instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mediaanhind oli oktoobris 2035 eurot ruutmeetri kohta ehk viis protsenti kõrgem kui septembris, kuid see ei peegelda see siiski turul tegelikkuses aset leidvat, vaid on tingitud uute korteritega tehtud asjaõiguslepingutest, selgitas Arco Vara.
"Novembri alguse seisuga oli Tallinna korteriturul keskmine müügipakkumiste hind ligi viie protsendi võrra madalamal," märkis kinnisvarafirma. "Hinnalangus asus oktoobris piirkonniti juba esile kerkima ning seda eeskätt Tallinna magalapiirkondades."
Oktoobris müüdi Eestis kokku 1771 korterit, mida oli 8,9 protsenti vähem kui septembris ning koguni 33 protsenti vähem kui 2021. aasta oktoobris.
"Turuaktiivsuse langus oli sealjuures suhteliselt ootuspärane, kuna juba septembris võis märgata, et elamispindade turul üldiselt on likviidsus järsult halvenenud ning müügiperioodid on asunud kasvava pakkumismahu taustal selgelt pikenema," märkis Arco Vara. "Analoogses ulatuses tehingute arvu langus jätkub tõenäoliselt pikema perioodi vältel, mille juures lähikvartalite jooksul ei ole põhjust ostu-müügitehingute arvu kasvu või ka hinnatasemete tõusu olenemata laialdase tarbijahindade kasvu püsimisest oodata."
Suuremate linnade puhul võib juba märgata, et hinnatõus on hiljemalt sügise algusest lõppenud ning kõrgemahinnaliste varade pakkumishindu on asutud allapoole korrigeerima. Müüjate ebarealistlikud ootused on vaibumise teel ning tehinguni ei ole enam niivõrd lihtne jõuda, mille juures üha kasvavaks trendiks võib taas pidada kinnisvaramaaklerite teenuste kasutamist, teatas Arco Vara.
Ehitusturul võib Arco Vara andmeil juba täheldada, et korterelamute ehitushinnad on sarnasel tasemel nagu enne Ukraina sõda ning üksikelamute ehitamine on eeskätt materjalide hinnamuutuste taustal samuti juba odavam kui veel suvisel perioodil, iseloomustades ehitussektori raskendatud käekäiku eesoleval 2023. aastal. | Korterite turul vähenes tehingute arv 2016. aasta tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mediaanhind oli oktoobris 2035 eurot ruutmeetri kohta ehk viis protsenti kõrgem kui septembris, kuid see ei peegelda see siiski turul tegelikkuses aset leidvat, vaid on tingitud uute korteritega tehtud asjaõiguslepingutest, selgitas Arco Vara.
"Novembri alguse seisuga oli Tallinna korteriturul keskmine müügipakkumiste hind ligi viie protsendi võrra madalamal," märkis kinnisvarafirma. "Hinnalangus asus oktoobris piirkonniti juba esile kerkima ning seda eeskätt Tallinna magalapiirkondades."
Oktoobris müüdi Eestis kokku 1771 korterit, mida oli 8,9 protsenti vähem kui septembris ning koguni 33 protsenti vähem kui 2021. aasta oktoobris.
"Turuaktiivsuse langus oli sealjuures suhteliselt ootuspärane, kuna juba septembris võis märgata, et elamispindade turul üldiselt on likviidsus järsult halvenenud ning müügiperioodid on asunud kasvava pakkumismahu taustal selgelt pikenema," märkis Arco Vara. "Analoogses ulatuses tehingute arvu langus jätkub tõenäoliselt pikema perioodi vältel, mille juures lähikvartalite jooksul ei ole põhjust ostu-müügitehingute arvu kasvu või ka hinnatasemete tõusu olenemata laialdase tarbijahindade kasvu püsimisest oodata."
Suuremate linnade puhul võib juba märgata, et hinnatõus on hiljemalt sügise algusest lõppenud ning kõrgemahinnaliste varade pakkumishindu on asutud allapoole korrigeerima. Müüjate ebarealistlikud ootused on vaibumise teel ning tehinguni ei ole enam niivõrd lihtne jõuda, mille juures üha kasvavaks trendiks võib taas pidada kinnisvaramaaklerite teenuste kasutamist, teatas Arco Vara.
Ehitusturul võib Arco Vara andmeil juba täheldada, et korterelamute ehitushinnad on sarnasel tasemel nagu enne Ukraina sõda ning üksikelamute ehitamine on eeskätt materjalide hinnamuutuste taustal samuti juba odavam kui veel suvisel perioodil, iseloomustades ehitussektori raskendatud käekäiku eesoleval 2023. aastal.
### Response:
Korterite turul vähenes tehingute arv 2016. aasta tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles septembrikuus, et praeguses valitsuskoalitsioonis ei ole kokkulepet, et minna edasi plaaniga võtta Eestis elavatelt Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõigus kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. "Ja selle parlamendi koosseisu ajal, selles koalitsioonis me ei lähe selle otsusega kuidagi edasi. Parlament muidugi menetleb neid teemasid ja kindlasti valimistel see teema ka tuleb," ütles Kallas siis.
Riigikogu menetluses on juba Isamaa eelnõu, mis võtaks valimisõiguse kõigilt kolmandate riikide kodanikelt, nüüd on Reformierakonna fraktsioonis valminud eelnõu, millega võetaks valimisõigus vaid Vene kodanikelt ja ajutiselt.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles ERR-ile, et nende analüüs näitab, et praegu menetluses olev Isamaa eelnõu ei oleks mõistlik ning ka juriidiliselt vajaks see ilmselt põhiseaduse muutmist.
"Seetõttu koostasime eelnõu, mis peataks valimisõiguse ajutiselt ning ainult agressioonisõda pidavate riikide kodanike puhul. Leiame, et see on teema, mille üle võiks avalikult ja koalitsioonipartneritega arutada ning otsida võimalusi koos see seadusena vastu võtta," sõnas Võrklaev.
Võrklaev ütles kolmapäeva õhtul, et on eelnõu koos seletuskirjaga koalitsioonipartneritele saatnud ja lühikese tutvustuse teinud: "Oleme kokku leppinud, et pärast esmast tutvumist arutame seda omavahel."
Läänemets: see on valimiskampaania
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et luges Reformierakonna eelnõust esmalt Eesti Ekspressist.
"Ma arvan, et see on valimiskampaania selline algatus, et püütakse saada Isamaalt hääli endale," ütles Läänemets.
Võrklaeva sõnul tulebki valijatele teada anda, mille eest seistakse, ent konkreetse eelnõuga tuli Reformierakond välja selleks, et vähendada julgeolekuohtu.
"Et vähendada ohtu Eesti sisemisele ja välisele rahule, milleks meie vabariik meie põhiseaduse preambula järgi on ellu kutsutud. Seega loodame, et õnnestub jõuda kokkuleppele selles, kuidas need inimesed, kes käivad Vene föderatsiooni saatkonnas valimas Putinit, ei saaks Eesti kohalikel valimistel kaasa rääkida, et me ei saaks kohalikke volikogusid, kes on lojaalsed, mõnele teisele riigile. Aga kui seda kokkulepet ei saavutata, oleme valmis mõttele ka valimistel mandaati küsima," rääkis Võrklaev.
Läänemets näeb aga julgeolekuohtu just Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmises.
"Peamine probleem sellel [Reformierakonna] eelnõul on see, et seal on julgeolekuanalüüs puudu, nagu oli ka Isamaa eelnõul. Ma olen sellele kogu aeg viidanud, et vaadates neid ohuhinnanguid, mida kaitsepolitsei teeb ja kõik teised, et mis saab siis selles olukorras, kus meil tekivad Ida-Virumaale linnad, kus kas pooled elanikud või kaks kolmandikku elanikest ei saa enam hääletada. Kuidas nad hakkavad oma meelsust väljendama? Sellele täna vastust ei ole. See tegelikult on suur julgeolekuoht," rääkis Läänemets.
"See, mille on pakkunud praegu välja Reformierakond, on Isamaa pakutust veel rohkem põhiseadusega vastuolus. See koalitsioon sellega kindlasti ei tegele, ükspuha, milliseid algatusi Reformierakond või Isamaa võivad teha," sõnas Läänemets.
Seeder: Reformierakonna algatus kannab Isamaa eelnõuga ühte eesmärki
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder rõõmustas, et Reformierakond on valmis kaasa tulema Isamaa juba menetluses oleva eelnõuga. Seedri sõnul oleks reformierakondlastel oma ideed kõige kiiremini võimalik realiseerida Isamaa eelnõule tehtavate muudatusettepanekute kaudu.
"Me oleme valmis erinevateks lahendusteks ja konstruktiivselt seda menetlema. Kui kellelgi on soov seda eelnõu muuta, siis me oleme valmis. Oluline on eesmärk. Praegu tundub, et et meie eelnõu ja Reformierakonna seni veel teadmata eelnõu, aga algatus kannavad ilmselt ühte eesmärki ja selle üle on mul hea meel," lausus Seeder, kes luges eelnõu kohta samuti lehest.
"Nüüd on küsimus, kas Reformierakond on valmis ka sellega lõpuni minema. Seni on nad öelnud, et kui sotsiaaldemokraadid koalitsioonis ei ole valmis Vene kodanikelt hääletusõigust ära võtma, siis nad ei ole valmis otsima ka laiapõhjalist toetust riigikogus laiemalt. Sel juhul sellest Reformierakonna algatusest seadust ei pruugi saada," rääkis Seeder.
Seeder ütles, et Vene kodanikelt KOV-valimistel hääleõiguse võtmine tugevdaks Eesti julgeolekut. "Selles olen ma täiesti sügavalt veendunud, et riigi, kellega me oleme sisuliselt sõjas ja kelle on parlament tunnistanud terroristlikuks, kodanikel on Eestis valimisõigus kohalikel valimistel ja ka läbi valijameeste saavad nad kaasa rääkida ka riigipea valimistel ja et sellise õiguse olemasolu nende inimeste puhul on kindlasti ohuks Eesti riigile," rääkis Seeder.
Seedri sõnul on Isamaa valmis ka põhiseadust muutma selleks, et vastav eelnõu seadusena vastu võetaks ja ei oleks põhiseadusega vastuolus.
Õiguskantsler Ülle Madise ütles septembrikuus, et kui riigikogu peaks võtma Eestis alaliselt elavatelt kolmandate riikide kodanikelt Isamaa koostatud eelnõus kavandatud kujul ja põhjendustega hääleõiguse kohalikel valimistel, algatab Madise suure tõenäosusega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse riigikogus ja vajadusel riigikohtus. | Reformierakond otsib toetust Vene kodanike valimisõiguse peatamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles septembrikuus, et praeguses valitsuskoalitsioonis ei ole kokkulepet, et minna edasi plaaniga võtta Eestis elavatelt Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõigus kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. "Ja selle parlamendi koosseisu ajal, selles koalitsioonis me ei lähe selle otsusega kuidagi edasi. Parlament muidugi menetleb neid teemasid ja kindlasti valimistel see teema ka tuleb," ütles Kallas siis.
Riigikogu menetluses on juba Isamaa eelnõu, mis võtaks valimisõiguse kõigilt kolmandate riikide kodanikelt, nüüd on Reformierakonna fraktsioonis valminud eelnõu, millega võetaks valimisõigus vaid Vene kodanikelt ja ajutiselt.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles ERR-ile, et nende analüüs näitab, et praegu menetluses olev Isamaa eelnõu ei oleks mõistlik ning ka juriidiliselt vajaks see ilmselt põhiseaduse muutmist.
"Seetõttu koostasime eelnõu, mis peataks valimisõiguse ajutiselt ning ainult agressioonisõda pidavate riikide kodanike puhul. Leiame, et see on teema, mille üle võiks avalikult ja koalitsioonipartneritega arutada ning otsida võimalusi koos see seadusena vastu võtta," sõnas Võrklaev.
Võrklaev ütles kolmapäeva õhtul, et on eelnõu koos seletuskirjaga koalitsioonipartneritele saatnud ja lühikese tutvustuse teinud: "Oleme kokku leppinud, et pärast esmast tutvumist arutame seda omavahel."
Läänemets: see on valimiskampaania
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et luges Reformierakonna eelnõust esmalt Eesti Ekspressist.
"Ma arvan, et see on valimiskampaania selline algatus, et püütakse saada Isamaalt hääli endale," ütles Läänemets.
Võrklaeva sõnul tulebki valijatele teada anda, mille eest seistakse, ent konkreetse eelnõuga tuli Reformierakond välja selleks, et vähendada julgeolekuohtu.
"Et vähendada ohtu Eesti sisemisele ja välisele rahule, milleks meie vabariik meie põhiseaduse preambula järgi on ellu kutsutud. Seega loodame, et õnnestub jõuda kokkuleppele selles, kuidas need inimesed, kes käivad Vene föderatsiooni saatkonnas valimas Putinit, ei saaks Eesti kohalikel valimistel kaasa rääkida, et me ei saaks kohalikke volikogusid, kes on lojaalsed, mõnele teisele riigile. Aga kui seda kokkulepet ei saavutata, oleme valmis mõttele ka valimistel mandaati küsima," rääkis Võrklaev.
Läänemets näeb aga julgeolekuohtu just Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmises.
"Peamine probleem sellel [Reformierakonna] eelnõul on see, et seal on julgeolekuanalüüs puudu, nagu oli ka Isamaa eelnõul. Ma olen sellele kogu aeg viidanud, et vaadates neid ohuhinnanguid, mida kaitsepolitsei teeb ja kõik teised, et mis saab siis selles olukorras, kus meil tekivad Ida-Virumaale linnad, kus kas pooled elanikud või kaks kolmandikku elanikest ei saa enam hääletada. Kuidas nad hakkavad oma meelsust väljendama? Sellele täna vastust ei ole. See tegelikult on suur julgeolekuoht," rääkis Läänemets.
"See, mille on pakkunud praegu välja Reformierakond, on Isamaa pakutust veel rohkem põhiseadusega vastuolus. See koalitsioon sellega kindlasti ei tegele, ükspuha, milliseid algatusi Reformierakond või Isamaa võivad teha," sõnas Läänemets.
Seeder: Reformierakonna algatus kannab Isamaa eelnõuga ühte eesmärki
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder rõõmustas, et Reformierakond on valmis kaasa tulema Isamaa juba menetluses oleva eelnõuga. Seedri sõnul oleks reformierakondlastel oma ideed kõige kiiremini võimalik realiseerida Isamaa eelnõule tehtavate muudatusettepanekute kaudu.
"Me oleme valmis erinevateks lahendusteks ja konstruktiivselt seda menetlema. Kui kellelgi on soov seda eelnõu muuta, siis me oleme valmis. Oluline on eesmärk. Praegu tundub, et et meie eelnõu ja Reformierakonna seni veel teadmata eelnõu, aga algatus kannavad ilmselt ühte eesmärki ja selle üle on mul hea meel," lausus Seeder, kes luges eelnõu kohta samuti lehest.
"Nüüd on küsimus, kas Reformierakond on valmis ka sellega lõpuni minema. Seni on nad öelnud, et kui sotsiaaldemokraadid koalitsioonis ei ole valmis Vene kodanikelt hääletusõigust ära võtma, siis nad ei ole valmis otsima ka laiapõhjalist toetust riigikogus laiemalt. Sel juhul sellest Reformierakonna algatusest seadust ei pruugi saada," rääkis Seeder.
Seeder ütles, et Vene kodanikelt KOV-valimistel hääleõiguse võtmine tugevdaks Eesti julgeolekut. "Selles olen ma täiesti sügavalt veendunud, et riigi, kellega me oleme sisuliselt sõjas ja kelle on parlament tunnistanud terroristlikuks, kodanikel on Eestis valimisõigus kohalikel valimistel ja ka läbi valijameeste saavad nad kaasa rääkida ka riigipea valimistel ja et sellise õiguse olemasolu nende inimeste puhul on kindlasti ohuks Eesti riigile," rääkis Seeder.
Seedri sõnul on Isamaa valmis ka põhiseadust muutma selleks, et vastav eelnõu seadusena vastu võetaks ja ei oleks põhiseadusega vastuolus.
Õiguskantsler Ülle Madise ütles septembrikuus, et kui riigikogu peaks võtma Eestis alaliselt elavatelt kolmandate riikide kodanikelt Isamaa koostatud eelnõus kavandatud kujul ja põhjendustega hääleõiguse kohalikel valimistel, algatab Madise suure tõenäosusega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse riigikogus ja vajadusel riigikohtus.
### Response:
Reformierakond otsib toetust Vene kodanike valimisõiguse peatamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eri nimede - kummitus-, pilve- vari- või virtuaalköögid - all tuntud restoranid, kes pakuvad sööke ainult veebipõhise tellimise ja kulleriplatvormide kaudu, said alguse koos koroonaga, kuid nii Wolti kui ka Bolti esindajate sõnul on pandeemia vaibumise kiuste nende arv tõusutrendis.
Wolt Baltikumi juht Liis Ristal kinnitas ERR-ile, et virtuaal- ehk pilveköögid on muutumas üha populaarsemaks.
"Pärast kahte keerulist pandeemia-aastat, inflatsiooni kiiret tõusu ja kõrgeid energiahindu, sunnib majanduslik olukord ettevõtjaid hindama oma edasist tegevust ja võimalusi," ütles Ristal.
"Toitlustusvaldkonna ettevõtted otsivad uusi lahendusi nii kulude optimeerimiseks kui ka äri laiendamiseks, samuti proovitakse uusi toidukategooriaid eri kaubamärkide all ning kasvatatakse selle kaudu ka klientide arvu," selgitas Ristal võimalusi, mida pakub kummitusköögina tegutsemine ettevõtjale.
Ristali sõnul on pilveköögid tihtipeale oluliselt kulutõhusamad kui tavarestoranid.
"Pilveköök tähendab tavaliselt madalamat üüri, väiksemat või olematut investeeringut kinnisvarasse ja sisekujundusse ning kommunaalkuludki on väiksemate ruumide tõttu madalamad," sõnas Ristal.
Wolt teeb praegu Baltikumis koostööd enam kui 100 pilveköögi ettevõttega.
Ristal kinnitas, et Wolt kontrollib oma partnerite tausta väga detailselt, ka selles osas, mis puudutab toiduohutust ja tegutsemist tõendavaid lubasid.
"Taustakontroll teeb kogu protsessi küll aeglasemaks, aga peame seda vajalikuks, ning loomulikult teeme koostööd vaid partneritega, kellel on vastavad load asutustelt, kes õigusriigile kohaselt tegevuslube annavad," sõnas Ristal.
Teine suur kulleriteenust pakkuv platvorm Bolt enda rakenduses esindatud kummitusköökide arvu ärilistel põhjustel ei avaldada.
Samas märkis Bolti kommunikatsioonijuht Karin Kase, et viimastel aastatel on kummitusköökide populaarsus tänu kullerplatvormide laiemale levikule kahtlemata tõusnud. "See annab võimaluse restoranidel avada täiendavaid asukohti, hoides samal ajal kulud madalad," sõnas Kase.
Tegevusluba ja tervisekaitse nõudeid Bolt ei kontrolli. "Meil puudub vastav pädevus, sellega tegelevad vastavad ametkonnad," sõnas Kase.
Tingimusi dikteerivad platvormid
Koroonaaja alguses, 2020. aasta kevadel kummitusköögiäriga alustanud Toiduguru OÜ juht Juri Pütsepp ütles, et kahe aasta põhjal saab öelda, et äri on ära tasunud, aga selleks tuleb väga palju planeerida ja ka läbirääkimisoskusi arendada.
"Tasuvust saavutada on meil veelgi keerulisem kui tavapärase restorani pidamisel. Teeninduse ja kalli rendipinna kulu ei küüni kaugeltki protsentide ligi, mida võtavad müügiplatvormid. Vahel tekib tunne, et töö tegemine töö pärast on sellel alal normaalsus. Exceli tabel on sõber - selleta ei tee midagi," rääkis Pütsepp. Ta juhtis tähelepanu ka asjaolule, et paljudes riikides, sealhulgas Soomes, on toidu kaasamüük maksustatud soodsamalt. "Kummaline, et meie riik seda vajadust ei näe," nentis Pütsepp.
Oma ettevõtete suhteid Bolti ja Woltiga nimetab ta imeliseks, aga palub mitte unustada, et Doordash ja Bolt on korporatsioonid, mis on orienteeritud kasumile.
Hetkel on Toiduguru OÜ-l kaks kööki: Tallinna Kesklinnas ja Kristiines. Mõlemas on esindatud jaapani köögi bränd Sushiro.
"Lisaks algatasin ettevõtte United Kitchen - see annab võimaluse kulusid kokku hoida. Suurköögi pidamine on kallis ning paratamatult peab see sisaldama vältimatuid osasid nagu prügiveoteenus, internet, toiduameti analüüse, valveteenust ja palju muud," sõnas ettevõtja.
Pütsepa sõnul on tal plaan äri laiendada, kuid see võtab aega. "Praegune turuolukord seda ei soosi. Kõik kallineb ja inimesed vaesuvad," sõnas Pütsepp.
Kontrollitakse, kui on risk
Kui tarbijale võib tunduda, et virtuaalrestoran pääseb tavarestoranidele toiduseadusega pandud kohustustest, siis nii see pole: põllumajandus- ja toiduamet (PTA) käsitleb kummituskööke täpselt sama rangusega kui tavakööke. Küll aga saab PTA kööki kontrollida alles siis, kui nad oma tegutsemisest ametile ise teada annavad.
PTA toiduosakonna peaspetsialist Külli Joakit ütles, et toiduseadusest tulenevalt peavad toiduga tegelevad ettevõtted taotlema tegevusluba või teavitama oma tegevusest.
"Nii toitlustamisest kui ka kaugmüügist tuleb põllumajandus- ja toiduametit teavitada. Toidukäitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks," sõnas Joakit. Nõuetekohasust peab käitleja ise kontrollima.
Ettevõtteid kontrollib toiduamet tuginedes riskihinnangule. "Ametlike kontrollide eesmärk on kontrollida, et ettevõtjad täidavad õigusaktidega ettenähtud nõudeid ning toit on ohutu. Vajadusel teeb amet ettekirjutuse või rakendab sunnimeetmeid, et puudused kõrvaldada," lausus Joakit.
Kummitusköögiäri sai alguse Ameerika Ühendriikidest aastal 2020, kui koroonapiirangud muutsid väljas söömise keeruliseks või keelasid selle sootuks. | Platvormid: kummitusköögid on ka Eestis tõusev trend | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eri nimede - kummitus-, pilve- vari- või virtuaalköögid - all tuntud restoranid, kes pakuvad sööke ainult veebipõhise tellimise ja kulleriplatvormide kaudu, said alguse koos koroonaga, kuid nii Wolti kui ka Bolti esindajate sõnul on pandeemia vaibumise kiuste nende arv tõusutrendis.
Wolt Baltikumi juht Liis Ristal kinnitas ERR-ile, et virtuaal- ehk pilveköögid on muutumas üha populaarsemaks.
"Pärast kahte keerulist pandeemia-aastat, inflatsiooni kiiret tõusu ja kõrgeid energiahindu, sunnib majanduslik olukord ettevõtjaid hindama oma edasist tegevust ja võimalusi," ütles Ristal.
"Toitlustusvaldkonna ettevõtted otsivad uusi lahendusi nii kulude optimeerimiseks kui ka äri laiendamiseks, samuti proovitakse uusi toidukategooriaid eri kaubamärkide all ning kasvatatakse selle kaudu ka klientide arvu," selgitas Ristal võimalusi, mida pakub kummitusköögina tegutsemine ettevõtjale.
Ristali sõnul on pilveköögid tihtipeale oluliselt kulutõhusamad kui tavarestoranid.
"Pilveköök tähendab tavaliselt madalamat üüri, väiksemat või olematut investeeringut kinnisvarasse ja sisekujundusse ning kommunaalkuludki on väiksemate ruumide tõttu madalamad," sõnas Ristal.
Wolt teeb praegu Baltikumis koostööd enam kui 100 pilveköögi ettevõttega.
Ristal kinnitas, et Wolt kontrollib oma partnerite tausta väga detailselt, ka selles osas, mis puudutab toiduohutust ja tegutsemist tõendavaid lubasid.
"Taustakontroll teeb kogu protsessi küll aeglasemaks, aga peame seda vajalikuks, ning loomulikult teeme koostööd vaid partneritega, kellel on vastavad load asutustelt, kes õigusriigile kohaselt tegevuslube annavad," sõnas Ristal.
Teine suur kulleriteenust pakkuv platvorm Bolt enda rakenduses esindatud kummitusköökide arvu ärilistel põhjustel ei avaldada.
Samas märkis Bolti kommunikatsioonijuht Karin Kase, et viimastel aastatel on kummitusköökide populaarsus tänu kullerplatvormide laiemale levikule kahtlemata tõusnud. "See annab võimaluse restoranidel avada täiendavaid asukohti, hoides samal ajal kulud madalad," sõnas Kase.
Tegevusluba ja tervisekaitse nõudeid Bolt ei kontrolli. "Meil puudub vastav pädevus, sellega tegelevad vastavad ametkonnad," sõnas Kase.
Tingimusi dikteerivad platvormid
Koroonaaja alguses, 2020. aasta kevadel kummitusköögiäriga alustanud Toiduguru OÜ juht Juri Pütsepp ütles, et kahe aasta põhjal saab öelda, et äri on ära tasunud, aga selleks tuleb väga palju planeerida ja ka läbirääkimisoskusi arendada.
"Tasuvust saavutada on meil veelgi keerulisem kui tavapärase restorani pidamisel. Teeninduse ja kalli rendipinna kulu ei küüni kaugeltki protsentide ligi, mida võtavad müügiplatvormid. Vahel tekib tunne, et töö tegemine töö pärast on sellel alal normaalsus. Exceli tabel on sõber - selleta ei tee midagi," rääkis Pütsepp. Ta juhtis tähelepanu ka asjaolule, et paljudes riikides, sealhulgas Soomes, on toidu kaasamüük maksustatud soodsamalt. "Kummaline, et meie riik seda vajadust ei näe," nentis Pütsepp.
Oma ettevõtete suhteid Bolti ja Woltiga nimetab ta imeliseks, aga palub mitte unustada, et Doordash ja Bolt on korporatsioonid, mis on orienteeritud kasumile.
Hetkel on Toiduguru OÜ-l kaks kööki: Tallinna Kesklinnas ja Kristiines. Mõlemas on esindatud jaapani köögi bränd Sushiro.
"Lisaks algatasin ettevõtte United Kitchen - see annab võimaluse kulusid kokku hoida. Suurköögi pidamine on kallis ning paratamatult peab see sisaldama vältimatuid osasid nagu prügiveoteenus, internet, toiduameti analüüse, valveteenust ja palju muud," sõnas ettevõtja.
Pütsepa sõnul on tal plaan äri laiendada, kuid see võtab aega. "Praegune turuolukord seda ei soosi. Kõik kallineb ja inimesed vaesuvad," sõnas Pütsepp.
Kontrollitakse, kui on risk
Kui tarbijale võib tunduda, et virtuaalrestoran pääseb tavarestoranidele toiduseadusega pandud kohustustest, siis nii see pole: põllumajandus- ja toiduamet (PTA) käsitleb kummituskööke täpselt sama rangusega kui tavakööke. Küll aga saab PTA kööki kontrollida alles siis, kui nad oma tegutsemisest ametile ise teada annavad.
PTA toiduosakonna peaspetsialist Külli Joakit ütles, et toiduseadusest tulenevalt peavad toiduga tegelevad ettevõtted taotlema tegevusluba või teavitama oma tegevusest.
"Nii toitlustamisest kui ka kaugmüügist tuleb põllumajandus- ja toiduametit teavitada. Toidukäitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks," sõnas Joakit. Nõuetekohasust peab käitleja ise kontrollima.
Ettevõtteid kontrollib toiduamet tuginedes riskihinnangule. "Ametlike kontrollide eesmärk on kontrollida, et ettevõtjad täidavad õigusaktidega ettenähtud nõudeid ning toit on ohutu. Vajadusel teeb amet ettekirjutuse või rakendab sunnimeetmeid, et puudused kõrvaldada," lausus Joakit.
Kummitusköögiäri sai alguse Ameerika Ühendriikidest aastal 2020, kui koroonapiirangud muutsid väljas söömise keeruliseks või keelasid selle sootuks.
### Response:
Platvormid: kummitusköögid on ka Eestis tõusev trend |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäevane võistluspäev:
Kuigi laupäev polnud Jaapanis nii draamarohke kui oli reede, ei pääsenud WRC sõitjad siiski päris puhta nahaga: kohe päeva avakatsel sõitis maailmameister Kalle Rovanperä ühes vasakkurvis vastu kaljunukki ning pidi selle tulemusena vahetama paremat esirehvi, kaotades nõnda ligi kolm minutit.
Rovanperä veetis ülejäänud päeva rahulikus tempos kulgedes, küll ei saa sama öelda korralikku duelli pidanud Thierry Neuville'i ja Elfyn Evansi kohta. Toyota mees alustas päeva kolmesekundilise eduga, mis kasvas päeva avakatse võidu järel 5,9 ning lõunapausile minnes 6,5 sekundile, kuid pärastlõunane osa kuulus selgelt Hyundai mehele: Neuville edestas Evansit kõigil kolmel hoolduspausijärgsel katsel ja lõpetas päeva liidrina.
Evans kaotab teisena neli sekundit, laupäeval ühe katsevõidu teeninud Ott Tänak kolmandana 39,9 sekundit. Koduradadel sõitev Takamoto Katsuta (Toyota) pole pikkadel katsetel suutnud suure kolmikuga sarnast tempot näidata ning kaotab belglasele 1.04,5.
Reedene võistluspäev:
Esimese täispika võistluspäeva esimest poolt jäid puhta sõidu asemel iseloomustama mitmed intsidendid. Ralli teisel katsel süttis Dani Sordo Hyundai, mis põles maani maha, Sebastien Ogier'l (Toyota) purunes rehv ja ta kaotas ligi kolm minutit.
Neljandal katsel jäi tee äärde ka Craig Breen (M-Sport) ning purunenud veovõlli tõttu kaotas kõvasti kaotas aega Gus Greensmith (M-Sport), mis tähendab, et üheksast Jaapanis startinud WRC masinast langes esimese lõunaga suurest mängust sisuliselt juba neli.
WRC2 sarjas oli enne hooaja viimase ralli algust põnev seis, sest liidri Andreas Mikkelseni puudumisel pidid meistritiitli saatuse selgitama tabelis talle kuklasse hingavad Kajetan Kajetanowicz ning Emil Lindholm. Veidi pärast Sordo intsidenti tegi poolakas aga karmi avarii ning pidi ralli pooleli jätma, mis andis võiduvõtmed soomlasele.
Erinevatel põhjustel jäid katsed poolikuks või ära, mis tähendab, et WRC2 mehed said reedel üldse rajal käia vaid kahel kiiruskatsel, neist üks ligi kümme kilomeetrit algsest lühem. Laupäeva alustab liidrina Elfyn Evans (Toyota), kes edestab Thierry Neuville'i (Hyundai) kolme sekundiga. Kolmas on maailmameister Kalle Rovanperä (Toyota; +5,1) ja neljas Ott Tänak (Hyundai; +13,9).
Enne rallit:
MM-tiitlite saatus sai selgeks juba Uus-Meremaa ralli järel, kui Kalle Rovanperäst sai ajaloo noorim maailmameister ning Toyota kindlustas üldvõidu ka meeskondade arvestuses.
Ott Tänak teatas eelnevalt, et ei jätka selle hooaja järel Hyundais ehk Jaapani ralli jääb Lõuna-Korea tootja ridades tema viimaseks. Enne nädalavahetust on eestlane MM-sarja üldarvestuses 187 punktiga teisel kohal, tiimikaaslast Thierry Neuville'i edestab ta 21 punktiga.
Lisaks neile esindab Hyundaid Jaapanis veel Dani Sordo, Toyota eest tulevad koos värske maailmameistriga rajale Elfyn Evans, kohalik mees Takamoto Katsuta ja Sebastien Ogier, M-Sport on esindatud vaid Craig Breeni ja Gus Greensmithiga ehk kokku on nädalavahetusel stardis üheksa WRC masinat.
Kui WRC klassis on viimase etapi eel kõik otsustatud, on WRC2-s tiitli saatus veel lahtine: kuna üldliidrit Andreas Mikkelseni (109 punkti) Jaapanis kohal ei ole, selgitavad maailmameistri Emil Lindholm ja Kajetan Kajetanowicz, kellel on mõlemal 104 silma.
Sõitjaid ootab Jaapanis asfaldil ees 19 kiiruskatset kogupikkusega 283,27 kilomeetrit. "Tavaliselt on asfaldirallid kiired, aga siin sõidame ilmselt aeglasemalt kui Küprosel kruusal," rääkis Tänak DirtFishile. "Väga nõudlikud, väga rasked teed. Iga päev on vähemalt üks väga keeruline katse. On mõningaid katseid, mis on veidi nauditavamad, aga ka katseid, mis on nii aeglased, tehnilised ja teid, mis pole näiliselt kaua kasutusel olnud."
"See ralli pole raske autole, see on raske sõitjale - keeruline on keskenduda. Kui ilm on püsiv, on see suhteliselt tehtav ralli, aga kui hakkab sadama, on kindlasti tegemist äärmiselt raske ralliga," lisas Tänak.
Jaapani MM-ralli ajakava (Eesti aja järgi):
10. november
02.01 - Testikatse (2,80 km)
10.38 - SS1 Kuragaike Park (2,75 km)
11. november
00.02 - SS2 Isegami's Tunnel 1 (23,29 km)
01.00 - SS3 Inabu Dam 1 (19,38 km)
01.58 - SS4 Shitara Town R 1 (22,44 km)
Hoolduspaus
06.31 - SS5 Isegami's Tunnel 2 (23,29 km)
07.29 - SS6 Inabu Dam 2 (19,38 km)
08.27 - SS7 Shitara Town R 2 (22,44 km)
12. november
00.07 - SS8 Nukata Forest 1 (20,56 km)
01.08 - SS9 Lake Mikawako 1 (14,74 km)
02.03 - SS10 Shinshiro City (7,08 km)
Hoolduspaus
05.37 - SS11 Nukata Forest 2 (20,56 km)
06.38 - SS12 Lake Mikawako 2 (14,74 km)
08.38 - SS13 Okazaki City SSS 1 (1,40 km)
08.49 - Okazaki City SSS 2 (1,40 km)
13. november
01.08 - SS15 Asahi Kougen 1 (7,52 km)
02.12 - SS16 Ena City 1 (21,59 km)
03.10 - SS17 Nenoue Plateau (11,60 km)
04.48 - SS18 Ena City 2 (21,59 km)
07.18 - SS19 Asahi Kougen 2 (punktikatse; 7,52 km) | Neuville'i ja Evansit lahutab viimase päeva eel neli sekundit, Tänak kolmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäevane võistluspäev:
Kuigi laupäev polnud Jaapanis nii draamarohke kui oli reede, ei pääsenud WRC sõitjad siiski päris puhta nahaga: kohe päeva avakatsel sõitis maailmameister Kalle Rovanperä ühes vasakkurvis vastu kaljunukki ning pidi selle tulemusena vahetama paremat esirehvi, kaotades nõnda ligi kolm minutit.
Rovanperä veetis ülejäänud päeva rahulikus tempos kulgedes, küll ei saa sama öelda korralikku duelli pidanud Thierry Neuville'i ja Elfyn Evansi kohta. Toyota mees alustas päeva kolmesekundilise eduga, mis kasvas päeva avakatse võidu järel 5,9 ning lõunapausile minnes 6,5 sekundile, kuid pärastlõunane osa kuulus selgelt Hyundai mehele: Neuville edestas Evansit kõigil kolmel hoolduspausijärgsel katsel ja lõpetas päeva liidrina.
Evans kaotab teisena neli sekundit, laupäeval ühe katsevõidu teeninud Ott Tänak kolmandana 39,9 sekundit. Koduradadel sõitev Takamoto Katsuta (Toyota) pole pikkadel katsetel suutnud suure kolmikuga sarnast tempot näidata ning kaotab belglasele 1.04,5.
Reedene võistluspäev:
Esimese täispika võistluspäeva esimest poolt jäid puhta sõidu asemel iseloomustama mitmed intsidendid. Ralli teisel katsel süttis Dani Sordo Hyundai, mis põles maani maha, Sebastien Ogier'l (Toyota) purunes rehv ja ta kaotas ligi kolm minutit.
Neljandal katsel jäi tee äärde ka Craig Breen (M-Sport) ning purunenud veovõlli tõttu kaotas kõvasti kaotas aega Gus Greensmith (M-Sport), mis tähendab, et üheksast Jaapanis startinud WRC masinast langes esimese lõunaga suurest mängust sisuliselt juba neli.
WRC2 sarjas oli enne hooaja viimase ralli algust põnev seis, sest liidri Andreas Mikkelseni puudumisel pidid meistritiitli saatuse selgitama tabelis talle kuklasse hingavad Kajetan Kajetanowicz ning Emil Lindholm. Veidi pärast Sordo intsidenti tegi poolakas aga karmi avarii ning pidi ralli pooleli jätma, mis andis võiduvõtmed soomlasele.
Erinevatel põhjustel jäid katsed poolikuks või ära, mis tähendab, et WRC2 mehed said reedel üldse rajal käia vaid kahel kiiruskatsel, neist üks ligi kümme kilomeetrit algsest lühem. Laupäeva alustab liidrina Elfyn Evans (Toyota), kes edestab Thierry Neuville'i (Hyundai) kolme sekundiga. Kolmas on maailmameister Kalle Rovanperä (Toyota; +5,1) ja neljas Ott Tänak (Hyundai; +13,9).
Enne rallit:
MM-tiitlite saatus sai selgeks juba Uus-Meremaa ralli järel, kui Kalle Rovanperäst sai ajaloo noorim maailmameister ning Toyota kindlustas üldvõidu ka meeskondade arvestuses.
Ott Tänak teatas eelnevalt, et ei jätka selle hooaja järel Hyundais ehk Jaapani ralli jääb Lõuna-Korea tootja ridades tema viimaseks. Enne nädalavahetust on eestlane MM-sarja üldarvestuses 187 punktiga teisel kohal, tiimikaaslast Thierry Neuville'i edestab ta 21 punktiga.
Lisaks neile esindab Hyundaid Jaapanis veel Dani Sordo, Toyota eest tulevad koos värske maailmameistriga rajale Elfyn Evans, kohalik mees Takamoto Katsuta ja Sebastien Ogier, M-Sport on esindatud vaid Craig Breeni ja Gus Greensmithiga ehk kokku on nädalavahetusel stardis üheksa WRC masinat.
Kui WRC klassis on viimase etapi eel kõik otsustatud, on WRC2-s tiitli saatus veel lahtine: kuna üldliidrit Andreas Mikkelseni (109 punkti) Jaapanis kohal ei ole, selgitavad maailmameistri Emil Lindholm ja Kajetan Kajetanowicz, kellel on mõlemal 104 silma.
Sõitjaid ootab Jaapanis asfaldil ees 19 kiiruskatset kogupikkusega 283,27 kilomeetrit. "Tavaliselt on asfaldirallid kiired, aga siin sõidame ilmselt aeglasemalt kui Küprosel kruusal," rääkis Tänak DirtFishile. "Väga nõudlikud, väga rasked teed. Iga päev on vähemalt üks väga keeruline katse. On mõningaid katseid, mis on veidi nauditavamad, aga ka katseid, mis on nii aeglased, tehnilised ja teid, mis pole näiliselt kaua kasutusel olnud."
"See ralli pole raske autole, see on raske sõitjale - keeruline on keskenduda. Kui ilm on püsiv, on see suhteliselt tehtav ralli, aga kui hakkab sadama, on kindlasti tegemist äärmiselt raske ralliga," lisas Tänak.
Jaapani MM-ralli ajakava (Eesti aja järgi):
10. november
02.01 - Testikatse (2,80 km)
10.38 - SS1 Kuragaike Park (2,75 km)
11. november
00.02 - SS2 Isegami's Tunnel 1 (23,29 km)
01.00 - SS3 Inabu Dam 1 (19,38 km)
01.58 - SS4 Shitara Town R 1 (22,44 km)
Hoolduspaus
06.31 - SS5 Isegami's Tunnel 2 (23,29 km)
07.29 - SS6 Inabu Dam 2 (19,38 km)
08.27 - SS7 Shitara Town R 2 (22,44 km)
12. november
00.07 - SS8 Nukata Forest 1 (20,56 km)
01.08 - SS9 Lake Mikawako 1 (14,74 km)
02.03 - SS10 Shinshiro City (7,08 km)
Hoolduspaus
05.37 - SS11 Nukata Forest 2 (20,56 km)
06.38 - SS12 Lake Mikawako 2 (14,74 km)
08.38 - SS13 Okazaki City SSS 1 (1,40 km)
08.49 - Okazaki City SSS 2 (1,40 km)
13. november
01.08 - SS15 Asahi Kougen 1 (7,52 km)
02.12 - SS16 Ena City 1 (21,59 km)
03.10 - SS17 Nenoue Plateau (11,60 km)
04.48 - SS18 Ena City 2 (21,59 km)
07.18 - SS19 Asahi Kougen 2 (punktikatse; 7,52 km)
### Response:
Neuville'i ja Evansit lahutab viimase päeva eel neli sekundit, Tänak kolmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Panathinaikos juhtis tasavägise esimese veerandaja järel 22:18, kuid teise veerandaja võitis Baskonia 25:16 ja pausile mindi külaliste 43:38 juhtimisel.
Kolmandal veerandajal ärkas Panathinaikos taas ellu ja läks viimasele veerandajale vastu kaheksapunktilises eduseisus, 67:59. Viimast veerandaega jätkas võõrustaja sealt, kus eelmine pooleli jäi ning võttis lõpuks kindla 98:83 võidu.
Võitjate parimatena viskasid Derrick Williams ja Dwayne Bacon kumbki 16 punkti. Baskonia resultatiivseim oli Marcus Howard 20 punktiga.
Kotsar viskas 23 mänguminuti jooksul 14 punkti (kahesed 6/9, vabavisked 2/6), võttis kaks lauapalli ja tegi neli viga. Raieste sai platsile neljaks minutiks ja andis ühe korvisöödu, kuid punktiarvet ei avanud.
Baskonia sai nelja võidu kõrvale kolmanda kaotuse, Panathinaikosel on kirjas kaks võitu ja viis kaotust. | Baskonia pidi Euroliigas tunnistama Panathinaikose paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Panathinaikos juhtis tasavägise esimese veerandaja järel 22:18, kuid teise veerandaja võitis Baskonia 25:16 ja pausile mindi külaliste 43:38 juhtimisel.
Kolmandal veerandajal ärkas Panathinaikos taas ellu ja läks viimasele veerandajale vastu kaheksapunktilises eduseisus, 67:59. Viimast veerandaega jätkas võõrustaja sealt, kus eelmine pooleli jäi ning võttis lõpuks kindla 98:83 võidu.
Võitjate parimatena viskasid Derrick Williams ja Dwayne Bacon kumbki 16 punkti. Baskonia resultatiivseim oli Marcus Howard 20 punktiga.
Kotsar viskas 23 mänguminuti jooksul 14 punkti (kahesed 6/9, vabavisked 2/6), võttis kaks lauapalli ja tegi neli viga. Raieste sai platsile neljaks minutiks ja andis ühe korvisöödu, kuid punktiarvet ei avanud.
Baskonia sai nelja võidu kõrvale kolmanda kaotuse, Panathinaikosel on kirjas kaks võitu ja viis kaotust.
### Response:
Baskonia pidi Euroliigas tunnistama Panathinaikose paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 11. novembril kell 22.30:
- Satelliidipildid näitavad, et viimase ööpäevaga on Hersonis hävinud vähemalt seitse silda;
- Ukraina väed jõudsid Hersoni kesklinna;
- Vene kaitseministeerium: Vene väed on Dnipro läänekaldalt lahkunud;
- Antonivka sild üle Dnipro jõe on purustatud;
- Vene rünnakutes Mõkolajivile hukkus kuus, Donetsis kaks;
- Ukraina peastaap reedel: kolmapäeval vabastati 12 asulat;
- Zelenski: riigi lõunaosas on vabastatud 41 asulat;
- Ukraina meedia teatel hävitavad Vene väed taandudes Hersoni taristut;
- Lõuna-Korea müüb USA-le 100 000 155mm kaliibriga suurtükimürsku;
- Reznikov: Ukraina kasutab talve väljaõppeks ja uuendusteks;
- Hispaania annab Ukrainale kaks täiendavat Hawki õhutõrjesüsteemi;
- ISW: Ukraina käes on sõjas initsiatiiv; talv ei peata Ukraina pealetunge;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 710 sõdurit.
CNN: viimase ööpäevaga on hävinud vähemalt seitse Hersoni silda
Maxari satelliidifotod ja muud pildid näitavad, et viimase ööpäeva jooksul on Hersonis hävitatud vähemalt seitse silda, vahendas CNN. Neli purustatud silda ületasid Dnipro jõge.
Hävinute seas on ka Nova Kahhovka tammi juures olevad kaks silda — maantee- ja raudteesild.
Juba varem teatati, et purustatud on ka kaks Antonivka silda, nii maantee- kui ka raudteesild üle Dnipro jõe.
Lisaks on hävinud Darivka juures üle Inhuletsi jõe viiv sild.
Maantee- ja jalakäijate sillad purustati Tjahinka külas on purunenud samuti kaks silda, nii maantee- kui ka jalakäijatesild. See küla asub paarikümne kilomeetri kaugusel Nova Kahhovka tammist.
CNN märgib, et ei ole selge, kes on sildade hävitamise taga, kuid need on purustatud ajal, mil Vene väed Hersoni oblastis Dnipro läänekaldalt jõe idakaldale taganesid.
Ukraina väed jõudsid Hersoni kesklinna
Sotsiaalmeedias levivad videod Ukraina lippudest Klapaias ja Bilozerkas. Hersoni oblastis. Bilozerka on Hersoni linnas 10 kilomeetrit lääne pool. Ukraina lipp lehvib ka Hersoni kesklinnas.
❗️ #Kherson right now. pic.twitter.com/e7Elxhxbbp
— NEXTA (@nexta_tv) November 11, 2022
Ukraina sõjaväeluure (GUR) pöördus reedel läänekaldal viibivate Vene sõdurite poole ja käskis neil alistuda, vahendas CNN.
"Vene sõdurid! Nagu oodatud, jätsid teie ohvitserid teid saatuse meelevalda. Ohvitserid soovitasid teil mundrid vahetada tsiviilriiete vastu ja proovida nii Hersonist põgeneda. Ilmselgelt te ei saa seda teha," teatas GUR.
"Herson naaseb Ukraina kontrolli alla, linna sisenevad Ukraina relvajõudude üksused. Kõik katsed Ukraina relvajõududele vastu seista peatatakse. Iga vastupanu osutav Vene sõdur hävitatakse. Kohene allaandmine on ainus võimalus, et vältida surma saamist. Vabatahtliku alistumise korral garanteerib Ukraina teile elu ja turvalisuse. Me järgime Genfi konventsioone," lisas GUR.
Zelenski: Hersoni elanikud ei kaotanud kunagi lootust, et Ukraina vallutab linna tagasi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi sotsiaalmeedias avalduse pärast seda, kui Ukraina väed vabastasid Hersoni linna.
"See oli ajalooline päev ja Hersoni elanikud ei kaotanud kunagi lootust. Naaseme Hersoni. Praeguse seisuga on meie kaitsjad lähenemas linnale. Kuid eriüksused on juba linnas. Hersoni inimesed ootasid. Nad ei kaotanud kunagi lootust ja loota Ukrainale on alati õigustatud," ütles Zelenski
"Hersoni inimesed eemaldavad juba ise tänavatelt ja hoonetelt Vene sümboleid. Sama toimus ka kõigis teistes meie poolt vabastatud linnades. Sama juhtub ka linnades, mis veel ootavad meie tagasitulekut. Ukraina tuleb oma inimeste juurde tagasi," teatas Zelenski.
Kiiev: Ukraina hakkas piirile Valgevenega tara ehitama
Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko teatas, et riik ehitab Volõõnia oblastisse tara. Ehitustööd käivad ka Rivne ja Žõtomõri oblastis, vahendas The Kyiv Independent.
Kreml rõhutab, et Herson on Venemaa osa
Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov rõhutas reedel üle, et Venemaa peab Hersoni oblastit enda osaks.
Kuigi Vene väed teatasid lahkumisest Dnipro läänekaldalt on nad jätkuvalt Dnipro idakaldal, kus asub Hersoni oblasti territooriumist suurem osa, vahendas CNN.
Ukraina ja suurem osa rahvusvahelisest üldsusest peab Hersoni, Zaporižžja, Luhanski ja Donetski oblastite annekteerimist ebaseaduslikuks ning jätkuvalt Ukraina territooriumi osaks, mille on okupeerinud ebaseaduslikult Vene sõdurid.
Vene kaitseministeerium: Vene väed on Dnipro läänekaldalt lahkunud
Vene väed lõpetasid väidetavalt kell viis reede hommikul vägede üleviimise Dnipro läänekaldalt idakaldale, vahendas Interfax Vene kaitseministeeriumi esindajat.
Ukraina ja lääneriikide analüütikud on varem hinnanud, et Vene vägede taandumine Dnipro läänekaldalt võtab minimaalselt mitu päeva aega.
Üks Ukraina ametiisik kinnitas reedel CNN-le, et ta ei saa ei kinnitada ega lükata ümber väited Vene vägede taandumisest Hersoni linnast.
Venemaa teatas hiljuti Dnipro läänekaldalt taandumisest, kuid Kiiev on väidetesse ettevaatlikult ja skeptiliselt suhtunud.
Antonivka sild üle Dnipro jõe on purustatud
Sõltumatu Vene uudisteportaal Važnõe Istori (olulised lood) vahendas Vene ja Ukraina allikaid, kelle väitel ründasid Vene väed Antonivka silda üle Dnipro jõe.
Reedel hakkas levima video hävitatud sillast.
pic.twitter.com/apZLHyJEFH
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 11, 2022
Analüütik OSINTtechnical hindas, et varem Telegramis levinud video väidetavast Antonivka silla hävitamisest näitab tegelikult Dnipro raudteesilla õhku laskmist.
Initial claims were that it was the Antonovsky bridge, but additional photos appear to show that it was the rail bridge. pic.twitter.com/yaWuqph4bD
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 11, 2022
Sotsiaalmeedias levib ka klipp, milles on väidetavalt näha Vene sõdureid ületamas pontoonsilda Antonivka silla kõrval.
Video reportedly shows Russian soldiers retreating over the makeshift bridge next to Antonovsky bridge in Kherson. Must be at least from yesterday as the Antonovsky bridge seems to be intact. pic.twitter.com/wEefR5ComJ
— marqs (@MarQs__) November 11, 2022
Vene uudisteagentuur Interfax vahendas reede hommikul kohaliku Vene okupatsiooniadministratsiooni esindajat Sergei Jelissejevit , kelle sõnul sild on alles.
Jelissejevi väitel on Dnipro läänekaldale jäänud 60 000 – 70 000 tsiviilisikut.
Antonivka sild üle Dnipro jõe ühendab Hersoni linna Oleški sillaga teisel pool jõge.
Vene allikate teatel on paari päevaga Dnipro jõe ületanud 20 000 Vene sõdurit.
Ria Novosti korrespondent väitis, et 11. novembri öösel lahkusid Dnipro läänekaldalt viimased Vene üksused.
Hävinud Antonivka sild Autor/allikas: Kuvatõmmis Telegrami kanalist Kotsnews, mida kureerib Vene propagandist Alexander Kots
Vene rünnakutes Mõkolajivile hukkus kuus, Donetsis kaks inimest
Viimase ööpäeva jooksul ründasid Vene väed Mõkolajivi linna, tabades elumaja. Rünnakus hukkus Mõkolajivi oblasti kuberneri Vitali Kimi väitel kuus inimest.
Volodymyr Zelenskyi:
Mykolaiv. The terrorist state's cynical response to our successes at the front. A strike at a five-storey residential building. Destroyed from the 5th to the 1st floor. Unfortunately, there are dead and wounded. Search and rescue operations are ongoing. pic.twitter.com/IdsvJJb5sB
— Віталій Кім / Vitaliy Kim (@vitalij_kim) November 11, 2022
Donetski oblastis hukkus oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko sõnul kaks inimest Bahmutis ja Avdiivkas. Lisaks sai viis inimest vigastada.
Donetski oblasti kuberner rõhutas, et Mariupoli ja Volnovase ohvrite täpset arvu pole praegu võimalik kindlaks teha.
Vene rünnakus Harkivi oblastile sai viga üks mees. Samuti ründasid Vene väed Dnipropetrovski oblastit, kuid seal puuduvad teated hukkunutest.
Ukraina peastaap reedel: kolmapäeval vabastati 12 asulat
Ukraina relvajõudude peastaap teatas reede hommikul, et kolmapäeval, 9. novembril vabastasid Ukraina väed 12 asulat.
Kolmapäeval vabastati staabi teatel Dudtšõnõ, Pjatihatki, Borozenske, Sadok, Bezvodne, Ištšenka, Kostromka, Krasnoljubetsk, Kalinivske, Bobrovõ Kut ja Blagoda Beztimenne.
Nimekiri asulatest kattub osaliselt Ukraina presidendi mainitud asulate nimistuga neljapäeva õhtul.
Kuna ründetegevus jätkub, siis teatatakse ametlikult asulate vabastamisest viitega, kinnitas staap.
Peastaabi väitel jätkub Hersoni oblastis inimeste sunniviisiline kodust väljatõstmine.
Staabi teatel tulistati üleeile alla üks Vene Ka-52 ründekopter.
Zelenski: riigi lõunaosas on vabastatud 41 asulat
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas oma õhtuses videopöördumises 41 asula vabastamist riigi lõunaosas.
Zelenski sõnul on vabastatud Kalinivske, Bobrõvi Kut, Jevhenivka, Kotsjubjunske ja Snihurivka.
Zelenski hoiatas, et hiljuti okupeeritud alad on tugevalt mineeritud ning nende demineerimine võtab kaua aega. Mujal maailmas on see võtnud aastakümneid, kuid Ukrainal pole nii kaua aega oodata, rõhutas Ukraina president.
Eraldiseisvalt kinnitas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi, et Ukraina väed on alates 1. oktoobrist edenenud 36,5 kilomeetrit riigi lõunaosas ning vabastanud kokku 1381 ruutkilomeetrit.
Viimase päeva jooksul on Ukraina väed edenenud tervelt 7 kilomeetrit ja vabastanud 12 asulat – kuus Petropavlivka-Novoraiski teljel ning kuus Pervomaiske-Hersoni teljel.
Sõltumatu analüütik Def Mon panin neljapäeva õhtul tollal teadaolevad vabastatud asulad kaardile, millest on näha Ukraina vägede edenemist Hersoni rindejoone põhja- ja lääneosas Dnipro läänekaldal.
Kherson
I have 10 settlements I consider being confirmed as liberated today. This is moving pretty fast.
It appears we are about 12-24 hours behind actual events based on rumors yesterday. pic.twitter.com/4tXp1MCfN1
— Def Mon (@DefMon3) November 10, 2022
Ukraina meedia teatel hävitavad Vene väed taandudes Hersoni taristut
Vene väed on Hersoni linnas kohaliku teletorni edastusjaama õhku lasknud ning samuti lõhkunud linna elektriühenduse.
Linnas on mobiilside raskendatud, kuid see töötab Antonivka silla lähistel, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak hoiatas neljapäeval, et Vene väed tahavad Hersoni linna taandudes hävitada, mineerides kõikvõimaliku ning pommitades linna pärast suurtükitulest.
Ukraina lõunaringkond teatas 50 Vene sõduri hukkumisest
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkond teatas, et lahingutes hukkus ligikaudu 50 Vene sõdurit ning hävitati kolm tanki, üks MSTAS-i iseliikursuurtükk ja veel 11 soomusmasinat Ukraina lõunaosas.
Samuti teatas ringkonna esindaja, et Venemaal on nüüd 17 laeva Mustal merel, sh kaks raketikandjat kokku 16 Kalibr raketiga.
Ringkonna esindaja kinnitas, et Vene väed kasutavad Ukraina vastu Berislavi piirkonnas Lancet hulkurdroone. Samuti kinnitas esindaja, et Vene Orlan-10 luuredroonidega suudavad Ukraina väed juba edukalt hakkama saada.
Lõuna-Korea müüb USA-le 100 000 155 mm kaliibriga suurtükimürsku
The Wall Street Journal teatas, et Lõuna-Korea on valmis müüma USA-le 100 000 155mm kaliibriga suurtükimürsku. Selle kogusega saab Ukraina suurtükivägi mitu nädalat intensiivsete lahingute käigus sõdida.
Müües laskemoona USA-le püsib Lõuna-Korea oma ametliku lubaduse juures mitte müüa relvastust ega laskemoona Ukrainale.
USA on siiani tarninud Ukrainale 155 mm kaliibriga suurtükimürske enda inventarist, kuid juba augustis muutusid USA kaitsevaldkonna ametiisikud mürskude koguse pärast murelikuks.
Bideni administratsioon väitis hiljuti, et Põhja-Korea on tarninud läbi vahendajate suurtükimürske Vene vägedele Ukrainas.
USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby sõnul on saadetud mürskude kogus arvestatav.
USA valitsus analüüsib veel, kas saadetud mürsud on ka tegelikult kohale jõudnud.
Venemaa president Vladimir Putini hoiatas eelmisel kuul, et Lõuna-Korea hävitab oma suhted Venemaaga, kui saadab relvastust ja laskemoona Ukrainale.
Siiani on Lõuna-Korea saatnud Ukrainale kuulikindlaid veste, kiivreid ja meditsiinitarvikuid, kuid pole saatnud surmavat relvastust.
Reznikov: Ukraina kasutab talve väljaõppeks ja uuendusteks
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov kinnitas intervjuus Reutersile, et Ukraina kavatseb talve maksimaalselt ära kasutada. Talvel on kavas Ukraina relvajõude regrupeerida, uuendada ja roteerida vägesid.
Talvel ühinevad Ukraina vägedega ka tuhanded sõdurid, kes on saanud väljaõppe Ühendkuningriigis.
Reznikovi hinnangul kulub Vene vägedel vähemalt nädal, kuniks nad saavad oma väed Hersoni linnast välja viidud. Ministri sõnul on Venemaal Dnipro läänekaldal 40 000 sõdurit.
Kaitseminister nimetas ka spekulatsioone Kahhovka tammi õhku laskmisest hullumeelsuseks, kuna tammi hävides uputaks ka Dnipro idakaldal, kus asuvad Vene väed ning mis on geograafiliselt läänekaldast madalamal.
Samuti peataks tammi hävitamine lõplikult mageveeühenduse Dniprost Krimmi poolsaarele.
Reznikov hoiatas, et Dnipro läänekalda vabastamisel ei ulatuks Ukraina HIMARS- süsteemid siiski Krimmi poolsaart ründama.
Ministri hinnangul ei pruugi Krimmi vabastamine toimuda sõjaliselt, vaid selle võib võimaldada tulevane sisevõitlus Vene võimueliidi seas.
Ukrainska Pravda tõi välja, et varem on keerulise talve eest hoiatanud NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Stoltenberg ütles, et talv on võitlus tahte ja logistikaga. NATO peasekretär kinnitas, et tugev Ukraina on oluline euroatlandi julgeoleku tagamiseks.
Hispaania annab Ukrainale kaks täiendavat Hawki õhutõrjesüsteemi
Hispaania kaitseminister Margarita Robles teatas neljapäeval, et riik saadab Ukrainale kaks täiendavat Hawki õhutõrjesüsteemi. Kaitseminister kinnitas, et süsteemide saatmist palusid NATO ja Ukraina, vahendas Reuters.
Novembri alguses sai Ukraina neli Hawki õhutõrjesüsteemi, ühe Aspide õhutõrjepatarei, tankitõrjerakette, relvi ja laskemoona Hispaanialt.
Lisaks õhutõrjesüsteemidele saadab Hispaania Ukrainale kerghaubitsaid ning pakub Ukraina sõduritele nende kasutamiseks väljaõpet.
USA kaalub samuti enda vanemate Hawki õhutõrjesüsteemide saatmist Ukrainale.
ISW: Ukraina käes on sõjas initsiatiiv; talv ei peata Ukraina pealetunge
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ei jää võit Hersoni oblastis Ukraina viimaseks võiduks.
Mõttekoja analüütikute hinnangul jätkuvad lahingud riigi lõunaosas, Donetski oblastis Bahmuti lähistel ning Luhanskis.
Siiani tundub, et Vene väed taanduvad Dnipro läänekaldalt korrapäraselt, hindas mõttekoda.
ISW toob välja, et mõne USA ja lääneriikide ametisiku NBC Newsi vahendatud mõtteavaldused nagu talv oleks hea võimalus arutada relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel, põhinevad ekslikel eeldustel.
Mõttekoja analüütikute hinnangul ei takista pealetunge mitte talv, vaid ebapiisav logistika ning kehv talveks valmistumine.
Külm talv võib ebaproportsionaalselt palju mõjutada halvasti varustatud Vene vägesid Ukrainas. Paremini varustatud Ukraina väed jätkavad suure tõenäosusega vastupealetunge Ukraina territooriumi vabastamiseks.
Pealetunge raskendavad analüütikute hinnangul eelkõige väljakutsed vägede varustamises ning muud logistikaalased probleemid.
Võimalik relvarahu talvel oleks ainult Vene vägedele kasulik, kes kasutaks seda ajaakent enda kaitserajatiste tugevdamiseks ning samuti jätkuks genotsiid Ukraina rahvusidentiteedi hävitamiseks okupeeritud aladel, hindas ISW.
Vene relvajõud püüavad kevadeks välja õpetada 120 000 ajateenijat, et nad uuel aastal sõtta saata.
Ukraina väed üritavad samal ajal vabastada võimalikult palju territooriumi enne selle inimmassi kohale jõudmist.
Briti luure: Venemaa tahab rünnakutega tsiviilisikute võitlustahet langetada
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates välja, et Venemaa rünnakud tsiviiltaristule on mõeldud tsiviilisikute võitlustahte nõrgendamiseks.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/cI0JMQOcac
#StandWithUkraine pic.twitter.com/kA0nDn1h3U
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 11, 2022
Briti luure hinnangul mõjutavad Vene vägede rünnakud Ukraina elektritaristule riiki eri osades erineval määral.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 710 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 79400 (võrdlus eelmise päevaga +710);
- tankid 2814 (+10);
- jalaväe lahingumasinad 5696 (+14);
- lennukid 278 (0);
- kopterid 261 (+1);
- suurtükisüsteemid 1817 (+12);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 205 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1505 (+6);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4259 (+17);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 159 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 261. päev: Ukraina väed jõudsid Hersoni kesklinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 11. novembril kell 22.30:
- Satelliidipildid näitavad, et viimase ööpäevaga on Hersonis hävinud vähemalt seitse silda;
- Ukraina väed jõudsid Hersoni kesklinna;
- Vene kaitseministeerium: Vene väed on Dnipro läänekaldalt lahkunud;
- Antonivka sild üle Dnipro jõe on purustatud;
- Vene rünnakutes Mõkolajivile hukkus kuus, Donetsis kaks;
- Ukraina peastaap reedel: kolmapäeval vabastati 12 asulat;
- Zelenski: riigi lõunaosas on vabastatud 41 asulat;
- Ukraina meedia teatel hävitavad Vene väed taandudes Hersoni taristut;
- Lõuna-Korea müüb USA-le 100 000 155mm kaliibriga suurtükimürsku;
- Reznikov: Ukraina kasutab talve väljaõppeks ja uuendusteks;
- Hispaania annab Ukrainale kaks täiendavat Hawki õhutõrjesüsteemi;
- ISW: Ukraina käes on sõjas initsiatiiv; talv ei peata Ukraina pealetunge;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 710 sõdurit.
CNN: viimase ööpäevaga on hävinud vähemalt seitse Hersoni silda
Maxari satelliidifotod ja muud pildid näitavad, et viimase ööpäeva jooksul on Hersonis hävitatud vähemalt seitse silda, vahendas CNN. Neli purustatud silda ületasid Dnipro jõge.
Hävinute seas on ka Nova Kahhovka tammi juures olevad kaks silda — maantee- ja raudteesild.
Juba varem teatati, et purustatud on ka kaks Antonivka silda, nii maantee- kui ka raudteesild üle Dnipro jõe.
Lisaks on hävinud Darivka juures üle Inhuletsi jõe viiv sild.
Maantee- ja jalakäijate sillad purustati Tjahinka külas on purunenud samuti kaks silda, nii maantee- kui ka jalakäijatesild. See küla asub paarikümne kilomeetri kaugusel Nova Kahhovka tammist.
CNN märgib, et ei ole selge, kes on sildade hävitamise taga, kuid need on purustatud ajal, mil Vene väed Hersoni oblastis Dnipro läänekaldalt jõe idakaldale taganesid.
Ukraina väed jõudsid Hersoni kesklinna
Sotsiaalmeedias levivad videod Ukraina lippudest Klapaias ja Bilozerkas. Hersoni oblastis. Bilozerka on Hersoni linnas 10 kilomeetrit lääne pool. Ukraina lipp lehvib ka Hersoni kesklinnas.
❗️ #Kherson right now. pic.twitter.com/e7Elxhxbbp
— NEXTA (@nexta_tv) November 11, 2022
Ukraina sõjaväeluure (GUR) pöördus reedel läänekaldal viibivate Vene sõdurite poole ja käskis neil alistuda, vahendas CNN.
"Vene sõdurid! Nagu oodatud, jätsid teie ohvitserid teid saatuse meelevalda. Ohvitserid soovitasid teil mundrid vahetada tsiviilriiete vastu ja proovida nii Hersonist põgeneda. Ilmselgelt te ei saa seda teha," teatas GUR.
"Herson naaseb Ukraina kontrolli alla, linna sisenevad Ukraina relvajõudude üksused. Kõik katsed Ukraina relvajõududele vastu seista peatatakse. Iga vastupanu osutav Vene sõdur hävitatakse. Kohene allaandmine on ainus võimalus, et vältida surma saamist. Vabatahtliku alistumise korral garanteerib Ukraina teile elu ja turvalisuse. Me järgime Genfi konventsioone," lisas GUR.
Zelenski: Hersoni elanikud ei kaotanud kunagi lootust, et Ukraina vallutab linna tagasi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi sotsiaalmeedias avalduse pärast seda, kui Ukraina väed vabastasid Hersoni linna.
"See oli ajalooline päev ja Hersoni elanikud ei kaotanud kunagi lootust. Naaseme Hersoni. Praeguse seisuga on meie kaitsjad lähenemas linnale. Kuid eriüksused on juba linnas. Hersoni inimesed ootasid. Nad ei kaotanud kunagi lootust ja loota Ukrainale on alati õigustatud," ütles Zelenski
"Hersoni inimesed eemaldavad juba ise tänavatelt ja hoonetelt Vene sümboleid. Sama toimus ka kõigis teistes meie poolt vabastatud linnades. Sama juhtub ka linnades, mis veel ootavad meie tagasitulekut. Ukraina tuleb oma inimeste juurde tagasi," teatas Zelenski.
Kiiev: Ukraina hakkas piirile Valgevenega tara ehitama
Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko teatas, et riik ehitab Volõõnia oblastisse tara. Ehitustööd käivad ka Rivne ja Žõtomõri oblastis, vahendas The Kyiv Independent.
Kreml rõhutab, et Herson on Venemaa osa
Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov rõhutas reedel üle, et Venemaa peab Hersoni oblastit enda osaks.
Kuigi Vene väed teatasid lahkumisest Dnipro läänekaldalt on nad jätkuvalt Dnipro idakaldal, kus asub Hersoni oblasti territooriumist suurem osa, vahendas CNN.
Ukraina ja suurem osa rahvusvahelisest üldsusest peab Hersoni, Zaporižžja, Luhanski ja Donetski oblastite annekteerimist ebaseaduslikuks ning jätkuvalt Ukraina territooriumi osaks, mille on okupeerinud ebaseaduslikult Vene sõdurid.
Vene kaitseministeerium: Vene väed on Dnipro läänekaldalt lahkunud
Vene väed lõpetasid väidetavalt kell viis reede hommikul vägede üleviimise Dnipro läänekaldalt idakaldale, vahendas Interfax Vene kaitseministeeriumi esindajat.
Ukraina ja lääneriikide analüütikud on varem hinnanud, et Vene vägede taandumine Dnipro läänekaldalt võtab minimaalselt mitu päeva aega.
Üks Ukraina ametiisik kinnitas reedel CNN-le, et ta ei saa ei kinnitada ega lükata ümber väited Vene vägede taandumisest Hersoni linnast.
Venemaa teatas hiljuti Dnipro läänekaldalt taandumisest, kuid Kiiev on väidetesse ettevaatlikult ja skeptiliselt suhtunud.
Antonivka sild üle Dnipro jõe on purustatud
Sõltumatu Vene uudisteportaal Važnõe Istori (olulised lood) vahendas Vene ja Ukraina allikaid, kelle väitel ründasid Vene väed Antonivka silda üle Dnipro jõe.
Reedel hakkas levima video hävitatud sillast.
pic.twitter.com/apZLHyJEFH
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 11, 2022
Analüütik OSINTtechnical hindas, et varem Telegramis levinud video väidetavast Antonivka silla hävitamisest näitab tegelikult Dnipro raudteesilla õhku laskmist.
Initial claims were that it was the Antonovsky bridge, but additional photos appear to show that it was the rail bridge. pic.twitter.com/yaWuqph4bD
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 11, 2022
Sotsiaalmeedias levib ka klipp, milles on väidetavalt näha Vene sõdureid ületamas pontoonsilda Antonivka silla kõrval.
Video reportedly shows Russian soldiers retreating over the makeshift bridge next to Antonovsky bridge in Kherson. Must be at least from yesterday as the Antonovsky bridge seems to be intact. pic.twitter.com/wEefR5ComJ
— marqs (@MarQs__) November 11, 2022
Vene uudisteagentuur Interfax vahendas reede hommikul kohaliku Vene okupatsiooniadministratsiooni esindajat Sergei Jelissejevit , kelle sõnul sild on alles.
Jelissejevi väitel on Dnipro läänekaldale jäänud 60 000 – 70 000 tsiviilisikut.
Antonivka sild üle Dnipro jõe ühendab Hersoni linna Oleški sillaga teisel pool jõge.
Vene allikate teatel on paari päevaga Dnipro jõe ületanud 20 000 Vene sõdurit.
Ria Novosti korrespondent väitis, et 11. novembri öösel lahkusid Dnipro läänekaldalt viimased Vene üksused.
Hävinud Antonivka sild Autor/allikas: Kuvatõmmis Telegrami kanalist Kotsnews, mida kureerib Vene propagandist Alexander Kots
Vene rünnakutes Mõkolajivile hukkus kuus, Donetsis kaks inimest
Viimase ööpäeva jooksul ründasid Vene väed Mõkolajivi linna, tabades elumaja. Rünnakus hukkus Mõkolajivi oblasti kuberneri Vitali Kimi väitel kuus inimest.
Volodymyr Zelenskyi:
Mykolaiv. The terrorist state's cynical response to our successes at the front. A strike at a five-storey residential building. Destroyed from the 5th to the 1st floor. Unfortunately, there are dead and wounded. Search and rescue operations are ongoing. pic.twitter.com/IdsvJJb5sB
— Віталій Кім / Vitaliy Kim (@vitalij_kim) November 11, 2022
Donetski oblastis hukkus oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko sõnul kaks inimest Bahmutis ja Avdiivkas. Lisaks sai viis inimest vigastada.
