instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal teiseks jäänud Šveits alistas finaalis 2:0 seitsmekordse tiitlivõitja Austraalia. Jil Teichmann oli 6:3, 4:6, 6:3 parem Storm Sandersist ning teises kohtumises alistas Belinda Bencic 6:2, 6:1 Alja Tomljanovici.
Sweet Swiss redemption
2021 runners-up @swiss_tennis re-write the history books with their first ever title #BJKCupFinals | @BelindaBencic pic.twitter.com/V0M1m59cPP
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) November 13, 2022
"See oli suurepärane lahing," ütles Teichmann pärast mängu. "Storm on mänginud terve nädala väga hästi, ootasin suurt võitlust. Siin ma siis võitlesin ja olen üliõnnelik, et sain punkti," lisas Teichmann.
Teichmann thriller ™️
6-3 4-6 6-3 doesn't tell half the story, what a match! #BJKCupFinals | @swiss_tennis | @jilteichmann pic.twitter.com/jHNf5Fwhpl
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) November 13, 2022
"Olime eelmisel aastal finalistid ja valutasime südant," ütles Bencic. "Aga riietusruumis tuli Teichmann minu juurde ja ütles: "Järgmisel aastal me teeme seda, me võtame selle ära." Ja me tegimegi, ma olen nii uhke."
Šveitsi ainus kaotus tuli alagrupiturniiril paarismängus Kanada vastu. | Šveits võidutses esmakordselt Billie Jean King Cupil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal teiseks jäänud Šveits alistas finaalis 2:0 seitsmekordse tiitlivõitja Austraalia. Jil Teichmann oli 6:3, 4:6, 6:3 parem Storm Sandersist ning teises kohtumises alistas Belinda Bencic 6:2, 6:1 Alja Tomljanovici.
Sweet Swiss redemption
2021 runners-up @swiss_tennis re-write the history books with their first ever title #BJKCupFinals | @BelindaBencic pic.twitter.com/V0M1m59cPP
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) November 13, 2022
"See oli suurepärane lahing," ütles Teichmann pärast mängu. "Storm on mänginud terve nädala väga hästi, ootasin suurt võitlust. Siin ma siis võitlesin ja olen üliõnnelik, et sain punkti," lisas Teichmann.
Teichmann thriller ™️
6-3 4-6 6-3 doesn't tell half the story, what a match! #BJKCupFinals | @swiss_tennis | @jilteichmann pic.twitter.com/jHNf5Fwhpl
— Billie Jean King Cup (@BJKCup) November 13, 2022
"Olime eelmisel aastal finalistid ja valutasime südant," ütles Bencic. "Aga riietusruumis tuli Teichmann minu juurde ja ütles: "Järgmisel aastal me teeme seda, me võtame selle ära." Ja me tegimegi, ma olen nii uhke."
Šveitsi ainus kaotus tuli alagrupiturniiril paarismängus Kanada vastu.
### Response:
Šveits võidutses esmakordselt Billie Jean King Cupil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Berni MK-etapil tuli Eesti epeemeeskond koosseisus Sten Priinits, Ruslan Eskov, Ilian Bobrov ja Erik Tobias 26. kohale, vahendab Eesti Vehklemisliit.
Eesti epeemeeskonna vastaseks oli Šveits, kellele jäädi alla 25:45.
Esikoht läks Prantsusmaale, teise koha sai Lõuna-Korea ning kolmandaks tuli Ungari. Šveits jõudis lõpuks välja seitsmendale kohale.
Kõiki tulemusi on võimalik näha siit. | Eesti epeemeeskond lõpetas Berni MK-etapi kohaga kolmandas kümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Berni MK-etapil tuli Eesti epeemeeskond koosseisus Sten Priinits, Ruslan Eskov, Ilian Bobrov ja Erik Tobias 26. kohale, vahendab Eesti Vehklemisliit.
Eesti epeemeeskonna vastaseks oli Šveits, kellele jäädi alla 25:45.
Esikoht läks Prantsusmaale, teise koha sai Lõuna-Korea ning kolmandaks tuli Ungari. Šveits jõudis lõpuks välja seitsmendale kohale.
Kõiki tulemusi on võimalik näha siit.
### Response:
Eesti epeemeeskond lõpetas Berni MK-etapi kohaga kolmandas kümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti rahvuskoondis, kes kogunes maailmameistrivõistluste valikmängude viiendaks aknaks nädala alguses esmaspäeval, pidas esimese kohtumise reedel koduväljakul Saku Suurhallis, kus tõusude ja mõõnadega mängus tunnistati Rootsi koondise 87:82 paremust, vahendab Basket.ee.
Eestlaste resultatiivseimad kaotusmängus Rootsiga olid Kristian Kullamäe 24 punktiga, debütant Artur Konontšuk 14 punktiga ning äsja Hispaania kõrgliigatiimi Manresaga lepingu sõlminud Matthias Tass 13 punktiga. Lisaks Konontšukile tegi reedel toimunud mängus koondise eest debüüdi 20-aastane Hugo Toom.
Soome koondisega kohtus Eesti viimati tänavuse aasta 28. augustil, kui vastamisi mindi samuti MM-valikmängus, kus eestlased tunnistasid koduväljakul soomlaste 76:68 paremust. Augusti lõpus toimunud mänguga võrreldes on Eesti koondise koosseisus toimunud palju muudatusi, kui nimekirja ei kuulu erinevatel põhjustel Henri Drell, Sander Raieste, Sten Sokk, Maik-Kalev Kotsar, Janari Jõesaar, Martin Dorbek, Kristjan Kitsing ja Kerr Kriisa. Soome koondise resulatiivsem oli selles mängus Sasu Salin 20 punktiga, keda toetas soomlaste NBA täht Lauri Markkanen 18 punktiga, kes küll esmaspäevas mängus kaasa ei löö.
Soome koondisega on Eesti kohtunud ajaloo jooksul 105 korda, kui nii ametlikes kui mitteametlikes mängudes on eestlased võitnud 58 mängu, kaotanud 46 mängu ning korra tänavu aasta juunis toimunud kontrollmängus jäädi 74:74 viiki.
Eesti meeste korvpallikoondise koosseis mänguks Soomega:
Kristian Kullamäe
Märt Rosenthal
Kasper Suurorg
Joonas Riismaa
Mikk Jurkatamm
Robert Valge
Hugo Toom
Artur Konontšuk
Kregor Hermet
Siim-Sander Vene
Mihkel Kirves
Matthias Tass
Peatreener: Jukka Toijala
Abitreener: Heiko Rannula
Abitreener Indrek Reinbok | Selgus Eesti meeste korvpallikoondise koosseis mänguks Soomega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti rahvuskoondis, kes kogunes maailmameistrivõistluste valikmängude viiendaks aknaks nädala alguses esmaspäeval, pidas esimese kohtumise reedel koduväljakul Saku Suurhallis, kus tõusude ja mõõnadega mängus tunnistati Rootsi koondise 87:82 paremust, vahendab Basket.ee.
Eestlaste resultatiivseimad kaotusmängus Rootsiga olid Kristian Kullamäe 24 punktiga, debütant Artur Konontšuk 14 punktiga ning äsja Hispaania kõrgliigatiimi Manresaga lepingu sõlminud Matthias Tass 13 punktiga. Lisaks Konontšukile tegi reedel toimunud mängus koondise eest debüüdi 20-aastane Hugo Toom.
Soome koondisega kohtus Eesti viimati tänavuse aasta 28. augustil, kui vastamisi mindi samuti MM-valikmängus, kus eestlased tunnistasid koduväljakul soomlaste 76:68 paremust. Augusti lõpus toimunud mänguga võrreldes on Eesti koondise koosseisus toimunud palju muudatusi, kui nimekirja ei kuulu erinevatel põhjustel Henri Drell, Sander Raieste, Sten Sokk, Maik-Kalev Kotsar, Janari Jõesaar, Martin Dorbek, Kristjan Kitsing ja Kerr Kriisa. Soome koondise resulatiivsem oli selles mängus Sasu Salin 20 punktiga, keda toetas soomlaste NBA täht Lauri Markkanen 18 punktiga, kes küll esmaspäevas mängus kaasa ei löö.
Soome koondisega on Eesti kohtunud ajaloo jooksul 105 korda, kui nii ametlikes kui mitteametlikes mängudes on eestlased võitnud 58 mängu, kaotanud 46 mängu ning korra tänavu aasta juunis toimunud kontrollmängus jäädi 74:74 viiki.
Eesti meeste korvpallikoondise koosseis mänguks Soomega:
Kristian Kullamäe
Märt Rosenthal
Kasper Suurorg
Joonas Riismaa
Mikk Jurkatamm
Robert Valge
Hugo Toom
Artur Konontšuk
Kregor Hermet
Siim-Sander Vene
Mihkel Kirves
Matthias Tass
Peatreener: Jukka Toijala
Abitreener: Heiko Rannula
Abitreener Indrek Reinbok
### Response:
Selgus Eesti meeste korvpallikoondise koosseis mänguks Soomega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robertson, kes on ka 2010. aasta maailmameister, kaotas 2:6 Joe Perryle (WS 30.). Perry võitis kõik esimesed neli partiid järjest, asudes 4:0 juhtima. Edasipääsuks vajas ta veel vaid kahte partiivõitu.
Robertson alistas Perry viiendas partiis, kuid kaotas jällegi kuuenda, jäädes 1:5 kaotusseisu. Robertson tegi seisuks 2:5, kuid järgnevas partiis kaotas ta Perryle ning langes juba avaringis konkurentsist.
Eestlane Andres Petrov üritas läbi kvalifikatsiooniturniiri tagada edasipääsu Briti meistrivõistlustele, kuid jäi otsustavas mängus alla hiinlasele Xiao Guodongile. Võidu korral oleks Petrov läinud põhiturniiri avaringis vastamisi 2019. aasta maailmameistri Judd Trumpiga (WS 3.). | Maailma teine snuukrimängija langes Briti meistrivõistluste avaringis välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robertson, kes on ka 2010. aasta maailmameister, kaotas 2:6 Joe Perryle (WS 30.). Perry võitis kõik esimesed neli partiid järjest, asudes 4:0 juhtima. Edasipääsuks vajas ta veel vaid kahte partiivõitu.
Robertson alistas Perry viiendas partiis, kuid kaotas jällegi kuuenda, jäädes 1:5 kaotusseisu. Robertson tegi seisuks 2:5, kuid järgnevas partiis kaotas ta Perryle ning langes juba avaringis konkurentsist.
Eestlane Andres Petrov üritas läbi kvalifikatsiooniturniiri tagada edasipääsu Briti meistrivõistlustele, kuid jäi otsustavas mängus alla hiinlasele Xiao Guodongile. Võidu korral oleks Petrov läinud põhiturniiri avaringis vastamisi 2019. aasta maailmameistri Judd Trumpiga (WS 3.).
### Response:
Maailma teine snuukrimängija langes Briti meistrivõistluste avaringis välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kylian Mbappe viis PSG 11. mänguminutil 1:0 ette. Teise poolaja algul tegid skoori Carlos Soler ja Achraf Hakimi. 81. minutil lõi Portugali MM-koondisest välja jäänud Renato Sanches seisuks 4:0 ning lõppskoori vormistas Hugo Ekitike.
Neymar ja Lionel Messi jooksid samuti algkoosseisus platsile, kuid nemad väravaid ega väravasööte kirja ei saanud.
Enne jalgpalli MM-i hoiab PSG liigas 41 punktiga liidrikohta ning teisel kohal olev Lens on kogunud 36 silma.
Itaalia jalgpalli kõrgliigas Serie A-s läks Atalanta meeskond Ademola Lookmani skooritud penaltist Interi vastu kohtumist 1:0 juhtima. 11 minutit hiljem viigistas Edin Džeko mänguseisu. Teise poolaja algul oli Džeko uuesti täpne, viies Interi 2:1 ette.
Kõigest viis minutit hiljem lõi Jose Luis Palomino õnnetu omavärava ning Inter suurendas eduseisu kahele väravale. Palomino heastas oma vea ning lõi 77. minutil Atalanta teise värava, kuid viigiväravat ei suudetud enam lüüa.
Serie A-s on Napoli kindel liider, olles 15 mänguga kogunud 41 punkti. Ühe mängu vähem pidanud Laziol ja AC Milanil on 30 punkti ning nemad paiknevad vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Neljandal positsioonil oleval Interil on samuti 15 punkti, kuid seda 15 kohtumisega. Atalanta hoiab kuuendat kohta 27 silmaga. | Mbappe skooris PSG suures võidumängus, Inter sai jagu Atalantast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kylian Mbappe viis PSG 11. mänguminutil 1:0 ette. Teise poolaja algul tegid skoori Carlos Soler ja Achraf Hakimi. 81. minutil lõi Portugali MM-koondisest välja jäänud Renato Sanches seisuks 4:0 ning lõppskoori vormistas Hugo Ekitike.
Neymar ja Lionel Messi jooksid samuti algkoosseisus platsile, kuid nemad väravaid ega väravasööte kirja ei saanud.
Enne jalgpalli MM-i hoiab PSG liigas 41 punktiga liidrikohta ning teisel kohal olev Lens on kogunud 36 silma.
Itaalia jalgpalli kõrgliigas Serie A-s läks Atalanta meeskond Ademola Lookmani skooritud penaltist Interi vastu kohtumist 1:0 juhtima. 11 minutit hiljem viigistas Edin Džeko mänguseisu. Teise poolaja algul oli Džeko uuesti täpne, viies Interi 2:1 ette.
Kõigest viis minutit hiljem lõi Jose Luis Palomino õnnetu omavärava ning Inter suurendas eduseisu kahele väravale. Palomino heastas oma vea ning lõi 77. minutil Atalanta teise värava, kuid viigiväravat ei suudetud enam lüüa.
Serie A-s on Napoli kindel liider, olles 15 mänguga kogunud 41 punkti. Ühe mängu vähem pidanud Laziol ja AC Milanil on 30 punkti ning nemad paiknevad vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Neljandal positsioonil oleval Interil on samuti 15 punkti, kuid seda 15 kohtumisega. Atalanta hoiab kuuendat kohta 27 silmaga.
### Response:
Mbappe skooris PSG suures võidumängus, Inter sai jagu Atalantast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | World Cup of Hockey on turniir, kus osalevad Kanada, Tšehhi, USA, Rootsi, Soome, Venemaa ja Euroopa jäähokikoondised. Euroopa meeskonda kuuluvad kõikide ülejäänud Euroopa riikide paremad hokimängijad.
Erinevalt jäähoki MM-ist korraldatakse World Cup of Hockey turniiri nii, et NHL-i mängijad saaksid võistlusel osaleda. Tavapäraselt kevadel toimuval jäähoki MM-il ei saa tihtipeale kõik NHL-i mängijad kaasa teha, kuna Stanley karikasarjas toimuvad samal hetkel otsustavad mängud.
Jäähokiliiga NHL ja NHL-i mängijate ühing (NHLPA) teatasid ühisavalduses, et turniiri korraldamine 2024. aasta veebruaris ei ole teostatav, kuna Euroopa riigid ei taha, et Venemaa mängijad osaleksid turniiril.
"Viimase aasta jooksul on NHL ja NHLPA töötanud selle kallal, et viia läbi järgmine World Cup of Hockey turniiri," seisis avalduses.
"Kahjuks ei ole praeguses keskkonnas sel ajal turniiri läbiviimine otstarbekas. Jätkame järgmise turniiri planeerimist, mis toimub loodetavasti 2025. aasta veebruaris."
2025. aasta suhtes ollakse siiski optimistlikud ja lisaaeg võimaldab korraldada kvalifikatsiooniturniiri, et selgitada välja, kes liituvad peamiste kandidaatidega – USA, Kanada, Rootsi, Soome ja Tšehhiga – ning potentsiaalselt suhete paranemist Venemaaga, kirjutab portaal Insidethegames.
Venemaa koondised on Ukraina sõja tõttu keelatud kõigil IIHF-i üritustel, kuid Venemaa mängijad jätkavad mängimist NHL-is. | World Cup of Hockey turniir jääb Venemaa sõjategevuse tõttu ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
World Cup of Hockey on turniir, kus osalevad Kanada, Tšehhi, USA, Rootsi, Soome, Venemaa ja Euroopa jäähokikoondised. Euroopa meeskonda kuuluvad kõikide ülejäänud Euroopa riikide paremad hokimängijad.
Erinevalt jäähoki MM-ist korraldatakse World Cup of Hockey turniiri nii, et NHL-i mängijad saaksid võistlusel osaleda. Tavapäraselt kevadel toimuval jäähoki MM-il ei saa tihtipeale kõik NHL-i mängijad kaasa teha, kuna Stanley karikasarjas toimuvad samal hetkel otsustavad mängud.
Jäähokiliiga NHL ja NHL-i mängijate ühing (NHLPA) teatasid ühisavalduses, et turniiri korraldamine 2024. aasta veebruaris ei ole teostatav, kuna Euroopa riigid ei taha, et Venemaa mängijad osaleksid turniiril.
"Viimase aasta jooksul on NHL ja NHLPA töötanud selle kallal, et viia läbi järgmine World Cup of Hockey turniiri," seisis avalduses.
"Kahjuks ei ole praeguses keskkonnas sel ajal turniiri läbiviimine otstarbekas. Jätkame järgmise turniiri planeerimist, mis toimub loodetavasti 2025. aasta veebruaris."
2025. aasta suhtes ollakse siiski optimistlikud ja lisaaeg võimaldab korraldada kvalifikatsiooniturniiri, et selgitada välja, kes liituvad peamiste kandidaatidega – USA, Kanada, Rootsi, Soome ja Tšehhiga – ning potentsiaalselt suhete paranemist Venemaaga, kirjutab portaal Insidethegames.
Venemaa koondised on Ukraina sõja tõttu keelatud kõigil IIHF-i üritustel, kuid Venemaa mängijad jätkavad mängimist NHL-is.
### Response:
World Cup of Hockey turniir jääb Venemaa sõjategevuse tõttu ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja 52 minutit kestnud matšis oli Ruud 7:6 (4), 6:4 parem Auger-Aliassimest. Kanadalane lõi lausa 14 ässa Ruudi nelja vastu, kuid tegi kolm topeltviga norralase ühe vastu.
Ruud võitis oma esimeselt servilt 75% punktidest ning teiselt 78%. Auger-Aliassime samad näitajad olid vastavalt 84 ja 57.
Norralasel oli matši jooksul kasutada vaid üks murdepall ja selle ta ka realiseeris.
"Felix on sel sügisel heas hoos olnud ja ma teadsin, et ta mängib hästi," ütles Ruud. "Teadsin, et kui tahan mõne oma grupi mehe vastu mingit võimalust saada, pean oma parimat mängu näitama ja täna suutsin seda teha," ütles Ruud.
Selle võiduga asus Ruud rohelist gruppi juhtima ning Auger-Aliassime langes viimaseks. Pühapäeval Eesti aja järgi kell 22.00 mängivad samas grupis ka hispaanlane Rafael Nadal (ATP 2.) ja ameeriklane Taylor Fritz (ATP 9.). Punane grupp alustab mängudega esmaspäeval.
Starting strong @casperruud98 defeats Auger-Aliassime for his first win of the 2022 #NittoATPFinals! pic.twitter.com/3vcHP5WWfi
— Tennis TV (@TennisTV) November 13, 2022 | Casper Ruud võidutses meeste aastalõputurniiri avamängus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja 52 minutit kestnud matšis oli Ruud 7:6 (4), 6:4 parem Auger-Aliassimest. Kanadalane lõi lausa 14 ässa Ruudi nelja vastu, kuid tegi kolm topeltviga norralase ühe vastu.
Ruud võitis oma esimeselt servilt 75% punktidest ning teiselt 78%. Auger-Aliassime samad näitajad olid vastavalt 84 ja 57.
Norralasel oli matši jooksul kasutada vaid üks murdepall ja selle ta ka realiseeris.
"Felix on sel sügisel heas hoos olnud ja ma teadsin, et ta mängib hästi," ütles Ruud. "Teadsin, et kui tahan mõne oma grupi mehe vastu mingit võimalust saada, pean oma parimat mängu näitama ja täna suutsin seda teha," ütles Ruud.
Selle võiduga asus Ruud rohelist gruppi juhtima ning Auger-Aliassime langes viimaseks. Pühapäeval Eesti aja järgi kell 22.00 mängivad samas grupis ka hispaanlane Rafael Nadal (ATP 2.) ja ameeriklane Taylor Fritz (ATP 9.). Punane grupp alustab mängudega esmaspäeval.
Starting strong @casperruud98 defeats Auger-Aliassime for his first win of the 2022 #NittoATPFinals! pic.twitter.com/3vcHP5WWfi
— Tennis TV (@TennisTV) November 13, 2022
### Response:
Casper Ruud võidutses meeste aastalõputurniiri avamängus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval kujunes päeva keskmiseks hinnaks 141,59 eurot.
Kõige kallim on elekter esmaspäeva õhtul kella kuuest seitsmeni, mil megavatt-tunni hind kerkib 254,18 euroni.
Odavaim tund on öösel kella kolmest neljani, mil megavatt-tunni hinnaks kujuneb 124,30 eurot.
Lätis ja Leedus kerkib hind esmaspäeval Eestiga samale tasemele, Soomes tõuseb hind 172,45 euro juurde megavatt-tunnist.
Lõppeval nädalal kujunes nädala keskmiseks hinnaks 148,8 eurot megavatt-tunnist ehk 14,9 senti kilovatt-tunnist.
Elektri universaalteenuse tootmishind ehk hind ilma käibemaksu ning müüjate kasumimarginaalita on praegu 15,4 senti kilovatt-tunnilt ehk 154 eurot megavatt-tunnilt. | Elektri börsihind kerkib esmaspäeval 183,95 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval kujunes päeva keskmiseks hinnaks 141,59 eurot.
Kõige kallim on elekter esmaspäeva õhtul kella kuuest seitsmeni, mil megavatt-tunni hind kerkib 254,18 euroni.
Odavaim tund on öösel kella kolmest neljani, mil megavatt-tunni hinnaks kujuneb 124,30 eurot.
Lätis ja Leedus kerkib hind esmaspäeval Eestiga samale tasemele, Soomes tõuseb hind 172,45 euro juurde megavatt-tunnist.
Lõppeval nädalal kujunes nädala keskmiseks hinnaks 148,8 eurot megavatt-tunnist ehk 14,9 senti kilovatt-tunnist.
Elektri universaalteenuse tootmishind ehk hind ilma käibemaksu ning müüjate kasumimarginaalita on praegu 15,4 senti kilovatt-tunnilt ehk 154 eurot megavatt-tunnilt.
### Response:
Elektri börsihind kerkib esmaspäeval 183,95 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondisega liitub Iirimaa kõrgliigas mängiv Frank Liivak, kes on meeste koondist esindanud 24 korral ja löönud kolm väravat. Esmaspäevast liitub treeningutega ka Martin Vetkal, kes tegutseb kuni teisipäevani meeste koondisega ja jääb siis U-21 koondist Balti turniiril esindama. Pärast 16. novembril toimuvat meeste koondise mängu Lätiga kaasatakse vajadusel koosseisu veel mängijaid.
Balti turniiri kohtumine Lätiga toimub Riias Daugava staadionil 16. novembril kell 19.00. Kolm päeva hiljem, 19. novembril toimub meeste koondise aasta viimane kodumäng A. Le Coq Arenal. Mõlema kohtumise otseülekannet näeb ETV2 kanali vahendusel.
Eesti koondise koosseis Balti turniiri mängudeks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 16/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 93/1
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 82/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 53/0
Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 44/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 20/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 14/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 144/26
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 100/14
Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 47/10
Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 43/8
Frank Liivak (07.07.1996) – Sligo Rovers FC (IRL) 24/3
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 22/4
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 20/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 19/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 10/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 9/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 7/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 2/0
Martin Vetkal (21.02.2004) - AS Roma (ITA) 0/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Merily Toom, Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart | Meeste koondisega liituvad Liivak ja Vetkal, kõrvale jäävad Ojamaa ja Pikk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondisega liitub Iirimaa kõrgliigas mängiv Frank Liivak, kes on meeste koondist esindanud 24 korral ja löönud kolm väravat. Esmaspäevast liitub treeningutega ka Martin Vetkal, kes tegutseb kuni teisipäevani meeste koondisega ja jääb siis U-21 koondist Balti turniiril esindama. Pärast 16. novembril toimuvat meeste koondise mängu Lätiga kaasatakse vajadusel koosseisu veel mängijaid.
Balti turniiri kohtumine Lätiga toimub Riias Daugava staadionil 16. novembril kell 19.00. Kolm päeva hiljem, 19. novembril toimub meeste koondise aasta viimane kodumäng A. Le Coq Arenal. Mõlema kohtumise otseülekannet näeb ETV2 kanali vahendusel.
Eesti koondise koosseis Balti turniiri mängudeks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 16/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 93/1
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 82/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 53/0
Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 44/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 20/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 14/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 144/26
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 100/14
Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 47/10
Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 43/8
Frank Liivak (07.07.1996) – Sligo Rovers FC (IRL) 24/3
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 22/4
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 20/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 19/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 10/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 9/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 7/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 2/0
Martin Vetkal (21.02.2004) - AS Roma (ITA) 0/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Merily Toom, Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart
### Response:
Meeste koondisega liituvad Liivak ja Vetkal, kõrvale jäävad Ojamaa ja Pikk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane Tass sõlmis suvel kahe aasta pikkuse lepingu Itaalia meistriliiga klubi Trentoga, aga mängis laenulepingu alusel esimesed kaks kuud Poola kõrgliigas Dabrowa Gornicza ridades, kus viskas keskmiselt 12,2 punkti ja võttis 6 lauapalli, kirjutab Delfi.ee.
Tassi laenuleping jätkub, aga sedapuhku Hispaanias. Manresa teatas uuest täiendusest pühapäeva pärastlõunal.
Manresa on Hispaania kõrgliigas viimasel 18. kohal, olles seitsme mänguga saanud vaid ühe võidu.
Meeskonna peatreener on 61-aastane Pedro Martinez, kes on Gran Canarias (2019) juhendanud ka Siim-Sander Venet ja Manresas (2020) Janari Jõesaart.
Hispaania kõrgliigas mängivad ka Sander Raieste ja Maik-Kalev Kotsar, kelle koduklubiks on Baskonia.
/
Matthias Tass, nou jugador del BAXI #Manresa
Pivot estonià - 23 anys - 2,08
@saintmaryshoops
2022-23: 12,2p - 6r - 1,2ass
Welcome to Manresa, @MatthiasTass!
— BAXI Manresa (@BasquetManresa) November 13, 2022 | Eesti korvpallikoondislane Matthias Tass siirdub Hispaania kõrgliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane Tass sõlmis suvel kahe aasta pikkuse lepingu Itaalia meistriliiga klubi Trentoga, aga mängis laenulepingu alusel esimesed kaks kuud Poola kõrgliigas Dabrowa Gornicza ridades, kus viskas keskmiselt 12,2 punkti ja võttis 6 lauapalli, kirjutab Delfi.ee.
Tassi laenuleping jätkub, aga sedapuhku Hispaanias. Manresa teatas uuest täiendusest pühapäeva pärastlõunal.
Manresa on Hispaania kõrgliigas viimasel 18. kohal, olles seitsme mänguga saanud vaid ühe võidu.
Meeskonna peatreener on 61-aastane Pedro Martinez, kes on Gran Canarias (2019) juhendanud ka Siim-Sander Venet ja Manresas (2020) Janari Jõesaart.
Hispaania kõrgliigas mängivad ka Sander Raieste ja Maik-Kalev Kotsar, kelle koduklubiks on Baskonia.
/
Matthias Tass, nou jugador del BAXI #Manresa
Pivot estonià - 23 anys - 2,08
@saintmaryshoops
2022-23: 12,2p - 6r - 1,2ass
Welcome to Manresa, @MatthiasTass!
— BAXI Manresa (@BasquetManresa) November 13, 2022
### Response:
Eesti korvpallikoondislane Matthias Tass siirdub Hispaania kõrgliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidu võttis teist päeva järjest ameeriklane Jordan Stolz ajaga 1.08,73. Stolz võidutses päev varem B-divisjoni 500 m distantsil. Teise koha teenis Kanada esindaja Laurent Dubreuil ajaga 1.09,22. Kolmanda koha sai jaapanlane Ryota Kojima, kes sai kirja aja 1.09,31.
Liiv teenis 15. koha, kaotades võitjale 1,76 sekundiga. Päev varem sai Liiv 500 m distantsil 11. koha ajaga 35,699, kuid seda B-divisjonis.
Järgmine etapp toimub Hollandis Heerenveenis 18.- 20. novembrini. | Marten Liiv sai MK-etapil oma põhidistantsil koha teises kümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidu võttis teist päeva järjest ameeriklane Jordan Stolz ajaga 1.08,73. Stolz võidutses päev varem B-divisjoni 500 m distantsil. Teise koha teenis Kanada esindaja Laurent Dubreuil ajaga 1.09,22. Kolmanda koha sai jaapanlane Ryota Kojima, kes sai kirja aja 1.09,31.
Liiv teenis 15. koha, kaotades võitjale 1,76 sekundiga. Päev varem sai Liiv 500 m distantsil 11. koha ajaga 35,699, kuid seda B-divisjonis.
Järgmine etapp toimub Hollandis Heerenveenis 18.- 20. novembrini.
### Response:
Marten Liiv sai MK-etapil oma põhidistantsil koha teises kümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne viimast vooru liigavõidu kindlustanud Harju jäi avapoolajal kaheväravalisse kaotusseisu. Skoori avas Bruno Vain, viis minutit hiljem kasvatas Flora U-21 edu Andrei Smirnov, vahendab Soccernet.ee.
Teisel poolajal vähendas Kaspar Rõõmussaar kaotusseisu, ent kohe lõi Smirnov oma teise värava ning viis Flora duubli uuesti kahega ette. Vahetusest sekkunud meeste teol algas seejärel aga Harju lõpuspurt, mis tõi vähem kui kümne minuti sees kaasa koguni neli tabamust.
Esmalt realiseeris Andre Järva Roman Sobtšenko teenitud penalti, seejärel viigistas Sobtšenko ise seisu ning kohe viis Järva pealöök Harju juba juhtima. Lõppseisu vormistas pommlöögiga Kirill Aleksandr Antonov.
Esiliiga lõplik tabeliseis:
1. Harju JK - 76 punkti
2. FCI Levadia U-21 - 68 p
3. FC Elva - 66 p
4. Viimsi JK - 63 p
5. FC Flora U-21 - 62 p
6. Nõmme United - 60 p
7. Paide Linnameeskond U-21 - 52 p
8. Ida-Virumaa FC Alliance - 27 p
9. Viljandi JK Tulevik - 23 p
10. Pärnu Jalgpalliklubi - 20 p | Harju JK tähistas liigavõitu võimsa tagasituleku ja väravapeoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne viimast vooru liigavõidu kindlustanud Harju jäi avapoolajal kaheväravalisse kaotusseisu. Skoori avas Bruno Vain, viis minutit hiljem kasvatas Flora U-21 edu Andrei Smirnov, vahendab Soccernet.ee.
Teisel poolajal vähendas Kaspar Rõõmussaar kaotusseisu, ent kohe lõi Smirnov oma teise värava ning viis Flora duubli uuesti kahega ette. Vahetusest sekkunud meeste teol algas seejärel aga Harju lõpuspurt, mis tõi vähem kui kümne minuti sees kaasa koguni neli tabamust.
Esmalt realiseeris Andre Järva Roman Sobtšenko teenitud penalti, seejärel viigistas Sobtšenko ise seisu ning kohe viis Järva pealöök Harju juba juhtima. Lõppseisu vormistas pommlöögiga Kirill Aleksandr Antonov.
Esiliiga lõplik tabeliseis:
1. Harju JK - 76 punkti
2. FCI Levadia U-21 - 68 p
3. FC Elva - 66 p
4. Viimsi JK - 63 p
5. FC Flora U-21 - 62 p
6. Nõmme United - 60 p
7. Paide Linnameeskond U-21 - 52 p
8. Ida-Virumaa FC Alliance - 27 p
9. Viljandi JK Tulevik - 23 p
10. Pärnu Jalgpalliklubi - 20 p
### Response:
Harju JK tähistas liigavõitu võimsa tagasituleku ja väravapeoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lajal läks kvalifikatsiooni esimeses ringis vastamisi maailma edetabelis 226. real paikneva šveitslase Leandro Riediga ja pidi vastu võtma 3:6, 6:4, 3:6 kaotuse. Kohtumine kestis tund ja 54 minutit.
Lajal servis mängu jooksul 13 ässa, seevastu vastane sai kirja üheksa ässa. Mõlemad tegid võrdselt kuus topeltviga. Lajal realiseeris seitsmest murdepallist kolm, Riedi aga 16-st viis. Kõikidest mängitud punktidest võitis Lajal 96 ja Riedi 106.
Helsingi turniiri põhitabelis on kõrgeima asetusega mängijaks maailma 100. reket Pavel Kotov. | Lajalil ei õnnestunud Soomes põhiturniirile pääseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lajal läks kvalifikatsiooni esimeses ringis vastamisi maailma edetabelis 226. real paikneva šveitslase Leandro Riediga ja pidi vastu võtma 3:6, 6:4, 3:6 kaotuse. Kohtumine kestis tund ja 54 minutit.
Lajal servis mängu jooksul 13 ässa, seevastu vastane sai kirja üheksa ässa. Mõlemad tegid võrdselt kuus topeltviga. Lajal realiseeris seitsmest murdepallist kolm, Riedi aga 16-st viis. Kõikidest mängitud punktidest võitis Lajal 96 ja Riedi 106.
Helsingi turniiri põhitabelis on kõrgeima asetusega mängijaks maailma 100. reket Pavel Kotov.
### Response:
Lajalil ei õnnestunud Soomes põhiturniirile pääseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Autoralli maailmameistrivõistluste hooaeg lõpeb Jaapani asfaltteedel toimuva ralliga. Tegemist on Ott Tänaku viimase etteastega Hyundai meeskonnas.
Eesti meeste saalihokikoondis lõpetas MM-finaalturniiri üheksanda kohaga. Ehkki kaotusi saadi vaid üks, tuli see kõige valusamal momendil – kaheksandikfinaalis Lätiga.
Kodumaal peetakse vehklemisturniiri Tallinna Mõõk. Lõpule jõuab Eesti klubijalgpallihooaeg ning aina lähemale nihkub jalgpalli MM-finaalturniir.
Kuulake Vikerraadiot pühapäeval, 13. novembril kell 18:15. Saate panevad kokku Juhan Kilumets ja Johannes Vedru. | "Spordipühapäevas" tuleb juttu Ott Tänakust ja jalgpalli MM-ist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autoralli maailmameistrivõistluste hooaeg lõpeb Jaapani asfaltteedel toimuva ralliga. Tegemist on Ott Tänaku viimase etteastega Hyundai meeskonnas.
Eesti meeste saalihokikoondis lõpetas MM-finaalturniiri üheksanda kohaga. Ehkki kaotusi saadi vaid üks, tuli see kõige valusamal momendil – kaheksandikfinaalis Lätiga.
Kodumaal peetakse vehklemisturniiri Tallinna Mõõk. Lõpule jõuab Eesti klubijalgpallihooaeg ning aina lähemale nihkub jalgpalli MM-finaalturniir.
Kuulake Vikerraadiot pühapäeval, 13. novembril kell 18:15. Saate panevad kokku Juhan Kilumets ja Johannes Vedru.
### Response:
"Spordipühapäevas" tuleb juttu Ott Tänakust ja jalgpalli MM-ist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "I drive a Rolls-Royce, 'cause it's good for my voice" 1
Need üle võlli ülbed sõnad T. Rexi hitis "Children of the Revolution" on tegelikkuses siirama tagamõttega, kui võiks esmapilgul arvata. See, mis kõlab rock'n'roll 'i üleküllusest täis tuubitud uhkeldusena, on tegelikult särava glämmroki juhtfiguuri Marc Bolani tihti absurdiga kaunistatud lüürikas korduv motiiv. Avatult lapsemeelne Bolan armastas autosid suisa nii palju, et ta ei saanud armastust avaldavates palades mitmel puhul mööda autoanaloogide kasutamisest, näiteks "sind on mõnus hoida nagu autot", rääkimata tervetest "autolugudest", nagu "Buick MacKane". Ja muidugi oli tal oma Rolls-Royce – see briti rokkstaari aristokraatne staatusesümbol –, mille ta nimetas oma läbilöögihiti "Ride A White Swan" järgi Valgeks Luigeks. Kogu selle luksusautoarmastuse juures on irooniline, et Bolan ei osanud ise sõitagi, ning traagiliselt irooniline, et ta suri autoõnnetuses, mida ta ka ette ennustas. Sarnaselt ei olnud juhiluba hiljuti lahkunud The Rolling Stonesi igiliikuril Charlie Wattsil, kelle garaaž oli täis uunikume, neist mitmed muuseumi sobiliku ajaloolise väärtusega.
Rolls-Royce on aga ka omaette rokkmuusika ülekülluse sümbol. Näiteks ettearvamatust peoloomast The Who trummar Keith Moon suutis ühe Royce'i kogemata basseini kukutada, kuna jättis käsipiduri peale panemata – intsident, millele viitab Oasise 1997. aasta albumi "Be Here Now" kujundus, aga Mooni õnnetuses oli bassein veest tühi.
Kuigi ükski teine rokitäht ei kasutanud autosid imetlevaid sõnu nii tihti kui Bolan, polnud need ka päris ebatavalised. Ühel hinnatuimail shoegaze 'i albumil, Catherine Wheeli "Fermentil", kõlab armastatud loos "Black Metallic" läbivalt "musta metalse naha" imetlust. Tolle aja indie -fännid murdsid pead selle üle, millest lugu võiks rääkida. Tihti arvati, et teemaks on armastus mustanahalise iluduse vastu, kuid liider Rob Dickinson tunnistas hiljem paljude fännide ja mõistatajate pettumuseks, et see räägib hoopis autost. Robi nõbu Bruce on viinud rokimeeste sõiduvahendifanatismi järgmisele tasemele, juhtides ise oma bändi Iron Maideni lennukit.
"…to whom speed means freedom of the soul" 2
Filmis, kust see tsitaat on võetud, on kiirus ehk speed kahemõtteline. See lause on MC Super Souli meeldejäävast raadiomonoloogist, milles ta filmi "Kadumispunkt" ("Vanishing Point", 1971) peategelast Kowalskit (Barry Newman) "Ameerika viimaseks kangelaseks" kutsub. Kahemõttelisus tuleneb aga asjaolust, et on kaks kiirust, mida Kowalski ihaldab. Üks on see, mida võimaldab tema ikooniline Dodge Challenger USA lõpututel maanteedel, teine on kiirus, mida ta tarvitab, ehk amfetamiin. Kasutades neid kahte "kiirust", põgeneb Kowalski terve aja ilma mingi näilise põhjuseta maanteepolitsei eest, tehes filmist nii ühe 70ndate hinnatuima kultusklassika. "Kadumispunkti" mõjud on filminduses ilmselged, olles otseseks inspiratsiooniks hilisematele linateostele, nagu "Põgenemise rütm" ("Baby Driver", 2017) ja "Surmakindel" ("Death Proof", 2007). Seda on aga muusikas samuti meeles peetud. Kõige ilmselgem näide on mitmekülgse šoti bändi Primal Screami eksperimentaalne elektroonika ja roki segu plaat aastast 1996, mis kannab pealkirja "Vanishing Point" ning sisaldab singlit "Kowalski" ja mitmeid sämpeldatud repliike Super Souli monoloogidest. Bändi armastus selle linateose vastu andis meile huvitava harulduse: vanale filmile loodi uus, nüüdisaegne soundtrack. Ka Guns N' Roses ja Audioslave on sellele viidanud ning 80ndate alguse Lääne-Saksamaalt võib leida näiteks industriaalgrupi nimega Kowalski.
"Low rider knows every street, yeah!" 3
Need on sõnad kaasahaaravast ja ajatust 1975. aasta hitist "Low Rider", mis sai ühe olulise funk -bändi War tuntuimaks palaks. Kui Rolls-Royce oli briti rokkstaaride eelistatud staatusesümbol, siis lowrider on selle vaste ameerika popkultuuris. Kui Rod Stewart ostis oma raamatupidaja käsul Royce'i, sest ta oli järsku liiga palju raha teeninud, siis lowrider oli tänavatel staatusesümbol, mida suurlinna vähemused ka vaesuses taga ajasid. Lowrider on tihtilugu modifitseeritud Chevrolet' kabriolett, mille kere lastakse madalamale, hüdraulika krutitakse ebapraktiliselt võimsaks ja laiale kerele lisatakse väljapaistvad maalingud. Kui chicano ameeriklased Los Angeleses lowrider' itega uhkeldama hakkasid, oli selle algne põhimõte "madal ja aeglane". 70ndateks oli sellest saanud mitte ainult Mehhiko, vaid ka Aafrika päritolu ameeriklaste huvi ja 90ndateks oli modifitseeritud auto peaaegu et lääneranniku gängstaräpi sünonüüm. Lowrider oli Snoop Doggi, Dr. Dre, Eazy-E ja paljude teiste 90ndate muusikavideotes sama elementaarne kui kuldketid või nappides riietes tüdrukud.
"Drive fast, fall hard" 4
Staaži või stiili märgina on autokasutus muusikas ja videotes võrreldav muude materiaalsete vahenditega, nagu riietus või miljöö. Autosõit või muu transpordivahend võib olla aga loovestmiseks kasulik nii sõnades kui ka pildis. Mõned 90ndate lõpu suurimad hitid kasutasid muusikavideos klišeed, kus artistid sõidavad kogu video vältel mööda lõputuna näivat Ameerika maanteed, pöörates Red Hot Chili Peppersi "Scar Tissue's" või The Cardigansi "My Favourite Game'is" autoreisi lüüasaamisele järgnenud põgenemiseks. Viimase hitt on pärit 1998. aasta albumilt pealkirjaga "Gran Turismo". "Muusika on alati reisimise või turismi tunde jätnud," selgitas rootsi bänd oma valikut.
Sarnaselt räägib ballaad "Drive" vaatleja silme läbi allakäigust: "Kes sind koju sõidutab?" Muidugi käib nina pihta fakt, et esitajaks on new wave 'i bänd Cars, kuid tegu on selles mõttes erandiga, et kollektiiv üritas vältida oma nime tõttu teadlikult autoga seonduvaid pealkirju ja temaatikat. The Beatlesi "Drive My Car" on sootuks sugestiivne, viidates eelmängule. Sarnaselt väljakutsuvalt "kehastab" end autoks Rihanna oma tantsuhitis "Shut Up and Drive", korrates auto kui erootilise metafoori klišeed. Seksuaalne kliimaks saavutatakse autode vältimatu kokkupõrke metafooriga stoner metal'i veteranide Queens Of The Stone Age'i hiti "Go With The Flow" muusikavideos, mida muusikakanalid sedavõrd rohkem mängida armastasid.
Loovestmisvahendi kontekstis on aga võimalik leida autoga seonduva ümbert palju enamat kui lihtsad metafoorid või sõidujutud. Nat King Cole'i rütmi ja bluusi kuldvaramu "(Get Your Kicks On) Route 66" laieneb olulisele kiirteele ja võimalike sihtkohtadeni, kuhu sealt võib jõuda; Bruce Springsteen räägib meisterlikult loo vananevast kaskadöörist Americana -palas "Drive Fast (The Stuntman)" ja kõigist armidest, mille filmivõtted on aastate jooksul tekitanud.
"I'm a driver, I'm a winner, things are gonna change, I can feel it!" 5
Sajandivahetuse kandis oli autotemaatika nii muusikas kui ka üleilmses liiklusvahendite kontekstis niivõrd üldlevinud, et videotes või laulusõnades oli nelja- või kaheukseline sõber sama harilik kui tunded või armastus, päike või kuu, linn või tänav. Seepärast on toodetud lõputult odavaid kolme CD-ga eri esitajate kogumikke, nagu "Parimad lood sõitmiseks", "Autolood" jne. Nüüdisajal leiab sääraseid playlist 'e Spotifyst. Kõik lood nendes nimistutes pole aga otseselt autodest või isegi sõitmisest. Mitmed neist on nii hoogsa minekuga, et lihtsalt tekitavad liikuva tunde ja põhjustavad potentsiaalselt ohtlikku sügelust gaasipedaalipealses jalalabas.
Autoarmastusel pole mõne staari jaoks piire. Näiteks Dr. Dre toetatud ameerika räppar Xzibit astus pärast edetabeliedu sammu kaugemale, asudes MTV meelelahutusliku tõsielusaate "Pimp My Ride" juhiks ja putitades oma kambaga autosid ebareaalseteks monstrumiteks. Vajaka jääva huumorisoonega inglise koomik James Corden saavutas suure edu hoopis oma "Carpool Karaokega", kus sõiduki eesistmetel naerdakse koos kuulsustega ja lauldakse raadiopoppi. Kas selle nii üldlevinud igapäevaelu vahendiga saab veel kuidagi muusikat siduda? Kindlasti leiutatakse varsti midagi uut, kuid igaühe enda teha on plaadivalik või playlist, mis kõige enam harilikku liiklemist või pikamaasõitu ilustab.
1 Ma sõidan Rolls-Royce'iga, sest see mõjub mu häälele hästi.
2 …kelle jaoks tähendab kiirus vabadust.
3 Lowrider tunneb iga tänavat.
4 Sõida kiirelt, kuku valusalt.
5 Ma olen sõitja, ma olen võitja, asjad muutuvad, ma tunnen seda! | Sander Varusk. Sind on mõnus hoida nagu autot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"I drive a Rolls-Royce, 'cause it's good for my voice" 1
Need üle võlli ülbed sõnad T. Rexi hitis "Children of the Revolution" on tegelikkuses siirama tagamõttega, kui võiks esmapilgul arvata. See, mis kõlab rock'n'roll 'i üleküllusest täis tuubitud uhkeldusena, on tegelikult särava glämmroki juhtfiguuri Marc Bolani tihti absurdiga kaunistatud lüürikas korduv motiiv. Avatult lapsemeelne Bolan armastas autosid suisa nii palju, et ta ei saanud armastust avaldavates palades mitmel puhul mööda autoanaloogide kasutamisest, näiteks "sind on mõnus hoida nagu autot", rääkimata tervetest "autolugudest", nagu "Buick MacKane". Ja muidugi oli tal oma Rolls-Royce – see briti rokkstaari aristokraatne staatusesümbol –, mille ta nimetas oma läbilöögihiti "Ride A White Swan" järgi Valgeks Luigeks. Kogu selle luksusautoarmastuse juures on irooniline, et Bolan ei osanud ise sõitagi, ning traagiliselt irooniline, et ta suri autoõnnetuses, mida ta ka ette ennustas. Sarnaselt ei olnud juhiluba hiljuti lahkunud The Rolling Stonesi igiliikuril Charlie Wattsil, kelle garaaž oli täis uunikume, neist mitmed muuseumi sobiliku ajaloolise väärtusega.
Rolls-Royce on aga ka omaette rokkmuusika ülekülluse sümbol. Näiteks ettearvamatust peoloomast The Who trummar Keith Moon suutis ühe Royce'i kogemata basseini kukutada, kuna jättis käsipiduri peale panemata – intsident, millele viitab Oasise 1997. aasta albumi "Be Here Now" kujundus, aga Mooni õnnetuses oli bassein veest tühi.
Kuigi ükski teine rokitäht ei kasutanud autosid imetlevaid sõnu nii tihti kui Bolan, polnud need ka päris ebatavalised. Ühel hinnatuimail shoegaze 'i albumil, Catherine Wheeli "Fermentil", kõlab armastatud loos "Black Metallic" läbivalt "musta metalse naha" imetlust. Tolle aja indie -fännid murdsid pead selle üle, millest lugu võiks rääkida. Tihti arvati, et teemaks on armastus mustanahalise iluduse vastu, kuid liider Rob Dickinson tunnistas hiljem paljude fännide ja mõistatajate pettumuseks, et see räägib hoopis autost. Robi nõbu Bruce on viinud rokimeeste sõiduvahendifanatismi järgmisele tasemele, juhtides ise oma bändi Iron Maideni lennukit.
"…to whom speed means freedom of the soul" 2
Filmis, kust see tsitaat on võetud, on kiirus ehk speed kahemõtteline. See lause on MC Super Souli meeldejäävast raadiomonoloogist, milles ta filmi "Kadumispunkt" ("Vanishing Point", 1971) peategelast Kowalskit (Barry Newman) "Ameerika viimaseks kangelaseks" kutsub. Kahemõttelisus tuleneb aga asjaolust, et on kaks kiirust, mida Kowalski ihaldab. Üks on see, mida võimaldab tema ikooniline Dodge Challenger USA lõpututel maanteedel, teine on kiirus, mida ta tarvitab, ehk amfetamiin. Kasutades neid kahte "kiirust", põgeneb Kowalski terve aja ilma mingi näilise põhjuseta maanteepolitsei eest, tehes filmist nii ühe 70ndate hinnatuima kultusklassika. "Kadumispunkti" mõjud on filminduses ilmselged, olles otseseks inspiratsiooniks hilisematele linateostele, nagu "Põgenemise rütm" ("Baby Driver", 2017) ja "Surmakindel" ("Death Proof", 2007). Seda on aga muusikas samuti meeles peetud. Kõige ilmselgem näide on mitmekülgse šoti bändi Primal Screami eksperimentaalne elektroonika ja roki segu plaat aastast 1996, mis kannab pealkirja "Vanishing Point" ning sisaldab singlit "Kowalski" ja mitmeid sämpeldatud repliike Super Souli monoloogidest. Bändi armastus selle linateose vastu andis meile huvitava harulduse: vanale filmile loodi uus, nüüdisaegne soundtrack. Ka Guns N' Roses ja Audioslave on sellele viidanud ning 80ndate alguse Lääne-Saksamaalt võib leida näiteks industriaalgrupi nimega Kowalski.
"Low rider knows every street, yeah!" 3
Need on sõnad kaasahaaravast ja ajatust 1975. aasta hitist "Low Rider", mis sai ühe olulise funk -bändi War tuntuimaks palaks. Kui Rolls-Royce oli briti rokkstaaride eelistatud staatusesümbol, siis lowrider on selle vaste ameerika popkultuuris. Kui Rod Stewart ostis oma raamatupidaja käsul Royce'i, sest ta oli järsku liiga palju raha teeninud, siis lowrider oli tänavatel staatusesümbol, mida suurlinna vähemused ka vaesuses taga ajasid. Lowrider on tihtilugu modifitseeritud Chevrolet' kabriolett, mille kere lastakse madalamale, hüdraulika krutitakse ebapraktiliselt võimsaks ja laiale kerele lisatakse väljapaistvad maalingud. Kui chicano ameeriklased Los Angeleses lowrider' itega uhkeldama hakkasid, oli selle algne põhimõte "madal ja aeglane". 70ndateks oli sellest saanud mitte ainult Mehhiko, vaid ka Aafrika päritolu ameeriklaste huvi ja 90ndateks oli modifitseeritud auto peaaegu et lääneranniku gängstaräpi sünonüüm. Lowrider oli Snoop Doggi, Dr. Dre, Eazy-E ja paljude teiste 90ndate muusikavideotes sama elementaarne kui kuldketid või nappides riietes tüdrukud.
"Drive fast, fall hard" 4
Staaži või stiili märgina on autokasutus muusikas ja videotes võrreldav muude materiaalsete vahenditega, nagu riietus või miljöö. Autosõit või muu transpordivahend võib olla aga loovestmiseks kasulik nii sõnades kui ka pildis. Mõned 90ndate lõpu suurimad hitid kasutasid muusikavideos klišeed, kus artistid sõidavad kogu video vältel mööda lõputuna näivat Ameerika maanteed, pöörates Red Hot Chili Peppersi "Scar Tissue's" või The Cardigansi "My Favourite Game'is" autoreisi lüüasaamisele järgnenud põgenemiseks. Viimase hitt on pärit 1998. aasta albumilt pealkirjaga "Gran Turismo". "Muusika on alati reisimise või turismi tunde jätnud," selgitas rootsi bänd oma valikut.
Sarnaselt räägib ballaad "Drive" vaatleja silme läbi allakäigust: "Kes sind koju sõidutab?" Muidugi käib nina pihta fakt, et esitajaks on new wave 'i bänd Cars, kuid tegu on selles mõttes erandiga, et kollektiiv üritas vältida oma nime tõttu teadlikult autoga seonduvaid pealkirju ja temaatikat. The Beatlesi "Drive My Car" on sootuks sugestiivne, viidates eelmängule. Sarnaselt väljakutsuvalt "kehastab" end autoks Rihanna oma tantsuhitis "Shut Up and Drive", korrates auto kui erootilise metafoori klišeed. Seksuaalne kliimaks saavutatakse autode vältimatu kokkupõrke metafooriga stoner metal'i veteranide Queens Of The Stone Age'i hiti "Go With The Flow" muusikavideos, mida muusikakanalid sedavõrd rohkem mängida armastasid.
Loovestmisvahendi kontekstis on aga võimalik leida autoga seonduva ümbert palju enamat kui lihtsad metafoorid või sõidujutud. Nat King Cole'i rütmi ja bluusi kuldvaramu "(Get Your Kicks On) Route 66" laieneb olulisele kiirteele ja võimalike sihtkohtadeni, kuhu sealt võib jõuda; Bruce Springsteen räägib meisterlikult loo vananevast kaskadöörist Americana -palas "Drive Fast (The Stuntman)" ja kõigist armidest, mille filmivõtted on aastate jooksul tekitanud.
"I'm a driver, I'm a winner, things are gonna change, I can feel it!" 5
Sajandivahetuse kandis oli autotemaatika nii muusikas kui ka üleilmses liiklusvahendite kontekstis niivõrd üldlevinud, et videotes või laulusõnades oli nelja- või kaheukseline sõber sama harilik kui tunded või armastus, päike või kuu, linn või tänav. Seepärast on toodetud lõputult odavaid kolme CD-ga eri esitajate kogumikke, nagu "Parimad lood sõitmiseks", "Autolood" jne. Nüüdisajal leiab sääraseid playlist 'e Spotifyst. Kõik lood nendes nimistutes pole aga otseselt autodest või isegi sõitmisest. Mitmed neist on nii hoogsa minekuga, et lihtsalt tekitavad liikuva tunde ja põhjustavad potentsiaalselt ohtlikku sügelust gaasipedaalipealses jalalabas.
Autoarmastusel pole mõne staari jaoks piire. Näiteks Dr. Dre toetatud ameerika räppar Xzibit astus pärast edetabeliedu sammu kaugemale, asudes MTV meelelahutusliku tõsielusaate "Pimp My Ride" juhiks ja putitades oma kambaga autosid ebareaalseteks monstrumiteks. Vajaka jääva huumorisoonega inglise koomik James Corden saavutas suure edu hoopis oma "Carpool Karaokega", kus sõiduki eesistmetel naerdakse koos kuulsustega ja lauldakse raadiopoppi. Kas selle nii üldlevinud igapäevaelu vahendiga saab veel kuidagi muusikat siduda? Kindlasti leiutatakse varsti midagi uut, kuid igaühe enda teha on plaadivalik või playlist, mis kõige enam harilikku liiklemist või pikamaasõitu ilustab.
1 Ma sõidan Rolls-Royce'iga, sest see mõjub mu häälele hästi.
2 …kelle jaoks tähendab kiirus vabadust.
3 Lowrider tunneb iga tänavat.
4 Sõida kiirelt, kuku valusalt.
5 Ma olen sõitja, ma olen võitja, asjad muutuvad, ma tunnen seda!
### Response:
Sander Varusk. Sind on mõnus hoida nagu autot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Jacquelin (22.35,6) läbis kaks lasketiiru ühe eksimusega ja edestas finišis 7,9 sekundiga Peking olümpiahõbedat Martin Ponsiluomat (1). Kolmanda koha teenis Sebastian Samuelsson (1; +46,2), kes oli kolmas ka laupäeval sõidetud 15 km tavadistantsil.
Neljanda kuni seitsmenda koha pälvisid kogenud prantslased Fabien Claude (2; +48,1), Quentin Fillon Maillet (1; +51,3), Eric Perrot (2; +1.15,6) ja Emilien Claude (+2; +1.15,7).
Marten Aolaid tegi kahe tiiru peale kaks möödalasku ja sai parima Eesti mehena 26. koha (+3.37,7). Tuudor Palm (3) lõpetas kaasmaalasest seitse sekundi hiljem ja oli kokkuvõttes 29.
Mark-Markos Kehva sai 36. (1; +4.01,4), Markus-Rene Epner 37. (3; +4.23,5), ja Ivan Všivtsev 38. (4; +4.26,0) koha. Jüri Uha (3; +4.43,8) lõpetas 42. ja Markus Faster (2; +6.32,8) 53. positsioonil.
Naiste sõidus haaras ülinapilt esikoha puhta võistluse teinud prantslanna Anais Chevalier-Bouchet (21.17,1). Teise kohaga pidi leppima Elvira Öberg (1), kes jäi võitjast kõigest 0,3 sekundi kaugusele. Öbergi vanem õde Hanna lõpetas kolmandana (2; +26,0).
Tuuli Tomingas tegi kaks möödalasku ja sai teist päeva järjest 16. koha (+1.52,3). Susan Külm teenis 25. (2; +2.53,0), Hanna-Brita Kaasik 33. (3; +4.56,4) ja Mirjam Faster 39. koha (1; +7.14,6). | Prantsusmaa laskesuusatajad näitasid Idres võimu, Tomingas taas 16. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Jacquelin (22.35,6) läbis kaks lasketiiru ühe eksimusega ja edestas finišis 7,9 sekundiga Peking olümpiahõbedat Martin Ponsiluomat (1). Kolmanda koha teenis Sebastian Samuelsson (1; +46,2), kes oli kolmas ka laupäeval sõidetud 15 km tavadistantsil.
Neljanda kuni seitsmenda koha pälvisid kogenud prantslased Fabien Claude (2; +48,1), Quentin Fillon Maillet (1; +51,3), Eric Perrot (2; +1.15,6) ja Emilien Claude (+2; +1.15,7).
Marten Aolaid tegi kahe tiiru peale kaks möödalasku ja sai parima Eesti mehena 26. koha (+3.37,7). Tuudor Palm (3) lõpetas kaasmaalasest seitse sekundi hiljem ja oli kokkuvõttes 29.
Mark-Markos Kehva sai 36. (1; +4.01,4), Markus-Rene Epner 37. (3; +4.23,5), ja Ivan Všivtsev 38. (4; +4.26,0) koha. Jüri Uha (3; +4.43,8) lõpetas 42. ja Markus Faster (2; +6.32,8) 53. positsioonil.
Naiste sõidus haaras ülinapilt esikoha puhta võistluse teinud prantslanna Anais Chevalier-Bouchet (21.17,1). Teise kohaga pidi leppima Elvira Öberg (1), kes jäi võitjast kõigest 0,3 sekundi kaugusele. Öbergi vanem õde Hanna lõpetas kolmandana (2; +26,0).
Tuuli Tomingas tegi kaks möödalasku ja sai teist päeva järjest 16. koha (+1.52,3). Susan Külm teenis 25. (2; +2.53,0), Hanna-Brita Kaasik 33. (3; +4.56,4) ja Mirjam Faster 39. koha (1; +7.14,6).
### Response:
Prantsusmaa laskesuusatajad näitasid Idres võimu, Tomingas taas 16. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uues dokumentaalfilmis "Isad" astuvad vaatajate ette erinevate elukutsega, erinevas vanuses ja teistsuguse ellusuhtumisega isad.
Jevgeni on sapöör ja päästja, kuid kodus küpsetab koos tütardega pitsat ning õpetab Maardu lapsi purjetama. Andrei ja ta naine Ljubov on üles kasvatanud neli oma ja 17 lapsendatud last. Dmitri on 61-aastane ja tema endine naine on 26-aastane. Dmitri käib sageli koos väikeste lastega rokifestivalidel ja kontsertidel. Sergei oli esimese tütre sündides vaid 17-aastane.
Nende lood jõuavad ETV+ ekraanile pühapäeval kell 17.30. | ETV+ kanalil esilinastub dokumentaalfilm "Isad" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uues dokumentaalfilmis "Isad" astuvad vaatajate ette erinevate elukutsega, erinevas vanuses ja teistsuguse ellusuhtumisega isad.
Jevgeni on sapöör ja päästja, kuid kodus küpsetab koos tütardega pitsat ning õpetab Maardu lapsi purjetama. Andrei ja ta naine Ljubov on üles kasvatanud neli oma ja 17 lapsendatud last. Dmitri on 61-aastane ja tema endine naine on 26-aastane. Dmitri käib sageli koos väikeste lastega rokifestivalidel ja kontsertidel. Sergei oli esimese tütre sündides vaid 17-aastane.
Nende lood jõuavad ETV+ ekraanile pühapäeval kell 17.30.
### Response:
ETV+ kanalil esilinastub dokumentaalfilm "Isad" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste võistlusel näitas parimat minekut 22-aastane sakslane Friedrich Moch, kes edestas kodupubliku lemmikut Iivo Niskaneni 37,3 sekundiga. Viimase pjedestaali koha haaras Martin Himma, kes kaotas võitjale 58,2 sekundit. Esikümnesse murdis ka kaheksandana lõpetanud Alvar Johannes Alev (+1.14,6).
Himma ja Alevi vahele mahtusid Janosch Brugger (+1.01,4), Edvin Frost (+1.05,3), Dominik Bury (+1.07,8) ja Petteri Koivisto (+1.10,5). Kaarel Kasper Kõrge sai 36. (+2.24,9) ja Henri Roos 42. (+2.39,4) koha.
Naiste 10 km sõidu võitis sakslanna Victoria Carl. Teiseks tuli soomlanna Kerttu Niskanen (+21,0) ja kolmandaks Carli kaasmaalane Pia Fink (+26,4). Parima eestlannana sai Teesi Tuuli 36. koha (+3.18,6). Õnnela Rodendau oli 41. (+3.38,8) ja Andra Aavik 51. (+5.5.1,6). | Martin Himma jõudis Soomes pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste võistlusel näitas parimat minekut 22-aastane sakslane Friedrich Moch, kes edestas kodupubliku lemmikut Iivo Niskaneni 37,3 sekundiga. Viimase pjedestaali koha haaras Martin Himma, kes kaotas võitjale 58,2 sekundit. Esikümnesse murdis ka kaheksandana lõpetanud Alvar Johannes Alev (+1.14,6).
Himma ja Alevi vahele mahtusid Janosch Brugger (+1.01,4), Edvin Frost (+1.05,3), Dominik Bury (+1.07,8) ja Petteri Koivisto (+1.10,5). Kaarel Kasper Kõrge sai 36. (+2.24,9) ja Henri Roos 42. (+2.39,4) koha.
Naiste 10 km sõidu võitis sakslanna Victoria Carl. Teiseks tuli soomlanna Kerttu Niskanen (+21,0) ja kolmandaks Carli kaasmaalane Pia Fink (+26,4). Parima eestlannana sai Teesi Tuuli 36. koha (+3.18,6). Õnnela Rodendau oli 41. (+3.38,8) ja Andra Aavik 51. (+5.5.1,6).
### Response:
Martin Himma jõudis Soomes pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Puuraiduri lugu"? Mikko Myllylahti täispika debüüdi pealkiri võib tunduda kuiv, kliiniline ja mittemidagiütlev – ilmselt löövad paljud kärsitumad vaatajad juba pelgalt seda lugedes käega –, kuid tegelikult annab see võtme filmi lahtimuukimiseks. See on omamoodi antitees filmimaailma suurtele lugudele, kus juba pealkirjas mainitakse kas King Kongi, Godzillat või Ämblikmeest. Myllylahti filmis ei ole suuri lugusid, ei ole isegi suuri inimesi, nad kõik on hästi väikesed ja tavalised, nagu me kõik. Peategelane ongi puuraidur, õigemini võiks tema kohta öelda ka kalamees või söekaevur. Ise ta küll sedastab küsimuse peale "mis mees sa õigupoolest oled?", et ta on "puuraidur, aga tegeleb praegu muude asjadega". Ja nii ongi.
Aga miks peaks meid ühe tavalise Soome metsaraiduri tegemised üldse huvitama? Myllylahti läheb üldistuste teed, valades oma loo muinas- või mõistujutu vormi. Kõik peategelased esindavad konkreetseid väärtusi – Pepe (Jarkko Lahti) on paadunud optimist, Tuomas (Hannu-Pekka Björkman) seevastu küündimatu pessimist, Pepe poeg väike Tuomas (Iivo Tuuro) aga rikkumata ja puhas. Film loksub tasases poeetilises rütmis, mis annab ka kõige argisematele sündmustele vaevu aimatava maagilise puute. Seega näeme küll üht puuraidurit ja tema lähikondseid, kuid režissöör joonistab peente pintslitõmmetega mustrid, mis heidavad tragikoomilise kõrvalpilgu soomlastele tervikuna.
Myllylahti ei üritagi varjata seda, et "Puuraiduri lugu" on ehitatud selgelt Aki Kaurismäki pärandile. Filmis näeb sarnast esteetikat ning motiive, kuid see ei ole kopeerimine ega ideede vaegus. Pigem jätkab ta soomlaste iseolemise apoteoosi, lisades sinna omalt poolt ootamatuid ja värskeid elemente. Kui filmi esimest poolt iseloomustab rauge tempo ja hillitsetud huumor, siis ühel hetkel teeb režissöör sõrmenipsu ja vaataja satub pahaaimamatult davidlynchilikku unenäomaailma. Või on see hoopis lõputu paranoia? Vastust sellele küsimusele meile päriselt ei antagi, kuid piir reaalsuse ja ulmade vahel kaob lõpuks täielikult ning talvisest Soomest saab omamoodi põrgu eeskoda. Või äkki purgatoorium?
Nende vastuolude kallal võib ragistada lõputult ning see ongi "Puuraiduri loo" suurim võlu. Kuigi sisuliselt ei saa filmi pidada õudukaks ega isegi trilleriks, siis pärast vaatamist ronib film vargsi kuklasse ja jääb seal oma aega ootama. Ja ootamatult, kolm-neli päeva pärast vaatamist välgatavad järsku eikuskilt mingid mälupildid. Seega väärib Mikko Myllylahti igati võrdlust David Lynchiga: ta teeb parimat žanrifilmi ilma žanriteta, näidates, et suurimad õudused peituvad kohtades, kuhu keegi meist päriselt vaadata ei tahakski. Antud juhul tuleb neid luukeresid (või deemoneid? kummitusi?) otsida eksistentsialismist, aga see pole mingi filosoofide udune heietamine, vaid vaataja surutakse peadpidi elu allakäiguspiraali ja sealt vastu vaatav liigagi tõenäoline reaalsus ei lase enam naljalt lahti.
Laiem Põhjamaade filmi narratiiv
Kuigi tänavu Cannes'is esilinastunud "Puuraiduri lugu" on ka iseseisva filmina märkimisväärne ning huvitav kunstiline tervik, viib film tahes-tahtmata mõtted Põhjamaade filmikunstile tervikuna. Myllylahti film on omamoodi destillaat sellest, mis kogu selle regiooni filmikunsti iseloomustab: karged teemad valatakse üle napaka ja heas mõttes liigestest lahti huumoriga ning seda kõike hoiab käimas väga täpne arusaam oma identiteedist. Kui võtame Soome, Rootsi või ka Islandi filmikunsti, siis näeme seal harva filme, mis üritaksid varjata oma olemust: soome film on pea alati uhkusega soome film, islandi film on ilmeksimatult islandi film, seda ei saa millegi muuga segamini ajada. Selleks on aga vaja ühiskonnana väga hästi teada, kes, kus ja miks me oleme.
Myllylahti näitabki mõneti ühe kauges maailma nurgas elava rahva jõudmist kirgastumise või mõistmiseni: lihtne oleks öelda, et see on soomluse karikatuur, sest tegelased mõjuvad tõepoolest halenaljakate, totakate ja paroodilistena. Pigem on see soomlaste ehe ja ilma filtrita kõrvalpilk iseendale. Pilk ühiskonnale, kes peab nagu Eestigi seisma silmitsi energiakriisi, inflatsiooni, Ukrainas toimuva sõjategevuse ja kõige muuga. Põhjamaade filmikunst aga ei häbene iseendale silma vaadata ja suunata valgusvihku ka neile aspektidele, mida paljud rahvad ehk pelgaksid ning varjata üritaksid. Kus aga seisab selles võrrandis Eesti film?
Noh, Eesti filmis pigem kardetakse peeglisse vaadata. Meile meeldib iseend mütologiseerida ja heroiseerida või siis vastupidi, lihtsalt võõraste sulgedega ehtida, et ikka keegi päriselt ei näeks, milline on see päris eestlane ja päris Eesti. See kõik võib tunduda utreeritud ja kuidagi liiga puusalt öeldud – on tõesti üksikud režissöörid nagu Tolk-Maimik, Sarnet ja Õunpuu, kes jäävad sellest skeemist välja –, kuid vaadates meie viimase kümne aasta filmikunsti ühe hermeetilise tervikuna, ei saa me sealt tegelikult ausat pilti kaasaegsest Eesti ühiskonnast. Seal on välgatusi ja üksikuid pildikesi, kuid Eesti film ei näita laias laastus mitte peegelpilti eestlastest, vaid maali, piltpostkaarti või "Welcome to Estonia" kampaaniat.
Kuidas puutub see kõik aga "Puuraiduri loosse"? Mikko Myllylahti linateos on piisavalt üldistusvõimeline, et anda meile vähemalt mõttemänguna võimalus asetada seesama probleemistik ka Eesti konteksti. Kaardimaja kukub seepeale aga kiiresti kokku: me ei julgeks neile samadele küsimustele veel sama ausalt otsa vaadata, eestlastel on vaja selleks veel rohkem aega ning ehk polegi me veel erinevalt soomlastest oma identiteedis nii täpselt kindlad. "Puuraiduri loo" kõverpeeglit Eesti poole pöörates näeme, et kuigi me oleme teel Põhjamaade poole, on meil sinna ikka veel mitu head sammu minna.
Lõpplahendus kõlab paberil paremini
Debüütfilmina on "Puuraiduri lugu" tähelepanuväärne saavutus, sest filmist vaatab vastu lavastaja, kes ei karda suuri küsimusi ning julgeb neile läheneda ka nurga alt, mis võib mõjuda mõnele vaatajale ebakonventsionaalselt või isegi kohatult. Temas on särtsu ja juba esimese täispika linateose pinnalt võib öelda, et Myllylahti käekirja on raske kellegi teise omaga segamini ajada, isegi arvestades, et ta on justkui jõulisem Aki Kaurismäki. Nende omavahelist suhet võiks võrrelda Federico Fellini ja Paolo Sorrentino omaga: Sorrentino võttis sarnaselt aluseks Itaalia hinnatuima režissööri pärandi, kuid tegi seda nii suure armastusega ja samal ajal kuidagi ükskõikselt ja häbitult, et sellele on raske vastu panna. Sama kehtib "Puuraiduri loo" puhul.
Küll aga ei ole tegu veatu filmiga: juba varem mainitud pöördumine reaalsusest ulmadesse on küll vaatajale ootamatu ja huvitav, kuid filmi sisemist loogikat arvestades mõjub siiski pisut konstrueerituna ning lõhub ära senise rütmi. Pärast mõnepäevast seedimist asetub kõik omale kohale, kuid see suunamuutus lööb kunstilisse tervikusse kiilu ning jätab vaatajale mõru maitse suhu. Lisaks on seal motiive, mis jäävad lõpuks ka realiseerimata ja lahti joonistamata, filmi tegelaskond kasvatatakse tehislikult liiga suureks ning väga reljeefselt välja joonistatud kolme-nelja peategelase kõrval jäävad teised lihtsalt varjulisteks ning ebavajalikeks statistideks.
Kuid selle kõik võib andeks anda, sest "Puuraiduri lugu" sobib igati esimeseks sammuks või vundamendiks laiemas filmiuniversumis, mis pühitseb tavalisi inimesi ning nende lugusid. Hollywoodis on meil Marveli ja DC superkangelaste universumid, miks ei võiks soomlastel olla midagi sarnast, aga puuraidurite, kalurite ja söekaevurite oma? Mina olen müüdud ja valmis seda teed kaasa käima. | Arvustus. "Puuraiduri lugu": soomlaste iseolemise tragikoomiline apoteoos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Puuraiduri lugu"? Mikko Myllylahti täispika debüüdi pealkiri võib tunduda kuiv, kliiniline ja mittemidagiütlev – ilmselt löövad paljud kärsitumad vaatajad juba pelgalt seda lugedes käega –, kuid tegelikult annab see võtme filmi lahtimuukimiseks. See on omamoodi antitees filmimaailma suurtele lugudele, kus juba pealkirjas mainitakse kas King Kongi, Godzillat või Ämblikmeest. Myllylahti filmis ei ole suuri lugusid, ei ole isegi suuri inimesi, nad kõik on hästi väikesed ja tavalised, nagu me kõik. Peategelane ongi puuraidur, õigemini võiks tema kohta öelda ka kalamees või söekaevur. Ise ta küll sedastab küsimuse peale "mis mees sa õigupoolest oled?", et ta on "puuraidur, aga tegeleb praegu muude asjadega". Ja nii ongi.
Aga miks peaks meid ühe tavalise Soome metsaraiduri tegemised üldse huvitama? Myllylahti läheb üldistuste teed, valades oma loo muinas- või mõistujutu vormi. Kõik peategelased esindavad konkreetseid väärtusi – Pepe (Jarkko Lahti) on paadunud optimist, Tuomas (Hannu-Pekka Björkman) seevastu küündimatu pessimist, Pepe poeg väike Tuomas (Iivo Tuuro) aga rikkumata ja puhas. Film loksub tasases poeetilises rütmis, mis annab ka kõige argisematele sündmustele vaevu aimatava maagilise puute. Seega näeme küll üht puuraidurit ja tema lähikondseid, kuid režissöör joonistab peente pintslitõmmetega mustrid, mis heidavad tragikoomilise kõrvalpilgu soomlastele tervikuna.
Myllylahti ei üritagi varjata seda, et "Puuraiduri lugu" on ehitatud selgelt Aki Kaurismäki pärandile. Filmis näeb sarnast esteetikat ning motiive, kuid see ei ole kopeerimine ega ideede vaegus. Pigem jätkab ta soomlaste iseolemise apoteoosi, lisades sinna omalt poolt ootamatuid ja värskeid elemente. Kui filmi esimest poolt iseloomustab rauge tempo ja hillitsetud huumor, siis ühel hetkel teeb režissöör sõrmenipsu ja vaataja satub pahaaimamatult davidlynchilikku unenäomaailma. Või on see hoopis lõputu paranoia? Vastust sellele küsimusele meile päriselt ei antagi, kuid piir reaalsuse ja ulmade vahel kaob lõpuks täielikult ning talvisest Soomest saab omamoodi põrgu eeskoda. Või äkki purgatoorium?
Nende vastuolude kallal võib ragistada lõputult ning see ongi "Puuraiduri loo" suurim võlu. Kuigi sisuliselt ei saa filmi pidada õudukaks ega isegi trilleriks, siis pärast vaatamist ronib film vargsi kuklasse ja jääb seal oma aega ootama. Ja ootamatult, kolm-neli päeva pärast vaatamist välgatavad järsku eikuskilt mingid mälupildid. Seega väärib Mikko Myllylahti igati võrdlust David Lynchiga: ta teeb parimat žanrifilmi ilma žanriteta, näidates, et suurimad õudused peituvad kohtades, kuhu keegi meist päriselt vaadata ei tahakski. Antud juhul tuleb neid luukeresid (või deemoneid? kummitusi?) otsida eksistentsialismist, aga see pole mingi filosoofide udune heietamine, vaid vaataja surutakse peadpidi elu allakäiguspiraali ja sealt vastu vaatav liigagi tõenäoline reaalsus ei lase enam naljalt lahti.
Laiem Põhjamaade filmi narratiiv
Kuigi tänavu Cannes'is esilinastunud "Puuraiduri lugu" on ka iseseisva filmina märkimisväärne ning huvitav kunstiline tervik, viib film tahes-tahtmata mõtted Põhjamaade filmikunstile tervikuna. Myllylahti film on omamoodi destillaat sellest, mis kogu selle regiooni filmikunsti iseloomustab: karged teemad valatakse üle napaka ja heas mõttes liigestest lahti huumoriga ning seda kõike hoiab käimas väga täpne arusaam oma identiteedist. Kui võtame Soome, Rootsi või ka Islandi filmikunsti, siis näeme seal harva filme, mis üritaksid varjata oma olemust: soome film on pea alati uhkusega soome film, islandi film on ilmeksimatult islandi film, seda ei saa millegi muuga segamini ajada. Selleks on aga vaja ühiskonnana väga hästi teada, kes, kus ja miks me oleme.
