instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, kuid jaanuarist tõuseb see 654 euroni kuus.
Erakonna juhi Kaja Kallase sõnul on ühetaoline tulumaks praegusest lihtsam ja õiglasem ja jätaks keskklassile rohkem raha kätte.
Reformierakonna hinnangul oleks ettepaneku mõju eelarvele 340 miljonit eurot.
Erakonna aseesimehe Jürgen Ligi sõnul on erakonna peamine rahandusvaldkonna eesmärk valimistel taastada rahanduse jätkusuutlikkus ja halvasti sihitud otsuseid vältida.
"On tohutu hulk ettepanekuid kogu elu ära maksusoodustada, teha erandeid, ajada maksusüsteem keeruliseks ja kokkuvõttes rahandus põhja," rääkis Ligi. "Täiendavate maksusoodustuste probleem kipub olema see, et need omandavad inimesed, kellel sotsiaalseid probleeme ei ole. Parem anda vabadus kõigile, mitte kiusata inimesi maksuvaba miinimumi ära võtmisega teatud tulu määrast alates."
Ligi sõnul on erakondade üleskutse maksudebatiks eufemism maksude tõstmiseks, millega Reformierakond nõus ei ole. "Küll aga on selge, et juba Euroopa tasemel rahvusvaheliselt keskkonnateema ise tõstab üles selle tõsiasja, et kahjulikke keskkonnamõjusid tuleb ka maksudega tõrjuda. Eks peame seda nii tegema, et maksukoormust samal ajal ohjeldama," ütles ta.
"Need tulemused ilmselt ei jõua nelja aastaga pärale, aga on selge, et ka rahvusvaheliselt hakatakse kahjulikke mõjusid pigem maksustama ja see on ka meie punkt. Me eelistame tarbimise ja kahjulike mõjude maksustamist tulu ja töö maksustamisele. See on ka majanduskasvu seisukohalt oluline," sõnas Ligi. | Reformierakond läheb valimistele ettepanekuga kaotada maksuküür | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, kuid jaanuarist tõuseb see 654 euroni kuus.
Erakonna juhi Kaja Kallase sõnul on ühetaoline tulumaks praegusest lihtsam ja õiglasem ja jätaks keskklassile rohkem raha kätte.
Reformierakonna hinnangul oleks ettepaneku mõju eelarvele 340 miljonit eurot.
Erakonna aseesimehe Jürgen Ligi sõnul on erakonna peamine rahandusvaldkonna eesmärk valimistel taastada rahanduse jätkusuutlikkus ja halvasti sihitud otsuseid vältida.
"On tohutu hulk ettepanekuid kogu elu ära maksusoodustada, teha erandeid, ajada maksusüsteem keeruliseks ja kokkuvõttes rahandus põhja," rääkis Ligi. "Täiendavate maksusoodustuste probleem kipub olema see, et need omandavad inimesed, kellel sotsiaalseid probleeme ei ole. Parem anda vabadus kõigile, mitte kiusata inimesi maksuvaba miinimumi ära võtmisega teatud tulu määrast alates."
Ligi sõnul on erakondade üleskutse maksudebatiks eufemism maksude tõstmiseks, millega Reformierakond nõus ei ole. "Küll aga on selge, et juba Euroopa tasemel rahvusvaheliselt keskkonnateema ise tõstab üles selle tõsiasja, et kahjulikke keskkonnamõjusid tuleb ka maksudega tõrjuda. Eks peame seda nii tegema, et maksukoormust samal ajal ohjeldama," ütles ta.
"Need tulemused ilmselt ei jõua nelja aastaga pärale, aga on selge, et ka rahvusvaheliselt hakatakse kahjulikke mõjusid pigem maksustama ja see on ka meie punkt. Me eelistame tarbimise ja kahjulike mõjude maksustamist tulu ja töö maksustamisele. See on ka majanduskasvu seisukohalt oluline," sõnas Ligi.
### Response:
Reformierakond läheb valimistele ettepanekuga kaotada maksuküür |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta salvestis
ABBA "Don't Shut Me Down"
Adele "Easy On Me"
Beyoncé "Break My Soul"
Mary J. Blige "Good Morning Gorgeous"
Brandi Carlile, Lucius "You And Me On The Rock"
Doja Cat "Woman"
Steve Lacy "Bad Habit"
Kendrick Lamar "The Heart Part 5"
Lizzo "About Damn Time"
Harry Styles "As It Was"
Aasta album
ABBA "Voyage"
Adele "30"
Bad Bunny "Un Verano Sin Ti"
Beyoncé "Renaissance"
Mary J. Blige "Good Morning Gorgeous" (Deluxe)
Brandi Carlile "In These Silent Days"
Coldplay "Music Of The Spheres"
Kendrick Lamar "Mr. Morale & The Big Steppers"
Lizzo "Special"
Harry Styles "Harry's House"
Aasta lugu
Gayle "Abcdefu"
Lizzo "About Damn Time"
Taylor Swift "All Too Well (10 Minute Version) (The Short Film)"
Harry Styles "As It Was"
Steve Lacy "Bad Habit"
Beyoncé "Break My Soul"
Adele "Easy On Me"
DJ Khaled, Rick Ross, Lil Wayne, Jay-Z, John Legend & Fridayy "God Did"
Kendrick Lamar "The Heart Part 5"
Bonnie Raitt "Just Like That"
Parim uus artist
Anitta
Omar Apollo
DOMi & JD Beck
Muni Long
Samara Joy
Latto
Måneskin
Tobe Nwigwe
Molly Tuttle
Wet Leg
Parim sooloesitus popis
Adele "Easy On Me"
Bad Bunny "Moscow Mule"
Doja Cat "Woman"
Steve Lacy "Bad Habit"
Lizzo "About Damn Time"
Harry Styles "As It Was"
Parim duo / grupi esitus
ABBA "Don't Shut Me Down"
Camila Cabello, Ed Sheeran "Bam Bam"
Coldplay & BTS "My Universe"
Post Malone & Doja Cat "I Like You (A Happier Song)"
Sam Smith & Kim Petras "Unholy"
Parim traditsiooniline popvokaalalbum
Michael Bublé "Higher"
Kelly Clarkson "When Christmas Comes Around..."
Norah Jones "I Dream Of Christmas (Extended)"
Pentatonix "Evergreen"
Diana Ross "Thank You"
Parim popvokaalalbum
ABBA "Voyage"
Adele "30"
Coldplay "Music Of The Spheres"
Lizzo "Special"
Harry Styles "Harry's House"
Parim tantsu- / elektroonilise muusika salvestis
Beyoncé "Break My Soul"
Bonobo "Rosewood"
Diplo & Miguel "Don't Forget My Love"
David Guetta & Bebe Rexha "I'm Good (Blue)"
Kaytranada, H.E.R. "Intimidated"
Rüfüs Du Sol "On My Knees"
Parim tantsu- / elektroonilise muusika album
Beyoncé "Renaissance"
Bonobo "Fragments"
Diplo "Diplo"
Odesza "The Last Goodbye"
Rüfüs Du Sol "Surrender"
Parim rokklugu
Red Hot Chili Peppers "Black Summer"
Turnstile "Blackout"
Brandi Carlile "Broken Horses"
The War On Drugs "Harmonia's Dream"
Ozzy Osbourne, Jeff Beck "Patient Number 9"
Parim rokkalbum
The Black Keys Dropout Boogie
Elvis Costello & The Imposters "The Boy Named If"
Idles "Crawler"
Machine Gun Kelly "Mainstream Sellout"
Ozzy Osbourne "Patient Number 9"
Spoon "Lucifer On The Sofa"
Parim alternatiivmuusika album
Arcade Fire "We"
Big Thief "Dragon New Warm Mountain I Believe In You"
Björk "Fossora"
Wet Leg "Wet Leg"
Yeah Yeah Yeahs "Cool It Down"
Parim R&B lugu
Beyoncé "Cuff It"
Mary J. Blige "Good Morning Gorgeous"
Muni Long "Hrs & Hrs"
Jazmine Sullivan "Hurt Me So Good"
PJ Morton "Please Don't Walk Away"
Parim progressiivse R&B album
Cory Henry "Operation Funk"
Steve Lacy "Gemini Rights"
Terrace Martin "Drones"
Moonchild "Starfruit"
Tank And The Bangas "Red Balloon"
Parim R&B album
Mary J. Blige "Good Morning Gorgeous (Deluxe)"
Chris Brown "Breezy (Deluxe)"
Robert Glasper "Black Radio III"
Lucky Daye "Candydrip"
PJ Morton "Watch The Sun"
Parim räpplugu
Jack Harlow Featuring Drake "Churchill Downs"
DJ Khaled, Rick Ross, Lil Wayne, Jay-Z, John Legend & Fridayy "God Did"
Kendrick Lamar "The Heart Part 5"
Gunna & Future Featuring Young Thug "Pushin P"
Future Featuring Drake & Tems "Wait For U"
Parim räppalbum
DJ Khaled "God Did"
Future "I Never Liked You"
Jack Harlow "Come Home The Kids Miss You"
Kendrick Lamar "Mr. Morale & The Big Steppers"
Pusha T "It's Almost Dry"
Parim kantrilugu
Maren Morris "Circles Around This Town"
Luke Combs "Doin' This"
Taylor Swift "I Bet You Think About Me (Taylor's Version) (From The Vault)"
Miranda Lambert "If I Was A Cowboy"
Willie Nelson "I'll Love You Till The Day I Die"
Cody Johnson "'Til You Can't"
Parim kantrialbum
Luke Combs "Growin' Up"
Miranda Lambert "Palomino"
Ashley McBryde "Ashley McBryde Presents: Lindeville"
Maren Morris "Humble Quest"
Willie Nelson "A Beautiful Time"
Võitjad selguvad 5. veebruaril toimuval galal. Täispikka nimekirja nominentidest saab vaadata Grammyde kodulehelt. | Selgusid Grammyde nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta salvestis
ABBA "Don't Shut Me Down"
Adele "Easy On Me"
Beyoncé "Break My Soul"
Mary J. Blige "Good Morning Gorgeous"
Brandi Carlile, Lucius "You And Me On The Rock"
Doja Cat "Woman"
Steve Lacy "Bad Habit"
Kendrick Lamar "The Heart Part 5"
Lizzo "About Damn Time"
Harry Styles "As It Was"
Aasta album
ABBA "Voyage"
Adele "30"
Bad Bunny "Un Verano Sin Ti"
Beyoncé "Renaissance"
Mary J. Blige "Good Morning Gorgeous" (Deluxe)
Brandi Carlile "In These Silent Days"
Coldplay "Music Of The Spheres"
Kendrick Lamar "Mr. Morale & The Big Steppers"
Lizzo "Special"
Harry Styles "Harry's House"
Aasta lugu
Gayle "Abcdefu"
Lizzo "About Damn Time"
Taylor Swift "All Too Well (10 Minute Version) (The Short Film)"
Harry Styles "As It Was"
Steve Lacy "Bad Habit"
Beyoncé "Break My Soul"
Adele "Easy On Me"
DJ Khaled, Rick Ross, Lil Wayne, Jay-Z, John Legend & Fridayy "God Did"
Kendrick Lamar "The Heart Part 5"
Bonnie Raitt "Just Like That"
Parim uus artist
Anitta
Omar Apollo
DOMi & JD Beck
Muni Long
Samara Joy
Latto
Måneskin
Tobe Nwigwe
Molly Tuttle
Wet Leg
Parim sooloesitus popis
Adele "Easy On Me"
Bad Bunny "Moscow Mule"
Doja Cat "Woman"
Steve Lacy "Bad Habit"
Lizzo "About Damn Time"
Harry Styles "As It Was"
Parim duo / grupi esitus
ABBA "Don't Shut Me Down"
Camila Cabello, Ed Sheeran "Bam Bam"
Coldplay & BTS "My Universe"
Post Malone & Doja Cat "I Like You (A Happier Song)"
Sam Smith & Kim Petras "Unholy"
Parim traditsiooniline popvokaalalbum
Michael Bublé "Higher"
Kelly Clarkson "When Christmas Comes Around..."
Norah Jones "I Dream Of Christmas (Extended)"
Pentatonix "Evergreen"
Diana Ross "Thank You"
Parim popvokaalalbum
ABBA "Voyage"
Adele "30"
Coldplay "Music Of The Spheres"
Lizzo "Special"
Harry Styles "Harry's House"
Parim tantsu- / elektroonilise muusika salvestis
Beyoncé "Break My Soul"
Bonobo "Rosewood"
Diplo & Miguel "Don't Forget My Love"
David Guetta & Bebe Rexha "I'm Good (Blue)"
Kaytranada, H.E.R. "Intimidated"
Rüfüs Du Sol "On My Knees"
Parim tantsu- / elektroonilise muusika album
Beyoncé "Renaissance"
Bonobo "Fragments"
Diplo "Diplo"
Odesza "The Last Goodbye"
Rüfüs Du Sol "Surrender"
Parim rokklugu
Red Hot Chili Peppers "Black Summer"
Turnstile "Blackout"
Brandi Carlile "Broken Horses"
The War On Drugs "Harmonia's Dream"
Ozzy Osbourne, Jeff Beck "Patient Number 9"
Parim rokkalbum
The Black Keys Dropout Boogie
Elvis Costello & The Imposters "The Boy Named If"
Idles "Crawler"
Machine Gun Kelly "Mainstream Sellout"
Ozzy Osbourne "Patient Number 9"
Spoon "Lucifer On The Sofa"
Parim alternatiivmuusika album
Arcade Fire "We"
Big Thief "Dragon New Warm Mountain I Believe In You"
Björk "Fossora"
Wet Leg "Wet Leg"
Yeah Yeah Yeahs "Cool It Down"
Parim R&B lugu
Beyoncé "Cuff It"
Mary J. Blige "Good Morning Gorgeous"
Muni Long "Hrs & Hrs"
Jazmine Sullivan "Hurt Me So Good"
PJ Morton "Please Don't Walk Away"
Parim progressiivse R&B album
Cory Henry "Operation Funk"
Steve Lacy "Gemini Rights"
Terrace Martin "Drones"
Moonchild "Starfruit"
Tank And The Bangas "Red Balloon"
Parim R&B album
Mary J. Blige "Good Morning Gorgeous (Deluxe)"
Chris Brown "Breezy (Deluxe)"
Robert Glasper "Black Radio III"
Lucky Daye "Candydrip"
PJ Morton "Watch The Sun"
Parim räpplugu
Jack Harlow Featuring Drake "Churchill Downs"
DJ Khaled, Rick Ross, Lil Wayne, Jay-Z, John Legend & Fridayy "God Did"
Kendrick Lamar "The Heart Part 5"
Gunna & Future Featuring Young Thug "Pushin P"
Future Featuring Drake & Tems "Wait For U"
Parim räppalbum
DJ Khaled "God Did"
Future "I Never Liked You"
Jack Harlow "Come Home The Kids Miss You"
Kendrick Lamar "Mr. Morale & The Big Steppers"
Pusha T "It's Almost Dry"
Parim kantrilugu
Maren Morris "Circles Around This Town"
Luke Combs "Doin' This"
Taylor Swift "I Bet You Think About Me (Taylor's Version) (From The Vault)"
Miranda Lambert "If I Was A Cowboy"
Willie Nelson "I'll Love You Till The Day I Die"
Cody Johnson "'Til You Can't"
Parim kantrialbum
Luke Combs "Growin' Up"
Miranda Lambert "Palomino"
Ashley McBryde "Ashley McBryde Presents: Lindeville"
Maren Morris "Humble Quest"
Willie Nelson "A Beautiful Time"
Võitjad selguvad 5. veebruaril toimuval galal. Täispikka nimekirja nominentidest saab vaadata Grammyde kodulehelt.
### Response:
Selgusid Grammyde nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti president Egil Levits väljendas lootust, et kolm Läti erakonda suudavad omavahel koalitsioonikõnelusi jätkata, vahendas LSM.
Läti valitsuse moodustamise protsess kestab juba teist kuud. Erakonna Ühendnimekiri (Apvienotais saraksts – AS) juht Uldis Pilens tahab, et kolm kõnelusi pidavat parteid allkirjastaks uue memorandumi.
Praegu ametis oleva peaministri Krišjanis Karinši sõnul on selline ettepanek nonsenss ning järgmine ühine dokument peaks olema koalitsioonileping.
Karinš veab eest erakondade liitu Uus Ühtsus (Jauna Vienotiba – JV), mis on üks kolmest kõnelusi pidavast erakonnast.
Koalitsioonikõnelustel osalejad olid LSM-i sõnul üllatunud AS-i ettepanekust sõlmida uus memorandum.
Peale uue memorandumi tahab Ühendnimekiri eraldi aseministreid, kes tegeleks digitaalsete küsimuste, demograafia, kõrghariduse, teaduse ja kliimaga.
Läti president Levits oli samas optimistlik selles, et valitsuskoalitsiooni osalised suudavad omavahel ühtsele seisukohale jõuda.
Karinši sõnul palus ta kõnelustel osalenud erakondadel esitada oma vastutusvaldkondades koalitsioonileppe mustandi pühapäevaks, 20. septembriks.
Läti peaminister samas tunnistas, et Ühendnimekirja sisemised protsessid on tema jaoks müstika – "üks päev ütlevad nad üht ja teisel päeval teist".
Samuti jäi Karinš kahtlevale seisukohale ettepaneku suhtes, millega sooviti luua lisaministrite ametikohad, vahendas LSM. | Läti valitsuskoalitsiooni moodustamine on ummikus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti president Egil Levits väljendas lootust, et kolm Läti erakonda suudavad omavahel koalitsioonikõnelusi jätkata, vahendas LSM.
Läti valitsuse moodustamise protsess kestab juba teist kuud. Erakonna Ühendnimekiri (Apvienotais saraksts – AS) juht Uldis Pilens tahab, et kolm kõnelusi pidavat parteid allkirjastaks uue memorandumi.
Praegu ametis oleva peaministri Krišjanis Karinši sõnul on selline ettepanek nonsenss ning järgmine ühine dokument peaks olema koalitsioonileping.
Karinš veab eest erakondade liitu Uus Ühtsus (Jauna Vienotiba – JV), mis on üks kolmest kõnelusi pidavast erakonnast.
Koalitsioonikõnelustel osalejad olid LSM-i sõnul üllatunud AS-i ettepanekust sõlmida uus memorandum.
Peale uue memorandumi tahab Ühendnimekiri eraldi aseministreid, kes tegeleks digitaalsete küsimuste, demograafia, kõrghariduse, teaduse ja kliimaga.
Läti president Levits oli samas optimistlik selles, et valitsuskoalitsiooni osalised suudavad omavahel ühtsele seisukohale jõuda.
Karinši sõnul palus ta kõnelustel osalenud erakondadel esitada oma vastutusvaldkondades koalitsioonileppe mustandi pühapäevaks, 20. septembriks.
Läti peaminister samas tunnistas, et Ühendnimekirja sisemised protsessid on tema jaoks müstika – "üks päev ütlevad nad üht ja teisel päeval teist".
Samuti jäi Karinš kahtlevale seisukohale ettepaneku suhtes, millega sooviti luua lisaministrite ametikohad, vahendas LSM.
### Response:
Läti valitsuskoalitsiooni moodustamine on ummikus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariisis asuvas Louvre'i muuseumis salvestatud seitsmenda täispika albumi üheks produtsendiks oli bändi hea sõber ja Daft Punk liige Thomas Bangalter.
Phoenix'i liikmed – vokalist Thomas Mars, kitarristist vennad Laurent Brancowitz ja Christian Mazzalai ning bassimees-klahvpillimängija Deck D'arcy – kohtusid noorte poistena Versailles's, kus nad jagasid armastust rokiveteranide Pixiese ja Sex Pistolsi vastu.
Nelik on alati näinud muusikat kui võimalust ühendada sõpru ja tuttavaid.
Kui 2009. aastal anti välja album nimega "Wolfgang Amadeus Phoenix", sai ansamblist viimaste aastakümnete üks suurimaid bände ning see tõi neile ka parima alternatiivalbumi Grammy. | Grammyga pärjatud Prantsuse ansambel Phoenix esineb suvel Lätis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisis asuvas Louvre'i muuseumis salvestatud seitsmenda täispika albumi üheks produtsendiks oli bändi hea sõber ja Daft Punk liige Thomas Bangalter.
Phoenix'i liikmed – vokalist Thomas Mars, kitarristist vennad Laurent Brancowitz ja Christian Mazzalai ning bassimees-klahvpillimängija Deck D'arcy – kohtusid noorte poistena Versailles's, kus nad jagasid armastust rokiveteranide Pixiese ja Sex Pistolsi vastu.
Nelik on alati näinud muusikat kui võimalust ühendada sõpru ja tuttavaid.
Kui 2009. aastal anti välja album nimega "Wolfgang Amadeus Phoenix", sai ansamblist viimaste aastakümnete üks suurimaid bände ning see tõi neile ka parima alternatiivalbumi Grammy.
### Response:
Grammyga pärjatud Prantsuse ansambel Phoenix esineb suvel Lätis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIKTORIIN | Kas oskad nimetada jalgpalli MM-finaalturniiride korraldajaid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIKTORIIN | Kas oskad nimetada jalgpalli MM-finaalturniiride korraldajaid? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maripuu sõnul on väikeettevõtete ligipääs rahastusele tõsine majandusprobleem. "Väike- ja keskmised ettevõtted maksavad näiteks Eestis üle 75 protsendi tööjõumaksudest, loovad üle 80 protsendi erasektori töökohtadest, on paindlikud ning tervikuna parimad majanduskriiside ravijad. Samas ei saa sellised ettevõtted meie regioonis tihti pankadest vajalikku rahastust, et kasvada ja laieneda. Finora üks esimene eesmärk on seda probleemi leevendada," ütles Maripuu.
Alber selgitas, et need pigem formaalsed viisid, kuidas paljud pangad ettevõtteid hindavad, ei anna edukatest väikettevõtetest täit pilti ning paljud laenukõlbulikud taotlejad ei pääse suuremates pankades jutulegi.
Esimesena on Finora Panga tegevus käivitunud Leedus, kus on registreeritud üleeuroopalist pangalitsentsi omav tütarettevõte.
"Kõik vajalikud juriidilised toimingud on tehtud, et alustada tegevust ka Eestis, milleni jõuame ilmselt lähikuudel," ütles Maripuu.
"Lisaks ettevõtetele on kavas hakata peagi pakkuma laenu, liisingut ja muid tooteid ka eraisikutele," lisas Alber.
Finora Pank on välja kasvanud kaheksa aastat tegutsenud finantsettevõttest Finora Capital, mis on väljastanud laene, liisingut ja faktooringut Eestis ja Leedus rohkem kui 100 miljoni euro väärtuses. Finora asutajad on Veikko Maripuu ja Andrus Alber, aktsionärideks on kokku ligi 30 Eesti ettevõtjat. | Eesti ettevõtjad käivitasid Leedus uue panga, tulevad turule ka Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maripuu sõnul on väikeettevõtete ligipääs rahastusele tõsine majandusprobleem. "Väike- ja keskmised ettevõtted maksavad näiteks Eestis üle 75 protsendi tööjõumaksudest, loovad üle 80 protsendi erasektori töökohtadest, on paindlikud ning tervikuna parimad majanduskriiside ravijad. Samas ei saa sellised ettevõtted meie regioonis tihti pankadest vajalikku rahastust, et kasvada ja laieneda. Finora üks esimene eesmärk on seda probleemi leevendada," ütles Maripuu.
Alber selgitas, et need pigem formaalsed viisid, kuidas paljud pangad ettevõtteid hindavad, ei anna edukatest väikettevõtetest täit pilti ning paljud laenukõlbulikud taotlejad ei pääse suuremates pankades jutulegi.
Esimesena on Finora Panga tegevus käivitunud Leedus, kus on registreeritud üleeuroopalist pangalitsentsi omav tütarettevõte.
"Kõik vajalikud juriidilised toimingud on tehtud, et alustada tegevust ka Eestis, milleni jõuame ilmselt lähikuudel," ütles Maripuu.
"Lisaks ettevõtetele on kavas hakata peagi pakkuma laenu, liisingut ja muid tooteid ka eraisikutele," lisas Alber.
Finora Pank on välja kasvanud kaheksa aastat tegutsenud finantsettevõttest Finora Capital, mis on väljastanud laene, liisingut ja faktooringut Eestis ja Leedus rohkem kui 100 miljoni euro väärtuses. Finora asutajad on Veikko Maripuu ja Andrus Alber, aktsionärideks on kokku ligi 30 Eesti ettevõtjat.
### Response:
Eesti ettevõtjad käivitasid Leedus uue panga, tulevad turule ka Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Debüütalbum on muusiku sõnul kantud ideest, kuidas jääda inimeseks peagi kätte jõudvas kliimakatastroofis. "2030. aastad olid poolteist kraadi soojemad. Sajandi lõpp neli kraadi kuumem. Enne kui hävitasime looduse, hävinesid ühiskonnad. Tehno-optimism. Võltsootused. Karmid tõed. Süvakohanemine. Lugano raport. Ahermaa. Ellujäämine," kirjeldas Pere.
Autor sai inspiratsiooni ka T.S. Elioti 1925. aastal kirjutatud luuletusest "Õõnsad mehed", mille viimane salm kõlab: "Säherdune ongi see maailma ots, ei kärgatus, vaid kääks." (tõlkinud Paul-Eerik Rummo).
"Võltsootused" on kirjutatud aastatel 2019-2022 Stockholmis ja Tallinnas, kodudes ja Juhkami stuudios Hvanta. Albumikaane kujundas arhitekt, maalikunstnik ja autori isa Peeter Pere.
Võltsootused | False Expectations by Pärtel-Peeter Pere | Pärtel-Peeter Pere avaldas debüütalbumi "Võltsootused" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Debüütalbum on muusiku sõnul kantud ideest, kuidas jääda inimeseks peagi kätte jõudvas kliimakatastroofis. "2030. aastad olid poolteist kraadi soojemad. Sajandi lõpp neli kraadi kuumem. Enne kui hävitasime looduse, hävinesid ühiskonnad. Tehno-optimism. Võltsootused. Karmid tõed. Süvakohanemine. Lugano raport. Ahermaa. Ellujäämine," kirjeldas Pere.
Autor sai inspiratsiooni ka T.S. Elioti 1925. aastal kirjutatud luuletusest "Õõnsad mehed", mille viimane salm kõlab: "Säherdune ongi see maailma ots, ei kärgatus, vaid kääks." (tõlkinud Paul-Eerik Rummo).
"Võltsootused" on kirjutatud aastatel 2019-2022 Stockholmis ja Tallinnas, kodudes ja Juhkami stuudios Hvanta. Albumikaane kujundas arhitekt, maalikunstnik ja autori isa Peeter Pere.
Võltsootused | False Expectations by Pärtel-Peeter Pere
### Response:
Pärtel-Peeter Pere avaldas debüütalbumi "Võltsootused" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui eelmine kord [koroona ajal] sai kõige rohkem pihta teenindussektor – turism, söögikohad ja meelelahutus –, siis nüüd on kriis liikunud teenustest tootmisse ja kaupadesse. Kriis on teise koha peal. Tootmisettevõtete jaoks on kriis kindlasti päriselt kohal. On raskem kui pandeemia ajal," ütles Lepp Ärilehele.
"Ohus on kõik sektorid, mida inflatsioon lööb. Pigem on praegu küsimus meie konkurentsivõimes riigina. Meie eksport põhineb tootmisel ja ekspordil baseerub ühiskonna jõukus. Iseendaga kaubeldes olulist lisandväärtust ühiskonnale ei loo. Eksport peab raha sisse tooma," jätkas Lepp. "Kui meil tulevad koondamised, siis näeme, et see lööb tarbimist. /.../ Oleme kuulnud, et toiduainete hinnatõusud on tarbijatele veel osaliselt edasi antud. Seega tarbimisega seotud ots võib veel pihta saada."
Lepp ütles, et riik oleks pidanud aitama ettevõtetel energiakulusid katta, sest kõik teised riigid ümberringi toetavad ja mittetoetamisega on Eesti pannud oma ettevõtted nõrka positsiooni.
"Tuleb üles leida need tootmised, kellel on energiakomponent suurem ning siis otsustada," rääkis Lepp. "Millised on meie strateegilised tööstusharud, mida me Eestisse tahame. Kui me neist ühe talvega ilma jääme, mida me siis järgmisel aastal teeme? Osa strateegilisi kaupasid ainult impordimegi ning kaotame suure osa ekspordist? See ei ole kindlasti mõistlik."
Eraisikutega pole Lepa sõnul midagi hullu veel juhtunud. "Mulle tundub, et riigi energiatoetused on aidanud ja aitavad. Kui inimesel on olemas töö, siis saavad majapidamised üsna hästi hakkama. Inflatsioonisurve ei ole nii hull, et pangalaenudega oleks raskusi. Praegu tundub, et majapidamised saavad hästi hakkama. Silma peab peal hoidma tööpuudusel," selgitas ta.
Eesti aastane inflatsioon on viimastel kuudel tõusnud kõrgemale 20 protsendist.
Eesti Pank: laenuraskustes ettevõtete arv hakkab veidi kasvama
Eesti Panga hinnangul suureneb lähitulevikus küll veidi nende ettevõtete hulk, kel tekib probleeme laenude tagasimaksmisega, aga raskustes firmade arv jääb mitu korda väiksemaks, kui see oli 2008.-2010. aasta majanduskriisi ajal.
"Pankadel Eestis on piisavalt puhvreid, et tulla toime probleemlaenude kasvuga ning jätkata laenamist ettevõtetele ja inimestele," hindab keskpank.