Donetski oblasti kuberner rõhutas, et Mariupoli ja Volnovase ohvrite täpset arvu pole praegu võimalik kindlaks teha.
Vene rünnakus Harkivi oblastile sai viga üks mees. Samuti ründasid Vene väed Dnipropetrovski oblastit, kuid seal puuduvad teated hukkunutest.
Ukraina peastaap reedel: kolmapäeval vabastati 12 asulat
Ukraina relvajõudude peastaap teatas reede hommikul, et kolmapäeval, 9. novembril vabastasid Ukraina väed 12 asulat.
Kolmapäeval vabastati staabi teatel Dudtšõnõ, Pjatihatki, Borozenske, Sadok, Bezvodne, Ištšenka, Kostromka, Krasnoljubetsk, Kalinivske, Bobrovõ Kut ja Blagoda Beztimenne.
Nimekiri asulatest kattub osaliselt Ukraina presidendi mainitud asulate nimistuga neljapäeva õhtul.
Kuna ründetegevus jätkub, siis teatatakse ametlikult asulate vabastamisest viitega, kinnitas staap.
Peastaabi väitel jätkub Hersoni oblastis inimeste sunniviisiline kodust väljatõstmine.
Staabi teatel tulistati üleeile alla üks Vene Ka-52 ründekopter.
Zelenski: riigi lõunaosas on vabastatud 41 asulat
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas oma õhtuses videopöördumises 41 asula vabastamist riigi lõunaosas.
Zelenski sõnul on vabastatud Kalinivske, Bobrõvi Kut, Jevhenivka, Kotsjubjunske ja Snihurivka.
Zelenski hoiatas, et hiljuti okupeeritud alad on tugevalt mineeritud ning nende demineerimine võtab kaua aega. Mujal maailmas on see võtnud aastakümneid, kuid Ukrainal pole nii kaua aega oodata, rõhutas Ukraina president.
Eraldiseisvalt kinnitas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi, et Ukraina väed on alates 1. oktoobrist edenenud 36,5 kilomeetrit riigi lõunaosas ning vabastanud kokku 1381 ruutkilomeetrit.
Viimase päeva jooksul on Ukraina väed edenenud tervelt 7 kilomeetrit ja vabastanud 12 asulat – kuus Petropavlivka-Novoraiski teljel ning kuus Pervomaiske-Hersoni teljel.
Sõltumatu analüütik Def Mon panin neljapäeva õhtul tollal teadaolevad vabastatud asulad kaardile, millest on näha Ukraina vägede edenemist Hersoni rindejoone põhja- ja lääneosas Dnipro läänekaldal.
Kherson
I have 10 settlements I consider being confirmed as liberated today. This is moving pretty fast.
It appears we are about 12-24 hours behind actual events based on rumors yesterday. pic.twitter.com/4tXp1MCfN1
— Def Mon (@DefMon3) November 10, 2022
Ukraina meedia teatel hävitavad Vene väed taandudes Hersoni taristut
Vene väed on Hersoni linnas kohaliku teletorni edastusjaama õhku lasknud ning samuti lõhkunud linna elektriühenduse.
Linnas on mobiilside raskendatud, kuid see töötab Antonivka silla lähistel, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak hoiatas neljapäeval, et Vene väed tahavad Hersoni linna taandudes hävitada, mineerides kõikvõimaliku ning pommitades linna pärast suurtükitulest.
Ukraina lõunaringkond teatas 50 Vene sõduri hukkumisest
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkond teatas, et lahingutes hukkus ligikaudu 50 Vene sõdurit ning hävitati kolm tanki, üks MSTAS-i iseliikursuurtükk ja veel 11 soomusmasinat Ukraina lõunaosas.
Samuti teatas ringkonna esindaja, et Venemaal on nüüd 17 laeva Mustal merel, sh kaks raketikandjat kokku 16 Kalibr raketiga.
Ringkonna esindaja kinnitas, et Vene väed kasutavad Ukraina vastu Berislavi piirkonnas Lancet hulkurdroone. Samuti kinnitas esindaja, et Vene Orlan-10 luuredroonidega suudavad Ukraina väed juba edukalt hakkama saada.
Lõuna-Korea müüb USA-le 100 000 155 mm kaliibriga suurtükimürsku
The Wall Street Journal teatas, et Lõuna-Korea on valmis müüma USA-le 100 000 155mm kaliibriga suurtükimürsku. Selle kogusega saab Ukraina suurtükivägi mitu nädalat intensiivsete lahingute käigus sõdida.
Müües laskemoona USA-le püsib Lõuna-Korea oma ametliku lubaduse juures mitte müüa relvastust ega laskemoona Ukrainale.
USA on siiani tarninud Ukrainale 155 mm kaliibriga suurtükimürske enda inventarist, kuid juba augustis muutusid USA kaitsevaldkonna ametiisikud mürskude koguse pärast murelikuks.
Bideni administratsioon väitis hiljuti, et Põhja-Korea on tarninud läbi vahendajate suurtükimürske Vene vägedele Ukrainas.
USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby sõnul on saadetud mürskude kogus arvestatav.
USA valitsus analüüsib veel, kas saadetud mürsud on ka tegelikult kohale jõudnud.
Venemaa president Vladimir Putini hoiatas eelmisel kuul, et Lõuna-Korea hävitab oma suhted Venemaaga, kui saadab relvastust ja laskemoona Ukrainale.
Siiani on Lõuna-Korea saatnud Ukrainale kuulikindlaid veste, kiivreid ja meditsiinitarvikuid, kuid pole saatnud surmavat relvastust.
Reznikov: Ukraina kasutab talve väljaõppeks ja uuendusteks
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov kinnitas intervjuus Reutersile, et Ukraina kavatseb talve maksimaalselt ära kasutada. Talvel on kavas Ukraina relvajõude regrupeerida, uuendada ja roteerida vägesid.
Talvel ühinevad Ukraina vägedega ka tuhanded sõdurid, kes on saanud väljaõppe Ühendkuningriigis.
Reznikovi hinnangul kulub Vene vägedel vähemalt nädal, kuniks nad saavad oma väed Hersoni linnast välja viidud. Ministri sõnul on Venemaal Dnipro läänekaldal 40 000 sõdurit.
Kaitseminister nimetas ka spekulatsioone Kahhovka tammi õhku laskmisest hullumeelsuseks, kuna tammi hävides uputaks ka Dnipro idakaldal, kus asuvad Vene väed ning mis on geograafiliselt läänekaldast madalamal.
Samuti peataks tammi hävitamine lõplikult mageveeühenduse Dniprost Krimmi poolsaarele.
Reznikov hoiatas, et Dnipro läänekalda vabastamisel ei ulatuks Ukraina HIMARS- süsteemid siiski Krimmi poolsaart ründama.
Ministri hinnangul ei pruugi Krimmi vabastamine toimuda sõjaliselt, vaid selle võib võimaldada tulevane sisevõitlus Vene võimueliidi seas.
Ukrainska Pravda tõi välja, et varem on keerulise talve eest hoiatanud NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Stoltenberg ütles, et talv on võitlus tahte ja logistikaga. NATO peasekretär kinnitas, et tugev Ukraina on oluline euroatlandi julgeoleku tagamiseks.
Hispaania annab Ukrainale kaks täiendavat Hawki õhutõrjesüsteemi
Hispaania kaitseminister Margarita Robles teatas neljapäeval, et riik saadab Ukrainale kaks täiendavat Hawki õhutõrjesüsteemi. Kaitseminister kinnitas, et süsteemide saatmist palusid NATO ja Ukraina, vahendas Reuters.
Novembri alguses sai Ukraina neli Hawki õhutõrjesüsteemi, ühe Aspide õhutõrjepatarei, tankitõrjerakette, relvi ja laskemoona Hispaanialt.
Lisaks õhutõrjesüsteemidele saadab Hispaania Ukrainale kerghaubitsaid ning pakub Ukraina sõduritele nende kasutamiseks väljaõpet.
USA kaalub samuti enda vanemate Hawki õhutõrjesüsteemide saatmist Ukrainale.
ISW: Ukraina käes on sõjas initsiatiiv; talv ei peata Ukraina pealetunge
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ei jää võit Hersoni oblastis Ukraina viimaseks võiduks.
Mõttekoja analüütikute hinnangul jätkuvad lahingud riigi lõunaosas, Donetski oblastis Bahmuti lähistel ning Luhanskis.
Siiani tundub, et Vene väed taanduvad Dnipro läänekaldalt korrapäraselt, hindas mõttekoda.
ISW toob välja, et mõne USA ja lääneriikide ametisiku NBC Newsi vahendatud mõtteavaldused nagu talv oleks hea võimalus arutada relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel, põhinevad ekslikel eeldustel.
Mõttekoja analüütikute hinnangul ei takista pealetunge mitte talv, vaid ebapiisav logistika ning kehv talveks valmistumine.
Külm talv võib ebaproportsionaalselt palju mõjutada halvasti varustatud Vene vägesid Ukrainas. Paremini varustatud Ukraina väed jätkavad suure tõenäosusega vastupealetunge Ukraina territooriumi vabastamiseks.
Pealetunge raskendavad analüütikute hinnangul eelkõige väljakutsed vägede varustamises ning muud logistikaalased probleemid.
Võimalik relvarahu talvel oleks ainult Vene vägedele kasulik, kes kasutaks seda ajaakent enda kaitserajatiste tugevdamiseks ning samuti jätkuks genotsiid Ukraina rahvusidentiteedi hävitamiseks okupeeritud aladel, hindas ISW.
Vene relvajõud püüavad kevadeks välja õpetada 120 000 ajateenijat, et nad uuel aastal sõtta saata.
Ukraina väed üritavad samal ajal vabastada võimalikult palju territooriumi enne selle inimmassi kohale jõudmist.
Briti luure: Venemaa tahab rünnakutega tsiviilisikute võitlustahet langetada
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates välja, et Venemaa rünnakud tsiviiltaristule on mõeldud tsiviilisikute võitlustahte nõrgendamiseks.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/cI0JMQOcac
#StandWithUkraine pic.twitter.com/kA0nDn1h3U
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 11, 2022
Briti luure hinnangul mõjutavad Vene vägede rünnakud Ukraina elektritaristule riiki eri osades erineval määral.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 710 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 79400 (võrdlus eelmise päevaga +710);
- tankid 2814 (+10);
- jalaväe lahingumasinad 5696 (+14);
- lennukid 278 (0);
- kopterid 261 (+1);
- suurtükisüsteemid 1817 (+12);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 205 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1505 (+6);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4259 (+17);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 159 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 261. päev: Ukraina väed jõudsid Hersoni kesklinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast väravateta avakolmandikku läks Leedu teise kolmandiku keskel mõne minutiga 2:0 juhtima. Viis minutit enne kolmandiku lõppu realiseeris Eesti arvulise ülekaalu, kui skoori tegi Robert Arrak.
Viimase kolmandiku keskel viigistas seisu Robert Rooba tabamus, ent peagi haaras Leedu taas eduseisu. Minut enne normaalaja lõppu taastas viigiseisu Mark Viitaneni värav ja kohtumine läks lisaajale, kuid kuna seal väravaid ei visatud, otsustas võitja karistusvisete seeria, kus oli edukam Eesti (2:1). Otsustava karistusviske tabas Daniil Kulintsev.
Eesti koondise väravas tegi oma debüüdi Conrad Mölder, kes tõrjus 28 vastaste pealeviset.
Turniiril Eesti koondise peatreeneri kohuseid täitev Kaupo Kaljuste ütles, et meeskond näitas sisu ja mängis tahtega lõpuni. "Oli kõva võitlus! Meeskond näitas iseloomu ja sisu. Ma ei taha kohtunike kohta midagi öelda, aga Leedu mängis kodus ja mõned otsused kippusid pinge all nende suunas minema," sõnas Kaljuste.
"Esimesel kolmandikul oli hea hoki, kumbki meeskond ei teinud suuri apsakaid. Meil olid mõned väga head võimalused. Teisel perrioodil mängisime kaheksa minutit vähemuses, seetõttu hakkas kvaliteet kukkuma. Nemad viskasid oma võimalused ära, me tabasime kaks korda posti. Hea, et saime ülekaalust ühe värava tagasi. See andis usku ja ütlesin ka vaheajal meestele, et kõik on võimalik," lisas Kaljuste.
Neljapäeval alistas Eesti avamängus Läti 2:1. Laupäeval läheb Eesti turniiri viimases mängus vastamisi Poolaga, kes oli reedel 9:0 (2:0, 4:0, 3:0) parem Lätist. | Eesti jäähokikoondis sai karistusvisetega jagu Leedust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast väravateta avakolmandikku läks Leedu teise kolmandiku keskel mõne minutiga 2:0 juhtima. Viis minutit enne kolmandiku lõppu realiseeris Eesti arvulise ülekaalu, kui skoori tegi Robert Arrak.
Viimase kolmandiku keskel viigistas seisu Robert Rooba tabamus, ent peagi haaras Leedu taas eduseisu. Minut enne normaalaja lõppu taastas viigiseisu Mark Viitaneni värav ja kohtumine läks lisaajale, kuid kuna seal väravaid ei visatud, otsustas võitja karistusvisete seeria, kus oli edukam Eesti (2:1). Otsustava karistusviske tabas Daniil Kulintsev.
Eesti koondise väravas tegi oma debüüdi Conrad Mölder, kes tõrjus 28 vastaste pealeviset.
Turniiril Eesti koondise peatreeneri kohuseid täitev Kaupo Kaljuste ütles, et meeskond näitas sisu ja mängis tahtega lõpuni. "Oli kõva võitlus! Meeskond näitas iseloomu ja sisu. Ma ei taha kohtunike kohta midagi öelda, aga Leedu mängis kodus ja mõned otsused kippusid pinge all nende suunas minema," sõnas Kaljuste.
"Esimesel kolmandikul oli hea hoki, kumbki meeskond ei teinud suuri apsakaid. Meil olid mõned väga head võimalused. Teisel perrioodil mängisime kaheksa minutit vähemuses, seetõttu hakkas kvaliteet kukkuma. Nemad viskasid oma võimalused ära, me tabasime kaks korda posti. Hea, et saime ülekaalust ühe värava tagasi. See andis usku ja ütlesin ka vaheajal meestele, et kõik on võimalik," lisas Kaljuste.
Neljapäeval alistas Eesti avamängus Läti 2:1. Laupäeval läheb Eesti turniiri viimases mängus vastamisi Poolaga, kes oli reedel 9:0 (2:0, 4:0, 3:0) parem Lätist.
### Response:
Eesti jäähokikoondis sai karistusvisetega jagu Leedust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Perez sõitis parimal ringil välja 1.11,853, mis oli 0,004 sekundit kiirem kui teiseks tulnud Charles Leclerci (Ferrari) aeg. Perezi tiimikaaslane Max Verstappen oli kolmas (+0,008). Neljanda koha hõivas Carlos Sainz (Ferrari; +0,186) ja viienda seitsmekordne maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes; +0,187).
Reede hilisõhtul sõidetakse kvalifikatsioon, laupäeval sprindisõit ja pühapäeval põhisõit.
Vabatreeningu tulemused:
Only 0.008 separates the top three in FP1! ⏱️
Qualifying is next! #BrazilGP #F1 pic.twitter.com/QBWoUOJKZB
— Formula 1 (@F1) November 11, 2022 | Perez edestas vabatreeningul ülinapilt Leclerci ja Verstappenit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Perez sõitis parimal ringil välja 1.11,853, mis oli 0,004 sekundit kiirem kui teiseks tulnud Charles Leclerci (Ferrari) aeg. Perezi tiimikaaslane Max Verstappen oli kolmas (+0,008). Neljanda koha hõivas Carlos Sainz (Ferrari; +0,186) ja viienda seitsmekordne maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes; +0,187).
Reede hilisõhtul sõidetakse kvalifikatsioon, laupäeval sprindisõit ja pühapäeval põhisõit.
Vabatreeningu tulemused:
Only 0.008 separates the top three in FP1! ⏱️
Qualifying is next! #BrazilGP #F1 pic.twitter.com/QBWoUOJKZB
— Formula 1 (@F1) November 11, 2022
### Response:
Perez edestas vabatreeningul ülinapilt Leclerci ja Verstappenit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta noortennisistid auhinna pälvisid Kiira Paškov (U-12), Andreas Kuum (U-12), Marie Johanna Lapimaa (U-14), Edwin Averjanov (U-14), Laura Rahnel (U-16), Sten Hiiesalu (U-16), Elisabeth Iila (U-18) ja Oliver Ojakäär (U-18), vahendab Tennisnet.ee.
Aasta nais-seenior on Helina Lill ja mees-seenior Sulev Alajõe, aasta rannatennisistideks tunnistati Grete Helena Roose ja Renate Marilin Hinno ning aasta ratastoolitennisistiks Jaano Kraav.
Aasta tennisekool on MK Tennisekool ja aasta lastetreener Märt Kivirähk Tallink Tennisekoolist. Klubidest tunnistati parimaks Tallink Tenniseklubi. Aasta treeneri tiitli pälvis Martin Karis.
Aasta taristu arenduse auhinna sai Hiiumaa spordikeskus, regionaalse tennise arendaja tiitel läks Võru tenniseklubidele VSOP ja Tuleviku Tähed. Aasta tennise ajakirjanik on Gunnar Leheste Delfist.
Turniiridest tunnistati parimateks harrastustennise turniiridest Golden Club GP by Beefeater ja profiturniiridest Tallinna WTA turniiri, mis ühtlasi hinnati ka aasta tenniseteoks.
WTA turniiriga oli seotud ka aasta tennisehetk, milleks valiti turniiri poolfinaal Anett Kontaveidi ja Kaia Kanepi vahel. | Tenniseliit valis aasta parimateks Kontaveidi ja Lajali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta noortennisistid auhinna pälvisid Kiira Paškov (U-12), Andreas Kuum (U-12), Marie Johanna Lapimaa (U-14), Edwin Averjanov (U-14), Laura Rahnel (U-16), Sten Hiiesalu (U-16), Elisabeth Iila (U-18) ja Oliver Ojakäär (U-18), vahendab Tennisnet.ee.
Aasta nais-seenior on Helina Lill ja mees-seenior Sulev Alajõe, aasta rannatennisistideks tunnistati Grete Helena Roose ja Renate Marilin Hinno ning aasta ratastoolitennisistiks Jaano Kraav.
Aasta tennisekool on MK Tennisekool ja aasta lastetreener Märt Kivirähk Tallink Tennisekoolist. Klubidest tunnistati parimaks Tallink Tenniseklubi. Aasta treeneri tiitli pälvis Martin Karis.
Aasta taristu arenduse auhinna sai Hiiumaa spordikeskus, regionaalse tennise arendaja tiitel läks Võru tenniseklubidele VSOP ja Tuleviku Tähed. Aasta tennise ajakirjanik on Gunnar Leheste Delfist.
Turniiridest tunnistati parimateks harrastustennise turniiridest Golden Club GP by Beefeater ja profiturniiridest Tallinna WTA turniiri, mis ühtlasi hinnati ka aasta tenniseteoks.
WTA turniiriga oli seotud ka aasta tennisehetk, milleks valiti turniiri poolfinaal Anett Kontaveidi ja Kaia Kanepi vahel.
### Response:
Tenniseliit valis aasta parimateks Kontaveidi ja Lajali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa rahandusministeerium teatas reedel, et kuni oktoobrini oli selle aasta eelarve ülejääk 128 miljardit rubla ehk umbes 2,1 miljardit dollarit. Eelmisel aastal samal perioodil oli ülejääk 2,3 triljonit rubla. Majandusteadlaste hinnangul langeb Venemaa eelarve 2022. aasta lõpuks miinusesse, vahendas The Wall Street Journal.
Kreml kasutas aasta alguses energiatulusid, et toetada raskustes majandust. See toimus keset tagasilööke Ukrainas, kus Venemaa armee kandis üha suuremaid kaotusi. Reedel pidi Venemaa armee lahkuma Hersonist.
Viimaste kuude jooksul on energiahinnad stabiliseerunud. Gaasi ja nafta müük moodustab aga suurema osa Moskva sissetulekust. Septembris mobiliseeris Venemaa umbes 300 000 meest, see kahjustas riigi majandust veelgi.
"Venemaa majandus on surve all, probleemid tulevad korraga mitmelt rindelt. Majanduskriis ning nafta ja gaasi ekspordi vähenemine tähendab, et Venemaal on järgmisel aastal raske ots-otsaga toime tulla," ütles Saksamaa rahvusvaheliste suhete instituudi majanduse ekspert Janis Kluge.
Konsultatsioonifirma Capital Economics analüütikud prognoosivad, et 2022. aasta lõpuks on Venemaa eelarve puudujääk 1,8 protsenti SKP-st. 2024. aastaks kasvab puudujääk nelja protsendini.
Lääneriikide eelarve on tihti puudujäägis, kuid nad leiavad raha juurde globaalselt turult. Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu on Venemaa rahvusvaheliselt turult ära lõigatud. Venemaa keskpank prognoosib, et riigi majandus kahaneb neljandas kvartalis 7,1 protsenti.
"Venemaa eelarvepuudujäägi tegelik ulatus selgub detsembris. Aasta lõpus on riigi kulutused palju suuremad kui varasematel kuudel. Järgmise aasta väljavaated on palju kehvemad, sest sõja alguse ootamatu tulude ühekordne mõju on ammendatud," ütles Kluge. | Kremli rahavoog väheneb ja Putinil on üha raskem toetada Vene majandust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa rahandusministeerium teatas reedel, et kuni oktoobrini oli selle aasta eelarve ülejääk 128 miljardit rubla ehk umbes 2,1 miljardit dollarit. Eelmisel aastal samal perioodil oli ülejääk 2,3 triljonit rubla. Majandusteadlaste hinnangul langeb Venemaa eelarve 2022. aasta lõpuks miinusesse, vahendas The Wall Street Journal.
Kreml kasutas aasta alguses energiatulusid, et toetada raskustes majandust. See toimus keset tagasilööke Ukrainas, kus Venemaa armee kandis üha suuremaid kaotusi. Reedel pidi Venemaa armee lahkuma Hersonist.
Viimaste kuude jooksul on energiahinnad stabiliseerunud. Gaasi ja nafta müük moodustab aga suurema osa Moskva sissetulekust. Septembris mobiliseeris Venemaa umbes 300 000 meest, see kahjustas riigi majandust veelgi.
"Venemaa majandus on surve all, probleemid tulevad korraga mitmelt rindelt. Majanduskriis ning nafta ja gaasi ekspordi vähenemine tähendab, et Venemaal on järgmisel aastal raske ots-otsaga toime tulla," ütles Saksamaa rahvusvaheliste suhete instituudi majanduse ekspert Janis Kluge.
Konsultatsioonifirma Capital Economics analüütikud prognoosivad, et 2022. aasta lõpuks on Venemaa eelarve puudujääk 1,8 protsenti SKP-st. 2024. aastaks kasvab puudujääk nelja protsendini.
Lääneriikide eelarve on tihti puudujäägis, kuid nad leiavad raha juurde globaalselt turult. Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu on Venemaa rahvusvaheliselt turult ära lõigatud. Venemaa keskpank prognoosib, et riigi majandus kahaneb neljandas kvartalis 7,1 protsenti.
"Venemaa eelarvepuudujäägi tegelik ulatus selgub detsembris. Aasta lõpus on riigi kulutused palju suuremad kui varasematel kuudel. Järgmise aasta väljavaated on palju kehvemad, sest sõja alguse ootamatu tulude ühekordne mõju on ammendatud," ütles Kluge.
### Response:
Kremli rahavoog väheneb ja Putinil on üha raskem toetada Vene majandust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil" hinnati "Salme viikingid" (režissöör Liis Lindmaa) peapreemia vääriliseks.
Kõigil kes on pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse alates selle loomisest 2006. aastal, on õigus kasutada "Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija" märki, mis on kvaliteedi ja usalduse kinnitus selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teadusteavitajad ning nende töö senisest enam silma paistaks.
"Salme viikingid" jõuab jõulupühade ajal taas ETV2 ekraanile, seni saab sarja vaadata Jupiteris. | "Salme viikingid" pälvis teaduse populariseerimise kõrge preemia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil" hinnati "Salme viikingid" (režissöör Liis Lindmaa) peapreemia vääriliseks.
Kõigil kes on pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse alates selle loomisest 2006. aastal, on õigus kasutada "Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija" märki, mis on kvaliteedi ja usalduse kinnitus selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teadusteavitajad ning nende töö senisest enam silma paistaks.
"Salme viikingid" jõuab jõulupühade ajal taas ETV2 ekraanile, seni saab sarja vaadata Jupiteris.
### Response:
"Salme viikingid" pälvis teaduse populariseerimise kõrge preemia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HC Tallinn ja Serviti on sel hooajal juba ühe korra vastamisi läinud, kui Eesti meistrivõistlustel suutsid pealinlased tiitlihoidja tempos ühe poolaja püsida, kuid lõpuks võtsid põlvakad siiski kindla 36:23 võidu. Lõuna-eestlased juhivad Balti liigas oma alagruppi kindlalt, olles alistanud kõik viis vastast keskmiselt kümne väravaga. HC Tallinn ei ole sama arvu kohtumiste juures veel punktiarvet avanud.
"Meil on pärast eurosarja võitlusi Viljandiga olnud kalender mõned nädalad päris rahulik. HC Tallinn suutis esimeses omavahelises kohtumises hõreda koosseisu juures siiski ühe poolaja korralikku esitust näidata, kuid siis lõppes neil ilmselt jaks. Proovime seekord tõsisemalt valmistuda, paremini mängule peale minna, et sama stsenaarium ei korduks," alustas Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Eurosarjas saime omale vastaseks korraliku kogenud Norra võistkonna. Kui enne loosi vaatasin 16-st võistkonnast välja kuus, keda vastu ei tahaks saada, siis nemad olid seal nimekirjas. Eks mängudeni on veel aega, kuid loodame oma võimetest selles liigas maksimumi välja tõmmata, mida oleme ka varasemalt suutnud," jätkas juhendaja kommentaaridega Põlva Serviti eurosarja vastase, Runar Sandefjord Elite-i kohta.
"Serviti on hetkel väga heas hoos. Eelmises kohtumises sai otsustavaks nende pikem pink, ühtlasem koosseis ja füüsiline võimekus. Põlva koosseisus ja mängus on nõrki kohti väga raske leida. Meie read on jätkuvalt hõredad, kuid proovime endast siiski parima anda. Ootame kõiki Tallinna spordisõpru laupäeval Sõle Spordihoones ja proovime neile põneva etteaste pakkuda," ütles HC Tallinna treener Risto Lepp
SK Tapa/N.R Energy läheb laupäeval Lätis vastamisi kohaliku Dobele Tenaxiga. Võistkonnad paiknevad Balti liiga tabelis vastavalt teisel ja neljandal kohal. Tapal on kirjas kaks võitu ning üks viik ning lätlastel omakorda on ühe võidu kõrval kirjas kaks kaotust.
Lääne-virulased saavad lõunanaabritele külla sõita hea emotsiooni pealt, kui kolmapäeval kindlustati põneva lahingu järel pääs Eesti karikavõistluste finaalturniirile.
"Meie eesmärk oli karikavõistlustel pääseda finaalturniirile ning nüüd võib öelda, et esimese poolaasta miinimumi oleme saavutanud. Mänguliselt oleme kõvasti paremad kui eelmisel hooajal, kuid siiski esineb väikseid ebakõlasid. Usun siiski, et me läheme järjest paremaks," alustas SK Tapa treener Elmu Koppelmann tagasivaatega karikavõistlustele.
"Eks süües kasvab isu, pärast põnevat kohtumist kolmapäeval läheme ka lätlastele kõva võitlust andma. Vastastel on hästi koostatud sats, kus on kõik kohad täidetud ning mängupilt üllatavalt stabiilne. Kui me aga suudame lihtvigu vältida, skeemist kinni hoida ning oma visked realiseerida, siis on kõik võimalik," lõpetas juhendaja.
Eestlaste osalusel toimuvad Balti liiga kohtumised:
12. november 16.00 - HC Tallinn - Põlva Serviti (Sõle spordisaal)
12. november 16.00 - Tenax Dobele - SK Tapa/N.R Energy (Lätis) | HC Tallinna treener: Serviti on hetkel väga heas hoos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Tallinn ja Serviti on sel hooajal juba ühe korra vastamisi läinud, kui Eesti meistrivõistlustel suutsid pealinlased tiitlihoidja tempos ühe poolaja püsida, kuid lõpuks võtsid põlvakad siiski kindla 36:23 võidu. Lõuna-eestlased juhivad Balti liigas oma alagruppi kindlalt, olles alistanud kõik viis vastast keskmiselt kümne väravaga. HC Tallinn ei ole sama arvu kohtumiste juures veel punktiarvet avanud.
"Meil on pärast eurosarja võitlusi Viljandiga olnud kalender mõned nädalad päris rahulik. HC Tallinn suutis esimeses omavahelises kohtumises hõreda koosseisu juures siiski ühe poolaja korralikku esitust näidata, kuid siis lõppes neil ilmselt jaks. Proovime seekord tõsisemalt valmistuda, paremini mängule peale minna, et sama stsenaarium ei korduks," alustas Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Eurosarjas saime omale vastaseks korraliku kogenud Norra võistkonna. Kui enne loosi vaatasin 16-st võistkonnast välja kuus, keda vastu ei tahaks saada, siis nemad olid seal nimekirjas. Eks mängudeni on veel aega, kuid loodame oma võimetest selles liigas maksimumi välja tõmmata, mida oleme ka varasemalt suutnud," jätkas juhendaja kommentaaridega Põlva Serviti eurosarja vastase, Runar Sandefjord Elite-i kohta.
"Serviti on hetkel väga heas hoos. Eelmises kohtumises sai otsustavaks nende pikem pink, ühtlasem koosseis ja füüsiline võimekus. Põlva koosseisus ja mängus on nõrki kohti väga raske leida. Meie read on jätkuvalt hõredad, kuid proovime endast siiski parima anda. Ootame kõiki Tallinna spordisõpru laupäeval Sõle Spordihoones ja proovime neile põneva etteaste pakkuda," ütles HC Tallinna treener Risto Lepp
SK Tapa/N.R Energy läheb laupäeval Lätis vastamisi kohaliku Dobele Tenaxiga. Võistkonnad paiknevad Balti liiga tabelis vastavalt teisel ja neljandal kohal. Tapal on kirjas kaks võitu ning üks viik ning lätlastel omakorda on ühe võidu kõrval kirjas kaks kaotust.
Lääne-virulased saavad lõunanaabritele külla sõita hea emotsiooni pealt, kui kolmapäeval kindlustati põneva lahingu järel pääs Eesti karikavõistluste finaalturniirile.
"Meie eesmärk oli karikavõistlustel pääseda finaalturniirile ning nüüd võib öelda, et esimese poolaasta miinimumi oleme saavutanud. Mänguliselt oleme kõvasti paremad kui eelmisel hooajal, kuid siiski esineb väikseid ebakõlasid. Usun siiski, et me läheme järjest paremaks," alustas SK Tapa treener Elmu Koppelmann tagasivaatega karikavõistlustele.
"Eks süües kasvab isu, pärast põnevat kohtumist kolmapäeval läheme ka lätlastele kõva võitlust andma. Vastastel on hästi koostatud sats, kus on kõik kohad täidetud ning mängupilt üllatavalt stabiilne. Kui me aga suudame lihtvigu vältida, skeemist kinni hoida ning oma visked realiseerida, siis on kõik võimalik," lõpetas juhendaja.
Eestlaste osalusel toimuvad Balti liiga kohtumised:
12. november 16.00 - HC Tallinn - Põlva Serviti (Sõle spordisaal)
12. november 16.00 - Tenax Dobele - SK Tapa/N.R Energy (Lätis)
### Response:
HC Tallinna treener: Serviti on hetkel väga heas hoos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapan tahab riigis arendada kiibitööstust ja vähendada oma sõltuvust Taiwani firmadest. Tokyo tahab tugevdada majanduslikku julgeolekut, vahendas Financial Times.
Jaapani valitsus investeerib Rapidusesse 493 miljonit dollarit. Firmasse investeerivad veel Toyota, Sony ja SoftBank. Rapidus hakkab koos IBM-iga arendama järgmise põlvkonna kiibitehnoloogiat.
Pandeemia tõttu tekkisid tarnehäired ja Jaapan proovib nüüd tagada, et riigi kontsernidel oleks stabiilne juurdepääs kiipidele. Tokyo tahab seetõttu laiendada Jaapanis kiibitootmist.
"Kuna võitlus tehnoloogilise ülemvõimu pärast USA ja Hiina vahel suureneb, muutuvad kiibid majandusliku julgeoleku seisukohast veelgi tähtsamaks," ütles reedel Jaapani kaubandusminister Yasutoshi Nishimura.
Hiina suurim kiibitootja Semiconductor Manufacturing International hoiatas reedel, et USA uued ekspordipiirangud mõjuvad negatiivselt firma äritegevusele.
USA piirangud ei luba Hiina ettevõtetel lisaks ameerika oskustöölistele kasutada riigi intellektuaalomandit, kiibitootmiseks vajalikke masinaid ja teenuseid ega komponente. | IBM hakkab tegema koostööd Jaapani kiibifirmaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapan tahab riigis arendada kiibitööstust ja vähendada oma sõltuvust Taiwani firmadest. Tokyo tahab tugevdada majanduslikku julgeolekut, vahendas Financial Times.
Jaapani valitsus investeerib Rapidusesse 493 miljonit dollarit. Firmasse investeerivad veel Toyota, Sony ja SoftBank. Rapidus hakkab koos IBM-iga arendama järgmise põlvkonna kiibitehnoloogiat.
Pandeemia tõttu tekkisid tarnehäired ja Jaapan proovib nüüd tagada, et riigi kontsernidel oleks stabiilne juurdepääs kiipidele. Tokyo tahab seetõttu laiendada Jaapanis kiibitootmist.
"Kuna võitlus tehnoloogilise ülemvõimu pärast USA ja Hiina vahel suureneb, muutuvad kiibid majandusliku julgeoleku seisukohast veelgi tähtsamaks," ütles reedel Jaapani kaubandusminister Yasutoshi Nishimura.
Hiina suurim kiibitootja Semiconductor Manufacturing International hoiatas reedel, et USA uued ekspordipiirangud mõjuvad negatiivselt firma äritegevusele.
USA piirangud ei luba Hiina ettevõtetel lisaks ameerika oskustöölistele kasutada riigi intellektuaalomandit, kiibitootmiseks vajalikke masinaid ja teenuseid ega komponente.
### Response:
IBM hakkab tegema koostööd Jaapani kiibifirmaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmivaldkond jaguneb Edith Sepa sõnul kaheks osas: suuremateks rahvusvahelisteks filmideks ja siis väiksemaks, oma Eesti filmiks. "Minu arvates mahuvad turule mõlemad, nii rahvusvahelised projektid, kus eestlased saavad osaleda, kui ka väiksema eelarvega tehtud Eesti filmid. Kas meil piisavalt raha on - see ongi väga suur väljakutse," ütles ta ja lisas, et nad jälgivad väga tugevalt, et Eesti filmi rahastus oleks suurem kui tagasimaksefondile mõeldud toetus.
"Eesti režissööridel on oma visioon, kuidas laiemalt filme teha ja kuidas suuremalt projekte ette võtta, me kindlasti ei peaks piire panema nende mõttelennule, paviljon tuleb ikkagi eelkõige Eesti filmitegijatele ja toetusmoment tuleb rahvusvahelistelt tegijatelt," ütles ta ja lisas, et rahvusvahelised projektid tõstavad Eesti filmitegijate taset. "Kui meil seda ei oleks, siis ma ei usu, et Eesti film oleks Euroopas konkurentsivõimeline."
"Ega ma ei saa panna arengule pidurit, see on täiesti normaalne, sest tänapäeval tehakse ka Soomes väga palju filme kaastootmisel, päris üksinda väikeriigid ei suuda enam filme toota, sest filmitegemine on läinud nii kalliks," selgitas Sepp ja mainis, et pigem aitavad kaastootmised tõmmata Eesti filmi rahvusvahelisele tasemele.
"Eesmärk on ka tõsta Eesti filmi rahastust, et saaks ka meie filmitegijatele korralikke palku maksta," rõhutas Sepp ja mainis, et filmivaldkonna puhul on ka oluline märkida, et paljuski sünnitab valdkond ise tegijaid juurde vastavalt sellele, kui palju tööd turul on. "Aga see on probleem laiemalt Euroopas ja kogu maailmas, et sisutoomine on hüppeliselt nii palju tõusnud, et tegijaid ei jõuta ette valmistada. Aga üldiselt on ikka nii, et kui kuskil vajadus on, siis lõpuks need inimesed ka leitakse."
Sepa hinnangul on kõige olulisem probleem hoopis see, kuidas kindlustada Eesti filmis järjekindlus. "Suurem probleem on see, et kui meil täna on raha olemas, siis seda ma ei tea, kas see homme ka on alles, pigem peaks poliitiliselt vaatama, et kindlustada atraktiivse valdkonna kasvu ja tugevdamist," mainis ta ja lisas, et see on samuti poliitiline otsus, kas soovitakse filmivaldkonnas liikuvat raha meelitada Eestisse või mitte. "Kas soovitakse jääda Eesti filmi tegemise juurde ja võtta asju väikselt või mõelda natukene suuremalt, kas olla ainult allhankija või ka ise midagi ära teha." | Edith Sepp: rahvusvahelised projektid tõstavad Eesti filmitegijate taset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmivaldkond jaguneb Edith Sepa sõnul kaheks osas: suuremateks rahvusvahelisteks filmideks ja siis väiksemaks, oma Eesti filmiks. "Minu arvates mahuvad turule mõlemad, nii rahvusvahelised projektid, kus eestlased saavad osaleda, kui ka väiksema eelarvega tehtud Eesti filmid. Kas meil piisavalt raha on - see ongi väga suur väljakutse," ütles ta ja lisas, et nad jälgivad väga tugevalt, et Eesti filmi rahastus oleks suurem kui tagasimaksefondile mõeldud toetus.
"Eesti režissööridel on oma visioon, kuidas laiemalt filme teha ja kuidas suuremalt projekte ette võtta, me kindlasti ei peaks piire panema nende mõttelennule, paviljon tuleb ikkagi eelkõige Eesti filmitegijatele ja toetusmoment tuleb rahvusvahelistelt tegijatelt," ütles ta ja lisas, et rahvusvahelised projektid tõstavad Eesti filmitegijate taset. "Kui meil seda ei oleks, siis ma ei usu, et Eesti film oleks Euroopas konkurentsivõimeline."
"Ega ma ei saa panna arengule pidurit, see on täiesti normaalne, sest tänapäeval tehakse ka Soomes väga palju filme kaastootmisel, päris üksinda väikeriigid ei suuda enam filme toota, sest filmitegemine on läinud nii kalliks," selgitas Sepp ja mainis, et pigem aitavad kaastootmised tõmmata Eesti filmi rahvusvahelisele tasemele.
"Eesmärk on ka tõsta Eesti filmi rahastust, et saaks ka meie filmitegijatele korralikke palku maksta," rõhutas Sepp ja mainis, et filmivaldkonna puhul on ka oluline märkida, et paljuski sünnitab valdkond ise tegijaid juurde vastavalt sellele, kui palju tööd turul on. "Aga see on probleem laiemalt Euroopas ja kogu maailmas, et sisutoomine on hüppeliselt nii palju tõusnud, et tegijaid ei jõuta ette valmistada. Aga üldiselt on ikka nii, et kui kuskil vajadus on, siis lõpuks need inimesed ka leitakse."
Sepa hinnangul on kõige olulisem probleem hoopis see, kuidas kindlustada Eesti filmis järjekindlus. "Suurem probleem on see, et kui meil täna on raha olemas, siis seda ma ei tea, kas see homme ka on alles, pigem peaks poliitiliselt vaatama, et kindlustada atraktiivse valdkonna kasvu ja tugevdamist," mainis ta ja lisas, et see on samuti poliitiline otsus, kas soovitakse filmivaldkonnas liikuvat raha meelitada Eestisse või mitte. "Kas soovitakse jääda Eesti filmi tegemise juurde ja võtta asju väikselt või mõelda natukene suuremalt, kas olla ainult allhankija või ka ise midagi ära teha."
### Response:
Edith Sepp: rahvusvahelised projektid tõstavad Eesti filmitegijate taset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eduskuntas toimunud hääletusel toetas valitsust 103 saadikut, 73 oli vastu. 23 saadikut ei hääletanud.
Umbusaldushääletuse põhjuseks oli tüli Euroopa Liidu elupaikade taastamise ja saamide õiguste pärast.
Opositsiooni hinnangul ei seisnud valitsus elupaikade taastamise küsimuses piisavalt Soome huvide eest. Peaminister Sanna Marin tõdes, et läbirääkimised selles küsimuses alles algasid, mistõttu on veel aega oma huve kaitsta. | Soome parlament ei toetanud valitsuse umbusaldamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eduskuntas toimunud hääletusel toetas valitsust 103 saadikut, 73 oli vastu. 23 saadikut ei hääletanud.
Umbusaldushääletuse põhjuseks oli tüli Euroopa Liidu elupaikade taastamise ja saamide õiguste pärast.
Opositsiooni hinnangul ei seisnud valitsus elupaikade taastamise küsimuses piisavalt Soome huvide eest. Peaminister Sanna Marin tõdes, et läbirääkimised selles küsimuses alles algasid, mistõttu on veel aega oma huve kaitsta.
### Response:
Soome parlament ei toetanud valitsuse umbusaldamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti läks reedel üheksanda koha mängus vastamisi Taaniga ja võttis tasavägise kohtumise järel 5:4 võidu. Pärast väravateta avakolmandikku läks Eesti teise kolmandiku keskel 1:0 juhtima. Viimasel kolmandikul tuli väravaid rohkem ja lõpptulemus sündis alles viimasel mänguminutil.
Resultatiivsuspunktid said kirja Tanel Kasenurm (2+2), Ken Pähn (2+0), Patrik Kareliusson (1+0) ja Kaspar Kallion (0+1). Väravavaht Rainer Kalde valiti Eesti poolelt mängu parimaks mängijaks.
Ühtlasi jäi reedene võidumäng rahvusmeeskonna kaptenile Roman Passile viimaseks koondisemänguks. Pass esindas koondist alates 2002. aastast ja tegi kaasa 114. kohtumises. | Saalihokikoondis alistas kapteni viimases mängus Taani ja tuli MM-il üheksandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti läks reedel üheksanda koha mängus vastamisi Taaniga ja võttis tasavägise kohtumise järel 5:4 võidu. Pärast väravateta avakolmandikku läks Eesti teise kolmandiku keskel 1:0 juhtima. Viimasel kolmandikul tuli väravaid rohkem ja lõpptulemus sündis alles viimasel mänguminutil.
Resultatiivsuspunktid said kirja Tanel Kasenurm (2+2), Ken Pähn (2+0), Patrik Kareliusson (1+0) ja Kaspar Kallion (0+1). Väravavaht Rainer Kalde valiti Eesti poolelt mängu parimaks mängijaks.
Ühtlasi jäi reedene võidumäng rahvusmeeskonna kaptenile Roman Passile viimaseks koondisemänguks. Pass esindas koondist alates 2002. aastast ja tegi kaasa 114. kohtumises.
### Response:
Saalihokikoondis alistas kapteni viimases mängus Taani ja tuli MM-il üheksandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meestest pääses kvalifikatsioonist ainsana edasi Marko Kilp, kes oli eelsõidu kokkuvõttes 18.
Martin Himma sai 35., Henri Roos 42., Karl Sebastian Dremljuga 44., Kaarel Kasper Kõrge 46., Andres Veerpalu 57., Toni Andree Saarepuu 62., Kaspar Paarson 69., Lars Piirmann 71. ja Rico Rohi 75. koha. Kokku startis 83 meest.
Paraku jäi Kilp enda veerandfinaalis neljandaks ja poolfinaali ei pääsenud. Finaalis võidutses norralane Even Northug koondisekaaslase Björnestad Skari ja soomlase Ville Ahoneni ees.
Naiste eelsõidus tegi eestlannadest parima tulemuse Aveli Uustalu, kes sõitis välja paremuselt 15. aja. Veerandfinaali pääsesid ka Teesi Tuuli (21.), Johanna Udras (24.) ja Laura Laan (30.). Kvalifikatsiooniga piirdusid Andra Aavik (40.), Getrin Raudsepp (44.), Christina Rohi (45.) ja Kerli Kleitsman (46.).
Ükski neljast Eesti naisest veerandfinaalist edasi ei pääsenud. Finaali võitis norralanna Anna Svendsen, teiseks tuli soomlanna Jasmi Joensuu ja kolmandaks sakslanna Pia Fink.
Laupäeval on kavas eraldistardist klassikatehnika ning pühapäeval vabatehnika sõidud. | Viis Eesti suusatajat jõudis hooaja avavõistlusel veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meestest pääses kvalifikatsioonist ainsana edasi Marko Kilp, kes oli eelsõidu kokkuvõttes 18.
Martin Himma sai 35., Henri Roos 42., Karl Sebastian Dremljuga 44., Kaarel Kasper Kõrge 46., Andres Veerpalu 57., Toni Andree Saarepuu 62., Kaspar Paarson 69., Lars Piirmann 71. ja Rico Rohi 75. koha. Kokku startis 83 meest.
Paraku jäi Kilp enda veerandfinaalis neljandaks ja poolfinaali ei pääsenud. Finaalis võidutses norralane Even Northug koondisekaaslase Björnestad Skari ja soomlase Ville Ahoneni ees.
Naiste eelsõidus tegi eestlannadest parima tulemuse Aveli Uustalu, kes sõitis välja paremuselt 15. aja. Veerandfinaali pääsesid ka Teesi Tuuli (21.), Johanna Udras (24.) ja Laura Laan (30.). Kvalifikatsiooniga piirdusid Andra Aavik (40.), Getrin Raudsepp (44.), Christina Rohi (45.) ja Kerli Kleitsman (46.).
Ükski neljast Eesti naisest veerandfinaalist edasi ei pääsenud. Finaali võitis norralanna Anna Svendsen, teiseks tuli soomlanna Jasmi Joensuu ja kolmandaks sakslanna Pia Fink.
Laupäeval on kavas eraldistardist klassikatehnika ning pühapäeval vabatehnika sõidud.
### Response:
Viis Eesti suusatajat jõudis hooaja avavõistlusel veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli kindral Surovikini ettepanek ja see oli kaitseministri otsus. Minul pole selle teema kohta rohkem midagi lisada," väitis Peskov.
Putin pole veel taganemist kommenteerinud. Herson oli aga ainus Ukraina piirkondlik pealinn, mille Vene väed suutsid ajutiselt vallutada. Hiljuti väitis Putin, et Herson jääb igavesti Venemaa koosseisu.
Venemaa kaitseministeerium teatas reedel, et Vene väed on Dnipro läänekaldalt lahkunud. Mõned Venemaa propagandistid on nimetanud seda taandumist Putini suureks lüüasaamiseks. Peskov keeldus reedel seda hinnangut kommenteerimast, vahendas Bloomberg.
Peskov rõhutas reedel üle, et Venemaa peab Hersoni oblastit enda osaks. Peskov ütles, et Putin ei osale järgmisel nädalal Balis G20 tippkohtumisel. Putini asemel sõidab sinna välisminister Sergei Lavrov. | Putin ei taha ise tunnistada Vene vägede lüüasaamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli kindral Surovikini ettepanek ja see oli kaitseministri otsus. Minul pole selle teema kohta rohkem midagi lisada," väitis Peskov.
Putin pole veel taganemist kommenteerinud. Herson oli aga ainus Ukraina piirkondlik pealinn, mille Vene väed suutsid ajutiselt vallutada. Hiljuti väitis Putin, et Herson jääb igavesti Venemaa koosseisu.
Venemaa kaitseministeerium teatas reedel, et Vene väed on Dnipro läänekaldalt lahkunud. Mõned Venemaa propagandistid on nimetanud seda taandumist Putini suureks lüüasaamiseks. Peskov keeldus reedel seda hinnangut kommenteerimast, vahendas Bloomberg.
Peskov rõhutas reedel üle, et Venemaa peab Hersoni oblastit enda osaks. Peskov ütles, et Putin ei osale järgmisel nädalal Balis G20 tippkohtumisel. Putini asemel sõidab sinna välisminister Sergei Lavrov.
### Response:
Putin ei taha ise tunnistada Vene vägede lüüasaamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu naaber Adolf" ("My Neighbor Adolf")
Režissöör: Leon Prudovsky
Filmifestivali avafilmid on alati vastuoluline ja keeruline küsimus: need peavad ühelt poolt panema võimsa avapaugu kogu festivalile, aga teisalt ei tohiks olla tegu ka millegi liiga sügava, keeruka või uinutavaga, kuna avagalal on alati kohal väga kirev seltskond, kellel kõigil on erinevad huvid ja taustad või puudub üleüldse suurem kokkupuude filmiga. PÖFF on aastate jooksul katsetanud erinevate asjadega, alates kammerdraamadest lõpetades "Baraka" laadsete abstraktsete dokkidega, sel korral läksid festivalikorraldajad aga publikusõbraliku jandi teed.
Lugu iseenesest on lihtne: Colombias elab eraklik holokausti üle elanud Mr. Polsky, kes on veendunud, et tema naaber on Adolf Hitler, kellega ta kohtus aastakümneid tagasi ühel malematšil. Ja ülejäänud filmi üritabki Polsky igal võimalikul moel tõestada, et Mr. Herzogi nime taha peituv müstiline naabrimees on tõepoolest füürer. Vormiliselt segunevad seal slapstick huumor, pehme meelelahutuslik krimi ja autorikinolik karakterdraama. Kui läbi sõrmede vaadata, siis vormiliselt võib leida isegi ühisosi "Mandariinidega": siingi elavad kaks vastandlike maailmavaadetega meest kõrvuti ning avastavad, et sügaval sisimas on nad küllalt sarnased.
"Minu naaber Adolf" Autor/allikas: Kaader filmist
Lihtsa reedeõhtuse meelelahutusena on "Minu naaber Adolf" omal kohal, kuid režissöör Leon Prudovsky ei suuda lõpuni ära otsustada, mida ta teha tahab: lihtsalt tühise jaburdava jandi jaoks on film natuke liiga provokatiivne ja ambitsioonikas, "Mandariinide" laadse autoridraama nurga alt laguneb film aga näppude vahel laiali. Küll aga läheb kiitus Udo Kierile ja David Haymanile: meeste omavaheline dünaamika on filmi suurim voorus.
Midagi sügavat sealt ei leia – Ukrainas toimuva sõja valguses saab selline lugu lunastusest muidugi lisakihistusi juurde –, kuid huvitav näide kaasaegsest Iisraeli kinost ja nende koostööprojektidest on see kahtlemata.
"Minu naaber Adolf" linastub 11. novembril kell 18 Alexela kontserdimajas, 12. novembril kell 18.30 Tartus Athena keskuses ja 16. novembril kell 18.30 Apollo Coca-Cola Plazas.
"Matmine" ("Burial")
Režissöör: Ben Parker
Kes oleks arvanud, et ajal, mil umbes tuhande kilomeetri kaugusel käib igapäevaselt sõjategevus, saan korraga kirjutada kahest filmist, mille fooksuses on Hitler? Erinevalt Prudovsky "Minu naaber Hitlerist" on "Matmise" puhul lugu konkreetsem: Hitler on kirstus ning tema säilmed tuleb viia Moskvasse Stalinile näitamiseks Mõistagi ei lähe Vene sõdurite teekond selle kirstuga kõige libedamalt ning rahulik metsas müttamine asendub kiirelt trillerliku tagaajamisega.
"Matmine" Autor/allikas: Kaader filmist
Noh, iseenesest on "Matmine" täiesti kõrvaline žanrikino, mille sarnaseid on erinevaid voogedastusplatvormid otsast ääreni täis ning suuremat tähelepanu polekski sellele vaja pöörata. Näitlejatööd on algelised, lugu ülimalt skemaatiline ja ilma erilise fookuseta ning katse sulatada kokku sõja- ning õudusfilmi esteetikaid ei suuda end tõestada. Küll aga võime vist taguda uhkusest vastu rinda ja öelda: see on ju ikkagi Eesti film! Ja päriselt vale see ei ole, kuna väga suur osa filmist on üles võetud siin, samuti täidavad enamikke kõrvalosi (ja ka mõnd kandvamat rolli!) Eesti tippnäitlejad.
Filmi viimasel kolmandikul hakkasin mõtlema, et "Matmine" on omamoodi versioon mängust "Pätid ja politseinikud", kus Eesti näitlejad kehastavad suuremas osas pätte või siis vähemalt politseinike, kellel ei lähe kõige paremini. Mida ma silmas pean? Vabalt saaks "Matmise" ajal teha joomamängu, kus pitsi tuleb tõsta iga kord, kui mõni Eesti näitleja maha notitakse. Ega kaua vastu ei peaks, seda võib küll öelda...
Aga samavõid võib öelda seda, et žanrikino jaoks sobivad Eesti paksud metsad imeliselt: isegi kui sündmustik lonkas kohati vasakut ja paremat jalga korraga, siis vähemalt võttepaigad aitasid atmosfääri luua. Seega järgmisena ootan siinsetesse metsadesse Texase mootorsaemõrvareid ja muud sorti roimareid!
"Matmine" linastub 12. novembril 21.30 Apollo Coca-Cola Plazas ja 13. novembril kell 21.00 Apollo Coca-Cola Plazas.
"Naiskuninga armee" ("The Woman King")
Režissöör: Gina Prince-Bythewood
PÖFF-i avanädalavahetusel saab vist kinokülastajad jagada jämedalt pooleks: on mingi ports inimesi, kes kondavad PÖFF-il seansilt seansile, kuid väga suur osa publikust üritab kiiremas korras ära näha ka Marveli uue hitt-teose "Must panter: Wakanada igaveseks". Kui nüüd mõni suur koomiksifilmide austaja peaks sattuma seda lugema, siis ära veel kinni pane!
"Naiskuninga armee" on tegelikult suurepärane jätku- või eellugu fiktiivse Wakanda kuningriigi vägitegudele: siin ei näe me superkangelasi ega supervõimeid, aga kindlasti näeb kangelasi, kellel on võimed. Täpsemalt 19. sajandil Dahomey kuningriiki kaitsnud naisvõitlejaid, kelle tegemistesse on vaba käega ka fiktsiooni juurde lisatud, kuid Agoji oli siiski täiesti reaalselt eksisteerinud naisarmee. Ja oma skaala ja action 'i poolest ei jää film ka kuidagi "Mustale pantrile" alla, seda ma võin lubada.
"Naiskuninga armee" Autor/allikas: Kaader filmist
Või kui teistpidi vaadata: võib ka öelda, et see on justkui "Lõvikuningas" täiskasvanutele, kus näeb ilusaid Aafrika maastikke ja kuuleb eksootilisi rütme, kuid loomariigi nägelemiste ja tülide asemel näeme rivaalitsevate klannide võimuvõitlust. On kindlasti vaatajaid, kelle jaoks paistavad "Naiskuninga armee" puhul liialt välja nn Oscar-bait 'i traagelniidid ja tõepoolest, ega neid väga varjata pole üritatud, kuid vähemalt ei ürita Gina Prince-Bythewood vaatajast kruustangidega pisaraid välja kiskuda, vaid pakub usutavat ja kaasahaaravat vaatemängu.
Aga kui Oscarite peale jutt läks, siis jagame veksleid ka välja: Viola Davis saab parima naispeaosa Oscari, mürki päris võtta ei julge ja pead ka anda ei tahaks, aga üsna kindel võib igatahes olla.
"Naiskuninga armee" linastub 12. novembril kell 21.00 Tartus Apollo Kino Lõunakeskuses, 13. novembril kell 18.45 Apollo Kino Solarises, 18. novembril kell 19.00 Apollo Kino Solarises ja 19. novembril kell 19.00 Apollo Kino Jõhvis.
"Rimini"
Režissöör: Ulrich Seidl
Ei juhtu just liiga tihti, et üks režissöör jõuab PÖFF-ile korraga lausa kahe uue filmiga, aga Austria tipplavastaja Ulrich Seidl sai just sellise saavutusega hakkama: avapäevadel saab ära näha tema filmi Berliini filmifestivalil esilinastunud "Rimini", aga lähipäevil linastub ka filmi järg "Sparta". Seega Seidli fännid, kellest Eestist ei tohiks puudust olla, saavad kõhu korralikult täis! Ja oluline on märkida sedagi, et pea kümneaastase vahe järel teeb Seidl jälle mängufilme, kuigi tema puhul on see piir elu mängu ja mängu elu vahel pea olematu.
"Rimini" Autor/allikas: Kaader filmist
Kui asetada Seidli filmid ritta, siis tuleb tõdeda, et mõnes mõttes on ta kogu oma karjääri üht ja sama filmi lavastanud: korra ühe, korra teise nurga alt, aga teda on alati huvitanud ühiskonna äärealad, ning mitte suvalised joodikud ja heidikud, vaid ikka tõelised fruktid, maa sool, kelle sarnaseid on meie seast ilmselt palju, kuid enamik meist ei oska neid üles leida. Seidl seevastu paneb prožektorid püsti ja näitab: vaadake-vaadake, nii elavad ka inimesed, ei pea ainult viisakalt üheksast viieni töö käima ja üritama kõigile reeglitele vastata, on võimalik ka selline la dolce vita.
"Rimini" puhul on selleks fruktiks kunagine lembelaulik Richie Bravo, kelle kohta ei saa öelda isegi enam hääbuv täht: ta on ammu kustunud, kuid veel leidub üksikuid pensionäre, kes teda mäletavad. Neid meelitabki ta räämas Itaalia kuurortlinna Rimini, kus ta siis oma viimastele allesjäänud fännidele laulab ning neid igal muul moel lõbustab, khm! Ta naudib elu täiel rinnal, kuid seda hetkeni, mil ootamatult ilmub välja tütar, keda Bravo pole aastakümneid näinud. See sunnib Richie Bravot oma elukombed üle vaatama – võinoh, tegelikult on tal muidugi suhteliselt ükskõik! – ja otsima võimalusi, kuidas oma tütart majanduslikult toetada.
Tipptasemel autorikino, mis suudab nii peenelt kokku põimida tragööda ja lollaka komöödia, et lihtsalt vaatad ja imestad. Ning selle kõige keskel särab tõelise tähena Michael Thomas.
"Rimini" linastub 12. novembril kell 20.45 Apollo Kino Solarises ja 25. novembril kell 20.45 Apollo Kino Solarises.
"Yoyogi"
Režissöör: Max Golomidov
Kui eelmised neli soovitust on olnud täis action 'it, Hitlereid ja muidu veidrikke, siis Eesti filmioperaator Max Golomidovi debüütfilm "Yoyogi" aitab uuesti pulsi alla tuua ja vaikselt kinosaalis mediteerida. Kuid ega selleski filmis lihtsalt tuima ilutsemist ei näe: Golomidov on viie aasta jooksul jälginud Japaanis Yoyogi pargis toimuvat, kuid ta ei otsi sealt pargist mitte tühipaljast ilu, kauneid lilleõisi ja looduspoeesiat, vaid teda huvitab park kui sotsiaalne keskkond, kuhu inimesed ümbritseva maailma eest põgenevad. Või siis vastupidi: park võib olla nende inimese jaoks hoopis omamoodi aken maailma.
"Yoyogi" Autor/allikas: Kaader filmist
Golomidov ei otsi filmis otseselt vastuseid küsimustele ning tegelikult ei esita ta isegi küsimusi: "Yoyogi" koosneb hulgast vinjettidest, mis kestavad mõnekümnest sekundist kuni minutini, ning nende tähendusruum sõltub väga palju ka konkreetsest vaatajast. Me näeme pargis toimuvat kui turistid, kes kõnnivad võõras riigis ja näevad asju, mis neile tuttavad ei ole. Keegi ei seleta lahti, mida seal täpsemalt tehakse – miks näiteks mingid inimesed kummalised taidlevad ja häälitsevad –, kuid oma maailmakogemuse ja -tunnetuse pinnalt teeme sellest kõigest ikkagi järeldusi. "Yoyogi" annab selleks kõigest kõvasti ruumi, me kõik saame luua oma narratiivi, mis seal pargis päriselt toimub.
Seejuures on oluline, et kuigi sedalaadi vaatlev ning ilma selgitusteta dokfilm võib üsna kiirelt muutuda väsitavaks, siis "Yoyogi" puhul on materjal grammitäpsusega välja kaalutud ning peenelt läbi toimetatud. Ükski kaader ei ole ülearu ning omamoodi Jaapani elu mosaiik, mis sellest kõigest moodustub, on piisavalt kirev ja ootamatu, et kas kärsitumat vaatajat küljes hoida. Usun, et viie aasta jooksul, mil Max Golomidov Yoyogi pargis seda materjali üles võttis, jäi tema kaamerasilma ette veel tunde ja tunde tegevust, ekraanile on jõudnud sellest tõmmis või essents.
Huvitav, kas Kadriorus pargis saaks samasuguse filmi teha? Jään seda huviga ootama...
"Yoyogi" linastub 13. novembril kell 13 Kohtla-Järve kultuurimajas, 19. novembril kell 18.15 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 20. novembril kell 18.15 Tartu Elektriteatris. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: mitu Hitlerit, kustunud lembelaulik ja Jaapani pargielu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu naaber Adolf" ("My Neighbor Adolf")
Režissöör: Leon Prudovsky
Filmifestivali avafilmid on alati vastuoluline ja keeruline küsimus: need peavad ühelt poolt panema võimsa avapaugu kogu festivalile, aga teisalt ei tohiks olla tegu ka millegi liiga sügava, keeruka või uinutavaga, kuna avagalal on alati kohal väga kirev seltskond, kellel kõigil on erinevad huvid ja taustad või puudub üleüldse suurem kokkupuude filmiga. PÖFF on aastate jooksul katsetanud erinevate asjadega, alates kammerdraamadest lõpetades "Baraka" laadsete abstraktsete dokkidega, sel korral läksid festivalikorraldajad aga publikusõbraliku jandi teed.
Lugu iseenesest on lihtne: Colombias elab eraklik holokausti üle elanud Mr. Polsky, kes on veendunud, et tema naaber on Adolf Hitler, kellega ta kohtus aastakümneid tagasi ühel malematšil. Ja ülejäänud filmi üritabki Polsky igal võimalikul moel tõestada, et Mr. Herzogi nime taha peituv müstiline naabrimees on tõepoolest füürer. Vormiliselt segunevad seal slapstick huumor, pehme meelelahutuslik krimi ja autorikinolik karakterdraama. Kui läbi sõrmede vaadata, siis vormiliselt võib leida isegi ühisosi "Mandariinidega": siingi elavad kaks vastandlike maailmavaadetega meest kõrvuti ning avastavad, et sügaval sisimas on nad küllalt sarnased.
"Minu naaber Adolf" Autor/allikas: Kaader filmist
Lihtsa reedeõhtuse meelelahutusena on "Minu naaber Adolf" omal kohal, kuid režissöör Leon Prudovsky ei suuda lõpuni ära otsustada, mida ta teha tahab: lihtsalt tühise jaburdava jandi jaoks on film natuke liiga provokatiivne ja ambitsioonikas, "Mandariinide" laadse autoridraama nurga alt laguneb film aga näppude vahel laiali. Küll aga läheb kiitus Udo Kierile ja David Haymanile: meeste omavaheline dünaamika on filmi suurim voorus.
Midagi sügavat sealt ei leia – Ukrainas toimuva sõja valguses saab selline lugu lunastusest muidugi lisakihistusi juurde –, kuid huvitav näide kaasaegsest Iisraeli kinost ja nende koostööprojektidest on see kahtlemata.
"Minu naaber Adolf" linastub 11. novembril kell 18 Alexela kontserdimajas, 12. novembril kell 18.30 Tartus Athena keskuses ja 16. novembril kell 18.30 Apollo Coca-Cola Plazas.
"Matmine" ("Burial")
Režissöör: Ben Parker
Kes oleks arvanud, et ajal, mil umbes tuhande kilomeetri kaugusel käib igapäevaselt sõjategevus, saan korraga kirjutada kahest filmist, mille fooksuses on Hitler? Erinevalt Prudovsky "Minu naaber Hitlerist" on "Matmise" puhul lugu konkreetsem: Hitler on kirstus ning tema säilmed tuleb viia Moskvasse Stalinile näitamiseks Mõistagi ei lähe Vene sõdurite teekond selle kirstuga kõige libedamalt ning rahulik metsas müttamine asendub kiirelt trillerliku tagaajamisega.
"Matmine" Autor/allikas: Kaader filmist
Noh, iseenesest on "Matmine" täiesti kõrvaline žanrikino, mille sarnaseid on erinevaid voogedastusplatvormid otsast ääreni täis ning suuremat tähelepanu polekski sellele vaja pöörata. Näitlejatööd on algelised, lugu ülimalt skemaatiline ja ilma erilise fookuseta ning katse sulatada kokku sõja- ning õudusfilmi esteetikaid ei suuda end tõestada. Küll aga võime vist taguda uhkusest vastu rinda ja öelda: see on ju ikkagi Eesti film! Ja päriselt vale see ei ole, kuna väga suur osa filmist on üles võetud siin, samuti täidavad enamikke kõrvalosi (ja ka mõnd kandvamat rolli!) Eesti tippnäitlejad.
Filmi viimasel kolmandikul hakkasin mõtlema, et "Matmine" on omamoodi versioon mängust "Pätid ja politseinikud", kus Eesti näitlejad kehastavad suuremas osas pätte või siis vähemalt politseinike, kellel ei lähe kõige paremini. Mida ma silmas pean? Vabalt saaks "Matmise" ajal teha joomamängu, kus pitsi tuleb tõsta iga kord, kui mõni Eesti näitleja maha notitakse. Ega kaua vastu ei peaks, seda võib küll öelda...
Aga samavõid võib öelda seda, et žanrikino jaoks sobivad Eesti paksud metsad imeliselt: isegi kui sündmustik lonkas kohati vasakut ja paremat jalga korraga, siis vähemalt võttepaigad aitasid atmosfääri luua. Seega järgmisena ootan siinsetesse metsadesse Texase mootorsaemõrvareid ja muud sorti roimareid!
"Matmine" linastub 12. novembril 21.30 Apollo Coca-Cola Plazas ja 13. novembril kell 21.00 Apollo Coca-Cola Plazas.
"Naiskuninga armee" ("The Woman King")
Režissöör: Gina Prince-Bythewood
PÖFF-i avanädalavahetusel saab vist kinokülastajad jagada jämedalt pooleks: on mingi ports inimesi, kes kondavad PÖFF-il seansilt seansile, kuid väga suur osa publikust üritab kiiremas korras ära näha ka Marveli uue hitt-teose "Must panter: Wakanada igaveseks". Kui nüüd mõni suur koomiksifilmide austaja peaks sattuma seda lugema, siis ära veel kinni pane!
"Naiskuninga armee" on tegelikult suurepärane jätku- või eellugu fiktiivse Wakanda kuningriigi vägitegudele: siin ei näe me superkangelasi ega supervõimeid, aga kindlasti näeb kangelasi, kellel on võimed. Täpsemalt 19. sajandil Dahomey kuningriiki kaitsnud naisvõitlejaid, kelle tegemistesse on vaba käega ka fiktsiooni juurde lisatud, kuid Agoji oli siiski täiesti reaalselt eksisteerinud naisarmee. Ja oma skaala ja action 'i poolest ei jää film ka kuidagi "Mustale pantrile" alla, seda ma võin lubada.
"Naiskuninga armee" Autor/allikas: Kaader filmist
Või kui teistpidi vaadata: võib ka öelda, et see on justkui "Lõvikuningas" täiskasvanutele, kus näeb ilusaid Aafrika maastikke ja kuuleb eksootilisi rütme, kuid loomariigi nägelemiste ja tülide asemel näeme rivaalitsevate klannide võimuvõitlust. On kindlasti vaatajaid, kelle jaoks paistavad "Naiskuninga armee" puhul liialt välja nn Oscar-bait 'i traagelniidid ja tõepoolest, ega neid väga varjata pole üritatud, kuid vähemalt ei ürita Gina Prince-Bythewood vaatajast kruustangidega pisaraid välja kiskuda, vaid pakub usutavat ja kaasahaaravat vaatemängu.
Aga kui Oscarite peale jutt läks, siis jagame veksleid ka välja: Viola Davis saab parima naispeaosa Oscari, mürki päris võtta ei julge ja pead ka anda ei tahaks, aga üsna kindel võib igatahes olla.
"Naiskuninga armee" linastub 12. novembril kell 21.00 Tartus Apollo Kino Lõunakeskuses, 13. novembril kell 18.45 Apollo Kino Solarises, 18. novembril kell 19.00 Apollo Kino Solarises ja 19. novembril kell 19.00 Apollo Kino Jõhvis.
"Rimini"
Režissöör: Ulrich Seidl
Ei juhtu just liiga tihti, et üks režissöör jõuab PÖFF-ile korraga lausa kahe uue filmiga, aga Austria tipplavastaja Ulrich Seidl sai just sellise saavutusega hakkama: avapäevadel saab ära näha tema filmi Berliini filmifestivalil esilinastunud "Rimini", aga lähipäevil linastub ka filmi järg "Sparta". Seega Seidli fännid, kellest Eestist ei tohiks puudust olla, saavad kõhu korralikult täis! Ja oluline on märkida sedagi, et pea kümneaastase vahe järel teeb Seidl jälle mängufilme, kuigi tema puhul on see piir elu mängu ja mängu elu vahel pea olematu.
"Rimini" Autor/allikas: Kaader filmist
Kui asetada Seidli filmid ritta, siis tuleb tõdeda, et mõnes mõttes on ta kogu oma karjääri üht ja sama filmi lavastanud: korra ühe, korra teise nurga alt, aga teda on alati huvitanud ühiskonna äärealad, ning mitte suvalised joodikud ja heidikud, vaid ikka tõelised fruktid, maa sool, kelle sarnaseid on meie seast ilmselt palju, kuid enamik meist ei oska neid üles leida. Seidl seevastu paneb prožektorid püsti ja näitab: vaadake-vaadake, nii elavad ka inimesed, ei pea ainult viisakalt üheksast viieni töö käima ja üritama kõigile reeglitele vastata, on võimalik ka selline la dolce vita.
"Rimini" puhul on selleks fruktiks kunagine lembelaulik Richie Bravo, kelle kohta ei saa öelda isegi enam hääbuv täht: ta on ammu kustunud, kuid veel leidub üksikuid pensionäre, kes teda mäletavad. Neid meelitabki ta räämas Itaalia kuurortlinna Rimini, kus ta siis oma viimastele allesjäänud fännidele laulab ning neid igal muul moel lõbustab, khm! Ta naudib elu täiel rinnal, kuid seda hetkeni, mil ootamatult ilmub välja tütar, keda Bravo pole aastakümneid näinud. See sunnib Richie Bravot oma elukombed üle vaatama – võinoh, tegelikult on tal muidugi suhteliselt ükskõik! – ja otsima võimalusi, kuidas oma tütart majanduslikult toetada.
Tipptasemel autorikino, mis suudab nii peenelt kokku põimida tragööda ja lollaka komöödia, et lihtsalt vaatad ja imestad. Ning selle kõige keskel särab tõelise tähena Michael Thomas.
