instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval teatas Vene seadusandja Aleksandr Hinštein Telegramis Viktor Tšerkessovi surmast.
Hinštein ei maininud Tšerkessovi surma põhjust, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Tšerkessov oli surres 72-aastane. Ta töötas Nõukogude Liidu lõpupäevil Peterburis KGB ohvitserina ning hiljem selle järglasasutuses FSB-s.
Peale seda kui Putin sai 1998. aastal FSB peadirektoriks oli Tšerkessov selle asedirektor.
Tšerkessov lõi kaasa ka Putini presidendikampaanias 2000. aastal.
Putin määras hiljem Tšerkessovi presidendi erisaadikuks Venemaa föderaalsesse looderingkonda. Samal ajal oli Tšerkessov Vene rahvusliku julgeolekunõukogu liige. | Pikaaegne Putini lähikondne Viktor Tšerkessov suri 72-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval teatas Vene seadusandja Aleksandr Hinštein Telegramis Viktor Tšerkessovi surmast.
Hinštein ei maininud Tšerkessovi surma põhjust, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Tšerkessov oli surres 72-aastane. Ta töötas Nõukogude Liidu lõpupäevil Peterburis KGB ohvitserina ning hiljem selle järglasasutuses FSB-s.
Peale seda kui Putin sai 1998. aastal FSB peadirektoriks oli Tšerkessov selle asedirektor.
Tšerkessov lõi kaasa ka Putini presidendikampaanias 2000. aastal.
Putin määras hiljem Tšerkessovi presidendi erisaadikuks Venemaa föderaalsesse looderingkonda. Samal ajal oli Tšerkessov Vene rahvusliku julgeolekunõukogu liige.
### Response:
Pikaaegne Putini lähikondne Viktor Tšerkessov suri 72-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheks prestiižseimaks tenniseturniiriks peetava Wimbledoni etikett näeb ette üleni valget riietust. Viimastel aastatel on aga üha rohkem mängijaid hakanud avalikult nõudma, et seda reeglit mugandataks naistele sobivamaks ja seeliku all võiks kanda ka muid värvi pükse, kuna valge värv pole menstruatsiooni ajal just kõige praktilisem.
Tänavuse Wimbledoni ajal korraldasid aktivistid ka protesti, kus nõuti riietumisreegli ülevaatamist. Osalenud naised kandsid valgeid riideid ja punast aluspesu.
Nüüd teatas Wimbledoni korraldav klubi, et nad on suhelnud erinevate osapooltega ja võimalik, et juba järgmise aasta turniiril pole enam naistele nõuet kanda üleni valgeid riideid. "Meie jaoks on väga tähtis keskenduda naiste tervisele ja neid toetada. Oleme suhelnud nii [naiste tennise katuseorganisatsiooni] WTA, riidetootjate kui ka meditsiiniliste asjatundjatega, et leida parimat lahendust," seisis klubi avalduses.
Mitmed naistennisistid on avaldanud, et nad on enda menstruatsiooni edasi lükanud, et ei peaks Wimbledonis selle pärast muretsema. "Armastan Wimbledoni valge riietuse reeglit, aga samas olen ise Wimbledonis mängimiseks päevi edasi lükanud just sel põhjusel, et ei peaks muretsema, et valged riided võivad veriseks saada. Meil on niigi pinge kogu aeg peal," nentis Austraaliat esindav Daria Saville, kellega nõustus ka Rio olümpiavõitja Monica Puig.
Endise maailma esireketi Andy Murray ema Judy, kes on tennisetreener, ütles suvel Briti meediale, et selline reegel võib just noortele tüdrukutele suuri traumasid põhjustada. "Ilmselt oleks vaja, et rohkem mängijaid sellest avalikult räägiks, et see on traumeeriv, kui kannad valgeid riideid, sul on päevad ja mängu ajal võib midagi lekkida," sõnas Judy Murray.
Ka naiste profitennise organisatsiooni üks asutajaid, karjääri jooksul 12 suure slämmi turniiri võitnud ameeriklanna Billie Jean King ütles, et menstruatsiooni ajal valgetes riietes mängimine on väga stressirohke. "Minu generatsioon pidi kogu aeg valges mängima. Ja me pidime kogu aeg kontrollima, ega kuskilt midagi ei leki ega välja paista. See paneb pingesse," tunnistas King.
Küsimusele, kuidas ta end tundis, kui sai kleidi all tumedamaid pükse kanda, vastas King: "Tunned, et saad hingata ega pea kogu aeg pooltevahetuse ajal kontrollima, ega midagi pole läbi imbunud. Minu arvates on väga oluline, et sel teemal räägitakse." | Wimbledon plaanib naiste riietumisreegleid leevendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheks prestiižseimaks tenniseturniiriks peetava Wimbledoni etikett näeb ette üleni valget riietust. Viimastel aastatel on aga üha rohkem mängijaid hakanud avalikult nõudma, et seda reeglit mugandataks naistele sobivamaks ja seeliku all võiks kanda ka muid värvi pükse, kuna valge värv pole menstruatsiooni ajal just kõige praktilisem.
Tänavuse Wimbledoni ajal korraldasid aktivistid ka protesti, kus nõuti riietumisreegli ülevaatamist. Osalenud naised kandsid valgeid riideid ja punast aluspesu.
Nüüd teatas Wimbledoni korraldav klubi, et nad on suhelnud erinevate osapooltega ja võimalik, et juba järgmise aasta turniiril pole enam naistele nõuet kanda üleni valgeid riideid. "Meie jaoks on väga tähtis keskenduda naiste tervisele ja neid toetada. Oleme suhelnud nii [naiste tennise katuseorganisatsiooni] WTA, riidetootjate kui ka meditsiiniliste asjatundjatega, et leida parimat lahendust," seisis klubi avalduses.
Mitmed naistennisistid on avaldanud, et nad on enda menstruatsiooni edasi lükanud, et ei peaks Wimbledonis selle pärast muretsema. "Armastan Wimbledoni valge riietuse reeglit, aga samas olen ise Wimbledonis mängimiseks päevi edasi lükanud just sel põhjusel, et ei peaks muretsema, et valged riided võivad veriseks saada. Meil on niigi pinge kogu aeg peal," nentis Austraaliat esindav Daria Saville, kellega nõustus ka Rio olümpiavõitja Monica Puig.
Endise maailma esireketi Andy Murray ema Judy, kes on tennisetreener, ütles suvel Briti meediale, et selline reegel võib just noortele tüdrukutele suuri traumasid põhjustada. "Ilmselt oleks vaja, et rohkem mängijaid sellest avalikult räägiks, et see on traumeeriv, kui kannad valgeid riideid, sul on päevad ja mängu ajal võib midagi lekkida," sõnas Judy Murray.
Ka naiste profitennise organisatsiooni üks asutajaid, karjääri jooksul 12 suure slämmi turniiri võitnud ameeriklanna Billie Jean King ütles, et menstruatsiooni ajal valgetes riietes mängimine on väga stressirohke. "Minu generatsioon pidi kogu aeg valges mängima. Ja me pidime kogu aeg kontrollima, ega kuskilt midagi ei leki ega välja paista. See paneb pingesse," tunnistas King.
Küsimusele, kuidas ta end tundis, kui sai kleidi all tumedamaid pükse kanda, vastas King: "Tunned, et saad hingata ega pea kogu aeg pooltevahetuse ajal kontrollima, ega midagi pole läbi imbunud. Minu arvates on väga oluline, et sel teemal räägitakse."
### Response:
Wimbledon plaanib naiste riietumisreegleid leevendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu arvates on keskkonnaprobleem suuresti kinni kõrgemal tasandil. Ideaalis peaks muutuma terve maailmakorraldus," ütleb Tallinna 32. keskkooli abiturient Robin Lek. Samas näeb ta, et sageli rõhutatakse tänapäeval üksikisiku maailmamuutvat panust. "See võib-olla toimiks, kui hästi paljud oma käitumist muudaks, aga siin tuleb sisse inimeste mugavus," arutleb Lek.
"Minu peamine eesmärk oma näitusega oligi inimesi harida. Mitte haridus, aga just haritus on oluline, et inimesed teaksid, mis maailmas toimub ja oskaksid elus teha paremaid valikuid."
Abiturient tutvustas novembri alguses toimunud humanitaarainete õpilaskonverentsil HUNTS oma 11. klassis valminud praktilist uurimust. Lek käsitles seal kümmet kliimamuutusega seotud teemat ja esitas need fotonäituse "1,5 °C soojem... või?" kujul. "Minu peamine eesmärk oma näitusega oligi inimesi harida. Mitte haridus, aga just haritus on oluline, et inimesed teaksid, mis maailmas toimub ja oskaksid elus teha paremaid valikuid," seletab ta.
Lahendus oleks heatahtlik arutelu
Robin Leki fotonäitus koosneb kümnest pildist, mille teemadering katab muu hulgas ära loodushoiu, ületarbimise, fossiilsete kütuste ja toidutootmisega seotud küsimused. Näiteks puudutab tema esimene foto majandust. "Meie majanduses rõhutatakse palju, et on vaja pidevat kasumit. Kasum iseenesest pole halb ja see on majanduslikust perspektiivist vajalik. Probleem tekib siis, kui kasum tuleb puhtalt kasumi pärast ehk ei hoolita, mille arvelt see tuleb," tutvustab Lek.
Järgmistel fotodel esitab ta küsimusi, miks on inimesel vaja hoida sidet loodusega, kui palju peaks talunik põllule lämmastikku puistama ja kui suur osa maast peaks olema lihatootmise teenistuses. "Järgmise pildi mõte oli näidata üheainsa toote tootmisahelat. Kui toode ära visata ilma seda kasutamata, siis põhimõtteliselt läheb raisku ka kõik, mis kulus selle tootmiseks," osutab ta tootmise käigus asjatult õhku paisatud kasvuhoonegaasidele.
"1 toode." Näituselt "1,5 °C soojem... või?" Autor/allikas: Robin Lek
Lek juhtis näitusega tähelepanu ka toiduraiskamisele, kiirmoekettide kunstlikult loodud trendikuse vajadusele ja fossiilkütuste põletamise mõjul õhku paiskuvatele kasvuhoonegaasidele. "Kasvuhoonegaasid soojendavad kliimat, mistõttu looduskatastroofid tihenevad ja seejärel veetase tõuseb. Nii kõrgele, kui minu pildil, see ilmselt ei tõuse, aga tahtsin seda tõusu kuidagi pildiliselt näidata," selgitab ta. Viimaks arutles Lek veel tuulikute, päikesepaneelide ja elektriautode varjukülgedele, mis on seotud nende tootmiseks vajaliku maagi kaevandamisega.
Kuna suur osa neid küsimusi pole tavainimese kontrolli all ja paljud ei soovi oma mugavustest loobuda, kutsub Lek oma näitusega vaatajat pigem üles teadlikumalt valima. "Ma arvan, et mida inimene kõige rohkem saab teha, on proovida toetada selliseid inimesi, kes nende oluliste teemade eest võitlevad," ütleb ta.
"Tuleviku fossiilid." Näituselt "1,5 °C soojem... või?" Autor/allikas: Robin Lek
Samuti näeb ta parema tuleviku võtit tasakaalukas arutelukultuuris. "Näiteks sellised aktsioonid, nagu praegune supiviskamine tekitavad inimestes negatiivseid tundeid terve kliimateema vastu," sõnab ta. Kui ühest küljest peab ta supiviskamist toidukriisi taustal silmakirjalikuks, siis teisest küljest on selline aktivism Leki hinnangul liiga äärmuslik.
"Oluline ongi hoida positiivset hoiakut, sest see annab energiat ja jõudu."
"Minu arust siin ongi vaja tasakaalu. Tulebki omavahel rääkida ja proovida mõlemat poolt mõista," soovitab ta. Kui kumbki vaidluspool näitaks teisele, et mõistab teda, kuigi ei pruugi temaga nõustuda, kulgeks arutelu juba positiivsemas võtmes. "Oluline ongi hoida positiivset hoiakut, sest see annab energiat ja jõudu. Negatiivne hoiak kaotab energiat ning kui seda pole, on keeruline probleemidest jagu saada, leida lahendusi," märgib Lek.
Korraldajad: noored näitavad julgemalt tundeid
Konverentsil HUNTS korraldajate Ave Goršiči ja Reet Hiiemäe sõnul osalevad konverentsil avatud mõtlemisega noored, kes ei pelga edastada endale olulisi sõnumeid fotode, luule, räppmuusika või mõne muu loova meediumi kaudu. "Varasematel põlvkondadel seda julgust ei ole – nemad justkui ei tohi kurta ega tundeid välja näidata, aga noored julgevad seda teha ja leiavad selleks kunstilisi vahendeid," võrdleb Goršič.
Nii osutasid noored ka konverentsi käigus maha peetud aruteluringis "Humanitaaria ja rohepööre", et äärmuslikud aktsioonid rohepöördele kuidagi kaasa ei aita. "Rohepöörde sõnum saab tulla ainult tasakaalu kaudu, sest kogu rohepöörde mõte on ju samuti, et oleks tasakaal," märgib Hiiemäe.
"Kõrgliik." Näituselt "1,5 °C soojem... või?" Autor/allikas: Robin Lek
Noored tõid tema sõnul aga välja, et meedias on rohepööret puudutav info vastukäiv, ja et iga huvirühm paisutab seal mingit aspekti üle. "Terviklikku tasakaalustatud infot ei olegi justkui kusagilt võimalik terve paketina võtta. Just tasakaalus inforuum oleks suund, kuhu nemad eelistaksid liikuda," sedastab Hiiemäe.
"Selles, et erinevalt uskuvad inimesed võiksid rahumeelselt suhelda ja koos edasi liikuda, võiks just olla humanitaarial olla tõlgendav, selgitav ja tasakaalustav roll."
Goršiči jaoks jäi lisaks tasakaalukusele vestlusringist kõlama ka tunnete tähtsus. "Arutelus tuli välja, et inimesteni võiks jõuda just nende tunnete kaudu, läbi kunsti, kirjanduse ja keskkonnaluule," meenutab ta. Temagi sõnul soovisid noored näha meedias negatiivsuse kõrval rohkem helgeid näiteid ja dialoogi.
Hiiemäe sõnul saab humanitaaria aidata rohepöördes teadvustada ka inimeste uskumusi. Just viimased määravad tema sõnul sageli inimeste hoiakuid ja valikuid. "Selles, et erinevalt uskuvad inimesed võiksid rahumeelselt suhelda ja koos edasi liikuda, võiks just olla humanitaarial olla tõlgendav, selgitav ja tasakaalustav roll," pakub ta.
"Peegeldus." Näituselt "1,5 °C soojem... või?" Autor/allikas: Robin Lek
Goršiči sõnul juhivad inimeste käitumist uskumuste kõrval ka hirmud. "Oma harjumustes kardetakse mingisuguseid muutusi teha, sest kardetakse, et see on ebamugav," toob ta näite. Hiiemäe sõnul ei aita siin kaasa mustvalgeid lahendusi pakkuv meedia, mis kipub panema jätkusuutliku toimimisega seotud vastutust eelkõige tavainimese õlgadele. "Kui inimene on juba loobunud enda pesemisest ja sõidab jalgrattaga, miks siis veel suruda talle juurde vastutust või süütunnet?" arutleb Hiiemäe.
"Kui inimene on juba loobunud enda pesemisest ja sõidab jalgrattaga, miks siis veel suruda talle juurde vastutust või süütunnet?"
Lõpeks nägid noored vastuolu lakkamatu majanduskasvu ning inimestele antud soovituse vahel vähem tarbida. "Võib-olla oleks võimalik majandusse saada tasakaal. Alati ei pea kasvama lõppematult, vaid kui mingi asi on hästi sissetöötatud, võib ju ka säilitada olemasolevat toimivat süsteemi," osutab Hiiemäe.
Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS toimus 4. novembril 2022 neljandat korda Eesti Kirjandusmuuseumis. | Õpilasuurimus: kliimakriisi leevendaks haritud ja tasakaalukas arutelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu arvates on keskkonnaprobleem suuresti kinni kõrgemal tasandil. Ideaalis peaks muutuma terve maailmakorraldus," ütleb Tallinna 32. keskkooli abiturient Robin Lek. Samas näeb ta, et sageli rõhutatakse tänapäeval üksikisiku maailmamuutvat panust. "See võib-olla toimiks, kui hästi paljud oma käitumist muudaks, aga siin tuleb sisse inimeste mugavus," arutleb Lek.
"Minu peamine eesmärk oma näitusega oligi inimesi harida. Mitte haridus, aga just haritus on oluline, et inimesed teaksid, mis maailmas toimub ja oskaksid elus teha paremaid valikuid."
Abiturient tutvustas novembri alguses toimunud humanitaarainete õpilaskonverentsil HUNTS oma 11. klassis valminud praktilist uurimust. Lek käsitles seal kümmet kliimamuutusega seotud teemat ja esitas need fotonäituse "1,5 °C soojem... või?" kujul. "Minu peamine eesmärk oma näitusega oligi inimesi harida. Mitte haridus, aga just haritus on oluline, et inimesed teaksid, mis maailmas toimub ja oskaksid elus teha paremaid valikuid," seletab ta.
Lahendus oleks heatahtlik arutelu
Robin Leki fotonäitus koosneb kümnest pildist, mille teemadering katab muu hulgas ära loodushoiu, ületarbimise, fossiilsete kütuste ja toidutootmisega seotud küsimused. Näiteks puudutab tema esimene foto majandust. "Meie majanduses rõhutatakse palju, et on vaja pidevat kasumit. Kasum iseenesest pole halb ja see on majanduslikust perspektiivist vajalik. Probleem tekib siis, kui kasum tuleb puhtalt kasumi pärast ehk ei hoolita, mille arvelt see tuleb," tutvustab Lek.
Järgmistel fotodel esitab ta küsimusi, miks on inimesel vaja hoida sidet loodusega, kui palju peaks talunik põllule lämmastikku puistama ja kui suur osa maast peaks olema lihatootmise teenistuses. "Järgmise pildi mõte oli näidata üheainsa toote tootmisahelat. Kui toode ära visata ilma seda kasutamata, siis põhimõtteliselt läheb raisku ka kõik, mis kulus selle tootmiseks," osutab ta tootmise käigus asjatult õhku paisatud kasvuhoonegaasidele.
"1 toode." Näituselt "1,5 °C soojem... või?" Autor/allikas: Robin Lek
Lek juhtis näitusega tähelepanu ka toiduraiskamisele, kiirmoekettide kunstlikult loodud trendikuse vajadusele ja fossiilkütuste põletamise mõjul õhku paiskuvatele kasvuhoonegaasidele. "Kasvuhoonegaasid soojendavad kliimat, mistõttu looduskatastroofid tihenevad ja seejärel veetase tõuseb. Nii kõrgele, kui minu pildil, see ilmselt ei tõuse, aga tahtsin seda tõusu kuidagi pildiliselt näidata," selgitab ta. Viimaks arutles Lek veel tuulikute, päikesepaneelide ja elektriautode varjukülgedele, mis on seotud nende tootmiseks vajaliku maagi kaevandamisega.
Kuna suur osa neid küsimusi pole tavainimese kontrolli all ja paljud ei soovi oma mugavustest loobuda, kutsub Lek oma näitusega vaatajat pigem üles teadlikumalt valima. "Ma arvan, et mida inimene kõige rohkem saab teha, on proovida toetada selliseid inimesi, kes nende oluliste teemade eest võitlevad," ütleb ta.
"Tuleviku fossiilid." Näituselt "1,5 °C soojem... või?" Autor/allikas: Robin Lek
Samuti näeb ta parema tuleviku võtit tasakaalukas arutelukultuuris. "Näiteks sellised aktsioonid, nagu praegune supiviskamine tekitavad inimestes negatiivseid tundeid terve kliimateema vastu," sõnab ta. Kui ühest küljest peab ta supiviskamist toidukriisi taustal silmakirjalikuks, siis teisest küljest on selline aktivism Leki hinnangul liiga äärmuslik.
"Oluline ongi hoida positiivset hoiakut, sest see annab energiat ja jõudu."
"Minu arust siin ongi vaja tasakaalu. Tulebki omavahel rääkida ja proovida mõlemat poolt mõista," soovitab ta. Kui kumbki vaidluspool näitaks teisele, et mõistab teda, kuigi ei pruugi temaga nõustuda, kulgeks arutelu juba positiivsemas võtmes. "Oluline ongi hoida positiivset hoiakut, sest see annab energiat ja jõudu. Negatiivne hoiak kaotab energiat ning kui seda pole, on keeruline probleemidest jagu saada, leida lahendusi," märgib Lek.
Korraldajad: noored näitavad julgemalt tundeid
Konverentsil HUNTS korraldajate Ave Goršiči ja Reet Hiiemäe sõnul osalevad konverentsil avatud mõtlemisega noored, kes ei pelga edastada endale olulisi sõnumeid fotode, luule, räppmuusika või mõne muu loova meediumi kaudu. "Varasematel põlvkondadel seda julgust ei ole – nemad justkui ei tohi kurta ega tundeid välja näidata, aga noored julgevad seda teha ja leiavad selleks kunstilisi vahendeid," võrdleb Goršič.
Nii osutasid noored ka konverentsi käigus maha peetud aruteluringis "Humanitaaria ja rohepööre", et äärmuslikud aktsioonid rohepöördele kuidagi kaasa ei aita. "Rohepöörde sõnum saab tulla ainult tasakaalu kaudu, sest kogu rohepöörde mõte on ju samuti, et oleks tasakaal," märgib Hiiemäe.
"Kõrgliik." Näituselt "1,5 °C soojem... või?" Autor/allikas: Robin Lek
Noored tõid tema sõnul aga välja, et meedias on rohepööret puudutav info vastukäiv, ja et iga huvirühm paisutab seal mingit aspekti üle. "Terviklikku tasakaalustatud infot ei olegi justkui kusagilt võimalik terve paketina võtta. Just tasakaalus inforuum oleks suund, kuhu nemad eelistaksid liikuda," sedastab Hiiemäe.
"Selles, et erinevalt uskuvad inimesed võiksid rahumeelselt suhelda ja koos edasi liikuda, võiks just olla humanitaarial olla tõlgendav, selgitav ja tasakaalustav roll."
Goršiči jaoks jäi lisaks tasakaalukusele vestlusringist kõlama ka tunnete tähtsus. "Arutelus tuli välja, et inimesteni võiks jõuda just nende tunnete kaudu, läbi kunsti, kirjanduse ja keskkonnaluule," meenutab ta. Temagi sõnul soovisid noored näha meedias negatiivsuse kõrval rohkem helgeid näiteid ja dialoogi.
Hiiemäe sõnul saab humanitaaria aidata rohepöördes teadvustada ka inimeste uskumusi. Just viimased määravad tema sõnul sageli inimeste hoiakuid ja valikuid. "Selles, et erinevalt uskuvad inimesed võiksid rahumeelselt suhelda ja koos edasi liikuda, võiks just olla humanitaarial olla tõlgendav, selgitav ja tasakaalustav roll," pakub ta.
"Peegeldus." Näituselt "1,5 °C soojem... või?" Autor/allikas: Robin Lek
Goršiči sõnul juhivad inimeste käitumist uskumuste kõrval ka hirmud. "Oma harjumustes kardetakse mingisuguseid muutusi teha, sest kardetakse, et see on ebamugav," toob ta näite. Hiiemäe sõnul ei aita siin kaasa mustvalgeid lahendusi pakkuv meedia, mis kipub panema jätkusuutliku toimimisega seotud vastutust eelkõige tavainimese õlgadele. "Kui inimene on juba loobunud enda pesemisest ja sõidab jalgrattaga, miks siis veel suruda talle juurde vastutust või süütunnet?" arutleb Hiiemäe.
"Kui inimene on juba loobunud enda pesemisest ja sõidab jalgrattaga, miks siis veel suruda talle juurde vastutust või süütunnet?"
Lõpeks nägid noored vastuolu lakkamatu majanduskasvu ning inimestele antud soovituse vahel vähem tarbida. "Võib-olla oleks võimalik majandusse saada tasakaal. Alati ei pea kasvama lõppematult, vaid kui mingi asi on hästi sissetöötatud, võib ju ka säilitada olemasolevat toimivat süsteemi," osutab Hiiemäe.
Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS toimus 4. novembril 2022 neljandat korda Eesti Kirjandusmuuseumis.
### Response:
Õpilasuurimus: kliimakriisi leevendaks haritud ja tasakaalukas arutelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NPM-i rajatavas tehases hakatakse valmistama magneteid haruldastest muldmetallidest ja ümbertöödeldud magnetitest.
Haruldasi muldmetalle sisaldavad magnetid on võtmekomponendiks taastuvenergia tehnoloogias, elektrisõidukites, andmekandjates, olmeelektroonikas, meditsiiniseadmetes ja robootikas.
"Kuna kogu maailmas tuleb üle minna süsinikneutraalsele majandusele, siis prognoositakse selliste magnetite nõudluse tugevat kasvu. Täna ei eksisteeri Euroopa Liidus veel jätkusuutlikku magnetite tarneahelat suurema nõudluse toetamiseks, samuti puudub täna võimalus taaskasutada juba kasutatud magneteid. Neo Performance Materials loob oma tehasega Euroopas unikaalse võimekuse ja tugevdab sellega tarneahelate kindlust ja ka meie majandust," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.
NPM-ile kuulub ka Silmet, mis on Euroopas ainus kaubanduslikult töötav tööstusliku mastaabiga haruldaste muldmetallide eraldisrajatis.
NPM-i president Constantine Karayannopoulos ütles, et Narvasse rajatav tehas on esimene haruldaste muldmetallide püsimagnetite tehas, mis saab oluliseks osaks elektrisõidukite ja tuulegeneraatorite tarneahelates Euroopa Liidus ja Põhja-Ameerikas.
Riik toetab tehase rajamist õiglase ülemineku fondi rahaga. Õiglase ülemineku fondi Ida-Virumaa meede on suunatud suuremahuliste ja kliimaneutraalsuse põhimõtetest lähtuvate investeeringute elluviimiseks, mis aitavad mitmekesistada Ida-Virumaa majandust, arendada uut kõrge lisandväärtusega tootmist ning luua seeläbi maakonda uusi töökohti ja väärtusahelaid.
Toetusmeetme kavandatud kogueelarve on 153 miljonit eurot, millest toetatakse perioodil 2022–2026 eeldatavalt vähemalt 20 suurprojekti elluviimist ja vähemalt 1000 uue töökoha loomist Ida-Virumaal. Toetuse maksimaalne summa sõltub projekti kogumahust, tegevustest ja kavandatud tulemustest ning jääb reeglina vahemikku 500 000 eurot kuni 19 miljonit eurot. | Silmeti omanik rajab Narva 100-miljonise magnetite tehase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NPM-i rajatavas tehases hakatakse valmistama magneteid haruldastest muldmetallidest ja ümbertöödeldud magnetitest.
Haruldasi muldmetalle sisaldavad magnetid on võtmekomponendiks taastuvenergia tehnoloogias, elektrisõidukites, andmekandjates, olmeelektroonikas, meditsiiniseadmetes ja robootikas.
"Kuna kogu maailmas tuleb üle minna süsinikneutraalsele majandusele, siis prognoositakse selliste magnetite nõudluse tugevat kasvu. Täna ei eksisteeri Euroopa Liidus veel jätkusuutlikku magnetite tarneahelat suurema nõudluse toetamiseks, samuti puudub täna võimalus taaskasutada juba kasutatud magneteid. Neo Performance Materials loob oma tehasega Euroopas unikaalse võimekuse ja tugevdab sellega tarneahelate kindlust ja ka meie majandust," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.
NPM-ile kuulub ka Silmet, mis on Euroopas ainus kaubanduslikult töötav tööstusliku mastaabiga haruldaste muldmetallide eraldisrajatis.
NPM-i president Constantine Karayannopoulos ütles, et Narvasse rajatav tehas on esimene haruldaste muldmetallide püsimagnetite tehas, mis saab oluliseks osaks elektrisõidukite ja tuulegeneraatorite tarneahelates Euroopa Liidus ja Põhja-Ameerikas.
Riik toetab tehase rajamist õiglase ülemineku fondi rahaga. Õiglase ülemineku fondi Ida-Virumaa meede on suunatud suuremahuliste ja kliimaneutraalsuse põhimõtetest lähtuvate investeeringute elluviimiseks, mis aitavad mitmekesistada Ida-Virumaa majandust, arendada uut kõrge lisandväärtusega tootmist ning luua seeläbi maakonda uusi töökohti ja väärtusahelaid.
Toetusmeetme kavandatud kogueelarve on 153 miljonit eurot, millest toetatakse perioodil 2022–2026 eeldatavalt vähemalt 20 suurprojekti elluviimist ja vähemalt 1000 uue töökoha loomist Ida-Virumaal. Toetuse maksimaalne summa sõltub projekti kogumahust, tegevustest ja kavandatud tulemustest ning jääb reeglina vahemikku 500 000 eurot kuni 19 miljonit eurot.
### Response:
Silmeti omanik rajab Narva 100-miljonise magnetite tehase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üks asi, mida konkreetselt saavad meie erakondade juhid ja [poliit]tehnoloogid järeldada, on see, et üldiselt bränd ise potentsiaali täis ei võta. Ehk et kui reiting on kõrge, konjunktuur toetab sind, keskkond justkui soosib sinu poliitikute esiletõusu ja suurt häältesaaki, siis kui paned defektsed, puudulikud kandidaadid neid hääli koju tooma, siis seda ei juhtu," rääkis Kaju kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". "Ma arvan, et see on põhiline järeldus, ehkki meil on hoopis teistsugune valimissüsteem," lisas ta.
USA vahevalimistel kaotasid mitmel pool kandidaadid, kelle partei oli samas piirkonnas ülekaalus ning selle põhjuseks peetakse just kandidaatide isikute ebasobivust valijate jaoks.
"Tegelikult me oleme seda näinud ka varasematel valimistel, et on erakonnad, kes võtavad oma bränditoetuse, oma potentsiaali täis või teevad hea kampaania korral sellest isegi parema tulemuse. Ja on ka erakonnad, kes kogu aeg jätavad need hääled lauale, jätavad oma latentse toetuse ära võtmata, sest nad ei suuda või ei ole tegelenud piisavalt sellega, et valimisnimekirjade eesotsas oleksid mõistlikud kandidaadid, kes ei mõju atraktiivselt mitte ainult sinu kõige lojaalsematele valijatele, vaid kes suudab jätta endast enam-vähem normaalse inimese mulje, mõistliku ja tasakaaluka inimese mulje ka inimesele, kellel ei ole veel pikaajalist valimiseelistust välja kujunenud," kommenteeris Kaju.
Teise aspektina tõi Kaju esile USA demokraatliku partei valimiseelse taktika, kus väga suur osa ressurssidest pandi valijate jaoks tähtsuselt alles kolmanda, abordi teema, kajastamisele reklaamides.
Kui suve lõpus oli näha, et demokraadid peaksid suurelt kaotama, sest olukord oli nende jaoks ebasoodne, siis demokraadid tegid oma strateegia selliseks, et kampaanias pandi kümme korda rohkem raha (ligi 500 miljonit dollarit) aborditeemalistele telereklaamidele kui majandusteemalistele reklaamidele, rääkis Kaju.
"Kas selline väga suur kontsentratsioon oma väga suurele põhiteemale – mis sest, et see pole valijate jaoks uuringute järgi esimese ega teise tähtsusega teema, vaid alles kolmanda tähtsusega – siis mis see järeldus sellest nüüd on? Kas see kampaania oligi nüüd hea kampaania, kas see oli strateegiliselt tark otsus? Kas alati ei peagi olema sinu kampaania, kui see rõhk ja fookus on nii tugev, selle põhikonfliktil?" küsis ta.
Kaju viitas, et ka Eestis püstitavad valimiste eel kaks suuremat parteid põhikonflikti ja ülejäänud erakondadel tuleb siis mõelda, kuidas selles osaleda. "See põhjustab alati teistele parteidele – kolmandale, neljandale ja viiendale – raskusi, kuidas teha kampaaniat, kui põhikonflikt on ka meil näiteks Ukraina või Venemaa või julgeolekuteemad," märkis ta.
Kaju viitas ka prantsuse 19. sajandi poliitikateadlase Alexis de Tocqueville'i sõnadele, et Ameerikat vaadates näeme seal Euroopa tulevikku ning märkis, et seda on näidanud ka kampaaniatehnoloogiate analüüs. "Kui räägime kampaaniatehnoloogiliselt, siis on juba mõnda aega nii läinud, mingites variatsioonides on need jõudnud siia." | Kaju: USA vahevalimised annavad kampaaniaideid ka Eestile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üks asi, mida konkreetselt saavad meie erakondade juhid ja [poliit]tehnoloogid järeldada, on see, et üldiselt bränd ise potentsiaali täis ei võta. Ehk et kui reiting on kõrge, konjunktuur toetab sind, keskkond justkui soosib sinu poliitikute esiletõusu ja suurt häältesaaki, siis kui paned defektsed, puudulikud kandidaadid neid hääli koju tooma, siis seda ei juhtu," rääkis Kaju kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". "Ma arvan, et see on põhiline järeldus, ehkki meil on hoopis teistsugune valimissüsteem," lisas ta.
USA vahevalimistel kaotasid mitmel pool kandidaadid, kelle partei oli samas piirkonnas ülekaalus ning selle põhjuseks peetakse just kandidaatide isikute ebasobivust valijate jaoks.
"Tegelikult me oleme seda näinud ka varasematel valimistel, et on erakonnad, kes võtavad oma bränditoetuse, oma potentsiaali täis või teevad hea kampaania korral sellest isegi parema tulemuse. Ja on ka erakonnad, kes kogu aeg jätavad need hääled lauale, jätavad oma latentse toetuse ära võtmata, sest nad ei suuda või ei ole tegelenud piisavalt sellega, et valimisnimekirjade eesotsas oleksid mõistlikud kandidaadid, kes ei mõju atraktiivselt mitte ainult sinu kõige lojaalsematele valijatele, vaid kes suudab jätta endast enam-vähem normaalse inimese mulje, mõistliku ja tasakaaluka inimese mulje ka inimesele, kellel ei ole veel pikaajalist valimiseelistust välja kujunenud," kommenteeris Kaju.
Teise aspektina tõi Kaju esile USA demokraatliku partei valimiseelse taktika, kus väga suur osa ressurssidest pandi valijate jaoks tähtsuselt alles kolmanda, abordi teema, kajastamisele reklaamides.
Kui suve lõpus oli näha, et demokraadid peaksid suurelt kaotama, sest olukord oli nende jaoks ebasoodne, siis demokraadid tegid oma strateegia selliseks, et kampaanias pandi kümme korda rohkem raha (ligi 500 miljonit dollarit) aborditeemalistele telereklaamidele kui majandusteemalistele reklaamidele, rääkis Kaju.
"Kas selline väga suur kontsentratsioon oma väga suurele põhiteemale – mis sest, et see pole valijate jaoks uuringute järgi esimese ega teise tähtsusega teema, vaid alles kolmanda tähtsusega – siis mis see järeldus sellest nüüd on? Kas see kampaania oligi nüüd hea kampaania, kas see oli strateegiliselt tark otsus? Kas alati ei peagi olema sinu kampaania, kui see rõhk ja fookus on nii tugev, selle põhikonfliktil?" küsis ta.
Kaju viitas, et ka Eestis püstitavad valimiste eel kaks suuremat parteid põhikonflikti ja ülejäänud erakondadel tuleb siis mõelda, kuidas selles osaleda. "See põhjustab alati teistele parteidele – kolmandale, neljandale ja viiendale – raskusi, kuidas teha kampaaniat, kui põhikonflikt on ka meil näiteks Ukraina või Venemaa või julgeolekuteemad," märkis ta.
Kaju viitas ka prantsuse 19. sajandi poliitikateadlase Alexis de Tocqueville'i sõnadele, et Ameerikat vaadates näeme seal Euroopa tulevikku ning märkis, et seda on näidanud ka kampaaniatehnoloogiate analüüs. "Kui räägime kampaaniatehnoloogiliselt, siis on juba mõnda aega nii läinud, mingites variatsioonides on need jõudnud siia."
### Response:
Kaju: USA vahevalimised annavad kampaaniaideid ka Eestile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervislikel põhjustel jäävad koondisest eemale kaitsjad Joonas Tamm, Maksim Paskotši, Henrik Pürg ja ründaja Robert Kirss. Koosseisuga ei liitu ka ründaja Henri Anier. "Nii nagu kõigi koondise mängijatega, olen ka Henriga olnud pidevas suhtluses. Ta on meie jaoks oluline mängija ja soovib igal võimalusel Eestit esindada. Arvestades, et tegemist ei ole perioodiga, kus klubi oleks kohustatud mängijat koondisse laskma, oli praegu targem lubada Henril klubi olulisel perioodil aidata," rääkis Häberli.
Balti turniiri kohtumine Lätiga toimub Riias Daugava staadionil 16. novembril kell 19. Kolm päeva hiljem, 19. novembril toimub meeste koondise aasta viimane kodumäng A. Le Coq Arenal. Mõlema kohtumise otseülekannet näeb ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
Eesti koondise koosseis Balti turniiri mängudeks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 16/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 93/0
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 82/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 53/0
Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 48/1
Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 44/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 20/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 14/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 144/26
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 100/14
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 54/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 47/10
Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 43/8
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 22/4
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 20/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 19/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 10/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 9/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 7/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Merily Toom, Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart | Anier jääb Balti turniiri mängudelt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervislikel põhjustel jäävad koondisest eemale kaitsjad Joonas Tamm, Maksim Paskotši, Henrik Pürg ja ründaja Robert Kirss. Koosseisuga ei liitu ka ründaja Henri Anier. "Nii nagu kõigi koondise mängijatega, olen ka Henriga olnud pidevas suhtluses. Ta on meie jaoks oluline mängija ja soovib igal võimalusel Eestit esindada. Arvestades, et tegemist ei ole perioodiga, kus klubi oleks kohustatud mängijat koondisse laskma, oli praegu targem lubada Henril klubi olulisel perioodil aidata," rääkis Häberli.
Balti turniiri kohtumine Lätiga toimub Riias Daugava staadionil 16. novembril kell 19. Kolm päeva hiljem, 19. novembril toimub meeste koondise aasta viimane kodumäng A. Le Coq Arenal. Mõlema kohtumise otseülekannet näeb ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
Eesti koondise koosseis Balti turniiri mängudeks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 16/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 93/0
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 82/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 53/0
Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 48/1
Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 44/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 20/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 14/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 144/26
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 100/14
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 54/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 47/10
Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 43/8
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 22/4
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 20/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 19/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 10/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 9/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 7/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Merily Toom, Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart
### Response:
Anier jääb Balti turniiri mängudelt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meta tegevjuht Mark Zuckerberg teatas suurkoondamisest ettevõtte blogis.
Zuckerbergi sõnul oli see tema viga olla liiga optimistlik ettevõtte kasvupotentsiaali osas.
Koroonapandeemia ajal kasvas ettevõtte e-äri väga tugevalt ning Zuckerberg tunnistas, et arvas selle põhjalt samasuguse trendi jätkumist.
Zuckerbergi sõnul keskendutakse nüüd enam Meta põhilistele kasvufookustele, milleks on reklaamiäri, tehisintellekt ja metaversum.
Facebooki asutaja rõhutas, et koondatakse suures ulatuses ettevõtte värbamisega tegelevaid töötajaid.
Meta teatas, et ettevõttel on kokku 87 000 töötajat, meenutas The Verge.
Kolmapäeval teada antud suurkoondamine on suurim koondamiste laine alates 2004. aastast.
Meta on 2022. aastal kaotanud 9,4 miljardit dollarit investeerides metaversumi tehnoloogiasse ning on lubanud seda teha edaspidigi teha.
Samuti on Meta aktsiad käesoleval aastal kaotanud 70 protsenti oma väärtusest ning 700 miljardit dollarit turuväärtusest lähinädalatel. | Facebooki emafirma koondab 11 000 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meta tegevjuht Mark Zuckerberg teatas suurkoondamisest ettevõtte blogis.
Zuckerbergi sõnul oli see tema viga olla liiga optimistlik ettevõtte kasvupotentsiaali osas.
Koroonapandeemia ajal kasvas ettevõtte e-äri väga tugevalt ning Zuckerberg tunnistas, et arvas selle põhjalt samasuguse trendi jätkumist.
Zuckerbergi sõnul keskendutakse nüüd enam Meta põhilistele kasvufookustele, milleks on reklaamiäri, tehisintellekt ja metaversum.
Facebooki asutaja rõhutas, et koondatakse suures ulatuses ettevõtte värbamisega tegelevaid töötajaid.
Meta teatas, et ettevõttel on kokku 87 000 töötajat, meenutas The Verge.
Kolmapäeval teada antud suurkoondamine on suurim koondamiste laine alates 2004. aastast.
Meta on 2022. aastal kaotanud 9,4 miljardit dollarit investeerides metaversumi tehnoloogiasse ning on lubanud seda teha edaspidigi teha.
Samuti on Meta aktsiad käesoleval aastal kaotanud 70 protsenti oma väärtusest ning 700 miljardit dollarit turuväärtusest lähinädalatel.
### Response:
Facebooki emafirma koondab 11 000 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV saadetest jõudsid teleedetabelisse veel "Aktuaalne kaamera" (148 000 televaatajaga), "Õnne 13" (136 000 televaatajaga), "Hommik Anuga" (121 000 televaatajaga) ja "Ringvaade" (117 000 televaatajaga).
Kanal 2 saadetest olid teleedetabelis esindatud "Kuldvillak", "Südamesoov", "Ma näen su häält" ja "Võsavinkel". TV3-st jõudis edetabelisse "Tantsud tähtedega". | "Pealtnägija" püsib vaadatuimate telesaadete edetabeli tipus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV saadetest jõudsid teleedetabelisse veel "Aktuaalne kaamera" (148 000 televaatajaga), "Õnne 13" (136 000 televaatajaga), "Hommik Anuga" (121 000 televaatajaga) ja "Ringvaade" (117 000 televaatajaga).
Kanal 2 saadetest olid teleedetabelis esindatud "Kuldvillak", "Südamesoov", "Ma näen su häält" ja "Võsavinkel". TV3-st jõudis edetabelisse "Tantsud tähtedega".
### Response:
"Pealtnägija" püsib vaadatuimate telesaadete edetabeli tipus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vanasti ei olnud külas palgalist kultuuritöötajat. Maa sool oli kooliõpetaja. Tema haris lapsi, laenutas raamatuid, korraldas pidusid, pani lahkunuid kirstu, õpetas viiulit või klaverimängu, pani koorid laulma ja tegi külarahvaga näitemängu. Koolmeister või koolipreili kergitas külakultuuri vabast ajast ja aate nimel. Kuid oma õpetajatöö eest sai ta väärilist tasu.
20. oktoobril andsid Tartu linna palgal olevate kultuuriüksuste töötajad abilinnapea Lemmit Kaplinskile, linnavolikogu esimehele hariduskomisjoniesimehele Lembit Kalevile ja linnavolikogu kultuurikomisjoni esimehele Kristo Selile üle avaliku pöördumise palvega tõsta kultuuritöötajate palka nii, et see vastaks riiklike üksuste kultuuritöötajate keskmisele brutopalgale. Alla olid kirjutanud Tartu linnaajaloo muuseumide, Tartu Mänguasjamuuseumi, Tiigi seltsimaja ning Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu inimesed.
Riiklike kultuuritöötajate miinimumpalk (rõhutan: miinimum!) tõuseb aastal 2023 seniselt 1400 eurolt 1600. eurole ehk siis kerkib 14,3 protsenti. See on kiiduväärt samm, aga ometi kinnitavad riiklikud kultuuritöötajad, et tõus on liiga tilluke, katmaks aina kallinevaid elamiskulusid.
Tartus on asi aga palju halvem. Pöördumisele lisatud graafikus võrreldakse Tartu linnaajaloo muuseumide töötajate brutokuutasu riigi keskmise brutokuupalgaga, aga samuti kõrgharidusega kultuuritöötajate riikliku palgamiinimumiga. Graafik on aastate lõikes ja näitab selgelt, et riigi keskmine ja kultuuritöötajate miinimumpalk on aastast 2017 tõusnud kiiremini kui Tartult palka saavate kõrgharitud kultuuritöötajate palk.
Arvasin algul, et graafiku tegijad on midagi segi ajanud. Et palkade vahe ei saa olla nii suur. Nimelt oli riigi keskmine brutopalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot, Tartumaa keskmine aga 1753 eurot. Tartu linna kultuuritöötajate keskmine töötasu jäi üle 1000 euro.
Võrdluseks: ehitaja tööd peetakse vähetasustatuks ja ehitajad lahkuvad Eestist, sest peavad nii väikest tasu ebaõiglaseks. Aga statistikaameti andmete kohaselt oli hoonete ehitaja keskmine brutopalk tänavu teises kvartalis 2739 eurot. Jäätmekoguja keskmine palk oli 1758 eurot. Ka posti- ja kullerteenuses töötajad said Tartu linna kultuuritöötajatest kõrgemat palka – 1465 eurot. Kusjuures hea jäätmekoguja, tubli ehitaja või kärme kuller ei pea evima kõrgharidust.
Suhtlesin hiljuti ehitaja ning torumehega. Nende tunnitasu oli piisavalt kõrge, et selle alusel kuupalka arvestades annab nende meeste kahtlemata hea töö eest teenitud tasu Tartu kultuuritöötajale kaks silma ette, nagu statistikastki näeme. Miks peaks siis kõrgharitud kultuuritöötaja leppima alla 1500-eurose töötasuga?
Tekkinud olukord meenutab väga nõukogude aega, mil töörahva võim jättis haritlased sõna otseses mõttes nälga. Mäletan, kuidas kõrgharidusega noorpaar läks kaheks aastaks Kirovi-nimelisse kalurikolhoosi räimekonservitsehhi, et korteriostuks raha saada. Mäletan ka suurepärast neuroloogi, kes jäi ootamatult kolme lapsega leseks ega saanud oma 85-rublase teenistuse eest enam otsa otsaga kokku. Tema tee viis lüpsilauta, kus maksti piisavalt, et lapsed ära toita ja hiljem ka ülikoolitada.
Kultuuritöötajaid on Tartu linna palgalt juba lahkunud ja siirdunud erasektorisse, kus keeleoskajaid ning laia silmaringiga inimesi ikka vaja ning kus neile teadmiste ja entusiasmi eest ka vääriliselt makstakse. Kas oleme nüüd jõudnud tagasi nõukaaja äraspidisesse ellu? Ja seda Eesti vaimupealinnaks kutsutud ning Euroopa kultuuripealinnaks saavas Tartus?
Äkki ei tunne linnaisad ja -emad kultuuritöö valdkonda? Äkki arvavad nad, et mis seal ikka tasustada, inimene istub päeva läbi soojas puhtas toas, tõstab arhivaale ühest hunnikust teise ja sätib pabereid-raamatuid riiulisse.
See ei ole nii. Ülesanded on tuhat korda nõudlikumad. Tiigi seltsimajas harrastusteatrit tehes olen kultuuritöötaja argipäeva näinud päris lähedalt. Kultuuritöötaja on nagu saja käega õnnetooja Šiva, kelle vaim ja jõud toovad ilmale tohutu kogude kultuuri, aga ka vaimsust ja headust.
"Andrus Kivirähki "Isamaa pääsukesed" ei ole komöödia, vaid dokumentaaldraama."
Tema tegevus ulatub projektikirjutamisest aruannete esitamiseni, saali toolide vedamisest kiire esmaabini, kui tantsurühma liige kukub ja põlve veriseks lööb. Ta ei virise, kui maja tuleb sulgeda kolm tundi hiljem, kui tema tööaeg ametlikult ette näeb. Ta tuleb välja ka puhkepäeval, kui on vaja ust avada. Ta on igiliikur, kes toodab soojust ja kelle energia kütab üles kõiki, kes temaga kokku puutuvad. Andrus Kivirähki "Isamaa pääsukesed" ei ole komöödia, vaid dokumentaaldraama.
Kahtlemata sobivad need sõnad ka kõigi Tartu muuseumitöötajate ning kogu raamatukogurahva kohta. Aga motivatsiooni ei saa jätkuda lõputult. Iga põlemine nõuab kütust. Tuleb tund, mil kiidusõnadest ning naeratustest enam ei piisa. Siis panebki kultuuritöötaja oma töökoha ukse kinni. Väljastpoolt.
Ratsionaalse argumendina võime lisada, et nendesinaste kultuuritöötajate hariduse oleme rahastanud meie, maksumaksjad. Kui nad erialalt lahkuvad, on see raha maha visatud. Emotsionaalse argumendina ütlen: kultuuri ei tohi mõnitada. Ega ka kultuuritöötajaid. Linna suhtumine kultuuritöötajatesse näitab linna tõelist suhtumist kultuuri. Lõpuks tuleb meenutada, et enamik nimetatud töötajaid on naised. Nende madal palk hoiab ja aitab süvendada Eesti kurvastavalt kõrget soolist palgalõhet.
Tartu kultuuritöötajad on kaua kannatanud. Viimses hädas heideti õhku streigiähvardus. Alles siis liigatas korraks miski. Abilinnapea Kaplinski on selle surve all lubanud esitada ettepaneku, et linna 2023. aasta eelarvest leitaks palgatõusuks mingigi raha. Kuid see on esialgu ainult ettepanek.
Tartu kultuuritöötajatele tuleb kähku ja selgelt anda sõnum, et nad on hinnalised inimesed, suurepärased spetsialistid ja et neid on Tartu linnale väga, väga vaja. | Loone Ots: kultuuritöötajaid ei tohi mõnitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vanasti ei olnud külas palgalist kultuuritöötajat. Maa sool oli kooliõpetaja. Tema haris lapsi, laenutas raamatuid, korraldas pidusid, pani lahkunuid kirstu, õpetas viiulit või klaverimängu, pani koorid laulma ja tegi külarahvaga näitemängu. Koolmeister või koolipreili kergitas külakultuuri vabast ajast ja aate nimel. Kuid oma õpetajatöö eest sai ta väärilist tasu.
20. oktoobril andsid Tartu linna palgal olevate kultuuriüksuste töötajad abilinnapea Lemmit Kaplinskile, linnavolikogu esimehele hariduskomisjoniesimehele Lembit Kalevile ja linnavolikogu kultuurikomisjoni esimehele Kristo Selile üle avaliku pöördumise palvega tõsta kultuuritöötajate palka nii, et see vastaks riiklike üksuste kultuuritöötajate keskmisele brutopalgale. Alla olid kirjutanud Tartu linnaajaloo muuseumide, Tartu Mänguasjamuuseumi, Tiigi seltsimaja ning Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu inimesed.
Riiklike kultuuritöötajate miinimumpalk (rõhutan: miinimum!) tõuseb aastal 2023 seniselt 1400 eurolt 1600. eurole ehk siis kerkib 14,3 protsenti. See on kiiduväärt samm, aga ometi kinnitavad riiklikud kultuuritöötajad, et tõus on liiga tilluke, katmaks aina kallinevaid elamiskulusid.
Tartus on asi aga palju halvem. Pöördumisele lisatud graafikus võrreldakse Tartu linnaajaloo muuseumide töötajate brutokuutasu riigi keskmise brutokuupalgaga, aga samuti kõrgharidusega kultuuritöötajate riikliku palgamiinimumiga. Graafik on aastate lõikes ja näitab selgelt, et riigi keskmine ja kultuuritöötajate miinimumpalk on aastast 2017 tõusnud kiiremini kui Tartult palka saavate kõrgharitud kultuuritöötajate palk.
Arvasin algul, et graafiku tegijad on midagi segi ajanud. Et palkade vahe ei saa olla nii suur. Nimelt oli riigi keskmine brutopalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot, Tartumaa keskmine aga 1753 eurot. Tartu linna kultuuritöötajate keskmine töötasu jäi üle 1000 euro.
Võrdluseks: ehitaja tööd peetakse vähetasustatuks ja ehitajad lahkuvad Eestist, sest peavad nii väikest tasu ebaõiglaseks. Aga statistikaameti andmete kohaselt oli hoonete ehitaja keskmine brutopalk tänavu teises kvartalis 2739 eurot. Jäätmekoguja keskmine palk oli 1758 eurot. Ka posti- ja kullerteenuses töötajad said Tartu linna kultuuritöötajatest kõrgemat palka – 1465 eurot. Kusjuures hea jäätmekoguja, tubli ehitaja või kärme kuller ei pea evima kõrgharidust.
Suhtlesin hiljuti ehitaja ning torumehega. Nende tunnitasu oli piisavalt kõrge, et selle alusel kuupalka arvestades annab nende meeste kahtlemata hea töö eest teenitud tasu Tartu kultuuritöötajale kaks silma ette, nagu statistikastki näeme. Miks peaks siis kõrgharitud kultuuritöötaja leppima alla 1500-eurose töötasuga?
Tekkinud olukord meenutab väga nõukogude aega, mil töörahva võim jättis haritlased sõna otseses mõttes nälga. Mäletan, kuidas kõrgharidusega noorpaar läks kaheks aastaks Kirovi-nimelisse kalurikolhoosi räimekonservitsehhi, et korteriostuks raha saada. Mäletan ka suurepärast neuroloogi, kes jäi ootamatult kolme lapsega leseks ega saanud oma 85-rublase teenistuse eest enam otsa otsaga kokku. Tema tee viis lüpsilauta, kus maksti piisavalt, et lapsed ära toita ja hiljem ka ülikoolitada.
Kultuuritöötajaid on Tartu linna palgalt juba lahkunud ja siirdunud erasektorisse, kus keeleoskajaid ning laia silmaringiga inimesi ikka vaja ning kus neile teadmiste ja entusiasmi eest ka vääriliselt makstakse. Kas oleme nüüd jõudnud tagasi nõukaaja äraspidisesse ellu? Ja seda Eesti vaimupealinnaks kutsutud ning Euroopa kultuuripealinnaks saavas Tartus?
Äkki ei tunne linnaisad ja -emad kultuuritöö valdkonda? Äkki arvavad nad, et mis seal ikka tasustada, inimene istub päeva läbi soojas puhtas toas, tõstab arhivaale ühest hunnikust teise ja sätib pabereid-raamatuid riiulisse.
See ei ole nii. Ülesanded on tuhat korda nõudlikumad. Tiigi seltsimajas harrastusteatrit tehes olen kultuuritöötaja argipäeva näinud päris lähedalt. Kultuuritöötaja on nagu saja käega õnnetooja Šiva, kelle vaim ja jõud toovad ilmale tohutu kogude kultuuri, aga ka vaimsust ja headust.
"Andrus Kivirähki "Isamaa pääsukesed" ei ole komöödia, vaid dokumentaaldraama."
Tema tegevus ulatub projektikirjutamisest aruannete esitamiseni, saali toolide vedamisest kiire esmaabini, kui tantsurühma liige kukub ja põlve veriseks lööb. Ta ei virise, kui maja tuleb sulgeda kolm tundi hiljem, kui tema tööaeg ametlikult ette näeb. Ta tuleb välja ka puhkepäeval, kui on vaja ust avada. Ta on igiliikur, kes toodab soojust ja kelle energia kütab üles kõiki, kes temaga kokku puutuvad. Andrus Kivirähki "Isamaa pääsukesed" ei ole komöödia, vaid dokumentaaldraama.
Kahtlemata sobivad need sõnad ka kõigi Tartu muuseumitöötajate ning kogu raamatukogurahva kohta. Aga motivatsiooni ei saa jätkuda lõputult. Iga põlemine nõuab kütust. Tuleb tund, mil kiidusõnadest ning naeratustest enam ei piisa. Siis panebki kultuuritöötaja oma töökoha ukse kinni. Väljastpoolt.
Ratsionaalse argumendina võime lisada, et nendesinaste kultuuritöötajate hariduse oleme rahastanud meie, maksumaksjad. Kui nad erialalt lahkuvad, on see raha maha visatud. Emotsionaalse argumendina ütlen: kultuuri ei tohi mõnitada. Ega ka kultuuritöötajaid. Linna suhtumine kultuuritöötajatesse näitab linna tõelist suhtumist kultuuri. Lõpuks tuleb meenutada, et enamik nimetatud töötajaid on naised. Nende madal palk hoiab ja aitab süvendada Eesti kurvastavalt kõrget soolist palgalõhet.
Tartu kultuuritöötajad on kaua kannatanud. Viimses hädas heideti õhku streigiähvardus. Alles siis liigatas korraks miski. Abilinnapea Kaplinski on selle surve all lubanud esitada ettepaneku, et linna 2023. aasta eelarvest leitaks palgatõusuks mingigi raha. Kuid see on esialgu ainult ettepanek.
Tartu kultuuritöötajatele tuleb kähku ja selgelt anda sõnum, et nad on hinnalised inimesed, suurepärased spetsialistid ja et neid on Tartu linnale väga, väga vaja.
### Response:
Loone Ots: kultuuritöötajaid ei tohi mõnitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse teadlased eesotsas Antoine Martiniga uurimisasutusest CNRS võtsid aluseks viimastel kümnenditel CO 2 taseme ja taimekasvu vahelisi seoseid lahanud teadustööd. Nende põhjal saab öelda, et planeet võib muutuda lähikümnendil täiendava süsihappegaasi mõjul tõesti rohelisemaks.
Vähemalt kasvavad kiiremini C 3 -taimed, mis moodustavad kogu maailma taimede biomassist ligi 95 protsenti. Muu hulgas kuuluvad nende sekka suurem osa toiduks kasutatavatest taimeliikidest. Süsihappegaas annab hoogu fotosünteesile ja soodustab seeläbi süsivesikute teket.
Samas viitavad teadlasrühma sõnul senised uuringud, et õhu süsihappegaasi sisalduse kasvades omastavad taimed vähem lämmastikku. Ühtlasi väheneb nii nende toitainesisaldus kui ka seeläbi terve ökosüsteemi võime süsinikku siduda. Samal ajal jääb teadlasrühma sõnul veel ebaselgeks, miks taimede toitainesisaldus täpselt väheneb.
Kahtlustada võib nelja erinevat mehhanismi, millest võib sõltuvalt taimeliigist või kasvukeskkonnast olla kõik vähemal või rohkemal määral olulised. Eeskätt riisi, sojaubade ja hariliku müürloogaga tehtud katsed viitavad, et CO 2 sisalduse kasv mõjutab geenide avaldumist ja molekulide tasemel toimuvaid protsesse, mis võimaldavad tavaliselt taimedel nitraate omastada. Nõnda on raskem kasutada neid hiljem ka valkude valmistamiseks.
Näiteks on märgatud nende geenide avaldumise vähenemist, mis on vajalikud lämmastiku läbi taimejuurte liigutamiseks. Teisalt napib veel pikema aja jooksul kogutud andmed, et need mehhanismid on olulised ka pikemas vaates.
Lisaks võib olla toitainete suhtelise sisalduse vähenemine tingitud ka sellest, et ülejäänud biomassi on võrreldes toitainetega lihtsalt rohkem. Viimaks on kõrgema süsihappegaasi sisalduse korral lühemat aega lahti taimelehtede õhulõhed. See omakorda vähendab päeva jooksul omastavate toitainete ja juurtesse jõudva lämmastiku hulka.
Ükskõik milline mehhanism ka pikemas plaanis kõige olulisemaks osutub, võib see Martini ja ta kolleegide hinnangul vähendada mullas selle elustiku jaoks oluliste ühendite hulka. See omakorda häiriks laiemalt ökosüsteemi lämmastiku- ja süsinikuringet. Viimase vältimiseks tuleks aretada kõrgemat CO 2 taset paremini taluvaid sorte või taimi geneetiliselt muundada. Samas nendivad, et see ei aitaks looduslikke ega poollooduslikke ökosüsteeme.
Süsihappegaasi taimekasvu ergutav mõju tõotab jääda autorite hinnangul aga vaid lühiajaliseks ja saavutada oma platoo järgmise kümne aasta jooksul.
Ülevaateuuring ilmus ajakirjas Trends in Plant Science. | Ülevaateuuring: CO2 taseme tõus vähendab taimede toitainesisaldust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse teadlased eesotsas Antoine Martiniga uurimisasutusest CNRS võtsid aluseks viimastel kümnenditel CO 2 taseme ja taimekasvu vahelisi seoseid lahanud teadustööd. Nende põhjal saab öelda, et planeet võib muutuda lähikümnendil täiendava süsihappegaasi mõjul tõesti rohelisemaks.
Vähemalt kasvavad kiiremini C 3 -taimed, mis moodustavad kogu maailma taimede biomassist ligi 95 protsenti. Muu hulgas kuuluvad nende sekka suurem osa toiduks kasutatavatest taimeliikidest. Süsihappegaas annab hoogu fotosünteesile ja soodustab seeläbi süsivesikute teket.
Samas viitavad teadlasrühma sõnul senised uuringud, et õhu süsihappegaasi sisalduse kasvades omastavad taimed vähem lämmastikku. Ühtlasi väheneb nii nende toitainesisaldus kui ka seeläbi terve ökosüsteemi võime süsinikku siduda. Samal ajal jääb teadlasrühma sõnul veel ebaselgeks, miks taimede toitainesisaldus täpselt väheneb.
Kahtlustada võib nelja erinevat mehhanismi, millest võib sõltuvalt taimeliigist või kasvukeskkonnast olla kõik vähemal või rohkemal määral olulised. Eeskätt riisi, sojaubade ja hariliku müürloogaga tehtud katsed viitavad, et CO 2 sisalduse kasv mõjutab geenide avaldumist ja molekulide tasemel toimuvaid protsesse, mis võimaldavad tavaliselt taimedel nitraate omastada. Nõnda on raskem kasutada neid hiljem ka valkude valmistamiseks.
Näiteks on märgatud nende geenide avaldumise vähenemist, mis on vajalikud lämmastiku läbi taimejuurte liigutamiseks. Teisalt napib veel pikema aja jooksul kogutud andmed, et need mehhanismid on olulised ka pikemas vaates.
Lisaks võib olla toitainete suhtelise sisalduse vähenemine tingitud ka sellest, et ülejäänud biomassi on võrreldes toitainetega lihtsalt rohkem. Viimaks on kõrgema süsihappegaasi sisalduse korral lühemat aega lahti taimelehtede õhulõhed. See omakorda vähendab päeva jooksul omastavate toitainete ja juurtesse jõudva lämmastiku hulka.
Ükskõik milline mehhanism ka pikemas plaanis kõige olulisemaks osutub, võib see Martini ja ta kolleegide hinnangul vähendada mullas selle elustiku jaoks oluliste ühendite hulka. See omakorda häiriks laiemalt ökosüsteemi lämmastiku- ja süsinikuringet. Viimase vältimiseks tuleks aretada kõrgemat CO 2 taset paremini taluvaid sorte või taimi geneetiliselt muundada. Samas nendivad, et see ei aitaks looduslikke ega poollooduslikke ökosüsteeme.
Süsihappegaasi taimekasvu ergutav mõju tõotab jääda autorite hinnangul aga vaid lühiajaliseks ja saavutada oma platoo järgmise kümne aasta jooksul.
Ülevaateuuring ilmus ajakirjas Trends in Plant Science.
### Response:
Ülevaateuuring: CO2 taseme tõus vähendab taimede toitainesisaldust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "USA vahevalimised presidendivalimiste vahel on tavaliselt tähendanud, et opositsiooniline partei on saavutanud märkimisväärse edu. Ainult 2002. aastal peetud vahevalimistel, pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid kaksiktornidele ei läinud nii," rääkis Ilves kolmapäeval ERR-ile.
"Seekord oodati ja kardeti, et tuleb väga suur nii-öelda punane laine ehk et vabariiklased võidavad massiliselt, aga nii ei juhtunud. Vabariiklaste võit oli väga napp esindajatekojas ja senati tulemus pole üldse veel selge," märkis Ilves. "USA poliitikale tähendab see, et isolatsionistlikud jõud, paremäärmuslased vabariiklikus parteis ei saavutanud oodatud võitu," lisas ta.
Ilvese hinnangul tähendab vabariiklaste oodatust väiksem võit edu demokraatlikule parteile ning sellest tulenevalt ka nendele jõududele, kes soovivad USA suuremat osalust Euroopas.
"Üldiselt võiks öelda, et demokraadid võitsid, kuigi [formaalselt] ei võitnud, et Putin kaotas ja lisaks sellele ka Ukraina võitis, kuna oli suur hirm, et vabariiklased tulevad ja arvestades, mida on väga paljud vabariiklased välja öelnud, et nüüd me enam ei toeta Ukrainat või vähendame Ukraina toetamist, siis ilmselt see läbi ei lähe," rääkis Ilves.
"Võiks öelda, et sellega võitis ka Biden ja tema välispoliitika ning kõike seda kokkuvõttes – kui Putin kaotab, Ukraina võidab, siis Eesti välispoliitikale on see väga hea," tõdes Ilves.
Kaju: USA toetus Ukrainale ei vähene
Seda, et USA toetus Ukrainale jääb püsima ka pärast vahevalimisi, mille tagajärjel suureneb isolatsionalistlikumate vaadetega vabariiklaste osakaal kongressis, leidis ka Ühendriikide poliitika eksper Andreas Kaju.
"Vabariiklaste arvu kasv ei ole nii suur, et USA kurssi päriselt muuta," rääkis Kaju kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".
Ta tõi ka välja, et kui senati väliskomisjoni ja relvajõudude komisjoni juhtideks saavad vabariiklased, siis tõenäolised kandidaadid mõlemale kohale on "väga peavoolu mehed, kes hoiavad liini", kellel on nii välis- kui julgeolekupoliitika valdkonnas pikk kogemus.
Ka on ameeriklaste toetus Ukraina abistamisele püsinud siiani üllatavalt kõrge, märkis ta.
Siiski võib uute abipakettide kinnitamine kongressis muutuda mõnevõrra keerulisemaks, tõdes Kaju. | Ilves: USA vahevalimiste tulemus on Eestile soodne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"USA vahevalimised presidendivalimiste vahel on tavaliselt tähendanud, et opositsiooniline partei on saavutanud märkimisväärse edu. Ainult 2002. aastal peetud vahevalimistel, pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid kaksiktornidele ei läinud nii," rääkis Ilves kolmapäeval ERR-ile.
"Seekord oodati ja kardeti, et tuleb väga suur nii-öelda punane laine ehk et vabariiklased võidavad massiliselt, aga nii ei juhtunud. Vabariiklaste võit oli väga napp esindajatekojas ja senati tulemus pole üldse veel selge," märkis Ilves. "USA poliitikale tähendab see, et isolatsionistlikud jõud, paremäärmuslased vabariiklikus parteis ei saavutanud oodatud võitu," lisas ta.
Ilvese hinnangul tähendab vabariiklaste oodatust väiksem võit edu demokraatlikule parteile ning sellest tulenevalt ka nendele jõududele, kes soovivad USA suuremat osalust Euroopas.
"Üldiselt võiks öelda, et demokraadid võitsid, kuigi [formaalselt] ei võitnud, et Putin kaotas ja lisaks sellele ka Ukraina võitis, kuna oli suur hirm, et vabariiklased tulevad ja arvestades, mida on väga paljud vabariiklased välja öelnud, et nüüd me enam ei toeta Ukrainat või vähendame Ukraina toetamist, siis ilmselt see läbi ei lähe," rääkis Ilves.
"Võiks öelda, et sellega võitis ka Biden ja tema välispoliitika ning kõike seda kokkuvõttes – kui Putin kaotab, Ukraina võidab, siis Eesti välispoliitikale on see väga hea," tõdes Ilves.
Kaju: USA toetus Ukrainale ei vähene
Seda, et USA toetus Ukrainale jääb püsima ka pärast vahevalimisi, mille tagajärjel suureneb isolatsionalistlikumate vaadetega vabariiklaste osakaal kongressis, leidis ka Ühendriikide poliitika eksper Andreas Kaju.
"Vabariiklaste arvu kasv ei ole nii suur, et USA kurssi päriselt muuta," rääkis Kaju kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".
Ta tõi ka välja, et kui senati väliskomisjoni ja relvajõudude komisjoni juhtideks saavad vabariiklased, siis tõenäolised kandidaadid mõlemale kohale on "väga peavoolu mehed, kes hoiavad liini", kellel on nii välis- kui julgeolekupoliitika valdkonnas pikk kogemus.
Ka on ameeriklaste toetus Ukraina abistamisele püsinud siiani üllatavalt kõrge, märkis ta.
Siiski võib uute abipakettide kinnitamine kongressis muutuda mõnevõrra keerulisemaks, tõdes Kaju.
### Response:
Ilves: USA vahevalimiste tulemus on Eestile soodne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möllenbeck võitis kahel korral maailmameistrivõistlustel pronksi – esimest korda 2001. aastal Edmontonis ja teist korda 2005. aastal Helsingis, kus enda esimese MM-medali võitis toona hõbedale tulnud Gerd Kanter.
Lisaks võitis Möllenbeck pronksi ka 2002. aasta EM-il Münchenis. Kolmel korral võistles sakslane ka olümpiamängudel, kus tema parimaks jäi kümnes koht 2000. aasta Sydney olümpial.
Möllenbecki isiklik rekord oli 2002. aastal heidetud 67.64. Ta ületas 18 järjestikusel aastal 60 meetri joone ja 13 järjestikusel hooajal 65 meetri joone Enda sportlaskarjääri lõpetas Möllenbeck 2009. aastal. | Helsingi MM-il Kanteri järel pronksi võitnud Saksa kettaheitja suri 52-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möllenbeck võitis kahel korral maailmameistrivõistlustel pronksi – esimest korda 2001. aastal Edmontonis ja teist korda 2005. aastal Helsingis, kus enda esimese MM-medali võitis toona hõbedale tulnud Gerd Kanter.
Lisaks võitis Möllenbeck pronksi ka 2002. aasta EM-il Münchenis. Kolmel korral võistles sakslane ka olümpiamängudel, kus tema parimaks jäi kümnes koht 2000. aasta Sydney olümpial.
Möllenbecki isiklik rekord oli 2002. aastal heidetud 67.64. Ta ületas 18 järjestikusel aastal 60 meetri joone ja 13 järjestikusel hooajal 65 meetri joone Enda sportlaskarjääri lõpetas Möllenbeck 2009. aastal.
### Response:
Helsingi MM-il Kanteri järel pronksi võitnud Saksa kettaheitja suri 52-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 1. detsembrist muudetakse Kristiine linnaosa Lille asumis ja Haabersti linnaosas Õismäe välisringil parkimiskorraldust, mille eesmärgiks on tänavaid paremini hooldada ja lumest puhastada.
Kristiine linnaosa Lille asum jagatakse neljaks tsooniks. Esimese tsoonis asuvatel tänavatel (Mooni, Kasvu, Loo, Kannikese, Kibuvitsa, samuti Kullerkupu tänava lõik Mooni tänava ja Kibuvitsa tänava vahel ning Ülase tänava lõik Kibuvitsa tn ja Tulika tn vahel) kehtestatakse parkimise keeld esmaspäeviti ajavahemikus 9.00 kuni 16.00. Teises tsoonis asuvatel tänavatel (Mineraali, Maasika, Vaarika, Lille ning Kullerkupu tänava lõik Lille ja Mooni tänava vahel) ei tohi parkida teisipäeviti kell 9.00 kuni 16.00. Kolmandas tsoonis asuvatel tänavatel (Tulbi, Tulika, Tulika põik, Ülase, Sinika, samuti Madara tänava lõik Paldiski maantee ja Tulika põigu vahel) kehtestatakse parkimise keeld kolmapäeviti ajavahemikus 9.00 kuni 16.00. Neljandas tsoonis, Madara tänava lõigul Tulika põigu ja Endla tänava vahel parkida ei tohi esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 22.00 kuni 06.00.
Haabersti linnaosas Õismäe välisringi sisemisel poolel keelatakse parkimine esmaspäeviti ajavahemikul 9.00 kuni 16.00 ja ringi välimisel poolel teisipäeviti kell 9.00 kuni 16.00.
"Ka parema tahtmise juures ei saa tänavahooldustehnika tänavaid puhastada ega lund välja vedada, kui tänavad on kinni pargitud. Kui soovime, et maksumaksja raha kasutatakse tõhusalt ning traktori jõudmine mõnele tänavale või hoovi annaks ka oodatud tulemuse, siis peame kasutusele võtma ajutise parkimiskorralduse. Nii leiavad kindlatel päevadel elanikud oma autodele alternatiivsed parkimiskohad ja hoolduspartnerid saavad terve tänava ulatuses lund rookida või seda välja viia," märkis Svet.
Uue parkimiskorralduse tulemuslikkust hindavad kaks linnaosa järgmise aasta mais-juunis ning seejärel otsustatakse, kas uus parkimiskord võiks kehtida aastaringselt.
Uue parkimiskorralduse kehtestamist kaaluvad linnavalitsuse teatel ka teised linnaosad. | Tallinn keelab lumekoristuse ajaks osal tänavatel parkimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 1. detsembrist muudetakse Kristiine linnaosa Lille asumis ja Haabersti linnaosas Õismäe välisringil parkimiskorraldust, mille eesmärgiks on tänavaid paremini hooldada ja lumest puhastada.
Kristiine linnaosa Lille asum jagatakse neljaks tsooniks. Esimese tsoonis asuvatel tänavatel (Mooni, Kasvu, Loo, Kannikese, Kibuvitsa, samuti Kullerkupu tänava lõik Mooni tänava ja Kibuvitsa tänava vahel ning Ülase tänava lõik Kibuvitsa tn ja Tulika tn vahel) kehtestatakse parkimise keeld esmaspäeviti ajavahemikus 9.00 kuni 16.00. Teises tsoonis asuvatel tänavatel (Mineraali, Maasika, Vaarika, Lille ning Kullerkupu tänava lõik Lille ja Mooni tänava vahel) ei tohi parkida teisipäeviti kell 9.00 kuni 16.00. Kolmandas tsoonis asuvatel tänavatel (Tulbi, Tulika, Tulika põik, Ülase, Sinika, samuti Madara tänava lõik Paldiski maantee ja Tulika põigu vahel) kehtestatakse parkimise keeld kolmapäeviti ajavahemikus 9.00 kuni 16.00. Neljandas tsoonis, Madara tänava lõigul Tulika põigu ja Endla tänava vahel parkida ei tohi esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 22.00 kuni 06.00.
