil, samuti saab vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust algatada komisjoni esimehe tagasikutsumise. Väliskomisjonis on praegu üheksa liiget - viis võimuliidust (Marko Mihkelson, Eerik-Niiles Kross, Mihhail Lotman, Valdo Randpere, Indrek Saar) ja neli opositsioonist (Enn Eesmaa, Maria Jufereva-Skuratovski, Henn Põlluaas, Mailis Reps).
Riigikogu aseesimees Martin Helme (EKRE) peatas eelmisel nädalal väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni plaanitavad välislähetused, keeldudes neile oma nõusolekut andmast. Kuna välislähetusteks on vaja juhatuse konsensust, piisab ühe liikme vastuseisust otsuste blokeerimiseks. | EKRE tegi ettepaneku kutsuda Mihkelson väliskomisjoni juhi kohalt tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu väliskomisjoni kuuluv Põlluaas tõdes fraktsioonijuhtidele saadetud kirjas, et Mihkelsoni poolt pikema aja vältel korda saadetud moraalitu tegu ei sobi kokku riigikogu liikme ega komisjoni juhi staatusega.
"Mihkelsoni maine ei võimalda tal esindada Eesti riiki või riigikogu. Tema jätkamine väliskomisjoni juhina oleks pidev ja süvenev Eesti parlamendi ja riigi maine kahjustamine nii meie liitlaste ees kui rahvusvahelisel areenil laiemalt," ütles Põlluaas.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon saatis eelmisel neljapäeval Reformierakonnale, Isamaale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale oma seisukoha, et Marko Mihkelson ei peaks jätkama parlamendi väliskomisjoni esimehena ning tegi ettepaneku leida ametikohale uus inimene juba tuleval esmaspäeval.
Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles neljapäeval ERR-ile, et ehkki Reformierakond toetab Mihkelsoni jätkamist riigikogu väliskomisjoni esimehena, ootab ta ära koalitsioonipartnerite Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) seisukohad.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et Isamaa arutab Mihkelsoni küsimust esmaspäevasel fraktsiooni koosolekul ja ka teisipäeval, kui koguneb Isamaa korraline eestseisus. Seedri sõnul ollakse Isamaas Mihkelsoni küsimuses kriitilised.
"/.../ ma arvan, et väga paljud Isamaast on seisukohal, et Mihkelsoni enda huvides, tema erakonna huvides, praeguse valitsuskoalitsiooni tervise huvides, tema pere ja laste huvides, oleks olnud see, et ta oleks ennast praegu ise taandanud," ütles Seeder.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets on varem öelnud Lõuna-Eesti Postimehele, et tema hinnangul on Mihkelsonil raske jätkata riigikogu väliskomisjoni esimehena ning kui selline süüdistus tabaks tema erakonna liiget, pakuks ta sellele kohale välja uue inimese.
Postimees ja Delfi avaldasid 27. oktoobril tunnise vahega artiklid, kuidas riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson on teinud lapsealistest kohatuid pilte. Mihkelsoni sõnul on skandaali taga vaidlus laste hooldusõiguse üle.
Riigikogu väliskomisjon on sel nädalal esimest korda koos alles neljapäeval ja ka siis vaid selleks, et teha riigikaitsekomisjoniga ühine väljasõiduistung kaitseväe peastaapi. Reedel koguneb väliskomisjon videoistungile. Reedese istungi teemaks on Eesti seisukohad EL-i välisasjade nõukogu kohtumisel.
Riigikogu komisjoni esimees saab tagasi astuda omal soovil, samuti saab vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust algatada komisjoni esimehe tagasikutsumise. Väliskomisjonis on praegu üheksa liiget - viis võimuliidust (Marko Mihkelson, Eerik-Niiles Kross, Mihhail Lotman, Valdo Randpere, Indrek Saar) ja neli opositsioonist (Enn Eesmaa, Maria Jufereva-Skuratovski, Henn Põlluaas, Mailis Reps).
Riigikogu aseesimees Martin Helme (EKRE) peatas eelmisel nädalal väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni plaanitavad välislähetused, keeldudes neile oma nõusolekut andmast. Kuna välislähetusteks on vaja juhatuse konsensust, piisab ühe liikme vastuseisust otsuste blokeerimiseks.
### Response:
EKRE tegi ettepaneku kutsuda Mihkelson väliskomisjoni juhi kohalt tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Koondamine puudutab tuhandeid töötajaid ja see teade võib tulla juba kolmapäeval," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Metas töötab praegu umbes 87 000 inimest. Plaanitav koondamislaine oleks esimene ulatuslik töötajate arvu vähendamine ettevõtte 18-aastase ajaloo jooksul, vahendas The Wall Street Journal.
Meta pressiesindaja viitas ettevõtte juhi Mark Zuckerbergi hiljutistele avaldustele. Zuckerbergi sõnul plaanib firma keskenduda esmatähtsatele kasvuvaldkondadele.
"See tähendab, et mõned meeskonnad kasvavad kiiresti, kuid enamik teisi meeskondi jääb järgmise aasta jooksul sama suureks või kahanevad. Eeldame, et oleme 2023. aastal sama suur või isegi veidi väiksem organisatsioon kui praegu," ütles 26. oktoobril Zuckerberg.
Facebook teatas eelmisel aastal, et firma uueks nimeks saab Meta, mis viitab metaversumile. Metaversumi eesmärk on luua virtuaalne keskkond, kus tegutsevad inimeste fotorealistlikud avatarid.
Meta aktsia on sel aastal langenud umbes 70 protsenti, kuna firma rahavoog väheneb. Firma kulud aga kasvavad. Eelmisel kuul teatas investeerimisfirma Altimeter Capital, et Meta peab koondama inimesi ja vähendama investeeringuid metaversumiga seotud projektidesse.
Hiljuti teatas sotsiaalmeediaplatvorm Twitter, et plaanib samuti massilist koondamist. Twitter plaanib koondada 3700 inimest ehk pooled töötajatest. | WSJ: Facebook plaanib massilist koondamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Koondamine puudutab tuhandeid töötajaid ja see teade võib tulla juba kolmapäeval," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Metas töötab praegu umbes 87 000 inimest. Plaanitav koondamislaine oleks esimene ulatuslik töötajate arvu vähendamine ettevõtte 18-aastase ajaloo jooksul, vahendas The Wall Street Journal.
Meta pressiesindaja viitas ettevõtte juhi Mark Zuckerbergi hiljutistele avaldustele. Zuckerbergi sõnul plaanib firma keskenduda esmatähtsatele kasvuvaldkondadele.
"See tähendab, et mõned meeskonnad kasvavad kiiresti, kuid enamik teisi meeskondi jääb järgmise aasta jooksul sama suureks või kahanevad. Eeldame, et oleme 2023. aastal sama suur või isegi veidi väiksem organisatsioon kui praegu," ütles 26. oktoobril Zuckerberg.
Facebook teatas eelmisel aastal, et firma uueks nimeks saab Meta, mis viitab metaversumile. Metaversumi eesmärk on luua virtuaalne keskkond, kus tegutsevad inimeste fotorealistlikud avatarid.
Meta aktsia on sel aastal langenud umbes 70 protsenti, kuna firma rahavoog väheneb. Firma kulud aga kasvavad. Eelmisel kuul teatas investeerimisfirma Altimeter Capital, et Meta peab koondama inimesi ja vähendama investeeringuid metaversumiga seotud projektidesse.
Hiljuti teatas sotsiaalmeediaplatvorm Twitter, et plaanib samuti massilist koondamist. Twitter plaanib koondada 3700 inimest ehk pooled töötajatest.
### Response:
WSJ: Facebook plaanib massilist koondamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuumaenergia lõhestab Euroopat. Kui mõni riik loobub sellest järk-järgult, siis teine just investeerib tuumaenergiasse. Suur vastasseis on praegu Rootsi ja Taani vahel.
Euroopa Liidus moodustab tuumaenergia veerandi kogu elektritoodangust. Prantsusmaal töötab 56 reaktorit ja see moodustab umbes 50 protsenti Euroopa Liidu tuumaenergia kogutoodangust. Prantsusmaal puuduvad oma energiavarud ja juba pärast 1970-ndate naftakriisi. Nad investeerisid siis palju tuumaenergiasse ja on seda ka edaspidi teinud. Prantsusmaale on energiaiseseisvus oluline.
Saksamaa ja Hispaania toodavad kumbki üheksa protsenti Euroopa tuumaenergiast. Küll on aga Saksamaal vastuseis tuumaenergiale tugev juba pikka aega. Pärast Fukushima tuumajaama katastroofi 2011. aastal tegi toonane liidukantsler Angela Merkel dramaatilise otsuse: kõik tuumajaamad likvideeritakse. Nüüd, kui on tulnud loobuda Venemaa gaasist, on tuumajaamade sulgemine peatatud.
Skandinaavias on tuumaeneriga konfliktipiirkond Barsebäck. Ühel pool on Taani, kes impordib tuumaenergiat, kuid ei tooda seda. Taani parlamendis 1985. aastal vastu võetud seadus keelab Taanis tuumaenergiast elektri tootmise.
Samas naaber Rootsi plaanib ehitada otse teisel pool piiri Barsebäckis tuumajaama. Senise tuumajaama kaks reaktorit on suletud ja need on parasjagu lammutamisel. Kuid jaama omanik soovib 2030. aastaks ehitada uue tuumajaama.
Skånes pole piisavalt energiat, ütleb Barsebäcki tegevjuht Åsa Carlson.
Uniper, kellele Barsebäck kuulub, tutvustab uue jaama plaane napilt paar nädalat pärast uue parempoolse valitsuse ametisse astumist. Ettevõttel olid uue jaama rajamise mõtted juba ammu, aga alles nüüd nähakse võimalust see teoks teha.
Uniper paljastab, et isegi enne vanade reaktorite lammutamise lõppemist 2028. aastal tahavad nad algust teha nende sõnul "puhta energia pargi" rajamisega. Siin tahetakse arendada ja uurida uut fossiilivaba energiat. Nad tahavad ühendada tuumaenergia, tuuleenergia, päikeseenergia ja vesiniku tootmise.
Tegevjuht Åsa Carlson ei oska täpselt öelda, kui suure tuumajaama Uniper ehitada soovib. See võib olla nii täismahus tuumaelektrijaam või väiksem reaktor.
Täismahus tuumaelektrijaam läheb maksma umbes 50 miljardit Rootsi krooni.
Kuid kalkulatsioonid peavad harva vett. Näiteks Olkilouto tuumaelektrijaam Soomes on maksma läinud ligi neli korda rohkem kui algne prognoos.
Barsebäckis ei ole nad veel selles etapis, kus otsida rahastamist, kuid uus valitsus soovib tuumaenergia laiendamise garantiiks eraldada 400 miljardit Rootsi krooni.
Barsebäcki vastu on teravalt sõna võtnud Taani Kopenhaageni linnapea Sophie Andersen. Ta ütles, et oli teada, et Barsebäck suletakse ega taha, et see veel suuremana avataks. Ta leiab ka, et asukoht on väga halb, sest Öresundi piirkonnas elab üle nelja miljoni inimese.
1970-ndate keskel, kui Barsebäck ehitati, toimusid Taanis suured meeleavaldused. Sophie Andersen arvab, et ka nüüd suudab ta Rootsi valitsust mõjutada meelt muutma. | Tuumaenergia lõhestab Euroopat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuumaenergia lõhestab Euroopat. Kui mõni riik loobub sellest järk-järgult, siis teine just investeerib tuumaenergiasse. Suur vastasseis on praegu Rootsi ja Taani vahel.
Euroopa Liidus moodustab tuumaenergia veerandi kogu elektritoodangust. Prantsusmaal töötab 56 reaktorit ja see moodustab umbes 50 protsenti Euroopa Liidu tuumaenergia kogutoodangust. Prantsusmaal puuduvad oma energiavarud ja juba pärast 1970-ndate naftakriisi. Nad investeerisid siis palju tuumaenergiasse ja on seda ka edaspidi teinud. Prantsusmaale on energiaiseseisvus oluline.
Saksamaa ja Hispaania toodavad kumbki üheksa protsenti Euroopa tuumaenergiast. Küll on aga Saksamaal vastuseis tuumaenergiale tugev juba pikka aega. Pärast Fukushima tuumajaama katastroofi 2011. aastal tegi toonane liidukantsler Angela Merkel dramaatilise otsuse: kõik tuumajaamad likvideeritakse. Nüüd, kui on tulnud loobuda Venemaa gaasist, on tuumajaamade sulgemine peatatud.
Skandinaavias on tuumaeneriga konfliktipiirkond Barsebäck. Ühel pool on Taani, kes impordib tuumaenergiat, kuid ei tooda seda. Taani parlamendis 1985. aastal vastu võetud seadus keelab Taanis tuumaenergiast elektri tootmise.
Samas naaber Rootsi plaanib ehitada otse teisel pool piiri Barsebäckis tuumajaama. Senise tuumajaama kaks reaktorit on suletud ja need on parasjagu lammutamisel. Kuid jaama omanik soovib 2030. aastaks ehitada uue tuumajaama.
Skånes pole piisavalt energiat, ütleb Barsebäcki tegevjuht Åsa Carlson.
Uniper, kellele Barsebäck kuulub, tutvustab uue jaama plaane napilt paar nädalat pärast uue parempoolse valitsuse ametisse astumist. Ettevõttel olid uue jaama rajamise mõtted juba ammu, aga alles nüüd nähakse võimalust see teoks teha.
Uniper paljastab, et isegi enne vanade reaktorite lammutamise lõppemist 2028. aastal tahavad nad algust teha nende sõnul "puhta energia pargi" rajamisega. Siin tahetakse arendada ja uurida uut fossiilivaba energiat. Nad tahavad ühendada tuumaenergia, tuuleenergia, päikeseenergia ja vesiniku tootmise.
Tegevjuht Åsa Carlson ei oska täpselt öelda, kui suure tuumajaama Uniper ehitada soovib. See võib olla nii täismahus tuumaelektrijaam või väiksem reaktor.
Täismahus tuumaelektrijaam läheb maksma umbes 50 miljardit Rootsi krooni.
Kuid kalkulatsioonid peavad harva vett. Näiteks Olkilouto tuumaelektrijaam Soomes on maksma läinud ligi neli korda rohkem kui algne prognoos.
Barsebäckis ei ole nad veel selles etapis, kus otsida rahastamist, kuid uus valitsus soovib tuumaenergia laiendamise garantiiks eraldada 400 miljardit Rootsi krooni.
Barsebäcki vastu on teravalt sõna võtnud Taani Kopenhaageni linnapea Sophie Andersen. Ta ütles, et oli teada, et Barsebäck suletakse ega taha, et see veel suuremana avataks. Ta leiab ka, et asukoht on väga halb, sest Öresundi piirkonnas elab üle nelja miljoni inimese.
1970-ndate keskel, kui Barsebäck ehitati, toimusid Taanis suured meeleavaldused. Sophie Andersen arvab, et ka nüüd suudab ta Rootsi valitsust mõjutada meelt muutma.
### Response:
Tuumaenergia lõhestab Euroopat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Egiptuses algas ÜRO kliimakonverents COP27, kus 200 riiki arutavad kliimakriisi pidurdamist. Esmaspäeval saavad sõna riigipead ja valitsusjuhid.
Euroopa Liidu riigid on otsustanud saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Eelmisel kliimakonverentsil Glasgow´s lepiti kokku, et ka teised riigid vaatavad oma pikaajalised kliimakavad üle ja võtavad senisest suuremad eesmärgid. Päris nii ei ole läinud, tõdes Eesti kliima- ja energiapoliitika erisaadik Kaja Tael.
"Euroopa Liidus on võetud aastaks 2030 väga ambitsioonikad sihid. Ka Eestile ei ole see lihtne, aga mõnes mõttes on Eesti lugu siiski lootust andev. Ka Eestil on olnud väga suur sõltuvus fossiilkütustest, me oleme seda pidevalt vähendanud ja meie pikaajalised eesmärgid ei ole muutunud," rääkis Tael.
Taela sõnul loodeti väga, et teised maailma riigid tulevad järele, aga väga paljud siiski Euroopa Liidu ambitsiooni ei järginud. "Aga kui selline riik nagu Hiina ütleb, et nemad muutuvad kliimaneutraalseks, ehkki mitte aastaks 2050, vaid aastaks 2060, siis ka see on globaalselt väga-väga oluline!"
Riigid on põhimõtteliselt kokku leppinud ka kliimakriisist rohkem mõjutatud riikidele kompensatsiooni maksmises. Seegi on läinud üle kivide ja kändude
"See käib Pariisi kliimaleppe sisse, et rikkamad riigid, tunnetades oma vastutust, on valmis panustama suurema osa sellest rahast, mida maailm kliimamuutustega võitlemiseks vajab. Loomulikult aga arutleme detailide üle. Rikkad riigid ei ole suutnud päriselt täita oma lubadust, et nad eraldavad igal aastal sada miljardit. Sellest on jäänut natukene puudu", tõdes Tael.
Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik ütles, et kliimarahastus ja kliimamuutustega kaasnevate kahjude kompenseerimise mehhanismi loomine on ka sel aastal kindlasti kõne all.
"COP toimub ju sel aastal Egiptuses. See võimaldab kindlasti anda tugevama hääle selle regioonile ja nendele riikidele, mis juba praegu enim kannatavad kliimamuutuste mõjude käes. Mitmed sel aastal aset leidnud looduskatastroofid, näiteks tohutud üleujutused Pakistanis, näitavad, et on vaja luua eraldi mehhanism sääraste kahjude kompenseerimiseks!" selgitas Tiik.
See aasta on Venemaa algatatud sõja ja kõrgete energiahindade tõttu keerulisem kui muidu, mis võib panna kliimaeesmärkides järele andma. Nüüd on oluline juba saavutatud hoida ja see on ka Eesti peamine eesmärk kliimakohtumisel, ütles Keskkonnaminister Madis Kallas.
"Meie soov on see, et esiteks ei annaks me kuidagi järele nendes kliimaambitsioonides, mis on siiani olnud. Teiseks see, et nii Euroopa kui ka teised riigid toetaksid nii häälega kui tegudega kiiremat üleminekut taastuvenergiale, olgu see siis päikese- või tuuleenergia. See on kliimakohtumisel meie jaoks peamine!" ütles, Eesti keskkonnaminister. | Eesti ootab kliimakohtumiselt kiiremat üleminekut taastuvenergiale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Egiptuses algas ÜRO kliimakonverents COP27, kus 200 riiki arutavad kliimakriisi pidurdamist. Esmaspäeval saavad sõna riigipead ja valitsusjuhid.
Euroopa Liidu riigid on otsustanud saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Eelmisel kliimakonverentsil Glasgow´s lepiti kokku, et ka teised riigid vaatavad oma pikaajalised kliimakavad üle ja võtavad senisest suuremad eesmärgid. Päris nii ei ole läinud, tõdes Eesti kliima- ja energiapoliitika erisaadik Kaja Tael.
"Euroopa Liidus on võetud aastaks 2030 väga ambitsioonikad sihid. Ka Eestile ei ole see lihtne, aga mõnes mõttes on Eesti lugu siiski lootust andev. Ka Eestil on olnud väga suur sõltuvus fossiilkütustest, me oleme seda pidevalt vähendanud ja meie pikaajalised eesmärgid ei ole muutunud," rääkis Tael.
Taela sõnul loodeti väga, et teised maailma riigid tulevad järele, aga väga paljud siiski Euroopa Liidu ambitsiooni ei järginud. "Aga kui selline riik nagu Hiina ütleb, et nemad muutuvad kliimaneutraalseks, ehkki mitte aastaks 2050, vaid aastaks 2060, siis ka see on globaalselt väga-väga oluline!"
Riigid on põhimõtteliselt kokku leppinud ka kliimakriisist rohkem mõjutatud riikidele kompensatsiooni maksmises. Seegi on läinud üle kivide ja kändude
"See käib Pariisi kliimaleppe sisse, et rikkamad riigid, tunnetades oma vastutust, on valmis panustama suurema osa sellest rahast, mida maailm kliimamuutustega võitlemiseks vajab. Loomulikult aga arutleme detailide üle. Rikkad riigid ei ole suutnud päriselt täita oma lubadust, et nad eraldavad igal aastal sada miljardit. Sellest on jäänut natukene puudu", tõdes Tael.
Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik ütles, et kliimarahastus ja kliimamuutustega kaasnevate kahjude kompenseerimise mehhanismi loomine on ka sel aastal kindlasti kõne all.
"COP toimub ju sel aastal Egiptuses. See võimaldab kindlasti anda tugevama hääle selle regioonile ja nendele riikidele, mis juba praegu enim kannatavad kliimamuutuste mõjude käes. Mitmed sel aastal aset leidnud looduskatastroofid, näiteks tohutud üleujutused Pakistanis, näitavad, et on vaja luua eraldi mehhanism sääraste kahjude kompenseerimiseks!" selgitas Tiik.
See aasta on Venemaa algatatud sõja ja kõrgete energiahindade tõttu keerulisem kui muidu, mis võib panna kliimaeesmärkides järele andma. Nüüd on oluline juba saavutatud hoida ja see on ka Eesti peamine eesmärk kliimakohtumisel, ütles Keskkonnaminister Madis Kallas.
"Meie soov on see, et esiteks ei annaks me kuidagi järele nendes kliimaambitsioonides, mis on siiani olnud. Teiseks see, et nii Euroopa kui ka teised riigid toetaksid nii häälega kui tegudega kiiremat üleminekut taastuvenergiale, olgu see siis päikese- või tuuleenergia. See on kliimakohtumisel meie jaoks peamine!" ütles, Eesti keskkonnaminister.
### Response:
Eesti ootab kliimakohtumiselt kiiremat üleminekut taastuvenergiale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Napoli sai teisipäeval kodumurul 2:0 jagu Empolist. Kohtumise avavärav sündis 69. minutil, kui võõrustajate kasuks määratud penalti realiseeris Mehhiko koondislane Hirving Lozano.
Viis minutit hiljem jäi Empoli arvulisse vähemusse, patustajaks Napolist laenul olev Sebastiano Luperto. Lõppskoor vormistati 89. minutil, kui Lozano eeltöö tulemusena kõmmutas külaliste võrku Poola koondislane Piotr Zielinski. 38 punkti kogunud Napoli pikendas oma võiduseeria kümnemänguliseks ja püsib endiselt kaotuseta.
AC Milan mängis võõrsil väljalangemistsooni kuuluva Cremonesega väravateta viiki, mis tähendab, et tiitlikaitsja jääb nüüd Napolist kaheksa punkti kaugusele. Kolmandal ja neljandal kohal paiknevad Rooma Lazio ja Bergamo Atalanta jääksid kolmapäeval võidu korral Napolist samuti kaheksa punkti kaugusele.
Tulemused:
Napoli - Empoli 2:0
Cremonese - AC Milan 0:0
Spezia - Udinese 1:1 | Napoli pikendas võiduseeriat, Milan komistas taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Napoli sai teisipäeval kodumurul 2:0 jagu Empolist. Kohtumise avavärav sündis 69. minutil, kui võõrustajate kasuks määratud penalti realiseeris Mehhiko koondislane Hirving Lozano.
Viis minutit hiljem jäi Empoli arvulisse vähemusse, patustajaks Napolist laenul olev Sebastiano Luperto. Lõppskoor vormistati 89. minutil, kui Lozano eeltöö tulemusena kõmmutas külaliste võrku Poola koondislane Piotr Zielinski. 38 punkti kogunud Napoli pikendas oma võiduseeria kümnemänguliseks ja püsib endiselt kaotuseta.
AC Milan mängis võõrsil väljalangemistsooni kuuluva Cremonesega väravateta viiki, mis tähendab, et tiitlikaitsja jääb nüüd Napolist kaheksa punkti kaugusele. Kolmandal ja neljandal kohal paiknevad Rooma Lazio ja Bergamo Atalanta jääksid kolmapäeval võidu korral Napolist samuti kaheksa punkti kaugusele.
Tulemused:
Napoli - Empoli 2:0
Cremonese - AC Milan 0:0
Spezia - Udinese 1:1
### Response:
Napoli pikendas võiduseeriat, Milan komistas taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 8. novembril kell 22.40:
- USA välisministeeriumi teatel püsib Washingtoni vankumatu toetus Ukrainale sõltumata sellest, millised on USA vahevalimiste tulemused;
- Sky News: Venemaa andis Iraanile droonide eest 140 miljonit eurot ja lääneriikide sõjatehnikat;
- Itaalia on valmis saatma Ukrainale õhutõrjesüsteeme;
- Haidai: Ukraina väed on Luhanski oblastis edenenud;
- Zelenski: Vene väed kannavad Donetski oblastis suuri kaotusi;
- USA: Venemaa jätkab sõja eskaleerimist;
- Zelenski kiitis uusi õhutõrjesüsteeme;
- Kiiev: Ukraina väed tulistasid riigi lõunaosas alla Venemaa Su-25 hävituslennuki;
- ISW: Prigožin suurendab Venemaal mõjuvõimu;
- Briti luure kinnitas, et Venemaa rajab kaitserajatisi ümber Mariupoli linna.
USA lubab Ukrainale vankumatut toetust sõltumata valimistulemustest
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on veendunud, et USA toetus Ukrainale püsib vankumatu sõltumata teisipäevaste USA vahevalimiste tulemustest, ütles USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia asjade abiminister Karen Donfried ajakirjanikele.
"Meil on kõlanud kongressis teistsuguste vaadetega hääli, kuid kongress esindab väga paljusid arvamusi ja minu hinnangul me oleme näinud, et suur enamik kongressi liikmetest – vabariiklased ja demokraadid – on väljendanud selgesõnaliselt meie püsivat toetust Ukrainale," rääkis Donfried.
Donfriedi sõnul usub ta, et Euroopa Liit on pühendunud Ukraina majanduslikule toetamisele.
Sky News: Venemaa andis Iraanile droonide eest 140 miljonit eurot ja lääneriikide sõjatehnikat
Ühendkuningriigi telekanal Sky News teatas ühele julgeolekuvaldkonna allikale tuginedes, et Vene relvajõudude lennukid tarnisid 20. augustil Teheranile salaja 140 miljoni euro väärtuses sularaha ning kolm briti NLAW tankitõrje relva mudelit ning ühe Stingeri õhutõrjeraketi.
Iraanile saadetud relvad olid osa Ühendkuningriigi ja USA relvasaadetisest Ukrainale, mis langes Vene vägede kätte.
Sky Newsiga suhelnud allika kinnitusel saab Iraan rakette uurides teha millalgi lääneriikide tehnoloogiast kodumaiseid koopiaid ning kasutada neid tulevastes relvakonfliktides.
Iraan saatis Venemaale vastu 160 drooni, sh 100 Shahed-135 hulkurdrooni. Allika kinnitusel on viimaste päevade jooksul Venemaa ja Iraani vahel kokku lepitud täiendav droonide tarne Vene vägedele.
Itaalia on valmis saatma Ukrainale õhutõrjesüsteeme
Itaalia valitsuskoalitsioon teatas teisipäeval, et riik on valmis saatma Ukrainale õhutõrjesüsteeme.
Reutersiga suhelnud Itaalia valitsuse liige kinnitas, et Rooma on valmis Kiievile andma mitmeid õhutõrjesüsteeme, sh Prantsuse-Itaalia koostöös välja arendatud SAMP/T ja Itaalia Aspide ning lisaks Stinger raketisüsteeme.
Praegu pole veel selge millal konkreetsed õhutõrjesüsteemid võiksid Ukrainasse jõuda.
Itaalia pole kunagi avalikustanud, mida nad on Ukrainale saatnud, kuid nii Ukraina kui ka Itaalia meedia on spekuleerinud, et riik on saatnud Ukrainale Pzh2000 iseliikursuurtükke ning soomustatud masinaid.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas eelmine nädal samuti anda Ukrainale täiendavaid õhutõrjesüsteeme.
Ukraina väitel on nende väed Luhanski oblastis edenenud
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas Ukraina televisioonis, et riigi relvajõud on edenemas, seda hoolimata piirkonda toodud suurest hulgast mobiliseeritud sõduritest.
Haidai rõhutas, et Vene väed on Luhanskis rajanud ulatuslikke kaitserajatisi ning mineerinud ära väga suure ala.
Haidai tõi välja, et Vene väed on asunud tegema arusaamatuid vastupealetunge. Kuberner hindas, et Vene vägede kaotused on ka edaspidi Svatove ning Kreminna kaitsel väga suured.
Haidai sõnul püsivad hiljuti vabastatud aladel võimude palvetest hoolimata tsiviilisikud. Haidai sõnul ollakse mõnikord nõus lahkuma alles siis kui nähakse tabamust oma naabri majale.
Arestovitš: Vene mobilisatsioon pikendab sõda 2-3 kuud
Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Oleksi Arestovitš väitis oma regulaarses rindeülevaates, et Venemaa mobilisatsioon pikendab Vene-Ukraina sõda 2-3 kuud, kuid ei taga Venemaale võitu sõjas.
Arestovitš tõi välja, et Ukraina vägede edenemine toimub veriselt. Eriti Vene õhudessantväed (VDV) võitlevad tugevalt vastu.
Arestovitši väitel on Vene väed väsinud ning veebruaris-märtsis võib tulla murdepunkt.
Iraani rakettide osas väidab Arestovitš, et Venemaa on neid tellinud ligikaudu 1000, kuid massilise raketirünnaku tegemiseks on Vene vägedele liiga vähe süsteeme nende välja tulistamiseks.
Ukraina väitel on Vene väed asunud Hersoni tsiviilisikuid rohkem kontrollima
Vene väed on asunud tsiviilisikuid Hersoni oblastis hoolikamalt kontrollima, teatasid Ukraina relvajõud. Kontrollide eesmärgiks on piirata oblastis ukrainlaste partisanitegevust.
Hersoni linnas olevat tsiviilriides Vene sõdurid asunud elama elumajadesse valmistudes tänavalahinguteks, vahendas CNN.
USA suursaadik ÜRO-s: USA toetab Ukrainat võiduni
Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield kinnitas, et USA toetus Ukrainale on vankumatu ning jätkub kuniks riik võidab sõja Venemaa vastu, kinnitas diplomaat CNN-le.
Thomas-Greenfield kinnitas, et saavad toimuda ainult sellised läbirääkimised, mida juhib Ukraina. "Ukraina osas ei saa pidada läbirääkimisi ilma Ukrainata," kinnitas diplomaat.
Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär Oleksi Danilov teatas teisipäeval Twitteris, et läbirääkimiste eelduseks on Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine.
Samuti soovib Ukraina julgeolekutagatisi, mille hulka kuuluksid moodne õhukaitse, lennukid, tankid ja pikamaa raketid.
russia, negotiations. The main condition of the President ofis restoration ofterritorial integrity. Guarantee – modern air defense, aircraft, tanks, and long-range missiles. Strategy – proactive steps. missiles must be destroyed before launch in the air, on land and at sea.
— Oleksiy Danilov (@OleksiyDanilov) November 8, 2022
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak rõhutas, et Venemaa arusaam läbirääkimistest tähendab teada-tuntud ultimaatumeid, mis on Ukraina jaoks vastuvõetamatud.
A question to "peacekeepers": what do you mean by the word "negotiations"? Russian ultimatums are well-known: "we came with tanks, admit defeat and territories loss". This is unacceptable. So what to talk about? Or you just hide the word "surrender" behind the word "settlement"?
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) November 8, 2022
Venemaa teatel ei ole neil läbirääkimisteks eeltingimusi, vahendas Ria Novosti.
Samas ei mainita mida teha Ukraina pinnal asuvate Vene vägedega või mismoodi reageerida teistele küsimustele, mida Ukraina on seadnud läbirääkimiste eeltingimusteks.
Zelenski: Vene väed kannavad Donetski oblastis suuri kaotusi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa väed kannavad Donetski oblastis suuri kaotusi. Zelenski sõnul on Ukraina relvajõudude ees olev maapind täis Venemaa sõdurite laipu.
"Neid sureb iga päev sadade kaupa. Ukraina kaitsepositsioonide ees on maapind sõna otseses mõttes täis okupantide surnukehasid," ütles Zelenski.
USA: Venemaa jätkab sõja eskaleerimist
"Kui Venemaa tahaks pidada läbirääkimisi, siis lõpetab ta Ukraina tsiviilisikute ründamise ja tapmise. Kuid loomulikult teeb Kreml vastupidist. Ta jätkab selle sõja eskaleerimist, mitte ei anna signaali, et on valmis alustama läbirääkimisi," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price.
"Kui Venemaa tahab läbirääkimisi pidada, miks ta siis loobus ajutiselt Musta mere teravilja lepingust?" märkis Price.
Zelenski kiitis uusi õhutõrjesüsteeme
"Saime uued süsteemid, mis tugevdavad oluliselt meie õhutõrjet. Ukraina taevas pole muidugi sada protsenti kaitstud, kuid me liigume tasapisi selle eesmärgi poole," ütles Volodõmõr Zelenski.
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas esmaspäeval, et Ukrainasse on jõudnud õhutõrjesüsteemid NASAMS ja Aspide.
Kiiev: Ukraina väed tulistasid riigi lõunaosas alla Venemaa Su-25 hävituslennuki
Ukraina õhuvägi teatas, et riigi väed tulistasid Hersoni oblastis alla veel ühe Venemaa Su-25 hävituslennuki.
ISW: Prigožin suurendab Venemaal mõjuvõimu
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et ärimees ning palgasõdurite grupeeringu Wagner asutaja Jevgeni Prigožin jätkab Venemaal ja okupeeritud Ukraina aladel mõjuvõimu suurendamist.
Prigožin kinnitas pühapäeval, et Wagner avab Kurski ja Belgorodi oblastites juhtimiskeskused, mis ei kuulu Venemaa relvajõudude koosseisu. ISW hindas juba varem, et Prigožin tahab tugevdada oma võimubaasi. Hiljuti kohtus ta ka Kurski oblasti ärimeestega. Samuti laimab ta järjepidevalt Peterburi kuberneri. Hiljuti avas Prigožin Peterburis Wagneri keskuse, mis võib viidata sellele, et Prigožin tahab linna ärimaastikul kanda kinnitada.
Ukraina sõdurid Autor/allikas: SCANPIX/EPA/HANNIBAL HANSCHKE
ISW: sõjalised kaotused tekitavad Venemaal üha suuremat pahameelt
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Venemaa sõjalised kaotused tekitavad riigis üha suuremat pahameelt. Varem kritiseerisid sõjalisi ebaõnnestumisi marurahvuslased, kuid nüüd on üha vihasemad ka sõdurite pereliikmed.
"Sõdurite naised ja emad pöörduvad üha rohkem kohalike ametnike ja blogijate poole. See süvendab Venemaal sotsiaalseid probleeme veelgi," hindas ISW.
Briti luure kinnitas, et Venemaa rajab kaitserajatisi Mariupoli ümber
Ühendkuningriigi kaitseministeerium kinnitas teisipäeva hommikul, et Vene väed on asunud okupeeritud Mariupoli linna ümber rajama kaitsevööndit.
Kaitsevööndi rajamisel kasutakse püramiidseid betoonist tanktitõkkeid.
Tõenäoliselt on tankitõkkeid rajatud Mariupoli ja Nikolske küla vahele ning Põhja-Mariupolist Starõi Krõmi külani.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 08 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/fECg067PQk
#StandWithUkraine pic.twitter.com/QiRcrykcmd
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 8, 2022
Britid toovad välja, et Mariupoli linn on oluline Vene maismasilla logistika tagamiseks. Sarnaseid tankitõketest kaitseliine on rajatud ka Zaporižžja ja Hersoni oblastites.
Vene palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin kinnitas 19. oktoobril, et Luhanski oblastis rajatakse kaitseliini.
Selline tegevus viitab Briti luure hinnangul Venemaa pingutustele olla valmis süvitsi kaitseks, et peatada tulevasi Ukraina vastupealetunge.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 710 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 77 170 (võrdlus eelmise päevaga +710);
- tankid 2786 (+15);
- jalaväe lahingumasinad 5654 (+24);
- lennukid 278 (+1);
- kopterid 260 (+0);
- suurtükisüsteemid 1791 (+9);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 391 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 203 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1476 (+4);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4216 (+17);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 159 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Briti luure: Vene väed rajavad ümber Mariupoli tankitõkkeliini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 8. novembril kell 22.40:
- USA välisministeeriumi teatel püsib Washingtoni vankumatu toetus Ukrainale sõltumata sellest, millised on USA vahevalimiste tulemused;
- Sky News: Venemaa andis Iraanile droonide eest 140 miljonit eurot ja lääneriikide sõjatehnikat;
- Itaalia on valmis saatma Ukrainale õhutõrjesüsteeme;
- Haidai: Ukraina väed on Luhanski oblastis edenenud;
- Zelenski: Vene väed kannavad Donetski oblastis suuri kaotusi;
- USA: Venemaa jätkab sõja eskaleerimist;
- Zelenski kiitis uusi õhutõrjesüsteeme;
- Kiiev: Ukraina väed tulistasid riigi lõunaosas alla Venemaa Su-25 hävituslennuki;
- ISW: Prigožin suurendab Venemaal mõjuvõimu;
- Briti luure kinnitas, et Venemaa rajab kaitserajatisi ümber Mariupoli linna.
USA lubab Ukrainale vankumatut toetust sõltumata valimistulemustest
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on veendunud, et USA toetus Ukrainale püsib vankumatu sõltumata teisipäevaste USA vahevalimiste tulemustest, ütles USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia asjade abiminister Karen Donfried ajakirjanikele.
"Meil on kõlanud kongressis teistsuguste vaadetega hääli, kuid kongress esindab väga paljusid arvamusi ja minu hinnangul me oleme näinud, et suur enamik kongressi liikmetest – vabariiklased ja demokraadid – on väljendanud selgesõnaliselt meie püsivat toetust Ukrainale," rääkis Donfried.
Donfriedi sõnul usub ta, et Euroopa Liit on pühendunud Ukraina majanduslikule toetamisele.
Sky News: Venemaa andis Iraanile droonide eest 140 miljonit eurot ja lääneriikide sõjatehnikat
Ühendkuningriigi telekanal Sky News teatas ühele julgeolekuvaldkonna allikale tuginedes, et Vene relvajõudude lennukid tarnisid 20. augustil Teheranile salaja 140 miljoni euro väärtuses sularaha ning kolm briti NLAW tankitõrje relva mudelit ning ühe Stingeri õhutõrjeraketi.
Iraanile saadetud relvad olid osa Ühendkuningriigi ja USA relvasaadetisest Ukrainale, mis langes Vene vägede kätte.
Sky Newsiga suhelnud allika kinnitusel saab Iraan rakette uurides teha millalgi lääneriikide tehnoloogiast kodumaiseid koopiaid ning kasutada neid tulevastes relvakonfliktides.
Iraan saatis Venemaale vastu 160 drooni, sh 100 Shahed-135 hulkurdrooni. Allika kinnitusel on viimaste päevade jooksul Venemaa ja Iraani vahel kokku lepitud täiendav droonide tarne Vene vägedele.
Itaalia on valmis saatma Ukrainale õhutõrjesüsteeme
Itaalia valitsuskoalitsioon teatas teisipäeval, et riik on valmis saatma Ukrainale õhutõrjesüsteeme.
Reutersiga suhelnud Itaalia valitsuse liige kinnitas, et Rooma on valmis Kiievile andma mitmeid õhutõrjesüsteeme, sh Prantsuse-Itaalia koostöös välja arendatud SAMP/T ja Itaalia Aspide ning lisaks Stinger raketisüsteeme.
Praegu pole veel selge millal konkreetsed õhutõrjesüsteemid võiksid Ukrainasse jõuda.
Itaalia pole kunagi avalikustanud, mida nad on Ukrainale saatnud, kuid nii Ukraina kui ka Itaalia meedia on spekuleerinud, et riik on saatnud Ukrainale Pzh2000 iseliikursuurtükke ning soomustatud masinaid.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas eelmine nädal samuti anda Ukrainale täiendavaid õhutõrjesüsteeme.
Ukraina väitel on nende väed Luhanski oblastis edenenud
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas Ukraina televisioonis, et riigi relvajõud on edenemas, seda hoolimata piirkonda toodud suurest hulgast mobiliseeritud sõduritest.
Haidai rõhutas, et Vene väed on Luhanskis rajanud ulatuslikke kaitserajatisi ning mineerinud ära väga suure ala.
Haidai tõi välja, et Vene väed on asunud tegema arusaamatuid vastupealetunge. Kuberner hindas, et Vene vägede kaotused on ka edaspidi Svatove ning Kreminna kaitsel väga suured.
Haidai sõnul püsivad hiljuti vabastatud aladel võimude palvetest hoolimata tsiviilisikud. Haidai sõnul ollakse mõnikord nõus lahkuma alles siis kui nähakse tabamust oma naabri majale.
Arestovitš: Vene mobilisatsioon pikendab sõda 2-3 kuud
Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Oleksi Arestovitš väitis oma regulaarses rindeülevaates, et Venemaa mobilisatsioon pikendab Vene-Ukraina sõda 2-3 kuud, kuid ei taga Venemaale võitu sõjas.
Arestovitš tõi välja, et Ukraina vägede edenemine toimub veriselt. Eriti Vene õhudessantväed (VDV) võitlevad tugevalt vastu.
Arestovitši väitel on Vene väed väsinud ning veebruaris-märtsis võib tulla murdepunkt.
Iraani rakettide osas väidab Arestovitš, et Venemaa on neid tellinud ligikaudu 1000, kuid massilise raketirünnaku tegemiseks on Vene vägedele liiga vähe süsteeme nende välja tulistamiseks.
Ukraina väitel on Vene väed asunud Hersoni tsiviilisikuid rohkem kontrollima
Vene väed on asunud tsiviilisikuid Hersoni oblastis hoolikamalt kontrollima, teatasid Ukraina relvajõud. Kontrollide eesmärgiks on piirata oblastis ukrainlaste partisanitegevust.
Hersoni linnas olevat tsiviilriides Vene sõdurid asunud elama elumajadesse valmistudes tänavalahinguteks, vahendas CNN.
USA suursaadik ÜRO-s: USA toetab Ukrainat võiduni
Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield kinnitas, et USA toetus Ukrainale on vankumatu ning jätkub kuniks riik võidab sõja Venemaa vastu, kinnitas diplomaat CNN-le.
Thomas-Greenfield kinnitas, et saavad toimuda ainult sellised läbirääkimised, mida juhib Ukraina. "Ukraina osas ei saa pidada läbirääkimisi ilma Ukrainata," kinnitas diplomaat.
Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär Oleksi Danilov teatas teisipäeval Twitteris, et läbirääkimiste eelduseks on Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine.
Samuti soovib Ukraina julgeolekutagatisi, mille hulka kuuluksid moodne õhukaitse, lennukid, tankid ja pikamaa raketid.
russia, negotiations. The main condition of the President ofis restoration ofterritorial integrity. Guarantee – modern air defense, aircraft, tanks, and long-range missiles. Strategy – proactive steps. missiles must be destroyed before launch in the air, on land and at sea.
— Oleksiy Danilov (@OleksiyDanilov) November 8, 2022
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak rõhutas, et Venemaa arusaam läbirääkimistest tähendab teada-tuntud ultimaatumeid, mis on Ukraina jaoks vastuvõetamatud.
A question to "peacekeepers": what do you mean by the word "negotiations"? Russian ultimatums are well-known: "we came with tanks, admit defeat and territories loss". This is unacceptable. So what to talk about? Or you just hide the word "surrender" behind the word "settlement"?
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) November 8, 2022
Venemaa teatel ei ole neil läbirääkimisteks eeltingimusi, vahendas Ria Novosti.
Samas ei mainita mida teha Ukraina pinnal asuvate Vene vägedega või mismoodi reageerida teistele küsimustele, mida Ukraina on seadnud läbirääkimiste eeltingimusteks.
Zelenski: Vene väed kannavad Donetski oblastis suuri kaotusi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa väed kannavad Donetski oblastis suuri kaotusi. Zelenski sõnul on Ukraina relvajõudude ees olev maapind täis Venemaa sõdurite laipu.
"Neid sureb iga päev sadade kaupa. Ukraina kaitsepositsioonide ees on maapind sõna otseses mõttes täis okupantide surnukehasid," ütles Zelenski.
USA: Venemaa jätkab sõja eskaleerimist
"Kui Venemaa tahaks pidada läbirääkimisi, siis lõpetab ta Ukraina tsiviilisikute ründamise ja tapmise. Kuid loomulikult teeb Kreml vastupidist. Ta jätkab selle sõja eskaleerimist, mitte ei anna signaali, et on valmis alustama läbirääkimisi," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price.
"Kui Venemaa tahab läbirääkimisi pidada, miks ta siis loobus ajutiselt Musta mere teravilja lepingust?" märkis Price.
Zelenski kiitis uusi õhutõrjesüsteeme
"Saime uued süsteemid, mis tugevdavad oluliselt meie õhutõrjet. Ukraina taevas pole muidugi sada protsenti kaitstud, kuid me liigume tasapisi selle eesmärgi poole," ütles Volodõmõr Zelenski.
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas esmaspäeval, et Ukrainasse on jõudnud õhutõrjesüsteemid NASAMS ja Aspide.
Kiiev: Ukraina väed tulistasid riigi lõunaosas alla Venemaa Su-25 hävituslennuki
Ukraina õhuvägi teatas, et riigi väed tulistasid Hersoni oblastis alla veel ühe Venemaa Su-25 hävituslennuki.
ISW: Prigožin suurendab Venemaal mõjuvõimu
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et ärimees ning palgasõdurite grupeeringu Wagner asutaja Jevgeni Prigožin jätkab Venemaal ja okupeeritud Ukraina aladel mõjuvõimu suurendamist.
Prigožin kinnitas pühapäeval, et Wagner avab Kurski ja Belgorodi oblastites juhtimiskeskused, mis ei kuulu Venemaa relvajõudude koosseisu. ISW hindas juba varem, et Prigožin tahab tugevdada oma võimubaasi. Hiljuti kohtus ta ka Kurski oblasti ärimeestega. Samuti laimab ta järjepidevalt Peterburi kuberneri. Hiljuti avas Prigožin Peterburis Wagneri keskuse, mis võib viidata sellele, et Prigožin tahab linna ärimaastikul kanda kinnitada.
Ukraina sõdurid Autor/allikas: SCANPIX/EPA/HANNIBAL HANSCHKE
ISW: sõjalised kaotused tekitavad Venemaal üha suuremat pahameelt
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Venemaa sõjalised kaotused tekitavad riigis üha suuremat pahameelt. Varem kritiseerisid sõjalisi ebaõnnestumisi marurahvuslased, kuid nüüd on üha vihasemad ka sõdurite pereliikmed.
"Sõdurite naised ja emad pöörduvad üha rohkem kohalike ametnike ja blogijate poole. See süvendab Venemaal sotsiaalseid probleeme veelgi," hindas ISW.
Briti luure kinnitas, et Venemaa rajab kaitserajatisi Mariupoli ümber
Ühendkuningriigi kaitseministeerium kinnitas teisipäeva hommikul, et Vene väed on asunud okupeeritud Mariupoli linna ümber rajama kaitsevööndit.
Kaitsevööndi rajamisel kasutakse püramiidseid betoonist tanktitõkkeid.
Tõenäoliselt on tankitõkkeid rajatud Mariupoli ja Nikolske küla vahele ning Põhja-Mariupolist Starõi Krõmi külani.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 08 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/fECg067PQk
#StandWithUkraine pic.twitter.com/QiRcrykcmd
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 8, 2022
Britid toovad välja, et Mariupoli linn on oluline Vene maismasilla logistika tagamiseks. Sarnaseid tankitõketest kaitseliine on rajatud ka Zaporižžja ja Hersoni oblastites.
Vene palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin kinnitas 19. oktoobril, et Luhanski oblastis rajatakse kaitseliini.
Selline tegevus viitab Briti luure hinnangul Venemaa pingutustele olla valmis süvitsi kaitseks, et peatada tulevasi Ukraina vastupealetunge.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 710 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 77 170 (võrdlus eelmise päevaga +710);
- tankid 2786 (+15);
- jalaväe lahingumasinad 5654 (+24);
- lennukid 278 (+1);
- kopterid 260 (+0);
- suurtükisüsteemid 1791 (+9);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 391 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 203 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1476 (+4);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4216 (+17);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 159 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Briti luure: Vene väed rajavad ümber Mariupoli tankitõkkeliini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bigbank võitis kaheksandikfinaali avamängu kaks esimest geimi 25:22 ja 25:23. Kolmandas geimis suutis Eesti klubi seisul 22:24 kaks geimpalli päästa, kuid vastased jäid siiski peale 26:24. Neljas geim kuulus võõrustajatele 25:20 ja otsustav kuldne geim 15:10 skooriga.
Bigbanki parimana tõi Matej Šmidl 20 punkti (+10), Timo Lõhmus toetas 15 (+4) ning Taavet Leppik (+6) ja Mart Naaber (+11) kumbki 12 punktiga. Prešovi resultatiivseim oli 26 (+20) punkti toonud Lukaš Smolej.
Korduskohtumine peetakse Tartus järgmisel kolmapäeval, 16. novembril kell 19.00.
Pärnu Võrkpalliklubi alustab CEV Challenge Cupi kolmapäeval kui kodusaalis on vastaseks Portugali klubi Lissaboni Sporting. | Tartu Bigbank mängis eurosarjas maha kahegeimilise eduseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bigbank võitis kaheksandikfinaali avamängu kaks esimest geimi 25:22 ja 25:23. Kolmandas geimis suutis Eesti klubi seisul 22:24 kaks geimpalli päästa, kuid vastased jäid siiski peale 26:24. Neljas geim kuulus võõrustajatele 25:20 ja otsustav kuldne geim 15:10 skooriga.
Bigbanki parimana tõi Matej Šmidl 20 punkti (+10), Timo Lõhmus toetas 15 (+4) ning Taavet Leppik (+6) ja Mart Naaber (+11) kumbki 12 punktiga. Prešovi resultatiivseim oli 26 (+20) punkti toonud Lukaš Smolej.
Korduskohtumine peetakse Tartus järgmisel kolmapäeval, 16. novembril kell 19.00.
Pärnu Võrkpalliklubi alustab CEV Challenge Cupi kolmapäeval kui kodusaalis on vastaseks Portugali klubi Lissaboni Sporting.
### Response:
Tartu Bigbank mängis eurosarjas maha kahegeimilise eduseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgse plaani kohaselt pidi sprindivõistlus toimuma Milano kesklinnas, kuid FIS ja Itaalia suusaliit (FISI) leidsid, et selline korraldus oleks hüppeliselt suurendanud energiakulu, mis läheb näiteks kunstlume valmistamisele.
Sellest tulenevalt otsustasid FIS ja FISI, et sprindivõistlus tuleks üle viia Šveitsi piiri lähedal asuvasse Livigno kuurorti.
"Loomulikult püüame esialgses kalendris teha võimalikult vähe muudatusi," kommenteeris FIS-i esindaja Michal Lamplot. "Sellegipoolest oleme teadlikud väljakutsetest, millega võistluste korraldajad tänasel päeval silmitsi seisavad. Otsustasime ennetavalt reageerida ja viia sprindivõistlus Livignosse, mis on suurepärane alternatiiv."
FIS-i sõnul toimub ülejäänud Milano MK-etapi võistlusprogramm plaanipäraselt. Murdmaasuusatajad võistlevad Milanos tuleva aasta 21. ja 22. jaanuaril. | FIS muutis kõrgete energiakulude tõttu MK-sarja võistluse toimumispaika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgse plaani kohaselt pidi sprindivõistlus toimuma Milano kesklinnas, kuid FIS ja Itaalia suusaliit (FISI) leidsid, et selline korraldus oleks hüppeliselt suurendanud energiakulu, mis läheb näiteks kunstlume valmistamisele.
Sellest tulenevalt otsustasid FIS ja FISI, et sprindivõistlus tuleks üle viia Šveitsi piiri lähedal asuvasse Livigno kuurorti.
"Loomulikult püüame esialgses kalendris teha võimalikult vähe muudatusi," kommenteeris FIS-i esindaja Michal Lamplot. "Sellegipoolest oleme teadlikud väljakutsetest, millega võistluste korraldajad tänasel päeval silmitsi seisavad. Otsustasime ennetavalt reageerida ja viia sprindivõistlus Livignosse, mis on suurepärane alternatiiv."
FIS-i sõnul toimub ülejäänud Milano MK-etapi võistlusprogramm plaanipäraselt. Murdmaasuusatajad võistlevad Milanos tuleva aasta 21. ja 22. jaanuaril.
### Response:
FIS muutis kõrgete energiakulude tõttu MK-sarja võistluse toimumispaika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavusele turniirile on õigeaegselt registreerunud 279 vehklejat 50 riigist. Kui selline arv sportlasi peaks ka starti minema, oleks tegemist võistluse osalejate rekordi kordamisega. 2019. aastal peetud 50. juubeliturniirilt võttis osa täpselt sama arv vehklejaid ja riike.
Maailma edetabeli kolmekümnest parimast on kohal 25, esisajast on esindatud 83 vehklejat. Võistkondlikult teevad kaasa 28 riigi naiskonnad, kohal on kõik maailma edetabeli kümme paremat. Teiste seas asuvad võistlustulle valitsevad maailmameistrid – korealanna Sera Song koos Lõuna-Korea naiskonnaga.
Eesti naisvehklejaid asub starti 20, neist kõige kõrgema reitinguga on tänavusel MM-il viienda koha saavutanud Nelli Differt, kes asub maailma edetabelis seitsmendal kohal.
Lisaks Differtile hoiavad maailma edetabelis kõrget kohta ka Erika Kirpu ja Irina Embrich, kes on vastavalt 12. ja 18. positsioonil. Maailma edetabeli põhjal on kõik kolm Tallinnas 16 parema vehkleja seas ning on sellega taganud otsepääsme põhiturniirile ehk 64 parema hulka.
11. novembril, mil peetakse individuaalvõistluse eelringid, on sissepääs Kalevi spordihalli kõigile tasuta. 12. novembril ristavad mõõgad individuaalvõistluse 64 paremat ja 13. novembril selgub naiskondlik võitja. Piletid on saadaval Piletikeskuses. | Tallinna Mõõgal asuvad võistlustulle Eesti ja maailma tipud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavusele turniirile on õigeaegselt registreerunud 279 vehklejat 50 riigist. Kui selline arv sportlasi peaks ka starti minema, oleks tegemist võistluse osalejate rekordi kordamisega. 2019. aastal peetud 50. juubeliturniirilt võttis osa täpselt sama arv vehklejaid ja riike.
Maailma edetabeli kolmekümnest parimast on kohal 25, esisajast on esindatud 83 vehklejat. Võistkondlikult teevad kaasa 28 riigi naiskonnad, kohal on kõik maailma edetabeli kümme paremat. Teiste seas asuvad võistlustulle valitsevad maailmameistrid – korealanna Sera Song koos Lõuna-Korea naiskonnaga.
Eesti naisvehklejaid asub starti 20, neist kõige kõrgema reitinguga on tänavusel MM-il viienda koha saavutanud Nelli Differt, kes asub maailma edetabelis seitsmendal kohal.
Lisaks Differtile hoiavad maailma edetabelis kõrget kohta ka Erika Kirpu ja Irina Embrich, kes on vastavalt 12. ja 18. positsioonil. Maailma edetabeli põhjal on kõik kolm Tallinnas 16 parema vehkleja seas ning on sellega taganud otsepääsme põhiturniirile ehk 64 parema hulka.
11. novembril, mil peetakse individuaalvõistluse eelringid, on sissepääs Kalevi spordihalli kõigile tasuta. 12. novembril ristavad mõõgad individuaalvõistluse 64 paremat ja 13. novembril selgub naiskondlik võitja. Piletid on saadaval Piletikeskuses.
### Response:
Tallinna Mõõgal asuvad võistlustulle Eesti ja maailma tipud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taani kohus Lyngbys hindas, et Borgen ei teadnud midagi 2014. aastal lahvatanud rahapesuskandaalist enda pangas.
Tsiviilvaidluse lõppemine järgneb Taani võimude otsusele eelmine aasta lõpetada Borgeni suhtes kriminaalmenetlus.
Panga investorid väitsid, et Borgen vastutas panga Eesti filiaali vastutustundetu juhtimise eest.
Samuti väitsid investorid, et nad said kahju, kuna omandasid panga aktsiaid ülepaisutatud hindadega, kuna Danske Bank ei avalikustanud probleeme Eesti filiaalis.
Kohus leidis, et vastutustundetu tegevuse tulemusena võib nõudeid esitada ainult pank ise, mitte selle üksikud aktsionärid.
Samuti ei tuvastanud kohus, et Borgen oleks saanud või oleks pidanud omama teavet, mis oleks mõjutanud panga aktsiat arvestataval määral.
Aktsionärid nõudsid Borgenilt 2,4 miljardi taani krooni (ligikaudu 233 miljoni euro) suurust hüvitist.
Danske teatas eelmine kuu, et on jõudmas lõpule skandaali keskmes olnud kahtlaste tehingute analüüsiga.
Kahtlaseid tehinguid tehti 15,5 miljardi taani krooni ulatuses.
2018. aastal selgus, et Danske oli eiranud varasemaid hoiatusi, mille käigus väideti, et Danske Banki Eesti filiaali kaudu liigutasid kriminaalid miljardeid eurosid lääneriikidesse.
Rahapesu toimus aastatel 2008-2015.
Borgen oli panga tegevjuht 2013-2018, meenutas Bloomberg. | Danske Banki eksjuht Borgen mõisteti Taani kohtus õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taani kohus Lyngbys hindas, et Borgen ei teadnud midagi 2014. aastal lahvatanud rahapesuskandaalist enda pangas.
Tsiviilvaidluse lõppemine järgneb Taani võimude otsusele eelmine aasta lõpetada Borgeni suhtes kriminaalmenetlus.
Panga investorid väitsid, et Borgen vastutas panga Eesti filiaali vastutustundetu juhtimise eest.
Samuti väitsid investorid, et nad said kahju, kuna omandasid panga aktsiaid ülepaisutatud hindadega, kuna Danske Bank ei avalikustanud probleeme Eesti filiaalis.
Kohus leidis, et vastutustundetu tegevuse tulemusena võib nõudeid esitada ainult pank ise, mitte selle üksikud aktsionärid.
Samuti ei tuvastanud kohus, et Borgen oleks saanud või oleks pidanud omama teavet, mis oleks mõjutanud panga aktsiat arvestataval määral.
Aktsionärid nõudsid Borgenilt 2,4 miljardi taani krooni (ligikaudu 233 miljoni euro) suurust hüvitist.
Danske teatas eelmine kuu, et on jõudmas lõpule skandaali keskmes olnud kahtlaste tehingute analüüsiga.
Kahtlaseid tehinguid tehti 15,5 miljardi taani krooni ulatuses.
2018. aastal selgus, et Danske oli eiranud varasemaid hoiatusi, mille käigus väideti, et Danske Banki Eesti filiaali kaudu liigutasid kriminaalid miljardeid eurosid lääneriikidesse.
Rahapesu toimus aastatel 2008-2015.
Borgen oli panga tegevjuht 2013-2018, meenutas Bloomberg.
### Response:
Danske Banki eksjuht Borgen mõisteti Taani kohtus õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norra laskesuusakoondis on viimastel päevadel valmistunud peagi algavaks MK-hooajaks Beitostölenis, kus detsembris toimub murdmaasuusatamise MK-etapp. Teisipäeva hommikul korraldati koondisele sprindivõistlus, mille võitis kindlalt Johannes Thingnes Bö.
Bö läbis kaks lasketiiru kahe eksimusega ja lõpetas 33-sekundilise eduga teiseks tulnud Johannes Dale ees. Kolmanda koha hõivas võitjast 36 sekundit hiljem lõpetanud Sturla Holm Lägreid, Bö vanem vend Tarjei oli viies (+42 sek).
"Täna oli hea päev ja pärast seda võistlust võin vist öelda, et mind ootab ees suurepärane talv," muljetas Bö. "Kui Johannes end esimestel võistlustel tõestab, siis ma ei usu, et keegi meist tema vastu saab. Tavaliselt ta pole hooaja alguses nii heas vormis," kiitis koondisekaaslane Vetle Sjastad Christiansen.
Laskesuusatamise MK-sarja hooaeg algab täpselt kolme nädala pärast, 29. novembril Kontiolahtis. | Laskesuusakuningas Bö andis konkurentidele tormihoiatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norra laskesuusakoondis on viimastel päevadel valmistunud peagi algavaks MK-hooajaks Beitostölenis, kus detsembris toimub murdmaasuusatamise MK-etapp. Teisipäeva hommikul korraldati koondisele sprindivõistlus, mille võitis kindlalt Johannes Thingnes Bö.
Bö läbis kaks lasketiiru kahe eksimusega ja lõpetas 33-sekundilise eduga teiseks tulnud Johannes Dale ees. Kolmanda koha hõivas võitjast 36 sekundit hiljem lõpetanud Sturla Holm Lägreid, Bö vanem vend Tarjei oli viies (+42 sek).
"Täna oli hea päev ja pärast seda võistlust võin vist öelda, et mind ootab ees suurepärane talv," muljetas Bö. "Kui Johannes end esimestel võistlustel tõestab, siis ma ei usu, et keegi meist tema vastu saab. Tavaliselt ta pole hooaja alguses nii heas vormis," kiitis koondisekaaslane Vetle Sjastad Christiansen.
Laskesuusatamise MK-sarja hooaeg algab täpselt kolme nädala pärast, 29. novembril Kontiolahtis.
### Response:
Laskesuusakuningas Bö andis konkurentidele tormihoiatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmid kandideerivad auhindadele neljas kategoorias, sealhulgas parima Euroopa filmi, parim režissööri ja parima stsenaristi auhinnale, vahendab Variety.
Kõik kolm filmi esilinastusid tänavu Cannes'i filmifestivalil, kus "Triangle Of Sadness" ("Kurbuse kolmnurk") pälvis ka Kuldse Palmioksa, "Close" grand prix ' koos Claire Denise filmiga "Stars At Noon", ja "Holy Spider" parima naisnäitleja preemia (Zar Amir-Ebrahimi).
"Close" ja "Holy Spider" on ka vastavalt Belgia ja Taani kandidaadid parima võõrkeelse filmi Oscarile.
Teiste oluliste nominentide hulgas on Austria lavastaja Marie Kreutzeri "Corsage" kolme nominatsiooniga, sealhulgas parima naisnäitleja kategoorias (Vicky Krieps), ja Berliini filmifestivali Kuldlõviga pärjatud "Alcarràs" kahe nominatsiooniga.
Täispikk nimekiri nominentidest:
Parim Euroopa film
"Alcarràs", lav Carla Simón
"Close", lav Lukas Dhont
"Corsage", lav Marie Kreutzer
"Holy Spider", lav Ali Abbasi
"Triangle Of Sadness", lav Ruben Östlund
Parim Euroopa dokumentaalfilm
"A House Made Of Splinters", lav Simon Lereng Wilmont
"Girl Gang", lav Susanne Regina Meures
"Mariupolis 2", lav Mantas Kvedaravičius
"The Balcony Movie", lav Paweł Łoziński
"The March On Rome", lav Mark Cousins
Parim Euroopa filmilavastaja
Lukas Dhont ("Close")
Marie Kreutzer ("Corsage")
Jerzy Skolimowski ("EO")
Ali Abbasi ("Holy Spider")
Alice Diop ("Saint Omer")
Ruben Östlund ("Triangle Of Sadness")
Parim Euroopa naisnäitleja
Vicky Krieps ("Corsage")
Zar Amir Ebrahimi ("Holy Spider")
Léa Seydoux ("One Fine Morning")
Penélope Cruz ("Parallel Mothers")
Meltem Kaptan ("Rabiye Kurnaz Vs. George W. Bush")
Parim Euroopa meesnäitleja
Paul Mescal ("Aftersun")
Eden Dambrine ("Close")
Elliott Crosset Hove ("Godland")
Pierfrancesco Favino ("Nostalgia")
Zlatko Burić ("Triangle Of Sadness")
Parim Euroopa stsenarist
Carla Simón & Arnau Vilaró ("Alcarràs")
Kenneth Branagh ("Belfast")
Lukas Dhont & Angelo Tijssens ("Close")
Ali Abbasi ja Afshin Kamran Bahrami ("Holy Spider")
Ruben Östlund ("Triangle Of Sadness")
European Discovery – Prix FIPRESCI
"107 Mothers", lav Peter Kerekes
"Love According To Dalva", lav Emmanuelle Nicot
"Other People", lav Aleksandra Terpińska
"Pamfir", lav Dmytro Sukholytkyy-Sobchuk
"Small Body, lav Laura Samani
"Sonne", lav Kurdwin Ayub | Selgusid Euroopa filmiauhindade nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmid kandideerivad auhindadele neljas kategoorias, sealhulgas parima Euroopa filmi, parim režissööri ja parima stsenaristi auhinnale, vahendab Variety.