"Rimini" linastub 12. novembril kell 20.45 Apollo Kino Solarises ja 25. novembril kell 20.45 Apollo Kino Solarises.
"Yoyogi"
Režissöör: Max Golomidov
Kui eelmised neli soovitust on olnud täis action 'it, Hitlereid ja muidu veidrikke, siis Eesti filmioperaator Max Golomidovi debüütfilm "Yoyogi" aitab uuesti pulsi alla tuua ja vaikselt kinosaalis mediteerida. Kuid ega selleski filmis lihtsalt tuima ilutsemist ei näe: Golomidov on viie aasta jooksul jälginud Japaanis Yoyogi pargis toimuvat, kuid ta ei otsi sealt pargist mitte tühipaljast ilu, kauneid lilleõisi ja looduspoeesiat, vaid teda huvitab park kui sotsiaalne keskkond, kuhu inimesed ümbritseva maailma eest põgenevad. Või siis vastupidi: park võib olla nende inimese jaoks hoopis omamoodi aken maailma.
"Yoyogi" Autor/allikas: Kaader filmist
Golomidov ei otsi filmis otseselt vastuseid küsimustele ning tegelikult ei esita ta isegi küsimusi: "Yoyogi" koosneb hulgast vinjettidest, mis kestavad mõnekümnest sekundist kuni minutini, ning nende tähendusruum sõltub väga palju ka konkreetsest vaatajast. Me näeme pargis toimuvat kui turistid, kes kõnnivad võõras riigis ja näevad asju, mis neile tuttavad ei ole. Keegi ei seleta lahti, mida seal täpsemalt tehakse – miks näiteks mingid inimesed kummalised taidlevad ja häälitsevad –, kuid oma maailmakogemuse ja -tunnetuse pinnalt teeme sellest kõigest ikkagi järeldusi. "Yoyogi" annab selleks kõigest kõvasti ruumi, me kõik saame luua oma narratiivi, mis seal pargis päriselt toimub.
Seejuures on oluline, et kuigi sedalaadi vaatlev ning ilma selgitusteta dokfilm võib üsna kiirelt muutuda väsitavaks, siis "Yoyogi" puhul on materjal grammitäpsusega välja kaalutud ning peenelt läbi toimetatud. Ükski kaader ei ole ülearu ning omamoodi Jaapani elu mosaiik, mis sellest kõigest moodustub, on piisavalt kirev ja ootamatu, et kas kärsitumat vaatajat küljes hoida. Usun, et viie aasta jooksul, mil Max Golomidov Yoyogi pargis seda materjali üles võttis, jäi tema kaamerasilma ette veel tunde ja tunde tegevust, ekraanile on jõudnud sellest tõmmis või essents.
Huvitav, kas Kadriorus pargis saaks samasuguse filmi teha? Jään seda huviga ootama...
"Yoyogi" linastub 13. novembril kell 13 Kohtla-Järve kultuurimajas, 19. novembril kell 18.15 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 20. novembril kell 18.15 Tartu Elektriteatris.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: mitu Hitlerit, kustunud lembelaulik ja Jaapani pargielu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Novembri alguse valijate arvu seisuga väheneb Ida-Virumaa mandaatide arv ühe võrra. Harju- ja Raplamaa valimisringkond saab aga ühe mandaadi juurde. Juhul, kui president kuulutab valimised välja veel novembrikuus, on see lõplik seis, 1. novembri arvu seisuga," ütles riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe reedel ERR-ile.
Kui president kuulutab valimised välja detsembris, jaotatakse mandaadid 1. detsembri arvu seisuga, lisas ta.
Pole siiski mingit põhjust arvata, et ühe kuuga suureneks Ida-Virumaa valijate arv nii palju, et mandaatide muutus toimumata jääks.
Eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal sai Keskerakond Ida-Virumaal 13 700 ehk 50,7 protsenti valimisringkonna häältest. Harju- ja Raplamaal tegi aga parima tulemuse Reformierakond, mis sai 34 571 häält ehk 38,1 protsenti häältest. Seega võib prognoosida, et Ida-Viru ühe mandaadi kadumine ning Harju- ja Raplamaal ühe lisandumine on kahjulikum Keskerakonnale ja soodsam Reformierakonnale.
Praeguseks on teada, et Harju- ja Raplamaal kandideerivad erakondade esimeestest Kaja Kallas (Reformierakond), Jüri Ratas (Keskerakond) ja Lauri Hussar (Eesti 200).
Mandaatide jaotus ringkonniti
Valimisringkondade mandaatide arv oleneb neis elavate valimisealiste Eesti kodanike arvust. Harju- ja Raplamaa ringkond on juba praegu suurim valimisringkond.
Valimisringkonnas nr. 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) on 10 mandaati;
valimisringkonnas nr. 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) 13 mandaati;
valimisringkonnas nr. 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) kaheksa mandaati;
valimisringkonnas nr. 4 (Harju- ja Raplamaa) 16 mandaati;
valimisringkonnas nr. 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kuus mandaati;
valimisringkonnas nr. 6 (Lääne-Virumaa) viis mandaati;
valimisringkonnas nr. 7 (Ida-Virumaa) kuus mandaati;
valimisringkonnas nr. 8 (Järva- ja Viljandimaa) seitse mandaati;
Valimisringkonnas nr. 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) seitse mandaati;
valimisringkonnas nr. 10 (Tartu linn) kaheksa mandaati;
valimisringkonnas nr. 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) kaheksa mandaati ;
valimisringkonnas nr. 11 (Pärnumaa) seitse mandaati.
Vastavalt riigikogu valimise seadusele toimuvad riigikogu korralised valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb riigikogu eelmiste valimiste aastale. Valimised kuulutab oma otsusega välja president vähemalt kolm kuud enne valimispäeva.
2023. aasta märtsi esimene pühapäev langeb 5. märtsile, mis tähendab, et president peab riigikogu valimised välja kuulutama hiljemalt 4. detsembril. | Harju- ja Raplamaa saab Ida-Viru arvelt valimistel ühe mandaadi juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Novembri alguse valijate arvu seisuga väheneb Ida-Virumaa mandaatide arv ühe võrra. Harju- ja Raplamaa valimisringkond saab aga ühe mandaadi juurde. Juhul, kui president kuulutab valimised välja veel novembrikuus, on see lõplik seis, 1. novembri arvu seisuga," ütles riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe reedel ERR-ile.
Kui president kuulutab valimised välja detsembris, jaotatakse mandaadid 1. detsembri arvu seisuga, lisas ta.
Pole siiski mingit põhjust arvata, et ühe kuuga suureneks Ida-Virumaa valijate arv nii palju, et mandaatide muutus toimumata jääks.
Eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal sai Keskerakond Ida-Virumaal 13 700 ehk 50,7 protsenti valimisringkonna häältest. Harju- ja Raplamaal tegi aga parima tulemuse Reformierakond, mis sai 34 571 häält ehk 38,1 protsenti häältest. Seega võib prognoosida, et Ida-Viru ühe mandaadi kadumine ning Harju- ja Raplamaal ühe lisandumine on kahjulikum Keskerakonnale ja soodsam Reformierakonnale.
Praeguseks on teada, et Harju- ja Raplamaal kandideerivad erakondade esimeestest Kaja Kallas (Reformierakond), Jüri Ratas (Keskerakond) ja Lauri Hussar (Eesti 200).
Mandaatide jaotus ringkonniti
Valimisringkondade mandaatide arv oleneb neis elavate valimisealiste Eesti kodanike arvust. Harju- ja Raplamaa ringkond on juba praegu suurim valimisringkond.
Valimisringkonnas nr. 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) on 10 mandaati;
valimisringkonnas nr. 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) 13 mandaati;
valimisringkonnas nr. 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) kaheksa mandaati;
valimisringkonnas nr. 4 (Harju- ja Raplamaa) 16 mandaati;
valimisringkonnas nr. 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kuus mandaati;
valimisringkonnas nr. 6 (Lääne-Virumaa) viis mandaati;
valimisringkonnas nr. 7 (Ida-Virumaa) kuus mandaati;
valimisringkonnas nr. 8 (Järva- ja Viljandimaa) seitse mandaati;
Valimisringkonnas nr. 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) seitse mandaati;
valimisringkonnas nr. 10 (Tartu linn) kaheksa mandaati;
valimisringkonnas nr. 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) kaheksa mandaati ;
valimisringkonnas nr. 11 (Pärnumaa) seitse mandaati.
Vastavalt riigikogu valimise seadusele toimuvad riigikogu korralised valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb riigikogu eelmiste valimiste aastale. Valimised kuulutab oma otsusega välja president vähemalt kolm kuud enne valimispäeva.
2023. aasta märtsi esimene pühapäev langeb 5. märtsile, mis tähendab, et president peab riigikogu valimised välja kuulutama hiljemalt 4. detsembril.
### Response:
Harju- ja Raplamaa saab Ida-Viru arvelt valimistel ühe mandaadi juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina riiklik tervisekomisjon teatas reedel, et lähikontaktsete tsentraliseeritud karantiiniperiood langeb seitsmelt päevalt viiele päevale. Võimud nõuavad, et lähikontaktne peab siis olema veel kodus kolm päeva karantiinis, vahendas Financial Times.
Hiinas registreeriti reedel ametlike andmete kohaselt umbes 10 000 uut juhtu. Hiina võimud karmistavad koroonapiiranguid Guangzhou linnas. Tegemist on Guangdongi provintsi pealinnaga, kus elab umbes 15,3 miljonit inimest.
Neljapäeval teatas kompartei poliitbüroo, et jätkab karmi koroonapoliitikat. Poliitbüroo lubas samas võtta kasutusele meetmeid, et optimeerida selle poliitika rakendamist. Hongkongi aktsiaindeks tõusis neljapäeval koguni 8,5 protsenti.
Finantsfirma JLL ökonomist Bruce Pang siiski hoiatas, et "investorid ei tohiks olla liiga optimistlikud". | Hiina kompartei leevendas veidi koroonapiiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina riiklik tervisekomisjon teatas reedel, et lähikontaktsete tsentraliseeritud karantiiniperiood langeb seitsmelt päevalt viiele päevale. Võimud nõuavad, et lähikontaktne peab siis olema veel kodus kolm päeva karantiinis, vahendas Financial Times.
Hiinas registreeriti reedel ametlike andmete kohaselt umbes 10 000 uut juhtu. Hiina võimud karmistavad koroonapiiranguid Guangzhou linnas. Tegemist on Guangdongi provintsi pealinnaga, kus elab umbes 15,3 miljonit inimest.
Neljapäeval teatas kompartei poliitbüroo, et jätkab karmi koroonapoliitikat. Poliitbüroo lubas samas võtta kasutusele meetmeid, et optimeerida selle poliitika rakendamist. Hongkongi aktsiaindeks tõusis neljapäeval koguni 8,5 protsenti.
Finantsfirma JLL ökonomist Bruce Pang siiski hoiatas, et "investorid ei tohiks olla liiga optimistlikud".
### Response:
Hiina kompartei leevendas veidi koroonapiiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikantselei lõpetas sel nädalal kahe Maarjamäe memoriaaliga seotud memorandumi ettevalmistamise valitsuskabinetile, mis nägid ette memoriaali korrastamist.
Kultuuriminister Piret Hartmani sõnul on memorandumid tehtud ammu ega vasta ka koalitsioonis kokkulepitule.
"Valitsus ei ole teinud kokkulepet, mis sellest edasi saab. Partneritel on erinev arusaam, kes tahab selle maha võtta, kes tahab seda muuta. Meie kultuuriministeeriumis ja Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas tahame, et see läheks ajaloomuuseumi alla. Kuna kokkulepet ei ole, siis me ei liigu sellega edasi, välja arvatud riigistamine, mille osas kokkulepe olemas on. Kõik muu, ma arvan, võetakse päevakorda siis, kui uus koalitsioon koguneb märtsis," ütles ta.
Maarjamäe memoriaal asub suures osas reformimata riigimaal, mida haldab keskkonnaministeerium, ning memoriaali saatus on seetõttu valitsuse otsustada. Tallinna linnale kuulub obelisk, skulptuurid ja memoriaali klindipoolne maastikuosa.
"Arusaamad on erinevad ja kuna hetkel on väga palju teisi murekohti ka, mida on vaja lahendada, siis pole tänasel hetkel õige koht ja aeg seda arutada," ütles minister.
Memorandumi üks osa oli halvas seisukorras memoriaali korrastamine, et selle edasist lagunemist takistada. "Aga ka see nõuaks päris suurt ressurssi ja riigieelarve otsust," ütles Hartman.
Maa riigistamisega saab Hartmani sõnul edasi liikuda ka kokkuleppeta, mis memoriaalist edasi saab. | Maarjamäe memoriaali tulevik jääb tõenäoliselt uue valitsuse otsustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikantselei lõpetas sel nädalal kahe Maarjamäe memoriaaliga seotud memorandumi ettevalmistamise valitsuskabinetile, mis nägid ette memoriaali korrastamist.
Kultuuriminister Piret Hartmani sõnul on memorandumid tehtud ammu ega vasta ka koalitsioonis kokkulepitule.
"Valitsus ei ole teinud kokkulepet, mis sellest edasi saab. Partneritel on erinev arusaam, kes tahab selle maha võtta, kes tahab seda muuta. Meie kultuuriministeeriumis ja Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas tahame, et see läheks ajaloomuuseumi alla. Kuna kokkulepet ei ole, siis me ei liigu sellega edasi, välja arvatud riigistamine, mille osas kokkulepe olemas on. Kõik muu, ma arvan, võetakse päevakorda siis, kui uus koalitsioon koguneb märtsis," ütles ta.
Maarjamäe memoriaal asub suures osas reformimata riigimaal, mida haldab keskkonnaministeerium, ning memoriaali saatus on seetõttu valitsuse otsustada. Tallinna linnale kuulub obelisk, skulptuurid ja memoriaali klindipoolne maastikuosa.
"Arusaamad on erinevad ja kuna hetkel on väga palju teisi murekohti ka, mida on vaja lahendada, siis pole tänasel hetkel õige koht ja aeg seda arutada," ütles minister.
Memorandumi üks osa oli halvas seisukorras memoriaali korrastamine, et selle edasist lagunemist takistada. "Aga ka see nõuaks päris suurt ressurssi ja riigieelarve otsust," ütles Hartman.
Maa riigistamisega saab Hartmani sõnul edasi liikuda ka kokkuleppeta, mis memoriaalist edasi saab.
### Response:
Maarjamäe memoriaali tulevik jääb tõenäoliselt uue valitsuse otsustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liigatabelis on Pjunik neljandal kohal, pronksipositsiooni hoidvast Ararat-Armeniast jäädakse maha kuue punktiga. Tabeli tipus olevad Urartu ja Alaškert on vastavalt 12 ja 8 punkti kaugusel, samas on Pjunikul Ararat-Armeniast üks ning esiduost koguni kaks mängu vähem peetud, vahendab Soccernet.ee.
Rumeenia karikasarjas, kus praegu mängitakse alagrupifaasi, tegi Joonas Tamme tööandja FCSB võõrsil 0:0 viigi Galati Oteluliga. Eesootavatest Balti turniiri kohtumistest tervislikel põhjustel eemale jääv Tamm seekord koosseisu ei kuulunud. Kuueliikmelises alagrupis on FCSB kahest mängust teenitud kahe viigipunktiga neljandal kohal.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Baranoviga Pjunik ja Tammeta FCSB tegid nulliringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liigatabelis on Pjunik neljandal kohal, pronksipositsiooni hoidvast Ararat-Armeniast jäädakse maha kuue punktiga. Tabeli tipus olevad Urartu ja Alaškert on vastavalt 12 ja 8 punkti kaugusel, samas on Pjunikul Ararat-Armeniast üks ning esiduost koguni kaks mängu vähem peetud, vahendab Soccernet.ee.
Rumeenia karikasarjas, kus praegu mängitakse alagrupifaasi, tegi Joonas Tamme tööandja FCSB võõrsil 0:0 viigi Galati Oteluliga. Eesootavatest Balti turniiri kohtumistest tervislikel põhjustel eemale jääv Tamm seekord koosseisu ei kuulunud. Kuueliikmelises alagrupis on FCSB kahest mängust teenitud kahe viigipunktiga neljandal kohal.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Baranoviga Pjunik ja Tammeta FCSB tegid nulliringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabariiklaste partei valimistulemus oli kehvem, kui vabariiklased lootsid. Paljud konservatiivid süüdistavad kehvas tulemuses endist USA presidenti, kes omab vabariiklaste parteis endiselt suurt mõjuvõimu. Seetõttu toimus hiljuti ka järsk muutus parempoolsel meediamaastikul, vahendas Financial Times.
Murdochi juhitud News Corpi väljaanded asusid kiirelt Trumpi kritiseerima. Trumpi kritiseeris eriti teravalt ajaleht New York Post. Ka The Wall Street Journali juhtkiri oli Trumpi suhtes kriitiline.
"Ta on nüüd põrunud aastatel 2018, 2020,2021 ja 2022. Trump rikkus 2022. aasta valimised," kirjutas The Wall Street Journal. Trumpi suhtes avaldas kriitikat ka Fox News.
Murdoch leiab nüüd, et vabariiklaste partei tulevik on Florida kuberneri Ron DeSantise käes.
"Murdochid läksid nüüd kellegi juurde, kellel on Trumpiga sarnased oskused, kuid ilma kogu negatiivse pagasita. Ja keegi, kes näeb välja nagu võitja. See on Murdochi jaoks alati väga oluline," ütles Sydney ülikooli professor ja Murdochi biograaf Rodney Tiffen.
Üks endine News Corpi töötaja kommenteeris Murdochi hiljutist meelemuutust, kus meediamogul hakkas hoopis DeSantist toetama.
"Rupertile meeldib valida võitjaid ja ta on selles hea," ütles endine töötaja.
Trump kritiseeris neljapäeval DeSantist ja süüdistas teda ebalojaalsuses.
"NewsCorp, mis on Fox, Wall Street Journal ja mitte enam suurepärane New York Post, on kuberner Ron DeSanctimoniouse taga, kes on keskpärane vabariiklasest kuberner," teatas Trump.
Trump väitis neljapäeval, et võidab ka ilma Murdochi toetuseta.
"See on täpselt nagu 2015. ja 2016. aasta, meediarünnak. Kui Fox News võitles minuga lõpuni, kuni võitsin," teatas Trump. | FT: meediamogul Murdoch lõpetas Trumpi toetamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabariiklaste partei valimistulemus oli kehvem, kui vabariiklased lootsid. Paljud konservatiivid süüdistavad kehvas tulemuses endist USA presidenti, kes omab vabariiklaste parteis endiselt suurt mõjuvõimu. Seetõttu toimus hiljuti ka järsk muutus parempoolsel meediamaastikul, vahendas Financial Times.
Murdochi juhitud News Corpi väljaanded asusid kiirelt Trumpi kritiseerima. Trumpi kritiseeris eriti teravalt ajaleht New York Post. Ka The Wall Street Journali juhtkiri oli Trumpi suhtes kriitiline.
"Ta on nüüd põrunud aastatel 2018, 2020,2021 ja 2022. Trump rikkus 2022. aasta valimised," kirjutas The Wall Street Journal. Trumpi suhtes avaldas kriitikat ka Fox News.
Murdoch leiab nüüd, et vabariiklaste partei tulevik on Florida kuberneri Ron DeSantise käes.
"Murdochid läksid nüüd kellegi juurde, kellel on Trumpiga sarnased oskused, kuid ilma kogu negatiivse pagasita. Ja keegi, kes näeb välja nagu võitja. See on Murdochi jaoks alati väga oluline," ütles Sydney ülikooli professor ja Murdochi biograaf Rodney Tiffen.
Üks endine News Corpi töötaja kommenteeris Murdochi hiljutist meelemuutust, kus meediamogul hakkas hoopis DeSantist toetama.
"Rupertile meeldib valida võitjaid ja ta on selles hea," ütles endine töötaja.
Trump kritiseeris neljapäeval DeSantist ja süüdistas teda ebalojaalsuses.
"NewsCorp, mis on Fox, Wall Street Journal ja mitte enam suurepärane New York Post, on kuberner Ron DeSanctimoniouse taga, kes on keskpärane vabariiklasest kuberner," teatas Trump.
Trump väitis neljapäeval, et võidab ka ilma Murdochi toetuseta.
"See on täpselt nagu 2015. ja 2016. aasta, meediarünnak. Kui Fox News võitles minuga lõpuni, kuni võitsin," teatas Trump.
### Response:
FT: meediamogul Murdoch lõpetas Trumpi toetamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo muusika ja sõnade autor on Põhja Konna laulja ja klahvpillimängija Valter Soosalu. Lisaks Põhja Konna tavakoosseisule – Valter Soosalu, Kristen Kütner, Jürgen Kütner, Siim Avango ning Ott Adamson – mängis singli salvestamisel löökpille Lauri Metsvahi, kes tegi külalisliikmena kaasa ka bändi II albumil.
"Põhja Konnale uute lugude kirjutamine, koos mängimine ja väljaandmine on alati olnud väga suur nauding. Praegu uuesti muusikat kirjutades ning heade sõpradega mängides on tekkinud tunne, et seda peaks tegema palju tihedamini," kommenteeris Valter Soosalu. "Kuigi "Saatuse" muusika sündis kiiresti, siis sõnade kirjutamine võttis rohkem aega. Kui muusika on teatava etapini valmis, siis on ebatõenäoline, et leidub sobiv tekst ja see sunnib ennast sõnu kirjutama. Ühtlasi on sobivate sõnade leidmine või kirjutamine veidi keerulisem võrreldes esimese albumiga ka seetõttu, et siis oli lähteülesanne vaikimisi selge, sest võtsime suuresti šnitti toonastest eeskujudest, 1970ndate progeroki bändidest, praegu on see lähenemine lugude kirjutamisele aga ennast ammendanud."
"Saatuse" mixis ja masterdas Martin Kikas (Ö Stuudio), singli kujunduse autor on Henry Griin. Singlit "Saatus" kuuleb elavas esituses 17. detsembril Alexela kontserdimajas kontserdil "Valter Soosalu 30", kus see kantakse ette koos Pärnu linnaorkestriga. Lisaks Põhja Konnale astuvad 17. detsembri kontserdil üles ka Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Valter's Harpejji Band ja Soome üheteistkümneliikmeline bänd Saimaa. | Põhja Konn avaldas uue singli "Saatus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo muusika ja sõnade autor on Põhja Konna laulja ja klahvpillimängija Valter Soosalu. Lisaks Põhja Konna tavakoosseisule – Valter Soosalu, Kristen Kütner, Jürgen Kütner, Siim Avango ning Ott Adamson – mängis singli salvestamisel löökpille Lauri Metsvahi, kes tegi külalisliikmena kaasa ka bändi II albumil.
"Põhja Konnale uute lugude kirjutamine, koos mängimine ja väljaandmine on alati olnud väga suur nauding. Praegu uuesti muusikat kirjutades ning heade sõpradega mängides on tekkinud tunne, et seda peaks tegema palju tihedamini," kommenteeris Valter Soosalu. "Kuigi "Saatuse" muusika sündis kiiresti, siis sõnade kirjutamine võttis rohkem aega. Kui muusika on teatava etapini valmis, siis on ebatõenäoline, et leidub sobiv tekst ja see sunnib ennast sõnu kirjutama. Ühtlasi on sobivate sõnade leidmine või kirjutamine veidi keerulisem võrreldes esimese albumiga ka seetõttu, et siis oli lähteülesanne vaikimisi selge, sest võtsime suuresti šnitti toonastest eeskujudest, 1970ndate progeroki bändidest, praegu on see lähenemine lugude kirjutamisele aga ennast ammendanud."
"Saatuse" mixis ja masterdas Martin Kikas (Ö Stuudio), singli kujunduse autor on Henry Griin. Singlit "Saatus" kuuleb elavas esituses 17. detsembril Alexela kontserdimajas kontserdil "Valter Soosalu 30", kus see kantakse ette koos Pärnu linnaorkestriga. Lisaks Põhja Konnale astuvad 17. detsembri kontserdil üles ka Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Valter's Harpejji Band ja Soome üheteistkümneliikmeline bänd Saimaa.
### Response:
Põhja Konn avaldas uue singli "Saatus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti asus kohtumist 4:0 juhtima, seejärel avas Leedu teisel perioodil väravaarve, aga eestlased vastasid kahe kiire väravaga ja viimasele kolmandikule mindi vastu Eesti 6:1 eduseisus.
Kolmanda perioodi alguses läks Eesti kiiresti 8:1 ette, aga siis viskasid leedulased veel kaks väravat.
Avamängus sai Eesti lisaajal 3:2 jagu Rumeenia eakaaslastest.
Viimases mängus läheb Eesti laupäeval kell 12 vastamisi Poola U-20 koondisega. | Eesti U-20 jäähokikoondis oli Leedu eakaaslastest kindlalt üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti asus kohtumist 4:0 juhtima, seejärel avas Leedu teisel perioodil väravaarve, aga eestlased vastasid kahe kiire väravaga ja viimasele kolmandikule mindi vastu Eesti 6:1 eduseisus.
Kolmanda perioodi alguses läks Eesti kiiresti 8:1 ette, aga siis viskasid leedulased veel kaks väravat.
Avamängus sai Eesti lisaajal 3:2 jagu Rumeenia eakaaslastest.
Viimases mängus läheb Eesti laupäeval kell 12 vastamisi Poola U-20 koondisega.
### Response:
Eesti U-20 jäähokikoondis oli Leedu eakaaslastest kindlalt üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Devilsi võiduvärava viskas 33 sekundit enne lisaaja lõppu Nico Hischier, see oli tema karjääri 11. mängu otsustanud värav. Lisaks skooris Hischier ka avakolmandikul.
Devilsi avavärava viskas Tomas Tatar, teisel perioodil skooris Miles Wood.
Viimati võitis Devils kaheksa mängu järjest 2011. aasta veebruaris.
Tulemused:
Boston – Calgary 3:1
Buffalo – Las Vegas 4:7
Carolina – Edmonton 7:2
Columbus – Philadelphia 5:2
Detroit – NY Rangers 2:8
New Jersey – Ottawa 4:3 la.
NY Islanders – Arizona 0:2
St. Louis – San Jose 5:3
Colorado – Nashville 5:3
Los Angeles – Chicago 2:1 la. | NHL: Devils sai kaheksanda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Devilsi võiduvärava viskas 33 sekundit enne lisaaja lõppu Nico Hischier, see oli tema karjääri 11. mängu otsustanud värav. Lisaks skooris Hischier ka avakolmandikul.
Devilsi avavärava viskas Tomas Tatar, teisel perioodil skooris Miles Wood.
Viimati võitis Devils kaheksa mängu järjest 2011. aasta veebruaris.
Tulemused:
Boston – Calgary 3:1
Buffalo – Las Vegas 4:7
Carolina – Edmonton 7:2
Columbus – Philadelphia 5:2
Detroit – NY Rangers 2:8
New Jersey – Ottawa 4:3 la.
NY Islanders – Arizona 0:2
St. Louis – San Jose 5:3
Colorado – Nashville 5:3
Los Angeles – Chicago 2:1 la.
### Response:
NHL: Devils sai kaheksanda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muudatused hakkavad kehtima esmaspäeva hommikul peale tipptundi ja kestavad orienteeruvalt kuni järgmise aasta aprillini, teatas Tallinna linnavalitsus.
Lisaks Pronksi tänaval ühe sõiduraja avamisele on piirkonna liikluses veel muudatusi.
Liikudes Pronksi tänaval suunaga Narva maanteelt Tartu maantee poole ei ole lubatud teha vasakpööret Gonsiori tänavale ja Kunderi tänavale. Liivalaia ristmikul säilib praegune liikluskorraldus.
Raua tänav suletakse osaliselt Gonsiori tänava ja Pronksi tänava vahelises lõigus. Sellel lõigul on võimalik liigelda vaid kohalikel elanikel suunaga Gonsiori tänavast kuni Pronksi tänavani. Pronksi tänavalt parempööre Raua tänavale ei ole lubatud. Raua tänav suletakse Pronksi tänavast kuni Pronksi 7 ja Raua 21 hoovi sissesõiduni. Sissesõit hoovi jääb avatuks. Ligipääs liiklusele avatud Raua tänava lõigule toimub Kreutzwaldi tänava poolt.
Gonsiori ja Pronksi tänava ristmikul võib Gonsiori tänava linna suunduval suunal (muutsuuna rajalt) koos otseliikujatega vasakpööre Pronksi tänavale. Pronksi tänavalt suunaga Tartu maanteelt on Gonsiori tänavale lubatud sooritada pöördeid vastavalt Gonsiori tänaval lubatud muutsuuna liikluse suunale.
Narva maanteel muudetakse ühistranspordile parema liikumisvõimaluse tagamiseks Pirita tee ja Petrooleumi tänava vahelises lõigus üks Narva maantee linna suunduv sõidurada ühistranspordirajaks. Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul suunatakse Viru väljakule suunduv liiklus bussirajale ning vasakpöörde rada hakkab paiknema trammitee kõrval.
Narva maanteelt linnast väljuval suunal saab sõita ainult otse, ei ole lubatud parempööre Pronksi tänavale ja vasakpööre Jõe tänavale. Narva maantee linna siseneval suunal saab sõita otse ja sooritada parempööret Jõe tänavale, keelatud on vasakpööre Pronksi tänavale.
Tallinna abilinnapea Tanel Kiik ütles, et ajutise liikluse korraldamisel püüti tagada vajalikud ümbersõiduvõimalused, et säiliks ligipääs olulistele objektidele. "Arvestades piirkonnas asuvate haridusasutuste rohkust, peame me kõik osutama jalakäijatele rohkem tähelepanu, eriti ülekäiguradade vahetus lähetuses," lausus Kiik.
Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine algas oktoobris ning tööd kestavad umbes aasta.
Pronksi tänava remondiga seotud liikluskorralduse muudatused alates 14. novembrist. Autor/allikas: Tallinna LV | Esmaspäeva keskpäevast avatakse Pronksi tänaval liiklusele üks sõidurada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muudatused hakkavad kehtima esmaspäeva hommikul peale tipptundi ja kestavad orienteeruvalt kuni järgmise aasta aprillini, teatas Tallinna linnavalitsus.
Lisaks Pronksi tänaval ühe sõiduraja avamisele on piirkonna liikluses veel muudatusi.
Liikudes Pronksi tänaval suunaga Narva maanteelt Tartu maantee poole ei ole lubatud teha vasakpööret Gonsiori tänavale ja Kunderi tänavale. Liivalaia ristmikul säilib praegune liikluskorraldus.
Raua tänav suletakse osaliselt Gonsiori tänava ja Pronksi tänava vahelises lõigus. Sellel lõigul on võimalik liigelda vaid kohalikel elanikel suunaga Gonsiori tänavast kuni Pronksi tänavani. Pronksi tänavalt parempööre Raua tänavale ei ole lubatud. Raua tänav suletakse Pronksi tänavast kuni Pronksi 7 ja Raua 21 hoovi sissesõiduni. Sissesõit hoovi jääb avatuks. Ligipääs liiklusele avatud Raua tänava lõigule toimub Kreutzwaldi tänava poolt.
Gonsiori ja Pronksi tänava ristmikul võib Gonsiori tänava linna suunduval suunal (muutsuuna rajalt) koos otseliikujatega vasakpööre Pronksi tänavale. Pronksi tänavalt suunaga Tartu maanteelt on Gonsiori tänavale lubatud sooritada pöördeid vastavalt Gonsiori tänaval lubatud muutsuuna liikluse suunale.
Narva maanteel muudetakse ühistranspordile parema liikumisvõimaluse tagamiseks Pirita tee ja Petrooleumi tänava vahelises lõigus üks Narva maantee linna suunduv sõidurada ühistranspordirajaks. Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul suunatakse Viru väljakule suunduv liiklus bussirajale ning vasakpöörde rada hakkab paiknema trammitee kõrval.
Narva maanteelt linnast väljuval suunal saab sõita ainult otse, ei ole lubatud parempööre Pronksi tänavale ja vasakpööre Jõe tänavale. Narva maantee linna siseneval suunal saab sõita otse ja sooritada parempööret Jõe tänavale, keelatud on vasakpööre Pronksi tänavale.
Tallinna abilinnapea Tanel Kiik ütles, et ajutise liikluse korraldamisel püüti tagada vajalikud ümbersõiduvõimalused, et säiliks ligipääs olulistele objektidele. "Arvestades piirkonnas asuvate haridusasutuste rohkust, peame me kõik osutama jalakäijatele rohkem tähelepanu, eriti ülekäiguradade vahetus lähetuses," lausus Kiik.
Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine algas oktoobris ning tööd kestavad umbes aasta.
Pronksi tänava remondiga seotud liikluskorralduse muudatused alates 14. novembrist. Autor/allikas: Tallinna LV
### Response:
Esmaspäeva keskpäevast avatakse Pronksi tänaval liiklusele üks sõidurada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Energiasäästukampaaniad algavad alati jutuga, et kui meist igaüks teeb kasvõi väikese sammu energia säästmiseks, siis tulemuseks saab maailm päästetud. On tõsi, et muutuste algatamiseks ongi tarvis probleemi teadvustamist kampaaniate ja oma isikliku rahakoti näitel, kuid tõeliseks muudatuseks on vaja enamat kui väikseid samme.
Raamatus "Without hot air" , mis ei ole üldsegi uus, on seda teemat põhjalikult käsitletud ning näidatud, et energia kokkuhoidu ilma reaalsete tegudeta ei saavuta. Ka tarbimisharjumusi pigem ei muudeta, vaid need muutuvad otseste kulude mõjul, uute võimaluste tekkimise läbi tehnoloogia arenedes, aga ka taustal olevate regulatsioonide, teadlikkuse ja hoiakute muutumise tulemusel – tunnustagem siin ka kampaaniate positiivset rolli.
Nüüd, kui energiakriis on juba aasta aega kestnud, ei ole kahtlust, et tarbijad ei oleks reageerinud ning valusate energiaarvete tõttu kokku hoidnud. Võib oodata huviga 2022. aasta energiastatistika numbreid, sest kokkuhoid saab olema muljetavaldav.
Praegu on küsimus, kas - või õigemini, kus - energiat veel täiendavalt kokku hoida oleks võimalik. EL-i tasemel on eesmärgiks seatud viis protsenti tiputundide ja kümme protsenti üldise tarbimise kokkuhoidu, mis on küll väikesed arvud, aga kui häda käes, siis võivad ära hoida tulede kustumise ehk vältida tarbijate väljalülitamise vajadust elektrisüsteemist.
Laiemas vaates alandab kokkuhoid elektri hinda börsil, mis võib osale ettevõtetele olla elu ja surma küsimus. Nii nagu eratarbijate puhul, ei ole kahtlust ka suure energiasisendiga ettevõtete juures, et ei ole kiiresti reageeritud. Mõned on kahjuks olnud sunnitud ka tootmise seisma panema.
"Kelle kulustruktuuris moodustab energia väikese osa, on saanud mängu kõrvalt jälgida. Kellel suured kulud, nendel on häda tõsiselt käes."
Kas siis on üldse veel kokkuhoiukohti, kust reaalset säästu saada? Täpsemalt vaadates kindlasti on. Nimelt on energiahindade järsk tõus pannud paljud inimesed ja ettevõtted ebavõrdsesse olukorda. Need, kelle kulustruktuuris moodustab energia väikese osa, on saanud mängu kõrvalt jälgida. Kellel suured kulud, nendel on häda tõsiselt käes.
Näiteks tavalise ärikinnisvara puhul moodustasid energiakulud enne energiakriisi ettevõtete kulustruktuuris tihti alla ühe protsendi. Kui see nüüd on jõudnud paari protsendini, siis hakkab vähemalt Excelis silma, kuigi suurt mõju endiselt pole.
Valitsusasutuste hoonetes tehtud inventuur näitas, et nii elektri kui ka soojuse erikulud ruutmeetri kohta on nii suured, et sisuliselt midagi ohverdamata saab 10-15 protsenti kokku hoida. Tuleb ainult asjatu energiakasutus üles leida ja üleköetud ruumides temperatuuri maha keerata. Sama seis on ka paljudes büroohoonetes, kus enne energiakriisi tehtud sisekliimauuringud on pannud teadlased imestama, kuidas on võimalik, et talvel on majades soojem kui suvel – nii ülekütmine kui ka ülejahutamine on olnud pigem norm kui erand.
Võiks küsida, miks selliste elementaarsete asjadega ei tegeletud näiteks kümme aastat tagasi. Oleks võinud juba varakult küttesüsteemi tasakaalustada ja temperatuurid ühtlaseks sättida. Aga kui elektri börsihind oli kolm senti kilovatt-tunnist, siis ei mõelnud keegi ka uue tootmisvõimsuse rajamise peale. Seega, head kriisi ei tohi raisku lasta, viimane aeg on asjad korda teha.
Eratarbijatega on sarnane olukord. Need, kelle kodu energiamärgisel on C või veel parem B või A energiaklassi täht, ei ole energiakriisi eriti tähele pannud. See kehtib uuemates ja samuti terviklikult renoveeritud hoonetes. Selliseid maju on hoonefondist praeguse seisuga kahjuks vaid neljandik.
Kui suurte ja keeruliste tehnosüsteemidega mitteeluhoonetes on lahenduseks asjatu tarbimise ülesotsimine, milleks on ka häid energiajuhtimise ja -monitooringu teenuseid turul, siis vanemate elamute puhul ei aita muu kui tervikrenoveerimine. See võtab kahtlemata aega, aga muid lahendusi ei ole.
Talve üleelamiseks peame kokku hoidma kümme protsenti üldisest tarbimisest, aga tervikrenoveerimisega hoiame kokku kolm kuni neli korda. Vahe on kolossaalne. Kriisi tingimustes on siiski vaja mõlemat. Muidu hakkame varsti lugema lugusid sellest, millises järjekorras hakatakse külmal ja tuulevaiksel talvepäeval elektrit välja lülitama. Kindlasti on vaja pikka plaani, mis õnneks kodude renoveerimisel on tasapisi kujunemas.
Väikeelamute renoveerimistoetuste mitmekordistamine ja samuti turule jõudev korterelamute renoveerimise toetus oma järgmistel aastatel kasvavate mahtudega loob kindlust, et 2050. aastaks võiks olla mitte ainult kolmandik, vaid pea sada protsenti kodudest hea energiatõhususega. Selline plaan ilmestab ka vajadust ülisuurte energiakulude kompenseerimiseks.
Kuigi jooksvate kulude toetus on kui maha visatud raha, on see hädavajalik tekkinud ebavõrdsuse vältimiseks ning edaspidi võiks olla suunatud digiriigile kohaselt ainult abivajajatele.
Samuti vajab universaalteenus "küürusid selga" tiputundide kohale, mis motiveeriks tarbimist mujale juhtima, millel just tuleval talvel võib olla elektrisüsteemi toimimisele kriitiline mõju. Siit ka järgmine kokkuhoiu koht: asjatute toetuste rahaga saab mõne uue elektrijaama ehitada või rohkem kodusid renoveerida. | Jarek Kurnitski: energia kokkuhoid aitab talve üle elada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Energiasäästukampaaniad algavad alati jutuga, et kui meist igaüks teeb kasvõi väikese sammu energia säästmiseks, siis tulemuseks saab maailm päästetud. On tõsi, et muutuste algatamiseks ongi tarvis probleemi teadvustamist kampaaniate ja oma isikliku rahakoti näitel, kuid tõeliseks muudatuseks on vaja enamat kui väikseid samme.
Raamatus "Without hot air" , mis ei ole üldsegi uus, on seda teemat põhjalikult käsitletud ning näidatud, et energia kokkuhoidu ilma reaalsete tegudeta ei saavuta. Ka tarbimisharjumusi pigem ei muudeta, vaid need muutuvad otseste kulude mõjul, uute võimaluste tekkimise läbi tehnoloogia arenedes, aga ka taustal olevate regulatsioonide, teadlikkuse ja hoiakute muutumise tulemusel – tunnustagem siin ka kampaaniate positiivset rolli.
Nüüd, kui energiakriis on juba aasta aega kestnud, ei ole kahtlust, et tarbijad ei oleks reageerinud ning valusate energiaarvete tõttu kokku hoidnud. Võib oodata huviga 2022. aasta energiastatistika numbreid, sest kokkuhoid saab olema muljetavaldav.
Praegu on küsimus, kas - või õigemini, kus - energiat veel täiendavalt kokku hoida oleks võimalik. EL-i tasemel on eesmärgiks seatud viis protsenti tiputundide ja kümme protsenti üldise tarbimise kokkuhoidu, mis on küll väikesed arvud, aga kui häda käes, siis võivad ära hoida tulede kustumise ehk vältida tarbijate väljalülitamise vajadust elektrisüsteemist.
Laiemas vaates alandab kokkuhoid elektri hinda börsil, mis võib osale ettevõtetele olla elu ja surma küsimus. Nii nagu eratarbijate puhul, ei ole kahtlust ka suure energiasisendiga ettevõtete juures, et ei ole kiiresti reageeritud. Mõned on kahjuks olnud sunnitud ka tootmise seisma panema.
"Kelle kulustruktuuris moodustab energia väikese osa, on saanud mängu kõrvalt jälgida. Kellel suured kulud, nendel on häda tõsiselt käes."
Kas siis on üldse veel kokkuhoiukohti, kust reaalset säästu saada? Täpsemalt vaadates kindlasti on. Nimelt on energiahindade järsk tõus pannud paljud inimesed ja ettevõtted ebavõrdsesse olukorda. Need, kelle kulustruktuuris moodustab energia väikese osa, on saanud mängu kõrvalt jälgida. Kellel suured kulud, nendel on häda tõsiselt käes.
Näiteks tavalise ärikinnisvara puhul moodustasid energiakulud enne energiakriisi ettevõtete kulustruktuuris tihti alla ühe protsendi. Kui see nüüd on jõudnud paari protsendini, siis hakkab vähemalt Excelis silma, kuigi suurt mõju endiselt pole.
Valitsusasutuste hoonetes tehtud inventuur näitas, et nii elektri kui ka soojuse erikulud ruutmeetri kohta on nii suured, et sisuliselt midagi ohverdamata saab 10-15 protsenti kokku hoida. Tuleb ainult asjatu energiakasutus üles leida ja üleköetud ruumides temperatuuri maha keerata. Sama seis on ka paljudes büroohoonetes, kus enne energiakriisi tehtud sisekliimauuringud on pannud teadlased imestama, kuidas on võimalik, et talvel on majades soojem kui suvel – nii ülekütmine kui ka ülejahutamine on olnud pigem norm kui erand.
Võiks küsida, miks selliste elementaarsete asjadega ei tegeletud näiteks kümme aastat tagasi. Oleks võinud juba varakult küttesüsteemi tasakaalustada ja temperatuurid ühtlaseks sättida. Aga kui elektri börsihind oli kolm senti kilovatt-tunnist, siis ei mõelnud keegi ka uue tootmisvõimsuse rajamise peale. Seega, head kriisi ei tohi raisku lasta, viimane aeg on asjad korda teha.
Eratarbijatega on sarnane olukord. Need, kelle kodu energiamärgisel on C või veel parem B või A energiaklassi täht, ei ole energiakriisi eriti tähele pannud. See kehtib uuemates ja samuti terviklikult renoveeritud hoonetes. Selliseid maju on hoonefondist praeguse seisuga kahjuks vaid neljandik.
Kui suurte ja keeruliste tehnosüsteemidega mitteeluhoonetes on lahenduseks asjatu tarbimise ülesotsimine, milleks on ka häid energiajuhtimise ja -monitooringu teenuseid turul, siis vanemate elamute puhul ei aita muu kui tervikrenoveerimine. See võtab kahtlemata aega, aga muid lahendusi ei ole.
Talve üleelamiseks peame kokku hoidma kümme protsenti üldisest tarbimisest, aga tervikrenoveerimisega hoiame kokku kolm kuni neli korda. Vahe on kolossaalne. Kriisi tingimustes on siiski vaja mõlemat. Muidu hakkame varsti lugema lugusid sellest, millises järjekorras hakatakse külmal ja tuulevaiksel talvepäeval elektrit välja lülitama. Kindlasti on vaja pikka plaani, mis õnneks kodude renoveerimisel on tasapisi kujunemas.
Väikeelamute renoveerimistoetuste mitmekordistamine ja samuti turule jõudev korterelamute renoveerimise toetus oma järgmistel aastatel kasvavate mahtudega loob kindlust, et 2050. aastaks võiks olla mitte ainult kolmandik, vaid pea sada protsenti kodudest hea energiatõhususega. Selline plaan ilmestab ka vajadust ülisuurte energiakulude kompenseerimiseks.
Kuigi jooksvate kulude toetus on kui maha visatud raha, on see hädavajalik tekkinud ebavõrdsuse vältimiseks ning edaspidi võiks olla suunatud digiriigile kohaselt ainult abivajajatele.
Samuti vajab universaalteenus "küürusid selga" tiputundide kohale, mis motiveeriks tarbimist mujale juhtima, millel just tuleval talvel võib olla elektrisüsteemi toimimisele kriitiline mõju. Siit ka järgmine kokkuhoiu koht: asjatute toetuste rahaga saab mõne uue elektrijaama ehitada või rohkem kodusid renoveerida.
### Response:
Jarek Kurnitski: energia kokkuhoid aitab talve üle elada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "No parem pool muna kui tühi koor. Jah, loomulikult ei ole see (eelnõu) ideaalne, aga me ilmselt toetame seda. Aga võtke sahtlist välja meie eelmise riigikogu koosseisu ajal esitatud eelnõu, see on kõige parem eelnõu," lausus ütles Helme riigikogus koalitsiooni erimeelsuste tõttu takerdunud eelnõu kohta.
Isamaa eelnõus nähakse ette, et valmisõigus võetakse kõigilt kolmandate riikide kodanikelt, Reformierakonna hinnangul peaks kohalikel valimistel võtma valimisõiguse vaid Venemaa kodanikelt ja sedagi ajutiselt; sotsiaaldemokraadid aga näevad valimisõiguse äravõtmises julgeolekuohtu.
Helme sõnul tuleb valimisõigus võtta kõigilt kolmandate riikide kodanikelt.
"Meie seisukoht on, et mitte ajutiselt, nagu praegu Reformerakond räägib, vaid alaliselt, ja kõigilt kolmandate riikide kodanikelt – Ladina-Ameerikast, Aasiast, kust iganes. Eesti riigi asju peavad ikkagi otsustama Eesti riigi kodanikud. Kui keegi tahab kaasa rääkida Eesti asjades, siis õppigu ära eesti keel, tehku ära naturalisatsiooniks vajalikud eksamid ja muud asjad, võtku kodakondsus ja rääkigu siis täieõigusliku Eesti kodanikuna Eesti asjades kaasa," lausus ta.
Helme sõnul jääb arusaamatuks Reformierakonna soov kehtestada valimiskeeld ajutiselt.
"Mis see tähendab, sõja ajal – kõik sõjad ju lõppevad, aga kui me vaatame, kuidas Reformierakond ujutab Eestit üle slaavi rahvastikuga, siis pärast sõda saavad kõik need 150 000, kes on vahepeal siia jõudnud, valimisõiguse. Nalja teete või? Absoluutselt mõeldamatu lähenemine," ütles ta.
Helme sõnul poleks pidanud kodakondsuseta inimestele valimisõigust üldse andma.
"Meie seisukoht on väga selge ja ühene: ei oleks algusest peale pidanud andma seda valimisõigust ja siis kiunuma juba 20 aastat, et küll on paha, näe, Keskerakond Tallinnas juba 20 aastat võimutseb. Aga miks te andsite siis võimaluse Keskerakonnal võimutseda? Ma meenutan, et see valimisõigus anti nendesamade erakondade poolt – Reformierakond, Isamaa – kes nüüd vastu rindu taovad nagu isagorillad, et nüüd on vaja ära võtta. See on populism, millega praegu tegelevad Reformierakond ja Isamaa. Aga kui neil on tõsi taga on, siis me loomulikult toetame seda (eelnõu)," lausus Helme.
Teise opositsioonierakonna, Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid on nimetanud eelnõu klassikaliseks hoogtöökampaaniaks ning tema sõnul Keskerakond valimisõiguse äravõtmist ei toeta.
"Meie üks filosoofia on olnud kodurahu foon, mida me oleme ajanud järjekindlalt. Eks see soov kodurahu rikkuda ja läbi selle ebastabiilsust tekitada, endale hääli püüda ja neid mobiliseerida, on klassikaline ja tavaline, seda on nii palju ka nähtud, et see väga ei üllata," lisas ta.
Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et kava võtta kohalikel valimistel püsielanikelt valimisõigus on vastuolus põhiseadusega. Kui riigikogu võtab eelnõu vastu ja president kuulutab selle välja, siis on ta vajadusel valmis viima eelnõu riigikohtuni, et kontrollida kooskõla põhiseadusega. | Helme: valimisõigus tuleb ära võtta kõigilt kolmandate riikide kodanikelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"No parem pool muna kui tühi koor. Jah, loomulikult ei ole see (eelnõu) ideaalne, aga me ilmselt toetame seda. Aga võtke sahtlist välja meie eelmise riigikogu koosseisu ajal esitatud eelnõu, see on kõige parem eelnõu," lausus ütles Helme riigikogus koalitsiooni erimeelsuste tõttu takerdunud eelnõu kohta.
Isamaa eelnõus nähakse ette, et valmisõigus võetakse kõigilt kolmandate riikide kodanikelt, Reformierakonna hinnangul peaks kohalikel valimistel võtma valimisõiguse vaid Venemaa kodanikelt ja sedagi ajutiselt; sotsiaaldemokraadid aga näevad valimisõiguse äravõtmises julgeolekuohtu.
Helme sõnul tuleb valimisõigus võtta kõigilt kolmandate riikide kodanikelt.
"Meie seisukoht on, et mitte ajutiselt, nagu praegu Reformerakond räägib, vaid alaliselt, ja kõigilt kolmandate riikide kodanikelt – Ladina-Ameerikast, Aasiast, kust iganes. Eesti riigi asju peavad ikkagi otsustama Eesti riigi kodanikud. Kui keegi tahab kaasa rääkida Eesti asjades, siis õppigu ära eesti keel, tehku ära naturalisatsiooniks vajalikud eksamid ja muud asjad, võtku kodakondsus ja rääkigu siis täieõigusliku Eesti kodanikuna Eesti asjades kaasa," lausus ta.
Helme sõnul jääb arusaamatuks Reformierakonna soov kehtestada valimiskeeld ajutiselt.
"Mis see tähendab, sõja ajal – kõik sõjad ju lõppevad, aga kui me vaatame, kuidas Reformierakond ujutab Eestit üle slaavi rahvastikuga, siis pärast sõda saavad kõik need 150 000, kes on vahepeal siia jõudnud, valimisõiguse. Nalja teete või? Absoluutselt mõeldamatu lähenemine," ütles ta.
Helme sõnul poleks pidanud kodakondsuseta inimestele valimisõigust üldse andma.
"Meie seisukoht on väga selge ja ühene: ei oleks algusest peale pidanud andma seda valimisõigust ja siis kiunuma juba 20 aastat, et küll on paha, näe, Keskerakond Tallinnas juba 20 aastat võimutseb. Aga miks te andsite siis võimaluse Keskerakonnal võimutseda? Ma meenutan, et see valimisõigus anti nendesamade erakondade poolt – Reformierakond, Isamaa – kes nüüd vastu rindu taovad nagu isagorillad, et nüüd on vaja ära võtta. See on populism, millega praegu tegelevad Reformierakond ja Isamaa. Aga kui neil on tõsi taga on, siis me loomulikult toetame seda (eelnõu)," lausus Helme.
Teise opositsioonierakonna, Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid on nimetanud eelnõu klassikaliseks hoogtöökampaaniaks ning tema sõnul Keskerakond valimisõiguse äravõtmist ei toeta.
"Meie üks filosoofia on olnud kodurahu foon, mida me oleme ajanud järjekindlalt. Eks see soov kodurahu rikkuda ja läbi selle ebastabiilsust tekitada, endale hääli püüda ja neid mobiliseerida, on klassikaline ja tavaline, seda on nii palju ka nähtud, et see väga ei üllata," lisas ta.
Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et kava võtta kohalikel valimistel püsielanikelt valimisõigus on vastuolus põhiseadusega. Kui riigikogu võtab eelnõu vastu ja president kuulutab selle välja, siis on ta vajadusel valmis viima eelnõu riigikohtuni, et kontrollida kooskõla põhiseadusega.
### Response:
Helme: valimisõigus tuleb ära võtta kõigilt kolmandate riikide kodanikelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna maailma esireket, 19-aastane hispaanlane Carlos Alcaraz pidi vigastuse tõttu hooaja ära lõpetama, on finaalturniiril kõrgeima paigutusega tema kaasmaalane Nadal.
Tänavu nii Austraalia kui Prantsusmaa lahtised võitnud maailma teine reket Nadal on varem ATP finaalturniiril kahel korral finaali jõudnud, aga võitu pole ta seni veel saanud.
Nadal loositi rohelisse alagruppi koos norralase Casper Ruudi (ATP 4.), kanadalase Felix Auger-Aliassime'i (ATP 6.) ja ameeriklase Taylor Fritziga (ATP 9.).
Tänavu Wimbledoni võitnud Djokovic (ATP 8.) on sel korral seitsmendana asetatud. Djokovic jahib kuuendat finaalturniiri võitu, sellega kordaks ta Roger Federeri rekordit. Djokovic loositi punasesse alagruppi koos kreeklase Stefanos Tsitsipase (ATP 3.) ning neutraalse lipu all mängivate venelaste Daniil Medvedevi (ATP 5.) ja Andrei Rubljoviga (ATP 7.). Neist Tsitsipas ja Medvedev on lisaks Djokovicile tänavustest võistlejatest ainsad, kes on varem finaalturniiri võitnud.
Enda debüüdi teevad aastalõputurniiril Auger-Aliassime ja Fritz. Pühapäeval on võistlustules roheline grupp, avamängus lähevad vastamisi Ruud ja Auger-Aliassime ning viimases mängus Nadal ja Fritz.
Mõlema alagrupi kaks paremat pääsevad poolfinaali, võitja selgub 20. novembril.
Lisaks karikale on aga mängus ka maailma edetabeli esikoht. Kui Tsitsipas suudab teist korda finaalturniiri võita ja teha seda mängugi kaotamata, tõuseb ta esimest korda edetabelis esimeseks. Kui aga Tsitsipas kõiki mänge ei võida, võib esikohale naasta Nadal.
Nadal kerkiks taas esireketiks turniirivõiduga. Juhul kui Tsitsipas siiski turniiri võidab, aga kaotab alagrupis mõne mängu, jätab see samuti Nadalile ukse lahti – kui hispaanlane võidab kõik enda alagrupimängud ja jõuab finaali, tõuseb ta selle tulemusest hoolimata esimeseks.
Kui ükski neist stsenaariumitest aset ei leia, lõpetab aasta edetabeli esikohal Alcaraz. | Nadal ja Djokovic loositi finaalturniiril erinevatesse gruppidesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna maailma esireket, 19-aastane hispaanlane Carlos Alcaraz pidi vigastuse tõttu hooaja ära lõpetama, on finaalturniiril kõrgeima paigutusega tema kaasmaalane Nadal.
Tänavu nii Austraalia kui Prantsusmaa lahtised võitnud maailma teine reket Nadal on varem ATP finaalturniiril kahel korral finaali jõudnud, aga võitu pole ta seni veel saanud.
Nadal loositi rohelisse alagruppi koos norralase Casper Ruudi (ATP 4.), kanadalase Felix Auger-Aliassime'i (ATP 6.) ja ameeriklase Taylor Fritziga (ATP 9.).
Tänavu Wimbledoni võitnud Djokovic (ATP 8.) on sel korral seitsmendana asetatud. Djokovic jahib kuuendat finaalturniiri võitu, sellega kordaks ta Roger Federeri rekordit. Djokovic loositi punasesse alagruppi koos kreeklase Stefanos Tsitsipase (ATP 3.) ning neutraalse lipu all mängivate venelaste Daniil Medvedevi (ATP 5.) ja Andrei Rubljoviga (ATP 7.). Neist Tsitsipas ja Medvedev on lisaks Djokovicile tänavustest võistlejatest ainsad, kes on varem finaalturniiri võitnud.
Enda debüüdi teevad aastalõputurniiril Auger-Aliassime ja Fritz. Pühapäeval on võistlustules roheline grupp, avamängus lähevad vastamisi Ruud ja Auger-Aliassime ning viimases mängus Nadal ja Fritz.
Mõlema alagrupi kaks paremat pääsevad poolfinaali, võitja selgub 20. novembril.
Lisaks karikale on aga mängus ka maailma edetabeli esikoht. Kui Tsitsipas suudab teist korda finaalturniiri võita ja teha seda mängugi kaotamata, tõuseb ta esimest korda edetabelis esimeseks. Kui aga Tsitsipas kõiki mänge ei võida, võib esikohale naasta Nadal.
Nadal kerkiks taas esireketiks turniirivõiduga. Juhul kui Tsitsipas siiski turniiri võidab, aga kaotab alagrupis mõne mängu, jätab see samuti Nadalile ukse lahti – kui hispaanlane võidab kõik enda alagrupimängud ja jõuab finaali, tõuseb ta selle tulemusest hoolimata esimeseks.
Kui ükski neist stsenaariumitest aset ei leia, lõpetab aasta edetabeli esikohal Alcaraz.
### Response:
Nadal ja Djokovic loositi finaalturniiril erinevatesse gruppidesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 42- ja 35-aastased mehed peeti kinni eelmisel aastal, mõlemad on varem kõiki süüdistusi eitanud, vahendas Reuters.
"Kahtlustus puudutab väga tõsist kuritegu, mis oli suunatud Rootsi luure- ja julgeolekusüsteemi vastu. Kuritegu on tõsine, kuna see puudutab olulise tähtsusega asjaolusid," teatas Rootsi prokuratuur.
Rootsi võimud kahtlustavad, et kaks meest edastasid Venemaa sõjaväeluurele (GRU) salajast informatsiooni. Rootsi võimude teatel algas nende koostöö GRU-ga 2011. aastal ja kestis 10 aastat.
Kohtudokumentide kohaselt töötas üks vendadest sel perioodil Rootsi kaitsepolitseis ja relvajõududes.
"Edastatud teave võib võõrvõimu kätte sattudes kahjustada Rootsi julgeolekut. Suurem osa uurimisest on konfidentsiaalne," teatas prokuratuur. | Rootsi prokuratuur süüdistab kahte meest Moskva heaks luuramises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
42- ja 35-aastased mehed peeti kinni eelmisel aastal, mõlemad on varem kõiki süüdistusi eitanud, vahendas Reuters.
"Kahtlustus puudutab väga tõsist kuritegu, mis oli suunatud Rootsi luure- ja julgeolekusüsteemi vastu. Kuritegu on tõsine, kuna see puudutab olulise tähtsusega asjaolusid," teatas Rootsi prokuratuur.
Rootsi võimud kahtlustavad, et kaks meest edastasid Venemaa sõjaväeluurele (GRU) salajast informatsiooni. Rootsi võimude teatel algas nende koostöö GRU-ga 2011. aastal ja kestis 10 aastat.
Kohtudokumentide kohaselt töötas üks vendadest sel perioodil Rootsi kaitsepolitseis ja relvajõududes.
"Edastatud teave võib võõrvõimu kätte sattudes kahjustada Rootsi julgeolekut. Suurem osa uurimisest on konfidentsiaalne," teatas prokuratuur.
### Response:
Rootsi prokuratuur süüdistab kahte meest Moskva heaks luuramises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mane vahetati Bayerni 6:1 võidumängus Bremeni Werderi üle juba 20. minutil vigastuse võttu välja. Tänavu Ballon d'Ori auhinnagalal teise koha saanud Mane sai hoobi vastu sääreluud ja kardeti, et seetõttu ei saa ta MM-il mängida.
Senegali koondise peatreener Aliou Cisse otsustas aga siiski Mane koondisesse nimetada, olles kindel, et mängumees on MM-i ajaks terve.
Cisse sõnul käis Senegali jalgpalliliidu arst neljapäeval Mane vigastust üle vaatamas ning kinnitas, et ründaja operatsiooni ei vaja. "See oli väga hea uudis. Ja nüüd on meil võimalus püüda ta MM-i ajaks terveks saada. Meil on kaks nädalat aega, et jälgida, kuidas vigastus ravile allub," rääkis Cisse. "Eelistan teda koosseisus hoida, kuna ta on meie jaoks väga oluline. Teeme kõik endast oleneva, et Mane taastuks õigeks ajaks ja saaks MM-il mängida."
Katari MM algab 20. novembril. Senegal kuulub A-alagruppi koos korraldajamaa Katari ning Hollandi ja Ecuadoriga. Enda esimese matši peab Senegal 21. novembril Hollandi vastu.
Senegali koondis MM-iks:
Väravavahid: Edouard Mendy (Chelsea), Alfred Gomis (Rennes), Seny Dieng (Queens Park Rangers)
Kaitsjad: Kalidou Koulibaly (Chelsea), Abdou Diallo (Leipzig), Youssouf Sabaly (Real Betis), Fode Ballo Toure (Milan), Pape Abou Cisse (Olympiakos), Ismail Jakobs (Monaco), Formose Mendy (FC Mauerwerk )
Poolkaitsjad: Gana Gueye (Everton), Cheikhou Kouyate, Nampalys Mendy (Leicester City), Krepin Diatta (Monaco), Pape Gueye (Marseille), Pape Matar Sarr (Tottenham Hotspur), Pathe Ciss (Rayo Vallecano), Mustapha Name (Pafos), Loum Ndiaye (Reading, laenul Portost)
Ründajad: Sadio Mane (Müncheni Bayern), Ismaila Sarr (Watford), Boulaye Dia (Salernitana), Bamba Dieng (Marseille), Famara Diedhiou (Alanyaspor), Nicolas Jackson (Villarreal), Iliman Ndiaye (Sheffield United) | Vigastatud Mane nimetati Senegali MM-koondisesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mane vahetati Bayerni 6:1 võidumängus Bremeni Werderi üle juba 20. minutil vigastuse võttu välja. Tänavu Ballon d'Ori auhinnagalal teise koha saanud Mane sai hoobi vastu sääreluud ja kardeti, et seetõttu ei saa ta MM-il mängida.
Senegali koondise peatreener Aliou Cisse otsustas aga siiski Mane koondisesse nimetada, olles kindel, et mängumees on MM-i ajaks terve.
Cisse sõnul käis Senegali jalgpalliliidu arst neljapäeval Mane vigastust üle vaatamas ning kinnitas, et ründaja operatsiooni ei vaja. "See oli väga hea uudis. Ja nüüd on meil võimalus püüda ta MM-i ajaks terveks saada. Meil on kaks nädalat aega, et jälgida, kuidas vigastus ravile allub," rääkis Cisse. "Eelistan teda koosseisus hoida, kuna ta on meie jaoks väga oluline. Teeme kõik endast oleneva, et Mane taastuks õigeks ajaks ja saaks MM-il mängida."
Katari MM algab 20. novembril. Senegal kuulub A-alagruppi koos korraldajamaa Katari ning Hollandi ja Ecuadoriga. Enda esimese matši peab Senegal 21. novembril Hollandi vastu.
Senegali koondis MM-iks:
Väravavahid: Edouard Mendy (Chelsea), Alfred Gomis (Rennes), Seny Dieng (Queens Park Rangers)
Kaitsjad: Kalidou Koulibaly (Chelsea), Abdou Diallo (Leipzig), Youssouf Sabaly (Real Betis), Fode Ballo Toure (Milan), Pape Abou Cisse (Olympiakos), Ismail Jakobs (Monaco), Formose Mendy (FC Mauerwerk )
Poolkaitsjad: Gana Gueye (Everton), Cheikhou Kouyate, Nampalys Mendy (Leicester City), Krepin Diatta (Monaco), Pape Gueye (Marseille), Pape Matar Sarr (Tottenham Hotspur), Pathe Ciss (Rayo Vallecano), Mustapha Name (Pafos), Loum Ndiaye (Reading, laenul Portost)
Ründajad: Sadio Mane (Müncheni Bayern), Ismaila Sarr (Watford), Boulaye Dia (Salernitana), Bamba Dieng (Marseille), Famara Diedhiou (Alanyaspor), Nicolas Jackson (Villarreal), Iliman Ndiaye (Sheffield United)
### Response:
Vigastatud Mane nimetati Senegali MM-koondisesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraanis puhkesid septembris protestid pärast 22-aastase Mahsa Amini surma politsei vahi all. Protestijad on veendunud, et Amini surma põhjustasid ülekuulamisel kasutatud võtted. Kombluspolitsei huviorbiiti sattus Amini, sest ta kandis lühikest soengut, mis Iraani naistel on keelatud, ning ei kandnud pearätti, mis Iraani naistel on kohustuslik. Iraani on pikalt kritiseeritud naiste õiguste allasurumises.
"Iraan tuleks MM-ilt eemaldada," vahendab Šveitsi ajaleht Blick Blatteri sõnu.
Blicki teatel ütles Blatter, et kui tema oleks endiselt FIFA juht, oleks tema juba Iraani võistlustelt eemaldanud. Blatter olevat Blicki väljaandja peakorteris peetud vestlusringis öelnud, et tema jaoks on täiesti mõistetamatu, miks pole praegune FIFA president Gianni Infantino Iraani osas selget seisukohta võtnud. "Infantinol pole isegi julgust, et ajakirjanike küsimustele vastata," vahendab Blick Blatteri sõnu.
Blatteri sõnul peaks Infantino kuulama, mida praegu Iraani kohta arvatakse. "Aga ta ei taha seda teha. Võib-olla on tal kõrvade vahel mingi probleem," kurjustas Blatter.
Blick tõi välja, et kuigi Blatteri valitsemisajal polnud Iraanis nii ulatuslikke proteste, ei olnud ka toona naiste seisukord islamiriigis praegusest parem, aga Blatteri juhtimisel ei eemaldanud FIFA Iraani üheltki võistluselt.
20. novembril algaval Katari MM-il kuulub Iraan B-alagruppi koos Inglismaa, Walesi ja USA-ga.
Selle nädala alguses ütles 86-aastane Blatter, et Katarile MM-i korraldusõiguse andmine oli viga. | Blatter: Iraan tuleks MM-ilt eemaldada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraanis puhkesid septembris protestid pärast 22-aastase Mahsa Amini surma politsei vahi all. Protestijad on veendunud, et Amini surma põhjustasid ülekuulamisel kasutatud võtted. Kombluspolitsei huviorbiiti sattus Amini, sest ta kandis lühikest soengut, mis Iraani naistel on keelatud, ning ei kandnud pearätti, mis Iraani naistel on kohustuslik. Iraani on pikalt kritiseeritud naiste õiguste allasurumises.
"Iraan tuleks MM-ilt eemaldada," vahendab Šveitsi ajaleht Blick Blatteri sõnu.
Blicki teatel ütles Blatter, et kui tema oleks endiselt FIFA juht, oleks tema juba Iraani võistlustelt eemaldanud. Blatter olevat Blicki väljaandja peakorteris peetud vestlusringis öelnud, et tema jaoks on täiesti mõistetamatu, miks pole praegune FIFA president Gianni Infantino Iraani osas selget seisukohta võtnud. "Infantinol pole isegi julgust, et ajakirjanike küsimustele vastata," vahendab Blick Blatteri sõnu.
Blatteri sõnul peaks Infantino kuulama, mida praegu Iraani kohta arvatakse. "Aga ta ei taha seda teha. Võib-olla on tal kõrvade vahel mingi probleem," kurjustas Blatter.
Blick tõi välja, et kuigi Blatteri valitsemisajal polnud Iraanis nii ulatuslikke proteste, ei olnud ka toona naiste seisukord islamiriigis praegusest parem, aga Blatteri juhtimisel ei eemaldanud FIFA Iraani üheltki võistluselt.
20. novembril algaval Katari MM-il kuulub Iraan B-alagruppi koos Inglismaa, Walesi ja USA-ga.
Selle nädala alguses ütles 86-aastane Blatter, et Katarile MM-i korraldusõiguse andmine oli viga.
### Response:
Blatter: Iraan tuleks MM-ilt eemaldada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna mul on soov ka riigikogus fraktsioonidega kohtuda, siis see on pikem periood, see nii kiiresti ei lähe. Kohtumiste ajad tuleb ühel hetkel kokku leppida ja ajakavad peavad kõigile sobima, nii et ma arvan, et siin läheb nädalaid. Aga õnneks on meil aega ka, sest meil on ju tegelikult pool aastat. Selles mõttes teeme rahulikult ja korralikult," rääkis Läänemets. Ta lisas, et loodab protsessi siiski enne aastavahetust lõpule viia.
Küsimusele, kas ta on uue politseijuhi leidmisel loobunud seni välja toodud kolmest kandidaadist, kelleks on PPA peadirektori asetäitjad Krista Aas ja Egert Belitšev ning siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar, vastas Läänemets eitavalt.
"Ühestki kandidaadist loobutud ei ole, kõik on ju väga head inimesed. Pigem on küsimus, et kuidas me leiame nende seast parima kokkuleppe. Pigem ma arvan, et siin on vaja arutada, siin on mingisuguseid küsimusi olnud, proovime neile vastused anda ja siis võib-olla saab edasi liikuda," rääkis siseminister.
Ta ei soovinud täpsustada, kellel kandidaatide suhtes küsimusi on ning mis laadi need on.
"Ma ei hakkaks seda avama. Kogu see protsess oli ju algselt ka plaanitud niimoodi, et teeme rahulikult ja viisakalt, et kõik saavad rahulikult rääkida mitte ajalehe veergudel, vaid näost näkku. Kui ma seda jälle laiali hakkan tõmbama, siis käib teineteisega suhtlemine taas läbi meedia, aga päriselus peaks see käima ikka omavahel kohtudes ja selgitades ja küsides," ütles minister.
Küsimusele uue kandidaadi leidmisest, vastas Läänemets, et seni pole ta seda teinud: "Ma ei ole praegu ühtegi neljandat kandidaati kuskilt sisse toonud, nii et selles mõttes me oleme praegu selles faasis, kus me alustanud oleme."
Läänemets ja peaminister Kaja Kallas (Reformierakond), kelle vaheliste erimeelsuste tõttu siiani PPA uus juht valimata on, kohtusid teema arutamiseks lõppeval nädalal ning Kallas on kohtunud ka kõigi kolme kandidaadiga.
PPA juhi nimetab siseministri ettepanekul ametisse valitsus.
Politsei- ja piirivalveameti praeguse peadirektori Elmar Vaheri ametiaeg lõppeb mais. | Läänemets: PPA uue juhi leidmiseks võib minna nädalaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna mul on soov ka riigikogus fraktsioonidega kohtuda, siis see on pikem periood, see nii kiiresti ei lähe. Kohtumiste ajad tuleb ühel hetkel kokku leppida ja ajakavad peavad kõigile sobima, nii et ma arvan, et siin läheb nädalaid. Aga õnneks on meil aega ka, sest meil on ju tegelikult pool aastat. Selles mõttes teeme rahulikult ja korralikult," rääkis Läänemets. Ta lisas, et loodab protsessi siiski enne aastavahetust lõpule viia.
Küsimusele, kas ta on uue politseijuhi leidmisel loobunud seni välja toodud kolmest kandidaadist, kelleks on PPA peadirektori asetäitjad Krista Aas ja Egert Belitšev ning siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar, vastas Läänemets eitavalt.