Haabersti linnaosas Õismäe välisringi sisemisel poolel keelatakse parkimine esmaspäeviti ajavahemikul 9.00 kuni 16.00 ja ringi välimisel poolel teisipäeviti kell 9.00 kuni 16.00.
"Ka parema tahtmise juures ei saa tänavahooldustehnika tänavaid puhastada ega lund välja vedada, kui tänavad on kinni pargitud. Kui soovime, et maksumaksja raha kasutatakse tõhusalt ning traktori jõudmine mõnele tänavale või hoovi annaks ka oodatud tulemuse, siis peame kasutusele võtma ajutise parkimiskorralduse. Nii leiavad kindlatel päevadel elanikud oma autodele alternatiivsed parkimiskohad ja hoolduspartnerid saavad terve tänava ulatuses lund rookida või seda välja viia," märkis Svet.
Uue parkimiskorralduse tulemuslikkust hindavad kaks linnaosa järgmise aasta mais-juunis ning seejärel otsustatakse, kas uus parkimiskord võiks kehtida aastaringselt.
Uue parkimiskorralduse kehtestamist kaaluvad linnavalitsuse teatel ka teised linnaosad.
### Response:
Tallinn keelab lumekoristuse ajaks osal tänavatel parkimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Okaspuupalkide hinnad olid võrreldes teise kvartaliga langustrendis. Samal ajal lehtpuupalkide hinnad jätkuvalt kasvasid.
"Euroopas kestev sõda ja Venemaa poolt tekitatud energiakriis on kaasa toonud ebanormaalsed arengud puiduturul. Pikaaegselt välja kujunenud proportsioonid puidusortimentide hindade vahel on oluliselt muutunud," märkis Erametsakeskus.
Männipalkide hinnad langesid kolmandas kvartalis ligi viis protsenti, kuusepalk ligi üheksa protsenti ja kuusepeenpalk 11,5 protsenti.
"Kindlasti on hinnalanguses oma osa ka kuni kolmanda kvartali alguseni toimunud küllaltki intensiivsel palkide impordil Venemaalt ja kuuse-kooreüraski rüüste jätkumisel, aga järjest rohkem hakkab mõju avaldama ka majanduse jahtumine," teatas keskus.
Kõikide lehtpuu jämesortimentide hinnad on kvartaliga kallinenud – kasepakk 12,6, haavapalk 17,2 ja kasepalk 17,6 protsenti. Kõige rohkem tõusis kõige odavama sortimendi ehk lepapalgi hind (19,1 protsenti).
Möödunud aastaga võrreldes on kasepakk on kallinenud juba 47, kasepalk 67,3, haavapalk 73,6 ja lepapalk 73,7 protsenti.
"Ka paberipuiduturul on jätkunud pöörane hinnakasv," teatas Erametsakeskus. "Kõikide sortide hinnad on läbi aegade kõrgeimad. Nii on männipuit aastaga kallinenud 138,2, kuusepuit 145,7, kasepuit 171,6 ja haavapuit koguni 182,9 protsenti! Sellise pöörase hinnakasvu taga on lisaks Venemaa puidu äralangemisele ka Euroopat vallutanud energiakriis ja energiapuidu suurem nõudlus ning sellest tulenev energiapuidu erakordselt suur hinnakasv."
Just küttepuidu hind ongi puiduturul hinnatõusu vedaja ning alates eelmise aasta augustist igakuiselt kasvanud.
Küttepuidu hind on aastaga tõusnud enam kui kolm korda. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hind tõusnud 42,7 ja aastaga 209,8 protsenti.
Puidu hinnad. Autor/allikas: Erametsakeskus
"Kokkuvõtteks võib öelda, et kui energiapuidu hinnad peaksid ühel hetkel hakkama langema, siis toob see kaasa paberipuidu hinnalanguse ja vähendab survet ka palgihindadele, kuid hetkel veel neid märke näha ei ole," märkis keskus. | Puidu hind tõuseb, kallinemise vedajaks on küttepuit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Okaspuupalkide hinnad olid võrreldes teise kvartaliga langustrendis. Samal ajal lehtpuupalkide hinnad jätkuvalt kasvasid.
"Euroopas kestev sõda ja Venemaa poolt tekitatud energiakriis on kaasa toonud ebanormaalsed arengud puiduturul. Pikaaegselt välja kujunenud proportsioonid puidusortimentide hindade vahel on oluliselt muutunud," märkis Erametsakeskus.
Männipalkide hinnad langesid kolmandas kvartalis ligi viis protsenti, kuusepalk ligi üheksa protsenti ja kuusepeenpalk 11,5 protsenti.
"Kindlasti on hinnalanguses oma osa ka kuni kolmanda kvartali alguseni toimunud küllaltki intensiivsel palkide impordil Venemaalt ja kuuse-kooreüraski rüüste jätkumisel, aga järjest rohkem hakkab mõju avaldama ka majanduse jahtumine," teatas keskus.
Kõikide lehtpuu jämesortimentide hinnad on kvartaliga kallinenud – kasepakk 12,6, haavapalk 17,2 ja kasepalk 17,6 protsenti. Kõige rohkem tõusis kõige odavama sortimendi ehk lepapalgi hind (19,1 protsenti).
Möödunud aastaga võrreldes on kasepakk on kallinenud juba 47, kasepalk 67,3, haavapalk 73,6 ja lepapalk 73,7 protsenti.
"Ka paberipuiduturul on jätkunud pöörane hinnakasv," teatas Erametsakeskus. "Kõikide sortide hinnad on läbi aegade kõrgeimad. Nii on männipuit aastaga kallinenud 138,2, kuusepuit 145,7, kasepuit 171,6 ja haavapuit koguni 182,9 protsenti! Sellise pöörase hinnakasvu taga on lisaks Venemaa puidu äralangemisele ka Euroopat vallutanud energiakriis ja energiapuidu suurem nõudlus ning sellest tulenev energiapuidu erakordselt suur hinnakasv."
Just küttepuidu hind ongi puiduturul hinnatõusu vedaja ning alates eelmise aasta augustist igakuiselt kasvanud.
Küttepuidu hind on aastaga tõusnud enam kui kolm korda. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hind tõusnud 42,7 ja aastaga 209,8 protsenti.
Puidu hinnad. Autor/allikas: Erametsakeskus
"Kokkuvõtteks võib öelda, et kui energiapuidu hinnad peaksid ühel hetkel hakkama langema, siis toob see kaasa paberipuidu hinnalanguse ja vähendab survet ka palgihindadele, kuid hetkel veel neid märke näha ei ole," märkis keskus.
### Response:
Puidu hind tõuseb, kallinemise vedajaks on küttepuit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisliigadest liitub koondisega neli mängijat, esindatud on kaheksa Premium liiga ja kahe esiliiga klubi pallurid. Koondisekutse lükkas tagasi ründaja Oliver Jürgens, kes andis kirjalikus vastuses teada, et ta ei soovi praegu ühegi Eesti koondise eest mängida ja palus ennast rohkem mitte kutsuda.
Eesti jaoks jätkub turniir pärast avamängu Lätis, kui 18. novembril kohtutakse kell 13 Valmieras võõrustajatega. Balti turniir lõppeb 20. novembril, kui Kaunases lähevad kell 15 vastamisi Leedu ja Läti.
Noormeeste U-21 koondis:
Järjekorras nimi, sünniaeg, võistkond, mängude/väravate arv U-21 koondises.
Väravavahid
Kaur Kivila (22.11.2003) - Athletic Carpi (ITA) 1/0
Georg Mattias Lagus (03.03.2003) - Tallinna FCI Levadia (laenul FC Nõmme Unitedist) 0/0
Maico Rimmel (23.09.2003) - JK Tallinna Kalev 0/0
Kaitsjad
Kristo Hussar (28.06.2002) - Tallinna FC Flora 12/0
Sander Alex Liit (11.04.2003) - FC Kuressaare 2/0
Tanel Tammik (14.06.2002) – Tartu JK Tammeka 1/0
Aleksandr Nikolajev (23.06.2003) - Tallinna JK Legion 0/0
Daniil Sõtšugov (15.01.2003) - JK Tallinna Kalev 0/0
Tristan Toomas Teeväli (19.05.2003) - JK Tallinna Kalev (laenul FC Kuressaarest) 0/0
Erko Jonne Tõugjas (05.07.2003) - Tallinna JK Legion (laenul Tallinna FC Florast) 0/0
Andreas Vaher (15.04.2004) - S.P.A.L. (ITA) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Kevor Palumets (21.11.2002) - S.V. Zulte Waregem (BEL) 7/0
Danil Kuraksin (04.04.2003) - Tallinna FC Flora 4/0
Nikita Mihhailov (20.06.2002) - JK Narva Trans 4/0
Aleksandr Šapovalov (28.02.2003) - Tallinna FC Flora 1/0
Patrick Genro Veelma (15.04.2002) - Tartu JK Tammeka 1/0
Daniil Tarassenkov (25.02.2003) - Tallinna JK Legion 0/0
Sten Jakob Viidas (24.02.2003) - Paide Linnameeskond 0/0
Henri Leoke (30.12.2003) - FC Nõmme United 0/0
Kaspar Rõõmussaar (18.03.2003) - Harju JK Laagri 0/0
Nikita Vassiljev (07.10.2003) - Tallinna FCI Levadia
Martin Vetkal (21.02.2004) - AS Roma (ITA) 0/0
Nikita Dronov (25.04.2002) - Tallinna FCI Levadia 0/0
Nikita Ivanov (16.08.2003) - Tallinna JK Legion 0/0
Andres Järve (21.05.2002) - Tallinna FCI Levadia 0/0
Peatreeneri kohusetäitja: Sander Post
Abitreener: Igor Morozov
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeudid: Martin Seeman, Kristjan Mardo
Kehalise ettevalmistuse treener: Karel Kübar
Mänedžer: Even Laanemaa | Oliver Jürgens palus jalgpalliliitu, et talle koondisekutseid ei saadetaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisliigadest liitub koondisega neli mängijat, esindatud on kaheksa Premium liiga ja kahe esiliiga klubi pallurid. Koondisekutse lükkas tagasi ründaja Oliver Jürgens, kes andis kirjalikus vastuses teada, et ta ei soovi praegu ühegi Eesti koondise eest mängida ja palus ennast rohkem mitte kutsuda.
Eesti jaoks jätkub turniir pärast avamängu Lätis, kui 18. novembril kohtutakse kell 13 Valmieras võõrustajatega. Balti turniir lõppeb 20. novembril, kui Kaunases lähevad kell 15 vastamisi Leedu ja Läti.
Noormeeste U-21 koondis:
Järjekorras nimi, sünniaeg, võistkond, mängude/väravate arv U-21 koondises.
Väravavahid
Kaur Kivila (22.11.2003) - Athletic Carpi (ITA) 1/0
Georg Mattias Lagus (03.03.2003) - Tallinna FCI Levadia (laenul FC Nõmme Unitedist) 0/0
Maico Rimmel (23.09.2003) - JK Tallinna Kalev 0/0
Kaitsjad
Kristo Hussar (28.06.2002) - Tallinna FC Flora 12/0
Sander Alex Liit (11.04.2003) - FC Kuressaare 2/0
Tanel Tammik (14.06.2002) – Tartu JK Tammeka 1/0
Aleksandr Nikolajev (23.06.2003) - Tallinna JK Legion 0/0
Daniil Sõtšugov (15.01.2003) - JK Tallinna Kalev 0/0
Tristan Toomas Teeväli (19.05.2003) - JK Tallinna Kalev (laenul FC Kuressaarest) 0/0
Erko Jonne Tõugjas (05.07.2003) - Tallinna JK Legion (laenul Tallinna FC Florast) 0/0
Andreas Vaher (15.04.2004) - S.P.A.L. (ITA) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Kevor Palumets (21.11.2002) - S.V. Zulte Waregem (BEL) 7/0
Danil Kuraksin (04.04.2003) - Tallinna FC Flora 4/0
Nikita Mihhailov (20.06.2002) - JK Narva Trans 4/0
Aleksandr Šapovalov (28.02.2003) - Tallinna FC Flora 1/0
Patrick Genro Veelma (15.04.2002) - Tartu JK Tammeka 1/0
Daniil Tarassenkov (25.02.2003) - Tallinna JK Legion 0/0
Sten Jakob Viidas (24.02.2003) - Paide Linnameeskond 0/0
Henri Leoke (30.12.2003) - FC Nõmme United 0/0
Kaspar Rõõmussaar (18.03.2003) - Harju JK Laagri 0/0
Nikita Vassiljev (07.10.2003) - Tallinna FCI Levadia
Martin Vetkal (21.02.2004) - AS Roma (ITA) 0/0
Nikita Dronov (25.04.2002) - Tallinna FCI Levadia 0/0
Nikita Ivanov (16.08.2003) - Tallinna JK Legion 0/0
Andres Järve (21.05.2002) - Tallinna FCI Levadia 0/0
Peatreeneri kohusetäitja: Sander Post
Abitreener: Igor Morozov
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeudid: Martin Seeman, Kristjan Mardo
Kehalise ettevalmistuse treener: Karel Kübar
Mänedžer: Even Laanemaa
### Response:
Oliver Jürgens palus jalgpalliliitu, et talle koondisekutseid ei saadetaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige rohkem raha teenis eelmisel aastal tarkvarafirma Goofy Unicorn juht Juhapekka Piiroinen. Ta teenis mullu 133,7 miljonit eurot.
Piiroinen ütles Soome ajalehele Helsingin Sanomat, et pole tegelikult nii palju raha teeninud. Tema sõnul on tegemist hoopis trükiveaga. Piiroineni sõnul juhtus viga siis, kui teatas maksuametile oma krüptotuludest.
Numbrikombinatsioon 1337 on vana arvutimeeste nali. Piiroinenil on kirjas ka 46,2 miljoni euro ulatuses tasumata makse, vahendas Yle.
Mängufirma Supercell asutaja Ilkka Paananen teenis 58,5 miljonit eurot. Ta tasus umbes 22 miljoni euro ulatuses makse.
2020. aastal teenis Soomes kõige rohkem raha mängufirma Supercell teine asutaja Mikko Kodisoja. Siis teenis ta üle 93 miljoni euro tulusid. 2021. aastal teenis Kodisoja 35,3 miljonit eurot.
Mängufirma Reworks asutaja Jarno Heikkinen teenis eelmisel aastal 31,7 miljonit eurot. Teine Reworksi asutaja Miika Fabritius teenis 25,6 miljonit eurot. 25 miljonit eurot teenis veel Aaro Väänänen, kes on samuti Reworksi asutaja.
Soome rahvusringhääling Yle avaldas tuhande soomlase maksuinfo. Nimekirja saab näha siin. | Soome maksuamet avaldas 2021. aastal enim teeninud inimeste nimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige rohkem raha teenis eelmisel aastal tarkvarafirma Goofy Unicorn juht Juhapekka Piiroinen. Ta teenis mullu 133,7 miljonit eurot.
Piiroinen ütles Soome ajalehele Helsingin Sanomat, et pole tegelikult nii palju raha teeninud. Tema sõnul on tegemist hoopis trükiveaga. Piiroineni sõnul juhtus viga siis, kui teatas maksuametile oma krüptotuludest.
Numbrikombinatsioon 1337 on vana arvutimeeste nali. Piiroinenil on kirjas ka 46,2 miljoni euro ulatuses tasumata makse, vahendas Yle.
Mängufirma Supercell asutaja Ilkka Paananen teenis 58,5 miljonit eurot. Ta tasus umbes 22 miljoni euro ulatuses makse.
2020. aastal teenis Soomes kõige rohkem raha mängufirma Supercell teine asutaja Mikko Kodisoja. Siis teenis ta üle 93 miljoni euro tulusid. 2021. aastal teenis Kodisoja 35,3 miljonit eurot.
Mängufirma Reworks asutaja Jarno Heikkinen teenis eelmisel aastal 31,7 miljonit eurot. Teine Reworksi asutaja Miika Fabritius teenis 25,6 miljonit eurot. 25 miljonit eurot teenis veel Aaro Väänänen, kes on samuti Reworksi asutaja.
Soome rahvusringhääling Yle avaldas tuhande soomlase maksuinfo. Nimekirja saab näha siin.
### Response:
Soome maksuamet avaldas 2021. aastal enim teeninud inimeste nimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flames viigistas viimase perioodi alguses seisu 2:2-le, aga kui kolmandikku oli veel mängida 8.20, viskas Nico Hischier Devilsi võiduvärava.
Seitse võitu järjest saanud Devilsile on see viimase kümnendi pikim võiduseeria. Flames on nüüd aga kaotanud kuus järjestikust kohtumist.
Tulemused:
Buffalo – Arizona 1:4
Detroit – Montreal 2:3 kv.
New Jersey – Calgary 3:2
NY Rangers – NY Islanders 3:4
Ottawa – Vancouver 4:6
Philadelphia – St. Louis 5:1
Toronto – Las Vegas 3:4
Tampa Bay – Edmonton 2:3
Winnipeg – Dallas 5:1
Seattle – Nashville 5:1
Los Angeles – Minnesota 1:0 | NHL: Devils pikendas võiduseeria seitsmemänguliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flames viigistas viimase perioodi alguses seisu 2:2-le, aga kui kolmandikku oli veel mängida 8.20, viskas Nico Hischier Devilsi võiduvärava.
Seitse võitu järjest saanud Devilsile on see viimase kümnendi pikim võiduseeria. Flames on nüüd aga kaotanud kuus järjestikust kohtumist.
Tulemused:
Buffalo – Arizona 1:4
Detroit – Montreal 2:3 kv.
New Jersey – Calgary 3:2
NY Rangers – NY Islanders 3:4
Ottawa – Vancouver 4:6
Philadelphia – St. Louis 5:1
Toronto – Las Vegas 3:4
Tampa Bay – Edmonton 2:3
Winnipeg – Dallas 5:1
Seattle – Nashville 5:1
Los Angeles – Minnesota 1:0
### Response:
NHL: Devils pikendas võiduseeria seitsmemänguliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohtu halduskolleegium võttis teisipäeval menetlusse MTÜ Loodusvõlu kaebuse, kus taotletakse ehitusloa tühistamist, mille alusel Eesti Energia tütarfirma Enefit Power rajab Ida-Virumaale Auvere külla õlitehast.
Tartu halduskohus ja Tartu ringkonnakohus jätsid MTÜ Loodusvõlu kaebuse rahuldamata. Viimati tegi seda ringkonnakohus, kes tänavu 14. juunil ei rahuldanud MTÜ Loodusvõlu kaebust vaidlustamaks Narva-Jõesuu linnavalitsuse otsust, millega anti ehitusluba õlitehase püstitamiseks.
Samuti on kohtud jätnud korduvalt rahuldamata Loodusvõlu esialgse õiguskaitse taotlused, mis puudutasid ehituse peatamist. Viimati tegi seda riigikohus 25. augustil. Riigikohus märkis toona otsuses, et hoolimata sellest, et kaks kohtuastet on Loodusvõlu kaebuse rahuldamata jätnud, ei pea riigikohus seda siiski perspektiivituks.
"Kaebaja on toonud esile tõsiseid küsimusi, eriti keskkonnamõju hindamise puudujääkide kohta. Seetõttu pole kaebuse eduväljavaated kolleegiumi hinnangul selgelt vähesed, aga ka mitte ülekaalukad," märkis riigikohus. | Riigikohus võttis menetlusse Auvere õlitehase ehitusloa kaebuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohtu halduskolleegium võttis teisipäeval menetlusse MTÜ Loodusvõlu kaebuse, kus taotletakse ehitusloa tühistamist, mille alusel Eesti Energia tütarfirma Enefit Power rajab Ida-Virumaale Auvere külla õlitehast.
Tartu halduskohus ja Tartu ringkonnakohus jätsid MTÜ Loodusvõlu kaebuse rahuldamata. Viimati tegi seda ringkonnakohus, kes tänavu 14. juunil ei rahuldanud MTÜ Loodusvõlu kaebust vaidlustamaks Narva-Jõesuu linnavalitsuse otsust, millega anti ehitusluba õlitehase püstitamiseks.
Samuti on kohtud jätnud korduvalt rahuldamata Loodusvõlu esialgse õiguskaitse taotlused, mis puudutasid ehituse peatamist. Viimati tegi seda riigikohus 25. augustil. Riigikohus märkis toona otsuses, et hoolimata sellest, et kaks kohtuastet on Loodusvõlu kaebuse rahuldamata jätnud, ei pea riigikohus seda siiski perspektiivituks.
"Kaebaja on toonud esile tõsiseid küsimusi, eriti keskkonnamõju hindamise puudujääkide kohta. Seetõttu pole kaebuse eduväljavaated kolleegiumi hinnangul selgelt vähesed, aga ka mitte ülekaalukad," märkis riigikohus.
### Response:
Riigikohus võttis menetlusse Auvere õlitehase ehitusloa kaebuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane paremkaitsja Byron Castillo mängis Ecuadori eest kaheksas MM-valikmängus, aga avastati, et ta pole tegelikult Ecuadoris sündinud ega tohiks koondist esindada. Juunis otsustas FIFA, et Castillol on selleks siiski täielik õigus, ehkki Tšiili alaliidu esitatud kaebuses väideti, et mees on esiteks sündinud Kolumbias ja teiseks valetanud oma tegeliku vanuse kohta, vahendab Soccernet.ee.
Ecuador lõpetas Lõuna-Ameerika valiksarja neljandana ja pääses Peruu ees automaatselt MM-ile. Peruu alaliit nõudis CAS-ilt, et MM-koht antaks hoopiks neile.
CAS leidis, et Castillo on sündinud Kolumbias ja ta kasutas Ecuadori passi saamiseks valeandmeid, aga MM-kohta neilt ära ei võetud. Küll aga määrati Ecuadorile 100 000 Šveitsi frangi suurune rahatrahv ja nad peavad järgmist MM-valiksarja alustama kolme miinuspunktiga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Spordikohtu otsus: Ecuador saab MM-finaalturniiril osaleda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane paremkaitsja Byron Castillo mängis Ecuadori eest kaheksas MM-valikmängus, aga avastati, et ta pole tegelikult Ecuadoris sündinud ega tohiks koondist esindada. Juunis otsustas FIFA, et Castillol on selleks siiski täielik õigus, ehkki Tšiili alaliidu esitatud kaebuses väideti, et mees on esiteks sündinud Kolumbias ja teiseks valetanud oma tegeliku vanuse kohta, vahendab Soccernet.ee.
Ecuador lõpetas Lõuna-Ameerika valiksarja neljandana ja pääses Peruu ees automaatselt MM-ile. Peruu alaliit nõudis CAS-ilt, et MM-koht antaks hoopiks neile.
CAS leidis, et Castillo on sündinud Kolumbias ja ta kasutas Ecuadori passi saamiseks valeandmeid, aga MM-kohta neilt ära ei võetud. Küll aga määrati Ecuadorile 100 000 Šveitsi frangi suurune rahatrahv ja nad peavad järgmist MM-valiksarja alustama kolme miinuspunktiga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Spordikohtu otsus: Ecuador saab MM-finaalturniiril osaleda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülo Valk kaitses doktoritöö kuradi kujutelmast ja ilmumisest eesti rahvausundis 1994. aastal. Aastal 2022 on ta Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor, keda huvi on kandnud uurima Kirde-India usundit ja folkloori.
Lisaks loengute pidamisele ja doktoritööde juhendamisele toimetab Ülo Valk ajakirja NVMEN. "See on religiooniajaloo tippajakiri, mis tähistab tuleval aastal 70. ilmumisaastat, ja see on äärmiselt põnev töö," ütleb professor, kellega kõnelesime nähtava ja nähtamatu maailma vastastikusest mõjust, kuid ka teaduse tegemisest ja õpetamisest.
Ükspäev sõitsin Tartu rongijaama ja must kass jalutas laisalt üle tee. Ütlesin endale naljatamisi: see on õnnekass! Eks ole seegi osa folkloorist. Kuidas teile folkloristina paistab – mis on see, mis esivanematelt on meile kandunud?
Kõigepealt keel kui tohutu vaimne ressurss – kogu sõnaline aines, mille oleme lapsest peale omandanud ja milles on palju folkloorset, kas või see, kuidas me teretame ja hüvasti jätame, kuidas soovime õnne või ütleme halvasti. Näiteks vande- ja sõimusõnadel on tugev seos kahjustava sõnamaagiaga – laimul ja needmisel on usundilised juured.
Praegu me räägime solvamisest, aga sajandeid tagasi oleks mõnest pahatahtlikust väljendist võinud alguse saada isegi nõiaprotsess. Sõnal on ikka olnud kaal ja jõud. Veel, väga palju on edasi kandunud mänge, tavasid ja käitumisreegleid, mida õpime märkamatult. Lisaks on folkloori aidanud edasi viia teadlik kogumis- ja avaldamistöö, millel Eestis on pikk traditsioon.
Miks on nii, et eesti folklooris ilmub kurat pigem mehe kui naise kujul, ja sageli just mõisahärrana?
Rahvausundis ja folklooris määravad väga palju võimusuhted. Kurat on Uues Testamendis ja luterlikus kultuuris maise ilma valitseja. Et ta ilmub rohkem mehe kui naisena, selle taga on patriarhaalne elukorraldus. Mees oli see, kes esindas võimu ja kes kodunt väljaspool tegutses.
19. sajandi lõpul nähti kuradit tihti võõra mehena, keda kohati pimedas teel olles. Mustad tõllad, mis teedel kihutasid, ja saksa rüüs kuradid on selle aja eesti usundilistele juttudele omased. Muidugi peegeldab võimulolijate demoniseerimine eesti talurahva ja mõisnike vaenulikke suhteid. Praegu me võtame kuradit kui tegelast rahvajuttudest, aga omal ajal oli ta ikkagi kardetav reaalsus.
Mis üldse ajendab inimest looma kurja kuju – on see vajadus mõtestada ümbritsevat maailma?
Inimene on mõtlev olend ja uskumuste taga on aastatuhandeid kestnud mõttetöö. Kurja kuju on olemas ristiusus, kuid ka näiteks budismis on idee isikustatud kurjusest – see on Māra, kes on ühtaegu maist ilma valitsev surmajumal ja deemonlik paharet, kes inimesi kiusab. Virguval Buddhal on Māraga samalaadne kokkupõrge nagu Jeesusel, kes kohtus kõrbes saatanaga.
Hinduismis ja paljudel loodusrahvastel sellist mustvalget heade ja kurjade jõudude vastandamist ei ole. Hinduismi jumalad on tihti loomult vastuolulised. Võtame kas või Šiva, kes on küll maailma hävitaja, aga ka selle hoidja, kes seostub viljakusega. Või tantristlik jumalanna Kālī, kes on küll vägivaldne ja raevukas, kuid oma austajate suhtes emalik ja hoolitsev. Wendy Doniger O'Flaherty on kirjutanud põhjaliku monograafia kurjuse algupärast hinduismis, kus ta näitab, et kurjuse teooriaid on väga erinevaid ja need täiendavad üksteist.
Eesti 19. sajandi rahvausundit valitses kristlikust õpetusest pärit kurat, kuid tema kõrval tunti hulgaliselt loodushaldjaid ja teisi vaimolendeid. Sageli polnud nad põhimõtteliselt kurjad, kuid siiski mõnevõrra ohtlikud, nõudes lugupidamist ja ettevaatust.
Mida on meil folkloorsest pärandist suuremas plaanis õppida?
See aines on niivõrd rikkalik, avar ja lausa põhjatu, et kui seda oleks kas või koolitundides rohkem, mõistaks eestlane paremini oma esivanemaid, aga võib-olla ka iseennast.
Samas on folklooris palju vastuolulist, on ksenofoobset, rassistlikku ja seksistlikku, on arulagedust. Jakob Hurt, olles ise pastor, pidi omal ajal põhjendama, miks ebausku ja muud taolist jama on vaja üles kirjutada. Ta taipas, et seegi on meie kultuur, meie pärand, ja me ei tohiks endist luua ilustatud pilti.
Üks valdkond, mida võiksime kindlasti paremini tunda, on kohapärimus, kõik need mälestused, lood ja teadmised, mis seostuvad inimesele oluliste paikadega, aitavad luua kuuluvuse tunnet, ka sidet loodusega, mida linnas oleme kaotamas. Kodutunne on seotud nostalgiaga, ja seda on folklooris palju. Kodu on omakorda seotud perepärimusega, mis määrab paljuski selle, kes me oleme. Kuigi folkloor seostub minevikuga, saab ta oma tähendussisu ja mõtte olevikus, täna ja praegu.
Üks lugu, mis ehk folkloristile võib huvitav olla: toidupoes pika saba lõpus seisis minu ees üks 40-ndates naine, kes ilmselt mu kärsitust märkas ja ütles, et temal on terve suur korvitäis, minul ainult üks ese, mingu ma temast ette. Sattusime rääkima. "Ma varusin toitu," ütles naine oma ostukorvile osutades. "Kui Kaja Kallas rääkis telekas, et võimalik on elektrikatkestus, jooksid mul külmavärinad üle. Ma teen reikit ja saan keha kaudu olulist informatsiooni." Tal tulid pisarad silma ja kui ta mulle oma kogemusest rääkis, jooksid minulgi judinad üle: tajusin, kui pingeline ja ärev see maailm praegu on.
See on väga hea näide, mis tabab midagi olemuslikku. Ühelt poolt kajastub siin tänapäevane uuest vaimsusest kantud rahvausk. Teisalt näeme vajadust jagada tähendusrikast kogemust jutuvormis, mis on rahvapärimuse üks kandvaid jõude. Ja kolmandaks on see näide spontaansest läbielamisest, milles on midagi ürgset. Inimkeha võib mäletada midagi ajatut, mis kultuuris on kadumas.
Filosoof ja religiooniuurija Charles Taylor on võrrelnud meie aja maailmapilti kunagise üleloomuliku elutunnetusega. Ta selgitab, et oluline pole mitte erinevus teadusliku ja irratsionaalse mõtlemise vahel, vaid pigem see, kuidas me tajume oma keha ja oma isiksuse piire. Modernismiajal on mõtlemine, emotsioonid ja teadvus kinni meis kui kehasse suletud olendites. Varem olid inimesed kehaliselt keskkonnale ja nähtamatule maailmale palju avatumad. Mõtted ja emotsioonid kandusid väga kergesti edasi ja välised jõud mõjutasid inimest, mis kokkuvõttes tegi ta vastuvõtlikuks ka kahjustavale nõidusele, maagiale või seestumusele, mil mõni kuri jõud võtab inimese oma võimusesse.
19. sajandi eesti rahvususundi maailm oli palju jõulisemalt emotsionaalne ja avatum. Kui ehmatus- või kõhedustunne tekitab meis külmavärinaid, on see ühtlasi kogemus, milles avaldub mineviku maailmataju – omamoodi mälestus kaugest ajast, mil me ei olnud veel oma kehadesse kapseldunud.
Turvatunde on meie elult võtnud ju eelkõige Ukraina sõda, mis pole ainult militaarne konflikt – sel on ka oma maagiline mõõde. Mitmed ukraina nõiad kinnitavad, et tänu nende osalusele sunniti Putini armee Kiievi alt põgenema, ja et just nemad käivitasid varjatud jõu, mis aitas Ukraina vägesid ja nurjas vene nõidade musta maagia. Õnneks oli ja on ukrainlastel muidugi abiks Eesti kingitud relvastus, muu abi ja meie tugev poolehoid. (Muheleb.) Väheharitud vene soldatite ebausklikku hirmu ei tasu alahinnata.
Kui meenutada nõiaprotsesse, siis usuti ju, et nõidus on päris. Nõidu hukati, et nad rohkem halba ei teeks.
Jah, nõidumine oli veel Rootsi-aegse Tartu Ülikooli ajal selline kriminaalkuritegu, mille sooritamiseks kasutati deemonlike jõudude abi. Toona õpetlased jagasid seda vaadet ja see sobis ka rahvausundilisse maailmapilti ning inimeste argiellu.
Tänapäeval on nõidus meie jaoks folkloor ja selline määratlus teeb nõia jõuetuks, sest vägevast maagiast saab fiktsioon. On õnn, et me elame valgustatud maailmas ega usu enam, et kurjuse algupära on väljaspool inimest – erinevalt suurest osast maailmast, kus need hirmud on siiani olemas.
Viimasel ajal olete võrdlevalt uurinud Kirde-India põlisrahvaste usundit. Mis teid selle juures kütkestas?
Huvi on ammune – juba siis, kui olin esimese kursuse üliõpilane, kuulasin Linnart Mälli loenguid India usunditest ja hakkasin õppima sanskriti keelt.
Kirde-India teeb meile lähedasemaks mõõtkava – kui India on hiiglasuur, siis Kirde-Indias on palju väiksemaid rahvaid ja kultuure, mis on võrreldavad Eestiga. Mitmel pool Indias on džunglid maha raiutud, aga kirdeosariikides võib sattuda metsaküladesse, kus inimesed elavad kõrvuti tiigrite, elevantide, ninasarvikute ja teiste neljajalgsetega. Selline eksootiline keskkond inspireerib, paneb võrdlema ja mõtlema ning viib lõpuks arusaamisele, et folkloori toime inimesele polegi Eestis ja Indias kuigi erinev.
Sel suvel käisin Erasmuse vahetuse korras Bhutanis Thimphu Kuninglikus Kolledžis. Sealse riigikeele – dzongkha keele rääkijaid on alla miljoni, ka territoorium on Eestiga võrreldav. Sellel mägisel ja metsaga kaetud maal kannavad kultuuri järjepidevust Tiibeti budism ja elavad rahvausundid, kus tähtsal kohal on mäejumalad ja teised olendid, kes valitsevad metsade, vete ja muu looduse üle. Muidugi on nende seas ka ohtlik lumeinimene, kellest räägitud kogemusjutte õnnestus sel reisil kuulda mitmelt inimeselt.
Pidasin Thimphu kolledžis paar loengut, kohtusin antropoloogiaüliõpilaste ja õppejõududega ja ühel seminaril arutasime nende välitöödelt kogutud pärimust. Tutvustasin ka meie ingliskeelset õppekava "Folkloristika ja pärandirakendused" ning loodan, et saame järgmisel aastal Bhutanist mõne magistrandi – on põnev, et maailm tuleb siia Tartusse koju kätte. Sel aastal on meil üliõpilasi Jaapanist, Tiibetist, Indiast, Koreast ja Peruust, rääkimata Ühendriikidest või Inglismaast. See rikastab ka meie õppe ja teaduse põhisuunda, mis on muidugi eestikeelne ja keskendub eesti folkloorile.
Olite aasta tagasi külalisprofessor California Ülikoolis. Kuidas läks – oli ju veel pandeemia aeg?
Kui ma 2021. aasta augustis Berkeleysse jõudsin, keerati just ülikool lukust lahti. Kõiki ruineeriv digiõpe oli lõppenud ja üliõpilased tagasi, kõik vaktsineeritud, võib-olla mõne üksiku meditsiiniliselt põhjendatud erandiga. Muidugi kandsime kõik maske ja kui keegi kahtlustas endal Covidit, kõndis ta ülikooli hiigelsuurde testimiskeskusesse, mis töötas päevast päeva.
Lugesin Berkeley folkloristika programmis kahte kursust. Üks neist käsitles demonoloogia suhet rahvausundiga. Piirarv oli 50 üliõpilast ja nende hulka kõik huvilised ei pääsenudki. Teine oli kitsamas ringis kraadiõppe erikursus, kus arutlesime teooriate ja meetodite üle; paljuski tutvustasin Euroopa folkloristikat, mida Ameerika Ühendriikides hästi ei tunta.
Kas eesti folklooris on midagi meile ainuomast või on maailm ikkagi nii läbi põimunud, et on raske selgeid eristusi teha?
Kultuur käib ikka kokku keskkonnaga, milles elatakse. Täpselt samalaadset kooslust linna- ja maakultuurist ningloodusest nagu Eestis ei ole olemas mitte kuskil mujal, ja nii võime öelda, et ka folkloor on kordumatu.
Regivärsiline laul on ainuomaselt püsinud meil, ingerisoomlastel ja karjalastel, ja poeetilise keele ning mälupangana on see erakordne. Mida kaugemalt erinevate rahvaste traditsioone vaadata, seda enam torkavad silma tüpoloogilised sarnasused ja võib tunduda, et üldpilt on üsna ühetaoline. Aga mida enam süveneme elavasse pärimusse, seda enam märkame erinevat ja ainukordset.
Folkloristika ongi omamoodi kunst teha rahvapärimuse kohta selliseid üldistusi, mis ei varjuta üksikjuhtumite, tekstide ja esituste ainulaadsust. Folklooris on koos nii kordumatus kui ka lõppematu traditsioon.
Milline on folkloristika perspektiiv ingliskeelses teadusmaailmas?
Kindlasti on folkloristikal perspektiivi! (Naerab.) Väga tugevad traditsioonid on Ameerika Ühendriikides, meil Põhja-Euroopas, Aasia tõuseb võimsalt, India ja Hiina ... Web of Science'i ajakirjade loendis on üle kümne folkloristikaajakirja.
Viimase paarikümne aasta jooksul on ainuüksi meie osakonnast tulnud üle 30 folkloristikadoktori, kellest enamik on jäänud erialasele tööle meil või mujal. Meie eriala ei ole rahamahukas, aga investeering sellesse on pikaajalise toimega, toetades iga kultuuri järjepidevust. Nii töötame Tartus palju väikerahvaste tudengitega, kellest võivad saada oma maade esimesed folkloristid.
Eesti on avatud ja ka folkloristika on muutunud paljuski tänu sellele, et oleme isolatsioonist pääsenud. Kahjuks on projektipõhine teadus väga habras ja kulutab palju vaimset ja ajalist ressurssi. Meie õppetöö põhineb tõepoolest teadusel ka selles mõttes, et õppekavade ülalpidamine ja üliõpilaste juhendamine poleks mõeldav ilma teadusrahata. Seda on raske saada ja lihtne kaotada.
Tähistasite augustis oma 60. sünnipäeva ja rahvusülikooli tänavuse sünnipäeva eel pälvisite Tartu Ülikooli medali pikaajalise kaaluka panuse eest ülikooli arengusse. Palju õnne! Mida ütleb vanarahvas aastate ja elutarkuse lisandumise kohta?
Ega siin väga suuri üllatusi ei ole. Rõhutatakse õppimise olulisust: kes õpib, see teab. Võrreldakse, mis on olulisem – kas teadmised ja tarkus või rikkus –, ja loomulikult hinnatakse tarkust.
Aga nagu folklooris ikka, on ka selliseid ütlemisi, et vana karu enam tantsima ei õpeta, või et vanainimest õpetada on sama hea kui surnut arstida. (Muheleb.) Ma ei ole viimasega muidugi nõus. Tartu Ülikoolis ongi sümpaatne see, et üha enam tuleb õppima väga erinevas vanuses tudengeid. Kõigilt neilt on ka minul palju õppida. | Ülo Valk: folklooris ilmutavad end ühiskonna võimusuhted | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülo Valk kaitses doktoritöö kuradi kujutelmast ja ilmumisest eesti rahvausundis 1994. aastal. Aastal 2022 on ta Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor, keda huvi on kandnud uurima Kirde-India usundit ja folkloori.
Lisaks loengute pidamisele ja doktoritööde juhendamisele toimetab Ülo Valk ajakirja NVMEN. "See on religiooniajaloo tippajakiri, mis tähistab tuleval aastal 70. ilmumisaastat, ja see on äärmiselt põnev töö," ütleb professor, kellega kõnelesime nähtava ja nähtamatu maailma vastastikusest mõjust, kuid ka teaduse tegemisest ja õpetamisest.
Ükspäev sõitsin Tartu rongijaama ja must kass jalutas laisalt üle tee. Ütlesin endale naljatamisi: see on õnnekass! Eks ole seegi osa folkloorist. Kuidas teile folkloristina paistab – mis on see, mis esivanematelt on meile kandunud?
Kõigepealt keel kui tohutu vaimne ressurss – kogu sõnaline aines, mille oleme lapsest peale omandanud ja milles on palju folkloorset, kas või see, kuidas me teretame ja hüvasti jätame, kuidas soovime õnne või ütleme halvasti. Näiteks vande- ja sõimusõnadel on tugev seos kahjustava sõnamaagiaga – laimul ja needmisel on usundilised juured.
Praegu me räägime solvamisest, aga sajandeid tagasi oleks mõnest pahatahtlikust väljendist võinud alguse saada isegi nõiaprotsess. Sõnal on ikka olnud kaal ja jõud. Veel, väga palju on edasi kandunud mänge, tavasid ja käitumisreegleid, mida õpime märkamatult. Lisaks on folkloori aidanud edasi viia teadlik kogumis- ja avaldamistöö, millel Eestis on pikk traditsioon.
Miks on nii, et eesti folklooris ilmub kurat pigem mehe kui naise kujul, ja sageli just mõisahärrana?
Rahvausundis ja folklooris määravad väga palju võimusuhted. Kurat on Uues Testamendis ja luterlikus kultuuris maise ilma valitseja. Et ta ilmub rohkem mehe kui naisena, selle taga on patriarhaalne elukorraldus. Mees oli see, kes esindas võimu ja kes kodunt väljaspool tegutses.
19. sajandi lõpul nähti kuradit tihti võõra mehena, keda kohati pimedas teel olles. Mustad tõllad, mis teedel kihutasid, ja saksa rüüs kuradid on selle aja eesti usundilistele juttudele omased. Muidugi peegeldab võimulolijate demoniseerimine eesti talurahva ja mõisnike vaenulikke suhteid. Praegu me võtame kuradit kui tegelast rahvajuttudest, aga omal ajal oli ta ikkagi kardetav reaalsus.
Mis üldse ajendab inimest looma kurja kuju – on see vajadus mõtestada ümbritsevat maailma?
Inimene on mõtlev olend ja uskumuste taga on aastatuhandeid kestnud mõttetöö. Kurja kuju on olemas ristiusus, kuid ka näiteks budismis on idee isikustatud kurjusest – see on Māra, kes on ühtaegu maist ilma valitsev surmajumal ja deemonlik paharet, kes inimesi kiusab. Virguval Buddhal on Māraga samalaadne kokkupõrge nagu Jeesusel, kes kohtus kõrbes saatanaga.
Hinduismis ja paljudel loodusrahvastel sellist mustvalget heade ja kurjade jõudude vastandamist ei ole. Hinduismi jumalad on tihti loomult vastuolulised. Võtame kas või Šiva, kes on küll maailma hävitaja, aga ka selle hoidja, kes seostub viljakusega. Või tantristlik jumalanna Kālī, kes on küll vägivaldne ja raevukas, kuid oma austajate suhtes emalik ja hoolitsev. Wendy Doniger O'Flaherty on kirjutanud põhjaliku monograafia kurjuse algupärast hinduismis, kus ta näitab, et kurjuse teooriaid on väga erinevaid ja need täiendavad üksteist.
Eesti 19. sajandi rahvausundit valitses kristlikust õpetusest pärit kurat, kuid tema kõrval tunti hulgaliselt loodushaldjaid ja teisi vaimolendeid. Sageli polnud nad põhimõtteliselt kurjad, kuid siiski mõnevõrra ohtlikud, nõudes lugupidamist ja ettevaatust.
Mida on meil folkloorsest pärandist suuremas plaanis õppida?
See aines on niivõrd rikkalik, avar ja lausa põhjatu, et kui seda oleks kas või koolitundides rohkem, mõistaks eestlane paremini oma esivanemaid, aga võib-olla ka iseennast.
Samas on folklooris palju vastuolulist, on ksenofoobset, rassistlikku ja seksistlikku, on arulagedust. Jakob Hurt, olles ise pastor, pidi omal ajal põhjendama, miks ebausku ja muud taolist jama on vaja üles kirjutada. Ta taipas, et seegi on meie kultuur, meie pärand, ja me ei tohiks endist luua ilustatud pilti.
Üks valdkond, mida võiksime kindlasti paremini tunda, on kohapärimus, kõik need mälestused, lood ja teadmised, mis seostuvad inimesele oluliste paikadega, aitavad luua kuuluvuse tunnet, ka sidet loodusega, mida linnas oleme kaotamas. Kodutunne on seotud nostalgiaga, ja seda on folklooris palju. Kodu on omakorda seotud perepärimusega, mis määrab paljuski selle, kes me oleme. Kuigi folkloor seostub minevikuga, saab ta oma tähendussisu ja mõtte olevikus, täna ja praegu.
Üks lugu, mis ehk folkloristile võib huvitav olla: toidupoes pika saba lõpus seisis minu ees üks 40-ndates naine, kes ilmselt mu kärsitust märkas ja ütles, et temal on terve suur korvitäis, minul ainult üks ese, mingu ma temast ette. Sattusime rääkima. "Ma varusin toitu," ütles naine oma ostukorvile osutades. "Kui Kaja Kallas rääkis telekas, et võimalik on elektrikatkestus, jooksid mul külmavärinad üle. Ma teen reikit ja saan keha kaudu olulist informatsiooni." Tal tulid pisarad silma ja kui ta mulle oma kogemusest rääkis, jooksid minulgi judinad üle: tajusin, kui pingeline ja ärev see maailm praegu on.
See on väga hea näide, mis tabab midagi olemuslikku. Ühelt poolt kajastub siin tänapäevane uuest vaimsusest kantud rahvausk. Teisalt näeme vajadust jagada tähendusrikast kogemust jutuvormis, mis on rahvapärimuse üks kandvaid jõude. Ja kolmandaks on see näide spontaansest läbielamisest, milles on midagi ürgset. Inimkeha võib mäletada midagi ajatut, mis kultuuris on kadumas.
Filosoof ja religiooniuurija Charles Taylor on võrrelnud meie aja maailmapilti kunagise üleloomuliku elutunnetusega. Ta selgitab, et oluline pole mitte erinevus teadusliku ja irratsionaalse mõtlemise vahel, vaid pigem see, kuidas me tajume oma keha ja oma isiksuse piire. Modernismiajal on mõtlemine, emotsioonid ja teadvus kinni meis kui kehasse suletud olendites. Varem olid inimesed kehaliselt keskkonnale ja nähtamatule maailmale palju avatumad. Mõtted ja emotsioonid kandusid väga kergesti edasi ja välised jõud mõjutasid inimest, mis kokkuvõttes tegi ta vastuvõtlikuks ka kahjustavale nõidusele, maagiale või seestumusele, mil mõni kuri jõud võtab inimese oma võimusesse.
19. sajandi eesti rahvususundi maailm oli palju jõulisemalt emotsionaalne ja avatum. Kui ehmatus- või kõhedustunne tekitab meis külmavärinaid, on see ühtlasi kogemus, milles avaldub mineviku maailmataju – omamoodi mälestus kaugest ajast, mil me ei olnud veel oma kehadesse kapseldunud.
Turvatunde on meie elult võtnud ju eelkõige Ukraina sõda, mis pole ainult militaarne konflikt – sel on ka oma maagiline mõõde. Mitmed ukraina nõiad kinnitavad, et tänu nende osalusele sunniti Putini armee Kiievi alt põgenema, ja et just nemad käivitasid varjatud jõu, mis aitas Ukraina vägesid ja nurjas vene nõidade musta maagia. Õnneks oli ja on ukrainlastel muidugi abiks Eesti kingitud relvastus, muu abi ja meie tugev poolehoid. (Muheleb.) Väheharitud vene soldatite ebausklikku hirmu ei tasu alahinnata.
Kui meenutada nõiaprotsesse, siis usuti ju, et nõidus on päris. Nõidu hukati, et nad rohkem halba ei teeks.
Jah, nõidumine oli veel Rootsi-aegse Tartu Ülikooli ajal selline kriminaalkuritegu, mille sooritamiseks kasutati deemonlike jõudude abi. Toona õpetlased jagasid seda vaadet ja see sobis ka rahvausundilisse maailmapilti ning inimeste argiellu.
Tänapäeval on nõidus meie jaoks folkloor ja selline määratlus teeb nõia jõuetuks, sest vägevast maagiast saab fiktsioon. On õnn, et me elame valgustatud maailmas ega usu enam, et kurjuse algupära on väljaspool inimest – erinevalt suurest osast maailmast, kus need hirmud on siiani olemas.
Viimasel ajal olete võrdlevalt uurinud Kirde-India põlisrahvaste usundit. Mis teid selle juures kütkestas?
Huvi on ammune – juba siis, kui olin esimese kursuse üliõpilane, kuulasin Linnart Mälli loenguid India usunditest ja hakkasin õppima sanskriti keelt.
Kirde-India teeb meile lähedasemaks mõõtkava – kui India on hiiglasuur, siis Kirde-Indias on palju väiksemaid rahvaid ja kultuure, mis on võrreldavad Eestiga. Mitmel pool Indias on džunglid maha raiutud, aga kirdeosariikides võib sattuda metsaküladesse, kus inimesed elavad kõrvuti tiigrite, elevantide, ninasarvikute ja teiste neljajalgsetega. Selline eksootiline keskkond inspireerib, paneb võrdlema ja mõtlema ning viib lõpuks arusaamisele, et folkloori toime inimesele polegi Eestis ja Indias kuigi erinev.
Sel suvel käisin Erasmuse vahetuse korras Bhutanis Thimphu Kuninglikus Kolledžis. Sealse riigikeele – dzongkha keele rääkijaid on alla miljoni, ka territoorium on Eestiga võrreldav. Sellel mägisel ja metsaga kaetud maal kannavad kultuuri järjepidevust Tiibeti budism ja elavad rahvausundid, kus tähtsal kohal on mäejumalad ja teised olendid, kes valitsevad metsade, vete ja muu looduse üle. Muidugi on nende seas ka ohtlik lumeinimene, kellest räägitud kogemusjutte õnnestus sel reisil kuulda mitmelt inimeselt.
Pidasin Thimphu kolledžis paar loengut, kohtusin antropoloogiaüliõpilaste ja õppejõududega ja ühel seminaril arutasime nende välitöödelt kogutud pärimust. Tutvustasin ka meie ingliskeelset õppekava "Folkloristika ja pärandirakendused" ning loodan, et saame järgmisel aastal Bhutanist mõne magistrandi – on põnev, et maailm tuleb siia Tartusse koju kätte. Sel aastal on meil üliõpilasi Jaapanist, Tiibetist, Indiast, Koreast ja Peruust, rääkimata Ühendriikidest või Inglismaast. See rikastab ka meie õppe ja teaduse põhisuunda, mis on muidugi eestikeelne ja keskendub eesti folkloorile.
Olite aasta tagasi külalisprofessor California Ülikoolis. Kuidas läks – oli ju veel pandeemia aeg?
Kui ma 2021. aasta augustis Berkeleysse jõudsin, keerati just ülikool lukust lahti. Kõiki ruineeriv digiõpe oli lõppenud ja üliõpilased tagasi, kõik vaktsineeritud, võib-olla mõne üksiku meditsiiniliselt põhjendatud erandiga. Muidugi kandsime kõik maske ja kui keegi kahtlustas endal Covidit, kõndis ta ülikooli hiigelsuurde testimiskeskusesse, mis töötas päevast päeva.
Lugesin Berkeley folkloristika programmis kahte kursust. Üks neist käsitles demonoloogia suhet rahvausundiga. Piirarv oli 50 üliõpilast ja nende hulka kõik huvilised ei pääsenudki. Teine oli kitsamas ringis kraadiõppe erikursus, kus arutlesime teooriate ja meetodite üle; paljuski tutvustasin Euroopa folkloristikat, mida Ameerika Ühendriikides hästi ei tunta.
Kas eesti folklooris on midagi meile ainuomast või on maailm ikkagi nii läbi põimunud, et on raske selgeid eristusi teha?
Kultuur käib ikka kokku keskkonnaga, milles elatakse. Täpselt samalaadset kooslust linna- ja maakultuurist ningloodusest nagu Eestis ei ole olemas mitte kuskil mujal, ja nii võime öelda, et ka folkloor on kordumatu.
Regivärsiline laul on ainuomaselt püsinud meil, ingerisoomlastel ja karjalastel, ja poeetilise keele ning mälupangana on see erakordne. Mida kaugemalt erinevate rahvaste traditsioone vaadata, seda enam torkavad silma tüpoloogilised sarnasused ja võib tunduda, et üldpilt on üsna ühetaoline. Aga mida enam süveneme elavasse pärimusse, seda enam märkame erinevat ja ainukordset.
Folkloristika ongi omamoodi kunst teha rahvapärimuse kohta selliseid üldistusi, mis ei varjuta üksikjuhtumite, tekstide ja esituste ainulaadsust. Folklooris on koos nii kordumatus kui ka lõppematu traditsioon.
Milline on folkloristika perspektiiv ingliskeelses teadusmaailmas?
Kindlasti on folkloristikal perspektiivi! (Naerab.) Väga tugevad traditsioonid on Ameerika Ühendriikides, meil Põhja-Euroopas, Aasia tõuseb võimsalt, India ja Hiina ... Web of Science'i ajakirjade loendis on üle kümne folkloristikaajakirja.
Viimase paarikümne aasta jooksul on ainuüksi meie osakonnast tulnud üle 30 folkloristikadoktori, kellest enamik on jäänud erialasele tööle meil või mujal. Meie eriala ei ole rahamahukas, aga investeering sellesse on pikaajalise toimega, toetades iga kultuuri järjepidevust. Nii töötame Tartus palju väikerahvaste tudengitega, kellest võivad saada oma maade esimesed folkloristid.
Eesti on avatud ja ka folkloristika on muutunud paljuski tänu sellele, et oleme isolatsioonist pääsenud. Kahjuks on projektipõhine teadus väga habras ja kulutab palju vaimset ja ajalist ressurssi. Meie õppetöö põhineb tõepoolest teadusel ka selles mõttes, et õppekavade ülalpidamine ja üliõpilaste juhendamine poleks mõeldav ilma teadusrahata. Seda on raske saada ja lihtne kaotada.
Tähistasite augustis oma 60. sünnipäeva ja rahvusülikooli tänavuse sünnipäeva eel pälvisite Tartu Ülikooli medali pikaajalise kaaluka panuse eest ülikooli arengusse. Palju õnne! Mida ütleb vanarahvas aastate ja elutarkuse lisandumise kohta?
Ega siin väga suuri üllatusi ei ole. Rõhutatakse õppimise olulisust: kes õpib, see teab. Võrreldakse, mis on olulisem – kas teadmised ja tarkus või rikkus –, ja loomulikult hinnatakse tarkust.
Aga nagu folklooris ikka, on ka selliseid ütlemisi, et vana karu enam tantsima ei õpeta, või et vanainimest õpetada on sama hea kui surnut arstida. (Muheleb.) Ma ei ole viimasega muidugi nõus. Tartu Ülikoolis ongi sümpaatne see, et üha enam tuleb õppima väga erinevas vanuses tudengeid. Kõigilt neilt on ka minul palju õppida.
### Response:
Ülo Valk: folklooris ilmutavad end ühiskonna võimusuhted |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkursi eesmärk oli meelitada nooremat põlvkonda – 15-19-aastaseid – ilukirjandust lugema ja kirjutama ning võib öelda, et see eesmärk on igati täidetud. Võistlusel osales koguni 103 novelli 77 autorilt, seejuures paistis silma tekstide tugev keskmine tase.
Esikoha pälvis 15-aastase Anastassia Kuznetsova pealkirjata novell. Žüriiliige Made Luiga sõnas, et Kuznetsova tekst on imepärane ka siis, kui mitte teada kirjutaja noorust. "See on läbi ja lõhki ilukirjandus, oma isikliku kogemuse poeetiline üldistamine. Üsna erakordne on ka mälu ja mäletamise temaatika tema novelletis – kuigi see on kirjanduse põhiaines, aga tavaliselt on vaja enne natuke elada, et taibata – maailm ongi mälu," lisas Luiga.
Eripreemia pälvis Anni Sooman novelliga "Randa", mis paistis silma tugeva stiilitunnetuse ja põneva süžee poolest, ning Anna Birgitta Põdra introspektiivne ja detailitundlik novell "Lihtsalt".
Võitjate vahel läks jagamisele 1500-eurone auhinnafond. Novellid ilmuvad Värskes Rõhus, võidunovell näeb ilmavalgust ka kogumikus "Eesti novell 2023". | Värske Rõhu ja "Eesti novelli" novellikonkursi võitis 15-aastane Anastassia Kuznetsova | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkursi eesmärk oli meelitada nooremat põlvkonda – 15-19-aastaseid – ilukirjandust lugema ja kirjutama ning võib öelda, et see eesmärk on igati täidetud. Võistlusel osales koguni 103 novelli 77 autorilt, seejuures paistis silma tekstide tugev keskmine tase.
Esikoha pälvis 15-aastase Anastassia Kuznetsova pealkirjata novell. Žüriiliige Made Luiga sõnas, et Kuznetsova tekst on imepärane ka siis, kui mitte teada kirjutaja noorust. "See on läbi ja lõhki ilukirjandus, oma isikliku kogemuse poeetiline üldistamine. Üsna erakordne on ka mälu ja mäletamise temaatika tema novelletis – kuigi see on kirjanduse põhiaines, aga tavaliselt on vaja enne natuke elada, et taibata – maailm ongi mälu," lisas Luiga.
Eripreemia pälvis Anni Sooman novelliga "Randa", mis paistis silma tugeva stiilitunnetuse ja põneva süžee poolest, ning Anna Birgitta Põdra introspektiivne ja detailitundlik novell "Lihtsalt".
Võitjate vahel läks jagamisele 1500-eurone auhinnafond. Novellid ilmuvad Värskes Rõhus, võidunovell näeb ilmavalgust ka kogumikus "Eesti novell 2023".
### Response:
Värske Rõhu ja "Eesti novelli" novellikonkursi võitis 15-aastane Anastassia Kuznetsova |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates lavakunstikooli lõpetamisest 2018. aastal oled sa tegutsenud vabakutselise lavastajana ja toonud lavale kuus lavastust. Kõik eri teatrites. Kas sul ongi eesmärk töötada lavastajana kõikides eesti teatrites?
Ega ma ei ole sellist eesmärki endale otseselt sihiks võtnud, aga nüüd, kui nii paljudes teatrites on juba käidud, siis miks ka mitte. Vaatame, kuidas see asi läheb.
Kuidas sa Ugalasse sattusid?
Ugalasse kutsus mind Tanel Jonas, kes vaatas minu Vanemuise teatris tehtud lavastuse "Mitte midagi" esietendust. Ja siis juhtus selline ääretult lahe ja veidi filmilik moment, et tuleb esietenduse peol ühe teatri loominguline juht sinu juurde ja ütleb, et kuule, sa võiksid meie juurde ka tulla. Sealt edasi hakkasime Taneliga koos juba arutama, mis see konkreetne materjal võiks olla, mida Ugalas lavale tuua, ja ühel hetkel ma jõudsin Phillip McMahoni näidendini "Come on Home", mis eesti keeles sai pealkirjaks "Tule õige koju".
Kuidas see iiri peredraama sinuni jõudis ja miks otsustasid just selle materjali lavale tuua?
Üha rohkem ja rohkem ma märkan, et siin elus on väga suur roll juhusel. Ka selle näidendi leidsin ma juhuslikult. Mul on arvutis tuhatkond näidendit ja aeg-ajalt ma siis otsin ja "surfan" selles failide hulgas. Ma ei mäleta, miks ma just selle näidendi otsustasin lahti teha, aga juba paari esimese lehekülje järel tekkis mul äratundmine, et midagi seal on ja ma tahaksin selle teksti lavale tuua.
Aga nüüd, kui te olete selle näidendiga juba poolteist kuud proove teinud, mis sa nüüd ütleksid, mis on selle põhiline sõnum või mis sind praegu kõige rohkem köidab? Ma ise mäletan, et kui ma seda näidendit esimest korda lugesin, siis mulle väga meeldis autori huumor. Aga meeldis ka tegelaste "elusus" – keegi neist ei olnud stereotüüpne ja kui keegi isegi alguses selline tundus, siis hilisemate stseenidega paljastus, et see oli olnud ainult tegelase kaitsekiht.
Mis mind ka kohe haaras, on, et need tegelased on hästi toored ja ilma igasuguste filtriteta, aga siiski varjavad nad väga paljut. Ma ütlesin ka näitlejatele kohe esimeses proovis, et see on selles mõttes huvitav näidend, et siin ei ole ühtegi kangelast, kelle järgi teisi tegelasi hinnata või kellega kõrvutada. Keegi neist ei ole käitunud 100% õigesti.
Aga lavastuse sõnumi võtaksin ma kokku järgmise mõttekäiguga: mida rohkem sa mustust vaiba alla lükkad, seda ebamugavamaks läheb sellest vaibast ülekõndimine. Seda kiiremini läheb see vaip hallitama ja lõpuks on hais juba nii õudne, et tekib küsimus, miks ma juba ammu seda ära ei ole koristanud.
Kuna iga sinu järgmine lavastus on lavale jõudnud uues teatris, siis on sul ju trupis iga kord ka uued inimesed – näitlejad, kellega sa ei ole varem koostööd teinud.
Laias laastus küll jah. Mul on olnud alati vähemalt üks n-ö lähedane inimene. Kas siis kursusekaaslane või nüüd näiteks Ugalas näitlejatest Lauli Koppelmaa õppis minu vanemal kursusel ja Oskar Punga jälle nooremal, mis tõttu neid ma tundsin juba kooliajast. Aga sellegipoolest oleme me uutes rollides. Koos töötanud me varem ei ole. See on jah teema, mille peale ma olen ise ka mõtelnud. Sest ega ma ei ole tegelikult seda tüüpi inimene, kellele tohutult meeldiks kogu aeg uute inimestega tuttavaks saada ja seeläbi ka iseennast uuesti nende kaudu defineerima hakata. Aga eks see lavastaja töö ole selline ja midagi mind selles inspireerib ja ega ma ei tunne, et uute inimestega töötamine oleks tohutu katsumus.
Ometi võiks arvata, et teadmatust ja riski on iga kord siiski rohkem?
Absoluutselt. Ma pean iga kord aru saama, kuidas inimesed töötavad. Mis tüüpi näitleja keegi on. Ja lisaks sellele on ka konkreetne teater seal ümber iga kord uus ja asju tehakse teistmoodi. Harjumused ja kombed on teised. Eks ta väljakutse ole.
Erinevalt näitlejatest, kes on alati uued, on kõikidel sinu lavastustel sama kunstnik – Eugen Tamberg. Mis teid Eugeniga seob ja miks te olete otsustanud juba seitsmendat korda koos lavastuse luua?
Ma ei teagi, kas me oleme koos selle otsuse langetanud. Iga kord on teda minu ettepanekud huvitanud. Mulle väga meeldib, kuidas Eugen mõtleb ja meil on ühine loominguline protsess. Meile mõlemale meeldib asjad valmis mõelda. Me kumbki pole seda tüüpi, kes tahaksid viimase hetkeni otsi lahti hoida, et äkki tuleb veel mõni idee. Mõni ilmselt ütleks, et ma olen loojana piisavalt konservatiivne. Mulle väga hästi sobib, et lavakujunduse kavandid on valmis, et ma tean, milline lava mind ees ootab. See kõik on meil omavahel läbi arutatud, mingeid üllatusi ei ole. Aga üldiselt iga kord, kui me oleme midagi koos teinud, siis olgugi et me oleme koos selle lavakujunduse läbi mõelnud, on ikkagi üllatusmomente, mis paljastuvad alles lavaproovide käigus. Vahel on Eugenil need sinna juba varem mõeldud ja mina lihtsalt ei märganud neid enne, aga vahel on üllatusi ka meie mõlema jaoks. Ma arvan, et seda sorti ühise keele rääkimine hoiabki meid koos.
Lisaks lavakoolile on sul ka kunstiakadeemia taust. Kas sa ei ole mõelnud ise oma lavastusele ka kunstnik olla?
Muidugi olen mõelnud. Ma arvan, et kunagi ma vähemalt ühe korra tahaksin seda tõesti ka proovida. Luua igas mõttes autorilavastus. Nüüd ma juba vaikselt tunnen, et olen lavastajana jalgu alla saamas, aga esimesed aastad pärast kooli lõpetamist piisas täiesti sellest, et vastutada lavastajana. Kui panna sinna juurde, et olla samas protsessis veel lisaks kunstnik ka, siis ma oleksin ilmselt läbi põlenud või ennast hulluks mõelnud. Mul on väga hea meel, et mul on meeskond ja kõik kohustused ja mured ei kuulu otseselt minu vastutuse alla. Aga jah, ma arvan, et kunagi ma selle sammu astun. Selleks pean ma lihtsalt õppima mõisteid, nagu näiteks "pruss". Ma pean endale selgeks tegema, et mida millest üldse ehitada saab. Ütleme nii, et materjaliteadus on miski, mida ma peaksin juurde õppima, aga visuaalne mõtleja olen ma küll.
Kas ma eksin, kui väidan, et Johan Elm on üks eesti teatri noorema põlvkonna tugevamaid psühholoogilise teatri lavastajaid?
Ma pööran selles väites ümber ainult ühe sõna – tugevamaid. Ei ole minu asi seda enda kohta öelda. Aga ma olen kahtlemata noorema põlvkonna psühholoogilise teatri lavastaja. Ma olen ise ka selle üle mõelnud, sest arvatakse ju tõesti, et noored peaksid tegema midagi uut, midagi teistmoodi, midagi lõhkuma. Aga ma ei tunne, et mul oleks vajadust lõhkuda.
Sa ei taha hüüda nagu Konstantin Treplev Tšehhovi "Kajakas", et vaja on uusi vorme?
Ma vajan uusi vorme, aga ma tahan olemasolevaid vorme parandada, mitte neid ära lõhkuda ja midagi täiesti uut teha. Mul on omad asjad, mis mind teatri juures paeluvad, ja ülesanded, mille puhul ma näen, et mina pean need teatris lahendama. Asjad, millega ma ei ole rahul ja ma tahan teha neid paremini. Aga kõik see jääb psühholoogilise sõnateatri mänguväljale.
Oleksid sa valmis tooma näiteid?
Ma väga naudin tekstianalüüsi, aga ikkagi tuleb ette lavastusi, kus ma näen, et lavastaja töös näitlejatega on tekstianalüüsis jäänud mingid kihid kaardistamata. Või kui need on ka kaardistatud, siis mingil põhjusel ei tule see läbi. Ma vaatan lavastust ja kuulen sõnu ja intellektuaalselt mõistan, et nende sõnade taga on nii palju, kuid samas ma ei näe, et selle taustamaailmaga seal laval midagi tehtaks. Ma ei näe teist plaani. Psühholoogilise sõnateatriga käib kaasas selline hinnang nagu "mugavus" või mõnikord "mandumine", aga ma arvan, et asi ei ole psühholoogilises teatris kui sellises, vaid asi on selles, kuidas seda on lavastatud. Ma tahan oma visuaalse kunsti tausta, oma oskusi ja oma kriitilist meelt tekstide suhtes rakendada psühholoogilise teatri värskendamiseks ja võimendamiseks, et see oleks täpselt sama haarav ja täpselt sama kõnetav ja enneolematu kui mõni avangardlavastus.
Ometi ei ole sa kordagi lavastanud klassikat?
Ei ole tõesti. Kooli lõpus tekkis selle suhtes teatav tõrge. Ilmselt seoses asjaoluga, et koolis pidime me klassikat väga palju lugema, mis oli ka absoluutselt õige. Aga eks ma olen ka selline turvaline. Ma ei tahtnud kohe liiga suuri ampse võtta ja seetõttu ei olnud Tšehhov või Shakespeare ka minu esimene valik. Aga nüüd just viimaste kuude jooksul olen hakanud mõtlema, et lähitulevikus peaks vist ikka ühe Shakespeare'i tegema. Vaikselt jõuan selleni. Ma sisendan iseendale kogu aeg, et mul ei ole kiire. Ma ei pea kohe kõike tegema, mis sest, et on tunne, nagu peaks. Küll jõuab.
Aga kui Shakespeare, siis tragöödia või komöödia?
Tragöödia.
Sinu näidend "Vask" võitis 2017. aastal näidendivõistlusel kolmanda preemia. Miks sa seda lavale ei ole toonud?
Mul on olnud võimalus "Vaske" nüüd kahel korral lavastada esimese lugemise või kuuldemängu vormis. Kahe erineva trupiga. Ja mulle täiesti piisas. Ma kardan, et kui ma seda tegema hakkaksin, siis hakkaks mul lihtsalt igav, sest ma tean liiga täpselt, mis ma sinna sisse olen kirjutanud ja avastada väga enam midagi poleks. Ja ma kardan ka, et võib-olla tekiksid käärid, kui keegi trupiliikmetest mõistab seda hoopis teistmoodi ja siis see uus pilt ei mahuks enam minu tervikusse. Ma pigem näeksin hea meelega, et keegi teine võtaks selle näidendi lavastada. Mina omalt poolt annaksin lavastajale täieliku tõlgendusvabaduse. | Johan Elm: tahan teatris olemasolevaid vorme parandada, mitte neid ära lõhkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates lavakunstikooli lõpetamisest 2018. aastal oled sa tegutsenud vabakutselise lavastajana ja toonud lavale kuus lavastust. Kõik eri teatrites. Kas sul ongi eesmärk töötada lavastajana kõikides eesti teatrites?
Ega ma ei ole sellist eesmärki endale otseselt sihiks võtnud, aga nüüd, kui nii paljudes teatrites on juba käidud, siis miks ka mitte. Vaatame, kuidas see asi läheb.
Kuidas sa Ugalasse sattusid?
Ugalasse kutsus mind Tanel Jonas, kes vaatas minu Vanemuise teatris tehtud lavastuse "Mitte midagi" esietendust. Ja siis juhtus selline ääretult lahe ja veidi filmilik moment, et tuleb esietenduse peol ühe teatri loominguline juht sinu juurde ja ütleb, et kuule, sa võiksid meie juurde ka tulla. Sealt edasi hakkasime Taneliga koos juba arutama, mis see konkreetne materjal võiks olla, mida Ugalas lavale tuua, ja ühel hetkel ma jõudsin Phillip McMahoni näidendini "Come on Home", mis eesti keeles sai pealkirjaks "Tule õige koju".
Kuidas see iiri peredraama sinuni jõudis ja miks otsustasid just selle materjali lavale tuua?
Üha rohkem ja rohkem ma märkan, et siin elus on väga suur roll juhusel. Ka selle näidendi leidsin ma juhuslikult. Mul on arvutis tuhatkond näidendit ja aeg-ajalt ma siis otsin ja "surfan" selles failide hulgas. Ma ei mäleta, miks ma just selle näidendi otsustasin lahti teha, aga juba paari esimese lehekülje järel tekkis mul äratundmine, et midagi seal on ja ma tahaksin selle teksti lavale tuua.
Aga nüüd, kui te olete selle näidendiga juba poolteist kuud proove teinud, mis sa nüüd ütleksid, mis on selle põhiline sõnum või mis sind praegu kõige rohkem köidab? Ma ise mäletan, et kui ma seda näidendit esimest korda lugesin, siis mulle väga meeldis autori huumor. Aga meeldis ka tegelaste "elusus" – keegi neist ei olnud stereotüüpne ja kui keegi isegi alguses selline tundus, siis hilisemate stseenidega paljastus, et see oli olnud ainult tegelase kaitsekiht.
Mis mind ka kohe haaras, on, et need tegelased on hästi toored ja ilma igasuguste filtriteta, aga siiski varjavad nad väga paljut. Ma ütlesin ka näitlejatele kohe esimeses proovis, et see on selles mõttes huvitav näidend, et siin ei ole ühtegi kangelast, kelle järgi teisi tegelasi hinnata või kellega kõrvutada. Keegi neist ei ole käitunud 100% õigesti.
Aga lavastuse sõnumi võtaksin ma kokku järgmise mõttekäiguga: mida rohkem sa mustust vaiba alla lükkad, seda ebamugavamaks läheb sellest vaibast ülekõndimine. Seda kiiremini läheb see vaip hallitama ja lõpuks on hais juba nii õudne, et tekib küsimus, miks ma juba ammu seda ära ei ole koristanud.
Kuna iga sinu järgmine lavastus on lavale jõudnud uues teatris, siis on sul ju trupis iga kord ka uued inimesed – näitlejad, kellega sa ei ole varem koostööd teinud.
Laias laastus küll jah. Mul on olnud alati vähemalt üks n-ö lähedane inimene. Kas siis kursusekaaslane või nüüd näiteks Ugalas näitlejatest Lauli Koppelmaa õppis minu vanemal kursusel ja Oskar Punga jälle nooremal, mis tõttu neid ma tundsin juba kooliajast. Aga sellegipoolest oleme me uutes rollides. Koos töötanud me varem ei ole. See on jah teema, mille peale ma olen ise ka mõtelnud. Sest ega ma ei ole tegelikult seda tüüpi inimene, kellele tohutult meeldiks kogu aeg uute inimestega tuttavaks saada ja seeläbi ka iseennast uuesti nende kaudu defineerima hakata. Aga eks see lavastaja töö ole selline ja midagi mind selles inspireerib ja ega ma ei tunne, et uute inimestega töötamine oleks tohutu katsumus.
Ometi võiks arvata, et teadmatust ja riski on iga kord siiski rohkem?
Absoluutselt. Ma pean iga kord aru saama, kuidas inimesed töötavad. Mis tüüpi näitleja keegi on. Ja lisaks sellele on ka konkreetne teater seal ümber iga kord uus ja asju tehakse teistmoodi. Harjumused ja kombed on teised. Eks ta väljakutse ole.
Erinevalt näitlejatest, kes on alati uued, on kõikidel sinu lavastustel sama kunstnik – Eugen Tamberg. Mis teid Eugeniga seob ja miks te olete otsustanud juba seitsmendat korda koos lavastuse luua?