Myllylahti näitabki mõneti ühe kauges maailma nurgas elava rahva jõudmist kirgastumise või mõistmiseni: lihtne oleks öelda, et see on soomluse karikatuur, sest tegelased mõjuvad tõepoolest halenaljakate, totakate ja paroodilistena. Pigem on see soomlaste ehe ja ilma filtrita kõrvalpilk iseendale. Pilk ühiskonnale, kes peab nagu Eestigi seisma silmitsi energiakriisi, inflatsiooni, Ukrainas toimuva sõjategevuse ja kõige muuga. Põhjamaade filmikunst aga ei häbene iseendale silma vaadata ja suunata valgusvihku ka neile aspektidele, mida paljud rahvad ehk pelgaksid ning varjata üritaksid. Kus aga seisab selles võrrandis Eesti film?
Noh, Eesti filmis pigem kardetakse peeglisse vaadata. Meile meeldib iseend mütologiseerida ja heroiseerida või siis vastupidi, lihtsalt võõraste sulgedega ehtida, et ikka keegi päriselt ei näeks, milline on see päris eestlane ja päris Eesti. See kõik võib tunduda utreeritud ja kuidagi liiga puusalt öeldud – on tõesti üksikud režissöörid nagu Tolk-Maimik, Sarnet ja Õunpuu, kes jäävad sellest skeemist välja –, kuid vaadates meie viimase kümne aasta filmikunsti ühe hermeetilise tervikuna, ei saa me sealt tegelikult ausat pilti kaasaegsest Eesti ühiskonnast. Seal on välgatusi ja üksikuid pildikesi, kuid Eesti film ei näita laias laastus mitte peegelpilti eestlastest, vaid maali, piltpostkaarti või "Welcome to Estonia" kampaaniat.
Kuidas puutub see kõik aga "Puuraiduri loosse"? Mikko Myllylahti linateos on piisavalt üldistusvõimeline, et anda meile vähemalt mõttemänguna võimalus asetada seesama probleemistik ka Eesti konteksti. Kaardimaja kukub seepeale aga kiiresti kokku: me ei julgeks neile samadele küsimustele veel sama ausalt otsa vaadata, eestlastel on vaja selleks veel rohkem aega ning ehk polegi me veel erinevalt soomlastest oma identiteedis nii täpselt kindlad. "Puuraiduri loo" kõverpeeglit Eesti poole pöörates näeme, et kuigi me oleme teel Põhjamaade poole, on meil sinna ikka veel mitu head sammu minna.
Lõpplahendus kõlab paberil paremini
Debüütfilmina on "Puuraiduri lugu" tähelepanuväärne saavutus, sest filmist vaatab vastu lavastaja, kes ei karda suuri küsimusi ning julgeb neile läheneda ka nurga alt, mis võib mõjuda mõnele vaatajale ebakonventsionaalselt või isegi kohatult. Temas on särtsu ja juba esimese täispika linateose pinnalt võib öelda, et Myllylahti käekirja on raske kellegi teise omaga segamini ajada, isegi arvestades, et ta on justkui jõulisem Aki Kaurismäki. Nende omavahelist suhet võiks võrrelda Federico Fellini ja Paolo Sorrentino omaga: Sorrentino võttis sarnaselt aluseks Itaalia hinnatuima režissööri pärandi, kuid tegi seda nii suure armastusega ja samal ajal kuidagi ükskõikselt ja häbitult, et sellele on raske vastu panna. Sama kehtib "Puuraiduri loo" puhul.
Küll aga ei ole tegu veatu filmiga: juba varem mainitud pöördumine reaalsusest ulmadesse on küll vaatajale ootamatu ja huvitav, kuid filmi sisemist loogikat arvestades mõjub siiski pisut konstrueerituna ning lõhub ära senise rütmi. Pärast mõnepäevast seedimist asetub kõik omale kohale, kuid see suunamuutus lööb kunstilisse tervikusse kiilu ning jätab vaatajale mõru maitse suhu. Lisaks on seal motiive, mis jäävad lõpuks ka realiseerimata ja lahti joonistamata, filmi tegelaskond kasvatatakse tehislikult liiga suureks ning väga reljeefselt välja joonistatud kolme-nelja peategelase kõrval jäävad teised lihtsalt varjulisteks ning ebavajalikeks statistideks.
Kuid selle kõik võib andeks anda, sest "Puuraiduri lugu" sobib igati esimeseks sammuks või vundamendiks laiemas filmiuniversumis, mis pühitseb tavalisi inimesi ning nende lugusid. Hollywoodis on meil Marveli ja DC superkangelaste universumid, miks ei võiks soomlastel olla midagi sarnast, aga puuraidurite, kalurite ja söekaevurite oma? Mina olen müüdud ja valmis seda teed kaasa käima.
### Response:
Arvustus. "Puuraiduri lugu": soomlaste iseolemise tragikoomiline apoteoos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgsetel andmetel toimetas 26-aastane naine eile õhtupoolikul enda koduõuel, kui teda ründasid kaks naabri koera. Naisele läks appi tema elukaaslane, kel õnnestus naine koerte käest päästa. Naine sai küll tõsisemalt vigastada ja kiirabi toimetas ta haiglasse, kuid praegustel andmetel tema elu õnneks ohus ei ole.
"Looma omanik peab tegema kõik selleks, et välistada olukorrad, kus loom võib teistele inimestele kallale tungida. Selle sündmuse kõik asjaolud selgitame välja alustatud kriminaalmenetluses," sõnas Tartu politseijaoskonna menetlustalituse juht Timo Reinthal ja lisas, et loodetavasti paraneb naine kiiresti.
Politsei pressiesindaja Britta Sepp täpsustas, et kahe maja vahel ei ole aeda ning koerad on ka varasemalt lahtiselt ringi jooksnud. "Politsei oli probleemist teadlik ning oli sellele ka korduvalt tähelepanu pööranud – suhelnud koerte omanikuga ning teavitanud ka valda, kellel on kohustus tegeleda hulkuvate koertega," märkis Sepp.
Politsei alustas kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamist. Kriminaalmenetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. | Põltsamaa vallas sai 26-aastane naine koerte rünnakus raskelt vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgsetel andmetel toimetas 26-aastane naine eile õhtupoolikul enda koduõuel, kui teda ründasid kaks naabri koera. Naisele läks appi tema elukaaslane, kel õnnestus naine koerte käest päästa. Naine sai küll tõsisemalt vigastada ja kiirabi toimetas ta haiglasse, kuid praegustel andmetel tema elu õnneks ohus ei ole.
"Looma omanik peab tegema kõik selleks, et välistada olukorrad, kus loom võib teistele inimestele kallale tungida. Selle sündmuse kõik asjaolud selgitame välja alustatud kriminaalmenetluses," sõnas Tartu politseijaoskonna menetlustalituse juht Timo Reinthal ja lisas, et loodetavasti paraneb naine kiiresti.
Politsei pressiesindaja Britta Sepp täpsustas, et kahe maja vahel ei ole aeda ning koerad on ka varasemalt lahtiselt ringi jooksnud. "Politsei oli probleemist teadlik ning oli sellele ka korduvalt tähelepanu pööranud – suhelnud koerte omanikuga ning teavitanud ka valda, kellel on kohustus tegeleda hulkuvate koertega," märkis Sepp.
Politsei alustas kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamist. Kriminaalmenetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Põltsamaa vallas sai 26-aastane naine koerte rünnakus raskelt vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta finalist Šveits alistas laupäeval poolfinaalis 2:0 Tšehhi. Esmalt oli Viktorija Golubic 6:4, 6:4 parem Karolina Muchovast ja seejärel sai Belinda Bencic 6:2, 7:6 (6) jagu Karolina Pliškovast.
Seitsmekordne tiitlivõitja Austraalia oli teises poolfinaalis 2:1 parem Suurbritanniast. Esimeses üksikmängus alistas austraallanna Storm Sanders 6:4, 7:6 (3) Heather Watsoni, kuid esinumbrite vastasseisus jäi peale Harriet Dart, kes võttis Ajla Tomljanovici vastu 7:6 (3), 6:2 võidu.
Otsustavas paarismängus võitsid Sanders ja Samantha Stosur 7:6 (1), 6:7 (5), 10:6 tulemusega Alicia Barnetti ja Olivia Nichollsit.
Austraalia mängis viimati finaalis 2019. aastal, kuid nende viimane tiitlivõit jääb 1974. aastasse. | Billie Jean King Cupi finaalis kohtuvad Austraalia ja Šveits | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta finalist Šveits alistas laupäeval poolfinaalis 2:0 Tšehhi. Esmalt oli Viktorija Golubic 6:4, 6:4 parem Karolina Muchovast ja seejärel sai Belinda Bencic 6:2, 7:6 (6) jagu Karolina Pliškovast.
Seitsmekordne tiitlivõitja Austraalia oli teises poolfinaalis 2:1 parem Suurbritanniast. Esimeses üksikmängus alistas austraallanna Storm Sanders 6:4, 7:6 (3) Heather Watsoni, kuid esinumbrite vastasseisus jäi peale Harriet Dart, kes võttis Ajla Tomljanovici vastu 7:6 (3), 6:2 võidu.
Otsustavas paarismängus võitsid Sanders ja Samantha Stosur 7:6 (1), 6:7 (5), 10:6 tulemusega Alicia Barnetti ja Olivia Nichollsit.
Austraalia mängis viimati finaalis 2019. aastal, kuid nende viimane tiitlivõit jääb 1974. aastasse.
### Response:
Billie Jean King Cupi finaalis kohtuvad Austraalia ja Šveits |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljanda asetusega Nakashima alistas laupäeval finaalis 21-aastase Tšehhi esireketi Jiri Lehečka (ATP 74.) 4:3 (5), 4:3 (6), 4:2.
"Ma olen praegu väga õnnelik," ütles Nakashima pärast finaali. "Tegin suurepärase turniiri, kuigi finaal kulges väga raskelt. Matši saatuse otsustasid mõned punktid, mis oleksid võinud minna mõlemale poole. Olen rahul oma praeguse tasemega ja see turniir on kindlasti hea viis, kuidas aastale joon alla tõmmata."
Nakashima sai alagrupifaasis jagu Lehečkast ning itaallastest Francesco Passarost (ATP 119.) ja Matteo Arnaldist (ATP 134.). Poolfinaalis oli ameeriklane parem Jack Draperist (ATP 41.).
Tänavusest turniirist jäi eemale eelmise aasta võitja ja maailma esireket Carlos Alcaraz. Ühtlasi oleksid turniiril saanud mängida ka maailma 10. reket Holger Rune ja 15. reket Jannik Sinner, kuid Sinner otsustas turniirist loobuda ja Rune valiti ATP aastalõputurniirile varumängijaks. | Tennise tulevikulootuste aastalõputurniiri võitis Nakashima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljanda asetusega Nakashima alistas laupäeval finaalis 21-aastase Tšehhi esireketi Jiri Lehečka (ATP 74.) 4:3 (5), 4:3 (6), 4:2.
"Ma olen praegu väga õnnelik," ütles Nakashima pärast finaali. "Tegin suurepärase turniiri, kuigi finaal kulges väga raskelt. Matši saatuse otsustasid mõned punktid, mis oleksid võinud minna mõlemale poole. Olen rahul oma praeguse tasemega ja see turniir on kindlasti hea viis, kuidas aastale joon alla tõmmata."
Nakashima sai alagrupifaasis jagu Lehečkast ning itaallastest Francesco Passarost (ATP 119.) ja Matteo Arnaldist (ATP 134.). Poolfinaalis oli ameeriklane parem Jack Draperist (ATP 41.).
Tänavusest turniirist jäi eemale eelmise aasta võitja ja maailma esireket Carlos Alcaraz. Ühtlasi oleksid turniiril saanud mängida ka maailma 10. reket Holger Rune ja 15. reket Jannik Sinner, kuid Sinner otsustas turniirist loobuda ja Rune valiti ATP aastalõputurniirile varumängijaks.
### Response:
Tennise tulevikulootuste aastalõputurniiri võitis Nakashima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Levene'i surmauudist jagas sotsiaalmeedias muusiku lähedane Adam Hammond. "Teatan suure kurbusega, et reedel, 11. novembril suri mu lähedane sõber ja legendaarne Public Image Limitedi kitarrist Keith Levene," sesis avalduses
Pärast seda, kui Levene töötas teismelisena teejuhina ettevõttes Yes, jätkas ta muusikakarjääri, alustades oma sõbra Mick Jonesiga bändi. Koos Joe Strummeri, Paul Simononi ja Terry Chimesiga moodustasid nad 1976. aasta suvel bändi The Clash. Levene'i tegevus The Clashis jäi lühikeseks, kuna ta vallandati bändist 1976. aasta septembris.
1978. aastal lõi Levene koos Sex Pistolsi laulja John Lydoni, bassimehe Jah Wobble'i ja trummar Jim Walkeriga bändi Public Image Limited.
Aastatel 1978–1983 andis Levene koos Public Image Limitediga välja kolm albumit: "First Issue", "Metal Box" ja "The Flowers of Romance". Pärast viimase albumi ilmumist lahkus ta loominguliste erimeelsuste tõttu bändist.
Hilisematel eluaastatel tegi Levene koostööd Red Hot Chili Peppersiga ja Pigface'iga. Samuti andis ta välja mitu sooloplaati. | Suri ansambli Public Image Limited asutaja Keith Levene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Levene'i surmauudist jagas sotsiaalmeedias muusiku lähedane Adam Hammond. "Teatan suure kurbusega, et reedel, 11. novembril suri mu lähedane sõber ja legendaarne Public Image Limitedi kitarrist Keith Levene," sesis avalduses
Pärast seda, kui Levene töötas teismelisena teejuhina ettevõttes Yes, jätkas ta muusikakarjääri, alustades oma sõbra Mick Jonesiga bändi. Koos Joe Strummeri, Paul Simononi ja Terry Chimesiga moodustasid nad 1976. aasta suvel bändi The Clash. Levene'i tegevus The Clashis jäi lühikeseks, kuna ta vallandati bändist 1976. aasta septembris.
1978. aastal lõi Levene koos Sex Pistolsi laulja John Lydoni, bassimehe Jah Wobble'i ja trummar Jim Walkeriga bändi Public Image Limited.
Aastatel 1978–1983 andis Levene koos Public Image Limitediga välja kolm albumit: "First Issue", "Metal Box" ja "The Flowers of Romance". Pärast viimase albumi ilmumist lahkus ta loominguliste erimeelsuste tõttu bändist.
Hilisematel eluaastatel tegi Levene koostööd Red Hot Chili Peppersiga ja Pigface'iga. Samuti andis ta välja mitu sooloplaati.
### Response:
Suri ansambli Public Image Limited asutaja Keith Levene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viktoriin avab muuhulgas, missuguse kingituse sai Friedebert Tuglas oma isalt ja kuidas on lapsed inspireerinud kuulsaid Eesti mehi.
Proovi viktoriini siin. | Viktoriin: kui hästi tead eesti kultuurilukku jälje jätnud isasid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viktoriin avab muuhulgas, missuguse kingituse sai Friedebert Tuglas oma isalt ja kuidas on lapsed inspireerinud kuulsaid Eesti mehi.
Proovi viktoriini siin.
### Response:
Viktoriin: kui hästi tead eesti kultuurilukku jälje jätnud isasid? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hea tunne on lõpetada pjedestaalil, kuigi lõpus oli äärmiselt keeruline. Meil polnud kahel viimasel asfaldirallil piisavalt kiirust. Samas võitsime mõned rallid ja saime palju pjedestaalikohti. See on kõik, mida tänavu suutsime teha," ütles Tänak Hyundai pressiteate vahendusel.
Tänak jäi tulevikust rääkides napisõnaliseks. "Vaatame, mida tulevik toob. Nagu ma juba enne ütlesin, praegu mul pole uueks aastaks lepingut. Lähen tagasi koju ja vaatame, mis järgmistel nädalatel juhtub."
"Tulime Hyundaisse selleks, et võidelda järjekordse MM-tiitli eest. Ilmselgelt seda ei juhtunud, kuid see on siiski olnud uskumatu kogemus. Oleme siit meeskonnast leidnud sõpru kogu eluks, nii et see kogemus on olnud väärt igat aastat," lisas Tänak.
Tänak võidutses tänavu Sardiinias, Soomes ja Belgias. Lisaks Jaapanile tuli 2019. aasta maailmameister pjedestaalile ka Horvaatias, Eestis, Kreekas ja Uus-Meremaal. Hooaja kokkuvõttes saavutas Tänak 205 punktiga Kalle Rovanperä järel teise koha. | Tänak: vaatame, mida tulevik toob | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hea tunne on lõpetada pjedestaalil, kuigi lõpus oli äärmiselt keeruline. Meil polnud kahel viimasel asfaldirallil piisavalt kiirust. Samas võitsime mõned rallid ja saime palju pjedestaalikohti. See on kõik, mida tänavu suutsime teha," ütles Tänak Hyundai pressiteate vahendusel.
Tänak jäi tulevikust rääkides napisõnaliseks. "Vaatame, mida tulevik toob. Nagu ma juba enne ütlesin, praegu mul pole uueks aastaks lepingut. Lähen tagasi koju ja vaatame, mis järgmistel nädalatel juhtub."
"Tulime Hyundaisse selleks, et võidelda järjekordse MM-tiitli eest. Ilmselgelt seda ei juhtunud, kuid see on siiski olnud uskumatu kogemus. Oleme siit meeskonnast leidnud sõpru kogu eluks, nii et see kogemus on olnud väärt igat aastat," lisas Tänak.
Tänak võidutses tänavu Sardiinias, Soomes ja Belgias. Lisaks Jaapanile tuli 2019. aasta maailmameister pjedestaalile ka Horvaatias, Eestis, Kreekas ja Uus-Meremaal. Hooaja kokkuvõttes saavutas Tänak 205 punktiga Kalle Rovanperä järel teise koha.
### Response:
Tänak: vaatame, mida tulevik toob |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Udune esmaspäeva hommik, 31. oktoober. Ajasime kolleegiga õpetajate toas juttu. Aknaklaasile krabistas õrnalt vihma, väljas oli rõske ja kõle sügisilm – hingedeaeg. Tööpäev keris end toas vaikselt lahti. Koopiamasina uinutav plastiku- ja paberilõhn segunes mõnusa kohviaroomiga.
Ootamatult lõikas vaikuse läbi küsimus: "Komm või pomm?" Pöörasime pilgud hääle poole. Seal seisis väike hall karvane tegelane. Niuh-näuh nina peas, hiuh-hauh hambad suus, kiuh-käuh karvad seljas. Hunt mis hunt. Mida nüüd teha? Hundikutsikas ei lubanud meil siiski kaua mõtteid koguda ja päris kriidise lapsehäälega uuesti: "Komm või pomm?" Seekord tiba nõudlikumalt, sest vahetund hakkas lõppema. "Hea küll, palun tule võta kommi," pakkus kolleeg lahkelt. Poiss tuligi ja võttis arglikult õpetajate toa laualt ühe kommi. "Palun vii sõbrale ka," julgustasime teda.
Selline oli minu esimene halloween 'i-kogemus koolis. Usun, et üle kogu maa olid kõigi pühakute päeva eelõhtu puhul paljude koolimajade koridorid ja klassid täis rõõmsaid lapsi, kes kostüümis, kes maski, paruka või jumestusega.
Kooljad, kontmehed, tondid, vampiirid, libahundid, haldjad, võlurid ja nõiad – erinevalt kirjandieelsest kirjutamiskrambist vaevalt sel päeval kellelgi fantaasialennust puudu tuli. Justkui oleks pegasus meid puudutanud. Kõlasid kilked ja karjatused, rõõmus müdin ja kärin, nalja jagus nabani. Kõik soovijad said suu magusaks.
Halloween tõi kahtlemata muidu üksluisesse kooliellu mõnusat vaheldust. Paljud õpetajadki lõid lastega kampa, nii et lõbusates kolliperedes kasvas kooli ühtekuuluvustunne.
Kool pole meelelahutusasutus
Kõik see on kena, kuid samal ajal tuleks minu meelest paremini läbi mõelda, kuidas siduda halloween kooli peamise tegevusvaldkonna ehk õppe- ja kasvatustööga. Kommipüha pidamine asja enda pärast on tühi-tähi. Koolielu sisu on siiski õppetöö.
Muidugi ei tohiks õppetöö olla morn ja üksluine, kuid ühiskondlike veidrustega pole niisama lihtsalt vaja kaasa joosta. Tuleb silmas pidada sedagi, et koolil on kaalukat autoriteeti. Halloween 'i tähistamine lisab sellele pühale tõsidust ja kaalu. Ma ei ütle, et see tuleks kooliprogrammist üldse kõrvale jätta. Kommipüha tähistamise asemel tuleks aga nii halloween 'i kui mistahes teise rahvakalendri tähtpäeva või ürituse tähistamise puhul mõelda, kuidas siduda seda õppetegevuste ning üldpädevustega.
Alates 2018. aastast, kui aitasin Eesti Folkloorinõukogul tõmmata käima eesti sanditamiskombeid tutvustavat liikumist "Hakkame santima", olen mitmelt poolt kuulnud, et teeme halloween 'i, sest see on vahva. Teeme, sest lapsed tahavad. Mõned jätavad lausa mardipäeva ära, sest lastele meeldib rohkem halloween, ja kõike ju ka ei jõua teha. Võõra kõrval ei tohiks unustada oma. Kool ei ole meelelahutusasutus.
Pärisin oma õpilastelt, mida nad halloween 'ist teavad. Selgituseks ütlen, et õpetasin neid esimest aastat. Priimused tõstsid virgalt käe ja ütlesid, et tegemist on võõra, meile toodud pühaga. Lõviosa väärtustas selle kombe juures vabadust maskeerida end ükskõik kelleks, et nõuda täiskasvanutelt kommi või neile täiesti lubatult käkki keerata. Paljusid paelus võimalus kollitada oma sõpru-tuttavaid.
Järelikult olid õpilased kombe välisest väga hästi aru saanud. Nad taipasid, et see on võõras, aga põnev püha, natukene teistmoodi aeg, kui saab palju magusat süüa ja karistamatult pahandust teha. Nad mõistsid halloween 'i kommipühana. Üks õpilane tunnistas kurvalt, et temagi tahaks halloween 'i joosta, aga kristlikud vanemad ei luba.
Võib-olla jääbki halloween kristliku pühana kõrvitsate, kollide ja kommide varju. Tuntakse päeva pealispinda, kuid tähtpäeva ajalooline taust ning eesmärk jäävad hämaraks.
Siin saaks kool palju ära teha. Selgitada, et halloween ei ole kommipüha. Rääkida, mis on selle päeva eesmärk ja kuskohast see on pärit. Aidata taibata, et see ei ole ainult komm või pomm. Miks mitte arutada ka rahvakommete muutumise üle või analüüsida, milline jõud on meedial ja reklaamidel inimeste käitumise üle, sest just need on viimastel aastatel halloween 'ile hoogu andnud.
Kristlikust maailmast pärit kõigi pühakute päeva eelõhtu tähistamine sekulaarses Eestis loob väga hea võimaluse arutada ühiskondlike muutuste üle, mõtiskelda muutuste põhjuste ja tagajärgede teemal. Juurelda oma ja võõra üle. Teemaring on lai. Nii ei jää halloween vaid kommipühaks.
Iseenese oma ei tohi unustada
Nii nagu ütlesin, ei tohiks ära unustada ka põliselt omasid rahvakalendri tähtpäevi. Novembris on neid kaks – mardi- ja kadripäev – mõlemast on aja jooksul halloween 'iga sarnaselt kujunenud kommipühad. Ürgselt soomeugrilikud mardi- ja kadripäev on varem olnud kogu pere püha, aasta poolitajad ning sügistööde lõpetajad, külarahva võimalus tõmmata korra hinge, käia üksteisel külas ja pidada maha üks korralik pidu.
Nüüd on see kõik taandunud ning alles jäänud tähtpäeva pealispind, mis fantaasialembeste õpilaste jaoks pole alati sama köitev kui halloween. Nii tekibki mõte, et naabri oma on parem, mis ma seda marti lähen jooksma, kui seal pole vahvaid kollikostüüme. Pealegi saab kommid kergema vaevaga kätte, ei pea laulma ega luuletust lugema.
Mõistagi on elu viimase saja aasta jooksul nii palju muutunud, et mardi- ja kadripäev paistavad kummaliste ja pisut imelike pühadena. Side esivanemate pärandiga kipub hapraks jääma, sest oleme nende elukorraldusest ja maailmavaatest võõrdunud.
Kooli ja õpetaja roll on muuta see side tugevamaks. Ülesanne ei ole lihtne. Selleks on vaja mõtteselgust, et kõigepealt ise püha tähendust ja eesmärki taibata. Haarata asja tuuma – sanditamiskombestik on raskest sügistööst väsinud inimeste võimalus puhata, koos olla ja meelt lahutada, hingeusku rahva komme astuda sealpoolsusega dialoogi, tagada maagiliste rituaalidega edu järgmiseks aastaks ja vältida õnnetusi.
Õpilastes tuleks kasvatada empaatiat enda asetamiseks esivanemate maailma, mõista elu nende prillide läbi. See on aga pool rehkendust. Lisaks tuleks neid julgustada rahvakommetega mängima ning neid oskuslikult muutma.
Mulle tundub, et mardipäevaga käib kaasas nostalgiline mineviku hõng, õpilaste jaoks kohati ehk lausa kopitamislehk. Milleks meile need esivanemate kombed? Elu on ju muutunud. Kahjuks on meie sanditamiskombestiku puhul paljuski jäänud tegemata töö, mis tõstis halloween 'i maailma huviorbiiti. Ootan päeva, mil Eesti meedia ja tööstus hakkaksid neid tähtpäevi jõuliselt ja järjepidavalt toetama. Vaja on nüüdisajastatud mardi- ja kadripäeva, millega tänapäeva inimestel oleks lihtne haakuda, unustamata seejuures kommete põlist omapära.
Klopime kopitamishaisu välja
Mulle tundub, et jõuame varsti punkti, kus mardi- ja kadripäeva tuleb halloween 'i, oma võõra kaudu tutvustada. Selgitasin oma õpilastele, et mardipäev on sama tänapäevane ja tore kommipüha nagu halloween. Siingi on teretulnud mitmesugused kostüümid, jagub fantaasialendu, nalja, lõbu ja lusti. Mardipäevalgi käiakse üksteisel külas, aga see on natuke teistmoodi. Unustage taidlemine, mardi- ja kadripäeva mõte on pererahvaga koos tegutsemine.
Pole vaja luuletusi pähe õppida, tehke pulli! Pärige tööde-tegemiste kohta, tantsige, mängige, jutustage lugusid, mõistatage ja pange pererahva nutikus proovile. Kui sisse ei lasta, siis ärge unustage, et vanad mardid ja kadrid keerasid selle eest korraliku käki kokku, tõmbasid vankri katusele, viskasid ämbri kaevu või ajasid puuriida ümber. Laste silmad lõid särama. Üks noormees lubas lausa kanamunad kaasa võtta, mille soovitasin siiski viisakalt korvi jätta.
Kui tunni alguses kurdeti, et mardipäev on tittedele ja tahmase näoga on piinlik ringi joosta, siis tunni lõpuks olid mõtted pisut teisi radu hakanud liikuma.
Kooli roll on äratada huvi, julgustada katsetama ja avastama. Samal ajal, kui sügistööde lõpp, karja- ja viljaõnn on enamikule muutunud arusaamatuteks oskussõnadeks, nagu ka seosed põlluviljade ja toidu, loomade ja liha, villa ja riiete vahel, on üldinimlikud väärtused siiski jäänud alles.
"Samamoodi on vanast ajast alles jäänud lihtinimlik soov leida depressiivsetel ja rõsketel sügisõhtutel veidi meelelahutust."
Miks mitte soovida tänapäeval karja- ja viljaõnne kõrval edu järgmise aasta ettevõtmistesse, töökust ja tervist, teravat taipu ja parajalt puhkust, kooli-, allahindluse-, auto- ja lotoõnne. See ei muuda mardipäeva mõtet. Samamoodi on vanast ajast alles jäänud lihtinimlik soov leida depressiivsetel ja rõsketel sügisõhtutel veidi meelelahutust, minna üksteisele külla ja teha natuke nalja.
Koolirutiinist väsinud lapsed igatsevad samamoodi vaheldust nagu tööst tülpinud vanemad. Kõigile läheb korda murevaba elu, hea käekäik ja tugev tervis. Selle paistel saabki selgeks, et mardi- ja kadripäev ei ole kommipühad. Sandis käidi selleks, et soovida perele järgmiseks aastaks head, pärida nende tegemiste järele, virgutada vaimu ja turgutada tervist.
Lõiminguvõimalused
Rahvakommete õpetamisel ei mahu loomulikult kõik ühte ainetundi. Ei peagi. Halloween ja sanditamiskombed pakuvad häid võimalusi lõiminguprojektideks. Näiteks pakkusin oma koolile välja tegevusi terveks mardinädalaks.
Plaani järgi sai eesti keele ja kirjanduse tundides tutvuda mardipäeva kombestikuga, ajaloos õppida lähemalt tundma eesti talurahva eluolu, muusikatunnis laulda mardilaule, käsitöötunnis valmistada mardikostüüme, kehalises kasvatuses mängida rahvamänge, loodusõpetuse tunnis uurida sügise pööramist talveks ning matemaatikatunnis lahendada mardipäevateemalisi nuputamisülesandeid.
9. novembril tähistasime mardipäeva kostüümipäevana ja jooksime klasside vahel marti. Ka õpetajad lõid kaasa ning tulid mardisantidena kooli. Kommipühast sai tõeline rahvakalendri tähtpäev, mis oli ühtviisi oluline kõigis ainetundides, pakkus võimalusi üldpädevuste arendamiseks ja andis kogu kooliperele ühist tegutsemisrõõmu. Nüüd ootame rõõmsalt kadripäeva.
Milleks siis neid kommipühi koolis tähistada? Ei olegi vaja. Kool pole meelelahutusasutus. Koolil on siiski oluline roll selgitustöös, et halloween ja sanditamispühad pole kommipühad, vaid midagi enamat. Mõlemad pakuvad häid haakumispunkte õppe- ning kasvatustööga laiemalt ja aitavad kasvatada tähtpäevade tuntust ühiskonnas. Samuti on rahvakalendri tähtpäevade tähistamine hea võimalus õppeainete lõimimiseks, aga kindlasti tuleks läbi mõelda, mida, kuidas ja miks teha.
Ühtegi püha ei peaks tähistama lihtsalt püha enda pärast või siis põhjusel, et nii on alati tehtud. Kool saab muuta pühade sisu õpilastele arusaadavaks, luua seoseid võõra ja kummalise ning tuttava igapäevaelu vahel. Halloween polegi tingimata sajaga ägedam ega mardipäev tahmase näoga ringijooksmine. Mõlemal on elus oma koht, eripära ja eesmärk. | Jaan Sudak: mardipäev jahalloween- miks neid kommipühi koolis tähistada? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Udune esmaspäeva hommik, 31. oktoober. Ajasime kolleegiga õpetajate toas juttu. Aknaklaasile krabistas õrnalt vihma, väljas oli rõske ja kõle sügisilm – hingedeaeg. Tööpäev keris end toas vaikselt lahti. Koopiamasina uinutav plastiku- ja paberilõhn segunes mõnusa kohviaroomiga.
Ootamatult lõikas vaikuse läbi küsimus: "Komm või pomm?" Pöörasime pilgud hääle poole. Seal seisis väike hall karvane tegelane. Niuh-näuh nina peas, hiuh-hauh hambad suus, kiuh-käuh karvad seljas. Hunt mis hunt. Mida nüüd teha? Hundikutsikas ei lubanud meil siiski kaua mõtteid koguda ja päris kriidise lapsehäälega uuesti: "Komm või pomm?" Seekord tiba nõudlikumalt, sest vahetund hakkas lõppema. "Hea küll, palun tule võta kommi," pakkus kolleeg lahkelt. Poiss tuligi ja võttis arglikult õpetajate toa laualt ühe kommi. "Palun vii sõbrale ka," julgustasime teda.
Selline oli minu esimene halloween 'i-kogemus koolis. Usun, et üle kogu maa olid kõigi pühakute päeva eelõhtu puhul paljude koolimajade koridorid ja klassid täis rõõmsaid lapsi, kes kostüümis, kes maski, paruka või jumestusega.
Kooljad, kontmehed, tondid, vampiirid, libahundid, haldjad, võlurid ja nõiad – erinevalt kirjandieelsest kirjutamiskrambist vaevalt sel päeval kellelgi fantaasialennust puudu tuli. Justkui oleks pegasus meid puudutanud. Kõlasid kilked ja karjatused, rõõmus müdin ja kärin, nalja jagus nabani. Kõik soovijad said suu magusaks.
Halloween tõi kahtlemata muidu üksluisesse kooliellu mõnusat vaheldust. Paljud õpetajadki lõid lastega kampa, nii et lõbusates kolliperedes kasvas kooli ühtekuuluvustunne.
Kool pole meelelahutusasutus
Kõik see on kena, kuid samal ajal tuleks minu meelest paremini läbi mõelda, kuidas siduda halloween kooli peamise tegevusvaldkonna ehk õppe- ja kasvatustööga. Kommipüha pidamine asja enda pärast on tühi-tähi. Koolielu sisu on siiski õppetöö.
Muidugi ei tohiks õppetöö olla morn ja üksluine, kuid ühiskondlike veidrustega pole niisama lihtsalt vaja kaasa joosta. Tuleb silmas pidada sedagi, et koolil on kaalukat autoriteeti. Halloween 'i tähistamine lisab sellele pühale tõsidust ja kaalu. Ma ei ütle, et see tuleks kooliprogrammist üldse kõrvale jätta. Kommipüha tähistamise asemel tuleks aga nii halloween 'i kui mistahes teise rahvakalendri tähtpäeva või ürituse tähistamise puhul mõelda, kuidas siduda seda õppetegevuste ning üldpädevustega.
Alates 2018. aastast, kui aitasin Eesti Folkloorinõukogul tõmmata käima eesti sanditamiskombeid tutvustavat liikumist "Hakkame santima", olen mitmelt poolt kuulnud, et teeme halloween 'i, sest see on vahva. Teeme, sest lapsed tahavad. Mõned jätavad lausa mardipäeva ära, sest lastele meeldib rohkem halloween, ja kõike ju ka ei jõua teha. Võõra kõrval ei tohiks unustada oma. Kool ei ole meelelahutusasutus.
Pärisin oma õpilastelt, mida nad halloween 'ist teavad. Selgituseks ütlen, et õpetasin neid esimest aastat. Priimused tõstsid virgalt käe ja ütlesid, et tegemist on võõra, meile toodud pühaga. Lõviosa väärtustas selle kombe juures vabadust maskeerida end ükskõik kelleks, et nõuda täiskasvanutelt kommi või neile täiesti lubatult käkki keerata. Paljusid paelus võimalus kollitada oma sõpru-tuttavaid.
Järelikult olid õpilased kombe välisest väga hästi aru saanud. Nad taipasid, et see on võõras, aga põnev püha, natukene teistmoodi aeg, kui saab palju magusat süüa ja karistamatult pahandust teha. Nad mõistsid halloween 'i kommipühana. Üks õpilane tunnistas kurvalt, et temagi tahaks halloween 'i joosta, aga kristlikud vanemad ei luba.
Võib-olla jääbki halloween kristliku pühana kõrvitsate, kollide ja kommide varju. Tuntakse päeva pealispinda, kuid tähtpäeva ajalooline taust ning eesmärk jäävad hämaraks.
Siin saaks kool palju ära teha. Selgitada, et halloween ei ole kommipüha. Rääkida, mis on selle päeva eesmärk ja kuskohast see on pärit. Aidata taibata, et see ei ole ainult komm või pomm. Miks mitte arutada ka rahvakommete muutumise üle või analüüsida, milline jõud on meedial ja reklaamidel inimeste käitumise üle, sest just need on viimastel aastatel halloween 'ile hoogu andnud.
Kristlikust maailmast pärit kõigi pühakute päeva eelõhtu tähistamine sekulaarses Eestis loob väga hea võimaluse arutada ühiskondlike muutuste üle, mõtiskelda muutuste põhjuste ja tagajärgede teemal. Juurelda oma ja võõra üle. Teemaring on lai. Nii ei jää halloween vaid kommipühaks.
Iseenese oma ei tohi unustada
Nii nagu ütlesin, ei tohiks ära unustada ka põliselt omasid rahvakalendri tähtpäevi. Novembris on neid kaks – mardi- ja kadripäev – mõlemast on aja jooksul halloween 'iga sarnaselt kujunenud kommipühad. Ürgselt soomeugrilikud mardi- ja kadripäev on varem olnud kogu pere püha, aasta poolitajad ning sügistööde lõpetajad, külarahva võimalus tõmmata korra hinge, käia üksteisel külas ja pidada maha üks korralik pidu.
Nüüd on see kõik taandunud ning alles jäänud tähtpäeva pealispind, mis fantaasialembeste õpilaste jaoks pole alati sama köitev kui halloween. Nii tekibki mõte, et naabri oma on parem, mis ma seda marti lähen jooksma, kui seal pole vahvaid kollikostüüme. Pealegi saab kommid kergema vaevaga kätte, ei pea laulma ega luuletust lugema.
Mõistagi on elu viimase saja aasta jooksul nii palju muutunud, et mardi- ja kadripäev paistavad kummaliste ja pisut imelike pühadena. Side esivanemate pärandiga kipub hapraks jääma, sest oleme nende elukorraldusest ja maailmavaatest võõrdunud.
Kooli ja õpetaja roll on muuta see side tugevamaks. Ülesanne ei ole lihtne. Selleks on vaja mõtteselgust, et kõigepealt ise püha tähendust ja eesmärki taibata. Haarata asja tuuma – sanditamiskombestik on raskest sügistööst väsinud inimeste võimalus puhata, koos olla ja meelt lahutada, hingeusku rahva komme astuda sealpoolsusega dialoogi, tagada maagiliste rituaalidega edu järgmiseks aastaks ja vältida õnnetusi.
Õpilastes tuleks kasvatada empaatiat enda asetamiseks esivanemate maailma, mõista elu nende prillide läbi. See on aga pool rehkendust. Lisaks tuleks neid julgustada rahvakommetega mängima ning neid oskuslikult muutma.
Mulle tundub, et mardipäevaga käib kaasas nostalgiline mineviku hõng, õpilaste jaoks kohati ehk lausa kopitamislehk. Milleks meile need esivanemate kombed? Elu on ju muutunud. Kahjuks on meie sanditamiskombestiku puhul paljuski jäänud tegemata töö, mis tõstis halloween 'i maailma huviorbiiti. Ootan päeva, mil Eesti meedia ja tööstus hakkaksid neid tähtpäevi jõuliselt ja järjepidavalt toetama. Vaja on nüüdisajastatud mardi- ja kadripäeva, millega tänapäeva inimestel oleks lihtne haakuda, unustamata seejuures kommete põlist omapära.
Klopime kopitamishaisu välja
Mulle tundub, et jõuame varsti punkti, kus mardi- ja kadripäeva tuleb halloween 'i, oma võõra kaudu tutvustada. Selgitasin oma õpilastele, et mardipäev on sama tänapäevane ja tore kommipüha nagu halloween. Siingi on teretulnud mitmesugused kostüümid, jagub fantaasialendu, nalja, lõbu ja lusti. Mardipäevalgi käiakse üksteisel külas, aga see on natuke teistmoodi. Unustage taidlemine, mardi- ja kadripäeva mõte on pererahvaga koos tegutsemine.
Pole vaja luuletusi pähe õppida, tehke pulli! Pärige tööde-tegemiste kohta, tantsige, mängige, jutustage lugusid, mõistatage ja pange pererahva nutikus proovile. Kui sisse ei lasta, siis ärge unustage, et vanad mardid ja kadrid keerasid selle eest korraliku käki kokku, tõmbasid vankri katusele, viskasid ämbri kaevu või ajasid puuriida ümber. Laste silmad lõid särama. Üks noormees lubas lausa kanamunad kaasa võtta, mille soovitasin siiski viisakalt korvi jätta.
Kui tunni alguses kurdeti, et mardipäev on tittedele ja tahmase näoga on piinlik ringi joosta, siis tunni lõpuks olid mõtted pisut teisi radu hakanud liikuma.
Kooli roll on äratada huvi, julgustada katsetama ja avastama. Samal ajal, kui sügistööde lõpp, karja- ja viljaõnn on enamikule muutunud arusaamatuteks oskussõnadeks, nagu ka seosed põlluviljade ja toidu, loomade ja liha, villa ja riiete vahel, on üldinimlikud väärtused siiski jäänud alles.
"Samamoodi on vanast ajast alles jäänud lihtinimlik soov leida depressiivsetel ja rõsketel sügisõhtutel veidi meelelahutust."
Miks mitte soovida tänapäeval karja- ja viljaõnne kõrval edu järgmise aasta ettevõtmistesse, töökust ja tervist, teravat taipu ja parajalt puhkust, kooli-, allahindluse-, auto- ja lotoõnne. See ei muuda mardipäeva mõtet. Samamoodi on vanast ajast alles jäänud lihtinimlik soov leida depressiivsetel ja rõsketel sügisõhtutel veidi meelelahutust, minna üksteisele külla ja teha natuke nalja.
Koolirutiinist väsinud lapsed igatsevad samamoodi vaheldust nagu tööst tülpinud vanemad. Kõigile läheb korda murevaba elu, hea käekäik ja tugev tervis. Selle paistel saabki selgeks, et mardi- ja kadripäev ei ole kommipühad. Sandis käidi selleks, et soovida perele järgmiseks aastaks head, pärida nende tegemiste järele, virgutada vaimu ja turgutada tervist.
Lõiminguvõimalused
Rahvakommete õpetamisel ei mahu loomulikult kõik ühte ainetundi. Ei peagi. Halloween ja sanditamiskombed pakuvad häid võimalusi lõiminguprojektideks. Näiteks pakkusin oma koolile välja tegevusi terveks mardinädalaks.
Plaani järgi sai eesti keele ja kirjanduse tundides tutvuda mardipäeva kombestikuga, ajaloos õppida lähemalt tundma eesti talurahva eluolu, muusikatunnis laulda mardilaule, käsitöötunnis valmistada mardikostüüme, kehalises kasvatuses mängida rahvamänge, loodusõpetuse tunnis uurida sügise pööramist talveks ning matemaatikatunnis lahendada mardipäevateemalisi nuputamisülesandeid.
9. novembril tähistasime mardipäeva kostüümipäevana ja jooksime klasside vahel marti. Ka õpetajad lõid kaasa ning tulid mardisantidena kooli. Kommipühast sai tõeline rahvakalendri tähtpäev, mis oli ühtviisi oluline kõigis ainetundides, pakkus võimalusi üldpädevuste arendamiseks ja andis kogu kooliperele ühist tegutsemisrõõmu. Nüüd ootame rõõmsalt kadripäeva.
Milleks siis neid kommipühi koolis tähistada? Ei olegi vaja. Kool pole meelelahutusasutus. Koolil on siiski oluline roll selgitustöös, et halloween ja sanditamispühad pole kommipühad, vaid midagi enamat. Mõlemad pakuvad häid haakumispunkte õppe- ning kasvatustööga laiemalt ja aitavad kasvatada tähtpäevade tuntust ühiskonnas. Samuti on rahvakalendri tähtpäevade tähistamine hea võimalus õppeainete lõimimiseks, aga kindlasti tuleks läbi mõelda, mida, kuidas ja miks teha.
Ühtegi püha ei peaks tähistama lihtsalt püha enda pärast või siis põhjusel, et nii on alati tehtud. Kool saab muuta pühade sisu õpilastele arusaadavaks, luua seoseid võõra ja kummalise ning tuttava igapäevaelu vahel. Halloween polegi tingimata sajaga ägedam ega mardipäev tahmase näoga ringijooksmine. Mõlemal on elus oma koht, eripära ja eesmärk.
### Response:
Jaan Sudak: mardipäev jahalloween- miks neid kommipühi koolis tähistada? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi võidakse arvata, et midagi enamat Googleʼist, Facebookist ja õppivatest algoritmidest ei saagi olla ja et need jäävad meiega igaveseks, pole see kindlasti nii.
Viimasel ajal on suure tähelepanu all virtuaalreaalsus ja metaversumid. Vähemalt arvutitehnoloogiate ajaskaalas ammusest ajast tuntud tehnikale andis uue tuule tiibadesse Facebooki juhi Mark Zuckerbergi avaldus 2021. aasta oktoobris, et firma nimetatakse ümber Metaks ja keskendutakse virtuaalreaalse metaversumi loomisele ning kuigi Meta kaotab oma metaversumisse panustades rohkem kui kunagi varem, käsib Zuckerberg investoritel ja töötajatel ennast usaldada.
Kui sageli räägitakse metaversumist, nagu oleks vaid üks selline, on virtuaalmaailmu juba kümneid. On uusi, krüptorahal baseeruvaid (Decentraland, Sandbox, Roblox), on juba tuntud arvutimängudele tuginevaid maailmu (Minecraft ja Fortnite), kus hoolimata sellest, et oleme veel aastate kaugusel metaversumist kui kohast, kus inimesed elavad, töötavad ja mängivad virtuaalses reaalsuses, on seal juba esindatud paljud ettevõtted ning on võimalik kaupu ja teenuseid müües raha teenida.
Inimesed ja ettevõtted võistlevad, et metaversumis jalad alla saada, viimase kaheteist kuu jooksul on virtuaalsete maatükkide ostmiseks kulutatud peaaegu kahe miljardit dollarit.
Miks on virtuaalse reaalsuse, metaversumi idee niivõrd paeluv? Võimaliku vastuse otsimist peame alustama kaugemalt.
Kas mõistus vajab maailma?
Kui küsida, millega me mõtleme, vastatakse tavaliselt, et ajuga loomulikult. Aga kui käsitleda närvisüsteemi arengut, siis võib märgata, et mida keerukam närvisüsteem ja mida komplitseeritumad on ülesanded, mida ta täidab, seda keerukam on kooskõlaliste käitumismustrite säilitamine.
Lahenduse sellele probleemile pakubki närvisüsteemi ja keskkonna koostoimimine. Närvisüsteem tugineb suuresti väliskeskkonnale, kas siis selle looduslikule osale, nagu enamiku loomade puhul, või siis kunstlikult muudetud osale, nagu inimesel.
Inimesele ei ole tähtis mitte info kui selline, vaid info, mis aitab ellu jääda ja edukas olla. Keskkond on nii inimesele kui ka kõikidele teistele elusolenditele määrava tähtsusega. Eriti määrav on keskkond närvisüsteemi kujunemisel – inimese närvisüsteem kasvab ja areneb keskkonnas, mis seda arengut aktiivselt mõjutab. Inimaju areng ei tähenda mitte ainult uute ajustruktuuride teket, vaid ka aju märkimisväärset kasvu keskkonna mõjul. Teatud mõttes võib öelda, et inimese närvisüsteem ja keskkond on kokku sulanud, moodustades lahutamatu terviku.
Kindlasti on aju eeliseks selle struktuuri suur dünaamilisus, seda nii aju kujunemise käigus ontogeneesis kui ka oma toimimises. Aju funktsioneerimine ja ehitus on väga tihedalt seotud, koos õppimisega toimub ka aju ümberehitamine. Õppimise käigus ei lisata mitte lihtsalt uut informatsiooni juba valmis närvisüsteemi, vaid kujundatakse seda aktiivselt ümber. Koos inimlapse pikenenud arengukestusega võimaldab see luua antud tingimustega kõige paremini sobivad närvivõrgustikud.
Seega kujundab ja suunab väline keskkond käitumist. Inimene muudab ümbritsevat keskkonda muu hulgas ka selleks, et toetada ja laiendada meile omast probleemilahendusvõimet. Välise keskkonna komponentideks, mis toetavad meie närvisüsteemi toimimist, on keel, kultuur ja kõikvõimalikud esemed.
Sellist vaatenurka tuntakse laiendatud kognitsiooni (extended cognition) või laiendatud teadvuse (extended mind) käsitlusena. Oma programmilises artiklis "Laiendatud teadvus" ("The Extended Mind") 1 toovad Andy Clark ja David Chalmers näite inimesest, kes kannatab Alzheimeri tõve käes ning peab seetõttu vaatama kunstimuuseumi aadressi märkmikust järele. Terve inimene tuletab kunstimuuseumi aadressi meelde oma mälust.
Clark ja Chalmers väidavad, et olemuslikult on tegemist täiesti sarnase info hankimise protsessiga, mille hulka ühel isikul kuulub väline abivahend – märkmik. Kuigi tegemist on välise keskkonna osaga, on see lahutamatult seotud ajuga ja moodustab inimesest väljaulatuva teadvuse osa. 2 Tänapäeval mõjub märkmiku näide juba anakronistlikuna, internet ja otsimootorid aitavad toovad põhiidee veelgi paremini esile.
Inimese (järelikult ka masina) intellekt ulatub kaugele väljapoole organismi või seadet ja moodustab ühisosa maailmaga. Nagu on kirjutanud Andy Clark:
"Pigemini on meie kui individuaalsete intelligentsete isikute olemus määratletud terve kogumiku teadvustatud ja teadvustamata kalduvuste ja võimetega, mis üheskoos toetavad kavatsuste, huvide, kalduvuste ja tegevuste kogumit, mis eristavadki konkreetset isikut. See, kes me oleme, võib seetõttu olla samavõrra kujundatud sotsio-tehnoloogilise maatriksi poolt, milles bioloogiline organism eksisteerib, kui nende erinevate teadvuslike ja mitteteadvuslike närvisündmuste poolt, mis juhtuvad toimuma vanas heas kehas." 3
Ehk oleks aeg ka tehisintellektisüsteemide loomisel võtta eespool toodud ideid arvesse.
Tehisintelligentne keskkond
Üks tehisintellekti uuringutele alusepanijaid Herbert Simon (1916–2001) on kirjeldanud oma 1969. aastal ilmunud raamatus "Tehislikkuse teadus" 4 sipelga liikumist rannal: "Kui me vaatame sipelga teekonda kui geomeetrilist kujundit, siis paistab see ebaregulaarsena, keerulise ja raskesti kirjeldatavana. Kuid teekonna keerukus on tegelikult seotud pinna, mitte sipelga keerukusega."
Simon rõhutab, et komplitseeritud teekond kujuneb sipelga ja keerulise keskkonna vastastikuse mõju tulemusena. Sipelgad kasutavad navigeerimiseks muidugi küllatki tüsilikke viise ning kõik need tuginevad keskkonnale.
Simoni eelkäijaks võib aga hoopistükkis lugeda mehaanilist hiirt nimega Theseus. Ameerika matemaatik, elektriinsener ja krüptograaf Claude Shannon (1916–2001), keda ennekõike tuntakse matemaatilise infoteooria loojana, lõi 1952. aastal labürindist teed välja otsiva mehaanilise hiire.
Hiire nimeks oli loomulikult Theseus kuulsa kreeka kangelase auks, kes tappis Minotauruse ja leidis pääsetee keerukast labürindist. Tõsi küll, legendaarne kreeklane tegi pisut sohki, kasutades Kreeta kuningatütre antud lõngakera. Shannoni hiir oli aga seevastu esimene iseõppiv masin, mis jättis meelde labürindi läbimiseks vajaliku marsruudi.
Puidust valmistatud ratastega hiire panid liikuma kaks magnetit, üks neist asus hiire korpuses ja teine labürindi põhja all. Labürindi all oli mootoriga varustatud vankrike, mis võis liikuda neljas suunas. Vankrile oli kinnitatud elektromagnet, mis juhtis Theseuse liikumist. Kui vankrike liikus, tegi seda ka hiir.
Põhimõte oli samasugune, nagu lauale asetatud magneti liigutamisel laua alt teise magnetiga. Vankri liikumist juhtisid labürindi põranda all olevad telefonireleed. Ratastega hiir liikus mööda labürinti ning õppis seda tundma. Keskkonna tajumiseks olid hiirel traadist vurrud, mis andsid märku, kui hiir põrkas vastu seina. Vasest vurrude sattumisel vastu labürindi metallist seina vooluring sulgus ja vastav relee lülitus välja, salvestades seina olemasolu selles küljes. Seejärel pöördus hiir 90˚ päripäeva ja liikus edasi kuni järgmise seinani.
Sellisel viisil liikus hiir süstemaatiliselt läbi labürindi, uurides läbi iga labürindi ruudu ja salvestades releede lülitustesse seinad ja läbipääsud. Järgmisel katsel liigub hiir juba vabalt läbi labürindi, kuna teda juhivad releed, millede lülitused on "sees"-olekus. Hiire eesmärgiks oli leida labürindis üles messingist juustutükk, mille puudutamine käivitas helisignaali.
Hiir õppis katse-eksituse meetodil labürinti läbima ning järgmisel korral leidis ta "juustutüki" juba kerge vaevaga. Nagu labürindi kirjeldusest näha, oli see hiir, erinevalt oma mütoloogilisest nimekaimust, protsessis täiesti passiivne osaline. Mitte hiir ei lahendanud labürinti, vaid labürint lahendas hiirt, nagu selle kohta märgib Shannon. 5
Praeguse teema seisukohalt ongi määrava tähtsusega labürindi, see tähendab, keskkonna juhtiv osa kogu protsessis. Õppimisvõime ja tarkus peitusid labürindis, mitte hiires ning alles koos moodustasid need õppiva süsteemi.
Eespool kirjeldatu kohaselt ei ole intelligentsus ainult mingile olendile või masinale ainuomane tunnus, vaid see tekib entiteedi ja keskkonna koostoimes. Seega tuleks luua võimalikult keerulise keskkonna simulatsioon ja panna selles tegutsema suhteliselt lihtsad masinad. Võib-olla pakutaks sellega lahendus tehisintellekti loomise probleemile.
Simulatsioonide maailm
Terminit "simulatsioon" kasutatakse kahes peamises tähenduses. Simulatsiooni all peetakse silmas teesklust, pettust, silmakirjalikku käitumist või tegevust. Teisalt tähendab see ka järeleaimamist, jäljendamist või matkimist. Me simuleerime, kui loome midagi, mis jäljendab midagi muud. Selliselt mõistetuna on simulatsiooni korral tegemist modelleerimisega ehk mudelite loomisega. Maailma modelleerimine on omane kogu elusloodusele, inimesel on aga see võime eriti kaugele arenenud.
Modelleerimise tulemuseks on mudel või mudelid. Mudelid võivad olla kolme tüüpi: verbaalsed või visuaalsed kirjeldused, loogilised või matemaatilised kirjeldused ning funktsionaalsed või simulatsioonimudelid. Verbaalne või visuaalne kirjeldus maailmast on küll kõige paindlikum, kuid samal ajal üldistab see ka kõige vähem ega võimalda teostada arvutusi ja eksperimente. Matemaatiline kirjeldus on seevastu väga täpselt defineeritud ning tänu arvutatavusele võimaldab leida mitmesuguseid nähtusi iseloomustavate parameetrite väärtusi.
Simulatsioon keskendub muutustele, protsessidele. Üldistatuna võib simulatsiooni käsitleda kui protsessi, mis imiteerib mingit teist protsessi. Simulatsioon püüab esitada käsitletavate nähtuste või protsesside teatud aspekte ja võimaldab läbi viia eksperimente fiktiivsetes situatsioonides.
"Arvuti- ja videomängud, rollimängud ja lauamängud nõuavad kooskõlalise imaginaarse maailma loomist."
Simulatsioonid on meelelahutustööstuse lahutamatu osa. Arvuti- ja videomängud, rollimängud ja lauamängud nõuavad kooskõlalise imaginaarse maailma loomist. Samuti on simulatsioonid kujunenud eri teadusvaldkondades asendamatuks abivahendiks, need on abiks ka keeruliste töövõtete ja protseduuride õppimisel. Tuntud näide on muidugi lennusimulaatorid, aga samuti kasutatakse simulaatoreid näiteks anatoomia õppimisel.
Matrix koduarvutis
Reaalsuse simulatsioonidega ehk virtuaalreaalsusega on kaua tegeletud, aga nagu ikka, ei jõudnud tehnilised võimalused esialgsetele lennukatele ideedele järele. Algselt ulmekirjanduses kanda kinnitanud virtuaalsed (virtual worlds) või sünteetilised maailmad (synthetic worlds), mille tähistamiseks võidakse kasutada ka termineid digitaalsed maailmad (digital worlds), võrgumängud (onlinegames), metaversum (metaverse), küberruum (cyberspace) jms said esmalt tuntuks arvutimängude vallas.
Seejuures olid esimesed virtuaalsed maailmad tekstipõhised, sarnanedes tõepoolest enam raamatu kui tavaettekujutusega virtuaalmaailmast. Sellistes maailmades antakse kogu maailm, seal toimuv tegevus ja suhtlus edasi teksti vahendusel. Kui 1970. aastate lõpus muutusid arvutivõrgud tavaliseks, ilmusid esimesed tekstile tuginevad paljude mängijatega virtuaalsed online -maailmad. 6 Nii tekkinud maailmad said kiiresti reaalse ja keeruka sotsiaalse dünaamikaga paikadeks. 7
Alates 1996. aastal turule tulnud mängust "Meridian 59" lisati ka visuaalne pool ja maailmu kogeti lihtsamini. 1995. aastal turule tulnud mäng "Active Worlds" varustas kasutajad võimalusega ise luua mängu sees neile vajalik sisu.
Mängudele järgnesid nn sotsiaalsed sünteetilised maailmad (social synthetic worlds, SSW), mille eesmärk ongi suhtluskeskkondade loomine. Laiemalt sai tuntuks mängufirma Linden Lab 2003. aastal avatud "Second Life". 8 Sellistes maailmades ei ole osalistel, keda esindavad avatarid, mingeid kindlaid rolle, inimesed käivad klubides, kunstinäitustel, õpivad, teevad sisseoste, valmistavad midagi ja kauplevad, ning mis peamine, suhtlevad teiste osalistega. Kujunevad välja mängijate ühiskonnad oma keele, kultuuri ja normidega.
"Second Life" sai ülipopulaarseks ja selle kasutajaskond kasvas kiiresti. 2013. aastal oli ligikaudu miljon pidevat kasutajat. Seejärel huvi pisut rauges ning praeguseks on alles jäänud umbes pool miljonit aktiivset kasutajat.
Tänu 3D-tehnoloogiate arengule selliste maailmade visuaalne väljanägemine üha täiustus. Ometigi on sellised ülalt alla ehitatud maailmad liiga lihtsad, et neid nimetada reaalse maailma simulatsioonideks. Üheks ettevõtteks, kes arendab uusi simulatsioonitehnoloogiaid, on Improbable. 9 Firma on välja arendanud simulatsiooniplatvormi "SpatialOS", mis võimaldab igaühel luua suuri agendipõhiseid simulatsioone (agent-based simulations).
Seda tüüpi simulatsiooni iseloomustab struktuur, kus on palju agente – spetsiaalseid interaktsioonis olevaid arvutiprogramme. Tsentraalne suunamine on kas väga nõrk või puudub üldse. Lokaalselt vastastikmõjus olevate agentide mõjul ilmnevad süsteemi emergentsed omadused. Viimased tekivad tänu alt üles toimuvatele protsessidele, mitte ülalt alla toimuvale suunamisele.
Agentidele tugineva modelleerimise eesmärk on reprodutseerida süsteemi, antud juhul siis ühiskonna makrokäitumist, muutes mikroagentide omadusi ja interaktsioone agentide endi ning agentide ja keskkonna vahel. Agentidele tugineva mudeldamise eesmärk ei ole anda olukorrast täpset ettekujutust. Ennemini on eesmärgiks mõista põhiprotsesse, mis võivad ilmneda väga mitmesugustes situatsioonides.
Simulatsioone püütakse hoida võimalikult lihtsana. Kuigi nähtus, mida uuritakse, võib olla keeruline, peavad eeldused, millele tugineb agentidele tuginev modelleerimine, olema lihtsad. Komplekssus peab ilmnema simulatsiooni enda käigus. Kui füüsikutel on täpsed simulatsioonid elektronide või planeetide liikumise kohta, siis sotsiaalteadustes on lugu kehvem. Aga vähemalt teoreetiliselt võimaldavad arvutisimulatsioonid modelleerida väga keerukaid nähtusi.
Nüüd ongi võetud eesmärgiks tervete linnade simulatsioonide loomine. Sellised linnade digitaalsed teisikud sisaldavad elanikke, transpordivõrku, taristut, kauplusi, töökohti jne. Simulatsioonile tuginedes saab uurida probleeme alates liiklusummikute tekkest ja lõpetades viirushaiguste levikumustritega.
Võib-olla saavad aga just sellised mastaapsed simulatsioonid kasvulavaks uut tüüpi tehisintellektidele. Nimelt on selgunud, et virtuaalsed maailmad sobivad hästi tehisintellektide õpetamiseks.
Nii näiteks kasutab Deep Mind algoritmide õpetamiseks keerukat ja pidevalt muutuvat mängukeskkonda nimega "XLand". Mängu juhib programm-ülevaataja ning mängus osalevad mitmesugused algoritmid. Mängu juhtiv programm jälgib, mida mängus osalevad algoritmid õpivad ning tekitab pidevalt juurde uusi maailmu, mänge ja ülesandeid, mis sunnivad mängivaid algoritme pidevalt omandama uusi oskusi.
Miljonite lahendatud ülesannete käigus on algoritmid omandanud oskused, mis tulevad kasuks väga erinevates olukordades toimetulekuks. Selliste üldiste oskuste hulka kuuluvad katsetamine, lihtsate tööriistade kasutamine ja koostöö teiste mängivate algoritmidega. 10
Kõlavad nagu üldiselt tehisintellektile omased oskused. Kuid selline lähenemine aitab ületada süvaõppe (deep learning) kõige suurema probleemi, nimelt kitsa spetsialiseerumise. Kui programm on õpetatud mängima näiteks Goʼd või malet, siis teeb ta seda ülimalt hästi, kuid samal ajal ei suuda Goʼd mängiv programm mängida jällegi malet.
Kas meil on võimalik ehitada tervet maailma kujutav simulatsioon, nagu seda on Matrix? Mõnede teadlaste arvates me juba elamegi sellises simulatsioonis. Oxfordi ülikooli filosoofiaprofessor Nick Bostrom esitas 2003. aastal nn simulatsioonihüpoteesi, mille kohaselt üsna suure tõenäosusega elame me kõik kellegi teise poolt loodud arvutisimulatsioonis. 11
Kui see on tõesti nii, siis suudame kohe kindlasti ka ise selliseid simulatsioone luua. Bostromi arvates saavutab tulevikuühiskond õige pea sellise arvutivõimsuse, et võimaldab tervete universumite simuleerimine.
1 Andy Clark, David J. Chalmers, The extended mind – Analysis 1998, 58, 1:7–19.
2 Clarki ja Chalmersi vaateid on käsitlenud ka Rein Raud raamatus "Olemise voog: post-antropotsentriline iseduse voog." Tallinna Ülikooli Kirjastus 2021, lk 330–332.
3 Andy Clark, Natural Born Cyborgs: Minds, Technologies, and the Future of Human Intelligence. Oxford University Press, New York 2003, lk 33.
4 Herbert Alexander Simon, The Sciences of the Artificial. M.I.T. Press 1969, lk 24-25.
5 Sellest on kirjutatud suurepärases Claude Shannoni biograafias: Jimmi Soni, Rob Goodman, A mind at play: how Claude Schannon invented the information age. Simon and Schuster, New York 2017, lk 204.
6 Richard A. Bartle, Designing Virtual Worlds. New Riders, Indianapolis 2003.
7 Julian Dibbell, My Tiny Life: Crime and Passion in a Virtual World. Owl Books, New York 1999.
8 https://secondlife.com/
9 https://www.improbable.io/
10 Adam Stooke, Anuj Mahajan, Catarina Barros, et al., Open-Ended Learning Leads to Generally Capable Agents. CoRR abs/2107.12808, 2021.
11 Nick Bostrom, Are You Living in a Computer Simulation? – Philosophical Quarterly 2003, 53, 211, lk 243–255. doi:10.1111/1467-9213.00309. | Kurmo Konsa: mängumaailmadest Matrixisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi võidakse arvata, et midagi enamat Googleʼist, Facebookist ja õppivatest algoritmidest ei saagi olla ja et need jäävad meiega igaveseks, pole see kindlasti nii.
Viimasel ajal on suure tähelepanu all virtuaalreaalsus ja metaversumid. Vähemalt arvutitehnoloogiate ajaskaalas ammusest ajast tuntud tehnikale andis uue tuule tiibadesse Facebooki juhi Mark Zuckerbergi avaldus 2021. aasta oktoobris, et firma nimetatakse ümber Metaks ja keskendutakse virtuaalreaalse metaversumi loomisele ning kuigi Meta kaotab oma metaversumisse panustades rohkem kui kunagi varem, käsib Zuckerberg investoritel ja töötajatel ennast usaldada.
Kui sageli räägitakse metaversumist, nagu oleks vaid üks selline, on virtuaalmaailmu juba kümneid. On uusi, krüptorahal baseeruvaid (Decentraland, Sandbox, Roblox), on juba tuntud arvutimängudele tuginevaid maailmu (Minecraft ja Fortnite), kus hoolimata sellest, et oleme veel aastate kaugusel metaversumist kui kohast, kus inimesed elavad, töötavad ja mängivad virtuaalses reaalsuses, on seal juba esindatud paljud ettevõtted ning on võimalik kaupu ja teenuseid müües raha teenida.
Inimesed ja ettevõtted võistlevad, et metaversumis jalad alla saada, viimase kaheteist kuu jooksul on virtuaalsete maatükkide ostmiseks kulutatud peaaegu kahe miljardit dollarit.
Miks on virtuaalse reaalsuse, metaversumi idee niivõrd paeluv? Võimaliku vastuse otsimist peame alustama kaugemalt.
Kas mõistus vajab maailma?
Kui küsida, millega me mõtleme, vastatakse tavaliselt, et ajuga loomulikult. Aga kui käsitleda närvisüsteemi arengut, siis võib märgata, et mida keerukam närvisüsteem ja mida komplitseeritumad on ülesanded, mida ta täidab, seda keerukam on kooskõlaliste käitumismustrite säilitamine.
Lahenduse sellele probleemile pakubki närvisüsteemi ja keskkonna koostoimimine. Närvisüsteem tugineb suuresti väliskeskkonnale, kas siis selle looduslikule osale, nagu enamiku loomade puhul, või siis kunstlikult muudetud osale, nagu inimesel.
Inimesele ei ole tähtis mitte info kui selline, vaid info, mis aitab ellu jääda ja edukas olla. Keskkond on nii inimesele kui ka kõikidele teistele elusolenditele määrava tähtsusega. Eriti määrav on keskkond närvisüsteemi kujunemisel – inimese närvisüsteem kasvab ja areneb keskkonnas, mis seda arengut aktiivselt mõjutab. Inimaju areng ei tähenda mitte ainult uute ajustruktuuride teket, vaid ka aju märkimisväärset kasvu keskkonna mõjul. Teatud mõttes võib öelda, et inimese närvisüsteem ja keskkond on kokku sulanud, moodustades lahutamatu terviku.
Kindlasti on aju eeliseks selle struktuuri suur dünaamilisus, seda nii aju kujunemise käigus ontogeneesis kui ka oma toimimises. Aju funktsioneerimine ja ehitus on väga tihedalt seotud, koos õppimisega toimub ka aju ümberehitamine. Õppimise käigus ei lisata mitte lihtsalt uut informatsiooni juba valmis närvisüsteemi, vaid kujundatakse seda aktiivselt ümber. Koos inimlapse pikenenud arengukestusega võimaldab see luua antud tingimustega kõige paremini sobivad närvivõrgustikud.
Seega kujundab ja suunab väline keskkond käitumist. Inimene muudab ümbritsevat keskkonda muu hulgas ka selleks, et toetada ja laiendada meile omast probleemilahendusvõimet. Välise keskkonna komponentideks, mis toetavad meie närvisüsteemi toimimist, on keel, kultuur ja kõikvõimalikud esemed.
Sellist vaatenurka tuntakse laiendatud kognitsiooni (extended cognition) või laiendatud teadvuse (extended mind) käsitlusena. Oma programmilises artiklis "Laiendatud teadvus" ("The Extended Mind") 1 toovad Andy Clark ja David Chalmers näite inimesest, kes kannatab Alzheimeri tõve käes ning peab seetõttu vaatama kunstimuuseumi aadressi märkmikust järele. Terve inimene tuletab kunstimuuseumi aadressi meelde oma mälust.
Clark ja Chalmers väidavad, et olemuslikult on tegemist täiesti sarnase info hankimise protsessiga, mille hulka ühel isikul kuulub väline abivahend – märkmik. Kuigi tegemist on välise keskkonna osaga, on see lahutamatult seotud ajuga ja moodustab inimesest väljaulatuva teadvuse osa. 2 Tänapäeval mõjub märkmiku näide juba anakronistlikuna, internet ja otsimootorid aitavad toovad põhiidee veelgi paremini esile.
Inimese (järelikult ka masina) intellekt ulatub kaugele väljapoole organismi või seadet ja moodustab ühisosa maailmaga. Nagu on kirjutanud Andy Clark:
"Pigemini on meie kui individuaalsete intelligentsete isikute olemus määratletud terve kogumiku teadvustatud ja teadvustamata kalduvuste ja võimetega, mis üheskoos toetavad kavatsuste, huvide, kalduvuste ja tegevuste kogumit, mis eristavadki konkreetset isikut. See, kes me oleme, võib seetõttu olla samavõrra kujundatud sotsio-tehnoloogilise maatriksi poolt, milles bioloogiline organism eksisteerib, kui nende erinevate teadvuslike ja mitteteadvuslike närvisündmuste poolt, mis juhtuvad toimuma vanas heas kehas." 3
Ehk oleks aeg ka tehisintellektisüsteemide loomisel võtta eespool toodud ideid arvesse.
Tehisintelligentne keskkond
Üks tehisintellekti uuringutele alusepanijaid Herbert Simon (1916–2001) on kirjeldanud oma 1969. aastal ilmunud raamatus "Tehislikkuse teadus" 4 sipelga liikumist rannal: "Kui me vaatame sipelga teekonda kui geomeetrilist kujundit, siis paistab see ebaregulaarsena, keerulise ja raskesti kirjeldatavana. Kuid teekonna keerukus on tegelikult seotud pinna, mitte sipelga keerukusega."
Simon rõhutab, et komplitseeritud teekond kujuneb sipelga ja keerulise keskkonna vastastikuse mõju tulemusena. Sipelgad kasutavad navigeerimiseks muidugi küllatki tüsilikke viise ning kõik need tuginevad keskkonnale.
Simoni eelkäijaks võib aga hoopistükkis lugeda mehaanilist hiirt nimega Theseus. Ameerika matemaatik, elektriinsener ja krüptograaf Claude Shannon (1916–2001), keda ennekõike tuntakse matemaatilise infoteooria loojana, lõi 1952. aastal labürindist teed välja otsiva mehaanilise hiire.
Hiire nimeks oli loomulikult Theseus kuulsa kreeka kangelase auks, kes tappis Minotauruse ja leidis pääsetee keerukast labürindist. Tõsi küll, legendaarne kreeklane tegi pisut sohki, kasutades Kreeta kuningatütre antud lõngakera. Shannoni hiir oli aga seevastu esimene iseõppiv masin, mis jättis meelde labürindi läbimiseks vajaliku marsruudi.
Puidust valmistatud ratastega hiire panid liikuma kaks magnetit, üks neist asus hiire korpuses ja teine labürindi põhja all. Labürindi all oli mootoriga varustatud vankrike, mis võis liikuda neljas suunas. Vankrile oli kinnitatud elektromagnet, mis juhtis Theseuse liikumist. Kui vankrike liikus, tegi seda ka hiir.
Põhimõte oli samasugune, nagu lauale asetatud magneti liigutamisel laua alt teise magnetiga. Vankri liikumist juhtisid labürindi põranda all olevad telefonireleed. Ratastega hiir liikus mööda labürinti ning õppis seda tundma. Keskkonna tajumiseks olid hiirel traadist vurrud, mis andsid märku, kui hiir põrkas vastu seina. Vasest vurrude sattumisel vastu labürindi metallist seina vooluring sulgus ja vastav relee lülitus välja, salvestades seina olemasolu selles küljes. Seejärel pöördus hiir 90˚ päripäeva ja liikus edasi kuni järgmise seinani.
Sellisel viisil liikus hiir süstemaatiliselt läbi labürindi, uurides läbi iga labürindi ruudu ja salvestades releede lülitustesse seinad ja läbipääsud. Järgmisel katsel liigub hiir juba vabalt läbi labürindi, kuna teda juhivad releed, millede lülitused on "sees"-olekus. Hiire eesmärgiks oli leida labürindis üles messingist juustutükk, mille puudutamine käivitas helisignaali.
Hiir õppis katse-eksituse meetodil labürinti läbima ning järgmisel korral leidis ta "juustutüki" juba kerge vaevaga. Nagu labürindi kirjeldusest näha, oli see hiir, erinevalt oma mütoloogilisest nimekaimust, protsessis täiesti passiivne osaline. Mitte hiir ei lahendanud labürinti, vaid labürint lahendas hiirt, nagu selle kohta märgib Shannon. 5
Praeguse teema seisukohalt ongi määrava tähtsusega labürindi, see tähendab, keskkonna juhtiv osa kogu protsessis. Õppimisvõime ja tarkus peitusid labürindis, mitte hiires ning alles koos moodustasid need õppiva süsteemi.
Eespool kirjeldatu kohaselt ei ole intelligentsus ainult mingile olendile või masinale ainuomane tunnus, vaid see tekib entiteedi ja keskkonna koostoimes. Seega tuleks luua võimalikult keerulise keskkonna simulatsioon ja panna selles tegutsema suhteliselt lihtsad masinad. Võib-olla pakutaks sellega lahendus tehisintellekti loomise probleemile.
Simulatsioonide maailm
Terminit "simulatsioon" kasutatakse kahes peamises tähenduses. Simulatsiooni all peetakse silmas teesklust, pettust, silmakirjalikku käitumist või tegevust. Teisalt tähendab see ka järeleaimamist, jäljendamist või matkimist. Me simuleerime, kui loome midagi, mis jäljendab midagi muud. Selliselt mõistetuna on simulatsiooni korral tegemist modelleerimisega ehk mudelite loomisega. Maailma modelleerimine on omane kogu elusloodusele, inimesel on aga see võime eriti kaugele arenenud.
Modelleerimise tulemuseks on mudel või mudelid. Mudelid võivad olla kolme tüüpi: verbaalsed või visuaalsed kirjeldused, loogilised või matemaatilised kirjeldused ning funktsionaalsed või simulatsioonimudelid. Verbaalne või visuaalne kirjeldus maailmast on küll kõige paindlikum, kuid samal ajal üldistab see ka kõige vähem ega võimalda teostada arvutusi ja eksperimente. Matemaatiline kirjeldus on seevastu väga täpselt defineeritud ning tänu arvutatavusele võimaldab leida mitmesuguseid nähtusi iseloomustavate parameetrite väärtusi.
Simulatsioon keskendub muutustele, protsessidele. Üldistatuna võib simulatsiooni käsitleda kui protsessi, mis imiteerib mingit teist protsessi. Simulatsioon püüab esitada käsitletavate nähtuste või protsesside teatud aspekte ja võimaldab läbi viia eksperimente fiktiivsetes situatsioonides.
"Arvuti- ja videomängud, rollimängud ja lauamängud nõuavad kooskõlalise imaginaarse maailma loomist."
Simulatsioonid on meelelahutustööstuse lahutamatu osa. Arvuti- ja videomängud, rollimängud ja lauamängud nõuavad kooskõlalise imaginaarse maailma loomist. Samuti on simulatsioonid kujunenud eri teadusvaldkondades asendamatuks abivahendiks, need on abiks ka keeruliste töövõtete ja protseduuride õppimisel. Tuntud näide on muidugi lennusimulaatorid, aga samuti kasutatakse simulaatoreid näiteks anatoomia õppimisel.