"Ühestki kandidaadist loobutud ei ole, kõik on ju väga head inimesed. Pigem on küsimus, et kuidas me leiame nende seast parima kokkuleppe. Pigem ma arvan, et siin on vaja arutada, siin on mingisuguseid küsimusi olnud, proovime neile vastused anda ja siis võib-olla saab edasi liikuda," rääkis siseminister.
Ta ei soovinud täpsustada, kellel kandidaatide suhtes küsimusi on ning mis laadi need on.
"Ma ei hakkaks seda avama. Kogu see protsess oli ju algselt ka plaanitud niimoodi, et teeme rahulikult ja viisakalt, et kõik saavad rahulikult rääkida mitte ajalehe veergudel, vaid näost näkku. Kui ma seda jälle laiali hakkan tõmbama, siis käib teineteisega suhtlemine taas läbi meedia, aga päriselus peaks see käima ikka omavahel kohtudes ja selgitades ja küsides," ütles minister.
Küsimusele uue kandidaadi leidmisest, vastas Läänemets, et seni pole ta seda teinud: "Ma ei ole praegu ühtegi neljandat kandidaati kuskilt sisse toonud, nii et selles mõttes me oleme praegu selles faasis, kus me alustanud oleme."
Läänemets ja peaminister Kaja Kallas (Reformierakond), kelle vaheliste erimeelsuste tõttu siiani PPA uus juht valimata on, kohtusid teema arutamiseks lõppeval nädalal ning Kallas on kohtunud ka kõigi kolme kandidaadiga.
PPA juhi nimetab siseministri ettepanekul ametisse valitsus.
Politsei- ja piirivalveameti praeguse peadirektori Elmar Vaheri ametiaeg lõppeb mais.
### Response:
Läänemets: PPA uue juhi leidmiseks võib minna nädalaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika Ühendriigid on hoiatanud Euroopa riike võimaliku Taiwani konflikti ulatuslike majanduslike tagajärgede eest.
Hoiatus on osa suuremast USA strateegiast valmistada ette tagavaraplaane, kuna Hiina sõjaline aktiivsus India ja Vaikse ookeani piirkondades on kasvanud.
USA välisministeerium jagas hiljuti oma liitlaste ja partneritega analüüsi, mille hinnangul tekitaks Hiina blokaad Taiwani saarele üleilmselt 2,5 triljoni dollari ulatuses majanduslikku kahju.
Raport telliti analüütikaettevõttelt Rhodium Group, kinnitasid Financial Timesile kuus asjaga kursis olevat isikut.
Raporti kohaselt kannataks suurimat majanduskahju Taiwan ise, kuid mereblokaad mõjuks ulatuslikult ka ülejäänud maailmale.
Suurim negatiivne mõju avalduks majandussektorites, mis sõltuvad pooljuhtidest – autotööstus, serverite ja teiste arvutite ning mobiiltelefonide tootmine.
USA on viimastel aastatel hakanud aktiivselt muretsema enda sõltuvuse pärast Taiwanis toodetud kiipidest.
Karmi hoiatust on FT teatel jagatud nii Euroopa Komisjoni kui ka mitmete Euroopa riikide valitsusametnikega.
Samal ajal on USA ning teised riigid asunud mõtlema selle peale, kuidas kasutada sanktsioone Hiina vastu, kui viimane kasutab Taiwani vastu sõjalist jõudu.
USA ja Euroopa Liit on asunud arutama, kuidas valmistuda võimalikuks konflikti puhkemiseks Taiwani saare üle, kinnitasid lehele kaks ametiisikut.
The Financial Times meenutas, et eelmine aasta tulid teated sarnasest planeerimisest USA ja Ühendkuningriigi vahel.
Aruteludega kursis olevad isikud ise usuvad, et selliste plaanide tegemine ja nende avalikustamine saaks olla osa Hiina heidutamise strateegiast.
Mõned USA ja Euroopa ametiisikud usuvad, et tuues tähelepanu ulatuslikule majanduslikule kahjule, mille tekitab konflikt Taiwani ümber, saab rahvusvahelise üldsuse Hiina vastu heidutuseks valmis seada.
USA on näitena toonud Venemaa täieulatusliku kallaletungi Ukrainale, et rõhutada tagavaraplaanide tegemise vajalikkust.
USA välisminister Antony Blinken on viimase kuu jooksul kaks korda maininud, et Ameerika Ühendriikide hinnangul on Hiina rahvavabariik nihutanud Taiwani sõjalise taasühendamise ajakava ettepoole.
USA president Joe Biden ja Hiina liider Xi Jinping peaksid arutama Taiwani küsimust esmaspäeval G20 kohtumise raames Indoneesias Balis.
Viimasel aastal on USA neli korda kinnitanud, et Hiina rünnaku korral kaitseks USA Taiwani sõjaliselt.
Üks Euroopa Liidu ametiisik kinnitas Financial Timesile, et USA analüüsi jagamine on sarnane USA otsusele jagada liitlastele luureinfot Vene vägede koondumisest Ukraina piiride lähistele eelmine aasta.
Tollal ei uskunud mitmed riigid USA väiteid Vene invasiooni ettevalmistamisest. "Me oleme oma õppetunni saanud," kinnitas ametiisik Financial Timesile. | FT: USA hoiatab Euroopat võimaliku Taiwani konflikti ulatuslike mõjude eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika Ühendriigid on hoiatanud Euroopa riike võimaliku Taiwani konflikti ulatuslike majanduslike tagajärgede eest.
Hoiatus on osa suuremast USA strateegiast valmistada ette tagavaraplaane, kuna Hiina sõjaline aktiivsus India ja Vaikse ookeani piirkondades on kasvanud.
USA välisministeerium jagas hiljuti oma liitlaste ja partneritega analüüsi, mille hinnangul tekitaks Hiina blokaad Taiwani saarele üleilmselt 2,5 triljoni dollari ulatuses majanduslikku kahju.
Raport telliti analüütikaettevõttelt Rhodium Group, kinnitasid Financial Timesile kuus asjaga kursis olevat isikut.
Raporti kohaselt kannataks suurimat majanduskahju Taiwan ise, kuid mereblokaad mõjuks ulatuslikult ka ülejäänud maailmale.
Suurim negatiivne mõju avalduks majandussektorites, mis sõltuvad pooljuhtidest – autotööstus, serverite ja teiste arvutite ning mobiiltelefonide tootmine.
USA on viimastel aastatel hakanud aktiivselt muretsema enda sõltuvuse pärast Taiwanis toodetud kiipidest.
Karmi hoiatust on FT teatel jagatud nii Euroopa Komisjoni kui ka mitmete Euroopa riikide valitsusametnikega.
Samal ajal on USA ning teised riigid asunud mõtlema selle peale, kuidas kasutada sanktsioone Hiina vastu, kui viimane kasutab Taiwani vastu sõjalist jõudu.
USA ja Euroopa Liit on asunud arutama, kuidas valmistuda võimalikuks konflikti puhkemiseks Taiwani saare üle, kinnitasid lehele kaks ametiisikut.
The Financial Times meenutas, et eelmine aasta tulid teated sarnasest planeerimisest USA ja Ühendkuningriigi vahel.
Aruteludega kursis olevad isikud ise usuvad, et selliste plaanide tegemine ja nende avalikustamine saaks olla osa Hiina heidutamise strateegiast.
Mõned USA ja Euroopa ametiisikud usuvad, et tuues tähelepanu ulatuslikule majanduslikule kahjule, mille tekitab konflikt Taiwani ümber, saab rahvusvahelise üldsuse Hiina vastu heidutuseks valmis seada.
USA on näitena toonud Venemaa täieulatusliku kallaletungi Ukrainale, et rõhutada tagavaraplaanide tegemise vajalikkust.
USA välisminister Antony Blinken on viimase kuu jooksul kaks korda maininud, et Ameerika Ühendriikide hinnangul on Hiina rahvavabariik nihutanud Taiwani sõjalise taasühendamise ajakava ettepoole.
USA president Joe Biden ja Hiina liider Xi Jinping peaksid arutama Taiwani küsimust esmaspäeval G20 kohtumise raames Indoneesias Balis.
Viimasel aastal on USA neli korda kinnitanud, et Hiina rünnaku korral kaitseks USA Taiwani sõjaliselt.
Üks Euroopa Liidu ametiisik kinnitas Financial Timesile, et USA analüüsi jagamine on sarnane USA otsusele jagada liitlastele luureinfot Vene vägede koondumisest Ukraina piiride lähistele eelmine aasta.
Tollal ei uskunud mitmed riigid USA väiteid Vene invasiooni ettevalmistamisest. "Me oleme oma õppetunni saanud," kinnitas ametiisik Financial Timesile.
### Response:
FT: USA hoiatab Euroopat võimaliku Taiwani konflikti ulatuslike mõjude eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Levadia on tänavu korduvalt peatreenerit vahetanud. Hooaega alustati Marko Savici ja Vladimir Vassiljevi juhendamisel, ent duo otsustas suvel pärast ebaõnnestunud euromänge klubist lahkuda. Seejärel määrati peatreeneri kohusetäitjaks duubelmeeskonna juhendaja Ivan Stojkovic. Siis palgati ukrainlane Maksõm Kalõnõtšenko, mille järel lahkus Stojkovic Levadiast. Ukrainlasega lõpetati leping juba kaks nädalat hiljem ja hooaja lõpus on klubi juhendanud varasem abitreener ja U-21 meeskonna juhendaja Nikita Andreev.
45-aastane Torres veetis suurema osa oma mängijakarjäärist Valencia ridades, saades Hispaania suurklubi eest aastatel 1998-2009 kirja 163 mängu. Lisaks käis ta 2002. aastal Hispaania koondisega maailmameistrivõistlustel. Kokku jõudis ta Hispaania rahvuskoondist esindada viiel korral, teatas klubi enda kodulehel.
Valencia särgis sai Torres kahel korral pea kohale tõsta Hispaania kõrgliiga La Liga tiitli. Sama klubiga võideti ka Hispaania karikas Copa del Rey, UEFA Intertoto Cup ning 2004. aastal nii UEFA Cup kui ka UEFA Super Cup.
UEFA Pro litsentsi omav Torres alustas treenerikarjääriga 2013. aastal, juhendades esmalt Valencia noori ning aastatel 2014-2017 Valencia B meeskonda. Hiljem on ta Hispaanias tegutsenud peatreenerina veel Lorca FC, Cordoba CF, CD Lugo ning Cultural Leonesa juures. Sealjuures pallisid nii Lorca, Cordoba kui Lugo tema juhendamisel Hispaania esiliigas. Lisaks on Levadia värskel juhendajal kogemust Horvaatia kõrgliigast, kus ta 2018. aastal NK Istra peatreenerina tegutses.
Detsembris Levadia esindusmeeskonna juures tööle hakkav Curro Torres leidis, et kümnekordse Eesti meisterklubiga liitumine on tema jaoks hea väljakutse: "Siia tulemine on minu jaoks põnev väljakutse ning loodan, et saan klubi jaoks oma parima anda! Kõik teavad, milline on Hispaania jalgpall – meile meeldib mängida kõrge tempoga ning palli omades. Loodan, et suudan seda saavutada ka FCI Levadias," ütles Torres.
Torrese kõrval liituvad Levadia treeneritetiimiga ka abitreener Jose Vicente Soto ning füüsilise ettevalmistuse treener Xavi Andres Ibarra. "Soto on minu parem käsi ning usaldusisik. Oleme alati koos töötanud. Xavi Andres on rahvusvahelise kogemusega noor mees," iseloomustas oma taustajõude Levadia uus loots.
Hispaanlane tunnistas, et tema eesmärgid Eestis on kõrged: "Ma olen väga ambitsioonikas treener ning soovin siin võita nii liiga kui karika. Lisaks on eesmärk pääseda alagrupiturniirile Konverentsiliigas. Aga selleks, et eesmärke täita, peab kogu klubi – juhatus, treenerid, toetajad, taustajõud – töötama ühes suunas."
FCI Levadia president Viktor Levada nõustus Torresega, et üheskoos soovitakse klubi viia uutesse kõrgustesse: "Meie eesmärk on viia FCI Levadia uuele ja enneolematule tasemele. Oleme kindlad, et Curro Torresega meil see õnnestub!" | Taas uued tuuled: Levadia juhendajaks saab endine Hispaania koondislane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Levadia on tänavu korduvalt peatreenerit vahetanud. Hooaega alustati Marko Savici ja Vladimir Vassiljevi juhendamisel, ent duo otsustas suvel pärast ebaõnnestunud euromänge klubist lahkuda. Seejärel määrati peatreeneri kohusetäitjaks duubelmeeskonna juhendaja Ivan Stojkovic. Siis palgati ukrainlane Maksõm Kalõnõtšenko, mille järel lahkus Stojkovic Levadiast. Ukrainlasega lõpetati leping juba kaks nädalat hiljem ja hooaja lõpus on klubi juhendanud varasem abitreener ja U-21 meeskonna juhendaja Nikita Andreev.
45-aastane Torres veetis suurema osa oma mängijakarjäärist Valencia ridades, saades Hispaania suurklubi eest aastatel 1998-2009 kirja 163 mängu. Lisaks käis ta 2002. aastal Hispaania koondisega maailmameistrivõistlustel. Kokku jõudis ta Hispaania rahvuskoondist esindada viiel korral, teatas klubi enda kodulehel.
Valencia särgis sai Torres kahel korral pea kohale tõsta Hispaania kõrgliiga La Liga tiitli. Sama klubiga võideti ka Hispaania karikas Copa del Rey, UEFA Intertoto Cup ning 2004. aastal nii UEFA Cup kui ka UEFA Super Cup.
UEFA Pro litsentsi omav Torres alustas treenerikarjääriga 2013. aastal, juhendades esmalt Valencia noori ning aastatel 2014-2017 Valencia B meeskonda. Hiljem on ta Hispaanias tegutsenud peatreenerina veel Lorca FC, Cordoba CF, CD Lugo ning Cultural Leonesa juures. Sealjuures pallisid nii Lorca, Cordoba kui Lugo tema juhendamisel Hispaania esiliigas. Lisaks on Levadia värskel juhendajal kogemust Horvaatia kõrgliigast, kus ta 2018. aastal NK Istra peatreenerina tegutses.
Detsembris Levadia esindusmeeskonna juures tööle hakkav Curro Torres leidis, et kümnekordse Eesti meisterklubiga liitumine on tema jaoks hea väljakutse: "Siia tulemine on minu jaoks põnev väljakutse ning loodan, et saan klubi jaoks oma parima anda! Kõik teavad, milline on Hispaania jalgpall – meile meeldib mängida kõrge tempoga ning palli omades. Loodan, et suudan seda saavutada ka FCI Levadias," ütles Torres.
Torrese kõrval liituvad Levadia treeneritetiimiga ka abitreener Jose Vicente Soto ning füüsilise ettevalmistuse treener Xavi Andres Ibarra. "Soto on minu parem käsi ning usaldusisik. Oleme alati koos töötanud. Xavi Andres on rahvusvahelise kogemusega noor mees," iseloomustas oma taustajõude Levadia uus loots.
Hispaanlane tunnistas, et tema eesmärgid Eestis on kõrged: "Ma olen väga ambitsioonikas treener ning soovin siin võita nii liiga kui karika. Lisaks on eesmärk pääseda alagrupiturniirile Konverentsiliigas. Aga selleks, et eesmärke täita, peab kogu klubi – juhatus, treenerid, toetajad, taustajõud – töötama ühes suunas."
FCI Levadia president Viktor Levada nõustus Torresega, et üheskoos soovitakse klubi viia uutesse kõrgustesse: "Meie eesmärk on viia FCI Levadia uuele ja enneolematule tasemele. Oleme kindlad, et Curro Torresega meil see õnnestub!"
### Response:
Taas uued tuuled: Levadia juhendajaks saab endine Hispaania koondislane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hommikul oli kaks katset, millest esimene oli väga keeruline ja polnud üldse kerge sõita. Teine oli hoopis vastupidine, aga nähtavus oli halb ja meil oli mõningaid probleeme. Pärastlõunal läks juba pisut paremini," kommenteeris Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. "Raske on olnud asfaldil head ja enesekindlat tunnetust leida, aga oleme selle peaaegu leidnud."
"Homsed katsed on enam-vähem samasugused nagu täna," jätkas Tänak. "Võitleme edasi, aga pikk tee on veel minna. Eks vaatame, milline on ralli lõpplahendus."
Jaapani ralli jätkub Eesti aja järgi ööl vastu laupäeva seitse minutit pärast südaööd. ERR-i spordiportaal vahendab sündmusi ralliblogis. | Tänak: raske on asfaldil head tunnetust leida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hommikul oli kaks katset, millest esimene oli väga keeruline ja polnud üldse kerge sõita. Teine oli hoopis vastupidine, aga nähtavus oli halb ja meil oli mõningaid probleeme. Pärastlõunal läks juba pisut paremini," kommenteeris Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. "Raske on olnud asfaldil head ja enesekindlat tunnetust leida, aga oleme selle peaaegu leidnud."
"Homsed katsed on enam-vähem samasugused nagu täna," jätkas Tänak. "Võitleme edasi, aga pikk tee on veel minna. Eks vaatame, milline on ralli lõpplahendus."
Jaapani ralli jätkub Eesti aja järgi ööl vastu laupäeva seitse minutit pärast südaööd. ERR-i spordiportaal vahendab sündmusi ralliblogis.
### Response:
Tänak: raske on asfaldil head tunnetust leida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selge, et see meid ei rõõmusta," ütles Kullamägi usutluses ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee, kui temalt Toomi Ida-Virumaal kandideerimise kohta küsiti. "Meie ringkonda tuuakse nüüd kaks varjaagi (teise sellisena peab Kullamägi silmas läänevirulast Kaido Höövelsoni – rus.err.ee). Tekitatakse mulje, et milleks üldse Ida-Virumaa keskerakondlased, kogu nimekirja võiks tuua Tallinnast," lisas ta.
Küsimusele, miks talle Toomi kandideerimine Ida-Virumaal ei meeldi, kui ta ometi tugevdab Keskerakonna sealset nimekirja, vastas Kullamägi: "Ma saan aru, et tulemus on tähtis. Aga minu meelest peaks riigikogu liikmed esindama valijaid, esindama oma piirkonda. Yana Toomi on kaks korda meie ringkonnast riigikokku valitud, aga pärast ta sõitis ära Euroopasse (kui valiti europarlamenti – ERR). Ida-Virumaad pole ta kunagi esindanud, küll aga on esindanud erakonda."
Kullamägi kritiseeris ka Toomi tegevust europarlamendis: "Viimasel ajal Euroopa Parlamendis tegeleb Toom eranditult Vene kodanike küsimustega – nende pensionite, viisaprobleemide ja muuga. Üldiselt kõige sellega, millega peaks tegelema Vene saatkond."
Tunnistades, et Keskerakonna kandidaatide nimekirjas Ida-Virumaal on ka Narva endine linnapea ja kunagine Reformierakonna liige Aleksei Jevgrafov, kritiseeris Kullamägi ka seda otsust: ""Kindlasti on ta nimekirjas. Ka sellise asja oleme kunagi juba läbinud. Ükskord tõi Yana Toom meie nimekirja Martin Repinski, aga nüüd toob Jevgrafovi. Seega ajalugu kordub."
Küsimusele, mispärast Jevgrafov halb kandidaat oleks, vastas Kullamägi: "Ta pole isegi erakonna liige. Eelmistest valimistest möödunud aastate jooksul ei ole ta Keskerakonna jaoks mitte midagi teinud. See on parteitu inimene, kes tuuakse nimekirja, kuna ta on kellegi sõber või tuttav. Ja kellele korraldati töökoht (Jevgrafov töötab eurosaadiku Toomi büroos – rus.err.ee)."
Kullamägi tunnistas ka, et Jevgrafov on soovinud Keskerakonda astuda, kuid tookord teda vastu ei võetud.
Küsimusele, kuidas võiks Keskerakonnal 5. märtsi riigikogu valimistel minna, vastas erakonna Ida-Virumaa piirkonna esimees, et ilmselt halvemini kui varasematel kordadel. 2019. aasta riigikogu valimistel kogus Keskerakond Ida-Virumaal 3,5 kvoodi jagu hääli.
"Võitlus tuleb tõsine. Palju mandaate Keskerakond ei saa, see on selge. Maksimum, mida keskerakondlased võivad loota, on kaks mandaati ringkonnast. Ja tõenäoliselt saavad need [mandaadid] inimesed, kes ei ole Ida-Virumaalt pärit. Üldse võib juhtuda, et riigikogusse ei valita ühtegi Ida-Virumaaga seotud kandidaati. See oleks esimene kord."
Keskerakonna Ida-Virumaa piirkond arutab valimisnimekirja teemasid 15. novembril.
Keskerakond teatas reedel, et erakonna aseesimees, Euroopa Parlamendi liige Toom kandideerib eelolevatel riigikogu valimistel Ida-Virumaal, kuigi varem on Toom ise öelnud, et ei kavatse oma kunagises ringkonnas kandideerida ning sihtis hoopis Tallinna. Keskerakonna Ida-Virumaa esinumber on riigikogu liige Kaido Höövelson, Toomist saab nimekirja teine kandidaat. | Ida-Viru keskerakondlaste juht kritiseeris Toomi lülitamist piirkonna valimisnimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selge, et see meid ei rõõmusta," ütles Kullamägi usutluses ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee, kui temalt Toomi Ida-Virumaal kandideerimise kohta küsiti. "Meie ringkonda tuuakse nüüd kaks varjaagi (teise sellisena peab Kullamägi silmas läänevirulast Kaido Höövelsoni – rus.err.ee). Tekitatakse mulje, et milleks üldse Ida-Virumaa keskerakondlased, kogu nimekirja võiks tuua Tallinnast," lisas ta.
Küsimusele, miks talle Toomi kandideerimine Ida-Virumaal ei meeldi, kui ta ometi tugevdab Keskerakonna sealset nimekirja, vastas Kullamägi: "Ma saan aru, et tulemus on tähtis. Aga minu meelest peaks riigikogu liikmed esindama valijaid, esindama oma piirkonda. Yana Toomi on kaks korda meie ringkonnast riigikokku valitud, aga pärast ta sõitis ära Euroopasse (kui valiti europarlamenti – ERR). Ida-Virumaad pole ta kunagi esindanud, küll aga on esindanud erakonda."
Kullamägi kritiseeris ka Toomi tegevust europarlamendis: "Viimasel ajal Euroopa Parlamendis tegeleb Toom eranditult Vene kodanike küsimustega – nende pensionite, viisaprobleemide ja muuga. Üldiselt kõige sellega, millega peaks tegelema Vene saatkond."
Tunnistades, et Keskerakonna kandidaatide nimekirjas Ida-Virumaal on ka Narva endine linnapea ja kunagine Reformierakonna liige Aleksei Jevgrafov, kritiseeris Kullamägi ka seda otsust: ""Kindlasti on ta nimekirjas. Ka sellise asja oleme kunagi juba läbinud. Ükskord tõi Yana Toom meie nimekirja Martin Repinski, aga nüüd toob Jevgrafovi. Seega ajalugu kordub."
Küsimusele, mispärast Jevgrafov halb kandidaat oleks, vastas Kullamägi: "Ta pole isegi erakonna liige. Eelmistest valimistest möödunud aastate jooksul ei ole ta Keskerakonna jaoks mitte midagi teinud. See on parteitu inimene, kes tuuakse nimekirja, kuna ta on kellegi sõber või tuttav. Ja kellele korraldati töökoht (Jevgrafov töötab eurosaadiku Toomi büroos – rus.err.ee)."
Kullamägi tunnistas ka, et Jevgrafov on soovinud Keskerakonda astuda, kuid tookord teda vastu ei võetud.
Küsimusele, kuidas võiks Keskerakonnal 5. märtsi riigikogu valimistel minna, vastas erakonna Ida-Virumaa piirkonna esimees, et ilmselt halvemini kui varasematel kordadel. 2019. aasta riigikogu valimistel kogus Keskerakond Ida-Virumaal 3,5 kvoodi jagu hääli.
"Võitlus tuleb tõsine. Palju mandaate Keskerakond ei saa, see on selge. Maksimum, mida keskerakondlased võivad loota, on kaks mandaati ringkonnast. Ja tõenäoliselt saavad need [mandaadid] inimesed, kes ei ole Ida-Virumaalt pärit. Üldse võib juhtuda, et riigikogusse ei valita ühtegi Ida-Virumaaga seotud kandidaati. See oleks esimene kord."
Keskerakonna Ida-Virumaa piirkond arutab valimisnimekirja teemasid 15. novembril.
Keskerakond teatas reedel, et erakonna aseesimees, Euroopa Parlamendi liige Toom kandideerib eelolevatel riigikogu valimistel Ida-Virumaal, kuigi varem on Toom ise öelnud, et ei kavatse oma kunagises ringkonnas kandideerida ning sihtis hoopis Tallinna. Keskerakonna Ida-Virumaa esinumber on riigikogu liige Kaido Höövelson, Toomist saab nimekirja teine kandidaat.
### Response:
Ida-Viru keskerakondlaste juht kritiseeris Toomi lülitamist piirkonna valimisnimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Annetuskampaania idee autori, Viljandi kultuuriakadeemia kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppekava programmijuhi Marvi Remmiku sõnul tekkis sokkide kudumise mõte paralleelselt MTÜ Slava Ukraini ellu kutsutud vormikomplektide hankimise kampaaniaga. "MTÜ-lt sain info, et soojad sokid on sõdurite talvevarustusse väga oodatud," ütles Remmik ja lisas, et nii akadeemias kui ka Eestis laiemalt on palju sokikudujaid, seega tekkis mõte üheskoos ukrainlasi aidata.
Villaseid sokke oodati meestele suuruses 41–46 ja naistele suuruses 37–40. Sokke sai annetada kultuuriakadeemia peamajas ja Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppehoones.
Marvi Remmiku sõnul ületas kudumisaktsioon mitmekordselt tema ootusi. "Arvasin, et kui saja sõdurit jalad sooja saavad, on juba tore. Aga et saame rindele saata pea 500 sokipaari, on üle ootuste hästi."
Järgmisena plaanib Remmik algatada kampaania Ukraina tsiviilisikute toetamiseks. "Kui keegi on hädas, siis ikka tuleb aidata," sõnas ta ja mainis, et lõppenud kampaania näitas selgelt, et inimesed soovivad oma panuse anda."
Villased sokid jõuavad MTÜ Slava Ukraini kätte järgmisel nädalal, kes toimetab need novembri lõpuks Ukrainasse. | Kultuuriakadeemias koguti Ukraina sõduritele pea 500 sokipaari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Annetuskampaania idee autori, Viljandi kultuuriakadeemia kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppekava programmijuhi Marvi Remmiku sõnul tekkis sokkide kudumise mõte paralleelselt MTÜ Slava Ukraini ellu kutsutud vormikomplektide hankimise kampaaniaga. "MTÜ-lt sain info, et soojad sokid on sõdurite talvevarustusse väga oodatud," ütles Remmik ja lisas, et nii akadeemias kui ka Eestis laiemalt on palju sokikudujaid, seega tekkis mõte üheskoos ukrainlasi aidata.
Villaseid sokke oodati meestele suuruses 41–46 ja naistele suuruses 37–40. Sokke sai annetada kultuuriakadeemia peamajas ja Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppehoones.
Marvi Remmiku sõnul ületas kudumisaktsioon mitmekordselt tema ootusi. "Arvasin, et kui saja sõdurit jalad sooja saavad, on juba tore. Aga et saame rindele saata pea 500 sokipaari, on üle ootuste hästi."
Järgmisena plaanib Remmik algatada kampaania Ukraina tsiviilisikute toetamiseks. "Kui keegi on hädas, siis ikka tuleb aidata," sõnas ta ja mainis, et lõppenud kampaania näitas selgelt, et inimesed soovivad oma panuse anda."
Villased sokid jõuavad MTÜ Slava Ukraini kätte järgmisel nädalal, kes toimetab need novembri lõpuks Ukrainasse.
### Response:
Kultuuriakadeemias koguti Ukraina sõduritele pea 500 sokipaari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti naised olid samas alagrupis (C) Kasahstani ja Hispaaniaga, kellel mõlemal kaks üksikmängijat edetabelis eespool kui Dart. Avavoorus oligi Kasahstan võitnud Suurbritannia vastu üksikmängud, kuid paarismängu kaotus vähendas nende võidu 2:1-le, Kolmapäeval alustas turniiri Hispaania, kes sai Kasahstanist jagu 3:0, kusjuures esinumbrite duellis alistas Paula Badosa Jelena Rõbakina 6:2, 3:6, 6:4. Sellest järeldus, et esikoha saamiseks pidi Suurbritannia alistama neljapäeval Hispaania 3:0, sest 2:1 võidu korral läinuks alagrupi parimana poolfinaali hispaanlannad, vahendab tennisnet.ee.
Britid tulid ülesandega toime, kusjuures Heather Watson (WTA 133.) alistas lausa 6:0, 6:2 Nuria Parrizas-Diazi ja Dart Badosa 6:3, 6:4. Paarismängu võitsid jälle britid ja nii nad esikoha saigi. Paarismängijad, kes naiskonnale võidu tõid, olid Alicia Barnett ja Olivia Nicholls, kes on maailma paarismängu edetabelis vastavalt 60. ja 63. kohal.
Viimati jõudis Suurbritannia Billie Jean Kingi karikasarjas (endise nimega Föderatsiooni karikasari) poolfinaali 41 aastat tagas.
Poolfinaalis on kodus mängiva Suurbritannia vastane Austraalia, kes võitis üksikmängud 2:0 nii Slovakkia kui ka Belgia vastu, aga slovakitaridele nad paarismängu kaotasid. Sealjuures esindas Austraaliat Ajla Tomljanovici (WTA 33.) kõrval maailma 237. reket Storm Sanders, kes võitis Alison van Uytvancki (54.) ja Viktoria Kuzmovat (146.).
A- ja D-grupis on peetud kaks vooru ja mõlemas on selgunud viimase koha omanik, kes on vastavalt Itaalia ja ilma Iga Swiatekita mänginud Poola. Esikoha otsustavad reedel A-grupis Šveits – Kanada ja D-grupis USA – Tšehhi. | Suurbritannia tennisenaiskond tegi kodusel karikaturniiril imet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti naised olid samas alagrupis (C) Kasahstani ja Hispaaniaga, kellel mõlemal kaks üksikmängijat edetabelis eespool kui Dart. Avavoorus oligi Kasahstan võitnud Suurbritannia vastu üksikmängud, kuid paarismängu kaotus vähendas nende võidu 2:1-le, Kolmapäeval alustas turniiri Hispaania, kes sai Kasahstanist jagu 3:0, kusjuures esinumbrite duellis alistas Paula Badosa Jelena Rõbakina 6:2, 3:6, 6:4. Sellest järeldus, et esikoha saamiseks pidi Suurbritannia alistama neljapäeval Hispaania 3:0, sest 2:1 võidu korral läinuks alagrupi parimana poolfinaali hispaanlannad, vahendab tennisnet.ee.
Britid tulid ülesandega toime, kusjuures Heather Watson (WTA 133.) alistas lausa 6:0, 6:2 Nuria Parrizas-Diazi ja Dart Badosa 6:3, 6:4. Paarismängu võitsid jälle britid ja nii nad esikoha saigi. Paarismängijad, kes naiskonnale võidu tõid, olid Alicia Barnett ja Olivia Nicholls, kes on maailma paarismängu edetabelis vastavalt 60. ja 63. kohal.
Viimati jõudis Suurbritannia Billie Jean Kingi karikasarjas (endise nimega Föderatsiooni karikasari) poolfinaali 41 aastat tagas.
Poolfinaalis on kodus mängiva Suurbritannia vastane Austraalia, kes võitis üksikmängud 2:0 nii Slovakkia kui ka Belgia vastu, aga slovakitaridele nad paarismängu kaotasid. Sealjuures esindas Austraaliat Ajla Tomljanovici (WTA 33.) kõrval maailma 237. reket Storm Sanders, kes võitis Alison van Uytvancki (54.) ja Viktoria Kuzmovat (146.).
A- ja D-grupis on peetud kaks vooru ja mõlemas on selgunud viimase koha omanik, kes on vastavalt Itaalia ja ilma Iga Swiatekita mänginud Poola. Esikoha otsustavad reedel A-grupis Šveits – Kanada ja D-grupis USA – Tšehhi.
### Response:
Suurbritannia tennisenaiskond tegi kodusel karikaturniiril imet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28. oktoobril ilmus Sirbis intervjuu Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepaga. 1 Tema kommentaarid andsid aimu EFI tegelikust suhtumisest nii noortesse filmitegijatesse kui ka Eesti ainsasse filmikooli BFM-i ehk Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti. Jääb mulje, justkui oleks Eestis säilinud tava mitte hakata eesriiet eest tõmbama, kui jutt puudutab ülemusi ja/või institutsioone, kellest sõltub sinu koht või töö valdkonnas. Mina kui noor Eesti režissöör ja BFM-i filmikunsti eriala vilistlane ei tohi ega taha selliste sõnumite järel vaikida.
Alustan väikesest lõigust, mis oli viimane tilk karikasse: "Me koolitame seal (filmikoolis – toim.) ainult mõnda režissööri ja kui neist kaks-kolm ära kaob, siis kas me saame vaid sellele süsteemile toetuma jääda? Minu jaoks on TikTok hea võimalus vaadata, kas inimesel on annet, kas ta on võimeline visuaalselt mõtlema …"
Filmikunst ei ole Youtube, see ei ole lihtsalt voogedastusplatvormi meelelahutuslik sisu ja kohe kindlasti ei ole see TikTok. Eesti filmipärandi arendamise ja säilitamisega tegeleva ning valdkonnas toetusi jagava institutsiooni puhul on imeks pandav, et eri meediumidel ei tehta vahet.
Terve õppekava mahategemine ja isegi taoline suhtumine on vastuvõetamatu. Ma lõpetasin BFM-i nelja-aastase õppekava cum laude ja auhinnatud diplomifilmiga ning võin kindlasti öelda: TikToki toores "talent" ei kvalifitseeru minu silmis meie filmi tulevikuks. Lisaks pole see ilmselt iseseisvalt võimeline leidma üles ka filmiinstituuti. Pealegi on ka see "mõni režissöör" filmierialale välja valitud, seda õppinud ja valdkonnas töötanud ning tema kogemust, oskusi ja n-ö annet visuaalselt mõelda on võimalik selgelt hinnata selle järgi, mille järgi seda hindama peakski – tema tehtud filmide järgi.
Eraldi võib välja tuua küsimuse, miks "mõni koolitatud režissöör" ära kaob. Võib-olla on asi selles, et süsteem ei toeta neid, kuigi üritab sellest pingsalt vaid rääkida. Võib-olla lähevad nad välismaale või teisele erialale paremaid võimalusi otsima? Võib-olla ei vaja me eraldi skeemi laste- ja noortefilmide tootmiseks, sest me ei soovi neil teemadel filme teha ja pealegi ei ole noortelt küsitud, mida, kuidas ja millest nemad filme tegelikult tahavad teha. Rääkimata sellest, et EFI esindajaid ei ole kordagi nähtud BFM-i lühifilmikassettide esilinastusel.
Meil ei ole debüütfilmide vooru, meil ei ole värskelt filmieriala lõpetanud "noortalendi" koolitusi või noortele mõeldud mentorlusprogramme. Sellest rääkimata, et EFI ei toeta enam BFM-i diplomifilme, seda teeb nüüd eraettevõte. Ainus, mis meil on, on ilus jutt. Esitaks siinkohal viktoriiniküsimuse: kes on viimane "noortalent" ja BFM-i filmikunsti vilistlane, kes sai kohe pärast kooli lõpetamist EFI mängufilmi tootmistoetuse, ja millal see juhtus? 2
Peale selle tekib küsimus, miks me üldse räägime TikTokist. Võib-olla ei ole asi üldse TikTokis? Võib-olla ongi lahendus EFI pakutud noorte ja vanade talentide programm Taani ja Soome näitel. Aga ehk on asi hoopis selles, et EFI, nagu ka PÖFF, jahib lihtsalt Euroopa Liidu digirahasid ning tegelikult ei ole sellel meie inimeste ja autoritega mingit pistmist. Isiklikult arvan, et need laia haardega talendiprogrammid muudavad EFI pigem "valikukomiteeks" ja selle valguses muutub ka järgnevate sõnade tähendus: "Me tegeleme inimestega, keda me peame hoidma ja kes lõpuks seda väärtust loovad." Kes need inimesed siis on?
Tundub, et lubatud on päris paljut: filmistuudio, filmiseaduse muudatus, suurem toetus riigieelarvest, tagasimaksesüsteem … Mis meil aga tegelikult on ja mida on see toonud? Mulle meenutab kogu see asi hoopis populismi, kus püütakse tähelepanu tegelikkuselt eemale juhtida. Tagasimaksesüsteem (ingl cash rebate) on siia vaieldamatult toonud hulgaliselt välismaiseid filmiprojekte, kuid meie oma autorid, Eesti noored autorid on hädas sellega, et tootmismeeskond on nüüdseks harjunud Soome eelarvetega ning broneeritud järgmiseks kaheks aastaks. See omakorda võimendab seda, et režissöör on kõige vähemate võimalustega ja lisaks kõige väiksema töötasuga inimene võtteplatsil. Me võime rääkida Eesti filmi suurtest saavutustest, mida saab panna ajakirja Estonian Film esikaanele, aga need ei ole Eesti filmid. Kogu austusega Eesti filmitegijate vastu, kes osalesid projektides, nagu "Kupee nr 6" ja "Kapten Volkonogovi põgenemine" 3 – need ei ole Eesti filmid ei loo, keele ega isegi mitte MEDIA kriteeriumide järgi. Teine viktoriiniküsimus: mis on viimane päris Eesti film, mis jõudis mõne auhinnani nn Suures Viies 4, ja millal see juhtus? 5
Ma olen viimasel ajal palju mõelnud, miks ma enam ei taha paljusid tänapäeva filme vaadata. Need lihtsalt ei kõneta mind, neis puuduvad teemad ja tegijate mõtted. Jüri Sillartilt on jäänud meelde tsitaat: "Kui tahta, siis filmi saab ka püksirihmale teha". Elen Lotmani TMK artikli "30 aastat järjepidevat eestikeelset filmiharidust" 6 valguses pean tõdema, et olukord näeb välja nii, et püksirihmad on nüüd kõigil, aga filme enam pole. Selline olukord on minu arvates tekkinud sellepärast, et tänapäeva maailmas on katastroofiliselt puudu lihtsatest inimlikest põhiväärtustest ja põhimõtetest, millega on nii paljud noored kui ka vanemad inimesed kaotanud meie segases maailmas kokkupuute. Kuna käib pidev võrdlemine Taaniga, siis tundub, et noortel on aeg koostada manifest.
Kokkuvõtteks – talent ei ole habe ja see iseenesest ei kasva. Vaatamata sellele, et vahel on mugav koort riisuda, kui keegi on midagi saavutanud. Ma ei palu oma siinse seisukohavõtuga midagi kandikul ette tuua, sest tean, mida tähendab töö tegemine. Ma soovin, et oleks rohkem usku meie noortesse filmitegijatesse ning austust nende vastu, kes pühendavad ennast iga päev sellele, et meisse istutada päris filmikeele väärtusi, sest nagu ütleb vanasõna: "Mida külvad, seda lõikad".
1 Tristan Priimägi. Olla seal, kus on vaataja. – Sirp, 28. X 2022.
2 Pärast BFM'i lõpetamist sai viimati mängufilmitoetuse Triin Ruumet aastal 2015.
3"Hytti nro 6", Juho Kuosmanen, 2021; "Капитан Волконогов бежал", Aleksei Tšupov ja Natalja Merkulova, 2021.
4 Ingliskeelset fraasi the Big Five kasutatakse suurimate filmifestivalide koondnimetusena ja sinna alla kuuluvad Cannes, Veneetsia, Berliin, Sundance ja Toronto.
5 Veiko Õunpuu "Sügisballi" valimine Veneetsia filmifestivali kõrvalsektsiooni Orizzonti parimaks filmiks aastal 2007.
6 Elen Lotman. "Filmi saab teha ka püksirihmale" ehk 30 aastat eestikeelset filmiharidust 1. – Teater. Muusika. Kino, september, 2022. | Golub: Eesti noored autorid on hädas, sest tootmismeeskond on harjunud Soome eelarvetega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28. oktoobril ilmus Sirbis intervjuu Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepaga. 1 Tema kommentaarid andsid aimu EFI tegelikust suhtumisest nii noortesse filmitegijatesse kui ka Eesti ainsasse filmikooli BFM-i ehk Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti. Jääb mulje, justkui oleks Eestis säilinud tava mitte hakata eesriiet eest tõmbama, kui jutt puudutab ülemusi ja/või institutsioone, kellest sõltub sinu koht või töö valdkonnas. Mina kui noor Eesti režissöör ja BFM-i filmikunsti eriala vilistlane ei tohi ega taha selliste sõnumite järel vaikida.
Alustan väikesest lõigust, mis oli viimane tilk karikasse: "Me koolitame seal (filmikoolis – toim.) ainult mõnda režissööri ja kui neist kaks-kolm ära kaob, siis kas me saame vaid sellele süsteemile toetuma jääda? Minu jaoks on TikTok hea võimalus vaadata, kas inimesel on annet, kas ta on võimeline visuaalselt mõtlema …"
Filmikunst ei ole Youtube, see ei ole lihtsalt voogedastusplatvormi meelelahutuslik sisu ja kohe kindlasti ei ole see TikTok. Eesti filmipärandi arendamise ja säilitamisega tegeleva ning valdkonnas toetusi jagava institutsiooni puhul on imeks pandav, et eri meediumidel ei tehta vahet.
Terve õppekava mahategemine ja isegi taoline suhtumine on vastuvõetamatu. Ma lõpetasin BFM-i nelja-aastase õppekava cum laude ja auhinnatud diplomifilmiga ning võin kindlasti öelda: TikToki toores "talent" ei kvalifitseeru minu silmis meie filmi tulevikuks. Lisaks pole see ilmselt iseseisvalt võimeline leidma üles ka filmiinstituuti. Pealegi on ka see "mõni režissöör" filmierialale välja valitud, seda õppinud ja valdkonnas töötanud ning tema kogemust, oskusi ja n-ö annet visuaalselt mõelda on võimalik selgelt hinnata selle järgi, mille järgi seda hindama peakski – tema tehtud filmide järgi.
Eraldi võib välja tuua küsimuse, miks "mõni koolitatud režissöör" ära kaob. Võib-olla on asi selles, et süsteem ei toeta neid, kuigi üritab sellest pingsalt vaid rääkida. Võib-olla lähevad nad välismaale või teisele erialale paremaid võimalusi otsima? Võib-olla ei vaja me eraldi skeemi laste- ja noortefilmide tootmiseks, sest me ei soovi neil teemadel filme teha ja pealegi ei ole noortelt küsitud, mida, kuidas ja millest nemad filme tegelikult tahavad teha. Rääkimata sellest, et EFI esindajaid ei ole kordagi nähtud BFM-i lühifilmikassettide esilinastusel.
Meil ei ole debüütfilmide vooru, meil ei ole värskelt filmieriala lõpetanud "noortalendi" koolitusi või noortele mõeldud mentorlusprogramme. Sellest rääkimata, et EFI ei toeta enam BFM-i diplomifilme, seda teeb nüüd eraettevõte. Ainus, mis meil on, on ilus jutt. Esitaks siinkohal viktoriiniküsimuse: kes on viimane "noortalent" ja BFM-i filmikunsti vilistlane, kes sai kohe pärast kooli lõpetamist EFI mängufilmi tootmistoetuse, ja millal see juhtus? 2
Peale selle tekib küsimus, miks me üldse räägime TikTokist. Võib-olla ei ole asi üldse TikTokis? Võib-olla ongi lahendus EFI pakutud noorte ja vanade talentide programm Taani ja Soome näitel. Aga ehk on asi hoopis selles, et EFI, nagu ka PÖFF, jahib lihtsalt Euroopa Liidu digirahasid ning tegelikult ei ole sellel meie inimeste ja autoritega mingit pistmist. Isiklikult arvan, et need laia haardega talendiprogrammid muudavad EFI pigem "valikukomiteeks" ja selle valguses muutub ka järgnevate sõnade tähendus: "Me tegeleme inimestega, keda me peame hoidma ja kes lõpuks seda väärtust loovad." Kes need inimesed siis on?
Tundub, et lubatud on päris paljut: filmistuudio, filmiseaduse muudatus, suurem toetus riigieelarvest, tagasimaksesüsteem … Mis meil aga tegelikult on ja mida on see toonud? Mulle meenutab kogu see asi hoopis populismi, kus püütakse tähelepanu tegelikkuselt eemale juhtida. Tagasimaksesüsteem (ingl cash rebate) on siia vaieldamatult toonud hulgaliselt välismaiseid filmiprojekte, kuid meie oma autorid, Eesti noored autorid on hädas sellega, et tootmismeeskond on nüüdseks harjunud Soome eelarvetega ning broneeritud järgmiseks kaheks aastaks. See omakorda võimendab seda, et režissöör on kõige vähemate võimalustega ja lisaks kõige väiksema töötasuga inimene võtteplatsil. Me võime rääkida Eesti filmi suurtest saavutustest, mida saab panna ajakirja Estonian Film esikaanele, aga need ei ole Eesti filmid. Kogu austusega Eesti filmitegijate vastu, kes osalesid projektides, nagu "Kupee nr 6" ja "Kapten Volkonogovi põgenemine" 3 – need ei ole Eesti filmid ei loo, keele ega isegi mitte MEDIA kriteeriumide järgi. Teine viktoriiniküsimus: mis on viimane päris Eesti film, mis jõudis mõne auhinnani nn Suures Viies 4, ja millal see juhtus? 5
Ma olen viimasel ajal palju mõelnud, miks ma enam ei taha paljusid tänapäeva filme vaadata. Need lihtsalt ei kõneta mind, neis puuduvad teemad ja tegijate mõtted. Jüri Sillartilt on jäänud meelde tsitaat: "Kui tahta, siis filmi saab ka püksirihmale teha". Elen Lotmani TMK artikli "30 aastat järjepidevat eestikeelset filmiharidust" 6 valguses pean tõdema, et olukord näeb välja nii, et püksirihmad on nüüd kõigil, aga filme enam pole. Selline olukord on minu arvates tekkinud sellepärast, et tänapäeva maailmas on katastroofiliselt puudu lihtsatest inimlikest põhiväärtustest ja põhimõtetest, millega on nii paljud noored kui ka vanemad inimesed kaotanud meie segases maailmas kokkupuute. Kuna käib pidev võrdlemine Taaniga, siis tundub, et noortel on aeg koostada manifest.
Kokkuvõtteks – talent ei ole habe ja see iseenesest ei kasva. Vaatamata sellele, et vahel on mugav koort riisuda, kui keegi on midagi saavutanud. Ma ei palu oma siinse seisukohavõtuga midagi kandikul ette tuua, sest tean, mida tähendab töö tegemine. Ma soovin, et oleks rohkem usku meie noortesse filmitegijatesse ning austust nende vastu, kes pühendavad ennast iga päev sellele, et meisse istutada päris filmikeele väärtusi, sest nagu ütleb vanasõna: "Mida külvad, seda lõikad".
1 Tristan Priimägi. Olla seal, kus on vaataja. – Sirp, 28. X 2022.
2 Pärast BFM'i lõpetamist sai viimati mängufilmitoetuse Triin Ruumet aastal 2015.
3"Hytti nro 6", Juho Kuosmanen, 2021; "Капитан Волконогов бежал", Aleksei Tšupov ja Natalja Merkulova, 2021.
4 Ingliskeelset fraasi the Big Five kasutatakse suurimate filmifestivalide koondnimetusena ja sinna alla kuuluvad Cannes, Veneetsia, Berliin, Sundance ja Toronto.
5 Veiko Õunpuu "Sügisballi" valimine Veneetsia filmifestivali kõrvalsektsiooni Orizzonti parimaks filmiks aastal 2007.
6 Elen Lotman. "Filmi saab teha ka püksirihmale" ehk 30 aastat eestikeelset filmiharidust 1. – Teater. Muusika. Kino, september, 2022.
### Response:
Golub: Eesti noored autorid on hädas, sest tootmismeeskond on harjunud Soome eelarvetega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlasest nurgaründaja arvele jäi 10 punkti. Pablo Kukartsev tõi Roeselarele 11 punkti, Toursi edukaim oli 24 silmaga Aboubac Drame Neto, vahendab volley.ee.
CEV Cupi 1/16-finaali avamängu pidasid Karli Allik ja Sastamala Valepa, kelle vastaseks oli itaallaste Modena. Soome klubi sai kodusaalis peetud kohtumises 0:3 (18:25, 22:25, 21:25) kaotuse. Allik piirdus 5 punktiga (-7), Sastamala parim oli 12 punktiga (+11) Urpo Sivula, võitjatele tõi 15 punkti (+10) Lorenzo Sala. | Tammearu ja Roeselare kaotasid Toursile, Allik ja Sastamala jäid alla Modenale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlasest nurgaründaja arvele jäi 10 punkti. Pablo Kukartsev tõi Roeselarele 11 punkti, Toursi edukaim oli 24 silmaga Aboubac Drame Neto, vahendab volley.ee.
CEV Cupi 1/16-finaali avamängu pidasid Karli Allik ja Sastamala Valepa, kelle vastaseks oli itaallaste Modena. Soome klubi sai kodusaalis peetud kohtumises 0:3 (18:25, 22:25, 21:25) kaotuse. Allik piirdus 5 punktiga (-7), Sastamala parim oli 12 punktiga (+11) Urpo Sivula, võitjatele tõi 15 punkti (+10) Lorenzo Sala.
### Response:
Tammearu ja Roeselare kaotasid Toursile, Allik ja Sastamala jäid alla Modenale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saar meenutas kirjas, et kui teda esimest korda riigikokku valiti, oli ta noorem tütar sama vana, kui praegu on ta lapselapsed. "Seega on käes aeg teada anda, et olen otsustanud riigikokku enam mitte kandideerida. See otsus ei ole sündinud üleöö ja on saanud põhjalikult laagerduda."
Saare sõnul ütleb klassikaline juhtimisteooria, et juhid peaksid üldjuhul keskmiselt seitsme aasta tagant tegema karjääripöörde, et nemad ja nende juhitav organisatsioon saaksid edasi areneda.
"2021. aasta kevadel, kui olime juba üle aasta elanud koos pandeemia ja piirangutega, olin olnud 14 aastat järjest tipp-poliitikas ja 10 viimast sellest juhi ametites - peasekretäri, ministri, erakonna esimehena. Kuidas ma ka ei analüüsinud, jõudsin ikka samale tulemusele - tõenäosus anda pikemas perspektiivis midagi uut oma erakonnale ja seeläbi ühiskonnale jääb üha väiksemaks ja oht stagneeruda üha suureneb. Ja seda ma ei taha, sest mõlemad on mulle kallid. Sestap jõudsin otsusele teha tee vabaks nii uutele poliitikasse tulijatele kui endale uuteks väljakutseteks."
Saar lisas, et ta veel päriselt ei tea, millised need olema saavad, aga et tunneb, et nii on aus kõigi suhtes. Ta lubas suhtuda väga tõsiselt nendesse ülesannetesse, mis tal hetkel riigikogus on ja rõõmuga täita mandaadist tulenevaid kohustusi lõpuni.
"Ärme lase ennast liigselt heidutada sellest, mida näitab konservatiivide tellitav reiting. Valimisteni on veel mitu kuud minna ja objektiivsemad reitingud on mõnevõrra soodsamad. Me ajame õiget asja ja meis on jätkuvalt sisu ja potentsiaali. Virutame uue käigu sisse ja anname gaasi, sest paljud loodavad just meie peale."
Ta meenutas, et sotsiaaldemokraadid on alati kirglikult vaielnud selle üle, kuidas midagi teha, aga neil on alati olnud ühine eesmärk.
"Ja kui on pidanud valima populaarse ja õige otsuse vahel, oleme pea alati valinud õige. Eks oleme selle eest ka valimistel karistada saanud, aga me saame oma järeltulevatele põlvedele puhta südamega silma vaadata," kirjutas Saar.
Indrek Saar (49) poliitikas
- Indrek Saarest sai Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige 12. detsembril 1998.
- Ta on olnud riigikogu XI, XII, XIII ja XIV koosseisu liige.
- 2007. aastal sai ta riigikogu valimistel (Lääne-Virumaal) 1855 häält, 2011. aastal (Lääne-Virumaal) 3931 häält, 2015. aastal (Pärnumaal) 1944 häält ja 2019. aastal (Lääne-Virumaal) 1332 häält.
- Ta oli 9. aprillist 2015 kuni 29. aprillini 2019 kultuuriminister (Taavi Rõivase teises ja Jüri Ratase esimeses valitsuses).
- 9. juunist 2019 kuni 5. veebruarini 2022 oli Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees.
Indrek Saar üsna poliitikutee alguses 2000. aastal. Autor/allikas: Ülo Josing / ERR | Indrek Saar riigikogusse enam ei kandideeri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saar meenutas kirjas, et kui teda esimest korda riigikokku valiti, oli ta noorem tütar sama vana, kui praegu on ta lapselapsed. "Seega on käes aeg teada anda, et olen otsustanud riigikokku enam mitte kandideerida. See otsus ei ole sündinud üleöö ja on saanud põhjalikult laagerduda."
Saare sõnul ütleb klassikaline juhtimisteooria, et juhid peaksid üldjuhul keskmiselt seitsme aasta tagant tegema karjääripöörde, et nemad ja nende juhitav organisatsioon saaksid edasi areneda.
"2021. aasta kevadel, kui olime juba üle aasta elanud koos pandeemia ja piirangutega, olin olnud 14 aastat järjest tipp-poliitikas ja 10 viimast sellest juhi ametites - peasekretäri, ministri, erakonna esimehena. Kuidas ma ka ei analüüsinud, jõudsin ikka samale tulemusele - tõenäosus anda pikemas perspektiivis midagi uut oma erakonnale ja seeläbi ühiskonnale jääb üha väiksemaks ja oht stagneeruda üha suureneb. Ja seda ma ei taha, sest mõlemad on mulle kallid. Sestap jõudsin otsusele teha tee vabaks nii uutele poliitikasse tulijatele kui endale uuteks väljakutseteks."
Saar lisas, et ta veel päriselt ei tea, millised need olema saavad, aga et tunneb, et nii on aus kõigi suhtes. Ta lubas suhtuda väga tõsiselt nendesse ülesannetesse, mis tal hetkel riigikogus on ja rõõmuga täita mandaadist tulenevaid kohustusi lõpuni.
"Ärme lase ennast liigselt heidutada sellest, mida näitab konservatiivide tellitav reiting. Valimisteni on veel mitu kuud minna ja objektiivsemad reitingud on mõnevõrra soodsamad. Me ajame õiget asja ja meis on jätkuvalt sisu ja potentsiaali. Virutame uue käigu sisse ja anname gaasi, sest paljud loodavad just meie peale."
Ta meenutas, et sotsiaaldemokraadid on alati kirglikult vaielnud selle üle, kuidas midagi teha, aga neil on alati olnud ühine eesmärk.
"Ja kui on pidanud valima populaarse ja õige otsuse vahel, oleme pea alati valinud õige. Eks oleme selle eest ka valimistel karistada saanud, aga me saame oma järeltulevatele põlvedele puhta südamega silma vaadata," kirjutas Saar.
Indrek Saar (49) poliitikas
- Indrek Saarest sai Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige 12. detsembril 1998.
- Ta on olnud riigikogu XI, XII, XIII ja XIV koosseisu liige.
- 2007. aastal sai ta riigikogu valimistel (Lääne-Virumaal) 1855 häält, 2011. aastal (Lääne-Virumaal) 3931 häält, 2015. aastal (Pärnumaal) 1944 häält ja 2019. aastal (Lääne-Virumaal) 1332 häält.
- Ta oli 9. aprillist 2015 kuni 29. aprillini 2019 kultuuriminister (Taavi Rõivase teises ja Jüri Ratase esimeses valitsuses).
- 9. juunist 2019 kuni 5. veebruarini 2022 oli Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees.
Indrek Saar üsna poliitikutee alguses 2000. aastal. Autor/allikas: Ülo Josing / ERR
### Response:
Indrek Saar riigikogusse enam ei kandideeri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem on Gram-Of-Fun avaldanud hulga singleid ning 2019. aastal ka lühialbumi "Second Breakfast". Uuel albumil teevad Nublu ja Jüri Pootsmanni kõrval veel kaasa Gameboy Tetris, Ewert Sundja ja Sammalhabe.
"Muutuste aeg ja teatud tundmatus tuleviku ees olid paljuski albumi kui terviku algidee keskmeks. Plaadi nimi ja ideekese muide sündis ühe demo kirjutamise käigus, kuid juhtus nii, et nimilugu ise jäi plaadi pealt siiski välja. Irooniline oli meie protsessi käigus ka sõja algus, mis omakorda võimendas algset ideed," sõnas Kostja Tsõbulevski.
Produtsendi Martin Kuudi sõnul võib bändi tegemised kokku võtta ühise muusikalise otsinguna. "See on kuue inimese otsing läbi muusika, et mis asi on Gram-Of-Fun. Plaadi meeleolu on ka selline mõtlikkus ja pidu käsikäes".
Ansamblisse Gram-Of-Fun kuuluvad Kristel Aaslaid, Martin Kuut, Kostja Tsõbulevski, Frederik Küüts, Jaan Jaago, Mattis Kirsipuu ja Dr. PhilGood. | Ansambel Gram-Of-Fun avaldas debüütalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem on Gram-Of-Fun avaldanud hulga singleid ning 2019. aastal ka lühialbumi "Second Breakfast". Uuel albumil teevad Nublu ja Jüri Pootsmanni kõrval veel kaasa Gameboy Tetris, Ewert Sundja ja Sammalhabe.
"Muutuste aeg ja teatud tundmatus tuleviku ees olid paljuski albumi kui terviku algidee keskmeks. Plaadi nimi ja ideekese muide sündis ühe demo kirjutamise käigus, kuid juhtus nii, et nimilugu ise jäi plaadi pealt siiski välja. Irooniline oli meie protsessi käigus ka sõja algus, mis omakorda võimendas algset ideed," sõnas Kostja Tsõbulevski.
Produtsendi Martin Kuudi sõnul võib bändi tegemised kokku võtta ühise muusikalise otsinguna. "See on kuue inimese otsing läbi muusika, et mis asi on Gram-Of-Fun. Plaadi meeleolu on ka selline mõtlikkus ja pidu käsikäes".
Ansamblisse Gram-Of-Fun kuuluvad Kristel Aaslaid, Martin Kuut, Kostja Tsõbulevski, Frederik Küüts, Jaan Jaago, Mattis Kirsipuu ja Dr. PhilGood.
### Response:
Ansambel Gram-Of-Fun avaldas debüütalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meelis Oidsalu väitis oma arvamusloos meelevaldselt justkui oleks minu juhitud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kontakt ja kaitsekoostöö teemalised arutelud Suurbritannia Leiboristliku erakonnaga Eesti kollektiivkaitse aspektist kuidagi julgeolekurisk. Kummaline seisukoht, kui arvestada Oidsalu varasemat kokkupuudet kaitsepoliitikaga.
Üldiselt on siiski nii, et Eesti suguse väikeriigi julgeoleku ja kaitsevõime tagab lisaks välispoliitiliste kontaktide paljususele ka nende mitmekesisus, sest bilateraalsetele suhetele rajatud kollektiivkaitseloteriis võidab iga pilet.
Meelis Oidsalul on täiesti õigus, et julgeolek on valimiste kontekstis oluline teema ning loomulikult on ka Reformierakonna huvides seda teemat pidevalt õhus hoida, sest majandusliku kindlustunde ja toimetuleku teemadel ei tunne peaministripartei end üleliia kodus. See aga ei tähenda kaugeltki seda, et üks erakond võiks või tohiks täielikult monopoliseerida niivõrd olulise teema nagu seda on meie julgeolek.
See, et erakonnad loovad ja hoiavad sidemeid oma kolleegidega välismaal, on igati loomulik. Seda nii Euroopa Parlamendis töötasandil, aga ka bilateraalsete sidemete korras. Nii teeme sotsiaaldemokraatidena koostööd kolleegidega Soome peaministri erakonnast, Rootsi ja Taani sotsidega ning jõudumööda peegeldame oma mõtteid ka Saksamaa sotsiaaldemokraatidele. Viimane on vaevaline, tunnistan.
Suurbritannia puhul on meie otseseks sõsarparteiks Suurbritannia Leiboristlik partei ehk tööpartei, millega on meil juba aastakümneid hea üksteisemõistmine nii teemades, mis puudutavad tavainimeste toimetulekut kodus, kui ka laiemalt välis- ja julgeolekupoliitikas.
Rahvusvahelist kaitsekoostööd kujundavad suured otsused on alati poliitiline otsus, mille tahe peab tulema sisepoliitikast. Ühendkuningriigi viimaste aastate sisepoliitiline turbulents ei tule välispoliitikaga paremini kursis olevatele inimestele üllatusena, kuid vaatamata sellele on Ühendkuningriik olnud meile püsivalt hea partner ning andnud tohutu panuse ka Ukraina toetuseks.
"Kui üldse, on head suhted ja jagatud lainesagedus topeltgarantiiks Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö jätkumisele."
Siiski peab alati arvestama, et poliitika on muutlik. Tuleb kindlustada tagalat, hoidma eri kanaleid. Suurbritannia sisepoliitilise turbulentsi jätkumisel on arukas silmas pidada, et just leiboristid on praegu ülekaaluka toetusega erakond, mis võib moodustada järgmise valitsuse, olgu siis paari kuu pärast erakorralistel või paari aasta pärast korralistel valimistel. Kui üldse, on head suhted ja jagatud lainesagedus topeltgarantiiks Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö jätkumisele.
Sestap on Oidsalu väide, justkui oleks sellisel tasemel arutelude pidamine ja kontaktide hoidmine kuidagi riigi julgeoleku õõnestamine, pehmelt öeldes absurdne. Arvestades kaitsekoostöö olulisust Ühendkuningriigiga meie julgeolekuportfellis oleks minust sotside esimehena just vastutustundetu neil teemadel oma sõsarpartei kolleegiga mitte rääkida. Keir Starmer on Suurbritannia suurima opositsioonierakonna juht ja tõenäoline järgmine peaminister, kes on seisukohal, et britid saavad ja võiksid panustada Eesti kaitsesse veelgi rohkem. Kuidas selline seisukoht meie julgeolekut õõnestab, on ülimalt arusaamatu.
Mõistan, et Reformierakonna ja Isamaa huvides on hoida oma kampaania keskmes julgeolekut, sest teistes teemades on pädevus piiratud empaatiast tingitult pärsitud, kuid see ei tähenda, et nad võiksid selle teema monopoliseerida.
Ühendkuningriigi ja Eesti kaitsetööd arutatakse ka muudes formaatides kui Reformierakond ja toorid või siis ametkondade töötasand. Näiteks alles hiljuti külastas meie riigikogu Ühendkuningriigi parlamendidelegatsioon, milles olid esindatud nii toorid kui ka leiboristid. Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid rääkis nendega meie julgeolekupildist ja kaitsekoostööst. Kui Oidsalu võrdleb sellist suhtlust loteriiga, siis selles loteriis võidab iga pilet. Seevastu ainult ühele variandile panustamine oleks vene rulett. | Lauri Läänemets: kaitsepoliitika võimekuse määrab sidemete mitmekesisus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meelis Oidsalu väitis oma arvamusloos meelevaldselt justkui oleks minu juhitud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kontakt ja kaitsekoostöö teemalised arutelud Suurbritannia Leiboristliku erakonnaga Eesti kollektiivkaitse aspektist kuidagi julgeolekurisk. Kummaline seisukoht, kui arvestada Oidsalu varasemat kokkupuudet kaitsepoliitikaga.
Üldiselt on siiski nii, et Eesti suguse väikeriigi julgeoleku ja kaitsevõime tagab lisaks välispoliitiliste kontaktide paljususele ka nende mitmekesisus, sest bilateraalsetele suhetele rajatud kollektiivkaitseloteriis võidab iga pilet.
Meelis Oidsalul on täiesti õigus, et julgeolek on valimiste kontekstis oluline teema ning loomulikult on ka Reformierakonna huvides seda teemat pidevalt õhus hoida, sest majandusliku kindlustunde ja toimetuleku teemadel ei tunne peaministripartei end üleliia kodus. See aga ei tähenda kaugeltki seda, et üks erakond võiks või tohiks täielikult monopoliseerida niivõrd olulise teema nagu seda on meie julgeolek.
See, et erakonnad loovad ja hoiavad sidemeid oma kolleegidega välismaal, on igati loomulik. Seda nii Euroopa Parlamendis töötasandil, aga ka bilateraalsete sidemete korras. Nii teeme sotsiaaldemokraatidena koostööd kolleegidega Soome peaministri erakonnast, Rootsi ja Taani sotsidega ning jõudumööda peegeldame oma mõtteid ka Saksamaa sotsiaaldemokraatidele. Viimane on vaevaline, tunnistan.
Suurbritannia puhul on meie otseseks sõsarparteiks Suurbritannia Leiboristlik partei ehk tööpartei, millega on meil juba aastakümneid hea üksteisemõistmine nii teemades, mis puudutavad tavainimeste toimetulekut kodus, kui ka laiemalt välis- ja julgeolekupoliitikas.
Rahvusvahelist kaitsekoostööd kujundavad suured otsused on alati poliitiline otsus, mille tahe peab tulema sisepoliitikast. Ühendkuningriigi viimaste aastate sisepoliitiline turbulents ei tule välispoliitikaga paremini kursis olevatele inimestele üllatusena, kuid vaatamata sellele on Ühendkuningriik olnud meile püsivalt hea partner ning andnud tohutu panuse ka Ukraina toetuseks.
"Kui üldse, on head suhted ja jagatud lainesagedus topeltgarantiiks Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö jätkumisele."
Siiski peab alati arvestama, et poliitika on muutlik. Tuleb kindlustada tagalat, hoidma eri kanaleid. Suurbritannia sisepoliitilise turbulentsi jätkumisel on arukas silmas pidada, et just leiboristid on praegu ülekaaluka toetusega erakond, mis võib moodustada järgmise valitsuse, olgu siis paari kuu pärast erakorralistel või paari aasta pärast korralistel valimistel. Kui üldse, on head suhted ja jagatud lainesagedus topeltgarantiiks Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö jätkumisele.
Sestap on Oidsalu väide, justkui oleks sellisel tasemel arutelude pidamine ja kontaktide hoidmine kuidagi riigi julgeoleku õõnestamine, pehmelt öeldes absurdne. Arvestades kaitsekoostöö olulisust Ühendkuningriigiga meie julgeolekuportfellis oleks minust sotside esimehena just vastutustundetu neil teemadel oma sõsarpartei kolleegiga mitte rääkida. Keir Starmer on Suurbritannia suurima opositsioonierakonna juht ja tõenäoline järgmine peaminister, kes on seisukohal, et britid saavad ja võiksid panustada Eesti kaitsesse veelgi rohkem. Kuidas selline seisukoht meie julgeolekut õõnestab, on ülimalt arusaamatu.
Mõistan, et Reformierakonna ja Isamaa huvides on hoida oma kampaania keskmes julgeolekut, sest teistes teemades on pädevus piiratud empaatiast tingitult pärsitud, kuid see ei tähenda, et nad võiksid selle teema monopoliseerida.
Ühendkuningriigi ja Eesti kaitsetööd arutatakse ka muudes formaatides kui Reformierakond ja toorid või siis ametkondade töötasand. Näiteks alles hiljuti külastas meie riigikogu Ühendkuningriigi parlamendidelegatsioon, milles olid esindatud nii toorid kui ka leiboristid. Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid rääkis nendega meie julgeolekupildist ja kaitsekoostööst. Kui Oidsalu võrdleb sellist suhtlust loteriiga, siis selles loteriis võidab iga pilet. Seevastu ainult ühele variandile panustamine oleks vene rulett.
### Response:
Lauri Läänemets: kaitsepoliitika võimekuse määrab sidemete mitmekesisus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjon palus neljapäeval Euroopa Liidu liikmesriikidel vähendada riske, mis on seotud Hiina päritolu 5G võrgutehnoloogiaga.
Eelkõige toodi välja Saksamaa, kes peab ellu viima Euroopa Liidu ühised 5G julgeolekujuhised.
"Me soovitame tungivalt liikmesriikidel, kes pole veel võtnud kasutusele piiranguid kõrge riskiga tarnijatele tegema seda viivitamatult," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager.
Vestager tõi välja, et mitmed riigid on muutnud enda seadusandlust, kuid ei ole seadusi jõustanud, vahendas Politico.
Kui konkurentsivolinik Vestageri käest küsiti arvamust Saksamaa kohta, kus mobiilside operaatorid Deutsche Telekom ja Vodafone on tugevalt kasutanud Hiina ettevõtte Huawei tooteid viimase kümnendi jooksul, siis märkis Vestager, et "tegu pole ainult Saksamaaga, kuid ka Saksamaaga."
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid aastal 2020 kokku 5G julgeolekupõhimõtted, milles seati eesmärgiks vähendada sõltuvust suure riskiga tarnijate suhtes.
Selles nähti vähevarjatud eesmärki vähendada sõltuvust Hiina Huawei ning samuti Hiina ZTE tehnoloogiast.
Saksamaa võttis eelmine aasta vastu seaduse, mis võimaldab Saksa ministeeriumitel sekkuda telekomide lepingutesse Huaweiga, kuid seadus jätab piirangute jõustamise osas valitsusele laia kaalutlusruumi.
Politico toob välja, et Olaf Scholzi valitsuselt oodati karmimat poliitikat Hiina suhtes, kuid siiani ei ole Saksa valitsus sekkunud telekomiettevõtete Huawei-sõltuvuse vähendamiseks. | Euroopa Liit survestab Saksamaad vähendama sõltuvust Huaweist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjon palus neljapäeval Euroopa Liidu liikmesriikidel vähendada riske, mis on seotud Hiina päritolu 5G võrgutehnoloogiaga.
Eelkõige toodi välja Saksamaa, kes peab ellu viima Euroopa Liidu ühised 5G julgeolekujuhised.
"Me soovitame tungivalt liikmesriikidel, kes pole veel võtnud kasutusele piiranguid kõrge riskiga tarnijatele tegema seda viivitamatult," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager.
Vestager tõi välja, et mitmed riigid on muutnud enda seadusandlust, kuid ei ole seadusi jõustanud, vahendas Politico.
Kui konkurentsivolinik Vestageri käest küsiti arvamust Saksamaa kohta, kus mobiilside operaatorid Deutsche Telekom ja Vodafone on tugevalt kasutanud Hiina ettevõtte Huawei tooteid viimase kümnendi jooksul, siis märkis Vestager, et "tegu pole ainult Saksamaaga, kuid ka Saksamaaga."
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid aastal 2020 kokku 5G julgeolekupõhimõtted, milles seati eesmärgiks vähendada sõltuvust suure riskiga tarnijate suhtes.
Selles nähti vähevarjatud eesmärki vähendada sõltuvust Hiina Huawei ning samuti Hiina ZTE tehnoloogiast.