Sel sügisel on ettevõtete laenudest üle 60 päeva maksetähtaega ületavaid umbes 0,2 protsenti. 2023. aastal kasvab see tõenäoliselt kahe protsendi lähedale, kui majanduse areng kulgeb nii nagu Eesti Pank septembris prognoosis. 2008.-2010. aasta kriisi ajal kerkis ettevõtete pikemaajaliselt viivises olevate laenude osa isegi kümne protsendi juurde.
"Samas valitseb praegu ennekõike sõja tõttu, aga ka muudel põhjustel väga suur määramatus selle suhtes, milliseks majanduse areng lähiajal kujuneb," nendib Eesti Pank.
Ettevõtete jaoks hakkab probleeme laenude tasumisel tekitama ühelt poolt majanduse jahenemisega kaasnev nõudluse kahanemine toodete ja teenuste järele, mis vähendab ettevõtete tulusid. Teiselt poolt tõusevad ettevõtetel kulud, kuna hinnatõus on kiire ja laenuintressid kerkivad. Keskpanga hinnangul saab enamus ettevõtteid tänu viimastel aastatel kogutud rahalistele puhvritele laenude teenindamisega siiski hakkama.
Pankade jaoks on Venemaa algatatud sõja ja keskpankade intressitõusude tõttu muutunud varasemast kallimaks raha kaasamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Samal ajal on Eesti pangad muutunud mõnevõrra rohkem sõltuvaks olukorrast rahvusvahelistel finantsturgudel, kuna nad on viimastel aastatel aktiivsemalt välja andnud võlakirju raha kaasamiseks finantsturgudelt, seisab keskpanga ülevaates.
Finantsturgude mõju pankade rahastusele ja seega ka laenuturule on siiski üsna piiratud, sest lõviosas rahastavad Eesti pangad end hoiuste kaasamise kaudu. Lisaks intressitõusudele teeb võlakirjade väljastamise kaudu rahastuse saamise Eesti pankade ja ettevõtete jaoks kallimaks see, et välisinvestorid hindavad siinse piirkonna riske sõja tõttu suuremaks.
Keskpanga hinnangul on pangad senisest rohkem haavatavad, sest nende laenuportfellid on kiiresti kasvanud ja kui majandusolukord halveneb, võivad laenukahjumid tulla suuremad. Lisaks eluasemelaenudele on üha kiiremini hakanud suurenema ka ettevõtete laenud ja kuigi kinnisvaraturg näitab esimesi rahunemise märke, on eluasemelaenude väljastamise tase ajaloolises võrdluses endiselt kõrge.
Eesti Pank plaanib tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude pankade jaoks ühe protsendi pealt 1,5 protsendi peale. Keskpanga hinnangul aitab see maandada riske, mis kaasnevad pankade laenuportfelli kiire kasvuga ja tagab pankade võime rahastada Eesti majandust. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kõrgem määr hakkab kehtima alates 2023. aasta detsembrist. | Swedbank Eesti juht Lepp: kriis on tootmisettevõtete jaoks kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui eelmine kord [koroona ajal] sai kõige rohkem pihta teenindussektor – turism, söögikohad ja meelelahutus –, siis nüüd on kriis liikunud teenustest tootmisse ja kaupadesse. Kriis on teise koha peal. Tootmisettevõtete jaoks on kriis kindlasti päriselt kohal. On raskem kui pandeemia ajal," ütles Lepp Ärilehele.
"Ohus on kõik sektorid, mida inflatsioon lööb. Pigem on praegu küsimus meie konkurentsivõimes riigina. Meie eksport põhineb tootmisel ja ekspordil baseerub ühiskonna jõukus. Iseendaga kaubeldes olulist lisandväärtust ühiskonnale ei loo. Eksport peab raha sisse tooma," jätkas Lepp. "Kui meil tulevad koondamised, siis näeme, et see lööb tarbimist. /.../ Oleme kuulnud, et toiduainete hinnatõusud on tarbijatele veel osaliselt edasi antud. Seega tarbimisega seotud ots võib veel pihta saada."
Lepp ütles, et riik oleks pidanud aitama ettevõtetel energiakulusid katta, sest kõik teised riigid ümberringi toetavad ja mittetoetamisega on Eesti pannud oma ettevõtted nõrka positsiooni.
"Tuleb üles leida need tootmised, kellel on energiakomponent suurem ning siis otsustada," rääkis Lepp. "Millised on meie strateegilised tööstusharud, mida me Eestisse tahame. Kui me neist ühe talvega ilma jääme, mida me siis järgmisel aastal teeme? Osa strateegilisi kaupasid ainult impordimegi ning kaotame suure osa ekspordist? See ei ole kindlasti mõistlik."
Eraisikutega pole Lepa sõnul midagi hullu veel juhtunud. "Mulle tundub, et riigi energiatoetused on aidanud ja aitavad. Kui inimesel on olemas töö, siis saavad majapidamised üsna hästi hakkama. Inflatsioonisurve ei ole nii hull, et pangalaenudega oleks raskusi. Praegu tundub, et majapidamised saavad hästi hakkama. Silma peab peal hoidma tööpuudusel," selgitas ta.
Eesti aastane inflatsioon on viimastel kuudel tõusnud kõrgemale 20 protsendist.
Eesti Pank: laenuraskustes ettevõtete arv hakkab veidi kasvama
Eesti Panga hinnangul suureneb lähitulevikus küll veidi nende ettevõtete hulk, kel tekib probleeme laenude tagasimaksmisega, aga raskustes firmade arv jääb mitu korda väiksemaks, kui see oli 2008.-2010. aasta majanduskriisi ajal.
"Pankadel Eestis on piisavalt puhvreid, et tulla toime probleemlaenude kasvuga ning jätkata laenamist ettevõtetele ja inimestele," hindab keskpank.
Sel sügisel on ettevõtete laenudest üle 60 päeva maksetähtaega ületavaid umbes 0,2 protsenti. 2023. aastal kasvab see tõenäoliselt kahe protsendi lähedale, kui majanduse areng kulgeb nii nagu Eesti Pank septembris prognoosis. 2008.-2010. aasta kriisi ajal kerkis ettevõtete pikemaajaliselt viivises olevate laenude osa isegi kümne protsendi juurde.
"Samas valitseb praegu ennekõike sõja tõttu, aga ka muudel põhjustel väga suur määramatus selle suhtes, milliseks majanduse areng lähiajal kujuneb," nendib Eesti Pank.
Ettevõtete jaoks hakkab probleeme laenude tasumisel tekitama ühelt poolt majanduse jahenemisega kaasnev nõudluse kahanemine toodete ja teenuste järele, mis vähendab ettevõtete tulusid. Teiselt poolt tõusevad ettevõtetel kulud, kuna hinnatõus on kiire ja laenuintressid kerkivad. Keskpanga hinnangul saab enamus ettevõtteid tänu viimastel aastatel kogutud rahalistele puhvritele laenude teenindamisega siiski hakkama.
Pankade jaoks on Venemaa algatatud sõja ja keskpankade intressitõusude tõttu muutunud varasemast kallimaks raha kaasamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Samal ajal on Eesti pangad muutunud mõnevõrra rohkem sõltuvaks olukorrast rahvusvahelistel finantsturgudel, kuna nad on viimastel aastatel aktiivsemalt välja andnud võlakirju raha kaasamiseks finantsturgudelt, seisab keskpanga ülevaates.
Finantsturgude mõju pankade rahastusele ja seega ka laenuturule on siiski üsna piiratud, sest lõviosas rahastavad Eesti pangad end hoiuste kaasamise kaudu. Lisaks intressitõusudele teeb võlakirjade väljastamise kaudu rahastuse saamise Eesti pankade ja ettevõtete jaoks kallimaks see, et välisinvestorid hindavad siinse piirkonna riske sõja tõttu suuremaks.
Keskpanga hinnangul on pangad senisest rohkem haavatavad, sest nende laenuportfellid on kiiresti kasvanud ja kui majandusolukord halveneb, võivad laenukahjumid tulla suuremad. Lisaks eluasemelaenudele on üha kiiremini hakanud suurenema ka ettevõtete laenud ja kuigi kinnisvaraturg näitab esimesi rahunemise märke, on eluasemelaenude väljastamise tase ajaloolises võrdluses endiselt kõrge.
Eesti Pank plaanib tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude pankade jaoks ühe protsendi pealt 1,5 protsendi peale. Keskpanga hinnangul aitab see maandada riske, mis kaasnevad pankade laenuportfelli kiire kasvuga ja tagab pankade võime rahastada Eesti majandust. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kõrgem määr hakkab kehtima alates 2023. aasta detsembrist.
### Response:
Swedbank Eesti juht Lepp: kriis on tootmisettevõtete jaoks kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu loodi koroonakriisist majanduslikult ülesaamiseks. Koos 2020. aasta vastu võetud EL-i uue seitsmeaastase eelarvega heaks kiidetud rahastu aitas kännu tagant lahti ka laiemad eelarveläbirääkimised, kus käärid eelarvest raha saavate riikide ootuste ja maksvate riikide soovide vahel olid kõigi aegade suurimad.
Loodi põhieelarvest eraldiseisev kava, mille kaudu jagatakse riikidele laenudena 385,8 miljardit ja toetustena 338 miljardit eurot, mille Euroopa Liit rahaturgudelt laenab. Kuid toetusi ja soodsaid laene ei anta niisama. Raha kasutamiseks valmistas iga riik ette kava, mille pidi heaks kiitma nii Euroopa Komisjon kui ka teised riigid.
Riikide vahel on kokku lepitud, et 37 protsenti rahast tuleb investeerida kliimamuutustega kohanemiseks ja 20 protsenti digiarenguks. Ülejäänut saab kasutada teistest valdkondades. Toetus makstakse välja osamaksetena, kui kavas komisjoni ja riigi vahel kokku lepitud vahe-eesmärgid on täidetud. Need eesmärgid on seotud reformide tegemise või investeeringute plaani täitmisega ja on väga konkreetsed.
Eesmärkide täitmise kontroll Euroopa Komisjoni poolt on bürokraatlik ja kohmakas ning eeldab erinevate alusdokumentide, nagu seaduseelnõud või hankelepingud, esitamist. Toetuste sidumist reformidega ja raha kasutamise täpset kontrolli nõudsid riigid, mis eelarvesse rohkem maksavad, kui sealt saavad. Ennekõike nende riikide soovil lepiti kokku ka põhimõte, et komisjon võib riigi väljamaksed peatada, kui õigusriigi põhimõtteid ei järgita.
Rahastu oli ette nähtud just koroonapandeemia majanduslike mõjude leevendamiseks ning seetõttu seoti iga riigi rahaümbriku lõplik suurus riigi majandusliku edukusega 2020. ja 2021. aastal. Lähtuti põhimõttest, et kehvemini hakkama saavate riikide ümbrik suureneb, aga suhteliselt väike majanduslangusega riikides väheneb.
Eesti kava oli üks viimastest, mille Euroopa Komisjon 2021. oktoobri alguses heaks kiitis. EL-i reeglid kavade ettevalmistamiseks said paika veebruaris 2021. Esiteks lükkas kava esitamist edasi valitsuse vahetus kohe sama aasta alguses. Kaja Kallase esimene valitsus Jüri Ratase peaministriks oleku ajal ette valmistatud kava sisus palju ei muutnud, kuid uued läbirääkimised koalitsioonipartnerite vahel võtsid siiski aega.
Läbirääkimised komisjoniga olid samuti keerulised, ennekõike sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas. Seal laiutas ainsa suure investeeringuna Tallinna Haigla, komisjon nõudis aga sisulisi reforme nii tööturul kui ka hoolekandes. Selleks kavas enam raha ei jätkunud ja Eesti ei olnud seetõttu varmas lisaks haigla ehitusele suuri reformikohustusi võtma.
Tallinna Haigla, mis nüüdseks on kavast välja jäetud, oligi taastekava jaoks liiga suur tükk. See sõi ära teised sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna investeeringud ning tõi kaasa suured riskid osa rahast ilmajäämisel, sest taastekava raha peab olema kasutatud 2026. aasta lõpuks.
Selleks, et haigla kavasse mahuks, otsustas Jüri Ratase valitsus ära planeerida kohe kogu Eestile ette nähtud raha. Mitmed valitsused otsustasid esialgu planeerida vaid selle osa kasutamise, mis on igal juhul kindel. Ennekõike just seetõttu, et raha saaks kiiresti kasutama hakata ja pärast oleks investeeringute kavast välja võtmisega või eesmärkide vähendamisega vähem jändamist.
Ajal, mil Eesti taastekava valitsuses põhimõttelise heakskiidu sai, oli juba selge, et hiljem Eesti rahapott väheneb, sest meil läks koroonakriisist taastumine majanduslikult paremini kui suuremal osal EL-i riikidel. Eesti toetused vähenesidki lõpuks üle saja miljoni euro, 969 miljonilt 863,5 miljonini. Valitsus plaanis kavasse sada miljonit õhku, et kõikide investeeringute säilitamine tunduks usutav.
"Euroopa Komisjoni rahaturgudelt kaasatud soodsaid laene otsustasid nii Ratase kui ka Kallase valitsus mitte kasutada."
Eesti kava on toetuste põhine, sest Euroopa Komisjoni rahaturgudelt kaasatud soodsaid laene otsustasid nii Ratase kui ka Kallase valitsus mitte kasutada. Vaadates Eesti viimase kümneaastase võlakirjaemissiooni nelja protsendi suurust intressi ei olnud see otsus õige.
Tallinna Haigla kavast välja jätmine ja selle asendamine teiste investeeringutega on üks põhjus, miks valitsus on otsustanud kava muuta. Kuid mitte ainus. Objektid kallinevad esialgse kavaga võrreldes ja on tekkinud oht, et Eesti ei suuda kõiki komisjoniga kokku lepitud vahe-eesmärke täita. See on lisaargument kava uuendamiseks. Osaliselt üritab valitsus kava muutmise käigus olemasolevatele objektidele raha juurde saada aga kogu kallinemist see ei suure tõenäosusega ei kata.
Kava muutmise protsess on pikk, kõigepealt tuleb komisjoniga muudatused läbi rääkida ja valitsus peab uue kava heaks kiitma. Siis toimub kava komisjoni poolne ametlik hindamine ning selle arutamine teiste riikidega. Kui kava heakskiidu saab, tuleb seda kibekiiresti rakendama hakata, sest kõikide erinevate objektide ja toetusvoorude rahastus tuleb käima lükata 2023. aasta lõpuks.
Nii ongi valitsuste vahetused ja ebarealistlikud poliitilised kokkulepped toonud olukorra, kus koroonakriisi mõjude leevendamiseks ette nähtud raha jõuab majandusse alles pea kolm aastat pärast valitsusjuhtide kokkuleppe sõlmimist.
Üldiselt arvame, et Eesti on efektiivne riik ja näiteks Itaalias on lood valitsemisega väga kehvad. 8. novembril tegi komisjoni Itaaliale juba teise vahe-eesmärkide täitmise osamakse (mahus 21 miljardit eurot). 14. novembril sai Hispaania kolmanda osamaksega kuus miljardit eurot.
Ja muidugi ei ole Eesti ainus, kellel on taasteraha kasutamisega probleeme. Poola valitsus on komisjonilt nõudnud tungivalt ettemaksu veel sel aastal, kuid kokkulepet pole. Eelmisel nädalal otsustas Ungari blokeerida 18 miljardi euro suuruse abipaketi Ukrainale. Selleks on mitmeid põhjuseid, sealhulgas Ungari valitsuse Venemaa-sõbralikkus. Kuid üheks peamiseks põhjuseks tundub olevat asjaolu, et Euroopa Komisjon ei ole siiani heaks kiitnud Ungari 14,8 miljardi euro suurust taastekava, sest selles sisalduvad haridusreformid ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega ning Ungari ei ole valmis reformima valitsusest sõltuvat kohtusüsteemi. Loomulikult tegeleb Ungari väljapressimisega.
Konkreetseid vahe-eesmärke ja reforme nõudnud riikidel oli õigus. Need aitavad tagada, et riigid teevad konkurentsivõimet tõstvaid ja realistlikke investeeringuid. Ka Eesti uuendatud kava saab kindlasti parem ja regionaalselt tasakaalustatum, mis on ainult hea.
Tervishoiuinvesteeringud jõuavad nüüd Tallinna asemel väiksematesse linnadesse. Suurenevaid korterelamute renoveerimistoetusi kasutatakse üle Eesti. Suuremad investeeringud elektrivõrgu tugevdamiseks vähendavad liitumisega seotud pudelikaelu just Tallinnast väljaspool. Loodetavasti saavad Eesti kava uuendused kiiresti kokku lepitud, uues majanduskriisis on 850 miljonist eurost investeeringutest palju abi.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina. | Keit Kasemets: Eesti taastekava muutmine lükkab EL-i raha laekumise edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu loodi koroonakriisist majanduslikult ülesaamiseks. Koos 2020. aasta vastu võetud EL-i uue seitsmeaastase eelarvega heaks kiidetud rahastu aitas kännu tagant lahti ka laiemad eelarveläbirääkimised, kus käärid eelarvest raha saavate riikide ootuste ja maksvate riikide soovide vahel olid kõigi aegade suurimad.
Loodi põhieelarvest eraldiseisev kava, mille kaudu jagatakse riikidele laenudena 385,8 miljardit ja toetustena 338 miljardit eurot, mille Euroopa Liit rahaturgudelt laenab. Kuid toetusi ja soodsaid laene ei anta niisama. Raha kasutamiseks valmistas iga riik ette kava, mille pidi heaks kiitma nii Euroopa Komisjon kui ka teised riigid.
Riikide vahel on kokku lepitud, et 37 protsenti rahast tuleb investeerida kliimamuutustega kohanemiseks ja 20 protsenti digiarenguks. Ülejäänut saab kasutada teistest valdkondades. Toetus makstakse välja osamaksetena, kui kavas komisjoni ja riigi vahel kokku lepitud vahe-eesmärgid on täidetud. Need eesmärgid on seotud reformide tegemise või investeeringute plaani täitmisega ja on väga konkreetsed.
Eesmärkide täitmise kontroll Euroopa Komisjoni poolt on bürokraatlik ja kohmakas ning eeldab erinevate alusdokumentide, nagu seaduseelnõud või hankelepingud, esitamist. Toetuste sidumist reformidega ja raha kasutamise täpset kontrolli nõudsid riigid, mis eelarvesse rohkem maksavad, kui sealt saavad. Ennekõike nende riikide soovil lepiti kokku ka põhimõte, et komisjon võib riigi väljamaksed peatada, kui õigusriigi põhimõtteid ei järgita.
Rahastu oli ette nähtud just koroonapandeemia majanduslike mõjude leevendamiseks ning seetõttu seoti iga riigi rahaümbriku lõplik suurus riigi majandusliku edukusega 2020. ja 2021. aastal. Lähtuti põhimõttest, et kehvemini hakkama saavate riikide ümbrik suureneb, aga suhteliselt väike majanduslangusega riikides väheneb.
Eesti kava oli üks viimastest, mille Euroopa Komisjon 2021. oktoobri alguses heaks kiitis. EL-i reeglid kavade ettevalmistamiseks said paika veebruaris 2021. Esiteks lükkas kava esitamist edasi valitsuse vahetus kohe sama aasta alguses. Kaja Kallase esimene valitsus Jüri Ratase peaministriks oleku ajal ette valmistatud kava sisus palju ei muutnud, kuid uued läbirääkimised koalitsioonipartnerite vahel võtsid siiski aega.
Läbirääkimised komisjoniga olid samuti keerulised, ennekõike sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas. Seal laiutas ainsa suure investeeringuna Tallinna Haigla, komisjon nõudis aga sisulisi reforme nii tööturul kui ka hoolekandes. Selleks kavas enam raha ei jätkunud ja Eesti ei olnud seetõttu varmas lisaks haigla ehitusele suuri reformikohustusi võtma.
Tallinna Haigla, mis nüüdseks on kavast välja jäetud, oligi taastekava jaoks liiga suur tükk. See sõi ära teised sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna investeeringud ning tõi kaasa suured riskid osa rahast ilmajäämisel, sest taastekava raha peab olema kasutatud 2026. aasta lõpuks.
Selleks, et haigla kavasse mahuks, otsustas Jüri Ratase valitsus ära planeerida kohe kogu Eestile ette nähtud raha. Mitmed valitsused otsustasid esialgu planeerida vaid selle osa kasutamise, mis on igal juhul kindel. Ennekõike just seetõttu, et raha saaks kiiresti kasutama hakata ja pärast oleks investeeringute kavast välja võtmisega või eesmärkide vähendamisega vähem jändamist.
Ajal, mil Eesti taastekava valitsuses põhimõttelise heakskiidu sai, oli juba selge, et hiljem Eesti rahapott väheneb, sest meil läks koroonakriisist taastumine majanduslikult paremini kui suuremal osal EL-i riikidel. Eesti toetused vähenesidki lõpuks üle saja miljoni euro, 969 miljonilt 863,5 miljonini. Valitsus plaanis kavasse sada miljonit õhku, et kõikide investeeringute säilitamine tunduks usutav.
"Euroopa Komisjoni rahaturgudelt kaasatud soodsaid laene otsustasid nii Ratase kui ka Kallase valitsus mitte kasutada."
Eesti kava on toetuste põhine, sest Euroopa Komisjoni rahaturgudelt kaasatud soodsaid laene otsustasid nii Ratase kui ka Kallase valitsus mitte kasutada. Vaadates Eesti viimase kümneaastase võlakirjaemissiooni nelja protsendi suurust intressi ei olnud see otsus õige.
Tallinna Haigla kavast välja jätmine ja selle asendamine teiste investeeringutega on üks põhjus, miks valitsus on otsustanud kava muuta. Kuid mitte ainus. Objektid kallinevad esialgse kavaga võrreldes ja on tekkinud oht, et Eesti ei suuda kõiki komisjoniga kokku lepitud vahe-eesmärke täita. See on lisaargument kava uuendamiseks. Osaliselt üritab valitsus kava muutmise käigus olemasolevatele objektidele raha juurde saada aga kogu kallinemist see ei suure tõenäosusega ei kata.
Kava muutmise protsess on pikk, kõigepealt tuleb komisjoniga muudatused läbi rääkida ja valitsus peab uue kava heaks kiitma. Siis toimub kava komisjoni poolne ametlik hindamine ning selle arutamine teiste riikidega. Kui kava heakskiidu saab, tuleb seda kibekiiresti rakendama hakata, sest kõikide erinevate objektide ja toetusvoorude rahastus tuleb käima lükata 2023. aasta lõpuks.
Nii ongi valitsuste vahetused ja ebarealistlikud poliitilised kokkulepped toonud olukorra, kus koroonakriisi mõjude leevendamiseks ette nähtud raha jõuab majandusse alles pea kolm aastat pärast valitsusjuhtide kokkuleppe sõlmimist.
Üldiselt arvame, et Eesti on efektiivne riik ja näiteks Itaalias on lood valitsemisega väga kehvad. 8. novembril tegi komisjoni Itaaliale juba teise vahe-eesmärkide täitmise osamakse (mahus 21 miljardit eurot). 14. novembril sai Hispaania kolmanda osamaksega kuus miljardit eurot.
Ja muidugi ei ole Eesti ainus, kellel on taasteraha kasutamisega probleeme. Poola valitsus on komisjonilt nõudnud tungivalt ettemaksu veel sel aastal, kuid kokkulepet pole. Eelmisel nädalal otsustas Ungari blokeerida 18 miljardi euro suuruse abipaketi Ukrainale. Selleks on mitmeid põhjuseid, sealhulgas Ungari valitsuse Venemaa-sõbralikkus. Kuid üheks peamiseks põhjuseks tundub olevat asjaolu, et Euroopa Komisjon ei ole siiani heaks kiitnud Ungari 14,8 miljardi euro suurust taastekava, sest selles sisalduvad haridusreformid ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega ning Ungari ei ole valmis reformima valitsusest sõltuvat kohtusüsteemi. Loomulikult tegeleb Ungari väljapressimisega.
Konkreetseid vahe-eesmärke ja reforme nõudnud riikidel oli õigus. Need aitavad tagada, et riigid teevad konkurentsivõimet tõstvaid ja realistlikke investeeringuid. Ka Eesti uuendatud kava saab kindlasti parem ja regionaalselt tasakaalustatum, mis on ainult hea.
Tervishoiuinvesteeringud jõuavad nüüd Tallinna asemel väiksematesse linnadesse. Suurenevaid korterelamute renoveerimistoetusi kasutatakse üle Eesti. Suuremad investeeringud elektrivõrgu tugevdamiseks vähendavad liitumisega seotud pudelikaelu just Tallinnast väljaspool. Loodetavasti saavad Eesti kava uuendused kiiresti kokku lepitud, uues majanduskriisis on 850 miljonist eurost investeeringutest palju abi.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.
### Response:
Keit Kasemets: Eesti taastekava muutmine lükkab EL-i raha laekumise edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Malõgina läks põhitabeli esimeses ringis vastamisi maailma 351. reketi Ulrikke Eikeriga ning võttis kaks tundi ja 44 minutit väldanud kohtumises 4:6, 6:4, 7:5 võidu. Malõgina andis otsustavas setis seisul 5:5 oma servil käest 40:0 edu, kuid päästis murdepalli ja kallutas geimi enda kasuks. Eestlanna lõpetas matši murdega.
Eesti naiste kolmas reket kohtub teises ringis soomlanna Anastasia Kulikovaga (WTA 260.), kes omab turniiril teist asetust. Teise ringi pääses ka Maileen Nuudi, kes jättis avaringis vastase nullile. Nuudi peab veerandfinaali pääsemiseks alistama 14-aastase sakslanna Julia Stuseki. | Malõgina võitles kaotusseisust välja ja sammus teise ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Malõgina läks põhitabeli esimeses ringis vastamisi maailma 351. reketi Ulrikke Eikeriga ning võttis kaks tundi ja 44 minutit väldanud kohtumises 4:6, 6:4, 7:5 võidu. Malõgina andis otsustavas setis seisul 5:5 oma servil käest 40:0 edu, kuid päästis murdepalli ja kallutas geimi enda kasuks. Eestlanna lõpetas matši murdega.
Eesti naiste kolmas reket kohtub teises ringis soomlanna Anastasia Kulikovaga (WTA 260.), kes omab turniiril teist asetust. Teise ringi pääses ka Maileen Nuudi, kes jättis avaringis vastase nullile. Nuudi peab veerandfinaali pääsemiseks alistama 14-aastase sakslanna Julia Stuseki.
### Response:
Malõgina võitles kaotusseisust välja ja sammus teise ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värskesse kogumikku on koondatud kirjaniku kaalukamad lühiromaanid ja jutustused, mis avavad tema Cthulhu-mütoloogia kosmilist tausta ja tutvustavad kaugeid planeete ning võõraid dimensioone. Lisaks leiab kogust ka kirjaniku lühipalu, milles ta esmakordselt tutvustas lugejaile vaid talle ainuomast nn. Lovecrafti maakonda – Arkhami, Miskatonicu jt paikade Uus-Inglismaad.
Kogumiku kümnest palast pooled ilmuvad eesti keeles esmakordselt – nende seas ka kaks näidet Lovecrafti luuleloomingust. Raamatust leiab ka kunstnik Tiit Pähnapuu llustratsioonid kirjaniku tekstidele. Raamatu on koostanud, kommenteerinud ja järelsõnastanud Raul Sulbi. Kogumiku tekstid on inglise keelest tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, Mart Kalvet, Priit Kenkmann, Leo Metsar ja Silver Sära.
Kogumikku kuulub teiste hulgas ka lühiromaan "Hullumeelsuse mägedes" ("At the Mountains of Madness"), mida on režissöör Guillermo Del Toro püüdnud juba üle 15 aasta ekraniseerida. Samuti leiab sealt lühijutu "Ulmad nõiamajas" ("The Dreams in the Witch House"), mida saab näha ka värskes Netflixi antaloogiasarjas "Guillermo del Toro's Cabinet of Curiosities". | Eesti keeles ilmus õudusklassiku H. P. Lovecrafti kogumik "Ulmad nõiamajas" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värskesse kogumikku on koondatud kirjaniku kaalukamad lühiromaanid ja jutustused, mis avavad tema Cthulhu-mütoloogia kosmilist tausta ja tutvustavad kaugeid planeete ning võõraid dimensioone. Lisaks leiab kogust ka kirjaniku lühipalu, milles ta esmakordselt tutvustas lugejaile vaid talle ainuomast nn. Lovecrafti maakonda – Arkhami, Miskatonicu jt paikade Uus-Inglismaad.
Kogumiku kümnest palast pooled ilmuvad eesti keeles esmakordselt – nende seas ka kaks näidet Lovecrafti luuleloomingust. Raamatust leiab ka kunstnik Tiit Pähnapuu llustratsioonid kirjaniku tekstidele. Raamatu on koostanud, kommenteerinud ja järelsõnastanud Raul Sulbi. Kogumiku tekstid on inglise keelest tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, Mart Kalvet, Priit Kenkmann, Leo Metsar ja Silver Sära.
Kogumikku kuulub teiste hulgas ka lühiromaan "Hullumeelsuse mägedes" ("At the Mountains of Madness"), mida on režissöör Guillermo Del Toro püüdnud juba üle 15 aasta ekraniseerida. Samuti leiab sealt lühijutu "Ulmad nõiamajas" ("The Dreams in the Witch House"), mida saab näha ka värskes Netflixi antaloogiasarjas "Guillermo del Toro's Cabinet of Curiosities".
### Response:
Eesti keeles ilmus õudusklassiku H. P. Lovecrafti kogumik "Ulmad nõiamajas" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Kaja Kallas teatas 10. novembri valitsuse pressikonverentsil, et "kaikamehed" kuritarvitavad räigelt põhiseadust. Ta pidas silmas sätet, mille kohaselt ei pea rahvaesindajad kandma õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest riigikogus.