Matrix koduarvutis
Reaalsuse simulatsioonidega ehk virtuaalreaalsusega on kaua tegeletud, aga nagu ikka, ei jõudnud tehnilised võimalused esialgsetele lennukatele ideedele järele. Algselt ulmekirjanduses kanda kinnitanud virtuaalsed (virtual worlds) või sünteetilised maailmad (synthetic worlds), mille tähistamiseks võidakse kasutada ka termineid digitaalsed maailmad (digital worlds), võrgumängud (onlinegames), metaversum (metaverse), küberruum (cyberspace) jms said esmalt tuntuks arvutimängude vallas.
Seejuures olid esimesed virtuaalsed maailmad tekstipõhised, sarnanedes tõepoolest enam raamatu kui tavaettekujutusega virtuaalmaailmast. Sellistes maailmades antakse kogu maailm, seal toimuv tegevus ja suhtlus edasi teksti vahendusel. Kui 1970. aastate lõpus muutusid arvutivõrgud tavaliseks, ilmusid esimesed tekstile tuginevad paljude mängijatega virtuaalsed online -maailmad. 6 Nii tekkinud maailmad said kiiresti reaalse ja keeruka sotsiaalse dünaamikaga paikadeks. 7
Alates 1996. aastal turule tulnud mängust "Meridian 59" lisati ka visuaalne pool ja maailmu kogeti lihtsamini. 1995. aastal turule tulnud mäng "Active Worlds" varustas kasutajad võimalusega ise luua mängu sees neile vajalik sisu.
Mängudele järgnesid nn sotsiaalsed sünteetilised maailmad (social synthetic worlds, SSW), mille eesmärk ongi suhtluskeskkondade loomine. Laiemalt sai tuntuks mängufirma Linden Lab 2003. aastal avatud "Second Life". 8 Sellistes maailmades ei ole osalistel, keda esindavad avatarid, mingeid kindlaid rolle, inimesed käivad klubides, kunstinäitustel, õpivad, teevad sisseoste, valmistavad midagi ja kauplevad, ning mis peamine, suhtlevad teiste osalistega. Kujunevad välja mängijate ühiskonnad oma keele, kultuuri ja normidega.
"Second Life" sai ülipopulaarseks ja selle kasutajaskond kasvas kiiresti. 2013. aastal oli ligikaudu miljon pidevat kasutajat. Seejärel huvi pisut rauges ning praeguseks on alles jäänud umbes pool miljonit aktiivset kasutajat.
Tänu 3D-tehnoloogiate arengule selliste maailmade visuaalne väljanägemine üha täiustus. Ometigi on sellised ülalt alla ehitatud maailmad liiga lihtsad, et neid nimetada reaalse maailma simulatsioonideks. Üheks ettevõtteks, kes arendab uusi simulatsioonitehnoloogiaid, on Improbable. 9 Firma on välja arendanud simulatsiooniplatvormi "SpatialOS", mis võimaldab igaühel luua suuri agendipõhiseid simulatsioone (agent-based simulations).
Seda tüüpi simulatsiooni iseloomustab struktuur, kus on palju agente – spetsiaalseid interaktsioonis olevaid arvutiprogramme. Tsentraalne suunamine on kas väga nõrk või puudub üldse. Lokaalselt vastastikmõjus olevate agentide mõjul ilmnevad süsteemi emergentsed omadused. Viimased tekivad tänu alt üles toimuvatele protsessidele, mitte ülalt alla toimuvale suunamisele.
Agentidele tugineva modelleerimise eesmärk on reprodutseerida süsteemi, antud juhul siis ühiskonna makrokäitumist, muutes mikroagentide omadusi ja interaktsioone agentide endi ning agentide ja keskkonna vahel. Agentidele tugineva mudeldamise eesmärk ei ole anda olukorrast täpset ettekujutust. Ennemini on eesmärgiks mõista põhiprotsesse, mis võivad ilmneda väga mitmesugustes situatsioonides.
Simulatsioone püütakse hoida võimalikult lihtsana. Kuigi nähtus, mida uuritakse, võib olla keeruline, peavad eeldused, millele tugineb agentidele tuginev modelleerimine, olema lihtsad. Komplekssus peab ilmnema simulatsiooni enda käigus. Kui füüsikutel on täpsed simulatsioonid elektronide või planeetide liikumise kohta, siis sotsiaalteadustes on lugu kehvem. Aga vähemalt teoreetiliselt võimaldavad arvutisimulatsioonid modelleerida väga keerukaid nähtusi.
Nüüd ongi võetud eesmärgiks tervete linnade simulatsioonide loomine. Sellised linnade digitaalsed teisikud sisaldavad elanikke, transpordivõrku, taristut, kauplusi, töökohti jne. Simulatsioonile tuginedes saab uurida probleeme alates liiklusummikute tekkest ja lõpetades viirushaiguste levikumustritega.
Võib-olla saavad aga just sellised mastaapsed simulatsioonid kasvulavaks uut tüüpi tehisintellektidele. Nimelt on selgunud, et virtuaalsed maailmad sobivad hästi tehisintellektide õpetamiseks.
Nii näiteks kasutab Deep Mind algoritmide õpetamiseks keerukat ja pidevalt muutuvat mängukeskkonda nimega "XLand". Mängu juhib programm-ülevaataja ning mängus osalevad mitmesugused algoritmid. Mängu juhtiv programm jälgib, mida mängus osalevad algoritmid õpivad ning tekitab pidevalt juurde uusi maailmu, mänge ja ülesandeid, mis sunnivad mängivaid algoritme pidevalt omandama uusi oskusi.
Miljonite lahendatud ülesannete käigus on algoritmid omandanud oskused, mis tulevad kasuks väga erinevates olukordades toimetulekuks. Selliste üldiste oskuste hulka kuuluvad katsetamine, lihtsate tööriistade kasutamine ja koostöö teiste mängivate algoritmidega. 10
Kõlavad nagu üldiselt tehisintellektile omased oskused. Kuid selline lähenemine aitab ületada süvaõppe (deep learning) kõige suurema probleemi, nimelt kitsa spetsialiseerumise. Kui programm on õpetatud mängima näiteks Goʼd või malet, siis teeb ta seda ülimalt hästi, kuid samal ajal ei suuda Goʼd mängiv programm mängida jällegi malet.
Kas meil on võimalik ehitada tervet maailma kujutav simulatsioon, nagu seda on Matrix? Mõnede teadlaste arvates me juba elamegi sellises simulatsioonis. Oxfordi ülikooli filosoofiaprofessor Nick Bostrom esitas 2003. aastal nn simulatsioonihüpoteesi, mille kohaselt üsna suure tõenäosusega elame me kõik kellegi teise poolt loodud arvutisimulatsioonis. 11
Kui see on tõesti nii, siis suudame kohe kindlasti ka ise selliseid simulatsioone luua. Bostromi arvates saavutab tulevikuühiskond õige pea sellise arvutivõimsuse, et võimaldab tervete universumite simuleerimine.
1 Andy Clark, David J. Chalmers, The extended mind – Analysis 1998, 58, 1:7–19.
2 Clarki ja Chalmersi vaateid on käsitlenud ka Rein Raud raamatus "Olemise voog: post-antropotsentriline iseduse voog." Tallinna Ülikooli Kirjastus 2021, lk 330–332.
3 Andy Clark, Natural Born Cyborgs: Minds, Technologies, and the Future of Human Intelligence. Oxford University Press, New York 2003, lk 33.
4 Herbert Alexander Simon, The Sciences of the Artificial. M.I.T. Press 1969, lk 24-25.
5 Sellest on kirjutatud suurepärases Claude Shannoni biograafias: Jimmi Soni, Rob Goodman, A mind at play: how Claude Schannon invented the information age. Simon and Schuster, New York 2017, lk 204.
6 Richard A. Bartle, Designing Virtual Worlds. New Riders, Indianapolis 2003.
7 Julian Dibbell, My Tiny Life: Crime and Passion in a Virtual World. Owl Books, New York 1999.
8 https://secondlife.com/
9 https://www.improbable.io/
10 Adam Stooke, Anuj Mahajan, Catarina Barros, et al., Open-Ended Learning Leads to Generally Capable Agents. CoRR abs/2107.12808, 2021.
11 Nick Bostrom, Are You Living in a Computer Simulation? – Philosophical Quarterly 2003, 53, 211, lk 243–255. doi:10.1111/1467-9213.00309.
### Response:
Kurmo Konsa: mängumaailmadest Matrixisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selver/TalTechi resultatiivseimaks kerkis temporündaja Andri Aganits, kes tõi 13 punkti (+10). 12 punkti (+3) lisas Jan Markus Üprus ja 11 silma (+6) panustas oma esimeses mängus uue meeskonna eest Denis Losnikov, vahendab Volley.ee.
Andres Toobali juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 68 protsenti, rünnakuid lahendati 44-protsendiliselt, blokipunkte teeniti kaks ning servil löödi 12 ässa (eksiti 18 pallingul).
RTU meeskonna edukaim oli rünnakul Matiss Gabdulins 23 punktiga (+13). Lätlaste vastuvõtt oli 73 protsenti, rünnak 50 protsenti, blokist saadi üheksa ja servilt üheksa punkti (eksiti 25 servil).
Eesti klubi jätkab tabeliliidrina, koos on 26 punkti. RTU asub 11 punktiga viiendal positsioonil. Laupäeva teises mängus alistas Jekabpilsi Luši 3:2 Daugavpilsi Ülikool/Ezerzeme.
Pühapäeval kell 18.00 kohtub RTU-ga võõrsil Pärnu Võrkpalliklubi. | Tabeliliider Selver/TalTech sai Balti liigas raske võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selver/TalTechi resultatiivseimaks kerkis temporündaja Andri Aganits, kes tõi 13 punkti (+10). 12 punkti (+3) lisas Jan Markus Üprus ja 11 silma (+6) panustas oma esimeses mängus uue meeskonna eest Denis Losnikov, vahendab Volley.ee.
Andres Toobali juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 68 protsenti, rünnakuid lahendati 44-protsendiliselt, blokipunkte teeniti kaks ning servil löödi 12 ässa (eksiti 18 pallingul).
RTU meeskonna edukaim oli rünnakul Matiss Gabdulins 23 punktiga (+13). Lätlaste vastuvõtt oli 73 protsenti, rünnak 50 protsenti, blokist saadi üheksa ja servilt üheksa punkti (eksiti 25 servil).
Eesti klubi jätkab tabeliliidrina, koos on 26 punkti. RTU asub 11 punktiga viiendal positsioonil. Laupäeva teises mängus alistas Jekabpilsi Luši 3:2 Daugavpilsi Ülikool/Ezerzeme.
Pühapäeval kell 18.00 kohtub RTU-ga võõrsil Pärnu Võrkpalliklubi.
### Response:
Tabeliliider Selver/TalTech sai Balti liigas raske võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävates valdkondades ehk transpordis, põllumajanduses, väikesemahulises energiatootmises, tööstuslikes protsessides ja jäätmetes on uus üle-euroopaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40 protsenti, võrreldes 1990. aasta tasemega. Senine siht oli vähendada heidet 30 protsenti.
Eesti siht heidet vähendada tõuseb seniselt 13 protsendilt 24 protsendile, võrreldes 2005. aasta tasemega.
Värske otsuse kohaselt tuleb hakata heitkoguseid vähendama järk-järgult, sest on seatud ka iga-aastased sihid. Teataval määral on liikmesriikidele võimaldatud eesmärkide täitmisel paindlikkust: heitkoguse ühikuid saab järgmisest aastatest laenata või teistelt riikidelt osta, samuti on eesmärgi ületamisel tekkiv ülejääk võimalik kanda edasi järgmistesse aastatesse.
Neljapäeval lepiti kokku maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCFi) 2026. -2030. aasta eesmärgid. Need toovad Eestile uue sihttaseme – siduda ligi 2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastaks 2030. Eesti senine kohustus oli siduda aastas 0,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas.
2030. aasta kliimaeesmärkide suurendamises jõudsid kokkuleppele Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon. | Euroopa Liit suurendas kliimaeesmärke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävates valdkondades ehk transpordis, põllumajanduses, väikesemahulises energiatootmises, tööstuslikes protsessides ja jäätmetes on uus üle-euroopaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40 protsenti, võrreldes 1990. aasta tasemega. Senine siht oli vähendada heidet 30 protsenti.
Eesti siht heidet vähendada tõuseb seniselt 13 protsendilt 24 protsendile, võrreldes 2005. aasta tasemega.
Värske otsuse kohaselt tuleb hakata heitkoguseid vähendama järk-järgult, sest on seatud ka iga-aastased sihid. Teataval määral on liikmesriikidele võimaldatud eesmärkide täitmisel paindlikkust: heitkoguse ühikuid saab järgmisest aastatest laenata või teistelt riikidelt osta, samuti on eesmärgi ületamisel tekkiv ülejääk võimalik kanda edasi järgmistesse aastatesse.
Neljapäeval lepiti kokku maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCFi) 2026. -2030. aasta eesmärgid. Need toovad Eestile uue sihttaseme – siduda ligi 2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastaks 2030. Eesti senine kohustus oli siduda aastas 0,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas.
2030. aasta kliimaeesmärkide suurendamises jõudsid kokkuleppele Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon.
### Response:
Euroopa Liit suurendas kliimaeesmärke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ettepaneku peamine eesmärk on tuua majutusplatvormide tegevusse rohkem läbipaistvust ja selgust, sest see valdkond on seni paljudes riikides suuresti reguleerimata, siin ei ole seni olnud ühtset lähenemist," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Kati Kikas.
Tema sõnul on esitatud määruse eesmärk saada ülevaate majutusplatvormide turul tegutsejatest. "Aga laiemalt tahetakse jõuda sinnani, et luua kõigile võrdsed konkurentsitingimused," rõhutas Kikas.
MKM-i turisminõunik jaotas ettepaneku kahte teemaplokki, millest esimene puudutab veebiplatvormide vahendusel oma ruume lühiajaliselt välja üürivaid isikuid, teine aga selliseid üüritehinguid vahendavaid platvorme.
Väljaande EurActiv.com kohaselt puudutaks algatus platvorme nagu Booking.com, Airbnb ja Expedia.
"Esimene teemaring on see, kus ühtlustatakse nõudeid, mida riigid võivad lühiajaliste üüriteenuste pakkujatele kehtestada - näiteks nende registreerimise kohustus või muud sellised asjad. Siin on oluline aru saada, et selliste nõuete ja piirangute seadmine ei ole üheski riigis kohustuslik, sest iga riik on omanäoline, igaühel on turismiga seoses oma mured ja rõõmud. Aga mõte on selles, et kui edaspidi hakatakse selliseid nõudeid kehtestama, siis tuleb lähtuda algatuses pakutud raamistikust," rääkis Kikas.
Määruse eelnõu kohaselt peab registreerimine olema teenusepakkujatele lihtne ja digitaalselt teostatav. Iga majutuse pakkuja saab registreerumise korral endale kordumatu registreerimisnumbri.
"Teine teemaplokk puudutab platvorme endid. Esiteks peavad need platvormid kaasa aitama, et üüriteenuse pakkujad neid nõudeid täita saaks. See tähendab seda, et kui riigis on registreerimise kohustus üürijatele kehtestatud, siis platvorm peab hoolitsema selle eest, et ta kuvab selle registreerimisnumbrit oma platvormil. Ja samuti ta peab siis tegema ametiasutustega koostööd, et juhul, kui platvormil tegutseb mõni mittenõuetekohane teenusepakkuja, kes selle riigi nõuete järgi üldse ei tohikski oma korterit välja pakkuda, siis peab platvorm sellised teenusepakkujad kõrvaldama," selgitas turisminõunik.
See peaks tema sõnul tagama tarbijatele üürileandjate suurema usaldusväärsuse ja kindluse, et tegemist on legaalse tegutsejaga.
"Samuti peaksid need platvormid hakkama regulaarselt riikide ametiasutustele edastama andmeid nende teenusepakkujate kohta," jätkas Kikas. "Peamiselt on seal hästi piiratud andmestik - kui palju öid on välja renditud ja kui palju külalisi seal peatus. Need andmed on hästi oluliseks sisendiks ka turismistatistika kogumisse ja ka selleks, et meil paraneks maksukuulekus ja saaks üldse rääkida valdkonna tasakaalustatud arengust," selgitas ta.
Hotellid tervitavad algatust
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp tervitas Komisjoni ettepanekut, öeldes, et see peaks turgu korrastama ning looma majutusturul võrdsemad tingimused.
"See kindlasti korrastab turgu, teeb majutussektori üldiselt selgemaks. Hotellide ja restoranide liit ei ole platvormimajutuse vastu, oleme alati öelnud, et see pole halb, aga vaja oleks võrdsust erinevate majutusviiside vahel. See algatus tähendab kindlasti mitut sammu võrdsusele lähemale," rääkis Käpp.
Tema hinnangul peaks ka riik sellest kasu saama. Ta tõi näite riikidest, kus pärast tulude deklareerimise kohustuse panemist platvormidele, kasvas nendelt saadav maksutulu viis korda.
"Samuti aitab see algatus kaasa turismikeskkonna planeerimisele, kuna siis on omavalitsustel ja riigil rohkem infot turistide hulga ning nende peatumise pikkuse kohta," selgitas Käpp.
Ka Kikas tõi välja, et Euroopas ja ka mujal maailmas on palju näiteid, kus suured turismilinnad on võtnud külaliskorterite turu oma kontrolli alla - piiravad seda või kehtestavad seal erinevaid nõudeid ning siis on ka teised linnad, kus selliseid piiranguid ja nõudeid ei ole.
"Kui seda teenusepakkumist, selle raamistikku saab kuidagi ühtlustada, siis see aitab kaasa sellele, et nõuded siseturul oleks võrreldavad. Me saame aru, et need ei saa olla igal pool ühesugused, et me ei saa panna Pariisi ja Paidet ühte patta, aga siiski on tänane pilt võib-olla liiga killustunud ja see tegelikult ei tule kasuks mitte kellelegi," tõdes turisminõunik.
Majutusplatvormid on kiiresti kasvanud
Euroopa Komisjoni pressiteate kohaselt arenevad lühiajalise majutuse renditeenused Euroopa Liidus kiiresti ja seda toetab suuresti platvormimajandus. Selle kaudu majutatakse ligikaudu veerand kõigist turistidest EL-is ja sellise teenuse pakkujate arv kasvab kõigis liikmesriikides.
Suundumus sai kinnitatust ka Covidi kriisi ajal, kui lühiajalise majutuse broneeringute arv ületas 2020. ja 2021. aasta suvel 2018. aasta taseme. Lisaks on broneeringute arv 2022. aasta esimesel poolel võrreldes 2021. aasta sama perioodiga suurenenud 138 protsenti.
Komisjoni esitatud andmete kohaselt ööbiti tänavu esimesel poolaastal platvormide kaudu pakutud lühiajalise majutuse pindadel Euroopa Liidus 200 miljonit ööd ning küsitluse kohaselt soovitaks 89 protsenti majutusplatvorme kasutanud inimestest seda ka teistele.
Lühiajalise majutuse renditeenused on muutunud EL-i turismi ökosüsteemi, sealhulgas külastajate ja majutuse pakkujate jaoks ning on paljude kogukondade jaoks väga olulised, luues võimalusi, kuid tekitades ka probleeme, tõdeb Komisjon.
Jõustumiseni läheb veel aastaid
Ettepanek lühiajalise majutuse renditeenustega seotud andmete kogumise ja jagamise määruse vastuvõtmiseks on 2022. aasta veebruaris avaldatud EL-i turismi üleminekujuhiste üks põhimeetmeid.
Euroopa Komisjoni ettepanekut hakkavad enne selle vastu võtmis arutama Euroopa Parlament ja nõukogu.
Kikas ütles, et määruse toimima hakkamiseni läheb veel mitu aastat: "See sõltub sellest, kui paljudel riikidel on tõsiseid murekohti, mida on vaja arutada ja kui realistlik on üldse kiirelt kokkuleppele jõuda. Tavaliselt näeme Euroopa Liidu algatuste puhul, et samal aastal kindlasti midagi ei juhtu. Nüüd kulub mingi aeg selleks, et need asjad töögruppides enne otsuse tegemist läbi arutada. Aga lisaks sellele antakse tavaliselt ka veel paar aastat aega, et riigid saaksid oma rakendusmehhanismi paika panna, sest arusaadavalt on sinna vaja leida ressursid IT-arendustaks, andmete vastuvõtmiseks ja edastamiseks."
Määruse ettepaneku kohaselt on pärast selle vastuvõtmist ja jõustumist liikmesriikidel kaks aastat aega, et luua andmevahetuseks vajalikud mehhanismid. | Euroopa Komisjon algatas majutusplatvormide reguleerimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ettepaneku peamine eesmärk on tuua majutusplatvormide tegevusse rohkem läbipaistvust ja selgust, sest see valdkond on seni paljudes riikides suuresti reguleerimata, siin ei ole seni olnud ühtset lähenemist," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Kati Kikas.
Tema sõnul on esitatud määruse eesmärk saada ülevaate majutusplatvormide turul tegutsejatest. "Aga laiemalt tahetakse jõuda sinnani, et luua kõigile võrdsed konkurentsitingimused," rõhutas Kikas.
MKM-i turisminõunik jaotas ettepaneku kahte teemaplokki, millest esimene puudutab veebiplatvormide vahendusel oma ruume lühiajaliselt välja üürivaid isikuid, teine aga selliseid üüritehinguid vahendavaid platvorme.
Väljaande EurActiv.com kohaselt puudutaks algatus platvorme nagu Booking.com, Airbnb ja Expedia.
"Esimene teemaring on see, kus ühtlustatakse nõudeid, mida riigid võivad lühiajaliste üüriteenuste pakkujatele kehtestada - näiteks nende registreerimise kohustus või muud sellised asjad. Siin on oluline aru saada, et selliste nõuete ja piirangute seadmine ei ole üheski riigis kohustuslik, sest iga riik on omanäoline, igaühel on turismiga seoses oma mured ja rõõmud. Aga mõte on selles, et kui edaspidi hakatakse selliseid nõudeid kehtestama, siis tuleb lähtuda algatuses pakutud raamistikust," rääkis Kikas.
Määruse eelnõu kohaselt peab registreerimine olema teenusepakkujatele lihtne ja digitaalselt teostatav. Iga majutuse pakkuja saab registreerumise korral endale kordumatu registreerimisnumbri.
"Teine teemaplokk puudutab platvorme endid. Esiteks peavad need platvormid kaasa aitama, et üüriteenuse pakkujad neid nõudeid täita saaks. See tähendab seda, et kui riigis on registreerimise kohustus üürijatele kehtestatud, siis platvorm peab hoolitsema selle eest, et ta kuvab selle registreerimisnumbrit oma platvormil. Ja samuti ta peab siis tegema ametiasutustega koostööd, et juhul, kui platvormil tegutseb mõni mittenõuetekohane teenusepakkuja, kes selle riigi nõuete järgi üldse ei tohikski oma korterit välja pakkuda, siis peab platvorm sellised teenusepakkujad kõrvaldama," selgitas turisminõunik.
See peaks tema sõnul tagama tarbijatele üürileandjate suurema usaldusväärsuse ja kindluse, et tegemist on legaalse tegutsejaga.
"Samuti peaksid need platvormid hakkama regulaarselt riikide ametiasutustele edastama andmeid nende teenusepakkujate kohta," jätkas Kikas. "Peamiselt on seal hästi piiratud andmestik - kui palju öid on välja renditud ja kui palju külalisi seal peatus. Need andmed on hästi oluliseks sisendiks ka turismistatistika kogumisse ja ka selleks, et meil paraneks maksukuulekus ja saaks üldse rääkida valdkonna tasakaalustatud arengust," selgitas ta.
Hotellid tervitavad algatust
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp tervitas Komisjoni ettepanekut, öeldes, et see peaks turgu korrastama ning looma majutusturul võrdsemad tingimused.
"See kindlasti korrastab turgu, teeb majutussektori üldiselt selgemaks. Hotellide ja restoranide liit ei ole platvormimajutuse vastu, oleme alati öelnud, et see pole halb, aga vaja oleks võrdsust erinevate majutusviiside vahel. See algatus tähendab kindlasti mitut sammu võrdsusele lähemale," rääkis Käpp.
Tema hinnangul peaks ka riik sellest kasu saama. Ta tõi näite riikidest, kus pärast tulude deklareerimise kohustuse panemist platvormidele, kasvas nendelt saadav maksutulu viis korda.
"Samuti aitab see algatus kaasa turismikeskkonna planeerimisele, kuna siis on omavalitsustel ja riigil rohkem infot turistide hulga ning nende peatumise pikkuse kohta," selgitas Käpp.
Ka Kikas tõi välja, et Euroopas ja ka mujal maailmas on palju näiteid, kus suured turismilinnad on võtnud külaliskorterite turu oma kontrolli alla - piiravad seda või kehtestavad seal erinevaid nõudeid ning siis on ka teised linnad, kus selliseid piiranguid ja nõudeid ei ole.
"Kui seda teenusepakkumist, selle raamistikku saab kuidagi ühtlustada, siis see aitab kaasa sellele, et nõuded siseturul oleks võrreldavad. Me saame aru, et need ei saa olla igal pool ühesugused, et me ei saa panna Pariisi ja Paidet ühte patta, aga siiski on tänane pilt võib-olla liiga killustunud ja see tegelikult ei tule kasuks mitte kellelegi," tõdes turisminõunik.
Majutusplatvormid on kiiresti kasvanud
Euroopa Komisjoni pressiteate kohaselt arenevad lühiajalise majutuse renditeenused Euroopa Liidus kiiresti ja seda toetab suuresti platvormimajandus. Selle kaudu majutatakse ligikaudu veerand kõigist turistidest EL-is ja sellise teenuse pakkujate arv kasvab kõigis liikmesriikides.
Suundumus sai kinnitatust ka Covidi kriisi ajal, kui lühiajalise majutuse broneeringute arv ületas 2020. ja 2021. aasta suvel 2018. aasta taseme. Lisaks on broneeringute arv 2022. aasta esimesel poolel võrreldes 2021. aasta sama perioodiga suurenenud 138 protsenti.
Komisjoni esitatud andmete kohaselt ööbiti tänavu esimesel poolaastal platvormide kaudu pakutud lühiajalise majutuse pindadel Euroopa Liidus 200 miljonit ööd ning küsitluse kohaselt soovitaks 89 protsenti majutusplatvorme kasutanud inimestest seda ka teistele.
Lühiajalise majutuse renditeenused on muutunud EL-i turismi ökosüsteemi, sealhulgas külastajate ja majutuse pakkujate jaoks ning on paljude kogukondade jaoks väga olulised, luues võimalusi, kuid tekitades ka probleeme, tõdeb Komisjon.
Jõustumiseni läheb veel aastaid
Ettepanek lühiajalise majutuse renditeenustega seotud andmete kogumise ja jagamise määruse vastuvõtmiseks on 2022. aasta veebruaris avaldatud EL-i turismi üleminekujuhiste üks põhimeetmeid.
Euroopa Komisjoni ettepanekut hakkavad enne selle vastu võtmis arutama Euroopa Parlament ja nõukogu.
Kikas ütles, et määruse toimima hakkamiseni läheb veel mitu aastat: "See sõltub sellest, kui paljudel riikidel on tõsiseid murekohti, mida on vaja arutada ja kui realistlik on üldse kiirelt kokkuleppele jõuda. Tavaliselt näeme Euroopa Liidu algatuste puhul, et samal aastal kindlasti midagi ei juhtu. Nüüd kulub mingi aeg selleks, et need asjad töögruppides enne otsuse tegemist läbi arutada. Aga lisaks sellele antakse tavaliselt ka veel paar aastat aega, et riigid saaksid oma rakendusmehhanismi paika panna, sest arusaadavalt on sinna vaja leida ressursid IT-arendustaks, andmete vastuvõtmiseks ja edastamiseks."
Määruse ettepaneku kohaselt on pärast selle vastuvõtmist ja jõustumist liikmesriikidel kaks aastat aega, et luua andmevahetuseks vajalikud mehhanismid.
### Response:
Euroopa Komisjon algatas majutusplatvormide reguleerimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käidi leivaisa Bukaresti Rapid viigistas Rumeenia kõrgliigas Craiova Universitateaga. Teisel positsioonil paiknev Rapid edestab Craiovat endiselt ühe enampeetud mängu abil kahe punktiga. Nende klubide vahele mahub CFR Cluj, kellel on kolm kohtumist varuks. Liider Constanta Farul on Rapidist kaheksa punkti kaugusel ees, kirjutab Soccernet.ee.
Väravavaht Igoneni tööandja Bielsko-Biala Podbeskidzie tegi Poola esiliigas viigi Gdynia Arkaga. Neid meeskondi lahutab vaid üks punkt, Arka asub kuuendal ja Podbeskidzie seitsmendal kohal.
Kevor Palumets koosseisu ei kuulunud, kui tema koduklubi Waregemi Zulte tegi Belgia kõrgliigas tabelinaabri AS Eupeniga 5:5 viigi. Zulte paikneb tagantpoolt kolmandal, 16. kohal. | Käit ja Igonen tulid välja kaheväravalisest kaotusseisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käidi leivaisa Bukaresti Rapid viigistas Rumeenia kõrgliigas Craiova Universitateaga. Teisel positsioonil paiknev Rapid edestab Craiovat endiselt ühe enampeetud mängu abil kahe punktiga. Nende klubide vahele mahub CFR Cluj, kellel on kolm kohtumist varuks. Liider Constanta Farul on Rapidist kaheksa punkti kaugusel ees, kirjutab Soccernet.ee.
Väravavaht Igoneni tööandja Bielsko-Biala Podbeskidzie tegi Poola esiliigas viigi Gdynia Arkaga. Neid meeskondi lahutab vaid üks punkt, Arka asub kuuendal ja Podbeskidzie seitsmendal kohal.
Kevor Palumets koosseisu ei kuulunud, kui tema koduklubi Waregemi Zulte tegi Belgia kõrgliigas tabelinaabri AS Eupeniga 5:5 viigi. Zulte paikneb tagantpoolt kolmandal, 16. kohal.
### Response:
Käit ja Igonen tulid välja kaheväravalisest kaotusseisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Demokraadid säilitasid kontrolli senati üle pärast seda, kui senaator Catherine Cortez Masto võitis Nevadas vabariiklast Adam Laxaltit, andes parteile enamuseks vajalikud 50 kohta, vahendas Wall Street Journal.
Vabariiklased lootsid varem senati enamuse enda kätte saada.
Vabariiklased jätkasid aga edu esindajatekoja enamuse saavutamisel, kuid nende edu on oodatust väiksem.
Senatis kontrolli säilitamine annab suure tõuke president Joe Bidenile järelejäänud ametiajaks, kirjutas CNN.
Demokraadid saavad näiteks kinnitada Bideni kohtunikukandidaadid, vältides selliseid stsenaariume nagu juhtus endise presidendi Barack Obamaga 2016. aastal, mil senati enamuse juht Mitch McConnell keeldus hääletuse läbiviimisest Obama ülemkohtu kandidaadi Merrick Garlandi üle.
Senati enamus tähendab demokraatidele ka seda, et nad võivad Kongressis vastu võetud seaduseelnõud tagasi lükata ja määrata oma päevakorra.
Esindajatekojas oodatakse endiselt vabariiklaste edu, kuid mitmes otsustavas piirkonnas käib veel häälte ülelugemine. | USA vahevalimistel jäi senat demokraatide kätte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Demokraadid säilitasid kontrolli senati üle pärast seda, kui senaator Catherine Cortez Masto võitis Nevadas vabariiklast Adam Laxaltit, andes parteile enamuseks vajalikud 50 kohta, vahendas Wall Street Journal.
Vabariiklased lootsid varem senati enamuse enda kätte saada.
Vabariiklased jätkasid aga edu esindajatekoja enamuse saavutamisel, kuid nende edu on oodatust väiksem.
Senatis kontrolli säilitamine annab suure tõuke president Joe Bidenile järelejäänud ametiajaks, kirjutas CNN.
Demokraadid saavad näiteks kinnitada Bideni kohtunikukandidaadid, vältides selliseid stsenaariume nagu juhtus endise presidendi Barack Obamaga 2016. aastal, mil senati enamuse juht Mitch McConnell keeldus hääletuse läbiviimisest Obama ülemkohtu kandidaadi Merrick Garlandi üle.
Senati enamus tähendab demokraatidele ka seda, et nad võivad Kongressis vastu võetud seaduseelnõud tagasi lükata ja määrata oma päevakorra.
Esindajatekojas oodatakse endiselt vabariiklaste edu, kuid mitmes otsustavas piirkonnas käib veel häälte ülelugemine.
### Response:
USA vahevalimistel jäi senat demokraatide kätte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Timo Tammemaa raske hooaeg Poola kõrgliigas sai jätku, kui tema tööandja Cerrad Enea Czarni Radom kaotas 2:3 (25:23, 29:31, 20:25, 25:23, 17:19) Suwalkile. Tammemaa seekord ei mänginud. Tabelis on eestlasest temporündaja tööandja seitsme punktiga eelviimasel kohal.
Poola esiliigas sai Renee Teppani ja MKS Bedzini meeskond samuti 2:3 (22:25, 25:22, 32:30, 24:26, 10:15) kaotuse, jäädes alla Częstochowale. Teppan piirdus seekord 8 punktiga (-5). Tabelis hoitakse jätkuvalt esikohta, punkte on koos 22.
Belgia meistriliigas sai raske 3:2 (23/25 25/13 25/16 23/25 15/9) võidu Maaseiki Greenyard, olles üle Waremmest. Henri Treial tõi Maaseiki kasuks 5 punkti (+2), sidemängija Renet Vankeri arvele jäi samuti 5 punkti (+2). Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans jäid aga 1:3 (20/25 26/24 19/25 20/25) alla Gentile. Saaremaalt 7 punkti (+1). Liigatabelis on eelmisel nädalal koduliigas mänguvaba olnud Märt Tammearu tööandja Roselare Knack 11 punktiga teine ja Maaseik 10 punktiga kolmas. Aalst asub 4 silmaga kuuendal real.
Zürichi Volero naiskonna abitreenerina töötav Märt Pajusalu sai lõppenud nädalal Šveitsi naiste meistriliigas tunda võidurõõmu, kui 3:0 (25:23, 25:21, 25:23) saadi jagu Luganost. Tabelis on Zürich 7 punktiga viies.
Austrias aitas Stefan Kaibald oma koduklubi Zadruga Aich/Dobi 3:0 (25:22, 25:18, 25:23) võiduni Klagenfurti vastu, tuues 12 punkti (+0). Mihkel Varblane ning Innsbrucki Hypo Tirol said 3:2 (25:22, 20:25, 25:18, 30:32, 15:9) võidu Amstetteni üle. Mängu statistika pole saadaval. Tabelis asub Hypo Tirol 16 silmaga esimesel ja Aich/Dob 12 punktiga kolmandal kohal.
Soome meeste meistriliigas olid võidukad mõlemad seal pallivad eestlased. Karli Alliku koduklubi Sastamala Valepa oli 3:0 (25/22 25/22 25/22) parem Perungan Pojat meeskonnast, Allik ei mänginud. Andrus Raadik tõi Savo Volley resultatiivseimana 19 punkti ja aitas meeskonna 3:1 (25/21 25/20 16/25 25/17) võiduni Tuto Volley vastu. Tabelis on Valepa 17 punktiga kolmas ja Savo 12 punktiga kuues.
Soome naiste meistriliigas sai Avo Keele juhendatav Arctic Volley kirja 3:0 (25/23 25/22 25/13) võidu Jymy Volley vastu ja on tabelis 12 punktiga kuuendal kohal.
Tšehhi kõrgliigas olid võidukad nii Martti Juhkami kui Silver Maari koduklubid. Juhkami ja CEZ Karlovarsko olid tulemusega 3:0 (25/14 25/18 25/21) üle Kladnost. Episoodiliselt mängu sekkunud Juhkami skoori ei avanud. Maar ja Libereci Dukla olid samuti võidukad, alistades 3:1 (25/12 25/22 23/25 25/18) Lvi. Maari vastuvõtt oli 50%. Tabelis on Karlovarsko 27 silmaga esimene ja Liberec 24 punktiga teine.
Küprosel sai Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos kirja 3:2 (22:25, 18:25, 22:25, 25:23, 15:12) võidu Dheryniase vastu. Kristo Kollo tõi Pafiakose kasuks oma meeskonna resultatiivseimana 25 punkti (+17) ja sidemängija Aleksander Eerma panustas 1 punkti. Markus Uuskari aitas Nicosia Apoeli 3:1 (25/20 23/25 25/16 25/19) võidule Paralimniou üle, tuues 17 punkti (+7). Tabelis on Nicosia 10 punktiga teisel ja Pafiakos 8 punktiga neljandal positsioonil.
Prantsusmaa meeste kõrgliigas pidid Ardo Kreek ja Arago de Sete viimati tunnistama Narbonne´i 3:2 (21/25 25/21 25/21 15/25 15/10) paremust. Kreek tõi 12 punkti (+8). Tabelis on Sete 11 punktiga kaheksas.
Prantsusmaa naiste meistriliigas peeti kahe vooru mängud. Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul said esmalt 3:0 (25/21 25/14 25/9) jagu France Avenir 2024st, Kibbermann sekkus episoodiliselt. Kertu Laak ja Cannes pidid nädala esimeses mängus tunnistama Pariisi St-Cloudi 3:1 (25/23 22/25 25/17 25/18) üleolekut, Laak tõi taas üleplatsinaisena 25 punkti (+15). Seejärel kohtusid eestlannade tööandjad omavahel ning 3:1 (25/18 26/24 19/25 25/22) jäi peale Cannes. Laak tõi 13 punkti (+9), Kibbermann sekkus taas hetketi ning tõi servilt ka ühe punkti. Tabelis on Cannes 12 punktiga viies ja Baroeul 5 punktiga eelviimane.
Türgi kõrgliigas pidas samuti viiegeimilise mängu Kevin Saar, kelle koduklubi Altkema pidi tunnistama Türsadi 3:2 (20/25 25/21 15/25 25/19 15/4) paremust. Saar tõi oma meeskonna parimana 17 punkti (+8). Tabelis on Altkema 8 punktiga 12. kohal.
Itaalia naiste esiliigas läksid A-grupis vastamisi Liis ja Kadi Kullerkannu ning Kristiine Miileni koduklubid Cremona Esperia ja Olbia Hermaea. 3:0 (25:16, 25:23, 25:22) jäid peale Kullerkannud ja Cremona. Kadi arvele jäi 16 ja Liisi arvele 7 punkti, Miilen tõi 10 silma. Nädala teises mängus pidi Cremona naiskond tunnistama Como 3:2 (22:25, 25:10, 25:16, 12:25, 18:16) paremust, Kadilt 21 ja Liisilt 10 punkti. Olbia kaotas teise mängu 0:3 (25:17, 25:16, 25:22) Sassuolole, Millenilt 7 silma. Tabelis on Cremona 10 punktiga neljas ja Olbia 8 punktiga viies. B-grupis sai Eliise Hollase tööandja San´t Elia 2:3 (20-25, 25-18, 25-21, 13-25, 13-15) kaotuse Vicenzalt. Hollas tõi 10 punkti. 3:2 (25:23, 17:25, 17:25, 25:20, 15:7) võidu teenisid aga Silvia Pertens ja Messina naiskond, saades jagu Perugiast. Pertensilt 9 punkti. Seejärel pidi Hollase koduklubi tunnistama San Giovanni 3:1 (17-25, 25-14, 25-22, 25-19) paremust, eestlannalt 5 silma. Pertensi tööandja kaotas aga 0:3 (13-25, 24-26, 12-25) Martignaccole, Pertens tõi 1 punkti. Tabelis on Messina 5 punktiga kaheksas ja San´t Elia 3 punktiga kümnes.
Itaalia meeste esiliigas sai taas kaotuse Valentin Kordase koduklubi Motta di Livenza, jäädes 1:3 (22:25, 22:25, 28:26, 16:25) alla Bergamole. Taas nurgaründajana tegutsenud Kordaselt seekord 10 punkti (+2). Tabelis on Livenza 2 punktiga viimane.
Rumeenia meisreiliigas teenis Robert Viiberi koduklubi Craiova 3:0 (25/17 25/16 26/24) võidu Unirea Dej üle. Viiber tõi lisaks mängu juhtimisele ka 4 silma (+3). Keith Pupart ja Zalau pidid aga tunnistama Bukaresti Steaua 3:1 (32/30 22/25 25/21 25/19) üleolekut. Pupart panustas 8 punkti (+1). Tabelis on Craiova 16 punktiga esimene ja Zalau 10 punktiga kuues.
Brasiilia kõrgliigas teenis Robert Tähe koduklubi San Jose Farma Conde ühe võidu ja ühe kaotuse. Esmalt jäädi 0:3 (29/31 18/25 23/25) alla Sesi-Sp meeskonnale, eestlasest nurgaründaja panustas 3 punkti (-3). Seejärel saadi 3:1 (22:25, 25:21, 25:17, 28:26) võit Montes Clarose üle, Tähelt 14 punkti (+5). Tabelis hoiab Farma Conde 11 punktiga kolmandat kohta.
Viis geimi viibis lõppenud nädalal platsil ka Albert Hurt, kelle koduklubi Herrsching pidi tunnistama Lüneburgi 3:2 (21:25 24:26 26:24 25:20 15:13) paremust. Hurt kerkis 26 punktiga (+15) oma meeskonna parimaks. Tabelis ollakse 7 punktiga kuuendal kohal. | Nädal piiri taga tõi eestlastele ohtralt viiegeimilisi mänge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Timo Tammemaa raske hooaeg Poola kõrgliigas sai jätku, kui tema tööandja Cerrad Enea Czarni Radom kaotas 2:3 (25:23, 29:31, 20:25, 25:23, 17:19) Suwalkile. Tammemaa seekord ei mänginud. Tabelis on eestlasest temporündaja tööandja seitsme punktiga eelviimasel kohal.
Poola esiliigas sai Renee Teppani ja MKS Bedzini meeskond samuti 2:3 (22:25, 25:22, 32:30, 24:26, 10:15) kaotuse, jäädes alla Częstochowale. Teppan piirdus seekord 8 punktiga (-5). Tabelis hoitakse jätkuvalt esikohta, punkte on koos 22.
Belgia meistriliigas sai raske 3:2 (23/25 25/13 25/16 23/25 15/9) võidu Maaseiki Greenyard, olles üle Waremmest. Henri Treial tõi Maaseiki kasuks 5 punkti (+2), sidemängija Renet Vankeri arvele jäi samuti 5 punkti (+2). Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans jäid aga 1:3 (20/25 26/24 19/25 20/25) alla Gentile. Saaremaalt 7 punkti (+1). Liigatabelis on eelmisel nädalal koduliigas mänguvaba olnud Märt Tammearu tööandja Roselare Knack 11 punktiga teine ja Maaseik 10 punktiga kolmas. Aalst asub 4 silmaga kuuendal real.
Zürichi Volero naiskonna abitreenerina töötav Märt Pajusalu sai lõppenud nädalal Šveitsi naiste meistriliigas tunda võidurõõmu, kui 3:0 (25:23, 25:21, 25:23) saadi jagu Luganost. Tabelis on Zürich 7 punktiga viies.
Austrias aitas Stefan Kaibald oma koduklubi Zadruga Aich/Dobi 3:0 (25:22, 25:18, 25:23) võiduni Klagenfurti vastu, tuues 12 punkti (+0). Mihkel Varblane ning Innsbrucki Hypo Tirol said 3:2 (25:22, 20:25, 25:18, 30:32, 15:9) võidu Amstetteni üle. Mängu statistika pole saadaval. Tabelis asub Hypo Tirol 16 silmaga esimesel ja Aich/Dob 12 punktiga kolmandal kohal.
Soome meeste meistriliigas olid võidukad mõlemad seal pallivad eestlased. Karli Alliku koduklubi Sastamala Valepa oli 3:0 (25/22 25/22 25/22) parem Perungan Pojat meeskonnast, Allik ei mänginud. Andrus Raadik tõi Savo Volley resultatiivseimana 19 punkti ja aitas meeskonna 3:1 (25/21 25/20 16/25 25/17) võiduni Tuto Volley vastu. Tabelis on Valepa 17 punktiga kolmas ja Savo 12 punktiga kuues.
Soome naiste meistriliigas sai Avo Keele juhendatav Arctic Volley kirja 3:0 (25/23 25/22 25/13) võidu Jymy Volley vastu ja on tabelis 12 punktiga kuuendal kohal.
Tšehhi kõrgliigas olid võidukad nii Martti Juhkami kui Silver Maari koduklubid. Juhkami ja CEZ Karlovarsko olid tulemusega 3:0 (25/14 25/18 25/21) üle Kladnost. Episoodiliselt mängu sekkunud Juhkami skoori ei avanud. Maar ja Libereci Dukla olid samuti võidukad, alistades 3:1 (25/12 25/22 23/25 25/18) Lvi. Maari vastuvõtt oli 50%. Tabelis on Karlovarsko 27 silmaga esimene ja Liberec 24 punktiga teine.
Küprosel sai Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos kirja 3:2 (22:25, 18:25, 22:25, 25:23, 15:12) võidu Dheryniase vastu. Kristo Kollo tõi Pafiakose kasuks oma meeskonna resultatiivseimana 25 punkti (+17) ja sidemängija Aleksander Eerma panustas 1 punkti. Markus Uuskari aitas Nicosia Apoeli 3:1 (25/20 23/25 25/16 25/19) võidule Paralimniou üle, tuues 17 punkti (+7). Tabelis on Nicosia 10 punktiga teisel ja Pafiakos 8 punktiga neljandal positsioonil.
Prantsusmaa meeste kõrgliigas pidid Ardo Kreek ja Arago de Sete viimati tunnistama Narbonne´i 3:2 (21/25 25/21 25/21 15/25 15/10) paremust. Kreek tõi 12 punkti (+8). Tabelis on Sete 11 punktiga kaheksas.
Prantsusmaa naiste meistriliigas peeti kahe vooru mängud. Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul said esmalt 3:0 (25/21 25/14 25/9) jagu France Avenir 2024st, Kibbermann sekkus episoodiliselt. Kertu Laak ja Cannes pidid nädala esimeses mängus tunnistama Pariisi St-Cloudi 3:1 (25/23 22/25 25/17 25/18) üleolekut, Laak tõi taas üleplatsinaisena 25 punkti (+15). Seejärel kohtusid eestlannade tööandjad omavahel ning 3:1 (25/18 26/24 19/25 25/22) jäi peale Cannes. Laak tõi 13 punkti (+9), Kibbermann sekkus taas hetketi ning tõi servilt ka ühe punkti. Tabelis on Cannes 12 punktiga viies ja Baroeul 5 punktiga eelviimane.
Türgi kõrgliigas pidas samuti viiegeimilise mängu Kevin Saar, kelle koduklubi Altkema pidi tunnistama Türsadi 3:2 (20/25 25/21 15/25 25/19 15/4) paremust. Saar tõi oma meeskonna parimana 17 punkti (+8). Tabelis on Altkema 8 punktiga 12. kohal.
Itaalia naiste esiliigas läksid A-grupis vastamisi Liis ja Kadi Kullerkannu ning Kristiine Miileni koduklubid Cremona Esperia ja Olbia Hermaea. 3:0 (25:16, 25:23, 25:22) jäid peale Kullerkannud ja Cremona. Kadi arvele jäi 16 ja Liisi arvele 7 punkti, Miilen tõi 10 silma. Nädala teises mängus pidi Cremona naiskond tunnistama Como 3:2 (22:25, 25:10, 25:16, 12:25, 18:16) paremust, Kadilt 21 ja Liisilt 10 punkti. Olbia kaotas teise mängu 0:3 (25:17, 25:16, 25:22) Sassuolole, Millenilt 7 silma. Tabelis on Cremona 10 punktiga neljas ja Olbia 8 punktiga viies. B-grupis sai Eliise Hollase tööandja San´t Elia 2:3 (20-25, 25-18, 25-21, 13-25, 13-15) kaotuse Vicenzalt. Hollas tõi 10 punkti. 3:2 (25:23, 17:25, 17:25, 25:20, 15:7) võidu teenisid aga Silvia Pertens ja Messina naiskond, saades jagu Perugiast. Pertensilt 9 punkti. Seejärel pidi Hollase koduklubi tunnistama San Giovanni 3:1 (17-25, 25-14, 25-22, 25-19) paremust, eestlannalt 5 silma. Pertensi tööandja kaotas aga 0:3 (13-25, 24-26, 12-25) Martignaccole, Pertens tõi 1 punkti. Tabelis on Messina 5 punktiga kaheksas ja San´t Elia 3 punktiga kümnes.
Itaalia meeste esiliigas sai taas kaotuse Valentin Kordase koduklubi Motta di Livenza, jäädes 1:3 (22:25, 22:25, 28:26, 16:25) alla Bergamole. Taas nurgaründajana tegutsenud Kordaselt seekord 10 punkti (+2). Tabelis on Livenza 2 punktiga viimane.
Rumeenia meisreiliigas teenis Robert Viiberi koduklubi Craiova 3:0 (25/17 25/16 26/24) võidu Unirea Dej üle. Viiber tõi lisaks mängu juhtimisele ka 4 silma (+3). Keith Pupart ja Zalau pidid aga tunnistama Bukaresti Steaua 3:1 (32/30 22/25 25/21 25/19) üleolekut. Pupart panustas 8 punkti (+1). Tabelis on Craiova 16 punktiga esimene ja Zalau 10 punktiga kuues.
Brasiilia kõrgliigas teenis Robert Tähe koduklubi San Jose Farma Conde ühe võidu ja ühe kaotuse. Esmalt jäädi 0:3 (29/31 18/25 23/25) alla Sesi-Sp meeskonnale, eestlasest nurgaründaja panustas 3 punkti (-3). Seejärel saadi 3:1 (22:25, 25:21, 25:17, 28:26) võit Montes Clarose üle, Tähelt 14 punkti (+5). Tabelis hoiab Farma Conde 11 punktiga kolmandat kohta.
Viis geimi viibis lõppenud nädalal platsil ka Albert Hurt, kelle koduklubi Herrsching pidi tunnistama Lüneburgi 3:2 (21:25 24:26 26:24 25:20 15:13) paremust. Hurt kerkis 26 punktiga (+15) oma meeskonna parimaks. Tabelis ollakse 7 punktiga kuuendal kohal.
### Response:
Nädal piiri taga tõi eestlastele ohtralt viiegeimilisi mänge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsuses, mida toetas maailmaorganisatsiooni 193 liikmesriigist 94, mille vastu hääletas 13 ja erapooletuks jäi 74 riiki, öeldakse, et Venemaa peab kandma õiguslikke tagajärgi kõigi oma rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, kaasa arvatud reparatsioonide tasumine kahjude eest, mille põhjustas seesugune tegevus.
Resolutsiooniga soovitatakse liikmesriikidel koostöös Ukrainaga luua rahvusvaheline register, milles oleks fikseeritud Venemaa põhjustatud kahjud ja purustused ning kahjutasunõuded Venemaa suhtes.
ÜRO Peaassamblee resolutsioonidel ei ole siduvat jõudu, kuid nendel poliitiline kaal.
Vastu hääletanud riikide seas olid lisaks Venemaale ka Hiina, Valgevene, Süüria, Kuuba, Iraan, Zimbabwe ja Eritrea. Erapooletuks jäid teiste seas India, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
Mitmed riigid ei osalenud hääletuses.
. @r_stefanchuk,
"will pay for all crimes!
I welcome the UNGA's approving the resolution on compensation mechanism for damage caused to by full-scale aggression.
That's another important victory on the diplomatic front.
I thank all 94 UN Member States who voted "in favor" pic.twitter.com/TukmLM4gIH
— Verkhovna Rada of Ukraine - Ukrainian Parliament (@ua_parliament) November 14, 2022
Märtsis hääletas 141 riigid ÜRO Peaassambleel Venemaa invasiooni tauniva resolutsiooni poolt, tänavu oktoobris andis aga 143 riiki oma poolthääle resolutsioonile, milles mõisteti hukka Venemaa tegevus Ukrainalt okupeeritud alade annekteerimisel. | ÜRO Peaassamblee nõuab Venemaalt kahjutasu maksmist Ukrainale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsuses, mida toetas maailmaorganisatsiooni 193 liikmesriigist 94, mille vastu hääletas 13 ja erapooletuks jäi 74 riiki, öeldakse, et Venemaa peab kandma õiguslikke tagajärgi kõigi oma rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, kaasa arvatud reparatsioonide tasumine kahjude eest, mille põhjustas seesugune tegevus.
Resolutsiooniga soovitatakse liikmesriikidel koostöös Ukrainaga luua rahvusvaheline register, milles oleks fikseeritud Venemaa põhjustatud kahjud ja purustused ning kahjutasunõuded Venemaa suhtes.
ÜRO Peaassamblee resolutsioonidel ei ole siduvat jõudu, kuid nendel poliitiline kaal.
Vastu hääletanud riikide seas olid lisaks Venemaale ka Hiina, Valgevene, Süüria, Kuuba, Iraan, Zimbabwe ja Eritrea. Erapooletuks jäid teiste seas India, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
Mitmed riigid ei osalenud hääletuses.
. @r_stefanchuk,
"will pay for all crimes!
I welcome the UNGA's approving the resolution on compensation mechanism for damage caused to by full-scale aggression.
That's another important victory on the diplomatic front.
I thank all 94 UN Member States who voted "in favor" pic.twitter.com/TukmLM4gIH
— Verkhovna Rada of Ukraine - Ukrainian Parliament (@ua_parliament) November 14, 2022
Märtsis hääletas 141 riigid ÜRO Peaassambleel Venemaa invasiooni tauniva resolutsiooni poolt, tänavu oktoobris andis aga 143 riiki oma poolthääle resolutsioonile, milles mõisteti hukka Venemaa tegevus Ukrainalt okupeeritud alade annekteerimisel.
### Response:
ÜRO Peaassamblee nõuab Venemaalt kahjutasu maksmist Ukrainale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 14. novembril kell 20.53:
- Zelenski külastas Hersoni linna;
- USA teatab lähinädalatel uuest relvaabi paketist;
- NYT: venestamine Hersonis kukkus läbi;
- Stoltenberg: Putini eesmärk on jätta Ukraina ilma elektrita;
- Zelenski: Ukraina leidis Hersonist üle 400 sõjakuriteo;
- Ukraina teatel korraldab Venemaa üha vähem raketirünnakuid;
- Borrell: EL on saatnud Ukrainale kaheksa miljardi euro väärtuses relvastust;
- Novoraiskis sõitis tsiviilauto maamiini otsa, neli inimest sai viga;
- Kanada annab Ukrainale 500 miljonit dollarit ja lisab Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirja 23 venelast;
- Ukraina vabastas Luhanskis Makijivka küla;
- ISW: peale lüüasaamist Hersonis suurendavad Vene väed pingutusi Donetski oblastis.
CIA hoiatas Moskvat tuumarelva kasutamise eest
"USA Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektor William Burns kohtus Ankaras oma Venemaa kolleegi Sergei Narõškiniga. Burns hoiatas Narõškinit tuumarelvade kasutamise eest," teatas esmaspäeval Valge Maja.
Burnsi visiit Türgisse toimub ajal, mil USA ametnikud väljendavad üha rohkem muret, et Moskva võib Ukrainas kasutada taktikalist tuumarelva. Venemaa armee kannab üha suuremaid kaotusi, vahendas Financial Times.
Zelenski külastas Hersoni
Ühe Reutersi allika kinnitusel külastas esmaspäeval vabastatud Hersoni linna Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Zelenski kinnitas kohapeal sõduritele "Me liigume edasi... Me oleme valmis rahuks, rahuks kogu riigis."
Kui Ukraina presidendilt küsiti, kus toimub järgmine Ukraina vägede pealetung, kinnitas Zelenski "Mitte Moskvas... Me ei ole huvitatud teise riigi territooriumitest".
Kohapeal tänas Zelenski NATO-t ja teisi liitlasi toetuse eest sõjas Venemaaga.
Peale Zelenski saabumist oli kauguses kuulda suurtükituld.
Borrell: EL on saatnud Ukrainale kaheksa miljardi euro väärtuses relvastust
"Euroopa Liit (EL) ja selle liikmesriigid on andnud Ukrainale relvastust vähemalt kaheksa miljardi euro väärtuses," ütles L-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Borrelli sõnul moodustab see abi 45 protsenti sellest, mida USA on Kiievile tarninud, vahendas The Guardian.
Borrell lisas, et EL jätkab Venemaa rahvusvahelist isoleerimist.
Ukraina teatel korraldab Venemaa üha vähem raketirünnakuid
"Näeme praegu mingit tuulevaikust, midagi eriti ei juhtu. Viimase nädala jooksul pole me näinud tiibrakettide ega Iraanis toodetud droonide kasutamist. Vaenlane ei suuda relvade puuduse tõttu pidevalt massiivseid raketirünnakuid korralda, " ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat.
Ihnati sõnul kaitsevad NASAMS-i õhutõrjesüsteemid juba Ukraina õhuruumi.
"Ukraina õhutõrje tugevneb veel USA Avengeri süsteemidega. Avengersil on oma radar, nad on äärmiselt mobiilsed. Saksamaa tarnitud IRIS-T süsteem hävitas sihtmärgid 100 protsendi ulatuses," ütles Ihnat.
Kanada annab Ukrainale 500 miljonit dollarit ja lisab Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirja 23 venelast
Täiendav abi lisandub 3,4 miljardi dollari suurusele abile, mille Kanada on eraldanud Ukraina sõjaväe toetuseks. Samuti saab Ukraina selle raha eest osta kütust ja meditsiinitarbeid, vahendas The Kyiv Independent.
"Kanada kehtestas sanktsioonid venelastele, kes on seotud pidevate inimõiguste rikkumistega Venemaa opositsiooniliidrite vastu," teatas Kanada peaministri büroo.
Venemaa teatas esmaspäeval, et riiki ei saa nüüd siseneda veel 100 Kanada kodanikku. Venemaale ei saa nüüd enam reisida ka kuulus näitleja Jim Carrey.
"Reaktsioonina peaminister Justin Trudeau jätkuvale tegevusele kehtestada sanktsioone Venemaa juhtkonna, poliitikute, ekspertide, kultuuritegelaste vastu, ei saa Venemaale siseneda 100 Kanada kodanikku," teatas Venemaa välisministeerium.
USA teatab lähinädalatel uuest relvaabi paketist
Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan teatas hiljuti pressikonverentsil, et järgmise kahe nädala jooksul teatab USA uuest relvaabi paketist Ukrainale.
Sullivan tõi ka välja, et küsimused lahingutegevuse aeglustumisest talvel on vale küsimusepüstitus. Sullivan rõhutas, et see oleneb ukrainlastest, millise kiiruse ja tempoga nad oma sõjalisi operatsioone teevad.
Stoltenberg: Putini eesmärk on jätta Ukraina ilma elektrita
"Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk on jätta Ukraina sel talvel külmaks ja pimedaks," ütles esmaspäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
"Me ei tohiks teha seda viga, et alahindame Venemaad. Vene relvajõud on säilitanud märkimisväärse võimekuse. Neil on suur hulk sõdureid ja Venemaa on näidanud üles valmisolekut, et võivad kanda olulisi kaotusi. Samuti on nad näidanud üles äärmist jõhkrust," ütles Stoltenberg.
Valge Maja: Biden ja Xi kinnitasid, et tuumasõda ei tohi kunagi pidada
USA president Joe Biden ja Hiina juht Xi Jinping kohtusid esmaspäeval Indoneesias toimuval G20 tippkohtumisel.
"President Biden tõstatas Venemaa jõhkra sõjalise tegevuse Ukraina vastu ja Moskva vastutustundetud tuumarelva kasutamise ähvardused. President Biden ja president Xi kordasid oma kokkulepet, et tuumasõda ei tohi kunagi pidada ja seda ei saa kunagi võita. Nad rõhutasid oma vastuseisu tuumarelvade kasutamisele või nende kasutamise ähvardamisega," teatas esmaspäeval Valge Maja.
NYT: venestamine Hersonis kukkus läbi
Okupeeritud Hersonis keelustati Ukraina rahvuslaulud ja ukraina keeles rääkimine. Samuti viidi koolid üle Vene õppekavale ning õpilastele kinnitati, et nad on venelased, mitte ukrainlased, tõi The New York Times välja.
Vene okupatsioonivägede katse sundida kohalikke inimesi kasutama kõikide tehingute puhul rublasid kukkus samuti läbi, kuna ukrainlased kasutasid omavahel jätkuvalt edasi Ukraina grivnasid.
Leht toob välja, et alates Venemaa täieulatuslikust invasioonist veebruaris on Ukraina kultuur hakanud Vene kultuurist veelgi rohkem eralduma, mis on Putini sõjaplaanidele vastupidine protsess.
Näiteks ühes Hersoni koolis jätkati salaja ukrainameelselt, kuigi oli ka koole, mis läksid Vene õppekavale üle.
Hersoni kunstimuuseumi kuraatori Irina Rodavanova hinnangul jahmatas paljusid Hersoni elanikke Vene sõdurite julmus, mis õõnestas venestamist.
Kakskeelsed ukrainlased, kes varem rääkisid olenevalt olukorras kas ukraina või vene keeles, on asunud rääkima ainult ukraina keeles.
Ukrainas on laiemat ette võetud Nõukogude ajal nime saanud kohtade ümbernimetamine, mis sai alguse peale Venemaa toetatud separatismi Donbassis.
Peale kommunismiaja nimede eemaldamise on ette võetud Vene kultuurilised viited laiemalt, sh kaaluvad paljud linnad oma Puškini-nimeliste tänavate ümbernimetamist.
Zelenski: Ukraina avastas Hersonist üle 400 sõjakuriteo
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas oma õhtuses videopöördumises interneti, televisiooni ja teiste võtmeteenuste kiiret naasmist hiljuti vabastatud Hersoni oblasti aladele.
Kokku on Dnipro läänekaldal Zelenski sõnul vabastatud 226 asulat.
Võimalikult kiiresti püütakse taastada inimestele elekter ja kraanivesi, avalik transport ja Ukraina riiklik postiteenus, kinnitas Zelenski.
Zelenski hoiatas, et vabastatud piirkond on tugevalt mineeritud ning üks demineerija sai lõhkekeha demineerides hiljuti surma ja veel neli sai vigastada.
Ukraina presidendi sõnul jätkub piirkonnas ka Vene vägedest maha jäänud sõdurite ning palgasõdurite väljasõelumine.
Praeguseks on Ukraina uurijad tuvastanud vabastatud Hersoni oblastis üle 400 sõjakuriteo, kinnitas Zelenski.
Eraldiseisvalt teatas Ukraina asesiseminister Jevgeni Jenin Ukraina televisioonis, et üks Ukraina demineerijate sõiduk sõitis maamiini otsa.
Sõidukis oli kuus demineerijat ning keegi surma ei saanud, vahendas Ukrainska Pravda.
Novoraiskis sõitis tsiviilauto maamiini otsa, neli inimest sai viga
Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko teatas, et vabastatud Hersoni oblastis, Novoraiskis, sõitis tsiviilauto maamiini otsa. Plahvatuses sai viga neli inimest, sh üks 13-aastane tüdruk.
Ukraina vabastas Luhanskis Makijivka küla
Makijivka küla asub Luhanski linnast 160 kilomeetrit lääne pool. Küla vabastamisest teatas pühapäeva õhtul Luhanski oblasti administratsioon. Vene väljaanne Verstka teatas 5. novembril, et Makijivka lähistel hävis üks Vene mobiliseeritute pataljon Ukraina kaudtule tõttu, meenutas Ukrainska Pravda.
Ukraina lapsed lipuga hävinud auto otsas endise Vene kontrollpunkti lähistel Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Ukraina lõunaosas hukkus ligikaudu 40 Vene sõdurit
Ukraina lõunaringkonna teatel hukkus nende vastutusalas viimase ööpäeva jooksul ligikaudu 40 Vene sõdurit. Samuti hävitati seitse Vene relvajõudude soomusmasinat.
Lõunaringkonna esindaja kinnitas, et Vene õhuvägi tulistas Berislavski rajooni pihta kaks Kh-31 raketti.
Rünnakus väidetavalt inimkaotusi ei olnud ning taristut ei hävinud.
Mustal merel on ootel 12 Vene mereväe alust, mille hulgas praegu Vene raketilaevu esmaspäevahommikuse seisuga valves ei ole.
Briti luure: talv toob uued väljakutsed
Ühendkuningriigi kaitseministeerium rõhutas oma viimases ülevaates, et talv toob lahingute pidamisele uued tingimused, mis sõjategevust raskendavad. Päevavalguse vähenemine suurendab näiteks öövaatlusseadmete väärtust.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 14 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/XkaDUtCMFV
#StandWithUkraine pic.twitter.com/HyQ3c9kxSv
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 14, 2022
Madal temperatuur suurendab külmakahjustuste tekkimise tõenäosust, seda eriti kui puudub sobilik külmavarustus. Samuti on külma ilmaga sõduri päästmise ajavahemik (nn golden hour) poole lühem, mis muudab lahingkontakti riskantsemaks.
ISW: Peale lüüasaamist Hersonis suurendavad Vene väed pingutusi Donetski oblastis
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul suurendavad Vene relvajõud oma sõjalisi pingutusi Donetski oblastis lähinädalatel. Piirkonda saab saata sügisel mobiliseeritud mehi ning samuti Hersonist taandunud üksuseid.
Vene lisaüksuste saabumine piirkonda suurendab survet Ukraina vägedele ning mõttekoja hinnangul peab Kiiev seetõttu saatma piirkonda kaitsesse uusi vägesid.
ISW hinnangul ei saavuta Vene väed siiski Donetski oblastis suurt edu, kuigi nad võivad lõpuks Bahmuti linna vallutada.
Mõttekoda rõhutab, et Venemaa sügisel mobiliseeritud sõdurid on saanud vähese ettevalmistuse, on saanud kehva väljaõppe ning neil puudub tahe sõdida.
ISW analüütikute hinnangul ei saa Vene vägede juht Ukrainas, kindral Sergei Surovikin, olukorda olulisel määral muuta, kuna tal ei võimaldata luua uusi ründegruppe, millega saaks pidada mehhaniseeritud manööversõda Ukraina vägede vastu.
Samal ajal viib Ukraina suure tõenäosusega vabastatud Dnipro läänekaldalt üksusi teistesse riigi piirkondadesse nii kaitsesse kui ka vastupealetungiks ette valmistuma.
Mõttekoja hinnangul Ukraina väed otse üle Dnipro ei kavatse minna.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 510 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 81370 (võrdlus eelmise päevaga +510);
- tankid 2848 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 5748 (+6);
- lennukid 278 (0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1839 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 205 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1509 (+2);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4316 (+21);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 264. päev: Zelenski külastas Hersoni linna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 14. novembril kell 20.53:
- Zelenski külastas Hersoni linna;
- USA teatab lähinädalatel uuest relvaabi paketist;
- NYT: venestamine Hersonis kukkus läbi;
- Stoltenberg: Putini eesmärk on jätta Ukraina ilma elektrita;
- Zelenski: Ukraina leidis Hersonist üle 400 sõjakuriteo;
- Ukraina teatel korraldab Venemaa üha vähem raketirünnakuid;
- Borrell: EL on saatnud Ukrainale kaheksa miljardi euro väärtuses relvastust;
- Novoraiskis sõitis tsiviilauto maamiini otsa, neli inimest sai viga;
- Kanada annab Ukrainale 500 miljonit dollarit ja lisab Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirja 23 venelast;
- Ukraina vabastas Luhanskis Makijivka küla;
- ISW: peale lüüasaamist Hersonis suurendavad Vene väed pingutusi Donetski oblastis.
CIA hoiatas Moskvat tuumarelva kasutamise eest
"USA Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektor William Burns kohtus Ankaras oma Venemaa kolleegi Sergei Narõškiniga. Burns hoiatas Narõškinit tuumarelvade kasutamise eest," teatas esmaspäeval Valge Maja.
Burnsi visiit Türgisse toimub ajal, mil USA ametnikud väljendavad üha rohkem muret, et Moskva võib Ukrainas kasutada taktikalist tuumarelva. Venemaa armee kannab üha suuremaid kaotusi, vahendas Financial Times.
Zelenski külastas Hersoni
Ühe Reutersi allika kinnitusel külastas esmaspäeval vabastatud Hersoni linna Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Zelenski kinnitas kohapeal sõduritele "Me liigume edasi... Me oleme valmis rahuks, rahuks kogu riigis."
Kui Ukraina presidendilt küsiti, kus toimub järgmine Ukraina vägede pealetung, kinnitas Zelenski "Mitte Moskvas... Me ei ole huvitatud teise riigi territooriumitest".
Kohapeal tänas Zelenski NATO-t ja teisi liitlasi toetuse eest sõjas Venemaaga.
Peale Zelenski saabumist oli kauguses kuulda suurtükituld.
Borrell: EL on saatnud Ukrainale kaheksa miljardi euro väärtuses relvastust
"Euroopa Liit (EL) ja selle liikmesriigid on andnud Ukrainale relvastust vähemalt kaheksa miljardi euro väärtuses," ütles L-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Borrelli sõnul moodustab see abi 45 protsenti sellest, mida USA on Kiievile tarninud, vahendas The Guardian.
Borrell lisas, et EL jätkab Venemaa rahvusvahelist isoleerimist.
Ukraina teatel korraldab Venemaa üha vähem raketirünnakuid
"Näeme praegu mingit tuulevaikust, midagi eriti ei juhtu. Viimase nädala jooksul pole me näinud tiibrakettide ega Iraanis toodetud droonide kasutamist. Vaenlane ei suuda relvade puuduse tõttu pidevalt massiivseid raketirünnakuid korralda, " ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat.
Ihnati sõnul kaitsevad NASAMS-i õhutõrjesüsteemid juba Ukraina õhuruumi.
"Ukraina õhutõrje tugevneb veel USA Avengeri süsteemidega. Avengersil on oma radar, nad on äärmiselt mobiilsed. Saksamaa tarnitud IRIS-T süsteem hävitas sihtmärgid 100 protsendi ulatuses," ütles Ihnat.
Kanada annab Ukrainale 500 miljonit dollarit ja lisab Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirja 23 venelast
Täiendav abi lisandub 3,4 miljardi dollari suurusele abile, mille Kanada on eraldanud Ukraina sõjaväe toetuseks. Samuti saab Ukraina selle raha eest osta kütust ja meditsiinitarbeid, vahendas The Kyiv Independent.
"Kanada kehtestas sanktsioonid venelastele, kes on seotud pidevate inimõiguste rikkumistega Venemaa opositsiooniliidrite vastu," teatas Kanada peaministri büroo.
Venemaa teatas esmaspäeval, et riiki ei saa nüüd siseneda veel 100 Kanada kodanikku. Venemaale ei saa nüüd enam reisida ka kuulus näitleja Jim Carrey.
"Reaktsioonina peaminister Justin Trudeau jätkuvale tegevusele kehtestada sanktsioone Venemaa juhtkonna, poliitikute, ekspertide, kultuuritegelaste vastu, ei saa Venemaale siseneda 100 Kanada kodanikku," teatas Venemaa välisministeerium.
USA teatab lähinädalatel uuest relvaabi paketist
Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan teatas hiljuti pressikonverentsil, et järgmise kahe nädala jooksul teatab USA uuest relvaabi paketist Ukrainale.
Sullivan tõi ka välja, et küsimused lahingutegevuse aeglustumisest talvel on vale küsimusepüstitus. Sullivan rõhutas, et see oleneb ukrainlastest, millise kiiruse ja tempoga nad oma sõjalisi operatsioone teevad.
Stoltenberg: Putini eesmärk on jätta Ukraina ilma elektrita
"Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk on jätta Ukraina sel talvel külmaks ja pimedaks," ütles esmaspäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
"Me ei tohiks teha seda viga, et alahindame Venemaad. Vene relvajõud on säilitanud märkimisväärse võimekuse. Neil on suur hulk sõdureid ja Venemaa on näidanud üles valmisolekut, et võivad kanda olulisi kaotusi. Samuti on nad näidanud üles äärmist jõhkrust," ütles Stoltenberg.
Valge Maja: Biden ja Xi kinnitasid, et tuumasõda ei tohi kunagi pidada
USA president Joe Biden ja Hiina juht Xi Jinping kohtusid esmaspäeval Indoneesias toimuval G20 tippkohtumisel.
"President Biden tõstatas Venemaa jõhkra sõjalise tegevuse Ukraina vastu ja Moskva vastutustundetud tuumarelva kasutamise ähvardused. President Biden ja president Xi kordasid oma kokkulepet, et tuumasõda ei tohi kunagi pidada ja seda ei saa kunagi võita. Nad rõhutasid oma vastuseisu tuumarelvade kasutamisele või nende kasutamise ähvardamisega," teatas esmaspäeval Valge Maja.
NYT: venestamine Hersonis kukkus läbi
Okupeeritud Hersonis keelustati Ukraina rahvuslaulud ja ukraina keeles rääkimine. Samuti viidi koolid üle Vene õppekavale ning õpilastele kinnitati, et nad on venelased, mitte ukrainlased, tõi The New York Times välja.
Vene okupatsioonivägede katse sundida kohalikke inimesi kasutama kõikide tehingute puhul rublasid kukkus samuti läbi, kuna ukrainlased kasutasid omavahel jätkuvalt edasi Ukraina grivnasid.
Leht toob välja, et alates Venemaa täieulatuslikust invasioonist veebruaris on Ukraina kultuur hakanud Vene kultuurist veelgi rohkem eralduma, mis on Putini sõjaplaanidele vastupidine protsess.
Näiteks ühes Hersoni koolis jätkati salaja ukrainameelselt, kuigi oli ka koole, mis läksid Vene õppekavale üle.
Hersoni kunstimuuseumi kuraatori Irina Rodavanova hinnangul jahmatas paljusid Hersoni elanikke Vene sõdurite julmus, mis õõnestas venestamist.
Kakskeelsed ukrainlased, kes varem rääkisid olenevalt olukorras kas ukraina või vene keeles, on asunud rääkima ainult ukraina keeles.
Ukrainas on laiemat ette võetud Nõukogude ajal nime saanud kohtade ümbernimetamine, mis sai alguse peale Venemaa toetatud separatismi Donbassis.
Peale kommunismiaja nimede eemaldamise on ette võetud Vene kultuurilised viited laiemalt, sh kaaluvad paljud linnad oma Puškini-nimeliste tänavate ümbernimetamist.
Zelenski: Ukraina avastas Hersonist üle 400 sõjakuriteo
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas oma õhtuses videopöördumises interneti, televisiooni ja teiste võtmeteenuste kiiret naasmist hiljuti vabastatud Hersoni oblasti aladele.
Kokku on Dnipro läänekaldal Zelenski sõnul vabastatud 226 asulat.
Võimalikult kiiresti püütakse taastada inimestele elekter ja kraanivesi, avalik transport ja Ukraina riiklik postiteenus, kinnitas Zelenski.
Zelenski hoiatas, et vabastatud piirkond on tugevalt mineeritud ning üks demineerija sai lõhkekeha demineerides hiljuti surma ja veel neli sai vigastada.
Ukraina presidendi sõnul jätkub piirkonnas ka Vene vägedest maha jäänud sõdurite ning palgasõdurite väljasõelumine.
Praeguseks on Ukraina uurijad tuvastanud vabastatud Hersoni oblastis üle 400 sõjakuriteo, kinnitas Zelenski.
Eraldiseisvalt teatas Ukraina asesiseminister Jevgeni Jenin Ukraina televisioonis, et üks Ukraina demineerijate sõiduk sõitis maamiini otsa.
Sõidukis oli kuus demineerijat ning keegi surma ei saanud, vahendas Ukrainska Pravda.
Novoraiskis sõitis tsiviilauto maamiini otsa, neli inimest sai viga
Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko teatas, et vabastatud Hersoni oblastis, Novoraiskis, sõitis tsiviilauto maamiini otsa. Plahvatuses sai viga neli inimest, sh üks 13-aastane tüdruk.
Ukraina vabastas Luhanskis Makijivka küla
Makijivka küla asub Luhanski linnast 160 kilomeetrit lääne pool. Küla vabastamisest teatas pühapäeva õhtul Luhanski oblasti administratsioon. Vene väljaanne Verstka teatas 5. novembril, et Makijivka lähistel hävis üks Vene mobiliseeritute pataljon Ukraina kaudtule tõttu, meenutas Ukrainska Pravda.