Saksamaa võttis eelmine aasta vastu seaduse, mis võimaldab Saksa ministeeriumitel sekkuda telekomide lepingutesse Huaweiga, kuid seadus jätab piirangute jõustamise osas valitsusele laia kaalutlusruumi.
Politico toob välja, et Olaf Scholzi valitsuselt oodati karmimat poliitikat Hiina suhtes, kuid siiani ei ole Saksa valitsus sekkunud telekomiettevõtete Huawei-sõltuvuse vähendamiseks.
### Response:
Euroopa Liit survestab Saksamaad vähendama sõltuvust Huaweist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cadiz alustas Santiago Bernabeul julgelt, aga tasapisi läks mäng kodumeeskonna kätte ja 40. minutil avas Eder Militao pärast Toni Kroosi tsenderdust skoori. Teist poolaega kontrollis Real juba kindlamalt ja kui Toni Kroos rikošetist talle ette põrganud palli 70. minutil otse õhust esimese puutega Jeremias Ledesma selja taha lajatas, tundus, et mäng on tehtud, vahendab Soccernet.ee.
Realil oli imeline võimalus kolmaski tabamus kirja saada, ent tühja väravaga silmitsi olnud Luka Modric oskas palli uskumatult kombel viielt meetrilt raamidest mööda suunata. Kodumeeskond oleks selle eest äärepealt ränka hinda maksnud, sest 81. minutil pillas Thibaut Courtois üsna süütu löögi enda ette ja esimesena jaol olnud Lucas Perez vähendas vahe minimaalseks.
Cadizil oli veel üleminutitelgi suurepärane võimalus viigistada, ent Courtois'ga silmitsi spurtinud Alfonso Espino pealöök lendas üle värava. Ootamatult keerulise 2:1 võidu saanud Real pikendas koduväljakul löömatu seeria 13 kohtumisele, Cadiz jätkab aga eelviimasel tabelireal.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Real vähendas Barcelonaga vahet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cadiz alustas Santiago Bernabeul julgelt, aga tasapisi läks mäng kodumeeskonna kätte ja 40. minutil avas Eder Militao pärast Toni Kroosi tsenderdust skoori. Teist poolaega kontrollis Real juba kindlamalt ja kui Toni Kroos rikošetist talle ette põrganud palli 70. minutil otse õhust esimese puutega Jeremias Ledesma selja taha lajatas, tundus, et mäng on tehtud, vahendab Soccernet.ee.
Realil oli imeline võimalus kolmaski tabamus kirja saada, ent tühja väravaga silmitsi olnud Luka Modric oskas palli uskumatult kombel viielt meetrilt raamidest mööda suunata. Kodumeeskond oleks selle eest äärepealt ränka hinda maksnud, sest 81. minutil pillas Thibaut Courtois üsna süütu löögi enda ette ja esimesena jaol olnud Lucas Perez vähendas vahe minimaalseks.
Cadizil oli veel üleminutitelgi suurepärane võimalus viigistada, ent Courtois'ga silmitsi spurtinud Alfonso Espino pealöök lendas üle värava. Ootamatult keerulise 2:1 võidu saanud Real pikendas koduväljakul löömatu seeria 13 kohtumisele, Cadiz jätkab aga eelviimasel tabelireal.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Real vähendas Barcelonaga vahet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pirita kloostri varemetele katuse rajamisest on vahelduva eduga räägitud aastaid ning üheks eestvedajaks on olnud Birgitta festivali korraldajad.
Festivali korraldajate põhjendustest võib aru saada, sest igal suvel kloostrikirikule ajutise katuse paigaldamine on kulukas ja tundub mõttetu raharaiskamisega. Palju ökonoomsem oleks rajada püsikatus, mis muudaks kloostrikirikus festivalide ja muude ürituse korraldamise odavamaks ja mugavamaks.
Pirita linnaosakogule tutvustasid Pirita kloostri varemetesse kontserdisaali rajamise ideed arhitekt Andrus Kõresaar ja Birgitta festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste juba 30. mail. Pakuti välja ka mõned visuaalsed lahendused ning arutati võimalike kitsaskohtade üle.
Kas kloostrikiriku varemetele rajatav püsikatus rikub kogu kompleksi üldmuljet või pakub silmale vaatamisrõõmu? Ilu üle ei vaielda ning ilmselt on ka sellel teemal arvamusi seinast seina.
Seda artiklit kirjutama ajendas mind aga midagi muud. Kas ei ole tegemist olukorraga, kus annad kuradile sõrme… Nii tekkis juba ka linnaosakogus toimunud arutelul rida küsimusi.
Esiteks. Varemetele paigaldatav püsikatus kaitseb küll vihma, kuid mitte tuule ja välismüra eest. Seega tuleb süvamuusika kontsertide kõrgetasemeliseks korraldamiseks paigaldada ka aknad ning teisedki avad sulgeda. Järgnevad muidugi uksed, mis lukustatult välistavad nii tallinlaste kui ka turistide pääsu kloostrikirikusse tavapäevadel.
Teiseks. Kinnine ruum muutub eriti talvekuudel niiskeks ning seega tuleb paigaldada kütteseadmed. Välja pakuti vesikütet, kuid kas see ka teostatav on? Vaevalt.
Kolmandaks. Märksa tihedam kontserditegevus eeldab WC-sid, riietehoidu, ilmselt ka puhvetit või restorani. Ning nii pole välistatud, et kontserdivabadel päevadel saab pühakojast hoopiski sööma- ja joomakoht. Ülalpidamiskulud vajavad ju tasumist.
Jah, me saaksime uue kontserdikoha, kuid kaotaksime ilmselt rohkem, kui võidaksime. Kaoks ju ära unikaalne koht, kus vabas õhus sumedal suveõhtu (rokk)kontserti kuulata või talvel traditsioonilist jõululaata pidada.
Ning lõpetuseks päris must stsenaarium. Mis saab siis, kui ülalpidamiskulud hakkavad üle jõu käima. Ehitame sisse külaliskorterid, nagu on toimunud Pirita rannahoones või lähiajal saab teoks olümpia purjespordikeskuses. Viimane lahendus on muidugi üle võlli pakutud, kuid arvestada tuleb ka variandiga, et püsikatuse ehitamine ei anna soovitud tulemust. | Eno Leies: Pirita kloostrikirikust ja selle püsikatusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pirita kloostri varemetele katuse rajamisest on vahelduva eduga räägitud aastaid ning üheks eestvedajaks on olnud Birgitta festivali korraldajad.
Festivali korraldajate põhjendustest võib aru saada, sest igal suvel kloostrikirikule ajutise katuse paigaldamine on kulukas ja tundub mõttetu raharaiskamisega. Palju ökonoomsem oleks rajada püsikatus, mis muudaks kloostrikirikus festivalide ja muude ürituse korraldamise odavamaks ja mugavamaks.
Pirita linnaosakogule tutvustasid Pirita kloostri varemetesse kontserdisaali rajamise ideed arhitekt Andrus Kõresaar ja Birgitta festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste juba 30. mail. Pakuti välja ka mõned visuaalsed lahendused ning arutati võimalike kitsaskohtade üle.
Kas kloostrikiriku varemetele rajatav püsikatus rikub kogu kompleksi üldmuljet või pakub silmale vaatamisrõõmu? Ilu üle ei vaielda ning ilmselt on ka sellel teemal arvamusi seinast seina.
Seda artiklit kirjutama ajendas mind aga midagi muud. Kas ei ole tegemist olukorraga, kus annad kuradile sõrme… Nii tekkis juba ka linnaosakogus toimunud arutelul rida küsimusi.
Esiteks. Varemetele paigaldatav püsikatus kaitseb küll vihma, kuid mitte tuule ja välismüra eest. Seega tuleb süvamuusika kontsertide kõrgetasemeliseks korraldamiseks paigaldada ka aknad ning teisedki avad sulgeda. Järgnevad muidugi uksed, mis lukustatult välistavad nii tallinlaste kui ka turistide pääsu kloostrikirikusse tavapäevadel.
Teiseks. Kinnine ruum muutub eriti talvekuudel niiskeks ning seega tuleb paigaldada kütteseadmed. Välja pakuti vesikütet, kuid kas see ka teostatav on? Vaevalt.
Kolmandaks. Märksa tihedam kontserditegevus eeldab WC-sid, riietehoidu, ilmselt ka puhvetit või restorani. Ning nii pole välistatud, et kontserdivabadel päevadel saab pühakojast hoopiski sööma- ja joomakoht. Ülalpidamiskulud vajavad ju tasumist.
Jah, me saaksime uue kontserdikoha, kuid kaotaksime ilmselt rohkem, kui võidaksime. Kaoks ju ära unikaalne koht, kus vabas õhus sumedal suveõhtu (rokk)kontserti kuulata või talvel traditsioonilist jõululaata pidada.
Ning lõpetuseks päris must stsenaarium. Mis saab siis, kui ülalpidamiskulud hakkavad üle jõu käima. Ehitame sisse külaliskorterid, nagu on toimunud Pirita rannahoones või lähiajal saab teoks olümpia purjespordikeskuses. Viimane lahendus on muidugi üle võlli pakutud, kuid arvestada tuleb ka variandiga, et püsikatuse ehitamine ei anna soovitud tulemust.
### Response:
Eno Leies: Pirita kloostrikirikust ja selle püsikatusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahepeal edu 15-punktiliseks kasvatanud Heat võitis avapoolaja 58:50 ja viimasele veerandile mindi vastu 85:73 eduseisus, kuid Hornets hakkas vahet vähendama ja pääses ka ise viie punktiga ette. Hornetsi 102:100 eduseisust tabas järjest kaks viset Jimmy Butler, viies kodumeeskonna 104:102 ette, aga 26,5 sekundit enne normaalaja lõppu viigistas Dennis Smith Jr. seisu ja mäng läks lisaajale, kus Miami jäi peale 13:8.
Butler tõi võitjatele 35 punkti, võttis kümme lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu. Bam Adebayo lisas 18 punkti ja võttis 14 lauapalli.
Seitsmenda järjestikuse kaotuse saanud Hornetsi parim oli hooaja punktirekordi teinud Kelly Oubre, visates 29 punkti, lisaks võttis ta seitse lauapalli. Terry Rozier lisas 22 punkti.
Washington Wizards oli kodus 113:105 parem Dallas Mavericksist. Võitjate ridades viskas Kyle Kuzma 36 punkti, lisaks võttis ta 11 lauapalli ja andis kuus korvisöötu. Rui Hachimura lisas 23 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
Dallase resultatiivseim oli Spencer Dinwiddie 33 punktiga, Luka Doncici arvele jäi 22 punkti, üheksa lauapalli ja kuus resultatiivset söötu.
Tulemused:
Washington – Dallas 113:105
Atlanta – Philadelphia 104:95
Miami – Charlotte 117:112 la.
New Orleans – Portland 95:106 | Butler vedas Heati lisaajal võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahepeal edu 15-punktiliseks kasvatanud Heat võitis avapoolaja 58:50 ja viimasele veerandile mindi vastu 85:73 eduseisus, kuid Hornets hakkas vahet vähendama ja pääses ka ise viie punktiga ette. Hornetsi 102:100 eduseisust tabas järjest kaks viset Jimmy Butler, viies kodumeeskonna 104:102 ette, aga 26,5 sekundit enne normaalaja lõppu viigistas Dennis Smith Jr. seisu ja mäng läks lisaajale, kus Miami jäi peale 13:8.
Butler tõi võitjatele 35 punkti, võttis kümme lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu. Bam Adebayo lisas 18 punkti ja võttis 14 lauapalli.
Seitsmenda järjestikuse kaotuse saanud Hornetsi parim oli hooaja punktirekordi teinud Kelly Oubre, visates 29 punkti, lisaks võttis ta seitse lauapalli. Terry Rozier lisas 22 punkti.
Washington Wizards oli kodus 113:105 parem Dallas Mavericksist. Võitjate ridades viskas Kyle Kuzma 36 punkti, lisaks võttis ta 11 lauapalli ja andis kuus korvisöötu. Rui Hachimura lisas 23 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
Dallase resultatiivseim oli Spencer Dinwiddie 33 punktiga, Luka Doncici arvele jäi 22 punkti, üheksa lauapalli ja kuus resultatiivset söötu.
Tulemused:
Washington – Dallas 113:105
Atlanta – Philadelphia 104:95
Miami – Charlotte 117:112 la.
New Orleans – Portland 95:106
### Response:
Butler vedas Heati lisaajal võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler korraldab lõimumise, sealhulgas kohanemise valdkonna arengusuundade väljatöötamist ja elluviimist. Samuti on tema ülesanne Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu arenguks vajalike tingimuste loomine ning väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste kultuurielu ja -tegevuse arendamise toetamine.
Silbergi sõnul on valdkonna peamisteks väljakutseteks Eestisse saabunud sõjapõgenike kohanemise ning erisuguse keele- ja kultuuritaustaga elanike lõimumise toetamine. "Kujundamist vajavad teekonnad, mis aitavad sihtrühmadel kohaneda riigi keele-, kultuuri- ja komberuumis ning selles aktiivselt osaleda," rääkis Silberg.
Silberg töötas asekantsleriks nimetamiseni kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhatajana. Varem on ta töötanud Integratsiooni Sihtasutuses administratiivdirektori, haridusprogrammide keskuse juhi, projektijuhi ning eesti keele laagrite koordinaatorina. Ta on olnud Avatud Hariduse Liidu Tallinna keskuse tegevjuht ning Tartu keskuse täiskasvanute koolitaja. Silberg on õppinud Tartu Ülikoolis vene ja slaavi filoloogiat.
Enne ministriks saamist täitis kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri ametikohta Piret Hartman. | Kultuurilise mitmekesisuse asekantsleriks sai Eda Silberg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler korraldab lõimumise, sealhulgas kohanemise valdkonna arengusuundade väljatöötamist ja elluviimist. Samuti on tema ülesanne Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu arenguks vajalike tingimuste loomine ning väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste kultuurielu ja -tegevuse arendamise toetamine.
Silbergi sõnul on valdkonna peamisteks väljakutseteks Eestisse saabunud sõjapõgenike kohanemise ning erisuguse keele- ja kultuuritaustaga elanike lõimumise toetamine. "Kujundamist vajavad teekonnad, mis aitavad sihtrühmadel kohaneda riigi keele-, kultuuri- ja komberuumis ning selles aktiivselt osaleda," rääkis Silberg.
Silberg töötas asekantsleriks nimetamiseni kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhatajana. Varem on ta töötanud Integratsiooni Sihtasutuses administratiivdirektori, haridusprogrammide keskuse juhi, projektijuhi ning eesti keele laagrite koordinaatorina. Ta on olnud Avatud Hariduse Liidu Tallinna keskuse tegevjuht ning Tartu keskuse täiskasvanute koolitaja. Silberg on õppinud Tartu Ülikoolis vene ja slaavi filoloogiat.
Enne ministriks saamist täitis kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri ametikohta Piret Hartman.
### Response:
Kultuurilise mitmekesisuse asekantsleriks sai Eda Silberg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu "Ma kuulen öösel" käib ansambli solisti Kaisa Kuslapuu sõnul mööda sisekaemuse ja läheduse otsimise piiri ning astub seejärel mängulisse dialoogi tundmatuga. "Praegusesse hingede- ja mardisantide aega sobib see lugu imehästi," ütles ta.
Muusikavideo on salvestatud Tartus, ühes hubases Karlova köögis. "Köök on alati see koht, kuhu pidudel ja koosviibimistel kõige rohkem rahvast koguneb," ütles Kuslapuu ja lisas, et seetõttu otsustasid nad ka videoks oma bändi kööki kolida. "Harjusime isegi nii ära, et ei tahtnud pärast koju minna."
Video autoriteks on Jürgen Volmer ja Mihkel Kuusk, muusikavideo sessiooniheli võttis üles Marcus Ellervee. Stuudioversiooni salvestas ja töötles Erki Paju, singli visuaali joonistas Katarina Skott.
Ansamblis Lonitseera mängivad peale Kaisa Kuslapuu veel Katariina Tirmaste (flööt, taustvokaal), Kristin Kaha (taustvokaal), Mart Nõmm (kontrabass) ja Tõnis Kirsipu (löökpillid). | Lonitseera avaldas uue loo "Ma kuulen öösel" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu "Ma kuulen öösel" käib ansambli solisti Kaisa Kuslapuu sõnul mööda sisekaemuse ja läheduse otsimise piiri ning astub seejärel mängulisse dialoogi tundmatuga. "Praegusesse hingede- ja mardisantide aega sobib see lugu imehästi," ütles ta.
Muusikavideo on salvestatud Tartus, ühes hubases Karlova köögis. "Köök on alati see koht, kuhu pidudel ja koosviibimistel kõige rohkem rahvast koguneb," ütles Kuslapuu ja lisas, et seetõttu otsustasid nad ka videoks oma bändi kööki kolida. "Harjusime isegi nii ära, et ei tahtnud pärast koju minna."
Video autoriteks on Jürgen Volmer ja Mihkel Kuusk, muusikavideo sessiooniheli võttis üles Marcus Ellervee. Stuudioversiooni salvestas ja töötles Erki Paju, singli visuaali joonistas Katarina Skott.
Ansamblis Lonitseera mängivad peale Kaisa Kuslapuu veel Katariina Tirmaste (flööt, taustvokaal), Kristin Kaha (taustvokaal), Mart Nõmm (kontrabass) ja Tõnis Kirsipu (löökpillid).
### Response:
Lonitseera avaldas uue loo "Ma kuulen öösel" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel hooajal profidebüüti tegev ja maailma edetabelis 122. kohal olev Petrov jäi Xiaole (WS 33.) alla 3:6.
Petrov võitis esimese partii, aga järgmised neli võitis hiinlane, minnes 4:1 ette. Xiao tegi matši jooksul kaks 90-punktist seeriat.
Põhiturniiri avaringis läheb Xiao vastamisi kolme aasta taguse maailmameistri Judd Trumpiga. | Petrov ei pääsenud Suurbritannias põhiturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel hooajal profidebüüti tegev ja maailma edetabelis 122. kohal olev Petrov jäi Xiaole (WS 33.) alla 3:6.
Petrov võitis esimese partii, aga järgmised neli võitis hiinlane, minnes 4:1 ette. Xiao tegi matši jooksul kaks 90-punktist seeriat.
Põhiturniiri avaringis läheb Xiao vastamisi kolme aasta taguse maailmameistri Judd Trumpiga.
### Response:
Petrov ei pääsenud Suurbritannias põhiturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wimberg "Enne kui" (Pakett)
Wimberg "Pruut, kuningas ja muusapoeg. Eesti luule algus. Eestikeelne luule 1637-1721 transpoetiseerituna 21. sajandi kirjakeelde" (EKSA)
Meenub aastatetagune Kirjanike Liidu väiksemat sorti juubelipidustus, mil Wimberg käis ringi ja virises, et need peened pipsnäkid, mida kandikutelt haugata pakuti, ei ole miski õige söök. Ja tema kaaslanna rahustas urisevat autorit muudkui, et ära muretse, Jaaguke, lähme varsti koju, teen liha ja kastet ja kardulast, saad kõhu täis, kõik hästi ju.
Wimbergi luule on kaunis sarnase minekuga, valjuhäälne ja jaksakas. Eks ta teeb siin-seal mõne peentüki sekka, sushirulli suurusele kartulile lisab killu kilu ja veidi rohelist, üldjuhul jagab aga tummiseid praade ja päris võluvat sõnaohtrust. Mille sisse mõistagi satub ka nö kollast toitu ehk praekana friikatega ja muudki friteeritud värki – üldjaolt on Wimbergi poeesia kulinaarses mõttes värvikas liuatäis hüva sõnarooga, mis kõhtu kindlasti tühjaks ei jäta, pakkudes sealjuures omajagu nauditavaid ampse. Ja keegi ei käse kõike korraga ära süüa. Jätkub mitmeks korraks. Ja kirjanik Wimergi tohib rahumeeli söödavas võtmes kirjeldada, sest et mude hääde raamatute hulgas on ta avaldanud ka ühe üpris eriskummalise lähenemise kodumaisele köögile. Otsige raamatukogudest, selleks nad ongi.
"Enne kui" on üks rammusam tänavune luulekogu ja teda on palju. Ei maksa lootagi, et ühe hingega meelde tõmbad, tasub sisustada mitut mõnusat õhtut. Ei, kõik ei ole kaugeltki mugav ja kaminaveerne, on valusat ja on teravat, siiski parlanksis. Minu maitse järele üks tänavusi paremaid poeesistikke, millest mingil juhul mööda vaadata ei tohiks. Ja nõnda külluslik, et igasuguse luule lugeja võiks siit leida kõnetava teksti. Mitugi.
Pika nimega raamat "Pruut, kuningas ja muusapoeg…" on hoopis teine ooper. Võtta kätte ja taaskirjutada tänapäevasele inimesele arusaadavasse keelde kogu teadaolev eestikeelse luule algusaeg kolme-neljasaja aasta tagant – see võiks olla elutöö. Üks elutöö Wimbergil jälle tehtud. Viimasest Vikerkaarest leiab asjatundliku arvustuse koos sõbraliku kriitikaga, ent minu asi on soovitada ning jah, kui see raamat paneb mõnegi inimese me kauniskirjalisuse esimest tulemist lugema, siis ongi juba kõik hästi. Edasi saab ainult veel etemaks minna. Teos kõlgub uurimuse, tõlke ja autoriluule vaimundavatel rajamaadel ning on paganama uhke lugemine. Ma ei oskagi paremat soovitust anda kui et mindagu, loetagu. Võimas maamärk lõpu poole tüürivas kirjandusaastas!
Ketlin Priilinn "Väike raamatupoodnik Alice" (Hea Lugu)
Rebecca Raisin "Aria ratastel raamatupood" (Eesti Raamat)
Tõlkinud Piret Lemetti
No mida hellureid ja põmmu on ühel usinal eestlasest kirjanikul tarvis oma teost pidi kobida tunamineva sajandi Inglismaale ja kupatada kokku kõik maailma klišeed, tahtsin esimese hooga küsida, kui hakkasin Ketlin Priilinna raamatut lugema. Mida lehekülg edasi, seda paremad vastused oma esmasele, ürgmehelikult emotsionaalsele küsimisele sain. Mis ajastus siis veel toimetada romaanikirjutamise vanu häid nõkse tarvitada tahtes, kui mitte selles, kus need leiutati ja paika pandi. Paika kõik loksuski ja eelarvamusest sai rõõm. Ju rõõmustavad mugavates haudades ka Dickens ja teised toredad, olgu nendelgi kodust kraami kaugest tulevikust.
Hakkasin ju lugema seepärast, et mulle hirmsasti meeldivad kõikvõimalikud raamatud raamatutest, raamatupoodidest ja raamatukogudest. Neid võiks eesti keeles juurde teha ja lisa tõlkida, peaasi, et raamatutega suhtlemine ja suhestumine inimestel meelest ära ei läheks. "Väike raamatupoodnik Alice" on imearmas lugu ja kuigi ta pakub vingatslugejale lõputult võimalusi irisemiseks, siis teise käeba jagab sama lahkesti rõõmsal avameelel lähenejale kõiksugu häid asju, mida vana aja romaanides justnagu jagus, ent tänapäeval väga ei leia. Ei ole kaugeltki mu lemmikumat sorti kirjavara, aga head rõõmu andis ja tean päris palju inimesi, kellele just seda vaja ongi.
Rubriiginimena seisab esikaane allservas "ajaviitelugemine" ja see on hea – aeg tahab aeg-ajalt viitmist ning lugemisest paremat viitmisviisi pole aeg endale täniajani leiutanud.
"Aria ratastel raamatupood" on samamoodi asjake, mille võtsin ette, kuna raamaturaamatud on ägedad. Pelgasin küll, et läheb korraga massiivseks naistekaks (mida iganes see sõna ka objektiivselt ei tähendaks, ent žanr on olemas) või lilleliseks armastuslooks või lausaliseks suhtedraamaks. Uh, draamat ma ei armasta. Alfred Hitchcock vist ütles, et draama on elu, millest on eemaldatud igavad osad. Teatri ja kino ja määratlejate põhjal on kaua tundunud, et niiöelda tõsises draamas jäetakse just see igav osa alles. Siin ei jäeta!
Jah, eks ta natuke lilleline ja sädistav ja suhteseguline on, ent raamatute vaib tasakaalustab uushipilikkuse ja muu, mis aegajalt muidugi lõbustab ja naerutab. Suveraamat, hea talve eel meelelustiks lehitseda. Ja võtab lugema, naksab kaasa küll. Ei ole ainult pehme pudru austaja kodukört, siin on ikka ürte ja vürtse ja särtsu - väärtusahel saab vaheldusrikas. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: topeltkogus Wimbergi ja raamaturaamatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wimberg "Enne kui" (Pakett)
Wimberg "Pruut, kuningas ja muusapoeg. Eesti luule algus. Eestikeelne luule 1637-1721 transpoetiseerituna 21. sajandi kirjakeelde" (EKSA)
Meenub aastatetagune Kirjanike Liidu väiksemat sorti juubelipidustus, mil Wimberg käis ringi ja virises, et need peened pipsnäkid, mida kandikutelt haugata pakuti, ei ole miski õige söök. Ja tema kaaslanna rahustas urisevat autorit muudkui, et ära muretse, Jaaguke, lähme varsti koju, teen liha ja kastet ja kardulast, saad kõhu täis, kõik hästi ju.
Wimbergi luule on kaunis sarnase minekuga, valjuhäälne ja jaksakas. Eks ta teeb siin-seal mõne peentüki sekka, sushirulli suurusele kartulile lisab killu kilu ja veidi rohelist, üldjuhul jagab aga tummiseid praade ja päris võluvat sõnaohtrust. Mille sisse mõistagi satub ka nö kollast toitu ehk praekana friikatega ja muudki friteeritud värki – üldjaolt on Wimbergi poeesia kulinaarses mõttes värvikas liuatäis hüva sõnarooga, mis kõhtu kindlasti tühjaks ei jäta, pakkudes sealjuures omajagu nauditavaid ampse. Ja keegi ei käse kõike korraga ära süüa. Jätkub mitmeks korraks. Ja kirjanik Wimergi tohib rahumeeli söödavas võtmes kirjeldada, sest et mude hääde raamatute hulgas on ta avaldanud ka ühe üpris eriskummalise lähenemise kodumaisele köögile. Otsige raamatukogudest, selleks nad ongi.
"Enne kui" on üks rammusam tänavune luulekogu ja teda on palju. Ei maksa lootagi, et ühe hingega meelde tõmbad, tasub sisustada mitut mõnusat õhtut. Ei, kõik ei ole kaugeltki mugav ja kaminaveerne, on valusat ja on teravat, siiski parlanksis. Minu maitse järele üks tänavusi paremaid poeesistikke, millest mingil juhul mööda vaadata ei tohiks. Ja nõnda külluslik, et igasuguse luule lugeja võiks siit leida kõnetava teksti. Mitugi.
Pika nimega raamat "Pruut, kuningas ja muusapoeg…" on hoopis teine ooper. Võtta kätte ja taaskirjutada tänapäevasele inimesele arusaadavasse keelde kogu teadaolev eestikeelse luule algusaeg kolme-neljasaja aasta tagant – see võiks olla elutöö. Üks elutöö Wimbergil jälle tehtud. Viimasest Vikerkaarest leiab asjatundliku arvustuse koos sõbraliku kriitikaga, ent minu asi on soovitada ning jah, kui see raamat paneb mõnegi inimese me kauniskirjalisuse esimest tulemist lugema, siis ongi juba kõik hästi. Edasi saab ainult veel etemaks minna. Teos kõlgub uurimuse, tõlke ja autoriluule vaimundavatel rajamaadel ning on paganama uhke lugemine. Ma ei oskagi paremat soovitust anda kui et mindagu, loetagu. Võimas maamärk lõpu poole tüürivas kirjandusaastas!
Ketlin Priilinn "Väike raamatupoodnik Alice" (Hea Lugu)
Rebecca Raisin "Aria ratastel raamatupood" (Eesti Raamat)
Tõlkinud Piret Lemetti
No mida hellureid ja põmmu on ühel usinal eestlasest kirjanikul tarvis oma teost pidi kobida tunamineva sajandi Inglismaale ja kupatada kokku kõik maailma klišeed, tahtsin esimese hooga küsida, kui hakkasin Ketlin Priilinna raamatut lugema. Mida lehekülg edasi, seda paremad vastused oma esmasele, ürgmehelikult emotsionaalsele küsimisele sain. Mis ajastus siis veel toimetada romaanikirjutamise vanu häid nõkse tarvitada tahtes, kui mitte selles, kus need leiutati ja paika pandi. Paika kõik loksuski ja eelarvamusest sai rõõm. Ju rõõmustavad mugavates haudades ka Dickens ja teised toredad, olgu nendelgi kodust kraami kaugest tulevikust.
Hakkasin ju lugema seepärast, et mulle hirmsasti meeldivad kõikvõimalikud raamatud raamatutest, raamatupoodidest ja raamatukogudest. Neid võiks eesti keeles juurde teha ja lisa tõlkida, peaasi, et raamatutega suhtlemine ja suhestumine inimestel meelest ära ei läheks. "Väike raamatupoodnik Alice" on imearmas lugu ja kuigi ta pakub vingatslugejale lõputult võimalusi irisemiseks, siis teise käeba jagab sama lahkesti rõõmsal avameelel lähenejale kõiksugu häid asju, mida vana aja romaanides justnagu jagus, ent tänapäeval väga ei leia. Ei ole kaugeltki mu lemmikumat sorti kirjavara, aga head rõõmu andis ja tean päris palju inimesi, kellele just seda vaja ongi.
Rubriiginimena seisab esikaane allservas "ajaviitelugemine" ja see on hea – aeg tahab aeg-ajalt viitmist ning lugemisest paremat viitmisviisi pole aeg endale täniajani leiutanud.
"Aria ratastel raamatupood" on samamoodi asjake, mille võtsin ette, kuna raamaturaamatud on ägedad. Pelgasin küll, et läheb korraga massiivseks naistekaks (mida iganes see sõna ka objektiivselt ei tähendaks, ent žanr on olemas) või lilleliseks armastuslooks või lausaliseks suhtedraamaks. Uh, draamat ma ei armasta. Alfred Hitchcock vist ütles, et draama on elu, millest on eemaldatud igavad osad. Teatri ja kino ja määratlejate põhjal on kaua tundunud, et niiöelda tõsises draamas jäetakse just see igav osa alles. Siin ei jäeta!
Jah, eks ta natuke lilleline ja sädistav ja suhteseguline on, ent raamatute vaib tasakaalustab uushipilikkuse ja muu, mis aegajalt muidugi lõbustab ja naerutab. Suveraamat, hea talve eel meelelustiks lehitseda. Ja võtab lugema, naksab kaasa küll. Ei ole ainult pehme pudru austaja kodukört, siin on ikka ürte ja vürtse ja särtsu - väärtusahel saab vaheldusrikas.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: topeltkogus Wimbergi ja raamaturaamatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mandri läbis hiljuti edukalt UCI spordidirektorite viie päeva pikkuse koolituse ning sooritas seejärel suurepäraselt eksami. Seeläbi teenis eestlane ametliku litsentsi, mis lubab vastavas ametis World Touri tasemel sõitudel tööd teha.
Selle nädala algul kohtus Mandri teiste meeskonna spordidirektoritega Hispaanias Barcelonas. "Panime kolme päeva jooksul paika uue hooaja sportlikud eesmärgid," rääkis Mandri. "Meeskonnas on rahvusvaheline seltskond, aga kõik ametikaaslased tunduvad vinged mehed ja eesmärk on kindlasti kolme aasta pärast World Touri tagasi jõuda, kui mitte varem. Tegelikult on hetkelgi veel õhus variant, et meeskond ei lange Pro Teami tasemele."
Mandri sõnul jätkab klubi Cycling Tartu hallatav kontinentaaltiim tegevust, olles heades kätes. "Hoian ise samuti klubi tegemistel kätt pulsil, et kõik sujuks, ent sportliku poole eest vastutab nüüd veel enam Jaan Kirsipuu, kes võtab minult ühtlasi üle ka kuni 23-aastaste maanteeratturite koondise juhendamise kohustused," ütles Mandri. "Täpsemaid uudiseid koduse meeskonna kohta kuuleb peagi." | Rene Mandri asub tööle Iisraeli rattatiimi spordidirektorina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mandri läbis hiljuti edukalt UCI spordidirektorite viie päeva pikkuse koolituse ning sooritas seejärel suurepäraselt eksami. Seeläbi teenis eestlane ametliku litsentsi, mis lubab vastavas ametis World Touri tasemel sõitudel tööd teha.
Selle nädala algul kohtus Mandri teiste meeskonna spordidirektoritega Hispaanias Barcelonas. "Panime kolme päeva jooksul paika uue hooaja sportlikud eesmärgid," rääkis Mandri. "Meeskonnas on rahvusvaheline seltskond, aga kõik ametikaaslased tunduvad vinged mehed ja eesmärk on kindlasti kolme aasta pärast World Touri tagasi jõuda, kui mitte varem. Tegelikult on hetkelgi veel õhus variant, et meeskond ei lange Pro Teami tasemele."
Mandri sõnul jätkab klubi Cycling Tartu hallatav kontinentaaltiim tegevust, olles heades kätes. "Hoian ise samuti klubi tegemistel kätt pulsil, et kõik sujuks, ent sportliku poole eest vastutab nüüd veel enam Jaan Kirsipuu, kes võtab minult ühtlasi üle ka kuni 23-aastaste maanteeratturite koondise juhendamise kohustused," ütles Mandri. "Täpsemaid uudiseid koduse meeskonna kohta kuuleb peagi."
### Response:
Rene Mandri asub tööle Iisraeli rattatiimi spordidirektorina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal vastas peaminister Sanna Marin parlamendis opositsiooni arupärimisele Euroopa Liidu elupaikade taastamist käsitleva eelnõu kohta. Valitsusse kuuluv Keskusta on võtnud sõna eelnõu vastu ja kritiseerinud peaministrit liigse leebuse pärast. Isegi kui peaminister paar nädalat tagasi ütles, et praegusel kujul ei saa Soome seda eelnõu toetada, teatas Keskusta juht Annika Saarikko, et peaministril peaks olema julgust võtta selgem seisukoht.
Üks Keskusta parlamendisaadik ütles lausa, et eelnõu tagasilükkamine on Keskusta jaoks valitsuses jätkamise eeltingimus. Pärast kolmapäevast arupärimist tõdes Keskusta, et hea küll, valitsus on oma seisukohti karmistanud ja kõik on korras. Soome poliitikavaatlejad ütlesid, et erimeelsused paistavad olevat lahendatud, valitsus püsib koos ja ilmselt reedeks planeeritud usaldushääletusel probleeme ei tule.
Neljapäeval aga lahvatas uus riid. Seekord on asi saamide enesemääramisõigust puudutavas eelnõus, mis määraks ära, keda saab saamiks pidada ja keda mitte ning seega, kes võivad osaleda saamide esindusorgani valimistel ja kes mitte. ÜRO inimõiguskomisjon on teinud saamide õiguste pärast Soomele märkuse.
Juba kaks valitsust on püüdnud vajalikku seadust vastu võtta, aga see ei ole õnnestunud. Praegune valitsus on selle seaduseelnõu asjus koalitsioonilepingus kokku leppinud ja nüüd on eelnõu esitamiseks juba viimane minut, et seadus veel selles parlamendikoosseisus saaks heaks kiidetud. Keskusta aga eelnõu ei toeta.
Keskusta parlamendisaadik Markus Lohi rääkis sellest kirglikult Yle raadiosaates, öeldes, et seadusemuudatusega ei saakski paljud aktivistid ennast enam saamiks pidada.
"See tundub puhastusena, kui hakatakse inimesi välja arvama," tsiteeris ta professoreid ja rõhutas, et nii ei tohiks juhtuda. "Ja kes muu vähemusi ja nende õigusi kaitseb, kui mitte Keskusta!" lisas Lohi.
Peaminister Sanna Marin teatas, et esitab eelnõu parlamendile ilma Keskusta nõusolekuta ja et ta on sellest ka Keskusta juhile Saarikkole teada andnud. Mõni minut hiljem teatas Saarikko Twitteris, et nii ei käituta ja peaminister rikub väljakujunenud reegleid.
Markus Lohi tuletas meelde, et valitsusel on vaja valmis saada veel muidki eelnõusid ja selleks on vaja Keskusta tuge.
"Kui peaminister teeb nii, siis valitsus ei ole minu meelest tegutsemisvõimeline," tõdes Keskusta parlamendisaadik. Ta lisas, et selline käitumine rikub vastastikuse usalduse ja see võib viia valitsuse lagunemiseni.
Justiitsminister Anna-Maja Henriksson, kelle asi saami-eelnõu on, teatas, et eelnõu jääb esialgu ootele ja Keskusta saab veel paar päeva aega järele mõelda.
Peaminister Sanna Marin tõdes ajakirjanike ette astudes, et Keskusta on juba mitme teema puhul rääkinud vastasseisust, kuigi asjades on kokku lepitud. Küsimusele valitsuse edasise töövõime kohta vastas ta nii: "Asjad tavaliselt lahenevad, kui need üle vaadatakse. Loodan, et meil on võimalik leida ühiseid lahendusi. Riigil ei ole praegu vaja valitsuskriisi ja loodetavasti ei soovi üksi valitsuspartei seda meelega tekitada!"
Peagi on selge, kuidas Keskusta saadikud valitsuse usaldushääletusel otsustavad. Nagu märgivad Soome poliitikavaatlejad: Keskusta toetus on nii madal, et parteil ei ole midagi kaotada, ka siis kui valitsus laguneb. Parlamendivalimised on aprillis. | Soome valitsuses puhkes uus riid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal vastas peaminister Sanna Marin parlamendis opositsiooni arupärimisele Euroopa Liidu elupaikade taastamist käsitleva eelnõu kohta. Valitsusse kuuluv Keskusta on võtnud sõna eelnõu vastu ja kritiseerinud peaministrit liigse leebuse pärast. Isegi kui peaminister paar nädalat tagasi ütles, et praegusel kujul ei saa Soome seda eelnõu toetada, teatas Keskusta juht Annika Saarikko, et peaministril peaks olema julgust võtta selgem seisukoht.
Üks Keskusta parlamendisaadik ütles lausa, et eelnõu tagasilükkamine on Keskusta jaoks valitsuses jätkamise eeltingimus. Pärast kolmapäevast arupärimist tõdes Keskusta, et hea küll, valitsus on oma seisukohti karmistanud ja kõik on korras. Soome poliitikavaatlejad ütlesid, et erimeelsused paistavad olevat lahendatud, valitsus püsib koos ja ilmselt reedeks planeeritud usaldushääletusel probleeme ei tule.
Neljapäeval aga lahvatas uus riid. Seekord on asi saamide enesemääramisõigust puudutavas eelnõus, mis määraks ära, keda saab saamiks pidada ja keda mitte ning seega, kes võivad osaleda saamide esindusorgani valimistel ja kes mitte. ÜRO inimõiguskomisjon on teinud saamide õiguste pärast Soomele märkuse.
Juba kaks valitsust on püüdnud vajalikku seadust vastu võtta, aga see ei ole õnnestunud. Praegune valitsus on selle seaduseelnõu asjus koalitsioonilepingus kokku leppinud ja nüüd on eelnõu esitamiseks juba viimane minut, et seadus veel selles parlamendikoosseisus saaks heaks kiidetud. Keskusta aga eelnõu ei toeta.
Keskusta parlamendisaadik Markus Lohi rääkis sellest kirglikult Yle raadiosaates, öeldes, et seadusemuudatusega ei saakski paljud aktivistid ennast enam saamiks pidada.
"See tundub puhastusena, kui hakatakse inimesi välja arvama," tsiteeris ta professoreid ja rõhutas, et nii ei tohiks juhtuda. "Ja kes muu vähemusi ja nende õigusi kaitseb, kui mitte Keskusta!" lisas Lohi.
Peaminister Sanna Marin teatas, et esitab eelnõu parlamendile ilma Keskusta nõusolekuta ja et ta on sellest ka Keskusta juhile Saarikkole teada andnud. Mõni minut hiljem teatas Saarikko Twitteris, et nii ei käituta ja peaminister rikub väljakujunenud reegleid.
Markus Lohi tuletas meelde, et valitsusel on vaja valmis saada veel muidki eelnõusid ja selleks on vaja Keskusta tuge.
"Kui peaminister teeb nii, siis valitsus ei ole minu meelest tegutsemisvõimeline," tõdes Keskusta parlamendisaadik. Ta lisas, et selline käitumine rikub vastastikuse usalduse ja see võib viia valitsuse lagunemiseni.
Justiitsminister Anna-Maja Henriksson, kelle asi saami-eelnõu on, teatas, et eelnõu jääb esialgu ootele ja Keskusta saab veel paar päeva aega järele mõelda.
Peaminister Sanna Marin tõdes ajakirjanike ette astudes, et Keskusta on juba mitme teema puhul rääkinud vastasseisust, kuigi asjades on kokku lepitud. Küsimusele valitsuse edasise töövõime kohta vastas ta nii: "Asjad tavaliselt lahenevad, kui need üle vaadatakse. Loodan, et meil on võimalik leida ühiseid lahendusi. Riigil ei ole praegu vaja valitsuskriisi ja loodetavasti ei soovi üksi valitsuspartei seda meelega tekitada!"
Peagi on selge, kuidas Keskusta saadikud valitsuse usaldushääletusel otsustavad. Nagu märgivad Soome poliitikavaatlejad: Keskusta toetus on nii madal, et parteil ei ole midagi kaotada, ka siis kui valitsus laguneb. Parlamendivalimised on aprillis.
### Response:
Soome valitsuses puhkes uus riid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lääneriikide julgeolekueksperdid on ÜRO COP27 kliimakonverentsi saadikuid hoiatanud, et konverentsi korraldava riigi Egiptuse ametlik telefoniäpp ei ole ohutu.
Eksperdid on hoiatanud, et äpi abil võidakse sisse häkkida seda kasutava inimese e-posti kontosse, lugeda salaja tekstsõnumeid ja kuulata pealt häälsõnumeid.
Kahtlase äpi olid enda telefoni 8. novembriks alla laadinud ametiisikud nii Saksamaalt, Prantsusmaalt kui ka Kanadast, kinnitas Politicole üks lääneriigi julgeolekuametnik.
Mitmed lääneriikide valitsused on soovitanud oma esindajatel kliimakonverentsil mitte seda äppi kasutada, kinnitas ühe Euroopa riigi valitsusisik Politicole.
Politico väitel kinnitasid neile eraldiseisvalt neli küberjulgeoleku eksperti, et Egiptuse valitsuse äpp on kahtlane. Väidetavalt on äpiga võimalik lugeda isegi krüpteeritud WhatsApp sõnumeid.
Kolme Politicoga suhelnud eksperdi sõnul võimaldab konkreetne Androidi äpp kuulata telefoni pealt ka siis, kui telefon on unerežiimi peal.
Samuti on võimalik jälgida inimeste füüsilist paiknemist läbi GPS-i ning wifi-ühenduste, kinnitasid kaks analüütikut.
Google on äpi üle kontrollinud ja väitnud, et see ei riiva nende nõudeid.
Kliimakonverentsil osalevad nii Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Briti peaminister Rishi Sunak ja USA välisminister Antony Blinken, kuigi vaevalt ükski neist oleks valmis lisama võõrriigi valitsuse äppi oma telefoni.
Ekspertide hinnangul on osa äpiga kaasnevaid kasutuslube loogilised, kuna võimaldavad konverentsil kergemini navigeerida, kuid samas küsib äpp ligipääse ka teabele, mis ekspertide hinnangul ei pruugi selleks eesmärgiks tarvilik olla.
Politico toob välja, et kõik eksperdid ei ole ühtmoodi äpi riskide osas samal meelel.
Ühendkuningriigis tegutsev Privacy International tõi oma raportis välja, et Egiptuse valitsus on oma kodanike käitumist internetis alates Araabia kevadest hakanud hoolikamalt jälgima.
Freedom House järgi on Egiptus mittevaba ühiskond. | Egiptuse kliimakonverentsi äpp võib olla küberrelv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääneriikide julgeolekueksperdid on ÜRO COP27 kliimakonverentsi saadikuid hoiatanud, et konverentsi korraldava riigi Egiptuse ametlik telefoniäpp ei ole ohutu.
Eksperdid on hoiatanud, et äpi abil võidakse sisse häkkida seda kasutava inimese e-posti kontosse, lugeda salaja tekstsõnumeid ja kuulata pealt häälsõnumeid.
Kahtlase äpi olid enda telefoni 8. novembriks alla laadinud ametiisikud nii Saksamaalt, Prantsusmaalt kui ka Kanadast, kinnitas Politicole üks lääneriigi julgeolekuametnik.
Mitmed lääneriikide valitsused on soovitanud oma esindajatel kliimakonverentsil mitte seda äppi kasutada, kinnitas ühe Euroopa riigi valitsusisik Politicole.
Politico väitel kinnitasid neile eraldiseisvalt neli küberjulgeoleku eksperti, et Egiptuse valitsuse äpp on kahtlane. Väidetavalt on äpiga võimalik lugeda isegi krüpteeritud WhatsApp sõnumeid.
Kolme Politicoga suhelnud eksperdi sõnul võimaldab konkreetne Androidi äpp kuulata telefoni pealt ka siis, kui telefon on unerežiimi peal.
Samuti on võimalik jälgida inimeste füüsilist paiknemist läbi GPS-i ning wifi-ühenduste, kinnitasid kaks analüütikut.
Google on äpi üle kontrollinud ja väitnud, et see ei riiva nende nõudeid.
Kliimakonverentsil osalevad nii Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Briti peaminister Rishi Sunak ja USA välisminister Antony Blinken, kuigi vaevalt ükski neist oleks valmis lisama võõrriigi valitsuse äppi oma telefoni.
Ekspertide hinnangul on osa äpiga kaasnevaid kasutuslube loogilised, kuna võimaldavad konverentsil kergemini navigeerida, kuid samas küsib äpp ligipääse ka teabele, mis ekspertide hinnangul ei pruugi selleks eesmärgiks tarvilik olla.
Politico toob välja, et kõik eksperdid ei ole ühtmoodi äpi riskide osas samal meelel.
Ühendkuningriigis tegutsev Privacy International tõi oma raportis välja, et Egiptuse valitsus on oma kodanike käitumist internetis alates Araabia kevadest hakanud hoolikamalt jälgima.
Freedom House järgi on Egiptus mittevaba ühiskond.
### Response:
Egiptuse kliimakonverentsi äpp võib olla küberrelv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskerakonna Ida-Virumaa esinumber on riigikogu liige Kaido Höövelson, Toomist saab nimekirja teine kandidaat, teatas erakond.
Toom märkis, et Ida-Virumaa on talle väga tuttav ning maakonna väljakutsed on teada, kuigi viimaste kuude arengud on muutnud olukorda halvemaks. "Kindlasti on teemade tipus elanike sotsiaalmajanduslik olukord, energiavaldkond ning põlevkivi tulevik. Samas on järjest enam tunda ka palju kartust ja pettumust ning lõhesid ühiskonnas, millest ei saa mööda vaadata," ütles Toom pressiteate vahendusel.
Ta lisas veel, et on varem olnud skeptiline Ida-Virumaal kandideerimise suhtes, sest logistiliselt oleks esinumbri koormuse vedamine ja töö Euroopa Parlamendi saadikuna väga raskesti ühildatavad. "Olen meeskonnamängija ning tulen nimekirja teiseks," leidis Toom.
Erakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et Toomi lisandumine teeb Keskerakonna nimekirja ringkonnas tugevaimaks.
Riigikogu valimised toimuvad 2023. aasta 5. märtsil. | Yana Toom kandideerib valimistel siiski Ida-Virumaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskerakonna Ida-Virumaa esinumber on riigikogu liige Kaido Höövelson, Toomist saab nimekirja teine kandidaat, teatas erakond.
Toom märkis, et Ida-Virumaa on talle väga tuttav ning maakonna väljakutsed on teada, kuigi viimaste kuude arengud on muutnud olukorda halvemaks. "Kindlasti on teemade tipus elanike sotsiaalmajanduslik olukord, energiavaldkond ning põlevkivi tulevik. Samas on järjest enam tunda ka palju kartust ja pettumust ning lõhesid ühiskonnas, millest ei saa mööda vaadata," ütles Toom pressiteate vahendusel.
Ta lisas veel, et on varem olnud skeptiline Ida-Virumaal kandideerimise suhtes, sest logistiliselt oleks esinumbri koormuse vedamine ja töö Euroopa Parlamendi saadikuna väga raskesti ühildatavad. "Olen meeskonnamängija ning tulen nimekirja teiseks," leidis Toom.
Erakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et Toomi lisandumine teeb Keskerakonna nimekirja ringkonnas tugevaimaks.
Riigikogu valimised toimuvad 2023. aasta 5. märtsil.
### Response:
Yana Toom kandideerib valimistel siiski Ida-Virumaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikantselei tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi oli oktoobris sõjapõgenike vastuvõtmise vastu 23 protsenti, ülejäänud ei osanud oma seisukohta avaldada.
Kuu varem septembris toetas sõjapõgenike vastuvõtmist 73 ja vastu oli 20 protsenti.
Kõige kõrgem oli toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele aprillis, kui toetusprotsent oli 81 ja vastu oli 13 protsenti.
Kuigi üldine toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele ei ole väga palju langenud (rekordkuu 81 protsendilt 71-le), siis suurem muutus on toimunud toetajate endi seas. Nimelt antakse küsitluses võimalus inimestele öelda, kas ta a) kindlasti või b) pigem toetab sõjapõgenike vastuvõtmist.
Kui aprillis kindlasti toetas sõjapõgenike vastuvõtmist 52 protsenti vastanutest, siis oktoobris oli kindlaid toetajaid 32 protsenti. Kui aprillis oli "pigem toetab" vastajate osakaal 29 protsenti, siis oktoobris 39 protsenti.
Ehk osa varasematest kindlatest toetajatest on liikunud nende vastajate hulka, kes pigem toetavad.
Eestlastest vastajatest toetas oktoobris sõjapõgenike vastuvõtmist 80 protsenti, muust rahvusest vastajatest aga 54 protsenti.
Muudest sotsiaaldemograafilistest gruppidest on toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele suurem kõrgema haridusega vastajate seas - 81 protsenti, samas kui madalama haridusega vastajatest toetab seda 65 protsenti.
Kõrgem on toetus Kesk-Eesti (83 protsenti) ja Põhja-Eesti (80 protsenti) vastajate seas, madalam aga Kirde-Eesti (55 protsenti) ja Tallinna (64 protsenti) vastajate seas. Need erisused on seotud vastaja rahvusega.
Majanduslikult hakkama saavatest vastajatest toetab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 77 protsenti, samas kui majanduslikke raskusi kogevatest vastajatest 59 protsenti.
Eesti uudistekanaleid usaldab Ukraina sõja kajastamisel 71 protsenti, lääne uudistekanaleid 56 protsenti, Ukraina uudistekanaleid 43 ja Venemaa uudistekanaleid üheksa protsenti kõigist küsitlusele vastanutest.
Eestlastest vastajatest usaldab Eesti uudistekanaleid 85 protsenti, muust rahvusest vastajatest 42 protsenti.
Venemaa uudistekanaleid usaldab eestlastest kolm protsenti ja muust rahvusest vastajatest 21 protsenti.
Turu-uuringute AS korraldas riigikantselei tellimusel 14.– 17. oktoobrini küsitluse 15-aastaste ja vanemate seas. Küsitlusele vastas 1256 inimest. | Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele püsib kõrge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikantselei tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi oli oktoobris sõjapõgenike vastuvõtmise vastu 23 protsenti, ülejäänud ei osanud oma seisukohta avaldada.
Kuu varem septembris toetas sõjapõgenike vastuvõtmist 73 ja vastu oli 20 protsenti.
Kõige kõrgem oli toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele aprillis, kui toetusprotsent oli 81 ja vastu oli 13 protsenti.
Kuigi üldine toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele ei ole väga palju langenud (rekordkuu 81 protsendilt 71-le), siis suurem muutus on toimunud toetajate endi seas. Nimelt antakse küsitluses võimalus inimestele öelda, kas ta a) kindlasti või b) pigem toetab sõjapõgenike vastuvõtmist.
Kui aprillis kindlasti toetas sõjapõgenike vastuvõtmist 52 protsenti vastanutest, siis oktoobris oli kindlaid toetajaid 32 protsenti. Kui aprillis oli "pigem toetab" vastajate osakaal 29 protsenti, siis oktoobris 39 protsenti.
Ehk osa varasematest kindlatest toetajatest on liikunud nende vastajate hulka, kes pigem toetavad.
Eestlastest vastajatest toetas oktoobris sõjapõgenike vastuvõtmist 80 protsenti, muust rahvusest vastajatest aga 54 protsenti.
Muudest sotsiaaldemograafilistest gruppidest on toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele suurem kõrgema haridusega vastajate seas - 81 protsenti, samas kui madalama haridusega vastajatest toetab seda 65 protsenti.
Kõrgem on toetus Kesk-Eesti (83 protsenti) ja Põhja-Eesti (80 protsenti) vastajate seas, madalam aga Kirde-Eesti (55 protsenti) ja Tallinna (64 protsenti) vastajate seas. Need erisused on seotud vastaja rahvusega.
Majanduslikult hakkama saavatest vastajatest toetab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 77 protsenti, samas kui majanduslikke raskusi kogevatest vastajatest 59 protsenti.
Eesti uudistekanaleid usaldab Ukraina sõja kajastamisel 71 protsenti, lääne uudistekanaleid 56 protsenti, Ukraina uudistekanaleid 43 ja Venemaa uudistekanaleid üheksa protsenti kõigist küsitlusele vastanutest.
Eestlastest vastajatest usaldab Eesti uudistekanaleid 85 protsenti, muust rahvusest vastajatest 42 protsenti.
Venemaa uudistekanaleid usaldab eestlastest kolm protsenti ja muust rahvusest vastajatest 21 protsenti.
Turu-uuringute AS korraldas riigikantselei tellimusel 14.– 17. oktoobrini küsitluse 15-aastaste ja vanemate seas. Küsitlusele vastas 1256 inimest.
### Response:
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele püsib kõrge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ründaja pussitas politseinikku kaela ning tulistas üht teist politseinikku relvast.
Kolmas politseinik tulistas ründajat seejärel jalgadesse ja kõhupiirkonda. Ründaja viidi haiglasse, kus ta Belgia meedia teatel hiljem suri, vahendas The Times.
Üks allikas Belgia õigussüsteemist kinnitas AFP-le, et rünnak võis olla terroriakt, kuid praegu veel puuduvad tõendid selle kinnitamiseks.
Kohaliku meedia teatel rünnati kahte politseinikku Bruxelles du Nord raudteejaama lähistel 7.15 õhtul.
Väidetavalt külastas ründaja samal päeval Evere piirkonna politseijaoskonda, kus teatas, et kavatseb varsti politseinikke rünnata.
Seejärel läks ta vabatahtlikult psühhiaatriakliinikusse, kust ta hiljem vabastati.
Brüsselis toimus 2015. aastal islamiriigi terrorirünnak, milles hukkus 32 inimest. | Belgias hukkus arvatavas terroriaktis pussitamise tõttu politseinik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ründaja pussitas politseinikku kaela ning tulistas üht teist politseinikku relvast.
Kolmas politseinik tulistas ründajat seejärel jalgadesse ja kõhupiirkonda. Ründaja viidi haiglasse, kus ta Belgia meedia teatel hiljem suri, vahendas The Times.
Üks allikas Belgia õigussüsteemist kinnitas AFP-le, et rünnak võis olla terroriakt, kuid praegu veel puuduvad tõendid selle kinnitamiseks.
Kohaliku meedia teatel rünnati kahte politseinikku Bruxelles du Nord raudteejaama lähistel 7.15 õhtul.
Väidetavalt külastas ründaja samal päeval Evere piirkonna politseijaoskonda, kus teatas, et kavatseb varsti politseinikke rünnata.
Seejärel läks ta vabatahtlikult psühhiaatriakliinikusse, kust ta hiljem vabastati.
Brüsselis toimus 2015. aastal islamiriigi terrorirünnak, milles hukkus 32 inimest.
### Response:
Belgias hukkus arvatavas terroriaktis pussitamise tõttu politseinik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle kohta, kui palju Euroopa Liit Ukraina põgenike vastuvõtmist toetab, võib leida imeilusaid pressimaterjale. Näiteks Euroopa Liidu Nõukogu kodulehel räägitakse koguni 17 miljardist eurost, mida liikmesriigid saavad ümber jagada selleks, et toetada pagulasi eluaseme, hariduse ja tervishoiuga. Numbreid ehivad Brüsseli uudisväljendid, nagu "paindlikkusmeede" ja "paindlik solidaarsus".
Tegelikult sõjapõgenikud ega nende abistajad mingit 17 miljardit eurot ei näe. Suure numbri taga peitub kokkulepe, et riigid tohivad neile juba ette nähtud raha kasutada ka põgenike toetamiseks. Mõeldud on nii seda raha, mis jäi üle eelmisest eelarveperioodist kui seda, mis on mõeldud uueks seitseaastakuks.
"Eesti puhul on siin olukord selline, et eelmise perioodi vahendeid oleme me juba väga hästi ära kasutanud ja enne, kui need soovitused tulid uue perioodi vahendite osas, oli Eesti endale uue perioodi vahendid ka ära planeeringud," rääkis siseministeeriumi Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna juhataja Kristi Värk.
Teiste sõnadega, ühte ja sama raha kahes kohas ikkagi kasutada ei saa. Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas märkis, et paljudel liikmesriikidel võib lubatud paindlikkusest ikkagi abi olla, sest nemad pole eelmise perioodi raha ära tarvitanud. Samuti pole suurem osa riike veel kokku leppinud, kuidas kasutada uue perioodi vahendeid.
Muidugi, kui Eesti soovib, võiksime komisjoniga sõlmitud kokkulepped uuesti lahti võtta. Samas ei pruugi me sellest suurt midagi võita. "Kui me selle paindlikkuse raames suunaksime vahendeid ümber põgenike toetamiseks, siis see tähendaks raha äravõtmist Eesti pikaajalistelt vajadustelt ja väga olulistelt investeeringutelt, mis tegelikult on nende eurotoetuste peamine eesmärk," sõnas Tomingas.
Eesti saab soovitust 24 korda vähem raha
Euroopa Komisjoni käes on siiski ka spetsiaalne põgenikega tegelemiseks mõeldud rahapott. Erinevaid fonde kokku klapitades leiti umbes 400 miljonit eurot, millest esimese hooga said raha Ukraina piiririigid. Nüüd on järg jõudnud ka kõigi teisteni ning komisjon on näidanud põhimõttelist valmisolekut Eestitki toetada.
"Praegu me seda täpset summat ei tea. See võib jääda kuskil kümne miljoni euro juurde," sõnas Kristi Värk. Ta lisas, et seda raha saab kasutada esmase vastuvõtu jaoks, ehk selleks, et põgenikke esimestel nädalatel toita, katta ja majutada.
Need kümme miljonit eurot ongi kogu lisaraha, mida saab Euroopa Liit Eestile ja siin elavatele enam kui 60 000 sõjapõgenikule pakkuda. Ka siis, kui arvestada ainult ajutist kaitset taotlenud põgenikega, tähendaks see 250 eurot inimese kohta.
Võrdluseks, suvel koostasid Balti peaministrid ühisavalduse, milles palusid Euroopalt 6000 eurot põgeniku kohta.
Meie mure Euroopas ei kõla
"Me oleme erinevate formaatide kaudu nii ministrite kui ka töörühmade tasandil juba pikemat aega teinud pingutusi, et Euroopa Liidu üleselt leitaks täiendavad lahendused nende kulutuste ja väljakutsete toetamiseks," rääkis Tomingas.
Ta ütles, et kokkulepet ehk lisaraha veel ei paista. Muidugi ei saa Euroopa Liidu eelarvesse raha lihtsalt niisama tekitada. Selle peab kas kusagilt mujalt ära võtma, kokku laenama või liikmesriikide käest koguma.
Suuresti laenurahaga ehitati üles näiteks Euroopa Liidu taasterahastu. Samas on ühislaenud liikmesriikides õrn teema ja toovad järgmisena loogilise küsimuse, mille arvelt me ühist võlga maksma hakkame.
Triin Tomingas märkis, et konkreetsetest rahastamisskeemidest väga ei räägita. Enne tuleks liikmesriikidel ja komisjonil teha põhimõtteline otsus, et mingit sõjapõgenike rahastut on üldse tarvis.
Eestil ja teistel põgeniketulva all pingutavatel riikidel on aga raske oma häält kuuldavaks teha. Esiteks on kõigi pilgud suunatud sellele, kuidas tulla toime energiakriisiga. Teiseks on meid lihtsalt liiga vähe.
"Kõige rohkem puudutatud huvigrupp või kogum riike on võib-olla liialt väike, et sellist tugevat survet avaldada üle platsi ja seda initsiatiivi suruda," sõnas Tomingas.
Kristi Värk rõhutas, et ka siseministrite kohtumistel on Eesti rääkinud sellest, et raha oleks juurde tarvis. Siseasjade volinikult Ylva Johanssonilt on palutud, et ta seda sõnumit ka ülejäänud Euroopa Komisjoniga jagaks.
"Komisjon on praegu välja toonud, et nad on aru saanud nendest probleemidest, mis Eestil on. Aga neil hetkel ei ole teadaolevalt neile probleemidele lahendusi pakkuda." ütles Värk.
Läänemets tegi ettepaneku mõelda põgenike ümberjagamisele
Kui palju Ukraina sõjapõgenikke mõnes riigis on, ei oska täpselt keegi öelda. ÜRO pagulasamet pakub, et Euroopa riikides kokku on 7,8 miljonit Ukraina põgenikku, kellest ajutist või muud kaitset on palunud 4,7 miljonit.
Kõige suurem surve on piiririikidel. Näiteks Poola piiri on sõja jooksul ületanud üle seitsme miljoni ukrainlase. Kusjuures üle viie miljoni on sealtkaudu ka tagasi läinud. Poola paistab silma sellegi poolest, et umbes poolteist miljonit ukrainlast on seal samas ajutist kaitset palunud. Samas Ungaris, samuti piiririigis, on kaitset palunud kõigest 31 000 põgenikku.
Leedus on kaitset palunud umbes 70 000 põgenikku, Lätis 42 000. Eestis on ajutise kaitse saanud 39 000 sõjapõgenikku. Samas usub riik, et kokku on siin põgenikke 62 000. Paljud valitsused on reaalselt riigis viibivate sõjapõgenike arvu ennustamisest loobunud või vähemalt ei jagata neid numbreid ÜRO pagulasametiga.
Siseminister Lauri Läänemets rääkis oktoobri lõpus Lõuna-Eesti Postimehele, et Eesti on valmis vähemalt 50 000 ajutise kaitse saajaks. Kuid sõda võib kesta veel kaua.
"Sellest tulenevalt tegin ma valitsusele ettepaneku, et me peaks valmistama ette tegevuskava rääkida teiste riikidega läbi põgenike ümberpaigutamiseks," sõnas Läänemets.
Euroopas räägiti ühtlasest jaotamisest viimati kevadel
Euroopa Liidus on põgenike ümberpaigutamine veel õrnem teema kui uute ühiste laenude võtmine. 2015. aasta rändekriisi ajal ja veel aastaid hiljemgi tekitas see hulga paksu verd.
Samas näitavad arvud selgelt, kui ebavõrdselt koormus jaotub. Saja Eesti elaniku kohta on meil kolm ajutise kaitse saanud sõjapõgenikku. Saja austerlase kohta on kaitset pakutud ühele põgenikule. Taanis on sama näitaja 0,6 ja Prantsusmaal 0,2.
Kristi Värk tuletab meelde, et kui ajutise kaitse reeglid kevadel kokku lepiti, olid kõik liikmesriigid seda meelt, et sõjapõgenikke jõuga ühte või teise riiki suruma ei hakata. "Saabuvatel Ukraina sõjapõgenikel on sisuliselt vaba voli valida endale Euroopa Liidus see riik, kuhu ta jääda soovib. Ta võib seda riiki muidugi vahetada, aga see peab olema tema enda vaba soov," sõnas Värk.
Ta lisas, et liikmesriikide vahel on põgenike ebaühtlast jaotumist ka arutatud. "Et kuidas sõjapõgenikud saaksid erinevate liikmesriikide kohta rohkem infot, mis aitaks neil valida, millisesse riiki edasi liikuda."
"On räägitud ka võimalike ühiste transfeeride teemal," jätkas Värk. "Et kui piiririiki saabub suurem hulk sõjapõgenikke ja on teada, kuhu nad edasi liikuda soovivad, et siis saaks ühiselt neid sõite korraldada."
Samas märkis Värk, et taolised arutelud jäid kevadesse ja praegu neil teemadel enam ei räägita. Ka Eesti pole seda teemat ametlikult tõstatanud. "Eesti ei ole selles suhtes lõplikku otsust teinud, et mismoodi me selles küsimuses edasi läheme. Selle pärast on sellest ka veel vara rääkida," sõnas Värk. | Euromiljardeid ei jagu: Eesti peab oma sõjapõgenikega üksi toime tulema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle kohta, kui palju Euroopa Liit Ukraina põgenike vastuvõtmist toetab, võib leida imeilusaid pressimaterjale. Näiteks Euroopa Liidu Nõukogu kodulehel räägitakse koguni 17 miljardist eurost, mida liikmesriigid saavad ümber jagada selleks, et toetada pagulasi eluaseme, hariduse ja tervishoiuga. Numbreid ehivad Brüsseli uudisväljendid, nagu "paindlikkusmeede" ja "paindlik solidaarsus".
Tegelikult sõjapõgenikud ega nende abistajad mingit 17 miljardit eurot ei näe. Suure numbri taga peitub kokkulepe, et riigid tohivad neile juba ette nähtud raha kasutada ka põgenike toetamiseks. Mõeldud on nii seda raha, mis jäi üle eelmisest eelarveperioodist kui seda, mis on mõeldud uueks seitseaastakuks.
"Eesti puhul on siin olukord selline, et eelmise perioodi vahendeid oleme me juba väga hästi ära kasutanud ja enne, kui need soovitused tulid uue perioodi vahendite osas, oli Eesti endale uue perioodi vahendid ka ära planeeringud," rääkis siseministeeriumi Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna juhataja Kristi Värk.
Teiste sõnadega, ühte ja sama raha kahes kohas ikkagi kasutada ei saa. Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas märkis, et paljudel liikmesriikidel võib lubatud paindlikkusest ikkagi abi olla, sest nemad pole eelmise perioodi raha ära tarvitanud. Samuti pole suurem osa riike veel kokku leppinud, kuidas kasutada uue perioodi vahendeid.
Muidugi, kui Eesti soovib, võiksime komisjoniga sõlmitud kokkulepped uuesti lahti võtta. Samas ei pruugi me sellest suurt midagi võita. "Kui me selle paindlikkuse raames suunaksime vahendeid ümber põgenike toetamiseks, siis see tähendaks raha äravõtmist Eesti pikaajalistelt vajadustelt ja väga olulistelt investeeringutelt, mis tegelikult on nende eurotoetuste peamine eesmärk," sõnas Tomingas.
Eesti saab soovitust 24 korda vähem raha
Euroopa Komisjoni käes on siiski ka spetsiaalne põgenikega tegelemiseks mõeldud rahapott. Erinevaid fonde kokku klapitades leiti umbes 400 miljonit eurot, millest esimese hooga said raha Ukraina piiririigid. Nüüd on järg jõudnud ka kõigi teisteni ning komisjon on näidanud põhimõttelist valmisolekut Eestitki toetada.
"Praegu me seda täpset summat ei tea. See võib jääda kuskil kümne miljoni euro juurde," sõnas Kristi Värk. Ta lisas, et seda raha saab kasutada esmase vastuvõtu jaoks, ehk selleks, et põgenikke esimestel nädalatel toita, katta ja majutada.
Need kümme miljonit eurot ongi kogu lisaraha, mida saab Euroopa Liit Eestile ja siin elavatele enam kui 60 000 sõjapõgenikule pakkuda. Ka siis, kui arvestada ainult ajutist kaitset taotlenud põgenikega, tähendaks see 250 eurot inimese kohta.
Võrdluseks, suvel koostasid Balti peaministrid ühisavalduse, milles palusid Euroopalt 6000 eurot põgeniku kohta.
Meie mure Euroopas ei kõla
"Me oleme erinevate formaatide kaudu nii ministrite kui ka töörühmade tasandil juba pikemat aega teinud pingutusi, et Euroopa Liidu üleselt leitaks täiendavad lahendused nende kulutuste ja väljakutsete toetamiseks," rääkis Tomingas.
Ta ütles, et kokkulepet ehk lisaraha veel ei paista. Muidugi ei saa Euroopa Liidu eelarvesse raha lihtsalt niisama tekitada. Selle peab kas kusagilt mujalt ära võtma, kokku laenama või liikmesriikide käest koguma.
Suuresti laenurahaga ehitati üles näiteks Euroopa Liidu taasterahastu. Samas on ühislaenud liikmesriikides õrn teema ja toovad järgmisena loogilise küsimuse, mille arvelt me ühist võlga maksma hakkame.
Triin Tomingas märkis, et konkreetsetest rahastamisskeemidest väga ei räägita. Enne tuleks liikmesriikidel ja komisjonil teha põhimõtteline otsus, et mingit sõjapõgenike rahastut on üldse tarvis.
Eestil ja teistel põgeniketulva all pingutavatel riikidel on aga raske oma häält kuuldavaks teha. Esiteks on kõigi pilgud suunatud sellele, kuidas tulla toime energiakriisiga. Teiseks on meid lihtsalt liiga vähe.
"Kõige rohkem puudutatud huvigrupp või kogum riike on võib-olla liialt väike, et sellist tugevat survet avaldada üle platsi ja seda initsiatiivi suruda," sõnas Tomingas.
Kristi Värk rõhutas, et ka siseministrite kohtumistel on Eesti rääkinud sellest, et raha oleks juurde tarvis. Siseasjade volinikult Ylva Johanssonilt on palutud, et ta seda sõnumit ka ülejäänud Euroopa Komisjoniga jagaks.
"Komisjon on praegu välja toonud, et nad on aru saanud nendest probleemidest, mis Eestil on. Aga neil hetkel ei ole teadaolevalt neile probleemidele lahendusi pakkuda." ütles Värk.
Läänemets tegi ettepaneku mõelda põgenike ümberjagamisele
Kui palju Ukraina sõjapõgenikke mõnes riigis on, ei oska täpselt keegi öelda. ÜRO pagulasamet pakub, et Euroopa riikides kokku on 7,8 miljonit Ukraina põgenikku, kellest ajutist või muud kaitset on palunud 4,7 miljonit.
Kõige suurem surve on piiririikidel. Näiteks Poola piiri on sõja jooksul ületanud üle seitsme miljoni ukrainlase. Kusjuures üle viie miljoni on sealtkaudu ka tagasi läinud. Poola paistab silma sellegi poolest, et umbes poolteist miljonit ukrainlast on seal samas ajutist kaitset palunud. Samas Ungaris, samuti piiririigis, on kaitset palunud kõigest 31 000 põgenikku.
Leedus on kaitset palunud umbes 70 000 põgenikku, Lätis 42 000. Eestis on ajutise kaitse saanud 39 000 sõjapõgenikku. Samas usub riik, et kokku on siin põgenikke 62 000. Paljud valitsused on reaalselt riigis viibivate sõjapõgenike arvu ennustamisest loobunud või vähemalt ei jagata neid numbreid ÜRO pagulasametiga.