Kõik kolm filmi esilinastusid tänavu Cannes'i filmifestivalil, kus "Triangle Of Sadness" ("Kurbuse kolmnurk") pälvis ka Kuldse Palmioksa, "Close" grand prix ' koos Claire Denise filmiga "Stars At Noon", ja "Holy Spider" parima naisnäitleja preemia (Zar Amir-Ebrahimi).
"Close" ja "Holy Spider" on ka vastavalt Belgia ja Taani kandidaadid parima võõrkeelse filmi Oscarile.
Teiste oluliste nominentide hulgas on Austria lavastaja Marie Kreutzeri "Corsage" kolme nominatsiooniga, sealhulgas parima naisnäitleja kategoorias (Vicky Krieps), ja Berliini filmifestivali Kuldlõviga pärjatud "Alcarràs" kahe nominatsiooniga.
Täispikk nimekiri nominentidest:
Parim Euroopa film
"Alcarràs", lav Carla Simón
"Close", lav Lukas Dhont
"Corsage", lav Marie Kreutzer
"Holy Spider", lav Ali Abbasi
"Triangle Of Sadness", lav Ruben Östlund
Parim Euroopa dokumentaalfilm
"A House Made Of Splinters", lav Simon Lereng Wilmont
"Girl Gang", lav Susanne Regina Meures
"Mariupolis 2", lav Mantas Kvedaravičius
"The Balcony Movie", lav Paweł Łoziński
"The March On Rome", lav Mark Cousins
Parim Euroopa filmilavastaja
Lukas Dhont ("Close")
Marie Kreutzer ("Corsage")
Jerzy Skolimowski ("EO")
Ali Abbasi ("Holy Spider")
Alice Diop ("Saint Omer")
Ruben Östlund ("Triangle Of Sadness")
Parim Euroopa naisnäitleja
Vicky Krieps ("Corsage")
Zar Amir Ebrahimi ("Holy Spider")
Léa Seydoux ("One Fine Morning")
Penélope Cruz ("Parallel Mothers")
Meltem Kaptan ("Rabiye Kurnaz Vs. George W. Bush")
Parim Euroopa meesnäitleja
Paul Mescal ("Aftersun")
Eden Dambrine ("Close")
Elliott Crosset Hove ("Godland")
Pierfrancesco Favino ("Nostalgia")
Zlatko Burić ("Triangle Of Sadness")
Parim Euroopa stsenarist
Carla Simón & Arnau Vilaró ("Alcarràs")
Kenneth Branagh ("Belfast")
Lukas Dhont & Angelo Tijssens ("Close")
Ali Abbasi ja Afshin Kamran Bahrami ("Holy Spider")
Ruben Östlund ("Triangle Of Sadness")
European Discovery – Prix FIPRESCI
"107 Mothers", lav Peter Kerekes
"Love According To Dalva", lav Emmanuelle Nicot
"Other People", lav Aleksandra Terpińska
"Pamfir", lav Dmytro Sukholytkyy-Sobchuk
"Small Body, lav Laura Samani
"Sonne", lav Kurdwin Ayub
### Response:
Selgusid Euroopa filmiauhindade nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti võitis täiseduga C-alagrupi, kuhu kuulusid ka Singapur, Kanada ja Tai. "Meie mängupilt läks iga mänguga paremaks. Halvasti läks ehk see, et kahes viimases mängus olime esimestel minutitel unised, mistõttu lasime endale kiiresti kaks väravat lüüa. Üldiselt meie ründemäng toimib ja palliga oleme enesekindlad," rääkis Lall.
"Kõige rohkem valmistab heameelt see, et peaaegu kõik mängijad on resultatiivsuspunkti kirja saanud. Seega valikuga meil probleeme pole. Võrreldes varasemate MM-idega on meil suurem mängijate valik ja oleme selle võrra tugevamad. Me ei pea liiga palju tähtmängijatele toetuma," lisas Lall.
Kas alagrupi kolm kindlat võitu olid ka oodatud võidud? "Alati tuleb mängima minna nii, et austad vastast ja oled algusest peale valmis, sest vastasel juhul on väga raske mängu enda kasuks pöörata. Meie tasemevahe nende kolme võistkonnaga on kindlasti olemas, peaksime neid igal juhul võitma."
Kolmapäeval läheb Eesti kaheksandikfinaalis vastamisi Lätiga. "MM-il on umbes viis kuni kümme võistkonda, kes võivad omavahel mängida väga võrdseid mänge ja ilmselt mängivadki. Ootame Läti vastu tasavägist mängu," lõpetas Lall. | Saalihokikoondise peatreener: me ei pea tähtmängijatele toetuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti võitis täiseduga C-alagrupi, kuhu kuulusid ka Singapur, Kanada ja Tai. "Meie mängupilt läks iga mänguga paremaks. Halvasti läks ehk see, et kahes viimases mängus olime esimestel minutitel unised, mistõttu lasime endale kiiresti kaks väravat lüüa. Üldiselt meie ründemäng toimib ja palliga oleme enesekindlad," rääkis Lall.
"Kõige rohkem valmistab heameelt see, et peaaegu kõik mängijad on resultatiivsuspunkti kirja saanud. Seega valikuga meil probleeme pole. Võrreldes varasemate MM-idega on meil suurem mängijate valik ja oleme selle võrra tugevamad. Me ei pea liiga palju tähtmängijatele toetuma," lisas Lall.
Kas alagrupi kolm kindlat võitu olid ka oodatud võidud? "Alati tuleb mängima minna nii, et austad vastast ja oled algusest peale valmis, sest vastasel juhul on väga raske mängu enda kasuks pöörata. Meie tasemevahe nende kolme võistkonnaga on kindlasti olemas, peaksime neid igal juhul võitma."
Kolmapäeval läheb Eesti kaheksandikfinaalis vastamisi Lätiga. "MM-il on umbes viis kuni kümme võistkonda, kes võivad omavahel mängida väga võrdseid mänge ja ilmselt mängivadki. Ootame Läti vastu tasavägist mängu," lõpetas Lall.
### Response:
Saalihokikoondise peatreener: me ei pea tähtmängijatele toetuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania kõrgliigas on Kadri-Ann Lass ja IDK Euskotren oma mängu korralikult käima saanud, kui hooaja alguses saadud kahe kaotuse järel on nüüd järjest võetud neli võitu ja tõustud tabelis kolmandale reale. Viimati alistati 84:73 (22:17, 21:11, 25:17, 16:28) Jairise (2-4) naiskond, kirjutab Basket.ee.
Algviisikus alustanud Lass kogus 31,5 minutiga 12 punkti (kahesed 3/3, kolmesed 2/3), ühe lauapalli, kolm resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ja ühe viskeblokeeringu.
Prantsusmaa naiste esiliigas teenis Maaja Bratka ja Mailis Poki kodunaiskond Champagne Basket tabelisse kahe kaotuse kõrvale teise võidu, kui 71:53 (27:12, 15:13, 15:8, 14:20) mängiti võõrsil üle Mondeville (2-2).
Pokk kogus 29 mänguminutiga kümme punkti (kahesed 0/4, kolmesed 3/4, vabavisked 1/2), viis lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga. Bratka arvele kanti 24 minutiga üheksa punkti (kahesed 4/8, kolmesed 0/3, vabavisked 1/1), kuus lauapalli, kaks vaheltlõiget, üks viskeblokeering, kolm pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Islandi naiste kõrgliigas sai Greeta Üpruse tööandja Reykjaviki IR (0-8) tabelisse kaheksanda kaotuse, kui 49:93 kaotati teisel real asuvale Haukarile (7-1). Algviisiklasena 28 minutit mänginud Üprus kogus 15 punkti (kahesed 1/6, kolmesed 4/7, vabavisked 1/1), kuus lauapalli, ühe viskeblokeeringu, kolm pallikaotust ja kolm isiklikku viga. | Lass tegi Hispaania kõrgliigas hooaja parima mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania kõrgliigas on Kadri-Ann Lass ja IDK Euskotren oma mängu korralikult käima saanud, kui hooaja alguses saadud kahe kaotuse järel on nüüd järjest võetud neli võitu ja tõustud tabelis kolmandale reale. Viimati alistati 84:73 (22:17, 21:11, 25:17, 16:28) Jairise (2-4) naiskond, kirjutab Basket.ee.
Algviisikus alustanud Lass kogus 31,5 minutiga 12 punkti (kahesed 3/3, kolmesed 2/3), ühe lauapalli, kolm resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ja ühe viskeblokeeringu.
Prantsusmaa naiste esiliigas teenis Maaja Bratka ja Mailis Poki kodunaiskond Champagne Basket tabelisse kahe kaotuse kõrvale teise võidu, kui 71:53 (27:12, 15:13, 15:8, 14:20) mängiti võõrsil üle Mondeville (2-2).
Pokk kogus 29 mänguminutiga kümme punkti (kahesed 0/4, kolmesed 3/4, vabavisked 1/2), viis lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga. Bratka arvele kanti 24 minutiga üheksa punkti (kahesed 4/8, kolmesed 0/3, vabavisked 1/1), kuus lauapalli, kaks vaheltlõiget, üks viskeblokeering, kolm pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Islandi naiste kõrgliigas sai Greeta Üpruse tööandja Reykjaviki IR (0-8) tabelisse kaheksanda kaotuse, kui 49:93 kaotati teisel real asuvale Haukarile (7-1). Algviisiklasena 28 minutit mänginud Üprus kogus 15 punkti (kahesed 1/6, kolmesed 4/7, vabavisked 1/1), kuus lauapalli, ühe viskeblokeeringu, kolm pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
### Response:
Lass tegi Hispaania kõrgliigas hooaja parima mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zelenski teatas esmaspäeva õhtul oma regulaarses videopöördumises, et igaüks, kes hoolib kliimast, peab sama tõsiselt toetama Vene agressiooni lõpetamist, Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist ning seejärel tõsiseid rahukõnelusi.
Paralleel kliimasoojenemisega tulenes asjaolust, et Egiptuses toimub praegu kliimakonverents ning Zelenski saatis konverentsile esmaspäeval enda videoläkituse.
Zelenski remargid tulid peale seda, kui ilmnes, et Ukraina suurtoetaja Ameerika Ühendriigid on eraviisiliselt soovitanud Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, et selle abil hoida lääneriikide toetust Kiievile, kirjutas The Washington Post.
Zelenski rõhutas, et Ukraina eeltingimused on riigi territoriaalse terviklikkuse taastamine, sõjakahjude kompenseerimine ning kõikide sõjakurjategijate karistamine ning tagatised, et selline asi ei saaks enam korduda. Ukraina president rõhutas, et tegu on üsna mõistlike tingimustega.
USA ametiisikud on korduvalt korranud, et ainult Ukraina ise saab defineerida, mis on nende jaoks vastuvõetav kokkulepe. Mitmed lääneriikide ametiisikud on väljendanud skepsist Vene presidendi Vladimir Putini valmiduse kohta teha kokkulepe, millega Vene Vene väed lahkuksid okupeeritud aladelt, rõhutas The Wall Street Journal.
Venemaa ei soovi okupeeritud aladest loobuda
Sestsaadik, kui Venemaa president Vladimir Putin väitis, et neli Ukraina oblastit on ametlikult Venemaa osad (kuigi Vene väed ei kontrollinud kogu territooriumi, mida enda omaks kuulutati), keelustas Zelenski kõnelused Putiniga.
Samal ajal on Putin väitnud, et Venemaa ei kavatse loobuda okupeeritud ja annekteeritud territooriumitest Ukrainas.
Venemaa asevälisminister Andrei Rudenko teatas teisipäeval, et Vene poole jaoks ei ole kõnelustel eeltingimusi ning nende jaoks on ainus eeltingimus Ukraina tahe pidada kõnelusi.
Ukraina on samas nõudnud enda kontrolli alla tagasi kõik okupeeritud alad ning nimetanud seda rahulepingu eeltingimuseks. See tähendab ka 2014. aastal okupeeritud Krimmi poolsaart ning Venemaa toetatud pseudoseparatistide alasid Donbassis, mis hiljuti enda külge annekteeriti.
Lääneriikide poliitikute hinnangul on eriti Krimmi poolsaare tagasinõudmine keeruline, kuna Putin peab seda eriti oluliseks.
Lõpuks dikteerib vabastatud alade ulatuse sõjaline olukord rindel, kinnitavad nii lääneriikide kui Ukraina ametiisikud.
Saksa mõttekoda: rahukõneluste eeldus on Venemaa lüüasaamine
Itaalia lehes La Repubblica ilmus esmaspäeval lugu, milles väideti, et Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide mõne poliitiku hinnangul eksisteerib peale Hersoni vabastamist võimalik läbirääkimisteaken Venemaaga. Lehes rõhutati, et sellisel juhul saaks Ukraina pidada kõnelusi jõupositsioonilt.
Saksa Rahvusvaheliste Suhete ning Julgeoleku Instituudi (SWP) analüüsi kohaselt on praeguses seisus kõnelused kahe vaenupoole vahel võimatud. Mõttekoda toob välja, et Zelenski pakkus alates 2019. aastast korduvalt Putinile võimalust silmast silma kohtuda Donbassi külmutatud konflikti lahendamiseks.
Sarnase pakkumise tegi Zelenski ka Venemaa täieulatusliku invasiooni esimestel nädalatel.
4. oktoobril keelustas Zelenski kõnelused Putiniga. Sellised muutused poliitikas näitavad mõttekoja hinnangul, kuidas valmidus kõnelusi pidada sõltub tugevalt sõjalisest olukorrast kahe riigi vahel ning laiemast poliitilisest kontekstist.
Kuniks Venemaa pole täielikult minetanud lootust võita sõjaliselt Ukrainat, ei ole võimalust diplomaatiliseks lahenduses, mis tagaks Ukraina riikluse, iseseisvuse ning territoriaalse terviklikkuse, hindas SWP. | Zelenski: Ukraina on valmis kõnelusteks, kui Vene väed riigist lahkuvad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zelenski teatas esmaspäeva õhtul oma regulaarses videopöördumises, et igaüks, kes hoolib kliimast, peab sama tõsiselt toetama Vene agressiooni lõpetamist, Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist ning seejärel tõsiseid rahukõnelusi.
Paralleel kliimasoojenemisega tulenes asjaolust, et Egiptuses toimub praegu kliimakonverents ning Zelenski saatis konverentsile esmaspäeval enda videoläkituse.
Zelenski remargid tulid peale seda, kui ilmnes, et Ukraina suurtoetaja Ameerika Ühendriigid on eraviisiliselt soovitanud Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, et selle abil hoida lääneriikide toetust Kiievile, kirjutas The Washington Post.
Zelenski rõhutas, et Ukraina eeltingimused on riigi territoriaalse terviklikkuse taastamine, sõjakahjude kompenseerimine ning kõikide sõjakurjategijate karistamine ning tagatised, et selline asi ei saaks enam korduda. Ukraina president rõhutas, et tegu on üsna mõistlike tingimustega.
USA ametiisikud on korduvalt korranud, et ainult Ukraina ise saab defineerida, mis on nende jaoks vastuvõetav kokkulepe. Mitmed lääneriikide ametiisikud on väljendanud skepsist Vene presidendi Vladimir Putini valmiduse kohta teha kokkulepe, millega Vene Vene väed lahkuksid okupeeritud aladelt, rõhutas The Wall Street Journal.
Venemaa ei soovi okupeeritud aladest loobuda
Sestsaadik, kui Venemaa president Vladimir Putin väitis, et neli Ukraina oblastit on ametlikult Venemaa osad (kuigi Vene väed ei kontrollinud kogu territooriumi, mida enda omaks kuulutati), keelustas Zelenski kõnelused Putiniga.
Samal ajal on Putin väitnud, et Venemaa ei kavatse loobuda okupeeritud ja annekteeritud territooriumitest Ukrainas.
Venemaa asevälisminister Andrei Rudenko teatas teisipäeval, et Vene poole jaoks ei ole kõnelustel eeltingimusi ning nende jaoks on ainus eeltingimus Ukraina tahe pidada kõnelusi.
Ukraina on samas nõudnud enda kontrolli alla tagasi kõik okupeeritud alad ning nimetanud seda rahulepingu eeltingimuseks. See tähendab ka 2014. aastal okupeeritud Krimmi poolsaart ning Venemaa toetatud pseudoseparatistide alasid Donbassis, mis hiljuti enda külge annekteeriti.
Lääneriikide poliitikute hinnangul on eriti Krimmi poolsaare tagasinõudmine keeruline, kuna Putin peab seda eriti oluliseks.
Lõpuks dikteerib vabastatud alade ulatuse sõjaline olukord rindel, kinnitavad nii lääneriikide kui Ukraina ametiisikud.
Saksa mõttekoda: rahukõneluste eeldus on Venemaa lüüasaamine
Itaalia lehes La Repubblica ilmus esmaspäeval lugu, milles väideti, et Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide mõne poliitiku hinnangul eksisteerib peale Hersoni vabastamist võimalik läbirääkimisteaken Venemaaga. Lehes rõhutati, et sellisel juhul saaks Ukraina pidada kõnelusi jõupositsioonilt.
Saksa Rahvusvaheliste Suhete ning Julgeoleku Instituudi (SWP) analüüsi kohaselt on praeguses seisus kõnelused kahe vaenupoole vahel võimatud. Mõttekoda toob välja, et Zelenski pakkus alates 2019. aastast korduvalt Putinile võimalust silmast silma kohtuda Donbassi külmutatud konflikti lahendamiseks.
Sarnase pakkumise tegi Zelenski ka Venemaa täieulatusliku invasiooni esimestel nädalatel.
4. oktoobril keelustas Zelenski kõnelused Putiniga. Sellised muutused poliitikas näitavad mõttekoja hinnangul, kuidas valmidus kõnelusi pidada sõltub tugevalt sõjalisest olukorrast kahe riigi vahel ning laiemast poliitilisest kontekstist.
Kuniks Venemaa pole täielikult minetanud lootust võita sõjaliselt Ukrainat, ei ole võimalust diplomaatiliseks lahenduses, mis tagaks Ukraina riikluse, iseseisvuse ning territoriaalse terviklikkuse, hindas SWP.
### Response:
Zelenski: Ukraina on valmis kõnelusteks, kui Vene väed riigist lahkuvad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maribel Tamme saavutas U-16 vanusegrupis ja kehakaalus kuni 58 kg kokku viis esikohta, tulles Euroopa meistriks nii kolmel individuaalalal (pikktõukamine, kahekäe tõukamine ja rebimine) kui ka kahevõistluses ja kolmevõistluses.
Ühtlasi parandas Tamme kahevõistluse Eesti rekordit naiste arvestuses kehakaalus kuni 58 kg, tõugates kahte 12-kilogrammist sangpommi kümne minuti jooksul 118 korda ja rebides 12-kilogrammist sangpommi kümne minuti jooksul 209 korda, mis andis kogusummaks 445 punkti.
Laura Kallas saavutas U-18 vanusegrupis ja kehakaalus kuni 63 kg samuti viis esikohta, tulles Euroopa meistriks kolmel individuaalalal (pikktõukamine, kahekäe tõukamine ja rebimine) ning kahevõistluses ja kolmevõistluses. Kallas parandas ka Eesti rekordit naiste arvestuses kehakaalus kuni 63 kg, kui ta tõukas kahte 16-kilogrammist sangpommi kümne minuti jooksul 106 korda.
Võistkondlikus arvestuses saavutas Eesti koondis Leedu ja Ukraina järel kolmanda koha.
Aimar Romet tuli lahtistel Euroopa karikavõistlustel meeste arvestuses kehakaalus kuni 78 kg kahevõistluses esikohale. | Eesti neiud tulid noorte sangpommi EM-il viiekordseteks Euroopa meistriteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maribel Tamme saavutas U-16 vanusegrupis ja kehakaalus kuni 58 kg kokku viis esikohta, tulles Euroopa meistriks nii kolmel individuaalalal (pikktõukamine, kahekäe tõukamine ja rebimine) kui ka kahevõistluses ja kolmevõistluses.
Ühtlasi parandas Tamme kahevõistluse Eesti rekordit naiste arvestuses kehakaalus kuni 58 kg, tõugates kahte 12-kilogrammist sangpommi kümne minuti jooksul 118 korda ja rebides 12-kilogrammist sangpommi kümne minuti jooksul 209 korda, mis andis kogusummaks 445 punkti.
Laura Kallas saavutas U-18 vanusegrupis ja kehakaalus kuni 63 kg samuti viis esikohta, tulles Euroopa meistriks kolmel individuaalalal (pikktõukamine, kahekäe tõukamine ja rebimine) ning kahevõistluses ja kolmevõistluses. Kallas parandas ka Eesti rekordit naiste arvestuses kehakaalus kuni 63 kg, kui ta tõukas kahte 16-kilogrammist sangpommi kümne minuti jooksul 106 korda.
Võistkondlikus arvestuses saavutas Eesti koondis Leedu ja Ukraina järel kolmanda koha.
Aimar Romet tuli lahtistel Euroopa karikavõistlustel meeste arvestuses kehakaalus kuni 78 kg kahevõistluses esikohale.
### Response:
Eesti neiud tulid noorte sangpommi EM-il viiekordseteks Euroopa meistriteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Washington Post tuvastas, et üks oluline veebilehtede turvalisuse eest vastutav tehnoloogiaettevõte võib olla seotud USA luureagentuuride ning korrakaitseorganitega.
Leht tugines oma loo tegemisel julgeolekuanalüütikutele, dokumentidele ning intervjuudele.
Google veebilehitseja Chrome, Apple'i Safari ning Mozilla Firefox tuginevad TrustCor Systems veebilehtede sertifitseerimisele.
Sertifikaadiga kinnitatakse veebilehitsejale, et külastatav veebileht on päris.
Leht toob välja, et ettevõtte Panama registreering näitab, et sellel on samad töötajad ning koostööpartnerid kui Arizonas paikneval luuretegevusega tegeleval ettevõttel Packet Forensicsil.
Packet Forensicsi puhul on avalikud hankedokumendid ja ettevõtte enda dokumendid näidanud, et ettevõte on viimase kümnendi jooksul müünud kommunikatsioonitehnoloogiat USA valitsusasutustele.
TrustCor väidab, et pakub krüpteerimisteenust, mida kõrvalised isikud ei saa pealt kuulata (end-to end encryption). The Washington Postiga suhelnud eksperdid on samas leidnud tõendeid, mis selle väite kahtluse alla seavad.
Packet Forensics advokaadi Karhryn Temeli sõnul ei ole nende ettevõttel TrustCor ettevõttega ärisuhteid. Samas tõi leht välja, et advokaat ei soostunud kinnitama kas sellised ärisuhted võisid eksisteerida varem.
Praegu veel ei ole teateid, et TrustCor sertifikaate ei oleks eesmärgipäraselt kasutatud. Sarnastest juhtumitest on aga varem olnud teateid Hiinas ja Araabia Ühendemiraatides.
Samas tõid analüütikud välja, et juhul kui kasutatakse võltssertifikaate (millest jääb mulje, et võltsveebileht on tegelikult õige veebileht), siis tehakse seda väga lühikese ajaperioodi jooksul kõrge väärtusega sihtmärgi eksitamiseks, kinnitas lehele üks Packet Forensics töö sisuga kursis olev isik.
Ühe eksperdi sõnul on hirmutav, et selliste sertifikaatide eest hoolitseb ettevõte, mille usaldusväärsus on kaheldav.
TrustCor ettevõtte veebilehel on ära toodud ainult kahe mehe nimed, kes on ettevõtte asutajad. Kuigi veebilehel seda ei mainita, siis suri üks neist mitu kuud tagasi ja LinkedIn profiili kohaselt lahkus teine asutaja ettevõttest 2019. aastal.
Mozilla tunnistas The Washington Posti loo ilmumise ajal 169 juursertifikaati, millest kolm on TrustCor omad.
Mozilla tunnistatud sertifikaatide nimistu, esiplaanil kolm TrustCor sertifikaati Autor/allikas: Kuvatõmmis Mozilla Foundation sertifikaatide nimistust
Google ei kommenteerinud lehele esitatud väiteid. Mozilla teatas, et vastab peale analüüsiga tutvumist. | Meedia: interneti turvalisuse eest vastutab USA luurega seotud ettevõte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Washington Post tuvastas, et üks oluline veebilehtede turvalisuse eest vastutav tehnoloogiaettevõte võib olla seotud USA luureagentuuride ning korrakaitseorganitega.
Leht tugines oma loo tegemisel julgeolekuanalüütikutele, dokumentidele ning intervjuudele.
Google veebilehitseja Chrome, Apple'i Safari ning Mozilla Firefox tuginevad TrustCor Systems veebilehtede sertifitseerimisele.
Sertifikaadiga kinnitatakse veebilehitsejale, et külastatav veebileht on päris.
Leht toob välja, et ettevõtte Panama registreering näitab, et sellel on samad töötajad ning koostööpartnerid kui Arizonas paikneval luuretegevusega tegeleval ettevõttel Packet Forensicsil.
Packet Forensicsi puhul on avalikud hankedokumendid ja ettevõtte enda dokumendid näidanud, et ettevõte on viimase kümnendi jooksul müünud kommunikatsioonitehnoloogiat USA valitsusasutustele.
TrustCor väidab, et pakub krüpteerimisteenust, mida kõrvalised isikud ei saa pealt kuulata (end-to end encryption). The Washington Postiga suhelnud eksperdid on samas leidnud tõendeid, mis selle väite kahtluse alla seavad.
Packet Forensics advokaadi Karhryn Temeli sõnul ei ole nende ettevõttel TrustCor ettevõttega ärisuhteid. Samas tõi leht välja, et advokaat ei soostunud kinnitama kas sellised ärisuhted võisid eksisteerida varem.
Praegu veel ei ole teateid, et TrustCor sertifikaate ei oleks eesmärgipäraselt kasutatud. Sarnastest juhtumitest on aga varem olnud teateid Hiinas ja Araabia Ühendemiraatides.
Samas tõid analüütikud välja, et juhul kui kasutatakse võltssertifikaate (millest jääb mulje, et võltsveebileht on tegelikult õige veebileht), siis tehakse seda väga lühikese ajaperioodi jooksul kõrge väärtusega sihtmärgi eksitamiseks, kinnitas lehele üks Packet Forensics töö sisuga kursis olev isik.
Ühe eksperdi sõnul on hirmutav, et selliste sertifikaatide eest hoolitseb ettevõte, mille usaldusväärsus on kaheldav.
TrustCor ettevõtte veebilehel on ära toodud ainult kahe mehe nimed, kes on ettevõtte asutajad. Kuigi veebilehel seda ei mainita, siis suri üks neist mitu kuud tagasi ja LinkedIn profiili kohaselt lahkus teine asutaja ettevõttest 2019. aastal.
Mozilla tunnistas The Washington Posti loo ilmumise ajal 169 juursertifikaati, millest kolm on TrustCor omad.
Mozilla tunnistatud sertifikaatide nimistu, esiplaanil kolm TrustCor sertifikaati Autor/allikas: Kuvatõmmis Mozilla Foundation sertifikaatide nimistust
Google ei kommenteerinud lehele esitatud väiteid. Mozilla teatas, et vastab peale analüüsiga tutvumist.
### Response:
Meedia: interneti turvalisuse eest vastutab USA luurega seotud ettevõte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meistrite liiga alagrupiturniiril teevad kaasa Martti Juhkami ja Märt Tammearu. Juhkami ja tema D-alagruppi kuuluv tööandja CEZ Kalrovarsko (Tšehhi) lähevad kolmapäeval kell 21.30 peetavas avamängus võõrsil vastamisi Poola klubiga Kedzierzyn-Kozle Zaksa, vahendab Volley.ee.
C-alagrupis mängivad Tammearu ja Roeselare Knack (Belgia) alustavad neljapäeval kell 21.30 kodus Toursi vastu. Mänge näeb otsepildis EuroVolley.TV vahendusel.
8., 9. ja 10. novembril algavates CEV Cupi 1/16-finaalides teeb kaasa veel mitu eestlast.
Teisipäeval, 8. novembril kohtuvad Ardo Kreek ja Arago de Sete teise Prantsusmaa klubi Narbonne'iga. Avamäng peetakse kell 21.00 Sete'i kodusaalis. Silver Maari ja Libereci Dukla (Tšehhi) vastaseks on kell 19.00 Genfi Genois Šveitsist. Andrus Raadik ja Savo Volley (Soome) kohtuvad aga Belgradi Crvena Zvezdaga (Serbia). Esimene mäng toimub kell 17.30 Serbias.
Kolmapäeval, 9. novembril lähevad Robert Viiber ja Rumeenia kõrgliigaklubi Craiova vastamisi Türgi tippklubi Istanbuli Fenerbahcega. Esimene kohtumine algab kell 19.00 Rumeenias. Henri Treiali ja Renet Vankeri tööandja Maaseiki Greenyard (Belgia) hakkab aga võistlema Horvaatia klubi Zagrebi Mladostiga, selle paari avamäng algab kell 17.30.
Neljapäeval, 10. novembril kohtuvad Karli Allik ja Sastamala Valepa (Soome) kell 18.30 kodus itaallaste Modenaga.
Alex Saaremaa koduklubi Aalsti Lindemans (Belgia) alustab CEV Challenge Cupi 1/16-finaalist, kus kohtutakse kolmapäeval kell 19.00 Iisraeli klubiga Hapoeli Kfar Saba. | Võrkpalli eurosarjades tuleb platsile kümme välisklubides mängivat eestlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meistrite liiga alagrupiturniiril teevad kaasa Martti Juhkami ja Märt Tammearu. Juhkami ja tema D-alagruppi kuuluv tööandja CEZ Kalrovarsko (Tšehhi) lähevad kolmapäeval kell 21.30 peetavas avamängus võõrsil vastamisi Poola klubiga Kedzierzyn-Kozle Zaksa, vahendab Volley.ee.
C-alagrupis mängivad Tammearu ja Roeselare Knack (Belgia) alustavad neljapäeval kell 21.30 kodus Toursi vastu. Mänge näeb otsepildis EuroVolley.TV vahendusel.
8., 9. ja 10. novembril algavates CEV Cupi 1/16-finaalides teeb kaasa veel mitu eestlast.
Teisipäeval, 8. novembril kohtuvad Ardo Kreek ja Arago de Sete teise Prantsusmaa klubi Narbonne'iga. Avamäng peetakse kell 21.00 Sete'i kodusaalis. Silver Maari ja Libereci Dukla (Tšehhi) vastaseks on kell 19.00 Genfi Genois Šveitsist. Andrus Raadik ja Savo Volley (Soome) kohtuvad aga Belgradi Crvena Zvezdaga (Serbia). Esimene mäng toimub kell 17.30 Serbias.
Kolmapäeval, 9. novembril lähevad Robert Viiber ja Rumeenia kõrgliigaklubi Craiova vastamisi Türgi tippklubi Istanbuli Fenerbahcega. Esimene kohtumine algab kell 19.00 Rumeenias. Henri Treiali ja Renet Vankeri tööandja Maaseiki Greenyard (Belgia) hakkab aga võistlema Horvaatia klubi Zagrebi Mladostiga, selle paari avamäng algab kell 17.30.
Neljapäeval, 10. novembril kohtuvad Karli Allik ja Sastamala Valepa (Soome) kell 18.30 kodus itaallaste Modenaga.
Alex Saaremaa koduklubi Aalsti Lindemans (Belgia) alustab CEV Challenge Cupi 1/16-finaalist, kus kohtutakse kolmapäeval kell 19.00 Iisraeli klubiga Hapoeli Kfar Saba.
### Response:
Võrkpalli eurosarjades tuleb platsile kümme välisklubides mängivat eestlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohtu halduskolleegium võttis teisipäeval menetlusse Tallinna linna ja Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus määruskaebuse kohtuasjas, mis puudutab uue Tallinna Haigla ehituse rahastamist. Määruskaebuses taotletakse haldus- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning asja saatmist halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks.
Tallinna ringkonnakohus jättis 15. septembril linna ja sihtasutuse esitatud määruskaebuse rahuldamata, leides, et neil puudub kaebeõigus. Tallinna ja sihtasutuse kaebusega vaidlustati valitsuse juunis toimunud istungi päevakorrapunkti, millega jäeti taastekavast välja Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehk Tallinna Haigla projekt.
Kohus märkis toona, et valitsuse otsus alustada taastekava muutmisele suunatud menetlust ja menetluse läbiviimine ei põhjusta kaebajatele pöördumatuid tagajärgi, kuna taastekava muutmine selliselt, et sealt jäetakse välja Tallinna Haigla projekt, ei ole lõplikult otsustatud.
Reformierakonna ministrid otsustasid juunikuus valitsuskabinetis, et Eesti loobub Tallinna haigla jaoks ettenähtud Euroopa Liidu rahast. Euroopa Liidu taasterahastust pidi Tallinna Haigla ehituseks tulema 280 miljonit eurot.
Tallinna linn otsustas siiski, et projekteerimisega, mis läheb maksma 20 miljonit eurot, minnakse edasi.
Haigla ehitamiseks loodud sihtasutuse juht Sven Kruup on öelnud, et sihtasutus on valmis ehituse lõpule viima aastaks 2028 ja haigla võiks sisse kolida 2029. aastal. Kust selleks täpselt raha tuleb, on endiselt lahtine. | Riigikohus võttis menetlusse Tallinna Haigla rahata jätmise kaebuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohtu halduskolleegium võttis teisipäeval menetlusse Tallinna linna ja Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus määruskaebuse kohtuasjas, mis puudutab uue Tallinna Haigla ehituse rahastamist. Määruskaebuses taotletakse haldus- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning asja saatmist halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks.
Tallinna ringkonnakohus jättis 15. septembril linna ja sihtasutuse esitatud määruskaebuse rahuldamata, leides, et neil puudub kaebeõigus. Tallinna ja sihtasutuse kaebusega vaidlustati valitsuse juunis toimunud istungi päevakorrapunkti, millega jäeti taastekavast välja Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehk Tallinna Haigla projekt.
Kohus märkis toona, et valitsuse otsus alustada taastekava muutmisele suunatud menetlust ja menetluse läbiviimine ei põhjusta kaebajatele pöördumatuid tagajärgi, kuna taastekava muutmine selliselt, et sealt jäetakse välja Tallinna Haigla projekt, ei ole lõplikult otsustatud.
Reformierakonna ministrid otsustasid juunikuus valitsuskabinetis, et Eesti loobub Tallinna haigla jaoks ettenähtud Euroopa Liidu rahast. Euroopa Liidu taasterahastust pidi Tallinna Haigla ehituseks tulema 280 miljonit eurot.
Tallinna linn otsustas siiski, et projekteerimisega, mis läheb maksma 20 miljonit eurot, minnakse edasi.
Haigla ehitamiseks loodud sihtasutuse juht Sven Kruup on öelnud, et sihtasutus on valmis ehituse lõpule viima aastaks 2028 ja haigla võiks sisse kolida 2029. aastal. Kust selleks täpselt raha tuleb, on endiselt lahtine.
### Response:
Riigikohus võttis menetlusse Tallinna Haigla rahata jätmise kaebuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Qizilqum jäi kaotusseisu juba matši 3. minutil ning avapoolaja lõpuks oli seis 0:2. 53. mänguminutil sai serblane Dragan Ceran kirja kübaratriki. Seejärel toodi mängu Artjom Dmitrijev, kelle ajal löödi veel kolm väravat. Niisiis saadi kirja 0:6 kaotus, vahendab Soccernet.ee.
Qizilqum on 25 matšiga võtnud 36 silma ning paikneb viiendal tabelireal. Liigahooaja lõpuni on jäänud veel vaid üks voor, kõrgemale tõusmine pole enam võimalik.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Dmitrijevi koduklubi sai suure kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Qizilqum jäi kaotusseisu juba matši 3. minutil ning avapoolaja lõpuks oli seis 0:2. 53. mänguminutil sai serblane Dragan Ceran kirja kübaratriki. Seejärel toodi mängu Artjom Dmitrijev, kelle ajal löödi veel kolm väravat. Niisiis saadi kirja 0:6 kaotus, vahendab Soccernet.ee.
Qizilqum on 25 matšiga võtnud 36 silma ning paikneb viiendal tabelireal. Liigahooaja lõpuni on jäänud veel vaid üks voor, kõrgemale tõusmine pole enam võimalik.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Dmitrijevi koduklubi sai suure kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui justiitsministeerium ehitusseadustiku muutmise mõttega välja tuli, suhtus kultuuriministeerium sellesse üsna skeptiliselt. Mõte kraamida Eestimaa kolme kuu jooksul puhtaks kõigist ehitistest ja rajatistest, mis on vaenu õhutavad või toetavad moel või teisel okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, tundus pisut liiga hoogne.
Näiteks mida teha sirbi, vasara ja punatähega Vene kultuurikeskuse katusel? Või Mõõgavendade ordu vapiga mõnel väraval? Või näiteks Schubertite vapiga, mis meenutab, kuidas Vihula mõisa maadel Eesti talupoegi peksti?
Justiitsminister Lea Danilson-Järg rahustas, et neljapäeval valitsusse minevas eelnõus on kirjas ka kohustus küsida enne kaitse all oleva objekti lõhkumist luba muinsuskaitseametist.
"Kui nüüd seda nõusolekut muinsuskaitseameti poolt ei saada ja jääb üles vaidlus, siis selleks näeb eelnõu ette valitsuskomisjoni, kes hindab eraldi, kas tõesti see objekt tuleks lammutada või hoone küljest mingi sümboolika maha võtta," selgitas minister.
Justiitsministeeriumi teatel võib olla ka võimalik, et mõne ajaloolise hoone küljes on okupatsioonirežiimile iseloomulikku sümboolikat sellisel moel, et see okupatsiooni ennast ei toeta ega õigusta.
Komisjoni otsus on Lea Danilson-Järgi sõnul siduv. "Ja muinsuskaitseamet koos kultuuriministriga peaksid selle peale vastavalt tegutsema. Kas andma loa mingisuguseid töid teostada seal muinsuskaitsealusel objektil, näiteks eemaldada maja küljest sümboolika, või see monument üleüldse demonteerida," sõnas minister.
Siiski, seaduseks komisjoni sõna muinsuskaitseametile ega kultuuriministeeriumile pole. Kui üksmeelt ei saavutata ehk muinsuskaitse nõuab millegi allesjätmist ja komisjon leiab, et sama asja peaks kustutama, siis arutab asja valitsus. Siiski usub Danilson-Järg, et selliseid olukordi palju ei tule ja komisjoni sõna maksab.
"See ei ole päris loogiline olukord, kui muinsuskaitseameti seisukoht on kuidagi valitsuskomisjoni seisukohast tugevam. Et valitsusel ei olegi võimalik enda julgeolekualast vastutust teostada," märkis Danilson-Järg.
Mõjuka komisjoni tööjuhend selgub hiljem
Minister möönab, et see, mida komisjon ühe või teise objekti kohta otsustab, sõltub nii komisjoni koosseisust kui ka sellest, missuguse tegevusjuhendi, punktisüsteemi või kriteeriumite järgi hakkab komisjon asju hindama. Praegu on seaduseelnõus kirjas vaid see, et üks komisjoni liige peab esindama muinsuskaitseametit.
Kõik ülejäänu paneb valitsus paika pärast seaduse vastuvõtmist riigikogus. Nii näiteks võib üks valitsus luua niisuguse komisjoni, mis ütleb, et Tartus Küüni tänava hoonel olevad sirbid ja vasarad tuleb meisliga maha lüüa. Teine valitsus saab luua komisjoni, mis arvab sootuks vastupidi.
"Selle komisjoni otsus peaks kajastama seda, milline on poliitiline konsensus ja ühiskondlik tunnetus ja sellest lähtuvalt otsustama neid küsimusi," märkis minister ning lisas, et täpseid reegleid riigikogu paika panna ei saa. "Sest sümbolid ajas ka muutuvad."
Komisjoni ei tooda mängu kõigi objektide puhul vaid ainult siis, kui tuleb lahendada vaidlust näiteks hoone omaniku ja omavalitsuse või omavalitsuse ja justiitsministeeriumi või ministeeriumi ja muinsuskaitseameti vahel.
Kõige esimene vastutaja pärast seaduse vastuvõtmist ongi monumendi või ebasobiva sümboliga hoone omanik. Kui omanik midagi ette ei võta, peab teda sundima omavalitsus.
Kui omavalitsus ka midagi ei tee ning kolme kuu jooksul okupatsiooni õigustavad sümbolid kadunud ei ole, alustab justiitsministeerium omavalitsuse suhtes haldusjärelevalvet.
Kusjuures eelnõu järgi saab justiitsministeerium õiguse rakendada järelevalve käigus vahetut sundi. Reaalselt kutsutaks selleks appi politsei.
"See sunnimeede on ikka ette nähtud nendeks olukordadeks, kui omavalitsuse poolt pole mingit tegevust näha," sõnas Danilson-Järg. "Aga kui tegevused käivad ja omavalitsus kenasti ära põhjendab, miks see aega võtab, siis me seda ka arvestame." | Punatähtede saatus selgub pärast seaduse vastuvõtmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui justiitsministeerium ehitusseadustiku muutmise mõttega välja tuli, suhtus kultuuriministeerium sellesse üsna skeptiliselt. Mõte kraamida Eestimaa kolme kuu jooksul puhtaks kõigist ehitistest ja rajatistest, mis on vaenu õhutavad või toetavad moel või teisel okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, tundus pisut liiga hoogne.
Näiteks mida teha sirbi, vasara ja punatähega Vene kultuurikeskuse katusel? Või Mõõgavendade ordu vapiga mõnel väraval? Või näiteks Schubertite vapiga, mis meenutab, kuidas Vihula mõisa maadel Eesti talupoegi peksti?
Justiitsminister Lea Danilson-Järg rahustas, et neljapäeval valitsusse minevas eelnõus on kirjas ka kohustus küsida enne kaitse all oleva objekti lõhkumist luba muinsuskaitseametist.
"Kui nüüd seda nõusolekut muinsuskaitseameti poolt ei saada ja jääb üles vaidlus, siis selleks näeb eelnõu ette valitsuskomisjoni, kes hindab eraldi, kas tõesti see objekt tuleks lammutada või hoone küljest mingi sümboolika maha võtta," selgitas minister.
Justiitsministeeriumi teatel võib olla ka võimalik, et mõne ajaloolise hoone küljes on okupatsioonirežiimile iseloomulikku sümboolikat sellisel moel, et see okupatsiooni ennast ei toeta ega õigusta.
Komisjoni otsus on Lea Danilson-Järgi sõnul siduv. "Ja muinsuskaitseamet koos kultuuriministriga peaksid selle peale vastavalt tegutsema. Kas andma loa mingisuguseid töid teostada seal muinsuskaitsealusel objektil, näiteks eemaldada maja küljest sümboolika, või see monument üleüldse demonteerida," sõnas minister.
Siiski, seaduseks komisjoni sõna muinsuskaitseametile ega kultuuriministeeriumile pole. Kui üksmeelt ei saavutata ehk muinsuskaitse nõuab millegi allesjätmist ja komisjon leiab, et sama asja peaks kustutama, siis arutab asja valitsus. Siiski usub Danilson-Järg, et selliseid olukordi palju ei tule ja komisjoni sõna maksab.
"See ei ole päris loogiline olukord, kui muinsuskaitseameti seisukoht on kuidagi valitsuskomisjoni seisukohast tugevam. Et valitsusel ei olegi võimalik enda julgeolekualast vastutust teostada," märkis Danilson-Järg.
Mõjuka komisjoni tööjuhend selgub hiljem
Minister möönab, et see, mida komisjon ühe või teise objekti kohta otsustab, sõltub nii komisjoni koosseisust kui ka sellest, missuguse tegevusjuhendi, punktisüsteemi või kriteeriumite järgi hakkab komisjon asju hindama. Praegu on seaduseelnõus kirjas vaid see, et üks komisjoni liige peab esindama muinsuskaitseametit.
Kõik ülejäänu paneb valitsus paika pärast seaduse vastuvõtmist riigikogus. Nii näiteks võib üks valitsus luua niisuguse komisjoni, mis ütleb, et Tartus Küüni tänava hoonel olevad sirbid ja vasarad tuleb meisliga maha lüüa. Teine valitsus saab luua komisjoni, mis arvab sootuks vastupidi.
"Selle komisjoni otsus peaks kajastama seda, milline on poliitiline konsensus ja ühiskondlik tunnetus ja sellest lähtuvalt otsustama neid küsimusi," märkis minister ning lisas, et täpseid reegleid riigikogu paika panna ei saa. "Sest sümbolid ajas ka muutuvad."
Komisjoni ei tooda mängu kõigi objektide puhul vaid ainult siis, kui tuleb lahendada vaidlust näiteks hoone omaniku ja omavalitsuse või omavalitsuse ja justiitsministeeriumi või ministeeriumi ja muinsuskaitseameti vahel.
Kõige esimene vastutaja pärast seaduse vastuvõtmist ongi monumendi või ebasobiva sümboliga hoone omanik. Kui omanik midagi ette ei võta, peab teda sundima omavalitsus.
Kui omavalitsus ka midagi ei tee ning kolme kuu jooksul okupatsiooni õigustavad sümbolid kadunud ei ole, alustab justiitsministeerium omavalitsuse suhtes haldusjärelevalvet.
Kusjuures eelnõu järgi saab justiitsministeerium õiguse rakendada järelevalve käigus vahetut sundi. Reaalselt kutsutaks selleks appi politsei.
"See sunnimeede on ikka ette nähtud nendeks olukordadeks, kui omavalitsuse poolt pole mingit tegevust näha," sõnas Danilson-Järg. "Aga kui tegevused käivad ja omavalitsus kenasti ära põhjendab, miks see aega võtab, siis me seda ka arvestame."
### Response:
Punatähtede saatus selgub pärast seaduse vastuvõtmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teist mängu järjest jäi Eesti avaminutitel 0:2 kaotusseisu, aga seejärel võeti initsiatiiv ning võideti 16:4 (5:2, 5:2, 6:0). Meeskonnas oli sedapuhku koguni 14 resultatiivset mängijat: Kermo Uue (värav+sööt) 3+1, Patrik Kareliusson 2+3, Kaspar Kallion 2+0, Rasmus Randoja 2+0, Tanel Kasenurm 1+1, Patrik Markus 1+1, Alexander Dahlberg 1+1, Oliver Savi 1+1, Rasmus Bolander 1+1, Adam Widercrantz 1+0, Roman Pass 1+0, Egert Unga 0+3, Ken Pähn 0+1, Gerdo Unga 0+1.
Mängu parimaks tunnistati Kaspar Kallion.
Alagrupi võitmisega sai Eesti järgmiseks vastaseks Läti. Kohtumine MM-i esikaheksasse pääsemiseks algab kolmapäeval kell 20 Eesti aja järgi. | Eesti saalihokikoondis alistas MM-il Tai ja võitis alagrupi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist mängu järjest jäi Eesti avaminutitel 0:2 kaotusseisu, aga seejärel võeti initsiatiiv ning võideti 16:4 (5:2, 5:2, 6:0). Meeskonnas oli sedapuhku koguni 14 resultatiivset mängijat: Kermo Uue (värav+sööt) 3+1, Patrik Kareliusson 2+3, Kaspar Kallion 2+0, Rasmus Randoja 2+0, Tanel Kasenurm 1+1, Patrik Markus 1+1, Alexander Dahlberg 1+1, Oliver Savi 1+1, Rasmus Bolander 1+1, Adam Widercrantz 1+0, Roman Pass 1+0, Egert Unga 0+3, Ken Pähn 0+1, Gerdo Unga 0+1.
Mängu parimaks tunnistati Kaspar Kallion.
Alagrupi võitmisega sai Eesti järgmiseks vastaseks Läti. Kohtumine MM-i esikaheksasse pääsemiseks algab kolmapäeval kell 20 Eesti aja järgi.
### Response:
Eesti saalihokikoondis alistas MM-il Tai ja võitis alagrupi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vaatamata sellele, et RUSADA-le esitati ametlik teade Kamila Valijeva juhtumi kiireks lahendamiseks, ei toimunud edusamme. Seetõttu võin kinnitada, et WADA pöördus nüüd ametlikult spordiarbitraaži," kirjutas WADA president Witold Banka Twitteris.
RUSADA ütles mõned nädalad tagasi, et nad ei avalda kuulamiste kuupäeva, otsust ega muid üksikasju Valijeva kaitstud isiku staatuse tõttu. Valijeva oli proovi andmise ajal 15-aastane ja seega maailma dopinguvastase koodeksi kohaselt "kaitstud isik".
Valijeva andis positiivse proovi eelmise aasta detsembri lõpus Venemaa meistrivõistlustel, kui tema proovist leiti keelatud südameravimi trimetatsidiini jälgi. Proovi tulemused avaldati alles tänavuse aasta veebruaris, päev pärast seda kui Valijeva aitas Venemaa Olümpiakomitee koondise Pekingi olümpial võistkonnavõistlusel esikohale.
Valijeva põhjendas olümpia ajal, et keelatud aine sattus tema organismi, kuna ta jõi samast veeklaasist vanaisaga, kes seda südameravimit tarvitab. | WADA pöördus Valijeva dopingujuhtumi asjus spordikohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vaatamata sellele, et RUSADA-le esitati ametlik teade Kamila Valijeva juhtumi kiireks lahendamiseks, ei toimunud edusamme. Seetõttu võin kinnitada, et WADA pöördus nüüd ametlikult spordiarbitraaži," kirjutas WADA president Witold Banka Twitteris.
RUSADA ütles mõned nädalad tagasi, et nad ei avalda kuulamiste kuupäeva, otsust ega muid üksikasju Valijeva kaitstud isiku staatuse tõttu. Valijeva oli proovi andmise ajal 15-aastane ja seega maailma dopinguvastase koodeksi kohaselt "kaitstud isik".
Valijeva andis positiivse proovi eelmise aasta detsembri lõpus Venemaa meistrivõistlustel, kui tema proovist leiti keelatud südameravimi trimetatsidiini jälgi. Proovi tulemused avaldati alles tänavuse aasta veebruaris, päev pärast seda kui Valijeva aitas Venemaa Olümpiakomitee koondise Pekingi olümpial võistkonnavõistlusel esikohale.
Valijeva põhjendas olümpia ajal, et keelatud aine sattus tema organismi, kuna ta jõi samast veeklaasist vanaisaga, kes seda südameravimit tarvitab.
### Response:
WADA pöördus Valijeva dopingujuhtumi asjus spordikohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks te otsustasite kandideerida eelseisvatel valimistel?
Põhjused, mille tõttu ma selle sammu teen, olen lahti kirjutanud ka meie portaalis Objektiiv avaldatud artiklis. Ja nagu ma sealgi selgitasin, siis tegelikult oleksin tahtnud selleks sammuks pikemalt valmistuda.
Aga Eestis viimastel aastatel toimunud sündmused on tekitanud sellise arusaamise, et asjad liiguvad nii kiires tempos ja nii vales suunas, et enam ei pruugi olla palju aega.
Kahtlemata andis väga tõsise tõuke selle otsuseni jõudmiseks möödunud aastal nähtud koroonadiktatuur, kus oli näha, et avalikku võimu teostades ollakse valmis sõitma üle sadade tuhandete inimeste põhiseaduslikest õigustest. Minu jaoks on see väga tõsine häirekell seonduvalt õigusriikluse põhimõttega.
Ja see, mis toimub Eestis ja maailmas laiemalt seonduvalt rohepöördeks nimetatud uuskommunistliku programmiga ja muudes aspektides, see tekitab arusaamise, et aeg võib lihtsalt otsa saada.
See on võib-olla kõige lühem vastus sellele, miks ma arvan, et praegusel hetkel on vaja kõik jõud ühendada ja mängu panna, et seista vaba ja õiglase ühiskonnakorralduse säilimise eest Eestis.
Mis ühendab teie poliitilisi vaateid EKRE-ga? Ja teistpidi, mis kõige enam eristab teid EKRE-st?
Minu poliitilised vaatad on ju suhteliselt hästi teada, ma ei ole kunagi nendest saladust teinud. Mul on selles mõttes lihtsam kandideerida kui paljudel teistel, et ma ei pea hakkama selgitama, mida ma õigeks pean ja mille eest ma seista tahan.
Seista tahaks ikka nendesamade ideaalide ja põhimõtete eest, mille eest me siiani seisnud oleme. Ja ühisosa EKRE-ga on olnud ju pikemat aega päris suur – kõik, mis puudutab õigusriikluse põhimõtet ja ühiskonna moraalseid aluspõhimõtteid ja soovi taastada näiteks päriselt rahva demokraatlikud õigused nii presidendi otsevalimiste kui ka rahvaalgatuse õiguse näol ja nii edasi. Nii et ma arvan, et see palett on päris lai.
Aga kui te küsite, mis eristab, siis ma ei oskagi nii väga öelda, et mis see eristav asi võiks olla. Ilmselt võib erisus olla pigem selles, et meie oleme vast läinud nende samade põhimõtete, nende samade asjade nõudmisega kaugemale, kui EKRE seda siiani on teinud. See on ka selles mõttes arusaadav, et meie ei ole pidanud arvestama kõikvõimalike koalitsioonilepingutest tulenevate piirangute ja muu sellisega. Aga ma praegusel hetkel sellele ei tahakski keskenduda.
Ma küsisin seda sellepärast, et mäletan, et kui EKRE oli koalitsioonis, siis vahepeal tundus, et ei ole ägedamat kriitikut Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale kui portaal Objektiiv ja SAPTK.
No nüüd te muidugi liialdate.
Nõus. Aga siiski – te olite kohati väga kriitilised just selles suunas, et EKRE ei tee piisavalt. Te isegi kasutasite sõnu, et EKRE on valmistanud pettumust, et valitsusse saades on ta muutunud liiga pehmeks, liiga järeleandlikuks. Kas ja kuidas seda annab nüüd vältida?
Esiteks veel kord: see, millisel moel on EKRE-t rünnanud Eesti ajakirjandus, on olnud täiesti põlastusväärne ja meie ei ole sellist asja endale kunagi lubanud ei EKRE ega tegelikult ka kellegi teise suunas.
Meie kriitika on olnud konstruktiivne. Ma arvan, et keegi ei saa seda eitada, et see on olnud selline kriitika, mis on öelnud, et ei tohi mitte mingil juhul anda põhiväärtustes järele. See on probleem, mis poliitiliste parteidega ikka kipub aeg-ajalt juhtuma, et erinevate huvide väljamängimise nimel hakatakse tegema kompromisse. See on see, mida me oleme üritanud hoida, et kompromisse võib teha praktilistes, detailsetes küsimustes – neid tulebki teha, kui tahad poliitikas midagi saavutada, aga printsiipide ja põhiväärtuste arvelt seda teha mitte mingil juhul ei tohi.
Ja ma arvan, et EKRE on selles mõttes hästi reageerinud sellele kriitikale – mitte solvunud, mitte muutunud vaenulikuks, vaid pigem väljendanud tänulikkust selle eest, et tegelikult ongi vaja kõrvalseisja pilku selleks, et mingitel hetkedel natukene korrigeerida kurssi ja teha järeldusi, kuidas edaspidi mingeid vigu vältida.
Ma väga loodan, et me suudame seda rolli ka tulevikus täita. Minu sooviks kindlasti ei ole muutuda partei hääletoruks, vaid seista ikkagi ideaalide ja põhimõtete eest ja kui mingis osas hakkavad asjad kiiva kiskuma, siis tuleb seda alati julgelt öelda.
Ega te ei kandideeri niisama, te soovite teostada ikkagi rahvalt saadud mandaati parlamendis?
Jah, ikka, loomulikult! See ei tule kõne allagi (et ma valituks osutudes riigikokku ei lähe - toim.). Ma olen alati öelnud, et see on otsene inimestele valetamine, kui osaletakse valimistel tegelikult mitte kavatsedes sellele positsioonile asuda, kui sulle on antud selleks mandaat. See ei tule minu puhul kindlasti kõne allagi.
Aga mida teha siis, kui EKRE saab valitsusse ja on ikkagi koalitsioonivalitsus, kus tuleb teha järeleandmisi? Teie olete tuntud oma järeleandmatuse poolest.
Ma ei oska eelnevalt selgitatule midagi lisada. Loomulikult tuleb väga tähelepanelikult suhtuda sellesse, kuidas koalitsioonilepingut kokku kirjutatakse ja hoolitseda selle eest, et mis iganes kokku ei lepita, milles iganes kompromisse ei tehta, et need ei oleks põhimõtete arvelt. Nagu öeldud, ei ole ju võimalik koalitsioonis osaleda, kui sa ei ole nõus mitte mingisuguseid kompromisse mitte kusagil tegema. See on ilmselge. Aga oluline on vahetegu selle vahel, mis on olemuslik ja mis on mitteolemuslik.
Mis on see, milles kindlasti ei tohi teha kompromisse?
No ma arvan, et esiteks paneb põhiseadus sellele väga selged raamid – Eesti iseseisvus ja põhiseadusest tulenevad erinevad printsiibid, kõik mis puudutab õigusriiklust, kõik mis puudutab demokraatiat, kõik mis puudutab kodanike põhiõigusi ja vabadusi ja kindlasti ka kõik see, mis puudutab ühiskonna moraalsed alusväärtusi. Ma arvan, et need on need kõige olulisemad asjad, mida silmas pidada.
Sihtasutusel Perekonna ja Traditsiooni kaitseks on ka sellised väärtused, mis ei ole kõige selgemalt esitatud EKRE sõnumites. Üks on kristlikud väärtused, kus selgelt lähtutakse kristlikust maailmavaatest. Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas on ka üksjagu vanausulisi, tema valijabaas on palju laiem. Kas ja kuivõrd tuleb selle küsimusega tegeleda?
Ma arvan, et SAPTK-i senises töös ei ole sellist küsimust, mis oleks kuidagi ületamatult problemaatiliseks osutunud, sest me ju teame, milline on Eesti ühiskonna reaalsus, me teame, milline on religioosne pale. Me teame, et see on väga killustunud, väga eripalgeline ja sellepärast oleme ka meie oma tegevuses rõhutanud, et me tahame seista nende põhimõtete eest, mis on tegelikult omased kõikidele inimestele loomuseadusest tulenevalt. Me kõik oleme inimesed, meis kõigis on kehastunud inimloomus ja moraalsed baasprintsiibid tulenevad inimloomusest. Tegelikult seda on ka kristlik filosoofia öelnud, et ka inimesed, kes ei ole kristlased, ikkagi elavad laias laastus samade loomuseaduslike põhimõtete kohaselt.
Sõltumata sellest, kas me oleme kristlased või mitte, me peame ju moraalsetest printsiipidest rääkides väga oluliseks näiteks perekonda, truudust, abielulist truudust, puhtust. Me peame oluliseks, et vanematel oleks õigus ja võimalus kasvatada lapsi kooskõlas oma moraalsete tõekspidamistega. Me peame oluliseks seda, et riik ei võtaks inimestelt kogu nende vara ära, et jätaks neile vabaduse otsustada ise oma vara kasutamise üle. Me peame oluliseks, et inimestele oleks tagatud südametunnistuse vabadus, veendumuste vabadus, usuvabadus, sõnavabadus. Selleks, et kõiki neid asju oluliseks pidada, ei ole üldse vaja olla kristlane. Ja see on see, mida me oma töös oleme siiani silmas pidanud ja peame edaspidigi, nii et ma siin ei näe küll mingisugust suurt probleemi.
Kui te nüüd alustate poliitilist karjääri, siis kas te näete ennast tulevikus ka näiteks Vabariigi Valitsuse ministrina?
Teate, ma ei taha üldse sündmustest ette rutata. Mind ei ole siiamaani mitte kusagile valitud ja ma ei taha ka absoluutselt väljendada mingisugust sellist hoiakut, nagu ma eeldaksin, et mulle on kuidagi garanteeritud mingisugune positsioon kusagil avaliku võimu juures.
Praegusel hetkel me räägime riigikogu valimistest, kus osalemiseks ma olen andnud nõusoleku ja ma olen andnud nõusoleku valituks osutumise korral panustada oma parimate võimete piires töösse parlamendis. Kõik, mis võib tulla kunagi pärast seda, ei ole praegusel hetkel küsimuse all.
Mis selle Objektiiviga teha, sest nüüd hakkab ju erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) näpuga järge ajama, et kuidas on korraldatud see, et [samuti kandideerimisest teatanud Markus] Järvile ja Vooglaiule Objektiivis reklaami ei tehtaks või kui tehakse, siis läheks see selgelt erakonna rahastamise rahastamisena kirja?
No eks me peame siis ise ka näpuga järge ajama seadustes ja vaatama, et mitte rikkuda neid reegleid, mis on kirja pandud. Ega see ei ole Objektiivi jaoks oluliselt keerulisem küsimus kui teiste meediaväljaannete jaoks. Teised meediaväljaanded müüvad ju näiteks reklaami erinevatele parteidele, aga meie ei müü. Me ei võta parteidelt mitte mingisugust raha vastu, selles mõttes on meie positsioon mõnevõrra teistsugune. Aga no mis ma oskan öelda, tuleb ennast kehtiva õigusliku regulatsiooniga võimalikult hästi kurssi viia ja tegutseda nii, et seda mitte rikkuda. Ongi kõik.
Aga kas siis mõte on see, et Objektiiv peaks proovima vältida seda, et teha Järvile ja Vooglaiule reklaami?
Me ei vaja mitte mingisugust reklaami. Objektiiv on meie organisatsiooni väljaanne, mille kaudu me oleme oma seisukohti pidevalt väljendanud ja kavatseme seda ka edaspidi teha. Ma ei näe küll mitte mingisugust põhjust, miks meie kandideerides parlamenti ei tohiks iseendale kuuluva portaali kaudu oma seisukohti väljendada, nagu me oleme seda varem teinud. Ma oleks küll väga-väga üllatunud, kui selles nähtaks mingisugust rikkumist.
Teie olete jurist, mina ei ole, aga see ju ei kuulu teile, see kuulub sihtasutusele?
Seda küll. Ma eeldan, et kõik saavad aru, mida ma silmas pidasin.
On teil juba kampaania mõtteid ka, kuis ja mida?
Ei, selle kohta ma ei oska praegusel hetkel veel midagi öelda. Kui ma ütlen, et meie positsioon on selles mõttes erinev väga paljudest teistest, et me ei pea hakkama kampaania raames hirmsasti pingutama, et selgitada inimestele, mille eest me tahame seista. Ma arvan, et väga paljud teavad, mille eest me oleme seisnud juba palju aastaid. Ja nüüd on küsimus pigem selles, et kas see, mille eest me oleme seisnud, läheb inimestele korda ja kui läheb, siis on hästi. Ja kui ei lähe, siis pole ka hullu, siis tegutseme edasi selles vormis, nagu siiani oleme tegutsenud, püüdes seista meile oluliste põhimõtete eest. Aga mingeid konkreetseid kampaaniaplaane veel paigas ei ole.
Olete oma piirkonnas esinumber?
Seda ma ei oska veel kommenteerida. Seda peaks pigem küsima erakonna käest, sest valimisnimekirjade paika panemine kuulub nende kompetentsi.
Aitäh. | Vooglaid kandideerib peatamaks Eesti senine arengusuund | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks te otsustasite kandideerida eelseisvatel valimistel?