Ma ei teagi, kas me oleme koos selle otsuse langetanud. Iga kord on teda minu ettepanekud huvitanud. Mulle väga meeldib, kuidas Eugen mõtleb ja meil on ühine loominguline protsess. Meile mõlemale meeldib asjad valmis mõelda. Me kumbki pole seda tüüpi, kes tahaksid viimase hetkeni otsi lahti hoida, et äkki tuleb veel mõni idee. Mõni ilmselt ütleks, et ma olen loojana piisavalt konservatiivne. Mulle väga hästi sobib, et lavakujunduse kavandid on valmis, et ma tean, milline lava mind ees ootab. See kõik on meil omavahel läbi arutatud, mingeid üllatusi ei ole. Aga üldiselt iga kord, kui me oleme midagi koos teinud, siis olgugi et me oleme koos selle lavakujunduse läbi mõelnud, on ikkagi üllatusmomente, mis paljastuvad alles lavaproovide käigus. Vahel on Eugenil need sinna juba varem mõeldud ja mina lihtsalt ei märganud neid enne, aga vahel on üllatusi ka meie mõlema jaoks. Ma arvan, et seda sorti ühise keele rääkimine hoiabki meid koos.
Lisaks lavakoolile on sul ka kunstiakadeemia taust. Kas sa ei ole mõelnud ise oma lavastusele ka kunstnik olla?
Muidugi olen mõelnud. Ma arvan, et kunagi ma vähemalt ühe korra tahaksin seda tõesti ka proovida. Luua igas mõttes autorilavastus. Nüüd ma juba vaikselt tunnen, et olen lavastajana jalgu alla saamas, aga esimesed aastad pärast kooli lõpetamist piisas täiesti sellest, et vastutada lavastajana. Kui panna sinna juurde, et olla samas protsessis veel lisaks kunstnik ka, siis ma oleksin ilmselt läbi põlenud või ennast hulluks mõelnud. Mul on väga hea meel, et mul on meeskond ja kõik kohustused ja mured ei kuulu otseselt minu vastutuse alla. Aga jah, ma arvan, et kunagi ma selle sammu astun. Selleks pean ma lihtsalt õppima mõisteid, nagu näiteks "pruss". Ma pean endale selgeks tegema, et mida millest üldse ehitada saab. Ütleme nii, et materjaliteadus on miski, mida ma peaksin juurde õppima, aga visuaalne mõtleja olen ma küll.
Kas ma eksin, kui väidan, et Johan Elm on üks eesti teatri noorema põlvkonna tugevamaid psühholoogilise teatri lavastajaid?
Ma pööran selles väites ümber ainult ühe sõna – tugevamaid. Ei ole minu asi seda enda kohta öelda. Aga ma olen kahtlemata noorema põlvkonna psühholoogilise teatri lavastaja. Ma olen ise ka selle üle mõelnud, sest arvatakse ju tõesti, et noored peaksid tegema midagi uut, midagi teistmoodi, midagi lõhkuma. Aga ma ei tunne, et mul oleks vajadust lõhkuda.
Sa ei taha hüüda nagu Konstantin Treplev Tšehhovi "Kajakas", et vaja on uusi vorme?
Ma vajan uusi vorme, aga ma tahan olemasolevaid vorme parandada, mitte neid ära lõhkuda ja midagi täiesti uut teha. Mul on omad asjad, mis mind teatri juures paeluvad, ja ülesanded, mille puhul ma näen, et mina pean need teatris lahendama. Asjad, millega ma ei ole rahul ja ma tahan teha neid paremini. Aga kõik see jääb psühholoogilise sõnateatri mänguväljale.
Oleksid sa valmis tooma näiteid?
Ma väga naudin tekstianalüüsi, aga ikkagi tuleb ette lavastusi, kus ma näen, et lavastaja töös näitlejatega on tekstianalüüsis jäänud mingid kihid kaardistamata. Või kui need on ka kaardistatud, siis mingil põhjusel ei tule see läbi. Ma vaatan lavastust ja kuulen sõnu ja intellektuaalselt mõistan, et nende sõnade taga on nii palju, kuid samas ma ei näe, et selle taustamaailmaga seal laval midagi tehtaks. Ma ei näe teist plaani. Psühholoogilise sõnateatriga käib kaasas selline hinnang nagu "mugavus" või mõnikord "mandumine", aga ma arvan, et asi ei ole psühholoogilises teatris kui sellises, vaid asi on selles, kuidas seda on lavastatud. Ma tahan oma visuaalse kunsti tausta, oma oskusi ja oma kriitilist meelt tekstide suhtes rakendada psühholoogilise teatri värskendamiseks ja võimendamiseks, et see oleks täpselt sama haarav ja täpselt sama kõnetav ja enneolematu kui mõni avangardlavastus.
Ometi ei ole sa kordagi lavastanud klassikat?
Ei ole tõesti. Kooli lõpus tekkis selle suhtes teatav tõrge. Ilmselt seoses asjaoluga, et koolis pidime me klassikat väga palju lugema, mis oli ka absoluutselt õige. Aga eks ma olen ka selline turvaline. Ma ei tahtnud kohe liiga suuri ampse võtta ja seetõttu ei olnud Tšehhov või Shakespeare ka minu esimene valik. Aga nüüd just viimaste kuude jooksul olen hakanud mõtlema, et lähitulevikus peaks vist ikka ühe Shakespeare'i tegema. Vaikselt jõuan selleni. Ma sisendan iseendale kogu aeg, et mul ei ole kiire. Ma ei pea kohe kõike tegema, mis sest, et on tunne, nagu peaks. Küll jõuab.
Aga kui Shakespeare, siis tragöödia või komöödia?
Tragöödia.
Sinu näidend "Vask" võitis 2017. aastal näidendivõistlusel kolmanda preemia. Miks sa seda lavale ei ole toonud?
Mul on olnud võimalus "Vaske" nüüd kahel korral lavastada esimese lugemise või kuuldemängu vormis. Kahe erineva trupiga. Ja mulle täiesti piisas. Ma kardan, et kui ma seda tegema hakkaksin, siis hakkaks mul lihtsalt igav, sest ma tean liiga täpselt, mis ma sinna sisse olen kirjutanud ja avastada väga enam midagi poleks. Ja ma kardan ka, et võib-olla tekiksid käärid, kui keegi trupiliikmetest mõistab seda hoopis teistmoodi ja siis see uus pilt ei mahuks enam minu tervikusse. Ma pigem näeksin hea meelega, et keegi teine võtaks selle näidendi lavastada. Mina omalt poolt annaksin lavastajale täieliku tõlgendusvabaduse.
### Response:
Johan Elm: tahan teatris olemasolevaid vorme parandada, mitte neid ära lõhkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval kaotas Eesti esmalt Taanile 6:8 ning seejärel Tšehhimaale 4:12.
Eesti koondis kogus viiest mängust kaks võitu ja kolm kaotust, mis andsid B-alagrupis neljanda koha Taani, Tšehhimaa ja Saksamaa järel. Viiendale kohale platseerus Ungari, keda Eesti edestas tänu paremusele omavahelises mängus. MM-i debütant Kasahstan jäi võiduta.
Kolmapäeval peetavates veerandfinaalides lähevad vastakuti Tšehhi – Šveits ja Saksamaa – Itaalia. Alagruppide võitjad Taani ja Jaapan pääsesid otse poolfinaali. Finaal ja pronksimäng toimuvad neljapäeval.
MM-i B-tasandi turniiri kolm parimat pääsevad märtsis Kanadas toimuvale ratastoolikurlingu MM-ile.
Eesti koondisesse kuulusid MM-turniiril kapten Andrei Koitmäe, Kätlin Riidebach, Signe Falkenberg, Lauri Murašov ja Mait Mätas, treenerina oli kaasa Harri Lill. | Eesti ratastoolikurlingu koondis ei pääsenud MM-il veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval kaotas Eesti esmalt Taanile 6:8 ning seejärel Tšehhimaale 4:12.
Eesti koondis kogus viiest mängust kaks võitu ja kolm kaotust, mis andsid B-alagrupis neljanda koha Taani, Tšehhimaa ja Saksamaa järel. Viiendale kohale platseerus Ungari, keda Eesti edestas tänu paremusele omavahelises mängus. MM-i debütant Kasahstan jäi võiduta.
Kolmapäeval peetavates veerandfinaalides lähevad vastakuti Tšehhi – Šveits ja Saksamaa – Itaalia. Alagruppide võitjad Taani ja Jaapan pääsesid otse poolfinaali. Finaal ja pronksimäng toimuvad neljapäeval.
MM-i B-tasandi turniiri kolm parimat pääsevad märtsis Kanadas toimuvale ratastoolikurlingu MM-ile.
Eesti koondisesse kuulusid MM-turniiril kapten Andrei Koitmäe, Kätlin Riidebach, Signe Falkenberg, Lauri Murašov ja Mait Mätas, treenerina oli kaasa Harri Lill.
### Response:
Eesti ratastoolikurlingu koondis ei pääsenud MM-il veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NAKS festival algas 2. novembril Paides. Tegemist on noore vaataja teatri festivaliga, kus astub nelja päeva jooksul üles 18 truppi nii Eestist kui ka välismaalt. Iga päeva lõpus arutatakse vestlusringides küsimusi, mis puudutavad laste ja beebide teatris käimise kogemust. Festivali viimasel päeval oli repertuaaris Ukraina trupi Persha vystava interaktiivne lavastus beebidele "Sand & Water", Sandra Lange keskkonnateemaline lavastus "Sinitriibuline unistus", Improteater IMPEERIUMI sõnadeta improlavastus "Võtab sõnatuks" ja ZUGA Ühendatud Tantsijate tantsulavastus surmast "Suur teadmatus". Festivalipäevikut peavad Karmen Juhkam, Eleriin Miilman ja Elo Kaalep.
Beebiteatri hüpotees
Eleriin: Täna oli festivali teise n-ö beebilavastuse "Sand & Water" ajal väga huvitav jälgida, kuidas reageerisid täiskasvanud vaatajad sellele, mida lapsed laval teevad. Saalis oli ikka kõige valjem selle lapse vanemate naer, kes parasjagu midagi eriti loomingulist tegi (nt sõi palli, veeres selle peal, ajas taga). Näide sellest, kuidas beebiteatris saab beebist mähkmetes näitleja.
Elo: Mulle hakkab aina enam tunduma, et beebidele mõeldud teater ei olegi tegelikult olemas selleks, et beebidele unustamatuid teatrielamusi pakkuda, vaid just eelkõige selleks, et vanemad saaksid oma lapsi pidulikumas ja silmiavardamas kontekstis eksponeerida. Et näha lapsi mängimas - justnimelt mängimas, sest ka näitlejate töö on mängimine - nii, nagu on neile omane. Laps, kes vaevu mõistab, et on asetatud kuidagi teise konteksti, kui seda on kodu, mõtleb välja talle antud pallide ja kuubikutega kõige loomulikumal viisil uusi mänge. Teater kõige puhtamal kujul.
Eleriin: Kusjuures "Kuukis" prevaleeris osalejate rohkuse tõttu karjamentaliteet: kui üks laps sikutab õhupalli, teevad seda kõik. Siin aga ilmnes paremini iga lapse omapära: kõik mõtlesid pallidega välja isemoodi mängu.
Elo: Kui nüüd toetudagi hüpoteesile, et beebidele mõeldud teater on tegelikult lapsevanematele mõeldud teater, siis annab see võimaluse otsustada lavastuse kvaliteedi üle selle kaudu, kui palju lavastus laste loomingulisust soosib. Kui kõik on etendajate poolt ette ära tehtud, siis ei võimalda see lastel üksteisest erineda ega välja mõelda mänge, mis publikut liigutaks.
Eleriin: Ja muuhulgas laps muudkui areneb. Oli ka neid lapsi, kes üks hetk enam mängida ei tahtnud, kes otsisid võimalusi lavalt ära minna. Ukraina etenduskunstnikud läksid neile siis kohe appi ja tegid nad mänguga rahulikult, suure hoolega uuesti sõbraks.
Elo: See annab ju lapsele võimaluse justkui oma muret jagada, teda ei jäeta (keerulise) mänguga üksi.
Hea näitleja julgeb võtta riske
Elo:"Sinitriibuline unistus" oli näide hinnalisest näitlejatööst, kus puudus igasugune kramplikkus. Hea näitleja julgeb (sarnaselt beebidega) võtta riske. Sandra Lange alustas monolavastust nii teatraalselt, et hetkeks tundsin tema näitlemise ees isegi võõristust. Mida enam etendus hoogu juurde sai, seda enam asendus minu võõristus lõdvenemisega. Näitleja, kes paneb end kõhklemata nii haavatavasse positsiooni, võttes riske riskide järel, on hinnaline aare.
Eleriin: Minu arust ei olnud Lange teatraalsus mitte kuidagi piinlik. Üleüldiselt kõlab selline asi ilmvõimatuna, sest tavapäraselt on minul publikus alati teatraalset mängu piinlik vaadata. Sandra Lange oli jutustades, joonistades ja erinevaid tegelasi kehastades väga plastiline. Tuleb välja, et tantsijaharidust tal siiski ei ole, kõrghariduse on ta omandanud Soomes nukuteatri erialal.
Elo: Lavastus oli sellel määral keskkonnateemaline, et tegelasteks olid ümbertöötlemiseks mõeldud joogipudelid. Lavastuse põhisisu rääkis aga nostalgiliselt, omamoodi vanamoodsalt igatsusest mere järele.
Eleriin: Tõesti, tänapäeval räägitakse üldse väga vähe meremeestest.
Elo: Jah, "Tuulevaikne öö" on möödas.
Eleriin: See sinu mainitud "vanamoodsus" ehk loo paberile joonistamine, paberist maskid jms oli väga värskendav.
Elo: Jah, vanamoodsus ei olnud ilmselt tõesti kõige parem sõnavalik. See, et lavastuses puudub infotehnoloogiline element, ei peaks seda veel vanamoodsaks tegema.
Eleriin: Lavastuses käsitleti alati aktuaalset teemat, prügi käitlemist väga eriliselt: loo sõnum oli ikkagi see, et unistused täituvad, mitte see, et prügi käib prügikasti.
Elo: Väga kaval võte saada lapsed prügi ära viskama. Selle asemel et öelda, et prügi käib prügikasti, tuleb öelda, et nende inimeste unistused täituvad, kes prügi ära viskavad.
ZUGA referaat surmast
Elo: ZUGA "Suurt teadmatust" oli minul ikka kõvasti raskem vaadata, kui "Sinitriibulist unistust". Minu jaoks oli see surm, millest tantsulavastuses liigutuste, muusika ja sõnade kaudu räägiti kohati ikka liiga sünge. Ise tahaksin mõtestada surma helgema ja pehmemana. Vestlusringis ütlesid tantsijad, et nende eesmärk oli surma-teemat inimestele lähemale tuua, neid sellega lähendada, et olla üle oma hirmudest. Minu arust jäi see eesmärk poolikuks, sest seda surma, millega publikut lähendada taheti, ei olnud eriti külalislahke.
Eleriin: Mõned helged kohad olid siiski lavastuses olemas: sõnadega räägiti armastusest ja lahti laskmisest, kehaga imiteeriti üksteise n-ö energeetilist kammimist (kaks tantsijat "harjasid" kolmandat sõrmedega). Ilus oli ka ronimine: üks tantsija hakkas mööda õhuredelit üles ronima, teised tantsijad moodustasid astmed.
Elo: Jah, need olid head kohad. Veel kõige suurema potentsiaaliga oli koht, kus kogu ruum täitus kuldse valgusega, mille keskel keerutas ekstaatilisi ringe lehehunnikuks mässitud naine. Kui see koht läbi sai ja süngete surmakrambitõmblustega asendus, siis ei tulnud ma enam ülejäänud lavastusega toime. Kuldses keerutamises oli midagi väga paradiislikku ja lootustandvat, midagi sellest surmast, millega oleksin võinud sõber olla. Sellele kohale järgnesid üksteise järel süngemast süngemad stseenid: eelpool mainitud surmakrambitõmbluste stseenist sai mustades mantlites kollide stseen jne. Süü tahaksin osalt veeretada ka muusika kraesse, kusjuures ka keegi teine kriitik polevat olnud rahul lavastuse muusikalise kujundusega, nimetades seda klišeeks. Tuttavate käikudega õudusfilmimuusikas oli tõesti midagi sellist, mis kõlas isegi leierdatumalt, kui Mozarti "Reekviem".
Eleriin: Vestluringis rääkisid ZUGA tantsijad, et neile on seda klišeelisust palju ette heidetud. Minul etendust vaadates seda mõtet ei tekkinud. Aga võib-olla heideti klišeesid ette sellepärast, et lavastus jäi kohati pealiskaudseks ja märksõnaliseks. Tantsulistes žestides egiptuse müütidele viitamist võib nimetada klišeeks, aga ma ei usu et seda oleks tehtud, kui selle müüdiga oleks mindud n-ö lõpuni, kui poleks mitte sellele ainult viidatud, vaid sellest ka räägitud.
Elo: Jah, vaataja oleks saanud palju rohkem mõtteainet, kui ZUGA tantsutrupp oleks ühiselt ära otsustanud ühe ainsa surmamüüdi, millesse nemad usuvad. See oleks võimaldanud minna sügavuti. Praegu oli "Suur teadmatus" rohkem nagu kokkuvõte või referaat, aga mitte essee ega arvamuslugu, millel on päriselt potentsiaal midagi uut luua.
Karmen Juhkami kiirarvustused
"Sand & Water": Sarnaselt "Kuukiga" oli ka "Sand & Water'i" eesmärgiks beebide mängu soodustamine. Etendajad kaasasid lapsed oma lavalisse maailma, kus kesksel kohal olid korduvad liikumised ning pallid, sallid ja kausid mängimiseks. Lapsed aktiveerusid üsna kiiresti ja ei tea, kas juhuslikult või tahtlikult hakati ka lavaruumi jäljendama, näiteks laoti matte ümber sarnaselt etendajatele. Samas tundus, et toimetati pigem iseseisvalt. Etendajad tõid lavale esemeid, mille siis lapsed endale haarasid, kuid esimeste tegevus ei paistnud muidu lapsi eriti köitvat. Huvitav sarnasus mõlema lavastuse puhul oli see, et alustatud mäng alati ka lõpetati. Toimus ühine koristamine, mille järel etendajad vormistasid etenduse lõppenuks. See oli esimene väga selge ühine tegevus ning selle jooksul ka ilmnes, et lapsed polnud valmis kohe oma mänguasju loovutama ja sellist usaldust nagu näiteks "Kuuki" puhul, märgata ei olnud.
"Sinitriibuline unistus": Keskkonnateemaline lavastus kasutas juba varem festivalil nähtud formaati: lugu joonistati käigu pealt tahvlile, episoodiliselt esitas etendaja ka ise tegelasi ja kasutati erinevaid objekte. Üheks lavastuse tugevuseks on, et tegemist oli looga, mis juhtus olema keskkonnakaitsest, mitte ära nämmutatud faktidega prügi sorteerimisest mõningate fiktsionaalsete elementidega. Joonistused olid leidlikud ja kasutati ära juba tahvlil olevaid elemente ehk ka visuaalselt oli lugu huvitav jälgida. Kindlasti tuleks teha ka suur kummardus näitleja ees, kes enesekindlalt kehtestas oma kohalolu ning mängustiili ja hoidis nii laste kui ka täiskasvanute lõpuni välja.
"Võtab sõnatuks": Improlavastus "Võtab sõnatuks" esitas publiku impulsse kasutades (peaaegu) sõnatuid sketše. Nagu improlavastuste puhul ikka, sõltub palju etendajate enda vaimukusest ning ka vaataja valmisolekust naljaga kaasa minna. Just naljaga, sest kõik muu tundubki olevat selle teenistuses. Ette antud olukorrad ei pruukinud olla kõige lihtsamad ning nendel ei tasu pikemalt peatuda. Küll aga oli põnev jälgida etendajate keskendumist ja suurt tähelepanu stseeni kõrvalt vaadates. Otsiti võimalusi sekkuda ja oma partnereid toetada ning ühine kohalolu oli tunda. Lavastus ei olnud küll universaalselt naljakas, kuid kõik, kes tahtsid (nende hulgas mina), said naerda küll. | NAKS-i päevik | Noore vaataja teater – julgus võtta riske | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NAKS festival algas 2. novembril Paides. Tegemist on noore vaataja teatri festivaliga, kus astub nelja päeva jooksul üles 18 truppi nii Eestist kui ka välismaalt. Iga päeva lõpus arutatakse vestlusringides küsimusi, mis puudutavad laste ja beebide teatris käimise kogemust. Festivali viimasel päeval oli repertuaaris Ukraina trupi Persha vystava interaktiivne lavastus beebidele "Sand & Water", Sandra Lange keskkonnateemaline lavastus "Sinitriibuline unistus", Improteater IMPEERIUMI sõnadeta improlavastus "Võtab sõnatuks" ja ZUGA Ühendatud Tantsijate tantsulavastus surmast "Suur teadmatus". Festivalipäevikut peavad Karmen Juhkam, Eleriin Miilman ja Elo Kaalep.
Beebiteatri hüpotees
Eleriin: Täna oli festivali teise n-ö beebilavastuse "Sand & Water" ajal väga huvitav jälgida, kuidas reageerisid täiskasvanud vaatajad sellele, mida lapsed laval teevad. Saalis oli ikka kõige valjem selle lapse vanemate naer, kes parasjagu midagi eriti loomingulist tegi (nt sõi palli, veeres selle peal, ajas taga). Näide sellest, kuidas beebiteatris saab beebist mähkmetes näitleja.
Elo: Mulle hakkab aina enam tunduma, et beebidele mõeldud teater ei olegi tegelikult olemas selleks, et beebidele unustamatuid teatrielamusi pakkuda, vaid just eelkõige selleks, et vanemad saaksid oma lapsi pidulikumas ja silmiavardamas kontekstis eksponeerida. Et näha lapsi mängimas - justnimelt mängimas, sest ka näitlejate töö on mängimine - nii, nagu on neile omane. Laps, kes vaevu mõistab, et on asetatud kuidagi teise konteksti, kui seda on kodu, mõtleb välja talle antud pallide ja kuubikutega kõige loomulikumal viisil uusi mänge. Teater kõige puhtamal kujul.
Eleriin: Kusjuures "Kuukis" prevaleeris osalejate rohkuse tõttu karjamentaliteet: kui üks laps sikutab õhupalli, teevad seda kõik. Siin aga ilmnes paremini iga lapse omapära: kõik mõtlesid pallidega välja isemoodi mängu.
Elo: Kui nüüd toetudagi hüpoteesile, et beebidele mõeldud teater on tegelikult lapsevanematele mõeldud teater, siis annab see võimaluse otsustada lavastuse kvaliteedi üle selle kaudu, kui palju lavastus laste loomingulisust soosib. Kui kõik on etendajate poolt ette ära tehtud, siis ei võimalda see lastel üksteisest erineda ega välja mõelda mänge, mis publikut liigutaks.
Eleriin: Ja muuhulgas laps muudkui areneb. Oli ka neid lapsi, kes üks hetk enam mängida ei tahtnud, kes otsisid võimalusi lavalt ära minna. Ukraina etenduskunstnikud läksid neile siis kohe appi ja tegid nad mänguga rahulikult, suure hoolega uuesti sõbraks.
Elo: See annab ju lapsele võimaluse justkui oma muret jagada, teda ei jäeta (keerulise) mänguga üksi.
Hea näitleja julgeb võtta riske
Elo:"Sinitriibuline unistus" oli näide hinnalisest näitlejatööst, kus puudus igasugune kramplikkus. Hea näitleja julgeb (sarnaselt beebidega) võtta riske. Sandra Lange alustas monolavastust nii teatraalselt, et hetkeks tundsin tema näitlemise ees isegi võõristust. Mida enam etendus hoogu juurde sai, seda enam asendus minu võõristus lõdvenemisega. Näitleja, kes paneb end kõhklemata nii haavatavasse positsiooni, võttes riske riskide järel, on hinnaline aare.
Eleriin: Minu arust ei olnud Lange teatraalsus mitte kuidagi piinlik. Üleüldiselt kõlab selline asi ilmvõimatuna, sest tavapäraselt on minul publikus alati teatraalset mängu piinlik vaadata. Sandra Lange oli jutustades, joonistades ja erinevaid tegelasi kehastades väga plastiline. Tuleb välja, et tantsijaharidust tal siiski ei ole, kõrghariduse on ta omandanud Soomes nukuteatri erialal.
Elo: Lavastus oli sellel määral keskkonnateemaline, et tegelasteks olid ümbertöötlemiseks mõeldud joogipudelid. Lavastuse põhisisu rääkis aga nostalgiliselt, omamoodi vanamoodsalt igatsusest mere järele.
Eleriin: Tõesti, tänapäeval räägitakse üldse väga vähe meremeestest.
Elo: Jah, "Tuulevaikne öö" on möödas.
Eleriin: See sinu mainitud "vanamoodsus" ehk loo paberile joonistamine, paberist maskid jms oli väga värskendav.
Elo: Jah, vanamoodsus ei olnud ilmselt tõesti kõige parem sõnavalik. See, et lavastuses puudub infotehnoloogiline element, ei peaks seda veel vanamoodsaks tegema.
Eleriin: Lavastuses käsitleti alati aktuaalset teemat, prügi käitlemist väga eriliselt: loo sõnum oli ikkagi see, et unistused täituvad, mitte see, et prügi käib prügikasti.
Elo: Väga kaval võte saada lapsed prügi ära viskama. Selle asemel et öelda, et prügi käib prügikasti, tuleb öelda, et nende inimeste unistused täituvad, kes prügi ära viskavad.
ZUGA referaat surmast
Elo: ZUGA "Suurt teadmatust" oli minul ikka kõvasti raskem vaadata, kui "Sinitriibulist unistust". Minu jaoks oli see surm, millest tantsulavastuses liigutuste, muusika ja sõnade kaudu räägiti kohati ikka liiga sünge. Ise tahaksin mõtestada surma helgema ja pehmemana. Vestlusringis ütlesid tantsijad, et nende eesmärk oli surma-teemat inimestele lähemale tuua, neid sellega lähendada, et olla üle oma hirmudest. Minu arust jäi see eesmärk poolikuks, sest seda surma, millega publikut lähendada taheti, ei olnud eriti külalislahke.
Eleriin: Mõned helged kohad olid siiski lavastuses olemas: sõnadega räägiti armastusest ja lahti laskmisest, kehaga imiteeriti üksteise n-ö energeetilist kammimist (kaks tantsijat "harjasid" kolmandat sõrmedega). Ilus oli ka ronimine: üks tantsija hakkas mööda õhuredelit üles ronima, teised tantsijad moodustasid astmed.
Elo: Jah, need olid head kohad. Veel kõige suurema potentsiaaliga oli koht, kus kogu ruum täitus kuldse valgusega, mille keskel keerutas ekstaatilisi ringe lehehunnikuks mässitud naine. Kui see koht läbi sai ja süngete surmakrambitõmblustega asendus, siis ei tulnud ma enam ülejäänud lavastusega toime. Kuldses keerutamises oli midagi väga paradiislikku ja lootustandvat, midagi sellest surmast, millega oleksin võinud sõber olla. Sellele kohale järgnesid üksteise järel süngemast süngemad stseenid: eelpool mainitud surmakrambitõmbluste stseenist sai mustades mantlites kollide stseen jne. Süü tahaksin osalt veeretada ka muusika kraesse, kusjuures ka keegi teine kriitik polevat olnud rahul lavastuse muusikalise kujundusega, nimetades seda klišeeks. Tuttavate käikudega õudusfilmimuusikas oli tõesti midagi sellist, mis kõlas isegi leierdatumalt, kui Mozarti "Reekviem".
Eleriin: Vestluringis rääkisid ZUGA tantsijad, et neile on seda klišeelisust palju ette heidetud. Minul etendust vaadates seda mõtet ei tekkinud. Aga võib-olla heideti klišeesid ette sellepärast, et lavastus jäi kohati pealiskaudseks ja märksõnaliseks. Tantsulistes žestides egiptuse müütidele viitamist võib nimetada klišeeks, aga ma ei usu et seda oleks tehtud, kui selle müüdiga oleks mindud n-ö lõpuni, kui poleks mitte sellele ainult viidatud, vaid sellest ka räägitud.
Elo: Jah, vaataja oleks saanud palju rohkem mõtteainet, kui ZUGA tantsutrupp oleks ühiselt ära otsustanud ühe ainsa surmamüüdi, millesse nemad usuvad. See oleks võimaldanud minna sügavuti. Praegu oli "Suur teadmatus" rohkem nagu kokkuvõte või referaat, aga mitte essee ega arvamuslugu, millel on päriselt potentsiaal midagi uut luua.
Karmen Juhkami kiirarvustused
"Sand & Water": Sarnaselt "Kuukiga" oli ka "Sand & Water'i" eesmärgiks beebide mängu soodustamine. Etendajad kaasasid lapsed oma lavalisse maailma, kus kesksel kohal olid korduvad liikumised ning pallid, sallid ja kausid mängimiseks. Lapsed aktiveerusid üsna kiiresti ja ei tea, kas juhuslikult või tahtlikult hakati ka lavaruumi jäljendama, näiteks laoti matte ümber sarnaselt etendajatele. Samas tundus, et toimetati pigem iseseisvalt. Etendajad tõid lavale esemeid, mille siis lapsed endale haarasid, kuid esimeste tegevus ei paistnud muidu lapsi eriti köitvat. Huvitav sarnasus mõlema lavastuse puhul oli see, et alustatud mäng alati ka lõpetati. Toimus ühine koristamine, mille järel etendajad vormistasid etenduse lõppenuks. See oli esimene väga selge ühine tegevus ning selle jooksul ka ilmnes, et lapsed polnud valmis kohe oma mänguasju loovutama ja sellist usaldust nagu näiteks "Kuuki" puhul, märgata ei olnud.
"Sinitriibuline unistus": Keskkonnateemaline lavastus kasutas juba varem festivalil nähtud formaati: lugu joonistati käigu pealt tahvlile, episoodiliselt esitas etendaja ka ise tegelasi ja kasutati erinevaid objekte. Üheks lavastuse tugevuseks on, et tegemist oli looga, mis juhtus olema keskkonnakaitsest, mitte ära nämmutatud faktidega prügi sorteerimisest mõningate fiktsionaalsete elementidega. Joonistused olid leidlikud ja kasutati ära juba tahvlil olevaid elemente ehk ka visuaalselt oli lugu huvitav jälgida. Kindlasti tuleks teha ka suur kummardus näitleja ees, kes enesekindlalt kehtestas oma kohalolu ning mängustiili ja hoidis nii laste kui ka täiskasvanute lõpuni välja.
"Võtab sõnatuks": Improlavastus "Võtab sõnatuks" esitas publiku impulsse kasutades (peaaegu) sõnatuid sketše. Nagu improlavastuste puhul ikka, sõltub palju etendajate enda vaimukusest ning ka vaataja valmisolekust naljaga kaasa minna. Just naljaga, sest kõik muu tundubki olevat selle teenistuses. Ette antud olukorrad ei pruukinud olla kõige lihtsamad ning nendel ei tasu pikemalt peatuda. Küll aga oli põnev jälgida etendajate keskendumist ja suurt tähelepanu stseeni kõrvalt vaadates. Otsiti võimalusi sekkuda ja oma partnereid toetada ning ühine kohalolu oli tunda. Lavastus ei olnud küll universaalselt naljakas, kuid kõik, kes tahtsid (nende hulgas mina), said naerda küll.
### Response:
NAKS-i päevik | Noore vaataja teater – julgus võtta riske |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laul räägib tegelasest nimega Sten, kellega võib küll seltskonnas alati põnev olla, ent olukord saab sama kiirelt kontrolli alt väljuda.
Räpparid ei taha uue looga halvale teele minemist glamuursemaks muuta, vaid toovad välja ühiskonna karmi reaalsust. Millega Sten tegeles ja kuhu elutee ta viis, võib igaüks ise välja nuputada koos singliga ilmunud must-valgest muusikavideost.
"Õpime teineteise kohta iga päev midagi uut. Tihtipeale meie maitsed ja arvamused klapivad ning pole üleliia kaua vaja seletada, kuidas ja mida tegema peab," selgitas Gameboy Tetris, kuidas tema koostöö ja sõprus Nubluga sujub. | Gameboy Tetris ja Nublu uurivad koos, kuhu kadus Sten | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laul räägib tegelasest nimega Sten, kellega võib küll seltskonnas alati põnev olla, ent olukord saab sama kiirelt kontrolli alt väljuda.
Räpparid ei taha uue looga halvale teele minemist glamuursemaks muuta, vaid toovad välja ühiskonna karmi reaalsust. Millega Sten tegeles ja kuhu elutee ta viis, võib igaüks ise välja nuputada koos singliga ilmunud must-valgest muusikavideost.
"Õpime teineteise kohta iga päev midagi uut. Tihtipeale meie maitsed ja arvamused klapivad ning pole üleliia kaua vaja seletada, kuidas ja mida tegema peab," selgitas Gameboy Tetris, kuidas tema koostöö ja sõprus Nubluga sujub.
### Response:
Gameboy Tetris ja Nublu uurivad koos, kuhu kadus Sten |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie klient Brittney Griner saadeti 4. novembril eeluurimisvanglast karistuskolooniasse. Hetkel pole meil informatsiooni tema täpse asukoha suhtes, me ei tea, kuidas tal läheb," teatasid Grineri advokaadid.
Griner arreteeriti 17. veebruaril Moskva lennujaamas, kui tema pagasist leiti kanepiõli sisaldavaid e-sigareti kapsleid. Griner tunnistas end narkosüüdistustes süüdi, kuid on eitanud tahtlikku seaduse rikkumist.
Venemaal on kanepi kasutamine nii meditsiinilisel kui ka muudel põhjustel ebaseaduslik. Grineri sõnul ei soovinud ta kellelegi halba ega panna kedagi Venemaal ohtlikku olukorda.
USA võimud nõuavad, et Venemaa vabastaks Grineri. USA valitsus on varem väitnud, et tegemist on poliitiliselt motiveeritud kohtuasjaga, mida Vene ametivõimud on eitanud. | Kreml saatis USA korvpallistaari Brittney Grineri kolooniasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie klient Brittney Griner saadeti 4. novembril eeluurimisvanglast karistuskolooniasse. Hetkel pole meil informatsiooni tema täpse asukoha suhtes, me ei tea, kuidas tal läheb," teatasid Grineri advokaadid.
Griner arreteeriti 17. veebruaril Moskva lennujaamas, kui tema pagasist leiti kanepiõli sisaldavaid e-sigareti kapsleid. Griner tunnistas end narkosüüdistustes süüdi, kuid on eitanud tahtlikku seaduse rikkumist.
Venemaal on kanepi kasutamine nii meditsiinilisel kui ka muudel põhjustel ebaseaduslik. Grineri sõnul ei soovinud ta kellelegi halba ega panna kedagi Venemaal ohtlikku olukorda.
USA võimud nõuavad, et Venemaa vabastaks Grineri. USA valitsus on varem väitnud, et tegemist on poliitiliselt motiveeritud kohtuasjaga, mida Vene ametivõimud on eitanud.
### Response:
Kreml saatis USA korvpallistaari Brittney Grineri kolooniasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osasuna läks kohtumist juba kuuendal minutil David Garcia väravast juhtima. 31. minutil jäi aga Barcelona kümnekesi, kui nende ründaja Robert Lewandowski teenis teise kollase kaardi. See oli Lewandowski karjääris alles teine punane kaart, esimest korda näidati talle punast 2013. aasta veebruaris.
Avapoolaja üleminutitel teenis punase kaardi ka pingil istunud karjääri lõpetav Gerard Pique, kes polnud rahul kohtunike tööga.
48. minutil lõi Pedri viigivärava, aga see veel Barcelona mehi maha ei rahustanud ja 57. minutil teenis kohtunikega õiendamise eest kollase kaardi ka Barelona peatreener Xavi Hernandez.
Võidupunktid tõi Barcelonale vahetusest sekkunud Raphinha, kes skooris 85. minutil.
"Olen enda meeskonna üle uhke, sest nad võitlesid väga vapralt, vastane oli väga keeruline ja kohtunikud tegid küsitavaid otsuseid," kommenteeris Xavi. "Peakohtunik oli Lewadowskiga liiga karm. Minu meelest võiksid kohtunikud enda otsuseid selgitada."
14 mängust 12 võitnud Barcelona on 37 punktiga liigatabelis esikohal, edestades ühe mängu vähem pidanud Madridi Reali viie punktiga. Osasuna on 23 punktiga kuues.
Tulemused:
Osasuna – Barcelona 1:2
Bilbao Athletic – Valladolid 3:0
Elche – Girona 1:2 | Barcelona võitis hilisest väravast, Lewandowski ja Pique said punase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osasuna läks kohtumist juba kuuendal minutil David Garcia väravast juhtima. 31. minutil jäi aga Barcelona kümnekesi, kui nende ründaja Robert Lewandowski teenis teise kollase kaardi. See oli Lewandowski karjääris alles teine punane kaart, esimest korda näidati talle punast 2013. aasta veebruaris.
Avapoolaja üleminutitel teenis punase kaardi ka pingil istunud karjääri lõpetav Gerard Pique, kes polnud rahul kohtunike tööga.
48. minutil lõi Pedri viigivärava, aga see veel Barcelona mehi maha ei rahustanud ja 57. minutil teenis kohtunikega õiendamise eest kollase kaardi ka Barelona peatreener Xavi Hernandez.
Võidupunktid tõi Barcelonale vahetusest sekkunud Raphinha, kes skooris 85. minutil.
"Olen enda meeskonna üle uhke, sest nad võitlesid väga vapralt, vastane oli väga keeruline ja kohtunikud tegid küsitavaid otsuseid," kommenteeris Xavi. "Peakohtunik oli Lewadowskiga liiga karm. Minu meelest võiksid kohtunikud enda otsuseid selgitada."
14 mängust 12 võitnud Barcelona on 37 punktiga liigatabelis esikohal, edestades ühe mängu vähem pidanud Madridi Reali viie punktiga. Osasuna on 23 punktiga kuues.
Tulemused:
Osasuna – Barcelona 1:2
Bilbao Athletic – Valladolid 3:0
Elche – Girona 1:2
### Response:
Barcelona võitis hilisest väravast, Lewandowski ja Pique said punase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MyStari merekatsete ajal ilmnes, et vaja on tehnilisi töid, mis tuleb enne laevaga opereerimise algust ära teha, ütles ERR-ile Tallinki pressiesindaja Katri Link.
"Laevaehituse viimane etapp enne laeva üleandmist tellijale on merekatsed, mille jooksul toimub muuhulgas põhjalik laevaseadmete tehniline kontroll ja koormuskatsetused. MyStar suundus merekatsetele möödunud pühapäeval ning esmaspäeva õhtuks olid ilmnenud mõned tehnilised tööd, mille teostamist Tallink Rauma laevatehaselt enne laeva vastuvõtmist ning laevaga opereerimise alustamist ootab," lausus Link.
MyStari esimene väljumine lükkub praeguse seisuga 1. detsembrile.
Seoses MyStari liiniletuleku viibimisega lükkub edasi ka Tallinki laeva Star uues graafikus opereerimine ning Star alustab uues graafikus 8. detsembrist, esialgu oli graafikumuutus plaanis 27. novembrist.
MyStar valmistati Tallinki tellimusel Rauma laevatehases. Laeva valmimine venis, kuna tehas oli koroonaviiruse tõttu ajutiselt suletud. Algse kava järgi pidi laev liinile tulema juba aasta alguses.
MyStari ehitus algas 2020. aasta aprillis. Laeva ligikaudne maksumus on 250 miljonit eurot. Laev on 212 meetrit pikk ning 31 meetrit lai ja mahutab maksimaalselt 2800 reisijat ning kuni 750 sõidukit. | Tallinki uusima laeva MyStari esimene väljumine lükkus 1. detsembrile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MyStari merekatsete ajal ilmnes, et vaja on tehnilisi töid, mis tuleb enne laevaga opereerimise algust ära teha, ütles ERR-ile Tallinki pressiesindaja Katri Link.
"Laevaehituse viimane etapp enne laeva üleandmist tellijale on merekatsed, mille jooksul toimub muuhulgas põhjalik laevaseadmete tehniline kontroll ja koormuskatsetused. MyStar suundus merekatsetele möödunud pühapäeval ning esmaspäeva õhtuks olid ilmnenud mõned tehnilised tööd, mille teostamist Tallink Rauma laevatehaselt enne laeva vastuvõtmist ning laevaga opereerimise alustamist ootab," lausus Link.
MyStari esimene väljumine lükkub praeguse seisuga 1. detsembrile.
Seoses MyStari liiniletuleku viibimisega lükkub edasi ka Tallinki laeva Star uues graafikus opereerimine ning Star alustab uues graafikus 8. detsembrist, esialgu oli graafikumuutus plaanis 27. novembrist.
MyStar valmistati Tallinki tellimusel Rauma laevatehases. Laeva valmimine venis, kuna tehas oli koroonaviiruse tõttu ajutiselt suletud. Algse kava järgi pidi laev liinile tulema juba aasta alguses.
MyStari ehitus algas 2020. aasta aprillis. Laeva ligikaudne maksumus on 250 miljonit eurot. Laev on 212 meetrit pikk ning 31 meetrit lai ja mahutab maksimaalselt 2800 reisijat ning kuni 750 sõidukit.
### Response:
Tallinki uusima laeva MyStari esimene väljumine lükkus 1. detsembrile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähemalt ühes asjas näib riigikogus olevate erakondade seas täielik konsensus: mitte ükski erakond pole julenud siseneda valimiskampaaniasse ettepanekutega muuta avalikku sektorit õhemaks, läbipaistvamaks ja odavamaks. Just odavamaks, mitte kallimaks! Ning otsida riigi kulutustes kärpekohti. See tundub paljudele olevat vanamoodne tegevus ja selle kohta öeldakse halvustavalt: üheksakümnendad!
Selle asemel näeme laialdast rahakülvi. Sel nädalal potsatas pensionäride arvele 50 eurot ja lastega perede arvele 50 eurot iga lapse eest. See raha jagati inimestele lihtsalt selle pärast, et nad on olemas, elus ja meiega. Ülekanne tehti ka neile, kes seda absoluutselt ei vaja.
Näiteks oli oktoobris Tallinna lennujaamas koolivaheaja lennureisijate arv kõigi aegade suurim. Kümned tuhanded inimesed lõõgastusid sooja mere ääres ja kulutasid raha välismaal. See on ju tore, et inimestel on raha reisimiseks ja meelelahutuseks. Ja tehku oma rahaga, mida tahavad.
Hästi elavad inimesed ei vaja aga kindlasti teiste maksumaksjate rahaga ülepuistamist. Reformierakonnal ei jätkunud niipalju selgroogu, et säärasele laristamisele kätt ette panna. Tuimalt lasti tegelikult piinlik ülekanne ära teha ja jälle üks positiivne punkt märtsikuiste valimiste eel kirjas.
Eesti riik elab võlgu juba pikemat aega ning kui vaadata riigieelarve strateegia (RES) dokumente, siis paistab silma lihtne tõsiasi, et lähiaastate suurenevat võlavõtmist lubatakse tasandada kolme-nelja aasta pärast. Ja samasugune katteta lubaduste käekiri kordub RES-i tabelites aastast aastasse.
Kohe polevat kokkuhoiuga kuidagi võimalik alustada ja tasakaalus eelarve lükkub ühe aasta kaupa silmapiiri taha. 2023. aasta eelarve kulude ja tulude vahe on 3,9 protsenti SKP-st. Mina küll enam ei usu, et viimasel neljal aastal võimul olnud erakonnad hakkavad aastatel 2024–2025 eelarvet kokku tõmbama, sest alati on mingid ettenägematud asjaolud lubanud raha kulutamist ennaktempos jätkata.
Näiteks ulatas ootamatu abikäe koroonakriis. 2020. aastal jagati "toidusõltumatuse tagamise" sildi all Maaelu Arendamise Sihtasutuse kaudu 200 miljonit eurot maaelu ja põllumajanduse arendamiseks ja üks suurimaid rahasaajaid oli pooleliolev ööklubi Kuressaares. Selle omanikule sadas sülle rahapatakas, millega sai väidetavalt senised võlad likvideeritud.
Koroonakriisi ajal ei jäetud ühtegi kokkulepitud kulutust tegemata, võeti ohtralt võlgu juurde ning kärpimisest rääkimine oli tabu. Nagu ütles mulle üks rahanduskomisjoni liige: "Ennenägematu viirushaiguse ajal raha lugemine on taktitundetu!" Aga taktitundelisi aegu ei paista kusagilt tulevat.
"Kui on vaja osta katki läinud kalli kodumasina asemel uus, siis hoitakse kokku kuskilt mujalt. See on elementaarne tõde, mis riigi tasandil kahjuks kuidagi ei kehti."
2022. aastal on põhjenduseks Ukrainas toimuv sõda ja põgenikud, erakorraliselt kasvanud energiahinnad ja vajadus hüppeliselt tõsta kaitsekulusid. Nende kulutuste vajaduse üle pole vaja põhimõtteliselt vaielda, kuid igal asjal on ju ka teine pool. Kui üht perekonda tabab ootamatu väljaminek, siis on loomulik, et teisi kulutusi vähendatakse. Kui on vaja osta katki läinud kalli kodumasina asemel uus, siis hoitakse kokku kuskilt mujalt. See on elementaarne tõde, mis riigi tasandil kahjuks kuidagi ei kehti.
Ma ei kutsu üles askeesile, vaid maksumaksjate vajaduste ja ootuste ümbermõtestamisele, sest kulud on ilmselgelt liiga kõrged. Kas riik üldse peab täitma nii palju ülesandeid? Milliseid? Ja kui palju? Kui suur võiks olla inimeste endi vastutus elus hakkama saamise pärast?
Ja loomulikult paneb Vladimir Putini sõda meid teistsugusesse olukorda, sest sõja ajal muutuvadki mitmed kulutused luksuseks, pigem on praegune aeg hea võimalus teha karmikäeline inventuur valdkondades, kus oleme külluse pakkumisega liiale läinud. Näiteks, kas me jõuame kõiki neid plaanitavaid uhkeid kultuuriobjekte valmis ehitada, võib-olla on mõistlikum hoopis panustada elumajade soojustamisele?
Sääraseid kaalutluskohti on meie ümber tuhandeid. Aga lisaks kaalutlusele on vaja ka otsustusjulgust ning julgust öelda ebameeldivaid asju.
Kuid erakonnad ja avalik sektor toimetavad edasi nagu ohvitseride ööklubi rinde vahetus läheduses: kõik võtavad pidutsemiseks võlgu, sest vahest polegi vaja selles ilmas raha tagasi maksta ja tore on korraks unustada homne rindeleminek. Nii voolabki valimiste-eelne ja -järgne võlaraha võltstegelikkuse loomiseks, et me saaksime korraks unustada, et kuskil käib sõda, et elekter on kolm korda kallim ja hea elu võib-olla ei tule kunagi tagasi. | Indrek Kiisler: kas laristamisele ei tulegi lõppu? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähemalt ühes asjas näib riigikogus olevate erakondade seas täielik konsensus: mitte ükski erakond pole julenud siseneda valimiskampaaniasse ettepanekutega muuta avalikku sektorit õhemaks, läbipaistvamaks ja odavamaks. Just odavamaks, mitte kallimaks! Ning otsida riigi kulutustes kärpekohti. See tundub paljudele olevat vanamoodne tegevus ja selle kohta öeldakse halvustavalt: üheksakümnendad!
Selle asemel näeme laialdast rahakülvi. Sel nädalal potsatas pensionäride arvele 50 eurot ja lastega perede arvele 50 eurot iga lapse eest. See raha jagati inimestele lihtsalt selle pärast, et nad on olemas, elus ja meiega. Ülekanne tehti ka neile, kes seda absoluutselt ei vaja.
Näiteks oli oktoobris Tallinna lennujaamas koolivaheaja lennureisijate arv kõigi aegade suurim. Kümned tuhanded inimesed lõõgastusid sooja mere ääres ja kulutasid raha välismaal. See on ju tore, et inimestel on raha reisimiseks ja meelelahutuseks. Ja tehku oma rahaga, mida tahavad.
Hästi elavad inimesed ei vaja aga kindlasti teiste maksumaksjate rahaga ülepuistamist. Reformierakonnal ei jätkunud niipalju selgroogu, et säärasele laristamisele kätt ette panna. Tuimalt lasti tegelikult piinlik ülekanne ära teha ja jälle üks positiivne punkt märtsikuiste valimiste eel kirjas.
Eesti riik elab võlgu juba pikemat aega ning kui vaadata riigieelarve strateegia (RES) dokumente, siis paistab silma lihtne tõsiasi, et lähiaastate suurenevat võlavõtmist lubatakse tasandada kolme-nelja aasta pärast. Ja samasugune katteta lubaduste käekiri kordub RES-i tabelites aastast aastasse.
Kohe polevat kokkuhoiuga kuidagi võimalik alustada ja tasakaalus eelarve lükkub ühe aasta kaupa silmapiiri taha. 2023. aasta eelarve kulude ja tulude vahe on 3,9 protsenti SKP-st. Mina küll enam ei usu, et viimasel neljal aastal võimul olnud erakonnad hakkavad aastatel 2024–2025 eelarvet kokku tõmbama, sest alati on mingid ettenägematud asjaolud lubanud raha kulutamist ennaktempos jätkata.
Näiteks ulatas ootamatu abikäe koroonakriis. 2020. aastal jagati "toidusõltumatuse tagamise" sildi all Maaelu Arendamise Sihtasutuse kaudu 200 miljonit eurot maaelu ja põllumajanduse arendamiseks ja üks suurimaid rahasaajaid oli pooleliolev ööklubi Kuressaares. Selle omanikule sadas sülle rahapatakas, millega sai väidetavalt senised võlad likvideeritud.
Koroonakriisi ajal ei jäetud ühtegi kokkulepitud kulutust tegemata, võeti ohtralt võlgu juurde ning kärpimisest rääkimine oli tabu. Nagu ütles mulle üks rahanduskomisjoni liige: "Ennenägematu viirushaiguse ajal raha lugemine on taktitundetu!" Aga taktitundelisi aegu ei paista kusagilt tulevat.
"Kui on vaja osta katki läinud kalli kodumasina asemel uus, siis hoitakse kokku kuskilt mujalt. See on elementaarne tõde, mis riigi tasandil kahjuks kuidagi ei kehti."
2022. aastal on põhjenduseks Ukrainas toimuv sõda ja põgenikud, erakorraliselt kasvanud energiahinnad ja vajadus hüppeliselt tõsta kaitsekulusid. Nende kulutuste vajaduse üle pole vaja põhimõtteliselt vaielda, kuid igal asjal on ju ka teine pool. Kui üht perekonda tabab ootamatu väljaminek, siis on loomulik, et teisi kulutusi vähendatakse. Kui on vaja osta katki läinud kalli kodumasina asemel uus, siis hoitakse kokku kuskilt mujalt. See on elementaarne tõde, mis riigi tasandil kahjuks kuidagi ei kehti.
Ma ei kutsu üles askeesile, vaid maksumaksjate vajaduste ja ootuste ümbermõtestamisele, sest kulud on ilmselgelt liiga kõrged. Kas riik üldse peab täitma nii palju ülesandeid? Milliseid? Ja kui palju? Kui suur võiks olla inimeste endi vastutus elus hakkama saamise pärast?
Ja loomulikult paneb Vladimir Putini sõda meid teistsugusesse olukorda, sest sõja ajal muutuvadki mitmed kulutused luksuseks, pigem on praegune aeg hea võimalus teha karmikäeline inventuur valdkondades, kus oleme külluse pakkumisega liiale läinud. Näiteks, kas me jõuame kõiki neid plaanitavaid uhkeid kultuuriobjekte valmis ehitada, võib-olla on mõistlikum hoopis panustada elumajade soojustamisele?
Sääraseid kaalutluskohti on meie ümber tuhandeid. Aga lisaks kaalutlusele on vaja ka otsustusjulgust ning julgust öelda ebameeldivaid asju.
Kuid erakonnad ja avalik sektor toimetavad edasi nagu ohvitseride ööklubi rinde vahetus läheduses: kõik võtavad pidutsemiseks võlgu, sest vahest polegi vaja selles ilmas raha tagasi maksta ja tore on korraks unustada homne rindeleminek. Nii voolabki valimiste-eelne ja -järgne võlaraha võltstegelikkuse loomiseks, et me saaksime korraks unustada, et kuskil käib sõda, et elekter on kolm korda kallim ja hea elu võib-olla ei tule kunagi tagasi.
### Response:
Indrek Kiisler: kas laristamisele ei tulegi lõppu? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iltalehti kirjutab, et praegu on tekkinud olukord, kus Hyundai võib kogu Rally2 programmi kinni panna. Soomlaste info kohaselt müüakse kõik Hyundai Rally2 autod maha. Väidetavalt pidid autod juba müügis olemas, vahendab Delfi.
Soomlaste teatel saab Redgray ja Hyundai koostöö lõpu ilmselt seetõttu, et Tänak lahkub käimasoleva hooaja lõppedes Hyundai ridadest.
Hyundai Rally2 autodel sõites on võistkonna esinumbriks sel hooajal soomlane Teemu Suninen.
Kui Hyundai on Rally2 konkurentsist taandumas, siis antud võitlusesse on tulevast hooajast sisenemas Toyota. | Soome meedia: Tänaku ja Märtini firma koostöö Hyundaiga saab lõpu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iltalehti kirjutab, et praegu on tekkinud olukord, kus Hyundai võib kogu Rally2 programmi kinni panna. Soomlaste info kohaselt müüakse kõik Hyundai Rally2 autod maha. Väidetavalt pidid autod juba müügis olemas, vahendab Delfi.
Soomlaste teatel saab Redgray ja Hyundai koostöö lõpu ilmselt seetõttu, et Tänak lahkub käimasoleva hooaja lõppedes Hyundai ridadest.
Hyundai Rally2 autodel sõites on võistkonna esinumbriks sel hooajal soomlane Teemu Suninen.
Kui Hyundai on Rally2 konkurentsist taandumas, siis antud võitlusesse on tulevast hooajast sisenemas Toyota.
### Response:
Soome meedia: Tänaku ja Märtini firma koostöö Hyundaiga saab lõpu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul müügiarvudes midagi üllatavat pole, sest kõrged kütusehinnad mõjutavad selgelt just eraisiku tarbimisotsuseid.
"Näiteks mootorivedelgaasi LPG müügimahu kasv oli oktoobris 21 protsenti. Kui mootoribensiini hind oli oktoobris 35 senti kallim kui eelmisel aastal, siis LPG müügihind oli sisuliselt muutumatu. See näitab, et inimeste liikumisvajadus kadunud ei ole ja otsitakse soodsaid lahendusi," leidis Raamat.
Kütusesektori esindaja nentis, et sel aastal on mootoribensiini müügiarvud jäänud alla ka kahele eelnevale aastale, kui osal kuudel kehtisid kõikehõlmavad liikumispiirangud.
"Valdav osa Euroopa valitsustest tuli vähemalt suvekuudel oma inimestele vastu ja langetas kütusemakse. Eesti valitsus ujus siin vastuvoolu ja jättis tarbijad hinnatõusus üksinda. Kuna 80 protsendil juhul tarbib mootoribensiini eraisik, siis aasta lõikes selgelt langenud müüginumbrid näitavad, et Eesti inimene ei suutnud kütuste hinnatõusu vastu võtta."
Diislikütuse puhul jäid tanklamüügi arvud oktoobris samaks, mis möödunud aastal. Raamat selgitas, et diislikütuse müügiarvud on üldse viimastel kuudel hüplikud olnud.
"Diislikütust tarbitakse Eestis umbes kolm korda rohkem kui mootoribensiini ja valdav enamus diislikütusest kasutatakse ettevõtluses. Neid tegureid, mis ühel või teisel kuul diislikütuse tarbimist mõjutavad, on mitmeid – alates põllumajanduse saagikusest kuni lumeoludeni. Aasta lõikes on diislikütuse tarbimine jäänud eelmise aastaga sarnaseks – selles peegeldub hästi ka majanduse paigalseis," sõnas Raamat.
Praegu riigikogu menetluses olev aktsiisiseaduse muudatus näeb ette järgmiseks aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisitõusu edasilükkamist. Raamatu hinnangul peaks aga riik üle vaatama kogu oma transpordi maksustamise loogika.
"Võrreldes kogu ülejäänud arenenud maailmaga baseerub Eesti transpordi maksupoliitika ainult kütusetarbimise maksustamisel. See aga toob kaasa selle, et suhteliselt suurem koormus langeb meie ettevõtluse ja madalama sissetulekuga elanikkonna õlule. Kõik andmed näitavad samuti, et absoluutselt mitte mingisugust kliima- või keskkonnavõitu selline lähenemine kaasa ei too. Kindlasti võiks see olla ka parteidele mõtteaineks 2023. aasta valimiste eel," ütles Raamat. | Eraisikute kütusetarbimine jätkab vähenemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul müügiarvudes midagi üllatavat pole, sest kõrged kütusehinnad mõjutavad selgelt just eraisiku tarbimisotsuseid.
"Näiteks mootorivedelgaasi LPG müügimahu kasv oli oktoobris 21 protsenti. Kui mootoribensiini hind oli oktoobris 35 senti kallim kui eelmisel aastal, siis LPG müügihind oli sisuliselt muutumatu. See näitab, et inimeste liikumisvajadus kadunud ei ole ja otsitakse soodsaid lahendusi," leidis Raamat.
Kütusesektori esindaja nentis, et sel aastal on mootoribensiini müügiarvud jäänud alla ka kahele eelnevale aastale, kui osal kuudel kehtisid kõikehõlmavad liikumispiirangud.
"Valdav osa Euroopa valitsustest tuli vähemalt suvekuudel oma inimestele vastu ja langetas kütusemakse. Eesti valitsus ujus siin vastuvoolu ja jättis tarbijad hinnatõusus üksinda. Kuna 80 protsendil juhul tarbib mootoribensiini eraisik, siis aasta lõikes selgelt langenud müüginumbrid näitavad, et Eesti inimene ei suutnud kütuste hinnatõusu vastu võtta."
Diislikütuse puhul jäid tanklamüügi arvud oktoobris samaks, mis möödunud aastal. Raamat selgitas, et diislikütuse müügiarvud on üldse viimastel kuudel hüplikud olnud.
"Diislikütust tarbitakse Eestis umbes kolm korda rohkem kui mootoribensiini ja valdav enamus diislikütusest kasutatakse ettevõtluses. Neid tegureid, mis ühel või teisel kuul diislikütuse tarbimist mõjutavad, on mitmeid – alates põllumajanduse saagikusest kuni lumeoludeni. Aasta lõikes on diislikütuse tarbimine jäänud eelmise aastaga sarnaseks – selles peegeldub hästi ka majanduse paigalseis," sõnas Raamat.
Praegu riigikogu menetluses olev aktsiisiseaduse muudatus näeb ette järgmiseks aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisitõusu edasilükkamist. Raamatu hinnangul peaks aga riik üle vaatama kogu oma transpordi maksustamise loogika.
"Võrreldes kogu ülejäänud arenenud maailmaga baseerub Eesti transpordi maksupoliitika ainult kütusetarbimise maksustamisel. See aga toob kaasa selle, et suhteliselt suurem koormus langeb meie ettevõtluse ja madalama sissetulekuga elanikkonna õlule. Kõik andmed näitavad samuti, et absoluutselt mitte mingisugust kliima- või keskkonnavõitu selline lähenemine kaasa ei too. Kindlasti võiks see olla ka parteidele mõtteaineks 2023. aasta valimiste eel," ütles Raamat.
### Response:
Eraisikute kütusetarbimine jätkab vähenemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobris võis Õhtulehest lugeda kogenud prokuröri soovitust, et võimalusel tuleks teo toimepanemise ajal vägistajat küünistada. Oktoobris täitus ühtlasi viis aastat ülemaailmse #MeToo laine algusest, mis tõi kaasa ulatusliku arutelu ahistamise ja seksuaalse vägivalla üle.
Kahtlemata on #MeToo Eesti ühiskonda muutnud ja see on peegeldunud ka õigusloomes, kuid muutmata on jäänud põhiline – nõusoleku käsitlus. Sest miks tuleb 2022. aasta lõpus seksuaalvägivalla juhtumeid menetleval prokuröril pähe anda selliseid soovitusi?
Alustada tahaks positiivselt, sest #MeToo tuules on Eestis mitu seadusemuudatust tehtud ja ohvritele suunatud teenuseid arendatud, aga kõigepealt väike põige viimastesse aastatesse. 2017. aastal tõi filmiprodutsent Harvey Weinsteinist ilmunud artikli tagajärjel puhkenud kogemuslugude laviin esile, kui laialt levinud on seksuaalne ahistamine, kuivõrd suure osa moodustab see naiste – eriti noorte naiste – elukogemusest, ja kui rängad võivad olla selle tagajärjed ohvri psüühikale (loe pikemalt artiklist"Ajad ei muutu niisama. #MeToost ja selle kriitikast").
#MeToo liikumine ärgitas inimesi üle ilma arutlema järgmistel teemadel: mis on üldse seksuaalvägivald, mis on seksuaalne nõusolek, kuidas ohvreid koheldakse ja toetatakse, kellel on õigus rääkida (mõned oma kogemustest rääkinud ja nimesid nimetanud naised on hiljem kohtus laimamises süüdi mõistetud) ning kuidas seksuaalvägivalda – ja nimede nimetamist – meedias kajastada. See ei tähenda, et arutelu varem puudus, vastupidi, see on aastate jooksul muudkui hoogustunud. Kuid #MeToo andis mõttevahetusele teistsuguse jõu.
Eestis kogus ja avaldas anonüümselt kogemuslugusid (nii #minaka kui #minaka14 siltide all) Feministeerium ja meile jäid silma teatud mustrid. Esiteks oli näha, et ahistamisega seotut tõlgendati väga laialt. Lood ulatusid ebameeldivatest kommentaaridest ja ähvardustest vägistamiseni välja.
Teiseks olid kogemused sageli aset leidnud väga varases eas, lapsepõlves või eelpuberteedi-puberteedi ajal. Ebakindlus, mis meie kultuurilises keskkonnas noorusega kaasas käib, võõristus omaenda keha suhtes – kõik asjaolud lõid soodsa pinnase väärkohtlemiseks või andsid kellelegi justkui õiguse kommenteerida, katsuda, jõllitada.
Kolmandaks oli paljudel lugudel tunnistajaid ja teadjaid. Mõned näited: ühistranspordis onaneerimine, hõõrumine, valjuhäälne 11-aastase lapse rindade kommenteerimine, teised reisijad samal ajal püüdlikult aknast välja vaatamas. Täiesti omaette tase on @seepoleokei kontol ilmekalt illustreeritud tüdrukute ja naiste küberahistamine, nii sisu kui ka mahu mõttes.
Laiemalt näitas #MeToo, kui ebaterve on mõni töö- ja õpikeskkond, mitte ainult ahistamise ja vägivalla, vaid ka laiemalt kiusu mõttes. Ja kui ebaturvalised võivad olla sellised kohad nagu trenn, ujula, trollibuss ja viiulitund, rääkimata baarist või ööklubist.
Positiivsed muudatused Eestis
Eesti on tõesti viimase viie aasta jooksul palju edasi arenenud ja muudatused algasid juba varem. Näiteks on viimase kümne aasta jooksul naiste tugikeskuste rahastust tõstetud enam kui kolm korda. Toon veel mõned näited (loe juurde kogumikust"Teel tasakaalustatud ühiskonda III").
Kõige suuremad muudatused toimusid 2017. aastal, kui Eesti ratifitseeris Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, nn Istanbuli konventsiooni. Riigikogu hääletus näitas ülekaalukat toetust: 79 saadikut hääletas poolt, vastu oli vaid kuus.
Samal aastal kriminaliseeriti sundabielud, naiste suguelundite sandistav moonutamine, inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine ja ahistav jälitamine, väärteona sätestati ka füüsiline seksuaalne ahistamine. Loodi neli ööpäevaringselt avatud kriisiabikeskust seksuaalvägivalla ohvritele, ja kus peale meditsiiniabi andmise kogutakse ka tõendeid.
2019. aastal muutusid karistusmäärad vägistamise ja tahtevastase sugulise iseloomuga teo eest ning raskendava asjaoluna lisandus seisund, mis on kannatanule narkootilise või psühhotroopse aine abil tekitatud. 2020. aastast saab prokurör vajadusel määrata ajutise lähenemiskeelu ka siis, kui kannatanu seda ei taha.
Selle aasta 1. novembrist tõsteti seksuaalse enesemääramise eapiir varasemalt 14. eluaastalt 16. eluaastale. Muudatus sai tõuke jalgpallur Mia Belle Trisna juhtumist ja sellega kaasnenud tähelepanust. Samast päevast hakkas kehtima ka muudatus, mille kohaselt võivad abielluda ainult täisealised (varem oli võimalik teha erandeid alates 15. eluaastast). Ning äsja jõudis riigikokku uue ohvriabiseaduse eelnõu, millega soovitakse parandada abi kättesaadavust vägivallaohvritele ning kus on esimest korda sõnastatud seksuaalvägivalla kriisiabi.
Küünista – ja tee olukord veel hullemaks?
Ülaltoodud saavutusi vaadates tundub, et Eestis läheb kõik aina paremaks. Muudkui täiendatakse seaduseid ja arendatakse ohvrite abistamiseks mõeldud teenuseid. Midagi on aga valesti läinud, kui kogenud prokurör soovitab vägistamise ajal küünistada. Sest soovitus näitab ignorantsust ägedate stressireaktsioonide suhtes, kus just seksuaalrünnakute puhul on sage tardumise reaktsioon ja kus ohver ei suuda ennast liigutada isegi siis, kui ta tegelikult tahab.
See on ka päris julge avaldus, arvestades, et vastuhakk võib vägivallaohtu eskaleerida. Olen mitu korda läbinud HEAT-i treeningu, mida tehakse kõrge ohuriskiga riikides või olukordades töötavatele inimestele. Treeningutel simuleeritakse realistlikke, ülikõrge stressiga ohuolukordi nagu inimrööv, pantvangi võtmine, seksuaalvägivald jne.
Peamine, mida selliste olukordade puhul õpetatakse, on täielik alistumine ja kuuletumine, sest igasugune vastuhakk suurendab ohvri riski veel rohkem viga saada. Tõtt-öelda tundub prokuröri soovitus minevat mingisuguse soovmõtlemise alla, et ohver teeks juurdluse sutsu kergemaks. Sest äkki saaks küünte alt mingit kohtuekspertiisi materjali kätte.
Üks ilmselge probleem on see, et vaatamata pidevale karistusseadustiku kohendamisele ei lähtu Eesti õigusruumis seksuaalvägivalla kontseptsioon siiamaani nõusolekust. Mainitakse tahtevastatust, aga selleks, et midagi üldse kvalifitseeruks vägistamiseks (või kraad pehmemaks "tahtevastase sugulise iseloomuga teoks"), tuleb täita paar tingimust – kasutada vägivalda või ära kasutada kannatanu abitusseisundit. Mis teeb omakorda võimalikuks selle, et Harju maakohus tegi hiljuti otsuse süüdistatava kasuks, kuna kohtu hinnangul ei olnud veenvalt ja sajaprotsendiliselt tõendatud kannatanu abitu seisund (et kannatanu oli joobes ja et "seksuaalvahekord" oli aset leidnud, tõendati ära).
"Kuigi kohtuotsustest võib igasuguseid kaitsepoolseid argumente lugeda, siis see oli uus tase."
Sarnasesse kategooriasse läheb argument, mida kasutas vandeadvokaat Anu Pärtel, kui tema klienti, 43-aastast meest, süüdistati laste seksuaalses väärkohtlemises ja vägistamises. Pärtel leidis, et lapsed soodustasid oma käitumisega mehe tegusid – nad ei karjunud appi, ei rabelenud ega otsinud kohe abi. Lapsed olid toimunu ajal 9- ja 10-aastased. Õnneks saatis riigikohus selle kaitseargumendi kuu peale, leides, et selle põhjendamatus ja asjakohatus on ilmne. Kuigi kohtuotsustest võib igasuguseid kaitsepoolseid argumente lugeda, siis see oli uus tase.
Eesti vajab nõusolekuseadust
Vaatamata #MeToole ja edusammudele seadustes tuleb Eesti ühiskonna teadlikkust seksuaalvägivalla teemal kõvasti parandada: kuidas vägivald mõjub, miks ohvrid ilmtingimata ei karju, rabele, küünista ega otsi abi. Peaksime küsima, miks keskendutakse seksuaalvägivalla üle õigust mõistes "ei" karjumisele, ja mitte sellele, kas oli öeldud "jah".
Nõusolek peab olema antud vabast tahtest, olema selgelt väljendatud ning inimene peab olema füüsiliselt ja vaimselt võimeline nõusolekut andma. Üks kord antud nõusolek – altari ees või kellegagi koos koju minnes – ei tähenda, et edaspidisega ollakse nõus. Passiivsus ei tähenda, et nõusolek on antud.
Nõusolek ei ole kusjuures karistusseadustikus sugugi võõras mõiste. See esineb lausa 24 korda, kuigi lõviosas kasutatakse mõistet süüdlaste õiguste tagamiseks. Näiteks tohib vangistust asenda üldkasuliku tööga või elektroonilise valvega ainult süüdlase nõusolekul. Seega ei tule seaduseloojatel midagi uut leiutada. Kui nõusolek on üheselt arusaadav kontseptsioon jalavõru puhul, siis miks mitte seksuaalvägivalla puhul?
Ainult nõusolekuseaduse olemasolu ei tee mõistagi seksuaalvägivalda olematuks. Aga see annab muutunud väärtushinnangutele ka õigusliku toe. Praegu oleme olukorras, kus räägime lastele ja noortele nõusolekust ja kehalisest autonoomiast, kuid tegelikult seadus seda lähenemist ei toeta.
Seksuaalkasvatuses õpetatakse, et kui üks pool ei taha ja teine seda ei austa, on tegemist väärkohtlemise või vägivallaga. Kui aga sarnase asjaga kohtusaali peaksid jõudma, selgub – nagu hiljuti Harju maakohtus –, et kedagi ei huvita sinu tahtmine ja selleks, et toimunu vägistamiseks kvalifitseeruks, oleksid pidanud nii joobes olema, et ei suuda sirgelt käia.
Kui aga mõne inimese väärtushinnangud on kinni jäänud 1990. aastatesse, aitaks seadus neid järele. Meil on vaja lähenemist, mis toetaks terveid, rõõmsaid ja positiivseid seksuaalsuhteid ja meil on vaja, et seadus toetaks seda. Meil on vaja nõusolekuseadust.
Kommentaar ilmus algselt Feministeeriumis. | Kadi Viik: küünistada või mitte küünistada. Või hoopis muuta seadust? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobris võis Õhtulehest lugeda kogenud prokuröri soovitust, et võimalusel tuleks teo toimepanemise ajal vägistajat küünistada. Oktoobris täitus ühtlasi viis aastat ülemaailmse #MeToo laine algusest, mis tõi kaasa ulatusliku arutelu ahistamise ja seksuaalse vägivalla üle.
Kahtlemata on #MeToo Eesti ühiskonda muutnud ja see on peegeldunud ka õigusloomes, kuid muutmata on jäänud põhiline – nõusoleku käsitlus. Sest miks tuleb 2022. aasta lõpus seksuaalvägivalla juhtumeid menetleval prokuröril pähe anda selliseid soovitusi?
Alustada tahaks positiivselt, sest #MeToo tuules on Eestis mitu seadusemuudatust tehtud ja ohvritele suunatud teenuseid arendatud, aga kõigepealt väike põige viimastesse aastatesse. 2017. aastal tõi filmiprodutsent Harvey Weinsteinist ilmunud artikli tagajärjel puhkenud kogemuslugude laviin esile, kui laialt levinud on seksuaalne ahistamine, kuivõrd suure osa moodustab see naiste – eriti noorte naiste – elukogemusest, ja kui rängad võivad olla selle tagajärjed ohvri psüühikale (loe pikemalt artiklist"Ajad ei muutu niisama. #MeToost ja selle kriitikast").
#MeToo liikumine ärgitas inimesi üle ilma arutlema järgmistel teemadel: mis on üldse seksuaalvägivald, mis on seksuaalne nõusolek, kuidas ohvreid koheldakse ja toetatakse, kellel on õigus rääkida (mõned oma kogemustest rääkinud ja nimesid nimetanud naised on hiljem kohtus laimamises süüdi mõistetud) ning kuidas seksuaalvägivalda – ja nimede nimetamist – meedias kajastada. See ei tähenda, et arutelu varem puudus, vastupidi, see on aastate jooksul muudkui hoogustunud. Kuid #MeToo andis mõttevahetusele teistsuguse jõu.
Eestis kogus ja avaldas anonüümselt kogemuslugusid (nii #minaka kui #minaka14 siltide all) Feministeerium ja meile jäid silma teatud mustrid. Esiteks oli näha, et ahistamisega seotut tõlgendati väga laialt. Lood ulatusid ebameeldivatest kommentaaridest ja ähvardustest vägistamiseni välja.
Teiseks olid kogemused sageli aset leidnud väga varases eas, lapsepõlves või eelpuberteedi-puberteedi ajal. Ebakindlus, mis meie kultuurilises keskkonnas noorusega kaasas käib, võõristus omaenda keha suhtes – kõik asjaolud lõid soodsa pinnase väärkohtlemiseks või andsid kellelegi justkui õiguse kommenteerida, katsuda, jõllitada.
Kolmandaks oli paljudel lugudel tunnistajaid ja teadjaid. Mõned näited: ühistranspordis onaneerimine, hõõrumine, valjuhäälne 11-aastase lapse rindade kommenteerimine, teised reisijad samal ajal püüdlikult aknast välja vaatamas. Täiesti omaette tase on @seepoleokei kontol ilmekalt illustreeritud tüdrukute ja naiste küberahistamine, nii sisu kui ka mahu mõttes.
Laiemalt näitas #MeToo, kui ebaterve on mõni töö- ja õpikeskkond, mitte ainult ahistamise ja vägivalla, vaid ka laiemalt kiusu mõttes. Ja kui ebaturvalised võivad olla sellised kohad nagu trenn, ujula, trollibuss ja viiulitund, rääkimata baarist või ööklubist.