Kaja Kallas leidis, et "meie väga mõistlik põhiseadus on eeldanud, et ka riigikogus rahvasaadikud on mõistlikud ja riigikogu juhib esimees, kes teab, kus nupp asub ja oskab seda siis vajadusel ka kasutada." Edasi kinnitas peaminister, et ka "Hitler tuli võimule täiesti legitiimselt ja Saksamaal 1930. aastate algul kehtinud põhiseadust järgides" ja jätkas: "nii palju siis mõistlikust põhiseadusest, eeldusest, et kõik poliitikud on mõistlikud."
Hitleriga vehkimine annab peaaegu alati tunnistust poliitilisest primitiivsusest, aga selles mõttekäigus on täiesti ilmne ähvardus: selleks, et vältida väidetavalt Hitleri-taoliste poliitikute võimuletulekut või mingeid muid valitsusele ebameeldivaid protsesse, tuleb parlamendi opositsioon vaigistada, vajadusel põhiseadust rikkudes. Kaja Kallas selgitas, et ta respekteerib põhiseadust, aga loodab, et "kohus siis lõplikult otsustaks, kas see on lubatud, kas see on õige, et saalist saab igasugust asja rääkida."
See selgitus ei leevenda muljet, et peaminister kinnitab oma kavatsust iga hinna eest opositsioon lämmatada, vajadusel ka põhiseadusest üle astudes. Vastupidi. Küllap tunneb selsamal pressikonverentsil end juristiks nimetanud peaminister põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, kus tõlgendatakse põhiseaduse paragrahvi 62, millega keelatakse üheselt parlamendiliikme kohtulikule vastutusele võtmine riigikogus tehtud avalduste eest:
"Et rahvaesindaja saaks oma mandaati teostada, peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sh kriitikat). See võimalus ei oleks täielikult tagatud, kui Riigikogu liiget saaks tema sõnade eest vastutusele võtta /.../ Põhiseadus ei luba alustada Riigikogu liikme suhtes menetlust (ning alustatud menetlus tuleb lõpetada), kui selle põhjuseks on Riigikogu liikme avaldused või hääletamisakt Riigikogus või selle organites."
Seega pole riigikogu liikmete parlamentaarset arutelu võimalik kohtuvõimu abil senikaua vaigistada, kui kohus on sõltumatu.
Pöördugem nüüd tagasi Kaja Kallase loodud Hitleri-paralleeli juurde. Nimelt oli Saksa parlamentarismi kiire allakäik alanud juba kolm aastat enne Hitleri võimuletulekut. Weimari vabariigi põhiseaduse artikkel 48 lubas hädaolukorras anda dekreete ilma parlamendi nõusolekuta, ent see hädaolukorra säte oli mõeldud juhuks, kui avalik kord on tõsiselt ohustatud või riik kaoses. Mitte ette nähtud hädadekreetidega valitsemiseks, nagu kujunes.
Weimari vabariik oli parlamentaarne demokraatia, ent juba 1930. aasta sügisest loobuti üritamast moodustada parlamendienamusele toetuv valitsus. Parlamendi roll vähenes seejärel järsult. Kui 1930. aastal kogunes Saksa Reichstag koosolekutele 45 päeval, siis 1931. aastal 41 ja 1932. aastal 13 päeval. 1930. aastal võttis Reichstag vastu 98 seadust ning väljastati viis hädadekreeti, 1932. aastal võttis parlament aga vastu ainult viis seadust ning president andis 66 hädadekreeti. Täitevvõim kärpis ka sõnavabadust.
Ajaloolased ei kahtle, et 1932. aastaks oli Weimari põhiseaduslikust demokraatiast järele jäänud ainult nimi. President Paul von Hindenburgi võim oli laienenud võimaliku maksimaalse määrani, Reichswehri juhid hõivanud võtmepositsioonid ning avalikkus harjunud diktaatorlike meetoditega, mida viisid kantsleri kohal alates 1930. aastast ellu Heinrich Brüning, Franz von Papen ja Kurt von Schleicher.
Papeni otsus tagandada sotsiaaldemokraatide juhitud Preisimaa valitsus ja anda Saksamaa suurima liidumaa riigikomissari valitsuse alla oli olnud samuti põhiseaduse otsene rikkumine, mida tunnustatud ajaloolased Ian Kershaw ja Eberhard Kolb defineerivad riigipöördena.
"1932. aasta novembris kaotasid natsionaalsotsialistid poolehoidu ning Hitleri võimuletulek sai võimalikuks vaid poliitiliste intriigide tulemusena."
Weimari vabariigi viimastel vabadel valimistel 1932. aasta novembris kaotasid natsionaalsotsialistid poolehoidu ning Hitleri võimuletulek sai võimalikuks vaid poliitiliste intriigide tulemusena. Weimari parlamentaarse vabariigi põhiseadus oli aga juba enne tema võimuletulekut prügikasti lennanud. Hitler tegi võimule tulles sellele, mis parlamendist ja demokraatiast järele oli jäänud, mõne kuuga kiire lõpu.
Niisiis annab Kaja Kallase enda või tema nõunike talle soovitatud paralleel Hitleriga tunnistust halvast ajalookoolitusest. Ent ei päde ka poliitiliselt Kallase soovitud moel, sest Hitleri võimuletuleku ohul demokraatlikule põhiseadusele ei ole vähimatki sarnasust poliitilise opositsiooni sõnavabaduse väidetava ohuga demokraatlikule põhiseadusele. Niisugune paralleel, vabandatagu, on lihtsalt totter.
Küll aga tasub siinkohal mõelda Weimari vabariigi viimastele aastatele Reformierakonna viimaste aastate valitsemise kontekstis. Reformierakond ei ole varjanud oma soovi kehtestada kodanike vaigistamiseks nn vihakõne seadust, mis pole aga seni õnnestunud. Küll aga on Reformierakonna valitsusel õnnestunud siduda eelnõusid senisest hoopis sagedamini usaldusküsimusega, mille puhul tavaline parlamentaarne protsess on tühistatud, ning kasutada senisest hoopis enam parlamendi kodukorra defekti, et ebamugavad eelnõud parlamentaarsest menetlusest kõrvale jätta.
Kallase valitsusel ei olnud parlamendi usaldust perioodil, mil Reformierakond üksinda valitses. Kõik need sammud õõnestavad parlamentarismi sarnaselt sellega, mida tegid Hindenburg, Brüning, Papen ja Schleicher.
Nüüd aga on valitsusjuht astunud järgmise sammu. Esialgu vaid ähvardades, et põhiseaduse rikkumisest tagasi ei kohkuta. On uskumatu, aga peaksime nüüd tõsiselt muretsema selle pärast, kas vabad valimised ikka saavad toimuma. See aga peaks olema meie kõigi ühine mure, ka kõigi nende, kellele rahvuskonservatiivid ei meeldi. | Jaak Valge: Kaja Kallas ja Hitleri-paralleel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Kaja Kallas teatas 10. novembri valitsuse pressikonverentsil, et "kaikamehed" kuritarvitavad räigelt põhiseadust. Ta pidas silmas sätet, mille kohaselt ei pea rahvaesindajad kandma õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest riigikogus.
Kaja Kallas leidis, et "meie väga mõistlik põhiseadus on eeldanud, et ka riigikogus rahvasaadikud on mõistlikud ja riigikogu juhib esimees, kes teab, kus nupp asub ja oskab seda siis vajadusel ka kasutada." Edasi kinnitas peaminister, et ka "Hitler tuli võimule täiesti legitiimselt ja Saksamaal 1930. aastate algul kehtinud põhiseadust järgides" ja jätkas: "nii palju siis mõistlikust põhiseadusest, eeldusest, et kõik poliitikud on mõistlikud."
Hitleriga vehkimine annab peaaegu alati tunnistust poliitilisest primitiivsusest, aga selles mõttekäigus on täiesti ilmne ähvardus: selleks, et vältida väidetavalt Hitleri-taoliste poliitikute võimuletulekut või mingeid muid valitsusele ebameeldivaid protsesse, tuleb parlamendi opositsioon vaigistada, vajadusel põhiseadust rikkudes. Kaja Kallas selgitas, et ta respekteerib põhiseadust, aga loodab, et "kohus siis lõplikult otsustaks, kas see on lubatud, kas see on õige, et saalist saab igasugust asja rääkida."
See selgitus ei leevenda muljet, et peaminister kinnitab oma kavatsust iga hinna eest opositsioon lämmatada, vajadusel ka põhiseadusest üle astudes. Vastupidi. Küllap tunneb selsamal pressikonverentsil end juristiks nimetanud peaminister põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, kus tõlgendatakse põhiseaduse paragrahvi 62, millega keelatakse üheselt parlamendiliikme kohtulikule vastutusele võtmine riigikogus tehtud avalduste eest:
"Et rahvaesindaja saaks oma mandaati teostada, peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sh kriitikat). See võimalus ei oleks täielikult tagatud, kui Riigikogu liiget saaks tema sõnade eest vastutusele võtta /.../ Põhiseadus ei luba alustada Riigikogu liikme suhtes menetlust (ning alustatud menetlus tuleb lõpetada), kui selle põhjuseks on Riigikogu liikme avaldused või hääletamisakt Riigikogus või selle organites."
Seega pole riigikogu liikmete parlamentaarset arutelu võimalik kohtuvõimu abil senikaua vaigistada, kui kohus on sõltumatu.
Pöördugem nüüd tagasi Kaja Kallase loodud Hitleri-paralleeli juurde. Nimelt oli Saksa parlamentarismi kiire allakäik alanud juba kolm aastat enne Hitleri võimuletulekut. Weimari vabariigi põhiseaduse artikkel 48 lubas hädaolukorras anda dekreete ilma parlamendi nõusolekuta, ent see hädaolukorra säte oli mõeldud juhuks, kui avalik kord on tõsiselt ohustatud või riik kaoses. Mitte ette nähtud hädadekreetidega valitsemiseks, nagu kujunes.
Weimari vabariik oli parlamentaarne demokraatia, ent juba 1930. aasta sügisest loobuti üritamast moodustada parlamendienamusele toetuv valitsus. Parlamendi roll vähenes seejärel järsult. Kui 1930. aastal kogunes Saksa Reichstag koosolekutele 45 päeval, siis 1931. aastal 41 ja 1932. aastal 13 päeval. 1930. aastal võttis Reichstag vastu 98 seadust ning väljastati viis hädadekreeti, 1932. aastal võttis parlament aga vastu ainult viis seadust ning president andis 66 hädadekreeti. Täitevvõim kärpis ka sõnavabadust.
Ajaloolased ei kahtle, et 1932. aastaks oli Weimari põhiseaduslikust demokraatiast järele jäänud ainult nimi. President Paul von Hindenburgi võim oli laienenud võimaliku maksimaalse määrani, Reichswehri juhid hõivanud võtmepositsioonid ning avalikkus harjunud diktaatorlike meetoditega, mida viisid kantsleri kohal alates 1930. aastast ellu Heinrich Brüning, Franz von Papen ja Kurt von Schleicher.
Papeni otsus tagandada sotsiaaldemokraatide juhitud Preisimaa valitsus ja anda Saksamaa suurima liidumaa riigikomissari valitsuse alla oli olnud samuti põhiseaduse otsene rikkumine, mida tunnustatud ajaloolased Ian Kershaw ja Eberhard Kolb defineerivad riigipöördena.
"1932. aasta novembris kaotasid natsionaalsotsialistid poolehoidu ning Hitleri võimuletulek sai võimalikuks vaid poliitiliste intriigide tulemusena."
Weimari vabariigi viimastel vabadel valimistel 1932. aasta novembris kaotasid natsionaalsotsialistid poolehoidu ning Hitleri võimuletulek sai võimalikuks vaid poliitiliste intriigide tulemusena. Weimari parlamentaarse vabariigi põhiseadus oli aga juba enne tema võimuletulekut prügikasti lennanud. Hitler tegi võimule tulles sellele, mis parlamendist ja demokraatiast järele oli jäänud, mõne kuuga kiire lõpu.
Niisiis annab Kaja Kallase enda või tema nõunike talle soovitatud paralleel Hitleriga tunnistust halvast ajalookoolitusest. Ent ei päde ka poliitiliselt Kallase soovitud moel, sest Hitleri võimuletuleku ohul demokraatlikule põhiseadusele ei ole vähimatki sarnasust poliitilise opositsiooni sõnavabaduse väidetava ohuga demokraatlikule põhiseadusele. Niisugune paralleel, vabandatagu, on lihtsalt totter.
Küll aga tasub siinkohal mõelda Weimari vabariigi viimastele aastatele Reformierakonna viimaste aastate valitsemise kontekstis. Reformierakond ei ole varjanud oma soovi kehtestada kodanike vaigistamiseks nn vihakõne seadust, mis pole aga seni õnnestunud. Küll aga on Reformierakonna valitsusel õnnestunud siduda eelnõusid senisest hoopis sagedamini usaldusküsimusega, mille puhul tavaline parlamentaarne protsess on tühistatud, ning kasutada senisest hoopis enam parlamendi kodukorra defekti, et ebamugavad eelnõud parlamentaarsest menetlusest kõrvale jätta.
Kallase valitsusel ei olnud parlamendi usaldust perioodil, mil Reformierakond üksinda valitses. Kõik need sammud õõnestavad parlamentarismi sarnaselt sellega, mida tegid Hindenburg, Brüning, Papen ja Schleicher.
Nüüd aga on valitsusjuht astunud järgmise sammu. Esialgu vaid ähvardades, et põhiseaduse rikkumisest tagasi ei kohkuta. On uskumatu, aga peaksime nüüd tõsiselt muretsema selle pärast, kas vabad valimised ikka saavad toimuma. See aga peaks olema meie kõigi ühine mure, ka kõigi nende, kellele rahvuskonservatiivid ei meeldi.
### Response:
Jaak Valge: Kaja Kallas ja Hitleri-paralleel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta tagasi samal ajal oli puudujääk 2,6 protsenti, kuid erinevalt möödunud aastast jäävad lisaeelarve kulutused aasta lõppu.
Keskvalitsus oli septembri lõpus 255 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis on 609 miljoni võrra parem seis kui aasta varem samal ajal. Viimati oli aasta teises pooles eelarvepositsioon tasakaalule nii lähedane enne koroonakriisi.
Tulumaksu laekumine kasvas möödunud aastaga võrreldes ligi 35 protsenti. Selle taga on nii üldine palgafondi kasv kui ka teisest sambast lahkujate makstud tulumaks. Käibemaksu laekus 18 protsenti enam kui mullu.
Haigekassa eelarveülejääk kasvas mullusega võrreldes 19 miljoni euro võrra 126 miljoni euroni. Töötukassa oli septembri lõpus 25 miljoni euroga ülejäägis, mis on 50 miljoni euro võrra enam kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli septembri lõpus kolm miljonit eurot, mis on 31 miljonit enam kui 2021. aasta septembri lõpus. Ülejääki toetab tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 12 protsenti suurem kui eelmise aasta üheksal esimesel kuul. Aasta lõpuks ootab rahandusministeerium aga väikest puudujääki.
Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Riigieelarveliste asutuste kogukulu vähenes eelneva aastaga võrreldes 1,1 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti, septembrikuu kogukulude mahuks oli 1,15 miljardit eurot.
Riigieelarve kulud kasvasid septembris aastaga 60 miljoni euro võrra 729,2 miljoni euroni, kuna tegevuskulusid finantseeriti varasemast enam kodumaistest vahenditest.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid septembris 669,2 miljonilt eurolt 729,2 miljoni euroni.
Majandamiskulud suurenesid septembris 13,8 protsenti ehk 10,8 miljonit eurot. Enim kasvasid kaitseotstarbelised kulutused laskemoona ostmiseks, sotsiaalteenuste pakkumiseks tehtud kulud, meditsiini- ja hügieenitarvete kulud. Ukraina sõjapõgenike majutamise ja toitlustuse kulud olid septembris 4,6 miljonit eurot.
Tööjõukulud kasvasid aastaga hariduse, infotehnoloogia ja siseturvalisuse valdkondade palgatõusust tulenevalt 14,6 protsenti.
Investeeringud vähenesid septembris 20,2 protsenti ehk 16,4 miljoni euro võrra, peamiselt riigimaanteede ehituse kulude languse tõttu. Kaitseinvesteeringud kasvasid septembris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 3,5 miljoni euro võrra. | Eelarvepuudujäägi vähenemist vedas maksulaekumiste kasv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta tagasi samal ajal oli puudujääk 2,6 protsenti, kuid erinevalt möödunud aastast jäävad lisaeelarve kulutused aasta lõppu.
Keskvalitsus oli septembri lõpus 255 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis on 609 miljoni võrra parem seis kui aasta varem samal ajal. Viimati oli aasta teises pooles eelarvepositsioon tasakaalule nii lähedane enne koroonakriisi.
Tulumaksu laekumine kasvas möödunud aastaga võrreldes ligi 35 protsenti. Selle taga on nii üldine palgafondi kasv kui ka teisest sambast lahkujate makstud tulumaks. Käibemaksu laekus 18 protsenti enam kui mullu.
Haigekassa eelarveülejääk kasvas mullusega võrreldes 19 miljoni euro võrra 126 miljoni euroni. Töötukassa oli septembri lõpus 25 miljoni euroga ülejäägis, mis on 50 miljoni euro võrra enam kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli septembri lõpus kolm miljonit eurot, mis on 31 miljonit enam kui 2021. aasta septembri lõpus. Ülejääki toetab tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 12 protsenti suurem kui eelmise aasta üheksal esimesel kuul. Aasta lõpuks ootab rahandusministeerium aga väikest puudujääki.
Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Riigieelarveliste asutuste kogukulu vähenes eelneva aastaga võrreldes 1,1 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti, septembrikuu kogukulude mahuks oli 1,15 miljardit eurot.
Riigieelarve kulud kasvasid septembris aastaga 60 miljoni euro võrra 729,2 miljoni euroni, kuna tegevuskulusid finantseeriti varasemast enam kodumaistest vahenditest.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid septembris 669,2 miljonilt eurolt 729,2 miljoni euroni.
Majandamiskulud suurenesid septembris 13,8 protsenti ehk 10,8 miljonit eurot. Enim kasvasid kaitseotstarbelised kulutused laskemoona ostmiseks, sotsiaalteenuste pakkumiseks tehtud kulud, meditsiini- ja hügieenitarvete kulud. Ukraina sõjapõgenike majutamise ja toitlustuse kulud olid septembris 4,6 miljonit eurot.
Tööjõukulud kasvasid aastaga hariduse, infotehnoloogia ja siseturvalisuse valdkondade palgatõusust tulenevalt 14,6 protsenti.
Investeeringud vähenesid septembris 20,2 protsenti ehk 16,4 miljoni euro võrra, peamiselt riigimaanteede ehituse kulude languse tõttu. Kaitseinvesteeringud kasvasid septembris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 3,5 miljoni euro võrra.
### Response:
Eelarvepuudujäägi vähenemist vedas maksulaekumiste kasv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See kuutõbine lugu räägib alateadvuse unelmatest, mis sihikindlalt realiseeruda soovivad," rääkis duo liige Helen Västrik. "End haruharva ilmutav sinine kuu viib loo peategelase endaga kaasa, lubades ka kõige julgematel unistustel juhtimise üle võtta."
"Collecting Dreamsi" muusika ja sõnad on loonud Vera Vice'i liikmed Helen Västrik ja Ave Vellesalu. Duo tuleval aastal ilmuva kolmanda täispika albumi avaloo miksis Mart Avi ning masterdas Martin Kikas Ö Stuudiost.
Vera Vice ei tegele muusikute sõnul niivõrd fantaseerimise, vaid alateadvusest sopistuvate helide ja kuvandite "väljasalvestusega" ja miraažide jäädvustamisega. Nii ühenduvad ka nende promofotodel, mille autoriks on Riina Varol, kõrgmoe reklaamidele ja sürrealistlikule fotokunstile omane nihkes detailsus. | Vera Vice avaldas singli "Collecting Dreams" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See kuutõbine lugu räägib alateadvuse unelmatest, mis sihikindlalt realiseeruda soovivad," rääkis duo liige Helen Västrik. "End haruharva ilmutav sinine kuu viib loo peategelase endaga kaasa, lubades ka kõige julgematel unistustel juhtimise üle võtta."
"Collecting Dreamsi" muusika ja sõnad on loonud Vera Vice'i liikmed Helen Västrik ja Ave Vellesalu. Duo tuleval aastal ilmuva kolmanda täispika albumi avaloo miksis Mart Avi ning masterdas Martin Kikas Ö Stuudiost.
Vera Vice ei tegele muusikute sõnul niivõrd fantaseerimise, vaid alateadvusest sopistuvate helide ja kuvandite "väljasalvestusega" ja miraažide jäädvustamisega. Nii ühenduvad ka nende promofotodel, mille autoriks on Riina Varol, kõrgmoe reklaamidele ja sürrealistlikule fotokunstile omane nihkes detailsus.
### Response:
Vera Vice avaldas singli "Collecting Dreams" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval tuleb Meistrite liigas väljakule Martti Juhkami, kelle koduklubi CEZ Karlovarsko kohtub D-alagrupi mängus kodus Itaalia klubiga Trentino Itas. Mäng algab kell 19.00, otsepilti näeb Eurovolley.TV vahendusel. Karlovarsko pidi avamängus vaatamata Juhkami heale esitusele tunnistama tiitlikaitsja Kedzierzyn-Kozle Zaksa 3:1 paremust.
C-alagrupis peab oma teise mängu Märt Tammearu tööandja Roeselare Knack, kui nad lähevad vastamisi Lissaboni Benficaga, matš algab kell 20.15, vahendab Volley.ee. Kohtumise otsepilti näeb samuti Eurovolley.TV vahendusel. Tammearu ja Roeselare said avamängus prantslaste Toursi käest 0:3 kaotuse.
Aste madalamal ehk CEV Cupil peetakse sel nädalal 1/16-finaalide korduskohtumisi. Kolmapäeval kell 18.00 kohtub Robert Viiberi tööandja Craiova võõrsil Istanbuli Fenerbahcega, kellest saadi avamängus jagu 3:1. Kell 19.00 mängivad Andrus Raadik ja Savo Volley kodusaalis Belgradi Crvena Zvezdaga, kes võitis avamängu 3:2.
Kell 20.30 kohtub Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete võõrsil teise Prantsusmaa klubiga Narbonne. Esimese mängu võitis Narbonne 3:1. Kell 21.00 mängivad Silver Maar ja Libereci Dukla teist korda Šveitsi klubiga Genfi Genois. Selle paari avamatšis jäi 3:1 peale Genf. Karli Allik ja Sastamala Valepa kohtuvad kell 21.30 Itaalias sealse Modenaga, kes oli avamängus parem tulemusega 3:0.
Tugevuselt kolmandas eurosarjas ehk CEV Challenge Cupil peab 1/16-finaali kordusmängu Alex Saaremaa tööandja Aalsti Lindemans, kelle vastaseks on Hapolei Kfar Saba Iisraelist. Mäng algab kell 21.30. Esimeses kohtumises võttis 3:1 võidu Aalst. Samas eurosarjas peavad kolmapäeval kordusmängu ka Tartu Bigbank ja Pärnu Võrkpalliklubi. | Välisklubides mängivate Eesti võrkpallurite euroteekonnad jätkuvad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval tuleb Meistrite liigas väljakule Martti Juhkami, kelle koduklubi CEZ Karlovarsko kohtub D-alagrupi mängus kodus Itaalia klubiga Trentino Itas. Mäng algab kell 19.00, otsepilti näeb Eurovolley.TV vahendusel. Karlovarsko pidi avamängus vaatamata Juhkami heale esitusele tunnistama tiitlikaitsja Kedzierzyn-Kozle Zaksa 3:1 paremust.
C-alagrupis peab oma teise mängu Märt Tammearu tööandja Roeselare Knack, kui nad lähevad vastamisi Lissaboni Benficaga, matš algab kell 20.15, vahendab Volley.ee. Kohtumise otsepilti näeb samuti Eurovolley.TV vahendusel. Tammearu ja Roeselare said avamängus prantslaste Toursi käest 0:3 kaotuse.
Aste madalamal ehk CEV Cupil peetakse sel nädalal 1/16-finaalide korduskohtumisi. Kolmapäeval kell 18.00 kohtub Robert Viiberi tööandja Craiova võõrsil Istanbuli Fenerbahcega, kellest saadi avamängus jagu 3:1. Kell 19.00 mängivad Andrus Raadik ja Savo Volley kodusaalis Belgradi Crvena Zvezdaga, kes võitis avamängu 3:2.
Kell 20.30 kohtub Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete võõrsil teise Prantsusmaa klubiga Narbonne. Esimese mängu võitis Narbonne 3:1. Kell 21.00 mängivad Silver Maar ja Libereci Dukla teist korda Šveitsi klubiga Genfi Genois. Selle paari avamatšis jäi 3:1 peale Genf. Karli Allik ja Sastamala Valepa kohtuvad kell 21.30 Itaalias sealse Modenaga, kes oli avamängus parem tulemusega 3:0.
Tugevuselt kolmandas eurosarjas ehk CEV Challenge Cupil peab 1/16-finaali kordusmängu Alex Saaremaa tööandja Aalsti Lindemans, kelle vastaseks on Hapolei Kfar Saba Iisraelist. Mäng algab kell 21.30. Esimeses kohtumises võttis 3:1 võidu Aalst. Samas eurosarjas peavad kolmapäeval kordusmängu ka Tartu Bigbank ja Pärnu Võrkpalliklubi.
### Response:
Välisklubides mängivate Eesti võrkpallurite euroteekonnad jätkuvad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ansambli tšellisti Aino Rahel Aimla sõnul on album tervikuna rännak erinevate stiilide ja lugude vahel. "Jätab omamoodi reisi tunde sisse", ütles ta.
Viiuldaja Triin Pihlapi sõnul valmistas kõige suuremat rõõmu lugude läbimäng siis kui seaded valmis said. "Saime lihtsalt nautida enda loodud muusikat," märkis ta.
"Oleme tõesti loonud seaded, mis on keerulised kui ruutvõrrandid ning kui põhiliselt on lood eesti pärimusmuusika varasalvest, siis seadetes segame kokku meloodilisi kadentse klassikalisest muusikast, mõnusaid gruuve rütmimuusikast, lisades neile tummist pärimuse hingust", lisas lõõtsamängija Uku Zolgo.
Triuka on pärimusest ja sügavamast muusikahuvist kantud trio, kes alustas bändina 2022. aasta jaanuaris Eesti Pärimusmuusika Keskuse eksperimendina. Keskuse juhataja Tarmo Noormaa sõnul loodi noortest mängijatest kaks uut bändi, et silmapaistvad muusikud saaksid väljundi ning et bändide maastikul oleks julgelt järelkasvu. "Keskuse põhieesmärkideks algusest peale, on olnud noortele tuule tiibadesse andmine ja neile tugeva edasise platvormi loomine," selgitas Noormaa.
Triuka koosseisu kuuluvad Aino Rahel Aimla (tšello), Triin Pihlap (viiul) ja
Uku Zolgo (eesti lõõts). | Folkansambel Triuka avaldas esimese lühialbumi "Hõbepurjed" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansambli tšellisti Aino Rahel Aimla sõnul on album tervikuna rännak erinevate stiilide ja lugude vahel. "Jätab omamoodi reisi tunde sisse", ütles ta.
Viiuldaja Triin Pihlapi sõnul valmistas kõige suuremat rõõmu lugude läbimäng siis kui seaded valmis said. "Saime lihtsalt nautida enda loodud muusikat," märkis ta.
"Oleme tõesti loonud seaded, mis on keerulised kui ruutvõrrandid ning kui põhiliselt on lood eesti pärimusmuusika varasalvest, siis seadetes segame kokku meloodilisi kadentse klassikalisest muusikast, mõnusaid gruuve rütmimuusikast, lisades neile tummist pärimuse hingust", lisas lõõtsamängija Uku Zolgo.
Triuka on pärimusest ja sügavamast muusikahuvist kantud trio, kes alustas bändina 2022. aasta jaanuaris Eesti Pärimusmuusika Keskuse eksperimendina. Keskuse juhataja Tarmo Noormaa sõnul loodi noortest mängijatest kaks uut bändi, et silmapaistvad muusikud saaksid väljundi ning et bändide maastikul oleks julgelt järelkasvu. "Keskuse põhieesmärkideks algusest peale, on olnud noortele tuule tiibadesse andmine ja neile tugeva edasise platvormi loomine," selgitas Noormaa.
Triuka koosseisu kuuluvad Aino Rahel Aimla (tšello), Triin Pihlap (viiul) ja
Uku Zolgo (eesti lõõts).
### Response:
Folkansambel Triuka avaldas esimese lühialbumi "Hõbepurjed" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli Prantsusmaa koondise viimase treeninguga enne Katari lendamist. Nkunkut asendab Frankfurdi Eintrachti ründaja Randal Kolo Muani.
Tiitlikaitsja on enne MM-i vigastustega kimpus, sest suurturniirist jäävad eemale ka poolkaitsjad Paul Pogba ja N'Golo Kante ning kaitsja Prisnel Kimpembe. Manchester Unitedi kaitsja Raphael Varane kuulub küll MM-koondisesse, kuid on alles vigastusest taastumas.
Prantsusmaa koondis lendab kolmapäeval Katari ja kohtub 22. novembril D-alagrupi esimeses mängus Austraaliaga.