Põhjused, mille tõttu ma selle sammu teen, olen lahti kirjutanud ka meie portaalis Objektiiv avaldatud artiklis. Ja nagu ma sealgi selgitasin, siis tegelikult oleksin tahtnud selleks sammuks pikemalt valmistuda.
Aga Eestis viimastel aastatel toimunud sündmused on tekitanud sellise arusaamise, et asjad liiguvad nii kiires tempos ja nii vales suunas, et enam ei pruugi olla palju aega.
Kahtlemata andis väga tõsise tõuke selle otsuseni jõudmiseks möödunud aastal nähtud koroonadiktatuur, kus oli näha, et avalikku võimu teostades ollakse valmis sõitma üle sadade tuhandete inimeste põhiseaduslikest õigustest. Minu jaoks on see väga tõsine häirekell seonduvalt õigusriikluse põhimõttega.
Ja see, mis toimub Eestis ja maailmas laiemalt seonduvalt rohepöördeks nimetatud uuskommunistliku programmiga ja muudes aspektides, see tekitab arusaamise, et aeg võib lihtsalt otsa saada.
See on võib-olla kõige lühem vastus sellele, miks ma arvan, et praegusel hetkel on vaja kõik jõud ühendada ja mängu panna, et seista vaba ja õiglase ühiskonnakorralduse säilimise eest Eestis.
Mis ühendab teie poliitilisi vaateid EKRE-ga? Ja teistpidi, mis kõige enam eristab teid EKRE-st?
Minu poliitilised vaatad on ju suhteliselt hästi teada, ma ei ole kunagi nendest saladust teinud. Mul on selles mõttes lihtsam kandideerida kui paljudel teistel, et ma ei pea hakkama selgitama, mida ma õigeks pean ja mille eest ma seista tahan.
Seista tahaks ikka nendesamade ideaalide ja põhimõtete eest, mille eest me siiani seisnud oleme. Ja ühisosa EKRE-ga on olnud ju pikemat aega päris suur – kõik, mis puudutab õigusriikluse põhimõtet ja ühiskonna moraalseid aluspõhimõtteid ja soovi taastada näiteks päriselt rahva demokraatlikud õigused nii presidendi otsevalimiste kui ka rahvaalgatuse õiguse näol ja nii edasi. Nii et ma arvan, et see palett on päris lai.
Aga kui te küsite, mis eristab, siis ma ei oskagi nii väga öelda, et mis see eristav asi võiks olla. Ilmselt võib erisus olla pigem selles, et meie oleme vast läinud nende samade põhimõtete, nende samade asjade nõudmisega kaugemale, kui EKRE seda siiani on teinud. See on ka selles mõttes arusaadav, et meie ei ole pidanud arvestama kõikvõimalike koalitsioonilepingutest tulenevate piirangute ja muu sellisega. Aga ma praegusel hetkel sellele ei tahakski keskenduda.
Ma küsisin seda sellepärast, et mäletan, et kui EKRE oli koalitsioonis, siis vahepeal tundus, et ei ole ägedamat kriitikut Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale kui portaal Objektiiv ja SAPTK.
No nüüd te muidugi liialdate.
Nõus. Aga siiski – te olite kohati väga kriitilised just selles suunas, et EKRE ei tee piisavalt. Te isegi kasutasite sõnu, et EKRE on valmistanud pettumust, et valitsusse saades on ta muutunud liiga pehmeks, liiga järeleandlikuks. Kas ja kuidas seda annab nüüd vältida?
Esiteks veel kord: see, millisel moel on EKRE-t rünnanud Eesti ajakirjandus, on olnud täiesti põlastusväärne ja meie ei ole sellist asja endale kunagi lubanud ei EKRE ega tegelikult ka kellegi teise suunas.
Meie kriitika on olnud konstruktiivne. Ma arvan, et keegi ei saa seda eitada, et see on olnud selline kriitika, mis on öelnud, et ei tohi mitte mingil juhul anda põhiväärtustes järele. See on probleem, mis poliitiliste parteidega ikka kipub aeg-ajalt juhtuma, et erinevate huvide väljamängimise nimel hakatakse tegema kompromisse. See on see, mida me oleme üritanud hoida, et kompromisse võib teha praktilistes, detailsetes küsimustes – neid tulebki teha, kui tahad poliitikas midagi saavutada, aga printsiipide ja põhiväärtuste arvelt seda teha mitte mingil juhul ei tohi.
Ja ma arvan, et EKRE on selles mõttes hästi reageerinud sellele kriitikale – mitte solvunud, mitte muutunud vaenulikuks, vaid pigem väljendanud tänulikkust selle eest, et tegelikult ongi vaja kõrvalseisja pilku selleks, et mingitel hetkedel natukene korrigeerida kurssi ja teha järeldusi, kuidas edaspidi mingeid vigu vältida.
Ma väga loodan, et me suudame seda rolli ka tulevikus täita. Minu sooviks kindlasti ei ole muutuda partei hääletoruks, vaid seista ikkagi ideaalide ja põhimõtete eest ja kui mingis osas hakkavad asjad kiiva kiskuma, siis tuleb seda alati julgelt öelda.
Ega te ei kandideeri niisama, te soovite teostada ikkagi rahvalt saadud mandaati parlamendis?
Jah, ikka, loomulikult! See ei tule kõne allagi (et ma valituks osutudes riigikokku ei lähe - toim.). Ma olen alati öelnud, et see on otsene inimestele valetamine, kui osaletakse valimistel tegelikult mitte kavatsedes sellele positsioonile asuda, kui sulle on antud selleks mandaat. See ei tule minu puhul kindlasti kõne allagi.
Aga mida teha siis, kui EKRE saab valitsusse ja on ikkagi koalitsioonivalitsus, kus tuleb teha järeleandmisi? Teie olete tuntud oma järeleandmatuse poolest.
Ma ei oska eelnevalt selgitatule midagi lisada. Loomulikult tuleb väga tähelepanelikult suhtuda sellesse, kuidas koalitsioonilepingut kokku kirjutatakse ja hoolitseda selle eest, et mis iganes kokku ei lepita, milles iganes kompromisse ei tehta, et need ei oleks põhimõtete arvelt. Nagu öeldud, ei ole ju võimalik koalitsioonis osaleda, kui sa ei ole nõus mitte mingisuguseid kompromisse mitte kusagil tegema. See on ilmselge. Aga oluline on vahetegu selle vahel, mis on olemuslik ja mis on mitteolemuslik.
Mis on see, milles kindlasti ei tohi teha kompromisse?
No ma arvan, et esiteks paneb põhiseadus sellele väga selged raamid – Eesti iseseisvus ja põhiseadusest tulenevad erinevad printsiibid, kõik mis puudutab õigusriiklust, kõik mis puudutab demokraatiat, kõik mis puudutab kodanike põhiõigusi ja vabadusi ja kindlasti ka kõik see, mis puudutab ühiskonna moraalsed alusväärtusi. Ma arvan, et need on need kõige olulisemad asjad, mida silmas pidada.
Sihtasutusel Perekonna ja Traditsiooni kaitseks on ka sellised väärtused, mis ei ole kõige selgemalt esitatud EKRE sõnumites. Üks on kristlikud väärtused, kus selgelt lähtutakse kristlikust maailmavaatest. Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas on ka üksjagu vanausulisi, tema valijabaas on palju laiem. Kas ja kuivõrd tuleb selle küsimusega tegeleda?
Ma arvan, et SAPTK-i senises töös ei ole sellist küsimust, mis oleks kuidagi ületamatult problemaatiliseks osutunud, sest me ju teame, milline on Eesti ühiskonna reaalsus, me teame, milline on religioosne pale. Me teame, et see on väga killustunud, väga eripalgeline ja sellepärast oleme ka meie oma tegevuses rõhutanud, et me tahame seista nende põhimõtete eest, mis on tegelikult omased kõikidele inimestele loomuseadusest tulenevalt. Me kõik oleme inimesed, meis kõigis on kehastunud inimloomus ja moraalsed baasprintsiibid tulenevad inimloomusest. Tegelikult seda on ka kristlik filosoofia öelnud, et ka inimesed, kes ei ole kristlased, ikkagi elavad laias laastus samade loomuseaduslike põhimõtete kohaselt.
Sõltumata sellest, kas me oleme kristlased või mitte, me peame ju moraalsetest printsiipidest rääkides väga oluliseks näiteks perekonda, truudust, abielulist truudust, puhtust. Me peame oluliseks, et vanematel oleks õigus ja võimalus kasvatada lapsi kooskõlas oma moraalsete tõekspidamistega. Me peame oluliseks seda, et riik ei võtaks inimestelt kogu nende vara ära, et jätaks neile vabaduse otsustada ise oma vara kasutamise üle. Me peame oluliseks, et inimestele oleks tagatud südametunnistuse vabadus, veendumuste vabadus, usuvabadus, sõnavabadus. Selleks, et kõiki neid asju oluliseks pidada, ei ole üldse vaja olla kristlane. Ja see on see, mida me oma töös oleme siiani silmas pidanud ja peame edaspidigi, nii et ma siin ei näe küll mingisugust suurt probleemi.
Kui te nüüd alustate poliitilist karjääri, siis kas te näete ennast tulevikus ka näiteks Vabariigi Valitsuse ministrina?
Teate, ma ei taha üldse sündmustest ette rutata. Mind ei ole siiamaani mitte kusagile valitud ja ma ei taha ka absoluutselt väljendada mingisugust sellist hoiakut, nagu ma eeldaksin, et mulle on kuidagi garanteeritud mingisugune positsioon kusagil avaliku võimu juures.
Praegusel hetkel me räägime riigikogu valimistest, kus osalemiseks ma olen andnud nõusoleku ja ma olen andnud nõusoleku valituks osutumise korral panustada oma parimate võimete piires töösse parlamendis. Kõik, mis võib tulla kunagi pärast seda, ei ole praegusel hetkel küsimuse all.
Mis selle Objektiiviga teha, sest nüüd hakkab ju erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) näpuga järge ajama, et kuidas on korraldatud see, et [samuti kandideerimisest teatanud Markus] Järvile ja Vooglaiule Objektiivis reklaami ei tehtaks või kui tehakse, siis läheks see selgelt erakonna rahastamise rahastamisena kirja?
No eks me peame siis ise ka näpuga järge ajama seadustes ja vaatama, et mitte rikkuda neid reegleid, mis on kirja pandud. Ega see ei ole Objektiivi jaoks oluliselt keerulisem küsimus kui teiste meediaväljaannete jaoks. Teised meediaväljaanded müüvad ju näiteks reklaami erinevatele parteidele, aga meie ei müü. Me ei võta parteidelt mitte mingisugust raha vastu, selles mõttes on meie positsioon mõnevõrra teistsugune. Aga no mis ma oskan öelda, tuleb ennast kehtiva õigusliku regulatsiooniga võimalikult hästi kurssi viia ja tegutseda nii, et seda mitte rikkuda. Ongi kõik.
Aga kas siis mõte on see, et Objektiiv peaks proovima vältida seda, et teha Järvile ja Vooglaiule reklaami?
Me ei vaja mitte mingisugust reklaami. Objektiiv on meie organisatsiooni väljaanne, mille kaudu me oleme oma seisukohti pidevalt väljendanud ja kavatseme seda ka edaspidi teha. Ma ei näe küll mitte mingisugust põhjust, miks meie kandideerides parlamenti ei tohiks iseendale kuuluva portaali kaudu oma seisukohti väljendada, nagu me oleme seda varem teinud. Ma oleks küll väga-väga üllatunud, kui selles nähtaks mingisugust rikkumist.
Teie olete jurist, mina ei ole, aga see ju ei kuulu teile, see kuulub sihtasutusele?
Seda küll. Ma eeldan, et kõik saavad aru, mida ma silmas pidasin.
On teil juba kampaania mõtteid ka, kuis ja mida?
Ei, selle kohta ma ei oska praegusel hetkel veel midagi öelda. Kui ma ütlen, et meie positsioon on selles mõttes erinev väga paljudest teistest, et me ei pea hakkama kampaania raames hirmsasti pingutama, et selgitada inimestele, mille eest me tahame seista. Ma arvan, et väga paljud teavad, mille eest me oleme seisnud juba palju aastaid. Ja nüüd on küsimus pigem selles, et kas see, mille eest me oleme seisnud, läheb inimestele korda ja kui läheb, siis on hästi. Ja kui ei lähe, siis pole ka hullu, siis tegutseme edasi selles vormis, nagu siiani oleme tegutsenud, püüdes seista meile oluliste põhimõtete eest. Aga mingeid konkreetseid kampaaniaplaane veel paigas ei ole.
Olete oma piirkonnas esinumber?
Seda ma ei oska veel kommenteerida. Seda peaks pigem küsima erakonna käest, sest valimisnimekirjade paika panemine kuulub nende kompetentsi.
Aitäh.
### Response:
Vooglaid kandideerib peatamaks Eesti senine arengusuund |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa meeste meistriliigas käis kahel korral väljakul Ardo Kreek. Esmalt pidi Kreegi koduklubi Arago de Sete tunnistama Toursi 3:0 (25:22, 25:22, 26:24) üleolekut, Kreegilt viis punkti (-1). Seejärel saadi 3:1 (19:25, 25:21, 25:18 25/19) võit Cambrai vastu, Kreek tõi 11 punkti (+8). Tabelis on Sete 10 silmaga kaheksas, vahendab volley.ee.
Prantsusmaa naiste meistriliigas jätkub Kertu Laagi hea hoog, viimati aitas Laak Cannes'i naiskonna 3:0 (25:21, 25:22, 26:24) võiduni Chamaliers vastu. Laak tõi taas võitjate parimana 17 silma (+9). Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul said aga kodusaalis 1:3 (17:25, 25:21, 17:25, 21:25) kaotuse Nantes'ilt, Kibbermann ei mänginud. Tabelis on Cannes üheksa silmaga kolmas ja Marcq En Baroeul kahe punktiga viimasel kohal. Naiste esiliigas said Nette Peit ja Quimper Volley29 kirja 3:0 (25:13, 25:18, 25:13) võidu Halluin Volley vastu. A-grupi tabelis ollakse 12 punktiga neljandad.
Itaalia naiste esiliiga A-grupis aitas Kristiine Miilen Olbia Hermaea naiskonna raskest kaotusseisust siiski ülimagusa 3:2 (11:25, 17:25, 29:27, 30:28, 15:12) võiduni, tuues 20 punkti. Samas grupis mängiv õdede Liis ja Kadi Kullerkannu tööandja Cremona Esperia sai aga 0:3 (15:25, 22:25, 21:25) kaotuse Sassuololt. Liisi arvele jäi neli ja Kadi arvele naiskonna resultatiivseimana 16 punkti. Tabelis on Olbia kaheksa punktiga esimene ja Cremona kuue punktiga viies. B-grupis kohtusid omavahel kahe Eesti koondislase koduklubid, kui Eliise Hollase tööandja Sant'Elia sai kirja 2:3 (25:15, 18:25, 28:26, 20:25, 15:17) kaotuse Silvia Pertentsi tööandjalt Messinalt. Hollas tõi kuus punkti, Pertensi arvele jäi kaheksa silma. Tabelis on Messina kolme punktiga kaheksas ja Sant'Elia kahe punktiga 10.
Itaalia meeste esiliigas tõi Valentin Kordas Motta di Livenza 0:3 (20:25, 19:25, 25:27) kaotusmängus Castellana Grotte vastu 12 punkti (0). Tabelis on Kordase koduklubi kahe punktiga viimasel kohal.
Rumeenia meistriliigas olid võidukad nii Robert Viiber kui Keith Pupart. Viiber ja Craiova said 3:1 (25:22, 25:21, 22:25, 25:19) võidu Baia Mare vastu. Viiber tõi lisaks Craiova rünnakute juhtimisele ka 2 punkti (-1). Pupart ning Zalau said aga 3:1 (23:25, 25:20, 25:16, 25:20) jagu Constantast, Pupartilt 10 punkti (+5). Tabelis on Craiova 13 punktiga esimene ja Zalau 10 punktiga viies.
Küprose meistriliigas kohtusid omavahel eestlaste koduklubid, kui Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos (kus mängivad Aleksander Eerma ja Kristo Kollo) pidi vastu võtma 1:3 (25:19, 24:26, 22:25, 21:25) kaotuse Markus Uuskari tööandjalt Nicosia Apoelilt. Uuskari tõi võitjameeskonna ridades edukaimana 24 punkti (+15). Kollo kontole kogunes kaotajate parimana 16 silma (+10), Eerma tõi lisaks mängu juhtimisele ka 5 punkti (+4). Tabelis on Nicosia seitsme punktiga teine ja Pafiakos kuue punktiga neljas.
Brasiilias jätkavad edukalt Robert Täht ja San Jose Farma Conde, kes teenisid 3:1 (16:25, 25:18, 25:20, 25:16) võidu Guarulhose meeskonna üle. Täht panustas võitu 10 punkti (+4). Liigas hoiab Tähe tööandja kaheksa punktiga liidripositsiooni.
Albert Hurt jätkab edukat hooaega Saksamaal, kus aitas Herrschingi meeskonna viimati karikavõistluste kaheksandikfinaalis 3:0 (25:17, 25:23, 27:25) võiduni Krifteli vastu, tuues oma meeskonna parimana 17 punkti (+12). Herrschingi veerandfinaali vastane selgub loosiga.
Türgis pidid Kevin Saar ja Altkema vastu võtma 0:3 (24:26, 25:27, 21:25) kaotuse Hataylt. Saar tõi viis punkti (-1). Liigas on Altkema seitsme punktiga 11.
Tšehhi meistriliigas said Martti Juhkami ja CEZ Karlovarsko tabelisse 3:1 (25:15, 25:19, 25:27, 25:20) võidu Zlini üle. Juhkami panustas võitu 14 punkti (+8). Tabelis on Karlovarsko 24 silmaga esimene, Silver Maari tööandja Libereci Dukla hoiab 21 punktiga kolmandat kohta.
Austrias oli eestlaste klubidele edukas nädal. Stefan Kaibaldi tööandja Zadruga Aich/Dob alistas 3:1 (22:25, 25:20, 25:14, 25:23) Raiffeiseni, Kaibald ei mänginud. Mihkel Varblane ja Innsbrucki Hypo Tirol said kirja 3:0 (25:21, 25:20, 25:20) võidu Holding Grazi üle, Varblane panustas kuue punktiga (+5). Liigatabelis asub Hypo Tirol 14 silmaga esimesel ja Aich/Dob üheksa punktiga neljandal real.
Soome meeste meistriliigas sai Andrus Raadiku koduklubi Savo Volley ühe kaotuse ja ühe võidu. Esmalt jäädi 2:3 (21:25, 15:25, 25:21, 25:23, 13:15) alla Karelia Hurmosele, Raadikult 15 punkti (+8). Teises kohtumises alistas Savo 3:1 (22:25, 25:17, 25:23) Vantaa Ducksi, Raadiku arvele jäi 12 punkti (+4). Karli Allik ja Valepa teenisid 3:0 (25:20, 25:16, 25:21) võidu Tuto Volley üle, Allikult üheksa punkti (+2). Liigatabelis on Valepa 14 punktiga neljas ja Savo üheksa punktiga seitsmes.
Soome naiste meistriliigas pidas Avo Keele juhendatav Arctic Volley koguni kolm kohtumist. 0:3 jäädi alla LiigaPlokile, 3:1 alistati Orivee Ponnistus ning 0:3 kaotati Salole. Tabelis ollakse üheksa punktiga kuuendad.
Belgia meistriliigas peeti nii liiga- kui karikamänge. Liigamängus said Belgiaski kokku eestlaste koduklubid, kui Märt Tammearu tööandja Roeselare Knack alistas 3:1 (25:20, 22:25, 25:22, 25:12) Renet Vankeri ja Henri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyardi. Tammearu tõi üleplatsimehena 19 punkti (+11), Vanker sai kirja täismängu, haigestunud Treial jäi eemale. Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans pidid tunnistama Leuveni Haasrode 3:2 (25:23, 25:21, 19:25, 18:25, 15:9) paremust. Saaremaa tõi neli punkti (+1). Tabelis on Roeselare 11 punktiga liidrikohal, Maaseik kaheksa punktiga kolmas ja Aalst nelja punktiga kuues.
Belgia karikavõistlustel peeti veerandfinaale. Ühes paaris olid vastamisi Aalst ja Maaseik ning 3:1 (20:25, 25:20, 25:22, 27:25) jäi peale Maaseik. Treial ei mänginud, Vanker juhtis Maaseiki rünnakuid kogu mängu. Saaremaalt Aalsti kasuks üheksa punkti (+3). Roeselare alistas Tammearu 15 punkti (+12) toel 3:0 (25:17, 25:22, 25:14) Genti Caruur Volley. Poolfinaalis lähevad Maaseik ja Roeselare omavahel kokku.
Poola kõrgliigas said Timo Tammemaa ja tema tööandja Cerrad Enea Czarni Radom 0:3 (20:25, 15:25, 22:25) kaotuse Lwowi klubilt, Tammemaa ei mänginud. Radom jätkab tabelis kuue punktiga 14. positsioonil.
Poola esiliigas jätkab edukalt Renee Teppani koduklubi MKS Bedzin, kes sai viimati 3:0 (25:12, 25:22, 25:22) jagu Krakowist, Teppanilt 13 punkti (+6). Bedzin jätkab tabelis 21 silmaga esikohal.
Šveitsi naiste meistriliigas sai Zürichi Volero (kus abitreeneriks Märt Pajusalu) viimasel nädalal kirja 1:3 (25:19, 24:26, 18:25, 16:25) kaotuse Luganolt. Tabelis on Zürich nelja punktiga seitsmes. | Nädal piiri taga: palju eestlaste vastasseise, punktikahurid paukusid võimsalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa meeste meistriliigas käis kahel korral väljakul Ardo Kreek. Esmalt pidi Kreegi koduklubi Arago de Sete tunnistama Toursi 3:0 (25:22, 25:22, 26:24) üleolekut, Kreegilt viis punkti (-1). Seejärel saadi 3:1 (19:25, 25:21, 25:18 25/19) võit Cambrai vastu, Kreek tõi 11 punkti (+8). Tabelis on Sete 10 silmaga kaheksas, vahendab volley.ee.
Prantsusmaa naiste meistriliigas jätkub Kertu Laagi hea hoog, viimati aitas Laak Cannes'i naiskonna 3:0 (25:21, 25:22, 26:24) võiduni Chamaliers vastu. Laak tõi taas võitjate parimana 17 silma (+9). Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul said aga kodusaalis 1:3 (17:25, 25:21, 17:25, 21:25) kaotuse Nantes'ilt, Kibbermann ei mänginud. Tabelis on Cannes üheksa silmaga kolmas ja Marcq En Baroeul kahe punktiga viimasel kohal. Naiste esiliigas said Nette Peit ja Quimper Volley29 kirja 3:0 (25:13, 25:18, 25:13) võidu Halluin Volley vastu. A-grupi tabelis ollakse 12 punktiga neljandad.
Itaalia naiste esiliiga A-grupis aitas Kristiine Miilen Olbia Hermaea naiskonna raskest kaotusseisust siiski ülimagusa 3:2 (11:25, 17:25, 29:27, 30:28, 15:12) võiduni, tuues 20 punkti. Samas grupis mängiv õdede Liis ja Kadi Kullerkannu tööandja Cremona Esperia sai aga 0:3 (15:25, 22:25, 21:25) kaotuse Sassuololt. Liisi arvele jäi neli ja Kadi arvele naiskonna resultatiivseimana 16 punkti. Tabelis on Olbia kaheksa punktiga esimene ja Cremona kuue punktiga viies. B-grupis kohtusid omavahel kahe Eesti koondislase koduklubid, kui Eliise Hollase tööandja Sant'Elia sai kirja 2:3 (25:15, 18:25, 28:26, 20:25, 15:17) kaotuse Silvia Pertentsi tööandjalt Messinalt. Hollas tõi kuus punkti, Pertensi arvele jäi kaheksa silma. Tabelis on Messina kolme punktiga kaheksas ja Sant'Elia kahe punktiga 10.
Itaalia meeste esiliigas tõi Valentin Kordas Motta di Livenza 0:3 (20:25, 19:25, 25:27) kaotusmängus Castellana Grotte vastu 12 punkti (0). Tabelis on Kordase koduklubi kahe punktiga viimasel kohal.
Rumeenia meistriliigas olid võidukad nii Robert Viiber kui Keith Pupart. Viiber ja Craiova said 3:1 (25:22, 25:21, 22:25, 25:19) võidu Baia Mare vastu. Viiber tõi lisaks Craiova rünnakute juhtimisele ka 2 punkti (-1). Pupart ning Zalau said aga 3:1 (23:25, 25:20, 25:16, 25:20) jagu Constantast, Pupartilt 10 punkti (+5). Tabelis on Craiova 13 punktiga esimene ja Zalau 10 punktiga viies.
Küprose meistriliigas kohtusid omavahel eestlaste koduklubid, kui Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos (kus mängivad Aleksander Eerma ja Kristo Kollo) pidi vastu võtma 1:3 (25:19, 24:26, 22:25, 21:25) kaotuse Markus Uuskari tööandjalt Nicosia Apoelilt. Uuskari tõi võitjameeskonna ridades edukaimana 24 punkti (+15). Kollo kontole kogunes kaotajate parimana 16 silma (+10), Eerma tõi lisaks mängu juhtimisele ka 5 punkti (+4). Tabelis on Nicosia seitsme punktiga teine ja Pafiakos kuue punktiga neljas.
Brasiilias jätkavad edukalt Robert Täht ja San Jose Farma Conde, kes teenisid 3:1 (16:25, 25:18, 25:20, 25:16) võidu Guarulhose meeskonna üle. Täht panustas võitu 10 punkti (+4). Liigas hoiab Tähe tööandja kaheksa punktiga liidripositsiooni.
Albert Hurt jätkab edukat hooaega Saksamaal, kus aitas Herrschingi meeskonna viimati karikavõistluste kaheksandikfinaalis 3:0 (25:17, 25:23, 27:25) võiduni Krifteli vastu, tuues oma meeskonna parimana 17 punkti (+12). Herrschingi veerandfinaali vastane selgub loosiga.
Türgis pidid Kevin Saar ja Altkema vastu võtma 0:3 (24:26, 25:27, 21:25) kaotuse Hataylt. Saar tõi viis punkti (-1). Liigas on Altkema seitsme punktiga 11.
Tšehhi meistriliigas said Martti Juhkami ja CEZ Karlovarsko tabelisse 3:1 (25:15, 25:19, 25:27, 25:20) võidu Zlini üle. Juhkami panustas võitu 14 punkti (+8). Tabelis on Karlovarsko 24 silmaga esimene, Silver Maari tööandja Libereci Dukla hoiab 21 punktiga kolmandat kohta.
Austrias oli eestlaste klubidele edukas nädal. Stefan Kaibaldi tööandja Zadruga Aich/Dob alistas 3:1 (22:25, 25:20, 25:14, 25:23) Raiffeiseni, Kaibald ei mänginud. Mihkel Varblane ja Innsbrucki Hypo Tirol said kirja 3:0 (25:21, 25:20, 25:20) võidu Holding Grazi üle, Varblane panustas kuue punktiga (+5). Liigatabelis asub Hypo Tirol 14 silmaga esimesel ja Aich/Dob üheksa punktiga neljandal real.
Soome meeste meistriliigas sai Andrus Raadiku koduklubi Savo Volley ühe kaotuse ja ühe võidu. Esmalt jäädi 2:3 (21:25, 15:25, 25:21, 25:23, 13:15) alla Karelia Hurmosele, Raadikult 15 punkti (+8). Teises kohtumises alistas Savo 3:1 (22:25, 25:17, 25:23) Vantaa Ducksi, Raadiku arvele jäi 12 punkti (+4). Karli Allik ja Valepa teenisid 3:0 (25:20, 25:16, 25:21) võidu Tuto Volley üle, Allikult üheksa punkti (+2). Liigatabelis on Valepa 14 punktiga neljas ja Savo üheksa punktiga seitsmes.
Soome naiste meistriliigas pidas Avo Keele juhendatav Arctic Volley koguni kolm kohtumist. 0:3 jäädi alla LiigaPlokile, 3:1 alistati Orivee Ponnistus ning 0:3 kaotati Salole. Tabelis ollakse üheksa punktiga kuuendad.
Belgia meistriliigas peeti nii liiga- kui karikamänge. Liigamängus said Belgiaski kokku eestlaste koduklubid, kui Märt Tammearu tööandja Roeselare Knack alistas 3:1 (25:20, 22:25, 25:22, 25:12) Renet Vankeri ja Henri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyardi. Tammearu tõi üleplatsimehena 19 punkti (+11), Vanker sai kirja täismängu, haigestunud Treial jäi eemale. Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans pidid tunnistama Leuveni Haasrode 3:2 (25:23, 25:21, 19:25, 18:25, 15:9) paremust. Saaremaa tõi neli punkti (+1). Tabelis on Roeselare 11 punktiga liidrikohal, Maaseik kaheksa punktiga kolmas ja Aalst nelja punktiga kuues.
Belgia karikavõistlustel peeti veerandfinaale. Ühes paaris olid vastamisi Aalst ja Maaseik ning 3:1 (20:25, 25:20, 25:22, 27:25) jäi peale Maaseik. Treial ei mänginud, Vanker juhtis Maaseiki rünnakuid kogu mängu. Saaremaalt Aalsti kasuks üheksa punkti (+3). Roeselare alistas Tammearu 15 punkti (+12) toel 3:0 (25:17, 25:22, 25:14) Genti Caruur Volley. Poolfinaalis lähevad Maaseik ja Roeselare omavahel kokku.
Poola kõrgliigas said Timo Tammemaa ja tema tööandja Cerrad Enea Czarni Radom 0:3 (20:25, 15:25, 22:25) kaotuse Lwowi klubilt, Tammemaa ei mänginud. Radom jätkab tabelis kuue punktiga 14. positsioonil.
Poola esiliigas jätkab edukalt Renee Teppani koduklubi MKS Bedzin, kes sai viimati 3:0 (25:12, 25:22, 25:22) jagu Krakowist, Teppanilt 13 punkti (+6). Bedzin jätkab tabelis 21 silmaga esikohal.
Šveitsi naiste meistriliigas sai Zürichi Volero (kus abitreeneriks Märt Pajusalu) viimasel nädalal kirja 1:3 (25:19, 24:26, 18:25, 16:25) kaotuse Luganolt. Tabelis on Zürich nelja punktiga seitsmes.
### Response:
Nädal piiri taga: palju eestlaste vastasseise, punktikahurid paukusid võimsalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Söeelektrijaam Tahkoluotos Meri-Poris oli viis aastat elektritootmise reservis. Peale reservnimekirjast eemaldamist alustas Fortum ettevalmistusi, et jaam taas tööle saada.
Söeelektrijaama katseaeg lõppes eelmise nädala reedel ning sestsaadik on jaam tootnud Soome elektrituru tarbeks elektrit, vahendas Yle.
Fortum teatas septembris, et alustab ettevalmistusi söeelektrijaama töökorda seadmiseks ning tegigi oktoobris hooldustöid.
Fortum toodab Tahkoluoto söejaamas elektrit ainult etteostetud mahus, mida hinnatakse iga päev ning toodetud elekter müüakse Põhjamaade elektriturul. | Fortum hakkas Soomes Meri-Poris taas kivisöest elektrit tootma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Söeelektrijaam Tahkoluotos Meri-Poris oli viis aastat elektritootmise reservis. Peale reservnimekirjast eemaldamist alustas Fortum ettevalmistusi, et jaam taas tööle saada.
Söeelektrijaama katseaeg lõppes eelmise nädala reedel ning sestsaadik on jaam tootnud Soome elektrituru tarbeks elektrit, vahendas Yle.
Fortum teatas septembris, et alustab ettevalmistusi söeelektrijaama töökorda seadmiseks ning tegigi oktoobris hooldustöid.
Fortum toodab Tahkoluoto söejaamas elektrit ainult etteostetud mahus, mida hinnatakse iga päev ning toodetud elekter müüakse Põhjamaade elektriturul.
### Response:
Fortum hakkas Soomes Meri-Poris taas kivisöest elektrit tootma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taani avaldas lõplikust 26-liikmelisest koosseisust lühema, 21-mehelise nimekirja, millele lisab hiljem veel viis mängijat. Lõplik koosseis tuleb FIFA-le edastada 13. novembriks, vahendab Soccernet.ee.
"Palju asju võib juhtuda," kommenteeris Taani koondise peatreener Kasper Hjulmand lühema nimekirja avaldamist. "See on lahendamatu, aga õige viis asja teha – paljudel meie mängijatel on veel kaks mängu jäänud, mis võivad olukorda muuta. Viimase viie koha pärast konkureerivad endiselt 10 kuni 12 mängijat."
Taani alustab MM-finaalturniiri Tuneesia vastu. Samasse alagruppi kuuluvad veel ka Prantsusmaa ja Austraalia.
Taani koondise 21-liikmeline koosseis:
Väravavahid: Kasper Schmeichel (Nice), Oliver Christensen (Berliini Hertha).
Kaitsjad: Simon Kjaer (AC Milan), Joachim Andersen (Crystal Palace), Joakim Maehle (Atalanta), Andreas Christensen (Barcelona), Rasmus Kristensen (Leeds United), Jens Stryger Larsen (Trabzonspor), Victor Nelsson (Galatasaray), Daniel Wass (Bröndby).
Poolkaitsjad: Thomas Delaney (Sevilla), Mathias Jensen (Brentford), Christian Eriksen (Manchester United), Pierre-Emile Höjbjerg (Tottenham).
Ründajad: Andreas Skov Olsen (Club Brugge), Jesper Lindström (Frankfurdi Eintracht), Andreas Cornelius (Kopenhaagen), Martin Braithwaite (Espanyol), Kasper Dolberg (Sevilla), Mikkel Damsgaard (Brentford), Jonas Wind (Wolfsburg). | Eriksen nimetati MM-finaalturniirile sõitvasse koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taani avaldas lõplikust 26-liikmelisest koosseisust lühema, 21-mehelise nimekirja, millele lisab hiljem veel viis mängijat. Lõplik koosseis tuleb FIFA-le edastada 13. novembriks, vahendab Soccernet.ee.
"Palju asju võib juhtuda," kommenteeris Taani koondise peatreener Kasper Hjulmand lühema nimekirja avaldamist. "See on lahendamatu, aga õige viis asja teha – paljudel meie mängijatel on veel kaks mängu jäänud, mis võivad olukorda muuta. Viimase viie koha pärast konkureerivad endiselt 10 kuni 12 mängijat."
Taani alustab MM-finaalturniiri Tuneesia vastu. Samasse alagruppi kuuluvad veel ka Prantsusmaa ja Austraalia.
Taani koondise 21-liikmeline koosseis:
Väravavahid: Kasper Schmeichel (Nice), Oliver Christensen (Berliini Hertha).
Kaitsjad: Simon Kjaer (AC Milan), Joachim Andersen (Crystal Palace), Joakim Maehle (Atalanta), Andreas Christensen (Barcelona), Rasmus Kristensen (Leeds United), Jens Stryger Larsen (Trabzonspor), Victor Nelsson (Galatasaray), Daniel Wass (Bröndby).
Poolkaitsjad: Thomas Delaney (Sevilla), Mathias Jensen (Brentford), Christian Eriksen (Manchester United), Pierre-Emile Höjbjerg (Tottenham).
Ründajad: Andreas Skov Olsen (Club Brugge), Jesper Lindström (Frankfurdi Eintracht), Andreas Cornelius (Kopenhaagen), Martin Braithwaite (Espanyol), Kasper Dolberg (Sevilla), Mikkel Damsgaard (Brentford), Jonas Wind (Wolfsburg).
### Response:
Eriksen nimetati MM-finaalturniirile sõitvasse koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tavalisel kellal on alati mingisugune loendur ja nullpunkt, millest aega arvutama hakatakse. Kvantkell mõõdab aga ajavahemikku – me mõõdame siin aega vaadeldud protsessi ajalises mustri kordumatute sõlmede järgi ning selle jälje struktuurist saame täpselt öelda, kui palju aega on eksperimendi algusest möödunud," selgitas Marta Berholts, Tartu Ülikooli materjaliteaduse teadur, kes oli eksperimentide tegemise ajal Uppsala Ülikoolis järeldoktorantuuris.
Võrdlusena ei erine kaasaegse tsivilisatsiooni aluseks olevate aatomkellade tööpõhimõte sajandite eest valmistatud seinakellade omast. Silmale nähtavate pendlite asemel võetakse neis aga aluseks aatomite loomulikud võnkumised, enamasti tseesium-133 kahe põhioleku vahel. Kui võnkumisi on registreeritud teatud arvul, saab kokkuleppeliselt öelda, et möödunud on üks sekund, minut või tund.
Uus tehnika võiks olla eriliselt kasulik lühikeste ajavahemike mõõtmisel – femtosekundite skaalal. Kuigi inimeste jaoks võib tunduda üks femtosekund ehk 0,000 000 000 000 001 sekundit, hoomamatult lühikese ajaga, jõuavad liikuda elektronid selle ajaga märkimisväärse vahemaa.
"Kui meil on võimalus saavutada suurem täpsus sellisel lühikesel ajaskaalal, võiks soodustada see kvanttehnoloogiate edasist arengut."
Nõnda toimuvad samal ajaskaalal muu hulgas kiiremad keemilised reaktsioonid. "Kui meil on võimalus saavutada suurem täpsus sellisel lühikesel ajaskaalal, võiks soodustada see kvanttehnoloogiate edasist arengut. Mida täpsemalt me suudame filmida, mida elektronid teevad, seda parem," sõnas Berholts.
Kvantkella võlud ja vaevad
Marta Berholtsi ja ta kolleegide meetod põhineb end juba tõestanud pumba-sondi eksperimendil. Näiteks päikesepaneelis kasutatava materjali omaduste uurimiseks pommitatakse seda esmalt ülilühikese laserimpulssiga ning mõõdetakse seejärel viivitusega tuleva teise laserimpulsiga, kuidas esialgne ergastamine ainet mõjutas. "Tahtsime lihtsalt vaadata, kuidas aatomid laserikiirgusele reageerivad, mis toimub elektronidega jne. Me esialgu ei osanud kindlasti mõelda, et sellest võiks saada mingit sorti kvantkell," meenutas teadur.
Kvantkella saamiseks ergastas töörühm võimsa laseriga üheaegselt heeliumi aatomi mitmeid energiatasemeid. Selle tulemusel tekkis elektronide superpositsioon ehk elektronid asusid mitmes kohas korraga. See liitolek muutub ajas.
Seisundite faasierinevused annavad signaali tugevdava või nõrgendava interferentsi. Samal viisil saavad liituda omavahel tiiki kahe kivi viskamisel tekkivad lained. Mõnes kohas hakkavad lained üksteist võimendama ja teises kohas kustutama. See peegeldus omakorda selles, kui palju ja kus detektoriga elektrone millalgi mõõdeti.
"Pilt, mida nägime, oli väga huvitav, sest interferents oli oma struktuurilt väga-väga rikkalik. Nägime ainulaadseid jälgi, mis seostusid väga täpselt kindla ajaga, mis oli aatomi ergastusest möödunud," viitas Berholts. Ühtlasi olid need füüsikaõpikutest tuttavatest inteferentsimustritest tunduvalt mustriküllasemad. Kuna kahe laine asemel mõjutasid üksteist korraga umbes 40 elektronilainet, võis seda ka oodata. Keerukus aitab kindlustada, et mustrid ei kordu mõõtmisperioodil mitte kunagi.
"Inimsilmale võivad tunduda tekkivad mustrid täiesti kaootilised, ent kvantmehaanika kirjeldab maailma piisavalt hästi, et eksperimendi algtingimused mudelisse sisse söötes saame väga täpselt ette ennustada, milline see muster mingil ajahetkel olema peaks," sõnas teadur. Eksperimendi algusest möödunud ajavahemiku välja selgitamiseks klapitas Berholts eksperimendis saadud tulemusi arvutisimulatsioonis nähtuga.
Eksperimendis saadud tulemused (üleval) ja simulatsioonis nähtu (all). Autor/allikas: Marta Berholts/Physical Review Research
Ergastavate seisundite eluiga seab piirid, kui pikki ajavahemikke on võimalik uudset tehnikat kasutades üleüldse mõõta. "Seda kella pole võimalik sekundite ajaskaalal kasutada, pigem femtosekunditest kuni mikrosekundini välja," märkis teadur. Ilmunud uuringus piisas tehnika tööpõhimõtte tõestamiseks Berholtsi enda 12-tuumalist arvutist.
"Seda kella pole võimalik sekundite ajaskaalal kasutada, pigem femtosekunditest kuni mikrosekundini välja."
Sellele vaatamata arvab teadur, et välja töötatud tehnikast võib mitmel pool kasu tõusta. Praegu kasutatakse pumba-sondi eksperimentides kahe laserimpulsi vahel viiteaja tekitamiseks liigutatavaid peegleid. Kuna ajavahemikud on lühikesed, võivad aga isegi väikesed nende kasutamisega seotud määramatused tulemusi märkimisväärselt mõjutada.
"Pumba-sondi eksperimentides on meie tehnikat tulevikus päris kerge kasutada. Võib-olla mitte päris igas laboris, kuid see pole võimatu. Kvantkellal on potentsiaal saada oluliseks tööriistaks igas aeglahutatud eksperimendis oma lihtsuse ja täpsuskindluse tõttu. Kuna selline kell on võimeline ainulaadselt ülitäpselt mõõtma ülilühikesi ajavahemikke, saab seda kasutada ka aeglahutatud eksperimentides, kus nullaega pole võimalik määrata," lisas Marta Berholts. Näiteks aitaks kvantkell paremini mõista, kuidas molekulid lagunevad ning valgusosakesed või magnetväljad ainet mõjutavad.
Uuring ilmus ajakirjas Physical Review Research. | Uudne kvantkell avab võimaluse ülitäpseks ajamõõtmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tavalisel kellal on alati mingisugune loendur ja nullpunkt, millest aega arvutama hakatakse. Kvantkell mõõdab aga ajavahemikku – me mõõdame siin aega vaadeldud protsessi ajalises mustri kordumatute sõlmede järgi ning selle jälje struktuurist saame täpselt öelda, kui palju aega on eksperimendi algusest möödunud," selgitas Marta Berholts, Tartu Ülikooli materjaliteaduse teadur, kes oli eksperimentide tegemise ajal Uppsala Ülikoolis järeldoktorantuuris.
Võrdlusena ei erine kaasaegse tsivilisatsiooni aluseks olevate aatomkellade tööpõhimõte sajandite eest valmistatud seinakellade omast. Silmale nähtavate pendlite asemel võetakse neis aga aluseks aatomite loomulikud võnkumised, enamasti tseesium-133 kahe põhioleku vahel. Kui võnkumisi on registreeritud teatud arvul, saab kokkuleppeliselt öelda, et möödunud on üks sekund, minut või tund.
Uus tehnika võiks olla eriliselt kasulik lühikeste ajavahemike mõõtmisel – femtosekundite skaalal. Kuigi inimeste jaoks võib tunduda üks femtosekund ehk 0,000 000 000 000 001 sekundit, hoomamatult lühikese ajaga, jõuavad liikuda elektronid selle ajaga märkimisväärse vahemaa.
"Kui meil on võimalus saavutada suurem täpsus sellisel lühikesel ajaskaalal, võiks soodustada see kvanttehnoloogiate edasist arengut."
Nõnda toimuvad samal ajaskaalal muu hulgas kiiremad keemilised reaktsioonid. "Kui meil on võimalus saavutada suurem täpsus sellisel lühikesel ajaskaalal, võiks soodustada see kvanttehnoloogiate edasist arengut. Mida täpsemalt me suudame filmida, mida elektronid teevad, seda parem," sõnas Berholts.
Kvantkella võlud ja vaevad
Marta Berholtsi ja ta kolleegide meetod põhineb end juba tõestanud pumba-sondi eksperimendil. Näiteks päikesepaneelis kasutatava materjali omaduste uurimiseks pommitatakse seda esmalt ülilühikese laserimpulssiga ning mõõdetakse seejärel viivitusega tuleva teise laserimpulsiga, kuidas esialgne ergastamine ainet mõjutas. "Tahtsime lihtsalt vaadata, kuidas aatomid laserikiirgusele reageerivad, mis toimub elektronidega jne. Me esialgu ei osanud kindlasti mõelda, et sellest võiks saada mingit sorti kvantkell," meenutas teadur.
Kvantkella saamiseks ergastas töörühm võimsa laseriga üheaegselt heeliumi aatomi mitmeid energiatasemeid. Selle tulemusel tekkis elektronide superpositsioon ehk elektronid asusid mitmes kohas korraga. See liitolek muutub ajas.
Seisundite faasierinevused annavad signaali tugevdava või nõrgendava interferentsi. Samal viisil saavad liituda omavahel tiiki kahe kivi viskamisel tekkivad lained. Mõnes kohas hakkavad lained üksteist võimendama ja teises kohas kustutama. See peegeldus omakorda selles, kui palju ja kus detektoriga elektrone millalgi mõõdeti.
"Pilt, mida nägime, oli väga huvitav, sest interferents oli oma struktuurilt väga-väga rikkalik. Nägime ainulaadseid jälgi, mis seostusid väga täpselt kindla ajaga, mis oli aatomi ergastusest möödunud," viitas Berholts. Ühtlasi olid need füüsikaõpikutest tuttavatest inteferentsimustritest tunduvalt mustriküllasemad. Kuna kahe laine asemel mõjutasid üksteist korraga umbes 40 elektronilainet, võis seda ka oodata. Keerukus aitab kindlustada, et mustrid ei kordu mõõtmisperioodil mitte kunagi.
"Inimsilmale võivad tunduda tekkivad mustrid täiesti kaootilised, ent kvantmehaanika kirjeldab maailma piisavalt hästi, et eksperimendi algtingimused mudelisse sisse söötes saame väga täpselt ette ennustada, milline see muster mingil ajahetkel olema peaks," sõnas teadur. Eksperimendi algusest möödunud ajavahemiku välja selgitamiseks klapitas Berholts eksperimendis saadud tulemusi arvutisimulatsioonis nähtuga.
Eksperimendis saadud tulemused (üleval) ja simulatsioonis nähtu (all). Autor/allikas: Marta Berholts/Physical Review Research
Ergastavate seisundite eluiga seab piirid, kui pikki ajavahemikke on võimalik uudset tehnikat kasutades üleüldse mõõta. "Seda kella pole võimalik sekundite ajaskaalal kasutada, pigem femtosekunditest kuni mikrosekundini välja," märkis teadur. Ilmunud uuringus piisas tehnika tööpõhimõtte tõestamiseks Berholtsi enda 12-tuumalist arvutist.
"Seda kella pole võimalik sekundite ajaskaalal kasutada, pigem femtosekunditest kuni mikrosekundini välja."
Sellele vaatamata arvab teadur, et välja töötatud tehnikast võib mitmel pool kasu tõusta. Praegu kasutatakse pumba-sondi eksperimentides kahe laserimpulsi vahel viiteaja tekitamiseks liigutatavaid peegleid. Kuna ajavahemikud on lühikesed, võivad aga isegi väikesed nende kasutamisega seotud määramatused tulemusi märkimisväärselt mõjutada.
"Pumba-sondi eksperimentides on meie tehnikat tulevikus päris kerge kasutada. Võib-olla mitte päris igas laboris, kuid see pole võimatu. Kvantkellal on potentsiaal saada oluliseks tööriistaks igas aeglahutatud eksperimendis oma lihtsuse ja täpsuskindluse tõttu. Kuna selline kell on võimeline ainulaadselt ülitäpselt mõõtma ülilühikesi ajavahemikke, saab seda kasutada ka aeglahutatud eksperimentides, kus nullaega pole võimalik määrata," lisas Marta Berholts. Näiteks aitaks kvantkell paremini mõista, kuidas molekulid lagunevad ning valgusosakesed või magnetväljad ainet mõjutavad.
Uuring ilmus ajakirjas Physical Review Research.
### Response:
Uudne kvantkell avab võimaluse ülitäpseks ajamõõtmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuse kunstnik on Eugen Tamberg. See on nii Elmi kui Tambergi jaoks esimene loominguline töö Ugala teatris.
"Tule õige koju" on iiri peredraama, mis räägib loo lahtilaskmisest – vimmast, saladustest, kahetsusest lahtilaskmisest, aga ka üksteisest lahtilaskmisest.
Lavastaja Johan Elm, kunstnik Eugen Tamberg, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskunstnik Fredi Karu, tõlkija Martin Algus. Osades Rait Õunapuu, Lauli Koppelmaa, Janek Vadi, Jaana Kena, Oskar Punga, Tanel Ingi ja Margus Tabor. | Ugalas esietendub Johan Elmi lavastus "Tule õige koju" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuse kunstnik on Eugen Tamberg. See on nii Elmi kui Tambergi jaoks esimene loominguline töö Ugala teatris.
"Tule õige koju" on iiri peredraama, mis räägib loo lahtilaskmisest – vimmast, saladustest, kahetsusest lahtilaskmisest, aga ka üksteisest lahtilaskmisest.
Lavastaja Johan Elm, kunstnik Eugen Tamberg, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskunstnik Fredi Karu, tõlkija Martin Algus. Osades Rait Õunapuu, Lauli Koppelmaa, Janek Vadi, Jaana Kena, Oskar Punga, Tanel Ingi ja Margus Tabor.
### Response:
Ugalas esietendub Johan Elmi lavastus "Tule õige koju" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatupidamislikult võivad erinevad numbrid samaaegselt olla tõesed. Nii on Eesti Energia puhul tõesed arvutuslik normaliseeritud üheksa kuu kasum 112 miljonit eurot kui ka ettevõtte kolmanda kvartali aruandest tulenev üheksa kuu kasum 306,6 miljonit eurot, mis sisaldab osaliselt tulevikutehinguid. Kusjuures see on ettevõttele täiesti reaalne kasum, mida Eesti Energia kolme kvartaliga teenis.
Ettevõtte finantsjuht Andri Avila ütles ERR-ile, et normaliseeritud, nende jaoks analüütilise kasuminumbri esitavad nad selleks, et näidata ettevõtte tegelikku olukorda. Sellest on välja võetud muidu kasumiaruandest läbi jooksvad riskituletusinstrumentidelt teenitud kasumid või võimalikud kahjumid.
"Energia hinnakõikumised võivad väga suurtes summades olla. Siia- või sinnapoole, ega ei anna pilti, kuidas ettevõttel päriselt läheb, seetõttu me oleme lihtsalt sealt normaliseeritud numbrist turuhindade kõikumised elimineerinud," ütles Avila.
Tegelikult on Eesti Energia kolmanda kvartali tulemustes veel üks kasumirida. Kolmanda kvartali kohta on selles toodud koondkasumiks kokku 568 miljonit eurot ja üheksa kuu kohta kokku 1,2 miljardit eurot - aruande kohaselt suuresti samuti riskimaandamisinstrumentide ümberhindluse tõttu.
Kuidas teenis Eesti Energia üheksa kuuga 1,2 miljardit eurot kasumit?
Vastus on pisut raamatupidamislik, samas täiesti reaalne. Eelmise aasta lõpust hakkas energiafirma seniselt rohkem pakkuma klientidele pikaajalisi elektrienergia ostulepinguid (PPA). Avila sõnul tähtajaga kuni 12 aastat, kuid peamiselt seitsmeaastase tähtajaga.
Energiafirma on praeguseks ette maha müünud umbes 15 teravatt-tundi elektrit, sellest kolm eratarbijatele ja 12 ettevõtetele, rääkis Avila. Võrdluseks: 15 teravatt-tundi on pisut vähem kui Eesti kahe aasta elektri tarbimine. Enamus elektrist on ette maha müüdud Leedus ja Lätis.
Nüüd kasumist. Kui Eesti Energia on täna ära müünud elektri ja hinna fikseerinud, siis on ostjate jaoks selge, kui palju tuleb näiteks järgneva seitsme aasta jooksul elektri eest maksta. Nagu on ka Eesti Energiale teada, kui palju ta selle toodetud elektri eest raha saab.
Avila sõnul on pikaajalised lepingud sõlmitud hinnaga, mis on pisut odavam kui praegused hinnad, kuid märgatavalt kõrgemad, kui tulevikutehingute hinnad börsidel. Ehk siis Eesti Energial on õnnestunud klientidele tulevikus tarnitav elekter maha müüa kõrgema hinnaga, kui elektri tulevikuhind kauples septembri lõpu seisul elektribörsidel.
Seega on võimalik Eesti Energial arvestada pikaajaliste elektrimüügi lepingute sõlmimisest teenitud kasumit. Lihtsustatult võtab elektrifirma selle kasumina arvesse tulevikutehingute ja sõlmitud lepingute koguste ja hindade vahe. Ja sellel aastal on nii arvestatud kasumit 891 miljonit eurot, millest 445 miljonit eurot kolmandas kvartalis.
Siiski ei ole Eesti Energial võimalik seda rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IFRS kohaselt kajastada ei selle aasta või kvartali kasumina. Kui näidata tehingu sõlmimise hetkel kogu võimalikku kasumit, võib see päris ruttu üsna negatiivsete tulemusteni jõuda. Tuntuim näide on USA energiafirma Enroni skandaali ja häving aastal 2000.
Suuresti Enroni hävimise järel muudeti rahvusvahelisi raamatupidamisreegleid selliseks, et ettevõtetel oli pikaajaliste lepingute pealt teenitud kasumit võimalik näidata vaid osade kaupa: nendel perioodidel, kus reaalsed tarned aset leidsid, kuid mitte sellel perioodil, kus leping sõlmiti.
Seega, kuigi Eesti Energia on arvutuslikult teeninud esimese üheksa kuuga PPA lepingute pealt 891 miljonit eurot lisakasumit, saab energiafirma seda kasumiks lugeda perioodidel, kus elekter ka reaalselt klientideni jõuab – reeglina kvartaalselt järgneva seitsme aasta jooksul.
Riskid Eesti Energiale on seotud elektri kallinemisega. Kui regioonis peaks elektri hind langema, siis saab Eesti Energia jätkuvalt pikajaaliste lepingutega fikseeritud hinnaga elektri maha müüdud. Kui aga elektri hind peaks regioonis oluliselt tõusma, praeguste tulevikutehingute hindadega võrreldes, siis Eesti Energia kõrgest elektrihinnast nii suurt kasu ei saaks.
Siiski praegu saab öelda, et 1,6 miljardi euro suuruse müügitulu juures õnnestus Eesti Energial teenida selle aasta esimese üheksa kuuga sisuliselt 1,2 miljardit eurot koondkasumit. Eesti Energia siiski rõhutab, et suur osa sellest 1,2 miljardist on kuni 12 aasta oodatav tulemus ja tulevikus hindade muutumine võib seda muuta. | Eesti Energia on tegelikult üheksa kuuga saanud 1,2 miljardit kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatupidamislikult võivad erinevad numbrid samaaegselt olla tõesed. Nii on Eesti Energia puhul tõesed arvutuslik normaliseeritud üheksa kuu kasum 112 miljonit eurot kui ka ettevõtte kolmanda kvartali aruandest tulenev üheksa kuu kasum 306,6 miljonit eurot, mis sisaldab osaliselt tulevikutehinguid. Kusjuures see on ettevõttele täiesti reaalne kasum, mida Eesti Energia kolme kvartaliga teenis.
Ettevõtte finantsjuht Andri Avila ütles ERR-ile, et normaliseeritud, nende jaoks analüütilise kasuminumbri esitavad nad selleks, et näidata ettevõtte tegelikku olukorda. Sellest on välja võetud muidu kasumiaruandest läbi jooksvad riskituletusinstrumentidelt teenitud kasumid või võimalikud kahjumid.
"Energia hinnakõikumised võivad väga suurtes summades olla. Siia- või sinnapoole, ega ei anna pilti, kuidas ettevõttel päriselt läheb, seetõttu me oleme lihtsalt sealt normaliseeritud numbrist turuhindade kõikumised elimineerinud," ütles Avila.
Tegelikult on Eesti Energia kolmanda kvartali tulemustes veel üks kasumirida. Kolmanda kvartali kohta on selles toodud koondkasumiks kokku 568 miljonit eurot ja üheksa kuu kohta kokku 1,2 miljardit eurot - aruande kohaselt suuresti samuti riskimaandamisinstrumentide ümberhindluse tõttu.
Kuidas teenis Eesti Energia üheksa kuuga 1,2 miljardit eurot kasumit?
Vastus on pisut raamatupidamislik, samas täiesti reaalne. Eelmise aasta lõpust hakkas energiafirma seniselt rohkem pakkuma klientidele pikaajalisi elektrienergia ostulepinguid (PPA). Avila sõnul tähtajaga kuni 12 aastat, kuid peamiselt seitsmeaastase tähtajaga.
Energiafirma on praeguseks ette maha müünud umbes 15 teravatt-tundi elektrit, sellest kolm eratarbijatele ja 12 ettevõtetele, rääkis Avila. Võrdluseks: 15 teravatt-tundi on pisut vähem kui Eesti kahe aasta elektri tarbimine. Enamus elektrist on ette maha müüdud Leedus ja Lätis.
Nüüd kasumist. Kui Eesti Energia on täna ära müünud elektri ja hinna fikseerinud, siis on ostjate jaoks selge, kui palju tuleb näiteks järgneva seitsme aasta jooksul elektri eest maksta. Nagu on ka Eesti Energiale teada, kui palju ta selle toodetud elektri eest raha saab.
Avila sõnul on pikaajalised lepingud sõlmitud hinnaga, mis on pisut odavam kui praegused hinnad, kuid märgatavalt kõrgemad, kui tulevikutehingute hinnad börsidel. Ehk siis Eesti Energial on õnnestunud klientidele tulevikus tarnitav elekter maha müüa kõrgema hinnaga, kui elektri tulevikuhind kauples septembri lõpu seisul elektribörsidel.
Seega on võimalik Eesti Energial arvestada pikaajaliste elektrimüügi lepingute sõlmimisest teenitud kasumit. Lihtsustatult võtab elektrifirma selle kasumina arvesse tulevikutehingute ja sõlmitud lepingute koguste ja hindade vahe. Ja sellel aastal on nii arvestatud kasumit 891 miljonit eurot, millest 445 miljonit eurot kolmandas kvartalis.
Siiski ei ole Eesti Energial võimalik seda rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IFRS kohaselt kajastada ei selle aasta või kvartali kasumina. Kui näidata tehingu sõlmimise hetkel kogu võimalikku kasumit, võib see päris ruttu üsna negatiivsete tulemusteni jõuda. Tuntuim näide on USA energiafirma Enroni skandaali ja häving aastal 2000.
Suuresti Enroni hävimise järel muudeti rahvusvahelisi raamatupidamisreegleid selliseks, et ettevõtetel oli pikaajaliste lepingute pealt teenitud kasumit võimalik näidata vaid osade kaupa: nendel perioodidel, kus reaalsed tarned aset leidsid, kuid mitte sellel perioodil, kus leping sõlmiti.
Seega, kuigi Eesti Energia on arvutuslikult teeninud esimese üheksa kuuga PPA lepingute pealt 891 miljonit eurot lisakasumit, saab energiafirma seda kasumiks lugeda perioodidel, kus elekter ka reaalselt klientideni jõuab – reeglina kvartaalselt järgneva seitsme aasta jooksul.
Riskid Eesti Energiale on seotud elektri kallinemisega. Kui regioonis peaks elektri hind langema, siis saab Eesti Energia jätkuvalt pikajaaliste lepingutega fikseeritud hinnaga elektri maha müüdud. Kui aga elektri hind peaks regioonis oluliselt tõusma, praeguste tulevikutehingute hindadega võrreldes, siis Eesti Energia kõrgest elektrihinnast nii suurt kasu ei saaks.
Siiski praegu saab öelda, et 1,6 miljardi euro suuruse müügitulu juures õnnestus Eesti Energial teenida selle aasta esimese üheksa kuuga sisuliselt 1,2 miljardit eurot koondkasumit. Eesti Energia siiski rõhutab, et suur osa sellest 1,2 miljardist on kuni 12 aasta oodatav tulemus ja tulevikus hindade muutumine võib seda muuta.
### Response:
Eesti Energia on tegelikult üheksa kuuga saanud 1,2 miljardit kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA poliitikaajakiri Politico toob välja, et nii demokraadid kui ka vabariiklased on hädas enda erakondade juhtnimedega. Nii ametis olev president Joe Biden kui ka eelmine president Donald Trump on valijate seas ebapopulaarsed.
Joe Biden kipub tihti kohatuid või läbimõtlematuid asju ütlema. Biden näiteks ütles hiljuti: "Me sulgeme kõik need tehased Ameerikas ning kasutame selle asemel tuule- ja päikeseenergiat," mis ärritas demokraadist senaator Joe Manchinit Lääne-Virginia osariigist.
Manchini väitel on selliste kommentaaride pärast USA valijaid kaotanud usu president Bideni vastu. "Tundub, et tema positsioonid muutuvad iga päev olenevalt publikust ja päevapoliitikast," lisas Manchin.
Samas on ka Donald Trump jätkanud inimeste solvamist, mõnitades USA vabariiklaste juhi Mitch McConnelli Taiwanist pärit abikaasat. Samas vihjab Trump tugevalt, et tahab kandideerida uuesti USA presidendiks.
Viimaste prognooside kohaselt võidavad USA vahevalimised vabariiklased. Samas on nende edu üks komponent Politico hinnangul asjaolu, et Donald Trump pole hetkel USA president.
Trumpi kandideerimine USA presidendiks võib raskendada vabariiklaste poliitilist olukorda kahe aasta pärast, kui 2024. aastal toimuvad USA-s presidendivalimised.
Politico toob välja, et 2022. aasta valimised on kolmas valimiste aasta, mil on edukad vabariiklased, kes ei ole otseselt seotud Trumpiga.
Kuigi vabariiklaste tuumikvalijad on Trumpi suhtes väga positiivselt meelestatud, siis ülejäänud valijaskond ei ole. Seetõttu on demokraadid püüdnud tugevamini seostada keskmist vabariiklast Trumpi nimega.
Samuti olevat McConnell üks mitmest olulisest vabariiklasest, kes tahab Trumpi asemel näha kedagi teist kandideerimas vabariiklaste nimekirjas USA presidendiks demokraatide vastu.
Üks vabariiklasest USA senati liige kinnitas Politicole, et Trumpi kandideerimist 2024. aastal toetab maksimaalselt viis vabariiklasest senaatorit. Senatis on praegu 50 vabariiklasest senati liiget.
Vabariiklastel on keeruline takistada Trumpil presidendiks kandideerida. Ühe hiljutise NBC tellitud küsitlusuuringu kohaselt peab 30 protsenti vabariiklaste valijatest end pigem Trumpi valijaks kui vabariiklaste valijaks.
Juhul kui erakond ei leia tugevat vastaskandidaati Trumpile erakonna sees, saab Trump selle 30 protsendi najal vabariiklaste presidendikandidaadiks erakonna eelvalimistel. Üheks võimalikuks vastaseks Trumpile peetakse vabariiklasest Florida osariigi kuberneri Ron DeSantist.
Erinevalt Donald Trumpist ning ka Joe Bidenist on Ron DeSantis noor mees – alles 44-aastane. Trump on 76-aastane ja Biden 79-aastane.
Demokraatidel samas veel puudub silmapaistev alternatiiv Joe Bidenile, erinevalt vabariiklastest. Politico toob välja, et demokraatide valijad on paljuski mures Trumpi naasmise osas ning see mure on kasulik Bidenile.
Juhul kui Trump teatab sel kuul enda kandideerimisest USA presidendiks, teeb seda tõenäoliselt ka Joe Biden, kinnitasid Politicole asjaga kursis olevad allikad.
Aprillis ilmus USA-s küsitlusuuring, mille kohaselt toetaks enamik USA valijaid kolmanda erakonna kandidaati, juhul kui 2024. aastal kandideerivad presidendiks nii Joe Biden kui ka Donald Trump.