Ukraina lapsed lipuga hävinud auto otsas endise Vene kontrollpunkti lähistel Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Ukraina lõunaosas hukkus ligikaudu 40 Vene sõdurit
Ukraina lõunaringkonna teatel hukkus nende vastutusalas viimase ööpäeva jooksul ligikaudu 40 Vene sõdurit. Samuti hävitati seitse Vene relvajõudude soomusmasinat.
Lõunaringkonna esindaja kinnitas, et Vene õhuvägi tulistas Berislavski rajooni pihta kaks Kh-31 raketti.
Rünnakus väidetavalt inimkaotusi ei olnud ning taristut ei hävinud.
Mustal merel on ootel 12 Vene mereväe alust, mille hulgas praegu Vene raketilaevu esmaspäevahommikuse seisuga valves ei ole.
Briti luure: talv toob uued väljakutsed
Ühendkuningriigi kaitseministeerium rõhutas oma viimases ülevaates, et talv toob lahingute pidamisele uued tingimused, mis sõjategevust raskendavad. Päevavalguse vähenemine suurendab näiteks öövaatlusseadmete väärtust.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 14 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/XkaDUtCMFV
#StandWithUkraine pic.twitter.com/HyQ3c9kxSv
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 14, 2022
Madal temperatuur suurendab külmakahjustuste tekkimise tõenäosust, seda eriti kui puudub sobilik külmavarustus. Samuti on külma ilmaga sõduri päästmise ajavahemik (nn golden hour) poole lühem, mis muudab lahingkontakti riskantsemaks.
ISW: Peale lüüasaamist Hersonis suurendavad Vene väed pingutusi Donetski oblastis
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul suurendavad Vene relvajõud oma sõjalisi pingutusi Donetski oblastis lähinädalatel. Piirkonda saab saata sügisel mobiliseeritud mehi ning samuti Hersonist taandunud üksuseid.
Vene lisaüksuste saabumine piirkonda suurendab survet Ukraina vägedele ning mõttekoja hinnangul peab Kiiev seetõttu saatma piirkonda kaitsesse uusi vägesid.
ISW hinnangul ei saavuta Vene väed siiski Donetski oblastis suurt edu, kuigi nad võivad lõpuks Bahmuti linna vallutada.
Mõttekoda rõhutab, et Venemaa sügisel mobiliseeritud sõdurid on saanud vähese ettevalmistuse, on saanud kehva väljaõppe ning neil puudub tahe sõdida.
ISW analüütikute hinnangul ei saa Vene vägede juht Ukrainas, kindral Sergei Surovikin, olukorda olulisel määral muuta, kuna tal ei võimaldata luua uusi ründegruppe, millega saaks pidada mehhaniseeritud manööversõda Ukraina vägede vastu.
Samal ajal viib Ukraina suure tõenäosusega vabastatud Dnipro läänekaldalt üksusi teistesse riigi piirkondadesse nii kaitsesse kui ka vastupealetungiks ette valmistuma.
Mõttekoja hinnangul Ukraina väed otse üle Dnipro ei kavatse minna.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 510 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 81370 (võrdlus eelmise päevaga +510);
- tankid 2848 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 5748 (+6);
- lennukid 278 (0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1839 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 205 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1509 (+2);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4316 (+21);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 264. päev: Zelenski külastas Hersoni linna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal 74. sünnipäeva tähistanud Scolari alustas treenerikarjääri 40 aastat tagasi ning juhendas selle aja jooksul mitmeid kodumaa suurklubisid, teiste seas Cruzeirot, Palmeirast ja Gremiot. Sealjuures oli tal Gremios neli ja Palmeirases kolm ametiaega.
1980. ja 1990. aastatel oli tal erinevaid töökohti Saudi Araabias ja Kuveidis, 2008-09 juhendas ta Londoni Chelseat. Ülemaailmselt on ta kõige tuntum oma aastatest Portugali (2003-08) ja Brasiilia (2001-02, 2012-14) koondise peatreenerina, kodumaa võistkonna viis ta 2002. aastal ka MM-tiitlini ning portugallased kaks aastat hiljem EM-finaali. | Brasiilia maailmameistriks tüürinud treener lõpetas karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal 74. sünnipäeva tähistanud Scolari alustas treenerikarjääri 40 aastat tagasi ning juhendas selle aja jooksul mitmeid kodumaa suurklubisid, teiste seas Cruzeirot, Palmeirast ja Gremiot. Sealjuures oli tal Gremios neli ja Palmeirases kolm ametiaega.
1980. ja 1990. aastatel oli tal erinevaid töökohti Saudi Araabias ja Kuveidis, 2008-09 juhendas ta Londoni Chelseat. Ülemaailmselt on ta kõige tuntum oma aastatest Portugali (2003-08) ja Brasiilia (2001-02, 2012-14) koondise peatreenerina, kodumaa võistkonna viis ta 2002. aastal ka MM-tiitlini ning portugallased kaks aastat hiljem EM-finaali.
### Response:
Brasiilia maailmameistriks tüürinud treener lõpetas karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome alustas mängu selgelt paremini ning Edon Maxhuni tõi üksinda üheksa punkti, viies Soome 9:0 juhtima. Joonas Riismaa tõi Eestile esimesed punktid. Soome võttis palju kolmepunktiviskeid, millest vähesed läksid sisse, kuid selle eest oldi Eestist lauavõitluses paremad. Esimese veerandaja võitis Soome 21:16.
Teine veerandaeg algas sarnaselt esimesele. Eestlased jäid olukordadesse hiljaks ning lauavõitluses oldi liiga pehmed. Siiski paranes veerandaja keskel Eesti mäng oluliselt ja kaotusseisust tuldi välja. Eestlased näitasid väga head mängu nii kaitses kui ka rünnakul ning poolajale mindi Eesti 41:39 juhtimisel. Veerandaja võitis Eesti 25:18.
Kolmandal veerandajal pani Soome oma paremuse maksma ning veerandaja võitsid nad 27:15. Eesti läks viimasele veerandajale vastu kümnepunktilises kaotusseisus.
Viimasel veerandajal lagunes Eesti mäng tugevalt ning Soome edu kasvas vahepeal üle 20 punkti. Eesti kaotas mängu 71:91.
Teisel poolajal viskas Soome 52 punkti Eesti 30 vastu. Eestlaste parimana tõi Artur Konontšuk 13 punkti, Joonas Riismaa ja Kristian Kullamäe lisasid mõlemad 11 silma. Robert Valge viskas üheksa punkti. Soome parim oli Mikael Jantunen 24 punktiga. Elias Valtonen ja Edon Maxhuni lisasid 14 silma.
Eesti koondis paikneb 2023. aasta MM-valiksarjas J-alagrupis kuuendal ehk viimasel kohal. Üheksast mängust on saadud kaks võitu ja seitse kaotust ning kogutud on 11 punkti. Soome paikneb tabelis 16 punktiga teisel kohal. Gruppi juhib Saksamaa, kellel on kirjas 17 punkti.
Kolm päeva tagasi jäi Eesti koondis Saku Suurhallis toimunud valikmängus 82:87 alla Rootsile.
Soomega mängiti viimati 28. augustil ning siis kaotati 68:76. Selles mängus tegi kaasa ka soomlaste liider Lauri Markkanen, kes seekord platsile ei jookse.
Eesti meeste korvpallikoondise koosseis mänguks Soomega:
Kristian Kullamäe
Märt Rosenthal
Kasper Suurorg
Joonas Riismaa
Mikk Jurkatamm
Robert Valge
Hugo Toom
Artur Konontšuk
Kregor Hermet
Siim-Sander Vene
Mihkel Kirves
Matthias Tass
Peatreener: Jukka Toijala
Abitreener: Heiko Rannula
Abitreener Indrek Reinbok | Eesti mäng lagunes teisel poolajal ning Soome sai suure võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome alustas mängu selgelt paremini ning Edon Maxhuni tõi üksinda üheksa punkti, viies Soome 9:0 juhtima. Joonas Riismaa tõi Eestile esimesed punktid. Soome võttis palju kolmepunktiviskeid, millest vähesed läksid sisse, kuid selle eest oldi Eestist lauavõitluses paremad. Esimese veerandaja võitis Soome 21:16.
Teine veerandaeg algas sarnaselt esimesele. Eestlased jäid olukordadesse hiljaks ning lauavõitluses oldi liiga pehmed. Siiski paranes veerandaja keskel Eesti mäng oluliselt ja kaotusseisust tuldi välja. Eestlased näitasid väga head mängu nii kaitses kui ka rünnakul ning poolajale mindi Eesti 41:39 juhtimisel. Veerandaja võitis Eesti 25:18.
Kolmandal veerandajal pani Soome oma paremuse maksma ning veerandaja võitsid nad 27:15. Eesti läks viimasele veerandajale vastu kümnepunktilises kaotusseisus.
Viimasel veerandajal lagunes Eesti mäng tugevalt ning Soome edu kasvas vahepeal üle 20 punkti. Eesti kaotas mängu 71:91.
Teisel poolajal viskas Soome 52 punkti Eesti 30 vastu. Eestlaste parimana tõi Artur Konontšuk 13 punkti, Joonas Riismaa ja Kristian Kullamäe lisasid mõlemad 11 silma. Robert Valge viskas üheksa punkti. Soome parim oli Mikael Jantunen 24 punktiga. Elias Valtonen ja Edon Maxhuni lisasid 14 silma.
Eesti koondis paikneb 2023. aasta MM-valiksarjas J-alagrupis kuuendal ehk viimasel kohal. Üheksast mängust on saadud kaks võitu ja seitse kaotust ning kogutud on 11 punkti. Soome paikneb tabelis 16 punktiga teisel kohal. Gruppi juhib Saksamaa, kellel on kirjas 17 punkti.
Kolm päeva tagasi jäi Eesti koondis Saku Suurhallis toimunud valikmängus 82:87 alla Rootsile.
Soomega mängiti viimati 28. augustil ning siis kaotati 68:76. Selles mängus tegi kaasa ka soomlaste liider Lauri Markkanen, kes seekord platsile ei jookse.
Eesti meeste korvpallikoondise koosseis mänguks Soomega:
Kristian Kullamäe
Märt Rosenthal
Kasper Suurorg
Joonas Riismaa
Mikk Jurkatamm
Robert Valge
Hugo Toom
Artur Konontšuk
Kregor Hermet
Siim-Sander Vene
Mihkel Kirves
Matthias Tass
Peatreener: Jukka Toijala
Abitreener: Heiko Rannula
Abitreener Indrek Reinbok
### Response:
Eesti mäng lagunes teisel poolajal ning Soome sai suure võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA telekanal CNN uuris Bezoselt, kas ta kavatseb suurema osa oma varast ära annetada." Jah, ma teen seda. Raske osa on välja mõelda, kuidas seda täpselt teha. See pole lihtne. Ma leian, et filantroopia pole lihtne, see on tõesti raske. On palju viise, kuidas saab teha ebatõhusaid asju. Seega otsime võimalusi, et see raha ära anda," ütles Bezos.
Hiljuti andis Bezos oma heategevuse skeemi raames muusik Dolly Partonile 100 miljonit dollarit. Parton saab nüüd raha annetada oma enda valitud heategevusorganisatsioonidele.
Bezos käivitas selle skeemi eelmisel aastal. Bezosele kuulub Amazoni aktsiatest 9,75 protsenti. Sel aastal on tema varandus langenud 70 protsenti, kuna tehnoloogiahiiglaste aktsiaid tabas USA börsil järsk langus.
Bezos on lubanud eraldada ka 10 miljardit dollarit Maa fondile. Tegemist on investeerimisgrupiga, mis tegeleb kliimamuutuste vastu võitlemisega, vahendas Financial Times. | Bezos lubas anda suurema osa oma varandusest heategevuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA telekanal CNN uuris Bezoselt, kas ta kavatseb suurema osa oma varast ära annetada." Jah, ma teen seda. Raske osa on välja mõelda, kuidas seda täpselt teha. See pole lihtne. Ma leian, et filantroopia pole lihtne, see on tõesti raske. On palju viise, kuidas saab teha ebatõhusaid asju. Seega otsime võimalusi, et see raha ära anda," ütles Bezos.
Hiljuti andis Bezos oma heategevuse skeemi raames muusik Dolly Partonile 100 miljonit dollarit. Parton saab nüüd raha annetada oma enda valitud heategevusorganisatsioonidele.
Bezos käivitas selle skeemi eelmisel aastal. Bezosele kuulub Amazoni aktsiatest 9,75 protsenti. Sel aastal on tema varandus langenud 70 protsenti, kuna tehnoloogiahiiglaste aktsiaid tabas USA börsil järsk langus.
Bezos on lubanud eraldada ka 10 miljardit dollarit Maa fondile. Tegemist on investeerimisgrupiga, mis tegeleb kliimamuutuste vastu võitlemisega, vahendas Financial Times.
### Response:
Bezos lubas anda suurema osa oma varandusest heategevuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastane Rubljov sai kuuendas omavahelises kohtumises endise maailma esireketi vastu teise võidu, kui oli kaks ja pool tundi kestnud mängu järel Medvedevist üle 6:7 (7), 6:3, 7:6 (7).
Pärast võitu kirjutas Rubljov markeriga kaameraekraanile sõnumi "Rahu, rahu, rahu: kõik, mida vajame".
Andrey Rublev using his platform like he always does. Got an ovation from the crowd… pic.twitter.com/CG3erR49dM
— José Morgado (@josemorgado) November 14, 2022
Rubljov on üks neist Venemaa sportlastest, kes on varemgi avalikult Ukrainas toimuva sõja vastu sõna võtnud. Veidi pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse kirjutas ta teel Dubai turniiri võiduni kaamerale "ei sõjale, palun", eelmisel kuul ütles ta Gijonis mängides: "on raske, kohutav toimuvast kuulda. Olen alati öelnud, et rahu on kõige tähtsam. Isiklikult saan seda tõestada läbi oma mängu ja intervjuude." | Vene tipptennisist esitas võidu järel taas rahupalve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane Rubljov sai kuuendas omavahelises kohtumises endise maailma esireketi vastu teise võidu, kui oli kaks ja pool tundi kestnud mängu järel Medvedevist üle 6:7 (7), 6:3, 7:6 (7).
Pärast võitu kirjutas Rubljov markeriga kaameraekraanile sõnumi "Rahu, rahu, rahu: kõik, mida vajame".
Andrey Rublev using his platform like he always does. Got an ovation from the crowd… pic.twitter.com/CG3erR49dM
— José Morgado (@josemorgado) November 14, 2022
Rubljov on üks neist Venemaa sportlastest, kes on varemgi avalikult Ukrainas toimuva sõja vastu sõna võtnud. Veidi pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse kirjutas ta teel Dubai turniiri võiduni kaamerale "ei sõjale, palun", eelmisel kuul ütles ta Gijonis mängides: "on raske, kohutav toimuvast kuulda. Olen alati öelnud, et rahu on kõige tähtsam. Isiklikult saan seda tõestada läbi oma mängu ja intervjuude."
### Response:
Vene tipptennisist esitas võidu järel taas rahupalve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 51 minutit kestnud avasetis jättis Rubljov kasutamata seitse settpalli, sealjuures viis kiires lõppmängus, kuid võitis kogu mängu kahe ja poole tunniga. Sealjuures oli tal kaasmaalase vastu ka otsustavas setis neli matšpalli, enne kui suutis lõpuks viiendaga kohtumise lõpetada.
Medvedev lõi 24 ässa Rubljov üheksa vastu, aga tegi ka üheksa topeltviga; Rubljovi arvele jäi 38 äralööki ja 24 lihtviga Medvedevi 46 ja 26 vastu. Rubljov rääkis pärast võitu, et matši ajal motiveeris teda endiselt esireketilt 2020. aasta US Openi veerandfinaalis saadud 6:7 (6), 3:6, 6:7 (5) kaotus.
"Mõtlesin USA lahtiste peale, kus juhtisin kiires lõppmängus samuti 5:1, 6:2. Kui tolle seti kaotasin, ei suutnud edasi mängida ja mõtlesin, et ma ei tohi sellel lasta uuesti juhtuda, pean midagi muutma. Pidin võitlema iga punkti eest igas mängus ning olin suuteline võitma. Teises kiires lõppmängus olid meil hullumeelsed pallivahetused, viimasel korral lõime umbes 30 lööki," rääkis Rubljov.
Punases grupis peavad esmaspäeva õhtul oma avakohtumise kreeklane Stefanos Tsitsipas ja serblane Novak Djokovic, rohelises grupis alistas Taylor Fritz pühapäeval Rafael Nadali ning Casper Ruud Felix Auger-Aliassime'i. | Rubljov vältis aastalõputurniiril Medvedevi vastu ajaloo kordumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
51 minutit kestnud avasetis jättis Rubljov kasutamata seitse settpalli, sealjuures viis kiires lõppmängus, kuid võitis kogu mängu kahe ja poole tunniga. Sealjuures oli tal kaasmaalase vastu ka otsustavas setis neli matšpalli, enne kui suutis lõpuks viiendaga kohtumise lõpetada.
Medvedev lõi 24 ässa Rubljov üheksa vastu, aga tegi ka üheksa topeltviga; Rubljovi arvele jäi 38 äralööki ja 24 lihtviga Medvedevi 46 ja 26 vastu. Rubljov rääkis pärast võitu, et matši ajal motiveeris teda endiselt esireketilt 2020. aasta US Openi veerandfinaalis saadud 6:7 (6), 3:6, 6:7 (5) kaotus.
"Mõtlesin USA lahtiste peale, kus juhtisin kiires lõppmängus samuti 5:1, 6:2. Kui tolle seti kaotasin, ei suutnud edasi mängida ja mõtlesin, et ma ei tohi sellel lasta uuesti juhtuda, pean midagi muutma. Pidin võitlema iga punkti eest igas mängus ning olin suuteline võitma. Teises kiires lõppmängus olid meil hullumeelsed pallivahetused, viimasel korral lõime umbes 30 lööki," rääkis Rubljov.
Punases grupis peavad esmaspäeva õhtul oma avakohtumise kreeklane Stefanos Tsitsipas ja serblane Novak Djokovic, rohelises grupis alistas Taylor Fritz pühapäeval Rafael Nadali ning Casper Ruud Felix Auger-Aliassime'i.
### Response:
Rubljov vältis aastalõputurniiril Medvedevi vastu ajaloo kordumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraan on sanktsioonide tõttu välja arendanud keerulise võrgustiku. Islamiriik arendas välja varifirmade võrgustiku, mida Iraani ettevõtted kasutavad sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Nii saavad Iraani firmad jätkata äritegevust välisriikides, vahendas Politico.
Lääne diplomaatide teatel pakkus Iraan nüüd oma teadmisi Moskvale. Hiljuti kohtusid Venemaa ja Iraani kõrged ametnikud. Kohtumisel osalesid ka Iraani keskpanga juht Ali Salehabadi ja asemajandusminister Ali Fekri.
Kui Moskva suudab Iraani süsteemi kopeerida, siis ei pruugi sanktsioonid Venemaa majandusele avaldada nii suurt mõju, kui seda loodavad lääneriigid. Selline süsteem annaks Kremlile rohkem aega, et Venemaa saaks jätkata oma sõjalist tegevust Ukrainas.
Sanktsioonide tõttu vähenes Iraani naftaeksport umbes poole võrra, riik siiski jätkab naftatoodete ja metallide eksporti. Iraan jätkab nafta tarnimist Hiinasse, mida islamiriik müüb suure allahindlusega.
Iraan viib oma nafta tankeritele ja seejärel segab selle välismaistes sadamates muu toornaftaga, et varjata selle päritolu. Islamiriigi jaoks on peamiseks probleemiks oma nafta eest tulu kätte saamine, kuna rahvusvahelist finantssüsteemi kontrollib USA.
Iraan müüb naftat seetõttu varifirmade kaudu, sageli müüakse nii naftat veel teistele riiulifirmadele edasi. Iraan pääseb nii ligi välisvaluutale, ilma, et ükski dollar siseneks Iraani finantssüsteemi. Iraanis paiknevad spetsiaalsed organisatsioonid, mis haldavad varifirmade võrgustikku välismaal. Need firmad on registreeritud Hiinas, AÜE-s ja Türgis.
Kui Iraani firmal on vaja sooritada sanktsioonidega keelatud välistehing, siis võib kohalik pank pöörduda mõne spetsiaalse organisatsiooni poole, et vormistada makse läbi varifirmade võrgustiku. See muudab raha tegeliku päritolu kindlakstegemise äärmiselt keeruliseks.
Naftaga seotud tehingute arveldamise viimane etapp toimub dollarites või eurodes. See nõuab lääneriikide pankade kaasamist. Politico teatel on Iraan nende tehingute arveldamisel kasutanud lääne pankasid, nagu Commerzbank, Deutsche Bank ja Citigroup. Diplomaatide sõnul puuduvad tõendid, et pangad olid teadlikud, et need tehingud olid osa Teherani skeemist.
"Suurem osa tehingutest toimub läbi Araabia Ühendemiraatide. AÜE lähedus Iraanile ja selle regulatiivne keskkond muudavad riigi Teherani jaoks soodsaks kohaks, kus teha äritegevust," ütlesid diplomaadid.
Lääneriikide pangad kinnitasid, et järgivad Teherani-vastaseid sanktsioone. Pangad on investeerinud miljardeid dollareid arvutisüsteemidesse, et juurida välja kahtlased tehingud. Siiski on iraanlased neist sageli sammu võrra ees. | Politico: Iraan võib õpetada Venemaad sanktsioonidest mööda hiilima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraan on sanktsioonide tõttu välja arendanud keerulise võrgustiku. Islamiriik arendas välja varifirmade võrgustiku, mida Iraani ettevõtted kasutavad sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Nii saavad Iraani firmad jätkata äritegevust välisriikides, vahendas Politico.
Lääne diplomaatide teatel pakkus Iraan nüüd oma teadmisi Moskvale. Hiljuti kohtusid Venemaa ja Iraani kõrged ametnikud. Kohtumisel osalesid ka Iraani keskpanga juht Ali Salehabadi ja asemajandusminister Ali Fekri.
Kui Moskva suudab Iraani süsteemi kopeerida, siis ei pruugi sanktsioonid Venemaa majandusele avaldada nii suurt mõju, kui seda loodavad lääneriigid. Selline süsteem annaks Kremlile rohkem aega, et Venemaa saaks jätkata oma sõjalist tegevust Ukrainas.
Sanktsioonide tõttu vähenes Iraani naftaeksport umbes poole võrra, riik siiski jätkab naftatoodete ja metallide eksporti. Iraan jätkab nafta tarnimist Hiinasse, mida islamiriik müüb suure allahindlusega.
Iraan viib oma nafta tankeritele ja seejärel segab selle välismaistes sadamates muu toornaftaga, et varjata selle päritolu. Islamiriigi jaoks on peamiseks probleemiks oma nafta eest tulu kätte saamine, kuna rahvusvahelist finantssüsteemi kontrollib USA.
Iraan müüb naftat seetõttu varifirmade kaudu, sageli müüakse nii naftat veel teistele riiulifirmadele edasi. Iraan pääseb nii ligi välisvaluutale, ilma, et ükski dollar siseneks Iraani finantssüsteemi. Iraanis paiknevad spetsiaalsed organisatsioonid, mis haldavad varifirmade võrgustikku välismaal. Need firmad on registreeritud Hiinas, AÜE-s ja Türgis.
Kui Iraani firmal on vaja sooritada sanktsioonidega keelatud välistehing, siis võib kohalik pank pöörduda mõne spetsiaalse organisatsiooni poole, et vormistada makse läbi varifirmade võrgustiku. See muudab raha tegeliku päritolu kindlakstegemise äärmiselt keeruliseks.
Naftaga seotud tehingute arveldamise viimane etapp toimub dollarites või eurodes. See nõuab lääneriikide pankade kaasamist. Politico teatel on Iraan nende tehingute arveldamisel kasutanud lääne pankasid, nagu Commerzbank, Deutsche Bank ja Citigroup. Diplomaatide sõnul puuduvad tõendid, et pangad olid teadlikud, et need tehingud olid osa Teherani skeemist.
"Suurem osa tehingutest toimub läbi Araabia Ühendemiraatide. AÜE lähedus Iraanile ja selle regulatiivne keskkond muudavad riigi Teherani jaoks soodsaks kohaks, kus teha äritegevust," ütlesid diplomaadid.
Lääneriikide pangad kinnitasid, et järgivad Teherani-vastaseid sanktsioone. Pangad on investeerinud miljardeid dollareid arvutisüsteemidesse, et juurida välja kahtlased tehingud. Siiski on iraanlased neist sageli sammu võrra ees.
### Response:
Politico: Iraan võib õpetada Venemaad sanktsioonidest mööda hiilima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu avapoolaeg kujunes väga tasavägiseks ning seda ilmestas ka 1:1 viigiseis. Mängu asusid võõrustajad juhtima 9. mänguminutil, kui keskkaitsja pika palli järel pääses Eesti puuriluku Karina Korgiga silmitsi Medina Dešic, kes ei jätnud võimalust kasutamata ning toimetas palli oskuslikult võrku.
Eesti väravavõrk sahises ka 15. mänguminutil, kui Jelena Vujadinovic saatis tsenderdusest kasti jõudnud palli esimese puutega väravasse, ent suluseisu tõttu värav ei lugenud. Sama minuti sees avasid ka eestlannad oma väravatearve, kui esmalt suutsid Montenegro kaitsjad küll Vlada Kubassova löögi blokeerida, ent teisel pallil oli esimesena jaol Kristina Bannikova, kes lahendas kindlalt.
Teine poolaeg oli sarnaselt esimesega äärmiselt tasavägine, kuid eestlannad võtsid siiski oma. Juhtväravani jõuti 70. mänguminutil, kui Bannikova karistuslöök jõudis Montenegro kaitsja pea kaudu võrku. Kaotusseisu jäämise järel lisasid võõrustajad hoogu juurde, ent Eesti tegutses kaitses kindlalt ning koondiseaasta lõpetati 2:1 võiduga.
Esmaspäevases kohtumises tegi naiste koondise eest debüüdi 18-aastane Katrin Kirpu, kel avanes kiirelt ka suurepärane võimalus värav lüüa, ent paraku lendas pall üle raamide.
Naiste koondise peatreeneri Sirje Roopsi sõnul oli naiskond täna paremini valmis võitluslikuks vastasseisuks. "Võit oli väga magus. Olime täna paremini häälestatud, mida oli ilmselt ka mängupildis näha. Kui esimene kohtumine Montenegroga läks rohkem kohanemisele, siis täna suutsime vead parandada," rääkis Roops. "Aastat võib kokkuvõttes nimetada edukaks. Meil Nastjaga on hea meel, et suutsime üheskoos naiskonnaga teha hooajalõpu meeldejäävaks. Arvan, et see aasta on millegi suurema algus," lisas Roops.
Jalgpallihooajale tõmmatakse ametlikult joon alla 20. novembril, mil Estonia kontserdisaalis toimub pidulik Jalgpalligala. | Naiste jalgpallikoondis lõpetas aasta võiduga Montenegro üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu avapoolaeg kujunes väga tasavägiseks ning seda ilmestas ka 1:1 viigiseis. Mängu asusid võõrustajad juhtima 9. mänguminutil, kui keskkaitsja pika palli järel pääses Eesti puuriluku Karina Korgiga silmitsi Medina Dešic, kes ei jätnud võimalust kasutamata ning toimetas palli oskuslikult võrku.
Eesti väravavõrk sahises ka 15. mänguminutil, kui Jelena Vujadinovic saatis tsenderdusest kasti jõudnud palli esimese puutega väravasse, ent suluseisu tõttu värav ei lugenud. Sama minuti sees avasid ka eestlannad oma väravatearve, kui esmalt suutsid Montenegro kaitsjad küll Vlada Kubassova löögi blokeerida, ent teisel pallil oli esimesena jaol Kristina Bannikova, kes lahendas kindlalt.
Teine poolaeg oli sarnaselt esimesega äärmiselt tasavägine, kuid eestlannad võtsid siiski oma. Juhtväravani jõuti 70. mänguminutil, kui Bannikova karistuslöök jõudis Montenegro kaitsja pea kaudu võrku. Kaotusseisu jäämise järel lisasid võõrustajad hoogu juurde, ent Eesti tegutses kaitses kindlalt ning koondiseaasta lõpetati 2:1 võiduga.
Esmaspäevases kohtumises tegi naiste koondise eest debüüdi 18-aastane Katrin Kirpu, kel avanes kiirelt ka suurepärane võimalus värav lüüa, ent paraku lendas pall üle raamide.
Naiste koondise peatreeneri Sirje Roopsi sõnul oli naiskond täna paremini valmis võitluslikuks vastasseisuks. "Võit oli väga magus. Olime täna paremini häälestatud, mida oli ilmselt ka mängupildis näha. Kui esimene kohtumine Montenegroga läks rohkem kohanemisele, siis täna suutsime vead parandada," rääkis Roops. "Aastat võib kokkuvõttes nimetada edukaks. Meil Nastjaga on hea meel, et suutsime üheskoos naiskonnaga teha hooajalõpu meeldejäävaks. Arvan, et see aasta on millegi suurema algus," lisas Roops.
Jalgpallihooajale tõmmatakse ametlikult joon alla 20. novembril, mil Estonia kontserdisaalis toimub pidulik Jalgpalligala.
### Response:
Naiste jalgpallikoondis lõpetas aasta võiduga Montenegro üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitsi kõrgliiga tabeli põhjas paiknev tiitlikaitsja Zürich teenis 16. voorus alles oma teise ja seni suurima võidu, alistades teist kohta hoidva Servette'i 4:1, vahendab Soccernet.ee.
Mets tegi kaasa terve kohtumise. Tosin Aiyegun säras kübaratrikiga ja Nikola Katic skooris ilusa ülepuusalöögiga. Servette saavutas auvärava alles 88. minutil nurgalöögist.
Joonas Tamm rassis samuti kaitses kõik 90 minutit ja sai tunda võidurõõmu, kui tema leivaisa FCSB alistas Rumeenia kõrgliigas Craiova 1948 tulemusega 2:0. Värava lõid Octavian Popescu ja Joyskim Dawa. FSCB paikneb kuuendal positsioonil.
Kuidas läks Rauno Sappineni, Vlasi Sinjavski ja Nikita Baranovi meeskondadel, loe pikemalt Soccernet.ee -st. | Mets ja Zürich tegid hooaja parima tulemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitsi kõrgliiga tabeli põhjas paiknev tiitlikaitsja Zürich teenis 16. voorus alles oma teise ja seni suurima võidu, alistades teist kohta hoidva Servette'i 4:1, vahendab Soccernet.ee.
Mets tegi kaasa terve kohtumise. Tosin Aiyegun säras kübaratrikiga ja Nikola Katic skooris ilusa ülepuusalöögiga. Servette saavutas auvärava alles 88. minutil nurgalöögist.
Joonas Tamm rassis samuti kaitses kõik 90 minutit ja sai tunda võidurõõmu, kui tema leivaisa FCSB alistas Rumeenia kõrgliigas Craiova 1948 tulemusega 2:0. Värava lõid Octavian Popescu ja Joyskim Dawa. FSCB paikneb kuuendal positsioonil.
Kuidas läks Rauno Sappineni, Vlasi Sinjavski ja Nikita Baranovi meeskondadel, loe pikemalt Soccernet.ee -st.
### Response:
Mets ja Zürich tegid hooaja parima tulemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksa majandusministeerium teatas oma avalduses, et Gazprom Germania on läinud föderaalsesse omandisse. Võimude teatel oli ettevõtte sattunud maksejõuetuse ohtu, mis omakorda seab ohtu Saksa varustuskindluse, vahendas Financial Times.
Saksamaa võttis Gazprom Germania oma kontrolli alla juba aprillis. Firma uus nimi on nüüd Securing Energy for Europe (Sefe).
"Hiljuti katkestasid ettevõttega ebaselge omanikustruktuuri tõttu sidemed pangad ja teised äripartnereid. See seab ohtu Sefe äritegevuse jätkumise ja laiemalt ka Saksa gaasivarustuse," teatas majandusministeerium.
Sefe varade hulka kuulub Saksamaa suurim gaasihoidla kui ka tööstusfirmasid gaasiga varustav jaotusfirma Wingas.
Hiljuti võttis Berliin oma kontrolli alla Venemaa riikliku naftafirma Rosneft Saksa üksuse. Berliin võttis üle Rosnefti osalused Schwedti, Karlsruhe ja Vohburgi naftatöötlemistehastes.
Kolmandik Saksamaale imporditud Venemaa naftast läks enne sõja puhkemist Schwedtis asuvasse rafineerimistehasesse. | Berliin riigistas Gazpromi Saksa tütarfirma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa majandusministeerium teatas oma avalduses, et Gazprom Germania on läinud föderaalsesse omandisse. Võimude teatel oli ettevõtte sattunud maksejõuetuse ohtu, mis omakorda seab ohtu Saksa varustuskindluse, vahendas Financial Times.
Saksamaa võttis Gazprom Germania oma kontrolli alla juba aprillis. Firma uus nimi on nüüd Securing Energy for Europe (Sefe).
"Hiljuti katkestasid ettevõttega ebaselge omanikustruktuuri tõttu sidemed pangad ja teised äripartnereid. See seab ohtu Sefe äritegevuse jätkumise ja laiemalt ka Saksa gaasivarustuse," teatas majandusministeerium.
Sefe varade hulka kuulub Saksamaa suurim gaasihoidla kui ka tööstusfirmasid gaasiga varustav jaotusfirma Wingas.
Hiljuti võttis Berliin oma kontrolli alla Venemaa riikliku naftafirma Rosneft Saksa üksuse. Berliin võttis üle Rosnefti osalused Schwedti, Karlsruhe ja Vohburgi naftatöötlemistehastes.
Kolmandik Saksamaale imporditud Venemaa naftast läks enne sõja puhkemist Schwedtis asuvasse rafineerimistehasesse.
### Response:
Berliin riigistas Gazpromi Saksa tütarfirma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kes on vähegi oma elus kolinud, teab, kui palju aega ja vaeva see nõuab. Mõnda enda kolimist meenutades võib teha peas tehte, kui suur töö on ühe 88-aastase maja tühjaks kolimine. Kunstihoonesse on talletunud lõputul hulgal ajalookihistusi ja nende kõigiga peab arvestama.
Kõigepealt ateljeed, siis Kunstihoone
Suve jooksul kolisid kunstnikud oma ateljeedest välja üle hoovi asuva Otsa kooli ruumidesse. Paljud neist on töötanud oma ateljeedes aastaid, kui mitte aastakümneid, ning vesteldes näiteks Toomas Vindi, Lembe Rubeni ja Jüri Kasega, tõdesid nad kõik, et on kahju oma koduseks saanud tööruumidest lahkuda. See on kahe teraga mõõk. Inimlikult saan ma loomulikult aru, et ateljeedest lahkumine on raske, sest seal on kõik harjumuspärane ja oma käe järgi sätitud, kuid samal ajal ei saa eitada asjaolu, et Kunstihoone maja on lootusetult amortiseerunud.
Kuulsin kunstnikelt lugusid Kunstihoone ja Kuku klubi hiilgeaegadest. Toomas Vindiga kõneledes tuli esile näiteks see, kui oluline on olnud Kunstihoone maja roll läbi aegade. Kunagi oli Kuku kinnine klubi ja igaüks sinna niisama lihtsalt juba sisse ei saanud. Samas oli Kuku väga paeluv, sest see oli koht, kuhu kogunesid kunsti- ja kultuuritegelased, ning sealsed peod olid legendaarsed. Palju käis läbi ka teatav nostalgianoot, sest kuigi Kuku on praegugi vägagi edukas klubi, on eluolu seal ikkagi muutunud. Tänapäeva ei saa võrrelda sellega, mis toimus Kukus näiteks 1960.–1970. aastatel. Eks näis, kas renoveeritud Kunstihoone toob tagasi ka Kuku hiilguse.
Kui paljud teavad Kunstihoone näituseruume ja Kuku klubi, siis ülemistel korrustel asuvad spetsiaalselt ateljeedeks mõeldud ruumid, mis on olnud teiseks koduks paljudele tuntud eesti kunstnikele. Kunstihoone on omaette ökosüsteem, kus ühest majast leiab nii ateljeeruumid, kus teha tööd ja tegeleda loominguga, kui ka Kuku ajaveetmis- ja söömiskohana. Seega on mõistetav, et paljud kunstnikud, kellega olen aasta algusest saati kolimisteemal vestelnud, suhtuvad kolimisse pigem kurvalt. Minu jaoks kõige huvitavama aspektina mainiti seda, et Kunstihoone ateljeedel on oma atmosfäär, ajastute paatina. On olnud uhke mõelda, kes kõik on varem ateljeedes tegutsenud ning kes ka praegu kõrval toimetavad.
Kunstnikud tõid välja ka ateljeede negatiivseid külgi, näiteks pisikese liftiga ei saa mugavalt teoseid transportida ja ka olmeliselt võiks olukord parem olla. Lõppude lõpuks ei ole majas korralikku ventilatsiooni – suvel on palav ja talvel jahe. See on miski, millega olen pidanud isegi võitlema. Meenub moment eelmisest talvest, kui valvasin üleval näitust, seljas kõige soojem villane kampsun ja jakk – muidu oleks külm naha vahele tulnud. Tänavu ei lülitatud küttesüsteemi üldse sisse, sest see on omadega niivõrd läbi.
Pakkimise aeglane algus
Kui ateljeed koliti suvel tühjaks, siis Kunstihoone enda sees hakkas pall veerema kuskil oktoobri alguses. Viimased ruumid kolib terve tiim üheskoos tühjaks novembri alguses pärast Oliver Ressleri näituse "Tõkestades mandrijääd" lõppu. Kuna praegu on see veel majas, saab tegeleda eri soppide läbikammimisega. Nagu ka kodudes, on Kunstihoones hulk olmeesemeid, mida on hoitud alles põhimõttega, et "äkki läheb kunagi vaja". Nüüd, kui minnakse Lasnamäele, peab iga alleshoitud asjaga tõtt vaatama ja otsustama, kas seda läheb kindlalt vaja või mitte. Bürootarbed, vaasid, alused ja kõikvõimalik muu avamise ja arhiveerimisega seotud butafooria – suur osa neist asjadest ei mahu Lindakivi paviljoni ära.
Uue hoone ülesehitus on lihtne, sest kõike on minimaalselt. Tegu on heas mõttes justkui kuuriga, sest paviljonis ei ole sees vett ega kanalisatsiooni ning elekter tuleb mööda lakke ehitatud konstruktsioone, mida saab siis mööda seinu vajalikesse kohtadesse tõmmata. Kui kuur kõlab ehk natuke hirmutavalt, siis meie teine hellitusnimi Lindakivile on pontšik, sest paviljoni keskel on sisehoov. Kuigi maja ise on kandiline ja asümmeetriline, on liikumistrajektoor ringikujuline. Mõõtmetelt on tõepoolest tegu parajalt suure näitusemajaga. Sellegipoolest planeeriti sinna võimalikult vähe kappe ja muid hoiustamiskohti, et ruumi jääks maksimaalselt näitustele. Kui kirjutada külastusjuhi seisukohalt, siis Lindakivis töötamine on kindlasti ebamugavam kui Kunstihoones. Me kõik lohutame ennast sellega, et kui Kunstihoone pärast renoveerimist avatakse, on kõikvõimalikud tingimused kindlasti paremad ja see motiveerib Lindakivi perioodile vastu astuma.
Tühjakskolitud ateljee Autor/allikas: Karel Koplimets
Tempo tõus oktoobris
Praegu me veel ei tea, millal me Lindakivi paviljoni avada saame. See põhjustab stressi, sest teadmatus seoses tööplaanidega takistab nii graafiku kui ka kindlate kolimisplaanide tegemist. Samas üritan hoida meeleolu, et tuleb see, mis tuleb. Natuke sürreaalne on siiski mõelda, et umbes kuu aja pärast asun ma tööle paviljonis, mida alles ehitatakse.
Ebakindluse kõrval tekitab põnevust see, et ei ole veel täpselt teada, milliseks kujuneb mu argine tööpäev Lasnamäel. Kui praegu on Kunstihoonel kolm näitusepinda, milleks on Kunstihoone, Linnagalerii ja Kunstihoone galerii, siis alates novembrist liiguvad külastusjuhid Linnagalerii ja Lasnamäe paviljoni vahet. Kontor kolib Lindakivi hoonesse, seega kohaneda tuleb ka kontoritöötajatel.
Kui mina olen tegelenud peamiselt soppide ja nurgataguste läbikammimisega, siis kontoril tuleb otsustada ka seal asuvate raamatute jms saatus. Omaette nüanss on veel Valge Kuubi vaatevinkel. Kui praegu on Valgel Kuubil Kunstihoones kaks pisikest konkut, kus hoitakse installiks vajalikke elementaarseid asju, siis Lindakivis neile ruumi ei jagu. Seega tähendab see Valge Kuubi meeskonna jaoks, et nad peavad oma kaubikuga mobiilsed olema.
Paviljonis ei ole sees vett. Selle kõrvale tuleb konteinertualett, kust küll saab vett, kuid selle kättesaamine tähendab siiski paviljonist väljumist. Suvel on see kindlasti vähem tüütu, kuid talvel ei ole lumetormi või paduvihmaga konteineri või kontori vahet jooksmine suure tõenäosusega kõige meeldivam. Kui Kunstihoone ükskord renoveeritud saab, on seal kindlasti palju mugavam töötada kui praegu. Seda nii külastusjuhtidel, kontoritöötajatel kui ka installimeeskonnal. Nii kaua peab lihtsalt oludega kohanema ja mõtlema uuele ilusale Kunstihoonele.
Palju lahtisi otsi
Mõningast teadmatust tekitab ka see, kellest saab meie (uus?) publik Lasnamäel. Kui praegu on Kunstihoone nii kesklinna keskel, kui üldse saab olla, siis Lindakivi paviljon asub kanali kohal elumajade vahel. Püüan läheneda publiku küsimusele võimalikult avara pilguga ja stereotüüpidesse laskumata. Tahaks loota, et Kunstihoone senine publik on valmis tulema näitusele ka Lindakivi juurde ja samal ajal avastavad meid ka hoopis uued külastajad. Kõige negatiivsem stsenaarium oleks see, kui olemasolev publik ei tule kaasa ja Lasnamäe kohalikud elanikud ei leia meid ka üles.
Lindakivi paviljoni avamisaeg sõltub suuresti, nii naljakas kui see ka pole, ilmast. Nimelt valmib paviljon moodulitest, mis tõstetakse kanalist kraanaga Lindakivi platsile, ja tugeva tuulega ei saa seda teha. Oktoobri keskel oli paviljoni lähitulevik veel lahtine, sest hoonel ei olnud ikka veel seinu püsti. Ma ei kadesta oma kolleege üleval kontoris, kes peavad kavandama paviljoni avamist olukorras, kus uus hoone on alles valmimisjärgus ja puudub kindlustunne seoses avamiskuupäevaga. Selle nihutamine tähendab näiteks seda, et mõni valitud esineja ei saa uuel kuupäeval tulla ja siis tuleb plaanid jälle ümber mängida.
Praegune tulevik
Pildid ehitusplatsilt annavad lootust, et saame avada novembri keskel. Kui seinad ja katus on juba olemas, saab mõelda elektritöödele, siseviimistlusele ja lõpuks ka Tamara Luugi näituse "Mis saab neist armsatest tüdrukutest?" installimisele.
Probleem võib tekkida ka sellest, et Harju tänaval asuva Linnagalerii lahtiolekuaeg ei muutu, mistõttu peame teavitama külastajaid kahest lahtiolekuajast. Muutus on tingitud sellest, et Lindakivi asub ikkagi pigem linnaservas ja inimestele peab andma võimaluse sealt pärast tööd läbi hüpata. Aga see on katsetamise küsimus. Kui selgub, et publik meid viimasel tunnil üldse ei külasta, siis tuleb lahtiolekuaega muuta.
Tundub uskumatu, et me päriselt lõpuks kolime. Peaaegu kogu minu Kunstihoones töötamise vältel on kolimiseks ja renoveerimiseks ettevalmistusi tehtud ning oleme jõudnud nüüd justkui ühe ajajärgu kulminatsiooni. Minu Kunstihoones veedetud aeg on olnud üsna värvikas. Tulin tööle 2020. aasta veebruaris ja poolteist kuud pärast alustamist tabasid meid koroona ja eriolukord, mis tähendas, et pidin lülituma täiesti ümber olukorras, kus olin napilt alles sisse elanud. Ma ei kahtle selles, et ju saab ka Lasnamäel kohanetud. Aega meil on. Keegi ei oska täpselt ennustada, kui kaua Kunstihoone renoveerimistööd kestavad. Tundub, et ennustamatus on huvitaval kombel tavaks muutumas. Selle peale võib vaid panuseid teha.
Ma loodan, et inimesed leiavad tee Lindakivi paviljoni, kuid saan ka aru, et see on paljudele logistiliselt keerukam kui varem. Samas on Lasnamäe Tallinna kõige suurema elanikkonnaga elurajoon, mis tähendab, et meie uue asukoha vahetus läheduses elab üle saja tuhande inimese ja kaasaegne kunst tuleb nüüd neile palju lähemale. Ja kui tavapärased kesklinnaga harjunud külastajad jõuavad Kadriorgu ja Kumusse, siis küllap jõutakse ka kanalist kiviviske kaugusel olevasse uude paviljoni. | Johanna Jolen Kuzmenko. Kuus kuud Kunstihoone kolimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kes on vähegi oma elus kolinud, teab, kui palju aega ja vaeva see nõuab. Mõnda enda kolimist meenutades võib teha peas tehte, kui suur töö on ühe 88-aastase maja tühjaks kolimine. Kunstihoonesse on talletunud lõputul hulgal ajalookihistusi ja nende kõigiga peab arvestama.
Kõigepealt ateljeed, siis Kunstihoone
Suve jooksul kolisid kunstnikud oma ateljeedest välja üle hoovi asuva Otsa kooli ruumidesse. Paljud neist on töötanud oma ateljeedes aastaid, kui mitte aastakümneid, ning vesteldes näiteks Toomas Vindi, Lembe Rubeni ja Jüri Kasega, tõdesid nad kõik, et on kahju oma koduseks saanud tööruumidest lahkuda. See on kahe teraga mõõk. Inimlikult saan ma loomulikult aru, et ateljeedest lahkumine on raske, sest seal on kõik harjumuspärane ja oma käe järgi sätitud, kuid samal ajal ei saa eitada asjaolu, et Kunstihoone maja on lootusetult amortiseerunud.
Kuulsin kunstnikelt lugusid Kunstihoone ja Kuku klubi hiilgeaegadest. Toomas Vindiga kõneledes tuli esile näiteks see, kui oluline on olnud Kunstihoone maja roll läbi aegade. Kunagi oli Kuku kinnine klubi ja igaüks sinna niisama lihtsalt juba sisse ei saanud. Samas oli Kuku väga paeluv, sest see oli koht, kuhu kogunesid kunsti- ja kultuuritegelased, ning sealsed peod olid legendaarsed. Palju käis läbi ka teatav nostalgianoot, sest kuigi Kuku on praegugi vägagi edukas klubi, on eluolu seal ikkagi muutunud. Tänapäeva ei saa võrrelda sellega, mis toimus Kukus näiteks 1960.–1970. aastatel. Eks näis, kas renoveeritud Kunstihoone toob tagasi ka Kuku hiilguse.
Kui paljud teavad Kunstihoone näituseruume ja Kuku klubi, siis ülemistel korrustel asuvad spetsiaalselt ateljeedeks mõeldud ruumid, mis on olnud teiseks koduks paljudele tuntud eesti kunstnikele. Kunstihoone on omaette ökosüsteem, kus ühest majast leiab nii ateljeeruumid, kus teha tööd ja tegeleda loominguga, kui ka Kuku ajaveetmis- ja söömiskohana. Seega on mõistetav, et paljud kunstnikud, kellega olen aasta algusest saati kolimisteemal vestelnud, suhtuvad kolimisse pigem kurvalt. Minu jaoks kõige huvitavama aspektina mainiti seda, et Kunstihoone ateljeedel on oma atmosfäär, ajastute paatina. On olnud uhke mõelda, kes kõik on varem ateljeedes tegutsenud ning kes ka praegu kõrval toimetavad.
Kunstnikud tõid välja ka ateljeede negatiivseid külgi, näiteks pisikese liftiga ei saa mugavalt teoseid transportida ja ka olmeliselt võiks olukord parem olla. Lõppude lõpuks ei ole majas korralikku ventilatsiooni – suvel on palav ja talvel jahe. See on miski, millega olen pidanud isegi võitlema. Meenub moment eelmisest talvest, kui valvasin üleval näitust, seljas kõige soojem villane kampsun ja jakk – muidu oleks külm naha vahele tulnud. Tänavu ei lülitatud küttesüsteemi üldse sisse, sest see on omadega niivõrd läbi.
Pakkimise aeglane algus
Kui ateljeed koliti suvel tühjaks, siis Kunstihoone enda sees hakkas pall veerema kuskil oktoobri alguses. Viimased ruumid kolib terve tiim üheskoos tühjaks novembri alguses pärast Oliver Ressleri näituse "Tõkestades mandrijääd" lõppu. Kuna praegu on see veel majas, saab tegeleda eri soppide läbikammimisega. Nagu ka kodudes, on Kunstihoones hulk olmeesemeid, mida on hoitud alles põhimõttega, et "äkki läheb kunagi vaja". Nüüd, kui minnakse Lasnamäele, peab iga alleshoitud asjaga tõtt vaatama ja otsustama, kas seda läheb kindlalt vaja või mitte. Bürootarbed, vaasid, alused ja kõikvõimalik muu avamise ja arhiveerimisega seotud butafooria – suur osa neist asjadest ei mahu Lindakivi paviljoni ära.
Uue hoone ülesehitus on lihtne, sest kõike on minimaalselt. Tegu on heas mõttes justkui kuuriga, sest paviljonis ei ole sees vett ega kanalisatsiooni ning elekter tuleb mööda lakke ehitatud konstruktsioone, mida saab siis mööda seinu vajalikesse kohtadesse tõmmata. Kui kuur kõlab ehk natuke hirmutavalt, siis meie teine hellitusnimi Lindakivile on pontšik, sest paviljoni keskel on sisehoov. Kuigi maja ise on kandiline ja asümmeetriline, on liikumistrajektoor ringikujuline. Mõõtmetelt on tõepoolest tegu parajalt suure näitusemajaga. Sellegipoolest planeeriti sinna võimalikult vähe kappe ja muid hoiustamiskohti, et ruumi jääks maksimaalselt näitustele. Kui kirjutada külastusjuhi seisukohalt, siis Lindakivis töötamine on kindlasti ebamugavam kui Kunstihoones. Me kõik lohutame ennast sellega, et kui Kunstihoone pärast renoveerimist avatakse, on kõikvõimalikud tingimused kindlasti paremad ja see motiveerib Lindakivi perioodile vastu astuma.
Tühjakskolitud ateljee Autor/allikas: Karel Koplimets
Tempo tõus oktoobris
Praegu me veel ei tea, millal me Lindakivi paviljoni avada saame. See põhjustab stressi, sest teadmatus seoses tööplaanidega takistab nii graafiku kui ka kindlate kolimisplaanide tegemist. Samas üritan hoida meeleolu, et tuleb see, mis tuleb. Natuke sürreaalne on siiski mõelda, et umbes kuu aja pärast asun ma tööle paviljonis, mida alles ehitatakse.
Ebakindluse kõrval tekitab põnevust see, et ei ole veel täpselt teada, milliseks kujuneb mu argine tööpäev Lasnamäel. Kui praegu on Kunstihoonel kolm näitusepinda, milleks on Kunstihoone, Linnagalerii ja Kunstihoone galerii, siis alates novembrist liiguvad külastusjuhid Linnagalerii ja Lasnamäe paviljoni vahet. Kontor kolib Lindakivi hoonesse, seega kohaneda tuleb ka kontoritöötajatel.
Kui mina olen tegelenud peamiselt soppide ja nurgataguste läbikammimisega, siis kontoril tuleb otsustada ka seal asuvate raamatute jms saatus. Omaette nüanss on veel Valge Kuubi vaatevinkel. Kui praegu on Valgel Kuubil Kunstihoones kaks pisikest konkut, kus hoitakse installiks vajalikke elementaarseid asju, siis Lindakivis neile ruumi ei jagu. Seega tähendab see Valge Kuubi meeskonna jaoks, et nad peavad oma kaubikuga mobiilsed olema.
Paviljonis ei ole sees vett. Selle kõrvale tuleb konteinertualett, kust küll saab vett, kuid selle kättesaamine tähendab siiski paviljonist väljumist. Suvel on see kindlasti vähem tüütu, kuid talvel ei ole lumetormi või paduvihmaga konteineri või kontori vahet jooksmine suure tõenäosusega kõige meeldivam. Kui Kunstihoone ükskord renoveeritud saab, on seal kindlasti palju mugavam töötada kui praegu. Seda nii külastusjuhtidel, kontoritöötajatel kui ka installimeeskonnal. Nii kaua peab lihtsalt oludega kohanema ja mõtlema uuele ilusale Kunstihoonele.
Palju lahtisi otsi
Mõningast teadmatust tekitab ka see, kellest saab meie (uus?) publik Lasnamäel. Kui praegu on Kunstihoone nii kesklinna keskel, kui üldse saab olla, siis Lindakivi paviljon asub kanali kohal elumajade vahel. Püüan läheneda publiku küsimusele võimalikult avara pilguga ja stereotüüpidesse laskumata. Tahaks loota, et Kunstihoone senine publik on valmis tulema näitusele ka Lindakivi juurde ja samal ajal avastavad meid ka hoopis uued külastajad. Kõige negatiivsem stsenaarium oleks see, kui olemasolev publik ei tule kaasa ja Lasnamäe kohalikud elanikud ei leia meid ka üles.
Lindakivi paviljoni avamisaeg sõltub suuresti, nii naljakas kui see ka pole, ilmast. Nimelt valmib paviljon moodulitest, mis tõstetakse kanalist kraanaga Lindakivi platsile, ja tugeva tuulega ei saa seda teha. Oktoobri keskel oli paviljoni lähitulevik veel lahtine, sest hoonel ei olnud ikka veel seinu püsti. Ma ei kadesta oma kolleege üleval kontoris, kes peavad kavandama paviljoni avamist olukorras, kus uus hoone on alles valmimisjärgus ja puudub kindlustunne seoses avamiskuupäevaga. Selle nihutamine tähendab näiteks seda, et mõni valitud esineja ei saa uuel kuupäeval tulla ja siis tuleb plaanid jälle ümber mängida.
Praegune tulevik
Pildid ehitusplatsilt annavad lootust, et saame avada novembri keskel. Kui seinad ja katus on juba olemas, saab mõelda elektritöödele, siseviimistlusele ja lõpuks ka Tamara Luugi näituse "Mis saab neist armsatest tüdrukutest?" installimisele.
Probleem võib tekkida ka sellest, et Harju tänaval asuva Linnagalerii lahtiolekuaeg ei muutu, mistõttu peame teavitama külastajaid kahest lahtiolekuajast. Muutus on tingitud sellest, et Lindakivi asub ikkagi pigem linnaservas ja inimestele peab andma võimaluse sealt pärast tööd läbi hüpata. Aga see on katsetamise küsimus. Kui selgub, et publik meid viimasel tunnil üldse ei külasta, siis tuleb lahtiolekuaega muuta.
Tundub uskumatu, et me päriselt lõpuks kolime. Peaaegu kogu minu Kunstihoones töötamise vältel on kolimiseks ja renoveerimiseks ettevalmistusi tehtud ning oleme jõudnud nüüd justkui ühe ajajärgu kulminatsiooni. Minu Kunstihoones veedetud aeg on olnud üsna värvikas. Tulin tööle 2020. aasta veebruaris ja poolteist kuud pärast alustamist tabasid meid koroona ja eriolukord, mis tähendas, et pidin lülituma täiesti ümber olukorras, kus olin napilt alles sisse elanud. Ma ei kahtle selles, et ju saab ka Lasnamäel kohanetud. Aega meil on. Keegi ei oska täpselt ennustada, kui kaua Kunstihoone renoveerimistööd kestavad. Tundub, et ennustamatus on huvitaval kombel tavaks muutumas. Selle peale võib vaid panuseid teha.
Ma loodan, et inimesed leiavad tee Lindakivi paviljoni, kuid saan ka aru, et see on paljudele logistiliselt keerukam kui varem. Samas on Lasnamäe Tallinna kõige suurema elanikkonnaga elurajoon, mis tähendab, et meie uue asukoha vahetus läheduses elab üle saja tuhande inimese ja kaasaegne kunst tuleb nüüd neile palju lähemale. Ja kui tavapärased kesklinnaga harjunud külastajad jõuavad Kadriorgu ja Kumusse, siis küllap jõutakse ka kanalist kiviviske kaugusel olevasse uude paviljoni.
### Response:
Johanna Jolen Kuzmenko. Kuus kuud Kunstihoone kolimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo
Siin me nüüd oleme. Eilsest sai tänane sai homne. Üks viimane tants, üks viimane hurraa. Olin Lilleküla staadionil 2005. aasta juunis, kui Luis Figo leidis täpse tsenderdusega äsja teismeeast väljunud Cristiano Ronaldo, kelle pealöök tõi Portugalile MM-valikmängus Eesti üle 1:0 võidu. Olin Spartaki staadionil 2018. aasta juunis, kui Hannes Thor Halldorsson tõrjus karjääri videvikku jõudnud Lionel Messi penalti ja Island näppas MM-finaalturniiril Argentinalt punkti. Isegi praegu tundub privileegina seda sõnadesse panna.
Sinna vahele jäänud 13 aasta jooksul lõpetasid inimesed koole ja alustasid karjääre, vahetasid kodusid, tervitasid uusi ilmakodanikke ja matsid lähedasi, alustasid sõdu ja lõpetasid neid, naersid ja nutsid ja tundsid meeletut valu ja kirjeldamatut õnne; üks põlvkond kasvas üles ja teised kasvasid vanemaks, aga isegi kui maailm ja meie selle sees muutusid moel, mida keegi meist ei osanud ette näha, jäi üks element selles konstantseks: viis, mil need kaks meest kuninglikku mängu, meie mängu domineerisid. Raamatukogus on teosed vahetunud, aga mehed, kes neid riiulitele panevad, mitte.
Ajakirjanikul on Messi ja Ronaldo pärandilukku võimatu midagi lisaks kribada. Kõik on juba erineval moel öeldud, just nagu on nemad jalgpalliväljakutel erineval moel kõike teinud. Väravad said nii loomulikuks, et ühel hetkel meie silm enam ei pilkunud. Väiksemgi vääratus oli märk surelikkusest, adumata, et näeme reaalajas müütide sündi. Vaid see kõige-kõigem on neil veel puudu, kuigi sellelegi on mõlemad lähedal olnud: kui 2006. aastal poleks Nürnbergi lahingus Khalid Boulahrouz Ronaldole sisse sõitnud, kui 2014. aastal oleks finaalis see võimalus Gonzalo Higuaini asemel langenud kellelegi teisele, siis mine sa tea. Mine tea.
Meid on aastate jooksul hämmastanud, kui erinevad need kaks on olnud, erinevused, mis ulatuvad mängustiilidest, füüsilistest omadustest ja iseloomudest kaugemalegi. Kui Ronaldo on Portugalis alati olnud pooljumaluse staatuses, kelle eksisammud pole mitte ainult andeks antud, vaid Ibeeria poolsaarel saanud õigeks marsruudiks, siis Argentinas valitses pikka aega vaid Maradona isikukultus. Messi oli võõras, kes ei vastanud argentiinlaste arusaamale kodusest kangelasest; keegi, kes ei pidanud omade poolehoiu võitmiseks kalendriaasta jooksul lööma 90 väravat, vaid isegi pärast kõige saavutatut oma kaptenipaela õigustama. Eelmisel suvel jõudis Argentina Messi ajastu neljandasse Copa America finaali, pigem kesise oraatorina tuntud kapten pidas mängu eel sütitava kõne ja Brasiiilia alistamisega võitis Messi oma esimese rahvusvahelise trofee, selle, mis Ronaldo tegi ära viis aastat varem. See on olnud keeruline protsess, aga viimaks on ka Messi omadele oma.
Ronaldot ja Portugali ootavad H-grupis Ghana, Uruguay ja Lõuna-Korea, Messit ja Argentinat C-grupis Saudi Araabia, Mehhiko ja Poola. Messi on 35, Ronaldo 37. Alates ülejärgmisest nädalast näeme neid oma elus suurimal areenil mängimas viimast korda. Ärme lase seda endist lihtsalt mööda.
Belgia "kuldne põlvkond"
Kui ühel ilusal päeval istume laua taha, et Belgia jalgpalliajaloo silmapaistvaimast põlvkonnast raamat kirjutada, siis kuidas viimases peatükis nende saavutused kokku võtame? On see lõppude lõpuks edulugu või potentsiaali kasutamata jätmine? On see altminek?
Ühest küljest ongi uskumatu, et 11 miljoni elanikuga riik on suutnud kasvatada sellised mängijad, inimluksusjahid seni pigem silmapaistmatute alustega sadamas. On uskumatu, et 11 miljoni elanikuga riik oli enam kui kolm aastat järjest maailma edetabelijuht, et eelmistelt maailmameistrivõistlustelt naasti pronksmedaliga. Neid saavutusi ei võta Belgialt keegi ära, aga kui see põlvkond ei suuda Kataris seda kõige suuremat sammu astuda, jäävad need küsimused paratamatult koondise kohale rippuma, isegi kui need pole Belgia suhtes ausad.
Belglaste jaoks ei ole see tegelikult nende esimene rodeo. Põlvkond eesotsas mängijatega nagu Jan Ceulemans, Jean-Marie Pfaff ja hiljem Enzo Scifo kaotas 1980. aasta EM-finaalis Lääne-Saksamaale ning jõudis kuus aastat hiljem MM-il nelja parema sekka. Et sellele järgnes terav mõõn 2000. aastate alguses, kui järjest ei suudetud kvalifitseeruda viiele suurturniirile, mõistsid praeguse generatsiooni esile kerkides kõik, et seda võimalust ei tohi käest lasta. Et see võib olla nüüd või mitte kunagi. Ja selles mõttes on ka arusaadav, et kui Marc Wilmotsi asemel nimetati 2016. aasta EM-i järel rahvusmeeskonna peatreeneriks Roberto Martinez - kelle CV-sse kuulus tol hetkel Swansea, Wigani ja Evertoni juhendamine - küsisid paljud, miks just tema? Miks mitte Conted, Rangnickid, van Gaalid; mehed, kellel kaminasimsilt ka midagi käegakatsutavat ette näidata?
Ükskõik, mida Belgiast ja nende tegemistest arvata, Martinezega pandi igatahes täppi. Wilmots ja talle eelnenud treenerid olid just seda - treenerid, Martineze ekspertiis ulatub aga oma kastis mängijate peale karjumisest selgelt kaugemale. 2019. aastal sai temast ka Belgia jalgpalliföderatsiooni tehniline direktor. Tema juhendamisel läbis riigi A- ja noortekoondiste kodubaas Proximus Basecamp põhjaliku uuenduskuuri, hispaanlase käe all on moderniseerunud tiimi skautimisprotsessid ja analüütiline valdkond.
"Roberto Martinez on täielikult muutnud seda, mida tähendab olla Belgia jalgpallikoondise peatreener," rääkis riigi alaliidu president Mehdi Bayat mullu The Athleticule. "Meil on palju mängijaid, kes on oma liigades suured staarid, aga alles tema käe all sai neist tõeline meeskond. Oleme siin loonud struktuuri. Tihti on jalgpallis nii, et inimesed üritavad end teha nii tähtsaks, et kogu struktuur sõltub neist. Siin oleme selle vastased." Et viimastel aastatel on rohkelt laotud tulevikuvundamenti, rääkis Martinez väljaandele ka ise: "minu igapäevane töö on ehitada ja luua midagi ajaks, mil sind ennast enam seal ei ole. Meie töö keskendub juba 2026. aasta MM-ile, oleme loonud arengukava, et teatud mängijad jõuaks sellel turniiril oma parimale võimalikule tasemele," selgitas hispaanlane.
Kevin De Bruyne, Eden Hazard ja Romelu Lukaku, aga koondis, mis on kamba peale võitnud vähem Meistrite liiga tiitleid kui Karim Benzema üksi. Viis väravat Tuneesiale, see tagasitulek Jaapani vastu ja MM-pronks, aga pettumused kahe viimase EM-i veerandfinaalides. "Usun, et ühe rahvuskoondise jaoks on tiitli võitmine väga suureks psühholoogiliseks barjääriks," rääkis Martinez mullu Goal.com-ile. "Oleme näinud meeskondi, kellel on turniiri käigus häid ja halbu hetki, aga kes tunnevad igal hetkel, et neil on õigus trofee võita. Kui sa pole kunagi suurturniiri võitnud, siis sul ei saa sellist psühholoogilist lähenemist olla."
Tundub justkui, et Belgia jaoks ongi võimalikud vaid kaks äärmust: kui Kataris õnnestuks kõik veatult, lisanduks ka ajalooline annus õnne ning koondis tuleks maailmameistriks, oleks see Martineze ja tema mängijate jaoks ehk isegi jalgpalliimena kvalifitseeruv saavutus; kõik muu ning kuldne põlvkond jääbki inimeste jaoks polariseerivaks nähtuseks.
Belgia jalgpalli "kuldse põlvkonna" tuumik Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Louis van Gaal
Kõige otsekohesem mees jalgpallis. Kõige ülbem mees jalgpallis? Kõige ausam? "Õnnitlused maailma parima treeneri palkamise puhul," soovis Louis van Gaal Ajaxile Amsterdami hiiu juhendajaks saades 1991. aastal. Seal ei ole kunagi mingit filtrit olnud. See on ka üheks põhjuseks, miks van Gaal ja Johan Cruyff Ajaxi sametrevolutsiooni ajal ja juba enne sedagi läbivalt sõjajalal olid: kaks nii põikpäist, ainult enda tões kindlat inimest ei mahu lihtsalt ühte maailma ära.
Mullu suvel, pärast seda, kui Hollandi meeste koondis oli EM-i kaheksandikfinaalis kaotanud Tšehhile, käis van Gaal ergutuskõnega võistkondliku ühtsuse vajalikkust meenutamas Tokyo olümpiamängudele sõitvale Hollandi naiste koondisele: "vaadake EM-i, te näete, et ülistatud kamp staarikesi ei saa millegagi hakkama."
Meistritiitlid Ajaxi, AZ, Barcelona ja Bayerniga, Meistrite liiga võit ja kaks finaali, Inglismaa, Saksamaa, Hispaania ja Hollandi karikad, MM-pronks. Mõned asjad ongi sellise resümeega tavapärasest rohkem lubatud. Paljudest teistest kangetest juurikatest eristab teda aga avatus uuendustele. Van Gaal oli üks esimesi tipptreenereid, kes nõudis juba enam kui kümne aasta eest väravajoonetehnoloogiat ning VAR-kohtunikke, 2014. aastal treenisid Hollandi mängijad MM-i eel Oculus Rifti virtuaalreaalsuskomplektiga.
Kui sa usud, et tead teistest rohkem, siis sa ei eksperimenteeri - sa teed lihtsalt seda, mida on vaja. Meie ajastu nimekamaid jalgpalliajakirjanikke Jonathan Wilson meenutas aasta eest Guardianis, kuidas van Gaal küsis ühe pika jutuajamise järel temalt intervjuu transkriptsiooni ning Wilson, kartes, et Hollandi legend teeb seal omavolilisi muudatusi, sai hoopis tagasi faili, kus van Gaal oli oma mõtteid lahti kirjutanud, oma filosoofiat täpsustanud, et lugejal ei jääks hetkekski mõtet, nagu Louis van Gaal ei teaks, mida ta räägib.
Van Gaali vääramatu enesekindlus kandub üle ka tema mängijatele. Kui paljud ennustasid noorele Ajaxile 1995. aastal triumfi Meistrite liigas? Kahe põlvkonna vahel Hollandile pääsu poolfinaali? Mida ennustatakse praegusele koondisele? Clarence Seedorfist, Edgar Davidsist ja Patrick Kluivertist said Memphis Depay, Stefan de Vrij ja Daley Blind, on saanud Cody Gakpo, Jurrien Timber, Xavi Simons. Kuulsad nimed on pingil istunud. "Ma ei vaja ühtteistkümmet parimat, ma vajan parimat ühtteistkümmet," on üks van Gaali kuulsatest tsitaatidest.
Raudtulp lõpetas oma treenerikarjääri juba kuus aastat tagasi pärast vastuolulist perioodi Manchester Unitedis, kuid on nüüd, 71-aastasena, andmas oma pärandile viimast lihvi. Kaheksa aastat tagasi tegi ta midagi ootamatut ja kuigi me ei räägi Hollandist ülistavates toonides ka nüüd, on selge, et Katari sõidab van Gaali armee ainult ühe eesmärgiga.
Hollandi meedia küsimusele, mida arvata neile MM-il loositud alagrupist, vastas Louis van Gaal täpselt nii nagu Louis van Gaalilt eeldakski. "Ma ei tea, kas see on hea loos, ma ei tea nendest riikidest palju. Olin kaks aastat tagasi Senegalis puhkusel, aga pole kunagi Ecuadoris käinud ega Katari mängimas näinud."
Üks viimane etendus.
Louis van Gaal ja Memphis Depay Autor/allikas: SCANPIX/IMAGO/Sportimage | MM-i EELVAADE | Jalgpallikuulsused, kellel avaneb Kataris viimane võimalus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo
Siin me nüüd oleme. Eilsest sai tänane sai homne. Üks viimane tants, üks viimane hurraa. Olin Lilleküla staadionil 2005. aasta juunis, kui Luis Figo leidis täpse tsenderdusega äsja teismeeast väljunud Cristiano Ronaldo, kelle pealöök tõi Portugalile MM-valikmängus Eesti üle 1:0 võidu. Olin Spartaki staadionil 2018. aasta juunis, kui Hannes Thor Halldorsson tõrjus karjääri videvikku jõudnud Lionel Messi penalti ja Island näppas MM-finaalturniiril Argentinalt punkti. Isegi praegu tundub privileegina seda sõnadesse panna.
Sinna vahele jäänud 13 aasta jooksul lõpetasid inimesed koole ja alustasid karjääre, vahetasid kodusid, tervitasid uusi ilmakodanikke ja matsid lähedasi, alustasid sõdu ja lõpetasid neid, naersid ja nutsid ja tundsid meeletut valu ja kirjeldamatut õnne; üks põlvkond kasvas üles ja teised kasvasid vanemaks, aga isegi kui maailm ja meie selle sees muutusid moel, mida keegi meist ei osanud ette näha, jäi üks element selles konstantseks: viis, mil need kaks meest kuninglikku mängu, meie mängu domineerisid. Raamatukogus on teosed vahetunud, aga mehed, kes neid riiulitele panevad, mitte.
Ajakirjanikul on Messi ja Ronaldo pärandilukku võimatu midagi lisaks kribada. Kõik on juba erineval moel öeldud, just nagu on nemad jalgpalliväljakutel erineval moel kõike teinud. Väravad said nii loomulikuks, et ühel hetkel meie silm enam ei pilkunud. Väiksemgi vääratus oli märk surelikkusest, adumata, et näeme reaalajas müütide sündi. Vaid see kõige-kõigem on neil veel puudu, kuigi sellelegi on mõlemad lähedal olnud: kui 2006. aastal poleks Nürnbergi lahingus Khalid Boulahrouz Ronaldole sisse sõitnud, kui 2014. aastal oleks finaalis see võimalus Gonzalo Higuaini asemel langenud kellelegi teisele, siis mine sa tea. Mine tea.
Meid on aastate jooksul hämmastanud, kui erinevad need kaks on olnud, erinevused, mis ulatuvad mängustiilidest, füüsilistest omadustest ja iseloomudest kaugemalegi. Kui Ronaldo on Portugalis alati olnud pooljumaluse staatuses, kelle eksisammud pole mitte ainult andeks antud, vaid Ibeeria poolsaarel saanud õigeks marsruudiks, siis Argentinas valitses pikka aega vaid Maradona isikukultus. Messi oli võõras, kes ei vastanud argentiinlaste arusaamale kodusest kangelasest; keegi, kes ei pidanud omade poolehoiu võitmiseks kalendriaasta jooksul lööma 90 väravat, vaid isegi pärast kõige saavutatut oma kaptenipaela õigustama. Eelmisel suvel jõudis Argentina Messi ajastu neljandasse Copa America finaali, pigem kesise oraatorina tuntud kapten pidas mängu eel sütitava kõne ja Brasiiilia alistamisega võitis Messi oma esimese rahvusvahelise trofee, selle, mis Ronaldo tegi ära viis aastat varem. See on olnud keeruline protsess, aga viimaks on ka Messi omadele oma.
Ronaldot ja Portugali ootavad H-grupis Ghana, Uruguay ja Lõuna-Korea, Messit ja Argentinat C-grupis Saudi Araabia, Mehhiko ja Poola. Messi on 35, Ronaldo 37. Alates ülejärgmisest nädalast näeme neid oma elus suurimal areenil mängimas viimast korda. Ärme lase seda endist lihtsalt mööda.
Belgia "kuldne põlvkond"
Kui ühel ilusal päeval istume laua taha, et Belgia jalgpalliajaloo silmapaistvaimast põlvkonnast raamat kirjutada, siis kuidas viimases peatükis nende saavutused kokku võtame? On see lõppude lõpuks edulugu või potentsiaali kasutamata jätmine? On see altminek?
Ühest küljest ongi uskumatu, et 11 miljoni elanikuga riik on suutnud kasvatada sellised mängijad, inimluksusjahid seni pigem silmapaistmatute alustega sadamas. On uskumatu, et 11 miljoni elanikuga riik oli enam kui kolm aastat järjest maailma edetabelijuht, et eelmistelt maailmameistrivõistlustelt naasti pronksmedaliga. Neid saavutusi ei võta Belgialt keegi ära, aga kui see põlvkond ei suuda Kataris seda kõige suuremat sammu astuda, jäävad need küsimused paratamatult koondise kohale rippuma, isegi kui need pole Belgia suhtes ausad.
Belglaste jaoks ei ole see tegelikult nende esimene rodeo. Põlvkond eesotsas mängijatega nagu Jan Ceulemans, Jean-Marie Pfaff ja hiljem Enzo Scifo kaotas 1980. aasta EM-finaalis Lääne-Saksamaale ning jõudis kuus aastat hiljem MM-il nelja parema sekka. Et sellele järgnes terav mõõn 2000. aastate alguses, kui järjest ei suudetud kvalifitseeruda viiele suurturniirile, mõistsid praeguse generatsiooni esile kerkides kõik, et seda võimalust ei tohi käest lasta. Et see võib olla nüüd või mitte kunagi. Ja selles mõttes on ka arusaadav, et kui Marc Wilmotsi asemel nimetati 2016. aasta EM-i järel rahvusmeeskonna peatreeneriks Roberto Martinez - kelle CV-sse kuulus tol hetkel Swansea, Wigani ja Evertoni juhendamine - küsisid paljud, miks just tema? Miks mitte Conted, Rangnickid, van Gaalid; mehed, kellel kaminasimsilt ka midagi käegakatsutavat ette näidata?
Ükskõik, mida Belgiast ja nende tegemistest arvata, Martinezega pandi igatahes täppi. Wilmots ja talle eelnenud treenerid olid just seda - treenerid, Martineze ekspertiis ulatub aga oma kastis mängijate peale karjumisest selgelt kaugemale. 2019. aastal sai temast ka Belgia jalgpalliföderatsiooni tehniline direktor. Tema juhendamisel läbis riigi A- ja noortekoondiste kodubaas Proximus Basecamp põhjaliku uuenduskuuri, hispaanlase käe all on moderniseerunud tiimi skautimisprotsessid ja analüütiline valdkond.