Positiivsed muudatused Eestis
Eesti on tõesti viimase viie aasta jooksul palju edasi arenenud ja muudatused algasid juba varem. Näiteks on viimase kümne aasta jooksul naiste tugikeskuste rahastust tõstetud enam kui kolm korda. Toon veel mõned näited (loe juurde kogumikust"Teel tasakaalustatud ühiskonda III").
Kõige suuremad muudatused toimusid 2017. aastal, kui Eesti ratifitseeris Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, nn Istanbuli konventsiooni. Riigikogu hääletus näitas ülekaalukat toetust: 79 saadikut hääletas poolt, vastu oli vaid kuus.
Samal aastal kriminaliseeriti sundabielud, naiste suguelundite sandistav moonutamine, inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine ja ahistav jälitamine, väärteona sätestati ka füüsiline seksuaalne ahistamine. Loodi neli ööpäevaringselt avatud kriisiabikeskust seksuaalvägivalla ohvritele, ja kus peale meditsiiniabi andmise kogutakse ka tõendeid.
2019. aastal muutusid karistusmäärad vägistamise ja tahtevastase sugulise iseloomuga teo eest ning raskendava asjaoluna lisandus seisund, mis on kannatanule narkootilise või psühhotroopse aine abil tekitatud. 2020. aastast saab prokurör vajadusel määrata ajutise lähenemiskeelu ka siis, kui kannatanu seda ei taha.
Selle aasta 1. novembrist tõsteti seksuaalse enesemääramise eapiir varasemalt 14. eluaastalt 16. eluaastale. Muudatus sai tõuke jalgpallur Mia Belle Trisna juhtumist ja sellega kaasnenud tähelepanust. Samast päevast hakkas kehtima ka muudatus, mille kohaselt võivad abielluda ainult täisealised (varem oli võimalik teha erandeid alates 15. eluaastast). Ning äsja jõudis riigikokku uue ohvriabiseaduse eelnõu, millega soovitakse parandada abi kättesaadavust vägivallaohvritele ning kus on esimest korda sõnastatud seksuaalvägivalla kriisiabi.
Küünista – ja tee olukord veel hullemaks?
Ülaltoodud saavutusi vaadates tundub, et Eestis läheb kõik aina paremaks. Muudkui täiendatakse seaduseid ja arendatakse ohvrite abistamiseks mõeldud teenuseid. Midagi on aga valesti läinud, kui kogenud prokurör soovitab vägistamise ajal küünistada. Sest soovitus näitab ignorantsust ägedate stressireaktsioonide suhtes, kus just seksuaalrünnakute puhul on sage tardumise reaktsioon ja kus ohver ei suuda ennast liigutada isegi siis, kui ta tegelikult tahab.
See on ka päris julge avaldus, arvestades, et vastuhakk võib vägivallaohtu eskaleerida. Olen mitu korda läbinud HEAT-i treeningu, mida tehakse kõrge ohuriskiga riikides või olukordades töötavatele inimestele. Treeningutel simuleeritakse realistlikke, ülikõrge stressiga ohuolukordi nagu inimrööv, pantvangi võtmine, seksuaalvägivald jne.
Peamine, mida selliste olukordade puhul õpetatakse, on täielik alistumine ja kuuletumine, sest igasugune vastuhakk suurendab ohvri riski veel rohkem viga saada. Tõtt-öelda tundub prokuröri soovitus minevat mingisuguse soovmõtlemise alla, et ohver teeks juurdluse sutsu kergemaks. Sest äkki saaks küünte alt mingit kohtuekspertiisi materjali kätte.
Üks ilmselge probleem on see, et vaatamata pidevale karistusseadustiku kohendamisele ei lähtu Eesti õigusruumis seksuaalvägivalla kontseptsioon siiamaani nõusolekust. Mainitakse tahtevastatust, aga selleks, et midagi üldse kvalifitseeruks vägistamiseks (või kraad pehmemaks "tahtevastase sugulise iseloomuga teoks"), tuleb täita paar tingimust – kasutada vägivalda või ära kasutada kannatanu abitusseisundit. Mis teeb omakorda võimalikuks selle, et Harju maakohus tegi hiljuti otsuse süüdistatava kasuks, kuna kohtu hinnangul ei olnud veenvalt ja sajaprotsendiliselt tõendatud kannatanu abitu seisund (et kannatanu oli joobes ja et "seksuaalvahekord" oli aset leidnud, tõendati ära).
"Kuigi kohtuotsustest võib igasuguseid kaitsepoolseid argumente lugeda, siis see oli uus tase."
Sarnasesse kategooriasse läheb argument, mida kasutas vandeadvokaat Anu Pärtel, kui tema klienti, 43-aastast meest, süüdistati laste seksuaalses väärkohtlemises ja vägistamises. Pärtel leidis, et lapsed soodustasid oma käitumisega mehe tegusid – nad ei karjunud appi, ei rabelenud ega otsinud kohe abi. Lapsed olid toimunu ajal 9- ja 10-aastased. Õnneks saatis riigikohus selle kaitseargumendi kuu peale, leides, et selle põhjendamatus ja asjakohatus on ilmne. Kuigi kohtuotsustest võib igasuguseid kaitsepoolseid argumente lugeda, siis see oli uus tase.
Eesti vajab nõusolekuseadust
Vaatamata #MeToole ja edusammudele seadustes tuleb Eesti ühiskonna teadlikkust seksuaalvägivalla teemal kõvasti parandada: kuidas vägivald mõjub, miks ohvrid ilmtingimata ei karju, rabele, küünista ega otsi abi. Peaksime küsima, miks keskendutakse seksuaalvägivalla üle õigust mõistes "ei" karjumisele, ja mitte sellele, kas oli öeldud "jah".
Nõusolek peab olema antud vabast tahtest, olema selgelt väljendatud ning inimene peab olema füüsiliselt ja vaimselt võimeline nõusolekut andma. Üks kord antud nõusolek – altari ees või kellegagi koos koju minnes – ei tähenda, et edaspidisega ollakse nõus. Passiivsus ei tähenda, et nõusolek on antud.
Nõusolek ei ole kusjuures karistusseadustikus sugugi võõras mõiste. See esineb lausa 24 korda, kuigi lõviosas kasutatakse mõistet süüdlaste õiguste tagamiseks. Näiteks tohib vangistust asenda üldkasuliku tööga või elektroonilise valvega ainult süüdlase nõusolekul. Seega ei tule seaduseloojatel midagi uut leiutada. Kui nõusolek on üheselt arusaadav kontseptsioon jalavõru puhul, siis miks mitte seksuaalvägivalla puhul?
Ainult nõusolekuseaduse olemasolu ei tee mõistagi seksuaalvägivalda olematuks. Aga see annab muutunud väärtushinnangutele ka õigusliku toe. Praegu oleme olukorras, kus räägime lastele ja noortele nõusolekust ja kehalisest autonoomiast, kuid tegelikult seadus seda lähenemist ei toeta.
Seksuaalkasvatuses õpetatakse, et kui üks pool ei taha ja teine seda ei austa, on tegemist väärkohtlemise või vägivallaga. Kui aga sarnase asjaga kohtusaali peaksid jõudma, selgub – nagu hiljuti Harju maakohtus –, et kedagi ei huvita sinu tahtmine ja selleks, et toimunu vägistamiseks kvalifitseeruks, oleksid pidanud nii joobes olema, et ei suuda sirgelt käia.
Kui aga mõne inimese väärtushinnangud on kinni jäänud 1990. aastatesse, aitaks seadus neid järele. Meil on vaja lähenemist, mis toetaks terveid, rõõmsaid ja positiivseid seksuaalsuhteid ja meil on vaja, et seadus toetaks seda. Meil on vaja nõusolekuseadust.
Kommentaar ilmus algselt Feministeeriumis.
### Response:
Kadi Viik: küünistada või mitte küünistada. Või hoopis muuta seadust? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koduses Balti liigas pole Toomas Jasmini juhendatav Pärnu hooaega ladusalt alustanud, kirjas on viis punkti ja tabelis ollakse viimasel kohal.
Lissaboni klubi hoiab Portugali kõrgliigas kuuendat kohta. Sel hooajal leiab nende ridadest ka ühe endise Pärnu mängumehe, sest tempoosakonnas teeb tegusid Toms Švans.
Suvepealinna meeskonna peatreeneri Toomas Jasmini sõnul on vastase näol tegu kvaliteetse ja ühtlase meeskonnaga. "See on omamoodi tore, et Toms tuleb siia saali tagasi. Ta on kaks korralikku blokimängu seal teinud, saab näha, kuidas tal endises kodusaalis selles osas läheb," ütles juhendaja tuttava mängumehe kohta.
"Üldmulje on neist selline, et tegu on väga korraliku serviga meeskonnaga. Kui neil on keskmisest parem servipäev, siis läheb meil väga raskeks. Peaaegu kogu võistkond lööb head hüppeltservi ja sellele pöörasime me koosolekul ka tähelepanu. Sidemängija harrastab kiiret mängu ja meie tempodel tuleb tõsine tööpäev. Rünnakul jaotab ta palli hästi nurkade ja diagonaali (Gabriel Bertolini) vahel ära, diagonaal on korralik ka, tema pidrudamisega tuleb meil hakkama saada," iseloomustas ta vastast.
Jasmin lisas, et tema hoolealustele andis lisatõuke nädalavahetusel Balti liigas teenitud 3:2 võit Daugavpilsi üle. "See lisas eneseusku ja ka tänane trenn oli hea. Eks eurosarjas on nagu Balti liigaski, et me peame väga hästi õnnestuma, et vastu saada neile." | Pärnu alustab eurosarja kodupubliku ees Lissaboni Sportingu vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koduses Balti liigas pole Toomas Jasmini juhendatav Pärnu hooaega ladusalt alustanud, kirjas on viis punkti ja tabelis ollakse viimasel kohal.
Lissaboni klubi hoiab Portugali kõrgliigas kuuendat kohta. Sel hooajal leiab nende ridadest ka ühe endise Pärnu mängumehe, sest tempoosakonnas teeb tegusid Toms Švans.
Suvepealinna meeskonna peatreeneri Toomas Jasmini sõnul on vastase näol tegu kvaliteetse ja ühtlase meeskonnaga. "See on omamoodi tore, et Toms tuleb siia saali tagasi. Ta on kaks korralikku blokimängu seal teinud, saab näha, kuidas tal endises kodusaalis selles osas läheb," ütles juhendaja tuttava mängumehe kohta.
"Üldmulje on neist selline, et tegu on väga korraliku serviga meeskonnaga. Kui neil on keskmisest parem servipäev, siis läheb meil väga raskeks. Peaaegu kogu võistkond lööb head hüppeltservi ja sellele pöörasime me koosolekul ka tähelepanu. Sidemängija harrastab kiiret mängu ja meie tempodel tuleb tõsine tööpäev. Rünnakul jaotab ta palli hästi nurkade ja diagonaali (Gabriel Bertolini) vahel ära, diagonaal on korralik ka, tema pidrudamisega tuleb meil hakkama saada," iseloomustas ta vastast.
Jasmin lisas, et tema hoolealustele andis lisatõuke nädalavahetusel Balti liigas teenitud 3:2 võit Daugavpilsi üle. "See lisas eneseusku ja ka tänane trenn oli hea. Eks eurosarjas on nagu Balti liigaski, et me peame väga hästi õnnestuma, et vastu saada neile."
### Response:
Pärnu alustab eurosarja kodupubliku ees Lissaboni Sportingu vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis töötavad maailma parimad õpetajad. Kui tutvume erinevate riiklike ja rahvusvaheliste uuringutega, siis polegi tegemist mitte kõlava subjektiivse hüüatuse, vaid tõeliku tõsiasjaga. Õpetajatöö on kutsumus, selles on tohutult põnevat ning meeliülendavat, see on tohutult palju andev elukutse. Klassiruumis toimub vaimustavat nii õpilasile kui ka õpetajaile. Ometigi on hariduselus tendentse, mis õpetajatööd takistavad või hullemal juhul õpetajate vaimset ja füüsilist tervist rikuvad.
Haridusvallast jõuab avalikkuseni palju küsimusi ja teemasid: palgatõus, õpetajate järelkasv, kõrghariduse rahastamise tulevik, üleminek eestikeelsele õppele. Üks äärmiselt oluline, ent valus teema on jäänud seni aga tagaplaanile: Eesti õpetajad peavad järjest enam taluma kas õpilaste, lapsevanemate või koolijuhtide kiusu.
Kui juhtumid kiuslike koolijuhtidega tulevad suure asjaosaliste arvu tõttu enamasti avalikuks (ja neid on ajakirjanduses üksjagu lahatud), siis õpilaste ja lapsevanemate kiusust õpetajate vastu nõnda palju juttu pole. Olgem ausad, lähiminevikust ei tule meelde ühtki laiema avalikkuse ette jõudnud juhtumit.
Paraku ei peegelda see tegelikkust, sest järjest enam kogeme ise või kuuleme kolleegidelt lugusid, kuidas lapsevanemad on võtnud nõuks käskida oma lastel õpetajate tunde salvestada, otsitakse kõikvõimalikke seadusepügalaid, millega õpetajate tööd segada või halvata, neid alavääristada, nende karjääri võimalikult piinarikkalt lõpetada.
Järjest enam seisame silmitsi lapsevanematega, kes kritiseerivad hindamist, õpetamisstiili vm, ent pole nõus õpetajaga isegi kohtuma. Esimesena pöördutakse kas kooli pidaja, haridusministeeriumi või mõne muu instantsi poole, selmet rääkida õpetajaga näost näkku.
Tähenduslik haridus saab sündida vaid turvalises keskkonnas. Turvalises nii õpilasile kui ka õpetajaile. Kui kas või üks lapsevanem mitmekümnest õpetajat kiusab, halvab see töö mõneks ajaks igal juhul. Ka kogenud õpetajail on seesuguses olukorras raske säilitada õpetamisrõõmu ja vaimustust oma tööst. Kohati on juhtumid nõnda räiged ja julmad, et kiusatav õpetaja annab alla. Kaotab õpetamisest rõõmu, pisitasa mandub ja lahkub töölt.
Kas tunni salvestamine on lubatud või mitte? Andmekaitseinspektsiooni vastus küsimusele, kas veebitundi võib salvestada järele vaatamiseks, annab siiski alust arvata, et tunni salvestamine lubatud pole:
"Reaalajas veebitunni läbiviimine on avalike ülesannete täitmine ja ei vaja eelnevaid nõusolekuid. Kui aga tundi soovitakse salvestada, siis peaks olema selleks kas kõigi nõusolekud või peab selle korraldama nii, et salvestatakse vaid need isikud, kes on andnud selleks nõusoleku. Ka kontaktõppe tundi ei ole võimalik kellelgi hiljem n-ö järele vaadata. Küll aga võib salvestada loengu vormis tunde, kus õpilased ei osale."
Kui praegu ongi seadusandluses auk, et tundide salvestamine on justkui lubatud tegevus ja seda võib massiliselt ja valimatult teha, tuleb seaduseid muuta. Niisamuti nagu iga õpilane, on ka iga õpetaja Eestile kuldaväärt.
20. oktoobril kirjutas Postimees Läti seadusemuudatustest, mis loovad Läti õpetajaile kaitse õpilaste ja lapsevanemate vaimse ja füüsilise vägivalla eest. Samuti sõnastatakse haridusseaduses õpetaja õigused vägivalla- ja kiususituatsioonides käitumiseks ning abi saamiseks. Lähenevate riigikogu valimiste tuules on lähiajal hädavajalik muuta ka Eesti seadusandlust ning kaitsta Eesti õpetajaid.
Loomulikult pole kellelegi saladus, et ka õpetajate seas on töö kvaliteet ning stiil erinev. Aga Eesti õpetajad on sellegipoolest spetsialistid. Kui nende tööle leidub põhjendatud etteheiteid või ettepanekuid, on igaühel alati võimalik võtta õpetaja või kooli juhtkonnaga ühendust, saada kokku ning arutada. Iga spetsialisti, st haritud inimese olemuses on valmidus end vajadusel muuta. Errare humanum est, eksimine on inimlik – nii pole eksimatud ka õpetajad.
Lisaks hädavajalikele seadusemuudatustele tahaksin siiski loota, et mõistaksime ehk veidike rohkem, kuivõrd vastutusrikast ja olulist tööd õpetajad teevad. Et ükski õpetaja pole läinud tööle vihast, vaid armastusest ja kutsumusest. Palgast rääkida on mugav (ning vajalik!), kuid õpetajatöös on tohutult palju muid nüansse, mis selle töö eripärase iseloomuga kaasas käivad. Kaitseme üheskoos Eesti õpetajaid. | Karl Pütsepp: mõni mõte õpetajate kaitsmisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis töötavad maailma parimad õpetajad. Kui tutvume erinevate riiklike ja rahvusvaheliste uuringutega, siis polegi tegemist mitte kõlava subjektiivse hüüatuse, vaid tõeliku tõsiasjaga. Õpetajatöö on kutsumus, selles on tohutult põnevat ning meeliülendavat, see on tohutult palju andev elukutse. Klassiruumis toimub vaimustavat nii õpilasile kui ka õpetajaile. Ometigi on hariduselus tendentse, mis õpetajatööd takistavad või hullemal juhul õpetajate vaimset ja füüsilist tervist rikuvad.
Haridusvallast jõuab avalikkuseni palju küsimusi ja teemasid: palgatõus, õpetajate järelkasv, kõrghariduse rahastamise tulevik, üleminek eestikeelsele õppele. Üks äärmiselt oluline, ent valus teema on jäänud seni aga tagaplaanile: Eesti õpetajad peavad järjest enam taluma kas õpilaste, lapsevanemate või koolijuhtide kiusu.
Kui juhtumid kiuslike koolijuhtidega tulevad suure asjaosaliste arvu tõttu enamasti avalikuks (ja neid on ajakirjanduses üksjagu lahatud), siis õpilaste ja lapsevanemate kiusust õpetajate vastu nõnda palju juttu pole. Olgem ausad, lähiminevikust ei tule meelde ühtki laiema avalikkuse ette jõudnud juhtumit.
Paraku ei peegelda see tegelikkust, sest järjest enam kogeme ise või kuuleme kolleegidelt lugusid, kuidas lapsevanemad on võtnud nõuks käskida oma lastel õpetajate tunde salvestada, otsitakse kõikvõimalikke seadusepügalaid, millega õpetajate tööd segada või halvata, neid alavääristada, nende karjääri võimalikult piinarikkalt lõpetada.
Järjest enam seisame silmitsi lapsevanematega, kes kritiseerivad hindamist, õpetamisstiili vm, ent pole nõus õpetajaga isegi kohtuma. Esimesena pöördutakse kas kooli pidaja, haridusministeeriumi või mõne muu instantsi poole, selmet rääkida õpetajaga näost näkku.
Tähenduslik haridus saab sündida vaid turvalises keskkonnas. Turvalises nii õpilasile kui ka õpetajaile. Kui kas või üks lapsevanem mitmekümnest õpetajat kiusab, halvab see töö mõneks ajaks igal juhul. Ka kogenud õpetajail on seesuguses olukorras raske säilitada õpetamisrõõmu ja vaimustust oma tööst. Kohati on juhtumid nõnda räiged ja julmad, et kiusatav õpetaja annab alla. Kaotab õpetamisest rõõmu, pisitasa mandub ja lahkub töölt.
Kas tunni salvestamine on lubatud või mitte? Andmekaitseinspektsiooni vastus küsimusele, kas veebitundi võib salvestada järele vaatamiseks, annab siiski alust arvata, et tunni salvestamine lubatud pole:
"Reaalajas veebitunni läbiviimine on avalike ülesannete täitmine ja ei vaja eelnevaid nõusolekuid. Kui aga tundi soovitakse salvestada, siis peaks olema selleks kas kõigi nõusolekud või peab selle korraldama nii, et salvestatakse vaid need isikud, kes on andnud selleks nõusoleku. Ka kontaktõppe tundi ei ole võimalik kellelgi hiljem n-ö järele vaadata. Küll aga võib salvestada loengu vormis tunde, kus õpilased ei osale."
Kui praegu ongi seadusandluses auk, et tundide salvestamine on justkui lubatud tegevus ja seda võib massiliselt ja valimatult teha, tuleb seaduseid muuta. Niisamuti nagu iga õpilane, on ka iga õpetaja Eestile kuldaväärt.
20. oktoobril kirjutas Postimees Läti seadusemuudatustest, mis loovad Läti õpetajaile kaitse õpilaste ja lapsevanemate vaimse ja füüsilise vägivalla eest. Samuti sõnastatakse haridusseaduses õpetaja õigused vägivalla- ja kiususituatsioonides käitumiseks ning abi saamiseks. Lähenevate riigikogu valimiste tuules on lähiajal hädavajalik muuta ka Eesti seadusandlust ning kaitsta Eesti õpetajaid.
Loomulikult pole kellelegi saladus, et ka õpetajate seas on töö kvaliteet ning stiil erinev. Aga Eesti õpetajad on sellegipoolest spetsialistid. Kui nende tööle leidub põhjendatud etteheiteid või ettepanekuid, on igaühel alati võimalik võtta õpetaja või kooli juhtkonnaga ühendust, saada kokku ning arutada. Iga spetsialisti, st haritud inimese olemuses on valmidus end vajadusel muuta. Errare humanum est, eksimine on inimlik – nii pole eksimatud ka õpetajad.
Lisaks hädavajalikele seadusemuudatustele tahaksin siiski loota, et mõistaksime ehk veidike rohkem, kuivõrd vastutusrikast ja olulist tööd õpetajad teevad. Et ükski õpetaja pole läinud tööle vihast, vaid armastusest ja kutsumusest. Palgast rääkida on mugav (ning vajalik!), kuid õpetajatöös on tohutult palju muid nüansse, mis selle töö eripärase iseloomuga kaasas käivad. Kaitseme üheskoos Eesti õpetajaid.
### Response:
Karl Pütsepp: mõni mõte õpetajate kaitsmisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast väravateta lõppenud avapoolaega avas 69. minutil skoori Hirving Lozano, realiseerides penalti. Lõpuminuteil andis Lozano söödu, mille järel lõi värava Piotr Zielinski.
AC Milan aga piirdus võõrsil Cremonese vastu väravateta viigiga.
Napoli on 14 mänguga kogunud 38 punkti, edestades Milani kaheksa punktiga. Empoli on 14 punktiga 14. ja Cremonese seitsme punktiga 18.
Tulemused:
Cremonese – AC Milan 0:0
Napoli – Empoli 2:0
Spezia – Udinese 1:1 | Napoli teenis kümnenda järjestikuse võidu, Milan piirdus viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast väravateta lõppenud avapoolaega avas 69. minutil skoori Hirving Lozano, realiseerides penalti. Lõpuminuteil andis Lozano söödu, mille järel lõi värava Piotr Zielinski.
AC Milan aga piirdus võõrsil Cremonese vastu väravateta viigiga.
Napoli on 14 mänguga kogunud 38 punkti, edestades Milani kaheksa punktiga. Empoli on 14 punktiga 14. ja Cremonese seitsme punktiga 18.
Tulemused:
Cremonese – AC Milan 0:0
Napoli – Empoli 2:0
Spezia – Udinese 1:1
### Response:
Napoli teenis kümnenda järjestikuse võidu, Milan piirdus viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuses on segunenud autori kogutud dokumentaalne ja juurde loodud fiktiivne sisu, mis aitavad rõhutada keskkonnahoiu olulisust ning seda, et igaühel meist on selles kanda oma roll. Lavale astub kolm noort modelli, kes on valmis moetööstusest lahkuma, ning viis tegelast, kellest moemaailm inspiratsiooni ammutab ja kes tegelevad moenädala tagajärgedega, filosofeerides arengute üle paralleelmaailmas.
""Mood" sai tõukejõu, kui nägin üht intervjuud tippmodelliga, keda küsitleja üritas suurte pingutustega pjedestaalile tõsta, aga kes ise võib-olla ei näinudki selles ametis midagi nii erilist. Suhtus sellesse töösse kui lükka-tõmbasse. Ja siis juhtusin kuulma ühe supermodelli muljeid sellest, kuidas noored tüdrukud leiavad end äkki kesk külma tööstusharu ning kuidas nende helesinine unistus puruneb," rääkis autor Andri Luup.
"Võib öelda, et see on mul esimene omamoodi poliitline tekst ja esimene sedasorti, kus fiktiivne ja dokumentaalne on segatud. Ja esimene roheliselt kallutatud tekst. Aga tõesti oli suvel paha olla Lõuna-Euroopas 39-kraadises kuumuses, regioonis, kus vahetult enne seda mõõdeti 47 kraadi sooja," lisas Luup.
Lavastuse truppi kuuluvad varasemalt modelliametit pidanud Jette Loona Hermanis, Anne Mari Saks ja Karel Käos ning Theatrumi näitlejad Maria Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Ott Aardam, Anneli Tuulik ja Laura Peterson. Lisaks on meeskonnas kunstnik Brigita Viik, helikujundaja Tõnis Leemets, valguskujundaja Ivar Piterskihh (Endla Teater) ning koreograafiks on trupiliige Jette Loona Hermanis. | Theatrumis esietendub Andri Luubi "Mood" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuses on segunenud autori kogutud dokumentaalne ja juurde loodud fiktiivne sisu, mis aitavad rõhutada keskkonnahoiu olulisust ning seda, et igaühel meist on selles kanda oma roll. Lavale astub kolm noort modelli, kes on valmis moetööstusest lahkuma, ning viis tegelast, kellest moemaailm inspiratsiooni ammutab ja kes tegelevad moenädala tagajärgedega, filosofeerides arengute üle paralleelmaailmas.
""Mood" sai tõukejõu, kui nägin üht intervjuud tippmodelliga, keda küsitleja üritas suurte pingutustega pjedestaalile tõsta, aga kes ise võib-olla ei näinudki selles ametis midagi nii erilist. Suhtus sellesse töösse kui lükka-tõmbasse. Ja siis juhtusin kuulma ühe supermodelli muljeid sellest, kuidas noored tüdrukud leiavad end äkki kesk külma tööstusharu ning kuidas nende helesinine unistus puruneb," rääkis autor Andri Luup.
"Võib öelda, et see on mul esimene omamoodi poliitline tekst ja esimene sedasorti, kus fiktiivne ja dokumentaalne on segatud. Ja esimene roheliselt kallutatud tekst. Aga tõesti oli suvel paha olla Lõuna-Euroopas 39-kraadises kuumuses, regioonis, kus vahetult enne seda mõõdeti 47 kraadi sooja," lisas Luup.
Lavastuse truppi kuuluvad varasemalt modelliametit pidanud Jette Loona Hermanis, Anne Mari Saks ja Karel Käos ning Theatrumi näitlejad Maria Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Ott Aardam, Anneli Tuulik ja Laura Peterson. Lisaks on meeskonnas kunstnik Brigita Viik, helikujundaja Tõnis Leemets, valguskujundaja Ivar Piterskihh (Endla Teater) ning koreograafiks on trupiliige Jette Loona Hermanis.
### Response:
Theatrumis esietendub Andri Luubi "Mood" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serge Gnabry tegi kübaratriki, skoorides 22., 28. ja 82. minutil. Skoori avas juba kuuendal minutil 19-aastane Jamal Musiala, aga neli minutit hiljem viigistas Anthony Jung seisu. 17. minutil oli Bayernil võimalus taas ette minna, aga Eric Maxim Choupo-Moting ei realiseerinud penaltit. Siis aga lõi Müncheni klubi kuue minuti sees kolm väravat – kaks väravat sai kirja Gnabry ja ühe Leon Goretzka. Bayerni kuuenda värava autor oli Mathys Tel.
Bayern ja Werder olid vastamisi 111. korda, mis on Bundesliga rekord. Bayern pole Bremenile kaotanud 26 järjestikuses liigamängus, sellega korrati pikimat kaotuseta seeriat ühe tiimi vastu.
Dortmundi Borussia pidi võõrsil tunnistama Wolfsburgi 2:0 paremust. Võõrustajad asusid kuuendal minutil Mickey van de Veni väravast juhtima, lõppseisu vormistas esimesel lisaminutil Lukas Nmecha.
Bayern on 14 mänguga kogunud 31 punkti ja edestab ühe mängu vähem pidanud Freiburgi nelja ning Berliini Unionit viie punktiga. Samuti 14 kohtumist pidanud Borussia on neljas, jäädes Bayernist maha kuue punktiga.
Tulemused:
Müncheni Bayern – Bremeni Werder 6:1
Bochum – Mönchengladbach 2:1
Stuttgart – Berliini Hertha 2:1
Wolfsburg – Dortmundi Borussia 2:0 | Gnabry kübaratrikk aitas Bayerni suure võiduni, Borussia kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serge Gnabry tegi kübaratriki, skoorides 22., 28. ja 82. minutil. Skoori avas juba kuuendal minutil 19-aastane Jamal Musiala, aga neli minutit hiljem viigistas Anthony Jung seisu. 17. minutil oli Bayernil võimalus taas ette minna, aga Eric Maxim Choupo-Moting ei realiseerinud penaltit. Siis aga lõi Müncheni klubi kuue minuti sees kolm väravat – kaks väravat sai kirja Gnabry ja ühe Leon Goretzka. Bayerni kuuenda värava autor oli Mathys Tel.
Bayern ja Werder olid vastamisi 111. korda, mis on Bundesliga rekord. Bayern pole Bremenile kaotanud 26 järjestikuses liigamängus, sellega korrati pikimat kaotuseta seeriat ühe tiimi vastu.
Dortmundi Borussia pidi võõrsil tunnistama Wolfsburgi 2:0 paremust. Võõrustajad asusid kuuendal minutil Mickey van de Veni väravast juhtima, lõppseisu vormistas esimesel lisaminutil Lukas Nmecha.
Bayern on 14 mänguga kogunud 31 punkti ja edestab ühe mängu vähem pidanud Freiburgi nelja ning Berliini Unionit viie punktiga. Samuti 14 kohtumist pidanud Borussia on neljas, jäädes Bayernist maha kuue punktiga.
Tulemused:
Müncheni Bayern – Bremeni Werder 6:1
Bochum – Mönchengladbach 2:1
Stuttgart – Berliini Hertha 2:1
Wolfsburg – Dortmundi Borussia 2:0
### Response:
Gnabry kübaratrikk aitas Bayerni suure võiduni, Borussia kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albumilt leiab kümme lugu, millest pooled on juba avalikkuse ette jõudnud, teiste seas 2021. aastal Eesti Laulul kolmanda koha saavutanud "Magus melanhoolia".
Jürile oli plaadi tegemine meeletu kogemus ning sellesse on pandud energiat, aega ja emotsioone: "Ma ei ole kunagi loomeprotsessi ajal nii palju kogenud - alates lõbusatest ja positiivsetest emotsioonidest kuni selleni välja, et enam lihtsalt ei jaksa. Albumi tegemisega on seotud väga palju inimesi, aga eraldi tahaks välja tuua Gevin Niglase, keda tahaks tema aja ja pühendumuse eest tänada ja Lauri Räpi, kes aitas mu tundeid ja mõtteid sõnadesse panna."
Albumi "Suveööde unetuse" esitluskontsert toimub 8. detsembril klubis D3. | Jüri Pootsmannil ilmus uue albumi nimilugu "Suveööde unetus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albumilt leiab kümme lugu, millest pooled on juba avalikkuse ette jõudnud, teiste seas 2021. aastal Eesti Laulul kolmanda koha saavutanud "Magus melanhoolia".
Jürile oli plaadi tegemine meeletu kogemus ning sellesse on pandud energiat, aega ja emotsioone: "Ma ei ole kunagi loomeprotsessi ajal nii palju kogenud - alates lõbusatest ja positiivsetest emotsioonidest kuni selleni välja, et enam lihtsalt ei jaksa. Albumi tegemisega on seotud väga palju inimesi, aga eraldi tahaks välja tuua Gevin Niglase, keda tahaks tema aja ja pühendumuse eest tänada ja Lauri Räpi, kes aitas mu tundeid ja mõtteid sõnadesse panna."
Albumi "Suveööde unetuse" esitluskontsert toimub 8. detsembril klubis D3.
### Response:
Jüri Pootsmannil ilmus uue albumi nimilugu "Suveööde unetus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selver/TalTech tõusis nädalavahetusega tabeliliidriks, möödudes Tartu Bigbankist, kel on neist mäng vähem peetud. Punkte on Tallinna klubil 21, Tartul 20. Kolmas on 12 punktiga Võru Barrus ja neljas samuti 12 silmaga Jekabpilsi Luši.
Selver/TalTech läheb kolmapäevasele kohtumisele vastu võidu pealt, viimati alistati 3:0 Jekabpilsi Luši. Võru pidi Tartult vastu võtma 2:3 kaotuse. Hooaja alguses peetud esimeses omavahelises mängus jäi 3:0 peale Võru meeskond.
Selver/TalTechis toimus äsja ka üks mängija lisandumine, kui vigastatud Oliver Orava asemele toodi meeskonda eelmisel hooajal samuti Andres Toobali käe all mänginud Denis Losnikov.
Peatreener Andres Toobali sõnul on Võru nende jaoks kõige ebamugavam vastane. "Oleme seda juba tunda saanud ja eks ka Tartu mängus oli näha, et Tartul kerge polnud nendega. Võru on hästi agressiivne meeskond ja kui nad saavad oma rünnakud jooksma, on väga raske neid peatada. Peame püüdma neid serviga suruda, et nad ei saaks kiiret mängu mängida. Kui vastuvõtt käes on, siis on nende sidemängija leidnud hästi ründajaid igalt poolt, nii nurgast kui keskelt. Nad on leidnud hea klapi ja neilt ei oodata ehk niipalju võitu, mis võimaldab vabamalt tegutseda ja tulevad suure hurraaga peale," kommenteeris Toobal vastast.
"Esimeses omavahelises mängus läksime endast välja, kui asjad ei õnnestunud. Katsume seekord seda vältida. Pühapäevane mäng andis hea tunde, sain mänguaega jagada ja kõigile mingi tunnetuse tekitada," lisas juhendaja.
Võru meeskonna juhendaja Oliver Lüütsepp näeb oma meeskonnal liidri vastu võimalusi küll. "Et nende vastu edu saavutada, peame me servil kindlasti õnnestuma. Kuigi sealses saalis pole väga mugav servida, siis muud üle ei jää. Nad tuleb võrgust kaugemale saada, vastasel juhul on nad tempoosakonnas väga ohtlikud ja meil läheb keeruliseks," hindab Lüütsepp oma võimalusi.
"Teine asi on, et eks me peame ise ka servi hästi kätte saama, et oma mängu üles ehitada ja ei peaks väga palju raskeid ja ebamugavaid palle lahendama. Kindlasti oleme me võtmas kohe, kui võitu pakutakse, eks saab näha, mida Selver teeb. Viimases 2:3 kaotusmängus Tartuga oli meil oma mängus liialt ebastabiilsust sees ja see on meie võimalusi luhanud. Närvi või oskusi jääb mingitel hetkedel puudu, aga eks see läheb loodetavasti ajaga paremaks," lisas peatreener.
Ülejäänud mängud peetakse laupäeval ja pühapäeval, mil Eesti klubidest tulevad platsile Selver/TalTech ja Pärnu Võrkpalliklubi. | Selveri peatreener Võru Barrusest: meie jaoks kõige ebamugavam vastane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selver/TalTech tõusis nädalavahetusega tabeliliidriks, möödudes Tartu Bigbankist, kel on neist mäng vähem peetud. Punkte on Tallinna klubil 21, Tartul 20. Kolmas on 12 punktiga Võru Barrus ja neljas samuti 12 silmaga Jekabpilsi Luši.
Selver/TalTech läheb kolmapäevasele kohtumisele vastu võidu pealt, viimati alistati 3:0 Jekabpilsi Luši. Võru pidi Tartult vastu võtma 2:3 kaotuse. Hooaja alguses peetud esimeses omavahelises mängus jäi 3:0 peale Võru meeskond.
Selver/TalTechis toimus äsja ka üks mängija lisandumine, kui vigastatud Oliver Orava asemele toodi meeskonda eelmisel hooajal samuti Andres Toobali käe all mänginud Denis Losnikov.
Peatreener Andres Toobali sõnul on Võru nende jaoks kõige ebamugavam vastane. "Oleme seda juba tunda saanud ja eks ka Tartu mängus oli näha, et Tartul kerge polnud nendega. Võru on hästi agressiivne meeskond ja kui nad saavad oma rünnakud jooksma, on väga raske neid peatada. Peame püüdma neid serviga suruda, et nad ei saaks kiiret mängu mängida. Kui vastuvõtt käes on, siis on nende sidemängija leidnud hästi ründajaid igalt poolt, nii nurgast kui keskelt. Nad on leidnud hea klapi ja neilt ei oodata ehk niipalju võitu, mis võimaldab vabamalt tegutseda ja tulevad suure hurraaga peale," kommenteeris Toobal vastast.
"Esimeses omavahelises mängus läksime endast välja, kui asjad ei õnnestunud. Katsume seekord seda vältida. Pühapäevane mäng andis hea tunde, sain mänguaega jagada ja kõigile mingi tunnetuse tekitada," lisas juhendaja.
Võru meeskonna juhendaja Oliver Lüütsepp näeb oma meeskonnal liidri vastu võimalusi küll. "Et nende vastu edu saavutada, peame me servil kindlasti õnnestuma. Kuigi sealses saalis pole väga mugav servida, siis muud üle ei jää. Nad tuleb võrgust kaugemale saada, vastasel juhul on nad tempoosakonnas väga ohtlikud ja meil läheb keeruliseks," hindab Lüütsepp oma võimalusi.
"Teine asi on, et eks me peame ise ka servi hästi kätte saama, et oma mängu üles ehitada ja ei peaks väga palju raskeid ja ebamugavaid palle lahendama. Kindlasti oleme me võtmas kohe, kui võitu pakutakse, eks saab näha, mida Selver teeb. Viimases 2:3 kaotusmängus Tartuga oli meil oma mängus liialt ebastabiilsust sees ja see on meie võimalusi luhanud. Närvi või oskusi jääb mingitel hetkedel puudu, aga eks see läheb loodetavasti ajaga paremaks," lisas peatreener.
Ülejäänud mängud peetakse laupäeval ja pühapäeval, mil Eesti klubidest tulevad platsile Selver/TalTech ja Pärnu Võrkpalliklubi.
### Response:
Selveri peatreener Võru Barrusest: meie jaoks kõige ebamugavam vastane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu riikide riigivõlg suurenes 2020. aastal protsendina SKP-st kokku üle 10 protsendi. Eesti puhul suurenes sama näitaja kaks korda: üheksalt protsendilt 19 protsendile.
"Kui me vaatame riigivõla arenguid üldse pikemal ajaperioodil näiteks Lääne-Euroopas alates 1960. aastatest, siis paistab silma selline seaduspära, et iga järgnev kriis tõstab võlataseme suhtena SKP-sse taas uutesse kõrgustesse. Seda me ka nägime 2020. aastal koroonakriisi ajal," tõdes Eesti Panga ökonomist Katri Urke.
Sinna lisanduv praegune laenude kallinemine tähendab, et alanud kriisis on riikidel eelarveid keeruline koostada, märkis Urke.
"Mis võiks muidu olla võimalik anda majanduse toetamiseks, kulutatakse võla teenindamiseks," ütles ökonomist.
Samas vähendab SKP kiire tõus riigivõla suhtelist suurust võrrelduna SKP-ga. Eestis näiteks oli riigivõlg teise kvartali lõpuks 16,7 protsenti. Samamoodi on Euroopa Liidu riikides kokku see suhe langenud eelmise aasta 91 protsendilt 87 protsendi peale.
Siiski ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et sellest ainuüksi ei saa järeldada, et kindlus oleks kasvanud. Langus on olnud marginaalne ning energiakriis sunnib riike kulutusi suurendama.
"Näiteks eelmise aasta sügisest kuni selle aasta sügiseni on Saksamaa energiakriisi kompenseerimiseks nii majapidamistele kui ka ettevõtetele teinud otsuse toetada neid rohkem kui 260 miljardi euroga, mis on nende SKP-st 7,4 protsenti. Kui sinna kõrvale panna Eesti, siis Eestis on praeguste toetuste osakaal vaid 0,5 protsenti SKP-st, Lätis veidi üle kolme protsendi, Leedus üle kuue protsendi. Riigiti on see väga erinev," rääkis Mertsina.
Mertsina tõdeb, et kui tõenäoliselt uuel aastal mõne Euroopa riigi majandus läheb langusesse, tekib vajadus juurde laenata. Seega rõhutab Mertsina, et Euroopas on vaja plaani, kuidas tasapisi riigivõlgade kasvu ohjeldada. Ettepanekud, kuidas seda teha, avaldab Euroopa Komisjon kolmapäeval. | Euroopa riikide võlakoormus tõotab veelgi tõusta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu riikide riigivõlg suurenes 2020. aastal protsendina SKP-st kokku üle 10 protsendi. Eesti puhul suurenes sama näitaja kaks korda: üheksalt protsendilt 19 protsendile.
"Kui me vaatame riigivõla arenguid üldse pikemal ajaperioodil näiteks Lääne-Euroopas alates 1960. aastatest, siis paistab silma selline seaduspära, et iga järgnev kriis tõstab võlataseme suhtena SKP-sse taas uutesse kõrgustesse. Seda me ka nägime 2020. aastal koroonakriisi ajal," tõdes Eesti Panga ökonomist Katri Urke.
Sinna lisanduv praegune laenude kallinemine tähendab, et alanud kriisis on riikidel eelarveid keeruline koostada, märkis Urke.
"Mis võiks muidu olla võimalik anda majanduse toetamiseks, kulutatakse võla teenindamiseks," ütles ökonomist.
Samas vähendab SKP kiire tõus riigivõla suhtelist suurust võrrelduna SKP-ga. Eestis näiteks oli riigivõlg teise kvartali lõpuks 16,7 protsenti. Samamoodi on Euroopa Liidu riikides kokku see suhe langenud eelmise aasta 91 protsendilt 87 protsendi peale.
Siiski ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et sellest ainuüksi ei saa järeldada, et kindlus oleks kasvanud. Langus on olnud marginaalne ning energiakriis sunnib riike kulutusi suurendama.
"Näiteks eelmise aasta sügisest kuni selle aasta sügiseni on Saksamaa energiakriisi kompenseerimiseks nii majapidamistele kui ka ettevõtetele teinud otsuse toetada neid rohkem kui 260 miljardi euroga, mis on nende SKP-st 7,4 protsenti. Kui sinna kõrvale panna Eesti, siis Eestis on praeguste toetuste osakaal vaid 0,5 protsenti SKP-st, Lätis veidi üle kolme protsendi, Leedus üle kuue protsendi. Riigiti on see väga erinev," rääkis Mertsina.
Mertsina tõdeb, et kui tõenäoliselt uuel aastal mõne Euroopa riigi majandus läheb langusesse, tekib vajadus juurde laenata. Seega rõhutab Mertsina, et Euroopas on vaja plaani, kuidas tasapisi riigivõlgade kasvu ohjeldada. Ettepanekud, kuidas seda teha, avaldab Euroopa Komisjon kolmapäeval.
### Response:
Euroopa riikide võlakoormus tõotab veelgi tõusta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,9 protsenti, EKRE-t 27,1 protsenti ja Keskerakonda 14,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Viimane nädal suuri muutusi erakondade toetusprotsentides kaasa ei toonud. Esikohal oleva Reformierakonna ning teisel kohal oleva EKRE vahe on viimasel kolmel nädalal püsinud 5-6 protsendipunkti vahel. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus, mis kaks nädalat tagasi langes rekordiliselt madalale tasemel, on hetkel stabiliseerunud, kommenteeris tulemusi uuringu Norstatilt tellinud Ühiskonnauuringute instituut.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,8 protsenti), Isamaa (7,9 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,2 protsenti). Kui Eesti 200 toetus oli nädalaga langenud 0,1 protsendipunkti võrra, siis Isamaal kasvanud 0,6 ja sotsidel langenud 0,7 protsendipunkti võrra.
SDE toetus on alates septembri keskpaigast püsinud pigem langustrendis ning kui veel septembri lõpus olid sotsid reitingutabelis Isamaast eespool, siis tänaseks jäädakse Isamaast 1,7 protsendipunkti kaugusele.
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus on viimase uuringu kohaselt 1,1 protsenti ja
Parempoolsetel 0,8 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47 protsenti ja opositsioonierakondi 41,2 protsenti vastajatest.
Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Reformierakond riigikogus 37 kohta, EKRE 30 kohta, Keskerakond 14 kohta, Eesti 200 kaheksa kohta, Isamaa seitse kohta ning sotsiaaldemokraadid viis kohta.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatava uuringu viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 11. oktoobrist 5. novembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.
Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,46 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,75 protsenti. | Norstati uuring näitab Reformierakonna edu püsimist EKRE ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,9 protsenti, EKRE-t 27,1 protsenti ja Keskerakonda 14,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Viimane nädal suuri muutusi erakondade toetusprotsentides kaasa ei toonud. Esikohal oleva Reformierakonna ning teisel kohal oleva EKRE vahe on viimasel kolmel nädalal püsinud 5-6 protsendipunkti vahel. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus, mis kaks nädalat tagasi langes rekordiliselt madalale tasemel, on hetkel stabiliseerunud, kommenteeris tulemusi uuringu Norstatilt tellinud Ühiskonnauuringute instituut.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,8 protsenti), Isamaa (7,9 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,2 protsenti). Kui Eesti 200 toetus oli nädalaga langenud 0,1 protsendipunkti võrra, siis Isamaal kasvanud 0,6 ja sotsidel langenud 0,7 protsendipunkti võrra.
SDE toetus on alates septembri keskpaigast püsinud pigem langustrendis ning kui veel septembri lõpus olid sotsid reitingutabelis Isamaast eespool, siis tänaseks jäädakse Isamaast 1,7 protsendipunkti kaugusele.
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus on viimase uuringu kohaselt 1,1 protsenti ja
Parempoolsetel 0,8 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47 protsenti ja opositsioonierakondi 41,2 protsenti vastajatest.
Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Reformierakond riigikogus 37 kohta, EKRE 30 kohta, Keskerakond 14 kohta, Eesti 200 kaheksa kohta, Isamaa seitse kohta ning sotsiaaldemokraadid viis kohta.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatava uuringu viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 11. oktoobrist 5. novembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.
Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,46 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,75 protsenti.
### Response:
Norstati uuring näitab Reformierakonna edu püsimist EKRE ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese täispika võistluspäeva esimest poolt jäävad puhta sõidu asemel iseloomustama mitmed intsidendid. Ralli teisel katsel süttis Dani Sordo Hyundai, mis põles maani maha, Sebastien Ogier'l (Toyota) purunes rehv ja ta kaotas ligi kolm minutit.
Neljandal katsel jäi tee äärde ka Craig Breen (M-Sport) ning purunenud veovõlli tõttu kaotas kõvasti kaotas aega Gus Greensmith (M-Sport), mis tähendab, et üheksast Jaapanis startinud WRC masinast langes esimese lõunaga suurest mängust sisuliselt juba neli.
WRC2 sarjas oli enne hooaja viimase ralli algust põnev seis, sest liidri Andreas Mikkelseni puudumisel pidid meistritiitli saatuse selgitama tabelis talle kuklasse hingavad Kajetan Kajetanowicz ning Emil Lindholm. Veidi pärast Sordo intsidenti tegi poolakas aga karmi avarii ning pidi ralli pooleli jätma, mis andis võiduvõtmed soomlasele.
Erinevatel põhjustel jäid katsed poolikuks või ära, mis tähendab, et WRC2 mehed said reedel üldse rajal käia vaid kahel kiiruskatsel, neist üks ligi kümme kilomeetrit algsest lühem. Laupäeva alustab liidrina Elfyn Evans (Toyota), kes edestab Thierry Neuville'i (Hyundai) kolme sekundiga. Kolmas on maailmameister Kalle Rovanperä (Toyota; +5,1) ja neljas Ott Tänak (Hyundai; +13,9).
Enne rallit:
MM-tiitlite saatus sai selgeks juba Uus-Meremaa ralli järel, kui Kalle Rovanperäst sai ajaloo noorim maailmameister ning Toyota kindlustas üldvõidu ka meeskondade arvestuses.
Ott Tänak teatas eelnevalt, et ei jätka selle hooaja järel Hyundais ehk Jaapani ralli jääb Lõuna-Korea tootja ridades tema viimaseks. Enne nädalavahetust on eestlane MM-sarja üldarvestuses 187 punktiga teisel kohal, tiimikaaslast Thierry Neuville'i edestab ta 21 punktiga.
Lisaks neile esindab Hyundaid Jaapanis veel Dani Sordo, Toyota eest tulevad koos värske maailmameistriga rajale Elfyn Evans, kohalik mees Takamoto Katsuta ja Sebastien Ogier, M-Sport on esindatud vaid Craig Breeni ja Gus Greensmithiga ehk kokku on nädalavahetusel stardis üheksa WRC masinat.
Kui WRC klassis on viimase etapi eel kõik otsustatud, on WRC2-s tiitli saatus veel lahtine: kuna üldliidrit Andreas Mikkelseni (109 punkti) Jaapanis kohal ei ole, selgitavad maailmameistri Emil Lindholm ja Kajetan Kajetanowicz, kellel on mõlemal 104 silma.
Sõitjaid ootab Jaapanis asfaldil ees 19 kiiruskatset kogupikkusega 283,27 kilomeetrit. "Tavaliselt on asfaldirallid kiired, aga siin sõidame ilmselt aeglasemalt kui Küprosel kruusal," rääkis Tänak DirtFishile. "Väga nõudlikud, väga rasked teed. Iga päev on vähemalt üks väga keeruline katse. On mõningaid katseid, mis on veidi nauditavamad, aga ka katseid, mis on nii aeglased, tehnilised ja teid, mis pole näiliselt kaua kasutusel olnud."
"See ralli pole raske autole, see on raske sõitjale - keeruline on keskenduda. Kui ilm on püsiv, on see suhteliselt tehtav ralli, aga kui hakkab sadama, on kindlasti tegemist äärmiselt raske ralliga," lisas Tänak.
Jaapani MM-ralli ajakava (Eesti aja järgi):
10. november
02.01 - Testikatse (2,80 km)
10.38 - SS1 Kuragaike Park (2,75 km)
11. november
00.02 - SS2 Isegami's Tunnel 1 (23,29 km)
01.00 - SS3 Inabu Dam 1 (19,38 km)
01.58 - SS4 Shitara Town R 1 (22,44 km)
Hoolduspaus
06.31 - SS5 Isegami's Tunnel 2 (23,29 km)
07.29 - SS6 Inabu Dam 2 (19,38 km)
08.27 - SS7 Shitara Town R 2 (22,44 km)
12. november
00.07 - SS8 Nukata Forest 1 (20,56 km)
01.08 - SS9 Lake Mikawako 1 (14,74 km)
02.03 - SS10 Shinshiro City (7,08 km)
Hoolduspaus
05.37 - SS11 Nukata Forest 2 (20,56 km)
06.38 - SS12 Lake Mikawako 2 (14,74 km)
08.38 - SS13 Okazaki City SSS 1 (1,40 km)
08.49 - Okazaki City SSS 2 (1,40 km)
13. november
01.08 - SS15 Asahi Kougen 1 (7,52 km)
02.12 - SS16 Ena City 1 (21,59 km)
03.10 - SS17 Nenoue Plateau (11,60 km)
04.48 - SS18 Ena City 2 (21,59 km)
07.18 - SS19 Asahi Kougen 2 (punktikatse; 7,52 km) | Lühikeseks jäänud rallipäeva lõpetas liidrina Evans, Tänak neljas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese täispika võistluspäeva esimest poolt jäävad puhta sõidu asemel iseloomustama mitmed intsidendid. Ralli teisel katsel süttis Dani Sordo Hyundai, mis põles maani maha, Sebastien Ogier'l (Toyota) purunes rehv ja ta kaotas ligi kolm minutit.
Neljandal katsel jäi tee äärde ka Craig Breen (M-Sport) ning purunenud veovõlli tõttu kaotas kõvasti kaotas aega Gus Greensmith (M-Sport), mis tähendab, et üheksast Jaapanis startinud WRC masinast langes esimese lõunaga suurest mängust sisuliselt juba neli.
WRC2 sarjas oli enne hooaja viimase ralli algust põnev seis, sest liidri Andreas Mikkelseni puudumisel pidid meistritiitli saatuse selgitama tabelis talle kuklasse hingavad Kajetan Kajetanowicz ning Emil Lindholm. Veidi pärast Sordo intsidenti tegi poolakas aga karmi avarii ning pidi ralli pooleli jätma, mis andis võiduvõtmed soomlasele.
Erinevatel põhjustel jäid katsed poolikuks või ära, mis tähendab, et WRC2 mehed said reedel üldse rajal käia vaid kahel kiiruskatsel, neist üks ligi kümme kilomeetrit algsest lühem. Laupäeva alustab liidrina Elfyn Evans (Toyota), kes edestab Thierry Neuville'i (Hyundai) kolme sekundiga. Kolmas on maailmameister Kalle Rovanperä (Toyota; +5,1) ja neljas Ott Tänak (Hyundai; +13,9).
Enne rallit:
MM-tiitlite saatus sai selgeks juba Uus-Meremaa ralli järel, kui Kalle Rovanperäst sai ajaloo noorim maailmameister ning Toyota kindlustas üldvõidu ka meeskondade arvestuses.
Ott Tänak teatas eelnevalt, et ei jätka selle hooaja järel Hyundais ehk Jaapani ralli jääb Lõuna-Korea tootja ridades tema viimaseks. Enne nädalavahetust on eestlane MM-sarja üldarvestuses 187 punktiga teisel kohal, tiimikaaslast Thierry Neuville'i edestab ta 21 punktiga.
Lisaks neile esindab Hyundaid Jaapanis veel Dani Sordo, Toyota eest tulevad koos värske maailmameistriga rajale Elfyn Evans, kohalik mees Takamoto Katsuta ja Sebastien Ogier, M-Sport on esindatud vaid Craig Breeni ja Gus Greensmithiga ehk kokku on nädalavahetusel stardis üheksa WRC masinat.
Kui WRC klassis on viimase etapi eel kõik otsustatud, on WRC2-s tiitli saatus veel lahtine: kuna üldliidrit Andreas Mikkelseni (109 punkti) Jaapanis kohal ei ole, selgitavad maailmameistri Emil Lindholm ja Kajetan Kajetanowicz, kellel on mõlemal 104 silma.
Sõitjaid ootab Jaapanis asfaldil ees 19 kiiruskatset kogupikkusega 283,27 kilomeetrit. "Tavaliselt on asfaldirallid kiired, aga siin sõidame ilmselt aeglasemalt kui Küprosel kruusal," rääkis Tänak DirtFishile. "Väga nõudlikud, väga rasked teed. Iga päev on vähemalt üks väga keeruline katse. On mõningaid katseid, mis on veidi nauditavamad, aga ka katseid, mis on nii aeglased, tehnilised ja teid, mis pole näiliselt kaua kasutusel olnud."
"See ralli pole raske autole, see on raske sõitjale - keeruline on keskenduda. Kui ilm on püsiv, on see suhteliselt tehtav ralli, aga kui hakkab sadama, on kindlasti tegemist äärmiselt raske ralliga," lisas Tänak.
Jaapani MM-ralli ajakava (Eesti aja järgi):
10. november
02.01 - Testikatse (2,80 km)
10.38 - SS1 Kuragaike Park (2,75 km)
11. november
00.02 - SS2 Isegami's Tunnel 1 (23,29 km)
01.00 - SS3 Inabu Dam 1 (19,38 km)
01.58 - SS4 Shitara Town R 1 (22,44 km)
Hoolduspaus
06.31 - SS5 Isegami's Tunnel 2 (23,29 km)
07.29 - SS6 Inabu Dam 2 (19,38 km)
08.27 - SS7 Shitara Town R 2 (22,44 km)
12. november
00.07 - SS8 Nukata Forest 1 (20,56 km)
01.08 - SS9 Lake Mikawako 1 (14,74 km)
02.03 - SS10 Shinshiro City (7,08 km)
Hoolduspaus
05.37 - SS11 Nukata Forest 2 (20,56 km)
06.38 - SS12 Lake Mikawako 2 (14,74 km)
08.38 - SS13 Okazaki City SSS 1 (1,40 km)
08.49 - Okazaki City SSS 2 (1,40 km)
13. november
01.08 - SS15 Asahi Kougen 1 (7,52 km)
02.12 - SS16 Ena City 1 (21,59 km)
03.10 - SS17 Nenoue Plateau (11,60 km)
04.48 - SS18 Ena City 2 (21,59 km)
07.18 - SS19 Asahi Kougen 2 (punktikatse; 7,52 km)
### Response:
Lühikeseks jäänud rallipäeva lõpetas liidrina Evans, Tänak neljas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti U-20 noortekoondis alustas oma vanuseklassi turniiri lisaajal saavutatud 3:2 (0:0, 0:1, 2:1, 1:0) võiduga Rumeenia üle. Eesti koondis jäi kolmanda kolmandiku alguses Sandor Istvani ja Alpar Bothi väravatest kaheväravalisse kaotusseisu.
Kui tabloo näitas aega 52:11, viskas Max Välja David Timofejevi söödust Eesti koondise esimese värava. Vaid 52 sekundit enne normaalaja lõppu seadis Marek Potšinok kaksikvenna Eriku söödust jalule viigi. Lisaaja 14. sekundil sepistasid vennad Eesti võiduvärava. Eestlased sooritasid mängu jooksul Rumeenia väravale 46 pealeviset, rumeenlased proovisid Georg Vladimirovi valvsust 13 korral.
Reedel kell 12.00 kohtub Eesti Leedu eakaaslastega. | Eesti U-20 jäähokikoondis alustas Balti karikaturniiri võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti U-20 noortekoondis alustas oma vanuseklassi turniiri lisaajal saavutatud 3:2 (0:0, 0:1, 2:1, 1:0) võiduga Rumeenia üle. Eesti koondis jäi kolmanda kolmandiku alguses Sandor Istvani ja Alpar Bothi väravatest kaheväravalisse kaotusseisu.
Kui tabloo näitas aega 52:11, viskas Max Välja David Timofejevi söödust Eesti koondise esimese värava. Vaid 52 sekundit enne normaalaja lõppu seadis Marek Potšinok kaksikvenna Eriku söödust jalule viigi. Lisaaja 14. sekundil sepistasid vennad Eesti võiduvärava. Eestlased sooritasid mängu jooksul Rumeenia väravale 46 pealeviset, rumeenlased proovisid Georg Vladimirovi valvsust 13 korral.
Reedel kell 12.00 kohtub Eesti Leedu eakaaslastega.
### Response:
Eesti U-20 jäähokikoondis alustas Balti karikaturniiri võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | A-grupi esimese vooru teises mängus alistas Karl Kiur Saar 6:3, 6:4 Denis Maijorovi. B-grupis võitis favoriit Kenneth Raisma 6:1, 6:3 Georg Straschi ja Matthias Uwe Kask 7:5, 6:3 Sten Hiiesalut, vahendab Tennisnet.ee.
Pärastlõunal ja õhtul peetud teise vooru tulemusena, aga A-grupis seis mõnevõrra muutus, sest Saar alistas Mölderi 6:3, 7:6 ja Ivanov Maijorovi 6:4, 6:0.
B-grupis võitis Raisma 6:4, 6:2 Kase ja Strasch 6:4, 6:3 Hiiesalu. Selles nelikus on seis selgem: Raisma on igal juhul esimene ja Hiiesalu viimane ning teise poolfinalisti selgitavad Kask – Strasch.
Naiste turniiri esimene voor oli ühepoolne: Elena Malõgina võitis 6:1, 6:1 Gerda Reinarut ja Katriin Saar 6:3, 6:2 Grete Gullit. | Markus Mölder alistas Alexela Mastersil tiitlikaitsja Vladimir Ivanovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
A-grupi esimese vooru teises mängus alistas Karl Kiur Saar 6:3, 6:4 Denis Maijorovi. B-grupis võitis favoriit Kenneth Raisma 6:1, 6:3 Georg Straschi ja Matthias Uwe Kask 7:5, 6:3 Sten Hiiesalut, vahendab Tennisnet.ee.
Pärastlõunal ja õhtul peetud teise vooru tulemusena, aga A-grupis seis mõnevõrra muutus, sest Saar alistas Mölderi 6:3, 7:6 ja Ivanov Maijorovi 6:4, 6:0.
B-grupis võitis Raisma 6:4, 6:2 Kase ja Strasch 6:4, 6:3 Hiiesalu. Selles nelikus on seis selgem: Raisma on igal juhul esimene ja Hiiesalu viimane ning teise poolfinalisti selgitavad Kask – Strasch.
Naiste turniiri esimene voor oli ühepoolne: Elena Malõgina võitis 6:1, 6:1 Gerda Reinarut ja Katriin Saar 6:3, 6:2 Grete Gullit.
### Response:
Markus Mölder alistas Alexela Mastersil tiitlikaitsja Vladimir Ivanovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi martide suurem ringijooksmine oli kolmapäeval ehk mardilaupäeval, käidi vanasti mõnes Eesti piirkonnas sandiks alates mardiõhtust kaks nädalat järjest.
Eesti Rahvapärimuse Kooli tegevjuht Terje Puistaja on kogu nädala käinud mööda Eesti koole ja rahvamaju mardikombeid õpetamas. "See on täiesti imetlusväärne kuidas meie lapsed tegelikult tahavad joosta marti, käia sandis. Ainuke puudus on see, et paljud ei tea neid trikke ja võtteid," rääkis Puistaja.
"Lapsed ju tegelikult panevad väga hästi tähele, mis meie täiskasvanud ees teeme. Kui meie räägime, et lapsed tegelevad halloweeniga, siis kõigepealt peame vaatama iseendale otsa. Mitte kellelegi teisele," rääkis Puistaja.
Mardipäeval riietusid mardisandiks ka Nõo kandi lapsed, kellest mõnele oli see esimene kord, teistele aga juba mitmes.
Puistaja sõnul võiks vana kombestikku õpetada rohkem ka koolides.
"Ma olen saanud siin ühe kooliga koostööle, et äkki me hakkame rääkima, et pärimused peaksid olema meie koolis sees. Et lapsed esimese klassist kuni gümnaasiumi lõpuni teaksid meie kombeid, meie lugusid, oskaksid kasvõi ühte regilaulugi laulda," rääkis Puistaja. | Pärimuskool sooviks pärimuse õpetamist ka koolide õppekavas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi martide suurem ringijooksmine oli kolmapäeval ehk mardilaupäeval, käidi vanasti mõnes Eesti piirkonnas sandiks alates mardiõhtust kaks nädalat järjest.
Eesti Rahvapärimuse Kooli tegevjuht Terje Puistaja on kogu nädala käinud mööda Eesti koole ja rahvamaju mardikombeid õpetamas. "See on täiesti imetlusväärne kuidas meie lapsed tegelikult tahavad joosta marti, käia sandis. Ainuke puudus on see, et paljud ei tea neid trikke ja võtteid," rääkis Puistaja.
"Lapsed ju tegelikult panevad väga hästi tähele, mis meie täiskasvanud ees teeme. Kui meie räägime, et lapsed tegelevad halloweeniga, siis kõigepealt peame vaatama iseendale otsa. Mitte kellelegi teisele," rääkis Puistaja.
Mardipäeval riietusid mardisandiks ka Nõo kandi lapsed, kellest mõnele oli see esimene kord, teistele aga juba mitmes.
Puistaja sõnul võiks vana kombestikku õpetada rohkem ka koolides.
"Ma olen saanud siin ühe kooliga koostööle, et äkki me hakkame rääkima, et pärimused peaksid olema meie koolis sees. Et lapsed esimese klassist kuni gümnaasiumi lõpuni teaksid meie kombeid, meie lugusid, oskaksid kasvõi ühte regilaulugi laulda," rääkis Puistaja.
### Response:
Pärimuskool sooviks pärimuse õpetamist ka koolide õppekavas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeste korvpallikoondis kohtub 11. novembril kell 19.00 Saku Suurhallis maailmameistrivõistluste valikmängude raames Rootsi koondisega, kelle ridadest võib leida nii Hispaania, Prantsusmaa kui ka kohaliku Rootsi kõrgliiga mängumehi.
Eesti rahvuskoondis, kes kogunes esmaspäeval Saku Suurhallis treeninguteks, on kaheksa mänguga 2023. aasta MM-valiksarja raames kogunud kaks võitu ning kuus kaotust. Senised võidud on tulnud MM-valikmängude esimesest ringist, kui võõral väljakul alistati Saksamaa ning kodus Poola koondis.
Võrreldes septembris toimunud EM-finaalturniiriga on Eesti rahvuskoondise nimekirjas suured muudatused. EM-finaalturniiril osalenud koondisest on nädala alguses avaldatud 14-mängijalises nimekirjas neli mängijat - Siim-Sander Vene, Kristian Kullamäe, Matthias Tass ja Kristjan Kitsing. Väljakule jooksevad nimetatud neljast mängumehest ainult kolm, kuna Kristjan Kitsingut vaevab tervisemure, mis jätab ta mängust Rootsiga eemale.
Lisaks Kitsingule jääb reedesest mängust Rootsiga eemale ka Leemet Böckler.
Eesti meeste korvpallikoondise koosseis mänguks Rootsiga:
Kristian Kullamäe
Märt Rosenthal
Kasper Suurorg
Joonas Riismaa
Mikk Jurkatamm
Robert Valge
Hugo Toom
Artur Konontšuk
Kregor Hermet
Siim-Sander Vene
Mihkel Kirves
Matthias Tass
Peatreener: Jukka Toijala
Abitreener: Heiko Rannula
Abitreener Indrek Reinbok | Selgusid 12 mängijat, kes Rootsi vastu MM-valikmängus platsile jooksevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeste korvpallikoondis kohtub 11. novembril kell 19.00 Saku Suurhallis maailmameistrivõistluste valikmängude raames Rootsi koondisega, kelle ridadest võib leida nii Hispaania, Prantsusmaa kui ka kohaliku Rootsi kõrgliiga mängumehi.
Eesti rahvuskoondis, kes kogunes esmaspäeval Saku Suurhallis treeninguteks, on kaheksa mänguga 2023. aasta MM-valiksarja raames kogunud kaks võitu ning kuus kaotust. Senised võidud on tulnud MM-valikmängude esimesest ringist, kui võõral väljakul alistati Saksamaa ning kodus Poola koondis.
Võrreldes septembris toimunud EM-finaalturniiriga on Eesti rahvuskoondise nimekirjas suured muudatused. EM-finaalturniiril osalenud koondisest on nädala alguses avaldatud 14-mängijalises nimekirjas neli mängijat - Siim-Sander Vene, Kristian Kullamäe, Matthias Tass ja Kristjan Kitsing. Väljakule jooksevad nimetatud neljast mängumehest ainult kolm, kuna Kristjan Kitsingut vaevab tervisemure, mis jätab ta mängust Rootsiga eemale.
Lisaks Kitsingule jääb reedesest mängust Rootsiga eemale ka Leemet Böckler.
Eesti meeste korvpallikoondise koosseis mänguks Rootsiga:
Kristian Kullamäe
Märt Rosenthal
Kasper Suurorg
Joonas Riismaa
Mikk Jurkatamm
Robert Valge
Hugo Toom
Artur Konontšuk
Kregor Hermet
Siim-Sander Vene
Mihkel Kirves
Matthias Tass
Peatreener: Jukka Toijala
Abitreener: Heiko Rannula
Abitreener Indrek Reinbok
### Response:
Selgusid 12 mängijat, kes Rootsi vastu MM-valikmängus platsile jooksevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 10. novembril kell 21.01:
- Podoljak hoiatas, et Vene väed tahavad taandudes Hersoni linna hävitada;
- Milley: Venemaa on kaotanud üle 100 000 sõduri; Ukraina samas suurusjärgus;
- Ukraina väed vabastasid Hersoni oblasti põhjaosas kaks küla;
- Zelenski: Hersoni vabastamine on Ukraina pingutuste tagajärg, mitte Vene kink;
- NBC: osa analüütikuid ei usu kummagi poole võitu sõjas;
- Ukraina välisministeerium: Vene ettepanekud dialoogiks on suitsukate;
- ISW: lahing Hersoni pärast pole veel läbi;
- Briti luure: Vene vägede taandumine üle Dnipro paneb nad haavatavasse olukorda;
- USA saadab Ukrainale õhutõrjerakette;
- Pentagon: Venemaa on kaotanud pooled oma tankid;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 740 sõdurit.
USA kindral Milley: Venemaa alustas Hersonist vägede väljaviimist
"Te näete Vene vägede väljaviimist Hersonist. Me näeme selle algust. Sellest teatel eile Venemaa kaitseminister. See toimub," ütles telekanalile CNBC USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley
Podoljak hoiatas, et Vene väed tahavad taandudes Hersoni linna hävitada
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak väitis sotsiaalmeedias, et Vene väed on mineerinud Hersoni linnas kõikvõimaliku – korteritest kanalisatsioonini. Samuti on Vene suurtükid sihitud linnale, et see puruks pommitada.
RF wants to turn Kherson into a "city of death". Ru-military mines everything they can: apartments, sewers. Artillery on the left bank plans to turn the city into ruins. This is what "Russian world" looks like: came, robbed, celebrated, killed "witnesses", left ruins and left.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) November 10, 2022
Podoljaki sõnul ongi "Vene maailm" selline – "tulid, röövisid, tähistasid, tapsid tunnistajad, jätsid maha varemed ning lahkusid," kirjeldas olukorda Podoljak.
USA saadab Ukrainale õhutõrjerakette
USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan teatas neljapäeval, et USA kuulutab välja uue abipaketi Ukrainale. Pakett sisaldab rakette õhutõrjesüsteemide HAWK jaoks, vahendas CNN.
"Täna teatab USA järjekordsest paketist Ukrainale, mis sisaldab toetust Ukraina õhutõrjele. See täiendab neid panuseid, mida on andnud meie liitlased ja partnerid," ütles Sullivan.
"Õhutõrje on Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega, kuna Venemaa jätkab tiibrakettide ja Iraanis toodetud droonide kasutamist," lisas Sullivan.
FT: Vene vägede taandumine Hersonist võimaldab Ukrainal rünnata Krimmist väljuvaid varustusliine
Ukraina raketisüsteemide ulatusse jäävad siis kolm olulist teed ja mitu Venemaa logistikaobjekti, kirjutas Financial Times.
"See, kuidas Venemaa Hersonist lahkub, määrab ära Moskva pikaajalised väljavaated Lõuna-Ukrainas," ütles USA sõjaekspert Rob Lee.
Zalužnõi: alates 1. oktoobrist on Ukraina väed Hersoni oblastis vabastanud 41 asulat
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi teatel on Ukraina väed alates 1. oktoobrist vabastanud 41 asulat. Zalužnõi sõnul on Ukraina väed vabastanud vastupealetungi käigus 1400 ruutkilomeetrit.
Zalužnõi sõnul on Ukraina väed viimase ööpäeva jooksul tagasi vallutanud 12 asulat.
"Me ei saa veel kinnitada ega ümber lükata teavet Vene vägede Hersonist lahkumise kohta. Jätkame vastavalt plaanile pealetungioperatsiooni läbiviimist," ütles Zalužnõi.
Milley: Venemaa on kaotanud üle 100 000 sõduri; Ukraina samas suurusjärgus
USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley hindas, et Vene väed on Ukrainas kaotanud üle 100 000 sõduri. Kaotuste hulka arvestatakse nii hukkunuid kui ka viga saanuid.
Milley hinnangul on Ukraina väed sarnases suurusjärgus sõdureid kaotanud.
Kui Milley käest küsiti võimalike rahukõneluste kohta, tõi kindral paralleeli Esimese maailmasõjaga: "Kui on võimalus kõnelusteks, kui rahu saab saavutada... tuleb sellest võimalusest kinni haarata," ütles Milley aruteluühingule The Economic Club of New York.
Kindrali sõnul tähendas Esimeses maailmasõjas vaenupoolte soovimatus pidada kõnelusi kannatusi miljonitele inimestele.
Venemaa teatas kolmapäeval, et viib oma väed Dnipro läänekaldalt idakaldale.
Mõne analüütiku hinnangul võimaldab see Ukrainal pidada Venemaaga jõupositsioonilt kõnelusi, kuid on ka teisi, kes hoiatavad Venemaa taasrelvastumise eest võimalike kõneluste käigus.
Kindral Milley hinnangul kulub Vene vägedel vähemalt päevi, kui mitte nädalaid oma vägede äratoomiseks Dnipro jõe läänekaldalt. Milley sõnul on Venemaal tõenäoliselt Dnipro läänekaldal 20 000 kuni 30 000 sõdurit.
Milley rõhutas, et sõda Venemaa ja Ukraina vahel on teinud 15 kuni 30 miljonist ukrainlasest põgenikud.
Lahingute käigus on tõenäoliselt hukkunud kuni 40 000 Ukraina tsiviilisikut.
Stoltenberg: kui Vene väed lahkuvad Hersonist, siis see oleks Ukraina jaoks järjekordne võit
"See on selge, et Venemaa on suure surve all ja kui nad Hersonist lahkuvad, oleks see Ukraina jaoks järjekordne võit," ütles Stoltenberg.
Vene vägede võimalikku lahkumist tervitas ka Türgi president Recep Tayyip Erdogan. "See oli positiivne ja oluline otsus," ütles Erdogan.
Erdogani sõnul jätkab ta vestlemist Venemaa juhi Vladimir Putiniga. Erdogani sõnul ei saa ta veel prognoosida, millal sõda saab läbi.
Ukraina väed vabastasid Hersoni oblasti põhjaosas kaks küla
Sotsiaalmeedias ringlevad videod, milles on näha Ukraina sõdureid Pradõvnes ja Kalõnivskes. Pradõvne asub Hersoni linnast 45 kilomeetrit lääne pool ja Kalõnivske on linnast 70 kilomeetri kaugusel.