Valijate vastumeelsus kahe suurpartei esinime vastu ilmnes ka ühes eraldiseisvas juulikuu küsitlusuuringus. | Politico: Biden ja Trump on oma erakondadele probleemiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA poliitikaajakiri Politico toob välja, et nii demokraadid kui ka vabariiklased on hädas enda erakondade juhtnimedega. Nii ametis olev president Joe Biden kui ka eelmine president Donald Trump on valijate seas ebapopulaarsed.
Joe Biden kipub tihti kohatuid või läbimõtlematuid asju ütlema. Biden näiteks ütles hiljuti: "Me sulgeme kõik need tehased Ameerikas ning kasutame selle asemel tuule- ja päikeseenergiat," mis ärritas demokraadist senaator Joe Manchinit Lääne-Virginia osariigist.
Manchini väitel on selliste kommentaaride pärast USA valijaid kaotanud usu president Bideni vastu. "Tundub, et tema positsioonid muutuvad iga päev olenevalt publikust ja päevapoliitikast," lisas Manchin.
Samas on ka Donald Trump jätkanud inimeste solvamist, mõnitades USA vabariiklaste juhi Mitch McConnelli Taiwanist pärit abikaasat. Samas vihjab Trump tugevalt, et tahab kandideerida uuesti USA presidendiks.
Viimaste prognooside kohaselt võidavad USA vahevalimised vabariiklased. Samas on nende edu üks komponent Politico hinnangul asjaolu, et Donald Trump pole hetkel USA president.
Trumpi kandideerimine USA presidendiks võib raskendada vabariiklaste poliitilist olukorda kahe aasta pärast, kui 2024. aastal toimuvad USA-s presidendivalimised.
Politico toob välja, et 2022. aasta valimised on kolmas valimiste aasta, mil on edukad vabariiklased, kes ei ole otseselt seotud Trumpiga.
Kuigi vabariiklaste tuumikvalijad on Trumpi suhtes väga positiivselt meelestatud, siis ülejäänud valijaskond ei ole. Seetõttu on demokraadid püüdnud tugevamini seostada keskmist vabariiklast Trumpi nimega.
Samuti olevat McConnell üks mitmest olulisest vabariiklasest, kes tahab Trumpi asemel näha kedagi teist kandideerimas vabariiklaste nimekirjas USA presidendiks demokraatide vastu.
Üks vabariiklasest USA senati liige kinnitas Politicole, et Trumpi kandideerimist 2024. aastal toetab maksimaalselt viis vabariiklasest senaatorit. Senatis on praegu 50 vabariiklasest senati liiget.
Vabariiklastel on keeruline takistada Trumpil presidendiks kandideerida. Ühe hiljutise NBC tellitud küsitlusuuringu kohaselt peab 30 protsenti vabariiklaste valijatest end pigem Trumpi valijaks kui vabariiklaste valijaks.
Juhul kui erakond ei leia tugevat vastaskandidaati Trumpile erakonna sees, saab Trump selle 30 protsendi najal vabariiklaste presidendikandidaadiks erakonna eelvalimistel. Üheks võimalikuks vastaseks Trumpile peetakse vabariiklasest Florida osariigi kuberneri Ron DeSantist.
Erinevalt Donald Trumpist ning ka Joe Bidenist on Ron DeSantis noor mees – alles 44-aastane. Trump on 76-aastane ja Biden 79-aastane.
Demokraatidel samas veel puudub silmapaistev alternatiiv Joe Bidenile, erinevalt vabariiklastest. Politico toob välja, et demokraatide valijad on paljuski mures Trumpi naasmise osas ning see mure on kasulik Bidenile.
Juhul kui Trump teatab sel kuul enda kandideerimisest USA presidendiks, teeb seda tõenäoliselt ka Joe Biden, kinnitasid Politicole asjaga kursis olevad allikad.
Aprillis ilmus USA-s küsitlusuuring, mille kohaselt toetaks enamik USA valijaid kolmanda erakonna kandidaati, juhul kui 2024. aastal kandideerivad presidendiks nii Joe Biden kui ka Donald Trump.
Valijate vastumeelsus kahe suurpartei esinime vastu ilmnes ka ühes eraldiseisvas juulikuu küsitlusuuringus.
### Response:
Politico: Biden ja Trump on oma erakondadele probleemiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rõhume sellele, et saada juurde rohkem paindlikkust ja et meie varasemaid seisukohti ikkagi arvestataks. Meile on kõige olulisem, et kehtestataks teatud kompensatsiooni mehhanismid vastukaaluks loodusjõududele, olgu need siis suured põuad, üleujutused või ka näiteks metsatulekahjud," ütles Kallas intervjuus Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse tellitud metsanduse teemalises infolehes, mis ilmus 3. novembri Maalehe lisalehena.
Kallas rõhutas, et muudatuste saavutamine on siiski väga keeruline, kuna Eesti mandaadi ja seisukohad andis üle juba eelmine valitsus, esialgne kokkulepe riikide vahel Euroopa Liidu Nõukogus on saavutatud ning praegu käivad juba läbirääkimised Euroopa Parlamendiga.
"Käivad triloogid, mis Euroopa Liidu puhul tähendavad, et me oleme volitanud eesistujat läbi rääkima Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga," ütles Kallas. "Muuta praegu midagi olukorras, kus osapooli ei ole üks või kaks, vaid enam kui 20, on mõistagi äärmiselt keeruline."
Keskkonnaminister lisas, et muudatuste saavutamise triloogidel teeb keerulisemaks seegi, et Euroopa Parlament soovib kehtestada LULUCF-i sektoris veelgi ambitsioonikamaid eesmärke kui riigid omavahel kokku leppisid.
Küsimusele, miks on LULUCF-i sektori muutmine vajalik, vastas Kallas, et kui tahta kliimaeesmärke täita nii 2030. kui ka 2050. aasta vaates, siis LULUCF-iga määratud sektor on kõige olulisem. "Ükski muu sektor süsihappegaasi siduda ei suuda. Me ei saa ju näiteks transporti või energeetikat nulli viia. Seega ainus variant süsihappegaasi siduda ongi muuta metsa ja maa majandamist," selgitas keskkonnaminister.
Kallas kinnitas, et mõistab majandussektori muret, mille hinnangul kahjustab LULUCF-i määrus nende konkurentsivõimet: "Loomulikult saan ma nende murest aru. Ent nagu ütles ka tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, on maailmas toimuvad arengud paratamatud. Pole reaalne loota, et praegusel kujul saab majandus jätkuvalt toimida ka aastal 2028 või 2030. Ehk siis mingeid muudatusi tuleb teha."
"Mõistagi ei tähenda see, et me sooviksime töökohti kaotada. Minu hinnangul tuleks enim rõhuda sellele, kuidas ja mil moel saaksime puitu rohkem väärindada. Ja selle abil töökohti hoida või isegi juurde luua. See peaks olema meie tulevik," jätkas Kallas.
"Palkide või paberipuidu laevaga teele saatmine või biomassi kasutamine pelgalt elektri tootmiseks ei ole kindlasti see, mida sooviksime jätkata. Seda enam, et viimase 20‒30 aastaga on Eesti metsade seis märgatavalt halvenenud. Kui me olime kogu aeg CO₂ sidujad metsaga, siis esmakordselt sattusime 2020. aastal CO₂ heitjaks ehk emiteerijaks. Keskkonnaministrina pean seisma Eesti jätkusuutliku looduse ja selle liigirikkuse eest. Mul on hea meel, et Tartu Ülikooli teadlased on oma hiljutises pöördumises sama meelt," ütles minister.
LULUCF-i määruse kohaselt peab Eesti maakasutus- ja metsandussektor siduma 2030. aastaks 2,5 miljonit tonni CO2, praegu seob see 0,5 miljonit tonni. Nii suur sidumiskohustuse tõus tähendaks metsandussektori väitel nende jaoks suuri piiranguid. | Kallas: Eesti püüab LULUCF-i määrusesse saada leevendusmeetmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rõhume sellele, et saada juurde rohkem paindlikkust ja et meie varasemaid seisukohti ikkagi arvestataks. Meile on kõige olulisem, et kehtestataks teatud kompensatsiooni mehhanismid vastukaaluks loodusjõududele, olgu need siis suured põuad, üleujutused või ka näiteks metsatulekahjud," ütles Kallas intervjuus Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse tellitud metsanduse teemalises infolehes, mis ilmus 3. novembri Maalehe lisalehena.
Kallas rõhutas, et muudatuste saavutamine on siiski väga keeruline, kuna Eesti mandaadi ja seisukohad andis üle juba eelmine valitsus, esialgne kokkulepe riikide vahel Euroopa Liidu Nõukogus on saavutatud ning praegu käivad juba läbirääkimised Euroopa Parlamendiga.
"Käivad triloogid, mis Euroopa Liidu puhul tähendavad, et me oleme volitanud eesistujat läbi rääkima Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga," ütles Kallas. "Muuta praegu midagi olukorras, kus osapooli ei ole üks või kaks, vaid enam kui 20, on mõistagi äärmiselt keeruline."
Keskkonnaminister lisas, et muudatuste saavutamise triloogidel teeb keerulisemaks seegi, et Euroopa Parlament soovib kehtestada LULUCF-i sektoris veelgi ambitsioonikamaid eesmärke kui riigid omavahel kokku leppisid.
Küsimusele, miks on LULUCF-i sektori muutmine vajalik, vastas Kallas, et kui tahta kliimaeesmärke täita nii 2030. kui ka 2050. aasta vaates, siis LULUCF-iga määratud sektor on kõige olulisem. "Ükski muu sektor süsihappegaasi siduda ei suuda. Me ei saa ju näiteks transporti või energeetikat nulli viia. Seega ainus variant süsihappegaasi siduda ongi muuta metsa ja maa majandamist," selgitas keskkonnaminister.
Kallas kinnitas, et mõistab majandussektori muret, mille hinnangul kahjustab LULUCF-i määrus nende konkurentsivõimet: "Loomulikult saan ma nende murest aru. Ent nagu ütles ka tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, on maailmas toimuvad arengud paratamatud. Pole reaalne loota, et praegusel kujul saab majandus jätkuvalt toimida ka aastal 2028 või 2030. Ehk siis mingeid muudatusi tuleb teha."
"Mõistagi ei tähenda see, et me sooviksime töökohti kaotada. Minu hinnangul tuleks enim rõhuda sellele, kuidas ja mil moel saaksime puitu rohkem väärindada. Ja selle abil töökohti hoida või isegi juurde luua. See peaks olema meie tulevik," jätkas Kallas.
"Palkide või paberipuidu laevaga teele saatmine või biomassi kasutamine pelgalt elektri tootmiseks ei ole kindlasti see, mida sooviksime jätkata. Seda enam, et viimase 20‒30 aastaga on Eesti metsade seis märgatavalt halvenenud. Kui me olime kogu aeg CO₂ sidujad metsaga, siis esmakordselt sattusime 2020. aastal CO₂ heitjaks ehk emiteerijaks. Keskkonnaministrina pean seisma Eesti jätkusuutliku looduse ja selle liigirikkuse eest. Mul on hea meel, et Tartu Ülikooli teadlased on oma hiljutises pöördumises sama meelt," ütles minister.
LULUCF-i määruse kohaselt peab Eesti maakasutus- ja metsandussektor siduma 2030. aastaks 2,5 miljonit tonni CO2, praegu seob see 0,5 miljonit tonni. Nii suur sidumiskohustuse tõus tähendaks metsandussektori väitel nende jaoks suuri piiranguid.
### Response:
Kallas: Eesti püüab LULUCF-i määrusesse saada leevendusmeetmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurentsiametist öeldi ERR-ile, et Enefit Power esitas 28. oktoobril korrigeeritud taotluse, mida amet praegu läbi vaatab.
Kui konkurentsiamet teatas septembri lõpus, et kehtestas ajutiselt elektri universaalteenuse tootmishinnaks 15,4 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, ütles Enefit Power, et see hind ei kata nende tootmiskulusid. Ettevõtte juht Andres Vainola sõnul oli nende sooviks 18,18 senti. Kuivõrd tegu oli ajutise hinna kehtestamisega, jätkusid läbirääkimised konkurentsiameti ja Enefit Poweri vahel.
Enefit Poweri juht Andres Vainola ei soostunud ütlema, kas uus hinnataotlus on rohkem või vähem kui 18,18 senti, kuid kindlasti on see rohkem kui ajutine 15,4 senti.
"Ajutiselt kehtestatud hind Enefit Poweri tootmiskulusid ei kata. Teeme endast parima, et konkurentsiamet saaks meilt ammendavad selgitused ja annaks kooskõlastuse. Me ei pea õigeks hakata praegu hinnaindikatsioone andma. Universaalteenuse hind sisaldab ka muutuvaid komponente ja võib seetõttu ajas muutuda," lausus Vainola.
Elektrituruseaduse järgi on konkurentsiametil aega taotluse kooskõlastamiseks või põhjendatult kooskõlastamata jätmiseks 30 päeva taotluse saamisest. Kui tegu on eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotlusega, võib konkurentsiamet pikendada tähtaega 60 päeva võrra.
Universaalteenuse tootmishinna sisse on arvestatud tegevuskulud, investeeringud, CO2 kulu ja mõistlik ärikasum. Müügihinna puhul lisandub käibemaks ja müüja kasum. Näiteks Eesti Energia pakub universaalteenust hinnaga 19,24 senti kWh eest, mille sees on konkurentsiameti kehtestatud tootjahind (15,4 senti kWh), Eesti Energia kulud, riskid ja mõistlik kasum (0,63 senti kWh) ja käibemaks (20 protsenti ehk 3,21 senti kWh). Sellele lisandub veel kaheeurone kuutasu.
Elektri börsihind on samas oktoobri algusest, mil universaalteenus kehtima hakkas, langenud. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas oli oktoobri esimese nädala keskmiseks hinnaks 18,8 senti kWh (ilma käibemaksuta), teisel nädalal 17,8, kolmandal 17,2 ja viimasel 13,9 senti. Oktoobri keskmine hind oli 17,4 senti kWh kohta.
Novembri esimesel nädalal oli hinnaks 16,1 senti. Seega võib konkurentsiameti kinnitatav universaalteenuse hind olla vähemalt sama kõrge, võimalik, et kõrgemgi kui elektri hind börsil. | Enefit Power andis sisse uue taotluse universaalteenuse hinna tõstmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurentsiametist öeldi ERR-ile, et Enefit Power esitas 28. oktoobril korrigeeritud taotluse, mida amet praegu läbi vaatab.
Kui konkurentsiamet teatas septembri lõpus, et kehtestas ajutiselt elektri universaalteenuse tootmishinnaks 15,4 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, ütles Enefit Power, et see hind ei kata nende tootmiskulusid. Ettevõtte juht Andres Vainola sõnul oli nende sooviks 18,18 senti. Kuivõrd tegu oli ajutise hinna kehtestamisega, jätkusid läbirääkimised konkurentsiameti ja Enefit Poweri vahel.
Enefit Poweri juht Andres Vainola ei soostunud ütlema, kas uus hinnataotlus on rohkem või vähem kui 18,18 senti, kuid kindlasti on see rohkem kui ajutine 15,4 senti.
"Ajutiselt kehtestatud hind Enefit Poweri tootmiskulusid ei kata. Teeme endast parima, et konkurentsiamet saaks meilt ammendavad selgitused ja annaks kooskõlastuse. Me ei pea õigeks hakata praegu hinnaindikatsioone andma. Universaalteenuse hind sisaldab ka muutuvaid komponente ja võib seetõttu ajas muutuda," lausus Vainola.
Elektrituruseaduse järgi on konkurentsiametil aega taotluse kooskõlastamiseks või põhjendatult kooskõlastamata jätmiseks 30 päeva taotluse saamisest. Kui tegu on eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotlusega, võib konkurentsiamet pikendada tähtaega 60 päeva võrra.
Universaalteenuse tootmishinna sisse on arvestatud tegevuskulud, investeeringud, CO2 kulu ja mõistlik ärikasum. Müügihinna puhul lisandub käibemaks ja müüja kasum. Näiteks Eesti Energia pakub universaalteenust hinnaga 19,24 senti kWh eest, mille sees on konkurentsiameti kehtestatud tootjahind (15,4 senti kWh), Eesti Energia kulud, riskid ja mõistlik kasum (0,63 senti kWh) ja käibemaks (20 protsenti ehk 3,21 senti kWh). Sellele lisandub veel kaheeurone kuutasu.
Elektri börsihind on samas oktoobri algusest, mil universaalteenus kehtima hakkas, langenud. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas oli oktoobri esimese nädala keskmiseks hinnaks 18,8 senti kWh (ilma käibemaksuta), teisel nädalal 17,8, kolmandal 17,2 ja viimasel 13,9 senti. Oktoobri keskmine hind oli 17,4 senti kWh kohta.
Novembri esimesel nädalal oli hinnaks 16,1 senti. Seega võib konkurentsiameti kinnitatav universaalteenuse hind olla vähemalt sama kõrge, võimalik, et kõrgemgi kui elektri hind börsil.
### Response:
Enefit Power andis sisse uue taotluse universaalteenuse hinna tõstmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nick Holmesi juhitud, 1988. aastal Halifaxis alguse saanud Paradise Lost ei võtnud pausi pärast seda, kui nende teise stuudialbum "Gothic" andis alguse tervele uuele alažanrile nimega death-doom, ega ka siis kui vallutasid albumiga "Draconian Times" metal 'i peavoolu. Alt-rock 'i mõjutustega "One Second" ning meloodilisem "Tragic Idol" näitasid aga, et bänd ei ole huvitatud ühe koha peal seismisest.
Nüüdseks on Paradise Lost tegutsenud pea 35 järjestikust aastat, selle aja jooksul välja andnud 16 albumit, mis on müünud ülemaailmselt rohkem kui kaks miljonit koopiat.
Paradise Losti soojendav Hangman's Chair on 2005. aastal Pariisis kokku tulnud bänd, kelle helikeel istub kuskil Type O Negative, Life Of Agony ja Sisters of Mercy ristteel. Inspiratsiooni ammutavad nad enda eludest, olgu see bändiliikme surm, üledoos narkootikumidest või kurnav elu Pariisi suburbias.
Kontsert toimub Helitehases neljapäeval, 10. novembril. | Helitehases esineb Briti gooti-metal'i ansambel Paradise Lost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nick Holmesi juhitud, 1988. aastal Halifaxis alguse saanud Paradise Lost ei võtnud pausi pärast seda, kui nende teise stuudialbum "Gothic" andis alguse tervele uuele alažanrile nimega death-doom, ega ka siis kui vallutasid albumiga "Draconian Times" metal 'i peavoolu. Alt-rock 'i mõjutustega "One Second" ning meloodilisem "Tragic Idol" näitasid aga, et bänd ei ole huvitatud ühe koha peal seismisest.
Nüüdseks on Paradise Lost tegutsenud pea 35 järjestikust aastat, selle aja jooksul välja andnud 16 albumit, mis on müünud ülemaailmselt rohkem kui kaks miljonit koopiat.
Paradise Losti soojendav Hangman's Chair on 2005. aastal Pariisis kokku tulnud bänd, kelle helikeel istub kuskil Type O Negative, Life Of Agony ja Sisters of Mercy ristteel. Inspiratsiooni ammutavad nad enda eludest, olgu see bändiliikme surm, üledoos narkootikumidest või kurnav elu Pariisi suburbias.
Kontsert toimub Helitehases neljapäeval, 10. novembril.
### Response:
Helitehases esineb Briti gooti-metal'i ansambel Paradise Lost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Blatter oli just toona FIFA president, kui Katarile 2010. aastal korraldusõigus anti. "See oli halb valik," tunnistas Blatter intervjuus Šveitsi ajalehele Tages Anzeiger. "Jalgpalli MM on liiga suur sellise väikese riigi jaoks nagu Katar. See oli viga ja mina FIFA presidendina vastutasin selle eest."
2010. aasta detsembris tehti esmalt teatavaks, et 2018. aasta MM toimub Venemaal ja mõned minutid hiljem teatas Blatter, et 2022. aasta MM-i korraldab Katar. "Juhatuses otsustasime, et 2018. aasta MM läheb Venemaale ja 2022. aasta MM USA-le. Mõte oli selles, et siis on MM-id järjest suurtes ja mõjukates riikides ja jalgpallil oleks rahutooja efekt. Aga nädal enne otsuse avaldamist helistas Platini (toonane Euroopa jalgpalliliidu UEFA president Michel Platini) ja ütles, et tahab Katari poolt hääletada. Ja see sai otsustavaks."
20. novembril algava Katari MM on aastaid poleemikat põhjustanud, muuhulgas on Katari süüdistatud korruptsioonis ja inimõiguste rikkumises, staadioniehitustel on surnud mitmeid töölisi.
Blatteri sõnul muutis FIFA 2012. aastal enda kriteeriumeid, peamiseks põhjuseks oli just nimelt tööliste kehvad tingimused Kataris staadioneid ehitades. "Nüüd arvestatakse ka sotsiaalsete tingimuste ja inimõigustega," ütles Blatter.
Blatter oli FIFA president 17 aastat ja pidanuks 2015. aastal järjekordset ametiaega alustama, kuid sattus siis silmitsi erinevate korruptsioonisüüdistustega, mis tõid talle kaasa jalgpallis tegutsemise keelu. Ta oli Šveitsis ka pettusesüüdistusega kohtu all, aga tänavu juunis mõisteti ta õigeks. | Blatter: MM-i Katarile andmine oli viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Blatter oli just toona FIFA president, kui Katarile 2010. aastal korraldusõigus anti. "See oli halb valik," tunnistas Blatter intervjuus Šveitsi ajalehele Tages Anzeiger. "Jalgpalli MM on liiga suur sellise väikese riigi jaoks nagu Katar. See oli viga ja mina FIFA presidendina vastutasin selle eest."
2010. aasta detsembris tehti esmalt teatavaks, et 2018. aasta MM toimub Venemaal ja mõned minutid hiljem teatas Blatter, et 2022. aasta MM-i korraldab Katar. "Juhatuses otsustasime, et 2018. aasta MM läheb Venemaale ja 2022. aasta MM USA-le. Mõte oli selles, et siis on MM-id järjest suurtes ja mõjukates riikides ja jalgpallil oleks rahutooja efekt. Aga nädal enne otsuse avaldamist helistas Platini (toonane Euroopa jalgpalliliidu UEFA president Michel Platini) ja ütles, et tahab Katari poolt hääletada. Ja see sai otsustavaks."
20. novembril algava Katari MM on aastaid poleemikat põhjustanud, muuhulgas on Katari süüdistatud korruptsioonis ja inimõiguste rikkumises, staadioniehitustel on surnud mitmeid töölisi.
Blatteri sõnul muutis FIFA 2012. aastal enda kriteeriumeid, peamiseks põhjuseks oli just nimelt tööliste kehvad tingimused Kataris staadioneid ehitades. "Nüüd arvestatakse ka sotsiaalsete tingimuste ja inimõigustega," ütles Blatter.
Blatter oli FIFA president 17 aastat ja pidanuks 2015. aastal järjekordset ametiaega alustama, kuid sattus siis silmitsi erinevate korruptsioonisüüdistustega, mis tõid talle kaasa jalgpallis tegutsemise keelu. Ta oli Šveitsis ka pettusesüüdistusega kohtu all, aga tänavu juunis mõisteti ta õigeks.
### Response:
Blatter: MM-i Katarile andmine oli viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaht esimest perioodi domineeris Flames, minnes ka 3:1 juhtima. Viimasel kolmandikul aga viigistas Islanders Anders Lee ja Kyle Palmieri väravatest seisu ja kohtumine läks lisaajale, kus 58 sekundit enne lõpuvilet viskas Noah Dobson Islandersi võiduvärava.
Washington Capitals lõpetas neljamängulise kaotusteseeria, saades kodus 5:4 jagu Edmonton Oilersist. Dylan Strome viskas võitjate eest kaks väravat ja andis ühe resultatiivse söödu, Erik Gustafsson andis kolm resultatiivset söötu ning Aleksandr Ovetškin sai kirja värava ja söödu.
Tulemused:
Boston – St. Louis 3:1
NY Islanders – Calgary 4:3 la.
Washington – Edmonton 5:4 | Lisaaja viimase minuti värav tõi NY Islandersile võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaht esimest perioodi domineeris Flames, minnes ka 3:1 juhtima. Viimasel kolmandikul aga viigistas Islanders Anders Lee ja Kyle Palmieri väravatest seisu ja kohtumine läks lisaajale, kus 58 sekundit enne lõpuvilet viskas Noah Dobson Islandersi võiduvärava.
Washington Capitals lõpetas neljamängulise kaotusteseeria, saades kodus 5:4 jagu Edmonton Oilersist. Dylan Strome viskas võitjate eest kaks väravat ja andis ühe resultatiivse söödu, Erik Gustafsson andis kolm resultatiivset söötu ning Aleksandr Ovetškin sai kirja värava ja söödu.
Tulemused:
Boston – St. Louis 3:1
NY Islanders – Calgary 4:3 la.
Washington – Edmonton 5:4
### Response:
Lisaaja viimase minuti värav tõi NY Islandersile võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ühelt poolt on meile SAPTK-i asutajate ja eestvedajatena oluline säilitada parteiline sõltumatus ja südametunnistuse vabadus, teiselt poolt tahame aga anda oma maksimaalse panuse EKRE edusse ja laiemalt sellesse, et Eesti poliitilisel maastikul leiaks aset tõsine konservatiivne pööre," ütlesid Järvi ja Vooglaid EKRE saadetud pressiteate vahendusel.
Järvi kandideerib Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas, Vooglaid Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas.
Mustamäe ja Nõmme ringkonnas kandideerib ka EKRE esimees Martin Helme.
Helme, kelle kutsel Järvi ja Vooglaid EKRE nimekirjas kandideerivad, ütles pressiteate vahendusel, et tal on erakonna valimisnimekirja tugevnemise üle väga hea meel.
"Mul isiklikult väga hea meel, et meil on õnnestunud veenda riigikokku kandideerima kahte inimest, kelle näol Eesti poliitika saab kahtlemata juurde väärikust, intellekti ja põhimõttekindlust – omadused, mida üheski erakonnas ega parlamendis kunagi liiga palju olla ei saa," ütles Helme.
"EKRE on kõige selgema ja kindlama maailmavaatelise alusega erakond Eestis üldse. Meie võitluses tugeva ja terve perekonna eest, vaba ja enesekindla rahvusriigi eest oleme SAPTK-i näol alati omanud head maailmavaatelist liitlast," lisas EKRE esimees. | Markus Järvi ja Varro Vooglaid kandideerivad EKRE nimekirjas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ühelt poolt on meile SAPTK-i asutajate ja eestvedajatena oluline säilitada parteiline sõltumatus ja südametunnistuse vabadus, teiselt poolt tahame aga anda oma maksimaalse panuse EKRE edusse ja laiemalt sellesse, et Eesti poliitilisel maastikul leiaks aset tõsine konservatiivne pööre," ütlesid Järvi ja Vooglaid EKRE saadetud pressiteate vahendusel.
Järvi kandideerib Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas, Vooglaid Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas.
Mustamäe ja Nõmme ringkonnas kandideerib ka EKRE esimees Martin Helme.
Helme, kelle kutsel Järvi ja Vooglaid EKRE nimekirjas kandideerivad, ütles pressiteate vahendusel, et tal on erakonna valimisnimekirja tugevnemise üle väga hea meel.
"Mul isiklikult väga hea meel, et meil on õnnestunud veenda riigikokku kandideerima kahte inimest, kelle näol Eesti poliitika saab kahtlemata juurde väärikust, intellekti ja põhimõttekindlust – omadused, mida üheski erakonnas ega parlamendis kunagi liiga palju olla ei saa," ütles Helme.
"EKRE on kõige selgema ja kindlama maailmavaatelise alusega erakond Eestis üldse. Meie võitluses tugeva ja terve perekonna eest, vaba ja enesekindla rahvusriigi eest oleme SAPTK-i näol alati omanud head maailmavaatelist liitlast," lisas EKRE esimees.
### Response:
Markus Järvi ja Varro Vooglaid kandideerivad EKRE nimekirjas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mind ajendas kirjutama avalik diskussioon juristieksami vajalikkuse üle ning täpsemalt ERR-i intervjuu riigikohtu esimehe Villu Kõvega. Kuivõrd juristieksami temaatika kaudu soovitakse ümber kujundada õigusturu toimimine, siis soovin panustada diskussiooni veidi teistsuguse perspektiivi alt, võttes aluseks riigikohtu esimehe mõned seisukohad ning neile heatahtlikult oponeerides.
Õigusharidusest
Villu Kõve toob välja, et õigusõppe tase pole kiita ja järjest rohkem tundub nappivat kvalifitseeritud juriste. Kui probleem on õigushariduses kui sellises, siis jääb arusaamatuks, kuidas on ühe juristieksamiga võimalik lahendada hoopis varasemas faasis tekkivaid probleeme. Kui arvame, et juristieksam on suuteline tasa tegema haridussüsteemi puudujäägid, siis paneme ühele eksamile küll ebarealistlikult suured ootused.
Kuigi riigikohtu esimees viitab justkui kogu juristieksami üle käiv kommunikatsioon on läinud kiiva vale rõhuasetuse tõttu – rõhk on nimelt pandud standardite ühtlustamise asemel õigushariduse kehvale õpetamistasemele –, siis muudest vastustest paistab just nimelt, et haridus just ongi see põhiline murekoht.
Veelkord, kui mure on hariduses, siis tuleb tegeleda haridustasandi parandamisega. Pärast ülikooli on tagajärg juba käes ning ükskõik kui palju me selle tagajärjega tegeleks ja sooviks seda ümber kujundada, siis probleemi põhjust see olematuks ei tee.
Veel toob Kõve välja, et Eesti kohtutes on päris palju ebaprofessionaalseid esindajaid ja et neid signaale tuleb kohtust praktiliselt iga päev. Selliseid juriste pidavat olema kümneid kui mitte sadu.
Samal ajal räägib juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsus (VTK), et kohtus on pidevalt lepingulise esindajana toimetavaid magistrikraadiga juriste, kes ei ole advokatuuri liikmed, kokku umbes 200. Kas riigikohtu esimees väidab, et sisuliselt enamus mitteadvokaatidest juriste on ebapädevad?
Selline seisukoht ei käi kokku VTK enda lähtealustega, mille kohaselt on probleemsete juristide sihtrühma suurus umbes 20 juristi (vt eelnõu VTK kohtuesinduse kvaliteediprobleemide lahendamiseks p 11.1.2.). Oluline on märkida, et umbes pooltel juhtudest on probleem hoopiski ebapiisavas eesti keele oskuses, eriti Ida-Virumaal tegutsevate esindajate suhtes (eelnõu VTK lk 2).
Ühtlasi tuuakse samas dokumendis välja, et kohtunikelt saadud tagasiside valguses on advokatuuriväliste lepinguliste esindajate töö kvaliteet kõikuv, kuid enamus esindajatest saavad kohtus esindamisega hakkama. Seega VTK koostamise käigus kogutud andmed ise ei toeta kuidagi seisukohta, et mitteadvokaadist lepinguliste esindajate puhul oleks praktikas mastaapses ulatuses probleem.
Ometigi tahetakse nende probleemsete enamasti eesti keelt piisavalt mittekõnelevate juristide pärast oluliselt ümber kujundada kogu sektori toimimine. Seda olukorras, kus kohtutel on võimalik ebapädev ja puudulike teadmistega jurist juba praegu kehtivate menetlusnormide alusel menetlusest kõrvaldada. Kuna probleemsed lepingulised esindajad on tõenäoliselt kohtule suuresti teada, siis on kohtutel olemas vahend ilmselgelt ebakompetentsest esindajast tuleneva olukorra lahendamiseks nende menetlusest eemaldamise kaudu.
Õigusabi kättesaadavusest
Kogu standardite ühtlustamise ja väidetava kehva õigusõppe taustal on avalikus diskussioonis varju jäänud küsimus, kuidas mõjutab juristieksami kehtestamine õigusabi kättesaadavust, eelkõige õigusteenuse hinda.
Kahju on lugeda, et ka riigikohtu esimees näikse omavat arvamust, justkui tähendaks juristi väiksem tunnitasu, et abivajaja saab kehvema teenuse. Kõve toob välja, et advokaadist madalama tunnitasuga juristi palkamine võib kaasa tuua väga palju halbu asju, kuna keegi ei tea tegelikult, kui palju see inimene teab Eesti õigusest ja palju ta eesti keelt oskab.
Kahtlemata esineb probleemseid juriste, aga samamoodi esineb ka nõrku advokaate, kohtunikke ja mis tahes teiste õigusteaduse magistrikraadi nõudvate elukutsete esindajaid. Selline üldistustase, et mitteadvokaadist ja madalama tunnitasuga juristi puhul saab inimene reeglina kehvema kvaliteedi, pole minu hinnangul põhjendatud. Samamoodi, nagu ei saa väita, et kõrge advokaadi tunnihind ning advokatuuri kuulumine oleks kvaliteedi absoluutseks garandiks.
"Ka ettevõtte või avaliku teenistuse jurist võib oma valdkonna õigusküsimustes teha silmad ette keskmisele advokaadile."
Jättes hetkel kõrvale selle, kuivõrd põhjendatud ja mõistlik ikkagi on advokaatide 200-300 euro suurune tunnitasu, siis jurist võib tunda advokaadist valdkonda paremini ja tagada inimesele kordades väiksema raha eest parema tulemuse. Eriti kui tegemist on mõne levinuma probleemi lahendamisega. Ka ettevõtte või avaliku teenistuse jurist võib oma valdkonna õigusküsimustes teha silmad ette keskmisele advokaadile.
Seega ei saa väita, et madalama tunnitasuga juristi kaasamine ongi paljudel juhtudel määravaks. Et taolist järeldust teha oleks vaja suuremat kohtupraktika analüüsi, milles võrreldakse objektiivsete parameetrite alusel nii juristide kui ka advokaatide tööd.
Ei saa ka nõus olla väitega, et jurist ei vastuta oma töö eest, kui ta midagi untsu keerab. Advokaatidel on teatavasti sõlmitud vastutuskindlustuse lepingud. See tähendab, et kui advokaat tekitab kliendile kahju (laseb näiteks mõne olulise tähtaja üle), siis maksab selle kahju kinni kindlustusandja. Juristidele Eesti kindlustusseltsid paraku taolist kindlustusteenust pakkuda ei soovi. Seetõttu vastutavad juristid kliendile tekitatud kahju eest reeglina isiklikult.
Asjaolu, et juristide puhul pole advokatuuri sarnast organisatsiooni näppu viibutamas, ei tähenda, et vastutust ei eksisteeriks. Risk isikliku vastutuse ees on märksa karmim kui kindlustuskaitse vihmavarju all tegutsemine.
Juristieksamist
Juristieksami kehtestamisega tõmmatakse paratamatult õigusteenuste pakkumist koomale, mis omakorda mõjutab negatiivselt teenuse kättesaadavust ennast. Enamikule inimestest pole professionaalse õigusnõustaja kasutamine juba täna jõukohane. Keskmise kuupalgaga eest on võimalik osta umbes seitse tundi turu keskmise hinnaga advokaaditeenust.
Kohtuasjades kulub reeglina sõltuvalt vaidluse keerukusest ja mahukusest aga õigustunde kordades rohkem. Kui vaidlus on mahukam, võib kohtuasja menetluskuludeks minna ka keskmine aastapalk 16 200 eurot (netos). Keskmise sissetulekuga inimesele pole seega väga realistlik kasutada advokaadibüroo teenuseid.
Pole näha, et advokaadid hakkaksid kunagi pakkuma keskmise sissetulekuga inimesele kättesaadavas hinnaklassis teenust. Ometi saab kindlalt väita, et eraisikute puhul kõige levinumad perekonna- ja võlaõiguse küsimused vajavad lahendamist ka tulevikus. Juristieksami kaudu teenuseosutajate pakkumise vähendamisega süveneb õigusabi kättesaadavuse probleem veelgi.
Juristieksami loomisega luuakse teataval määral paralleelne advokatuurilaadne institutsioon, milliseid ülesandeid hakkab praeguse plaani järgi läbi juristieksami korraldamise täitma riigikohus.
Tõepoolest, mitmetes riikides ongi nõnda, et peale advokaadi keegi kohtus esindada ei tohi. Esineb ka riike, kus toimetab samaaegselt mitu advokatuuri. Eesti on selles osas seni olnud liberaalse lähenemisega riik ja ehk on see lähenemine ka meie väiksust arvestades ka edaspidi otstarbekas.
Maailma mastaabis on kogu meie õigusturg üliväike ning ei maksa siinkohal minna ülereguleerimise ohtlikku teed. Seda eriti arvestades, et me räägime üksnes 20 õigusnõustajast, keda on VTK-s mainitud probleemsena. Tekib küsimus, kas tõesti kujundame nende suurusjärgus 20 enamasti keeleprobleemiga isiku tõttu kogu turu toimimise ümber?
See ei tundu ressursitõhus, läbi analüüsitud ja põhjendatud tegevusplaan. Igal uuel ja finantse nõudval tegevusel peab olema konkreetne eesmärk ja mingi tulemus, midagi peab minema paremaks mastaabis, et kulutatud ressursid oleksid proportsionaalsed. Meenutame, et juristieksami VTK sai arvamuste esitamiste faasis ulatusliku kriitika osaliseks pea kõigilt tagasiside andnutelt. Ka Eesti Kohtunike Ühing tõi välja, et on kaheldav, kas üldine juristieksam on kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks sobiv meetod.
Juristieksam ei ole minu arvates sobilik viis õigushariduse sõlmküsimuste lahendamiseks. Juristieksam tulgu siis, kui selle järgi on reaalne praktikast tulenev vajadus. Kuniks riigi mure on selgelt õigushariduse kvaliteedi pärast, siis tasub tegeleda probleemi enda ja eesmärgipäraste lahenduse otsimisega. Kiirustades ja ilma piisava analüüsita õigusteenuste turu toimimise fundamentaalne muutmine toob aga rohkem kahju kui kasu. Seetõttu tuleks sellest plaanist hetkel loobuda. | Erki Pisuke: juristieksam ei ole lahendus õigushariduse probleemidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mind ajendas kirjutama avalik diskussioon juristieksami vajalikkuse üle ning täpsemalt ERR-i intervjuu riigikohtu esimehe Villu Kõvega. Kuivõrd juristieksami temaatika kaudu soovitakse ümber kujundada õigusturu toimimine, siis soovin panustada diskussiooni veidi teistsuguse perspektiivi alt, võttes aluseks riigikohtu esimehe mõned seisukohad ning neile heatahtlikult oponeerides.
Õigusharidusest
Villu Kõve toob välja, et õigusõppe tase pole kiita ja järjest rohkem tundub nappivat kvalifitseeritud juriste. Kui probleem on õigushariduses kui sellises, siis jääb arusaamatuks, kuidas on ühe juristieksamiga võimalik lahendada hoopis varasemas faasis tekkivaid probleeme. Kui arvame, et juristieksam on suuteline tasa tegema haridussüsteemi puudujäägid, siis paneme ühele eksamile küll ebarealistlikult suured ootused.
Kuigi riigikohtu esimees viitab justkui kogu juristieksami üle käiv kommunikatsioon on läinud kiiva vale rõhuasetuse tõttu – rõhk on nimelt pandud standardite ühtlustamise asemel õigushariduse kehvale õpetamistasemele –, siis muudest vastustest paistab just nimelt, et haridus just ongi see põhiline murekoht.
Veelkord, kui mure on hariduses, siis tuleb tegeleda haridustasandi parandamisega. Pärast ülikooli on tagajärg juba käes ning ükskõik kui palju me selle tagajärjega tegeleks ja sooviks seda ümber kujundada, siis probleemi põhjust see olematuks ei tee.
Veel toob Kõve välja, et Eesti kohtutes on päris palju ebaprofessionaalseid esindajaid ja et neid signaale tuleb kohtust praktiliselt iga päev. Selliseid juriste pidavat olema kümneid kui mitte sadu.
Samal ajal räägib juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsus (VTK), et kohtus on pidevalt lepingulise esindajana toimetavaid magistrikraadiga juriste, kes ei ole advokatuuri liikmed, kokku umbes 200. Kas riigikohtu esimees väidab, et sisuliselt enamus mitteadvokaatidest juriste on ebapädevad?
Selline seisukoht ei käi kokku VTK enda lähtealustega, mille kohaselt on probleemsete juristide sihtrühma suurus umbes 20 juristi (vt eelnõu VTK kohtuesinduse kvaliteediprobleemide lahendamiseks p 11.1.2.). Oluline on märkida, et umbes pooltel juhtudest on probleem hoopiski ebapiisavas eesti keele oskuses, eriti Ida-Virumaal tegutsevate esindajate suhtes (eelnõu VTK lk 2).
Ühtlasi tuuakse samas dokumendis välja, et kohtunikelt saadud tagasiside valguses on advokatuuriväliste lepinguliste esindajate töö kvaliteet kõikuv, kuid enamus esindajatest saavad kohtus esindamisega hakkama. Seega VTK koostamise käigus kogutud andmed ise ei toeta kuidagi seisukohta, et mitteadvokaadist lepinguliste esindajate puhul oleks praktikas mastaapses ulatuses probleem.
Ometigi tahetakse nende probleemsete enamasti eesti keelt piisavalt mittekõnelevate juristide pärast oluliselt ümber kujundada kogu sektori toimimine. Seda olukorras, kus kohtutel on võimalik ebapädev ja puudulike teadmistega jurist juba praegu kehtivate menetlusnormide alusel menetlusest kõrvaldada. Kuna probleemsed lepingulised esindajad on tõenäoliselt kohtule suuresti teada, siis on kohtutel olemas vahend ilmselgelt ebakompetentsest esindajast tuleneva olukorra lahendamiseks nende menetlusest eemaldamise kaudu.
Õigusabi kättesaadavusest
Kogu standardite ühtlustamise ja väidetava kehva õigusõppe taustal on avalikus diskussioonis varju jäänud küsimus, kuidas mõjutab juristieksami kehtestamine õigusabi kättesaadavust, eelkõige õigusteenuse hinda.
Kahju on lugeda, et ka riigikohtu esimees näikse omavat arvamust, justkui tähendaks juristi väiksem tunnitasu, et abivajaja saab kehvema teenuse. Kõve toob välja, et advokaadist madalama tunnitasuga juristi palkamine võib kaasa tuua väga palju halbu asju, kuna keegi ei tea tegelikult, kui palju see inimene teab Eesti õigusest ja palju ta eesti keelt oskab.
Kahtlemata esineb probleemseid juriste, aga samamoodi esineb ka nõrku advokaate, kohtunikke ja mis tahes teiste õigusteaduse magistrikraadi nõudvate elukutsete esindajaid. Selline üldistustase, et mitteadvokaadist ja madalama tunnitasuga juristi puhul saab inimene reeglina kehvema kvaliteedi, pole minu hinnangul põhjendatud. Samamoodi, nagu ei saa väita, et kõrge advokaadi tunnihind ning advokatuuri kuulumine oleks kvaliteedi absoluutseks garandiks.
"Ka ettevõtte või avaliku teenistuse jurist võib oma valdkonna õigusküsimustes teha silmad ette keskmisele advokaadile."
Jättes hetkel kõrvale selle, kuivõrd põhjendatud ja mõistlik ikkagi on advokaatide 200-300 euro suurune tunnitasu, siis jurist võib tunda advokaadist valdkonda paremini ja tagada inimesele kordades väiksema raha eest parema tulemuse. Eriti kui tegemist on mõne levinuma probleemi lahendamisega. Ka ettevõtte või avaliku teenistuse jurist võib oma valdkonna õigusküsimustes teha silmad ette keskmisele advokaadile.
Seega ei saa väita, et madalama tunnitasuga juristi kaasamine ongi paljudel juhtudel määravaks. Et taolist järeldust teha oleks vaja suuremat kohtupraktika analüüsi, milles võrreldakse objektiivsete parameetrite alusel nii juristide kui ka advokaatide tööd.
Ei saa ka nõus olla väitega, et jurist ei vastuta oma töö eest, kui ta midagi untsu keerab. Advokaatidel on teatavasti sõlmitud vastutuskindlustuse lepingud. See tähendab, et kui advokaat tekitab kliendile kahju (laseb näiteks mõne olulise tähtaja üle), siis maksab selle kahju kinni kindlustusandja. Juristidele Eesti kindlustusseltsid paraku taolist kindlustusteenust pakkuda ei soovi. Seetõttu vastutavad juristid kliendile tekitatud kahju eest reeglina isiklikult.
Asjaolu, et juristide puhul pole advokatuuri sarnast organisatsiooni näppu viibutamas, ei tähenda, et vastutust ei eksisteeriks. Risk isikliku vastutuse ees on märksa karmim kui kindlustuskaitse vihmavarju all tegutsemine.
Juristieksamist
Juristieksami kehtestamisega tõmmatakse paratamatult õigusteenuste pakkumist koomale, mis omakorda mõjutab negatiivselt teenuse kättesaadavust ennast. Enamikule inimestest pole professionaalse õigusnõustaja kasutamine juba täna jõukohane. Keskmise kuupalgaga eest on võimalik osta umbes seitse tundi turu keskmise hinnaga advokaaditeenust.
Kohtuasjades kulub reeglina sõltuvalt vaidluse keerukusest ja mahukusest aga õigustunde kordades rohkem. Kui vaidlus on mahukam, võib kohtuasja menetluskuludeks minna ka keskmine aastapalk 16 200 eurot (netos). Keskmise sissetulekuga inimesele pole seega väga realistlik kasutada advokaadibüroo teenuseid.
Pole näha, et advokaadid hakkaksid kunagi pakkuma keskmise sissetulekuga inimesele kättesaadavas hinnaklassis teenust. Ometi saab kindlalt väita, et eraisikute puhul kõige levinumad perekonna- ja võlaõiguse küsimused vajavad lahendamist ka tulevikus. Juristieksami kaudu teenuseosutajate pakkumise vähendamisega süveneb õigusabi kättesaadavuse probleem veelgi.
Juristieksami loomisega luuakse teataval määral paralleelne advokatuurilaadne institutsioon, milliseid ülesandeid hakkab praeguse plaani järgi läbi juristieksami korraldamise täitma riigikohus.
Tõepoolest, mitmetes riikides ongi nõnda, et peale advokaadi keegi kohtus esindada ei tohi. Esineb ka riike, kus toimetab samaaegselt mitu advokatuuri. Eesti on selles osas seni olnud liberaalse lähenemisega riik ja ehk on see lähenemine ka meie väiksust arvestades ka edaspidi otstarbekas.
Maailma mastaabis on kogu meie õigusturg üliväike ning ei maksa siinkohal minna ülereguleerimise ohtlikku teed. Seda eriti arvestades, et me räägime üksnes 20 õigusnõustajast, keda on VTK-s mainitud probleemsena. Tekib küsimus, kas tõesti kujundame nende suurusjärgus 20 enamasti keeleprobleemiga isiku tõttu kogu turu toimimise ümber?
See ei tundu ressursitõhus, läbi analüüsitud ja põhjendatud tegevusplaan. Igal uuel ja finantse nõudval tegevusel peab olema konkreetne eesmärk ja mingi tulemus, midagi peab minema paremaks mastaabis, et kulutatud ressursid oleksid proportsionaalsed. Meenutame, et juristieksami VTK sai arvamuste esitamiste faasis ulatusliku kriitika osaliseks pea kõigilt tagasiside andnutelt. Ka Eesti Kohtunike Ühing tõi välja, et on kaheldav, kas üldine juristieksam on kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks sobiv meetod.
Juristieksam ei ole minu arvates sobilik viis õigushariduse sõlmküsimuste lahendamiseks. Juristieksam tulgu siis, kui selle järgi on reaalne praktikast tulenev vajadus. Kuniks riigi mure on selgelt õigushariduse kvaliteedi pärast, siis tasub tegeleda probleemi enda ja eesmärgipäraste lahenduse otsimisega. Kiirustades ja ilma piisava analüüsita õigusteenuste turu toimimise fundamentaalne muutmine toob aga rohkem kahju kui kasu. Seetõttu tuleks sellest plaanist hetkel loobuda.
### Response:
Erki Pisuke: juristieksam ei ole lahendus õigushariduse probleemidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõus märgitakse, et riigi eelarvestrateegia 2023–2026 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T põhivõrku
kuuluvate maanteede Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla väljaehitamise 2030. aasta lõpuks.
Seoses väga madala liiklussagedusega Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla lõigul ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Ülenurme-Luhamaa lõigul taotletakse Euroopa Komisjonilt nende lõikude nõuetekohaseks väljaehitamiseks tähtaja pikendamist kuni aastani 2050.
2022. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee määruses sätestatud nõuetele 39 protsendi ulatuses ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 22 protsendi ulatuses.
Teehoiukava järgi vajavad riigiteed olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks igal aastal 200 miljonit eurot, kuid järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 100 miljonit aastas. See toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel ning arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui seisukorra hoidmine, märgitakse eelnõus.
Teehoiukavas lisatakse, et investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel 2023 ja 2026 ning peatamine aastatel 2024 ja 2025 takistab
oluliselt transpordi ja liikuvuse arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkide täitmist nii liikluses hukkunute ja vigastatute vähendamise püüdluste kui ka kruusateedele tolmuvabade katete ehitamise suhtes.
Eelnõus on välja toodud ka Euroopa raha kasutamine järgmistel aastatel. Ühtekuuluvusfondist on perioodiks 2021–2027 toetuse maht riigiteedele 159 miljonit eurot. Toetuse abil on kavas ehitada neljarajaliseks Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Libatse-Nurme, Pärnu-Uulu ning Sauga-Pärnu teelõik, ehitada
eritasandiliseks Paldiski maanteel asuv Harku ristmik ning rajada 2+1 ristlõikega Neanurme-Pikknurme teelõik Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel.
CEF-i vahendeid kasutatakse Rail Balticu raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate liiklussõlmede ehituseks aastatel 2022–2024 kokku 30 miljoni euro ulatuses ning Tallinna ringtee Kanama viadukti rekonstrueerimist 2024.–
2025. aastal viie miljoni euro ulatuses.
Riigi teehoiukava 2023–2026 eelnõu oli varem markeeritud AK ehk asututusiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendina, ERR-i pöördumise järel tehti eelnõu ka avalikkusele kättesaadavaks. | Kahe suure maantee väljaehitamine võib pikeneda 2050. aastani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõus märgitakse, et riigi eelarvestrateegia 2023–2026 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T põhivõrku
kuuluvate maanteede Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla väljaehitamise 2030. aasta lõpuks.
Seoses väga madala liiklussagedusega Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla lõigul ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Ülenurme-Luhamaa lõigul taotletakse Euroopa Komisjonilt nende lõikude nõuetekohaseks väljaehitamiseks tähtaja pikendamist kuni aastani 2050.
2022. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee määruses sätestatud nõuetele 39 protsendi ulatuses ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 22 protsendi ulatuses.
Teehoiukava järgi vajavad riigiteed olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks igal aastal 200 miljonit eurot, kuid järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 100 miljonit aastas. See toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel ning arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui seisukorra hoidmine, märgitakse eelnõus.
Teehoiukavas lisatakse, et investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel 2023 ja 2026 ning peatamine aastatel 2024 ja 2025 takistab
oluliselt transpordi ja liikuvuse arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkide täitmist nii liikluses hukkunute ja vigastatute vähendamise püüdluste kui ka kruusateedele tolmuvabade katete ehitamise suhtes.
Eelnõus on välja toodud ka Euroopa raha kasutamine järgmistel aastatel. Ühtekuuluvusfondist on perioodiks 2021–2027 toetuse maht riigiteedele 159 miljonit eurot. Toetuse abil on kavas ehitada neljarajaliseks Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Libatse-Nurme, Pärnu-Uulu ning Sauga-Pärnu teelõik, ehitada
eritasandiliseks Paldiski maanteel asuv Harku ristmik ning rajada 2+1 ristlõikega Neanurme-Pikknurme teelõik Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel.
CEF-i vahendeid kasutatakse Rail Balticu raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate liiklussõlmede ehituseks aastatel 2022–2024 kokku 30 miljoni euro ulatuses ning Tallinna ringtee Kanama viadukti rekonstrueerimist 2024.–
2025. aastal viie miljoni euro ulatuses.
Riigi teehoiukava 2023–2026 eelnõu oli varem markeeritud AK ehk asututusiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendina, ERR-i pöördumise järel tehti eelnõu ka avalikkusele kättesaadavaks.
### Response:
Kahe suure maantee väljaehitamine võib pikeneda 2050. aastani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis kohale Aru valimisnimekirjas asetub, pole veel teada. Erakonna Tartu piirkonna kandideerijate nimekiri ja selle järjestus kinnitatakse detsembri alguses toimuval piirkonna üldkogul, teatas sotside pressiesindaja.
Aru on ajakirjandusteadlane ja museoloog, aastatel 1995-2006 oli ta Eesti Kirjandusmuusemi direktor ning 2006-2012 ERM-i direktor. Aru on olnud riigikogu XIII koosseisu liige (2015–2019).
Valimisnimekiri on Tartu sotsid hiljuti tülli ajanud. Erakonna Tartu piirkonnast on lahkunud mitu liiget, kes põhjendasid äraminekut ebasõbraliku juhtimiskultuuri ning juhatusele meelepäraste inimeste soosimisega. Ka abilinnapea Gea Kangilaski esitas erakonnast lahkumise avalduse. | Krista Aru nõustus Tartus sotside nimekirjas kandideerima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis kohale Aru valimisnimekirjas asetub, pole veel teada. Erakonna Tartu piirkonna kandideerijate nimekiri ja selle järjestus kinnitatakse detsembri alguses toimuval piirkonna üldkogul, teatas sotside pressiesindaja.
Aru on ajakirjandusteadlane ja museoloog, aastatel 1995-2006 oli ta Eesti Kirjandusmuusemi direktor ning 2006-2012 ERM-i direktor. Aru on olnud riigikogu XIII koosseisu liige (2015–2019).
Valimisnimekiri on Tartu sotsid hiljuti tülli ajanud. Erakonna Tartu piirkonnast on lahkunud mitu liiget, kes põhjendasid äraminekut ebasõbraliku juhtimiskultuuri ning juhatusele meelepäraste inimeste soosimisega. Ka abilinnapea Gea Kangilaski esitas erakonnast lahkumise avalduse.
### Response:
Krista Aru nõustus Tartus sotside nimekirjas kandideerima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suhete tasandil on meil jätkuvalt head suhted ja tiimisiseselt oleme eesootavaks ralliks valmistanud nagu oskame, et ka Jaapanis saaksime olla võimalikult heal tasemel! Hyundai meeskonnas on palju väga häid inimesi ja nad on mind nende aastate jooksul palju toetanud. Ühtegi võitu WRC sarjas ei tohiks alavääristada ning ükski võit ei tule ilma meeskonna koostööta," rääkis Tänak Betsafe'ile enda praegustest suhetest Hyundai tiimiga.
"Oleme analüüsinud viimast Hispaania rallit ja üritanud leida võimalusi erinevate detailide ja seadistuse parandamiseks. Testida ülemere ralliks ei saa, aga enne starti on siiski testikatse, kus meil on võimalik mõningaid asju proovida," lisas ta.
Küsimusele, kas ta jätkab uuel hooajal rallisõitjana, vastas Tänak: "Hetkel ei ole mul kahjuks midagi öelda uue aasta rallimaailma plaanide kohta. Hyundai leping lõpeb mul õige pea ja järgmiseks aastaks mul midagi ei ole."
"Vahel on ehk raske mõista, miks endast lugu pidavad inimesed sellisel kujul meedias klatšivad, aga järelikult on see vajalik ja päeva lõpuks on see kõik müra, mida meil ei ole tegelikult oma igapäevaellu vaja. Elus on palju toredamaid asju kui kollase ajakirjanduse saunalood," kommenteeris Tänak erinevaid spekulatsioone, mis tema kohta on meedias välja käidud.
Autoralli MM-sarja viimane etapp ehk Jaapani ralli algab neljapäeval testikatsega, mis sõidetakse Eesti aja järgi öösel kell 2.01, esimene kiiruskatse on kavas hommikul kell 10.38. ERR-i spordiportaal vahendab sündmuste käiku ralliblogis. | Ott Tänak: uueks aastaks mul lepingut ei ole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suhete tasandil on meil jätkuvalt head suhted ja tiimisiseselt oleme eesootavaks ralliks valmistanud nagu oskame, et ka Jaapanis saaksime olla võimalikult heal tasemel! Hyundai meeskonnas on palju väga häid inimesi ja nad on mind nende aastate jooksul palju toetanud. Ühtegi võitu WRC sarjas ei tohiks alavääristada ning ükski võit ei tule ilma meeskonna koostööta," rääkis Tänak Betsafe'ile enda praegustest suhetest Hyundai tiimiga.
"Oleme analüüsinud viimast Hispaania rallit ja üritanud leida võimalusi erinevate detailide ja seadistuse parandamiseks. Testida ülemere ralliks ei saa, aga enne starti on siiski testikatse, kus meil on võimalik mõningaid asju proovida," lisas ta.
Küsimusele, kas ta jätkab uuel hooajal rallisõitjana, vastas Tänak: "Hetkel ei ole mul kahjuks midagi öelda uue aasta rallimaailma plaanide kohta. Hyundai leping lõpeb mul õige pea ja järgmiseks aastaks mul midagi ei ole."
"Vahel on ehk raske mõista, miks endast lugu pidavad inimesed sellisel kujul meedias klatšivad, aga järelikult on see vajalik ja päeva lõpuks on see kõik müra, mida meil ei ole tegelikult oma igapäevaellu vaja. Elus on palju toredamaid asju kui kollase ajakirjanduse saunalood," kommenteeris Tänak erinevaid spekulatsioone, mis tema kohta on meedias välja käidud.
Autoralli MM-sarja viimane etapp ehk Jaapani ralli algab neljapäeval testikatsega, mis sõidetakse Eesti aja järgi öösel kell 2.01, esimene kiiruskatse on kavas hommikul kell 10.38. ERR-i spordiportaal vahendab sündmuste käiku ralliblogis.
### Response:
Ott Tänak: uueks aastaks mul lepingut ei ole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riikide koondiste mängus saavutas Eesti koondis koosseisus Ove Põder, Igor Habal, Illar Tõnisson ja Kaarel Silmato sarnaselt eelmisele aastale teise koha. Nagu ka eelmisel aastal, tuli võitjaks taas Belgia koondis ning pronksmedalid sai Inglismaa koondis.
Kaarel Silmato jõudis hõbemedalile ka üksikmängus. Võitja oli Ronny Swiggers Belgiast ning kolmanda koha omanik oli Daoud Jackson Inglismaalt.
Paarismängus võitis Kaarel Silmato koos Igor Habaliga pronksmedali. Esimese koha saavutasid Victoria Groce (USA) – Kevin Ashman (Inglismaa) ning teiseks tulid Tero Kalliolevo (Soome) – Ronny Swiggers (Belgia).
Klubide mängus sai Eesti-Soome võistkond JFSI (Tero Kalliolevo, Ove Põder, Kaarel Silmato, Jussi Suvanto) kolmanda koha. Eespool olid samuti rahvusvahelised võistkonnad The New Janitors ja The Rolling Scones.
Eriteemalistes mängudes võitis Ove Põder ajalooteemalise mängu; Igor Habal jagas esikohta sporditeemalisel mängul ning Kaarel Silmato pälvis pronksmedali filmiteemalisel mängul. | Eesti mälumängurid võitsid EM-il hulgaliselt medaleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riikide koondiste mängus saavutas Eesti koondis koosseisus Ove Põder, Igor Habal, Illar Tõnisson ja Kaarel Silmato sarnaselt eelmisele aastale teise koha. Nagu ka eelmisel aastal, tuli võitjaks taas Belgia koondis ning pronksmedalid sai Inglismaa koondis.
Kaarel Silmato jõudis hõbemedalile ka üksikmängus. Võitja oli Ronny Swiggers Belgiast ning kolmanda koha omanik oli Daoud Jackson Inglismaalt.
Paarismängus võitis Kaarel Silmato koos Igor Habaliga pronksmedali. Esimese koha saavutasid Victoria Groce (USA) – Kevin Ashman (Inglismaa) ning teiseks tulid Tero Kalliolevo (Soome) – Ronny Swiggers (Belgia).
Klubide mängus sai Eesti-Soome võistkond JFSI (Tero Kalliolevo, Ove Põder, Kaarel Silmato, Jussi Suvanto) kolmanda koha. Eespool olid samuti rahvusvahelised võistkonnad The New Janitors ja The Rolling Scones.
Eriteemalistes mängudes võitis Ove Põder ajalooteemalise mängu; Igor Habal jagas esikohta sporditeemalisel mängul ning Kaarel Silmato pälvis pronksmedali filmiteemalisel mängul.
### Response:
Eesti mälumängurid võitsid EM-il hulgaliselt medaleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Micheli kõne pidi olema väga kriitiline Venemaa ebaseadusliku sõja suhtes. Michel tahtis veel öelda, et Euroopa õpib sellest sõjast väga olulisi õppetunde, vahendas Reuters.
Micheli pressiesindaja kinnitas, et Peking tühistas tema kõne edastamise.
"Michel kutsuti esinema Hongqiao foorumil, mis toimub Shanghais. Hiina ametivõimude nõudmisel olime tõepoolest edastanud eelnevalt salvestatud sõnumi, mida lõpuks ei edastatud," ütles pressiesindaja.
Kaubandusüritusel pidasid kõne Xi Jinping, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) peadirektor Kristalina Georgieva ning Indoneesia ja Sri Lanka presidendid. Kõne pidas veel ka Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenka.
Michel peaks järgmisel nädalal toimuval G20 tippkohtumisel kohtuma Hiina presidendi Xi Jinpingiga, teatas Politico. | Peking tühistas Shanghai kaubandusüritusel Micheli kõne edastamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Micheli kõne pidi olema väga kriitiline Venemaa ebaseadusliku sõja suhtes. Michel tahtis veel öelda, et Euroopa õpib sellest sõjast väga olulisi õppetunde, vahendas Reuters.
Micheli pressiesindaja kinnitas, et Peking tühistas tema kõne edastamise.
"Michel kutsuti esinema Hongqiao foorumil, mis toimub Shanghais. Hiina ametivõimude nõudmisel olime tõepoolest edastanud eelnevalt salvestatud sõnumi, mida lõpuks ei edastatud," ütles pressiesindaja.
Kaubandusüritusel pidasid kõne Xi Jinping, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) peadirektor Kristalina Georgieva ning Indoneesia ja Sri Lanka presidendid. Kõne pidas veel ka Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenka.
Michel peaks järgmisel nädalal toimuval G20 tippkohtumisel kohtuma Hiina presidendi Xi Jinpingiga, teatas Politico.
### Response:
Peking tühistas Shanghai kaubandusüritusel Micheli kõne edastamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõik kes tegelesid transiidiga, logistikaga, Vene kauba vedamisega ja ka Venemaal vagunite rendiga, nende jaoks on olukord kardinaalselt muutunud. See, et endine aeg kunagi tagasi tuleb, ei ole praegu võimalik. Arusaadavalt tuleb Operaili puhul, kelle tulud tulidki ka äritegevusest Venemaal, kauba üle piiri vedamisest, analüüs teha, et mis tulevik on ja kuidas edasi," lausus Sikkut.
Operail, kes valitsuse otsusega loobub mittestrateegilistest äridest, sealhulgas kaubavagunite rentimisest, teenis tänavu üheksa kuuga 3,5 miljonit eurot kahjumit. Ettevõtte juht Raul Toomsalu sõnul seni just vagunite renditulu ja endised suured transiidimahud maksnud kinni kogu Eesti raudteetaristu ülalpidamise ning kasumit teenimata pole Operailil äriühinguna mõtet ning kahtluse alla satub kogu kaubavedu raudteel.
Sikkuti sõnul tuleb arutada, kas kaubavedu raudteel on riigile strateegiliselt vajalik, ja kui nii, siis millises vormis.