Injured in training, Christopher Nkunku drops out of the World Cup. The whole group shares Christopher's sadness and wishes him a speedy recovery @c_nk97
#FiersdetreBleus pic.twitter.com/cnpEtH4476
— French Team ⭐⭐ (@FrenchTeam) November 15, 2022 | Prantsusmaa koondislane peab MM-i vigastuse tõttu vahele jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli Prantsusmaa koondise viimase treeninguga enne Katari lendamist. Nkunkut asendab Frankfurdi Eintrachti ründaja Randal Kolo Muani.
Tiitlikaitsja on enne MM-i vigastustega kimpus, sest suurturniirist jäävad eemale ka poolkaitsjad Paul Pogba ja N'Golo Kante ning kaitsja Prisnel Kimpembe. Manchester Unitedi kaitsja Raphael Varane kuulub küll MM-koondisesse, kuid on alles vigastusest taastumas.
Prantsusmaa koondis lendab kolmapäeval Katari ja kohtub 22. novembril D-alagrupi esimeses mängus Austraaliaga.
Injured in training, Christopher Nkunku drops out of the World Cup. The whole group shares Christopher's sadness and wishes him a speedy recovery @c_nk97
#FiersdetreBleus pic.twitter.com/cnpEtH4476
— French Team ⭐⭐ (@FrenchTeam) November 15, 2022
### Response:
Prantsusmaa koondislane peab MM-i vigastuse tõttu vahele jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pidin sel aastal päris pikalt mõtlema, kas sellisel perioodil on üldse sünnis moefilmide programmiga publiku ette tulla. Mis tähtsust on moel, kui kusagil on röövitud inimeste meelerahu ja kodud?" rääkis festivali juht Helen Saluveer. "Kuid värskeid filme uurides sain kokku panna sellise valiku, mis sobib praegusesse aega väga hästi ning pakub mitmel moel mõtteainet."
Üheks linastuvaks dokumentaaliks on maailma filmifestivalidel laineid löönud värske linateos printsess Dianast - "The Princess". Saluveeri sõnul ei ole tegemist tüüpilise moedokumentaaliga, kuid film kõnetab sügavalt. "Dianast sirgus printsessiks saades tõeline stiili-ikoon ja see tuleb arhiivkaadritest kokku pandud filmis väga hästi välja," lisas ta. Linastustele teeb sissejuhatuse moelooja Lilli Jahilo.
MoeKunstiKino seansid toimuvad 13.-18. detsembrini kinos Sõprus Tallinnas ja Elektriteatris Tartus. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsena või ingliskeelsete subtiitritega. | MoeKunstiKino toob suurele ekraanile dokumentaalid tõelistest ikoonidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pidin sel aastal päris pikalt mõtlema, kas sellisel perioodil on üldse sünnis moefilmide programmiga publiku ette tulla. Mis tähtsust on moel, kui kusagil on röövitud inimeste meelerahu ja kodud?" rääkis festivali juht Helen Saluveer. "Kuid värskeid filme uurides sain kokku panna sellise valiku, mis sobib praegusesse aega väga hästi ning pakub mitmel moel mõtteainet."
Üheks linastuvaks dokumentaaliks on maailma filmifestivalidel laineid löönud värske linateos printsess Dianast - "The Princess". Saluveeri sõnul ei ole tegemist tüüpilise moedokumentaaliga, kuid film kõnetab sügavalt. "Dianast sirgus printsessiks saades tõeline stiili-ikoon ja see tuleb arhiivkaadritest kokku pandud filmis väga hästi välja," lisas ta. Linastustele teeb sissejuhatuse moelooja Lilli Jahilo.
MoeKunstiKino seansid toimuvad 13.-18. detsembrini kinos Sõprus Tallinnas ja Elektriteatris Tartus. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsena või ingliskeelsete subtiitritega.
### Response:
MoeKunstiKino toob suurele ekraanile dokumentaalid tõelistest ikoonidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harju maakohtus oktoobri lõpus tehtud määruse ja osapoolte Eesti Ekspressile räägitu kohaselt algas asi sellest, et mängu looja Zaum Studio omanike seast väljus suurettevõtja Margus Linnamäe.
Kender väidab, et varasema kokkuleppe kohaselt pidi Linnamäele kuulunud osa jaotatama kõigi osanike vahel, aga Kompus oskas teha nii, et Linnamäe müüs osaluse tervenisti talle. Kender, ning mängu kaasautorid Robert Kurvitz ja Aleksander Rostov ei teadnud sellest midagi.
"Mullu sügisel hakkasid Kurvitz ja Rostov toimunu kohta küsimusi esitama, dokumente nõudma ning neile anti kinga. Nad aeti minema ettevõttest, mille nad ise suureks tegid ja kus nad on endiselt väikeosanikud," kirjeldab ajaleht.
Kurvitz ja Rostov väidavad, et Kompus kasutas enda tarbeks raha, mis pidanuks kuuluma kõigile osanikele ja minema hoopis Disco Elysiumile järje tegemiseks.
Ka Kenderiga lõppes asi samamoodi nagu Kurvitza ja Rostovi puhul: ta saadeti esmalt puhkusele ja eelmisel nädalal vallandati. Kender aga ei jätnud asja niisama, vaid pöördus kohtusse, teatas, et Kompus tegi talle 913 000 euroga kahju.
28. oktoobril arestis Harju maakohus Kenderi firma taotlusel Kompuse firmale kuuluva kontrollosaluse Zaum Studios.
Kui Ekspress pöördus eelmise nädala keskel Ilmar Kompuse poole, teatas mees, et pole hagist ja osaluse arestimisest midagi kuulnud. Ka Haavel ütles, et pole kohtumäärust näinud ega saa seda kommenteerida. | Menumängu Disco Elysium arendajate vahel puhkes omanditüli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harju maakohtus oktoobri lõpus tehtud määruse ja osapoolte Eesti Ekspressile räägitu kohaselt algas asi sellest, et mängu looja Zaum Studio omanike seast väljus suurettevõtja Margus Linnamäe.
Kender väidab, et varasema kokkuleppe kohaselt pidi Linnamäele kuulunud osa jaotatama kõigi osanike vahel, aga Kompus oskas teha nii, et Linnamäe müüs osaluse tervenisti talle. Kender, ning mängu kaasautorid Robert Kurvitz ja Aleksander Rostov ei teadnud sellest midagi.
"Mullu sügisel hakkasid Kurvitz ja Rostov toimunu kohta küsimusi esitama, dokumente nõudma ning neile anti kinga. Nad aeti minema ettevõttest, mille nad ise suureks tegid ja kus nad on endiselt väikeosanikud," kirjeldab ajaleht.
Kurvitz ja Rostov väidavad, et Kompus kasutas enda tarbeks raha, mis pidanuks kuuluma kõigile osanikele ja minema hoopis Disco Elysiumile järje tegemiseks.
Ka Kenderiga lõppes asi samamoodi nagu Kurvitza ja Rostovi puhul: ta saadeti esmalt puhkusele ja eelmisel nädalal vallandati. Kender aga ei jätnud asja niisama, vaid pöördus kohtusse, teatas, et Kompus tegi talle 913 000 euroga kahju.
28. oktoobril arestis Harju maakohus Kenderi firma taotlusel Kompuse firmale kuuluva kontrollosaluse Zaum Studios.
Kui Ekspress pöördus eelmise nädala keskel Ilmar Kompuse poole, teatas mees, et pole hagist ja osaluse arestimisest midagi kuulnud. Ka Haavel ütles, et pole kohtumäärust näinud ega saa seda kommenteerida.
### Response:
Menumängu Disco Elysium arendajate vahel puhkes omanditüli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti keelt oskab 84 protsenti Eesti rahvastikust: emakeelena 67 ja võõrkeelena 17 protsenti.
2011. aasta rahvaloendusel oli mõne võõrkeele oskajaid 69 protsenti ning 2000. aastal 64 protsenti - seega on võõrkeelte oskajate arv viimase kolme loenduse jooksul pidevalt kasvanud, teatas statistikaamet.
Iga teine mõnda võõrkeelt valdav Eesti elanik oskab ühte võõrkeelt (48 protsenti), iga kolmas kahte (35 protsenti). Võõrkeeleoskajatest 13 protsenti valdab kolme ning kolm protsenti vähemalt nelja võõrkeelt.
Ühte ja kahte võõrkeelt oskavate inimeste suhteline arv on suurenenud (2011. aastal vastavalt 43 ja 34 protsenti), kolme ja nelja võõrkeelt oskavate inimeste osakaal aga mõnevõrra vähenenud (17 protsenti ja viis protsenti).
Inglise keel on levinuim võõrkeel Eestis
Võõrkeelte esikolmik on viimasel kolmel loendusel jäänud samaks. "Siiski on toimunud üks märgatav muutus – kui eelmiste loenduste andmetel oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis nüüd on selleks inglise keel," ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.
Inglise keelt võõrkeelena oskab 48 protsenti rahvastikust. 2011. aastal oli see näitaja 40 ja 2000. aastal 26 protsenti.
Järgneb vene keel, mida 2021. aasta loenduse andmetel valdab võõrkeelena 39 protsenti inimestest. Veel 2011. aastal oskas vene keelt võõrkeelena 44 ning 2000. aastal 43 protsenti.
Kolmas levinuim võõrkeel Eestis kõigi kolme loenduse andmeil on eesti keel, mida oskab võõrkeelena 17 protsenti (223 950) siin elavatest inimestest. 2011. aastal oskas eesti keelt võõrkeelena 14 protsenti rahvastikust ning 2000. aastal 13 protsenti.
Kõige suurem võõrkeele rääkijate osakaal on Viimsis, kõige väiksem aga Sillamäe linnas
Võõrkeelteoskus on sooti üsna võrdne – 74 protsenti meestest ning 73 protsenti naistest räägib mõnda võõrkeelt.
Küll aga on suured erinevused vanusegruppide vahel. Kõige rohkem on võõrkeelte oskajaid 15–29-aastaste seas, kus mõnda võõrkeelt valdab 90 protsenti inimestest. Kõige vähem on keelteoskajaid aga üle 65-aastaste seas (68 protsenti) ja arusaadavalt ka noorimas, 3–14-aastaste vanuserühmas (48 protsenti).
Suurima võõrkeelte rääkijate osakaaluga kohalik omavalitsus on Viimsi vald (87 protsenti), järgnevad Jõelähtme vald (85 protsenti) ning Rae ja Saue vald (mõlemad 84 protsenti). "Võrdluseks, Tallinnas räägib mõnda võõrkeelt 81 protsenti rahvastikust ning Tartu linnas 82 protsenti. Keskmisest väiksema võõrkeelte oskajate osakaaluga on Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused. Näiteks Narva ja Sillamäe, kus mõnda võõrkeelt räägib vastavalt 36 ja 32 protsenti sealsest rahvastikust," rääkis Osila.
Eesti keelt võõrkeelena oskavad kõige sagedamini soomlased
Eesti rahvusest inimestest oskab mõnda võõrkeelt 78 protsenti. Kui võrrelda eestlasi teiste Eestis elavate rahvustega, jäävad eestlased silma suure inglise keele oskajate osakaaluga (54 protsenti). Järgnevad siinsed lätlased, kellest inglise keelt oskab 44 protsenti.
Vene keelt võõrkeelena räägitakse enim lätlaste hulgas – 53 protsenti. Eestlased jäävad vene keele oskuse poolest lätlastele alla kahe protsendipunkti võrra.
Ainult emakeelt räägivad rahvuste lõikes enim venelased.
"Eestis elavatest venelastest 40 protsenti ei oska ühtki teist keelt. Eestlaste puhul on sama suhtarv 19 protsenti," märkis Osila.
Eesti keelt võõrkeelena räägivad kõige sagedamini siin elavad soomlased, kelle hulgas eesti keele oskajaid on 56 protsenti. Venelaste puhul on sama osakaal 50 protsenti.
Keelteoskuse kohta kogus statistikaamet infot rahva ja eluruumide loendusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Uuringus osales ligi pool kogu elanikkonnast ning jaotuste arvutamisel on arvesse võetud ka neid inimesi, kes küsimusele ei vastanud. Rahvaloenduse andmed on kogutud 31.12.2021 seisuga ning ei kajasta seetõttu sõjapõgenike andmeid. | Rahvaloendus: 76 protsenti Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti keelt oskab 84 protsenti Eesti rahvastikust: emakeelena 67 ja võõrkeelena 17 protsenti.
2011. aasta rahvaloendusel oli mõne võõrkeele oskajaid 69 protsenti ning 2000. aastal 64 protsenti - seega on võõrkeelte oskajate arv viimase kolme loenduse jooksul pidevalt kasvanud, teatas statistikaamet.
Iga teine mõnda võõrkeelt valdav Eesti elanik oskab ühte võõrkeelt (48 protsenti), iga kolmas kahte (35 protsenti). Võõrkeeleoskajatest 13 protsenti valdab kolme ning kolm protsenti vähemalt nelja võõrkeelt.
Ühte ja kahte võõrkeelt oskavate inimeste suhteline arv on suurenenud (2011. aastal vastavalt 43 ja 34 protsenti), kolme ja nelja võõrkeelt oskavate inimeste osakaal aga mõnevõrra vähenenud (17 protsenti ja viis protsenti).
Inglise keel on levinuim võõrkeel Eestis
Võõrkeelte esikolmik on viimasel kolmel loendusel jäänud samaks. "Siiski on toimunud üks märgatav muutus – kui eelmiste loenduste andmetel oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis nüüd on selleks inglise keel," ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.
Inglise keelt võõrkeelena oskab 48 protsenti rahvastikust. 2011. aastal oli see näitaja 40 ja 2000. aastal 26 protsenti.
Järgneb vene keel, mida 2021. aasta loenduse andmetel valdab võõrkeelena 39 protsenti inimestest. Veel 2011. aastal oskas vene keelt võõrkeelena 44 ning 2000. aastal 43 protsenti.
Kolmas levinuim võõrkeel Eestis kõigi kolme loenduse andmeil on eesti keel, mida oskab võõrkeelena 17 protsenti (223 950) siin elavatest inimestest. 2011. aastal oskas eesti keelt võõrkeelena 14 protsenti rahvastikust ning 2000. aastal 13 protsenti.
Kõige suurem võõrkeele rääkijate osakaal on Viimsis, kõige väiksem aga Sillamäe linnas
Võõrkeelteoskus on sooti üsna võrdne – 74 protsenti meestest ning 73 protsenti naistest räägib mõnda võõrkeelt.
Küll aga on suured erinevused vanusegruppide vahel. Kõige rohkem on võõrkeelte oskajaid 15–29-aastaste seas, kus mõnda võõrkeelt valdab 90 protsenti inimestest. Kõige vähem on keelteoskajaid aga üle 65-aastaste seas (68 protsenti) ja arusaadavalt ka noorimas, 3–14-aastaste vanuserühmas (48 protsenti).
Suurima võõrkeelte rääkijate osakaaluga kohalik omavalitsus on Viimsi vald (87 protsenti), järgnevad Jõelähtme vald (85 protsenti) ning Rae ja Saue vald (mõlemad 84 protsenti). "Võrdluseks, Tallinnas räägib mõnda võõrkeelt 81 protsenti rahvastikust ning Tartu linnas 82 protsenti. Keskmisest väiksema võõrkeelte oskajate osakaaluga on Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused. Näiteks Narva ja Sillamäe, kus mõnda võõrkeelt räägib vastavalt 36 ja 32 protsenti sealsest rahvastikust," rääkis Osila.
Eesti keelt võõrkeelena oskavad kõige sagedamini soomlased
Eesti rahvusest inimestest oskab mõnda võõrkeelt 78 protsenti. Kui võrrelda eestlasi teiste Eestis elavate rahvustega, jäävad eestlased silma suure inglise keele oskajate osakaaluga (54 protsenti). Järgnevad siinsed lätlased, kellest inglise keelt oskab 44 protsenti.
Vene keelt võõrkeelena räägitakse enim lätlaste hulgas – 53 protsenti. Eestlased jäävad vene keele oskuse poolest lätlastele alla kahe protsendipunkti võrra.
Ainult emakeelt räägivad rahvuste lõikes enim venelased.
"Eestis elavatest venelastest 40 protsenti ei oska ühtki teist keelt. Eestlaste puhul on sama suhtarv 19 protsenti," märkis Osila.
Eesti keelt võõrkeelena räägivad kõige sagedamini siin elavad soomlased, kelle hulgas eesti keele oskajaid on 56 protsenti. Venelaste puhul on sama osakaal 50 protsenti.
Keelteoskuse kohta kogus statistikaamet infot rahva ja eluruumide loendusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Uuringus osales ligi pool kogu elanikkonnast ning jaotuste arvutamisel on arvesse võetud ka neid inimesi, kes küsimusele ei vastanud. Rahvaloenduse andmed on kogutud 31.12.2021 seisuga ning ei kajasta seetõttu sõjapõgenike andmeid.
### Response:
Rahvaloendus: 76 protsenti Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LevelK on rahvusvaheline levifirma, mis levitab linateoseid nii tavapärases kinovõrgus kui ka erinevatel digitaal- ja teleplatvormidel. Filmilevitaja kataloog koosneb nii inglis- kui ka muukeelsetest filmidest, millel on originaalsisu ning rahvusvaheline festivali- ja levipotentsiaal.
"LevelK on tuntud oma nõudliku maitse poolest - meil on väga hea meel, et nad näevad "Kalevis" rahvusvahelist potentsiaali. Eriliselt tänulikud oleme Eesti kinopubliku sooja vastuvõtu üle. Filmi on võimalik endiselt näha suurel ekraanil - loodetavasti leiavad võimalikult paljud veel tee kinno," ütles filmi peaprodutsent Pille Rünk.
"Kalevi" rahvusvaheline esilinastus toimus Varssavi festivalil, mis on üks tunnustatud ja sertifitseeritud võistlusprogrammiga A-kategooria festivalidest.
Ameerika Filmi Instituut on valinud filmi oma Euroopa kino paremiku filmiprogrammi ning "Kalev" linastub detsembri alguses Washingtoni ajaloolises kinos Silver. Lisaks Washingtonile näidatakse aasta lõpus filmi ka New Yorgis Scandinavian House'is, mille programm koosneb parimale võõrkeelsele Oscarile kandideerivatest Skandinaavia ja Balti filmidest ning võimaldab Ameerika Filmiakadeemia liikmetel tutvuda selle aasta kandidaatidega.
"Kalev" on lugu legendaarse korvpallimeeskonna pingelisest teekonnast laguneva Nõukogude Liidu viimastel meistrivõistlustel. Mängufilmi tootsid Allfilm ja Ugri Film, levitab Hea Film. | LevelK omandas mängufilmi "Kalev" rahvusvahelised leviõigused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LevelK on rahvusvaheline levifirma, mis levitab linateoseid nii tavapärases kinovõrgus kui ka erinevatel digitaal- ja teleplatvormidel. Filmilevitaja kataloog koosneb nii inglis- kui ka muukeelsetest filmidest, millel on originaalsisu ning rahvusvaheline festivali- ja levipotentsiaal.
"LevelK on tuntud oma nõudliku maitse poolest - meil on väga hea meel, et nad näevad "Kalevis" rahvusvahelist potentsiaali. Eriliselt tänulikud oleme Eesti kinopubliku sooja vastuvõtu üle. Filmi on võimalik endiselt näha suurel ekraanil - loodetavasti leiavad võimalikult paljud veel tee kinno," ütles filmi peaprodutsent Pille Rünk.
"Kalevi" rahvusvaheline esilinastus toimus Varssavi festivalil, mis on üks tunnustatud ja sertifitseeritud võistlusprogrammiga A-kategooria festivalidest.
Ameerika Filmi Instituut on valinud filmi oma Euroopa kino paremiku filmiprogrammi ning "Kalev" linastub detsembri alguses Washingtoni ajaloolises kinos Silver. Lisaks Washingtonile näidatakse aasta lõpus filmi ka New Yorgis Scandinavian House'is, mille programm koosneb parimale võõrkeelsele Oscarile kandideerivatest Skandinaavia ja Balti filmidest ning võimaldab Ameerika Filmiakadeemia liikmetel tutvuda selle aasta kandidaatidega.
"Kalev" on lugu legendaarse korvpallimeeskonna pingelisest teekonnast laguneva Nõukogude Liidu viimastel meistrivõistlustel. Mängufilmi tootsid Allfilm ja Ugri Film, levitab Hea Film.
### Response:
LevelK omandas mängufilmi "Kalev" rahvusvahelised leviõigused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastalõputurniiril kolmandana asetatud Ruud võttis kaheksanda asetusega Fritzi vastu 6:3, 4:6, 7:6 (6) võidu. Ruud kindlustas võiduga koha nelja parema seas, kukutas konkurentsist maailma teise reketi Rafael Nadali ning tegi 19-aastastest Carlos Alcarazist kõigi aegade noorima aastalõpu esireketi.
Aastalõputurniiril kaks kaotust vastu võtnud Nadal oleks esireketi staatuse saamiseks pidanud turniiri võitma, ent hispaanlase teekond lõppes pärast seda, kui Ruud võitis Fritzi vastu avaseti.
Carlos Alcaraz is on top of the
The 19-year-old is year-end ATP No. 1 presented by Pepperstone! @PepperstoneFX | #ATPRankings | #partner pic.twitter.com/X0Wexok0j7
— ATP Tour (@atptour) November 15, 2022
Enne tänavust aastat kuulus noorima aastalõpu esireketi tiitel austraallasele Lleyton Hewittile, kes troonis 2001. aasta lõpus maailma edetabelit 20 aasta ja 275 päeva vanusena. Alcaraz on 5. detsembril, kui avaldatakse ATP hooaja viimane maailma edetabel, 19 aasta ja 214 päeva vanune.
Kolmapäeval lähevad aastalõputurniiril vastamisi Novak Djokovic (ATP 8.) ja Andrei Rubljov (ATP 7.) ning Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) ja Daniil Medvedev (ATP 5.). Djokovici ja Rubljovi kohtumise võitja tagab koha nelja parema seas. | Alcarazist saab tänu Ruudile kõigi aegade noorim aastalõpu esireket | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastalõputurniiril kolmandana asetatud Ruud võttis kaheksanda asetusega Fritzi vastu 6:3, 4:6, 7:6 (6) võidu. Ruud kindlustas võiduga koha nelja parema seas, kukutas konkurentsist maailma teise reketi Rafael Nadali ning tegi 19-aastastest Carlos Alcarazist kõigi aegade noorima aastalõpu esireketi.
Aastalõputurniiril kaks kaotust vastu võtnud Nadal oleks esireketi staatuse saamiseks pidanud turniiri võitma, ent hispaanlase teekond lõppes pärast seda, kui Ruud võitis Fritzi vastu avaseti.
Carlos Alcaraz is on top of the
The 19-year-old is year-end ATP No. 1 presented by Pepperstone! @PepperstoneFX | #ATPRankings | #partner pic.twitter.com/X0Wexok0j7
— ATP Tour (@atptour) November 15, 2022
Enne tänavust aastat kuulus noorima aastalõpu esireketi tiitel austraallasele Lleyton Hewittile, kes troonis 2001. aasta lõpus maailma edetabelit 20 aasta ja 275 päeva vanusena. Alcaraz on 5. detsembril, kui avaldatakse ATP hooaja viimane maailma edetabel, 19 aasta ja 214 päeva vanune.
Kolmapäeval lähevad aastalõputurniiril vastamisi Novak Djokovic (ATP 8.) ja Andrei Rubljov (ATP 7.) ning Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) ja Daniil Medvedev (ATP 5.). Djokovici ja Rubljovi kohtumise võitja tagab koha nelja parema seas.
### Response:
Alcarazist saab tänu Ruudile kõigi aegade noorim aastalõpu esireket |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval tabas Poola territooriumi Vene päritolu rakett. Raketitabamuse tõttu hukkus kaks inimest. Juhtunu asjaolud on väljaselgitamisel. Viimastel teadete kohaselt võib tegu olla Ukraina õhutõrjeraketiga, mis püüdis tabada Vene raketti.
Venemaa tegi teisipäeval Ukraina elektritaristu vastu ulatusliku raketirünnaku.
Poola võib käivitada nii NATO artikkel viie kui ka nelja
Analüütikute hinnangul võib Poola nõuda raketitabamuse tõttu NATO artikkel viie käivitamist, kuid see ei pruugi tähendada kohe veel Kolmandat maailmasõda.
NATO artikkel viis on käivitatud ainult üks kord – peale terrorirünnakuid USA-le 2001. aasta 11. septembril.
The Telegraph toob välja, et Poola võib käivitada ka NATO artikkel nelja, mida on varem kasutanud eri olukordades Türgi ning mitu Ida-Euroopa riiki, kui Venemaa tungis veebruaris Ukrainale kallale.
Artikkel neli võimaldab konsultatsioone kaitsealliansi 30 liikme vahel ühe või mitme riigi julgeoleku teemal.
Artikkel nelja käivitamine ei tähenda kohest sõjalist tegevust, kuid on kõneluste intensiivistamise mõttes arvestatav samm.
NATO võib suurendada relvasaadetisi Ukrainale
Kui kaitseallianss ei soovi suurendada vastuseisu Moskvaga, võib NATO suurendada relvasaadetisi Ukrainale, et muuhulgas tugevdada õhutõrjet Ukraina piirialadel.
Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme saata pakkus teisipäeva õhtul välja ka Läti kaitseminister Artis Pabriks.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas Venemaa täieulatusliku invasiooni alguses, et allianss kavatseb kaitsta igat tolli NATO territooriumist.
Leedu president Gitanas Nauseda kinnitas teisipäeva õhtul selle põhimõtte üle.
Sõjaline vastus on võimalik, kuigi artikkel viis algatab eelkõige kõnelused
NATO liikmesriigid võivad Poolat tabanud raketi tõttu käivitada ka artikkel viie, mille najal saaks teha sõjalise vastusammu. NATO aluslepingu artikkel viie kohaselt käsitletakse rünnakut ühe liikmesriigi vastu rünnakuna kogu kaitsealliansi vastu.
Võimalik sõjaline vastus sõltub sellest, kuidas Venemaa selgitab Poola territooriumil toimunud intsidenti.
Rakett ei tabanud Poolas ei sõjalist sihtmärki ega kriitilist tsiviiltaristut ning Vene kaitseministeerium on eitanud, et tegu oli Vene raketiga.
Kuigi artikkel viie käivitamine on ebatõenäoline, võidakse sõjalise sammu tegemisel oodata, kuniks USA president Joe Biden on Indoneesiast naasnud Ameerika Ühendriikide õhuruumi.
USA-l on Poolas 10 000 sõdurit ja tugipersonali ning Ameerika Ühendriigid on teatanud, et ootavad praegu enne otsustamist juurdluse tulemusi.
NATO artikkel viis ei taga automaatselt sõjalist vastust, vaid alustab kõnelusi juhtunu kohta.
Ka Defense One'i toimetaja Patrick Tucker rõhutas The Telegraphile, et NATO artikkel viis tähendab kõneluste alustamist, see ei ole automaatne masinlik protsess.
Ukraina võib nõuda Lääne-Ukrainas lennukeelutsooni
Vene-Iisraeli diplomaat Jakov Kedmi on spekuleerinud, et Ukraina võib nõuda Lääne-Ukrainas, NATO riikide piirialadel lennukeelutsooni.
Lennukeelutsooni (no-fly-zone) jõustamine suurendaks aga riski, et tekib otsene sõjaline konflikt Vene Föderatsiooniga.
Analüütikud on varem pidanud sellist sammu ebatõenäoliseks. | NATO-l on mitmeid viise vastamaks Poolat tabanud raketile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval tabas Poola territooriumi Vene päritolu rakett. Raketitabamuse tõttu hukkus kaks inimest. Juhtunu asjaolud on väljaselgitamisel. Viimastel teadete kohaselt võib tegu olla Ukraina õhutõrjeraketiga, mis püüdis tabada Vene raketti.
Venemaa tegi teisipäeval Ukraina elektritaristu vastu ulatusliku raketirünnaku.
Poola võib käivitada nii NATO artikkel viie kui ka nelja
Analüütikute hinnangul võib Poola nõuda raketitabamuse tõttu NATO artikkel viie käivitamist, kuid see ei pruugi tähendada kohe veel Kolmandat maailmasõda.
NATO artikkel viis on käivitatud ainult üks kord – peale terrorirünnakuid USA-le 2001. aasta 11. septembril.
The Telegraph toob välja, et Poola võib käivitada ka NATO artikkel nelja, mida on varem kasutanud eri olukordades Türgi ning mitu Ida-Euroopa riiki, kui Venemaa tungis veebruaris Ukrainale kallale.
Artikkel neli võimaldab konsultatsioone kaitsealliansi 30 liikme vahel ühe või mitme riigi julgeoleku teemal.
Artikkel nelja käivitamine ei tähenda kohest sõjalist tegevust, kuid on kõneluste intensiivistamise mõttes arvestatav samm.
NATO võib suurendada relvasaadetisi Ukrainale
Kui kaitseallianss ei soovi suurendada vastuseisu Moskvaga, võib NATO suurendada relvasaadetisi Ukrainale, et muuhulgas tugevdada õhutõrjet Ukraina piirialadel.
Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme saata pakkus teisipäeva õhtul välja ka Läti kaitseminister Artis Pabriks.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas Venemaa täieulatusliku invasiooni alguses, et allianss kavatseb kaitsta igat tolli NATO territooriumist.
Leedu president Gitanas Nauseda kinnitas teisipäeva õhtul selle põhimõtte üle.
Sõjaline vastus on võimalik, kuigi artikkel viis algatab eelkõige kõnelused
NATO liikmesriigid võivad Poolat tabanud raketi tõttu käivitada ka artikkel viie, mille najal saaks teha sõjalise vastusammu. NATO aluslepingu artikkel viie kohaselt käsitletakse rünnakut ühe liikmesriigi vastu rünnakuna kogu kaitsealliansi vastu.