Kolmapäeval tulid teated, et Ukraina väed on sisenenud strateegiliselt olulisse Snihurivka linna Mõkolajivi oblastis, mis on Hersoni oblasti piiril.
Ukrainian forces now pictured in the centre of Snihurivka, a strategically important city that previously anchored the Russian defence north of Kherson. pic.twitter.com/bb6Wzci5vV
— Jimmy Rushton (@JimmySecUK) November 10, 2022
Zelenski: Hersoni vabastamine on Ukraina pingutuste tagajärg, mitte Vene kink
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises, et vastase väed ei lahku niisama – selle tingis Ukraina tugevus.
"Vaenlane ei too meile kinke ega tee hea tahte avaldusi. Me võitleme end oma eesmärkideni. Kui sa võitled, siis peab mõistma, et igal sammul on vaenlase vastuseis ning alati meie poole kangelaste kaotused," rõhutas Zelenski.
Ukraina president rõhutas eraldiseisvalt Moskvale, et Kahhovka hüdroelektrijaama reservuaari tammi õhkulaskmine ei oleks sõdimine ainult Ukrainaga, vaid sedasi kuulutatakse sõda tervele maailmale.
Zelenski sõnul arutati kolmapäeva hommikul Ukraina relvajõudude ülemjuhatajaga strateegilist olukorda eri rindelõikudel. Zelenski sõnul olid erilises fookuses lahingud riigi idaosas, Donbassis.
Ukraina presidendi hinnangul on suurim vastasseis Vene vägedega praegu Donetski oblastis.
Zelenski kinnitas, et riigis toimuvad plaanitud elektrikatkestused 15 piirkonnas ja Kiievi linnas.
Iseliikursuurtükk Ukraina idaosas Bahmuti lähistel Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/LIBKOS
Holland kavatseb Euroopa Liidu väljaõppega koolitada Ukraina sõdureid
Madalamaade uudistes teatati, et riik kavatseb saata Euroopa Liidu väljaõppemissiooni raames 50 kuni 100 sõjalist instruktorit Ukraina sõdurite väljaõpetamiseks.
Lisaks on praegu eraldi Ühendkuningriigis Ukraina sõdureid välja õpetamas 90 Hollandi sõdurit.
Hollandi instruktorid keskenduvad katastroofimeditsiini õpetamisele lahingolukorras, lõhkeainete ohutule eemaldamisele ning taktikalisele ning tehnilisele relvaväljaõppele.
Samuti õpetavad hollandlased Ukraina ohvitsere pataljoni ning brigaadi tasemel.
Euroopa Liidu väljaõppemissioon toimub suuresti Saksamaal ja Poolas. Missiooni algusaeg pole veel selge.
Euroopa Liit lõi Ukraina sõjalise abistamise missiooni 17. oktoobril sel aastal, et pakkuda Ukraina sõduritele individuaalset, kollektiivset ning eriväljaõpet.
Majandusblokk on võtnud eesmärgiks õpetada sõjalisi oskusi 15 000 ukrainlasele.
Ukraina sõdur väljaõpet saamas Mõkolajivi oblastis Autor/allikas: SCANPIX/Ashley Chan/SOPA Images via ZUMA Press Wire
NBC: osa analüütikuid ei usu kummagi poole võitu sõjas
USA ja teiste lääneriikide ametiisikud on hinnanud, et lahingutegevus Ukrainas vaibub talvel.
NBC-ga suhelnud lääneriikide ametiisikud ei olnud kindlad, et Ukraina suudab Vene väed täielikult kõikidelt okupeeritud territooriumitelt välja lüüa.
Samas ei suuda ka Venemaa oma kõiki eesmärke sõjas saavutada, hindasid samad allikad.
Üks Ukraina ametiisik, kes oli kursis USA rahvusliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani eelmisel nädalal Kiievis toimunud kohtumise sisuga, kinnitas NBC-le, et Sullivan ei survestanud Ukrainat kõnelusi pidama.
Sullivan olevat samas rõhutanud, et lääneriikide toetust on kergem hoida, kui Ukraina näitab valmidust diplomaatiaks.
Ukraina ametiisik kinnitas, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendas sõja alguses valmidust kõneleda Venemaaga. Kõnelused lõppesid, kui ilmnesid Vene vägede korda saadetud sõjakuriteod, mis muutis diplomaatia Venemaaga Ukraina avalikkuse jaoks võimatuks.
Zelenski rõhutas esmaspäeval, et Ukraina jaoks on kõneluste eeldused riigi territoriaalse terviklikkuse taastamine, Venemaa tekitatud sõjakahjude reparatsioonid ning sõjakurjategijate karistamine.
Politico tõi välja, et nõudmiste nimistus ei mainitud enam, et Ukraina pole valmis pidama kõnelusi Vene presidendi Vladimir Putiniga.
Ukraina: Vene ettepanekud dialoogiks on suitsukate
Ukraina välisministeeriumi esindaja Oleh Nikolenko sõnul on Venemaa avalik valmidus pidada kõnelusi Ukrainaga katse end koguda, et hiljem alustada Ukraina suhtes uut agressiooni.
"Vene ametiisikud hakkavad rääkima kõnelustest iga kord, kui nende väed lahinguväljal lüüa saavad... Me juba läbisime sama protsessi 2014.–2015. aastal," kinnitas Nikolenko.
Nikolenko sõnul on Ukraina korduvalt esitanud Venemaale ettepaneku kõnelusteks, kuid iga kord on saadud ülbe vastus ning nõudmine alluda Kremli ultimaatumitele, vahendas The Kyiv Independent.
Kolmapäeval teatas Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova, et Venemaa on valmis kõnelusteks Ukrainaga "arvestades praegust reaalset olukorda".
Ukraina majanduslangus tuleb suurem, kui prognoositi
Kuna Ukraina tsiviiltaristu on saanud suuri kahjustusi, siis langeb Ukraina SKP sel aastal 39 protsenti võrrelduna eelmise aastaga. Eelmise majanduslanguse prognoosi järgi hinnati majanduslanguseks 35 protsenti.
Ukraina majandusminister Julia Svõdõdenko ütles Saksa ajalehele Die Zeit, et Ukraina valitsus kavatseb kriisi tõttu avalikku sektorit koomale tõmmata. Samuti kaalutakse osa väiksemate riigiettevõtete erastamist.
Ühendkuningriik tarnib Ukrainale 1000 täiendavat õhutõrjeraketti
Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et riik saadab peatselt Ukrainale 1000 täiendavat AMRAAM-i õhutõrjeraketti, mida saab kasutada NASAMS-i õhutõrjesüsteemiga.
Samuti saadetakse Ukrainale sadu vaatlusdroone ning 18 haubitsat. Suurbritannia on varem tarninud Ukrainale 64 sellist süsteemi.
Arestovõtš ja Feigin: Vene vägede taganemine Hersonist on korrapärane
Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Oleksi Arestovõtš ning endine Vene poliitik Mark Feigin arutasid rindeolukorda Ukrainas.
Arutelus hinnati, et seni on Vene vägede taganemine Dnipro läänekaldalt olnud üsnagi korrapärane
Arestovõtši väitel on viimase nelja tunni (video otseülekanne toimus 12 tunni eest) ületanud Kahhovka tammi ligikaudu 200 sõidukit ning Vene väed on oma esimese kaitseliini maha jätnud ning on taandumas ka teiselt ning kolmandalt kaitseliinilt.
Uutes kohtades on üles seatud ka pontoonsillad, mis võimaldab Vene tehnikal taanduda sattumata Ukraina suurtükitule alla.
Praegu ei ole veel teada kui kaua plaanivad Vene väed omi positsioone Hersonis hoida ning kas nad kavatsevad ka Hersoni linna pärast lahinguid pidada.
Viimaste andmete kohaselt plaanib Venemaa Hersoni linnas linnalahinguid, et põhjustada edenevatele Ukraina vägedele seal suuri kaotusi, toodi välja.
Väidetavalt tulenes taandumine Dnipro läänekaldalt osaliselt ka Vene vägede lüüasaamisest Pavlivka lähistel riigi teises otsas. Sealt kõigest 36 kilomeetrit lõuna pool asub Volnovahha, mis on oluline raudteesõlm ja mis on peale Kertši silla rünnakut oluline Vene vägede varustamiseks Lõuna-Ukrainas.
ISW: lahing Hersoni pärast pole veel läbi
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene väed seadnud endale prioriteediks organiseeritud taandumise Dnipro läänekaldalt ning Ukraina vastupealetungi aeglustamise.
Mõttekoja hinnangul on augustis alanud Ukraina vastupealetung Hersonis olnud edukas, sundimaks Vene vägesid taanduma üle Dnipro jõe.
ISW toob välja, et ka Vene allikad on kinnitanud, et Vene vägede taandumine Dnipro läänekaldalt on Ukraina sihipäraste rünnakute loomulik tagajärg.
Samas on Vene vägedele saanud osaks tõsine kaotus, kuna on loobutud territooriumist, mis alles hiljuti kuulutati olevat osa Venemaast.
Ukraina väed olid kaudtulega rünnanud Vene logistikakeskuseid, sõdurite koondumisalasid ning teisi sõjalisi rajatisi.
Mõttekoja analüütikute hinnangul ei ole Venemaa meelitamas Ukrainat lõksu Hersonis, nagu on arvanud mõned Ukraina ja lääneriikide ametiisikud.
Briti luure: Vene vägede taandumine üle Dnipro paneb nad haavatavasse olukorda
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates välja, et Vene väed on Hersoni oblastis Dnipro läänekaldal suurema taganemise osana õhku lasknud mitu silda ning paigutanud mitmele poole miine.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 10 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/VQ5RuGCleE
#StandWithUkraine pic.twitter.com/K6DWlrgdzv
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 10, 2022
Brittide hinnangul on Dnipro läänekaldal olevad Vene väed taganemisel sattunud haavatavasse olukorda, kuna üle laia jõe on vaid paar jõeületuskohta. Tõenäoliselt taganevad Vene väed mitme päeva jooksul ning taganemist peaks katma mitmed kaitseliinid ja suurtükituli.
Pentagon: Venemaa on kaotanud pooled oma tankid
Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi aseminister Colin Kahl ütles teisipäeval ajakirjanikele, et Venemaa on on sõjas Ukraina vastu kaotanud ligikaudu pooled oma lahingutankid.
Kahl rõhutas, et Vene vägede kaotuste arv Ukrainas on palju suurem kui 10 aasta jooksul sõjas Afganistani vastu.
Kahli väitel on Vene vägedest 80 protsenti Ukrainas kinni.
Samuti on Vene väed ära kasutanud suure enamuse oma pikamaa täppisrakettidest ning sanktsioonid ja ekspordikontrollid muudavad Vene vägede taastamise sõjaeelsele tasemele väga keeruliseks, vahendas the Hill.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 740 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 78690 (võrdlus eelmise päevaga +740);
- tankid 2804 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5682 (+16);
- lennukid 278 (0);
- kopterid 260 (+0);
- suurtükisüsteemid 1805 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 205 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1499 (+16);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4242 (+15);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 159 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Lõmani ja Avdijivka suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 260. päev: Vene väed tahavad taandudes Hersoni linna hävitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 10. novembril kell 21.01:
- Podoljak hoiatas, et Vene väed tahavad taandudes Hersoni linna hävitada;
- Milley: Venemaa on kaotanud üle 100 000 sõduri; Ukraina samas suurusjärgus;
- Ukraina väed vabastasid Hersoni oblasti põhjaosas kaks küla;
- Zelenski: Hersoni vabastamine on Ukraina pingutuste tagajärg, mitte Vene kink;
- NBC: osa analüütikuid ei usu kummagi poole võitu sõjas;
- Ukraina välisministeerium: Vene ettepanekud dialoogiks on suitsukate;
- ISW: lahing Hersoni pärast pole veel läbi;
- Briti luure: Vene vägede taandumine üle Dnipro paneb nad haavatavasse olukorda;
- USA saadab Ukrainale õhutõrjerakette;
- Pentagon: Venemaa on kaotanud pooled oma tankid;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 740 sõdurit.
USA kindral Milley: Venemaa alustas Hersonist vägede väljaviimist
"Te näete Vene vägede väljaviimist Hersonist. Me näeme selle algust. Sellest teatel eile Venemaa kaitseminister. See toimub," ütles telekanalile CNBC USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley
Podoljak hoiatas, et Vene väed tahavad taandudes Hersoni linna hävitada
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak väitis sotsiaalmeedias, et Vene väed on mineerinud Hersoni linnas kõikvõimaliku – korteritest kanalisatsioonini. Samuti on Vene suurtükid sihitud linnale, et see puruks pommitada.
RF wants to turn Kherson into a "city of death". Ru-military mines everything they can: apartments, sewers. Artillery on the left bank plans to turn the city into ruins. This is what "Russian world" looks like: came, robbed, celebrated, killed "witnesses", left ruins and left.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) November 10, 2022
Podoljaki sõnul ongi "Vene maailm" selline – "tulid, röövisid, tähistasid, tapsid tunnistajad, jätsid maha varemed ning lahkusid," kirjeldas olukorda Podoljak.
USA saadab Ukrainale õhutõrjerakette
USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan teatas neljapäeval, et USA kuulutab välja uue abipaketi Ukrainale. Pakett sisaldab rakette õhutõrjesüsteemide HAWK jaoks, vahendas CNN.
"Täna teatab USA järjekordsest paketist Ukrainale, mis sisaldab toetust Ukraina õhutõrjele. See täiendab neid panuseid, mida on andnud meie liitlased ja partnerid," ütles Sullivan.
"Õhutõrje on Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega, kuna Venemaa jätkab tiibrakettide ja Iraanis toodetud droonide kasutamist," lisas Sullivan.
FT: Vene vägede taandumine Hersonist võimaldab Ukrainal rünnata Krimmist väljuvaid varustusliine
Ukraina raketisüsteemide ulatusse jäävad siis kolm olulist teed ja mitu Venemaa logistikaobjekti, kirjutas Financial Times.
"See, kuidas Venemaa Hersonist lahkub, määrab ära Moskva pikaajalised väljavaated Lõuna-Ukrainas," ütles USA sõjaekspert Rob Lee.
Zalužnõi: alates 1. oktoobrist on Ukraina väed Hersoni oblastis vabastanud 41 asulat
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi teatel on Ukraina väed alates 1. oktoobrist vabastanud 41 asulat. Zalužnõi sõnul on Ukraina väed vabastanud vastupealetungi käigus 1400 ruutkilomeetrit.
Zalužnõi sõnul on Ukraina väed viimase ööpäeva jooksul tagasi vallutanud 12 asulat.
"Me ei saa veel kinnitada ega ümber lükata teavet Vene vägede Hersonist lahkumise kohta. Jätkame vastavalt plaanile pealetungioperatsiooni läbiviimist," ütles Zalužnõi.
Milley: Venemaa on kaotanud üle 100 000 sõduri; Ukraina samas suurusjärgus
USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley hindas, et Vene väed on Ukrainas kaotanud üle 100 000 sõduri. Kaotuste hulka arvestatakse nii hukkunuid kui ka viga saanuid.
Milley hinnangul on Ukraina väed sarnases suurusjärgus sõdureid kaotanud.
Kui Milley käest küsiti võimalike rahukõneluste kohta, tõi kindral paralleeli Esimese maailmasõjaga: "Kui on võimalus kõnelusteks, kui rahu saab saavutada... tuleb sellest võimalusest kinni haarata," ütles Milley aruteluühingule The Economic Club of New York.
Kindrali sõnul tähendas Esimeses maailmasõjas vaenupoolte soovimatus pidada kõnelusi kannatusi miljonitele inimestele.
Venemaa teatas kolmapäeval, et viib oma väed Dnipro läänekaldalt idakaldale.
Mõne analüütiku hinnangul võimaldab see Ukrainal pidada Venemaaga jõupositsioonilt kõnelusi, kuid on ka teisi, kes hoiatavad Venemaa taasrelvastumise eest võimalike kõneluste käigus.
Kindral Milley hinnangul kulub Vene vägedel vähemalt päevi, kui mitte nädalaid oma vägede äratoomiseks Dnipro jõe läänekaldalt. Milley sõnul on Venemaal tõenäoliselt Dnipro läänekaldal 20 000 kuni 30 000 sõdurit.
Milley rõhutas, et sõda Venemaa ja Ukraina vahel on teinud 15 kuni 30 miljonist ukrainlasest põgenikud.
Lahingute käigus on tõenäoliselt hukkunud kuni 40 000 Ukraina tsiviilisikut.
Stoltenberg: kui Vene väed lahkuvad Hersonist, siis see oleks Ukraina jaoks järjekordne võit
"See on selge, et Venemaa on suure surve all ja kui nad Hersonist lahkuvad, oleks see Ukraina jaoks järjekordne võit," ütles Stoltenberg.
Vene vägede võimalikku lahkumist tervitas ka Türgi president Recep Tayyip Erdogan. "See oli positiivne ja oluline otsus," ütles Erdogan.
Erdogani sõnul jätkab ta vestlemist Venemaa juhi Vladimir Putiniga. Erdogani sõnul ei saa ta veel prognoosida, millal sõda saab läbi.
Ukraina väed vabastasid Hersoni oblasti põhjaosas kaks küla
Sotsiaalmeedias ringlevad videod, milles on näha Ukraina sõdureid Pradõvnes ja Kalõnivskes. Pradõvne asub Hersoni linnast 45 kilomeetrit lääne pool ja Kalõnivske on linnast 70 kilomeetri kaugusel.
Kolmapäeval tulid teated, et Ukraina väed on sisenenud strateegiliselt olulisse Snihurivka linna Mõkolajivi oblastis, mis on Hersoni oblasti piiril.
Ukrainian forces now pictured in the centre of Snihurivka, a strategically important city that previously anchored the Russian defence north of Kherson. pic.twitter.com/bb6Wzci5vV
— Jimmy Rushton (@JimmySecUK) November 10, 2022
Zelenski: Hersoni vabastamine on Ukraina pingutuste tagajärg, mitte Vene kink
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises, et vastase väed ei lahku niisama – selle tingis Ukraina tugevus.
"Vaenlane ei too meile kinke ega tee hea tahte avaldusi. Me võitleme end oma eesmärkideni. Kui sa võitled, siis peab mõistma, et igal sammul on vaenlase vastuseis ning alati meie poole kangelaste kaotused," rõhutas Zelenski.
Ukraina president rõhutas eraldiseisvalt Moskvale, et Kahhovka hüdroelektrijaama reservuaari tammi õhkulaskmine ei oleks sõdimine ainult Ukrainaga, vaid sedasi kuulutatakse sõda tervele maailmale.
Zelenski sõnul arutati kolmapäeva hommikul Ukraina relvajõudude ülemjuhatajaga strateegilist olukorda eri rindelõikudel. Zelenski sõnul olid erilises fookuses lahingud riigi idaosas, Donbassis.
Ukraina presidendi hinnangul on suurim vastasseis Vene vägedega praegu Donetski oblastis.
Zelenski kinnitas, et riigis toimuvad plaanitud elektrikatkestused 15 piirkonnas ja Kiievi linnas.
Iseliikursuurtükk Ukraina idaosas Bahmuti lähistel Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/LIBKOS
Holland kavatseb Euroopa Liidu väljaõppega koolitada Ukraina sõdureid
Madalamaade uudistes teatati, et riik kavatseb saata Euroopa Liidu väljaõppemissiooni raames 50 kuni 100 sõjalist instruktorit Ukraina sõdurite väljaõpetamiseks.
Lisaks on praegu eraldi Ühendkuningriigis Ukraina sõdureid välja õpetamas 90 Hollandi sõdurit.
Hollandi instruktorid keskenduvad katastroofimeditsiini õpetamisele lahingolukorras, lõhkeainete ohutule eemaldamisele ning taktikalisele ning tehnilisele relvaväljaõppele.
Samuti õpetavad hollandlased Ukraina ohvitsere pataljoni ning brigaadi tasemel.
Euroopa Liidu väljaõppemissioon toimub suuresti Saksamaal ja Poolas. Missiooni algusaeg pole veel selge.
Euroopa Liit lõi Ukraina sõjalise abistamise missiooni 17. oktoobril sel aastal, et pakkuda Ukraina sõduritele individuaalset, kollektiivset ning eriväljaõpet.
Majandusblokk on võtnud eesmärgiks õpetada sõjalisi oskusi 15 000 ukrainlasele.
Ukraina sõdur väljaõpet saamas Mõkolajivi oblastis Autor/allikas: SCANPIX/Ashley Chan/SOPA Images via ZUMA Press Wire
NBC: osa analüütikuid ei usu kummagi poole võitu sõjas
USA ja teiste lääneriikide ametiisikud on hinnanud, et lahingutegevus Ukrainas vaibub talvel.
NBC-ga suhelnud lääneriikide ametiisikud ei olnud kindlad, et Ukraina suudab Vene väed täielikult kõikidelt okupeeritud territooriumitelt välja lüüa.
Samas ei suuda ka Venemaa oma kõiki eesmärke sõjas saavutada, hindasid samad allikad.
Üks Ukraina ametiisik, kes oli kursis USA rahvusliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani eelmisel nädalal Kiievis toimunud kohtumise sisuga, kinnitas NBC-le, et Sullivan ei survestanud Ukrainat kõnelusi pidama.
Sullivan olevat samas rõhutanud, et lääneriikide toetust on kergem hoida, kui Ukraina näitab valmidust diplomaatiaks.
Ukraina ametiisik kinnitas, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendas sõja alguses valmidust kõneleda Venemaaga. Kõnelused lõppesid, kui ilmnesid Vene vägede korda saadetud sõjakuriteod, mis muutis diplomaatia Venemaaga Ukraina avalikkuse jaoks võimatuks.
Zelenski rõhutas esmaspäeval, et Ukraina jaoks on kõneluste eeldused riigi territoriaalse terviklikkuse taastamine, Venemaa tekitatud sõjakahjude reparatsioonid ning sõjakurjategijate karistamine.
Politico tõi välja, et nõudmiste nimistus ei mainitud enam, et Ukraina pole valmis pidama kõnelusi Vene presidendi Vladimir Putiniga.
Ukraina: Vene ettepanekud dialoogiks on suitsukate
Ukraina välisministeeriumi esindaja Oleh Nikolenko sõnul on Venemaa avalik valmidus pidada kõnelusi Ukrainaga katse end koguda, et hiljem alustada Ukraina suhtes uut agressiooni.
"Vene ametiisikud hakkavad rääkima kõnelustest iga kord, kui nende väed lahinguväljal lüüa saavad... Me juba läbisime sama protsessi 2014.–2015. aastal," kinnitas Nikolenko.
Nikolenko sõnul on Ukraina korduvalt esitanud Venemaale ettepaneku kõnelusteks, kuid iga kord on saadud ülbe vastus ning nõudmine alluda Kremli ultimaatumitele, vahendas The Kyiv Independent.
Kolmapäeval teatas Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova, et Venemaa on valmis kõnelusteks Ukrainaga "arvestades praegust reaalset olukorda".
Ukraina majanduslangus tuleb suurem, kui prognoositi
Kuna Ukraina tsiviiltaristu on saanud suuri kahjustusi, siis langeb Ukraina SKP sel aastal 39 protsenti võrrelduna eelmise aastaga. Eelmise majanduslanguse prognoosi järgi hinnati majanduslanguseks 35 protsenti.
Ukraina majandusminister Julia Svõdõdenko ütles Saksa ajalehele Die Zeit, et Ukraina valitsus kavatseb kriisi tõttu avalikku sektorit koomale tõmmata. Samuti kaalutakse osa väiksemate riigiettevõtete erastamist.
Ühendkuningriik tarnib Ukrainale 1000 täiendavat õhutõrjeraketti
Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et riik saadab peatselt Ukrainale 1000 täiendavat AMRAAM-i õhutõrjeraketti, mida saab kasutada NASAMS-i õhutõrjesüsteemiga.
Samuti saadetakse Ukrainale sadu vaatlusdroone ning 18 haubitsat. Suurbritannia on varem tarninud Ukrainale 64 sellist süsteemi.
Arestovõtš ja Feigin: Vene vägede taganemine Hersonist on korrapärane
Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Oleksi Arestovõtš ning endine Vene poliitik Mark Feigin arutasid rindeolukorda Ukrainas.
Arutelus hinnati, et seni on Vene vägede taganemine Dnipro läänekaldalt olnud üsnagi korrapärane
Arestovõtši väitel on viimase nelja tunni (video otseülekanne toimus 12 tunni eest) ületanud Kahhovka tammi ligikaudu 200 sõidukit ning Vene väed on oma esimese kaitseliini maha jätnud ning on taandumas ka teiselt ning kolmandalt kaitseliinilt.
Uutes kohtades on üles seatud ka pontoonsillad, mis võimaldab Vene tehnikal taanduda sattumata Ukraina suurtükitule alla.
Praegu ei ole veel teada kui kaua plaanivad Vene väed omi positsioone Hersonis hoida ning kas nad kavatsevad ka Hersoni linna pärast lahinguid pidada.
Viimaste andmete kohaselt plaanib Venemaa Hersoni linnas linnalahinguid, et põhjustada edenevatele Ukraina vägedele seal suuri kaotusi, toodi välja.
Väidetavalt tulenes taandumine Dnipro läänekaldalt osaliselt ka Vene vägede lüüasaamisest Pavlivka lähistel riigi teises otsas. Sealt kõigest 36 kilomeetrit lõuna pool asub Volnovahha, mis on oluline raudteesõlm ja mis on peale Kertši silla rünnakut oluline Vene vägede varustamiseks Lõuna-Ukrainas.
ISW: lahing Hersoni pärast pole veel läbi
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene väed seadnud endale prioriteediks organiseeritud taandumise Dnipro läänekaldalt ning Ukraina vastupealetungi aeglustamise.
Mõttekoja hinnangul on augustis alanud Ukraina vastupealetung Hersonis olnud edukas, sundimaks Vene vägesid taanduma üle Dnipro jõe.
ISW toob välja, et ka Vene allikad on kinnitanud, et Vene vägede taandumine Dnipro läänekaldalt on Ukraina sihipäraste rünnakute loomulik tagajärg.
Samas on Vene vägedele saanud osaks tõsine kaotus, kuna on loobutud territooriumist, mis alles hiljuti kuulutati olevat osa Venemaast.
Ukraina väed olid kaudtulega rünnanud Vene logistikakeskuseid, sõdurite koondumisalasid ning teisi sõjalisi rajatisi.
Mõttekoja analüütikute hinnangul ei ole Venemaa meelitamas Ukrainat lõksu Hersonis, nagu on arvanud mõned Ukraina ja lääneriikide ametiisikud.
Briti luure: Vene vägede taandumine üle Dnipro paneb nad haavatavasse olukorda
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates välja, et Vene väed on Hersoni oblastis Dnipro läänekaldal suurema taganemise osana õhku lasknud mitu silda ning paigutanud mitmele poole miine.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 10 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/VQ5RuGCleE
#StandWithUkraine pic.twitter.com/K6DWlrgdzv
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 10, 2022
Brittide hinnangul on Dnipro läänekaldal olevad Vene väed taganemisel sattunud haavatavasse olukorda, kuna üle laia jõe on vaid paar jõeületuskohta. Tõenäoliselt taganevad Vene väed mitme päeva jooksul ning taganemist peaks katma mitmed kaitseliinid ja suurtükituli.
Pentagon: Venemaa on kaotanud pooled oma tankid
Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi aseminister Colin Kahl ütles teisipäeval ajakirjanikele, et Venemaa on on sõjas Ukraina vastu kaotanud ligikaudu pooled oma lahingutankid.
Kahl rõhutas, et Vene vägede kaotuste arv Ukrainas on palju suurem kui 10 aasta jooksul sõjas Afganistani vastu.
Kahli väitel on Vene vägedest 80 protsenti Ukrainas kinni.
Samuti on Vene väed ära kasutanud suure enamuse oma pikamaa täppisrakettidest ning sanktsioonid ja ekspordikontrollid muudavad Vene vägede taastamise sõjaeelsele tasemele väga keeruliseks, vahendas the Hill.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 740 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 78690 (võrdlus eelmise päevaga +740);
- tankid 2804 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5682 (+16);
- lennukid 278 (0);
- kopterid 260 (+0);
- suurtükisüsteemid 1805 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 205 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1499 (+16);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4242 (+15);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 159 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Lõmani ja Avdijivka suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 260. päev: Vene väed tahavad taandudes Hersoni linna hävitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi alaliidu poolt avalikustatud nimekirjast võib leida nii kohaliku Rootsi meistriliiga mängijaid kui ka praeguseid ja endiseid Hispaania kõrgliiga mängumehi. Eesti koondise vastaseks olev Rootsi on MM-valikmängude alagrupis eestlaste ees viiendal kohal kolme võidu ja viie kaotusega, vahendab Basket.ee.
Kaheksas peetud mängus on Rootsi koondise liidriteks olnud just Hispaanias leiba teenivad Ludvig Hakanson ja Simon Birgander. Hakanson, kes on tulnud Barcelona noortesüsteemist ning vahepeal mänginud ka Riia VEF-is, kannab tänasel päeval Bilbao Basketi särki, visates Hispaania liigas keskmiselt 11,1 punkti ja andes 5,6 resultatiivset söötu. Rootsi koondise eest on senises kaheksas mängus olnud 26-aastase rootslase numbrid 18,5 punkti ja 8,5 resultatiivset söötu.
25-aastane Birgander mängib igapäevaselt Badalona Joventuti ridades, kus senise keskmise 17 mänguminuti jooksul on keskmisteks näitajateks 6,9 punkti ja 3,7 lauapalli. Rootsi koondise eest on aga 208 sentimeetrit pika mängumehe numbrid palju silmapaistvamad, kui kaheksa mängu keskmine on 12,3 punkti ja 9,1 lauapalli.
Rootsi koondise koosseis:
Denzel Andersson (Bilbao Basket)
Simon Birgander (Badalona Joventut)
Tobias Borg (MoraBanc Andorra)
Christopher Czerapowicz (MoraBanc Andorra)
Viktor Gaddefors (CS Dinamo București)
William Kermoury (SBBK Södertalje)
Gustav Hansson (KFUM Umea)
Ludvig Hakanson (Bilbao Basket)
Olle Lundqvist (CB Coruna)
Johan Löfberg (Denain Voltaire Basket)
Mattias Markusson (Élan Chalon)
Melwin Pantzar (CB Ciudad de Valladolid)
Adam Ramstedt (Norrköping Dolphins)
Nicholas Spires (Norrköping Dolphins)
Felix Edwardsson (MLP Academics Heidelberg) | Eestiga mängiva Rootsi koosseisust leiab Hispaania kõrgliiga mängijaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi alaliidu poolt avalikustatud nimekirjast võib leida nii kohaliku Rootsi meistriliiga mängijaid kui ka praeguseid ja endiseid Hispaania kõrgliiga mängumehi. Eesti koondise vastaseks olev Rootsi on MM-valikmängude alagrupis eestlaste ees viiendal kohal kolme võidu ja viie kaotusega, vahendab Basket.ee.
Kaheksas peetud mängus on Rootsi koondise liidriteks olnud just Hispaanias leiba teenivad Ludvig Hakanson ja Simon Birgander. Hakanson, kes on tulnud Barcelona noortesüsteemist ning vahepeal mänginud ka Riia VEF-is, kannab tänasel päeval Bilbao Basketi särki, visates Hispaania liigas keskmiselt 11,1 punkti ja andes 5,6 resultatiivset söötu. Rootsi koondise eest on senises kaheksas mängus olnud 26-aastase rootslase numbrid 18,5 punkti ja 8,5 resultatiivset söötu.
25-aastane Birgander mängib igapäevaselt Badalona Joventuti ridades, kus senise keskmise 17 mänguminuti jooksul on keskmisteks näitajateks 6,9 punkti ja 3,7 lauapalli. Rootsi koondise eest on aga 208 sentimeetrit pika mängumehe numbrid palju silmapaistvamad, kui kaheksa mängu keskmine on 12,3 punkti ja 9,1 lauapalli.
Rootsi koondise koosseis:
Denzel Andersson (Bilbao Basket)
Simon Birgander (Badalona Joventut)
Tobias Borg (MoraBanc Andorra)
Christopher Czerapowicz (MoraBanc Andorra)
Viktor Gaddefors (CS Dinamo București)
William Kermoury (SBBK Södertalje)
Gustav Hansson (KFUM Umea)
Ludvig Hakanson (Bilbao Basket)
Olle Lundqvist (CB Coruna)
Johan Löfberg (Denain Voltaire Basket)
Mattias Markusson (Élan Chalon)
Melwin Pantzar (CB Ciudad de Valladolid)
Adam Ramstedt (Norrköping Dolphins)
Nicholas Spires (Norrköping Dolphins)
Felix Edwardsson (MLP Academics Heidelberg)
### Response:
Eestiga mängiva Rootsi koosseisust leiab Hispaania kõrgliiga mängijaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Musk on Twitteri omanik olnud ainult kaks nädalat, selle aja jooksul on ta vallandanud pooled firma töötajad. Musk vallandas samuti suurema osa Twitteri juhtkonnast. Musk pole rahul ka firma töökultuuriga.
Musk teatas kirjas, et ei toeta kaugtöö tegemist. Twitteris saab nüüd distantsilt tööd teha, kui Musk annab selleks isiklikult nõusoleku, vahendas Bloomberg.
"Ees ootav teekond on raske ja edu saavutamiseks on vaja teha palju tööd. Järgmiste päevade jooksul on absoluutne prioriteet leida üles libakontod ja peatada rämpsposti levik," teatas Musk.
Musk on varem öelnud, et kavatseb platvormil suurendada sõnavabadust, kriitikud kardavad aga, et kontrolli nõrgendamine sisu üle suurendab vihakõne ja valede levikut.
Mitmed suurettevõtted on selliste hirmude tõttu reklaamimise Twitteris ajutiselt peatanud. | Musk keelas Twitteris kaugtöö tegemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Musk on Twitteri omanik olnud ainult kaks nädalat, selle aja jooksul on ta vallandanud pooled firma töötajad. Musk vallandas samuti suurema osa Twitteri juhtkonnast. Musk pole rahul ka firma töökultuuriga.
Musk teatas kirjas, et ei toeta kaugtöö tegemist. Twitteris saab nüüd distantsilt tööd teha, kui Musk annab selleks isiklikult nõusoleku, vahendas Bloomberg.
"Ees ootav teekond on raske ja edu saavutamiseks on vaja teha palju tööd. Järgmiste päevade jooksul on absoluutne prioriteet leida üles libakontod ja peatada rämpsposti levik," teatas Musk.
Musk on varem öelnud, et kavatseb platvormil suurendada sõnavabadust, kriitikud kardavad aga, et kontrolli nõrgendamine sisu üle suurendab vihakõne ja valede levikut.
Mitmed suurettevõtted on selliste hirmude tõttu reklaamimise Twitteris ajutiselt peatanud.
### Response:
Musk keelas Twitteris kaugtöö tegemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portugallaste parim tulemus jalgpalli MM-ilt pärineb 1966. aastast, kui saadi kolmas koht. Viimati 2018. aastal Venemaal toimunud maailmameistrivõistlustel saadi 13. koht, kui 1/8-finaalmängus tuli vastu võtta 1:2 kaotus Uruguaylt.
Hea tulemus tehti ka 2006. aasta MM-il, mille võitis Itaalia. Portugal sai seal neljanda koha.
Portugali koondise koosseis 2022. aasta jalgpalli MM-il:
Väravavahid: Diogo Costa (FC Porto), Jose Sa (Wolverhampton Wanderers FC), Rui Patricio (AS Roma).
Kaitsjad: Diogo Dalot (Manchester United), Joao Cancelo (Manchester City), Danilo Pereira (Paris Saint-Germain), Pepe (FC Porto), Ruben Dias (Manchester City), Antonio Silva (SL Benfica), Nuno Mendes (Paris Saint-Germain), Raphael Guerreiro (Dortmundi Borussia).
Poolkaitsjad: Joao Palhinha (Fulham FC), Ruben Neves (Wolverhampton Wanderers), Bernardo Silva (Manchester City), Bruno Fernandes (Manchester United), Joao Mario (SL Benfica), Matheus Nunes (Wolverhampton Wanderers FC), Vitinha (Paris Saint-Germain), William Carvalho (Real Betis), Otavio (FC Porto).
Ründajad: Cristiano Ronaldo (Manchester United), Joao Felix (Atletico Madrid), Rafael Leao (AC Milan), Ricardo Horta (SC Braga), Goncalo Ramos (FC Benfica), Andre Silva (RB Leipzig).
Kaasa ei sõida Diogo Jota (Liverpool), kes on vigastatud. Koosseisust jäid välja veel Goncalo Guedes (Wolverhampton Wanderers), Renato Sanches (Paris Saint-Germain), Joao Moutinho (Wolverhampton Wanderers), Mario Rui (Napoli) ja Rui Silva (Real Betis). | Portugal avaldas jalgpalli MM-ile sõitva koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portugallaste parim tulemus jalgpalli MM-ilt pärineb 1966. aastast, kui saadi kolmas koht. Viimati 2018. aastal Venemaal toimunud maailmameistrivõistlustel saadi 13. koht, kui 1/8-finaalmängus tuli vastu võtta 1:2 kaotus Uruguaylt.
Hea tulemus tehti ka 2006. aasta MM-il, mille võitis Itaalia. Portugal sai seal neljanda koha.
Portugali koondise koosseis 2022. aasta jalgpalli MM-il:
Väravavahid: Diogo Costa (FC Porto), Jose Sa (Wolverhampton Wanderers FC), Rui Patricio (AS Roma).
Kaitsjad: Diogo Dalot (Manchester United), Joao Cancelo (Manchester City), Danilo Pereira (Paris Saint-Germain), Pepe (FC Porto), Ruben Dias (Manchester City), Antonio Silva (SL Benfica), Nuno Mendes (Paris Saint-Germain), Raphael Guerreiro (Dortmundi Borussia).
Poolkaitsjad: Joao Palhinha (Fulham FC), Ruben Neves (Wolverhampton Wanderers), Bernardo Silva (Manchester City), Bruno Fernandes (Manchester United), Joao Mario (SL Benfica), Matheus Nunes (Wolverhampton Wanderers FC), Vitinha (Paris Saint-Germain), William Carvalho (Real Betis), Otavio (FC Porto).
Ründajad: Cristiano Ronaldo (Manchester United), Joao Felix (Atletico Madrid), Rafael Leao (AC Milan), Ricardo Horta (SC Braga), Goncalo Ramos (FC Benfica), Andre Silva (RB Leipzig).
Kaasa ei sõida Diogo Jota (Liverpool), kes on vigastatud. Koosseisust jäid välja veel Goncalo Guedes (Wolverhampton Wanderers), Renato Sanches (Paris Saint-Germain), Joao Moutinho (Wolverhampton Wanderers), Mario Rui (Napoli) ja Rui Silva (Real Betis).
### Response:
Portugal avaldas jalgpalli MM-ile sõitva koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politico kirjutab, et kui maailma võimsamate riikide juhid järgmisel nädalal Balil G20 tippkohtumisel kohtuvad, siis pole seal oodata EL-i ühisrinnet. Selle asemel EL-i kaks kõrgeimat ametnikku tõenäoliselt väldivad üksteist.
G20 tippkohtumisel saavad kokku Michel ja Hiina juht Xi Jinping. Von der Leyenit kohtumisele kutsutud pole, kuna juunis ei lubanud ta Michelil kohtuda India peaministri Narendra Modiga. Siis toimus G7 tippkohtumine.
Komisjoni ja nõukogu rivaalitsemine muudab EL-i juhtimise veelgi segasemaks. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid õigusaktide kohta, kuid nõukogus kohtuvad liikmesriikide juhid, et muuta ettepanekud seadusteks. Micheli ja von der Leyeni halb läbisaamine suurendab kahe institutsiooni omavahelist konkurentsi veelgi.
Politico allikate teatel von der Leyen ja Michel praktiliselt ei kohtugi omavahel. Teiste riikide ametnikud on tihti segaduses, kellega peaksid nad suhtlema.
Mõlema institutsiooni ametnike sõnul mõjutab nende halb läbisaamine ka EL-i juhtimist. Ametnikud on üldiselt ühisel meelel, et süüdi on mõlemad juhid.
"Ausalt öeldes on nad mõlemad süüdi. Nende eelkäijad mõistsid, et stabiilse töösuhte leidmine on nende mõlema huvides," ütles üks EL-i ametnik.
"Euroopa Komisjoni juhil ja Ülemkogu eesistujal pole mõtet tülitseda. EL peaks kriisis kokku tulema. Jah, struktuurselt on need kaks institutsiooni vastuolus. Mõnikord pole selget tööjaotust, kuid me vajame tuppa täiskasvanuid," ütles veel üks EL-i ametnik.
USA endisele välisministrile Henry Kissingerile on omistatud igivana küsimus: "kellele helistate, kui soovite helistada Euroopasse?" | Politico: von der Leyeni ja Micheli rivaalitsemine häirib EL-i juhtimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politico kirjutab, et kui maailma võimsamate riikide juhid järgmisel nädalal Balil G20 tippkohtumisel kohtuvad, siis pole seal oodata EL-i ühisrinnet. Selle asemel EL-i kaks kõrgeimat ametnikku tõenäoliselt väldivad üksteist.
G20 tippkohtumisel saavad kokku Michel ja Hiina juht Xi Jinping. Von der Leyenit kohtumisele kutsutud pole, kuna juunis ei lubanud ta Michelil kohtuda India peaministri Narendra Modiga. Siis toimus G7 tippkohtumine.
Komisjoni ja nõukogu rivaalitsemine muudab EL-i juhtimise veelgi segasemaks. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid õigusaktide kohta, kuid nõukogus kohtuvad liikmesriikide juhid, et muuta ettepanekud seadusteks. Micheli ja von der Leyeni halb läbisaamine suurendab kahe institutsiooni omavahelist konkurentsi veelgi.
Politico allikate teatel von der Leyen ja Michel praktiliselt ei kohtugi omavahel. Teiste riikide ametnikud on tihti segaduses, kellega peaksid nad suhtlema.
Mõlema institutsiooni ametnike sõnul mõjutab nende halb läbisaamine ka EL-i juhtimist. Ametnikud on üldiselt ühisel meelel, et süüdi on mõlemad juhid.
"Ausalt öeldes on nad mõlemad süüdi. Nende eelkäijad mõistsid, et stabiilse töösuhte leidmine on nende mõlema huvides," ütles üks EL-i ametnik.
"Euroopa Komisjoni juhil ja Ülemkogu eesistujal pole mõtet tülitseda. EL peaks kriisis kokku tulema. Jah, struktuurselt on need kaks institutsiooni vastuolus. Mõnikord pole selget tööjaotust, kuid me vajame tuppa täiskasvanuid," ütles veel üks EL-i ametnik.
USA endisele välisministrile Henry Kissingerile on omistatud igivana küsimus: "kellele helistate, kui soovite helistada Euroopasse?"
### Response:
Politico: von der Leyeni ja Micheli rivaalitsemine häirib EL-i juhtimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 41-aastane Kotenko peab oma lahkumismängu sel laupäeval kell 14.00, kui Premium liiga 36. voorus minnakse A. Le Coq Arenal vastamisi FC Floraga.
Premium liigas 254 mängu ja ühe värava kirja saanud Kotenko kommenteeris ise oma otsust nii: "Lõpetamismõtted on õhus olnud päris mitu kuud, et saaksin keskenduda juba treeneriametile. Tundsin, et aeg on lõpetada ja kunagi see profikarjäär pidi lõppema. Arvan, et laupäev tuleb minu jaoks väga emotsionaalne, aga eks näeme täpsemalt juba väljakul."
Levadiaga õnnestus Kotenkol võita ka mitmeid tiitleid. Aastatel 2004, 2006, 2007 ja 2021 tuldi üheskoos Eesti meistriks. Lisaks on ta Levadiaga triumfeerinud neljal korral Eesti karikavõistlustel ning tõstnud kahel korral pea kohale Superkarika. Aastaid ka välismaal pallinud Kotenko suutis 2014. aastal võita Valgevene karika ning vahemikus 2014-2016 sai ta Valgevene meistrivõistlustelt kaela ühe hõbeda ja kaks pronksmedalit.
Nendele saavutustele tagasi vaadates lausus kogenud puurilukk: "Olen väga rahul. Loodan, et treenerikarjäär tuleb sama põnev ja õnnestub teenida sama palju karikaid. Karjäärist jäävad meelde kindlasti koondisemängud, viimane meistritiitel Levadiaga ja Valgevene karikavõit. Üldiselt oli aga palju meeldejäävaid mänge ja pean võib-olla mingi raamatu kõige selle kohta kirjutama. Pikk karjäär ja oli palju põnevaid sündmusi." | Pikaaegne Levadia väravavaht otsustas profikarjäärile joone alla tõmmata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
41-aastane Kotenko peab oma lahkumismängu sel laupäeval kell 14.00, kui Premium liiga 36. voorus minnakse A. Le Coq Arenal vastamisi FC Floraga.
Premium liigas 254 mängu ja ühe värava kirja saanud Kotenko kommenteeris ise oma otsust nii: "Lõpetamismõtted on õhus olnud päris mitu kuud, et saaksin keskenduda juba treeneriametile. Tundsin, et aeg on lõpetada ja kunagi see profikarjäär pidi lõppema. Arvan, et laupäev tuleb minu jaoks väga emotsionaalne, aga eks näeme täpsemalt juba väljakul."
Levadiaga õnnestus Kotenkol võita ka mitmeid tiitleid. Aastatel 2004, 2006, 2007 ja 2021 tuldi üheskoos Eesti meistriks. Lisaks on ta Levadiaga triumfeerinud neljal korral Eesti karikavõistlustel ning tõstnud kahel korral pea kohale Superkarika. Aastaid ka välismaal pallinud Kotenko suutis 2014. aastal võita Valgevene karika ning vahemikus 2014-2016 sai ta Valgevene meistrivõistlustelt kaela ühe hõbeda ja kaks pronksmedalit.
Nendele saavutustele tagasi vaadates lausus kogenud puurilukk: "Olen väga rahul. Loodan, et treenerikarjäär tuleb sama põnev ja õnnestub teenida sama palju karikaid. Karjäärist jäävad meelde kindlasti koondisemängud, viimane meistritiitel Levadiaga ja Valgevene karikavõit. Üldiselt oli aga palju meeldejäävaid mänge ja pean võib-olla mingi raamatu kõige selle kohta kirjutama. Pikk karjäär ja oli palju põnevaid sündmusi."
### Response:
Pikaaegne Levadia väravavaht otsustas profikarjäärile joone alla tõmmata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karikavõistlustel osalevate meeskondade arvust tingituna loositi 1/8-finaalis neli paari ning neli võistkonda pääsesid ilma mänguta järgmisesse ringi. Loosi tahtel jõudsid otse veerandfinaali Coolbet saaliliiga klubid Viimsi FC Smsraha, FC Jõgeva Wolves, JK Kohila ja Tallinna FC Cosmos, vahendab Eesti Jalgpalli Liit.
Loos tõi endaga kaasa ka ühe kõrgliiga meeskondade heitluse, kui Sillamäe FC NPM Silmet võõrustab Aruküla Radiust. Coolbet saaliliiga meeskondadest on võistlustules veel Tartu Ravens Futsal ja Jõhvi FC Phoenix, kes lähevad vastamisi Esiliiga klubidega.
Vastavalt tüüpkalendrile on esialgne kohtumiste toimumisaeg 7. detsember, kuid lõplikud mänguajad selguvad võistkondade kokkuleppel ja on nähtavad Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel.
Saalijalgpalli karikavõistluste 1/8-finaalid:
Sillamäe FC NPM Silmet (CSL) – Aruküla Radius (CSL)
Narva United FC II (S.EL) – Tallinna FC Cosmos II (S.EL)
Tartu Ravens Futsal (CSL) – Tallinna FC Bunker Partner (S.EL)
Jõhvi FC Phoenix (CSL) – FC Otepää (S.EL) | Saalijalgpalli karikavõistlustel selgusid kaheksandikfinaalide paarid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karikavõistlustel osalevate meeskondade arvust tingituna loositi 1/8-finaalis neli paari ning neli võistkonda pääsesid ilma mänguta järgmisesse ringi. Loosi tahtel jõudsid otse veerandfinaali Coolbet saaliliiga klubid Viimsi FC Smsraha, FC Jõgeva Wolves, JK Kohila ja Tallinna FC Cosmos, vahendab Eesti Jalgpalli Liit.
Loos tõi endaga kaasa ka ühe kõrgliiga meeskondade heitluse, kui Sillamäe FC NPM Silmet võõrustab Aruküla Radiust. Coolbet saaliliiga meeskondadest on võistlustules veel Tartu Ravens Futsal ja Jõhvi FC Phoenix, kes lähevad vastamisi Esiliiga klubidega.
Vastavalt tüüpkalendrile on esialgne kohtumiste toimumisaeg 7. detsember, kuid lõplikud mänguajad selguvad võistkondade kokkuleppel ja on nähtavad Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel.
Saalijalgpalli karikavõistluste 1/8-finaalid:
Sillamäe FC NPM Silmet (CSL) – Aruküla Radius (CSL)
Narva United FC II (S.EL) – Tallinna FC Cosmos II (S.EL)
Tartu Ravens Futsal (CSL) – Tallinna FC Bunker Partner (S.EL)
Jõhvi FC Phoenix (CSL) – FC Otepää (S.EL)
### Response:
Saalijalgpalli karikavõistlustel selgusid kaheksandikfinaalide paarid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjon andis neljapäeval välja uue dokumendi, milles tegi ettepaneku, et liikmesriigid looksid küberkaitsepoliitika koordineerimiseks vajalikud struktuurid. Sealhulgas tegi Brüssel ettepaneku luua EL-i küberkaitse koordinatsioonikeskus.
"Julgeolekukeskkond Euroopas on dramaatiliselt muutunud. Peame oma kaitsepoliitikat kohandama," ütles EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell.
Brüssel tahab, et liikmesriikide eksperdid ja ametnikud teeksid küberkaitses rohkem koostööd.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestager sõnul tegutsevad välisriigid üha rohkem Euroopa küberruumis. Vestager viitas Venemaa küberrünnakule, mis lõi rivist välja Viasati satelliitvõrgu.
Veebruari lõpus toimunud virtuaalrünnak Viasati VSAT.O KA-SAT võrgu vastu jäi täpselt samasse aega, kui Vene väed tungisid Ukrainasse.
Brüsseli küberkaitsepoliitika on osa laiemast julgeolekupaketist, mis sisaldab ka meetmeid Euroopa sõjalise mobiilsuse parandamiseks, vahendas Politico. | Brüssel tegi ettepaneku tugevdada EL-i küberkaitsevõimet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjon andis neljapäeval välja uue dokumendi, milles tegi ettepaneku, et liikmesriigid looksid küberkaitsepoliitika koordineerimiseks vajalikud struktuurid. Sealhulgas tegi Brüssel ettepaneku luua EL-i küberkaitse koordinatsioonikeskus.
"Julgeolekukeskkond Euroopas on dramaatiliselt muutunud. Peame oma kaitsepoliitikat kohandama," ütles EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell.
Brüssel tahab, et liikmesriikide eksperdid ja ametnikud teeksid küberkaitses rohkem koostööd.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestager sõnul tegutsevad välisriigid üha rohkem Euroopa küberruumis. Vestager viitas Venemaa küberrünnakule, mis lõi rivist välja Viasati satelliitvõrgu.
Veebruari lõpus toimunud virtuaalrünnak Viasati VSAT.O KA-SAT võrgu vastu jäi täpselt samasse aega, kui Vene väed tungisid Ukrainasse.
Brüsseli küberkaitsepoliitika on osa laiemast julgeolekupaketist, mis sisaldab ka meetmeid Euroopa sõjalise mobiilsuse parandamiseks, vahendas Politico.
### Response:
Brüssel tegi ettepaneku tugevdada EL-i küberkaitsevõimet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondis jäi kolmapäeval play-off 'is 2:5 alla Läti koondisele ning veerandfinaali ei pääsetud.
Võitlus käib üheksanda koha nimel. Teel sinna alistati 9:4 Poola.
Poola vastu oli mängu parim Alexander Dahlberg kahe värava ja kolme väravasööduga. Patrik Kareliusson viskas samuti kaks väravat ja andis kolm väravasöötu. Lisaks said Tanel Kasenurm ja Patrik Markus kirja kaks väravat.
Reedel kell 14.00 on minnakse üheksanda koha mängus vastamisi Taaniga. | Eesti alistas saalihoki MM-il Poola ja kohtub üheksanda koha mängus Taaniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis jäi kolmapäeval play-off 'is 2:5 alla Läti koondisele ning veerandfinaali ei pääsetud.
Võitlus käib üheksanda koha nimel. Teel sinna alistati 9:4 Poola.
Poola vastu oli mängu parim Alexander Dahlberg kahe värava ja kolme väravasööduga. Patrik Kareliusson viskas samuti kaks väravat ja andis kolm väravasöötu. Lisaks said Tanel Kasenurm ja Patrik Markus kirja kaks väravat.
Reedel kell 14.00 on minnakse üheksanda koha mängus vastamisi Taaniga.
### Response:
Eesti alistas saalihoki MM-il Poola ja kohtub üheksanda koha mängus Taaniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robert Rooba viis Eesti koondise avakolmandikul 1:0 juhtima. Lätlased suutsid kõigest 17 sekundit enne esimese kolmandiku lõppu seisu 1:1 viigistada.
Viimase kolmandiku lõpus oli initsiatiiv selgelt Eesti koondise käes. Seitse minutit enne normaalaja lõppu sai lätlane kaheminutilise karistuse ning eestlastel oli võimalus kasutada arvuline enamus. Eestlased suutsid selle ära kasutada ning Daniil Kulintsev viis Eesti 2:1 juhtima. Väravasöödu andis Robert Rooba.
Peale juhtväravat oli lätlastel küll mõningaid väravavõimalusi, kuid kaotusseisust ei suudetud siiski välja tulla.
Eesti poolelt teenis parima mängija auhinna väravavaht Villem-Henrik Koitmaa.
Eesti koondise peatreeneri kohuseid täitev Kaupo Kaljuste ütles pärast võidumängu, et meeskonna võitlusvaim ja hing olid head. "Ei saa öelda, et keegi poleks pingutanud. Muidugi olid teatud momendid, kus ei tehtud päris neid asju, mida vaja, aga kõik võitlesid ja meeskonna hing oli hea," sõnas Kaljuste.
"Esimesed kümme minutit mängisime hästi, siis rikkusid kaks järjestikust karistust meie mängu ning vastased haarasid initsiatiivi. Teisel kolmandikul ei saanud me ülekaalust väravat, vastased haarasid taas initsiatiivi, aga Villem-Henrik Koitmaa mängis väravas väga hästi. Viimasel kolmandikul tulid paar karistust, aga pidasime vastu, lõime ülekaalust oma võimaluse ära ja võitlesime kindlalt lõpuni," lisas ta.
Reedel kohtub Eesti koondis Leeduga ja laupäeval Poolaga. | Eesti meeste jäähokikoondis alustas Balti karikaturniiri võiduga Läti üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robert Rooba viis Eesti koondise avakolmandikul 1:0 juhtima. Lätlased suutsid kõigest 17 sekundit enne esimese kolmandiku lõppu seisu 1:1 viigistada.
Viimase kolmandiku lõpus oli initsiatiiv selgelt Eesti koondise käes. Seitse minutit enne normaalaja lõppu sai lätlane kaheminutilise karistuse ning eestlastel oli võimalus kasutada arvuline enamus. Eestlased suutsid selle ära kasutada ning Daniil Kulintsev viis Eesti 2:1 juhtima. Väravasöödu andis Robert Rooba.
Peale juhtväravat oli lätlastel küll mõningaid väravavõimalusi, kuid kaotusseisust ei suudetud siiski välja tulla.
Eesti poolelt teenis parima mängija auhinna väravavaht Villem-Henrik Koitmaa.
Eesti koondise peatreeneri kohuseid täitev Kaupo Kaljuste ütles pärast võidumängu, et meeskonna võitlusvaim ja hing olid head. "Ei saa öelda, et keegi poleks pingutanud. Muidugi olid teatud momendid, kus ei tehtud päris neid asju, mida vaja, aga kõik võitlesid ja meeskonna hing oli hea," sõnas Kaljuste.
"Esimesed kümme minutit mängisime hästi, siis rikkusid kaks järjestikust karistust meie mängu ning vastased haarasid initsiatiivi. Teisel kolmandikul ei saanud me ülekaalust väravat, vastased haarasid taas initsiatiivi, aga Villem-Henrik Koitmaa mängis väravas väga hästi. Viimasel kolmandikul tulid paar karistust, aga pidasime vastu, lõime ülekaalust oma võimaluse ära ja võitlesime kindlalt lõpuni," lisas ta.
Reedel kohtub Eesti koondis Leeduga ja laupäeval Poolaga.
### Response:
Eesti meeste jäähokikoondis alustas Balti karikaturniiri võiduga Läti üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moncet on kuulunud Hyundai meeskonda alates 2014. aastast, kui ta WRC-sse tuli.
Pärast Andrea Adamo lahkumist meeskonnajuhi kohalt 2021. aasta lõpus, edutati Moncet meeskonda juhtima, kuid ainult asetäitjana, mitte täielikult valitsema.
Moncet on juhtinud meeskonda läbi väga raske hooaja nii etappidel kui ka väljaspool etappe, kus masina jõudlus on pärast rasket MM-sarja algust Monte Carlo rallil oluliselt tõusnud. Sel nädalavahetusel toimuva Jaapani ralli võiduga oleks Hyundail hooaja peale kokku viis võitu, mis tähistaks meeskonna uut isiklikku rekordit.
Hyundai meeskonna sõitjad Thierry Neuville ja Ott Tänak on avalikult väitnud, et Moncet ei ole õige kandidaat Hyundaid juhtima.
Moncet ei oska öelda, kes järgmisel hooajal Hyundai meeskonna uueks juhiks saab. Oma Facebooki postituses kirjutas ta järgmiselt: "Ma arvan, et igatahes tehakse varsti mingi otsus ja Monte Carlos saate sellest teada, aga enne... ma ei tea. Ma pole kindel, et me tulevikus palju kohtume."
"Ilmselt on lihtsam proovida välja mõelda, milline on meie sõitjate rivistus järgmisel aastal kui seda, et kes on meie meeskonna uus juht," ütles Moncet. | Hyundai meeskonnajuhi tulevik on küsimärgi all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moncet on kuulunud Hyundai meeskonda alates 2014. aastast, kui ta WRC-sse tuli.
Pärast Andrea Adamo lahkumist meeskonnajuhi kohalt 2021. aasta lõpus, edutati Moncet meeskonda juhtima, kuid ainult asetäitjana, mitte täielikult valitsema.
Moncet on juhtinud meeskonda läbi väga raske hooaja nii etappidel kui ka väljaspool etappe, kus masina jõudlus on pärast rasket MM-sarja algust Monte Carlo rallil oluliselt tõusnud. Sel nädalavahetusel toimuva Jaapani ralli võiduga oleks Hyundail hooaja peale kokku viis võitu, mis tähistaks meeskonna uut isiklikku rekordit.
Hyundai meeskonna sõitjad Thierry Neuville ja Ott Tänak on avalikult väitnud, et Moncet ei ole õige kandidaat Hyundaid juhtima.
Moncet ei oska öelda, kes järgmisel hooajal Hyundai meeskonna uueks juhiks saab. Oma Facebooki postituses kirjutas ta järgmiselt: "Ma arvan, et igatahes tehakse varsti mingi otsus ja Monte Carlos saate sellest teada, aga enne... ma ei tea. Ma pole kindel, et me tulevikus palju kohtume."
"Ilmselt on lihtsam proovida välja mõelda, milline on meie sõitjate rivistus järgmisel aastal kui seda, et kes on meie meeskonna uus juht," ütles Moncet.
### Response:
Hyundai meeskonnajuhi tulevik on küsimärgi all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarbijahinnaindeks, mis ei hõlma toiduaineid ja energiat, tõusis 6,3 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Eelmisel kuul oli see näitaja 6,6 protsenti, mis oli viimase 40 aasta kõrgeim näitaja, vahendas The Wall Street Journal.
Igakuiselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul 0,4 protsenti.
Inflatsioon kiirenes eelmisel aastal, kuna USA majandus hakkas taastuma pandeemiast tingitud piirangutest. Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas kiirendas inflatsiooni veelgi. USA föderaalreserv karmistas seetõttu rahapoliitikat.
Novembris tõstis föderaalreserv intressimäärasid neljandat korda järjest 0,75 protsendipunkti võrra. See otsus viis föderaalfondide intressimäära 3,75 ja 4,0 protsendi vahele.
Hinnatõus on USA-s nüüd levinud kaupadelt teenustele
"Varem tõusid kaupade hinnad, kuid viimasel ajal tõusid teenuste hinnad, see peegeldab olukorda tööturul," ütles finantsfirma Deutsche Bank ökonomist Brett Ryan.
USA-s on tööpuudus madalal tasemel. Palgatõus suurendab ka leibkondade sissetulekut.
"Riigis on suurem nõudlus kaupade ja teenuste järele, nende pakkumine on praegu aga mitme põhjuse tõttu häiritud," ütles finantsfirma T. Rowe Price ökonomist Blerina Uruci. | USA tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris 7,7 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarbijahinnaindeks, mis ei hõlma toiduaineid ja energiat, tõusis 6,3 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Eelmisel kuul oli see näitaja 6,6 protsenti, mis oli viimase 40 aasta kõrgeim näitaja, vahendas The Wall Street Journal.
Igakuiselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul 0,4 protsenti.
Inflatsioon kiirenes eelmisel aastal, kuna USA majandus hakkas taastuma pandeemiast tingitud piirangutest. Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas kiirendas inflatsiooni veelgi. USA föderaalreserv karmistas seetõttu rahapoliitikat.
Novembris tõstis föderaalreserv intressimäärasid neljandat korda järjest 0,75 protsendipunkti võrra. See otsus viis föderaalfondide intressimäära 3,75 ja 4,0 protsendi vahele.
Hinnatõus on USA-s nüüd levinud kaupadelt teenustele
"Varem tõusid kaupade hinnad, kuid viimasel ajal tõusid teenuste hinnad, see peegeldab olukorda tööturul," ütles finantsfirma Deutsche Bank ökonomist Brett Ryan.
USA-s on tööpuudus madalal tasemel. Palgatõus suurendab ka leibkondade sissetulekut.
"Riigis on suurem nõudlus kaupade ja teenuste järele, nende pakkumine on praegu aga mitme põhjuse tõttu häiritud," ütles finantsfirma T. Rowe Price ökonomist Blerina Uruci.
### Response:
USA tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris 7,7 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa alustab MM-i 21. novembril Iraani vastu. Samasse alagruppi kuuluvad veel ka Wales ja USA.
Inglismaa koosseis 2022. aasta jalgpalli MM-il:
Väravavahid: Jordan Pickford (Everton), Nick Pope (Newcastle United), Aaron Ramsdale (Arsenal).
Kaitsjad: Trent Alexander-Arnold (Liverpool), Conor Coady (Everton, laenul Wolverhampton Wanderersist), Eric Dier (Tottenham Hotspur), Harry Maguire (Manchester United), Luke Shaw (Manchester United), John Stones (Manchester City), Kieran Trippier (Newcastle United), Kyle Walker (Manchester City), Ben White (Arsenal).
Poolkaitsjad: Jude Bellingham (Dortmundi Borussia), Conor Gallagher (Chelsea), Jordan Henderson (Liverpool), Mason Mount (Chelsea), Kalvin Phillips (Manchester City), Declan Rice (West Ham United).
Ründajad: Phil Foden (Manchester City), Jack Grealish (Manchester City), Harry Kane (Tottenham Hotspur), James Maddison (Leicester City), Marcus Rashford (Manchester United), Bukayo Saka (Arsenal), Raheem Sterling (Chelsea), Callum Wilson (Newcastle United).
Meeskonna peatreener: Gareth Southgate.
AC Milani keskkaitsja Fikayo Tomori, Brentfordi ründaja Ivan Toney ja West Hami poolkaitsja Jarrod Bowen jäid koosseisust välja. | Selgus Inglismaa koondise koosseis jalgpalli MM-iks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa alustab MM-i 21. novembril Iraani vastu. Samasse alagruppi kuuluvad veel ka Wales ja USA.
Inglismaa koosseis 2022. aasta jalgpalli MM-il:
Väravavahid: Jordan Pickford (Everton), Nick Pope (Newcastle United), Aaron Ramsdale (Arsenal).
Kaitsjad: Trent Alexander-Arnold (Liverpool), Conor Coady (Everton, laenul Wolverhampton Wanderersist), Eric Dier (Tottenham Hotspur), Harry Maguire (Manchester United), Luke Shaw (Manchester United), John Stones (Manchester City), Kieran Trippier (Newcastle United), Kyle Walker (Manchester City), Ben White (Arsenal).
Poolkaitsjad: Jude Bellingham (Dortmundi Borussia), Conor Gallagher (Chelsea), Jordan Henderson (Liverpool), Mason Mount (Chelsea), Kalvin Phillips (Manchester City), Declan Rice (West Ham United).
Ründajad: Phil Foden (Manchester City), Jack Grealish (Manchester City), Harry Kane (Tottenham Hotspur), James Maddison (Leicester City), Marcus Rashford (Manchester United), Bukayo Saka (Arsenal), Raheem Sterling (Chelsea), Callum Wilson (Newcastle United).
Meeskonna peatreener: Gareth Southgate.
AC Milani keskkaitsja Fikayo Tomori, Brentfordi ründaja Ivan Toney ja West Hami poolkaitsja Jarrod Bowen jäid koosseisust välja.
### Response:
Selgus Inglismaa koondise koosseis jalgpalli MM-iks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti viimased parlamendivalimised võitis Karinši juhitud Uus Ühtsus. Karinši partei peab läbirääkimisi rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekirja, Isamaale ja Vabadusele/LNNK esindajatega.
"Karinši läbirääkimiste stiil on igal sammul olnud selline, kus ta nõuab, et tema tingimustega tuleb nõustuda või koalitsiooni ei tule. Oleme selle suhtes veidi skeptilised, sest seda kasutatakse meetodina, et tuleksime kaasa Karinši ettepanekutega, kus ruumi ei jää kompromissile," ütles Smiltens.
Smiltensi sõnul tuleb kõnelusi pidades kuulata ka teisi osapooli. Tema sõnul peaksid uues valitsuses kõik erakonnad vastutama kõikide sektorite arengute eest.
"Me oleme oma Balti naabritest maha jäänud, meil on palju probleeme. Vajame kõiki koalitsioonipartnereid, et nende probleemidega ühiselt ja solidaarselt tegeleda," ütles Smiltens.
Lätis venib uue võimuliidu moodustamine. Kõnelused on kestnud juba üle kuu. Plaanitavas võimuliidus oleks kolm parteid. Kokku oleks sellel koalitsioonil aga ainult 54 kohta. | Läti parlamendi spiiker kritiseeris Karinši läbirääkimisstiili | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti viimased parlamendivalimised võitis Karinši juhitud Uus Ühtsus. Karinši partei peab läbirääkimisi rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekirja, Isamaale ja Vabadusele/LNNK esindajatega.
"Karinši läbirääkimiste stiil on igal sammul olnud selline, kus ta nõuab, et tema tingimustega tuleb nõustuda või koalitsiooni ei tule. Oleme selle suhtes veidi skeptilised, sest seda kasutatakse meetodina, et tuleksime kaasa Karinši ettepanekutega, kus ruumi ei jää kompromissile," ütles Smiltens.
Smiltensi sõnul tuleb kõnelusi pidades kuulata ka teisi osapooli. Tema sõnul peaksid uues valitsuses kõik erakonnad vastutama kõikide sektorite arengute eest.
"Me oleme oma Balti naabritest maha jäänud, meil on palju probleeme. Vajame kõiki koalitsioonipartnereid, et nende probleemidega ühiselt ja solidaarselt tegeleda," ütles Smiltens.
Lätis venib uue võimuliidu moodustamine. Kõnelused on kestnud juba üle kuu. Plaanitavas võimuliidus oleks kolm parteid. Kokku oleks sellel koalitsioonil aga ainult 54 kohta.
### Response:
Läti parlamendi spiiker kritiseeris Karinši läbirääkimisstiili |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IBU värskelt valitud juhatus kohtus Salzburgis, et hinnata laskesuusaspordi pikaajalist strateegiat, saada ajakohastatud teavet igalt IBU osakonnalt ja võtta vastu mitmed olulisi otsuseid seoses eeloleva hooajaga.
Ühe kohtumise käigus teatas Norra laskesuusaliit, et neil pole lumepuuduse tõttu võimalik korraldada 24.-27. novembril Sjusjöenis toimuma pidanud IBU karikasarja avaetappi. Sellest tulenevalt otsustas juhatus võistluse sootuks ära jätta. Kõigi eelduste kohaselt algab IBU karikasarja hooaeg 30. novembril Rootsis Idres.
Lumepuuduse tõttu otsustas IBU juhatus muuta ka Rootsis toimuva karikaetapi võistlusprogrammi, mis on nüüd esialgsest kavast ühe võistluse võrra lühem.
Ühtlasi otsustas juhatus, et 2025. aasta noorte ja juunioride maailmameistrivõistlused toimuvad Östersundis (Rootsi) ning 2026. aasta noorte ja juunioride MM Arberis (Saksamaa).
Laskesuusatamise MK-sarja hooaeg algab 29. novembril Kontiolahtis. | Laskesuusa IBU karikaetapp jääb lumepuuduse tõttu ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IBU värskelt valitud juhatus kohtus Salzburgis, et hinnata laskesuusaspordi pikaajalist strateegiat, saada ajakohastatud teavet igalt IBU osakonnalt ja võtta vastu mitmed olulisi otsuseid seoses eeloleva hooajaga.
Ühe kohtumise käigus teatas Norra laskesuusaliit, et neil pole lumepuuduse tõttu võimalik korraldada 24.-27. novembril Sjusjöenis toimuma pidanud IBU karikasarja avaetappi. Sellest tulenevalt otsustas juhatus võistluse sootuks ära jätta. Kõigi eelduste kohaselt algab IBU karikasarja hooaeg 30. novembril Rootsis Idres.
Lumepuuduse tõttu otsustas IBU juhatus muuta ka Rootsis toimuva karikaetapi võistlusprogrammi, mis on nüüd esialgsest kavast ühe võistluse võrra lühem.
Ühtlasi otsustas juhatus, et 2025. aasta noorte ja juunioride maailmameistrivõistlused toimuvad Östersundis (Rootsi) ning 2026. aasta noorte ja juunioride MM Arberis (Saksamaa).
Laskesuusatamise MK-sarja hooaeg algab 29. novembril Kontiolahtis.
### Response:
Laskesuusa IBU karikaetapp jääb lumepuuduse tõttu ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodupubliku ees mänginud Võru esindus jäi esimeses geimis alla 14:25 ja teises 20:25 tulemusega. Tasavägiseimaks kujunes kolmas geim, kus võõrustajad teenisid 23 punkti.
Carmel Vares tõi 3:0 (25:14, 25:20, 25:23) võidumängus Audentese SG/Noortekoondisele avageimis kaheksa ja lõpuvileks 16 punkti, lahendades rünnakuid 40-protsendiliselt. Nora Lember lisas võitjatele 14 punkti. Võõrustajate poolel kogunes Salme Adeele Hollase kontosse 11 ja Hanna-Liisa Ilvese arvele üheksa punkti, vahendab Volley.ee.
Audentese SG/Noortekoondis võidu võtmeks kujunes rünnak, kui punktiks löödi 37 protsenti sooritustest. Võrulannade rünnakuefektiivsus oli 24 protsenti. Servil 13. korral eksinud võitjad lõid 13 serviässa, kaotajatele kogunes servil kaheksa eksimust ja kuus ässa.
Poolfinalist selgub 17. novembril kell 18.45 Audentese spordihoones algavas teises kohtumises. Võrulannad peavad edasipääsuks võtma 3:0 või 3:1 võidu ja seejärel võitma ka kuldse geimi.
Koha nelja parema seas on kindlustanud TalTech/Tradehouse ja Viljandi Metall ning poolfinaalkohale on lähedal veerandfinaalseeria esimese mängu võitnud Rae Spordikool/VIASTON.
Rae Spordikool/VIASTON ja TBD Pharmatech Tartu kordusmäng on kavas 20. novembril kell 13.00 Jüri spordihoones. Tartu võistkond vajab edasipääsuks 3:0 või 3:1 võitu ja seejärel paremust kuldses geimis. Ülejäänud tulemused tagavad poolfinaalkoha Rae Spordikool/VIASTONile. Kõiki tulemusi näeb siin. | Audentese SG/Noortekoondis võttis avamängus kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodupubliku ees mänginud Võru esindus jäi esimeses geimis alla 14:25 ja teises 20:25 tulemusega. Tasavägiseimaks kujunes kolmas geim, kus võõrustajad teenisid 23 punkti.
Carmel Vares tõi 3:0 (25:14, 25:20, 25:23) võidumängus Audentese SG/Noortekoondisele avageimis kaheksa ja lõpuvileks 16 punkti, lahendades rünnakuid 40-protsendiliselt. Nora Lember lisas võitjatele 14 punkti. Võõrustajate poolel kogunes Salme Adeele Hollase kontosse 11 ja Hanna-Liisa Ilvese arvele üheksa punkti, vahendab Volley.ee.
Audentese SG/Noortekoondis võidu võtmeks kujunes rünnak, kui punktiks löödi 37 protsenti sooritustest. Võrulannade rünnakuefektiivsus oli 24 protsenti. Servil 13. korral eksinud võitjad lõid 13 serviässa, kaotajatele kogunes servil kaheksa eksimust ja kuus ässa.
Poolfinalist selgub 17. novembril kell 18.45 Audentese spordihoones algavas teises kohtumises. Võrulannad peavad edasipääsuks võtma 3:0 või 3:1 võidu ja seejärel võitma ka kuldse geimi.
Koha nelja parema seas on kindlustanud TalTech/Tradehouse ja Viljandi Metall ning poolfinaalkohale on lähedal veerandfinaalseeria esimese mängu võitnud Rae Spordikool/VIASTON.
