instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA majanduslik surve Venemaale võib osutuda pikaajaliseks poliitikaks.
Samal ajal, kui Ukraina relvajõud vabastatavad riigi territooriumit, on osa lääneriikide liidritest hakanud mõtlema, kuidas ja kas üldse on võimalik kõneluste kaudu lõpetada sõda Ukraina ja Venemaa vahel.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljuti, et Ukraina on kindlate eeltingimuste täitmisel valmis kõnelusteks Venemaaga. Üks oluline eeltingimus on Vene vägede lahkumine Ukraina territooriumilt.
USA ametiisikud ning juhtivad poliitikud on kinnitanud, et kõneluste toimumise üle peavad otsustama ukrainlased ise.
Ameerika Ühendriikide rahandusminister Janet Yellen tõi välja, et ükskõik, milline lõplik rahuleping kahe riigi vahel ka ei tuleks, nõuaks see Venemaale kehtestatud sanktsioonide ülevaatamist, vahendas The Wall Street Journal.
Yellen kinnitas lehele, et Venemaa pole siiani väljendanud valmidust pidada kõnelusi Ukrainaga tingimustel, mis oleks Ukraina jaoks vastuvõetavad.
Rahandusminister tõi välja, et lõpliku rahulepinguga peaks tõenäoliselt käsitlema ka Venemaale kehtestatud sanktsioone ja nende kohandamist.
Arvestades toimunut jääksid mõned sanktsioonid samas paika ka peale rahulepingu sõlmimist, rõhutas rahandusminister Yellen.
Yellen: osa Euroopa sanktsioone võivad ohustada maailmamajandust
USA rahandusminister hoiatas lisaks, et Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaale ei tohiks olla üles seatud selliselt, et need ohustaks maailmamajandust.
Üks konkreetne meede, kus USA on palunud Euroopa Liidul pehmendada sanktsioone on Vene nafta hinnalae jõustamine.
Nimelt on Euroopa Liit kavatsenud nendel naftatankeritel, mis ei järgi nafta hinnalage, keelustada igasugune ligipääs Euroopa päritolu merendusteenustele kõikide tulevaste naftasaadetiste puhul – olgu tegu Vene või mõne muu riigi naftasaadetisega.
Karmid Euroopa Liidu karistused panid samas USA ametiisikuid muretsema, kuna see võib viia olukorrani, kus nii Euroopas kui ka mujal paiknevad naftatankerid lihtsalt loobuvad Vene nafta tarnimisest, mitte ei tarni seda hinnalae alusel.
The Wall Street Journal rõhutab, et Venemaa vastus neile peale surutud nafta hinnalaele pole veel teada.
Üks võimalik Venemaa samm on enda nafta eksportimise lõpetamine, millel oleks maailmamajandusele negatiivsed tagajärjed.
Vene ametiisikud on väitnud, et nad pole nõus hinnalae alusel teistele riikidele naftat müüma. Samas rõhutas Yellen, et Venemaa ei saa lubada nafta müümise lõpetamist, kuna naftatulud on Venemaa jaoks üliolulised. | Yellen: osa Vene sanktsioone võivad kesta ka peale rahu saavutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA majanduslik surve Venemaale võib osutuda pikaajaliseks poliitikaks.
Samal ajal, kui Ukraina relvajõud vabastatavad riigi territooriumit, on osa lääneriikide liidritest hakanud mõtlema, kuidas ja kas üldse on võimalik kõneluste kaudu lõpetada sõda Ukraina ja Venemaa vahel.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljuti, et Ukraina on kindlate eeltingimuste täitmisel valmis kõnelusteks Venemaaga. Üks oluline eeltingimus on Vene vägede lahkumine Ukraina territooriumilt.
USA ametiisikud ning juhtivad poliitikud on kinnitanud, et kõneluste toimumise üle peavad otsustama ukrainlased ise.
Ameerika Ühendriikide rahandusminister Janet Yellen tõi välja, et ükskõik, milline lõplik rahuleping kahe riigi vahel ka ei tuleks, nõuaks see Venemaale kehtestatud sanktsioonide ülevaatamist, vahendas The Wall Street Journal.
Yellen kinnitas lehele, et Venemaa pole siiani väljendanud valmidust pidada kõnelusi Ukrainaga tingimustel, mis oleks Ukraina jaoks vastuvõetavad.
Rahandusminister tõi välja, et lõpliku rahulepinguga peaks tõenäoliselt käsitlema ka Venemaale kehtestatud sanktsioone ja nende kohandamist.
Arvestades toimunut jääksid mõned sanktsioonid samas paika ka peale rahulepingu sõlmimist, rõhutas rahandusminister Yellen.
Yellen: osa Euroopa sanktsioone võivad ohustada maailmamajandust
USA rahandusminister hoiatas lisaks, et Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaale ei tohiks olla üles seatud selliselt, et need ohustaks maailmamajandust.
Üks konkreetne meede, kus USA on palunud Euroopa Liidul pehmendada sanktsioone on Vene nafta hinnalae jõustamine.
Nimelt on Euroopa Liit kavatsenud nendel naftatankeritel, mis ei järgi nafta hinnalage, keelustada igasugune ligipääs Euroopa päritolu merendusteenustele kõikide tulevaste naftasaadetiste puhul – olgu tegu Vene või mõne muu riigi naftasaadetisega.
Karmid Euroopa Liidu karistused panid samas USA ametiisikuid muretsema, kuna see võib viia olukorrani, kus nii Euroopas kui ka mujal paiknevad naftatankerid lihtsalt loobuvad Vene nafta tarnimisest, mitte ei tarni seda hinnalae alusel.
The Wall Street Journal rõhutab, et Venemaa vastus neile peale surutud nafta hinnalaele pole veel teada.
Üks võimalik Venemaa samm on enda nafta eksportimise lõpetamine, millel oleks maailmamajandusele negatiivsed tagajärjed.
Vene ametiisikud on väitnud, et nad pole nõus hinnalae alusel teistele riikidele naftat müüma. Samas rõhutas Yellen, et Venemaa ei saa lubada nafta müümise lõpetamist, kuna naftatulud on Venemaa jaoks üliolulised.
### Response:
Yellen: osa Vene sanktsioone võivad kesta ka peale rahu saavutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Määruse seletuskirjas kirjutatakse, et projekt aitab Eesti sõltumatul erameedial luua ja edastada venekeelset inforuumi tasakaalustavat ja ühist inforuumi kujundavat ajakirjanduslikku sisu ning seeläbi toetada Eesti ühiskonna sidusust.
Toetuse andmise eesmärk on tugevdada olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete väljaannete toimetusi, et muuta Eesti venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Toetuse abil toodetud ja avaldatud meediasisu, sh originaaluudised peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.
Taotleja võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes annab välja meediaväljaandeid, kellel on 1. mai 2022. aasta seisuga nii eesti- kui ka venekeelne toimetus ning kes järgib Eesti ajakirjanduseetika koodeksit. Taotleja osanik või aktsionär ei tohi olla kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku
omavalitsuse üksuselt saadav tulu ei moodusta tema kogutulust üle 50 protsendi.
Toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne summa 300 000
eurot ühe taotluse kohta. Omafinantseeringu nõuet ei ole. Taotlusvooru maht on 1 000 000 eurot.
Abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2023 ja kestab kuni 31. detsembrini 2023. | Riik toetab erameedia venekeelse sisu tootmist miljoni euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Määruse seletuskirjas kirjutatakse, et projekt aitab Eesti sõltumatul erameedial luua ja edastada venekeelset inforuumi tasakaalustavat ja ühist inforuumi kujundavat ajakirjanduslikku sisu ning seeläbi toetada Eesti ühiskonna sidusust.
Toetuse andmise eesmärk on tugevdada olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete väljaannete toimetusi, et muuta Eesti venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Toetuse abil toodetud ja avaldatud meediasisu, sh originaaluudised peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.
Taotleja võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes annab välja meediaväljaandeid, kellel on 1. mai 2022. aasta seisuga nii eesti- kui ka venekeelne toimetus ning kes järgib Eesti ajakirjanduseetika koodeksit. Taotleja osanik või aktsionär ei tohi olla kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku
omavalitsuse üksuselt saadav tulu ei moodusta tema kogutulust üle 50 protsendi.
Toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne summa 300 000
eurot ühe taotluse kohta. Omafinantseeringu nõuet ei ole. Taotlusvooru maht on 1 000 000 eurot.
Abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2023 ja kestab kuni 31. detsembrini 2023.
### Response:
Riik toetab erameedia venekeelse sisu tootmist miljoni euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta kolmandas kvartalis vähenesid II pensionisamba varad aastases võrdluses kuus protsenti ehk 270 miljonit eurot. Teises kvartalis oli kahanemine veelgi suurem: 19 protsenti ehk 1,3 miljardit eurot. Fondihaldurite sõnutsi pole see aga pannud inimesi tasuvamaid investeerimiskohti otsima.
Eestis on teise sambasse kogujaid üle 500 000. Suurem osa neist hoiab oma raha Swedbanki pensionifondides, ütles Swedbank Investeerimisfondid AS-i juht Age Petter.
"Selle aasta turuvolatiilsus on kaasa toonud võib-olla rohkem huvi ja teadlikkuse kasvu, et mida see investeering tähendab, mis on need võidud ja mis on need aktsiaturu kukkumised ja kuidas see mõjutab kõike. Kui vaadata liikumisi fondide vahel või üldse teises sambas kogumisel, siis on selge, et kõige suurem mõju on olnud ikkagi pensionireformil," ütles Petter.
Alates septembrist on Eesti suurim pensionifond aga hoopis LHV Pensionifond L, mis on viimase 12 kuu kõige parema tootlusega fond turul, ütles LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu.
"Kolm LHV fondi - M, L ja XL - on positiivse tootlusega. L peaaegu neli protsenti, kui vaadata jooksvat aastat. Me oleme näinud, et viimased pool aastat on just sellesse fondi olnud inimeste liikumine kõige suurem. LHV fondides tervikuna me oleme sel aastal konkurentidelt pigem võtnud kui ise ära andnud," ütles Vallistu.
Viimast kinnitab Swedbanki kohta ka Petter, vaadates, mismoodi on toimunud klientide liikumine nendel kuupäevadel, kui on võimalus fonde vahetada või väljamakseid saada. "Ühel vahetusperioodil tehakse suurusjärgus 3000-4000 avaldust meie fondidesse tulekuks ja 2000-3000 avaldust konkurendi juurde minekuks meie fondidest."
Tootlusega plussi jäänud vaid kolm fondi
Tootluse poolest on Eesti pensionifondidest viimase aasta jooksul plussi jäänud vaid kolm LHV fondi.
Samas rõhutavad kõik spetsialistid, et pensionikogumine on pikk investeering ja aastastest kõikumistest ei tohi verest välja minna.
Teisalt on inimesi, kes leiavad, et aktiivselt juhitud pensionifondid on ka praegusel ajal kahjulikumad kui passiivselt juhitud ja suhteliselt turvalised indeksifondidesse investeerivad fondid.
Tuleva ühistu loodi aastaid tagasi just sel eesmärgil - saada halduskulud soodsamaks tänu sellele, et pensioniraha investeeritakse indeksifondidesse.
Kuid ka Tuleva investeeringud kahanevad, tunnistas fondijuht Tõnu Pekk. "Meie pensionifondides kogujad teenivad maailmaturu keskmist tootlust. See ongi meie eesmärk. Me ostame iga kuu maailma suurimate ettevõtete aktsiaid, nii headel kui ka halbadel aegadel. Selle aasta algusest on maailma ettevõtete aktsiad langenud. Seega on meie fondi osakuväärtus selle aasta algusest samuti koos maailmaturuga langenud."
Pekk aga rõhutas, et Tulevas investeerijad on hästi informeeritud ja teavad, et parim võimalus tulevikuks hea tootlus saavutada on jätkata regulaarselt aktsiate ostmist nii siis, kui hinnad langevad kui ka siis kui hinnad tõusevad.
Tuleva pensionifondidesse tuleb samuti inimesi pigem juurde, märkis Pekk. "Alati on lahkujaid, aga meie fondidest lahkujaid on kordades vähem kui pankade fondidest ja kogujad jätkavad regulaarselt sissemakseid. Selle tulemusena on meie pensionifondide maht sel aastal hoolimata aktsiahindade langusest kasvanud."
Kõik fondivalitsejad kinnitasid, et huvi III pensionisambasse investeerimise vastu kasvab pidevalt igal aastal. Varade maht on seal kokku ca 400 miljonit, olles aastaga kasvanud 17 protsendi võrra.
"Enne kui kuhugi mujale säästa, on mõistlik ära kasutada suurepärase maksusoodustusega kolmas sammas, kus paned 100 eurot sisse, riik maksab tulumaksuna sulle kohe 20 eurot tagasi. See võimalus tuleb kõigepealt ära kasutada ja siis alles hakata vaatama alternatiive," rääkis Tõnu Pekk. | Langus maailmaturgudel Eesti pensionikogujaid ei heiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta kolmandas kvartalis vähenesid II pensionisamba varad aastases võrdluses kuus protsenti ehk 270 miljonit eurot. Teises kvartalis oli kahanemine veelgi suurem: 19 protsenti ehk 1,3 miljardit eurot. Fondihaldurite sõnutsi pole see aga pannud inimesi tasuvamaid investeerimiskohti otsima.
Eestis on teise sambasse kogujaid üle 500 000. Suurem osa neist hoiab oma raha Swedbanki pensionifondides, ütles Swedbank Investeerimisfondid AS-i juht Age Petter.
"Selle aasta turuvolatiilsus on kaasa toonud võib-olla rohkem huvi ja teadlikkuse kasvu, et mida see investeering tähendab, mis on need võidud ja mis on need aktsiaturu kukkumised ja kuidas see mõjutab kõike. Kui vaadata liikumisi fondide vahel või üldse teises sambas kogumisel, siis on selge, et kõige suurem mõju on olnud ikkagi pensionireformil," ütles Petter.
Alates septembrist on Eesti suurim pensionifond aga hoopis LHV Pensionifond L, mis on viimase 12 kuu kõige parema tootlusega fond turul, ütles LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu.
"Kolm LHV fondi - M, L ja XL - on positiivse tootlusega. L peaaegu neli protsenti, kui vaadata jooksvat aastat. Me oleme näinud, et viimased pool aastat on just sellesse fondi olnud inimeste liikumine kõige suurem. LHV fondides tervikuna me oleme sel aastal konkurentidelt pigem võtnud kui ise ära andnud," ütles Vallistu.
Viimast kinnitab Swedbanki kohta ka Petter, vaadates, mismoodi on toimunud klientide liikumine nendel kuupäevadel, kui on võimalus fonde vahetada või väljamakseid saada. "Ühel vahetusperioodil tehakse suurusjärgus 3000-4000 avaldust meie fondidesse tulekuks ja 2000-3000 avaldust konkurendi juurde minekuks meie fondidest."
Tootlusega plussi jäänud vaid kolm fondi
Tootluse poolest on Eesti pensionifondidest viimase aasta jooksul plussi jäänud vaid kolm LHV fondi.
Samas rõhutavad kõik spetsialistid, et pensionikogumine on pikk investeering ja aastastest kõikumistest ei tohi verest välja minna.
Teisalt on inimesi, kes leiavad, et aktiivselt juhitud pensionifondid on ka praegusel ajal kahjulikumad kui passiivselt juhitud ja suhteliselt turvalised indeksifondidesse investeerivad fondid.
Tuleva ühistu loodi aastaid tagasi just sel eesmärgil - saada halduskulud soodsamaks tänu sellele, et pensioniraha investeeritakse indeksifondidesse.
Kuid ka Tuleva investeeringud kahanevad, tunnistas fondijuht Tõnu Pekk. "Meie pensionifondides kogujad teenivad maailmaturu keskmist tootlust. See ongi meie eesmärk. Me ostame iga kuu maailma suurimate ettevõtete aktsiaid, nii headel kui ka halbadel aegadel. Selle aasta algusest on maailma ettevõtete aktsiad langenud. Seega on meie fondi osakuväärtus selle aasta algusest samuti koos maailmaturuga langenud."
Pekk aga rõhutas, et Tulevas investeerijad on hästi informeeritud ja teavad, et parim võimalus tulevikuks hea tootlus saavutada on jätkata regulaarselt aktsiate ostmist nii siis, kui hinnad langevad kui ka siis kui hinnad tõusevad.
Tuleva pensionifondidesse tuleb samuti inimesi pigem juurde, märkis Pekk. "Alati on lahkujaid, aga meie fondidest lahkujaid on kordades vähem kui pankade fondidest ja kogujad jätkavad regulaarselt sissemakseid. Selle tulemusena on meie pensionifondide maht sel aastal hoolimata aktsiahindade langusest kasvanud."
Kõik fondivalitsejad kinnitasid, et huvi III pensionisambasse investeerimise vastu kasvab pidevalt igal aastal. Varade maht on seal kokku ca 400 miljonit, olles aastaga kasvanud 17 protsendi võrra.
"Enne kui kuhugi mujale säästa, on mõistlik ära kasutada suurepärase maksusoodustusega kolmas sammas, kus paned 100 eurot sisse, riik maksab tulumaksuna sulle kohe 20 eurot tagasi. See võimalus tuleb kõigepealt ära kasutada ja siis alles hakata vaatama alternatiive," rääkis Tõnu Pekk.
### Response:
Langus maailmaturgudel Eesti pensionikogujaid ei heiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 16. novembril kell 20.50:
- NATO peasekretär: raketi langemine Poola polnud tahtlik samm;
- Poola president: puuduvad märgid tahtlikust rünnakust;
- Saksamaa ei toeta lennukeelutsooni kehtestamist Ukrainas;
- Poola peaminister: NATO artikkel nelja käivitamine ei pruugi olla vajalik;
- Slovakkia peaminister: NATO arutab tõenäoliselt erakorralisel kohtumisel idatiiva riikide õhukaitse tugevdamist;
- AP: esialgsetel andmetel tabas Poolat Ukraina õhutõrjerakett;
- Pevkur: Poolat tabas S-300 õhutõrjerakett;
- Belgia kaitseminister: Poola langes nii Vene raketi kui ka Ukraina õhutõrjeraketi tükke;
- Biden: see on ebatõenäoline, et rakett tulistati välja Venemaalt;
- Erdogan: Venemaa ei olnud Poolas toimunud plahvatusega seotud;
- Hollandi peaminister: Poola intsident poleks toimunud ilma Vene raketirünnakuta;
- Varssavi: Vene rakett põhjustas Poola territooriumil plahvatuse;
- NATO lennuk jälgis raketti, mis tabas Poolat;
- Poola tõstab pärast plahvatust sõjaväe valmisolekut;
- Diplomaadid: kolmapäeval kohtuvad NATO suursaadikud Poola palvel alliansi artikli 4 alusel;
- Zelenski: Ukraina rakett ei põhjustanud Poolas plahvatust;
- Poola valitsus kutsus teisipäeval kokku kaitsenõukogu koosoleku;
- NATO teatas, et uurib teateid, et liikmesriiki tabasid raketid;
- Poola peaminister kutsus poolakaid üles säilitama rahu;
- USA: Sullivan suhtles oma Poola kolleegiga;
- Moskva väitis teisipäeva õhtul, et väited Vene rakettide allakukkumise kohta on tahtlik provokatsioon;
- Balti riigid on viimaste arengute pärast mures.
NATO peasekretär: raketi langemine Poola polnud tahtlik samm
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on senine juurdlus näidanud, et tegemist oli Ukraina õhutõrjeraketiga, mis kukkus kogemata Poola territooriumile püüdes hävitada Vene raketti.
"See ei ole Ukraina süü. Süüdi on Venemaa, kes jätkab oma ebaseaduslikku sõda Ukraina vastu," rõhutas Stoltenberg.
Stoltenberg tõi ka välja, et kogu see ohtlik olukord sai tekkida ainult seetõttu, et Venemaa ründas Ukrainat.
NATO peasekretäri sõnul on nüüd NATO prioriteet õhutõrjesüsteemide täiendav tarnimine Ukrainale. Stoltenbergi sõnul on Ukrainal õigus tulistada alla nende pihta tulistatud rakette.
Peasekretär kinnitas ajakirjaniku küsimuse peale, et lääneriikide õhutõrje on jätkuvalt efektiivne.
Stoltenberg tõi välja, et eelhoiatussüsteemid jälgivad rakette, millel on näha rünnaku tundemärke. Kuna sellel raketil ei olnud selliseid tunnuseid, siis ei saa selle intsidendi põhjal ei saa teha järeldusi NATO õhutõrjesüsteemi efektiivsuse kohta.
Stoltenberg rõhutas pressikonverentsi lõpus, et parim viis selliste intsidentide vältimiseks tulevikus on Venemaa poolt sõja lõpetamine Ukrainas.
Zelenski: Ukraina rakett ei põhjustanud Poolas plahvatust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul ei põhjustanud Ukraina rakett teisipäeval Poolas plahvatust, milles hukkus kaks inimest, vahendas Yle.
"Ma olen täiesti kindel, et see polnud meie rakett," ütles Zelenski uudisteagentuuri Interfax-Ukraina teatel Ukraina meediale.
Ukraina julgeolekunõukogu juht Oleksi Danilov ütles varem, et riik soovib osaleda raketiõnnetuse uurimises ja Ukraina soovib ligipääsu selle allakukkumis paigale.
Poola president: puuduvad märgid tahtlikust rünnakust
Poola presidendi Andrzej Duda sõnul puuduvad märgid, et rakett oleks langenud Poola territooriumile tahtliku tegevuse tagajärjena. Duda kinnitas samuti, et tegu oli tõenäoliselt S-300 õhutõrjeraketiga.
Duda sõnul puuduvad praegu tõendid, et tegu oleks olnud Vene vägede poolt välja tulistatud raketiga.
Poola presidendi sõnul viitavad mitmed märgid sellele, et tegu oli Ukraina õhutõrjeraketiga, mis kahjuks kukkus Poola territooriumile. Duda sõnul oli raketi kukkumine teisipäeval tõenäoliselt õnnetus.
USA nõustub Poola esialgse hinnanguga, et plahvatuse põhjustas suure tõenäosusega Ukraina rakett
"USA pole näinud informatsiooni, mis oleks vastuolus Poola esialgse hinnanguga, et plahvatuse põhjustas Ukraina õhutõrjerakett," teatas USA kaitseminister Lloyd Austin.
"Ükskõik millised lõppjäreldused ka poleks, maailm teab, et Venemaa kannab lõplikku vastutust selle juhtumi eest. Venemaa korraldas Ukraina vastu järjekordse raketirünnaku, mis oli suunatud Ukraina tsiviiltaristu vastu," ütles Austin.
Austin ütles, et usaldab Poola valitsuse läbi viidud uurimist täielikult.
"Nad on seda uurimist läbi viinud professionaalselt ning seetõttu ei tõtta me nende tööst ette. Hoiame tihedat sidet oma Poola kolleegidega," ütles Austin.
Varssavit külastas kolmapäeval ka CIA peadirektor William Burns, kes kohtus seal Poola presidendiga
Venemaa kutsus välja Poola suursaadiku
"Venemaa kutsus välja Poola suursaadiku Moskvas," teatas kolmapäeval välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
USA ametnik: Ukraina sõjavägi kinnitas õhutõrjerakettide väljatulistamist
Ukraina sõjavägi teatas USA-le ja liitlastele, et üritas Poola territooriumil toimunud plahvatuse ajal tõrjuda Venemaa raketirünnakuid, ütles üks USA ametnik telekanalile CNN.
Pole veel selge, kas mõni nendest õhutõrje rakettidest kukkus lõpuks alla Poola territooriumil, vahendas CNN.
Austin: lõplik vastutus Poolasse langenud raketi eest lasub Venemaal
USA kaitseminister Lloyd Austini sõnul lasub lõplik vastutus teisipäeval Poolat tabanud raketi eest Venemaal, sest Moskva jätkab Ukraina tsiviiltaristu pommitamist.
"Mida me praegu kindlalt teame, on kontekst, kuidas see juhtus. Venemaa kaotab lahinguid, seetõttu on ründab ta Ukraina tsiviilisikuid ja taristut," ütles Austin.
Saksamaa ei toeta lennukeelutsooni kehtestamist Ukrainas
Saksa valitsuse esindaja teatas, et "koos liitlastega oleme nõustunud, et väldime eskalatsiooni Ukrainas toimuvas sõjas".
Berliin lubas toetada õhukaitse tugevdamist, kinnitas Saksa meedias riigi kaitseministri esindaja.
Saksa valitsuse esindaja sõnul tekitaks lennukeelutsooni kehtestamine Ukrainas otsest sõjalist vastasseisu NATO ja Venemaa vahel ning seega ei peaks NATO seda tegema.
Kolmapäeval toimuv NATO erakorraline kohtumine ei toimu NATO artikkel nelja raames, kinnitas Saksa välisministeeriumi esindaja.
Berliin lubas toetada patrullimist Poola õhuruumi kohal
"Vahetu reaktsioonina Poolas toimunud intsidendile pakume õhuturbe tugevdamist selle õhuruumi kohal. Teeksime seda Saksa Eurofighteritega. Missioon võib alata juba homme, kui Poola seda soovib," ütles Saksa kaitseministeeriumi pressiesindaja Christian Thiels.
Thielsi sõnul poleks vaja hävitajaid Poolasse ümber paigutada, vahendas The Guardian.
"Saksa kaitseminister Christine Lambrecht kavatseb täna sel teemal rääkida oma Poola kolleegiga," ütles Thiels.
Poola peaminister: NATO artikkel nelja käivitamine ei pruugi olla vajalik
Poola peaministri Mateusz Morawiecki sõnul ei pruugi olla vajalik NATO artikkel nelja käivitamine, vahendas Reuters.
Poola jätkab olukorra analüüsimist juhuks kui selle artikli alusel on siiski tarvis alustada konsultatsioone, kinnitas peaminister.
Hiljem teatas Poola peaminister, et tegu oli suure tõenäosusega Ukraina õhutõrjeraketiga, mis langes kogemata Poole territooriumile.
PM @MorawieckiM: Ukrainian forces, countering a massive Russian attack, launched their missiles yesterday to shoot down Russian missiles. There are many indications that one of these missiles fell on Polish territory without any intention on either side. pic.twitter.com/9Dm7jq3aU1
— Chancellery of the Prime Minister of Poland (@PremierRP_en) November 16, 2022
Slovakkia peaminister: NATO arutab tõenäoliselt erakorralisel kohtumisel idatiiva riikide õhukaitse tugevdamist
Kolmapäeval NATO erakorralisel tippkohtumisel arutatakse tõenäoliselt kaitseallianssi idapoolsete liikmesriikide õhukaitse tugevdamist, kinnitas Reutersile Slovakkia peaminister Eduard Heger.
"On ainult loomulik, et tõenäoliselt pannakse lauale ettepanek tugevdada piiril olevate riikide õhukaitset," ütles Heger.
NATO riikide erakorraline koosolek toimub kell 11
Kaitsealliansi NATO liikmesriikide esindajad kohtuvad kolmapäeval kell 10 Kesk-Euroopa aja järgi (kell 11 Ida-Euroopas), et arutada Poolat tabanud raketti.
Kohtumine peaks kestma kaks ja pool tundi ning NATO peasekretär Jens Stoltenberg teeb peale seda pressikonverentsi.
AP: esialgsetel andmetel tabas Poolat Ukraina õhutõrjerakett
Associated Press (AP) teatel näitab USA ametiisikute sõnul esialgne juurdlus, et Poolat tabanud rakett oli Ukraina õhutõrjerakett, mis püüdis tabada Vene raketti.
Venemaa tegi teisipäeval Ukraina elektritaristu vastu järjekordse suurrünnaku. Ukraina võimude sõnul tulistati Ukraina pihta üle 100 raketi.
AP sõnul kinnitasid esialgset hinnangut kolm USA ametiisikut. Varem teisipäeval teatas üks USA ametiisik, et Poolat tabas Vene rakett.
Raketitabamuse tagajärjed Poolas Przewodow külas Autor/allikas: SCANPIX/via REUTERS
Pevkur: Poolat tabas S-300 õhutõrjerakett
Intervjuus ERR-le kinnitas kaitseminister Hanno Pevkur, et tegu võis olla S-300 õhutõrjeraketiga.
Belgia kaitseminister: Poola langes nii Vene raketi kui ka Ukraina õhutõrjeraketi tükke
Belgia kaitseminister Ludivine Dedonder teatas kolmapäeva hommikul sotsiaalmeedias, et Poolas toimunud intsidendi põhjustasid nii Vene raketi kui ka Ukraina õhutõrjeraketi tükid.
Based on current information, the strikes in #Poland seem to be a result of Ukrainian air defense. Pieces of Russian missiles and a Ukrainian interception missile are said to have landed in Poland. To be confirmed by ongoing investigations.
— Ludivine Dedonder (@DedonderLudivin) November 16, 2022
Postitusest ei selgu kas see väide põhines meedias väidetul või lääneriikide luurehinnangul.
Biden: see on ebatõenäoline, et rakett tulistati välja Venemaalt
Ajakirjanikud uurisid USA president Joe Bidenilt, kas rakett tulistati välja Venemaalt. "Esialgne informatsioon vaidlustab selle. Ma ei taha seda öelda enne, kui oleme asja täielikult uurinud, kuid see on ebatõenäoline," vastas Biden.
G7 riikide liidrid pidasid pärast plahvatust erakorralise koosoleku Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/KEVIN LAMARQUE
Erdogan: Venemaa ei olnud Poolas toimunud plahvatusega seotud
Ka Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles, et Poolas toimunud intsident ei ole seotud Venemaaga.
Erdogan viitas oma sõnavõtus Bideni kommentaaridele.
Türgi president lubas, et Türgisse naastes helistab ta kohe Venemaa presidendile Vladimir Putinile.
Erdogani sõnul kinnitas talle hommikul Saksa kantsler Olaf Scholz, et ei "ei ole korrektne teha sellist hinnangu" [Venemaa kohta).
Türgi presidendi sõnul võis olla tegu ka tehnilise tõrkega, kuid juhtunut tuleb veel detailselt uurida.
Hollandi peaminister: Poola intsident poleks toimunud ilma Vene raketirünnakuta
Madalmaade peaminister Mark Rutte teatas, et intsident Poolas poleks toimunud ilma Vene suurrünnakuta Ukraina pihta.
One thing is clear: this would not have happened without Russia's horrific missile attacks against Ukraine. We continue to support Ukraine in its defence against the Russian aggression. (2/2)
— Mark Rutte (@MinPres) November 16, 2022
Rutte kinnitas, et lääneriigid on oma lähenemises ühtsed ning samuti tuleb selgitada välja Poolas toimunu asjaolud ning toetada Poola algatatud juurdlust.
Varssavi: Vene päritolu rakett põhjustas Poola territooriumil plahvatuse
Poola välisministeerium teatas ööl vastu kolmapäeva, et riigi idaosas põhjustas plahvatuse Venemaal toodetud rakett.
"Kell 15.40 kukkus Przewodowi külas alla Venemaa rakett, tappes kaks Poola vabariigi kodanikku," teatas Poola välisministeerium.
Przewodowi küla asub Poola-Ukraina piirist kuue kilomeetri kaugusel.
Varssavi kutsus välja Venemaa suursaadiku Poolas.
Poola president Andrzej Duda ütles, et plahvatus oli ühekordne juhtum ja pole märke, et see korduks uuesti, vahendas The Guardian.
Duda ütles, et tegemist oli suure tõenäosusega Venemaal toodetud raketiga. Duda teatas teisipäeva õhtul, et Poolal pole kindlaid tõendeid, kes raketi välja tulistas.
USA kõrge luureametnik ütles juba varem teisipäeval, et Vene raketid tabasid NATO liikmesriiki Poolat. Surma sai kaks inimest, vahendas The Guardian.
NATO lennuk jälgis raketti, mis tabas Poolat
Kaitsealliansi NATO lennuk Poola õhuruumis jälgis õhust Poola territooriumi tabanud raketti, kinnitas CNN-le üks NATO ametiisik.
NATO lennukid on Poolas ja mujal teinud tavapäraseid luurelende seoses sõjategevusega Ukraina territooriumil.
NATO ametiisik ei kinnitanud, millise riigi rakett Poolat tabas ning kust see tulistati ja kes seda tegi.
Poola tõstab pärast plahvatust sõjaväe valmisolekut
Poola valitsuse pressiesindaja Pjotr Müller ütles teisipäeva õhtul, et riik tõstab pärast plahvatust sõjaväe valmisolekut.
Ida-Poolas asuvast Nowosiolki asulast on näha suitsusammast. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS
NATO suursaadikud kohtuvad Poola palvel alliansi artikli 4 alusel
Poola valitsuse esindaja Pjotr Mülleri sõnul kaalub Poola valitsus, kas käivitada NATO artikkel 4.
Kaks Euroopa diplomaati kinnitasid uudisteagentuurile Reuters, et NATO suursaadikud kohtuvad kolmapäeval Poola palvel alliansi artikli 4 alusel.
Üks diplomaatidest ütles, et allianss tegutseb ettevaatlikult ja vajab aega, et kontrollida, kuidas plahvatus täpselt juhtus.
Artikkel 4 ütleb: "Lepinguosalised konsulteerivad omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek."
Poola kaitseminister saabub kaitsenõukogu koosolekule Autor/allikas: SCANPIX/EPA/RADEK PIETRUSZKA
Poola peaminister kutsus poolakaid üles säilitama rahu
"Kutsun kõiki poolakaid selle tragöödia suhtes jääma rahulikuks. Olgem ettevaatlikud, ärme lase endaga manipuleerida. Peame olema valmis libauudiste levikuks," ütles Morawiecki.
Morawiecki sõnul otsustas Poola suurendada kontrolli oma õhuruumi üle.
G7 riikide liidrid pidasid pärast plahvatust erakorralise koosoleku
G7 riikide liidrid on kogunenud Balile G20 tippkohtumisele. Riigijuhid pidasid pärast plahvatust ka erakorralise koosoleku.
Kohtumisel osalesid USA president Joe Biden, Suurbritannia peaminister Rishi Sunak, Saksa kantsler Olaf Scholz, Prantsuse president Emmanuel Macron, Kanada peaminister Justin Trudeau, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Jaapani peaminister Fumio Kishida, Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel.
Biden, Sunak ja Scholz vestlesid varem telefoni teel ka Poola presidendi Andrzej Dudaga, vahendas The Guardian.
Ukraina kaitseminister kutsus üles lennukeelutsooni kehtestamisele
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas sotsiaalmeedias, et Poolas toimunu kohta on Ukraina ka varem hoiatanud. Reznikov kutsus üles kehtestama lennukeelutsoon, kuna "taeval pole piire".
Poland. This is not a self-fulfilling prophecy. This is the reality we've been warning about. We were asking to close the sky, because sky has no borders. Not for uncontrolled missiles. Not for the threat they carry for our EU&NATO neighbours. Gloves are off. Time to win.
— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) November 15, 2022
Reznikov toob välja, et Vene raketirünnakud Ukrainale on ohuks ka Ukraina naaberriikide jaoks.
Poola valitsus kutsus teisipäeval kokku kaitsenõukogu koosoleku
Poola valitsuse pressiesindaja Pjotr Müller ütles, et peaminister kutsus kokku kaitsekomisjoni kiireloomulise koosoleku. Muller kinnitas hiljem pressikonverentsil, et teisipäeval hukkus kaks inimest.
Poola meedia teatas, et kohtumine võib olla seotud plahvatusega Poola piiril Ukrainaga. Venemaa korraldas teisipäeval Ukraina linnade pihta ulatusliku raketirünnaku. Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukraina linnad.
Poola idaosas Ukraina piiri lähedal asuva Przewodowi külas hukkus plahvatuses kaks inimest, teatasid teisipäeval tuletõrjujad.
"Tuletõrjujad on kohapeal. Pole veel selge, mis juhtus," ütles kohalik tuletõrjuja Lukasz Kucy.
Poola raadio ZET teatas varem, et teisipäeval tabas Przewodowi küla kaks raketti. Surma sai kaks inimest, vahendas Reuters.
Dwie rosyjskie rakiety na terytorium Polski? Miejsce wybuchu przy granicy z Ukrainą pod Hrubieszowem. #włączprawdę #TVRepublika pic.twitter.com/GHz6sXLeQL
— Telewizja Republika #włączprawdę (@RepublikaTV) November 15, 2022
USA: Sullivan suhtles oma Poola kolleegiga
USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan suhtles kolmapäeval oma Poola kolleegiga, teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson.
"Oleme näinud teateid Poolast ja teeme koostööd Poola valitsusega, et koguda rohkem informatsiooni. Vahetult pärast nende teadete saamist vestles Jake Sullivan oma Poola kolleegiga," ütles Watson.
"Me ei saa praegu neid teateid ega üksikasju kinnitada. Teeme kindlaks, mis juhtus ja millised oleksid järgmised sammud," lisas Watson.
Teisipäeva õhtul suhtles oma Poola kolleegiga ka USA president Joe Biden.
Valge Maja teatas, et Biden pakkus oma Poola kolleegile USA täielikku toetust plahvatuse uurimisel, milles hukkus kaks inimest.
NATO teatas, et uurib teateid, et liikmesriiki tabasid raketid
"Me uurime neid teateid ja teeme tihedat koostööd oma liitlase Poolaga," ütles üks NATO ametnik telekanalile CNN.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et on pärast plahvatust vestelnud Poola presidendi Andrzej Dudaga.
"NATO jälgib olukorda ja liitlased peavad omavahel nõu. Oluline on, et kõik faktid oleksid tehtud kindlaks," ütles Stoltenberg.
Pentagoni pressiesindaja Pat Ryder ütles, et USA on teadlik ajakirjanduse teadetest, mille kohaselt tabasid kaks Vene raketti Poolat, vahendas CNN.
"Meil pole praegu informatsiooni, et kinnitada neid teateid," ütles Ryder.
USA ja Euroopa ametnike teatel vestleb USA kaitseminister Lloyd Austin teisipäeval oma Poola kolleegiga, vahendas CNN.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel ütles, et USA töötab selle nimel, et teada saada rohkem plahvatuse kohta. Pateli sõnul arutab USA olukorda Poola ja teiste liitlastega, vahendas Reuters.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeva õhtul, et Vene raketid tabasid Poolat, vahendas Reuters.
Moskva: väited Vene rakettide allakukkumise kohta on tahtlik provokatsioon
Venemaa kaitseministeerium väitis teisipäeva õhtul, et väited Vene rakettide allakukkumise kohta on tahtlik provokatsioon.
"Venemaa rakettidega ei tabatud sihtmärke Ukraina ja Poola riigipiiri lähedal," väitis Venemaa kaitseministeerium.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis teisipäeva õhtul, et tal pole Poola olukorra kohta informatsiooni, vahendas The Guardian.
Balti riigid on viimaste arengute pärast mures
Eesti välisministeerium teatas, et peab nõu Poola ja teiste liitlastega. Ka Leedu ja Läti teatasid, et on viimaste arengute pärast mures.
"Eesti on valmis kaitsma igat sentimeetrit NATO territooriumil. Oleme täielikult solidaarsed oma lähedase liitlase Poolaga," teatas välisministeerium.
Latest news from Poland is most concerning. We are consulting closely with Poland and other Allies. Estonia is ready to defend every inch of NATO territory. We're in full solidarity with our close ally Poland
— Estonian MFA | #StandWithUkraine (@MFAestonia) November 15, 2022 | NATO ja Poola: puuduvad märgid tahtlikust rünnakust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 16. novembril kell 20.50:
- NATO peasekretär: raketi langemine Poola polnud tahtlik samm;
- Poola president: puuduvad märgid tahtlikust rünnakust;
- Saksamaa ei toeta lennukeelutsooni kehtestamist Ukrainas;
- Poola peaminister: NATO artikkel nelja käivitamine ei pruugi olla vajalik;
- Slovakkia peaminister: NATO arutab tõenäoliselt erakorralisel kohtumisel idatiiva riikide õhukaitse tugevdamist;
- AP: esialgsetel andmetel tabas Poolat Ukraina õhutõrjerakett;
- Pevkur: Poolat tabas S-300 õhutõrjerakett;
- Belgia kaitseminister: Poola langes nii Vene raketi kui ka Ukraina õhutõrjeraketi tükke;
- Biden: see on ebatõenäoline, et rakett tulistati välja Venemaalt;
- Erdogan: Venemaa ei olnud Poolas toimunud plahvatusega seotud;
- Hollandi peaminister: Poola intsident poleks toimunud ilma Vene raketirünnakuta;
- Varssavi: Vene rakett põhjustas Poola territooriumil plahvatuse;
- NATO lennuk jälgis raketti, mis tabas Poolat;
- Poola tõstab pärast plahvatust sõjaväe valmisolekut;
- Diplomaadid: kolmapäeval kohtuvad NATO suursaadikud Poola palvel alliansi artikli 4 alusel;
- Zelenski: Ukraina rakett ei põhjustanud Poolas plahvatust;
- Poola valitsus kutsus teisipäeval kokku kaitsenõukogu koosoleku;
- NATO teatas, et uurib teateid, et liikmesriiki tabasid raketid;
- Poola peaminister kutsus poolakaid üles säilitama rahu;
- USA: Sullivan suhtles oma Poola kolleegiga;
- Moskva väitis teisipäeva õhtul, et väited Vene rakettide allakukkumise kohta on tahtlik provokatsioon;
- Balti riigid on viimaste arengute pärast mures.
NATO peasekretär: raketi langemine Poola polnud tahtlik samm
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on senine juurdlus näidanud, et tegemist oli Ukraina õhutõrjeraketiga, mis kukkus kogemata Poola territooriumile püüdes hävitada Vene raketti.
"See ei ole Ukraina süü. Süüdi on Venemaa, kes jätkab oma ebaseaduslikku sõda Ukraina vastu," rõhutas Stoltenberg.
Stoltenberg tõi ka välja, et kogu see ohtlik olukord sai tekkida ainult seetõttu, et Venemaa ründas Ukrainat.
NATO peasekretäri sõnul on nüüd NATO prioriteet õhutõrjesüsteemide täiendav tarnimine Ukrainale. Stoltenbergi sõnul on Ukrainal õigus tulistada alla nende pihta tulistatud rakette.
Peasekretär kinnitas ajakirjaniku küsimuse peale, et lääneriikide õhutõrje on jätkuvalt efektiivne.
Stoltenberg tõi välja, et eelhoiatussüsteemid jälgivad rakette, millel on näha rünnaku tundemärke. Kuna sellel raketil ei olnud selliseid tunnuseid, siis ei saa selle intsidendi põhjal ei saa teha järeldusi NATO õhutõrjesüsteemi efektiivsuse kohta.
Stoltenberg rõhutas pressikonverentsi lõpus, et parim viis selliste intsidentide vältimiseks tulevikus on Venemaa poolt sõja lõpetamine Ukrainas.
Zelenski: Ukraina rakett ei põhjustanud Poolas plahvatust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul ei põhjustanud Ukraina rakett teisipäeval Poolas plahvatust, milles hukkus kaks inimest, vahendas Yle.
"Ma olen täiesti kindel, et see polnud meie rakett," ütles Zelenski uudisteagentuuri Interfax-Ukraina teatel Ukraina meediale.
Ukraina julgeolekunõukogu juht Oleksi Danilov ütles varem, et riik soovib osaleda raketiõnnetuse uurimises ja Ukraina soovib ligipääsu selle allakukkumis paigale.
Poola president: puuduvad märgid tahtlikust rünnakust
Poola presidendi Andrzej Duda sõnul puuduvad märgid, et rakett oleks langenud Poola territooriumile tahtliku tegevuse tagajärjena. Duda kinnitas samuti, et tegu oli tõenäoliselt S-300 õhutõrjeraketiga.
Duda sõnul puuduvad praegu tõendid, et tegu oleks olnud Vene vägede poolt välja tulistatud raketiga.
Poola presidendi sõnul viitavad mitmed märgid sellele, et tegu oli Ukraina õhutõrjeraketiga, mis kahjuks kukkus Poola territooriumile. Duda sõnul oli raketi kukkumine teisipäeval tõenäoliselt õnnetus.
USA nõustub Poola esialgse hinnanguga, et plahvatuse põhjustas suure tõenäosusega Ukraina rakett
"USA pole näinud informatsiooni, mis oleks vastuolus Poola esialgse hinnanguga, et plahvatuse põhjustas Ukraina õhutõrjerakett," teatas USA kaitseminister Lloyd Austin.
"Ükskõik millised lõppjäreldused ka poleks, maailm teab, et Venemaa kannab lõplikku vastutust selle juhtumi eest. Venemaa korraldas Ukraina vastu järjekordse raketirünnaku, mis oli suunatud Ukraina tsiviiltaristu vastu," ütles Austin.
Austin ütles, et usaldab Poola valitsuse läbi viidud uurimist täielikult.
"Nad on seda uurimist läbi viinud professionaalselt ning seetõttu ei tõtta me nende tööst ette. Hoiame tihedat sidet oma Poola kolleegidega," ütles Austin.
Varssavit külastas kolmapäeval ka CIA peadirektor William Burns, kes kohtus seal Poola presidendiga
Venemaa kutsus välja Poola suursaadiku
"Venemaa kutsus välja Poola suursaadiku Moskvas," teatas kolmapäeval välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
USA ametnik: Ukraina sõjavägi kinnitas õhutõrjerakettide väljatulistamist
Ukraina sõjavägi teatas USA-le ja liitlastele, et üritas Poola territooriumil toimunud plahvatuse ajal tõrjuda Venemaa raketirünnakuid, ütles üks USA ametnik telekanalile CNN.
Pole veel selge, kas mõni nendest õhutõrje rakettidest kukkus lõpuks alla Poola territooriumil, vahendas CNN.
Austin: lõplik vastutus Poolasse langenud raketi eest lasub Venemaal
USA kaitseminister Lloyd Austini sõnul lasub lõplik vastutus teisipäeval Poolat tabanud raketi eest Venemaal, sest Moskva jätkab Ukraina tsiviiltaristu pommitamist.
"Mida me praegu kindlalt teame, on kontekst, kuidas see juhtus. Venemaa kaotab lahinguid, seetõttu on ründab ta Ukraina tsiviilisikuid ja taristut," ütles Austin.
Saksamaa ei toeta lennukeelutsooni kehtestamist Ukrainas
Saksa valitsuse esindaja teatas, et "koos liitlastega oleme nõustunud, et väldime eskalatsiooni Ukrainas toimuvas sõjas".
Berliin lubas toetada õhukaitse tugevdamist, kinnitas Saksa meedias riigi kaitseministri esindaja.
Saksa valitsuse esindaja sõnul tekitaks lennukeelutsooni kehtestamine Ukrainas otsest sõjalist vastasseisu NATO ja Venemaa vahel ning seega ei peaks NATO seda tegema.
Kolmapäeval toimuv NATO erakorraline kohtumine ei toimu NATO artikkel nelja raames, kinnitas Saksa välisministeeriumi esindaja.
Berliin lubas toetada patrullimist Poola õhuruumi kohal
"Vahetu reaktsioonina Poolas toimunud intsidendile pakume õhuturbe tugevdamist selle õhuruumi kohal. Teeksime seda Saksa Eurofighteritega. Missioon võib alata juba homme, kui Poola seda soovib," ütles Saksa kaitseministeeriumi pressiesindaja Christian Thiels.
Thielsi sõnul poleks vaja hävitajaid Poolasse ümber paigutada, vahendas The Guardian.
"Saksa kaitseminister Christine Lambrecht kavatseb täna sel teemal rääkida oma Poola kolleegiga," ütles Thiels.
Poola peaminister: NATO artikkel nelja käivitamine ei pruugi olla vajalik
Poola peaministri Mateusz Morawiecki sõnul ei pruugi olla vajalik NATO artikkel nelja käivitamine, vahendas Reuters.
Poola jätkab olukorra analüüsimist juhuks kui selle artikli alusel on siiski tarvis alustada konsultatsioone, kinnitas peaminister.
Hiljem teatas Poola peaminister, et tegu oli suure tõenäosusega Ukraina õhutõrjeraketiga, mis langes kogemata Poole territooriumile.
PM @MorawieckiM: Ukrainian forces, countering a massive Russian attack, launched their missiles yesterday to shoot down Russian missiles. There are many indications that one of these missiles fell on Polish territory without any intention on either side. pic.twitter.com/9Dm7jq3aU1
— Chancellery of the Prime Minister of Poland (@PremierRP_en) November 16, 2022
Slovakkia peaminister: NATO arutab tõenäoliselt erakorralisel kohtumisel idatiiva riikide õhukaitse tugevdamist
Kolmapäeval NATO erakorralisel tippkohtumisel arutatakse tõenäoliselt kaitseallianssi idapoolsete liikmesriikide õhukaitse tugevdamist, kinnitas Reutersile Slovakkia peaminister Eduard Heger.
"On ainult loomulik, et tõenäoliselt pannakse lauale ettepanek tugevdada piiril olevate riikide õhukaitset," ütles Heger.
NATO riikide erakorraline koosolek toimub kell 11
Kaitsealliansi NATO liikmesriikide esindajad kohtuvad kolmapäeval kell 10 Kesk-Euroopa aja järgi (kell 11 Ida-Euroopas), et arutada Poolat tabanud raketti.
Kohtumine peaks kestma kaks ja pool tundi ning NATO peasekretär Jens Stoltenberg teeb peale seda pressikonverentsi.
AP: esialgsetel andmetel tabas Poolat Ukraina õhutõrjerakett
Associated Press (AP) teatel näitab USA ametiisikute sõnul esialgne juurdlus, et Poolat tabanud rakett oli Ukraina õhutõrjerakett, mis püüdis tabada Vene raketti.
Venemaa tegi teisipäeval Ukraina elektritaristu vastu järjekordse suurrünnaku. Ukraina võimude sõnul tulistati Ukraina pihta üle 100 raketi.
AP sõnul kinnitasid esialgset hinnangut kolm USA ametiisikut. Varem teisipäeval teatas üks USA ametiisik, et Poolat tabas Vene rakett.
Raketitabamuse tagajärjed Poolas Przewodow külas Autor/allikas: SCANPIX/via REUTERS
Pevkur: Poolat tabas S-300 õhutõrjerakett
Intervjuus ERR-le kinnitas kaitseminister Hanno Pevkur, et tegu võis olla S-300 õhutõrjeraketiga.
Belgia kaitseminister: Poola langes nii Vene raketi kui ka Ukraina õhutõrjeraketi tükke
Belgia kaitseminister Ludivine Dedonder teatas kolmapäeva hommikul sotsiaalmeedias, et Poolas toimunud intsidendi põhjustasid nii Vene raketi kui ka Ukraina õhutõrjeraketi tükid.
Based on current information, the strikes in #Poland seem to be a result of Ukrainian air defense. Pieces of Russian missiles and a Ukrainian interception missile are said to have landed in Poland. To be confirmed by ongoing investigations.
— Ludivine Dedonder (@DedonderLudivin) November 16, 2022
Postitusest ei selgu kas see väide põhines meedias väidetul või lääneriikide luurehinnangul.
Biden: see on ebatõenäoline, et rakett tulistati välja Venemaalt
Ajakirjanikud uurisid USA president Joe Bidenilt, kas rakett tulistati välja Venemaalt. "Esialgne informatsioon vaidlustab selle. Ma ei taha seda öelda enne, kui oleme asja täielikult uurinud, kuid see on ebatõenäoline," vastas Biden.
G7 riikide liidrid pidasid pärast plahvatust erakorralise koosoleku Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/KEVIN LAMARQUE
Erdogan: Venemaa ei olnud Poolas toimunud plahvatusega seotud
Ka Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles, et Poolas toimunud intsident ei ole seotud Venemaaga.
Erdogan viitas oma sõnavõtus Bideni kommentaaridele.
Türgi president lubas, et Türgisse naastes helistab ta kohe Venemaa presidendile Vladimir Putinile.
Erdogani sõnul kinnitas talle hommikul Saksa kantsler Olaf Scholz, et ei "ei ole korrektne teha sellist hinnangu" [Venemaa kohta).
Türgi presidendi sõnul võis olla tegu ka tehnilise tõrkega, kuid juhtunut tuleb veel detailselt uurida.
Hollandi peaminister: Poola intsident poleks toimunud ilma Vene raketirünnakuta
Madalmaade peaminister Mark Rutte teatas, et intsident Poolas poleks toimunud ilma Vene suurrünnakuta Ukraina pihta.
One thing is clear: this would not have happened without Russia's horrific missile attacks against Ukraine. We continue to support Ukraine in its defence against the Russian aggression. (2/2)
— Mark Rutte (@MinPres) November 16, 2022
Rutte kinnitas, et lääneriigid on oma lähenemises ühtsed ning samuti tuleb selgitada välja Poolas toimunu asjaolud ning toetada Poola algatatud juurdlust.
Varssavi: Vene päritolu rakett põhjustas Poola territooriumil plahvatuse
Poola välisministeerium teatas ööl vastu kolmapäeva, et riigi idaosas põhjustas plahvatuse Venemaal toodetud rakett.
"Kell 15.40 kukkus Przewodowi külas alla Venemaa rakett, tappes kaks Poola vabariigi kodanikku," teatas Poola välisministeerium.
Przewodowi küla asub Poola-Ukraina piirist kuue kilomeetri kaugusel.
Varssavi kutsus välja Venemaa suursaadiku Poolas.
Poola president Andrzej Duda ütles, et plahvatus oli ühekordne juhtum ja pole märke, et see korduks uuesti, vahendas The Guardian.
Duda ütles, et tegemist oli suure tõenäosusega Venemaal toodetud raketiga. Duda teatas teisipäeva õhtul, et Poolal pole kindlaid tõendeid, kes raketi välja tulistas.
USA kõrge luureametnik ütles juba varem teisipäeval, et Vene raketid tabasid NATO liikmesriiki Poolat. Surma sai kaks inimest, vahendas The Guardian.
NATO lennuk jälgis raketti, mis tabas Poolat
Kaitsealliansi NATO lennuk Poola õhuruumis jälgis õhust Poola territooriumi tabanud raketti, kinnitas CNN-le üks NATO ametiisik.
NATO lennukid on Poolas ja mujal teinud tavapäraseid luurelende seoses sõjategevusega Ukraina territooriumil.
NATO ametiisik ei kinnitanud, millise riigi rakett Poolat tabas ning kust see tulistati ja kes seda tegi.
Poola tõstab pärast plahvatust sõjaväe valmisolekut
Poola valitsuse pressiesindaja Pjotr Müller ütles teisipäeva õhtul, et riik tõstab pärast plahvatust sõjaväe valmisolekut.
Ida-Poolas asuvast Nowosiolki asulast on näha suitsusammast. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS
NATO suursaadikud kohtuvad Poola palvel alliansi artikli 4 alusel
Poola valitsuse esindaja Pjotr Mülleri sõnul kaalub Poola valitsus, kas käivitada NATO artikkel 4.
Kaks Euroopa diplomaati kinnitasid uudisteagentuurile Reuters, et NATO suursaadikud kohtuvad kolmapäeval Poola palvel alliansi artikli 4 alusel.
Üks diplomaatidest ütles, et allianss tegutseb ettevaatlikult ja vajab aega, et kontrollida, kuidas plahvatus täpselt juhtus.
Artikkel 4 ütleb: "Lepinguosalised konsulteerivad omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek."
Poola kaitseminister saabub kaitsenõukogu koosolekule Autor/allikas: SCANPIX/EPA/RADEK PIETRUSZKA
Poola peaminister kutsus poolakaid üles säilitama rahu
"Kutsun kõiki poolakaid selle tragöödia suhtes jääma rahulikuks. Olgem ettevaatlikud, ärme lase endaga manipuleerida. Peame olema valmis libauudiste levikuks," ütles Morawiecki.
Morawiecki sõnul otsustas Poola suurendada kontrolli oma õhuruumi üle.
G7 riikide liidrid pidasid pärast plahvatust erakorralise koosoleku
G7 riikide liidrid on kogunenud Balile G20 tippkohtumisele. Riigijuhid pidasid pärast plahvatust ka erakorralise koosoleku.
Kohtumisel osalesid USA president Joe Biden, Suurbritannia peaminister Rishi Sunak, Saksa kantsler Olaf Scholz, Prantsuse president Emmanuel Macron, Kanada peaminister Justin Trudeau, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Jaapani peaminister Fumio Kishida, Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel.
Biden, Sunak ja Scholz vestlesid varem telefoni teel ka Poola presidendi Andrzej Dudaga, vahendas The Guardian.
Ukraina kaitseminister kutsus üles lennukeelutsooni kehtestamisele
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas sotsiaalmeedias, et Poolas toimunu kohta on Ukraina ka varem hoiatanud. Reznikov kutsus üles kehtestama lennukeelutsoon, kuna "taeval pole piire".
Poland. This is not a self-fulfilling prophecy. This is the reality we've been warning about. We were asking to close the sky, because sky has no borders. Not for uncontrolled missiles. Not for the threat they carry for our EU&NATO neighbours. Gloves are off. Time to win.
— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) November 15, 2022
Reznikov toob välja, et Vene raketirünnakud Ukrainale on ohuks ka Ukraina naaberriikide jaoks.
Poola valitsus kutsus teisipäeval kokku kaitsenõukogu koosoleku
Poola valitsuse pressiesindaja Pjotr Müller ütles, et peaminister kutsus kokku kaitsekomisjoni kiireloomulise koosoleku. Muller kinnitas hiljem pressikonverentsil, et teisipäeval hukkus kaks inimest.
Poola meedia teatas, et kohtumine võib olla seotud plahvatusega Poola piiril Ukrainaga. Venemaa korraldas teisipäeval Ukraina linnade pihta ulatusliku raketirünnaku. Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukraina linnad.
Poola idaosas Ukraina piiri lähedal asuva Przewodowi külas hukkus plahvatuses kaks inimest, teatasid teisipäeval tuletõrjujad.
"Tuletõrjujad on kohapeal. Pole veel selge, mis juhtus," ütles kohalik tuletõrjuja Lukasz Kucy.
Poola raadio ZET teatas varem, et teisipäeval tabas Przewodowi küla kaks raketti. Surma sai kaks inimest, vahendas Reuters.
Dwie rosyjskie rakiety na terytorium Polski? Miejsce wybuchu przy granicy z Ukrainą pod Hrubieszowem. #włączprawdę #TVRepublika pic.twitter.com/GHz6sXLeQL
— Telewizja Republika #włączprawdę (@RepublikaTV) November 15, 2022
USA: Sullivan suhtles oma Poola kolleegiga
USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan suhtles kolmapäeval oma Poola kolleegiga, teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson.
"Oleme näinud teateid Poolast ja teeme koostööd Poola valitsusega, et koguda rohkem informatsiooni. Vahetult pärast nende teadete saamist vestles Jake Sullivan oma Poola kolleegiga," ütles Watson.
"Me ei saa praegu neid teateid ega üksikasju kinnitada. Teeme kindlaks, mis juhtus ja millised oleksid järgmised sammud," lisas Watson.
Teisipäeva õhtul suhtles oma Poola kolleegiga ka USA president Joe Biden.
Valge Maja teatas, et Biden pakkus oma Poola kolleegile USA täielikku toetust plahvatuse uurimisel, milles hukkus kaks inimest.
NATO teatas, et uurib teateid, et liikmesriiki tabasid raketid
"Me uurime neid teateid ja teeme tihedat koostööd oma liitlase Poolaga," ütles üks NATO ametnik telekanalile CNN.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et on pärast plahvatust vestelnud Poola presidendi Andrzej Dudaga.
"NATO jälgib olukorda ja liitlased peavad omavahel nõu. Oluline on, et kõik faktid oleksid tehtud kindlaks," ütles Stoltenberg.
Pentagoni pressiesindaja Pat Ryder ütles, et USA on teadlik ajakirjanduse teadetest, mille kohaselt tabasid kaks Vene raketti Poolat, vahendas CNN.
"Meil pole praegu informatsiooni, et kinnitada neid teateid," ütles Ryder.
USA ja Euroopa ametnike teatel vestleb USA kaitseminister Lloyd Austin teisipäeval oma Poola kolleegiga, vahendas CNN.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel ütles, et USA töötab selle nimel, et teada saada rohkem plahvatuse kohta. Pateli sõnul arutab USA olukorda Poola ja teiste liitlastega, vahendas Reuters.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeva õhtul, et Vene raketid tabasid Poolat, vahendas Reuters.
Moskva: väited Vene rakettide allakukkumise kohta on tahtlik provokatsioon
Venemaa kaitseministeerium väitis teisipäeva õhtul, et väited Vene rakettide allakukkumise kohta on tahtlik provokatsioon.
"Venemaa rakettidega ei tabatud sihtmärke Ukraina ja Poola riigipiiri lähedal," väitis Venemaa kaitseministeerium.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis teisipäeva õhtul, et tal pole Poola olukorra kohta informatsiooni, vahendas The Guardian.
Balti riigid on viimaste arengute pärast mures
Eesti välisministeerium teatas, et peab nõu Poola ja teiste liitlastega. Ka Leedu ja Läti teatasid, et on viimaste arengute pärast mures.
"Eesti on valmis kaitsma igat sentimeetrit NATO territooriumil. Oleme täielikult solidaarsed oma lähedase liitlase Poolaga," teatas välisministeerium.
Latest news from Poland is most concerning. We are consulting closely with Poland and other Allies. Estonia is ready to defend every inch of NATO territory. We're in full solidarity with our close ally Poland
— Estonian MFA | #StandWithUkraine (@MFAestonia) November 15, 2022
### Response:
NATO ja Poola: puuduvad märgid tahtlikust rünnakust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui varasemalt kuulusid võistkonda vaid kuni 23-aastased ratturid, siis uuel hooajal on koosseisu tugevdamas ka paar vanemat noormeest. Kapteni rolli asub täitma 25-aastane Siim Kiskonen, kes on ka varem meeskonnas sõitnud, vahendab ejl.ee.
Lisaks talle kuuluvad tiimi soomlane Markus Knaapi, lätlane Alekss Krastss, leedukad Jomantas Venckus ja Rokas Adomaitis ning eestlased Andre Roos, Joonas Kurits, Lauri Tamm ja Aaron Aus. Kui 22-aastane Markus Pajur, kes tänavu sõitis Arkea Samsici meeskonnas, uut klubi ei leia, liitub temagi Tartu tiimiga.
Kuna klubi vedanud Rene Mandri liitub uuel hooajal Israel-Premier Tech tiimiga, siis asub Balti tiimi spordidirektoriks Leedu rahvuskoondise treener Gediminas Bagdonas, kes on varem sõitnud AG2R LaMondiales. Treeningplaanidega toetab rattureid lätlane Toms Flaksis ning vastutav roll on kanda samuti Jaan Kirsipuul.
Tartu2024 Cycling Teami esimene võistlus on Rwanda velotuur (UCI 2.1), millele järgneb mitu ühepäevasõitu ning lühemat velotuuri Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal. Tähtsaimad võistlused on mõistagi Tour of Estonia (UCI 2.1), Balti Keti Velotuur (UCI 2.2) ja Balti meistrivõistlused. | Tartu2024 Cycling Team tutvustas uue aasta koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui varasemalt kuulusid võistkonda vaid kuni 23-aastased ratturid, siis uuel hooajal on koosseisu tugevdamas ka paar vanemat noormeest. Kapteni rolli asub täitma 25-aastane Siim Kiskonen, kes on ka varem meeskonnas sõitnud, vahendab ejl.ee.
Lisaks talle kuuluvad tiimi soomlane Markus Knaapi, lätlane Alekss Krastss, leedukad Jomantas Venckus ja Rokas Adomaitis ning eestlased Andre Roos, Joonas Kurits, Lauri Tamm ja Aaron Aus. Kui 22-aastane Markus Pajur, kes tänavu sõitis Arkea Samsici meeskonnas, uut klubi ei leia, liitub temagi Tartu tiimiga.
Kuna klubi vedanud Rene Mandri liitub uuel hooajal Israel-Premier Tech tiimiga, siis asub Balti tiimi spordidirektoriks Leedu rahvuskoondise treener Gediminas Bagdonas, kes on varem sõitnud AG2R LaMondiales. Treeningplaanidega toetab rattureid lätlane Toms Flaksis ning vastutav roll on kanda samuti Jaan Kirsipuul.
Tartu2024 Cycling Teami esimene võistlus on Rwanda velotuur (UCI 2.1), millele järgneb mitu ühepäevasõitu ning lühemat velotuuri Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal. Tähtsaimad võistlused on mõistagi Tour of Estonia (UCI 2.1), Balti Keti Velotuur (UCI 2.2) ja Balti meistrivõistlused.
### Response:
Tartu2024 Cycling Team tutvustas uue aasta koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,2 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 26,1 protsenti ja Keskerakonda 15,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus on viimase nädalaga tõusnud 0,3 protsendipunkti võrra. EKRE toetus võrreldes eelmise nädalaga langenud ühe protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on tõusnud 1,2 protsendipunkti võrra, mis teeb Keskerakonnast viimase nädala suurima tõusja.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,7 protsenti), Isamaa (7,2 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,5 protsenti). Esikolmikule järgnevate erakondade toetuses pole viimastel nädalatel suuri muutusi toimunud. Eestimaa Rohelisi toetas viimasel nädalal 0,9 protsenti küsitletutest. Parempoolsed on kogunud 0,9-protsendise toetuse.
Reitingud Autor/allikas: Ühiskonnauuringute Instituut/Norstat | Norstati reitingud: Keskerakonna toetus on tõusnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,2 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 26,1 protsenti ja Keskerakonda 15,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus on viimase nädalaga tõusnud 0,3 protsendipunkti võrra. EKRE toetus võrreldes eelmise nädalaga langenud ühe protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on tõusnud 1,2 protsendipunkti võrra, mis teeb Keskerakonnast viimase nädala suurima tõusja.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,7 protsenti), Isamaa (7,2 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,5 protsenti). Esikolmikule järgnevate erakondade toetuses pole viimastel nädalatel suuri muutusi toimunud. Eestimaa Rohelisi toetas viimasel nädalal 0,9 protsenti küsitletutest. Parempoolsed on kogunud 0,9-protsendise toetuse.
Reitingud Autor/allikas: Ühiskonnauuringute Instituut/Norstat
### Response:
Norstati reitingud: Keskerakonna toetus on tõusnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hetkel on infot kahjuks väga vähe, aga olukord on kindlasti väga tõsine. Kui see oli nüüd venelaste poolt Ukrainasse saadetud rakett ja maandus Poola territooriumil ehk NATO territooriumil, siis on olukord väga tõsine," ütles Pevkur.
"Loomulikult ootame lisainfot Poolalt, oleme nendega kontaktis ja olen palunud ka kaitseministeeriumi kriisikomisjonil olla valmisolekus, kui vähegi lisainfot Poolast tuleb, siis koguneb ka kaitseministeeriumi vastav kriisigrupp," sõnas minister.
"Kogu info, mis on praegu sealt tulnud, annab kinnitust, et see on ikkagi õhuteel Poola lennanud. Kindlasti Poola peaminister ei kutsu kokku riigikaitse nõukogu lihtsalt niisama. Kindlasti on sellel väga tõsised põhjused, aga me vajame lisainfot," ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul sõltub asjade edasine käik sellest, millist infot Poolal on ja mida nad sellest järeldavad. "Kui see on juhuslik kontakt ja poolakad uurivad seda tavakorras, siis oluliselt midagi suurt nad ei palu teha. Kui see on selline kontakt, mis on teadlik – seal on palju erinevaid detaile: mis oli raketi võimalik trajektoor, kuidas see lendas – need saab kõik selgeks teha ja Poola peab tegema otsuse, kas ja kuidas edasi liikuda. Kas algatada artikkel 4 konsultatsioonid NATO-s, kutsuda uuesti kokku Euroopa Liidu kaitseministrid – neid võimalusi on küll ja küll, kuid selleks vajame natuke lisainfot," ütles ta.
Reinsalu: arutame liitlastega, kuidas juhtunule vastata
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on tegemist äärmiselt tõsise intsidendiga.
"Me suhtleme aktiivselt Poolaga, et teada saada rohkem detaile täna juhtunu kohta. Arusaadavalt kaitseb NATO iga oma territooriumi ruutmeetrit ja ka Eesti pühendumus kollektiivkaitsele on vankumatu. Arutame koos liitlastega, kuidas juhtunule ühiselt ja kindlameelselt vastata."
President Alar Karis teatas, et on kontaktis Poola presidendiga, et konsulteerida edasiste tegevuste osas ning Eesti seisab NATO territooriumi kaitsel liitlaste kõrval.
Very concerning news about missiles hitting #Poland and killing two people. I am in close contact with President @AndrzejDuda to consult on further activities. #Estonia, like all Allies, stand together shoulder to shoulder for every inch of #NATO 's territory.
— Alar Karis (@AlarKaris) November 15, 2022 | Pevkur: olukord on väga tõsine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hetkel on infot kahjuks väga vähe, aga olukord on kindlasti väga tõsine. Kui see oli nüüd venelaste poolt Ukrainasse saadetud rakett ja maandus Poola territooriumil ehk NATO territooriumil, siis on olukord väga tõsine," ütles Pevkur.
"Loomulikult ootame lisainfot Poolalt, oleme nendega kontaktis ja olen palunud ka kaitseministeeriumi kriisikomisjonil olla valmisolekus, kui vähegi lisainfot Poolast tuleb, siis koguneb ka kaitseministeeriumi vastav kriisigrupp," sõnas minister.
"Kogu info, mis on praegu sealt tulnud, annab kinnitust, et see on ikkagi õhuteel Poola lennanud. Kindlasti Poola peaminister ei kutsu kokku riigikaitse nõukogu lihtsalt niisama. Kindlasti on sellel väga tõsised põhjused, aga me vajame lisainfot," ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul sõltub asjade edasine käik sellest, millist infot Poolal on ja mida nad sellest järeldavad. "Kui see on juhuslik kontakt ja poolakad uurivad seda tavakorras, siis oluliselt midagi suurt nad ei palu teha. Kui see on selline kontakt, mis on teadlik – seal on palju erinevaid detaile: mis oli raketi võimalik trajektoor, kuidas see lendas – need saab kõik selgeks teha ja Poola peab tegema otsuse, kas ja kuidas edasi liikuda. Kas algatada artikkel 4 konsultatsioonid NATO-s, kutsuda uuesti kokku Euroopa Liidu kaitseministrid – neid võimalusi on küll ja küll, kuid selleks vajame natuke lisainfot," ütles ta.
Reinsalu: arutame liitlastega, kuidas juhtunule vastata
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on tegemist äärmiselt tõsise intsidendiga.
"Me suhtleme aktiivselt Poolaga, et teada saada rohkem detaile täna juhtunu kohta. Arusaadavalt kaitseb NATO iga oma territooriumi ruutmeetrit ja ka Eesti pühendumus kollektiivkaitsele on vankumatu. Arutame koos liitlastega, kuidas juhtunule ühiselt ja kindlameelselt vastata."
President Alar Karis teatas, et on kontaktis Poola presidendiga, et konsulteerida edasiste tegevuste osas ning Eesti seisab NATO territooriumi kaitsel liitlaste kõrval.
Very concerning news about missiles hitting #Poland and killing two people. I am in close contact with President @AndrzejDuda to consult on further activities. #Estonia, like all Allies, stand together shoulder to shoulder for every inch of #NATO 's territory.
— Alar Karis (@AlarKaris) November 15, 2022
### Response:
Pevkur: olukord on väga tõsine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise kolm esimest veerandaega kulgesid võrdses rütmis. Avaveerandi järel oli seis 18:18, poolajaks 35:35 ning viimase veerandaja eel näitas tabloo samuti viigiseisu – 55:55. Neljandal veerandajal jäi Tarvas napilt 23:21 peale, kuid kuna TalTech võitis avamängu 98:73, pääses poolfinaali ikkagi külalismeeskond.
TalTechi parimana viskas Gregor Ilves 18 punkti, jagas viis korvisöötu ja tegi kolm vaheltlõiget. Kristaps Gluditis panustas 15 silma ja neli lauapalli ning Oliver Metsalu ja Marcanvis Hymon tõid kumbki 14 punkti. Tarva resultatiivseim oli 17 punktiga Antun Maricevic.
Kolmapäeval lähevad kaheksa parema seas vastamisi BC Kalev/Cramo ja Rapla Avis Utilitas. Teistes veerandfinaalides võtavad omavahel mõõtu Tartu Ülikool Maks & Moorits ja Pärnu Sadam ning Viimsi/Sportland ja Tallinna Kalev/Audentes. | TalTech/Optibet pääses vaatamata kaotusele karikavõistluste poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise kolm esimest veerandaega kulgesid võrdses rütmis. Avaveerandi järel oli seis 18:18, poolajaks 35:35 ning viimase veerandaja eel näitas tabloo samuti viigiseisu – 55:55. Neljandal veerandajal jäi Tarvas napilt 23:21 peale, kuid kuna TalTech võitis avamängu 98:73, pääses poolfinaali ikkagi külalismeeskond.
TalTechi parimana viskas Gregor Ilves 18 punkti, jagas viis korvisöötu ja tegi kolm vaheltlõiget. Kristaps Gluditis panustas 15 silma ja neli lauapalli ning Oliver Metsalu ja Marcanvis Hymon tõid kumbki 14 punkti. Tarva resultatiivseim oli 17 punktiga Antun Maricevic.
Kolmapäeval lähevad kaheksa parema seas vastamisi BC Kalev/Cramo ja Rapla Avis Utilitas. Teistes veerandfinaalides võtavad omavahel mõõtu Tartu Ülikool Maks & Moorits ja Pärnu Sadam ning Viimsi/Sportland ja Tallinna Kalev/Audentes.
### Response:
TalTech/Optibet pääses vaatamata kaotusele karikavõistluste poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägise matši jooksul võitsid mõlemad mängijad vaheldumisi partiisid. Vaid korra suutis Trump kaks partiid järjest võita, kui ta läks 2:3 kaotusseisust 4:3 juhtima.
Guodong aga vastust võlgu ei jäänud ja koheselt viigistas seisu 4:4-le. Üheksas ja kümnes partii läksid taas jagamisele, ent otsustavas 11. partiis jäi peale Trump.
2011. aastal Briti meistrivõistlustel võidutsenud Trump kohtub teises ringis kas 2008. aasta võitja Shaun Murphy (WS 13.) või David Gilbertiga (WS 19.). Veel üks edasipääseja selgub kahekordse võitja Mark Selby (WS 4.) ja Hossein Vafaei (WS 20.) omavahelisest vastasseisust. | Andres Petroviga madistanud hiinlane kaotas Briti meistrivõistluste avaringis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägise matši jooksul võitsid mõlemad mängijad vaheldumisi partiisid. Vaid korra suutis Trump kaks partiid järjest võita, kui ta läks 2:3 kaotusseisust 4:3 juhtima.
Guodong aga vastust võlgu ei jäänud ja koheselt viigistas seisu 4:4-le. Üheksas ja kümnes partii läksid taas jagamisele, ent otsustavas 11. partiis jäi peale Trump.
2011. aastal Briti meistrivõistlustel võidutsenud Trump kohtub teises ringis kas 2008. aasta võitja Shaun Murphy (WS 13.) või David Gilbertiga (WS 19.). Veel üks edasipääseja selgub kahekordse võitja Mark Selby (WS 4.) ja Hossein Vafaei (WS 20.) omavahelisest vastasseisust.
### Response:
Andres Petroviga madistanud hiinlane kaotas Briti meistrivõistluste avaringis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teheranis sulgesid poepidajad oma uksed suurel turul, mis on riigi majanduse tuiksoon. Poepidajad skandeerisid valitsusevastaseid loosungeid. Sotsiaalmeedias levivad samuti kaadrid, kus protestima hakkasid veel Teherani ja Isfahani linna tehasetöölised, vahendas The Wall Street Journal.
Inimõigusorganisatsiooni Hengaw teatel hakkasid protestima ka Lääne-Kurdistanis asuvad poepidajad. Kurdistani ülikoolide tudengid keelduvad aga loengutes osalemast.
Protestid puhkesid Iraanis juba septembris pärast 22-aastase Mahsa Amini surma politsei vahi all. Pärast seda on tulnud tänavatele paljud alla 20-aastased iraanlased.
Võimud on arreteerinud juba rohkem kui 15 000 inimest. Hukkunud on üle 300 meeleavaldaja, kellest vähemalt 50 olid alaealised.
Iraani juhid väidavad, et protestid on USA poolt organiseeritud. Hiljuti mõistsid võimud surma meeleavaldustel osalenud inimese. | Iraani protestid laienevad: poepidajad hakkasid streikima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teheranis sulgesid poepidajad oma uksed suurel turul, mis on riigi majanduse tuiksoon. Poepidajad skandeerisid valitsusevastaseid loosungeid. Sotsiaalmeedias levivad samuti kaadrid, kus protestima hakkasid veel Teherani ja Isfahani linna tehasetöölised, vahendas The Wall Street Journal.
Inimõigusorganisatsiooni Hengaw teatel hakkasid protestima ka Lääne-Kurdistanis asuvad poepidajad. Kurdistani ülikoolide tudengid keelduvad aga loengutes osalemast.
Protestid puhkesid Iraanis juba septembris pärast 22-aastase Mahsa Amini surma politsei vahi all. Pärast seda on tulnud tänavatele paljud alla 20-aastased iraanlased.
Võimud on arreteerinud juba rohkem kui 15 000 inimest. Hukkunud on üle 300 meeleavaldaja, kellest vähemalt 50 olid alaealised.
Iraani juhid väidavad, et protestid on USA poolt organiseeritud. Hiljuti mõistsid võimud surma meeleavaldustel osalenud inimese.
### Response:
Iraani protestid laienevad: poepidajad hakkasid streikima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal jooksevad platsile kõik võistkonnad, kui Mesikäpa hallis kohtuvad Põlva Serviti - SK Tapa/N.R Energy, Viljandi spordikeskuses Viljandi HC - Mistra ja Kalevi spordihallis HC Tallinn - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper.
Kui Põlva Serviti võitis esimeses ringis oma mängud keskmiselt kümne väravaga, siis nendele järgnevate Mistra, Tapa ja Viljandi omavahelised matšid otsustati ühe-kahe punktilise vahega.
Viljandi ja Mistra pikk mängude seeria jätkub
Viljandi HC ja Mistra on sel hooajal kohtunud juba lisaks meistriliiga esimese vooru mängule ka karikavõistluste veerandfinaalis. Kui meistriliiga avamängus jäid lõuna-eestlased ühe väravaga vastastele alla, siis karikavõistlustel suudeti harjumaalased kahe matši kokkuvõttes nelja punktiga alistada. Arvestades veel, et samad tiimid kuuluvad ka Balti liigas ühte alagruppi, siis minnakse hooaja esimeses pooles omavahel vastamisi lausa viiel korral.
"Ega siin ühe võistkonnaga nii lühikese aja jooksu mitmeid kordi kohtudes suuri muudatusi ei tee ja uusi asju ei kinnista. Me oleme eelmistes mängudes Mistraga olnud mingitel perioodidel hädas realiseerimisega ning peame seda suutma parandada. Kui platsil korduvalt samad näod vastu tulevad, siis hakkavad pigem lugema pisiasjad. Proovime algusest peale end paremini häälestada ja mänguks korralikult valmis olla," analüüsis Viljandi HC peatreener Marko Koks.
Kaks sel hooajal noortele keskendunud tiimi ristavad pealinnas piigid
HC Tallinn ja Kehra/Horizon Pulp&Paper on mõlemad sel hooajal mängimas väga noorte koosseisudega, kus põhieesmärk on pandud tulevikumeestele. Esimeses omavahelises kohtumises jäid Kehras peale võõrustajad 33:28. Äsja lõppenud karikavõistluste veerandfinaalides pidid kehrakad tunnistama SK Tapa paremust ja HC Tallinn vandus alla esiliigas pallivale Põlva/Arcwoodile.
"Kokkuvõttes võib karikavõistlustele väga positiivse pilguga tagasi vaadata. Võib öelda, et see oli sel hooajal esimest korda, kus mängisime terve kohtumise vältel päris käsipalli. Eks võistkonnad olid võrdsed, keegi peab võitma ja keegi pidi paraku kaotama. Meil olid kõik võimalused olemas, kuid kahjuks läks seekord nii," alustas HC Kehra peatreener Janar Mägi tagasivaatega võõrsil visatud väravate reegliga kaotatud veerandfinaalile.
"Kolmapäevasele kohtumisele läheme kindlasti võidumõtetega. Eks mõlemal pool on platsil noored võistkonnad ning ebastabiilseid hetki võib sisse tulla, mis muidugi teeb tulemuse ennustamise raskeks."