"Valitsuse otsus Vene ärist väljumiseks on olemas. See tähendab vagunite müüki. Otsust kuidagi ümber vaadatud ei ole, see tähendabki (Operailile) äri kokkutõmbamist ja analüüsi selles osas, mis finantsiline perspektiiv lühiajaliselt on. Aga riigi vaates on vaja teha ka strateegiline otsus, kuidas me näeme, kas sellist tegevust strateegiliselt on vaja ja millises vormis seda on vaja – kas tegu on eraldi riigiettevõttega või mõne teise lahendusega," lausus ta.
Sikkuti sõnul saab seda valitsuses arutada peale seda, kui Operail on mittestrateegilised ärid müünud ning on ehk rohkem teadmist finantsmõjude ja tuleviku raudteeveomahtude kohta.
"Riigil võib olla ettevõte koos selle strateegilise võimekusega, võib olla ka lihtsalt võimekus ka mõnes teises ettevõttes mõnes teises vormis. Aga nende aruteludeni me alles jõuame. Võib-olla Operail jätkab, lihtsat väiksemas mahus ja Eesti-Läti-Leedu suunaliste vedude ja teiste ülesannetega," lausus minister.
Operailil käivad praegu läbirääkimised pakkujatega. Toomsalu ütles, et praegu on lõpusirgel vagunirendiärist väljumine ehk vagunite müük.
"Huvilisi, kes on Operail Leasingu vara enampakkumise erinevates etappides soovinud protsessiga kaasa tulla, on olnud ligi 60. Huvi ei tähenda aga alati võimekust pakkumine teha ja ost sooritada. Praeguseks on kõik pakkumised esitatud, nende seas on ka Eesti pakkujaid. Toimub pakkumiste analüüs ja läbirääkimised," lausus ta.
Eraettevõtteid, kes Eestis raudteel kaubavedusid osutaks, praegu pole. Toomsalu sõnul pole näha, et kui Operail kaoks, võtaksid eraettevõtjad nende rolli üle, sest praeguste taristutasudega ei ole kaubavedu raudteel tasuv äri.
Operail on Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõte, mille põhilisteks ärisuundadeks on kaubavedu, veeremi remont ja ehitus ning veeremi rent. Ettevõte annab tööd umbes 400 inimesele. | Sikkuti sõnul tuleb veel arutada, kas riigil on Operaili vaja või mitte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõik kes tegelesid transiidiga, logistikaga, Vene kauba vedamisega ja ka Venemaal vagunite rendiga, nende jaoks on olukord kardinaalselt muutunud. See, et endine aeg kunagi tagasi tuleb, ei ole praegu võimalik. Arusaadavalt tuleb Operaili puhul, kelle tulud tulidki ka äritegevusest Venemaal, kauba üle piiri vedamisest, analüüs teha, et mis tulevik on ja kuidas edasi," lausus Sikkut.
Operail, kes valitsuse otsusega loobub mittestrateegilistest äridest, sealhulgas kaubavagunite rentimisest, teenis tänavu üheksa kuuga 3,5 miljonit eurot kahjumit. Ettevõtte juht Raul Toomsalu sõnul seni just vagunite renditulu ja endised suured transiidimahud maksnud kinni kogu Eesti raudteetaristu ülalpidamise ning kasumit teenimata pole Operailil äriühinguna mõtet ning kahtluse alla satub kogu kaubavedu raudteel.
Sikkuti sõnul tuleb arutada, kas kaubavedu raudteel on riigile strateegiliselt vajalik, ja kui nii, siis millises vormis.
"Valitsuse otsus Vene ärist väljumiseks on olemas. See tähendab vagunite müüki. Otsust kuidagi ümber vaadatud ei ole, see tähendabki (Operailile) äri kokkutõmbamist ja analüüsi selles osas, mis finantsiline perspektiiv lühiajaliselt on. Aga riigi vaates on vaja teha ka strateegiline otsus, kuidas me näeme, kas sellist tegevust strateegiliselt on vaja ja millises vormis seda on vaja – kas tegu on eraldi riigiettevõttega või mõne teise lahendusega," lausus ta.
Sikkuti sõnul saab seda valitsuses arutada peale seda, kui Operail on mittestrateegilised ärid müünud ning on ehk rohkem teadmist finantsmõjude ja tuleviku raudteeveomahtude kohta.
"Riigil võib olla ettevõte koos selle strateegilise võimekusega, võib olla ka lihtsalt võimekus ka mõnes teises ettevõttes mõnes teises vormis. Aga nende aruteludeni me alles jõuame. Võib-olla Operail jätkab, lihtsat väiksemas mahus ja Eesti-Läti-Leedu suunaliste vedude ja teiste ülesannetega," lausus minister.
Operailil käivad praegu läbirääkimised pakkujatega. Toomsalu ütles, et praegu on lõpusirgel vagunirendiärist väljumine ehk vagunite müük.
"Huvilisi, kes on Operail Leasingu vara enampakkumise erinevates etappides soovinud protsessiga kaasa tulla, on olnud ligi 60. Huvi ei tähenda aga alati võimekust pakkumine teha ja ost sooritada. Praeguseks on kõik pakkumised esitatud, nende seas on ka Eesti pakkujaid. Toimub pakkumiste analüüs ja läbirääkimised," lausus ta.
Eraettevõtteid, kes Eestis raudteel kaubavedusid osutaks, praegu pole. Toomsalu sõnul pole näha, et kui Operail kaoks, võtaksid eraettevõtjad nende rolli üle, sest praeguste taristutasudega ei ole kaubavedu raudteel tasuv äri.
Operail on Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõte, mille põhilisteks ärisuundadeks on kaubavedu, veeremi remont ja ehitus ning veeremi rent. Ettevõte annab tööd umbes 400 inimesele.
### Response:
Sikkuti sõnul tuleb veel arutada, kas riigil on Operaili vaja või mitte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepi paikneb nüüd 30. positsioonil. Elena Malõgina tõusis kaheksa kohta ja on nüüd taas karjääri kõrgeimal, 380. kohal. Maileen Nuudi tõusis 609. positsioonile.
Hooaja lõpetab edetabeli esikohal poolatar Iga Swiatek, talle järgnevad tuneeslanna Ons Jabeur ja ameeriklanna Jessica Pegula. Neljandaks tõusis WTA finaalturniiri võitnud prantslanna Caroline Garcia, talle finaalis alla jäänud Arina Sabalenka kerkis viiendaks. Kreeklanna Maria Sakkari lõpetab hooaja maailma kuuenda reketina, ameeriklanna Coco Gauff langes seitsmendaks. Gauffile järgnevad neutraalse lipu all mängivad venelannad: Darja Kasatkina on kaheksas ja Veronika Kudermetova üheksas. Esikümne lõpetab rumeenlanna Simona Halep.
Meeste edetabelis langes Eesti esinumber, 19-aastane Mark Lajal koha võrra ja on nüüd maailma 447. reket. Daniil Glinka on 767. kohal, Kristjan Tamm tõusis 22 positsiooni ja on nüüd 865. real.
Edetabeli esiotsas jätkavad hispaanlased Carlos Alcaraz ja Rafael Nadal, kolmandaks tõusis kreeklane Stefanos Tsitsipas. Neljandana jätkab norralane Casper Ruud, viiendaks langes venelane Daniil Medvedev. Kanadalane Felix Auger-Aliassime kerkis karjääri kõrgeimale kohale, tõustes kuuendaks, seitsmendale positsioonile tõusis Andrei Rubljov, lükates Novak Djokovici kaheksandaks. Üheksandale kohale tõusis ameeriklane Taylor Fritz ja esikümne lõpetab 19-aastane Holger Rune, kes jõudis esimese taanlasena ATP edetabelis esikümnesse. | Kanepi langes edetabelis koha võrra, Kontaveit jätkab 17. real | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepi paikneb nüüd 30. positsioonil. Elena Malõgina tõusis kaheksa kohta ja on nüüd taas karjääri kõrgeimal, 380. kohal. Maileen Nuudi tõusis 609. positsioonile.
Hooaja lõpetab edetabeli esikohal poolatar Iga Swiatek, talle järgnevad tuneeslanna Ons Jabeur ja ameeriklanna Jessica Pegula. Neljandaks tõusis WTA finaalturniiri võitnud prantslanna Caroline Garcia, talle finaalis alla jäänud Arina Sabalenka kerkis viiendaks. Kreeklanna Maria Sakkari lõpetab hooaja maailma kuuenda reketina, ameeriklanna Coco Gauff langes seitsmendaks. Gauffile järgnevad neutraalse lipu all mängivad venelannad: Darja Kasatkina on kaheksas ja Veronika Kudermetova üheksas. Esikümne lõpetab rumeenlanna Simona Halep.
Meeste edetabelis langes Eesti esinumber, 19-aastane Mark Lajal koha võrra ja on nüüd maailma 447. reket. Daniil Glinka on 767. kohal, Kristjan Tamm tõusis 22 positsiooni ja on nüüd 865. real.
Edetabeli esiotsas jätkavad hispaanlased Carlos Alcaraz ja Rafael Nadal, kolmandaks tõusis kreeklane Stefanos Tsitsipas. Neljandana jätkab norralane Casper Ruud, viiendaks langes venelane Daniil Medvedev. Kanadalane Felix Auger-Aliassime kerkis karjääri kõrgeimale kohale, tõustes kuuendaks, seitsmendale positsioonile tõusis Andrei Rubljov, lükates Novak Djokovici kaheksandaks. Üheksandale kohale tõusis ameeriklane Taylor Fritz ja esikümne lõpetab 19-aastane Holger Rune, kes jõudis esimese taanlasena ATP edetabelis esikümnesse.
### Response:
Kanepi langes edetabelis koha võrra, Kontaveit jätkab 17. real |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel kajastati Eesti meedias ohtralt New York Timesi artiklit, kus NATO uue peasekretäri võimaliku kandidaadina mainiti ka Kaja Kallast. NATO praeguse peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaeg lõppeb tuleva aasta sügisel.
"New York Times võib kirjutada mida iganes. Aga tõenäosus, et mulle selline ettepanek tehakse, on äärmiselt ebatõenäoline," ütles teisipäeval Saaremaal visiidil olev Kaja Kallas Kadi Raadiole antud intervjuus.
"Kui ma poliitikasse tulin, ütles mulle üks inimene, et ära mine kunagi ümber lükkama sulle omistatavaid müstilisi võimeid. Ma siis ei tee seda nüüd. Aga see on tegelikult äärmiselt ebatõenäoline, et selline ettepanek mulle tehakse," kordas Kallas.
Saates tulid jutuks ka teised teemad ning rääkides koroonast märkis Kallas, et ta ei usu, et enam kehtestataks selliseid piiranguid, nagu riik varem seda tegi.
"Ma ei kujuta seda ette. Sõltub muidugi olukorrast. Aga väga raske on ette näha, et me selliseid piiranguid peale paneks. Ühiskond ei pea seda vastu. Me teeme reeglid, mida ei pruugita täita. Mida ma tahaks inimestele südamele panna, siis see viirus ja ka gripp levivad inimeselt inimesele. Kui olete haiged, jääge koju. See lihtne soovitus kehtib endiselt," sõnas Kallas.
Rääkides olukorrast valitsuses märkis Kallas, et meeleolu on töine, kuid riigikogu valimiste lähenedes "hakkame nägema rohkem omamoodi võitlust ja teki enda peale rebimist, sest kõik soovivad silma paista".
Kallase sõnul on ta koalitsioonipartneritele öelnud, et mõelda tuleks ka sellele, et elu on ka pärast valimisi ja keegi ei saa parlamendis absoluutset enamust. "Ehk vaja on teha koalitsioone ja ei tasu isiklikke suhteid kampaania käigus päris ära rikkuda."
Peaministri sõnul paneb teda muretsema praegune alla käiv poliitiline kultuur ja see, et riigikogu saalis pannakse kahtluse alla demokraatlike institutsioonide töö.
"Kui mina sain riigikogusse valituks 2011. aastal, siis vaatasin, et seal võiks olla elementaarse viisakusega paremini. Panin kokku riigikogu liikme eetikakoodeksi, mille üks esimesi lauseid on, et riigikogu liige käitub teiste suhtes lugupidavalt. Aga praegu on sellega väga-väga halvasti. Poliitiline kultuur on alla käinud."
Kallase sõnul teeb talle muret, et labastades riigi kõige tähtsamat saali ja arutelusid, mis peaks olema sisulised, tegelikult õõnestatakse demokraatiat.
"Minu mure on erinevate demokraatlike institutsioonide õõnestamine. Riigikogu saali tuuakse erinevaid kohtuvaidlusi. Kui ei olda rahul mingi kohtuotsusega, siis tuuakse riigikogu saali ja hakatakse isiklikku vendetat ajama. See on aga meie riigi õõnestamine," rääkis Kallas.
Ta võrdles ka peaministri positsiooni tänases Eestis perearsti omaga ehk tegu on ametiga, mille juurde inimesed tulevad alati murede, mitte rõõmudega. | Kallas ei usu, et temast saab NATO peasekretäri kandidaat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel kajastati Eesti meedias ohtralt New York Timesi artiklit, kus NATO uue peasekretäri võimaliku kandidaadina mainiti ka Kaja Kallast. NATO praeguse peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaeg lõppeb tuleva aasta sügisel.
"New York Times võib kirjutada mida iganes. Aga tõenäosus, et mulle selline ettepanek tehakse, on äärmiselt ebatõenäoline," ütles teisipäeval Saaremaal visiidil olev Kaja Kallas Kadi Raadiole antud intervjuus.
"Kui ma poliitikasse tulin, ütles mulle üks inimene, et ära mine kunagi ümber lükkama sulle omistatavaid müstilisi võimeid. Ma siis ei tee seda nüüd. Aga see on tegelikult äärmiselt ebatõenäoline, et selline ettepanek mulle tehakse," kordas Kallas.
Saates tulid jutuks ka teised teemad ning rääkides koroonast märkis Kallas, et ta ei usu, et enam kehtestataks selliseid piiranguid, nagu riik varem seda tegi.
"Ma ei kujuta seda ette. Sõltub muidugi olukorrast. Aga väga raske on ette näha, et me selliseid piiranguid peale paneks. Ühiskond ei pea seda vastu. Me teeme reeglid, mida ei pruugita täita. Mida ma tahaks inimestele südamele panna, siis see viirus ja ka gripp levivad inimeselt inimesele. Kui olete haiged, jääge koju. See lihtne soovitus kehtib endiselt," sõnas Kallas.
Rääkides olukorrast valitsuses märkis Kallas, et meeleolu on töine, kuid riigikogu valimiste lähenedes "hakkame nägema rohkem omamoodi võitlust ja teki enda peale rebimist, sest kõik soovivad silma paista".
Kallase sõnul on ta koalitsioonipartneritele öelnud, et mõelda tuleks ka sellele, et elu on ka pärast valimisi ja keegi ei saa parlamendis absoluutset enamust. "Ehk vaja on teha koalitsioone ja ei tasu isiklikke suhteid kampaania käigus päris ära rikkuda."
Peaministri sõnul paneb teda muretsema praegune alla käiv poliitiline kultuur ja see, et riigikogu saalis pannakse kahtluse alla demokraatlike institutsioonide töö.
"Kui mina sain riigikogusse valituks 2011. aastal, siis vaatasin, et seal võiks olla elementaarse viisakusega paremini. Panin kokku riigikogu liikme eetikakoodeksi, mille üks esimesi lauseid on, et riigikogu liige käitub teiste suhtes lugupidavalt. Aga praegu on sellega väga-väga halvasti. Poliitiline kultuur on alla käinud."
Kallase sõnul teeb talle muret, et labastades riigi kõige tähtsamat saali ja arutelusid, mis peaks olema sisulised, tegelikult õõnestatakse demokraatiat.
"Minu mure on erinevate demokraatlike institutsioonide õõnestamine. Riigikogu saali tuuakse erinevaid kohtuvaidlusi. Kui ei olda rahul mingi kohtuotsusega, siis tuuakse riigikogu saali ja hakatakse isiklikku vendetat ajama. See on aga meie riigi õõnestamine," rääkis Kallas.
Ta võrdles ka peaministri positsiooni tänases Eestis perearsti omaga ehk tegu on ametiga, mille juurde inimesed tulevad alati murede, mitte rõõmudega.
### Response:
Kallas ei usu, et temast saab NATO peasekretäri kandidaat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse pressiesindaja Liisa Tagel ütles ERR-ile, et Kallas kohtus eelmisel nädalal kõigi kolme PPA juhi kandidaadiga, kuid otsuse tegemiseks soovib sel teemal rääkida veel ka siseministriga.
Läänemetsa nõunik Vootele Päi ütles teisipäeval ERR-ile, et valitsusjuht ja siseminister ei ole küsimust veel omavahel arutanud, kuid nad püüavad selle nädala jooksul kohtuda.
PPA uue juhi määramine on jäänud venima, kuna Läänemets on kandidaadiks esitanud siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaare, kuid peaministrile alluva riigikantselei juures tegutse tippametnike valikukomisjoni eelistatud kandidaadid on PPA peadirektori asetäitjad Krista Aas ja Egert Belitšev.
Läänemets on öelnud, et pakkus Kommusaare kandidaadiks seetõttu, et esimese kolme tippametnike valikukomisjonis kaalumisel olnud kandidaadi - Aasa, Belitševi ning päästeameti praeguse juhi Kuno Tammearu - seas oli mõni koalitsioonipartneritele sobimatu.
Praegune PPA peadirektor Elmar Vaher, kelle ametiaeg lõppeb järgmisel kevadel, on öelnud toetab oma asetäitjaid ehk Belitševi ja Aasa.
Peaminister Kallase sõnul ei ole PPA peadirektori leidmisega kiiret, kuna praeguse juhi ametiaeg lõppeb mais.
"Tavaliselt ei käi sellised kokkulepped sellise meediakära saatel, vaid enne kui kokkulepped tehakse, tuleb siseminister selle kandidaadiga, kel on juba toetus olemas. Hetkel on see käinud pisut teist rada, ta on läinud enne avalikuks, kui need kokkulepped on olemas ja seetõttu ongi need kohtumised hiljem," ütles Kallas.
Läänemetsa sõnul on vajalik, et peaminister kohtuks PPA peadirektori kandidaatidega, kuid miks peaminister valikusse tavapärasest enam sekkub, on Läänemetsa sõnul arusaamatu.
PPA juhi nimetab siseministri ettepanekul ametisse valitsus. | Kallas ja Läänemets arutavad PPA juhi nimetamist sel nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse pressiesindaja Liisa Tagel ütles ERR-ile, et Kallas kohtus eelmisel nädalal kõigi kolme PPA juhi kandidaadiga, kuid otsuse tegemiseks soovib sel teemal rääkida veel ka siseministriga.
Läänemetsa nõunik Vootele Päi ütles teisipäeval ERR-ile, et valitsusjuht ja siseminister ei ole küsimust veel omavahel arutanud, kuid nad püüavad selle nädala jooksul kohtuda.
PPA uue juhi määramine on jäänud venima, kuna Läänemets on kandidaadiks esitanud siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaare, kuid peaministrile alluva riigikantselei juures tegutse tippametnike valikukomisjoni eelistatud kandidaadid on PPA peadirektori asetäitjad Krista Aas ja Egert Belitšev.
Läänemets on öelnud, et pakkus Kommusaare kandidaadiks seetõttu, et esimese kolme tippametnike valikukomisjonis kaalumisel olnud kandidaadi - Aasa, Belitševi ning päästeameti praeguse juhi Kuno Tammearu - seas oli mõni koalitsioonipartneritele sobimatu.
Praegune PPA peadirektor Elmar Vaher, kelle ametiaeg lõppeb järgmisel kevadel, on öelnud toetab oma asetäitjaid ehk Belitševi ja Aasa.
Peaminister Kallase sõnul ei ole PPA peadirektori leidmisega kiiret, kuna praeguse juhi ametiaeg lõppeb mais.
"Tavaliselt ei käi sellised kokkulepped sellise meediakära saatel, vaid enne kui kokkulepped tehakse, tuleb siseminister selle kandidaadiga, kel on juba toetus olemas. Hetkel on see käinud pisut teist rada, ta on läinud enne avalikuks, kui need kokkulepped on olemas ja seetõttu ongi need kohtumised hiljem," ütles Kallas.
Läänemetsa sõnul on vajalik, et peaminister kohtuks PPA peadirektori kandidaatidega, kuid miks peaminister valikusse tavapärasest enam sekkub, on Läänemetsa sõnul arusaamatu.
PPA juhi nimetab siseministri ettepanekul ametisse valitsus.
### Response:
Kallas ja Läänemets arutavad PPA juhi nimetamist sel nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keeruline aeg pole muutnud seda, et kahe pealinna vahelist tunnelit peetakse nii Eesti kui ka Soome pool perspektiivikaks tulevikuprojektiks, märkis Sikkut.
"Praegu on seis nii Eesti kui ka Soome pool see, et jah, strateegilist vajadust kahe linna ühendamiseks nähakse. Ja kui Rail Baltic valmis saab, kui kaubateed ümber kujunevad – praegu on meil ida-lääne suunalist palju vähemaks jäänud ja rohkem vedu põhja-lõuna suunas – siis see tunnel oleks Rail Balticu pikendus ja võimaldaks väga pikalt põhjast lõunasse kaupa vedada," lausus minister.
"Sõja ja energiakriisi ajal arusaadavalt on prioriteetsed olnud kaitseinvesteeringud, energiataristu investeeringud. Ma ei usu, et see on (tunneli ehitamise) pikaajalist plaani või strateegilist tähendust muutnud. Samas lühiajaliselt kuluotsuseid selles osas tehtud ei ole," ütles Sikkut, kes kohtus esmaspäeval Soome ärimehe Peter Vesterbackaga, kes on lubanud tunneli mõne aastaga valmis ehitada, kui vajalikud load saadakse.
Sikkuti sõnul räägiti Vesterbackaga üldistest plaanidest. "Küsisin, mis see prognoositav kogukulu võiks olla projekti arendamiseks. Konkreetsest aastaarvust ei rääkinud. Pigem (ütles Vesterbacka) jah, et võimalik kiiresti ehitada, kui planeeringud ja asjad korda saavad. 2020-ndate lõpp või midagi sellist käis läbi," lausus ta.
Varem on Vesterbacka öelnud, et soovib tunneli ehitamist rahastada Hiina investorite abil, kellel poleks tema sõnul projektis otsustusõigust.
Mullusest suhtlusest Vesterbackaga võib aru saada, et Eesti riigil on kindel strateegiline huvi tunneli projekti riigi käes hoida ning samasugune on suhtumine ka Soome lahe põhjakaldal. Mullu aprillis sõlmisid Eesti ja Soome ühiste kavatsuste protokolli, kus oli kirjas ka Tallinna-Helsingi tunneli edendamine. Seal rõhutati tunneli rajamise puhul riikide juhtrolli ka siis, kui projekti kaasatakse vajadusel erakapital.
Toonane majandusminister Taavi Aas ütles, et Tallinna-Helsingi tunneli projekti juhtimine jääb riikidele. "See saab olla ainult riiklik projekt, sest eraprojektiga on seotud terve hulk riske. See ei välista erasektori kaasamist ühel või teisel moel, aga juhtimine on riikidel," lausus ta.
Aasa on ka öelnud, et Eestil ja Soomel on enda rahadega seda projekti teha pehmelt öeldes keeruline, sellepärast tahetakse tuua juurde Euroopa Liidu kaasrahastust ning kaaluda tõsiselt ka erasektori kaasamist projekti.
Tunneli trassi valikuks on vaja teha riigi eriplaneering. Soome ja Eesti ühiste kavatsuste protokollis märgitakse ka, et tegu on kõrge turvariskiga taristuga.
2018. aasta veebruaris avaldati FinEst Link projektiga Tallinna-Helsingi raudteetunneli tasuvusuuringu tulemused. Uuringu järgi on ette näha kahe linna vahelise kauba- ja reisijateveo mahu kahekordistumist või isegi kolmekordistumist järgmise 30 aasta jooksul. Merealune raudteetunnel tooks kaubavedudele märgatava ajalise ja rahalise kokkuhoiu ning omab tõsist kasvupotentsiaali.
Toonase uuringu järgi oleks Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel.
Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit.
FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis esitati rongide opereerimismudelit, kus tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutilise graafiku kiirusega 200 km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot.
Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja rongide kiiruseks oleks 120 kuni 160 km/h. | Sikkut: Tallinna-Helsingi tunneli pikaajaline plaan pole muutunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keeruline aeg pole muutnud seda, et kahe pealinna vahelist tunnelit peetakse nii Eesti kui ka Soome pool perspektiivikaks tulevikuprojektiks, märkis Sikkut.
"Praegu on seis nii Eesti kui ka Soome pool see, et jah, strateegilist vajadust kahe linna ühendamiseks nähakse. Ja kui Rail Baltic valmis saab, kui kaubateed ümber kujunevad – praegu on meil ida-lääne suunalist palju vähemaks jäänud ja rohkem vedu põhja-lõuna suunas – siis see tunnel oleks Rail Balticu pikendus ja võimaldaks väga pikalt põhjast lõunasse kaupa vedada," lausus minister.
"Sõja ja energiakriisi ajal arusaadavalt on prioriteetsed olnud kaitseinvesteeringud, energiataristu investeeringud. Ma ei usu, et see on (tunneli ehitamise) pikaajalist plaani või strateegilist tähendust muutnud. Samas lühiajaliselt kuluotsuseid selles osas tehtud ei ole," ütles Sikkut, kes kohtus esmaspäeval Soome ärimehe Peter Vesterbackaga, kes on lubanud tunneli mõne aastaga valmis ehitada, kui vajalikud load saadakse.
Sikkuti sõnul räägiti Vesterbackaga üldistest plaanidest. "Küsisin, mis see prognoositav kogukulu võiks olla projekti arendamiseks. Konkreetsest aastaarvust ei rääkinud. Pigem (ütles Vesterbacka) jah, et võimalik kiiresti ehitada, kui planeeringud ja asjad korda saavad. 2020-ndate lõpp või midagi sellist käis läbi," lausus ta.
Varem on Vesterbacka öelnud, et soovib tunneli ehitamist rahastada Hiina investorite abil, kellel poleks tema sõnul projektis otsustusõigust.
Mullusest suhtlusest Vesterbackaga võib aru saada, et Eesti riigil on kindel strateegiline huvi tunneli projekti riigi käes hoida ning samasugune on suhtumine ka Soome lahe põhjakaldal. Mullu aprillis sõlmisid Eesti ja Soome ühiste kavatsuste protokolli, kus oli kirjas ka Tallinna-Helsingi tunneli edendamine. Seal rõhutati tunneli rajamise puhul riikide juhtrolli ka siis, kui projekti kaasatakse vajadusel erakapital.
Toonane majandusminister Taavi Aas ütles, et Tallinna-Helsingi tunneli projekti juhtimine jääb riikidele. "See saab olla ainult riiklik projekt, sest eraprojektiga on seotud terve hulk riske. See ei välista erasektori kaasamist ühel või teisel moel, aga juhtimine on riikidel," lausus ta.
Aasa on ka öelnud, et Eestil ja Soomel on enda rahadega seda projekti teha pehmelt öeldes keeruline, sellepärast tahetakse tuua juurde Euroopa Liidu kaasrahastust ning kaaluda tõsiselt ka erasektori kaasamist projekti.
Tunneli trassi valikuks on vaja teha riigi eriplaneering. Soome ja Eesti ühiste kavatsuste protokollis märgitakse ka, et tegu on kõrge turvariskiga taristuga.
2018. aasta veebruaris avaldati FinEst Link projektiga Tallinna-Helsingi raudteetunneli tasuvusuuringu tulemused. Uuringu järgi on ette näha kahe linna vahelise kauba- ja reisijateveo mahu kahekordistumist või isegi kolmekordistumist järgmise 30 aasta jooksul. Merealune raudteetunnel tooks kaubavedudele märgatava ajalise ja rahalise kokkuhoiu ning omab tõsist kasvupotentsiaali.
Toonase uuringu järgi oleks Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel.
Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit.
FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis esitati rongide opereerimismudelit, kus tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutilise graafiku kiirusega 200 km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot.
Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja rongide kiiruseks oleks 120 kuni 160 km/h.
### Response:
Sikkut: Tallinna-Helsingi tunneli pikaajaline plaan pole muutunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heategevusmängu raames saabuvad Ukrainast Tallinna sealsed tuntud sportlased ja meelelahutustegelased, sealhulgas ka ürituse Ukraina-poolne initsiaator Slava Medvedenko, kes tulnud kahel korral NBA meistriks ning kelle sportlastee algas samast Avangardi spordisaalist. Medvedenko müüs suvel enda NBA meistrisõrmused, et Ukrainat toetada.
Heategevusmängu eesmärk on koguda 100 000 eurot annetusi, et alustada Avangardi spordihalli renoveerimisega. Spordisaali toetuseks läheb kogu ürituse piletitulu, samuti on avatud annetusnumbrid.
Heategevuslik mäng algab 19. novembril kell 16, BC Kalev/Cramo ja Prometei matš algab kell 18.
Ukraina võistkond
Slava Medvedenko – kahekordne NBA meister, FLY HIGH FOUNDATION kaasasutaja
Dmõtro Korablov – korvpallur, kunagine Ukraina koondise liige
Vlad Vaštšuk – jalgpallur, kunagine Kiievi Dinamo ja Ukraina koondise liige
Mark Kutsevalov – Ukraina koomik
Viktor Kondratovets – korvpallur, kunagine Ukraina koondise liige
Smoove – show -korvpallur
Dmõtro Kadnai – laulja
Andrii Džedžula – showman, saatejuht raadios ja TV-s
Marija Dubas – korvpallur, kunagine Ukraina koondise liige
Anatolii Lutõtskõi – show -korvpallur
Maksõm Voskovtsev – show -korvpallur
Jehor Maksõmtšuk – show -korvpallur
Sofiia Kiritsa – noorkorvpallur, kes alustas treeninguid Avangardi spordisaalis
Oleksander (Alex) Zahharov – show -korvpallur
Eesti võistkond
Priit Sarapuu
Merike Anderson
Gerd Kanter
Janar Talts
Howard Frier
Gregor Arbert
Kristo Saage
Jüri Ratas
Kaimo Kuusk
Ivar Jurtšenko
Kaili Kukumägi
Kristjan Õuekallas
Robin Valting
Toomas Uibo
Andres Kõpper
Peatreener – Jukka Toijala, treener – Genka | Heategevusliku korvpallimänguga kogutakse raha Kiievi spordihalli taastamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heategevusmängu raames saabuvad Ukrainast Tallinna sealsed tuntud sportlased ja meelelahutustegelased, sealhulgas ka ürituse Ukraina-poolne initsiaator Slava Medvedenko, kes tulnud kahel korral NBA meistriks ning kelle sportlastee algas samast Avangardi spordisaalist. Medvedenko müüs suvel enda NBA meistrisõrmused, et Ukrainat toetada.
Heategevusmängu eesmärk on koguda 100 000 eurot annetusi, et alustada Avangardi spordihalli renoveerimisega. Spordisaali toetuseks läheb kogu ürituse piletitulu, samuti on avatud annetusnumbrid.
Heategevuslik mäng algab 19. novembril kell 16, BC Kalev/Cramo ja Prometei matš algab kell 18.
Ukraina võistkond
Slava Medvedenko – kahekordne NBA meister, FLY HIGH FOUNDATION kaasasutaja
Dmõtro Korablov – korvpallur, kunagine Ukraina koondise liige
Vlad Vaštšuk – jalgpallur, kunagine Kiievi Dinamo ja Ukraina koondise liige
Mark Kutsevalov – Ukraina koomik
Viktor Kondratovets – korvpallur, kunagine Ukraina koondise liige
Smoove – show -korvpallur
Dmõtro Kadnai – laulja
Andrii Džedžula – showman, saatejuht raadios ja TV-s
Marija Dubas – korvpallur, kunagine Ukraina koondise liige
Anatolii Lutõtskõi – show -korvpallur
Maksõm Voskovtsev – show -korvpallur
Jehor Maksõmtšuk – show -korvpallur
Sofiia Kiritsa – noorkorvpallur, kes alustas treeninguid Avangardi spordisaalis
Oleksander (Alex) Zahharov – show -korvpallur
Eesti võistkond
Priit Sarapuu
Merike Anderson
Gerd Kanter
Janar Talts
Howard Frier
Gregor Arbert
Kristo Saage
Jüri Ratas
Kaimo Kuusk
Ivar Jurtšenko
Kaili Kukumägi
Kristjan Õuekallas
Robin Valting
Toomas Uibo
Andres Kõpper
Peatreener – Jukka Toijala, treener – Genka
### Response:
Heategevusliku korvpallimänguga kogutakse raha Kiievi spordihalli taastamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljud McConnelli liitlased läksid hiljuti pensionile, mõned tema liitlased loobusid kandideerimast. Siiski on McConnelli meeskond heas seisus, kuna tema liitlaste kampaania on hästi rahastatud, vahendas The Wall Street Journal.
McConnellit kritiseerivad mitmed mõjuvõimsad vabariiklased, nende hulgas on ka endine president Donald Trump ja Florida senaator Rick Scott. McConnelli juhitud Pac on aga valimiskampaania jooksul kogunud umbes 380 miljonit dollarit.
McConnelli meeskond kulutas eriti aktiivselt nendes osariikides, kus valimisvõitlus on tasavägine.
Vabariiklaste kandidaadid vajasid McConnelli abi, kuna demokraadid suutsid koguda rohkem raha. USA ülemkohus otsustas juunis taganeda ajaloolisest Roe vs. Wade otsusest, millega 1973. aastal seadustati abort kogu riigis. See suurendas rohujuuretasandil vasakpoolsete rahastajate toetust demokraatlikule parteile.
Georgia osariigis kogus demokraatide partei kandidaat 86 miljonit dollarit rohkem kui vabariiklaste kandidaat. Arizonas kogus demokraatide kandidaat Mark Kelly 70 miljonit dollarit rohkem kui vabariiklaste kandidaat Blake Masters, teatas The Wall Street Journal.
Sajast senaatorist osaleb vahevalimistel 35, praegu on mõlemal parteil 50 kohta. | WSJ: vabariiklased võivad McConnelli juhtimisel senatis enamuse saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljud McConnelli liitlased läksid hiljuti pensionile, mõned tema liitlased loobusid kandideerimast. Siiski on McConnelli meeskond heas seisus, kuna tema liitlaste kampaania on hästi rahastatud, vahendas The Wall Street Journal.
McConnellit kritiseerivad mitmed mõjuvõimsad vabariiklased, nende hulgas on ka endine president Donald Trump ja Florida senaator Rick Scott. McConnelli juhitud Pac on aga valimiskampaania jooksul kogunud umbes 380 miljonit dollarit.
McConnelli meeskond kulutas eriti aktiivselt nendes osariikides, kus valimisvõitlus on tasavägine.
Vabariiklaste kandidaadid vajasid McConnelli abi, kuna demokraadid suutsid koguda rohkem raha. USA ülemkohus otsustas juunis taganeda ajaloolisest Roe vs. Wade otsusest, millega 1973. aastal seadustati abort kogu riigis. See suurendas rohujuuretasandil vasakpoolsete rahastajate toetust demokraatlikule parteile.
Georgia osariigis kogus demokraatide partei kandidaat 86 miljonit dollarit rohkem kui vabariiklaste kandidaat. Arizonas kogus demokraatide kandidaat Mark Kelly 70 miljonit dollarit rohkem kui vabariiklaste kandidaat Blake Masters, teatas The Wall Street Journal.
Sajast senaatorist osaleb vahevalimistel 35, praegu on mõlemal parteil 50 kohta.
### Response:
WSJ: vabariiklased võivad McConnelli juhtimisel senatis enamuse saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wildcats alistas Nicholls State'i 117:75. Tegemist on suurima punktiskooriga, mida Wildcats on sel sajandil visanud. Ühtlasi sündis uus klubi rekord, kui Wildcats tabas mängust viskeid koguni 71,7-protsendiliselt, vahendab Delfi.
Arizona pööras mängu enda kasuks juba avaveerandiga, mida alustati marulise 30:4 spurdiga. Poolajavileks oli Wildcatsi edu turvaline 59:37.
Algkoosseisu kuulunud Kriisa mängis 17 minutit ning kogus üheksa punkti (kolmesed 2/3, vabavisked 3/4), seitse resultatiivset söötu ja ühe lauapalli. Veesaar sai mänguaega 15 minutit ning tõi kaheksa punkti (kahesed 3/3, vabavisked 2/4), kaks lauapalli ja ühe kulbi. Lisaks tegi ta neli pallikaotust. | Kriisa ja Veesaare koduklubi alustas uut hooaega rekordilise võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wildcats alistas Nicholls State'i 117:75. Tegemist on suurima punktiskooriga, mida Wildcats on sel sajandil visanud. Ühtlasi sündis uus klubi rekord, kui Wildcats tabas mängust viskeid koguni 71,7-protsendiliselt, vahendab Delfi.
Arizona pööras mängu enda kasuks juba avaveerandiga, mida alustati marulise 30:4 spurdiga. Poolajavileks oli Wildcatsi edu turvaline 59:37.
Algkoosseisu kuulunud Kriisa mängis 17 minutit ning kogus üheksa punkti (kolmesed 2/3, vabavisked 3/4), seitse resultatiivset söötu ja ühe lauapalli. Veesaar sai mänguaega 15 minutit ning tõi kaheksa punkti (kahesed 3/3, vabavisked 2/4), kaks lauapalli ja ühe kulbi. Lisaks tegi ta neli pallikaotust.
### Response:
Kriisa ja Veesaare koduklubi alustas uut hooaega rekordilise võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rühm Kanada teadlasi tahtis paremini mõista muusika eri tahkude mõju inimkehale. Nad korraldasid selleks elava esitusega elektroonilise muusika kontserdi, mis peitis endas ühtlasi katset.
Täpsemalt mängiti publikule kõlaritest ette bassihelisid, mis olid inimkõrvale kuulmiseks liiga madalad. Samal ajal jälgisid uurijad publiku liigutusi. Töörühm märkas, et kuuldamatu ülimadala bassisageduse kõlades tantsisid inimesed 11,8 protsenti rohkem.
Teaduslik kontsert
Uuringu esimesel autoril ja McMasteri Ülikooli neuroteadlasel tekkis teema vastu huvi, kuna ta on ise ühtlasi välja koolitatud trummar. Muusika on tema sõnul bioloogiline kurioosum: see ei aita inimestel paljuneda, ei toida ega paku peavarju, ent ometi paneb see inimesi liikuma ja pakub naudingut.
Uue uuringu jaoks kutsusid Cameron ja kolleegid inimesi McMasteri LIVELabis elektroonilise muusika duo Orphx kontserdile. Publikul lasti neile endale teadmata kanda liikumisanduritega peapaelu, mis jäädvustasid nende tantsuliigutusi.
Uurijad lülitasid 45 minutit kestnud kontserdi jooksul iga kahe minuti tagant ülimadala bassi kõlareid sisse ja välja. Nad märkasid, et kui kõlarid olid sisse lülitatud, liikusid inimesed ruumis ligi 12 protsendi võrra rohkem.
Ühtlasi paluti kõigil kuulajatel enne ja pärast kontserti vastata küsimustikule. Vastustest said uurijad kinnitust, et ükski osaleja ülimadalat bassiheli ei kuulnud. Ühtlasi mõõtsid nad sel moel inimeste rahulolu kontserdiga ja said aimdust, kuidas muusika neile füüsiliselt mõjus.
Puudutuse ning sisekõrva ja aju infovahetuse kaudu toimiv vibratsioonitaju on tugevalt seotud inimese motoorikaga. Töörühm oletab, et samad kehaprotsessid on ka muusika ja liikumise neuroloogilise seose taga. See osa anatoomiast võib tabada ka kuuldamatult madalaid helilaineid. Nii võib see mõjutada inimese tantsumuusika-taju, teadvustamata liigutusi ja rütmitaju.
Cameroni sõnul võivad väga madalad sagedused mõjutada ka inimese tasakaalutundlikkust, mis omakorda paneb inimesed liikuma. Mõistmaks, mis täpselt ajus madalaid helisid kuuldes toimub, tuleb tema sõnul uurida samal ajal täiendavalt tasakaalu-, kompimis- ja kuulmiskanaleid.
Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology. | Ülimadal bass paneb inimesed tantsima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rühm Kanada teadlasi tahtis paremini mõista muusika eri tahkude mõju inimkehale. Nad korraldasid selleks elava esitusega elektroonilise muusika kontserdi, mis peitis endas ühtlasi katset.
Täpsemalt mängiti publikule kõlaritest ette bassihelisid, mis olid inimkõrvale kuulmiseks liiga madalad. Samal ajal jälgisid uurijad publiku liigutusi. Töörühm märkas, et kuuldamatu ülimadala bassisageduse kõlades tantsisid inimesed 11,8 protsenti rohkem.
Teaduslik kontsert
Uuringu esimesel autoril ja McMasteri Ülikooli neuroteadlasel tekkis teema vastu huvi, kuna ta on ise ühtlasi välja koolitatud trummar. Muusika on tema sõnul bioloogiline kurioosum: see ei aita inimestel paljuneda, ei toida ega paku peavarju, ent ometi paneb see inimesi liikuma ja pakub naudingut.
Uue uuringu jaoks kutsusid Cameron ja kolleegid inimesi McMasteri LIVELabis elektroonilise muusika duo Orphx kontserdile. Publikul lasti neile endale teadmata kanda liikumisanduritega peapaelu, mis jäädvustasid nende tantsuliigutusi.
Uurijad lülitasid 45 minutit kestnud kontserdi jooksul iga kahe minuti tagant ülimadala bassi kõlareid sisse ja välja. Nad märkasid, et kui kõlarid olid sisse lülitatud, liikusid inimesed ruumis ligi 12 protsendi võrra rohkem.
Ühtlasi paluti kõigil kuulajatel enne ja pärast kontserti vastata küsimustikule. Vastustest said uurijad kinnitust, et ükski osaleja ülimadalat bassiheli ei kuulnud. Ühtlasi mõõtsid nad sel moel inimeste rahulolu kontserdiga ja said aimdust, kuidas muusika neile füüsiliselt mõjus.
Puudutuse ning sisekõrva ja aju infovahetuse kaudu toimiv vibratsioonitaju on tugevalt seotud inimese motoorikaga. Töörühm oletab, et samad kehaprotsessid on ka muusika ja liikumise neuroloogilise seose taga. See osa anatoomiast võib tabada ka kuuldamatult madalaid helilaineid. Nii võib see mõjutada inimese tantsumuusika-taju, teadvustamata liigutusi ja rütmitaju.
Cameroni sõnul võivad väga madalad sagedused mõjutada ka inimese tasakaalutundlikkust, mis omakorda paneb inimesed liikuma. Mõistmaks, mis täpselt ajus madalaid helisid kuuldes toimub, tuleb tema sõnul uurida samal ajal täiendavalt tasakaalu-, kompimis- ja kuulmiskanaleid.
Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.
### Response:
Ülimadal bass paneb inimesed tantsima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andresson ujus 3,8 kilomeetrit ajaga 1:13.42, sõitis 180 kilomeetrit rattaga ajaga 5:15.48 ning jooksis maratoni ajaga 4:20.15. "Minu vanusegrupis anti välja neli MM-pääset – esimene ja teine võtsid välja, kolmas loobus ning neljas ja viies võtsid välja. Mina pidin seega keelde hammustama," tõdes Andresson finiši järel. "Valus, aga sel korral nii. Ma olen tegelikult väga õnnelik oma tulemuse üle. Ainult mina tean, milline õnn on teha seda, mida ma teen. Kui arst ütles mulle aastaid tagasi, et ma ei hakka kunagi käima ja nüüd ma võistlen siin esineliku nimel, siis see on lihtsalt uskumatu! Ma olen väga õnnelik."
55-59-aastaste meeste konkurentsis võidutses sakslane Markus Kriege ajaga 9:50.36. Viimasena MM-pääsme teeninud hispaanlase Tomas Latorre aeg oli 10:48.07. | Raul Andresson oli Florida Ironmanil lähedal MM-pääsmele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andresson ujus 3,8 kilomeetrit ajaga 1:13.42, sõitis 180 kilomeetrit rattaga ajaga 5:15.48 ning jooksis maratoni ajaga 4:20.15. "Minu vanusegrupis anti välja neli MM-pääset – esimene ja teine võtsid välja, kolmas loobus ning neljas ja viies võtsid välja. Mina pidin seega keelde hammustama," tõdes Andresson finiši järel. "Valus, aga sel korral nii. Ma olen tegelikult väga õnnelik oma tulemuse üle. Ainult mina tean, milline õnn on teha seda, mida ma teen. Kui arst ütles mulle aastaid tagasi, et ma ei hakka kunagi käima ja nüüd ma võistlen siin esineliku nimel, siis see on lihtsalt uskumatu! Ma olen väga õnnelik."
55-59-aastaste meeste konkurentsis võidutses sakslane Markus Kriege ajaga 9:50.36. Viimasena MM-pääsme teeninud hispaanlase Tomas Latorre aeg oli 10:48.07.
### Response:
Raul Andresson oli Florida Ironmanil lähedal MM-pääsmele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õiguskantsleri poole pöördus inimene murega, et mitu õpetajat on väidetavalt langenud lapsevanemate kiusamise ohvriks, sest õpilased on salaja salvestanud koolitundi ning lapsevanemad on seda salvestist hiljem "pahatahtlikult õpetaja vastu kasutanud". Pöörduja küsis õiguskantslerilt, kas õpilane tohib tundi salvestada ning kas see on kooskõlas õpetaja ja teiste laste õigustega.
Madise tõdes oma vastuses, et selline olukord võib olla väga häiriv. "Selleks, et koolitundides töörahu saavutada ja vähendada pinget, mida tunni salaja salvestamine õpetajatele põhjustab, võib kool kehtestada oma kodukorras mobiiltelefoni või muu salvestusseadme kasutamise reeglid. Õpilased on kohustatud kooli kodukorda järgima," vastas Madise.
Ta rõhutas ka, et peale reeglite kehtestamise võiks kool mõelda ka sellele, et selgitada õpilastele ja vanematele isikuandmete kaitse põhimõtteid ja reeglite kehtestamise põhjuseid. "Nii saab aidata kaasa üksteist austava suhtluskultuuri omaksvõtule koolis. Kool kui õpetaja tööandja peab hea seisma selle eest, et õpetaja töökeskkond oleks ohutu. Muu hulgas peab tööandja rakendama abinõusid, et ennetada psühhosotsiaalsest ohutegurist tulenevaid tervisekahjustusi," kirjutas Madise.
Samas lisas Madise, et koolitunni salvestamine ei pruugi olla õigusvastane.
"Helisalvestis, millel inimene on tuvastatav, liigitub isikuandmete alla. Kui õpilane kasutab seda salvestist üksnes isiklikul otstarbel ning ei levita ega avalikusta seda lubamatul moel näiteks sotsiaalmeedias, siis isikuandmete kaitse reeglid ei kehti," sõnas Madise viidates isikuandmete kaitse üldmäärusele ja andmekaitse inspektsiooni juhendile.
Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi võib teatud juhtudel õigustatud huvi ja vajadus tõendada kiusamist olla kaalukam kui andmesubjektide õigus eraelu puutumatusele.
Madise sõnul näitab kohtupraktika, et inimene võib kasutada salaja tehtud salvestist oma õiguste kaitseks, näiteks kiusamise tõendamiseks.
Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ütles, et diskussioon, kas kool on avalik ruum või ei ole on käinud pikka aega. "Kui filmimine õpetajat häirib, pole see teretulnud ja kui filmitakse, siis on raske haridust omandada," sõnas Voltri.
Samas möönis Voltri, et kui õiguskantsler kui õiguslikult piiripealsete juhtumitega tegelev institutsioon on teatud juhtudel õpetaja salvestamise õiguspärasust tunnistanud, siis tuleb koolidel sellest hinnangust juhinduda. "Loodan siiski, et need on erandid, kui on vaja tõendada, et õpetaja käitub ebaprofessionaalselt. Me kõik soovime, et koolides oleks õpetajad, kes aitavad õpilastel õppida," lisas Voltri. | Madise: kiusu tõendamiseks tunni salvestamine ei pruugi olla õigusvastane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õiguskantsleri poole pöördus inimene murega, et mitu õpetajat on väidetavalt langenud lapsevanemate kiusamise ohvriks, sest õpilased on salaja salvestanud koolitundi ning lapsevanemad on seda salvestist hiljem "pahatahtlikult õpetaja vastu kasutanud". Pöörduja küsis õiguskantslerilt, kas õpilane tohib tundi salvestada ning kas see on kooskõlas õpetaja ja teiste laste õigustega.
Madise tõdes oma vastuses, et selline olukord võib olla väga häiriv. "Selleks, et koolitundides töörahu saavutada ja vähendada pinget, mida tunni salaja salvestamine õpetajatele põhjustab, võib kool kehtestada oma kodukorras mobiiltelefoni või muu salvestusseadme kasutamise reeglid. Õpilased on kohustatud kooli kodukorda järgima," vastas Madise.
Ta rõhutas ka, et peale reeglite kehtestamise võiks kool mõelda ka sellele, et selgitada õpilastele ja vanematele isikuandmete kaitse põhimõtteid ja reeglite kehtestamise põhjuseid. "Nii saab aidata kaasa üksteist austava suhtluskultuuri omaksvõtule koolis. Kool kui õpetaja tööandja peab hea seisma selle eest, et õpetaja töökeskkond oleks ohutu. Muu hulgas peab tööandja rakendama abinõusid, et ennetada psühhosotsiaalsest ohutegurist tulenevaid tervisekahjustusi," kirjutas Madise.
Samas lisas Madise, et koolitunni salvestamine ei pruugi olla õigusvastane.
"Helisalvestis, millel inimene on tuvastatav, liigitub isikuandmete alla. Kui õpilane kasutab seda salvestist üksnes isiklikul otstarbel ning ei levita ega avalikusta seda lubamatul moel näiteks sotsiaalmeedias, siis isikuandmete kaitse reeglid ei kehti," sõnas Madise viidates isikuandmete kaitse üldmäärusele ja andmekaitse inspektsiooni juhendile.
Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi võib teatud juhtudel õigustatud huvi ja vajadus tõendada kiusamist olla kaalukam kui andmesubjektide õigus eraelu puutumatusele.
Madise sõnul näitab kohtupraktika, et inimene võib kasutada salaja tehtud salvestist oma õiguste kaitseks, näiteks kiusamise tõendamiseks.
Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ütles, et diskussioon, kas kool on avalik ruum või ei ole on käinud pikka aega. "Kui filmimine õpetajat häirib, pole see teretulnud ja kui filmitakse, siis on raske haridust omandada," sõnas Voltri.
Samas möönis Voltri, et kui õiguskantsler kui õiguslikult piiripealsete juhtumitega tegelev institutsioon on teatud juhtudel õpetaja salvestamise õiguspärasust tunnistanud, siis tuleb koolidel sellest hinnangust juhinduda. "Loodan siiski, et need on erandid, kui on vaja tõendada, et õpetaja käitub ebaprofessionaalselt. Me kõik soovime, et koolides oleks õpetajad, kes aitavad õpilastel õppida," lisas Voltri.
### Response:
Madise: kiusu tõendamiseks tunni salvestamine ei pruugi olla õigusvastane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koalitsioonilepingu järgi kuulub riigikogu väliskomisjoni juhi koht Reformierakonnale. Senine juht Marko Mihkelson teatas esmaspäeval, et lahkub pildiskandaali tõttu sellelt kohalt. Praegu Sutt väliskomisjoni liige ei ole. Komisjoni juhi valivad liikmed endi seast.
Sutt oli Kaja Kallase esimeses valitsuses ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Pärast Keskerakonna ministrite valitsusest tagasikutsumist täitis ta ka välisministri rolli. | Reformierakond pakub väliskomisjoni uueks juhiks Sutti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koalitsioonilepingu järgi kuulub riigikogu väliskomisjoni juhi koht Reformierakonnale. Senine juht Marko Mihkelson teatas esmaspäeval, et lahkub pildiskandaali tõttu sellelt kohalt. Praegu Sutt väliskomisjoni liige ei ole. Komisjoni juhi valivad liikmed endi seast.
Sutt oli Kaja Kallase esimeses valitsuses ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Pärast Keskerakonna ministrite valitsusest tagasikutsumist täitis ta ka välisministri rolli.
### Response:
Reformierakond pakub väliskomisjoni uueks juhiks Sutti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaasiliit avaldas kriitilist arvamust Euroopa Komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu gaasituruga seonduvaid ühisoste, turu kaitset ja ettevalmistust energiaalase hädaolukorra lahendamisel.
"Meie jaoks on arusaamatu, millist probleemi Euroopa Komisjon proovib lahendada. Euroopa Liidu gaasiturg koos turuosalistega on Ukraina sõjast tingitud mõjude tõttu teinud väga suure transformatsiooni asendamaks Vene gaasi, mille osakaal Euroopa turust enne agressiooni oli 40–43 protsendi juures," kirjutas Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur majandusminister Riina Sikkutile saadetud hinnangus.
Maagaasi hinnad TTF-i turul on olnud väga volatiilsed, sest välised mõjurid, nagu gaasi kättesaadavus, gaasirajatiste plahvatused, ootamatud tarneprobleemid, ebaproportsionaalselt suur gaasi kasutamine 2021. aasta suvel jt sündmused on selle tinginud. Ebakindel turuolukord ja pakkumisest suurem nõudlus tekitabki olukorra, kus ühed turuosalised on gaasi eest nõus maksma kõrgemat hinda kui teised, märkis gaasiliit.
Gaasi hetkehinnad on langenud 20–30 eurole
"See ei tähenda, et turg ei toimi, vastupidi, turg toimib täna paremini kui kunagi varem. Kui suvisel perioodil küündis gaasi hind 350 €/MWh-ni, siis praeguseks hetkeks, kus gaasimahutid on täis ja LNG-tarnete osakaal Euroopasse on suurenenud, on praegune hind ca 100 €/MWh juures. Spot -hinnad kõiguvad isegi 20–30 €/MWh juures. See tähendab, et gaas on kättesaadav ja ebakindlus on kadunud, sest gaasi tarbimine on vähenenud ja vene gaasile on leitud alternatiiv."
LNG-infrastruktuuride projektid hakkavad realiseeruma nii lähitulevikus kui ka kahe–kolme aasta perspektiivis. Sellel on gaasiliidu kinnitusel positiivne mõju, sest suureneb pakkumine ning turg muutub stabiilsemaks ja maagaasi hind gaasitarbijatele muutub veel soodsamaks.
"Eelpool toodud põhjenduste valguses oleme tugeval seisukohal, et EL-i gaasiturg on toimiv ja ei vaja Euroopa Komisjoni sekkumist kõigi teatises toodud meetmete abil," ütles gaasiliidu tegevjuht.
Gaasiliidu hinnangul võiks Euroopa Komisjon varustuskindluse tõstmiseks ja hinnavolatiilsuse vähendamiseks pakkuda tuge investeeringuteks LNG-taristusse, sest see on praktiliselt ainuke võimalus turu stabiliseerimiseks ja taskukohase hinna saavutamiseks.
"Mida kiiremini Euroopa Liit suudab välja ehitada LNG-vastuvõtutaristut, seda rohkem gaasi jõuab turule. Tuleb silmas pidada, et Euroopa Liit kui majandusüksus konkureerib globaalselt teiste majandustega. Meie turud peavad olema atraktiivsed LNG-tootjatele ja müüjatele, mistõttu ei saa hind olla ette dikteeritud, vaid peab alluma turumajanduse loogikale, mille eestkõneleja Euroopa Liit ise on," märkis Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur. | Gaasiliit: LNG-taristu loomine on ainus tee saada odavat gaasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaasiliit avaldas kriitilist arvamust Euroopa Komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu gaasituruga seonduvaid ühisoste, turu kaitset ja ettevalmistust energiaalase hädaolukorra lahendamisel.
"Meie jaoks on arusaamatu, millist probleemi Euroopa Komisjon proovib lahendada. Euroopa Liidu gaasiturg koos turuosalistega on Ukraina sõjast tingitud mõjude tõttu teinud väga suure transformatsiooni asendamaks Vene gaasi, mille osakaal Euroopa turust enne agressiooni oli 40–43 protsendi juures," kirjutas Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur majandusminister Riina Sikkutile saadetud hinnangus.
Maagaasi hinnad TTF-i turul on olnud väga volatiilsed, sest välised mõjurid, nagu gaasi kättesaadavus, gaasirajatiste plahvatused, ootamatud tarneprobleemid, ebaproportsionaalselt suur gaasi kasutamine 2021. aasta suvel jt sündmused on selle tinginud. Ebakindel turuolukord ja pakkumisest suurem nõudlus tekitabki olukorra, kus ühed turuosalised on gaasi eest nõus maksma kõrgemat hinda kui teised, märkis gaasiliit.
Gaasi hetkehinnad on langenud 20–30 eurole
"See ei tähenda, et turg ei toimi, vastupidi, turg toimib täna paremini kui kunagi varem. Kui suvisel perioodil küündis gaasi hind 350 €/MWh-ni, siis praeguseks hetkeks, kus gaasimahutid on täis ja LNG-tarnete osakaal Euroopasse on suurenenud, on praegune hind ca 100 €/MWh juures. Spot -hinnad kõiguvad isegi 20–30 €/MWh juures. See tähendab, et gaas on kättesaadav ja ebakindlus on kadunud, sest gaasi tarbimine on vähenenud ja vene gaasile on leitud alternatiiv."
LNG-infrastruktuuride projektid hakkavad realiseeruma nii lähitulevikus kui ka kahe–kolme aasta perspektiivis. Sellel on gaasiliidu kinnitusel positiivne mõju, sest suureneb pakkumine ning turg muutub stabiilsemaks ja maagaasi hind gaasitarbijatele muutub veel soodsamaks.
"Eelpool toodud põhjenduste valguses oleme tugeval seisukohal, et EL-i gaasiturg on toimiv ja ei vaja Euroopa Komisjoni sekkumist kõigi teatises toodud meetmete abil," ütles gaasiliidu tegevjuht.
Gaasiliidu hinnangul võiks Euroopa Komisjon varustuskindluse tõstmiseks ja hinnavolatiilsuse vähendamiseks pakkuda tuge investeeringuteks LNG-taristusse, sest see on praktiliselt ainuke võimalus turu stabiliseerimiseks ja taskukohase hinna saavutamiseks.
"Mida kiiremini Euroopa Liit suudab välja ehitada LNG-vastuvõtutaristut, seda rohkem gaasi jõuab turule. Tuleb silmas pidada, et Euroopa Liit kui majandusüksus konkureerib globaalselt teiste majandustega. Meie turud peavad olema atraktiivsed LNG-tootjatele ja müüjatele, mistõttu ei saa hind olla ette dikteeritud, vaid peab alluma turumajanduse loogikale, mille eestkõneleja Euroopa Liit ise on," märkis Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur.
### Response:
Gaasiliit: LNG-taristu loomine on ainus tee saada odavat gaasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandal festivalipäeval olid repertuaaris Miksteatri "Telefonilood", Rahvusooper Estonia beebikontsert "Kontsert kõige pisematele", Slovakkia etenduskunstniku Katanari "Island Home", Big Wolf Company "Lagrits ja sidrunid" ning Paide Teatristuudio ja Viimsi Gümnaasiumi teatritrupi Eksperimendi "Lavastus kõigile neile, kellele on kunagi öeldud, et nad ei oska joonistada".
Teatrivaataja loob atmosfääri
Karmen: Mina olen täna palju mõelnud sellele, kuidas laste käitumine mõjutab etenduse atmosfääri. Miksteatri "Telefonilood" oli küll väga leidlik lavastus, kuid minu arust oli publikut natuke liiga palju ning selle tõttu ei reageerinud lapsed enam sisule vaid üksteisele ning kukkumistele või paukudele. Ka "King nr 39" puhul mainiti, et tavaliselt on publiku hulk väiksem ja lavastus mõjub teisiti. Nende lavastustega läks killuke muidu tekkivast intiimsusest kaduma. Nii "Lagrits ja sidrunid" kui ka Island Home'i puhul nägin ma etendusi, kus publikuks olid valdavalt täiskasvanud. Publiku atmosfääri mõju lavastusele oli nii suur, et ma isegi ei mõelnud enam sellele, et tegemist on spetsiifiliselt noorele vaatajale suunatud lavastustega. Muidugi Island Home seda ka ei ole.
Eleriin: Eks publiku reaktsioonid mõjutavad meid alati ja juhivad meie tähelepanu. Kui publikust on kuulda laste naeru, siis ma proovin kohe mõtestada, mida see laps seal nägi. Täiskasvanutega on tegelikult samamoodi, kui keegi naerab ja mina ei naera, siis ma proovin kohe aru saada, miks.
Karmen: "Lagrits ja sidrun" oli väga intiimne ja rahuliku atmosfääriga. Mõned korrad publikus olnud paar last kilkasid ja kohe toimus teistsugune elavnemine ja see, kuidas ma lavalt toimuvat nägin, muutus.
Eleriin: Selles lavastuses ei olnud midagi üleliigset, väga lihtne ja siiras. Lavastus oli väga dünaamiline, muidugi kehaliselt, aga ka rollide vahetumise mõttes.
Karmen: "Lagrits" haakub meie eilse vestlusega. Laval ei öelda ühtegi sõna, aga loo enda struktuur on nii selge, et ma kordagi ei kahelnud, kas seal üldse on lugu ning mida nad öelda tahavad.
Eleriin: Minu meelest sõnadeta lavastustel on loo jutustamisel nii suur eelis, sest sõna ütleb kohe ära, kuidas mõelda. Keha ise on väga kujukas ning ütleb väga palju, aga ta ei ütle ära või ei ütle ette. Ühtlasi sõna puudumisel muutuvad teised (kehalised) väljendusvahendid palju olulisemaks. Miimika ja pilgud on eriti tähenduslikud.
Vastutustunnet nõudvad teemad hoolsates kätes
Karmen: Island Home'i puhul meeldis mulle väga selle lavastuse esteetika. Ma olin täiesti lummatud.
Eleriin: Just. See oli nii tugevalt visuaalne. Atmosfäär ise oli ka üsna tume ja raske ja ma peangi tunnistama, et minu jaoks oli see loost olulisem. Sellepärast ma ei hakanudki Island Home'i puhul loole mõtlema, sest mulle tundus, et siis ma hakkaksin ise kiirustama, ma ruttaksin sündmuste käigust ette, hakkaksin ennustama. Selle võiks nimetada objektiteatriks. Etendaja kasutas väga suure teema edasi andmiseks väikeseid esemeid – kivikesed, nukud, kujud, väiksed taskulambid. Logistiliselt samuti väga läbi mõeldud. Etendaja suhtus igasse esemesse hoole ja õrnusega.
Karmen: Minu meelest õrnus nende asjade suhtes kinnitas või süvendas tunnet, et ka teemat käsitletakse suure tähelepanu ja õrnusega. Mina lugesin sealt välja ka pagulaskriisi temaatikat ja ma arvan, et lavastus tegelikult loob hea pinnase aruteluks. See haakus ka ühe Viimsi koolinoore vestlusringis öelduga, et täiskasvanute teemasid noore vaataja teatris käsitledes kasvataksegi teatrisse, mis on mõeldud täiskasvanutele.
Tähelepanu, laps!
Karmen: Kuigi terve festivali jooksul on olnud keskmes lapsed ja noored teatris, siis täna tõusis see esile eriti teravalt nii teemat käsitlenud seminari, õhtuse vestlusringi, kooliteatri grupi Eksperiment lavastuse kui ka festivali vabatahtlikega suhtlemise tõttu. Minu jaoks jäi seminarist meelde kõige rohkem nii sinu kui ka Kadi Rutensi mõte, et lapsega peaks minema teatrisse siis, kui sa tahad temaga teatrisse minna, mitte sellepärast, et teda pole mujale jätta. Lavastuse sihtgrupp ei pruugigi nii oluline olla, kui vanem ise selle käigu ära mõtestab.
Eleriin: Kui sellest natuke kaugemale minna, siis teatriskäik algab palju varem kui etendusele jõudmine. See algab juba lavastuse valimisest ning see võiks sündida koostöös väikese inimesega.
Karmen: Samas, kui paljud täiskasvanud vastutavad ise selle eest, et nad teatrisse jõuavad ja mida nad seal näevad?