"Roberto Martinez on täielikult muutnud seda, mida tähendab olla Belgia jalgpallikoondise peatreener," rääkis riigi alaliidu president Mehdi Bayat mullu The Athleticule. "Meil on palju mängijaid, kes on oma liigades suured staarid, aga alles tema käe all sai neist tõeline meeskond. Oleme siin loonud struktuuri. Tihti on jalgpallis nii, et inimesed üritavad end teha nii tähtsaks, et kogu struktuur sõltub neist. Siin oleme selle vastased." Et viimastel aastatel on rohkelt laotud tulevikuvundamenti, rääkis Martinez väljaandele ka ise: "minu igapäevane töö on ehitada ja luua midagi ajaks, mil sind ennast enam seal ei ole. Meie töö keskendub juba 2026. aasta MM-ile, oleme loonud arengukava, et teatud mängijad jõuaks sellel turniiril oma parimale võimalikule tasemele," selgitas hispaanlane.
Kevin De Bruyne, Eden Hazard ja Romelu Lukaku, aga koondis, mis on kamba peale võitnud vähem Meistrite liiga tiitleid kui Karim Benzema üksi. Viis väravat Tuneesiale, see tagasitulek Jaapani vastu ja MM-pronks, aga pettumused kahe viimase EM-i veerandfinaalides. "Usun, et ühe rahvuskoondise jaoks on tiitli võitmine väga suureks psühholoogiliseks barjääriks," rääkis Martinez mullu Goal.com-ile. "Oleme näinud meeskondi, kellel on turniiri käigus häid ja halbu hetki, aga kes tunnevad igal hetkel, et neil on õigus trofee võita. Kui sa pole kunagi suurturniiri võitnud, siis sul ei saa sellist psühholoogilist lähenemist olla."
Tundub justkui, et Belgia jaoks ongi võimalikud vaid kaks äärmust: kui Kataris õnnestuks kõik veatult, lisanduks ka ajalooline annus õnne ning koondis tuleks maailmameistriks, oleks see Martineze ja tema mängijate jaoks ehk isegi jalgpalliimena kvalifitseeruv saavutus; kõik muu ning kuldne põlvkond jääbki inimeste jaoks polariseerivaks nähtuseks.
Belgia jalgpalli "kuldse põlvkonna" tuumik Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Louis van Gaal
Kõige otsekohesem mees jalgpallis. Kõige ülbem mees jalgpallis? Kõige ausam? "Õnnitlused maailma parima treeneri palkamise puhul," soovis Louis van Gaal Ajaxile Amsterdami hiiu juhendajaks saades 1991. aastal. Seal ei ole kunagi mingit filtrit olnud. See on ka üheks põhjuseks, miks van Gaal ja Johan Cruyff Ajaxi sametrevolutsiooni ajal ja juba enne sedagi läbivalt sõjajalal olid: kaks nii põikpäist, ainult enda tões kindlat inimest ei mahu lihtsalt ühte maailma ära.
Mullu suvel, pärast seda, kui Hollandi meeste koondis oli EM-i kaheksandikfinaalis kaotanud Tšehhile, käis van Gaal ergutuskõnega võistkondliku ühtsuse vajalikkust meenutamas Tokyo olümpiamängudele sõitvale Hollandi naiste koondisele: "vaadake EM-i, te näete, et ülistatud kamp staarikesi ei saa millegagi hakkama."
Meistritiitlid Ajaxi, AZ, Barcelona ja Bayerniga, Meistrite liiga võit ja kaks finaali, Inglismaa, Saksamaa, Hispaania ja Hollandi karikad, MM-pronks. Mõned asjad ongi sellise resümeega tavapärasest rohkem lubatud. Paljudest teistest kangetest juurikatest eristab teda aga avatus uuendustele. Van Gaal oli üks esimesi tipptreenereid, kes nõudis juba enam kui kümne aasta eest väravajoonetehnoloogiat ning VAR-kohtunikke, 2014. aastal treenisid Hollandi mängijad MM-i eel Oculus Rifti virtuaalreaalsuskomplektiga.
Kui sa usud, et tead teistest rohkem, siis sa ei eksperimenteeri - sa teed lihtsalt seda, mida on vaja. Meie ajastu nimekamaid jalgpalliajakirjanikke Jonathan Wilson meenutas aasta eest Guardianis, kuidas van Gaal küsis ühe pika jutuajamise järel temalt intervjuu transkriptsiooni ning Wilson, kartes, et Hollandi legend teeb seal omavolilisi muudatusi, sai hoopis tagasi faili, kus van Gaal oli oma mõtteid lahti kirjutanud, oma filosoofiat täpsustanud, et lugejal ei jääks hetkekski mõtet, nagu Louis van Gaal ei teaks, mida ta räägib.
Van Gaali vääramatu enesekindlus kandub üle ka tema mängijatele. Kui paljud ennustasid noorele Ajaxile 1995. aastal triumfi Meistrite liigas? Kahe põlvkonna vahel Hollandile pääsu poolfinaali? Mida ennustatakse praegusele koondisele? Clarence Seedorfist, Edgar Davidsist ja Patrick Kluivertist said Memphis Depay, Stefan de Vrij ja Daley Blind, on saanud Cody Gakpo, Jurrien Timber, Xavi Simons. Kuulsad nimed on pingil istunud. "Ma ei vaja ühtteistkümmet parimat, ma vajan parimat ühtteistkümmet," on üks van Gaali kuulsatest tsitaatidest.
Raudtulp lõpetas oma treenerikarjääri juba kuus aastat tagasi pärast vastuolulist perioodi Manchester Unitedis, kuid on nüüd, 71-aastasena, andmas oma pärandile viimast lihvi. Kaheksa aastat tagasi tegi ta midagi ootamatut ja kuigi me ei räägi Hollandist ülistavates toonides ka nüüd, on selge, et Katari sõidab van Gaali armee ainult ühe eesmärgiga.
Hollandi meedia küsimusele, mida arvata neile MM-il loositud alagrupist, vastas Louis van Gaal täpselt nii nagu Louis van Gaalilt eeldakski. "Ma ei tea, kas see on hea loos, ma ei tea nendest riikidest palju. Olin kaks aastat tagasi Senegalis puhkusel, aga pole kunagi Ecuadoris käinud ega Katari mängimas näinud."
Üks viimane etendus.
Louis van Gaal ja Memphis Depay Autor/allikas: SCANPIX/IMAGO/Sportimage
### Response:
MM-i EELVAADE | Jalgpallikuulsused, kellel avaneb Kataris viimane võimalus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressiteates pole täpsustatud Prigožini taotluse põhjust. "Taotluse üksikasju pole avalikustatud," seisab teatas, vahendas Meduza.
Septembri lõpus hakkasid Kremli-meelsetes väljaannetes levima väited, et Beglovi väidetav tütar omab Prantsusmaal kinnisvara. Novembris ütles Beglovile lähedane allikas Meduzale, et see võib olla alus riigireetmise kahtlustuse esitamises.
Prigožin on varemgi Beglovi peale kaevanud. Prigožin palus hiljuti prokuratuuril uurida "võimalust, et Beglov on loonud organiseeritud kuritegeliku rühmituse".
Prigožin laimab viimasel ajal järjepidevalt Peterburi kuberneri. Hiljuti avas Prigožin Peterburis Wagneri keskuse, mis võib viidata sellele, et Prigožin tahab linna ärimaastikul kanda kinnitada. | Prigožin süüdistab Peterburi kuberneri riigireetmises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressiteates pole täpsustatud Prigožini taotluse põhjust. "Taotluse üksikasju pole avalikustatud," seisab teatas, vahendas Meduza.
Septembri lõpus hakkasid Kremli-meelsetes väljaannetes levima väited, et Beglovi väidetav tütar omab Prantsusmaal kinnisvara. Novembris ütles Beglovile lähedane allikas Meduzale, et see võib olla alus riigireetmise kahtlustuse esitamises.
Prigožin on varemgi Beglovi peale kaevanud. Prigožin palus hiljuti prokuratuuril uurida "võimalust, et Beglov on loonud organiseeritud kuritegeliku rühmituse".
Prigožin laimab viimasel ajal järjepidevalt Peterburi kuberneri. Hiljuti avas Prigožin Peterburis Wagneri keskuse, mis võib viidata sellele, et Prigožin tahab linna ärimaastikul kanda kinnitada.
### Response:
Prigožin süüdistab Peterburi kuberneri riigireetmises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasemalt Tallinna FCI Levadiat, Nõmme Kaljut, Pärnu Jalgpalliklubi ja Eesti U-21 noormeeste koondist juhendanud Prins on peatreenerina tulnud kolmekordseks Eesti meistriks. Mängijana on ta Eesti rahvuskoondist esindanud kahekümnel korral.
"Tervitame klubis Igor Prinsi, kel on muljetavaldav kogemustepagas, seal hulgas ka kolm meistritiitlit peatreenerina," rääkis Vapruse Facebooki lehele klubi juhatuse liige Karl Palatu. "Vähem tähtis ei ole ka see, et esindusmeeskonna peatreeneritoolile asub taas pärnakas, kelle kogemusi linna esindusmeeskonna ja klubi arengus rakendada saame."
"Mul on hea meel, et sain võimaluse liituda Pärnu Vaprusega. Uus hooaeg on minu jaoks põnev väljakutse ja usun, et suudan panustada klubi edusse," sõnas Prins ise. | Vaprus nimetas uueks peatreeneriks Igor Prinsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemalt Tallinna FCI Levadiat, Nõmme Kaljut, Pärnu Jalgpalliklubi ja Eesti U-21 noormeeste koondist juhendanud Prins on peatreenerina tulnud kolmekordseks Eesti meistriks. Mängijana on ta Eesti rahvuskoondist esindanud kahekümnel korral.
"Tervitame klubis Igor Prinsi, kel on muljetavaldav kogemustepagas, seal hulgas ka kolm meistritiitlit peatreenerina," rääkis Vapruse Facebooki lehele klubi juhatuse liige Karl Palatu. "Vähem tähtis ei ole ka see, et esindusmeeskonna peatreeneritoolile asub taas pärnakas, kelle kogemusi linna esindusmeeskonna ja klubi arengus rakendada saame."
"Mul on hea meel, et sain võimaluse liituda Pärnu Vaprusega. Uus hooaeg on minu jaoks põnev väljakutse ja usun, et suudan panustada klubi edusse," sõnas Prins ise.
### Response:
Vaprus nimetas uueks peatreeneriks Igor Prinsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeerium põhjendas filmilinastuse loa tagasivõtmist kodanike rohkete kaebustega, kelle väitel on teos kohatu ning sisaldab provokatiivset ja šokeerivat teavet.
"See kõik võib vaatajate hinnangul kutsuda ühiskonnas esile teravalt negatiivse reaktsiooni, millega seoses võeti vastu otsus esitlusloa tagasivõtmiseks," teatas Venemaa kultuuriministeerium.
Linastuse keelamisest teatas sotsiaalmeedias filmi stsenarist Aleksandr Arhangelski. Tema sõnul ei ole 1921-1923. aasta sündmusi kajastavas filmis autoriteksti, vaid selles esitatakse ainult tsitaate ja dokumente. Filmi aluseks saanud dokumendid on aga arhiivides kõigile avatud.
Nõukogude Venemaal pärast Esimest maailmasõda ja kodusõda puhkenud näljahädas suri hinnanguliselt viis miljonit inimest ning selle käigus esines kannibalismi juhtumeid. | Venemaa keelas 1920-ndate näljahädast rääkiva filmi näitamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeerium põhjendas filmilinastuse loa tagasivõtmist kodanike rohkete kaebustega, kelle väitel on teos kohatu ning sisaldab provokatiivset ja šokeerivat teavet.
"See kõik võib vaatajate hinnangul kutsuda ühiskonnas esile teravalt negatiivse reaktsiooni, millega seoses võeti vastu otsus esitlusloa tagasivõtmiseks," teatas Venemaa kultuuriministeerium.
Linastuse keelamisest teatas sotsiaalmeedias filmi stsenarist Aleksandr Arhangelski. Tema sõnul ei ole 1921-1923. aasta sündmusi kajastavas filmis autoriteksti, vaid selles esitatakse ainult tsitaate ja dokumente. Filmi aluseks saanud dokumendid on aga arhiivides kõigile avatud.
Nõukogude Venemaal pärast Esimest maailmasõda ja kodusõda puhkenud näljahädas suri hinnanguliselt viis miljonit inimest ning selle käigus esines kannibalismi juhtumeid.
### Response:
Venemaa keelas 1920-ndate näljahädast rääkiva filmi näitamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sprindidistantsil peetud võistlusel ujus Kivioja 750 meetrit ajaga 10.41, sõitis 20 kilomeetrit rattaga ajaga 28.43 ning jooksis viis kilomeetrit ajaga 18.14. Koguaeg 58.42 andis Eesti parimale naistriatleedile 24. koha. Võistluse võitis prantslanna Sandra Dodet ajaga 57.13, edestades ameeriklast Gina Serenot kahe ja Colombia triatleeti Maria Carolina Velasquez Sotot üheksa sekundiga.
"Mu ujumine läks hästi, kaotus esimestele oli väiksem kui tavaliselt," analüüsis Kivioja võistlust. "Ratta peal tundsin ennast väga hästi ja jõudsin jälitajate gruppi juba esimese ringi keskel ning esimesse gruppi teise ringi ajal. Hea tunne oli olla võistluses täiesti sees ja gruppi vedades ka võistlust juhtida – ma pole seda tunnet ammu tundnud. Natukene ebaõnnestunud teine vahetusala pani mind jooksu alguses kohe esimesi taga ajama ja ilmselt alustasin seetõttu liiga kiiresti. Mu jooksujalad ei olnud sel päeval lihtsalt piisavalt head. Kindlasti on mul sellest võistlusest palju positiivset kaasa võtta – sain tagasi enesekindluse ja teadmise, et kui kõik kolm ala tulevad mu võimetele vastavalt välja, suudan teha tulemust, millega saab rahul olla."
Kivioja hooaeg pole aga veel lõppenud ning teda näeb veel startimas 2. detsembril Daytonas.
Räppo ujus 750 meetrit ajaga 9.27, sõitis 20 kilomeetrit rattaga ajaga 26.09 ja jooksis viis kilomeetrit ajaga 16.13. Koguaeg 52.42 andis Eesti parimale meestriatleedile 31. koha. Võistluse võitis hispaanlane David Castro Fajardo ajaga 50.52. Kodupubliku rõõmuks teise koha saanud Diego Moya kaotas talle kolme ning Jawad Abdelmoula nelja sekundiga.
"Ujumise start ebaõnnestus – jäin koheselt karpi ning kuni esimese poini ei saanud ujuda ilma, et keegi vee alla vajutaks või lööke jagaks," sõnas Räppo võistluse järel. "Arvan, et olin poi juures üks viimaseid. Pärast seda hakkasin tõusma, kuid see ei olnud piisav, et esimesse gruppi jõuda, seega jäingi teise suuremasse gruppi. Rattas oli väga hea tunne ehk olin kogu aeg pundi ees ja üritasin vahet esimestega vähendada, kuid kahjuks suur osa konkurentidest ei olnud sellest huvitatud ja vahe siiski suurenes. Jooksus oli tunne pigem hea, kuid vajalikul hetkel ei läinud grupiga kaasa, et esimese 25 hulka joosta. Hooaeg on küll lõppenud, aga võistlustahe ja soov ennast tõestada on suur. Viimased kuud ei olnud kerged: olin mitu korda haige ja treeningutel oli teadmata põhjustel pidevalt halb enesetunne. Loodetavasti paarinädalane puhkus teeb head ja saan uue hooaja ettevalmistust alustada probleemidevabalt." | Kivioja teenis MK-etapil Tšiilis enesekindlust, Räppo lõpetas hooaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sprindidistantsil peetud võistlusel ujus Kivioja 750 meetrit ajaga 10.41, sõitis 20 kilomeetrit rattaga ajaga 28.43 ning jooksis viis kilomeetrit ajaga 18.14. Koguaeg 58.42 andis Eesti parimale naistriatleedile 24. koha. Võistluse võitis prantslanna Sandra Dodet ajaga 57.13, edestades ameeriklast Gina Serenot kahe ja Colombia triatleeti Maria Carolina Velasquez Sotot üheksa sekundiga.
"Mu ujumine läks hästi, kaotus esimestele oli väiksem kui tavaliselt," analüüsis Kivioja võistlust. "Ratta peal tundsin ennast väga hästi ja jõudsin jälitajate gruppi juba esimese ringi keskel ning esimesse gruppi teise ringi ajal. Hea tunne oli olla võistluses täiesti sees ja gruppi vedades ka võistlust juhtida – ma pole seda tunnet ammu tundnud. Natukene ebaõnnestunud teine vahetusala pani mind jooksu alguses kohe esimesi taga ajama ja ilmselt alustasin seetõttu liiga kiiresti. Mu jooksujalad ei olnud sel päeval lihtsalt piisavalt head. Kindlasti on mul sellest võistlusest palju positiivset kaasa võtta – sain tagasi enesekindluse ja teadmise, et kui kõik kolm ala tulevad mu võimetele vastavalt välja, suudan teha tulemust, millega saab rahul olla."
Kivioja hooaeg pole aga veel lõppenud ning teda näeb veel startimas 2. detsembril Daytonas.
Räppo ujus 750 meetrit ajaga 9.27, sõitis 20 kilomeetrit rattaga ajaga 26.09 ja jooksis viis kilomeetrit ajaga 16.13. Koguaeg 52.42 andis Eesti parimale meestriatleedile 31. koha. Võistluse võitis hispaanlane David Castro Fajardo ajaga 50.52. Kodupubliku rõõmuks teise koha saanud Diego Moya kaotas talle kolme ning Jawad Abdelmoula nelja sekundiga.
"Ujumise start ebaõnnestus – jäin koheselt karpi ning kuni esimese poini ei saanud ujuda ilma, et keegi vee alla vajutaks või lööke jagaks," sõnas Räppo võistluse järel. "Arvan, et olin poi juures üks viimaseid. Pärast seda hakkasin tõusma, kuid see ei olnud piisav, et esimesse gruppi jõuda, seega jäingi teise suuremasse gruppi. Rattas oli väga hea tunne ehk olin kogu aeg pundi ees ja üritasin vahet esimestega vähendada, kuid kahjuks suur osa konkurentidest ei olnud sellest huvitatud ja vahe siiski suurenes. Jooksus oli tunne pigem hea, kuid vajalikul hetkel ei läinud grupiga kaasa, et esimese 25 hulka joosta. Hooaeg on küll lõppenud, aga võistlustahe ja soov ennast tõestada on suur. Viimased kuud ei olnud kerged: olin mitu korda haige ja treeningutel oli teadmata põhjustel pidevalt halb enesetunne. Loodetavasti paarinädalane puhkus teeb head ja saan uue hooaja ettevalmistust alustada probleemidevabalt."
### Response:
Kivioja teenis MK-etapil Tšiilis enesekindlust, Räppo lõpetas hooaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Current Times avaldas loo kahest Moskva oblastist pärit mehest, kes mobiliseeriti Venemaa armeesse. Lõpuks saadeti nad Belgorodi oblastisse ja sealt edasi Ukrainas asuvasse Svatove linna.
Svatoves saadeti kaks meest rindele, seal pidid nad kaevama kaevikuid. Peagi sattusid nad Ukraina armee suurtükitule alla. Meeste sõnul viibisid nad rindel kolm päeva, neil polnud toitu ja vett. Seetõttu otsustasid nad taganeda, vahendas Meduza.
Lõpuks viisid võimud need mehed Kamazi veoautodega Venemaale tagasi.
"Niipea, kui nad Belgorodi sõjaväebaasi jõudsid, algas intensiivne surve. Neid mõnitati räigelt, kuna nad lahkusid rindelt," ütles ühe mobiliseeritud võitleja õde Jekaterina Belova.
Lõpuks mõistsid ohvitserid, et ei suuda mehi survestada rindele tagasi minema. Võimud saatsid mehed Luhanski oblastisse. Meeste sugulased said sellest teada nädal aega hiljem.
"Vend võttis meiega ühendust ja ütles, et nad on Zaitseve külas keldris. Neid hoiti seal mitu päeva. Nad pidid kaamera ees ütlema, et nad keeldusid osalemast sõjalises erioperatsioonis. Nüüd ähvardatakse neid selle videoga ja väidetakse, et nad ei täitnud käsku. Minu vend ütles, et seal oli veel 250 inimest. Nad on vangid," ütles Belova.
Mobiliseeritud sugulaste teatel toodi Zaitsevesse mobiliseerituid, kes pärinesid erinevatest diviisidest. Neid hoiti seal kinni ja ohvitserid survestasid neid rindele tagasi minema, vahendas Current Times.
Väljaanne Siren kirjeldas sarnast lugu, kus Kurski oblastist pärit võitlejad saadeti rindele. Pärast taganemist viisid Vene võimud nad Luhanski oblastis asuvasse asulasse, kus neid nüüd hoitakse kinni keldris. | Kreml paigutab sõdimast keelduvad mobiliseeritud võitlejad keldritesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Current Times avaldas loo kahest Moskva oblastist pärit mehest, kes mobiliseeriti Venemaa armeesse. Lõpuks saadeti nad Belgorodi oblastisse ja sealt edasi Ukrainas asuvasse Svatove linna.
Svatoves saadeti kaks meest rindele, seal pidid nad kaevama kaevikuid. Peagi sattusid nad Ukraina armee suurtükitule alla. Meeste sõnul viibisid nad rindel kolm päeva, neil polnud toitu ja vett. Seetõttu otsustasid nad taganeda, vahendas Meduza.
Lõpuks viisid võimud need mehed Kamazi veoautodega Venemaale tagasi.
"Niipea, kui nad Belgorodi sõjaväebaasi jõudsid, algas intensiivne surve. Neid mõnitati räigelt, kuna nad lahkusid rindelt," ütles ühe mobiliseeritud võitleja õde Jekaterina Belova.
Lõpuks mõistsid ohvitserid, et ei suuda mehi survestada rindele tagasi minema. Võimud saatsid mehed Luhanski oblastisse. Meeste sugulased said sellest teada nädal aega hiljem.
"Vend võttis meiega ühendust ja ütles, et nad on Zaitseve külas keldris. Neid hoiti seal mitu päeva. Nad pidid kaamera ees ütlema, et nad keeldusid osalemast sõjalises erioperatsioonis. Nüüd ähvardatakse neid selle videoga ja väidetakse, et nad ei täitnud käsku. Minu vend ütles, et seal oli veel 250 inimest. Nad on vangid," ütles Belova.
Mobiliseeritud sugulaste teatel toodi Zaitsevesse mobiliseerituid, kes pärinesid erinevatest diviisidest. Neid hoiti seal kinni ja ohvitserid survestasid neid rindele tagasi minema, vahendas Current Times.
Väljaanne Siren kirjeldas sarnast lugu, kus Kurski oblastist pärit võitlejad saadeti rindele. Pärast taganemist viisid Vene võimud nad Luhanski oblastis asuvasse asulasse, kus neid nüüd hoitakse kinni keldris.
### Response:
Kreml paigutab sõdimast keelduvad mobiliseeritud võitlejad keldritesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas" sündis varem koos töötanud Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janiski, Andreas Kübara, Ats Kruusingu, Oliver Issaku, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Alliku koostöös.
"Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas" on mõtteline järg kahele Tiidelepa performance'ile, mis toimusid Ajuokse Avangaaris ning EKA galeriis etenduskunstide kobarprojekti "Festival...showcase" osana.
Tiidelepa sõnul on lavastuse alustalaks senistes koostöödes kehtestunud loominguline üksteisemõistmine ning ühised väärtused. Lisaks noorele eale ja aktiivsele tööle kultuurivaldkonnas ühendab neid lavastaja sõnul ka tugev põlvkonna- ja ajastutunnetus.
Kuigi lavastuse fookus lasub pigem sellel, kuidas räägitakse, ja mitte niivõrd sellel, millest, pakub trupp, et lavastuse keskmes on armastus, poeesia, nostalgia ning uussiirus. Etendaja ja lavastuse kunstnik Riin Maide selgitas, et kui lavastus oleks luuletus, oleks tegemist vabavärsiga.
Lavastust kannab proovi unustada minevik ning selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus. Samuti vaatleb lavastus, kuidas aja jooksul kujuneb välja kindel viis asjadest rääkimiseks – kasutatakse samu sõnu, lauseid ning intonatsiooni, kuni viimaks loo algne tähendus meelest ära läheb.
Lavastust on võimalik näha seitsmel korral ning iga etendus on eelmisest veidi erinev. "Iga mängukord lähtub prooviprotsessis tõusnud teemadest, kehtestatud struktuurist ja lähtepunktidest. See tähendab, et on võimalik minevikke ümber kirjutada ja loobuda eelmisel etendusel lausutud sõnadest. Igal õhtul sünnivad seosed uuesti," kirjeldas Tiidelepp.
"Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas" lavastaja on Nele Tiidelepp, kunstnik Riin Maide, dramaturg Oliver Issak, valgustaja Leon Allik, koreograaf Raul Markus Vaiksoo ja projektijuht Kaire Küünal. Laval astuvad üles Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar ja Ekke Janisk. | Kanuti Gildi SAALis esietendub "Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas" sündis varem koos töötanud Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janiski, Andreas Kübara, Ats Kruusingu, Oliver Issaku, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Alliku koostöös.
"Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas" on mõtteline järg kahele Tiidelepa performance'ile, mis toimusid Ajuokse Avangaaris ning EKA galeriis etenduskunstide kobarprojekti "Festival...showcase" osana.
Tiidelepa sõnul on lavastuse alustalaks senistes koostöödes kehtestunud loominguline üksteisemõistmine ning ühised väärtused. Lisaks noorele eale ja aktiivsele tööle kultuurivaldkonnas ühendab neid lavastaja sõnul ka tugev põlvkonna- ja ajastutunnetus.
Kuigi lavastuse fookus lasub pigem sellel, kuidas räägitakse, ja mitte niivõrd sellel, millest, pakub trupp, et lavastuse keskmes on armastus, poeesia, nostalgia ning uussiirus. Etendaja ja lavastuse kunstnik Riin Maide selgitas, et kui lavastus oleks luuletus, oleks tegemist vabavärsiga.
Lavastust kannab proovi unustada minevik ning selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus. Samuti vaatleb lavastus, kuidas aja jooksul kujuneb välja kindel viis asjadest rääkimiseks – kasutatakse samu sõnu, lauseid ning intonatsiooni, kuni viimaks loo algne tähendus meelest ära läheb.
Lavastust on võimalik näha seitsmel korral ning iga etendus on eelmisest veidi erinev. "Iga mängukord lähtub prooviprotsessis tõusnud teemadest, kehtestatud struktuurist ja lähtepunktidest. See tähendab, et on võimalik minevikke ümber kirjutada ja loobuda eelmisel etendusel lausutud sõnadest. Igal õhtul sünnivad seosed uuesti," kirjeldas Tiidelepp.
"Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas" lavastaja on Nele Tiidelepp, kunstnik Riin Maide, dramaturg Oliver Issak, valgustaja Leon Allik, koreograaf Raul Markus Vaiksoo ja projektijuht Kaire Küünal. Laval astuvad üles Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar ja Ekke Janisk.
### Response:
Kanuti Gildi SAALis esietendub "Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eelmise aasta lõpus tuli teade, et Tallinna kino Coca-Cola Plaza sulgeb detsembrikuuks uksed, oli neid, kes ei pidanud omaniku põhjendusi veenvaks. Toona kino omanikfirmas Forum Cinemas enamusosalust omanud Kristjan Kongo selgitas, et koroonast tingitud külastatavuse languse tõttu ei ole majanduslikult mõistlik kino lahti hoida.
Skeptikute meelest oli see aga strateegiline lüke, et Forum Cinemase käive jääks 2021. aastal alla kahe miljoni euro piiri. Seda selleks, et konkurent, Apollo kinode omanik MM Grupp saaks Forum Cinemase omandada ilma konkurentsiameti sekkumiseta.
Nimelt näeb seadus ette, et amet kontrollib koondumist juhul, kui osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad kuus miljonit eurot ja vähemalt kahe koondumise osalised käibed Eestis ületavad kummalgi kaks miljonit eurot. Forum Cinemase eelmise aasta käive oli 1,9 miljonit eurot ning alates 1. juunist asub Hobujaama tänaval Apollo Kino Coca-Cola Plaza. Seega on Eesti kinoturul sisuliselt tekkinud monopol.
Kirjeldatud tehing oli üks põhjustest terves pikas reas, miks konkurentsiamet otsustas koostada justiitsministeeriumile ettepaneku konkurentsiseaduse muutmiseks. Ameti soov on kehtestada karmimaid reegleid, et tõhusamalt kontrollida ka neid ühinemisi, kus majandusnäitajatega jäädakse seaduses kehtestatud piiridesse, selgitas konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Külliki Lugenberg.
"Konkurentsiamet soovib saada võimalust nõuda koondumise teate esitamist ka olukorras, kus koondumiste osaliste käibe määrad ei ületa seaduses sätestatud kriteeriume, kuid on alust eeldada, et see koondumine võib kahjustada konkurentsi. Näiteks sellised turud, kus ettevõtete käibed võib-olla ongi väiksemad, kuid koondumise tulemusel võib ikkagi tekkida monopol," rääkis Lugenberg.
Eelnõus tuuakse probleemsete näidetena kinoturu kõrval ka koondumisi puksiiriteenuste osutamise valdkonnas, uudisteagentuuride teenuste valdkonnas, sularahaveol ja ka parkimisteenuste valdkonnas.
Monopoli tekkimisest tulenevaid muudatusi ei pruugi olla kohe näha, vaid selle mõju avaldub üldiselt pikema aja jooksul, selgitas Lugenberg. "Näiteks monopol ei ole võib-olla nii innovaatiline, tarbija ei saa selliseid teenuseid, mida ta võib-olla konkurentsiolukorras saaks. Teiselt poolt hinnatõusud, kvaliteedi langus..."
Tagasiulatuvalt muudatusi ei tule
Konkurentsiamet tegi sarnase ettepaneku juba 2015. aastal, kui amet oli majandusministeeriumi haldusalas, kuid siis seadusemuudatuseni ei jõutud. Uuele katsele minnakse osalt seetõttu, et vahepeal on mitu Euroopa Liidu riiki sellise võimaluse saanud. Eestis on selle instrumendi järgi vajadus, kuid juba jõustunud tehinguid see enam ei puudutaks, märkis Lugenberg.
"Tagasiulatuvalt selliseid muudatusi teha ei saa, aga tulevikku silmas pidades ma arvan, et seda oleks tegelikult päris kiiresti vaja," sõnas Lugenberg.
Teine suurem teema, mille vallas oodatakse muudatusi, on vähemusosaluste omandamine. "Näiteks olukorras, kus konkurentsiamet on koondumise keelanud, aga ettevõtja omandab teises koondumise osalises 49 protsenti ehk siis väga suure osaluse konkureerivas ettevõtjas," selgitas Külliki Lugenberg.
"Siin konkurentisametil tekib küsimus, kas ikkagi tegemist on iseseisvalt tegutsevate ettevõtjatega, kes omavahel konkureerivad, või mitte. Igal juhul oleks selgem, kui konkurent konkurendis osalust ei oma."
Konkurentsiamet soovib, et seadusesse saaks kirja, et kui kahe ettevõtte koondumine on keelatud, kehtib keeld ka vähemusosaluse omandamisele.
Lugenberg rõhutas, et tegu on esialgsete plaanidega ja kui eelnõu päriselt valmima hakkab, siis täpsustuvad ka konkreetsed muudatused.
Justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvalts ütles, et ministeerium plaanib konkurentsiameti ettepanekutega edasi minna. See tähendab, et tuleb koostada seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ning seejärel ka eelnõu. Nemvalts lisas, et eelduslikult lisatakse ettepanekutega tegelemine järgmise aasta tööplaani. | Ettevõtete skeemitamised panid konkurentsiameti tegutsema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eelmise aasta lõpus tuli teade, et Tallinna kino Coca-Cola Plaza sulgeb detsembrikuuks uksed, oli neid, kes ei pidanud omaniku põhjendusi veenvaks. Toona kino omanikfirmas Forum Cinemas enamusosalust omanud Kristjan Kongo selgitas, et koroonast tingitud külastatavuse languse tõttu ei ole majanduslikult mõistlik kino lahti hoida.
Skeptikute meelest oli see aga strateegiline lüke, et Forum Cinemase käive jääks 2021. aastal alla kahe miljoni euro piiri. Seda selleks, et konkurent, Apollo kinode omanik MM Grupp saaks Forum Cinemase omandada ilma konkurentsiameti sekkumiseta.
Nimelt näeb seadus ette, et amet kontrollib koondumist juhul, kui osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad kuus miljonit eurot ja vähemalt kahe koondumise osalised käibed Eestis ületavad kummalgi kaks miljonit eurot. Forum Cinemase eelmise aasta käive oli 1,9 miljonit eurot ning alates 1. juunist asub Hobujaama tänaval Apollo Kino Coca-Cola Plaza. Seega on Eesti kinoturul sisuliselt tekkinud monopol.
Kirjeldatud tehing oli üks põhjustest terves pikas reas, miks konkurentsiamet otsustas koostada justiitsministeeriumile ettepaneku konkurentsiseaduse muutmiseks. Ameti soov on kehtestada karmimaid reegleid, et tõhusamalt kontrollida ka neid ühinemisi, kus majandusnäitajatega jäädakse seaduses kehtestatud piiridesse, selgitas konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Külliki Lugenberg.
"Konkurentsiamet soovib saada võimalust nõuda koondumise teate esitamist ka olukorras, kus koondumiste osaliste käibe määrad ei ületa seaduses sätestatud kriteeriume, kuid on alust eeldada, et see koondumine võib kahjustada konkurentsi. Näiteks sellised turud, kus ettevõtete käibed võib-olla ongi väiksemad, kuid koondumise tulemusel võib ikkagi tekkida monopol," rääkis Lugenberg.
Eelnõus tuuakse probleemsete näidetena kinoturu kõrval ka koondumisi puksiiriteenuste osutamise valdkonnas, uudisteagentuuride teenuste valdkonnas, sularahaveol ja ka parkimisteenuste valdkonnas.
Monopoli tekkimisest tulenevaid muudatusi ei pruugi olla kohe näha, vaid selle mõju avaldub üldiselt pikema aja jooksul, selgitas Lugenberg. "Näiteks monopol ei ole võib-olla nii innovaatiline, tarbija ei saa selliseid teenuseid, mida ta võib-olla konkurentsiolukorras saaks. Teiselt poolt hinnatõusud, kvaliteedi langus..."
Tagasiulatuvalt muudatusi ei tule
Konkurentsiamet tegi sarnase ettepaneku juba 2015. aastal, kui amet oli majandusministeeriumi haldusalas, kuid siis seadusemuudatuseni ei jõutud. Uuele katsele minnakse osalt seetõttu, et vahepeal on mitu Euroopa Liidu riiki sellise võimaluse saanud. Eestis on selle instrumendi järgi vajadus, kuid juba jõustunud tehinguid see enam ei puudutaks, märkis Lugenberg.
"Tagasiulatuvalt selliseid muudatusi teha ei saa, aga tulevikku silmas pidades ma arvan, et seda oleks tegelikult päris kiiresti vaja," sõnas Lugenberg.
Teine suurem teema, mille vallas oodatakse muudatusi, on vähemusosaluste omandamine. "Näiteks olukorras, kus konkurentsiamet on koondumise keelanud, aga ettevõtja omandab teises koondumise osalises 49 protsenti ehk siis väga suure osaluse konkureerivas ettevõtjas," selgitas Külliki Lugenberg.
"Siin konkurentisametil tekib küsimus, kas ikkagi tegemist on iseseisvalt tegutsevate ettevõtjatega, kes omavahel konkureerivad, või mitte. Igal juhul oleks selgem, kui konkurent konkurendis osalust ei oma."
Konkurentsiamet soovib, et seadusesse saaks kirja, et kui kahe ettevõtte koondumine on keelatud, kehtib keeld ka vähemusosaluse omandamisele.
Lugenberg rõhutas, et tegu on esialgsete plaanidega ja kui eelnõu päriselt valmima hakkab, siis täpsustuvad ka konkreetsed muudatused.
Justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvalts ütles, et ministeerium plaanib konkurentsiameti ettepanekutega edasi minna. See tähendab, et tuleb koostada seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ning seejärel ka eelnõu. Nemvalts lisas, et eelduslikult lisatakse ettepanekutega tegelemine järgmise aasta tööplaani.
### Response:
Ettevõtete skeemitamised panid konkurentsiameti tegutsema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks taolisi suuri möödalaske on Stroomi metsa ääres tänavu 99-aastaseks saav hobuste võidusõidurada, millele kümmekond aastat tagasi anti uus suund – traavispordi asemele planeeriti kõige tavapärasem korterelamute ja äripindadega kinnisvaraarendus.
Paljude jaoks valusa haava kiskus taas lahti hiljuti kinoekraanile jõudnud film "Hipodroom", mis räägib poeetilise loo hääbuva Tallinna Hipodroomi "viimastest mohikaanlastest". Pangedega hobustele vett kandvaid tallitüdrukuid vaadates jääb mulje, justkui oleks film tehtud sajand tagasi.
Tegelikult oli hipodroom sadakond aastat tagasi uhke ja esinduslik paik. Selle eestvedajaks oli Hobusekasvatuse Edendamise Selts, kes omandas ettevõtmise tarvis 30 000 ruutsülla suuruse maatüki ja tellis raja projekti Saksamaalt ning esindushooned kohalikult arhitektilt Karl Burmanilt. Asutuse avamisel pidas kõne riigivanem Konstantin Päts. Uhke restoran hävis märtsipommitamisel, tribüün ja kontorihoone 1961. aasta põlengus. Tänaseni on varasemast hoonestusest säilinud vaid üks Artur Perna projekteeritud tallidest. Nõukogude ajal ehitati hipodroom taas üles ning see töötas kasumlikult ilma igasuguse dotatsioonita. Kuni saabus iseseisvus.
"Hipodroomi" filmi vaadates tekib õigustatud küsimus – miks sellise potentsiaaliga maatükil toimetab vaid mõni vana napsulemb-kutsar, paar harrastajat traavitüdrukut ja nende mudakoplites püherdavad suksud?
Sellest, miks esindushipodroom kiirelt alla käis ja kuidas see eesti traavisporti arendada lubanud rootsi ärimeeste juhtimisel hoopis kasumlikuks kinnisvara-arenduseks pöörati, film ei räägi.
Nagu ka sellest, kuidas linnaametnikud, kes alguses arenduse vastu olid, ükshaaval meelt muutsid, kuidas kõrge linnaisa koos ärimeeste advokaadiga planeeringu vastu protestinud arhitektil "näpud sahtli vahele pani", kuidas seesama advokaat linnaametnikule altkäemaksu andmisega vahele jäi ja ta advokatuurist välja heideti, kuidas Perna projekteeritud muinsuskaitsealune tall üks hetk muinsusväärtuse kaotas ja paljust muust. Kõik ühte filmi ei mahu.
Hipodroomist sai 2011. aastal paberi peal elu- ja ärimaa ning nagu Jaak Juske ajalehes Pealinn tänavu märtsis kirjutas: uue linnaku rajamiseks vajalikud load on õige pea lõpuks olemas ja ehitus algamas!
Kolmandik meie riigi noormeestest ei sobi kaitseväkke, laste enesetappude näitajalt on Eesti maailma mustas tipus, Eesti elanikkond rasvub tempokalt, aga 15,7 hektarit mere- ja metsaäärset sotsiaalmaad pühitakse linnaisade õigustuste saatel möödaminnes linnakaardilt. Sellest võiks teha uue põneva filmi. Või pigem linnaplaneerimise teemalise krimiseriaali. | Margit Mutso: hipodroomi linnakaardilt pühkimisest saaks teha krimiseriaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks taolisi suuri möödalaske on Stroomi metsa ääres tänavu 99-aastaseks saav hobuste võidusõidurada, millele kümmekond aastat tagasi anti uus suund – traavispordi asemele planeeriti kõige tavapärasem korterelamute ja äripindadega kinnisvaraarendus.
Paljude jaoks valusa haava kiskus taas lahti hiljuti kinoekraanile jõudnud film "Hipodroom", mis räägib poeetilise loo hääbuva Tallinna Hipodroomi "viimastest mohikaanlastest". Pangedega hobustele vett kandvaid tallitüdrukuid vaadates jääb mulje, justkui oleks film tehtud sajand tagasi.
Tegelikult oli hipodroom sadakond aastat tagasi uhke ja esinduslik paik. Selle eestvedajaks oli Hobusekasvatuse Edendamise Selts, kes omandas ettevõtmise tarvis 30 000 ruutsülla suuruse maatüki ja tellis raja projekti Saksamaalt ning esindushooned kohalikult arhitektilt Karl Burmanilt. Asutuse avamisel pidas kõne riigivanem Konstantin Päts. Uhke restoran hävis märtsipommitamisel, tribüün ja kontorihoone 1961. aasta põlengus. Tänaseni on varasemast hoonestusest säilinud vaid üks Artur Perna projekteeritud tallidest. Nõukogude ajal ehitati hipodroom taas üles ning see töötas kasumlikult ilma igasuguse dotatsioonita. Kuni saabus iseseisvus.
"Hipodroomi" filmi vaadates tekib õigustatud küsimus – miks sellise potentsiaaliga maatükil toimetab vaid mõni vana napsulemb-kutsar, paar harrastajat traavitüdrukut ja nende mudakoplites püherdavad suksud?
Sellest, miks esindushipodroom kiirelt alla käis ja kuidas see eesti traavisporti arendada lubanud rootsi ärimeeste juhtimisel hoopis kasumlikuks kinnisvara-arenduseks pöörati, film ei räägi.
Nagu ka sellest, kuidas linnaametnikud, kes alguses arenduse vastu olid, ükshaaval meelt muutsid, kuidas kõrge linnaisa koos ärimeeste advokaadiga planeeringu vastu protestinud arhitektil "näpud sahtli vahele pani", kuidas seesama advokaat linnaametnikule altkäemaksu andmisega vahele jäi ja ta advokatuurist välja heideti, kuidas Perna projekteeritud muinsuskaitsealune tall üks hetk muinsusväärtuse kaotas ja paljust muust. Kõik ühte filmi ei mahu.
Hipodroomist sai 2011. aastal paberi peal elu- ja ärimaa ning nagu Jaak Juske ajalehes Pealinn tänavu märtsis kirjutas: uue linnaku rajamiseks vajalikud load on õige pea lõpuks olemas ja ehitus algamas!
Kolmandik meie riigi noormeestest ei sobi kaitseväkke, laste enesetappude näitajalt on Eesti maailma mustas tipus, Eesti elanikkond rasvub tempokalt, aga 15,7 hektarit mere- ja metsaäärset sotsiaalmaad pühitakse linnaisade õigustuste saatel möödaminnes linnakaardilt. Sellest võiks teha uue põneva filmi. Või pigem linnaplaneerimise teemalise krimiseriaali.
### Response:
Margit Mutso: hipodroomi linnakaardilt pühkimisest saaks teha krimiseriaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TTJA keeldus Duo Mediale ajutisi raadiolube väljastamast, viidates suvel kokkulepitud uutele reeglitele. Duo Media hinnangul aga ei ole mingile kokkuleppele tegelikult jõutud ning TTJA on asunud ise seadust looma.
"Keeldumise alusena viidati ennekõike ka augustikuises ERR artiklis kajastatud uutele reeglitele ajutiste raadiolubade saamisel, mille TTJA kehtestas. Duo Media Networks on seisukohal, et selliselt, vaid ühe või teise riigiameti suvaotsuse alusel ei ole võimalik õigusriigis uusi piiravaid norme luua – selleks on Eestis 101 liikmest koosnev riigikogu," ütles ERR-ile Duo Media Networks OÜ juhatuse liige Risto Rosimannus.
Kuivõrd viimase aasta jooksul oli kasvanud märkimisväärselt niinimetatud ajutiste, kolmeks kuud mõeldud raadiolubade taotlemine ja kasutamine, kutsus TTJA suvel raadiotegijad kokku, et õiglased reeglid paika panna. Kohtumisel lepiti kokku põhimõtted, mida hakati sügisest ajutiste lubade väljastamisel rakendama.
Duo Media ütles juba augustis ERR-ile, et nende hinnangul mingit kokkulepet tegelikult ei saavutatud.
Rosimannuse sõnul on Duo Media hinnangul TTJA keeldumine vastuolus põhiseadusega.
"Seadusandliku võimu nihutamine täitevvõimu kätesse ei ole demokraatlikus riigis jätkusuutlik samm. Seega ka ajutiste raadiolubade menetluse muutmise vajadusel tuleb algatada seadusandlik protsess, kus seadusandja saab täitevvõimu ja turuosaliste sisendi alusel otsustada selle, kas ja kuidas on regulatsiooni muutmine vajalik. Selliselt on Duo Media Networks hinnangul TTJA otsus keelduda ajutiste raadiolubade väljastamisest vastuolus põhiseadusega. Ei ole õige olukord, kus täitevvõim sätestab ettevõtjatele tingimusi, mis mitte kuidagi seadusest ei tulene," lausus ta.
TTJA-st kinnitati eelmisel nädalal ERR-ile, et kohtus vaieldakse selle üle, kas Duo Mediale täiendavate ajutiste raadiolubade väljaandmisest keeldumine on õiguspärane. Kuivõrd kohtuasi on pooleli, ei soovinud TTJA asja lähemalt kommenteerida.
Duo Media: TTJA põhjendused on võhiklikud
Meediateenuste seadus annab kaks viisi raadioteenuse osutamiseks: alaline ja ajutine. Alaliseks tegutsemiseks saavad raadioprogrammid loa konkursi korras kuni seitsmeks aastaks. Ajutiseks tegutsemiseks konkurssi ei korraldata, luba saab taotleda kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga (näiteks jaanipäevaraadio, õppuste ajal Sõduriraadio) ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.
Ajutisi raadiolubasid on Duo Mediale praegu väljastatud kolm: kaks Raadio Duole (tegutsebki ainult ajutiste lubadega) ja üks MyHitsile. Näiteks Taevaraadio OÜ-l on ajutisi lubasid praegu kuus: Rock FM-il neli ja Retro FM-il kaks, kuid korraga kehtib vaid kolm ajutist raadioluba ning kolm raadioluba on väljastatud järgmiseks perioodiks.
Rosimannuse sõnul soovis Duo Media erinevate sündmuste, näiteks jõuluürituste, kajastamiseks ajutisi raadiolubasid piirkondades, kus ajutiste raadiolubade sagedused olid vabad. TTJA keeldus lubade väljastamisest.
"TTJA otsuse aluseks on ka mitmed muud väited, mis Duo Media Networks hinnangul on kas asjassepuutumatud või võhiklikud. Näiteks keeldumist põhjendati konkurentsiolukorraga ehk vajadusega takistada turgu valitseva seisundi tekkimist ja säilitada meediapluralism. Selline põhjendus on ebaloogiline – me räägime kolm kuud kehtivast ajutisest raadioloast mingis kindlas Eesti piirkonnas ning seda Raadio Duole – selle turuosa on 0,2 protsenti," lausus Rosimannus.
Rosimannus sõnul on "turgu valitseva seisundi tekkimise takistamine" või "meediapluralismi säilitamine" sellised põhjendused, mis ei ole haldusmenetluses lubatavad, sest ei oma tõeväärtust. "Haldusorgani põhjendused haldusakti andmisel peavad olema tegelikud ja sisulised," märkis ta.
TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla selgitas augustis ERR-ile, et suvel kokkulepitud põhimõtete järgi loetaks üldjuhul raadioprogrammi tegevus ajutiseks, kui ühel meediateenuse osutajal ei kehti samaaegselt rohkem kui kolm ajutist raadioluba maksimaalselt kolmes levipiirkonnas levimiseks – näiteks üks raadioprogramm kolme levipiirkonnaga või kolm raadioprogrammi ühe levipiirkonnaga – ning ühte ajutist raadioprogrammi ei edastata levipiirkonnas viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuus kuud ehk aasta jooksul saab meediateenuse osutajas samas levipiirkonnas maksimaalselt kaks korda ajutise raadioloa.
Rohtla märkis ka, et ajutisi lube kasutavad raadiojaamade grupid ka reklaami müümiseks, sest kontaktide arvu saab nii oma raadiojaamade peale näidata suuremana. Duo Mediale kuuluvad raadiojaamadest Kuku, Elmar, MyHits, Narodnoe, DFM ja Raadio Duo.
Rohtla lisas, et ajutiste raadiolubade puhul tuleb jälgida, et selline tegevus ei hakkaks kahjustama terve raadioturu konkurentsi ehk ei annaks võrreldes alaliste raadiolubade konkursiga kellelegi turul ebaõiglast eelist.
Alalise raadioloa taotluse riigilõiv on 640 eurot (seitsmeks aastaks), ajutisel loal 75 eurot. | Duo Media läks ajutiste raadiolubade vaidlusega TTJA vastu kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TTJA keeldus Duo Mediale ajutisi raadiolube väljastamast, viidates suvel kokkulepitud uutele reeglitele. Duo Media hinnangul aga ei ole mingile kokkuleppele tegelikult jõutud ning TTJA on asunud ise seadust looma.
"Keeldumise alusena viidati ennekõike ka augustikuises ERR artiklis kajastatud uutele reeglitele ajutiste raadiolubade saamisel, mille TTJA kehtestas. Duo Media Networks on seisukohal, et selliselt, vaid ühe või teise riigiameti suvaotsuse alusel ei ole võimalik õigusriigis uusi piiravaid norme luua – selleks on Eestis 101 liikmest koosnev riigikogu," ütles ERR-ile Duo Media Networks OÜ juhatuse liige Risto Rosimannus.
Kuivõrd viimase aasta jooksul oli kasvanud märkimisväärselt niinimetatud ajutiste, kolmeks kuud mõeldud raadiolubade taotlemine ja kasutamine, kutsus TTJA suvel raadiotegijad kokku, et õiglased reeglid paika panna. Kohtumisel lepiti kokku põhimõtted, mida hakati sügisest ajutiste lubade väljastamisel rakendama.
Duo Media ütles juba augustis ERR-ile, et nende hinnangul mingit kokkulepet tegelikult ei saavutatud.
Rosimannuse sõnul on Duo Media hinnangul TTJA keeldumine vastuolus põhiseadusega.
"Seadusandliku võimu nihutamine täitevvõimu kätesse ei ole demokraatlikus riigis jätkusuutlik samm. Seega ka ajutiste raadiolubade menetluse muutmise vajadusel tuleb algatada seadusandlik protsess, kus seadusandja saab täitevvõimu ja turuosaliste sisendi alusel otsustada selle, kas ja kuidas on regulatsiooni muutmine vajalik. Selliselt on Duo Media Networks hinnangul TTJA otsus keelduda ajutiste raadiolubade väljastamisest vastuolus põhiseadusega. Ei ole õige olukord, kus täitevvõim sätestab ettevõtjatele tingimusi, mis mitte kuidagi seadusest ei tulene," lausus ta.
TTJA-st kinnitati eelmisel nädalal ERR-ile, et kohtus vaieldakse selle üle, kas Duo Mediale täiendavate ajutiste raadiolubade väljaandmisest keeldumine on õiguspärane. Kuivõrd kohtuasi on pooleli, ei soovinud TTJA asja lähemalt kommenteerida.
Duo Media: TTJA põhjendused on võhiklikud
Meediateenuste seadus annab kaks viisi raadioteenuse osutamiseks: alaline ja ajutine. Alaliseks tegutsemiseks saavad raadioprogrammid loa konkursi korras kuni seitsmeks aastaks. Ajutiseks tegutsemiseks konkurssi ei korraldata, luba saab taotleda kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga (näiteks jaanipäevaraadio, õppuste ajal Sõduriraadio) ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.
Ajutisi raadiolubasid on Duo Mediale praegu väljastatud kolm: kaks Raadio Duole (tegutsebki ainult ajutiste lubadega) ja üks MyHitsile. Näiteks Taevaraadio OÜ-l on ajutisi lubasid praegu kuus: Rock FM-il neli ja Retro FM-il kaks, kuid korraga kehtib vaid kolm ajutist raadioluba ning kolm raadioluba on väljastatud järgmiseks perioodiks.
Rosimannuse sõnul soovis Duo Media erinevate sündmuste, näiteks jõuluürituste, kajastamiseks ajutisi raadiolubasid piirkondades, kus ajutiste raadiolubade sagedused olid vabad. TTJA keeldus lubade väljastamisest.
"TTJA otsuse aluseks on ka mitmed muud väited, mis Duo Media Networks hinnangul on kas asjassepuutumatud või võhiklikud. Näiteks keeldumist põhjendati konkurentsiolukorraga ehk vajadusega takistada turgu valitseva seisundi tekkimist ja säilitada meediapluralism. Selline põhjendus on ebaloogiline – me räägime kolm kuud kehtivast ajutisest raadioloast mingis kindlas Eesti piirkonnas ning seda Raadio Duole – selle turuosa on 0,2 protsenti," lausus Rosimannus.
Rosimannus sõnul on "turgu valitseva seisundi tekkimise takistamine" või "meediapluralismi säilitamine" sellised põhjendused, mis ei ole haldusmenetluses lubatavad, sest ei oma tõeväärtust. "Haldusorgani põhjendused haldusakti andmisel peavad olema tegelikud ja sisulised," märkis ta.
TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla selgitas augustis ERR-ile, et suvel kokkulepitud põhimõtete järgi loetaks üldjuhul raadioprogrammi tegevus ajutiseks, kui ühel meediateenuse osutajal ei kehti samaaegselt rohkem kui kolm ajutist raadioluba maksimaalselt kolmes levipiirkonnas levimiseks – näiteks üks raadioprogramm kolme levipiirkonnaga või kolm raadioprogrammi ühe levipiirkonnaga – ning ühte ajutist raadioprogrammi ei edastata levipiirkonnas viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuus kuud ehk aasta jooksul saab meediateenuse osutajas samas levipiirkonnas maksimaalselt kaks korda ajutise raadioloa.
Rohtla märkis ka, et ajutisi lube kasutavad raadiojaamade grupid ka reklaami müümiseks, sest kontaktide arvu saab nii oma raadiojaamade peale näidata suuremana. Duo Mediale kuuluvad raadiojaamadest Kuku, Elmar, MyHits, Narodnoe, DFM ja Raadio Duo.
Rohtla lisas, et ajutiste raadiolubade puhul tuleb jälgida, et selline tegevus ei hakkaks kahjustama terve raadioturu konkurentsi ehk ei annaks võrreldes alaliste raadiolubade konkursiga kellelegi turul ebaõiglast eelist.
Alalise raadioloa taotluse riigilõiv on 640 eurot (seitsmeks aastaks), ajutisel loal 75 eurot.
### Response:
Duo Media läks ajutiste raadiolubade vaidlusega TTJA vastu kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik osalejad võitsid endale kaks 2x5 MHz sagedusluba, teatas TTJA esmaspäeval.
Pressiteate kohaselt oli Elisa Eesti AS-i pakkumine 2 111 596 eurot, Telia Eesti AS-i pakkumine 2 011 487 eurot ja Tele2 Eesti AS-i pakkumine 2 000 000 eurot.
Ühe sagedusloa alghind oli 1 000 000 eurot. Enampakkumine algas 8. novembril ning kestis kolm vooru.
TTJA väljastab sagedusload peale konkursi tulemuste kinnitamist ning loatasu ja riigilõivu laekumist.
Enampakkumise tulemusel saadud sagedusloa omanikul on kohustus arvates sagedusloa saamisest teha sideteenus kättesaadavaks kahe aasta jooksul vähemalt 50 protsendi ulatuses ning nelja aasta jooksul vähemalt 95 protsendi ulatuses igas maakonnas, välja arvatud Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakonnas. Nendes maakondades ei ole täna kehtivate Venemaa televisiooniringhäälingu piirangute tõttu võimalik samasugust katvust tagada.
Konkursi võitjatel ei ole küll kohustust nimetatud maakondades 95-protsendilist katvust tagada, kuid võrkude ehitamine on siiski võimalik ning 5G levi saab täiendavalt tagada ka teiste sagedusaladega. | 5G konkursi 700 MHz vahemiku enampakkumisel said sagedusload kõik kolm osalejat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik osalejad võitsid endale kaks 2x5 MHz sagedusluba, teatas TTJA esmaspäeval.
Pressiteate kohaselt oli Elisa Eesti AS-i pakkumine 2 111 596 eurot, Telia Eesti AS-i pakkumine 2 011 487 eurot ja Tele2 Eesti AS-i pakkumine 2 000 000 eurot.
Ühe sagedusloa alghind oli 1 000 000 eurot. Enampakkumine algas 8. novembril ning kestis kolm vooru.
TTJA väljastab sagedusload peale konkursi tulemuste kinnitamist ning loatasu ja riigilõivu laekumist.
Enampakkumise tulemusel saadud sagedusloa omanikul on kohustus arvates sagedusloa saamisest teha sideteenus kättesaadavaks kahe aasta jooksul vähemalt 50 protsendi ulatuses ning nelja aasta jooksul vähemalt 95 protsendi ulatuses igas maakonnas, välja arvatud Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakonnas. Nendes maakondades ei ole täna kehtivate Venemaa televisiooniringhäälingu piirangute tõttu võimalik samasugust katvust tagada.
Konkursi võitjatel ei ole küll kohustust nimetatud maakondades 95-protsendilist katvust tagada, kuid võrkude ehitamine on siiski võimalik ning 5G levi saab täiendavalt tagada ka teiste sagedusaladega.
### Response:
5G konkursi 700 MHz vahemiku enampakkumisel said sagedusload kõik kolm osalejat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ttiitlikaitsja Tallinna HK Roosa Panter sai oma kodujääl Haabersti jäähallis 1:0 (0:0, 0:0, 1:0) võidu Tartu HK Säde üle. Roosade Pantrite võiduvärava viskas kolmanda kolmandiku keskel naiskonna kapten Diana Kaareste, söötjaks Kirke Kulla.
Võitjate väravasuul tegi nullimängu kõik 15 pealeviset tõrjunud Jonna Moilanen. HK Säde puurilukk Triinu Tuvike tegi kahjutuks 19 vastaste üritust.
Viljandi Hokiklubi sai hooaja esimese võidu alistades kodujääl Tallinna HC Wolferinesi 6:3 (2:0, 0:2, 4:1). Avakolmandiku võitsid mulgi neiud Jana Bilorusi ja Gerli Jaagula väravatest 2:0, teisel perioodil seadsid Kairiin Jõemets ja Darja Kolnenkova jalule viiginumbrid. Võimsa lõpuspurdiga võttis Viljandi Hokiklubi 6:3 võidu, viimasel kolmandikul tegid skoori Mari-Ly Vaher, kaks väravat visanud Margaret Neering ning samuti oma teise tabamuse kirja saanud Bilorus ja HC Wolferinesi poolel Kolnenkova.
Kodunaiskonna väravavaht Laura Puude tõrjus mängu jooksul 14 vastaste pealeviset. HC Wolferinesi poolel tegi Elizabete Vasiljeva Dilba kahjutuks 29 ning mängu lõpus väljakule tulnud Karola Vares 5 viljandlannade üritust.
Hokiliiga tabeliseis: HC Everest 8 (4), HK Roosa Panter 8 (5), Tartu HK Säde 4 (5), HC Grizzlyz, Viljandi HK 2 (3), HC Wolferines 0 (3).
Eeloleval nädalavahetusel koguneb Eesti naiste jäähokikoondis treeninglaagrisse Tartusse. Mängud jätkuvad 26. novembril, kui kell 12.30 kohtuvad Kohtla-Järvel HC Everest ja Tallinna HC Grizzlyz ning kell 17.00 Viljandis Viljandi Hokiklubi ja Tallinna HK Roosa Panter. | Naiste hokiliigas olid võidukad HK Roosa Panter ja Viljandi Hokiklubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ttiitlikaitsja Tallinna HK Roosa Panter sai oma kodujääl Haabersti jäähallis 1:0 (0:0, 0:0, 1:0) võidu Tartu HK Säde üle. Roosade Pantrite võiduvärava viskas kolmanda kolmandiku keskel naiskonna kapten Diana Kaareste, söötjaks Kirke Kulla.
Võitjate väravasuul tegi nullimängu kõik 15 pealeviset tõrjunud Jonna Moilanen. HK Säde puurilukk Triinu Tuvike tegi kahjutuks 19 vastaste üritust.
Viljandi Hokiklubi sai hooaja esimese võidu alistades kodujääl Tallinna HC Wolferinesi 6:3 (2:0, 0:2, 4:1). Avakolmandiku võitsid mulgi neiud Jana Bilorusi ja Gerli Jaagula väravatest 2:0, teisel perioodil seadsid Kairiin Jõemets ja Darja Kolnenkova jalule viiginumbrid. Võimsa lõpuspurdiga võttis Viljandi Hokiklubi 6:3 võidu, viimasel kolmandikul tegid skoori Mari-Ly Vaher, kaks väravat visanud Margaret Neering ning samuti oma teise tabamuse kirja saanud Bilorus ja HC Wolferinesi poolel Kolnenkova.
Kodunaiskonna väravavaht Laura Puude tõrjus mängu jooksul 14 vastaste pealeviset. HC Wolferinesi poolel tegi Elizabete Vasiljeva Dilba kahjutuks 29 ning mängu lõpus väljakule tulnud Karola Vares 5 viljandlannade üritust.
Hokiliiga tabeliseis: HC Everest 8 (4), HK Roosa Panter 8 (5), Tartu HK Säde 4 (5), HC Grizzlyz, Viljandi HK 2 (3), HC Wolferines 0 (3).
Eeloleval nädalavahetusel koguneb Eesti naiste jäähokikoondis treeninglaagrisse Tartusse. Mängud jätkuvad 26. novembril, kui kell 12.30 kohtuvad Kohtla-Järvel HC Everest ja Tallinna HC Grizzlyz ning kell 17.00 Viljandis Viljandi Hokiklubi ja Tallinna HK Roosa Panter.
### Response:
Naiste hokiliigas olid võidukad HK Roosa Panter ja Viljandi Hokiklubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti parlament võttis sel aastal vastu punamonumentide eemaldamise seaduse, mis näeb ette, et totalitaarseid režiime ülistavad monumendid tuleb demonteerida hiljemalt 15. novembriks.
Läti muinsuskaitseameti tippametnik Janis Asaris ütles, et kohalike omavalitsuste poolt demonteeritavate objektide arv võib veelgi suureneda, kuna vallad lubasid, et jätkavad demonteerimistöid pärast 15. novembrit, vahendas LSM.
Punamonumentide lammutamise käsimus muutus Lätis eriti päevakajaliseks pärast seda, kui Venemaa alustas sõjalist tegevust Ukrainas. | Läti võimud lammutasid üle 120 nõukogude režiimi ülistava objekti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti parlament võttis sel aastal vastu punamonumentide eemaldamise seaduse, mis näeb ette, et totalitaarseid režiime ülistavad monumendid tuleb demonteerida hiljemalt 15. novembriks.
Läti muinsuskaitseameti tippametnik Janis Asaris ütles, et kohalike omavalitsuste poolt demonteeritavate objektide arv võib veelgi suureneda, kuna vallad lubasid, et jätkavad demonteerimistöid pärast 15. novembrit, vahendas LSM.
Punamonumentide lammutamise käsimus muutus Lätis eriti päevakajaliseks pärast seda, kui Venemaa alustas sõjalist tegevust Ukrainas.
### Response:
Läti võimud lammutasid üle 120 nõukogude režiimi ülistava objekti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks on selge, et demokraadid suudavad vähemalt praeguse seisu senatis (senaatorid jagunevad parteide vahel 50-50, kuid otsustavaks saab asepresidendi hääl, kelleks on demokraat) säilitada ja kui Georgia senaator Raphael Warnock peaks suutma oma osariigi valimiste teises voorus (USA-s erinevad valituks osutumise reeglid osariigiti) endisest profijalkastaarist vabariiklast Herschel Walkerit lööma, siis isegi oma eduseisu kasvatada 51-49 peale.
See on kindlasti üllatus, sest president Joe Biden on võrdlemisi ebapopulaarne ning rusikareegel on, et esimese ametiaja keskel peetavatel vahevalimistel saab presidendipartei lüüa ning kaotab kohti nii esindajatekojas kui senatis.
Pärast Teist maailmasõda toimunud vahevalimistel on presidendipartei keskmiselt saanud kaks aastat varem peetud presidendivalimiste toetusest 7,4 protsendipunkti võrra väiksema toetuse osaliseks. Esindajatekoja valimistel annab see küll suurema efekti, sest iga kahe aasta tagant valitakse ringi kogu esindajatekoda ja üleriigilised meeleolud, presidentidele seatud suurte ootuste purunemine ja majanduse konjunktuur peegelduvad seetõttu võrdlemisi lineaarselt ka tulemuses.
Senati valimiste tulemuste seos üleriigiliste meeleoludega on väiksem. Esiteks valitakse iga kahe aasta tagant ringi vaid kolmandik senatist (senaatoritel on 6-aastased ametiajad, nii et kõik sada senatikohta valitakse ringi kuue aasta jooksul) ning teiseks on ametisolevaid senaatoreid raskem valimistel lüüa kui kongresmene esindajatekojas. Senaatorid on üle osariigi tuntud, tugevama personaalbrändiga, mis aitab neid veidi immuniseerida üleriigiliste meeleolude vastu.
Üllatuslik on tulemus sel korral peamiselt seetõttu, et viimastel kuudel näitasid erinevaid uuringud, sealhulgas valimispäeva enda lävepakuküsitlused, et valijate jaoks oli kõige olulisem teema majanduse käekäik ja inflatsioon ning valdav osa valijaist uskus, et hetkel liigub riik valel kursil. Kui seda vaadata koostoimes vabariiklaste suurema usutavusega majandusega seotud teemadel (15-20 protsenti võrreldes demokraatidega), siis andis see tervikuna neile suure eelise. Nagu valimispäeval selgus, õnnestus seda ära rikkuda ainult halbade kandidaatidega.
See on ühtlasi vabariiklaste juhtpoliitikute ning analüütikute põhiline diagnoos: kogenud, kuigi mitte alati nõrkusteta demokraatide vastu seati mitmes võtmeosariigis üles partei sisevalimised küll võitnud, aga reaalse poliitilise kampaania kogemuseta, äärmuslike vaadetega kandidaat, kelle peamine kapital oli ekspresident Donald Trumpi soosing.
Tihti olid nad sisevalimistel radikaalsete toetajate turvil võitnud teisi vabariiklastest kandidaate, kelle uuringutejärgne toetus üleosariigilistel valimistel oleks selgelt suurem olnud, sest nad mõjusid usaldusväärsete ja usutavatena oma tuleviku pärast mures olevatele valijatele, kes tahavad kindlat kätt majanduse ohjamise, töökohtade loomise ja stabiilsuse tagasi toomiseks.
Asjaolu, et poliitikute suutlikkus sõltumata parteilisest päritolust majandust (lühiajalises vaates) suunata on teadupärast olematu, pole siin oluline. Sellisteks kandidaatideks olid dr Oz Pennsylvanias, kes suutis kaotada mais insuldi üle elanud demokraat Jon Fettermanile, kellel oli kampaaniaüritustel ja teledebatis väga suuri raskuseid enda väljendamiseks (insuldi tagajärjed); tugevalt isolatsiooniline ja Ukraina abistamise vastane Blake Masters Arizonas, kelle põhiline poliitiline kapital oli taas 2020. aasta valimistulemuse eitamine ning selle turvil saadud Trumpi avalik toetus; või Adam Laxalt Nevadas, kes oli Trumpi Nevada kampaaniajuht 2020. aasta valimistel ja kelle põhiline poliitiline positsioon oli taas toonaste tulemuste eitamine; samasugune soovituskiri oli ka nüüdsel vabariiklaste New Hampshire kandidaadil Don Bolducil ja paljudel teistel.
Halb tulemus ei olnud samaväärselt üllatav kõigile. Vabariiklaste senati delegatsiooni juht Mitch McConnell ütles juba aprillis, et peab esindajatekoja võitmist tõenäolisemaks kui senatis enamuse saamist, sest viimases loeb "kandidaatide kvaliteet" rohkem, viidates just Trumpi soosinguga kandidaatideks saanud poliitilistele noviitsidele, kelle peamised seisukohad on valijate enamuse jaoks tõenäoliselt eemaletõukavad.
"Teisisõnu oli piisavalt valijaid, kes eelistasid senaatoriks valida demokraati, aga kuberneriks vabariiklast."
Et nii läks, kinnitavad ka teised tulemused: paljudes vaatlusalustes osariikides osutusid vabariiklastest kubernerikandidaadid või teistele ametipostidele kandideerinud vabariiklased valituks ja said märgatavalt suurema protsendi valijate toetuse osaliseks. Teisisõnu oli piisavalt valijaid, kes eelistasid senaatoriks valida demokraati, aga kuberneriks vabariiklast. Seda juhtus muidugi rohkem nii-öelda parteitute valijate puhul, kellel selget poliitilist eelistust pole.
Nii ei olnud seekordne valimistulemus mitte niivõrd demokraatide suhteline võit, kuivõrd vabariiklaste ja eelkõige Trumpi tiimi kaotus. Kuidas vabariiklased parteina sellele suudavad reageerida, on veel vara öelda, sest Trump vabatahtlikult ei lahku, kuigi tõenäosus, et ta järgmise kahe aasta jooksul saab kriminaalsüüdistuse, on arvestatav.
Jõudu saavad juurde need vabariiklaste liidrid, kes räägivad vajadusest tuua tagasi "normaalsed" peavoolu konservatiivsed poliitikud, kes on arvestatavate poliitiliste saavutuste ja juhtimiskogemusega (reeglina praegused ja endised kubernerid, ettevõtjad, advokaadid ja kohtunikud) ning ennekõike üldiselt pädevad inimesed, sest mitmed suured trendid annavad neile hea võimaluse 2024. aasta valimised võita: ebakindel majandus ja nõrk börs, julgeolekuteemade tõusmine poliitilisse päevakorda, valges töölisklassis ja vähemusgruppides (erinevad latiinogrupid ennekõike, kuid ka mustad ameeriklased) jätkuv demokraatide toetuse murenemine ja vabariiklaste toetuse kasv ja demokraatide kohatine liigne süvenemine oma osade valijarühmade meelisteemadesse, unustades või asetades tahaplaanile inimeste igapäevased mured – elukallidus, turvalisus, töö.
Valimistulemusele avaldas lisaks majandusseisule olulist mõju ka küsimus abordipoliitikast. See on selline teema, kus valijate enamus on Ameerikas teisel seisukohal kui on vabariiklaste (enamiku) poliitilised veendumused. Seni olid vabariiklased elanud selle teadmisega nii, et sellest üldiselt kampaaniates hoiduti. Nüüd aga ei lasknud suvine ülemkohtu otsus, mis andis abordiküsimuse reguleerimise õiguse tagasi osariikides, tühistades üleriikliku kaitse abordiõigusele, seda enam teha.
Selle peale panid paljudes osariikides kohalikud vabariiklased üles abordiküsimuse referendumid, et saada valijatelt poliitiline mandaat rangemaks poliitikaks. Läks aga vastupidi, selliseid osariike oli viis ning igaühes jäid peale abordis naiste enesemääramisõigust toetanud valijad.
Abordiküsimus tõi niisiis valimiskastide juurde ka neid demokraate ja sõltumatuid valijaid, kes võib-olla oleks sel korral muidu koju jäänud ning andsid hääle vabariiklaste ja range abordipoliitika vastu, aidates nii demokraatidel varem ebatõenäoliseks peetud tulemust saavutada.
Kindlasti mõjutab oodatust parem tulemus ka demokraate. Kui üldiselt oli valimiste eel progressiivsemas osas Ameerika meediast juba hakanud levima üleskutsed leida Bideni asemele 2024. aastaks mõni teine kandidaat, siis nüüd on seda veidi raskem saavutada.
Kui esindajatekoda läheb siiski napilt vabariiklastele või isegi kui säilib status quo, siis sellegipoolest pole järgmisel kahel aastal suuri poliitikamuudatusi Ameerikas oodata. Üldiselt on laristamisele piir pandud, sest oluline osa inflatsioonist on pärit juurde trükitud riigivõla toel majanduse toetamisprogrammidest (mis algasid juba Trumpi ajal) ja sügava majanduskriisita on raske näha, kuidas riik oluliselt majandust taas toetama saaks.
Demokraatide nappi enamust senatis kaitsevad paar võrdlemisi tsentristlikku senaatorit, kes ei lase endast vasakult poolt mööda ühtegi sellist (kulu)poliitikat, mis nende osariigi valijatele meelepärane pole.
On võimalik, et saabunud on hetk, mil mõlemas parteis on ebapopulaarsed elitaarsete või radikaalsete vaadetega poliitikud ja esile tõusevad liidrid, kes suudavad rääkida normaalsetel teemadel, jätavad endast normaalse inimese mulje ja kellel on reaalsed kogemused selliste teemadega tegelemisel, mis inimestele tegelikult korda lähevad. Küsimus on ainult, kuidas muuta meediat ja toimetusi, kelle jaoks on kultuurisõdade pidamine olulisem, kui tavalise inimese jaoks. | Andreas Kaju: demokraadid just ei võitnud, aga Trumpi tiim kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks on selge, et demokraadid suudavad vähemalt praeguse seisu senatis (senaatorid jagunevad parteide vahel 50-50, kuid otsustavaks saab asepresidendi hääl, kelleks on demokraat) säilitada ja kui Georgia senaator Raphael Warnock peaks suutma oma osariigi valimiste teises voorus (USA-s erinevad valituks osutumise reeglid osariigiti) endisest profijalkastaarist vabariiklast Herschel Walkerit lööma, siis isegi oma eduseisu kasvatada 51-49 peale.
See on kindlasti üllatus, sest president Joe Biden on võrdlemisi ebapopulaarne ning rusikareegel on, et esimese ametiaja keskel peetavatel vahevalimistel saab presidendipartei lüüa ning kaotab kohti nii esindajatekojas kui senatis.
Pärast Teist maailmasõda toimunud vahevalimistel on presidendipartei keskmiselt saanud kaks aastat varem peetud presidendivalimiste toetusest 7,4 protsendipunkti võrra väiksema toetuse osaliseks. Esindajatekoja valimistel annab see küll suurema efekti, sest iga kahe aasta tagant valitakse ringi kogu esindajatekoda ja üleriigilised meeleolud, presidentidele seatud suurte ootuste purunemine ja majanduse konjunktuur peegelduvad seetõttu võrdlemisi lineaarselt ka tulemuses.
Senati valimiste tulemuste seos üleriigiliste meeleoludega on väiksem. Esiteks valitakse iga kahe aasta tagant ringi vaid kolmandik senatist (senaatoritel on 6-aastased ametiajad, nii et kõik sada senatikohta valitakse ringi kuue aasta jooksul) ning teiseks on ametisolevaid senaatoreid raskem valimistel lüüa kui kongresmene esindajatekojas. Senaatorid on üle osariigi tuntud, tugevama personaalbrändiga, mis aitab neid veidi immuniseerida üleriigiliste meeleolude vastu.
Üllatuslik on tulemus sel korral peamiselt seetõttu, et viimastel kuudel näitasid erinevaid uuringud, sealhulgas valimispäeva enda lävepakuküsitlused, et valijate jaoks oli kõige olulisem teema majanduse käekäik ja inflatsioon ning valdav osa valijaist uskus, et hetkel liigub riik valel kursil. Kui seda vaadata koostoimes vabariiklaste suurema usutavusega majandusega seotud teemadel (15-20 protsenti võrreldes demokraatidega), siis andis see tervikuna neile suure eelise. Nagu valimispäeval selgus, õnnestus seda ära rikkuda ainult halbade kandidaatidega.
See on ühtlasi vabariiklaste juhtpoliitikute ning analüütikute põhiline diagnoos: kogenud, kuigi mitte alati nõrkusteta demokraatide vastu seati mitmes võtmeosariigis üles partei sisevalimised küll võitnud, aga reaalse poliitilise kampaania kogemuseta, äärmuslike vaadetega kandidaat, kelle peamine kapital oli ekspresident Donald Trumpi soosing.
Tihti olid nad sisevalimistel radikaalsete toetajate turvil võitnud teisi vabariiklastest kandidaate, kelle uuringutejärgne toetus üleosariigilistel valimistel oleks selgelt suurem olnud, sest nad mõjusid usaldusväärsete ja usutavatena oma tuleviku pärast mures olevatele valijatele, kes tahavad kindlat kätt majanduse ohjamise, töökohtade loomise ja stabiilsuse tagasi toomiseks.