SK Tapa läheb valitsevale meistrile lahingut andma
Põlva Serviti hooaja algus on olnud tõeliselt muljetavaldav, kui üheski mängus veel vastastele punkte ei ole loovutatud. Kindlalt on tammutud nii karikavõistlustel, meistriliigas, Balti liigas kui ka eurosarjas. Ehk nende põnevaim matš oli just viimati mainitud turniiril, kus kodus Viljandi HC vaid ühe väravaga alistati.
SK Tapa/N.R Energy tuleb kohtumisele positiivsete emotsioonidega, kui eelmisel nädala pääseti karikavõistluste finaalturniirile ning nädalavahetusel võeti ka ilus võit Balti liigas Läti klubi üle. Kindlasti loodetakse selle laine peal ka parandada meistriliiga esimese vooru tulemust, kus Servitile jäädi 22:32 alla.
"Balti liiga mäng näitas, et liigume õiges suunas. Näitasime ühte oma selle hooaja parimat esitust. Eriti just mänguskeemi mõttes, keegi ei vajunud ansamblist välja ning olime nii-öelda "ühtse taktikepi" all. Kahjuks kolmapäevase kohtumise eel on meie väravavaht Mikola Naum endale pisut viga teinud ning tema puudumine oleks meile suur kaotus. Eks me teame, et Serviti on sel hooajal paremini komplekteeritud ning ka nende treenituse tase on kõvem, kuid proovime neile siiski võimalikult palju peavalu valmistada," lõpetas SK Tapa juhendaja Elmu Koppelmann.
Meistriliiga tabeliseis:
1. Põlva Serviti (5-0-0) – 10 punkti
2. Mistra (4-0-1) – 8 p
3. SK Tapa/N.R. Energy (3-0-2) – 6 p
4. Viljandi HC (2-0-3) – 4 p
5. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (1-0-4) – 2 p
6. HC Tallinn (0-0-5) – 0 p
Meistriliiga teise ringi esimene voor:
16.11. 19.00 Viljandi HC – Mistra (Viljandi spordikeskus)
16.11. 19.00 HC Tallinn - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Kalevi spordihall)
16.11. 19.00 Põlva Serviti - SK Tapa/N.R. Energy (Mesikäpa hall) | Käsipalli meistrivõistlustel alustatakse teise ringiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal jooksevad platsile kõik võistkonnad, kui Mesikäpa hallis kohtuvad Põlva Serviti - SK Tapa/N.R Energy, Viljandi spordikeskuses Viljandi HC - Mistra ja Kalevi spordihallis HC Tallinn - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper.
Kui Põlva Serviti võitis esimeses ringis oma mängud keskmiselt kümne väravaga, siis nendele järgnevate Mistra, Tapa ja Viljandi omavahelised matšid otsustati ühe-kahe punktilise vahega.
Viljandi ja Mistra pikk mängude seeria jätkub
Viljandi HC ja Mistra on sel hooajal kohtunud juba lisaks meistriliiga esimese vooru mängule ka karikavõistluste veerandfinaalis. Kui meistriliiga avamängus jäid lõuna-eestlased ühe väravaga vastastele alla, siis karikavõistlustel suudeti harjumaalased kahe matši kokkuvõttes nelja punktiga alistada. Arvestades veel, et samad tiimid kuuluvad ka Balti liigas ühte alagruppi, siis minnakse hooaja esimeses pooles omavahel vastamisi lausa viiel korral.
"Ega siin ühe võistkonnaga nii lühikese aja jooksu mitmeid kordi kohtudes suuri muudatusi ei tee ja uusi asju ei kinnista. Me oleme eelmistes mängudes Mistraga olnud mingitel perioodidel hädas realiseerimisega ning peame seda suutma parandada. Kui platsil korduvalt samad näod vastu tulevad, siis hakkavad pigem lugema pisiasjad. Proovime algusest peale end paremini häälestada ja mänguks korralikult valmis olla," analüüsis Viljandi HC peatreener Marko Koks.
Kaks sel hooajal noortele keskendunud tiimi ristavad pealinnas piigid
HC Tallinn ja Kehra/Horizon Pulp&Paper on mõlemad sel hooajal mängimas väga noorte koosseisudega, kus põhieesmärk on pandud tulevikumeestele. Esimeses omavahelises kohtumises jäid Kehras peale võõrustajad 33:28. Äsja lõppenud karikavõistluste veerandfinaalides pidid kehrakad tunnistama SK Tapa paremust ja HC Tallinn vandus alla esiliigas pallivale Põlva/Arcwoodile.
"Kokkuvõttes võib karikavõistlustele väga positiivse pilguga tagasi vaadata. Võib öelda, et see oli sel hooajal esimest korda, kus mängisime terve kohtumise vältel päris käsipalli. Eks võistkonnad olid võrdsed, keegi peab võitma ja keegi pidi paraku kaotama. Meil olid kõik võimalused olemas, kuid kahjuks läks seekord nii," alustas HC Kehra peatreener Janar Mägi tagasivaatega võõrsil visatud väravate reegliga kaotatud veerandfinaalile.
"Kolmapäevasele kohtumisele läheme kindlasti võidumõtetega. Eks mõlemal pool on platsil noored võistkonnad ning ebastabiilseid hetki võib sisse tulla, mis muidugi teeb tulemuse ennustamise raskeks."
SK Tapa läheb valitsevale meistrile lahingut andma
Põlva Serviti hooaja algus on olnud tõeliselt muljetavaldav, kui üheski mängus veel vastastele punkte ei ole loovutatud. Kindlalt on tammutud nii karikavõistlustel, meistriliigas, Balti liigas kui ka eurosarjas. Ehk nende põnevaim matš oli just viimati mainitud turniiril, kus kodus Viljandi HC vaid ühe väravaga alistati.
SK Tapa/N.R Energy tuleb kohtumisele positiivsete emotsioonidega, kui eelmisel nädala pääseti karikavõistluste finaalturniirile ning nädalavahetusel võeti ka ilus võit Balti liigas Läti klubi üle. Kindlasti loodetakse selle laine peal ka parandada meistriliiga esimese vooru tulemust, kus Servitile jäädi 22:32 alla.
"Balti liiga mäng näitas, et liigume õiges suunas. Näitasime ühte oma selle hooaja parimat esitust. Eriti just mänguskeemi mõttes, keegi ei vajunud ansamblist välja ning olime nii-öelda "ühtse taktikepi" all. Kahjuks kolmapäevase kohtumise eel on meie väravavaht Mikola Naum endale pisut viga teinud ning tema puudumine oleks meile suur kaotus. Eks me teame, et Serviti on sel hooajal paremini komplekteeritud ning ka nende treenituse tase on kõvem, kuid proovime neile siiski võimalikult palju peavalu valmistada," lõpetas SK Tapa juhendaja Elmu Koppelmann.
Meistriliiga tabeliseis:
1. Põlva Serviti (5-0-0) – 10 punkti
2. Mistra (4-0-1) – 8 p
3. SK Tapa/N.R. Energy (3-0-2) – 6 p
4. Viljandi HC (2-0-3) – 4 p
5. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (1-0-4) – 2 p
6. HC Tallinn (0-0-5) – 0 p
Meistriliiga teise ringi esimene voor:
16.11. 19.00 Viljandi HC – Mistra (Viljandi spordikeskus)
16.11. 19.00 HC Tallinn - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Kalevi spordihall)
16.11. 19.00 Põlva Serviti - SK Tapa/N.R. Energy (Mesikäpa hall)
### Response:
Käsipalli meistrivõistlustel alustatakse teise ringiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 15. novembril kell 19.46:
- Haidai: Ukraina väed lähenevad Rubižnele ja Kreminnale;
- Fedorov: Melitopolis toimus Vene vägede paiknemiskohas plahvatus;
- Ukraina peastaap: Svatove lähistel Milovatkas hävitati Vene peakorter;
- CNN: USA ikkagi kaalub kõrgtehnoloogiliste Gray Eagle droonide saatmist Ukrainale;
- Zalužnõi: Ukraina armee ei aktsepteeri läbirääkimisi ega kompromisse;
- USA ja Hiina liidrid mõistsid ühiselt hukka tuumarelvadega ähvardamise;
- ÜRO Peaassamblee toetas resolutsiooniga Venemaa reparatsioone Ukrainale;
- Ukraina lõunaringkond: Vene väed rajavad Dnipro idakaldale kaitserajatisi;
- ISW: Venemaa tahab peale Hersonist taandumist saavutada edu Donetskis;
- Briti luure: Venemaa on teinud mereäärsest Henišeskist Hersoni "ajutise pealinna";
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 710 sõdurit ja 13 tanki.
Klõtško: Vene raketirünnakute tõttu jäi vähemalt pool Kiievit ilma elektrita
"Massiivse raketirünnaku tõttu alustas riiklik energiafirma Ukrenergo kogu riigis erakorralisi elektrikatkestusi. Eelkõige pealinnas. Pealinnas on elektrita vähemalt pooled tarbijatest," teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško.
Ukraina õhujõudude pressiesindaja teatas teisipäeval, et Venemaa tulistas massiivse rünnaku käigus välja umbes 100 raketti. Pressiesindaja sõnul olid rünnakud suunatud Ukraina tsiviiltaristu vastu, vahendas The Guardian.
Kiievi teatel on Ukrainas seitse miljonit inimest ilma elektrita
Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko ütles teisipäeval, et Venemaa raketirünnakute tõttu jäi ilma elektrita umbes seitse miljonit inimest.
Tõmošenko sõnul sai rünnakute tõttu kahjustada 15 Ukraina energiataristu rajatist. Ukraina õhutõrje tulistas alla 70 raketti. Kokku tulistas Venemaa välja umbes 100 raketti, vahendas CNN.
Klõtško: Venemaa korraldas Kiievi vastu raketirünnaku, pihta sai mitu elumaja
"Rünnak pealinnas. Esialgsetel andmetel sai Petšerski rajoonis pihta kaks elumaja. Kiievi kohal tulistas õhutõrje alla mitu raketti. Sündmuskohal on meedikud ja päästetöötajad," teatas sotsiaalmeedias Kiievi linnapea Vitali Klõtško
Ukraina võimude teatel tulistati linna kohal alla neli Venemaa raketti, vahendas The Guardian.
Venemaa ründas teisipäeval ka teisi Ukraina piirkondi, pärastlõunal oli kuulda plahvatusi 11 piirkonnas. Rünnaku alla jäi Lviv, mis jäi osaliselt elektrita. Riigi põhjaosas asuvas Žitomõri linnas kadus elekter täielikult. Vene raketid tabasid ka Harkivi tsiviiltaristut, vahendas The Kyiv Independent.
Kuleba: Venemaa terrori saab peatada ainult relvajõuga
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kommenteeris teisipäeva õhtul Venemaa järjekordset raketirünnakut. "Selle terrori saab peatada ainult meie relvade jõul," ütles Kuleba
Venemaa viimase rünnaku mõistis hukka ka USA.
"Sel ajal kui maailma liidrid kohtuvad G20 kohtumisel Balil, et arutada kogu maailma inimeste toimetuleku jaoks olulise tähtsusega küsimusi, hävitab Venemaa taas Ukraina taristut. Meie mõtted on vapra Ukraina rahvaga," ütles teisipäeval USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.
Moldovat tabasid elektrikatkestused, kuna Venemaa ründas rakettidega Ukrainat
Moldova asepeaminister Andrei Spinu ütles, et riigi mitmes piirkonnas on elektrikatkestused, kuna Venemaa ründas rakettidega Ukraina energiataristut, vahendas The Kyiv Independent.
Lõunaringkonna esindaja: Vene väed liikusid Dnipro idakaldal 15-20 km sügavusse
Ukraina relvajõudude lõunaringkonna esindaja Natalia Humenjuk kinnitas Espresso TV-le, et Vene relvajõud on liikunud Dnipro jõe idakaldast 15-20 kilomeetrit sügavusse, et kaitsta ennast Ukraina suurtükiväe kaudtule eest.
Humenjuk lubas, et Ukraina väed jätkavad Vene vägede logistika hävitamist, vahendas Ukrainska Pravda.
Haidai: Ukraina väed lähenevad Rubižnele ja Kreminnale
Luhanski oblasti juhi Serhi Haidai sõnul on praegu Luhanski oblastis ägedad lahingud ning lahingukära on kuulda ka Rubižnes ja Kreminnas, millest jääb mulje, et rindejoon läheneb nendele linnadele.
Haidai hoiatas, et Ukraina väed ei saa Vene kaitserajatiste tõttu kiiresti edeneda. Samuti olevat Vene mobiliseeritute seas palju hukkunuid.
Ukraina taastas raudteeühenduse Mõkolajiviga
Teisipäeval saabus Mõkolajivi linna esimene rong Kiievist alates 24. veebruarist, mil algas Venemaa täieulatuslik sissetung Ukrainale, vahendas The Kyiv Independent.
Fedorov: Melitopolis toimus Vene vägede paiknemiskohas plahvatus
Melitopoli linnapea Ivan Fedorovi väitel toimus linnas 24. kooli lähistel plahvatus, kus paiknes suur hulk Vene sõdureid.
Esialgse info kohaselt oli plahvatuse taga kohalikud partisanid, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina peastaap: Svatove lähistel Milovatkas hävitati Vene peakorter
Ukraina relvajõudude teisipäeva hommikul tehtud rindeülevaates teatati Vene vägede peakontori hävitamisest Svatove lähistel Milovatkas Luhanski oblastis. Väidetavalt on Ukraina rünnaku tõttu hukkunud ligikaudu 30 Vene sõdurit ja enam kui 20 sai haavata.
Peastaap juhtis tähelepanu, et okupeeritud Krimmi poolsaarel on näha liikluse järkjärgulist taastumist Kertši väina sillal.
Viimase ööpäeva jooksul tulistas Ukraina õhutõrje alla kaks Vene Orlan tüüpi drooni.
Zelenski kõne G20-le: nüüd on aeg lõpetada hävitav Venemaa sõda
Volodõmõr Zelenski pidas teisipäeval G20 tippkohtumisel videokõne, milles kutsus üles survestama Venemaad rahule.
Zelenski kinnitas, et Ukraina ei lase Vene vägedel regrupeeruda peale nende taandumist Dnipro läänekaldalt. Zelenski kinnitas, et lahingud jätkuvad kuniks Ukraina vabastab kogu enda riigi territooriumi.
"Ma olen veendunud, et nüüd on aeg lõpetada Venemaa hävitav sõda," teatas Zelenski videokõnes.
Zelenski kutsus Venemaad oma vägesid Ukrainast välja viima ning kinnitama Ukraina territoriaalse terviklikkuse tunnistamist.
Ukraina president rõhutas, et Kiiev ei kavatse teha kompromisse enda suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ega iseseisvuse suhtes.
Vene-Ukraina sõda on Indoneesias toimuva G20 tippkohtumise arutelude keskmes.
CNN: USA ikkagi kaalub kõrgtehnoloogiliste Gray Eagle'i droonide saatmist Ukrainale
Ameerika Ühendriigid uurivad viise, kuidas modifitseerida kõrgtehnoloogilist Gray Eagle'i drooni sedasi, et selle saaks Ukrainale saata.
The Wall Street Journal teatas eelmisel kolmapäeval, et USA ei ole eskalatsiooni kartes saatnud Ukrainale kõrgtehnoloogilisi droone.
CNN teatas kahele allikale tuginedes, et relvasaadetist siiski kaalutakse. Drooni võimaliku modifitseerimist Ukraina tarbeks juhib allika kinnitusel USA armee.
Gray Eagle saab endaga kaasas kanda kuni neli Hellfire'i raketti ning lennata kuni seitsme kilomeetri kõrgusel. Drooni maksimaalne lennuaeg on 30 tundi.
Zalužnõi: Ukraina armee ei aktsepteeri läbirääkimisi ega kompromisse
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi teatas Telegramis, et suhtles USA staabiülemate komitee esimehe Mark Milleyga, kellele Zalužnõi rõhutas, et Ukraina sõjavägi ei aktsepteeri mingeid läbirääkimisi, kokkuleppeid ega kompromissotsuseid.
Läbirääkimistel on ainult üks tingimus – Venemaa peab lahkuma kõigilt vallutatud aladelt, rõhutas Zalužnõi.
Kindral jagas oma USA kolleegiga sõjalist olukorda rindel Ukraina perspektiivist. Olukord on Zalužnõi hinnangul stabiilne ja kontrolli all.
Zalužnõi tunnistas, et Vene väed teevad palju pealetungikaitseid, kuid kindrali sõnul ei ole need edukad.
Kindral Zalužnõi rõhutas, et Ukraina relvajõudude strateegiliseks eesmärgiks on kogu Ukraina territooriumi vabastamine.
Hiljuti vabastatud Hersoni linn Autor/allikas: SCANPIX/Celestino Arce Lavin/ZUMA Press Wire
USA ja Hiina liidrid mõistsid ühiselt hukka tuumarelvadega ähvardamise
Indoneesias G20 kohtumise eel kohtusid USA president Joe Biden ning Hiina liider Xi Jinping. Biden ja Xi rõhutasid mõlemad vastuseisu tuumarelvade kasutamisele ja nende kasutamise ähvardamisele, teatas Valge Maja.
Hiina välisministeerium mainis oma kohtumise kokkuvõttes, et "konfliktidel ja sõdadel pole võitjat... ning... vastuseisu suurriikide vahel tuleb vältida." Hiina teatas lisaks, et on alati rahu poolt olnud ning toetanud rahukõnelusi.
Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt viidanud, et Venemaa on valmis kasutama enda territooriumi kaitseks tuumarelvi. Lääneriigid on tõlkinud seda kui hoiatust kasutada tuumarelva ka Ukrainas annekteeritud territooriumite kaitseks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnustas kahe suurriigi juhtide kommentaare oma õhtuses videopöördumises. "Kõik saavad aru, kellele need sõnad on mõeldud," lisas Zelenski.
ÜRO Peaassamblee toetas resolutsiooniga Venemaa reparatsioone Ukrainale
ÜRO liikmesriigid toetasid esmaspäeval ülekaalukalt resolutsiooni, millega kutsuti üles Venemaad maksma Ukrainale kinni sõja tekitatud kahjud.
Resolutsiooni poolt hääletasid 94 riiki, 14 hääletas vastu ning 73 riiki ei hääletanud.
Ukraina suursaadik ÜRO-s Serhi Kõslõtsja teatas ÜRO-s, et pole midagi uut päikese all, tuues näiteks kuidas 77 aastat tagasi nõudis ja sai reparatsioone Nõukogude Liit, nimetades seda moraalseks õiguseks riigile, kes oli kannatanud sõja ja okupatsiooni tõttu.
"Venemaa, kes väidab end olevat 20. sajandi türannia järglane, teeb praegu kõike, et vältida sõja ja okupatsiooni eest maksmist ning põgeneda tehtud kuritegude pärast vastutuse eest," rõhutas diplomaat.
ÜRO resolutsioonid on mittesiduvad.
Ukraina lõunaringkond: Vene väed rajavad Dnipro idakaldale kaitserajatisi
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna esindaja teatas varahommikul, et Vene relvajõud on asunud Dnipro ida- ehk vasakkaldale rajama kaitserajatisi.
Ringkonna teatel on piirkonnas ligi 40 Vene luuredrooni.
Esmaspäeval ründasid Vene väed Berislavi piirkonda Lancet' hulkurdroonidega.
Vene väed ründasid Ošakivit Kinburni maasäärest Gradi raketisüsteemiga. Rünnati ümbritsevat akvatooriumit ja muule. Ukraina väed kaotusi ei kandnud.
Sealkandis kinnitati ka õhutõrjesüsteemi S-300 ning õhutõrjesüsteemi Tor-M2 häving. Samuti hävitati kolm soomusmasinat.
Konkreetse poolsaare kohta on analüütikud palju spekuleerinud ning mõned neist on arvanud, et Ukraina väed tegid sinna hiljuti dessandi, kuigi seda pole võimalik sõltumatult kinnitada ega ümber lükata.
Vene laevastikust on merel 10 laeva, sh üks allveelaev, mis suudab välja tulistada kuni neli Kalibri raketti.
ISW: Venemaa tahab peale Hersonist taandumist saavutada edu Donetskis
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene väejuhatus asunud vägesid ümber paigutama Donetski oblastisse peale lahkumist Dnipro läänekaldalt Hersoni oblastis.
ISW hinnangul võivad Vene väed Donetskis piiratud määral edeneda, kuid need ei ole suures pildis sõjaliselt olulised arengud.
Mõttekoja analüütikud toovad välja, et Vene kaitseministeeriumi väited Vene vägede territoriaalsest edenemisest Donetski oblastis suurenesid laupäeval ja pühapäeval.
Selliste väidete eesmärk on rõhutada, et Venemaa intensiivistab jõupingutusi Donetskis peale taandumist Dnipro läänekaldalt.
Mitu nädalat enne seda ei teatanud Vene väed territooriumi vallutamisest Donetski oblastis.
ISW tõi ka välja, et Vene sõjablogijad asusid Vene väejuhatus tugevalt kritiseerima, kui selgus, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Hersoni linnas ning sai seal muretult ringi liikuda.
Vene sõjablogijad samas Vene vägede taandumise kohta üle Dnipro jõe ei ole palju kommenteerinud, tõi ISW välja.
Mõttekoda tõi ka välja, et Wagneri grupi asutaja Jevgeni Prigožin on asunud enda mõju Venemaal suurendama.
Briti luure: Venemaa on teinud mereäärsest Henišeskist Hersoni "ajutise pealinna"
Ühendkuningriigi luureülevaates väidetakse, et Venemaa on teinud Henišeskist Hersoni oblasti uue "ajutise pealinna". Tõenäoliselt viiakse piirkonda ka Vene vägede juhtimispunkt.
Henišeski valimine võimaldab Vene väejuhatusel koordineerida Vene vägesid nii Ukraina rünnakute vastu üle Dnipro kui ka võimaliku Ukraina Melitopoli sihitud rünnaku vastu.
Samuti saaks Henišeskist koordineerida Krimmist saabuvaid täiendavaid Vene üksuseid.
Henišesk on brittide sõnul Ukraina suurtükisüsteemide laskeulatusest väljas.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/F8EA3mAX6i
#StandWithUkraine pic.twitter.com/IxCaWru4N1
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 15, 2022
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 710 sõdurit ja 13 tanki
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 82080 (võrdlus eelmise päevaga +710);
- tankid 2861 (+13);
- jalaväe lahingumasinad 5748 (+25);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1850 (+11);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 208 (+2);
- operatiivtaktikalised droonid 1511 (+2);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4351 (+35);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 265. päev: Venemaa tegi Ukraina linnadele ulatusliku raketirünnaku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 15. novembril kell 19.46:
- Haidai: Ukraina väed lähenevad Rubižnele ja Kreminnale;
- Fedorov: Melitopolis toimus Vene vägede paiknemiskohas plahvatus;
- Ukraina peastaap: Svatove lähistel Milovatkas hävitati Vene peakorter;
- CNN: USA ikkagi kaalub kõrgtehnoloogiliste Gray Eagle droonide saatmist Ukrainale;
- Zalužnõi: Ukraina armee ei aktsepteeri läbirääkimisi ega kompromisse;
- USA ja Hiina liidrid mõistsid ühiselt hukka tuumarelvadega ähvardamise;
- ÜRO Peaassamblee toetas resolutsiooniga Venemaa reparatsioone Ukrainale;
- Ukraina lõunaringkond: Vene väed rajavad Dnipro idakaldale kaitserajatisi;
- ISW: Venemaa tahab peale Hersonist taandumist saavutada edu Donetskis;
- Briti luure: Venemaa on teinud mereäärsest Henišeskist Hersoni "ajutise pealinna";
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 710 sõdurit ja 13 tanki.
Klõtško: Vene raketirünnakute tõttu jäi vähemalt pool Kiievit ilma elektrita
"Massiivse raketirünnaku tõttu alustas riiklik energiafirma Ukrenergo kogu riigis erakorralisi elektrikatkestusi. Eelkõige pealinnas. Pealinnas on elektrita vähemalt pooled tarbijatest," teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško.
Ukraina õhujõudude pressiesindaja teatas teisipäeval, et Venemaa tulistas massiivse rünnaku käigus välja umbes 100 raketti. Pressiesindaja sõnul olid rünnakud suunatud Ukraina tsiviiltaristu vastu, vahendas The Guardian.
Kiievi teatel on Ukrainas seitse miljonit inimest ilma elektrita
Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko ütles teisipäeval, et Venemaa raketirünnakute tõttu jäi ilma elektrita umbes seitse miljonit inimest.
Tõmošenko sõnul sai rünnakute tõttu kahjustada 15 Ukraina energiataristu rajatist. Ukraina õhutõrje tulistas alla 70 raketti. Kokku tulistas Venemaa välja umbes 100 raketti, vahendas CNN.
Klõtško: Venemaa korraldas Kiievi vastu raketirünnaku, pihta sai mitu elumaja
"Rünnak pealinnas. Esialgsetel andmetel sai Petšerski rajoonis pihta kaks elumaja. Kiievi kohal tulistas õhutõrje alla mitu raketti. Sündmuskohal on meedikud ja päästetöötajad," teatas sotsiaalmeedias Kiievi linnapea Vitali Klõtško
Ukraina võimude teatel tulistati linna kohal alla neli Venemaa raketti, vahendas The Guardian.
Venemaa ründas teisipäeval ka teisi Ukraina piirkondi, pärastlõunal oli kuulda plahvatusi 11 piirkonnas. Rünnaku alla jäi Lviv, mis jäi osaliselt elektrita. Riigi põhjaosas asuvas Žitomõri linnas kadus elekter täielikult. Vene raketid tabasid ka Harkivi tsiviiltaristut, vahendas The Kyiv Independent.
Kuleba: Venemaa terrori saab peatada ainult relvajõuga
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kommenteeris teisipäeva õhtul Venemaa järjekordset raketirünnakut. "Selle terrori saab peatada ainult meie relvade jõul," ütles Kuleba
Venemaa viimase rünnaku mõistis hukka ka USA.
"Sel ajal kui maailma liidrid kohtuvad G20 kohtumisel Balil, et arutada kogu maailma inimeste toimetuleku jaoks olulise tähtsusega küsimusi, hävitab Venemaa taas Ukraina taristut. Meie mõtted on vapra Ukraina rahvaga," ütles teisipäeval USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.
Moldovat tabasid elektrikatkestused, kuna Venemaa ründas rakettidega Ukrainat
Moldova asepeaminister Andrei Spinu ütles, et riigi mitmes piirkonnas on elektrikatkestused, kuna Venemaa ründas rakettidega Ukraina energiataristut, vahendas The Kyiv Independent.
Lõunaringkonna esindaja: Vene väed liikusid Dnipro idakaldal 15-20 km sügavusse
Ukraina relvajõudude lõunaringkonna esindaja Natalia Humenjuk kinnitas Espresso TV-le, et Vene relvajõud on liikunud Dnipro jõe idakaldast 15-20 kilomeetrit sügavusse, et kaitsta ennast Ukraina suurtükiväe kaudtule eest.
Humenjuk lubas, et Ukraina väed jätkavad Vene vägede logistika hävitamist, vahendas Ukrainska Pravda.
Haidai: Ukraina väed lähenevad Rubižnele ja Kreminnale
Luhanski oblasti juhi Serhi Haidai sõnul on praegu Luhanski oblastis ägedad lahingud ning lahingukära on kuulda ka Rubižnes ja Kreminnas, millest jääb mulje, et rindejoon läheneb nendele linnadele.
Haidai hoiatas, et Ukraina väed ei saa Vene kaitserajatiste tõttu kiiresti edeneda. Samuti olevat Vene mobiliseeritute seas palju hukkunuid.
Ukraina taastas raudteeühenduse Mõkolajiviga
Teisipäeval saabus Mõkolajivi linna esimene rong Kiievist alates 24. veebruarist, mil algas Venemaa täieulatuslik sissetung Ukrainale, vahendas The Kyiv Independent.
Fedorov: Melitopolis toimus Vene vägede paiknemiskohas plahvatus
Melitopoli linnapea Ivan Fedorovi väitel toimus linnas 24. kooli lähistel plahvatus, kus paiknes suur hulk Vene sõdureid.
Esialgse info kohaselt oli plahvatuse taga kohalikud partisanid, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina peastaap: Svatove lähistel Milovatkas hävitati Vene peakorter
Ukraina relvajõudude teisipäeva hommikul tehtud rindeülevaates teatati Vene vägede peakontori hävitamisest Svatove lähistel Milovatkas Luhanski oblastis. Väidetavalt on Ukraina rünnaku tõttu hukkunud ligikaudu 30 Vene sõdurit ja enam kui 20 sai haavata.
Peastaap juhtis tähelepanu, et okupeeritud Krimmi poolsaarel on näha liikluse järkjärgulist taastumist Kertši väina sillal.
Viimase ööpäeva jooksul tulistas Ukraina õhutõrje alla kaks Vene Orlan tüüpi drooni.
Zelenski kõne G20-le: nüüd on aeg lõpetada hävitav Venemaa sõda
Volodõmõr Zelenski pidas teisipäeval G20 tippkohtumisel videokõne, milles kutsus üles survestama Venemaad rahule.
Zelenski kinnitas, et Ukraina ei lase Vene vägedel regrupeeruda peale nende taandumist Dnipro läänekaldalt. Zelenski kinnitas, et lahingud jätkuvad kuniks Ukraina vabastab kogu enda riigi territooriumi.
"Ma olen veendunud, et nüüd on aeg lõpetada Venemaa hävitav sõda," teatas Zelenski videokõnes.
Zelenski kutsus Venemaad oma vägesid Ukrainast välja viima ning kinnitama Ukraina territoriaalse terviklikkuse tunnistamist.
Ukraina president rõhutas, et Kiiev ei kavatse teha kompromisse enda suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ega iseseisvuse suhtes.
Vene-Ukraina sõda on Indoneesias toimuva G20 tippkohtumise arutelude keskmes.
CNN: USA ikkagi kaalub kõrgtehnoloogiliste Gray Eagle'i droonide saatmist Ukrainale
Ameerika Ühendriigid uurivad viise, kuidas modifitseerida kõrgtehnoloogilist Gray Eagle'i drooni sedasi, et selle saaks Ukrainale saata.
The Wall Street Journal teatas eelmisel kolmapäeval, et USA ei ole eskalatsiooni kartes saatnud Ukrainale kõrgtehnoloogilisi droone.
CNN teatas kahele allikale tuginedes, et relvasaadetist siiski kaalutakse. Drooni võimaliku modifitseerimist Ukraina tarbeks juhib allika kinnitusel USA armee.
Gray Eagle saab endaga kaasas kanda kuni neli Hellfire'i raketti ning lennata kuni seitsme kilomeetri kõrgusel. Drooni maksimaalne lennuaeg on 30 tundi.
Zalužnõi: Ukraina armee ei aktsepteeri läbirääkimisi ega kompromisse
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi teatas Telegramis, et suhtles USA staabiülemate komitee esimehe Mark Milleyga, kellele Zalužnõi rõhutas, et Ukraina sõjavägi ei aktsepteeri mingeid läbirääkimisi, kokkuleppeid ega kompromissotsuseid.
Läbirääkimistel on ainult üks tingimus – Venemaa peab lahkuma kõigilt vallutatud aladelt, rõhutas Zalužnõi.
Kindral jagas oma USA kolleegiga sõjalist olukorda rindel Ukraina perspektiivist. Olukord on Zalužnõi hinnangul stabiilne ja kontrolli all.
Zalužnõi tunnistas, et Vene väed teevad palju pealetungikaitseid, kuid kindrali sõnul ei ole need edukad.
Kindral Zalužnõi rõhutas, et Ukraina relvajõudude strateegiliseks eesmärgiks on kogu Ukraina territooriumi vabastamine.
Hiljuti vabastatud Hersoni linn Autor/allikas: SCANPIX/Celestino Arce Lavin/ZUMA Press Wire
USA ja Hiina liidrid mõistsid ühiselt hukka tuumarelvadega ähvardamise
Indoneesias G20 kohtumise eel kohtusid USA president Joe Biden ning Hiina liider Xi Jinping. Biden ja Xi rõhutasid mõlemad vastuseisu tuumarelvade kasutamisele ja nende kasutamise ähvardamisele, teatas Valge Maja.
Hiina välisministeerium mainis oma kohtumise kokkuvõttes, et "konfliktidel ja sõdadel pole võitjat... ning... vastuseisu suurriikide vahel tuleb vältida." Hiina teatas lisaks, et on alati rahu poolt olnud ning toetanud rahukõnelusi.
Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt viidanud, et Venemaa on valmis kasutama enda territooriumi kaitseks tuumarelvi. Lääneriigid on tõlkinud seda kui hoiatust kasutada tuumarelva ka Ukrainas annekteeritud territooriumite kaitseks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnustas kahe suurriigi juhtide kommentaare oma õhtuses videopöördumises. "Kõik saavad aru, kellele need sõnad on mõeldud," lisas Zelenski.
ÜRO Peaassamblee toetas resolutsiooniga Venemaa reparatsioone Ukrainale
ÜRO liikmesriigid toetasid esmaspäeval ülekaalukalt resolutsiooni, millega kutsuti üles Venemaad maksma Ukrainale kinni sõja tekitatud kahjud.
Resolutsiooni poolt hääletasid 94 riiki, 14 hääletas vastu ning 73 riiki ei hääletanud.
Ukraina suursaadik ÜRO-s Serhi Kõslõtsja teatas ÜRO-s, et pole midagi uut päikese all, tuues näiteks kuidas 77 aastat tagasi nõudis ja sai reparatsioone Nõukogude Liit, nimetades seda moraalseks õiguseks riigile, kes oli kannatanud sõja ja okupatsiooni tõttu.
"Venemaa, kes väidab end olevat 20. sajandi türannia järglane, teeb praegu kõike, et vältida sõja ja okupatsiooni eest maksmist ning põgeneda tehtud kuritegude pärast vastutuse eest," rõhutas diplomaat.
ÜRO resolutsioonid on mittesiduvad.
Ukraina lõunaringkond: Vene väed rajavad Dnipro idakaldale kaitserajatisi
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna esindaja teatas varahommikul, et Vene relvajõud on asunud Dnipro ida- ehk vasakkaldale rajama kaitserajatisi.
Ringkonna teatel on piirkonnas ligi 40 Vene luuredrooni.
Esmaspäeval ründasid Vene väed Berislavi piirkonda Lancet' hulkurdroonidega.
Vene väed ründasid Ošakivit Kinburni maasäärest Gradi raketisüsteemiga. Rünnati ümbritsevat akvatooriumit ja muule. Ukraina väed kaotusi ei kandnud.
Sealkandis kinnitati ka õhutõrjesüsteemi S-300 ning õhutõrjesüsteemi Tor-M2 häving. Samuti hävitati kolm soomusmasinat.
Konkreetse poolsaare kohta on analüütikud palju spekuleerinud ning mõned neist on arvanud, et Ukraina väed tegid sinna hiljuti dessandi, kuigi seda pole võimalik sõltumatult kinnitada ega ümber lükata.
Vene laevastikust on merel 10 laeva, sh üks allveelaev, mis suudab välja tulistada kuni neli Kalibri raketti.
ISW: Venemaa tahab peale Hersonist taandumist saavutada edu Donetskis
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene väejuhatus asunud vägesid ümber paigutama Donetski oblastisse peale lahkumist Dnipro läänekaldalt Hersoni oblastis.
ISW hinnangul võivad Vene väed Donetskis piiratud määral edeneda, kuid need ei ole suures pildis sõjaliselt olulised arengud.
Mõttekoja analüütikud toovad välja, et Vene kaitseministeeriumi väited Vene vägede territoriaalsest edenemisest Donetski oblastis suurenesid laupäeval ja pühapäeval.
Selliste väidete eesmärk on rõhutada, et Venemaa intensiivistab jõupingutusi Donetskis peale taandumist Dnipro läänekaldalt.
Mitu nädalat enne seda ei teatanud Vene väed territooriumi vallutamisest Donetski oblastis.
ISW tõi ka välja, et Vene sõjablogijad asusid Vene väejuhatus tugevalt kritiseerima, kui selgus, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Hersoni linnas ning sai seal muretult ringi liikuda.
Vene sõjablogijad samas Vene vägede taandumise kohta üle Dnipro jõe ei ole palju kommenteerinud, tõi ISW välja.
Mõttekoda tõi ka välja, et Wagneri grupi asutaja Jevgeni Prigožin on asunud enda mõju Venemaal suurendama.
Briti luure: Venemaa on teinud mereäärsest Henišeskist Hersoni "ajutise pealinna"
Ühendkuningriigi luureülevaates väidetakse, et Venemaa on teinud Henišeskist Hersoni oblasti uue "ajutise pealinna". Tõenäoliselt viiakse piirkonda ka Vene vägede juhtimispunkt.
Henišeski valimine võimaldab Vene väejuhatusel koordineerida Vene vägesid nii Ukraina rünnakute vastu üle Dnipro kui ka võimaliku Ukraina Melitopoli sihitud rünnaku vastu.
Samuti saaks Henišeskist koordineerida Krimmist saabuvaid täiendavaid Vene üksuseid.
Henišesk on brittide sõnul Ukraina suurtükisüsteemide laskeulatusest väljas.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/F8EA3mAX6i
#StandWithUkraine pic.twitter.com/IxCaWru4N1
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 15, 2022
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 710 sõdurit ja 13 tanki
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 82080 (võrdlus eelmise päevaga +710);
- tankid 2861 (+13);
- jalaväe lahingumasinad 5748 (+25);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1850 (+11);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 208 (+2);
- operatiivtaktikalised droonid 1511 (+2);
- tiibraketid 399 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4351 (+35);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 265. päev: Venemaa tegi Ukraina linnadele ulatusliku raketirünnaku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LHV Jalgpallikaart on ametlik Eesti jalgpalli fännikaart, mille omanik saab endalegi märkamatult oma lemmikklubile toetust koguda. Iga Jalgpallikaardiga sooritatud ostu pealt maksab LHV 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kokku on LHV Jalgpallikaardi kasutajaid 5255 ning aastaga kogus keskmine kaardiomanik oma lemmikklubi toetuseks 24 eurot, vahendab jalgpall.ee.
LHV Panga juhatuse esimehel Kadri Kiiselil on hea meel, LHV-l on kohalikus jalgpallikogukonnas oma kindel koht ja et loodud võimalusi kasutatakse üha aktiivsemini.
"Kümne aastaga on LHV Jalgpallikaardi kasutajad kogunud oma lemmikklubidele kokku üle poole miljoni euro ja seda lihtsalt oma igapäevaste ostude eest tasudes. Soovime, et pangateenuste kasutamine olekski täpselt nii lihtne ja mugav, alates konto avamisest kuni investeerimiseni ja oma lemmikklubi toetamiseni. Rõõm on näha, et jalgpallifännidest on saanud ka LHV fännid ja meie tooteid kasutatakse aktiivselt," ütles Kiisel.
Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul näitab rekordtoetus Eesti jalgpalli kasvavat kogukonda. "Jalgpallikaardiga seovad ennast inimesed, kelle jaoks klubi või koondis on oluline ja selliseid inimesi on üha rohkem. Seejuures saab ainuüksi oma põhimõtete väljendamisega ehk LHV jalgpallikaardi valimisega anda olulise panuse. Suur aitäh kogu jalgpalliperele ja LHV Pangale, kellega koostöö on palju enamat kui tavaline partnerlus," ütles Pohlak.
Klubide arvestuses kogusid taaskord suurima toetuse Tartu JK Tammeka fännid, kelle ostudelt kogunes klubi toetuseks 9165 eurot. Järgnesid Tallinna FC Flora 9074 euroga ning Nõmme Kalju FC 4789 euroga. Eesti Jalgpalli Liidule kogusid vutifännid aastaga 17 950 eurot. Kokku saavad toetusi 134 jalgpalliklubi üle kogu Eesti.
LHV Jalgpallikaart on Eesti jalgpalli ametlik fännikaart, millega tehtud ostudelt maksab LHV Pank 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks. Eesti koondise kodumängude täishinnaga pääsmetele kehtib 10% soodustus ning noortekoondiste kodumängudele on sissepääs tasuta. Jalgpallikaarti on võimalik tellida ka virtuaalsena.
LHV toetab Eesti Jalgpalli Liitu ja Eesti rahvuskoondist juba alates 2010. aastast.
Suurima toetussummaga klubide esikümme 2022. aastal:
1. Tartu JK Tammeka (9165,50 eurot)
2. Tallinna FC Flora (9074,40 eurot)
3. Nõmme Kalju FC (4789 eurot)
4. FC Elva (4114,20 eurot)
5. FC Nõmme United (4075,30 eurot)
6. JK Tallinna Kalev (3598 eurot)
7. Viljandi JK Tulevik (3393,30 eurot)
8. Viimsi JK (2548,30 eurot)
9. Tallinna FCI Levadia (2478,60 eurot)
10. FC Kuressaare (2367,50 eurot) | Fännid kogusid aastaga Eesti jalgpalli toetuseks rekordilise summa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LHV Jalgpallikaart on ametlik Eesti jalgpalli fännikaart, mille omanik saab endalegi märkamatult oma lemmikklubile toetust koguda. Iga Jalgpallikaardiga sooritatud ostu pealt maksab LHV 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kokku on LHV Jalgpallikaardi kasutajaid 5255 ning aastaga kogus keskmine kaardiomanik oma lemmikklubi toetuseks 24 eurot, vahendab jalgpall.ee.
LHV Panga juhatuse esimehel Kadri Kiiselil on hea meel, LHV-l on kohalikus jalgpallikogukonnas oma kindel koht ja et loodud võimalusi kasutatakse üha aktiivsemini.
"Kümne aastaga on LHV Jalgpallikaardi kasutajad kogunud oma lemmikklubidele kokku üle poole miljoni euro ja seda lihtsalt oma igapäevaste ostude eest tasudes. Soovime, et pangateenuste kasutamine olekski täpselt nii lihtne ja mugav, alates konto avamisest kuni investeerimiseni ja oma lemmikklubi toetamiseni. Rõõm on näha, et jalgpallifännidest on saanud ka LHV fännid ja meie tooteid kasutatakse aktiivselt," ütles Kiisel.
Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul näitab rekordtoetus Eesti jalgpalli kasvavat kogukonda. "Jalgpallikaardiga seovad ennast inimesed, kelle jaoks klubi või koondis on oluline ja selliseid inimesi on üha rohkem. Seejuures saab ainuüksi oma põhimõtete väljendamisega ehk LHV jalgpallikaardi valimisega anda olulise panuse. Suur aitäh kogu jalgpalliperele ja LHV Pangale, kellega koostöö on palju enamat kui tavaline partnerlus," ütles Pohlak.
Klubide arvestuses kogusid taaskord suurima toetuse Tartu JK Tammeka fännid, kelle ostudelt kogunes klubi toetuseks 9165 eurot. Järgnesid Tallinna FC Flora 9074 euroga ning Nõmme Kalju FC 4789 euroga. Eesti Jalgpalli Liidule kogusid vutifännid aastaga 17 950 eurot. Kokku saavad toetusi 134 jalgpalliklubi üle kogu Eesti.
LHV Jalgpallikaart on Eesti jalgpalli ametlik fännikaart, millega tehtud ostudelt maksab LHV Pank 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks. Eesti koondise kodumängude täishinnaga pääsmetele kehtib 10% soodustus ning noortekoondiste kodumängudele on sissepääs tasuta. Jalgpallikaarti on võimalik tellida ka virtuaalsena.
LHV toetab Eesti Jalgpalli Liitu ja Eesti rahvuskoondist juba alates 2010. aastast.
Suurima toetussummaga klubide esikümme 2022. aastal:
1. Tartu JK Tammeka (9165,50 eurot)
2. Tallinna FC Flora (9074,40 eurot)
3. Nõmme Kalju FC (4789 eurot)
4. FC Elva (4114,20 eurot)
5. FC Nõmme United (4075,30 eurot)
6. JK Tallinna Kalev (3598 eurot)
7. Viljandi JK Tulevik (3393,30 eurot)
8. Viimsi JK (2548,30 eurot)
9. Tallinna FCI Levadia (2478,60 eurot)
10. FC Kuressaare (2367,50 eurot)
### Response:
Fännid kogusid aastaga Eesti jalgpalli toetuseks rekordilise summa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terminal valmis Wilhelmshaveni linna juures ja see leevendab Saksamaal hirmu, et Euroopa suurimat majandust ootab talvel ees maagaasi normeerimine, vahendas Financial Times.
Saksamaa majandusminister Robert Habeck märkis, et Wilhelmshaveni terminali ehitamiseks kulus vaid 200 päeva. Saksamaal võivad ehitusprojektid bürokraatia tõttu venida aastaid.
"Wilhelmshaveni terminali valmimine on märkimisväärne samm edasi, kus Euroopa proovib sel talvel vabaneda Vene gaasist," ütles konsultatsioonifirma Eurasia Group analüütik Henning Gloystein.
Vaatamata Venemaa poolt katkestatud gaasitarnetele Nord Stream 1 kaudu, on Saksamaa gaasihoidlad saavutanud praeguseks juba 100-protsendilise täitumuse. Sügisel oli Saksamaal soe ilm ja majapidamised vähendasid gaasi tarbimist. | Saksamaa ehitas valmis esimese LNG imporditerminali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terminal valmis Wilhelmshaveni linna juures ja see leevendab Saksamaal hirmu, et Euroopa suurimat majandust ootab talvel ees maagaasi normeerimine, vahendas Financial Times.
Saksamaa majandusminister Robert Habeck märkis, et Wilhelmshaveni terminali ehitamiseks kulus vaid 200 päeva. Saksamaal võivad ehitusprojektid bürokraatia tõttu venida aastaid.
"Wilhelmshaveni terminali valmimine on märkimisväärne samm edasi, kus Euroopa proovib sel talvel vabaneda Vene gaasist," ütles konsultatsioonifirma Eurasia Group analüütik Henning Gloystein.
Vaatamata Venemaa poolt katkestatud gaasitarnetele Nord Stream 1 kaudu, on Saksamaa gaasihoidlad saavutanud praeguseks juba 100-protsendilise täitumuse. Sügisel oli Saksamaal soe ilm ja majapidamised vähendasid gaasi tarbimist.
### Response:
Saksamaa ehitas valmis esimese LNG imporditerminali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nuudi läks avaringis vastamisi 17-aastase taanlanna Rebecca Munk Mortenseniga (WTA 1042.) ja võttis 58 minutiga ülikindla 6:0, 6:0 võidu.
Eestlanna võitis esimeselt servilt 67 ja teiselt servilt 68 protsenti punktidest, vastase näitajad olid vastavalt 30 ja 20 protsenti. Ühtlasi realiseeris Nuudi seitsmest murdevõimalusest kuus, taanlanna luhtas kõik neli murdepalli.
Teises ringis kohtub Nuudi kas 14-aastase sakslanna Julia Stuseki või ukrainlanna Darja Lopatetskaga (WTA 1233.). Elena Malõgina alustab turniiri teisipäeva õhtul, kui ta mängib avaringis maailma 351. reketi Ulrikke Eikeriga. | Maileen Nuudi jättis vastase nullile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nuudi läks avaringis vastamisi 17-aastase taanlanna Rebecca Munk Mortenseniga (WTA 1042.) ja võttis 58 minutiga ülikindla 6:0, 6:0 võidu.
Eestlanna võitis esimeselt servilt 67 ja teiselt servilt 68 protsenti punktidest, vastase näitajad olid vastavalt 30 ja 20 protsenti. Ühtlasi realiseeris Nuudi seitsmest murdevõimalusest kuus, taanlanna luhtas kõik neli murdepalli.
Teises ringis kohtub Nuudi kas 14-aastase sakslanna Julia Stuseki või ukrainlanna Darja Lopatetskaga (WTA 1233.). Elena Malõgina alustab turniiri teisipäeva õhtul, kui ta mängib avaringis maailma 351. reketi Ulrikke Eikeriga.
### Response:
Maileen Nuudi jättis vastase nullile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kokkuleppemängud ei ole vaid spordivaldkonna probleem. Nende juured võivad ulatuda palju sügavamale, organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuseni, mis mõjutab juba kogu ühiskonda laiemalt. Piisab sellest, kui kokkuleppemänge on vähe, kuid need on süsteemsed – tekitatav kahju, nii moraalne kui ka rahaline, on suur. Kuigi kokkuleppemängud ei tundu uuringu tulemuste põhjal Eestis levinud probleemina, peab ka nende väheste osas olema nulltolerants. Rahvusvahelise kogemuse põhjal võime öelda, et probleemiga tuleb tegeleda juba enne selle laialdasemat levikut," rääkis Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.
Leviku uuringu raames defineeriti kokkuleppemängu kui tahtlikku kokkulepet, tegevust või tegevusetust, mille eesmärk on spordivõistluse tulemuse või käigu ebaaus muutmine. Tegevuse eesmärk on kõrvaldada täielikult või osaliselt spordivõistluse ettearvamatus või osa sellest, et saada endale või teistele põhjendamatu eelis.
Küsitlusele vastanud pallimängualade sportlaste, treenerite ja kohtunike osalemine kokkuleppemängudes on pigem harv. Kokkuleppemängudes osalemist välismaal tunnistas kaks protsenti ning Eestis neli protsenti vastanutest. Samas teab 14 protsenti osalejatest kedagi, kes on Eestis toimunud kokkuleppemängus osalenud. Need juhtumid olid valdavalt vanemad kui viis aastat.
Enam kui kümnendik uuringus osalenutest leidis, et teatud juhtudel on kokkuleppemängudes osalemine õigustatud ning veelgi enam on neid, kes leiavad, et kokkuleppemängud ei kujuta spordile ega selle mainele suurt ohtu.
Samuti ei pea kümnendik vastanutest vajalikuks endale või kellelegi teisele tehtud spordivõistlusega manipuleerimise ettepanekust teavitada. Veidi üle kolmandikul vastanutest puudub sel teemal seisukoht.
"Kokkuleppemänge soosivaid hoiakuid saab ennekõike muuta läbi koolituse. Samas on vaid viiendik uuringus osalenutest viimase viie aasta jooksul sedalaadi koolituse läbinud. On väga tervitatav, et Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus on loonud uue e-platvormi, mis aitab spordivaldkonnas laialdasemalt ning süsteemsemalt teavitustööd teha," lisas spordi asekantsler.
Pürni sõnul on oluliseks ennetavaks faktoriks ka reaalsed karistused, mis lisaks kokkuleppemängudes osalejatele võtavad sihikule nende korraldajad. Advokaadibüroo Ellex Raidla analüüsi kohaselt ei võimalda Eesti seadused hetkel piisavalt efektiivselt kokkuleppemängude korraldamist ennetada ning neis osalenud isikuid vastutusele võtta.
"Loodame, et uuringu põhjal leiame koostöös justiitsministeeriumiga võimalused, kuidas meie õigusruumi vajalikul moel täiendada. Eesti on allkirjastanud Euroopa Nõukogu konventsiooni, mille kohaselt peavad liitunud riigid tagama, et riigisisesed seadused võimaldavad kriminaalkorras karistada spordivõistluste tulemustega manipuleerimise eest. Eesti on küll konventsiooni alles allkirjastanud, kuid kui soovime selle ka ratifitseerida, tuleb karistusseadustikku vastavad muudatused teha," ütles Pürn.
Kokkuleppemängude leviku uuringu viis 2022. aasta suvel Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus. Anonüümses küsitluses osales 504 vastajat, kes harrastavad jalgpalli, saalijalgpalli, tennist, korvpalli, jäähokit, käsipalli või võrkpalli. Mõlemat uuringut aitas läbi viia ka Justiitsministeeriumi, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse ning Kultuuriministeeriumi ekspertidest koosnev juhtrühm.
Uuringu kokkuvõtetega saab lähemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel. | Kultuuriministeerium võttis luubi alla kokkuleppemängude olukorra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kokkuleppemängud ei ole vaid spordivaldkonna probleem. Nende juured võivad ulatuda palju sügavamale, organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuseni, mis mõjutab juba kogu ühiskonda laiemalt. Piisab sellest, kui kokkuleppemänge on vähe, kuid need on süsteemsed – tekitatav kahju, nii moraalne kui ka rahaline, on suur. Kuigi kokkuleppemängud ei tundu uuringu tulemuste põhjal Eestis levinud probleemina, peab ka nende väheste osas olema nulltolerants. Rahvusvahelise kogemuse põhjal võime öelda, et probleemiga tuleb tegeleda juba enne selle laialdasemat levikut," rääkis Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.
Leviku uuringu raames defineeriti kokkuleppemängu kui tahtlikku kokkulepet, tegevust või tegevusetust, mille eesmärk on spordivõistluse tulemuse või käigu ebaaus muutmine. Tegevuse eesmärk on kõrvaldada täielikult või osaliselt spordivõistluse ettearvamatus või osa sellest, et saada endale või teistele põhjendamatu eelis.
Küsitlusele vastanud pallimängualade sportlaste, treenerite ja kohtunike osalemine kokkuleppemängudes on pigem harv. Kokkuleppemängudes osalemist välismaal tunnistas kaks protsenti ning Eestis neli protsenti vastanutest. Samas teab 14 protsenti osalejatest kedagi, kes on Eestis toimunud kokkuleppemängus osalenud. Need juhtumid olid valdavalt vanemad kui viis aastat.
Enam kui kümnendik uuringus osalenutest leidis, et teatud juhtudel on kokkuleppemängudes osalemine õigustatud ning veelgi enam on neid, kes leiavad, et kokkuleppemängud ei kujuta spordile ega selle mainele suurt ohtu.
Samuti ei pea kümnendik vastanutest vajalikuks endale või kellelegi teisele tehtud spordivõistlusega manipuleerimise ettepanekust teavitada. Veidi üle kolmandikul vastanutest puudub sel teemal seisukoht.
"Kokkuleppemänge soosivaid hoiakuid saab ennekõike muuta läbi koolituse. Samas on vaid viiendik uuringus osalenutest viimase viie aasta jooksul sedalaadi koolituse läbinud. On väga tervitatav, et Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus on loonud uue e-platvormi, mis aitab spordivaldkonnas laialdasemalt ning süsteemsemalt teavitustööd teha," lisas spordi asekantsler.
Pürni sõnul on oluliseks ennetavaks faktoriks ka reaalsed karistused, mis lisaks kokkuleppemängudes osalejatele võtavad sihikule nende korraldajad. Advokaadibüroo Ellex Raidla analüüsi kohaselt ei võimalda Eesti seadused hetkel piisavalt efektiivselt kokkuleppemängude korraldamist ennetada ning neis osalenud isikuid vastutusele võtta.
"Loodame, et uuringu põhjal leiame koostöös justiitsministeeriumiga võimalused, kuidas meie õigusruumi vajalikul moel täiendada. Eesti on allkirjastanud Euroopa Nõukogu konventsiooni, mille kohaselt peavad liitunud riigid tagama, et riigisisesed seadused võimaldavad kriminaalkorras karistada spordivõistluste tulemustega manipuleerimise eest. Eesti on küll konventsiooni alles allkirjastanud, kuid kui soovime selle ka ratifitseerida, tuleb karistusseadustikku vastavad muudatused teha," ütles Pürn.
Kokkuleppemängude leviku uuringu viis 2022. aasta suvel Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus. Anonüümses küsitluses osales 504 vastajat, kes harrastavad jalgpalli, saalijalgpalli, tennist, korvpalli, jäähokit, käsipalli või võrkpalli. Mõlemat uuringut aitas läbi viia ka Justiitsministeeriumi, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse ning Kultuuriministeeriumi ekspertidest koosnev juhtrühm.
Uuringu kokkuvõtetega saab lähemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.
### Response:
Kultuuriministeerium võttis luubi alla kokkuleppemängude olukorra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigid tegid lepingu teatavaks Balil toimunud G20 kohtumisel. Läbirääkimised kestsid umbes aasta aega. Indoneesia lubas tehingu raames, et vähendab heitkoguseid ja lubas 2030. aastaks toota umbes kolmandiku oma energiast taastuvatest allikatest, vahendas Financial Times.
Indoneesia saab toetust fondist, mida rahastavad USA, Jaapan, Kanada, Suurbritannia ja Euroopa Liidu riigid. Rikkad riigid tahavad, et tärkava turumajandusega riigid vähendaksid heitkoguseid. Hiljuti sõlmis fond lepingu Lõuna-Aafrika Vabariigiga, käimas on läbirääkimised Vietnamiga.
USA kliimasaadik John Kerry ütles, et tegemist oli murrangulise tehinguga.
"Oleme loonud koostööplatvormi, mis võib Indoneesia energiasektori viia söelt üle taastuvatele energiaallikatele ja toetab riigi majanduskasvu," ütles Kerry. | Lääs toetab Indoneesia üleminekut roheenergiale 20 miljardi dollariga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigid tegid lepingu teatavaks Balil toimunud G20 kohtumisel. Läbirääkimised kestsid umbes aasta aega. Indoneesia lubas tehingu raames, et vähendab heitkoguseid ja lubas 2030. aastaks toota umbes kolmandiku oma energiast taastuvatest allikatest, vahendas Financial Times.
Indoneesia saab toetust fondist, mida rahastavad USA, Jaapan, Kanada, Suurbritannia ja Euroopa Liidu riigid. Rikkad riigid tahavad, et tärkava turumajandusega riigid vähendaksid heitkoguseid. Hiljuti sõlmis fond lepingu Lõuna-Aafrika Vabariigiga, käimas on läbirääkimised Vietnamiga.
USA kliimasaadik John Kerry ütles, et tegemist oli murrangulise tehinguga.
"Oleme loonud koostööplatvormi, mis võib Indoneesia energiasektori viia söelt üle taastuvatele energiaallikatele ja toetab riigi majanduskasvu," ütles Kerry.
### Response:
Lääs toetab Indoneesia üleminekut roheenergiale 20 miljardi dollariga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogenud hispaanlane pidi rohelise alagrupi teises kohtumises tunnistama maailma kuuenda reketi Felix Auger-Aliassime 6:3, 6:4 paremust. Kohtumine kestis tund ja 58 minutit.
Auger-Aliassime lõi mängu jooksul 15 serviässa ja tegi kaks topeltviga, Nadal sai kirja kõigest ühe ässa ja neli topeltviga. Auger-Aliassime võitis esimeselt servilt 81 protsenti ja teiselt servilt 40 protsenti punktidest.
Nadalil oli kasutada viis murdevõimalust, kuid ta ei suutnud neist ühtegi realiseerida. Seevastu Auger-Aliassime realiseeris neljast murdest kaks. Kõikidest mängitud punktidest võitis Auger-Aliassime 70 ja Nadal 59 punkti.
Nadal kaotas avakohtumises ameeriklasele Taylor Fritzile (ATP 9.) 6:7 (3), 1:6. Maailma teine reket läheb viimases alagrupimängus vastamisi norralase Casper Ruudiga (ATP 4.), kes võttis avamängus Auger-Aliassime vastu 7:6 (4), 6:4 võidu.
Ruud ja Fritz mängivad omavahel teisipäeva õhtul ning juhul kui Ruud võidab ameeriklase vastu vähemalt seti, langeb Nadal aastalõputurniiri konkurentsist. | Maailma teine reket Nadal sai aastalõputurniiril teise kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogenud hispaanlane pidi rohelise alagrupi teises kohtumises tunnistama maailma kuuenda reketi Felix Auger-Aliassime 6:3, 6:4 paremust. Kohtumine kestis tund ja 58 minutit.
Auger-Aliassime lõi mängu jooksul 15 serviässa ja tegi kaks topeltviga, Nadal sai kirja kõigest ühe ässa ja neli topeltviga. Auger-Aliassime võitis esimeselt servilt 81 protsenti ja teiselt servilt 40 protsenti punktidest.
Nadalil oli kasutada viis murdevõimalust, kuid ta ei suutnud neist ühtegi realiseerida. Seevastu Auger-Aliassime realiseeris neljast murdest kaks. Kõikidest mängitud punktidest võitis Auger-Aliassime 70 ja Nadal 59 punkti.
Nadal kaotas avakohtumises ameeriklasele Taylor Fritzile (ATP 9.) 6:7 (3), 1:6. Maailma teine reket läheb viimases alagrupimängus vastamisi norralase Casper Ruudiga (ATP 4.), kes võttis avamängus Auger-Aliassime vastu 7:6 (4), 6:4 võidu.
Ruud ja Fritz mängivad omavahel teisipäeva õhtul ning juhul kui Ruud võidab ameeriklase vastu vähemalt seti, langeb Nadal aastalõputurniiri konkurentsist.
### Response:
Maailma teine reket Nadal sai aastalõputurniiril teise kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lõvide vennaskond"
Režissöörid: Kaur Kokk ja Mikk Jürjens
Peagi algavale jalgpalli MM-ile on raske paremat sissejuhatust leida kui värske kodumaine dokfilm "Lõvide vennaskond". Sarnaselt Ove Mustingu mängufilmile "Kalev" ei häbene ka Kokk ja Jürjens rinna kummi ajada ja näidata: me oleme ka osavad, suured ja ägedad, vaadake meid! Muidugi, kes vähegi jalgpalliga kursis, teavad ilmselt hästi nii lugu Kalevi korvpallimeeskonna edust kui ka taasiseseisvunud Eesti jalgpallikultuurile aluse pannud Lõvide meeskonna tegudest, kuid see on ka ehk üks spordist rääkimise suurimaid probleeme. Eeldame automaatselt, et kõigil inimestel on peas terviknarratiiv meie spordikangelastest, kuid vahel peame kõik suurimaid võite meelde tuletama, alla joonima ja miks mitte ka veidi ilusamaks joonistama, et maailmas välja paista.
"Lõvide vennaskond" Autor/allikas: Kaader filmist
Selles valguses sobib "Lõvide vennaskond" kindlasti hästi ka neile vaatajatele, kellel puudub igasugune kontakt jalgpalliga, sest läheneb Lõvide jalgpallimeeskonnale puhtalt lehelt, rääkides lahti ka laiema taustaloo, kuid ei jää samas ka liialt spordiplatoole pidama, vaid leiab ka ühiskondlikku, poliitilisi ning laiemad kultuurilisi võtmepunkte, mille pinnalt Lõvide tegevust mõtestada. Spordigurusid võib ajaloo lahti jutustamine väsitada ja haigutama panna, kuid samas ei lahku nemadki tühjade pihkudega: filmil on tugev nn kroonikaväärtus, kuna intervjuud on võetud enamikelt Lõvide kunagistelt liikmetelt, kelle meenutused on värvikad ja isegi ootamatult ausad.
Muidugi võib küsida, kas "Lõvide vennaskonnal" on tugev nn filmilik väärtus, aga kas see peabki alati olema tingimata eesmärk? Kui tahate, võib seda nimetada ka hästi läbitoimetatud ja ilusa pildikeelega portreesaateks, aga lõppude lõpuks ei ole vahet, kuidas seda nimetada. "Lõvide vennaskond" on laiadele massidele suunatud dokfilm, mis joonistab ka kõige spordikaugemale vaatajale lahti olulise tüki meie ajalugu.
"Lõvide vennaskond" linastub 15. novembril kell 17.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 16. novembril kell 17.00 Apollo Kino Lõunakeskuses.
"Neidsaare hoo peal"
Režissöör: Sulev Keedus
Viimastel aastatel, kui Eesti kommertsfilm on suure hoo sisse saanud, hakkame juba vaikselt harjuma mudeliga, et filmid valmivadki aastaga, vahel vaat et kiireminigi. Režissöör Sulev Keedus aga tuletab meile meelde, et hea filmiprojekt peab tihtipeale laagerduma ja ajas ise oma kuju ja vormi leidma: tema eelmisest filmist "Mehetapja / Süütu / Vari" on möödas viis aastat ning vahepealsetel aastatel ongi orgaaniliselt Keedus jäädvustanud kaugetes maanurkades vintskelt elavad inimesi, kes ei lase end muutuvatel aegadel murda.
"Neidsaare hoo peal" Autor/allikas: Kaader filmist
Kes näinud varasemaid Keeduse mängu- ja dokfilme ning kardab, et ka "Neidsaare hoo peal" on tume, eksistentsiaalne ning sümbolitest tiine, siis reaalsus on vastupidine: kuigi tröösti ja lootusetust paistab ka värskest dokist kohati välja, on kõik filmi kangelased ikkagi lootusrikkad ja oma kanguses isegi pisut karikatuursed. Kui moodsa linnaühiskonna vaates defineeritakse elurõõmu tihtipeale utoopilise valge laevana, milleni keegi meist ei jõua, siis "Neidsaare hoo peal" näitab inimesi, kes on küll oma eluga rahul. Või siis vähemalt sellega rõõmsal meelel leppinud, kohanenud, harjunud, ning on nüüd valmis viimse veretilgani seda kaitsma.
Kuigi "Neidsaare hoo peal" pole nii konkreetse fookusega kui "Varesesaare venelased", mis raamis kriipivalt valusa loo ühe pisikese, kuid paljude inimeste jaoks olulise maailmast lõpust, annab värske dokfilm vaatajale hoopis vabamad käed. Me kõik teame selliseid inimesi, kes elavad kaugel Eesti paigus, milles elamist enamik meist enam võimaluks ei peaks. Aga vot inimesed elavad seal! Mõned on kangemad ja vägevamad kui teised ning see on midagi, mida tasub meeles pidada. Seega Keedus annab igale vaatajale väikese empaatiaharjutuse ning enamus filmist kulubki selleks, et iseendas teatud küsimustele vastuseid leida.
Pisike, aga suure südame ja tugeva üldistusjõuga kodumaine dokipärl. Ja nagu režissöör ise ütles: võimalik, et selle filmi tõeline väärtus tuleb välja alles 10-20 aasta pärast...
"Neidsaare hoo peal" linastub 15. novembril kell 18.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 16. novembril kell 18.00 Tartu Elektriteatris.
"Korsaaž" ("Corsage")
Režissöör: Marie Kreutzer
Kui elad ja hingad igapäevaselt Hollywoodi kommertstoodangu kõrvalt ka kõige veidramat ja obskuurset arthouse 'i, siis kipud unustama, miks paljud vaatajaid seda osa kinost pelgavad ja isegi jälestavad. Tänavu parima Euroopa filmi auhinnale nomineeritud "Korsaaž" on aga just selline linateos, mis rebib kiirema montaaži, tihedate stsenaariumite ja kõige laiemas mõttes tõhusamate filmidega harjunud vaatajal julmalt vaiba jalge alt ja ei tee kahetunnise kestuse jooksul ka hetkekski allahindlust. Austria keisrinna Sissist, kellest on tehtud lugematu arv sarju, filme ja dokke, räägitakse antud juhul otsekui muuseumieksponaadist või loomaaialoomast: vaatame teda kuskilt eemalt ning metsikus ja elu on temast välja pigistatud, alles on jäänud vaid taltsas kest.
Paljuski sõidab film karidele juba esimeste minutitega: vaatajat ei juhatata absoluutselt sellesse maailma sisse, vaid eeldatakse kohe, et iga saalis istuja on lugenud enne läbi sünopsise ja on oma peas oleval Sissi-ajajoonel – saate irooniast aru küll, kui paljudel meist on tegelikult temast piisavad teadmised?! – pannud nööpnõela täpselt õigesse punkti, et sündmuste järgnevusest ja ajaloolisest kontekstist aru saada. Seega suhtub Marie Kreutzer koheselt vaatajasse kõrgilt ega tahagi teda oma filmi juurde lasta. "Korsaaž" on seega halvim võimalik näide tõusiklikust Euroopa kinost, mis on valmis ohverdama vaatajasõbralikkuse ja arusaadavuse pseudosügavuse nimel.
"Korsaaž" ("Corsage") Autor/allikas: Kaader filmist
Aga võib-olla on probleem hoopis minus ning ainult ei suuda lihtsalt leppida antiparoodiaga kostüümidraamast elik filmiga, mis võtab kõik kostüümidraamadele omased klišeed ning korrutab need halvas mõttes kümnega? Ma kahtlen selles. Kõige hullem ongi tegelikult see, et kui lohaka loojutustuse ja surmigava stsenaariumi võiks mingitel tingimustel andeks anda, siis "Korsaaž" ei ole ka visuaalselt vaatemänguline ega huvitav, vaid ka pilt on steriiline ja kummaliselt mittemidagiütlev ning kogu tervik venib nagu reedeõhtused ummikud Tallinna peamagistraalidel.
Kui tahate head kostüümidraamat vaadata, siis unustage "Korsaaž" ja vaadake parem Yorgos Lanthimose "The Favourite" uuesti üle...
"Korsaaž" linastub 15. novembril kell 20.30 Tartus Athena keskuses ja 17. novembril kell 20.00 Apollo Kino Coca-Cola Plazas. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Lõvide vennaskond" sobib ka kõige spordikaugemale vaatajale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lõvide vennaskond"
Režissöörid: Kaur Kokk ja Mikk Jürjens
Peagi algavale jalgpalli MM-ile on raske paremat sissejuhatust leida kui värske kodumaine dokfilm "Lõvide vennaskond". Sarnaselt Ove Mustingu mängufilmile "Kalev" ei häbene ka Kokk ja Jürjens rinna kummi ajada ja näidata: me oleme ka osavad, suured ja ägedad, vaadake meid! Muidugi, kes vähegi jalgpalliga kursis, teavad ilmselt hästi nii lugu Kalevi korvpallimeeskonna edust kui ka taasiseseisvunud Eesti jalgpallikultuurile aluse pannud Lõvide meeskonna tegudest, kuid see on ka ehk üks spordist rääkimise suurimaid probleeme. Eeldame automaatselt, et kõigil inimestel on peas terviknarratiiv meie spordikangelastest, kuid vahel peame kõik suurimaid võite meelde tuletama, alla joonima ja miks mitte ka veidi ilusamaks joonistama, et maailmas välja paista.
"Lõvide vennaskond" Autor/allikas: Kaader filmist
Selles valguses sobib "Lõvide vennaskond" kindlasti hästi ka neile vaatajatele, kellel puudub igasugune kontakt jalgpalliga, sest läheneb Lõvide jalgpallimeeskonnale puhtalt lehelt, rääkides lahti ka laiema taustaloo, kuid ei jää samas ka liialt spordiplatoole pidama, vaid leiab ka ühiskondlikku, poliitilisi ning laiemad kultuurilisi võtmepunkte, mille pinnalt Lõvide tegevust mõtestada. Spordigurusid võib ajaloo lahti jutustamine väsitada ja haigutama panna, kuid samas ei lahku nemadki tühjade pihkudega: filmil on tugev nn kroonikaväärtus, kuna intervjuud on võetud enamikelt Lõvide kunagistelt liikmetelt, kelle meenutused on värvikad ja isegi ootamatult ausad.
Muidugi võib küsida, kas "Lõvide vennaskonnal" on tugev nn filmilik väärtus, aga kas see peabki alati olema tingimata eesmärk? Kui tahate, võib seda nimetada ka hästi läbitoimetatud ja ilusa pildikeelega portreesaateks, aga lõppude lõpuks ei ole vahet, kuidas seda nimetada. "Lõvide vennaskond" on laiadele massidele suunatud dokfilm, mis joonistab ka kõige spordikaugemale vaatajale lahti olulise tüki meie ajalugu.
"Lõvide vennaskond" linastub 15. novembril kell 17.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 16. novembril kell 17.00 Apollo Kino Lõunakeskuses.
"Neidsaare hoo peal"
Režissöör: Sulev Keedus
Viimastel aastatel, kui Eesti kommertsfilm on suure hoo sisse saanud, hakkame juba vaikselt harjuma mudeliga, et filmid valmivadki aastaga, vahel vaat et kiireminigi. Režissöör Sulev Keedus aga tuletab meile meelde, et hea filmiprojekt peab tihtipeale laagerduma ja ajas ise oma kuju ja vormi leidma: tema eelmisest filmist "Mehetapja / Süütu / Vari" on möödas viis aastat ning vahepealsetel aastatel ongi orgaaniliselt Keedus jäädvustanud kaugetes maanurkades vintskelt elavad inimesi, kes ei lase end muutuvatel aegadel murda.
"Neidsaare hoo peal" Autor/allikas: Kaader filmist
Kes näinud varasemaid Keeduse mängu- ja dokfilme ning kardab, et ka "Neidsaare hoo peal" on tume, eksistentsiaalne ning sümbolitest tiine, siis reaalsus on vastupidine: kuigi tröösti ja lootusetust paistab ka värskest dokist kohati välja, on kõik filmi kangelased ikkagi lootusrikkad ja oma kanguses isegi pisut karikatuursed. Kui moodsa linnaühiskonna vaates defineeritakse elurõõmu tihtipeale utoopilise valge laevana, milleni keegi meist ei jõua, siis "Neidsaare hoo peal" näitab inimesi, kes on küll oma eluga rahul. Või siis vähemalt sellega rõõmsal meelel leppinud, kohanenud, harjunud, ning on nüüd valmis viimse veretilgani seda kaitsma.
Kuigi "Neidsaare hoo peal" pole nii konkreetse fookusega kui "Varesesaare venelased", mis raamis kriipivalt valusa loo ühe pisikese, kuid paljude inimeste jaoks olulise maailmast lõpust, annab värske dokfilm vaatajale hoopis vabamad käed. Me kõik teame selliseid inimesi, kes elavad kaugel Eesti paigus, milles elamist enamik meist enam võimaluks ei peaks. Aga vot inimesed elavad seal! Mõned on kangemad ja vägevamad kui teised ning see on midagi, mida tasub meeles pidada. Seega Keedus annab igale vaatajale väikese empaatiaharjutuse ning enamus filmist kulubki selleks, et iseendas teatud küsimustele vastuseid leida.
Pisike, aga suure südame ja tugeva üldistusjõuga kodumaine dokipärl. Ja nagu režissöör ise ütles: võimalik, et selle filmi tõeline väärtus tuleb välja alles 10-20 aasta pärast...
"Neidsaare hoo peal" linastub 15. novembril kell 18.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 16. novembril kell 18.00 Tartu Elektriteatris.
"Korsaaž" ("Corsage")
Režissöör: Marie Kreutzer
Kui elad ja hingad igapäevaselt Hollywoodi kommertstoodangu kõrvalt ka kõige veidramat ja obskuurset arthouse 'i, siis kipud unustama, miks paljud vaatajaid seda osa kinost pelgavad ja isegi jälestavad. Tänavu parima Euroopa filmi auhinnale nomineeritud "Korsaaž" on aga just selline linateos, mis rebib kiirema montaaži, tihedate stsenaariumite ja kõige laiemas mõttes tõhusamate filmidega harjunud vaatajal julmalt vaiba jalge alt ja ei tee kahetunnise kestuse jooksul ka hetkekski allahindlust. Austria keisrinna Sissist, kellest on tehtud lugematu arv sarju, filme ja dokke, räägitakse antud juhul otsekui muuseumieksponaadist või loomaaialoomast: vaatame teda kuskilt eemalt ning metsikus ja elu on temast välja pigistatud, alles on jäänud vaid taltsas kest.
Paljuski sõidab film karidele juba esimeste minutitega: vaatajat ei juhatata absoluutselt sellesse maailma sisse, vaid eeldatakse kohe, et iga saalis istuja on lugenud enne läbi sünopsise ja on oma peas oleval Sissi-ajajoonel – saate irooniast aru küll, kui paljudel meist on tegelikult temast piisavad teadmised?! – pannud nööpnõela täpselt õigesse punkti, et sündmuste järgnevusest ja ajaloolisest kontekstist aru saada. Seega suhtub Marie Kreutzer koheselt vaatajasse kõrgilt ega tahagi teda oma filmi juurde lasta. "Korsaaž" on seega halvim võimalik näide tõusiklikust Euroopa kinost, mis on valmis ohverdama vaatajasõbralikkuse ja arusaadavuse pseudosügavuse nimel.
"Korsaaž" ("Corsage") Autor/allikas: Kaader filmist
Aga võib-olla on probleem hoopis minus ning ainult ei suuda lihtsalt leppida antiparoodiaga kostüümidraamast elik filmiga, mis võtab kõik kostüümidraamadele omased klišeed ning korrutab need halvas mõttes kümnega? Ma kahtlen selles. Kõige hullem ongi tegelikult see, et kui lohaka loojutustuse ja surmigava stsenaariumi võiks mingitel tingimustel andeks anda, siis "Korsaaž" ei ole ka visuaalselt vaatemänguline ega huvitav, vaid ka pilt on steriiline ja kummaliselt mittemidagiütlev ning kogu tervik venib nagu reedeõhtused ummikud Tallinna peamagistraalidel.
Kui tahate head kostüümidraamat vaadata, siis unustage "Korsaaž" ja vaadake parem Yorgos Lanthimose "The Favourite" uuesti üle...
"Korsaaž" linastub 15. novembril kell 20.30 Tartus Athena keskuses ja 17. novembril kell 20.00 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Lõvide vennaskond" sobib ka kõige spordikaugemale vaatajale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodus saab kordusmängu pidada Tartu meeskond, kes sai avakohtumises 2:0 eduseisust Slovakkia klubi Prešovi Mirad PU käest lõpuks 2:3 kaotuse. Tartu vajab edasipääsuks 3:0 või 3:1 võitu, 3:2 võidu korral mängitakse kuldne geim.
Tartu peatreener Alar Rikberg ütles pärast avakohtumist, et on kogu meeskonna tegutsemises pettunud, ent tõdes pärast põhjalikumat abnalüüsi, et reageeris üle. "Kui annad minut pärast 2:0 eduseisust kaotatud mängu intervjuu, siis tunduvad asjad vahel väga halvad. Pärast pikemat analüüsi ja korduvalt mängu üle vaadates saan öelda, et me ei mänginud tegelikult kehvasti, vaid olime episoodiliselt kehvad. Teatud hetkedel näitasime oma parimat mängu," selgitas peatreener.
"Tegu on sarnasel tasemel meeskondadega ja edu saavutab see, kes oma asjad paremini käima saab ja rohkem võitleb. Meil polnud avamängus ka kõige parema silmanägemisega kohtunikud, punkte ei võetud ainult vastaselt, vaid ka meilt. Õnn ja napid valed otsused omavad sellises mängus suurt kaalu," vaatas juhendaja avakohtumisele tagasi.
Rikbergi juhendatav meeskond on erinevalt esimesest mängust saanud nüüd nädal aega rahulikult treenida. "See on väga suur erinevus, sest enne võõrsilmängu oli meil väga tihe mängugraafik ja me ei läinud sinna mõistliku treeningrütmi pealt. Nüüd oleme saanud keskenduda sellele ühele kohtumisele ja oleme teinud kõiki asju suunitlusega homseks, sellega olen väga rahul. Täna õhtul on olulisim trenn, mis näitab, millises seisus mehed on."
Parandamisruumi on mõlemal, tõdeb juhendaja. "Neil juhtus nii, et senise parima mehega (nurgaründaja Michal Scerba) saime me hästi hakkama ja ta tegi kahvatu mängu. Seal on neil juurde panna. Meil on juurde panna ses osas, et saame targemalt tegutseda nende diagonaali (Erik Gulaki) vastu, kes kolmanda geimi teise poole lahendas üksinda ära. Tema vastu oleme harjutanud uut bloki-kaitse taktikat ja loodan, et see mõjub. Kokkuvõttes väga rahulolevana ma end ei tunne, ent meil on kindlasti võimalus võita. Selleks loodan ma ka publiku abile, millest meile palju tuge oleks," lisas Rikberg.
Pall pannakse Tartu Ülikooli spordihoones mängu kell 19.00 ja otsepilti näeb nii Duo 5 kui Postimehe vahendusel.
Pärnu VK kohtub võõrsil Portugali klubi Lissaboni Sportinguga, kes sai avamängus suvepealinna klubi vastu 3:0 võidu. Pärnu vajab korduskohtumises 3:0 või 3:1 võitu ja peab seejärel parem olema ka kuldses geimis.
Peatreener Toomas Jasmin tõdes pärast avamängus saadud kaotust, et kuigi tasemevahe oli ilmne, loodab ta Portugalis parandada sidemängija ja ründajate koostööd. "Sealt on vaja mäng vähe kiiremaks saada, eriti sellise vastase vastu," ütles Jasmin, kes tahab korduskohtumises rohkem kasutada tempoosakonda. "See võiks toimida paremini, samamoodi pipe ja eks neid väikseid asju on veel."
Kohtumine algab kell 21.30 ja on otsepildis nähtav Postimehe vahendusel. | Tartu Bigbank ja Pärnu peavad eurosarja kordusmänge: Rikberg ootab kodusaalis publikut appi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodus saab kordusmängu pidada Tartu meeskond, kes sai avakohtumises 2:0 eduseisust Slovakkia klubi Prešovi Mirad PU käest lõpuks 2:3 kaotuse. Tartu vajab edasipääsuks 3:0 või 3:1 võitu, 3:2 võidu korral mängitakse kuldne geim.