Eleriin: Jah, ma saan aru sellest, aga ma arvan, et võiks üleüldse rohkem olla seda, et valitakse ja otsustatakse koos.
Karmen: Täna me oleme palju ka noortega rääkinud. Mis sulle sellest kõlama on jäänud?
Eleriin: Neile on väga meeldinud erinevate vormide rohkus festivalil, mis on tore, sest seni olid nad enim näinud sõnateatri lavastusi.
Karmen: Mind natuke üllatas, et nad ei tundnud puudust oma vanusegrupi (14+) lavastustest. Oma kogemustes nad suhestusid isegi rohkem täiskasvanutele tehtud teatriga. Sinu ettekandest ka selgus, et teismelistele või hilisteismelistele mõeldud teater on mõneti hall ala nii uurimise kui ka tegemise mõttes.
Eleriin: Eksperimendi lavastusest võiks üldse rohkem rääkida. Nende etendus algas lavastuse-eelse kunstinäitusega, kus autorid ise selgitasid oma loomisimpulsse ja juhtisid tähelepanu detailidele. Kunsti oli mõtestatud laiemalt kui lihtsalt joonistamine: igaüks oli endale sobiva vormi leidnud (nt fotograafia, videokunst, kollaaž, maal). Kusjuures vestlusringist selgus, et nad alustasid lavastusprotsessi 2019. aastal – neil oli aega teemat eri meediumites käsitleda ja sügavuti analüüsida. Ühtlasi oli väga värskendav näha nii suurt ühtset truppi laval: nende sünergia oli väga täpseks timmitud. Väga selge lavastusliku käekirja ja tervikliku kompositsiooniga lavastus.
Karmen: Mina pole kooliteatri maailmaga eriti tuttav ning nüüd oli kohe kahju, et ei ole sellega varem tegelenud. Küll aga tuletas kooliteatri lavastuse nägemine ja päevane seminar mulle meelde minu enda kooliaega, kui tundsin klassiga teatriskäimisest puudust. Kuna õpetajad eriti klassiga teatrisse minemisi ei korraldanud, sain üks hetk aru, et seda saab teha ka ise. Käisime niimoodi minu eestvedamisel klassiga teatris mitmeid kordi.
Eleriin: See on väga hea näide sellest, kuidas alati tasub oma huvisid reklaamida ka teistele. Kui "Tähelepanu, laps!" seminaril aurtleti, kuidas teater võiks olla lapse kasvamist toetav keskkond, mistõttu küsiti läbivalt, kuidas neid lapsi ikkagi teatrisse saada, siis ei arvestatud sellega, et tegelikult võib olla lapsi, kes ise väga teatrisse minna tahavad.
Karmen: Jah! Teatrirevolutsioon! Lapsed barrikaadidele!
Elo Kaalepi kiirarvustused
"Island Home"
Ma ei oleks kunagi selle peale tulnud, et teatrit saab teha sellisel viisil, nagu etenduskunstnik Katanari (Katarína Caková) seda tegi. Lugu jõudis publikuni loomupärasel toonil kõnelemise ja esemete rittaseadmise kaudu – etenduskunstniku laud täitus väikeste asjakestega, mis jätsid väga palju ruumi kujutlusvõimele. Iga ese oli pigem sümbol kui tegelane. Sellises lugude jutustamise viisis on midagi väga isetut, midagi väga vastandlikku sellele, mida olen harjunud etenduskunsti all mõistma. Iga asi oli sisulise eesmärgiga ning loo jutustamine aitas mõista iga eseme hingeelu.
"Kontsert kõige pisematele"
Rahvusooper Estonia reklaamib kontserti lastele vanuses 0–3. Ometi tundub, et selle sihtrühma valik ei ole täielikult lahti mõtestatud: kuigi repertuaar on kõnekas, sest Mozarti rütmikad "Võluflöödi" aariad panevad lapsed tantsides hüplema, on lugudevahelised tekstilised sissejuhatused arusaadavad ja kõnekad ainult lapsevanematele. Ka esinejate uskumused: "See pala on teile kindlasti tuttav," on kahtlase tõeväärtusega.
Samas on kõik informatsioon, mida esinejad annavad, äärmiselt huvitav. Mulle. Ja ilmselt oleks olnud ka siis, kui oleksin olnud kümneaastane. Minu arust ei ole kohatu rääkida paljude muusikaga kokku puutunud laste Mozarti-faasist, mil huvi geeniusest muusiku fenomeni vastu vahetab välja vaimustuse muinasjuttudest. Kontserdi informatiivne sisu oleks sobilik just Mozarti-faasis lastele, kelle vanus jääb paraku vahemikku 5–12.
"Telefonilood"
Lavastus meenutas vanakooli kooliteatrietendust, oli etüüdiline, üheselt mõistetav ja kohati ka leidlik. Aegunud lähenemist seletab asjaolu, et lavastus esietendus vähemalt kümme aastat tagasi. Jäin igatsema aja möödumisega lisanduvaid uuendusi, kuigi hindan kõrgelt ka konservatiivset teatrit. | NAKS-i päevik | ärge jääge ootama, et keegi teie eest teatrireise korraldaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandal festivalipäeval olid repertuaaris Miksteatri "Telefonilood", Rahvusooper Estonia beebikontsert "Kontsert kõige pisematele", Slovakkia etenduskunstniku Katanari "Island Home", Big Wolf Company "Lagrits ja sidrunid" ning Paide Teatristuudio ja Viimsi Gümnaasiumi teatritrupi Eksperimendi "Lavastus kõigile neile, kellele on kunagi öeldud, et nad ei oska joonistada".
Teatrivaataja loob atmosfääri
Karmen: Mina olen täna palju mõelnud sellele, kuidas laste käitumine mõjutab etenduse atmosfääri. Miksteatri "Telefonilood" oli küll väga leidlik lavastus, kuid minu arust oli publikut natuke liiga palju ning selle tõttu ei reageerinud lapsed enam sisule vaid üksteisele ning kukkumistele või paukudele. Ka "King nr 39" puhul mainiti, et tavaliselt on publiku hulk väiksem ja lavastus mõjub teisiti. Nende lavastustega läks killuke muidu tekkivast intiimsusest kaduma. Nii "Lagrits ja sidrunid" kui ka Island Home'i puhul nägin ma etendusi, kus publikuks olid valdavalt täiskasvanud. Publiku atmosfääri mõju lavastusele oli nii suur, et ma isegi ei mõelnud enam sellele, et tegemist on spetsiifiliselt noorele vaatajale suunatud lavastustega. Muidugi Island Home seda ka ei ole.
Eleriin: Eks publiku reaktsioonid mõjutavad meid alati ja juhivad meie tähelepanu. Kui publikust on kuulda laste naeru, siis ma proovin kohe mõtestada, mida see laps seal nägi. Täiskasvanutega on tegelikult samamoodi, kui keegi naerab ja mina ei naera, siis ma proovin kohe aru saada, miks.
Karmen: "Lagrits ja sidrun" oli väga intiimne ja rahuliku atmosfääriga. Mõned korrad publikus olnud paar last kilkasid ja kohe toimus teistsugune elavnemine ja see, kuidas ma lavalt toimuvat nägin, muutus.
Eleriin: Selles lavastuses ei olnud midagi üleliigset, väga lihtne ja siiras. Lavastus oli väga dünaamiline, muidugi kehaliselt, aga ka rollide vahetumise mõttes.
Karmen: "Lagrits" haakub meie eilse vestlusega. Laval ei öelda ühtegi sõna, aga loo enda struktuur on nii selge, et ma kordagi ei kahelnud, kas seal üldse on lugu ning mida nad öelda tahavad.
Eleriin: Minu meelest sõnadeta lavastustel on loo jutustamisel nii suur eelis, sest sõna ütleb kohe ära, kuidas mõelda. Keha ise on väga kujukas ning ütleb väga palju, aga ta ei ütle ära või ei ütle ette. Ühtlasi sõna puudumisel muutuvad teised (kehalised) väljendusvahendid palju olulisemaks. Miimika ja pilgud on eriti tähenduslikud.
Vastutustunnet nõudvad teemad hoolsates kätes
Karmen: Island Home'i puhul meeldis mulle väga selle lavastuse esteetika. Ma olin täiesti lummatud.
Eleriin: Just. See oli nii tugevalt visuaalne. Atmosfäär ise oli ka üsna tume ja raske ja ma peangi tunnistama, et minu jaoks oli see loost olulisem. Sellepärast ma ei hakanudki Island Home'i puhul loole mõtlema, sest mulle tundus, et siis ma hakkaksin ise kiirustama, ma ruttaksin sündmuste käigust ette, hakkaksin ennustama. Selle võiks nimetada objektiteatriks. Etendaja kasutas väga suure teema edasi andmiseks väikeseid esemeid – kivikesed, nukud, kujud, väiksed taskulambid. Logistiliselt samuti väga läbi mõeldud. Etendaja suhtus igasse esemesse hoole ja õrnusega.
Karmen: Minu meelest õrnus nende asjade suhtes kinnitas või süvendas tunnet, et ka teemat käsitletakse suure tähelepanu ja õrnusega. Mina lugesin sealt välja ka pagulaskriisi temaatikat ja ma arvan, et lavastus tegelikult loob hea pinnase aruteluks. See haakus ka ühe Viimsi koolinoore vestlusringis öelduga, et täiskasvanute teemasid noore vaataja teatris käsitledes kasvataksegi teatrisse, mis on mõeldud täiskasvanutele.
Tähelepanu, laps!
Karmen: Kuigi terve festivali jooksul on olnud keskmes lapsed ja noored teatris, siis täna tõusis see esile eriti teravalt nii teemat käsitlenud seminari, õhtuse vestlusringi, kooliteatri grupi Eksperiment lavastuse kui ka festivali vabatahtlikega suhtlemise tõttu. Minu jaoks jäi seminarist meelde kõige rohkem nii sinu kui ka Kadi Rutensi mõte, et lapsega peaks minema teatrisse siis, kui sa tahad temaga teatrisse minna, mitte sellepärast, et teda pole mujale jätta. Lavastuse sihtgrupp ei pruugigi nii oluline olla, kui vanem ise selle käigu ära mõtestab.
Eleriin: Kui sellest natuke kaugemale minna, siis teatriskäik algab palju varem kui etendusele jõudmine. See algab juba lavastuse valimisest ning see võiks sündida koostöös väikese inimesega.
Karmen: Samas, kui paljud täiskasvanud vastutavad ise selle eest, et nad teatrisse jõuavad ja mida nad seal näevad?
Eleriin: Jah, ma saan aru sellest, aga ma arvan, et võiks üleüldse rohkem olla seda, et valitakse ja otsustatakse koos.
Karmen: Täna me oleme palju ka noortega rääkinud. Mis sulle sellest kõlama on jäänud?
Eleriin: Neile on väga meeldinud erinevate vormide rohkus festivalil, mis on tore, sest seni olid nad enim näinud sõnateatri lavastusi.
Karmen: Mind natuke üllatas, et nad ei tundnud puudust oma vanusegrupi (14+) lavastustest. Oma kogemustes nad suhestusid isegi rohkem täiskasvanutele tehtud teatriga. Sinu ettekandest ka selgus, et teismelistele või hilisteismelistele mõeldud teater on mõneti hall ala nii uurimise kui ka tegemise mõttes.
Eleriin: Eksperimendi lavastusest võiks üldse rohkem rääkida. Nende etendus algas lavastuse-eelse kunstinäitusega, kus autorid ise selgitasid oma loomisimpulsse ja juhtisid tähelepanu detailidele. Kunsti oli mõtestatud laiemalt kui lihtsalt joonistamine: igaüks oli endale sobiva vormi leidnud (nt fotograafia, videokunst, kollaaž, maal). Kusjuures vestlusringist selgus, et nad alustasid lavastusprotsessi 2019. aastal – neil oli aega teemat eri meediumites käsitleda ja sügavuti analüüsida. Ühtlasi oli väga värskendav näha nii suurt ühtset truppi laval: nende sünergia oli väga täpseks timmitud. Väga selge lavastusliku käekirja ja tervikliku kompositsiooniga lavastus.
Karmen: Mina pole kooliteatri maailmaga eriti tuttav ning nüüd oli kohe kahju, et ei ole sellega varem tegelenud. Küll aga tuletas kooliteatri lavastuse nägemine ja päevane seminar mulle meelde minu enda kooliaega, kui tundsin klassiga teatriskäimisest puudust. Kuna õpetajad eriti klassiga teatrisse minemisi ei korraldanud, sain üks hetk aru, et seda saab teha ka ise. Käisime niimoodi minu eestvedamisel klassiga teatris mitmeid kordi.
Eleriin: See on väga hea näide sellest, kuidas alati tasub oma huvisid reklaamida ka teistele. Kui "Tähelepanu, laps!" seminaril aurtleti, kuidas teater võiks olla lapse kasvamist toetav keskkond, mistõttu küsiti läbivalt, kuidas neid lapsi ikkagi teatrisse saada, siis ei arvestatud sellega, et tegelikult võib olla lapsi, kes ise väga teatrisse minna tahavad.
Karmen: Jah! Teatrirevolutsioon! Lapsed barrikaadidele!
Elo Kaalepi kiirarvustused
"Island Home"
Ma ei oleks kunagi selle peale tulnud, et teatrit saab teha sellisel viisil, nagu etenduskunstnik Katanari (Katarína Caková) seda tegi. Lugu jõudis publikuni loomupärasel toonil kõnelemise ja esemete rittaseadmise kaudu – etenduskunstniku laud täitus väikeste asjakestega, mis jätsid väga palju ruumi kujutlusvõimele. Iga ese oli pigem sümbol kui tegelane. Sellises lugude jutustamise viisis on midagi väga isetut, midagi väga vastandlikku sellele, mida olen harjunud etenduskunsti all mõistma. Iga asi oli sisulise eesmärgiga ning loo jutustamine aitas mõista iga eseme hingeelu.
"Kontsert kõige pisematele"
Rahvusooper Estonia reklaamib kontserti lastele vanuses 0–3. Ometi tundub, et selle sihtrühma valik ei ole täielikult lahti mõtestatud: kuigi repertuaar on kõnekas, sest Mozarti rütmikad "Võluflöödi" aariad panevad lapsed tantsides hüplema, on lugudevahelised tekstilised sissejuhatused arusaadavad ja kõnekad ainult lapsevanematele. Ka esinejate uskumused: "See pala on teile kindlasti tuttav," on kahtlase tõeväärtusega.
Samas on kõik informatsioon, mida esinejad annavad, äärmiselt huvitav. Mulle. Ja ilmselt oleks olnud ka siis, kui oleksin olnud kümneaastane. Minu arust ei ole kohatu rääkida paljude muusikaga kokku puutunud laste Mozarti-faasist, mil huvi geeniusest muusiku fenomeni vastu vahetab välja vaimustuse muinasjuttudest. Kontserdi informatiivne sisu oleks sobilik just Mozarti-faasis lastele, kelle vanus jääb paraku vahemikku 5–12.
"Telefonilood"
Lavastus meenutas vanakooli kooliteatrietendust, oli etüüdiline, üheselt mõistetav ja kohati ka leidlik. Aegunud lähenemist seletab asjaolu, et lavastus esietendus vähemalt kümme aastat tagasi. Jäin igatsema aja möödumisega lisanduvaid uuendusi, kuigi hindan kõrgelt ka konservatiivset teatrit.
### Response:
NAKS-i päevik | ärge jääge ootama, et keegi teie eest teatrireise korraldaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi uus valitsus distantseeris nädalavahetusel end Süüria kurdide Rahvakaitseüksustest (YPG), püüdes nii võita Türgi poolehoidu. Kristerssoni sõnul täidab Rootsi sellega suvel Soome ja Türgiga sõlmitud memorandumit, milles on kirjas, et Rootsi ja Soome toetavad Türgit teda ähvardavate julgeolekuohtude vastu ning seetõttu ei tohiks nad Rahvakaitseüksust (YPG) ega selle poliitilist haru Demokraatlikku Liitu (PYD) toetada. Mõlemaid peetakse seotuks Kurdistani Tööparteiga. Viimast näevad aga nii USA kui ka NATO liitlastena võitluses terrorirühmituse ISIS vastu.
"See ei tähenda midagi muud kui lepingus kirjas. Arusaadavatel põhjustel nendega poliitilist koostööd ei tehta. Oleme väga ettevaatlikud Kurdistani Tööpartei ja sellega seotud organisatsioonide suhtes, mis ohustavad Türgi julgeolekuhuve. Rootsi ei osale selles mitte mingil moel," rääkis Kristersson.
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani pressiesindaja Ibrahim Kalin märkis seepeale, et Türgi näeb seda väga positiivse sammuna ja hindab seda. "Meid julgustavad sammud, mida Rootsi uus valitsus on valmis astuma, et täita memorandumi nõudeid, millele me NATO tippkohtumisel Madridis alla kirjutasime. Näeme seda sammuna õiges suunas."
Türgi valitsus on siiski ettevaatlikult optimistlik, et Stockholm astub konkreetseid samme nende mure lahendamiseks, kirjutas Türgi presidendi Tayyp Erdogani nõunik Fahrettin Altun vastuseks Aftonbladeti küsimusele.
Nõunik lisas kaks punkti, mis peavad olema täidetud, enne kui Erdogan piltlikult öeldes jala pidurilt võtab. Esimene puudutab relvi. Nimelt peab Rootsi kaotama piirangud kaitsetööstusele ja lubama ka Türgil relvi osta. Rootsis relvastuse litsentse väljastav Strateegiliste Vahendite Inspektsioon (ISP) on teatanud, et hindamine toimub iga juhtumi puhul eraldi.
Teine puudutab Türgi muret, et eelnimetatud kurdi organisatsioonidega seotud inimestel ei lubatakse Rootsis vabalt tegutseda, levitada propagandat ja korraldada värbamist.
Kristerssoni vitiit Ankarasse on pälvinud teravat kriitikat. "Rootsi valitsus käitub Erdogani sülekoerana," kirjutas endine Vasakpartei juht Jonas Sjöstedt Twitteris.
Endine justiitsminister Morgan Johansson kirjutas ajalehele Expressen saadetud kommentaaris, et valitsus tegutseb täiesti meelevaldselt viisil, mis rikub Rootsi välispoliitilist traditsiooni. Pealegi astutakse neid samme ilma opositsiooniga arvestamata. "See on reetmine," lisas ta.
Endine peaminister Magdalena Andersson näeb, et välisminister Tobias Billström läheb oma avaldustega kurdi organisatsioonide kohta kaugemale, kui Türgiga sõlmitud leping nõuab.
"Kusagil pole kirjas, et peaksime nendest organisatsioonidest distantseeruma," ütles Andersson ajalehele Dagens Nyheter.
Anderssoni sõnul on uus valitsus tekitanud ebakindlust ka NATO tuumarelvade suhtes. Rootsi eelmine valitsus nõudis NATO-lt konkreetselt reservatsiooni tuumarelvade paigutamisel Rootsi pinnale.
Poliitikavaatlejad arvavad, et ilmselt ei kiida Türgi Rootsi NATO-taotlust heaks enne järgmise aasta juunit, kui riigis toimuvad valimised. | Rootsi peaministri kohtumine Türgi presidendiga pälvib kodumaal kriitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi uus valitsus distantseeris nädalavahetusel end Süüria kurdide Rahvakaitseüksustest (YPG), püüdes nii võita Türgi poolehoidu. Kristerssoni sõnul täidab Rootsi sellega suvel Soome ja Türgiga sõlmitud memorandumit, milles on kirjas, et Rootsi ja Soome toetavad Türgit teda ähvardavate julgeolekuohtude vastu ning seetõttu ei tohiks nad Rahvakaitseüksust (YPG) ega selle poliitilist haru Demokraatlikku Liitu (PYD) toetada. Mõlemaid peetakse seotuks Kurdistani Tööparteiga. Viimast näevad aga nii USA kui ka NATO liitlastena võitluses terrorirühmituse ISIS vastu.
"See ei tähenda midagi muud kui lepingus kirjas. Arusaadavatel põhjustel nendega poliitilist koostööd ei tehta. Oleme väga ettevaatlikud Kurdistani Tööpartei ja sellega seotud organisatsioonide suhtes, mis ohustavad Türgi julgeolekuhuve. Rootsi ei osale selles mitte mingil moel," rääkis Kristersson.
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani pressiesindaja Ibrahim Kalin märkis seepeale, et Türgi näeb seda väga positiivse sammuna ja hindab seda. "Meid julgustavad sammud, mida Rootsi uus valitsus on valmis astuma, et täita memorandumi nõudeid, millele me NATO tippkohtumisel Madridis alla kirjutasime. Näeme seda sammuna õiges suunas."
Türgi valitsus on siiski ettevaatlikult optimistlik, et Stockholm astub konkreetseid samme nende mure lahendamiseks, kirjutas Türgi presidendi Tayyp Erdogani nõunik Fahrettin Altun vastuseks Aftonbladeti küsimusele.
Nõunik lisas kaks punkti, mis peavad olema täidetud, enne kui Erdogan piltlikult öeldes jala pidurilt võtab. Esimene puudutab relvi. Nimelt peab Rootsi kaotama piirangud kaitsetööstusele ja lubama ka Türgil relvi osta. Rootsis relvastuse litsentse väljastav Strateegiliste Vahendite Inspektsioon (ISP) on teatanud, et hindamine toimub iga juhtumi puhul eraldi.
Teine puudutab Türgi muret, et eelnimetatud kurdi organisatsioonidega seotud inimestel ei lubatakse Rootsis vabalt tegutseda, levitada propagandat ja korraldada värbamist.
Kristerssoni vitiit Ankarasse on pälvinud teravat kriitikat. "Rootsi valitsus käitub Erdogani sülekoerana," kirjutas endine Vasakpartei juht Jonas Sjöstedt Twitteris.
Endine justiitsminister Morgan Johansson kirjutas ajalehele Expressen saadetud kommentaaris, et valitsus tegutseb täiesti meelevaldselt viisil, mis rikub Rootsi välispoliitilist traditsiooni. Pealegi astutakse neid samme ilma opositsiooniga arvestamata. "See on reetmine," lisas ta.
Endine peaminister Magdalena Andersson näeb, et välisminister Tobias Billström läheb oma avaldustega kurdi organisatsioonide kohta kaugemale, kui Türgiga sõlmitud leping nõuab.
"Kusagil pole kirjas, et peaksime nendest organisatsioonidest distantseeruma," ütles Andersson ajalehele Dagens Nyheter.
Anderssoni sõnul on uus valitsus tekitanud ebakindlust ka NATO tuumarelvade suhtes. Rootsi eelmine valitsus nõudis NATO-lt konkreetselt reservatsiooni tuumarelvade paigutamisel Rootsi pinnale.
Poliitikavaatlejad arvavad, et ilmselt ei kiida Türgi Rootsi NATO-taotlust heaks enne järgmise aasta juunit, kui riigis toimuvad valimised.
### Response:
Rootsi peaministri kohtumine Türgi presidendiga pälvib kodumaal kriitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Londoni politsei terrorismivastased ametnikud tuvastasid, et Suurbritannia territooriumil asuva kahe Briti kodaniku elu on ohus, teatas esmaspäeval telekanal Iran International.
Ajakirjanikud on nüüd võimude ööpäevaringse kaitse all, vahendas The Telegraph.
Lehe teatel märkasid Briti võimud eelmisel nädalal vaenulikku Iraani meeskonda. Scotland Yard keeldus kommenteerimast terrorismivastaseid operatsioone.
Iraani politsei vahi all suri hiljuti noor naine, kes väidetavalt rikkus islamiriigi rangeid riietumisreegleid. Iraanis hoogustuvad nüüd meeleavaldused, politsei kasutab meeleavaldajate peal vägivalda. Iran International avaldab kaadreid, kus Iraani politsei kasutab protestijate vastu vägivalda.
Eelmisel kuul hoiatas islamiriik, et telekanal maksab kaadrite edastamise eest karmi hinda.
"Iraani revolutsiooniline kaardivägi ei tohi karistamatult välismaal tegutseda. Loodame, et Suurbritannia valitsus, teiste riikide valitsused ja muud organisatsioonid ühinevad meiega nende kohutavate ohtude hukkamõistmisel ja jätkavad meediavabaduse kaitsmist," teatas Iran International. | Meedia: Iraan tahtis mõrvata kahte Briti ajakirjanikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Londoni politsei terrorismivastased ametnikud tuvastasid, et Suurbritannia territooriumil asuva kahe Briti kodaniku elu on ohus, teatas esmaspäeval telekanal Iran International.
Ajakirjanikud on nüüd võimude ööpäevaringse kaitse all, vahendas The Telegraph.
Lehe teatel märkasid Briti võimud eelmisel nädalal vaenulikku Iraani meeskonda. Scotland Yard keeldus kommenteerimast terrorismivastaseid operatsioone.
Iraani politsei vahi all suri hiljuti noor naine, kes väidetavalt rikkus islamiriigi rangeid riietumisreegleid. Iraanis hoogustuvad nüüd meeleavaldused, politsei kasutab meeleavaldajate peal vägivalda. Iran International avaldab kaadreid, kus Iraani politsei kasutab protestijate vastu vägivalda.
Eelmisel kuul hoiatas islamiriik, et telekanal maksab kaadrite edastamise eest karmi hinda.
"Iraani revolutsiooniline kaardivägi ei tohi karistamatult välismaal tegutseda. Loodame, et Suurbritannia valitsus, teiste riikide valitsused ja muud organisatsioonid ühinevad meiega nende kohutavate ohtude hukkamõistmisel ja jätkavad meediavabaduse kaitsmist," teatas Iran International.
### Response:
Meedia: Iraan tahtis mõrvata kahte Briti ajakirjanikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodumeeskond läks kohtumist juhtima juba 5. minutil, kui värava lõi Santi Comesana. Pool tundi hiljem pani Fran Garcia jala taha Marco Asensiole, VAR tõttas appi fikseerima ning penaltipunktilt lõi vastuvärava Luka Modric. 41. minutil viis Eder Militao Reali juhtima, kolm minutit hiljem aga viigistas Alvaro Garcia taas seisu, vahendab Soccernet.ee.
Matši võtmehetk sündis teise poolaja keskpaigas, kui Daniel Carvajal mängis palli käega. VAR andis Rayo Vallecanole penalti, mida läks lööma Oscar Trejo. 34-aastase argentiinlase löök ebaõnnestus ning Thibaut Courtois jättis värava esialgu puhtaks. VAR aga näitas, et belglane oli penaltilöögi hetkel joonest üle astunud ja Trejo sai uue võimaluse ning siis ta enam ei eksinud, tuues kodumeeskonnale võidupunkti.
Viimati Reali 2019. aasta aprillis alistanud Rayo Vallecano paikneb 21 silmaga Hispaania kõrgliiga kaheksandal tabelireal. Hooaja esimese kaotuse saanud valitsev meister jätkab aga teisel pulgal, Barcelonast jäädakse maha kahe silmaga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Madridi Real sai hooaja esimese kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodumeeskond läks kohtumist juhtima juba 5. minutil, kui värava lõi Santi Comesana. Pool tundi hiljem pani Fran Garcia jala taha Marco Asensiole, VAR tõttas appi fikseerima ning penaltipunktilt lõi vastuvärava Luka Modric. 41. minutil viis Eder Militao Reali juhtima, kolm minutit hiljem aga viigistas Alvaro Garcia taas seisu, vahendab Soccernet.ee.
Matši võtmehetk sündis teise poolaja keskpaigas, kui Daniel Carvajal mängis palli käega. VAR andis Rayo Vallecanole penalti, mida läks lööma Oscar Trejo. 34-aastase argentiinlase löök ebaõnnestus ning Thibaut Courtois jättis värava esialgu puhtaks. VAR aga näitas, et belglane oli penaltilöögi hetkel joonest üle astunud ja Trejo sai uue võimaluse ning siis ta enam ei eksinud, tuues kodumeeskonnale võidupunkti.
Viimati Reali 2019. aasta aprillis alistanud Rayo Vallecano paikneb 21 silmaga Hispaania kõrgliiga kaheksandal tabelireal. Hooaja esimese kaotuse saanud valitsev meister jätkab aga teisel pulgal, Barcelonast jäädakse maha kahe silmaga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Madridi Real sai hooaja esimese kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Warriors juhtis esimesel veerandajal vahepeal kümne punktiga, aga teisele veerandile mindi kahepunktilises kaotusseisus ja poolajapausiks oli Kingsi edu juba 12-punktiline. Kolmandal veerandajal õnnestus Warriorsil vahepeal vahe ühepunktiliseks vähendada, kuid veerandaeg lõppes siiski Kingsi üheksapunktilises paremuses. Viimasel veerandil kasvatas Kings edu 11-punktiliseks, aga siis hakkas Warriors vahet vähendama ja kui mängida oli 1.53, jõuti viigini ning siis läks Warriors juhtima ja enam edu käest ei andnud.
Võitjate parim oli enda hooaja punktirekordi teinud Stephen Curry, kes tõi 47 punkti, lisaks võttis ta kaheksa lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu. Andrew Wiggins lisas 25 punkti ja võttis kümme lauapalli, Klay Thompson panustas 16 punktiga.
Sacramento resultatiivseim oli De'Aaron Fox 28 punktiga, Malik Monk lisas 24 ja Domantas Sabonis 19 punkti, lisaks võttis Sabonis 14 lauapalli.
Milwaukee Bucks sai hooaja esimese kaotuse, jäädes võõrsil 98:117 alla Atlanta Hawksile. Hooaega üheksa järjestikuse võiduga alustanud Bucks võitis Atlanta vastu poolaja 58:52, aga kolmandal veerandajal pääses kodumeeskond ette ja viimasel veerandil pandi lõplikult enda paremus maksma.
Võitjate parim oli Dejounte Murray 25 punkti ja 11 korvisööduga, AJ Griffin lisas 24 punkti. Bucksi ridades tõi Giannis Antetokounmpo 25 punkti ja võttis seitse lauapalli.
Dallas Mavericks sai kodusaalis 96:94 jagu Brooklyn Netsist, Luka Doncic tõi üleplatsimehena võitjatele 36 punkti. Netsi resultatiivseim oli Kevin Durant 26 punktiga.
Tulemused:
Charlotte – Washington 100:108
Orlando – Houston 127:134
Detroit – Oklahoma City 112:103
Indiana – New Orleans 129:122
Philadelphia – Phoenix 100:88
Atlanta – Milwaukee 117:98
Miami – Portland 107:110
Chicago – Toronto 111:97
Memphis – Boston 106:109
Minnesota – New York 107:120
San Antonio – Denver 109:115
Dallas – Brooklyn 96:94
Golden State – Sacramento 116:113
Utah – LA Lakers 139:116
LA Clippers – Cleveland 119:117 | 47 punkti visanud Curry vedas Warriorsi võidule, Bucks sai esimese kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Warriors juhtis esimesel veerandajal vahepeal kümne punktiga, aga teisele veerandile mindi kahepunktilises kaotusseisus ja poolajapausiks oli Kingsi edu juba 12-punktiline. Kolmandal veerandajal õnnestus Warriorsil vahepeal vahe ühepunktiliseks vähendada, kuid veerandaeg lõppes siiski Kingsi üheksapunktilises paremuses. Viimasel veerandil kasvatas Kings edu 11-punktiliseks, aga siis hakkas Warriors vahet vähendama ja kui mängida oli 1.53, jõuti viigini ning siis läks Warriors juhtima ja enam edu käest ei andnud.
Võitjate parim oli enda hooaja punktirekordi teinud Stephen Curry, kes tõi 47 punkti, lisaks võttis ta kaheksa lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu. Andrew Wiggins lisas 25 punkti ja võttis kümme lauapalli, Klay Thompson panustas 16 punktiga.
Sacramento resultatiivseim oli De'Aaron Fox 28 punktiga, Malik Monk lisas 24 ja Domantas Sabonis 19 punkti, lisaks võttis Sabonis 14 lauapalli.
Milwaukee Bucks sai hooaja esimese kaotuse, jäädes võõrsil 98:117 alla Atlanta Hawksile. Hooaega üheksa järjestikuse võiduga alustanud Bucks võitis Atlanta vastu poolaja 58:52, aga kolmandal veerandajal pääses kodumeeskond ette ja viimasel veerandil pandi lõplikult enda paremus maksma.
Võitjate parim oli Dejounte Murray 25 punkti ja 11 korvisööduga, AJ Griffin lisas 24 punkti. Bucksi ridades tõi Giannis Antetokounmpo 25 punkti ja võttis seitse lauapalli.
Dallas Mavericks sai kodusaalis 96:94 jagu Brooklyn Netsist, Luka Doncic tõi üleplatsimehena võitjatele 36 punkti. Netsi resultatiivseim oli Kevin Durant 26 punktiga.
Tulemused:
Charlotte – Washington 100:108
Orlando – Houston 127:134
Detroit – Oklahoma City 112:103
Indiana – New Orleans 129:122
Philadelphia – Phoenix 100:88
Atlanta – Milwaukee 117:98
Miami – Portland 107:110
Chicago – Toronto 111:97
Memphis – Boston 106:109
Minnesota – New York 107:120
San Antonio – Denver 109:115
Dallas – Brooklyn 96:94
Golden State – Sacramento 116:113
Utah – LA Lakers 139:116
LA Clippers – Cleveland 119:117
### Response:
47 punkti visanud Curry vedas Warriorsi võidule, Bucks sai esimese kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läbirääkimised on lõppjärgus ja USA kavatseb järgmisel aastal müüa Suurbritanniale miljardeid kuupmeetreid veeldatud maagaasi. Sunak tahab nii tagada, et riiki ei tabaks talvel elektrikatkestused, teatas The Telegraph.
Läbirääkimised Londoni ja Washingtoni vahel algasid juba siis, kui Suurbritannia peaminister oli Liz Truss. Algselt plaanisid riigid tehingu sõlmida juba 21. oktoobril.
Ühendkuningriigi riiklik elektrivõrguoperaator National Grid hoiatas hiljuti, et talvel võivad riiki tabada elektrikatkestused. London tahab seetõttu tugevdada oma energiajulgeolekut.
Suurbritannia võimud plaanivad suurendada ka kodumaist nafta- ja gaasitootmist ning reformida energiaturgu. | Meedia: Suurbritannia sõlmib USA-ga gaasilepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läbirääkimised on lõppjärgus ja USA kavatseb järgmisel aastal müüa Suurbritanniale miljardeid kuupmeetreid veeldatud maagaasi. Sunak tahab nii tagada, et riiki ei tabaks talvel elektrikatkestused, teatas The Telegraph.
Läbirääkimised Londoni ja Washingtoni vahel algasid juba siis, kui Suurbritannia peaminister oli Liz Truss. Algselt plaanisid riigid tehingu sõlmida juba 21. oktoobril.
Ühendkuningriigi riiklik elektrivõrguoperaator National Grid hoiatas hiljuti, et talvel võivad riiki tabada elektrikatkestused. London tahab seetõttu tugevdada oma energiajulgeolekut.
Suurbritannia võimud plaanivad suurendada ka kodumaist nafta- ja gaasitootmist ning reformida energiaturgu.
### Response:
Meedia: Suurbritannia sõlmib USA-ga gaasilepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV2 saade "Kultuuristuudio. Arutelu" küsis, miks meil on oma igapäevasesse avalikku ruumi vaja kultuuri? Saate teemapüstitus oli tänuväärne, sest kultuuriküsimusi kohtab ruumiaruteludes harva. Tegeleme alles ruumi ümber jagamise paradigma muutusega. Kui inimestele on linnas rohkem ruumi, see on turvaline ja ligipääsetav, alles siis justkui jõuame mõtteni, et milline see mõnus keskkond on ja mida selles ruumis näha saab.
Läbi mälukultuuri linnaruumi elavdamine, kultuuriasutuste roll naabruskondade ruumiloomes ja kogukondade arendamises ning ruum kui kultuuriidentiteedi kandja on teemad, mis pole isegi linnaplaneerijate ja arhitektide fookuses, rääkimata poliitikutest.
Helsingi Oodi (linna keskraamatukogu) on rajatud südalinna. Ei hoone imeline arhitektuur ega asukoht pole loomulikult juhuslikud. Need lähtuvad Soome põhiväärtustest: vabadus, avatus, võrdsus, haridus ja kultuur. Raamatukogu ees laiub mitmekesine tegevus- ja olemisruum inimesele (mitte parkla), silmapiiril riigi parlamendi hoone. See on tihedalt erinevaid võimalusi pakkuv linnakeskkond, mis loob empaatilist ruumi, millest rääkis "Kultuuristuudio. Arutelus" ka linnageograaf ja Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping.
Lootusrikkalt meie rahvusraamatukogu hoone ja sisu ümbersündi oodates tahaks loota, et lisaks maja sisemusele, jõutakse 21. sajandisse ka maja esise ruumi mõtestamisega. Autovaba rahvusraamatukogu esine on midagi, milleta see pole võimalik. Selle hoone esine linnaruum on kultuuri küsimus.
Kui saame autod ja ohtliku liikluse otse demokraatia- ja kultuuritempli peasissepääsu eest ära, on meil võimalik täielikult luua ühendus Tõnismäe haljakuga, mis omakorda pakub võrratut potentsiaali kultuurimälu (sh monumente) täis linnaruumiks. Just see väike roheala saaks olla täis lugusid ja monumente, mõnusat haljastust ja istumiskohti. Hingetõmberuum ja kohtumispaik.
Ja kui siis juba vaadata linnulennult, on rahvusraamatukogu ja selle esine kultuuriruum loomulikus ühenduses demokraatiat ja vabadusi põlistava Toompea tänavaga. Ehk ka meil on võimalik luua sild demokraatia maamärkide (rahvusraamatukogu ja parlamendi) vahel. Taolise linnaruumiga saab jutustada lugu, harida ja väljendada läbi ruumi meile olulisi väärtusi.
Kaasaegset empaatilist ja mitmekesist linnaruumi ei peagi ülalt alla looma vaid arhitektid ja planeerijad, vaid aina rohkem peab olema soodustatud erinevates vastastikustes suhetes kerkivad lihtsamad katsetuslikud sekkumised, millest võib, aga ei pea alguse saama suurem ruuminihe.
"Oli julgustükk kuus aastat tagasi esimest korda sulgeda autodele üheks päevaks Kadriorgu viiv põhitee."
Heaks näiteks siinkohal on Tallinnas kaks muuseumi: Kadriorus olev Tallinna Kirjanduskeskus ja Kalamajas asuv kogukonnamuuseum. Näo pööramine ümbritseva naabruskonna poole (kaasamine ja osalemise soodustamine) ja oma tegevusega tänavale või laiemasse avalikku ruumi tulemine on kasulik nii kultuuriasutusele, linnale kui elanikule. Oli julgustükk kuus aastat tagasi esimest korda sulgeda autodele üheks päevaks Kadriorgu viiv põhitee (Koidula tänav) ja tuua ootamatult tänavale kirjandus (fookus veel kirjandusklassikal!) ja kultuur.
Kirjanduse ja pärandi tõlkimine ruumi keelde tänavakunsti, näituste, valgusinstallatsioonide, muusika, teatri, arutelude ja ekskursioonide kaudu on parim näide empaatilisest ja kultuuritihedast ruumiloomest.
Selline ruum ei ole Tallinna või Tartu kesklinnade privileeg. Väikelinnade ruumiidentiteedis saab kultuur ja pärand olla parim viis leida oma nägu, suurendada kohalike uhkust oma kodukoha üle ja rääkida linna väärtustest. Selleks tuleb ka väga soosida alt üles algatusi, ühepäevaseid katsetusi ja koostööd.
Ja viimaks. Kellele me loome monumente? Vahel on oluline monument püstitada mõnda ajaloosündmusest lähtuvasse asupaika, milleni pole mugav jõuda. See selleks. Üldprintsiip aga võiks ikka olla, et monumendid ehk meie identiteedi pusletükid olgu ikka seal, kus on inimesed ehk seal, kus saab jala kõndida ja kahtlemata istuda. See viimane on kohe eriti raske tulema. Tartu Emajõe-äärne kallas kahelt poolt on sellest eeskujulik näide. | Kairi Tilga: linnaruum kui kultuuriküsimus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV2 saade "Kultuuristuudio. Arutelu" küsis, miks meil on oma igapäevasesse avalikku ruumi vaja kultuuri? Saate teemapüstitus oli tänuväärne, sest kultuuriküsimusi kohtab ruumiaruteludes harva. Tegeleme alles ruumi ümber jagamise paradigma muutusega. Kui inimestele on linnas rohkem ruumi, see on turvaline ja ligipääsetav, alles siis justkui jõuame mõtteni, et milline see mõnus keskkond on ja mida selles ruumis näha saab.
Läbi mälukultuuri linnaruumi elavdamine, kultuuriasutuste roll naabruskondade ruumiloomes ja kogukondade arendamises ning ruum kui kultuuriidentiteedi kandja on teemad, mis pole isegi linnaplaneerijate ja arhitektide fookuses, rääkimata poliitikutest.
Helsingi Oodi (linna keskraamatukogu) on rajatud südalinna. Ei hoone imeline arhitektuur ega asukoht pole loomulikult juhuslikud. Need lähtuvad Soome põhiväärtustest: vabadus, avatus, võrdsus, haridus ja kultuur. Raamatukogu ees laiub mitmekesine tegevus- ja olemisruum inimesele (mitte parkla), silmapiiril riigi parlamendi hoone. See on tihedalt erinevaid võimalusi pakkuv linnakeskkond, mis loob empaatilist ruumi, millest rääkis "Kultuuristuudio. Arutelus" ka linnageograaf ja Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping.
Lootusrikkalt meie rahvusraamatukogu hoone ja sisu ümbersündi oodates tahaks loota, et lisaks maja sisemusele, jõutakse 21. sajandisse ka maja esise ruumi mõtestamisega. Autovaba rahvusraamatukogu esine on midagi, milleta see pole võimalik. Selle hoone esine linnaruum on kultuuri küsimus.
Kui saame autod ja ohtliku liikluse otse demokraatia- ja kultuuritempli peasissepääsu eest ära, on meil võimalik täielikult luua ühendus Tõnismäe haljakuga, mis omakorda pakub võrratut potentsiaali kultuurimälu (sh monumente) täis linnaruumiks. Just see väike roheala saaks olla täis lugusid ja monumente, mõnusat haljastust ja istumiskohti. Hingetõmberuum ja kohtumispaik.
Ja kui siis juba vaadata linnulennult, on rahvusraamatukogu ja selle esine kultuuriruum loomulikus ühenduses demokraatiat ja vabadusi põlistava Toompea tänavaga. Ehk ka meil on võimalik luua sild demokraatia maamärkide (rahvusraamatukogu ja parlamendi) vahel. Taolise linnaruumiga saab jutustada lugu, harida ja väljendada läbi ruumi meile olulisi väärtusi.
Kaasaegset empaatilist ja mitmekesist linnaruumi ei peagi ülalt alla looma vaid arhitektid ja planeerijad, vaid aina rohkem peab olema soodustatud erinevates vastastikustes suhetes kerkivad lihtsamad katsetuslikud sekkumised, millest võib, aga ei pea alguse saama suurem ruuminihe.
"Oli julgustükk kuus aastat tagasi esimest korda sulgeda autodele üheks päevaks Kadriorgu viiv põhitee."
Heaks näiteks siinkohal on Tallinnas kaks muuseumi: Kadriorus olev Tallinna Kirjanduskeskus ja Kalamajas asuv kogukonnamuuseum. Näo pööramine ümbritseva naabruskonna poole (kaasamine ja osalemise soodustamine) ja oma tegevusega tänavale või laiemasse avalikku ruumi tulemine on kasulik nii kultuuriasutusele, linnale kui elanikule. Oli julgustükk kuus aastat tagasi esimest korda sulgeda autodele üheks päevaks Kadriorgu viiv põhitee (Koidula tänav) ja tuua ootamatult tänavale kirjandus (fookus veel kirjandusklassikal!) ja kultuur.
Kirjanduse ja pärandi tõlkimine ruumi keelde tänavakunsti, näituste, valgusinstallatsioonide, muusika, teatri, arutelude ja ekskursioonide kaudu on parim näide empaatilisest ja kultuuritihedast ruumiloomest.
Selline ruum ei ole Tallinna või Tartu kesklinnade privileeg. Väikelinnade ruumiidentiteedis saab kultuur ja pärand olla parim viis leida oma nägu, suurendada kohalike uhkust oma kodukoha üle ja rääkida linna väärtustest. Selleks tuleb ka väga soosida alt üles algatusi, ühepäevaseid katsetusi ja koostööd.
Ja viimaks. Kellele me loome monumente? Vahel on oluline monument püstitada mõnda ajaloosündmusest lähtuvasse asupaika, milleni pole mugav jõuda. See selleks. Üldprintsiip aga võiks ikka olla, et monumendid ehk meie identiteedi pusletükid olgu ikka seal, kus on inimesed ehk seal, kus saab jala kõndida ja kahtlemata istuda. See viimane on kohe eriti raske tulema. Tartu Emajõe-äärne kallas kahelt poolt on sellest eeskujulik näide.
### Response:
Kairi Tilga: linnaruum kui kultuuriküsimus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MK-debüüdi plaanib Raun teha jaanuaris, teda saab näha nii pargisõidu kui ka Big Airi hüpete stardis. MK-sarja pääsemiseks vajalikest punktidest sai Raun enamiku kokku märtsi lõpus Vuokattis noorte olümpiafestivalil, kus ta saavutas nii pargisõidus kui ka Big Airi hüpetes neljanda koha. Tänavust hooaega alustas ta Hollandis Landgraafis ja seal õnnestus MK-pilet lõplikult lunastada. 6. ja 7. oktoobril toimunud FIS-i jõuproovidel sai ta pargisõidus kolmanda ja kuuenda koha, kirjutab Delfi ja Eesti Päevaleht.
"Mul oli suvel käsi kipsis ning tegelikult ei olnud käsi võistluse ajaks veel taastunud. Seega olin üllatunud, et mul asjad nii hästi välja tulid," tunnistas Raun. "Nüüd on vaja pingsalt treenida, et esimeseks MK-stardiks valmis olla."
Seni treenis ta Ranno Maasikmetsa käe all, ent nüüd tegutseb ta põhiliselt Austrias Xtreme Teami koosseisus. "Nad ütlesid, et näevad minus potentsiaali ning hindavad minu motivatsiooni kõrgelt," rääkis Raun. | Austria tiimiga liitunud eestlanna võitles välja koha lumelaua MK-sarjas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MK-debüüdi plaanib Raun teha jaanuaris, teda saab näha nii pargisõidu kui ka Big Airi hüpete stardis. MK-sarja pääsemiseks vajalikest punktidest sai Raun enamiku kokku märtsi lõpus Vuokattis noorte olümpiafestivalil, kus ta saavutas nii pargisõidus kui ka Big Airi hüpetes neljanda koha. Tänavust hooaega alustas ta Hollandis Landgraafis ja seal õnnestus MK-pilet lõplikult lunastada. 6. ja 7. oktoobril toimunud FIS-i jõuproovidel sai ta pargisõidus kolmanda ja kuuenda koha, kirjutab Delfi ja Eesti Päevaleht.
"Mul oli suvel käsi kipsis ning tegelikult ei olnud käsi võistluse ajaks veel taastunud. Seega olin üllatunud, et mul asjad nii hästi välja tulid," tunnistas Raun. "Nüüd on vaja pingsalt treenida, et esimeseks MK-stardiks valmis olla."
Seni treenis ta Ranno Maasikmetsa käe all, ent nüüd tegutseb ta põhiliselt Austrias Xtreme Teami koosseisus. "Nad ütlesid, et näevad minus potentsiaali ning hindavad minu motivatsiooni kõrgelt," rääkis Raun.
### Response:
Austria tiimiga liitunud eestlanna võitles välja koha lumelaua MK-sarjas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peeruvalguse ja õlilampide aeg on otsa saanud koos keskajaga ning pole kellelegi üllatuseks, et kogu moodsa maailma toimimine sõltub energiatootmisest. Ometigi ei ole Eesti valitsejate lähenemist energiastrateegiale vaadates näha, et ka nad sellest aru saaks. Tööstus on praegusest energiastrateegiast õigustamatult kõrvale jäänud, hoolimata asjaolust, kui suur on selle otsene ja kaudne mõju.
Tööstus pole kellegi hobi või kiiks, mida tehakse oma lõbuks - tööstuse toodangut on paljuski tarvis igapäevaeluks ja elus püsimiseks. Nii rahvusvahelised kui ka siinsed tööstusettevõtted on oma tootmisüksusi ja struktuure sageli aastakümneid üles ehitanud, hõivanud uusi eksporttugusid, laiendanud oma tootmist, arendanud oskusteavet jne.
Sealjuures ei tohiks vaadata mööda asjaolust, et kõige selle juures on palgakasv ja muud kasvukõverad olnud muljetavaldavad. Ka muutustega on suutnud kohalik tööstus kohaneda igati edukalt ja maksnud sealjuures riigile jätkuvalt makse, loonud töökohti, pakkunud tarbijatele toodangut ning ehitanud välja toimiva majandussüsteemi.
Selge see, et osa ettevõtteid tekib aja jooksul juurde, samas kui osad jällegi ära kaovad. Nägime üsna hiljuti koroonakriisis, mis juhtub siis, kui majandus osaliselt massiliselt kokku kukub ja see oli meie jaoks uus pilt, enne kui suudeti uutes ja senitundmatutes tingimustes taas tööle hakata.
Aga nüüd, kui on võimalik stsenaariume ise otsuste abil suunata, on Eestis teadlikult valitud arusaamatu strateegia. Olukorras, kus teised riigid toetavad oma tööstusi, seab Eesti riik oma tööstusettevõtted viletsamasse konkurentsiolukorda, milles keegi ei võida, vaid pigem hakatakse mõtlema alternatiivsetele turgudele kolimist.
Jääb arusaamatuks üleskutse asendada tootmine innovatsiooniga, arvestades, et tööstus per se ongi innovaatiline. Kuidagi tuleb ju leiutised juurutada ja valmis teha. Samuti pole kriisiolukorras mõistlik rääkida rahade või lepingute olemasolust, kui pole reaalseid elektritootmisvõimsusi või reaalseid gaasi kuupmeetreid, mille abil opereerida.
"Mitmed naaberriigid on teatanud, et kriisiolukorras varustatakse ennekõike kodumaiseid tarbijaid."
"Küll me kusagilt ostame" ei ole jätkusuutlik strateegia, kus vabu tootmisvõimsusi regioonis napib ja mitmed naaberriigid on teatanud, et kriisiolukorras varustatakse ennekõike kodumaiseid tarbijaid.
Ühtlasi külvab segadust Eesti Energia plaan juba fikseeritud universaalteenuse hinda kohe peale kehtestamist jooksujalu tõstma hakata. On selge, et see mõjutab tavatarbijaid, aga seeläbi ka tööstust ja majandust üldisemalt.
Iga töötaja ja väikeettevõtja, kelle elamis- ja toimetulekukulud selle arvelt tõusevad, mõjutab kas siis palgasurve või kõrgemate tarnekulude kaudu ka meie tööstust. Ilma töötajate või tööstusele teenust pakkuvate väikeettevõtete ja tarnijateta ei ole aga meie tööstus võimeline tegutsema.
Otsustajad peavad riigimeestena mõistma, et kriitiliste valdkondade puhul on stabiilsus äärmiselt oluline. Elektrist rääkides on olnud Eesti edu võtmeks alati stabiilne elektrivarustus. Meil on tootjatena alati võimalus toota kusagil mujal odavamalt, aga just kindlus, et elekter on olemas ja selle hind on mõistlik, on tootjaid siin hoidnud. Seda kindlust peab riik hoidma ja pakkuma ka nüüd - nii tööstustootjale kui tavatarbijale.
Praeguste kõrgete hindade tulemusel on ju ka riik ise saanud rohkem aktsiisi- ja maksutulu. See n-ö ootamatu kingina tulnud raha oleks mõistlik igal juhul tarbijale juba tekkinud kulude tarbeks välja maksta.
Suures plaanis tasub valitsusel veel kord oma strateegilisele lähenemisel otsa vaadata: kas on üldse mõistlik korjata esmalt kõigilt raha maksudena riigi kassasse, et see siis toetustena jälle uuesti välja maksta? Võib juhtuda, et see jääb juba mõne ettevõtte või leibkonna jaoks liiga hiljaks ega päästa enam vältimatutest valikutest. | Otto Richard Pukk ja Arno Kolk: riik seab tööstuse viletsasse olukorda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peeruvalguse ja õlilampide aeg on otsa saanud koos keskajaga ning pole kellelegi üllatuseks, et kogu moodsa maailma toimimine sõltub energiatootmisest. Ometigi ei ole Eesti valitsejate lähenemist energiastrateegiale vaadates näha, et ka nad sellest aru saaks. Tööstus on praegusest energiastrateegiast õigustamatult kõrvale jäänud, hoolimata asjaolust, kui suur on selle otsene ja kaudne mõju.
Tööstus pole kellegi hobi või kiiks, mida tehakse oma lõbuks - tööstuse toodangut on paljuski tarvis igapäevaeluks ja elus püsimiseks. Nii rahvusvahelised kui ka siinsed tööstusettevõtted on oma tootmisüksusi ja struktuure sageli aastakümneid üles ehitanud, hõivanud uusi eksporttugusid, laiendanud oma tootmist, arendanud oskusteavet jne.
Sealjuures ei tohiks vaadata mööda asjaolust, et kõige selle juures on palgakasv ja muud kasvukõverad olnud muljetavaldavad. Ka muutustega on suutnud kohalik tööstus kohaneda igati edukalt ja maksnud sealjuures riigile jätkuvalt makse, loonud töökohti, pakkunud tarbijatele toodangut ning ehitanud välja toimiva majandussüsteemi.
Selge see, et osa ettevõtteid tekib aja jooksul juurde, samas kui osad jällegi ära kaovad. Nägime üsna hiljuti koroonakriisis, mis juhtub siis, kui majandus osaliselt massiliselt kokku kukub ja see oli meie jaoks uus pilt, enne kui suudeti uutes ja senitundmatutes tingimustes taas tööle hakata.
Aga nüüd, kui on võimalik stsenaariume ise otsuste abil suunata, on Eestis teadlikult valitud arusaamatu strateegia. Olukorras, kus teised riigid toetavad oma tööstusi, seab Eesti riik oma tööstusettevõtted viletsamasse konkurentsiolukorda, milles keegi ei võida, vaid pigem hakatakse mõtlema alternatiivsetele turgudele kolimist.
Jääb arusaamatuks üleskutse asendada tootmine innovatsiooniga, arvestades, et tööstus per se ongi innovaatiline. Kuidagi tuleb ju leiutised juurutada ja valmis teha. Samuti pole kriisiolukorras mõistlik rääkida rahade või lepingute olemasolust, kui pole reaalseid elektritootmisvõimsusi või reaalseid gaasi kuupmeetreid, mille abil opereerida.
"Mitmed naaberriigid on teatanud, et kriisiolukorras varustatakse ennekõike kodumaiseid tarbijaid."
"Küll me kusagilt ostame" ei ole jätkusuutlik strateegia, kus vabu tootmisvõimsusi regioonis napib ja mitmed naaberriigid on teatanud, et kriisiolukorras varustatakse ennekõike kodumaiseid tarbijaid.
Ühtlasi külvab segadust Eesti Energia plaan juba fikseeritud universaalteenuse hinda kohe peale kehtestamist jooksujalu tõstma hakata. On selge, et see mõjutab tavatarbijaid, aga seeläbi ka tööstust ja majandust üldisemalt.
Iga töötaja ja väikeettevõtja, kelle elamis- ja toimetulekukulud selle arvelt tõusevad, mõjutab kas siis palgasurve või kõrgemate tarnekulude kaudu ka meie tööstust. Ilma töötajate või tööstusele teenust pakkuvate väikeettevõtete ja tarnijateta ei ole aga meie tööstus võimeline tegutsema.
Otsustajad peavad riigimeestena mõistma, et kriitiliste valdkondade puhul on stabiilsus äärmiselt oluline. Elektrist rääkides on olnud Eesti edu võtmeks alati stabiilne elektrivarustus. Meil on tootjatena alati võimalus toota kusagil mujal odavamalt, aga just kindlus, et elekter on olemas ja selle hind on mõistlik, on tootjaid siin hoidnud. Seda kindlust peab riik hoidma ja pakkuma ka nüüd - nii tööstustootjale kui tavatarbijale.
Praeguste kõrgete hindade tulemusel on ju ka riik ise saanud rohkem aktsiisi- ja maksutulu. See n-ö ootamatu kingina tulnud raha oleks mõistlik igal juhul tarbijale juba tekkinud kulude tarbeks välja maksta.
Suures plaanis tasub valitsusel veel kord oma strateegilisele lähenemisel otsa vaadata: kas on üldse mõistlik korjata esmalt kõigilt raha maksudena riigi kassasse, et see siis toetustena jälle uuesti välja maksta? Võib juhtuda, et see jääb juba mõne ettevõtte või leibkonna jaoks liiga hiljaks ega päästa enam vältimatutest valikutest.
### Response:
Otto Richard Pukk ja Arno Kolk: riik seab tööstuse viletsasse olukorda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus majutusettevõtetes 129 600 välis- ja 130 100 siseturisti.
"Välisturiste oli aastases võrdluses 74 protsenti rohkem, samas kriisieelse 2019. aasta septembriga võrreldes siiski veel 32 protsenti vähem. Paaril viimasel aastal kiiresti suurenenud siseturistide arv vähenes mullusega võrreldes seitse protsenti, samas oli neid 24 protsenti rohkem kui kriisieelse 2019. aasta septembris," ütles Laurmaa.
Aastases võrdluses reisis Eestisse rohkem turiste nii paljudest Euroopa kui ka teistest maailma riikidest. Kõige enam reisiti Eestisse Soomest (47 000 inimest) ja Lätist (16 000 inimest). Kahe naaberrriigi turiste reisis Eestisse vastavalt 132 ja 74 protsenti enam kui mullu septembris. Pandeemia-eelset taset ei saavutanud Soomest saabunud turistid, Läti turiste oli aga 23 protsenti enam.
Kaugematest riikidest – Saksamaalt, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikisest ja Aasia riikidest reisiti Eestisse oluliselt vähem kui 2019. aastal.
Välisturistidest 74 protsenti peatus Harjumaa majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (10 protsenti), Tartu (viis protsenti) ja Saaremaa (kolm protsenti).
Välisturistid veetsid Eestis kokku 258 000 ööd. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 214 000 ööd.
Septembris pakkusid külastajatele teenust 1096 majutuskohta ehk 127 majutuskohta vähem kui augustis. Turistide kasutuses oli 23 000 tuba ja 53 000 voodikohta, täidetud oli 43 protsenti tubadest.
Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 45 eurot inimese kohta, mis oli augustikuu hinnast kolme euro võrra kallim. Harjumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 50 eurot, Tartumaal 46, Ida-Virumaal 41, Saaremaal 37 ning Pärnumaal 36 eurot inimese kohta.
Välisturistide statistikas ei kajastu Ukraina põgenikud. | Hotellide statistika näitab Soome turistide arvu kiiret kasvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus majutusettevõtetes 129 600 välis- ja 130 100 siseturisti.
"Välisturiste oli aastases võrdluses 74 protsenti rohkem, samas kriisieelse 2019. aasta septembriga võrreldes siiski veel 32 protsenti vähem. Paaril viimasel aastal kiiresti suurenenud siseturistide arv vähenes mullusega võrreldes seitse protsenti, samas oli neid 24 protsenti rohkem kui kriisieelse 2019. aasta septembris," ütles Laurmaa.
Aastases võrdluses reisis Eestisse rohkem turiste nii paljudest Euroopa kui ka teistest maailma riikidest. Kõige enam reisiti Eestisse Soomest (47 000 inimest) ja Lätist (16 000 inimest). Kahe naaberrriigi turiste reisis Eestisse vastavalt 132 ja 74 protsenti enam kui mullu septembris. Pandeemia-eelset taset ei saavutanud Soomest saabunud turistid, Läti turiste oli aga 23 protsenti enam.
Kaugematest riikidest – Saksamaalt, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikisest ja Aasia riikidest reisiti Eestisse oluliselt vähem kui 2019. aastal.
Välisturistidest 74 protsenti peatus Harjumaa majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (10 protsenti), Tartu (viis protsenti) ja Saaremaa (kolm protsenti).
Välisturistid veetsid Eestis kokku 258 000 ööd. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 214 000 ööd.
Septembris pakkusid külastajatele teenust 1096 majutuskohta ehk 127 majutuskohta vähem kui augustis. Turistide kasutuses oli 23 000 tuba ja 53 000 voodikohta, täidetud oli 43 protsenti tubadest.
Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 45 eurot inimese kohta, mis oli augustikuu hinnast kolme euro võrra kallim. Harjumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 50 eurot, Tartumaal 46, Ida-Virumaal 41, Saaremaal 37 ning Pärnumaal 36 eurot inimese kohta.
Välisturistide statistikas ei kajastu Ukraina põgenikud.
### Response:
Hotellide statistika näitab Soome turistide arvu kiiret kasvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viieaastase vaheaja järel aastalõputurniirile pääsenud Garcia alistas finaalis tund ja 41 minutit kestnud kohtumises 7:6 (4), 6:4 neutraalse lipu all mängiva valgevenelanna Arina Sabalenka.
Garcia sai aastalõputurniiril ühtekokku neli võitu ja ühe kaotuse. Prantslanna teenis Fort Worthis 1375 edetabelipunkti ja 1,57 miljonit dollarit auhinnaraha.
Garcia on teine prantslanna, kes on WTA finaalturniiri võitnud, esimesena sai sellega hakkama Amelie Mauresmo 2005. aastal. Ta on alles neljas naine, kes on aastalõputurniiri võitnud pärast 29-aastaseks saamist.
Neli aastat tagasi maailma edetabelis neljandaks tõusnud, aga viimasel kahel aastal hooaja 43. kohal lõpetanud Garcia tegi tänavu imelise tagasituleku tippu. Suvest alates on prantslanna olnud suurepärases hoos ja võitnud neli turniiri, seejuurest erinevatel väljakukatetel: juunis võidutses ta Bad Homburgis murul, juulis Varssavis liival, augustis Cincinnatis kõva kattega väljakul ja nüüd Fort Worthis sisetingimustes kõva kattega väljakul. Viimase 45 aasta jooksul on enne teda vaid kaks prantslannat ühe hooaja jooksul neli või rohkem turniirivõitu saanud – Mary Pierce (1998) ja Mauresmo (2001, 2004, 2005, 2006).
Ühtlasi sai Garcia tänavu kaheksa võitu esikümnemängijate üle ja lõpetab aasta maailma neljanda reketina.
Paarismängus võidutsesid venelanna Veronika Kudermetova ja belglanna Elise Mertens, alistades finaalis tiitlikaitsjad, tšehhitarid Barbora Krejcikova ja Katerina Siniakova 6:2, 4:6, 11:9. Seejuures tulid nad matši kiires lõppmängus välja 2:7 kaotusseisust. Tänavu nii Austraalia lahtistel, Wimbledonis kui USA lahtistel võidutsenud Krejcikova ja Siniakova kaotasid sel hooajal vaid neli mängu. | WTA aastalõputurniiri võitis Caroline Garcia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viieaastase vaheaja järel aastalõputurniirile pääsenud Garcia alistas finaalis tund ja 41 minutit kestnud kohtumises 7:6 (4), 6:4 neutraalse lipu all mängiva valgevenelanna Arina Sabalenka.
Garcia sai aastalõputurniiril ühtekokku neli võitu ja ühe kaotuse. Prantslanna teenis Fort Worthis 1375 edetabelipunkti ja 1,57 miljonit dollarit auhinnaraha.
Garcia on teine prantslanna, kes on WTA finaalturniiri võitnud, esimesena sai sellega hakkama Amelie Mauresmo 2005. aastal. Ta on alles neljas naine, kes on aastalõputurniiri võitnud pärast 29-aastaseks saamist.