Siseminister Lauri Läänemets rääkis oktoobri lõpus Lõuna-Eesti Postimehele, et Eesti on valmis vähemalt 50 000 ajutise kaitse saajaks. Kuid sõda võib kesta veel kaua.
"Sellest tulenevalt tegin ma valitsusele ettepaneku, et me peaks valmistama ette tegevuskava rääkida teiste riikidega läbi põgenike ümberpaigutamiseks," sõnas Läänemets.
Euroopas räägiti ühtlasest jaotamisest viimati kevadel
Euroopa Liidus on põgenike ümberpaigutamine veel õrnem teema kui uute ühiste laenude võtmine. 2015. aasta rändekriisi ajal ja veel aastaid hiljemgi tekitas see hulga paksu verd.
Samas näitavad arvud selgelt, kui ebavõrdselt koormus jaotub. Saja Eesti elaniku kohta on meil kolm ajutise kaitse saanud sõjapõgenikku. Saja austerlase kohta on kaitset pakutud ühele põgenikule. Taanis on sama näitaja 0,6 ja Prantsusmaal 0,2.
Kristi Värk tuletab meelde, et kui ajutise kaitse reeglid kevadel kokku lepiti, olid kõik liikmesriigid seda meelt, et sõjapõgenikke jõuga ühte või teise riiki suruma ei hakata. "Saabuvatel Ukraina sõjapõgenikel on sisuliselt vaba voli valida endale Euroopa Liidus see riik, kuhu ta jääda soovib. Ta võib seda riiki muidugi vahetada, aga see peab olema tema enda vaba soov," sõnas Värk.
Ta lisas, et liikmesriikide vahel on põgenike ebaühtlast jaotumist ka arutatud. "Et kuidas sõjapõgenikud saaksid erinevate liikmesriikide kohta rohkem infot, mis aitaks neil valida, millisesse riiki edasi liikuda."
"On räägitud ka võimalike ühiste transfeeride teemal," jätkas Värk. "Et kui piiririiki saabub suurem hulk sõjapõgenikke ja on teada, kuhu nad edasi liikuda soovivad, et siis saaks ühiselt neid sõite korraldada."
Samas märkis Värk, et taolised arutelud jäid kevadesse ja praegu neil teemadel enam ei räägita. Ka Eesti pole seda teemat ametlikult tõstatanud. "Eesti ei ole selles suhtes lõplikku otsust teinud, et mismoodi me selles küsimuses edasi läheme. Selle pärast on sellest ka veel vara rääkida," sõnas Värk.
### Response:
Euromiljardeid ei jagu: Eesti peab oma sõjapõgenikega üksi toime tulema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ASVEL võitis esimese veerandaja 24:22. Poolajaks juhtis ikkagi Žalgiris, kes läks puhkepausile 50:46 eduseisul. Kolmanda veerandaja võitis taas ASVEL ning vähendas vahe kahele punktile.
Kolm minutit enne kohtumise lõppu viis Tomas Dimsa Žalgirise 83:76 ette ning seejärel võttis ASVEL aja maha. ASVEL üritas kiiret korvi saada, kuid nad kaotasid palli ning kiirelt üle tulnud Žalgiris teenis vea. Edgaras Ulanovas tabas mõlemad vabavisked ning viis Leedu meeskonna üheksa punktiga ette. Žalgiris sai viimasel minutil veel väga palju tabavaid korve ning mäng võideti veenvalt 93:76.
Tomas Dimsa (Žalgiris) viskas mängu parimana 21 punkti. Lukas Lekavicius toetas teda 16 silmaga. ASVEL-i parimana tõi Jonah Mathews 15 punkti.
Madridi Real sai teise võidu järjest kui 94:85 alistati viimasel kahel hooajal Euroliiga võitnud Anadolu Efes. Poolajale suundus Real 54:43 eduseisus. Kolmandal veerandajal suutis küll Efes kuue punkti kaugusele tulla, kuid mängu lõpus pani ikkagi Real oma paremuse maksma.
Mängu kolm resultatiivseimat mängumeest tulid Efesi poolelt. Will Clyburn viskas mängu parimana 23 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Ante Zizic ja Vasilije Micic toetasid teda vastavalt 17 ja 15 punktiga.
Reali poolelt olid parimad Gabriel Deck ja Vincent Poirier, kes tõid mõlemad 13 silma. Adam Hanga, Guerschon Yabusele lisasid mõlemad 11 ja Sergio Llull 10 punkti.
Euroliiga tabelit juhib Fenerbahce, kes on seitsmest kohtumisest võitnud kuus. Žalgiris kerkis seitsmendaks, olles seitsmest kohtumisest võitnud neli.
Tulemused:
Fenerbahce – Crvena Zvezda 93:79
Alba Berlin – Müncheni Bayern 77:79
Partizan – Olympiakos 58:87
Tel Avivi Maccabi – Barcelona 79:86 | Kaunase Žalgiris teenis Euroliigas teise võidu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ASVEL võitis esimese veerandaja 24:22. Poolajaks juhtis ikkagi Žalgiris, kes läks puhkepausile 50:46 eduseisul. Kolmanda veerandaja võitis taas ASVEL ning vähendas vahe kahele punktile.
Kolm minutit enne kohtumise lõppu viis Tomas Dimsa Žalgirise 83:76 ette ning seejärel võttis ASVEL aja maha. ASVEL üritas kiiret korvi saada, kuid nad kaotasid palli ning kiirelt üle tulnud Žalgiris teenis vea. Edgaras Ulanovas tabas mõlemad vabavisked ning viis Leedu meeskonna üheksa punktiga ette. Žalgiris sai viimasel minutil veel väga palju tabavaid korve ning mäng võideti veenvalt 93:76.
Tomas Dimsa (Žalgiris) viskas mängu parimana 21 punkti. Lukas Lekavicius toetas teda 16 silmaga. ASVEL-i parimana tõi Jonah Mathews 15 punkti.
Madridi Real sai teise võidu järjest kui 94:85 alistati viimasel kahel hooajal Euroliiga võitnud Anadolu Efes. Poolajale suundus Real 54:43 eduseisus. Kolmandal veerandajal suutis küll Efes kuue punkti kaugusele tulla, kuid mängu lõpus pani ikkagi Real oma paremuse maksma.
Mängu kolm resultatiivseimat mängumeest tulid Efesi poolelt. Will Clyburn viskas mängu parimana 23 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Ante Zizic ja Vasilije Micic toetasid teda vastavalt 17 ja 15 punktiga.
Reali poolelt olid parimad Gabriel Deck ja Vincent Poirier, kes tõid mõlemad 13 silma. Adam Hanga, Guerschon Yabusele lisasid mõlemad 11 ja Sergio Llull 10 punkti.
Euroliiga tabelit juhib Fenerbahce, kes on seitsmest kohtumisest võitnud kuus. Žalgiris kerkis seitsmendaks, olles seitsmest kohtumisest võitnud neli.
Tulemused:
Fenerbahce – Crvena Zvezda 93:79
Alba Berlin – Müncheni Bayern 77:79
Partizan – Olympiakos 58:87
Tel Avivi Maccabi – Barcelona 79:86
### Response:
Kaunase Žalgiris teenis Euroliigas teise võidu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keerulise asfaldiralli suutsidki probleemidevabalt lõpetada ainult kolm meest, kes moodustasid etapi lõpuks ka esikolmiku. Reedel langesid konkurentsist Dani Sordo, Sebastien Ogier, Craig Breen ja Gus Greensmith, laupäeval Kalle Rovanperä.
Otsustava päeva alguseks oli Neuville'i ja talle kuklasse hinganud Elfyn Evansi (Toyota) vahe neli sekundit, mis kahanes päeva avakatse järel üksikute kümnendikeni, kuid waleslane pidi pühapäevasel teisel katsel rehvi vahetama. See langetas ta lõpuks tiimikaaslaste Katsuta ja Ogier' järel viiendaks.
Hyundai mehed panid pühapäeval ilmaennustusega täppi, nähes ära, et päeva teises pooles hakkab vihma sadama ja võtsid erinevalt Toyota sõitjatest kaasa märja ilma rehvid. Viimast korda Lõuna-Korea tootja eest MM-sarjas sõitnud Ott Tänak teenis Jaapanis ühe katsevõidu ja kaotas lõpuks teisena Neuville'ile 1.11, Katsuta jäi temast omakorda minuti kaugusele.
Kui WRC sarjas saabus Kalle Rovanperä Jaapanisse maailmameistrina, oli WRC2 klassis tiitli saatus viimase etapini veel lahtine. Paraku tegi Kajetan Kajetanowicz reedel avarii, mis ei lubanud tal edasi sõita ja nii krooniti võitjaks soomlane Emil Lindholm. Rallivõit läks Luksemburgi sõitjale Gregoire Munsterile.
Laupäevane võistluspäev:
Kuigi laupäev polnud Jaapanis nii draamarohke kui oli reede, ei pääsenud WRC sõitjad siiski päris puhta nahaga: kohe päeva avakatsel sõitis maailmameister Kalle Rovanperä ühes vasakkurvis vastu kaljunukki ning pidi selle tulemusena vahetama paremat esirehvi, kaotades nõnda ligi kolm minutit.
Rovanperä veetis ülejäänud päeva rahulikus tempos kulgedes, küll ei saa sama öelda korralikku duelli pidanud Thierry Neuville'i ja Elfyn Evansi kohta. Toyota mees alustas päeva kolmesekundilise eduga, mis kasvas päeva avakatse võidu järel 5,9 ning lõunapausile minnes 6,5 sekundile, kuid pärastlõunane osa kuulus selgelt Hyundai mehele: Neuville edestas Evansit kõigil kolmel hoolduspausijärgsel katsel ja lõpetas päeva liidrina.
Evans kaotab teisena neli sekundit, laupäeval ühe katsevõidu teeninud Ott Tänak kolmandana 39,9 sekundit. Koduradadel sõitev Takamoto Katsuta (Toyota) pole pikkadel katsetel suutnud suure kolmikuga sarnast tempot näidata ning kaotab belglasele 1.04,5.
Reedene võistluspäev:
Esimese täispika võistluspäeva esimest poolt jäid puhta sõidu asemel iseloomustama mitmed intsidendid. Ralli teisel katsel süttis Dani Sordo Hyundai, mis põles maani maha, Sebastien Ogier'l (Toyota) purunes rehv ja ta kaotas ligi kolm minutit.
Neljandal katsel jäi tee äärde ka Craig Breen (M-Sport) ning purunenud veovõlli tõttu kaotas kõvasti kaotas aega Gus Greensmith (M-Sport), mis tähendab, et üheksast Jaapanis startinud WRC masinast langes esimese lõunaga suurest mängust sisuliselt juba neli.
WRC2 sarjas oli enne hooaja viimase ralli algust põnev seis, sest liidri Andreas Mikkelseni puudumisel pidid meistritiitli saatuse selgitama tabelis talle kuklasse hingavad Kajetan Kajetanowicz ning Emil Lindholm. Veidi pärast Sordo intsidenti tegi poolakas aga karmi avarii ning pidi ralli pooleli jätma, mis andis võiduvõtmed soomlasele.
Erinevatel põhjustel jäid katsed poolikuks või ära, mis tähendab, et WRC2 mehed said reedel üldse rajal käia vaid kahel kiiruskatsel, neist üks ligi kümme kilomeetrit algsest lühem. Laupäeva alustab liidrina Elfyn Evans (Toyota), kes edestab Thierry Neuville'i (Hyundai) kolme sekundiga. Kolmas on maailmameister Kalle Rovanperä (Toyota; +5,1) ja neljas Ott Tänak (Hyundai; +13,9).
Enne rallit:
MM-tiitlite saatus sai selgeks juba Uus-Meremaa ralli järel, kui Kalle Rovanperäst sai ajaloo noorim maailmameister ning Toyota kindlustas üldvõidu ka meeskondade arvestuses.
Ott Tänak teatas eelnevalt, et ei jätka selle hooaja järel Hyundais ehk Jaapani ralli jääb Lõuna-Korea tootja ridades tema viimaseks. Enne nädalavahetust on eestlane MM-sarja üldarvestuses 187 punktiga teisel kohal, tiimikaaslast Thierry Neuville'i edestab ta 21 punktiga.
Lisaks neile esindab Hyundaid Jaapanis veel Dani Sordo, Toyota eest tulevad koos värske maailmameistriga rajale Elfyn Evans, kohalik mees Takamoto Katsuta ja Sebastien Ogier, M-Sport on esindatud vaid Craig Breeni ja Gus Greensmithiga ehk kokku on nädalavahetusel stardis üheksa WRC masinat.
Kui WRC klassis on viimase etapi eel kõik otsustatud, on WRC2-s tiitli saatus veel lahtine: kuna üldliidrit Andreas Mikkelseni (109 punkti) Jaapanis kohal ei ole, selgitavad maailmameistri Emil Lindholm ja Kajetan Kajetanowicz, kellel on mõlemal 104 silma.
Sõitjaid ootab Jaapanis asfaldil ees 19 kiiruskatset kogupikkusega 283,27 kilomeetrit. "Tavaliselt on asfaldirallid kiired, aga siin sõidame ilmselt aeglasemalt kui Küprosel kruusal," rääkis Tänak DirtFishile. "Väga nõudlikud, väga rasked teed. Iga päev on vähemalt üks väga keeruline katse. On mõningaid katseid, mis on veidi nauditavamad, aga ka katseid, mis on nii aeglased, tehnilised ja teid, mis pole näiliselt kaua kasutusel olnud."
"See ralli pole raske autole, see on raske sõitjale - keeruline on keskenduda. Kui ilm on püsiv, on see suhteliselt tehtav ralli, aga kui hakkab sadama, on kindlasti tegemist äärmiselt raske ralliga," lisas Tänak.
Jaapani MM-ralli ajakava (Eesti aja järgi):
10. november
02.01 - Testikatse (2,80 km)
10.38 - SS1 Kuragaike Park (2,75 km)
11. november
00.02 - SS2 Isegami's Tunnel 1 (23,29 km)
01.00 - SS3 Inabu Dam 1 (19,38 km)
01.58 - SS4 Shitara Town R 1 (22,44 km)
Hoolduspaus
06.31 - SS5 Isegami's Tunnel 2 (23,29 km)
07.29 - SS6 Inabu Dam 2 (19,38 km)
08.27 - SS7 Shitara Town R 2 (22,44 km)
12. november
00.07 - SS8 Nukata Forest 1 (20,56 km)
01.08 - SS9 Lake Mikawako 1 (14,74 km)
02.03 - SS10 Shinshiro City (7,08 km)
Hoolduspaus
05.37 - SS11 Nukata Forest 2 (20,56 km)
06.38 - SS12 Lake Mikawako 2 (14,74 km)
08.38 - SS13 Okazaki City SSS 1 (1,40 km)
08.49 - Okazaki City SSS 2 (1,40 km)
13. november
01.08 - SS15 Asahi Kougen 1 (7,52 km)
02.12 - SS16 Ena City 1 (21,59 km)
03.10 - SS17 Nenoue Plateau (11,60 km)
04.48 - SS18 Ena City 2 (21,59 km)
07.18 - SS19 Asahi Kougen 2 (punktikatse; 7,52 km) | Hyundai eest viimase ralli sõitnud Tänak kindlustas meeskonnale kaksikvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keerulise asfaldiralli suutsidki probleemidevabalt lõpetada ainult kolm meest, kes moodustasid etapi lõpuks ka esikolmiku. Reedel langesid konkurentsist Dani Sordo, Sebastien Ogier, Craig Breen ja Gus Greensmith, laupäeval Kalle Rovanperä.
Otsustava päeva alguseks oli Neuville'i ja talle kuklasse hinganud Elfyn Evansi (Toyota) vahe neli sekundit, mis kahanes päeva avakatse järel üksikute kümnendikeni, kuid waleslane pidi pühapäevasel teisel katsel rehvi vahetama. See langetas ta lõpuks tiimikaaslaste Katsuta ja Ogier' järel viiendaks.
Hyundai mehed panid pühapäeval ilmaennustusega täppi, nähes ära, et päeva teises pooles hakkab vihma sadama ja võtsid erinevalt Toyota sõitjatest kaasa märja ilma rehvid. Viimast korda Lõuna-Korea tootja eest MM-sarjas sõitnud Ott Tänak teenis Jaapanis ühe katsevõidu ja kaotas lõpuks teisena Neuville'ile 1.11, Katsuta jäi temast omakorda minuti kaugusele.
Kui WRC sarjas saabus Kalle Rovanperä Jaapanisse maailmameistrina, oli WRC2 klassis tiitli saatus viimase etapini veel lahtine. Paraku tegi Kajetan Kajetanowicz reedel avarii, mis ei lubanud tal edasi sõita ja nii krooniti võitjaks soomlane Emil Lindholm. Rallivõit läks Luksemburgi sõitjale Gregoire Munsterile.
Laupäevane võistluspäev:
Kuigi laupäev polnud Jaapanis nii draamarohke kui oli reede, ei pääsenud WRC sõitjad siiski päris puhta nahaga: kohe päeva avakatsel sõitis maailmameister Kalle Rovanperä ühes vasakkurvis vastu kaljunukki ning pidi selle tulemusena vahetama paremat esirehvi, kaotades nõnda ligi kolm minutit.
Rovanperä veetis ülejäänud päeva rahulikus tempos kulgedes, küll ei saa sama öelda korralikku duelli pidanud Thierry Neuville'i ja Elfyn Evansi kohta. Toyota mees alustas päeva kolmesekundilise eduga, mis kasvas päeva avakatse võidu järel 5,9 ning lõunapausile minnes 6,5 sekundile, kuid pärastlõunane osa kuulus selgelt Hyundai mehele: Neuville edestas Evansit kõigil kolmel hoolduspausijärgsel katsel ja lõpetas päeva liidrina.
Evans kaotab teisena neli sekundit, laupäeval ühe katsevõidu teeninud Ott Tänak kolmandana 39,9 sekundit. Koduradadel sõitev Takamoto Katsuta (Toyota) pole pikkadel katsetel suutnud suure kolmikuga sarnast tempot näidata ning kaotab belglasele 1.04,5.
Reedene võistluspäev:
Esimese täispika võistluspäeva esimest poolt jäid puhta sõidu asemel iseloomustama mitmed intsidendid. Ralli teisel katsel süttis Dani Sordo Hyundai, mis põles maani maha, Sebastien Ogier'l (Toyota) purunes rehv ja ta kaotas ligi kolm minutit.
Neljandal katsel jäi tee äärde ka Craig Breen (M-Sport) ning purunenud veovõlli tõttu kaotas kõvasti kaotas aega Gus Greensmith (M-Sport), mis tähendab, et üheksast Jaapanis startinud WRC masinast langes esimese lõunaga suurest mängust sisuliselt juba neli.
WRC2 sarjas oli enne hooaja viimase ralli algust põnev seis, sest liidri Andreas Mikkelseni puudumisel pidid meistritiitli saatuse selgitama tabelis talle kuklasse hingavad Kajetan Kajetanowicz ning Emil Lindholm. Veidi pärast Sordo intsidenti tegi poolakas aga karmi avarii ning pidi ralli pooleli jätma, mis andis võiduvõtmed soomlasele.
Erinevatel põhjustel jäid katsed poolikuks või ära, mis tähendab, et WRC2 mehed said reedel üldse rajal käia vaid kahel kiiruskatsel, neist üks ligi kümme kilomeetrit algsest lühem. Laupäeva alustab liidrina Elfyn Evans (Toyota), kes edestab Thierry Neuville'i (Hyundai) kolme sekundiga. Kolmas on maailmameister Kalle Rovanperä (Toyota; +5,1) ja neljas Ott Tänak (Hyundai; +13,9).
Enne rallit:
MM-tiitlite saatus sai selgeks juba Uus-Meremaa ralli järel, kui Kalle Rovanperäst sai ajaloo noorim maailmameister ning Toyota kindlustas üldvõidu ka meeskondade arvestuses.
Ott Tänak teatas eelnevalt, et ei jätka selle hooaja järel Hyundais ehk Jaapani ralli jääb Lõuna-Korea tootja ridades tema viimaseks. Enne nädalavahetust on eestlane MM-sarja üldarvestuses 187 punktiga teisel kohal, tiimikaaslast Thierry Neuville'i edestab ta 21 punktiga.
Lisaks neile esindab Hyundaid Jaapanis veel Dani Sordo, Toyota eest tulevad koos värske maailmameistriga rajale Elfyn Evans, kohalik mees Takamoto Katsuta ja Sebastien Ogier, M-Sport on esindatud vaid Craig Breeni ja Gus Greensmithiga ehk kokku on nädalavahetusel stardis üheksa WRC masinat.
Kui WRC klassis on viimase etapi eel kõik otsustatud, on WRC2-s tiitli saatus veel lahtine: kuna üldliidrit Andreas Mikkelseni (109 punkti) Jaapanis kohal ei ole, selgitavad maailmameistri Emil Lindholm ja Kajetan Kajetanowicz, kellel on mõlemal 104 silma.
Sõitjaid ootab Jaapanis asfaldil ees 19 kiiruskatset kogupikkusega 283,27 kilomeetrit. "Tavaliselt on asfaldirallid kiired, aga siin sõidame ilmselt aeglasemalt kui Küprosel kruusal," rääkis Tänak DirtFishile. "Väga nõudlikud, väga rasked teed. Iga päev on vähemalt üks väga keeruline katse. On mõningaid katseid, mis on veidi nauditavamad, aga ka katseid, mis on nii aeglased, tehnilised ja teid, mis pole näiliselt kaua kasutusel olnud."
"See ralli pole raske autole, see on raske sõitjale - keeruline on keskenduda. Kui ilm on püsiv, on see suhteliselt tehtav ralli, aga kui hakkab sadama, on kindlasti tegemist äärmiselt raske ralliga," lisas Tänak.
Jaapani MM-ralli ajakava (Eesti aja järgi):
10. november
02.01 - Testikatse (2,80 km)
10.38 - SS1 Kuragaike Park (2,75 km)
11. november
00.02 - SS2 Isegami's Tunnel 1 (23,29 km)
01.00 - SS3 Inabu Dam 1 (19,38 km)
01.58 - SS4 Shitara Town R 1 (22,44 km)
Hoolduspaus
06.31 - SS5 Isegami's Tunnel 2 (23,29 km)
07.29 - SS6 Inabu Dam 2 (19,38 km)
08.27 - SS7 Shitara Town R 2 (22,44 km)
12. november
00.07 - SS8 Nukata Forest 1 (20,56 km)
01.08 - SS9 Lake Mikawako 1 (14,74 km)
02.03 - SS10 Shinshiro City (7,08 km)
Hoolduspaus
05.37 - SS11 Nukata Forest 2 (20,56 km)
06.38 - SS12 Lake Mikawako 2 (14,74 km)
08.38 - SS13 Okazaki City SSS 1 (1,40 km)
08.49 - Okazaki City SSS 2 (1,40 km)
13. november
01.08 - SS15 Asahi Kougen 1 (7,52 km)
02.12 - SS16 Ena City 1 (21,59 km)
03.10 - SS17 Nenoue Plateau (11,60 km)
04.48 - SS18 Ena City 2 (21,59 km)
07.18 - SS19 Asahi Kougen 2 (punktikatse; 7,52 km)
### Response:
Hyundai eest viimase ralli sõitnud Tänak kindlustas meeskonnale kaksikvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodupubliku ees mänginud TalTech/Tradehouse jättis tiitlikaitsja Kaunas VDU punktideta, kui avageim võideti 25:16, teine 25:23 ja kolmas 25:17 resultaadiga, mis tähendas võõrustajate 3:0 (25:16, 25:23, 25:17) võitu, vahendab Volley.ee.
Maren Mõrd tõi võitjatele 16, Marily Lass 14, Milja Raitis 10 ja Kätriin Põld üheksa punkti. TalTech oli leedulannadest selgelt parem nii rünnakul kui servil, kui punktiks löödi 43 protsenti rünnakutest ja servijoone taga koguti seitse punkti. Kaunase võistkonna rünnakuefektiivsus oli 31 protsenti ja servipunkte teeniti üks. Mängu kordust saab vaadata siin.
Teisel kohal jätkav TalTech/Tradehouse on kuue mänguga kogunud 18 punkti, sama palju punkte on ka esikohal oleval Jonavos Aušrinel. Kaunas VDU-l on seitsme mänguga kirjas 13 punkti.
Pühapäeval kell 12.00 kohtub Kaunase esindus Audentese spordihoones koduvõistkonna Audentes SG/Noortekoondisega, kohtumise otseülekanne on leitav siin. | TalTech/Tradehouse võttis tiitlikaitsja vastu kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodupubliku ees mänginud TalTech/Tradehouse jättis tiitlikaitsja Kaunas VDU punktideta, kui avageim võideti 25:16, teine 25:23 ja kolmas 25:17 resultaadiga, mis tähendas võõrustajate 3:0 (25:16, 25:23, 25:17) võitu, vahendab Volley.ee.
Maren Mõrd tõi võitjatele 16, Marily Lass 14, Milja Raitis 10 ja Kätriin Põld üheksa punkti. TalTech oli leedulannadest selgelt parem nii rünnakul kui servil, kui punktiks löödi 43 protsenti rünnakutest ja servijoone taga koguti seitse punkti. Kaunase võistkonna rünnakuefektiivsus oli 31 protsenti ja servipunkte teeniti üks. Mängu kordust saab vaadata siin.
Teisel kohal jätkav TalTech/Tradehouse on kuue mänguga kogunud 18 punkti, sama palju punkte on ka esikohal oleval Jonavos Aušrinel. Kaunas VDU-l on seitsme mänguga kirjas 13 punkti.
Pühapäeval kell 12.00 kohtub Kaunase esindus Audentese spordihoones koduvõistkonna Audentes SG/Noortekoondisega, kohtumise otseülekanne on leitav siin.
### Response:
TalTech/Tradehouse võttis tiitlikaitsja vastu kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi võistlust alustas parimalt stardikohalt Haasi piloot Kevin Magnussen, suutsid Russell ja MM-tiitli kindlustanud Max Verstappen (Red Bull) taanlase mõne ringiga enda selja taha jätta.
Russell möödus Verstappenist 15. ringil ning kuna hollandlase vormelit tabas tehniline rike, möödusid temast ka Carlos Sainz (Ferrari) ja Lewis Hamilton (Mercedes).
Russell teenis oma karjääri esimese võidu ning tõi ühtlasi Mercedesele hooaja esimese võidu. Pühapäeval alustavad Russell ja Hamilton põhisõitu esireast, sest Sainzile määrati mootorile tehtud muudatuste eest viiekohaline karistus.
Punktikohtadele jõudsid veel ka Sergio Perez (Red Bull), Charles Leclerc (Ferrari), Lando Norris (McLaren) ja kvalifikatsiooni võitnud Magnussen.
Põhisõit algab pühapäeval Eesti aja järgi kell 20.00.
Sprindisõidu tulemused:
SPRINT CLASSIFICATION
George Russell takes a maiden #F1Sprint win!!! #BrazilGP #F1 pic.twitter.com/9BTsiqJkHi
— Formula 1 (@F1) November 12, 2022 | Russell teenis Brasiilias karjääri esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi võistlust alustas parimalt stardikohalt Haasi piloot Kevin Magnussen, suutsid Russell ja MM-tiitli kindlustanud Max Verstappen (Red Bull) taanlase mõne ringiga enda selja taha jätta.
Russell möödus Verstappenist 15. ringil ning kuna hollandlase vormelit tabas tehniline rike, möödusid temast ka Carlos Sainz (Ferrari) ja Lewis Hamilton (Mercedes).
Russell teenis oma karjääri esimese võidu ning tõi ühtlasi Mercedesele hooaja esimese võidu. Pühapäeval alustavad Russell ja Hamilton põhisõitu esireast, sest Sainzile määrati mootorile tehtud muudatuste eest viiekohaline karistus.
Punktikohtadele jõudsid veel ka Sergio Perez (Red Bull), Charles Leclerc (Ferrari), Lando Norris (McLaren) ja kvalifikatsiooni võitnud Magnussen.
Põhisõit algab pühapäeval Eesti aja järgi kell 20.00.
Sprindisõidu tulemused:
SPRINT CLASSIFICATION
George Russell takes a maiden #F1Sprint win!!! #BrazilGP #F1 pic.twitter.com/9BTsiqJkHi
— Formula 1 (@F1) November 12, 2022
### Response:
Russell teenis Brasiilias karjääri esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Voolaiu lahkumisest teatas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum: "Lahkunud on meie kallis kolleeg ja sõber, Eesti spordiajaloole hindamatu panuse andnud Kalle Voolaid. Spordimuuseumi pere avaldab sel raskel hetkel kaastunnet omastele ning jääb head sõpra ja kolleegi alatiseks meenutama."
1969. aastal Tartus sündinud Voolaid oli spordiajaloolane ja -ajakirjanik, paljude spordiraamatute autor ning alates 2001. aastast Eesti Olümpiaakadeemia peasekretär.
Voolaid lõpetas 1987. aastal Tartu 10. keskkooli ja 1996. aastal Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Alates 1993. aastast töötas Voolaid Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis tehniku, muuseumi teadurina, teadussekretärina ja projektijuhina.
Voolaid oli ka rahvusvahelise spordiajalooühingu (ISHPES), rahvusvahelise muuseumiühingu (ICOM) ja Euroopa Olümpiaakadeemiate Assotsiatsiooni (EOA) olümpiapärandi komisjoni liige.
1999. aastal omistati talle Eesti Olümpiakomitee Suitsupääsukese aumärk ja 2007. aastal tunnustati teda Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiaga. 2018. aastal pälvis Voolaid koos Kaarel Antonsiga Georg Hackenschmidti raamatuauhinna "Eesti spordi lugu" eest. | Suri spordiajaloolane Kalle Voolaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Voolaiu lahkumisest teatas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum: "Lahkunud on meie kallis kolleeg ja sõber, Eesti spordiajaloole hindamatu panuse andnud Kalle Voolaid. Spordimuuseumi pere avaldab sel raskel hetkel kaastunnet omastele ning jääb head sõpra ja kolleegi alatiseks meenutama."
1969. aastal Tartus sündinud Voolaid oli spordiajaloolane ja -ajakirjanik, paljude spordiraamatute autor ning alates 2001. aastast Eesti Olümpiaakadeemia peasekretär.
Voolaid lõpetas 1987. aastal Tartu 10. keskkooli ja 1996. aastal Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Alates 1993. aastast töötas Voolaid Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis tehniku, muuseumi teadurina, teadussekretärina ja projektijuhina.
Voolaid oli ka rahvusvahelise spordiajalooühingu (ISHPES), rahvusvahelise muuseumiühingu (ICOM) ja Euroopa Olümpiaakadeemiate Assotsiatsiooni (EOA) olümpiapärandi komisjoni liige.
1999. aastal omistati talle Eesti Olümpiakomitee Suitsupääsukese aumärk ja 2007. aastal tunnustati teda Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiaga. 2018. aastal pälvis Voolaid koos Kaarel Antonsiga Georg Hackenschmidti raamatuauhinna "Eesti spordi lugu" eest.
### Response:
Suri spordiajaloolane Kalle Voolaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlused olid viieliikmelistele gruppidele erinevates vanuseklassides. Kadettide ehk 14- ja 15-aastaste vanuseklassis asus võistlustulle ka eestlanna Gretel Niinemäe, kes võistles Alicante spordiklubi Montemar koosseisus.
Montemar saavutas 108 võistkonna seas 22.534 punktiga esikoha ja krooniti Hispaania meistriks. Teise koha teenis võistkond Cronos (22.067 p) ja kolmanda koha CD La Victoria (21.334 p). | Eestlanna krooniti iluvõimlemises Hispaania meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlused olid viieliikmelistele gruppidele erinevates vanuseklassides. Kadettide ehk 14- ja 15-aastaste vanuseklassis asus võistlustulle ka eestlanna Gretel Niinemäe, kes võistles Alicante spordiklubi Montemar koosseisus.
Montemar saavutas 108 võistkonna seas 22.534 punktiga esikoha ja krooniti Hispaania meistriks. Teise koha teenis võistkond Cronos (22.067 p) ja kolmanda koha CD La Victoria (21.334 p).
### Response:
Eestlanna krooniti iluvõimlemises Hispaania meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 12. novembril kell 21.12:
- Kiievis kardetakse Venemaa uusi rünnakuid;
- Zelenski: Ukraina vägedel on kontroll 60 asula üle Hersoni oblastis;
- Linnapea nõunik: olukord Hersonis on humanitaarkatastroof;
- Julgeolekuekspert: Vene väed kaevuvad sügavale kaitsesse;
- Guardian: taganevad väed hävitasid Hersonis peamise taristu;
- USA: Venemaa taganemisel on laiem strateegiline mõju;
- Vabastatud Hersonis elektriühenduse taastamiseks kulub kuu aega;
- Briti luure: vägede lahkumine Hersonist kahjustab oluliselt Venemaa mainet.
Kiievis kardetakse Venemaa uusi rünnakuid
Ukrainas ollakse valmis selleks, et Venemaa suurendab oma rünnakuid pärast Hersonist vägede väljaviimist, vahendas BBC.
Venemaa on viimasel ajal peale Ukraina edu sõjaväljal korraldanud kättemaksuks rünnakuid, sealhulgas pealinna Kiievi pihta.
Kiievi oblasti kuberner Oleksii Kuleba ütles BBC-le, et rünnakute oht Kiievi oblastis on kõrge ning võib veelgi tõusta peale Hersoni oblastis toimunut.
"Viimase kuu jooksul oleme peale Ukraina vägede edu rindel näinud rahumeelsete asumite laiaulatuslikku pommitamist. Raketirünnakute oht Kiievi oblastile on kõrge. Meie vastas on õel ja ennustamatult käituv vaenlane. Oht on pidev," ütles Kuleba.
Zelenski: Ukraina vägedel on kontroll 60 asula üle Hersoni oblastis; Donetskis toimuv on puhas põrgu
Ukraina vägedel on laupäeva seisuga kontroll 60 Hersoni oblasti asula üle, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Zelenski sõnul on olukord vabastatud Hersoni linnas keeruline, sest taganevad Vene väed hävitasid linnas, mida veel suutsid.
"Enne Hersonist põgenemist hävitasid okupandid kriitiliselt olulist taristut: kommunikatsioone, vee-, kütte- ja elektriühendusi. (Venelastel) on kõikjal sama eesmärk: alandada inimesi nii palju kui võimalik. Kuid me taastame kõik lõhutu, uskuge mind," lausus Zelenski.
Zelenski lisas, et kuigi Hersonis ja ka mujal Ukrainas on nende vägesid saatnud edu, siis see, mis toimub praegu Donetski oblastis, on tema sõnul puhas põrgu.
"See on puhas põrgu; iga päev toimuvad seal rajud lahingud. Kuid meie üksused kaitsevad vapralt, nad peavad vastu sissetungijate kohutavale survele, hoides meie kaitseliine," lausus Zelenski.
Linnapea nõunik: olukord Hersonis on humanitaarkatastroof
Laupäeval hakkasid vabastatud Hersoni naasma Ukraina politseijõud ning televisioon. Linnas on praegu tööülesannetes ligikaudu 200 politseinikku, kes seavad linnas üles kontrollpunkte ja koguvad tõendeid võimalike sõjakuritegude kohta. Linnas saab taas näha ja kuulda Ukraina rahvusringhäälingu NTKU tele- ja raadiosaateid.
Hersoni linnapea Roman Holovnja sõnul on olukord linnas aga humanitaarkatastroof. Linnas pole vett ega elektrit, veidike on gaasi, ütlesid ametnikud. Linnaelanikel on puudus ka ravimitest ja toidust, ütles Holovnja.
Julgeolekuekspert: Vene väed kaevuvad sügavale kaitsesse
Kuigi Vene vägede Hersonist taandumist võib pidada Ukraina jaoks suureks võiduks, võib edasitung piirkonnas olla keeruline, ütles BBC-le endise Ukraina julgeolekunõukogu juht Oleksandr Danõljuk.
"See (venelaste taandumine Hersonist) on nagu rahvuspüha. /.../ See on suur võit, aga me saame aru, et sõda pole läbi. Vene väed kaevuvad sügavale kaitsesse Dnepri vasakkaldal ja see annab neile parema positsiooni," ütles ta.
Danõljuki sõnul saavad järgmised kuud olema keerulisemad.
BBC reporter Odessas, Jeremy Bowen, märkis, et vaatamata Vene vägede taandumisele liiguvad Ukraina väed Hersonis edasi väga ettevaatlikult, sest venelased on tõenäoliselt paljud piirkonnad mineerinud ning vaatamata lahkumisele linnast on Vene väed siiski vaid paari kilomeetri kaugusel Hersonist, mis lubab neil suvalisel hetkel avada suurtükituli.
Guardian: taganevad väed hävitasid Hersonis peamise taristu
Dnepri idakaldale taganenud Vene väed hävitasid lahkudes kogu olulise taristu Hersoni oblastis, vahendas The Guardian.
"Taganevad Vene väed lasid õhku kogu peamise taristu Hersoni oblastis, sealhulgas silla üle Kahhovka hüdroelektrijaama tammi. Praegu pole vabastatud Dnepri läänekalda ja idakalda vahel ületuspunkte," ütles The Guardiani reporter Luke Harding.
Satelliidifotodelt on näha, et Kahhovka tamm on saanud tugevaid kahjustusi, mis võib tekitada Hersoni oblastis üleujutusi, vahendas BBC. Eelmisel nädalal hoiatasid Ukraina eksperdid, et kui tamm õhku lastakse, ulatuvad selle mõjud Krimmi poolsaareni ja Zaporižzja tuumajaamani, mis saab Kahhovkast jahutusvee.
Plahvatusega hävisid sillal ka maantee ja raudtee.
pic.twitter.com/0RWh6tHiZ5
— Cees Qua (@ceesqua) November 12, 2022
Hardingu sõnul on Hersoni vabastanud Ukraina vägedel võimalik pommitada Hersoni oblasti lõunaosas paiknevaid Vene vägede relvaladusid. Sotsiaalmeedias teatati juba, kuidas Venemaa on Tšapljanka linna lennuväljalt ära viimas oma helikoptereid, kus eed olid olnud viimased kaheksa kuud.
Hersonis taastatakse praegu elutähtsaid teenuseid, asulad Hersoni läheduses peaks elektriühenduse tagasi saama järgmisel nädalal. Hersoni linn taasühendatakse elektrivõrguga kuu aja jooksul, teatas energiafirma DTEK.
Ukraina sõdur Hersoni vene lipuvärvides sildi taustal Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Dagaz
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 810 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 80210 (võrdlus eelmise päevaga +810);
- tankid 2838 (+24);
- jalaväe lahingumasinad 5730 (+34);
- lennukid 278 (0);
- kopterid 261 (+1);
- suurtükisüsteemid 1829 (+12);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 205 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1506 (+1);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4279 (+20);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Valge Maja tervitas Ukraina "erakordset võitu" Hersonis
Valge Maja tervitas laupäeval Ukraina "erakordset võitu" Hersoni linna tagasivõitmisel Vene okupantidelt, vahendas AFP. "Näib, et ukrainlased on just saavutanud erakordse võidu, kus üks piirkondlik pealinn, mille Venemaa vallutas, on nüüd tagasi Ukraina lipu all – ja see on üsna tähelepanuväärne asi," ütles riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ajakirjanikele, kui ta saatis president Joe Bidenit ASEANi tippkohtumisel Kambodžas.
Sullivan ütles, et Venemaa taganemisel on "laiem strateegiline mõju", sealhulgas Venemaa pikaajalise ohu leevendamine teistele Lõuna-Ukraina linnadele, näiteks Odessale.
"See on suur hetk ja see on tingitud ukrainlaste uskumatust visadusest ja oskustest, mille selja taga on USA ja meie liitlaste järeleandmatu ja ühtne toetus," ütles Sullivan.
Britid: Venelaste taandumine Hersonist algas juba 22. oktoobril
"Reedel väitis Venemaa kaitseministeerium, et nende lahkumine Hersonist on lõpule viidud. Suure tõenäosusega hävitasid Vene väed selle protsessi käigus maantee- ja raudteesildu, mis viivad üle Dnipro jõe. Taganemine viidi lõpule alles kaks päeva pärast selle väljakuulutamist. Tõenäoliselt oli taandusmisprotsess alanud juba 22. oktoobril, kui Hersonis asunud venelased kutsusid tsiviilelanikke linnast lahkuma," kirjutas briti luure analüütik laupäevases raportis.
"On reaalne võimalus, et Vene sõjatehnika ja tsiviilriietuses sõdurid evakueerusid viimastel nädalatel koos väidetavalt 80 000 evakueeritud tsiviilisikuga," kirjutatakse raportis.
Kuna Herson oli ainuke piirkondlik pealinn, mille Venemaa väed on alates veebruarist vallutanud, kahjustab lahkumine oluliselt Venemaa mainet. Briti luure hinnangul on vägede taandumine avalik tunnistus raskustest, millega Venemaa väed Dnipro jõe läänekaldal silmitsi seisavad.
"Tõenäoliselt üritab Venemaa endiselt evakueerida vägesid Hersoni oblasti teistest piirkondadest üle Dnipro jõe kaitstavatele positsioonidele idakaldal," järeldas briti luure.
Kiievi elanikud tähistasid reede õhtul Hersoni vabastamist. Autor/allikas: SCANPIX/Oleksii Chumachenko/SOPA Images via ZUMA Press Wire
Ukraina vabastas lõunas ühe päevaga ligi 3000 ruutkilomeetrit.
Ukraina sõjavägi vabastas reedel Ukraina lõunaosas 3000 ruutkilomeetrit, ütles Ukraina Lõuna operatiivväejuhatuse pressiesindaja Natalia Humeniuk.
Mõkolaivi oblast on peaaegu täielikult vabastatud Vene okupatsioonist, teatas Mõkolaivi oblasti kuberner Vitalii Kim. Samal ajal andis kuberner Reznitšenko teada, et Vene väed kasutasid Dnipropetrovski oblastis Nikopoli oblastis asuva Marhanetska pihta tulistamiseks suurtükituld. Kaks meest said viga ja viidi haiglasse, ütles Reznichenko.
Politsei avastas Hersoni oblasti aladel Venemaa julmused
Politsei on viimase ööpäeva jooksul alustanud 53 kriminaalmenetlust Vene vägede poolt Hersoni oblastis toime pandud sõjakuritegude kohta.
Oktoobri lõpus hukkus kohaliku politsei teatel Hersoni oblastis Kachkarivka küla 70-aastane elanik pärast seda, kui Vene väed viskasid miini mehe õue. Vene sõjaväelased röövisid ka Ivanivka elaniku, kes üritas evakueeruda Ukraina kontrolli all olevale territooriumile, teatas politsei.
Energiahiiglane DTEK: Venemaa hävitas Hersoni energiasüsteemi täielikult
Ukraina suurima eraelektritootja DTEK tegevdirektor Dmytro Sahharuk ütles reedeses telesaates, et Hersonis pole üldse elektrit. Sahharuk lisas, et kui Venemaa poolt okupeeritud Kiievi oblasti asulate elektrienergia taastamiseks kulus 30 päeva, siis ta eeldab, et Hersoni elektri taastamiseks kulub umbes sama palju aega. | Sõja 262. päev: Kiiev on valmis uuteks Venemaa kättemaksurünnakuteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 12. novembril kell 21.12:
- Kiievis kardetakse Venemaa uusi rünnakuid;
- Zelenski: Ukraina vägedel on kontroll 60 asula üle Hersoni oblastis;
- Linnapea nõunik: olukord Hersonis on humanitaarkatastroof;
- Julgeolekuekspert: Vene väed kaevuvad sügavale kaitsesse;
- Guardian: taganevad väed hävitasid Hersonis peamise taristu;
- USA: Venemaa taganemisel on laiem strateegiline mõju;
- Vabastatud Hersonis elektriühenduse taastamiseks kulub kuu aega;
- Briti luure: vägede lahkumine Hersonist kahjustab oluliselt Venemaa mainet.
Kiievis kardetakse Venemaa uusi rünnakuid
Ukrainas ollakse valmis selleks, et Venemaa suurendab oma rünnakuid pärast Hersonist vägede väljaviimist, vahendas BBC.
Venemaa on viimasel ajal peale Ukraina edu sõjaväljal korraldanud kättemaksuks rünnakuid, sealhulgas pealinna Kiievi pihta.
Kiievi oblasti kuberner Oleksii Kuleba ütles BBC-le, et rünnakute oht Kiievi oblastis on kõrge ning võib veelgi tõusta peale Hersoni oblastis toimunut.
"Viimase kuu jooksul oleme peale Ukraina vägede edu rindel näinud rahumeelsete asumite laiaulatuslikku pommitamist. Raketirünnakute oht Kiievi oblastile on kõrge. Meie vastas on õel ja ennustamatult käituv vaenlane. Oht on pidev," ütles Kuleba.
Zelenski: Ukraina vägedel on kontroll 60 asula üle Hersoni oblastis; Donetskis toimuv on puhas põrgu
Ukraina vägedel on laupäeva seisuga kontroll 60 Hersoni oblasti asula üle, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Zelenski sõnul on olukord vabastatud Hersoni linnas keeruline, sest taganevad Vene väed hävitasid linnas, mida veel suutsid.
"Enne Hersonist põgenemist hävitasid okupandid kriitiliselt olulist taristut: kommunikatsioone, vee-, kütte- ja elektriühendusi. (Venelastel) on kõikjal sama eesmärk: alandada inimesi nii palju kui võimalik. Kuid me taastame kõik lõhutu, uskuge mind," lausus Zelenski.
Zelenski lisas, et kuigi Hersonis ja ka mujal Ukrainas on nende vägesid saatnud edu, siis see, mis toimub praegu Donetski oblastis, on tema sõnul puhas põrgu.
"See on puhas põrgu; iga päev toimuvad seal rajud lahingud. Kuid meie üksused kaitsevad vapralt, nad peavad vastu sissetungijate kohutavale survele, hoides meie kaitseliine," lausus Zelenski.
Linnapea nõunik: olukord Hersonis on humanitaarkatastroof
Laupäeval hakkasid vabastatud Hersoni naasma Ukraina politseijõud ning televisioon. Linnas on praegu tööülesannetes ligikaudu 200 politseinikku, kes seavad linnas üles kontrollpunkte ja koguvad tõendeid võimalike sõjakuritegude kohta. Linnas saab taas näha ja kuulda Ukraina rahvusringhäälingu NTKU tele- ja raadiosaateid.
Hersoni linnapea Roman Holovnja sõnul on olukord linnas aga humanitaarkatastroof. Linnas pole vett ega elektrit, veidike on gaasi, ütlesid ametnikud. Linnaelanikel on puudus ka ravimitest ja toidust, ütles Holovnja.
Julgeolekuekspert: Vene väed kaevuvad sügavale kaitsesse
Kuigi Vene vägede Hersonist taandumist võib pidada Ukraina jaoks suureks võiduks, võib edasitung piirkonnas olla keeruline, ütles BBC-le endise Ukraina julgeolekunõukogu juht Oleksandr Danõljuk.
"See (venelaste taandumine Hersonist) on nagu rahvuspüha. /.../ See on suur võit, aga me saame aru, et sõda pole läbi. Vene väed kaevuvad sügavale kaitsesse Dnepri vasakkaldal ja see annab neile parema positsiooni," ütles ta.
Danõljuki sõnul saavad järgmised kuud olema keerulisemad.
BBC reporter Odessas, Jeremy Bowen, märkis, et vaatamata Vene vägede taandumisele liiguvad Ukraina väed Hersonis edasi väga ettevaatlikult, sest venelased on tõenäoliselt paljud piirkonnad mineerinud ning vaatamata lahkumisele linnast on Vene väed siiski vaid paari kilomeetri kaugusel Hersonist, mis lubab neil suvalisel hetkel avada suurtükituli.
Guardian: taganevad väed hävitasid Hersonis peamise taristu
Dnepri idakaldale taganenud Vene väed hävitasid lahkudes kogu olulise taristu Hersoni oblastis, vahendas The Guardian.
"Taganevad Vene väed lasid õhku kogu peamise taristu Hersoni oblastis, sealhulgas silla üle Kahhovka hüdroelektrijaama tammi. Praegu pole vabastatud Dnepri läänekalda ja idakalda vahel ületuspunkte," ütles The Guardiani reporter Luke Harding.
Satelliidifotodelt on näha, et Kahhovka tamm on saanud tugevaid kahjustusi, mis võib tekitada Hersoni oblastis üleujutusi, vahendas BBC. Eelmisel nädalal hoiatasid Ukraina eksperdid, et kui tamm õhku lastakse, ulatuvad selle mõjud Krimmi poolsaareni ja Zaporižzja tuumajaamani, mis saab Kahhovkast jahutusvee.
Plahvatusega hävisid sillal ka maantee ja raudtee.
pic.twitter.com/0RWh6tHiZ5
— Cees Qua (@ceesqua) November 12, 2022
Hardingu sõnul on Hersoni vabastanud Ukraina vägedel võimalik pommitada Hersoni oblasti lõunaosas paiknevaid Vene vägede relvaladusid. Sotsiaalmeedias teatati juba, kuidas Venemaa on Tšapljanka linna lennuväljalt ära viimas oma helikoptereid, kus eed olid olnud viimased kaheksa kuud.
Hersonis taastatakse praegu elutähtsaid teenuseid, asulad Hersoni läheduses peaks elektriühenduse tagasi saama järgmisel nädalal. Hersoni linn taasühendatakse elektrivõrguga kuu aja jooksul, teatas energiafirma DTEK.
Ukraina sõdur Hersoni vene lipuvärvides sildi taustal Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Dagaz
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 810 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 80210 (võrdlus eelmise päevaga +810);
- tankid 2838 (+24);
- jalaväe lahingumasinad 5730 (+34);
- lennukid 278 (0);
- kopterid 261 (+1);
- suurtükisüsteemid 1829 (+12);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 205 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1506 (+1);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4279 (+20);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Valge Maja tervitas Ukraina "erakordset võitu" Hersonis
Valge Maja tervitas laupäeval Ukraina "erakordset võitu" Hersoni linna tagasivõitmisel Vene okupantidelt, vahendas AFP. "Näib, et ukrainlased on just saavutanud erakordse võidu, kus üks piirkondlik pealinn, mille Venemaa vallutas, on nüüd tagasi Ukraina lipu all – ja see on üsna tähelepanuväärne asi," ütles riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ajakirjanikele, kui ta saatis president Joe Bidenit ASEANi tippkohtumisel Kambodžas.
Sullivan ütles, et Venemaa taganemisel on "laiem strateegiline mõju", sealhulgas Venemaa pikaajalise ohu leevendamine teistele Lõuna-Ukraina linnadele, näiteks Odessale.
"See on suur hetk ja see on tingitud ukrainlaste uskumatust visadusest ja oskustest, mille selja taga on USA ja meie liitlaste järeleandmatu ja ühtne toetus," ütles Sullivan.
Britid: Venelaste taandumine Hersonist algas juba 22. oktoobril
"Reedel väitis Venemaa kaitseministeerium, et nende lahkumine Hersonist on lõpule viidud. Suure tõenäosusega hävitasid Vene väed selle protsessi käigus maantee- ja raudteesildu, mis viivad üle Dnipro jõe. Taganemine viidi lõpule alles kaks päeva pärast selle väljakuulutamist. Tõenäoliselt oli taandusmisprotsess alanud juba 22. oktoobril, kui Hersonis asunud venelased kutsusid tsiviilelanikke linnast lahkuma," kirjutas briti luure analüütik laupäevases raportis.
"On reaalne võimalus, et Vene sõjatehnika ja tsiviilriietuses sõdurid evakueerusid viimastel nädalatel koos väidetavalt 80 000 evakueeritud tsiviilisikuga," kirjutatakse raportis.
Kuna Herson oli ainuke piirkondlik pealinn, mille Venemaa väed on alates veebruarist vallutanud, kahjustab lahkumine oluliselt Venemaa mainet. Briti luure hinnangul on vägede taandumine avalik tunnistus raskustest, millega Venemaa väed Dnipro jõe läänekaldal silmitsi seisavad.
"Tõenäoliselt üritab Venemaa endiselt evakueerida vägesid Hersoni oblasti teistest piirkondadest üle Dnipro jõe kaitstavatele positsioonidele idakaldal," järeldas briti luure.
Kiievi elanikud tähistasid reede õhtul Hersoni vabastamist. Autor/allikas: SCANPIX/Oleksii Chumachenko/SOPA Images via ZUMA Press Wire
Ukraina vabastas lõunas ühe päevaga ligi 3000 ruutkilomeetrit.
Ukraina sõjavägi vabastas reedel Ukraina lõunaosas 3000 ruutkilomeetrit, ütles Ukraina Lõuna operatiivväejuhatuse pressiesindaja Natalia Humeniuk.
Mõkolaivi oblast on peaaegu täielikult vabastatud Vene okupatsioonist, teatas Mõkolaivi oblasti kuberner Vitalii Kim. Samal ajal andis kuberner Reznitšenko teada, et Vene väed kasutasid Dnipropetrovski oblastis Nikopoli oblastis asuva Marhanetska pihta tulistamiseks suurtükituld. Kaks meest said viga ja viidi haiglasse, ütles Reznichenko.
Politsei avastas Hersoni oblasti aladel Venemaa julmused
Politsei on viimase ööpäeva jooksul alustanud 53 kriminaalmenetlust Vene vägede poolt Hersoni oblastis toime pandud sõjakuritegude kohta.
Oktoobri lõpus hukkus kohaliku politsei teatel Hersoni oblastis Kachkarivka küla 70-aastane elanik pärast seda, kui Vene väed viskasid miini mehe õue. Vene sõjaväelased röövisid ka Ivanivka elaniku, kes üritas evakueeruda Ukraina kontrolli all olevale territooriumile, teatas politsei.
Energiahiiglane DTEK: Venemaa hävitas Hersoni energiasüsteemi täielikult
Ukraina suurima eraelektritootja DTEK tegevdirektor Dmytro Sahharuk ütles reedeses telesaates, et Hersonis pole üldse elektrit. Sahharuk lisas, et kui Venemaa poolt okupeeritud Kiievi oblasti asulate elektrienergia taastamiseks kulus 30 päeva, siis ta eeldab, et Hersoni elektri taastamiseks kulub umbes sama palju aega.
### Response:
Sõja 262. päev: Kiiev on valmis uuteks Venemaa kättemaksurünnakuteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel hooajal Balti liigas kõik kohtumised keskmiselt kümne väravaga võitnud Põlva Serviti alustas ka laupäeval tugevalt ning erinevalt eelnevast omavahelisest mängust ei jäetud seekord midagi juhuse hooleks.
Kümnendal minutil viis Henri Sillaste oma kolmanda väravaga lõuna-eestlased 8:3 ette. Poolaja teisel kolmandikul HC Tallinna jaoks midagi ei muutunud ning hõreda koosseisuga pallivad pealinlased olid suures hädas skoorimisega. 20. minutil viskas Markus Oliver Mädo alles nende viienda tabamuse ja tablool särasid numbrid 5:13. Perioodi lõpp kulges Serviti taktikepi all ja enne garderoobi minekut tegi Hendrik Varul seisuks 20:9.
Teine poolaeg mängupilti muutust ei toonud ning Serviti jätkas vahetuste tegemist ja kiirrünnakust lihtsate väravate saamist. 38. minutil tõi Anatolii Chezlov tabloole numbrid 25:13 ja seitse minutit hiljem viskas Arturs Meiksans Põlva poolt vaadatuna seisuks juba 30:15. HC Tallinna poolelt skooris Volodõmõr Tšherban küll selleks hetkeks juba üheksa korda, kuid kahjuks tiimikaaslased teda piisaval määral toetada ei suutnud. Lõppskooriks tegi Varul 39:21.
Põlva Serviti resultatiivseimad olid Hendrik Varul üheksa ja Henri Sillaste kaheksa väravaga. HC Tallinna poolt tabas Shcherban lõpuks 13 korda.
"Vastased olid täna (laupäeval - toim) hõreda koosseisuga, meil olid aga kaasas kõik mehed ning isegi vahetustega varieerides ei kaotanud oma tempot. HC Tallinn patustas alguses pallikaotustega ning meie saime sealt lihtsaid väravaid, mille pealt saime oma mängu käima," olid Serviti ääremängija Sillaste esimesed emotsioonid mängu järel.
Kolmapäeval karikavõistluste finaalturniirile pääsenud SK Tapa alustas Lätis mängu tasavägiselt ning 10. minutil viis Kaspar Lees eestlased 4:3 ette. N.R Energy mehed hoidsid kerget initsiatiivi ja poolaja keskpaigaks viis Raimond Himma nad kahe väravaga ette. Perioodi lõpp kuulus juba täielikult lääne-virulastele, kes viimasel viiel minutil vastastel skoorida ei lasknudki. Marten Saar viis nad 14:10 ette ning Leesi kaks järjestikust tabamust tõid enne pausile minekut tabloole seisuks 16:11.
Teine poolaja algus jätkus sealt, kus esimene lõppes. Igale lätlaste väravale oli Tapal kaks vastust olemas. Kui 36. minutil tõi Emīls Kurzemnieks Dobele viie punkti kaugusele, siis Lees, Igor Berezhnyi ja Rail Ageni tegid seisuks juba 23:15. Tenax oli sunnitud aja maha võtma ja selle järel suudetigi 5:2 spurt teha ning vahe viie värava peale kahandada.
Sellest lähemale eestlased siiski vastast ei lasknud ning sellele vastati kohe omakorda kolme tabamusega, mille lõpetuseks viskas Ilja Kosmirak 48. minutil seisuks 27:20. Mängu lõpp enam suurt muutust kaasa ei toonud ja lõppseisuks vormistas Oskars Arajs koduvõistkonna poolelt vaadates 25:31.
SK Tapa, kes tõusis laupäevase võiduga alagrupis Serviti järel teiseks, poolelt olid resultatiivseimad Kaspar Lees seitsme ning Ilja Kosmirak ja Rail Ageni lisasid viis väravat. Dobele poolelt tabas Emīls Kurzemnieks viiel korral.
"Arvestades, et tulime otse pika bussireisi pealt, siis olime üllatavalt heas konditsioonis mängu algusest peale. Tulime ilusti toime vastaste agressiivse kaitsega ning suutsime tempot üles kruvides ka rünnaku pool omad võimalused ära realiseerida. Kuigi lõpus vahe läks natukene väiksemaks, suutsime siiski kohtumist domineerida ja hea võidu ära võtta," ütles Lees pärast mängu.
Eestlaste jaoks jätkub Balti liiga detsembri keskpaigas, kui Põlva Serviti kohtub SK Tapaga ja sõidab siis külla Leedu klubile HC Amberile. Mistra võõrustab Viljandi HC-d ning HC Tallinn läheb Lätis vastamisi Dobele Tenaxiga. | Põlva Serviti jätkab Balti liigas võimsa hooga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel hooajal Balti liigas kõik kohtumised keskmiselt kümne väravaga võitnud Põlva Serviti alustas ka laupäeval tugevalt ning erinevalt eelnevast omavahelisest mängust ei jäetud seekord midagi juhuse hooleks.
Kümnendal minutil viis Henri Sillaste oma kolmanda väravaga lõuna-eestlased 8:3 ette. Poolaja teisel kolmandikul HC Tallinna jaoks midagi ei muutunud ning hõreda koosseisuga pallivad pealinlased olid suures hädas skoorimisega. 20. minutil viskas Markus Oliver Mädo alles nende viienda tabamuse ja tablool särasid numbrid 5:13. Perioodi lõpp kulges Serviti taktikepi all ja enne garderoobi minekut tegi Hendrik Varul seisuks 20:9.
Teine poolaeg mängupilti muutust ei toonud ning Serviti jätkas vahetuste tegemist ja kiirrünnakust lihtsate väravate saamist. 38. minutil tõi Anatolii Chezlov tabloole numbrid 25:13 ja seitse minutit hiljem viskas Arturs Meiksans Põlva poolt vaadatuna seisuks juba 30:15. HC Tallinna poolelt skooris Volodõmõr Tšherban küll selleks hetkeks juba üheksa korda, kuid kahjuks tiimikaaslased teda piisaval määral toetada ei suutnud. Lõppskooriks tegi Varul 39:21.
Põlva Serviti resultatiivseimad olid Hendrik Varul üheksa ja Henri Sillaste kaheksa väravaga. HC Tallinna poolt tabas Shcherban lõpuks 13 korda.
"Vastased olid täna (laupäeval - toim) hõreda koosseisuga, meil olid aga kaasas kõik mehed ning isegi vahetustega varieerides ei kaotanud oma tempot. HC Tallinn patustas alguses pallikaotustega ning meie saime sealt lihtsaid väravaid, mille pealt saime oma mängu käima," olid Serviti ääremängija Sillaste esimesed emotsioonid mängu järel.
Kolmapäeval karikavõistluste finaalturniirile pääsenud SK Tapa alustas Lätis mängu tasavägiselt ning 10. minutil viis Kaspar Lees eestlased 4:3 ette. N.R Energy mehed hoidsid kerget initsiatiivi ja poolaja keskpaigaks viis Raimond Himma nad kahe väravaga ette. Perioodi lõpp kuulus juba täielikult lääne-virulastele, kes viimasel viiel minutil vastastel skoorida ei lasknudki. Marten Saar viis nad 14:10 ette ning Leesi kaks järjestikust tabamust tõid enne pausile minekut tabloole seisuks 16:11.
Teine poolaja algus jätkus sealt, kus esimene lõppes. Igale lätlaste väravale oli Tapal kaks vastust olemas. Kui 36. minutil tõi Emīls Kurzemnieks Dobele viie punkti kaugusele, siis Lees, Igor Berezhnyi ja Rail Ageni tegid seisuks juba 23:15. Tenax oli sunnitud aja maha võtma ja selle järel suudetigi 5:2 spurt teha ning vahe viie värava peale kahandada.
Sellest lähemale eestlased siiski vastast ei lasknud ning sellele vastati kohe omakorda kolme tabamusega, mille lõpetuseks viskas Ilja Kosmirak 48. minutil seisuks 27:20. Mängu lõpp enam suurt muutust kaasa ei toonud ja lõppseisuks vormistas Oskars Arajs koduvõistkonna poolelt vaadates 25:31.
SK Tapa, kes tõusis laupäevase võiduga alagrupis Serviti järel teiseks, poolelt olid resultatiivseimad Kaspar Lees seitsme ning Ilja Kosmirak ja Rail Ageni lisasid viis väravat. Dobele poolelt tabas Emīls Kurzemnieks viiel korral.
"Arvestades, et tulime otse pika bussireisi pealt, siis olime üllatavalt heas konditsioonis mängu algusest peale. Tulime ilusti toime vastaste agressiivse kaitsega ning suutsime tempot üles kruvides ka rünnaku pool omad võimalused ära realiseerida. Kuigi lõpus vahe läks natukene väiksemaks, suutsime siiski kohtumist domineerida ja hea võidu ära võtta," ütles Lees pärast mängu.
Eestlaste jaoks jätkub Balti liiga detsembri keskpaigas, kui Põlva Serviti kohtub SK Tapaga ja sõidab siis külla Leedu klubile HC Amberile. Mistra võõrustab Viljandi HC-d ning HC Tallinn läheb Lätis vastamisi Dobele Tenaxiga.
### Response:
Põlva Serviti jätkab Balti liigas võimsa hooga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalismeeskond Brentford läks kohtumist 16. minutil juhtima, kui jala sai valgeks Inglismaa MM-koondisest välja jäetud Ivan Toney. City viigistas avapoolaja üleminutitel tänu Phil Fodenile, kuid viimane sõna jäi siiski Brentfordile, kui Toney lõi teise poolaja kaheksandal üleminutil külaliste võiduvärava.
City hoiab 32 punktiga teist kohta, esikohal oleval Londoni Arsenalil on kahepunktiline edu ja üks mäng varuks. Brentford on 19 punktiga 10. positsioonil.
Tottenham Hotspur alistas Leeds Unitedi 4:3. Poolajapausile mindi Leedsi 2:1 juhtimisel, kuid teise poolaja alguses viigistas Tottenhami kaitsja Ben Davies mänguseisu. 76. minutil taastas Leedsi edu Rodrigo teine tabamus. Tottenham viigistas taas 81. minutil Rodrigo Bentancuri väravast ning kõigest kaks minutit hiljem lõi uruguailane oma teise ja Tottenhami neljanda värava.
Võiduga tõusis 29 punkti kogunud Tottenham kolmandale kohale, Leeds paikneb 15 punktiga 14. kohal.
Liverpool sai koduväljakul 3:1 jagu väljalangemistsoonis olevast Southamptonist. Roberto Firmino viis kodumeeskonna kuuendal minutil juhtima, kuid kolm minutit hiljem vastas Southamptoni ründaja Che Adams. Darwin Nunez viis 21. minutil Liverpooli taas juhtima ja kolm minutit enne poolajavile vormistas uruguailane kohtumise lõppskoori.
Liverpool on 22 punktiga kuuendal kohal, Southampton asub 12 punktiga 19. kohal.
Tulemused:
Manchester City - Brentford 1:2
West Ham United - Leicester City 0:2
Tottenham Hotspur - Leeds United 4:3
Nottingham Forest - Crystal Palace 1:0
Liverpool - Southampton 3:1
Bournemouth - Everton 3:0
Newcastle United - Chelsea 1:0 | Inglismaa MM-koondisest välja jäetud Toney karistas tiitlikaitsjat kahe väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalismeeskond Brentford läks kohtumist 16. minutil juhtima, kui jala sai valgeks Inglismaa MM-koondisest välja jäetud Ivan Toney. City viigistas avapoolaja üleminutitel tänu Phil Fodenile, kuid viimane sõna jäi siiski Brentfordile, kui Toney lõi teise poolaja kaheksandal üleminutil külaliste võiduvärava.
City hoiab 32 punktiga teist kohta, esikohal oleval Londoni Arsenalil on kahepunktiline edu ja üks mäng varuks. Brentford on 19 punktiga 10. positsioonil.
Tottenham Hotspur alistas Leeds Unitedi 4:3. Poolajapausile mindi Leedsi 2:1 juhtimisel, kuid teise poolaja alguses viigistas Tottenhami kaitsja Ben Davies mänguseisu. 76. minutil taastas Leedsi edu Rodrigo teine tabamus. Tottenham viigistas taas 81. minutil Rodrigo Bentancuri väravast ning kõigest kaks minutit hiljem lõi uruguailane oma teise ja Tottenhami neljanda värava.
Võiduga tõusis 29 punkti kogunud Tottenham kolmandale kohale, Leeds paikneb 15 punktiga 14. kohal.
Liverpool sai koduväljakul 3:1 jagu väljalangemistsoonis olevast Southamptonist. Roberto Firmino viis kodumeeskonna kuuendal minutil juhtima, kuid kolm minutit hiljem vastas Southamptoni ründaja Che Adams. Darwin Nunez viis 21. minutil Liverpooli taas juhtima ja kolm minutit enne poolajavile vormistas uruguailane kohtumise lõppskoori.
Liverpool on 22 punktiga kuuendal kohal, Southampton asub 12 punktiga 19. kohal.
Tulemused:
Manchester City - Brentford 1:2
West Ham United - Leicester City 0:2
Tottenham Hotspur - Leeds United 4:3
Nottingham Forest - Crystal Palace 1:0
Liverpool - Southampton 3:1
Bournemouth - Everton 3:0
Newcastle United - Chelsea 1:0
### Response:
Inglismaa MM-koondisest välja jäetud Toney karistas tiitlikaitsjat kahe väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Malõgina võitis aastalõputurniiri neljandat aastat järjest. Viimase vooru mängus alistas Malõgina teise asetusega Katriin Saare 6:0, 6:2, kuid sisuliselt oli tema esikoht selge juba reedel, kui Saar kaotas neljanda asetusega Gerda Reinarule, vahendab Tennisnet.ee.
Laupäeval jäi Reinaru 6:1, 5:7, 5:7 alla kolmanda asetusega Grete Gullile, kuid sai kokkuvõttes ikkagi teise koha tänu paremale settide vahele. Reinarule järgnesid Saar ja Gull.
Meeste turniiril alistas Kenneth Raisma finaalis neljanda asetusega Karl Kiur Saare 6:0, 7:6 ja tuli teistkordselt aastalõputurniiri võitjaks. Raisma esimene võit tuli 2016. aastal, kui ta sai finaalis jagu Vladimir Ivanovist, kes tänavu piirdus alagrupiturniiriga. | Eesti tennise aastalõputurniiri võitsid Malõgina ja Raisma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Malõgina võitis aastalõputurniiri neljandat aastat järjest. Viimase vooru mängus alistas Malõgina teise asetusega Katriin Saare 6:0, 6:2, kuid sisuliselt oli tema esikoht selge juba reedel, kui Saar kaotas neljanda asetusega Gerda Reinarule, vahendab Tennisnet.ee.
Laupäeval jäi Reinaru 6:1, 5:7, 5:7 alla kolmanda asetusega Grete Gullile, kuid sai kokkuvõttes ikkagi teise koha tänu paremale settide vahele. Reinarule järgnesid Saar ja Gull.
Meeste turniiril alistas Kenneth Raisma finaalis neljanda asetusega Karl Kiur Saare 6:0, 7:6 ja tuli teistkordselt aastalõputurniiri võitjaks. Raisma esimene võit tuli 2016. aastal, kui ta sai finaalis jagu Vladimir Ivanovist, kes tänavu piirdus alagrupiturniiriga.
### Response:
Eesti tennise aastalõputurniiri võitsid Malõgina ja Raisma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avakolmandiku järel kolmeväravalises kaotusseisus olnud Eesti meeskond võitis teise kolmandiku 5:0 ja kogu mängu lõpuks 7:4. Tabamuste eest hoolitsesid Erik Potšinok (1+2), Marek Potšinok (2+2), Erik Nevolainen, Maksim Lovkov, Nikita Stepanov ja Maksim Burkov (1+1).
Väravavaht Fjodor Aganezov tõrjus mängu jooksul 39 vastaste pealeviset, Eesti pommitas vastaste puuri 51 korral.
Eesti kogus kolme mänguga kaheksa punkti ja krooniti Balti karikaturniiri võitjaks. Eelmistes mängudes alistati Rumeenia lisaajal 3:2 ning Leedu 8:3. | U-20 jäähokikoondis võitis Balti karikaturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avakolmandiku järel kolmeväravalises kaotusseisus olnud Eesti meeskond võitis teise kolmandiku 5:0 ja kogu mängu lõpuks 7:4. Tabamuste eest hoolitsesid Erik Potšinok (1+2), Marek Potšinok (2+2), Erik Nevolainen, Maksim Lovkov, Nikita Stepanov ja Maksim Burkov (1+1).
Väravavaht Fjodor Aganezov tõrjus mängu jooksul 39 vastaste pealeviset, Eesti pommitas vastaste puuri 51 korral.
Eesti kogus kolme mänguga kaheksa punkti ja krooniti Balti karikaturniiri võitjaks. Eelmistes mängudes alistati Rumeenia lisaajal 3:2 ning Leedu 8:3.
### Response:
U-20 jäähokikoondis võitis Balti karikaturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisminister Blinken kinnitas Kulebale, et läbirääkimiste ajastus ja sisu jäävad täiesti Ukraina otsustada, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja pärast kohtumist.