Tartu peatreener Alar Rikberg ütles pärast avakohtumist, et on kogu meeskonna tegutsemises pettunud, ent tõdes pärast põhjalikumat abnalüüsi, et reageeris üle. "Kui annad minut pärast 2:0 eduseisust kaotatud mängu intervjuu, siis tunduvad asjad vahel väga halvad. Pärast pikemat analüüsi ja korduvalt mängu üle vaadates saan öelda, et me ei mänginud tegelikult kehvasti, vaid olime episoodiliselt kehvad. Teatud hetkedel näitasime oma parimat mängu," selgitas peatreener.
"Tegu on sarnasel tasemel meeskondadega ja edu saavutab see, kes oma asjad paremini käima saab ja rohkem võitleb. Meil polnud avamängus ka kõige parema silmanägemisega kohtunikud, punkte ei võetud ainult vastaselt, vaid ka meilt. Õnn ja napid valed otsused omavad sellises mängus suurt kaalu," vaatas juhendaja avakohtumisele tagasi.
Rikbergi juhendatav meeskond on erinevalt esimesest mängust saanud nüüd nädal aega rahulikult treenida. "See on väga suur erinevus, sest enne võõrsilmängu oli meil väga tihe mängugraafik ja me ei läinud sinna mõistliku treeningrütmi pealt. Nüüd oleme saanud keskenduda sellele ühele kohtumisele ja oleme teinud kõiki asju suunitlusega homseks, sellega olen väga rahul. Täna õhtul on olulisim trenn, mis näitab, millises seisus mehed on."
Parandamisruumi on mõlemal, tõdeb juhendaja. "Neil juhtus nii, et senise parima mehega (nurgaründaja Michal Scerba) saime me hästi hakkama ja ta tegi kahvatu mängu. Seal on neil juurde panna. Meil on juurde panna ses osas, et saame targemalt tegutseda nende diagonaali (Erik Gulaki) vastu, kes kolmanda geimi teise poole lahendas üksinda ära. Tema vastu oleme harjutanud uut bloki-kaitse taktikat ja loodan, et see mõjub. Kokkuvõttes väga rahulolevana ma end ei tunne, ent meil on kindlasti võimalus võita. Selleks loodan ma ka publiku abile, millest meile palju tuge oleks," lisas Rikberg.
Pall pannakse Tartu Ülikooli spordihoones mängu kell 19.00 ja otsepilti näeb nii Duo 5 kui Postimehe vahendusel.
Pärnu VK kohtub võõrsil Portugali klubi Lissaboni Sportinguga, kes sai avamängus suvepealinna klubi vastu 3:0 võidu. Pärnu vajab korduskohtumises 3:0 või 3:1 võitu ja peab seejärel parem olema ka kuldses geimis.
Peatreener Toomas Jasmin tõdes pärast avamängus saadud kaotust, et kuigi tasemevahe oli ilmne, loodab ta Portugalis parandada sidemängija ja ründajate koostööd. "Sealt on vaja mäng vähe kiiremaks saada, eriti sellise vastase vastu," ütles Jasmin, kes tahab korduskohtumises rohkem kasutada tempoosakonda. "See võiks toimida paremini, samamoodi pipe ja eks neid väikseid asju on veel."
Kohtumine algab kell 21.30 ja on otsepildis nähtav Postimehe vahendusel.
### Response:
Tartu Bigbank ja Pärnu peavad eurosarja kordusmänge: Rikberg ootab kodusaalis publikut appi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui sa sisened kohta, millel on nii palju ajalugu, siis tundub see justkui pühalik," kommenteeris John filmi värskes treileris. "Inimesed tahavad siia tulla. Nad tahavad Abbey Roadi sound 'i."
Dokumentaalfilm "If These Walls Could Sing" valmib stuudio 90. sünnipäeva puhul ning dokumentaalfilmis saab näha lisaks Johnile ja McCartneyle veel Ringo Starri, Nile Rodgerist, Noel Gallagheri, Roger Waterist, Celestet ja George Lucast.
"Siin on nii palju hitte loodud," sõnas Rodgers. "Inimesed ei usu, et need loodi lihtsalt kogemata."
Film esilinastub Disney+ voogedastusplatvormil 16. detsembril. | Uus dokumentaalfilm räägib loo Elton Johni ja Paul McCartney muusika salvestusstuudiost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui sa sisened kohta, millel on nii palju ajalugu, siis tundub see justkui pühalik," kommenteeris John filmi värskes treileris. "Inimesed tahavad siia tulla. Nad tahavad Abbey Roadi sound 'i."
Dokumentaalfilm "If These Walls Could Sing" valmib stuudio 90. sünnipäeva puhul ning dokumentaalfilmis saab näha lisaks Johnile ja McCartneyle veel Ringo Starri, Nile Rodgerist, Noel Gallagheri, Roger Waterist, Celestet ja George Lucast.
"Siin on nii palju hitte loodud," sõnas Rodgers. "Inimesed ei usu, et need loodi lihtsalt kogemata."
Film esilinastub Disney+ voogedastusplatvormil 16. detsembril.
### Response:
Uus dokumentaalfilm räägib loo Elton Johni ja Paul McCartney muusika salvestusstuudiost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Club for Growth oli varem Trumpi liitlane, kuid viimase aasta jooksul on rühm olnud Trumpi suhtes kriitiline. Lobirühm avaldas nüüd uuringu, milles selgub, et DeSantis on Trumpist populaarsem nii Iowas kui New Hampshire'is, vahendas Politico.
Tegemist on kahe esimese osariigiga, kus toimuvad vabariiklaste sisevalimised. Uuring näitab, et DeSantis edestab Trumpi ka Floridas ja Georgias.
"Vabariiklased peavad koonduma tugeva kandidaadi ja platvormi taha. Meie küsitlus näitab, et vabariiklastest valijad leiavad, et Trumpi solvangud teiste vabariiklaste vastu on ebaproduktiivsed. See kahandab tema toetust märkimisväärselt," ütles konservatiivse lobirühma juht David McIntosh.
Lobirühma otsus astuda Trumpi vastu näitab, et vabariiklaste seas valitsevad suured erimeelsused. Trump on säilitanud vabariiklaste seas suure toetuse, kuid saab oma parteis üha suuremat kriitikat.
Küsitlus viidi läbi 11.-13. novembril. Iowas edestab DeSantis Trumpi 11 protsendipunktiga, New Hampshire'is on DeSantise edumaa 15 protsenti. Viimaste kuude jooksul on DeSantise populaarsus vabariiklaste seas märkismiväärselt suurenenud.
Trumpi ja lobirühma suhted on viimasel ajal olnud keerulised. Ohio eelvalmiste ajal toetas rühm Josh Mandelit, Trump aga J. D. Vance'i. Tüli süvenes sel sügisel, kui lobirühm toetas DeSantise kampaaniat kahe miljoni dollariga.
Lobirühma tegevust kritiseeris esmaspäeval teravalt Trumpi liitlane Taylor Budowich.
"Kahjuks on Club for Growth petnud paljusid konservatiivseid annetajaid, kuna nad on suunanud miljoneid dollareid kandidaatidele, kes kaotasid. Nende küsitlused pole usaldusväärsed, need on koostatud selleks, et pigistada annetajatelt välja raha," väitis Budowich.
Trump on viimaste päevade jooksul DeSantist sõimanud ja pani talle hüüdnime "Ron DeSanctimonious". | Uuring: DeSantis võib vabariiklaste sisevalimistel Trumpi alistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Club for Growth oli varem Trumpi liitlane, kuid viimase aasta jooksul on rühm olnud Trumpi suhtes kriitiline. Lobirühm avaldas nüüd uuringu, milles selgub, et DeSantis on Trumpist populaarsem nii Iowas kui New Hampshire'is, vahendas Politico.
Tegemist on kahe esimese osariigiga, kus toimuvad vabariiklaste sisevalimised. Uuring näitab, et DeSantis edestab Trumpi ka Floridas ja Georgias.
"Vabariiklased peavad koonduma tugeva kandidaadi ja platvormi taha. Meie küsitlus näitab, et vabariiklastest valijad leiavad, et Trumpi solvangud teiste vabariiklaste vastu on ebaproduktiivsed. See kahandab tema toetust märkimisväärselt," ütles konservatiivse lobirühma juht David McIntosh.
Lobirühma otsus astuda Trumpi vastu näitab, et vabariiklaste seas valitsevad suured erimeelsused. Trump on säilitanud vabariiklaste seas suure toetuse, kuid saab oma parteis üha suuremat kriitikat.
Küsitlus viidi läbi 11.-13. novembril. Iowas edestab DeSantis Trumpi 11 protsendipunktiga, New Hampshire'is on DeSantise edumaa 15 protsenti. Viimaste kuude jooksul on DeSantise populaarsus vabariiklaste seas märkismiväärselt suurenenud.
Trumpi ja lobirühma suhted on viimasel ajal olnud keerulised. Ohio eelvalmiste ajal toetas rühm Josh Mandelit, Trump aga J. D. Vance'i. Tüli süvenes sel sügisel, kui lobirühm toetas DeSantise kampaaniat kahe miljoni dollariga.
Lobirühma tegevust kritiseeris esmaspäeval teravalt Trumpi liitlane Taylor Budowich.
"Kahjuks on Club for Growth petnud paljusid konservatiivseid annetajaid, kuna nad on suunanud miljoneid dollareid kandidaatidele, kes kaotasid. Nende küsitlused pole usaldusväärsed, need on koostatud selleks, et pigistada annetajatelt välja raha," väitis Budowich.
Trump on viimaste päevade jooksul DeSantist sõimanud ja pani talle hüüdnime "Ron DeSanctimonious".
### Response:
Uuring: DeSantis võib vabariiklaste sisevalimistel Trumpi alistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2026. aasta Euroopa meistrivõistlused toimuvad hiljuti renoveeritud Alexander staadionil, kus sel suvel toimusid ka Briti Rahvaste Ühenduse mängude kergejõustikuprogramm. See on esimene kord, kui Euroopa meistrivõistlused toimuvad Suurbritannias, kuigi varem on seal korraldatud nii Euroopa kui ka maailma sisemeistrivõistlusi, vahendab ekjl.ee.
"Briti publikul on suur huvi maailmaklassi kergejõustiku vastu ning nende publik on väga teadlik, kirglik ja entusiastlik. Me nägime seda kõike hiljuti Rahvaste Ühenduse mängudel, kui kogu staadion oli väljamüüdud isegi hommikuste programmide ajal. Oleme kindlad, et Euroopa parimad kergejõustiklased saavad võistelda iga päev täismaja ees ning ka suure telepubliku ees mitte ainult Suurbritannias vaid ka ülemaailmselt. Me poleks osanud soovida paremat võõrustajalinna ja toimumispaika oma võistluseks," lausus Euroopa Kergejõustikuliidu president Dobromir Karamarinov.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa on kõige edukam rahvus Euroopa meistrivõistluste ajaloos 124 kuldmedaliga.
Ühtlasi kinnitati nõukogu kohtumisel ka U-20 Euroopa meistrivõistluste korraldajad aastateks 2023 ja 2025. 2023. aasta EM toimub Jeruusalemmas (Iisrael) ja 2025. aasta EM-i korraldusõigus anti Tamperele (Soome). | 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad Birminghamis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2026. aasta Euroopa meistrivõistlused toimuvad hiljuti renoveeritud Alexander staadionil, kus sel suvel toimusid ka Briti Rahvaste Ühenduse mängude kergejõustikuprogramm. See on esimene kord, kui Euroopa meistrivõistlused toimuvad Suurbritannias, kuigi varem on seal korraldatud nii Euroopa kui ka maailma sisemeistrivõistlusi, vahendab ekjl.ee.
"Briti publikul on suur huvi maailmaklassi kergejõustiku vastu ning nende publik on väga teadlik, kirglik ja entusiastlik. Me nägime seda kõike hiljuti Rahvaste Ühenduse mängudel, kui kogu staadion oli väljamüüdud isegi hommikuste programmide ajal. Oleme kindlad, et Euroopa parimad kergejõustiklased saavad võistelda iga päev täismaja ees ning ka suure telepubliku ees mitte ainult Suurbritannias vaid ka ülemaailmselt. Me poleks osanud soovida paremat võõrustajalinna ja toimumispaika oma võistluseks," lausus Euroopa Kergejõustikuliidu president Dobromir Karamarinov.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa on kõige edukam rahvus Euroopa meistrivõistluste ajaloos 124 kuldmedaliga.
Ühtlasi kinnitati nõukogu kohtumisel ka U-20 Euroopa meistrivõistluste korraldajad aastateks 2023 ja 2025. 2023. aasta EM toimub Jeruusalemmas (Iisrael) ja 2025. aasta EM-i korraldusõigus anti Tamperele (Soome).
### Response:
2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad Birminghamis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Loomulikult püüavad selle protsessi organisaatorid röövida meie valuutareserve, mis on ebaseaduslikult blokeeritud. Sisuliselt on see röövi vormistamine ÜRO platvormi abil. See otsus ei ole õiguslikult siduv ja nii me seda ka käsitleme /.../ Oleme sellele kategooriliselt vastu," ütles Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov teisipäeval ajakirjanikele.
Tema kinnitusel teeb Venemaa kõik võimaliku, et mitte lasta oma külmutatud varade äravõtmist.
"Viimase poole aasta jooksul toimunud eraomandi puutumatuse ja rahvusvahelise õiguse absoluutse rikkumise taustal on loomulikult esiplaanil sellised röövimise-laadsed omastamised. Arvestame kõike seda oma edaspidises tegevuses," ütles Peskov.
President Vladimir Putini pressiesindajalt küsiti ka, kuidas suhtub Kreml sellesse, et Venemaa lähimad liitlased jätsid ÜRO resolutsiooni eelnõu poolt hääletamata.
"Need on suveräänsed riigid. Jälgime tähelepanelikult nende seisukohti teatud küsimustes," ütles pressiesindaja.
ÜRO Peaassambleel esmaspäeval vastu võetud mittesiduvas resolutsioonis öeldakse, et Venemaa peab vastutama Ukrainale kallale tungimise eest ning maksma reparatsioone agressiooniga tehtud kahjude kompenseerimiseks. Otsuses öeldakse, et Venemaa peab kandma õiguslikke tagajärgi kõigi oma rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, kaasa arvatud reparatsioonide tasumine kahjude eest, mille põhjustas seesugune tegevus.
Euroopa Liidu riigid, USA, Ühendkuningriik, Kanada, Šveits ja Austraalia külmutasid märtsis Vene keskpanga varad vastuseks Venemaa agressioonile Ukrainas. Venemaa rahandusministri Anton Siluanovi sõnul on ei pääse Venemaa sanktsioonide tõttu ligi 300 miljardi dollari suurusele reservile.
Eesti on kutsunud üles kasutama Venemaa välismaal külmutatud varasid Ukrainas tekitatud sõjakahjude kompenseerimiseks. Teema on arutusel ka Euroopa Liidus, kuid seni ei ole selles küsimuses otsuseid tehtud, kuna puudub õiguslik alus selliseks varade konfiskeerimiseks. | Venemaa näeb ÜRO resolutsioonis ohtu oma külmutatud varadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loomulikult püüavad selle protsessi organisaatorid röövida meie valuutareserve, mis on ebaseaduslikult blokeeritud. Sisuliselt on see röövi vormistamine ÜRO platvormi abil. See otsus ei ole õiguslikult siduv ja nii me seda ka käsitleme /.../ Oleme sellele kategooriliselt vastu," ütles Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov teisipäeval ajakirjanikele.
Tema kinnitusel teeb Venemaa kõik võimaliku, et mitte lasta oma külmutatud varade äravõtmist.
"Viimase poole aasta jooksul toimunud eraomandi puutumatuse ja rahvusvahelise õiguse absoluutse rikkumise taustal on loomulikult esiplaanil sellised röövimise-laadsed omastamised. Arvestame kõike seda oma edaspidises tegevuses," ütles Peskov.
President Vladimir Putini pressiesindajalt küsiti ka, kuidas suhtub Kreml sellesse, et Venemaa lähimad liitlased jätsid ÜRO resolutsiooni eelnõu poolt hääletamata.
"Need on suveräänsed riigid. Jälgime tähelepanelikult nende seisukohti teatud küsimustes," ütles pressiesindaja.
ÜRO Peaassambleel esmaspäeval vastu võetud mittesiduvas resolutsioonis öeldakse, et Venemaa peab vastutama Ukrainale kallale tungimise eest ning maksma reparatsioone agressiooniga tehtud kahjude kompenseerimiseks. Otsuses öeldakse, et Venemaa peab kandma õiguslikke tagajärgi kõigi oma rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, kaasa arvatud reparatsioonide tasumine kahjude eest, mille põhjustas seesugune tegevus.
Euroopa Liidu riigid, USA, Ühendkuningriik, Kanada, Šveits ja Austraalia külmutasid märtsis Vene keskpanga varad vastuseks Venemaa agressioonile Ukrainas. Venemaa rahandusministri Anton Siluanovi sõnul on ei pääse Venemaa sanktsioonide tõttu ligi 300 miljardi dollari suurusele reservile.
Eesti on kutsunud üles kasutama Venemaa välismaal külmutatud varasid Ukrainas tekitatud sõjakahjude kompenseerimiseks. Teema on arutusel ka Euroopa Liidus, kuid seni ei ole selles küsimuses otsuseid tehtud, kuna puudub õiguslik alus selliseks varade konfiskeerimiseks.
### Response:
Venemaa näeb ÜRO resolutsioonis ohtu oma külmutatud varadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nädala vaadatuimat saadet "Pealtnägijat" jälgis 189 000 silmapaari. Teleedetabeli teisele kohale platseerus "Aktuaalne kaamera" 155 000 televaatajaga.
ETV saadetest jõudsid edetabelisse veel "Õnne 13", "Hommik Anuga", "Ringvaade" ja "Sport".
Kanal 2 saadetest olid edetabelis "Kuldvillak", "Ma näen su häält" ja "Südamesoov" ning TV3 saadetest "Tantsud tähtedega". | Kuus ETV saadet jõudsid möödunud nädala teleedetabeli esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nädala vaadatuimat saadet "Pealtnägijat" jälgis 189 000 silmapaari. Teleedetabeli teisele kohale platseerus "Aktuaalne kaamera" 155 000 televaatajaga.
ETV saadetest jõudsid edetabelisse veel "Õnne 13", "Hommik Anuga", "Ringvaade" ja "Sport".
Kanal 2 saadetest olid edetabelis "Kuldvillak", "Ma näen su häält" ja "Südamesoov" ning TV3 saadetest "Tantsud tähtedega".
### Response:
Kuus ETV saadet jõudsid möödunud nädala teleedetabeli esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates sellest hooajast mängib lombi taga Eesti naiste koondise tagamängija, Marie Anette Sepp. Tema võistkond Albany Great Danes alustas hooaega kahe võiduga - esmalt alistati kodus Merrimack Warriors 67:53 ja siis võõrsil Siena Saints 64:57, vahendab Basket.ee.
19-aastane Sepp tegi kaasa mõlemas mängus, aga isiklikku punktiarvet avada ei suutnud. Esimeses mängus kogus ta kaheksa minutiga ühe lauapalli, kaks vaheltlõiget, kaks pallikaotust ja ühe isikliku vea, teises aga kolme minutiga ühe pallikaotuse.
NCAA-s tegi oma debüüdi ka 19-aastane keskmängija Anete Elisabeth Adler, kes kuulub sellest hooajast Rhode Island Ramsi ridadesse. Hooaja avamängus jäädi võõrsil 74:88 alla Harvard Crimsonile. Kümme minutit mänguaega saanud Adler debüütmängus punktiarvet ei avanud, tema arvele jäi üks blokeeritud vise ja kaks pallikaotust.
Nädala teises mängus alistati kodus Dartmouth Big Green aga koguni 89:36. Adler sai mänguaega 13 minutit, mille jooksul viskas ta neli punkti (kahesed 2/2), hankis kolm lauapalli ja tegi kolm isiklikku viga.
Kõige kauem USA-s pallinud Eesti naiskorvpallur on Johanna Eliise Teder, kes alustas tänavu oma neljandat ülikooliaastat. Tederi kodunaiskond Washington State Cougars pidas hooaja esimesel nädalal koguni kolm mängu, mis kõik suudeti ka võita.
Hooaja avamängus alistati kodus Loyola Marymount Lions 93:41. 22-aastane tagamängija viibis väljakul 21 minutit, mille jooksul viskas üheksa punkti (kolmesed 3/5), võttis kolm lauapalli ja andis kaks resultatiivset söötu. Lisaks tegi ta ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea. Seejärel oldi võõrsil 69:63 üle San Francisco Donsist. Teder teenis sel korral mänguaega kümme minutit, kuid punktiarvet avada ei suutnud. Tema arvele jäi kolm lauapalli, üks resultatiivne sööt, üks pallikaotus ja neli isiklikku viga.
Nädala viimases kohtumises saadi kodus Prairie View A&M Lady Panthersist jagu 89:61. Teder viskas 21 mänguminutiga kuus punkti (kahesed 0/1, kolmesed 2/6), võttis kolm lauapalli, andis kuus korvisöötu ja tegi neli vaheltlõiget. Eestlanna arvele kogunes ka kolm isiklikku viga.
Oma teist ülikooliaastat tegev Anna Gret Asi vahetas kahe hooaja vahel võistkonda, lahkudes Arizona Wildcatsist ja jätkates NCAA karjääri Oklahoma State Cowgirlsi ridades. 20-aastase tagamängija uus tiim alustas hooaega kahe suure võiduga, kui kodus alistati esmalt UT Rio Grande Valley Vaqueros 95:63 ja seejärel Northwestern State Lady Demons 89:51.
Asi panustas avamängus 19 minutiga seitse punkti (kahesed 0/2, kolmesed 1/2, vabavisked 4/4), kaks lauapalli, kolm resultatiivset söötu ja ühe bloki. Negatiivse poole peale jäid kaks pallikaotust ja üks isiklik viga. Teises mängus viskas Asi samuti seitse punkti (kahesed 1/2, kolmesed 1/2, vabavisked 2/2). Lisaks hankis ta 24 platsil viibitud minutiga kaks lauapalli, andis mängu parimana kuus korvisöötu, tegi kolm vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga. | Kaks eestlannat tegid debüüdi USA üliõpilasliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates sellest hooajast mängib lombi taga Eesti naiste koondise tagamängija, Marie Anette Sepp. Tema võistkond Albany Great Danes alustas hooaega kahe võiduga - esmalt alistati kodus Merrimack Warriors 67:53 ja siis võõrsil Siena Saints 64:57, vahendab Basket.ee.
19-aastane Sepp tegi kaasa mõlemas mängus, aga isiklikku punktiarvet avada ei suutnud. Esimeses mängus kogus ta kaheksa minutiga ühe lauapalli, kaks vaheltlõiget, kaks pallikaotust ja ühe isikliku vea, teises aga kolme minutiga ühe pallikaotuse.
NCAA-s tegi oma debüüdi ka 19-aastane keskmängija Anete Elisabeth Adler, kes kuulub sellest hooajast Rhode Island Ramsi ridadesse. Hooaja avamängus jäädi võõrsil 74:88 alla Harvard Crimsonile. Kümme minutit mänguaega saanud Adler debüütmängus punktiarvet ei avanud, tema arvele jäi üks blokeeritud vise ja kaks pallikaotust.
Nädala teises mängus alistati kodus Dartmouth Big Green aga koguni 89:36. Adler sai mänguaega 13 minutit, mille jooksul viskas ta neli punkti (kahesed 2/2), hankis kolm lauapalli ja tegi kolm isiklikku viga.
Kõige kauem USA-s pallinud Eesti naiskorvpallur on Johanna Eliise Teder, kes alustas tänavu oma neljandat ülikooliaastat. Tederi kodunaiskond Washington State Cougars pidas hooaja esimesel nädalal koguni kolm mängu, mis kõik suudeti ka võita.
Hooaja avamängus alistati kodus Loyola Marymount Lions 93:41. 22-aastane tagamängija viibis väljakul 21 minutit, mille jooksul viskas üheksa punkti (kolmesed 3/5), võttis kolm lauapalli ja andis kaks resultatiivset söötu. Lisaks tegi ta ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea. Seejärel oldi võõrsil 69:63 üle San Francisco Donsist. Teder teenis sel korral mänguaega kümme minutit, kuid punktiarvet avada ei suutnud. Tema arvele jäi kolm lauapalli, üks resultatiivne sööt, üks pallikaotus ja neli isiklikku viga.
Nädala viimases kohtumises saadi kodus Prairie View A&M Lady Panthersist jagu 89:61. Teder viskas 21 mänguminutiga kuus punkti (kahesed 0/1, kolmesed 2/6), võttis kolm lauapalli, andis kuus korvisöötu ja tegi neli vaheltlõiget. Eestlanna arvele kogunes ka kolm isiklikku viga.
Oma teist ülikooliaastat tegev Anna Gret Asi vahetas kahe hooaja vahel võistkonda, lahkudes Arizona Wildcatsist ja jätkates NCAA karjääri Oklahoma State Cowgirlsi ridades. 20-aastase tagamängija uus tiim alustas hooaega kahe suure võiduga, kui kodus alistati esmalt UT Rio Grande Valley Vaqueros 95:63 ja seejärel Northwestern State Lady Demons 89:51.
Asi panustas avamängus 19 minutiga seitse punkti (kahesed 0/2, kolmesed 1/2, vabavisked 4/4), kaks lauapalli, kolm resultatiivset söötu ja ühe bloki. Negatiivse poole peale jäid kaks pallikaotust ja üks isiklik viga. Teises mängus viskas Asi samuti seitse punkti (kahesed 1/2, kolmesed 1/2, vabavisked 2/2). Lisaks hankis ta 24 platsil viibitud minutiga kaks lauapalli, andis mängu parimana kuus korvisöötu, tegi kolm vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
### Response:
Kaks eestlannat tegid debüüdi USA üliõpilasliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Passiivselt rakendatavate jalaväemiinide kasutamine ei lisaks strateegilis-operatiivtaseme heidutusefekti, küll aga piiraks tõsiselt liitlaste kaasamist Eesti territooriumil toimuvasse kollektiivkaitseoperatsiooni," öeldakse kaitseministeeriumi koostatud arvamuses. Dokument valmis koostöös välisministeeriumiga ning see on mõeldud vastuseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikute ja Reformierakonna fraktsiooni liikme Ants Laaneotsa algatatud eelnõule, milles kutsutakse üles lahkuma jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast Ottawa konventsioonist.
"Hetkel ja nähtavas tulevikus puudub vajadus taganeda Ottawa konventsioonist ja muudest mineerimistegevust piiravatest rahvusvahelistest lepetest," rõhutas kaitseministeerium.
Konventsiooni denonsseerimise vastu räägivad ministeeriumi koostatud hinnangu põhjal vähemalt neli argumenti:
- selleks puudub sõjaline vajadus, sh Ukraina sõja esmaste õppetundide valguses;
- see raskendaks liitlaste kaasamist Eesti territooriumi kaitsmisesse, st mõjuks potentsiaalselt Eesti kaitsevõimele negatiivselt;
- see ei leiaks liitlaste mõistmist ning tooks kaasa negatiivse rahvusvahelise tähelepanu ja surve;
- jalaväemiinide kasutamisel on keeruline täita sõjapidamise reeglitest tulenevat vahetegemise põhimõtet.
Eesti kasutab muid miinitüüpe
Ministeerium märkis, et mineerimistegevus on endiselt oluline osa Eesti esmasest iseseisvast kaitsevõimest, kuid Eesti kaitsevägi ei kasuta kokkulepetega keelustatud miinitüüpe, mille peamiseks iseloomulikuks omaduseks ja keelustamise algpõhjuseks on miinide nn passiivne rakendamine ehk lõhkemine inimese juuresolekul või vahetul kokkupuutel inimesega ilma, et plahvatuse hetk oleks miini asetaja poolt kontrollitav.
Eesti kaitsevägi kasutab laialdaselt miine, mis on küll passiivsed, kuid konventsioonidega lubatud (ratas- ja roomiktehnika vastased roomikumiinid) ning miine ja kaitselaenguid, millede rakendamine on aktiivne, st miini plahvatus toimub kontrollitult kaitseväelaste poolt tagamaks miini õigeaegse plahvatamise vaenlase kahjustamiseks ja vältimaks kaotusi oma kaitseväelastele või tsiviilisikutele.
Suundmiin
Seejuures rakendab Eesti kaitsevägi kõiki erinevatest lepetest tulenevaid nõudeid miiniväljade dokumenteerimise ja märgistamise osas, et vältida kaotusi Eesti enda kaitseväelaste, liitlassõdurite ja tsiviilelanike seas.
Kaitseministeerium rõhutab ka, et praegu käiva Venemaa sõja ajal Ukrainas on ainult Vene pool kasutanud konventsiooniga keelatud jalaväemiine ja see tekitab küll kaotusi Ukraina kaitseväelastele ja tsiviilelanikele ning põhjustab lisatööd Ukraina demineerijatele, kuid ei oma lahingutegevuse käigule operatiiv-strateegilist mõju.
Jalaväemiinid takistaks liitlaste kaasamist
Ministeerium rõhutas ka, et kui Venemaa kallaletungi korral tuleks Eestile appi NATO liitlased, kes kaitsetegevuse käigus peaksid kasutama ka siin üles seatud miinitõkkeid, milleks neil aga vastavalt konventsioonile õigust ei oleks.
"Olukorras, kus kõik Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid peale USA on liitunud Ottawa konventsiooniga, poleks praktiliselt võimalik liitlastele üle anda Eesti kaitseväe poolt rajatud ja Ottawa konventsiooniga keelatud miine sisaldavaid miinivälju vm tõkkeid, kuna liitlased ei tohi ega potentsiaalselt ka ei oska neid tõkkeid kasutada," selgitas ministeerium. "See tähendab, et Eesti ühepoolne lahkumine Ottawa konventsioonist ning leppega seni keelatud jalaväemiinide kasutuselevõtmine tooks tõenäoliselt kaasa märkimisväärseid piiranguid liitlasüksuste tegutsemisele Eesti territooriumil. Selline olukord
mitte ei parandaks, vaid hoopis nõrgestaks Eesti kaitsevõimet."
Kaitsevägi: jalaväemiinidel oleks vastasele peamiselt psühholoogiline mõju
Kaitseväe sõjalise hinnangu kohaselt oleks passiivsete jalaväemiinide võimalikul kasutamisel küll vastasele täiendav psühholoogilist mõju, kuid nende kasutamine tooks kaasa ka oma üksuste ja liitlaste kaotusi ning tsiviilohvreid.
Kaitsevägi lisas, et juba praegu nende kasutuses olevate miinide ja kaitselaengute täiemahulisel kasutamisel ja kombineerimisel on sõja korral vastasele nii füüsiline kui psühholoogiline mõju.
"Heidutusvõime säilitamiseks läbi mineerimistegevuse on vajalik jätkata juba Eesti Kaitseväe kasutuses olevate ja hankeplaanides olevate miinide ja kaitselaengute tagamist vähemalt ettenähtud mahus. Heidutusvõime tõstmiseks läbi mineerimistegevuse on vajalik jätkata perspektiivikate miinide ja laengute, sh nende sütikute ning initsieerimismehhanismide arendamist ja hankimist," rõhutas kaitsevägi.
Negatiivne välispoliitiline mõju
Ministeerium toob ka välja, et Ottawa konventsiooniga ei ole ühinenud riigid, mis valdavalt on kas vähearenenud või ebademokraatlikud ning ühe suure suure erandina ka USA. Samas on Ameerika Ühendriigid liikumas konventsiooni nõuete täitmise suunas ning kasutavad jalaväemiine peamiselt Korea poolsaarel, kus nad on lubanud tagada Lõuna-Korea julgeoleku.
"Olukorras, kus passiivsete jalaväemiinide kasutuselevõttu ei toeta kaitseväe sõjaline nõuanne ning ka ükski teine meiega sarnases julgeolekuolukorras olev NATO või Euroopa Liidu liikmesriik ei kaalu Ottawa konventsioonist lahkumist, on ülimalt tõenäoline, et ka Ukraina sõja kontekstis ei leiaks Eesti sellise pretsedenditu sammuga mõistmist ei Euroopa Liidus ega laiemalt," tõdes kaitseministeerium.
"Ottawa konventsioonist lahkumise korral satuks Eesti märkimisväärse rahvusvahelise surve alla, eriti meiega sarnaseid väärtusi jagavate riikide poolt ja ka erinevate mitteriiklike survegruppide poolt. Leppest taganemise järel tõusetuks vajadus lisaks intensiivsele ja pidevale selgituskampaaniale suurendada tuntavalt Eesti miiniabirahastust, mis näitaks, et meie otsus
pole tingitud humanitaar-, vaid julgeolekukaalutlusest," lisati samas.
Tekivad juriidilised probleemid
Ministeerium toob ka esile, et humanitaarõiguse järgi peab kõikide relvasüsteemide kasutamisel arvestama erinevate humanitaarõiguse põhimõtetega, nagu eristamise ja proportsionaalsuse põhimõte, ebavajalike
kahjustuste tekitamise keeld ja sõjaline vajadus. See keelustab relvade kasutamise viisil, mis ei tee vahet tsiviilisikul ja õiguspärasel sõjalisel sihtmärgil.
"Jalaväemiinid ei tee vahet, kas tegemist on vaenlase kombatandi või tsiviilisikuga, kes sellele peale astub. Kuivõrd humanitaarõiguse eesmärgiks on relvakonfliktides aset leidvate kannatuste viimine miinimumini, mis on sõjalise eesmärgi saavutamiseks vajalik (pöörates erilist rõhku tsiviilisikute ja mitte kombatantide kaitsmisele), on jalaväemiinide kasutamine humanitaarõiguse eesmärkide vastu, kuna ei järgi eristamise põhimõtet," tõdes ministeerium.
Lisaks tekib ka küsimus, kas Ottawa konventsioonist väljumine annaks Eestile üldse õiguse kasutada jalaväemiine, kuna rahvusvahelises humanitaarõiguses kehtib üldine reegel, mille kohaselt on keelatud kasutada selliseid relvi, laskemoona ning sõjatarbeid ja sõjapidamisviise, mille eesmärgiks on põhjustada liigseid vigastusi või õigustamatuid kannatusi, mida aga jalaväemiinid tekitavad.
Kokkuvõttes rõhutati dokumendis, millele on alla kirjutanud kaitseminister Hanno Pevkur, et ministeerium ei toeta mainitud konventsiooni denonsseerimist.
Ottawa konventsiooni denonsseerimise eelnõu esitanud saadikute hinnangul aitaks jalaväemiinida kasutamine ära hoida vaenlase tungimise Kesk- ja Lääne-Eestisse. | Ministeerium: jalaväemiinide kasutamine ei heidutaks vaenlast, aga takistaks liitlasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Passiivselt rakendatavate jalaväemiinide kasutamine ei lisaks strateegilis-operatiivtaseme heidutusefekti, küll aga piiraks tõsiselt liitlaste kaasamist Eesti territooriumil toimuvasse kollektiivkaitseoperatsiooni," öeldakse kaitseministeeriumi koostatud arvamuses. Dokument valmis koostöös välisministeeriumiga ning see on mõeldud vastuseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikute ja Reformierakonna fraktsiooni liikme Ants Laaneotsa algatatud eelnõule, milles kutsutakse üles lahkuma jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast Ottawa konventsioonist.
"Hetkel ja nähtavas tulevikus puudub vajadus taganeda Ottawa konventsioonist ja muudest mineerimistegevust piiravatest rahvusvahelistest lepetest," rõhutas kaitseministeerium.
Konventsiooni denonsseerimise vastu räägivad ministeeriumi koostatud hinnangu põhjal vähemalt neli argumenti:
- selleks puudub sõjaline vajadus, sh Ukraina sõja esmaste õppetundide valguses;
- see raskendaks liitlaste kaasamist Eesti territooriumi kaitsmisesse, st mõjuks potentsiaalselt Eesti kaitsevõimele negatiivselt;
- see ei leiaks liitlaste mõistmist ning tooks kaasa negatiivse rahvusvahelise tähelepanu ja surve;
- jalaväemiinide kasutamisel on keeruline täita sõjapidamise reeglitest tulenevat vahetegemise põhimõtet.
Eesti kasutab muid miinitüüpe
Ministeerium märkis, et mineerimistegevus on endiselt oluline osa Eesti esmasest iseseisvast kaitsevõimest, kuid Eesti kaitsevägi ei kasuta kokkulepetega keelustatud miinitüüpe, mille peamiseks iseloomulikuks omaduseks ja keelustamise algpõhjuseks on miinide nn passiivne rakendamine ehk lõhkemine inimese juuresolekul või vahetul kokkupuutel inimesega ilma, et plahvatuse hetk oleks miini asetaja poolt kontrollitav.
Eesti kaitsevägi kasutab laialdaselt miine, mis on küll passiivsed, kuid konventsioonidega lubatud (ratas- ja roomiktehnika vastased roomikumiinid) ning miine ja kaitselaenguid, millede rakendamine on aktiivne, st miini plahvatus toimub kontrollitult kaitseväelaste poolt tagamaks miini õigeaegse plahvatamise vaenlase kahjustamiseks ja vältimaks kaotusi oma kaitseväelastele või tsiviilisikutele.
Suundmiin
Seejuures rakendab Eesti kaitsevägi kõiki erinevatest lepetest tulenevaid nõudeid miiniväljade dokumenteerimise ja märgistamise osas, et vältida kaotusi Eesti enda kaitseväelaste, liitlassõdurite ja tsiviilelanike seas.
Kaitseministeerium rõhutab ka, et praegu käiva Venemaa sõja ajal Ukrainas on ainult Vene pool kasutanud konventsiooniga keelatud jalaväemiine ja see tekitab küll kaotusi Ukraina kaitseväelastele ja tsiviilelanikele ning põhjustab lisatööd Ukraina demineerijatele, kuid ei oma lahingutegevuse käigule operatiiv-strateegilist mõju.
Jalaväemiinid takistaks liitlaste kaasamist
Ministeerium rõhutas ka, et kui Venemaa kallaletungi korral tuleks Eestile appi NATO liitlased, kes kaitsetegevuse käigus peaksid kasutama ka siin üles seatud miinitõkkeid, milleks neil aga vastavalt konventsioonile õigust ei oleks.
"Olukorras, kus kõik Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid peale USA on liitunud Ottawa konventsiooniga, poleks praktiliselt võimalik liitlastele üle anda Eesti kaitseväe poolt rajatud ja Ottawa konventsiooniga keelatud miine sisaldavaid miinivälju vm tõkkeid, kuna liitlased ei tohi ega potentsiaalselt ka ei oska neid tõkkeid kasutada," selgitas ministeerium. "See tähendab, et Eesti ühepoolne lahkumine Ottawa konventsioonist ning leppega seni keelatud jalaväemiinide kasutuselevõtmine tooks tõenäoliselt kaasa märkimisväärseid piiranguid liitlasüksuste tegutsemisele Eesti territooriumil. Selline olukord
mitte ei parandaks, vaid hoopis nõrgestaks Eesti kaitsevõimet."
Kaitsevägi: jalaväemiinidel oleks vastasele peamiselt psühholoogiline mõju
Kaitseväe sõjalise hinnangu kohaselt oleks passiivsete jalaväemiinide võimalikul kasutamisel küll vastasele täiendav psühholoogilist mõju, kuid nende kasutamine tooks kaasa ka oma üksuste ja liitlaste kaotusi ning tsiviilohvreid.
Kaitsevägi lisas, et juba praegu nende kasutuses olevate miinide ja kaitselaengute täiemahulisel kasutamisel ja kombineerimisel on sõja korral vastasele nii füüsiline kui psühholoogiline mõju.
"Heidutusvõime säilitamiseks läbi mineerimistegevuse on vajalik jätkata juba Eesti Kaitseväe kasutuses olevate ja hankeplaanides olevate miinide ja kaitselaengute tagamist vähemalt ettenähtud mahus. Heidutusvõime tõstmiseks läbi mineerimistegevuse on vajalik jätkata perspektiivikate miinide ja laengute, sh nende sütikute ning initsieerimismehhanismide arendamist ja hankimist," rõhutas kaitsevägi.
Negatiivne välispoliitiline mõju
Ministeerium toob ka välja, et Ottawa konventsiooniga ei ole ühinenud riigid, mis valdavalt on kas vähearenenud või ebademokraatlikud ning ühe suure suure erandina ka USA. Samas on Ameerika Ühendriigid liikumas konventsiooni nõuete täitmise suunas ning kasutavad jalaväemiine peamiselt Korea poolsaarel, kus nad on lubanud tagada Lõuna-Korea julgeoleku.
"Olukorras, kus passiivsete jalaväemiinide kasutuselevõttu ei toeta kaitseväe sõjaline nõuanne ning ka ükski teine meiega sarnases julgeolekuolukorras olev NATO või Euroopa Liidu liikmesriik ei kaalu Ottawa konventsioonist lahkumist, on ülimalt tõenäoline, et ka Ukraina sõja kontekstis ei leiaks Eesti sellise pretsedenditu sammuga mõistmist ei Euroopa Liidus ega laiemalt," tõdes kaitseministeerium.
"Ottawa konventsioonist lahkumise korral satuks Eesti märkimisväärse rahvusvahelise surve alla, eriti meiega sarnaseid väärtusi jagavate riikide poolt ja ka erinevate mitteriiklike survegruppide poolt. Leppest taganemise järel tõusetuks vajadus lisaks intensiivsele ja pidevale selgituskampaaniale suurendada tuntavalt Eesti miiniabirahastust, mis näitaks, et meie otsus
pole tingitud humanitaar-, vaid julgeolekukaalutlusest," lisati samas.
Tekivad juriidilised probleemid
Ministeerium toob ka esile, et humanitaarõiguse järgi peab kõikide relvasüsteemide kasutamisel arvestama erinevate humanitaarõiguse põhimõtetega, nagu eristamise ja proportsionaalsuse põhimõte, ebavajalike
kahjustuste tekitamise keeld ja sõjaline vajadus. See keelustab relvade kasutamise viisil, mis ei tee vahet tsiviilisikul ja õiguspärasel sõjalisel sihtmärgil.
"Jalaväemiinid ei tee vahet, kas tegemist on vaenlase kombatandi või tsiviilisikuga, kes sellele peale astub. Kuivõrd humanitaarõiguse eesmärgiks on relvakonfliktides aset leidvate kannatuste viimine miinimumini, mis on sõjalise eesmärgi saavutamiseks vajalik (pöörates erilist rõhku tsiviilisikute ja mitte kombatantide kaitsmisele), on jalaväemiinide kasutamine humanitaarõiguse eesmärkide vastu, kuna ei järgi eristamise põhimõtet," tõdes ministeerium.
Lisaks tekib ka küsimus, kas Ottawa konventsioonist väljumine annaks Eestile üldse õiguse kasutada jalaväemiine, kuna rahvusvahelises humanitaarõiguses kehtib üldine reegel, mille kohaselt on keelatud kasutada selliseid relvi, laskemoona ning sõjatarbeid ja sõjapidamisviise, mille eesmärgiks on põhjustada liigseid vigastusi või õigustamatuid kannatusi, mida aga jalaväemiinid tekitavad.
Kokkuvõttes rõhutati dokumendis, millele on alla kirjutanud kaitseminister Hanno Pevkur, et ministeerium ei toeta mainitud konventsiooni denonsseerimist.
Ottawa konventsiooni denonsseerimise eelnõu esitanud saadikute hinnangul aitaks jalaväemiinida kasutamine ära hoida vaenlase tungimise Kesk- ja Lääne-Eestisse.
### Response:
Ministeerium: jalaväemiinide kasutamine ei heidutaks vaenlast, aga takistaks liitlasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Punab rääkis, et eluaastate lisandudes ei ole meeste juuste tihedus enam sama, mis noorest peast. Meestearsti sõnul on kõige alus siiski leppimine. "Mina toon oma patsientidele näiteid tuntud inimestest. Näiteks Mihkel Raud, kes on kiilakas, aga rokib edasi," sõnas ta.
Juuksepiiri nihkumist soodustab neerupealises toodetav meessuguhormoon. Seesama hormoon soodustab ka eesnäärme kasvu. "Looduses on aga kõik tasakaalus. Seega need inimesed vastu saavad sageli kõrgema energianivoo, mis on võib-olla hoopis positiivne," ütles ta.
Erinevad kliinikud pakuvad ka juuste siirdamist. Punabi sõnul peaks see olema kõige viimane variant ja siis, kui pealagi juba läigib.
Punab soovitab siiski leppida oma kehaga. "Kui mehed minu juurde jõuavad, siis nad on teema endale selgeks teinud ja ümber veenda suudan ma suhteliselt väikest hulka," lausus meestearst.
Lisaks on olemas ravimid, mis aga ei pruugi kõigile sobida. Enne ravi alustamist tehakse ka uuringuid ja püütakse hinnata võimalikke riske, mis raviga kaasnevad. "Meditsiini baaspõhimõte on see, et ära tee halba. Kui me olulisi riske ei näe ja mees on ikka väga selgelt huvitatud, siis on võimalik ravimitega probleemi mõjutada," rääkis Punab.
Sageli arvatakse, et kui isa või vanaisa olid kiilaspäised, siis see kandub edasi. Nii ei pruugi olla. "Viimasel mehel, kes meil selle murega käis, ei ole lähisugulaste seas mitte kellelgi juustepiiri muutust. Sageli see liigub hoopis naisliini pidi," ütles meestearst.
Vahel reklaamitakse ravimisarnaseid aineid, mis erinevate hädade korral justkui aitavad. Punab ütles, et neile ei rakendata samasuguse rangusega uuringu nõudeid nagu päris ravimitele. "Ma olen nõus, et kui on mõne toitaine puudus, siis on tõesti kompleksvitamiinid omal kohal, aga kiilaspäisuse puhul mina ütleks, et ärge raisake raha," lausus arst.
Lõpetuseks ütles Punab, et kuigi kiilaspeast vabanemiseks on lahendused juuste siirdamise ja tagasikasvatamise näol olemas ja temalgi on patsiente, kelle puhul see on edukalt toiminud, ei peaks inimene oma kehaga kaklema. | Meestearst kiilanemisest: inimene ei peaks oma kehaga kaklema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Punab rääkis, et eluaastate lisandudes ei ole meeste juuste tihedus enam sama, mis noorest peast. Meestearsti sõnul on kõige alus siiski leppimine. "Mina toon oma patsientidele näiteid tuntud inimestest. Näiteks Mihkel Raud, kes on kiilakas, aga rokib edasi," sõnas ta.
Juuksepiiri nihkumist soodustab neerupealises toodetav meessuguhormoon. Seesama hormoon soodustab ka eesnäärme kasvu. "Looduses on aga kõik tasakaalus. Seega need inimesed vastu saavad sageli kõrgema energianivoo, mis on võib-olla hoopis positiivne," ütles ta.
Erinevad kliinikud pakuvad ka juuste siirdamist. Punabi sõnul peaks see olema kõige viimane variant ja siis, kui pealagi juba läigib.
Punab soovitab siiski leppida oma kehaga. "Kui mehed minu juurde jõuavad, siis nad on teema endale selgeks teinud ja ümber veenda suudan ma suhteliselt väikest hulka," lausus meestearst.
Lisaks on olemas ravimid, mis aga ei pruugi kõigile sobida. Enne ravi alustamist tehakse ka uuringuid ja püütakse hinnata võimalikke riske, mis raviga kaasnevad. "Meditsiini baaspõhimõte on see, et ära tee halba. Kui me olulisi riske ei näe ja mees on ikka väga selgelt huvitatud, siis on võimalik ravimitega probleemi mõjutada," rääkis Punab.
Sageli arvatakse, et kui isa või vanaisa olid kiilaspäised, siis see kandub edasi. Nii ei pruugi olla. "Viimasel mehel, kes meil selle murega käis, ei ole lähisugulaste seas mitte kellelgi juustepiiri muutust. Sageli see liigub hoopis naisliini pidi," ütles meestearst.
Vahel reklaamitakse ravimisarnaseid aineid, mis erinevate hädade korral justkui aitavad. Punab ütles, et neile ei rakendata samasuguse rangusega uuringu nõudeid nagu päris ravimitele. "Ma olen nõus, et kui on mõne toitaine puudus, siis on tõesti kompleksvitamiinid omal kohal, aga kiilaspäisuse puhul mina ütleks, et ärge raisake raha," lausus arst.
Lõpetuseks ütles Punab, et kuigi kiilaspeast vabanemiseks on lahendused juuste siirdamise ja tagasikasvatamise näol olemas ja temalgi on patsiente, kelle puhul see on edukalt toiminud, ei peaks inimene oma kehaga kaklema.
### Response:
Meestearst kiilanemisest: inimene ei peaks oma kehaga kaklema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljud vabariiklased on vahevalimiste tulemustes pettunud. Mõned parteijuhid leiavad, et vastuoluline endine president peaks suurest poliitikast lahkuma. Trump naudib siiski endiselt vabariiklaste seas suurt populaarsust ja tal on kümnete miljonite dollarite ulatuses kampaaniaraha.
Trump on praegu 76-aastane ja tahab kätte maksta oma 2020. aasta kaotuse eest. Trump väidab jätkuvalt, et 2020. aastal toimus laialdane valimispettus. Sellise pettuse kohta aga tõendid puuduvad.
"Me võtame selle ilusa maja tagasi," teatas hiljuti Trump.
Viimasel sajandil pole ükski endine president sellist tagasitulekut teinud. Viimati oli edukas Grover Cleveland, kes kaotas 1888. aastal valimised, kuid naasis Valgesse Majja 1892. aastal.
Hiljuti otsis FBI läbi Trumpi Florida kodu. FBI võttis sealt kaasa 33 kasti dokumente, mis väidetavalt sisaldasid salastatud dokumente. USA-s nõuab seadus, et Valge Maja dokumendid läheksid rahvusarhiivi. USA võimud uurivad nüüd võimalikke rikkumisi, mis on seotud salastatud teabe kuritarvitamisega.
Trumpi kandideerimine asetaks justiitsministeeriumi keerulisse olukorda. "Ministeeriumi ametnikud kaaluvad nüüd, kuidas jätkata endist presidenti puudutavate uurimistega," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Trump väidab, et pole midagi teinud valesti ja tegemist on poliitilise rünnakuga.
Asjaga kursis inimeste sõnul tahtis Trump oma kandidatuuri välja kuulutada juba suvel. Tema nõunikud siiski soovitasid, et ta ootaks ära vahevalimiste tulemused. Väidetavalt on Trump veendunud, et suudab valimistel Bidenit võita.
Trump hakkas kandideerimisest tõsiselt mõtlema juba 2021. aasta suvel, kui USA väed lahkusid Afganistanist. Oktoobri lõpus läbi viidud The Wall Street Journali küsitlus näitas, et Trumpi ja Bideni toetus on praktiliselt võrdne.
Trump moodustab nüüd oma kampaaniameeskonda. Ettevõtte MAGA Inc. töötajate hulgas on Trumpi liitlased Taylor Budowich, Tony Fabrizio ja Chris LaCivita.
Siiski on märke, et Trumpi haare vabariiklaste parteis nõrgeneb. Telekanal NBC News korraldas enne vahevalimisi uuringu, millest selgus, et kolm vabariiklast kümnest pidas end rohkem Trumpi kui vabariiklaste toetajaks. 2021. aasta suvel oli see number 40 protsenti.
Trumpi liitlased leiavad, et ta suudab vabariiklaste partei sisevalimised võita. Nad kutsuvad Trumpi üles vältima keskendumast 2020. aasta tulemustele.
"Ma olen talle öelnud, et kui tahad rääkida minevikust, siis räägi minevikust. Kuid me peame tekitama inimestes nostalgiat teie saavutuste järele, eriti selle kohta, mis toimus enne pandeemiat. Inimesed tahavad tagasi seda majandust ja optimismi," ütles Trumpi nõunik Kellyanne Conway. | Trump teatab teisipäeva öösel, et kandideerib presidendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljud vabariiklased on vahevalimiste tulemustes pettunud. Mõned parteijuhid leiavad, et vastuoluline endine president peaks suurest poliitikast lahkuma. Trump naudib siiski endiselt vabariiklaste seas suurt populaarsust ja tal on kümnete miljonite dollarite ulatuses kampaaniaraha.
Trump on praegu 76-aastane ja tahab kätte maksta oma 2020. aasta kaotuse eest. Trump väidab jätkuvalt, et 2020. aastal toimus laialdane valimispettus. Sellise pettuse kohta aga tõendid puuduvad.
"Me võtame selle ilusa maja tagasi," teatas hiljuti Trump.
Viimasel sajandil pole ükski endine president sellist tagasitulekut teinud. Viimati oli edukas Grover Cleveland, kes kaotas 1888. aastal valimised, kuid naasis Valgesse Majja 1892. aastal.
Hiljuti otsis FBI läbi Trumpi Florida kodu. FBI võttis sealt kaasa 33 kasti dokumente, mis väidetavalt sisaldasid salastatud dokumente. USA-s nõuab seadus, et Valge Maja dokumendid läheksid rahvusarhiivi. USA võimud uurivad nüüd võimalikke rikkumisi, mis on seotud salastatud teabe kuritarvitamisega.
Trumpi kandideerimine asetaks justiitsministeeriumi keerulisse olukorda. "Ministeeriumi ametnikud kaaluvad nüüd, kuidas jätkata endist presidenti puudutavate uurimistega," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Trump väidab, et pole midagi teinud valesti ja tegemist on poliitilise rünnakuga.
Asjaga kursis inimeste sõnul tahtis Trump oma kandidatuuri välja kuulutada juba suvel. Tema nõunikud siiski soovitasid, et ta ootaks ära vahevalimiste tulemused. Väidetavalt on Trump veendunud, et suudab valimistel Bidenit võita.
Trump hakkas kandideerimisest tõsiselt mõtlema juba 2021. aasta suvel, kui USA väed lahkusid Afganistanist. Oktoobri lõpus läbi viidud The Wall Street Journali küsitlus näitas, et Trumpi ja Bideni toetus on praktiliselt võrdne.
Trump moodustab nüüd oma kampaaniameeskonda. Ettevõtte MAGA Inc. töötajate hulgas on Trumpi liitlased Taylor Budowich, Tony Fabrizio ja Chris LaCivita.
Siiski on märke, et Trumpi haare vabariiklaste parteis nõrgeneb. Telekanal NBC News korraldas enne vahevalimisi uuringu, millest selgus, et kolm vabariiklast kümnest pidas end rohkem Trumpi kui vabariiklaste toetajaks. 2021. aasta suvel oli see number 40 protsenti.
Trumpi liitlased leiavad, et ta suudab vabariiklaste partei sisevalimised võita. Nad kutsuvad Trumpi üles vältima keskendumast 2020. aasta tulemustele.
"Ma olen talle öelnud, et kui tahad rääkida minevikust, siis räägi minevikust. Kuid me peame tekitama inimestes nostalgiat teie saavutuste järele, eriti selle kohta, mis toimus enne pandeemiat. Inimesed tahavad tagasi seda majandust ja optimismi," ütles Trumpi nõunik Kellyanne Conway.
### Response:
Trump teatab teisipäeva öösel, et kandideerib presidendiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olen liiga noor, et mäletada vanu häid aegu, kuid isegi viimastel aastatel on enamikes avaliku sektori ametites, ülikoolides vähesemal määral, kommunikatsiooniosakonnad hüppeliselt paisunud. Need kõik üritavad kehtestada oma narratiivi ja maailmanägemust. Milleks seda vahemeeste armeed tarvis on? Tõmmates paralleeli valimistega, lõpuks karjuvad kõik üksteisest üle, inforuum upub selge sõnumi asemel mürasse ja ainsana saavad rikkaks reklaamimüüjad.
See vastab kõik tõele, kuid häda ongi selles, et müra on tunduvalt rohkem kui varasematel aastatel, ent kas me peaksime alla andma? Meil on vaja inimesi ja teadlasi, kes avalikes aruteludes kaasa räägiksid. Me ei saa jätta neid vaid valjult käratsevate poliitikute ja valeuudiste levitajate pärusmaaks. Sinna kõrvale on vaja kvaliteetset sisu.
Jah, meil on vaja inimesi, kes aitaksid anda teadlastele hääle! Jah, sul on õigus, et see tähendab veel rohkem uudiseid, veel rohkem infot ja kokkuvõetuna veel rohkem lärmi.
Teadlastele võib jääda mõnikord õigustatult mulje, et üha rohkem raha kulub seetõttu sisu loomise asemel selle turundamisele, seda eriti napi teadusrahastuse korral. See võib viia paratamatult ülikooli sees hõõrumisteni.
Minu sõnum kommunikatsiooniinimestele on, et astuge samm tagasi ja laske oma teadlastel rääkida. Nad ei pea tegema seda teie enda sõnadega. Me ei peaks kirjutama ise liiga palju uudiseid ja pressiteateid. Selle asemel koolitage oma teadlasi ja aidake neil mõista, kuidas kõige tõhusamalt laiema avalikkusega suhelda. Nemad hakkavad oma tegemiste ja käitumisega ise sisu looma. Selle jaoks pole vaja varasemast palju rohkem inimesi.
"Me ei peaks pressiosakondi tingimata paisutama, vaid oma rolli ümber mõtestama. Meie roll on teadlasi toetada, kuid hääl peab olema nende oma."
Kommunikatsiooniinimestena on meie kohus olukorda jälgida. Kui mõnel teadlasel tekib näiteks ajakirjanduses või ühismeedias toimuvas vaidluses probleem, on meie asi teda aidata. See võib tähendada talle meediaalase nõu andmist, psühholoogilist tuge ja mõnel juhul isegi õigusabi, kui ta satub laiema rünnaku ohvriks. Seda juhtub tänapäeval ikka ja jälle.
Taaskord, me ei peaks pressiosakondi tingimata paisutama, vaid oma rolli ümber mõtestama. Meie roll on teadlasi toetada, kuid hääl peab olema nende oma.
Venemaa sissetungi ajal võib sõjandusmõistete kasutamine olla veidi kohatu, kuid see näib olevat järjekordne näide, kuidas ülalt alla tulevate käskudel põhineva doktriini asemel on oma vahendite kulutõhusalt kasutamiseks mõistlikumaid võimalusi.
Jah, see on väga oluline, et laseksime oma kommunikatsiooniosakondades ja veel kõrgemal tasemel selles vallas ohjad käest. See on osa laiemast pöördest ja peame sellega leppima.
Šveitsi föderaalsete tehnoloogiainstituutide kommunikatsioonijuht ja Euroopa kõrghariduse kommunikatsioonieksperte koondava EUPRIO president Gian-Andri Casutt (paremal). Autor/allikas: Maanus Kullamaa/ETAg
Teadlaste ja ülikoolide roll haridusasutustena on teenida avalikkust, riiki, majandust, poliitikuid jne ning vastata neile esitatud küsimustele tõenduspõhisel viisil hangitud teadmistega. Kommunikatsioon on oluline ja selle toimimiseks peavad teadurid, professorid jt tundma, et nad saavad vabalt rääkida.
Kui kaugele selle vabaduse andmisega minna saab? Nelja aasta eest lõi Eestis laineid juhtum, kus tselluloositehase rajamist puudutava tulise arutelu ajal otsustasid kolm teemaga seotud ülikooli, et nende kaubamärkide alt väljendatakse ainult koordineeritud seisukohti, mis tegi mitmed teadlased murelikuks. Mis, kui üldse, on sellel pildil valesti?
Mainisin oma loengus nelja laiemat suundumust. Neist ühe kohaselt peame selgitama, kuidas teadus töötab. Teadus põhineb erinevate vaatenurkade dialoogil. Lõpuks jõutakse nendega arvestades mingisuguse lõpptulemuseni, mis on tõenduspõhine ja muutub teaduslikuks faktiks. Nii poliitikutele kui ka laiemale avalikkusele tuleb muuta mõistetavaks, et teaduses ei valitse alati üks kõikehaarav ja ühetaoline seisukoht.
"Teadlased ei räägi kogu aeg ühel häälel. See on täiesti normaalne."
Muidugi, kui teema on tähtis, nagu Covid-19 puhul, peaks esmalt teaduskogukond selle üle omakeskis arutama ja alles seejärel avalikkusega suhtlema. Ent peame jätkuvalt selle juures seletama, kuidas teadus töötab. Teadlased ei räägi kogu aeg ühel häälel. See on täiesti normaalne. Kommunikatsiooniinimesed peavad sellega leppima.
Ajalukku vaadates on suur osa ülikoolide laiemale avalikkusele suunatud suhtlusest hõlmanud pressiteadete välja riputamist või muul viisil uute ja kuumade teadustulemuste tutvustamist, mis võib luua teadusest kõikvõimsa üliolendi kuvandi. Kuidas kaasaegsete ja internetiajastu meediumitega selle olemust täpsemini edasi anda?
Pressiteated ei kao täielikult kuhugi ja tahame ka Šveitsis, et inimesed meie ülikoolides tehtavast teadustööst räägiks. Peame aga jälgima, et taoline teadusuudiste tootmine ei moodustaks meie tööst liiga suurt osa. Teadlaste võimestamisega anname võimaluse rääkida neile sobivates kanalites nendelegi teadlastele, kelle tegevusvaldkond pole pressiosakonna jaoks piisavalt kütkestav. Kui keegi teeb seda edukalt, siis seda parem meile kõigile.
Osaliselt on häda selles, et vähemalt Šveitsis räägib ajakirjandus teadusest vähem. Lisaks leiab ajakirjanduses üha vähem neid inimesi, kes oskavad teadlaste sõnumit laiemale avalikkusele arusaadavaks muuta.
Šveitsi föderaalsete tehnoloogiainstituutide kommunikatsioonijuht ja Euroopa kõrghariduse kommunikatsioonieksperte koondava EUPRIO president Gian-Andri Casutt. Autor/allikas: Maanus Kullamaa/ETAg
Peame seetõttu mõtlema sellelegi, kuidas toetada teadusajakirjanikke ja tugevdada teadusajakirjandust, isegi kui nad meid mõnikord kritiseerivad. Me pole ettevõte, vaid ülikool, mis peaks aitama ühiskonda ja majandust. Me ei saa üksi mäetipult oma sõnumeid karjuda ja oodata, et inimesed neist hooliks.
Viimase 10–15 aasta jooksul on tekkinud erinevaid ühismeediaplatvorme nagu seeni pärast vihma. Mõned surevad vaikselt välja, mil teiste kasutajaskond kasvab hüppeliselt, järgides tihtipeale põlvkondade piire ja vahetumist. Kui oluline on taolise killustumise valguses, et teaduskommunikatsiooniga tegelevad inimesed oleksid isiklikult kõikjal kohal?
Usun, et institutsioonina ei peaks üritama me tegutseda igas võimalikus keskkonnas. Selleks tuleks palgata hulk nende toimimisloogikaga hästi kursis olevaid inimesi. See toob taaskord välja vajaduse teadlaste koolitamiseks. Nad saavad väljendada end seal, kus nad end mugavalt tunnevad, Twitterist Facebooki või TikToki ja Mastodonini, millest peaks saama kohe uus Twitter.
Kommunikatsiooniinimesena ei saa ma anda neile käsku, kus teadlased suhtlema peaksid. Nad nuputavad ise välja, kuidas on kõige kavalam mõnda platvormi kasutada. Küll tuleb teadlastele õpetada üldisi kommunikatsioonireegleid, mis kehtivad kõikjal, ja neid toetada, kui nad millegagi hätta jäävad.
"Kommunikatsiooniinimesena ei saa ma anda neile käsku, kus teadlased suhtlema peaksid. Küll tuleb teadlastele õpetada üldisi kommunikatsioonireegleid, mis kehtivad kõikjal."
Kaasaegseid tööriistu kasutades saab jälgida, kui hästi nende valitud strateegia töötab. Üritan ise juurutada süsteemi, kus anname umbes kord kuus aktiivsematele teadlastele tagasisidet, mis oli hea säuts või postitus, et üksteiselt õppida. Korraldame selliseid arutelusid ka päris maailmas, sest teadlased võivad küll veebis üksteisega väidelda või üksteist toetada, kuid pole kunagi isiklikult kohtunud. Taoline kogemuste vahetamine muudab nad paremaks suhtlejaks.
Mõnes kitsas valdkonnas, sh teadusajakirjanduse vallas töötades on lihtne unustada, et kuigi teadlased võivad töötada ühiskonna hüvanguks, on nii teadlased kui ka ülikoolid ise huvirühm, sest ka nemad tahavad muu hulgas riigieelarvepirukast oma osa. Millise piiri ületamisel võiksid teadlased oodata, et neid ei kohelda enam siidkinnastega?
Peame eristama teadust poliitika jaoks ja teaduspoliitikat. Neist esimene tähendab, et teadlastel on näiteks poliitikakujundamise mõttes oluline teaduspõhine teadmine, mida poliitikutele anda.
Teisega peaksid tegelema teadlaste ülemused ja poliitikutele selgitama, miks on teaduse rahastamine oluline. Kui teadlased hakkavad poliitikut nõustama, tuleb seetõttu kohe alguses reeglid kirja panna, kuidas nad seda teevad, et nende rollide hägustumist vältida.
Ajakirjanikega suheldes võiksid tegevteadlased ideaalis teaduspoliitikast eemal hoida ja keskenduda poliitikat mõjutavale teadusele. Teadlastele tuleks neid mudeleid selgitada, et nad oskaksid teha suhtlemisel paremaid otsuseid. Muidugi on nende kahe rolli vahel paratamatult jupp halli ala.
Meeleheitlikul ajal on vaja mõnikord appi võtta meeleheitlikke meetodeid. Kirjeldasite ise kampaaniat, kus palusite 50-l Šveitsi suurima Twitteri jälgijaskonnaga teadlasel teaduse rahastamise vähenemise ootuses avalikult lokku lüüa ja vähemalt osaliselt tänu sellele õnnestus ka musta stsenaariumit vältida. Kas teie sõnade ja tegude vahel pole praegu vastuolu ning kuidas see ettevõtmine poliitikute silmis teadlaste mainet mõjutas?
Taolised olukorrad on alati veidi delikaatsed ja keerulised, kui kogu ülikoolisüsteemi president peab midagi oma bossidelt, poliitikutelt midagi paluma. Kampaanias osalenud teadlased polnud poliitikutega sedavõrd lähedased, mistõttu töötasid need sõnumid üpris hästi. Muidugi pole poliitikud ja valitsus taolise käitumise peale kuigi õnnelikud.
Šveitsi föderaalsete tehnoloogiainstituutide kommunikatsioonijuht ja Euroopa kõrghariduse kommunikatsioonieksperte koondava EUPRIO president Gian-Andri Casutt (paremal). Autor/allikas: Maanus Kullamaa/ETAg
Viimane toob välja ülikoolide autonoomia olulisuse. Kui need sõltuvad poliitikute tujudest liiga palju, on see ohtlik. Aeg-ajalt peame kasutama oma vabadust oma huvide kaitsmiseks. Kui näeme, et me ei suuda eelarvekärbete korral meile usaldatud rolli täita, peame sellest laiemale avalikkusele teada andma.
Üldiselt pole Euroopa poliitika polariseerunud sedavõrd palju kui näiteks Ameerika Ühendriikides ning teadusküsimused pole saanud osaks poliitilisest platvormist. Sellegipoolest võib tekkida praegu näiteks energia- ja metsanduse küsimustes poliitikutel kiusatus kuulata teadusmaastikul vaid talle sobivate vaadetega teadlasi. Kuidas vältida teaduse ja teadlaste politiseerimist?
Erinevatele vaadetele peab ruumi jätma. Šveitsis oleme energiaga seotud küsimuste lahkamiseks moodustanud ekspertkogu, kust leiab inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Võime alati vaielda, kes parim teadlane õigupoolest on, kuid nad peavad olema sinna kuulumiseks oma ala tipud.
Ajakirjanikega suheldes võib rääkida neist ekspertidest igaüks oma teadustööst ja arvamust avaldada, kuid end rühma liikmena esitledes peavad nad kõik juhinduma ekspertkogus kujundatud seisukohast. Me ei ütle, et teadlased peavad sinna kuuludes vait jääma. See läheks vastuollu teadlaste sõnavabadusega.
Kui vaadata sama mündi teist külge, siis viimastel aastatel on seoses teadusnõustamisega läbi käinud ka idee, et teadlane ei peaks leidma meediamaastikult ainult endale meeldiva ajakirjaniku, vaid n-ö kodustama ka mõne poliitiku. Millised on taolise lähenemise eelised ja ohud?
See on tervitatav, kui teadlastel ja poliitikutel tekib rohkem võimalusi vahetult suhelda ning üksteist paremini tundma õppida. Teadlastel tekib parem ettekujutus, kuidas poliitika toimib. Teadlased otsivad ja esitlevad alati parimat lahendust. Poliitikud otsivad seevastu lahendust, mis on ühiskonnale vastuvõetav.
"Teame ajaloost, et tehnokraatlikud valitsused ei toimi. Kui panna juhtima igat ministeeriumi erialaeksperdist teadlane, ei lõppe see kuigi hästi."
Nägime pandeemia ajal, kuidas teadlasi ja poliitikuid omavahel harjumatult tihedalt suhtlema sunniti. See oli alguses mõlema poole jaoks väga raske. Teadlased ei suutnud mõista, miks ei asunud poliitikud kohemaid nende soovitusi juurutama. Ent see on ka õige ja mõistetav. Inimesed andsid valimiskasti juures oma huvide esindamiseks neile, mitte teadlastele. Teame ajaloost, et tehnokraatlikud valitsused ei toimi. Kui panna juhtima igat ministeeriumi erialaeksperdist teadlane, ei lõppe see kuigi hästi.
Seega on alati hea, kui teadlaste ja poliitikute omavahelises suhtluses tekib usalduse kasvatamiseks võimalusi. See võimaldab teha kriisi ajal ladusamat koostööd. Koroonapandeemia ei jää ainsaks taoliseks suureks väljakutseks – Ukrainas käib sõda, kliima muutub, energiat napib, küberründed sagenevad jne. Meil on vaja, et mõlemad pooled õpiks teineteist kuulama.
Kui näha koroonapandeemias teadlaste vaatenurgast midagi head, siis kasvatas see enamikes Euroopa riikides usalduse kasvu nii nende kui ka teaduse vastu tervikuna. Kui kaua see kestab ning kuna teadusbaromeetrite kohaselt leidub alati riikides 10–15 protsenti inimesi, kes teadust ei usalda või seda lausa jälestavad, siis kas neid on mõtet üleüldse püüda?
"Näeme uuringutes usalduse kasvu üle terve Euroopa. Arvan, et see on püsivamat sorti nähtus, sest elame teadmusühiskonnas."
Näeme uuringutes usalduse kasvu üle terve Euroopa. Arvan, et see on püsivamat sorti nähtus, sest elame teadmusühiskonnas. Teadus ja teadmised mängivad selles hakkama saamisel üha olulisemat rolli. Täielikult ei kao konarused ühiskonna, poliitikute ja teadlaste vahelises suhtluses muidugi kuhugi.
Teaduse suhtes üdini umbusklikele inimestele on aga minu arvates keeruline kuidagi läheneda. Peaksime neil olla laskma. Me ei pea jõudma absoluutselt kõigini ja see on ka ilmseltvõimatu, 70–80 protsendist piisab juba täiesti. See ei tähenda, et peaksime lõplikult käega lööma, alati tuleb uusi formaate jne. Pärast 20 aastat teaduskommunikatsiooni vallas tegutsemist ei näe ma aga ühtegi lähenemist, millega neid haarata annaks.
Gian-Andri Casutt tegi ettekande teadukommunikatsiooni konverentsil " Teaduskommunikatsioon liigutab…". | Kommunikatsiooniekspert: teadlane vajab pressiteate asemel vabadust ja küünarnukki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olen liiga noor, et mäletada vanu häid aegu, kuid isegi viimastel aastatel on enamikes avaliku sektori ametites, ülikoolides vähesemal määral, kommunikatsiooniosakonnad hüppeliselt paisunud. Need kõik üritavad kehtestada oma narratiivi ja maailmanägemust. Milleks seda vahemeeste armeed tarvis on? Tõmmates paralleeli valimistega, lõpuks karjuvad kõik üksteisest üle, inforuum upub selge sõnumi asemel mürasse ja ainsana saavad rikkaks reklaamimüüjad.
See vastab kõik tõele, kuid häda ongi selles, et müra on tunduvalt rohkem kui varasematel aastatel, ent kas me peaksime alla andma? Meil on vaja inimesi ja teadlasi, kes avalikes aruteludes kaasa räägiksid. Me ei saa jätta neid vaid valjult käratsevate poliitikute ja valeuudiste levitajate pärusmaaks. Sinna kõrvale on vaja kvaliteetset sisu.
Jah, meil on vaja inimesi, kes aitaksid anda teadlastele hääle! Jah, sul on õigus, et see tähendab veel rohkem uudiseid, veel rohkem infot ja kokkuvõetuna veel rohkem lärmi.
Teadlastele võib jääda mõnikord õigustatult mulje, et üha rohkem raha kulub seetõttu sisu loomise asemel selle turundamisele, seda eriti napi teadusrahastuse korral. See võib viia paratamatult ülikooli sees hõõrumisteni.
Minu sõnum kommunikatsiooniinimestele on, et astuge samm tagasi ja laske oma teadlastel rääkida. Nad ei pea tegema seda teie enda sõnadega. Me ei peaks kirjutama ise liiga palju uudiseid ja pressiteateid. Selle asemel koolitage oma teadlasi ja aidake neil mõista, kuidas kõige tõhusamalt laiema avalikkusega suhelda. Nemad hakkavad oma tegemiste ja käitumisega ise sisu looma. Selle jaoks pole vaja varasemast palju rohkem inimesi.
"Me ei peaks pressiosakondi tingimata paisutama, vaid oma rolli ümber mõtestama. Meie roll on teadlasi toetada, kuid hääl peab olema nende oma."
Kommunikatsiooniinimestena on meie kohus olukorda jälgida. Kui mõnel teadlasel tekib näiteks ajakirjanduses või ühismeedias toimuvas vaidluses probleem, on meie asi teda aidata. See võib tähendada talle meediaalase nõu andmist, psühholoogilist tuge ja mõnel juhul isegi õigusabi, kui ta satub laiema rünnaku ohvriks. Seda juhtub tänapäeval ikka ja jälle.
Taaskord, me ei peaks pressiosakondi tingimata paisutama, vaid oma rolli ümber mõtestama. Meie roll on teadlasi toetada, kuid hääl peab olema nende oma.
Venemaa sissetungi ajal võib sõjandusmõistete kasutamine olla veidi kohatu, kuid see näib olevat järjekordne näide, kuidas ülalt alla tulevate käskudel põhineva doktriini asemel on oma vahendite kulutõhusalt kasutamiseks mõistlikumaid võimalusi.
Jah, see on väga oluline, et laseksime oma kommunikatsiooniosakondades ja veel kõrgemal tasemel selles vallas ohjad käest. See on osa laiemast pöördest ja peame sellega leppima.
Šveitsi föderaalsete tehnoloogiainstituutide kommunikatsioonijuht ja Euroopa kõrghariduse kommunikatsioonieksperte koondava EUPRIO president Gian-Andri Casutt (paremal). Autor/allikas: Maanus Kullamaa/ETAg
Teadlaste ja ülikoolide roll haridusasutustena on teenida avalikkust, riiki, majandust, poliitikuid jne ning vastata neile esitatud küsimustele tõenduspõhisel viisil hangitud teadmistega. Kommunikatsioon on oluline ja selle toimimiseks peavad teadurid, professorid jt tundma, et nad saavad vabalt rääkida.
Kui kaugele selle vabaduse andmisega minna saab? Nelja aasta eest lõi Eestis laineid juhtum, kus tselluloositehase rajamist puudutava tulise arutelu ajal otsustasid kolm teemaga seotud ülikooli, et nende kaubamärkide alt väljendatakse ainult koordineeritud seisukohti, mis tegi mitmed teadlased murelikuks. Mis, kui üldse, on sellel pildil valesti?
Mainisin oma loengus nelja laiemat suundumust. Neist ühe kohaselt peame selgitama, kuidas teadus töötab. Teadus põhineb erinevate vaatenurkade dialoogil. Lõpuks jõutakse nendega arvestades mingisuguse lõpptulemuseni, mis on tõenduspõhine ja muutub teaduslikuks faktiks. Nii poliitikutele kui ka laiemale avalikkusele tuleb muuta mõistetavaks, et teaduses ei valitse alati üks kõikehaarav ja ühetaoline seisukoht.
"Teadlased ei räägi kogu aeg ühel häälel. See on täiesti normaalne."
Muidugi, kui teema on tähtis, nagu Covid-19 puhul, peaks esmalt teaduskogukond selle üle omakeskis arutama ja alles seejärel avalikkusega suhtlema. Ent peame jätkuvalt selle juures seletama, kuidas teadus töötab. Teadlased ei räägi kogu aeg ühel häälel. See on täiesti normaalne. Kommunikatsiooniinimesed peavad sellega leppima.
Ajalukku vaadates on suur osa ülikoolide laiemale avalikkusele suunatud suhtlusest hõlmanud pressiteadete välja riputamist või muul viisil uute ja kuumade teadustulemuste tutvustamist, mis võib luua teadusest kõikvõimsa üliolendi kuvandi. Kuidas kaasaegsete ja internetiajastu meediumitega selle olemust täpsemini edasi anda?
Pressiteated ei kao täielikult kuhugi ja tahame ka Šveitsis, et inimesed meie ülikoolides tehtavast teadustööst räägiks. Peame aga jälgima, et taoline teadusuudiste tootmine ei moodustaks meie tööst liiga suurt osa. Teadlaste võimestamisega anname võimaluse rääkida neile sobivates kanalites nendelegi teadlastele, kelle tegevusvaldkond pole pressiosakonna jaoks piisavalt kütkestav. Kui keegi teeb seda edukalt, siis seda parem meile kõigile.
Osaliselt on häda selles, et vähemalt Šveitsis räägib ajakirjandus teadusest vähem. Lisaks leiab ajakirjanduses üha vähem neid inimesi, kes oskavad teadlaste sõnumit laiemale avalikkusele arusaadavaks muuta.
Šveitsi föderaalsete tehnoloogiainstituutide kommunikatsioonijuht ja Euroopa kõrghariduse kommunikatsioonieksperte koondava EUPRIO president Gian-Andri Casutt. Autor/allikas: Maanus Kullamaa/ETAg
Peame seetõttu mõtlema sellelegi, kuidas toetada teadusajakirjanikke ja tugevdada teadusajakirjandust, isegi kui nad meid mõnikord kritiseerivad. Me pole ettevõte, vaid ülikool, mis peaks aitama ühiskonda ja majandust. Me ei saa üksi mäetipult oma sõnumeid karjuda ja oodata, et inimesed neist hooliks.
Viimase 10–15 aasta jooksul on tekkinud erinevaid ühismeediaplatvorme nagu seeni pärast vihma. Mõned surevad vaikselt välja, mil teiste kasutajaskond kasvab hüppeliselt, järgides tihtipeale põlvkondade piire ja vahetumist. Kui oluline on taolise killustumise valguses, et teaduskommunikatsiooniga tegelevad inimesed oleksid isiklikult kõikjal kohal?
Usun, et institutsioonina ei peaks üritama me tegutseda igas võimalikus keskkonnas. Selleks tuleks palgata hulk nende toimimisloogikaga hästi kursis olevaid inimesi. See toob taaskord välja vajaduse teadlaste koolitamiseks. Nad saavad väljendada end seal, kus nad end mugavalt tunnevad, Twitterist Facebooki või TikToki ja Mastodonini, millest peaks saama kohe uus Twitter.
Kommunikatsiooniinimesena ei saa ma anda neile käsku, kus teadlased suhtlema peaksid. Nad nuputavad ise välja, kuidas on kõige kavalam mõnda platvormi kasutada. Küll tuleb teadlastele õpetada üldisi kommunikatsioonireegleid, mis kehtivad kõikjal, ja neid toetada, kui nad millegagi hätta jäävad.
"Kommunikatsiooniinimesena ei saa ma anda neile käsku, kus teadlased suhtlema peaksid. Küll tuleb teadlastele õpetada üldisi kommunikatsioonireegleid, mis kehtivad kõikjal."