Neli aastat tagasi maailma edetabelis neljandaks tõusnud, aga viimasel kahel aastal hooaja 43. kohal lõpetanud Garcia tegi tänavu imelise tagasituleku tippu. Suvest alates on prantslanna olnud suurepärases hoos ja võitnud neli turniiri, seejuurest erinevatel väljakukatetel: juunis võidutses ta Bad Homburgis murul, juulis Varssavis liival, augustis Cincinnatis kõva kattega väljakul ja nüüd Fort Worthis sisetingimustes kõva kattega väljakul. Viimase 45 aasta jooksul on enne teda vaid kaks prantslannat ühe hooaja jooksul neli või rohkem turniirivõitu saanud – Mary Pierce (1998) ja Mauresmo (2001, 2004, 2005, 2006).
Ühtlasi sai Garcia tänavu kaheksa võitu esikümnemängijate üle ja lõpetab aasta maailma neljanda reketina.
Paarismängus võidutsesid venelanna Veronika Kudermetova ja belglanna Elise Mertens, alistades finaalis tiitlikaitsjad, tšehhitarid Barbora Krejcikova ja Katerina Siniakova 6:2, 4:6, 11:9. Seejuures tulid nad matši kiires lõppmängus välja 2:7 kaotusseisust. Tänavu nii Austraalia lahtistel, Wimbledonis kui USA lahtistel võidutsenud Krejcikova ja Siniakova kaotasid sel hooajal vaid neli mängu.
### Response:
WTA aastalõputurniiri võitis Caroline Garcia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rauh analüüsis 45 000 Euroopa Komisjoni ingliskeelset pressiteadet. Ta uuris selliseid tegureid nagu grammatiline keerukus ja kõnepruuk, vahendas Politico.
Rauh võrdles komisjoni tekste ajalehtedes oleva sisuga. Samuti vaatas ta veel Iiri ja Suurbritannia valitsuste teateid ja politoloogide kokkuvõtteid. Ajalehtede ja rahvusriikide tekstid polnud nii tehnilise sisuga ja neid oli seetõttu kergem lugeda. Politoloogide teksti oli siiski raskem lugeda.
Uuringust siiski selgus, et eurobürokraadid kasutavad keerulisemat kõnepruuki kui politoloogid.
Rauh sõnul on eurobürokraatide kantseliitlik kõnepruuk ka poliitiline probleem. Arusaamatut kommunikatsiooni kasutavad ära euroskeptikud ja rahvusriikide poliitikud.
"Tehnokraatlik kommunikatsioon aitab neid, kes tahavad luua kuvandit Brüsseli eliidist, mis on tavainimesest irdunud," kirjutas Rauh ajakirjas Journal of European Integration. | Teaduslikult tõestatud: eurodokumente on väga raske lugeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rauh analüüsis 45 000 Euroopa Komisjoni ingliskeelset pressiteadet. Ta uuris selliseid tegureid nagu grammatiline keerukus ja kõnepruuk, vahendas Politico.
Rauh võrdles komisjoni tekste ajalehtedes oleva sisuga. Samuti vaatas ta veel Iiri ja Suurbritannia valitsuste teateid ja politoloogide kokkuvõtteid. Ajalehtede ja rahvusriikide tekstid polnud nii tehnilise sisuga ja neid oli seetõttu kergem lugeda. Politoloogide teksti oli siiski raskem lugeda.
Uuringust siiski selgus, et eurobürokraadid kasutavad keerulisemat kõnepruuki kui politoloogid.
Rauh sõnul on eurobürokraatide kantseliitlik kõnepruuk ka poliitiline probleem. Arusaamatut kommunikatsiooni kasutavad ära euroskeptikud ja rahvusriikide poliitikud.
"Tehnokraatlik kommunikatsioon aitab neid, kes tahavad luua kuvandit Brüsseli eliidist, mis on tavainimesest irdunud," kirjutas Rauh ajakirjas Journal of European Integration.
### Response:
Teaduslikult tõestatud: eurodokumente on väga raske lugeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõjategevusega vallanduvad heitgaasid, purustustega tekkinud kütuselekked, miinid ning sõjamasinate rusud reostavad Ukraina põlde, jõgesid, kogu loodust. Selline reostus laieneb nüüd, kui Venemaa on veel enam asunud sihtima Ukraina tsiviiltaristut, ütles Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Harri Moora.
"Kui purustada miljonilinnade veesüsteem, kanalisatsioonisüsteem, see reostus on tohutu, mis selle tagajärjel tekib. Ega seda lihtne kõrvaldada ei ole. See eeldab väga mahukaid parandustöid. Neid ressursse ei ole ja pidevalt on ju pommitamise oht igal pool üleval," rääkis Moora.
Juba kevadel täheldasid Türgi teadlased, et enneolematult palju Musta mere delfiine on surnult kallastele uhutud. Osalt on leitud plahvatustest tekkinud põletusarme, veel võivad Vene sõjalaevade võimsad sonarid delfiine halvata. Vene hävitustöö tõotab sarnaseid kahjusid veel süvendada.
"Praegu Venemaa taganeb Hersonist ja Dnepri jõe paremal kaldal taganemise käigu uputatakse laevu. See on viinud Dnepri jõe ja Musta mere ökoloogilise katastroofi äärele."
Moora ütles, et nelja, viie sõjakuuga paisati õhku keskmise Euroopa riigi aastase heitega võrreldav kogus heitegaase.
"Praegu on näha, et see pigem pidevalt suureneb, sest sõjategevus on pigem muutunud ägedamaks."
Sõjasaaste võib püsida aastasadu, kui mitte tuhandeid, eriti, kui peaks tõeks saama oht, et Venemaa mingil moel tuumareostuse korraldab. Seega on oluline toetada Ukrainat saaste koristamisel.
"Mõnevõrra võib seda võrrelda kunagise ajaga, kui Eesti taasiseseisvus, ka siis me saime päris palju toetust ja ressurssi paljuski militaarsaaste likvideerimiseks. Ma olen enam kui kindel, et see keskkonnateema saab olema üheks prioriteetsemaks teemaks muu elukeskkonna taastamise kõrval. Selleks tuleb eraldi projektid ja fondid luua," selgitas Moora.
"Nii nagu me aru saame, see keskkonnareostus ei jää Ukraina piiridesse, vaid mõjutab meid kõiki nii siinsamas Euroopas, Eestis kui ka globaalsel tasandil." | Vene rünnakud tsiviiltaristule hävitavad Ukraina loodust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõjategevusega vallanduvad heitgaasid, purustustega tekkinud kütuselekked, miinid ning sõjamasinate rusud reostavad Ukraina põlde, jõgesid, kogu loodust. Selline reostus laieneb nüüd, kui Venemaa on veel enam asunud sihtima Ukraina tsiviiltaristut, ütles Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Harri Moora.
"Kui purustada miljonilinnade veesüsteem, kanalisatsioonisüsteem, see reostus on tohutu, mis selle tagajärjel tekib. Ega seda lihtne kõrvaldada ei ole. See eeldab väga mahukaid parandustöid. Neid ressursse ei ole ja pidevalt on ju pommitamise oht igal pool üleval," rääkis Moora.
Juba kevadel täheldasid Türgi teadlased, et enneolematult palju Musta mere delfiine on surnult kallastele uhutud. Osalt on leitud plahvatustest tekkinud põletusarme, veel võivad Vene sõjalaevade võimsad sonarid delfiine halvata. Vene hävitustöö tõotab sarnaseid kahjusid veel süvendada.
"Praegu Venemaa taganeb Hersonist ja Dnepri jõe paremal kaldal taganemise käigu uputatakse laevu. See on viinud Dnepri jõe ja Musta mere ökoloogilise katastroofi äärele."
Moora ütles, et nelja, viie sõjakuuga paisati õhku keskmise Euroopa riigi aastase heitega võrreldav kogus heitegaase.
"Praegu on näha, et see pigem pidevalt suureneb, sest sõjategevus on pigem muutunud ägedamaks."
Sõjasaaste võib püsida aastasadu, kui mitte tuhandeid, eriti, kui peaks tõeks saama oht, et Venemaa mingil moel tuumareostuse korraldab. Seega on oluline toetada Ukrainat saaste koristamisel.
"Mõnevõrra võib seda võrrelda kunagise ajaga, kui Eesti taasiseseisvus, ka siis me saime päris palju toetust ja ressurssi paljuski militaarsaaste likvideerimiseks. Ma olen enam kui kindel, et see keskkonnateema saab olema üheks prioriteetsemaks teemaks muu elukeskkonna taastamise kõrval. Selleks tuleb eraldi projektid ja fondid luua," selgitas Moora.
"Nii nagu me aru saame, see keskkonnareostus ei jää Ukraina piiridesse, vaid mõjutab meid kõiki nii siinsamas Euroopas, Eestis kui ka globaalsel tasandil."
### Response:
Vene rünnakud tsiviiltaristule hävitavad Ukraina loodust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jagatud võim ohjeldab mõlema partei halvimaid liialdusi, seetõttu soovitan ma hääletada vabariiklaste poolt, kuna president on demokraat," kirjutas Musk sotsiaalmeedias.
"Vankumatud demokraadid või vabariiklased ei hääleta kunagi teise partei poolt. Seega on sõltumatud valijad need, kes tegelikult otsustavad, kes riiki juhib," lisas Musk.
USA tehnoloogiafirmade juhid pole varem nii otsekoheselt valimistesse sekkunud. Varem on sotsiaalmeedia juhtide isiklikud eelistused selgunud annetuste või avalike esinemiste kaudu. Twitteri endine juht Jack Dorsey toetas protestiliikumist Black Lives Matter, vahendas Bloomberg.
"See on pretsedenditu, kui tegevjuht ütleb otse seda välja. Paljud teised on teinud annetusi, nii et on teada, mis on nende eelistused. Kuid juhtub harva, et nad ütlevad inimestele, kelle poolt nad peaksid hääletama," ütles tehnoloogiafirma Meta endine tippjuht Katie Harbath. | Twitteri omanik Musk soovitas ameeriklastel valida vabariiklaste poolt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jagatud võim ohjeldab mõlema partei halvimaid liialdusi, seetõttu soovitan ma hääletada vabariiklaste poolt, kuna president on demokraat," kirjutas Musk sotsiaalmeedias.
"Vankumatud demokraadid või vabariiklased ei hääleta kunagi teise partei poolt. Seega on sõltumatud valijad need, kes tegelikult otsustavad, kes riiki juhib," lisas Musk.
USA tehnoloogiafirmade juhid pole varem nii otsekoheselt valimistesse sekkunud. Varem on sotsiaalmeedia juhtide isiklikud eelistused selgunud annetuste või avalike esinemiste kaudu. Twitteri endine juht Jack Dorsey toetas protestiliikumist Black Lives Matter, vahendas Bloomberg.
"See on pretsedenditu, kui tegevjuht ütleb otse seda välja. Paljud teised on teinud annetusi, nii et on teada, mis on nende eelistused. Kuid juhtub harva, et nad ütlevad inimestele, kelle poolt nad peaksid hääletama," ütles tehnoloogiafirma Meta endine tippjuht Katie Harbath.
### Response:
Twitteri omanik Musk soovitas ameeriklastel valida vabariiklaste poolt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kandidaadi kuulamine toimub komisjoni istungil pärast lõunat, selle orienteeruv algus on kell viis Eesti (neli Brüsseli) aja järgi. Istungil on sünkroontõlge eesti keelde. ERR-i portaalis näeb kuulamist otsepildis.
Selle käigus esineb Pentus-Rosimannus avasõnavõtuga ning vastab siis eelarvekontrolli komisjoni liikmete küsimustele. Seejärel hääletab komisjon, kas anda Pentus-Rosimannusele oma toetus ja saata tema kandidatuur parlamendi täiskogule otsustamiseks. Kokku on komisjoni istungi päevakavas sellele teemale eraldatud üks tund ja 15 minutit.
Pentus-Rosimannus on juba vastanud komisjoni raportööri, Tšehhi Piraadipartei liikme Mikuláš Peksa saadetud standardsele küsimustikule oma pädevuse, tausta ja huvide kohta, millega saab tutvuda siin.
Ehkki kontrollikoja liikmekandidaatide üle hääletab Euroopa Parlamendi täiskogu, jääb lõplik otsus kontrollikoja liikme määramisel siiski riikide valitsusi esindavale Euroopa Liidu Nõukogule, mille jaoks parlamendi seisukoht on ainult soovituslik. | Otse kell 17: Pentus-Rosimannus astub europarlamendi saadikute ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kandidaadi kuulamine toimub komisjoni istungil pärast lõunat, selle orienteeruv algus on kell viis Eesti (neli Brüsseli) aja järgi. Istungil on sünkroontõlge eesti keelde. ERR-i portaalis näeb kuulamist otsepildis.
Selle käigus esineb Pentus-Rosimannus avasõnavõtuga ning vastab siis eelarvekontrolli komisjoni liikmete küsimustele. Seejärel hääletab komisjon, kas anda Pentus-Rosimannusele oma toetus ja saata tema kandidatuur parlamendi täiskogule otsustamiseks. Kokku on komisjoni istungi päevakavas sellele teemale eraldatud üks tund ja 15 minutit.
Pentus-Rosimannus on juba vastanud komisjoni raportööri, Tšehhi Piraadipartei liikme Mikuláš Peksa saadetud standardsele küsimustikule oma pädevuse, tausta ja huvide kohta, millega saab tutvuda siin.
Ehkki kontrollikoja liikmekandidaatide üle hääletab Euroopa Parlamendi täiskogu, jääb lõplik otsus kontrollikoja liikme määramisel siiski riikide valitsusi esindavale Euroopa Liidu Nõukogule, mille jaoks parlamendi seisukoht on ainult soovituslik.
### Response:
Otse kell 17: Pentus-Rosimannus astub europarlamendi saadikute ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsil esinevad eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad Soomest, Suurbritanniast, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Iirimaalt ja Eestist. Konverents lõppeb reedel Eesti poliitikute väitlusega, kus käsitletakse aktuaalseid riigisiseseid lõimumisteemasid.
Konverentsi programm
Neljapäev
9-9.30 Konverentsi avamine, avasõnad
9.30-10.30 Kairat Abdrakhmanov (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni rahvusvähemuste ülemvolinik) "OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku Ljubljana suunised mitmekesiste ühiskondade integreerimise kohta: praktiline viide integratsioonipoliitika jaoks"
10.30-12.30 Ettekanded ja paneelarutelu segregatsiooni teemal. Moderaator – Venla Bernelius (Helsingi Ülikool)
Judit Kende (Université Libre de Bruxelles, Belgia) "Vähene ksenofoobia vaatamata sisserändajate suurele osakaalule? Üleskutse kaasava integratsioonipoliitika kehtestamiseks"
Patrick Kotzur (Durhami Ülikool, Suurbritannia) "Rühmadevaheline kontakt pagulastega kujundab kuritegevuse ees tuntavat sotsiaalset hirmu"
James Laurence (Majanduslike ja Sotsiaaluuringute Instituut ja Dublini Trinity Kolledž, Iirimaa) "Koos ja lahus: eelarvamuste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse dünaamika etnilise mitmekesisuse ja elukohapõhise segregatsiooni ristumiskohas"
Karin Torpan (Tartu Ülikool ja Turu ülikool) "Hiljuti saabunud sisserändajate elukoha liikuvus: millised on madala sissetulekuga linnaosadest ja üürisektorist väljumise strateegiad?"
12.30-13.30 Paus
13.30-15.30 Ettekanded ja paneelarutelu teemal "Segregatsioon hariduses". Moderaator – Margarita Källo (Tallinna Eesti keele maja)
Hanno Kruse (Bonni Ülikool, Saksamaa) "Etniline eraldatus keskkoolides – miks see on nii püsiv ja mida me saame selle vastu ette võtta?"
Venla Bernelius (Helsingi Ülikool, Soome) "Elada koos, kuid õppida lahus? Erineva sotsiaalse taustaga naabruskonnad, segregatsioon koolides ja elukohavahetused Soome linnades"
Laura Kirss (Tartu Ülikool ning haridus- ja teadusministeerium, Eesti) "Segregatsioon hariduses ja õppetunnid, mida pidada silmas Ukraina õpilaste hariduskorralduses"
Natalja Mjalitsina (Tallinna Lilleküla Gümnaasium) "Räägu (Ukraina laste) kooli kogemus – räägime väärtustest"
15.30-16.00 Paus
16-16.30 Artemisia Nikolaidou (Julgeoleku uuringute keskus (KEMEA), Kreeka) "Uurimistöö kolmandate riikide kodanikele suunatud vastuvõtmise ja lõimimise teenuste kohta ELis – projekt "WELCOME"
Reede
9-10.30 Ettekanded ja paneelarutelu diasporaa teemal. Moderaator – Anne-Ly Reimaa (kultuuriministeerium)
Richard Gale (Cardiffi ülikool, Suurbritannia) "Paindumatu järjepidevus: Ühendkuningriigi etnilis-usuline segregatsioon ja ruumiline transformatsioon kriitilise rassiteooria vaatenurgast"
Keit Spiegel (välisministeerium) "Eestlased välismaal on Eesti ühiskonna osa"
Andrii Rybas (tööinspektsioon) "Välismaalase töö Eestis. Teooria ja isiklik kogemus"
10.30-11.00 Paus
11-12.40 Ettekanded ja paneelarutelu. Moderaator – Anna Pihl (ERR-i saatejuht ja ajakirjanik)
Gemma Catney (Belfasti Ülikool, Suurbritannia) "Integreeritud leibkonnad, integreeritud naabruskonnad? Inglismaal muutuvad erinevate etniliste päritoludega leibkonnad ja naabruskonnad"
Kati Kadarik (Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR) "Igapäevased liikuvusmustrid: Ebavõrdsuste ja segregatsiooni vähendamine või taastekitamine?"
Anto Aasa (Tartu Ülikool) "Igapäevaste liikumis- ja paiknemismustrite erinevused Kalamaja ja Priisle elanike näitel"
12.40-13.30 Paus
13.30–15 Eesti poliitikute väitlus. Moderaator Jüri Nikolajev (ERR-i ajakirjanik) | Otse reedel kell 9: lõimumiskonverents "Kokku või lahku: kesktee otsingul" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsil esinevad eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad Soomest, Suurbritanniast, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Iirimaalt ja Eestist. Konverents lõppeb reedel Eesti poliitikute väitlusega, kus käsitletakse aktuaalseid riigisiseseid lõimumisteemasid.
Konverentsi programm
Neljapäev
9-9.30 Konverentsi avamine, avasõnad
9.30-10.30 Kairat Abdrakhmanov (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni rahvusvähemuste ülemvolinik) "OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku Ljubljana suunised mitmekesiste ühiskondade integreerimise kohta: praktiline viide integratsioonipoliitika jaoks"
10.30-12.30 Ettekanded ja paneelarutelu segregatsiooni teemal. Moderaator – Venla Bernelius (Helsingi Ülikool)
Judit Kende (Université Libre de Bruxelles, Belgia) "Vähene ksenofoobia vaatamata sisserändajate suurele osakaalule? Üleskutse kaasava integratsioonipoliitika kehtestamiseks"
Patrick Kotzur (Durhami Ülikool, Suurbritannia) "Rühmadevaheline kontakt pagulastega kujundab kuritegevuse ees tuntavat sotsiaalset hirmu"
James Laurence (Majanduslike ja Sotsiaaluuringute Instituut ja Dublini Trinity Kolledž, Iirimaa) "Koos ja lahus: eelarvamuste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse dünaamika etnilise mitmekesisuse ja elukohapõhise segregatsiooni ristumiskohas"
Karin Torpan (Tartu Ülikool ja Turu ülikool) "Hiljuti saabunud sisserändajate elukoha liikuvus: millised on madala sissetulekuga linnaosadest ja üürisektorist väljumise strateegiad?"
12.30-13.30 Paus
13.30-15.30 Ettekanded ja paneelarutelu teemal "Segregatsioon hariduses". Moderaator – Margarita Källo (Tallinna Eesti keele maja)
Hanno Kruse (Bonni Ülikool, Saksamaa) "Etniline eraldatus keskkoolides – miks see on nii püsiv ja mida me saame selle vastu ette võtta?"
Venla Bernelius (Helsingi Ülikool, Soome) "Elada koos, kuid õppida lahus? Erineva sotsiaalse taustaga naabruskonnad, segregatsioon koolides ja elukohavahetused Soome linnades"
Laura Kirss (Tartu Ülikool ning haridus- ja teadusministeerium, Eesti) "Segregatsioon hariduses ja õppetunnid, mida pidada silmas Ukraina õpilaste hariduskorralduses"
Natalja Mjalitsina (Tallinna Lilleküla Gümnaasium) "Räägu (Ukraina laste) kooli kogemus – räägime väärtustest"
15.30-16.00 Paus
16-16.30 Artemisia Nikolaidou (Julgeoleku uuringute keskus (KEMEA), Kreeka) "Uurimistöö kolmandate riikide kodanikele suunatud vastuvõtmise ja lõimimise teenuste kohta ELis – projekt "WELCOME"
Reede
9-10.30 Ettekanded ja paneelarutelu diasporaa teemal. Moderaator – Anne-Ly Reimaa (kultuuriministeerium)
Richard Gale (Cardiffi ülikool, Suurbritannia) "Paindumatu järjepidevus: Ühendkuningriigi etnilis-usuline segregatsioon ja ruumiline transformatsioon kriitilise rassiteooria vaatenurgast"
Keit Spiegel (välisministeerium) "Eestlased välismaal on Eesti ühiskonna osa"
Andrii Rybas (tööinspektsioon) "Välismaalase töö Eestis. Teooria ja isiklik kogemus"
10.30-11.00 Paus
11-12.40 Ettekanded ja paneelarutelu. Moderaator – Anna Pihl (ERR-i saatejuht ja ajakirjanik)
Gemma Catney (Belfasti Ülikool, Suurbritannia) "Integreeritud leibkonnad, integreeritud naabruskonnad? Inglismaal muutuvad erinevate etniliste päritoludega leibkonnad ja naabruskonnad"
Kati Kadarik (Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR) "Igapäevased liikuvusmustrid: Ebavõrdsuste ja segregatsiooni vähendamine või taastekitamine?"
Anto Aasa (Tartu Ülikool) "Igapäevaste liikumis- ja paiknemismustrite erinevused Kalamaja ja Priisle elanike näitel"
12.40-13.30 Paus
13.30–15 Eesti poliitikute väitlus. Moderaator Jüri Nikolajev (ERR-i ajakirjanik)
### Response:
Otse reedel kell 9: lõimumiskonverents "Kokku või lahku: kesktee otsingul" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealinna klubi on nüüd võitnud kümnest mängust kaheksa ja koos on 24 punkti. Teisel kohal on sel nädalal eurosarjas mänginud Tartu Bigbank 20 punktiga, kolmas on Jekabpilsi Luši 12 punktiga. Ka Võrul on neljandana 12 silma, kirjutab volley.ee.
Selver/TalTechi vedas kolmapäeval rünnakul Jan Markus Üprus, kelle arvele jäi 23 punkti (+11), Rauno Tamme lisas 13 silma (+8). kuus ässa löönud sidemängija Leo Meyeri arvele kogunes kümme punkti (+8). Blokiga teenis Andres Toobali juhendatav meeskond kuus punkti, serviga seitse (eksiti 12 pallingul).
Võru liider Matthew Slivinski "piirdus" kolmapäeval 21 punktiga (+8), Rasmus Meius lisas 12 silma (+3). Oliver Lüütsepa meeskonna vastuvõtt oli 44%, rünnakuid lahendati 39-protsendiliselt, blokist saadi 11 punkti (5 blokki sai kirja Sten Perillus) ning servijoone tagant kogunes kuus punkti (17 viga).
Järgmised Balti liiga mängud peetakse laupäeval ja pühapäeval, mil Eesti klubidest mängivad Selver/TalTech ja Pärnu VK, kes kohtuvad võõrsil RTU/Robežsardze/Jurmalaga. | Selver/TalTech pani kodusaalis Võru vastu paremuse maksma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealinna klubi on nüüd võitnud kümnest mängust kaheksa ja koos on 24 punkti. Teisel kohal on sel nädalal eurosarjas mänginud Tartu Bigbank 20 punktiga, kolmas on Jekabpilsi Luši 12 punktiga. Ka Võrul on neljandana 12 silma, kirjutab volley.ee.
Selver/TalTechi vedas kolmapäeval rünnakul Jan Markus Üprus, kelle arvele jäi 23 punkti (+11), Rauno Tamme lisas 13 silma (+8). kuus ässa löönud sidemängija Leo Meyeri arvele kogunes kümme punkti (+8). Blokiga teenis Andres Toobali juhendatav meeskond kuus punkti, serviga seitse (eksiti 12 pallingul).
Võru liider Matthew Slivinski "piirdus" kolmapäeval 21 punktiga (+8), Rasmus Meius lisas 12 silma (+3). Oliver Lüütsepa meeskonna vastuvõtt oli 44%, rünnakuid lahendati 39-protsendiliselt, blokist saadi 11 punkti (5 blokki sai kirja Sten Perillus) ning servijoone tagant kogunes kuus punkti (17 viga).
Järgmised Balti liiga mängud peetakse laupäeval ja pühapäeval, mil Eesti klubidest mängivad Selver/TalTech ja Pärnu VK, kes kohtuvad võõrsil RTU/Robežsardze/Jurmalaga.
### Response:
Selver/TalTech pani kodusaalis Võru vastu paremuse maksma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paide lõi kolmapäeval juba avapoolajal seitse väravat, kui Sten Jakob Viidase ja Foday Darboe järel sahistas neljal korral järjest võrku Mechini Gomis ning skoori tegi ka Sergei Mošnikov.
Teisel poolajal lisas Viidas oma teise värava, jala said valgeks ka Kaimar Saag, Marten Henrik Kelement ja Matrix Einer. Kalevi U-21 meeskonna auvärava lõi 88. minutil Romet Kaupmees.
Tipneri karikavõistlustel on seega selgunud kõik kaheksa veerandfinalisti, kelleks on lisaks Paidele Narva Trans, Flora, Tartu Tammeka, Tabasalu, Jõhvi Phoenix, Kuressaare ja FC Tallinn. | Paide lõi viimases kaheksandikfinaalis 11 väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paide lõi kolmapäeval juba avapoolajal seitse väravat, kui Sten Jakob Viidase ja Foday Darboe järel sahistas neljal korral järjest võrku Mechini Gomis ning skoori tegi ka Sergei Mošnikov.
Teisel poolajal lisas Viidas oma teise värava, jala said valgeks ka Kaimar Saag, Marten Henrik Kelement ja Matrix Einer. Kalevi U-21 meeskonna auvärava lõi 88. minutil Romet Kaupmees.
Tipneri karikavõistlustel on seega selgunud kõik kaheksa veerandfinalisti, kelleks on lisaks Paidele Narva Trans, Flora, Tartu Tammeka, Tabasalu, Jõhvi Phoenix, Kuressaare ja FC Tallinn.
### Response:
Paide lõi viimases kaheksandikfinaalis 11 väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti võitis kolmapäevases play-off'is avaperioodi Morics Kruminši väravast 1:0, aga Patrik Kareliussoni ja Kaspar Kallioni tabamused andsid Eestile otsustava kolmandiku eel 2:1 eduseisu.
Rolands Kovalevskis viskas siis nelja minutiga kaks väravat, Janis Ragovskis lisas veel kaks tabamust ning Läti sai lõpuks 5:2 võidu.
Veerandfinaalis läheb Läti vastamisi võõrustajariigi Šveitsiga. Teistes paarides kohtuvad Rootsi - Norra, Soome - Saksamaa ja Tšehhi - Slovakkia. Eelmisel MM-il jäi Eesti veerandfinaalis alla just Šveitsile, kellelt tuli vastu võtta 0:9 kaotus. Läti alistus toona kaheksa parema seas 1:9 Tšehhile.
Eesti jätkab turniiril mängimist üheksandale kohale. | Viimast perioodi eduseisus alustanud Eesti langes saalihoki MM-il välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti võitis kolmapäevases play-off'is avaperioodi Morics Kruminši väravast 1:0, aga Patrik Kareliussoni ja Kaspar Kallioni tabamused andsid Eestile otsustava kolmandiku eel 2:1 eduseisu.
Rolands Kovalevskis viskas siis nelja minutiga kaks väravat, Janis Ragovskis lisas veel kaks tabamust ning Läti sai lõpuks 5:2 võidu.
Veerandfinaalis läheb Läti vastamisi võõrustajariigi Šveitsiga. Teistes paarides kohtuvad Rootsi - Norra, Soome - Saksamaa ja Tšehhi - Slovakkia. Eelmisel MM-il jäi Eesti veerandfinaalis alla just Šveitsile, kellelt tuli vastu võtta 0:9 kaotus. Läti alistus toona kaheksa parema seas 1:9 Tšehhile.
Eesti jätkab turniiril mängimist üheksandale kohale.
### Response:
Viimast perioodi eduseisus alustanud Eesti langes saalihoki MM-il välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 9. novembril kell 20.59:
- Vene väed taanduvad Dnipro jõe idakaldale;
- Podoljak: Ukraina tugineb oma luureinfol, mitte Vene teleesinemistel;
- Podoljak: Vene vägede taandumine Hersonist pole veel alus kõnelusteks Venemaaga;
- Hersoni oblasti kollaborant Stremoussovi hukkus kolmapäeval;
- Zelenski: Donetski oblastis jätkuvad ägedad lahingud;
- Ukraina hävitas riigi lõunaosas kaks Venemaa laskemoonaladu;
- Pentagon kinnitas, et kaks NASAMS-i õhutõrjesüsteemi jõudsid Ukrainasse;
- Briti luure hinnangul võib Kertši silla remont venida 2023. aasta sügiseni;
- ISW: Iraan tahab näidata, et suurendab Venemaaga koostööd;
- Ukraina: Vene väed jätkavad Hersonis rüüstamist;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 780 sõdurit.
Taandumine Hersonist võib olla lõks, hoiatab Ukraina lõunaringkond
Ukraina lõunaringkonna esindaja Natalia Humenjuk hoiatas kolmapäeval, et Vene väejuhatuse teade vägede väljatoomisest Dnepri läänekaldalt võib siiski olla lõks.
Humenjuki sõnul on Vene väed Hersonis rajanud kaitseliine ning nende lahingüksused on positsioonidel ja kaitses, vahendas BBC venekeelne toimetus.
Ka Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim kutsus üles ettevaatlik olema. "Kui venelased midagi väidavad, siis nad teevad vastupidist," rõhutas Kim Telegramis.
Surovikin: Vene väed taanduvad Dnipro idakaldale
Vene vägede ülemjuhataja Ukrainas Sergei Surovikin teatas kolmapäeval Vene televisiooni otseülekandes, et Vene väed lahkuvad Dnipro jõe läänekaldalt, vahendas Ukrainska Pravda.
Vene kaitseminister Sergei Šoigu oli Surovikini ettepanekuga päri, vahendas Ria Novosti.
Surovikin tunnistas, et Vene vägesid Hersonis oblastis Dnipro läänekaldal ei ole võimalik enam täiel määral varustada.
Vene võimude teatel on piirkonnast sundevakueeritud üle 115 000 inimese.
Sõjablogijad märkasid kolmapäeva päeval, et kohalikelt hoonetelt on kadunud Vene lipud, juhtis tähelepanu BBC venekeelne toimetus.
Dnipro läänekaldal asub ainus oblastikeskus, mille Venemaa oma veebruarikuise invasiooni käigus suutis vallutada - Hersoni linn.
Sotsiaalmeedias on kättesaadav ingliskeelse tõlkega videoklipp, milles Surovikin pakub välja vägede viimise Dnipro idakaldale ning Vene kaitseminister Sergei Šoigu oli ettepanekuga nõus.
Moment Surovikin and Shoygu admit defeat in the Kherson direction and announce the withdrawal of troops. pic.twitter.com/10UZgVuIcm
— Dmitri (@wartranslated) November 9, 2022
Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Oleksi Arestovitši hinnangul jätkuvad lahingud Dnepri läänekaldal.
Arestovitš rõhutas, et Venemaa ei lahkunud Dnepri läänekaldalt, vaid Ukraina väed surusid ta sealt välja.
Podoljak: Ukraina tugineb oma luureinfol, mitte Vene teleesinemistel
Podoljak teatas sotsiaalmeedias, et hetkel pole veel näha Vene vägede lahkumist Hersonist.
Linnas püsib Podoljaki sõnul üks Vene vägede grupeering ning piirkonda on suunatud täiendavaid reserve. Podoljak rõhutas, et vabastab enda territooriume luureinfo, mitte lavastatud teleesinemiste põhjal.
Podoljak teatas ka sotsiaalmeedias, et hetkel pole veel näha Vene vägede lahkumist Hersonist.
Linnas püsib Podoljaku sõnul üks Vene vägede grupeering ning piirkonda on suunatud täiendavaid reserve. Podoljak rõhutas, et Ukraina vabastab enda territooriume luureinfo, mitte lavastatud teleesinemiste põhjal.
Actions speak louder than words. We see no signs that Russia is leaving Kherson without a fight. A part of the ru-group is preserved in the city, and additional reserves are charged to the region. is liberating territories based on intelligence data, not staged TV statements.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) November 9, 2022
Podoljak rõhutas eraldiseisvalt Reutersile, et enne ei ole mõtet rääkida Vene vägede taandumisest kuniks linnas ei lehvi Ukraina lipp.
Podoljaku sõnul ei võta Ukraina Venemaa teateid arvesse.
Podoljak: Vene vägede taandumine Hersonist pole veel alus kõnelusteks Venemaaga
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kinnitas, et Hersoni või teiste oluliste Ukraina linnade vabastamine ei ole veel lähtepunktiks, mille najal saaks Ukraina pidada kõnelusi Venemaaga, vahendas BBC venekeelne toimetus.
Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova teatas kolmapäeval, et Venemaa on avatud kõneluste pidamiseks Ukrainaga. "Me ei ole neist kunagi keeldunud. Oleme valmis neid [kõnelusi] läbi viima loomulikult, arvestades hetkel kujunevat reaalsust," kinnitas Zahharova.
Podoljaki hinnangul tahab Venemaa end jätkuvalt kinnistada alates 24. veebruarist okupeeritud Ukraina aladel, sh säilitada kontroll Zaporižžja tuumajaama, Põhja-Krimmi kanali ning Hersoni oblasti Dnepri läänekalda üle.
Podoljaki sõnul kasutaks Venemaa vaherahu ainult enda sõjaliste resursside täiendamiseks, et edaspidi proovida uut pealetungi.
Ka Ukraina president Zeleski on varem rõhutanud, et rahukõneluste eelduseks on Vene vägede lahkumine Ukraina territooriumilt.
Hersoni oblasti kollaborant Stremoussovi hukkus kolmapäeval
Vene Telegrami kanalites väideti, et Hersoni oblasti kollaborant Kirill Stremoussov hukkus Henišeski lähistel autoõnnetuses, vahendas Ukrainska Pravda.
Stremoussov oli Hersonis üks Vene okupatsiooniadministratsiooni osaline.
Mehe hukkumist kinnitas ka Vene uudisteagentuur Interfax. Piirkonna administratsioon kinnitas ajakirjanikele Stremoussovi hukkumist.
Kohalike allikate teatel toimus õnnetus Hersoni-Armjanski maanteel.
Saksa valitsus teatas uuest relvaabi paketist
Saksamaa uues relvaabi paketis sisaldub 30 Dingo soomustatud masinat, 18 luuredrooni, viis M1070 Oshkosh rasktehnika veokit ja üks Iris-T õhutõrjesüsteem.
Iisraeli analüütik: 70 protsenti Vene Musta mere laevastikust ei suuda sõjategevuses osaleda
Iisraeli sõjaanalüütik ja endine Iisraeli relvajõudude ohvitser Yigal Levin hindas Radio NV-le, et 70 protsenti Vene Musta mere laevastikust ei suuda sõjategevuses osaleda.
Levin täpsustas, et see ei tähenda, et laevad oleksid kõik uppunud, vaid nad ei suuda ellu viia pealetungioperatsioone.
Ühendkuningriik tarbib Ukrainale 25 000 talvevormi
Suurbritannia peaminister Rishi Sunak teatas kolmapäeval, et riik saadab Ukrainale 12 000 talvist magamiskotti ning 150 küttega telki.
Lisaks peaks Ühendkuningriik tarnima Ukrainale 25 000 talvevormi detsembri keskpaigaks.
Vene väed õhivad Dnepri läänekaldal sildu
Kohaliku Ukraina meedia teatel on Vene väed enda tagalas õhku lasknud Darõivi, Tõagini ning Novovasilivi sillad.
Vene Telegrami-kanalites väidetakse, et sillad lasti õhku Ukraina vastupealetungi aeglustamiseks, vahendas Ukrainska Pravda.
Darõivi sild läheb üle Inhuletsi jõe ja paikneb E58 maanteel samanimelise küla lähistel. Sild ühendab Hersoni ja Berlislavi piirkondi.
Allikate kinnitusel ei ole Ukraina valmis pidama praegu rahukõnelusi
Ukraina valitsusele lähedal seisvad allikad kinnitasid Ukrainska Pravdale, et Ukraina ei ole praegu valmis pidama rahukõnelusi Venemaaga. Siiski olevat Ukraina lääneriikidest partnerit palunud Ukrainal mitte nii kategooriliselt kõnelusi avalikus kõnepruugis välistada, "selleks, et eurooplased saaksid rahulikumalt elada."
Allikate kinnitusel ei survesta Ukraina lääneriikidest partnerid Ukraina läbirääkimistele.
Sõda Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/STRINGER
Zelenski: Donetski oblastis jätkuvad ägedad lahingud
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et Donetski oblastis jätkuvad ägedad lahingud. Zelenski sõnul kannavad Vene väed suuri kaotusi, kuid Moskva proovib endiselt vallutada kogu Donetski oblastit.
"Olukord on keeruline kogu rindel. Mõnes piirkonnas jätkuvad ägedad lahingud, eriti raske on olukord Donetski oblastis. Me ei anna seal oma territooriumist mitte ühtegi sentimeetrit ära. Ma tänan kõiki kangelasi, kes Donetski oblastit kaitsevad," ütles Zelenski.
Ukraina hävitas riigi lõunaosas kaks Venemaa laskemoonaladu
Ukraina lõunaringkonna staap teatas oma öises rindeteates, et teisipäeva jooksul hukkus nende vastutuspiirkonnas 55 Vene sõdurit, hävitati neli tanki, üheksa sõjamasinat ning kaks laskemoonaladu.
Luhanski oblasti juht: Vene väed kardavad hoida laskemoona ladudes
"Vene väed kardavad hoida laskemoona Ukraina rünnakute tõttu ladudes. Nad hoiavad laskemoona veoautodes. Öösiti laadivad nad laskemoona neilt veoautodelt väiksematesse sõidukitesse ja toimetavad selle siis rindejoonele," ütles Luhanski oblasti juht Serhi Haidai.
Pentagon kinnitas, et kaks NASAMS-i õhutõrjesüsteemi jõudsid Ukrainasse
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Patrick Ryder ütles, et Ukraina relvajõud on läbinud koolituse ja suudavad neid süsteeme kasutada, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina: Vene väed jätkavad Hersonis rüüstamist
"7. novembril sõitis Kahhovka lähedal veoautode kolonn. Autod olid täis kodutehnikat ja ehitusmaterjale. Vene väed demonteerisid ka telemaste ja viisid minema nende tehnikat," teatas Ukraina peastaap.
London: Venemaa jätkab Kertši silla parandamist, remonditööd võivad lõppeda järgmise aasta septembris
Venemaa jätkab Krimmi silla parandamist, kuid tõenäoliselt saab sild täielikult korda järgmise aasta sügisel. Parandustööd võivad maanteeliikluses põhjustada häireid kuni 2023. aasta märtsini. Kahjustatud raudteesilla parandamine võib kesta kuni 2023. aasta septembrini, teatas Suurbritannia kaitseministeerium.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 09 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/FT7t3N6kyr
#StandWithUkraine pic.twitter.com/0qMw4Erx9t
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 9, 2022
ISW: Iraan tahab näidata, et suurendab Venemaaga koostööd
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Venemaa julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev sõitis teisipäeval Iraani. Patrušev arutab tõenäoliselt Iraanis toodetud ballistiliste rakettide tarnimist Venemaale. Patruševi visiidist teatas Iraan.
ISW hindab, et Iraan tahab näidata, et kõrge Venemaa ametnik pöördus abi saamiseks islamiriigi poole. Moskva teeb Lähis-idas aeg-ajalt koostööd ka Iraani vastastega, nagu Iisrael ja Saudi Araabia.
USA lubas Ukrainale vankumatut toetust sõltumata valimistulemustest
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on veendunud, et USA toetus Ukrainale püsib vankumatu sõltumata teisipäevaste vahevalimiste tulemustest, ütles USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia asjade abiminister Karen Donfried ajakirjanikele.
"Meil on kõlanud kongressis teistsuguste vaadetega hääli, kuid kongress esindab väga paljusid arvamusi ja minu hinnangul me oleme näinud, et suur enamik kongressi liikmetest – vabariiklased ja demokraadid – on väljendanud selgesõnaliselt meie püsivat toetust Ukrainale," rääkis Donfried.
Donfriedi sõnul usub ta, et Euroopa Liit on pühendunud Ukraina majanduslikule toetamisele.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 780 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 77 950 (võrdlus eelmise päevaga +780);
- tankid 2801 (+15);
- jalaväe lahingumasinad 5666 (+12);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 260 (+0);
- suurtükisüsteemid 1802 (+11);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 205 (+2);
- operatiivtaktikalised droonid 1483 (+7);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4227 (+11);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 159 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 259. päev: Venemaa viib Dnipro läänekaldalt väed välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 9. novembril kell 20.59:
- Vene väed taanduvad Dnipro jõe idakaldale;
- Podoljak: Ukraina tugineb oma luureinfol, mitte Vene teleesinemistel;
- Podoljak: Vene vägede taandumine Hersonist pole veel alus kõnelusteks Venemaaga;
- Hersoni oblasti kollaborant Stremoussovi hukkus kolmapäeval;
- Zelenski: Donetski oblastis jätkuvad ägedad lahingud;
- Ukraina hävitas riigi lõunaosas kaks Venemaa laskemoonaladu;
- Pentagon kinnitas, et kaks NASAMS-i õhutõrjesüsteemi jõudsid Ukrainasse;
- Briti luure hinnangul võib Kertši silla remont venida 2023. aasta sügiseni;
- ISW: Iraan tahab näidata, et suurendab Venemaaga koostööd;
- Ukraina: Vene väed jätkavad Hersonis rüüstamist;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 780 sõdurit.
Taandumine Hersonist võib olla lõks, hoiatab Ukraina lõunaringkond
Ukraina lõunaringkonna esindaja Natalia Humenjuk hoiatas kolmapäeval, et Vene väejuhatuse teade vägede väljatoomisest Dnepri läänekaldalt võib siiski olla lõks.
Humenjuki sõnul on Vene väed Hersonis rajanud kaitseliine ning nende lahingüksused on positsioonidel ja kaitses, vahendas BBC venekeelne toimetus.
Ka Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim kutsus üles ettevaatlik olema. "Kui venelased midagi väidavad, siis nad teevad vastupidist," rõhutas Kim Telegramis.
Surovikin: Vene väed taanduvad Dnipro idakaldale
Vene vägede ülemjuhataja Ukrainas Sergei Surovikin teatas kolmapäeval Vene televisiooni otseülekandes, et Vene väed lahkuvad Dnipro jõe läänekaldalt, vahendas Ukrainska Pravda.
Vene kaitseminister Sergei Šoigu oli Surovikini ettepanekuga päri, vahendas Ria Novosti.
Surovikin tunnistas, et Vene vägesid Hersonis oblastis Dnipro läänekaldal ei ole võimalik enam täiel määral varustada.
Vene võimude teatel on piirkonnast sundevakueeritud üle 115 000 inimese.
Sõjablogijad märkasid kolmapäeva päeval, et kohalikelt hoonetelt on kadunud Vene lipud, juhtis tähelepanu BBC venekeelne toimetus.
Dnipro läänekaldal asub ainus oblastikeskus, mille Venemaa oma veebruarikuise invasiooni käigus suutis vallutada - Hersoni linn.
Sotsiaalmeedias on kättesaadav ingliskeelse tõlkega videoklipp, milles Surovikin pakub välja vägede viimise Dnipro idakaldale ning Vene kaitseminister Sergei Šoigu oli ettepanekuga nõus.
Moment Surovikin and Shoygu admit defeat in the Kherson direction and announce the withdrawal of troops. pic.twitter.com/10UZgVuIcm
— Dmitri (@wartranslated) November 9, 2022
Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Oleksi Arestovitši hinnangul jätkuvad lahingud Dnepri läänekaldal.
Arestovitš rõhutas, et Venemaa ei lahkunud Dnepri läänekaldalt, vaid Ukraina väed surusid ta sealt välja.
Podoljak: Ukraina tugineb oma luureinfol, mitte Vene teleesinemistel
Podoljak teatas sotsiaalmeedias, et hetkel pole veel näha Vene vägede lahkumist Hersonist.
Linnas püsib Podoljaki sõnul üks Vene vägede grupeering ning piirkonda on suunatud täiendavaid reserve. Podoljak rõhutas, et vabastab enda territooriume luureinfo, mitte lavastatud teleesinemiste põhjal.
Podoljak teatas ka sotsiaalmeedias, et hetkel pole veel näha Vene vägede lahkumist Hersonist.
Linnas püsib Podoljaku sõnul üks Vene vägede grupeering ning piirkonda on suunatud täiendavaid reserve. Podoljak rõhutas, et Ukraina vabastab enda territooriume luureinfo, mitte lavastatud teleesinemiste põhjal.
Actions speak louder than words. We see no signs that Russia is leaving Kherson without a fight. A part of the ru-group is preserved in the city, and additional reserves are charged to the region. is liberating territories based on intelligence data, not staged TV statements.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) November 9, 2022
Podoljak rõhutas eraldiseisvalt Reutersile, et enne ei ole mõtet rääkida Vene vägede taandumisest kuniks linnas ei lehvi Ukraina lipp.
Podoljaku sõnul ei võta Ukraina Venemaa teateid arvesse.
Podoljak: Vene vägede taandumine Hersonist pole veel alus kõnelusteks Venemaaga
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kinnitas, et Hersoni või teiste oluliste Ukraina linnade vabastamine ei ole veel lähtepunktiks, mille najal saaks Ukraina pidada kõnelusi Venemaaga, vahendas BBC venekeelne toimetus.
Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova teatas kolmapäeval, et Venemaa on avatud kõneluste pidamiseks Ukrainaga. "Me ei ole neist kunagi keeldunud. Oleme valmis neid [kõnelusi] läbi viima loomulikult, arvestades hetkel kujunevat reaalsust," kinnitas Zahharova.
Podoljaki hinnangul tahab Venemaa end jätkuvalt kinnistada alates 24. veebruarist okupeeritud Ukraina aladel, sh säilitada kontroll Zaporižžja tuumajaama, Põhja-Krimmi kanali ning Hersoni oblasti Dnepri läänekalda üle.
Podoljaki sõnul kasutaks Venemaa vaherahu ainult enda sõjaliste resursside täiendamiseks, et edaspidi proovida uut pealetungi.
Ka Ukraina president Zeleski on varem rõhutanud, et rahukõneluste eelduseks on Vene vägede lahkumine Ukraina territooriumilt.
Hersoni oblasti kollaborant Stremoussovi hukkus kolmapäeval
Vene Telegrami kanalites väideti, et Hersoni oblasti kollaborant Kirill Stremoussov hukkus Henišeski lähistel autoõnnetuses, vahendas Ukrainska Pravda.
Stremoussov oli Hersonis üks Vene okupatsiooniadministratsiooni osaline.
Mehe hukkumist kinnitas ka Vene uudisteagentuur Interfax. Piirkonna administratsioon kinnitas ajakirjanikele Stremoussovi hukkumist.
Kohalike allikate teatel toimus õnnetus Hersoni-Armjanski maanteel.
Saksa valitsus teatas uuest relvaabi paketist
Saksamaa uues relvaabi paketis sisaldub 30 Dingo soomustatud masinat, 18 luuredrooni, viis M1070 Oshkosh rasktehnika veokit ja üks Iris-T õhutõrjesüsteem.
Iisraeli analüütik: 70 protsenti Vene Musta mere laevastikust ei suuda sõjategevuses osaleda
Iisraeli sõjaanalüütik ja endine Iisraeli relvajõudude ohvitser Yigal Levin hindas Radio NV-le, et 70 protsenti Vene Musta mere laevastikust ei suuda sõjategevuses osaleda.
Levin täpsustas, et see ei tähenda, et laevad oleksid kõik uppunud, vaid nad ei suuda ellu viia pealetungioperatsioone.
Ühendkuningriik tarbib Ukrainale 25 000 talvevormi
Suurbritannia peaminister Rishi Sunak teatas kolmapäeval, et riik saadab Ukrainale 12 000 talvist magamiskotti ning 150 küttega telki.
Lisaks peaks Ühendkuningriik tarnima Ukrainale 25 000 talvevormi detsembri keskpaigaks.
Vene väed õhivad Dnepri läänekaldal sildu
Kohaliku Ukraina meedia teatel on Vene väed enda tagalas õhku lasknud Darõivi, Tõagini ning Novovasilivi sillad.
Vene Telegrami-kanalites väidetakse, et sillad lasti õhku Ukraina vastupealetungi aeglustamiseks, vahendas Ukrainska Pravda.
Darõivi sild läheb üle Inhuletsi jõe ja paikneb E58 maanteel samanimelise küla lähistel. Sild ühendab Hersoni ja Berlislavi piirkondi.
Allikate kinnitusel ei ole Ukraina valmis pidama praegu rahukõnelusi
Ukraina valitsusele lähedal seisvad allikad kinnitasid Ukrainska Pravdale, et Ukraina ei ole praegu valmis pidama rahukõnelusi Venemaaga. Siiski olevat Ukraina lääneriikidest partnerit palunud Ukrainal mitte nii kategooriliselt kõnelusi avalikus kõnepruugis välistada, "selleks, et eurooplased saaksid rahulikumalt elada."
Allikate kinnitusel ei survesta Ukraina lääneriikidest partnerid Ukraina läbirääkimistele.
Sõda Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/STRINGER
Zelenski: Donetski oblastis jätkuvad ägedad lahingud
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et Donetski oblastis jätkuvad ägedad lahingud. Zelenski sõnul kannavad Vene väed suuri kaotusi, kuid Moskva proovib endiselt vallutada kogu Donetski oblastit.
"Olukord on keeruline kogu rindel. Mõnes piirkonnas jätkuvad ägedad lahingud, eriti raske on olukord Donetski oblastis. Me ei anna seal oma territooriumist mitte ühtegi sentimeetrit ära. Ma tänan kõiki kangelasi, kes Donetski oblastit kaitsevad," ütles Zelenski.
Ukraina hävitas riigi lõunaosas kaks Venemaa laskemoonaladu
Ukraina lõunaringkonna staap teatas oma öises rindeteates, et teisipäeva jooksul hukkus nende vastutuspiirkonnas 55 Vene sõdurit, hävitati neli tanki, üheksa sõjamasinat ning kaks laskemoonaladu.
Luhanski oblasti juht: Vene väed kardavad hoida laskemoona ladudes
"Vene väed kardavad hoida laskemoona Ukraina rünnakute tõttu ladudes. Nad hoiavad laskemoona veoautodes. Öösiti laadivad nad laskemoona neilt veoautodelt väiksematesse sõidukitesse ja toimetavad selle siis rindejoonele," ütles Luhanski oblasti juht Serhi Haidai.
Pentagon kinnitas, et kaks NASAMS-i õhutõrjesüsteemi jõudsid Ukrainasse
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Patrick Ryder ütles, et Ukraina relvajõud on läbinud koolituse ja suudavad neid süsteeme kasutada, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina: Vene väed jätkavad Hersonis rüüstamist
"7. novembril sõitis Kahhovka lähedal veoautode kolonn. Autod olid täis kodutehnikat ja ehitusmaterjale. Vene väed demonteerisid ka telemaste ja viisid minema nende tehnikat," teatas Ukraina peastaap.
London: Venemaa jätkab Kertši silla parandamist, remonditööd võivad lõppeda järgmise aasta septembris
Venemaa jätkab Krimmi silla parandamist, kuid tõenäoliselt saab sild täielikult korda järgmise aasta sügisel. Parandustööd võivad maanteeliikluses põhjustada häireid kuni 2023. aasta märtsini. Kahjustatud raudteesilla parandamine võib kesta kuni 2023. aasta septembrini, teatas Suurbritannia kaitseministeerium.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 09 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/FT7t3N6kyr
#StandWithUkraine pic.twitter.com/0qMw4Erx9t
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 9, 2022
ISW: Iraan tahab näidata, et suurendab Venemaaga koostööd
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Venemaa julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev sõitis teisipäeval Iraani. Patrušev arutab tõenäoliselt Iraanis toodetud ballistiliste rakettide tarnimist Venemaale. Patruševi visiidist teatas Iraan.
ISW hindab, et Iraan tahab näidata, et kõrge Venemaa ametnik pöördus abi saamiseks islamiriigi poole. Moskva teeb Lähis-idas aeg-ajalt koostööd ka Iraani vastastega, nagu Iisrael ja Saudi Araabia.
USA lubas Ukrainale vankumatut toetust sõltumata valimistulemustest
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on veendunud, et USA toetus Ukrainale püsib vankumatu sõltumata teisipäevaste vahevalimiste tulemustest, ütles USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia asjade abiminister Karen Donfried ajakirjanikele.
"Meil on kõlanud kongressis teistsuguste vaadetega hääli, kuid kongress esindab väga paljusid arvamusi ja minu hinnangul me oleme näinud, et suur enamik kongressi liikmetest – vabariiklased ja demokraadid – on väljendanud selgesõnaliselt meie püsivat toetust Ukrainale," rääkis Donfried.
Donfriedi sõnul usub ta, et Euroopa Liit on pühendunud Ukraina majanduslikule toetamisele.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 780 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 77 950 (võrdlus eelmise päevaga +780);
- tankid 2801 (+15);
- jalaväe lahingumasinad 5666 (+12);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 260 (+0);
- suurtükisüsteemid 1802 (+11);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 205 (+2);
- operatiivtaktikalised droonid 1483 (+7);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4227 (+11);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 159 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 259. päev: Venemaa viib Dnipro läänekaldalt väed välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Petrov läks maailma edetabelis 31. kohal oleva inglase vastu 5:1 juhtima, Wilson tegi siis 87-se, 79-se ja 59-se seeria ning vähendas kaotusseisu minimaalseks, ent sel hooajal profidebüüti tegev eestlane suutis lõpuks siiski võidu võtta.
37-aastane Wilson alistas 2019. aasta MM-il suurüllatajana nii Luca Breceli, Mark Selby kui Ali Carteri, enne kui kaotas poolfinaalis hilisemale maailmameistrile Judd Trumpile. Hiljem tõusis inglane maailma edetabelis karjääri parimale, 17. kohale.
Petrov alustas Suurbritannia lahtiste meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri Jamie O'Neilli alistamisega, teises ringis oli ta parem Jackson Page'ist. Kolmandas ringis saadud võit tagas talle vähemalt 7500 naela auhinnaraha.
Neljapäeval läheb eestlane vastamisi hiinlase Xiao Guodongiga. Kohtumise võitja pääseb maineka UK Championshipi põhiturniirile, kus juba ootavad ees 16 maailma parimat snuukrimängijat. | Karjääri kaalukaima võidu saanud Petrov jõudis suurturniiri lävele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Petrov läks maailma edetabelis 31. kohal oleva inglase vastu 5:1 juhtima, Wilson tegi siis 87-se, 79-se ja 59-se seeria ning vähendas kaotusseisu minimaalseks, ent sel hooajal profidebüüti tegev eestlane suutis lõpuks siiski võidu võtta.
37-aastane Wilson alistas 2019. aasta MM-il suurüllatajana nii Luca Breceli, Mark Selby kui Ali Carteri, enne kui kaotas poolfinaalis hilisemale maailmameistrile Judd Trumpile. Hiljem tõusis inglane maailma edetabelis karjääri parimale, 17. kohale.
Petrov alustas Suurbritannia lahtiste meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri Jamie O'Neilli alistamisega, teises ringis oli ta parem Jackson Page'ist. Kolmandas ringis saadud võit tagas talle vähemalt 7500 naela auhinnaraha.
Neljapäeval läheb eestlane vastamisi hiinlase Xiao Guodongiga. Kohtumise võitja pääseb maineka UK Championshipi põhiturniirile, kus juba ootavad ees 16 maailma parimat snuukrimängijat.
### Response:
Karjääri kaalukaima võidu saanud Petrov jõudis suurturniiri lävele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Totalenergies tegevjuht Pouyanne rõhutas kolmapäeval Prantsuse parlamendi välissuhete komisjonile, et "lääneriikide arusaam sellest konfliktist ei ole jagatud maailma enamiku poolt".
Ettevõtte on käesoleva aasta esimese üheksa kuuga saanud 748 miljoni dollari väärtuses dividende oma Venemaal asuvate varade pealt, vahendas Reuters.
Erinevalt Londonis peakontorit omavast BP-st ja Shellist on Totalenergies jätnud enda kätte Venemaale tehtud investeerinud.
Muuhulgas kuulub prantsuse ettevõttele vähemusosalus gaasitootjas Novatek ning maagaasi veeldamise projektides Yamal LNG ja Arctic LNG 2. | Prantsuse Totalenergies keeldub Vene varadest loobumast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Totalenergies tegevjuht Pouyanne rõhutas kolmapäeval Prantsuse parlamendi välissuhete komisjonile, et "lääneriikide arusaam sellest konfliktist ei ole jagatud maailma enamiku poolt".
Ettevõtte on käesoleva aasta esimese üheksa kuuga saanud 748 miljoni dollari väärtuses dividende oma Venemaal asuvate varade pealt, vahendas Reuters.
Erinevalt Londonis peakontorit omavast BP-st ja Shellist on Totalenergies jätnud enda kätte Venemaale tehtud investeerinud.
Muuhulgas kuulub prantsuse ettevõttele vähemusosalus gaasitootjas Novatek ning maagaasi veeldamise projektides Yamal LNG ja Arctic LNG 2.
### Response:
Prantsuse Totalenergies keeldub Vene varadest loobumast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iisraeli õhulöögi osaliseks sai Ida-Süürias sõidukite konvoi, mis transportis tõenäoliselt Iraani relvi läbi Iraagi.
Rünnaku asjaolusid kinnitasid The Wall Street Journalile asjaga kursis olevad isikud kolmapäeval.
Rünnak toimus teisipäeva õhtul Abu Kamali piirilinna lähistel, mida on tihti kasutatud Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe relvasaadetiste vahepunktina.
Rünnakus hävis mitmeid sõidukeid ning sai surma vähemalt 10 inimest, sh teadmata hulk Iraani kodanikke.
Iraagi ametiisikute kinnitusel tarnis konvoi seaduslikult kütust, mille Iraan oli saatnud Liibanonile. Asjaga kursis olnud isikute sõnul tarnisid osad konvois olnud sõidukid peale kütuse ka laskemoona ning rakette.
Iisraeli relvajõud keeldusid kommentaaridest.
Iisrael on korduvalt rünnanud oma õhuväega mitmeid Iraaniga seotud sihtmärke Süürias.
Õhurünnakute eesmärgiks on takistada relvasaadetiste kohalejõudmist Liibanoni mässulistele ning Liibanonis tegutsevale terroristlikule organisatsioonile Hezbollah.
Samuti soovib Iisrael takistada Iraaniga seotud võitlejate relvastamist Süürias Iraani relvastusega. Iisrael on harva Süürias tehtud rünnakuid omaks võtnud.
USA relvajõudude esindaja kinnitas, et nemad polnud rünnakuga seotud. The Wall Street Journal meenutab, et Iisrael on salaja mitmeid oma õhulööke Süürias USA-ga koordineerinud.
Õhukampaania suuremaks eesmärgiks on nõrgestada Teherani võimekust ohustada Iisraeli riiki sõjaliselt. | Iisrael ründas teisipäeva öösel Süürias eeldatavat Iraani relvasaadetist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iisraeli õhulöögi osaliseks sai Ida-Süürias sõidukite konvoi, mis transportis tõenäoliselt Iraani relvi läbi Iraagi.
Rünnaku asjaolusid kinnitasid The Wall Street Journalile asjaga kursis olevad isikud kolmapäeval.
Rünnak toimus teisipäeva õhtul Abu Kamali piirilinna lähistel, mida on tihti kasutatud Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe relvasaadetiste vahepunktina.
Rünnakus hävis mitmeid sõidukeid ning sai surma vähemalt 10 inimest, sh teadmata hulk Iraani kodanikke.
Iraagi ametiisikute kinnitusel tarnis konvoi seaduslikult kütust, mille Iraan oli saatnud Liibanonile. Asjaga kursis olnud isikute sõnul tarnisid osad konvois olnud sõidukid peale kütuse ka laskemoona ning rakette.
Iisraeli relvajõud keeldusid kommentaaridest.
Iisrael on korduvalt rünnanud oma õhuväega mitmeid Iraaniga seotud sihtmärke Süürias.
Õhurünnakute eesmärgiks on takistada relvasaadetiste kohalejõudmist Liibanoni mässulistele ning Liibanonis tegutsevale terroristlikule organisatsioonile Hezbollah.
Samuti soovib Iisrael takistada Iraaniga seotud võitlejate relvastamist Süürias Iraani relvastusega. Iisrael on harva Süürias tehtud rünnakuid omaks võtnud.
USA relvajõudude esindaja kinnitas, et nemad polnud rünnakuga seotud. The Wall Street Journal meenutab, et Iisrael on salaja mitmeid oma õhulööke Süürias USA-ga koordineerinud.
Õhukampaania suuremaks eesmärgiks on nõrgestada Teherani võimekust ohustada Iisraeli riiki sõjaliselt.
### Response:
Iisrael ründas teisipäeva öösel Süürias eeldatavat Iraani relvasaadetist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõsise terviseprobleemiga maadelnud ja lõpuks sellest vabaks saanud Paskotši kuulus Tottenhami koosseisu kolmekuulise pausi järel. Ta jälgis kohtumist pingilt.
"Ta on täielikult taastunud, aga praegu tuleb koondis tema jaoks liiga vara. Pikemas vaates on mõistlik tal praegu jätkata Tottenhamis mänguvormi taastamist," sõnas Eesti koondise peatreener Thomas Häberli Soccernet.ee-le.
Tottenhami U-21 võistkond asub liigatabelis kuue punktiga (kuus viiki ja kuus kaotust) eelviimasel ehk 13. kohal. | Paskotši kuulus kolmekuulise pausi järel Tottenhami U-21 koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõsise terviseprobleemiga maadelnud ja lõpuks sellest vabaks saanud Paskotši kuulus Tottenhami koosseisu kolmekuulise pausi järel. Ta jälgis kohtumist pingilt.
"Ta on täielikult taastunud, aga praegu tuleb koondis tema jaoks liiga vara. Pikemas vaates on mõistlik tal praegu jätkata Tottenhamis mänguvormi taastamist," sõnas Eesti koondise peatreener Thomas Häberli Soccernet.ee-le.
Tottenhami U-21 võistkond asub liigatabelis kuue punktiga (kuus viiki ja kuus kaotust) eelviimasel ehk 13. kohal.
### Response:
Paskotši kuulus kolmekuulise pausi järel Tottenhami U-21 koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esitatud seaduseelnõu kohaselt arutab ja hindab vaidluste korral objektide saatuse üle komisjon, kuid selle tööjuhend ja koosseis selguvad pärast seadusemuudatuste vastuvõtmist. Loomeliidud leiavad, et ühest muinsuskaitse-eksperdist komisjonis ei piisa, mistõttu on hädavajalik ka erialaliitude esindajate komisjoni määramine.