Võimalik sõjaline vastus sõltub sellest, kuidas Venemaa selgitab Poola territooriumil toimunud intsidenti.
Rakett ei tabanud Poolas ei sõjalist sihtmärki ega kriitilist tsiviiltaristut ning Vene kaitseministeerium on eitanud, et tegu oli Vene raketiga.
Kuigi artikkel viie käivitamine on ebatõenäoline, võidakse sõjalise sammu tegemisel oodata, kuniks USA president Joe Biden on Indoneesiast naasnud Ameerika Ühendriikide õhuruumi.
USA-l on Poolas 10 000 sõdurit ja tugipersonali ning Ameerika Ühendriigid on teatanud, et ootavad praegu enne otsustamist juurdluse tulemusi.
NATO artikkel viis ei taga automaatselt sõjalist vastust, vaid alustab kõnelusi juhtunu kohta.
Ka Defense One'i toimetaja Patrick Tucker rõhutas The Telegraphile, et NATO artikkel viis tähendab kõneluste alustamist, see ei ole automaatne masinlik protsess.
Ukraina võib nõuda Lääne-Ukrainas lennukeelutsooni
Vene-Iisraeli diplomaat Jakov Kedmi on spekuleerinud, et Ukraina võib nõuda Lääne-Ukrainas, NATO riikide piirialadel lennukeelutsooni.
Lennukeelutsooni (no-fly-zone) jõustamine suurendaks aga riski, et tekib otsene sõjaline konflikt Vene Föderatsiooniga.
Analüütikud on varem pidanud sellist sammu ebatõenäoliseks.
### Response:
NATO-l on mitmeid viise vastamaks Poolat tabanud raketile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval kogunevad Tallinnas Sõpruse Puiesteel eesti suuremad kütusemüüjad. Õliühingu erakorralisel koosviibimisel oodatakse enim Olerexi esindaja sõnavõttu. Sellest ettevõttest räägitakse viimasel ajal nii riigikogus, järelevalveasutustes kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.
Oktoobris kurtis ettevõtte konkurent Tartu Terminal, et Olerex ei täida biolisandi kohustust. "Hetkel valitseb turul peataolek - kui maksimaalne trahvimäär kümme miljonit eurot on ainus võimalik sanktsioon, siis ei ole ka ülejäänud turuosalistel finantsiliselt mõistlik biokohustust täita," kirjutas ettevõtte juht Raido Raudsepp.
Olgu öeldud, et otsesõnu Olerexi nime dokumentides ei mainita. Seda enam, et biolisandi arvestus lüüakse lukku aasta lõpus ehk ettevõttel on oma kohustuse täitmiseks poolteist kuud aega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks selgitas, et võimalusi keskkonnakohustuse täitmiseks on mitu. Kes soovib, võib bensiini ja diislikütusesse segada 7,5 protsenti biolisandit. Kes tahab, võib Alexela kombel biometaani müüa. Kes soovib, võib nende käest, kes on oma kohustuse kuhjaga täis teinud, hoopis statistikat soetada.
"Tegelikult on ju eesmärk selles, et kogu riigis tarbimisse antud diislikütuses ja mootoribensiinis oleks 7,5 protsenti taastuvaid allikaid," ütles Vaks.
Neste näiteks toodab ise parafiinset HVO kütust, mis ei erine oma omadustelt tavalisest diislikütusest. Erinevus on suisa nõnda väike, et ükski Eesti labor seda tuvastada ei suuda.
"Murekoht turu peal on see, et väga paljud turuosalised kipuvad ka sellesama tootega natukene lollitama," märkis Vaks. "Öeldakse, et tegemist on HVO tehnoloogial baseeruva taastuvallikatest toodetud diiselkütusega. Tegelikult analüüsid näitavad, et seal on midagi muud taga."
Statistikaühikuid pole enam piisavalt
Kuna nii-öelda esimese põlvkonna biolisandit kliendid ei armasta, on HVO neile, kes ei soovi statistikaga kaubelda, hea võimalus. Keskkonnaametile on Olerex teatanud, et nemadki panustasid HVO-le aga plaanipärased tarned viibisid.
Keskkonnaametil on Olerexi asjus käimas ka väärteomenetlus, sest kui käesoleva aasta tibusid saab lugeda alles esimesel jaanuaril, siis läinud aastal jäigi neil biolisandi nõue väidetavalt täitmata.
Ettevõtte juhid lubasid ka ise asja kommenteerida, kuid jäid hiljem intervjuudeks tabamatuks.
Turuosalised usuvad, et statistikakaubandusega Olerex oma tänavusi kohustusi enam täita ei jõua. Nimelt pole Eestis lihtsalt piisavalt vabu statistikaühikuid. Eesti Õliühingu juht Mart Raamat märkis, et HVO-d on see-eest küll.
Kui ettevõte soovib, võib ta seda kasvõi terve laevatäie tellida. Selleks, et ostetud kaup biolisandi arvestusse läheks, peab kütus olema aasta lõpuks aktsiisilaost välja jõudnud.
"Ehk siis selle kütuse pealt peab olema makstud aktsiis," sõnas Raamat. "Ta ei pea otseselt tanklates olema. Ta võib olla ka kommertslao mahutites."
MKM: rikkuja võib kaotada ka tegevusloa
Kõik selles loos kõnelejad eeldavad ja loodavad, et Olerex täidab oma kohustuse. Siiski jälgitakse olukorda hoolega ning oktoobri keskel võeti see jutuks riigikogu rahanduskomisjonis. Komisjoni esimehe Aivar Koka sõnul ei tohiks lubada olukorda, kus trahvi maksmine on kohustuse täitmisest odavam.
"Suuremate kütusemüüjate puhul läheneb statistika ostmise summa neljakümnele miljonile. Kui neljakümne miljoni asemel kümme miljonit trahvi maksta, siis on võimalik ju kolmkümmend miljonit puhast kasumit teenida," arutles Kokk. "Aga see ei oleks kindlasti õiglane kohtlemine võrreldes teiste kütusemüüjatega. Ühel hetkel võib juhtuda see, et ka ülejäänud Eestis kütusemüügiga tegelevad ettevõtted ütlevad, et miks nemad peavad statistikat ostma, kui kõik seda ei tee."
Kusjuures riik saaks sellisel juhul küll trahviraha aga kaotaks umbes kaheksa miljonit eurot käibemaksu. Rein Vaks ütles, et ka ministeeriumis arutataksegi võimalikku seadusemuudatust. Tema sõnul pandi kümne miljoni euro suurune trahv seadusesse just selleks, et kõige suurema turuosaga kütusemüüja kohustusest viilimise pealt võita ei saaks.
"Täna on kütusehinnad kõrgemaks ära läinud ja turuosad meil siin kõiguvad. Ja tõepoolest võib olla põhjust selle kümne miljoni eurose sanktsiooni tõstmiseks," ütles Vaks.
Et pahandusi ennetada, palus ministeerium keskkonnaametil kõigile kütusemüüjatele biolisandi kohustust meelde tuletada ning rääkida sellestki, et trahv pole ainus võimalik karistus.
"Kui tegevusluba omav isik ei täida seadusest tulenevaid kohustusi, on võimalik sellel isikul tegevusluba peatada või ära võtta. Ja teine element, mis lisaks sellele kümnele miljonile eurole on võimalik rakendada, on seaduserikkumisega teenitud tulu konfiskeerimine," sõnas Vaks.
Tõenäoliselt ei räägita Õliühingu kolmapäevasel koosolekul sellest, kuidas võiks kõik müüjad nüüd biolisandi kohustuse täitmise asemel trahvi valida. Ühingu juhi Mart Raamatu sõnul on arutelu fookus pigem selles, kas praegused seadused tagavad piisava läbipaistvuse.
"Riik ei ole kommunikeerinud näiteks ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal seda, kui palju üldse biokütust tarbimisse lubati, kas oli seal kellelgi vajakajäämisi ja kuidas tegelikult menetletakse neid potentsiaalselt tekkivaid rikkumisi," sõnas Raamat. | Konkurentide mure Olerexi pärast pani riigi kaaluma karmimaid karistusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval kogunevad Tallinnas Sõpruse Puiesteel eesti suuremad kütusemüüjad. Õliühingu erakorralisel koosviibimisel oodatakse enim Olerexi esindaja sõnavõttu. Sellest ettevõttest räägitakse viimasel ajal nii riigikogus, järelevalveasutustes kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.
Oktoobris kurtis ettevõtte konkurent Tartu Terminal, et Olerex ei täida biolisandi kohustust. "Hetkel valitseb turul peataolek - kui maksimaalne trahvimäär kümme miljonit eurot on ainus võimalik sanktsioon, siis ei ole ka ülejäänud turuosalistel finantsiliselt mõistlik biokohustust täita," kirjutas ettevõtte juht Raido Raudsepp.
Olgu öeldud, et otsesõnu Olerexi nime dokumentides ei mainita. Seda enam, et biolisandi arvestus lüüakse lukku aasta lõpus ehk ettevõttel on oma kohustuse täitmiseks poolteist kuud aega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks selgitas, et võimalusi keskkonnakohustuse täitmiseks on mitu. Kes soovib, võib bensiini ja diislikütusesse segada 7,5 protsenti biolisandit. Kes tahab, võib Alexela kombel biometaani müüa. Kes soovib, võib nende käest, kes on oma kohustuse kuhjaga täis teinud, hoopis statistikat soetada.
"Tegelikult on ju eesmärk selles, et kogu riigis tarbimisse antud diislikütuses ja mootoribensiinis oleks 7,5 protsenti taastuvaid allikaid," ütles Vaks.
Neste näiteks toodab ise parafiinset HVO kütust, mis ei erine oma omadustelt tavalisest diislikütusest. Erinevus on suisa nõnda väike, et ükski Eesti labor seda tuvastada ei suuda.
"Murekoht turu peal on see, et väga paljud turuosalised kipuvad ka sellesama tootega natukene lollitama," märkis Vaks. "Öeldakse, et tegemist on HVO tehnoloogial baseeruva taastuvallikatest toodetud diiselkütusega. Tegelikult analüüsid näitavad, et seal on midagi muud taga."
Statistikaühikuid pole enam piisavalt
Kuna nii-öelda esimese põlvkonna biolisandit kliendid ei armasta, on HVO neile, kes ei soovi statistikaga kaubelda, hea võimalus. Keskkonnaametile on Olerex teatanud, et nemadki panustasid HVO-le aga plaanipärased tarned viibisid.
Keskkonnaametil on Olerexi asjus käimas ka väärteomenetlus, sest kui käesoleva aasta tibusid saab lugeda alles esimesel jaanuaril, siis läinud aastal jäigi neil biolisandi nõue väidetavalt täitmata.
Ettevõtte juhid lubasid ka ise asja kommenteerida, kuid jäid hiljem intervjuudeks tabamatuks.
Turuosalised usuvad, et statistikakaubandusega Olerex oma tänavusi kohustusi enam täita ei jõua. Nimelt pole Eestis lihtsalt piisavalt vabu statistikaühikuid. Eesti Õliühingu juht Mart Raamat märkis, et HVO-d on see-eest küll.
Kui ettevõte soovib, võib ta seda kasvõi terve laevatäie tellida. Selleks, et ostetud kaup biolisandi arvestusse läheks, peab kütus olema aasta lõpuks aktsiisilaost välja jõudnud.
"Ehk siis selle kütuse pealt peab olema makstud aktsiis," sõnas Raamat. "Ta ei pea otseselt tanklates olema. Ta võib olla ka kommertslao mahutites."
MKM: rikkuja võib kaotada ka tegevusloa
Kõik selles loos kõnelejad eeldavad ja loodavad, et Olerex täidab oma kohustuse. Siiski jälgitakse olukorda hoolega ning oktoobri keskel võeti see jutuks riigikogu rahanduskomisjonis. Komisjoni esimehe Aivar Koka sõnul ei tohiks lubada olukorda, kus trahvi maksmine on kohustuse täitmisest odavam.
"Suuremate kütusemüüjate puhul läheneb statistika ostmise summa neljakümnele miljonile. Kui neljakümne miljoni asemel kümme miljonit trahvi maksta, siis on võimalik ju kolmkümmend miljonit puhast kasumit teenida," arutles Kokk. "Aga see ei oleks kindlasti õiglane kohtlemine võrreldes teiste kütusemüüjatega. Ühel hetkel võib juhtuda see, et ka ülejäänud Eestis kütusemüügiga tegelevad ettevõtted ütlevad, et miks nemad peavad statistikat ostma, kui kõik seda ei tee."
Kusjuures riik saaks sellisel juhul küll trahviraha aga kaotaks umbes kaheksa miljonit eurot käibemaksu. Rein Vaks ütles, et ka ministeeriumis arutataksegi võimalikku seadusemuudatust. Tema sõnul pandi kümne miljoni euro suurune trahv seadusesse just selleks, et kõige suurema turuosaga kütusemüüja kohustusest viilimise pealt võita ei saaks.
"Täna on kütusehinnad kõrgemaks ära läinud ja turuosad meil siin kõiguvad. Ja tõepoolest võib olla põhjust selle kümne miljoni eurose sanktsiooni tõstmiseks," ütles Vaks.
Et pahandusi ennetada, palus ministeerium keskkonnaametil kõigile kütusemüüjatele biolisandi kohustust meelde tuletada ning rääkida sellestki, et trahv pole ainus võimalik karistus.
"Kui tegevusluba omav isik ei täida seadusest tulenevaid kohustusi, on võimalik sellel isikul tegevusluba peatada või ära võtta. Ja teine element, mis lisaks sellele kümnele miljonile eurole on võimalik rakendada, on seaduserikkumisega teenitud tulu konfiskeerimine," sõnas Vaks.
Tõenäoliselt ei räägita Õliühingu kolmapäevasel koosolekul sellest, kuidas võiks kõik müüjad nüüd biolisandi kohustuse täitmise asemel trahvi valida. Ühingu juhi Mart Raamatu sõnul on arutelu fookus pigem selles, kas praegused seadused tagavad piisava läbipaistvuse.
"Riik ei ole kommunikeerinud näiteks ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal seda, kui palju üldse biokütust tarbimisse lubati, kas oli seal kellelgi vajakajäämisi ja kuidas tegelikult menetletakse neid potentsiaalselt tekkivaid rikkumisi," sõnas Raamat.
### Response:
Konkurentide mure Olerexi pärast pani riigi kaaluma karmimaid karistusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praegused andmed näitavad, et me ei ole jõudmas 2030. aasta eesmärkideni," tõdes keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok andmete avaldamise eel korraldatud pressikonverentsil.
Ministeeriumi kliimaosakonna nõunik Laura Remmelgas selgitas ERR-ile, et "Eesmärk 55" seab Eestile riikliku kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuse EL-i jõupingutuste jagamise määrusega (JJM) kaetud sektoritele, milleks on hooned, väikeenergeetika, transport, põllumajandus ja jäätmed ning CO2 sidumise eesmärgi maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorile.
Jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektorid peavad 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga vähendama CO2 heidet seni eesmärgiks olnud 13 protsendi asemel "Eesmärk 55" silmas pidades 24 protsendi võrra.
"See tähendab, et aastal 2030 ei tohiks JJM sektorite heide kokku ületada 4,7 miljonit tonni CO2 ekvivalendis. Täna kavandatud meetmetega liigume varasema ehk -13 protsendi heite vähendamise suunas, 2020. aastal oli nende sektorite heitkogus kokku 5,93 miljonit tonni CO2 ekvivalendis," ütles Remmelgas.
Eesti LULUCF-i sektorile on "Eesmärk 55"-ga seatud aastaks 2030 kohustus siduda vähemalt 2,5 miljonit tonni CO2-te. Seni kehtinud eesmärk oli tagada, et aastal 2030 on saavutatud vähemalt praeguse arvestusreeglite põhjal seatud baasmäär 0,5 miljonit tonni CO2 ekvivalendis. See nõue kehtib Remmelga sõnul siiski nii eelmise kui uue määruse järgi ka perioodi 2021-2025 kohta.
Ristkok rääkis, et keskkonnaministeerium esitab järgmise aasta alguses loendi võimalikest lisameetmetest, et jõuda 2030. aasta eesmärkide täitmiseni.
Ta rõhutas, et kasvuhoonegaaside vähendamisse peavad panustama kõik sektorid, sest see on vajalik eesmärkide saavutamiseks, aga samas on see ka õiglane ja peab olema ka proportsionaalne.
Kommenteerides praegust olukorda energeetikas, märkis keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja, et hoolimata kriisist ja sõjast Ukrainas püsime õigel kursile, kuna suudame lahendada energia trilemma: saame üheaegselt teha rohepööret ning tagada ka energia kättesaadavuse ja taskukohasuse. "Seega tendentsid näitavad, et liigume õige suunas ja suudame eri eesmärke ühendada ka praeguses kriisis," märkis Ristkok. | Eesti jääb maha "Eesmärk 55" sihtide saavutamiseks vajalikust tempost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praegused andmed näitavad, et me ei ole jõudmas 2030. aasta eesmärkideni," tõdes keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok andmete avaldamise eel korraldatud pressikonverentsil.
Ministeeriumi kliimaosakonna nõunik Laura Remmelgas selgitas ERR-ile, et "Eesmärk 55" seab Eestile riikliku kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuse EL-i jõupingutuste jagamise määrusega (JJM) kaetud sektoritele, milleks on hooned, väikeenergeetika, transport, põllumajandus ja jäätmed ning CO2 sidumise eesmärgi maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorile.
Jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektorid peavad 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga vähendama CO2 heidet seni eesmärgiks olnud 13 protsendi asemel "Eesmärk 55" silmas pidades 24 protsendi võrra.
"See tähendab, et aastal 2030 ei tohiks JJM sektorite heide kokku ületada 4,7 miljonit tonni CO2 ekvivalendis. Täna kavandatud meetmetega liigume varasema ehk -13 protsendi heite vähendamise suunas, 2020. aastal oli nende sektorite heitkogus kokku 5,93 miljonit tonni CO2 ekvivalendis," ütles Remmelgas.
Eesti LULUCF-i sektorile on "Eesmärk 55"-ga seatud aastaks 2030 kohustus siduda vähemalt 2,5 miljonit tonni CO2-te. Seni kehtinud eesmärk oli tagada, et aastal 2030 on saavutatud vähemalt praeguse arvestusreeglite põhjal seatud baasmäär 0,5 miljonit tonni CO2 ekvivalendis. See nõue kehtib Remmelga sõnul siiski nii eelmise kui uue määruse järgi ka perioodi 2021-2025 kohta.
Ristkok rääkis, et keskkonnaministeerium esitab järgmise aasta alguses loendi võimalikest lisameetmetest, et jõuda 2030. aasta eesmärkide täitmiseni.
Ta rõhutas, et kasvuhoonegaaside vähendamisse peavad panustama kõik sektorid, sest see on vajalik eesmärkide saavutamiseks, aga samas on see ka õiglane ja peab olema ka proportsionaalne.
Kommenteerides praegust olukorda energeetikas, märkis keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja, et hoolimata kriisist ja sõjast Ukrainas püsime õigel kursile, kuna suudame lahendada energia trilemma: saame üheaegselt teha rohepööret ning tagada ka energia kättesaadavuse ja taskukohasuse. "Seega tendentsid näitavad, et liigume õige suunas ja suudame eri eesmärke ühendada ka praeguses kriisis," märkis Ristkok.
### Response:
Eesti jääb maha "Eesmärk 55" sihtide saavutamiseks vajalikust tempost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsil võetivaatluse alla energiatehnoloogia arendamine, elurikkuse hoidmine, tervis ja heaolu säilitamine ja kestlik innovatsioon. Täieliku kava leiab ülikooli kodulehelt.
Esimese päeva video:
Teise päeva video: | Video: loodusteaduste konverents "Mis värvi on tulevik?" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsil võetivaatluse alla energiatehnoloogia arendamine, elurikkuse hoidmine, tervis ja heaolu säilitamine ja kestlik innovatsioon. Täieliku kava leiab ülikooli kodulehelt.
Esimese päeva video:
Teise päeva video:
### Response:
Video: loodusteaduste konverents "Mis värvi on tulevik?" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sofias toimuvatel maailmameistrivõistlustel selgitatakse parimad neljal trampoliinvõimlemise distsipliinil - batuudihüpped (TRA), sünkroonbatuudihüpped (SYN), topelt-trampetihüpped (DMT) ning akrorada (TUM). Eesti osaleb täiskasvanute batuudihüpete MM-il esmakordselt. Võistluse jooksul sooritavad batuudihüppajad kaks katset, millest arvesse läheb parima punktiarvestusega tulemus.
Kaasik jäi võistlusega rahule, eriti esimese katsega, mis jäigi Kaasiku lõpptulemuseks. "Poole aastaga on edasiminek olnud suur. MM-i teises katses läksin veelgi raskemat seeriat tegema, millega tahtsin rohkem punkte saada. Täna see veidi ebaõnnestus, kuid jäin rahule, et tegin teise katse lõpuni välja. Elementide sooritus on läinud vahepeal paremaks ning samuti suudan võistluskatse ajal nüüd elada hetkes, mitte minevikus ega tulevikus, mis on väga oluline," kommenteeris Kaasik. Kaasiku plaanid järgmiseks hooajaks on seotud võistlusseeriate lihvimisega, kus on plaanis tõsta katsete raskust, harjutada puhtust ja enesekindlust.
Krete treeneriks on tema ema Katrin Kaasik, kes juhendas Kretet ka Sofias. "MM-il võistlemine oli hoopis teistsugune kogemus kui on olnud varasemad võistlused. Tegelikult saab siit palju õpetlikku kaasa võtta. Tore oli näha, kui palju Krete on edasi arenenud. Kindlasti sai Krete ka kindlust juurde, et oleme õigel teel," ütles Kaasik.
Batuudihüpete kvalifikatsiooni võitis Hiina esindaja Yicheng Hu (56,600), teiseks jäi jaapanlane Hikaru Mori (56,290) ning kolmandaks Yunzhu Cao (Hiina, 56,280). MM jätkub poolfinaalide ja laupäeval finaalidega. Lisaks MM-i medalitele võitlevad 300 sportlast 38 riigist ka Pariisi olümpiakohtade eest. Sofia MM on esimene Pariisi OM-i kvalifikatsioonivõistlus, kus batuudihüpetes jagatakse kuni kaheksa OM kohta nii meeste kui ka naiste kategooriates. | Batuudihüpete MM-i debüüt tõi Kaasikule 41. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sofias toimuvatel maailmameistrivõistlustel selgitatakse parimad neljal trampoliinvõimlemise distsipliinil - batuudihüpped (TRA), sünkroonbatuudihüpped (SYN), topelt-trampetihüpped (DMT) ning akrorada (TUM). Eesti osaleb täiskasvanute batuudihüpete MM-il esmakordselt. Võistluse jooksul sooritavad batuudihüppajad kaks katset, millest arvesse läheb parima punktiarvestusega tulemus.
Kaasik jäi võistlusega rahule, eriti esimese katsega, mis jäigi Kaasiku lõpptulemuseks. "Poole aastaga on edasiminek olnud suur. MM-i teises katses läksin veelgi raskemat seeriat tegema, millega tahtsin rohkem punkte saada. Täna see veidi ebaõnnestus, kuid jäin rahule, et tegin teise katse lõpuni välja. Elementide sooritus on läinud vahepeal paremaks ning samuti suudan võistluskatse ajal nüüd elada hetkes, mitte minevikus ega tulevikus, mis on väga oluline," kommenteeris Kaasik. Kaasiku plaanid järgmiseks hooajaks on seotud võistlusseeriate lihvimisega, kus on plaanis tõsta katsete raskust, harjutada puhtust ja enesekindlust.
Krete treeneriks on tema ema Katrin Kaasik, kes juhendas Kretet ka Sofias. "MM-il võistlemine oli hoopis teistsugune kogemus kui on olnud varasemad võistlused. Tegelikult saab siit palju õpetlikku kaasa võtta. Tore oli näha, kui palju Krete on edasi arenenud. Kindlasti sai Krete ka kindlust juurde, et oleme õigel teel," ütles Kaasik.
Batuudihüpete kvalifikatsiooni võitis Hiina esindaja Yicheng Hu (56,600), teiseks jäi jaapanlane Hikaru Mori (56,290) ning kolmandaks Yunzhu Cao (Hiina, 56,280). MM jätkub poolfinaalide ja laupäeval finaalidega. Lisaks MM-i medalitele võitlevad 300 sportlast 38 riigist ka Pariisi olümpiakohtade eest. Sofia MM on esimene Pariisi OM-i kvalifikatsioonivõistlus, kus batuudihüpetes jagatakse kuni kaheksa OM kohta nii meeste kui ka naiste kategooriates.
### Response:
Batuudihüpete MM-i debüüt tõi Kaasikule 41. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti esisprinter Karl Erik Nazarov näitas väledaid jalgu juba koolipoisina TV 10 Olümpiastarti sarjas. Otsime üle Eesti taas kiired poisse ja tüdrukuid. Sarja eelvõistlused 14- kuni 10-aastastele noortele (2009.- 2011. aastal ja hiljem sündinud poisid ja tüdrukud) algavad maakondlike etappidega, kus on kavas 60 meetri jooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kuulitõuge.
TV 10 Olümpiastarti sarja 52. hooaja eelvõistlused linnades ja maakondades:
21. november Pärnumaa, kell 15.00 Pärnu Kergejõustikuhall
22. november Tartu ja Tartumaa, kell 16.00 Tartu Ülikooli Spordihoone
22. november Ida-Virumaa, kell 11.00 Ahtme Spordihall
23. november Tallinn, kell 16.00 Lasnamäe Kergejõustikuhall
24. november Viljandimaa, kell 15.00 Paalalinna viilhall
24. november Saaremaa, kell 16.00 Kuressaare Spordikeskus
26. november Järvamaa, kell 15.00 Konesko Türi Spordihoone
28. november Valgamaa, kell 13.00 Valga Spordihall
29. november Võrumaa, kell 14.00 Võru Spordikeskus
29. november Põlvamaa, kell 14.00 Võru Spordikeskus
29. november Harjumaa, kell 10.00 Lasnamäe Kergejõustikuhall
30. november Raplamaa, kell 12.00 Kohila Spordihoone
Ühtlasi jätkub veel koolivõistkondade registreerimine sarja uueks hooajaks.
Oma võistkonna on juba üles andnud: Türi Põhikool, Ülenurme Gümnaasium, Viljandi Kesklinna Kool, Võru Kesklinna Kool, Saue Kool, Luunja Keskkool, Nõmme Põhikool, Paikuse Kool, Tartu Tamme Kool, Jakob Westholmi Gümnaasium, Põlva Kool, Rakvere Reaalkool, Tõrva Gümnaasium, Saku Gümnaasium, Kuusalu Keskkool, Räpina Ühisgümnaasium, Kuressaare Nooruse Kool, Osula Põhikool, Parksepa Keskkool, Haljala Kool, Ääsmäe Põhikool ning Laupa Põhikooli ja Imavere Kooli ühendvõistkond ning Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond. | Otsime välejalgu | Tule TV 10 Olümpiastarti võistlustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti esisprinter Karl Erik Nazarov näitas väledaid jalgu juba koolipoisina TV 10 Olümpiastarti sarjas. Otsime üle Eesti taas kiired poisse ja tüdrukuid. Sarja eelvõistlused 14- kuni 10-aastastele noortele (2009.- 2011. aastal ja hiljem sündinud poisid ja tüdrukud) algavad maakondlike etappidega, kus on kavas 60 meetri jooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kuulitõuge.
TV 10 Olümpiastarti sarja 52. hooaja eelvõistlused linnades ja maakondades:
21. november Pärnumaa, kell 15.00 Pärnu Kergejõustikuhall
22. november Tartu ja Tartumaa, kell 16.00 Tartu Ülikooli Spordihoone
22. november Ida-Virumaa, kell 11.00 Ahtme Spordihall
23. november Tallinn, kell 16.00 Lasnamäe Kergejõustikuhall
24. november Viljandimaa, kell 15.00 Paalalinna viilhall
24. november Saaremaa, kell 16.00 Kuressaare Spordikeskus
26. november Järvamaa, kell 15.00 Konesko Türi Spordihoone
28. november Valgamaa, kell 13.00 Valga Spordihall
29. november Võrumaa, kell 14.00 Võru Spordikeskus
29. november Põlvamaa, kell 14.00 Võru Spordikeskus
29. november Harjumaa, kell 10.00 Lasnamäe Kergejõustikuhall
30. november Raplamaa, kell 12.00 Kohila Spordihoone
Ühtlasi jätkub veel koolivõistkondade registreerimine sarja uueks hooajaks.
Oma võistkonna on juba üles andnud: Türi Põhikool, Ülenurme Gümnaasium, Viljandi Kesklinna Kool, Võru Kesklinna Kool, Saue Kool, Luunja Keskkool, Nõmme Põhikool, Paikuse Kool, Tartu Tamme Kool, Jakob Westholmi Gümnaasium, Põlva Kool, Rakvere Reaalkool, Tõrva Gümnaasium, Saku Gümnaasium, Kuusalu Keskkool, Räpina Ühisgümnaasium, Kuressaare Nooruse Kool, Osula Põhikool, Parksepa Keskkool, Haljala Kool, Ääsmäe Põhikool ning Laupa Põhikooli ja Imavere Kooli ühendvõistkond ning Orissaare Gümnaasiumi ja Tornimäe Põhikooli ühendvõistkond.
### Response:
Otsime välejalgu | Tule TV 10 Olümpiastarti võistlustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nancy Pelosi teatas, et tema ametijärglaseks saab Hakeem Jeffries.