Kaasaegseid tööriistu kasutades saab jälgida, kui hästi nende valitud strateegia töötab. Üritan ise juurutada süsteemi, kus anname umbes kord kuus aktiivsematele teadlastele tagasisidet, mis oli hea säuts või postitus, et üksteiselt õppida. Korraldame selliseid arutelusid ka päris maailmas, sest teadlased võivad küll veebis üksteisega väidelda või üksteist toetada, kuid pole kunagi isiklikult kohtunud. Taoline kogemuste vahetamine muudab nad paremaks suhtlejaks.
Mõnes kitsas valdkonnas, sh teadusajakirjanduse vallas töötades on lihtne unustada, et kuigi teadlased võivad töötada ühiskonna hüvanguks, on nii teadlased kui ka ülikoolid ise huvirühm, sest ka nemad tahavad muu hulgas riigieelarvepirukast oma osa. Millise piiri ületamisel võiksid teadlased oodata, et neid ei kohelda enam siidkinnastega?
Peame eristama teadust poliitika jaoks ja teaduspoliitikat. Neist esimene tähendab, et teadlastel on näiteks poliitikakujundamise mõttes oluline teaduspõhine teadmine, mida poliitikutele anda.
Teisega peaksid tegelema teadlaste ülemused ja poliitikutele selgitama, miks on teaduse rahastamine oluline. Kui teadlased hakkavad poliitikut nõustama, tuleb seetõttu kohe alguses reeglid kirja panna, kuidas nad seda teevad, et nende rollide hägustumist vältida.
Ajakirjanikega suheldes võiksid tegevteadlased ideaalis teaduspoliitikast eemal hoida ja keskenduda poliitikat mõjutavale teadusele. Teadlastele tuleks neid mudeleid selgitada, et nad oskaksid teha suhtlemisel paremaid otsuseid. Muidugi on nende kahe rolli vahel paratamatult jupp halli ala.
Meeleheitlikul ajal on vaja mõnikord appi võtta meeleheitlikke meetodeid. Kirjeldasite ise kampaaniat, kus palusite 50-l Šveitsi suurima Twitteri jälgijaskonnaga teadlasel teaduse rahastamise vähenemise ootuses avalikult lokku lüüa ja vähemalt osaliselt tänu sellele õnnestus ka musta stsenaariumit vältida. Kas teie sõnade ja tegude vahel pole praegu vastuolu ning kuidas see ettevõtmine poliitikute silmis teadlaste mainet mõjutas?
Taolised olukorrad on alati veidi delikaatsed ja keerulised, kui kogu ülikoolisüsteemi president peab midagi oma bossidelt, poliitikutelt midagi paluma. Kampaanias osalenud teadlased polnud poliitikutega sedavõrd lähedased, mistõttu töötasid need sõnumid üpris hästi. Muidugi pole poliitikud ja valitsus taolise käitumise peale kuigi õnnelikud.
Šveitsi föderaalsete tehnoloogiainstituutide kommunikatsioonijuht ja Euroopa kõrghariduse kommunikatsioonieksperte koondava EUPRIO president Gian-Andri Casutt (paremal). Autor/allikas: Maanus Kullamaa/ETAg
Viimane toob välja ülikoolide autonoomia olulisuse. Kui need sõltuvad poliitikute tujudest liiga palju, on see ohtlik. Aeg-ajalt peame kasutama oma vabadust oma huvide kaitsmiseks. Kui näeme, et me ei suuda eelarvekärbete korral meile usaldatud rolli täita, peame sellest laiemale avalikkusele teada andma.
Üldiselt pole Euroopa poliitika polariseerunud sedavõrd palju kui näiteks Ameerika Ühendriikides ning teadusküsimused pole saanud osaks poliitilisest platvormist. Sellegipoolest võib tekkida praegu näiteks energia- ja metsanduse küsimustes poliitikutel kiusatus kuulata teadusmaastikul vaid talle sobivate vaadetega teadlasi. Kuidas vältida teaduse ja teadlaste politiseerimist?
Erinevatele vaadetele peab ruumi jätma. Šveitsis oleme energiaga seotud küsimuste lahkamiseks moodustanud ekspertkogu, kust leiab inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Võime alati vaielda, kes parim teadlane õigupoolest on, kuid nad peavad olema sinna kuulumiseks oma ala tipud.
Ajakirjanikega suheldes võib rääkida neist ekspertidest igaüks oma teadustööst ja arvamust avaldada, kuid end rühma liikmena esitledes peavad nad kõik juhinduma ekspertkogus kujundatud seisukohast. Me ei ütle, et teadlased peavad sinna kuuludes vait jääma. See läheks vastuollu teadlaste sõnavabadusega.
Kui vaadata sama mündi teist külge, siis viimastel aastatel on seoses teadusnõustamisega läbi käinud ka idee, et teadlane ei peaks leidma meediamaastikult ainult endale meeldiva ajakirjaniku, vaid n-ö kodustama ka mõne poliitiku. Millised on taolise lähenemise eelised ja ohud?
See on tervitatav, kui teadlastel ja poliitikutel tekib rohkem võimalusi vahetult suhelda ning üksteist paremini tundma õppida. Teadlastel tekib parem ettekujutus, kuidas poliitika toimib. Teadlased otsivad ja esitlevad alati parimat lahendust. Poliitikud otsivad seevastu lahendust, mis on ühiskonnale vastuvõetav.
"Teame ajaloost, et tehnokraatlikud valitsused ei toimi. Kui panna juhtima igat ministeeriumi erialaeksperdist teadlane, ei lõppe see kuigi hästi."
Nägime pandeemia ajal, kuidas teadlasi ja poliitikuid omavahel harjumatult tihedalt suhtlema sunniti. See oli alguses mõlema poole jaoks väga raske. Teadlased ei suutnud mõista, miks ei asunud poliitikud kohemaid nende soovitusi juurutama. Ent see on ka õige ja mõistetav. Inimesed andsid valimiskasti juures oma huvide esindamiseks neile, mitte teadlastele. Teame ajaloost, et tehnokraatlikud valitsused ei toimi. Kui panna juhtima igat ministeeriumi erialaeksperdist teadlane, ei lõppe see kuigi hästi.
Seega on alati hea, kui teadlaste ja poliitikute omavahelises suhtluses tekib usalduse kasvatamiseks võimalusi. See võimaldab teha kriisi ajal ladusamat koostööd. Koroonapandeemia ei jää ainsaks taoliseks suureks väljakutseks – Ukrainas käib sõda, kliima muutub, energiat napib, küberründed sagenevad jne. Meil on vaja, et mõlemad pooled õpiks teineteist kuulama.
Kui näha koroonapandeemias teadlaste vaatenurgast midagi head, siis kasvatas see enamikes Euroopa riikides usalduse kasvu nii nende kui ka teaduse vastu tervikuna. Kui kaua see kestab ning kuna teadusbaromeetrite kohaselt leidub alati riikides 10–15 protsenti inimesi, kes teadust ei usalda või seda lausa jälestavad, siis kas neid on mõtet üleüldse püüda?
"Näeme uuringutes usalduse kasvu üle terve Euroopa. Arvan, et see on püsivamat sorti nähtus, sest elame teadmusühiskonnas."
Näeme uuringutes usalduse kasvu üle terve Euroopa. Arvan, et see on püsivamat sorti nähtus, sest elame teadmusühiskonnas. Teadus ja teadmised mängivad selles hakkama saamisel üha olulisemat rolli. Täielikult ei kao konarused ühiskonna, poliitikute ja teadlaste vahelises suhtluses muidugi kuhugi.
Teaduse suhtes üdini umbusklikele inimestele on aga minu arvates keeruline kuidagi läheneda. Peaksime neil olla laskma. Me ei pea jõudma absoluutselt kõigini ja see on ka ilmseltvõimatu, 70–80 protsendist piisab juba täiesti. See ei tähenda, et peaksime lõplikult käega lööma, alati tuleb uusi formaate jne. Pärast 20 aastat teaduskommunikatsiooni vallas tegutsemist ei näe ma aga ühtegi lähenemist, millega neid haarata annaks.
Gian-Andri Casutt tegi ettekande teadukommunikatsiooni konverentsil " Teaduskommunikatsioon liigutab…".
### Response:
Kommunikatsiooniekspert: teadlane vajab pressiteate asemel vabadust ja küünarnukki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Romy uus singel "Strong" räägib loo leina läbielamisest. "Ma mõtlesin enda sugulasele Luisile, kui seda lugu kirjutasin. Me mõlemad oleme kaotanud oma ema noores eas," lausus Romy pressiteates.
"Ma täheldasin temas sama tunnusjoont nagu endaski - suruda alla emotsioone ja teha n-ö head nägu. See lugu pakub tuge, aitab ühenduda oma allasurutud tunnetega ning lõpuks need endast vabastada," lisas ta.
Romyl on varasemalt ilmunud ka soolosingel "Lifetime", mis nägi ilmavalgust 2020. aastal. Samal aastal teatas laulja sotsiaalmeedia vahendusel, et töötab oma esimese sooloalbumi kallal, kuid selle avaldamise tähtaeg on veel teadmata.
The xx'i värskeim album "I See You" ilmus 2017. aastal. | The xx'i laulja Romy avaldas teise soolosingli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Romy uus singel "Strong" räägib loo leina läbielamisest. "Ma mõtlesin enda sugulasele Luisile, kui seda lugu kirjutasin. Me mõlemad oleme kaotanud oma ema noores eas," lausus Romy pressiteates.
"Ma täheldasin temas sama tunnusjoont nagu endaski - suruda alla emotsioone ja teha n-ö head nägu. See lugu pakub tuge, aitab ühenduda oma allasurutud tunnetega ning lõpuks need endast vabastada," lisas ta.
Romyl on varasemalt ilmunud ka soolosingel "Lifetime", mis nägi ilmavalgust 2020. aastal. Samal aastal teatas laulja sotsiaalmeedia vahendusel, et töötab oma esimese sooloalbumi kallal, kuid selle avaldamise tähtaeg on veel teadmata.
The xx'i värskeim album "I See You" ilmus 2017. aastal.
### Response:
The xx'i laulja Romy avaldas teise soolosingli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga natukese aja tagant kerkib Eesti avalikus debatis Rail Balticu edenemisest rääkides küsimusi, et kas me selle projekti jaoks üldse Euroopast raha saame ja kas see tuleb oodatud mahus, ajal jm. Muidugi mõista on nende küsimuste tõstatamine teemakohane, sest tegemist on ikkagi avaliku rahaga ja sedavõrd suure maksumusega projektiga. Eriti arvestades, et millegi samalaadse rajamise kogemus meil Eestis seni puudub.
Samal ajal pööratakse Eestis mõnevõrra vähem tähelepanu uudistele, mis nendele küsimustele vastavad. Septembri alguses külastas Eestit Euroopa Komisjoni Põhjamere-Läänemere transpordikoridori koordinaator Catherine Trautmann, kelle n-ö tiiva all Euroopa Komisjon Rail Balticu projekti ellu viib. Visiidi käigus, mille raames oli ka kohtumine riigikogu Rail Balticu toetusrühmaga, kinnitas Trautmann väga selgesõnaliselt Euroopa igakülgset tuge projektile. Eeldusel loomulikult, et meie siin Baltimaades oma ülesannete kõrgusel oleme ja täie tõsidusega projekti elluviimisse panustame.
Toetavate sõnade kõrval on meil lähiajast võtta ka väga selged sõnu toetavad teod. 21. oktoobril teatas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) rahastusleppe sõlmimisest kolme Balti riigi ja Rail Balticu projekti koordineeriva ühisettevõtte RB Rail AS-i vahel. Lepingu kohaselt eraldatakse Rail Balticu ehituseks EL-i toetusena 353,9 miljonit eurot, sellele lisandub Balti riikide omaosalus kokku summas 68,7 miljonit eurot, mis on täpselt seni kokkulepitud vahekorras ehk 85 protsenti EL-ilt ja 15 protsenti riikide omaosalusena.
Maksumusest ja maanteedest
Palju on tähelepanu saanud ka küsimused, mis on seotud Rail Balticu ehituse maksumusega, õigemini selle kallinemisega. Ühelt poolt on teatav kallinemine pikaajaliste projektide osas omajagu paratamatus ning mingis ulatuses ka projektidesse eeldusena sisse kirjutatud. Teisalt on muidugi ka tõsiasi, et praegu, aastal 2022 on väga paljud välised tegurid pannud meid olukorda, mida ka parima tahtmise juures ei oleks keegi suutnud ette näha.
Ehkki viimased Rail Balticu objektide ehitushanked Eestis on vastanud üsnagi täpselt projekti meeskonna prognoosidele, on tuleviku osas kahjuks määramatust palju. Sellele viitas ka Trautmann projekti väljakutsetest rääkides. Ühe mõttena tõstatas ta sealjuures tõiga, et kui tõesti on mingid muutused ettearvamatult suured, tuleks Euroopas kaaluda sobivat lahendust eksisteerivale solidaarsusprintsiibile.
Eesti poolt vaadates tähendab see, et nii Eesti kui ka teised Baltimaad peavad tegema omavahel ja Euroopa erinevates kogudes ja koridorides omavahel tõesti toimivat koostööd, et rahastusmudel säiliks samas proportsioonis. Siin ei tasu meil aga vaadata ootava näoga Brüsseli suunas, sest selle ambitsiooni realiseerimine on meie oma kätes. Muuhulgas on ambitsiooni osaks näidata ühiselt tegudega, et me suudame selle raudtee valmis ehitada.
Rail Balticu rahastamisest rääkides on kahjuks visalt levimas arutelud, justkui oleks järgnevatel aastatel raudtee – nii sildade-viaduktide-ökoduktide kui põhitrassi – ehitusse kavandatud raha mõttekam suunata kas vähemal või rohkemal määral siinsesse tee-ehitusse. Põhjusel, et tee-ehituse remondivõlg on muudkui kasvanud ja nüüd kuivab riigi rahastus veelgi enam kokku.
Riigiteede ehituse ja hooldamisega seotud murede allikaks on juba seitsme aasta eest ehk 2015. aastal kehtima hakanud uus teehoiu rahastamismudel, millega loobuti põhimõttest suunata vähemalt 75 protsenti laekunud kütuseaktsiisist teehoiule. Eesti teedevõrgu alarahastus ja tulevikuväljavaade vajab tõepoolest lahendamist. Kuid seda tuleb teha riigisiseselt meie oma poliitiliste otsuste tulemusel.
Jutud sellest, justkui saaksime Rail Balticule eraldatud CEF-i raha kasutada millekski muuks – maanteede neljarealiseks ehitamiseks või ka remontimiseks – on muinasjutt. Ning nende juttude esitamine justkui meie ees olemasolevate valikutena on sulaselge inimeste eksitamine ja puru silma ajamine.
Lubadus Pärnule ja pärnumaalastele
Nüanss, mida Rail Balticu rajamise juures Eesti üleriiklikus meedias on vähem kajastatud, mis aga regionaalpoliitiliselt puudutab vägagi paljusid inimesi, on pärnakatele ja pärnumaalastele antud riigipoolse lubaduse pidamine. Mäluvärskenduseks: pea täpselt neli aastat tagasi ehk 2018. aasta detsembris tegi viimase sõidu Pärnu-Tallinna reisirong.
Nii pealinna ja suvepealinna ühendanud raudteeliini sulgemise eel kui ka ajal lubati 40 000 pärnakale ja kokku enam kui 80 000 pärnumaalasele: kannatage palun mõned aastad ära, aga siis saate endale uue, kiire ja moodsa ühenduse. Pealinna Tallinna, aga viimaks jälle ka lõunanaabrite juurde Riiga. Sealt edasi Euroopasse ja mujale maailma.
Pärnumaa inimesed ei saa kuidagi nõustuda sellega, et Eesti riik on neile midagi väga selgelt lubanud ja nüüd järsku taganeb sellest lubadusest. Meil ei saa tekkida olukorda stiilis "Haapsalu raudtee vol 2".
Julgeolek ja logistiline ühendatus
"Meil pole oma geograafilisest ja geopoliitilisest asukohast tingitult ühtegi muud võimalust kui olla logistiliselt Euroopa vereringe lahutamatu osa."
Regionaalpoliitika juurest riigiülese vaate juurde naastes ei saa me üle ega ümber julgeolekust. Riigikogu poolt äsja oktoobris terroristlikuks riigiks kuulutatud (loomulikult olin minagi üks selle avalduse poolt hääletanutest) Venemaa agressioon Ukraina vastu on väga selgelt kinnitanud, et Eesti igakülgne ühendatus Euroopaga on meie üks kõige käegakatsutavamaid ja vajalikumaid julgeolekutagatisi. Meil pole oma geograafilisest ja geopoliitilisest asukohast tingitult ühtegi muud võimalust kui olla logistiliselt Euroopa vereringe lahutamatu osa ja seda nii raudteed kui ka maanteid pidi.
Sõjategevus ja ukrainlaste vaprus oma kodumaa kaitsel on astunud 11. kuusse. Terroristlik agressor näitab lääne ühtsuse testimiseks üha julmemat palet proovides murda demokraatliku maailma ühtsust, seda õnneks suuremate edusammudeta.
Täiesti loogikavastasel moel olen selle valguses mingites vestlustes kuulnud argumenti, et kui me niikuinii lähemad 10, 50 või isegi sada aastat Vene kaupa ei vea, siis mis Rail Balticu kaubaveost me räägime? See on täiesti äraspidine lähenemine. Meid Euroopaga ühendava raudtee eesmärk pole vedada Vene kaupa. Pole seda mitte kunagi olnud.
Rail Balticu eesmärk on tekitada meid muu Euroopaga ühendav koridor Euroopa Liidu sees. Soomest alla Kesk- ja Lääne-Euroopasse ning vastupidi, lisaks meie endi eksport ja import. Euroopa-üleselt on ka väga selgelt ja korduvalt rõhutatud just kaubaveos raudteetranspordi eelistamist maanteedele ning seda on ka juba praegu näha.
Eurostati värske ülevaate kohaselt pöördus kaubavedu raudteel mullu pärast kahte langusaastat taas tõusule: tervelt 17 EL-i liikmesriigis kaubaveod 2021. aastal aasta varasemaga võrreldes tõusid. Sh kõige suuremat kasvu (ligi 23 protsenti)näitas Eesti.
Me ei tohi ühtlasi unustada, et sissetöötanud kaubatee on ühtlasi varustustee, mida saab juba esimeste kriisi ilmingute puhul tõrgeteta kasutada. Seda enam, et eeldatavasti oleme pigem varem kui hiljem soomlaste ja rootslastega viimaks üheskoos NATO liikmed.
Vajalikum kui eales varem
Me näeme praegu kahjuks tuhandete hukkunud ja vigastatud ukrainlaste vere ja hävitatud tsiviiltaristu hinnaga, et Rail Baltic on Eesti iseseisvuse tagamisel vajalikum kui kunagi varem. Me ei saa muuta seda, kus me elame. Öelda sügisel 2022 siin, vastu Venemaa piiri, et "ärge pange raha sellesse projekti" on samaväärne kui öelda "ärme paneme raha riigikaitsesse".
Millised on meie muud valikud? Kas loobume Eesti kaitsmisest ja teeme hoopis ühe kollektiivse ärakolimise plaani? Irooniliselt nüüd juba enam kui 15 aasta vanust populaarset raadiohitti meenutades: küll leiaks paremaid kohti elamiseks kui siin, asume siis kõik pigem teele, selmet investeerida oma kaitstusesse, tulevikku.
Mina ütlen kollektiivsele äraminekule üheselt ei. Ja sedasama ütleb lõviosa Eesti inimestest. Kevadise kaitseministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt on Eestis elamise üle uhke või väga uhke 80 protsenti meie inimestest ja sisuliselt sama palju inimesi peab vajalikuks, et Eesti end võimaliku rünnaku korral kaitseks.
Olen eelneva valguses üsna kindel, et üha rohkem Eesti inimesi teadvustab ka meie ühendatuse olulisust omariikluse tagamise seisukohalt. Sel kevadel saavutas toetus Rail Balticu rongiühendusele Eestis rekordtaseme – 69 protsenti. Toetuse trend on olnud viimastel aastatel pidevas stabiilses tõusus.
Ma olen igati nõus, et me ei saa Rail Balticu rajamisel võtta taskust lihtsalt carte blanche ehk blankovolitust ja kirjutada sinna lihtsalt laest võetud numbreid. Seda ei saagi tegelikult juhtuda, sest tegutseme üsna etteseatud raamides nii eelarve kui ka muude nõuete osas. Kuid me ei tohi ka mugavusest, apaatsusest või laiskusest lihtsalt käsi üles tõsta. Oleme eestlaslikult ratsionaalsed, põhjalikud, efektiivsed ja järjepidevad. Sest see ühendus on vajalikum kui kunagi varem. Ühendatud ja turvalisele Euroopale. Aga ennekõike Eestile. | Andres Metsoja: Rail Baltic on meile nüüd vajalikum kui eales varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga natukese aja tagant kerkib Eesti avalikus debatis Rail Balticu edenemisest rääkides küsimusi, et kas me selle projekti jaoks üldse Euroopast raha saame ja kas see tuleb oodatud mahus, ajal jm. Muidugi mõista on nende küsimuste tõstatamine teemakohane, sest tegemist on ikkagi avaliku rahaga ja sedavõrd suure maksumusega projektiga. Eriti arvestades, et millegi samalaadse rajamise kogemus meil Eestis seni puudub.
Samal ajal pööratakse Eestis mõnevõrra vähem tähelepanu uudistele, mis nendele küsimustele vastavad. Septembri alguses külastas Eestit Euroopa Komisjoni Põhjamere-Läänemere transpordikoridori koordinaator Catherine Trautmann, kelle n-ö tiiva all Euroopa Komisjon Rail Balticu projekti ellu viib. Visiidi käigus, mille raames oli ka kohtumine riigikogu Rail Balticu toetusrühmaga, kinnitas Trautmann väga selgesõnaliselt Euroopa igakülgset tuge projektile. Eeldusel loomulikult, et meie siin Baltimaades oma ülesannete kõrgusel oleme ja täie tõsidusega projekti elluviimisse panustame.
Toetavate sõnade kõrval on meil lähiajast võtta ka väga selged sõnu toetavad teod. 21. oktoobril teatas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) rahastusleppe sõlmimisest kolme Balti riigi ja Rail Balticu projekti koordineeriva ühisettevõtte RB Rail AS-i vahel. Lepingu kohaselt eraldatakse Rail Balticu ehituseks EL-i toetusena 353,9 miljonit eurot, sellele lisandub Balti riikide omaosalus kokku summas 68,7 miljonit eurot, mis on täpselt seni kokkulepitud vahekorras ehk 85 protsenti EL-ilt ja 15 protsenti riikide omaosalusena.
Maksumusest ja maanteedest
Palju on tähelepanu saanud ka küsimused, mis on seotud Rail Balticu ehituse maksumusega, õigemini selle kallinemisega. Ühelt poolt on teatav kallinemine pikaajaliste projektide osas omajagu paratamatus ning mingis ulatuses ka projektidesse eeldusena sisse kirjutatud. Teisalt on muidugi ka tõsiasi, et praegu, aastal 2022 on väga paljud välised tegurid pannud meid olukorda, mida ka parima tahtmise juures ei oleks keegi suutnud ette näha.
Ehkki viimased Rail Balticu objektide ehitushanked Eestis on vastanud üsnagi täpselt projekti meeskonna prognoosidele, on tuleviku osas kahjuks määramatust palju. Sellele viitas ka Trautmann projekti väljakutsetest rääkides. Ühe mõttena tõstatas ta sealjuures tõiga, et kui tõesti on mingid muutused ettearvamatult suured, tuleks Euroopas kaaluda sobivat lahendust eksisteerivale solidaarsusprintsiibile.
Eesti poolt vaadates tähendab see, et nii Eesti kui ka teised Baltimaad peavad tegema omavahel ja Euroopa erinevates kogudes ja koridorides omavahel tõesti toimivat koostööd, et rahastusmudel säiliks samas proportsioonis. Siin ei tasu meil aga vaadata ootava näoga Brüsseli suunas, sest selle ambitsiooni realiseerimine on meie oma kätes. Muuhulgas on ambitsiooni osaks näidata ühiselt tegudega, et me suudame selle raudtee valmis ehitada.
Rail Balticu rahastamisest rääkides on kahjuks visalt levimas arutelud, justkui oleks järgnevatel aastatel raudtee – nii sildade-viaduktide-ökoduktide kui põhitrassi – ehitusse kavandatud raha mõttekam suunata kas vähemal või rohkemal määral siinsesse tee-ehitusse. Põhjusel, et tee-ehituse remondivõlg on muudkui kasvanud ja nüüd kuivab riigi rahastus veelgi enam kokku.
Riigiteede ehituse ja hooldamisega seotud murede allikaks on juba seitsme aasta eest ehk 2015. aastal kehtima hakanud uus teehoiu rahastamismudel, millega loobuti põhimõttest suunata vähemalt 75 protsenti laekunud kütuseaktsiisist teehoiule. Eesti teedevõrgu alarahastus ja tulevikuväljavaade vajab tõepoolest lahendamist. Kuid seda tuleb teha riigisiseselt meie oma poliitiliste otsuste tulemusel.
Jutud sellest, justkui saaksime Rail Balticule eraldatud CEF-i raha kasutada millekski muuks – maanteede neljarealiseks ehitamiseks või ka remontimiseks – on muinasjutt. Ning nende juttude esitamine justkui meie ees olemasolevate valikutena on sulaselge inimeste eksitamine ja puru silma ajamine.
Lubadus Pärnule ja pärnumaalastele
Nüanss, mida Rail Balticu rajamise juures Eesti üleriiklikus meedias on vähem kajastatud, mis aga regionaalpoliitiliselt puudutab vägagi paljusid inimesi, on pärnakatele ja pärnumaalastele antud riigipoolse lubaduse pidamine. Mäluvärskenduseks: pea täpselt neli aastat tagasi ehk 2018. aasta detsembris tegi viimase sõidu Pärnu-Tallinna reisirong.
Nii pealinna ja suvepealinna ühendanud raudteeliini sulgemise eel kui ka ajal lubati 40 000 pärnakale ja kokku enam kui 80 000 pärnumaalasele: kannatage palun mõned aastad ära, aga siis saate endale uue, kiire ja moodsa ühenduse. Pealinna Tallinna, aga viimaks jälle ka lõunanaabrite juurde Riiga. Sealt edasi Euroopasse ja mujale maailma.
Pärnumaa inimesed ei saa kuidagi nõustuda sellega, et Eesti riik on neile midagi väga selgelt lubanud ja nüüd järsku taganeb sellest lubadusest. Meil ei saa tekkida olukorda stiilis "Haapsalu raudtee vol 2".
Julgeolek ja logistiline ühendatus
"Meil pole oma geograafilisest ja geopoliitilisest asukohast tingitult ühtegi muud võimalust kui olla logistiliselt Euroopa vereringe lahutamatu osa."
Regionaalpoliitika juurest riigiülese vaate juurde naastes ei saa me üle ega ümber julgeolekust. Riigikogu poolt äsja oktoobris terroristlikuks riigiks kuulutatud (loomulikult olin minagi üks selle avalduse poolt hääletanutest) Venemaa agressioon Ukraina vastu on väga selgelt kinnitanud, et Eesti igakülgne ühendatus Euroopaga on meie üks kõige käegakatsutavamaid ja vajalikumaid julgeolekutagatisi. Meil pole oma geograafilisest ja geopoliitilisest asukohast tingitult ühtegi muud võimalust kui olla logistiliselt Euroopa vereringe lahutamatu osa ja seda nii raudteed kui ka maanteid pidi.
Sõjategevus ja ukrainlaste vaprus oma kodumaa kaitsel on astunud 11. kuusse. Terroristlik agressor näitab lääne ühtsuse testimiseks üha julmemat palet proovides murda demokraatliku maailma ühtsust, seda õnneks suuremate edusammudeta.
Täiesti loogikavastasel moel olen selle valguses mingites vestlustes kuulnud argumenti, et kui me niikuinii lähemad 10, 50 või isegi sada aastat Vene kaupa ei vea, siis mis Rail Balticu kaubaveost me räägime? See on täiesti äraspidine lähenemine. Meid Euroopaga ühendava raudtee eesmärk pole vedada Vene kaupa. Pole seda mitte kunagi olnud.
Rail Balticu eesmärk on tekitada meid muu Euroopaga ühendav koridor Euroopa Liidu sees. Soomest alla Kesk- ja Lääne-Euroopasse ning vastupidi, lisaks meie endi eksport ja import. Euroopa-üleselt on ka väga selgelt ja korduvalt rõhutatud just kaubaveos raudteetranspordi eelistamist maanteedele ning seda on ka juba praegu näha.
Eurostati värske ülevaate kohaselt pöördus kaubavedu raudteel mullu pärast kahte langusaastat taas tõusule: tervelt 17 EL-i liikmesriigis kaubaveod 2021. aastal aasta varasemaga võrreldes tõusid. Sh kõige suuremat kasvu (ligi 23 protsenti)näitas Eesti.
Me ei tohi ühtlasi unustada, et sissetöötanud kaubatee on ühtlasi varustustee, mida saab juba esimeste kriisi ilmingute puhul tõrgeteta kasutada. Seda enam, et eeldatavasti oleme pigem varem kui hiljem soomlaste ja rootslastega viimaks üheskoos NATO liikmed.
Vajalikum kui eales varem
Me näeme praegu kahjuks tuhandete hukkunud ja vigastatud ukrainlaste vere ja hävitatud tsiviiltaristu hinnaga, et Rail Baltic on Eesti iseseisvuse tagamisel vajalikum kui kunagi varem. Me ei saa muuta seda, kus me elame. Öelda sügisel 2022 siin, vastu Venemaa piiri, et "ärge pange raha sellesse projekti" on samaväärne kui öelda "ärme paneme raha riigikaitsesse".
Millised on meie muud valikud? Kas loobume Eesti kaitsmisest ja teeme hoopis ühe kollektiivse ärakolimise plaani? Irooniliselt nüüd juba enam kui 15 aasta vanust populaarset raadiohitti meenutades: küll leiaks paremaid kohti elamiseks kui siin, asume siis kõik pigem teele, selmet investeerida oma kaitstusesse, tulevikku.
Mina ütlen kollektiivsele äraminekule üheselt ei. Ja sedasama ütleb lõviosa Eesti inimestest. Kevadise kaitseministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt on Eestis elamise üle uhke või väga uhke 80 protsenti meie inimestest ja sisuliselt sama palju inimesi peab vajalikuks, et Eesti end võimaliku rünnaku korral kaitseks.
Olen eelneva valguses üsna kindel, et üha rohkem Eesti inimesi teadvustab ka meie ühendatuse olulisust omariikluse tagamise seisukohalt. Sel kevadel saavutas toetus Rail Balticu rongiühendusele Eestis rekordtaseme – 69 protsenti. Toetuse trend on olnud viimastel aastatel pidevas stabiilses tõusus.
Ma olen igati nõus, et me ei saa Rail Balticu rajamisel võtta taskust lihtsalt carte blanche ehk blankovolitust ja kirjutada sinna lihtsalt laest võetud numbreid. Seda ei saagi tegelikult juhtuda, sest tegutseme üsna etteseatud raamides nii eelarve kui ka muude nõuete osas. Kuid me ei tohi ka mugavusest, apaatsusest või laiskusest lihtsalt käsi üles tõsta. Oleme eestlaslikult ratsionaalsed, põhjalikud, efektiivsed ja järjepidevad. Sest see ühendus on vajalikum kui kunagi varem. Ühendatud ja turvalisele Euroopale. Aga ennekõike Eestile.
### Response:
Andres Metsoja: Rail Baltic on meile nüüd vajalikum kui eales varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alles 2016. aastal lõppenud nn ühe lapse poliitika Hiinas mitte ainult ei pidurdanud rahvastiku juurdekasvu, vaid viis Hiina rahvaarvu vähenemisele ja tõi kaasa rahvastiku struktuuris muudatused, mis hakkavad ajas riigile probleeme tekitama.
ARD Tagesscahu kirjutas, et kui 15. novembril ületas maailma rahvaarv kaheksa miljardi inimese piiri, siis maailma kõige suurema rahvaarvuga riigis elanike arv hoopis väheneb.
Kulutused tervishoiule ja ravikindlustusele kasvavad
Teine tendents on, et Hiina rahvastik vananeb. Wisconsini-Madisoni ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Yi Fuxian nentis, et Hiina vananeb, enne kui saab rikkaks.
"Kaks aastat tagasi oli iga 65-aastase või vanema inimese kohta Hiinas viis töötajat. Aastal 2035 on see näitaja 2,4 töötajat, 2050. aastal aga vaid 1,6 töötajat. See tähendab, et Hiinas kasvavad kulutused sotsiaal- ja ravikindlustusele ning suureneb ka riigivõlg," nentis professor.
Yi eeldab, et Hiina rahvastiku vähenemise tõttu ei saa riigi majandus edaspidi enam nii kiiresti kasvada. Ta ennustab ka kriisi tervishoiusüsteemis, sest eakate patsientide arv rahvastikus kasvab, ilma et juurde tuleks piisavalt noori, kes nende eest hoolitseks.
Hiina riik on sellest kõigest aru saanud ja juba mitu aastat on üritatud ärgitada noori paare rohkem lapsi saama. 2021. aastal kuulutati välja isegi kolme lapse poliitika, aga tegelikkus on see, et pered ise ei taha rohkem kui üht või kaht last, sest nii kooliharidus kui ka eluase on kallid.
Tulevikus on Hiinas 40 miljonit vallalist meest
1979. aastast alanud ja 2016. aastani kestnud ühe lapse poliitika tähendas, et riigis tehti palju aborte. Eelistati poiste sündi, tüdrukute elu katkestati enneaegselt. Hiina kultuuris ja ühiskonnas hinnatakse poisse rohkem kui tüdrukuid.
See on kaasa toonud aga uue mure – tänapäeval on Hiina meestel raskusi naise leidmisega. Iga 100 abieluealise naise kohta on 125 meest, selgitas professor Yi.
"Maapiirkondades on naisega abiellumine väga raske ja ka kallis."
Tulevikus on Hiinas 40 miljonit vallalist meest. See ohustab sotsiaalset stabiilsust ning toob kaasa vägistamise ja naistega kaubitsemise.
"Paljud Hiina mehed on sunnitud abielluma naistega naaberriikidest, nagu Myanmar, Vietnam ja Laos," selgitas professor Yi.
Naistele pole kohta Hiina poliitikas
Hiinas domineerivad poliitikas mehed. Kommunistliku partei tippjuhtkond, seitse alalise komitee liiget, on kõik mehed. Ainus naine lahkus oktoobris tähtsuselt teisest organist, poliitbüroost. Ükski pole altpoolt asemele tõusnud.
Kuna naised ei tee Hiina poliitikas mingeid otsuseid, ei tee Hiina poliitikat ka naiste eest, ütleb Valerie Tan Berliini Hiina uurimisinstituudist. Naised on Hiinas väga ebasoodsas olukorras ja seetõttu sünnitavad nad üha vähem lapsi.
"Naised on paigutatud äärmiselt ebakindlasse majanduslikku ja sotsiaalsesse olukorda. Ja see ei tõota head sündimusele ega Hiina tulevasele majanduslikule ja sotsiaalsele arengule."
Tan leiab ka, et riigi täissallimatu koroonapoliitika aitab sellele kaasa, kuna selle tulemusel tekkinud majanduslik ja sotsiaalne ebakindlus muudab naiste veenmise saada rohkem kui üks laps või üldse lapsi veelgi keerulisemaks. | Teadlane: Hiina saab enne vanaks kui rikkaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alles 2016. aastal lõppenud nn ühe lapse poliitika Hiinas mitte ainult ei pidurdanud rahvastiku juurdekasvu, vaid viis Hiina rahvaarvu vähenemisele ja tõi kaasa rahvastiku struktuuris muudatused, mis hakkavad ajas riigile probleeme tekitama.
ARD Tagesscahu kirjutas, et kui 15. novembril ületas maailma rahvaarv kaheksa miljardi inimese piiri, siis maailma kõige suurema rahvaarvuga riigis elanike arv hoopis väheneb.
Kulutused tervishoiule ja ravikindlustusele kasvavad
Teine tendents on, et Hiina rahvastik vananeb. Wisconsini-Madisoni ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Yi Fuxian nentis, et Hiina vananeb, enne kui saab rikkaks.
"Kaks aastat tagasi oli iga 65-aastase või vanema inimese kohta Hiinas viis töötajat. Aastal 2035 on see näitaja 2,4 töötajat, 2050. aastal aga vaid 1,6 töötajat. See tähendab, et Hiinas kasvavad kulutused sotsiaal- ja ravikindlustusele ning suureneb ka riigivõlg," nentis professor.
Yi eeldab, et Hiina rahvastiku vähenemise tõttu ei saa riigi majandus edaspidi enam nii kiiresti kasvada. Ta ennustab ka kriisi tervishoiusüsteemis, sest eakate patsientide arv rahvastikus kasvab, ilma et juurde tuleks piisavalt noori, kes nende eest hoolitseks.
Hiina riik on sellest kõigest aru saanud ja juba mitu aastat on üritatud ärgitada noori paare rohkem lapsi saama. 2021. aastal kuulutati välja isegi kolme lapse poliitika, aga tegelikkus on see, et pered ise ei taha rohkem kui üht või kaht last, sest nii kooliharidus kui ka eluase on kallid.
Tulevikus on Hiinas 40 miljonit vallalist meest
1979. aastast alanud ja 2016. aastani kestnud ühe lapse poliitika tähendas, et riigis tehti palju aborte. Eelistati poiste sündi, tüdrukute elu katkestati enneaegselt. Hiina kultuuris ja ühiskonnas hinnatakse poisse rohkem kui tüdrukuid.
See on kaasa toonud aga uue mure – tänapäeval on Hiina meestel raskusi naise leidmisega. Iga 100 abieluealise naise kohta on 125 meest, selgitas professor Yi.
"Maapiirkondades on naisega abiellumine väga raske ja ka kallis."
Tulevikus on Hiinas 40 miljonit vallalist meest. See ohustab sotsiaalset stabiilsust ning toob kaasa vägistamise ja naistega kaubitsemise.
"Paljud Hiina mehed on sunnitud abielluma naistega naaberriikidest, nagu Myanmar, Vietnam ja Laos," selgitas professor Yi.
Naistele pole kohta Hiina poliitikas
Hiinas domineerivad poliitikas mehed. Kommunistliku partei tippjuhtkond, seitse alalise komitee liiget, on kõik mehed. Ainus naine lahkus oktoobris tähtsuselt teisest organist, poliitbüroost. Ükski pole altpoolt asemele tõusnud.
Kuna naised ei tee Hiina poliitikas mingeid otsuseid, ei tee Hiina poliitikat ka naiste eest, ütleb Valerie Tan Berliini Hiina uurimisinstituudist. Naised on Hiinas väga ebasoodsas olukorras ja seetõttu sünnitavad nad üha vähem lapsi.
"Naised on paigutatud äärmiselt ebakindlasse majanduslikku ja sotsiaalsesse olukorda. Ja see ei tõota head sündimusele ega Hiina tulevasele majanduslikule ja sotsiaalsele arengule."
Tan leiab ka, et riigi täissallimatu koroonapoliitika aitab sellele kaasa, kuna selle tulemusel tekkinud majanduslik ja sotsiaalne ebakindlus muudab naiste veenmise saada rohkem kui üks laps või üldse lapsi veelgi keerulisemaks.
### Response:
Teadlane: Hiina saab enne vanaks kui rikkaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jälgin ärevusega, kuidas Eestis on tootmiste sulgemine ja tööstuse väljavool riigist jõudnud hirmuäratavasse faasi, kuid see ei pane justkui kedagi muretsema. Ühiskond uudishimutseb ja kujundab uskumatu eufooriaga seisukohti kellegi laste piltide kohta, kuid laseb sekkumata toimuda arengutel, mida hiljem tagasi pöörata ei saa.
Rajude energiahindade varjus peetakse normaalseks, et riigile kuuluv energiafirma teenib rekordkasumeid, kuid aktsepteeritakse tööstuse hääbumist ja töökohtade massilist kadumist. Mõned aastad tagasi pandi järjest kinni tekstiilitööstusettevõtteid, nüüd on järg jõudnud ülejäänud traditsioonilise tööstuse kätte ning ühiskond ja valitsejad jälgivad seda kui toredat meelelahutust.
Ka mõni ärihierahia kõrgemal tasandil olev erafirma juht jagab kommentaare, et mis teha, kui ei suuda elektriarvet tasuda või palku tõsta, siis peadki kaduma. Paraku näitas koroonapandeemia üheselt, et kohalik tööstus ei ole mitte ainult maksude ja tarbimiskindluse, vaid ka julgeoleku küsimus.
Loota ainult sellele, et kui midagi on vaja, siis pannakse kohe Hiinast konteiner teele, on naiivne. Isegi lihtsate T-särkide tootmise võimetus võib olla saatuslik, Ukraina president Volodõmõr Zelenski pole alates sõja algusest muud kandnudki. Majanduspoliitika on julgeolekupoliitika alustala, mitte ülepakutud dekoratsioon.
Kes ise toota ei suuda, sellel pole vaja ka tarbida
Milline on Eesti tulevik, kui senised trendid jätkuvad? Minu arusaamise järgi on töötlev tööstus ja eksport iga riigi majanduse toimimise nurgakivi. Heietada juttu, et nõrka tööstust pole vaja subsideerida, küll selle asemele tekib mõni tugev kaasaegne ettevõte, on vastutustundetu ja arulage. Sest asemele tulevad hinnad kosmosest, tarnete ebakindlus, defitsiidimajandus, mida oleme koroona ajal mitmes vallas kogenud.
Kas Eesti riigil on plaan hakata börsiinvestoriks, lootes sinisilmselt iga võõra ettevõtte aktsia ja võlakirja pärmil paisumist? Konstateerime fakti, et kohalikud ärihaid ei tee suurinvesteeringuid siia, vaid hoopis Lätti, sest seal on kergem asja ajada? Kiidame lätlasi ja oleme rõõmsad, et nad on meist edukamad, tublimad ja tahtejõulisemad?
Õmblustööstus suretati välja seisukohaga, et meie väga arenenud ja rahvuslikku riiki ei tohi tuua odavat võõrtööjõudu, sest nad võtavad ära töö meie enda inimestelt. Nüüd ei ole seda tööd enam kellelgi, nagu ei ole ka siin asuvat tootmist.
"Taksojuhid ja toidukullerid võivad küll teenida inimväärset palka, kuid nad ei suuda oma tööga Eestisse tuua rikkust."
Sangar ja Marat on sunnitud enda tooted valmistama Eestist väljas ning osa nende loomiseks kulutatav lisandväärtus läheb teiste riikide eelarvesse. Kurb on vaadata, et seda peetakse normaalseks. Taksojuhid ja toidukullerid võivad küll teenida inimväärset palka, kuid nad ei suuda oma tööga Eestisse tuua rikkust meie ühiskonna ülevalpidamiseks ja arendamiseks.
Kuidas ja millist tööd saab teha, otsustab turg, mitte töövõtja
Külastasin just Sangari Makedoonias asuvat tootmist, kus elu areneb kiirelt ning kergetööstuse kasv on märgatav. Sarnaselt paljudele arenenud riikidele kohalik makedoonlane õhtuses või öises vahetuses tööd teha ei taha, kuid teatud reeglite alusel lubatakse riiki näiteks õmblejaid Sri Lankalt, kes töötavad siis, kui vaja, ning kellele sobib töötamine nendega varem samal ametipostil olnud makedoonlase alluvuses.
Makedoonlastel tõuseb palk, riiki tehakse rohkem investeeringuid ja sinna tuuakse tootmisi maadest, mis ise ei ole hoolitsetud oma tootmise säilimise eest. Eesti kergetööstust enam päästa ei õnnestu, aga ehk proovime mitte välja suretada neid harusid, mis seni vastu on pidanud.
Eestis pidavat iga kolmas noor soovima saada IT-arendajaks, seda ilmselt valdkonna hea palgataseme tõttu. Moodsaid erialasid on meil olnud varemgi. Ärijuhid, juristid, avalikud haldajad, arstid, biotehnoloogid jpt.
Kuid ükski sektor ei ole kuulikindel. Niipea, kui jääme rahule hetkeolukorraga, on võimalik leida soodsam, töökam või näljasem konkurent, kes kõik pea peale pöörab. Ka IT-buumi aeg saab ükskord läbi ning kõrgelt tasustatud koodikirjutajast saab taas keskpärane kodanik.
Eestis kiputakse unustama põhitõdesid, mis loovad aluse eduks ja arenguks. Need on ühise eesmärgi poole liikumine, teineteise toetamine, omade tunnustamine ja aitamine. Mitte mudamaadlus, ühe trendivaldkonna ülistamine ja silmaklappidega teistest üleolek. | Raul Saks: tööstus pakib kohvreid ja valitsus jälgib seda kui meelelahutust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jälgin ärevusega, kuidas Eestis on tootmiste sulgemine ja tööstuse väljavool riigist jõudnud hirmuäratavasse faasi, kuid see ei pane justkui kedagi muretsema. Ühiskond uudishimutseb ja kujundab uskumatu eufooriaga seisukohti kellegi laste piltide kohta, kuid laseb sekkumata toimuda arengutel, mida hiljem tagasi pöörata ei saa.
Rajude energiahindade varjus peetakse normaalseks, et riigile kuuluv energiafirma teenib rekordkasumeid, kuid aktsepteeritakse tööstuse hääbumist ja töökohtade massilist kadumist. Mõned aastad tagasi pandi järjest kinni tekstiilitööstusettevõtteid, nüüd on järg jõudnud ülejäänud traditsioonilise tööstuse kätte ning ühiskond ja valitsejad jälgivad seda kui toredat meelelahutust.
Ka mõni ärihierahia kõrgemal tasandil olev erafirma juht jagab kommentaare, et mis teha, kui ei suuda elektriarvet tasuda või palku tõsta, siis peadki kaduma. Paraku näitas koroonapandeemia üheselt, et kohalik tööstus ei ole mitte ainult maksude ja tarbimiskindluse, vaid ka julgeoleku küsimus.
Loota ainult sellele, et kui midagi on vaja, siis pannakse kohe Hiinast konteiner teele, on naiivne. Isegi lihtsate T-särkide tootmise võimetus võib olla saatuslik, Ukraina president Volodõmõr Zelenski pole alates sõja algusest muud kandnudki. Majanduspoliitika on julgeolekupoliitika alustala, mitte ülepakutud dekoratsioon.
Kes ise toota ei suuda, sellel pole vaja ka tarbida
Milline on Eesti tulevik, kui senised trendid jätkuvad? Minu arusaamise järgi on töötlev tööstus ja eksport iga riigi majanduse toimimise nurgakivi. Heietada juttu, et nõrka tööstust pole vaja subsideerida, küll selle asemele tekib mõni tugev kaasaegne ettevõte, on vastutustundetu ja arulage. Sest asemele tulevad hinnad kosmosest, tarnete ebakindlus, defitsiidimajandus, mida oleme koroona ajal mitmes vallas kogenud.
Kas Eesti riigil on plaan hakata börsiinvestoriks, lootes sinisilmselt iga võõra ettevõtte aktsia ja võlakirja pärmil paisumist? Konstateerime fakti, et kohalikud ärihaid ei tee suurinvesteeringuid siia, vaid hoopis Lätti, sest seal on kergem asja ajada? Kiidame lätlasi ja oleme rõõmsad, et nad on meist edukamad, tublimad ja tahtejõulisemad?
Õmblustööstus suretati välja seisukohaga, et meie väga arenenud ja rahvuslikku riiki ei tohi tuua odavat võõrtööjõudu, sest nad võtavad ära töö meie enda inimestelt. Nüüd ei ole seda tööd enam kellelgi, nagu ei ole ka siin asuvat tootmist.
"Taksojuhid ja toidukullerid võivad küll teenida inimväärset palka, kuid nad ei suuda oma tööga Eestisse tuua rikkust."
Sangar ja Marat on sunnitud enda tooted valmistama Eestist väljas ning osa nende loomiseks kulutatav lisandväärtus läheb teiste riikide eelarvesse. Kurb on vaadata, et seda peetakse normaalseks. Taksojuhid ja toidukullerid võivad küll teenida inimväärset palka, kuid nad ei suuda oma tööga Eestisse tuua rikkust meie ühiskonna ülevalpidamiseks ja arendamiseks.
Kuidas ja millist tööd saab teha, otsustab turg, mitte töövõtja
Külastasin just Sangari Makedoonias asuvat tootmist, kus elu areneb kiirelt ning kergetööstuse kasv on märgatav. Sarnaselt paljudele arenenud riikidele kohalik makedoonlane õhtuses või öises vahetuses tööd teha ei taha, kuid teatud reeglite alusel lubatakse riiki näiteks õmblejaid Sri Lankalt, kes töötavad siis, kui vaja, ning kellele sobib töötamine nendega varem samal ametipostil olnud makedoonlase alluvuses.
Makedoonlastel tõuseb palk, riiki tehakse rohkem investeeringuid ja sinna tuuakse tootmisi maadest, mis ise ei ole hoolitsetud oma tootmise säilimise eest. Eesti kergetööstust enam päästa ei õnnestu, aga ehk proovime mitte välja suretada neid harusid, mis seni vastu on pidanud.
Eestis pidavat iga kolmas noor soovima saada IT-arendajaks, seda ilmselt valdkonna hea palgataseme tõttu. Moodsaid erialasid on meil olnud varemgi. Ärijuhid, juristid, avalikud haldajad, arstid, biotehnoloogid jpt.
Kuid ükski sektor ei ole kuulikindel. Niipea, kui jääme rahule hetkeolukorraga, on võimalik leida soodsam, töökam või näljasem konkurent, kes kõik pea peale pöörab. Ka IT-buumi aeg saab ükskord läbi ning kõrgelt tasustatud koodikirjutajast saab taas keskpärane kodanik.
Eestis kiputakse unustama põhitõdesid, mis loovad aluse eduks ja arenguks. Need on ühise eesmärgi poole liikumine, teineteise toetamine, omade tunnustamine ja aitamine. Mitte mudamaadlus, ühe trendivaldkonna ülistamine ja silmaklappidega teistest üleolek.
### Response:
Raul Saks: tööstus pakib kohvreid ja valitsus jälgib seda kui meelelahutust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suninen on üks paljudest, keda seostatakse järgmisel hooajal just Hyundai Rally1 meeskonnaga.
Kuna Hyundai meeskond otsustas lõpetada lepingu Oliver Solbergiga ja Ott Tänak otsustas tiimist lahkuda, vajab Hyundai oma Rally1 autosse uusi sõitjaid.
Selge on see, et Thierry Neuville jätkab uuel hooajal täiskohaga Hyundai Rally1 meeskonnas. Lisaks liitub Hyundaiga ka Esapekka Lappi ning Dani Sordo jääb tõenäoliselt osalise tööajaga sõitjaks.
Andreas Mikkelseni, Kris Meeke'i ja M-Sport Fordi sõitjat Craig Breeni on samuti seostatud Hyundaisse minekuga.
Hiljuti testis Teemu Suninen kodumetsade vahel esmakordselt Hyundai Rally1 klassi masinat. "Ütleme nii, et mul on koht olemas, kuid ma pole kindel, kas see on Rally2 või Rally1 masinas ja kas osalise tööajaga või mitte," ütles Suninen.
"Kuid ma arvan, et võime kinnitada, et sõidame järgmisel aastal maailmameistrivõistluste tasemel," lisas Suninen.
Sunineni panust Rally2 auto arendamise juures on sel hooajal kõrgelt hinnatud ja ta jääks hea meelega sinna edasi. Kuid Hyundai oli rahul Sunineni panusega ka hiljutisel Soome Rally1 katsel.
"Nad olid väga õnnelikud minu tehtud töö ja Soome rallilt saadud kogemuste üle, sest olen seda korduvalt teinud ja tean täpselt, millised on auto vajadused kiirete rallide jaoks," selgitas Suninen.
Eeldatakse, et Hyundai kinnitab sel nädalal oma 2023. aasta sõitjate valiku. | Suninen kinnitas, et sõidab järgmisel hooajal Hyundais | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suninen on üks paljudest, keda seostatakse järgmisel hooajal just Hyundai Rally1 meeskonnaga.
Kuna Hyundai meeskond otsustas lõpetada lepingu Oliver Solbergiga ja Ott Tänak otsustas tiimist lahkuda, vajab Hyundai oma Rally1 autosse uusi sõitjaid.
Selge on see, et Thierry Neuville jätkab uuel hooajal täiskohaga Hyundai Rally1 meeskonnas. Lisaks liitub Hyundaiga ka Esapekka Lappi ning Dani Sordo jääb tõenäoliselt osalise tööajaga sõitjaks.
Andreas Mikkelseni, Kris Meeke'i ja M-Sport Fordi sõitjat Craig Breeni on samuti seostatud Hyundaisse minekuga.
Hiljuti testis Teemu Suninen kodumetsade vahel esmakordselt Hyundai Rally1 klassi masinat. "Ütleme nii, et mul on koht olemas, kuid ma pole kindel, kas see on Rally2 või Rally1 masinas ja kas osalise tööajaga või mitte," ütles Suninen.
"Kuid ma arvan, et võime kinnitada, et sõidame järgmisel aastal maailmameistrivõistluste tasemel," lisas Suninen.
Sunineni panust Rally2 auto arendamise juures on sel hooajal kõrgelt hinnatud ja ta jääks hea meelega sinna edasi. Kuid Hyundai oli rahul Sunineni panusega ka hiljutisel Soome Rally1 katsel.
"Nad olid väga õnnelikud minu tehtud töö ja Soome rallilt saadud kogemuste üle, sest olen seda korduvalt teinud ja tean täpselt, millised on auto vajadused kiirete rallide jaoks," selgitas Suninen.
Eeldatakse, et Hyundai kinnitab sel nädalal oma 2023. aasta sõitjate valiku.
### Response:
Suninen kinnitas, et sõidab järgmisel hooajal Hyundais |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uudisteagentuur AP teatas, et Hobbs võidab Lake'i napilt ning Hobbsist saab osariigi esimene demokraadist kuberner viimase 14 aasta jooksul, vahendas Financial Times.
"Aitäh, Arizona. Mul on suur au olla teie järgmine kuberner, "teatas Hobbs. Lake pole veel ametlikult oma kaotust tunnistanud.
Lähiajal peaks Trump teatama, et kandideerib 2024. aastal presidendiks. Paljud vabariiklased on vahevalimiste tulemustes aga pettunud. Lake oli Trumpi juhitud MAGA liikumise uusim staar, kes väitis, et 2020. aasta presidendivalimised olid "võltsitud" ja "varastatud".
Suure tõenäosusega taastavad vabariiklased kontrolli kongressi üle, kuid nad kaotasid senativalimised. Viimased tulemused õõnestavad ka kongressi vabariiklaste juhi Kevin McCarthy poliitilisi ambitsioone.
McCarthy seisab silmitsi oma partei parempoolsete liikmete survega, kes tahavad saada kindlust, et McCarthy järgib nende seadusandlikke prioriteete. Kongressi vabariiklaste juhi valimised peaksid toimuma teisipäeval, kuid paljud vabariiklased soovivad, et partei lükkaks need valimised edasi. Kolmapäeval peaksid oma juhivalimised korraldama ka vabariiklastest senaatorid.
Trump tahab, et Rick Scottist saaks senatis vabariiklaste juht. Trump väitis pühapäeval, et vahevalimiste halvas tulemuses on süüdi Mitch McConnell, vahendas Financial Times. | Demokraadid võitsid Arizona kubernerivalimised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uudisteagentuur AP teatas, et Hobbs võidab Lake'i napilt ning Hobbsist saab osariigi esimene demokraadist kuberner viimase 14 aasta jooksul, vahendas Financial Times.
"Aitäh, Arizona. Mul on suur au olla teie järgmine kuberner, "teatas Hobbs. Lake pole veel ametlikult oma kaotust tunnistanud.
Lähiajal peaks Trump teatama, et kandideerib 2024. aastal presidendiks. Paljud vabariiklased on vahevalimiste tulemustes aga pettunud. Lake oli Trumpi juhitud MAGA liikumise uusim staar, kes väitis, et 2020. aasta presidendivalimised olid "võltsitud" ja "varastatud".
Suure tõenäosusega taastavad vabariiklased kontrolli kongressi üle, kuid nad kaotasid senativalimised. Viimased tulemused õõnestavad ka kongressi vabariiklaste juhi Kevin McCarthy poliitilisi ambitsioone.
McCarthy seisab silmitsi oma partei parempoolsete liikmete survega, kes tahavad saada kindlust, et McCarthy järgib nende seadusandlikke prioriteete. Kongressi vabariiklaste juhi valimised peaksid toimuma teisipäeval, kuid paljud vabariiklased soovivad, et partei lükkaks need valimised edasi. Kolmapäeval peaksid oma juhivalimised korraldama ka vabariiklastest senaatorid.
Trump tahab, et Rick Scottist saaks senatis vabariiklaste juht. Trump väitis pühapäeval, et vahevalimiste halvas tulemuses on süüdi Mitch McConnell, vahendas Financial Times.
### Response:
Demokraadid võitsid Arizona kubernerivalimised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Franz valmistus uueks hooajaks USA-s ning kukkus pühapäeval ühel laskumisel nii raskelt, et murdis mõlemad jalad, kirjutab Delfi.ee.
Juba samal päeval tehti austerlase jalgadele operatsioon ning doktor Randy Viola kinnitas, et Franz sel hooajal enam võistelda ei saa.
33-aastane Franz murdis parema jala sääreluu mitmest kohast, vasakul jalal oli lahtine luumurd. Lisaks sai vigastada tema käsi.
"Max sõitis vasakkurvis ülakehaga väravale pihta ja kukkus," selgitas Austria koondise spordidirektor Marko Pfeifer. "See on äärmiselt kahetsusväärne, sest tal olid selleks hooajaks suured plaanid. See on meie kiirlaskumise meeskonna jaoks tohutu löök. Soovin, et Max tuleks võimalikult kiiresti tagasi." | Kiirlaskumise MM-pronks murdis treeningul mõlemad jalad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Franz valmistus uueks hooajaks USA-s ning kukkus pühapäeval ühel laskumisel nii raskelt, et murdis mõlemad jalad, kirjutab Delfi.ee.
Juba samal päeval tehti austerlase jalgadele operatsioon ning doktor Randy Viola kinnitas, et Franz sel hooajal enam võistelda ei saa.
33-aastane Franz murdis parema jala sääreluu mitmest kohast, vasakul jalal oli lahtine luumurd. Lisaks sai vigastada tema käsi.
"Max sõitis vasakkurvis ülakehaga väravale pihta ja kukkus," selgitas Austria koondise spordidirektor Marko Pfeifer. "See on äärmiselt kahetsusväärne, sest tal olid selleks hooajaks suured plaanid. See on meie kiirlaskumise meeskonna jaoks tohutu löök. Soovin, et Max tuleks võimalikult kiiresti tagasi."
### Response:
Kiirlaskumise MM-pronks murdis treeningul mõlemad jalad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vahemikus 14. kuni 20. novembrini kontrollime lisaks Eesti-Vene piiril toimuvale põhjalikumalt ka Eestist Läti või Soome suunas lahkuvaid Ukraina ja Vene Föderatsiooni kodanikke. Meie eesmärk on saada parem ülevaade sellest, kui paljud sõjapõgenikud ja Vene kodanikud jäävad Eestisse ning kui paljud liiguvad edasi teistesse riikidesse," ütles PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev teisipäeval ERR-ile.
Tema sõnul suunas PPA täiendavaks kontrolliks lisaressurssi politseinike ja piirivalvurite näol.
Küsimusele, mida piiril täpsemalt tehakse, vastas Belitšev, et kontrollitakse kõiki Eestist lahkuvaid busse ja väikebusse, et võrrelda saabuvate ja lahkuvate Ukraina ja Vene kodanike andmeid. Lisaks võrdleb piirivalve Ukraina ja Vene kodanikest laevareisijate andmeid piiriületuste andmetega.
PPA kasutab ka automaatset numbrituvastussüsteemi, et kontrollida, millised Eestisse sisenenud Ukraina ja Venemaa numbrimärgiga sõidukid on Eestist lahkunud.
"Kontrolli teostame eelkõige Eesti ja Läti piiri lähistel. Näiteks peatame piirile suunduvatel teedel Ukraina ja Venemaa numbrimärgiga sõidukeid ja kontrollime inimeste andmeid," täpsustas Belitšev.
Kui piiri ületav inimene on Eesti või mõne teise riigi kui Ukraina ja Venemaa kodanik, siis temalt rohkem infot või dokumentatsiooni ei nõuta. Küll aga võib lisakontrolli tõttu piiri ületamine olla pisut aeganõudvam, mistõttu palus ka aktsioonist teatanud siseministeerium kõigilt piiriületajatelt selle nädala jooksul kannatlikku meelt.
Ka PPA peadirektori asetäitja Belitšev soovitas Eesti-Läti piiri lähistel teedel liikumiseks varuda tihendatud kontrollide ajaks rohkem aega, kuna liiklus ei pruugi olla nii sujuv kui tavapäraselt.
Läänemets: soovime saada saabunutest paremat ülevaadet
"Siseturvalisuse mõttes on ohutase juba minimaalne ning Ukraina sõjapõgenikke me kuskile ei tõrju ega minema ei aja. Küll aga tahame veenduda, et need, kes siia tahavad jääda, sellest ka ausalt teada annaks, et me saaks neile vajalikku tuge ja teenuseid pakkuda ning samas oleks riigil ka täpne ülevaade. See on nii riigi, kuid eeskätt ka sõjapõgenike endi huvides," ütles siseminister Lauri Läänemets pressiteate vahendusel.
Praeguse madala ohutaseme juures poleks laiemaulatuslikul piirikontrolli taastamisel praktilist mõtet ega eesmärki, lisas ta.
Siseministri sõnul ei kaasne lisakontrolliga ka vajadust teha suuremaid ümberkorraldusi politsei igapäevatöös. "Praeguse plaaniga ei pea me võtma ressurssi muu igapäevase politseitöö ja näiteks kiirreageerimiste arvelt," kinnitas Läänemets.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar osutas, et riik on juba varem kehtestanud lisameetmed, nagu näiteks viisapiirangud Venemaa kodanikele, pistelised kontrollid piirialadel, põhjalikum piirikontroll idapiiri piiripunktides ning politseikontrolli tõhustamine Schengeni sisepiiridel.
"Need juba rakendatud meetmed koos vähenenud liiklusega piiripunktides on võimaldanud põhjalikumat kontrolli ning seeläbi maandada piiriliikluse riske meie siseturvalisusele. Pakutud täiendavate kontrolltegevuste eesmärk on koguda rohkem infot nende inimeste liikumise kohta, kelle piirivalve on pärast põhjalikku kontrolli riiki lubanud," selgitas Kommusaar pressiteates. | PPA kontrollib sel nädalal põhjalikumalt Vene ja Ukraina kodanike piiriületusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vahemikus 14. kuni 20. novembrini kontrollime lisaks Eesti-Vene piiril toimuvale põhjalikumalt ka Eestist Läti või Soome suunas lahkuvaid Ukraina ja Vene Föderatsiooni kodanikke. Meie eesmärk on saada parem ülevaade sellest, kui paljud sõjapõgenikud ja Vene kodanikud jäävad Eestisse ning kui paljud liiguvad edasi teistesse riikidesse," ütles PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev teisipäeval ERR-ile.
Tema sõnul suunas PPA täiendavaks kontrolliks lisaressurssi politseinike ja piirivalvurite näol.
Küsimusele, mida piiril täpsemalt tehakse, vastas Belitšev, et kontrollitakse kõiki Eestist lahkuvaid busse ja väikebusse, et võrrelda saabuvate ja lahkuvate Ukraina ja Vene kodanike andmeid. Lisaks võrdleb piirivalve Ukraina ja Vene kodanikest laevareisijate andmeid piiriületuste andmetega.
PPA kasutab ka automaatset numbrituvastussüsteemi, et kontrollida, millised Eestisse sisenenud Ukraina ja Venemaa numbrimärgiga sõidukid on Eestist lahkunud.
"Kontrolli teostame eelkõige Eesti ja Läti piiri lähistel. Näiteks peatame piirile suunduvatel teedel Ukraina ja Venemaa numbrimärgiga sõidukeid ja kontrollime inimeste andmeid," täpsustas Belitšev.
Kui piiri ületav inimene on Eesti või mõne teise riigi kui Ukraina ja Venemaa kodanik, siis temalt rohkem infot või dokumentatsiooni ei nõuta. Küll aga võib lisakontrolli tõttu piiri ületamine olla pisut aeganõudvam, mistõttu palus ka aktsioonist teatanud siseministeerium kõigilt piiriületajatelt selle nädala jooksul kannatlikku meelt.
Ka PPA peadirektori asetäitja Belitšev soovitas Eesti-Läti piiri lähistel teedel liikumiseks varuda tihendatud kontrollide ajaks rohkem aega, kuna liiklus ei pruugi olla nii sujuv kui tavapäraselt.
Läänemets: soovime saada saabunutest paremat ülevaadet
"Siseturvalisuse mõttes on ohutase juba minimaalne ning Ukraina sõjapõgenikke me kuskile ei tõrju ega minema ei aja. Küll aga tahame veenduda, et need, kes siia tahavad jääda, sellest ka ausalt teada annaks, et me saaks neile vajalikku tuge ja teenuseid pakkuda ning samas oleks riigil ka täpne ülevaade. See on nii riigi, kuid eeskätt ka sõjapõgenike endi huvides," ütles siseminister Lauri Läänemets pressiteate vahendusel.
Praeguse madala ohutaseme juures poleks laiemaulatuslikul piirikontrolli taastamisel praktilist mõtet ega eesmärki, lisas ta.
Siseministri sõnul ei kaasne lisakontrolliga ka vajadust teha suuremaid ümberkorraldusi politsei igapäevatöös. "Praeguse plaaniga ei pea me võtma ressurssi muu igapäevase politseitöö ja näiteks kiirreageerimiste arvelt," kinnitas Läänemets.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar osutas, et riik on juba varem kehtestanud lisameetmed, nagu näiteks viisapiirangud Venemaa kodanikele, pistelised kontrollid piirialadel, põhjalikum piirikontroll idapiiri piiripunktides ning politseikontrolli tõhustamine Schengeni sisepiiridel.
"Need juba rakendatud meetmed koos vähenenud liiklusega piiripunktides on võimaldanud põhjalikumat kontrolli ning seeläbi maandada piiriliikluse riske meie siseturvalisusele. Pakutud täiendavate kontrolltegevuste eesmärk on koguda rohkem infot nende inimeste liikumise kohta, kelle piirivalve on pärast põhjalikku kontrolli riiki lubanud," selgitas Kommusaar pressiteates.
### Response:
PPA kontrollib sel nädalal põhjalikumalt Vene ja Ukraina kodanike piiriületusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matši avapartii võitis Williams ning ta juhtis veel korra seisul 2:1. Kohtumine möödus üsnagi võrdselt kuni seisuni 3:3. Pärast seda võitis Clarke kolm partiid järjest ning lükkas Williamsi konkurentsist.
Kahekordne Briti lahtiste tšempion Williams on kolmas suur nimi, kes langes välja pärast seda, kui Neil Robertson ja John Higgins kaotasid pühapäeval vastavalt Joe Perryle ja Tom Fordile.
Maailma esinumber ning seitsmekordne maailmameister Ronnie O'Sullivan tagas avaringist edasipääsu suuremate raskusteta, alistades 6:2 Matthew Stevensi (WS 60.). | Kolmekordne maailmameister Williams langes avaringis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matši avapartii võitis Williams ning ta juhtis veel korra seisul 2:1. Kohtumine möödus üsnagi võrdselt kuni seisuni 3:3. Pärast seda võitis Clarke kolm partiid järjest ning lükkas Williamsi konkurentsist.
Kahekordne Briti lahtiste tšempion Williams on kolmas suur nimi, kes langes välja pärast seda, kui Neil Robertson ja John Higgins kaotasid pühapäeval vastavalt Joe Perryle ja Tom Fordile.
Maailma esinumber ning seitsmekordne maailmameister Ronnie O'Sullivan tagas avaringist edasipääsu suuremate raskusteta, alistades 6:2 Matthew Stevensi (WS 60.).
### Response:
Kolmekordne maailmameister Williams langes avaringis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Ida prefektuur kvalifitseeris avaldatud foto hiljuti karistusseadustikku lisatud rahvusvaheliste kuritegude toetamist ja õigustamist käsitleva artikli alla, mille kohaselt agressiooni, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga seotud sümboli avalik eksponeerimine, kui see on toime pandud neid tegusid toetaval või õigustaval viisil, karistatakse rahalise karistusega kuni 200 trahviühikut või arestiga. Politsei määras foto postitanud naisele 120 euro suuruse trahvi.
Viru maakohus tühistas esmaspäeval politsei määratud trahvi.
Kuigi kohus ei nõustunud trahvitud Galina Kisseljova vabandusega, et Venemaa ja Ukraina dessantväelaste vormiriietus on sarnane ning nimetas foto avaldamist eetiliselt kahtlaseks, kuid samas jõudis kohus järeldusele, et selline foto ei ole otseselt seotud Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse, sõjakuritegude ega seal toime pandud genotsiidiga.
Kohtu hinnangul ei ole fotol, millel on Vene dessantväelased ja Vene õhudessantvägede lipp, midagi, mis oleks otseselt seotud Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu. Seega pole lippu kasutatud Venemaa Ukraina-vastase sõjaga seotud propaganda eesmärkidel, kus põhiliselt on kasutatud Georgi linti, Z-tähte ja NSV Liidu lippu.
Lisaks on dessantväed kohtu hinnangul Venemaal eksisteerinud alates Teisest maailmasõjast ega ole loodud spetsiaalselt Ukraina-vastase sõjalise agressiooni eesmärgil. Kohtuniku hinnangul oleks tõlgendus, mis seostaks igasuguse viite Vene armee mis tahes sõjaväeüksusele või allüksusele automaatselt Ukraina-vastase agressiooniga, liiga lai ja alusetu.
Samuti märkis kohus, et foto allkiri "need, kes teenisid", oli suunatud inimestele, kes teenisid nendes vägedes minevikus ja ei teeni neis praegu, mil viiakse läbi agressiooni, milles osalevad ka Vene õhudessantväelased.
Maakohtu otsus ei ole jõustunud ja selle saab 30 päeva jooksul edasi kaevata riigikohtusse. | Kohus tühistas Vene dessantväelaste foto avaldamise eest määratud trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Ida prefektuur kvalifitseeris avaldatud foto hiljuti karistusseadustikku lisatud rahvusvaheliste kuritegude toetamist ja õigustamist käsitleva artikli alla, mille kohaselt agressiooni, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga seotud sümboli avalik eksponeerimine, kui see on toime pandud neid tegusid toetaval või õigustaval viisil, karistatakse rahalise karistusega kuni 200 trahviühikut või arestiga. Politsei määras foto postitanud naisele 120 euro suuruse trahvi.
Viru maakohus tühistas esmaspäeval politsei määratud trahvi.
Kuigi kohus ei nõustunud trahvitud Galina Kisseljova vabandusega, et Venemaa ja Ukraina dessantväelaste vormiriietus on sarnane ning nimetas foto avaldamist eetiliselt kahtlaseks, kuid samas jõudis kohus järeldusele, et selline foto ei ole otseselt seotud Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse, sõjakuritegude ega seal toime pandud genotsiidiga.
Kohtu hinnangul ei ole fotol, millel on Vene dessantväelased ja Vene õhudessantvägede lipp, midagi, mis oleks otseselt seotud Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu. Seega pole lippu kasutatud Venemaa Ukraina-vastase sõjaga seotud propaganda eesmärkidel, kus põhiliselt on kasutatud Georgi linti, Z-tähte ja NSV Liidu lippu.
Lisaks on dessantväed kohtu hinnangul Venemaal eksisteerinud alates Teisest maailmasõjast ega ole loodud spetsiaalselt Ukraina-vastase sõjalise agressiooni eesmärgil. Kohtuniku hinnangul oleks tõlgendus, mis seostaks igasuguse viite Vene armee mis tahes sõjaväeüksusele või allüksusele automaatselt Ukraina-vastase agressiooniga, liiga lai ja alusetu.
Samuti märkis kohus, et foto allkiri "need, kes teenisid", oli suunatud inimestele, kes teenisid nendes vägedes minevikus ja ei teeni neis praegu, mil viiakse läbi agressiooni, milles osalevad ka Vene õhudessantväelased.
Maakohtu otsus ei ole jõustunud ja selle saab 30 päeva jooksul edasi kaevata riigikohtusse.
### Response:
Kohus tühistas Vene dessantväelaste foto avaldamise eest määratud trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome rahvusringhääling Yle teatas, et nende allikate kohaselt takistab valitsuses olev Soome Keskerakond (Keskusta) mitmete eelnõude parlamenti jõudmist nende praegusel kujul.
Keskusta on muuhulgas arvanud, et saamide piirkonna seadus peaks jääma järgmise valitsuse menetleda.
Vaidlusi tekitab põllumajanduse abistamine, ravijärjekordade lühendamine ning saamide teema.
Soome Keskerakond tahab riigi põllumajandussektori abistamise küsimusele kiiret lahendust. Abipakett on planeeritud olema veidi alla 300 miljoni euro.
Abikapakett pakuti välja väetise ning elektri hinna suure tõusu tõttu. Ka teised Soome valitsusparteid soovivad mingil viisil toetada põllumajandust, kuid erakondade vahel puudub konsensus, kui suur peaks abipakett olema ning mida see peaks sisaldama.
Soome perede ja põhiteenuste minister Krista Kiuru on samas nõudnud 700 miljonit eurot, et lühendada ravijärjekordi riigis. Järjekorrad kasvasid koroonapandeemia ajal. Kiuru on Soome sotsiaaldemokraatide liige nõnda nagu ka peaminister Sanna Marin.
Keskparteile on see nõudmine tekitanud küsimusi, kuna veel paar nädalat tagasi teatas valitsusse ja Vasakparteisse kuuluv kohalike omavalitsuste minister Sirpa Paatero intervjuus Helsingin Sanomatele, et Soome valitsus ei plaani uusi rahaotsuseid sotsiaalvaldkonnas.
Yle hindas esmaspäeval, et Soome valitsus ei suuda tõenäoliselt ei põllumajanduse toetamise ega ravijärjekordade vähendamise küsimuses teisipäeval otsusele jõuda.
Helsingin Sanomati allikate kinnitusel on Soome Keskerakond aga loobunud nõudmast põllumajandustoetuse lisamist neljapäeval esitatavasse eelarvesse. Seega lahendati valitsustüli teisipäeva hommikul.
Helsingin Sanomati sõnul loobusid ka Soome sotsiaaldemokraadid ravijärjekordade lühendamise lisarahastamise nõudmisest. Ravijärjekordade lühendamise abipaketti valmistatakse samuti väidetavalt ette.
Samas alustatakse eeltööd põllumajandussektori toetuspaketi ettevalmistamiseks, kuid otsused tehakse hiljem. Kui lahendus leitakse, siis lisatakse põllumajanduse abipakett lisaeelarvesse veebruaris.
Yle hindas oma allikatele tuginedes varem, et uued kulutused mahuvad pigem järgmise aasta esimesse lisaeelarvesse, mitte praegu esitatavasse.
Neljapäevaks tuleb esitada kulutused idapiirile ja NATO-le
Valitsus kavatseb esitada Soome parlamendile neljapäevaks eelarve ettepaneku, milles on lisakulutusi 600–700 miljoni euro ulatuses, kuid praegu ei sisalda see veel lisatoetust põllumajandusele ega ravijärjekordade lühendamisele.
Eelarve ettepanekus sisaldub praegu 140 miljonit eurot Soome idapiiri väljaehitamiseks, elektritoetused leibkondadele läbi riikliku pensionisüsteemi summas 100 miljonit eurot, 50 miljonit NATO-ga liitumise kuludele (personal ja infosüsteemid) ja 70–80 miljonit hävituslennukite ostule lisaks, kuna vahetuskurss on muutunud.
Peale selle paneb Soome valitsus Soome kliimafondi 100 miljonit eurot, annab lisaraha lasteaia õpetajate väljaõppeks ning kompenseerib riigiasutuste kinnisvara rentimise kulude tõusu.
Põllumajanduse toetamise ja saamide osas puudub kokkulepe
Valitsuserakondades puudub Yle hinnangul ühine arusaam, kui suur peaks olema toetuspakett põllumajandusele ning kõigi osaliste hinnangul ei ole ettepanek piisavalt põhjalikult ette valmistatud.
Suurima vaidluse on aga Yle sõnul tekitanud saamide seaduse muutmise ettepanek. Praegune saamide seadus pärineb 1995. aastast. Vaidluse keskmes on küsimus, keda saab defineerida saamina. Keskerakond ei soovi praegust definitsiooni muuta, kuid teised valitsusparteid tahavad. | HS: Soome valitsus jõudis lisaeelarve osas napilt kokkuleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome rahvusringhääling Yle teatas, et nende allikate kohaselt takistab valitsuses olev Soome Keskerakond (Keskusta) mitmete eelnõude parlamenti jõudmist nende praegusel kujul.
Keskusta on muuhulgas arvanud, et saamide piirkonna seadus peaks jääma järgmise valitsuse menetleda.
Vaidlusi tekitab põllumajanduse abistamine, ravijärjekordade lühendamine ning saamide teema.
Soome Keskerakond tahab riigi põllumajandussektori abistamise küsimusele kiiret lahendust. Abipakett on planeeritud olema veidi alla 300 miljoni euro.
Abikapakett pakuti välja väetise ning elektri hinna suure tõusu tõttu. Ka teised Soome valitsusparteid soovivad mingil viisil toetada põllumajandust, kuid erakondade vahel puudub konsensus, kui suur peaks abipakett olema ning mida see peaks sisaldama.
Soome perede ja põhiteenuste minister Krista Kiuru on samas nõudnud 700 miljonit eurot, et lühendada ravijärjekordi riigis. Järjekorrad kasvasid koroonapandeemia ajal. Kiuru on Soome sotsiaaldemokraatide liige nõnda nagu ka peaminister Sanna Marin.
Keskparteile on see nõudmine tekitanud küsimusi, kuna veel paar nädalat tagasi teatas valitsusse ja Vasakparteisse kuuluv kohalike omavalitsuste minister Sirpa Paatero intervjuus Helsingin Sanomatele, et Soome valitsus ei plaani uusi rahaotsuseid sotsiaalvaldkonnas.
Yle hindas esmaspäeval, et Soome valitsus ei suuda tõenäoliselt ei põllumajanduse toetamise ega ravijärjekordade vähendamise küsimuses teisipäeval otsusele jõuda.
Helsingin Sanomati allikate kinnitusel on Soome Keskerakond aga loobunud nõudmast põllumajandustoetuse lisamist neljapäeval esitatavasse eelarvesse. Seega lahendati valitsustüli teisipäeva hommikul.
Helsingin Sanomati sõnul loobusid ka Soome sotsiaaldemokraadid ravijärjekordade lühendamise lisarahastamise nõudmisest. Ravijärjekordade lühendamise abipaketti valmistatakse samuti väidetavalt ette.
Samas alustatakse eeltööd põllumajandussektori toetuspaketi ettevalmistamiseks, kuid otsused tehakse hiljem. Kui lahendus leitakse, siis lisatakse põllumajanduse abipakett lisaeelarvesse veebruaris.
Yle hindas oma allikatele tuginedes varem, et uued kulutused mahuvad pigem järgmise aasta esimesse lisaeelarvesse, mitte praegu esitatavasse.
Neljapäevaks tuleb esitada kulutused idapiirile ja NATO-le
Valitsus kavatseb esitada Soome parlamendile neljapäevaks eelarve ettepaneku, milles on lisakulutusi 600–700 miljoni euro ulatuses, kuid praegu ei sisalda see veel lisatoetust põllumajandusele ega ravijärjekordade lühendamisele.
Eelarve ettepanekus sisaldub praegu 140 miljonit eurot Soome idapiiri väljaehitamiseks, elektritoetused leibkondadele läbi riikliku pensionisüsteemi summas 100 miljonit eurot, 50 miljonit NATO-ga liitumise kuludele (personal ja infosüsteemid) ja 70–80 miljonit hävituslennukite ostule lisaks, kuna vahetuskurss on muutunud.
Peale selle paneb Soome valitsus Soome kliimafondi 100 miljonit eurot, annab lisaraha lasteaia õpetajate väljaõppeks ning kompenseerib riigiasutuste kinnisvara rentimise kulude tõusu.