Loomeliidud leiavad, et avalik ruum on avalik asi ning sellega seonduvad arutelud peavad olema samuti avalikud, demokraatlikud ja võimalikult laiapõhjalised. Avalduses toodi välja, et planeeritava seadusemuudatuse kohaselt on kohustus küsida enne kaitse all oleva objekti eemaldamist või lõhkumist luba muinsuskaitseametist, kuid suur osa teise maailmasõja järgsest kultuuripärandist on muinsuskaitse alla võtmata.
Avalik pöördumine täismahus:
Loomeliidud pöörduvad Eesti Vabariigi Valitsuse poole seoses Justiitsministeeriumi algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on tõhustada nn punamonumentide teisaldamist avalikust ruumist ja laiendada eemaldatavate objektide ulatust, kaasates ka arhitektuuri- ja kunstiteosed.
Esitatud seaduseelnõu kohaselt arutab ja hindab objektide saatuse üle vaidluste korral komisjon, aga selle tööjuhend ja koosseis selguvad alles pärast seaduse muudatuste vastuvõtmist. Oleme kindlad, et ühest muinsuskaitse-eksperdist komisjonis ei piisa ning otsustuste laiapõhjalisus, mis on demokraatliku riigi aluspõhimõte, ei täituks. Hädavajalik on kultuurivaldkonna, st erialaliitude esindajate määramine komisjoni, kaasates laiapõhjaliselt erinevate loomeliitude eksperdid kui oma eriala ja valdkonna professionaalid.
Avalik ruum on avalik asi ning sellega seonduvad arutelud peavad olema samuti avalikud, demokraatlikud ja võimalikult laiapõhjalised. Planeeritava seadusemuudatuse kohaselt on kohustus küsida enne kaitse all oleva objekti eemaldamist või lõhkumist luba muinsuskaitseametist, kuid suur osa teise maailmasõja järgsest kultuuripärandist on muinsuskaitse alla võtmata. Seega pole ka nõukogude pärandi keeruline problemaatika leidnud piisavat ekspert-arutelu, rääkimata sellest, et Ukraina sõja tõttu kujunenud uues situatsioonis oleks olnud piisavalt aega laiemaks avalikuks aruteluks.
Vajadus vastuolulise pärandiga tegeleda on olemas, kuid keerulise minevikuga ei aita toime tulla mitte kõige "võõraks" hinnatu mahalammutamine, vaid sisuline töö mineviku ja selle märkidega siinsel väga mitmekihilise ajalooga piirimaal. Oleme seisukohal, et kultuuri üks alatisi ülesandeid on mitte lõhkuda, vaid hoida siinse ajaloo tunnistajaid materiaalse ja visuaalse ajaloo-õpikuna ka tulevastele põlvkondadele. Me pole nõus, et üks vastuoluline kihistus tühistatakse kultuurimälust ilma sisulise ja professionaalse analüüsita.
Allkirjastanud:
Eesti Ajakirjanike Liit
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Balletiliit
Eesti Disainerite Liit
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Kinoliit
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit
Eesti Lavastuskunstnike Liit
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Sisearhitektide Liit
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit
Eesti Teatriliit | Loomeliidud: me pole nõus, et üks vastuoluline kihistus tühistatakse sisulise analüüsita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esitatud seaduseelnõu kohaselt arutab ja hindab vaidluste korral objektide saatuse üle komisjon, kuid selle tööjuhend ja koosseis selguvad pärast seadusemuudatuste vastuvõtmist. Loomeliidud leiavad, et ühest muinsuskaitse-eksperdist komisjonis ei piisa, mistõttu on hädavajalik ka erialaliitude esindajate komisjoni määramine.
Loomeliidud leiavad, et avalik ruum on avalik asi ning sellega seonduvad arutelud peavad olema samuti avalikud, demokraatlikud ja võimalikult laiapõhjalised. Avalduses toodi välja, et planeeritava seadusemuudatuse kohaselt on kohustus küsida enne kaitse all oleva objekti eemaldamist või lõhkumist luba muinsuskaitseametist, kuid suur osa teise maailmasõja järgsest kultuuripärandist on muinsuskaitse alla võtmata.
Avalik pöördumine täismahus:
Loomeliidud pöörduvad Eesti Vabariigi Valitsuse poole seoses Justiitsministeeriumi algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on tõhustada nn punamonumentide teisaldamist avalikust ruumist ja laiendada eemaldatavate objektide ulatust, kaasates ka arhitektuuri- ja kunstiteosed.
Esitatud seaduseelnõu kohaselt arutab ja hindab objektide saatuse üle vaidluste korral komisjon, aga selle tööjuhend ja koosseis selguvad alles pärast seaduse muudatuste vastuvõtmist. Oleme kindlad, et ühest muinsuskaitse-eksperdist komisjonis ei piisa ning otsustuste laiapõhjalisus, mis on demokraatliku riigi aluspõhimõte, ei täituks. Hädavajalik on kultuurivaldkonna, st erialaliitude esindajate määramine komisjoni, kaasates laiapõhjaliselt erinevate loomeliitude eksperdid kui oma eriala ja valdkonna professionaalid.
Avalik ruum on avalik asi ning sellega seonduvad arutelud peavad olema samuti avalikud, demokraatlikud ja võimalikult laiapõhjalised. Planeeritava seadusemuudatuse kohaselt on kohustus küsida enne kaitse all oleva objekti eemaldamist või lõhkumist luba muinsuskaitseametist, kuid suur osa teise maailmasõja järgsest kultuuripärandist on muinsuskaitse alla võtmata. Seega pole ka nõukogude pärandi keeruline problemaatika leidnud piisavat ekspert-arutelu, rääkimata sellest, et Ukraina sõja tõttu kujunenud uues situatsioonis oleks olnud piisavalt aega laiemaks avalikuks aruteluks.
Vajadus vastuolulise pärandiga tegeleda on olemas, kuid keerulise minevikuga ei aita toime tulla mitte kõige "võõraks" hinnatu mahalammutamine, vaid sisuline töö mineviku ja selle märkidega siinsel väga mitmekihilise ajalooga piirimaal. Oleme seisukohal, et kultuuri üks alatisi ülesandeid on mitte lõhkuda, vaid hoida siinse ajaloo tunnistajaid materiaalse ja visuaalse ajaloo-õpikuna ka tulevastele põlvkondadele. Me pole nõus, et üks vastuoluline kihistus tühistatakse kultuurimälust ilma sisulise ja professionaalse analüüsita.
Allkirjastanud:
Eesti Ajakirjanike Liit
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Balletiliit
Eesti Disainerite Liit
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Kinoliit
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit
Eesti Lavastuskunstnike Liit
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Sisearhitektide Liit
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit
Eesti Teatriliit
### Response:
Loomeliidud: me pole nõus, et üks vastuoluline kihistus tühistatakse sisulise analüüsita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui TalTech/Tradehouse ja Viljandi Metall on kindlustanud koha nelja parema seas ning poolfinaalkohale on lähedal veerandfinaalseeria esimese mängu võitnud Rae Spordikool/VIASTON, siis neljas seeria algab kolmapäeval kell 18 Võru spordikeskuses, kus kohtuvad Barrus/Võru Võrkpalliklubi ja Audentese SG /Noortekoondis, kirjutab volley.ee.
Käimasoleval hooajal on naiskonnad omavahel kohtunud ühel korral, kui oktoobri alguses peetud Balti liiga mängus võttis 3:1 võidu koduväljakul mänginud Võru esindus. Poolfinalist selgub 17. novembril kell 18.45 Audentese spordihoones algavas teises kohtumises.
Rae Spordikool/VIASTON ja TBD Pharmatech Tartu kordusmäng on kavas 20. novembril kell 13 Jüri spordihoones. Tartu võistkond vajab edasipääsuks 3:0 või 3:1 võitu ja seejärel paremust kuldses geimis. Ülejäänud tulemused tagavad poolfinaalkoha Rae Spordikool/VIASTONile. | Naiste karikavõistlustel algab viimane veerandfinaalseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui TalTech/Tradehouse ja Viljandi Metall on kindlustanud koha nelja parema seas ning poolfinaalkohale on lähedal veerandfinaalseeria esimese mängu võitnud Rae Spordikool/VIASTON, siis neljas seeria algab kolmapäeval kell 18 Võru spordikeskuses, kus kohtuvad Barrus/Võru Võrkpalliklubi ja Audentese SG /Noortekoondis, kirjutab volley.ee.
Käimasoleval hooajal on naiskonnad omavahel kohtunud ühel korral, kui oktoobri alguses peetud Balti liiga mängus võttis 3:1 võidu koduväljakul mänginud Võru esindus. Poolfinalist selgub 17. novembril kell 18.45 Audentese spordihoones algavas teises kohtumises.
Rae Spordikool/VIASTON ja TBD Pharmatech Tartu kordusmäng on kavas 20. novembril kell 13 Jüri spordihoones. Tartu võistkond vajab edasipääsuks 3:0 või 3:1 võitu ja seejärel paremust kuldses geimis. Ülejäänud tulemused tagavad poolfinaalkoha Rae Spordikool/VIASTONile.
### Response:
Naiste karikavõistlustel algab viimane veerandfinaalseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondis koguneb esmaspäeval, 14. novembril. Esimene mäng ootab ees 16. novembril, kui pall pannakse Sportland Arenal mängu kell 12. Teist korda on noortekoondised taas Sportland Arenal vastamisi 18. novembril kell 12.
Koondise peatreener Alo Bärengrub on koosseisu kaasanud 24 mängijat. Nimekirja kuuluvad nii välisliigade pallurid kui ka Premium liiga ja esiliiga klubisid esindavad mängijad. U-19 vanuseklassi mängijad Andreas Vaher ja Martin Vetkal on kaasatud Balti turniiriks U-21 koondisesse.
Eesti U-19 noormeeste jalgpallikoondis:
Järjekorras nimi, sünniaeg, võistkond, mängude/väravate arv U-19 koondises.
Väravavahid
Ott Nõmm (23.10.2004) - Pärnu JK Vaprus 4/0
Oskar Hendrikson (19.09.2004) - Tallinna FC Flora 1/0
Kaitsjad
Robin Kane (29.05.2004) - Lazio S.P.A. (ITA) 9/0
Hugo Palutaja (02.04.2004) - JK Tallinna Kalev 7/0
Samuel Merilai (25.11.2004) - FC Nõmme United 5/0
Alexander Kapitan Bergman (08.12.2004) - FC Nõmme United (laenul klubist JK Tallinna Kalev) 3/0
Artur Voilenko (17.06.2004) - Tallinna FCI Levadia 2/0
Oliver Niit (03.06.2004) - Tallinna FC Flora 1/0
Mihhail Kolobov (02.03.2005) - Tallinna JK Legion 0/0
Kristofer Käit (04.04.2005) - Rio Ave FC (POR) 0/0
Laurits Õunpuu (10.08.2005) - Modena FC 1912 (ITA) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Gregor Lehtmets (15.01.2004) - Viimsi JK 11/1
Mihhail Orlov (15.06.2004) - FC Silon Táborsko (CZE) 8/3
Nikita Kondratski (07.05.2004) - Tallinna JK Legion (laenul klubist KSK Štrommi) 8/1
Karel Eerme (22.04.2004) - Harju JK Laagri 7/1
Aleksander Švedovski (26.11.2004) - Tallinna JK Legion 7/0
Artur Sakarias (22.07.2004) - Tallinna FCI Levadia 7/0
Kevin Burov (27.04.2004) - Tartu JK Tammeka 4/0
Ramol Sillamaa (17.10.2004) - JK Tallinna Kalev 4/0
Daniel Luts (25.01.2004) - Tallinna FCI Levadia 3/1
Kristofer Robin Grün (04.05.2004) - Tallinna FC Flora 3/0
Oskar Hõim (01.07.2005) - JK Tabasalu 0/0
Dimitri Jepihhin (28.10.2005) - FC Nõmme United 0/0
Karl Erich Kaljuvere (26.03.2004) - Viimsi JK 0/0
Personal
Peatreener: Alo Bärengrub
Abitreener: Siim Valtna
Väravavahtide treener: Rait Oja
Füsioterapeudid: Tarmo Tikk, Priit Ailt
Mänedžer: Freddy Karpov | Noormeeste U-19 koondist ootab ees kaks maavõistlust Slovakkiaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondis koguneb esmaspäeval, 14. novembril. Esimene mäng ootab ees 16. novembril, kui pall pannakse Sportland Arenal mängu kell 12. Teist korda on noortekoondised taas Sportland Arenal vastamisi 18. novembril kell 12.
Koondise peatreener Alo Bärengrub on koosseisu kaasanud 24 mängijat. Nimekirja kuuluvad nii välisliigade pallurid kui ka Premium liiga ja esiliiga klubisid esindavad mängijad. U-19 vanuseklassi mängijad Andreas Vaher ja Martin Vetkal on kaasatud Balti turniiriks U-21 koondisesse.
Eesti U-19 noormeeste jalgpallikoondis:
Järjekorras nimi, sünniaeg, võistkond, mängude/väravate arv U-19 koondises.
Väravavahid
Ott Nõmm (23.10.2004) - Pärnu JK Vaprus 4/0
Oskar Hendrikson (19.09.2004) - Tallinna FC Flora 1/0
Kaitsjad
Robin Kane (29.05.2004) - Lazio S.P.A. (ITA) 9/0
Hugo Palutaja (02.04.2004) - JK Tallinna Kalev 7/0
Samuel Merilai (25.11.2004) - FC Nõmme United 5/0
Alexander Kapitan Bergman (08.12.2004) - FC Nõmme United (laenul klubist JK Tallinna Kalev) 3/0
Artur Voilenko (17.06.2004) - Tallinna FCI Levadia 2/0
Oliver Niit (03.06.2004) - Tallinna FC Flora 1/0
Mihhail Kolobov (02.03.2005) - Tallinna JK Legion 0/0
Kristofer Käit (04.04.2005) - Rio Ave FC (POR) 0/0
Laurits Õunpuu (10.08.2005) - Modena FC 1912 (ITA) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Gregor Lehtmets (15.01.2004) - Viimsi JK 11/1
Mihhail Orlov (15.06.2004) - FC Silon Táborsko (CZE) 8/3
Nikita Kondratski (07.05.2004) - Tallinna JK Legion (laenul klubist KSK Štrommi) 8/1
Karel Eerme (22.04.2004) - Harju JK Laagri 7/1
Aleksander Švedovski (26.11.2004) - Tallinna JK Legion 7/0
Artur Sakarias (22.07.2004) - Tallinna FCI Levadia 7/0
Kevin Burov (27.04.2004) - Tartu JK Tammeka 4/0
Ramol Sillamaa (17.10.2004) - JK Tallinna Kalev 4/0
Daniel Luts (25.01.2004) - Tallinna FCI Levadia 3/1
Kristofer Robin Grün (04.05.2004) - Tallinna FC Flora 3/0
Oskar Hõim (01.07.2005) - JK Tabasalu 0/0
Dimitri Jepihhin (28.10.2005) - FC Nõmme United 0/0
Karl Erich Kaljuvere (26.03.2004) - Viimsi JK 0/0
Personal
Peatreener: Alo Bärengrub
Abitreener: Siim Valtna
Väravavahtide treener: Rait Oja
Füsioterapeudid: Tarmo Tikk, Priit Ailt
Mänedžer: Freddy Karpov
### Response:
Noormeeste U-19 koondist ootab ees kaks maavõistlust Slovakkiaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvuste liigas Prantsusmaa ja Taani ees grupi võitnud Horvaatia kuulub talvisel MM-il F-alagruppi Maroko, Belgia ja Kanada koondistega.
Neli aastat tagasi finaali pääsenud meeskonnast kuuluvad ka tänavu tiimi kaheksa mängijat, teiste seas põhimehed Luka Modric, Mateo Kovacic ja Andrej Kramaric. Noortest staaridest on kaasatud 20-aastane RB Leipzigi kaitsja Joško Gvardiol.
"Rahvuste liiga andis meile õiguse olla ambitsioonikas. Mängisime häid matše ja oleme õigusega optimistlikud. Ka teistel koondistel on aga sarnased ambitsioonid ja meie jaoks on kõige tähtsamaks avamäng Maroko vastu," rääkis Dalic.
"See tiim oli neli aastat tagasi Venemaal maailma teine," lisas Dalic. "Kõik mängijad kuulusid siis tippklubidesse. Horvaatias mängis üks mees, nüüd on neid seitse-kaheksa, aga usun neisse. Meie õnneks on noortel mängijatel kõrval kogenud pallurid. Usun, et need mängijad võivad palju korda saata."
Horvaatia jalgpallikoondise koosseis MM-il:
Väravavahid: Dominik Livakovic (Zagrebi Dinamo), Ivica Ivušic (NK Osijek), Ivo Grbic (Madridi Atletico)
Kaitsjad: Domagoj Vida (Ateena AEK), Dejan Lovren (Peterburi Zenit), Borna Barisic (Rangers), Josip Juranovic (Celtic), Josko Gvardiol (RB Leipzig), Borna Sosa (VfB Stuttgart), Josip Stanišic (Müncheni Bayern), Martin Erlic (Sassuolo), Josip Šutalo (Zagrebi Dinamo)
Poolkaitsjad: Luka Modric (Madridi Real), Mateo Kovacic (Chelsea), Marcelo Brozovic (Milano Inter), Mario Pašalic (Atalanta), Nikola Vlašic (Torino), Lovro Majer (Rennes), Kristijan Jakic (Eintracht), Luka Sucic (Salzburg)
Forwards: Ivan Perišic (Tottenham Hotspur), Andrej Kramaric (Hoffenheim ), Bruno Petkovic (Zagrebi Dinamo), Mislav Oršic (Zagrebi Dinamo), Ante Budimir (Osasuna), Marko Livaja (Hajduk Split) | Eelmise MM-i hõbe Horvaatia sõidab Katari tuttava tuumikuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvuste liigas Prantsusmaa ja Taani ees grupi võitnud Horvaatia kuulub talvisel MM-il F-alagruppi Maroko, Belgia ja Kanada koondistega.
Neli aastat tagasi finaali pääsenud meeskonnast kuuluvad ka tänavu tiimi kaheksa mängijat, teiste seas põhimehed Luka Modric, Mateo Kovacic ja Andrej Kramaric. Noortest staaridest on kaasatud 20-aastane RB Leipzigi kaitsja Joško Gvardiol.
"Rahvuste liiga andis meile õiguse olla ambitsioonikas. Mängisime häid matše ja oleme õigusega optimistlikud. Ka teistel koondistel on aga sarnased ambitsioonid ja meie jaoks on kõige tähtsamaks avamäng Maroko vastu," rääkis Dalic.
"See tiim oli neli aastat tagasi Venemaal maailma teine," lisas Dalic. "Kõik mängijad kuulusid siis tippklubidesse. Horvaatias mängis üks mees, nüüd on neid seitse-kaheksa, aga usun neisse. Meie õnneks on noortel mängijatel kõrval kogenud pallurid. Usun, et need mängijad võivad palju korda saata."
Horvaatia jalgpallikoondise koosseis MM-il:
Väravavahid: Dominik Livakovic (Zagrebi Dinamo), Ivica Ivušic (NK Osijek), Ivo Grbic (Madridi Atletico)
Kaitsjad: Domagoj Vida (Ateena AEK), Dejan Lovren (Peterburi Zenit), Borna Barisic (Rangers), Josip Juranovic (Celtic), Josko Gvardiol (RB Leipzig), Borna Sosa (VfB Stuttgart), Josip Stanišic (Müncheni Bayern), Martin Erlic (Sassuolo), Josip Šutalo (Zagrebi Dinamo)
Poolkaitsjad: Luka Modric (Madridi Real), Mateo Kovacic (Chelsea), Marcelo Brozovic (Milano Inter), Mario Pašalic (Atalanta), Nikola Vlašic (Torino), Lovro Majer (Rennes), Kristijan Jakic (Eintracht), Luka Sucic (Salzburg)
Forwards: Ivan Perišic (Tottenham Hotspur), Andrej Kramaric (Hoffenheim ), Bruno Petkovic (Zagrebi Dinamo), Mislav Oršic (Zagrebi Dinamo), Ante Budimir (Osasuna), Marko Livaja (Hajduk Split)
### Response:
Eelmise MM-i hõbe Horvaatia sõidab Katari tuttava tuumikuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Uus projekt "Mängija teekond tippu" võtab kokku kõik praegused tegevused nii andmete kui ka protsesside kaudu, analüüsib olukorda ja kirjeldab võimalikke tuleviku arenguteekondi," selgitas EJL-i sportlikku poolt juhtiv Janno Kivisild. "Suuname noorte jalgpallile ja eriti noorte tippjalgpalli toomisesse väga palju energiat, mistõttu on taolist erinevaid valdkondi katvat mängijate arenguks parima keskkonna loomise projekti tarvis."
EJL kaasas projekti juhtima Mario Hansi, kes on töötanud Tartu JK Tammekas esindusmeeskonna peatreeneri, abitreeneri, noortetöö juhi ja noortetreenerina ning olnud ka meeste koondise abitreener.
Uues projektis on EJL-il kasutada jalgpalli katusorganisatsiooni FIFA tugi teadmiste, kogemuste ja muude ressursside näol. Antud projekti alguspunktiks võib lugeda aastat 2019, mil FIFA viis läbi Eesti jalgpalli ökosüsteemi analüüsi, kus koguti sisendit nii jalgpalliliidult kui ka erinevatelt Eesti klubidelt.
"FIFA ja meie enda analüüsidest saadud informatsioon võimaldab meil täpsemini planeerida järgmisi tegevusi nii organisatsiooni sees kui ka väljapoole," rääkis Hansi. "On ülimalt oluline, et tegutseme läbimõeldult ja targalt ja leiame oma ressursile maksimaalselt efektiivse kasutuse. Kogu analüüs näitab, et teadmised on kõikide järgmiste tegevuste alus, kui suudame tõsta teadmiste kvaliteeti ja nende jagamise ulatust, loome eeldused, et Eesti jalgpallis tehakse igal tasandil paremat tööd."
Hansi rõhutas selgete prioriteetide seadmise tähtsust ja järjepidevust. "Kõik tegevused, mis selgelt toetavad Eesti mängijate teekonda suuremas mahus ja pikemas perspektiivis omavad prioriteeti ning nende järjepidevus peab olema tagatud," märkis ta. | Eesti jalgpallis alustas põhjalik noormängijate arendamise projekt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Uus projekt "Mängija teekond tippu" võtab kokku kõik praegused tegevused nii andmete kui ka protsesside kaudu, analüüsib olukorda ja kirjeldab võimalikke tuleviku arenguteekondi," selgitas EJL-i sportlikku poolt juhtiv Janno Kivisild. "Suuname noorte jalgpallile ja eriti noorte tippjalgpalli toomisesse väga palju energiat, mistõttu on taolist erinevaid valdkondi katvat mängijate arenguks parima keskkonna loomise projekti tarvis."
EJL kaasas projekti juhtima Mario Hansi, kes on töötanud Tartu JK Tammekas esindusmeeskonna peatreeneri, abitreeneri, noortetöö juhi ja noortetreenerina ning olnud ka meeste koondise abitreener.
Uues projektis on EJL-il kasutada jalgpalli katusorganisatsiooni FIFA tugi teadmiste, kogemuste ja muude ressursside näol. Antud projekti alguspunktiks võib lugeda aastat 2019, mil FIFA viis läbi Eesti jalgpalli ökosüsteemi analüüsi, kus koguti sisendit nii jalgpalliliidult kui ka erinevatelt Eesti klubidelt.
"FIFA ja meie enda analüüsidest saadud informatsioon võimaldab meil täpsemini planeerida järgmisi tegevusi nii organisatsiooni sees kui ka väljapoole," rääkis Hansi. "On ülimalt oluline, et tegutseme läbimõeldult ja targalt ja leiame oma ressursile maksimaalselt efektiivse kasutuse. Kogu analüüs näitab, et teadmised on kõikide järgmiste tegevuste alus, kui suudame tõsta teadmiste kvaliteeti ja nende jagamise ulatust, loome eeldused, et Eesti jalgpallis tehakse igal tasandil paremat tööd."
Hansi rõhutas selgete prioriteetide seadmise tähtsust ja järjepidevust. "Kõik tegevused, mis selgelt toetavad Eesti mängijate teekonda suuremas mahus ja pikemas perspektiivis omavad prioriteeti ning nende järjepidevus peab olema tagatud," märkis ta.
### Response:
Eesti jalgpallis alustas põhjalik noormängijate arendamise projekt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eks see teeb ikka heameelt, kui mõni artist jõuab siia perifeeriasse oma olulisuse laineharjal, mitte kolmandas nooruses ja juba mitmenda "viimase tuuri" käigus. Kuigi Emma Ruth Rundle'il on selja taga juba päris pikk muusikukarjäär ja plaate äärmiselt varieeruvast vallast ning eri bändide koosseisus, on ta laiemat tähelepanu saanud just viimaste albumitega, kus on, ma ütleks, eksperimenteerimine suuremas osas selja taha jäänud ja ta on ennast taandanud klassikalisemaks singer-songwriter 'iks, keda iseloomustab see meie ajastule nii iseloomulik dialoog depressiooniga, psüühiliste võitlustega ning medikamentidega siit- ja sealtpoolt letti. Taandanud mitte tagandamise, vaid taandustehte mõttes – less is more –, eriti ta eelmise aasta plaadil "Engine of Hell", mis on mingis mõttes nagu minimalismi eksam ja oli huvitav eelootus, kuidas ta seda kontserdi võtmes lahendada suudab.
Aga kõigepealt eelesinejast, keda ma ootasin isegi enam kui põhiartisti. Leidsin Jo Quaili nime esimest korda Lustmordi aprillis ilmunud remiksikogumikult ja mais ilmus tema viimane kauamängiv "The Cartographer". Raskemuusika sõpradele on tema nime otsa komistamine mõnevõrra lihtsustatud, sest "The Cartographeri" andis välja Wardruna Einar Selviku ja Enslavedi Ivar Bjørnsoni plaadifirma By Norse Music. Mõnevõrra ebatavaline samm, sest nad tegelevad tavaliselt norra muusikaga, aga eks Jo Quail on ka erandi tegemiseks piisavalt mõjus põhjus.
Quaili ainsaks relvaks on tšello ja tegelikult ikkagi ka looper, millega ta erinevaid kohapeal sisse mängitud tšellokatkeid üksteise peale asetab ning ise erinevate efektiplokkide abil moonutatud poognatõmbeid sinna peale mängib. Quaili muusika on äärmiselt ekspressiivne: erinevate tšelloelementide pihta koputades või neid poognaga sudides on ta võimeline esile kutsuma väga laia valiku helisid – näiteks veest ja veevaimudest kõneleva loo "Between Two Waves" alguses suudab ta tekitada väga laheda merekohina koos sinna juurde käivate kaikuvate laevahäälte ja lindudega. Või kujutasin ma seda kõike endale ette, aga kui muusika selliseid ettekujutusi vokaali abita tekitada suudab, on loojutustaja ikkagi meisterlik.
Lugude vahel on Quail äärmiselt vahetu ja tänulik kogu selle meievahelise tekkinud olukorra üle, et me oleme teda sinna kuulama tulnud (kuigi tänulikud peaksime olema hoopis meie). Ta kava on ühtlane ja lummav, eriti jääb meelde sissejuhatus loole "The Falconer" ta esimeselt plaadilt, mis räägib Quaili sõnul loomingulisusest. Et kreatiivsus on ühest küljest nagu vaba lind, kes lendab taevalaotuses, aga samas peab see olema ka nagu käsivars, kuhu lind (ehk siis loo pealkirja järgi pistrik) lõpuks tagasi tuleb.
Emma Ruth Rundle'ile on Jo Quail selles mõttes hea sissejuhatus, sest mõlema muusika nõuab vaatajalt peaaegu hiirvaikust, kuna esituslaad on hõre, vaikne, õhuline. Kontserdi eeltutvustuses oli lausa öeldud, et "see on akustiline kontsert, nii et palun hoiduge ebavajaliku müra tekitamisest". Püüdsin siis piirduda vaid vajaliku müraga.
Emma Ruth Rundle Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Rundle kehastas laval huvitavat vastuolu: artistina lavale astudes tõmbab ta tahes-tahtmata endale kogu tähelepanu, aga oma vaikse, kohati peaaegu sosinal (aga väga täpselt) lauldud vokaali ja minimalistliku akustilise kitarri või klaverisaatega üritas ta justkui selle tähelepanu keskmes tähelepandamatuks muutuda. Avameelsete lauludega üheaegselt nii ennast paljastada kui ka iseenese sisse meie pealetükkivate pilkude eest peitu minna.
Rundle'il pidi loetu põhjal olema probleem sõltuvusainetega alates varasest teismeeast ja juba teises loos kuulen sõna methadone, mis koos dramaatiliselt mustade huultega, põsele maalitud suure musta pisara ja süsimusta juuksemopiga paigutab ameeriklannast Rundle'i kuskile kaasaegse depressiivpopi valda, kuhu kuulub ka näiteks Billie Eilish, ja millest väga tabavalt kirjutas mõni aasta tagasi ka Neit-Eerik Nestor.
Ja kui Rundle'i imago tundubki selles valguses veidi liiga täpne ja mustvalge (mida rõhutab veelgi justkui tema lõhestunud või vastuolulist isiksust (psüühikat?) sümboliseeriv pooleldi must ja pooleldi valge jakk, natuke nagu Harvey Dent või Cruella), siis on tema lavapersoon siiski relvituks tegevalt siiras ja muusika minoorsuse juures üsnagi heatujuline. Aga eks kurbus jõuabki paremini kohale siis, kui teine suunurk naeratab. Igatahes on toolidesse tardunud publik hea meelega nõus piirduma vaid "vajaliku müraga" ning pühendama oma tähelepanu täielikult Rundle'i habrastele kõlalistele olustikupiltidele.
Mullune "Engine of Hell" album saab kavas päris palju ruumi, ühe loo ajal ("Citadel"?) tuleb lavale tagasi ka Quail ning nad esitavad loo koos, aga minu arvates jäi Quail seal pigem taustatõmbajaks (poognaga, noh) kui võrdseks partneriks. Lõpupoole pühendas Rundle ühe loo Low lauljale Mimi Parkerile ja ma mõtlesin veel, et vaat kui tore obskuurne pühendus, miks küll. Koju jõudes lugesin uudisvoost Parkeri surmateadet. Kuidagi sobivalt kurvas toonis lõppakord sellele väga meeldejäävale laiv-üritusele.
Kuulamissoovitused neilt:
Jo Quail – The Cartographer
Thou & Emma Ruth Rundle – May Our Chambers Be Full
Marriages – Salome
The Headless Prince of Zolpidem – Somnambulant
The Nocturnes – Aokigahara
Emma Ruth Rundle - Engine of Hell | Arvustus. Relvituks tegevalt siiras Emma Ruth Rundle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eks see teeb ikka heameelt, kui mõni artist jõuab siia perifeeriasse oma olulisuse laineharjal, mitte kolmandas nooruses ja juba mitmenda "viimase tuuri" käigus. Kuigi Emma Ruth Rundle'il on selja taga juba päris pikk muusikukarjäär ja plaate äärmiselt varieeruvast vallast ning eri bändide koosseisus, on ta laiemat tähelepanu saanud just viimaste albumitega, kus on, ma ütleks, eksperimenteerimine suuremas osas selja taha jäänud ja ta on ennast taandanud klassikalisemaks singer-songwriter 'iks, keda iseloomustab see meie ajastule nii iseloomulik dialoog depressiooniga, psüühiliste võitlustega ning medikamentidega siit- ja sealtpoolt letti. Taandanud mitte tagandamise, vaid taandustehte mõttes – less is more –, eriti ta eelmise aasta plaadil "Engine of Hell", mis on mingis mõttes nagu minimalismi eksam ja oli huvitav eelootus, kuidas ta seda kontserdi võtmes lahendada suudab.
Aga kõigepealt eelesinejast, keda ma ootasin isegi enam kui põhiartisti. Leidsin Jo Quaili nime esimest korda Lustmordi aprillis ilmunud remiksikogumikult ja mais ilmus tema viimane kauamängiv "The Cartographer". Raskemuusika sõpradele on tema nime otsa komistamine mõnevõrra lihtsustatud, sest "The Cartographeri" andis välja Wardruna Einar Selviku ja Enslavedi Ivar Bjørnsoni plaadifirma By Norse Music. Mõnevõrra ebatavaline samm, sest nad tegelevad tavaliselt norra muusikaga, aga eks Jo Quail on ka erandi tegemiseks piisavalt mõjus põhjus.
Quaili ainsaks relvaks on tšello ja tegelikult ikkagi ka looper, millega ta erinevaid kohapeal sisse mängitud tšellokatkeid üksteise peale asetab ning ise erinevate efektiplokkide abil moonutatud poognatõmbeid sinna peale mängib. Quaili muusika on äärmiselt ekspressiivne: erinevate tšelloelementide pihta koputades või neid poognaga sudides on ta võimeline esile kutsuma väga laia valiku helisid – näiteks veest ja veevaimudest kõneleva loo "Between Two Waves" alguses suudab ta tekitada väga laheda merekohina koos sinna juurde käivate kaikuvate laevahäälte ja lindudega. Või kujutasin ma seda kõike endale ette, aga kui muusika selliseid ettekujutusi vokaali abita tekitada suudab, on loojutustaja ikkagi meisterlik.
Lugude vahel on Quail äärmiselt vahetu ja tänulik kogu selle meievahelise tekkinud olukorra üle, et me oleme teda sinna kuulama tulnud (kuigi tänulikud peaksime olema hoopis meie). Ta kava on ühtlane ja lummav, eriti jääb meelde sissejuhatus loole "The Falconer" ta esimeselt plaadilt, mis räägib Quaili sõnul loomingulisusest. Et kreatiivsus on ühest küljest nagu vaba lind, kes lendab taevalaotuses, aga samas peab see olema ka nagu käsivars, kuhu lind (ehk siis loo pealkirja järgi pistrik) lõpuks tagasi tuleb.
Emma Ruth Rundle'ile on Jo Quail selles mõttes hea sissejuhatus, sest mõlema muusika nõuab vaatajalt peaaegu hiirvaikust, kuna esituslaad on hõre, vaikne, õhuline. Kontserdi eeltutvustuses oli lausa öeldud, et "see on akustiline kontsert, nii et palun hoiduge ebavajaliku müra tekitamisest". Püüdsin siis piirduda vaid vajaliku müraga.
Emma Ruth Rundle Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Rundle kehastas laval huvitavat vastuolu: artistina lavale astudes tõmbab ta tahes-tahtmata endale kogu tähelepanu, aga oma vaikse, kohati peaaegu sosinal (aga väga täpselt) lauldud vokaali ja minimalistliku akustilise kitarri või klaverisaatega üritas ta justkui selle tähelepanu keskmes tähelepandamatuks muutuda. Avameelsete lauludega üheaegselt nii ennast paljastada kui ka iseenese sisse meie pealetükkivate pilkude eest peitu minna.
Rundle'il pidi loetu põhjal olema probleem sõltuvusainetega alates varasest teismeeast ja juba teises loos kuulen sõna methadone, mis koos dramaatiliselt mustade huultega, põsele maalitud suure musta pisara ja süsimusta juuksemopiga paigutab ameeriklannast Rundle'i kuskile kaasaegse depressiivpopi valda, kuhu kuulub ka näiteks Billie Eilish, ja millest väga tabavalt kirjutas mõni aasta tagasi ka Neit-Eerik Nestor.
Ja kui Rundle'i imago tundubki selles valguses veidi liiga täpne ja mustvalge (mida rõhutab veelgi justkui tema lõhestunud või vastuolulist isiksust (psüühikat?) sümboliseeriv pooleldi must ja pooleldi valge jakk, natuke nagu Harvey Dent või Cruella), siis on tema lavapersoon siiski relvituks tegevalt siiras ja muusika minoorsuse juures üsnagi heatujuline. Aga eks kurbus jõuabki paremini kohale siis, kui teine suunurk naeratab. Igatahes on toolidesse tardunud publik hea meelega nõus piirduma vaid "vajaliku müraga" ning pühendama oma tähelepanu täielikult Rundle'i habrastele kõlalistele olustikupiltidele.
Mullune "Engine of Hell" album saab kavas päris palju ruumi, ühe loo ajal ("Citadel"?) tuleb lavale tagasi ka Quail ning nad esitavad loo koos, aga minu arvates jäi Quail seal pigem taustatõmbajaks (poognaga, noh) kui võrdseks partneriks. Lõpupoole pühendas Rundle ühe loo Low lauljale Mimi Parkerile ja ma mõtlesin veel, et vaat kui tore obskuurne pühendus, miks küll. Koju jõudes lugesin uudisvoost Parkeri surmateadet. Kuidagi sobivalt kurvas toonis lõppakord sellele väga meeldejäävale laiv-üritusele.
Kuulamissoovitused neilt:
Jo Quail – The Cartographer
Thou & Emma Ruth Rundle – May Our Chambers Be Full
Marriages – Salome
The Headless Prince of Zolpidem – Somnambulant
The Nocturnes – Aokigahara
Emma Ruth Rundle - Engine of Hell
### Response:
Arvustus. Relvituks tegevalt siiras Emma Ruth Rundle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ardo Kreek ja Arago de Sete kohtusid CEV Cupi 1/16-finaalis teise Prantsusmaa klubi Narbonne´iga. Sete pidi kodusaalis peetud kohtumises vastu võtma 1:3 (13:25, 25:19, 20:25, 17:25) kaotuse. Kreek sai kirja täismängu ning tõi viis punkti (+4). Sete resultatiivseim oli 18 punktiga (+13) Cheikh Diop, võitjatele tõi Luca Vettori 25 punkti (+19). Korduskohutmine toimub 16. novembril kell 20.30.
Silver Maari ja Tšehhi klubi Libereci Dukla vastaseks on samas sarjas Genfi Genois Šveitsist. Avamäng lõppes Libereci jaoks samuti 1:3 (26:24, 20:25, 22:25, 23:25) kaotusega. Maar sai kirja täismängu, tema vastuvõtt oli 40%. Võitjate edukaim oli 31 punktiga (+24) Strahinja Brzakovic, Libereci resultatiivseimaks tõusis 24 punktiga (+17) Marcel Lux. Korduskohutmine peetakse 16. novembril kell 21.
Andrus Raadik ja soomlaste Savo Volley kohtusid aga Serbia tipptiimi Belgradi Crvena zvezdaga ning pidid tunnistama vastase 3:2 (25:18, 29:27, 24:26, 23:25, 15:10) paremust. Raadik tõi täismänguga 15 punkti (+8). Savi edukaim oli rünnakul 17 punktiga (+12) David Kisiel, Belgradi klubi resultatiivseim oli 19 punktiga (+12) Lazar Marinovic. Selle paari teine mäng toimub samuti 16. novembril kell 19. | Kreegi, Raadiku ja Maari koduklubid alustasid eurosarjas kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ardo Kreek ja Arago de Sete kohtusid CEV Cupi 1/16-finaalis teise Prantsusmaa klubi Narbonne´iga. Sete pidi kodusaalis peetud kohtumises vastu võtma 1:3 (13:25, 25:19, 20:25, 17:25) kaotuse. Kreek sai kirja täismängu ning tõi viis punkti (+4). Sete resultatiivseim oli 18 punktiga (+13) Cheikh Diop, võitjatele tõi Luca Vettori 25 punkti (+19). Korduskohutmine toimub 16. novembril kell 20.30.
Silver Maari ja Tšehhi klubi Libereci Dukla vastaseks on samas sarjas Genfi Genois Šveitsist. Avamäng lõppes Libereci jaoks samuti 1:3 (26:24, 20:25, 22:25, 23:25) kaotusega. Maar sai kirja täismängu, tema vastuvõtt oli 40%. Võitjate edukaim oli 31 punktiga (+24) Strahinja Brzakovic, Libereci resultatiivseimaks tõusis 24 punktiga (+17) Marcel Lux. Korduskohutmine peetakse 16. novembril kell 21.
Andrus Raadik ja soomlaste Savo Volley kohtusid aga Serbia tipptiimi Belgradi Crvena zvezdaga ning pidid tunnistama vastase 3:2 (25:18, 29:27, 24:26, 23:25, 15:10) paremust. Raadik tõi täismänguga 15 punkti (+8). Savi edukaim oli rünnakul 17 punktiga (+12) David Kisiel, Belgradi klubi resultatiivseim oli 19 punktiga (+12) Lazar Marinovic. Selle paari teine mäng toimub samuti 16. novembril kell 19.
### Response:
Kreegi, Raadiku ja Maari koduklubid alustasid eurosarjas kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mane vahetati Müncheni Bayerni 6:1 võidumängus Bremeni Werderi vastu juba 20. minutil vigastuse tõttu välja, vahendab Soccernet.ee.
"Ta sai hoobi vastu sääreluud. Ta peab tegema röntgeni, et näha, mis juhtus," ütles Bayerni peatreener Julian Nagelsmann mängujärgsel pressikonverentsil.
L'Equipe kirjutab kindlas kõneviisis, et tänavu Ballon d'Ori auhinnagalal teise koha saanud Mane ei mängi MM-finaalturniiril. Senegali koondise peatreener Aliou Cisse avaldab lõpliku koosseisu 11. novembril.
Senegal alustab turniiri 21. novembril Hollandi vastu.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Meedia: Sadio Mane ei saa MM-il mängida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mane vahetati Müncheni Bayerni 6:1 võidumängus Bremeni Werderi vastu juba 20. minutil vigastuse tõttu välja, vahendab Soccernet.ee.
"Ta sai hoobi vastu sääreluud. Ta peab tegema röntgeni, et näha, mis juhtus," ütles Bayerni peatreener Julian Nagelsmann mängujärgsel pressikonverentsil.
L'Equipe kirjutab kindlas kõneviisis, et tänavu Ballon d'Ori auhinnagalal teise koha saanud Mane ei mängi MM-finaalturniiril. Senegali koondise peatreener Aliou Cisse avaldab lõpliku koosseisu 11. novembril.
Senegal alustab turniiri 21. novembril Hollandi vastu.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Meedia: Sadio Mane ei saa MM-il mängida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa majandusministri Robert Habecki sõnul peab Saksamaa kaitsma enda võtmetööstuseid võimalike julgeolekuohtude eest, vahendas Politico.
Saksa kiibitootja Elmos teatas esmaspäeval, et Saksa majandusministeerium hoiatas neid, et riik ei luba ettevõtte müüki ettevõttele Silex, mis on omakorda Hiina ettevõtte Sai Microelectronics tütarfirma.
Dortmundis asuva tehase müügitehingu väärtuseks hinnati 85 miljonit dollarit.
Elmos on üks väiksemaid Saksa pooljuhtide tehaseid, mis toodab kiipe põhiliselt Saksa autotööstusele.
Deutschlandfunk teatas, et Saksa valitsus takistas Hiina investoritel ostmast ka Baierimaal paiknevat ettevõtet ERS Electronic.
Veto tuli nädal peale Saksa kantsler Olaf Scholzi kohtumist Hiina liidri Xi Jinpingiga.
Enne Scholzi Hiina-visiiti lubas Saksa valitsus osta Hiina ettevõttel osaluse Hamburgi sadama terminali ettevõttes. | Saksa majandusminister vetostas kiibitehase müügi hiinlastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa majandusministri Robert Habecki sõnul peab Saksamaa kaitsma enda võtmetööstuseid võimalike julgeolekuohtude eest, vahendas Politico.
Saksa kiibitootja Elmos teatas esmaspäeval, et Saksa majandusministeerium hoiatas neid, et riik ei luba ettevõtte müüki ettevõttele Silex, mis on omakorda Hiina ettevõtte Sai Microelectronics tütarfirma.
Dortmundis asuva tehase müügitehingu väärtuseks hinnati 85 miljonit dollarit.
Elmos on üks väiksemaid Saksa pooljuhtide tehaseid, mis toodab kiipe põhiliselt Saksa autotööstusele.
Deutschlandfunk teatas, et Saksa valitsus takistas Hiina investoritel ostmast ka Baierimaal paiknevat ettevõtet ERS Electronic.
Veto tuli nädal peale Saksa kantsler Olaf Scholzi kohtumist Hiina liidri Xi Jinpingiga.
Enne Scholzi Hiina-visiiti lubas Saksa valitsus osta Hiina ettevõttel osaluse Hamburgi sadama terminali ettevõttes.
### Response:
Saksa majandusminister vetostas kiibitehase müügi hiinlastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäevase kaitsekokkuleppe järgi läheb veebruaris siia saadetud 700-liikmeline lahingugrupp detsembris tagasi Suurbritanniasse.
Nii Pevkur kui ka peaminister Kaja Kallas ütlesid septembri lõpus, et loodavad Suurbritannia ametikaaslastega jõuda kokkuleppeni, mille järgi saab siiski brittide kohalolekut pikendada. Nüüd ütles Pevkur, et lahingugrupi lahkumisel on kaks põhjust.
"Esimene on see, et me tegelikult algusest peale soovisime saada pikka lahendust ja isegi suuremat üksust valmidusse ehk brigaadivalmidust Eesti kaitseks. Ja teiseks see, et ka britid oma sisemiste reformide tegemiseks palusid selle lahingugruppi tagasiviimist. See oli ka kokkulepe juba algul, et nad ajutiselt selle Eestisse saatsid. Sest põhilahingugrupp, mis on Eesti jaoks määratud, on Eestis ja jääb Eestisse ja siin kinnitati mulle mitmeid kordi üle, et sellega ei ole mingit küsimust," ütles Pevkur ERR-ile.
Pevkur rõhutas, et Madridi kokkuleppe järgi pidid britid allokeerima Eestisse brigaadi. "Selle kokkuleppe me eile sõlmisime ära ja selle brigaadi osad hakkavad käima meil väljaõppel. Ja see brigaad saab olema allutatud sõjaaja struktuuris Eesti poolt kontrollitud diviisile," sõnas Pevkur.
Kevadtormile tuleb lahingugrupp Eesti kaitseks määratud brigaadist
Pevkur rääkis, et õppusele Kevadtorm tulev Briti lahingugrupp saab olema osa Suurbritannias paiknevast Eesti kaitseks määratud brigaadist. "Lahingugrupp suure tõenäosusega on sarnases suuruses, nagu meil praegu Eestis on, ehk 700 kuni 900 sõdurit," ütles Pevkur.
Pevkur märkis, et see, kas ja kui palju on pärast Kevadtormi veel kavas õppuseid, kus osalevad üksused Eesti kaitseks määratud brigaadist, on kahe kaitseväe kokkulepe. "Seda tehakse, see läheb normaalsesse väljaõpperütmi ja selle detailid lepivad omavahel kaitseväe peastaabid kokku," sõnas Pevkur.
"See oli meie jaoks suurem väärtus ja vajadus kui see, et ajutiselt Eestis olev lahingugrupp, mis võib-olla ei ole meile määratud brigaadi osa, jääks võib-olla veel mõneks kuuks kauemaks," ütles ta veel.
ERR küsis Pevkurilt, kas püsivalt Eestisse uut brittide lahingugruppi detsembris lahkuva asemele ei tule.
"See loogika jääb jätkuvalt selliseks, et see lahingugrupp, mis Eestile on määratud, on ja jääb Eestisse. Ülejäänud väe suurendamised on meie eilses teates ja kokkuleppes üles toodud, mis on õhuvägi, merevägi ja ka maaväe osad. Maaväe poole pealt brigaadi erinevad üksused hakkavad Eestis käima vastavalt sellele, kuidas õppused ja kuidas kaitsevägi omavahel kokku lepitud. Aga oluline on see, et see brigaad on kõrges valmiduses, mis Eesti jaoks määratakse. Hakkab toimuma ka diviisi struktuuri ja diviisi staabi ülesehitamine. Need on kõik selle nimel, et Eesti kaitseplaan tervikuna toimiks ja need üksused, kes siia meile on määratud, saaksid koos harjutada meie üksustega," vastas Pevkur.
"Brittide sõjaline kohalolek Eestis saab olema järgmisel aastal suurem ja need Madridi kokkulepped saavad isegi, mina julgeks väita, et ületatud," lausus ta.
Pevkuri sõnul on siia jäävad mitmikraketiheitjad M270 ja lühimaa õhutõrjesüsteemid Stormer lisa Madridis kokku lepitule.
Samuti saabuvad tema sõnul jaanuaris helikopterid Chinook ja märtsis helikopterid Apache.
"Täpse koguse britid ütlevad meile lähiajal, sest meil on vaja tagada nende vastuvõtuvõimekus. Tavaliselt nad paari-nelja-kuue kaupa käivad," sõnas Pevkur.
Terras: Eesti peaks ühe lahingugrupi juurde saama
Praegune Euroopa parlamendi liige ja endine kaitseväe juhataja Riho Terras (Isamaa) ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei ole hea, et pärast Madridi tippkohtumist vähendatakse, aga ei suurendata, maaväe isikkoosseisu arvu Eestis.
"Mina olen veendunud, et Eestil oleks vähemalt ühe lahingugrupi juurde saamine oluline. Seda selleks, et näidata, et Madridi tippkohtumisel võeti vastu otsused, mis on päris ja reaalsed," ütles Terras.
"Suurbritannia pinnal ühele brigaadile mingisuguse sildi juurde kleepimine ei tugevda Eesti kaitset," lisas ta.
"Muidugi mitmikraketiheitjate, õhutõrje ja helikopterite Eestis paiknemine tugevdab Eesti kaitset. Kui helikopterid, mitmikraketiheitjad ja õhutõrje ei ole ajutiselt, vaid püsivalt Eestis, siis on see tugevdamine teostatud. Küsimus on selles, mis sellest brigaadist saab," lausus Terras.
Terrase sõnul saab Madridi kokkulepet ja näiteks seal sisalduvat sõna "allokeerima" väga erinevalt tõlgendada. "Eesti ja brittide vahel käibki tõlgendamine. Ma saan aru küll, brittidel on raske siin maaväge suurendada, neil endalgi pole. Nad võitlevad oma ressursside eest ja meie võitleme oma ressursside eest," rääkis Terras.
Läänemets: Reformierakond ei suuda meile kindlust pakkuda
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et Eestis alaliselt paiknevate üksuste küsimus on lahendamata.
"Sellest on hästi kahju, et seda eesmärki pole saavutatud. Lõppkokkuvõttes ma tean, et kaitseministeerium valmistab koos kaitseväega ette diviisi loomist Eestisse. Seal on ühte brigaadi vaja, ilma selleta ei ole võimalik teha. Kahe brigaadiga diviisid ei ole need, mis tegelikult töötavad. See kindlus, mida meile kevadel Reformierakond lubas, seda kindlust nad hetkel pakkuda ei suuda," kommenteeris Läänemets.
"See on mure, selle nimel tuleb tööd teha," lisas ta.
Läänemets rääkis, et on arutanud seda teemat praegu opositsioonis oleva Briti tööpartei juhi Keir Starmeriga.
"Nemad on ka väga kindlal seisukohal, et see väeüksus peaks Suurbritanniast Eestisse tulema. See lubadus on antud ja plaan on tehtud. Ja britid on alati Eesti jaoks julgeolekugarantii olnud ameeriklaste kõrval. Aga et praegu hoopis vähemaks tõmmatakse keset sõja jätkumist ja keset ohtu, see hea märk ei ole," rääkis Läänemets.
NATO liitlasriikidel on Eestis praegu 993 sõdurist koosnev Briti lahingugrupp, 217 sõdurist koosnev Taani üksus ning 219 sõdurist koosnev Prantsuse üksus. Veebruaris, pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, otsustas Suurbritannia ajutiselt tugevdada oma kohalolekut Eestis, saates siia 700 sõdurist koosneva lisalahingugrupi, mis detsembrikuus naaseb kodumaale. | Pevkur selgitas, miks Briti lahingugrupp Eestist lahkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäevase kaitsekokkuleppe järgi läheb veebruaris siia saadetud 700-liikmeline lahingugrupp detsembris tagasi Suurbritanniasse.
Nii Pevkur kui ka peaminister Kaja Kallas ütlesid septembri lõpus, et loodavad Suurbritannia ametikaaslastega jõuda kokkuleppeni, mille järgi saab siiski brittide kohalolekut pikendada. Nüüd ütles Pevkur, et lahingugrupi lahkumisel on kaks põhjust.
"Esimene on see, et me tegelikult algusest peale soovisime saada pikka lahendust ja isegi suuremat üksust valmidusse ehk brigaadivalmidust Eesti kaitseks. Ja teiseks see, et ka britid oma sisemiste reformide tegemiseks palusid selle lahingugruppi tagasiviimist. See oli ka kokkulepe juba algul, et nad ajutiselt selle Eestisse saatsid. Sest põhilahingugrupp, mis on Eesti jaoks määratud, on Eestis ja jääb Eestisse ja siin kinnitati mulle mitmeid kordi üle, et sellega ei ole mingit küsimust," ütles Pevkur ERR-ile.
Pevkur rõhutas, et Madridi kokkuleppe järgi pidid britid allokeerima Eestisse brigaadi. "Selle kokkuleppe me eile sõlmisime ära ja selle brigaadi osad hakkavad käima meil väljaõppel. Ja see brigaad saab olema allutatud sõjaaja struktuuris Eesti poolt kontrollitud diviisile," sõnas Pevkur.
Kevadtormile tuleb lahingugrupp Eesti kaitseks määratud brigaadist
Pevkur rääkis, et õppusele Kevadtorm tulev Briti lahingugrupp saab olema osa Suurbritannias paiknevast Eesti kaitseks määratud brigaadist. "Lahingugrupp suure tõenäosusega on sarnases suuruses, nagu meil praegu Eestis on, ehk 700 kuni 900 sõdurit," ütles Pevkur.
Pevkur märkis, et see, kas ja kui palju on pärast Kevadtormi veel kavas õppuseid, kus osalevad üksused Eesti kaitseks määratud brigaadist, on kahe kaitseväe kokkulepe. "Seda tehakse, see läheb normaalsesse väljaõpperütmi ja selle detailid lepivad omavahel kaitseväe peastaabid kokku," sõnas Pevkur.
"See oli meie jaoks suurem väärtus ja vajadus kui see, et ajutiselt Eestis olev lahingugrupp, mis võib-olla ei ole meile määratud brigaadi osa, jääks võib-olla veel mõneks kuuks kauemaks," ütles ta veel.
ERR küsis Pevkurilt, kas püsivalt Eestisse uut brittide lahingugruppi detsembris lahkuva asemele ei tule.
"See loogika jääb jätkuvalt selliseks, et see lahingugrupp, mis Eestile on määratud, on ja jääb Eestisse. Ülejäänud väe suurendamised on meie eilses teates ja kokkuleppes üles toodud, mis on õhuvägi, merevägi ja ka maaväe osad. Maaväe poole pealt brigaadi erinevad üksused hakkavad Eestis käima vastavalt sellele, kuidas õppused ja kuidas kaitsevägi omavahel kokku lepitud. Aga oluline on see, et see brigaad on kõrges valmiduses, mis Eesti jaoks määratakse. Hakkab toimuma ka diviisi struktuuri ja diviisi staabi ülesehitamine. Need on kõik selle nimel, et Eesti kaitseplaan tervikuna toimiks ja need üksused, kes siia meile on määratud, saaksid koos harjutada meie üksustega," vastas Pevkur.
"Brittide sõjaline kohalolek Eestis saab olema järgmisel aastal suurem ja need Madridi kokkulepped saavad isegi, mina julgeks väita, et ületatud," lausus ta.
Pevkuri sõnul on siia jäävad mitmikraketiheitjad M270 ja lühimaa õhutõrjesüsteemid Stormer lisa Madridis kokku lepitule.
Samuti saabuvad tema sõnul jaanuaris helikopterid Chinook ja märtsis helikopterid Apache.
"Täpse koguse britid ütlevad meile lähiajal, sest meil on vaja tagada nende vastuvõtuvõimekus. Tavaliselt nad paari-nelja-kuue kaupa käivad," sõnas Pevkur.
Terras: Eesti peaks ühe lahingugrupi juurde saama
Praegune Euroopa parlamendi liige ja endine kaitseväe juhataja Riho Terras (Isamaa) ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei ole hea, et pärast Madridi tippkohtumist vähendatakse, aga ei suurendata, maaväe isikkoosseisu arvu Eestis.
"Mina olen veendunud, et Eestil oleks vähemalt ühe lahingugrupi juurde saamine oluline. Seda selleks, et näidata, et Madridi tippkohtumisel võeti vastu otsused, mis on päris ja reaalsed," ütles Terras.
"Suurbritannia pinnal ühele brigaadile mingisuguse sildi juurde kleepimine ei tugevda Eesti kaitset," lisas ta.
"Muidugi mitmikraketiheitjate, õhutõrje ja helikopterite Eestis paiknemine tugevdab Eesti kaitset. Kui helikopterid, mitmikraketiheitjad ja õhutõrje ei ole ajutiselt, vaid püsivalt Eestis, siis on see tugevdamine teostatud. Küsimus on selles, mis sellest brigaadist saab," lausus Terras.
Terrase sõnul saab Madridi kokkulepet ja näiteks seal sisalduvat sõna "allokeerima" väga erinevalt tõlgendada. "Eesti ja brittide vahel käibki tõlgendamine. Ma saan aru küll, brittidel on raske siin maaväge suurendada, neil endalgi pole. Nad võitlevad oma ressursside eest ja meie võitleme oma ressursside eest," rääkis Terras.
Läänemets: Reformierakond ei suuda meile kindlust pakkuda
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et Eestis alaliselt paiknevate üksuste küsimus on lahendamata.
"Sellest on hästi kahju, et seda eesmärki pole saavutatud. Lõppkokkuvõttes ma tean, et kaitseministeerium valmistab koos kaitseväega ette diviisi loomist Eestisse. Seal on ühte brigaadi vaja, ilma selleta ei ole võimalik teha. Kahe brigaadiga diviisid ei ole need, mis tegelikult töötavad. See kindlus, mida meile kevadel Reformierakond lubas, seda kindlust nad hetkel pakkuda ei suuda," kommenteeris Läänemets.
"See on mure, selle nimel tuleb tööd teha," lisas ta.
Läänemets rääkis, et on arutanud seda teemat praegu opositsioonis oleva Briti tööpartei juhi Keir Starmeriga.
"Nemad on ka väga kindlal seisukohal, et see väeüksus peaks Suurbritanniast Eestisse tulema. See lubadus on antud ja plaan on tehtud. Ja britid on alati Eesti jaoks julgeolekugarantii olnud ameeriklaste kõrval. Aga et praegu hoopis vähemaks tõmmatakse keset sõja jätkumist ja keset ohtu, see hea märk ei ole," rääkis Läänemets.
NATO liitlasriikidel on Eestis praegu 993 sõdurist koosnev Briti lahingugrupp, 217 sõdurist koosnev Taani üksus ning 219 sõdurist koosnev Prantsuse üksus. Veebruaris, pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, otsustas Suurbritannia ajutiselt tugevdada oma kohalolekut Eestis, saates siia 700 sõdurist koosneva lisalahingugrupi, mis detsembrikuus naaseb kodumaale.
### Response:
Pevkur selgitas, miks Briti lahingugrupp Eestist lahkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise tabeliga võrreldes oma kohta nelja pügala võrra parandanud Kilgil on 13 turniirilt kogutud 11 925 punkti ning seni kolmandal kohal paiknenud Alwi Farhanit (Indoneesia) edestab tartlane 135 punktiga.
Kilk oli tänavusel juunioride EM-il 5. ning MM-il 17.
Esimesed kaks on kaugel ees. Tänavu juunioride Euroopa meistriks kroonitud prantslane Alex Lanier on 17 300 punktiga tabeliliider, teiselt kohalt leiab äsjase juunioride MM-i hõbedamehe S. Sankar Muthusamy Subramaniani Indiast 16 000 punktiga. | Eesti sulgpallur tõusis juunioride maailma edetabelis kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise tabeliga võrreldes oma kohta nelja pügala võrra parandanud Kilgil on 13 turniirilt kogutud 11 925 punkti ning seni kolmandal kohal paiknenud Alwi Farhanit (Indoneesia) edestab tartlane 135 punktiga.
Kilk oli tänavusel juunioride EM-il 5. ning MM-il 17.
Esimesed kaks on kaugel ees. Tänavu juunioride Euroopa meistriks kroonitud prantslane Alex Lanier on 17 300 punktiga tabeliliider, teiselt kohalt leiab äsjase juunioride MM-i hõbedamehe S. Sankar Muthusamy Subramaniani Indiast 16 000 punktiga.
### Response:
Eesti sulgpallur tõusis juunioride maailma edetabelis kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendkuningriigi valitsusel oli plaan loobuda kõikidest Euroopa Liidu õigusaktidest 2023. aasta lõpuks.
Sellele plaanile seab uue väljakutse asjaolu, et väidetavalt avastati hiljuti veel 1400 riigisisest õigusakti, mis tulenesid Euroopa Liidu õigusest.
Rishi Sunak, uus Briti peaminister, on varem lubanud loobuda kõikidest Euroopa Liidu õigusaktidest 100 ametis oldud päeva jooksul. Viimastel päevadel on värske peaminister pidanud sellest lubadusest taanduma.
Briti ministeeriumid koos Ühendkuningriigi rahvusarhiiviga on avastanud, et varem teada olnud 2400 Euroopa Liidu õigusakti asemel peavad ametnikud läbi kammima 3800 õigusakti.
Veel 1400 Euroopa Liidu õigusakti leidmist väitsid Briti poliitiku Jacob Rees-Moggiga seotud allikad. Briti valitsus ei ole neid väiteid veel kinnitanud.
Kogenud Briti ametnikud on hoiatanud, et kõikide Euroopa Liidu õigusaktide ülevaatamine on suur ülesanne, mis vajab tihti välist juriidilist abi ning konsultatsioone erasektoriga.
Ülevaatamise käigus hinnatakse, kas konkreetset õigusakti on Ühendkuningriigil veel vaja või kas seda saab kuidagi täiendada.
Ülesande keerukust tunnistas ka Brexitit pooldav endine minister Theresa Villiers, kes tõi välja, et 50 aastat kestnud Euroopa Liidu regulatsiooni tõttu võtab Euroopa Liidu õiguse ülevaatamine kaua aega.
Briti ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on hoiatanud, et lihtsalt dereguleerimine tooks ettevõtetele lisakulusid majanduslikult keerulisel ajal, tõi The Financial Times välja. | Ühendkuningriik ei suuda Euroopa Liidu seadustest loobuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendkuningriigi valitsusel oli plaan loobuda kõikidest Euroopa Liidu õigusaktidest 2023. aasta lõpuks.
Sellele plaanile seab uue väljakutse asjaolu, et väidetavalt avastati hiljuti veel 1400 riigisisest õigusakti, mis tulenesid Euroopa Liidu õigusest.
Rishi Sunak, uus Briti peaminister, on varem lubanud loobuda kõikidest Euroopa Liidu õigusaktidest 100 ametis oldud päeva jooksul. Viimastel päevadel on värske peaminister pidanud sellest lubadusest taanduma.
Briti ministeeriumid koos Ühendkuningriigi rahvusarhiiviga on avastanud, et varem teada olnud 2400 Euroopa Liidu õigusakti asemel peavad ametnikud läbi kammima 3800 õigusakti.
Veel 1400 Euroopa Liidu õigusakti leidmist väitsid Briti poliitiku Jacob Rees-Moggiga seotud allikad. Briti valitsus ei ole neid väiteid veel kinnitanud.
Kogenud Briti ametnikud on hoiatanud, et kõikide Euroopa Liidu õigusaktide ülevaatamine on suur ülesanne, mis vajab tihti välist juriidilist abi ning konsultatsioone erasektoriga.
Ülevaatamise käigus hinnatakse, kas konkreetset õigusakti on Ühendkuningriigil veel vaja või kas seda saab kuidagi täiendada.
Ülesande keerukust tunnistas ka Brexitit pooldav endine minister Theresa Villiers, kes tõi välja, et 50 aastat kestnud Euroopa Liidu regulatsiooni tõttu võtab Euroopa Liidu õiguse ülevaatamine kaua aega.
Briti ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on hoiatanud, et lihtsalt dereguleerimine tooks ettevõtetele lisakulusid majanduslikult keerulisel ajal, tõi The Financial Times välja.
### Response:
Ühendkuningriik ei suuda Euroopa Liidu seadustest loobuda |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.