Pelosi on 82-aastane liberaal California osariigist, kes on olnud kaks ametiaega Kongressi alamkoja, Esindajatekoja, spiiker. Pelosi kinnitas, et ta jääb Kongressi San Franciscot esindama nagu ta on teinud viimased 35 aastat.
Pelosi teatas oma ametist taandumisest päev peale seda kui selgus, et Esindajatekoja uues koosseisus saavad napi enamuse vabariiklased.
New Yorgist pärit 52-aastane Jeffries oleks esimene mustanahaline Esindajatekoja liige, kes on kummagi USA suurpartei fraktsiooni Kongressi alamkojas juhtinud.
USA president Joe Biden nimetas Nancy Pelosit üheks kõige suurema mõjuga Esindajatekoja spiikriks USA ajaloos. Nii Biden kui ka Pelosi on demokraadid.
Pelosi meenutas oma sõnavõtus, et külastas USA Kapitooliumi esimest korda siis kui tema isa vannutati Esindajatekoja liikmeks.
Ametist lahkuv spiiker meenutas koostööd kolme USA presidendiga, esimesena vabariiklane George W. Bush, kelle järel ta mainis demokraate Barack Obamat ja Joe Bidenit.
Vabariiklast Donald Trumpi Pelosi samas nimistus välja ei toonud.
Nancy Pelosi on mänginud võtmerolli Joe Bideni poliitilise agenda läbisurumisel Kongressis, toob Reuters välja. Samuti oli Pelosi roll oluline Barack Obama tervishoiusüsteemi reformi elluviimisel.
Pelosi oli kõige kõrgema ametipositsiooni ja võimutäiusega naine USA poliitilise süsteemi ajaloos kuniks Kamala Harris sai Joe Bideni asepresidendiks 2021. aasta jaanuaris.
Oma positsiooni tõttu on Pelosi olnud tihti vabariiklaste kriitika keskmes.
Esindajatekoja demokraadid valivad endale uue juhi 30. novembril.
Uueks Esindajatekoja spiikriks valitakse tõenäoliselt vabariiklane Kevin McCarthy, kui uus Kongressi koosseis astub ametisse 3. jaanuaril.
Ka McCarthy, nagu Pelosi, on pärit California osariigist. | USA Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi loobub demokraatide juhtimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nancy Pelosi teatas, et tema ametijärglaseks saab Hakeem Jeffries.
Pelosi on 82-aastane liberaal California osariigist, kes on olnud kaks ametiaega Kongressi alamkoja, Esindajatekoja, spiiker. Pelosi kinnitas, et ta jääb Kongressi San Franciscot esindama nagu ta on teinud viimased 35 aastat.
Pelosi teatas oma ametist taandumisest päev peale seda kui selgus, et Esindajatekoja uues koosseisus saavad napi enamuse vabariiklased.
New Yorgist pärit 52-aastane Jeffries oleks esimene mustanahaline Esindajatekoja liige, kes on kummagi USA suurpartei fraktsiooni Kongressi alamkojas juhtinud.
USA president Joe Biden nimetas Nancy Pelosit üheks kõige suurema mõjuga Esindajatekoja spiikriks USA ajaloos. Nii Biden kui ka Pelosi on demokraadid.
Pelosi meenutas oma sõnavõtus, et külastas USA Kapitooliumi esimest korda siis kui tema isa vannutati Esindajatekoja liikmeks.
Ametist lahkuv spiiker meenutas koostööd kolme USA presidendiga, esimesena vabariiklane George W. Bush, kelle järel ta mainis demokraate Barack Obamat ja Joe Bidenit.
Vabariiklast Donald Trumpi Pelosi samas nimistus välja ei toonud.
Nancy Pelosi on mänginud võtmerolli Joe Bideni poliitilise agenda läbisurumisel Kongressis, toob Reuters välja. Samuti oli Pelosi roll oluline Barack Obama tervishoiusüsteemi reformi elluviimisel.
Pelosi oli kõige kõrgema ametipositsiooni ja võimutäiusega naine USA poliitilise süsteemi ajaloos kuniks Kamala Harris sai Joe Bideni asepresidendiks 2021. aasta jaanuaris.
Oma positsiooni tõttu on Pelosi olnud tihti vabariiklaste kriitika keskmes.
Esindajatekoja demokraadid valivad endale uue juhi 30. novembril.
Uueks Esindajatekoja spiikriks valitakse tõenäoliselt vabariiklane Kevin McCarthy, kui uus Kongressi koosseis astub ametisse 3. jaanuaril.
Ka McCarthy, nagu Pelosi, on pärit California osariigist.
### Response:
USA Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi loobub demokraatide juhtimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aina rohkem naismängijaid nõudis, et seda reeglit muudetaks neile sobivamaks, kuna valgete pükste kandmine menstruatsiooni ajal pole kõige mõistlikum.
Wimbledon muutis seda reeglit ning alates järgmisest aastast võivad naised ja tüdrukud suure slämmi turniiril kanda tumedaid aluspükse, kui need ei ole pikemad kui nende seelik.
Pärast seda, kui mängijad väljendasid oma muret, peeti arutelusid WTA, rõivatootjate ja meditsiinimeeskondadega.
Endine olümpiavõitja Monica Puig on varasemalt rääkinud, et valge kandmisega kaasnes "vaimne stress". 2016. aastal olümpiavõitjaks tulnud Puig ütles ka seda, et ta palvetas, et meistrivõistlused ei langeks kokku tema menstruatsioonitsükliga.
Briti tennisist Heather Watson oli üks esimesi, kes rääkis menstruatsiooni mõjust tulemuslikkusele. Tema sõnul arutati selle üle sageli eraviisiliselt.
"See on midagi, millest mängijad Wimbledonis räägivad," ütles Watson juunis BBC-le. "Ma arvan, et inimesed räägivad sellest palju, võib-olla mitte meediale, aga omavahel kindlasti."
All England Clubi tegevdirektor Sally Bolton ütles: "Oleme pühendunud mängijate toetamisele ja nende tagasiside kuulamisele, kuidas nad saaksid parimal viisil võistelda. Loodame, et see reeglite kohandamine aitab mängijatel keskenduda puhtalt oma sooritusele, leevendades potentsiaalset ärevuse allikat." | Wimbledon muutis ajaloolist riietumisreeglit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aina rohkem naismängijaid nõudis, et seda reeglit muudetaks neile sobivamaks, kuna valgete pükste kandmine menstruatsiooni ajal pole kõige mõistlikum.
Wimbledon muutis seda reeglit ning alates järgmisest aastast võivad naised ja tüdrukud suure slämmi turniiril kanda tumedaid aluspükse, kui need ei ole pikemad kui nende seelik.
Pärast seda, kui mängijad väljendasid oma muret, peeti arutelusid WTA, rõivatootjate ja meditsiinimeeskondadega.
Endine olümpiavõitja Monica Puig on varasemalt rääkinud, et valge kandmisega kaasnes "vaimne stress". 2016. aastal olümpiavõitjaks tulnud Puig ütles ka seda, et ta palvetas, et meistrivõistlused ei langeks kokku tema menstruatsioonitsükliga.
Briti tennisist Heather Watson oli üks esimesi, kes rääkis menstruatsiooni mõjust tulemuslikkusele. Tema sõnul arutati selle üle sageli eraviisiliselt.
"See on midagi, millest mängijad Wimbledonis räägivad," ütles Watson juunis BBC-le. "Ma arvan, et inimesed räägivad sellest palju, võib-olla mitte meediale, aga omavahel kindlasti."
All England Clubi tegevdirektor Sally Bolton ütles: "Oleme pühendunud mängijate toetamisele ja nende tagasiside kuulamisele, kuidas nad saaksid parimal viisil võistelda. Loodame, et see reeglite kohandamine aitab mängijatel keskenduda puhtalt oma sooritusele, leevendades potentsiaalset ärevuse allikat."
### Response:
Wimbledon muutis ajaloolist riietumisreeglit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 17. novembril kell 20.26:
- Kreml: ründame Ukraina taristut, kuna Kiiev ei taha läbirääkimisi;
- Soome saadab Ukrainale seni suurima abipaketi;
- Iisrael nõustus USA survel toetama Ukrainat kaude;
- Ukraina ekspertidel lubatakse osaleda Poola raketiintsidendi juurdluses;
- Naftogaz: Venemaa pommitas Ukraina gaasitaristut;
- Venemaa tulistas Ukraina pihta 18 tiibraketti ja kuus drooni;
- Milley: Ukraina ei suuda lähiajal kogu oma territooriumi vabastada;
- Austin: Viimane Ramsteini kohtumine oli väga edukas;
- ISW: Prigožin jätkab Venemaal oma mõjuvõimu suurendamist;
- Kiiev: Venemaa jätkab Ukraina linnade pommitamist;
- Meedia: Vene poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel oli kuulda plahvatusi.
Serhi Haidai: Svatove-Kreminna suunal on edusamme
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai ütles hiljuti intervjuus, et Ukraina väed edenevad Svatovo-Kreminna suunal edasi.
Haidai kinnitusel on iga meetri vabastamine Ukraina vägede jaoks raske ülesanne.
Haidai sõnul raskendab pealetungi asjaolu, et erinevalt Harkivi oblastist puudub Ukrainal üllatusmoment.
Luhanskis on peale Ukraina Harkivi pealetungi rajatud kaitserajatisi, toodud juurde reservvägesid, Tšetseenia vägesid ning Wagneri palgasõdurite grupeeringu raames ka vang-sõdureid.
Ukraina linnades taastub elektri- ja sideühendus
Ukraina valitsuse teatel on asutud Vene rünnakutes kahjustada saanud kriitilisi teenuseid taastama. Taastamistöödest hoolimata on paljud Ukraina linnad elektrita ning esineb elektrikatkestusi, teatas Ukraina digitaalse transformatsiooni minister Mõhhailo Fedorov Telegramis.
Samas on ministri sõnul päevaga taastatud paljudes piirkondades elektri- ja sideühendus.
Venemaa teatel pommitati taas Belgorodi oblastit
Vene Belgorodi oblasti kuberner Vjašeslav Gladkov väitis neljapäeval, et Šebekino linna tabas Grad raketirünnak. Väidetavalt sai üks inimene viga.
Ukraina pole süüdistusi kommenteerinud.
Kreml: ründame Ukraina taristut, kuna Kiiev ei taha läbirääkimisi
Venemaa presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov kinnitas neljapäeval, et Venemaa arvates ründavad nende relvajõud Ukrainas sellist taristut, mis on kas otseselt või kaude seotud Ukraina sõjalise potentsiaaliga, vahendas Interfax.
Peskovi sõnul on rünnakutes süüdi Kiiev, kes keeldub läbirääkimistest Venemaaga: "Ukraina soovimatus lahendada probleemi, alustada kõnelusi, Ukraina poole sammud loobuda juba kokkulepitud tekstist ja nii edasi..," tõi Peskov välja.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Ukraina eeldused läbirääkimiste pidamiseks avalikult teada andnud: Vene vägede lahkumine Ukraina territooriumilt, Kiievile sõjakahjude tasumine ning sõjakurjategijate vastutusele võtmine.
Sel nädalal toimunud G20 tippkohtumisel täpsustas Zelenski Ukraina positsiooni tuues välja 10 Ukraina põhimõtet läbirääkimisteks, mille hulka kuuluvad nii toidu-, elektri- kui ka tuumaohutus.
Samuti soovitakse tagasi saada sõjavangi langenud Ukraina sõdurid ning taastada Ukrainale tehtud keskkonnakahju.
Kõnekas on, et Zelenski soovis kõnelusi Venemaaga pidada avalikult, mitte suletud uste taga.
Zelenski on hiljuti välja toonud, et läbi kolmandate riikide on tulnud signaale Venemaa soovist pidada Ukrainaga kõnelusi.
Ria Novosti teatel oli Zelenski ettepanek avalikest kõnelustest Venemaa jaoks Peskovi sõnul arusaamatu.
Ukraina vabastatud aladelt on leitud pea 1000 hukkunu säilmed
Vabastatud Donetski, Mõkolajivi, Harkivi ja Hersoni oblastitest on leitud 991 tsiviilisiku säilmed. Samuti on Ukraina politsei registreerinud 3559 sõjakuritegu, vahendas Ukrainska Pravda.
Soome saadab Ukrainale seni suurima abipaketi
Soome viimane abipakett Ukrainale on 55,6 miljoni euro väärtuses. Kokku on Soome abistanud Ukrainat ametlike allikate kohaselt 160,4 miljoni euro eest.
Tegu on kümnenda Soome abipaketiga Ukrainale. Soome kaitseministri Antti Kaikkoneni sõnul on tegu seni suurima Soome abipaketiga, mis eraldatud Ukrainale.
Soome ei avalda ei abi sisu, selle kättetoimetamise viisi ega üleandmise ajakava.
Abi andmisel on arvestatud nii Ukraina vajadusi kui ka Soome kaitseväe ressursside olukorda, kinnitas Soome kaitseministeerium.
Kuigi Soome pole Ukrainale saadetud abi sisu avaldanud on sõltumatu sõjandusblogi Oryx autorid avalike allikate järgi tuvastanud, et Ukrainasse on jõudnud nii Soome päritolu Sisu soomukid, õhutõrjerelvad, tanktirõrjerelvad, miinipildujad kui ka laskemoon.
Iisrael nõustus USA survel toetama Ukrainat kaude
Ajaleht Haaretz teatas, et USA survel nõustus Iisrael rahastama Ukrainale mõeldud strateegilisi materjale.
Bideni administratsioon nõudis, et Iisrael annaks Ukrainale peale humanitaarabi ka teistsugust abi, kinnitas leht oma allikatele tungides.
Nimetamata strateegilised materjalid viidi ühte täpsustamata NATO liikmesriiki, kes muuhulgas tarnib Ukrainale relvastust.
Samuti nõustus Iisrael, et NATO riigid võivad Ukrainale tarnida relvastust, mis sisaldab Iisraelis toodetud komponente.
Ukraina ekspertidel lubatakse osaleda Poola raketiintsidendi juurdluses
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas neljapäeval Bloombergi ärifoorumil, et Ukraina ekspertidel lubatakse osaleda Poola territooriumile langenud raketiintsidendi uurimisel, vahendas Interfax Ukraina.
"Kuniks juurdlus pole lõppenud, ei saa me täpselt väita, millised raketid või nende osad langesid Poola territooriumile. Kuid me nägime raketi tekitatud kraatri diameetrit. See ei saa olla ainult õhutõrjeraketi tekitatud," ütles Zelenski.
Zelenski tõi välja, et praegu pole 100 protsenti kindel, mis toimus.
Naftogaz: Venemaa pommitas Ukraina gaasitaristut
Ukraina ettevõte Naftogazi juht teatas sotsiaalmeedias, et Venemaa pommitas Ukraina idaosas riigi gaasitaristut. Rünnaku käigus hävisid mitmed taristuobjektid ja tekkis ka palju taristukahju.
Venemaa tulistas Ukraina pihta 18 tiibraketti ja kuus drooni
"Venemaa terroristid pommitasid Dnipro linna. Pihta said kaks taristuobjekti," teatas neljapäeval Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.
Ukraina parlamendi liige Oleksi Gontšarenko kinnitas, et Odessas on Vene rünnakute tõttu elektrikatkestus kestnud päevast kauem.
launched a missile attack on my native Odesa region. Infrastructure object.
There has been a power outage in Odesa for more than a day. Some houses have been without electricity for more than a day. People are looking around the city for a place to recharge their phones.
— Oleksiy Goncharenko (@GoncharenkoUa) November 17, 2022
Vene väed ründasid rakettidega ka Zaporižžja oblastit, Tõmošenko teatel hukkus vähemalt neli inimest.
Ukraina pealinna sõjaline administratsioon teatas, et Kiievi kohal tulistati alla neli tiibraketti ja viis Iraani päritolu Shahedi drooni.
Neljapäeva hommikul tehtud Vene rünnakus tulistati Ukraina pihta 18 tiibraketti, teatasid Ukraina õhuvägede esindaja.
Ukraina peastaabi asejuhi Oleksi Hromovi sõnul on Venemaa alates 11. novembrist tulistanud Ukraina pihta 148 raketti ja 26 hulkurdrooni.
Sel perioodil hävitas Ukraina õhutõrje 102 Ukraina pihta tulistatud objekti, vahendas The Kyiv Independent.
Vene väed tabasid Odessas ühte logistikarajatist, milles sai haavata üks tsiviilisikik, kinnitas Ukraina relvajõudude lõunaringkonna esindaja Natalia Humeniuk.
Ukraina õhutõrje hävitas kuus Vene raketti Musta mere kohal, kinnitas Humeniuk.
Ukraina ja Venemaa pikendasid viljalepingut nelja kuu võrra
Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov teatas neljapäeval, et Venemaa ja Ukraina jõudsid Istanbulis viljalepingu pikendamises kokkuleppele. Riigid pikendasid lepingut 120 päeva võrra, vahendas The Kyiv Independent.
Moskva ja Kiiev allkirjastasid juba juulis Ukraina Musta mere sadamatest vilja eksportimise leppe. Venemaa teatas oktoobris, et loobub kokkuleppest, kuid teatas mõni päev hiljem, et naaseb Musta mere viljaleppe juurde.
Viljalepingu pikendamisest teatas ka Türgi president Recep Tayyip Erdogan.
With the delivery of more than 11 million tonnes of grains and foodstuffs to those in need via approximately 500 ships over the past four months, the significance and benefits of this agreement for the food supply and security of the world have become evident.
— Recep Tayyip Erdoğan (@RTErdogan) November 17, 2022
Milley: Ukraina ei suuda lähiajal kogu oma territooriumi vabastada
USA staabiülemate komitee esimees Mark Milley ütles, et kuigi Venemaa armee on praegu väga halvas seisukorras, siis lähiajal ei suuda Ukraina kogu oma territooriumi vabastada.
"Ukraina sõjalise võidu tõenäosus, mida saab defineerida venelaste väljatõrjumisega kogu Ukrainast, pole lähiajal suur," ütles Milley.
Milley sõnul on Venemaa kontrolli all praegu umbes 20 protsenti Ukraina territooriumist. Milley sõnul on Venemaa armee praegu väga halvas seisukorras.
" Sa tahad pidada läbirääkimisi ajal, mil oled jõupositsioonil ja vastane on nõrk. Ja võib-olla on võimalik, et tuleb poliitiline lahendus. Selleks on võimalus. See on kõik, mida ma ütlen," ütles Milley.
Milley sõnul pole Venemaa armee suutnud Ukrainas täita mitte ühtegi eesmärki.
"Venelased on iga kord ebaõnnestunud. Nad on kaotanud strateegiliselt, nad on kaotanud operatiivselt ja taktikaliselt. Mida nad proovisid saavutada, see neil ebaõnnestus.
Kogu 900-kilomeetrisel rindejoonel on ukrainlased saavutanud pidevalt edusamme ja venelased on seal pidevalt ebaõnnestunud," ütles USA staabiülemate komitee esimees Mark Milley.
Reuters: Biden vaidles vastu Zelenski kommentaarile, et Poolasse maandunud rakett polnud Ukraina päritolu
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul ei põhjustanud Ukraina rakett teisipäeval Poolas plahvatust.
Biden vaidlustas Zelenski kommentaari. "See pole tõend," ütles neljapäeval Biden.
Ukraina sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/VALENTYN OGIRENKO
Austin: Viimane Ramsteini kohtumine oli väga edukas
USA kaitseminister Lloyd Austin ütles kolmapäeval, et seitsmes Saksamaal Ramsteini õhuväebaasis toimunud Ukraina kaitsmise kontaktrühma koosolek oli väga edukas. Austini sõnul lubasid liitlased suurendada Ukraina sõjalist abistamist.
"Säilitame oma hoogu kogu talve jooksul, et Ukraina saaks jätkata edu kindlustamist. Venemaa seisab lahinguväljal silmitsi tagasilöögiga tagasilöögi järel. Venemaa ründab Ukraina tsiviilisikuid ja taristut. See ainult suurendab Ukraina otsusekindlust," ütles Austin.
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov tänas liitlasi toetuse ja uute algatuste eest. "Vaba maailm on meiega, kuni me võidame," ütles Reznikov.
Meedia: Vene poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel oli kuulda plahvatusi
Ukraina uudistekanal Ukrinform viitab Telegrami allikatele ja teatas, et Venemaa poolt okupeeritud Kirmmi poolsaarel oli 16. novembri hilisõhtul kuulda plahvatusi. Väidetavalt toimusid plahvatused Džankoi asula juures, vahendas The Kyiv Independent.
ISW: Prigožin jätkab Venemaal oma mõjuvõimu suurendamist
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Wagneri rühmituse juht Jevgeni Prigožin tahab end kehtestada marurahvuslaste kogukonna juhina. ISW hinnangul on Prigožinil olemas poliitilised ambitsioonid ja tahab riigis oma mõjuvõimu suurendada.
Meduza teatas kolmapäeval, et Prigožin kaalub uue liikumise loomist, millest võib saada poliitiline partei. Prigožin kasutab eliidivastast retoorikat, kuid jätkab Venemaa presidendi Vladimir Putini toetamist. Nii proovib Prigožin hirmutada Venemaa eliiti kuuluvaid inimesi, kes võivad olla ebalojaalsed Putinile.
ISW on varem hinnanud, et Prigožini isiklik armee teenib tema isiklikke poliitilisi eesmärke.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 83110 (võrdlus eelmise päevaga +400);
- tankid 2878 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 5804 (+7);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1860 (+0);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1531 (+6);
- tiibraketid 474 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4362 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 267. päev: Kreml jätkab Ukraina taristu ründamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 17. novembril kell 20.26:
- Kreml: ründame Ukraina taristut, kuna Kiiev ei taha läbirääkimisi;
- Soome saadab Ukrainale seni suurima abipaketi;
- Iisrael nõustus USA survel toetama Ukrainat kaude;
- Ukraina ekspertidel lubatakse osaleda Poola raketiintsidendi juurdluses;
- Naftogaz: Venemaa pommitas Ukraina gaasitaristut;
- Venemaa tulistas Ukraina pihta 18 tiibraketti ja kuus drooni;
- Milley: Ukraina ei suuda lähiajal kogu oma territooriumi vabastada;
- Austin: Viimane Ramsteini kohtumine oli väga edukas;
- ISW: Prigožin jätkab Venemaal oma mõjuvõimu suurendamist;
- Kiiev: Venemaa jätkab Ukraina linnade pommitamist;
- Meedia: Vene poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel oli kuulda plahvatusi.
Serhi Haidai: Svatove-Kreminna suunal on edusamme
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai ütles hiljuti intervjuus, et Ukraina väed edenevad Svatovo-Kreminna suunal edasi.
Haidai kinnitusel on iga meetri vabastamine Ukraina vägede jaoks raske ülesanne.
Haidai sõnul raskendab pealetungi asjaolu, et erinevalt Harkivi oblastist puudub Ukrainal üllatusmoment.
Luhanskis on peale Ukraina Harkivi pealetungi rajatud kaitserajatisi, toodud juurde reservvägesid, Tšetseenia vägesid ning Wagneri palgasõdurite grupeeringu raames ka vang-sõdureid.
Ukraina linnades taastub elektri- ja sideühendus
Ukraina valitsuse teatel on asutud Vene rünnakutes kahjustada saanud kriitilisi teenuseid taastama. Taastamistöödest hoolimata on paljud Ukraina linnad elektrita ning esineb elektrikatkestusi, teatas Ukraina digitaalse transformatsiooni minister Mõhhailo Fedorov Telegramis.
Samas on ministri sõnul päevaga taastatud paljudes piirkondades elektri- ja sideühendus.
Venemaa teatel pommitati taas Belgorodi oblastit
Vene Belgorodi oblasti kuberner Vjašeslav Gladkov väitis neljapäeval, et Šebekino linna tabas Grad raketirünnak. Väidetavalt sai üks inimene viga.
Ukraina pole süüdistusi kommenteerinud.
Kreml: ründame Ukraina taristut, kuna Kiiev ei taha läbirääkimisi
Venemaa presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov kinnitas neljapäeval, et Venemaa arvates ründavad nende relvajõud Ukrainas sellist taristut, mis on kas otseselt või kaude seotud Ukraina sõjalise potentsiaaliga, vahendas Interfax.
Peskovi sõnul on rünnakutes süüdi Kiiev, kes keeldub läbirääkimistest Venemaaga: "Ukraina soovimatus lahendada probleemi, alustada kõnelusi, Ukraina poole sammud loobuda juba kokkulepitud tekstist ja nii edasi..," tõi Peskov välja.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Ukraina eeldused läbirääkimiste pidamiseks avalikult teada andnud: Vene vägede lahkumine Ukraina territooriumilt, Kiievile sõjakahjude tasumine ning sõjakurjategijate vastutusele võtmine.
Sel nädalal toimunud G20 tippkohtumisel täpsustas Zelenski Ukraina positsiooni tuues välja 10 Ukraina põhimõtet läbirääkimisteks, mille hulka kuuluvad nii toidu-, elektri- kui ka tuumaohutus.
Samuti soovitakse tagasi saada sõjavangi langenud Ukraina sõdurid ning taastada Ukrainale tehtud keskkonnakahju.
Kõnekas on, et Zelenski soovis kõnelusi Venemaaga pidada avalikult, mitte suletud uste taga.
Zelenski on hiljuti välja toonud, et läbi kolmandate riikide on tulnud signaale Venemaa soovist pidada Ukrainaga kõnelusi.
Ria Novosti teatel oli Zelenski ettepanek avalikest kõnelustest Venemaa jaoks Peskovi sõnul arusaamatu.
Ukraina vabastatud aladelt on leitud pea 1000 hukkunu säilmed
Vabastatud Donetski, Mõkolajivi, Harkivi ja Hersoni oblastitest on leitud 991 tsiviilisiku säilmed. Samuti on Ukraina politsei registreerinud 3559 sõjakuritegu, vahendas Ukrainska Pravda.
Soome saadab Ukrainale seni suurima abipaketi
Soome viimane abipakett Ukrainale on 55,6 miljoni euro väärtuses. Kokku on Soome abistanud Ukrainat ametlike allikate kohaselt 160,4 miljoni euro eest.
Tegu on kümnenda Soome abipaketiga Ukrainale. Soome kaitseministri Antti Kaikkoneni sõnul on tegu seni suurima Soome abipaketiga, mis eraldatud Ukrainale.
Soome ei avalda ei abi sisu, selle kättetoimetamise viisi ega üleandmise ajakava.
Abi andmisel on arvestatud nii Ukraina vajadusi kui ka Soome kaitseväe ressursside olukorda, kinnitas Soome kaitseministeerium.
Kuigi Soome pole Ukrainale saadetud abi sisu avaldanud on sõltumatu sõjandusblogi Oryx autorid avalike allikate järgi tuvastanud, et Ukrainasse on jõudnud nii Soome päritolu Sisu soomukid, õhutõrjerelvad, tanktirõrjerelvad, miinipildujad kui ka laskemoon.
Iisrael nõustus USA survel toetama Ukrainat kaude
Ajaleht Haaretz teatas, et USA survel nõustus Iisrael rahastama Ukrainale mõeldud strateegilisi materjale.
Bideni administratsioon nõudis, et Iisrael annaks Ukrainale peale humanitaarabi ka teistsugust abi, kinnitas leht oma allikatele tungides.
Nimetamata strateegilised materjalid viidi ühte täpsustamata NATO liikmesriiki, kes muuhulgas tarnib Ukrainale relvastust.
Samuti nõustus Iisrael, et NATO riigid võivad Ukrainale tarnida relvastust, mis sisaldab Iisraelis toodetud komponente.
Ukraina ekspertidel lubatakse osaleda Poola raketiintsidendi juurdluses
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas neljapäeval Bloombergi ärifoorumil, et Ukraina ekspertidel lubatakse osaleda Poola territooriumile langenud raketiintsidendi uurimisel, vahendas Interfax Ukraina.
"Kuniks juurdlus pole lõppenud, ei saa me täpselt väita, millised raketid või nende osad langesid Poola territooriumile. Kuid me nägime raketi tekitatud kraatri diameetrit. See ei saa olla ainult õhutõrjeraketi tekitatud," ütles Zelenski.
Zelenski tõi välja, et praegu pole 100 protsenti kindel, mis toimus.
Naftogaz: Venemaa pommitas Ukraina gaasitaristut
Ukraina ettevõte Naftogazi juht teatas sotsiaalmeedias, et Venemaa pommitas Ukraina idaosas riigi gaasitaristut. Rünnaku käigus hävisid mitmed taristuobjektid ja tekkis ka palju taristukahju.
Venemaa tulistas Ukraina pihta 18 tiibraketti ja kuus drooni
"Venemaa terroristid pommitasid Dnipro linna. Pihta said kaks taristuobjekti," teatas neljapäeval Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.
Ukraina parlamendi liige Oleksi Gontšarenko kinnitas, et Odessas on Vene rünnakute tõttu elektrikatkestus kestnud päevast kauem.
launched a missile attack on my native Odesa region. Infrastructure object.
There has been a power outage in Odesa for more than a day. Some houses have been without electricity for more than a day. People are looking around the city for a place to recharge their phones.
— Oleksiy Goncharenko (@GoncharenkoUa) November 17, 2022
Vene väed ründasid rakettidega ka Zaporižžja oblastit, Tõmošenko teatel hukkus vähemalt neli inimest.
Ukraina pealinna sõjaline administratsioon teatas, et Kiievi kohal tulistati alla neli tiibraketti ja viis Iraani päritolu Shahedi drooni.
Neljapäeva hommikul tehtud Vene rünnakus tulistati Ukraina pihta 18 tiibraketti, teatasid Ukraina õhuvägede esindaja.