Washington Post kirjutas eelmisel nädalal, et Bideni administratsioon on Ukraina juhte julgustanud näitama üles avatust Venemaaga läbirääkimiste alustamiseks ning loobuma avalikust seisukohast, et läbirääkimised ei saa alata niikaua, kui Venemaad juhib Vladimir Putin.
Laupäeval toimunud kohtumisel arutati USA jätkuvat relvaabi Ukrainale ning Musta mere viljaveoleppe olulisust.
Kuleb teatas pärast kohtumist, et on tänulik USA-le jätkuva relvaabi eest.
Met with @SecBlinken. I emphasized that when we see Kherson residents greeting their liberators with tears of joy, we also feel grateful to the US and the American people for all the support. I thanked the US for upcoming decisions to send us more of advanced military equipment. pic.twitter.com/HFGa9wsEgv
— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) November 12, 2022 | Blinken: Ukraina otsustab ise rahuläbirääkimiste üle Venemaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisminister Blinken kinnitas Kulebale, et läbirääkimiste ajastus ja sisu jäävad täiesti Ukraina otsustada, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja pärast kohtumist.
Washington Post kirjutas eelmisel nädalal, et Bideni administratsioon on Ukraina juhte julgustanud näitama üles avatust Venemaaga läbirääkimiste alustamiseks ning loobuma avalikust seisukohast, et läbirääkimised ei saa alata niikaua, kui Venemaad juhib Vladimir Putin.
Laupäeval toimunud kohtumisel arutati USA jätkuvat relvaabi Ukrainale ning Musta mere viljaveoleppe olulisust.
Kuleb teatas pärast kohtumist, et on tänulik USA-le jätkuva relvaabi eest.
Met with @SecBlinken. I emphasized that when we see Kherson residents greeting their liberators with tears of joy, we also feel grateful to the US and the American people for all the support. I thanked the US for upcoming decisions to send us more of advanced military equipment. pic.twitter.com/HFGa9wsEgv
— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) November 12, 2022
### Response:
Blinken: Ukraina otsustab ise rahuläbirääkimiste üle Venemaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Tallinna Flora ja FCI Levadia olid enne viimast vooru kindlustanud vastavalt esimese ja teise koha, oli heitlus kolmandale kohale veel lahtine. Paide Linnameeskond edestas enne viimast vooru Nõmme Kaljut kahe punktiga.
Paide mängis viimases voorus 1:1 viiki Tartu Tammekaga. Sergei Mošnikov viis Paide 32. minutil juhtima, kuid 75. minutil vastas väravaga Tammeka ründaja Kevin Mätas.
Nõmme Kalju mängis samal ajal Tallinna Kaleviga ja võttis kindla 3:0 võidu. Kalju läks 11. minutil Kaspari Pauri tabamusest juhtima. 30. minutil kasvatas eduseisu Aleksandr Volkov ja lõpptulemuse vormistas 67. minutil Vladimir Avilov.
Kuna nii Paide kui ka Kalju lõpetas hooaja 65 punktiga ning viigis olid ka omavaheliste mängude tulemused, otsustas kolmanda koha võitja väravate vahe, mis oli Paidel hooaja lõpuks +47 ja Kaljul +29.
Paide teenis seega teist hooaega järjest kolmanda koha ja kindlustas ka pääsu Konverentsiliiga kvalifikatsiooniturniirile.
36. vooru tulemused:
Tallinna JK Legion - Pärnu JK Vaprus 2:1
Tallinna FC Flora - Tallinna FCI Levadia 2:1
JK Tallinna Kalev - Nõmme Kalju 0:3
JK Narva Trans - FC Kuressaare 2:2
Tartu JK Tammeka - Paide Linnameeskond 1:1
Premium liiga lõplik tabeliseis:
1. Tallinna FC Flora - 97 punkti
2. Tallinna FCI Levadia - 79 p
3. Paide Linnameeskond - 65 p
4. Nõmme Kalju - 65 p
5. FC Kuressaare - 50 p
6. Tartu JK Tammeka - 39 p
7. JK Narva Trans - 38 p
8. JK Tallinna Kalev - 35 p
9. Tallinna JK Legion - 22 p
10. Pärnu JK Vaprus - 11 p | Premium liiga pronksmedal jäi napilt Paide Linnameeskonnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Tallinna Flora ja FCI Levadia olid enne viimast vooru kindlustanud vastavalt esimese ja teise koha, oli heitlus kolmandale kohale veel lahtine. Paide Linnameeskond edestas enne viimast vooru Nõmme Kaljut kahe punktiga.
Paide mängis viimases voorus 1:1 viiki Tartu Tammekaga. Sergei Mošnikov viis Paide 32. minutil juhtima, kuid 75. minutil vastas väravaga Tammeka ründaja Kevin Mätas.
Nõmme Kalju mängis samal ajal Tallinna Kaleviga ja võttis kindla 3:0 võidu. Kalju läks 11. minutil Kaspari Pauri tabamusest juhtima. 30. minutil kasvatas eduseisu Aleksandr Volkov ja lõpptulemuse vormistas 67. minutil Vladimir Avilov.
Kuna nii Paide kui ka Kalju lõpetas hooaja 65 punktiga ning viigis olid ka omavaheliste mängude tulemused, otsustas kolmanda koha võitja väravate vahe, mis oli Paidel hooaja lõpuks +47 ja Kaljul +29.
Paide teenis seega teist hooaega järjest kolmanda koha ja kindlustas ka pääsu Konverentsiliiga kvalifikatsiooniturniirile.
36. vooru tulemused:
Tallinna JK Legion - Pärnu JK Vaprus 2:1
Tallinna FC Flora - Tallinna FCI Levadia 2:1
JK Tallinna Kalev - Nõmme Kalju 0:3
JK Narva Trans - FC Kuressaare 2:2
Tartu JK Tammeka - Paide Linnameeskond 1:1
Premium liiga lõplik tabeliseis:
1. Tallinna FC Flora - 97 punkti
2. Tallinna FCI Levadia - 79 p
3. Paide Linnameeskond - 65 p
4. Nõmme Kalju - 65 p
5. FC Kuressaare - 50 p
6. Tartu JK Tammeka - 39 p
7. JK Narva Trans - 38 p
8. JK Tallinna Kalev - 35 p
9. Tallinna JK Legion - 22 p
10. Pärnu JK Vaprus - 11 p
### Response:
Premium liiga pronksmedal jäi napilt Paide Linnameeskonnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste sõidu võitis sakslanna Katharina Hennig, kes edestas kodupubliku ees võistelnud Krista Pärmäkoskit (+5,2) ja Kerttu Niskaneni (+10,5). Eestlannadest tegi parima esituse Johanna Udras, kes sai 46. koha (+3.24). Aveli Uustalu oli 47. (+3.25), Teesi Tuul 53. (+4.20) ja Laura Laan 56. (+4.28).
Meeste võistlusel võtsid kolmikvõidu norralased. Esikoha teenis Simen Krüger, teiseks tuli Paal Golberg (+7,8) ja kolmandaks Martin Nyenget (+12,1). Alvar Johannes Alev saavutas parima eestlasena 37. koha (+1.32), Martin Himma sai 41. (+1.35), Henri Roos 61. (+2.10) ja Marko Kilp 63. koha (+2.14).
Pühapäeval on kavas vabatehnika sõidud. | Eesti suusatajad Soomes kõrgesse mängu ei sekkunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste sõidu võitis sakslanna Katharina Hennig, kes edestas kodupubliku ees võistelnud Krista Pärmäkoskit (+5,2) ja Kerttu Niskaneni (+10,5). Eestlannadest tegi parima esituse Johanna Udras, kes sai 46. koha (+3.24). Aveli Uustalu oli 47. (+3.25), Teesi Tuul 53. (+4.20) ja Laura Laan 56. (+4.28).
Meeste võistlusel võtsid kolmikvõidu norralased. Esikoha teenis Simen Krüger, teiseks tuli Paal Golberg (+7,8) ja kolmandaks Martin Nyenget (+12,1). Alvar Johannes Alev saavutas parima eestlasena 37. koha (+1.32), Martin Himma sai 41. (+1.35), Henri Roos 61. (+2.10) ja Marko Kilp 63. koha (+2.14).
Pühapäeval on kavas vabatehnika sõidud.
### Response:
Eesti suusatajad Soomes kõrgesse mängu ei sekkunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste võistluse võitis kodupubliku rõõmuks Tilda Johansson (37.14,1), kes läbis ainsana kõik neli tiiru eksimusteta. Teise kuni kuuenda koha hõivasid prantslannad. Olümpiahõbe Julia Simon tuli kahe eksimusega teiseks (+9,1) ja Lou Jeanmonnot ühe eksimusega kolmandaks (+28,9). Pjedestaalilt jäid välja Anais Chevalier Bouchet (2; +58,1), Chloe Chevalier (2; +1.06,5) ja Paula Botet (2; +1.31,0).
Tuuli Tomingas lõpetas nelja eksimusega 16. kohal, kaotades võitjale kolm minutit. Susan Külm teenis 20. koha (3; +4.34,4) ja Mirjam Faster oli 39. (3; +12.52,9). Hanna-Brita Kaasik katkestas.
Meeste 15 km pikkusel distantsil võidutses prantslane Fabien Claude (40.08,3), kes tegi nelja tiiru peale kolm möödalasku. Napilt jäi esikohast ilma puhta sõidu teinud Henning Sjökvist (+2,8), kolmanda koha pälvis kahekordne olümpiamedalist Sebastian Samuelsson (3; +34,9).
Parima eestlasena saavutas Ivar Všivtsev 24. koha (4; +4.49,0), Robert Heldna kaotas Všivtsevile vaid 0,4 sekundiga ja sai 25. koha (5; +4.49,4). Tuudor Palm oli 29. (3; +5.10,7) ja Mark-Markos Kehva 37. (3; +6.24,4). Markus Faster katkestas.
Pühapäeval on kavas meeste 10 km ja naiste 7,5 km sprindivõistlused. | Tuuli Tomingas alustas hooaega 16. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste võistluse võitis kodupubliku rõõmuks Tilda Johansson (37.14,1), kes läbis ainsana kõik neli tiiru eksimusteta. Teise kuni kuuenda koha hõivasid prantslannad. Olümpiahõbe Julia Simon tuli kahe eksimusega teiseks (+9,1) ja Lou Jeanmonnot ühe eksimusega kolmandaks (+28,9). Pjedestaalilt jäid välja Anais Chevalier Bouchet (2; +58,1), Chloe Chevalier (2; +1.06,5) ja Paula Botet (2; +1.31,0).
Tuuli Tomingas lõpetas nelja eksimusega 16. kohal, kaotades võitjale kolm minutit. Susan Külm teenis 20. koha (3; +4.34,4) ja Mirjam Faster oli 39. (3; +12.52,9). Hanna-Brita Kaasik katkestas.
Meeste 15 km pikkusel distantsil võidutses prantslane Fabien Claude (40.08,3), kes tegi nelja tiiru peale kolm möödalasku. Napilt jäi esikohast ilma puhta sõidu teinud Henning Sjökvist (+2,8), kolmanda koha pälvis kahekordne olümpiamedalist Sebastian Samuelsson (3; +34,9).
Parima eestlasena saavutas Ivar Všivtsev 24. koha (4; +4.49,0), Robert Heldna kaotas Všivtsevile vaid 0,4 sekundiga ja sai 25. koha (5; +4.49,4). Tuudor Palm oli 29. (3; +5.10,7) ja Mark-Markos Kehva 37. (3; +6.24,4). Markus Faster katkestas.
Pühapäeval on kavas meeste 10 km ja naiste 7,5 km sprindivõistlused.
### Response:
Tuuli Tomingas alustas hooaega 16. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zanussi on filmikunsti intellektuaalse, filosoofilise suuna esindaja, kes tegeleb oma loomingus individuaalse vabaduse, surma ja jumalaga. Tema kangelased seisavad moraalsete dilemmade ees ja peavad vastu seisma ahvatlusele mitte reeta oma ideaale.
"Kunstnik ei kuulu kellelegi, aga tema kunst kuulub kõigile" ja "Eluks ei ole olemas retsepti, välja arvatud see, et hing ei ole müüdav," on kaks kuulsat tsitaati, mis Zanussile on omistatud ja mis võtavad kokku tema kunstnikukreedo.
Ta on rohkem kui 40 filmi autor, tema tuntumate tööde hulka kuuluvad "Rahuliku päikese aasta", mis võitis 1984. aastal Veneetsia festivalil Kuldlõvi, "Konstant", mis sai 1980. aastal Cannes´i festivalil eriauhinna, samuti "Kristalli struktuur" (1969), "Pereelu" (1970), "Kaitsevärvid" (1977), "Spiraal" (1978) ja "Imperatiiv" (1982).
Zanussi on ka Euroopa filmiakadeemia kaasasutaja ja ühe maailma tuntuma, Łódźi filmikooli kauaaegne õppejõud.
PÖFF-il jõuab ekraanile ka Zanussi viimane film "Ideaalne number". | Poola filmitegija Krzysztof Zanussi pälvis PÖFF-i elutööauhinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zanussi on filmikunsti intellektuaalse, filosoofilise suuna esindaja, kes tegeleb oma loomingus individuaalse vabaduse, surma ja jumalaga. Tema kangelased seisavad moraalsete dilemmade ees ja peavad vastu seisma ahvatlusele mitte reeta oma ideaale.
"Kunstnik ei kuulu kellelegi, aga tema kunst kuulub kõigile" ja "Eluks ei ole olemas retsepti, välja arvatud see, et hing ei ole müüdav," on kaks kuulsat tsitaati, mis Zanussile on omistatud ja mis võtavad kokku tema kunstnikukreedo.
Ta on rohkem kui 40 filmi autor, tema tuntumate tööde hulka kuuluvad "Rahuliku päikese aasta", mis võitis 1984. aastal Veneetsia festivalil Kuldlõvi, "Konstant", mis sai 1980. aastal Cannes´i festivalil eriauhinna, samuti "Kristalli struktuur" (1969), "Pereelu" (1970), "Kaitsevärvid" (1977), "Spiraal" (1978) ja "Imperatiiv" (1982).
Zanussi on ka Euroopa filmiakadeemia kaasasutaja ja ühe maailma tuntuma, Łódźi filmikooli kauaaegne õppejõud.
PÖFF-il jõuab ekraanile ka Zanussi viimane film "Ideaalne number".
### Response:
Poola filmitegija Krzysztof Zanussi pälvis PÖFF-i elutööauhinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Restardi liikmed küsivad nüüd kõigilt linnavolikogu liikmetelt toetust oma linnapeakandidaadile Virve Linderile.
Restardi liikmed teatasid laupäeval pressiteate vahendusel, et ei pea võimalikuks Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidega koalitsioonikõnelusi sellises koosseisus jätkata, sest läbirääkimiste käigus jõuti veendumusele väärtuste olulises lahknevuses vaadetes linna kaasaegsele ja vastutustundlikule juhtimisele.
"Kohtla-Järve vajab tegelikke ja kardinaalseid muudatusi kvaliteetses linnajuhtimises ja hoiakutes, sealhulgas kivinenud kombest lahtilaskmist linnavõimu ametikohtade poliitilisel jagamisel. Soovime otsustavalt läbi raiuda ligi 25 aastat Kohtla-Järvel kestnud linna juhtimisstiili ja hoiakud. Peame edasi liikuma ning meie lähimaks eesmärgiks on lõpetada kriitilisse finantsseisu juhitud Kohtla-Järvel võimuvaakum ning valida linnapea, kes saaks ise moodustada tugeva linnavalitsuse meeskonna, mis hakkab toimima kaasaegse ja edumeelse linna arengumootorina," teatasid valimisliidu saadikud Mare Roosileht, Viktor Andrejev ja Hendrik Agur.
Roosileht ütles Põhjarannikule, et ei kavatse koalitsioonikõnelustel osaleda, juba neljapäeva õhtul, kui toimus esimene kohtumine kolme osapoole poolt esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaatidega. Roosilehe sõnul ei olnud Restardile vastuvõetav, et Keskerakond esitas abilinnapeakandidaatideks kauaaegsed linnavalitsuse ametnikud Kristiine Agu ja Olga Golovatšjova. Restart soovis, et nende linnapeakandidaat Virve Linder saaks ise meeskonna moodustada.
Sotside liider Eduard Odinets ütles, et Restardi käik on väga kahetsusväärne ja talle arusaamatu. Odinetsi sõnul ei oska ta öelda, mis Kohtla-Järve võimust edasi saab. "Ma pean konsulteerima nii oma inimeste kui ka Keskerakonna saadikutega," nentis ta.
Kohtla-Järve linnavolikogu istung toimub esmaspäeval
Restart oli kavandatud koalitsioonis kolme häälega kõige väiksem osapool. Keskerakonnal ja sotsidel on volikogus mõlemal viis häält. Kohtla-Järve volikogus on kokku 25 saadikut, kellest üheksa on saanud kahtlustuse korruptsioonikuriteos.
ERR kirjutas kolmapäeval, et võimaliku uue koalitsiooni linnapeakandidaat on praegune Viru vangla projektijuht Virve Linder ja volikogu esimehe kandidaat Eduard Odinets, kes on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär ja riigikogu liige. | Kohtla-Järvel kukkus koalitsiooni loomine läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Restardi liikmed küsivad nüüd kõigilt linnavolikogu liikmetelt toetust oma linnapeakandidaadile Virve Linderile.
Restardi liikmed teatasid laupäeval pressiteate vahendusel, et ei pea võimalikuks Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidega koalitsioonikõnelusi sellises koosseisus jätkata, sest läbirääkimiste käigus jõuti veendumusele väärtuste olulises lahknevuses vaadetes linna kaasaegsele ja vastutustundlikule juhtimisele.
"Kohtla-Järve vajab tegelikke ja kardinaalseid muudatusi kvaliteetses linnajuhtimises ja hoiakutes, sealhulgas kivinenud kombest lahtilaskmist linnavõimu ametikohtade poliitilisel jagamisel. Soovime otsustavalt läbi raiuda ligi 25 aastat Kohtla-Järvel kestnud linna juhtimisstiili ja hoiakud. Peame edasi liikuma ning meie lähimaks eesmärgiks on lõpetada kriitilisse finantsseisu juhitud Kohtla-Järvel võimuvaakum ning valida linnapea, kes saaks ise moodustada tugeva linnavalitsuse meeskonna, mis hakkab toimima kaasaegse ja edumeelse linna arengumootorina," teatasid valimisliidu saadikud Mare Roosileht, Viktor Andrejev ja Hendrik Agur.
Roosileht ütles Põhjarannikule, et ei kavatse koalitsioonikõnelustel osaleda, juba neljapäeva õhtul, kui toimus esimene kohtumine kolme osapoole poolt esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaatidega. Roosilehe sõnul ei olnud Restardile vastuvõetav, et Keskerakond esitas abilinnapeakandidaatideks kauaaegsed linnavalitsuse ametnikud Kristiine Agu ja Olga Golovatšjova. Restart soovis, et nende linnapeakandidaat Virve Linder saaks ise meeskonna moodustada.
Sotside liider Eduard Odinets ütles, et Restardi käik on väga kahetsusväärne ja talle arusaamatu. Odinetsi sõnul ei oska ta öelda, mis Kohtla-Järve võimust edasi saab. "Ma pean konsulteerima nii oma inimeste kui ka Keskerakonna saadikutega," nentis ta.
Kohtla-Järve linnavolikogu istung toimub esmaspäeval
Restart oli kavandatud koalitsioonis kolme häälega kõige väiksem osapool. Keskerakonnal ja sotsidel on volikogus mõlemal viis häält. Kohtla-Järve volikogus on kokku 25 saadikut, kellest üheksa on saanud kahtlustuse korruptsioonikuriteos.
ERR kirjutas kolmapäeval, et võimaliku uue koalitsiooni linnapeakandidaat on praegune Viru vangla projektijuht Virve Linder ja volikogu esimehe kandidaat Eduard Odinets, kes on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär ja riigikogu liige.
### Response:
Kohtla-Järvel kukkus koalitsiooni loomine läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobri lõpus tabelijuhti Viljandi Metalli võitnud TalTech/Tradehouse võõrustas reedel TBD Pharmatech Tartut, kellel oli enne kohtumist turniiritabelis kirjas neli kaotust ja üks punkt. Favoriidikoormat edukalt kandnud koduvõistkond saavutas kindla võidu, loovutades geimides vaid 10, 11 ja 13 punkti, vahendab Volley.ee.
Võitjate ridades tegi parima etteaste Maren Mõrd, kogudes 11 plusspunkti juures 14 punkti. Marily Lass aitas omasid kümne punktiga. Külaliste resultatiivseimana lõpetas Liis Laigu kohtumise viie punktiga. TalTech tegi silmapaistva etteaste nii rünnakul kui servil, kui punktiks löödi 59% rünnakutest ja servijoone taga teeniti 11 punkti. Kaotajate samad näitajad olid 25% ja üks.
Laupäeval kell 13 kohtub turniiritabeli teine koht Tartu Ülikool/Bigbank koduses Tartu Ülikooli spordihoones Viljandi Metalliga ja BARRUS/Võru Võrkpalliklubi kell 15.30 TBD Pharmatech Tartuga.
Mõlemad pühapäeval toimuvad mängud algavad kell 17, kui Viimsi/Tallinna Ülikool võtab kodusaalis vastu BARRUS/Võru Võrkpalliklubi ja Tartu Ülikool/Bigbankile sõidab külla Rae Spordikool/VIASTON. | TalTechi naiskond loovutas vaid 34 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobri lõpus tabelijuhti Viljandi Metalli võitnud TalTech/Tradehouse võõrustas reedel TBD Pharmatech Tartut, kellel oli enne kohtumist turniiritabelis kirjas neli kaotust ja üks punkt. Favoriidikoormat edukalt kandnud koduvõistkond saavutas kindla võidu, loovutades geimides vaid 10, 11 ja 13 punkti, vahendab Volley.ee.
Võitjate ridades tegi parima etteaste Maren Mõrd, kogudes 11 plusspunkti juures 14 punkti. Marily Lass aitas omasid kümne punktiga. Külaliste resultatiivseimana lõpetas Liis Laigu kohtumise viie punktiga. TalTech tegi silmapaistva etteaste nii rünnakul kui servil, kui punktiks löödi 59% rünnakutest ja servijoone taga teeniti 11 punkti. Kaotajate samad näitajad olid 25% ja üks.
Laupäeval kell 13 kohtub turniiritabeli teine koht Tartu Ülikool/Bigbank koduses Tartu Ülikooli spordihoones Viljandi Metalliga ja BARRUS/Võru Võrkpalliklubi kell 15.30 TBD Pharmatech Tartuga.
Mõlemad pühapäeval toimuvad mängud algavad kell 17, kui Viimsi/Tallinna Ülikool võtab kodusaalis vastu BARRUS/Võru Võrkpalliklubi ja Tartu Ülikool/Bigbankile sõidab külla Rae Spordikool/VIASTON.
### Response:
TalTechi naiskond loovutas vaid 34 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mänguskoori avas esimese kolmandiku algul Poola. Kristjan Kombe viigistas seisu kõigest 40 sekundit hiljem ning avakolmandik lõppes 1:1 viigiseisul.
Teise kolmandiku algul läks Poola taaskord juhtima. Robert Arraku tabamus viigistas seisu ning Rasmus Kiik viis Eesti 3:2 juhtima. Viimasele kolmandikule läks Eesti vastu 3:2 eduseisul.
Kolmandal kolmandikul pani Poola oma paremuse maksma. Eestile visati lausa kolm väravat ning mäng kaotati 3:5.
Poola on võitnud kõik kolm kohtumist ning võttis sellega ka turniirivõidu. Eesti on viie punktiga teisel kohal. Leedu on ühe punktiga kolmas ning Läti on neljandal kohal ning neil on punktiarve avamata.
Leedu ja Läti kohtuvad laupäeval kell 16.00 algavas viimases Balti karikaturniiri mängus, mis otsustab selle, kes saab kolmanda koha. | Eesti jäähokikoondis kaotas Poolale ning jäi Balti karikaturniiril teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mänguskoori avas esimese kolmandiku algul Poola. Kristjan Kombe viigistas seisu kõigest 40 sekundit hiljem ning avakolmandik lõppes 1:1 viigiseisul.
Teise kolmandiku algul läks Poola taaskord juhtima. Robert Arraku tabamus viigistas seisu ning Rasmus Kiik viis Eesti 3:2 juhtima. Viimasele kolmandikule läks Eesti vastu 3:2 eduseisul.
Kolmandal kolmandikul pani Poola oma paremuse maksma. Eestile visati lausa kolm väravat ning mäng kaotati 3:5.
Poola on võitnud kõik kolm kohtumist ning võttis sellega ka turniirivõidu. Eesti on viie punktiga teisel kohal. Leedu on ühe punktiga kolmas ning Läti on neljandal kohal ning neil on punktiarve avamata.
Leedu ja Läti kohtuvad laupäeval kell 16.00 algavas viimases Balti karikaturniiri mängus, mis otsustab selle, kes saab kolmanda koha.
### Response:
Eesti jäähokikoondis kaotas Poolale ning jäi Balti karikaturniiril teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Betti Alveri kirjandusauhind põhineb Betti Alveri testamendis avaldatud soovil, mille kohaselt auhinnatakse hingedepäevast hingedepäevani aasta jooksul ilmunud tähelepanuväärseima eestikeelse luules või proosas kirjutatud esikteose autorit. Käesoleval aastal antakse preemia välja 27. korda.
Žüriisse kuulusid tänavu Aliis Aalmann (2021. aasta laureaat), Kai Aareleid, Mairi Laurik, Kaupo Meiel ja Joosep Vesselov, hindamisel oli 55 teost.
Žürii valis debütantide seast seitse nominenti:
Sanna Kartau, luulekogu "Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga" (Tuum)
Gert Kiiler, romaan "Eranuhke ei armasta keegi" (Postimees)
Juta Kivimäe, romaan "Suur tuba" (Varrak)
Riste Lehari, proosakogu "Kafe" (Tuum)
Janika Läänemets, luulekogu "Vihma ja kurbuse maja" (Kultuurileht)
Reijo Roos, luulekogu "kured kotkad kajakad" (Näo Kirik)
Joonas Veelmaa, luulekogu "Alaska" (Puänt)
"Selle aasta debüütidest võib järeldada, et Eestis on uus kirjandus jätkuvalt heal tasemel. See, et on võimalik esile tõsta terve hulk potentsiaalikaid ja tõsiseltvõetavaid uusi autoreid, on kõneväärne," kommenteeris žürii kõneisik Joosep Vesselov.
"Ootuspäraselt kirjutab arvestatav osa noortest debütantidest luulet või lühiproosat, milles peegeldub peale autorite endi värskuse ja toore energia ka stiilitundlikkus ja hea vormitaju. Kirjandusmaastikule on järjepidevalt uusi nimesid toonud ka erinevad romaanivõistlused, mille toel on trükipinda leidnud nii mõnigi hilisem debütant, nende seas ka mitu põnevat krimikirjanikku."
Kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel. Auhinnasumma on 2000 eurot ja sellega kaasneb vastav tunnistus. | Selgusid Betti Alveri kirjandusauhinna nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Betti Alveri kirjandusauhind põhineb Betti Alveri testamendis avaldatud soovil, mille kohaselt auhinnatakse hingedepäevast hingedepäevani aasta jooksul ilmunud tähelepanuväärseima eestikeelse luules või proosas kirjutatud esikteose autorit. Käesoleval aastal antakse preemia välja 27. korda.
Žüriisse kuulusid tänavu Aliis Aalmann (2021. aasta laureaat), Kai Aareleid, Mairi Laurik, Kaupo Meiel ja Joosep Vesselov, hindamisel oli 55 teost.
Žürii valis debütantide seast seitse nominenti:
Sanna Kartau, luulekogu "Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga" (Tuum)
Gert Kiiler, romaan "Eranuhke ei armasta keegi" (Postimees)
Juta Kivimäe, romaan "Suur tuba" (Varrak)
Riste Lehari, proosakogu "Kafe" (Tuum)
Janika Läänemets, luulekogu "Vihma ja kurbuse maja" (Kultuurileht)
Reijo Roos, luulekogu "kured kotkad kajakad" (Näo Kirik)
Joonas Veelmaa, luulekogu "Alaska" (Puänt)
"Selle aasta debüütidest võib järeldada, et Eestis on uus kirjandus jätkuvalt heal tasemel. See, et on võimalik esile tõsta terve hulk potentsiaalikaid ja tõsiseltvõetavaid uusi autoreid, on kõneväärne," kommenteeris žürii kõneisik Joosep Vesselov.
"Ootuspäraselt kirjutab arvestatav osa noortest debütantidest luulet või lühiproosat, milles peegeldub peale autorite endi värskuse ja toore energia ka stiilitundlikkus ja hea vormitaju. Kirjandusmaastikule on järjepidevalt uusi nimesid toonud ka erinevad romaanivõistlused, mille toel on trükipinda leidnud nii mõnigi hilisem debütant, nende seas ka mitu põnevat krimikirjanikku."
Kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel. Auhinnasumma on 2000 eurot ja sellega kaasneb vastav tunnistus.
### Response:
Selgusid Betti Alveri kirjandusauhinna nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal Billie Jean King Cupil teise koha saanud Šveitsi poolelt võidutsesid Viktorija Golubic ja Belinda Bencic, kes said jagu vastavalt Bianca Vanessa Andreescust ja Leylah Fernandezist.
Golubic oli 2:6, 6:3, 6:4 üle Andreescust ja Bencic alistas kindlalt 6:0, 7:5 Fernandezi.
"Tunnen, et liigun väga hästi ja üritan iga punkti nimel võidelda," ütles maailma 12. reket Bencic pärast võitu.
Final four feeling
6-0 7-5 on the scoreboard for @BelindaBencic fires @swiss_tennis into the semi-finals #BJKCupFinals pic.twitter.com/iVgdqAEVzM
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) November 11, 2022
Tšehhi poolelt võitis Marketa Vondrousova 6:3, 6:3 Danielle Collinsit ning Katerina Siniakova oli 7:6 (1), 6:1 üle Coco Gauffist.
Poolfinaalis lähevad Šveits ja Tšehhi omavahel vastamisi.
"Simply irresistible" @K_Siniakova produces a sensational performance to secure a straight sets victory over Gauff, 7-6(1) 6-1 #BJKCupFinals | @jsmeceskytenis pic.twitter.com/1UjPMLRF3P
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) November 11, 2022
Teises poolfinaalis kohtuvad omavahel Suurbritannia ja Austraalia. | Tšehhi ja Šveits kohtuvad Billie Jean King Cupi poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal Billie Jean King Cupil teise koha saanud Šveitsi poolelt võidutsesid Viktorija Golubic ja Belinda Bencic, kes said jagu vastavalt Bianca Vanessa Andreescust ja Leylah Fernandezist.
Golubic oli 2:6, 6:3, 6:4 üle Andreescust ja Bencic alistas kindlalt 6:0, 7:5 Fernandezi.
"Tunnen, et liigun väga hästi ja üritan iga punkti nimel võidelda," ütles maailma 12. reket Bencic pärast võitu.
Final four feeling
6-0 7-5 on the scoreboard for @BelindaBencic fires @swiss_tennis into the semi-finals #BJKCupFinals pic.twitter.com/iVgdqAEVzM
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) November 11, 2022
Tšehhi poolelt võitis Marketa Vondrousova 6:3, 6:3 Danielle Collinsit ning Katerina Siniakova oli 7:6 (1), 6:1 üle Coco Gauffist.
Poolfinaalis lähevad Šveits ja Tšehhi omavahel vastamisi.
"Simply irresistible" @K_Siniakova produces a sensational performance to secure a straight sets victory over Gauff, 7-6(1) 6-1 #BJKCupFinals | @jsmeceskytenis pic.twitter.com/1UjPMLRF3P
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) November 11, 2022
Teises poolfinaalis kohtuvad omavahel Suurbritannia ja Austraalia.
### Response:
Tšehhi ja Šveits kohtuvad Billie Jean King Cupi poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektri börsihind oli sel nädalal madalam kui eelmisel, mil keskmine hind oli 160,6 eurot megavatt-tunnist.
Odavaim oli elekter reedel, mil megavatt-tunni päeva keskmine hind oli 102 eurot. Kalleim oli elekter kolmapäeval, 178 eurot megavatt-tunnist. Hinnad on käibemaksuta.
Pühapäeval on päeva keskmine hind 141,6 eurot megavatt-tunnist. Odavaim on elekter öötundidel, kella ühest kolmeni on hind 10 ja 12 euro vahel megavatt-tunnist. Kalleim on elekter õhtutundidel, kerkides kelle viie ja kuue vahel 236 euroni.
Soomes oli selle nädala keskmine hind 106 eurot, Lätis ja Leedus 180 eurot.
Elektri universaalteenuse tootmishind ehk hind ilma käibemaksu ning müüjate kasumimarginaalita on praegu 15,4 senti kilovatt-tunnilt ehk 154 eurot megavatt-tunnilt. | Elektri keskmiseks börsihinnaks kujunes sel nädalal 149 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektri börsihind oli sel nädalal madalam kui eelmisel, mil keskmine hind oli 160,6 eurot megavatt-tunnist.
Odavaim oli elekter reedel, mil megavatt-tunni päeva keskmine hind oli 102 eurot. Kalleim oli elekter kolmapäeval, 178 eurot megavatt-tunnist. Hinnad on käibemaksuta.
Pühapäeval on päeva keskmine hind 141,6 eurot megavatt-tunnist. Odavaim on elekter öötundidel, kella ühest kolmeni on hind 10 ja 12 euro vahel megavatt-tunnist. Kalleim on elekter õhtutundidel, kerkides kelle viie ja kuue vahel 236 euroni.
Soomes oli selle nädala keskmine hind 106 eurot, Lätis ja Leedus 180 eurot.
Elektri universaalteenuse tootmishind ehk hind ilma käibemaksu ning müüjate kasumimarginaalita on praegu 15,4 senti kilovatt-tunnilt ehk 154 eurot megavatt-tunnilt.
### Response:
Elektri keskmiseks börsihinnaks kujunes sel nädalal 149 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Legion läks matši juhtima 25. minutil, kui Pavel Dõmov leidis karistusalast Nikita Ivanovi ning noor ründaja sai kirja oma selle hooaja 11 tabamuse. Poolaja lõpp tõi õnne ka pärnakate õuele, sest Taaniel Usta pealöök tõi viigi tabloole. Matši otsustava värava lõi Markus Vaherna 58. mänguminutil, kirjutab Soccernet.ee.
Niisiis võttis Legion neljast omavahelisest matšist kolm võitu ning korra mängiti ka viiki. Vapruse jaoks tähendas 31. kaotus ühtlasi ka seda, et kogu hooaja vältel ei suudetud võõrsil kordagi punkte võtta.
Vaprus lõpetas Premium liiga hooaja 11 punktiga viimasel 10. kohal. Legion sai 22 punktiga eelviimase ehk üheksanda koha. | Vaprus sai järjekordse kaotuse ning lõpetas hooaja viimasel kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Legion läks matši juhtima 25. minutil, kui Pavel Dõmov leidis karistusalast Nikita Ivanovi ning noor ründaja sai kirja oma selle hooaja 11 tabamuse. Poolaja lõpp tõi õnne ka pärnakate õuele, sest Taaniel Usta pealöök tõi viigi tabloole. Matši otsustava värava lõi Markus Vaherna 58. mänguminutil, kirjutab Soccernet.ee.
Niisiis võttis Legion neljast omavahelisest matšist kolm võitu ning korra mängiti ka viiki. Vapruse jaoks tähendas 31. kaotus ühtlasi ka seda, et kogu hooaja vältel ei suudetud võõrsil kordagi punkte võtta.
Vaprus lõpetas Premium liiga hooaja 11 punktiga viimasel 10. kohal. Legion sai 22 punktiga eelviimase ehk üheksanda koha.
### Response:
Vaprus sai järjekordse kaotuse ning lõpetas hooaja viimasel kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste turniiril, kus neli mängijat mängivad kõik kõigiga läbi, võitis Elena Malõgina 6:1, 6:0 Grete Gulli. Saarel on siiski veel teoreetiline võimalus tulla esimeseks, kui ta alistab Malõgina ja Reinaru kaotab Gullile. Kui tekib "surnud ring", on Malõgina settide/geimide vahe nii hea, et sisuliselt ei saa Saar teda "reaalse" tulemuse korral edestada, vahendab Tennisnet.ee.
Meeste turniiril oli kahtlemata tähtsaim kohtumine A-grupis Vladimir Ivanovi ja Karl Kiur Saare vahel. Ivanov vajanuks kahesetilist võitu, kuid Saar võitis juba esimese seti ja sellega oli kõik selge. Lõpuks jäi Saar peale 6:4, 0:6, 6:1 ning Mölder alistas 6:1, 6:3 Denis Maijorovi. Saar ja Mölder said poolfinaali.
B-grupis sai kolmanda võidu Kenneth Raisma, kes alistas 6:3, 6:2 Sten Hiiesalu. Tema järel pääses teisena poolfinaali Matthias Uwe Kask 7:5, 4:6, 6:4 võiduga Georg Straschi üle.
Poolfinaalid olid suhteliselt põnevad, aga favoriidid ikkagi võitsid. Raisma alistas 6:2, 3:6, 6:1 Mölderi ja Saar 6:3, 7:5 Kase. | Reinaru üllatas Eesti tennise aastalõputurniiril Katriin Saart | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste turniiril, kus neli mängijat mängivad kõik kõigiga läbi, võitis Elena Malõgina 6:1, 6:0 Grete Gulli. Saarel on siiski veel teoreetiline võimalus tulla esimeseks, kui ta alistab Malõgina ja Reinaru kaotab Gullile. Kui tekib "surnud ring", on Malõgina settide/geimide vahe nii hea, et sisuliselt ei saa Saar teda "reaalse" tulemuse korral edestada, vahendab Tennisnet.ee.
Meeste turniiril oli kahtlemata tähtsaim kohtumine A-grupis Vladimir Ivanovi ja Karl Kiur Saare vahel. Ivanov vajanuks kahesetilist võitu, kuid Saar võitis juba esimese seti ja sellega oli kõik selge. Lõpuks jäi Saar peale 6:4, 0:6, 6:1 ning Mölder alistas 6:1, 6:3 Denis Maijorovi. Saar ja Mölder said poolfinaali.
B-grupis sai kolmanda võidu Kenneth Raisma, kes alistas 6:3, 6:2 Sten Hiiesalu. Tema järel pääses teisena poolfinaali Matthias Uwe Kask 7:5, 4:6, 6:4 võiduga Georg Straschi üle.
Poolfinaalid olid suhteliselt põnevad, aga favoriidid ikkagi võitsid. Raisma alistas 6:2, 3:6, 6:1 Mölderi ja Saar 6:3, 7:5 Kase.
### Response:
Reinaru üllatas Eesti tennise aastalõputurniiril Katriin Saart |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelviimasel võistluspäeval sai Tänak kirja ka ühe katsevõidu, sõites välja kiireima aja 10. kiiruskatsel.
"On hea lõpetada päev pjedestaalikohal, kuid see pole veel läbi. Meil oli üldiselt hea päev, ilma probleemideta, kõik toimis hästi. Me ei olnud kiiremate tempost kaugel, kuid eespool olevad autod suutsid meist natuke kiiremini sõita. 10. kiiruskatse oli veidi erinev ja suutsime sõita kiireima aja. Tegime autot veidi jäigemaks ja see oli suur edasiminek," sõnas Ott Tänak pärast laupäevast võistluspäeva.
Tänak ja Järveoja kaotavad liidrikohal olevale meeskonnakaaslasele Thierry Neuville'ile 39,9 sekundiga. Elfyn Evansist (Toyota) jäädakse maha 35 ja poole sekundiga.
"Homme näib olevat keerulisem ja keerulisemad etapid. Vaatame, mida see toob. Teeme kõik endast oleneva, et tuua meeskonnale hea tulemus," lisas Tänak. | Ott Tänak: tegime autot jäigemaks ja see oli suur edasiminek | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelviimasel võistluspäeval sai Tänak kirja ka ühe katsevõidu, sõites välja kiireima aja 10. kiiruskatsel.
"On hea lõpetada päev pjedestaalikohal, kuid see pole veel läbi. Meil oli üldiselt hea päev, ilma probleemideta, kõik toimis hästi. Me ei olnud kiiremate tempost kaugel, kuid eespool olevad autod suutsid meist natuke kiiremini sõita. 10. kiiruskatse oli veidi erinev ja suutsime sõita kiireima aja. Tegime autot veidi jäigemaks ja see oli suur edasiminek," sõnas Ott Tänak pärast laupäevast võistluspäeva.
Tänak ja Järveoja kaotavad liidrikohal olevale meeskonnakaaslasele Thierry Neuville'ile 39,9 sekundiga. Elfyn Evansist (Toyota) jäädakse maha 35 ja poole sekundiga.
"Homme näib olevat keerulisem ja keerulisemad etapid. Vaatame, mida see toob. Teeme kõik endast oleneva, et tuua meeskonnale hea tulemus," lisas Tänak.
### Response:
Ott Tänak: tegime autot jäigemaks ja see oli suur edasiminek |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidu võttis ameeriklane Jordan Stolz ajaga 35,022. Teise koha sai Kasahstani esindaja Jevgeni Koškin, kaotades Stolzile vaid 0,1 sekundiga. Pronksi teenis itaallane David Bosa ajaga 35,401.
Napilt esikümnest välja jäänud Marten Liiv kaotas võitjale 0,67 sekundiga. Kuna tegemist oli hooaja avaetapiga, siis hoiab Liiv ka selles arvestuses kümne punktiga 11. kohta.
Pühapäeval on kavas ka 1000 m, kuhu läheb ilmselt starti ka Liiv. Stardinimekirja pole veel avaldatud. | Marten Liiv jäi MK-hooaja avaetapil napilt esikümnest välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidu võttis ameeriklane Jordan Stolz ajaga 35,022. Teise koha sai Kasahstani esindaja Jevgeni Koškin, kaotades Stolzile vaid 0,1 sekundiga. Pronksi teenis itaallane David Bosa ajaga 35,401.
Napilt esikümnest välja jäänud Marten Liiv kaotas võitjale 0,67 sekundiga. Kuna tegemist oli hooaja avaetapiga, siis hoiab Liiv ka selles arvestuses kümne punktiga 11. kohta.
Pühapäeval on kavas ka 1000 m, kuhu läheb ilmselt starti ka Liiv. Stardinimekirja pole veel avaldatud.
### Response:
Marten Liiv jäi MK-hooaja avaetapil napilt esikümnest välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30-aastase Soni mängimine jalgpalli MM-il oli kahtluse all, kuna hiljuti sai ta Meistrite liiga mängus Marseille Olympique'i vastu vigastada ning käis ka silmakoopa operatsioonil.
Uute teadete kohaselt on Son võimeline MM-il mängima ning ta nimetati Lõuna-Korea koondise koosseisu.
Lõuna-Korea koondise peatreener Paulo Bento ütles, et ta pole kindel, millal Son uuesti treenima saab hakata. Nende esimene mäng MM-il leiab aset 24. novembril, kui kohtutakse Uruguayga.
"Oleme Tottenhami meditsiiniosakonnaga ühenduses. Peame ootama ja tema olukorda analüüsima," ütles Bento.
"Meil on aega otsustada ja kõige tähtsam on see, et ta taastuks võimalikult hästi," lisas Bento.
Son peab MM-il mängude ajal kandma kaitsemaski, kui ta soovib Kataris osaleda. | Operatsioonil käinud Son lisati MM-koondisesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30-aastase Soni mängimine jalgpalli MM-il oli kahtluse all, kuna hiljuti sai ta Meistrite liiga mängus Marseille Olympique'i vastu vigastada ning käis ka silmakoopa operatsioonil.
Uute teadete kohaselt on Son võimeline MM-il mängima ning ta nimetati Lõuna-Korea koondise koosseisu.
Lõuna-Korea koondise peatreener Paulo Bento ütles, et ta pole kindel, millal Son uuesti treenima saab hakata. Nende esimene mäng MM-il leiab aset 24. novembril, kui kohtutakse Uruguayga.
"Oleme Tottenhami meditsiiniosakonnaga ühenduses. Peame ootama ja tema olukorda analüüsima," ütles Bento.
"Meil on aega otsustada ja kõige tähtsam on see, et ta taastuks võimalikult hästi," lisas Bento.
Son peab MM-il mängude ajal kandma kaitsemaski, kui ta soovib Kataris osaleda.
### Response:
Operatsioonil käinud Son lisati MM-koondisesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusiku sõnul on album sillaks mineviku ja tuleviku vahel ning ühendab paljud erinevad kultuuriruumid üheks tervikuks.
"Üksteise kõrval ja otsas kõlavad näiteks trance, post-punk, rokiballaad, orelimuusika, valss, free jazz, drum'n'bass. Ja kõike seda nii, et kõrvus tinnitab. Ma ei piira ennast määratlustega ning tunnen, et muusikat tehes on kõik lubatud," selgitas Vals Müürilehes.
Album on järg albumitele "End Game" (2018) ja "Imperaator" (2020), mis hõlmasid viiteid ajaloole ja segasid erinevaid ida- ja läänemaailma kõlasid.
Lisaks AIgar Valsile teevad albumil kaasa ka Argo Vals ja Martin Kikas.
Albumi miksis ja masterdas Martin Kikas (Ö stuudio). | Aigar Vals avaldas kolmanda autorialbumi "Uue ajastu guru" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusiku sõnul on album sillaks mineviku ja tuleviku vahel ning ühendab paljud erinevad kultuuriruumid üheks tervikuks.
"Üksteise kõrval ja otsas kõlavad näiteks trance, post-punk, rokiballaad, orelimuusika, valss, free jazz, drum'n'bass. Ja kõike seda nii, et kõrvus tinnitab. Ma ei piira ennast määratlustega ning tunnen, et muusikat tehes on kõik lubatud," selgitas Vals Müürilehes.
Album on järg albumitele "End Game" (2018) ja "Imperaator" (2020), mis hõlmasid viiteid ajaloole ja segasid erinevaid ida- ja läänemaailma kõlasid.
Lisaks AIgar Valsile teevad albumil kaasa ka Argo Vals ja Martin Kikas.
Albumi miksis ja masterdas Martin Kikas (Ö stuudio).
### Response:
Aigar Vals avaldas kolmanda autorialbumi "Uue ajastu guru" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siinne lugemispäevik sai teoks tänu kolmele lugemiselamusele kolmes erinevas žanris (luulekogu, romaan, näidendiraamat). Kõigis neis oli oma koht armastuse lõputult laiuvatel kõrbetel, aga ka argipäevast virgunud võrsetel. Või siis armastuse võrsetel ja argipäeva kõrbetel – just nii, kuidas lugeja parasjagu maailma näha soovib. Leidus nii psühholoogilist mängu ja painavat kirge, aga ka kõige harilikumat argipäeva, milles iga päev püüdlikult kroolime, julgemata teha nägu, et vett on vähevõitu.
Andra Teede "Emadepäev"
Andra Teede kirjutas sügisel Sirbis: "Nimelt – ja ma ei taha oma kalleid kaasluuletajaid kuidagi solvata – ei loe luulet mitte keegi. Seda ei osta keegi ja neid autoreid ei tea keegi, kui võrrelda telereitinguga, kui sarja üht osa vaatab kõvasti üle 100 000 inimese (Teede on populaarse ETV telesarja "Õnne 13 stsenarist)... Ma ei tea, mis peaks juhtuma, et 100 000 eestlast loeks ja teaks ühte luuletust või lausa luulekogu."
Mina ka ei tea, mis täpselt juhtuma peaks, aga alustan luule soovitamisest, sest Teede värske kogumik "Emadepäev" väärib lugemist. See on instagrammifiltrivaba luule, kus on koos osavalt valitud sõnad ja hästi tabatud rütm (peamiselt vist rumba). Teede sõnad on napid, kuid sihitud nii, et tabavad. Ole siis praegune või tulevane ema. Naine. Isa või vanaisa. See on dokumentalistilik vaade, millest ei puudu heatahtlik (ja irooniline) naer, aga ka autori hirm, et see, mis on argiselt armas ja vahel tüütu ning isegi hale, võib kohe-kohe puruneda. "Armastus muudab hirmu palju suuremaks", tõdeb autor. Ja nii vast ongi.
Isegi kui last tuleb panna viis tuhat aastat magama (ja lõunaõuni kestab poole vähem), on kokku saanud moodne mosaiikpilt tänapäeva emast, kes töötab, kes on sõjahirmus, kes armastab, kes on väsinud, kes hoolib ning keda painavad tähtaegade lõputu joru ja laisad ehitusmehed. See on tugeva naise portree, kes küsib justkui muuseas... Milleks saadakse lapsi? Mis mõõdu järgi naisi mõõta? (ema ei saa ju ennast libisema lasta) Kuhu peita lapsed kui tuleb sõda? Milline ema ma olen?...
"milline ema ma olen
ma loodan et enam-vähem
kusagil gilmore´i tüdrukute ja
seksi ja linna vahel
ega ma muud ei tea
sina muidugi ei tea üldse neid viiteid kallis
eks ma kunagi seletan
selline vanaaegne värk
ammu enne kui sa üldse
jutuks tulid"
Ja siis tahab Teede veel öelda, et...
"las ma lihtsalt ütlen
et koidula näidendid olid palju lühemad
kui minu omad
ja tal oli parimatel päevadel
viis teenijat majas
arstihärra maksis kinni
ja mul ei ole isegi robottolmuimejat"
ja ta ütleb veidi veel nii Underi, Alveri, Krõõda, sõja ja rahu ning lusitaania tigude kohta.
François Mauriac "Armastuse kõrb"
Prantsuse keelest tõlkinud Henno Rajandi
1926. aastal Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna võitnud ning hiljuti Loomingu Raamatukogu kuldsarja uustrükis ilmunud teos räägib isa ja poja painavast nõrkusest Maria Crossi nimelise naise vastu. Lugejale lubatakse kahe iseloomult ja elutunnetuselt vastandliku mehe vahelist pinget, millest ei puudu autorile omane peen ja nauditav pessimism. Ja nii ka läheb. Just teatud laadi pessimism ja painav nõrkus ühe ja sama naise vastu määrab loo helistiku. See on lugu täis kirge - sellist, mis aastakümneteks pimestab, nõrgestab ja haigeks teeb, paneb unistama ning kättemaksu ihkama. See on tõeline armastuse kõrb oma miraažidega. See on kõrb, milles vaid viivuks kokku saadakse, et siis kiiresti oma kaldale naasta.
Kahe peategelase motiivid on mõistagi erinevad. Isa, doktor Courrèges´i jaoks on Maria võimalus põgeneda argipäevast ning kogeda kirglikku elu (mis peamiselt küll vaid tema mõtetes realiseerub). Poja Raymondi jaoks on Maria aga osaks meheks kasvamisest.
Romaan on täis tabavaid sümboleid, perekonna turvaliselt ahistavaid ahelaid (üks autori meelisteemadest), tagaajamismängu ja kahetsust. Eriti nauditavaks teeb lugemise Mauriaci kujundlik keel ("Oli juba mõõnaaeg, aga väikese baari põliskülalised pidasid vastu: siin andsid nad koos üleriietega hoiule ka oma päevase valu"), mis loob algusest lõpuni loole hõrgu atmosfääri. Nii ei jää autori hea vorm teose kirjutamise aegadest lugejale sugugi märkamata, sest hoolimata lootusetust kirest on selles pulbitsevat elu. Ja lõpuks otsustab ikkagi lugeja, mis teeb kõrbest kõrbe, sest nii tõdeb ka uustrükile saatesõna kirjutanud Tõnu Õnnepalu: "Ega me ei saagi lõpuni teada, kas "Armastuse kõrb" on see kõrb, kus armastust pole, või on see armastuse enda tuline ja halastamatu maastik, kuhu eksinu ikkagi sureb janusse sellesama armastuse järele."
Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistluse viis parimat
Mart Aas, Kadri Lepp, Katariina Libe, Heneliis Notton, Liis Sein
Mitmete novellikonkursside tulemusi oleme juba erinevates kogumikes näinud ja lugeda saanud. Nüüd on aga kaante vahele saanud ka 2021. aasta näidendivõistluse parimad, ja see on hea teadmine.
Näidend võib olla lugemiseks pretensioonikas, kuid ka nauditav žanr. Oma "sisseviskajaks" sellesse maailma pean Ingar Bergmanni, kelle stsenaarium-näidendid on olnud alati külmavärina-aus lugemine ("Stseenid ühest abielust", "Saraband", "Fanny ja Alexander" jt). Näidendid on justkui meie elu lood. Nad on siinsamas, meie kõrval ja ehk seepärast poevad ka kiiremini naha alla. Jah, need on meie lood, sest juba järgmisel hommikul pärast lugemist vaatad oma naabrit veidi suurema huviga. Teretad, ja mõtled, millist lugu ta endas (täna) peidab, sest kindla peale peidab. Oleme ju lugudest tehtud.
Näidend on justkui toimetamata elu. See on vabadus istuda naaberkorteri köögilauada, maitsta head ja paremat ehk isegi sealsel diivanil end häbitult välja sirutada ning kõige selle juures täit ebamugavust kogeda, mida kontvõõraste keskele sattumine ikka tekitab.
ANNA (isale): Noh? Tere!
ISA: No ma ei tea.
ANNA: Mis on?
ISA: Ma ei oska kohe mitte midagi öelda.
ANNA: Mis on? Mis pahasti on?
ISA: No kas sa siis helistada ei saanud?
PAUL: Kuule, mis seal vahet on?
ISA: Mul läheb ju kolm tundi nüüd.
ANNA: Millega?
ISA: Kanaga. Mul pole ju kana veel. Kui ma praegu ta ära toon, siis läheb ju ahjus veel kaks tundi. Vähemalt. Vähemalt.
ANNA: Mis kana?
EMA: Ahjukana. Isa tahtis seda sinu kana teha.
ISA: Kust ma nüüd võtan selle kana veel? Mis see kell on? Pool kuus. Nii. Pool seitse saan ahju, siis enne 21 ju valmis ei saa. Mingi valemiga ei saa ju.
(Kadri Lepp "Koju")
Napid tegelaste kirjeldused (kui üldse) sunnivad lugejal tegelasi ise välja mõtlema. Ka rütm tuleb näidendi lugemisel ise leida. Ja kõik need küsimused, mis tekivad...kes neilegi peale lugeja enese vastab. Mõni arvab lausa, et näidend polegi niisama lugemiseks (saagu ikka enne lavaküpseks), et see on pelgas töövahend näitleja ja lavastaja vahel, aga just see mõningane toores olek ja dialoogirohkus kõige võluvam ongi.
Näidendivõistluse viit parimat lugu iseloomustavad psühholoogilised pinged ja probleemsed suhted, aga nagu ikka, tuleb mängu ka armastus ja selle ümber laiutav (argi)kõrb. Siin on suurt hellust, mille väljendamine tihtipeale sõnade taha jääb. Siin on tülisid, mille varjus hiilib hool. Siin on muret, ja kõike muud. Olgu selleks siis lesbilise tipparhitekti suhe oma kaaslasega (Katariina Libe "Võrsed") või ebamugav taaskohtumine ühe perekonna kitsukeses köögis (Kadri Lepp "Koju"). Heneliis Nottoni "Emesis"– lugu ühe noore iseseisvumisest ja traumaatilistest kogemustest jääb aga hästi valitud teema ja valulistelt osava kirjutamisstiili tõttu pikaks ajaks kummitama.
PS. Oma esimese näidendi lugemiseks on internetis hulgaliselt abimaterjale, suures osas on need muidugi pühendatud näitlejatele ("How to Read a Play"), aga mitte ainult. Ka tavalugeja saab siit palju huvitavat kaasa. Nagu näiteks soovituse valida kohe alguses, milline tegelane ta olla soovib (ja siis valju häälega end rolli sisse lugeda). Boonusena aga võimaluse selle lugemismängu keskel rolle vahetada või neid juurde lisada. Kõik sõltub tegelikult lugejast. Ta on vaba. Nii et head lugemist! | Ester Urbala lugemispäevik. Armastuse kõrbed ja argipäeva võrsed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siinne lugemispäevik sai teoks tänu kolmele lugemiselamusele kolmes erinevas žanris (luulekogu, romaan, näidendiraamat). Kõigis neis oli oma koht armastuse lõputult laiuvatel kõrbetel, aga ka argipäevast virgunud võrsetel. Või siis armastuse võrsetel ja argipäeva kõrbetel – just nii, kuidas lugeja parasjagu maailma näha soovib. Leidus nii psühholoogilist mängu ja painavat kirge, aga ka kõige harilikumat argipäeva, milles iga päev püüdlikult kroolime, julgemata teha nägu, et vett on vähevõitu.
Andra Teede "Emadepäev"
Andra Teede kirjutas sügisel Sirbis: "Nimelt – ja ma ei taha oma kalleid kaasluuletajaid kuidagi solvata – ei loe luulet mitte keegi. Seda ei osta keegi ja neid autoreid ei tea keegi, kui võrrelda telereitinguga, kui sarja üht osa vaatab kõvasti üle 100 000 inimese (Teede on populaarse ETV telesarja "Õnne 13 stsenarist)... Ma ei tea, mis peaks juhtuma, et 100 000 eestlast loeks ja teaks ühte luuletust või lausa luulekogu."
Mina ka ei tea, mis täpselt juhtuma peaks, aga alustan luule soovitamisest, sest Teede värske kogumik "Emadepäev" väärib lugemist. See on instagrammifiltrivaba luule, kus on koos osavalt valitud sõnad ja hästi tabatud rütm (peamiselt vist rumba). Teede sõnad on napid, kuid sihitud nii, et tabavad. Ole siis praegune või tulevane ema. Naine. Isa või vanaisa. See on dokumentalistilik vaade, millest ei puudu heatahtlik (ja irooniline) naer, aga ka autori hirm, et see, mis on argiselt armas ja vahel tüütu ning isegi hale, võib kohe-kohe puruneda. "Armastus muudab hirmu palju suuremaks", tõdeb autor. Ja nii vast ongi.
Isegi kui last tuleb panna viis tuhat aastat magama (ja lõunaõuni kestab poole vähem), on kokku saanud moodne mosaiikpilt tänapäeva emast, kes töötab, kes on sõjahirmus, kes armastab, kes on väsinud, kes hoolib ning keda painavad tähtaegade lõputu joru ja laisad ehitusmehed. See on tugeva naise portree, kes küsib justkui muuseas... Milleks saadakse lapsi? Mis mõõdu järgi naisi mõõta? (ema ei saa ju ennast libisema lasta) Kuhu peita lapsed kui tuleb sõda? Milline ema ma olen?...
"milline ema ma olen
ma loodan et enam-vähem
kusagil gilmore´i tüdrukute ja
seksi ja linna vahel
ega ma muud ei tea
sina muidugi ei tea üldse neid viiteid kallis
eks ma kunagi seletan
selline vanaaegne värk
ammu enne kui sa üldse
jutuks tulid"
Ja siis tahab Teede veel öelda, et...
"las ma lihtsalt ütlen
et koidula näidendid olid palju lühemad
kui minu omad
ja tal oli parimatel päevadel
viis teenijat majas
arstihärra maksis kinni
ja mul ei ole isegi robottolmuimejat"
ja ta ütleb veidi veel nii Underi, Alveri, Krõõda, sõja ja rahu ning lusitaania tigude kohta.
François Mauriac "Armastuse kõrb"
Prantsuse keelest tõlkinud Henno Rajandi
1926. aastal Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna võitnud ning hiljuti Loomingu Raamatukogu kuldsarja uustrükis ilmunud teos räägib isa ja poja painavast nõrkusest Maria Crossi nimelise naise vastu. Lugejale lubatakse kahe iseloomult ja elutunnetuselt vastandliku mehe vahelist pinget, millest ei puudu autorile omane peen ja nauditav pessimism. Ja nii ka läheb. Just teatud laadi pessimism ja painav nõrkus ühe ja sama naise vastu määrab loo helistiku. See on lugu täis kirge - sellist, mis aastakümneteks pimestab, nõrgestab ja haigeks teeb, paneb unistama ning kättemaksu ihkama. See on tõeline armastuse kõrb oma miraažidega. See on kõrb, milles vaid viivuks kokku saadakse, et siis kiiresti oma kaldale naasta.
Kahe peategelase motiivid on mõistagi erinevad. Isa, doktor Courrèges´i jaoks on Maria võimalus põgeneda argipäevast ning kogeda kirglikku elu (mis peamiselt küll vaid tema mõtetes realiseerub). Poja Raymondi jaoks on Maria aga osaks meheks kasvamisest.
Romaan on täis tabavaid sümboleid, perekonna turvaliselt ahistavaid ahelaid (üks autori meelisteemadest), tagaajamismängu ja kahetsust. Eriti nauditavaks teeb lugemise Mauriaci kujundlik keel ("Oli juba mõõnaaeg, aga väikese baari põliskülalised pidasid vastu: siin andsid nad koos üleriietega hoiule ka oma päevase valu"), mis loob algusest lõpuni loole hõrgu atmosfääri. Nii ei jää autori hea vorm teose kirjutamise aegadest lugejale sugugi märkamata, sest hoolimata lootusetust kirest on selles pulbitsevat elu. Ja lõpuks otsustab ikkagi lugeja, mis teeb kõrbest kõrbe, sest nii tõdeb ka uustrükile saatesõna kirjutanud Tõnu Õnnepalu: "Ega me ei saagi lõpuni teada, kas "Armastuse kõrb" on see kõrb, kus armastust pole, või on see armastuse enda tuline ja halastamatu maastik, kuhu eksinu ikkagi sureb janusse sellesama armastuse järele."
Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistluse viis parimat
Mart Aas, Kadri Lepp, Katariina Libe, Heneliis Notton, Liis Sein
Mitmete novellikonkursside tulemusi oleme juba erinevates kogumikes näinud ja lugeda saanud. Nüüd on aga kaante vahele saanud ka 2021. aasta näidendivõistluse parimad, ja see on hea teadmine.
Näidend võib olla lugemiseks pretensioonikas, kuid ka nauditav žanr. Oma "sisseviskajaks" sellesse maailma pean Ingar Bergmanni, kelle stsenaarium-näidendid on olnud alati külmavärina-aus lugemine ("Stseenid ühest abielust", "Saraband", "Fanny ja Alexander" jt). Näidendid on justkui meie elu lood. Nad on siinsamas, meie kõrval ja ehk seepärast poevad ka kiiremini naha alla. Jah, need on meie lood, sest juba järgmisel hommikul pärast lugemist vaatad oma naabrit veidi suurema huviga. Teretad, ja mõtled, millist lugu ta endas (täna) peidab, sest kindla peale peidab. Oleme ju lugudest tehtud.
Näidend on justkui toimetamata elu. See on vabadus istuda naaberkorteri köögilauada, maitsta head ja paremat ehk isegi sealsel diivanil end häbitult välja sirutada ning kõige selle juures täit ebamugavust kogeda, mida kontvõõraste keskele sattumine ikka tekitab.
ANNA (isale): Noh? Tere!
ISA: No ma ei tea.
ANNA: Mis on?
ISA: Ma ei oska kohe mitte midagi öelda.
ANNA: Mis on? Mis pahasti on?
ISA: No kas sa siis helistada ei saanud?
PAUL: Kuule, mis seal vahet on?
ISA: Mul läheb ju kolm tundi nüüd.
ANNA: Millega?
ISA: Kanaga. Mul pole ju kana veel. Kui ma praegu ta ära toon, siis läheb ju ahjus veel kaks tundi. Vähemalt. Vähemalt.
ANNA: Mis kana?
EMA: Ahjukana. Isa tahtis seda sinu kana teha.
ISA: Kust ma nüüd võtan selle kana veel? Mis see kell on? Pool kuus. Nii. Pool seitse saan ahju, siis enne 21 ju valmis ei saa. Mingi valemiga ei saa ju.
(Kadri Lepp "Koju")
Napid tegelaste kirjeldused (kui üldse) sunnivad lugejal tegelasi ise välja mõtlema. Ka rütm tuleb näidendi lugemisel ise leida. Ja kõik need küsimused, mis tekivad...kes neilegi peale lugeja enese vastab. Mõni arvab lausa, et näidend polegi niisama lugemiseks (saagu ikka enne lavaküpseks), et see on pelgas töövahend näitleja ja lavastaja vahel, aga just see mõningane toores olek ja dialoogirohkus kõige võluvam ongi.
Näidendivõistluse viit parimat lugu iseloomustavad psühholoogilised pinged ja probleemsed suhted, aga nagu ikka, tuleb mängu ka armastus ja selle ümber laiutav (argi)kõrb. Siin on suurt hellust, mille väljendamine tihtipeale sõnade taha jääb. Siin on tülisid, mille varjus hiilib hool. Siin on muret, ja kõike muud. Olgu selleks siis lesbilise tipparhitekti suhe oma kaaslasega (Katariina Libe "Võrsed") või ebamugav taaskohtumine ühe perekonna kitsukeses köögis (Kadri Lepp "Koju"). Heneliis Nottoni "Emesis"– lugu ühe noore iseseisvumisest ja traumaatilistest kogemustest jääb aga hästi valitud teema ja valulistelt osava kirjutamisstiili tõttu pikaks ajaks kummitama.
PS. Oma esimese näidendi lugemiseks on internetis hulgaliselt abimaterjale, suures osas on need muidugi pühendatud näitlejatele ("How to Read a Play"), aga mitte ainult. Ka tavalugeja saab siit palju huvitavat kaasa. Nagu näiteks soovituse valida kohe alguses, milline tegelane ta olla soovib (ja siis valju häälega end rolli sisse lugeda). Boonusena aga võimaluse selle lugemismängu keskel rolle vahetada või neid juurde lisada. Kõik sõltub tegelikult lugejast. Ta on vaba. Nii et head lugemist!
### Response:
Ester Urbala lugemispäevik. Armastuse kõrbed ja argipäeva võrsed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nursipalu harjutusvälja laiendamine on möödapääsmatu, kuid kaitseministrina pean väga oluliseks, et seda tehes tegutseme läbipaistvalt ja kohalikke kogukondi kaasates. Aga varugem üksikasjadega veel veidi kannatust, sest lähtume vanarahva tarkusest, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Sest jutt ei ole ei vähemast ega rohkemast kui kogu Eesti julgeolekust.
Kui Venemaa Föderatsiooni väed ööl vastu 24. veebruari Ukrainasse tungisid, sai hoobilt selgeks, et maailma pole enam endine. Suure naabri agressioon oleks võinud kiiresti teha lõpu nii Ukraina riigile kui ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri senistele alustaladele. Kuid Ukraina rahvas on näidanud üles ülimat vaprust ja sitkust ning sissetungijad taganema sundinud.
Ehkki agressorarmeel on ülekaal isikkoosseisu, relvastuse ja laskemoona arvestades, on kujunenud ülitähtsaks asjaolu, et Ukraina väed on paremini välja õpetatud ning saanud lääneriikidelt aina rohkem relvaabi, mida nad on kiiresti kasutama õppinud.
Me ei tohi siiski unustada traagilist asjaolu, et Ukraina rahvas on maksnud ja maksab ikka veel päevast päeva ränka hinda.
Kaitseministeeriumi, kaitseväe ja teiste sõjalise riigikaitsega tegelevate asutuste ülim eesmärk on, et Eesti rahvast selline saatus kunagi enam ei tabaks. Seetõttu on Eesti kaitsevõimet viimastel aastatel väga kiiresti arendatud ja rahvusvahelise julgeolekuolukorra tõttu tuleb tempot isegi lisada.
Eesti kaitse-eelarve jõuab 2023. aastal esimest korda miljardi euroni ning ületab 2024. aastal sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes kolme protsendi piiri. Sellega näitame, et võtame Eesti riigi kaitset tõsiselt.
Oleme täiesti teadlikud sellega kaasnevast kohustusest, et iga maksumaksja usaldatud euro toodaks maksimaalset kaitsevõimet. Selleks investeerib Eesti palju uutesse ja parematesse relvasüsteemidesse, varustusse ja laskemoona. Näiteks on end Ukrainas üliolulisena näidanud kaudtuli ehk suurtükid ja mitmikraketiheitjad, millega on suudetud agressorile nii eesliinil kui ka sügaval tagalas tõsist kahju tekitada.
Lõuna-Eesti julgeoleku vaatest on oluline, et just seal paiknev 2. jalaväebrigaad viiakse üle soomustransportööridele ning brigaad saab juurde täiendavad K9 Kõu liikursuurtükid. Eesti sõjaaegse kaitseväe suurus ulatub varsti rohkem kui 36 000 võitlejani, kuivõrd maakaitset suurendatakse kaks korda 20 000 võitlejani. Sammhaaval suurendame ajateenistusse kutsutavate hulka.
"Alates 2014. aastast, kui Venemaa okupeeris Ukrainale kuuluva Krimmi ja osa Donbassist, paiknevad Eestis liitlasüksused."
Eesti teeb oma suuruse kohta väga palju sõjalise riigikaitse heaks. Meie väiksuse tõttu on samal ajal ülioluline, et meil oleks palju tugevaid liitlasi. Seetõttu on Eesti 2004. aastast saadik NATO liige. Alates 2014. aastast, kui Venemaa okupeeris Ukrainale kuuluva Krimmi ja osa Donbassist, paiknevad Eestis liitlasüksused.
Sel suvel Madridis peetud NATO tippkohtumisel otsustas allianss oma idatiiva kaitset veelgi tugevdada. Eesti kaitsekilp läheb ühe tammise kihi võrra tugevamaks, sest meie kaitseks loome koos liitlastega diviisi struktuuri. Allkirjastasin 8. novembril Suurbritannia kaitseministriga ühise kokkuleppe, millega britid suurendavad oma sõjalist panust Eesti kaitseks.
Liitlased on valmis Eestisse tulema, kuid selleks peame olema head võõrustajad, pakkudes tasemel majutust, hooldusvõimalusi ja harjutusalasid. Liitlassõdurid peavad saama harjutada külg külje kõrval ühes Eesti kaitseväelastega, et meie maastikku ja olusid peensusteni tundma õppida.
Praegu kasutatavad harjutusväljad on Eesti vajadustele kitsaks jäänud. Kaitsevägi ja siin meie kaitseks asuvad liitlased saavad teha suuremate üksuste taktikalisi harjutusi ja laskmisi, sh soomusmanööver ja kaudtuli, vaid ühes paigas ja see on Kaitseväe keskpolügoon, mille võimalused on paraku ammendunud. Vabu aegu tuleb otsida tikutulega.
Keskpolügoon on hõivatud pea aasta ringi. Kuid parimad üksused ja moodsaim varustus ilma väljaõppeta on nagu tippsportlane ilma treeninguta. Seetõttu ongi kaitseväe üksuste ülesandeks rahuajal pidev väljaõpe. Juba ajateenijad peavad saama parimad tingimused oskuste omandamiseks, et neid hiljem reservväelastena kinnistada.
Seisame silmitsi olukorraga, kus "jõusaalid" on jäänud väikeseks. Eesti riigikaitse vajab veel üht suurt harjutusvälja. Seal saaksid meie jalaväe lahingumasinad harjutada pataljonina manööverdamist ja lahinglaskmisi. Eesmärk on harjutada ka täiendavaid lahingutoetuse elemente, et lihvida keerulist tule koordineerimist.
Harjutusvälja asupaika otsides on olnud võtmetähtsusega kaks faktorit. Esiteks puudub Võru lähedal piisavalt suur harjutusväli. Teiseks oleme pidanud algusest peale väga oluliseks põhimõtet, et laiendus peaks puudutama võimalikult vähe inimesi ja keskkonda.