Asjaolu, et poliitikute suutlikkus sõltumata parteilisest päritolust majandust (lühiajalises vaates) suunata on teadupärast olematu, pole siin oluline. Sellisteks kandidaatideks olid dr Oz Pennsylvanias, kes suutis kaotada mais insuldi üle elanud demokraat Jon Fettermanile, kellel oli kampaaniaüritustel ja teledebatis väga suuri raskuseid enda väljendamiseks (insuldi tagajärjed); tugevalt isolatsiooniline ja Ukraina abistamise vastane Blake Masters Arizonas, kelle põhiline poliitiline kapital oli taas 2020. aasta valimistulemuse eitamine ning selle turvil saadud Trumpi avalik toetus; või Adam Laxalt Nevadas, kes oli Trumpi Nevada kampaaniajuht 2020. aasta valimistel ja kelle põhiline poliitiline positsioon oli taas toonaste tulemuste eitamine; samasugune soovituskiri oli ka nüüdsel vabariiklaste New Hampshire kandidaadil Don Bolducil ja paljudel teistel.
Halb tulemus ei olnud samaväärselt üllatav kõigile. Vabariiklaste senati delegatsiooni juht Mitch McConnell ütles juba aprillis, et peab esindajatekoja võitmist tõenäolisemaks kui senatis enamuse saamist, sest viimases loeb "kandidaatide kvaliteet" rohkem, viidates just Trumpi soosinguga kandidaatideks saanud poliitilistele noviitsidele, kelle peamised seisukohad on valijate enamuse jaoks tõenäoliselt eemaletõukavad.
"Teisisõnu oli piisavalt valijaid, kes eelistasid senaatoriks valida demokraati, aga kuberneriks vabariiklast."
Et nii läks, kinnitavad ka teised tulemused: paljudes vaatlusalustes osariikides osutusid vabariiklastest kubernerikandidaadid või teistele ametipostidele kandideerinud vabariiklased valituks ja said märgatavalt suurema protsendi valijate toetuse osaliseks. Teisisõnu oli piisavalt valijaid, kes eelistasid senaatoriks valida demokraati, aga kuberneriks vabariiklast. Seda juhtus muidugi rohkem nii-öelda parteitute valijate puhul, kellel selget poliitilist eelistust pole.
Nii ei olnud seekordne valimistulemus mitte niivõrd demokraatide suhteline võit, kuivõrd vabariiklaste ja eelkõige Trumpi tiimi kaotus. Kuidas vabariiklased parteina sellele suudavad reageerida, on veel vara öelda, sest Trump vabatahtlikult ei lahku, kuigi tõenäosus, et ta järgmise kahe aasta jooksul saab kriminaalsüüdistuse, on arvestatav.
Jõudu saavad juurde need vabariiklaste liidrid, kes räägivad vajadusest tuua tagasi "normaalsed" peavoolu konservatiivsed poliitikud, kes on arvestatavate poliitiliste saavutuste ja juhtimiskogemusega (reeglina praegused ja endised kubernerid, ettevõtjad, advokaadid ja kohtunikud) ning ennekõike üldiselt pädevad inimesed, sest mitmed suured trendid annavad neile hea võimaluse 2024. aasta valimised võita: ebakindel majandus ja nõrk börs, julgeolekuteemade tõusmine poliitilisse päevakorda, valges töölisklassis ja vähemusgruppides (erinevad latiinogrupid ennekõike, kuid ka mustad ameeriklased) jätkuv demokraatide toetuse murenemine ja vabariiklaste toetuse kasv ja demokraatide kohatine liigne süvenemine oma osade valijarühmade meelisteemadesse, unustades või asetades tahaplaanile inimeste igapäevased mured – elukallidus, turvalisus, töö.
Valimistulemusele avaldas lisaks majandusseisule olulist mõju ka küsimus abordipoliitikast. See on selline teema, kus valijate enamus on Ameerikas teisel seisukohal kui on vabariiklaste (enamiku) poliitilised veendumused. Seni olid vabariiklased elanud selle teadmisega nii, et sellest üldiselt kampaaniates hoiduti. Nüüd aga ei lasknud suvine ülemkohtu otsus, mis andis abordiküsimuse reguleerimise õiguse tagasi osariikides, tühistades üleriikliku kaitse abordiõigusele, seda enam teha.
Selle peale panid paljudes osariikides kohalikud vabariiklased üles abordiküsimuse referendumid, et saada valijatelt poliitiline mandaat rangemaks poliitikaks. Läks aga vastupidi, selliseid osariike oli viis ning igaühes jäid peale abordis naiste enesemääramisõigust toetanud valijad.
Abordiküsimus tõi niisiis valimiskastide juurde ka neid demokraate ja sõltumatuid valijaid, kes võib-olla oleks sel korral muidu koju jäänud ning andsid hääle vabariiklaste ja range abordipoliitika vastu, aidates nii demokraatidel varem ebatõenäoliseks peetud tulemust saavutada.
Kindlasti mõjutab oodatust parem tulemus ka demokraate. Kui üldiselt oli valimiste eel progressiivsemas osas Ameerika meediast juba hakanud levima üleskutsed leida Bideni asemele 2024. aastaks mõni teine kandidaat, siis nüüd on seda veidi raskem saavutada.
Kui esindajatekoda läheb siiski napilt vabariiklastele või isegi kui säilib status quo, siis sellegipoolest pole järgmisel kahel aastal suuri poliitikamuudatusi Ameerikas oodata. Üldiselt on laristamisele piir pandud, sest oluline osa inflatsioonist on pärit juurde trükitud riigivõla toel majanduse toetamisprogrammidest (mis algasid juba Trumpi ajal) ja sügava majanduskriisita on raske näha, kuidas riik oluliselt majandust taas toetama saaks.
Demokraatide nappi enamust senatis kaitsevad paar võrdlemisi tsentristlikku senaatorit, kes ei lase endast vasakult poolt mööda ühtegi sellist (kulu)poliitikat, mis nende osariigi valijatele meelepärane pole.
On võimalik, et saabunud on hetk, mil mõlemas parteis on ebapopulaarsed elitaarsete või radikaalsete vaadetega poliitikud ja esile tõusevad liidrid, kes suudavad rääkida normaalsetel teemadel, jätavad endast normaalse inimese mulje ja kellel on reaalsed kogemused selliste teemadega tegelemisel, mis inimestele tegelikult korda lähevad. Küsimus on ainult, kuidas muuta meediat ja toimetusi, kelle jaoks on kultuurisõdade pidamine olulisem, kui tavalise inimese jaoks.
### Response:
Andreas Kaju: demokraadid just ei võitnud, aga Trumpi tiim kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu olümpial pronksiga leppima pidanud, aga seejärel maailmameistriks kroonitud Norra võitis alagrupis Horvaatiat 32:23, Šveitsi 38:21 ja Ungarit 33:22. Vahegrupis on neil peetud märksa tasavägisem kohtumine, kus alistati Rootsi 27:25.
Teist kohta hoiab esimeses vahegrupis Taani naiskond, kes mullusel MM-il tuli pronksile. Alagrupiturniiri alustati 26:28 kaotusega võõrustajale Sloveeniale, aga seejärel võideti Serbiat 34:21 ja Rootsit 25:23. Vahegrupis on saadud veel kaks võitu lisaks: Ungari üle 29:27 ja Horvaatia üle 26:17.
Seis I vahegrupis: 1. Norra 6 punkti (3 mängust), 2. Taani 6 (4), 3. Sloveenia 4 (3), 4. Rootsi 2 (3), 5. Horvaatia 2 (4), 6. Ungari 0 (3).
Esmaspäeval kohtuvad Norra - Sloveenia ja Ungari - Rootsi.
Teises vahegrupis jätkab sarnaselt Norrale eksimatult Tokyo olümpiavõitja Prantsusmaa, kes alagrupis alistas Põhja-Makedoonia 24:14, Rumeenia 35:21 ja Hollandi 26:24. Vahegrupis saadi jagu ka Montenegrost 27:19.
Seis II vahegrupis: 1. Prantsusmaa 6 (3), 2. Montenegro 4 (3), 3. Hispaania 3 (4), 4. Holland 3 (4), 5. Saksamaa 2 (3), 6. Rumeenia 2 (3).
Teisipäeval mängivad Rumeenia - Montenegro ja Prantsusmaa - Saksamaa.
Mõlemast vahegrupist pääsevad kaks paremat poolfinaali, kolmanda koha omanikud hakkavad heitlema kokkuvõttes viiendale positsioonile. | Favoriidid Norra ja Prantsusmaa liiguvad käsipalli naiste EM-il võidult võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu olümpial pronksiga leppima pidanud, aga seejärel maailmameistriks kroonitud Norra võitis alagrupis Horvaatiat 32:23, Šveitsi 38:21 ja Ungarit 33:22. Vahegrupis on neil peetud märksa tasavägisem kohtumine, kus alistati Rootsi 27:25.
Teist kohta hoiab esimeses vahegrupis Taani naiskond, kes mullusel MM-il tuli pronksile. Alagrupiturniiri alustati 26:28 kaotusega võõrustajale Sloveeniale, aga seejärel võideti Serbiat 34:21 ja Rootsit 25:23. Vahegrupis on saadud veel kaks võitu lisaks: Ungari üle 29:27 ja Horvaatia üle 26:17.
Seis I vahegrupis: 1. Norra 6 punkti (3 mängust), 2. Taani 6 (4), 3. Sloveenia 4 (3), 4. Rootsi 2 (3), 5. Horvaatia 2 (4), 6. Ungari 0 (3).
Esmaspäeval kohtuvad Norra - Sloveenia ja Ungari - Rootsi.
Teises vahegrupis jätkab sarnaselt Norrale eksimatult Tokyo olümpiavõitja Prantsusmaa, kes alagrupis alistas Põhja-Makedoonia 24:14, Rumeenia 35:21 ja Hollandi 26:24. Vahegrupis saadi jagu ka Montenegrost 27:19.
Seis II vahegrupis: 1. Prantsusmaa 6 (3), 2. Montenegro 4 (3), 3. Hispaania 3 (4), 4. Holland 3 (4), 5. Saksamaa 2 (3), 6. Rumeenia 2 (3).
Teisipäeval mängivad Rumeenia - Montenegro ja Prantsusmaa - Saksamaa.
Mõlemast vahegrupist pääsevad kaks paremat poolfinaali, kolmanda koha omanikud hakkavad heitlema kokkuvõttes viiendale positsioonile.
### Response:
Favoriidid Norra ja Prantsusmaa liiguvad käsipalli naiste EM-il võidult võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Agence France-Presse (AFP) teatel viidi Indoneesiasse Balile G20 tippkohtumisele saabunud Vene välisminister Sergei Lavrov haiglasse.
Bali võimude teatel on Lavrov hea tervise juures ning käis Sanglahi haiglas kõigest kontrollis, kinnitas Bali kuberner I Wayan Koster.
Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova sõnul on väited valeinfo tipptase, vahendas Interfax.
Zahharova jagas ka Telegramis videot, milles on näha T-särgis ja lühikestes pükstes Lavrovi.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov; videot jagas Telegramis Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova Autor/allikas: Kuvatõmmis Maria Zahharova jagatud videost Telegramis
Sama videot jagas Twitteris Politico Europe ajakirjanik Zoya Sheftalovich.
Russian foreign ministry spokeswoman Maria Zakharova posted this vid of Sergey Lavrov in Bali, claiming it proved he hadn't been hospitalised.
Ofc, vid doesn't rule out Lavrov being treated earlier.
Bali's governor reportedly said Lavrov had a "check-up". https://t.co/BzLtkQCxZ6 pic.twitter.com/WXSu8CRHIK
— Zoya Sheftalovich (@zoyashef) November 14, 2022
Sergei Lavrov ise eitas väiteid haiglasse sattumisest: "Noh, nad [ajakirjanikud] on ligikaudu 10 aastat kirjutanud, et meie president on haige... See on teatud määral mäng, mis pole poliitikas uus," kinnitas kaamera eest Lavrov Reutersi teatel.
AFP teatel esines Lavrovil südameprobleem.
Sergei Lavrov on 72-aastane ning ta on olnud Venemaa välisminister alates 2004. aastast.
G20 tippkohtumine algab Indoneesias teisipäeval. | Indoneesia: Lavrov käis haiglas kontrollis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Agence France-Presse (AFP) teatel viidi Indoneesiasse Balile G20 tippkohtumisele saabunud Vene välisminister Sergei Lavrov haiglasse.
Bali võimude teatel on Lavrov hea tervise juures ning käis Sanglahi haiglas kõigest kontrollis, kinnitas Bali kuberner I Wayan Koster.
Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova sõnul on väited valeinfo tipptase, vahendas Interfax.
Zahharova jagas ka Telegramis videot, milles on näha T-särgis ja lühikestes pükstes Lavrovi.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov; videot jagas Telegramis Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova Autor/allikas: Kuvatõmmis Maria Zahharova jagatud videost Telegramis
Sama videot jagas Twitteris Politico Europe ajakirjanik Zoya Sheftalovich.
Russian foreign ministry spokeswoman Maria Zakharova posted this vid of Sergey Lavrov in Bali, claiming it proved he hadn't been hospitalised.
Ofc, vid doesn't rule out Lavrov being treated earlier.
Bali's governor reportedly said Lavrov had a "check-up". https://t.co/BzLtkQCxZ6 pic.twitter.com/WXSu8CRHIK
— Zoya Sheftalovich (@zoyashef) November 14, 2022
Sergei Lavrov ise eitas väiteid haiglasse sattumisest: "Noh, nad [ajakirjanikud] on ligikaudu 10 aastat kirjutanud, et meie president on haige... See on teatud määral mäng, mis pole poliitikas uus," kinnitas kaamera eest Lavrov Reutersi teatel.
AFP teatel esines Lavrovil südameprobleem.
Sergei Lavrov on 72-aastane ning ta on olnud Venemaa välisminister alates 2004. aastast.
G20 tippkohtumine algab Indoneesias teisipäeval.
### Response:
Indoneesia: Lavrov käis haiglas kontrollis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaivi sõnul muutub Auvere jaam aastahoolduse ja uuendustööde tulemusena talvisteks külmaperioodideks senisest töökindlamaks.
"Auvere elektrijaama praeguse seisaku ajal teeme ära iga-aastase hoolduse, mis on vajalik jaama töös hoidmiseks ja paigaldame uued soojusvahetid ehk lahendame jaama ehitajast jäänud probleemi. Need tööd tõstavad jaama töökindluse 90 protsendini ja vähendavad oluliselt ootamatute rikete tekkimise võimalust," lausus Kaiv.
Ta lisas, et samuti on kavas lisaks mainitud kahe soojusvaheti välja vahetamisele uuendada ka olemasolev kütuse etteande süsteem. "Soojusvahetite uuendust teeme koostöös ettevõttega Sumitomo SHI FW," sõnas Kaiv.
Auvere jaam tootis tänavu üheksa kuuga 1,13 TWh elektrienergiat, mis on umbes viiendik samal perioodil kogu Eestis toodetud elektrist ja sama palju, kui tootsid Enefit Poweri neli vanemat plokki kokku.
Auvere elektrijaam on juhitav hübriidjaam, mis kasutab kütusena eri tooraineid, sealhulgas uttegaasi. Uttegaas on vedelkütuste tootmise kõrvaltoode. Ühe megavatt-tunni elektrienergia tootmisel uttegaasist eraldub kaks korda vähem CO2, kui sama koguse elektri tootmisel põlevkivist. Samuti on võimalik kütusena kasutada ka puidujäätmeid.
Rikete poolest kurikuulus Eesti Energia Auvere elektrijaam läks remonti oktoobri alguses. Remont kestis 45 päeva. Algselt plaaniti aastahooldus teha suvel, kuid kuna tarneprobleemide tõttu ei saadud õigeaegselt kätte soojusvaheteid ja muid nende asendamiseks vajalikke komponente, siis lükati jaama töö peatamine sügisesse.
Auvere elektrijaam avati 2018. aasta augustis. Jaama ehitas General Electric. | Auvere elektrijaam alustab sel nädalal taas tööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaivi sõnul muutub Auvere jaam aastahoolduse ja uuendustööde tulemusena talvisteks külmaperioodideks senisest töökindlamaks.
"Auvere elektrijaama praeguse seisaku ajal teeme ära iga-aastase hoolduse, mis on vajalik jaama töös hoidmiseks ja paigaldame uued soojusvahetid ehk lahendame jaama ehitajast jäänud probleemi. Need tööd tõstavad jaama töökindluse 90 protsendini ja vähendavad oluliselt ootamatute rikete tekkimise võimalust," lausus Kaiv.
Ta lisas, et samuti on kavas lisaks mainitud kahe soojusvaheti välja vahetamisele uuendada ka olemasolev kütuse etteande süsteem. "Soojusvahetite uuendust teeme koostöös ettevõttega Sumitomo SHI FW," sõnas Kaiv.
Auvere jaam tootis tänavu üheksa kuuga 1,13 TWh elektrienergiat, mis on umbes viiendik samal perioodil kogu Eestis toodetud elektrist ja sama palju, kui tootsid Enefit Poweri neli vanemat plokki kokku.
Auvere elektrijaam on juhitav hübriidjaam, mis kasutab kütusena eri tooraineid, sealhulgas uttegaasi. Uttegaas on vedelkütuste tootmise kõrvaltoode. Ühe megavatt-tunni elektrienergia tootmisel uttegaasist eraldub kaks korda vähem CO2, kui sama koguse elektri tootmisel põlevkivist. Samuti on võimalik kütusena kasutada ka puidujäätmeid.
Rikete poolest kurikuulus Eesti Energia Auvere elektrijaam läks remonti oktoobri alguses. Remont kestis 45 päeva. Algselt plaaniti aastahooldus teha suvel, kuid kuna tarneprobleemide tõttu ei saadud õigeaegselt kätte soojusvaheteid ja muid nende asendamiseks vajalikke komponente, siis lükati jaama töö peatamine sügisesse.
Auvere elektrijaam avati 2018. aasta augustis. Jaama ehitas General Electric.
### Response:
Auvere elektrijaam alustab sel nädalal taas tööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endiselt hoiab tabelis kõrget kohta ka "Will, Will, krokodill", mis on tänaseks kogunud 21 411 külastust. Uuesti tõusis tabelisse ka Ruben Östlundi "Kurbuse kolmnurk", mis on kogunud pooleteist kuuga 17 242 kinokülastust.
Uue tulijana murdis tabelisse sisse ka kodumaine lühianimatsioon "Vanamees ja Põrsauss", kogudes 1404 külastust. | "Must Panter: Wakanda igaveseks" kogus avanädalavahetusel üle 11 000 kinokülastuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endiselt hoiab tabelis kõrget kohta ka "Will, Will, krokodill", mis on tänaseks kogunud 21 411 külastust. Uuesti tõusis tabelisse ka Ruben Östlundi "Kurbuse kolmnurk", mis on kogunud pooleteist kuuga 17 242 kinokülastust.
Uue tulijana murdis tabelisse sisse ka kodumaine lühianimatsioon "Vanamees ja Põrsauss", kogudes 1404 külastust.
### Response:
"Must Panter: Wakanda igaveseks" kogus avanädalavahetusel üle 11 000 kinokülastuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Leedu pealinnas võidutses augustis 18-aastaseks saanud tartlane üksikmängus ja meespaarismängus, siis rohkem Läti kelgu- ja bobipealinnana tuntud Siguldas mängis ta end uuesti võitjaks üksikmängus ning lisas sellele teise esikoha segapaarismängus koos klubikaaslase Elisaveta Berikuga. Kolme päeva jooksul pidas Kilk Yonex Latvia Junior 2022 nime kandnud turniiril üheksa kohtumist (viis üksik- ja neli segapaarismängus) ning tema väljakul olles ei teeninud ükski vastane geimivõitugi.
Üksikmängus pääses omaealiste maailma edetabelis kolmandal kohal paiknev Kilk kolmandasse ringi mänguta (esimeses vaba ja teises andis lätlane loobumisvõidu), edasi pidid mänguväljakul tema reketi ülemuslikkust tunnistama ukrainlane Jehor Romanjuk (21:16, 21:7), veerandfinaalis klubikaaslase Hugo Themas (21:10, 21:8), poolfinaalis neljanda asetusega sakslane Philipp Volovnik (21:10. 21:13) ning finaalis ka India kodanik Madhurr Dhingra (21:4, 21:17). Avageimis polnud juunioride maailma edetabelis 925. kohal paiknevast Dhingrast meie mehele õiget vastast, teises oli pusimist veidi rohkem, kuid lõpptulemus jäi lõpuks ikkagi positiivseks just Kilgi poolt vaadates.
Segapaarismängus mängisid tänavusel juunioride MM-i võistkondlikul turniiril ladusat kokkumängu näidanud Kilk ja temast aasta noorem Berik 16 parema seas üle Itaalia paari Mathias de Stefani – Anna Sofie de March (21:10, 21:12), veerandfinaalis suutsid Iisraeli sulgpallurid Shawn Grinbalt ja Zohar Amoyal tartlaste vastu geimides saavutada vaid neli ja kuus punkti. Ukrainlased Vladislav Kunin ja Jaroslava Vantsarovska olid poolfinaalis juba veidi kõvemast puust, kuid numbrid 21:13, 21:15 näitasid ometi tartlaste kindlat paremust. Finaal mängiti omade vastu, triitonlased Andrei Schmidt ja Emili Pärsim oli Siguldas esimese asetusega. Kolmas asetus ehk Kilk – Berik jäi siiski peale. Esimeses geimis hoidsid osapooled teineteist lõpuni pinge alla kuni Kilk ja Berik mängisid lõpu kindlamalt – 21:18. Teine geim enam nii põnev polnud – 21:11.
Schmidt mängis Siguldas veel teiseski finaalis, koos Hugo Themasega (Triiton). Poolfinaalis saadi ukrainlastest jagu 21:7, 21:9, kuid finaal inglaste Robin Harperi ja Harry Wakefildiga enam nii hästi ei õnnestunud. Inglased võitsid 21:17, 21:14. Teise kohaga pidid rahul olema Berik ja Pärsim naispaarismängus, kus esikohamängus jäid peale rootslannad Elin Öhling ja Elin Ryberg 21:18, 21:14.
Kahe ülieduka nädalavahetusega on Kilgil nüüd hea võimalus detsembri alguses vormistada omamoodi Balti kübaratrikk. Seda juhul kui edu saadab teda ka 9.–11. detsembrini kodulinnas Tartus peetaval Estonian Junior Internationalil. | Eesti edukaim sulgpallijuunior Tauri Kilk sai Lätis kaks esikohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Leedu pealinnas võidutses augustis 18-aastaseks saanud tartlane üksikmängus ja meespaarismängus, siis rohkem Läti kelgu- ja bobipealinnana tuntud Siguldas mängis ta end uuesti võitjaks üksikmängus ning lisas sellele teise esikoha segapaarismängus koos klubikaaslase Elisaveta Berikuga. Kolme päeva jooksul pidas Kilk Yonex Latvia Junior 2022 nime kandnud turniiril üheksa kohtumist (viis üksik- ja neli segapaarismängus) ning tema väljakul olles ei teeninud ükski vastane geimivõitugi.
Üksikmängus pääses omaealiste maailma edetabelis kolmandal kohal paiknev Kilk kolmandasse ringi mänguta (esimeses vaba ja teises andis lätlane loobumisvõidu), edasi pidid mänguväljakul tema reketi ülemuslikkust tunnistama ukrainlane Jehor Romanjuk (21:16, 21:7), veerandfinaalis klubikaaslase Hugo Themas (21:10, 21:8), poolfinaalis neljanda asetusega sakslane Philipp Volovnik (21:10. 21:13) ning finaalis ka India kodanik Madhurr Dhingra (21:4, 21:17). Avageimis polnud juunioride maailma edetabelis 925. kohal paiknevast Dhingrast meie mehele õiget vastast, teises oli pusimist veidi rohkem, kuid lõpptulemus jäi lõpuks ikkagi positiivseks just Kilgi poolt vaadates.
Segapaarismängus mängisid tänavusel juunioride MM-i võistkondlikul turniiril ladusat kokkumängu näidanud Kilk ja temast aasta noorem Berik 16 parema seas üle Itaalia paari Mathias de Stefani – Anna Sofie de March (21:10, 21:12), veerandfinaalis suutsid Iisraeli sulgpallurid Shawn Grinbalt ja Zohar Amoyal tartlaste vastu geimides saavutada vaid neli ja kuus punkti. Ukrainlased Vladislav Kunin ja Jaroslava Vantsarovska olid poolfinaalis juba veidi kõvemast puust, kuid numbrid 21:13, 21:15 näitasid ometi tartlaste kindlat paremust. Finaal mängiti omade vastu, triitonlased Andrei Schmidt ja Emili Pärsim oli Siguldas esimese asetusega. Kolmas asetus ehk Kilk – Berik jäi siiski peale. Esimeses geimis hoidsid osapooled teineteist lõpuni pinge alla kuni Kilk ja Berik mängisid lõpu kindlamalt – 21:18. Teine geim enam nii põnev polnud – 21:11.
Schmidt mängis Siguldas veel teiseski finaalis, koos Hugo Themasega (Triiton). Poolfinaalis saadi ukrainlastest jagu 21:7, 21:9, kuid finaal inglaste Robin Harperi ja Harry Wakefildiga enam nii hästi ei õnnestunud. Inglased võitsid 21:17, 21:14. Teise kohaga pidid rahul olema Berik ja Pärsim naispaarismängus, kus esikohamängus jäid peale rootslannad Elin Öhling ja Elin Ryberg 21:18, 21:14.
Kahe ülieduka nädalavahetusega on Kilgil nüüd hea võimalus detsembri alguses vormistada omamoodi Balti kübaratrikk. Seda juhul kui edu saadab teda ka 9.–11. detsembrini kodulinnas Tartus peetaval Estonian Junior Internationalil.
### Response:
Eesti edukaim sulgpallijuunior Tauri Kilk sai Lätis kaks esikohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal on väikeste paatidega üle La Manche'i väina reisinud juba üle 40 000 inimese. Eelmisel aastal oli see number 28 526. Sisserände tõttu on surve all Briti uus valitsus, vahendas Reuters.
Eelmisel kuul ütles Suurbritannia siseminister Suella Braverman, et riik seisab silmitsi "invasiooniga".
"Nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa huvides on teha koostööd selle keerulise probleemi lahendamiseks. Kiiret lahendust pole, kuid see uus korraldus tähendab, et saame märkimisväärselt suurendada Põhja-Prantsuse rannikutel patrullivate korrakaitsjate arvu ja tagada, et Prantsuse ja Suurbritannia ametnikud töötavad koos, et peatada smugeldajad," ütles esmaspäeval Braverman.
Prantsuse siseminister Gerald Darmanin ütles, et Pariis ja London tugevdavad selle lepinguga oma koostööd ebaseadusliku sisserände vastu.
Lepingu raames kasvab Põhja-Prantsusmaa rannikutel patrullivate korrakaitsjate arv 40 protsendi võrra. Lepingu raames saavad Briti ametnikud minna esimest korda prantslaste juhitud juhtimiskeskustesse.
Prantsusmaa ei tahtnud varem oma territooriumile lasta Briti korrakaitsjaid. Pariis väitis siis, et selline samm ohustab Prantsusmaa suveräänsust.
Põhja-Prantsusmaal asuva Teteghemi linnapea Franck Dhersin hoiatas siiski, et migrandid jätkavad La Manche'i väina ületamist.
"Nad ei taha jääda Belgiasse, Saksamaale ega Prantsusmaale. Nad tahavad minna Inglismaale, kus asuvad nende pereliikmed," ütles Dhersin. | Pariis ja London proovivad vähendada migrantide reise üle La Manche'i väina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal on väikeste paatidega üle La Manche'i väina reisinud juba üle 40 000 inimese. Eelmisel aastal oli see number 28 526. Sisserände tõttu on surve all Briti uus valitsus, vahendas Reuters.
Eelmisel kuul ütles Suurbritannia siseminister Suella Braverman, et riik seisab silmitsi "invasiooniga".
"Nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa huvides on teha koostööd selle keerulise probleemi lahendamiseks. Kiiret lahendust pole, kuid see uus korraldus tähendab, et saame märkimisväärselt suurendada Põhja-Prantsuse rannikutel patrullivate korrakaitsjate arvu ja tagada, et Prantsuse ja Suurbritannia ametnikud töötavad koos, et peatada smugeldajad," ütles esmaspäeval Braverman.
Prantsuse siseminister Gerald Darmanin ütles, et Pariis ja London tugevdavad selle lepinguga oma koostööd ebaseadusliku sisserände vastu.
Lepingu raames kasvab Põhja-Prantsusmaa rannikutel patrullivate korrakaitsjate arv 40 protsendi võrra. Lepingu raames saavad Briti ametnikud minna esimest korda prantslaste juhitud juhtimiskeskustesse.
Prantsusmaa ei tahtnud varem oma territooriumile lasta Briti korrakaitsjaid. Pariis väitis siis, et selline samm ohustab Prantsusmaa suveräänsust.
Põhja-Prantsusmaal asuva Teteghemi linnapea Franck Dhersin hoiatas siiski, et migrandid jätkavad La Manche'i väina ületamist.
"Nad ei taha jääda Belgiasse, Saksamaale ega Prantsusmaale. Nad tahavad minna Inglismaale, kus asuvad nende pereliikmed," ütles Dhersin.
### Response:
Pariis ja London proovivad vähendada migrantide reise üle La Manche'i väina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlusprogrammis osalenud "Minsk" jälgib noort abielupaari, kes leiab end ühtäkki massiivsete protestide keskelt, mille ajendiks ebaõiglased presidendivalimiste tulemused. Filmi Eesti-poolne tootja on Leo Films ja produtsent on Katerina Monastõrskaja.
Ülemaailmse filmikriitikute assotsiatsiooni (FIPRESCI) esindajateks olid Tina Waldek (Saksamaa), Calin Boto (Rumeenia) ning Colette de Castro (Prantsusmaa). Žürii sõnul pakub "Minsk" visuaalse elamuse, mis tõmbab vaataja brutaalse vaatemängu keskmesse, kust pole enam võimalik põgeneda.
Oikumeenilise žürii liikmed (Martin Horálek, Simone-Münch-Egli, Agnès Rovoyard, Gereon Terhorst) leidsid, et ühe kaadriga filmitud film on publikule meelepärane nii visuaalse stiili kui ka sisu poolest ning ei jäta kedagi puutumata.
"Ma olen väga õnnelik, et filmi rahvusvaheline esilinastus toimus Cottbusis. Film võeti publiku poolt väga soojalt vastu ja sellele lisaks võita kaks auhinda. See on väga suur au ja tunnustus," kommenteeris filmi produtsent Katerina Monastõrskaja.
Cottbusi filmifestivalil linastus sel aastal lausa kuus pikka Eesti filmi: "Kiik, kirves ja igavese Armastuse Puu" (rež. Meel Paliale), Jaak Kilmi "Tagurpidi torn", "Apteeker Melchiori" triloogia (rež. Elmo Nüganen), "Minsk" (rež. Boris Guts) ning lühifilm "Days Without" (rež. Ivar Erik Yeoman) | Mängufilm "Minsk" võitis Cottbusi filmifestivalil kaks auhinda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlusprogrammis osalenud "Minsk" jälgib noort abielupaari, kes leiab end ühtäkki massiivsete protestide keskelt, mille ajendiks ebaõiglased presidendivalimiste tulemused. Filmi Eesti-poolne tootja on Leo Films ja produtsent on Katerina Monastõrskaja.
Ülemaailmse filmikriitikute assotsiatsiooni (FIPRESCI) esindajateks olid Tina Waldek (Saksamaa), Calin Boto (Rumeenia) ning Colette de Castro (Prantsusmaa). Žürii sõnul pakub "Minsk" visuaalse elamuse, mis tõmbab vaataja brutaalse vaatemängu keskmesse, kust pole enam võimalik põgeneda.
Oikumeenilise žürii liikmed (Martin Horálek, Simone-Münch-Egli, Agnès Rovoyard, Gereon Terhorst) leidsid, et ühe kaadriga filmitud film on publikule meelepärane nii visuaalse stiili kui ka sisu poolest ning ei jäta kedagi puutumata.
"Ma olen väga õnnelik, et filmi rahvusvaheline esilinastus toimus Cottbusis. Film võeti publiku poolt väga soojalt vastu ja sellele lisaks võita kaks auhinda. See on väga suur au ja tunnustus," kommenteeris filmi produtsent Katerina Monastõrskaja.
Cottbusi filmifestivalil linastus sel aastal lausa kuus pikka Eesti filmi: "Kiik, kirves ja igavese Armastuse Puu" (rež. Meel Paliale), Jaak Kilmi "Tagurpidi torn", "Apteeker Melchiori" triloogia (rež. Elmo Nüganen), "Minsk" (rež. Boris Guts) ning lühifilm "Days Without" (rež. Ivar Erik Yeoman)
### Response:
Mängufilm "Minsk" võitis Cottbusi filmifestivalil kaks auhinda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase, 6. novembri seisuga oli Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikke 39 277 ehk ligi kaks korda vähem, kui siseministeerium 2023. aasta lõpuks prognoosib.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni 7. novembri istungi protokollis on välja toodud siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsa sõnad, et siseministeerium prognoosib 2023. aasta lõpuks Eestisse 75 000 sõjapõgenikku, kes on taotlenud ajutist kaitset. Neile lisanduvad need, kes on n-ö turisti staatuses või läbivad Eestit transiidina.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld sõnas koosolekul, et juhul, kui siseministeeriumi prognoos vastab tõele ning meile saabub 75 000 põgenikku, kes on taotlenud ajutist kaitset, ei ole võimalik koolikohustuse täitmist rakendada.
"Sellisel juhul tuleb üle minna mitmes vahetuses õppimisele või distantsõppele, mida täna koolikohustuseks ei loeta."
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo selgitas 7. novembri koosolekul, et Eestisse on saabunud ligi 61 500 inimest (14. novembri seisuga 62 457 - toim), kes soovivad Eestisse jääda. Neist 37 protsenti on ilma ajutise kaitseta, kes Eesti riigi abi ja tuge ei vaja. Nendele ei tehta ka lisakontrolli ega vaadata, kas nad on ikka füüsiliselt Eestis.
Riisalo sõnul on ülejäänud inimestest 44 protsenti registreeritud Eestis täpse aadressiga, 24 protsenti registreeritud kohaliku omavalitsuse täpsusega, 10 protsenti Ukraina sissekirjutusega ja 14 protsendi puhul puudub teadmine, kuhu nad on sisse kirjutatud.
Liina Põllu sõnul on praegu Eestisse jäänud ligi 17 000 kuni 19-aastast Ukraina last. Hariduse infosüsteemis on neist registreeritud 7912. Eesti õppekeelega koolides õpib 77 protsenti Ukraina lastest, keelekümblusklassides on pea 20 protsenti ja vene õppekeelega koolides 22,4 protsenti. Kõige suurem koormus on Tallinnal, kus õpib üle 50 protsendi õppijatest.
Neid kooliealisi lapsi, kes ei ole ühegi kohaliku omavalitsuse registris ja kellele pole koolikohta määratud, on HTM-i andmetel 1200.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik rääkis, et augustis olid Eesti maksuresidendid 5000 Ukraina põgenikku, kelle pealt laekus tulumaksu üks miljon eurot.
Sotsiaalkindlustusameti 14. novembri statistika järgi on Eesti piiri ületanud alates Ukraina sõja puhkemisest 114 969 sõjapõgenikku. Neist 62 457 on Eestisse jäänud ning 52 512 siit edasi liikunud. Ajutise kaitse taotluste arvu esitab PPA sotsiaalkindlustusametile esmaspäeva õhtul. Viimase, 6. novembri seisuga oli ajutise kaitse saanud sõjapõgenikke 39 277. | Ajutise kaitse saanud sõjapõgenike arv võib kahekordistuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase, 6. novembri seisuga oli Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikke 39 277 ehk ligi kaks korda vähem, kui siseministeerium 2023. aasta lõpuks prognoosib.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni 7. novembri istungi protokollis on välja toodud siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsa sõnad, et siseministeerium prognoosib 2023. aasta lõpuks Eestisse 75 000 sõjapõgenikku, kes on taotlenud ajutist kaitset. Neile lisanduvad need, kes on n-ö turisti staatuses või läbivad Eestit transiidina.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld sõnas koosolekul, et juhul, kui siseministeeriumi prognoos vastab tõele ning meile saabub 75 000 põgenikku, kes on taotlenud ajutist kaitset, ei ole võimalik koolikohustuse täitmist rakendada.
"Sellisel juhul tuleb üle minna mitmes vahetuses õppimisele või distantsõppele, mida täna koolikohustuseks ei loeta."
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo selgitas 7. novembri koosolekul, et Eestisse on saabunud ligi 61 500 inimest (14. novembri seisuga 62 457 - toim), kes soovivad Eestisse jääda. Neist 37 protsenti on ilma ajutise kaitseta, kes Eesti riigi abi ja tuge ei vaja. Nendele ei tehta ka lisakontrolli ega vaadata, kas nad on ikka füüsiliselt Eestis.
Riisalo sõnul on ülejäänud inimestest 44 protsenti registreeritud Eestis täpse aadressiga, 24 protsenti registreeritud kohaliku omavalitsuse täpsusega, 10 protsenti Ukraina sissekirjutusega ja 14 protsendi puhul puudub teadmine, kuhu nad on sisse kirjutatud.
Liina Põllu sõnul on praegu Eestisse jäänud ligi 17 000 kuni 19-aastast Ukraina last. Hariduse infosüsteemis on neist registreeritud 7912. Eesti õppekeelega koolides õpib 77 protsenti Ukraina lastest, keelekümblusklassides on pea 20 protsenti ja vene õppekeelega koolides 22,4 protsenti. Kõige suurem koormus on Tallinnal, kus õpib üle 50 protsendi õppijatest.
Neid kooliealisi lapsi, kes ei ole ühegi kohaliku omavalitsuse registris ja kellele pole koolikohta määratud, on HTM-i andmetel 1200.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik rääkis, et augustis olid Eesti maksuresidendid 5000 Ukraina põgenikku, kelle pealt laekus tulumaksu üks miljon eurot.
Sotsiaalkindlustusameti 14. novembri statistika järgi on Eesti piiri ületanud alates Ukraina sõja puhkemisest 114 969 sõjapõgenikku. Neist 62 457 on Eestisse jäänud ning 52 512 siit edasi liikunud. Ajutise kaitse taotluste arvu esitab PPA sotsiaalkindlustusametile esmaspäeva õhtul. Viimase, 6. novembri seisuga oli ajutise kaitse saanud sõjapõgenikke 39 277.
### Response:
Ajutise kaitse saanud sõjapõgenike arv võib kahekordistuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matš kulges tasavägiselt ja seisuni 4:4 polnud kumbki enam kui ühe partiiga juhtimas, aga siis võitis Ford kaks partiid järjest ja pääses teise ringi. Seejuures tegi Ford üheksandas partiis 99- ja kümnendas 90-punktise seeria.
Varem kolmel korral (1998, 2000, 2010) UK Championshipi võitnud Higgins piirdus esimese ringiga viimati 15 aastat tagasi. Ford on parimal juhul jõudnud poolfinaali (2018). Reitinguturniiride võidud tal puuduvad.
Lisaks Higginsile langes pühapäeval avaringis konkurentsist ka maailma edetabelis teist positsiooni hoidev Neil Robertson, kes jäi alla Joe Perryle (WS 30.) 2:6. Samuti esikümnesse kuuluv Barry Hawkins (WS 10.) kaotas aga hiinlasele Ding Junhuile (WS 38.) 3:6. | Neljakordne maailmameister Higgins kaotas suurturniiril juba avaringis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matš kulges tasavägiselt ja seisuni 4:4 polnud kumbki enam kui ühe partiiga juhtimas, aga siis võitis Ford kaks partiid järjest ja pääses teise ringi. Seejuures tegi Ford üheksandas partiis 99- ja kümnendas 90-punktise seeria.
Varem kolmel korral (1998, 2000, 2010) UK Championshipi võitnud Higgins piirdus esimese ringiga viimati 15 aastat tagasi. Ford on parimal juhul jõudnud poolfinaali (2018). Reitinguturniiride võidud tal puuduvad.
Lisaks Higginsile langes pühapäeval avaringis konkurentsist ka maailma edetabelis teist positsiooni hoidev Neil Robertson, kes jäi alla Joe Perryle (WS 30.) 2:6. Samuti esikümnesse kuuluv Barry Hawkins (WS 10.) kaotas aga hiinlasele Ding Junhuile (WS 38.) 3:6.
### Response:
Neljakordne maailmameister Higgins kaotas suurturniiril juba avaringis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valguse impeerium" ("Empire of Light")
Režissöör: Sam Mendes
Sam Mendesi värske linateos "Valguse impeerium" jälgib Briti väikelinnas asuva Empire'i kino vaikset elukäiku 1980. aastatel, kuid sellesse tasaselt-muretult kulgevasse kinomaagiasse murravad õige pea sisse ka tumedamad noodid. Esmapilgul tundub, et režissöör Sam Mendes on oma tehniliselt imekspandava ja igaks mõttes võimsa sõjaeepose "1917" juurest teinud kannapöörde ja tegeleb nüüd palju igapäevasemate ja kergemate teemadega, kuid oma identiteedilt on need filmid üllatavalt sarnased.
Sarnaselt "1917-le" uurib Mendes ka värskes filmis väikeste inimeste suuri elusid: ta lükkab pealtnäha kõrvaltegelased mikroskoobi alla ja näitab neid meile nii lähedalt, ehedalt ja ausalt, et hakkab isegi pisut ebamugav. Aga ebamugavus kaob õige pea ja sealt edasi tuleb mõistmine ja empaatia. Filmile on juba ette heidetud, et režissöör üritab tabada korraga kaht märki, kritiseerides 80ndate Briti poliitika ja ühiskonna murekohti, kuid raamib selle ikkagi kahe inimese vahelise kiindumise, armastuse ja sõpruse looga.
"Valguse impeerium" ("Empire of Light") Autor/allikas: Kaader filmist
Ei taha selle kriitikaga kuidagi nõustuda, sest Mendes räägibki oma lugu selgelt läbi inimeste, kellel ei ole neid ümbritsevast tervikpilti. Kino on nende reaalsus, nende igapäev ja maailma keskpunkt, kõik seal ümber toimuv on teisejärguline ja hägune, neist veidi eemal. Aga kui see elu läbi klaasi sisse tungib – filmi võtmehetkel isegi sõna otseses mõttes –, siis tuleb neil šokeeriva reaalsusega silmitsi seista. Sam Mendes maalibki seeläbi liigutava pildi inimestest, keda me kohtame iga päev. Poemüüjad, bussijuhid, tänavakoristajad, postiljonid: kõigist neist me kõnnime mööda, toriseme, kui nad jäävad meile jalgu või segavad meid, kuid nende kõigi taga on lugu, mida me ei oska ka parima tahtmise korral aimata.
Kui otsite filmi kinomaagiast. mida pealkirja arvestades võiks eeldada – tegelikult sobikski eestikeelseks tõlkeks ka "Empire'i valgus" või "Empire'i helgus" –, siis peate ilmselt pettuma. See teema on filmis tõepoolest olemas, kuid pigem on kino lihtsalt hea universaalne kontekst, kuhu tegevuse sai asetada. Ennekõike on "Valguse impeerium" ikkagi lugu tavalistest inimestest, kes lähedalt vaadates tunduvad ootamatult ebatavalised ja erilised.
"Valguse impeerium" linastub 14. novembril kell 18.30 Apollo Kino Solarises ja 20. novembril kell 16.15 Apollo Kino Solarises.
"EO"
Režissöör: Jerzy Skolimowski
Vaikselt hakkab vist muutuma juba trendiks, et kõige tugevam poeetiline kino ei kõnele mitte inimeste, vaid hoopis loomade kaudu. Meenuvad kohe nii dokfilm "Gunda" kui ka trühvlisea ja Nicholas Cage'i lummav duo filmis "Pig". Poola kinolegend Jerzy Skolimowski läheb sinna samasse ritta, kuid põrsakeste asemel on tema pannud filmi peaossa hoopis eesli – pealkiri markeerib nii eelise nime kui tegelikult ka onomatopoeetilist häälitsust, tõlkepealkiri võiks olla ka "Iiah" –, kes läheb mööda maailma rändama. Ja see rändama või isegi seiklema kõige laiemas mõttes, sest "EO" on tõepoolest omalaadne road movie läbi kaasaegse Poola ühiskonna ilu ja koleduse.
"EO" Autor/allikas: Kaader filmist
Kuigi "EO" on ennekõike tugev vastulause loomade väärkohtlemisele, siis vürtsitab Skolimowski samal ajal filmi ka häbitu musta huumori ja absurdiga, mis muudab tõsiste teemade kiuste selle filmi tõeliselt haaravaks ja lustlikuks vaatamiseks. Oluline on seegi, et peaosas olev eesel ei ole mingi vaikiv tegelane, vaid ta on täisvereline protagonist oma lootuste ja unistustega, kireva sisemaailma ja julge temperamendiga. Seega pole "EO" mitte dokielementidega mängufilm, kus loom tuiab mööda võtteplatsi, vaid eeslit on antud juhul tugevalt lavastatud – vähemalt selline illusioon suudetakse vaatajale luua.
"EO" on imeline näide n-ö kõrge ja madala ühendamisest: keerulisi probleeme saab lahata ka läbi loo, mis meenutab oma sisult pigem mõnd lihtsameelset lasteraamatut, kus eesel otsustab oma vastikute omanike juures minema põgeneda ja oma elu elama hakata. Loeksin rõõmuga sellist raamatut! Või äkki olengi midagi sellist lugenud? Seetõttu meenutab "Eo" ka veidi Spike Jonze' ekraniseeringut kultuslasteraamatut "Seal, kus elavad metsakollid", mis suutis samuti lihtsuse oma jaoks tööle panna. Vahel ei ole palju vaja, piisab kõige arhailisemast ideeseemnest, millest võib kasvada meistriteos.
"EO" linastub 14. novembril kell 21.00 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Täitsa pe...es" ("Ach du Scheisse!")
Režissöör: Lukas Rinker
Ja lõpetuseks üks halb film. Ei-ei, ärge saage valesti aru, halb film on antud juhul žanrinimetus, mitte kriitiline hinnang. Saksa lavastaja Lukas Rinkeri poolteist tundi kestev fekaalikomejant – mis teeb silma ette isegi Ruben Östlundi "Kurbuse kolmnurga" pooletunnisele sita- ja okseooperile – on otsast lõpuni rämpskino, mis ei üritagi kuidagi vaatajat petta ja endast liiga tõsiseltvõetavat pilti maalida.
"Täitsa pe...es" ("Ach du Scheisse!") Autor/allikas: Kaader filmist
Arhitekt Frank ärkab kummuli kukkunud välikäimlast, metallvarras läbi käe, ning kogu ülejäänud filmi üritab ta sealt kuidagi pääseda, sest iga hetk õhata seal kõrval asuv hoone. Niigi jabur film võtab iga hetk veel jaburamaid poognaid ning on lõpuks nii ebausutav ja lollakas žanrikokteil, et lihtsalt vaatad ja irvitad. Muidugi, kes näinud mõnd sarnast nn suletud keskkonna filmi – kohe meenub näiteks 2010. aastal valminud "Maetud" Ryan Reynoldsiga –, siis eks need filmid järgivad alati sama mudelit: väheste vahenditega tuleb võimalikult palju ära teha, iga mutter ja polt, mis ekraanil näha, läheb lõpuks käiku. Seega funktsionaalne kino selle sõna kõige otsesemas mõttes.
Aga veel kord, tegu on tõepoolest rämpsfilmiga, seega kõik esteetilise, akadeemilise ning hariva kinokunsti himulised vaatajad peaksid kahtlemata mõne teise seansi valima. Kes aga ikkagi kohale läheb, saab näha võib-olla üht viimast näidet puhtakujulisest koroonakinost: võib kindel olla, et koroonaviiruse tippajal, kui filmivõtteid oli üsna keeruline korraldada, tuli produtsent kavalale mõttele, et rendime ühe sinise kemmergu ja pistame näitleja sinna sisse, ju sellest ikka filmi saab. Ja võta näpust, saabki!
"Täitsa pe...es" linastub 14. novembril kell 21.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 18. novembril kell 22.00 Apollo Kino Solarises. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: vetsuhuumorist väikeste inimeste suurte eludeni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valguse impeerium" ("Empire of Light")
Režissöör: Sam Mendes
Sam Mendesi värske linateos "Valguse impeerium" jälgib Briti väikelinnas asuva Empire'i kino vaikset elukäiku 1980. aastatel, kuid sellesse tasaselt-muretult kulgevasse kinomaagiasse murravad õige pea sisse ka tumedamad noodid. Esmapilgul tundub, et režissöör Sam Mendes on oma tehniliselt imekspandava ja igaks mõttes võimsa sõjaeepose "1917" juurest teinud kannapöörde ja tegeleb nüüd palju igapäevasemate ja kergemate teemadega, kuid oma identiteedilt on need filmid üllatavalt sarnased.
Sarnaselt "1917-le" uurib Mendes ka värskes filmis väikeste inimeste suuri elusid: ta lükkab pealtnäha kõrvaltegelased mikroskoobi alla ja näitab neid meile nii lähedalt, ehedalt ja ausalt, et hakkab isegi pisut ebamugav. Aga ebamugavus kaob õige pea ja sealt edasi tuleb mõistmine ja empaatia. Filmile on juba ette heidetud, et režissöör üritab tabada korraga kaht märki, kritiseerides 80ndate Briti poliitika ja ühiskonna murekohti, kuid raamib selle ikkagi kahe inimese vahelise kiindumise, armastuse ja sõpruse looga.
"Valguse impeerium" ("Empire of Light") Autor/allikas: Kaader filmist
Ei taha selle kriitikaga kuidagi nõustuda, sest Mendes räägibki oma lugu selgelt läbi inimeste, kellel ei ole neid ümbritsevast tervikpilti. Kino on nende reaalsus, nende igapäev ja maailma keskpunkt, kõik seal ümber toimuv on teisejärguline ja hägune, neist veidi eemal. Aga kui see elu läbi klaasi sisse tungib – filmi võtmehetkel isegi sõna otseses mõttes –, siis tuleb neil šokeeriva reaalsusega silmitsi seista. Sam Mendes maalibki seeläbi liigutava pildi inimestest, keda me kohtame iga päev. Poemüüjad, bussijuhid, tänavakoristajad, postiljonid: kõigist neist me kõnnime mööda, toriseme, kui nad jäävad meile jalgu või segavad meid, kuid nende kõigi taga on lugu, mida me ei oska ka parima tahtmise korral aimata.
Kui otsite filmi kinomaagiast. mida pealkirja arvestades võiks eeldada – tegelikult sobikski eestikeelseks tõlkeks ka "Empire'i valgus" või "Empire'i helgus" –, siis peate ilmselt pettuma. See teema on filmis tõepoolest olemas, kuid pigem on kino lihtsalt hea universaalne kontekst, kuhu tegevuse sai asetada. Ennekõike on "Valguse impeerium" ikkagi lugu tavalistest inimestest, kes lähedalt vaadates tunduvad ootamatult ebatavalised ja erilised.
"Valguse impeerium" linastub 14. novembril kell 18.30 Apollo Kino Solarises ja 20. novembril kell 16.15 Apollo Kino Solarises.
"EO"
Režissöör: Jerzy Skolimowski
Vaikselt hakkab vist muutuma juba trendiks, et kõige tugevam poeetiline kino ei kõnele mitte inimeste, vaid hoopis loomade kaudu. Meenuvad kohe nii dokfilm "Gunda" kui ka trühvlisea ja Nicholas Cage'i lummav duo filmis "Pig". Poola kinolegend Jerzy Skolimowski läheb sinna samasse ritta, kuid põrsakeste asemel on tema pannud filmi peaossa hoopis eesli – pealkiri markeerib nii eelise nime kui tegelikult ka onomatopoeetilist häälitsust, tõlkepealkiri võiks olla ka "Iiah" –, kes läheb mööda maailma rändama. Ja see rändama või isegi seiklema kõige laiemas mõttes, sest "EO" on tõepoolest omalaadne road movie läbi kaasaegse Poola ühiskonna ilu ja koleduse.
"EO" Autor/allikas: Kaader filmist
Kuigi "EO" on ennekõike tugev vastulause loomade väärkohtlemisele, siis vürtsitab Skolimowski samal ajal filmi ka häbitu musta huumori ja absurdiga, mis muudab tõsiste teemade kiuste selle filmi tõeliselt haaravaks ja lustlikuks vaatamiseks. Oluline on seegi, et peaosas olev eesel ei ole mingi vaikiv tegelane, vaid ta on täisvereline protagonist oma lootuste ja unistustega, kireva sisemaailma ja julge temperamendiga. Seega pole "EO" mitte dokielementidega mängufilm, kus loom tuiab mööda võtteplatsi, vaid eeslit on antud juhul tugevalt lavastatud – vähemalt selline illusioon suudetakse vaatajale luua.
"EO" on imeline näide n-ö kõrge ja madala ühendamisest: keerulisi probleeme saab lahata ka läbi loo, mis meenutab oma sisult pigem mõnd lihtsameelset lasteraamatut, kus eesel otsustab oma vastikute omanike juures minema põgeneda ja oma elu elama hakata. Loeksin rõõmuga sellist raamatut! Või äkki olengi midagi sellist lugenud? Seetõttu meenutab "Eo" ka veidi Spike Jonze' ekraniseeringut kultuslasteraamatut "Seal, kus elavad metsakollid", mis suutis samuti lihtsuse oma jaoks tööle panna. Vahel ei ole palju vaja, piisab kõige arhailisemast ideeseemnest, millest võib kasvada meistriteos.
"EO" linastub 14. novembril kell 21.00 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Täitsa pe...es" ("Ach du Scheisse!")
Režissöör: Lukas Rinker
Ja lõpetuseks üks halb film. Ei-ei, ärge saage valesti aru, halb film on antud juhul žanrinimetus, mitte kriitiline hinnang. Saksa lavastaja Lukas Rinkeri poolteist tundi kestev fekaalikomejant – mis teeb silma ette isegi Ruben Östlundi "Kurbuse kolmnurga" pooletunnisele sita- ja okseooperile – on otsast lõpuni rämpskino, mis ei üritagi kuidagi vaatajat petta ja endast liiga tõsiseltvõetavat pilti maalida.
"Täitsa pe...es" ("Ach du Scheisse!") Autor/allikas: Kaader filmist
Arhitekt Frank ärkab kummuli kukkunud välikäimlast, metallvarras läbi käe, ning kogu ülejäänud filmi üritab ta sealt kuidagi pääseda, sest iga hetk õhata seal kõrval asuv hoone. Niigi jabur film võtab iga hetk veel jaburamaid poognaid ning on lõpuks nii ebausutav ja lollakas žanrikokteil, et lihtsalt vaatad ja irvitad. Muidugi, kes näinud mõnd sarnast nn suletud keskkonna filmi – kohe meenub näiteks 2010. aastal valminud "Maetud" Ryan Reynoldsiga –, siis eks need filmid järgivad alati sama mudelit: väheste vahenditega tuleb võimalikult palju ära teha, iga mutter ja polt, mis ekraanil näha, läheb lõpuks käiku. Seega funktsionaalne kino selle sõna kõige otsesemas mõttes.
Aga veel kord, tegu on tõepoolest rämpsfilmiga, seega kõik esteetilise, akadeemilise ning hariva kinokunsti himulised vaatajad peaksid kahtlemata mõne teise seansi valima. Kes aga ikkagi kohale läheb, saab näha võib-olla üht viimast näidet puhtakujulisest koroonakinost: võib kindel olla, et koroonaviiruse tippajal, kui filmivõtteid oli üsna keeruline korraldada, tuli produtsent kavalale mõttele, et rendime ühe sinise kemmergu ja pistame näitleja sinna sisse, ju sellest ikka filmi saab. Ja võta näpust, saabki!
"Täitsa pe...es" linastub 14. novembril kell 21.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 18. novembril kell 22.00 Apollo Kino Solarises.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: vetsuhuumorist väikeste inimeste suurte eludeni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Margus Salundi sõnul toimub Eesti ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni 48. istung Zoomi-keskkonnas ja seda korraldab Eesti.
"Eesti on Venemaale eelnevalt teada andnud, et seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu, ei pea Eesti võimalikuks läbi viia istungit Eesti territooriumil. Samuti ka seda, et 2022. aastal on Eesti delegatsioon esindatud keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja tasemel ja valmis arutama ainult päevakorra projektis toodud punkte," sõnas Salundi. Tavapäraselt on delegatsiooni juhiks olnud keskkonnaministeeriumi asekantsler ja päevakorras on punkt, mis võimaldab arutada koostööd laiemalt.
"Sellel aastal ei soovi Eesti Venemaaga arutada muid küsimusi peale nende, mis puudutavad Peipsi kalavarude säilitamist ja heaperemehelikku majandamist ning antud küsimustes tegevuste jätkamist järgneval aastal," märkis Salundi.
Videokonverentsiteenuses Zoom on istung toimunud ka kahel eelneval aastal, siis aga Covid-ist tingituna.
Tänavusel istungil lepivad teadlased kokku Peipsi teaduspüükide kava, mida täidavad kummagi poole teadlased järgneva perioodi jooksul teineteisest sõltumata. "Enne istungit esitavad teadlased teisele poolel enda teaduspüükide tulemused, mille alusel antakse soovitus kalapüügikomisjonile järgmise aasta kvootide ja püügirežiimi kehtestamiseks," selgitas Salundi. Edasipidi esitavad pooled teineteisele andmed püügi kohta e- kirja teel kord kuus.
Eesti ja Venemaa valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni 48. istung toimub esmaspäevast kolmapäevani. | Vene ja Eesti kalapüügikomisjonid kohtuvad video teel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Margus Salundi sõnul toimub Eesti ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni 48. istung Zoomi-keskkonnas ja seda korraldab Eesti.
"Eesti on Venemaale eelnevalt teada andnud, et seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu, ei pea Eesti võimalikuks läbi viia istungit Eesti territooriumil. Samuti ka seda, et 2022. aastal on Eesti delegatsioon esindatud keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja tasemel ja valmis arutama ainult päevakorra projektis toodud punkte," sõnas Salundi. Tavapäraselt on delegatsiooni juhiks olnud keskkonnaministeeriumi asekantsler ja päevakorras on punkt, mis võimaldab arutada koostööd laiemalt.
"Sellel aastal ei soovi Eesti Venemaaga arutada muid küsimusi peale nende, mis puudutavad Peipsi kalavarude säilitamist ja heaperemehelikku majandamist ning antud küsimustes tegevuste jätkamist järgneval aastal," märkis Salundi.
Videokonverentsiteenuses Zoom on istung toimunud ka kahel eelneval aastal, siis aga Covid-ist tingituna.
Tänavusel istungil lepivad teadlased kokku Peipsi teaduspüükide kava, mida täidavad kummagi poole teadlased järgneva perioodi jooksul teineteisest sõltumata. "Enne istungit esitavad teadlased teisele poolel enda teaduspüükide tulemused, mille alusel antakse soovitus kalapüügikomisjonile järgmise aasta kvootide ja püügirežiimi kehtestamiseks," selgitas Salundi. Edasipidi esitavad pooled teineteisele andmed püügi kohta e- kirja teel kord kuus.
Eesti ja Venemaa valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni 48. istung toimub esmaspäevast kolmapäevani.
### Response:
Vene ja Eesti kalapüügikomisjonid kohtuvad video teel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme loomulikult huvitatud kaubandusest Hiinaga, kuid mitte rumalast kaubandusest Hiinaga," ütles Habeck.
Habecki sõnul ei tohi Saksamaa liiga palju sõltuda ühest riigist.
"Kaubad, mis pärinevad tähtsatest sektoritest, nagu telekommunikatsioon, energiasektor, kiibid, peavad olema kaitstud. See ei tähenda, et äritegevuseks pole võimalust. Aga me peame hoolitsema, et meil oleks selles valdkonnas iseseisvus ja nii me praegu tegutseme," märkis Habeck.
Eelmisel nädalal vetostas Habeck Saksa kiibitehase müügi Hiina kapitalile. Habeck väitis siis, et Saksa kiibitehase müümine Hiina ettevõttele on potentsiaalne julgeolekurisk
Oktoobri lõpus kiitis Berliin heaks Hamburgi sadama terminali osaku müümise Hiina riigiettevõttele Cosco. Tehingu raames omandas Cosco Hamburgi sadama terminalist 24,9 protsenti. Algselt plaanis Cosco osta lausa 35 protsenti sadama terminaliärist.
Habeck ei toetanud Hiina investeeringut, kuid tõi välja, et hiinlased pidid investeeringut vähendama.
"Ma arvan, et see oli ainult poolik lahendus, mõnes mõttes poolik võit. Kuid meil on vaja valitsuses ühtsust. Ja see oli ainus viis selle ühtsuse saavutamiseks," ütles Habeck. | Habeck: Saksamaa peab vähendama oma sõltuvust Hiinast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme loomulikult huvitatud kaubandusest Hiinaga, kuid mitte rumalast kaubandusest Hiinaga," ütles Habeck.
Habecki sõnul ei tohi Saksamaa liiga palju sõltuda ühest riigist.
"Kaubad, mis pärinevad tähtsatest sektoritest, nagu telekommunikatsioon, energiasektor, kiibid, peavad olema kaitstud. See ei tähenda, et äritegevuseks pole võimalust. Aga me peame hoolitsema, et meil oleks selles valdkonnas iseseisvus ja nii me praegu tegutseme," märkis Habeck.
Eelmisel nädalal vetostas Habeck Saksa kiibitehase müügi Hiina kapitalile. Habeck väitis siis, et Saksa kiibitehase müümine Hiina ettevõttele on potentsiaalne julgeolekurisk
Oktoobri lõpus kiitis Berliin heaks Hamburgi sadama terminali osaku müümise Hiina riigiettevõttele Cosco. Tehingu raames omandas Cosco Hamburgi sadama terminalist 24,9 protsenti. Algselt plaanis Cosco osta lausa 35 protsenti sadama terminaliärist.
Habeck ei toetanud Hiina investeeringut, kuid tõi välja, et hiinlased pidid investeeringut vähendama.
"Ma arvan, et see oli ainult poolik lahendus, mõnes mõttes poolik võit. Kuid meil on vaja valitsuses ühtsust. Ja see oli ainus viis selle ühtsuse saavutamiseks," ütles Habeck.
### Response:
Habeck: Saksamaa peab vähendama oma sõltuvust Hiinast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peatreener Didier Deschamps oli tiitlikaitsja koosseisu juba varem paika saanud, aga 26. mängijana lisandus Mönchengladbachi Borussias palliv 25-aastane Thuram. Disasi asendab aga Presnel Kimpembet, kes peab suurturniirist loobuma tagareie vigastuse tõttu.
Väravavahid: Alphonse Areola, Hugo Lloris, Steve Mandanda.
Kaitsjad: Lucas Hernandez, Theo Hernandez, Axel Disasi, Ibrahima Konate, Jules Kounde, Benjamin Pavard, William Saliba, Dayot Upamecano, Raphael Varane.
Poolkaitsjad: Eduardo Camavinga, Youssouf Fofana, Matteo Guendouzi, Adrien Rabiot, Aurelien Tchouameni, Jordan Veretout.
Ründajad: Karim Benzema, Kingsley Coman, Ousmane Dembele, Olivier Giroud, Antoine Griezmann, Kylian Mbappe, Christopher Nkunku, Marcus Thuram. | Selgus tiitlikaitsja Prantsusmaa koondis MM-finaalturniiriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peatreener Didier Deschamps oli tiitlikaitsja koosseisu juba varem paika saanud, aga 26. mängijana lisandus Mönchengladbachi Borussias palliv 25-aastane Thuram. Disasi asendab aga Presnel Kimpembet, kes peab suurturniirist loobuma tagareie vigastuse tõttu.
Väravavahid: Alphonse Areola, Hugo Lloris, Steve Mandanda.
Kaitsjad: Lucas Hernandez, Theo Hernandez, Axel Disasi, Ibrahima Konate, Jules Kounde, Benjamin Pavard, William Saliba, Dayot Upamecano, Raphael Varane.
Poolkaitsjad: Eduardo Camavinga, Youssouf Fofana, Matteo Guendouzi, Adrien Rabiot, Aurelien Tchouameni, Jordan Veretout.
Ründajad: Karim Benzema, Kingsley Coman, Ousmane Dembele, Olivier Giroud, Antoine Griezmann, Kylian Mbappe, Christopher Nkunku, Marcus Thuram.
### Response:
Selgus tiitlikaitsja Prantsusmaa koondis MM-finaalturniiriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 2000–2019 tõusid toiduainete hinnad keskmiselt veidi alla 1,5 protsendi. Toiduainete hinnatõus algas 2021. aasta juulis ja on kestnud kuust kuusse tänaseni.
ARD Tagesschau teatel kallinesid aastases võrdluses kõige rohkem toidurasvad ja -õlid – 49,7 protsenti. Piimatooted ja munad läksid eelmise aasta oktoobriga võrreldes Saksamaal kallimaks 28,9 protsenti, köögiviljad 23,1 protsenti ning leib ja muud teraviljatooted 23,1 protsenti.
Saksamaa üldine inflatsioonimäär oktoobris oli 10,4 protsenti. Ehk toiduained kallinesid sellest ligi kaks korda enam. Seda põhjendati kitsaskohtadega tarneahelates. Järsult on tõusnud ka kulud energiale, väetistele ja loomasöödale. Lisaks on tööjõupuudus ja miinimumpalk muutnud personalikulud kallimaks.
Föderaalse statistikaameti andmetel tõusis inflatsioonimäär Saksamaal oktoobris 10,4 protsendini, olles juba septembris jõudnud 10,0 protsendini. See oli kõrgeim näitaja pärast 1951. aastat.
Kõige rohkem kallinesid aastases võrdluses energiahinnad, mis tänavu oktoobris olid 43,0 protsenti kõrgemad kui aasta varem. | Saksamaal kallinesid toiduained viiendiku võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 2000–2019 tõusid toiduainete hinnad keskmiselt veidi alla 1,5 protsendi. Toiduainete hinnatõus algas 2021. aasta juulis ja on kestnud kuust kuusse tänaseni.
ARD Tagesschau teatel kallinesid aastases võrdluses kõige rohkem toidurasvad ja -õlid – 49,7 protsenti. Piimatooted ja munad läksid eelmise aasta oktoobriga võrreldes Saksamaal kallimaks 28,9 protsenti, köögiviljad 23,1 protsenti ning leib ja muud teraviljatooted 23,1 protsenti.
Saksamaa üldine inflatsioonimäär oktoobris oli 10,4 protsenti. Ehk toiduained kallinesid sellest ligi kaks korda enam. Seda põhjendati kitsaskohtadega tarneahelates. Järsult on tõusnud ka kulud energiale, väetistele ja loomasöödale. Lisaks on tööjõupuudus ja miinimumpalk muutnud personalikulud kallimaks.
Föderaalse statistikaameti andmetel tõusis inflatsioonimäär Saksamaal oktoobris 10,4 protsendini, olles juba septembris jõudnud 10,0 protsendini. See oli kõrgeim näitaja pärast 1951. aastat.
Kõige rohkem kallinesid aastases võrdluses energiahinnad, mis tänavu oktoobris olid 43,0 protsenti kõrgemad kui aasta varem.
### Response:
Saksamaal kallinesid toiduained viiendiku võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Swift võidutses MTV auhinnagalal neljas kategoorias: aasta parim artist, parim video, parim popartist ja parima pika formaadiga video ("All Too Welli" 10-minutiline versioon).
Nicki Minaj ja David Guetta triumfeerisid kahes kategoorias ning Harry Styles, kes oli enimnomineeritud artist seitsme kategooriaga, võitis vaid ühe auhinna.
Aasta lugu
Bad Bunny, Chencho Corleone – "Me Porto Bonito"
Harry Styles – "As It Was"
Jack Harlow – "First Class"
Lizzo – "About Damn Time"
Nicki Minaj – "Super Freaky Girl"
Rosalía – "Despechá"
Aasta video
Blackpink – "Pink Venom"
Doja Cat – "Woman"
Harry Styles – "As It Was"
Kendrick Lamar – "The Heart Part 5"
Nicki Minaj – "Super Freaky Girl"
Taylor Swift – "All Too Well (10 Minute Version) (Taylor's Version)"
Aasta artist
Adele
Beyoncé
Harry Styles
Nicki Minaj
Rosalía
Taylor Swift
Aasta uustulija
Baby Keem
Dove Cameron
Gayle
Seventeen
Stephen Sanchez
Tems
Aasta koostöö
Bad Bunny, Chencho Corleone – "Me Porto Bonito"
David Guetta & Bebe Rexha – "I'm Good (Blue)"
DJ Khaled ft. Drake & Lil Baby – "Staying Alive"
Megan Thee Stallion & Dua Lipa – "Sweetest Pie"
Post Malone with Doja Cat – "I Like You (A Happier Song)"
Shakira, Rauw Alejandro – "Te Felicito"
Tiësto & Ava Max – "The Motto"
Aasta live -esitus
Coldplay
Ed Sheeran
Harry Styles
Kendrick Lamar
Lady Gaga
The Weeknd
Aasta popartist
Billie Eilish
Doja Cat
Ed Sheeran
Harry Styles
Lizzo
Taylor Swift
Aasta k-pop' i artist
Blackpink
BTS
Itzy
Lisa
Seventeen
Twice
Aasta Ladina-Ameerika artist
Anitta
Bad Bunny
Becky G
J Balvin
Rosalía
Shakira
Aasta elektroonilise muusika artist
Calvin Harris
David Guetta
DJ Snake
Marshmello
Swedish House Mafia
Tiësto
Aasta hiphopartist
Drake
Future
Jack Harlow
Kendrick Lamar
Lil Baby
Megan Thee Stallion
Nicki Minaj
Aasta rokkartist
Foo Fighters
Liam Gallagher
Måneskin
Muse
Red Hot Chili Peppers
The Killers
Aasta alternatiivmuusika artist
Gorillaz
Imagine Dragons
Panic! At The Disco
Tame Impala
Twenty One Pilots
Yungblud
Aasta R&B artist
Chlöe
Givēon
H.E.R.
Khalid
Summer Walker
SZA
Aasta pikaformaadiline muusikavideo
Foo Fighters – "Studio 666"
Rosalía – "Motomami" (Rosalía TikTok live performance)
Stormzy – "Mel Made Me Do It"
Taylor Hawkins tribute concert, Wembley Stadium, London
Taylor Swift – "All Too Well (10 Minute Version) (Taylor's Version)"
Aasta meelelahutusvideo
Ed Sheeran – "2step" (feat. Lil Baby)
Kendrick Lamar – "The Heart Part 5"
Latto – "P*ssy"
Lizzo – "About Damn Time"
Sam Smith – "Unholy" (feat. Kim Petras)
Stromae – "Fils de joie"
Aasta fännid
Blackpink
BTS
Harry Styles
Lady Gaga
Nicki Minaj
Taylor Swift
Aasta esinemine metaversumis
Blackpink The Virtual | PUBG
BTS | Minecraft
Charli XCX | Roblox
Justin Bieber – An Interactive Virtual Experience | Wave
Twenty One Pilots Concert Experience | Roblox | MTV Euroopa muusikaauhindade jagamisel võidutses Taylor Swift | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Swift võidutses MTV auhinnagalal neljas kategoorias: aasta parim artist, parim video, parim popartist ja parima pika formaadiga video ("All Too Welli" 10-minutiline versioon).
Nicki Minaj ja David Guetta triumfeerisid kahes kategoorias ning Harry Styles, kes oli enimnomineeritud artist seitsme kategooriaga, võitis vaid ühe auhinna.
Aasta lugu
Bad Bunny, Chencho Corleone – "Me Porto Bonito"
Harry Styles – "As It Was"
Jack Harlow – "First Class"
Lizzo – "About Damn Time"
Nicki Minaj – "Super Freaky Girl"
Rosalía – "Despechá"
Aasta video
Blackpink – "Pink Venom"
Doja Cat – "Woman"
Harry Styles – "As It Was"
Kendrick Lamar – "The Heart Part 5"
Nicki Minaj – "Super Freaky Girl"
Taylor Swift – "All Too Well (10 Minute Version) (Taylor's Version)"
Aasta artist
Adele
Beyoncé
Harry Styles
Nicki Minaj
Rosalía
Taylor Swift
Aasta uustulija
Baby Keem
Dove Cameron
Gayle
Seventeen
Stephen Sanchez
Tems
Aasta koostöö
Bad Bunny, Chencho Corleone – "Me Porto Bonito"
David Guetta & Bebe Rexha – "I'm Good (Blue)"
DJ Khaled ft. Drake & Lil Baby – "Staying Alive"
Megan Thee Stallion & Dua Lipa – "Sweetest Pie"
Post Malone with Doja Cat – "I Like You (A Happier Song)"
Shakira, Rauw Alejandro – "Te Felicito"
Tiësto & Ava Max – "The Motto"
Aasta live -esitus
Coldplay
Ed Sheeran
Harry Styles
Kendrick Lamar
Lady Gaga
The Weeknd
Aasta popartist
Billie Eilish
Doja Cat
Ed Sheeran
Harry Styles
Lizzo
Taylor Swift
Aasta k-pop' i artist
Blackpink
BTS
Itzy
Lisa
Seventeen
Twice
Aasta Ladina-Ameerika artist
Anitta
Bad Bunny
Becky G
J Balvin
Rosalía
Shakira
Aasta elektroonilise muusika artist
Calvin Harris
David Guetta
DJ Snake
Marshmello
Swedish House Mafia
Tiësto
Aasta hiphopartist
Drake
Future
Jack Harlow
Kendrick Lamar
Lil Baby
Megan Thee Stallion
Nicki Minaj
Aasta rokkartist
Foo Fighters
Liam Gallagher
Måneskin
Muse
Red Hot Chili Peppers
The Killers
Aasta alternatiivmuusika artist
Gorillaz
Imagine Dragons
Panic! At The Disco
Tame Impala
Twenty One Pilots
Yungblud
Aasta R&B artist
Chlöe
Givēon
H.E.R.
Khalid
Summer Walker
SZA
Aasta pikaformaadiline muusikavideo
Foo Fighters – "Studio 666"
Rosalía – "Motomami" (Rosalía TikTok live performance)
Stormzy – "Mel Made Me Do It"
Taylor Hawkins tribute concert, Wembley Stadium, London
Taylor Swift – "All Too Well (10 Minute Version) (Taylor's Version)"
Aasta meelelahutusvideo
Ed Sheeran – "2step" (feat. Lil Baby)
Kendrick Lamar – "The Heart Part 5"
Latto – "P*ssy"
Lizzo – "About Damn Time"
Sam Smith – "Unholy" (feat. Kim Petras)
Stromae – "Fils de joie"
Aasta fännid
Blackpink
BTS
Harry Styles
Lady Gaga
Nicki Minaj
Taylor Swift
Aasta esinemine metaversumis
Blackpink The Virtual | PUBG
BTS | Minecraft
Charli XCX | Roblox
Justin Bieber – An Interactive Virtual Experience | Wave
Twenty One Pilots Concert Experience | Roblox
### Response:
MTV Euroopa muusikaauhindade jagamisel võidutses Taylor Swift |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle nädala teises pooles toimub Euroopa Liidu üldasjade nõukogu, kus ühe küsimusena on arutusel ka see, et Ungari takistab Ukrainale abi andmist. Euroopa Liidu välisministrid kohtuvad Brüsselis aga juba esmaspäeval.
"Täna on olukord, kus Euroopa Liit tahab anda Ukrainale 18 miljardit eurot abi eriti kriitilise infrastruktuuri taastamiseks. Ukrainas on hävitatud 30 kuni 40 protsenti taristust ja see abi on ülimalt hädavajalik. Samas Ungari ootab Euroopa Liidult abiraha 13 miljardi euro ulatuses ja näeb võimalust praegu sõna otseses mõttes šantaažiks," rääkis Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul siin head lahendust ei ole ja paneb mõtlema, kas ühehäälsuse nõue välispoliitiliste küsimuste otsustamisel tagab Euroopa Liidule nii ühtsuse kui ka võime julgeolekule vajalikke otsuseid langetada. Samas tõdes Mihkelson, et ka ühehäälsuse küsimuse üle arutamine on Euroopa Liidus patiseisus.