Ukraina peastaabi asejuhi Oleksi Hromovi sõnul on Venemaa alates 11. novembrist tulistanud Ukraina pihta 148 raketti ja 26 hulkurdrooni.
Sel perioodil hävitas Ukraina õhutõrje 102 Ukraina pihta tulistatud objekti, vahendas The Kyiv Independent.
Vene väed tabasid Odessas ühte logistikarajatist, milles sai haavata üks tsiviilisikik, kinnitas Ukraina relvajõudude lõunaringkonna esindaja Natalia Humeniuk.
Ukraina õhutõrje hävitas kuus Vene raketti Musta mere kohal, kinnitas Humeniuk.
Ukraina ja Venemaa pikendasid viljalepingut nelja kuu võrra
Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov teatas neljapäeval, et Venemaa ja Ukraina jõudsid Istanbulis viljalepingu pikendamises kokkuleppele. Riigid pikendasid lepingut 120 päeva võrra, vahendas The Kyiv Independent.
Moskva ja Kiiev allkirjastasid juba juulis Ukraina Musta mere sadamatest vilja eksportimise leppe. Venemaa teatas oktoobris, et loobub kokkuleppest, kuid teatas mõni päev hiljem, et naaseb Musta mere viljaleppe juurde.
Viljalepingu pikendamisest teatas ka Türgi president Recep Tayyip Erdogan.
With the delivery of more than 11 million tonnes of grains and foodstuffs to those in need via approximately 500 ships over the past four months, the significance and benefits of this agreement for the food supply and security of the world have become evident.
— Recep Tayyip Erdoğan (@RTErdogan) November 17, 2022
Milley: Ukraina ei suuda lähiajal kogu oma territooriumi vabastada
USA staabiülemate komitee esimees Mark Milley ütles, et kuigi Venemaa armee on praegu väga halvas seisukorras, siis lähiajal ei suuda Ukraina kogu oma territooriumi vabastada.
"Ukraina sõjalise võidu tõenäosus, mida saab defineerida venelaste väljatõrjumisega kogu Ukrainast, pole lähiajal suur," ütles Milley.
Milley sõnul on Venemaa kontrolli all praegu umbes 20 protsenti Ukraina territooriumist. Milley sõnul on Venemaa armee praegu väga halvas seisukorras.
" Sa tahad pidada läbirääkimisi ajal, mil oled jõupositsioonil ja vastane on nõrk. Ja võib-olla on võimalik, et tuleb poliitiline lahendus. Selleks on võimalus. See on kõik, mida ma ütlen," ütles Milley.
Milley sõnul pole Venemaa armee suutnud Ukrainas täita mitte ühtegi eesmärki.
"Venelased on iga kord ebaõnnestunud. Nad on kaotanud strateegiliselt, nad on kaotanud operatiivselt ja taktikaliselt. Mida nad proovisid saavutada, see neil ebaõnnestus.
Kogu 900-kilomeetrisel rindejoonel on ukrainlased saavutanud pidevalt edusamme ja venelased on seal pidevalt ebaõnnestunud," ütles USA staabiülemate komitee esimees Mark Milley.
Reuters: Biden vaidles vastu Zelenski kommentaarile, et Poolasse maandunud rakett polnud Ukraina päritolu
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul ei põhjustanud Ukraina rakett teisipäeval Poolas plahvatust.
Biden vaidlustas Zelenski kommentaari. "See pole tõend," ütles neljapäeval Biden.
Ukraina sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/VALENTYN OGIRENKO
Austin: Viimane Ramsteini kohtumine oli väga edukas
USA kaitseminister Lloyd Austin ütles kolmapäeval, et seitsmes Saksamaal Ramsteini õhuväebaasis toimunud Ukraina kaitsmise kontaktrühma koosolek oli väga edukas. Austini sõnul lubasid liitlased suurendada Ukraina sõjalist abistamist.
"Säilitame oma hoogu kogu talve jooksul, et Ukraina saaks jätkata edu kindlustamist. Venemaa seisab lahinguväljal silmitsi tagasilöögiga tagasilöögi järel. Venemaa ründab Ukraina tsiviilisikuid ja taristut. See ainult suurendab Ukraina otsusekindlust," ütles Austin.
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov tänas liitlasi toetuse ja uute algatuste eest. "Vaba maailm on meiega, kuni me võidame," ütles Reznikov.
Meedia: Vene poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel oli kuulda plahvatusi
Ukraina uudistekanal Ukrinform viitab Telegrami allikatele ja teatas, et Venemaa poolt okupeeritud Kirmmi poolsaarel oli 16. novembri hilisõhtul kuulda plahvatusi. Väidetavalt toimusid plahvatused Džankoi asula juures, vahendas The Kyiv Independent.
ISW: Prigožin jätkab Venemaal oma mõjuvõimu suurendamist
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Wagneri rühmituse juht Jevgeni Prigožin tahab end kehtestada marurahvuslaste kogukonna juhina. ISW hinnangul on Prigožinil olemas poliitilised ambitsioonid ja tahab riigis oma mõjuvõimu suurendada.
Meduza teatas kolmapäeval, et Prigožin kaalub uue liikumise loomist, millest võib saada poliitiline partei. Prigožin kasutab eliidivastast retoorikat, kuid jätkab Venemaa presidendi Vladimir Putini toetamist. Nii proovib Prigožin hirmutada Venemaa eliiti kuuluvaid inimesi, kes võivad olla ebalojaalsed Putinile.
ISW on varem hinnanud, et Prigožini isiklik armee teenib tema isiklikke poliitilisi eesmärke.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 83110 (võrdlus eelmise päevaga +400);
- tankid 2878 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 5804 (+7);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1860 (+0);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1531 (+6);
- tiibraketid 474 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4362 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 267. päev: Kreml jätkab Ukraina taristu ründamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA justiitsministeerium tõi välja, et 42-aastane Yanjun Xu on esimene Hiina valitsuse spioon, kes on Ameerika Ühendriikidele välja antud.
Yanjun Xule mõisteti Cincinnati föderaalkohtu poolt 20 aastat vabadusekaotust.
Mees püüdis saada ligi USA lennundus- ja kosmosesektori kaubandussaladustele Hiina huvides.
Hiina võimud teatasid neljapäeval, et süüdistused Xu vastu ei pea paika.
USA justiitsministeeriumi sõnul näitab määratud karistuse pikkus tehtud kuritegude tõsidust ning Ameerika Ühendriikide sihikindlust selliseid tegevusi uurida ning kohtu ette viia.
Xu peeti 2018. aastal kinni Belgias peale USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) juurdlust.
Meest süüdistati mitme valeidentiteedi loomises aastatel 2003 kuni 2018, mida ta kasutas USA ettevõtete kaubandussaladustele ligi pääsemiseks.
USA ametiisikud on hoiatanud, et Hiina on suurim oht Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja rahvuslikule julgeolekule ning Hiina püüab enneolematul määral varastada USA kriitilist tehnoloogiat.
FBI peadirektor Christopher Wray on varem öelnud, et Föderaalne Juurdlusbüroo algatab seoses Hiinaga ligikaudu kaks vastuluure juhtumit iga päev, vahendas Reuters. | USA-s mõisteti Hiina spioon 20 aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA justiitsministeerium tõi välja, et 42-aastane Yanjun Xu on esimene Hiina valitsuse spioon, kes on Ameerika Ühendriikidele välja antud.
Yanjun Xule mõisteti Cincinnati föderaalkohtu poolt 20 aastat vabadusekaotust.
Mees püüdis saada ligi USA lennundus- ja kosmosesektori kaubandussaladustele Hiina huvides.
Hiina võimud teatasid neljapäeval, et süüdistused Xu vastu ei pea paika.
USA justiitsministeeriumi sõnul näitab määratud karistuse pikkus tehtud kuritegude tõsidust ning Ameerika Ühendriikide sihikindlust selliseid tegevusi uurida ning kohtu ette viia.
Xu peeti 2018. aastal kinni Belgias peale USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) juurdlust.
Meest süüdistati mitme valeidentiteedi loomises aastatel 2003 kuni 2018, mida ta kasutas USA ettevõtete kaubandussaladustele ligi pääsemiseks.
USA ametiisikud on hoiatanud, et Hiina on suurim oht Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja rahvuslikule julgeolekule ning Hiina püüab enneolematul määral varastada USA kriitilist tehnoloogiat.
FBI peadirektor Christopher Wray on varem öelnud, et Föderaalne Juurdlusbüroo algatab seoses Hiinaga ligikaudu kaks vastuluure juhtumit iga päev, vahendas Reuters.
### Response:
USA-s mõisteti Hiina spioon 20 aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Yuki Soma viis Jaapani juba üheksandal mänguminutil 1:0 juhtima. Steven Vitoria viigistas seisu 12 minutit hiljem.
Viimastel lisaminutitel teenis Kanada penalti, mille realiseeris Lucas Cavallini, tuues Kanadale 2:1 võidu Jaapani üle. Värav sündis alles 90+5. minutil.
Kanada domineeris kohtumist, hoides palli 54% mänguajast ning tehes vastaste väravale 17 pealelööki, millest vaid kolm läksid raamidesse. Jaapan tegi seitse pealelööki, millest kaks läksid raamidesse.
Kanada alustab MM-i 23. novembril kui F-alagrupis vastamisi minnakse Belgiaga. Jaapan kohtub samal kuupäeval E-alagrupis Saksamaaga. | MM-iks valmistuv Kanada võitis lisaminutite väravast Jaapanit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Yuki Soma viis Jaapani juba üheksandal mänguminutil 1:0 juhtima. Steven Vitoria viigistas seisu 12 minutit hiljem.
Viimastel lisaminutitel teenis Kanada penalti, mille realiseeris Lucas Cavallini, tuues Kanadale 2:1 võidu Jaapani üle. Värav sündis alles 90+5. minutil.
Kanada domineeris kohtumist, hoides palli 54% mänguajast ning tehes vastaste väravale 17 pealelööki, millest vaid kolm läksid raamidesse. Jaapan tegi seitse pealelööki, millest kaks läksid raamidesse.
Kanada alustab MM-i 23. novembril kui F-alagrupis vastamisi minnakse Belgiaga. Jaapan kohtub samal kuupäeval E-alagrupis Saksamaaga.
### Response:
MM-iks valmistuv Kanada võitis lisaminutite väravast Jaapanit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene sõltumatu väljaanne Meduza selgitas kuidas juunis algatatud Ukraina heategevusliku organisatsiooni Happy New Life krüptoraha annetuslink rahastas tegelikult Vene paremäärmuslikku paramilitaarset rühmitust Rusich, kes võitleb Vene poolel sõjas Ukraina vastu.
Asjaolu, et konkreetse Ukraina organisatsiooni krüptoraha annetusi kontrollis Vene paremäärmuslik rühmitus tuvastas finantsuurija Artem Irgebaev, kes on Rusichi krüptokontosid põhjalikult uurinud.
Rusich on tuntud oma brutaalsuse poolest. Rühmituse asutajast, neonats Aleksei Milšakovist on pilte, kus ta on sandistatud hukkunud Ukraina sõdurite kõrval.
Rühmituse Telegrami kanalis on kutsutud üles piinama ukrainlastest sõjavange ning tapma Ukraina tsiviilisikuid. Samuti on nad kutsunud üles Ukraina etnilisele puhastamisele.
Happy New Life organisatsiooni asutaja Daniel Ovšarenko ei osanud Meduzale öelda kuidas sattus nende kodulehele viide Rusichi krüptoraha rahakotile.
Ovšarenko sõnul oli seal varem nende enda krüptoraha annetuslink.
Meduza toob välja, et alates nende artikli ilmumist on Happy New Life veebileht uuendamisel.
Irgebaevi hinnangul häkkisid Rusichiga seotud häkkerid heategevusorganisatsiooni kodulehele sisse ning vahetasid kodulehel annetuslingi enda oma vastu välja.
Irgabaev tõi välja, et tegu on levinud pettusega ning sarnaselt oli ühe puhverserveri teenust müüva ettevõtte krüptoraha link asendatud Rusichi lingiga.
Kuna sellist teenust on tumeveebist võimalik osta, siis ei pruukinud seda teha Rusichi enda inimesed, vaid konkreetse organisatsiooni veebilehe häkkimine võidi sisse osta.
Krüptopettust saab läbi viia ka läbi torrenti alla laetud mängude
Üks teine krüptoraha omastamise viis oli Irgebaevi sõnul seotud mänguga Synthetik: Legion Rising, mille tema ja ta sõbrad ühe torrenti kaudu alla laadisid.
Olles mängu alla laadinud märkasid nad, et mäng käitub arvutis ebatavalisel viisil. Mängu sisu täpsemalt uurides selgus, et mängu binaarkoodis olid viited mitmele krüptoraha rahakotile.
Irgabaevi sõnul asendas pahavara krüptoraha rahakoti aadressi selle kopeerimise hetkel. Kuna aadress on pikk, 32 tähemärki, siis enamus inimesi kopeerib selle tihti kuskilt märkmetest, mitte ei kirjuta seda otse.
Leitud kahtlased krüptoraha rahakotid on ära märgitud ka veebilehtedel Bitcoinabuse.com ja Checkbitcoinaddress.com, kuhu inimesed saavad esitada kaebusi kui mõni krüptoraha rahakott tundub kahtlane või seda kasutavad häkkerid või väljapressijad.
Irgabaev tõi välja, et lisaks kaasnes alla laetud mänguga koodijupp, mis alustas arvutis krüptoraha kaevandamist.
Rusichi enda väitel on nad sõdinud nii Harkivil, Donetski kui ka Zaporižžja oblastis. Rühmituse võitlejad on kogutud raha kasutanud nii haavata saanud sõdurite raviks kui ka sõjatehnika ostmiseks.
Meduza võttis ühendust Rusichi asutaja Aleksei Milšakoviga, kes tunnistas ja tunnustas oma organisatsiooni võimekust teha küberkuritegusid.
Nii Aleksei Milšakov kui ka üks teine Rusichi väejuht Jan Petrovski on USA sanktsioonide all erakordse julmuse tõttu Harkivi oblasti lahingutes. | Ukrainas sõdiv Vene paremäärmuslik Rusich rahastab end läbi krüptopettuste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene sõltumatu väljaanne Meduza selgitas kuidas juunis algatatud Ukraina heategevusliku organisatsiooni Happy New Life krüptoraha annetuslink rahastas tegelikult Vene paremäärmuslikku paramilitaarset rühmitust Rusich, kes võitleb Vene poolel sõjas Ukraina vastu.
Asjaolu, et konkreetse Ukraina organisatsiooni krüptoraha annetusi kontrollis Vene paremäärmuslik rühmitus tuvastas finantsuurija Artem Irgebaev, kes on Rusichi krüptokontosid põhjalikult uurinud.
Rusich on tuntud oma brutaalsuse poolest. Rühmituse asutajast, neonats Aleksei Milšakovist on pilte, kus ta on sandistatud hukkunud Ukraina sõdurite kõrval.
Rühmituse Telegrami kanalis on kutsutud üles piinama ukrainlastest sõjavange ning tapma Ukraina tsiviilisikuid. Samuti on nad kutsunud üles Ukraina etnilisele puhastamisele.
Happy New Life organisatsiooni asutaja Daniel Ovšarenko ei osanud Meduzale öelda kuidas sattus nende kodulehele viide Rusichi krüptoraha rahakotile.
Ovšarenko sõnul oli seal varem nende enda krüptoraha annetuslink.
Meduza toob välja, et alates nende artikli ilmumist on Happy New Life veebileht uuendamisel.
Irgebaevi hinnangul häkkisid Rusichiga seotud häkkerid heategevusorganisatsiooni kodulehele sisse ning vahetasid kodulehel annetuslingi enda oma vastu välja.
Irgabaev tõi välja, et tegu on levinud pettusega ning sarnaselt oli ühe puhverserveri teenust müüva ettevõtte krüptoraha link asendatud Rusichi lingiga.
Kuna sellist teenust on tumeveebist võimalik osta, siis ei pruukinud seda teha Rusichi enda inimesed, vaid konkreetse organisatsiooni veebilehe häkkimine võidi sisse osta.
Krüptopettust saab läbi viia ka läbi torrenti alla laetud mängude
Üks teine krüptoraha omastamise viis oli Irgebaevi sõnul seotud mänguga Synthetik: Legion Rising, mille tema ja ta sõbrad ühe torrenti kaudu alla laadisid.
Olles mängu alla laadinud märkasid nad, et mäng käitub arvutis ebatavalisel viisil. Mängu sisu täpsemalt uurides selgus, et mängu binaarkoodis olid viited mitmele krüptoraha rahakotile.
Irgabaevi sõnul asendas pahavara krüptoraha rahakoti aadressi selle kopeerimise hetkel. Kuna aadress on pikk, 32 tähemärki, siis enamus inimesi kopeerib selle tihti kuskilt märkmetest, mitte ei kirjuta seda otse.
Leitud kahtlased krüptoraha rahakotid on ära märgitud ka veebilehtedel Bitcoinabuse.com ja Checkbitcoinaddress.com, kuhu inimesed saavad esitada kaebusi kui mõni krüptoraha rahakott tundub kahtlane või seda kasutavad häkkerid või väljapressijad.
Irgabaev tõi välja, et lisaks kaasnes alla laetud mänguga koodijupp, mis alustas arvutis krüptoraha kaevandamist.
Rusichi enda väitel on nad sõdinud nii Harkivil, Donetski kui ka Zaporižžja oblastis. Rühmituse võitlejad on kogutud raha kasutanud nii haavata saanud sõdurite raviks kui ka sõjatehnika ostmiseks.
Meduza võttis ühendust Rusichi asutaja Aleksei Milšakoviga, kes tunnistas ja tunnustas oma organisatsiooni võimekust teha küberkuritegusid.
Nii Aleksei Milšakov kui ka üks teine Rusichi väejuht Jan Petrovski on USA sanktsioonide all erakordse julmuse tõttu Harkivi oblasti lahingutes.
### Response:
Ukrainas sõdiv Vene paremäärmuslik Rusich rahastab end läbi krüptopettuste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 39-aastane Mäkäräinen oli kiireim ka kõikidest meesjooksjatest. Teise koha saanud sakslast Dennis Soichi edestas ta pea tunniga. 100 km läbimiseks kulutas Mäkäräinen kümme tundi 34 minutit ja seitse sekundit, vahendab Marathon100.com.
Kuigi võistluse nimeks oli Half Marathon Des Sables, ei olnud tegemist poolmaratoniga. Esimesel ja viimasel päeval läbisid võistlejad ligi 27 km ning teisel päeval üle 40 kilomeetri. Mäkäräineni trumbiks oli teine pikk päev, mil ta edestas teise koha pälvinud sakslast enam kui tunniga.
2020. aasta kevadel laskesuusakarjäärile punkti pannud Mäkäräinen lõi tipptasemel kaasa 16 aastat, võites MK-sarja kokku kolm korda: 2010-11, 2013-14 ja 2017-18. hooajal. 2011. aastal tuli ta ka jälitussõidus maailmameistriks. Lisaks on tal MM-võistlustelt üks hõbe ja neli pronksi. | Endine Soome laskesuusaäss võitis kõrbes toimunud mitmepäevajooksu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
39-aastane Mäkäräinen oli kiireim ka kõikidest meesjooksjatest. Teise koha saanud sakslast Dennis Soichi edestas ta pea tunniga. 100 km läbimiseks kulutas Mäkäräinen kümme tundi 34 minutit ja seitse sekundit, vahendab Marathon100.com.
Kuigi võistluse nimeks oli Half Marathon Des Sables, ei olnud tegemist poolmaratoniga. Esimesel ja viimasel päeval läbisid võistlejad ligi 27 km ning teisel päeval üle 40 kilomeetri. Mäkäräineni trumbiks oli teine pikk päev, mil ta edestas teise koha pälvinud sakslast enam kui tunniga.
2020. aasta kevadel laskesuusakarjäärile punkti pannud Mäkäräinen lõi tipptasemel kaasa 16 aastat, võites MK-sarja kokku kolm korda: 2010-11, 2013-14 ja 2017-18. hooajal. 2011. aastal tuli ta ka jälitussõidus maailmameistriks. Lisaks on tal MM-võistlustelt üks hõbe ja neli pronksi.
### Response:
Endine Soome laskesuusaäss võitis kõrbes toimunud mitmepäevajooksu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuntud Türgi teleevangelisti Adnan Oktarit süüdistati terroristliku organisatsiooni juhtimises, seksuaalses väärkohtlemises, inimestelt vabaduste äravõtmises, väljapressimises, rahapesus ja spionaažis vahendasid The Jerusalem Post ja Al Jazeera Türgi meediat.
Türgi kohus otsus määrata Oktarile 891 aasta pikkuse vabadusekaotuse. Kuna sellele lisanduvad ka karistused kuritegude eest, mida tegid Oktariga seotud ja talle alluvad isikud, siis on kokku Oktari vabadusekaotus 8658 aastat.
Kohtuotsusega mõisteti süüdi peale Oktari veel 10 kohtualust, kellele määrati sama pikad karistused.
2021. aastal mõisteti Oktarile 1075 aastat vangistust tema end tehtud kuritegude eest, kuid peale seda nõudis kõrgema astme Türgi kohus Oktari kohtuasja uuesti tegemist menetlusvigade tõttu.
Oktar koos oma akolüütidega vahistati Istanbuli politsei poolt 2018. aastal. Politseireidi käigus Oktari villasse tuvastati, et islamistliku sekti varjus oli ta rajanud kuritegeliku rühmituse.
Mitmed naised on lisaks kohtus tunnistanud, et Oktar oli neid seksuaalselt väärkohelnud.
Süüdi mõistetud mees teatas peale kohtuotsuse teatavaks saamist, et "otsuse tegi jumal... Islam valitseb maailma... Olgu otsus soodus."
Oktar juhtis enne vahistamist tuntud religioosset telesaadet ning avaldas mitmeid raamatuid, milles levitas evolutsiooniteooria vastaseid vaateid.
Eeldatav eluiga Türgis on meestel 76 aastat. Adnan Oktar on 66-aastane. | Türgis mõisteti sekti juht pea 9000 aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuntud Türgi teleevangelisti Adnan Oktarit süüdistati terroristliku organisatsiooni juhtimises, seksuaalses väärkohtlemises, inimestelt vabaduste äravõtmises, väljapressimises, rahapesus ja spionaažis vahendasid The Jerusalem Post ja Al Jazeera Türgi meediat.
Türgi kohus otsus määrata Oktarile 891 aasta pikkuse vabadusekaotuse. Kuna sellele lisanduvad ka karistused kuritegude eest, mida tegid Oktariga seotud ja talle alluvad isikud, siis on kokku Oktari vabadusekaotus 8658 aastat.
Kohtuotsusega mõisteti süüdi peale Oktari veel 10 kohtualust, kellele määrati sama pikad karistused.
2021. aastal mõisteti Oktarile 1075 aastat vangistust tema end tehtud kuritegude eest, kuid peale seda nõudis kõrgema astme Türgi kohus Oktari kohtuasja uuesti tegemist menetlusvigade tõttu.
Oktar koos oma akolüütidega vahistati Istanbuli politsei poolt 2018. aastal. Politseireidi käigus Oktari villasse tuvastati, et islamistliku sekti varjus oli ta rajanud kuritegeliku rühmituse.
Mitmed naised on lisaks kohtus tunnistanud, et Oktar oli neid seksuaalselt väärkohelnud.
Süüdi mõistetud mees teatas peale kohtuotsuse teatavaks saamist, et "otsuse tegi jumal... Islam valitseb maailma... Olgu otsus soodus."
Oktar juhtis enne vahistamist tuntud religioosset telesaadet ning avaldas mitmeid raamatuid, milles levitas evolutsiooniteooria vastaseid vaateid.
Eeldatav eluiga Türgis on meestel 76 aastat. Adnan Oktar on 66-aastane.
### Response:
Türgis mõisteti sekti juht pea 9000 aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taaskord asus Eesti mängu kiirelt juhtima, kui Mia Martina Kaalma pika palli järel pääses väravavahiga silmitsi Loora Treilop, kes lahendas olukorra kindlalt. Kaheväravalise eduseisu tõi tabloole 17. minutil Kaalma ise, kui kasutas ära nurgalöögijärgses olukorras tekkinud segaduse. 32. minutil tegi koondise kapten Loviise Männiste suurepärase soorituse, kui toimetas palli kauglöögist vastase ristnurka. Seejärel suutsid Eesti neiud viie minuti sees lüüa veel kolm väravat: 33. minutil ei suutnud albaanlased tõrjuda Treilopi lööki, minut hiljem sai jala valgeks Anastasija Južaninova ning poolajapausiks vormistas 6:0 eduseisu Nikol Orlova.
Teisel poolajal tegid mõlemad koondised mitmeid vahetusi ning mäng kujunes tasavägisemaks, ent suurt ohtu Albaania sinisärkidele ei kujutanud. 58. minutil näitas head minekut Grete Gross, kel õnnestus end mööda mängida nii kaitsjatest kui puurilukust ning pall tühja võrku toimetada. Lõpuvile järel näitas seis tablool Eestile 7:0 võitu.
Nädalapikkuse sõprusturniiri vältel oli Eesti edukaim naiskond, kui alistati kõik vastased ning oma seljatagune hoiti kolmes kohtumises puhtana. Lisaks saadi kirja märkimisväärne saavutus: turniiri järel on neidude U-15 koondis püsinud kuus mängu kaotuseta, ühelgi teisel Eesti tütarlaste koondisel varasemalt sellist seeriat hoida pole õnnestunud. Kreeka sai sõprusturniiril kirja kaks võitu, Albaania ühe ning Andorra pidi tunnistama kõigi vastaste paremust. | Neidude U-15 koondis alistas suurelt Albaania ja läbis turniiri kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taaskord asus Eesti mängu kiirelt juhtima, kui Mia Martina Kaalma pika palli järel pääses väravavahiga silmitsi Loora Treilop, kes lahendas olukorra kindlalt. Kaheväravalise eduseisu tõi tabloole 17. minutil Kaalma ise, kui kasutas ära nurgalöögijärgses olukorras tekkinud segaduse. 32. minutil tegi koondise kapten Loviise Männiste suurepärase soorituse, kui toimetas palli kauglöögist vastase ristnurka. Seejärel suutsid Eesti neiud viie minuti sees lüüa veel kolm väravat: 33. minutil ei suutnud albaanlased tõrjuda Treilopi lööki, minut hiljem sai jala valgeks Anastasija Južaninova ning poolajapausiks vormistas 6:0 eduseisu Nikol Orlova.
Teisel poolajal tegid mõlemad koondised mitmeid vahetusi ning mäng kujunes tasavägisemaks, ent suurt ohtu Albaania sinisärkidele ei kujutanud. 58. minutil näitas head minekut Grete Gross, kel õnnestus end mööda mängida nii kaitsjatest kui puurilukust ning pall tühja võrku toimetada. Lõpuvile järel näitas seis tablool Eestile 7:0 võitu.
Nädalapikkuse sõprusturniiri vältel oli Eesti edukaim naiskond, kui alistati kõik vastased ning oma seljatagune hoiti kolmes kohtumises puhtana. Lisaks saadi kirja märkimisväärne saavutus: turniiri järel on neidude U-15 koondis püsinud kuus mängu kaotuseta, ühelgi teisel Eesti tütarlaste koondisel varasemalt sellist seeriat hoida pole õnnestunud. Kreeka sai sõprusturniiril kirja kaks võitu, Albaania ühe ning Andorra pidi tunnistama kõigi vastaste paremust.
### Response:
Neidude U-15 koondis alistas suurelt Albaania ja läbis turniiri kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Malõgina alistas rootslanna 6:2, 6:2. See oli eestlannale sel hooajal juba 40. võit.
Tulemus on seda üllatavam, et kevadel Billie Jean King Cupil oli Malõgina teeninud sama vastase vastu vaid ühe geimi. Nimelt oli aprillis rootslanna 6:1, 6:0 parem.
Malõgina asus esimest setti 4:0 juhtima ja hoidis oma servi seejärel lõpuni. Teise seti algul pärast enda murret kaotas Malõgina ka ühe korra oma servi, aga edaspidi oli jälle vääramatu. Eesti kolmas reket võitis esimeselt servilt 71 ja teiselt 59% punktidest, kirjutab Tennisnet.ee.
Malõgina poolfinaali vastane selgub peatselt, aga arvatavasti on selleks endine maailma esisaja mängija Mona Barthel (WTA 277.). | Malõgina teenis oma selle hooaja 40. võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Malõgina alistas rootslanna 6:2, 6:2. See oli eestlannale sel hooajal juba 40. võit.
Tulemus on seda üllatavam, et kevadel Billie Jean King Cupil oli Malõgina teeninud sama vastase vastu vaid ühe geimi. Nimelt oli aprillis rootslanna 6:1, 6:0 parem.
Malõgina asus esimest setti 4:0 juhtima ja hoidis oma servi seejärel lõpuni. Teise seti algul pärast enda murret kaotas Malõgina ka ühe korra oma servi, aga edaspidi oli jälle vääramatu. Eesti kolmas reket võitis esimeselt servilt 71 ja teiselt 59% punktidest, kirjutab Tennisnet.ee.
Malõgina poolfinaali vastane selgub peatselt, aga arvatavasti on selleks endine maailma esisaja mängija Mona Barthel (WTA 277.).
### Response:
Malõgina teenis oma selle hooaja 40. võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja 44 minutit kestnud matšis lõi Nadal lausa 16 ässa, Ruud vastas neljaga. Oma esimeselt servilt teenis Nadal 93% punktidest ning teiselt 60%. Ruudi samad näitajad olid vastavalt 72 ja 50.