Rae Spordikool/VIASTON ja TBD Pharmatech Tartu kordusmäng on kavas 20. novembril kell 13.00 Jüri spordihoones. Tartu võistkond vajab edasipääsuks 3:0 või 3:1 võitu ja seejärel paremust kuldses geimis. Ülejäänud tulemused tagavad poolfinaalkoha Rae Spordikool/VIASTONile. Kõiki tulemusi näeb siin.
### Response:
Audentese SG/Noortekoondis võttis avamängus kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti on valikus Enn Põldroosi akt, mille paaristöö kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse. Kokku on valikus 141 teost 85 kunstnikult, kõrgeim alghind on sel korral 26 000 eurot.
Vernissage'i galerii juhataja Kristiina Radevalli sõnul on ebaselgest majandusperioodist hoolimata kunstiturg endiselt kuum, sest kunsti investeerimine on kindel viis inflatsioonimõjudest hoiduda.
"Hinnad, millega osteti Eesti kunsti 20 aastat tagasi, on täna meie mõistes odavad, see näitab, et kunst pakub lisaks emotsionaalsele väärtusele ka tulusa vahendi rahapaigutuseks. Aina enam tuntakse huvi 1960. aastatest algava perioodi vastu, need tööd löövad uusi hinnarekordeid," lisas Radevall.
Oksjonivaliku üks tähti, Jüri Arraku triptühhon "Mägede lill" valmis 1968. aastal tellimustööna modernistlikule kohvikule Tuluke. Pärast kohviku sulgemist on teos olnud ühe pere valduses. Arraku õlimaal "Nukk" rändas 1980ndatel otse kunstniku ateljeest Saksamaale erakogusse ning on nüüd jõudnud tagasi kodumaale.
Enn Põldroosi "Häbelik akt I" (1970) on kaua kadunud paariline Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvale teosele "Häbelik akt II" (1970). Radevall tõi oksjonitööde hulgast esile ka rohkelt reprodutseeritud ja mitmetel näitustel eksponeeritud Malle Leisi teose "Sinine lill" (1966), mida on peetud kunstniku tuntud lillepiltide avalöögiks.
Eraldi mainimist väärib Radevalli sõnul ka tänavuse Konrad Mäe preemia laureaadi Ludmilla Siimu teos "Fratres – inspireeritud A. Pärdi muusikast" (2019), mida eksponeeriti hiljuti kunstniku ülevaatenäitusel Tartu Kunstimuuseumis. Oksjonivalikust leiab ka Eesti kunstis haruldase kosmose käsitluse Kaljo Põllult.
Vanema kunstiklassika oksjoni pärl on aga Radevalli sõnul Adamson-Ericu "Lilled sinises vaasis" (1940).
Vernissage'i galerii vanema kunsti klassika oksjon toimub 12. novembril, moodsa kunsti klassika oksjon 13. novembril. Oksjonil saab osaleda ka veebi vahendusel. Kokku on kahel päeval oksjonivalikus 141 teost 85 kunstnikult, kõrgeimate alghindadega lähevad enampakkumisele Malle Leisi ja Tiit Pääsukese teosed.
Teiste seas osalevad vanema klassika oksjonil lisaks Adamson-Ericule Eduard Wiiralti, Gustav Dückeri, Eduard Ole, Lepo Mikko jt teosed ning moodsa klassika oksjonil Raivo Korstniku, Kaljo Põllu, Lembit Sarapuu, Enno Ootsingu jt teosed. Kogu valikuga on võimalik tutvuda galerii kodulehel. | Galeriis Vernissage lähevad oksjonile Jüri Arraku vähenähtud maalid ja graafika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti on valikus Enn Põldroosi akt, mille paaristöö kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse. Kokku on valikus 141 teost 85 kunstnikult, kõrgeim alghind on sel korral 26 000 eurot.
Vernissage'i galerii juhataja Kristiina Radevalli sõnul on ebaselgest majandusperioodist hoolimata kunstiturg endiselt kuum, sest kunsti investeerimine on kindel viis inflatsioonimõjudest hoiduda.
"Hinnad, millega osteti Eesti kunsti 20 aastat tagasi, on täna meie mõistes odavad, see näitab, et kunst pakub lisaks emotsionaalsele väärtusele ka tulusa vahendi rahapaigutuseks. Aina enam tuntakse huvi 1960. aastatest algava perioodi vastu, need tööd löövad uusi hinnarekordeid," lisas Radevall.
Oksjonivaliku üks tähti, Jüri Arraku triptühhon "Mägede lill" valmis 1968. aastal tellimustööna modernistlikule kohvikule Tuluke. Pärast kohviku sulgemist on teos olnud ühe pere valduses. Arraku õlimaal "Nukk" rändas 1980ndatel otse kunstniku ateljeest Saksamaale erakogusse ning on nüüd jõudnud tagasi kodumaale.
Enn Põldroosi "Häbelik akt I" (1970) on kaua kadunud paariline Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvale teosele "Häbelik akt II" (1970). Radevall tõi oksjonitööde hulgast esile ka rohkelt reprodutseeritud ja mitmetel näitustel eksponeeritud Malle Leisi teose "Sinine lill" (1966), mida on peetud kunstniku tuntud lillepiltide avalöögiks.
Eraldi mainimist väärib Radevalli sõnul ka tänavuse Konrad Mäe preemia laureaadi Ludmilla Siimu teos "Fratres – inspireeritud A. Pärdi muusikast" (2019), mida eksponeeriti hiljuti kunstniku ülevaatenäitusel Tartu Kunstimuuseumis. Oksjonivalikust leiab ka Eesti kunstis haruldase kosmose käsitluse Kaljo Põllult.
Vanema kunstiklassika oksjoni pärl on aga Radevalli sõnul Adamson-Ericu "Lilled sinises vaasis" (1940).
Vernissage'i galerii vanema kunsti klassika oksjon toimub 12. novembril, moodsa kunsti klassika oksjon 13. novembril. Oksjonil saab osaleda ka veebi vahendusel. Kokku on kahel päeval oksjonivalikus 141 teost 85 kunstnikult, kõrgeimate alghindadega lähevad enampakkumisele Malle Leisi ja Tiit Pääsukese teosed.
Teiste seas osalevad vanema klassika oksjonil lisaks Adamson-Ericule Eduard Wiiralti, Gustav Dückeri, Eduard Ole, Lepo Mikko jt teosed ning moodsa klassika oksjonil Raivo Korstniku, Kaljo Põllu, Lembit Sarapuu, Enno Ootsingu jt teosed. Kogu valikuga on võimalik tutvuda galerii kodulehel.
### Response:
Galeriis Vernissage lähevad oksjonile Jüri Arraku vähenähtud maalid ja graafika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksa valitsuse abipakett on mõeldud leevendama energiakriisi mõjusid nii eratarbijatele kui ka äridele. Saksamaa jaoks lähevad meetmed maksma 200 miljardit eurot.
Saksamaa majandusekspertide nõukogu liige Ulrike Malmendier ütles, et paketi rahastamisel tuleb vaadata ka selle "ebamugavamat külge", vahendas Financial Times.
"Need meetmed pole hästi sihitud, sest me ei saa saata raha ainult osadele majapidamistele ja mitte teistele. Saaksime seda tasakaalustada, tehes midagi selle suhtes, kust raha tuleb ütles Malmendier.
Malmendieri sõnul pakkus nõukogu selle probleemi lahendamiseks välja kolm võimalust. Nende hulgas on ka rikaste inimeste maksukoormuse tõstmine.
Nõukogu maksupoliitika soovitused tekitavad aga võimuliidus erimeelsusi. Saksamaa sotsiaaldemokraadid (SPD) ja rohelised toetavad rikaste maksukoormuse tõstmise ideed. Seda ideed ei toeta aga vabad demokraadid (FDP).
"Valitsus ei tõsta makse. Majandusliku ebakindluse perioodil oleks maksukoormuse tõstmine äärmiselt ohtlik," ütles kolmapäeval rahandusminister Christian Lindner.
Berliin käskis hiljuti pikendada kolme allesjäänud tuumajaama eluiga järgmise aasta aprillini. Nõukogu hinnangul peaks Berliin kaaluma, et nende eluiga tuleb pikendada veelgi.
"Me seisame energiavarustuse vallas silmitsi uue reaalsusega. Peame leppima, et olukord ei lähe kunagi tagasi selliseks, nagu see oli. Võib-olla peame rohkem mõtlema energiaallikatele, mis on meil siin Saksamaal," märkis Malmendier.
Nõukogu prognoosis, et Saksamaa majandus kasvab sel aastal 1,7 protsenti ja 2023. aastal kahaneb 0,2 protsenti. | Saksa majandusteadlased soovitasid Berliinil tõsta rikaste maksukoormust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa valitsuse abipakett on mõeldud leevendama energiakriisi mõjusid nii eratarbijatele kui ka äridele. Saksamaa jaoks lähevad meetmed maksma 200 miljardit eurot.
Saksamaa majandusekspertide nõukogu liige Ulrike Malmendier ütles, et paketi rahastamisel tuleb vaadata ka selle "ebamugavamat külge", vahendas Financial Times.
"Need meetmed pole hästi sihitud, sest me ei saa saata raha ainult osadele majapidamistele ja mitte teistele. Saaksime seda tasakaalustada, tehes midagi selle suhtes, kust raha tuleb ütles Malmendier.
Malmendieri sõnul pakkus nõukogu selle probleemi lahendamiseks välja kolm võimalust. Nende hulgas on ka rikaste inimeste maksukoormuse tõstmine.
Nõukogu maksupoliitika soovitused tekitavad aga võimuliidus erimeelsusi. Saksamaa sotsiaaldemokraadid (SPD) ja rohelised toetavad rikaste maksukoormuse tõstmise ideed. Seda ideed ei toeta aga vabad demokraadid (FDP).
"Valitsus ei tõsta makse. Majandusliku ebakindluse perioodil oleks maksukoormuse tõstmine äärmiselt ohtlik," ütles kolmapäeval rahandusminister Christian Lindner.
Berliin käskis hiljuti pikendada kolme allesjäänud tuumajaama eluiga järgmise aasta aprillini. Nõukogu hinnangul peaks Berliin kaaluma, et nende eluiga tuleb pikendada veelgi.
"Me seisame energiavarustuse vallas silmitsi uue reaalsusega. Peame leppima, et olukord ei lähe kunagi tagasi selliseks, nagu see oli. Võib-olla peame rohkem mõtlema energiaallikatele, mis on meil siin Saksamaal," märkis Malmendier.
Nõukogu prognoosis, et Saksamaa majandus kasvab sel aastal 1,7 protsenti ja 2023. aastal kahaneb 0,2 protsenti.
### Response:
Saksa majandusteadlased soovitasid Berliinil tõsta rikaste maksukoormust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PÖFF-i retrospektiiv kannab pealkirja "Kuldlõige. Kolm filmi Lembit Ulfsakiga" ja sinna kuuluvad "Ukuaru" (1973), "Keskea rõõmud" (1986) ja "Mandariinid" (2013). Programmi kuraator on filmiajakirjanik ja -kriitik Tristan Priimägi, kes juhatab ka seansid sisse ja võõrustab külalisi.
Programmi avab "Keskea rõõmud", mis linastub pühapäeval, 13. novembril kell 17.30 Artise kinos ja mille külalisted on Ülle Kaljuste ja Kaie Mihkelson. "Ukuaru" linastub esmaspäeval, 14. novembril kell 19 Artise kinos ja "Mandariinid" neljapäeval, 24. novembril kell 19.15 Apollo kinos Coca-Cola Plaza, külalised Elmo Nüganen ja Ivo Felt.
Ulfsaki 75. sünniaastapäeva tähistab ka ERR veebikanal Jupiter, kus on selleks puhuks vaatamiseks üleval 15 linateost nii vanemast kui ka uuemast ajast, kus Ulfsak tegi nii suuremaid ja väiksemaid rolle, sh "Mandariinid", "Pulmapilt" (1980), "Tuulevaikus" (1970) jpm.
Eesti filmi sajandi meesnäitlejaks valitud Lembit Ulfsak (1947–2017) mängis rohkem kui sajas filmis, sealhulgas kümneid miljoneid inimesi ekraanide ette toonud linateostes, nagu "Legend Ulenspiegelist" "Kapten Granti otsinguil", "Hüvasti, Mary Poppins" ja "Pan Kleksi akadeemia" – ta oli tuntud üle terve Nõukogude Liidu. | PÖFF ja Jupiter tähistavad Lembit Ulfsaki 75. sünniaastapäeva retrospektiiviga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PÖFF-i retrospektiiv kannab pealkirja "Kuldlõige. Kolm filmi Lembit Ulfsakiga" ja sinna kuuluvad "Ukuaru" (1973), "Keskea rõõmud" (1986) ja "Mandariinid" (2013). Programmi kuraator on filmiajakirjanik ja -kriitik Tristan Priimägi, kes juhatab ka seansid sisse ja võõrustab külalisi.
Programmi avab "Keskea rõõmud", mis linastub pühapäeval, 13. novembril kell 17.30 Artise kinos ja mille külalisted on Ülle Kaljuste ja Kaie Mihkelson. "Ukuaru" linastub esmaspäeval, 14. novembril kell 19 Artise kinos ja "Mandariinid" neljapäeval, 24. novembril kell 19.15 Apollo kinos Coca-Cola Plaza, külalised Elmo Nüganen ja Ivo Felt.
Ulfsaki 75. sünniaastapäeva tähistab ka ERR veebikanal Jupiter, kus on selleks puhuks vaatamiseks üleval 15 linateost nii vanemast kui ka uuemast ajast, kus Ulfsak tegi nii suuremaid ja väiksemaid rolle, sh "Mandariinid", "Pulmapilt" (1980), "Tuulevaikus" (1970) jpm.
Eesti filmi sajandi meesnäitlejaks valitud Lembit Ulfsak (1947–2017) mängis rohkem kui sajas filmis, sealhulgas kümneid miljoneid inimesi ekraanide ette toonud linateostes, nagu "Legend Ulenspiegelist" "Kapten Granti otsinguil", "Hüvasti, Mary Poppins" ja "Pan Kleksi akadeemia" – ta oli tuntud üle terve Nõukogude Liidu.
### Response:
PÖFF ja Jupiter tähistavad Lembit Ulfsaki 75. sünniaastapäeva retrospektiiviga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elu väljaspool pealinna ja suuremaid Eesti linnu on võimalik, mistõttu peaks kättesaadav olema ka eluliselt oluline ortodontiateenus. Siinkohal ei mõtle ma pisikesi esteetilisi kõrvalekaldeid, mis teinekord patsiendile kaunilt isikupäragi lisavad, vaid tõepoolest sellise tähtsusega hambumusprobleeme, mis õigeaegsel mittesekkumisel lapseeas hoopis süvenevad ning ajas keerukamat korrigeerimist või lõpuks lausa kirurgilist sekkumist nõuavad. Kuna laps on kasvav organism, on ortodontilise raviga võimalik suunata ka lõualuude kasvu, et erinevaid kõrvalekaldeid normist ravida.
Miks töötavad ortodondid tihti ühe suure linna mitmes kliinikus osakoormusega, kui tõelise arstina oleks võimalus oma panus anda ka mõnes väiksema linna kliinikus? Kas nad kahtlevad hambakliiniku kaasaegsuses ja instrumentide ning töövahendite olemasolus? Kinnitan, et pole põhjust, sest tihti on võimalused laialdasemad ja mitmekesisemadki. Selge on see, et ühel eriarstil paljude laste juurde sõita on lihtsam, kui paljudel lastel ühe eriarsti juurde.
Miks on nii, et meil on Tartu Ülikool ja praktikabaasina Tartu Ülikooli Kliinikum, mis ortodonte koolitavad; meil on Eesti riik, mis selleks raha eraldab; meil on haigekassa, mis tasub alla 19-aastaste kindlustatute hambaravi eest ning teatud juhtudel ka lastele osutatud ortodontiateenuse (sh breketid) eest, kuid meil puudub õiglane teenuse kättesaadavus? Kas ehk on olukord tekitatud kunstlikult?
Ühes juulikuises intervjuus Postimehele, mille teemaks ei olnud küll tervishoid, ütles välisminister Urmas Reinsalu, et kui on olemas avalik huvi, peab probleemi lahendamisega tegelema riik. See põhimõte peab kehtima ka hammaste tervishoius. Täpsemalt, väga suure avaliku huvi osaline on hambaravis ortodontiateenuse kättesaadavus Eestis tervikuna, eriti väljaspool suuremaid linnu nagu Tallinn või Tartu.
Kui juhtub ime ja näiteks Haapsalu laps pääseb ortodondi visiidile Tallinnas (näiteid võib tuua aga ka vastuvõtule pääsemisest Kuressaares, Viljandis, Tartus), tähendab see lapsevanemale lisaks visiiditasule muuhulgas tööpäevast loobumist, sõidukulusid ning rahalist väljaminekut toidule.
Ortodont on hambaravi eriarst, kelle juures, kui on alustatud näiteks breketravi, toimuvad visiidid iga nelja-kaheksa nädala tagant kuni kahe ja poole aasta vältel, mis tähendab ka lapsevanemale tasustamata tööpäevi selle aja vältel. Ka ei ole vähem tähtsam lapse koolipäev. Oleks teenus kättesaadav maakonnakeskuses, puuduks õpilane koolist maksimaalselt ühe või kaks ainetundi.
Paljud juhtumid on sellised, mis õigeaegsel sekkumisel piima- või vahetuvas hammaskonnas, ei vajagi hilisemat ravi jäävhammaskonnas.
Hetkel on hambakliinik Haapsalus olukorras, kus dekreetpuhkusele suunduvale ortodondile ei ole kolleegide seas näha kedagi appi tulemas. Kui MarDent Kesklinna Hambakliinik pöördus Eesti Ortodontide Seltsi poole, saime sõbraliku vastuse, et nendepoolne abi saab olla vaid info vahendamine ning töökuulutuse edastamine seltsi liikmetele. Kelle kord on nüüd sekkuda? | Mariliis Olenko: ortodontiateenuse kättesaadavusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elu väljaspool pealinna ja suuremaid Eesti linnu on võimalik, mistõttu peaks kättesaadav olema ka eluliselt oluline ortodontiateenus. Siinkohal ei mõtle ma pisikesi esteetilisi kõrvalekaldeid, mis teinekord patsiendile kaunilt isikupäragi lisavad, vaid tõepoolest sellise tähtsusega hambumusprobleeme, mis õigeaegsel mittesekkumisel lapseeas hoopis süvenevad ning ajas keerukamat korrigeerimist või lõpuks lausa kirurgilist sekkumist nõuavad. Kuna laps on kasvav organism, on ortodontilise raviga võimalik suunata ka lõualuude kasvu, et erinevaid kõrvalekaldeid normist ravida.
Miks töötavad ortodondid tihti ühe suure linna mitmes kliinikus osakoormusega, kui tõelise arstina oleks võimalus oma panus anda ka mõnes väiksema linna kliinikus? Kas nad kahtlevad hambakliiniku kaasaegsuses ja instrumentide ning töövahendite olemasolus? Kinnitan, et pole põhjust, sest tihti on võimalused laialdasemad ja mitmekesisemadki. Selge on see, et ühel eriarstil paljude laste juurde sõita on lihtsam, kui paljudel lastel ühe eriarsti juurde.
Miks on nii, et meil on Tartu Ülikool ja praktikabaasina Tartu Ülikooli Kliinikum, mis ortodonte koolitavad; meil on Eesti riik, mis selleks raha eraldab; meil on haigekassa, mis tasub alla 19-aastaste kindlustatute hambaravi eest ning teatud juhtudel ka lastele osutatud ortodontiateenuse (sh breketid) eest, kuid meil puudub õiglane teenuse kättesaadavus? Kas ehk on olukord tekitatud kunstlikult?
Ühes juulikuises intervjuus Postimehele, mille teemaks ei olnud küll tervishoid, ütles välisminister Urmas Reinsalu, et kui on olemas avalik huvi, peab probleemi lahendamisega tegelema riik. See põhimõte peab kehtima ka hammaste tervishoius. Täpsemalt, väga suure avaliku huvi osaline on hambaravis ortodontiateenuse kättesaadavus Eestis tervikuna, eriti väljaspool suuremaid linnu nagu Tallinn või Tartu.
Kui juhtub ime ja näiteks Haapsalu laps pääseb ortodondi visiidile Tallinnas (näiteid võib tuua aga ka vastuvõtule pääsemisest Kuressaares, Viljandis, Tartus), tähendab see lapsevanemale lisaks visiiditasule muuhulgas tööpäevast loobumist, sõidukulusid ning rahalist väljaminekut toidule.
Ortodont on hambaravi eriarst, kelle juures, kui on alustatud näiteks breketravi, toimuvad visiidid iga nelja-kaheksa nädala tagant kuni kahe ja poole aasta vältel, mis tähendab ka lapsevanemale tasustamata tööpäevi selle aja vältel. Ka ei ole vähem tähtsam lapse koolipäev. Oleks teenus kättesaadav maakonnakeskuses, puuduks õpilane koolist maksimaalselt ühe või kaks ainetundi.
Paljud juhtumid on sellised, mis õigeaegsel sekkumisel piima- või vahetuvas hammaskonnas, ei vajagi hilisemat ravi jäävhammaskonnas.
Hetkel on hambakliinik Haapsalus olukorras, kus dekreetpuhkusele suunduvale ortodondile ei ole kolleegide seas näha kedagi appi tulemas. Kui MarDent Kesklinna Hambakliinik pöördus Eesti Ortodontide Seltsi poole, saime sõbraliku vastuse, et nendepoolne abi saab olla vaid info vahendamine ning töökuulutuse edastamine seltsi liikmetele. Kelle kord on nüüd sekkuda?
### Response:
Mariliis Olenko: ortodontiateenuse kättesaadavusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Komisjon tuli välja ettepanekuga teha reegleid selgemaks, et komisjoni ja liikmesriigi vahel lepitaks kokku nelja-aastane plaan, kus liikmesriik näitaks, mis on nende keskpikk fiskaalplaan, milliseid reforme nad kavatsevad teha, millised avalikud investeeringud on vaja teha hoolimata raskest olukorrast," selgitas komisjoni suuniseid EL-i majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse juht Vivian Loonela.
Komisjoni pressiteate kohaselt tagaks suunised lihtsama, läbipaistvama ja tõhusama raamistiku, "milles liikmesriigid võtavad suurema vastutuse ja milles rakendatakse tugevamaid jõustamismeetmeid. Samal ajal võimaldatakse teha reforme ja investeeringuid ning vähendatakse reaalselt, samm-sammult ja püsivalt riikide suurt võlakoormat. Sel viisil peaks reformitud raamistik /---/ tagama rahanduse jätkusuutlikkuse kõigis liikmesriikides".
"Eks see teatisega väljatulek on jälle üks samm edasi. Selle nimetus on küll majandusjuhtimise raamistik, aga selle põhisisu on ikkagi eelarvereeglite uuendamine," kommenteeris riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).
Praegu Euroopa Liidus kehtivate niinimetatud Maastrichti kriteeriumide kohaselt peaks riikide eelarvedefitsiit jääma alla kolme protsenti riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) ning riigivõlg olema väiksem kui 60 protsenti SKP-st.
Aga nagu kirjutas neljapäeval väljaanne Politico, ületas eelmisel aastal 14 liikmesmaa riigivõlg 60 protsenti SKP-st ning 15 riigi eelarvepuudujääk oli suurem kui kolm protsenti SKP-st.
Ehkki EL-i reeglites on ette nähtud ka karistused Maastrichti kriteeriumeid rikkuvatele riikidele - trahv kuni 0,1 protsenti SKP-st, ei ole seda kunagi rakendatud, kuna seda peetakse liiga karmiks ning on võrreldud tuumarelva kasutamisega sõjanduses.
Seetõttu nähaksegi uutes reeglites ette väiksemad karistused. "Eelmised reeglid on väga kõrgete trahvimääradega, väga järsud. Selle plaaniga soovitakse trahvid alla tuua, mis tähendab, et neid trahve võib komisjon palju kergemini kasutada," märkis Loonela.
Jõustamise aluseks võetakse üks näitaja
Eelarve kohandamise kava ja iga-aastase eelarvejärelevalve aluseks võetaks üksainus tegevusnäitaja – esmased netokulud, st valitsuse kontrolli all olevad kulud. See aitaks kogu raamistikku tunduvalt lihtsustada, selgitatakse komisjoni pressiteates.
Sõerdi hinnangul on netokulude kasvu kriteeriumi põhiinstrumendiks võtmine põhjendatud: "Kehtestatakse kulupiirangud liikmesriikide esmastele netokuludele, mida hakatakse eraldi jälgima. See on loogiline, et kui kulude kasvu piirata, siis sellega vähendatakse ka eelarve defitsiiti ja tuuakse ka võlga allapoole. See on keskne instrument."
Uute reeglite ettepaneku kohaselt tuleks valitsustel läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga paika panna nelja-aastane võla vähendamise tee, ning kokkuleppele peaks oma heakskiidu andma ka liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, edastas väljaanne EUobserver. Nelja-aastat perioodi võiks pikendada seitsmele aastale, kui lisaaega õigustavad investeeringud ja reformid, mida riik lubab vastavalt ELi prioriteetidele, nagu võitlus kliimamuutustega, teha.
Seejärel jälgib komisjon neid plaane ja karistab liikmesriiki, mis ei pea kokkulepitud tehingust kinni.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise selgituse kohaselt on eesmärk "lihtsam fiskaalreeglite süsteem, milles on suurem riigi omavastutus ja suurem vabadus võla vähendamiseks, kuid koos tugevama jõustamisega".
Ettepanekuga loobutaks ka seni kehtinud kohustusest riikidele vähendada iga aasta oma võlga viie protsendi võrra sellest summast, mis ületab 60 protsendi piiri SKP-st.
Samas jääks Maastichti kriteeriumid ikkagi kehtima, kuid nende saavutamise vahendid muutuksid uue algatuse jõustumisel.
Euroopa Komisjon loodab, et liikmesriikide juhid jõuavad uute eelarvereeglite põhimõtetes kokku leppida hiljemalt 2023. aasta veebruari tippkohtumisel ja seejärel saab komisjon eeskirjade aluseks olevad õigustekstid välja töötada, et uus kord jõustuks juba 2024. aastal.
Küsimusele, kas tema hinnangul aitaks uus mehhanism kaasa eelarvepuudujäägi ja riigivõla vähendamisele, vastas Sõerd jaatavalt: "Kindlasti aitab kaasa. Aga küsimus on alati detailides ja selles, et mis edasistes aruteludes juhtuma hakkab. Kui seda selliselt rakendada, nagu ta teatises kirjas on, siis ma usun, et sellest on kindlasti kasu."
Politico prognoosib pikki vaidlusi
Politico hinnangul tekivad komisjoni ettepanekute jõustamisel vastuolud EL-i lõuna- ja põhjapoolsete riikide vahel, mille on erinev vaade eelarvedistsipliinile.
Väljaanne meenutab juba kuu tagasi Saksa rahandusministri Christian Lindneri, keda Politico nimetab eelarve-pistrikuks, antud intervjuud Financial Timesis, kus minister nimetas komisjoni eeldatavat lähenemist teemale ebamõistlikuks.
Hollandi rahandusminister Sigrid Kaag ütles aga Politico teatel, et kui lõdvema eelarvekäitumisega (lõunapoolsetele - toim.) riikidele antakse suurem manööverdamisruum, siis peaks sellega kaasnema ka suuremad võimalused nende käitumise jälgimiseks ja vajadusel survestamiseks.
Tõenäoliselt põhjustab algatus lähikuudel pikki vaidlusi, prognoosib Politico. "Need saavad olema väga-väga pikad läbirääkimised, enne kui me kuhugi jõuame," ütles väljaandele ka Berliinis tegutseva Jacques Delors'i keskuse teadur Thu Nguyen. | Euroopa Komisjon algatas EL-i eelarvereeglite uuendamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Komisjon tuli välja ettepanekuga teha reegleid selgemaks, et komisjoni ja liikmesriigi vahel lepitaks kokku nelja-aastane plaan, kus liikmesriik näitaks, mis on nende keskpikk fiskaalplaan, milliseid reforme nad kavatsevad teha, millised avalikud investeeringud on vaja teha hoolimata raskest olukorrast," selgitas komisjoni suuniseid EL-i majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse juht Vivian Loonela.
Komisjoni pressiteate kohaselt tagaks suunised lihtsama, läbipaistvama ja tõhusama raamistiku, "milles liikmesriigid võtavad suurema vastutuse ja milles rakendatakse tugevamaid jõustamismeetmeid. Samal ajal võimaldatakse teha reforme ja investeeringuid ning vähendatakse reaalselt, samm-sammult ja püsivalt riikide suurt võlakoormat. Sel viisil peaks reformitud raamistik /---/ tagama rahanduse jätkusuutlikkuse kõigis liikmesriikides".
"Eks see teatisega väljatulek on jälle üks samm edasi. Selle nimetus on küll majandusjuhtimise raamistik, aga selle põhisisu on ikkagi eelarvereeglite uuendamine," kommenteeris riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).
Praegu Euroopa Liidus kehtivate niinimetatud Maastrichti kriteeriumide kohaselt peaks riikide eelarvedefitsiit jääma alla kolme protsenti riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) ning riigivõlg olema väiksem kui 60 protsenti SKP-st.
Aga nagu kirjutas neljapäeval väljaanne Politico, ületas eelmisel aastal 14 liikmesmaa riigivõlg 60 protsenti SKP-st ning 15 riigi eelarvepuudujääk oli suurem kui kolm protsenti SKP-st.
Ehkki EL-i reeglites on ette nähtud ka karistused Maastrichti kriteeriumeid rikkuvatele riikidele - trahv kuni 0,1 protsenti SKP-st, ei ole seda kunagi rakendatud, kuna seda peetakse liiga karmiks ning on võrreldud tuumarelva kasutamisega sõjanduses.
Seetõttu nähaksegi uutes reeglites ette väiksemad karistused. "Eelmised reeglid on väga kõrgete trahvimääradega, väga järsud. Selle plaaniga soovitakse trahvid alla tuua, mis tähendab, et neid trahve võib komisjon palju kergemini kasutada," märkis Loonela.
Jõustamise aluseks võetakse üks näitaja
Eelarve kohandamise kava ja iga-aastase eelarvejärelevalve aluseks võetaks üksainus tegevusnäitaja – esmased netokulud, st valitsuse kontrolli all olevad kulud. See aitaks kogu raamistikku tunduvalt lihtsustada, selgitatakse komisjoni pressiteates.
Sõerdi hinnangul on netokulude kasvu kriteeriumi põhiinstrumendiks võtmine põhjendatud: "Kehtestatakse kulupiirangud liikmesriikide esmastele netokuludele, mida hakatakse eraldi jälgima. See on loogiline, et kui kulude kasvu piirata, siis sellega vähendatakse ka eelarve defitsiiti ja tuuakse ka võlga allapoole. See on keskne instrument."
Uute reeglite ettepaneku kohaselt tuleks valitsustel läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga paika panna nelja-aastane võla vähendamise tee, ning kokkuleppele peaks oma heakskiidu andma ka liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, edastas väljaanne EUobserver. Nelja-aastat perioodi võiks pikendada seitsmele aastale, kui lisaaega õigustavad investeeringud ja reformid, mida riik lubab vastavalt ELi prioriteetidele, nagu võitlus kliimamuutustega, teha.
Seejärel jälgib komisjon neid plaane ja karistab liikmesriiki, mis ei pea kokkulepitud tehingust kinni.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise selgituse kohaselt on eesmärk "lihtsam fiskaalreeglite süsteem, milles on suurem riigi omavastutus ja suurem vabadus võla vähendamiseks, kuid koos tugevama jõustamisega".
Ettepanekuga loobutaks ka seni kehtinud kohustusest riikidele vähendada iga aasta oma võlga viie protsendi võrra sellest summast, mis ületab 60 protsendi piiri SKP-st.
Samas jääks Maastichti kriteeriumid ikkagi kehtima, kuid nende saavutamise vahendid muutuksid uue algatuse jõustumisel.
Euroopa Komisjon loodab, et liikmesriikide juhid jõuavad uute eelarvereeglite põhimõtetes kokku leppida hiljemalt 2023. aasta veebruari tippkohtumisel ja seejärel saab komisjon eeskirjade aluseks olevad õigustekstid välja töötada, et uus kord jõustuks juba 2024. aastal.
Küsimusele, kas tema hinnangul aitaks uus mehhanism kaasa eelarvepuudujäägi ja riigivõla vähendamisele, vastas Sõerd jaatavalt: "Kindlasti aitab kaasa. Aga küsimus on alati detailides ja selles, et mis edasistes aruteludes juhtuma hakkab. Kui seda selliselt rakendada, nagu ta teatises kirjas on, siis ma usun, et sellest on kindlasti kasu."
Politico prognoosib pikki vaidlusi
Politico hinnangul tekivad komisjoni ettepanekute jõustamisel vastuolud EL-i lõuna- ja põhjapoolsete riikide vahel, mille on erinev vaade eelarvedistsipliinile.
Väljaanne meenutab juba kuu tagasi Saksa rahandusministri Christian Lindneri, keda Politico nimetab eelarve-pistrikuks, antud intervjuud Financial Timesis, kus minister nimetas komisjoni eeldatavat lähenemist teemale ebamõistlikuks.
Hollandi rahandusminister Sigrid Kaag ütles aga Politico teatel, et kui lõdvema eelarvekäitumisega (lõunapoolsetele - toim.) riikidele antakse suurem manööverdamisruum, siis peaks sellega kaasnema ka suuremad võimalused nende käitumise jälgimiseks ja vajadusel survestamiseks.
Tõenäoliselt põhjustab algatus lähikuudel pikki vaidlusi, prognoosib Politico. "Need saavad olema väga-väga pikad läbirääkimised, enne kui me kuhugi jõuame," ütles väljaandele ka Berliinis tegutseva Jacques Delors'i keskuse teadur Thu Nguyen.
### Response:
Euroopa Komisjon algatas EL-i eelarvereeglite uuendamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hartman rõhutas, et kultuuriministeerium seisab Eesti kultuuripärandi eest. "Kompromissi otsimine justiitsministriga võttis oma aja. Mul on hea meel, et jõudsime lahenduseni, mis kaasab mälestiste puhul kogu protsessis eelnevast selgemalt muinsuskaitseameti ekspertteadmise ning annab ametile selgema otsustusõiguse," selgitas ta.
Samas tunnustas kultuuriminister loomeliite, kes on selles küsimuses oma seisukoha esitanud. "Olen loomeliitude esindajatega igati nõus, et olulise kultuurilise väärtusega objektide puhul on vajalik sisuline ja professionaalne analüüs. Valitsuse heaks kiidetud eelnõu näeb ette, et objektide hindamiseks, mis tekitavad vaidlusi või mille puhul soovitakse ka kolmandat arvamust, moodustatakse valitsuskomisjon. Komisjoni ülesanne on arvestada erinevaid aspekte ning esitada täiendav arvamus. Sinna peab kindlasti kuuluma muinsuskaitseameti esindaja, kuid võimalik on liikmeteks nimetada ka teisi eksperte," rõhutas ta ja lisas, et komisjoni antav hinnang peab olema võimalikult mitmetahuline. "Komisjoni seisukoht ei ole muinsuskaitseametile kohustuslik, kuid on täiendavaks sisendiks."
"Valitsuse seisukoht on, et vaenu õhutavad punamonumendid tuleb avalikust ruumist eemaldada ja see on ka minu seisukoht," kinnitas ta ja lisas, et ta on monumente puudutavas diskussioonis pidevalt rõhutanud, et oluline on anda rohkem sõnaõigust ekspertidele, et vältida poliitiliselt laetud otsuste vastuvõtmist. "Peame eristama sõda õhutavaid või romantiseerivaid monumente sümbolitest või hoonetest, mis on ekspertide hinnangul olulise ajaloolise või kultuurilise väärtusega." | Hartman punamonumentidest: tuleb vältida poliitiliselt laetud otsuste vastuvõtmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hartman rõhutas, et kultuuriministeerium seisab Eesti kultuuripärandi eest. "Kompromissi otsimine justiitsministriga võttis oma aja. Mul on hea meel, et jõudsime lahenduseni, mis kaasab mälestiste puhul kogu protsessis eelnevast selgemalt muinsuskaitseameti ekspertteadmise ning annab ametile selgema otsustusõiguse," selgitas ta.
Samas tunnustas kultuuriminister loomeliite, kes on selles küsimuses oma seisukoha esitanud. "Olen loomeliitude esindajatega igati nõus, et olulise kultuurilise väärtusega objektide puhul on vajalik sisuline ja professionaalne analüüs. Valitsuse heaks kiidetud eelnõu näeb ette, et objektide hindamiseks, mis tekitavad vaidlusi või mille puhul soovitakse ka kolmandat arvamust, moodustatakse valitsuskomisjon. Komisjoni ülesanne on arvestada erinevaid aspekte ning esitada täiendav arvamus. Sinna peab kindlasti kuuluma muinsuskaitseameti esindaja, kuid võimalik on liikmeteks nimetada ka teisi eksperte," rõhutas ta ja lisas, et komisjoni antav hinnang peab olema võimalikult mitmetahuline. "Komisjoni seisukoht ei ole muinsuskaitseametile kohustuslik, kuid on täiendavaks sisendiks."
"Valitsuse seisukoht on, et vaenu õhutavad punamonumendid tuleb avalikust ruumist eemaldada ja see on ka minu seisukoht," kinnitas ta ja lisas, et ta on monumente puudutavas diskussioonis pidevalt rõhutanud, et oluline on anda rohkem sõnaõigust ekspertidele, et vältida poliitiliselt laetud otsuste vastuvõtmist. "Peame eristama sõda õhutavaid või romantiseerivaid monumente sümbolitest või hoonetest, mis on ekspertide hinnangul olulise ajaloolise või kultuurilise väärtusega."
### Response:
Hartman punamonumentidest: tuleb vältida poliitiliselt laetud otsuste vastuvõtmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal avaldas uuringufirma Hurun iga-aastase nimekirja, mis reastab Hiina rikkaimad inimesed. Sarnase nimekirja avaldas ka äriajakiri Forbes.
Forbesi teatel vähenes vähenes 100 jõukaima hiinlase varandus 573 miljardi dollari võrra. Huruni teatel vähenes miljardäride arv 239 inimese võrra. Huruni teatel on Hiinas nüüd 946 miljardäri, vahendas The Wall Street Journal.
Hiina ärimehed seisavad silmitsi üha suuremate väljakutsetega. Riigis aeglustub majanduskasv, tarbimine väheneb ja kinnisvarakriis süveneb. Võimud aga jätkavad karmi koroonapoliitikat. Hiina kompartei piirab riigis ka üha rohkem tehnoloogiaärimeeste mõjuvõimu.
"Möödunud aasta oli Hiina jaoks viimaste aastakümnete üks raskemaid, see kajastub ka meie nimekirjas. Varanduse langus on olnud suur," ütles Forbesi toimetaja Russell Flannery
Forbesi teatel on Hiina rikkaim mees pudelivee magnaat Zhong Shanshan. Tema varanduse väärtus on umbes 62 miljardit dollarit. Aastaga kahanes tema varandus viie protsendi võrra. Teisel kohal on tehnoloogiafirma ByteDance asutaja Zhang Yiming. Tema varanduse väärtus on umbes 50 miljardit dollarit, aastaga kaotas ta 10 miljardit dollarit.
Forbesi andmetel langes tehnoloogiaärimehe Pony Ma varandus enam kui poole võrra ehk 23,4 miljardi dollarini. Hästi ei lähe ka Alibaba asutajal Jack Ma-l, kelle varandus langes samuti peaaegu poole võrra.
Hiina kompartei juht Xi Jinping tahab riigis vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja edendada "üldist heaolu". Jack Ma veebikaubamaja Alibaba sai eelmisel aastal monopolide vastaste reeglite rikkumise pärast 2,8 miljardi dollari suuruse trahvi. | Hiina miljardärid kaotavad kompartei koroonapoliitika tõttu palju raha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal avaldas uuringufirma Hurun iga-aastase nimekirja, mis reastab Hiina rikkaimad inimesed. Sarnase nimekirja avaldas ka äriajakiri Forbes.
Forbesi teatel vähenes vähenes 100 jõukaima hiinlase varandus 573 miljardi dollari võrra. Huruni teatel vähenes miljardäride arv 239 inimese võrra. Huruni teatel on Hiinas nüüd 946 miljardäri, vahendas The Wall Street Journal.
Hiina ärimehed seisavad silmitsi üha suuremate väljakutsetega. Riigis aeglustub majanduskasv, tarbimine väheneb ja kinnisvarakriis süveneb. Võimud aga jätkavad karmi koroonapoliitikat. Hiina kompartei piirab riigis ka üha rohkem tehnoloogiaärimeeste mõjuvõimu.
"Möödunud aasta oli Hiina jaoks viimaste aastakümnete üks raskemaid, see kajastub ka meie nimekirjas. Varanduse langus on olnud suur," ütles Forbesi toimetaja Russell Flannery
Forbesi teatel on Hiina rikkaim mees pudelivee magnaat Zhong Shanshan. Tema varanduse väärtus on umbes 62 miljardit dollarit. Aastaga kahanes tema varandus viie protsendi võrra. Teisel kohal on tehnoloogiafirma ByteDance asutaja Zhang Yiming. Tema varanduse väärtus on umbes 50 miljardit dollarit, aastaga kaotas ta 10 miljardit dollarit.
Forbesi andmetel langes tehnoloogiaärimehe Pony Ma varandus enam kui poole võrra ehk 23,4 miljardi dollarini. Hästi ei lähe ka Alibaba asutajal Jack Ma-l, kelle varandus langes samuti peaaegu poole võrra.
Hiina kompartei juht Xi Jinping tahab riigis vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja edendada "üldist heaolu". Jack Ma veebikaubamaja Alibaba sai eelmisel aastal monopolide vastaste reeglite rikkumise pärast 2,8 miljardi dollari suuruse trahvi.
### Response:
Hiina miljardärid kaotavad kompartei koroonapoliitika tõttu palju raha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksa aastat tagasi neljanda MM-tiitli võitnud Saksamaa koondisest teevad tänavusel MM-il kaasa neli meest: kapten ja väravavaht Manuel Neuer, kaitsja Matthias Ginter, ründaja Thomas Müller ja finaalis võiduvärava löönud Mario Götze, kes viimati esindas rahvuskoondist 2017. aastal.
Nelja aasta tagusest ebaõnnestunud MM-ist on koondises väravavahid Kevin Trapp ja Marc-Andre ter Stegen, kaitsjad Niklas Süle ja Antonio Rüdiger ning poolkaitsjad Joshua Kimmich, Leon Goretzka, Julian Brandt ja Ilkay Gündogan. Vigastuse tõttu jäi koondisest välja Dortmundi Borussia raudvara Marco Reus.
Saksamaa kuulub MM-il E-alagruppi koos Hispaania, Jaapani ja Costa Ricaga. 23. novembril läheb Saksamaa avamängus vastamisi Jaapaniga.
DAS IST UNSER #WM -KADER! #GER #WM2022 @FIFAWorldCup pic.twitter.com/MBHXYGjQo5
— DFB-Team (@DFB_Team) November 10, 2022
MM-koondise avaldas ka Belgia, kes saavutas 2018. aasta MM-il kolmanda koha ning alistas MM-valiksarjas kahel korral Eesti.
Belgia loots Roberto Martinez kutsus koondisesse 20 suurturniiri kogemusega mängijat. Oma esimesel rahvusvahelisel turniiril osalevad Charles De Ketelaere, Amadou Onana, Lois Openda, Zeno Debast, Arthur Theate ja Wout Faes.
Bryan Heynen, Alexis Saelemaekers, Dodi Lukebakio ja Jason Denayer jäid küll esialgu koondisest välja, kuid on kuni turniiri alguseni varunimekirjas.
11,59 million Belgians. 26 Devils. 1 goal. #DEVILTIME pic.twitter.com/wwCAMvlU6k
— Belgian Red Devils (@BelRedDevils) November 10, 2022
Belgia alustab MM-i 23. novembril Kanada vastu. F-alagruppi kuuluvad veel Horvaatia ja Maroko. | Saksamaa ja Belgia avaldasid MM-ile sõitvad koondised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksa aastat tagasi neljanda MM-tiitli võitnud Saksamaa koondisest teevad tänavusel MM-il kaasa neli meest: kapten ja väravavaht Manuel Neuer, kaitsja Matthias Ginter, ründaja Thomas Müller ja finaalis võiduvärava löönud Mario Götze, kes viimati esindas rahvuskoondist 2017. aastal.
Nelja aasta tagusest ebaõnnestunud MM-ist on koondises väravavahid Kevin Trapp ja Marc-Andre ter Stegen, kaitsjad Niklas Süle ja Antonio Rüdiger ning poolkaitsjad Joshua Kimmich, Leon Goretzka, Julian Brandt ja Ilkay Gündogan. Vigastuse tõttu jäi koondisest välja Dortmundi Borussia raudvara Marco Reus.
Saksamaa kuulub MM-il E-alagruppi koos Hispaania, Jaapani ja Costa Ricaga. 23. novembril läheb Saksamaa avamängus vastamisi Jaapaniga.
DAS IST UNSER #WM -KADER! #GER #WM2022 @FIFAWorldCup pic.twitter.com/MBHXYGjQo5
— DFB-Team (@DFB_Team) November 10, 2022
MM-koondise avaldas ka Belgia, kes saavutas 2018. aasta MM-il kolmanda koha ning alistas MM-valiksarjas kahel korral Eesti.
Belgia loots Roberto Martinez kutsus koondisesse 20 suurturniiri kogemusega mängijat. Oma esimesel rahvusvahelisel turniiril osalevad Charles De Ketelaere, Amadou Onana, Lois Openda, Zeno Debast, Arthur Theate ja Wout Faes.
Bryan Heynen, Alexis Saelemaekers, Dodi Lukebakio ja Jason Denayer jäid küll esialgu koondisest välja, kuid on kuni turniiri alguseni varunimekirjas.
11,59 million Belgians. 26 Devils. 1 goal. #DEVILTIME pic.twitter.com/wwCAMvlU6k
— Belgian Red Devils (@BelRedDevils) November 10, 2022
Belgia alustab MM-i 23. novembril Kanada vastu. F-alagruppi kuuluvad veel Horvaatia ja Maroko.
### Response:
Saksamaa ja Belgia avaldasid MM-ile sõitvad koondised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastajatele anti ette küsimus: kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? Sealjuures said vastajad valida ka variantide "väga tõenäoliseks" ja "küllaltki tõenäoliseks" vahel.
Ehk näiteks ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti riigi vastu peab väga tõenäoliseks vaid neli protsenti elanikest ja küllaltki tõenäoliseks 19 protsenti.
Sealjuures oli eestlastest vastajate hulgas rohkem neid, kes pidasid ulatuslikku sõjalist rünnakut tõenäoliseks. Eestlastest vastajatest pidas seda tõenäoliseks ("väga tõenäoliseks" + "küllaltki tõenäoliseks") 25 protsenti, muust rahvusest vastajatest aga 19 protsenti.
Piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu pidas väga tõenäoliseks viis protsenti ja küllaltki tõenäoliseks 26 protsenti vastajatest (kokku 31 protsenti). Siin olid käärid vastaja rahvuse pinnal veelgi suuremad – 37 protsenti eestlastest vastajatest pidas seda tõenäoliseks ja muust rahvusest vastajatest 19 protsenti.
Käärid olid suured, aga vastupidises suunas kahe teise ohu puhul. Kui kõigist vastajatest 39 protsenti pelgab Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist, siis eestlastest vastajatest oli sel seisukohal 31 ja muust rahvusest vastajatest 54 protsenti.
Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid eri elanikkonna rühmade vahel peab tõenäoliseks 37 protsenti kõigist elanikest, aga eestlastest vastajatest 32, kuid muust rahvusest vastajatest 45 protsenti.
Enim peljatakse valeuudiseid ja küberrünnakuid
Kõige rohkem, 85 protsenti vastajatest märkis Eesti ees seisvatest ohtudest ära valeuudiste leviku.
79 protsenti pidas võimalikuks küberrünnakuid riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu.
68 protsenti vastanutest märkis ära vihakõne leviku, 55 protsenti mõne välisriigi sekkumise Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides.
50 protsenti peab tõenäoliseks ulatuslikku merereostust, 40 protsenti ulatuslikku keskkonnareostust. 41 porotsendi arvates võib Eestit tabada mõne epideemia levik.
Massilisi tänavarahutusi peab tõenäoliseks 27 protsenti.
Tuumakatastroofi Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas pelgas 19 protsenti, sealjuures 22 protsenti eestlastest ja 12 protsenti muust rahvusest vastajatest.
Turu-uuringute AS korraldas riigikantselei tellimusel 14.– 17. oktoobrini küsitluse 15-aastaste ja vanemate seas. Küsitlusele vastas 1256 inimest.
Ohud Eestile. Autor/allikas: Turu-uuringute AS | Eesti inimesed ulatuslikku sõjalist rünnakut riigi vastu väga tõenäoliseks ei pea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastajatele anti ette küsimus: kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? Sealjuures said vastajad valida ka variantide "väga tõenäoliseks" ja "küllaltki tõenäoliseks" vahel.
Ehk näiteks ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti riigi vastu peab väga tõenäoliseks vaid neli protsenti elanikest ja küllaltki tõenäoliseks 19 protsenti.
Sealjuures oli eestlastest vastajate hulgas rohkem neid, kes pidasid ulatuslikku sõjalist rünnakut tõenäoliseks. Eestlastest vastajatest pidas seda tõenäoliseks ("väga tõenäoliseks" + "küllaltki tõenäoliseks") 25 protsenti, muust rahvusest vastajatest aga 19 protsenti.
Piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu pidas väga tõenäoliseks viis protsenti ja küllaltki tõenäoliseks 26 protsenti vastajatest (kokku 31 protsenti). Siin olid käärid vastaja rahvuse pinnal veelgi suuremad – 37 protsenti eestlastest vastajatest pidas seda tõenäoliseks ja muust rahvusest vastajatest 19 protsenti.
Käärid olid suured, aga vastupidises suunas kahe teise ohu puhul. Kui kõigist vastajatest 39 protsenti pelgab Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist, siis eestlastest vastajatest oli sel seisukohal 31 ja muust rahvusest vastajatest 54 protsenti.
Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid eri elanikkonna rühmade vahel peab tõenäoliseks 37 protsenti kõigist elanikest, aga eestlastest vastajatest 32, kuid muust rahvusest vastajatest 45 protsenti.
Enim peljatakse valeuudiseid ja küberrünnakuid
Kõige rohkem, 85 protsenti vastajatest märkis Eesti ees seisvatest ohtudest ära valeuudiste leviku.
79 protsenti pidas võimalikuks küberrünnakuid riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu.
68 protsenti vastanutest märkis ära vihakõne leviku, 55 protsenti mõne välisriigi sekkumise Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides.
50 protsenti peab tõenäoliseks ulatuslikku merereostust, 40 protsenti ulatuslikku keskkonnareostust. 41 porotsendi arvates võib Eestit tabada mõne epideemia levik.
Massilisi tänavarahutusi peab tõenäoliseks 27 protsenti.
Tuumakatastroofi Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas pelgas 19 protsenti, sealjuures 22 protsenti eestlastest ja 12 protsenti muust rahvusest vastajatest.
Turu-uuringute AS korraldas riigikantselei tellimusel 14.– 17. oktoobrini küsitluse 15-aastaste ja vanemate seas. Küsitlusele vastas 1256 inimest.
Ohud Eestile. Autor/allikas: Turu-uuringute AS
### Response:
Eesti inimesed ulatuslikku sõjalist rünnakut riigi vastu väga tõenäoliseks ei pea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui 6. novembril toimunud üleminekumängude esimene vaatus lõppes 2:2 viigiga, mille päästis Lootosele üleminutitel Kärt Hüdsi, siis sel korral meistriliiga naiskonnal Viimsi kaitselukku lahti muukida ei õnnestunud.
Viimsi naiskond haaras eduseisu 24. minutil, kui palli saatis võrku 15-aastane Liis Getter Saar. Veerand tundi enne normaalaja täitumist jõudis Viimsi teise väravani, mille autoriks oli samuti Saar, ning tagas sellega endale võõrsilväljakul olulise 2:0 võidu, vahendab jalgpall.ee.
Viimsi JK-l on kahe kohtumise arvestuses Põlva FC Lootose ees 4:2 edu, mis tähendab, et järgmisel hooajal on neil õigus üles astuda meistriliigas. Esiliigast on õigus meistriliigasse tõusta ka Lasnamäe FC Ajaxil, kes tuli liiga üldvõitjaks.
Lootos võistleb 2023. aasta hooajal esiliigas ning lisaks neile langeb meistriliigast astme võrra madalamale ka tabelis viimasele reale platseerunud JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskond. | Viimsi JK kindlustas tõusu naiste meistriliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui 6. novembril toimunud üleminekumängude esimene vaatus lõppes 2:2 viigiga, mille päästis Lootosele üleminutitel Kärt Hüdsi, siis sel korral meistriliiga naiskonnal Viimsi kaitselukku lahti muukida ei õnnestunud.
Viimsi naiskond haaras eduseisu 24. minutil, kui palli saatis võrku 15-aastane Liis Getter Saar. Veerand tundi enne normaalaja täitumist jõudis Viimsi teise väravani, mille autoriks oli samuti Saar, ning tagas sellega endale võõrsilväljakul olulise 2:0 võidu, vahendab jalgpall.ee.
Viimsi JK-l on kahe kohtumise arvestuses Põlva FC Lootose ees 4:2 edu, mis tähendab, et järgmisel hooajal on neil õigus üles astuda meistriliigas. Esiliigast on õigus meistriliigasse tõusta ka Lasnamäe FC Ajaxil, kes tuli liiga üldvõitjaks.
Lootos võistleb 2023. aasta hooajal esiliigas ning lisaks neile langeb meistriliigast astme võrra madalamale ka tabelis viimasele reale platseerunud JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskond.
### Response:
Viimsi JK kindlustas tõusu naiste meistriliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PÖFF toob rahvusvahelise filmiloomingu taas Eestisse, ent samas teeb kino maailmas läbi suuri muutusi. Kas filmikunst võib veel teha ajalugu?
"Plekktrummi" külaline on Pimedate Ööde filmifestivali juht Tiina Lokk. Saade on eetris esmaspäeval, 14. novembril kell 21.30 ETV2-s. Saatejuht on Joonas Hellerma. | "Plekktrummi" külaline on tuleval nädalal Tiina Lokk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PÖFF toob rahvusvahelise filmiloomingu taas Eestisse, ent samas teeb kino maailmas läbi suuri muutusi. Kas filmikunst võib veel teha ajalugu?
"Plekktrummi" külaline on Pimedate Ööde filmifestivali juht Tiina Lokk. Saade on eetris esmaspäeval, 14. novembril kell 21.30 ETV2-s. Saatejuht on Joonas Hellerma.
### Response:
"Plekktrummi" külaline on tuleval nädalal Tiina Lokk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valimiste eelne aeg on käimas ja üsna ootuspäraselt püüavad kõik erakonnad näida valijaile kompetentsena hetkel kõige akuutsemal teemal, milleks on julgeolek.
Reformierakond käivitas hiljuti valimiste eelse "julgeolekutuuri", millel julgeoleku võtmes üritatakse käsitleda pea kõiki eluvaldkondi. Ajakirjanik Urmas Jaagant on selle kohta tabavalt märkinud, et "Reformierakonna nägemus on lihtne – kui inimesed ei räägi julgeolekust, räägivad nad toimetulekust. Ja kui inimesed räägivad toimetulekust, kuulavad nad rohkem EKRE-t."
Just nimelt EKRE-t, mitte sotse, kel ilmselt seisab lähikuudel ees tõsine võitlus ei rohkema ega vähema kui valimiskünnise ületamise nimel. Sotside kadumine riigikogust oleks Eesti demokraatiale laiemalt väga ohtlik areng.
Julgeolekuteema tajutud olulisus on ilmselt ka põhjus, miks sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets majandusministri portfelli asemel siseministri portfelli valis. Läänemetsa algus on olnud jõuline ja mitte kõige õnnestunum. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori valimisel läks siseminister avalikult karvupidi kokku peaminister Kaja Kallasega, mis on üsna kindel retsept oma eelistatud kandidaadi eduväljavaadete õõnestamiseks.
Seejärel tõusis detsibellinäit siseministri ja välisministri vahel. Avalik kemplus piirikontrolli taastamise üle oli Isamaa soolo ja märk sellest, et Isamaagi tahab julgeolekuküsimustes näida nõudlikuna.
Viimased kaks aastakümmet Eesti riigikaitse ladvikut kikivarvul hoidnud Leo Kunnas on ühtäkki harjumatult vaikne ja suisa kiidab kaitseväe juhataja ja kaitseametnike valikuid. Isamaa (peamiselt eurosaadik Riho Terrase suu läbi, aga ka välisminister Urmas Reinsalu on piirikontrolli küsimuses üritanud siseministrit testida) näeb siin võimalust ja on haaramas initsiatiivi.
Ilmselt on ka siseministri büroo märganud nõudlikkuse turul toimuvaid liikumisi ning nii on asunud Läänemets kaitseminister Hanno Pevkurile "Kunnast tegema". Selle vahega, et Leo Kunnas pole Eesti riigikaitse establishmentiga tülitsenud valitsuses istudes. Ja see on oluline erinevus.
ERR-i portaali loost võime lugeda, et Eesti kaitseminister Hanno Pevkur tõi sel nädalal Londonist väga häid uudiseid: brittidega saavutati kokkulepe, et nad määravad Eesti kaitseks Ühendkuningriigis paikneva kiireageerimisbrigaadi, mis hakkab siin harjutamas käima. Samast loost saime lugeda, et siseminister Lauri Läänemets on alustanud paralleelläbirääkimisi briti opositsiooniga ning üritab saavutatud delikaatset ja ajaloolist kokkulepet oma tutvuste kaudu (artiklis mainiti, et Läänemets on rääkinud sellest briti töölispartei juhi Keir Starmeriga) õõnestada.
Milles Eesti ja Ühendkuningriigi valitsuse kokkuleppe ajaloolisus ja delikaatsus seisneb? Ühendkuningriik määrab kiirreageerimisvalmidusse maaväebrigaadi, mis hakkab käima Eestis õppustel ja on valmis tugevdama kohal paiknevat Briti pataljoni. See on erakordselt suur ja konkreetne otsus, mis maksab Londonile ka arvestavalt raha ja inimesi, sest britid peavad oma teiste valmidusoperatsioonide jaoks kasutama-arendama teisi vägesid.
Ekspeditsiooniväed on territoriaalkaitse vägedest märksa kallimad. Rääkimata kulust, mis kaasneb siin juba paikneva Briti lahingugrupiga, mida kaitseminister Pevkuri sõnul jäävad tugevdama mitmikraketiheitjad ja õhutõrjesüsteemid Stormer. Seda olukorras, kus Ühendkuningriigi armeelt oodatakse oma võitlusvõime märgatavat kasvatamist Briti saarte kaitseks.
See on Londonile väga suur kulu ja sellest kulust on teadlik ka Ühendkuningriigi kaitseministeerium, mis asub Londonis Whitehalli nimelises tohutus valitsuskompleksis, mille koridorides võib - nagu võimukoridorides ikka - liikuda kõlakaid, mis kajaefekti tõttu moonduvad millekski muuks.
Kui Eesti valitsuse liige, siseminister Lauri Läänemets suhtleb Briti opositsiooniliidriga, et küsimuse alla seada kahe riigi valitsuse pädevate esindajate vahendusel sõlmitud kokkulepe, tekitab see Londoni võimukoridorides asjatut segadust ja ohtlikku müra, aga jätab ka Eesti valitsusest tervikuna rumala ning tõmbleva mulje, et Eesti ei oska hinnata brittide juba tehtud investeeringuid Eesti sõjalisse kaitsesse ega ka Afganistani sõja järgselt välja kujunenud sõjalist erisuhet.
"London tajub, et neilt oodatakse Eesti kaitseks esimesena reageerimist, brigaadi määramine on selle tugevduse garantii."
Selle erisuhte kulu pole Londonile pelgalt rahaline, vaid ka poliitiline. Sisuliselt (ja mitte vormiliselt, sest seda pole NATO-s vaja) sõlmib Ühendkuningriik Eesti kaitseks kiirreageerimisbrigaadi määrates kahepoolse kaitsekokkuleppe. London tajub, et neilt oodatakse Eesti kaitseks esimesena reageerimist, brigaadi määramine on selle tugevduse garantii.
Pühendumuse tõendeid veel ei ole, nendeks saavad olema määratud brigaadi õppused Eestis. Kuni nad siin õppustel ei hakka käima, pole mõtet rääkida sisulisest tugevdusotsusest. Selles osas on Riho Terrasel õigus: sõnalisi lubadusi ja pressiteateid pole mõtet võtta kulla pähe, loevad reaalsed muutused maastikul. Seda enam, et vahepeal lekkis info sellest, et britid hoopis vähendavad oma püsivat kohalolu Eestis.
700-inimeseline lisapataljon, mis pidi püsivalt siia jääma, läheb tagasi Ühendkuningriiki. See oli kehv signaal ja ka Kaja Kallase avalikud kommentaarid näitasid, et ta ei olnud selle teema kommenteerimiseks ette valmistanud. Madridi tippkohtumiselt liitlaste kõlavate lubadustega naasnud Kallas jäi sel hetkel justkui millegi varjamisega vahele ja nii Isamaa kui ka sotsid üritavad Reformierakonna usutavuse edumaad julgeoleku teemadel valimiste eel vähendada.
Endise kaitseväe juhatajana on Terras kogenud, kui vaevaline on NATO väeloomeprotsess ja ilmselt seetõttu oskab ta ka brittide kohalolu vähenemist valulisemalt võtta.
Kiirreageerimisbrigaadi määramise otsuse saamiseks on kaitseministeerium, välisministeerium, aga ka kaitseväe juhataja (sest sõjaliste liidrite üksteisemõistmine on selliste otsuste puhul väga oluline) pidanud nägema kurja vaeva. Eesti valitsus peab tegema kõik, et see ajalooline kokkulepe teoks saaks ja sisuga täituks. Läänemetsa sisepoliitilistest mängulustist innustatud kollektiivkaitseloterii võib Eesti sõjalisele julgeolekule väga kalliks maksma minna. | Meelis Oidsalu: siseministri kollektiivkaitseloterii võib kehvasti lõppeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valimiste eelne aeg on käimas ja üsna ootuspäraselt püüavad kõik erakonnad näida valijaile kompetentsena hetkel kõige akuutsemal teemal, milleks on julgeolek.
Reformierakond käivitas hiljuti valimiste eelse "julgeolekutuuri", millel julgeoleku võtmes üritatakse käsitleda pea kõiki eluvaldkondi. Ajakirjanik Urmas Jaagant on selle kohta tabavalt märkinud, et "Reformierakonna nägemus on lihtne – kui inimesed ei räägi julgeolekust, räägivad nad toimetulekust. Ja kui inimesed räägivad toimetulekust, kuulavad nad rohkem EKRE-t."
Just nimelt EKRE-t, mitte sotse, kel ilmselt seisab lähikuudel ees tõsine võitlus ei rohkema ega vähema kui valimiskünnise ületamise nimel. Sotside kadumine riigikogust oleks Eesti demokraatiale laiemalt väga ohtlik areng.
Julgeolekuteema tajutud olulisus on ilmselt ka põhjus, miks sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets majandusministri portfelli asemel siseministri portfelli valis. Läänemetsa algus on olnud jõuline ja mitte kõige õnnestunum. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori valimisel läks siseminister avalikult karvupidi kokku peaminister Kaja Kallasega, mis on üsna kindel retsept oma eelistatud kandidaadi eduväljavaadete õõnestamiseks.
Seejärel tõusis detsibellinäit siseministri ja välisministri vahel. Avalik kemplus piirikontrolli taastamise üle oli Isamaa soolo ja märk sellest, et Isamaagi tahab julgeolekuküsimustes näida nõudlikuna.
Viimased kaks aastakümmet Eesti riigikaitse ladvikut kikivarvul hoidnud Leo Kunnas on ühtäkki harjumatult vaikne ja suisa kiidab kaitseväe juhataja ja kaitseametnike valikuid. Isamaa (peamiselt eurosaadik Riho Terrase suu läbi, aga ka välisminister Urmas Reinsalu on piirikontrolli küsimuses üritanud siseministrit testida) näeb siin võimalust ja on haaramas initsiatiivi.
Ilmselt on ka siseministri büroo märganud nõudlikkuse turul toimuvaid liikumisi ning nii on asunud Läänemets kaitseminister Hanno Pevkurile "Kunnast tegema". Selle vahega, et Leo Kunnas pole Eesti riigikaitse establishmentiga tülitsenud valitsuses istudes. Ja see on oluline erinevus.
ERR-i portaali loost võime lugeda, et Eesti kaitseminister Hanno Pevkur tõi sel nädalal Londonist väga häid uudiseid: brittidega saavutati kokkulepe, et nad määravad Eesti kaitseks Ühendkuningriigis paikneva kiireageerimisbrigaadi, mis hakkab siin harjutamas käima. Samast loost saime lugeda, et siseminister Lauri Läänemets on alustanud paralleelläbirääkimisi briti opositsiooniga ning üritab saavutatud delikaatset ja ajaloolist kokkulepet oma tutvuste kaudu (artiklis mainiti, et Läänemets on rääkinud sellest briti töölispartei juhi Keir Starmeriga) õõnestada.
Milles Eesti ja Ühendkuningriigi valitsuse kokkuleppe ajaloolisus ja delikaatsus seisneb? Ühendkuningriik määrab kiirreageerimisvalmidusse maaväebrigaadi, mis hakkab käima Eestis õppustel ja on valmis tugevdama kohal paiknevat Briti pataljoni. See on erakordselt suur ja konkreetne otsus, mis maksab Londonile ka arvestavalt raha ja inimesi, sest britid peavad oma teiste valmidusoperatsioonide jaoks kasutama-arendama teisi vägesid.
Ekspeditsiooniväed on territoriaalkaitse vägedest märksa kallimad. Rääkimata kulust, mis kaasneb siin juba paikneva Briti lahingugrupiga, mida kaitseminister Pevkuri sõnul jäävad tugevdama mitmikraketiheitjad ja õhutõrjesüsteemid Stormer. Seda olukorras, kus Ühendkuningriigi armeelt oodatakse oma võitlusvõime märgatavat kasvatamist Briti saarte kaitseks.
See on Londonile väga suur kulu ja sellest kulust on teadlik ka Ühendkuningriigi kaitseministeerium, mis asub Londonis Whitehalli nimelises tohutus valitsuskompleksis, mille koridorides võib - nagu võimukoridorides ikka - liikuda kõlakaid, mis kajaefekti tõttu moonduvad millekski muuks.
Kui Eesti valitsuse liige, siseminister Lauri Läänemets suhtleb Briti opositsiooniliidriga, et küsimuse alla seada kahe riigi valitsuse pädevate esindajate vahendusel sõlmitud kokkulepe, tekitab see Londoni võimukoridorides asjatut segadust ja ohtlikku müra, aga jätab ka Eesti valitsusest tervikuna rumala ning tõmbleva mulje, et Eesti ei oska hinnata brittide juba tehtud investeeringuid Eesti sõjalisse kaitsesse ega ka Afganistani sõja järgselt välja kujunenud sõjalist erisuhet.
"London tajub, et neilt oodatakse Eesti kaitseks esimesena reageerimist, brigaadi määramine on selle tugevduse garantii."
Selle erisuhte kulu pole Londonile pelgalt rahaline, vaid ka poliitiline. Sisuliselt (ja mitte vormiliselt, sest seda pole NATO-s vaja) sõlmib Ühendkuningriik Eesti kaitseks kiirreageerimisbrigaadi määrates kahepoolse kaitsekokkuleppe. London tajub, et neilt oodatakse Eesti kaitseks esimesena reageerimist, brigaadi määramine on selle tugevduse garantii.
Pühendumuse tõendeid veel ei ole, nendeks saavad olema määratud brigaadi õppused Eestis. Kuni nad siin õppustel ei hakka käima, pole mõtet rääkida sisulisest tugevdusotsusest. Selles osas on Riho Terrasel õigus: sõnalisi lubadusi ja pressiteateid pole mõtet võtta kulla pähe, loevad reaalsed muutused maastikul. Seda enam, et vahepeal lekkis info sellest, et britid hoopis vähendavad oma püsivat kohalolu Eestis.
700-inimeseline lisapataljon, mis pidi püsivalt siia jääma, läheb tagasi Ühendkuningriiki. See oli kehv signaal ja ka Kaja Kallase avalikud kommentaarid näitasid, et ta ei olnud selle teema kommenteerimiseks ette valmistanud. Madridi tippkohtumiselt liitlaste kõlavate lubadustega naasnud Kallas jäi sel hetkel justkui millegi varjamisega vahele ja nii Isamaa kui ka sotsid üritavad Reformierakonna usutavuse edumaad julgeoleku teemadel valimiste eel vähendada.
Endise kaitseväe juhatajana on Terras kogenud, kui vaevaline on NATO väeloomeprotsess ja ilmselt seetõttu oskab ta ka brittide kohalolu vähenemist valulisemalt võtta.
Kiirreageerimisbrigaadi määramise otsuse saamiseks on kaitseministeerium, välisministeerium, aga ka kaitseväe juhataja (sest sõjaliste liidrite üksteisemõistmine on selliste otsuste puhul väga oluline) pidanud nägema kurja vaeva. Eesti valitsus peab tegema kõik, et see ajalooline kokkulepe teoks saaks ja sisuga täituks. Läänemetsa sisepoliitilistest mängulustist innustatud kollektiivkaitseloterii võib Eesti sõjalisele julgeolekule väga kalliks maksma minna.
### Response:
Meelis Oidsalu: siseministri kollektiivkaitseloterii võib kehvasti lõppeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hea esituse teinud Juhkami tõi nelja geimiga 15 punkti (+11). Karlovarsko resultatiivseim oli 20 punktiga (+14) Kewin Sasak. Poola klubi parimana tõi Lukasz Kaczmarek 27 punkti, vahendab Volley.ee.
C-alagrupis mängivad Märt Tammearu ja Roeselare Knack alustavad alagrupiturniiri neljapäeval kell 21.30 kodus Toursi vastu. Mänge näeb otsepildis EuroVolley.TV vahendusel.
Tugevuselt teises eurosarjas ehk CEV Cupi 1/16-finaalis käis kolmapäeval platsil Rumeenia kõrgliigas Craiova meeskonnas palliv Robert Viiber. Craiova kohtus Türgi tippklubi Istanbuli Fenerbahcega ja sai kodusaalis 3:1 (18:25, 27:25, 25:22, 25:23) võidu. Viiber juhtis oma meeskonna rünnakuid kogu kohtumise ning tõi ka kolm punkti. Võitjate edukaim oli 16 punktiga (+8) Alessandro dos Santos, Türgi klubi kasuks tõid Alexandre Ferreira ja Yacine Louati 13 silma.
Henri Treiali ja Renet Vankeri tööandja Maaseiki Greenyard (Belgia) alistas CEV Cupi 1/16-finaali avamängus 3:0 (25:23, 25:16, 25:23) Horvaatia klubi Zagrebi Mladosti. Treiali arvele kogunes viis punkti (+4), Vanker tõi lisaks Maaseiki rünnakute juhtimisele ka kaks punkti (-1). Võitjate edukaim oli 17 punkti (+15) toonud Athanasios Protopsaltis, Zagrebile tõi kaheksa silma (+5) Gabrijel Cnaciger.
Neljapäeval alustavad samas sarjas Karli Allik ja Sastamala Valepa, kes kohtuvad kell 18.30 kodus itaallaste Modenaga.
CEV Challenge Cupil käis kolmapäeval platsil Alex Saaremaa, kes aitas Aalsti Lindemansi 3:1 (25:23, 25:18, 24:26, 25:23) võiduni Hapolei Kfar Saba vastu. Saaremaa tõi 11 punkti (+7). | Juhkami heast esitusest Meistrite liigas tiitlikaitsja vastu ei piisanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hea esituse teinud Juhkami tõi nelja geimiga 15 punkti (+11). Karlovarsko resultatiivseim oli 20 punktiga (+14) Kewin Sasak. Poola klubi parimana tõi Lukasz Kaczmarek 27 punkti, vahendab Volley.ee.
C-alagrupis mängivad Märt Tammearu ja Roeselare Knack alustavad alagrupiturniiri neljapäeval kell 21.30 kodus Toursi vastu. Mänge näeb otsepildis EuroVolley.TV vahendusel.
Tugevuselt teises eurosarjas ehk CEV Cupi 1/16-finaalis käis kolmapäeval platsil Rumeenia kõrgliigas Craiova meeskonnas palliv Robert Viiber. Craiova kohtus Türgi tippklubi Istanbuli Fenerbahcega ja sai kodusaalis 3:1 (18:25, 27:25, 25:22, 25:23) võidu. Viiber juhtis oma meeskonna rünnakuid kogu kohtumise ning tõi ka kolm punkti. Võitjate edukaim oli 16 punktiga (+8) Alessandro dos Santos, Türgi klubi kasuks tõid Alexandre Ferreira ja Yacine Louati 13 silma.
Henri Treiali ja Renet Vankeri tööandja Maaseiki Greenyard (Belgia) alistas CEV Cupi 1/16-finaali avamängus 3:0 (25:23, 25:16, 25:23) Horvaatia klubi Zagrebi Mladosti. Treiali arvele kogunes viis punkti (+4), Vanker tõi lisaks Maaseiki rünnakute juhtimisele ka kaks punkti (-1). Võitjate edukaim oli 17 punkti (+15) toonud Athanasios Protopsaltis, Zagrebile tõi kaheksa silma (+5) Gabrijel Cnaciger.