Eestimaa kaarti vaadates sai meile kiiresti selgeks, et ainus realistlik lahendus on Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Eelis on, et saab ära kasutada juba olemasolevat kaitsetaristut: Nursipalu harjutusvälja, Tsiatsungõlmaa harjutusala ja Sänna ladusid. Neid ja ümberkaudseid valdavalt metsaseid ja soiseid riigimaid liites on võimalik tekitada ühtne maatükk koos ohualadega nii, et kohalike inimeste elu võimalikult vähe häiritud saaks. Ülioluline on arvestada ka ohualadega.
Mulle on tähtis läbipaistvus. Kui olime oma esialgse analüüsi teinud, kohtusin oktoobris Antsla, Rõuge ja Võrru valla juhtidega ning teavitasin neid võimalikust harjutusvälja laienemisest. Leppisime kokku, et järgmiseks kaardistavad eksperdid huviala täpsed piirid ning tulevad plaanide valmides neid valdadele tutvustama. Kui oleksime pooltoored plaanid kohe "lehte pannud", oleks see vallarahvas ainult tarbetut segadust tekitanud.
Praegu käibki kibe töö selle nimel, et laiendus puudutaks võimalikult vähe eramaid- ja hooneid ning oleks võimalikult palju kasutatud riigimaid. Palume seetõttu veel veidi kannatust.
Oleme kokku leppinud, et 21. novembril tutvustame oma plaane Antsla, Rõuge ja Võru valla volikogule ning võtame seejärel eraldi otse ühendust iga maaomanikuga, kelle kinnistu huvialasse jääb. Samuti on väga oluline mõista, et plaanide tutvustamine on alles protsessi algus, sest asume seejärel omanikega maade omandamise asjus läbi rääkima ja leiame mõne aasta jooksul kõigile sobivad lahendused. Midagi ei sünni üleöö.
Mitut kodu, talu või suvemaja laiendus puudutab, selgub laiendamise plaanide täpsustumisel. Samal ajal on selge, et täiesti kohalikku elu häirimata pole võimalik ühtegi suuremat projekti ellu viia.
"Me saame teha kõik mis võimalik, et need inimesed tunneksid, et nad on saanud õiglase lahenduse."
Saame täiesti aru nendest kohalikest elanikest, kes on üles ehitanud isatalu või mitmendat põlve piirkonnas maad harinud või metsa hooldanud. Koduõues kasvava tamme või enda kätega istutatud õunapuu emotsionaalset väärtust ei suuda me kuidagi hüvitada. See on mõõdetamatu. Aga me saame teha kõik mis võimalik, et need inimesed tunneksid, et nad on saanud õiglase lahenduse.
Eesti on õigusriik ja asju aetakse seaduse järgi. Juba praegu on selge, et need kohalikud inimesed ja pered, kes on valmis riigikaitse nimel oma varast loobuma, on teinud hindamatu panuse meie riigikaitsesse. Eesti riik on nendele inimestele selle eest äärmiselt tänulik. Sest Nursipalu laiendamine on vajalik Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks.
Üksi ei tohi siiski kedagi jätta. On vaja leida koos maaomanikega selline lahendus, mis oleks võimalikult sarnane senise olukorraga. Harjutusväljaga kaasas käivate ebamugavuste kõrval on võimalik kohalikul kogukonnal saada ka hüvesid. Kaitseministeerium on maksnud olemasolevaid harjutusvälju võõrustavatele omavalitsustele häiringute leevendamise toetust ja sellega aidanud viia ellu kohalikku elu edendavaid projekte. Häiringu hüvitamist on plaanis jätkata.
Samuti on valdadele antud harjutusväljade ümbruse teede rekonstrueerimiseks investeeringutoetusi. Tapa linnaku kogemus näitab, et kaitseväe kohalolu aitab turgutada ka kohalikku majanduselu.
Arvestades harjutusvälja laiendamise protsessi pikkust ja rahvusvahelist ohuolukorda, on Nursipalu laiendamisega vaja alustada kohe. Kaitseministeerium esitab peagi täpse huviala ning asub kohalike inimestega läbirääkimistesse ja lahendusi välja töötama. Lõppeks ei ole küsimus kaitseväe või meie liitlaste kitsas erihuvis, vaid Eesti riigi kestvuses: et me ei peaks eales maksma sama ränka hinda kui Ukraina rahvas. | Hanno Pevkur: Nursipalu laiendamist saab teha vaid koostöös kohalikega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nursipalu harjutusvälja laiendamine on möödapääsmatu, kuid kaitseministrina pean väga oluliseks, et seda tehes tegutseme läbipaistvalt ja kohalikke kogukondi kaasates. Aga varugem üksikasjadega veel veidi kannatust, sest lähtume vanarahva tarkusest, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Sest jutt ei ole ei vähemast ega rohkemast kui kogu Eesti julgeolekust.
Kui Venemaa Föderatsiooni väed ööl vastu 24. veebruari Ukrainasse tungisid, sai hoobilt selgeks, et maailma pole enam endine. Suure naabri agressioon oleks võinud kiiresti teha lõpu nii Ukraina riigile kui ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri senistele alustaladele. Kuid Ukraina rahvas on näidanud üles ülimat vaprust ja sitkust ning sissetungijad taganema sundinud.
Ehkki agressorarmeel on ülekaal isikkoosseisu, relvastuse ja laskemoona arvestades, on kujunenud ülitähtsaks asjaolu, et Ukraina väed on paremini välja õpetatud ning saanud lääneriikidelt aina rohkem relvaabi, mida nad on kiiresti kasutama õppinud.
Me ei tohi siiski unustada traagilist asjaolu, et Ukraina rahvas on maksnud ja maksab ikka veel päevast päeva ränka hinda.
Kaitseministeeriumi, kaitseväe ja teiste sõjalise riigikaitsega tegelevate asutuste ülim eesmärk on, et Eesti rahvast selline saatus kunagi enam ei tabaks. Seetõttu on Eesti kaitsevõimet viimastel aastatel väga kiiresti arendatud ja rahvusvahelise julgeolekuolukorra tõttu tuleb tempot isegi lisada.
Eesti kaitse-eelarve jõuab 2023. aastal esimest korda miljardi euroni ning ületab 2024. aastal sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes kolme protsendi piiri. Sellega näitame, et võtame Eesti riigi kaitset tõsiselt.
Oleme täiesti teadlikud sellega kaasnevast kohustusest, et iga maksumaksja usaldatud euro toodaks maksimaalset kaitsevõimet. Selleks investeerib Eesti palju uutesse ja parematesse relvasüsteemidesse, varustusse ja laskemoona. Näiteks on end Ukrainas üliolulisena näidanud kaudtuli ehk suurtükid ja mitmikraketiheitjad, millega on suudetud agressorile nii eesliinil kui ka sügaval tagalas tõsist kahju tekitada.
Lõuna-Eesti julgeoleku vaatest on oluline, et just seal paiknev 2. jalaväebrigaad viiakse üle soomustransportööridele ning brigaad saab juurde täiendavad K9 Kõu liikursuurtükid. Eesti sõjaaegse kaitseväe suurus ulatub varsti rohkem kui 36 000 võitlejani, kuivõrd maakaitset suurendatakse kaks korda 20 000 võitlejani. Sammhaaval suurendame ajateenistusse kutsutavate hulka.
"Alates 2014. aastast, kui Venemaa okupeeris Ukrainale kuuluva Krimmi ja osa Donbassist, paiknevad Eestis liitlasüksused."
Eesti teeb oma suuruse kohta väga palju sõjalise riigikaitse heaks. Meie väiksuse tõttu on samal ajal ülioluline, et meil oleks palju tugevaid liitlasi. Seetõttu on Eesti 2004. aastast saadik NATO liige. Alates 2014. aastast, kui Venemaa okupeeris Ukrainale kuuluva Krimmi ja osa Donbassist, paiknevad Eestis liitlasüksused.
Sel suvel Madridis peetud NATO tippkohtumisel otsustas allianss oma idatiiva kaitset veelgi tugevdada. Eesti kaitsekilp läheb ühe tammise kihi võrra tugevamaks, sest meie kaitseks loome koos liitlastega diviisi struktuuri. Allkirjastasin 8. novembril Suurbritannia kaitseministriga ühise kokkuleppe, millega britid suurendavad oma sõjalist panust Eesti kaitseks.
Liitlased on valmis Eestisse tulema, kuid selleks peame olema head võõrustajad, pakkudes tasemel majutust, hooldusvõimalusi ja harjutusalasid. Liitlassõdurid peavad saama harjutada külg külje kõrval ühes Eesti kaitseväelastega, et meie maastikku ja olusid peensusteni tundma õppida.
Praegu kasutatavad harjutusväljad on Eesti vajadustele kitsaks jäänud. Kaitsevägi ja siin meie kaitseks asuvad liitlased saavad teha suuremate üksuste taktikalisi harjutusi ja laskmisi, sh soomusmanööver ja kaudtuli, vaid ühes paigas ja see on Kaitseväe keskpolügoon, mille võimalused on paraku ammendunud. Vabu aegu tuleb otsida tikutulega.
Keskpolügoon on hõivatud pea aasta ringi. Kuid parimad üksused ja moodsaim varustus ilma väljaõppeta on nagu tippsportlane ilma treeninguta. Seetõttu ongi kaitseväe üksuste ülesandeks rahuajal pidev väljaõpe. Juba ajateenijad peavad saama parimad tingimused oskuste omandamiseks, et neid hiljem reservväelastena kinnistada.
Seisame silmitsi olukorraga, kus "jõusaalid" on jäänud väikeseks. Eesti riigikaitse vajab veel üht suurt harjutusvälja. Seal saaksid meie jalaväe lahingumasinad harjutada pataljonina manööverdamist ja lahinglaskmisi. Eesmärk on harjutada ka täiendavaid lahingutoetuse elemente, et lihvida keerulist tule koordineerimist.
Harjutusvälja asupaika otsides on olnud võtmetähtsusega kaks faktorit. Esiteks puudub Võru lähedal piisavalt suur harjutusväli. Teiseks oleme pidanud algusest peale väga oluliseks põhimõtet, et laiendus peaks puudutama võimalikult vähe inimesi ja keskkonda.
Eestimaa kaarti vaadates sai meile kiiresti selgeks, et ainus realistlik lahendus on Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Eelis on, et saab ära kasutada juba olemasolevat kaitsetaristut: Nursipalu harjutusvälja, Tsiatsungõlmaa harjutusala ja Sänna ladusid. Neid ja ümberkaudseid valdavalt metsaseid ja soiseid riigimaid liites on võimalik tekitada ühtne maatükk koos ohualadega nii, et kohalike inimeste elu võimalikult vähe häiritud saaks. Ülioluline on arvestada ka ohualadega.
Mulle on tähtis läbipaistvus. Kui olime oma esialgse analüüsi teinud, kohtusin oktoobris Antsla, Rõuge ja Võrru valla juhtidega ning teavitasin neid võimalikust harjutusvälja laienemisest. Leppisime kokku, et järgmiseks kaardistavad eksperdid huviala täpsed piirid ning tulevad plaanide valmides neid valdadele tutvustama. Kui oleksime pooltoored plaanid kohe "lehte pannud", oleks see vallarahvas ainult tarbetut segadust tekitanud.
Praegu käibki kibe töö selle nimel, et laiendus puudutaks võimalikult vähe eramaid- ja hooneid ning oleks võimalikult palju kasutatud riigimaid. Palume seetõttu veel veidi kannatust.
Oleme kokku leppinud, et 21. novembril tutvustame oma plaane Antsla, Rõuge ja Võru valla volikogule ning võtame seejärel eraldi otse ühendust iga maaomanikuga, kelle kinnistu huvialasse jääb. Samuti on väga oluline mõista, et plaanide tutvustamine on alles protsessi algus, sest asume seejärel omanikega maade omandamise asjus läbi rääkima ja leiame mõne aasta jooksul kõigile sobivad lahendused. Midagi ei sünni üleöö.
Mitut kodu, talu või suvemaja laiendus puudutab, selgub laiendamise plaanide täpsustumisel. Samal ajal on selge, et täiesti kohalikku elu häirimata pole võimalik ühtegi suuremat projekti ellu viia.
"Me saame teha kõik mis võimalik, et need inimesed tunneksid, et nad on saanud õiglase lahenduse."
Saame täiesti aru nendest kohalikest elanikest, kes on üles ehitanud isatalu või mitmendat põlve piirkonnas maad harinud või metsa hooldanud. Koduõues kasvava tamme või enda kätega istutatud õunapuu emotsionaalset väärtust ei suuda me kuidagi hüvitada. See on mõõdetamatu. Aga me saame teha kõik mis võimalik, et need inimesed tunneksid, et nad on saanud õiglase lahenduse.
Eesti on õigusriik ja asju aetakse seaduse järgi. Juba praegu on selge, et need kohalikud inimesed ja pered, kes on valmis riigikaitse nimel oma varast loobuma, on teinud hindamatu panuse meie riigikaitsesse. Eesti riik on nendele inimestele selle eest äärmiselt tänulik. Sest Nursipalu laiendamine on vajalik Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks.
Üksi ei tohi siiski kedagi jätta. On vaja leida koos maaomanikega selline lahendus, mis oleks võimalikult sarnane senise olukorraga. Harjutusväljaga kaasas käivate ebamugavuste kõrval on võimalik kohalikul kogukonnal saada ka hüvesid. Kaitseministeerium on maksnud olemasolevaid harjutusvälju võõrustavatele omavalitsustele häiringute leevendamise toetust ja sellega aidanud viia ellu kohalikku elu edendavaid projekte. Häiringu hüvitamist on plaanis jätkata.
Samuti on valdadele antud harjutusväljade ümbruse teede rekonstrueerimiseks investeeringutoetusi. Tapa linnaku kogemus näitab, et kaitseväe kohalolu aitab turgutada ka kohalikku majanduselu.
Arvestades harjutusvälja laiendamise protsessi pikkust ja rahvusvahelist ohuolukorda, on Nursipalu laiendamisega vaja alustada kohe. Kaitseministeerium esitab peagi täpse huviala ning asub kohalike inimestega läbirääkimistesse ja lahendusi välja töötama. Lõppeks ei ole küsimus kaitseväe või meie liitlaste kitsas erihuvis, vaid Eesti riigi kestvuses: et me ei peaks eales maksma sama ränka hinda kui Ukraina rahvas.
### Response:
Hanno Pevkur: Nursipalu laiendamist saab teha vaid koostöös kohalikega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nosferatu ärkas filmikunstis elule vaid triki ja vale abil, sest kui vastloodud, okultismist inspireeritud nimega filmikompanii Prana-Film tahtis oma avateoseks linastada Bram Stokeri romaani "Dracula" (1897), ei olnud neil raha või tahtmist raamatu õiguste eest maksta ja nii ärkaski krahv Dracula asemel ellu krahv Orlok, Minast sai Ellen ja Jonathan Harkerist Hutter. See, mis välja tuli, oli nii hirmus, et sellega kõlbab lapsi hirmutada ka nüüd, sada aastat hiljem. Dracula hingeõhust sündis animaalne elajas Nosferatu, krahv Orlok, kelle eesmärk oli tappa, toituda ja haigust levitada ning kelle pikad kõrvad-küüned ja kõhe luider kogu ilmus hiljem unedesse nendele, kellel temaga oli õnnetust olnud ekraani vahendusel kohtuda. Nõidus osutus nii tugevaks, et "Nosferatu" 1 jäi Prana-Filmi ainsaks väljalaskeks, kuna seda tabas pankrot.
Kümmekond aastat hiljem, 1931, tõi Ameerika filmistuudio Universal lõpuks ekraanile ka Dracula ning kinnistas Stokeri monstrumi nii-öelda legaalse õige nimega versiooni. Filmis "Dracula" 2 näeme hoopis teistsugust tegelast, vaat et härrasmehelikku, fraki ja keebiga härrat, kelle euroopalik aktsent (näitleja Béla Lugosi oli ungari päritolu) oli pigem vanamaailmalikult ekstsentriline kui tõeliselt ohtlik. Järjefilmid vaid kinnistasid üht või teist ettekujutust sellest, milline peaks olema üks õige vampiir. Kas puhaste tõupaberitega krahv Dracula või tema illegaalne suguvend krahv Orlok – Nosferatu.
Paine ja painutus
"Nosferatu" elujõulisuse üheks põhjuseks on kindlasti ekspressionistliku stiili kasutamine filmi esteetikas. Lavastaja F. W. Murnau oli oma karjääri alguse filmidega (kuhu kuulub ka "Nosferatu") selgelt ekspressionistlikku laadi filmitegija, kuigi paljude tema varaste teostega saame tutvuda vaid kirjelduste ja fotode vahendusel, kuna need pole säilinud. Nagu maalikunstiski, püüdsid filmiekspressionistid reaalsust kujutada liialduse, moonutusega, et selle abil väljendada tegelaste tormist siseilma. Filmis tehti seda põhiliselt dekoratsioonide ja grimmiga ning lisaks Orloki üle vindi välimusele, mis muudab sõna otseses mõttes unustamatuks iga stseeni, kus ta kaadrisse ilmub, näeme filmis ekspressionismi märke kõikjal – pikaks venitatud toolileenid, ülikõrged voodid ja lauad, aknast avanevad silmanähtavalt butafoorsed linnavaated. "Nosferatus" tasub tähele panna ka võlvkaarte läbivat kasutamist, mis saadavad kord Orlokit, siis jälle tema peatset ohvrit Hutterit, tuues neid tegelasi üksteisele üha lähemale nii vaimus, lihas kui veres.
Peale klassikaliste dekoratsioonide on Murnau teiseks, samuti selgelt ekspressionistliku mõjuga võtteks siin looduskaadrite kasutamine. Tõelise meistrina annab ta taeva ja maastike kujutamisega sissejuhatavate või vaheplaanidena edasi tegelaste hingelist seisukorda ja paneb meid neile kaasa elama. Kui vaadata Murnau hilisemaid tuntud teoseid, näiteks kuulsat "Päikesetõusu" 3, on selge, et Murnau on hingelt saksa romantik, kes näeb ilu looduses ja traagilises armastuses.
Kui ilmub Orlok, siis saabub temaga koos ka ekspressionistlik paine või painutus. Painutatakse aega ja ruumi: Orlok liigub kiirendusega, vahetab silmapilguga asukohta esmakohtumisel Hutteriga lossis ja hajub vajaduse korral õhku või siis materialiseerub tühjale kohale. Erinevalt tavavampiiridest on Orlok kättesaamatum, ebamäärasem ning temale osutatakse korduvalt kui viirastusele. Ta pole tavaline ebasurnu, sest ta ei allu meie maailma füüsikaseadustele. Ta pole ka tavaline vampiir, sest liigub varjuna, aga vampiirid ju teadupärast varju ei jäta. Kas see oli Murnau teadlik veesegamine või ei olnud klišeed siis veel nii täpselt välja kujunenud? Imelik siiski, et tavamütoloogias on vari vampiirile keelatud, kuna "Nosferatus" on väga hästi näha, kuidas varjud ja vampiirid on üksteise jaoks lausa loodud.
Vaim, liha ja seks
Seetõttu on ka ebaselge, kas Orlok on lihalik või hoopis vaimolend või midagi nende kahe vahepealset. Vampiirimüüdi puhul on alati saadud tõmmata sümboolne võrdusmärk vereimemise ja armuakti vahele. Vampiiri komme oma ohvri kaelast verd imeda on filmikunstis alati olnud seksuaalse alatooniga ning vampiirimüütides on seda ka tugevalt rõhutatud, olgu siin näiteks kas või "Intervjuu vampiiriga", telesari "Puhas veri" või "Videviku" filmiseeria 4. Vampiir on ju füüsiliselt surnud ja kuna tema soontes ei tuksu elu, on ta tegelikult impotentne. Tema ainus viis saada järeltulijaid on vereimemise teel oma ohvrite muutmine vampiirideks, oma lasteks ja kuulekateks teenriteks. See on fantaasia, mille on enda jaoks läbi mõelnud ehk iga õudusefänn. Mis oleks, kui kaotaks elu, aga võidaks igaviku vampiirina? Kummalisel kombel süstib selline perspektiiv vampiirimüüti lootusrikkust, sest surmal on siis ühtäkki järg. Kõik ei pruugigi läbi olla ja inimloomusele on omane ikka millelegi loota kuni viimse hetkeni. Orlok aga röövib meilt selle lootuse, sest tema eesmärk on vaid mõrvata ja süüa. Ta on tõeline surm, pärast mida ei tule enam midagi.
Mis ei tähenda, et ka tema vereimemine ei oleks sensuaalne. Geimehena oli Murnau ilmselt vägagi teadlik Orloki ja Hutteri omavahelise sõltuvussuhte alltekstist, kus kaelast imemine ei olnud mingi süütu tegevus. Orlokis on selgelt animaalset, elajalikku energiat, mis on seksuaalse alatooniga. Selle külje mängis veenvalt veelgi selgemaks Klaus Kinski Werner Herzogi võrratus taasversioonis "Nosferatu, öö fantoom" 5, kus on segaduse mõttes tegelasele antud taas originaalnimi krahv Dracula, aga nii välimuse kui käitumise (ning filmi nime) järgi kuulub Kinski kehastus selgelt Nosferatude suguvõssa. Mis sobiks vampiiride esiisale paremini kui üks väike verepilastus?
Aga äkki pole Orlok üldse liha, vaid ainult vaim, idee? "Nosferatule" on tema peategelase kongus nina tõttu minu meelest täiesti põhjendamatult üritatud kaela riputada antisemitismi silti. Samas nähakse mõned aastad varem ilmunud ekspressionismiklassikas "Dr. Caligari kabinet" 6 selget natsismiallegooriat. Miks mitte ka "Nosferatus"? Aeg ja koht on ju sama, Weimari vabariik ja natsionaalsotsialistliku liikumise vaikse arengu aastad. Kui Orlok on kehatu olend, on ta nagu idee. Idee, mis materialiseerub tühjusest, painutab hoolimata oma elajalikkusest kõik ettejuhtunud täielikult oma tahte alla ja neist tilkhaaval verd välja imedes muudab nad kõik oma sõnakuulelikeks orjadeks. Paralleel natsismiga on ju täiesti ilmne.
Elujõulised ebasurnud
Koletisi on sünnitatud igasuguseid, aga paradoksaalselt on kõige elujõulisemad need, kes pole päris elus, vaid tegutsevad siin- ja sealpool elu ja surma piiri. Vampiirid, zombid, viirastused ja kummitused on ebasurnud, kõik juba surmavallas korra ära käinud olendid, kes püüavad nüüd jõu või kavalusega ka korralikke kodanikke sinna eksitada, et nad siis enesele allutada ja tihtipeale omasugustena taas meie ilma tagasi saata. Kes teab, võib-olla tahame oma surmahirmus kõik mingil, kas või sellisel kujul siia ilma uuesti tulla? Igatahes kipume ikka ja jälle "Nosferatu" juurde tagasi pöörduma, mõtetes järgmine vabatahtlik taaskohtumine krahv Orlokiga.
1 "Nosferatu – Eine Symphonie des Grauens", F. W. Murnau, 1922.
2 "Dracula", Tod Browning, 1931.
3 "Sunrise: A Song of Two Humans", F. W. Murnau, 1927.
4 "Interview With a Vampire", Neil Jordan, 1994; "True Blood", Alan Ball, 2008-2014; "Twilight", 2008–2012.
5 "Nosferatu: Phantom der Nacht", Werner Herzog, 1979.
6 "Das Cabinet des Dr. Caligari", Robert Wiene, 1920. | Tristan Priimägi. Õuduste sümfoonia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nosferatu ärkas filmikunstis elule vaid triki ja vale abil, sest kui vastloodud, okultismist inspireeritud nimega filmikompanii Prana-Film tahtis oma avateoseks linastada Bram Stokeri romaani "Dracula" (1897), ei olnud neil raha või tahtmist raamatu õiguste eest maksta ja nii ärkaski krahv Dracula asemel ellu krahv Orlok, Minast sai Ellen ja Jonathan Harkerist Hutter. See, mis välja tuli, oli nii hirmus, et sellega kõlbab lapsi hirmutada ka nüüd, sada aastat hiljem. Dracula hingeõhust sündis animaalne elajas Nosferatu, krahv Orlok, kelle eesmärk oli tappa, toituda ja haigust levitada ning kelle pikad kõrvad-küüned ja kõhe luider kogu ilmus hiljem unedesse nendele, kellel temaga oli õnnetust olnud ekraani vahendusel kohtuda. Nõidus osutus nii tugevaks, et "Nosferatu" 1 jäi Prana-Filmi ainsaks väljalaskeks, kuna seda tabas pankrot.
Kümmekond aastat hiljem, 1931, tõi Ameerika filmistuudio Universal lõpuks ekraanile ka Dracula ning kinnistas Stokeri monstrumi nii-öelda legaalse õige nimega versiooni. Filmis "Dracula" 2 näeme hoopis teistsugust tegelast, vaat et härrasmehelikku, fraki ja keebiga härrat, kelle euroopalik aktsent (näitleja Béla Lugosi oli ungari päritolu) oli pigem vanamaailmalikult ekstsentriline kui tõeliselt ohtlik. Järjefilmid vaid kinnistasid üht või teist ettekujutust sellest, milline peaks olema üks õige vampiir. Kas puhaste tõupaberitega krahv Dracula või tema illegaalne suguvend krahv Orlok – Nosferatu.
Paine ja painutus
"Nosferatu" elujõulisuse üheks põhjuseks on kindlasti ekspressionistliku stiili kasutamine filmi esteetikas. Lavastaja F. W. Murnau oli oma karjääri alguse filmidega (kuhu kuulub ka "Nosferatu") selgelt ekspressionistlikku laadi filmitegija, kuigi paljude tema varaste teostega saame tutvuda vaid kirjelduste ja fotode vahendusel, kuna need pole säilinud. Nagu maalikunstiski, püüdsid filmiekspressionistid reaalsust kujutada liialduse, moonutusega, et selle abil väljendada tegelaste tormist siseilma. Filmis tehti seda põhiliselt dekoratsioonide ja grimmiga ning lisaks Orloki üle vindi välimusele, mis muudab sõna otseses mõttes unustamatuks iga stseeni, kus ta kaadrisse ilmub, näeme filmis ekspressionismi märke kõikjal – pikaks venitatud toolileenid, ülikõrged voodid ja lauad, aknast avanevad silmanähtavalt butafoorsed linnavaated. "Nosferatus" tasub tähele panna ka võlvkaarte läbivat kasutamist, mis saadavad kord Orlokit, siis jälle tema peatset ohvrit Hutterit, tuues neid tegelasi üksteisele üha lähemale nii vaimus, lihas kui veres.
Peale klassikaliste dekoratsioonide on Murnau teiseks, samuti selgelt ekspressionistliku mõjuga võtteks siin looduskaadrite kasutamine. Tõelise meistrina annab ta taeva ja maastike kujutamisega sissejuhatavate või vaheplaanidena edasi tegelaste hingelist seisukorda ja paneb meid neile kaasa elama. Kui vaadata Murnau hilisemaid tuntud teoseid, näiteks kuulsat "Päikesetõusu" 3, on selge, et Murnau on hingelt saksa romantik, kes näeb ilu looduses ja traagilises armastuses.
Kui ilmub Orlok, siis saabub temaga koos ka ekspressionistlik paine või painutus. Painutatakse aega ja ruumi: Orlok liigub kiirendusega, vahetab silmapilguga asukohta esmakohtumisel Hutteriga lossis ja hajub vajaduse korral õhku või siis materialiseerub tühjale kohale. Erinevalt tavavampiiridest on Orlok kättesaamatum, ebamäärasem ning temale osutatakse korduvalt kui viirastusele. Ta pole tavaline ebasurnu, sest ta ei allu meie maailma füüsikaseadustele. Ta pole ka tavaline vampiir, sest liigub varjuna, aga vampiirid ju teadupärast varju ei jäta. Kas see oli Murnau teadlik veesegamine või ei olnud klišeed siis veel nii täpselt välja kujunenud? Imelik siiski, et tavamütoloogias on vari vampiirile keelatud, kuna "Nosferatus" on väga hästi näha, kuidas varjud ja vampiirid on üksteise jaoks lausa loodud.
Vaim, liha ja seks
Seetõttu on ka ebaselge, kas Orlok on lihalik või hoopis vaimolend või midagi nende kahe vahepealset. Vampiirimüüdi puhul on alati saadud tõmmata sümboolne võrdusmärk vereimemise ja armuakti vahele. Vampiiri komme oma ohvri kaelast verd imeda on filmikunstis alati olnud seksuaalse alatooniga ning vampiirimüütides on seda ka tugevalt rõhutatud, olgu siin näiteks kas või "Intervjuu vampiiriga", telesari "Puhas veri" või "Videviku" filmiseeria 4. Vampiir on ju füüsiliselt surnud ja kuna tema soontes ei tuksu elu, on ta tegelikult impotentne. Tema ainus viis saada järeltulijaid on vereimemise teel oma ohvrite muutmine vampiirideks, oma lasteks ja kuulekateks teenriteks. See on fantaasia, mille on enda jaoks läbi mõelnud ehk iga õudusefänn. Mis oleks, kui kaotaks elu, aga võidaks igaviku vampiirina? Kummalisel kombel süstib selline perspektiiv vampiirimüüti lootusrikkust, sest surmal on siis ühtäkki järg. Kõik ei pruugigi läbi olla ja inimloomusele on omane ikka millelegi loota kuni viimse hetkeni. Orlok aga röövib meilt selle lootuse, sest tema eesmärk on vaid mõrvata ja süüa. Ta on tõeline surm, pärast mida ei tule enam midagi.
Mis ei tähenda, et ka tema vereimemine ei oleks sensuaalne. Geimehena oli Murnau ilmselt vägagi teadlik Orloki ja Hutteri omavahelise sõltuvussuhte alltekstist, kus kaelast imemine ei olnud mingi süütu tegevus. Orlokis on selgelt animaalset, elajalikku energiat, mis on seksuaalse alatooniga. Selle külje mängis veenvalt veelgi selgemaks Klaus Kinski Werner Herzogi võrratus taasversioonis "Nosferatu, öö fantoom" 5, kus on segaduse mõttes tegelasele antud taas originaalnimi krahv Dracula, aga nii välimuse kui käitumise (ning filmi nime) järgi kuulub Kinski kehastus selgelt Nosferatude suguvõssa. Mis sobiks vampiiride esiisale paremini kui üks väike verepilastus?
Aga äkki pole Orlok üldse liha, vaid ainult vaim, idee? "Nosferatule" on tema peategelase kongus nina tõttu minu meelest täiesti põhjendamatult üritatud kaela riputada antisemitismi silti. Samas nähakse mõned aastad varem ilmunud ekspressionismiklassikas "Dr. Caligari kabinet" 6 selget natsismiallegooriat. Miks mitte ka "Nosferatus"? Aeg ja koht on ju sama, Weimari vabariik ja natsionaalsotsialistliku liikumise vaikse arengu aastad. Kui Orlok on kehatu olend, on ta nagu idee. Idee, mis materialiseerub tühjusest, painutab hoolimata oma elajalikkusest kõik ettejuhtunud täielikult oma tahte alla ja neist tilkhaaval verd välja imedes muudab nad kõik oma sõnakuulelikeks orjadeks. Paralleel natsismiga on ju täiesti ilmne.
Elujõulised ebasurnud
Koletisi on sünnitatud igasuguseid, aga paradoksaalselt on kõige elujõulisemad need, kes pole päris elus, vaid tegutsevad siin- ja sealpool elu ja surma piiri. Vampiirid, zombid, viirastused ja kummitused on ebasurnud, kõik juba surmavallas korra ära käinud olendid, kes püüavad nüüd jõu või kavalusega ka korralikke kodanikke sinna eksitada, et nad siis enesele allutada ja tihtipeale omasugustena taas meie ilma tagasi saata. Kes teab, võib-olla tahame oma surmahirmus kõik mingil, kas või sellisel kujul siia ilma uuesti tulla? Igatahes kipume ikka ja jälle "Nosferatu" juurde tagasi pöörduma, mõtetes järgmine vabatahtlik taaskohtumine krahv Orlokiga.
1 "Nosferatu – Eine Symphonie des Grauens", F. W. Murnau, 1922.
2 "Dracula", Tod Browning, 1931.
3 "Sunrise: A Song of Two Humans", F. W. Murnau, 1927.
4 "Interview With a Vampire", Neil Jordan, 1994; "True Blood", Alan Ball, 2008-2014; "Twilight", 2008–2012.
5 "Nosferatu: Phantom der Nacht", Werner Herzog, 1979.
6 "Das Cabinet des Dr. Caligari", Robert Wiene, 1920.
### Response:
Tristan Priimägi. Õuduste sümfoonia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Priinits teenis alagrupis viis võitu ja ühe kaotuse, Eskov võitis kolm ja kaotas kolm matši. Seejärel alistasid mõlemad eestlased veel kaks vastast, vahendab Delfi.ee.
64 parema hulgas kohtub Priinits Itaalia vehkleja Valerio Cuomoga. Eskov läheb vastamisi ukrainlase Ihor Reizliniga. | Priinits ja Eskov pääsesid Berni MK-etapil põhiturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Priinits teenis alagrupis viis võitu ja ühe kaotuse, Eskov võitis kolm ja kaotas kolm matši. Seejärel alistasid mõlemad eestlased veel kaks vastast, vahendab Delfi.ee.
64 parema hulgas kohtub Priinits Itaalia vehkleja Valerio Cuomoga. Eskov läheb vastamisi ukrainlase Ihor Reizliniga.
### Response:
Priinits ja Eskov pääsesid Berni MK-etapil põhiturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Magnussen naasis sel hooajal vormel-1 sarja pärast aastast pausi ja võitis nii enda kui ka oma meeskonna esimese kvalifikatsiooni.
Taanlane suutis sõita kiire ringi vahetult enne seda, kui hakkas vihma sadama. Enne boksi naasmist küsis Magnussen meeskonnalt, mitmes ta on. Kui talle vastati: "P1", vastas taanlane: "Te teete nalja minuga? Ma pole kunagi elus nii tundnud."
Paremuselt teise aja sai kirja juba varasemalt teist korda maailmameistriks tituleeritud Max Verstappen (Red Bull).
George Russell (Mercedes) stardib rajale kolmandalt positsioonilt. Tema tiimikaaslane Lewis Hamilton oli kvalifikatsioonis kaheksas.
"Ma ei tea, mida öelda," sõnas Magnussen pärast kvalifikatsiooni. "Meeskond pani mind täpselt õigel hetkel rajale. Olime boksiteel esimesed ja tegime päris korraliku ringi ning oleme parimal stardipositsioonil. See on uskumatu."
QUALIFYING CLASSIFICATON
The first pole of K-Mag's career #BrazilGP #F1 pic.twitter.com/xoo1lg2114
— Formula 1 (@F1) November 11, 2022 | Kevin Magnussen võitis esimest korda vormel-1 etapil kvalifikatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Magnussen naasis sel hooajal vormel-1 sarja pärast aastast pausi ja võitis nii enda kui ka oma meeskonna esimese kvalifikatsiooni.
Taanlane suutis sõita kiire ringi vahetult enne seda, kui hakkas vihma sadama. Enne boksi naasmist küsis Magnussen meeskonnalt, mitmes ta on. Kui talle vastati: "P1", vastas taanlane: "Te teete nalja minuga? Ma pole kunagi elus nii tundnud."
Paremuselt teise aja sai kirja juba varasemalt teist korda maailmameistriks tituleeritud Max Verstappen (Red Bull).
George Russell (Mercedes) stardib rajale kolmandalt positsioonilt. Tema tiimikaaslane Lewis Hamilton oli kvalifikatsioonis kaheksas.
"Ma ei tea, mida öelda," sõnas Magnussen pärast kvalifikatsiooni. "Meeskond pani mind täpselt õigel hetkel rajale. Olime boksiteel esimesed ja tegime päris korraliku ringi ning oleme parimal stardipositsioonil. See on uskumatu."
QUALIFYING CLASSIFICATON
The first pole of K-Mag's career #BrazilGP #F1 pic.twitter.com/xoo1lg2114
— Formula 1 (@F1) November 11, 2022
### Response:
Kevin Magnussen võitis esimest korda vormel-1 etapil kvalifikatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vene kodanikud sellise valimisõigusega võivad olla probleemiks ja seetõttu tuleb see olukord lahendada," ütles Hussar ERR-ile. "Mina isiklikult arvan seda, et sellise võimaluse olemasolu on tänases olukorras selgelt julgeolekurisk," lisas ta.
Hussar viitas Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) hääletusele, kus tema sõnul aktiviseeriti osalema palju inimesi, kes muidu poliitika vastu huvi ei tundnud.
"Kui me vaatame, kui palju on neid inimesi, kes kohalikel valimistel võiksid hääletada ning kui palju võiks olla selliseid, kes potentsiaalselt välja tulevad ja kelle puhul võib eksisteerida ka risk, et realiseerub nende nii-öelda aktiveerimine sarnaselt näiteks Brexiti hääletusega, kus aktiveeriti inimesi, kes ei osalenud aktiivselt ühiskonnas, aga just läbi tehnoloogiliste vahendite käivitati nende inimeste valimisaktiivsus, siis sellistel puhkudel me peame kindlasti lähtuma Eesti julgeolekust. Ja kuna see on julgeolekurisk, siis ma arvan, et selline samm täna pigem on hädavajalik," rääkis ta.
Viitele, et Vene kodanikel on Eestis õigus hääletada ainult kohalikel valimistel, mitte riigikogu valimistel, vastas Hussar, et ka suuremates omavalitsustes otsustatakse laiema mõjuga küsimusi.
"Kui me vaatame, millega tegeleb kohaliku omavalitsus ja mida on võimalik läbi kohaliku omavalitsuse teha, siis see on ju täna suuremate omavalitsuste näitel kindlasti palju laiem kui ainult kohaliku tasandi küsimus. Need ei ole ju ainult kohaliku tasandi küsimused, mida suuremates volikogudes arutatakse," rääkis ta. "Nii et siin tasuks vaadata pilti tervikuna. Me räägime ikkagi viimaste aastakümnete kõige suuremast julgeolekukriisist ja siin peab olema väga selge oma seisukohtades."
Küsimusele, kas see on tema isiklik või erakonna seisukoht, rõhutas Hussar, et teemat on arutanud ka Eesti 200 juhatus ning sama seisukohta on väljendanud ka erakonna eelmine esimees Kristina Kallas.
Kolmandate riikide kodanike KOV valimistel hääleõigusest ilmajätmise algatuse on teinud Isamaa ning sel nädala esitas Reformierakond eelnõu ainult Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmiseks ka Reformierakond. Reedel ütles ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Mart Helme, et EKRE peab vajalikuks kõigilt kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmis kohalikel valimistel ning on valmis Isamaa esitatud eelnõu toetama.
Valimisõiguse äravõtmise vastu on Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et kava võtta kohalikel valimistel püsielanikelt valimisõigus on vastuolus põhiseadusega. Kui riigikogu võtab eelnõu vastu ja president kuulutab selle välja, siis on ta vajadusel valmis viima eelnõu riigikohtuni, et kontrollida kooskõla põhiseadusega. | Hussar: Eesti 200 toetab Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vene kodanikud sellise valimisõigusega võivad olla probleemiks ja seetõttu tuleb see olukord lahendada," ütles Hussar ERR-ile. "Mina isiklikult arvan seda, et sellise võimaluse olemasolu on tänases olukorras selgelt julgeolekurisk," lisas ta.
Hussar viitas Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) hääletusele, kus tema sõnul aktiviseeriti osalema palju inimesi, kes muidu poliitika vastu huvi ei tundnud.
"Kui me vaatame, kui palju on neid inimesi, kes kohalikel valimistel võiksid hääletada ning kui palju võiks olla selliseid, kes potentsiaalselt välja tulevad ja kelle puhul võib eksisteerida ka risk, et realiseerub nende nii-öelda aktiveerimine sarnaselt näiteks Brexiti hääletusega, kus aktiveeriti inimesi, kes ei osalenud aktiivselt ühiskonnas, aga just läbi tehnoloogiliste vahendite käivitati nende inimeste valimisaktiivsus, siis sellistel puhkudel me peame kindlasti lähtuma Eesti julgeolekust. Ja kuna see on julgeolekurisk, siis ma arvan, et selline samm täna pigem on hädavajalik," rääkis ta.
Viitele, et Vene kodanikel on Eestis õigus hääletada ainult kohalikel valimistel, mitte riigikogu valimistel, vastas Hussar, et ka suuremates omavalitsustes otsustatakse laiema mõjuga küsimusi.
"Kui me vaatame, millega tegeleb kohaliku omavalitsus ja mida on võimalik läbi kohaliku omavalitsuse teha, siis see on ju täna suuremate omavalitsuste näitel kindlasti palju laiem kui ainult kohaliku tasandi küsimus. Need ei ole ju ainult kohaliku tasandi küsimused, mida suuremates volikogudes arutatakse," rääkis ta. "Nii et siin tasuks vaadata pilti tervikuna. Me räägime ikkagi viimaste aastakümnete kõige suuremast julgeolekukriisist ja siin peab olema väga selge oma seisukohtades."
Küsimusele, kas see on tema isiklik või erakonna seisukoht, rõhutas Hussar, et teemat on arutanud ka Eesti 200 juhatus ning sama seisukohta on väljendanud ka erakonna eelmine esimees Kristina Kallas.
Kolmandate riikide kodanike KOV valimistel hääleõigusest ilmajätmise algatuse on teinud Isamaa ning sel nädala esitas Reformierakond eelnõu ainult Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmiseks ka Reformierakond. Reedel ütles ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Mart Helme, et EKRE peab vajalikuks kõigilt kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmis kohalikel valimistel ning on valmis Isamaa esitatud eelnõu toetama.
Valimisõiguse äravõtmise vastu on Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et kava võtta kohalikel valimistel püsielanikelt valimisõigus on vastuolus põhiseadusega. Kui riigikogu võtab eelnõu vastu ja president kuulutab selle välja, siis on ta vajadusel valmis viima eelnõu riigikohtuni, et kontrollida kooskõla põhiseadusega.
### Response:
Hussar: Eesti 200 toetab Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Istanbuli kuberner Ali Yerlikaya teatas pühapäeval, et plahvatus toimus kohaliku aja järgi kell 16.20 Istiklali tänaval.
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani sõnul põhjustas plahvatuse pommirünnak.
"Kuus inimest hukkus - neli neist sündmuskohal ja kaks suri haiglas. Viimase info järgi kubernerilt on vigastatuid 53," ütles Erdogan.
Esmaspäeva varahommikul täpsustas Türgi siseminister Suleyman Soylu, et rünnakus hukkus kaheksa inimest.
Ohvritest viis on haiglas intensiivravil, neist kahe olukord on väga raske.
"Oleks vale öelda, et tegemist oli kindlalt terrorirünnakuga, kuid esialgsed arengud ja teadmised ütlevad, et see paistab terrorismina," sõnas Erdogan pühapäeval.
Türgi asepresident Fuat Oktay ütles pühapäeva õhtul, et plahvatuse põhjustas terrorirünnak, mille toimepanijaks oli naine.
Seni ei ole keegi rünnaku eest vastutust võtnud.
Rünnak toimus tavaliselt rahvarohkel ostlemistänaval, kus toimus terrorirünnak ka 2016. aastal.
Türgi siseminister: rünnaku tegija on vahi all
Türgi siseminister Suleyman Soylu teatas esmaspäeva varahommikul, et Istanbuli plahvatuse süüdlane on vahi alla võetud. Kokku vahistati 22 inimest.
Esialgse hinnangu kohaselt pärines ründaja Põhja-Süüria Ayn al-Arab piirkonnast. Seal asub ka kurdi rühmituste PKK/YPG Süüria peakontor, tõi Soylu välja.
Türgi siseminister kinnitas, et riik jätkab oma resoluutselt ja õiglast võitlust terrorismi vastu, vahendas uudisteagentuur Anadolu.
Kurdistani Töölispartei (PKK) on korraldanud korduvalt terrorirünnakuid Türgis. Türgi võimude väitel on erinevate rünnakute jooksul 35 aasta jooksul hukkunud üle 40 000 inimese.
Türgi peab YPG-d PKK Süüria haruks.
Euroopa Liit, USA ja Türgi peavad PKK-d terroriorganisatsiooniks. | Istanbuli plahvatuses hukkus kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Istanbuli kuberner Ali Yerlikaya teatas pühapäeval, et plahvatus toimus kohaliku aja järgi kell 16.20 Istiklali tänaval.
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani sõnul põhjustas plahvatuse pommirünnak.
"Kuus inimest hukkus - neli neist sündmuskohal ja kaks suri haiglas. Viimase info järgi kubernerilt on vigastatuid 53," ütles Erdogan.
Esmaspäeva varahommikul täpsustas Türgi siseminister Suleyman Soylu, et rünnakus hukkus kaheksa inimest.
Ohvritest viis on haiglas intensiivravil, neist kahe olukord on väga raske.
"Oleks vale öelda, et tegemist oli kindlalt terrorirünnakuga, kuid esialgsed arengud ja teadmised ütlevad, et see paistab terrorismina," sõnas Erdogan pühapäeval.
Türgi asepresident Fuat Oktay ütles pühapäeva õhtul, et plahvatuse põhjustas terrorirünnak, mille toimepanijaks oli naine.
Seni ei ole keegi rünnaku eest vastutust võtnud.
Rünnak toimus tavaliselt rahvarohkel ostlemistänaval, kus toimus terrorirünnak ka 2016. aastal.
Türgi siseminister: rünnaku tegija on vahi all
Türgi siseminister Suleyman Soylu teatas esmaspäeva varahommikul, et Istanbuli plahvatuse süüdlane on vahi alla võetud. Kokku vahistati 22 inimest.
Esialgse hinnangu kohaselt pärines ründaja Põhja-Süüria Ayn al-Arab piirkonnast. Seal asub ka kurdi rühmituste PKK/YPG Süüria peakontor, tõi Soylu välja.
Türgi siseminister kinnitas, et riik jätkab oma resoluutselt ja õiglast võitlust terrorismi vastu, vahendas uudisteagentuur Anadolu.
Kurdistani Töölispartei (PKK) on korraldanud korduvalt terrorirünnakuid Türgis. Türgi võimude väitel on erinevate rünnakute jooksul 35 aasta jooksul hukkunud üle 40 000 inimese.
Türgi peab YPG-d PKK Süüria haruks.
Euroopa Liit, USA ja Türgi peavad PKK-d terroriorganisatsiooniks.
### Response:
Istanbuli plahvatuses hukkus kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 13. novembril kell 22.57:
Hersoni taristuettevõtted taastavad linnas vee- ja elektriühendust;
Yellen: rahulepe tähendaks sanktsioonide üle vaatamist;
Suurbritannia kaitseminister: Moskvat ei tasu alahinnata;
Kyiv Independent: Ukraina armee andis täppislöögi hoonele, kus oli kuni 500 Vene sõdurit;
Hersoni linnapea: linna humanitaarolukord on raske;
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 650 sõdurit;
USA ehitab Ukrainaga väikese tuumaelektrijaama;
Vene pommitamine tappis kuus inimest.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on uurijad tuvastanud Hersonis enam kui 400 Venemaa sõjakuritegu ning leidnud vabastatud alalt nii sõdurite kui ka tsiviilelanike surnukehi.
Zelenski sõnul on sõjategevus Donetskis sama aktiivne kui viimastel päevadel ja Venemaa ei ole rünnakutes järele andnud.
"Venemaa rünnakute tase ei ole langenud. Meie vastupidavuse ja vapruse tase on kõrge. Me ei lase neid läbi oma kaitse," ütles ta.
Hersoni taristuettevõtted taastavad vee- ja elektriühendust linnas
Hersoni taristuettevõtted töötavad elutähtsa infrastruktuuri taastamise nimel, mille taganevad Vene väed on tugevalt kahjustanud ja ka mineerinud. Enamus elumajadest on endiselt elektri ja veeta, teatasid piirkonna ametiasutused.
Hersoni oblasti kuberneri sõnul jäävad linnas kehtima liikumispiirangud õhtul kella viiest hommikul kella kaheksani ning inimeste linnast väljumine ja linna sisenemine on piiratud.
"Vaenlane mineeris kõik kriitilise tähtsusega infrastruktuuriobjektid," ütles kuberner, kelle sõnul on plaanis linn taasavad mõne päeva pärast.
Yellen: rahulepe tähendaks sanktsioonide üle vaatamist
USA rahandusminister Janet Yelleni sõnul tähendaks lõpliku rahuleppe sõlmimine Venemaa ja Ukraina vahel USA ja liitlaste Venemaale kehtestatud sanktsioonide üle vaatamist, kuid mõned sanktsioonid jääksid püsima, kirjutas Wall Street Journal.
"Ma eeldan, et rahuleppe kontekstis on sanktsioonide kohandamine võimalik ja võib olla ka kohane," ütles Yellen Indoneesias G20 kohtumisel antud intervjuus.
Suurbritannia kaitseminister: Moskvat ei tasu alahinnata
Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace'i sõnul on Venemaa Hersoni kaotamise tõttu mures, kuid Moskvat ei tohi alahinnata. Ministri sõnul tuleks rõõmsatele kaadritele Hersoni vabastamisest läheneda ettevaatusega.
"Venemaad ei tohi kunagi alahinnata. Ajalugu meenutab teile, et Venemaa võib olla omadega julm. Kui nad vajavad veel kahuriliha, siis nad sellega tegelevad," ütles Wallace.
Wallace märkis, et millal ja kuidas läbirääkimisi alustada jääb Ukraina otsustada. "Esiteks ma arvan, et me ei peaks olema tänulikud, kui vargad annavad tagasi varastatud asjad - ja see on see, mida Venemaa tegi. Nüüd ta ütleb, et kõik peaksid olema tänulikud. Ei, ei peaks. Venemaa ei olekski pidanud seda veebruaris tegema," ütles ta.
Arakhamia: rahukõnelusteni võivad viia USA ja Venemaa valimised
Zelenski erakonna parlamendi fraktsiooni liider David Arakhamia märkis, et rahukõneluste vallandajaks võivad olla USA-s ja Venemaal algavad valimiskampaaniatsüklid.
"Ma ei usu, et Putin on võimeline näitama sõjalist edu," ütles ta. "Nii et nad võivad üritada oma inimestele diplomaatilisel rindel midagi demonstreerida," sõnas Arakhamia.
Kyiv Independent: Ukraina armee andis täppislöögi hoonele, kus oli kuni 500 Vene sõdurit
Kyiv Independent kirjutas, et Ukraina relvajõud andsid täppislöögi Dniprianõi küla lähedal hoonele, kus oli kuni 500 Vene sõjaväelast. Väidetavalt viidi vähemalt kaks veoautotäit surnukehasid Hersonist 80 kilomeetrit idas asuvasse Kahhovka rajooni linna Tavriiskisse.
Ukraina relvajõud teatasid, et Venemaa pealetung jätkub Donetski oblastis Bahmuti, Avdiivka ja Novopavlivka lähedal.
Samuti teatasid Ukraina relvajõud, et Ukraina armee on riigi lõunaosas viimase 24 tunni jooksul tapnud 40 Vene sõdurit ja hävitanud kolm sõjaväemasinat.
Vene pommitamine tappis kuus inimest
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul hukkus laupäeval Vene mürskude tagajärjel kuus inimest.
Ta ütles pühapäeval Telegramis, et Ukraina idaosas Donetski oblastis sai neli inimest surma ja üks haavata, Hersoni oblastis kaks ja Dnipropetrovski oblasti keskosas kaks haavata.
Öösel tulid teated, et Vene väed tulistasid Hornostaivka küla pihta Gradi raketiheitjast, vahendas The Kyiv Independent.
Samuti teatati Dnipropetrovsk oblastis asuva Mõrove asula suurtuki tule alla sattumisest. Ohvritest infot ei ole.
Sumõ oblasti kuberner Dmõtro Žõvistki teatas, et Vene väed tulistasid 12. novembril piiriäärse Krasnopillia linna pihta 15 juhitamata raketti. Ohvreid ei olnud.
Briti kaitseministeerium: Venemaa tahab sõjaväelise õppega koolides valmistada ette rohkem ajateenijaid
Suurbritannia kaitseministeerium kirjutas oma igapäevases ülevaates, et Venemaa plaan hakata koolides sõjaväelist õpetust andma kannab tõenäoliselt eesmärki valmistada ette sõjaväeliste oskustega õpilasi, samal ajal kui nad lähenevad ajateenistuseale. Samuti soovib Venemaa sel viisil saada rohkem inimesi ajateenistusse.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 13 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/i6RDn08qwR
#StandWithUkraine pic.twitter.com/I9h2dxhQpZ
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 13, 2022
Hersoni linnapea: linna humanitaarolukord on raske
Hersoni linnapea Roman Holovnja ütles, et linna humanitaarolukord on vee, ravimite ja leiva puudumise tõttu raske, vahendas The Guardian.
Linnapea lisas, et linnas ei ole elektrit ja seetõttu ei saa küpsetada leiba, samuti on suur veepuudus.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on võimud piirkonna stabiliseerimiseks püüdnud tegeleda ligi 2000 miini ja lõhkemata mürsuga, mille lahkuvad venelased maha jätsid.
Zelenski rääkis, et venelased hävitasid enne lahkumist linna elutähtsa taristu.
Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Janunševitš ütles, et venelased on mitmed kriitilised taristuobjektid mineerinud. Seetõttu on linnas kehtestatud liikumiskeeld kella 17-st õhtul kuni kella 08-ni hommikul.
Ukraina õhutõrje Harkivi regioonis. Autor/allikas: SCANPIX/Vyacheslav Madiyevskyi/UK/SIPA
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 650 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 80 860 (võrdlus eelmise päevaga +650);
- tankid 2840 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5742 (+12);
- lennukid 278 (0);
- kopterid 261 (+1);
- suurtükisüsteemid 1837 (+8);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 206 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1507 (+1);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4295 (+16);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
USA ehitab Ukrainaga väikese tuumaelektrijaama
Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova ütles, et Ameerika Ühendriigid ehitavad koos Ukrainaga Ukraina territooriumile väikese moodulreaktori, vahendas Nexta.
Väikesed moodulreaktorid on väiksemad ja vähem võimsad kui tuumaelektrijaamadesse paigaldatud reaktorid. | Sõja 263. päev: rahukõnelused võivad toimuda poole aasta pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 13. novembril kell 22.57:
Hersoni taristuettevõtted taastavad linnas vee- ja elektriühendust;
Yellen: rahulepe tähendaks sanktsioonide üle vaatamist;
Suurbritannia kaitseminister: Moskvat ei tasu alahinnata;
Kyiv Independent: Ukraina armee andis täppislöögi hoonele, kus oli kuni 500 Vene sõdurit;
Hersoni linnapea: linna humanitaarolukord on raske;
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 650 sõdurit;
USA ehitab Ukrainaga väikese tuumaelektrijaama;
Vene pommitamine tappis kuus inimest.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on uurijad tuvastanud Hersonis enam kui 400 Venemaa sõjakuritegu ning leidnud vabastatud alalt nii sõdurite kui ka tsiviilelanike surnukehi.
Zelenski sõnul on sõjategevus Donetskis sama aktiivne kui viimastel päevadel ja Venemaa ei ole rünnakutes järele andnud.
"Venemaa rünnakute tase ei ole langenud. Meie vastupidavuse ja vapruse tase on kõrge. Me ei lase neid läbi oma kaitse," ütles ta.
Hersoni taristuettevõtted taastavad vee- ja elektriühendust linnas
Hersoni taristuettevõtted töötavad elutähtsa infrastruktuuri taastamise nimel, mille taganevad Vene väed on tugevalt kahjustanud ja ka mineerinud. Enamus elumajadest on endiselt elektri ja veeta, teatasid piirkonna ametiasutused.
Hersoni oblasti kuberneri sõnul jäävad linnas kehtima liikumispiirangud õhtul kella viiest hommikul kella kaheksani ning inimeste linnast väljumine ja linna sisenemine on piiratud.
"Vaenlane mineeris kõik kriitilise tähtsusega infrastruktuuriobjektid," ütles kuberner, kelle sõnul on plaanis linn taasavad mõne päeva pärast.
Yellen: rahulepe tähendaks sanktsioonide üle vaatamist
USA rahandusminister Janet Yelleni sõnul tähendaks lõpliku rahuleppe sõlmimine Venemaa ja Ukraina vahel USA ja liitlaste Venemaale kehtestatud sanktsioonide üle vaatamist, kuid mõned sanktsioonid jääksid püsima, kirjutas Wall Street Journal.
"Ma eeldan, et rahuleppe kontekstis on sanktsioonide kohandamine võimalik ja võib olla ka kohane," ütles Yellen Indoneesias G20 kohtumisel antud intervjuus.
Suurbritannia kaitseminister: Moskvat ei tasu alahinnata
Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace'i sõnul on Venemaa Hersoni kaotamise tõttu mures, kuid Moskvat ei tohi alahinnata. Ministri sõnul tuleks rõõmsatele kaadritele Hersoni vabastamisest läheneda ettevaatusega.
"Venemaad ei tohi kunagi alahinnata. Ajalugu meenutab teile, et Venemaa võib olla omadega julm. Kui nad vajavad veel kahuriliha, siis nad sellega tegelevad," ütles Wallace.
Wallace märkis, et millal ja kuidas läbirääkimisi alustada jääb Ukraina otsustada. "Esiteks ma arvan, et me ei peaks olema tänulikud, kui vargad annavad tagasi varastatud asjad - ja see on see, mida Venemaa tegi. Nüüd ta ütleb, et kõik peaksid olema tänulikud. Ei, ei peaks. Venemaa ei olekski pidanud seda veebruaris tegema," ütles ta.
Arakhamia: rahukõnelusteni võivad viia USA ja Venemaa valimised
Zelenski erakonna parlamendi fraktsiooni liider David Arakhamia märkis, et rahukõneluste vallandajaks võivad olla USA-s ja Venemaal algavad valimiskampaaniatsüklid.
"Ma ei usu, et Putin on võimeline näitama sõjalist edu," ütles ta. "Nii et nad võivad üritada oma inimestele diplomaatilisel rindel midagi demonstreerida," sõnas Arakhamia.
Kyiv Independent: Ukraina armee andis täppislöögi hoonele, kus oli kuni 500 Vene sõdurit
Kyiv Independent kirjutas, et Ukraina relvajõud andsid täppislöögi Dniprianõi küla lähedal hoonele, kus oli kuni 500 Vene sõjaväelast. Väidetavalt viidi vähemalt kaks veoautotäit surnukehasid Hersonist 80 kilomeetrit idas asuvasse Kahhovka rajooni linna Tavriiskisse.
Ukraina relvajõud teatasid, et Venemaa pealetung jätkub Donetski oblastis Bahmuti, Avdiivka ja Novopavlivka lähedal.
Samuti teatasid Ukraina relvajõud, et Ukraina armee on riigi lõunaosas viimase 24 tunni jooksul tapnud 40 Vene sõdurit ja hävitanud kolm sõjaväemasinat.
Vene pommitamine tappis kuus inimest
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul hukkus laupäeval Vene mürskude tagajärjel kuus inimest.
Ta ütles pühapäeval Telegramis, et Ukraina idaosas Donetski oblastis sai neli inimest surma ja üks haavata, Hersoni oblastis kaks ja Dnipropetrovski oblasti keskosas kaks haavata.
Öösel tulid teated, et Vene väed tulistasid Hornostaivka küla pihta Gradi raketiheitjast, vahendas The Kyiv Independent.
Samuti teatati Dnipropetrovsk oblastis asuva Mõrove asula suurtuki tule alla sattumisest. Ohvritest infot ei ole.
Sumõ oblasti kuberner Dmõtro Žõvistki teatas, et Vene väed tulistasid 12. novembril piiriäärse Krasnopillia linna pihta 15 juhitamata raketti. Ohvreid ei olnud.
Briti kaitseministeerium: Venemaa tahab sõjaväelise õppega koolides valmistada ette rohkem ajateenijaid
Suurbritannia kaitseministeerium kirjutas oma igapäevases ülevaates, et Venemaa plaan hakata koolides sõjaväelist õpetust andma kannab tõenäoliselt eesmärki valmistada ette sõjaväeliste oskustega õpilasi, samal ajal kui nad lähenevad ajateenistuseale. Samuti soovib Venemaa sel viisil saada rohkem inimesi ajateenistusse.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 13 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/i6RDn08qwR
#StandWithUkraine pic.twitter.com/I9h2dxhQpZ
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 13, 2022
Hersoni linnapea: linna humanitaarolukord on raske
Hersoni linnapea Roman Holovnja ütles, et linna humanitaarolukord on vee, ravimite ja leiva puudumise tõttu raske, vahendas The Guardian.
Linnapea lisas, et linnas ei ole elektrit ja seetõttu ei saa küpsetada leiba, samuti on suur veepuudus.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on võimud piirkonna stabiliseerimiseks püüdnud tegeleda ligi 2000 miini ja lõhkemata mürsuga, mille lahkuvad venelased maha jätsid.
Zelenski rääkis, et venelased hävitasid enne lahkumist linna elutähtsa taristu.
Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Janunševitš ütles, et venelased on mitmed kriitilised taristuobjektid mineerinud. Seetõttu on linnas kehtestatud liikumiskeeld kella 17-st õhtul kuni kella 08-ni hommikul.
Ukraina õhutõrje Harkivi regioonis. Autor/allikas: SCANPIX/Vyacheslav Madiyevskyi/UK/SIPA
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 650 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 80 860 (võrdlus eelmise päevaga +650);
- tankid 2840 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5742 (+12);
- lennukid 278 (0);
- kopterid 261 (+1);
- suurtükisüsteemid 1837 (+8);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 206 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1507 (+1);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4295 (+16);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
USA ehitab Ukrainaga väikese tuumaelektrijaama
Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova ütles, et Ameerika Ühendriigid ehitavad koos Ukrainaga Ukraina territooriumile väikese moodulreaktori, vahendas Nexta.
Väikesed moodulreaktorid on väiksemad ja vähem võimsad kui tuumaelektrijaamadesse paigaldatud reaktorid.
### Response:
Sõja 263. päev: rahukõnelused võivad toimuda poole aasta pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsiooni võitnud Kevin Magnusseni (Haas) jaoks lõppes sõit üsna ruttu, kuna Daniel Ricciardo (McLaren) sõitis talle tagant sisse.
Kolmandal ringil juhtisid sõitu Mercedesed, Russell ees ja Hamilton teisel kohal.
Russell suutis lõpuni oma liidrikohta hoida ning Hamilton kindlustas meeskonnale kaksikvõidu, kaotades Russellile 1,529 sekundiga.
Kolmandana lõpetas Carlos Sainz (Ferrari; +4,051) ning tema järel neljas oli tiimikaaslane Charles Leclerc (+8,441). Vanameister Fernando Alonso (Alpine) lõpetas sõidu viiendana. Kahekordne maailmameister Max Verstappen (Red Bull) oli kuues.
And breathe!
Full classification after the most edge-of-your-seat race of 2022! #BrazilGP #F1 pic.twitter.com/HUKJLAYUuO
— Formula 1 (@F1) November 13, 2022
Järgmine etapp toimub 18.- 20. novembrini Abu Dhabis. | George Russell võttis karjääri esimese etapivõidu, Hamilton teine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsiooni võitnud Kevin Magnusseni (Haas) jaoks lõppes sõit üsna ruttu, kuna Daniel Ricciardo (McLaren) sõitis talle tagant sisse.
Kolmandal ringil juhtisid sõitu Mercedesed, Russell ees ja Hamilton teisel kohal.
Russell suutis lõpuni oma liidrikohta hoida ning Hamilton kindlustas meeskonnale kaksikvõidu, kaotades Russellile 1,529 sekundiga.
Kolmandana lõpetas Carlos Sainz (Ferrari; +4,051) ning tema järel neljas oli tiimikaaslane Charles Leclerc (+8,441). Vanameister Fernando Alonso (Alpine) lõpetas sõidu viiendana. Kahekordne maailmameister Max Verstappen (Red Bull) oli kuues.
And breathe!
Full classification after the most edge-of-your-seat race of 2022! #BrazilGP #F1 pic.twitter.com/HUKJLAYUuO
— Formula 1 (@F1) November 13, 2022
Järgmine etapp toimub 18.- 20. novembrini Abu Dhabis.
### Response:
George Russell võttis karjääri esimese etapivõidu, Hamilton teine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Audentese SG/Noortekoondis kaotas esimese geimi 25:27 ja teise 8:25 tulemusega. Kodupubliku rõõmuks jäi Audentese SG/Noortekoondis kolmandas geimis peale 25:23 ja neljandas 25:21 resultaadiga, mis tähendas Eesti võistkonnale turniiritabelisse üht lisapunkti. Viiendas geimis särasid tablool viimast korda viiginumbrid 5:5 seisul, mille järel spurtisid külalised 8:5 ette ja võtsid 15:10 geimivõiduga 3:2 (27:25, 25:8, 23:25, 21:25, 15:10) mänguvõidu.
Kolmandas geimis 12 tõstet saanud ja neist üheksa realiseerinud (75%) Nora Lember tõi võõrustajatele üleplatsimängijana 25 (+12) punkti. Karlotta Kattai lisas Eesti võistkonnale 18 ja Carmel Vares 16 punkti.
Kuigi koduvõistkonna arvele märgiti kümme serviässa, siis eksimusi kogunes servijoone taga 18. Leedulannad lõid kümne eksimuse juures kolm ässa. Blokipunktide arvestuses oli Kaunase esinduse paremus kaheksa punkti (13:5).
Kuuest mängust kaks võitnud Audentese SG/Noortekoondis paikneb kuue punktiga turniiritabelis kuuendal kohal.
Kogu turniiritabel on leitav siit. | Audentese SG/Noortekoondis võttis tiitlikaitsjalt punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Audentese SG/Noortekoondis kaotas esimese geimi 25:27 ja teise 8:25 tulemusega. Kodupubliku rõõmuks jäi Audentese SG/Noortekoondis kolmandas geimis peale 25:23 ja neljandas 25:21 resultaadiga, mis tähendas Eesti võistkonnale turniiritabelisse üht lisapunkti. Viiendas geimis särasid tablool viimast korda viiginumbrid 5:5 seisul, mille järel spurtisid külalised 8:5 ette ja võtsid 15:10 geimivõiduga 3:2 (27:25, 25:8, 23:25, 21:25, 15:10) mänguvõidu.
Kolmandas geimis 12 tõstet saanud ja neist üheksa realiseerinud (75%) Nora Lember tõi võõrustajatele üleplatsimängijana 25 (+12) punkti. Karlotta Kattai lisas Eesti võistkonnale 18 ja Carmel Vares 16 punkti.
Kuigi koduvõistkonna arvele märgiti kümme serviässa, siis eksimusi kogunes servijoone taga 18. Leedulannad lõid kümne eksimuse juures kolm ässa. Blokipunktide arvestuses oli Kaunase esinduse paremus kaheksa punkti (13:5).
Kuuest mängust kaks võitnud Audentese SG/Noortekoondis paikneb kuue punktiga turniiritabelis kuuendal kohal.
Kogu turniiritabel on leitav siit.
### Response:
Audentese SG/Noortekoondis võttis tiitlikaitsjalt punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu asuti juhtima juba kolmandal minutil, kui Sofia Tarassova luges olukorda suurepäraselt ja lõikas vahelt kreeklannade söödu, tõusis palliga ning söötis seejärel ründajale Loora Treilopile, kes pääses väravavahiga silmitsi ning saatis palli kindlalt võrku. Treilopi jaoks oli tegemist esimese ametliku mängu ja väravaga Eesti koondise särgis. Kogu ülejäänud kohtumine kujunes tasavägiseks, kui võimalusi jagus mõlemale poole. Kaitses hoidsid Eesti neiud olukorra kontrolli all ning suutsid säilitada üheväravalise eduseisu, mille läbi alustati turniiri võidukalt, vahendab Eesti Jalgpalli Liit.
Neidude U-15 koondise treener Pirjo Orn jäi eriti rahule avapoolajaga. "Tüdrukud mängisid tõesti lausa suurepäraselt. Teiseks poolajaks tegime väga palju vahetusi ja eks see muutis veidi mängu rütmi. Kreeka sai rohkem mängu sisse ja lõpus jäime surve alla, aga samas tegutsesime kaitses hästi ja võtsime ka lõpuminutitel rünnakuid üles," võttis Orn mängu kokku.
Eesti järgmine vastane turniiril on Andorra, kes jäi päeva esimeses kohtumises 0:1 alla Albaaniale. "Jõudsime vaadata nende mängu lõppu. Hetkel tundub, et Kreeka on turniiri kõige tugevam vastane ja Andorra on igal juhul mängitav. Meil on kaasas 20 suurepärast jalgpallurit, kes on tehniliselt väga võimekad ja järgmisele mängule läheme eesmärgiga võita," rääkis Orn.
Turniiri ajakava:
Laupäev, 12. november
kell 12.00: Albaania – Andorra (1:0)
kell 14.30: Eesti – Kreeka (1:0)
Esmaspäev, 14. november
kell 12.00: Albaania – Kreeka
kell 14.30: Andorra – Eesti
Kolmapäev, 16. november
kell 10.30: Kreeka – Andorra
kell 13.00: Albaania – Eesti | Neidude U-15 koondis alustas sõprusturniiri võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu asuti juhtima juba kolmandal minutil, kui Sofia Tarassova luges olukorda suurepäraselt ja lõikas vahelt kreeklannade söödu, tõusis palliga ning söötis seejärel ründajale Loora Treilopile, kes pääses väravavahiga silmitsi ning saatis palli kindlalt võrku. Treilopi jaoks oli tegemist esimese ametliku mängu ja väravaga Eesti koondise särgis. Kogu ülejäänud kohtumine kujunes tasavägiseks, kui võimalusi jagus mõlemale poole. Kaitses hoidsid Eesti neiud olukorra kontrolli all ning suutsid säilitada üheväravalise eduseisu, mille läbi alustati turniiri võidukalt, vahendab Eesti Jalgpalli Liit.
Neidude U-15 koondise treener Pirjo Orn jäi eriti rahule avapoolajaga. "Tüdrukud mängisid tõesti lausa suurepäraselt. Teiseks poolajaks tegime väga palju vahetusi ja eks see muutis veidi mängu rütmi. Kreeka sai rohkem mängu sisse ja lõpus jäime surve alla, aga samas tegutsesime kaitses hästi ja võtsime ka lõpuminutitel rünnakuid üles," võttis Orn mängu kokku.
Eesti järgmine vastane turniiril on Andorra, kes jäi päeva esimeses kohtumises 0:1 alla Albaaniale. "Jõudsime vaadata nende mängu lõppu. Hetkel tundub, et Kreeka on turniiri kõige tugevam vastane ja Andorra on igal juhul mängitav. Meil on kaasas 20 suurepärast jalgpallurit, kes on tehniliselt väga võimekad ja järgmisele mängule läheme eesmärgiga võita," rääkis Orn.
Turniiri ajakava:
Laupäev, 12. november
kell 12.00: Albaania – Andorra (1:0)
kell 14.30: Eesti – Kreeka (1:0)
Esmaspäev, 14. november
kell 12.00: Albaania – Kreeka
kell 14.30: Andorra – Eesti
Kolmapäev, 16. november
kell 10.30: Kreeka – Andorra
kell 13.00: Albaania – Eesti
### Response:
Neidude U-15 koondis alustas sõprusturniiri võidukalt |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.