Põllumajanduse toetamise ja saamide osas puudub kokkulepe
Valitsuserakondades puudub Yle hinnangul ühine arusaam, kui suur peaks olema toetuspakett põllumajandusele ning kõigi osaliste hinnangul ei ole ettepanek piisavalt põhjalikult ette valmistatud.
Suurima vaidluse on aga Yle sõnul tekitanud saamide seaduse muutmise ettepanek. Praegune saamide seadus pärineb 1995. aastast. Vaidluse keskmes on küsimus, keda saab defineerida saamina. Keskerakond ei soovi praegust definitsiooni muuta, kuid teised valitsusparteid tahavad.
### Response:
HS: Soome valitsus jõudis lisaeelarve osas napilt kokkuleppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvaheline maadlusliit UWW otsustas, et 2023. aasta maailmameistrivõistlused toimuvad Serbias Belgradis nagu ka sel aastal.
Algselt pidi MM toimuma Venemaal Krasnojarskis, aga Venemaa sõjalise tegevuse tõttu Ukrainas loobuti võistluste Venemaal korraldamisest. MM toimub septembri alguses.
Järgmise aasta MM-il jagatakse välja esimesed pääsmed Pariisi 2024. aasta olümpiamängudele. | Venemaalt võeti 2023. aasta maadluse MM-i korraldamisõigus ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvaheline maadlusliit UWW otsustas, et 2023. aasta maailmameistrivõistlused toimuvad Serbias Belgradis nagu ka sel aastal.
Algselt pidi MM toimuma Venemaal Krasnojarskis, aga Venemaa sõjalise tegevuse tõttu Ukrainas loobuti võistluste Venemaal korraldamisest. MM toimub septembri alguses.
Järgmise aasta MM-il jagatakse välja esimesed pääsmed Pariisi 2024. aasta olümpiamängudele.
### Response:
Venemaalt võeti 2023. aasta maadluse MM-i korraldamisõigus ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aleksei Jevgrafovi sõnul on just Keskerakond ajalooliselt Ida-Virumaale palju tähelepanu pööranud ning eelseisvatele valimistele läheb tema hinnangul vastu tugev meeskond, kellega koos on võimalus piirkonna arengusse reaalselt panustada.
"Konsulteerisin Keskerakonna Ida-Virumaa juhtivkandidaatidega põhjalikult ja sain kindlustunde, et neile läheb päriselt korda Ida-Virumaa inimeste käekäik ning neil on tahe muutusi ellu viia," lausub Jevgrafov.
"Praeguse koalitsiooni viimased tegevused on kahjuks suurendanud lõhet ühiskonnas ja ma ei näe, et neile läheks tegelikult korda Ida-Virumaa inimeste mõtted ja toimetulek."
Jevgrafovi sõnul võib Ida-Virumaa elanikkonna vähenemine kajastuda ka riigikogu mandaatide arvus.
"Valitavatel saadikutel lasub senisest suurem vastutus Ida-Virumaa arengus kaasa rääkida. Tuleb veenda ka teisi riigikogu liikmeid, et piirkonnal on energiajulgeoleku seisukohalt äärmiselt suur roll ning kui me ei taha sotsiaalmajandusliku katastroofi tekkimist, peame andma sealsetele inimestele ja nende peredele kindlustunde homse ees," ütleb Aleksei Jevgrafov, kes saavutas aasta tagasi toimunud kohalike omavalitsuste valimistel Narva linnas teise tulemuse.
Parlamendivalimistel on Ida-Virumaa ringkonnas Keskerakonna esinumber Riigikogu liige ja endine tippsportlane Kaido Höövelson ning teine number Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom. | Aleksei Jevgrafov kandideerib Keskerakonna nimekirjas riigikokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aleksei Jevgrafovi sõnul on just Keskerakond ajalooliselt Ida-Virumaale palju tähelepanu pööranud ning eelseisvatele valimistele läheb tema hinnangul vastu tugev meeskond, kellega koos on võimalus piirkonna arengusse reaalselt panustada.
"Konsulteerisin Keskerakonna Ida-Virumaa juhtivkandidaatidega põhjalikult ja sain kindlustunde, et neile läheb päriselt korda Ida-Virumaa inimeste käekäik ning neil on tahe muutusi ellu viia," lausub Jevgrafov.
"Praeguse koalitsiooni viimased tegevused on kahjuks suurendanud lõhet ühiskonnas ja ma ei näe, et neile läheks tegelikult korda Ida-Virumaa inimeste mõtted ja toimetulek."
Jevgrafovi sõnul võib Ida-Virumaa elanikkonna vähenemine kajastuda ka riigikogu mandaatide arvus.
"Valitavatel saadikutel lasub senisest suurem vastutus Ida-Virumaa arengus kaasa rääkida. Tuleb veenda ka teisi riigikogu liikmeid, et piirkonnal on energiajulgeoleku seisukohalt äärmiselt suur roll ning kui me ei taha sotsiaalmajandusliku katastroofi tekkimist, peame andma sealsetele inimestele ja nende peredele kindlustunde homse ees," ütleb Aleksei Jevgrafov, kes saavutas aasta tagasi toimunud kohalike omavalitsuste valimistel Narva linnas teise tulemuse.
Parlamendivalimistel on Ida-Virumaa ringkonnas Keskerakonna esinumber Riigikogu liige ja endine tippsportlane Kaido Höövelson ning teine number Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom.
### Response:
Aleksei Jevgrafov kandideerib Keskerakonna nimekirjas riigikokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viktor Orbani valitsus Ungaris on asunud välismaiseid poekette pitsitama, vahendab Politico. Ungari valitsus laiendas kolmapäeval toiduainete kategooriaid, millele kehtestati riiklik hinnalagi.
Ungari on ka varem sekkunud toidukettide töösse.
2021. aasta detsembris tabas Kesk- ja Ida-Euroopat hinnakasv eriti raskelt ning Ungari valitsus tegi kiirelt eelnõu, millega sunniti poekette annetama riiklikule heategevusfondile tulud, mis ületasid 100 miljardit forinti (ligikaudu 250 miljonit eurot).
Lisaks kehtestas Budapest poekettidele hinnalae ilma tulude vähenemist kompenseerimata kuuele kaubakategooriale – sh suhkrule, jahule ning kanalihale.
Eriolukorra meetmetega tõsteti seda ettevõtete maksumäära 2,7 protsendilt 4,1-le protsendile. Kolmapäeval teatas Ungari valitsus, et hinnalae alla lisatakse ka munad ja kartulid.
Kõik poeketid, millele uued nõuded kehtestati, on välismaise päritoluga – Saksa suurpoed Aldi ja Lidl, Prantsuse poekett Auchan, Iiri päritolu Penny Market, Austria Spar ning Ühendkuningriigi Tesco.
Mitmed Ungari kohalikud poeketid ei pea neid reegleid järgima, kuna tegutsedes läbi frantsiisilepingu jäävad nad tehniliselt 100 miljardi forindi piiri alla.
Ungari seadusandluse kohaselt keelati poekettidel ka omandivormi muuta.
Üks välismaine poekett kinnitas Politicole, et need meetmed on nende hinnangul mõeldud välismaiste poekettide Ungari turult välja surumiseks.
"Sellistes tingimustes on võimatu jätkusuutlikult Ungari valitsuse reeglite kohaselt tegutseda," kinnitas valdkonna esindaja.
Sama inimese kinnitusel lähevad Ungari kehtestatud reeglid Euroopa siseturu põhimõtete vastu ning ta kutsus üles Euroopa Komisjoni sekkuma.
Kõik mõjutatud välismaised poeketid keeldusid ametlikult Politicole kommentaaride andmisest.
Viktor Orbani valitsuse väitel on meetmed mõeldud ohjeldama Ungari kõrget inflatsiooni, mis jõudis oktoobris 21,1 protsendini. Aasta lõpuks peaksid hinnad Ungaris tõusma eelmise aastaga võrreldes 25 protsenti.
Mõned Ungari valitsuse liikmed ei ole varjanud ambitsioone tuua välismaised poeketid ungarlaste kontrolli alla.
Ungari majandusminister Márton Nagy teatas maikuus, et Ungaris tuleks suurendada toidukaupade kettides ja ehitussektoris Ungari päritolu omanike osakaalu.
Politico toob välja, et Ungari valitsus on püüdnud juba enne pandeemiat muuta välismaised poeketid kodumaisteks.
Viktor Orbani valitsus on alates 2010. aastast võtnud sihiks panna ungarlaste kontrolli alla pangandussektor, ehitussektor ja elektritootmise sektor.
Sellisest poliitikast on suurt kasu saanud peaminister Viktor Orbani liitlased ja partnerid, kes valitsuse sammude tõttu on nendes sektorites osaluse saanud.
Orbani erakond Fidesz võitis aprillis ülekaalukalt valimised ning peale seda kehtestas Orban riigis eriolukorra, mis andis talle võimaluse valitseda määruste abil.
See võimaldas Orbanil kiirelt kehtestada osas sektorites ettevõtetele maksutõusu. | Ungari erimaksustab välismaised poeketid riigist lahkuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viktor Orbani valitsus Ungaris on asunud välismaiseid poekette pitsitama, vahendab Politico. Ungari valitsus laiendas kolmapäeval toiduainete kategooriaid, millele kehtestati riiklik hinnalagi.
Ungari on ka varem sekkunud toidukettide töösse.
2021. aasta detsembris tabas Kesk- ja Ida-Euroopat hinnakasv eriti raskelt ning Ungari valitsus tegi kiirelt eelnõu, millega sunniti poekette annetama riiklikule heategevusfondile tulud, mis ületasid 100 miljardit forinti (ligikaudu 250 miljonit eurot).
Lisaks kehtestas Budapest poekettidele hinnalae ilma tulude vähenemist kompenseerimata kuuele kaubakategooriale – sh suhkrule, jahule ning kanalihale.
Eriolukorra meetmetega tõsteti seda ettevõtete maksumäära 2,7 protsendilt 4,1-le protsendile. Kolmapäeval teatas Ungari valitsus, et hinnalae alla lisatakse ka munad ja kartulid.
Kõik poeketid, millele uued nõuded kehtestati, on välismaise päritoluga – Saksa suurpoed Aldi ja Lidl, Prantsuse poekett Auchan, Iiri päritolu Penny Market, Austria Spar ning Ühendkuningriigi Tesco.
Mitmed Ungari kohalikud poeketid ei pea neid reegleid järgima, kuna tegutsedes läbi frantsiisilepingu jäävad nad tehniliselt 100 miljardi forindi piiri alla.
Ungari seadusandluse kohaselt keelati poekettidel ka omandivormi muuta.
Üks välismaine poekett kinnitas Politicole, et need meetmed on nende hinnangul mõeldud välismaiste poekettide Ungari turult välja surumiseks.
"Sellistes tingimustes on võimatu jätkusuutlikult Ungari valitsuse reeglite kohaselt tegutseda," kinnitas valdkonna esindaja.
Sama inimese kinnitusel lähevad Ungari kehtestatud reeglid Euroopa siseturu põhimõtete vastu ning ta kutsus üles Euroopa Komisjoni sekkuma.
Kõik mõjutatud välismaised poeketid keeldusid ametlikult Politicole kommentaaride andmisest.
Viktor Orbani valitsuse väitel on meetmed mõeldud ohjeldama Ungari kõrget inflatsiooni, mis jõudis oktoobris 21,1 protsendini. Aasta lõpuks peaksid hinnad Ungaris tõusma eelmise aastaga võrreldes 25 protsenti.
Mõned Ungari valitsuse liikmed ei ole varjanud ambitsioone tuua välismaised poeketid ungarlaste kontrolli alla.
Ungari majandusminister Márton Nagy teatas maikuus, et Ungaris tuleks suurendada toidukaupade kettides ja ehitussektoris Ungari päritolu omanike osakaalu.
Politico toob välja, et Ungari valitsus on püüdnud juba enne pandeemiat muuta välismaised poeketid kodumaisteks.
Viktor Orbani valitsus on alates 2010. aastast võtnud sihiks panna ungarlaste kontrolli alla pangandussektor, ehitussektor ja elektritootmise sektor.
Sellisest poliitikast on suurt kasu saanud peaminister Viktor Orbani liitlased ja partnerid, kes valitsuse sammude tõttu on nendes sektorites osaluse saanud.
Orbani erakond Fidesz võitis aprillis ülekaalukalt valimised ning peale seda kehtestas Orban riigis eriolukorra, mis andis talle võimaluse valitseda määruste abil.
See võimaldas Orbanil kiirelt kehtestada osas sektorites ettevõtetele maksutõusu.
### Response:
Ungari erimaksustab välismaised poeketid riigist lahkuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viis sportlast on kõik pärit erinevatest riikidest. Kandidaadid on järgmised: Armand Duplantis (Rootsi), Soufiane El Bakkali (Maroko), Jakob Ingebrigtsen (Norra), Eliud Kipchoge (Keenia), Noah Lyles (USA).
Duplantis tuli sel aastal teivashüppes maailmameistriks nii sise- kui ka välistingimustes. Lisaks on ta Teemantliiga võitja ning Euroopa meister. Duplantis viis sel aastal teivashüppe maailmarekordi sisetingimustes 6,20 meetrini ning seejärel õues 6,21 meetrini.
El Bakkali tuli 3000 m takistusjooksus maailmameistriks ning võidutses Teemantliigal samal distantsil. Ta ei ole 2022. aastal kaotanud ühtegi jooksu ning püstitas Rabatis maailma hooaja tippmargi ajaga 7.58,28 (3000 m takistusjooks).
Ingebrigtsen tuli MM-il kullale 5000 m jooksus ning hõbemedalile 1500 m distantsil. Lisaks on ta Euroopa meister 1500 ja 5000 m distantsidel. Ka tema sai Teemantliiga tiitli, seda nimelt 1500 m jooksus. Ingebrigtsen parandas sisetingimustes 1500 m jooksu maailmarekordit. Uued rekordnumbrid on 3.30,60.
Kipchoge jooksis maratonis uue maailmarekordi 2:01.09. Lisaks võidutses ta Berliini ja Tokyo maratonil.
Lyles tuli MM-il kullale 200 m jooksus ja teenis ka Teemantliiga tiitli samal distantsil. Lyles läbis sel hooajal 200 m ajaga 19,31, mis on kõigi aegade kolmas tulemus. | Kergejõustikus selgusid aasta meessportlase kandidaadid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viis sportlast on kõik pärit erinevatest riikidest. Kandidaadid on järgmised: Armand Duplantis (Rootsi), Soufiane El Bakkali (Maroko), Jakob Ingebrigtsen (Norra), Eliud Kipchoge (Keenia), Noah Lyles (USA).
Duplantis tuli sel aastal teivashüppes maailmameistriks nii sise- kui ka välistingimustes. Lisaks on ta Teemantliiga võitja ning Euroopa meister. Duplantis viis sel aastal teivashüppe maailmarekordi sisetingimustes 6,20 meetrini ning seejärel õues 6,21 meetrini.
El Bakkali tuli 3000 m takistusjooksus maailmameistriks ning võidutses Teemantliigal samal distantsil. Ta ei ole 2022. aastal kaotanud ühtegi jooksu ning püstitas Rabatis maailma hooaja tippmargi ajaga 7.58,28 (3000 m takistusjooks).
Ingebrigtsen tuli MM-il kullale 5000 m jooksus ning hõbemedalile 1500 m distantsil. Lisaks on ta Euroopa meister 1500 ja 5000 m distantsidel. Ka tema sai Teemantliiga tiitli, seda nimelt 1500 m jooksus. Ingebrigtsen parandas sisetingimustes 1500 m jooksu maailmarekordit. Uued rekordnumbrid on 3.30,60.
Kipchoge jooksis maratonis uue maailmarekordi 2:01.09. Lisaks võidutses ta Berliini ja Tokyo maratonil.
Lyles tuli MM-il kullale 200 m jooksus ja teenis ka Teemantliiga tiitli samal distantsil. Lyles läbis sel hooajal 200 m ajaga 19,31, mis on kõigi aegade kolmas tulemus.
### Response:
Kergejõustikus selgusid aasta meessportlase kandidaadid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Heino Kaljuste oli kindlasti Eesti kooli- ja koorimuusika suurkuju. Koolimuusikasse tõi ta koos Riho Pätsiga relatiivse noodilugemismeetodi, mis aitas kõigil lastel otse noodist laulda. Koorimuusika vallas pani ta 1951. aastal aluse praegusele tütarlastekoorile "Ellerhein", kes kasutas just mainitud JO-LE-MI-meetodit ning lõi seda rakendades laineid ka väljaspool Eesti piire," sõnas Kadi Härma.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfond loodi 2000. aastal Heino Kaljuste perekonna, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia poolt ning annab välja stipendiumi vaheldumisi muusikaõpetajale ja muusikapedagoogika üliõpilasele. Stipendium antakse traditsiooniliselt üle Heino Kaljuste sünniaastapäeval.
Heino Kaljuste pidas oluliseks noorte muusikaõpetajate põhjalikku ja süsteemset ettevalmistust ning sellele pühendununa töötas ta riiklikus konservatooriumis (1957–1986) ning pedagoogilises instituudis (1969–1971) koorijuhtimise ja metoodika õppejõu ning professorina.
Viimastel aastatel on stipendiumi pälvinud Anneli Mäeots, Diana Semikova, Mall Ney, Liisi Einula jt. | Heino Kaljuste fondi stipendiaat on muusikaõpetaja Kadi Härma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Heino Kaljuste oli kindlasti Eesti kooli- ja koorimuusika suurkuju. Koolimuusikasse tõi ta koos Riho Pätsiga relatiivse noodilugemismeetodi, mis aitas kõigil lastel otse noodist laulda. Koorimuusika vallas pani ta 1951. aastal aluse praegusele tütarlastekoorile "Ellerhein", kes kasutas just mainitud JO-LE-MI-meetodit ning lõi seda rakendades laineid ka väljaspool Eesti piire," sõnas Kadi Härma.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfond loodi 2000. aastal Heino Kaljuste perekonna, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia poolt ning annab välja stipendiumi vaheldumisi muusikaõpetajale ja muusikapedagoogika üliõpilasele. Stipendium antakse traditsiooniliselt üle Heino Kaljuste sünniaastapäeval.
Heino Kaljuste pidas oluliseks noorte muusikaõpetajate põhjalikku ja süsteemset ettevalmistust ning sellele pühendununa töötas ta riiklikus konservatooriumis (1957–1986) ning pedagoogilises instituudis (1969–1971) koorijuhtimise ja metoodika õppejõu ning professorina.
Viimastel aastatel on stipendiumi pälvinud Anneli Mäeots, Diana Semikova, Mall Ney, Liisi Einula jt.
### Response:
Heino Kaljuste fondi stipendiaat on muusikaõpetaja Kadi Härma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei tahtnud seda väga avalikult rääkida, kuigi ise olin otsuse juba ammu teinud. Lõppenud hooaeg oli minu jaoks profijalgpallis viimane. Aitäh kõigile, kes on läbi nende aastate mind toetanud. Treenerikarjääri ma ei välista, kuid seda ainult laste jalgpallis. Seda kõike, mis juhtuma hakkab, näeme uuel aastal. Nii et hüvastijätuks pole põhjust," ütles Nesterovski Transi kodulehe vahendusel.
Nesterovski sai Premium liigas kirja 409 kohtumist ja 27 väravat. 2008. aastal tegi ta kõrgliigas debüüdi Sillamäe Kalevi rivistuses. Lisaks Transile ja Sillamäe Kalevile on mees esindanud ka FCI Tallinnat, Tallinna FCI Levadiat ja Kohtla-Järve FC Lootust. | Narva Transi keskkaitsja lõpetab jalgpallurikarjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei tahtnud seda väga avalikult rääkida, kuigi ise olin otsuse juba ammu teinud. Lõppenud hooaeg oli minu jaoks profijalgpallis viimane. Aitäh kõigile, kes on läbi nende aastate mind toetanud. Treenerikarjääri ma ei välista, kuid seda ainult laste jalgpallis. Seda kõike, mis juhtuma hakkab, näeme uuel aastal. Nii et hüvastijätuks pole põhjust," ütles Nesterovski Transi kodulehe vahendusel.
Nesterovski sai Premium liigas kirja 409 kohtumist ja 27 väravat. 2008. aastal tegi ta kõrgliigas debüüdi Sillamäe Kalevi rivistuses. Lisaks Transile ja Sillamäe Kalevile on mees esindanud ka FCI Tallinnat, Tallinna FCI Levadiat ja Kohtla-Järve FC Lootust.
### Response:
Narva Transi keskkaitsja lõpetab jalgpallurikarjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mänguline ja tabav film, mis jääb saatma ka pärast filmi vaatamist," sõnas žürii Ameerika filmiinstituudi poolt ellu kutsutud festivalil AFI Fest, kus Sander Joone "Sierra" valiti parimaks lühianimafilmiks.
"Filmi Ameerikas saatnud edu on fenomenaalne. Kõik kolm Oscari-kvalifikatsiooniga auhinda on tulnud just sealt. Lisaks ka publikupreemia Kanadast," kommenteeris filmi režissöör Sander Joon. "Eriti tore, et sel korral viibisime samal ajal Oscari-kampaania tõttu Los Angeleses. Pärast ööpäevast lennusõitu oli küllaltki sürreaalne tervitus kuulda, et žürii on otsustanud filmile anda animakategooria peapreemia," lisas Joon.
"Sierra" keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks. Absurdikihi all räägib "Sierra" loo oma koha otsimisest ja vanemlikest katsumustest. Eestis saab filmi taas näha 15. novembril festivalil PÖFF Shorts.
"Sierra" on praeguseks valitud enam kui 130 festivali kavva ning võitnud 36 auhinda festivalidelt nagu Ottawa, Dresden, GLAS, Encounters, Valencia, Animatricks, Turu, Viborg, Animafest Cyprus, Fantoche, Cinekid. Oscari-kvalifikatsiooni väärilised auhinnad on lisaks AFI Festile tulnud San Franciscost ja festivalilt Palm Springs ShortFest. "Sierra" on esimene Eesti film, mille on ostnud Ameerika veebikanal The Criterion Channel.
"Sierra" režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Taustakunstnik on Hleb Kuftseryn. | "Sierra" võitis Ameerika filmiinstituudi festivalil parima lühifilmi preemia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mänguline ja tabav film, mis jääb saatma ka pärast filmi vaatamist," sõnas žürii Ameerika filmiinstituudi poolt ellu kutsutud festivalil AFI Fest, kus Sander Joone "Sierra" valiti parimaks lühianimafilmiks.
"Filmi Ameerikas saatnud edu on fenomenaalne. Kõik kolm Oscari-kvalifikatsiooniga auhinda on tulnud just sealt. Lisaks ka publikupreemia Kanadast," kommenteeris filmi režissöör Sander Joon. "Eriti tore, et sel korral viibisime samal ajal Oscari-kampaania tõttu Los Angeleses. Pärast ööpäevast lennusõitu oli küllaltki sürreaalne tervitus kuulda, et žürii on otsustanud filmile anda animakategooria peapreemia," lisas Joon.
"Sierra" keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks. Absurdikihi all räägib "Sierra" loo oma koha otsimisest ja vanemlikest katsumustest. Eestis saab filmi taas näha 15. novembril festivalil PÖFF Shorts.
"Sierra" on praeguseks valitud enam kui 130 festivali kavva ning võitnud 36 auhinda festivalidelt nagu Ottawa, Dresden, GLAS, Encounters, Valencia, Animatricks, Turu, Viborg, Animafest Cyprus, Fantoche, Cinekid. Oscari-kvalifikatsiooni väärilised auhinnad on lisaks AFI Festile tulnud San Franciscost ja festivalilt Palm Springs ShortFest. "Sierra" on esimene Eesti film, mille on ostnud Ameerika veebikanal The Criterion Channel.
"Sierra" režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Taustakunstnik on Hleb Kuftseryn.
### Response:
"Sierra" võitis Ameerika filmiinstituudi festivalil parima lühifilmi preemia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meister Solness" on minu esimene kokkupuude lavastusega, mille algmaterjal on saanud ulatusliku uuenduskuuri. Nimelt on Henrik Ibseni 1892. aastal kirjutatud "Ehitusmeister Solnessi" teksti ja tegevustikku kaasajastatud, tegelasi muudetud ning loo lõpp sootuks vaataja otsustada jäetud. Lõppu reetmata ütlen, et lavastuse viimane stseen mõjub ootamatuses värskendavalt ning ambivalentsuses ibsenlikult.
Draamateatri suurel laval ilutseb iseloomutu, depressiivne, hallides toonides klaasist seintega kontoriruum, mida ilmestavad kirjatarbed, tahvel ja laual asetsevad arvutid. Kontoriruumi paremal pool asuvad trepid, millest saab astuda rõdule. Rõdust eemal paiknevad tellingud, kus ehitajad Meister Solnessi (Tõnu Oja) tarbeks kõrget torni ehitavad. Tellingute varjust võib näha ehitusplokke, mida masinavärk üles-alla veab.
Kristjan Suitsu külmade toonidega loodud kunstnikutöö annab efektiivselt edasi lavastuse melanhoolset atmosfääri, mõjudes intrigeerivalt. Näitlejad mängivad mitte ainult laval, vaid ka selle ees, mis tõmbab vaataja veel rohkem sündmuste keerisesse. Priidu Adlase masendav, aga jõuline valguskujundus toetab peenelt laval toimuvat. Matis Leima muusikalises kujunduses oli kuulda nii sentimentaalseid, pingelisi kui ka õrnu noote. Muusika mitmekesisus võimendas lavastust ning paitas kõrvu.
"Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis
Siret Campbelli muidu ajastukohase, kohati isegi vaimuka ja kurvameelse dramaturgia puhul on meepotis siiski üks tilk tõrva. Kuigi lavastuses öeldakse õiglaselt, et lihtsam on lammutada kui ehitada, siis peitus Campbelli ja Mehis Pihla loodud näidendis tükati liiga palju allteksti. Seetõttu polnud alati lihtne kõike laval öeldut haarata. Seda eriti esimeses vaatuses, kus dialoog mõjus kohati liiga kujundlikult. Teises vaatuses muutus tekst hoomatavamaks ja loomulikumaks. Ehk oleks saanud seda kujundlikkust natuke tagasi hoida?
Tõnu Oja teeb peaosatäitjana soliidse rolli. Elust, selle ideaalist ja ennast valdavast spliinist kõneldes on Oja parajalt jõuline. Tema kehastatud Halvard Solness äratab empaatiat, aga ei muutu oma depressiivsuses ja halas pateetiliseks. See, et Solness end vana ja kasutuna tunneb, on näha Oja väsinud kehakeelestki. Samuti oli hea tõdeda: Oja hääles peitub palju nüansse, mida on huvitav tabada.
Ehkki Tõnu Oja on peaosatäitjana mõjuv, on Laine Mägi talle igati vääriline partner. Mägi kehastab Halvard Solnessi naist Alinet, kes jätab pealtnäha kohusetundliku ja elutormis vastupidava naise mulje. Kohusetundlikkus on kõigest Aline pealispind. Tegelikult näitab naisega juhtunud traagiline sündmus ning poja kodust lahkumise stseen seda, et tegu on inimesega, kes on viidud ahastuse ja väsimuse piirile. Elutüdimust, mida Laine Mägi häälest ja näojoontest aimub, esitab Mägi hapralt ja igati nauditavalt.
Ragnaris ehk Halvardi ja Aline pojas, keda mängib Märten Metsaviir, on tunda samasugust ebakindlust ja teatavat julmust kui isas. Ka Ragnar ei kannata kriitikat ning mõjub kohati enesekeskselt. Metsaviiru mängustiili puhul tekkis aga küsitavusi. Kui Ragnar räägib isale sellest, kuidas ta ihkab arhitektina karjääri teha, ei mõju poisi kirg piisavalt usutavalt. Nagu hiljem aset leidvas stseenis ilmneb, võib Metsaviiru kehastatud tegelases peituda soov kergelt rikastuda ja edukaks saada. Stseen on esitatud sellise kire ja usutavusega, mida pidanuks noormees näitama siis, kui oma isaga arhitektuuri väärtustest rääkis.
"Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis
Sestap jääbki arusaamatuks, kuidas tundub Ragnar teistele tegelastele siiras ja miks jändab selline eneseteadlik bürooraamatupidaja nagu Kaja sellise mehega? Kas naist erutavad keerulise isiksusega mehed? Naljaga pooleks tahaks küsida: on Kaja "Dr House`i" sarjast tuntud tegelase Cameroni prototüüp?
Rääkides Helena Lotmani šarmantselt kehastatud raamatupidajast, on Kaja enesekindel, kaugele ja kõrgele pürgiv noor naine, kes oma ebakindlat elukaaslast pidevalt õigesti elama suunab. Samas soovib naine paljunõudva äiaga hästi läbi saada. Ometi on vaid Solnessi ja Kaja hõlmavates stseenides tegelastevahelist pinget tunda. Naine on Halvardiga suheldes krambis, jääb mulje, nagu oleks talle veidrustega vanem mees rohkem kui lihtsalt armas. Ka Solness on Kajaga sõnu vahetades õrnem kui teiste tegelastega, kuid see, kas need kaks tegelast on teineteisest sisse võetud, jääbki kaheti mõistetavaks.
Olles ehitaja, kes teeb enda meelest üsna tänamatut tööd, suudab Guido Kanguri mängitud Herdal siiski muhedaks jääda. Ehitaja tegelaskuju toob lavastusse vaimukust, kuid humoorika tegelase fassaadi tagant kumab tülpimust. Kanguri esitus on sarmikas, balansseeritud ja lustakas.
Kersti Heinloo sooritatud Hilde Wangeli rolli võib kirjeldada sõnadega "lihtsalt metsik". Heinloo mängib kunagist Solnessi armukest võrgutavalt, ülbelt, naine tekitab kohatiste väänlemiste, metsikute väljaelamiste ning tellingutel turnimisega õõvastust. Kersti Heinloo on lahendanud rolli kaasahaaravalt ja tohutu energiaga. Heinloo teeb "Meister Solnessis" selle teatriaasta ühe võimsama naiskõrvalosa.
Nagu Baudelaire`i "Kurjad lilled", räägib ka draamateatri "Meister Solness" elust, selle ideaalist ja spliinist, ent seda palju ambivalentsemal moel kui Charles Baudelaire luulekogu. Draamateatri uue lavastuse puhul on tegu kaasaegse Ibseni töötlusega, mis ei jäta kedagi külmaks. | Arvustus. "Meister Solness": elust, selle ideaalist ja spliinist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meister Solness" on minu esimene kokkupuude lavastusega, mille algmaterjal on saanud ulatusliku uuenduskuuri. Nimelt on Henrik Ibseni 1892. aastal kirjutatud "Ehitusmeister Solnessi" teksti ja tegevustikku kaasajastatud, tegelasi muudetud ning loo lõpp sootuks vaataja otsustada jäetud. Lõppu reetmata ütlen, et lavastuse viimane stseen mõjub ootamatuses värskendavalt ning ambivalentsuses ibsenlikult.
Draamateatri suurel laval ilutseb iseloomutu, depressiivne, hallides toonides klaasist seintega kontoriruum, mida ilmestavad kirjatarbed, tahvel ja laual asetsevad arvutid. Kontoriruumi paremal pool asuvad trepid, millest saab astuda rõdule. Rõdust eemal paiknevad tellingud, kus ehitajad Meister Solnessi (Tõnu Oja) tarbeks kõrget torni ehitavad. Tellingute varjust võib näha ehitusplokke, mida masinavärk üles-alla veab.
Kristjan Suitsu külmade toonidega loodud kunstnikutöö annab efektiivselt edasi lavastuse melanhoolset atmosfääri, mõjudes intrigeerivalt. Näitlejad mängivad mitte ainult laval, vaid ka selle ees, mis tõmbab vaataja veel rohkem sündmuste keerisesse. Priidu Adlase masendav, aga jõuline valguskujundus toetab peenelt laval toimuvat. Matis Leima muusikalises kujunduses oli kuulda nii sentimentaalseid, pingelisi kui ka õrnu noote. Muusika mitmekesisus võimendas lavastust ning paitas kõrvu.
"Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis
Siret Campbelli muidu ajastukohase, kohati isegi vaimuka ja kurvameelse dramaturgia puhul on meepotis siiski üks tilk tõrva. Kuigi lavastuses öeldakse õiglaselt, et lihtsam on lammutada kui ehitada, siis peitus Campbelli ja Mehis Pihla loodud näidendis tükati liiga palju allteksti. Seetõttu polnud alati lihtne kõike laval öeldut haarata. Seda eriti esimeses vaatuses, kus dialoog mõjus kohati liiga kujundlikult. Teises vaatuses muutus tekst hoomatavamaks ja loomulikumaks. Ehk oleks saanud seda kujundlikkust natuke tagasi hoida?
Tõnu Oja teeb peaosatäitjana soliidse rolli. Elust, selle ideaalist ja ennast valdavast spliinist kõneldes on Oja parajalt jõuline. Tema kehastatud Halvard Solness äratab empaatiat, aga ei muutu oma depressiivsuses ja halas pateetiliseks. See, et Solness end vana ja kasutuna tunneb, on näha Oja väsinud kehakeelestki. Samuti oli hea tõdeda: Oja hääles peitub palju nüansse, mida on huvitav tabada.
Ehkki Tõnu Oja on peaosatäitjana mõjuv, on Laine Mägi talle igati vääriline partner. Mägi kehastab Halvard Solnessi naist Alinet, kes jätab pealtnäha kohusetundliku ja elutormis vastupidava naise mulje. Kohusetundlikkus on kõigest Aline pealispind. Tegelikult näitab naisega juhtunud traagiline sündmus ning poja kodust lahkumise stseen seda, et tegu on inimesega, kes on viidud ahastuse ja väsimuse piirile. Elutüdimust, mida Laine Mägi häälest ja näojoontest aimub, esitab Mägi hapralt ja igati nauditavalt.
Ragnaris ehk Halvardi ja Aline pojas, keda mängib Märten Metsaviir, on tunda samasugust ebakindlust ja teatavat julmust kui isas. Ka Ragnar ei kannata kriitikat ning mõjub kohati enesekeskselt. Metsaviiru mängustiili puhul tekkis aga küsitavusi. Kui Ragnar räägib isale sellest, kuidas ta ihkab arhitektina karjääri teha, ei mõju poisi kirg piisavalt usutavalt. Nagu hiljem aset leidvas stseenis ilmneb, võib Metsaviiru kehastatud tegelases peituda soov kergelt rikastuda ja edukaks saada. Stseen on esitatud sellise kire ja usutavusega, mida pidanuks noormees näitama siis, kui oma isaga arhitektuuri väärtustest rääkis.
"Meister Solness" Autor/allikas: Heikki Leis
Sestap jääbki arusaamatuks, kuidas tundub Ragnar teistele tegelastele siiras ja miks jändab selline eneseteadlik bürooraamatupidaja nagu Kaja sellise mehega? Kas naist erutavad keerulise isiksusega mehed? Naljaga pooleks tahaks küsida: on Kaja "Dr House`i" sarjast tuntud tegelase Cameroni prototüüp?
Rääkides Helena Lotmani šarmantselt kehastatud raamatupidajast, on Kaja enesekindel, kaugele ja kõrgele pürgiv noor naine, kes oma ebakindlat elukaaslast pidevalt õigesti elama suunab. Samas soovib naine paljunõudva äiaga hästi läbi saada. Ometi on vaid Solnessi ja Kaja hõlmavates stseenides tegelastevahelist pinget tunda. Naine on Halvardiga suheldes krambis, jääb mulje, nagu oleks talle veidrustega vanem mees rohkem kui lihtsalt armas. Ka Solness on Kajaga sõnu vahetades õrnem kui teiste tegelastega, kuid see, kas need kaks tegelast on teineteisest sisse võetud, jääbki kaheti mõistetavaks.
Olles ehitaja, kes teeb enda meelest üsna tänamatut tööd, suudab Guido Kanguri mängitud Herdal siiski muhedaks jääda. Ehitaja tegelaskuju toob lavastusse vaimukust, kuid humoorika tegelase fassaadi tagant kumab tülpimust. Kanguri esitus on sarmikas, balansseeritud ja lustakas.
Kersti Heinloo sooritatud Hilde Wangeli rolli võib kirjeldada sõnadega "lihtsalt metsik". Heinloo mängib kunagist Solnessi armukest võrgutavalt, ülbelt, naine tekitab kohatiste väänlemiste, metsikute väljaelamiste ning tellingutel turnimisega õõvastust. Kersti Heinloo on lahendanud rolli kaasahaaravalt ja tohutu energiaga. Heinloo teeb "Meister Solnessis" selle teatriaasta ühe võimsama naiskõrvalosa.
Nagu Baudelaire`i "Kurjad lilled", räägib ka draamateatri "Meister Solness" elust, selle ideaalist ja spliinist, ent seda palju ambivalentsemal moel kui Charles Baudelaire luulekogu. Draamateatri uue lavastuse puhul on tegu kaasaegse Ibseni töötlusega, mis ei jäta kedagi külmaks.
### Response:
Arvustus. "Meister Solness": elust, selle ideaalist ja spliinist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa mesilaste punase raamatu andmetel on pea iga kümnes metsmesilaseliik väljasuremise äärel. Samas ei saa inimkond mesilasteta läbi: tolmeldajateta ei kasvaks inimese toit ehk erinevad põllukultuurid, vahendab The Conversation.
Nüüd võib uus uuring seletada, miks on mesilasperede suremus üle maailma viimastel aastakümnetel kasvanud. Ameerika Ühendriikides oli meemesilaste suremus eriti suur 2006./2007. aasta talvel, mil osa mesinikke kaotas 90 protsenti oma sülemeist.
Seletamatult suurt meemesilaste suremust on täheldatud ka Kanadas, Austraalias, Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Kreekas, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Šveitsis, Saksamaal, Soomes ja Poolas. Ühendkunigriigis hukkus 2012./2013. aasta külmal talvel 29 protsenti mesilasperedest.
Pool sajandit andmeid
Uuringu autorid Anthony Nearman ja Dennis van Engelsdorp kasutasid oma töös matemaatilist mudelit. Nad näitasid sellega, kuidas võib viia massilise mesilasperede kollapsini mesilaste lühem eeldatav eluiga.
Tuli välja, et alates 1969. aastast on mesilaste mediaaneluiga Ameerika Ühendriikides langenud 34 päevalt vaid 18 päevale.
Töörühm vaatles pesadest eemaldatud ja puuris peetud töölismesilasi, mitte metsmesilasi, mis võib töö tulemust mõjutada. Kui uuringu tulemused siiski pädevad, on maailmas toimuv autorite sõnul murettekitav.
Autorid usuvad, et kaasajal elavaid mesilasi võivad varasemast sagedamini kimbutada haigused. Näiteks deformeerunud tiiva viirust täheldatakse tihedamini kui 40 aasta eest, kui viirus avastati. Haiguse üleilmse leviku taga on selle vaheperemehe varroalesta laienenud levik.
Samuti võivad tänapäeva mesilasi nõrgestada uued taimekaitsevahendid, mida 50 aasta eest olemaski polnud. Sageli on pestitsiididega saastunud õietolm, millega mesilased oma vastseid toidavad.
Seejuures võivad kaks muret teineteist võimendada. Väikeses koguses väga mürgiste pestitsiidide ehk neonikotinoididega kokku puutunud mesilased on haigustele vastuvõtlikumad.
Veel ühe seletusena oletavad autorid, et muutunud on mitmete geenivariantide esinemissagedus. Mesilaste eluiga on aga seotud otseselt nende geenidega. Mesinike otsused või looduslik valik võib anda eelise just lühema elueaga mesilastele.
Kõigi mure
Mesilaste elukaart ohustavad muudki tegurid. Eraldi uuringus leidsid Bristoli Ülikooli teadlased, et väetised muudavad õisi ümbritsevat elektrivälja. See omakorda muudab viisi, kuidas mesilased õisi tajuvad. Nad ei külasta neid enam nii innukalt kui varem.
Ühtlasi kaovad mesilastele sobivad elupaigad. Alates 1930. aastatest on Ühendkuningriigis üha intensiivsemaks muutuva põllumajanduse tõttu kadunud 97 protsenti looduslikest niitudest.
Samas tekitab Marylandi Ülikooli teadlaste uus uuring rohkem küsimusi, kui see vastuseid pakub. Töö põhines vangistuses hoitud töölismesilaste kohta kogutud andmetel. Sel viisil uuritakse sageli just stressiallikate mõju mesilastele.
Harilikult kasutaks uurijad sellistes katsetes ka kontrollrühmi, mille mesilasi vaadeldakse samal ajal ja samadel tingimustel. Uue töö autorid kasutasid kontrollrühmana aga alates 1969. aastast tehtud varasemate sarnaste uuringute andmeid. Nad möönavad ka ise, et see on nende uuringu kitsaskoht.
Niisiis on teadlastel uue töö tulemuste põhjal keeruline põhjapanevaid järeldusi teha. Kui aga leidub andmeid vabas looduses elavate mesilaste eluea kohta varasematel kümnenditel, annaks neid andmeid omavahel võrrelda.
Mida lühem on mesilaste eeldatav eluiga, seda vähem jõuavad nad taimi tolmeldada. Üle maailma sõltub mesilastest ja teistest tolmeldajatest 75 protsenti põllusaagist. Ühtlasi tolmeldavad mesilased umbes 80 protsenti kõigist metsikutest taimedest. Metsmesilaste eluea muutused pole küll veel teada, aga kui ka nende eluiga väheneb, tuleb töörühma sõnul uurida selle põhjuseid.
Teadlaste sõnul pole tegu üksnes mesilasi kibutava murega. Näiteks tursad saavad nüüd suguküpseks varem, kui nad pole veel oma täit kasvu saavutanud. Ülepüügi tõttu ei ela nad tihtilugu piisavalt kaua, et sedavõrd suureks kasvada.
Uuring avaldati väljaandes Scientific Reports. | Meemesilaste eluiga vähenes 50 aastaga poole võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa mesilaste punase raamatu andmetel on pea iga kümnes metsmesilaseliik väljasuremise äärel. Samas ei saa inimkond mesilasteta läbi: tolmeldajateta ei kasvaks inimese toit ehk erinevad põllukultuurid, vahendab The Conversation.
Nüüd võib uus uuring seletada, miks on mesilasperede suremus üle maailma viimastel aastakümnetel kasvanud. Ameerika Ühendriikides oli meemesilaste suremus eriti suur 2006./2007. aasta talvel, mil osa mesinikke kaotas 90 protsenti oma sülemeist.
Seletamatult suurt meemesilaste suremust on täheldatud ka Kanadas, Austraalias, Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Kreekas, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Šveitsis, Saksamaal, Soomes ja Poolas. Ühendkunigriigis hukkus 2012./2013. aasta külmal talvel 29 protsenti mesilasperedest.
Pool sajandit andmeid
Uuringu autorid Anthony Nearman ja Dennis van Engelsdorp kasutasid oma töös matemaatilist mudelit. Nad näitasid sellega, kuidas võib viia massilise mesilasperede kollapsini mesilaste lühem eeldatav eluiga.
Tuli välja, et alates 1969. aastast on mesilaste mediaaneluiga Ameerika Ühendriikides langenud 34 päevalt vaid 18 päevale.
Töörühm vaatles pesadest eemaldatud ja puuris peetud töölismesilasi, mitte metsmesilasi, mis võib töö tulemust mõjutada. Kui uuringu tulemused siiski pädevad, on maailmas toimuv autorite sõnul murettekitav.
Autorid usuvad, et kaasajal elavaid mesilasi võivad varasemast sagedamini kimbutada haigused. Näiteks deformeerunud tiiva viirust täheldatakse tihedamini kui 40 aasta eest, kui viirus avastati. Haiguse üleilmse leviku taga on selle vaheperemehe varroalesta laienenud levik.
Samuti võivad tänapäeva mesilasi nõrgestada uued taimekaitsevahendid, mida 50 aasta eest olemaski polnud. Sageli on pestitsiididega saastunud õietolm, millega mesilased oma vastseid toidavad.
Seejuures võivad kaks muret teineteist võimendada. Väikeses koguses väga mürgiste pestitsiidide ehk neonikotinoididega kokku puutunud mesilased on haigustele vastuvõtlikumad.
Veel ühe seletusena oletavad autorid, et muutunud on mitmete geenivariantide esinemissagedus. Mesilaste eluiga on aga seotud otseselt nende geenidega. Mesinike otsused või looduslik valik võib anda eelise just lühema elueaga mesilastele.
Kõigi mure
Mesilaste elukaart ohustavad muudki tegurid. Eraldi uuringus leidsid Bristoli Ülikooli teadlased, et väetised muudavad õisi ümbritsevat elektrivälja. See omakorda muudab viisi, kuidas mesilased õisi tajuvad. Nad ei külasta neid enam nii innukalt kui varem.
Ühtlasi kaovad mesilastele sobivad elupaigad. Alates 1930. aastatest on Ühendkuningriigis üha intensiivsemaks muutuva põllumajanduse tõttu kadunud 97 protsenti looduslikest niitudest.
Samas tekitab Marylandi Ülikooli teadlaste uus uuring rohkem küsimusi, kui see vastuseid pakub. Töö põhines vangistuses hoitud töölismesilaste kohta kogutud andmetel. Sel viisil uuritakse sageli just stressiallikate mõju mesilastele.
Harilikult kasutaks uurijad sellistes katsetes ka kontrollrühmi, mille mesilasi vaadeldakse samal ajal ja samadel tingimustel. Uue töö autorid kasutasid kontrollrühmana aga alates 1969. aastast tehtud varasemate sarnaste uuringute andmeid. Nad möönavad ka ise, et see on nende uuringu kitsaskoht.
Niisiis on teadlastel uue töö tulemuste põhjal keeruline põhjapanevaid järeldusi teha. Kui aga leidub andmeid vabas looduses elavate mesilaste eluea kohta varasematel kümnenditel, annaks neid andmeid omavahel võrrelda.
Mida lühem on mesilaste eeldatav eluiga, seda vähem jõuavad nad taimi tolmeldada. Üle maailma sõltub mesilastest ja teistest tolmeldajatest 75 protsenti põllusaagist. Ühtlasi tolmeldavad mesilased umbes 80 protsenti kõigist metsikutest taimedest. Metsmesilaste eluea muutused pole küll veel teada, aga kui ka nende eluiga väheneb, tuleb töörühma sõnul uurida selle põhjuseid.
Teadlaste sõnul pole tegu üksnes mesilasi kibutava murega. Näiteks tursad saavad nüüd suguküpseks varem, kui nad pole veel oma täit kasvu saavutanud. Ülepüügi tõttu ei ela nad tihtilugu piisavalt kaua, et sedavõrd suureks kasvada.
Uuring avaldati väljaandes Scientific Reports.
### Response:
Meemesilaste eluiga vähenes 50 aastaga poole võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Merelt välja lastava tuumalõhkepeaga tiibraketi (Nuclear Sea-Launched Cruise Missile – SLCM-N) programmi toetas USA kaitseministeerium.
Eelmisel kuul lõpetas USA valitsus tuumavõime hindamise käigus SLCM-N-i arendamise rahastamise.
Hindamise käigus jõuti järeldusele, et Venemaa ja Hiina heidutuse eesmärgil ei ole sellisest taktikalisest tuumalõhkepeast tegelikult kasu.
USA kaitsevaldkonna allikad aga kinnitasid lehele The Times, et USA kaitsevaldkonna jõulise välispoliitika suuna esindajad ehk "pistrikud" ei ole kärpega rahul ning survestavad Bideni administratsiooni, et viimane mõtleks oma otsuse ses osas ümber.
Hiljuti on kasvanud lääneriikide seas mure, et Vene president Vladimir Putin võib peale lüüasaamist Ukrainas kasutada taktikalist tuumarelva. USA on hoiatanud Venemaad tuumarelva kasutamise puhul katastroofiliste tagajärgedega.
USA praeguse kaitseministri Lloyd Austini hinnangul ei ole uut heidutusrelva vaja. Isegi kui sellise süsteemi arendamist rahastatakse, jõuaks see USA relvastusse alles 2035. aastal.
Ameerika Ühendriikide relvajõududel on oma arsenalis juba madala lõhkeulatusega W76-2 lõhkepea, mis paikneb osa Ohio klassi Trident ballistilistel allveelaevadel.
USA õhujõud on samuti uuendanud enda B61 tuumapommi, mis paigutatakse Euroopasse.
SLCM-N programmi tühistamine säästab USA-le kohaselt 200 miljonit dollarit ja järgmise viie aasta peale kokku kaks miljardit dollarit. | USA kaitsevaldkonna "pistrikud" tahavad riigile taktikalisi tuumarelvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Merelt välja lastava tuumalõhkepeaga tiibraketi (Nuclear Sea-Launched Cruise Missile – SLCM-N) programmi toetas USA kaitseministeerium.
Eelmisel kuul lõpetas USA valitsus tuumavõime hindamise käigus SLCM-N-i arendamise rahastamise.
Hindamise käigus jõuti järeldusele, et Venemaa ja Hiina heidutuse eesmärgil ei ole sellisest taktikalisest tuumalõhkepeast tegelikult kasu.
USA kaitsevaldkonna allikad aga kinnitasid lehele The Times, et USA kaitsevaldkonna jõulise välispoliitika suuna esindajad ehk "pistrikud" ei ole kärpega rahul ning survestavad Bideni administratsiooni, et viimane mõtleks oma otsuse ses osas ümber.
Hiljuti on kasvanud lääneriikide seas mure, et Vene president Vladimir Putin võib peale lüüasaamist Ukrainas kasutada taktikalist tuumarelva. USA on hoiatanud Venemaad tuumarelva kasutamise puhul katastroofiliste tagajärgedega.
USA praeguse kaitseministri Lloyd Austini hinnangul ei ole uut heidutusrelva vaja. Isegi kui sellise süsteemi arendamist rahastatakse, jõuaks see USA relvastusse alles 2035. aastal.
Ameerika Ühendriikide relvajõududel on oma arsenalis juba madala lõhkeulatusega W76-2 lõhkepea, mis paikneb osa Ohio klassi Trident ballistilistel allveelaevadel.
USA õhujõud on samuti uuendanud enda B61 tuumapommi, mis paigutatakse Euroopasse.
SLCM-N programmi tühistamine säästab USA-le kohaselt 200 miljonit dollarit ja järgmise viie aasta peale kokku kaks miljardit dollarit.
### Response:
USA kaitsevaldkonna "pistrikud" tahavad riigile taktikalisi tuumarelvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ATP finaalturniiril mängiv serblane saadeti Austraaliast välja vahetult enne 2022. aasta suure slämmi algust ja tema viisa tühistati "avalikkuse huvides".
Allikad ütlevad, et Djokovicile antakse viisa, mis tühistab tema automaatse kolmeaastase keelu.
"Seal on tavaline viisataotlusprotsess, mida kõik praegu läbivad," ütles Austraalia lahtiste võistluste direktor Craig Tiley.
"See on täielikult Austraalia valitsuse otsustada. Ma tean, et Novak tahab mängima tulla ja turniirile naasta. Ta armastab Austraaliat ja see on koht, kus ta on saavutanud suurimat edu," lisas Tiley.
Djokovic on Austraalia lahtised võitnud üheksal korral.
Djokovic ei ole Covidi vastu vaktsineeritud, mille tõttu ei saanud ta 2022. aasta Austraalia lahtistel osaleda, kuid riigi reisireeglid ütlevad nüüd, et sinna reisimiseks ei ole vaja Covidi vaktsiinitõendit.
Kümme kuud tagasi tühistas toonane immigratsiooniminister Alex Hawke Djokovici viisa, kirjeldades mängijat kui "vaktsineerimisvastase meeleolu talismani", lisades, et kui tal lubatakse jääda ja võistelda, võivad tekkida "kodanikurahutused".
Djokovic selgitas oma Covidi situatsiooni veebruaris BBC-le antud intervjuus.
"Ma ei olnud kunagi vaktsineerimise vastu," ütles ta. "Ma saan aru, et globaalselt püüavad kõik selle viiruse vastu võitlemiseks teha suuri jõupingutusi ja näha selle viiruse peatset lõppu."
"Vaktsineerimine on ilmselt suurim pingutus. Ma austan seda täielikult, kuid olen alati toetanud vabadust valida, mida oma kehasse paned. Minu jaoks on see oluline. Mina kui profisportlane olen alati hoolikalt läbi vaadanud ja hinnanud kõike, mis tuleb toidulisanditest, toidust, veest ja kõigest, mis minu kehasse jõuab. Kogu saadud teabe põhjal otsustasin mitte vaktsineerida," lisas Djokovic. | Meedia: Austraalia tühistab Djokovici viisakeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ATP finaalturniiril mängiv serblane saadeti Austraaliast välja vahetult enne 2022. aasta suure slämmi algust ja tema viisa tühistati "avalikkuse huvides".
Allikad ütlevad, et Djokovicile antakse viisa, mis tühistab tema automaatse kolmeaastase keelu.
"Seal on tavaline viisataotlusprotsess, mida kõik praegu läbivad," ütles Austraalia lahtiste võistluste direktor Craig Tiley.
"See on täielikult Austraalia valitsuse otsustada. Ma tean, et Novak tahab mängima tulla ja turniirile naasta. Ta armastab Austraaliat ja see on koht, kus ta on saavutanud suurimat edu," lisas Tiley.
Djokovic on Austraalia lahtised võitnud üheksal korral.
Djokovic ei ole Covidi vastu vaktsineeritud, mille tõttu ei saanud ta 2022. aasta Austraalia lahtistel osaleda, kuid riigi reisireeglid ütlevad nüüd, et sinna reisimiseks ei ole vaja Covidi vaktsiinitõendit.
Kümme kuud tagasi tühistas toonane immigratsiooniminister Alex Hawke Djokovici viisa, kirjeldades mängijat kui "vaktsineerimisvastase meeleolu talismani", lisades, et kui tal lubatakse jääda ja võistelda, võivad tekkida "kodanikurahutused".
Djokovic selgitas oma Covidi situatsiooni veebruaris BBC-le antud intervjuus.
"Ma ei olnud kunagi vaktsineerimise vastu," ütles ta. "Ma saan aru, et globaalselt püüavad kõik selle viiruse vastu võitlemiseks teha suuri jõupingutusi ja näha selle viiruse peatset lõppu."
"Vaktsineerimine on ilmselt suurim pingutus. Ma austan seda täielikult, kuid olen alati toetanud vabadust valida, mida oma kehasse paned. Minu jaoks on see oluline. Mina kui profisportlane olen alati hoolikalt läbi vaadanud ja hinnanud kõike, mis tuleb toidulisanditest, toidust, veest ja kõigest, mis minu kehasse jõuab. Kogu saadud teabe põhjal otsustasin mitte vaktsineerida," lisas Djokovic.
### Response:
Meedia: Austraalia tühistab Djokovici viisakeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa võrdse palga päev puhul avaldatud andmete kohaselt on Eesti naiste keskmine tunnipalk meeste omast 21,1 protsenti väiksem, Lätis on sama näitaja 22,3 protsenti. Euroopa Liidu keskmine palgalõhe oli 2020. aastal, mille kohta on viimased andmed, 13 protsenti.
Komisjoni infolehe kohaselt tähendab palgalõhe, et keskmine naine Euroopa Liidus peab sama palga teenimiseks töötama 1,5 kuud rohkem ning mehe teenitud ühe euro kohta teenivad naised keskmiselt 87 senti.
Samas on sooline palgalõhe kümne aastaga vähenenud 2,8 protsendipunkti: 2010. aastal oli näitaja 15,8 protsenti.
Eesti palgalõhe oli 2010. aastal 26,6 protsenti ning see kasvas 2013. aastaks 29,9 protsendini, misjärel on Eesti meeste ja naiste keskmise tunnipalga erinevus pidevalt vähenenud.
Kui 2019. aastal oli Eesti palgalõhe veel 21,7 protsenti ja Lätil 21,2 protsenti, siis 2020. aastaks oli Läti näitaja kasvanud, Eestil aga veelgi vähenenud.
Kõige väiksema palgalõhega riigid oli 2020. aastal Luksemburg (0,7 protsenti), Rumeenia (2,4), Sloveenia (3,1). Rootsi palgalõhe oli 11,2 protsenti, Leedul 13,0 ja Soomel 16,7 protsenti. | Eesti ei ole enam Euroopa suurima soolise palgalõhega riik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa võrdse palga päev puhul avaldatud andmete kohaselt on Eesti naiste keskmine tunnipalk meeste omast 21,1 protsenti väiksem, Lätis on sama näitaja 22,3 protsenti. Euroopa Liidu keskmine palgalõhe oli 2020. aastal, mille kohta on viimased andmed, 13 protsenti.
Komisjoni infolehe kohaselt tähendab palgalõhe, et keskmine naine Euroopa Liidus peab sama palga teenimiseks töötama 1,5 kuud rohkem ning mehe teenitud ühe euro kohta teenivad naised keskmiselt 87 senti.
Samas on sooline palgalõhe kümne aastaga vähenenud 2,8 protsendipunkti: 2010. aastal oli näitaja 15,8 protsenti.
Eesti palgalõhe oli 2010. aastal 26,6 protsenti ning see kasvas 2013. aastaks 29,9 protsendini, misjärel on Eesti meeste ja naiste keskmise tunnipalga erinevus pidevalt vähenenud.
Kui 2019. aastal oli Eesti palgalõhe veel 21,7 protsenti ja Lätil 21,2 protsenti, siis 2020. aastaks oli Läti näitaja kasvanud, Eestil aga veelgi vähenenud.
Kõige väiksema palgalõhega riigid oli 2020. aastal Luksemburg (0,7 protsenti), Rumeenia (2,4), Sloveenia (3,1). Rootsi palgalõhe oli 11,2 protsenti, Leedul 13,0 ja Soomel 16,7 protsenti.
### Response:
Eesti ei ole enam Euroopa suurima soolise palgalõhega riik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettekandele tulevad Bagatellid op. 1–5 ning "Kauge muusika". "Sõlvestrovi Bagatellid ja "Kauge muusika" on tunnete ja mõtete improvisatsioon, mille keskpunktiks on imeliste meloodiate arendamine ajatus heliruumis", kirjeldas pianist Hando Nahkur.
Sõlvestrovil on Eestiga mitmeid seoseid: ta on korduvalt oma muusikat siin esitamas käinud ning 2008. aastal temast loodud dokumentaalfilmi "Dialoogid" režisööriks on eestlane Dorian Supin. Samuti on helilooja seotud Arvo Pärdiga, kes on Sõlvestrovi nimetanud kaasaja kõige huvitavamaks heliloojaks, nende loomingulisel teel on rida puutepunkte ja neid seob läbi elu kestnud mõttekaaslus ning sõprus.
Kava tuleb ettekandmisel kolmes kontserdisaalis: 15.11 Vanemuise kontserdimajas, 16.11 Jõhvi kontserdimajas ning 17.11 Estonia kontserdisaalis. | Kontserdisari "Avasta!" toob kuulajateni Valentõn Sõlvestrovi loomingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettekandele tulevad Bagatellid op. 1–5 ning "Kauge muusika". "Sõlvestrovi Bagatellid ja "Kauge muusika" on tunnete ja mõtete improvisatsioon, mille keskpunktiks on imeliste meloodiate arendamine ajatus heliruumis", kirjeldas pianist Hando Nahkur.
Sõlvestrovil on Eestiga mitmeid seoseid: ta on korduvalt oma muusikat siin esitamas käinud ning 2008. aastal temast loodud dokumentaalfilmi "Dialoogid" režisööriks on eestlane Dorian Supin. Samuti on helilooja seotud Arvo Pärdiga, kes on Sõlvestrovi nimetanud kaasaja kõige huvitavamaks heliloojaks, nende loomingulisel teel on rida puutepunkte ja neid seob läbi elu kestnud mõttekaaslus ning sõprus.
Kava tuleb ettekandmisel kolmes kontserdisaalis: 15.11 Vanemuise kontserdimajas, 16.11 Jõhvi kontserdimajas ning 17.11 Estonia kontserdisaalis.
### Response:
Kontserdisari "Avasta!" toob kuulajateni Valentõn Sõlvestrovi loomingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harjumaa kiiruskaamera asub Tallinna–Paldiski maantee 36. kilomeetril ning mõõdab kiirust Paldiski-Tallinn suunal, teatas amet.
Lääne-Virumaa kiiruskaamera asub Tallinna-Narva maantee 97,3. kilomeetril ning mõõdab kiirust Narva-Tallinna suunal.
Eesti riigimaanteedel on 67 mõõtekabiini, millest viies on võimalik kiirust mõõta mõlemas suunas. Mõõtekabiinides on transpordiametil kasutada 36 mõõtesüsteemi, mida paigutatakse aeg-ajalt ümber. | Transpordiamet paneb tööle kaks uut kiiruskaamerat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harjumaa kiiruskaamera asub Tallinna–Paldiski maantee 36. kilomeetril ning mõõdab kiirust Paldiski-Tallinn suunal, teatas amet.
Lääne-Virumaa kiiruskaamera asub Tallinna-Narva maantee 97,3. kilomeetril ning mõõdab kiirust Narva-Tallinna suunal.
Eesti riigimaanteedel on 67 mõõtekabiini, millest viies on võimalik kiirust mõõta mõlemas suunas. Mõõtekabiinides on transpordiametil kasutada 36 mõõtesüsteemi, mida paigutatakse aeg-ajalt ümber.
### Response:
Transpordiamet paneb tööle kaks uut kiiruskaamerat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIKTORIIN | Kui hästi tunned jalgpalli MM-finaalturniiride paremaid väravakütte? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIKTORIIN | Kui hästi tunned jalgpalli MM-finaalturniiride paremaid väravakütte? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Novembri alguses avas riigikontrolör Janar Holm Eesti tervishoiusüsteemi mädapaiseid - tervishoiu töötajate puudus, nõrk perearstiabisüsteem, korrastamist ootav haiglavõrk ning tervishoiu rahastamise puudujäägid - ning tuletas meelde, et selleks, et midagi saaks tehtud, tuleb teha otsuseid.
Eesti on katmata ravivajaduse osas Euroopa Liidus esimesel kohal 17,6 protsendiga, ühelgi teisel riigil ei ole see arv üle kümne protsendi. Meie taga on Kreeka (9,1 protsenti) ja Poola (8,5 protsenti). Liiga vähe perearste ning pikad järjekorrad eriarsti vastuvõtule tekitavad selle, et terviseprobleemid ei saa õigeaegselt lahendust ning kuhjuvad, inimesed murduvad ning hakkavad otsima abi erakorralise meditsiini osakonnast.
Raha
Eesti tervishoiusüsteemi rahastatakse töötajate sotsiaalmaksust (ravikindlustusmaksu osa) ning riigieelarvelise eraldisega pensionäride eest. Ravikindlustusmaksu maksjaid on praegu veidi rohkem (50,1 protsenti) kui ravikindlustust tasuta saavaid isikuid (49,9 protsenti).
Tööandja abi süsteemile on piiratud 400 eurole aastas, kuid poliitiliselt räägitakse hoopis teise ja kolmanda haiguspäeva katmist haigekassa eelarvest. See tähendab, et raha, millega saaks lühendada ravijärjekordasid, jääb veelgi vähemaks. Katmata ravivajadus suureneb veelgi ning rahapuuduse lahendamine jääb jälle ootama otsuseid.
Eesti panustab tervishoiusüsteemi 6,7 protsenti SKP-st, mis on väikseim Euroopa Liidus ja millega saame kiidelda kulutõhusa süsteemiga, kuid, mille peegeldus on pikad ravijärjekorrad, kõrge omaosalus ja inimeste lühike eluiga. Näiteks eesti mees elab soome mehest viis aastat vähem ning kaheksa aastat vähem, kui eesti naine.
Lahendused raha puudusele oleks tööandja toetuse suurendamine, isikliku terviseraha kasutamine, millega saaks katta enda ja oma pereliikmete terviseprobleeme ning Medicaidi taolise süsteemi juurutamine, millest kaetakse ravikindlustusmaksu mitte maksvate isikute tervisekulud.
Tööjõupuudus
Töötajate puudus, ületöötamine ning läbipõlemine, pikk koolitusaeg ning soovimatus töötada üksi ja maapiirkondades vähendavad arstiabi kättesaadavust ning ühtlase kvaliteediga arstiabi pakkumist võrdselt üle kogu Eesti. Omal ajal tehtud jäme viga arstide koolitustellimuse vähendamises maksab nüüd kätte ning kiiret lahendust siin ei paista.
Parimate keskkoolilõpetajate saamine oma erialale on tihedas konkurentsis ning sageli valitakse lühem õpe ning kiirem iseteenimise võimalus kui 10–12 aasta pikkune suure intensiivsuse ja kõrgete nõudmistega eriala.
Kuigi Eesti paistab silma uute IT-lahendustega, siis patsiendiportaal, kus oleks infot oma tervise ja terviseprobleemi lahendamiseks vajalike algoritmide osa, on ikka veel lapsekingades. Viimasel ajal on riiklik tervise infosüsteem enamasti katki, s.t üliaeglane või hoolduses kella 9-18 vahel ehk just sellel ajal, kui käib põhiline töö ning nõustamine.
"Perearsti nõuandetelefonilt ei toimi kiire arstiaja broneerimise süsteem eriarstile või EMO osakonda, kuigi IT-lahendused selleks on olemas."
Lahendustena välja pakutud virtuaalsed suhtlusplatvormid arstidega ei ole haigekassa rahastusega, veebinõustamine käib jätkuvalt inimese enda raha eest, samuti ei tasu haigekassa veebinõustamist ja e-konsultatsioone perearstikeskustele. Adekvaatse ja usaldusväärse terviseinfo saamine on jätkuvalt puudulik. Perearsti nõuandetelefonilt ei toimi kiire arstiaja broneerimise süsteem eriarstile või EMO osakonda, kuigi IT-lahendused selleks on olemas.
Ennetamine
Laste osalemine tervisekontrollides, koolitervishoius ja vaktsineerimises, täiskasvanute osalemine sõeluuringutes ja arsti külastamisel on kaootilised ning süstematiseerimata.
Puudulikud on inimeste kontaktandmed ning telefoninumbrid. Paljukiidetud rahvastikuregistri andmeid ei saa sünkroniseerida terviseinfosüsteemi andmebaasiga ning inimeste rahavastikuregistris märgitud elukoht ei vasta nende tegelikule elukohale, sest need on sageli seotud muude soodustusega.
Lahendusena pakutud korrektse andmebaasi loomine põrkub otsustaja ja vastutaja taha ning välja saadetud sõeluuringute kutsed liiguvad jätkuvalt "maale vanaemale" põhimõttel.
Ennetuse põhialuseks olev inimese individuaalne tervise ennetamise ja haiguste kontrolli plaan on arstidel põhimõtteliselt olemas ja ootab juurutamist ning inimese isikliku vastutuse võtmist. Kas sellise plaani jälgimine on vabatahtlik või kohustuslik ning kas preemiaks on lihtsalt tervem ja pikem elu või kaasnevad sellega ka mingid boonused?
21 aastat hiljem
Riigikontroll on ka eelnevalt olnud kriitiline tervishoiusüsteemi toimimise ja rahastamise üle. Näiteks 2001. aasta "Ülevaade tervishoiukorraldusest" on välja toonud tekkivad probleemid arstiabi kättesaadavuses (pikad ravijärjekorrad), vajadus haiglavõrgu ümberkorraldamiseks, perearstide puudus ja suured nimistud.
Samuti märkis riigikontroll juba siis kriitiliselt, et Eestis puudub tervishoiusüsteemi strateegiline ning operatiivjuhtimine. Haigekassa küll tasub teenuste eest, kuid tervikuna puudub Eestis vastutav isik, kes juhib ja suunab tervishoiukorraldust, rahastamist ning tervise säilitamise ja hoidmist strateegiaid.
Aasta oli siis 2001. Kahjuks ka nüüd, 21 aastat hiljem, ei ole olukord muutunud ning peame järjekordselt nõustuma riigikontrolli auditi tulemustega. Nõustume, aga ootame tervishoiusüsteemi jätkuvalt otsustusjulgusega otsustajat. | Eero Merilind: tervishoiu probleemide lahendamiseks tuleb teha otsuseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novembri alguses avas riigikontrolör Janar Holm Eesti tervishoiusüsteemi mädapaiseid - tervishoiu töötajate puudus, nõrk perearstiabisüsteem, korrastamist ootav haiglavõrk ning tervishoiu rahastamise puudujäägid - ning tuletas meelde, et selleks, et midagi saaks tehtud, tuleb teha otsuseid.
Eesti on katmata ravivajaduse osas Euroopa Liidus esimesel kohal 17,6 protsendiga, ühelgi teisel riigil ei ole see arv üle kümne protsendi. Meie taga on Kreeka (9,1 protsenti) ja Poola (8,5 protsenti). Liiga vähe perearste ning pikad järjekorrad eriarsti vastuvõtule tekitavad selle, et terviseprobleemid ei saa õigeaegselt lahendust ning kuhjuvad, inimesed murduvad ning hakkavad otsima abi erakorralise meditsiini osakonnast.
Raha
Eesti tervishoiusüsteemi rahastatakse töötajate sotsiaalmaksust (ravikindlustusmaksu osa) ning riigieelarvelise eraldisega pensionäride eest. Ravikindlustusmaksu maksjaid on praegu veidi rohkem (50,1 protsenti) kui ravikindlustust tasuta saavaid isikuid (49,9 protsenti).
Tööandja abi süsteemile on piiratud 400 eurole aastas, kuid poliitiliselt räägitakse hoopis teise ja kolmanda haiguspäeva katmist haigekassa eelarvest. See tähendab, et raha, millega saaks lühendada ravijärjekordasid, jääb veelgi vähemaks. Katmata ravivajadus suureneb veelgi ning rahapuuduse lahendamine jääb jälle ootama otsuseid.
Eesti panustab tervishoiusüsteemi 6,7 protsenti SKP-st, mis on väikseim Euroopa Liidus ja millega saame kiidelda kulutõhusa süsteemiga, kuid, mille peegeldus on pikad ravijärjekorrad, kõrge omaosalus ja inimeste lühike eluiga. Näiteks eesti mees elab soome mehest viis aastat vähem ning kaheksa aastat vähem, kui eesti naine.
Lahendused raha puudusele oleks tööandja toetuse suurendamine, isikliku terviseraha kasutamine, millega saaks katta enda ja oma pereliikmete terviseprobleeme ning Medicaidi taolise süsteemi juurutamine, millest kaetakse ravikindlustusmaksu mitte maksvate isikute tervisekulud.
Tööjõupuudus
Töötajate puudus, ületöötamine ning läbipõlemine, pikk koolitusaeg ning soovimatus töötada üksi ja maapiirkondades vähendavad arstiabi kättesaadavust ning ühtlase kvaliteediga arstiabi pakkumist võrdselt üle kogu Eesti. Omal ajal tehtud jäme viga arstide koolitustellimuse vähendamises maksab nüüd kätte ning kiiret lahendust siin ei paista.
Parimate keskkoolilõpetajate saamine oma erialale on tihedas konkurentsis ning sageli valitakse lühem õpe ning kiirem iseteenimise võimalus kui 10–12 aasta pikkune suure intensiivsuse ja kõrgete nõudmistega eriala.
Kuigi Eesti paistab silma uute IT-lahendustega, siis patsiendiportaal, kus oleks infot oma tervise ja terviseprobleemi lahendamiseks vajalike algoritmide osa, on ikka veel lapsekingades. Viimasel ajal on riiklik tervise infosüsteem enamasti katki, s.t üliaeglane või hoolduses kella 9-18 vahel ehk just sellel ajal, kui käib põhiline töö ning nõustamine.
"Perearsti nõuandetelefonilt ei toimi kiire arstiaja broneerimise süsteem eriarstile või EMO osakonda, kuigi IT-lahendused selleks on olemas."
Lahendustena välja pakutud virtuaalsed suhtlusplatvormid arstidega ei ole haigekassa rahastusega, veebinõustamine käib jätkuvalt inimese enda raha eest, samuti ei tasu haigekassa veebinõustamist ja e-konsultatsioone perearstikeskustele. Adekvaatse ja usaldusväärse terviseinfo saamine on jätkuvalt puudulik. Perearsti nõuandetelefonilt ei toimi kiire arstiaja broneerimise süsteem eriarstile või EMO osakonda, kuigi IT-lahendused selleks on olemas.
Ennetamine
Laste osalemine tervisekontrollides, koolitervishoius ja vaktsineerimises, täiskasvanute osalemine sõeluuringutes ja arsti külastamisel on kaootilised ning süstematiseerimata.
Puudulikud on inimeste kontaktandmed ning telefoninumbrid. Paljukiidetud rahvastikuregistri andmeid ei saa sünkroniseerida terviseinfosüsteemi andmebaasiga ning inimeste rahavastikuregistris märgitud elukoht ei vasta nende tegelikule elukohale, sest need on sageli seotud muude soodustusega.
Lahendusena pakutud korrektse andmebaasi loomine põrkub otsustaja ja vastutaja taha ning välja saadetud sõeluuringute kutsed liiguvad jätkuvalt "maale vanaemale" põhimõttel.
Ennetuse põhialuseks olev inimese individuaalne tervise ennetamise ja haiguste kontrolli plaan on arstidel põhimõtteliselt olemas ja ootab juurutamist ning inimese isikliku vastutuse võtmist. Kas sellise plaani jälgimine on vabatahtlik või kohustuslik ning kas preemiaks on lihtsalt tervem ja pikem elu või kaasnevad sellega ka mingid boonused?
21 aastat hiljem
Riigikontroll on ka eelnevalt olnud kriitiline tervishoiusüsteemi toimimise ja rahastamise üle. Näiteks 2001. aasta "Ülevaade tervishoiukorraldusest" on välja toonud tekkivad probleemid arstiabi kättesaadavuses (pikad ravijärjekorrad), vajadus haiglavõrgu ümberkorraldamiseks, perearstide puudus ja suured nimistud.
Samuti märkis riigikontroll juba siis kriitiliselt, et Eestis puudub tervishoiusüsteemi strateegiline ning operatiivjuhtimine. Haigekassa küll tasub teenuste eest, kuid tervikuna puudub Eestis vastutav isik, kes juhib ja suunab tervishoiukorraldust, rahastamist ning tervise säilitamise ja hoidmist strateegiaid.
Aasta oli siis 2001. Kahjuks ka nüüd, 21 aastat hiljem, ei ole olukord muutunud ning peame järjekordselt nõustuma riigikontrolli auditi tulemustega. Nõustume, aga ootame tervishoiusüsteemi jätkuvalt otsustusjulgusega otsustajat.
### Response:
Eero Merilind: tervishoiu probleemide lahendamiseks tuleb teha otsuseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 73,7 protsenti, tööhõive määr 69,5 protsenti ja töötuse määr 5,6 protsenti.
Töötuid mehi oli ligi 21 200 ja naisi ligi 19 500. Eestlaste töötuse määr oli 4,6 ja vene rahvusest inimestel 8,5 protsenti.
"Kui selle aasta esimeses pooles töötute arv tõusis, siis nüüd on see taas languses. Aastaga on töötute arv siiski mõnevõrra kasvanud," ütles statistikaameti juhtivanalüütik Katriin Põlluäär.
Hõivatuid oli tänavu kolmandas kvartalis 680 100 ehk 22 500 võrra rohkem kui mullu samal ajal. Hõivatutest 344 400 olid mehed ja 335 800 naised.
Täistööajaga töötas 85 protsenti hõivatutest, ülejäänud osaajaga. Osaajaga töötajaid oli 102 300, mis on 16 300 võrra rohkem kui aasta tagasi ja 400 võrra vähem kui tänavu teises kvartalis.
"Osaajaga töötamine on populaarsem naiste seas – kolmandas kvartalis töötas osalise koormusega 70 800 naist ja 31 600 meest," rääkis Põlluäär.
Vaeghõivatuid ehk neid osaajaga töötajaid, kes soovivad panustada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli kolmandas kvartalis 6400 ehk 400 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Võrreldes aasta tagusega on vaeghõivatuid 1500 võrra rohkem.
Mitteaktiivseid inimesi oli 257 600, neist mehi 111 600 ja naisi 146 000. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, haigused või vigastused ja õpingud.
"Mitteaktiivsete inimeste arv on langenud võrreldes nii esimese poolaasta kui ka eelmise aasta sama ajaga. Mitteaktiivsete seas oli 161 500 eestlast ja 96 100 mitte-eestlast," lisas Põlluäär.
Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.
Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. | Kolmanda kvartali töötute arv kasvas, samuti hõivatute arv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 73,7 protsenti, tööhõive määr 69,5 protsenti ja töötuse määr 5,6 protsenti.
Töötuid mehi oli ligi 21 200 ja naisi ligi 19 500. Eestlaste töötuse määr oli 4,6 ja vene rahvusest inimestel 8,5 protsenti.
"Kui selle aasta esimeses pooles töötute arv tõusis, siis nüüd on see taas languses. Aastaga on töötute arv siiski mõnevõrra kasvanud," ütles statistikaameti juhtivanalüütik Katriin Põlluäär.
Hõivatuid oli tänavu kolmandas kvartalis 680 100 ehk 22 500 võrra rohkem kui mullu samal ajal. Hõivatutest 344 400 olid mehed ja 335 800 naised.
Täistööajaga töötas 85 protsenti hõivatutest, ülejäänud osaajaga. Osaajaga töötajaid oli 102 300, mis on 16 300 võrra rohkem kui aasta tagasi ja 400 võrra vähem kui tänavu teises kvartalis.
"Osaajaga töötamine on populaarsem naiste seas – kolmandas kvartalis töötas osalise koormusega 70 800 naist ja 31 600 meest," rääkis Põlluäär.
Vaeghõivatuid ehk neid osaajaga töötajaid, kes soovivad panustada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli kolmandas kvartalis 6400 ehk 400 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Võrreldes aasta tagusega on vaeghõivatuid 1500 võrra rohkem.
Mitteaktiivseid inimesi oli 257 600, neist mehi 111 600 ja naisi 146 000. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, haigused või vigastused ja õpingud.
"Mitteaktiivsete inimeste arv on langenud võrreldes nii esimese poolaasta kui ka eelmise aasta sama ajaga. Mitteaktiivsete seas oli 161 500 eestlast ja 96 100 mitte-eestlast," lisas Põlluäär.
Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.
Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest.
### Response:
Kolmanda kvartali töötute arv kasvas, samuti hõivatute arv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja 40 minutit kestnud matšis lõi Djokovic kolm ässa Tsitsipase üheksa vastu ning tegi kaks topeltviga, kreeklane ei teinud ühtegi.
"Esimese geimi alustamine vastase servi murdmisega oli väga oluline" sõnas Djokovic. "Servimurdega alustamine oli ilmselgelt tohutu tõuge enesekindlusele ja ka kergendus, sest teadsime mõlemad, et tuleb tihe matš."
"Oleme viimastel turniiridel mänginud väga tasavägiseid kohtumisi," sõnas Djokovic. "Oli väga oluline hästi alustada. Mängisin suurepärase tie-break 'i," lisas serblane.
Djokovic asus selle võiduga juhtima ka punast alagruppi. Turniiri võidu korral oleks see 35-aastasele serblasele kuues triumf aastalõputurniiril, mis viigistaks seisu Roger Federeriga.
Djokovic võttis selle võiduga Tsitsipaselt võimaluse tõusta maailma esireketiks. Kui rohelises alagrupis mängiv Rafael Nadal (ATP 2.) ei võidutse aastalõputurniiril, siis jätkab Carlos Alcaraz maailma esireketina.
Teisipäeval mängivad rohelises alagrupis Nadal ja Felix Auger-Aliassime (ATP 6.) ning Taylor Fritz (ATP 9.) ning Casper Ruud (ATP 4.). | Djokovic alustas ATP finaalturniiri võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja 40 minutit kestnud matšis lõi Djokovic kolm ässa Tsitsipase üheksa vastu ning tegi kaks topeltviga, kreeklane ei teinud ühtegi.
"Esimese geimi alustamine vastase servi murdmisega oli väga oluline" sõnas Djokovic. "Servimurdega alustamine oli ilmselgelt tohutu tõuge enesekindlusele ja ka kergendus, sest teadsime mõlemad, et tuleb tihe matš."
"Oleme viimastel turniiridel mänginud väga tasavägiseid kohtumisi," sõnas Djokovic. "Oli väga oluline hästi alustada. Mängisin suurepärase tie-break 'i," lisas serblane.
Djokovic asus selle võiduga juhtima ka punast alagruppi. Turniiri võidu korral oleks see 35-aastasele serblasele kuues triumf aastalõputurniiril, mis viigistaks seisu Roger Federeriga.