Neljapäeval alustavad samas sarjas Karli Allik ja Sastamala Valepa, kes kohtuvad kell 18.30 kodus itaallaste Modenaga.
CEV Challenge Cupil käis kolmapäeval platsil Alex Saaremaa, kes aitas Aalsti Lindemansi 3:1 (25:23, 25:18, 24:26, 25:23) võiduni Hapolei Kfar Saba vastu. Saaremaa tõi 11 punkti (+7).
### Response:
Juhkami heast esitusest Meistrite liigas tiitlikaitsja vastu ei piisanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veeldatud maagaasi (LNG) mahutid Dahejis ja Haziras on maksimaalselt gaasi täis.
Mahutite suure täituvuse tõttu ei saa neisse enam lähiajal uusi maagaasi tarneid lisada, kinnitasid asjaga kursis olevad kauplejad.
India on üks mitmest riigist, mida on tabanud üllatuslik LNG ülejääk. Veel paar kuud tagasi oli üleilmselt veeldatud maagaasi puudujääk.
LNG saadetiste vähenemine Indiasse võib tõenäoliselt üleilmseid maagaasi hindu alandada, mis omakorda võib alla tuua mitmel pool kasvanud inflatsiooni.
India maagaasi suurtarbijad on viimasel ajal ostnud vähem maagaasi LNG-terminalidest sealse gaasi kõrge hinna tõttu, mistõttu on riigis tekkinud gaasi ülejääk.
Gaasi hind oli Indias kõige kõrgemal tasemel septembris.
India suurtarbijad on välismaise LNG asemel asunud ostma odavamaid kütuseid riigi sees toodetud maagaasi, kinnitasid Bloombergile asjaga kursis olevad kauplejad.
Indiasse suunduvate tarnete vähendamine võib osutuda väljakutseks, kuna riigi suurtel energiaettevõtetel on LNG tarnimiseks pikaajalised lepingud, mida ei saa kiirelt muuta.
Indias kasutatakse maagaasi põhiliselt tööstuses, mitte elektri tootmiseks ning gaasi põhiliseks alternatiiviks riigi sees on kütteõli.
LNG tarned oktoobris olid juba 20 protsenti madalamad kui samal ajal eelmisel aastal. | Indias on LNG ülejääk, kuna tarbijad ei taha maksta kalli gaasi eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veeldatud maagaasi (LNG) mahutid Dahejis ja Haziras on maksimaalselt gaasi täis.
Mahutite suure täituvuse tõttu ei saa neisse enam lähiajal uusi maagaasi tarneid lisada, kinnitasid asjaga kursis olevad kauplejad.
India on üks mitmest riigist, mida on tabanud üllatuslik LNG ülejääk. Veel paar kuud tagasi oli üleilmselt veeldatud maagaasi puudujääk.
LNG saadetiste vähenemine Indiasse võib tõenäoliselt üleilmseid maagaasi hindu alandada, mis omakorda võib alla tuua mitmel pool kasvanud inflatsiooni.
India maagaasi suurtarbijad on viimasel ajal ostnud vähem maagaasi LNG-terminalidest sealse gaasi kõrge hinna tõttu, mistõttu on riigis tekkinud gaasi ülejääk.
Gaasi hind oli Indias kõige kõrgemal tasemel septembris.
India suurtarbijad on välismaise LNG asemel asunud ostma odavamaid kütuseid riigi sees toodetud maagaasi, kinnitasid Bloombergile asjaga kursis olevad kauplejad.
Indiasse suunduvate tarnete vähendamine võib osutuda väljakutseks, kuna riigi suurtel energiaettevõtetel on LNG tarnimiseks pikaajalised lepingud, mida ei saa kiirelt muuta.
Indias kasutatakse maagaasi põhiliselt tööstuses, mitte elektri tootmiseks ning gaasi põhiliseks alternatiiviks riigi sees on kütteõli.
LNG tarned oktoobris olid juba 20 protsenti madalamad kui samal ajal eelmisel aastal.
### Response:
Indias on LNG ülejääk, kuna tarbijad ei taha maksta kalli gaasi eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus segavõistkondade turniir kannab nime United Cup ehk ühendatud karikaturniir. Võistlema asuvad 18 riigi segavõistkonnad, kuhu kuulub kuni neli meest ja kuni neli naist.
Neljapäeval avaldati turniiril osalevad võistkonnad ja toimus alagruppide loosimine. Turniirile pääsesid kuus parimat WTA edetabeli põhjal järjestatud riiki, viis parimat ATP edetabeli põhjal järjestatud riiki ning mõlemast edetabelist kombineeritud viis parimat võistkonda.
Kõrgeima asetuse sai Kreeka koondis, kuhu kuuluvad teiste seas Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) ja Maria Sakkari (WTA 6.). Kreekaga jagavad A-alagruppi ka Belgia ja üks veel avaldamata võistkond. Teise asetuse sai Poola, kelle ridadest leiab naiste esireketi Iga Swiateki ja meeste 11. reketi Hubert Hurkaczi. B-alagrupis on veel Šveits ja üks avaldamata võistkond.
Kolmanda asetusega USA loositi C-alagruppi koos Saksamaa ja Tšehhiga. USA esinumbriteks on Jessica Pegula (WTA 3.) ja Taylor Fritz (ATP 9.). Neljanda asetusega Hispaania eesotsas Rafael Nadali (ATP 2.) ja Paula Badosaga (WTA 13.) läheb D-alagrupis vastamisi võõrustaja Austraalia ja Suurbritanniaga.
Viienda asetusega Itaalia ja kuuenda asetusega Prantsusmaa loositi vastavalt E- ja F-alagruppi. Itaalia võtab mõõtu Brasiilia ja Norraga ning Prantsusmaa madistab Horvaatia ja Argentinaga. Kõikide võistkondade koosseise näeb siin.
Turniir toimub 29. detsembrist kuni 8. jaanuarini. 11 päeva jooksul peetakse mängud kolmes Austraalia linnas: Brisbane'is, Perthis ja Sydneys. | Uuel tenniseturniiril löövad kaasa ka Nadal ja Swiatek | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus segavõistkondade turniir kannab nime United Cup ehk ühendatud karikaturniir. Võistlema asuvad 18 riigi segavõistkonnad, kuhu kuulub kuni neli meest ja kuni neli naist.
Neljapäeval avaldati turniiril osalevad võistkonnad ja toimus alagruppide loosimine. Turniirile pääsesid kuus parimat WTA edetabeli põhjal järjestatud riiki, viis parimat ATP edetabeli põhjal järjestatud riiki ning mõlemast edetabelist kombineeritud viis parimat võistkonda.
Kõrgeima asetuse sai Kreeka koondis, kuhu kuuluvad teiste seas Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) ja Maria Sakkari (WTA 6.). Kreekaga jagavad A-alagruppi ka Belgia ja üks veel avaldamata võistkond. Teise asetuse sai Poola, kelle ridadest leiab naiste esireketi Iga Swiateki ja meeste 11. reketi Hubert Hurkaczi. B-alagrupis on veel Šveits ja üks avaldamata võistkond.
Kolmanda asetusega USA loositi C-alagruppi koos Saksamaa ja Tšehhiga. USA esinumbriteks on Jessica Pegula (WTA 3.) ja Taylor Fritz (ATP 9.). Neljanda asetusega Hispaania eesotsas Rafael Nadali (ATP 2.) ja Paula Badosaga (WTA 13.) läheb D-alagrupis vastamisi võõrustaja Austraalia ja Suurbritanniaga.
Viienda asetusega Itaalia ja kuuenda asetusega Prantsusmaa loositi vastavalt E- ja F-alagruppi. Itaalia võtab mõõtu Brasiilia ja Norraga ning Prantsusmaa madistab Horvaatia ja Argentinaga. Kõikide võistkondade koosseise näeb siin.
Turniir toimub 29. detsembrist kuni 8. jaanuarini. 11 päeva jooksul peetakse mängud kolmes Austraalia linnas: Brisbane'is, Perthis ja Sydneys.
### Response:
Uuel tenniseturniiril löövad kaasa ka Nadal ja Swiatek |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saadikutelt nõutakse eesti keele oskuse kinnitust. Eelnõusse lisame eesti keele oskuse nõude tasemel B1. Eestikeelse hariduse omandanutele piisab seda kinnitavast dokumendist," ütles justiitsminister neljapäeval ERR-i venekeelse telekanali ETV+ hommikusaates "Kofe+".
Tema sõnul peavad järgmisteks, 2025. aastal toimuvateks kohaliku omavalitsuse valimisteks kõik kandideerida soovijad kinnitama oma eesti keele oskust.
Danilson-Järg ütles, et ministeerium saab info selle kohta, milliste omavalitsuste esindusorganitel ja saadikutel on eesti keelega probleeme, keeleametilt.
Minister märkis, et kuna kandideerida soovijad peavad oma eesti keele oskuse taset kinnitama alles kolme aasta pärast, on kõigil aega oma keeleoskus vajalikule tasemele viia.
Valimisseadusesse lisatakse kirjeldus eestikeelsetest tegevustest
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk ütles ERR-ile, et justiitsministeerium soovib lisada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse sarnaselt 2001. aastani kehtinud seadusega kirjeldus nendest tegevustest, mida volikogu liige peaks suutma teha eesti keeles: mõista õigusaktide keelelist sisu, teha ettekandeid, vastata küsimustele, avaldada arvamust, suhelda valijatega. Seadusesse lisatakse justiitsministeeriumi plaani kohaselt ka viide B1-tasemele.
"B1-tase on küll võrdlemisi madal, kuid seadusesse lisatud kirjeldus aitab volikogu liikmekandidaadil kaaluda, kas ta saab nende asjadega eesti keeles hakkama. Nagu minister selgitas, on valimisteni veel mitu aastat aega ning kõikidel on võimalik oma keeletaset parandada," märkis Tomusk.
Narva saadik: sellest tasemest ei piisa
"B1 on üsna nõrk tase. Täisväärtuslikuks tööks volikogus, suhtlemiseks ministritega sellest kindlasti ei piisa. Aga Narva jaoks ei muuda selline nõue midagi. Igal õpilasel, kes lõpetab kooli vabas Eestis, on keeleoskuse tase vähemalt B1. Siiski on soovitav, et saadik valdaks riigikeelt kõrgemal tasemel," ütles Narva linnavolikogu aseesimees Deniss Lartšenko (Eesti 200) ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee.
"Töö linnavolikogus ei tähenda ainult osalemist istungitel, mis peaksid toimuma eesti keeles. On kuluaarikohtumised, komisjonide koosolekud, kus saab suhelda ka vene keeles. Aga ma tahaks, et edaspidi esindaksid linna eesti keelt oskavad inimesed. Näiteks augustis külastas meid peaminister Kaja Kallas. Mul on piinlik, et temaga kohtumisel oli vaja tõlki," lisas Lartšenko.
"Kas tasub seadusesse sisse kirjutada nõue, et saadikud valdaksid eesti keelt tasemel B1? Ma ei näe sellel mõtet, sest sellest tasemest lihtsalt ei piisa täisväärtuslikuks tööks volikogus, kui isegi komisjoni koosolekud toimuvad eesti keeles," lõpetas Lartšenko.
Võimalik on vastuolu põhiseadusega
Narva linnakogu esimees, parteitu Vladimir Žavoronkov leidis, et ideaalis võiksid saadikud eesti keelt rääkida C1 tasemel, kuid praegu on probleem muus: "Sellise seadusega läheks riik sisuliselt vastuollu põhiseadusega," rõhutas ta.
Põhiseaduse paragrahv 52 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. "Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus," lisatakse samas.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes öeldakse, et keelenõude kehtestamist (ehk passiivse valimistsensuse) esinduskogu liikmetele on riigikohus pidanud vähemasti KOV volikogu puhul põhimõtteliselt õigustatuks ning keeleoskuse puudumise tõttu on tühistatud valimiskomisjoni otsuseid isiku registreerimise kohta volikogu liikmeks. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on pidanud keeletsensust iseenesest lubatavaks, märgitakse samas. Veneetsia komisjoni valimiste hea tava koodeks, loetledes ammendavalt lubatavad kandideerimispiirangud, keeleoskust siiski ei nimeta.
Samas märgitakse, et ka praegu kehtivad valimisseadused ei näe keeletsensust ette - keeletsensused tunnistati kehtetuks 2001. aastal. | Justiitsminister tahab panna KOV valimiste kandidaatidele keeleoskuse nõude | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saadikutelt nõutakse eesti keele oskuse kinnitust. Eelnõusse lisame eesti keele oskuse nõude tasemel B1. Eestikeelse hariduse omandanutele piisab seda kinnitavast dokumendist," ütles justiitsminister neljapäeval ERR-i venekeelse telekanali ETV+ hommikusaates "Kofe+".
Tema sõnul peavad järgmisteks, 2025. aastal toimuvateks kohaliku omavalitsuse valimisteks kõik kandideerida soovijad kinnitama oma eesti keele oskust.
Danilson-Järg ütles, et ministeerium saab info selle kohta, milliste omavalitsuste esindusorganitel ja saadikutel on eesti keelega probleeme, keeleametilt.
Minister märkis, et kuna kandideerida soovijad peavad oma eesti keele oskuse taset kinnitama alles kolme aasta pärast, on kõigil aega oma keeleoskus vajalikule tasemele viia.
Valimisseadusesse lisatakse kirjeldus eestikeelsetest tegevustest
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk ütles ERR-ile, et justiitsministeerium soovib lisada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse sarnaselt 2001. aastani kehtinud seadusega kirjeldus nendest tegevustest, mida volikogu liige peaks suutma teha eesti keeles: mõista õigusaktide keelelist sisu, teha ettekandeid, vastata küsimustele, avaldada arvamust, suhelda valijatega. Seadusesse lisatakse justiitsministeeriumi plaani kohaselt ka viide B1-tasemele.
"B1-tase on küll võrdlemisi madal, kuid seadusesse lisatud kirjeldus aitab volikogu liikmekandidaadil kaaluda, kas ta saab nende asjadega eesti keeles hakkama. Nagu minister selgitas, on valimisteni veel mitu aastat aega ning kõikidel on võimalik oma keeletaset parandada," märkis Tomusk.
Narva saadik: sellest tasemest ei piisa
"B1 on üsna nõrk tase. Täisväärtuslikuks tööks volikogus, suhtlemiseks ministritega sellest kindlasti ei piisa. Aga Narva jaoks ei muuda selline nõue midagi. Igal õpilasel, kes lõpetab kooli vabas Eestis, on keeleoskuse tase vähemalt B1. Siiski on soovitav, et saadik valdaks riigikeelt kõrgemal tasemel," ütles Narva linnavolikogu aseesimees Deniss Lartšenko (Eesti 200) ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee.
"Töö linnavolikogus ei tähenda ainult osalemist istungitel, mis peaksid toimuma eesti keeles. On kuluaarikohtumised, komisjonide koosolekud, kus saab suhelda ka vene keeles. Aga ma tahaks, et edaspidi esindaksid linna eesti keelt oskavad inimesed. Näiteks augustis külastas meid peaminister Kaja Kallas. Mul on piinlik, et temaga kohtumisel oli vaja tõlki," lisas Lartšenko.
"Kas tasub seadusesse sisse kirjutada nõue, et saadikud valdaksid eesti keelt tasemel B1? Ma ei näe sellel mõtet, sest sellest tasemest lihtsalt ei piisa täisväärtuslikuks tööks volikogus, kui isegi komisjoni koosolekud toimuvad eesti keeles," lõpetas Lartšenko.
Võimalik on vastuolu põhiseadusega
Narva linnakogu esimees, parteitu Vladimir Žavoronkov leidis, et ideaalis võiksid saadikud eesti keelt rääkida C1 tasemel, kuid praegu on probleem muus: "Sellise seadusega läheks riik sisuliselt vastuollu põhiseadusega," rõhutas ta.
Põhiseaduse paragrahv 52 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. "Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus," lisatakse samas.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes öeldakse, et keelenõude kehtestamist (ehk passiivse valimistsensuse) esinduskogu liikmetele on riigikohus pidanud vähemasti KOV volikogu puhul põhimõtteliselt õigustatuks ning keeleoskuse puudumise tõttu on tühistatud valimiskomisjoni otsuseid isiku registreerimise kohta volikogu liikmeks. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on pidanud keeletsensust iseenesest lubatavaks, märgitakse samas. Veneetsia komisjoni valimiste hea tava koodeks, loetledes ammendavalt lubatavad kandideerimispiirangud, keeleoskust siiski ei nimeta.
Samas märgitakse, et ka praegu kehtivad valimisseadused ei näe keeletsensust ette - keeletsensused tunnistati kehtetuks 2001. aastal.
### Response:
Justiitsminister tahab panna KOV valimiste kandidaatidele keeleoskuse nõude |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veskimetsa veerel kullimäel saab kakupäeval osa mitmekülgsest programmist. Kakuvaatluse ringkäike viib läbi loomaaia loodusharidusespetsialist Leif-August Kirs.
"Teravate küünistega varustatud hääletu vari tabab ööpimeduses oma saagi. See vürtsika rahvapärimusloona kõlav stseen ei ole midagi mütoloogilist – vari kuulub kakule. Öökull on tark lind, kes tühja ei lobise, öökull kuulutab surma, kuid vahel toob ka õnne, öökull juhib hingi teispoolsusesse. Mida salapärasem on loom, seda rohkem üleloomulikke jõudusid on talle külge poogitud," selgitas Kirs. "Loomaaia kakupäeval kinnitame või lükkame ümber erinevad kakkudega seotud legendid. Öökulli tundmine ei tee teda grammigi vähem müstiliseks, see on kindel," lisas ta."
Kakupäeva programm:
Kell 11.30 Avastuspunktis on uudistamiseks välja pandud erinevate kakuliikide suled, munad ja palju muud huvitavat.
Kell 12.00 Kakuvaatluse ringkäigul saab jälgida põnevate lugude saatel lindude söötmist ja elukeskkonna rikastamist. | Loomaaed kutsub isadepäeva eel kakupäevale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veskimetsa veerel kullimäel saab kakupäeval osa mitmekülgsest programmist. Kakuvaatluse ringkäike viib läbi loomaaia loodusharidusespetsialist Leif-August Kirs.
"Teravate küünistega varustatud hääletu vari tabab ööpimeduses oma saagi. See vürtsika rahvapärimusloona kõlav stseen ei ole midagi mütoloogilist – vari kuulub kakule. Öökull on tark lind, kes tühja ei lobise, öökull kuulutab surma, kuid vahel toob ka õnne, öökull juhib hingi teispoolsusesse. Mida salapärasem on loom, seda rohkem üleloomulikke jõudusid on talle külge poogitud," selgitas Kirs. "Loomaaia kakupäeval kinnitame või lükkame ümber erinevad kakkudega seotud legendid. Öökulli tundmine ei tee teda grammigi vähem müstiliseks, see on kindel," lisas ta."
Kakupäeva programm:
Kell 11.30 Avastuspunktis on uudistamiseks välja pandud erinevate kakuliikide suled, munad ja palju muud huvitavat.
Kell 12.00 Kakuvaatluse ringkäigul saab jälgida põnevate lugude saatel lindude söötmist ja elukeskkonna rikastamist.
### Response:
Loomaaed kutsub isadepäeva eel kakupäevale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesed inimesed kujunesid välja Aafrikas üle kahe miljoni aasta eest. Sealt alates on maailma rahvaarv vaid põgusate pausidega üha kasvanud. Nüüd läheneb inimeste arv maamunal vaikselt kaheksale miljardile. Uudisteagentuuri AFP teatel peaks see piir kätte jõudma tänavu novembri keskpaigas, vahendab ScienceAlert.
Esimesed inimesed
Vanimad teadaolevad inimeste kivistised pärinevad umbes 2,8 miljoni aasta tagusest Ida-Aafrikast. Kuni 19. sajandini pole aga maailma rahvaarvu kohta võtta kuigi usaldusväärseid andmeid. Kindlalt on teada vaid see, et eelajaloolisel ajal oli maailma rahvaarv võrdlemisi väike. Võrreldes hilisemate paikseks jäänud inimestega, oli küttidel ja korilastel oma rändava eluviisi säilitamiseks lapsi vähem.
Osalt oli Maa asustus hõre ka seetõttu, et kütid ja korilased vajasid enda äratoitmiseks palju maad. Prantsuse demograafiauuringute instituudi teaduri Herve Le Brasi sõnul vajas üks inimene äratoitmiseks umbes kümmet ruutkilomeetrit. Niisiis maailma rahvaarv küll kasvas ajas, kuid väga aeglaselt.
Esimene beebibuum
Maailma rahvaarv paisus esimest korda järsult siis, kui inimkond hakkas umbes 12 000 aasta eest põldu harima. Põllumajandus muutis inimesed paikseks ja andis neile võimaluse toitu talletada. See kergitas hüppeliselt sündide arvu. Hevre Le Brasi sõnul said hakata emad oma võsukesi pudruga toitma. See lühendas iga lapse võõrutusperioodi, mis tähendas, et iga naine võis saada järgmise lapse varasemast rutem.
Samas tõi paikseksjäämine kaasa uusi ohte. Loomade kodustamise järel puutusid inimesed kokku uute surmavate haigustega. Laste suremus oli eriti kõrge: kolmandik neist suri enne aastaseks ja veel kolmandik enne 18 kuu vanuseks saamist. Kui 12 000 aasta eest elas maailmas umbes kuus miljonit inimest, siis 4000 aasta eest oli neid juba sada miljonit. Esimesel sajandil m.a.j elas maamunal juba 250 miljonit inimest.
Must surm
Elanikkonna kasv pidurdus järsult keskajal musta surma ehk katkupandeemia ajal. Katk hakkas levima Kesk-Aasiast, tänapäeva Kõrgõstanist, ning jõudis Musta mere kaubalaevade kaudu 1346. aastal Euroopasse.
Vaid kaheksa aastaga viis katk hauda kuni 60 protsenti toonasest Euroopa, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika elanikkonnast. Hinnanguliselt langes maailma rahvaarv 14. sajandi jooksul 429 miljonilt inimeselt 374 miljonile.
Ajutisi tagasilööke andsid inimkonna arvukusele ka näiteks aastail 541–767 Vahemere piirkonda räsinud Justinianuse katk ja varakeskaegsed sõjad Lääne-Euroopas.
Kaheksa miljardit ja enamgi
Alates 19. sajandist kasvas maailma rahvaarv plahvatuslikult. Toona arenes välja tänapäevane meditsiin ja tööstuslikuks muutunud põllumajandus muutus peaaegu terve maailma peamiseks toiduallikaks. Alates 1800. aastast on maailma rahvaarv kaheksakordistunud, hüpates umbkaudu ühelt miljardilt kaheksale miljardile.
Toulouse'i Ülikooli antropoloogi Eric Crubezy sõnul on hiljutise suure hüppe taga vaktsiinide kallal tehtud arendustöö. Eriti suur abi oli tema hinnangul rõugete hävitamisest. Samuti õpiti 1970. ja 1980. aastatel paremini ravima südamehaigusi, mis aitas vähendada üle 60-aastaste inimeste suremust. | Maailma rahvaarv ületab novembris kaheksa miljardi piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesed inimesed kujunesid välja Aafrikas üle kahe miljoni aasta eest. Sealt alates on maailma rahvaarv vaid põgusate pausidega üha kasvanud. Nüüd läheneb inimeste arv maamunal vaikselt kaheksale miljardile. Uudisteagentuuri AFP teatel peaks see piir kätte jõudma tänavu novembri keskpaigas, vahendab ScienceAlert.
Esimesed inimesed
Vanimad teadaolevad inimeste kivistised pärinevad umbes 2,8 miljoni aasta tagusest Ida-Aafrikast. Kuni 19. sajandini pole aga maailma rahvaarvu kohta võtta kuigi usaldusväärseid andmeid. Kindlalt on teada vaid see, et eelajaloolisel ajal oli maailma rahvaarv võrdlemisi väike. Võrreldes hilisemate paikseks jäänud inimestega, oli küttidel ja korilastel oma rändava eluviisi säilitamiseks lapsi vähem.
Osalt oli Maa asustus hõre ka seetõttu, et kütid ja korilased vajasid enda äratoitmiseks palju maad. Prantsuse demograafiauuringute instituudi teaduri Herve Le Brasi sõnul vajas üks inimene äratoitmiseks umbes kümmet ruutkilomeetrit. Niisiis maailma rahvaarv küll kasvas ajas, kuid väga aeglaselt.
Esimene beebibuum
Maailma rahvaarv paisus esimest korda järsult siis, kui inimkond hakkas umbes 12 000 aasta eest põldu harima. Põllumajandus muutis inimesed paikseks ja andis neile võimaluse toitu talletada. See kergitas hüppeliselt sündide arvu. Hevre Le Brasi sõnul said hakata emad oma võsukesi pudruga toitma. See lühendas iga lapse võõrutusperioodi, mis tähendas, et iga naine võis saada järgmise lapse varasemast rutem.
Samas tõi paikseksjäämine kaasa uusi ohte. Loomade kodustamise järel puutusid inimesed kokku uute surmavate haigustega. Laste suremus oli eriti kõrge: kolmandik neist suri enne aastaseks ja veel kolmandik enne 18 kuu vanuseks saamist. Kui 12 000 aasta eest elas maailmas umbes kuus miljonit inimest, siis 4000 aasta eest oli neid juba sada miljonit. Esimesel sajandil m.a.j elas maamunal juba 250 miljonit inimest.
Must surm
Elanikkonna kasv pidurdus järsult keskajal musta surma ehk katkupandeemia ajal. Katk hakkas levima Kesk-Aasiast, tänapäeva Kõrgõstanist, ning jõudis Musta mere kaubalaevade kaudu 1346. aastal Euroopasse.
Vaid kaheksa aastaga viis katk hauda kuni 60 protsenti toonasest Euroopa, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika elanikkonnast. Hinnanguliselt langes maailma rahvaarv 14. sajandi jooksul 429 miljonilt inimeselt 374 miljonile.
Ajutisi tagasilööke andsid inimkonna arvukusele ka näiteks aastail 541–767 Vahemere piirkonda räsinud Justinianuse katk ja varakeskaegsed sõjad Lääne-Euroopas.
Kaheksa miljardit ja enamgi
Alates 19. sajandist kasvas maailma rahvaarv plahvatuslikult. Toona arenes välja tänapäevane meditsiin ja tööstuslikuks muutunud põllumajandus muutus peaaegu terve maailma peamiseks toiduallikaks. Alates 1800. aastast on maailma rahvaarv kaheksakordistunud, hüpates umbkaudu ühelt miljardilt kaheksale miljardile.
Toulouse'i Ülikooli antropoloogi Eric Crubezy sõnul on hiljutise suure hüppe taga vaktsiinide kallal tehtud arendustöö. Eriti suur abi oli tema hinnangul rõugete hävitamisest. Samuti õpiti 1970. ja 1980. aastatel paremini ravima südamehaigusi, mis aitas vähendada üle 60-aastaste inimeste suremust.
### Response:
Maailma rahvaarv ületab novembris kaheksa miljardi piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis laadi lugu "Võõrad" on?
Žanrilt on see puhtakujuline draama, nagu elus endaski ei ole puhtaid variante, vaid komöödia ja tragöödia võivad viie minuti jooksul korduvalt vahetuda. Ütleme, et see tükk on justkui komöödiasugemetega draama, mis lõpeb tragöödiaga. See, mis laval juhtub, ei ole mingi kauge seiklus, vaid võib juhtuda ka meiega.
Tegelased on inimesed nagu me kõik. Tavalised. Heal järjel, haritud, valdavalt keskealised, oma eluga teatud kaugusele jõudnud, üht-teist saavutanud ja kogenud. Keegi ei tegele enam väga eneseotsingutega, vaid üritavad lihtsalt ära elada. Laval on sõpruskond, kes käib juba aastaid omavahel läbi, korraldab üritusi ja pidusid. Lavastuses kogunetakse järjekordselt ühe paari juurde õhtusöögile, aga kujuneb nii, et saladused hakkavad ilmsiks tulema.
Mulle meeldib väga, et selles näidendis on kõik head inimesed. Keegi ei taha halba, kõik tegelikult armastavad ja austavad üksteist. Kõigist võib olla kahju ning kõigiga saab koos rõõmu tunda. Igaüks leiab lavastusest kellegi, kes tundub lähedane.
Ühelt poolt on tänapäeva inimesed üksildased. Paljudel pole, kellega mõtteid ja tundeid jagada, teisalt laotatakse sotsiaalmeedias oma elu liigagi palju laiali.
Ideaalis võikski lavastus panna mõtlema ja tekitada arutelu selle üle, kui palju me tegelikult tahame teise inimese – ka kõige lähema – saladusi teada saada, ning kui palju on mõistlik enda omi avaldada. Kas oleks parem, kui mingid asjad jääksid peitu ning kas ja kui palju meil endal selliseid saladusi on? Õigupoolest ei peagi see olema mingi saladus, pigem on tähtis privaatsuse tunne. Igas suhtes on nii, ükskõik kui kaua või vähe see kestnud on, et absoluutselt kõike ei saa jagada. Muidu suhted lihtsalt ei toimi.
Tark suhe on see, kus teatakse, mida öelda ja mida ütlemata jätta. Jäetakse ju rääkimata mitte ainult enda, vaid ka teise inimese kaitsmiseks. Selles tükis ütleb Bianca oma mehele Cosimole, et teineteisega tuleb küll kõigest rääkida, aga siiski vaid kõigest, mis suhtes oluline on.
Mida sa enne "Võõraid" lavastanud oled?
2007. aastal tegime Nargen Opera soovil Laulasmaa metsade vahel Andrus Kivirähki "Ulja neitsi". Ma ei tahtnud tookord reklaamida, et olen lavastaja – ei mäletagi, kas lõpuks ütlesime näitejuht või juhendaja. Oli erandolukord, paar nädalat aega, ja ohjasin siis näitlejannade truppi. Proovide juures olid nii Kivirähk kui ka Ülle Kaljuste ning Tõnu Kaljuste tegi muusikat. See oli rohkem nagu suvine rühmatöö.
Ühte asja küll mäletan: ma polnud varem aru saanud, kui paks nahk lavastajal olema peab. Igasugust kriitikat – olgu avalikku või kolleegide neljasilmajuttu – võtsin kohutavalt isiklikult ja mõtlesin, et ei taha end enam elu sees sellesse positsiooni panna. Kui näitlejale öeldakse, et oli kuidas oli, aga sina olid ju tubli, saad kergendustundega eemalduda, aga kui oled kogu protsessi juhtinud ja keegi ütleb kasvõi mõne väikse asja, tundus see nii uskumatult raske.
Miks siis ikkagi lavastajatöö jälle ette võtad?
Hendrik Toompere jr pöördus minu poole nii pool-möödaminnes, et kas ma pole mõelnud midagi lavastada. Mingi krõks käis mus läbi ja ütlesin, et jah, on kaks filmi, mida võiks ka teatris teha. Ise poleks elu sees julgenud pakkuma minna, aga naljaga pooleks sai see välja öeldud ja vastu võetud. Tunnistan, et mingis mõttes on kabuhirm, aga kui ma seda võimalust kasutanud ei oleks, poleks ma endale mitte kunagi andeks andnud.
Sulle on toeks pikaaegsetest headest kolleegidest trupp.
Trupp on tõesti kokku pandud sooviga, et oleksime mõttekaaslased ja ei tekiks iga tühja asja pärast üleliigset seletamist.
Oled 25 aastat näitleja olnud, teinud koostööd paljude erinevate lavastajatega ja küllap on kujunenud arusaam, milline on hea ja viljakas prooviprotsess.
Ei tea ju, kas see, mis on minu jaoks viljakas ja hea, on seda tingimata ka teistele. See, kas ma pean oma proove ja rolli õnnestunuks, sõltub paljudest asjaoludest – kas mulle on antud võimalus end uuest küljest näidata ja mugavustsoonist välja murda. See on tihtipeale prooviprotsessi ajal väga ebamugav, aga kui õnnestub, siis pärast mängides on väga tänuväärne. Lähen hea meelega õhtul mängima tükki, millest tean, et teen näitlejana midagi enda jaoks uut ja huvitavat.
Ideaalis tahangi seda oma näitlejatele pakkuda. Lavastajana ei ole mu eesmärk teatriuuendust läbi viia. Näitlejana tean, kui vajalik on kõrvaltvaataja pilk. Kas see, mida ma proovin, katsetan, taotlen, ka paistab välja? Tunnen oma kolleege ja tean, mis neis peidus on – tahan, et nad võtaks mängust maksimumi ja leiaksid ise tee selle juurde.
See kõlab nagu pedagoogitöö. Oled ka seda teinud, lavakoolis näitlejameisterlikkust õpetanud.
Mulle väga meeldis see töö, mälestused on hästi positiivsed. Mulle inimesena see sobib. See inspireerib ja kütkestab – pusida inimese kallal, et saada kätte maksimaalselt hea tulemus, mida see inimene teha suudaks. Näitleja on mõnikord arg, ei julge ära teha kõike, mida ta sisimas tunneb, et võiks. Tahan julgustada proovima.
On ärevad ajad ja globaalsed mured, samas ei kao ka argipäev ja lähisuhted kuhugi. Mida sa teatri tegijana ja vaatajana teatrilt praegu ootad?
Ärevad ajad tekitavad nii tegijatel kui ka publikul erilisi ootusi, teravuspunkt on kohe kuskil mujal. Tundub, et iga materjal peab kuidagi eriti kõnetama, olema nii-öelda ajas. Kui sõda talvel algas, oli ka mul tunne, et mismoodi ma nüüd sellist igapäevast tükki lavastama hakkan, kas on õige aeg sellise asja jaoks, sest iga rakk peaks karjuma "ei sõjale". See ongi väga tähtis ja seda ei tohi ära unustada. Teater peabki kätt rohkem pulsil hoidma, aga teisest küljest janunevad inimesed kergema poole järele. Tsirkust ja leiba on vaja igal ajal, ka sõja ajal. Inimestel on vaja välja tulla, vaadata lugu, mis haarab, mis ei tuleta kogu aeg meelde maailmas toimuvaid õudusi. Ei saa üheta ega teiseta.
Loodan, et "Võõrad" kutsub inimesed lokaalsete, oma peresiseste teemade juurde. Kõige tähtsam on, et lugu puudutaks ja kõnetaks. Mingis mõttes on ju nii, et riigi heaolu sõltub inimeste heaolust, iseendaga toimetulekust. Mõne riigi eesotsas seisvad märatsejad on ilmselgelt inimesed, kes endaga toime ei tule. Nad peaksid seda tükki vaatama ja endalt küsima, mida nad on elus valesti teinud, kuidas ennast ravida. Kõik algab ikkagi üksikisikust. | Taavi Teplenkov: tsirkust ja leiba on vaja igal ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis laadi lugu "Võõrad" on?
Žanrilt on see puhtakujuline draama, nagu elus endaski ei ole puhtaid variante, vaid komöödia ja tragöödia võivad viie minuti jooksul korduvalt vahetuda. Ütleme, et see tükk on justkui komöödiasugemetega draama, mis lõpeb tragöödiaga. See, mis laval juhtub, ei ole mingi kauge seiklus, vaid võib juhtuda ka meiega.
Tegelased on inimesed nagu me kõik. Tavalised. Heal järjel, haritud, valdavalt keskealised, oma eluga teatud kaugusele jõudnud, üht-teist saavutanud ja kogenud. Keegi ei tegele enam väga eneseotsingutega, vaid üritavad lihtsalt ära elada. Laval on sõpruskond, kes käib juba aastaid omavahel läbi, korraldab üritusi ja pidusid. Lavastuses kogunetakse järjekordselt ühe paari juurde õhtusöögile, aga kujuneb nii, et saladused hakkavad ilmsiks tulema.
Mulle meeldib väga, et selles näidendis on kõik head inimesed. Keegi ei taha halba, kõik tegelikult armastavad ja austavad üksteist. Kõigist võib olla kahju ning kõigiga saab koos rõõmu tunda. Igaüks leiab lavastusest kellegi, kes tundub lähedane.
Ühelt poolt on tänapäeva inimesed üksildased. Paljudel pole, kellega mõtteid ja tundeid jagada, teisalt laotatakse sotsiaalmeedias oma elu liigagi palju laiali.
Ideaalis võikski lavastus panna mõtlema ja tekitada arutelu selle üle, kui palju me tegelikult tahame teise inimese – ka kõige lähema – saladusi teada saada, ning kui palju on mõistlik enda omi avaldada. Kas oleks parem, kui mingid asjad jääksid peitu ning kas ja kui palju meil endal selliseid saladusi on? Õigupoolest ei peagi see olema mingi saladus, pigem on tähtis privaatsuse tunne. Igas suhtes on nii, ükskõik kui kaua või vähe see kestnud on, et absoluutselt kõike ei saa jagada. Muidu suhted lihtsalt ei toimi.
Tark suhe on see, kus teatakse, mida öelda ja mida ütlemata jätta. Jäetakse ju rääkimata mitte ainult enda, vaid ka teise inimese kaitsmiseks. Selles tükis ütleb Bianca oma mehele Cosimole, et teineteisega tuleb küll kõigest rääkida, aga siiski vaid kõigest, mis suhtes oluline on.
Mida sa enne "Võõraid" lavastanud oled?
2007. aastal tegime Nargen Opera soovil Laulasmaa metsade vahel Andrus Kivirähki "Ulja neitsi". Ma ei tahtnud tookord reklaamida, et olen lavastaja – ei mäletagi, kas lõpuks ütlesime näitejuht või juhendaja. Oli erandolukord, paar nädalat aega, ja ohjasin siis näitlejannade truppi. Proovide juures olid nii Kivirähk kui ka Ülle Kaljuste ning Tõnu Kaljuste tegi muusikat. See oli rohkem nagu suvine rühmatöö.
Ühte asja küll mäletan: ma polnud varem aru saanud, kui paks nahk lavastajal olema peab. Igasugust kriitikat – olgu avalikku või kolleegide neljasilmajuttu – võtsin kohutavalt isiklikult ja mõtlesin, et ei taha end enam elu sees sellesse positsiooni panna. Kui näitlejale öeldakse, et oli kuidas oli, aga sina olid ju tubli, saad kergendustundega eemalduda, aga kui oled kogu protsessi juhtinud ja keegi ütleb kasvõi mõne väikse asja, tundus see nii uskumatult raske.
Miks siis ikkagi lavastajatöö jälle ette võtad?
Hendrik Toompere jr pöördus minu poole nii pool-möödaminnes, et kas ma pole mõelnud midagi lavastada. Mingi krõks käis mus läbi ja ütlesin, et jah, on kaks filmi, mida võiks ka teatris teha. Ise poleks elu sees julgenud pakkuma minna, aga naljaga pooleks sai see välja öeldud ja vastu võetud. Tunnistan, et mingis mõttes on kabuhirm, aga kui ma seda võimalust kasutanud ei oleks, poleks ma endale mitte kunagi andeks andnud.
Sulle on toeks pikaaegsetest headest kolleegidest trupp.
Trupp on tõesti kokku pandud sooviga, et oleksime mõttekaaslased ja ei tekiks iga tühja asja pärast üleliigset seletamist.
Oled 25 aastat näitleja olnud, teinud koostööd paljude erinevate lavastajatega ja küllap on kujunenud arusaam, milline on hea ja viljakas prooviprotsess.
Ei tea ju, kas see, mis on minu jaoks viljakas ja hea, on seda tingimata ka teistele. See, kas ma pean oma proove ja rolli õnnestunuks, sõltub paljudest asjaoludest – kas mulle on antud võimalus end uuest küljest näidata ja mugavustsoonist välja murda. See on tihtipeale prooviprotsessi ajal väga ebamugav, aga kui õnnestub, siis pärast mängides on väga tänuväärne. Lähen hea meelega õhtul mängima tükki, millest tean, et teen näitlejana midagi enda jaoks uut ja huvitavat.
Ideaalis tahangi seda oma näitlejatele pakkuda. Lavastajana ei ole mu eesmärk teatriuuendust läbi viia. Näitlejana tean, kui vajalik on kõrvaltvaataja pilk. Kas see, mida ma proovin, katsetan, taotlen, ka paistab välja? Tunnen oma kolleege ja tean, mis neis peidus on – tahan, et nad võtaks mängust maksimumi ja leiaksid ise tee selle juurde.
See kõlab nagu pedagoogitöö. Oled ka seda teinud, lavakoolis näitlejameisterlikkust õpetanud.
Mulle väga meeldis see töö, mälestused on hästi positiivsed. Mulle inimesena see sobib. See inspireerib ja kütkestab – pusida inimese kallal, et saada kätte maksimaalselt hea tulemus, mida see inimene teha suudaks. Näitleja on mõnikord arg, ei julge ära teha kõike, mida ta sisimas tunneb, et võiks. Tahan julgustada proovima.
On ärevad ajad ja globaalsed mured, samas ei kao ka argipäev ja lähisuhted kuhugi. Mida sa teatri tegijana ja vaatajana teatrilt praegu ootad?
Ärevad ajad tekitavad nii tegijatel kui ka publikul erilisi ootusi, teravuspunkt on kohe kuskil mujal. Tundub, et iga materjal peab kuidagi eriti kõnetama, olema nii-öelda ajas. Kui sõda talvel algas, oli ka mul tunne, et mismoodi ma nüüd sellist igapäevast tükki lavastama hakkan, kas on õige aeg sellise asja jaoks, sest iga rakk peaks karjuma "ei sõjale". See ongi väga tähtis ja seda ei tohi ära unustada. Teater peabki kätt rohkem pulsil hoidma, aga teisest küljest janunevad inimesed kergema poole järele. Tsirkust ja leiba on vaja igal ajal, ka sõja ajal. Inimestel on vaja välja tulla, vaadata lugu, mis haarab, mis ei tuleta kogu aeg meelde maailmas toimuvaid õudusi. Ei saa üheta ega teiseta.
Loodan, et "Võõrad" kutsub inimesed lokaalsete, oma peresiseste teemade juurde. Kõige tähtsam on, et lugu puudutaks ja kõnetaks. Mingis mõttes on ju nii, et riigi heaolu sõltub inimeste heaolust, iseendaga toimetulekust. Mõne riigi eesotsas seisvad märatsejad on ilmselgelt inimesed, kes endaga toime ei tule. Nad peaksid seda tükki vaatama ja endalt küsima, mida nad on elus valesti teinud, kuidas ennast ravida. Kõik algab ikkagi üksikisikust.
### Response:
Taavi Teplenkov: tsirkust ja leiba on vaja igal ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Arsenal läks kohtumist 20. minutil juhtima, suutis Brighton Heina põhjustatud penaltist seisu viigistada ja lõpuks võita kohtumise 3:1. Pärast kohtumist astus Heina kaitseks välja Arsenali peatreener Mikel Arteta.
"Ta on oma rahvuskoondise esiväravavaht, mis ei ole tema vanuses tavapärane. Ta vääris oma võimalust täielikult. Kui peaksin teda homme uuesti mängitama, siis teeksin seda. Kogemusi saab ainult mängides ning eksimused käivad jalgpalli juurde," kommenteeris peatreener Arsenali kodulehe vahendusel.
20-aastasest Heinast sai Mart Poomi, Ragnar Klavani ja Maksim Paskotši järel neljas Inglismaa kõrgliigaklubi eest väljakul käinud Eesti jalgpallur. | Arsenali peatreener: Hein vääris oma võimalust täielikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Arsenal läks kohtumist 20. minutil juhtima, suutis Brighton Heina põhjustatud penaltist seisu viigistada ja lõpuks võita kohtumise 3:1. Pärast kohtumist astus Heina kaitseks välja Arsenali peatreener Mikel Arteta.
"Ta on oma rahvuskoondise esiväravavaht, mis ei ole tema vanuses tavapärane. Ta vääris oma võimalust täielikult. Kui peaksin teda homme uuesti mängitama, siis teeksin seda. Kogemusi saab ainult mängides ning eksimused käivad jalgpalli juurde," kommenteeris peatreener Arsenali kodulehe vahendusel.
20-aastasest Heinast sai Mart Poomi, Ragnar Klavani ja Maksim Paskotši järel neljas Inglismaa kõrgliigaklubi eest väljakul käinud Eesti jalgpallur.
### Response:
Arsenali peatreener: Hein vääris oma võimalust täielikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joe Bideni administratsioon ei ole tahtnud anda Ukrainale kõrgtehnoloogilisi droone, kuigi Kiiev on neid palunud ning nende saatmist toetavad ka seadusandjad mõlemast USA suurparteist, toob The Wall Street Journal välja.
Pentagon oli Gray Eagle MQ-1C droonide tarnimise vastu, kuna Venemaa näeks seda eskalatsioonina. Konkreetsete droonidega võiks rünnata ka Venemaa pinnal asuvaid sihtmärke, kinnitasid lehele mitmed USA valitsusallikad ning teised asjaga kursis olevad isikud.
USA valitsusametnikud on samuti muretsenud, et USA droonitehnoloogia võib lahingute käigus vastase kätte langeda. Samas polnud sellised mured otsuse keskmes.
Nii demokraadid kui vabariiklased USA Kongressis on nõudnud, et USA saadaks Ukrainale Gray Eagle'i droone, mis suudavad püsida õhus üle 24 tunni. Septembris ärgitasid 17 seadusandjat ühiskirjas droonide tarnimist Ukrainale.
USA Ukraina-suunalise abiühingu Razom for Ukraine juhi Mykola Murskyj sõnul on ukrainlased näidanud, et nad on olnud vastutustundlikud sõjalise abi suhtes, mille USA on neile saatnud.
Võimalikust Gray Eagle'i droonide tarnest teatas juuni alguses Reuters.
Grey Eagle on tuntud drooni Predator USA armee versioon. Droon suudab endaga kaasas kanda kuni kaheksat Hellfire'i raketti.
Gray Eagle on mõõtmetelt suurem, kui Ukraina relvajõudude kasutatud Bayraktar TB-2 droon ning kaalub viimasest ka kolm korda rohkem. | USA ei ole eskalatsiooni kartes saatnud Ukrainale kõrgtehnoloogilisi droone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joe Bideni administratsioon ei ole tahtnud anda Ukrainale kõrgtehnoloogilisi droone, kuigi Kiiev on neid palunud ning nende saatmist toetavad ka seadusandjad mõlemast USA suurparteist, toob The Wall Street Journal välja.
Pentagon oli Gray Eagle MQ-1C droonide tarnimise vastu, kuna Venemaa näeks seda eskalatsioonina. Konkreetsete droonidega võiks rünnata ka Venemaa pinnal asuvaid sihtmärke, kinnitasid lehele mitmed USA valitsusallikad ning teised asjaga kursis olevad isikud.
USA valitsusametnikud on samuti muretsenud, et USA droonitehnoloogia võib lahingute käigus vastase kätte langeda. Samas polnud sellised mured otsuse keskmes.
Nii demokraadid kui vabariiklased USA Kongressis on nõudnud, et USA saadaks Ukrainale Gray Eagle'i droone, mis suudavad püsida õhus üle 24 tunni. Septembris ärgitasid 17 seadusandjat ühiskirjas droonide tarnimist Ukrainale.
USA Ukraina-suunalise abiühingu Razom for Ukraine juhi Mykola Murskyj sõnul on ukrainlased näidanud, et nad on olnud vastutustundlikud sõjalise abi suhtes, mille USA on neile saatnud.
Võimalikust Gray Eagle'i droonide tarnest teatas juuni alguses Reuters.
Grey Eagle on tuntud drooni Predator USA armee versioon. Droon suudab endaga kaasas kanda kuni kaheksat Hellfire'i raketti.
Gray Eagle on mõõtmetelt suurem, kui Ukraina relvajõudude kasutatud Bayraktar TB-2 droon ning kaalub viimasest ka kolm korda rohkem.
### Response:
USA ei ole eskalatsiooni kartes saatnud Ukrainale kõrgtehnoloogilisi droone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Energiasalv Pakri OÜ-le 2019. aastal väljastatud kehtiv hoonestusluba võimaldas rajada Paldiski lahte 500 MW võimsusega pump-hüdroakumulatsioonijaama
tehissaare ning veehaardetorustiku. Tehissaare veepealse osa suuruseks oli
määratud 57 242 ruutmeetrit, koos veealuse osaga kokku 100 000 ruutmeetrit.
Ehitusprojekti koostamise käigus viidi läbi täiendav keskkonnamõju hindamine, mille tulemusi arvestades taotles Energiasalv Pakri OÜ tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt (TTJA) kehtiva hoonestusloa tingimuste muutmist.
Hoonestusloa muutmise otsusega andis TTJA Energiasalv Pakri OÜ-le õiguse rajada Paldiski lahte tehissaar, mille veepealse osa külgede pikkus on 117 meetrit ning 190 meetrit. Tehissaare juurde rajatav veehaare koosneb kuuest võrakujulisest merepõhjas asuvast veevõtu-väljalasketorust läbimõõduga 3,3 m ning veevõtu sügavusega 10-15 meetrit. Hoonestusloaga koormatav ala vähenes mõnevõrra: ehitusaluseks pinnaks on 32 000 ruutmeetrit, millest veepealne osa 22 600 ruutmeetrit. Kokku on ehitise ehitusalune pind 44 100 ruutmeetrit.
Tehissaare eesmärk on veehaarderajatiste kaitsmine lainete ja jää purustava mõju eest ning ligipääsu võimaldamine veehaarde kontrollrajatistele. Saarele on kavandatud ka sadama kai ehitusaegseks materjalide transpordiks ja tehissaare teenindamiseks ekspluatatsiooni faasis.
Ettevõte Energiasalv Pakri OÜ on projektiga tegelenud alates 2008. aastast. | Pakri lahte tehissaare rajamise projekt liigub edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Energiasalv Pakri OÜ-le 2019. aastal väljastatud kehtiv hoonestusluba võimaldas rajada Paldiski lahte 500 MW võimsusega pump-hüdroakumulatsioonijaama
tehissaare ning veehaardetorustiku. Tehissaare veepealse osa suuruseks oli
määratud 57 242 ruutmeetrit, koos veealuse osaga kokku 100 000 ruutmeetrit.
Ehitusprojekti koostamise käigus viidi läbi täiendav keskkonnamõju hindamine, mille tulemusi arvestades taotles Energiasalv Pakri OÜ tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt (TTJA) kehtiva hoonestusloa tingimuste muutmist.
Hoonestusloa muutmise otsusega andis TTJA Energiasalv Pakri OÜ-le õiguse rajada Paldiski lahte tehissaar, mille veepealse osa külgede pikkus on 117 meetrit ning 190 meetrit. Tehissaare juurde rajatav veehaare koosneb kuuest võrakujulisest merepõhjas asuvast veevõtu-väljalasketorust läbimõõduga 3,3 m ning veevõtu sügavusega 10-15 meetrit. Hoonestusloaga koormatav ala vähenes mõnevõrra: ehitusaluseks pinnaks on 32 000 ruutmeetrit, millest veepealne osa 22 600 ruutmeetrit. Kokku on ehitise ehitusalune pind 44 100 ruutmeetrit.
Tehissaare eesmärk on veehaarderajatiste kaitsmine lainete ja jää purustava mõju eest ning ligipääsu võimaldamine veehaarde kontrollrajatistele. Saarele on kavandatud ka sadama kai ehitusaegseks materjalide transpordiks ja tehissaare teenindamiseks ekspluatatsiooni faasis.
Ettevõte Energiasalv Pakri OÜ on projektiga tegelenud alates 2008. aastast.
### Response:
Pakri lahte tehissaare rajamise projekt liigub edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jorja Smith "Rose Rouge (Joy Orbison Remix)"
Rõõm näha, et Jorja Smithi üks parimaid lugusid, mõni aasta tagasi ilmunud uusversioon St. Germaini "Rose Rouge'ist" on saanud värske glasuuri. Ja kui värvikirev see glasuur on! Seal segunevad UK funky, pehme amapiano ning vati sisse topitud dubstep. Imeilus.
Cakes da Killa "Ball And Chain"
Eks Cakes da Killa loomingus on ikka hetki, kus ta kaldub korra rohkem house 'i ja siis jälle rohkem hip-hop 'i poole, kuid tema värske albumi "Svengali" tipphetk "Ball and Chain" on täiesti uus suund tema loomingus: siin on olemas kõik see, mis teda defineerib, kuid see on kuidagi pahupidi pööratud ja kokku sulatatud, millest tuleb kokku üks selle aasta parimaid (potentsiaalseid) pophitte. Oleks vaid moodne raadiopop selline, siis vist midagi peale raadio ei kuulakski...
SZA "Shirt"
Aeg-ajalt unustan ära, miks mulle SZA ikkagi nii väga korda läheb, sest paberil tundub ta turvaline-tavaline nn seksi- RnB esindaja, kuid värske singel "Shirt" lükkab kõik need eelarvamused ümber: siin on milligrammi täpsusega välja kaalutud produktsioon ning mosaiikne biit, mille peale ta valab oma pehmet ning sulnist vokaalset kulda.
Galcher Lustwerk "Put On"
Hip-house 'i pioneer Galcher Lustwerk on tagasi ning teeb paljuski seda, mida on alati teinud. Aga ta on üks neid artiste, kes on oma muusikalise mudeli nii täpselt tööle pannud, et võikski vabalt iga paari nädala tagant mõne äravahetamiseni sarnase loo välja anda ja ma oleksin ikka õnnelik. "Put On" nõrgub cool 'ist ja swag 'ist, see on lugu kõigile neile, kes ei viitsi reede õhtul peole minna, aga tahavad ka suletud silmadega diivanil õõtsudes ette kujutada, et elu ei kihuta neist päriselt mööda.
Bert On Beats "Bugs Noise (feat. Gogdog)"
Tundub, et see Bert on Beatsi nn numbrialbumite sari läheb üha paremaks ning värske "SEVEN" võiks juba vabalt pälvida tähelepanu ka rahvusvahelises muusikapressis. Plaadi tipphetk on aga deformeeruv, muunduv ja väänduv "Bugs Noise": koos Gogdogiga valminud pala ei jää hetkekski seisma, isegi siis, kui pulseeriv krõbe techno-biit, toimuvad seal mingid väiksemad tõusud ja mõõnad, loo viimane kolmandik kaldub aga täiesti ootamatut suunas, kuhugi kosmose new wave 'i mängumaale. Misasi on üldse kosmose new wave, küsite? Nüüd saate teada.
Gorillaz "Baby Queen"
Viimastes Gorillaze singlitest on olnud palju stiihiat ja hullust. Värske singel "Baby Queen" on aga igati turgutav ja pehme sõit tähtede vahel, kergelt kosmilise varjundiga sündipop, mis nende mahuka diskograafia seisukohalt on ehk isegi tühine, kuid praegusel hetkel tundub see parim võimalik lugu, mida võiksime tahta. See lugu ronib külje alla ja ütleb: kõik on tegelikult hästi, ära muretse. Vahel sellest piisabki.
Brockhampton "Big Pussy"
Esimene amps Brockhamptoni peagi ilmuvalt albumilt, pärast mida pakivad nad asjad kokku ja lahkuvad areenilt. Ja mida siis sealt plaadilt oodata võib? "Big Pussy" on korraga hoogne spirituaal- jazz, paugutav kütteräpp ja lummavalt meloodiline salongi hip-hop. Värske singel ei mõjugi niivõrd tervikliku loona kui pigem sekserina, mis annab õrnalt aimu sellest hullusest, mida nad plaadil tegema hakkavad. Elame-näeme.
Jüri Pootsmann "Suveööde unetus"
Kogu oma senise karjääri on Jüri Pootsmann kõndinud pidevalt kitši piiril: ta ei karda olla pisut totakas ja pehme, samuti ei häbene ta lihtsat ja sirgjoonelist raadiopoppi. Aga samal ajal ei saa teda taandada suvaliseks raadiosüldiks, Pootsmanni loomingus – nagu ka värskes singlis – on alati jõuline autoripositsioon, selge nägemus tervikust, vaade maailmale läbi 80ndate kirkavärviliste prillide. Ja mis kõige olulisem: keset süvasügist ilmus suvehitt, mis loodetavasti peletab mõne vihmapilve minema.
Popidiot "Life in Rainbows"
Praegusel kriiside ajastul mõjub Popidioti naiivne süntpop otsekui palsam hingele! "Life in Rainbows" jätkab sealt, kus bändi tegemised viis-kuus aastat tagasi pooleli jäid: nad ei üritagi 21. sajandiga dialoogi astuda, vaid vaatavad ilma häbitundeta new wave 'i legendide poole ja purjetavad nende tuules ilusamasse homsesse.
Babyfather "1471 (feat. Tirzah)"
Vahel jääb tunne, et Dean Blunt meelega õrritab kuulajaid. Tema lood on justkui lühikesed ja suvalised killud, kistud välja suuremast tervikust ja siis kuidagi muuseas välja antud. Või isegi kogemata välja antud, jääb mulje, et seal on lõplik produktsioon tegemata, mõned kruvid ja mutrid logisevad ja kõik nurgad ei ole maha lihvitud. Aga just see ongi nende lugude võlu: ka "1471" koos Tirzah'ga ei jõua väsitama hakata, vaid näitab end korraks ja kaob siis sama kiirelt. Outsider pop parimas vormis.
Kuula kõiki lugusid: | Nädala parimad lood | Bert On Beats, Popidiot, SZA, Brockhampton jt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jorja Smith "Rose Rouge (Joy Orbison Remix)"
Rõõm näha, et Jorja Smithi üks parimaid lugusid, mõni aasta tagasi ilmunud uusversioon St. Germaini "Rose Rouge'ist" on saanud värske glasuuri. Ja kui värvikirev see glasuur on! Seal segunevad UK funky, pehme amapiano ning vati sisse topitud dubstep. Imeilus.
Cakes da Killa "Ball And Chain"
Eks Cakes da Killa loomingus on ikka hetki, kus ta kaldub korra rohkem house 'i ja siis jälle rohkem hip-hop 'i poole, kuid tema värske albumi "Svengali" tipphetk "Ball and Chain" on täiesti uus suund tema loomingus: siin on olemas kõik see, mis teda defineerib, kuid see on kuidagi pahupidi pööratud ja kokku sulatatud, millest tuleb kokku üks selle aasta parimaid (potentsiaalseid) pophitte. Oleks vaid moodne raadiopop selline, siis vist midagi peale raadio ei kuulakski...
SZA "Shirt"
Aeg-ajalt unustan ära, miks mulle SZA ikkagi nii väga korda läheb, sest paberil tundub ta turvaline-tavaline nn seksi- RnB esindaja, kuid värske singel "Shirt" lükkab kõik need eelarvamused ümber: siin on milligrammi täpsusega välja kaalutud produktsioon ning mosaiikne biit, mille peale ta valab oma pehmet ning sulnist vokaalset kulda.
Galcher Lustwerk "Put On"
Hip-house 'i pioneer Galcher Lustwerk on tagasi ning teeb paljuski seda, mida on alati teinud. Aga ta on üks neid artiste, kes on oma muusikalise mudeli nii täpselt tööle pannud, et võikski vabalt iga paari nädala tagant mõne äravahetamiseni sarnase loo välja anda ja ma oleksin ikka õnnelik. "Put On" nõrgub cool 'ist ja swag 'ist, see on lugu kõigile neile, kes ei viitsi reede õhtul peole minna, aga tahavad ka suletud silmadega diivanil õõtsudes ette kujutada, et elu ei kihuta neist päriselt mööda.
Bert On Beats "Bugs Noise (feat. Gogdog)"
Tundub, et see Bert on Beatsi nn numbrialbumite sari läheb üha paremaks ning värske "SEVEN" võiks juba vabalt pälvida tähelepanu ka rahvusvahelises muusikapressis. Plaadi tipphetk on aga deformeeruv, muunduv ja väänduv "Bugs Noise": koos Gogdogiga valminud pala ei jää hetkekski seisma, isegi siis, kui pulseeriv krõbe techno-biit, toimuvad seal mingid väiksemad tõusud ja mõõnad, loo viimane kolmandik kaldub aga täiesti ootamatut suunas, kuhugi kosmose new wave 'i mängumaale. Misasi on üldse kosmose new wave, küsite? Nüüd saate teada.
Gorillaz "Baby Queen"
Viimastes Gorillaze singlitest on olnud palju stiihiat ja hullust. Värske singel "Baby Queen" on aga igati turgutav ja pehme sõit tähtede vahel, kergelt kosmilise varjundiga sündipop, mis nende mahuka diskograafia seisukohalt on ehk isegi tühine, kuid praegusel hetkel tundub see parim võimalik lugu, mida võiksime tahta. See lugu ronib külje alla ja ütleb: kõik on tegelikult hästi, ära muretse. Vahel sellest piisabki.
Brockhampton "Big Pussy"
Esimene amps Brockhamptoni peagi ilmuvalt albumilt, pärast mida pakivad nad asjad kokku ja lahkuvad areenilt. Ja mida siis sealt plaadilt oodata võib? "Big Pussy" on korraga hoogne spirituaal- jazz, paugutav kütteräpp ja lummavalt meloodiline salongi hip-hop. Värske singel ei mõjugi niivõrd tervikliku loona kui pigem sekserina, mis annab õrnalt aimu sellest hullusest, mida nad plaadil tegema hakkavad. Elame-näeme.
Jüri Pootsmann "Suveööde unetus"
Kogu oma senise karjääri on Jüri Pootsmann kõndinud pidevalt kitši piiril: ta ei karda olla pisut totakas ja pehme, samuti ei häbene ta lihtsat ja sirgjoonelist raadiopoppi. Aga samal ajal ei saa teda taandada suvaliseks raadiosüldiks, Pootsmanni loomingus – nagu ka värskes singlis – on alati jõuline autoripositsioon, selge nägemus tervikust, vaade maailmale läbi 80ndate kirkavärviliste prillide. Ja mis kõige olulisem: keset süvasügist ilmus suvehitt, mis loodetavasti peletab mõne vihmapilve minema.
Popidiot "Life in Rainbows"
Praegusel kriiside ajastul mõjub Popidioti naiivne süntpop otsekui palsam hingele! "Life in Rainbows" jätkab sealt, kus bändi tegemised viis-kuus aastat tagasi pooleli jäid: nad ei üritagi 21. sajandiga dialoogi astuda, vaid vaatavad ilma häbitundeta new wave 'i legendide poole ja purjetavad nende tuules ilusamasse homsesse.
Babyfather "1471 (feat. Tirzah)"
Vahel jääb tunne, et Dean Blunt meelega õrritab kuulajaid. Tema lood on justkui lühikesed ja suvalised killud, kistud välja suuremast tervikust ja siis kuidagi muuseas välja antud. Või isegi kogemata välja antud, jääb mulje, et seal on lõplik produktsioon tegemata, mõned kruvid ja mutrid logisevad ja kõik nurgad ei ole maha lihvitud. Aga just see ongi nende lugude võlu: ka "1471" koos Tirzah'ga ei jõua väsitama hakata, vaid näitab end korraks ja kaob siis sama kiirelt. Outsider pop parimas vormis.
Kuula kõiki lugusid:
### Response:
Nädala parimad lood | Bert On Beats, Popidiot, SZA, Brockhampton jt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valikust leiab seekord tšehhi absurdihuumorit, eesti nüüdisluule klassikat, peent prantsuse proosat, argentiina novellikunsti, rootsi külamelanhooliat ja baltisaksa kulinaarseid naudinguid.
2023. aastal ilmuvad:
Zdeněk Jirotka "Saturnin", tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar, illustreerinud Adolf Born
Jüri Üdi, Joel Sang, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm "Närvitrükk", uustrüki saatesõna kirjutanud Mart Velsker
Marguerite Yourcenar "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik", prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Merike Riives
Jorge Luis Borges "Liivaraamat. Shakespeare'i mälu", hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid
Torgny Lindgren "Mao tee kalju peal", rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe, saatesõna kirjutanud Anu Saluäär
Carl Mothander "Kulinaarsed vested", rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Anu Saluäär
Raamatutest saab lähemalt lugeda Loomingu Raamatukogu kodulehelt. | Loomingu Raamatukogu kuldsari jätkab uuel aastal uue kuuikuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valikust leiab seekord tšehhi absurdihuumorit, eesti nüüdisluule klassikat, peent prantsuse proosat, argentiina novellikunsti, rootsi külamelanhooliat ja baltisaksa kulinaarseid naudinguid.
2023. aastal ilmuvad:
Zdeněk Jirotka "Saturnin", tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar, illustreerinud Adolf Born
Jüri Üdi, Joel Sang, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm "Närvitrükk", uustrüki saatesõna kirjutanud Mart Velsker
Marguerite Yourcenar "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik", prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Merike Riives
Jorge Luis Borges "Liivaraamat. Shakespeare'i mälu", hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid
Torgny Lindgren "Mao tee kalju peal", rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe, saatesõna kirjutanud Anu Saluäär
Carl Mothander "Kulinaarsed vested", rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Anu Saluäär
Raamatutest saab lähemalt lugeda Loomingu Raamatukogu kodulehelt.
### Response:
Loomingu Raamatukogu kuldsari jätkab uuel aastal uue kuuikuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inter lõi kolmapäeval Bolognale mõlemal poolajal kolm väravat. Külalismeeskond läks 22. minutil Charis Lykogiannise väravast juhtima, kuid neli minutit hiljem viigistas seisu Edin Dzeko ning enne poolajavile said jala valgeks ka Federico Dimarco ja Lautaro Martinez. Dimarco skooris teise poolaja alguses oma teise tabamuse ning lõpptulemust aitasid vormistada Hakan Calhanoglu ja Robin Gosens.
Võiduga möödus Inter liigatabelis nii Bergamo Atalantast kui ka AS Romast ja tõusis neljandale kohale. Atalanta kaotas võõrsil 2:1 Leccele ning Roma mängis võõral murul Sassuologa 1:1 viiki.
Hispaania kõrgliigas pidi Madridi Atletico tunnistama RCD Mallorca 1:0 paremust, kohtumise ainsa värava lõi 16. minutil Vedat Muriqi. Real Sociedad sai võõrsil 2:1 jagu Sevillast ning tõusis tabelis kolmandale kohale.
Norra koondislane Alexander Sörloth viis Sociedadi 20. minutil juhtima. 29. minutil näidati punast kaarti Sevilla kaitsjale Tanguy Nianzoule ja viis minutit hiljem poolkaitsjale Ivan Rakiticile. 36. minutil kasvatas Brais Mendez külaliste eduseisu. Minut enne pausi lõi Rafa Mir Sevilla eest ühe tagasi.
Sociedad hoiab 26 punktiga tabelis kolmandat kohta, Atletico on 24 punktiga kuuendal positsioonil.
Itaalia kõrgliiga tulemused:
Fiorentina - Salernitana 2:1
Milano Inter - Bologna 6:1
Torino - Sampdoria 2:0
Lecce - Bergamo Atalanta 2:1
Sassuolo - AS Roma 1:1
Hispaania kõrgliiga tulemused:
RCD Mallorca - Madridi Atletico 1:0
RCD Espanyol - Villareal CF 0:1
Sevilla - Real Sociedad 1:2
UD Almeria - Getafe CF 1:0 | Inter kõmmutas kuus väravat, Atletico sai üllatuskaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inter lõi kolmapäeval Bolognale mõlemal poolajal kolm väravat. Külalismeeskond läks 22. minutil Charis Lykogiannise väravast juhtima, kuid neli minutit hiljem viigistas seisu Edin Dzeko ning enne poolajavile said jala valgeks ka Federico Dimarco ja Lautaro Martinez. Dimarco skooris teise poolaja alguses oma teise tabamuse ning lõpptulemust aitasid vormistada Hakan Calhanoglu ja Robin Gosens.
Võiduga möödus Inter liigatabelis nii Bergamo Atalantast kui ka AS Romast ja tõusis neljandale kohale. Atalanta kaotas võõrsil 2:1 Leccele ning Roma mängis võõral murul Sassuologa 1:1 viiki.
Hispaania kõrgliigas pidi Madridi Atletico tunnistama RCD Mallorca 1:0 paremust, kohtumise ainsa värava lõi 16. minutil Vedat Muriqi. Real Sociedad sai võõrsil 2:1 jagu Sevillast ning tõusis tabelis kolmandale kohale.
Norra koondislane Alexander Sörloth viis Sociedadi 20. minutil juhtima. 29. minutil näidati punast kaarti Sevilla kaitsjale Tanguy Nianzoule ja viis minutit hiljem poolkaitsjale Ivan Rakiticile. 36. minutil kasvatas Brais Mendez külaliste eduseisu. Minut enne pausi lõi Rafa Mir Sevilla eest ühe tagasi.
Sociedad hoiab 26 punktiga tabelis kolmandat kohta, Atletico on 24 punktiga kuuendal positsioonil.
Itaalia kõrgliiga tulemused:
Fiorentina - Salernitana 2:1
Milano Inter - Bologna 6:1
Torino - Sampdoria 2:0
Lecce - Bergamo Atalanta 2:1
Sassuolo - AS Roma 1:1
Hispaania kõrgliiga tulemused:
RCD Mallorca - Madridi Atletico 1:0
RCD Espanyol - Villareal CF 0:1
Sevilla - Real Sociedad 1:2
UD Almeria - Getafe CF 1:0
### Response:
Inter kõmmutas kuus väravat, Atletico sai üllatuskaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui esiliigas palliv Põlva Arcwood oli oma koha juba varasemalt kindlustanud, siis kolmapäeval läksid koha eest võitlema HC Kehra/Horizon Pulp&Paper - SK Tapa/N.R. Energy, Põlva Serviti - Valga Käval ja Viljandi HC - Mistra. Kui Serviti ja Valga vahel olid asjad sisuliselt otsustatud, siis ülejäänud kahes paaris oli veel kaalul palju.
Viljandi suutis kätte võideldud edu hoida
Mistra ja Viljandi HC esimeses omavahelises kohtumises Arukülas nägime kahte väga eriilmelist poolaega, kui võõrustajate viieväralise poolaja edu suutsid külalised lõpuks kolmeväravaliseks võiduks keerata. Kolmapäevane kohtumine Viljandis algas sarnaselt pühapäevasele, kui Mistra haaras Enrico Antoni väravast 4:1 algedu. Mulgid suutsid aga siis kodupubliku trummide toel oma mängu käima saada ning 16. minutiks viskas Kristo Voika tabloole taas viigiseisu. Edasi kulgeti punkt-punktis ja esimesel perioodil jäi kahte tiimi lahutama vaid Hendrik Koksi viimase sekundi karistusvise, mis tõi Viljandi poolt vaadates seisuks 11:10.
Teise poolaja aja alguses oli Mistra hädas vastaste väravavahi Rasmus Otsa üle mängimisega, kui esimese kaheksa minutiga suudeti visata vaid üks värav. Nende õnneks ei olnud ka Viljandi resultatiivne ja vahe suuremaks ei veninud. Perioodi keskpaigaks suutsid aga võõrustajad oma edumaad kasvatada ja Kristo Voika tabamus tõi tabloole seisuks 17:14.
Koduvõistkond kontrollis matši ning kahe kohtumise kokkuvõttes püsiti mugavas eduseisus. Lõppseisuks jäi 22:21 ja kahe mängu kokkuvõttes oli Viljandi HC parem 46:42. Viljandi HC resultatiivseimad olid Kristo Voika ja Hendrik Koks viie väravaga. Mistra poolelt tabasid Rauno Aus ja Serhii Orlovskyi neljal korral.
SK Tapa ja HC Kehra pakkusid taas tõelise trilleri
HC Kehra ja SK Tapa/N.R. Energy kolmapäevane matš algas N.R Energy taktikepi all ja 11. minutil viis Ihor Berezhnyi nad 4:2 ette. Seejärel aga ärkasid ka Horizon Pulp&Paper mehed, kes viskasid järjest kolm väravat ning Alvar Soikka viis Kehra omakorda ühega peale. Esimese poolaja lõppu domineerisid kergelt külalised, kes pidevalt paari tabamusega peal püsisid. Kuigi minut enne garderoobi minekut tuli Tapa tagasi viigiseisule, viisid Indrek Normaku kaks väravat Kehra siiski 14:12 eduseisus kergele pausile.
Teise poolaja alguses leidis Kehra poolelt hea vormi Kristofer Liedemann, kes skooris nelja minuti jooksul kolm väravat ning külalised hoidsid kaheväravalist edu. Perioodi keskpaigaks aga tõi Kaspar Leesi tabamus võistkonnad taas viigiseisule ning oli selge, et finaalturniirile pääseja otsustavad käsipallis juba tuttavaks saanud "mängumeeste minutid". Palluritel olid närvil pingul, mida demonstreeris fakt, et 25. minutil anti otse punane kaart Kehrakate Anton Barouskile ning seitse minutit enne lõppu tabas sama saatus lääne-virulaste Marten Saart.
Kohtumine kulges väga võrdselt vaheldudes viigi ja Tapa eduseisu vahel. 54. minutil viis Vahur Oolup koduvõistkonna taas 26:25 ette, kuid vaid mõned hetked hiljem tõi David Mamporia tabloole taas viiginumbrid. Kehra väravavaht Siim Normak tabas järgmise värava ja tiimid võtsid korda mööda aega maha. Viimase minuti eel juhtis Pulp&Paper veel kokkuvõttes kahe punktiga. Võõrustajate poolelt teenisid veel punased kaardid Vahur Oolup ja Artur Morgenson.
Siis tabasid lääne-virulaste poolt Ilja Kosmirak ja Rail Ageni ning SK Tapa oli omakorda ühega peal. Viimasel hetkel oli Kehral veel võimalus mäng viigistada ning end finaalturniirile vedada, kuid võõrustajate värava suul tegi karistusviske tõrje Mikola Naum ja koduvõistkonna sai rõõmupidu alustada. Lõppskooriks jäi 28:27.
Nii edenes koondtulemusega 61:61 finaalturniirile siiski SK Tapa/N.R Energy, kes viskas võõral väljakul rohkem väravaid. SK Tapa resultatiivseimad olid Marten Saar, Kaspar Lees, Ilja Kosmirak ja Ihor Berezhnyi viie väravaga. HC Kehra poolelt tabasid Kristofer Liedemann, Tanel Vilks ja Sergio-Silver Kreegimaa neljal korral.