"Ainukene, mis antud olukorras minu hinnangul teha saab, on avaldada diplomaatilist survet Ungarile. Ma ei usu väga, et Budapest tahaks jääda päris üksi olukorras, kus on karm talv tulekul ja nende blokeering peatab Euroopa Liidu väga hädavajaliku abi Ukrainale, aga kindlasti see nõuab väga-väga palju pingutusi mitmetest Euroopa Liidu pealinnadest," lausus Mihkelson.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et tõstatab Ukrainale antava abi küsimuse Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.
"Tõsi on see, et küll mitte eraldi võetuna Ungari blokeeringuga, aga siiamaani on juba maikuus otsustatud kolm miljardit eurot Euroopa Liidu finantsabi Ukrainale üle kandmata ja see on muidugi häbiväärne lugu ja tänasel koosolekul ma selle teema oma kolleegide ees tõsiselt tõstatan," ütles Reinsalu ERR-ile.
"Eesti huvitatud sellest, et niisugused positsioonis ei takistaks Euroopa Liidu poliitikat Ukraina toetamisel ja selle nimel me oma seisukohti väljendame ja selle eest seisame," lisas ta.
Reinsalu sõnul usub ta, et Ungari vastuseisu probleemile leitakse liikmesriikide vahel siiski lahendus. "Tavaliselt Euroopa Liidus on mingite vastasseisude puhul lahendusi leitud viis minutit enne seda kui on nii-öelda viimane kell käes," sõnas välisminister. | Mihkelson: Ungari näeb Ukraina abi blokeerides võimalust šantaažiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle nädala teises pooles toimub Euroopa Liidu üldasjade nõukogu, kus ühe küsimusena on arutusel ka see, et Ungari takistab Ukrainale abi andmist. Euroopa Liidu välisministrid kohtuvad Brüsselis aga juba esmaspäeval.
"Täna on olukord, kus Euroopa Liit tahab anda Ukrainale 18 miljardit eurot abi eriti kriitilise infrastruktuuri taastamiseks. Ukrainas on hävitatud 30 kuni 40 protsenti taristust ja see abi on ülimalt hädavajalik. Samas Ungari ootab Euroopa Liidult abiraha 13 miljardi euro ulatuses ja näeb võimalust praegu sõna otseses mõttes šantaažiks," rääkis Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul siin head lahendust ei ole ja paneb mõtlema, kas ühehäälsuse nõue välispoliitiliste küsimuste otsustamisel tagab Euroopa Liidule nii ühtsuse kui ka võime julgeolekule vajalikke otsuseid langetada. Samas tõdes Mihkelson, et ka ühehäälsuse küsimuse üle arutamine on Euroopa Liidus patiseisus.
"Ainukene, mis antud olukorras minu hinnangul teha saab, on avaldada diplomaatilist survet Ungarile. Ma ei usu väga, et Budapest tahaks jääda päris üksi olukorras, kus on karm talv tulekul ja nende blokeering peatab Euroopa Liidu väga hädavajaliku abi Ukrainale, aga kindlasti see nõuab väga-väga palju pingutusi mitmetest Euroopa Liidu pealinnadest," lausus Mihkelson.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et tõstatab Ukrainale antava abi küsimuse Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.
"Tõsi on see, et küll mitte eraldi võetuna Ungari blokeeringuga, aga siiamaani on juba maikuus otsustatud kolm miljardit eurot Euroopa Liidu finantsabi Ukrainale üle kandmata ja see on muidugi häbiväärne lugu ja tänasel koosolekul ma selle teema oma kolleegide ees tõsiselt tõstatan," ütles Reinsalu ERR-ile.
"Eesti huvitatud sellest, et niisugused positsioonis ei takistaks Euroopa Liidu poliitikat Ukraina toetamisel ja selle nimel me oma seisukohti väljendame ja selle eest seisame," lisas ta.
Reinsalu sõnul usub ta, et Ungari vastuseisu probleemile leitakse liikmesriikide vahel siiski lahendus. "Tavaliselt Euroopa Liidus on mingite vastasseisude puhul lahendusi leitud viis minutit enne seda kui on nii-öelda viimane kell käes," sõnas välisminister.
### Response:
Mihkelson: Ungari näeb Ukraina abi blokeerides võimalust šantaažiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ronaldo hooaeg klubis pole kulgenud soovitult. Kuigi sel nädalal sõidab ta Katari MM-ile Portugali koondise kaptenina, siis Premier League'is on kirjas vaid kümme kohtumist ja üks värav. Kaks tabamust on lisandunud Euroopa liigast, mis pole klubi jaoks esmatähtis sari.
Oktoobris teatas ten Hag, et Ronaldo keeldus lõpuminutitel Tottenham Hotspuri vastu väljakule minemast ja suundus seejärel tunneli kaudu riietusruumi. Järgnevast kohtumisest Chelseaga jäeti supertäht kõrvale. Samuti ei osalenud ta kahes viimases kohtumises: liigakarikasarjas Aston Villaga ja pühapäeval liigamängus Fulhamiga.
Intervjuus Piers Morganile TalkTV jaoks sõnas Ronaldo, et lisaks peatreenerile on tema vastu veel kaks-kolm inimest klubi ametkonnast. "Jah, tunnen end reedetuna, sest ma tunnen, kuidas mõned inimesed ei soovi mind siia. Mitte vaid sel aastal, vaid ka mullu," lausus jalgpallur.
Ronaldo ütles otsekoheselt, et ei pea ten Hagist lugu. "Ma ei austa teda, sest tema ei näi austavat mind. Kui sa ei austa mind, siis ei hakka mina kunagi sind austama," lisas Ronaldo ja meenutas ka üht juhtumit suvest, kui tema tütar viidi haiglasse. Portugallase sõnul klubi kahtles temas ja näitas empaatiavõime puudumist, kui mängija ei jõudnud õigeaegselt hooajaeelsele treeningule.
"Ma arvan, et fännid peaks teadma tõde," jätkas ta. "Ma tahan klubile parimat. Sellepärast tulingi Manchester Unitedisse. Aga mõned asjad klubi sees ei aita meil jõuda samasugusele tipptasemele nagu City, Liverpool ja nüüd ka Arsenal... selliste mõõtmetega klubi peaks minu arust olema kolme parema hulgas, aga kahjuks nad seal ei ole."
Esimest korda mängis Ronaldo Man Unitedis aastatel 2003-2009 ja võitis kaheksa erinevat tiitlit. Tollal oli peatreeneriks legendaarne Alex Ferguson, kes portugallase sõnul jagab tema vaateid. "Pärast Sir Alexi lahkumist on areng olnud null. Ma ei näinud klubis mingit edasiminekut. Midagi pole muutunud," süüdistas Ronaldo.
"Ta teab paremini kui keegi teine, et klubi ei liigu selles suunas, mida vääriks. Ta teab. Kõik teavad. Inimesed, kes seda ei näe... nad ei näe seda sellepärast, et ei taha seda näha. Nad on pimedad."
Ronaldo kritiseeris ka eelmise hooaja otsust vallandada peatreeneri kohalt klubi endine mängija Ole Gunnar Solskjär ja asendada ta Moskva Lokomotiivis spordidirektori ametit pidanud sakslase Ralf Rangnickiga.
"Pärast seda, kui klubi vallandas Ole, toodi spordidirekor Ralf Rangnick - samm, millest keegi aru ei saa," jätkas Ronaldo. "See kutt pole isegi treener. Suur klubi nagu Manchester United palkab spordidirektori - see ei üllatanud vaid mind, vaid kogu maailma." | Ronaldo avameelses intervjuus: tunnen end Unitedis reedetuna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ronaldo hooaeg klubis pole kulgenud soovitult. Kuigi sel nädalal sõidab ta Katari MM-ile Portugali koondise kaptenina, siis Premier League'is on kirjas vaid kümme kohtumist ja üks värav. Kaks tabamust on lisandunud Euroopa liigast, mis pole klubi jaoks esmatähtis sari.
Oktoobris teatas ten Hag, et Ronaldo keeldus lõpuminutitel Tottenham Hotspuri vastu väljakule minemast ja suundus seejärel tunneli kaudu riietusruumi. Järgnevast kohtumisest Chelseaga jäeti supertäht kõrvale. Samuti ei osalenud ta kahes viimases kohtumises: liigakarikasarjas Aston Villaga ja pühapäeval liigamängus Fulhamiga.
Intervjuus Piers Morganile TalkTV jaoks sõnas Ronaldo, et lisaks peatreenerile on tema vastu veel kaks-kolm inimest klubi ametkonnast. "Jah, tunnen end reedetuna, sest ma tunnen, kuidas mõned inimesed ei soovi mind siia. Mitte vaid sel aastal, vaid ka mullu," lausus jalgpallur.
Ronaldo ütles otsekoheselt, et ei pea ten Hagist lugu. "Ma ei austa teda, sest tema ei näi austavat mind. Kui sa ei austa mind, siis ei hakka mina kunagi sind austama," lisas Ronaldo ja meenutas ka üht juhtumit suvest, kui tema tütar viidi haiglasse. Portugallase sõnul klubi kahtles temas ja näitas empaatiavõime puudumist, kui mängija ei jõudnud õigeaegselt hooajaeelsele treeningule.
"Ma arvan, et fännid peaks teadma tõde," jätkas ta. "Ma tahan klubile parimat. Sellepärast tulingi Manchester Unitedisse. Aga mõned asjad klubi sees ei aita meil jõuda samasugusele tipptasemele nagu City, Liverpool ja nüüd ka Arsenal... selliste mõõtmetega klubi peaks minu arust olema kolme parema hulgas, aga kahjuks nad seal ei ole."
Esimest korda mängis Ronaldo Man Unitedis aastatel 2003-2009 ja võitis kaheksa erinevat tiitlit. Tollal oli peatreeneriks legendaarne Alex Ferguson, kes portugallase sõnul jagab tema vaateid. "Pärast Sir Alexi lahkumist on areng olnud null. Ma ei näinud klubis mingit edasiminekut. Midagi pole muutunud," süüdistas Ronaldo.
"Ta teab paremini kui keegi teine, et klubi ei liigu selles suunas, mida vääriks. Ta teab. Kõik teavad. Inimesed, kes seda ei näe... nad ei näe seda sellepärast, et ei taha seda näha. Nad on pimedad."
Ronaldo kritiseeris ka eelmise hooaja otsust vallandada peatreeneri kohalt klubi endine mängija Ole Gunnar Solskjär ja asendada ta Moskva Lokomotiivis spordidirektori ametit pidanud sakslase Ralf Rangnickiga.
"Pärast seda, kui klubi vallandas Ole, toodi spordidirekor Ralf Rangnick - samm, millest keegi aru ei saa," jätkas Ronaldo. "See kutt pole isegi treener. Suur klubi nagu Manchester United palkab spordidirektori - see ei üllatanud vaid mind, vaid kogu maailma."
### Response:
Ronaldo avameelses intervjuus: tunnen end Unitedis reedetuna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiritabelis teisel kohal paiknev Tartu Ülikool/Bigbank ennast üllatada ei lubanud, saavutades kodupubliku abiga 3:0 (25:23, 25:18, 25:18) võidu enne tänast neljandal kohal paiknenud Rae Spordikool/VIASTONi üle. Laura Reiter panustas võitu 13 ja Ingris Suvi 10 punkti. 10 punkti kogus ka Liisbet Pill, kes tõi tartlannade üheteistkümnest blokipunktist koguni seitse. Merili Kõrvel kogus küaliste poolel 17 punkti. Tartu naiskond pani võidule aluse efektiivse blokiga, mille abil teeniti 11 punkti. Rae Spordikool/VIASTON kogus blokis kolm punkti, vahendab Volley.ee.
Turniiritabelis kõrgemal asuva võistkonna võiduga lõppes ka teine kohtumine, kui Viimsi/Tallinna Ülikool oli 3:1 (21:25, 25:23, 25:21, 25:11) tulemusega parem BARRUS/Võru Võrkpalliklubist. Viimsi/Tallinna Ülikool hoidis enne tänast viiendat ja ainsana võiduta püsiv BARRUS/Võru Võrkpalliklubi seitsmendat kohta. Meistriliiga tänavuse hooaja punktirekordi püstitanud Stefi Siht kogus võitjate ridades 29 (+21) punkti. Elina Lebedeva assisteeris 19 punktiga. Vaid korra eksinud Salme Adeele Hollas tõi võrulannadele 18 ja Hanna-Liisa Ilves 16 punkti. Võitjad olid selgelt paremad rünankul, näidates 41-protsendilist efektiivsust. Võru esinduse rünnakuefektiivsus oli 29%.
Kümme punkti kogunud Tartu Ülikool/Bigbank tõusis tabelijuht Viljandi Metalli kannule, kellel on koos 11 punkti. Viimsi/Tallinna Ülikoolil on pärast tänast koos kuus punkti, mis annab neljanda koha. Rae Spordikool/VIASTON hoiab viie punktiga viiendat ja BARRUS/Võru Võrkpalliklubi ühe punktiga seitsmendat kohta. | Hooaja punktirekordi püstitanud Stefi Siht vedas Viimsi/TLÜ võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiritabelis teisel kohal paiknev Tartu Ülikool/Bigbank ennast üllatada ei lubanud, saavutades kodupubliku abiga 3:0 (25:23, 25:18, 25:18) võidu enne tänast neljandal kohal paiknenud Rae Spordikool/VIASTONi üle. Laura Reiter panustas võitu 13 ja Ingris Suvi 10 punkti. 10 punkti kogus ka Liisbet Pill, kes tõi tartlannade üheteistkümnest blokipunktist koguni seitse. Merili Kõrvel kogus küaliste poolel 17 punkti. Tartu naiskond pani võidule aluse efektiivse blokiga, mille abil teeniti 11 punkti. Rae Spordikool/VIASTON kogus blokis kolm punkti, vahendab Volley.ee.
Turniiritabelis kõrgemal asuva võistkonna võiduga lõppes ka teine kohtumine, kui Viimsi/Tallinna Ülikool oli 3:1 (21:25, 25:23, 25:21, 25:11) tulemusega parem BARRUS/Võru Võrkpalliklubist. Viimsi/Tallinna Ülikool hoidis enne tänast viiendat ja ainsana võiduta püsiv BARRUS/Võru Võrkpalliklubi seitsmendat kohta. Meistriliiga tänavuse hooaja punktirekordi püstitanud Stefi Siht kogus võitjate ridades 29 (+21) punkti. Elina Lebedeva assisteeris 19 punktiga. Vaid korra eksinud Salme Adeele Hollas tõi võrulannadele 18 ja Hanna-Liisa Ilves 16 punkti. Võitjad olid selgelt paremad rünankul, näidates 41-protsendilist efektiivsust. Võru esinduse rünnakuefektiivsus oli 29%.
Kümme punkti kogunud Tartu Ülikool/Bigbank tõusis tabelijuht Viljandi Metalli kannule, kellel on koos 11 punkti. Viimsi/Tallinna Ülikoolil on pärast tänast koos kuus punkti, mis annab neljanda koha. Rae Spordikool/VIASTON hoiab viie punktiga viiendat ja BARRUS/Võru Võrkpalliklubi ühe punktiga seitsmendat kohta.
### Response:
Hooaja punktirekordi püstitanud Stefi Siht vedas Viimsi/TLÜ võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti hääletas hiljuti ÜRO-s koos Ameerika Ühendriikidega Iisraeli hukkamõistmise vastu.
Reinsalu rääkis, et tegemist oli resolutsiooniga Iisraeli praktika kohta puutuvalt inimõigusi palestiinlaste suhtes okupeeritud Palestiina territooriumidel.
Tavaliselt on Eesti hääletanud Iisraeli hukkamõistmise poolt. Reinsalu kinnitusel on Eesti välispoliitika selles küsimuses muutunud. "Jah. Seda ma võin küll põhimõtteliselt öelda," sõnas Reinsalu.
"Minu lähenemisnurk on selline, et Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja kui Euroopa Liidul on ühine poliitiline positsioon, ka mingites ÜRO resolutsioonides, nii oli ka meie seisukoht ÜRO julgeolekunõukogu liikmena, siis loomulikult me käitume vastavalt Euroopa Liidu ühiselt kokku lepitud positsioonile. Kui aga Euroopa riikidel on erinevad vaated, siis kuulanud ära kõik erinevad nurgad, siis kindlasti on meie jaoks oluline argument koos Ameerika Ühendriikidega neid seisukohti kujundada," kommenteeris Reinsalu. | Reinsalu sõnul on Eesti muutnud oma Iisraeli-poliitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti hääletas hiljuti ÜRO-s koos Ameerika Ühendriikidega Iisraeli hukkamõistmise vastu.
Reinsalu rääkis, et tegemist oli resolutsiooniga Iisraeli praktika kohta puutuvalt inimõigusi palestiinlaste suhtes okupeeritud Palestiina territooriumidel.
Tavaliselt on Eesti hääletanud Iisraeli hukkamõistmise poolt. Reinsalu kinnitusel on Eesti välispoliitika selles küsimuses muutunud. "Jah. Seda ma võin küll põhimõtteliselt öelda," sõnas Reinsalu.
"Minu lähenemisnurk on selline, et Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja kui Euroopa Liidul on ühine poliitiline positsioon, ka mingites ÜRO resolutsioonides, nii oli ka meie seisukoht ÜRO julgeolekunõukogu liikmena, siis loomulikult me käitume vastavalt Euroopa Liidu ühiselt kokku lepitud positsioonile. Kui aga Euroopa riikidel on erinevad vaated, siis kuulanud ära kõik erinevad nurgad, siis kindlasti on meie jaoks oluline argument koos Ameerika Ühendriikidega neid seisukohti kujundada," kommenteeris Reinsalu.
### Response:
Reinsalu sõnul on Eesti muutnud oma Iisraeli-poliitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poliitikud ütlevad sageli, et sõja ajal on reeglid paindlikud. Selles peitub mõistagi oma tõde, kuid see ei tähenda, et riik peaks rahu ajal ootama sõda, et reegleid painutada. Lihtsam ja mõistlikum oleks siiski juba rahu ajal ette näha, milline on sõja ajal meie õigusraamistik, selle asemel, et sõja ajal reegleid väänama hakata.
Viimaste aastate koroonakriis on kahjuks selgelt näidanud, et Eesti õigusloome pole kriisideks valmis olnud. Nii ei võimaldanud kehtiv õigusruum koroonaviiruse saabudes sellele täiesti õiguspärast vastust anda, kuna reeglid olid puudulikud. Sellest tekkinud tühimikku täideti Allar Jõksi ja Jaanika Alevi hinnangul seaduse ja seadusetuse piirimail laveerivate meetmetega. Vaevalt, et see on see, mida poliitikud siiski reeglite painutamise puhul silmas peavad ja soovivad.
Käesolev artikkel ei ole siiski koroonakriisist, poliitikutest ega paindlikest reeglitest, vaid vajadusest tagada, et meie riigikaitsealane õigusloome oleks sõjakindel, nagu oleks pidanud olema viiruskindel ka meie tervishoiukriise reguleeriv õigusloome koroonakriisi hakul.
Kuidas saavad välisriikide vabatahtlikud riigikaitsesse panustada?
Eesti on hästi kaitstud – meil on "raud", motiveeritud inimesed, kõrge kaitsetahe ja poliitikud, kes on enamasti suutnud sõjaohtu teadvustada ja sellele adekvaatselt reageerida.
Samuti ei saa öelda, et Eesti õigusruumi ja poliitika kujundamine kriiside ennetamiseks või nende tagajärgede vältimiseks täiesti puuduks. Nii on viimastel aegadel hakatud jällegi arendama kogu taasiseseisvumise aja varjusurmas olnud tsiviilkaitse süsteemi. Ka on õigusloomes küpsemas uus valmisoleku seadus, mille eesmärgiks on luua terviklik raamistik tsiviilkriiside ja riigikaitsekriiside lahendamiseks, sh reguleerida ka kohtupidamist ja süüteomenetlust sõjaseisukorra ajal.
Küll on aga Eesti riigikaitset puudutavates õigusaktides aastakümneid suurema tähelepanuta jäetud üks oluline ja vägagi praktiline küsimus: kas ja kuidas saavad välisriikide vabatahtlikud sõja ajal Eesti riigikaitsesse panustada?
Nagu näitab allpool kirjeldatud Ukraina näide, siis on tuhanded väljaõpetatud vabatahtlikud valmis kaitsma Ukraina suveräänsust Venemaa agressiooni vastu. Puudub mistahes põhjus arvata, et samamoodi ei sooviks vabatahtlikud aidata ka Eestit, osaledes sealjuures ka aktiivses kaitsetegevuses. Huvitaval kombel seda aga Eesti praegune õigusruum ei võimaldagi.
Põhiseaduse kohaselt on riigikaitsest kohustatud osa võtma Eesti kodanikud. Kaitseväeteenistuse seadus määratleb sarnaselt, et kaitseväekohustus on Eesti kodaniku kohustus ning tegevteenistusse saab võtta üksnes isiku, kes on Eesti kodanik.
Välisriigi vabatahtlik ei saaks aktiivsest Eesti kaitsmisest osa võtta ka kaitseliitlasena. Kaitseliidu seadus võimaldab välisriigi kodanikul olla kaitseliidu auliige ja toetajaliige. Vaatamata sellele, ei tulene auliikmele ega toetajaliikmele kaitseliidu seadusest õigust osaleda aktiivses riigi kaitsmises sõjalise agressiooni korral. Täpsemaks minnes, kaitseliidu seadus selle toetajaliikmele lausa keelab.
Riigikaitseseadus näeb küll ette võimaluse võtta sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kirjaliku avalduse alusel tegevteenistusse kaitseväekohustuseta isikuid, kes ei pea nt valdama eesti keelt, kuid kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on ka kaitseväekohustuseta isikuks ainult Eesti kodanik.
Seega näib, et välisriigi vabatahtliku õigus Eesti kaitsmisesse panustada on Eestis reguleerimata.
Võib ju mõelda, et küll sõja ajal vaadatakse sellele kitsaskohale "paindlikult" ja ühtegi vabatahtlikku ei jäeta "ukse taha" üksnes seepärast, et "mingid seadused" ei luba neil kaitsetegevusest osa võtta. Sõdivad ju inimesed ja "raud", mitte seadused.
See aga ei pruugi olla lohutuseks just välisriigi kodanikest vabatahtlikele, keda kahtlemata huvitavad ka õiguslikud garantiid, mida Eesti neile nende panuse eest lubab. Tahes-tahtmata on nii meil kui ka neil vaja kindlalt teada, millisel alusel nad üldse Eesti kaitsmisest osa võtaks. Veelgi enam, vaevalt, et välisriigi vabatahtlik sooviks Eestit kaitsta, teadmata vastuseid arvukatele praktilistele küsimustele nagu: kas ma üldse tohin seda teha, kes mind toidu ja varustusega aitab, mis minust saab, kui saan haavata või hukkun jne.
Need garantiid aga puuduvad sootuks või pole mitte kuidagi ilmsed, mis kahtlemata vähendab välisriigi vabatahtlike indu ja soovi Eesti kaitsesse sõjaolukorras aktiivselt panustada.
Me ei peaks riigi ega inimestena sellise kitsaskohaga leppima, eriti kui selle parandamine eeldab paljuski üksnes õigusloomelist sekkumist ja poliitilist head tahet, piltlikult öeldes inseneritööd ja poliitikute julgust ning soovi töö vastu võtta ja seadustada.
Selleks saaksime õppust võtta kasvõi Ukrainalt, mis on pidanud vastavad reeglid suuresti ette nägema pärast Venemaa sissetungi Krimmi ja Donbassi. Me võiksime Eestis olla veelgi ettenägelikumad ja õppida teiste kogemustest, selmet asuda võimaliku sõja ajal rapsima meetmetega, millel õiguslikku alust ei ole. Nagu nn koroonameetmed on näidanud, ei pruugi selline rapsimine viia parima lahenduseni.
Kindlasti on riigikogul ja valitsusel sõja ajal olulisemaid teemasid, mis tähendab, et mõistlik oleks see töö ära teha siis, kui on selleks õige aeg. Kuna praegu vaadatakse terviklikult üle õigusraamistikku tsiviilkriiside ja riigikaitsekriiside lahendamiseks, on paremat aega selliseks initsiatiiviks raske leida. Saabumas on ka riigikogu valimised ja paljudel erakondadel on kindlasti mõtteid riigikaitse vallas ja loodetavasti ka soov see idee pardale võtta.
Ukrainas on selle peale mõeldud ja ära tehtud
Viimastel kümnenditel on Euroopas valitsenud mõtteviis, et konventsionaalse sõja pidamine Euroopas on välistatud. See illusioon purunes aga 24. veebruaril 2022 Venemaa agressiooniga Ukraina vastu.
Sõja puhkedes avaldasid mitmed Euroopa liidrid kartust, et Kiiev ja teised olulised Ukraina keskused hõivatakse tundide või päevadega. Seda aga ei juhtunud ja üheksa kuud hiljem on Venemaa väed sunnitud ajutiselt okupeeritud aladel kaitsele.
Ukraina kaitsmisel ja õnnestunud vasturünnakutes on olulist rolli mänginud ja mängivad siiani ka välisriikide vabatahtlikud kokku 92. erinevast riigist, kes kogunesid üle kogu maailma Ukrainat kaitsma. Ukraina iseseisvuse eest võitlevad seal ka mitmed Eesti kodanikud, vähemalt üks neist on pälvinud vapruse üles näitamise eest ka Ukraina presidendilt ordeni.
Volodõmõr Zelenski on välisriigi vabatahtlike kohta öelnud: "Ukraina ootab juba praegu meie riiki saabuvaid välisvabatahtlikke. Nad tulevad kaitsma vabadust. Kaitsma elusid. Meie jaoks. Meie kõigi jaoks. Ja see saab olema edukas. Ma olen kindel."* Seega ei saa vabatahtlike panust kuidagi alahinnata.
"Üheks meetmeks, mida hakati koheselt välja töötama, oli välisriigi vabatahtlike seadustamine Ukraina kaitseväes."
Üks oluline eeldus selleks, et vabatahtlikud on varmad Ukrainat abistama, tuleneb tõsiasjast, et Ukraina võimud asusid juba 2014. aastal, koheselt pärast Krimmi annekteerimist ja sõda Donbassis, pöörama suuremat tähelepanu ka Ukraina julgeolekuga seotud õigusruumile. Üheks meetmeks, mida hakati koheselt välja töötama, oli välisriigi vabatahtlike seadustamine Ukraina kaitseväes.
Selleks muudeti 2015. aastal keskset õigusakti, Ukraina kaitseväe seadust. Üheks peamiseks muudatuseks oli, et välisriigi vabatahtlikel avanes seaduslik alus võidelda Ukraina kaitseväes. Samas jätsid need muudatused reguleerimata küsimused vabatahtlike täpsematest õigustest ja kohustustest.
See ebaselgus kõrvaldati 2016. aastal Ukraina presidendi määrusega, mis täpsustab detailselt, kuidas välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud Ukraina kaitseväes teenivad. Välisriigi vabatahtlik saab teenida Ukraina kaitseväes, kui ta tunnistab ja järgib Ukraina põhiseadust ja seadusi, viibib Ukrainas õiguspäraselt ega ole toime pannud kuritegusid.
Ukraina kaitseväega liitumiseks sõlmitakse kaitseväe ja vabatahtliku vahel leping. Selle jaoks peab välisriigi vabatahtlik pöörduma õigusaktidega määratud Ukraina asutuse poole taotlusega teenida Ukraina kaitseväes. Samuti peab vabatahtlik andma nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks, et ametivõimud saaksid vabatahtliku tausta kontrollida.
Leping sõlmitakse üldjuhul kolmeks aastaks, kuid alates allohvitseri ametikohast võib lepingu kestus olla kolm kuni viis aastat, sõltuvalt poolte kokkuleppest. Tähtaega võib uue lepinguga pikendada.
Lepinguga kaasnevad kõik tavapärasele teenistusele omased hüved, näiteks töötasu ja iga-aastane tasustatud puhkus, kuid ka mitmed kaitseväeteenistusele omased tingimused. Sealhulgas alates tasuta arstiabist ja varustusest kuni rahalise hüvitiseni vigastada saamise või hukkumise korral. Viimase puhul on kompensatsiooniks ca 400 000 eurot.
Vabatahtliku ametikohale määramisel võetakse arvesse tema varasemat kogemust, eriala ja haridust. Kui varasem kogemus puudub, siis õpetatakse vabatahtlik välja.
Seega oli Ukraina õigusraamistik vabatahtlike kaasamiseks valmis juba aastaid enne Venemaa 2022. aasta sissetungi. Sellest mõndagi õppida ja eeskujuks võtta ning puudub mistahes põhjus, miks valitsus ja riigikogu ei saaks ka Eesti õigusruumi vastavalt arendada.
Kuidas õigusruumi täiendada?
Kontseptuaalselt võib välisriigi vabatahtlike kaasamiseks piisata üksnes kaitseväeteenistuse seaduse § 81 muutmisest nii, et kaitseväekohustuse võib üle võtta ka välisriigi kodanik. Sellisel juhul muutuks see välisriigi kodanik ka riigikaitseseaduse § 74 lg 2 mõttes kaitseväekohustuseta isikuks, keda saab sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kirjaliku avalduse alusel tegevteenistusse võtta.
Vahe praeguse õigusruumi ja võimaliku tulevase raamistiku vahel oleks suures plaanis see, et kui praegu võib riigikaitseseaduse § 74 lg 2 alusel sõja ajal teenistuse võtta Eesti kodaniku, kes eesti keelt ei valda, siis võimaliku muudatuse korral saaks samal alusel teenistusse võtta ka välisriigi kodaniku.
* " Україна вже зустрічає іноземних добровольців, які їдуть в нашу державу. Вони їдуть захищати свободу. Захищати життя. Для нас. Для всіх. І це буде успішно. Я впевнений." | Sõrm ja Ilchenko: sõja ajal olgem paindlikud, rahu ajal ettenägelikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poliitikud ütlevad sageli, et sõja ajal on reeglid paindlikud. Selles peitub mõistagi oma tõde, kuid see ei tähenda, et riik peaks rahu ajal ootama sõda, et reegleid painutada. Lihtsam ja mõistlikum oleks siiski juba rahu ajal ette näha, milline on sõja ajal meie õigusraamistik, selle asemel, et sõja ajal reegleid väänama hakata.
Viimaste aastate koroonakriis on kahjuks selgelt näidanud, et Eesti õigusloome pole kriisideks valmis olnud. Nii ei võimaldanud kehtiv õigusruum koroonaviiruse saabudes sellele täiesti õiguspärast vastust anda, kuna reeglid olid puudulikud. Sellest tekkinud tühimikku täideti Allar Jõksi ja Jaanika Alevi hinnangul seaduse ja seadusetuse piirimail laveerivate meetmetega. Vaevalt, et see on see, mida poliitikud siiski reeglite painutamise puhul silmas peavad ja soovivad.
Käesolev artikkel ei ole siiski koroonakriisist, poliitikutest ega paindlikest reeglitest, vaid vajadusest tagada, et meie riigikaitsealane õigusloome oleks sõjakindel, nagu oleks pidanud olema viiruskindel ka meie tervishoiukriise reguleeriv õigusloome koroonakriisi hakul.
Kuidas saavad välisriikide vabatahtlikud riigikaitsesse panustada?
Eesti on hästi kaitstud – meil on "raud", motiveeritud inimesed, kõrge kaitsetahe ja poliitikud, kes on enamasti suutnud sõjaohtu teadvustada ja sellele adekvaatselt reageerida.
Samuti ei saa öelda, et Eesti õigusruumi ja poliitika kujundamine kriiside ennetamiseks või nende tagajärgede vältimiseks täiesti puuduks. Nii on viimastel aegadel hakatud jällegi arendama kogu taasiseseisvumise aja varjusurmas olnud tsiviilkaitse süsteemi. Ka on õigusloomes küpsemas uus valmisoleku seadus, mille eesmärgiks on luua terviklik raamistik tsiviilkriiside ja riigikaitsekriiside lahendamiseks, sh reguleerida ka kohtupidamist ja süüteomenetlust sõjaseisukorra ajal.
Küll on aga Eesti riigikaitset puudutavates õigusaktides aastakümneid suurema tähelepanuta jäetud üks oluline ja vägagi praktiline küsimus: kas ja kuidas saavad välisriikide vabatahtlikud sõja ajal Eesti riigikaitsesse panustada?
Nagu näitab allpool kirjeldatud Ukraina näide, siis on tuhanded väljaõpetatud vabatahtlikud valmis kaitsma Ukraina suveräänsust Venemaa agressiooni vastu. Puudub mistahes põhjus arvata, et samamoodi ei sooviks vabatahtlikud aidata ka Eestit, osaledes sealjuures ka aktiivses kaitsetegevuses. Huvitaval kombel seda aga Eesti praegune õigusruum ei võimaldagi.
Põhiseaduse kohaselt on riigikaitsest kohustatud osa võtma Eesti kodanikud. Kaitseväeteenistuse seadus määratleb sarnaselt, et kaitseväekohustus on Eesti kodaniku kohustus ning tegevteenistusse saab võtta üksnes isiku, kes on Eesti kodanik.
Välisriigi vabatahtlik ei saaks aktiivsest Eesti kaitsmisest osa võtta ka kaitseliitlasena. Kaitseliidu seadus võimaldab välisriigi kodanikul olla kaitseliidu auliige ja toetajaliige. Vaatamata sellele, ei tulene auliikmele ega toetajaliikmele kaitseliidu seadusest õigust osaleda aktiivses riigi kaitsmises sõjalise agressiooni korral. Täpsemaks minnes, kaitseliidu seadus selle toetajaliikmele lausa keelab.
Riigikaitseseadus näeb küll ette võimaluse võtta sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kirjaliku avalduse alusel tegevteenistusse kaitseväekohustuseta isikuid, kes ei pea nt valdama eesti keelt, kuid kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on ka kaitseväekohustuseta isikuks ainult Eesti kodanik.
Seega näib, et välisriigi vabatahtliku õigus Eesti kaitsmisesse panustada on Eestis reguleerimata.
Võib ju mõelda, et küll sõja ajal vaadatakse sellele kitsaskohale "paindlikult" ja ühtegi vabatahtlikku ei jäeta "ukse taha" üksnes seepärast, et "mingid seadused" ei luba neil kaitsetegevusest osa võtta. Sõdivad ju inimesed ja "raud", mitte seadused.
See aga ei pruugi olla lohutuseks just välisriigi kodanikest vabatahtlikele, keda kahtlemata huvitavad ka õiguslikud garantiid, mida Eesti neile nende panuse eest lubab. Tahes-tahtmata on nii meil kui ka neil vaja kindlalt teada, millisel alusel nad üldse Eesti kaitsmisest osa võtaks. Veelgi enam, vaevalt, et välisriigi vabatahtlik sooviks Eestit kaitsta, teadmata vastuseid arvukatele praktilistele küsimustele nagu: kas ma üldse tohin seda teha, kes mind toidu ja varustusega aitab, mis minust saab, kui saan haavata või hukkun jne.
Need garantiid aga puuduvad sootuks või pole mitte kuidagi ilmsed, mis kahtlemata vähendab välisriigi vabatahtlike indu ja soovi Eesti kaitsesse sõjaolukorras aktiivselt panustada.
Me ei peaks riigi ega inimestena sellise kitsaskohaga leppima, eriti kui selle parandamine eeldab paljuski üksnes õigusloomelist sekkumist ja poliitilist head tahet, piltlikult öeldes inseneritööd ja poliitikute julgust ning soovi töö vastu võtta ja seadustada.
Selleks saaksime õppust võtta kasvõi Ukrainalt, mis on pidanud vastavad reeglid suuresti ette nägema pärast Venemaa sissetungi Krimmi ja Donbassi. Me võiksime Eestis olla veelgi ettenägelikumad ja õppida teiste kogemustest, selmet asuda võimaliku sõja ajal rapsima meetmetega, millel õiguslikku alust ei ole. Nagu nn koroonameetmed on näidanud, ei pruugi selline rapsimine viia parima lahenduseni.
Kindlasti on riigikogul ja valitsusel sõja ajal olulisemaid teemasid, mis tähendab, et mõistlik oleks see töö ära teha siis, kui on selleks õige aeg. Kuna praegu vaadatakse terviklikult üle õigusraamistikku tsiviilkriiside ja riigikaitsekriiside lahendamiseks, on paremat aega selliseks initsiatiiviks raske leida. Saabumas on ka riigikogu valimised ja paljudel erakondadel on kindlasti mõtteid riigikaitse vallas ja loodetavasti ka soov see idee pardale võtta.
Ukrainas on selle peale mõeldud ja ära tehtud
Viimastel kümnenditel on Euroopas valitsenud mõtteviis, et konventsionaalse sõja pidamine Euroopas on välistatud. See illusioon purunes aga 24. veebruaril 2022 Venemaa agressiooniga Ukraina vastu.
Sõja puhkedes avaldasid mitmed Euroopa liidrid kartust, et Kiiev ja teised olulised Ukraina keskused hõivatakse tundide või päevadega. Seda aga ei juhtunud ja üheksa kuud hiljem on Venemaa väed sunnitud ajutiselt okupeeritud aladel kaitsele.
Ukraina kaitsmisel ja õnnestunud vasturünnakutes on olulist rolli mänginud ja mängivad siiani ka välisriikide vabatahtlikud kokku 92. erinevast riigist, kes kogunesid üle kogu maailma Ukrainat kaitsma. Ukraina iseseisvuse eest võitlevad seal ka mitmed Eesti kodanikud, vähemalt üks neist on pälvinud vapruse üles näitamise eest ka Ukraina presidendilt ordeni.
Volodõmõr Zelenski on välisriigi vabatahtlike kohta öelnud: "Ukraina ootab juba praegu meie riiki saabuvaid välisvabatahtlikke. Nad tulevad kaitsma vabadust. Kaitsma elusid. Meie jaoks. Meie kõigi jaoks. Ja see saab olema edukas. Ma olen kindel."* Seega ei saa vabatahtlike panust kuidagi alahinnata.
"Üheks meetmeks, mida hakati koheselt välja töötama, oli välisriigi vabatahtlike seadustamine Ukraina kaitseväes."
Üks oluline eeldus selleks, et vabatahtlikud on varmad Ukrainat abistama, tuleneb tõsiasjast, et Ukraina võimud asusid juba 2014. aastal, koheselt pärast Krimmi annekteerimist ja sõda Donbassis, pöörama suuremat tähelepanu ka Ukraina julgeolekuga seotud õigusruumile. Üheks meetmeks, mida hakati koheselt välja töötama, oli välisriigi vabatahtlike seadustamine Ukraina kaitseväes.
Selleks muudeti 2015. aastal keskset õigusakti, Ukraina kaitseväe seadust. Üheks peamiseks muudatuseks oli, et välisriigi vabatahtlikel avanes seaduslik alus võidelda Ukraina kaitseväes. Samas jätsid need muudatused reguleerimata küsimused vabatahtlike täpsematest õigustest ja kohustustest.
See ebaselgus kõrvaldati 2016. aastal Ukraina presidendi määrusega, mis täpsustab detailselt, kuidas välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud Ukraina kaitseväes teenivad. Välisriigi vabatahtlik saab teenida Ukraina kaitseväes, kui ta tunnistab ja järgib Ukraina põhiseadust ja seadusi, viibib Ukrainas õiguspäraselt ega ole toime pannud kuritegusid.
Ukraina kaitseväega liitumiseks sõlmitakse kaitseväe ja vabatahtliku vahel leping. Selle jaoks peab välisriigi vabatahtlik pöörduma õigusaktidega määratud Ukraina asutuse poole taotlusega teenida Ukraina kaitseväes. Samuti peab vabatahtlik andma nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks, et ametivõimud saaksid vabatahtliku tausta kontrollida.
Leping sõlmitakse üldjuhul kolmeks aastaks, kuid alates allohvitseri ametikohast võib lepingu kestus olla kolm kuni viis aastat, sõltuvalt poolte kokkuleppest. Tähtaega võib uue lepinguga pikendada.
Lepinguga kaasnevad kõik tavapärasele teenistusele omased hüved, näiteks töötasu ja iga-aastane tasustatud puhkus, kuid ka mitmed kaitseväeteenistusele omased tingimused. Sealhulgas alates tasuta arstiabist ja varustusest kuni rahalise hüvitiseni vigastada saamise või hukkumise korral. Viimase puhul on kompensatsiooniks ca 400 000 eurot.
Vabatahtliku ametikohale määramisel võetakse arvesse tema varasemat kogemust, eriala ja haridust. Kui varasem kogemus puudub, siis õpetatakse vabatahtlik välja.
Seega oli Ukraina õigusraamistik vabatahtlike kaasamiseks valmis juba aastaid enne Venemaa 2022. aasta sissetungi. Sellest mõndagi õppida ja eeskujuks võtta ning puudub mistahes põhjus, miks valitsus ja riigikogu ei saaks ka Eesti õigusruumi vastavalt arendada.
Kuidas õigusruumi täiendada?
Kontseptuaalselt võib välisriigi vabatahtlike kaasamiseks piisata üksnes kaitseväeteenistuse seaduse § 81 muutmisest nii, et kaitseväekohustuse võib üle võtta ka välisriigi kodanik. Sellisel juhul muutuks see välisriigi kodanik ka riigikaitseseaduse § 74 lg 2 mõttes kaitseväekohustuseta isikuks, keda saab sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kirjaliku avalduse alusel tegevteenistusse võtta.
Vahe praeguse õigusruumi ja võimaliku tulevase raamistiku vahel oleks suures plaanis see, et kui praegu võib riigikaitseseaduse § 74 lg 2 alusel sõja ajal teenistuse võtta Eesti kodaniku, kes eesti keelt ei valda, siis võimaliku muudatuse korral saaks samal alusel teenistusse võtta ka välisriigi kodaniku.
* " Україна вже зустрічає іноземних добровольців, які їдуть в нашу державу. Вони їдуть захищати свободу. Захищати життя. Для нас. Для всіх. І це буде успішно. Я впевнений."
### Response:
Sõrm ja Ilchenko: sõja ajal olgem paindlikud, rahu ajal ettenägelikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erinevad valikuvõimalused võivad vahel teha nõutuks: "Mis vormid on nimetet ja huvitet?", "Kas saavutatud kõrval sobib kasutada ka vormi saavutet, austatud kõrval austet jms?". Seesuguseid küsimusi on tet-vormide tähenduse ja kasutuse kohta esitatud ka Eesti Keele Instituudi keelenõuandele. Vaatame lähemalt, mis vormid need siis on.
Omapärane tet- / det- vorm on tud -kesksõna rööpvorm tegusõnadel, mis sisaldavad ta- / da- liidet, nt sõnast kirjutama saab moodustada nii kirjutatud kui ka kirjutet, sõnast pühendama nii pühendatud kui ka pühendet. tet- vorm ei pruugi alati paista päris neutraalne, kuid stiili ilmestamiseks on seda kasutatud.
Kust aga on (te)t- vorm pärit? See on üks keeleuuendaja Johannes Aaviku ettepanekuid 1920. aastatest. Eriti soovitas ta seda kasutada pikemate kolmesilbiliste tegusõnade puhul (nt kirjutama). Aavik märgib, et mõni peab seda uuendust kunstlikuks ja sobimatuks, aga see on juba üle kahesaja aasta trükisõnas esinenud: nimelt tartukeelses uues testamendis ("Vastne Testament" 1686). Paraku tunnistas ka Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond oma 1926. aasta otsuses tet- kesksõna tatud- kesksõna kõrval mittesoovitatavaks.
Aaviku arvates "võib julgesti loota, et see vorm mitte väga kauges tulevikus yldisemalt maad võtab hoolimata praeguste võimude surveavaldusest takistamaks seda". Teada saamaks, kas ja kui palju seda rööpvõimalust praegusajal kasutatakse, tulid appi otsingud mahukast elektrooniliste tekstide kogust ehk eesti keele ühendkorpusest. Tulemused näitavad, et see vorm on kasutusel ta- / da- tegusõnade puhul (nt varustet, kirjeldet), aga näiteid on ka muude tegusõnade kohta (nt ostet, keelat). Mõnikord on viimaste puhul liidetud -t asemel -tet: haritet (peaks olema harit 'haritud'), mainitet (p.o mainit 'mainitud'). Suurima esinemusega on ühendkorpuses nimetet (koos liitsõnadega niinimetet, ülalnimetet jt). Võrdlus tavapäraste tud- vormidega näitab küll viimaste ülekaalukat kasutust, samas on korpuses (te)t- vorme sadadest tegusõnadest.
Ka Tiiu Erelt on juba 20 aastat tagasi leidnud, et Aaviku pakutud tet- vorm "peaks aga olema meie nüüdisgrammatikaisse sisse kirjutet". Korpusstatistilist uuringut aluseks võttes olemegi Emakeele Seltsi keeletoimkonnale arutamiseks saatnud ettepaneku pidada tud- kesksõna kõrval normingukohaseks ka (te)t- rööpvormi. | Keeleminutid. Kirjutet on | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erinevad valikuvõimalused võivad vahel teha nõutuks: "Mis vormid on nimetet ja huvitet?", "Kas saavutatud kõrval sobib kasutada ka vormi saavutet, austatud kõrval austet jms?". Seesuguseid küsimusi on tet-vormide tähenduse ja kasutuse kohta esitatud ka Eesti Keele Instituudi keelenõuandele. Vaatame lähemalt, mis vormid need siis on.
Omapärane tet- / det- vorm on tud -kesksõna rööpvorm tegusõnadel, mis sisaldavad ta- / da- liidet, nt sõnast kirjutama saab moodustada nii kirjutatud kui ka kirjutet, sõnast pühendama nii pühendatud kui ka pühendet. tet- vorm ei pruugi alati paista päris neutraalne, kuid stiili ilmestamiseks on seda kasutatud.
Kust aga on (te)t- vorm pärit? See on üks keeleuuendaja Johannes Aaviku ettepanekuid 1920. aastatest. Eriti soovitas ta seda kasutada pikemate kolmesilbiliste tegusõnade puhul (nt kirjutama). Aavik märgib, et mõni peab seda uuendust kunstlikuks ja sobimatuks, aga see on juba üle kahesaja aasta trükisõnas esinenud: nimelt tartukeelses uues testamendis ("Vastne Testament" 1686). Paraku tunnistas ka Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond oma 1926. aasta otsuses tet- kesksõna tatud- kesksõna kõrval mittesoovitatavaks.
Aaviku arvates "võib julgesti loota, et see vorm mitte väga kauges tulevikus yldisemalt maad võtab hoolimata praeguste võimude surveavaldusest takistamaks seda". Teada saamaks, kas ja kui palju seda rööpvõimalust praegusajal kasutatakse, tulid appi otsingud mahukast elektrooniliste tekstide kogust ehk eesti keele ühendkorpusest. Tulemused näitavad, et see vorm on kasutusel ta- / da- tegusõnade puhul (nt varustet, kirjeldet), aga näiteid on ka muude tegusõnade kohta (nt ostet, keelat). Mõnikord on viimaste puhul liidetud -t asemel -tet: haritet (peaks olema harit 'haritud'), mainitet (p.o mainit 'mainitud'). Suurima esinemusega on ühendkorpuses nimetet (koos liitsõnadega niinimetet, ülalnimetet jt). Võrdlus tavapäraste tud- vormidega näitab küll viimaste ülekaalukat kasutust, samas on korpuses (te)t- vorme sadadest tegusõnadest.
Ka Tiiu Erelt on juba 20 aastat tagasi leidnud, et Aaviku pakutud tet- vorm "peaks aga olema meie nüüdisgrammatikaisse sisse kirjutet". Korpusstatistilist uuringut aluseks võttes olemegi Emakeele Seltsi keeletoimkonnale arutamiseks saatnud ettepaneku pidada tud- kesksõna kõrval normingukohaseks ka (te)t- rööpvormi.
### Response:
Keeleminutid. Kirjutet on |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nasseri elas Pariisi lennujaama esimeses terminalis aastatel 1988-2006, kuna jäi sinna pagulasena lõksu. Tal puudusid dokumendid, et tõestada enda Iraani päritolu ning ükski riik ei soovinud teda vastu võtta.
1999. aastal, pärast 11 aastat lennujaamas elamist, tagasid Prantsusmaa võimud Nasserile isikut tõendavad dokumendid, millega ta oleks saanud siseneda ükskõik millisesse Euroopa riiki, ent iraanlane keeldus lennujaamast lahkumast, sõnades, et kardab sealset mugavustsooni maha jätta.
2003. aastal, enne "The Terminali" filmi esilinastumist, saavutas Nasseri rahvusvahelise tuntuse oma erilise elukorralduse tõttu. "Ma mõistan, et olen kuulus," kommenteeris iraanlane toona. "Ma ei olnud huvitav, kuniks ma tulin siia," viitas ta lennujaama terminale.
Nasseri suri 76-aastasena südameataki tagajärjel Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaamas, kuhu ta oli naasenud paar kuud varem, et seal taas kodutuna elada. | Suri kassahiti "The Terminal" loomist inspireerinud Mehran Karimi Nasseri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nasseri elas Pariisi lennujaama esimeses terminalis aastatel 1988-2006, kuna jäi sinna pagulasena lõksu. Tal puudusid dokumendid, et tõestada enda Iraani päritolu ning ükski riik ei soovinud teda vastu võtta.
1999. aastal, pärast 11 aastat lennujaamas elamist, tagasid Prantsusmaa võimud Nasserile isikut tõendavad dokumendid, millega ta oleks saanud siseneda ükskõik millisesse Euroopa riiki, ent iraanlane keeldus lennujaamast lahkumast, sõnades, et kardab sealset mugavustsooni maha jätta.
2003. aastal, enne "The Terminali" filmi esilinastumist, saavutas Nasseri rahvusvahelise tuntuse oma erilise elukorralduse tõttu. "Ma mõistan, et olen kuulus," kommenteeris iraanlane toona. "Ma ei olnud huvitav, kuniks ma tulin siia," viitas ta lennujaama terminale.
Nasseri suri 76-aastasena südameataki tagajärjel Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaamas, kuhu ta oli naasenud paar kuud varem, et seal taas kodutuna elada.
### Response:
Suri kassahiti "The Terminal" loomist inspireerinud Mehran Karimi Nasseri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome statistikaameti kohaselt oli toidu hind võrrelduna aastataguse ajaga tõusnud oktoobris 15,7 protsenti, vahendas Soome rahvusringhääling Yle.
Septembris oli vastav protsent 14,5 ja veel augustis 12,5 protsenti võrrelduna eelmise aasta hindadega.
Kõige rohkem on Soomes kallinenud jahu, munad, kohv ja või. Jahu hind oli tõusnud lausa 46 protsenti, teised nimetatud toidukaubad üle 30 protsendi.
Oktoobris odavnesid samas pirnid kuus protsenti võrrelduna eelmise aasta oktoobriga.
Soome loodusressursside instituudi professori Jyrki Niemi hinnangul ei ületa hinnatõus novembris ega detsembris oktoobri oma.
Toidukaupade hinnatõus on tingitud eelkõige väetise hinna ja elektri kallinemisest, mis mõjutab kogu toidutootmise sektorit.
Osaliselt mõjutab toiduainete hindu ka toidukaupade puudujääk, mille tingis koroonaviiruse pandeemia ning Vene-Ukraina sõja tõttu.
Lisaks oli mitmel pool eelmisel aasta kehv saak, mis tõstis sööda hinda piima ja liha tootmises. | Soomes on toiduainete hinnatõus teinud rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome statistikaameti kohaselt oli toidu hind võrrelduna aastataguse ajaga tõusnud oktoobris 15,7 protsenti, vahendas Soome rahvusringhääling Yle.
Septembris oli vastav protsent 14,5 ja veel augustis 12,5 protsenti võrrelduna eelmise aasta hindadega.
Kõige rohkem on Soomes kallinenud jahu, munad, kohv ja või. Jahu hind oli tõusnud lausa 46 protsenti, teised nimetatud toidukaubad üle 30 protsendi.
Oktoobris odavnesid samas pirnid kuus protsenti võrrelduna eelmise aasta oktoobriga.
Soome loodusressursside instituudi professori Jyrki Niemi hinnangul ei ületa hinnatõus novembris ega detsembris oktoobri oma.
Toidukaupade hinnatõus on tingitud eelkõige väetise hinna ja elektri kallinemisest, mis mõjutab kogu toidutootmise sektorit.
Osaliselt mõjutab toiduainete hindu ka toidukaupade puudujääk, mille tingis koroonaviiruse pandeemia ning Vene-Ukraina sõja tõttu.
Lisaks oli mitmel pool eelmisel aasta kehv saak, mis tõstis sööda hinda piima ja liha tootmises.
### Response:
Soomes on toiduainete hinnatõus teinud rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa nakkuskaitseseaduse kohaselt saavad liidumaad ise otsustada, kas maskide kandmine kohalikus transpordis on kohustuslik või mitte. Kaugrongidele kehtib maskikohustus kogu riigis.
Schleswig-Holsteini liidumaa peaminister Daniel Günther teatas eelmisel reedel, et ei soovi pärast aasta lõppu liidumaa bussides ja rongides maskikohustusega jätkata ning käis välja ka ettepaneku, et liidumaad võiksid oma praktika ühtlustada.
CDU ridadesse kuuluv poliitik apelleeris inimeste isiklikule vastutusele: "Jääge sümptomitega koju." Ta avaldas ka lootust, et teised liidumaad järgivad seda eeskuju.
Reedel teatas Schleswig-Holstein koos Baden-Württembergi, Baieri ja Hesseniga ka seda, et kaotavad koroonaga nakatunud inimeste isolatsioonikohustuse.
Schleswig-Holsteini liidumaa soov lõpetada bussides ja rongides maskide kandmise kohustus on föderaalpoliitikas toonud kaasa vastakaid reaktsioone.
Vabade Demokraatide Partei (FDP) parlamendirühma tervishoiupoliitika eestkõneleja Andrew Ullmann ütles Weltile, et pooldab maski kandmise nõude asemel soovituse andmist, sest kodanikud suudavad ise end kaitsta ja ise otsuseid teha.
Bundestagi Roheliste tervishoiupoliitika eestkõneleja Janosch Dahmen aga lükkas tagasi nii maskikohustusest loobumise kui ka nelja liidumaa poolt väljakuulutatud isolatsiooninõuete tühistamise.
"Meil puudub uusi, meditsiiniliselt tõendatud põhjendusi, miks peaksime praegu kalduma kõrvale varasemast seadusandlikust eraldumis- ja isolatsiooninõuetest. Või ka maskikandmise kohustusest ühistranspordis," ütles Dahmen.
Alam-Saksi liidumaa peaminister Stephan Weil võttis ettevaatliku positsiooni.
"Isegi kui me kõik sooviksime midagi muud, pole pandeemia veel lõppenud. Seda tõestab ka suhteliselt suur surmajuhtumite arv, mida endiselt registreeritakse," ütles Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse (SPD) kuuluv poliitik Weltile.
Ta lisas, et senised kogemused on näidanud, et külmal aastaajal on probleemid koroonaviirusega suuremad. | Saksamaa võib kaotada ühistranspordis maskikohustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa nakkuskaitseseaduse kohaselt saavad liidumaad ise otsustada, kas maskide kandmine kohalikus transpordis on kohustuslik või mitte. Kaugrongidele kehtib maskikohustus kogu riigis.
Schleswig-Holsteini liidumaa peaminister Daniel Günther teatas eelmisel reedel, et ei soovi pärast aasta lõppu liidumaa bussides ja rongides maskikohustusega jätkata ning käis välja ka ettepaneku, et liidumaad võiksid oma praktika ühtlustada.
CDU ridadesse kuuluv poliitik apelleeris inimeste isiklikule vastutusele: "Jääge sümptomitega koju." Ta avaldas ka lootust, et teised liidumaad järgivad seda eeskuju.
Reedel teatas Schleswig-Holstein koos Baden-Württembergi, Baieri ja Hesseniga ka seda, et kaotavad koroonaga nakatunud inimeste isolatsioonikohustuse.
Schleswig-Holsteini liidumaa soov lõpetada bussides ja rongides maskide kandmise kohustus on föderaalpoliitikas toonud kaasa vastakaid reaktsioone.
Vabade Demokraatide Partei (FDP) parlamendirühma tervishoiupoliitika eestkõneleja Andrew Ullmann ütles Weltile, et pooldab maski kandmise nõude asemel soovituse andmist, sest kodanikud suudavad ise end kaitsta ja ise otsuseid teha.
Bundestagi Roheliste tervishoiupoliitika eestkõneleja Janosch Dahmen aga lükkas tagasi nii maskikohustusest loobumise kui ka nelja liidumaa poolt väljakuulutatud isolatsiooninõuete tühistamise.
"Meil puudub uusi, meditsiiniliselt tõendatud põhjendusi, miks peaksime praegu kalduma kõrvale varasemast seadusandlikust eraldumis- ja isolatsiooninõuetest. Või ka maskikandmise kohustusest ühistranspordis," ütles Dahmen.
Alam-Saksi liidumaa peaminister Stephan Weil võttis ettevaatliku positsiooni.
"Isegi kui me kõik sooviksime midagi muud, pole pandeemia veel lõppenud. Seda tõestab ka suhteliselt suur surmajuhtumite arv, mida endiselt registreeritakse," ütles Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse (SPD) kuuluv poliitik Weltile.
Ta lisas, et senised kogemused on näidanud, et külmal aastaajal on probleemid koroonaviirusega suuremad.
### Response:
Saksamaa võib kaotada ühistranspordis maskikohustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnakate paremad olid Kaur Erik Kais 12 (-1) ja Luiz Henrique Damas 11 punktiga (-1). Võitjate kasuks tõi Matiss Gabdulinš 15 (+7) ja Jekabs Dzenis 14 (+10) silma.
Tabeliseis: 1. Selver/TalTech 26 punkti (11 mängust), 2. Tartu Bigbank 20 (8), 3. Jekabpilsi Luši 14 (9), 4. RTU/Robežsardze/Jurmala 14 (10), 5. Võru Barrus 12 (9), 6. Ezerzeme/DU 8 (9), 7. Pärnu VK 5 (10).
Algaval nädalal toimuvad kaks mängu, kui laupäeval-pühapäeval kohtuvad kaks korda järjest Jurmala ja Võru võistkonnad. | Tabeli viimane Pärnu kaotas ka Jurmalas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnakate paremad olid Kaur Erik Kais 12 (-1) ja Luiz Henrique Damas 11 punktiga (-1). Võitjate kasuks tõi Matiss Gabdulinš 15 (+7) ja Jekabs Dzenis 14 (+10) silma.
Tabeliseis: 1. Selver/TalTech 26 punkti (11 mängust), 2. Tartu Bigbank 20 (8), 3. Jekabpilsi Luši 14 (9), 4. RTU/Robežsardze/Jurmala 14 (10), 5. Võru Barrus 12 (9), 6. Ezerzeme/DU 8 (9), 7. Pärnu VK 5 (10).
Algaval nädalal toimuvad kaks mängu, kui laupäeval-pühapäeval kohtuvad kaks korda järjest Jurmala ja Võru võistkonnad.
### Response:
Tabeli viimane Pärnu kaotas ka Jurmalas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Justiitsminister Lea Danilson-Järg lubas eelmisel nädalal algatada seadusemuudatuse, mille kohaselt juba järgmiste kohalike omavalitsuse volikogude (KOV) valimiste eel hakataks kandideerijatelt nõudma eesti keele oskuse tõestust vähemalt tasemel B1.
Kristina Kallas ütles ERR-ile, et tegemist on ülibürokraatliku ja ülereguleeritud ettepanekuga.
"Kui kõikidelt kandidaatidelt küsida eesti keele oskust tõendavat dokumenti, siis sellised kandidaadid nagu mina peaksime keskkooli lõputunnistust näitama, mis näitab seda, et ma olen eestikeelse kooli lõpetanud," sõnas Kallas.
"See on üledimensioneeritud, ülebürokratiseeritud meede, arvestades seda, et meil on probleem ainult kahe volikoguga. Meil on probleem Narva ja Sillamäe volikogudega, kelle töö ei käi eesti keeles. Ja arvestades, et seda probleemi saab lahendada ka teistmoodi, siis ma arvan, et see, mis justiitsminister praegu välja pakkunud on, lihtsalt ei täida oma eesmärki. Tehakse bürokraatiat juurde, aga tulemust sellel ei ole," kommenteeris Kallas.
Teine Danilson-Järgi ettevõtmine puudutab punasümboolikat avalikus ruumis. Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on eemaldada punasümboolikat Eesti avalikust ruumist, sealhulgas näiteks hoonete fassaadidelt. Kusjuures vaidlusi kunstilise väärtuse üle hakkab lahendama valitsuse juurde loodud komisjon, kuhu justiitsminister kunsti valdkonna inimesi võtta ei taha.
"Seal peaks ikkagi olema ajaloolased ja kunstivaldkonna inimesed ja loomulikult ka muinsuskaitse. Osadel hoonetel, kus need sümbolid küljes on, võib olla ka kunstilist väärtust, peab olema hoolas. Kui kunstilist väärtust ei ole, siis ma arvan, et punasümboolika eemaldamine on igati mõistlik. Aga kas sellel on või ei ole kunstilist väärtust, ei saa ju otsustada poliitikud üksinda," sõnas Kallas.
Nädala alguses Eesti 200 esimehe Lauri Hussari välja öeldud seisukoht, et pikaaegse Eesti elamisloaga Vene kodanikelt tuleks kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel ajutiselt võtta hääleõigus, oli Kallase sõnul erakonna juhatuse kujundatud seisukoht, mida ka tema toetab.
"Ma arvan, et ajutiselt Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine praegu, on see ettepanek, mida ka Reformierakond teinud on, on mõistlik, kui me räägime ainult Vene kodanikest," lausus Kallas.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles möödunud nädalal, et näeb Vene kodanikelt valimisõiguse võtmises julgeolekuohtu.
"Ma olen sellele kogu aeg viidanud, et vaadates neid ohuhinnanguid, mida kaitsepolitsei teeb ja kõik teised, et mis saab siis selles olukorras, kus meil tekivad Ida-Virumaale linnad, kus kas pooled elanikud või kaks kolmandikku elanikest ei saa enam hääletada. Kuidas nad hakkavad oma meelsust väljendama? Sellele täna vastust ei ole. See tegelikult on suur julgeolekuoht," rääkis Läänemets.
Kallas ütles, et ta ei suuda tajuda, kust tuleb julgeolekuoht just nimelt valimisõiguse äravõtmise puhul. "Esiteks Vene kodanikke käib väga vähe valimas. Valimisaktiivsus nende hulgas on üliväike. Me ei võta ju suurtelt massidelt valimisõigust," ütles Kallas.
Kristina Kallas kandideerib enda sõnul riigikogu valimistel ilmselt Tartus. | Kristina Kallas kritiseeris justiitsministri ettevõtmisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Justiitsminister Lea Danilson-Järg lubas eelmisel nädalal algatada seadusemuudatuse, mille kohaselt juba järgmiste kohalike omavalitsuse volikogude (KOV) valimiste eel hakataks kandideerijatelt nõudma eesti keele oskuse tõestust vähemalt tasemel B1.
Kristina Kallas ütles ERR-ile, et tegemist on ülibürokraatliku ja ülereguleeritud ettepanekuga.
"Kui kõikidelt kandidaatidelt küsida eesti keele oskust tõendavat dokumenti, siis sellised kandidaadid nagu mina peaksime keskkooli lõputunnistust näitama, mis näitab seda, et ma olen eestikeelse kooli lõpetanud," sõnas Kallas.
"See on üledimensioneeritud, ülebürokratiseeritud meede, arvestades seda, et meil on probleem ainult kahe volikoguga. Meil on probleem Narva ja Sillamäe volikogudega, kelle töö ei käi eesti keeles. Ja arvestades, et seda probleemi saab lahendada ka teistmoodi, siis ma arvan, et see, mis justiitsminister praegu välja pakkunud on, lihtsalt ei täida oma eesmärki. Tehakse bürokraatiat juurde, aga tulemust sellel ei ole," kommenteeris Kallas.
Teine Danilson-Järgi ettevõtmine puudutab punasümboolikat avalikus ruumis. Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on eemaldada punasümboolikat Eesti avalikust ruumist, sealhulgas näiteks hoonete fassaadidelt. Kusjuures vaidlusi kunstilise väärtuse üle hakkab lahendama valitsuse juurde loodud komisjon, kuhu justiitsminister kunsti valdkonna inimesi võtta ei taha.
"Seal peaks ikkagi olema ajaloolased ja kunstivaldkonna inimesed ja loomulikult ka muinsuskaitse. Osadel hoonetel, kus need sümbolid küljes on, võib olla ka kunstilist väärtust, peab olema hoolas. Kui kunstilist väärtust ei ole, siis ma arvan, et punasümboolika eemaldamine on igati mõistlik. Aga kas sellel on või ei ole kunstilist väärtust, ei saa ju otsustada poliitikud üksinda," sõnas Kallas.
Nädala alguses Eesti 200 esimehe Lauri Hussari välja öeldud seisukoht, et pikaaegse Eesti elamisloaga Vene kodanikelt tuleks kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel ajutiselt võtta hääleõigus, oli Kallase sõnul erakonna juhatuse kujundatud seisukoht, mida ka tema toetab.
"Ma arvan, et ajutiselt Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine praegu, on see ettepanek, mida ka Reformierakond teinud on, on mõistlik, kui me räägime ainult Vene kodanikest," lausus Kallas.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles möödunud nädalal, et näeb Vene kodanikelt valimisõiguse võtmises julgeolekuohtu.
"Ma olen sellele kogu aeg viidanud, et vaadates neid ohuhinnanguid, mida kaitsepolitsei teeb ja kõik teised, et mis saab siis selles olukorras, kus meil tekivad Ida-Virumaale linnad, kus kas pooled elanikud või kaks kolmandikku elanikest ei saa enam hääletada. Kuidas nad hakkavad oma meelsust väljendama? Sellele täna vastust ei ole. See tegelikult on suur julgeolekuoht," rääkis Läänemets.
Kallas ütles, et ta ei suuda tajuda, kust tuleb julgeolekuoht just nimelt valimisõiguse äravõtmise puhul. "Esiteks Vene kodanikke käib väga vähe valimas. Valimisaktiivsus nende hulgas on üliväike. Me ei võta ju suurtelt massidelt valimisõigust," ütles Kallas.
Kristina Kallas kandideerib enda sõnul riigikogu valimistel ilmselt Tartus.
### Response:
Kristina Kallas kritiseeris justiitsministri ettevõtmisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nelja allika kinnitusel ei teatanud Venemaa president Vladimir Putin Hiina liidrile Xi Jinpingile, et Vene väed tungivad veebruaris Ukrainale kallale.
"Putin ei öelnud Xi-le tõtt," kinnitas üks Hiina ametiisik Financial Timesile.
Vene vägede invasioon Ukrainasse pani Hiina ebamugavasse olukorda, kinnitas sama Hiina allikas. Ukrainas asus tema sõnul Vene kallaletungi hetkel üle 6000 Hiina kodaniku, kellest mõned hukkusid evakuatsiooni käigus.
Ka Putin ise väitis samuti ühes kõnes eelmine kuu, et ta ei teatanud Xi-le enne invasiooni oma kavatsusest. Vene presidendi väitel on aga kahe riigi vahelise suhte tugevus pretsedenditu.
G20 tippkohtumise fookuses on Vene-Ukraina sõda
Vene-Ukraina sõda on tõenäoliselt G20 riikide tippkohtumise keskmes.
Kaks olulist riigijuhti, kes isiklikult maailma suurimaid majandusi koondava G20 kohtumisele kohale tulevad on USA president Joe Biden ning Hiina liider Xi Jinping.
Ukrainale kallale tungimise otsuse teinud Vladimir Putin ise kohtumisele Indoneesiasse Balisse kohale ei lähe. Venemaad esindab G20 kohtumisel välisminister Sergei Lavrov.
Xi Jinpingi jaoks Balisse minek esimene suurem rahvusvaheline üritus alates koroonapandeemia algust.
Kuigi Xi kohtus septembris Kesk-Aasias sõbralike riikide riigijuhtidega, sh Putiniga, ei ole Xi sestsaadik kohtunud laiema rahvusvahelise üldsusega.
Balis kohtub Xi esimest korda eraviisiliselt ka ametis oleva USA presidendi Joe Bideniga.
Hiina avalik ja vaikiv toetus Venemaale on tõenäoliselt G20 kohtumisel üks aruteluteema. Xi ja Putin teatasid veebruari alguses, et kahe riigi vahelisel partnerlusel "pole piire".
Financial Times toob välja, et Xi on investeerinud liiga palju poliitilist kapitali Hiina erisuhtesse Venemaaga, et väljendada avalikult sõja osas pahameelt.
Samas on Hiina väljendanud rahulolematust Putini tuumaähvarduste osas, hindab Fudani Shanghai ülikooli rahvusvaheliste suhete ekspert Ni Shixiong.
Alates Vene invasioonist veebruaris on Hiina liider Xi Jinping kohtunud Putiniga kolm korda, kuid Xi ei ole samal perioodil suhelnud otse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Nanjingi ülikooli professor Zhu Feng hindas, et Hiina tahaks USA-lt kaubanduse ja tehnoloogia vallas ulatuslikke järeleandmisi kui USA tahab, et Hiina muudaks oma seisukohta seoses Ukrainaga.
Zhu Feng tõi välja, et Hiina pole tunnistanud 2014. aasta Krimmi poolsaare ega Ida-Ukraina annekteerimist.
Hiina ja USA rivaliteet süveneb
Hiina kommunistliku partei juhtkond näeb strateegilist partnerlust Venemaaga üha tähtsamana, kuna USA on võtnud eesmärgiks peatada Hiina tõus kaubandus- ja tehnoloogiasanktsioonidega.
Hiina rahvavabariigi jaoks on murettekitav ka Ameerika Ühendriikide toetus Taiwanile, mida Hiina peab enda mässuliseks provintsiks.
USA praegune administratsioon otsustas hiljuti kehtestada Hiinale ulatuslikud tehnoloogiaalased sanktsioonid, millega piirati Hiina ettevõtete ligipääsu pooljuhtide tehnoloogiale. | FT: allikate kinnitusel ei hoiatanud Putin Hiinat enne Ukraina invasiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nelja allika kinnitusel ei teatanud Venemaa president Vladimir Putin Hiina liidrile Xi Jinpingile, et Vene väed tungivad veebruaris Ukrainale kallale.
"Putin ei öelnud Xi-le tõtt," kinnitas üks Hiina ametiisik Financial Timesile.
Vene vägede invasioon Ukrainasse pani Hiina ebamugavasse olukorda, kinnitas sama Hiina allikas. Ukrainas asus tema sõnul Vene kallaletungi hetkel üle 6000 Hiina kodaniku, kellest mõned hukkusid evakuatsiooni käigus.
Ka Putin ise väitis samuti ühes kõnes eelmine kuu, et ta ei teatanud Xi-le enne invasiooni oma kavatsusest. Vene presidendi väitel on aga kahe riigi vahelise suhte tugevus pretsedenditu.
G20 tippkohtumise fookuses on Vene-Ukraina sõda
Vene-Ukraina sõda on tõenäoliselt G20 riikide tippkohtumise keskmes.
Kaks olulist riigijuhti, kes isiklikult maailma suurimaid majandusi koondava G20 kohtumisele kohale tulevad on USA president Joe Biden ning Hiina liider Xi Jinping.
Ukrainale kallale tungimise otsuse teinud Vladimir Putin ise kohtumisele Indoneesiasse Balisse kohale ei lähe. Venemaad esindab G20 kohtumisel välisminister Sergei Lavrov.
Xi Jinpingi jaoks Balisse minek esimene suurem rahvusvaheline üritus alates koroonapandeemia algust.
Kuigi Xi kohtus septembris Kesk-Aasias sõbralike riikide riigijuhtidega, sh Putiniga, ei ole Xi sestsaadik kohtunud laiema rahvusvahelise üldsusega.
Balis kohtub Xi esimest korda eraviisiliselt ka ametis oleva USA presidendi Joe Bideniga.
Hiina avalik ja vaikiv toetus Venemaale on tõenäoliselt G20 kohtumisel üks aruteluteema. Xi ja Putin teatasid veebruari alguses, et kahe riigi vahelisel partnerlusel "pole piire".
Financial Times toob välja, et Xi on investeerinud liiga palju poliitilist kapitali Hiina erisuhtesse Venemaaga, et väljendada avalikult sõja osas pahameelt.
Samas on Hiina väljendanud rahulolematust Putini tuumaähvarduste osas, hindab Fudani Shanghai ülikooli rahvusvaheliste suhete ekspert Ni Shixiong.
Alates Vene invasioonist veebruaris on Hiina liider Xi Jinping kohtunud Putiniga kolm korda, kuid Xi ei ole samal perioodil suhelnud otse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Nanjingi ülikooli professor Zhu Feng hindas, et Hiina tahaks USA-lt kaubanduse ja tehnoloogia vallas ulatuslikke järeleandmisi kui USA tahab, et Hiina muudaks oma seisukohta seoses Ukrainaga.
Zhu Feng tõi välja, et Hiina pole tunnistanud 2014. aasta Krimmi poolsaare ega Ida-Ukraina annekteerimist.
Hiina ja USA rivaliteet süveneb
Hiina kommunistliku partei juhtkond näeb strateegilist partnerlust Venemaaga üha tähtsamana, kuna USA on võtnud eesmärgiks peatada Hiina tõus kaubandus- ja tehnoloogiasanktsioonidega.
Hiina rahvavabariigi jaoks on murettekitav ka Ameerika Ühendriikide toetus Taiwanile, mida Hiina peab enda mässuliseks provintsiks.
USA praegune administratsioon otsustas hiljuti kehtestada Hiinale ulatuslikud tehnoloogiaalased sanktsioonid, millega piirati Hiina ettevõtete ligipääsu pooljuhtide tehnoloogiale.
### Response:
FT: allikate kinnitusel ei hoiatanud Putin Hiinat enne Ukraina invasiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eriksen viis kohtumise 14. minutil külalised juhtima ja andis kolmandal üleminutil resultatiivse söödu vahetusest sekkunud Alejandro Garnacho võiduväravale. Vahepeal oli Aston Villa viigistanud Daniel Jamesi 61. minuti tabamusest. Seejuures on ka James mitu hooaega just Unitedit esindanud.
Eelmises voorus oli Man United jäänud alla Aston Villale, kes teenis nüüd teise võidu järjest - võõrsil saadi jagu Brightonist 2:1. Alexis Mac Allisteri (Brighton) avaminuti tabamusele vastas kahel korral (20. ja 54. minutil) Danny Ings, neist esimesel puhul penaltist.
Tabelitipp: 1. Arsenal 37 punkti (14 mängust), 2. Manchester City 32 (14), 3. Newcastle United 30 (15), 4. Tottenham Hotspur 29 (15), 5. Manchester United 26 (14), 6. Liverpool 22 (14), 7. Brighton 21 (14), 8. Chelsea 21 (14). | Man United läheb MM-i pausile üleminutite võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eriksen viis kohtumise 14. minutil külalised juhtima ja andis kolmandal üleminutil resultatiivse söödu vahetusest sekkunud Alejandro Garnacho võiduväravale. Vahepeal oli Aston Villa viigistanud Daniel Jamesi 61. minuti tabamusest. Seejuures on ka James mitu hooaega just Unitedit esindanud.
Eelmises voorus oli Man United jäänud alla Aston Villale, kes teenis nüüd teise võidu järjest - võõrsil saadi jagu Brightonist 2:1. Alexis Mac Allisteri (Brighton) avaminuti tabamusele vastas kahel korral (20. ja 54. minutil) Danny Ings, neist esimesel puhul penaltist.
Tabelitipp: 1. Arsenal 37 punkti (14 mängust), 2. Manchester City 32 (14), 3. Newcastle United 30 (15), 4. Tottenham Hotspur 29 (15), 5. Manchester United 26 (14), 6. Liverpool 22 (14), 7. Brighton 21 (14), 8. Chelsea 21 (14).
### Response:
Man United läheb MM-i pausile üleminutite võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel veerandajal Philadelphia 27 punktist koguni 26 visanud Embiid tabas viskeid väljakult 19/28 ja vabaviskejoonelt 20/24. Lisaks olid eeskujulikud veel teisedki näitajad: 11 lauapalli, kaheksa resultatiivset söötu ja koguni seitse blokki.