Djokovic võttis selle võiduga Tsitsipaselt võimaluse tõusta maailma esireketiks. Kui rohelises alagrupis mängiv Rafael Nadal (ATP 2.) ei võidutse aastalõputurniiril, siis jätkab Carlos Alcaraz maailma esireketina.
Teisipäeval mängivad rohelises alagrupis Nadal ja Felix Auger-Aliassime (ATP 6.) ning Taylor Fritz (ATP 9.) ning Casper Ruud (ATP 4.).
### Response:
Djokovic alustas ATP finaalturniiri võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liit hakkab muutma oma ametlikku Venemaa-poliitikat.
Politico on näinud uue Vene-poliitika mustanddokumenti, mille kohaselt on Euroopa Liidu siht Venemaa isoleerimine.
"Venemaa isoleerimine rahvusvaheliselt ning kehtestada ja viia ellu piiravaid meetmeid Venemaa vastu ning jälgida nendest möödaminekut," on dokumendis kirjas.
Politico toob välja, et dokumendi muutmisega kooskõlastatakse ametlikud dokumendid tegeliku poliitikaga.
Veebruarist, kui Venemaa tungis Ukrainale täieulatuslikult kallale, on Euroopa Liit võtnud Venemaa vastu kasutusele ulatuslikud majandussanktsioonid, mis puudutavad Vene majandust, importi ja eksporti.
Kuna sõda Venemaa ja Ukraina vahel veel kestab, ei ole kõik samal arvamusel, et praegu on aeg panna paika Euroopa Liidu pikaajaline suhe Venemaaga.
Ametlikult alustasid liikmesriikide välisministrid esmaspäeval Brüsselis Euroopa Liidu uue Vene-poliitika vaagimist.
Peale Venemaa isoleerimise rõhutab dokument ka Vene sõjakuritegude vastutusele võtmist ning Euroopa Liidu naaberriikide toetamist, mis on suuresti suunatud Balkani poolsaare riikide poole.
Mitmed Balkani riigid soovivad Euroopa Liiduga liituda.
Mustanddokument toob välja ka Euroopa Liidu koostöö NATO-ga ning kodanikuühiskonna toetamise Venemaal.
Samuti mainitakse dokumendis ka Euroopa Liidu vastupidavust, millest Politico hinnangul loeb välja Euroopa Liidu energiasõltuvuse vähendamise Venemaast.
Ka eelmises poliitikadokumendis oli kirjas kodanikuühiskonna toetamine ning Euroopa Liidu naaberriikidega sidemete tugevdamine.
Üks võimalik vaidluspunkt liikmesriikide välisministrite vahel on lauseosa, kus öeldakse, et kuniks Venemaa ründab Ukrainat ja rikub rahvusvahelist õigust, ei saa Euroopa Liit naasta normaalsete suheteni Venemaaga.
Politico hinnangul tahavad Balti riikide diplomaadid dokumendis karmimat sõnastust, kuid samas Saksamaa on praeguse sõnastusega rahul. | Euroopa Liit tahab ametlikult Venemaa isoleerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liit hakkab muutma oma ametlikku Venemaa-poliitikat.
Politico on näinud uue Vene-poliitika mustanddokumenti, mille kohaselt on Euroopa Liidu siht Venemaa isoleerimine.
"Venemaa isoleerimine rahvusvaheliselt ning kehtestada ja viia ellu piiravaid meetmeid Venemaa vastu ning jälgida nendest möödaminekut," on dokumendis kirjas.
Politico toob välja, et dokumendi muutmisega kooskõlastatakse ametlikud dokumendid tegeliku poliitikaga.
Veebruarist, kui Venemaa tungis Ukrainale täieulatuslikult kallale, on Euroopa Liit võtnud Venemaa vastu kasutusele ulatuslikud majandussanktsioonid, mis puudutavad Vene majandust, importi ja eksporti.
Kuna sõda Venemaa ja Ukraina vahel veel kestab, ei ole kõik samal arvamusel, et praegu on aeg panna paika Euroopa Liidu pikaajaline suhe Venemaaga.
Ametlikult alustasid liikmesriikide välisministrid esmaspäeval Brüsselis Euroopa Liidu uue Vene-poliitika vaagimist.
Peale Venemaa isoleerimise rõhutab dokument ka Vene sõjakuritegude vastutusele võtmist ning Euroopa Liidu naaberriikide toetamist, mis on suuresti suunatud Balkani poolsaare riikide poole.
Mitmed Balkani riigid soovivad Euroopa Liiduga liituda.
Mustanddokument toob välja ka Euroopa Liidu koostöö NATO-ga ning kodanikuühiskonna toetamise Venemaal.
Samuti mainitakse dokumendis ka Euroopa Liidu vastupidavust, millest Politico hinnangul loeb välja Euroopa Liidu energiasõltuvuse vähendamise Venemaast.
Ka eelmises poliitikadokumendis oli kirjas kodanikuühiskonna toetamine ning Euroopa Liidu naaberriikidega sidemete tugevdamine.
Üks võimalik vaidluspunkt liikmesriikide välisministrite vahel on lauseosa, kus öeldakse, et kuniks Venemaa ründab Ukrainat ja rikub rahvusvahelist õigust, ei saa Euroopa Liit naasta normaalsete suheteni Venemaaga.
Politico hinnangul tahavad Balti riikide diplomaadid dokumendis karmimat sõnastust, kuid samas Saksamaa on praeguse sõnastusega rahul.
### Response:
Euroopa Liit tahab ametlikult Venemaa isoleerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendkuningriik lõpetab oma missiooni Malis kuus kuud varem kui alguses planeeriti. Seda hoolimata asjaolust, et piirkonnas on kasvanud islamistide tegevus.
Briti relvajõudude minister James Heappey teatas, et 300 Briti sõdurit Malis, kes olid seal ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA raames lõpetavad oma kolmeaastase lähetuse riigis enneaegselt.
Ühendkuningriik järgneb oma otsuses Prantsusmaale, kes teatas veebruaris missiooni viimisest Malist Nigerisse. Samuti teatas Saksamaa augustis, et lõpetab oma sõjalise missiooni Malis.
ÜRO missiooni kuulub pea 12 000 rahuvalvajat ning see pidi Mali riiki stabiliseerima ning toetama üleminekuvalitsust valimiste korraldamisel 2024. aastal peale sõjalist riigipööret 2020. aasta.
Briti väed paigutati Gaosse, mis asub Malist idas, 2020. aastal.
Mali valitsusjõud on alates 2012. aastast võidelnud islamistidega riigi põhjaosas. Hiljuti pöördus riigi sõjaline hunta Venemaaga seotud Wagneri palgasõdurite poole sõjalise toetuse saamiseks.
Briti minister rõhutas, et kaks riigipööret kolme aasta jooksul on õõnestanud rahvusvahelisi jõupingutusi saavutamaks riigis rahu.
Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Lääne-Aafrika ja ÜRO ametiisikud peaksid esmaspäeval kohtuma Ghanas Accras, et arutada piirkonna tulevikku.
Paljud poliitikavaatlejad muretsevad, et Wagneri palgasõdurid võivad tahta minna ka Burkina Fasosse. Riigis on viimase kaheksa kuu jooksul toimunud kaks riigipööret, vahendas Politico.
Ka Eesti tõi käesoleval aastal oma sõdurid Malist välja. | Briti sõdurid lahkuvad Malist plaanitust varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendkuningriik lõpetab oma missiooni Malis kuus kuud varem kui alguses planeeriti. Seda hoolimata asjaolust, et piirkonnas on kasvanud islamistide tegevus.
Briti relvajõudude minister James Heappey teatas, et 300 Briti sõdurit Malis, kes olid seal ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA raames lõpetavad oma kolmeaastase lähetuse riigis enneaegselt.
Ühendkuningriik järgneb oma otsuses Prantsusmaale, kes teatas veebruaris missiooni viimisest Malist Nigerisse. Samuti teatas Saksamaa augustis, et lõpetab oma sõjalise missiooni Malis.
ÜRO missiooni kuulub pea 12 000 rahuvalvajat ning see pidi Mali riiki stabiliseerima ning toetama üleminekuvalitsust valimiste korraldamisel 2024. aastal peale sõjalist riigipööret 2020. aasta.
Briti väed paigutati Gaosse, mis asub Malist idas, 2020. aastal.
Mali valitsusjõud on alates 2012. aastast võidelnud islamistidega riigi põhjaosas. Hiljuti pöördus riigi sõjaline hunta Venemaaga seotud Wagneri palgasõdurite poole sõjalise toetuse saamiseks.
Briti minister rõhutas, et kaks riigipööret kolme aasta jooksul on õõnestanud rahvusvahelisi jõupingutusi saavutamaks riigis rahu.
Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Lääne-Aafrika ja ÜRO ametiisikud peaksid esmaspäeval kohtuma Ghanas Accras, et arutada piirkonna tulevikku.
Paljud poliitikavaatlejad muretsevad, et Wagneri palgasõdurid võivad tahta minna ka Burkina Fasosse. Riigis on viimase kaheksa kuu jooksul toimunud kaks riigipööret, vahendas Politico.
Ka Eesti tõi käesoleval aastal oma sõdurid Malist välja.
### Response:
Briti sõdurid lahkuvad Malist plaanitust varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on Eestisse jäänud ligi 17 000 alla 19-aastast Ukraina pagulast. Hariduse infosüsteemis on neid 7900, kellest 52 protsenti õpib Tallinnas. Sisuliselt on pealinnas ukrainlastele mõeldud koolikohad täis, ütles ministeeriumi asekantsler Liina Põld.
"Neile on mõned kohad pakkuda Nõmmele ja Mustamäele ja rohkem kohti on 1.-6. klassi, aga 7.-9. klassi ei ole üldse. Muidugi on ka võimalus, et me näiteks loome koolide juurde eraldi Ukraina klasse, aga me ei saa võtta sama palju lapsi juurde, kui meil juba on," rääkis Põld.
Teiste suuremate linnade koolides olukord nii keeruline pole, kohti on näiteks Tartus, Pärnus, Narvas ja ka Kohtla-Järvel.
Haridusministeeriumi esmane eesmärk on siia saabuvad kooliealised põgenikud Eesti haridusasutustesse paigutada. Kui neid aga tuleb nii palju, et koolid enam vastu võtta ei suuda, siis on kavas tagasi tuua nn kohanemisprogramm, mis loodi kohe pärast sõja algust ja tegutses kuni septembrini.
"Kohalikud omavalitsused, kelle piirkonda on lapsed jõudnud, pakuvad sellist kogupäevakooli või pikapäevarühma laadset võimalust, et oleks koht, kus lapsed saavad olla. Nad saavad seal liituda Ukraina kooli distantsõppega ja saada vajadusel abi kas meie inimestelt või sinna võib ka ukrainlasi palgata," selgitas asekantsler.
Kohanemisprogrammis on lapsed senikaua, kuni pered otsustavad Ukrainasse tagasi minna või mujale edasi liikuda. Eesti koolis juba õppivaid ukrainlasi see ei puuduta.
Õpetajaid pole piisavalt
Peamine põhjus, miks oluliselt suurem arv Ukraina lapsi meie koolidesse ei mahu, on õpetajate ja vajalike tugispetsialistide puudus. "Me ei saa võtta niimoodi, et kui koolis on ruutmeetreid, siis on ka koolikohti," rõhutas Põld.
Seevastu kogupäevakooli puhul piisab ruumide olemasolust, näiteks kultuurikeskuses või mõnes muus omavalitsuse asutuses. Lisaks ei pea seal lapsi juhendama ja abistama tingimata pedagoogi haridusega spetsialist.
Kuigi eelmisel nädalal märkis asekantsler Liina Põld riigikogu riigieelarve erikomisjonis, et pagulaste arvu kasvamisel tuleb koolides üle minna mitmes vahetuses õppimisele, siis tegelikult seda varianti haridusministeerium praegu ei kaalu. Põhjuseks ikka see, et pole piisavalt õpetajaid. Põllu hinnangul võiks enne mõelda pigem põgenike riiklikule suunamisele väljaspool Tallinna.
"Praegu on pagulastel vaba valik, nad ise vaatavad, kuhu lähevad. Nad saavad tööd, hakkavad oma eluga toime tulema, teenivad ise sissetulekut, et saada sellest abivajaja rollist välja. Ja sellepärast on nad kontsentreerunud Tallinnasse, sest seal on kõige rohkem töökohti pakkuda," rääkis Põld.
Tema hinnangul võiks ajutiselt Eestisse saabunud inimeste esimene eesmärk olla laps kooli saada, mitte täiskasvanutel töö leida. Nii saaks riik suunata põgenikke üle Eesti laiali haridusteenuse järgi.
Seega, kui edaspidi tuleb Eestisse Ukraina põgenikke, kes kindlasti tahavad oma lapse siin kooli panna, siis koha neile leiaks, lihtsalt mitte pealinnas.
"Me ei saa lihtsalt lubada, et ühel hetkel on 45 last näiteks klassis. See ei ole õpetaja suhtes inimlik, see ei aita teiste lastega kohaneda ega anna õppetööle mitte mingisugust head kvaliteeti. Muu Eesti ei ole nii ülerahvastatud, nii et me peaks arutama võib-olla keskselt koos siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusametiga, kas on võimalik, et näiteks suuremate gruppidena paigutadagi sõjapõgenikke väljapoole Tallinna," arutles Põld.
Vanemad ei julge Ukraina distantsõppest loobuda
Neid kooliealisi lapsi, kes ei ole ühegi kohaliku omavalitsuse registris ja kellele pole koolikohta määratud, on haridusministeeriumi andmetel 1200. Ametnikele teadaolevalt osalevad need lapsed kodus Ukraina distantsõppes. Ukrainlased ise on rääkinud, kuidas nende kodumaal millalgi öeldi, et mujal riigis omandatud haridust sealne koolisüsteem ei tunnusta, seega nende distantsõppest loobumine tähendaks, et lapsed peavad jätkama kooliteed sealt, kus see enne sõja algust pooleli jäi. Põllu sõnul ei vasta see aga tõele.
"Me oleme oma sotsiaalmeediakanalites ka seda infot jaganud, et Ukraina minister andis kinnituse, et kui lapsed lähevad tagasi, siis neil ei jää aastat või kahte vahele, nad saavad õpinguid jätkata. See tõi ka lapsi meie koolidesse juurde, vanemad olid nõus, et lapsed õpivad Eesti õppekava järgi," rääkis Põld.
Osa vanemaid on aga endiselt hirmunud kuni selleni välja, et nende lapsed käivad küll Eesti koolis, aga teevad pärast tunde kodus ka Ukraina veebiõpet. "Meil on koolidest ka neid signaale, et lapsed on väsinud ja ei jaksa kahes süsteemis püsida," ütles asekantsler.
Haridusministeeriumi sellist õppimisviisi ei toeta ja julgustab lapsi olema ainult Eesti haridussüsteemis.
"Meie õppekavad on võrdlemisi sarnased, meil ei ole väga suuri erinevusi üldpädevuste mõttes, läbivate teemade ega ainevaldkondade mõttes ja ka mahud on enam-vähem samad," kinnitas Põld.
Ukraina õpilaste küsimuses kohtub haridus- ja teadusministeerium igal nädalal Tallinna haridusametiga. Samuti toimuvad regulaarselt kohtumised sotsiaalkindlustusametiga ja teiste ministeeriumitega. | Tallinna koolidesse mahub üksikuid sõjapõgenikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on Eestisse jäänud ligi 17 000 alla 19-aastast Ukraina pagulast. Hariduse infosüsteemis on neid 7900, kellest 52 protsenti õpib Tallinnas. Sisuliselt on pealinnas ukrainlastele mõeldud koolikohad täis, ütles ministeeriumi asekantsler Liina Põld.
"Neile on mõned kohad pakkuda Nõmmele ja Mustamäele ja rohkem kohti on 1.-6. klassi, aga 7.-9. klassi ei ole üldse. Muidugi on ka võimalus, et me näiteks loome koolide juurde eraldi Ukraina klasse, aga me ei saa võtta sama palju lapsi juurde, kui meil juba on," rääkis Põld.
Teiste suuremate linnade koolides olukord nii keeruline pole, kohti on näiteks Tartus, Pärnus, Narvas ja ka Kohtla-Järvel.
Haridusministeeriumi esmane eesmärk on siia saabuvad kooliealised põgenikud Eesti haridusasutustesse paigutada. Kui neid aga tuleb nii palju, et koolid enam vastu võtta ei suuda, siis on kavas tagasi tuua nn kohanemisprogramm, mis loodi kohe pärast sõja algust ja tegutses kuni septembrini.
"Kohalikud omavalitsused, kelle piirkonda on lapsed jõudnud, pakuvad sellist kogupäevakooli või pikapäevarühma laadset võimalust, et oleks koht, kus lapsed saavad olla. Nad saavad seal liituda Ukraina kooli distantsõppega ja saada vajadusel abi kas meie inimestelt või sinna võib ka ukrainlasi palgata," selgitas asekantsler.
Kohanemisprogrammis on lapsed senikaua, kuni pered otsustavad Ukrainasse tagasi minna või mujale edasi liikuda. Eesti koolis juba õppivaid ukrainlasi see ei puuduta.
Õpetajaid pole piisavalt
Peamine põhjus, miks oluliselt suurem arv Ukraina lapsi meie koolidesse ei mahu, on õpetajate ja vajalike tugispetsialistide puudus. "Me ei saa võtta niimoodi, et kui koolis on ruutmeetreid, siis on ka koolikohti," rõhutas Põld.
Seevastu kogupäevakooli puhul piisab ruumide olemasolust, näiteks kultuurikeskuses või mõnes muus omavalitsuse asutuses. Lisaks ei pea seal lapsi juhendama ja abistama tingimata pedagoogi haridusega spetsialist.
Kuigi eelmisel nädalal märkis asekantsler Liina Põld riigikogu riigieelarve erikomisjonis, et pagulaste arvu kasvamisel tuleb koolides üle minna mitmes vahetuses õppimisele, siis tegelikult seda varianti haridusministeerium praegu ei kaalu. Põhjuseks ikka see, et pole piisavalt õpetajaid. Põllu hinnangul võiks enne mõelda pigem põgenike riiklikule suunamisele väljaspool Tallinna.
"Praegu on pagulastel vaba valik, nad ise vaatavad, kuhu lähevad. Nad saavad tööd, hakkavad oma eluga toime tulema, teenivad ise sissetulekut, et saada sellest abivajaja rollist välja. Ja sellepärast on nad kontsentreerunud Tallinnasse, sest seal on kõige rohkem töökohti pakkuda," rääkis Põld.
Tema hinnangul võiks ajutiselt Eestisse saabunud inimeste esimene eesmärk olla laps kooli saada, mitte täiskasvanutel töö leida. Nii saaks riik suunata põgenikke üle Eesti laiali haridusteenuse järgi.
Seega, kui edaspidi tuleb Eestisse Ukraina põgenikke, kes kindlasti tahavad oma lapse siin kooli panna, siis koha neile leiaks, lihtsalt mitte pealinnas.
"Me ei saa lihtsalt lubada, et ühel hetkel on 45 last näiteks klassis. See ei ole õpetaja suhtes inimlik, see ei aita teiste lastega kohaneda ega anna õppetööle mitte mingisugust head kvaliteeti. Muu Eesti ei ole nii ülerahvastatud, nii et me peaks arutama võib-olla keskselt koos siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusametiga, kas on võimalik, et näiteks suuremate gruppidena paigutadagi sõjapõgenikke väljapoole Tallinna," arutles Põld.
Vanemad ei julge Ukraina distantsõppest loobuda
Neid kooliealisi lapsi, kes ei ole ühegi kohaliku omavalitsuse registris ja kellele pole koolikohta määratud, on haridusministeeriumi andmetel 1200. Ametnikele teadaolevalt osalevad need lapsed kodus Ukraina distantsõppes. Ukrainlased ise on rääkinud, kuidas nende kodumaal millalgi öeldi, et mujal riigis omandatud haridust sealne koolisüsteem ei tunnusta, seega nende distantsõppest loobumine tähendaks, et lapsed peavad jätkama kooliteed sealt, kus see enne sõja algust pooleli jäi. Põllu sõnul ei vasta see aga tõele.
"Me oleme oma sotsiaalmeediakanalites ka seda infot jaganud, et Ukraina minister andis kinnituse, et kui lapsed lähevad tagasi, siis neil ei jää aastat või kahte vahele, nad saavad õpinguid jätkata. See tõi ka lapsi meie koolidesse juurde, vanemad olid nõus, et lapsed õpivad Eesti õppekava järgi," rääkis Põld.
Osa vanemaid on aga endiselt hirmunud kuni selleni välja, et nende lapsed käivad küll Eesti koolis, aga teevad pärast tunde kodus ka Ukraina veebiõpet. "Meil on koolidest ka neid signaale, et lapsed on väsinud ja ei jaksa kahes süsteemis püsida," ütles asekantsler.
Haridusministeeriumi sellist õppimisviisi ei toeta ja julgustab lapsi olema ainult Eesti haridussüsteemis.
"Meie õppekavad on võrdlemisi sarnased, meil ei ole väga suuri erinevusi üldpädevuste mõttes, läbivate teemade ega ainevaldkondade mõttes ja ka mahud on enam-vähem samad," kinnitas Põld.
Ukraina õpilaste küsimuses kohtub haridus- ja teadusministeerium igal nädalal Tallinna haridusametiga. Samuti toimuvad regulaarselt kohtumised sotsiaalkindlustusametiga ja teiste ministeeriumitega.
### Response:
Tallinna koolidesse mahub üksikuid sõjapõgenikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka avamängus võttis Lissaboni klubi 3:0 võidu ja pääses seega kindlalt järgmisse ringi, kirjutab volley.ee.
Pärnu meeskonna kasuks tõi Kaur Erik Kais üheksa punkti (-1), Tony Tammiksaar panustas kaheksa punktiga (+0). Toomas Jasmini juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 49 protsenti ja rünnak 42 protsenti, blokist saadi neli ja servilt üks punkt (eksiti 15 pallingul).
Lissaboni klubi resultatiivseim oli Brian Melgarejo 12 silma (+3). Sportingu vastuvõtt oli 71 protsenti, rünnak 55 protsenti, blokiga teeniti kuus ja serviga seitse punkti (12 viga). | Teist korda Portugali tippklubile kaotanud Pärnu langes konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka avamängus võttis Lissaboni klubi 3:0 võidu ja pääses seega kindlalt järgmisse ringi, kirjutab volley.ee.
Pärnu meeskonna kasuks tõi Kaur Erik Kais üheksa punkti (-1), Tony Tammiksaar panustas kaheksa punktiga (+0). Toomas Jasmini juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 49 protsenti ja rünnak 42 protsenti, blokist saadi neli ja servilt üks punkt (eksiti 15 pallingul).
Lissaboni klubi resultatiivseim oli Brian Melgarejo 12 silma (+3). Sportingu vastuvõtt oli 71 protsenti, rünnak 55 protsenti, blokiga teeniti kuus ja serviga seitse punkti (12 viga).
### Response:
Teist korda Portugali tippklubile kaotanud Pärnu langes konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Djokovici viisa kuulutati esimest korda kehtetuks kaks nädalat enne tänavuste Austraalia lahtiste algust. Koroonaviiruse hiljutine läbipõdemine ei olnud Austraalia siseministeeriumi hinnangul piisavaks aluseks meditsiinilise erandi saamisele ning et serblane on vaktsineerimata, oli ta võimude hinnangul ohuks rahvatervisele.
Djokovic kaebas otsuse edasi ja oli föderaalkohtus võidukas, mille järel tema viisa taastati ning serblane sai hakata Austraalia lahtisteks valmistuma. Küll tunnistas Djokovic seejärel, et eksis pärast positiivset koroonaproovi mullu 16. detsembril isolatsioonireeglite vastu ning et tema agent tegi vea, kui märkis, et Djokovic polnud enne Austraaliasse saabumist kahe nädala jooksul reisinud. Vahetult enne Austraalia lahtiste algust tühistas saareriigi immigratsiooniminister Alex Hawke siis avalikkuse huvidele viidates Djokovici viisa ning talle kehtestati riiki sisenemise keeld.
Viimase aasta jooksul on Austraalias koroonapiirangud tühistatud, kaasa arvatud nõue riiki sisenedes esitada vaktsineerimistõend ning kolmapäeval andis nüüd Austraalia immigratsiooniministri ametit pidav Andrew Giles teada, et Djokovicile on antud ajutine viisa.
"Mul on selle uudise üle väga hea meel. Muidugi oli see suureks kergenduseks, teades, mida mina ja mu lähedased pidime Austraalias ja selle järel läbi elama," rääkis Djokovic kolmapäeval ATP finaalturniiril. "Austraalia lahtised on olnud minu edukaimaks slämmiturniiriks ja olen seal loonud elu ilusamaid mälestusi. Muidugi tahan sinna naasta ja tennist mängida." | Ajutise viisa saanud Djokovic võib Austraalia lahtistel mängida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Djokovici viisa kuulutati esimest korda kehtetuks kaks nädalat enne tänavuste Austraalia lahtiste algust. Koroonaviiruse hiljutine läbipõdemine ei olnud Austraalia siseministeeriumi hinnangul piisavaks aluseks meditsiinilise erandi saamisele ning et serblane on vaktsineerimata, oli ta võimude hinnangul ohuks rahvatervisele.
Djokovic kaebas otsuse edasi ja oli föderaalkohtus võidukas, mille järel tema viisa taastati ning serblane sai hakata Austraalia lahtisteks valmistuma. Küll tunnistas Djokovic seejärel, et eksis pärast positiivset koroonaproovi mullu 16. detsembril isolatsioonireeglite vastu ning et tema agent tegi vea, kui märkis, et Djokovic polnud enne Austraaliasse saabumist kahe nädala jooksul reisinud. Vahetult enne Austraalia lahtiste algust tühistas saareriigi immigratsiooniminister Alex Hawke siis avalikkuse huvidele viidates Djokovici viisa ning talle kehtestati riiki sisenemise keeld.
Viimase aasta jooksul on Austraalias koroonapiirangud tühistatud, kaasa arvatud nõue riiki sisenedes esitada vaktsineerimistõend ning kolmapäeval andis nüüd Austraalia immigratsiooniministri ametit pidav Andrew Giles teada, et Djokovicile on antud ajutine viisa.
"Mul on selle uudise üle väga hea meel. Muidugi oli see suureks kergenduseks, teades, mida mina ja mu lähedased pidime Austraalias ja selle järel läbi elama," rääkis Djokovic kolmapäeval ATP finaalturniiril. "Austraalia lahtised on olnud minu edukaimaks slämmiturniiriks ja olen seal loonud elu ilusamaid mälestusi. Muidugi tahan sinna naasta ja tennist mängida."
### Response:
Ajutise viisa saanud Djokovic võib Austraalia lahtistel mängida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiseks lugemiseks esitasid riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 56 muudatusettepanekut, millest üht arvestas rahanduskomisjon osaliselt ning ülejäänud jättis arvestamata.
Rahanduskomisjon ise tegi eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi, ning kaks muudatusettepanekut, millest üks puudutab riigikogu kantselei kulusid ja teine veeteetasu määra muutmist.
Täpsustatud eelnõu kohaselt on riigieelarve tulude maht tuleval aastal 15,58 miljardit ja kulude maht 16,81 miljardit eurot. Investeeringuid tehakse pea 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.
Kolmandaks lugemiseks saab valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõule muudatusettepanekuid esitada 30. novembril kella 17.15-ni.
Ettepanekud regionaalsete investeeringute ehk katuserahade jagamiseks peavad erakonnad esitama tuleva nädala esmaspäeval. | Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiseks lugemiseks esitasid riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 56 muudatusettepanekut, millest üht arvestas rahanduskomisjon osaliselt ning ülejäänud jättis arvestamata.
Rahanduskomisjon ise tegi eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi, ning kaks muudatusettepanekut, millest üks puudutab riigikogu kantselei kulusid ja teine veeteetasu määra muutmist.
Täpsustatud eelnõu kohaselt on riigieelarve tulude maht tuleval aastal 15,58 miljardit ja kulude maht 16,81 miljardit eurot. Investeeringuid tehakse pea 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.
Kolmandaks lugemiseks saab valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõule muudatusettepanekuid esitada 30. novembril kella 17.15-ni.
Ettepanekud regionaalsete investeeringute ehk katuserahade jagamiseks peavad erakonnad esitama tuleva nädala esmaspäeval.
### Response:
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 16. novembril kell 21.49:
- Zelenski: lääneriigid on vihjanud, et Putin on valmis läbi rääkima;
- Rootsi uue abipaketi raames antakse Ukrainale õhutõrjet ja humanitaarabi;
- Enamus G20 riike mõistsid hukka Venemaa sõja Ukraina vastu;
- WP: Kiievit külastas Vene suurrünnaku ajal teisipäeval CIA peadirektor;
- Venemaal Orjoli oblastis plahvatas naftahoidla, mille võis põhjustada droon;
- G7 ja NATO mõistsid hukka Venemaa barbaarse rünnaku Ukrainale;
- ÜRO julgeolekunõukogu arutab kolmapäeval Venemaa lausrünnakut Ukraina taristule;
- Ukraina lõunaringkond tegi ööpäeva jooksul üle 100 sõjalise löögi Vene vägede vastu;
- AP: Valge Maja tahab Ukrainale uut 40 miljardi dollari suurust abipaketti;
- ISW: Vene kodanikud väljendavad sotsiaalmeedias üha enam pahameelt seoses mobilisatsiooniga - pahased nii sõjavastased kui -pooldajad;
- ISW: Venemaa on sunnitud rakettide vähesuse tõttu aeglustama rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu pihta.
Zelenski: lääneriigid on vihjanud, et Putin on valmis läbi rääkima
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et lääneriigid on andnud vihjeid, et Venemaa president Vladimir Putin on valmis otseselt Ukrainaga läbirääkimisi pidama, vahendas The Kyiv Independent.
"Ma olen saanud signaale, et Putin tahab vahendajateta läbirääkimisi," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul on ta välja pakkunud, et tavapäraste suletud uste taga toimuvate läbirääkimiste asemel peaksid need läbirääkimised olema avalikud, sest ka sõda peab Venemaa avalikult.
Ukraina on seisukohal, et läbirääkimised saavad alata vaid siis, kui kõik Vene väed on Ukrainast lahkunud. Zelenski on öelnud, et läbirääkimised ei saa toimuda nii kaua, kui Putin on võimul.
Ukraina pikendas sõjaseisukorda vähemalt kuni 19. veebruarini
Ukraina parlamendisaadik Jaroslav Železniaki sõnul pikendas ülemraada sõjaseisukorda viiendat korda pärast sõja puhkemist.
Ukraina pikendas sõjaseisukorda 90 päeva võrra ehk kuni 2022. aasta 19. veebruarini. Kiiev kehtestas sõjaseisukorra 24. veebruaril, kui Venemaa alustas sõjalist tegevust Ukrainas, vahendas The Kyiv Independent.
Kiiev: Ukraina ei plaani linnadest inimesi evakueerida
Venemaa korraldas teisipäeval Ukraina linnade vastu ulatusliku raketirünnaku. Venemaa pommitas Ukraina energiataristut.
"Evakueerimise asemel keskenduvad Ukraina võimud riigi elektrivõrgu stabiliseerimisele," ütles Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.
Mark Milley: Vene armee pole Ukrainas suutnud täita mitte ühtegi eesmärki
"Venelased on iga kord ebaõnnestunud. Nad on kaotanud strateegiliselt, nad on kaotanud operatiivselt ja taktikaliselt. Mida nad proovisid saavutada, see neil ebaõnnestus. Kogu 900-kilomeetrisel rindejoonel on ukrainlased saavutanud pidevalt edusamme ja venelased on seal pidevalt ebaõnnestunud," ütles USA staabiülemate komitee esimees Mark Milley.
Ukraina merevägi: Venemaal on kolmel merel valmis 100 Kalibr raketti
Ukraina merevägi teatas kolmapäeval, et Vene mereväel on kolmel merel ootel üle 100 Kalibr tiibraketi.
Mustal merel on lahinguvalmis kuni 8 Vene laeva, sh üks laev, mis suudab Kalibr rakette välja tulistada. Sellel laeval on ootel neli Kalibr raketti.
Aasovi merel jätkab Vene merevägi mereside kontrollimist, hoides lahinguteenistuses ühe laeva.
Vahemerel on 10 Vene laeva, millest viis suudab kanda Kalibr rakette.
Kaspia merel on kolm laeva, mis suudavad välja tulistada kolm Kalibr rakette. Kokku suudavad need kolm laeva välja tulistada 24 raketti.
Ukraina merevägi toob välja, et Venemaa rikub rahvusvahelisi norme lülitades välja automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS).
Ukraina seitsmes oblastis on elektriühendus taastatud
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko ja Ukraina Ukrenergo teatel on Ukrainas seitsmes oblastis taastatud elektriühendus, sh Kiievis.
Lvivi oblastis on elektri- ja veevarustus taastatud 95 protsendil majapidamistest.
Ukrainas kehtivad jätkuvalt planeeritud elektriseisakud. Tarbimise piiramine on vajalik meede elektrisüsteemi stabiilsuse säilitamiseks, teatas Ukrenergo.
Teisipäevane suurrünnak oli kuues selline sihipärane rünnak Ukraina taristule Venemaa poolt.
Rootsi uue abipaketi raames antakse Ukrainale õhutõrjet ja humanitaarabi
Rootsi valitsus teatas, et saadab Ukrainale uue relvaabi paketi. Paketi raames antakse Ukrainale nii humanitaarabi kui ka sõjatehnikat, teatas SVT.
Ukrainat toetatakse sõjalise abiga kolme miljardi Rootsi krooni väärtuses (ligikaudu 270 miljonit eurot). Humanitaarabi antakse 720 miljoni Rootsi krooni väärtuses.
Rootsi abipaketiga antakse Ukrainale muuhulgas talvevarustust ning see on suurim abipakett, mille Rootsi on Ukraina abistamiseks ühe korraga eraldanud.
Abipaketi humanitaarabi on mõeldud abivajajate aitamiseks Ukrainas enne talve tulekut.
Rootsi sõjalise paketi raames antakse Ukrainale ka õhutõrjesüsteeme ning rakette ühe teise õhutõrjesüsteemi jaoks.
Enamus G20 riike mõistsid hukka Venemaa sõja Ukraina vastu
Maailma suurimaid majandusi koondava G20 ühisteates kinnitati, et enamus organisatsiooni liikmetest mõistavad tugevalt hukka Venemaa sõja Ukraina vastu.
Teates kinnitati, et "kõige tugevamal viisil" mõistetakse hukka Venemaa sõda Ukrainas, vahendas Reuters diplomaatilisi allikaid.
Al Jazeeza allikate sõnul olid enamus riike sõnavõtuga päri, kuid oli ka teistsuguseid vaateid ja hinnanguid.
Reutersi teatel sisaldus ka ühisteates sõnastus, milles rõhutati kohalolijate arvamuse lahknevust. Kõnekal kombel olevat kõik 20 riiki sellise terviktekstiga olnud päri.
WP: Kiievit külastas Vene suurrünnaku ajal teisipäeval CIA peadirektor
Teisipäeval viibis Kiievis Vene ulatusliku raketirünnaku ajal CIA peadirektor William Burns. Vene raketirünnaku ajal viibis Burns USA saatkonnas Kiievis.
Visiidi jooksul kohtus Burns Ukraina luurajatega ning arutas nendega ka kohtumist Vene luurejuhiga esmaspäeval, mille käigus hoiatas ta oma Vene kolleegi tuumarelvade kasutamise eest.
USA kõrged ametiisikud kinnitasid lehele, et USA ja Vene ametiisikud arutasid viise hoiduda tuumaeskalatsiooni riskist. Samas ei kõnelenud kahe suurriigi esindajad sellest kuidas Vene-Ukraina sõda lõpetada.
Ukraina: Majorski lahingutes hukkus üle poole "separatistide" üksusest
Ukraina relvajõudude peastaabi kolmapäeva hommikul tehtud rindeülevaate kohaselt on Luhanski ja Donetski sundmobiliseeritute seas teateid deseratsioonist. Samuti on sundmobiliseeritud meestest üksustel madal võitlustahe.
Peastaabi hinnangul hukkus Majorsi lahingutes üle poole Horlivka territoriaalkaitse pataljoni isikkooseisust. Peale lahinguid saadeti üksus laiali ning ellu jäänud võitlejad jaotati teiste üksuste vahel ära.
Peastaabi sõnul tulistati teisipäeval alla 77 raketti ja vähemalt 11 drooni
Samuti täpsustas Ukraina peastaap hommiku, et teisipäevases suurrünnakus Ukraina pihta tulistati välja üle 90 Kh-101 ja Kalibr raketi ning üle 10 rünnakdrooni. Peastaabi kinnitusel hävitas Ukraina õhutõrje 77 tiibraketti, 10 Iraani ründrdrooni ja ühe Vene Orion drooni.
Venemaal Orjoli oblastis plahvatas naftahoidla, mille võis põhjustada droon
Orjoli oblasti kuberner Andrii Klõškov teatas Telegramis, et oblastis Stalnoi Koni külas plahvatas kell neli öösel naftahoidla. Hukkunuid kuberneri sõnul ei olnud. Klõškov spekuleeris, et tegu võis olla õhurünnakuga.
Orjoli oblast asub Branski ja Kurski oblastitest ida pool. Need kaks oblastit on omakorda vastu Ukraina piiri.
G7 ja NATO mõistsid hukka Venemaa barbaarse rünnaku Ukrainale
G7 riigid ja kaitseallianss NATO tegid ühisavalduse peale erakorralist kohtumist G20 tippkohtumise ajal. Lääneriikide liidrid kinnitasid oma avalduses Poola täielikku toetamist nende territooriumil toimunud plahvatuse uurimises.
Riigid kinnitasid ka oma vankumatut toetust Ukrainale ja Ukraina rahvale võitluses Vene agressiooni vastu. Samuti rõhutati, et Venemaa tuleb oma jultunud rünnakute eest vastutusele võtta.
Maailma suurimaid majandusi koondava G7 liikmed on Kanada, Euroopa Liit, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Kõik need riigid, peale Jaapani on ka NATO liikmed
ÜRO julgeolekunõukogu arutab kolmapäeval Venemaa suurrünnakut Ukraina taristule
Ukraina suursaadik ÜRO-s Serhi Kõslõtsja teatas, et kolmapäeval arutab ÜRO julgeolekunõukogu Venemaa ulatuslikku raketirünnakut Ukraina elektritaristu pihta.
Venemaa tulistas teisipäeval Ukraina pihta üle 100 raketi, mis on alates täieulatusliku sõja puhkemisest suurim Vene raketirünnak Ukraina elektritaristu pihta, toob The Kyiv Independent välja.
Ukraina lõunaringkond tegi ööpäeva jooksul üle 100 sõjalise löögi Vene vägede vastu
Ukraina relvajõudude lõunaringkond teatas kolmapäeva varahommikul regulaarses rindeteates, et Vene vägede positsioonidele tehti viimase ööpäeva jooksul üle 100 rünnaku suurtüki- ning raketiüksustega.
Rünnati nii Vene vägede koondumisalasid Dnipro ida- ehk vasakkaldal ning Vene vägesid Kinburni maasääre piirkonnas.
Ukraina rünnakutes hukkus ringkonna teatel ligikaudu 17 Vene sõdurit ning 15 Vene soomusmasinat, muud tehnikat ja üks Orlan-10 droon.
Samuti hävitati kaks Vene laskemoonaladu Hersoni oblastis Oleškis ja Nova Kahhovkas.
Ringkonna teatel on Vene Musta mere laevastikul ootel 14 laeva, sh neli raketilaeva, mis suudavad välja tulistada kuni 20 tiibraketti Kalibr.
Lisaks täpsustati, et teisipäeva õhtul toimunud Vene suurrünnakus oli lõunaringkonna vastutusalale suunatud 23 Vene tiibraketti.
Kh-101 tiibraketid lasti välja Kaspia mere suunalt ja Rostovi oblastist strateegilisi rakette kandvate lennukite Tu-95/Tu-160 poolt. Lisaks tulistati Mustalt merelt välja Kalibri tiibraketid.
AP: Valge Maja tahab Ukrainale uut 40 miljardi dollari suurust abipaketti
Associated Press teatas, et USA president Joe Biden kavatseb paluda Kongressilt täiendavat rahastust uue Ukraina abipaketi tarbeks.
Abipakett oleks kokku 37 miljardi dollari suurune, millest 21,7 miljardit oleks otseselt seotud Ukrainale relvaabi andmisega ning USA-le endale relvastuse ning moona tellimiseks asendamaks Ukrainale saadetud relvastust ja moona.
Lisaks toetatakse Ukrainat 14,5 miljardi dollariga Ukraina riigieelarve kulude katmiseks, 626 miljonit on plaanis kulutada tuumajulgeolekule ning 900 miljonit tervishoiule ja tugiteenustele.
USA Valge Maja eelarvekantselei direktor Shalanda Young ütles, et Kongressi poolt varem eraldatud 40 miljardist ¾ on juba Ukrainale abina antud või ära lubatud.
USA kehtestas Iraani droonide tarnimise eest täiendavad sanktsioonid
Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium (U.S. Treasury Department) teatas teisipäeval, et USA kehtestab täiendavad sanktsioonid mitmetele ettevõtetele, kes osalesid Iraani droonide tarnes Vene vägedele.
Eraldiseisvalt pannakse sanktsioonide alla ka isikud, kes aitasid tarnida Iraani droone Wagneri palgasõdurite grupeeringule.
ISW: Vene kodanikud väljendavad sotsiaalmeedias üha enam pahameelt
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) tõi välja, et Vene Föderatsiooni kodanikud on mobilisatsiooni osas üha enam hakanud väljendama oma pahameelt sotsiaalmeedias.
Venemaal on 16 sõjavastast organisatsiooni algatanud petitsiooni, milles nõutakse Vene meeste demobiliseerimist. Petitsioon on saanud analüüsi kirjutamise hetkel peaaegu 38 000 allkirja.
Mõttekoja analüütikud toovad välja, et pahameel mobilisatsiooni osas on jõudnud ka Vene sõjablogijate sekka, kes olid juba varem Vene kaitseministeeriumi osas kriitilised.
Asjaolu, et rahulolematus mobilisatsiooni osas on jõudnud nii Vene opositsiooni kui ka sõja pooldajate sekka on ISW hinnangul uus areng.
Kuigi Vene julgeolekujõud on väiksemad protestid edukalt maha surunud ei ole Vene võimud hakanud reguleerima populaarset sotsiaalmeediakeskkonda Telegram, mis võimaldab Vene kodanikel muuhulgas väljendada pahameelt ning nõuda kohalikelt võimukandjatelt tegutsema asumist.
ISW: Venemaa on sunnitud aeglustama rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu pihta
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut hindas, et Vene väed on sunnitud aeglustama Ukraina kriitilise taristu ründamist.
Mõttekoja hinnangul kasutasid Vene relvajõud teisipäevases suurrünnakus ära arvestatava osa oma alles jäänud täppisrelvade arsenalist.
ISW toob välja, et Ukraina õhutõrje on Vene rakettide ja droonide alla tulistamisel üha edukam ja seda eriti viimase kuu jooksul.
Ukraina relvajõudude peastaabi hinnangul on Ukraina õhutõrje efektiivsus kasvanud lääneriikide õhutõrjesüsteemide tõttu.
Analüütikute hinnangul tegi Venemaa meelega oma suurrünnaku Ukrainale samal päeval kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas G20-le kõnet.
Seda on näha ka Venemaa ametlikust retoorikast, millest puudub huvi pidada rahukõnelusi Ukrainaga, hindas ISW.
Briti luure: Nova Kahhovka tammi ülesõit on nüüdseks läbimatu
Ühendkuningriik tõi oma luureülevaates välja, et Vene väed õhkisid taandudes Dnipro jõel asuva Nova Kahhovka tammil asuva autotee ja raudtee.
Ülekäigud hävitati takistamaks Ukraina vägede edasitungi üle Dnipro jõe Dnipro vasakkaldale.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 16 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/AQ2ETHbYwg
#StandWithUkraine pic.twitter.com/jPzUwdPaqq
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 16, 2022
Tamm ise kahjustada ei saanud ning seega pole karta, et piirkonnas tekiks üleujutus.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 630 sõdurit ja 10 tanki
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 82710 (võrdlus eelmise päevaga +630);
- tankid 2871 (+10);
- jalaväe lahingumasinad 5797 (+24);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1860 (+11);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1525 (+14);
- tiibraketid 474 (+75);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4360 (+9);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Vene väed kandsid suurimaid kaotusi Lõmani, Avdijivka ja Bahmuti lähistel. | Ukraina tegi üle 100 sõjalise löögi Vene vägede vastu riigi lõunaosas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 16. novembril kell 21.49:
- Zelenski: lääneriigid on vihjanud, et Putin on valmis läbi rääkima;
- Rootsi uue abipaketi raames antakse Ukrainale õhutõrjet ja humanitaarabi;
- Enamus G20 riike mõistsid hukka Venemaa sõja Ukraina vastu;
- WP: Kiievit külastas Vene suurrünnaku ajal teisipäeval CIA peadirektor;
- Venemaal Orjoli oblastis plahvatas naftahoidla, mille võis põhjustada droon;
- G7 ja NATO mõistsid hukka Venemaa barbaarse rünnaku Ukrainale;
- ÜRO julgeolekunõukogu arutab kolmapäeval Venemaa lausrünnakut Ukraina taristule;
- Ukraina lõunaringkond tegi ööpäeva jooksul üle 100 sõjalise löögi Vene vägede vastu;
- AP: Valge Maja tahab Ukrainale uut 40 miljardi dollari suurust abipaketti;
- ISW: Vene kodanikud väljendavad sotsiaalmeedias üha enam pahameelt seoses mobilisatsiooniga - pahased nii sõjavastased kui -pooldajad;
- ISW: Venemaa on sunnitud rakettide vähesuse tõttu aeglustama rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu pihta.
Zelenski: lääneriigid on vihjanud, et Putin on valmis läbi rääkima
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et lääneriigid on andnud vihjeid, et Venemaa president Vladimir Putin on valmis otseselt Ukrainaga läbirääkimisi pidama, vahendas The Kyiv Independent.
"Ma olen saanud signaale, et Putin tahab vahendajateta läbirääkimisi," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul on ta välja pakkunud, et tavapäraste suletud uste taga toimuvate läbirääkimiste asemel peaksid need läbirääkimised olema avalikud, sest ka sõda peab Venemaa avalikult.
Ukraina on seisukohal, et läbirääkimised saavad alata vaid siis, kui kõik Vene väed on Ukrainast lahkunud. Zelenski on öelnud, et läbirääkimised ei saa toimuda nii kaua, kui Putin on võimul.
Ukraina pikendas sõjaseisukorda vähemalt kuni 19. veebruarini
Ukraina parlamendisaadik Jaroslav Železniaki sõnul pikendas ülemraada sõjaseisukorda viiendat korda pärast sõja puhkemist.
Ukraina pikendas sõjaseisukorda 90 päeva võrra ehk kuni 2022. aasta 19. veebruarini. Kiiev kehtestas sõjaseisukorra 24. veebruaril, kui Venemaa alustas sõjalist tegevust Ukrainas, vahendas The Kyiv Independent.
Kiiev: Ukraina ei plaani linnadest inimesi evakueerida
Venemaa korraldas teisipäeval Ukraina linnade vastu ulatusliku raketirünnaku. Venemaa pommitas Ukraina energiataristut.
"Evakueerimise asemel keskenduvad Ukraina võimud riigi elektrivõrgu stabiliseerimisele," ütles Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.
Mark Milley: Vene armee pole Ukrainas suutnud täita mitte ühtegi eesmärki
"Venelased on iga kord ebaõnnestunud. Nad on kaotanud strateegiliselt, nad on kaotanud operatiivselt ja taktikaliselt. Mida nad proovisid saavutada, see neil ebaõnnestus. Kogu 900-kilomeetrisel rindejoonel on ukrainlased saavutanud pidevalt edusamme ja venelased on seal pidevalt ebaõnnestunud," ütles USA staabiülemate komitee esimees Mark Milley.
Ukraina merevägi: Venemaal on kolmel merel valmis 100 Kalibr raketti
Ukraina merevägi teatas kolmapäeval, et Vene mereväel on kolmel merel ootel üle 100 Kalibr tiibraketi.
Mustal merel on lahinguvalmis kuni 8 Vene laeva, sh üks laev, mis suudab Kalibr rakette välja tulistada. Sellel laeval on ootel neli Kalibr raketti.
Aasovi merel jätkab Vene merevägi mereside kontrollimist, hoides lahinguteenistuses ühe laeva.
Vahemerel on 10 Vene laeva, millest viis suudab kanda Kalibr rakette.
Kaspia merel on kolm laeva, mis suudavad välja tulistada kolm Kalibr rakette. Kokku suudavad need kolm laeva välja tulistada 24 raketti.
Ukraina merevägi toob välja, et Venemaa rikub rahvusvahelisi norme lülitades välja automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS).
Ukraina seitsmes oblastis on elektriühendus taastatud
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko ja Ukraina Ukrenergo teatel on Ukrainas seitsmes oblastis taastatud elektriühendus, sh Kiievis.
Lvivi oblastis on elektri- ja veevarustus taastatud 95 protsendil majapidamistest.
Ukrainas kehtivad jätkuvalt planeeritud elektriseisakud. Tarbimise piiramine on vajalik meede elektrisüsteemi stabiilsuse säilitamiseks, teatas Ukrenergo.
Teisipäevane suurrünnak oli kuues selline sihipärane rünnak Ukraina taristule Venemaa poolt.
Rootsi uue abipaketi raames antakse Ukrainale õhutõrjet ja humanitaarabi
Rootsi valitsus teatas, et saadab Ukrainale uue relvaabi paketi. Paketi raames antakse Ukrainale nii humanitaarabi kui ka sõjatehnikat, teatas SVT.
Ukrainat toetatakse sõjalise abiga kolme miljardi Rootsi krooni väärtuses (ligikaudu 270 miljonit eurot). Humanitaarabi antakse 720 miljoni Rootsi krooni väärtuses.
Rootsi abipaketiga antakse Ukrainale muuhulgas talvevarustust ning see on suurim abipakett, mille Rootsi on Ukraina abistamiseks ühe korraga eraldanud.
Abipaketi humanitaarabi on mõeldud abivajajate aitamiseks Ukrainas enne talve tulekut.
Rootsi sõjalise paketi raames antakse Ukrainale ka õhutõrjesüsteeme ning rakette ühe teise õhutõrjesüsteemi jaoks.
Enamus G20 riike mõistsid hukka Venemaa sõja Ukraina vastu
Maailma suurimaid majandusi koondava G20 ühisteates kinnitati, et enamus organisatsiooni liikmetest mõistavad tugevalt hukka Venemaa sõja Ukraina vastu.
Teates kinnitati, et "kõige tugevamal viisil" mõistetakse hukka Venemaa sõda Ukrainas, vahendas Reuters diplomaatilisi allikaid.
Al Jazeeza allikate sõnul olid enamus riike sõnavõtuga päri, kuid oli ka teistsuguseid vaateid ja hinnanguid.
Reutersi teatel sisaldus ka ühisteates sõnastus, milles rõhutati kohalolijate arvamuse lahknevust. Kõnekal kombel olevat kõik 20 riiki sellise terviktekstiga olnud päri.
WP: Kiievit külastas Vene suurrünnaku ajal teisipäeval CIA peadirektor
Teisipäeval viibis Kiievis Vene ulatusliku raketirünnaku ajal CIA peadirektor William Burns. Vene raketirünnaku ajal viibis Burns USA saatkonnas Kiievis.
Visiidi jooksul kohtus Burns Ukraina luurajatega ning arutas nendega ka kohtumist Vene luurejuhiga esmaspäeval, mille käigus hoiatas ta oma Vene kolleegi tuumarelvade kasutamise eest.
USA kõrged ametiisikud kinnitasid lehele, et USA ja Vene ametiisikud arutasid viise hoiduda tuumaeskalatsiooni riskist. Samas ei kõnelenud kahe suurriigi esindajad sellest kuidas Vene-Ukraina sõda lõpetada.
Ukraina: Majorski lahingutes hukkus üle poole "separatistide" üksusest
Ukraina relvajõudude peastaabi kolmapäeva hommikul tehtud rindeülevaate kohaselt on Luhanski ja Donetski sundmobiliseeritute seas teateid deseratsioonist. Samuti on sundmobiliseeritud meestest üksustel madal võitlustahe.
Peastaabi hinnangul hukkus Majorsi lahingutes üle poole Horlivka territoriaalkaitse pataljoni isikkooseisust. Peale lahinguid saadeti üksus laiali ning ellu jäänud võitlejad jaotati teiste üksuste vahel ära.
Peastaabi sõnul tulistati teisipäeval alla 77 raketti ja vähemalt 11 drooni
Samuti täpsustas Ukraina peastaap hommiku, et teisipäevases suurrünnakus Ukraina pihta tulistati välja üle 90 Kh-101 ja Kalibr raketi ning üle 10 rünnakdrooni. Peastaabi kinnitusel hävitas Ukraina õhutõrje 77 tiibraketti, 10 Iraani ründrdrooni ja ühe Vene Orion drooni.
Venemaal Orjoli oblastis plahvatas naftahoidla, mille võis põhjustada droon
Orjoli oblasti kuberner Andrii Klõškov teatas Telegramis, et oblastis Stalnoi Koni külas plahvatas kell neli öösel naftahoidla. Hukkunuid kuberneri sõnul ei olnud. Klõškov spekuleeris, et tegu võis olla õhurünnakuga.
Orjoli oblast asub Branski ja Kurski oblastitest ida pool. Need kaks oblastit on omakorda vastu Ukraina piiri.
G7 ja NATO mõistsid hukka Venemaa barbaarse rünnaku Ukrainale
G7 riigid ja kaitseallianss NATO tegid ühisavalduse peale erakorralist kohtumist G20 tippkohtumise ajal. Lääneriikide liidrid kinnitasid oma avalduses Poola täielikku toetamist nende territooriumil toimunud plahvatuse uurimises.
Riigid kinnitasid ka oma vankumatut toetust Ukrainale ja Ukraina rahvale võitluses Vene agressiooni vastu. Samuti rõhutati, et Venemaa tuleb oma jultunud rünnakute eest vastutusele võtta.
Maailma suurimaid majandusi koondava G7 liikmed on Kanada, Euroopa Liit, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Kõik need riigid, peale Jaapani on ka NATO liikmed
ÜRO julgeolekunõukogu arutab kolmapäeval Venemaa suurrünnakut Ukraina taristule
Ukraina suursaadik ÜRO-s Serhi Kõslõtsja teatas, et kolmapäeval arutab ÜRO julgeolekunõukogu Venemaa ulatuslikku raketirünnakut Ukraina elektritaristu pihta.
Venemaa tulistas teisipäeval Ukraina pihta üle 100 raketi, mis on alates täieulatusliku sõja puhkemisest suurim Vene raketirünnak Ukraina elektritaristu pihta, toob The Kyiv Independent välja.
Ukraina lõunaringkond tegi ööpäeva jooksul üle 100 sõjalise löögi Vene vägede vastu
Ukraina relvajõudude lõunaringkond teatas kolmapäeva varahommikul regulaarses rindeteates, et Vene vägede positsioonidele tehti viimase ööpäeva jooksul üle 100 rünnaku suurtüki- ning raketiüksustega.
Rünnati nii Vene vägede koondumisalasid Dnipro ida- ehk vasakkaldal ning Vene vägesid Kinburni maasääre piirkonnas.
Ukraina rünnakutes hukkus ringkonna teatel ligikaudu 17 Vene sõdurit ning 15 Vene soomusmasinat, muud tehnikat ja üks Orlan-10 droon.
Samuti hävitati kaks Vene laskemoonaladu Hersoni oblastis Oleškis ja Nova Kahhovkas.
Ringkonna teatel on Vene Musta mere laevastikul ootel 14 laeva, sh neli raketilaeva, mis suudavad välja tulistada kuni 20 tiibraketti Kalibr.
Lisaks täpsustati, et teisipäeva õhtul toimunud Vene suurrünnakus oli lõunaringkonna vastutusalale suunatud 23 Vene tiibraketti.
Kh-101 tiibraketid lasti välja Kaspia mere suunalt ja Rostovi oblastist strateegilisi rakette kandvate lennukite Tu-95/Tu-160 poolt. Lisaks tulistati Mustalt merelt välja Kalibri tiibraketid.
AP: Valge Maja tahab Ukrainale uut 40 miljardi dollari suurust abipaketti
Associated Press teatas, et USA president Joe Biden kavatseb paluda Kongressilt täiendavat rahastust uue Ukraina abipaketi tarbeks.
Abipakett oleks kokku 37 miljardi dollari suurune, millest 21,7 miljardit oleks otseselt seotud Ukrainale relvaabi andmisega ning USA-le endale relvastuse ning moona tellimiseks asendamaks Ukrainale saadetud relvastust ja moona.
Lisaks toetatakse Ukrainat 14,5 miljardi dollariga Ukraina riigieelarve kulude katmiseks, 626 miljonit on plaanis kulutada tuumajulgeolekule ning 900 miljonit tervishoiule ja tugiteenustele.
USA Valge Maja eelarvekantselei direktor Shalanda Young ütles, et Kongressi poolt varem eraldatud 40 miljardist ¾ on juba Ukrainale abina antud või ära lubatud.
USA kehtestas Iraani droonide tarnimise eest täiendavad sanktsioonid
Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium (U.S. Treasury Department) teatas teisipäeval, et USA kehtestab täiendavad sanktsioonid mitmetele ettevõtetele, kes osalesid Iraani droonide tarnes Vene vägedele.
Eraldiseisvalt pannakse sanktsioonide alla ka isikud, kes aitasid tarnida Iraani droone Wagneri palgasõdurite grupeeringule.
ISW: Vene kodanikud väljendavad sotsiaalmeedias üha enam pahameelt
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) tõi välja, et Vene Föderatsiooni kodanikud on mobilisatsiooni osas üha enam hakanud väljendama oma pahameelt sotsiaalmeedias.
Venemaal on 16 sõjavastast organisatsiooni algatanud petitsiooni, milles nõutakse Vene meeste demobiliseerimist. Petitsioon on saanud analüüsi kirjutamise hetkel peaaegu 38 000 allkirja.
Mõttekoja analüütikud toovad välja, et pahameel mobilisatsiooni osas on jõudnud ka Vene sõjablogijate sekka, kes olid juba varem Vene kaitseministeeriumi osas kriitilised.
Asjaolu, et rahulolematus mobilisatsiooni osas on jõudnud nii Vene opositsiooni kui ka sõja pooldajate sekka on ISW hinnangul uus areng.
Kuigi Vene julgeolekujõud on väiksemad protestid edukalt maha surunud ei ole Vene võimud hakanud reguleerima populaarset sotsiaalmeediakeskkonda Telegram, mis võimaldab Vene kodanikel muuhulgas väljendada pahameelt ning nõuda kohalikelt võimukandjatelt tegutsema asumist.
ISW: Venemaa on sunnitud aeglustama rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu pihta
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut hindas, et Vene väed on sunnitud aeglustama Ukraina kriitilise taristu ründamist.
Mõttekoja hinnangul kasutasid Vene relvajõud teisipäevases suurrünnakus ära arvestatava osa oma alles jäänud täppisrelvade arsenalist.
ISW toob välja, et Ukraina õhutõrje on Vene rakettide ja droonide alla tulistamisel üha edukam ja seda eriti viimase kuu jooksul.
Ukraina relvajõudude peastaabi hinnangul on Ukraina õhutõrje efektiivsus kasvanud lääneriikide õhutõrjesüsteemide tõttu.
Analüütikute hinnangul tegi Venemaa meelega oma suurrünnaku Ukrainale samal päeval kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas G20-le kõnet.
Seda on näha ka Venemaa ametlikust retoorikast, millest puudub huvi pidada rahukõnelusi Ukrainaga, hindas ISW.
Briti luure: Nova Kahhovka tammi ülesõit on nüüdseks läbimatu
Ühendkuningriik tõi oma luureülevaates välja, et Vene väed õhkisid taandudes Dnipro jõel asuva Nova Kahhovka tammil asuva autotee ja raudtee.
Ülekäigud hävitati takistamaks Ukraina vägede edasitungi üle Dnipro jõe Dnipro vasakkaldale.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 16 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/AQ2ETHbYwg
#StandWithUkraine pic.twitter.com/jPzUwdPaqq
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 16, 2022
Tamm ise kahjustada ei saanud ning seega pole karta, et piirkonnas tekiks üleujutus.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 630 sõdurit ja 10 tanki
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 82710 (võrdlus eelmise päevaga +630);
- tankid 2871 (+10);
- jalaväe lahingumasinad 5797 (+24);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1860 (+11);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1525 (+14);
- tiibraketid 474 (+75);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4360 (+9);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Vene väed kandsid suurimaid kaotusi Lõmani, Avdijivka ja Bahmuti lähistel.
### Response:
Ukraina tegi üle 100 sõjalise löögi Vene vägede vastu riigi lõunaosas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsja Eesti läks mängu juhtima juba poolteist minutit kestnud mängu järel, kui Konstantin Vassiljev toimetas Läti kasti karistuslöögi ning Ken Kallaste tõstis kõrge palli tagumisse posti, kus selle lükkas peaga väravasse Sergei Zenjov.
Külalismeeskonnal oli avapoolajal veel häid võimalusi, aga vaheajale mindi ikkagi viigiseisus, sest teisel lisaminutil realiseeris kiirrünnaku Valmieras mängiv 21-aastane Raimonds Krollis.
Kümme minutit pärast teise poolaja algust tõrjus Läti väravavaht Rihards Matrevics üheksalt meetrilt teele saadetud Rauno Sappineni löögi, võimalused olid ka Erik Sorgal ja Mattias Käidil ning matši teisel lisaminutil jäi Läti Roberts Savalnieksi eemaldamise tõttu veel kümnekesi, aga rohkem sihini ei jõutud ja nii otsustati finalist penaltiseeriaga.
Läti realiseeris kõik viis penaltit, Zenjov saatis enda 11 meetri karistuslöögi väravast mööda ning nii pääseb laupäevasesse finaali Läti. Kolmanda koha mängus kohtub Eesti laupäeval A. Le Coq Arenal Leeduga, kes jäi 0:0 lõppenud normaalaja järel penaltiseerias 5:6 alla Islandile.
Enne mängu:
Eesti võitis möödunud aastal 83-aastase vaheaja järel Balti turniiri, kui otsustavas alistati Läti 2:1. Kuigi seekord Läti vastu karikas veel mängus pole, otsustab kolmapäevane kohtumine, kes pääseb finaali.
"Lätil on selja taga hea aasta. Nad mängivad ründavalt, suuremas osas kahe ründajaga ja loovad igas mängus rohkelt väravavõimalusi. Nad on füüsiliselt tugevad, praegusel hetkel on neil enesekindlus laes, sest ka nemad võitsid Rahvuste liigas oma alagrupi. Nii et tuleb kindlasti hea mäng," rääkis Eesti koondise peatreener Thomas Häberli mängueelsel pressikonverentsil.
Koondisest jäid erinevatel põhjustel eemale Henrik Ojamaa, Artur Pikk, Joonas Tamm, Maksim Paskotši, Henrik Pürg, Robert Kirss ja Henri Anier.
Tänases mängus on peakohtuniku ametis Robertas Valikonis, keda abistavad äärtel Edgaras Bucinskas ja Gevork Arakelian. Mängu neljas kohtunik on Donatas Rumšas.
Laupäeval, 19. novembril toimub A. Le Coq Arenal meeste koondise aasta viimane kodumäng. Vastamisi minnakse Leedu või Islandiga, kelle vaheline kohtumine peetakse samuti täna kell 19.00.
Eesti koondise koosseis mänguks Lätiga:
Väravavahid
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 16/0
1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 93/1
18 Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 82/0
19 Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 53/0
21 Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 44/0
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 20/0
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 14/0
24 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
16 Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 144/26
10 Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 100/14
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 47/10
4 Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 43/8
11 Frank Liivak (07.07.1996) – Sligo Rovers FC (IRL) 24/3
9 Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 22/4
8 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 20/0
17 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 19/1
6 Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 10/0
20 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 9/0
7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 7/0
5 Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Merily Toom, Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart
Läti koondise koosseis mänguks Eestiga:
Väravavahid
1 Pāvels Šteinbors (22.09.1985) – RFS 27/0
23 Rihards Matrevics (18.03.1999) – Valmiera 1/0
12 Nils Toms Purinš (01.081998) – Riga 0/0
Kaitsjad
11 Roberts Savalnieks (04.02.1993) – Liepāja 47/2
18 Igors Tarasovs (16.10.1988) – Ypsonas (CYP) 46/2
13 Raivis Jurkovskis (09.12.1996) – Riga 33/0
5 Antonijs Černomordijs (26.09.1996) – Riga 27/1
6 Elvis Stuglis (04.07. 1993) – RFS 7/0
2 Vladislavs Sorokins (10.05. 1997) – RFS 4/0
4 Daniels Balodis (10.06.1998) – Valmiera 0/0
7 Emīls Birka (25.04.2000) – Valmiera 0/0
3 Ilja Korotkovs (24.05.2000) – Auda 0/0
24 Ivo Minkevičs (28.06.1999) – Auda 0/0
Poolkaitsjad
17 Artūrs Zjuzins (18.06.1991) – RFS 57/8
10 Jānis Ikaunieks (16.02.1995) – KuPS (FIN) 47/11
14 Andrejs Ciganiks (12.04.1997) – DAC Dunajská Streda (SVK) 38/1
8 Eduards Emsis (23.02.1996) – Lahti (FIN) 24/1
16 Alvis Jaunzems (16.06.1999) – Valmiera 23/0
22 Aleksejs Saveljevs (30.01.1999) – Auda 8/1
21 Renārs Varslavāns (23.08.2001) – RFS 4/0
15 Maksims Toniševs (12.05.2000) – Valmiera 0/0
Ründajad
9 Dāvis Ikaunieks (07.01.1994) – Jablonec (CZE) 40/6
20 Roberts Uldrikis (03.04.1998) – Cambuur (NED) 37/6
19 Raimonds Krollis (28.10.2001) – Valmiera 25/2
Peatreener: Dainis Kazakevičs | Eesti jalgpallikoondis kaotas Balti turniiril penaltiseeria järel Lätile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsja Eesti läks mängu juhtima juba poolteist minutit kestnud mängu järel, kui Konstantin Vassiljev toimetas Läti kasti karistuslöögi ning Ken Kallaste tõstis kõrge palli tagumisse posti, kus selle lükkas peaga väravasse Sergei Zenjov.
Külalismeeskonnal oli avapoolajal veel häid võimalusi, aga vaheajale mindi ikkagi viigiseisus, sest teisel lisaminutil realiseeris kiirrünnaku Valmieras mängiv 21-aastane Raimonds Krollis.
Kümme minutit pärast teise poolaja algust tõrjus Läti väravavaht Rihards Matrevics üheksalt meetrilt teele saadetud Rauno Sappineni löögi, võimalused olid ka Erik Sorgal ja Mattias Käidil ning matši teisel lisaminutil jäi Läti Roberts Savalnieksi eemaldamise tõttu veel kümnekesi, aga rohkem sihini ei jõutud ja nii otsustati finalist penaltiseeriaga.
Läti realiseeris kõik viis penaltit, Zenjov saatis enda 11 meetri karistuslöögi väravast mööda ning nii pääseb laupäevasesse finaali Läti. Kolmanda koha mängus kohtub Eesti laupäeval A. Le Coq Arenal Leeduga, kes jäi 0:0 lõppenud normaalaja järel penaltiseerias 5:6 alla Islandile.
Enne mängu:
Eesti võitis möödunud aastal 83-aastase vaheaja järel Balti turniiri, kui otsustavas alistati Läti 2:1. Kuigi seekord Läti vastu karikas veel mängus pole, otsustab kolmapäevane kohtumine, kes pääseb finaali.
"Lätil on selja taga hea aasta. Nad mängivad ründavalt, suuremas osas kahe ründajaga ja loovad igas mängus rohkelt väravavõimalusi. Nad on füüsiliselt tugevad, praegusel hetkel on neil enesekindlus laes, sest ka nemad võitsid Rahvuste liigas oma alagrupi. Nii et tuleb kindlasti hea mäng," rääkis Eesti koondise peatreener Thomas Häberli mängueelsel pressikonverentsil.
Koondisest jäid erinevatel põhjustel eemale Henrik Ojamaa, Artur Pikk, Joonas Tamm, Maksim Paskotši, Henrik Pürg, Robert Kirss ja Henri Anier.
Tänases mängus on peakohtuniku ametis Robertas Valikonis, keda abistavad äärtel Edgaras Bucinskas ja Gevork Arakelian. Mängu neljas kohtunik on Donatas Rumšas.
Laupäeval, 19. novembril toimub A. Le Coq Arenal meeste koondise aasta viimane kodumäng. Vastamisi minnakse Leedu või Islandiga, kelle vaheline kohtumine peetakse samuti täna kell 19.00.
Eesti koondise koosseis mänguks Lätiga:
Väravavahid
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 16/0
1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 93/1
18 Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 82/0
19 Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 53/0
21 Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 44/0
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 20/0
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 14/0
24 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
16 Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 144/26
10 Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 100/14
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 47/10
4 Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 43/8
11 Frank Liivak (07.07.1996) – Sligo Rovers FC (IRL) 24/3
9 Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 22/4
8 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 20/0
17 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 19/1
6 Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 10/0
20 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 9/0
7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 7/0
5 Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Merily Toom, Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart
Läti koondise koosseis mänguks Eestiga:
Väravavahid
1 Pāvels Šteinbors (22.09.1985) – RFS 27/0
23 Rihards Matrevics (18.03.1999) – Valmiera 1/0
12 Nils Toms Purinš (01.081998) – Riga 0/0
Kaitsjad
11 Roberts Savalnieks (04.02.1993) – Liepāja 47/2
18 Igors Tarasovs (16.10.1988) – Ypsonas (CYP) 46/2
13 Raivis Jurkovskis (09.12.1996) – Riga 33/0
5 Antonijs Černomordijs (26.09.1996) – Riga 27/1
6 Elvis Stuglis (04.07. 1993) – RFS 7/0
2 Vladislavs Sorokins (10.05. 1997) – RFS 4/0
4 Daniels Balodis (10.06.1998) – Valmiera 0/0
7 Emīls Birka (25.04.2000) – Valmiera 0/0
3 Ilja Korotkovs (24.05.2000) – Auda 0/0
24 Ivo Minkevičs (28.06.1999) – Auda 0/0
Poolkaitsjad
17 Artūrs Zjuzins (18.06.1991) – RFS 57/8
10 Jānis Ikaunieks (16.02.1995) – KuPS (FIN) 47/11
14 Andrejs Ciganiks (12.04.1997) – DAC Dunajská Streda (SVK) 38/1
8 Eduards Emsis (23.02.1996) – Lahti (FIN) 24/1
16 Alvis Jaunzems (16.06.1999) – Valmiera 23/0
22 Aleksejs Saveljevs (30.01.1999) – Auda 8/1
21 Renārs Varslavāns (23.08.2001) – RFS 4/0
15 Maksims Toniševs (12.05.2000) – Valmiera 0/0
Ründajad
9 Dāvis Ikaunieks (07.01.1994) – Jablonec (CZE) 40/6
20 Roberts Uldrikis (03.04.1998) – Cambuur (NED) 37/6
19 Raimonds Krollis (28.10.2001) – Valmiera 25/2
Peatreener: Dainis Kazakevičs
### Response:
Eesti jalgpallikoondis kaotas Balti turniiril penaltiseeria järel Lätile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraani uudisteagentuur Mizan andmetel tunnistati kolm inimest süüdi jumala vastu sõja pidamises. Väidetavalt olid need inimesed süüdi kuritegudes, mis hõlmasid korrakaitsjate tapmist või vigastamist ja riigi julgeoleku ohustamist, vahendas The Wall Street Journal.
Ametlikult on nüüd Iraani võimud surma mõistnud viis inimest, mis on seotud viimaste protestidega. Sarnase karistuse võivad saada veel aga väga paljud inimesed.
Iraani võimud on varem vihjanud, et lähiajal on oodata avalikke kohtuprotsesse. Islamiriik mõistis 1980. aastate lõpus surma tuhandeid inimesi.
Protestid puhkesid Iraanis juba septembris pärast 22-aastase Mahsa Amini surma politsei vahi all. Pärast seda on tulnud tänavatele paljud alla 20-aastased iraanlased. Võimud on arreteerinud juba umbes 16 000 inimest, hukkunud on 348 protestijat, kellest vähemalt 52 olid alaealised.
Kolmapäeval sulgesid Iraani poepidajad oma kauplused ja alustasid streiki. Poepidajad tahavad nii toetada naiste õiguste eest seisvat protestiliikumist. | Teheran mõistis surma kolm võimudevastast protestijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraani uudisteagentuur Mizan andmetel tunnistati kolm inimest süüdi jumala vastu sõja pidamises. Väidetavalt olid need inimesed süüdi kuritegudes, mis hõlmasid korrakaitsjate tapmist või vigastamist ja riigi julgeoleku ohustamist, vahendas The Wall Street Journal.
Ametlikult on nüüd Iraani võimud surma mõistnud viis inimest, mis on seotud viimaste protestidega. Sarnase karistuse võivad saada veel aga väga paljud inimesed.
Iraani võimud on varem vihjanud, et lähiajal on oodata avalikke kohtuprotsesse. Islamiriik mõistis 1980. aastate lõpus surma tuhandeid inimesi.
Protestid puhkesid Iraanis juba septembris pärast 22-aastase Mahsa Amini surma politsei vahi all. Pärast seda on tulnud tänavatele paljud alla 20-aastased iraanlased. Võimud on arreteerinud juba umbes 16 000 inimest, hukkunud on 348 protestijat, kellest vähemalt 52 olid alaealised.
Kolmapäeval sulgesid Iraani poepidajad oma kauplused ja alustasid streiki. Poepidajad tahavad nii toetada naiste õiguste eest seisvat protestiliikumist.
### Response:
Teheran mõistis surma kolm võimudevastast protestijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lumistes tingimustes peetud mängu esimene poolaeg oli sündmusterohke. Juba teisel minutil teenis Leedu trahvikasti nurga lähistelt karistuslöögi, ent see lendas kõrge kaarega üle Kaur Kivila valvatava värava, kirjutab jalgpall.ee.
Skoori avas hoopis Eesti, kui kuuendal minutil pääses Nikita Ivanov kaitseliini selja taha jooksma ja tema löök läks Nojus Stankevičiuse puutest väravasse. Leedulased tõid viigiseisu tabloole üsna kiirelt, kui 11. minutil kukutas Andreas Vaher karistusalas Deividas Dovydaitise ning Kristupas Keršys realiseeris kindlalt penalti. Esimese veerandtunni lõpus teenis Eesti nurgalööke, mis tekitasid vastaste karistusalas ärevust, ent väravaid nendest olukordadest ei sündinud. Juhtohjad haaras Eesti taas 23. minutil, kui Nikita Mihhailovi madalale söödule pani jala vastu Rokas Antanas Župerka ning pall veeres posti kõrvale.
Eduseis suurenes viis minutit hiljem, kui Danil Kuraksin võttis osavalt tsenderduse endale ette ja tõstis teise puutega palli filigraanselt üle Leedu väravavahi Geraldas Širvinskase. Eestil oli avapoolaja lõpu eel mitu head võimalust veelgi seisu kindlustada, kuid nendes olukordades tegutses Širvinskas hästi ning hoidis külalisi vee peal.
Teisel poolajal ajasid mõlemad võistkonnad üha tihenevas lumesajus väravat taga, kuid paremini õnnestus see Eestil. Võõrustajad napsasid 57. minutil Leedu karistusala lähistel palli ning Aleksandr Šapovalov realiseeris võimaluse tugeva ja täpse löögiga. Šapovalov oli täpne ka kümme minutit hiljem, kui lõi peaga väravasse Kristo Hussari tsenderduse ja vormistas sellega ka lõppseisu.
Eesti järgmine mäng toimub reedel, 18. novembril, kui kell 13 kohtutakse Valmieras Läti eakaaslastega. Balti turniiri viimane mäng toimub 20. novembril, kui Vilniuses võtavad mõõtu Leedu ja Läti. | Eesti U-21 jalgpallikoondis lõi Balti turniiri avamängus viis väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lumistes tingimustes peetud mängu esimene poolaeg oli sündmusterohke. Juba teisel minutil teenis Leedu trahvikasti nurga lähistelt karistuslöögi, ent see lendas kõrge kaarega üle Kaur Kivila valvatava värava, kirjutab jalgpall.ee.
Skoori avas hoopis Eesti, kui kuuendal minutil pääses Nikita Ivanov kaitseliini selja taha jooksma ja tema löök läks Nojus Stankevičiuse puutest väravasse. Leedulased tõid viigiseisu tabloole üsna kiirelt, kui 11. minutil kukutas Andreas Vaher karistusalas Deividas Dovydaitise ning Kristupas Keršys realiseeris kindlalt penalti. Esimese veerandtunni lõpus teenis Eesti nurgalööke, mis tekitasid vastaste karistusalas ärevust, ent väravaid nendest olukordadest ei sündinud. Juhtohjad haaras Eesti taas 23. minutil, kui Nikita Mihhailovi madalale söödule pani jala vastu Rokas Antanas Župerka ning pall veeres posti kõrvale.
Eduseis suurenes viis minutit hiljem, kui Danil Kuraksin võttis osavalt tsenderduse endale ette ja tõstis teise puutega palli filigraanselt üle Leedu väravavahi Geraldas Širvinskase. Eestil oli avapoolaja lõpu eel mitu head võimalust veelgi seisu kindlustada, kuid nendes olukordades tegutses Širvinskas hästi ning hoidis külalisi vee peal.
Teisel poolajal ajasid mõlemad võistkonnad üha tihenevas lumesajus väravat taga, kuid paremini õnnestus see Eestil. Võõrustajad napsasid 57. minutil Leedu karistusala lähistel palli ning Aleksandr Šapovalov realiseeris võimaluse tugeva ja täpse löögiga. Šapovalov oli täpne ka kümme minutit hiljem, kui lõi peaga väravasse Kristo Hussari tsenderduse ja vormistas sellega ka lõppseisu.
Eesti järgmine mäng toimub reedel, 18. novembril, kui kell 13 kohtutakse Valmieras Läti eakaaslastega. Balti turniiri viimane mäng toimub 20. novembril, kui Vilniuses võtavad mõõtu Leedu ja Läti.
### Response:
Eesti U-21 jalgpallikoondis lõi Balti turniiri avamängus viis väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemal EM-finaalturniiril osaleb 24 võistkonda, kes on jagatud nelja kuueliikmelisse alagruppi. Naiste turniiri üks korraldajatest on Eesti, lisaks on võõrustajateks Itaalia, Saksamaa ja Belgia. Meeste finaalturniir toimub Itaalias, Põhja-Makedoonias, Bulgaarias ja Iisraelis.
Eesti meeskond loositi A-alagruppi Itaalia, Šveitsi, Serbia, Saksamaa ja Belgiaga. Sealjuures on Itaalia valitsev maailmameister, Serbia tuli kolm aastat tagasi Euroopa meistriks ning mängis aasta varem MM-poolfinaalis, Saksamaa jõudis viis aastat tagasi EM-finaali ja ka Belgia pääses 2017. aastal EM-il nelja parema sekka. Eesti mängib oma alagrupimängud Itaalias.
B-gruppi loositi Bulgaaria, Soome, Sloveenia, Ukraina, Horvaatia ja Hispaania, C-gruppi Põhja-Makedoonia, Montenegro, Poola, Holland, Tšehhi ja Taani ning D-gruppi Iisrael, Rumeenia, Prantsusmaa, Türgi, Portugal ja Kreeka.
Eesti naiskond valis endale vastaseks Soome ning lisaks loositi Holland, Prantsusmaa, Slovakkia ja Hispaania. Hollandi näol on tegemist nelja aasta taguse MM-i ning mulluse EM-i poolfinalistiga.
A-grupis mängivad Belgia, Sloveenia, Serbia, Poola, Ukraina ja Ungari, B-alagrupis Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Bosnia ja Šveits ning C-grupis Saksamaa, Aserbaidžaan, Türgi, Tšehhi, Rootsi ja Kreeka.