Eelnevalt mainitud tiimidega liituvad kaks Põlva võistkonda
Põlva Servitil oli Kalmer Mustingu sõnade kohaselt kolmapäeval vaid matši ära mängimise küsimus, kuna esimene omavaheline kohtumise oli võidetud koguni 64:16. Kuigi peatreener oli paljud pallurid koju jätnud jõutrenni rassima, siis ka korduskohtumises võitjas mingis küsimust ei tekkinud.
Põlvakad võitsid poolaja 28:10 ja lõppskooriks tegi Mathias Rebane 49:19. Kahe mängu kokkuvõttes oli Serviti parem 113:35. Valitseva karikavõitja resultatiivseimad olid Andris Celminš kümne ja Rebane üheksa väravaga. Valga Kävali poolelt tabas Kert Mõistus viiel korral.
Seega pääsesid 25. - 27. novembrini toimuvale karikavõistluste finaalturniirile Põlva Arcwood, kes oli juba eelnevalt alistanud HC Tallinna koondseisuga 60:53, Põlva Serviti, Viljandi HC ja SK Tapa/N.R Energy.
Finaalturniiri toimumise koht ning paarid selguvad hilisemal kuupäeval.
Karikavõistluste veerandfinaalide koondtulemused:
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper - SK Tapa/N.R. Energy 61:61 (34:33)
Põlva Serviti - Valga Käval 113:35 (64:16)
Mistra - Viljandi HC 46:42 (21:24)
Põlva Arcwood - HC Tallinn 60:53 (26:27) | Käsipalli karikavõistlustel selgusid finaalturniirile pääsejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui esiliigas palliv Põlva Arcwood oli oma koha juba varasemalt kindlustanud, siis kolmapäeval läksid koha eest võitlema HC Kehra/Horizon Pulp&Paper - SK Tapa/N.R. Energy, Põlva Serviti - Valga Käval ja Viljandi HC - Mistra. Kui Serviti ja Valga vahel olid asjad sisuliselt otsustatud, siis ülejäänud kahes paaris oli veel kaalul palju.
Viljandi suutis kätte võideldud edu hoida
Mistra ja Viljandi HC esimeses omavahelises kohtumises Arukülas nägime kahte väga eriilmelist poolaega, kui võõrustajate viieväralise poolaja edu suutsid külalised lõpuks kolmeväravaliseks võiduks keerata. Kolmapäevane kohtumine Viljandis algas sarnaselt pühapäevasele, kui Mistra haaras Enrico Antoni väravast 4:1 algedu. Mulgid suutsid aga siis kodupubliku trummide toel oma mängu käima saada ning 16. minutiks viskas Kristo Voika tabloole taas viigiseisu. Edasi kulgeti punkt-punktis ja esimesel perioodil jäi kahte tiimi lahutama vaid Hendrik Koksi viimase sekundi karistusvise, mis tõi Viljandi poolt vaadates seisuks 11:10.
Teise poolaja aja alguses oli Mistra hädas vastaste väravavahi Rasmus Otsa üle mängimisega, kui esimese kaheksa minutiga suudeti visata vaid üks värav. Nende õnneks ei olnud ka Viljandi resultatiivne ja vahe suuremaks ei veninud. Perioodi keskpaigaks suutsid aga võõrustajad oma edumaad kasvatada ja Kristo Voika tabamus tõi tabloole seisuks 17:14.
Koduvõistkond kontrollis matši ning kahe kohtumise kokkuvõttes püsiti mugavas eduseisus. Lõppseisuks jäi 22:21 ja kahe mängu kokkuvõttes oli Viljandi HC parem 46:42. Viljandi HC resultatiivseimad olid Kristo Voika ja Hendrik Koks viie väravaga. Mistra poolelt tabasid Rauno Aus ja Serhii Orlovskyi neljal korral.
SK Tapa ja HC Kehra pakkusid taas tõelise trilleri
HC Kehra ja SK Tapa/N.R. Energy kolmapäevane matš algas N.R Energy taktikepi all ja 11. minutil viis Ihor Berezhnyi nad 4:2 ette. Seejärel aga ärkasid ka Horizon Pulp&Paper mehed, kes viskasid järjest kolm väravat ning Alvar Soikka viis Kehra omakorda ühega peale. Esimese poolaja lõppu domineerisid kergelt külalised, kes pidevalt paari tabamusega peal püsisid. Kuigi minut enne garderoobi minekut tuli Tapa tagasi viigiseisule, viisid Indrek Normaku kaks väravat Kehra siiski 14:12 eduseisus kergele pausile.
Teise poolaja alguses leidis Kehra poolelt hea vormi Kristofer Liedemann, kes skooris nelja minuti jooksul kolm väravat ning külalised hoidsid kaheväravalist edu. Perioodi keskpaigaks aga tõi Kaspar Leesi tabamus võistkonnad taas viigiseisule ning oli selge, et finaalturniirile pääseja otsustavad käsipallis juba tuttavaks saanud "mängumeeste minutid". Palluritel olid närvil pingul, mida demonstreeris fakt, et 25. minutil anti otse punane kaart Kehrakate Anton Barouskile ning seitse minutit enne lõppu tabas sama saatus lääne-virulaste Marten Saart.
Kohtumine kulges väga võrdselt vaheldudes viigi ja Tapa eduseisu vahel. 54. minutil viis Vahur Oolup koduvõistkonna taas 26:25 ette, kuid vaid mõned hetked hiljem tõi David Mamporia tabloole taas viiginumbrid. Kehra väravavaht Siim Normak tabas järgmise värava ja tiimid võtsid korda mööda aega maha. Viimase minuti eel juhtis Pulp&Paper veel kokkuvõttes kahe punktiga. Võõrustajate poolelt teenisid veel punased kaardid Vahur Oolup ja Artur Morgenson.
Siis tabasid lääne-virulaste poolt Ilja Kosmirak ja Rail Ageni ning SK Tapa oli omakorda ühega peal. Viimasel hetkel oli Kehral veel võimalus mäng viigistada ning end finaalturniirile vedada, kuid võõrustajate värava suul tegi karistusviske tõrje Mikola Naum ja koduvõistkonna sai rõõmupidu alustada. Lõppskooriks jäi 28:27.
Nii edenes koondtulemusega 61:61 finaalturniirile siiski SK Tapa/N.R Energy, kes viskas võõral väljakul rohkem väravaid. SK Tapa resultatiivseimad olid Marten Saar, Kaspar Lees, Ilja Kosmirak ja Ihor Berezhnyi viie väravaga. HC Kehra poolelt tabasid Kristofer Liedemann, Tanel Vilks ja Sergio-Silver Kreegimaa neljal korral.
Eelnevalt mainitud tiimidega liituvad kaks Põlva võistkonda
Põlva Servitil oli Kalmer Mustingu sõnade kohaselt kolmapäeval vaid matši ära mängimise küsimus, kuna esimene omavaheline kohtumise oli võidetud koguni 64:16. Kuigi peatreener oli paljud pallurid koju jätnud jõutrenni rassima, siis ka korduskohtumises võitjas mingis küsimust ei tekkinud.
Põlvakad võitsid poolaja 28:10 ja lõppskooriks tegi Mathias Rebane 49:19. Kahe mängu kokkuvõttes oli Serviti parem 113:35. Valitseva karikavõitja resultatiivseimad olid Andris Celminš kümne ja Rebane üheksa väravaga. Valga Kävali poolelt tabas Kert Mõistus viiel korral.
Seega pääsesid 25. - 27. novembrini toimuvale karikavõistluste finaalturniirile Põlva Arcwood, kes oli juba eelnevalt alistanud HC Tallinna koondseisuga 60:53, Põlva Serviti, Viljandi HC ja SK Tapa/N.R Energy.
Finaalturniiri toimumise koht ning paarid selguvad hilisemal kuupäeval.
Karikavõistluste veerandfinaalide koondtulemused:
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper - SK Tapa/N.R. Energy 61:61 (34:33)
Põlva Serviti - Valga Käval 113:35 (64:16)
Mistra - Viljandi HC 46:42 (21:24)
Põlva Arcwood - HC Tallinn 60:53 (26:27)
### Response:
Käsipalli karikavõistlustel selgusid finaalturniirile pääsejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lia Tüür sündis 1944. aastal Muhus Tamse külas Sarapuu talus kalur Voldemar Tüüri ja musikaalse Olga Tüüri perekonda. Alghariduse omandas ta Muhus Tamse algkoolis ja Piiri koolis, 13-aastasena suundus õppima mandrile, kus õppis Viljandi II keskkoolis ja Vaeküla internaatkoolis.
Aastatel 1964–1969 õppis Tüür Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö erialal. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta aastatel 1971–1984 kombinaadis ARS autoritiraaži kunstnikuna, 1990–1993 Tallinna Kunstiülikooli metallikunsti kateedris õppejõuna ning aastatel 1999–2004 A-Galerii juhatajana. Periooditi tegutses ta ka vabakutselise kunstnikuna.
1978. aastal toimus Lia Tüüri isikunäitus Tallinna Kunstihoone salongis koos keraamik Ene-Mai Luuriga, 1998. aastal grupinäitus galeriis Sammas koos õpilaste Viktorija Lillemetsa ja Adolfas Šaulisega. Ta osales aastatel 1976–1989 vabariiklikel tarbekunstinäitustel ja Eesti Metallikunstnike Liidu aastanäitustel ning rahvusvahelistel näitustel Jablonecis, Moskvas ja Porvoos.
Tema töid leidub ETDM-i ja Moskva Tretjakovi Galerii kollektsioonis ning erakogudes. Lia Tüüri ehted on täpsed ja tundlikud ning ta pidas oluliseks ehte kvaliteeti ja vastupidavust. 1980. aastatel uuris ta põhjalikumalt vasegravüüri tehnikat ning kasutas seda tehnikat oma ehete loomisel. Ta oli üks A-Galerii asutajaliikmetest (1993), aidates sellega kaasa Eesti ehtekunsti järjepidevuse säilitamisele 1990. aastatel. | Suri ehtekunstnik Lia Tüür | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lia Tüür sündis 1944. aastal Muhus Tamse külas Sarapuu talus kalur Voldemar Tüüri ja musikaalse Olga Tüüri perekonda. Alghariduse omandas ta Muhus Tamse algkoolis ja Piiri koolis, 13-aastasena suundus õppima mandrile, kus õppis Viljandi II keskkoolis ja Vaeküla internaatkoolis.
Aastatel 1964–1969 õppis Tüür Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö erialal. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta aastatel 1971–1984 kombinaadis ARS autoritiraaži kunstnikuna, 1990–1993 Tallinna Kunstiülikooli metallikunsti kateedris õppejõuna ning aastatel 1999–2004 A-Galerii juhatajana. Periooditi tegutses ta ka vabakutselise kunstnikuna.
1978. aastal toimus Lia Tüüri isikunäitus Tallinna Kunstihoone salongis koos keraamik Ene-Mai Luuriga, 1998. aastal grupinäitus galeriis Sammas koos õpilaste Viktorija Lillemetsa ja Adolfas Šaulisega. Ta osales aastatel 1976–1989 vabariiklikel tarbekunstinäitustel ja Eesti Metallikunstnike Liidu aastanäitustel ning rahvusvahelistel näitustel Jablonecis, Moskvas ja Porvoos.
Tema töid leidub ETDM-i ja Moskva Tretjakovi Galerii kollektsioonis ning erakogudes. Lia Tüüri ehted on täpsed ja tundlikud ning ta pidas oluliseks ehte kvaliteeti ja vastupidavust. 1980. aastatel uuris ta põhjalikumalt vasegravüüri tehnikat ning kasutas seda tehnikat oma ehete loomisel. Ta oli üks A-Galerii asutajaliikmetest (1993), aidates sellega kaasa Eesti ehtekunsti järjepidevuse säilitamisele 1990. aastatel.
### Response:
Suri ehtekunstnik Lia Tüür |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakonda toetas novembris 32 ja EKRE-t 24 protsenti küsitlusele vastanutest. Kuu varem oli Reformierakonna toetus 29 ja EKRE-l 28 protsenti. Ehk Reformierakonnal õnnestus oma toetust kolme protsendipunkti võrra tõsta, samas kui EKRE-l see langes nelja protsendipunkti võrra.
Jätkus ka Keskerakonna toetuse langus, mida nüüd toetas rekordmadalal tasemel ehk neid toetab 11 protsenti valijatest. Vahetult enne Ukraina sõda jaanuaris oli Keskerakonna toetus veel 20 protsenti.
Keskerakonda edestas Turu-uuringute AS-i novembrikuises küsitluses napilt ka Eesti 200, mida toetas 12 protsenti. Sama suur oli parlamendivälise partei toetus ka oktoobris.
Toetust õnnestus tõsta Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal. Novembris oli nende toetus üheksa protsenti, kuu varem oli neil toetajaid seitse protsenti.
Samas langes Isamaa toetus oktoobri kaheksalt protsendilt novembris kuuele protsendile.
Rohelisi toetas Turu-uuringute AS-i küsitluses kaks ja Parempoolseid üks protsent valijatest.
Turu-uuringute küsitlusele vastas 880 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. 34 protsenti küsitlusele vastanutest ei osanud või ei soovinud oma poliitilist eelistust välja tuua. Turu-uuringute veaprotsent on pluss-miinus neli protsenti. Turu-uuringud viivad küsitluse läbi ainult veebipaneelis. | Turu-uuringud: Reformierakonna toetus tõusis, EKRE-l langes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakonda toetas novembris 32 ja EKRE-t 24 protsenti küsitlusele vastanutest. Kuu varem oli Reformierakonna toetus 29 ja EKRE-l 28 protsenti. Ehk Reformierakonnal õnnestus oma toetust kolme protsendipunkti võrra tõsta, samas kui EKRE-l see langes nelja protsendipunkti võrra.
Jätkus ka Keskerakonna toetuse langus, mida nüüd toetas rekordmadalal tasemel ehk neid toetab 11 protsenti valijatest. Vahetult enne Ukraina sõda jaanuaris oli Keskerakonna toetus veel 20 protsenti.
Keskerakonda edestas Turu-uuringute AS-i novembrikuises küsitluses napilt ka Eesti 200, mida toetas 12 protsenti. Sama suur oli parlamendivälise partei toetus ka oktoobris.
Toetust õnnestus tõsta Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal. Novembris oli nende toetus üheksa protsenti, kuu varem oli neil toetajaid seitse protsenti.
Samas langes Isamaa toetus oktoobri kaheksalt protsendilt novembris kuuele protsendile.
Rohelisi toetas Turu-uuringute AS-i küsitluses kaks ja Parempoolseid üks protsent valijatest.
Turu-uuringute küsitlusele vastas 880 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. 34 protsenti küsitlusele vastanutest ei osanud või ei soovinud oma poliitilist eelistust välja tuua. Turu-uuringute veaprotsent on pluss-miinus neli protsenti. Turu-uuringud viivad küsitluse läbi ainult veebipaneelis.
### Response:
Turu-uuringud: Reformierakonna toetus tõusis, EKRE-l langes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anonüümseks jäänud mehe sõnul väärkohtles teda 12-aastaselt tollase katoliku kiriku preester Peter Hullermann.
Hullermann oli preester Saksamaal, kel lubati jätkata preestriametis, kuigi kirikuisad, sh Joseph Ratzinger, teadsid kuidas mees on võtnud sihiks alaealised.
Endine paavst Benedictus võib kohtule vastata kirjalikult ning ei pruugi tulla füüsiliselt tunnistajapunkti, kuna ta asub Vatikanis, mis on suveräänne teokraatlik riik, kes ei ole sunnitud oma kodanikke välja andma.
Kohtuasi on avalikkuse ette jõudnud hoolimata asjaolust, et endine paavst on püüdnud aastaid hoida madalat profiili.
Alates 2013. aastast, mil Benedictus XVI paavstiametist loobus, on mees tegelenud põhiliselt palvustega Vatikani aedades asuvas majas.
Süüdistuste keskmes on periood aastast 1977 kuni aastani 1982, mil Ratzinger oli Müncheni ja Freisingi peapiiskop. Ratzinger valiti paavstiks aastal 2005.
Ühe Saksa advokaadibüroo teatel lubas Joseph Ratzinger Hullermannil kirikukogudust vahetada, kuigi tema vastu oli esitatud süüdistus 11-aastase poisi väärkohtlemises.
Süüdistuste keskmes on 1980. aastal toimunud peapiiskopkonna koosolek, kus Hullermanni juhtumit käsitleti.
Ratzinger on varem väitnud, et ta ei olnud koosolekul kohal.
Jaanuaris siiski tunnistas endine paavst, et viibis koosolekul, kuigi tema sõnul Hullermanni ümberpaigutamist ühest kirikukogudusest teise ei arutatud. | Ratzinger peab kohtus andma kinnimätsimise süüdistuste kohta selgitusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anonüümseks jäänud mehe sõnul väärkohtles teda 12-aastaselt tollase katoliku kiriku preester Peter Hullermann.
Hullermann oli preester Saksamaal, kel lubati jätkata preestriametis, kuigi kirikuisad, sh Joseph Ratzinger, teadsid kuidas mees on võtnud sihiks alaealised.
Endine paavst Benedictus võib kohtule vastata kirjalikult ning ei pruugi tulla füüsiliselt tunnistajapunkti, kuna ta asub Vatikanis, mis on suveräänne teokraatlik riik, kes ei ole sunnitud oma kodanikke välja andma.
Kohtuasi on avalikkuse ette jõudnud hoolimata asjaolust, et endine paavst on püüdnud aastaid hoida madalat profiili.
Alates 2013. aastast, mil Benedictus XVI paavstiametist loobus, on mees tegelenud põhiliselt palvustega Vatikani aedades asuvas majas.
Süüdistuste keskmes on periood aastast 1977 kuni aastani 1982, mil Ratzinger oli Müncheni ja Freisingi peapiiskop. Ratzinger valiti paavstiks aastal 2005.
Ühe Saksa advokaadibüroo teatel lubas Joseph Ratzinger Hullermannil kirikukogudust vahetada, kuigi tema vastu oli esitatud süüdistus 11-aastase poisi väärkohtlemises.
Süüdistuste keskmes on 1980. aastal toimunud peapiiskopkonna koosolek, kus Hullermanni juhtumit käsitleti.
Ratzinger on varem väitnud, et ta ei olnud koosolekul kohal.
Jaanuaris siiski tunnistas endine paavst, et viibis koosolekul, kuigi tema sõnul Hullermanni ümberpaigutamist ühest kirikukogudusest teise ei arutatud.
### Response:
Ratzinger peab kohtus andma kinnimätsimise süüdistuste kohta selgitusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise normaalaeg lõppes seisuga 0:0, ent 102. minutil viis Egzon Kryeziu esiliigaklubi juhtima. Piast tõi seepeale mängu Sappineni, kuid eestlase pingutustest ei piisanud ning vastu võeti 0:1 kaotus, vahendab Soccernet.ee.
Rumeenia karikavõistlustel oli võistlustules Mattias Käit, kelle koduklubi Bukaresti Rapid kaotas koduväljakul Constanta Faruli meeskonnale 0:2. Käit alustas kohtumist algkoosseisus. Rapid paikneb karikasarja C-alagrupis teisel kohal, mis tagaks edasipääsu järgmisesse vooru. | Sappinen pääses karikasarjas platsile, kuid Piast kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise normaalaeg lõppes seisuga 0:0, ent 102. minutil viis Egzon Kryeziu esiliigaklubi juhtima. Piast tõi seepeale mängu Sappineni, kuid eestlase pingutustest ei piisanud ning vastu võeti 0:1 kaotus, vahendab Soccernet.ee.
Rumeenia karikavõistlustel oli võistlustules Mattias Käit, kelle koduklubi Bukaresti Rapid kaotas koduväljakul Constanta Faruli meeskonnale 0:2. Käit alustas kohtumist algkoosseisus. Rapid paikneb karikasarja C-alagrupis teisel kohal, mis tagaks edasipääsu järgmisesse vooru.
### Response:
Sappinen pääses karikasarjas platsile, kuid Piast kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulja debüütalbum ilmus Chemical X Recordsi alt. Lisaks albumile avaldas Lolahol muusikavideo singlile "Cuntradiction".
Sel suvel avaldas Lolahol oma debüütsingli "Lock&Key". Enne debüüti Lolaholina ei olnud Leon muusika tegemisest eriti huvitatud ning ütles eelmisel aastal väljaandele Interview, et kuigi ta oskab laulda, ei hooli ta sellest eriti. "Võib-olla on see kodule liiga lähedal," sõnas ta toona. | Madonna tütar Lourdes Leon andis välja debüütalbumi "Go" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulja debüütalbum ilmus Chemical X Recordsi alt. Lisaks albumile avaldas Lolahol muusikavideo singlile "Cuntradiction".
Sel suvel avaldas Lolahol oma debüütsingli "Lock&Key". Enne debüüti Lolaholina ei olnud Leon muusika tegemisest eriti huvitatud ning ütles eelmisel aastal väljaandele Interview, et kuigi ta oskab laulda, ei hooli ta sellest eriti. "Võib-olla on see kodule liiga lähedal," sõnas ta toona.
### Response:
Madonna tütar Lourdes Leon andis välja debüütalbumi "Go" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uudised majanduslangusest, koondamistest ja toimetulekuraskustest on nüüdseks muutunud igapäevaseks. Riigi esmane väljakutse on pidurdada hinnatõusu, vähendada eesootava languse mõju ning panna Eesti majandus uuesti kasvama, kuid millegipärast seda ei tehta. Vastupidi, praeguste halbade otsustega muudetakse tulevik vältimatult raskemaks, kui see olla võiks.
Peame asjatundjaid usaldama
Pingelistel aegadel tuleb teha otsustavaid valikuid. Riigi juhid peavad olema teenäitajaks ning esimesena tunnistama, et oleme kõik, nii riik kui ka rahvas, jäänud pisut vaesemaks ning meil on tarvis kusagilt kokku hoida. Kõigil tuleb oma kulud üle vaadata, alates valitsussektorist ning lõpetades igaühe koduse majapidamisega.
Selle taustal ei mõju riigikogu menetluses olev "valimiste eelarveks" kutsutud eelnõu mitte ainult häbitu populismina, vaid kahjustab rängalt Eesti huve nii täna kui tulevikus. Riigieelarve aluseks võetud majandusprognoosi peavad ebarealistlikuks nii Eesti Pank kui ka valitsuse enda eelarvenõukogu.
Lisaks on riigi rahanduspoliitikat avalikkuses teravalt kritiseerinud ning selle jätkusuutmatuks tunnistanud mitmed juhtivad eksperdid.
Peame asjatundjaid usaldama ja neid kuulda võtma ka siis, kui uudised pole meeldivad. Sihitu rahakülv põhjustab aina suuremat inflatsiooni, suurendab ebaõiglust, süvendab Eesti inimeste toimetulekuraskusi, langetab riigi konkurentsivõimet ja toob kaasa pikaajalisi kulukaid kohustusi, mida me ei ole suutelised täitma.
Kõrge intressiga laenuraha toetusteks ja palgatõusudeks maksmine jätab ükskõik millisele järgmisele valitsusele ainult väga keerulised valikud: kas võtta kohustuste täitmiseks järjest enam laenu, tõsta makse või viia läbi valusaid kärpeid. Riigi ees seisvate probleemidega tuleb tegeleda kohe, mitte lükata neid järgmiste kanda.
Asjatundjate arvamuse eiramise tulemusena on Eesti ohtlikul kiirusel liikumas majanduskatastroofi poole ning meie 30 aastaga üles ehitatud edulugu on väga lähedal ajaloo õppetundide hulka kadumisele. Eesti riigieelarve struktuurne puudujääk süveneb ja võlakoorem kasvab ning samal ajal kõneleb iga uus majandusprognoos aina vältimatumast ja sügavamast majanduslangusest. Juba järgmisel aastal ületavad riigi kulud tulusid kahe miljardi euro võrra.
Lahendused
Lahendused rahakoti korrastamiseks ja meie riigile väärika tuleviku tagamiseks on olemas, kuid neist vaadatakse millegipärast mööda. Läbi Eesti riigi taasiseseisvumise järgse aja on erinevad valitsused suutnud majanduslanguse lähenedes käituda riigimehelikult ning rakendanud kärpepoliitikat. Muidugi tähendas see ebapopulaarseid otsuseid, kuid raskustele vaadati silma ning võeti vastutus. See andis meie riigile ja majandusele võimaluse ilma suurema taagata edasi minna ning väljuda kriisidest tugevama ja edukamana.
Esiteks tuleb kohe lõpetada populism ja eelarve kaudu valijate püüdmine. See tähendab tulumaksuvaba miinimumi tõusu edasi lükkamist, ebaõiglastest ja Eesti perede tegelikke vajadusi mitte arvestavatest 860-eurostest peretoetustest ja nn katuserahadest loobumist, tasuta ühistranspordi projekti lõpetamist ning laiemalt riigi jagatavate toetuste üleminekut andme- ja vajaduspõhiseks, et me avalikku raha sihitult laiali ei loobiks. Nii on võimalik kokku hoida sadu miljoneid eurosid maksumaksja raha.
"Hea põhimõte oleks, et uute õigusaktide rakendamine tuleb lahendada olemasoleva ametnike ressursiga."
Teiseks annab kriis hea võimaluse riigisektori korrastamiseks ning headel aegadel kogunenud ballastist vabanemiseks. Kohe tuleks algatada riigi tegevus- ja kuluaudit, peatada ametnikkonna kasv ja vajutada pidurit küsitava väärtusega õigusloome vohamisele. Hea põhimõte oleks, et uute õigusaktide rakendamine tuleb lahendada olemasoleva ametnike ressursiga. Mitte palgata neid kümnete kaupa juurde, nagu hiljuti seoses uute peretoetustega juhtus.
Kolmandaks on saabunud parim aeg käivitada pikalt oodatud riigireform, vähendades seeläbi haldus- ja tööjõukulusid, ning minna targale e-riigile kohaselt üle andmepõhisele riigihaldusele.
Selleks tuleb kattuvate ülesannetega ametid ühendada, koondada teenused inimeste tegelikest vajadustest lähtuvaks ning anda võimalikult palju ülesandeid üle erasektorile. Samuti tuleks käivitada riigiettevõtete erastamine ning kaasata senisest rohkem eraraha võtmeteenuste, nagu haridus ja meditsiin, pakkumisse. Nii saame riiki tervikuna tõhusamaks muuta ja pakkuda paremaid teenuseid just seal ja sellisel viisil, nagu inimesed neid päriselt vajavad.
Ennekõike valitsuse suutlikkusest teha asjakohaseid ja ettevaatavaid otsuseid sõltub meie inimeste vahetu heaolu, töökohtade säilimine, ettevõtete konkurentsivõime, julgeolek ning seeläbi kogu Eesti riigi tulevik. See on võimalik ainult läbi kulude kärpimise. | Lavly Perling: sügavast kriisist võib päästa vaid kokkuhoid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uudised majanduslangusest, koondamistest ja toimetulekuraskustest on nüüdseks muutunud igapäevaseks. Riigi esmane väljakutse on pidurdada hinnatõusu, vähendada eesootava languse mõju ning panna Eesti majandus uuesti kasvama, kuid millegipärast seda ei tehta. Vastupidi, praeguste halbade otsustega muudetakse tulevik vältimatult raskemaks, kui see olla võiks.
Peame asjatundjaid usaldama
Pingelistel aegadel tuleb teha otsustavaid valikuid. Riigi juhid peavad olema teenäitajaks ning esimesena tunnistama, et oleme kõik, nii riik kui ka rahvas, jäänud pisut vaesemaks ning meil on tarvis kusagilt kokku hoida. Kõigil tuleb oma kulud üle vaadata, alates valitsussektorist ning lõpetades igaühe koduse majapidamisega.
Selle taustal ei mõju riigikogu menetluses olev "valimiste eelarveks" kutsutud eelnõu mitte ainult häbitu populismina, vaid kahjustab rängalt Eesti huve nii täna kui tulevikus. Riigieelarve aluseks võetud majandusprognoosi peavad ebarealistlikuks nii Eesti Pank kui ka valitsuse enda eelarvenõukogu.
Lisaks on riigi rahanduspoliitikat avalikkuses teravalt kritiseerinud ning selle jätkusuutmatuks tunnistanud mitmed juhtivad eksperdid.
Peame asjatundjaid usaldama ja neid kuulda võtma ka siis, kui uudised pole meeldivad. Sihitu rahakülv põhjustab aina suuremat inflatsiooni, suurendab ebaõiglust, süvendab Eesti inimeste toimetulekuraskusi, langetab riigi konkurentsivõimet ja toob kaasa pikaajalisi kulukaid kohustusi, mida me ei ole suutelised täitma.
Kõrge intressiga laenuraha toetusteks ja palgatõusudeks maksmine jätab ükskõik millisele järgmisele valitsusele ainult väga keerulised valikud: kas võtta kohustuste täitmiseks järjest enam laenu, tõsta makse või viia läbi valusaid kärpeid. Riigi ees seisvate probleemidega tuleb tegeleda kohe, mitte lükata neid järgmiste kanda.
Asjatundjate arvamuse eiramise tulemusena on Eesti ohtlikul kiirusel liikumas majanduskatastroofi poole ning meie 30 aastaga üles ehitatud edulugu on väga lähedal ajaloo õppetundide hulka kadumisele. Eesti riigieelarve struktuurne puudujääk süveneb ja võlakoorem kasvab ning samal ajal kõneleb iga uus majandusprognoos aina vältimatumast ja sügavamast majanduslangusest. Juba järgmisel aastal ületavad riigi kulud tulusid kahe miljardi euro võrra.
Lahendused
Lahendused rahakoti korrastamiseks ja meie riigile väärika tuleviku tagamiseks on olemas, kuid neist vaadatakse millegipärast mööda. Läbi Eesti riigi taasiseseisvumise järgse aja on erinevad valitsused suutnud majanduslanguse lähenedes käituda riigimehelikult ning rakendanud kärpepoliitikat. Muidugi tähendas see ebapopulaarseid otsuseid, kuid raskustele vaadati silma ning võeti vastutus. See andis meie riigile ja majandusele võimaluse ilma suurema taagata edasi minna ning väljuda kriisidest tugevama ja edukamana.
Esiteks tuleb kohe lõpetada populism ja eelarve kaudu valijate püüdmine. See tähendab tulumaksuvaba miinimumi tõusu edasi lükkamist, ebaõiglastest ja Eesti perede tegelikke vajadusi mitte arvestavatest 860-eurostest peretoetustest ja nn katuserahadest loobumist, tasuta ühistranspordi projekti lõpetamist ning laiemalt riigi jagatavate toetuste üleminekut andme- ja vajaduspõhiseks, et me avalikku raha sihitult laiali ei loobiks. Nii on võimalik kokku hoida sadu miljoneid eurosid maksumaksja raha.
"Hea põhimõte oleks, et uute õigusaktide rakendamine tuleb lahendada olemasoleva ametnike ressursiga."
Teiseks annab kriis hea võimaluse riigisektori korrastamiseks ning headel aegadel kogunenud ballastist vabanemiseks. Kohe tuleks algatada riigi tegevus- ja kuluaudit, peatada ametnikkonna kasv ja vajutada pidurit küsitava väärtusega õigusloome vohamisele. Hea põhimõte oleks, et uute õigusaktide rakendamine tuleb lahendada olemasoleva ametnike ressursiga. Mitte palgata neid kümnete kaupa juurde, nagu hiljuti seoses uute peretoetustega juhtus.
Kolmandaks on saabunud parim aeg käivitada pikalt oodatud riigireform, vähendades seeläbi haldus- ja tööjõukulusid, ning minna targale e-riigile kohaselt üle andmepõhisele riigihaldusele.
Selleks tuleb kattuvate ülesannetega ametid ühendada, koondada teenused inimeste tegelikest vajadustest lähtuvaks ning anda võimalikult palju ülesandeid üle erasektorile. Samuti tuleks käivitada riigiettevõtete erastamine ning kaasata senisest rohkem eraraha võtmeteenuste, nagu haridus ja meditsiin, pakkumisse. Nii saame riiki tervikuna tõhusamaks muuta ja pakkuda paremaid teenuseid just seal ja sellisel viisil, nagu inimesed neid päriselt vajavad.
Ennekõike valitsuse suutlikkusest teha asjakohaseid ja ettevaatavaid otsuseid sõltub meie inimeste vahetu heaolu, töökohtade säilimine, ettevõtete konkurentsivõime, julgeolek ning seeläbi kogu Eesti riigi tulevik. See on võimalik ainult läbi kulude kärpimise.
### Response:
Lavly Perling: sügavast kriisist võib päästa vaid kokkuhoid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 5. novembril toimus viimast korda Sakala 3 teatrimajas Mark Monaki lavastatud tantsuetendus "Swinging party/Farewell". Laval tantsis tema loodud grupp Collective of Ivory, kelle koostöö Monakiga sai alguse DotE tantsustuudiost. Etendusega kanti läbi tantsu ja keha edasi põlvkondlikke muresid, hirme ja ängi. Koreograaf Mark Monak tahtis läbi sügavalt isiklike küsimuste saada üle tunnete avaldamisega kaasnevast valehäbist ja panna publik sellega silmitsi seisma.
Mark Monaki ja Collective of Ivory laiem eesmärk on kombata piire tantsu, etenduskunsti ja füüsilise teatri vahel ning "Swinging party/Farewell" oli nende esimene lavastus. Tegu oli rohkem enese emotsionaalse avamise praktikaga kui millegi serveerimisega publikule. Hiljem toimunud vestlusringile pani Mark Monak alguse ausa ülestunnistusega, et kaasaja ühiskonnas on endiselt emotsioonide välja näitamine taunitav ja uuris, miks me midagi ette ei võta. Selle küsimusega tegeletigi läbi etenduse, mistõttu oli osa protsessist koos tantsijatega iganädalasel kohtumisel oma mõtete ja tunnete jagamine – ehedalt ja otse. Nägin, kui suur rõhk oli asetatud nende arusaamadele, mistõttu tundusin enesele ebaviisakas, kui lõpuks ainult iseendale mõelda suutsin.
Väikeste sammude ja peatükkide kaupa hakati harutama lahti, kuidas me elame hirmude ja reeglite kinnistes kastides. Autor võttis üheks põhimõisteks sõna pelgupaik, mis etenduse kontekstis oli ära määratud piiride ja reeglitega ruum. See on mingil määral ka inimese baasvajadus ja alus selleks, et inimkond saaks üldse jätkusuutlikult toimida ja turvalisust kogeda. Selgelt defineeritud piirides ja reeglites tean, mis on mu roll, kuidas ma pean käituma ja kuhu minema. See hoiab valitsevat kaost organiseeritult korrastatuna ja ei lase langeda oma keeruliste tunnete kätte.
Miks see pelgupaik ikkagi nii palju ängi tekitab? Ma ootasin sellele vastust, tahtsin egoistlikult, et etendus mulle mingi selgituse või lohutuse iseenda eksistentsiaalsetele hädadele kandikul ette toob, aga olin täielikult tühjaks imetud. Olla pelgupaigata ehk astuda välja teiste poolt määratud raamidest on elamine teadmisega, et leppida tuleb üksinduse, mittemõistmise ja valuga. Mulle tundus, et ka autor ja tantsijad jõudsid selle järelduseni. Nad jagasid oma eksistentsialistlikku arusaama vaatajaga, mille kohaselt on valu ja äng osa elust, mida kõik peavad kogema. Ilmselt näib paljude jaoks antud etendus ning ka siinne tekst lihtsalt üleliigse tundlemisena, mis mõjub lapsiku ja lihtlabasena. Mõistsin hiljem, et lavastuse vaatamise eelduseks oligi vajalik teatud eraeluline eksistentsiaalne kriis, mis on segatud pimeda sügise melanhooliaga. Ma ei oska öelda, kas teistsuguses hetkeseisus oleks tekkinud sama elamus.
Etendus mängis väga palju tekstiga ja toimis kui tervik, mis oli sarnaselt teksti olemusele tugevalt ajaliselt ja ruumiliselt piiritletud. Seal väljendus teatud korrastatud struktuur, kuna aeg jagunes peatükkideks ning iga peatükk esitas küsimuse – mulle tundus, et nii tantsijatele kui publikule. Mida ma ihaldan veel rohkem? Mida ma endiselt püüan endale tõestada? Millal oli see hetk, kui ma mõistsin, et ma pole nähtamatu? Kuidas ma kirjeldaksin ühe sõnaga armunud olemist? Need on vaid osad küsimused, mis mulle kõige rohkem haiget tegid. Ja pididki tegema.
Need küsimused tekitasid ruumis olukorra, kus klassikaliselt teatrisaalis tekkiv jagunemine publiku ja etendaja vahel hakkas samm-sammult hägunema. Sellist tüüpi kaheksjagunemisest kirjeldas Juri Lotman oma 1981. aastal avaldatud artiklis "Lavasemiootika". Ta jaotas teatriruumi kaheks ja nimetas neid tinglikult lavaks (näitlejad) ja saaliks (publik). Seal ruumis tekib automaatselt opositsiooniline olemise-mitteolemise suhe ehk kui etendus hakkab, lakkab saal vaataja jaoks olemast. Sellega käib kaasas tähenduslik-mittetähenduslik vahekord ehk see, mis on etenduse ajal laval, on tähenduslik ja saal on mittetähenduslik. Tänapäeval kohtab seda muidugi harva. On vähe etendusi, kus on raske ignoreerida kõrval istuvaid vaatajaid ja saali. Ja ka "Swinging party/Farewell" etendusel tähendas küsimuste suunamine publikusse, et vaatajana tundsin tugevalt teisi enda kõrval. Mu fookus ei olnud sajaprotsendiliselt laval, vaid tegu oli mingi ühise aktsiooniga, kus minu ja ülejäänud publiku roll on koos oma peas nendele küsimustele mõelda ja Margiga dialoogi minna. Ehk kui füüsiliselt olime me vaatajatena tantsijatest ruumis eraldatud, siis mentaalses ruumis eksisteerisime koos.
Põhirõhk oli etenduses korduvusel. Kuigi muusika, tantsijate asetus ning kehalised väljendused vahetusid, jäi terve etenduse vältel püsima kordumise motiivid – kõik liigutused, kukkumised ja ülestõusmised toimisid ühtse struktuurina. Positsioonide ja meloodiate vahetusel ei tekkinud eraldumist eelnevast, vaid iga kombinatsioon oli jätk eelnevale. Lavaline liikumine lähtus suures plaanis ringi motiivist või horisontaalselt ühte suunda püüdlemist. See kõneles selgelt valu, hirmude ja ängi lõpmatusest, selle alatisest taasilmumisest. Tantsija kukkus ja kukkus veel uuesti. See tekitas ebamugavust ja pani samal ajal vaatama romantiliselt inimese hädisust.
Etenduse kulminatsiooniks oli moment, kui tantsijad hakkasid järjest kõige ees seisvale inimesele liiva pähe kallama. Liiva kukkumine muudkui kordus ja tundus, et ei lõppe mitte kunagi. Lavastaja kasutas oskuslikult voolavat materjali sümbolina ängile, väljaspoolt peale surutud arusaamadele, mis inimest raamides hoiavad. Liiva kallamisega kaasnes ka tantsijate omavaheline suhtlus, kus igal etendusel sosistati erinevale inimesele kõike seda, mida on valus kuulda või mida ta ei ole valmis kuulma. Ja vaatajale ei olnud vaja sosistadagi, sest autori esitatud küsimused olid juba piisavad.
Kuigi Mark Monak tegeles läbi pika protsessi tantsijatega suhete tugevdamisega, oli etenduse teine eesmärk selgelt suunatud vaatajale, et anda talle küsimusi eneseanalüüsiks. Etenduse tundelisus ja suurte emotsioonidega tegelemine väljendasid nii minu kui autori mingit suuremat põlvkondlikku dilemmat. Ühest küljest oleme me emotsionaalselt intelligentsemad ja avameelsemad kui mõni teine põlvkond eales varem, kuid seda raskemaks muutub seejärel olemine keskkonnas, kus tunnete näitamine ja enese paljastamine on tabu. Mulle läks korda idee tantsust kui mingist teraapiavormist, mis suurte eluliste küsimustega tegeleda aitab. Loodan, et Collective of Ivory omavaheliste suhete tugevdamine ja kooskasvamine jätkub uute lavastuse näol. | Arvustus. "Swinging party/Farewell": miks pelgupaik ikkagi nii palju ängi tekitab? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
5. novembril toimus viimast korda Sakala 3 teatrimajas Mark Monaki lavastatud tantsuetendus "Swinging party/Farewell". Laval tantsis tema loodud grupp Collective of Ivory, kelle koostöö Monakiga sai alguse DotE tantsustuudiost. Etendusega kanti läbi tantsu ja keha edasi põlvkondlikke muresid, hirme ja ängi. Koreograaf Mark Monak tahtis läbi sügavalt isiklike küsimuste saada üle tunnete avaldamisega kaasnevast valehäbist ja panna publik sellega silmitsi seisma.
Mark Monaki ja Collective of Ivory laiem eesmärk on kombata piire tantsu, etenduskunsti ja füüsilise teatri vahel ning "Swinging party/Farewell" oli nende esimene lavastus. Tegu oli rohkem enese emotsionaalse avamise praktikaga kui millegi serveerimisega publikule. Hiljem toimunud vestlusringile pani Mark Monak alguse ausa ülestunnistusega, et kaasaja ühiskonnas on endiselt emotsioonide välja näitamine taunitav ja uuris, miks me midagi ette ei võta. Selle küsimusega tegeletigi läbi etenduse, mistõttu oli osa protsessist koos tantsijatega iganädalasel kohtumisel oma mõtete ja tunnete jagamine – ehedalt ja otse. Nägin, kui suur rõhk oli asetatud nende arusaamadele, mistõttu tundusin enesele ebaviisakas, kui lõpuks ainult iseendale mõelda suutsin.
Väikeste sammude ja peatükkide kaupa hakati harutama lahti, kuidas me elame hirmude ja reeglite kinnistes kastides. Autor võttis üheks põhimõisteks sõna pelgupaik, mis etenduse kontekstis oli ära määratud piiride ja reeglitega ruum. See on mingil määral ka inimese baasvajadus ja alus selleks, et inimkond saaks üldse jätkusuutlikult toimida ja turvalisust kogeda. Selgelt defineeritud piirides ja reeglites tean, mis on mu roll, kuidas ma pean käituma ja kuhu minema. See hoiab valitsevat kaost organiseeritult korrastatuna ja ei lase langeda oma keeruliste tunnete kätte.
Miks see pelgupaik ikkagi nii palju ängi tekitab? Ma ootasin sellele vastust, tahtsin egoistlikult, et etendus mulle mingi selgituse või lohutuse iseenda eksistentsiaalsetele hädadele kandikul ette toob, aga olin täielikult tühjaks imetud. Olla pelgupaigata ehk astuda välja teiste poolt määratud raamidest on elamine teadmisega, et leppida tuleb üksinduse, mittemõistmise ja valuga. Mulle tundus, et ka autor ja tantsijad jõudsid selle järelduseni. Nad jagasid oma eksistentsialistlikku arusaama vaatajaga, mille kohaselt on valu ja äng osa elust, mida kõik peavad kogema. Ilmselt näib paljude jaoks antud etendus ning ka siinne tekst lihtsalt üleliigse tundlemisena, mis mõjub lapsiku ja lihtlabasena. Mõistsin hiljem, et lavastuse vaatamise eelduseks oligi vajalik teatud eraeluline eksistentsiaalne kriis, mis on segatud pimeda sügise melanhooliaga. Ma ei oska öelda, kas teistsuguses hetkeseisus oleks tekkinud sama elamus.
Etendus mängis väga palju tekstiga ja toimis kui tervik, mis oli sarnaselt teksti olemusele tugevalt ajaliselt ja ruumiliselt piiritletud. Seal väljendus teatud korrastatud struktuur, kuna aeg jagunes peatükkideks ning iga peatükk esitas küsimuse – mulle tundus, et nii tantsijatele kui publikule. Mida ma ihaldan veel rohkem? Mida ma endiselt püüan endale tõestada? Millal oli see hetk, kui ma mõistsin, et ma pole nähtamatu? Kuidas ma kirjeldaksin ühe sõnaga armunud olemist? Need on vaid osad küsimused, mis mulle kõige rohkem haiget tegid. Ja pididki tegema.
Need küsimused tekitasid ruumis olukorra, kus klassikaliselt teatrisaalis tekkiv jagunemine publiku ja etendaja vahel hakkas samm-sammult hägunema. Sellist tüüpi kaheksjagunemisest kirjeldas Juri Lotman oma 1981. aastal avaldatud artiklis "Lavasemiootika". Ta jaotas teatriruumi kaheks ja nimetas neid tinglikult lavaks (näitlejad) ja saaliks (publik). Seal ruumis tekib automaatselt opositsiooniline olemise-mitteolemise suhe ehk kui etendus hakkab, lakkab saal vaataja jaoks olemast. Sellega käib kaasas tähenduslik-mittetähenduslik vahekord ehk see, mis on etenduse ajal laval, on tähenduslik ja saal on mittetähenduslik. Tänapäeval kohtab seda muidugi harva. On vähe etendusi, kus on raske ignoreerida kõrval istuvaid vaatajaid ja saali. Ja ka "Swinging party/Farewell" etendusel tähendas küsimuste suunamine publikusse, et vaatajana tundsin tugevalt teisi enda kõrval. Mu fookus ei olnud sajaprotsendiliselt laval, vaid tegu oli mingi ühise aktsiooniga, kus minu ja ülejäänud publiku roll on koos oma peas nendele küsimustele mõelda ja Margiga dialoogi minna. Ehk kui füüsiliselt olime me vaatajatena tantsijatest ruumis eraldatud, siis mentaalses ruumis eksisteerisime koos.
Põhirõhk oli etenduses korduvusel. Kuigi muusika, tantsijate asetus ning kehalised väljendused vahetusid, jäi terve etenduse vältel püsima kordumise motiivid – kõik liigutused, kukkumised ja ülestõusmised toimisid ühtse struktuurina. Positsioonide ja meloodiate vahetusel ei tekkinud eraldumist eelnevast, vaid iga kombinatsioon oli jätk eelnevale. Lavaline liikumine lähtus suures plaanis ringi motiivist või horisontaalselt ühte suunda püüdlemist. See kõneles selgelt valu, hirmude ja ängi lõpmatusest, selle alatisest taasilmumisest. Tantsija kukkus ja kukkus veel uuesti. See tekitas ebamugavust ja pani samal ajal vaatama romantiliselt inimese hädisust.
Etenduse kulminatsiooniks oli moment, kui tantsijad hakkasid järjest kõige ees seisvale inimesele liiva pähe kallama. Liiva kukkumine muudkui kordus ja tundus, et ei lõppe mitte kunagi. Lavastaja kasutas oskuslikult voolavat materjali sümbolina ängile, väljaspoolt peale surutud arusaamadele, mis inimest raamides hoiavad. Liiva kallamisega kaasnes ka tantsijate omavaheline suhtlus, kus igal etendusel sosistati erinevale inimesele kõike seda, mida on valus kuulda või mida ta ei ole valmis kuulma. Ja vaatajale ei olnud vaja sosistadagi, sest autori esitatud küsimused olid juba piisavad.
Kuigi Mark Monak tegeles läbi pika protsessi tantsijatega suhete tugevdamisega, oli etenduse teine eesmärk selgelt suunatud vaatajale, et anda talle küsimusi eneseanalüüsiks. Etenduse tundelisus ja suurte emotsioonidega tegelemine väljendasid nii minu kui autori mingit suuremat põlvkondlikku dilemmat. Ühest küljest oleme me emotsionaalselt intelligentsemad ja avameelsemad kui mõni teine põlvkond eales varem, kuid seda raskemaks muutub seejärel olemine keskkonnas, kus tunnete näitamine ja enese paljastamine on tabu. Mulle läks korda idee tantsust kui mingist teraapiavormist, mis suurte eluliste küsimustega tegeleda aitab. Loodan, et Collective of Ivory omavaheliste suhete tugevdamine ja kooskasvamine jätkub uute lavastuse näol.
### Response:
Arvustus. "Swinging party/Farewell": miks pelgupaik ikkagi nii palju ängi tekitab? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kaja Kallas, Lea Danilson-Järg ja Madis Kallas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kaja Kallas, Lea Danilson-Järg ja Madis Kallas | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhkpadi, millelt lendu tõusta. Karin Allik vestles Jaak Printsiga
Usutavasti ma ei liialda, kui väidan, et EMTA lavakunstikool on Eestis üks müstifitseeritumaid õppeasutusi. Pinev konkurents, mainekas vilistlaskond ja eestlaste üldine teatriimetlus loovad kooli ümber maagilise aura, mida kannustab ka asjaolu, et õpe toimub küllaltki väikeses ringis ning kahel esimesel aastal publiku silme alt eemal. Nõnda võibki teinekord jääda mulje, et koolis sünnib mingi müstiline metamorfoos: uksest astuvad tavalised noored sisse ning hiljem valmis teatritegijad välja. Tegelikult on lugu palju maisem. "Ilma katkematu tööta iseenda kallal edasiminekut ei toimu," ütleb lavakunstikooli XXXI lennu juhendaja Jaak Prints.
Printsi juhendatud kursuse esimene diplomilavastus "Tiit Pagu", mis esietendus oktoobris Tallinna Linnateatris, annabki põhjuse heita valgust XXXI lennu õppeaastatele, näitlikustamaks katkematut tööd lavakunstikoolis.
Vene ühiskonna põhivektor on apaatia Valle-Sten Maiste intervjueeris Mihhail Truninit
"Venemaaga seonduvalt kogeme praegu palju raevu ja agressiooni ja tulevik on tume. Režiimi langemise tõenäosust võib võrrelda maavärinaga: igal ajahetkel on ta äärmiselt vähetõenäoline, kuid ometi see mõnikord juhtub," arvab vene filoloog Mihhail Trunin.
Mitte tuhkatriinulugu, vaid antiiktragöödia. Pille Riin Larm intervjueeris Kristina Sabaliauskaitėt
Hea ajaloolise romaani vältimatud komponendid on kindlasti haarav narratiiv ja ajalooline usutavus, aga ka ajatu sõnum ja autori keeleanne. Leedu autori Kristina Sabaliauskaitė diloogia "Peetri keisrinna" puhul on kõik need tingimused täidetud. Vähe sellest: lisagem uudne vaatenurk pealtnäha tuttavale teemale, teksti ebatavaliselt tugev aistingulisus, üha kasvav päevakajalisus ja veel mingi sõnastamatu koostisosa. Mis siis imestada, et "Peetri keisrinnast" on saanud nähtus. Tiina Katteli vahendusel on nähtusele osaks langenud ebatavaline menu ka Eestis. Uurisin romaani fenomeni kohta selle autorilt Kristina Sabaliauskaitėlt.
Märkamatu töö. Indrek Sirkel intervjueeris Linda van Deursenit
26. oktoobril pidas kunstiakadeemia aulas avatud loengu Hollandi graafiline disainer Linda van Deursen. 1987. aastal asutas ta koos Armand Mevisega nüüdseks maailmakuulsa disainistuudio Mevis en van Deursen, mille klientideks on olnud muu hulgas Amsterdami Stedelijki kunstimuuseum, Kasseli "Documenta 14", Berliini Haus der Kulturen der Welt, Chicago kaasaegse kunsti muuseum, Rotterdami arhitektuuribiennaal ja Veneetsia arhitektuuribiennaal.
Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta 28. jaanuaril.
Leele Välja: Muusikutele paradiis, linnaruumile tühjad pihud
Muusika- ja balletikooli uue hoone välisilme on idee teostamisel kannatada saanud, kuid seest leiab nii majesteetlikkust kui ka kodutunnet.
Igal aastal valmib mitu haridushoonet ja on rõõm tõdeda, et enamik neist pälvib tähelepanu ka arhitektuuriringkondades, jõuab preemianominentide hulka ja saab rikkaliku kajastuse ka ajakirjanduses. Kvaliteetne õpiruum hakkab muutuma normaalsuseks. Oma jõulise panuse annab sellesse ka Muba.
Tristan Priimägi: Õuduste sümfoonia
Kui BramStoker avaldas 1897. aastal romaani "Dracula", siis ei osanud ta ilmselt arvata, et toob kogu maailma teadvusse koletisemüüdi – vampiirid –, mida ekspluateeritakse edukalt veel tänase päevani väga erinevates vormides. Filmikunstis sirgus saatuse tahtel Dracula sugupuust lausa kaks oksa, mis kuuluvad küll ühe puu külge, ent on võrdlemisi erinevad – Dracula ja Nosferatu.
German Golub: Kui vanad inimesed avastavad TikToki
28. oktoobril ilmus Sirbis intervjuu Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepaga. Tema kommentaarid andsid aimu EFI tegelikust suhtumisest nii noortesse filmitegijatesse kui ka Eesti ainsasse filmikooli BFM-i ehk Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti. Jääb mulje, justkui oleks Eestis säilinud tava mitte hakata eesriiet eest tõmbama, kui jutt puudutab ülemusi ja/või institutsioone, kellest sõltub sinu koht või töö valdkonnas. Mina kui noor Eesti režissöör ja BFM-i filmikunsti eriala vilistlane ei tohi ega taha selliste sõnumite järel vaikida.
Aija Sakova: Teadusraamatukogu kui ajatu ruum ja muutuste kiirendi
Kujutlege, et te saabute pikemalt Ameerika-reisilt mõnda Euroopa linna, olgu selleks Vilnius, Regensburg, Leiden, Tartu või Tallinn. Te jalutate Euroopa linna südames vanade majade keskel ja tajute korraga sealset aja- ja kultuurilugu, selle paiga vanust ja juuri. Need on linnad, kus on elatud, kaubeldud, haridust omandatud ja raamatuid trükitud sajandeid.
Esimesed trükikojad asutati Tartus ja Tallinnas 1630. aastatel.
Kurmo Konsa: Mängumaailmadest Matrixisse
Kuigi võidakse arvata, et midagi enamat Googleʼist, Facebookist ja õppivatest algoritmidest ei saagi olla ja et need jäävad meiega igaveseks, pole see kindlasti nii. Viimasel ajal on suure tähelepanu all virtuaalreaalsus ja metaversumid. Vähemalt arvutitehnoloogiate ajaskaalas ammusest ajast tuntud tehnikale andis uue tuule tiibadesse Facebooki juhi Mark Zuckerbergi avaldus 2021. aasta oktoobris, et firma nimetatakse ümber Metaks ja keskendutakse virtuaalreaalse metaversumi loomisele ning kuigi Meta kaotab oma metaversumisse panustades rohkem kui kunagi varem, käsib Zuckerberg investoritel ja töötajatel ennast usaldada.
Margus Ott: Argidialektika XII. Hargmeie
Olen sinuga rängas tülis. Ründame teineteist sõnade ja kehaga. Tundub, et sa oled täiesti eraldi, väline, minu piiri taga. Ja et mina olen sinu suhtes täiesti väline, s.t üleni ja täielikult iseenda sees, oma piiri sees. Piir jagab meid kahte lehte, sina seal ja mina siin.
Arvustamisel
Tauno Vahteri romaan "Hea venelane"
almanahh "No More Amber"
nüüdismuusika festival "Afekt"
ERSO "Audiospaa" sarja kontsert "BacktotheFuture"
Estonia ooperi "Falstaff" kontsertettekanne
FlorianWahli plaat "Katarsis garanteeritud"
näitus "Dekoloniseeritud ökoloogiad" Riia Kunstihoones
Narva muuseumi kunstigalerii püsiekspositsioon "Elu või karma? Narva lood"
Diana Rodgersi ja Robb Wolfi raamat "Püha lehm"
dokumentaalfilm "Kõigest loomad"
mängufilm "Puuraiduri lugu"
Tallinna Linnateatri ja EMTA lavakunstikooli "Tiit Pagu"
Kristina Sabaliauskaitė romaani "Peetri keisrinna" teine osa | Reedel Sirbis Jaak Prints, arhitektuuripreemiate nominendid ja "Hea venelane" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhkpadi, millelt lendu tõusta. Karin Allik vestles Jaak Printsiga
Usutavasti ma ei liialda, kui väidan, et EMTA lavakunstikool on Eestis üks müstifitseeritumaid õppeasutusi. Pinev konkurents, mainekas vilistlaskond ja eestlaste üldine teatriimetlus loovad kooli ümber maagilise aura, mida kannustab ka asjaolu, et õpe toimub küllaltki väikeses ringis ning kahel esimesel aastal publiku silme alt eemal. Nõnda võibki teinekord jääda mulje, et koolis sünnib mingi müstiline metamorfoos: uksest astuvad tavalised noored sisse ning hiljem valmis teatritegijad välja. Tegelikult on lugu palju maisem. "Ilma katkematu tööta iseenda kallal edasiminekut ei toimu," ütleb lavakunstikooli XXXI lennu juhendaja Jaak Prints.
Printsi juhendatud kursuse esimene diplomilavastus "Tiit Pagu", mis esietendus oktoobris Tallinna Linnateatris, annabki põhjuse heita valgust XXXI lennu õppeaastatele, näitlikustamaks katkematut tööd lavakunstikoolis.
Vene ühiskonna põhivektor on apaatia Valle-Sten Maiste intervjueeris Mihhail Truninit
"Venemaaga seonduvalt kogeme praegu palju raevu ja agressiooni ja tulevik on tume. Režiimi langemise tõenäosust võib võrrelda maavärinaga: igal ajahetkel on ta äärmiselt vähetõenäoline, kuid ometi see mõnikord juhtub," arvab vene filoloog Mihhail Trunin.
Mitte tuhkatriinulugu, vaid antiiktragöödia. Pille Riin Larm intervjueeris Kristina Sabaliauskaitėt
Hea ajaloolise romaani vältimatud komponendid on kindlasti haarav narratiiv ja ajalooline usutavus, aga ka ajatu sõnum ja autori keeleanne. Leedu autori Kristina Sabaliauskaitė diloogia "Peetri keisrinna" puhul on kõik need tingimused täidetud. Vähe sellest: lisagem uudne vaatenurk pealtnäha tuttavale teemale, teksti ebatavaliselt tugev aistingulisus, üha kasvav päevakajalisus ja veel mingi sõnastamatu koostisosa. Mis siis imestada, et "Peetri keisrinnast" on saanud nähtus. Tiina Katteli vahendusel on nähtusele osaks langenud ebatavaline menu ka Eestis. Uurisin romaani fenomeni kohta selle autorilt Kristina Sabaliauskaitėlt.
Märkamatu töö. Indrek Sirkel intervjueeris Linda van Deursenit
26. oktoobril pidas kunstiakadeemia aulas avatud loengu Hollandi graafiline disainer Linda van Deursen. 1987. aastal asutas ta koos Armand Mevisega nüüdseks maailmakuulsa disainistuudio Mevis en van Deursen, mille klientideks on olnud muu hulgas Amsterdami Stedelijki kunstimuuseum, Kasseli "Documenta 14", Berliini Haus der Kulturen der Welt, Chicago kaasaegse kunsti muuseum, Rotterdami arhitektuuribiennaal ja Veneetsia arhitektuuribiennaal.
Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta 28. jaanuaril.
Leele Välja: Muusikutele paradiis, linnaruumile tühjad pihud
Muusika- ja balletikooli uue hoone välisilme on idee teostamisel kannatada saanud, kuid seest leiab nii majesteetlikkust kui ka kodutunnet.
Igal aastal valmib mitu haridushoonet ja on rõõm tõdeda, et enamik neist pälvib tähelepanu ka arhitektuuriringkondades, jõuab preemianominentide hulka ja saab rikkaliku kajastuse ka ajakirjanduses. Kvaliteetne õpiruum hakkab muutuma normaalsuseks. Oma jõulise panuse annab sellesse ka Muba.
Tristan Priimägi: Õuduste sümfoonia
Kui BramStoker avaldas 1897. aastal romaani "Dracula", siis ei osanud ta ilmselt arvata, et toob kogu maailma teadvusse koletisemüüdi – vampiirid –, mida ekspluateeritakse edukalt veel tänase päevani väga erinevates vormides. Filmikunstis sirgus saatuse tahtel Dracula sugupuust lausa kaks oksa, mis kuuluvad küll ühe puu külge, ent on võrdlemisi erinevad – Dracula ja Nosferatu.
German Golub: Kui vanad inimesed avastavad TikToki
28. oktoobril ilmus Sirbis intervjuu Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepaga. Tema kommentaarid andsid aimu EFI tegelikust suhtumisest nii noortesse filmitegijatesse kui ka Eesti ainsasse filmikooli BFM-i ehk Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti. Jääb mulje, justkui oleks Eestis säilinud tava mitte hakata eesriiet eest tõmbama, kui jutt puudutab ülemusi ja/või institutsioone, kellest sõltub sinu koht või töö valdkonnas. Mina kui noor Eesti režissöör ja BFM-i filmikunsti eriala vilistlane ei tohi ega taha selliste sõnumite järel vaikida.
Aija Sakova: Teadusraamatukogu kui ajatu ruum ja muutuste kiirendi
Kujutlege, et te saabute pikemalt Ameerika-reisilt mõnda Euroopa linna, olgu selleks Vilnius, Regensburg, Leiden, Tartu või Tallinn. Te jalutate Euroopa linna südames vanade majade keskel ja tajute korraga sealset aja- ja kultuurilugu, selle paiga vanust ja juuri. Need on linnad, kus on elatud, kaubeldud, haridust omandatud ja raamatuid trükitud sajandeid.
Esimesed trükikojad asutati Tartus ja Tallinnas 1630. aastatel.
Kurmo Konsa: Mängumaailmadest Matrixisse
Kuigi võidakse arvata, et midagi enamat Googleʼist, Facebookist ja õppivatest algoritmidest ei saagi olla ja et need jäävad meiega igaveseks, pole see kindlasti nii. Viimasel ajal on suure tähelepanu all virtuaalreaalsus ja metaversumid. Vähemalt arvutitehnoloogiate ajaskaalas ammusest ajast tuntud tehnikale andis uue tuule tiibadesse Facebooki juhi Mark Zuckerbergi avaldus 2021. aasta oktoobris, et firma nimetatakse ümber Metaks ja keskendutakse virtuaalreaalse metaversumi loomisele ning kuigi Meta kaotab oma metaversumisse panustades rohkem kui kunagi varem, käsib Zuckerberg investoritel ja töötajatel ennast usaldada.
Margus Ott: Argidialektika XII. Hargmeie
Olen sinuga rängas tülis. Ründame teineteist sõnade ja kehaga. Tundub, et sa oled täiesti eraldi, väline, minu piiri taga. Ja et mina olen sinu suhtes täiesti väline, s.t üleni ja täielikult iseenda sees, oma piiri sees. Piir jagab meid kahte lehte, sina seal ja mina siin.
Arvustamisel
Tauno Vahteri romaan "Hea venelane"
almanahh "No More Amber"
nüüdismuusika festival "Afekt"
ERSO "Audiospaa" sarja kontsert "BacktotheFuture"
Estonia ooperi "Falstaff" kontsertettekanne
FlorianWahli plaat "Katarsis garanteeritud"
näitus "Dekoloniseeritud ökoloogiad" Riia Kunstihoones
Narva muuseumi kunstigalerii püsiekspositsioon "Elu või karma? Narva lood"
Diana Rodgersi ja Robb Wolfi raamat "Püha lehm"
dokumentaalfilm "Kõigest loomad"
mängufilm "Puuraiduri lugu"
Tallinna Linnateatri ja EMTA lavakunstikooli "Tiit Pagu"
Kristina Sabaliauskaitė romaani "Peetri keisrinna" teine osa
### Response:
Reedel Sirbis Jaak Prints, arhitektuuripreemiate nominendid ja "Hea venelane" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joe Biden lubas kandideerimise otsuse tegemisel asja arutada perekonnaga selle aasta jõuludel.
Bidenilt küsiti vahevalimiste pressikonverentsil, mis on tema sõnum valijatele, kes ei soovi enam tema kandideerimist presidendiks.
"Vaadake mind," vastas Biden, vahendas The Telegraph.
Hiljem samal pressikonverentsil mainis Biden, et ta usub saatusesse ning see on lõpuks tema sõnul perekondlik otsus.
Biden tänas "punase laine" ehk vabariiklaste suure võidu peatamises noori valijaid.
President kinnitas, et vahevalimistel olid USA ja demokraatia jaoks hea tulemus.
Praegu ei ole veel selge, kumb erakond saavutab USA senatis enamuse ning veel on võimalik, et demokraadid kaotavad enamuse mõlemas Kongressi kojas.
Sellest hoolimata oli Biden pressikonverentsil optimistlik ning väljendas valmidust lõplikest tulemustest sõltumata teha koostööd vabariiklastega.
Donald Trump mainis, et vahevalimiste tulemused valmistasid vabariiklastele mõnevõrra pettumust. | Biden otsustab järgmisel aastal, kas kandideerib 2024 presidendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joe Biden lubas kandideerimise otsuse tegemisel asja arutada perekonnaga selle aasta jõuludel.
Bidenilt küsiti vahevalimiste pressikonverentsil, mis on tema sõnum valijatele, kes ei soovi enam tema kandideerimist presidendiks.
"Vaadake mind," vastas Biden, vahendas The Telegraph.
Hiljem samal pressikonverentsil mainis Biden, et ta usub saatusesse ning see on lõpuks tema sõnul perekondlik otsus.
Biden tänas "punase laine" ehk vabariiklaste suure võidu peatamises noori valijaid.
President kinnitas, et vahevalimistel olid USA ja demokraatia jaoks hea tulemus.
Praegu ei ole veel selge, kumb erakond saavutab USA senatis enamuse ning veel on võimalik, et demokraadid kaotavad enamuse mõlemas Kongressi kojas.
Sellest hoolimata oli Biden pressikonverentsil optimistlik ning väljendas valmidust lõplikest tulemustest sõltumata teha koostööd vabariiklastega.
Donald Trump mainis, et vahevalimiste tulemused valmistasid vabariiklastele mõnevõrra pettumust.
### Response:
Biden otsustab järgmisel aastal, kas kandideerib 2024 presidendiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neuville läbis 2,8 kilomeetri pikkuse lõigu ajaga 2.04,6, mis oli teiseks tulnud Sebastien Ogier'st (Toyota) 0,5 sekundit kiirem aeg. Kolmanda ja neljanda koha hõivasid Craig Breen ja Gus Greensmith, mõlemad M-Spordi piloodid said kiireimal läbimisel kirja 2.05,2. MM-tiitli kindlustanud Kalle Rovanperä (Toyota) oli viies (2.05,3).
Ott Tänak ja Martin Järveoja jäid Neuville'ist 1,1 sekundi kaugusele (2.05,7), mis andis neile testikatse kokkuvõttes kuuenda koha. Eesti ekipaažile järgnesid Elfyn Evans (Toyota; 2.06,1), Dani Sordo (Hyundai; 2.06,6) ja koduteedel kihutav Takamoto Katsuta (2.07,1).
Jaapani ralli esimene kiiruskatse algab kell 10.38. | Jaapani ralli testikatse võitis Neuville, Tänak kuues | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neuville läbis 2,8 kilomeetri pikkuse lõigu ajaga 2.04,6, mis oli teiseks tulnud Sebastien Ogier'st (Toyota) 0,5 sekundit kiirem aeg. Kolmanda ja neljanda koha hõivasid Craig Breen ja Gus Greensmith, mõlemad M-Spordi piloodid said kiireimal läbimisel kirja 2.05,2. MM-tiitli kindlustanud Kalle Rovanperä (Toyota) oli viies (2.05,3).
Ott Tänak ja Martin Järveoja jäid Neuville'ist 1,1 sekundi kaugusele (2.05,7), mis andis neile testikatse kokkuvõttes kuuenda koha. Eesti ekipaažile järgnesid Elfyn Evans (Toyota; 2.06,1), Dani Sordo (Hyundai; 2.06,6) ja koduteedel kihutav Takamoto Katsuta (2.07,1).
Jaapani ralli esimene kiiruskatse algab kell 10.38.
### Response:
Jaapani ralli testikatse võitis Neuville, Tänak kuues |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moldova peaminister Natalia Gavrilita kavatseb Euroopa Liidult paluda 450 miljoni eest majanduslikku abi, kuna Moldova valitsuse hinnangul on väga tõenäoline, et Vene riiklik ettevõte Gazprom peatab Moldovale sel talvel gaasi tarned.
Gavrilita palve erakorralise rahastamise saamiseks tuleneb Venemaa välispoliitilisest lähenemisest, mille raames riigi energiatarneid kasutatakse majandusliku relvana riikide vastu, keda Venemaa püüab mõjutada.
Moldova on üks Euroopa vaesemaid riike ning Vene president Vladimir Putin on huvitatud Moldova läänemeelse valitsuse õõnestamisest.
Gavrilita kinnitas intervjuus Politicole, et halvim stsenaarium oleks täielik gaasitarnete katkemine, mis tekitaks omakorda riigis kriisi, kuna Moldova peaks valima, kas tagada gaas tarbijatele, kuna riik ei suuda kalli gaasi eest maksta.
Moldovas elab 2,5 miljonit inimest ning see asub Ukraina ja Rumeenia vahel. Riigis on alates Venemaa täieulatuslikust invasioonist veebruaris olnud tõsine energiakriis, mille raames on elektri hind kümnekordistunud.
Moskva ja Moldova Chisinaus asuva valitsuse vahel on suhted pingestunud alates 2021. aastast, mil riigis tuli võimule läänemeelne valitsus.
Kahe riigi suhted jõudsid madalseisu, kui Moldova Venemaa kallaletungi Ukrainale tugevalt hukka mõistis.
Eelmisel kuul piiras Vene gaasimonopol Gazprom tarneid Moldovale 30 protsendi võrra ning ähvardas etteteatamata hetkel tarned katkestada. Kriitikute sõnul on tegu väljapressimisega.
Gavrilita hoiatas, et gaasi tarned võivad novembri jooksul langeda veelgi, olles vaid pool varasemast tasemest.
Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et Ukraina lõpetas Vene elektritaristu rünnakute tõttu elektri ekspordi Moldovale. See tagas varem 90 protsenti riigi elektrist.
Eelmisel nädalal lõpetas elektritarned Moldovale separatistlik Transnistria piirkond, mis tagas varem kaks kolmandikku Moldova elektrist.
Tekkinud olukorra tõttu on Moldova olnud sunnitud ostma elektrit Euroopa elektriturult, mis on neli korda kallim kui senine elekter.
Moldova peaminister Natalia Gavrilita kinnitas Politicole, et tekkinud olukorra tõttu on riik sunnitud novembri lõpus tippkohtumisel paluma Euroopa Liidult 450 miljonit eurot toetust.
Moldova on juba varem saanud Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt valuutafondilt ning Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupangalt kokku 400 miljonit toetusi.
Riigi sisepoliitilise olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et Moldova opositsioonierakonnad omavad sidemeid Moskvaga, kes on neid väidetavalt rahastanud, vahendas The Washington Post.
Moldovale anti juunis Euroopa Liidu poolt Euroopa Liidu kandidaatstaatus. | Moldova palub gaasitarnete katkemise kartuses EL-ilt 450 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moldova peaminister Natalia Gavrilita kavatseb Euroopa Liidult paluda 450 miljoni eest majanduslikku abi, kuna Moldova valitsuse hinnangul on väga tõenäoline, et Vene riiklik ettevõte Gazprom peatab Moldovale sel talvel gaasi tarned.
Gavrilita palve erakorralise rahastamise saamiseks tuleneb Venemaa välispoliitilisest lähenemisest, mille raames riigi energiatarneid kasutatakse majandusliku relvana riikide vastu, keda Venemaa püüab mõjutada.
Moldova on üks Euroopa vaesemaid riike ning Vene president Vladimir Putin on huvitatud Moldova läänemeelse valitsuse õõnestamisest.
Gavrilita kinnitas intervjuus Politicole, et halvim stsenaarium oleks täielik gaasitarnete katkemine, mis tekitaks omakorda riigis kriisi, kuna Moldova peaks valima, kas tagada gaas tarbijatele, kuna riik ei suuda kalli gaasi eest maksta.
Moldovas elab 2,5 miljonit inimest ning see asub Ukraina ja Rumeenia vahel. Riigis on alates Venemaa täieulatuslikust invasioonist veebruaris olnud tõsine energiakriis, mille raames on elektri hind kümnekordistunud.
Moskva ja Moldova Chisinaus asuva valitsuse vahel on suhted pingestunud alates 2021. aastast, mil riigis tuli võimule läänemeelne valitsus.
Kahe riigi suhted jõudsid madalseisu, kui Moldova Venemaa kallaletungi Ukrainale tugevalt hukka mõistis.
Eelmisel kuul piiras Vene gaasimonopol Gazprom tarneid Moldovale 30 protsendi võrra ning ähvardas etteteatamata hetkel tarned katkestada. Kriitikute sõnul on tegu väljapressimisega.
Gavrilita hoiatas, et gaasi tarned võivad novembri jooksul langeda veelgi, olles vaid pool varasemast tasemest.
Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et Ukraina lõpetas Vene elektritaristu rünnakute tõttu elektri ekspordi Moldovale. See tagas varem 90 protsenti riigi elektrist.
Eelmisel nädalal lõpetas elektritarned Moldovale separatistlik Transnistria piirkond, mis tagas varem kaks kolmandikku Moldova elektrist.
Tekkinud olukorra tõttu on Moldova olnud sunnitud ostma elektrit Euroopa elektriturult, mis on neli korda kallim kui senine elekter.
Moldova peaminister Natalia Gavrilita kinnitas Politicole, et tekkinud olukorra tõttu on riik sunnitud novembri lõpus tippkohtumisel paluma Euroopa Liidult 450 miljonit eurot toetust.
Moldova on juba varem saanud Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt valuutafondilt ning Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupangalt kokku 400 miljonit toetusi.
Riigi sisepoliitilise olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et Moldova opositsioonierakonnad omavad sidemeid Moskvaga, kes on neid väidetavalt rahastanud, vahendas The Washington Post.
Moldovale anti juunis Euroopa Liidu poolt Euroopa Liidu kandidaatstaatus.
### Response:
Moldova palub gaasitarnete katkemise kartuses EL-ilt 450 miljonit eurot |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.