Pärast seda, kui hooajal 1973/1974 hakati blokeeritud visete üle eraldi arvestust pidama, pole ükski teine NBA mängija kogunud ühes kohtumises vähemalt 50 punkti, kümme lauapalli, viis resultatiivset söötu ja viis blokeeritud viset.
Philadelphia särgis on vaid kaks meest suutnud rohkem punkte koguda: Wilt Chamberlain (1967. aastal 68, 1966. aastal 65 ja 1966. aastal 62) ja Allen Iverson (2005. aastal 60). "Austan neid kahte legendi väga ja selles seltskonnas viibimine tähendab palju", kommenteeris päevakangelane. "Mul on endiselt veel pikk tee minna."
Pisut teenimatult jäi Embiidi varju Clevelandi mängujuht Darius Garland, kes korjas samuti enam kui 50 silma. Ta viskas 51 punkti, aga Cleveland kaotas siiski kodus Minnesota Timberwolvesile 124:129 (20:40, 30:27, 34:37, 40:25).
Rekordihõnguline õhtu oli ka New Yorgis, kus kohalik Knicks viskas esimesel veerandajal klubi rekordiks lausa 48 silma, aga kaotas siiski Oklahoma City Thunderile 135:145 (48:36, 25:43, 33:43, 29:23). Shai Gilgeous-Alexander tõi võitjatele 37 punkti ja kaheksa tulemuslikku söötu.
Suur õhtu oli ka leedulasel Domantas Sabonisel, kes korjas 26 punkti, 22 lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu ning aitas Sacramento Kingsi kodus 122:115 (26:39, 38:23, 34:29, 24:24) võiduni Golden State Warriorsi üle.
Tulemused: New York - Oklahoma City 135:145, Cleveland - Minnesota 124:129, Washington - Memphis 102:92, Philadelphia - Utah 105:98, Chicago - Denver 103:126, Sacramento - Golden State 122:115, LA Lakers - Brooklyn 116:103. | Embiidi karjääri punktirekord oli Utah Jazzile liiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel veerandajal Philadelphia 27 punktist koguni 26 visanud Embiid tabas viskeid väljakult 19/28 ja vabaviskejoonelt 20/24. Lisaks olid eeskujulikud veel teisedki näitajad: 11 lauapalli, kaheksa resultatiivset söötu ja koguni seitse blokki.
Pärast seda, kui hooajal 1973/1974 hakati blokeeritud visete üle eraldi arvestust pidama, pole ükski teine NBA mängija kogunud ühes kohtumises vähemalt 50 punkti, kümme lauapalli, viis resultatiivset söötu ja viis blokeeritud viset.
Philadelphia särgis on vaid kaks meest suutnud rohkem punkte koguda: Wilt Chamberlain (1967. aastal 68, 1966. aastal 65 ja 1966. aastal 62) ja Allen Iverson (2005. aastal 60). "Austan neid kahte legendi väga ja selles seltskonnas viibimine tähendab palju", kommenteeris päevakangelane. "Mul on endiselt veel pikk tee minna."
Pisut teenimatult jäi Embiidi varju Clevelandi mängujuht Darius Garland, kes korjas samuti enam kui 50 silma. Ta viskas 51 punkti, aga Cleveland kaotas siiski kodus Minnesota Timberwolvesile 124:129 (20:40, 30:27, 34:37, 40:25).
Rekordihõnguline õhtu oli ka New Yorgis, kus kohalik Knicks viskas esimesel veerandajal klubi rekordiks lausa 48 silma, aga kaotas siiski Oklahoma City Thunderile 135:145 (48:36, 25:43, 33:43, 29:23). Shai Gilgeous-Alexander tõi võitjatele 37 punkti ja kaheksa tulemuslikku söötu.
Suur õhtu oli ka leedulasel Domantas Sabonisel, kes korjas 26 punkti, 22 lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu ning aitas Sacramento Kingsi kodus 122:115 (26:39, 38:23, 34:29, 24:24) võiduni Golden State Warriorsi üle.
Tulemused: New York - Oklahoma City 135:145, Cleveland - Minnesota 124:129, Washington - Memphis 102:92, Philadelphia - Utah 105:98, Chicago - Denver 103:126, Sacramento - Golden State 122:115, LA Lakers - Brooklyn 116:103.
### Response:
Embiidi karjääri punktirekord oli Utah Jazzile liiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rihanna värske singli kirjutas artist The-Dream, kes on varasemalt kirjutanud lauljannale ka hittlood "Umbrella" ja "Birthday Cake".
Rihannal on lauljakarjääri jooksul ilmunud kaheksa stuudioalbumit, kuid tema viimasest täispikast albumist on möödunud üle kuue aasta. Pärast pikka pausi naases Rihanna laulmise juurde tänavu oktoobris, avaldades singli "Lift Me Up".
Samuti kinnitas Rihanna, et esineb 2023. aasta septembri Super Bowli vaheajal. | Rihanna avaldas uue singli "Born Again" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rihanna värske singli kirjutas artist The-Dream, kes on varasemalt kirjutanud lauljannale ka hittlood "Umbrella" ja "Birthday Cake".
Rihannal on lauljakarjääri jooksul ilmunud kaheksa stuudioalbumit, kuid tema viimasest täispikast albumist on möödunud üle kuue aasta. Pärast pikka pausi naases Rihanna laulmise juurde tänavu oktoobris, avaldades singli "Lift Me Up".
Samuti kinnitas Rihanna, et esineb 2023. aasta septembri Super Bowli vaheajal.
### Response:
Rihanna avaldas uue singli "Born Again" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Videomängud on praeguse seisuga kõige tulusam meelelahutusturg maailmas ja ennustan, et nii see ka jääb," ütleb Tartu Ülikooli kirjandus- ja meediauuringute doktorant Marie-Luise Meier. Samas on videomängude mängimine sageli endiselt mitmel põhjusel häbimärgistatud: iga kultuur ei näe neis kunstivormi, põlvkondi lahutab mängude mõistmisel lõhe ning meedias ringleb mängude kohta palju hirmutavat väärinfot.
"Videomängud on praeguse seisuga kõige tulusam meelelahutusturg maailmas ja ennustan, et nii see ka jääb."
Ühest küljest peetakse sugude, rasside ja erinevate sooliste identiteetide kujutamist mängudes üheülbaliseks. Teisest küljest napib aga teadlastel videomängude uurimiseks meetodeid. Oma peagi kaitstavas doktoritöös lahkas Meier soolisuse kujutamist videomängudes. Väitekirjas pakkus Meier ühtlasi välja viisi, kuidas uurida sugu just videomängude eripäraga arvestades.
Tervendav rambivalgus
Kas videomängud on rohkem massimeedia või uutmoodi kirjandus, sõltub Marie-Luise Meieri sõnul vaatenurgast ja mängust. "Kirjastamine on samamoodi tööstus ja paljud rahvusvahelise levikuga tuntud romaanid järgivad aasta trendi või varjundit," seletab ta. Näiteks ilmus doktorandi sõnul hiljaaegu hulk postapokalüptilist noortekirjandust. Samuti tuleb välja nii mänge kui ka raamatuid ühtviisi kirjastushiidudelt ja väikestelt indie-ettevõtjatelt.
"Kirjastamine on samamoodi tööstus ja paljud rahvusvahelise levikuga tuntud romaanid järgivad aasta trendi või varjundit.
"Kindlalt võin öelda, et mängud laenavad väga palju teistelt meediumidelt," tõdeb Meier. Nii võib mõni mäng meenutada interaktiivset filmi, samas kui teise dramaatiline ülesehitus, esteetika ja žanr on laenatud kirjandusest. "Oluline on mõista, et mängud pole mängud oma narratiivsete, vaid just mänguliste aspektide tõttu," märgib ta. Teisisõnu pole mängu selles osaleva mängijata.
Kaader mängust "Hellblade: Sensua's Sacrifice." Mängu kiideti väga palju selle psühhoosikirjelduse eest. Mängus on naissoost peategelane. Autor/allikas: Marie-Luise Meier
Kuna mängud erinevad seetõttu kõigist varasematest meediumidest, näeb Meier vajadust eraldi mängu-uuringute järele. "Need laenavad vaatepunkte nii kirjandusteadusest, mängudisainist, sotsioloogiast, psühholoogiast, filmiuuringutest kui ka ludoloogiast," pakub ta välja.
Mida rohkem saab mängudele osaks nii laiema avalikkuse kui ka kitsamalt uurijate tähelepanu, seda rohkem tunnustatakse neid kui eraldi kultuurivormi. "Tunnustamine tähendab ühtlasi seda, et mängude kaudu on üha raskem levitada probleemseid väärtusi," osutab doktorant.
Nii saavad uurijad näiteks tähelepanu juhtida, kas mingi mäng kujutab mõnda inimrühma kuidagi alavääristavalt või aitab see hoopis mängijal argieluga toetavalt toime tulla. "Näiteks ütlesid paljud inimesed, et mängud nagu rahumeelne talusimulaator "Stardew Valley" aitasid neil pandeemia üle elada. Nad ei tundnud end siis nii eraldatuna ega depressiivsena," toob Meier näite.
"Mängud muutuvad mitmekesisemaks – ja seda osalt tänu teadlastelt, kriitikutelt ja laiemalt avalikkuselt tulevale tähelepanule."
Mis puutub probleemsetesse väärtustesse, möönab doktorant, et videomängud on olnud pikalt kimpus soolise lõhega ning neid on peetud üksnes laste ja noormeeste hobiks. Osalt viivad mure juured tema sõnul tööstusse endasse, kus naistel ja transsoolistel inimestel ongi ajalooliselt olnud väga raske läbi lüüa. "Muret ilmestavad ka väga meestekesksest tööstusest tulnud mängud ise, mis keerlevad endiselt sageli ümber meessoost peategelase või kujutavad naisi ja transsoolisi inimesi neid halvustaval moel," seletab ta.
Sellest hoolimata näeb Meier, et hoiakud muutuvad. "Eriti just väide nagu oleks videomängud mõeldud lastele, kaob vaikselt, sest enamikus riikides on keskmine mängija 20. või 30. eluaastates," toob ta välja. Samuti näeb ta naisi üha rohkem nii e-sportlaste, elukutseliste videomängijate kui ka mänguloojate, aga ka mängude peategelaste seas. "Mängud muutuvad mitmekesisemaks – ja seda osalt tänu teadlastelt, kriitikutelt ja laiemalt avalikkuselt tulevale tähelepanule," ütleb ta.
Kaader AAA kategooria mängust "Fallout 4." Mängus on valida mees- ja naistegelaste vahel. Meieri sõnul kasutab mäng kahjustavaid stereotüüpe ja kiidab kohati militaarsust kui mehelikku väärtust. Autor/allikas: Marie-Luise Meier
Kui kirju on võimaluste ruum?
Nagu öeldud, laenavad mängud mõndagi kirjandusest ja filmikunstist, mistap võiks neid uurida kummastki vaatenurgast. "Mina usun, et videomängudele peakski lähenema väga interdistsiplinaarselt," sõnab Marie-Luise Meier. Samas on need eeskätt ikkagi mängud, mis tähendab, et alati peab arvestama ka mängija rolliga.
"Pakun seepärast välja metodoloogilise lähenemise, mis ei uuriks soolisust üksnes loo või stereotüüpide tasandil, vaid ka mängumehhaanikates ning mängudele ainuomastes kujutamisviisides," selgitab Meier.
"Mina usun, et videomängudele peakski lähenema väga interdistsiplinaarselt."
Näiteks võib eriti just vanemates rollimängudes olla nais- ja meestegelastel erinev oskustepagas. "Meestegelased võivad olla paremad võitlejad, samas kui naistegelased on paremad ravitsejad või toetajad," võrdleb doktorant. Mõni teine mäng võib nais- ja meestegelaste erinevaid soorolle edasi anda hoopis viisiga, kuidas nende liigutusi animeeritakse. Teisisõnu võib mängu lugu küll Meieri sõnul öelda, et kõigile sugudele on kõik võimalik, ent tegelik läbimäng võib näidata siiski valikute piiratust.
Super Mario mängudest tuttav Princess Peach (Printsess Virsik) on Meieri sõnul musternäide naise sagedasest rollist mängudes: hätta sattunud neiu, kes ootab päästjat. Autor/allikas: Ben & Jena Edwards/Flickr (CC BY-NC-SA 2.0)
Doktorant pakub sedasorti näidete analüüsimiseks välja kaheastmelise lähenemise. Esimeseks võtab ta appi võimaluste ruumi mõiste, et teha kindlaks kõik mingis mängu osas saadaolevad võimalused. "Näiteks tahad sa näha, kas mingi tegelase välimus on seksualiseeritud," toob Meier välja. Sel juhul võiks uurija üle vaadata, millised kehakujud, riided ja varustus on saadaval tegelase kujundamiseks.
Kui vaadata läbi näiteks ühe nais- ja ühe meestegelase kujundusvalikud, saab neid omavahel võrreldes juba järeldada, kas pakutud valikud põlistavad kahjulikke stereotüüpe või mitte. "Kui su meestegelase riided rõhutavad lihaseid ja toorest jõudu, aga katavad keha üldiselt kinni, samas kui su naistegelasel on valida ainult kõrgete kontsade vahel, võid juba stereotüüpidele viidata," märgib ta. Näiteks on ta selliseid stereotüüpe märganud mõnes uuemas tuntud mängus, nagu "The Witcher 3".
Mis suunas mäng mängijat müksab?
Kui esimese sammuna vaatas Marie-Luise Meier üle tegelastele pakutavad valikud, siis ainult sellest tema sõnul ei piisa: tegelased ei pruugi igas olukorras ühtmoodi välja näha. "Mängud on huvitavad, sest mingi piirini lubavad need sul endaga suhestuda, asjade vahel valida ja teha, mida ise tahad – võrreldes filmidega, mile sisu sa lihtsalt passiivselt jälgid," osutab Meier.
"Mängud on huvitavad, sest mingi piirini lubavad need sul endaga suhestuda, asjade vahel valida ja teha, mida ise tahad – võrreldes filmidega, mile sisu sa lihtsalt passiivselt jälgid."
Siin tuleb appi tema analüüsimeetodi teine samm ehk eelistatud mängimise mõiste. "Eelistatud mängimine on kõige tõenäolisem viis, kuidas mingit mängu selle arhitektuuri põhjal mängitakse," seletab ta. Siin tuleb sisse müksamine ehk valikute kaudne suunamine. Meieri sõnul müksavad videomängud sageli mängijaid üht või teist valikut tegema – näiteks võib mõni autasu, taseme kuju või isegi mängumaailma geograafia suunata tegelast kindlat rada käima. "Pakungi välja, et saame nii leida tee, mida sa oma mängus tõenäoliselt näed," ütleb ta.
Kaader mängust "Hunie Pop". Tegu on kohtingumänguga, kus mängija püüab veenda erinevaid naisi endaga vahekorda astuma. Kuigi mängijad pidasid mängu väga lõbusaks, edastab seegi Meieri sõnul väga probleemseid stereotüüpe. Autor/allikas: Marie-Luise Meier
Kui tegelaste kujundusvalikud ja mängu kõige tõenäolisem kulg on selged, saab hakata mänge analüüsima erinevatest sooteadlikest vaatepunktidest. Mõnesid neist vaatenurkadest, nagu filmiteoreetik Laura Mulvey välja pakutud "mehe pilgu" (male gaze) mõistet tuli tal videomängu eripäradele mõeldes kohandada.
"Loodan, et need meetodid muudavad videomänge ümbritsevat diskursust, andes nii teadlastele kui ka avalikkusele paremad tööriistad, et vältida videomänge analüüsides üldistusi või väärtõlgendusi."
"Algselt oli see vaataja, kaamerasilma ja meestegelase vuajeristlik (teist inimest sobimatul hetkel jälgiv, toim) vaade seksikatele naistegelastele, aga mängus ei tööta kaamera üldiselt samamoodi nagu Hollywoodi filmides," võrdleb ta. Nii võib mängija näiteks valida, kas vaatab mängumaailmas ringi läbi oma tegelase silmade või tema selja tagant – vaid see viimane variant mõjub Meieri sõnul paljudes mängudes vuajeristlikult.
Doktorandi sõnul seisnebki tema töö uudsus "eelistatud mängimise" mõiste ning erinevate videomängude uurimiseks kohandatud vaatepunktide kasutuselevõtus. "Loodan, et need meetodid muudavad videomänge ümbritsevat diskursust, andes nii teadlastele kui ka avalikkusele paremad tööriistad, et vältida videomänge analüüsides üldistusi või väärtõlgendusi. Kui kohelda mängu staatilise meediumina, võib viimaseid väga tõenäoliselt ette tulla," sõnab ta.
Marie-Luise Meier kaitseb doktoritööd " Gender in games – methodology and analysis" ("Sugu mängudes – metodoloogia ja analüüs") 14. novembril Tartu Ülikoolis. Tööd juhendasid anglistika professor Raili Marling ja meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel. | Julgus mitmest nurgast videomänge uurida tervendab ühiskonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Videomängud on praeguse seisuga kõige tulusam meelelahutusturg maailmas ja ennustan, et nii see ka jääb," ütleb Tartu Ülikooli kirjandus- ja meediauuringute doktorant Marie-Luise Meier. Samas on videomängude mängimine sageli endiselt mitmel põhjusel häbimärgistatud: iga kultuur ei näe neis kunstivormi, põlvkondi lahutab mängude mõistmisel lõhe ning meedias ringleb mängude kohta palju hirmutavat väärinfot.
"Videomängud on praeguse seisuga kõige tulusam meelelahutusturg maailmas ja ennustan, et nii see ka jääb."
Ühest küljest peetakse sugude, rasside ja erinevate sooliste identiteetide kujutamist mängudes üheülbaliseks. Teisest küljest napib aga teadlastel videomängude uurimiseks meetodeid. Oma peagi kaitstavas doktoritöös lahkas Meier soolisuse kujutamist videomängudes. Väitekirjas pakkus Meier ühtlasi välja viisi, kuidas uurida sugu just videomängude eripäraga arvestades.
Tervendav rambivalgus
Kas videomängud on rohkem massimeedia või uutmoodi kirjandus, sõltub Marie-Luise Meieri sõnul vaatenurgast ja mängust. "Kirjastamine on samamoodi tööstus ja paljud rahvusvahelise levikuga tuntud romaanid järgivad aasta trendi või varjundit," seletab ta. Näiteks ilmus doktorandi sõnul hiljaaegu hulk postapokalüptilist noortekirjandust. Samuti tuleb välja nii mänge kui ka raamatuid ühtviisi kirjastushiidudelt ja väikestelt indie-ettevõtjatelt.
"Kirjastamine on samamoodi tööstus ja paljud rahvusvahelise levikuga tuntud romaanid järgivad aasta trendi või varjundit.
"Kindlalt võin öelda, et mängud laenavad väga palju teistelt meediumidelt," tõdeb Meier. Nii võib mõni mäng meenutada interaktiivset filmi, samas kui teise dramaatiline ülesehitus, esteetika ja žanr on laenatud kirjandusest. "Oluline on mõista, et mängud pole mängud oma narratiivsete, vaid just mänguliste aspektide tõttu," märgib ta. Teisisõnu pole mängu selles osaleva mängijata.
Kaader mängust "Hellblade: Sensua's Sacrifice." Mängu kiideti väga palju selle psühhoosikirjelduse eest. Mängus on naissoost peategelane. Autor/allikas: Marie-Luise Meier
Kuna mängud erinevad seetõttu kõigist varasematest meediumidest, näeb Meier vajadust eraldi mängu-uuringute järele. "Need laenavad vaatepunkte nii kirjandusteadusest, mängudisainist, sotsioloogiast, psühholoogiast, filmiuuringutest kui ka ludoloogiast," pakub ta välja.
Mida rohkem saab mängudele osaks nii laiema avalikkuse kui ka kitsamalt uurijate tähelepanu, seda rohkem tunnustatakse neid kui eraldi kultuurivormi. "Tunnustamine tähendab ühtlasi seda, et mängude kaudu on üha raskem levitada probleemseid väärtusi," osutab doktorant.
Nii saavad uurijad näiteks tähelepanu juhtida, kas mingi mäng kujutab mõnda inimrühma kuidagi alavääristavalt või aitab see hoopis mängijal argieluga toetavalt toime tulla. "Näiteks ütlesid paljud inimesed, et mängud nagu rahumeelne talusimulaator "Stardew Valley" aitasid neil pandeemia üle elada. Nad ei tundnud end siis nii eraldatuna ega depressiivsena," toob Meier näite.
"Mängud muutuvad mitmekesisemaks – ja seda osalt tänu teadlastelt, kriitikutelt ja laiemalt avalikkuselt tulevale tähelepanule."
Mis puutub probleemsetesse väärtustesse, möönab doktorant, et videomängud on olnud pikalt kimpus soolise lõhega ning neid on peetud üksnes laste ja noormeeste hobiks. Osalt viivad mure juured tema sõnul tööstusse endasse, kus naistel ja transsoolistel inimestel ongi ajalooliselt olnud väga raske läbi lüüa. "Muret ilmestavad ka väga meestekesksest tööstusest tulnud mängud ise, mis keerlevad endiselt sageli ümber meessoost peategelase või kujutavad naisi ja transsoolisi inimesi neid halvustaval moel," seletab ta.
Sellest hoolimata näeb Meier, et hoiakud muutuvad. "Eriti just väide nagu oleks videomängud mõeldud lastele, kaob vaikselt, sest enamikus riikides on keskmine mängija 20. või 30. eluaastates," toob ta välja. Samuti näeb ta naisi üha rohkem nii e-sportlaste, elukutseliste videomängijate kui ka mänguloojate, aga ka mängude peategelaste seas. "Mängud muutuvad mitmekesisemaks – ja seda osalt tänu teadlastelt, kriitikutelt ja laiemalt avalikkuselt tulevale tähelepanule," ütleb ta.
Kaader AAA kategooria mängust "Fallout 4." Mängus on valida mees- ja naistegelaste vahel. Meieri sõnul kasutab mäng kahjustavaid stereotüüpe ja kiidab kohati militaarsust kui mehelikku väärtust. Autor/allikas: Marie-Luise Meier
Kui kirju on võimaluste ruum?
Nagu öeldud, laenavad mängud mõndagi kirjandusest ja filmikunstist, mistap võiks neid uurida kummastki vaatenurgast. "Mina usun, et videomängudele peakski lähenema väga interdistsiplinaarselt," sõnab Marie-Luise Meier. Samas on need eeskätt ikkagi mängud, mis tähendab, et alati peab arvestama ka mängija rolliga.
"Pakun seepärast välja metodoloogilise lähenemise, mis ei uuriks soolisust üksnes loo või stereotüüpide tasandil, vaid ka mängumehhaanikates ning mängudele ainuomastes kujutamisviisides," selgitab Meier.
"Mina usun, et videomängudele peakski lähenema väga interdistsiplinaarselt."
Näiteks võib eriti just vanemates rollimängudes olla nais- ja meestegelastel erinev oskustepagas. "Meestegelased võivad olla paremad võitlejad, samas kui naistegelased on paremad ravitsejad või toetajad," võrdleb doktorant. Mõni teine mäng võib nais- ja meestegelaste erinevaid soorolle edasi anda hoopis viisiga, kuidas nende liigutusi animeeritakse. Teisisõnu võib mängu lugu küll Meieri sõnul öelda, et kõigile sugudele on kõik võimalik, ent tegelik läbimäng võib näidata siiski valikute piiratust.
Super Mario mängudest tuttav Princess Peach (Printsess Virsik) on Meieri sõnul musternäide naise sagedasest rollist mängudes: hätta sattunud neiu, kes ootab päästjat. Autor/allikas: Ben & Jena Edwards/Flickr (CC BY-NC-SA 2.0)
Doktorant pakub sedasorti näidete analüüsimiseks välja kaheastmelise lähenemise. Esimeseks võtab ta appi võimaluste ruumi mõiste, et teha kindlaks kõik mingis mängu osas saadaolevad võimalused. "Näiteks tahad sa näha, kas mingi tegelase välimus on seksualiseeritud," toob Meier välja. Sel juhul võiks uurija üle vaadata, millised kehakujud, riided ja varustus on saadaval tegelase kujundamiseks.
Kui vaadata läbi näiteks ühe nais- ja ühe meestegelase kujundusvalikud, saab neid omavahel võrreldes juba järeldada, kas pakutud valikud põlistavad kahjulikke stereotüüpe või mitte. "Kui su meestegelase riided rõhutavad lihaseid ja toorest jõudu, aga katavad keha üldiselt kinni, samas kui su naistegelasel on valida ainult kõrgete kontsade vahel, võid juba stereotüüpidele viidata," märgib ta. Näiteks on ta selliseid stereotüüpe märganud mõnes uuemas tuntud mängus, nagu "The Witcher 3".
Mis suunas mäng mängijat müksab?
Kui esimese sammuna vaatas Marie-Luise Meier üle tegelastele pakutavad valikud, siis ainult sellest tema sõnul ei piisa: tegelased ei pruugi igas olukorras ühtmoodi välja näha. "Mängud on huvitavad, sest mingi piirini lubavad need sul endaga suhestuda, asjade vahel valida ja teha, mida ise tahad – võrreldes filmidega, mile sisu sa lihtsalt passiivselt jälgid," osutab Meier.
"Mängud on huvitavad, sest mingi piirini lubavad need sul endaga suhestuda, asjade vahel valida ja teha, mida ise tahad – võrreldes filmidega, mile sisu sa lihtsalt passiivselt jälgid."
Siin tuleb appi tema analüüsimeetodi teine samm ehk eelistatud mängimise mõiste. "Eelistatud mängimine on kõige tõenäolisem viis, kuidas mingit mängu selle arhitektuuri põhjal mängitakse," seletab ta. Siin tuleb sisse müksamine ehk valikute kaudne suunamine. Meieri sõnul müksavad videomängud sageli mängijaid üht või teist valikut tegema – näiteks võib mõni autasu, taseme kuju või isegi mängumaailma geograafia suunata tegelast kindlat rada käima. "Pakungi välja, et saame nii leida tee, mida sa oma mängus tõenäoliselt näed," ütleb ta.
Kaader mängust "Hunie Pop". Tegu on kohtingumänguga, kus mängija püüab veenda erinevaid naisi endaga vahekorda astuma. Kuigi mängijad pidasid mängu väga lõbusaks, edastab seegi Meieri sõnul väga probleemseid stereotüüpe. Autor/allikas: Marie-Luise Meier
Kui tegelaste kujundusvalikud ja mängu kõige tõenäolisem kulg on selged, saab hakata mänge analüüsima erinevatest sooteadlikest vaatepunktidest. Mõnesid neist vaatenurkadest, nagu filmiteoreetik Laura Mulvey välja pakutud "mehe pilgu" (male gaze) mõistet tuli tal videomängu eripäradele mõeldes kohandada.
"Loodan, et need meetodid muudavad videomänge ümbritsevat diskursust, andes nii teadlastele kui ka avalikkusele paremad tööriistad, et vältida videomänge analüüsides üldistusi või väärtõlgendusi."
"Algselt oli see vaataja, kaamerasilma ja meestegelase vuajeristlik (teist inimest sobimatul hetkel jälgiv, toim) vaade seksikatele naistegelastele, aga mängus ei tööta kaamera üldiselt samamoodi nagu Hollywoodi filmides," võrdleb ta. Nii võib mängija näiteks valida, kas vaatab mängumaailmas ringi läbi oma tegelase silmade või tema selja tagant – vaid see viimane variant mõjub Meieri sõnul paljudes mängudes vuajeristlikult.
Doktorandi sõnul seisnebki tema töö uudsus "eelistatud mängimise" mõiste ning erinevate videomängude uurimiseks kohandatud vaatepunktide kasutuselevõtus. "Loodan, et need meetodid muudavad videomänge ümbritsevat diskursust, andes nii teadlastele kui ka avalikkusele paremad tööriistad, et vältida videomänge analüüsides üldistusi või väärtõlgendusi. Kui kohelda mängu staatilise meediumina, võib viimaseid väga tõenäoliselt ette tulla," sõnab ta.
Marie-Luise Meier kaitseb doktoritööd " Gender in games – methodology and analysis" ("Sugu mängudes – metodoloogia ja analüüs") 14. novembril Tartu Ülikoolis. Tööd juhendasid anglistika professor Raili Marling ja meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel.
### Response:
Julgus mitmest nurgast videomänge uurida tervendab ühiskonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunstikogu Vitols Contemporary tõuseb Baltimaade kontekstis esile oma selge ja mõtestatud fookusega: kogu omanikud Irina ja Māris Vītols on alates 2000. aastatest kollektsioneerinud Ida- ja Kesk-Euroopa nüüdiskunsti. Lätist pärit kogujate tähelepanu keskmes on selle kultuuriliselt väga mitmekesise regiooni poliitilised ja sotsiaalsed muutused pärast Berliini müüri langemist. Kollektsiooni kuulub ligi 1000 teost enam kui 150 autorilt. Näitusel on väljas teoseid Lätist, Rumeeniast, Poolast, Venemaalt, Tšehhist, Leedust, Eestist, Gruusiast, Slovakkiast, Albaaniast ja Ukrainast ning enamik neist on valminud viimase 20 aasta jooksul.
"Näitusele valitud autorid on ammutanud inspiratsiooni isiklikust mälust, perekonnaarhiivist, kohalikust elust ja kultuurist, keskkonnast, sotsiaalsest dünaamikast ja (kunsti)ajaloost. Poeetilises väljenduses esile toodud suhe mineviku kihistustesse viitab sellele, et mäletamine ei ole kunagi neutraalne. Põlvkondade- ja regiooniülesed dialoogid ärgitavad tajuma mälu mitmekülgset toimimist, selle sotsiaalset mõju, samuti aja ja narratiivide vahelisi tinglikke ning keerukaid seoseid," kommenteeris näituse kuraator Eda Tuulberg.
Näitusega kaasnevad raamat ja audiogiid. Eesti- ja ingliskeelne audiogiid avab kõigi eksponeeritud teoste tausta ja seotust mälu teemaga. Ingliskeelsest raamatust saab lugeda intervjuud Irina ja Māris Vītolsiga, Maarja Kangro novelli ja Tanel Randeri esseed ning see sisaldab ka näitusel eksponeeritud teoste kataloogi.
Näituse kuraator on Eda Tuulberg, väljapaneku on kujundanud Anna Škodenko, näituse koordinaator on Tiiu Saadoja. Näituse ja raamatu graafilise disaini on loonud Viktor Gurov.
Kunstnikud Viktor Alimpijev, Vladimir Arhipov, Jānis Avotiņš, Matei Bejenaru, Blue Noses Group, Vajiko Chachkhiani, Kristaps Ģelzis, Dmitri Gutov, Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė, Rasa Jansone, Jānis Kalmīte, Alice Kask, Vendula Knopová, Eva Kot'átková, Leonards Laganovskis, Goshka Macuga, Inga Meldere, Rustam Mirzoev, Deimantas Narkevičius, Mircea Nicolae, Lucia Nimcová, Adrian Paci, Ievgen Petrov, Joanna Piotrowska, Tõnis Saadoja, Krišs Salmanis, Monika Sosnowska, Antanas Sutkus, Olga Tšernõševa ja Artur Żmijewski
Näitus on Kumu kaasaegse kunsti galeriis avatud 9. aprillini 2023. | Kumu uus näitus teeb sissevaate Vitols Contemporary kunstikogusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunstikogu Vitols Contemporary tõuseb Baltimaade kontekstis esile oma selge ja mõtestatud fookusega: kogu omanikud Irina ja Māris Vītols on alates 2000. aastatest kollektsioneerinud Ida- ja Kesk-Euroopa nüüdiskunsti. Lätist pärit kogujate tähelepanu keskmes on selle kultuuriliselt väga mitmekesise regiooni poliitilised ja sotsiaalsed muutused pärast Berliini müüri langemist. Kollektsiooni kuulub ligi 1000 teost enam kui 150 autorilt. Näitusel on väljas teoseid Lätist, Rumeeniast, Poolast, Venemaalt, Tšehhist, Leedust, Eestist, Gruusiast, Slovakkiast, Albaaniast ja Ukrainast ning enamik neist on valminud viimase 20 aasta jooksul.
"Näitusele valitud autorid on ammutanud inspiratsiooni isiklikust mälust, perekonnaarhiivist, kohalikust elust ja kultuurist, keskkonnast, sotsiaalsest dünaamikast ja (kunsti)ajaloost. Poeetilises väljenduses esile toodud suhe mineviku kihistustesse viitab sellele, et mäletamine ei ole kunagi neutraalne. Põlvkondade- ja regiooniülesed dialoogid ärgitavad tajuma mälu mitmekülgset toimimist, selle sotsiaalset mõju, samuti aja ja narratiivide vahelisi tinglikke ning keerukaid seoseid," kommenteeris näituse kuraator Eda Tuulberg.
Näitusega kaasnevad raamat ja audiogiid. Eesti- ja ingliskeelne audiogiid avab kõigi eksponeeritud teoste tausta ja seotust mälu teemaga. Ingliskeelsest raamatust saab lugeda intervjuud Irina ja Māris Vītolsiga, Maarja Kangro novelli ja Tanel Randeri esseed ning see sisaldab ka näitusel eksponeeritud teoste kataloogi.
Näituse kuraator on Eda Tuulberg, väljapaneku on kujundanud Anna Škodenko, näituse koordinaator on Tiiu Saadoja. Näituse ja raamatu graafilise disaini on loonud Viktor Gurov.
Kunstnikud Viktor Alimpijev, Vladimir Arhipov, Jānis Avotiņš, Matei Bejenaru, Blue Noses Group, Vajiko Chachkhiani, Kristaps Ģelzis, Dmitri Gutov, Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė, Rasa Jansone, Jānis Kalmīte, Alice Kask, Vendula Knopová, Eva Kot'átková, Leonards Laganovskis, Goshka Macuga, Inga Meldere, Rustam Mirzoev, Deimantas Narkevičius, Mircea Nicolae, Lucia Nimcová, Adrian Paci, Ievgen Petrov, Joanna Piotrowska, Tõnis Saadoja, Krišs Salmanis, Monika Sosnowska, Antanas Sutkus, Olga Tšernõševa ja Artur Żmijewski
Näitus on Kumu kaasaegse kunsti galeriis avatud 9. aprillini 2023.
### Response:
Kumu uus näitus teeb sissevaate Vitols Contemporary kunstikogusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Säm on räppar ja muusik Tallinnast, kelle karjäär sai alguse 2017. aastal Soundcloudist, kus ta avaldas oma esimesed lood "surm vol. 17" ning "Must ja valge". Looga "Mõista-mõista" jõudis ta 2019. aastal Raadio 2 Aastahiti galal kaheksandale kohale.
Lisaks on Säm kirjutanud loo "Eesti, kas sa kuuled?" Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kontsertetenduse jaoks ning tunnusloo Jaak Kilmi mängufilmile nimega "Tagurpidi torn".
Kuula albumit "Emps vaata kuis lendan ma": | Säm avaldas debüütalbumi "Emps vaata kuis lendan ma" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Säm on räppar ja muusik Tallinnast, kelle karjäär sai alguse 2017. aastal Soundcloudist, kus ta avaldas oma esimesed lood "surm vol. 17" ning "Must ja valge". Looga "Mõista-mõista" jõudis ta 2019. aastal Raadio 2 Aastahiti galal kaheksandale kohale.
Lisaks on Säm kirjutanud loo "Eesti, kas sa kuuled?" Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kontsertetenduse jaoks ning tunnusloo Jaak Kilmi mängufilmile nimega "Tagurpidi torn".
Kuula albumit "Emps vaata kuis lendan ma":
### Response:
Säm avaldas debüütalbumi "Emps vaata kuis lendan ma" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fritz oli väga kindel mõlemal servil: esimeselt servilt võttis ta 80 protsenti ja teiselt 78 protsenti punktidest. Nadalil olid vastavad näitajad 76 ja 40 protsenti. Hispaanlasel ei tekkinud terve kohtumise jooksul ainsatki murdepalli.
Tegemist oli Nadali jaoks teise kohtumisega pärast USA lahtiste neljanda ringi kaotust kaks kuud tagasi. "Ma vajan rohkem mänge, et sellisel tasemel mängida," sõnas ta pärast matši. "Isegi siis, kui ma olen trennis parem - kindlasti palju parem kui nüüd mängus. See on normaalne."
Torinos toimuva turniiri Rohelises alagrupis oli norralane Casper Ruud (ATP 4.) saanud jagu kanadalasest Felix Auger-Aliassime'ist (ATP 6.) 7:6 (7:4), 6:4.
Esmaspäeval alustatakse mängudega Punases alagrupis, kus kõigepealt kohtuvad Daniil Medvedev (ATP 5.) - Andrei Rubljov (ATP 7.) ja seejärel Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) - Novak Djokovic (ATP 8.). | Nadal alustas aastalõputurniiri kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fritz oli väga kindel mõlemal servil: esimeselt servilt võttis ta 80 protsenti ja teiselt 78 protsenti punktidest. Nadalil olid vastavad näitajad 76 ja 40 protsenti. Hispaanlasel ei tekkinud terve kohtumise jooksul ainsatki murdepalli.
Tegemist oli Nadali jaoks teise kohtumisega pärast USA lahtiste neljanda ringi kaotust kaks kuud tagasi. "Ma vajan rohkem mänge, et sellisel tasemel mängida," sõnas ta pärast matši. "Isegi siis, kui ma olen trennis parem - kindlasti palju parem kui nüüd mängus. See on normaalne."
Torinos toimuva turniiri Rohelises alagrupis oli norralane Casper Ruud (ATP 4.) saanud jagu kanadalasest Felix Auger-Aliassime'ist (ATP 6.) 7:6 (7:4), 6:4.
Esmaspäeval alustatakse mängudega Punases alagrupis, kus kõigepealt kohtuvad Daniil Medvedev (ATP 5.) - Andrei Rubljov (ATP 7.) ja seejärel Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) - Novak Djokovic (ATP 8.).
### Response:
Nadal alustas aastalõputurniiri kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal toimub Indoneesias teisipäeval ja kolmapäeval Balil G20 riikide tippkohtumine.
Kuna Türgil oli Musta mere viljakokkuleppe sõlmimisel ja jätkumisel võtmeroll, on Erdogan kohtumisel olulisel positsioonil, hindab Bloomberg.
Varem on Türgi juhti Erdogani tugevalt kritiseeritud rahvusvahelistel kohtumistel nii oma sise- kui ka välispoliitiliste valikute eest. Türgis on Erdogani võimuloleku perioodil vähenenud vabadused ja kasvanud Erdogani autoritaarne võimutäius.
Samuti on Türgi sekkunud sõjaliselt Süüria ja Liibüa kodusõdadesse.
Erdogan suutis mõne analüütiku hinnangu kiuste saavutada suvel Venemaa ja Ukrainaga Musta mere viljaekspordi kokkulepe. Kokkulepe leevendas üleilmset toidukaupade hinnatõusu, kuna tõi maailmaturule tagasi Ukraina vilja.
Hiljuti veenis Erdogan Putinit naasma kokkuleppe juurde, kui Venemaa teatas selle peatamisest pärast Kertši väina silla plahvatust.
Septembris vahendas Türgi 270 sõjavangi vahetust Venemaa ja Ukraina vahel.
Türgi president Erdogan on üks mitmest riigipeast, kellega Joe Biden Balil G20 kohtumise raames ka eraviisiliselt kohtub, kinnitas laupäeval USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.
USA välisministeeriumi esindaja Ned Price kinnitas hiljuti, et USA on väga tänulik oma Türgi liitlastele viljaleppe saavutamise eest.
Erdogan soovib Balil, et Türgi oleks tunnustatud olulise regionaalse kesktaseme võimuna, kinnitasid Bloombergile kolm allikat.
Türgil on siiani sõdurid ja sõjalised nõunikud nii Süürias kui ka Liibüas ning Türgi on toetanud ka sõjas olevat Ukrainat, omades jätkuvalt majanduslikke sidemeid Venemaaga.
G20 eesistujariik Indoneesia on ühe allika kinnitusel võtnud eesmärgiks Musta mere kokkulepet laiendada, lisades kokkuleppesse väetise ekspordi. Ka selles arutelus mängib olulist rolli Türgi.
Istanbuli Kadir Hasi ülikooli välispoliitika lektori Soli Ozeli hinnangul on sõda näidanud, et Putin vajab Erdogani sama palju, kui Erdogan vajab Putinit.
Erdogani mõju on samas piiratud, toob Bloomberg välja. Katsed algatada Ukraina ja Venemaa vahel rahukõnelusi on siiani luhtunud.
Kuna Erdogan on taganud Venemaale Türgi kaudu majandusliku väljundi, siis eelistab Venemaa Ozeli hinnangul Erdogani tagasivalimist presidendiks.
Türgis toimuvad presidendivalimised 2023. aasta suve algul.
Kui Erdogan sai 2018. aastal 53 protsenti häältest, siis ei pruugi järgmistel valimistel Türgi president selguda esimeses voorus, kuna Erdogani toetusreiting on langenud alla 40 protsendi. | Bloomberg: G20 kaalukeeleks võib osutuda Erdogan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal toimub Indoneesias teisipäeval ja kolmapäeval Balil G20 riikide tippkohtumine.
Kuna Türgil oli Musta mere viljakokkuleppe sõlmimisel ja jätkumisel võtmeroll, on Erdogan kohtumisel olulisel positsioonil, hindab Bloomberg.
Varem on Türgi juhti Erdogani tugevalt kritiseeritud rahvusvahelistel kohtumistel nii oma sise- kui ka välispoliitiliste valikute eest. Türgis on Erdogani võimuloleku perioodil vähenenud vabadused ja kasvanud Erdogani autoritaarne võimutäius.
Samuti on Türgi sekkunud sõjaliselt Süüria ja Liibüa kodusõdadesse.
Erdogan suutis mõne analüütiku hinnangu kiuste saavutada suvel Venemaa ja Ukrainaga Musta mere viljaekspordi kokkulepe. Kokkulepe leevendas üleilmset toidukaupade hinnatõusu, kuna tõi maailmaturule tagasi Ukraina vilja.
Hiljuti veenis Erdogan Putinit naasma kokkuleppe juurde, kui Venemaa teatas selle peatamisest pärast Kertši väina silla plahvatust.
Septembris vahendas Türgi 270 sõjavangi vahetust Venemaa ja Ukraina vahel.
Türgi president Erdogan on üks mitmest riigipeast, kellega Joe Biden Balil G20 kohtumise raames ka eraviisiliselt kohtub, kinnitas laupäeval USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.
USA välisministeeriumi esindaja Ned Price kinnitas hiljuti, et USA on väga tänulik oma Türgi liitlastele viljaleppe saavutamise eest.
Erdogan soovib Balil, et Türgi oleks tunnustatud olulise regionaalse kesktaseme võimuna, kinnitasid Bloombergile kolm allikat.
Türgil on siiani sõdurid ja sõjalised nõunikud nii Süürias kui ka Liibüas ning Türgi on toetanud ka sõjas olevat Ukrainat, omades jätkuvalt majanduslikke sidemeid Venemaaga.
G20 eesistujariik Indoneesia on ühe allika kinnitusel võtnud eesmärgiks Musta mere kokkulepet laiendada, lisades kokkuleppesse väetise ekspordi. Ka selles arutelus mängib olulist rolli Türgi.
Istanbuli Kadir Hasi ülikooli välispoliitika lektori Soli Ozeli hinnangul on sõda näidanud, et Putin vajab Erdogani sama palju, kui Erdogan vajab Putinit.
Erdogani mõju on samas piiratud, toob Bloomberg välja. Katsed algatada Ukraina ja Venemaa vahel rahukõnelusi on siiani luhtunud.
Kuna Erdogan on taganud Venemaale Türgi kaudu majandusliku väljundi, siis eelistab Venemaa Ozeli hinnangul Erdogani tagasivalimist presidendiks.
Türgis toimuvad presidendivalimised 2023. aasta suve algul.
Kui Erdogan sai 2018. aastal 53 protsenti häältest, siis ei pruugi järgmistel valimistel Türgi president selguda esimeses voorus, kuna Erdogani toetusreiting on langenud alla 40 protsendi.
### Response:
Bloomberg: G20 kaalukeeleks võib osutuda Erdogan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti poliitikas on alanud valimiseelne keelenõuete kehtestamise võidujooks. Varem startis EKRE, kelle eelnõu üle, mis nõuab kohalike omavalitsuse kandidaatidele kandidaatidelt eesti keele oskust C1 tasemel, debateeriti riigikogus 7. novembril.
Isamaa ei taha kehvem olla ja justiitsminister Lea Danilson-Järg andis teada, et algatab seadusemuudatuse, mille kohaselt peab kandideerija oskama eesti keelt vähemalt tasemel B1, mis on küll madalam aste.
Esmapilgul tundub kõik justkui õige. Muidugi tuleb olla selle poolt, et volikogude liikmed töötaksid kõikjal Eestis eesti keeles. Küsimus on aga selles, kuidas seda saavutada.
Mida näiteks kujutab endast C1, mida mõnikord nimetatakse ka haritud emakeeles kõneleja tasemeks? Kirjeldus ütleb: "C1 tasemel kõneleja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab varjatud tähendust, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha väljendeid eriti otsimata, oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult."
Saan öelda, et minul on see tase olemas. Käisin eksamil, tegin selle ära ja kogusin 97 punkti sajast võimalikust. Tasub muuseas mõelda, kui palju on neid volikogu liikmeid ja ka riigikogu liikmeid, kelle esimene keel on eesti keel ning kes sel tasemel keelt valdavad. Väidan, et mitte kõik.
Kuidas teha saadiku keeletase kindlaks? Olgu siis C1 või B1 puhul. Siin valitseb suur segadus. Kord pakutakse, et kandidaatidele tuleb teha eelkontroll või järelkontroll või mõlemad, siis tehakse juttu keeleoskustõendi toomisest ja kooli lõputunnistuse üles otsimisest. Linnukese kuhugi panemine, testi või eksami sooritamine ei tähenda aga tegelikkuses ei keeleoskust ega ka saadiku aktiivset osalemist volikogu töös.
Justiitsminister osutas sellele, et "eestikeelse hariduse omandanutele piisab seda kinnitavast dokumendist." Samal ajal on vastavalt keeleseadusele juba pikemat aega kogu Eesti gümnaasiumiharidus eestikeelne. Mida teha Euroopa Liidu kodanikega ning alles gümnaasiumis õppivate noortega, kellel kõigil on õigus kandideerida? Kas keeletaseme nõudmine on proportsionaalne, kas see ei kitsenda kandidaatide põhiseaduslikke õigusi?
Mis juhtub valituks osutunud kohaliku poliitikuga, kui selgub, et ta siiski piisavalt keelt ei oska. Kas temalt võetakse mandaat ära ja kas talle antud hääled tühistatakse? Ja mis saab tema osalusel tehtud volikogu otsustest? Kas valijate asemel hakkab keeleameti inspektor otsustama, kes sobib rahvasaadikuks ja kes mitte?
Küsimusi on kordades rohkem kui vastuseid. Neid pole vist ka ministril. Kahjuks annavad kogu selles arutelus tooni tühipaljad loosungid ja populism.
"Kohtla-Järvel ei ole kunagi peetud istungit muus keeles kui eesti keeles ja seda sõltumata sellest, mitu protsenti saadikutest vajalikul tasemel eesti keelt oskab."
Ma ei salga kuidagi probleemi olemasolu, mis ilmselt on teravam Ida-Virumaal. Olen olnud 26 aastat Kohtla-Järve linnavolikogu liige ja näinud selle aja jooksul erineva keeleoskusega kolleege, algusaastatel ka täiesti "kurttumme." Nüüdseks on pilt palju parem. Aga Kohtla-Järvel ei ole kunagi peetud istungit muus keeles kui eesti keeles ja seda sõltumata sellest, mitu protsenti saadikutest vajalikul tasemel eesti keelt oskab.
Praegu on selgelt näha, et puudulik eesti keele oskus ei sega volikogu liikmel kohustuste täitmist. Mõnikord on muukeelsed saadikud isegi põhjalikumad. Nad süvenevad, sest nad tõlgivad ja püüavad kõikidest nüanssidest aru saada. Nad teevad väga asjalikke ettepanekuid ja täpsustusi, mis vahel on eestlastest kolleegide omadest elegantsemadki. Asi on töösse suhtumises.
Meenub, kui sain 17-aastase Kohtla-Järve venekeelse poisina ülikooli sisse, oskamata ennast eesti keeles isegi normaalselt tutvustada. Ja ma asusin õppima eesti keeles. Kuid ma hakkasin stipendiumi saama, sest olin üks väheseid, kes päriselt süvenes, kes tõlkis ja õppis ka pähe.
Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe saadikud saavad hakkama. Neid tuleb motiveerida, mitte represseerida, mis aga ei tähenda seda, et nad ei pea eesti keelt valdama. Kahtlemata peavad. Usun, et järgmistes koosseisudes on pilt veelgi ilusam seoses nooremate volikogu liikmete tulekuga.
Selle asemel, et jagada rahvasaadikud eestlasteks ja mitte-eestlasteks ning teha vahet, kas tegu on päris eesti kooliga või Eesti vene kooliga, tuleb mõelda toimivatele lahendustele. Päriselt töötavad kandidaadi personaalne vastutus ja valija hinnang kandidaadi oskustele ja võimetele. Pole vaja minna iga saadiku "tagaajamise" teed, vaid tõhustada kontrolli omavalitsuse, sealhulgas volikogu asjaajamise keele üle. See põhiseaduslik nõue peab olema täidetud. | Eduard Odinets: loosungid ei taga saadikute keeletaset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti poliitikas on alanud valimiseelne keelenõuete kehtestamise võidujooks. Varem startis EKRE, kelle eelnõu üle, mis nõuab kohalike omavalitsuse kandidaatidele kandidaatidelt eesti keele oskust C1 tasemel, debateeriti riigikogus 7. novembril.
Isamaa ei taha kehvem olla ja justiitsminister Lea Danilson-Järg andis teada, et algatab seadusemuudatuse, mille kohaselt peab kandideerija oskama eesti keelt vähemalt tasemel B1, mis on küll madalam aste.
Esmapilgul tundub kõik justkui õige. Muidugi tuleb olla selle poolt, et volikogude liikmed töötaksid kõikjal Eestis eesti keeles. Küsimus on aga selles, kuidas seda saavutada.
Mida näiteks kujutab endast C1, mida mõnikord nimetatakse ka haritud emakeeles kõneleja tasemeks? Kirjeldus ütleb: "C1 tasemel kõneleja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab varjatud tähendust, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha väljendeid eriti otsimata, oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult."
Saan öelda, et minul on see tase olemas. Käisin eksamil, tegin selle ära ja kogusin 97 punkti sajast võimalikust. Tasub muuseas mõelda, kui palju on neid volikogu liikmeid ja ka riigikogu liikmeid, kelle esimene keel on eesti keel ning kes sel tasemel keelt valdavad. Väidan, et mitte kõik.
Kuidas teha saadiku keeletase kindlaks? Olgu siis C1 või B1 puhul. Siin valitseb suur segadus. Kord pakutakse, et kandidaatidele tuleb teha eelkontroll või järelkontroll või mõlemad, siis tehakse juttu keeleoskustõendi toomisest ja kooli lõputunnistuse üles otsimisest. Linnukese kuhugi panemine, testi või eksami sooritamine ei tähenda aga tegelikkuses ei keeleoskust ega ka saadiku aktiivset osalemist volikogu töös.
Justiitsminister osutas sellele, et "eestikeelse hariduse omandanutele piisab seda kinnitavast dokumendist." Samal ajal on vastavalt keeleseadusele juba pikemat aega kogu Eesti gümnaasiumiharidus eestikeelne. Mida teha Euroopa Liidu kodanikega ning alles gümnaasiumis õppivate noortega, kellel kõigil on õigus kandideerida? Kas keeletaseme nõudmine on proportsionaalne, kas see ei kitsenda kandidaatide põhiseaduslikke õigusi?
Mis juhtub valituks osutunud kohaliku poliitikuga, kui selgub, et ta siiski piisavalt keelt ei oska. Kas temalt võetakse mandaat ära ja kas talle antud hääled tühistatakse? Ja mis saab tema osalusel tehtud volikogu otsustest? Kas valijate asemel hakkab keeleameti inspektor otsustama, kes sobib rahvasaadikuks ja kes mitte?
Küsimusi on kordades rohkem kui vastuseid. Neid pole vist ka ministril. Kahjuks annavad kogu selles arutelus tooni tühipaljad loosungid ja populism.
"Kohtla-Järvel ei ole kunagi peetud istungit muus keeles kui eesti keeles ja seda sõltumata sellest, mitu protsenti saadikutest vajalikul tasemel eesti keelt oskab."
Ma ei salga kuidagi probleemi olemasolu, mis ilmselt on teravam Ida-Virumaal. Olen olnud 26 aastat Kohtla-Järve linnavolikogu liige ja näinud selle aja jooksul erineva keeleoskusega kolleege, algusaastatel ka täiesti "kurttumme." Nüüdseks on pilt palju parem. Aga Kohtla-Järvel ei ole kunagi peetud istungit muus keeles kui eesti keeles ja seda sõltumata sellest, mitu protsenti saadikutest vajalikul tasemel eesti keelt oskab.
Praegu on selgelt näha, et puudulik eesti keele oskus ei sega volikogu liikmel kohustuste täitmist. Mõnikord on muukeelsed saadikud isegi põhjalikumad. Nad süvenevad, sest nad tõlgivad ja püüavad kõikidest nüanssidest aru saada. Nad teevad väga asjalikke ettepanekuid ja täpsustusi, mis vahel on eestlastest kolleegide omadest elegantsemadki. Asi on töösse suhtumises.
Meenub, kui sain 17-aastase Kohtla-Järve venekeelse poisina ülikooli sisse, oskamata ennast eesti keeles isegi normaalselt tutvustada. Ja ma asusin õppima eesti keeles. Kuid ma hakkasin stipendiumi saama, sest olin üks väheseid, kes päriselt süvenes, kes tõlkis ja õppis ka pähe.
Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe saadikud saavad hakkama. Neid tuleb motiveerida, mitte represseerida, mis aga ei tähenda seda, et nad ei pea eesti keelt valdama. Kahtlemata peavad. Usun, et järgmistes koosseisudes on pilt veelgi ilusam seoses nooremate volikogu liikmete tulekuga.
Selle asemel, et jagada rahvasaadikud eestlasteks ja mitte-eestlasteks ning teha vahet, kas tegu on päris eesti kooliga või Eesti vene kooliga, tuleb mõelda toimivatele lahendustele. Päriselt töötavad kandidaadi personaalne vastutus ja valija hinnang kandidaadi oskustele ja võimetele. Pole vaja minna iga saadiku "tagaajamise" teed, vaid tõhustada kontrolli omavalitsuse, sealhulgas volikogu asjaajamise keele üle. See põhiseaduslik nõue peab olema täidetud.
### Response:
Eduard Odinets: loosungid ei taga saadikute keeletaset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIKTORIIN | Kui hästi tunned jalgpalli maailmameistreid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIKTORIIN | Kui hästi tunned jalgpalli maailmameistreid? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seekordne G20* tippkohtumine Balis (15.-16. novembrini) toimub erilisel ajal. Maailma majandusele ja kaubandusele suurimat mõju omavate riikide koostööfoorum seisab silmitsi pandeemiajärgse majandus- ja energiakriisiga. Bali kohtumine keskendub peamiselt kolmele valdkonnale: võrdsem ja õiglasem vaktsiinide kättesaadavus, energia ja digipööre.
Lahendusi eeldava koostöö leidmine aga ei saa olema lihtne. Eelkõige USA ja Hiina vastasseisu ning Venemaa agressioonile järgnenud lääs-lõuna pooltevalimise tõttu.
Kunagi varem pole kahe globaalse suurjõu, USA ja Hiina, vastasseis väljendunud sedavõrd selgepiiriliselt. USA administratsioon on tõmmanud maha punased jooned – panna piir lääne tehnoloogia ülevõtmisel ja kopeerimisel põhinevale Hiina tehnoloogilisele võidukäigule ning Hiina ambitsioonile saavutada mõjuvõim Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.
Ameerika kehtestatud kõrgtehnoloogia ekspordikontroll, eelkõige kiipidele ja pooljuhtidele, võrdus Hiina jaoks majandussõja väljakuulutamisega. Veelgi valusamalt reageeris Hiina USA lubadusele kaitsta Taiwanit kõigi vahenditega igasuguse Hiina rünnaku eest.
Seepärast on kahe presidendi, Joe Bideni ja Xi Jinpingi Bali kohtumine juba iseenesest märgiline, eelkõige sammuna dialoogi suunas. Mingeid konkreetseid tulemusi kohtumiselt loota ei saa. Sisepoliitiliselt on positsioonid erinevad. President Xi on äsja kindlustanud oma absoluutse võimukontrolli, president Bidenit aga ootab kodus vabariiklaste kontrolli alla läinud esindajatekoda, ehkki Senatis õnnestus säilitada demokraatide enamus.
Globaalse lõuna riigid on suuremas osas Venemaa agressiooni hukka mõistnud. Samal ajal ei toetata Venemaa vastaseid sanktsioone ega relvatarneid Ukrainale, nähes selles eskalatsiooni ohtu. Samuti ei jätnud Indoneesia Venemaad G20 kohtumise ukse taha.
Uduseks on jäänud ka Hiina, India ja globaalse lõuna riikide üleskutsed osapoolte vahelistele läbirääkimistele ning relvarahu kehtestamisele, pole selgesõnaliselt rõhutatud rahukõneluste tingimusi, milleks on Ukraina suveräänsuse, julgeoleku tagatiste ja territoriaalse terviklikkuse tagamine. Kui seda õnnestuks G20 kohtumise lõppjäreldustesse saada, oleks see juba suur võit.
* G20 ühendavate riikide osaks langeb 80 protsenti maailma majanduse koguproduktist, 75 protsenti kaubavahetusest ja 60 protsenti rahvastikust. | Clyde Kull: G20 tippkohtumist varjutab geopoliitiline vastasseis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekordne G20* tippkohtumine Balis (15.-16. novembrini) toimub erilisel ajal. Maailma majandusele ja kaubandusele suurimat mõju omavate riikide koostööfoorum seisab silmitsi pandeemiajärgse majandus- ja energiakriisiga. Bali kohtumine keskendub peamiselt kolmele valdkonnale: võrdsem ja õiglasem vaktsiinide kättesaadavus, energia ja digipööre.
Lahendusi eeldava koostöö leidmine aga ei saa olema lihtne. Eelkõige USA ja Hiina vastasseisu ning Venemaa agressioonile järgnenud lääs-lõuna pooltevalimise tõttu.
Kunagi varem pole kahe globaalse suurjõu, USA ja Hiina, vastasseis väljendunud sedavõrd selgepiiriliselt. USA administratsioon on tõmmanud maha punased jooned – panna piir lääne tehnoloogia ülevõtmisel ja kopeerimisel põhinevale Hiina tehnoloogilisele võidukäigule ning Hiina ambitsioonile saavutada mõjuvõim Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.
Ameerika kehtestatud kõrgtehnoloogia ekspordikontroll, eelkõige kiipidele ja pooljuhtidele, võrdus Hiina jaoks majandussõja väljakuulutamisega. Veelgi valusamalt reageeris Hiina USA lubadusele kaitsta Taiwanit kõigi vahenditega igasuguse Hiina rünnaku eest.
Seepärast on kahe presidendi, Joe Bideni ja Xi Jinpingi Bali kohtumine juba iseenesest märgiline, eelkõige sammuna dialoogi suunas. Mingeid konkreetseid tulemusi kohtumiselt loota ei saa. Sisepoliitiliselt on positsioonid erinevad. President Xi on äsja kindlustanud oma absoluutse võimukontrolli, president Bidenit aga ootab kodus vabariiklaste kontrolli alla läinud esindajatekoda, ehkki Senatis õnnestus säilitada demokraatide enamus.
Globaalse lõuna riigid on suuremas osas Venemaa agressiooni hukka mõistnud. Samal ajal ei toetata Venemaa vastaseid sanktsioone ega relvatarneid Ukrainale, nähes selles eskalatsiooni ohtu. Samuti ei jätnud Indoneesia Venemaad G20 kohtumise ukse taha.
Uduseks on jäänud ka Hiina, India ja globaalse lõuna riikide üleskutsed osapoolte vahelistele läbirääkimistele ning relvarahu kehtestamisele, pole selgesõnaliselt rõhutatud rahukõneluste tingimusi, milleks on Ukraina suveräänsuse, julgeoleku tagatiste ja territoriaalse terviklikkuse tagamine. Kui seda õnnestuks G20 kohtumise lõppjäreldustesse saada, oleks see juba suur võit.
* G20 ühendavate riikide osaks langeb 80 protsenti maailma majanduse koguproduktist, 75 protsenti kaubavahetusest ja 60 protsenti rahvastikust.
### Response:
Clyde Kull: G20 tippkohtumist varjutab geopoliitiline vastasseis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigihalduse ministrile läkitatud pöördumises kirjutatavad neli saadikut, et Valeri Tškalovi tänava ümbernimetamine ei ole põhjendatud.
"Paljudes maailma riikides - USA-s, Tšehhis, Moldovas, Ukrainas ja paljudes endise NSV Liidu iseseisvates riikides kannavad tänavad, sõidurajad, sõiduteed, puiesteed või kohalikud omavalitsused legendaarse piloodi Valeri Tškalovi nime. Kokku on maailmas umbes 400 toponüümi. Valeri Tškalov ja tema meeskond tegid tol ajal fantastilise lennu üle põhjapooluse Ameerikasse, ulatades ameeriklastele sõpruse käe. Ameerika elanikud võtsid selle lennu väga soojalt vastu ja see on dokumenteeritud. Ameeriklased jäädvustasid Vancouveris oma austust tema saavutuse üle tänavanime kujul."
Pöördujad lisavad, et tänavale Valeri Tškalovi nime andmisel lähtus Sillamäe linna endine juhtkond tema pühendumisest asjale, kõrgeimast professionaalsusest ja sihikindlusest eesmärgi saavutamisel, mis oli eeskujuks ja oli oluline uue linna ehituse ajal.
"Kas demokraatlikus ühiskonnas ei tunnustata professionaalsust, pühendumust ja väärikust? Valeri Tškalovi nimeline tänav on nimetatud just nende iseloomuomaduste järgi, mis peaks olema eeskujuks kaasaegsetele, mitte ainult venekeelsetele noortele, kes otsivad oma eluteed. Ükski linna vanuritest ei mäleta selle inimese poliitilist tegevust, kuid kõik mäletavad teda kui enneolematult vaprat pilooti. /.../ Tänaseni pole ajakirjanduses ega sotsiaalvõrgustikes ilmunud teateid, et kusagil maailmas oleks kerkinud küsimus piloodi Valeri Tškalovi nime inimeste mälust eemaldamise või tema nimega seotud toponüümide ümbernimetamise kohta."
Pöördujad leiavad, et sellised küsimused nagu tänavate ümbernimetamine peaks olema kohaliku omavalitsuse eesõigus ja need tuleks lahendada linnahääletusel või teise võimalusena linna elanike või vähemalt Valeri Tškalovi nimelise tänava elanike küsitlemise teel.
Riigihalduse minister saatis 23. septembril Sillamäe linnavalitsusele kirja, milles palus esimesel võimalusel päevakorda võtta Valeri Tškalovi nimelise tänava asendamise Eesti aja- ja kultuurilooga sobiva kohanimega.
"Tulenevalt olukorrast, kus Venemaa alustas 24. veebruaril 2022. a täiemahulist sõjalist agressiooni iseseisva Ukraina riigi vastu, on Eesti riigile sümboolse tähtsusega eemaldada Eestis käibelt Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu repressioonide ja kuritegevusega seotud olnud isikute pühendusnimed ja muud kohanimed, mis on selgelt vastuolus Eesti aja- ja kultuurilooga," kirjutas Solman.
1904. aastal sündinud ja 1938. aastal surnud Valeri Tškalovil Eestiga mingit sidet polnud. Tškalov osales aastatel 1936 ja 1937 mitmel ülipikal lennul, sh 63-tunnisel ja 8811 kilomeetri pikkusel vahemaandumiseta lennul Moskvast Washingtoni osariiki. | Sillamäe sotsid kaitsevad Nõukogude katselenduri tänavanime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigihalduse ministrile läkitatud pöördumises kirjutatavad neli saadikut, et Valeri Tškalovi tänava ümbernimetamine ei ole põhjendatud.
"Paljudes maailma riikides - USA-s, Tšehhis, Moldovas, Ukrainas ja paljudes endise NSV Liidu iseseisvates riikides kannavad tänavad, sõidurajad, sõiduteed, puiesteed või kohalikud omavalitsused legendaarse piloodi Valeri Tškalovi nime. Kokku on maailmas umbes 400 toponüümi. Valeri Tškalov ja tema meeskond tegid tol ajal fantastilise lennu üle põhjapooluse Ameerikasse, ulatades ameeriklastele sõpruse käe. Ameerika elanikud võtsid selle lennu väga soojalt vastu ja see on dokumenteeritud. Ameeriklased jäädvustasid Vancouveris oma austust tema saavutuse üle tänavanime kujul."
Pöördujad lisavad, et tänavale Valeri Tškalovi nime andmisel lähtus Sillamäe linna endine juhtkond tema pühendumisest asjale, kõrgeimast professionaalsusest ja sihikindlusest eesmärgi saavutamisel, mis oli eeskujuks ja oli oluline uue linna ehituse ajal.
"Kas demokraatlikus ühiskonnas ei tunnustata professionaalsust, pühendumust ja väärikust? Valeri Tškalovi nimeline tänav on nimetatud just nende iseloomuomaduste järgi, mis peaks olema eeskujuks kaasaegsetele, mitte ainult venekeelsetele noortele, kes otsivad oma eluteed. Ükski linna vanuritest ei mäleta selle inimese poliitilist tegevust, kuid kõik mäletavad teda kui enneolematult vaprat pilooti. /.../ Tänaseni pole ajakirjanduses ega sotsiaalvõrgustikes ilmunud teateid, et kusagil maailmas oleks kerkinud küsimus piloodi Valeri Tškalovi nime inimeste mälust eemaldamise või tema nimega seotud toponüümide ümbernimetamise kohta."
Pöördujad leiavad, et sellised küsimused nagu tänavate ümbernimetamine peaks olema kohaliku omavalitsuse eesõigus ja need tuleks lahendada linnahääletusel või teise võimalusena linna elanike või vähemalt Valeri Tškalovi nimelise tänava elanike küsitlemise teel.
Riigihalduse minister saatis 23. septembril Sillamäe linnavalitsusele kirja, milles palus esimesel võimalusel päevakorda võtta Valeri Tškalovi nimelise tänava asendamise Eesti aja- ja kultuurilooga sobiva kohanimega.
"Tulenevalt olukorrast, kus Venemaa alustas 24. veebruaril 2022. a täiemahulist sõjalist agressiooni iseseisva Ukraina riigi vastu, on Eesti riigile sümboolse tähtsusega eemaldada Eestis käibelt Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu repressioonide ja kuritegevusega seotud olnud isikute pühendusnimed ja muud kohanimed, mis on selgelt vastuolus Eesti aja- ja kultuurilooga," kirjutas Solman.
1904. aastal sündinud ja 1938. aastal surnud Valeri Tškalovil Eestiga mingit sidet polnud. Tškalov osales aastatel 1936 ja 1937 mitmel ülipikal lennul, sh 63-tunnisel ja 8811 kilomeetri pikkusel vahemaandumiseta lennul Moskvast Washingtoni osariiki.
### Response:
Sillamäe sotsid kaitsevad Nõukogude katselenduri tänavanime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sloveenia valis omale esimese naispresidendi. Esialgsete valimistulemuste kohaselt võitis Natasa Pirc Musar 53,86 protsenti valijate häältest.
Tema rivaal, parempoolne poliitik ja endine välisminister Andze Logar sai 46,14 protsenti häältesaagist, vahendas Reuters.
Pirc Musar on endine teletöötaja, kellest hiljem sai mõjukas advokaat. Tema valimiskampaanias olid kesksel kohal inimõigused, õigusriik ja heaolu.
Advokaadina kaitses Musar Sloveenias muuhulgas Melania Trumpi, juhtis tähelepanu Politico.
Musar kinnitas, et Sloveenial on nüüd president, kes usub Euroopa Liitu, demokraatlikesse väärtustesse ning Sloveenia põhiseadusesse, mis neil väärtustel rajaneb.
Pirc Musar rõhutas, et Lääne-Balkani riikidel on kindel koht Euroopa Liidus. Sloveenia on alati toetanud nende riikide vastuvõtmist EL-i, kinnitas Musar.
Sloveenia poliitilises süsteemis on presidendil suuresti tseremoniaalne koht, ent ta on samas ka riigi relvajõudude juhataja.
Samuti on Sloveenia presidendil õigus nimetada ametisse riigi keskpanga juht.
Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu ja NATO liige. | Sloveenia valis esimese naispresidendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sloveenia valis omale esimese naispresidendi. Esialgsete valimistulemuste kohaselt võitis Natasa Pirc Musar 53,86 protsenti valijate häältest.
Tema rivaal, parempoolne poliitik ja endine välisminister Andze Logar sai 46,14 protsenti häältesaagist, vahendas Reuters.
Pirc Musar on endine teletöötaja, kellest hiljem sai mõjukas advokaat. Tema valimiskampaanias olid kesksel kohal inimõigused, õigusriik ja heaolu.
Advokaadina kaitses Musar Sloveenias muuhulgas Melania Trumpi, juhtis tähelepanu Politico.
Musar kinnitas, et Sloveenial on nüüd president, kes usub Euroopa Liitu, demokraatlikesse väärtustesse ning Sloveenia põhiseadusesse, mis neil väärtustel rajaneb.
Pirc Musar rõhutas, et Lääne-Balkani riikidel on kindel koht Euroopa Liidus. Sloveenia on alati toetanud nende riikide vastuvõtmist EL-i, kinnitas Musar.
Sloveenia poliitilises süsteemis on presidendil suuresti tseremoniaalne koht, ent ta on samas ka riigi relvajõudude juhataja.
Samuti on Sloveenia presidendil õigus nimetada ametisse riigi keskpanga juht.
Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu ja NATO liige.
### Response:
Sloveenia valis esimese naispresidendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2030. aastaks loodab Eesti toetuda põhiliselt taastuvenergiaallikatele. Ilm on aga muutlik ning pimedateks ja tuulevaikseteks päevadeks on vaja tagavara. Abi on välisühendustest, paremini juhitud tarbimisest, salvestusest ning juba olemasolevatest elektrijaamadest. Kuid puudu võib jääda juhitavast võimsusest, mille saab käivitada minutitega. Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo ütles ERR-ile, et seega peaks kaaluma gaasielektrijaama rajamist.
"Kui selline 100 MW jaam teha, siis see läheks vähemalt 150 miljonit eurot maksma. Need on ikka suured ja kallid investeeringud. See ongi optimeerimise küsimus, et kui palju selline jaam saab töötunde, et selline investeering ennast ära tasuks."
Eleringil on Kiisal kõrvuti kaks gaasielektrijaama, mis pakuvad hädaolukorras 250 MW võimsust. Gaasielektrijaamad sobivad selleks ülesandeks hästi, sest neid ei ole erinvalt põlevkivi elektrijaamadest vaja kaua üles soojendada.
"Põlevkivi elektrijaam – selleks, et sinna tekiks see pöörlemine turbiini, selleks on vaja vesi aurustada hästi kuumaks. Seal on meeletu maht metalli ja kõik need soojuspaisumised võtavad aega. Seda katelt tavaliselt köetakse vanematelt seadmetel kuskil 12-14 tundi, uuematel õnnestub ka 6-8 tunniga," selgitas Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk.
Ka ei ole nende jaoks mure pikalt järjest töötada.
"Täpselt sama tüüpi kolbmootoritel põhinevad gaasikütuse elektrijaamad nagu on Eleringil, selliseid kasutatakse mõnel pool maailmas täiesti baaselektrijaamana. Sama loogika järgi on Aafrikas mõnel pool ja isegi Californias sellised elektrijaamad, mis alguses mõeldi, et võib olla töötavad mõnisada tundi aastas, võib olla tuhat. Tegelikult on kujunenud, et nad töötavad suurema osa aastast. Ei ole mingit probleemi."
Eestis on gaasijaamad siiski vaid hädaolukorraks, sest gaas on kütusena põlevikivist oluliselt kallim. Kui praegune gaasi puudujääk LNG toel laheneb ning süsihappegaasi kvoodi hind tõuseb, siis kuna gaasijaamad paiskavad õhku vähem heidet, ei pruugi see vahe paari aasta pärast olla enam nii suur.
Kuigi Raine Pajo tõdes, et kindlat plaani Eesti Energial gaasi elektrijaama rajamiseks praegu ei ole, siis Kiisa elektrijaamaga võimsuselt võrreldava jaama rajamine on tõenäoliselt tulevikus mõistlik. See võtaks samas aega.
"Me peaks koostama enne planeeringud, keskkonnamõjude hinnangud, hanked, ehitus. Sellise jaama rajamine 6-7 aastaga on isegi hästi, kui nii läheb. Pigem võib olla see 7-8 aastat," sõnas Pajo. | Tuleviku elektrivõrk võib nõuda Eestisse uut gaasielektrijaama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2030. aastaks loodab Eesti toetuda põhiliselt taastuvenergiaallikatele. Ilm on aga muutlik ning pimedateks ja tuulevaikseteks päevadeks on vaja tagavara. Abi on välisühendustest, paremini juhitud tarbimisest, salvestusest ning juba olemasolevatest elektrijaamadest. Kuid puudu võib jääda juhitavast võimsusest, mille saab käivitada minutitega. Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo ütles ERR-ile, et seega peaks kaaluma gaasielektrijaama rajamist.
"Kui selline 100 MW jaam teha, siis see läheks vähemalt 150 miljonit eurot maksma. Need on ikka suured ja kallid investeeringud. See ongi optimeerimise küsimus, et kui palju selline jaam saab töötunde, et selline investeering ennast ära tasuks."
Eleringil on Kiisal kõrvuti kaks gaasielektrijaama, mis pakuvad hädaolukorras 250 MW võimsust. Gaasielektrijaamad sobivad selleks ülesandeks hästi, sest neid ei ole erinvalt põlevkivi elektrijaamadest vaja kaua üles soojendada.
"Põlevkivi elektrijaam – selleks, et sinna tekiks see pöörlemine turbiini, selleks on vaja vesi aurustada hästi kuumaks. Seal on meeletu maht metalli ja kõik need soojuspaisumised võtavad aega. Seda katelt tavaliselt köetakse vanematelt seadmetel kuskil 12-14 tundi, uuematel õnnestub ka 6-8 tunniga," selgitas Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk.
Ka ei ole nende jaoks mure pikalt järjest töötada.
"Täpselt sama tüüpi kolbmootoritel põhinevad gaasikütuse elektrijaamad nagu on Eleringil, selliseid kasutatakse mõnel pool maailmas täiesti baaselektrijaamana. Sama loogika järgi on Aafrikas mõnel pool ja isegi Californias sellised elektrijaamad, mis alguses mõeldi, et võib olla töötavad mõnisada tundi aastas, võib olla tuhat. Tegelikult on kujunenud, et nad töötavad suurema osa aastast. Ei ole mingit probleemi."
Eestis on gaasijaamad siiski vaid hädaolukorraks, sest gaas on kütusena põlevikivist oluliselt kallim. Kui praegune gaasi puudujääk LNG toel laheneb ning süsihappegaasi kvoodi hind tõuseb, siis kuna gaasijaamad paiskavad õhku vähem heidet, ei pruugi see vahe paari aasta pärast olla enam nii suur.
Kuigi Raine Pajo tõdes, et kindlat plaani Eesti Energial gaasi elektrijaama rajamiseks praegu ei ole, siis Kiisa elektrijaamaga võimsuselt võrreldava jaama rajamine on tõenäoliselt tulevikus mõistlik. See võtaks samas aega.
"Me peaks koostama enne planeeringud, keskkonnamõjude hinnangud, hanked, ehitus. Sellise jaama rajamine 6-7 aastaga on isegi hästi, kui nii läheb. Pigem võib olla see 7-8 aastat," sõnas Pajo.
### Response:
Tuleviku elektrivõrk võib nõuda Eestisse uut gaasielektrijaama |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.