Eestis toimuva alagrupi mängud mängitakse Tallinnas Saku Suurhallis järgmisel aastal 16. kuni 23. augustini. 1/8-finaalid ja 1/4-finaalid mängitakse Belgias ja Itaalias, poolfinaalid ja medalimängud Belgias. Meeste EM-finaalturniir mängitakse 28. augustist kuni 16. septembrini 2023. | Eesti võrkpallikoondis loositi EM-il alagruppi maailmameistritega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemal EM-finaalturniiril osaleb 24 võistkonda, kes on jagatud nelja kuueliikmelisse alagruppi. Naiste turniiri üks korraldajatest on Eesti, lisaks on võõrustajateks Itaalia, Saksamaa ja Belgia. Meeste finaalturniir toimub Itaalias, Põhja-Makedoonias, Bulgaarias ja Iisraelis.
Eesti meeskond loositi A-alagruppi Itaalia, Šveitsi, Serbia, Saksamaa ja Belgiaga. Sealjuures on Itaalia valitsev maailmameister, Serbia tuli kolm aastat tagasi Euroopa meistriks ning mängis aasta varem MM-poolfinaalis, Saksamaa jõudis viis aastat tagasi EM-finaali ja ka Belgia pääses 2017. aastal EM-il nelja parema sekka. Eesti mängib oma alagrupimängud Itaalias.
B-gruppi loositi Bulgaaria, Soome, Sloveenia, Ukraina, Horvaatia ja Hispaania, C-gruppi Põhja-Makedoonia, Montenegro, Poola, Holland, Tšehhi ja Taani ning D-gruppi Iisrael, Rumeenia, Prantsusmaa, Türgi, Portugal ja Kreeka.
Eesti naiskond valis endale vastaseks Soome ning lisaks loositi Holland, Prantsusmaa, Slovakkia ja Hispaania. Hollandi näol on tegemist nelja aasta taguse MM-i ning mulluse EM-i poolfinalistiga.
A-grupis mängivad Belgia, Sloveenia, Serbia, Poola, Ukraina ja Ungari, B-alagrupis Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Bosnia ja Šveits ning C-grupis Saksamaa, Aserbaidžaan, Türgi, Tšehhi, Rootsi ja Kreeka.
Eestis toimuva alagrupi mängud mängitakse Tallinnas Saku Suurhallis järgmisel aastal 16. kuni 23. augustini. 1/8-finaalid ja 1/4-finaalid mängitakse Belgias ja Itaalias, poolfinaalid ja medalimängud Belgias. Meeste EM-finaalturniir mängitakse 28. augustist kuni 16. septembrini 2023.
### Response:
Eesti võrkpallikoondis loositi EM-il alagruppi maailmameistritega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa majandus langes teist kvartalit järjest, sest Kreml alustas sõjalist tegevust Ukrainas ja see tõi riigis kaasa majanduslanguse.
Lääneriigid kehtestasid karmid Moskva-vastased sanktsioonid, mis räsivad Venemaa energeetika- ja finantssektorit. Väliskapital lahkub seetõttu Venemaa turult. Eelmises kvartalis langes Venemaa majandus 4,1 protsenti.
"Venemaa keskpank prognoosib, et sel aastal kahaneb majandus 3-3,5 protsenti," teatas keskpanga juht Elvira Nabiullina.
Keskpank prognoosib, et järgmise aasta teisel poolel hakkab majandus kasvama ja stabiliseerub 2024. aastaks 1,5 protsendi tasemel, vahendas Financial Times. | Moskva väitel langes Venemaa majandus kolmandas kvartalis neli protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa majandus langes teist kvartalit järjest, sest Kreml alustas sõjalist tegevust Ukrainas ja see tõi riigis kaasa majanduslanguse.
Lääneriigid kehtestasid karmid Moskva-vastased sanktsioonid, mis räsivad Venemaa energeetika- ja finantssektorit. Väliskapital lahkub seetõttu Venemaa turult. Eelmises kvartalis langes Venemaa majandus 4,1 protsenti.
"Venemaa keskpank prognoosib, et sel aastal kahaneb majandus 3-3,5 protsenti," teatas keskpanga juht Elvira Nabiullina.
Keskpank prognoosib, et järgmise aasta teisel poolel hakkab majandus kasvama ja stabiliseerub 2024. aastaks 1,5 protsendi tasemel, vahendas Financial Times.
### Response:
Moskva väitel langes Venemaa majandus kolmandas kvartalis neli protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmalt saab selgeks edasipääseja esiliigaklubi Viljandi Võrkpalliklubi ja Võru Barrus Võrkpalliklubi vahelisest veerandfinaalpaarist. Avamängus võttis võõrsil 3:0 võidu Võru meeskond, kordusmäng peetakse 17. novembril kell 19 Võrus.
Mõlemad veerandfinaalid peetakse sel nädalal nii Tallinna Ülikooli – Selver/TalTechi kui Pärnu Võrkpalliklubi – AB Premium/Rae valla vahel.
Esiliigasse kuuluv Tallinna Ülikool võõrustab avamängus Balti liiga tabeliliidrit 17. novembril kell 20.15, korduskohtumine peetakse Selver/TalTechi kodusaalis 20. novembril kell 17.
Samuti esiliigas mängiv AB Premium/Rae vald võõrustab Pärnu VK-d 19. novembril kell 13 ning Pärnu kodusaalis toimuv kohtumine leiab aset 20. novembril kell 17.
Esimene poolfinalist on tiitlikaitsja Tartu Bigbank, kes lülitas veerandfinaalis konkurentsist Eesti Maaülikool/Structura.
Karikavõistlustel selgitatakse edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes, kui mõlemal on üks võit ja üks kaotus ning ka punktide arv sama, siis selgub edasipääseja kuldse geimiga.
Karikafinaalid toimuvad traditsiooniliselt meestele ja naistele samal päeval, sel aastal 17. detsembril. Karikafinaalid peetakse meeste kahest finalistist eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlused kõrgemal kohal lõpetanud võistkonna kodusaalis. | Sel nädalal saavad võrkpalli karikavõistlustel selgeks kõik poolfinalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmalt saab selgeks edasipääseja esiliigaklubi Viljandi Võrkpalliklubi ja Võru Barrus Võrkpalliklubi vahelisest veerandfinaalpaarist. Avamängus võttis võõrsil 3:0 võidu Võru meeskond, kordusmäng peetakse 17. novembril kell 19 Võrus.
Mõlemad veerandfinaalid peetakse sel nädalal nii Tallinna Ülikooli – Selver/TalTechi kui Pärnu Võrkpalliklubi – AB Premium/Rae valla vahel.
Esiliigasse kuuluv Tallinna Ülikool võõrustab avamängus Balti liiga tabeliliidrit 17. novembril kell 20.15, korduskohtumine peetakse Selver/TalTechi kodusaalis 20. novembril kell 17.
Samuti esiliigas mängiv AB Premium/Rae vald võõrustab Pärnu VK-d 19. novembril kell 13 ning Pärnu kodusaalis toimuv kohtumine leiab aset 20. novembril kell 17.
Esimene poolfinalist on tiitlikaitsja Tartu Bigbank, kes lülitas veerandfinaalis konkurentsist Eesti Maaülikool/Structura.
Karikavõistlustel selgitatakse edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes, kui mõlemal on üks võit ja üks kaotus ning ka punktide arv sama, siis selgub edasipääseja kuldse geimiga.
Karikafinaalid toimuvad traditsiooniliselt meestele ja naistele samal päeval, sel aastal 17. detsembril. Karikafinaalid peetakse meeste kahest finalistist eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlused kõrgemal kohal lõpetanud võistkonna kodusaalis.
### Response:
Sel nädalal saavad võrkpalli karikavõistlustel selgeks kõik poolfinalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 14-aastane Stusek realiseeris Nuudi vastu seitsmest murdepallist kuus, kolm ässa löönud Nuudi kasutas viiest murdevõimalusest ära kaks. Eestlanna esimese servi õnnestumise protsent oli 55, sakslannal 70.
Stusek tegi oma debüüdi ITF-i karussellis kuu aega tagasi, kui pääses Hamburgis toimunud 60 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril kohe põhitabelisse. Lühikese profikarjääri jooksul on 14-aastane neiu võitnud seitse ja kaotanud ühe mängu.
Badenis sündinud Stusek treenib nüüd Šveitsis, kus tema juhendajaks on Martina Hingise ema Melanie Molitor. "Martina käib tihti mu treeninguid vaatamas. See on suurepärane," rääkis Saksamaa tulevikutäht eelmisel kuul. | Nuudi kaotas 14-aastasele tulevikutähele, keda juhendab Hingise ema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
14-aastane Stusek realiseeris Nuudi vastu seitsmest murdepallist kuus, kolm ässa löönud Nuudi kasutas viiest murdevõimalusest ära kaks. Eestlanna esimese servi õnnestumise protsent oli 55, sakslannal 70.
Stusek tegi oma debüüdi ITF-i karussellis kuu aega tagasi, kui pääses Hamburgis toimunud 60 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril kohe põhitabelisse. Lühikese profikarjääri jooksul on 14-aastane neiu võitnud seitse ja kaotanud ühe mängu.
Badenis sündinud Stusek treenib nüüd Šveitsis, kus tema juhendajaks on Martina Hingise ema Melanie Molitor. "Martina käib tihti mu treeninguid vaatamas. See on suurepärane," rääkis Saksamaa tulevikutäht eelmisel kuul.
### Response:
Nuudi kaotas 14-aastasele tulevikutähele, keda juhendab Hingise ema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konservatiivne väljaanne National Review avaldas pärast Trumpi teadannet kiiresti juhtkirja pealkirjaga "Ei". Väljaanne võrdles Trumpi kandideerimist tsitaadiga, mille autoriks on üks kuulsamaid Prantsuse valgustusajastu filosoofe Francois-Marie Arouet (Voltaire).
"Parafraseerides Voltaire'i, siis üks kord orgial osalemine on eksperiment, kaks korda on see perversne," kirjutas National Review.
Väljaanne tõi välja, et Trumpi juhtimisel on vabariiklased mitu korda valimised juba kaotanud.
Ajaleht The New York Times kirjutab, et Trump kaotab juba toetajaid. Tema varasemad toetajad otsivad alternatiivset kandidaati, kes suudaks viia vabariiklased valimisvõiduni.
Pikaaegne Trumpi liitlane Stephen A. Schwarzman ütles, et toetab vabariiklast, kes kuulub nooremasse põlvkonda.
Teravalt andis Trumpi pihta tuld ka ajaleht New York Post, mis kogus kokku Trumpi-vastased kommentaarid.
"Trumpi tänaõhtune teade on vaid avalöök, millest tulevad segased sisevalimised, kus kandidaadid võistlevad, kes on kõige radikaalsem, "ütles Demokraatliku Rahvuskomitee (DNC) juht Jaime Harrison.
Poliitikaanalüütiku ja endise Valge Maja ametniku David Axelrodi sõnul polnud Trumpi viimases kõnes energiat. Sarnast vähese energia kommentaari kordas ka Florida endise kuberneri Jeb Bushi poeg Jeb Bush juunior.
Küsitlusfirma RealClearPolitics analüütik Sean Trende ütles, et Trump nägi teisipäeval tõesti välja nagu 70-aastane mees.
"Isegi kriitikuna pidin tunnistama, et üks asi, mida Trump suutis, oli see, et kui ta rääkis, ei näinud me kunagi 70-aastast meest. Täna õhtul nägi ta tõesti välja nagu 70-aastane mees," ütles Trende.
Vabariiklasest senaator Lindsey Graham leidis siiski, et Trumpil on suured võimalused saada uuesti vabariiklaste presidendikandidaadiks.
"Kui president Trump jätkab seda tooni ja edastab seda sõnumit järjepidevalt, siis on teda raske alistada," ütles Graham. | Trumpi kandideerimist kritiseerivad nii vasak- kui parempoolsed väljaanded | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konservatiivne väljaanne National Review avaldas pärast Trumpi teadannet kiiresti juhtkirja pealkirjaga "Ei". Väljaanne võrdles Trumpi kandideerimist tsitaadiga, mille autoriks on üks kuulsamaid Prantsuse valgustusajastu filosoofe Francois-Marie Arouet (Voltaire).
"Parafraseerides Voltaire'i, siis üks kord orgial osalemine on eksperiment, kaks korda on see perversne," kirjutas National Review.
Väljaanne tõi välja, et Trumpi juhtimisel on vabariiklased mitu korda valimised juba kaotanud.
Ajaleht The New York Times kirjutab, et Trump kaotab juba toetajaid. Tema varasemad toetajad otsivad alternatiivset kandidaati, kes suudaks viia vabariiklased valimisvõiduni.
Pikaaegne Trumpi liitlane Stephen A. Schwarzman ütles, et toetab vabariiklast, kes kuulub nooremasse põlvkonda.
Teravalt andis Trumpi pihta tuld ka ajaleht New York Post, mis kogus kokku Trumpi-vastased kommentaarid.
"Trumpi tänaõhtune teade on vaid avalöök, millest tulevad segased sisevalimised, kus kandidaadid võistlevad, kes on kõige radikaalsem, "ütles Demokraatliku Rahvuskomitee (DNC) juht Jaime Harrison.
Poliitikaanalüütiku ja endise Valge Maja ametniku David Axelrodi sõnul polnud Trumpi viimases kõnes energiat. Sarnast vähese energia kommentaari kordas ka Florida endise kuberneri Jeb Bushi poeg Jeb Bush juunior.
Küsitlusfirma RealClearPolitics analüütik Sean Trende ütles, et Trump nägi teisipäeval tõesti välja nagu 70-aastane mees.
"Isegi kriitikuna pidin tunnistama, et üks asi, mida Trump suutis, oli see, et kui ta rääkis, ei näinud me kunagi 70-aastast meest. Täna õhtul nägi ta tõesti välja nagu 70-aastane mees," ütles Trende.
Vabariiklasest senaator Lindsey Graham leidis siiski, et Trumpil on suured võimalused saada uuesti vabariiklaste presidendikandidaadiks.
"Kui president Trump jätkab seda tooni ja edastab seda sõnumit järjepidevalt, siis on teda raske alistada," ütles Graham.
### Response:
Trumpi kandideerimist kritiseerivad nii vasak- kui parempoolsed väljaanded |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2024. aasta võistluse uueks patrooniks saab olema Mart Sander - laulja, dirigent, filmimees, maalikunstnik ja kirjanik. Konkursi praegune patroon on Vello Vaher.
"Anne, mis ei leia õiget väljundit, jääb meisse ja võib muutuda hoopis kibestumiseks," sõnas Mart Sander. "Kui Viini kunstiakadeemias oleks noorel ja küllaltki andekal Hitleril lubatud teha seda, mida ta tahtis - saada kunstnikuks - oleks maailm praegu parem paik. Sellepärast soovin, et andekusse suhtutaks toetavalt ning inimestel oleks võimalus oma loomingulist kirge realiseerida. Annetekoda pakub ühe sellise võimaluse," lisas ta.
Annetekoja talendivõitlust korraldab Eesti Kultuuri Koda koostöös muusikute fondiga PLMF - viimane pani välja ka kolm rahalist peapreemiat. Eredaimad talendid valis välja 12-liikmeline žürii Pille Lille juhtimisel.
Tänavuste auhinnasaajate hulgas on lisaks õhuakrobaat Jõele veel lauljad, tantsijaid, trummar, kooli tantsutrupp, saksofonimängija, akrobaat ja tänavatrenni kunstnik. Võistlejad on eri rahvustest ja vanustest.
Võitjate nimekiri
1. koha peapreemia: Deelia Jõgi
2. koha peapreemia: Arhanna Sandra Arbma
3. koha peapreemia: Andres Maaniit
Zonta eripreemia: Arhanna Sandra Arbma
Värska eripreemia: Delia Pavljutšok
Publiku lemmik: Matrix Studio Joy
Tallinna eripreemia: Matrix Studio Joy
Mart Sanderi eripreemia: Richard Džikia
Apollo eripreemia noorimale võistlejale: Georgi Kaadze
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali Rapla ekspertgrupp: Kärt Pihlap
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital: Erik Naissaar
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali Valga ekspertgrupp: Laura Krastina
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp: Martta Raudsepp
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali Põlva ekspertgrupp: Arhanna Sandra Arbma
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp: Zlata Zatovich | Annetekoja talendivõistluse võitis õhuakrobaat Deelia Jõgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2024. aasta võistluse uueks patrooniks saab olema Mart Sander - laulja, dirigent, filmimees, maalikunstnik ja kirjanik. Konkursi praegune patroon on Vello Vaher.
"Anne, mis ei leia õiget väljundit, jääb meisse ja võib muutuda hoopis kibestumiseks," sõnas Mart Sander. "Kui Viini kunstiakadeemias oleks noorel ja küllaltki andekal Hitleril lubatud teha seda, mida ta tahtis - saada kunstnikuks - oleks maailm praegu parem paik. Sellepärast soovin, et andekusse suhtutaks toetavalt ning inimestel oleks võimalus oma loomingulist kirge realiseerida. Annetekoda pakub ühe sellise võimaluse," lisas ta.
Annetekoja talendivõitlust korraldab Eesti Kultuuri Koda koostöös muusikute fondiga PLMF - viimane pani välja ka kolm rahalist peapreemiat. Eredaimad talendid valis välja 12-liikmeline žürii Pille Lille juhtimisel.
Tänavuste auhinnasaajate hulgas on lisaks õhuakrobaat Jõele veel lauljad, tantsijaid, trummar, kooli tantsutrupp, saksofonimängija, akrobaat ja tänavatrenni kunstnik. Võistlejad on eri rahvustest ja vanustest.
Võitjate nimekiri
1. koha peapreemia: Deelia Jõgi
2. koha peapreemia: Arhanna Sandra Arbma
3. koha peapreemia: Andres Maaniit
Zonta eripreemia: Arhanna Sandra Arbma
Värska eripreemia: Delia Pavljutšok
Publiku lemmik: Matrix Studio Joy
Tallinna eripreemia: Matrix Studio Joy
Mart Sanderi eripreemia: Richard Džikia
Apollo eripreemia noorimale võistlejale: Georgi Kaadze
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali Rapla ekspertgrupp: Kärt Pihlap
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital: Erik Naissaar
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali Valga ekspertgrupp: Laura Krastina
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp: Martta Raudsepp
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali Põlva ekspertgrupp: Arhanna Sandra Arbma
Eripreemia, mida toetab Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp: Zlata Zatovich
### Response:
Annetekoja talendivõistluse võitis õhuakrobaat Deelia Jõgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35-aastase serblase esimese servi õnnestumise protsent oli 81, oma esimeselt servilt võitis ta 94 protsenti mängitud punktidest. Djokovic ei seisnud silmitsi ühegi murdepalliga, ta tegi kuus lihtviga Rubljovi 17 vastu ning võitis mängu tunni ja üheksa minutiga. Sealjuures kestis teine sett 33 minutit.
Djokovic sai Rubljovi üle karjääri teise võidu kolmandast mängust, viimases alagrupimatšis läheb ta reedel vastamisi Daniil Medvedeviga. Endine esireket on võitnud viis ATP aastalõputurniiri, neist viimase aastal 2015. Temast enam, kuus tiitlit, on pea kohale saanud tõsta vaid Roger Federer. | Rubljovi alistanud Djokovic tagas aastalõputurniiril koha poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastase serblase esimese servi õnnestumise protsent oli 81, oma esimeselt servilt võitis ta 94 protsenti mängitud punktidest. Djokovic ei seisnud silmitsi ühegi murdepalliga, ta tegi kuus lihtviga Rubljovi 17 vastu ning võitis mängu tunni ja üheksa minutiga. Sealjuures kestis teine sett 33 minutit.
Djokovic sai Rubljovi üle karjääri teise võidu kolmandast mängust, viimases alagrupimatšis läheb ta reedel vastamisi Daniil Medvedeviga. Endine esireket on võitnud viis ATP aastalõputurniiri, neist viimase aastal 2015. Temast enam, kuus tiitlit, on pea kohale saanud tõsta vaid Roger Federer.
### Response:
Rubljovi alistanud Djokovic tagas aastalõputurniiril koha poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | *
Mõni endasse pöördunud mõte
võib olla nii keskendunud nii tugev
et võib ulatuda teisele poole
võib äratada seal kellegi
kelle mõte ulatub omakorda
meie maailma
seisame siis silmad pärani
ja ei näe enam
mis toimub meie ümber
tunneme vaid
kuidas ootamatu mõte
nöörib kõri
seisame silmad pärani
ootamatu valgus
sõrmedes
*
Üks öine mõte
libistab ennast
sügavast kõrgusest
mu mõtte öösse
maailma salahääl
vaikuse ja tormi vahel -
murtud toon vastandvärvide vahel
taeva pingestatud paletil
hääl mis kõlab nii kõrgelt
et kõrv keeldub seda kuulmast
ainult mu süda ärkab
ja kuulatab kesk ööd
*
Jään vahel ootamatult seisma
keset juttu
keset mõtet või sõna
kaks üksindusest väsinud silma
pärani valla
igaviku poole
ja mu peas on mälestus
mida ma ei mäleta mäletavat
mis tuleks nagu kellegi teise peast
või nagu ma oleksin elanud
kellegi teise elu
ning peaksin selle nüüd
talle tagasi andma
*
Muusika sünnib okstest mäel
kui nad sirutavad end paludes
taeva poole
ja kõrgest heinast all luhal
kui tuul meelitab sellelt välja
ilusaid ahastusi
sõnad sünnivad siis
kui muld ei leia õiget vihma
et lunastada oma tumemeelsust
meie oleme niikuinii liiast
nii siin kui igal pool mujal
päikese all
*
Sõnade värvilised klaasid
roosakna tinaraamides
lasevad linnavalgusel
vaevu sisse tulla
orel kaitseb neid -
hoiab tänavate lärmi
sealpool müüre
mõni sõna laseb end
ka kauem vaadelda
teine kaob ripsmete värinal
helidesse ära
ning vaatleb meid ülalt
kaua ja kahetsevalt -
meid ja meie elu
*
Kui põletatud sildade hõõgumine
valgustab mu astumist
ning unustus teeb juba ruumi
valgusele mägede tagant
jõuab mu kohale
esimene pilv
sädelevat tolmu
sealpoolsusest
mäletan sadadest unedest
õunu sealpool aeda
lõhnu mida mu sõõrmetel
oli keelatud maitsta
kahtlusi mida need uned
külvasid mu päevadesse
muutes mu meeled tuimaks
kõige igapäevase jaoks
kui pimedate lootuste ring
lõpuks saab lõigatud läbi
tuleb sealtpoolt mägesid tuul
ning viib mu kaasa | Indrek Hirve luuletused. Kuus laulu kuuendale meelele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
*
Mõni endasse pöördunud mõte
võib olla nii keskendunud nii tugev
et võib ulatuda teisele poole
võib äratada seal kellegi
kelle mõte ulatub omakorda
meie maailma
seisame siis silmad pärani
ja ei näe enam
mis toimub meie ümber
tunneme vaid
kuidas ootamatu mõte
nöörib kõri
seisame silmad pärani
ootamatu valgus
sõrmedes
*
Üks öine mõte
libistab ennast
sügavast kõrgusest
mu mõtte öösse
maailma salahääl
vaikuse ja tormi vahel -
murtud toon vastandvärvide vahel
taeva pingestatud paletil
hääl mis kõlab nii kõrgelt
et kõrv keeldub seda kuulmast
ainult mu süda ärkab
ja kuulatab kesk ööd
*
Jään vahel ootamatult seisma
keset juttu
keset mõtet või sõna
kaks üksindusest väsinud silma
pärani valla
igaviku poole
ja mu peas on mälestus
mida ma ei mäleta mäletavat
mis tuleks nagu kellegi teise peast
või nagu ma oleksin elanud
kellegi teise elu
ning peaksin selle nüüd
talle tagasi andma
*
Muusika sünnib okstest mäel
kui nad sirutavad end paludes
taeva poole
ja kõrgest heinast all luhal
kui tuul meelitab sellelt välja
ilusaid ahastusi
sõnad sünnivad siis
kui muld ei leia õiget vihma
et lunastada oma tumemeelsust
meie oleme niikuinii liiast
nii siin kui igal pool mujal
päikese all
*
Sõnade värvilised klaasid
roosakna tinaraamides
lasevad linnavalgusel
vaevu sisse tulla
orel kaitseb neid -
hoiab tänavate lärmi
sealpool müüre
mõni sõna laseb end
ka kauem vaadelda
teine kaob ripsmete värinal
helidesse ära
ning vaatleb meid ülalt
kaua ja kahetsevalt -
meid ja meie elu
*
Kui põletatud sildade hõõgumine
valgustab mu astumist
ning unustus teeb juba ruumi
valgusele mägede tagant
jõuab mu kohale
esimene pilv
sädelevat tolmu
sealpoolsusest
mäletan sadadest unedest
õunu sealpool aeda
lõhnu mida mu sõõrmetel
oli keelatud maitsta
kahtlusi mida need uned
külvasid mu päevadesse
muutes mu meeled tuimaks
kõige igapäevase jaoks
kui pimedate lootuste ring
lõpuks saab lõigatud läbi
tuleb sealtpoolt mägesid tuul
ning viib mu kaasa
### Response:
Indrek Hirve luuletused. Kuus laulu kuuendale meelele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Püha ämblik" ("Holy Spider")
Režissöör: Ali Abassi
Kui režissöör Ali Abassi eelmine film "Piir" tekitas palju poleemikat ning šokeeris paljusid vaatajaid, siis tema värske linateos "Püha ämblik" on palju, khm, normaalsem film. Ei ole enam musitavaid trolle, vaid Abassi läheb tagasi oma juurte juurde: režissöör kasutab žanrikino vahendeid, et rääkida lahti lugu 2000. aastate alguses Iraanias tegutsenud sarimõrvarist, kes tappis kokku 16 seksitöötajat. Lugu kasutab küll trilleri ja põnevusfilmi motiive, kuid siin ei üritada maalida mingit whodunnit- müsteeriumit, vaid mõrvari ja uurijate lood jooksevad paralleelselt ning "Püha ämbliku" fookus on hoopis Iraani ühiskonna vastuoludel ja paradoksaalsusel.
Kuigi võib ju ette heita, et Ali Abassi on võtnud sedavõrd keeruka loo rääkimiseks liiga lihtsakoelise ning ehk isegi hollywoodiliku mudeli, kuid samas aitavad just need žanrimotiivid joonida alla Iraani patriarhaalse ühiskonna absurdi: juhtumit uurima hakkab ajakirjanik Rahimi peab lõpuks leppima reaalsusega, et sarimõrvari puhul pole küsimus mitte tões ega õigluses, vaid milleski hoopis kolmandas, mis on sealse maailmatunnetuse sügavamatesse kudedesse kodeeritud.
"Püha ämblik" Autor/allikas: Kaader filmist
Siinkohal annab tuua aga hea võrdlus talumatu "Korsaažiga": kui keisrinna Sissi eneseleidmise lugu on edasi antud kuivalt ja kliiniliselt, siis Ali Abassi julgeb avada üht olulist seika Iraani ajaloos niiviisi, et pahaaimamatult võivad saali sattuda ka inimesed, kes tulevad enda arust vaatama lihtsalt ühe põnevat krimilugu. Küll aga ei pea need inimesed tegelikult pettuma, sest kohtudraama, triller ja autorikino on siin nii peenelt kokku põimitud, et midagi jagub kõigile. Seetõttu kannatab viimasel kolmandikul ka filmi rütm, kuid üldmuljet see liiga tugevalt ei riku.
Abassi senist filmograafiat arvestades võib uskuda, et ka oma järgmistel filmides hoiab ta alati tagataskus varuks mõnd žanrikino trikki ja nippi, millega ta teemast sõltumata oma lugusid vürtsitab. Autorikinos on selline lähenemine väga tervitatav ning teisedki lavastajad võiksid seda julgemalt kasutada.
"Püha ämblik" linastub 16. novembril kell 19.00 Apollo Kino Solarises, 25. novembril kell 21.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 27. novembril kell 17.45 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Inisherini hinged" ("Banshees of Inisherin")
Režissöör: Martin McDonagh
Režissöör, stsenarist ja näitekirjanik Martin McDonagh on endale karuteene teinud. Nii palju häid filme ei tohi järjest teha! "In Bruges" ja "Seven Psychopaths" oli tipptasemel linateosed, mis pälvisid kiitust igast suunast, kuid tema kolmas lavastajatöö "Three Billboards Outside Ebbing, Missouri" oli juba ilmeksimatu šedööver, millele on lähiaastate filmide hulgast raske vastast leida. Kuidas sa sellisest kohast edasi liigud? Vaatajate ootused on lakke keritud ning seda näitavad ka PÖFF-i linastused, mis on kõik viimse kohani välja müüdud.
Kui "Reklaamtahvlid" oli üliambitsioonikas ja suurejooneline krimikomöödia, mille mosaiikne stsenaarium pakkus põnevust ja üllatusi ka kolmandal kinokülastusel (ei mäletagi tegelikult, kas olen mõnd teist filmi nii palju kinos vaadanud), siis "Inisherini hingede" puhul keerab McDonagh heas mõttes pöördeid maha ja võtab rahulikumalt. Paljuski võime värsket linalugu nimetada isegi kammerfilmiks, sest on vaid kaks peategelast, kes enamuse ajast tuiavad mööda Iiri maalilist maastikku ning jagelevad.
"Inisherini hinged" Autor/allikas: Kaader filmist
Õigemini üks jageleb ja teine on vait, sest lugu on lihtne: Brendan Gleesoni kehastatud Colm otsustab ühel päeval, et ei soovi enam Colin Farrelli mängitud Padraicu parim sõber olla. Asi läheb isegi nii kaugele, et Colm ei talu enam silmaotsas Padraicu loba ning on valmis iga tühja jutuajamise eest ühe oma sõrme maha lõikama. See kõik lööb mõistagi väikelinna elu pea peale ning lahti läheb jaburtraagiline ja pisarateni naerutav maadlusmatš kahe vana sõbra vahel, mis küsib samas sügavaid küsimusi sõbrasuhte sügavama olemuse kohta.
Aga kõige olulisem küsimus: kas McDonagh jätkab oma õnnestumiste rida? Võimalik, et vastus sellele ei olegi enam nii lihtne kui tema eelmiste filmide puhul. "Inisherini hinged" ei ole kindlasti nii universaalne linateos kui "Reklaamtahvlid", siia on peidetud palju peenemat huumorit ning tegelasi, kelle puhul on viimse hetkeni keeruline otsustada, kas peaksime neile kaasa tundma või nad maha kandma. Seega pole värske McDonagh linateos tingimata mugav film, mida vaadata, sest vaatajalt peab seisma silmitsi küsimustega, millele me ilmselt vastata ei soovi.
Aga mustemast mustemat huumorit saab sealt küll süle ja seljaga ning kuigi Gleeson ja Farrell kannavad filmi oma õlgadel, siis kõige säravama rolli teema hoopis kohaliku küla lollikest kehastav Barry Keoghan, kes mängib enneolematu lusti ja energiaga. Võimalik, et kõik vaatajad ei suudagi harjuda loo teatraalsusega – esialgu pidigi McDonagh sellest materjalist vormistama näidendi –, ent kui suudate režissööri nägemusega kaasa minna, on tegemist kindlasti aasta ühe olulisema ja meeldejäävama filmiga.
"Inisherini hinged" linastub 16. novembril kell 20.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas, 20. novembril kell 19.00 Apollo Kino Solarises ja 26. novembril kell 19.00 Lõunakeskuse Apollo Kinos.
"Fabelmanid" ("The Fabelmans")
Režissöör: Steven Spielberg
Kui vaadata Steven Spielbergi viimase kümne aasta filmograafiat, siis ega sealt midagi liiga säravat vastu ei vaata: on neid, kes tahavad kangesti tema "West Side Story't" kiita ja ega "The Postil", "Spioonide sillal" ja "Lincolnil" otseselt midagi pole, aga tema karjääri alguse aegumatute hittide vastu need ei saa. Seega istusin saalis maha kerge ootusärevusega, aga samas mitte liiga suurte lootustega, seda suurem oli aga üllatus: "Fabelmanid" on tõesti nii hea, et läheb vabalt samasse ritta filmidega "Jurassic Park", "Raiders of the Lost Ark" ja "Kolmanda astme lähikontakt".
Ärge nüüd saage valesti aru: kõik eelpool mainitud tippteosed on žanrikino, kuid "Fabelmanid" on lihtsalt soe, südamlik ja alates esimestest minutitest jäägitult lummav draama. Ühelt poolt lihtne ja isegi naiivne lugu Spielbergi perekonnast, nende suurtest muredest ja kohati veel suurematest rõõmudest, kuid teisalt on see lihtsalt meistriklass loojutustuses, sama materjali võiks vabalt anda välja romaanina ja see poleks karvavõrdki kehvem. Ei mäletagi, millal viimati end ühe filmiga nii mõnusalt tundsin, Spielberg on vaadanud mööda pateetikast, tegelased elavad ja hingavad ekraanil, ma tahaksin nende kõigiga tutvuda ja koos aega veeta. Unustasin end saalis lõpuks täiesti selle filmi rüppe, rõkkasin, kui neil läks hästi ja vajusin tujust ära, kui läks kehvasti.
"Fabelmanid" Autor/allikas: Kaader filmist
Äkki jagame Oscareid ka? Oleksin vabalt valmis veidi raha panema selle alla, et "Fabelmanid" läheb tuleva aasta alguses koju parima filmi kuldmehikesega. Noh muidugi, oluline roll on ka filmiakadeemia nostalgianäljal ja kalduvusel tunnustada nn filminduse kuldaegu meenutavaid lugusid, kuid teisalt on see ka kõige universaalsemas mõttes hea film. Suurepärased näitlejatööd, kellest enamik teevad oma esimese suurema rolli – filmi täht on küll Michelle Williams, kelle jaoks on see ilmselt karjääri tipphetk – ning erakordselt mitmetahulised karakterid loovad pinnase selleks, et film ei lase lihtsalt enam lahti. Bussiga koju sõites hakkas isegi pisut kahju, et ei saa enam nende inimesega koos olla.
See jutt on muidugi täiesti jabur ja totakas, aga "Fabelmanid" on üks neist harvadest hetkedest, kui mulle meenub kinosaalis istudes, miks ma ikkagi filme nii jäägitult armastan. Ood kinole, perekondadele, esimestele armastustele, pühendumisele, iseendaks jäämisele. Imeilus, tahaks juba uuesti näha, aga ilmselt tuleb mitu head kuud oodata, et film kinolevisse jõuaks...
"Topelt Turbo"
Režissöörid: Raul Esko, Romet Esko
Viimastel nädalatel on palju räägitud Eesti filmi troostitust hetkeseisust ja tumedast tulevikust, aga Raul ja Romet Esko BFM-i lõpufilmi "Topelt Turbo" vaadates tuleb tõdeda: meil on tegijaid, keda see jutt absoluutselt ei huvita, sest nad teeksid filme ilmselt ka siis, kui poleks raha ega ka vaatajaid. Kas keegi oleks varem arvanud, et tulevad kaks noort tüüpi ja teevad Eestis täiesti tõsiseltvõetava tribuudi "Kiired ja vihased: Tokyo Driftile"? Mina ei arvanud ega uskunud ka, et võiksin midagi sellist oma ellu vajada, aga sellist plahvatuslik energiat, mis ekraanilt vastu vaatab, Eesti kinos naljalt ei kohta.
"Topelt Turbo" Autor/allikas: Kaader filmist
Ega tegelikult pole Eskodel midagi tingimata vaja tõestada: juba mõned aastad tagasi PÖFF Shortsil rahvusliku võistlusprogrammi võitnud lühidokumentaal "Välguga löödud" näitas, et nende põlveotsas nokitsetud magamistoakino teeb vabalt silmad ette vanade meistrite pikalt nokitsetud filmiprojektidele. Kui "Välguga löödud" murdis konventsionaalse dokfilmi piire ja mängis väga vabalt ka vormiga, siis "Topelt Turbo" puhul ütlevad Eskod kõigist reeglitest lahti. Ekraanilt vaatab vastu lust ja rõõm, nemad ei lohista koera laipa mööda pilvist randa, vaid kutsuvad hoopis Erik Orgu oma filmi kriglit sööma, Genka kodutut mängima ja Erki Lauri halenaljakat getodriftikunni kehastama. Sest miks mitte?
Muidugi, "Topelt Turbo" ei ole mingi lihvitud meistriteos, stsenaarium ei püsi kohati koos ning mõned poldid pole lõpuni kinni keeratud, aga pigem tulebki seda filmi vaadata kui omamoodi showreel 'i. Eskod näitavad 25 minutiga ette kõik trikid, mida nad oskavad, ja näitavad, et millegi nii pöörasega saab ka filmikooli lõpetama. Ei teagi, kas pärast Rasmus Merivoo "Tulnukat" on keegi Eestis midagi nii hulljulgelt filmikooli lõputööks ette võtnud?
Vaadake ära, kui vähegi võimalus tekib, ja hoidke nendel tüüpidel silma peal. Kuuleme neist lähiaastatel veel palju, ma olen selles enam kui kindel.
PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi kassett linastub 16. novembril kell 17.00 kinos Artis. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Fabelmanid" on Spielbergi aegumatute klassikute tasemel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Püha ämblik" ("Holy Spider")
Režissöör: Ali Abassi
Kui režissöör Ali Abassi eelmine film "Piir" tekitas palju poleemikat ning šokeeris paljusid vaatajaid, siis tema värske linateos "Püha ämblik" on palju, khm, normaalsem film. Ei ole enam musitavaid trolle, vaid Abassi läheb tagasi oma juurte juurde: režissöör kasutab žanrikino vahendeid, et rääkida lahti lugu 2000. aastate alguses Iraanias tegutsenud sarimõrvarist, kes tappis kokku 16 seksitöötajat. Lugu kasutab küll trilleri ja põnevusfilmi motiive, kuid siin ei üritada maalida mingit whodunnit- müsteeriumit, vaid mõrvari ja uurijate lood jooksevad paralleelselt ning "Püha ämbliku" fookus on hoopis Iraani ühiskonna vastuoludel ja paradoksaalsusel.
Kuigi võib ju ette heita, et Ali Abassi on võtnud sedavõrd keeruka loo rääkimiseks liiga lihtsakoelise ning ehk isegi hollywoodiliku mudeli, kuid samas aitavad just need žanrimotiivid joonida alla Iraani patriarhaalse ühiskonna absurdi: juhtumit uurima hakkab ajakirjanik Rahimi peab lõpuks leppima reaalsusega, et sarimõrvari puhul pole küsimus mitte tões ega õigluses, vaid milleski hoopis kolmandas, mis on sealse maailmatunnetuse sügavamatesse kudedesse kodeeritud.
"Püha ämblik" Autor/allikas: Kaader filmist
Siinkohal annab tuua aga hea võrdlus talumatu "Korsaažiga": kui keisrinna Sissi eneseleidmise lugu on edasi antud kuivalt ja kliiniliselt, siis Ali Abassi julgeb avada üht olulist seika Iraani ajaloos niiviisi, et pahaaimamatult võivad saali sattuda ka inimesed, kes tulevad enda arust vaatama lihtsalt ühe põnevat krimilugu. Küll aga ei pea need inimesed tegelikult pettuma, sest kohtudraama, triller ja autorikino on siin nii peenelt kokku põimitud, et midagi jagub kõigile. Seetõttu kannatab viimasel kolmandikul ka filmi rütm, kuid üldmuljet see liiga tugevalt ei riku.
Abassi senist filmograafiat arvestades võib uskuda, et ka oma järgmistel filmides hoiab ta alati tagataskus varuks mõnd žanrikino trikki ja nippi, millega ta teemast sõltumata oma lugusid vürtsitab. Autorikinos on selline lähenemine väga tervitatav ning teisedki lavastajad võiksid seda julgemalt kasutada.
"Püha ämblik" linastub 16. novembril kell 19.00 Apollo Kino Solarises, 25. novembril kell 21.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 27. novembril kell 17.45 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Inisherini hinged" ("Banshees of Inisherin")
Režissöör: Martin McDonagh
Režissöör, stsenarist ja näitekirjanik Martin McDonagh on endale karuteene teinud. Nii palju häid filme ei tohi järjest teha! "In Bruges" ja "Seven Psychopaths" oli tipptasemel linateosed, mis pälvisid kiitust igast suunast, kuid tema kolmas lavastajatöö "Three Billboards Outside Ebbing, Missouri" oli juba ilmeksimatu šedööver, millele on lähiaastate filmide hulgast raske vastast leida. Kuidas sa sellisest kohast edasi liigud? Vaatajate ootused on lakke keritud ning seda näitavad ka PÖFF-i linastused, mis on kõik viimse kohani välja müüdud.
Kui "Reklaamtahvlid" oli üliambitsioonikas ja suurejooneline krimikomöödia, mille mosaiikne stsenaarium pakkus põnevust ja üllatusi ka kolmandal kinokülastusel (ei mäletagi tegelikult, kas olen mõnd teist filmi nii palju kinos vaadanud), siis "Inisherini hingede" puhul keerab McDonagh heas mõttes pöördeid maha ja võtab rahulikumalt. Paljuski võime värsket linalugu nimetada isegi kammerfilmiks, sest on vaid kaks peategelast, kes enamuse ajast tuiavad mööda Iiri maalilist maastikku ning jagelevad.
"Inisherini hinged" Autor/allikas: Kaader filmist
Õigemini üks jageleb ja teine on vait, sest lugu on lihtne: Brendan Gleesoni kehastatud Colm otsustab ühel päeval, et ei soovi enam Colin Farrelli mängitud Padraicu parim sõber olla. Asi läheb isegi nii kaugele, et Colm ei talu enam silmaotsas Padraicu loba ning on valmis iga tühja jutuajamise eest ühe oma sõrme maha lõikama. See kõik lööb mõistagi väikelinna elu pea peale ning lahti läheb jaburtraagiline ja pisarateni naerutav maadlusmatš kahe vana sõbra vahel, mis küsib samas sügavaid küsimusi sõbrasuhte sügavama olemuse kohta.
Aga kõige olulisem küsimus: kas McDonagh jätkab oma õnnestumiste rida? Võimalik, et vastus sellele ei olegi enam nii lihtne kui tema eelmiste filmide puhul. "Inisherini hinged" ei ole kindlasti nii universaalne linateos kui "Reklaamtahvlid", siia on peidetud palju peenemat huumorit ning tegelasi, kelle puhul on viimse hetkeni keeruline otsustada, kas peaksime neile kaasa tundma või nad maha kandma. Seega pole värske McDonagh linateos tingimata mugav film, mida vaadata, sest vaatajalt peab seisma silmitsi küsimustega, millele me ilmselt vastata ei soovi.
Aga mustemast mustemat huumorit saab sealt küll süle ja seljaga ning kuigi Gleeson ja Farrell kannavad filmi oma õlgadel, siis kõige säravama rolli teema hoopis kohaliku küla lollikest kehastav Barry Keoghan, kes mängib enneolematu lusti ja energiaga. Võimalik, et kõik vaatajad ei suudagi harjuda loo teatraalsusega – esialgu pidigi McDonagh sellest materjalist vormistama näidendi –, ent kui suudate režissööri nägemusega kaasa minna, on tegemist kindlasti aasta ühe olulisema ja meeldejäävama filmiga.
"Inisherini hinged" linastub 16. novembril kell 20.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas, 20. novembril kell 19.00 Apollo Kino Solarises ja 26. novembril kell 19.00 Lõunakeskuse Apollo Kinos.
"Fabelmanid" ("The Fabelmans")
Režissöör: Steven Spielberg
Kui vaadata Steven Spielbergi viimase kümne aasta filmograafiat, siis ega sealt midagi liiga säravat vastu ei vaata: on neid, kes tahavad kangesti tema "West Side Story't" kiita ja ega "The Postil", "Spioonide sillal" ja "Lincolnil" otseselt midagi pole, aga tema karjääri alguse aegumatute hittide vastu need ei saa. Seega istusin saalis maha kerge ootusärevusega, aga samas mitte liiga suurte lootustega, seda suurem oli aga üllatus: "Fabelmanid" on tõesti nii hea, et läheb vabalt samasse ritta filmidega "Jurassic Park", "Raiders of the Lost Ark" ja "Kolmanda astme lähikontakt".
Ärge nüüd saage valesti aru: kõik eelpool mainitud tippteosed on žanrikino, kuid "Fabelmanid" on lihtsalt soe, südamlik ja alates esimestest minutitest jäägitult lummav draama. Ühelt poolt lihtne ja isegi naiivne lugu Spielbergi perekonnast, nende suurtest muredest ja kohati veel suurematest rõõmudest, kuid teisalt on see lihtsalt meistriklass loojutustuses, sama materjali võiks vabalt anda välja romaanina ja see poleks karvavõrdki kehvem. Ei mäletagi, millal viimati end ühe filmiga nii mõnusalt tundsin, Spielberg on vaadanud mööda pateetikast, tegelased elavad ja hingavad ekraanil, ma tahaksin nende kõigiga tutvuda ja koos aega veeta. Unustasin end saalis lõpuks täiesti selle filmi rüppe, rõkkasin, kui neil läks hästi ja vajusin tujust ära, kui läks kehvasti.
"Fabelmanid" Autor/allikas: Kaader filmist
Äkki jagame Oscareid ka? Oleksin vabalt valmis veidi raha panema selle alla, et "Fabelmanid" läheb tuleva aasta alguses koju parima filmi kuldmehikesega. Noh muidugi, oluline roll on ka filmiakadeemia nostalgianäljal ja kalduvusel tunnustada nn filminduse kuldaegu meenutavaid lugusid, kuid teisalt on see ka kõige universaalsemas mõttes hea film. Suurepärased näitlejatööd, kellest enamik teevad oma esimese suurema rolli – filmi täht on küll Michelle Williams, kelle jaoks on see ilmselt karjääri tipphetk – ning erakordselt mitmetahulised karakterid loovad pinnase selleks, et film ei lase lihtsalt enam lahti. Bussiga koju sõites hakkas isegi pisut kahju, et ei saa enam nende inimesega koos olla.
See jutt on muidugi täiesti jabur ja totakas, aga "Fabelmanid" on üks neist harvadest hetkedest, kui mulle meenub kinosaalis istudes, miks ma ikkagi filme nii jäägitult armastan. Ood kinole, perekondadele, esimestele armastustele, pühendumisele, iseendaks jäämisele. Imeilus, tahaks juba uuesti näha, aga ilmselt tuleb mitu head kuud oodata, et film kinolevisse jõuaks...
"Topelt Turbo"
Režissöörid: Raul Esko, Romet Esko
Viimastel nädalatel on palju räägitud Eesti filmi troostitust hetkeseisust ja tumedast tulevikust, aga Raul ja Romet Esko BFM-i lõpufilmi "Topelt Turbo" vaadates tuleb tõdeda: meil on tegijaid, keda see jutt absoluutselt ei huvita, sest nad teeksid filme ilmselt ka siis, kui poleks raha ega ka vaatajaid. Kas keegi oleks varem arvanud, et tulevad kaks noort tüüpi ja teevad Eestis täiesti tõsiseltvõetava tribuudi "Kiired ja vihased: Tokyo Driftile"? Mina ei arvanud ega uskunud ka, et võiksin midagi sellist oma ellu vajada, aga sellist plahvatuslik energiat, mis ekraanilt vastu vaatab, Eesti kinos naljalt ei kohta.
"Topelt Turbo" Autor/allikas: Kaader filmist
Ega tegelikult pole Eskodel midagi tingimata vaja tõestada: juba mõned aastad tagasi PÖFF Shortsil rahvusliku võistlusprogrammi võitnud lühidokumentaal "Välguga löödud" näitas, et nende põlveotsas nokitsetud magamistoakino teeb vabalt silmad ette vanade meistrite pikalt nokitsetud filmiprojektidele. Kui "Välguga löödud" murdis konventsionaalse dokfilmi piire ja mängis väga vabalt ka vormiga, siis "Topelt Turbo" puhul ütlevad Eskod kõigist reeglitest lahti. Ekraanilt vaatab vastu lust ja rõõm, nemad ei lohista koera laipa mööda pilvist randa, vaid kutsuvad hoopis Erik Orgu oma filmi kriglit sööma, Genka kodutut mängima ja Erki Lauri halenaljakat getodriftikunni kehastama. Sest miks mitte?
Muidugi, "Topelt Turbo" ei ole mingi lihvitud meistriteos, stsenaarium ei püsi kohati koos ning mõned poldid pole lõpuni kinni keeratud, aga pigem tulebki seda filmi vaadata kui omamoodi showreel 'i. Eskod näitavad 25 minutiga ette kõik trikid, mida nad oskavad, ja näitavad, et millegi nii pöörasega saab ka filmikooli lõpetama. Ei teagi, kas pärast Rasmus Merivoo "Tulnukat" on keegi Eestis midagi nii hulljulgelt filmikooli lõputööks ette võtnud?
Vaadake ära, kui vähegi võimalus tekib, ja hoidke nendel tüüpidel silma peal. Kuuleme neist lähiaastatel veel palju, ma olen selles enam kui kindel.
PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi kassett linastub 16. novembril kell 17.00 kinos Artis.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Fabelmanid" on Spielbergi aegumatute klassikute tasemel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karikavõistluste esimeses ringis sai Anieri koduklubi vastaseks kolmanda liiga klubi, kelle vastu alustati lubavalt. Juba kuuendal minutil realiseeris eestlane penalti, mille ta ise ka välja teenis, kirjutab Soccernet.ee.
Muangthong Unitedi eduseis püsis pikalt minimaalsena, Ekanit Panya kolmanda üleminuti tabamus naelutas võidu kindlamaks.
Muangthong peab järgmise matši laupäeval, kui Tai kõrgliigas minnakse vastamisi Chiangrai Unitediga. | Anier realiseeris Tais enda teenitud penalti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karikavõistluste esimeses ringis sai Anieri koduklubi vastaseks kolmanda liiga klubi, kelle vastu alustati lubavalt. Juba kuuendal minutil realiseeris eestlane penalti, mille ta ise ka välja teenis, kirjutab Soccernet.ee.
Muangthong Unitedi eduseis püsis pikalt minimaalsena, Ekanit Panya kolmanda üleminuti tabamus naelutas võidu kindlamaks.
Muangthong peab järgmise matši laupäeval, kui Tai kõrgliigas minnakse vastamisi Chiangrai Unitediga.
### Response:
Anier realiseeris Tais enda teenitud penalti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnavalitsuse kolmapäevase otsusega vabastatakse Rannama teenistusest järgmise aasta 17. veebruaril. Lahkumine toimub Rannama omal soovil.
Kuni uue juhi ametisse nimetamiseni täidab linnaplaneerimise ameti juhi kohuseid praegune juhi asetäitja Oliver Alver.
Rannamale makstakse lahkumishüvitist kuue kuu põhipalga ulatuses, otsustas linnavalitsus.
Rannama juhtis linnaplaneerimise ametit alates 2020. aasta oktoobrist. Linnaplaneerimise ametis töötas ta kokku üle 16 aasta, enne ameti juhiks asumist ka geoinformaatikuna ja geoinformaatika teenistuse direktorina. | Tallinna linnaplaneerimise ameti juht lahkub ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnavalitsuse kolmapäevase otsusega vabastatakse Rannama teenistusest järgmise aasta 17. veebruaril. Lahkumine toimub Rannama omal soovil.
Kuni uue juhi ametisse nimetamiseni täidab linnaplaneerimise ameti juhi kohuseid praegune juhi asetäitja Oliver Alver.
Rannamale makstakse lahkumishüvitist kuue kuu põhipalga ulatuses, otsustas linnavalitsus.
Rannama juhtis linnaplaneerimise ametit alates 2020. aasta oktoobrist. Linnaplaneerimise ametis töötas ta kokku üle 16 aasta, enne ameti juhiks asumist ka geoinformaatikuna ja geoinformaatika teenistuse direktorina.
### Response:
Tallinna linnaplaneerimise ameti juht lahkub ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lukas avalikustas teisipäeval keeleseaduse muutmise eelnõu. Lukase sõnul soovitakse ettepanekuga kajastada muutusi Eesti ühiskonnas käsitledes paljude teenindussektori töötajate, sealhulgas toidukullerite, "madalat või olematut eesti keele oskust".
Riigikogu majanduskomisjoni juht Kristen Michal (Reformierakond) ütles ERR-i raadiouudistele, et tal tekkis eelnõust kuuldes küsimus, millest peaks ta toidukulleri või taksojuhiga rääkima. "Ma saan Lukase mõtte eesmärgist aru ja saan aru, et kaubakeskustes võiks olla teavitused eesti keeles, aga ettekujutus, et majanduses peaks lihtsamaid töid tegema kõrge kvalifikatsiooniga inimesed, ei pea paika," sõnas Michal. "Digiplatvormidel sõnumivahetused toimuvad digitaalselt ja kõik toimib. Ma olen sõitnud ka taksos, kus juht ütles, et temaga saab suhelda ainult rakenduses, sest ta ei kuule," sõnas Michal.
"Majandusvaldkonnas tuleb see seaduseelnõu üle vaadata. Me eeldame, et lihtsamate tööde jaoks on nõuded madalamad," lisas ta. "Ma ei ennustaks, et see eelnõu saab kohe seaduseks," sõnas Michal.
Bolti avaliku poliitika juht Henri Arras ütles ERR-i uudistele, et kuna eelnõu on alles värske, analüüsib ettevõte selle võimalikku mõju. Arrase sõnul plaanib Bolt täpsema hinnangu anda järgmisel nädalal. Küll aga väljendas ta muret võimaliku negatiivse mõju pärast Eesti ühiskonna haavatavatele rühmadele, kui see jõustuma peaks.
"Näeme juba praegu, et eelnõu vastuvõtmine pakutud kujul avaldaks mõju paljudele ühiskonnagruppidele, sealhulgas haavatavatele rühmadele," ütles Arras. "Näiteks võib see Eestisse saabuvatelt sõjapõgenikelt võtta olulise sissetulekuvõimaluse, mis nihutab koormuse riiklikele tugisüsteemidele," lisas ta.
Wolt Baltikumi juht Liis Ristal ütles samuti, et ettepanekuga tutvumiseks kulub rohkem aega, enne kui ettevõte saab seda täpsemalt kommenteerida. "Eelnõust ei selgu esmapilgul, millistele töötajatele ja millistes ettevõtetes uued nõuded kehtivad. Kindlasti muutub eelnõu peagi täpsemaks," ütles ta.
Ristal tõi aga välja, et olenemata eelnõust on Wolti jaoks riigikeeles teenuste pakkumine oluline igas riigis, kus ta tegutseb. "Meie jaoks on alati olnud oluline, et eestikeelne klienditeenindus oleks vastutulelik ja professionaalne," ütles Ristal.
"Pakume alati kõikidel turgudel, kus tegutseme, kliendituge ja riigikeelset suhtlust ning nii on see ka Eestis – oleme investeerinud ja arendanud parimat võimalikku klienditeeninduse tugiüksust ning selles osas oleme täitnud alati Eestis kehtivaid seadusi, mis seavad klienditeenindusele keelenõuded," selgitas ta.
Ristal tõi välja ka eristuse reaalajas klienditeenindust pakkuvate töötajate vahel, kelle jaoks on eesti keele oskus hädavajalik, ja kullerite vahel, kus see ei pruugi alati hädavajalik olla. "Meil on eestikeelne klienditeenindus reaalajas, kus klient saab 30 sekundi jooksul eestikeelse klienditeenindajaga suhelda. Kogu teenindusperioodi katavad eesti keelt kõnelevad esindajad," selgitas ta.
"Mis puudutab kullereid, kes meie klientidele pakke toimetavad, siis neile ei kehti praeguste järgi klienditeeninduse keelenõuded, kuna neid ei peeta klienditeenindusega aktiivselt tegelevaks," selgitas Ristal. Vaatamata sellele, lisas ta, saab Wolt oma kulleritele väga vähe kaebusi eesti keele oskuse või selle puudumise kohta. "Üldiselt meie klientidel selles osas muret pole," ütles Ristal. "Me saame iga kuu kokku viis-kuus kriitilist kommentaari kliendi ja kulleri suhtluses esinevate puuduste kohta."
Wolti toidukuller Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Rohkem võimalusi keeleõppeks
Ristal ütles, et Wolt on teadlik ka potentsiaalsest kasust, mida parema eesti keele rääkimine võib kulleritele tuua mitte ainult klientidele toidu kohale toimetamisel, vaid ka väljaspool tööd.
"Soovime panustada mõtlemisse, kuidas (kuller)platvormi tööga tegelevad inimesed saaksid Eestis elada täisväärtuslikku elu ja olla täielikult osa meie ühiskonnast," ütles ta. "Eestis elades on kindlasti eeliseks teadmised siinsetest tavadest, kultuurist ja elukorraldusest ning algteadmised keelest, isegi kui see pole nende konkreetse töö jaoks vajalik," selgitas Ristal ja lisas, et protsessi hõlbustamiseks võiks rohkem ära teha.
"Näeme, et Eestis töötavate välismaalaste integratsiooniprogrammides peaks keeleõpe mängima suuremat rolli ja kindlasti on selle arendamiseks rohkem võimalusi kui praegu," ütles Ristal ja lisas, et Wolt "tahaks panustada ka selles vallas".
Nigeerlane Viktor rääkis ERR-i uudistele, et on elanud Eestis alates Tartu Ülikooli lõpetamisest 2020. aastal. Nüüd töötab ta Wolti platvormil kullerina. Viktor ütles, et toetab Lukase ideed. "Ma tegelikult õpin eesti keelt ja mul on A2-tase, nii et järgmisena liigun B1-le," ütles ta ja lisas, et talle meeldib töö ajal klientidega rääkida eesti keelt.
Samuti usub Viktor, et eesti keele oskus on aidanud tal oma tööd paremini teha. "See aitab tõesti, sest kui teil on aadressi leidmisega probleeme, võite helistada ja selle välja uurida," ütleb ta. "Kui sa räägid inglise keelt telefonis, siis mõnikord inimesed lihtsalt panevad toru ära, nii et eesti keel on hea," selgitas ta.
Küsimusele, kas ettevõte toetab teda eesti keele õppimisel, vastas Viktor, et on õppinud enamasti ise, kasutades veebirakendusi ja inimestega rääkimist. "Ma toetan seda ideed," ütles ta ja lisas, et oleks tore, kui ettevõtted aitaksid kulleritel rohkem õppida.
toidukuller Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Eesti keele õppimine võtab aega
Pakistanist pärit Shahid õpib Eesti Maaülikoolis metsandust. Pärast tervet päeva õppimist töötab ta Bolti kullerina, et end ülal pidada.
"Raske oleks ka eesti keelt õppida, sest peaksin selleks aega leidma põhiõpingute ja töö kõrvalt," rääkis Shahid. "Ma töötan igal õhtul kolm-neli tundi Boltis, pärast viit tundi tundi koolis. Lisaks muidugi kodutöö," muigas ta. "Ma käin ülikoolis eesti keele klassis," ütles ta, "aga olen siin olnud vaid paar kuud, nii et ma olen alles algaja."
Shahid lisas, et Bolt on vastutulelik ja pakub paindlikke vahetusi, et töö sobituks tema õpingutega. Enne aga, kui ERR-i uudised jõudsid talle rohkem küsimusi esitada, helises ta telefon. "See on uus tellimus," ütles Shahid ja lahkus viisakalt vabandades.
Ghanast pärit Tony õpib Tartu Ülikoolis bioinseneeria erialal. Ta töötab ka Wolti platvormi kaudu, et aidata maksta õpingute eest. "Ma seda eelnõu ei toetaks," vastas ta ERR-i uudistele. "Tore oleks õppida eesti keelt, aga seda ei saa teha "lihtsalt"," ütles Tony. "See võtab natuke aega." "Aga," lisas ta, "selliseid asju kuuldes on tunne, et äkki nad ei tahagi meid siia."
Kõik Eesti kullerid ei tule välismaalt. Tartust pärit Mart töötab Wolti kaudu kullerina, et oma põhitöö kõrvalt lisaraha teenida. "Ma arvan, et see on hea, miks mitte?" ütles ta eelnõu kohta. "Kas arvate, et eesti keele oskuseta inimesel oleks siin raskem kullerina töötada?" küsis ERR uudised. Mart naeris. "Ausalt öeldes, ei pea ma oma töös eriti palju rääkima. Kui klient ei räägi eesti keelt, saab ta alati rakenduse kaudu sõnumi kirjutada, et saaksime lihtsamini suhelda," ütles ta.
Ummik Viru ringil Autor/allikas: Priit Mürk/ERR | Toidukuller: mul pole vaja oma klientidega eriti rääkida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lukas avalikustas teisipäeval keeleseaduse muutmise eelnõu. Lukase sõnul soovitakse ettepanekuga kajastada muutusi Eesti ühiskonnas käsitledes paljude teenindussektori töötajate, sealhulgas toidukullerite, "madalat või olematut eesti keele oskust".
Riigikogu majanduskomisjoni juht Kristen Michal (Reformierakond) ütles ERR-i raadiouudistele, et tal tekkis eelnõust kuuldes küsimus, millest peaks ta toidukulleri või taksojuhiga rääkima. "Ma saan Lukase mõtte eesmärgist aru ja saan aru, et kaubakeskustes võiks olla teavitused eesti keeles, aga ettekujutus, et majanduses peaks lihtsamaid töid tegema kõrge kvalifikatsiooniga inimesed, ei pea paika," sõnas Michal. "Digiplatvormidel sõnumivahetused toimuvad digitaalselt ja kõik toimib. Ma olen sõitnud ka taksos, kus juht ütles, et temaga saab suhelda ainult rakenduses, sest ta ei kuule," sõnas Michal.
"Majandusvaldkonnas tuleb see seaduseelnõu üle vaadata. Me eeldame, et lihtsamate tööde jaoks on nõuded madalamad," lisas ta. "Ma ei ennustaks, et see eelnõu saab kohe seaduseks," sõnas Michal.
Bolti avaliku poliitika juht Henri Arras ütles ERR-i uudistele, et kuna eelnõu on alles värske, analüüsib ettevõte selle võimalikku mõju. Arrase sõnul plaanib Bolt täpsema hinnangu anda järgmisel nädalal. Küll aga väljendas ta muret võimaliku negatiivse mõju pärast Eesti ühiskonna haavatavatele rühmadele, kui see jõustuma peaks.
"Näeme juba praegu, et eelnõu vastuvõtmine pakutud kujul avaldaks mõju paljudele ühiskonnagruppidele, sealhulgas haavatavatele rühmadele," ütles Arras. "Näiteks võib see Eestisse saabuvatelt sõjapõgenikelt võtta olulise sissetulekuvõimaluse, mis nihutab koormuse riiklikele tugisüsteemidele," lisas ta.
Wolt Baltikumi juht Liis Ristal ütles samuti, et ettepanekuga tutvumiseks kulub rohkem aega, enne kui ettevõte saab seda täpsemalt kommenteerida. "Eelnõust ei selgu esmapilgul, millistele töötajatele ja millistes ettevõtetes uued nõuded kehtivad. Kindlasti muutub eelnõu peagi täpsemaks," ütles ta.
Ristal tõi aga välja, et olenemata eelnõust on Wolti jaoks riigikeeles teenuste pakkumine oluline igas riigis, kus ta tegutseb. "Meie jaoks on alati olnud oluline, et eestikeelne klienditeenindus oleks vastutulelik ja professionaalne," ütles Ristal.
"Pakume alati kõikidel turgudel, kus tegutseme, kliendituge ja riigikeelset suhtlust ning nii on see ka Eestis – oleme investeerinud ja arendanud parimat võimalikku klienditeeninduse tugiüksust ning selles osas oleme täitnud alati Eestis kehtivaid seadusi, mis seavad klienditeenindusele keelenõuded," selgitas ta.
Ristal tõi välja ka eristuse reaalajas klienditeenindust pakkuvate töötajate vahel, kelle jaoks on eesti keele oskus hädavajalik, ja kullerite vahel, kus see ei pruugi alati hädavajalik olla. "Meil on eestikeelne klienditeenindus reaalajas, kus klient saab 30 sekundi jooksul eestikeelse klienditeenindajaga suhelda. Kogu teenindusperioodi katavad eesti keelt kõnelevad esindajad," selgitas ta.
"Mis puudutab kullereid, kes meie klientidele pakke toimetavad, siis neile ei kehti praeguste järgi klienditeeninduse keelenõuded, kuna neid ei peeta klienditeenindusega aktiivselt tegelevaks," selgitas Ristal. Vaatamata sellele, lisas ta, saab Wolt oma kulleritele väga vähe kaebusi eesti keele oskuse või selle puudumise kohta. "Üldiselt meie klientidel selles osas muret pole," ütles Ristal. "Me saame iga kuu kokku viis-kuus kriitilist kommentaari kliendi ja kulleri suhtluses esinevate puuduste kohta."
Wolti toidukuller Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Rohkem võimalusi keeleõppeks
Ristal ütles, et Wolt on teadlik ka potentsiaalsest kasust, mida parema eesti keele rääkimine võib kulleritele tuua mitte ainult klientidele toidu kohale toimetamisel, vaid ka väljaspool tööd.
"Soovime panustada mõtlemisse, kuidas (kuller)platvormi tööga tegelevad inimesed saaksid Eestis elada täisväärtuslikku elu ja olla täielikult osa meie ühiskonnast," ütles ta. "Eestis elades on kindlasti eeliseks teadmised siinsetest tavadest, kultuurist ja elukorraldusest ning algteadmised keelest, isegi kui see pole nende konkreetse töö jaoks vajalik," selgitas Ristal ja lisas, et protsessi hõlbustamiseks võiks rohkem ära teha.
"Näeme, et Eestis töötavate välismaalaste integratsiooniprogrammides peaks keeleõpe mängima suuremat rolli ja kindlasti on selle arendamiseks rohkem võimalusi kui praegu," ütles Ristal ja lisas, et Wolt "tahaks panustada ka selles vallas".
Nigeerlane Viktor rääkis ERR-i uudistele, et on elanud Eestis alates Tartu Ülikooli lõpetamisest 2020. aastal. Nüüd töötab ta Wolti platvormil kullerina. Viktor ütles, et toetab Lukase ideed. "Ma tegelikult õpin eesti keelt ja mul on A2-tase, nii et järgmisena liigun B1-le," ütles ta ja lisas, et talle meeldib töö ajal klientidega rääkida eesti keelt.
Samuti usub Viktor, et eesti keele oskus on aidanud tal oma tööd paremini teha. "See aitab tõesti, sest kui teil on aadressi leidmisega probleeme, võite helistada ja selle välja uurida," ütleb ta. "Kui sa räägid inglise keelt telefonis, siis mõnikord inimesed lihtsalt panevad toru ära, nii et eesti keel on hea," selgitas ta.
Küsimusele, kas ettevõte toetab teda eesti keele õppimisel, vastas Viktor, et on õppinud enamasti ise, kasutades veebirakendusi ja inimestega rääkimist. "Ma toetan seda ideed," ütles ta ja lisas, et oleks tore, kui ettevõtted aitaksid kulleritel rohkem õppida.
toidukuller Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Eesti keele õppimine võtab aega
Pakistanist pärit Shahid õpib Eesti Maaülikoolis metsandust. Pärast tervet päeva õppimist töötab ta Bolti kullerina, et end ülal pidada.
"Raske oleks ka eesti keelt õppida, sest peaksin selleks aega leidma põhiõpingute ja töö kõrvalt," rääkis Shahid. "Ma töötan igal õhtul kolm-neli tundi Boltis, pärast viit tundi tundi koolis. Lisaks muidugi kodutöö," muigas ta. "Ma käin ülikoolis eesti keele klassis," ütles ta, "aga olen siin olnud vaid paar kuud, nii et ma olen alles algaja."
Shahid lisas, et Bolt on vastutulelik ja pakub paindlikke vahetusi, et töö sobituks tema õpingutega. Enne aga, kui ERR-i uudised jõudsid talle rohkem küsimusi esitada, helises ta telefon. "See on uus tellimus," ütles Shahid ja lahkus viisakalt vabandades.
Ghanast pärit Tony õpib Tartu Ülikoolis bioinseneeria erialal. Ta töötab ka Wolti platvormi kaudu, et aidata maksta õpingute eest. "Ma seda eelnõu ei toetaks," vastas ta ERR-i uudistele. "Tore oleks õppida eesti keelt, aga seda ei saa teha "lihtsalt"," ütles Tony. "See võtab natuke aega." "Aga," lisas ta, "selliseid asju kuuldes on tunne, et äkki nad ei tahagi meid siia."
Kõik Eesti kullerid ei tule välismaalt. Tartust pärit Mart töötab Wolti kaudu kullerina, et oma põhitöö kõrvalt lisaraha teenida. "Ma arvan, et see on hea, miks mitte?" ütles ta eelnõu kohta. "Kas arvate, et eesti keele oskuseta inimesel oleks siin raskem kullerina töötada?" küsis ERR uudised. Mart naeris. "Ausalt öeldes, ei pea ma oma töös eriti palju rääkima. Kui klient ei räägi eesti keelt, saab ta alati rakenduse kaudu sõnumi kirjutada, et saaksime lihtsamini suhelda," ütles ta.
Ummik Viru ringil Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
### Response:
Toidukuller: mul pole vaja oma klientidega eriti rääkida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ravim Paxlovid on mõeldud riskirühma kuuluvatele patsientidele, kellel on suur tõenäosus raskelt haigestuda ja haiglaravile sattuda. Euroopa ühishankes osalemine oli kokku lepitud juba mullu novembris.
Liikmesriikidelt heakskiidu saanud hankeleping jäi Euroopa Komisjoni ja Pfizeri erimeelsuste tõttu juba kevadel venima.
"Asi on liikunud edasi, kuid ravimite apteeki jõudmist on veel keeruline ennustada," rääkis haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe.
Haigekassa on ravimitootja Eesti esindajale teinud ka ettepaneku osta ravimeid otse riigihankega. Ühishankega oleks võimalik ravimit saada aga soodsamalt.
"Seni ei ole Pfizer soovinud riigihankes osaleda või on esitanud meile tingimusi, mis ei ole vastuvõetavad. Näiteks on üheks tingimuseks ravimi säilivusaeg (ca kuus kuud), kuid prognoosimatu turu olukorras ei pea me sellise säilivusajaga ravimite ostmist kuidagi mõeldavaks. Siinkohal on keeruline tagada ka hinnakonfidentsiaalsust, mida soovib ravimitootja," sõnas Rajamäe.
Seetõttu jääb haigekassa lootma ühishanke õnnestumisele. "Saame pidevalt Komisjonilt signaale, et asjaga liigutakse edasi ning loodame, et Euroopa ühishanke puhul jõutakse peagi lahenduseni," ütles Rajamäe. | Koroonaravimi ühishange venib, otse ostmisele seab firma karmid tingimused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ravim Paxlovid on mõeldud riskirühma kuuluvatele patsientidele, kellel on suur tõenäosus raskelt haigestuda ja haiglaravile sattuda. Euroopa ühishankes osalemine oli kokku lepitud juba mullu novembris.
Liikmesriikidelt heakskiidu saanud hankeleping jäi Euroopa Komisjoni ja Pfizeri erimeelsuste tõttu juba kevadel venima.
"Asi on liikunud edasi, kuid ravimite apteeki jõudmist on veel keeruline ennustada," rääkis haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe.
Haigekassa on ravimitootja Eesti esindajale teinud ka ettepaneku osta ravimeid otse riigihankega. Ühishankega oleks võimalik ravimit saada aga soodsamalt.
"Seni ei ole Pfizer soovinud riigihankes osaleda või on esitanud meile tingimusi, mis ei ole vastuvõetavad. Näiteks on üheks tingimuseks ravimi säilivusaeg (ca kuus kuud), kuid prognoosimatu turu olukorras ei pea me sellise säilivusajaga ravimite ostmist kuidagi mõeldavaks. Siinkohal on keeruline tagada ka hinnakonfidentsiaalsust, mida soovib ravimitootja," sõnas Rajamäe.
Seetõttu jääb haigekassa lootma ühishanke õnnestumisele. "Saame pidevalt Komisjonilt signaale, et asjaga liigutakse edasi ning loodame, et Euroopa ühishanke puhul jõutakse peagi lahenduseni," ütles Rajamäe.
### Response:
Koroonaravimi ühishange venib, otse ostmisele seab firma karmid tingimused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus soovib punasümboolika seadusega vabastada hooned viisnurkadest. Kas ajaloolise arhitektuuri politiseerimine on mõistlik ja kui kaugele peaks nõukogude aja märkide kustutamisega minema? Saatejuht on Johannes Tralla.
"Esimene stuudio" algab ETV-s kolmapäeval kell 21.40. | Kell 21.40 "Esimeses stuudios" Lea Danilson-Järg ja Mart Kalm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus soovib punasümboolika seadusega vabastada hooned viisnurkadest. Kas ajaloolise arhitektuuri politiseerimine on mõistlik ja kui kaugele peaks nõukogude aja märkide kustutamisega minema? Saatejuht on Johannes Tralla.
"Esimene stuudio" algab ETV-s kolmapäeval kell 21.40.
### Response:
Kell 21.40 "Esimeses stuudios" Lea Danilson-Järg ja Mart Kalm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatava iganädalase küsitluse viimaste tulemuste kohaselt toetab Reformierakonda 33,2 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 26,1 protsenti, Keskerakonda 15,3 protsenti, Eesti 200 toetab 8,7 protsenti, Isamaad 7,2 protsenti ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 6,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, kellel valimiseelistus oli.
Mihkelsoni skandaal Reformierakonna toetust ei muutnud
Möldri sõnul näitavad küsitluse tulemused, et Reformierakonna liiget Marko Mihkelsoni puudutanud skandaal erakonna reitingut ei mõjutanud.
"Reformierakonnal läheb üldiselt hästi, eriti arvestades Mihkelsoni skandaali, mis tundub, et Reformierakonna toetust üldse ei mõjutanud. Nad on heas seisus ja viimase kuu-pooleteise jooksul oma positsiooni tugevalt parandanud," rääkis Mölder.
Kui siin septembri lõpus tundus veel üpriski reaalne, et EKRE ja Reformierakonna toetus võib mingi hetk võrdsustuda, siis praegu nende kahe partei toetuste vahe seitse protsendipunkti, mis on päris turvaline edumaa, tõdes ta.
Samas võib selline edumaa tunduda ka suurem, kui see tegelikult on, sest seda võimendab olukord, kus praegu on nii palju eelistuseta valijaid, lisas Mölder. Absoluutarvudes ei ole tegelikult Reformierakonna toetus praegu oluliselt kõrgem, kui see oli umbes aasta tagasi. Kuna aga eelistuseta valijaid on praegu tavapärase 25-30 protsendi asemel umbes 45 protsenti, siis annab absoluutarvudes sama suur toetajate arv protsentuaalselt kõrgema toetusnumbri.
"Mingi hetk märkimisväärne osa nendest eelistuseta valijatest liigub ilmselt enne valimisi mõne erakonna selja taha ja see kindlasti muudab toetusmaastiku märgatavalt," selgitas Mölder. "Ja siis võib-olla me näeme ka, et Reformierakonna suhteline positsioon ei tundu enam nii kindel, sest absoluutarvudes on neil praegu palju vähem toetajaid, kui näiteks oli pärast Kaja Kallase esimese valitsuse moodustamist, kus nende toetus oli väga kõrgel tasemel. Suhtelise toetuse arvud praegu tunduvad võrreldavad, aga Reformierakonna positsioon kindlasti praegu ei ole nii hea, kui ta oli pärast Kallase esimese valitsuse ametisse astumist," tõdes ta.
EKRE toetus kasvas venekeelsete seas
Kommenteerides EKRE toetuse kasvu venekeelsete hulgas ja vähenemist eestikeelsete valijate seas, mis kokku andis kerge reitingu languse, tõdes Mölder, et osaliselt võib selle põhjuseks olla erakonna aseesimehe Mart Helme seisukohavõtt Vene-Ukraina sõja suhtes, kus Helme teatas, et ei ole kummagi poole poolt ning pooldab rahu.
"Võib-olla see sõnum jõudis vene valijatele rohkem kohale ja tõi neid natuke rohkem EKRE juurde. Võib-olla mõjutas see ka EKRE toetust eestlaste hulgas. Aga ütleme, et see kõik on väga suur spekulatsioon. Mis on nende muutuste täpsed põhjused, seda on väga raske öelda," rääkis Mölder.
Keskerakonna toetus on kasvanud eestlaste seas
Möldri sõnul on Keskerakonna toetus kosunud ennekõike eestikeelsete valijate hulgas.
"Me näeme, et viimased nädalad, viimane kuu aega on eesti valijate seas Keskerakonna toetus kiiresti kasvanud. Kasv selles valijagrupis oli viimati sama kiire võib-olla sel hetkel, kui koroona eriolukord kehtestati - siis Keskerakond kui valitsuspartei sai ka eestlaste hulgas väga kiiresti toetuslisa. Praegu me viimase kuu aja jooksul oleme selles valijagrupis näinud enam-vähem sama kiirusega kasvu," kommenteeris politoloog.
"Aga kas see on nüüd pikem trend või kas see tähendab üleüldise trendi muutust, seda on veel vara öelda," lisas ta.
Mölder viitas sellele, et Keskerakonna toetus on alates 2020. aasta kevade lõpust eesti valijate hulgas väga stabiilselt langenud, kuni tänavu oktoobri lõpus saavutas oma täieliku madalpunkti, kus erakonna toetus eesti valijate seas oli ainult natuke üle seitsme protsendi.
"Nüüd on see tõusnud tagasi kuskile kümne protsendi peale. Peab natuke veel ootama, et saaks järeldada, kas ta siis nüüd on oma positsioone väga märkimisväärselt parandatud eesti valijate hulgas või mitte," märkis ta.
Keskerakonna toetus venelaste seas madal, aga võib järsult tõusta
Mölder rääkis ka sellest, et vene valijate hulgas on eelistuseta valijate osakaal äärmiselt kõrge ja see on viimastel kuudel järjest kasvanud. Sellega paralleelselt on Keskerakonna toetus vene valijate hulgas ka absoluutarvudes langenud.
"Siin mingil määral näeme seda, et paralleelselt EKRE toetuse kasvuga vene valijate seas on nõrgenenud Keskerakonna positsioon vene valijate hulgas. Praegu pole Keskerakonna toetus vene valijate hulgas absoluutarvudes kunagi enne nii madal olnud," ütles Mölder.
Siiski võib see olukord enne valimisi kiiresti muutuda nagu juhtus enne eelmise aasta kohalikke valimis, ütles politoloog.
"Kohalike valimiste kogemus annab meile siin mingit infot, ma julgeks oletada, et Keskerakond suudab teha võrdlemisi hea töö nende (venekeelsete - toim.) mobiliseerimisel," rääkis ta. "Sest ka enne eelmisi kohalikke valimisi nägime, et eelistuseta valijate osakaal vene valijate hulgas oli võrdlemisi kõrge, mitte küll nii kõrge nagu praegu, aga kõrgem kui tavaliselt ja millega paralleelselt Keskerakonna toetus oli madalseisus. Aga me nägime väga jõuliselt ja väga selgelt, kuidas kohalike valimiste momendiks tõi Keskerakond väga paljud need eelistuseta valijad n-ö koju tagasi, kuni selleni välja, et vähemalt absoluutarvudes Keskerakonna toetus kohalike valimiste ajal vene valijate hulgas oli umbes sama, mis ta oli 2019. aasta riigikogu valimistel," rääkis ta.
"Ma selle pinnalt julgeksin oletada, et mingi märkimisväärne osa nendest inimestest, kellel praegu vene valijate hulgas eelistust ei ole, aga kes läheksid ikkagi valima, lähevad Keskerakonna juurde tagasi. Küll mitte kõik - ilmselt osa on EKRE endale võitnud, aga kindlasti Keskerakond ma arvan valimisteks parandab oma positsiooni selles valijagrupis," tõdes Mölder.
Eesti 200 pole suutnud langust tõusuks pöörata
Mölder tõi ka välja, et erakond Eesti 200, mille toetuse kukkumine algas Ukraina sõja alguspäevil ja mis jõudis madalpunkti suve lõpus, kui see oli kukkunud rohkem kui kümme protsendipunkti, pole ka pärast seda märkimisväärselt paranenud.
"Me näeme viimastel kuudel, et nende toetus küll väga vaikses tempos, aga ikkagi tiksub allapoole. Ja nende toetus on praegu madalam, kui ta oli põhimõtteliselt kogu 2021. aasta vältel. Viimati oli nende toetus nii madal 2020. aasta sügisel, enne seda, kui abielureferendumi teema nende toetuse kõrgusesse lennutas," rääkis politoloog. "Me näeme, et väga palju nii-öelda sooja õhku on nende toetusnumbrist välja jooksnud ja see ei ole sinna tagasi tulnud ning nad ei ole kuidagi vähemalt valijate silmis suutnud taastada sellist lootusrikkast positsiooni, mis neil veel võib-olla aasta tagasi oli."
Isamaa ega SDE olukord pole kiita
"Mis puudutab isamaad ja sotsiaaldemokraate, siis nende puhul me näeme, et käib tihe rebimine viienda ja kuuenda koha pärast. Nende vahed on olnud juba aasta või kauemgi üpris väikesed ja on siiamaani väikesed. On raske öelda, kes on ees ja kes on järel, praegu tundub, et Isamaa on natuke tugevamas positsioonis kui sotsiaaldemokraadid. Aga ega kummagi toetus ei ole hõisata ja kindlasti nemad peaksid kõige rohkem mõtlema ja muretsema sellepärast, et kuidas valimisteks oma toetajaid mobiliseerida," rääkis Mölder.
Rohelistel ja Parempoolsetel on vähe lootust riigikokku pääseda
Möldri hinnangul ei ole praegu ei Roheliste Erakonnal ega ka Parempoolsetel lootust riigikokku pääseda.
"Roheliste toetus on juba aastaid olnud väga stabiilselt mõne protsendipunkti juures ja nende madal toetusnumber praegu kindlasti mitte millegi poolest ei üllata," märkis ta.
"Võib-olla natuke üllatav on see, et Parempoolsete start oli niivõrd madalalennuline ja nende toetusnumber - praegu ta on peaaegu samale tasemele tõusnud kui rohelised – on põhimõtteliselt veelgi nõrgem kui rohelistel," jätkas ta.
Mölder ütles, et enne, kui Parempoolsete toetust küsitlustes mõõtma hakati, oleks ta arvanud, et nende start saab parem olema. "Aga tundub, et nad ei ole peaaegu üldse jõudnud valijate teadvusesse või kuidagi kohale neile. Selle pinnalt, mis praegu näha on - praktiliselt ainult üks protsendipunkt toetust - võiks küll öelda, et valimiskünnise püüdmine on nende jaoks üpriski ebarealistlik, vähemalt 2023. aasta valimistel," tõdes ta.
Mõlema erakonna toetus oli Norstati viimase uuringu järgi 0,9 protsenti. | Mölder: eelistuseta valijate suur hulk võib erakondade toetusi järsult muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatava iganädalase küsitluse viimaste tulemuste kohaselt toetab Reformierakonda 33,2 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 26,1 protsenti, Keskerakonda 15,3 protsenti, Eesti 200 toetab 8,7 protsenti, Isamaad 7,2 protsenti ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 6,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, kellel valimiseelistus oli.
Mihkelsoni skandaal Reformierakonna toetust ei muutnud
Möldri sõnul näitavad küsitluse tulemused, et Reformierakonna liiget Marko Mihkelsoni puudutanud skandaal erakonna reitingut ei mõjutanud.
"Reformierakonnal läheb üldiselt hästi, eriti arvestades Mihkelsoni skandaali, mis tundub, et Reformierakonna toetust üldse ei mõjutanud. Nad on heas seisus ja viimase kuu-pooleteise jooksul oma positsiooni tugevalt parandanud," rääkis Mölder.
Kui siin septembri lõpus tundus veel üpriski reaalne, et EKRE ja Reformierakonna toetus võib mingi hetk võrdsustuda, siis praegu nende kahe partei toetuste vahe seitse protsendipunkti, mis on päris turvaline edumaa, tõdes ta.
Samas võib selline edumaa tunduda ka suurem, kui see tegelikult on, sest seda võimendab olukord, kus praegu on nii palju eelistuseta valijaid, lisas Mölder. Absoluutarvudes ei ole tegelikult Reformierakonna toetus praegu oluliselt kõrgem, kui see oli umbes aasta tagasi. Kuna aga eelistuseta valijaid on praegu tavapärase 25-30 protsendi asemel umbes 45 protsenti, siis annab absoluutarvudes sama suur toetajate arv protsentuaalselt kõrgema toetusnumbri.
"Mingi hetk märkimisväärne osa nendest eelistuseta valijatest liigub ilmselt enne valimisi mõne erakonna selja taha ja see kindlasti muudab toetusmaastiku märgatavalt," selgitas Mölder. "Ja siis võib-olla me näeme ka, et Reformierakonna suhteline positsioon ei tundu enam nii kindel, sest absoluutarvudes on neil praegu palju vähem toetajaid, kui näiteks oli pärast Kaja Kallase esimese valitsuse moodustamist, kus nende toetus oli väga kõrgel tasemel. Suhtelise toetuse arvud praegu tunduvad võrreldavad, aga Reformierakonna positsioon kindlasti praegu ei ole nii hea, kui ta oli pärast Kallase esimese valitsuse ametisse astumist," tõdes ta.
EKRE toetus kasvas venekeelsete seas
Kommenteerides EKRE toetuse kasvu venekeelsete hulgas ja vähenemist eestikeelsete valijate seas, mis kokku andis kerge reitingu languse, tõdes Mölder, et osaliselt võib selle põhjuseks olla erakonna aseesimehe Mart Helme seisukohavõtt Vene-Ukraina sõja suhtes, kus Helme teatas, et ei ole kummagi poole poolt ning pooldab rahu.
"Võib-olla see sõnum jõudis vene valijatele rohkem kohale ja tõi neid natuke rohkem EKRE juurde. Võib-olla mõjutas see ka EKRE toetust eestlaste hulgas. Aga ütleme, et see kõik on väga suur spekulatsioon. Mis on nende muutuste täpsed põhjused, seda on väga raske öelda," rääkis Mölder.
Keskerakonna toetus on kasvanud eestlaste seas
Möldri sõnul on Keskerakonna toetus kosunud ennekõike eestikeelsete valijate hulgas.
"Me näeme, et viimased nädalad, viimane kuu aega on eesti valijate seas Keskerakonna toetus kiiresti kasvanud. Kasv selles valijagrupis oli viimati sama kiire võib-olla sel hetkel, kui koroona eriolukord kehtestati - siis Keskerakond kui valitsuspartei sai ka eestlaste hulgas väga kiiresti toetuslisa. Praegu me viimase kuu aja jooksul oleme selles valijagrupis näinud enam-vähem sama kiirusega kasvu," kommenteeris politoloog.
"Aga kas see on nüüd pikem trend või kas see tähendab üleüldise trendi muutust, seda on veel vara öelda," lisas ta.
Mölder viitas sellele, et Keskerakonna toetus on alates 2020. aasta kevade lõpust eesti valijate hulgas väga stabiilselt langenud, kuni tänavu oktoobri lõpus saavutas oma täieliku madalpunkti, kus erakonna toetus eesti valijate seas oli ainult natuke üle seitsme protsendi.
"Nüüd on see tõusnud tagasi kuskile kümne protsendi peale. Peab natuke veel ootama, et saaks järeldada, kas ta siis nüüd on oma positsioone väga märkimisväärselt parandatud eesti valijate hulgas või mitte," märkis ta.
Keskerakonna toetus venelaste seas madal, aga võib järsult tõusta
Mölder rääkis ka sellest, et vene valijate hulgas on eelistuseta valijate osakaal äärmiselt kõrge ja see on viimastel kuudel järjest kasvanud. Sellega paralleelselt on Keskerakonna toetus vene valijate hulgas ka absoluutarvudes langenud.
"Siin mingil määral näeme seda, et paralleelselt EKRE toetuse kasvuga vene valijate seas on nõrgenenud Keskerakonna positsioon vene valijate hulgas. Praegu pole Keskerakonna toetus vene valijate hulgas absoluutarvudes kunagi enne nii madal olnud," ütles Mölder.
Siiski võib see olukord enne valimisi kiiresti muutuda nagu juhtus enne eelmise aasta kohalikke valimis, ütles politoloog.
"Kohalike valimiste kogemus annab meile siin mingit infot, ma julgeks oletada, et Keskerakond suudab teha võrdlemisi hea töö nende (venekeelsete - toim.) mobiliseerimisel," rääkis ta. "Sest ka enne eelmisi kohalikke valimisi nägime, et eelistuseta valijate osakaal vene valijate hulgas oli võrdlemisi kõrge, mitte küll nii kõrge nagu praegu, aga kõrgem kui tavaliselt ja millega paralleelselt Keskerakonna toetus oli madalseisus. Aga me nägime väga jõuliselt ja väga selgelt, kuidas kohalike valimiste momendiks tõi Keskerakond väga paljud need eelistuseta valijad n-ö koju tagasi, kuni selleni välja, et vähemalt absoluutarvudes Keskerakonna toetus kohalike valimiste ajal vene valijate hulgas oli umbes sama, mis ta oli 2019. aasta riigikogu valimistel," rääkis ta.
"Ma selle pinnalt julgeksin oletada, et mingi märkimisväärne osa nendest inimestest, kellel praegu vene valijate hulgas eelistust ei ole, aga kes läheksid ikkagi valima, lähevad Keskerakonna juurde tagasi. Küll mitte kõik - ilmselt osa on EKRE endale võitnud, aga kindlasti Keskerakond ma arvan valimisteks parandab oma positsiooni selles valijagrupis," tõdes Mölder.
Eesti 200 pole suutnud langust tõusuks pöörata
Mölder tõi ka välja, et erakond Eesti 200, mille toetuse kukkumine algas Ukraina sõja alguspäevil ja mis jõudis madalpunkti suve lõpus, kui see oli kukkunud rohkem kui kümme protsendipunkti, pole ka pärast seda märkimisväärselt paranenud.
"Me näeme viimastel kuudel, et nende toetus küll väga vaikses tempos, aga ikkagi tiksub allapoole. Ja nende toetus on praegu madalam, kui ta oli põhimõtteliselt kogu 2021. aasta vältel. Viimati oli nende toetus nii madal 2020. aasta sügisel, enne seda, kui abielureferendumi teema nende toetuse kõrgusesse lennutas," rääkis politoloog. "Me näeme, et väga palju nii-öelda sooja õhku on nende toetusnumbrist välja jooksnud ja see ei ole sinna tagasi tulnud ning nad ei ole kuidagi vähemalt valijate silmis suutnud taastada sellist lootusrikkast positsiooni, mis neil veel võib-olla aasta tagasi oli."
Isamaa ega SDE olukord pole kiita
"Mis puudutab isamaad ja sotsiaaldemokraate, siis nende puhul me näeme, et käib tihe rebimine viienda ja kuuenda koha pärast. Nende vahed on olnud juba aasta või kauemgi üpris väikesed ja on siiamaani väikesed. On raske öelda, kes on ees ja kes on järel, praegu tundub, et Isamaa on natuke tugevamas positsioonis kui sotsiaaldemokraadid. Aga ega kummagi toetus ei ole hõisata ja kindlasti nemad peaksid kõige rohkem mõtlema ja muretsema sellepärast, et kuidas valimisteks oma toetajaid mobiliseerida," rääkis Mölder.
Rohelistel ja Parempoolsetel on vähe lootust riigikokku pääseda
Möldri hinnangul ei ole praegu ei Roheliste Erakonnal ega ka Parempoolsetel lootust riigikokku pääseda.
"Roheliste toetus on juba aastaid olnud väga stabiilselt mõne protsendipunkti juures ja nende madal toetusnumber praegu kindlasti mitte millegi poolest ei üllata," märkis ta.
"Võib-olla natuke üllatav on see, et Parempoolsete start oli niivõrd madalalennuline ja nende toetusnumber - praegu ta on peaaegu samale tasemele tõusnud kui rohelised – on põhimõtteliselt veelgi nõrgem kui rohelistel," jätkas ta.
Mölder ütles, et enne, kui Parempoolsete toetust küsitlustes mõõtma hakati, oleks ta arvanud, et nende start saab parem olema. "Aga tundub, et nad ei ole peaaegu üldse jõudnud valijate teadvusesse või kuidagi kohale neile. Selle pinnalt, mis praegu näha on - praktiliselt ainult üks protsendipunkt toetust - võiks küll öelda, et valimiskünnise püüdmine on nende jaoks üpriski ebarealistlik, vähemalt 2023. aasta valimistel," tõdes ta.
Mõlema erakonna toetus oli Norstati viimase uuringu järgi 0,9 protsenti.
### Response:
Mölder: eelistuseta valijate suur hulk võib erakondade toetusi järsult muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad noortekoondised mängisid hästi septembris peetud EM-valikturniiril ja kindlustasid pääsu järgmise aasta kevadel toimuvasse eliitringi, vahendab jalgpall.ee.
Sportland Arenal toimunud kohtumine algas külaliste survega ja mitmel korral pääseti ohtlikult ka eestlaste karistusalasse, ent esialgu võimalused vilja ei kandnud. Mängu 38. minutil said slovakid korduvalt löögile, ent need üritused blokeeriti järjest Eesti mängijate poolt.
Eestil õnnestus paaril juhul ka ise kiirrünnak üles võtta, ent ohtlikke võimalusi nendest tekitada ei suudetud. Vaheajapausile suunduti väravateta viigiseisul.
Kohe teise poolajal alguses avas Slovakkia siiski mänguskoori, kui 48. minutil vasakust äärest tulnud tsenderdusele pani õnnetult jala vahele poolajapausil vahetusest sekkunud Andreas Kaevats.
Teisel kolmveerandtunnil elavnes ka Eesti mäng ja potentsiaalseid väravavõimalusi tekkis võrreldes avapoolajaga rohkem. Viimase veerandtunni alguses avanes ometigi külalistel šanss eduseisus suurendada, kui eestlaste söödueksimuse järel pääses Mikulaš Demjanovic löögile, ent Eesti kaitsja Mihhail Kolobov blokeeris löögi peaga joonelt ja jätkuolukorras tegi head tõrjetööd Ott Nõmm.
Teist korda kohtuvad samad koondised reedel, 18. novembril kell 12.00 taas Sportland Arenal. Mängu otsepilti näeb Soccernet.ee vahendusel. | Noormeeste U-19 koondis sai Slovakkialt napi kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad noortekoondised mängisid hästi septembris peetud EM-valikturniiril ja kindlustasid pääsu järgmise aasta kevadel toimuvasse eliitringi, vahendab jalgpall.ee.
Sportland Arenal toimunud kohtumine algas külaliste survega ja mitmel korral pääseti ohtlikult ka eestlaste karistusalasse, ent esialgu võimalused vilja ei kandnud. Mängu 38. minutil said slovakid korduvalt löögile, ent need üritused blokeeriti järjest Eesti mängijate poolt.
Eestil õnnestus paaril juhul ka ise kiirrünnak üles võtta, ent ohtlikke võimalusi nendest tekitada ei suudetud. Vaheajapausile suunduti väravateta viigiseisul.
Kohe teise poolajal alguses avas Slovakkia siiski mänguskoori, kui 48. minutil vasakust äärest tulnud tsenderdusele pani õnnetult jala vahele poolajapausil vahetusest sekkunud Andreas Kaevats.
Teisel kolmveerandtunnil elavnes ka Eesti mäng ja potentsiaalseid väravavõimalusi tekkis võrreldes avapoolajaga rohkem. Viimase veerandtunni alguses avanes ometigi külalistel šanss eduseisus suurendada, kui eestlaste söödueksimuse järel pääses Mikulaš Demjanovic löögile, ent Eesti kaitsja Mihhail Kolobov blokeeris löögi peaga joonelt ja jätkuolukorras tegi head tõrjetööd Ott Nõmm.
Teist korda kohtuvad samad koondised reedel, 18. novembril kell 12.00 taas Sportland Arenal. Mängu otsepilti näeb Soccernet.ee vahendusel.
### Response:
Noormeeste U-19 koondis sai Slovakkialt napi kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiinas registreeriti kolmapäeval ametlike andmete kohaselt umbes 20 000 uut juhtu. Viirus levib kogu riigis. See pole takistanud kohalikke omavalitsusi teatamast, et jätkavad piirangute leevendamist. Mitmed linnad teatasid, et loobusid inimeste massilisest testimisest.
Hiina riiklik tervisekomisjon teatas juba eelmisel nädalal, et kohalikud omavalitsused peavad oma poliitikat leevendama. Hiina kompartei juhid pole siiski märku andnud, et Peking loobub lähiajal oma karmist koroonapoliitikast.
Hebei provintsi pealinn Shijiazhuang teatas esmaspäeval, et lõpetab inimeste massilise testimise. Linnas elab umbes 11 miljonit inimest. Nädalavahetusel registreeriti linnas umbes 1200 uut juhtu.
Pärast piirangute leevendamist kasvas Shijiazhuangis kiiresti ravimite müük, kuna vanemad inimesed on mures viiruse leviku pärast.
Kompartei väidab ametlikult, et jätkab senist koroonapoliitikat. Teisipäeval teatas ajaleht People's Daily, et piirangute leevendamise eesmärk on muuta koroonapoliitikat "teaduslikumaks ja täpsemaks".
"Koroonapoliitika muutmiseks peab Peking kõigepealt muutma oma propagandat, et inimestele selgitada, miks viiruse leviku peatamine oli varem nii oluline ja miks nüüd on aeg edasi liikuda," ütles George Masoni ülikooli teadur Weifeng Zhong.
Hiina juht Xi Jinping osaleb Balil G20 tippkohtumisel, kus ta kohtus esmaspäeval USA president Joe Bideniga. Kohalikud kompartei ametnikud pidid seetõttu vahepeal tegutsema ilma täiendavate juhisteta, hindas The Wall Street Journal. | WSJ: Hiina leevendab koroonapiiranguid, riigis kiireneb viiruse levik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinas registreeriti kolmapäeval ametlike andmete kohaselt umbes 20 000 uut juhtu. Viirus levib kogu riigis. See pole takistanud kohalikke omavalitsusi teatamast, et jätkavad piirangute leevendamist. Mitmed linnad teatasid, et loobusid inimeste massilisest testimisest.
Hiina riiklik tervisekomisjon teatas juba eelmisel nädalal, et kohalikud omavalitsused peavad oma poliitikat leevendama. Hiina kompartei juhid pole siiski märku andnud, et Peking loobub lähiajal oma karmist koroonapoliitikast.
Hebei provintsi pealinn Shijiazhuang teatas esmaspäeval, et lõpetab inimeste massilise testimise. Linnas elab umbes 11 miljonit inimest. Nädalavahetusel registreeriti linnas umbes 1200 uut juhtu.
Pärast piirangute leevendamist kasvas Shijiazhuangis kiiresti ravimite müük, kuna vanemad inimesed on mures viiruse leviku pärast.
Kompartei väidab ametlikult, et jätkab senist koroonapoliitikat. Teisipäeval teatas ajaleht People's Daily, et piirangute leevendamise eesmärk on muuta koroonapoliitikat "teaduslikumaks ja täpsemaks".
"Koroonapoliitika muutmiseks peab Peking kõigepealt muutma oma propagandat, et inimestele selgitada, miks viiruse leviku peatamine oli varem nii oluline ja miks nüüd on aeg edasi liikuda," ütles George Masoni ülikooli teadur Weifeng Zhong.
Hiina juht Xi Jinping osaleb Balil G20 tippkohtumisel, kus ta kohtus esmaspäeval USA president Joe Bideniga. Kohalikud kompartei ametnikud pidid seetõttu vahepeal tegutsema ilma täiendavate juhisteta, hindas The Wall Street Journal.
### Response:
WSJ: Hiina leevendab koroonapiiranguid, riigis kiireneb viiruse levik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loomaaia talvised õhturetked toimuvad sel aastal taas advendieelsetel laupäevadel. Talvised hämarad laupäevaõhtud on loomaaias parim aeg märkamaks loomi, kes tavaliselt päevasel ajal peitu on pugenud.
Millised videvikulise eluviisiga ning põhjamaist karget kliimat nautivad loomad ja linnud end aga talveõhtutel vaatlemiseks näitavad, saab teada alles retke käigus. Loomade öise elu saladustest räägivad ning nende käitumist aitavad lahti mõtestada loomaaia kogenud töötajad ja loodushariduse spetsialistid.
Retked õhtuhämaruses toimuvad laupäeviti, 26. novembril ja 3., 10. ning 17. detsembril algusega kell 16. Ühel päeval toimub neli giidiga ringkäiku: kolm eestikeelset ja üks venekeelne. Retked kestavad orienteeruvalt kaks ja pool tundi ning need toimuvad iga ilmaga. | Loomaaia talvistel õhtuhämaruse retkedel saab uudistada öise eluviisiga loomi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loomaaia talvised õhturetked toimuvad sel aastal taas advendieelsetel laupäevadel. Talvised hämarad laupäevaõhtud on loomaaias parim aeg märkamaks loomi, kes tavaliselt päevasel ajal peitu on pugenud.
Millised videvikulise eluviisiga ning põhjamaist karget kliimat nautivad loomad ja linnud end aga talveõhtutel vaatlemiseks näitavad, saab teada alles retke käigus. Loomade öise elu saladustest räägivad ning nende käitumist aitavad lahti mõtestada loomaaia kogenud töötajad ja loodushariduse spetsialistid.
Retked õhtuhämaruses toimuvad laupäeviti, 26. novembril ja 3., 10. ning 17. detsembril algusega kell 16. Ühel päeval toimub neli giidiga ringkäiku: kolm eestikeelset ja üks venekeelne. Retked kestavad orienteeruvalt kaks ja pool tundi ning need toimuvad iga ilmaga.
### Response:
Loomaaia talvistel õhtuhämaruse retkedel saab uudistada öise eluviisiga loomi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Katsumuse kogukilometraaž on ligi 700 ning tõusumeetreid suurusjärgus 30 000, mis on võrreldav ligikaudu kolme ja poole Džomolungma ehk Everesti mäe kõrgusega.
Ratasepp jõudis Kanaaridele juba nädala eest. "Viimane nädal tegin sarnase ettevalmistuse nagu oli suvise treeninglaagri ajal Tenerifel, La Palmal ja El Hierrol. See tähendab, et esmalt tegin kolm pikka päeva mägedes, siis tuli üks puhkepäev, siis veel üks pikk treeningpäev ning siis kaks kergemat päeva. Suvise treeninglaagri ajal kogesin, et alates seitsmendast päevast läks mägedes üles ja alla liikumine lihasvalu ja vastupidavuse mõttes alguspäevadega võrreldes oluliselt lihtsamalt," jagas Ratasepp.
Ratasepa sõnul on kõik saared nõudlikud: "Siiski tooksin esile Tenerife kõrgeima tipu (3718 meetrit) otsa ronimise. See saab olema raske ettevõtmine ning ilma mõttes tõsine teadmatus. Kui sel öösel (tippu tuleb jõuda umbes päikesetõusu paiku) puhub tugev tuul, siis on sellisel kõrgusel tajutav temperatuur -10 kraadi juures. Kui on rahulikum ilm, siis vast kusagil nulli lähedal. Teine suur väljakutse peitub kindlasti Fuerteventural, kus tihtipeale on rada täis rohkelt lahtiseid kive."
Hästi õnnestumise ja plaanipärase saartevahelise logistika korral võiks Ratasepp katsumusega ühele poole saada kümne päeva sees. Logistika raskuspunkt on esimesel viiel saarel, kus saarte vahetamine toimub lennukiga.
"Paar saart, nagu näiteks El Hierro ja La Gomera on üsna ajakriitilised, kus ajalist eksimusruumi põhimõtteliselt ei ole. Minu ja tiimi lennupiletid on ostetud ning kui kusagilt lennult maha jääme, siis tuleb meil olukorraga jooksvalt kohaneda. Viimase kolme saare logistika toimub laevadega, mistõttu kulusid ette kandma ei pea."
Saarte plaanitud järjestus ja ligikaudsed kilomeetrid on järgmised:
El Hierro: ca 40 km
Gran Canaria: ca 100 km
La Gomera: ca 35 km
La Palma: ca 90 km
Tenerife: ca 135 km
La Graciosa: ca 15 km
Lanzarote: ca 100 km
Fuerteventura: ca 180 km
Ratasepa katsumuse kulgu saab jälgida tema Facebooki ja Instagrami kontolt. | Rait Ratasepp alustab kaheksat Kanaari saart ületava ultrakatsumusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Katsumuse kogukilometraaž on ligi 700 ning tõusumeetreid suurusjärgus 30 000, mis on võrreldav ligikaudu kolme ja poole Džomolungma ehk Everesti mäe kõrgusega.
Ratasepp jõudis Kanaaridele juba nädala eest. "Viimane nädal tegin sarnase ettevalmistuse nagu oli suvise treeninglaagri ajal Tenerifel, La Palmal ja El Hierrol. See tähendab, et esmalt tegin kolm pikka päeva mägedes, siis tuli üks puhkepäev, siis veel üks pikk treeningpäev ning siis kaks kergemat päeva. Suvise treeninglaagri ajal kogesin, et alates seitsmendast päevast läks mägedes üles ja alla liikumine lihasvalu ja vastupidavuse mõttes alguspäevadega võrreldes oluliselt lihtsamalt," jagas Ratasepp.
Ratasepa sõnul on kõik saared nõudlikud: "Siiski tooksin esile Tenerife kõrgeima tipu (3718 meetrit) otsa ronimise. See saab olema raske ettevõtmine ning ilma mõttes tõsine teadmatus. Kui sel öösel (tippu tuleb jõuda umbes päikesetõusu paiku) puhub tugev tuul, siis on sellisel kõrgusel tajutav temperatuur -10 kraadi juures. Kui on rahulikum ilm, siis vast kusagil nulli lähedal. Teine suur väljakutse peitub kindlasti Fuerteventural, kus tihtipeale on rada täis rohkelt lahtiseid kive."
Hästi õnnestumise ja plaanipärase saartevahelise logistika korral võiks Ratasepp katsumusega ühele poole saada kümne päeva sees. Logistika raskuspunkt on esimesel viiel saarel, kus saarte vahetamine toimub lennukiga.
"Paar saart, nagu näiteks El Hierro ja La Gomera on üsna ajakriitilised, kus ajalist eksimusruumi põhimõtteliselt ei ole. Minu ja tiimi lennupiletid on ostetud ning kui kusagilt lennult maha jääme, siis tuleb meil olukorraga jooksvalt kohaneda. Viimase kolme saare logistika toimub laevadega, mistõttu kulusid ette kandma ei pea."
Saarte plaanitud järjestus ja ligikaudsed kilomeetrid on järgmised:
El Hierro: ca 40 km
Gran Canaria: ca 100 km
La Gomera: ca 35 km
La Palma: ca 90 km
Tenerife: ca 135 km
La Graciosa: ca 15 km
Lanzarote: ca 100 km
Fuerteventura: ca 180 km
Ratasepa katsumuse kulgu saab jälgida tema Facebooki ja Instagrami kontolt.
### Response:
Rait Ratasepp alustab kaheksat Kanaari saart ületava ultrakatsumusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RV andis oktoobri lõpus välja uue täispika heliplaadi "Sada tuhat aastas", millelt leiab kümme lugu. Albumilt on varasemalt ilmunud juba kolm singlit: "Oslost Pariisi", "Aus" ja "Miskit tahan ss" ning nüüd ilmus sellelt ka neljas singel "Asendus".
Uue singli sõnad kirjutas RV ise ning selle produtseeris 372Kaspar ja masterdas Chartmakers. Visuaali lõi videograaf Motion017. | RV avaldas uue videosingli "Asendus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RV andis oktoobri lõpus välja uue täispika heliplaadi "Sada tuhat aastas", millelt leiab kümme lugu. Albumilt on varasemalt ilmunud juba kolm singlit: "Oslost Pariisi", "Aus" ja "Miskit tahan ss" ning nüüd ilmus sellelt ka neljas singel "Asendus".
Uue singli sõnad kirjutas RV ise ning selle produtseeris 372Kaspar ja masterdas Chartmakers. Visuaali lõi videograaf Motion017.
### Response:
RV avaldas uue videosingli "Asendus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis neljandal real paiknev Selby pidi teisipäeval tunnistama iraanlase Hossein Vafaei (WS 20.) 6:4 paremust. Kohtumine kulges võrdselt kuni seisuni 2:2, siis võitis Vafaei kaks partiid järjest ja asus 4:2 juhtima. Selby vähendas üheksandas partiis kaotusseisu 4:5-le, kuid rohkemaks polnud ta suuteline.
Selbyst sai seega neljas maailmameister ja kuues maailma esikümne mängija, kes pudenes avamatši järel konkurentsist. Teistest maailmameistritest pidid kaotusega leppima Neil Robertson (WS 2.), John Higgins (WS 5.) ja Mark Williams (WS 6.) ning esikümne mängijatest Zhao Xintong (WS 8.) ja Barry Hawkins (WS 10.).
Võidumees Vafaei läheb teises ringis vastamisi Jack Lisowskiga (WS 12.), kes sai suurema vaevata 6:1 jagu Xu Sist (WS 73.). 2005. aasta maailmameister Shaun Murphy (WS 13.) oli tasavägise heitluse järel 6:5 üle David Gilbertist (WS 19.) ning kohtub järgmises ringis Judd Trumpiga (WS 3.). | Veel üks maailmameister põrus Briti meistrivõistluste avaringis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis neljandal real paiknev Selby pidi teisipäeval tunnistama iraanlase Hossein Vafaei (WS 20.) 6:4 paremust. Kohtumine kulges võrdselt kuni seisuni 2:2, siis võitis Vafaei kaks partiid järjest ja asus 4:2 juhtima. Selby vähendas üheksandas partiis kaotusseisu 4:5-le, kuid rohkemaks polnud ta suuteline.
Selbyst sai seega neljas maailmameister ja kuues maailma esikümne mängija, kes pudenes avamatši järel konkurentsist. Teistest maailmameistritest pidid kaotusega leppima Neil Robertson (WS 2.), John Higgins (WS 5.) ja Mark Williams (WS 6.) ning esikümne mängijatest Zhao Xintong (WS 8.) ja Barry Hawkins (WS 10.).
Võidumees Vafaei läheb teises ringis vastamisi Jack Lisowskiga (WS 12.), kes sai suurema vaevata 6:1 jagu Xu Sist (WS 73.). 2005. aasta maailmameister Shaun Murphy (WS 13.) oli tasavägise heitluse järel 6:5 üle David Gilbertist (WS 19.) ning kohtub järgmises ringis Judd Trumpiga (WS 3.).
### Response:
Veel üks maailmameister põrus Briti meistrivõistluste avaringis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 16: Kallas, Pevkur, Reinsalu, Läänemets raketiintsidendist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 16: Kallas, Pevkur, Reinsalu, Läänemets raketiintsidendist | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25 parima hulka mahtusid veel üksikvõistlejad Elise Belov, Gaila Järvsalu, Hendrik Pajur, Kaur Kivilaan, Leena Karin Toots, Liisa Tafenau, Liisa-Lotte Hein, Marie Loog, Marie Udam, Martin Jänes, Merili Carola Kriisa, Märt Lillestik, Nele Karolin Teiva, Rasmus Kuningas, Saale Kivi, Triinu Aru, Ville Markus Varik ning kaks võistkonda: Anita Viineloo, Doris Keernik ja Kea Rael Kukk ning Gerda Õunapuu ja Annmari Meriste.
Kokkuvõttevõitlusele Tuum jõudis tänavu 189 tööd, nende seas oli 142 üksiküritajat ja 47 võistkonda, kokku 258 osalejat. Noorim osaleja on oma vanuseks märkinud 12, vanim 54.
"Rõõmu tegi tänavu see, et oli palju tugevaid töid ja osales palju kooliõpilasi. Eriti tuleb kiita Treffneri gümnaasiumit ja Saue Riigigümnaasiumit," ütles žürii esimees Tiit Hennoste.
Esimene auhind on 300 eurot, teine auhind 150 eurot ja kolmas auhind 100 eurot. Parima kooliõpilase eriauhind on 50 eurot. 25 parimat saavad kokkuvõtjate tippu kuulumist kinnitava diplomi ja iga osavõtja väljaprinditava osavõtutunnistuse.
Kokkuvõetavaks tekstiks oli tänavu helilooja ja kolumnisti Jüri Reinvere essee "Arvamusruum on muutunud tõeliseks miiniväljaks". Töid hindasid Tiit Hennoste (žürii esimees), Martin Ehala, Külli Habicht ja Jüri Valge. | Selgusid kokkuvõttevõistluse Tuum võitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25 parima hulka mahtusid veel üksikvõistlejad Elise Belov, Gaila Järvsalu, Hendrik Pajur, Kaur Kivilaan, Leena Karin Toots, Liisa Tafenau, Liisa-Lotte Hein, Marie Loog, Marie Udam, Martin Jänes, Merili Carola Kriisa, Märt Lillestik, Nele Karolin Teiva, Rasmus Kuningas, Saale Kivi, Triinu Aru, Ville Markus Varik ning kaks võistkonda: Anita Viineloo, Doris Keernik ja Kea Rael Kukk ning Gerda Õunapuu ja Annmari Meriste.
Kokkuvõttevõitlusele Tuum jõudis tänavu 189 tööd, nende seas oli 142 üksiküritajat ja 47 võistkonda, kokku 258 osalejat. Noorim osaleja on oma vanuseks märkinud 12, vanim 54.
"Rõõmu tegi tänavu see, et oli palju tugevaid töid ja osales palju kooliõpilasi. Eriti tuleb kiita Treffneri gümnaasiumit ja Saue Riigigümnaasiumit," ütles žürii esimees Tiit Hennoste.
Esimene auhind on 300 eurot, teine auhind 150 eurot ja kolmas auhind 100 eurot. Parima kooliõpilase eriauhind on 50 eurot. 25 parimat saavad kokkuvõtjate tippu kuulumist kinnitava diplomi ja iga osavõtja väljaprinditava osavõtutunnistuse.
Kokkuvõetavaks tekstiks oli tänavu helilooja ja kolumnisti Jüri Reinvere essee "Arvamusruum on muutunud tõeliseks miiniväljaks". Töid hindasid Tiit Hennoste (žürii esimees), Martin Ehala, Külli Habicht ja Jüri Valge.
### Response:
Selgusid kokkuvõttevõistluse Tuum võitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25. novembril kell 17 esitavad teatri- ja muusikamuuseumi uues Peeter Süda nimelises saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 31. lennu tudengid kava "Jah Jaan Krossile!". Teatri- ja muusikamuuseumis tulevad Voldemar Panso sünnipäeva puhul esitamisele Jaan Krossi noorusaja, eelmise sajandi kolmekümnendate aastate menulaulud, mis kõlavad ka Tallinna Linnateatris "Tiit Pagu" etenduste eel. Samuti loetakse Jaan Unduski esseed "Jaan Kross ehk kirja katkematus", mis kõneleb kultuuripidevusest.
Laval on lavakunstikooli 31. lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel, Edgar Vunš. Kava juhendajad on Riina Roose ja Anu Lamp. "Tiit Pagu" lavastaja ja 31. lennu kursusejuhendaja on Jaak Prints.
27. novembril kell 16 toimub teatri- ja muusikamuuseumi Peeter Süda nimelises saalis kohtumine lavakunstikooli 15. lennu vilistlastega. Aastatel 1988–1992 õppinud lendu juhendas Kalju Komissarov. Kooliaega, õppejõude ja diplomilavastusi meenutavad Üllar Saaremäe, Jaanus Rohumaa, Garmen Tabor, Tarvo Krall, Andres Raag, Rednar Annus, Piret Rauk, Gert Raudsep, Kaili Närep, Piret Rauk, Ivo Uukkivi ja Ingomar Vihmar. Vestlust juhib Piret Simson. | Panso päevad toovad lavale EMTA lavakunstikooli tudengid ja vilistlased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25. novembril kell 17 esitavad teatri- ja muusikamuuseumi uues Peeter Süda nimelises saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 31. lennu tudengid kava "Jah Jaan Krossile!". Teatri- ja muusikamuuseumis tulevad Voldemar Panso sünnipäeva puhul esitamisele Jaan Krossi noorusaja, eelmise sajandi kolmekümnendate aastate menulaulud, mis kõlavad ka Tallinna Linnateatris "Tiit Pagu" etenduste eel. Samuti loetakse Jaan Unduski esseed "Jaan Kross ehk kirja katkematus", mis kõneleb kultuuripidevusest.
Laval on lavakunstikooli 31. lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel, Edgar Vunš. Kava juhendajad on Riina Roose ja Anu Lamp. "Tiit Pagu" lavastaja ja 31. lennu kursusejuhendaja on Jaak Prints.
27. novembril kell 16 toimub teatri- ja muusikamuuseumi Peeter Süda nimelises saalis kohtumine lavakunstikooli 15. lennu vilistlastega. Aastatel 1988–1992 õppinud lendu juhendas Kalju Komissarov. Kooliaega, õppejõude ja diplomilavastusi meenutavad Üllar Saaremäe, Jaanus Rohumaa, Garmen Tabor, Tarvo Krall, Andres Raag, Rednar Annus, Piret Rauk, Gert Raudsep, Kaili Närep, Piret Rauk, Ivo Uukkivi ja Ingomar Vihmar. Vestlust juhib Piret Simson.
### Response:
Panso päevad toovad lavale EMTA lavakunstikooli tudengid ja vilistlased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta suurim spordisündmus toob ERR-i kanalitesse kokku ligi 200 tundi jalgpalliprogrammi, võistluste otseülekannetest stuudiosaadeteni.
Esmakordselt toimub jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir sügisel. Rahvusringhäälingu sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul jõuavad MM-i ülekanded vaatajateni tänavu novembris ja detsembris ehk telerivaatamise tippajal ning seda arvestades pakub ERR-i sporditoimetus maailma suurimale spordisündmusele ka väärilist kajastust.
"Nagu varasematel aastatelgi laiendame ülekannetevalikut sisuka jalgpallistuudioga. Ees ootavad haaravad jalgpalliõhtud koos parimate jalgpalliekspertide ja värvikate stuudiokülalistega," lubab Saarna.
Suurvõistluse koduks saab alates 20. novembrist ETV2, kus vaatajateni jõuab nii avamäng sel pühapäeval kui ka finaal 18. detsembril. Kuu aja vältel vahendab ETV2 kõiki õhtuseid mänge, jalgpallistuudio ekspertanalüüsi ja põnevate kohtumistega. Päevaseid mänge näitab ETV ning venekeelsete kommentaaridega mänge saab jälgida ETV+ kanalil.
Kõiki mänge näeb otse koos otseblogiga ka ERR-i spordiportaalist, kõik kohtumised on järelvaadatavad Jupiteri ja venekeelse Jupiter+ veebikeskkonnas. Turniiri uudised, tipphetked ning kavad leiab spordiportaali erilehelt jalgpall.err.ee.
Otseülekandeid kommenteerivad Tarmo Tiisler, Kristjan Kalkun, Alvar Tiisler ja Johannes Vedru. Nendega liituvad Marko Pärnpuu, Indrek Zelinski, Markus Jürgenson, Marko Lelov, Joel Indermitte, Joel-Rasmus Remmel jt. ETV2 jalgpallistuudiot juhib Aet Süvari, kes koos stuudiokülalistega analüüsib pallimurul toimuvat mängude eel ning järel.
Karl-Andreas Kalmet, Tõnis Niinemets ja Henrik Kalmet Autor/allikas: ERR / Kairit Leibold
Suurturniirile lükkab esmaspäevast hoo sisse ka Kinoteater, kes seab alagrupimängude ajal ETV2 ekraanil sisse oma jalgpallistuudio. Kaheksal järjestikusel õhtul kell 20.00 reastavad spordifännidest Henrik Kalmet, Tõnis Niinemets ja Karl-Andreas Kalmet parimaid hetki staadionidelt ning panevad proovile spordivõhiku Kait Kalli teadmised, ennustajavõimed ja kannatuse.
Koos lavakooli õppejõududega korraldatakse endistele ja tegevmängijatele ka Panso kool, kus jalgpalluritele õpetatakse neid oskusi, mida trennides ei pakuta, olgu siis õigesti kukkumine, laulmine või võitude tähistamine.
Jalgpalli MM avatakse pühapäeval tseremoonia ja avamänguga, kus vastamisi lähevad Katar ja Ecuador. Kell 16.40 algavat otseülekannet kommenteerivad ETV2-s Tarmo Tiisler ja Marko Pärnpuu, pall pannakse mängu kell 18.00.
Jalgpalli MM-i ülekannete ajakava ning kõiki kommentaatoreid saab vaadata siit.
Teemaviide, millega sotsiaalmeedias oma elamusi ja kommentaare jagada, on #jalkaMM. | Rahvusringhääling vahendab pühapäevast kõiki jalgpalli MM-i mänge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta suurim spordisündmus toob ERR-i kanalitesse kokku ligi 200 tundi jalgpalliprogrammi, võistluste otseülekannetest stuudiosaadeteni.
Esmakordselt toimub jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir sügisel. Rahvusringhäälingu sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul jõuavad MM-i ülekanded vaatajateni tänavu novembris ja detsembris ehk telerivaatamise tippajal ning seda arvestades pakub ERR-i sporditoimetus maailma suurimale spordisündmusele ka väärilist kajastust.
"Nagu varasematel aastatelgi laiendame ülekannetevalikut sisuka jalgpallistuudioga. Ees ootavad haaravad jalgpalliõhtud koos parimate jalgpalliekspertide ja värvikate stuudiokülalistega," lubab Saarna.
Suurvõistluse koduks saab alates 20. novembrist ETV2, kus vaatajateni jõuab nii avamäng sel pühapäeval kui ka finaal 18. detsembril. Kuu aja vältel vahendab ETV2 kõiki õhtuseid mänge, jalgpallistuudio ekspertanalüüsi ja põnevate kohtumistega. Päevaseid mänge näitab ETV ning venekeelsete kommentaaridega mänge saab jälgida ETV+ kanalil.
Kõiki mänge näeb otse koos otseblogiga ka ERR-i spordiportaalist, kõik kohtumised on järelvaadatavad Jupiteri ja venekeelse Jupiter+ veebikeskkonnas. Turniiri uudised, tipphetked ning kavad leiab spordiportaali erilehelt jalgpall.err.ee.
Otseülekandeid kommenteerivad Tarmo Tiisler, Kristjan Kalkun, Alvar Tiisler ja Johannes Vedru. Nendega liituvad Marko Pärnpuu, Indrek Zelinski, Markus Jürgenson, Marko Lelov, Joel Indermitte, Joel-Rasmus Remmel jt. ETV2 jalgpallistuudiot juhib Aet Süvari, kes koos stuudiokülalistega analüüsib pallimurul toimuvat mängude eel ning järel.
Karl-Andreas Kalmet, Tõnis Niinemets ja Henrik Kalmet Autor/allikas: ERR / Kairit Leibold
Suurturniirile lükkab esmaspäevast hoo sisse ka Kinoteater, kes seab alagrupimängude ajal ETV2 ekraanil sisse oma jalgpallistuudio. Kaheksal järjestikusel õhtul kell 20.00 reastavad spordifännidest Henrik Kalmet, Tõnis Niinemets ja Karl-Andreas Kalmet parimaid hetki staadionidelt ning panevad proovile spordivõhiku Kait Kalli teadmised, ennustajavõimed ja kannatuse.
Koos lavakooli õppejõududega korraldatakse endistele ja tegevmängijatele ka Panso kool, kus jalgpalluritele õpetatakse neid oskusi, mida trennides ei pakuta, olgu siis õigesti kukkumine, laulmine või võitude tähistamine.
Jalgpalli MM avatakse pühapäeval tseremoonia ja avamänguga, kus vastamisi lähevad Katar ja Ecuador. Kell 16.40 algavat otseülekannet kommenteerivad ETV2-s Tarmo Tiisler ja Marko Pärnpuu, pall pannakse mängu kell 18.00.
Jalgpalli MM-i ülekannete ajakava ning kõiki kommentaatoreid saab vaadata siit.
Teemaviide, millega sotsiaalmeedias oma elamusi ja kommentaare jagada, on #jalkaMM.
### Response:
Rahvusringhääling vahendab pühapäevast kõiki jalgpalli MM-i mänge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku läheb jagamisele neli miljonit eurot ehk saadiku kohta ligikaudu 39 600 eurot. Ühe toetuse summa ei saa seejuures olla väiksem kui 5000 eurot.
"See on vabatahtlik. Riigikogu liige, kes soovib, saab esitada. Kui ei soovi, siis ei pea," ütles Kokk. Mullu loobus ettepaneku tegemisest seitse Reformierakonna saadikut ja üks Isamaa saadik.
Koka sõnul ei ole tingimused eelmise aastaga võrreldes muutunud. Need mittetulundusühingud, sihtasutused, kellele regionaalsete investeeringute raha soovitakse eraldada, peavad olema tegutsenud üle aasta ja esitanud ka eelneva majandusaasta aruande. Samuti peab raha minema kas investeeringuteks või tegevustoetuseks.
Rahanduskomisjon koguneb ettepanekuid arutama 1. detsembril.
Möödunud aastal läks jagamisele kolm miljonit eurot ehk ligikaudu 30 000 eurot saadiku kohta. Aasta varem see-eest ulatus ettenähtud summa üle kuue miljoni euroni. | Parlamendisaadikud jagavad tänavu katuserahadeks neli miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku läheb jagamisele neli miljonit eurot ehk saadiku kohta ligikaudu 39 600 eurot. Ühe toetuse summa ei saa seejuures olla väiksem kui 5000 eurot.
"See on vabatahtlik. Riigikogu liige, kes soovib, saab esitada. Kui ei soovi, siis ei pea," ütles Kokk. Mullu loobus ettepaneku tegemisest seitse Reformierakonna saadikut ja üks Isamaa saadik.
Koka sõnul ei ole tingimused eelmise aastaga võrreldes muutunud. Need mittetulundusühingud, sihtasutused, kellele regionaalsete investeeringute raha soovitakse eraldada, peavad olema tegutsenud üle aasta ja esitanud ka eelneva majandusaasta aruande. Samuti peab raha minema kas investeeringuteks või tegevustoetuseks.
Rahanduskomisjon koguneb ettepanekuid arutama 1. detsembril.
Möödunud aastal läks jagamisele kolm miljonit eurot ehk ligikaudu 30 000 eurot saadiku kohta. Aasta varem see-eest ulatus ettenähtud summa üle kuue miljoni euroni.
### Response:
Parlamendisaadikud jagavad tänavu katuserahadeks neli miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika Ühendriikide mereväe viienda laevastiku esindaja kinnitas Reutersile, et on Omaani lahe intsidendist teadlikud. Rohkem kommentaare USA merevägi ei andnud.
Omaani lahe rünnakus naftatankerile sai laev kergemat sorti kahjustusi. Keegi laeva meeskonna liikmetest viga ei saanud.
Viimastel aastatel on toimunud rohkem rünnakuid naftatankeritele Pärsia lahe kandis.
2021. aasta juulis tehti droonirünnak ühele Iisraeli tankerile. Iraan eitas tollal seotust.
Omaani lahes rünnaku osaks saanud laev kuulub Singapuri ettevõttele Eastern Pacific Shipping, mis kuulub Iisraeli miljardärile Idan Oferile. | Omaani lahes rünnati naftatankerit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika Ühendriikide mereväe viienda laevastiku esindaja kinnitas Reutersile, et on Omaani lahe intsidendist teadlikud. Rohkem kommentaare USA merevägi ei andnud.
Omaani lahe rünnakus naftatankerile sai laev kergemat sorti kahjustusi. Keegi laeva meeskonna liikmetest viga ei saanud.
Viimastel aastatel on toimunud rohkem rünnakuid naftatankeritele Pärsia lahe kandis.
2021. aasta juulis tehti droonirünnak ühele Iisraeli tankerile. Iraan eitas tollal seotust.
Omaani lahes rünnaku osaks saanud laev kuulub Singapuri ettevõttele Eastern Pacific Shipping, mis kuulub Iisraeli miljardärile Idan Oferile.
### Response:
Omaani lahes rünnati naftatankerit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäevasel Tallinna Sadama korruptsiooniasja kohtuistungil arutati kaitsja Toomas Pikamäe taotlust lõpetada kriminaalmenetlus Sven Honga ja Keskkonnahoolduse OÜ suhtes. Neile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises.
"Prokuratuuri hinnangul ei ole karistusseadustiku järgi aegumistähtaeg veel tänaseks saabunud. Kohtumenetlus viibis aasta alguses, sest altkäemaksu andmisele kaasaaitamises süüdistatav Toivo Promm oli haige. See katkestas prokuratuuri hinnangul ka kuriteo aegumise," sõnas prokuratuuri avalike suhete nõunik Kairi Küngas.
"Seetõttu saab Sven Honga ja Keskkonnahoolduse OÜ suhtes kriminaalmenetlus aeguda 29. novembril 2022, see on kümme aastat alates kuriteo lõpuleviimisest," lisas Küngas.
Kuigi neljapäevane kohtuistung tühistati, siis läheb kohtuasja arutamine Harju maakohtus edasi järgmisel nädalal: 22., 23., ja 24. novembril.
Tallinna Sadama kriminaalasi sai alguse 2015. aastal ning pärast seitset aastat ja umbes 70 tunnistaja ülekuulamist on kirjalikke tõendeid vastu võetud ja uuritud kokku 71 köidet, seejuures on ühe köite maht 200–250 lehekülge. Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane ütles juunis ERR-ile, et lahendust ei ole oodata ka sellel aastal.
Tallinna sadama kohtuistung, kampsuniga Ain Kaljurand Autor/allikas: Priit Mürk/ERR | Prokuratuur: Tallinna Sadama protsessi süüdistatava kuritegu pole aegunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäevasel Tallinna Sadama korruptsiooniasja kohtuistungil arutati kaitsja Toomas Pikamäe taotlust lõpetada kriminaalmenetlus Sven Honga ja Keskkonnahoolduse OÜ suhtes. Neile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises.
"Prokuratuuri hinnangul ei ole karistusseadustiku järgi aegumistähtaeg veel tänaseks saabunud. Kohtumenetlus viibis aasta alguses, sest altkäemaksu andmisele kaasaaitamises süüdistatav Toivo Promm oli haige. See katkestas prokuratuuri hinnangul ka kuriteo aegumise," sõnas prokuratuuri avalike suhete nõunik Kairi Küngas.
"Seetõttu saab Sven Honga ja Keskkonnahoolduse OÜ suhtes kriminaalmenetlus aeguda 29. novembril 2022, see on kümme aastat alates kuriteo lõpuleviimisest," lisas Küngas.
Kuigi neljapäevane kohtuistung tühistati, siis läheb kohtuasja arutamine Harju maakohtus edasi järgmisel nädalal: 22., 23., ja 24. novembril.
Tallinna Sadama kriminaalasi sai alguse 2015. aastal ning pärast seitset aastat ja umbes 70 tunnistaja ülekuulamist on kirjalikke tõendeid vastu võetud ja uuritud kokku 71 köidet, seejuures on ühe köite maht 200–250 lehekülge. Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane ütles juunis ERR-ile, et lahendust ei ole oodata ka sellel aastal.
Tallinna sadama kohtuistung, kampsuniga Ain Kaljurand Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
### Response:
Prokuratuur: Tallinna Sadama protsessi süüdistatava kuritegu pole aegunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21-aastane Solberg sai Hyundaist kinga pärast oktoobris sõidetud Uus-Meremaa rallit. "See teade tuli mulle šokina. Mul oli kaheks järgmiseks aastaks leping olemas ja varasemalt lubati mulle aega, et õppida. Pärast Uus-Meremaa rallit öeldi aga hoopis midagi muud. See oli šokk ka minu isa jaoks (Petter Solberg - toim), ta pole oma karjääri jooksul kordagi midagi sellist näinud," meenutas Solberg Norra väljaandele Nettavisen.
Solberg tõdes, et Hyundai meeskonna sisekliima hakkas käärima pärast endise tiimipealiku Andrea Adamo lahkumist. "Ausalt öeldes oli selles meeskonnas väga keeruline olla. Tundsin teatud määral kergendust, kui sealt minema lasti. Isa üritas mind aastate jooksul aidata, kuid sellele vaatamata tundusid mitmed asjad väga kummalistena."
"Meil oli eelmisel hooajal Hyundaiga väga hea läbisaamine. Siis jäime enne uue hooaja algust Andrea Adamost ilma ja mitte keegi ei suutnud teda asendada. Sellele järgnesid poliitilised mängud, paljudel olid oma arvamused ja nägemused. Mõni neist on juba lahkunud. Lisaks polnud üks tiimikaaslane väga meeldiv inimene, nii et hooaeg polnud ka just meeldiv," rääkis Solberg.
"Autoralli on meeskonnasport, kus peab teisi inimesi usaldama. See oli Hyundais olemise puhul kõige keerulisem, sest ei tundunud, et ma oleksin kellegagi koos olnud," lisas Solberg.
Noor ralliäss rääkis lühidalt ka tulevikuplaanidest: "Ma tean, et olen kiire, aga tulemused võtavad aega. Olen varasemalt võitnud igas sarjas, kus olen võistelnud, aga tänavu oli minu esimene korralik hooaeg tipptasemel. Ma ei hakka esimest pakkumist niisama lihtsalt vastu võtma, vaid veendun, et pakkujal oleks selge plaan olemas. Tahtmist peab olema mõlemalt poolt võrdselt, sest vastasel juhul ei saa ennast MM-sarjas maksma panna. Praegu väga palju variante pole, Toyotal ja M-Spordil mõlemal on üks vaba koht."
"Hyundai saatis mind väga hilja minema, mis tähendab, et enamikel tiimidel on sõitjad järgmiseks hooajaks olemas. See ärritas mind tegelikult Hyundai puhul kõige rohkem. Nad oleksid võinud mulle varem öelda, et soovivad minu teenetest loobuda," lisas Solberg. | Oliver Solberg: üks tiimikaaslane polnud väga meeldiv inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21-aastane Solberg sai Hyundaist kinga pärast oktoobris sõidetud Uus-Meremaa rallit. "See teade tuli mulle šokina. Mul oli kaheks järgmiseks aastaks leping olemas ja varasemalt lubati mulle aega, et õppida. Pärast Uus-Meremaa rallit öeldi aga hoopis midagi muud. See oli šokk ka minu isa jaoks (Petter Solberg - toim), ta pole oma karjääri jooksul kordagi midagi sellist näinud," meenutas Solberg Norra väljaandele Nettavisen.
Solberg tõdes, et Hyundai meeskonna sisekliima hakkas käärima pärast endise tiimipealiku Andrea Adamo lahkumist. "Ausalt öeldes oli selles meeskonnas väga keeruline olla. Tundsin teatud määral kergendust, kui sealt minema lasti. Isa üritas mind aastate jooksul aidata, kuid sellele vaatamata tundusid mitmed asjad väga kummalistena."
"Meil oli eelmisel hooajal Hyundaiga väga hea läbisaamine. Siis jäime enne uue hooaja algust Andrea Adamost ilma ja mitte keegi ei suutnud teda asendada. Sellele järgnesid poliitilised mängud, paljudel olid oma arvamused ja nägemused. Mõni neist on juba lahkunud. Lisaks polnud üks tiimikaaslane väga meeldiv inimene, nii et hooaeg polnud ka just meeldiv," rääkis Solberg.
"Autoralli on meeskonnasport, kus peab teisi inimesi usaldama. See oli Hyundais olemise puhul kõige keerulisem, sest ei tundunud, et ma oleksin kellegagi koos olnud," lisas Solberg.
Noor ralliäss rääkis lühidalt ka tulevikuplaanidest: "Ma tean, et olen kiire, aga tulemused võtavad aega. Olen varasemalt võitnud igas sarjas, kus olen võistelnud, aga tänavu oli minu esimene korralik hooaeg tipptasemel. Ma ei hakka esimest pakkumist niisama lihtsalt vastu võtma, vaid veendun, et pakkujal oleks selge plaan olemas. Tahtmist peab olema mõlemalt poolt võrdselt, sest vastasel juhul ei saa ennast MM-sarjas maksma panna. Praegu väga palju variante pole, Toyotal ja M-Spordil mõlemal on üks vaba koht."
"Hyundai saatis mind väga hilja minema, mis tähendab, et enamikel tiimidel on sõitjad järgmiseks hooajaks olemas. See ärritas mind tegelikult Hyundai puhul kõige rohkem. Nad oleksid võinud mulle varem öelda, et soovivad minu teenetest loobuda," lisas Solberg.
### Response:
Oliver Solberg: üks tiimikaaslane polnud väga meeldiv inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Vabariigi välisministeerium on katkestuseta töötanud 104 aastat, olles nii ainus institutsioon, mis kandis ka de facto meie riigi järjepidevust läbi okupatsioonide udu ja suletuse.
Siin on ka osa selgitusest, kuidas sai välisministeerium nii nõtkelt, arukalt ja nutikalt tööle hakata juba poolteist aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. Muidugi, vaja oli ka Lennart Meri hõbevalget silmapiiri ning tema kolleegide, paljude noorte naiste ja meeste usku, lootust ja armastust.
Meie välisteenistusel on olnud muljetavaldav osa – koos riigi ja ühiskonnaga – Eesti suurte eesmärkideni jõudmisel. Ilma kahtluseta on mõjukamad neist Euroopa Liit ja NATO. Euroopa Liit selleks, et saada NATO-sse ja NATO selleks, et julgeolek oleks tagatud. Aga panen siia kõrvale ka euroalasse ja Schengeni viisaruumi jõudmise. Kogu see rahvusvaheline lõimumine garanteerib parimal viisil Eesti rahvuslikke huve.
Minu eelkäija presidendi ametis, kahekordne välisminister ja suursaadik Toomas Hendrik Ilves peab välisteenistuse depolitiseerimist iseseisvuse taastanud Eesti välispoliitika edu oluliseks alustalaks. Sisepoliitika ei jäta välissuhtlust küll riivamata, kuid Eestil õnneks puuduvad poliitiliselt määratud diplomaadid. Välisministeeriumi peamajas on ainult üks poliitiline figuur – välisminister.
Üldiselt on välisministeerium suutnud enam-vähem toime tulla kõigi varsti ligi 20 ministriga. Samuti on välisministeerium saanud alati hakkama presidendiga, kes põhiseaduse järgi esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, kooskõlastades oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Valitsusega tähendab selles kontekstis välisministeeriumiga. See tähendab, et me teame vastastikku teineteise samme ette.
Minul on põhjust välisministeeriumit senise ja tulevase koostöö eest vaid tänada. Siiski, riivamisi, aga riivamata julgen anda ühe soovituse. Nimelt, mõelge riigipea välissõitude eel mitte ainult sellele, kuidas serveerida ühe lähetusega kogu rahvusvahelise suhtlemise menüü, mis on tähtsana teie laual, vaid leiame koos just need kaks-kolm teemat või küsimust, mida seal võõrsil saaks tõesti edendada.
Tõstame ambitsiooni. Küsimus on selge: mida me tahame maailmalt saada ja maailmale anda? Meil on üks Eesti. Me kõik töötame koos selle ühe Eesti eest.
"Ametnik peab olema andekas ja andunud; ta peab olema inimene, kes mujal teeniks rohkem, aga kes siiski eelistab riiki teenida."
Tulen veel korraks apoliitilise välisteenistuse juurde. President Ilves sõnastas 21 aastat tagasi, siis veel välisministrina, hea riigiteenistuja olemuse. Ametnik peab olema andekas ja andunud; ta peab olema inimene, kes mujal teeniks rohkem, aga kes siiski eelistab riiki teenida, sest see on põnevam, loovam ja õilsam, sest raha teenida võib iga loll, riiki teenida saavad ainult kõige paremad.
Seda me diplomaatidelt, kõigilt riigiteenistujatelt ootamegi. Aga nii öeldes ei kutsu ma peamaja hoidma kinni suletusest. Vastupidi. Näiteks Matti Maasikas, Kaja Tael, Kaimo Kuusk või Sven Sakkov, kellega mul on olnud tõesti huvitavaid kohtumisi, tulid välisteenistusse nii-öelda kõrvalt ja väga hea, et tulid. Samuti on väga hea, et tagasi tulid Jonatan Vseviov või Kristjan Prikk.
Suletus nagu ka kriitika puudumine või ebapädev kriitika juhib meid eksimatuse tundeni, mis pole eriti edasiviiv.
Euroopa, üldse demokraatlik maailm on kolme viimase aastakümnega Eestile lähemale tulnud, aga idapiir on sama lähedal nagu 31 või 104 aastat tagasi. Ja sama tume.
Usun, et me kõik mõtleme sellele. Praegu teeme seda iga päev. Venemaa täiemahuline sõjaline agressioon Ukrainas on Eesti esimene suur väljakutse pärast Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemist.
Lääs ei suutnud sõda ära hoida, aga ma ei arva, et sellest peaksime järeldama nagu diplomaadid ebaõnnestunuks. Putini soov sõtta minna oli tugevam kui teiste katsed sõda vältida.
Millised on senise julgeolekupildi kokkuvarisemise järel Eesti eesmärgid ja huvid? Välisministeerium aitab neid sõnastada ja ellu viia.
Matti Maasikas võrdles kord Eesti asukohta Tolkieni "Kääbiku" Viimase Lahke Majaga, mis asub süngete Udumägede jalamil ja kus saab tegelikult täitsa mõnusalt ära elada, kui ettevaatusabinõud on kasutusele võetud.
Siin ongi välisministeeriumi – peamaja ja saatkondade – roll. Et ettevaatusabinõud oleks kasutusele võetud. Et meil oleks nii palju relvadega sõpru, kui vähegi võimalik. Et üleüldse, me leiaksime sõpru lähedalt ja kaugelt, ka sealt, kus esimesel pilgul ei tea ehk arvatagi. Ja mis oluline, sõpru peab oskama hoida. Sest, Eesti Viimasesse Lahkesse Majja pannud diplomaadil on õigus: väikesed saavad suureks sõprade ja liitlaste abil, koos nendega; seda tuleb alati meeles pidada. | Alar Karis: Euroopa on kolme viimase aastakümnega Eestile lähemale tulnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Vabariigi välisministeerium on katkestuseta töötanud 104 aastat, olles nii ainus institutsioon, mis kandis ka de facto meie riigi järjepidevust läbi okupatsioonide udu ja suletuse.
Siin on ka osa selgitusest, kuidas sai välisministeerium nii nõtkelt, arukalt ja nutikalt tööle hakata juba poolteist aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. Muidugi, vaja oli ka Lennart Meri hõbevalget silmapiiri ning tema kolleegide, paljude noorte naiste ja meeste usku, lootust ja armastust.
Meie välisteenistusel on olnud muljetavaldav osa – koos riigi ja ühiskonnaga – Eesti suurte eesmärkideni jõudmisel. Ilma kahtluseta on mõjukamad neist Euroopa Liit ja NATO. Euroopa Liit selleks, et saada NATO-sse ja NATO selleks, et julgeolek oleks tagatud. Aga panen siia kõrvale ka euroalasse ja Schengeni viisaruumi jõudmise. Kogu see rahvusvaheline lõimumine garanteerib parimal viisil Eesti rahvuslikke huve.
Minu eelkäija presidendi ametis, kahekordne välisminister ja suursaadik Toomas Hendrik Ilves peab välisteenistuse depolitiseerimist iseseisvuse taastanud Eesti välispoliitika edu oluliseks alustalaks. Sisepoliitika ei jäta välissuhtlust küll riivamata, kuid Eestil õnneks puuduvad poliitiliselt määratud diplomaadid. Välisministeeriumi peamajas on ainult üks poliitiline figuur – välisminister.
Üldiselt on välisministeerium suutnud enam-vähem toime tulla kõigi varsti ligi 20 ministriga. Samuti on välisministeerium saanud alati hakkama presidendiga, kes põhiseaduse järgi esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, kooskõlastades oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Valitsusega tähendab selles kontekstis välisministeeriumiga. See tähendab, et me teame vastastikku teineteise samme ette.
Minul on põhjust välisministeeriumit senise ja tulevase koostöö eest vaid tänada. Siiski, riivamisi, aga riivamata julgen anda ühe soovituse. Nimelt, mõelge riigipea välissõitude eel mitte ainult sellele, kuidas serveerida ühe lähetusega kogu rahvusvahelise suhtlemise menüü, mis on tähtsana teie laual, vaid leiame koos just need kaks-kolm teemat või küsimust, mida seal võõrsil saaks tõesti edendada.
Tõstame ambitsiooni. Küsimus on selge: mida me tahame maailmalt saada ja maailmale anda? Meil on üks Eesti. Me kõik töötame koos selle ühe Eesti eest.
"Ametnik peab olema andekas ja andunud; ta peab olema inimene, kes mujal teeniks rohkem, aga kes siiski eelistab riiki teenida."
Tulen veel korraks apoliitilise välisteenistuse juurde. President Ilves sõnastas 21 aastat tagasi, siis veel välisministrina, hea riigiteenistuja olemuse. Ametnik peab olema andekas ja andunud; ta peab olema inimene, kes mujal teeniks rohkem, aga kes siiski eelistab riiki teenida, sest see on põnevam, loovam ja õilsam, sest raha teenida võib iga loll, riiki teenida saavad ainult kõige paremad.
Seda me diplomaatidelt, kõigilt riigiteenistujatelt ootamegi. Aga nii öeldes ei kutsu ma peamaja hoidma kinni suletusest. Vastupidi. Näiteks Matti Maasikas, Kaja Tael, Kaimo Kuusk või Sven Sakkov, kellega mul on olnud tõesti huvitavaid kohtumisi, tulid välisteenistusse nii-öelda kõrvalt ja väga hea, et tulid. Samuti on väga hea, et tagasi tulid Jonatan Vseviov või Kristjan Prikk.
Suletus nagu ka kriitika puudumine või ebapädev kriitika juhib meid eksimatuse tundeni, mis pole eriti edasiviiv.
Euroopa, üldse demokraatlik maailm on kolme viimase aastakümnega Eestile lähemale tulnud, aga idapiir on sama lähedal nagu 31 või 104 aastat tagasi. Ja sama tume.
Usun, et me kõik mõtleme sellele. Praegu teeme seda iga päev. Venemaa täiemahuline sõjaline agressioon Ukrainas on Eesti esimene suur väljakutse pärast Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemist.
Lääs ei suutnud sõda ära hoida, aga ma ei arva, et sellest peaksime järeldama nagu diplomaadid ebaõnnestunuks. Putini soov sõtta minna oli tugevam kui teiste katsed sõda vältida.
Millised on senise julgeolekupildi kokkuvarisemise järel Eesti eesmärgid ja huvid? Välisministeerium aitab neid sõnastada ja ellu viia.
Matti Maasikas võrdles kord Eesti asukohta Tolkieni "Kääbiku" Viimase Lahke Majaga, mis asub süngete Udumägede jalamil ja kus saab tegelikult täitsa mõnusalt ära elada, kui ettevaatusabinõud on kasutusele võetud.
Siin ongi välisministeeriumi – peamaja ja saatkondade – roll. Et ettevaatusabinõud oleks kasutusele võetud. Et meil oleks nii palju relvadega sõpru, kui vähegi võimalik. Et üleüldse, me leiaksime sõpru lähedalt ja kaugelt, ka sealt, kus esimesel pilgul ei tea ehk arvatagi. Ja mis oluline, sõpru peab oskama hoida. Sest, Eesti Viimasesse Lahkesse Majja pannud diplomaadil on õigus: väikesed saavad suureks sõprade ja liitlaste abil, koos nendega; seda tuleb alati meeles pidada.
### Response:
Alar Karis: Euroopa on kolme viimase aastakümnega Eestile lähemale tulnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas kolmapäevasel avalikul istungil parvlaeva Estonia huku uurimise rahastamist.
Istungist võtsid osa rahandusminister Annely Akkermann, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsler Ahti Kuningas, ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas ja paralleelset erarahastusel põhinevat Estonia huku uuringut läbiviiva SA Mare Liberum juhataja Margus Kurm.
Valitsus alustas Estonia huku täiendava uurimise ettevalmistamist juba 2020. aasta sügisel. "Paraku jäi raha väljamaksmine venima, samuti ei viinud rahandusminister valitsuse ette keskuse esitatud lisataotlust. Praeguseks on uuringud rahapuudusel seiskunud," ütles erikomisjoni esimees Tõnis Mölder.
Kuninga sõnul sattus ohutusjuurdluse keskuse ühe miljoni euro suurune reservitaotlus keerulisele ajale. "Just oli valitsus laiali läinud ja vahevalitsus ütles, et ta ei tee ühtegi suurt otsust riigieelarve osas. Kui uus valitsus tuli, siis kohtusime ohutusjuurdluse keskusega ja leppisime kokku, et novembri lõpus tullakse ministri juurde uue taotlusega, sest endine taotlus oli aegunud ja vahepeal hinnad tõusid," rääkis Kuningas. "Tegemist polnud poliitilise tahtetusega Estonia hukkumist uurida," lisas ta.
Ta lisas, et Eesti tahab näha, et ka Rootsil on valmidus allveeuuringuid kaasrahastada. "Või vähemalt siis, et üks teeb ühe uuringu ja siis teine teeb teise," sõnas Kuningas. Ta rõhutas, et ohutusjuurdluse keskus on sõltumatu ja MKM nende eelarvesse ei sekku.
Mölderi sõnul tagavad ohutusjuurdluse keskuse sõltumatuse eelarvelised vahendid. "Kui Estonia vraki uurimise protsessi alustati, olid ühiskonnas tekkinud kahtlused. Täna on aeg edasi läinud. Kas minister [Annely Akkermann] näeb probleemi, et kui lisaraha juurde ei anta, siis see pärsib sõltumatust ja jätab õhku kahtlused, et riik pärsib uurimist, sest see võib anda teistsuguse tulemuse kui ametlik raport ütleb," uuris Mölder.
Akkermann ei julge enda sõnul öelda, et ühiskond ei ole rahul lõppraportiga. "Suured kahtlused, millel minu arust pole alust, kuidagi ei õigusta möödaminekut eelarveprotsessist, mis peab olema korraldatud õiglaselt ja läbipaistvalt. MKM peab püstitama eesmärgid ja hindama nende täitmise meetodeid ja esitama rahandusministeeriumile ja valitsusele lisaraha taotluse," sõnas Akkermann.
Tema sõnul pole uuringute teostamine jäänud rahapuuduse taha. "Kui peale vaadata rahale, siis see ütleb, et kasutamata jääk on suur ja MKM täiendavat rahataotlust esitanud ei ole. Sellel on põhjused ja need otsused teeb MKM ja esitab need arutamiseks," ütles Akkermann. Samas on ta vajadusel nõus riigieelarvesse muudatusi tegema, kuid praegu ta selleks põhjuseid ei näe. "Eelarvet ikka muudetakse. Eesti kulud on 16 miljardit. Kui on hästi põhjendatud vajadus, siis leiame ruumi ümbertõsteks. Praegu pole näha, et rahapuudus oleks uuringute kulgu kärpinud," lausus Akkermann.
Arikase sõnul kaasas Eesti kui Estonia lipuriik Soome ja Rootsi ja vastutab ka rahastuse eest. "Pakkusime välja võimaluse osaleda esialgses hindamises. Rahastuses leppisime kokku, et Eesti ja Rootsi kumbki panevad kolm miljonit. See oli nende hea tahte avaldus. Lisaks Soome ja Rootsi dekriminaliseerisid ka vrakile sukeldumise," rääkis Arikas teiste riikide panusest.
Ta märkis, et fakte, mis esialgses raportis korrigeerimist vajavad, leidub. "Lõpparuanne on 1997. aastast, ja praeguste andmete põhjal saan öelda, et hakkame seda korrigeerima. Meil on tehnoloogia arenenud ja ka see sisend, mis meil on intervjuude põhjal kogunenud on märksa põhjalikum ja meil on neid fakte võimalik korrigeerida," sõnas Arikas.
Uuteks uuringuteks tarvilikud hanked korraldab ohutusjuurdluse keskus siis, kui neil on raha olemas. "Praegune plaan on, et jaanuari lõpus avaldame vahearuande ja fikseerime staatuse. Kui on täiendavad vahendid, jätkame uuringute ja intervjuudega. Järgmise aasta teises pooles tuleb teine vahearuanne. Kui lisaraha ei tule, siis peame kokkuvõtted tegema läbi vahearuande ja mingitele küsimustele ei saa vastust anda," sõnas Arikas.
Lisaks riigipoolsele uurimisele käib Estonia huku küsimuses ka erasektori uurimine. Kurmi sõnul on SA Mare Liberum viinud läbi ühe ekspeditsiooni vraki juurde, seda filminud ja teinud vrakist fotogramm-meetria kasutades 3D mudeli. "Selle ekspeditsiooniga kogutud ja varasemat infot analüüsivad meie eksperdid. Teeme koostööd kahe teadlaste grupiga: Norra teaduse ja tehnika ülikooliga, kes modelleerimise kaudu uurivad visiiri ja parema parda vigastusi ja Singapuri ettevõttega SophusQuorum. Nende töö tulemusena saame öelda, et kui räägime õnnetuse põhjustest, siis on kaks hüpoteesi: üks on Estonia huku ametlik ja algne versioon, mis põhineb väitel, et laeva hukuni viisid visiiri vigastused. Olemasolev info annab aga hüpoteesi, et toimus kokkupõrge mingi teise alusega, kas veepealse või veealusega, mis tekitas paremasse pardasse vigastuse, mis käivitas edasised sündmused," selgitas Kurm.
Kurm tõi välja, et ohutusjuurdluse keskus ja SA Mare Liberum on teinud andmete kogumisel topelt tööd ja võiksid tegelikult oma tegevust koordineerida ja koostööd teha. "Oleme teinud sama asja. Meil on nüüd kaks 3D mudelit, me mõlemad oleme vrakki filminud. Mistahes õnnetuse uurimise puhul on kaks etappi: tõendite kogumine ja tõendite hindamine. Tõendite kogumises võiksid era- ja riiklik uurimine koostööd teha, hindamisel võiksid eksperdid töötada sõltumatult. Mida rohkem on analüüsigruppe, seda parem, sest kui nad jõuavad sarnastele tulemuste, siis on põhjust neid uskuda," rääkis Kurm. | Parvlaev Estonia hukku uuriv asutus vajab lisaraha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas kolmapäevasel avalikul istungil parvlaeva Estonia huku uurimise rahastamist.
Istungist võtsid osa rahandusminister Annely Akkermann, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsler Ahti Kuningas, ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas ja paralleelset erarahastusel põhinevat Estonia huku uuringut läbiviiva SA Mare Liberum juhataja Margus Kurm.
Valitsus alustas Estonia huku täiendava uurimise ettevalmistamist juba 2020. aasta sügisel. "Paraku jäi raha väljamaksmine venima, samuti ei viinud rahandusminister valitsuse ette keskuse esitatud lisataotlust. Praeguseks on uuringud rahapuudusel seiskunud," ütles erikomisjoni esimees Tõnis Mölder.
Kuninga sõnul sattus ohutusjuurdluse keskuse ühe miljoni euro suurune reservitaotlus keerulisele ajale. "Just oli valitsus laiali läinud ja vahevalitsus ütles, et ta ei tee ühtegi suurt otsust riigieelarve osas. Kui uus valitsus tuli, siis kohtusime ohutusjuurdluse keskusega ja leppisime kokku, et novembri lõpus tullakse ministri juurde uue taotlusega, sest endine taotlus oli aegunud ja vahepeal hinnad tõusid," rääkis Kuningas. "Tegemist polnud poliitilise tahtetusega Estonia hukkumist uurida," lisas ta.
Ta lisas, et Eesti tahab näha, et ka Rootsil on valmidus allveeuuringuid kaasrahastada. "Või vähemalt siis, et üks teeb ühe uuringu ja siis teine teeb teise," sõnas Kuningas. Ta rõhutas, et ohutusjuurdluse keskus on sõltumatu ja MKM nende eelarvesse ei sekku.
Mölderi sõnul tagavad ohutusjuurdluse keskuse sõltumatuse eelarvelised vahendid. "Kui Estonia vraki uurimise protsessi alustati, olid ühiskonnas tekkinud kahtlused. Täna on aeg edasi läinud. Kas minister [Annely Akkermann] näeb probleemi, et kui lisaraha juurde ei anta, siis see pärsib sõltumatust ja jätab õhku kahtlused, et riik pärsib uurimist, sest see võib anda teistsuguse tulemuse kui ametlik raport ütleb," uuris Mölder.
Akkermann ei julge enda sõnul öelda, et ühiskond ei ole rahul lõppraportiga. "Suured kahtlused, millel minu arust pole alust, kuidagi ei õigusta möödaminekut eelarveprotsessist, mis peab olema korraldatud õiglaselt ja läbipaistvalt. MKM peab püstitama eesmärgid ja hindama nende täitmise meetodeid ja esitama rahandusministeeriumile ja valitsusele lisaraha taotluse," sõnas Akkermann.
Tema sõnul pole uuringute teostamine jäänud rahapuuduse taha. "Kui peale vaadata rahale, siis see ütleb, et kasutamata jääk on suur ja MKM täiendavat rahataotlust esitanud ei ole. Sellel on põhjused ja need otsused teeb MKM ja esitab need arutamiseks," ütles Akkermann. Samas on ta vajadusel nõus riigieelarvesse muudatusi tegema, kuid praegu ta selleks põhjuseid ei näe. "Eelarvet ikka muudetakse. Eesti kulud on 16 miljardit. Kui on hästi põhjendatud vajadus, siis leiame ruumi ümbertõsteks. Praegu pole näha, et rahapuudus oleks uuringute kulgu kärpinud," lausus Akkermann.
Arikase sõnul kaasas Eesti kui Estonia lipuriik Soome ja Rootsi ja vastutab ka rahastuse eest. "Pakkusime välja võimaluse osaleda esialgses hindamises. Rahastuses leppisime kokku, et Eesti ja Rootsi kumbki panevad kolm miljonit. See oli nende hea tahte avaldus. Lisaks Soome ja Rootsi dekriminaliseerisid ka vrakile sukeldumise," rääkis Arikas teiste riikide panusest.
Ta märkis, et fakte, mis esialgses raportis korrigeerimist vajavad, leidub. "Lõpparuanne on 1997. aastast, ja praeguste andmete põhjal saan öelda, et hakkame seda korrigeerima. Meil on tehnoloogia arenenud ja ka see sisend, mis meil on intervjuude põhjal kogunenud on märksa põhjalikum ja meil on neid fakte võimalik korrigeerida," sõnas Arikas.
Uuteks uuringuteks tarvilikud hanked korraldab ohutusjuurdluse keskus siis, kui neil on raha olemas. "Praegune plaan on, et jaanuari lõpus avaldame vahearuande ja fikseerime staatuse. Kui on täiendavad vahendid, jätkame uuringute ja intervjuudega. Järgmise aasta teises pooles tuleb teine vahearuanne. Kui lisaraha ei tule, siis peame kokkuvõtted tegema läbi vahearuande ja mingitele küsimustele ei saa vastust anda," sõnas Arikas.
Lisaks riigipoolsele uurimisele käib Estonia huku küsimuses ka erasektori uurimine. Kurmi sõnul on SA Mare Liberum viinud läbi ühe ekspeditsiooni vraki juurde, seda filminud ja teinud vrakist fotogramm-meetria kasutades 3D mudeli. "Selle ekspeditsiooniga kogutud ja varasemat infot analüüsivad meie eksperdid. Teeme koostööd kahe teadlaste grupiga: Norra teaduse ja tehnika ülikooliga, kes modelleerimise kaudu uurivad visiiri ja parema parda vigastusi ja Singapuri ettevõttega SophusQuorum. Nende töö tulemusena saame öelda, et kui räägime õnnetuse põhjustest, siis on kaks hüpoteesi: üks on Estonia huku ametlik ja algne versioon, mis põhineb väitel, et laeva hukuni viisid visiiri vigastused. Olemasolev info annab aga hüpoteesi, et toimus kokkupõrge mingi teise alusega, kas veepealse või veealusega, mis tekitas paremasse pardasse vigastuse, mis käivitas edasised sündmused," selgitas Kurm.
Kurm tõi välja, et ohutusjuurdluse keskus ja SA Mare Liberum on teinud andmete kogumisel topelt tööd ja võiksid tegelikult oma tegevust koordineerida ja koostööd teha. "Oleme teinud sama asja. Meil on nüüd kaks 3D mudelit, me mõlemad oleme vrakki filminud. Mistahes õnnetuse uurimise puhul on kaks etappi: tõendite kogumine ja tõendite hindamine. Tõendite kogumises võiksid era- ja riiklik uurimine koostööd teha, hindamisel võiksid eksperdid töötada sõltumatult. Mida rohkem on analüüsigruppe, seda parem, sest kui nad jõuavad sarnastele tulemuste, siis on põhjust neid uskuda," rääkis Kurm.
### Response:
Parvlaev Estonia hukku uuriv asutus vajab lisaraha |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.