Nadali jaoks oli tegu esimese võiduga sel turniiril. Ruud oli juba võiduga Felix Auger-Aliassime (ATP 6.) ja Taylor Fritzi (ATP 9.) üle teeninud alagrupist esimesena edasipääsu.
See oli Nadali jaoks selle aasta viimane matš. "Vähemalt lõpetan positiivse võiduga. Täna suutsin võita suurepärase mängija vastu," ütles Nadal. Ma ei saa palju rohkem tahta. Kaks slämmivõitu ja aasta lõpetamine edetabelis kõrgel kohal, nii et ma ei saa kurta. Endiselt konkurentsis püsimine tähendab mulle palju," lisas Nadal.
Reedel, 18. novembril selgub, kellega läheb Ruud vastamisi aastalõputurniiri poolfinaalis. | Nadal sai aastalõputurniiril alagrupi võitjast jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja 44 minutit kestnud matšis lõi Nadal lausa 16 ässa, Ruud vastas neljaga. Oma esimeselt servilt teenis Nadal 93% punktidest ning teiselt 60%. Ruudi samad näitajad olid vastavalt 72 ja 50.
Nadali jaoks oli tegu esimese võiduga sel turniiril. Ruud oli juba võiduga Felix Auger-Aliassime (ATP 6.) ja Taylor Fritzi (ATP 9.) üle teeninud alagrupist esimesena edasipääsu.
See oli Nadali jaoks selle aasta viimane matš. "Vähemalt lõpetan positiivse võiduga. Täna suutsin võita suurepärase mängija vastu," ütles Nadal. Ma ei saa palju rohkem tahta. Kaks slämmivõitu ja aasta lõpetamine edetabelis kõrgel kohal, nii et ma ei saa kurta. Endiselt konkurentsis püsimine tähendab mulle palju," lisas Nadal.
Reedel, 18. novembril selgub, kellega läheb Ruud vastamisi aastalõputurniiri poolfinaalis.
### Response:
Nadal sai aastalõputurniiril alagrupi võitjast jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegune USA Esindajatekoja vähemuspartei juht (Minority Leader) vabariiklane Kevin McCarthy spekuleeris USA parempoolses telekanalis Fox News erinevate võimalike juurdluste algatamise osas.
Ühe võimaliku juurdlusena saaks uurida Bideni otsust tuua Afganistanist USA väed välja, kuid on võimalik uurida ka USA-sse saabuvaid immigrante, vahendas Politico.
McCarthy kinnitas eraldiseisvalt, et uurida saab ka koroonaviiruse algupära ja USA sisemise julgeoleku ministri (Homeland Security Secretary) Alejandro Mayorkase suutlikkust oma tööga hakkama saada.
Samas telekanalis arvasid vabariiklased Jim Jordan ja Jamer Comer, et juurdluse saaks algatada ka föderaalsete uurimisasutuste politiseerimise kohta ning luubi alla saaks võtta ka Joe Bideni poja Hunter Bideni äriasjad.
Comer lubas neljapäeval ajakirjanikele pressikonverentsil, et kõigile saab selgeks, et uurimise all on president Joe Biden. Pressikonverentsi fookuses oli president Biden ja tema poja Hunter Bideni äritegevus.
Esindajatekoja vabariiklased on lubanud algatada juurdlusi Bideni ja tema administratsiooni teiste inimeste vastu tema presidendimandaadi algusest saati.
Uus Kongressi koosseis astub ametisse jaanuaris ning see võimaldab vabariiklastel lisada oma soovitud juurdlused Esindajatekoja komisjonide päevakavadesse. | Võidukad vabariiklased tahavad Bidenit uurima hakata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegune USA Esindajatekoja vähemuspartei juht (Minority Leader) vabariiklane Kevin McCarthy spekuleeris USA parempoolses telekanalis Fox News erinevate võimalike juurdluste algatamise osas.
Ühe võimaliku juurdlusena saaks uurida Bideni otsust tuua Afganistanist USA väed välja, kuid on võimalik uurida ka USA-sse saabuvaid immigrante, vahendas Politico.
McCarthy kinnitas eraldiseisvalt, et uurida saab ka koroonaviiruse algupära ja USA sisemise julgeoleku ministri (Homeland Security Secretary) Alejandro Mayorkase suutlikkust oma tööga hakkama saada.
Samas telekanalis arvasid vabariiklased Jim Jordan ja Jamer Comer, et juurdluse saaks algatada ka föderaalsete uurimisasutuste politiseerimise kohta ning luubi alla saaks võtta ka Joe Bideni poja Hunter Bideni äriasjad.
Comer lubas neljapäeval ajakirjanikele pressikonverentsil, et kõigile saab selgeks, et uurimise all on president Joe Biden. Pressikonverentsi fookuses oli president Biden ja tema poja Hunter Bideni äritegevus.
Esindajatekoja vabariiklased on lubanud algatada juurdlusi Bideni ja tema administratsiooni teiste inimeste vastu tema presidendimandaadi algusest saati.
Uus Kongressi koosseis astub ametisse jaanuaris ning see võimaldab vabariiklastel lisada oma soovitud juurdlused Esindajatekoja komisjonide päevakavadesse.
### Response:
Võidukad vabariiklased tahavad Bidenit uurima hakata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trevor Moore viis Kingsi avakolmandikul 1:0 juhtima. Zach Hyman viigistas seisu teise kolmandiku keskel. Moore oli kolmandiku lõpus uuesti täpne, viies Kingsi 2:1 juhtima.
Oilers võttis viimase kolmandiku lõpus väravavahi väravast ära ning proovis kuue mehega skoori teha. See lõppes aga nii, et Moore tegi kübaratriki ehk sai ühes mängus kirja kolm väravat. Kohtumine lõppes 3:1 Kingsi võiduga.
Oilers on viimasest kolmest mängust kaotanud kaks. NHL-i resultatiivsustabeli tipus esimesel ja teisel kohal paiknevad Connor McDavid ja Leon Draisaitl ei saanud Kingsi vastu kirja ühtegi väravat ega väravasöötu. McDavidil on 17 mänguga kirjas 32 punkti (15 väravat, 17 väravasöötu), Draisaitlil 28 (üheksa väravat, 19 väravasöötu).
Oilers paikneb läänekonverentsis 18 punktiga kuuendal kohal. Kings hoiab 23 punktiga teist positsiooni.
Tulemused:
Ottawa Senators - Buffalo Sabres 4:1
Chicago Blackhawks - St. Louis Blues 2:5 | NHL: Oilersi tähed jäid kaotusmängus Kingsi vastu kuivale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trevor Moore viis Kingsi avakolmandikul 1:0 juhtima. Zach Hyman viigistas seisu teise kolmandiku keskel. Moore oli kolmandiku lõpus uuesti täpne, viies Kingsi 2:1 juhtima.
Oilers võttis viimase kolmandiku lõpus väravavahi väravast ära ning proovis kuue mehega skoori teha. See lõppes aga nii, et Moore tegi kübaratriki ehk sai ühes mängus kirja kolm väravat. Kohtumine lõppes 3:1 Kingsi võiduga.
Oilers on viimasest kolmest mängust kaotanud kaks. NHL-i resultatiivsustabeli tipus esimesel ja teisel kohal paiknevad Connor McDavid ja Leon Draisaitl ei saanud Kingsi vastu kirja ühtegi väravat ega väravasöötu. McDavidil on 17 mänguga kirjas 32 punkti (15 väravat, 17 väravasöötu), Draisaitlil 28 (üheksa väravat, 19 väravasöötu).
Oilers paikneb läänekonverentsis 18 punktiga kuuendal kohal. Kings hoiab 23 punktiga teist positsiooni.
Tulemused:
Ottawa Senators - Buffalo Sabres 4:1
Chicago Blackhawks - St. Louis Blues 2:5
### Response:
NHL: Oilersi tähed jäid kaotusmängus Kingsi vastu kuivale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Toetasime seisukohti gaasi ühisostude osas. Eriti oluline on meie jaoks, et Euroopa Liidu ühiste gaasihangete platvormil välistatakse Vene päritolu maagaas ja LNG ning võetakse kasutusele uus gaasihinna indeks, mis võtab arvesse ka LNG-d ja tekib võimalus ka ajutiseks gaasihindade piiramiseks gaasibörsil nii, et see ei sea ohtu varustuskindlust ega turu toimimist," rääkis peaminister Kaja Kallas valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil.
Valitsuses heakskiidu saanud dokumendi kohaselt toetab Eesti ajutise meetmena LNG-tarnetel põhineva uue gaasihinnaindeksi arendamist. Samas rõhutatakse, et uus indeks ja selle aluseks olev metoodika tuleb regulaarselt koos turuosalistega üle vaadata, et parandada indeksi toimimist.
Eesti peab ka oluliseks luua LNG terminalide ja gaasihoidlate broneeritud võimsuse järelturul müümiseks läbipaistev ja tõhusalt toimiv ajutine platvorm, öeldakse seisukohtades.
Lisaks pooldab Eesti ajutise mehhanismi käivitamist gaasi ühisostude platvormil gaasi ühishangeteks, et tagada Euroopa Liidu gaasihoidlate täitmine järgmiseks kütteperioodiks.
Samuti toetab Eesti solidaarsusmeetmete tugevdamist gaasi jagamiseks selleks lepingu sõlminud liikmesriikide vahel.
Samas rõhutab Eesti, et nendele liikmesriikidele, kelle elektrisüsteem on sünkroniseeritud kolmandate riikidega, tuleb võimaldada solidaarsusleppe täitmist selles ulatuses, mis ei kahjustaks selle liikmesriigi toimetulekut ootamatu desünkroniseerimise olukorras. Sellega soovib valitsus tagada, et kui Venemaa Balti riigid ootamatult oma elektrisüsteemist eraldab, suudaks Eesti, Läti ja Leedu tagada oma elektrisüsteemi toimimise gaasielektrijaamade abil.
Ekspert: oluline on hoiduda endale liigsete kohustuste võtmisest
Ettevõtte Baltic Energy Partners OÜ partner Marko Allikson ütles ERR-ile, et Eesti peaks Euroopa Komisjoni algatusi gaasituru reguleerimiseks toetama, kuid seadma neile kindlad eeltingimused, et ei peaks endale ebamõistlikke kohustusi võtma.
Valitsuse seisukohtadest on tema hinnangul ainuke reaalne kohustus esitada Eesti prognoositavad gaasikogused ühisostu platvormile, ent selle kaudu ostmine ise ei ole siduv.
"Venemaa gaasi välistamine ühishangetest on ka ilmselt mõistlik," lisas ta.
"Ühishanke osas on pigem küsimus selle mõistlikkuses tervikuna, kuna see võib põhjustada otsest hinnasurvet kui turult küsitakse korraga suuri mahte ning teisalt tähendab see väga keerulist koordineerimist ja logistikat, et üksikute väiksemate liikmesriikide gaasivajadustele tegelikult abiks olla," märkis Allikson.
Kommenteerides Eesti soovi solidaarsusmeetmeteks, ütles Allikson, et nende rakendamine on Eestile oluline, kuna meil ei ole otseselt ei oma gaasimahutit ega ka LNG terminali, kuid meie vajadused võivad olla mõjustatud elektrisüsteemi desünkroniseerimisest.
Hinnates Eesti toetust TTF gaasibörsil hindade ajutise piiramiseks võimaluse loomist tinimusel, et ei seata ohtu varustuskindlust ega EL-i sisest gaasikaubandust, märkis Allikson, et igasuguste hinnapiiride ja indeksite tegelikku mõistlikkust saab hinnata alles siis kui need on lõplikult välja töötatud. "Siin ei ole pimesi põhjust poolikuid või ebasoovitavaid tagajärgi põhjustavaid lahendusi toetada," märkis ta.
Euroopa Liidu energiaministrite nõukogu toimub 24. novembril, kuid selle üheks sisendiks peavad saama Euroopa Komisjoni seadusandlikud ettepanekuid, mida Komisjon ei siiani esitanud.
Väljaanne EurActiv.com kirjutas neljapäeval, et ettepaneku esitamisega venitamine tekitab liikmesriikides frustratsiooni ning samas on riikide seisukohad tugevalt lahknevad. | Eesti tahab Euroopas uut gaasihinna indeksit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Toetasime seisukohti gaasi ühisostude osas. Eriti oluline on meie jaoks, et Euroopa Liidu ühiste gaasihangete platvormil välistatakse Vene päritolu maagaas ja LNG ning võetakse kasutusele uus gaasihinna indeks, mis võtab arvesse ka LNG-d ja tekib võimalus ka ajutiseks gaasihindade piiramiseks gaasibörsil nii, et see ei sea ohtu varustuskindlust ega turu toimimist," rääkis peaminister Kaja Kallas valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil.
Valitsuses heakskiidu saanud dokumendi kohaselt toetab Eesti ajutise meetmena LNG-tarnetel põhineva uue gaasihinnaindeksi arendamist. Samas rõhutatakse, et uus indeks ja selle aluseks olev metoodika tuleb regulaarselt koos turuosalistega üle vaadata, et parandada indeksi toimimist.
Eesti peab ka oluliseks luua LNG terminalide ja gaasihoidlate broneeritud võimsuse järelturul müümiseks läbipaistev ja tõhusalt toimiv ajutine platvorm, öeldakse seisukohtades.
Lisaks pooldab Eesti ajutise mehhanismi käivitamist gaasi ühisostude platvormil gaasi ühishangeteks, et tagada Euroopa Liidu gaasihoidlate täitmine järgmiseks kütteperioodiks.
Samuti toetab Eesti solidaarsusmeetmete tugevdamist gaasi jagamiseks selleks lepingu sõlminud liikmesriikide vahel.
Samas rõhutab Eesti, et nendele liikmesriikidele, kelle elektrisüsteem on sünkroniseeritud kolmandate riikidega, tuleb võimaldada solidaarsusleppe täitmist selles ulatuses, mis ei kahjustaks selle liikmesriigi toimetulekut ootamatu desünkroniseerimise olukorras. Sellega soovib valitsus tagada, et kui Venemaa Balti riigid ootamatult oma elektrisüsteemist eraldab, suudaks Eesti, Läti ja Leedu tagada oma elektrisüsteemi toimimise gaasielektrijaamade abil.
Ekspert: oluline on hoiduda endale liigsete kohustuste võtmisest
Ettevõtte Baltic Energy Partners OÜ partner Marko Allikson ütles ERR-ile, et Eesti peaks Euroopa Komisjoni algatusi gaasituru reguleerimiseks toetama, kuid seadma neile kindlad eeltingimused, et ei peaks endale ebamõistlikke kohustusi võtma.
Valitsuse seisukohtadest on tema hinnangul ainuke reaalne kohustus esitada Eesti prognoositavad gaasikogused ühisostu platvormile, ent selle kaudu ostmine ise ei ole siduv.
"Venemaa gaasi välistamine ühishangetest on ka ilmselt mõistlik," lisas ta.
"Ühishanke osas on pigem küsimus selle mõistlikkuses tervikuna, kuna see võib põhjustada otsest hinnasurvet kui turult küsitakse korraga suuri mahte ning teisalt tähendab see väga keerulist koordineerimist ja logistikat, et üksikute väiksemate liikmesriikide gaasivajadustele tegelikult abiks olla," märkis Allikson.
Kommenteerides Eesti soovi solidaarsusmeetmeteks, ütles Allikson, et nende rakendamine on Eestile oluline, kuna meil ei ole otseselt ei oma gaasimahutit ega ka LNG terminali, kuid meie vajadused võivad olla mõjustatud elektrisüsteemi desünkroniseerimisest.
Hinnates Eesti toetust TTF gaasibörsil hindade ajutise piiramiseks võimaluse loomist tinimusel, et ei seata ohtu varustuskindlust ega EL-i sisest gaasikaubandust, märkis Allikson, et igasuguste hinnapiiride ja indeksite tegelikku mõistlikkust saab hinnata alles siis kui need on lõplikult välja töötatud. "Siin ei ole pimesi põhjust poolikuid või ebasoovitavaid tagajärgi põhjustavaid lahendusi toetada," märkis ta.
Euroopa Liidu energiaministrite nõukogu toimub 24. novembril, kuid selle üheks sisendiks peavad saama Euroopa Komisjoni seadusandlikud ettepanekuid, mida Komisjon ei siiani esitanud.
Väljaanne EurActiv.com kirjutas neljapäeval, et ettepaneku esitamisega venitamine tekitab liikmesriikides frustratsiooni ning samas on riikide seisukohad tugevalt lahknevad.
### Response:
Eesti tahab Euroopas uut gaasihinna indeksit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kelly Sildaru teenis esimesel laskumisel 79,41 punkti ning läks selle tulemusega napilt liidriks.
Kuna ilm oli tuuline ning võistlustingimused halvad, siis otsustas Sildaru teisele katsele mitte minna. Lisaks oli avakatsel saadud tulemus piisavalt hea, et olla kindel edasipääsus.
Teistel katsetel parandasid vähesed naised oma tulemust ning keegi ei läinud Sildarust mööda. Eestlanna võitis kvalifikatsiooni tulemusega 79,41. Teiseks jäi Johanne Killi (Norra) 79,22 punktiga. Kolmas oli Grace Henderson (USA) 70,55 silmaga.
Naiste konkurentsis pääses laupäevasesse finaali kaheksa sportlast. Edasipääsejate hulgas olid veel Megan Oldham (Kanada), Sarah Höfflin (Šveits), Muriel Mohr (Saksamaa), Sandra Eie (Norra) ja Brynn Johnston (Kanada). | Kelly Sildaru pääses parima tulemusega laupäevasesse finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kelly Sildaru teenis esimesel laskumisel 79,41 punkti ning läks selle tulemusega napilt liidriks.
Kuna ilm oli tuuline ning võistlustingimused halvad, siis otsustas Sildaru teisele katsele mitte minna. Lisaks oli avakatsel saadud tulemus piisavalt hea, et olla kindel edasipääsus.
Teistel katsetel parandasid vähesed naised oma tulemust ning keegi ei läinud Sildarust mööda. Eestlanna võitis kvalifikatsiooni tulemusega 79,41. Teiseks jäi Johanne Killi (Norra) 79,22 punktiga. Kolmas oli Grace Henderson (USA) 70,55 silmaga.
Naiste konkurentsis pääses laupäevasesse finaali kaheksa sportlast. Edasipääsejate hulgas olid veel Megan Oldham (Kanada), Sarah Höfflin (Šveits), Muriel Mohr (Saksamaa), Sandra Eie (Norra) ja Brynn Johnston (Kanada).
### Response:
Kelly Sildaru pääses parima tulemusega laupäevasesse finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei- ja piirivalveameti andmetel põhineva sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on neljapäeva (17. novembri) seisuga Eestisse saabunud 115 367 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 27 615 (23,9 protsenti) on alaealised. Eestit kasutas transiidina ja sõitis siit edasi 52 711 inimest (45,7 protsenti), Eestisse on aga jäänud 62 656 ukrainlast.
Vastuvõtu- ja infopunktides on registreeritud 35 480 sõjapõgenikku, neist 70,5 protsenti on naised ja 29,5 protsenti mehed. SKA esindaja sõnul on need inimesed, kes on pöördunud nende infopunktide poole.
Sama registri kohaselt on arvuliselt suurimad vanuserühmad mõlemast soost sõjapõgenike hulgas kuni 5-aastased ning 6-11-aastased ja 12-17-aastased lapsed. Suuruselt järgmised on vanusegrupid on 30-35-aastased ning 36-41-aastased täiskasvanud, pisut vähem on 18-23 ja 24-29-aastaseid ning 42-47-aastaseid. Neist vanemate vanuserühmade osakaal kahaneb inimeste vanuse suurenedes.
Kuvatõmmis SKA kodulehel esitatud digrammist põgenike vanuselise jaotuse kohta. Autor/allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Elukoha on sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt Eestis registreerinud 27 809 ukrainlast. Selle põhjal moodustavad rohkem kui 1,5 protsenti kogu omavalitsuse elanikest Ukraina sõjapõgenikud 22 omavalitsuses.
Kõrgeim on sõjapõgenike osakaal Jõhvis (4,09 protsenti), Viru-Nigula vallas (3,85), Anija vallas (3,51), Maardu linnas (3,34) ja Lääne-Harju vallas (2,96). Tallinna elanikest on registreeritud elukoha andmete põhjal 2,95 protsenti elanikest Ukraina sõjapõgenikud, Tartu linnas 2,36 protsenti. Üldse ei ole sõjapõgenikke Ruhnu, Vormsi ja Muhu vallas.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaare sõnul saadab siseministeerium pidevalt põgenikele, kellel on ajutise kaitse elamisluba juba olemas, kuid elukoht veel registreerimata, teavitusi elukoha registreerimise kohustuslikkuse kohta.
"Elukoha andmeid on ka selleks vaja, et saaksime avalike teenuseid paremini planeerida, nt kooli ja lasteaia kohad," märkis ta.
Kommusaar: kõik ei registreeri ennast
Kommenteerides siseminister Lauri Läänemetsa kolmapäeval "Terevsioonis" öeldut, et Eestis on umbes 40 000 Ukraina põgenikku, rõhutas Kommusaar, et mitte kõik Eestisse saabunud inimesed ei ole ennast siin registreerinud ega taotlenud Eestil ajutist kaitset.
"Erinevus tuleb sellest, et Ukraina inimestel on võimalik kasutada mitut erinevat seadusliku Eestis viibimise alust. Ajutise kaitse (AJK) taotlejaid ja saajaid on alla 40 000 inimese. Kokku 62 000 (sh ka juba mainitud 40 000 AJK saanud inimest) inimest on enda sõnul plaaninud Eestisse jääda. 62 000 seas on ka kõik need Ukraina inimesed, kes on sõja eest põgenenud, kuid ei ole ajutist kaitset taotlenud," selgitas Kommusaar
Asekantsler märkis, et ajutise kaitse taotlemine ei ole põgenike jaoks kohustus, vaid võimalus ning umbes 2500 ajutise kaitse saanud inimesest on praeguseks sellest juba loobunud.
"Need, kes ajutist kaitset ei vaja, on sellega deklareerinud, et saavad siin ajutiselt viibides ise ilma riigi toeta hakkama," lisas Kommusaar.
Asekantsler ütles, et siseministeeriumi prognoosi kohaselt võib järgmise aasta lõpuks Eestis olla kuni 75 000 ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikku.
Kahtlusele, et see võib olla liiga madala hinnang, arvestades, et meil on praegu juba üle 60 000 sõjapõgeniku, vastas Kommusaar viitega ukrainlaste liikumisele ning plaanidele koju naasta: "Võtame arvesse ka seda, et sõjapõgenike liikumine toimub ka Eestist välja ja paljud sõjapõgenikud on viimaste teadaolevate küsitluste põhjal väitnud, et plaanivad tagasi Ukrainasse pöörduda."
Veiko Kommusaar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Asekantsleri kinnitusel on Eesti ametkonnad teinud pikalt ettevalmistusi, et kriisideks paremini valmis olla ning koostöös teiste riigiasutustega ning Eesti elanike toetusel tullakse ka praeguse olukorraga toime.
"Hakkama saamine tuleb heast koostööst ja ühisest pingutusest nii Euroopa Liidu tasemel, ministeeriumite, ametite ja kohalike omavalitsuste vahel. Väga oluline on kõigi Eesti elanike suur panus ja toetus sõjapõgenike aitamisel, nii Eesti pinnal kui ka Ukrainas kohapeal," märkis ta.
Sõjapõgenike vastuvõtukeskus Tallinnas Niine tänaval tänavu märtsis. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Ligi kolmandik Ukraina lastest ei käi koolis
Haridusministeeriumi esitatud statistika kohaselt ei käi ligi kolmandik sõjapõgenike lastest Eestis koolis või ei ole ministeeriumil selle kohta andmeid.
Ministeeriumi esindaja märkis, et osa Ukraina lapsi õpib paralleelselt nii Eesti koolis kui ka Ukraina distantsõppes, osad ei ole Eesti koolides kirjas ja on ainult Ukraina distantsõppes.
Eestisse jõudnud 9032 sõjapõgenikust vanuses 7-17 aastat õpib 5216 (58 protsenti) põhihariduses, 821 (9 protsendil) on koolikohustus täidetud, 453 (5 protsenti) on põhihariduses õppinud, aga siis liikunud välismaale ja 2542 (28 protsenti) ei õpi.
Nendest, kes ei õpi, ei ole 48 protsendil elukoht registreeritud ehk 1232 kooliealise kohta ei ole hetkel teada, kus nad viibivad - kas nad on Eestis ja on Ukraina distantsõppes või on ka liikunud Eestist edasi või tagasi Ukrainasse.
Eesti Hariduse Infosüsteemis oli 14. novembri seisuga registreeritud 8081 last/noort alates lasteaiast kuni gümnaasiumi ja kutsekoolideni.
Õppetaseme järgi jagunevad lapsed ja noored vastavalt: alushariduses 1946 (24,1 protsenti), põhihariduses 5272 (65,2 protsenti), gümnaasiumis 407 (5,0 protsenti), kutsehariduses 456 (5,6 protsenti).
Eesti keeles õpib kolmveerand sõjapõgenikest (6246 ehk 77,3 protsenti); sealhulgas keelekümbluses 1081 (13,38 protsenti). Vene keeles õpib 1798 last (22,25 protsenti), inglise keeles 37 (0,46 protsenti). | Riigi andmeil on Eestis üle 60 000 Ukraina sõjapõgeniku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei- ja piirivalveameti andmetel põhineva sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on neljapäeva (17. novembri) seisuga Eestisse saabunud 115 367 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 27 615 (23,9 protsenti) on alaealised. Eestit kasutas transiidina ja sõitis siit edasi 52 711 inimest (45,7 protsenti), Eestisse on aga jäänud 62 656 ukrainlast.
Vastuvõtu- ja infopunktides on registreeritud 35 480 sõjapõgenikku, neist 70,5 protsenti on naised ja 29,5 protsenti mehed. SKA esindaja sõnul on need inimesed, kes on pöördunud nende infopunktide poole.
Sama registri kohaselt on arvuliselt suurimad vanuserühmad mõlemast soost sõjapõgenike hulgas kuni 5-aastased ning 6-11-aastased ja 12-17-aastased lapsed. Suuruselt järgmised on vanusegrupid on 30-35-aastased ning 36-41-aastased täiskasvanud, pisut vähem on 18-23 ja 24-29-aastaseid ning 42-47-aastaseid. Neist vanemate vanuserühmade osakaal kahaneb inimeste vanuse suurenedes.
Kuvatõmmis SKA kodulehel esitatud digrammist põgenike vanuselise jaotuse kohta. Autor/allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Elukoha on sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt Eestis registreerinud 27 809 ukrainlast. Selle põhjal moodustavad rohkem kui 1,5 protsenti kogu omavalitsuse elanikest Ukraina sõjapõgenikud 22 omavalitsuses.
Kõrgeim on sõjapõgenike osakaal Jõhvis (4,09 protsenti), Viru-Nigula vallas (3,85), Anija vallas (3,51), Maardu linnas (3,34) ja Lääne-Harju vallas (2,96). Tallinna elanikest on registreeritud elukoha andmete põhjal 2,95 protsenti elanikest Ukraina sõjapõgenikud, Tartu linnas 2,36 protsenti. Üldse ei ole sõjapõgenikke Ruhnu, Vormsi ja Muhu vallas.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaare sõnul saadab siseministeerium pidevalt põgenikele, kellel on ajutise kaitse elamisluba juba olemas, kuid elukoht veel registreerimata, teavitusi elukoha registreerimise kohustuslikkuse kohta.
"Elukoha andmeid on ka selleks vaja, et saaksime avalike teenuseid paremini planeerida, nt kooli ja lasteaia kohad," märkis ta.
Kommusaar: kõik ei registreeri ennast
Kommenteerides siseminister Lauri Läänemetsa kolmapäeval "Terevsioonis" öeldut, et Eestis on umbes 40 000 Ukraina põgenikku, rõhutas Kommusaar, et mitte kõik Eestisse saabunud inimesed ei ole ennast siin registreerinud ega taotlenud Eestil ajutist kaitset.
"Erinevus tuleb sellest, et Ukraina inimestel on võimalik kasutada mitut erinevat seadusliku Eestis viibimise alust. Ajutise kaitse (AJK) taotlejaid ja saajaid on alla 40 000 inimese. Kokku 62 000 (sh ka juba mainitud 40 000 AJK saanud inimest) inimest on enda sõnul plaaninud Eestisse jääda. 62 000 seas on ka kõik need Ukraina inimesed, kes on sõja eest põgenenud, kuid ei ole ajutist kaitset taotlenud," selgitas Kommusaar
Asekantsler märkis, et ajutise kaitse taotlemine ei ole põgenike jaoks kohustus, vaid võimalus ning umbes 2500 ajutise kaitse saanud inimesest on praeguseks sellest juba loobunud.
"Need, kes ajutist kaitset ei vaja, on sellega deklareerinud, et saavad siin ajutiselt viibides ise ilma riigi toeta hakkama," lisas Kommusaar.
Asekantsler ütles, et siseministeeriumi prognoosi kohaselt võib järgmise aasta lõpuks Eestis olla kuni 75 000 ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikku.
Kahtlusele, et see võib olla liiga madala hinnang, arvestades, et meil on praegu juba üle 60 000 sõjapõgeniku, vastas Kommusaar viitega ukrainlaste liikumisele ning plaanidele koju naasta: "Võtame arvesse ka seda, et sõjapõgenike liikumine toimub ka Eestist välja ja paljud sõjapõgenikud on viimaste teadaolevate küsitluste põhjal väitnud, et plaanivad tagasi Ukrainasse pöörduda."
Veiko Kommusaar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Asekantsleri kinnitusel on Eesti ametkonnad teinud pikalt ettevalmistusi, et kriisideks paremini valmis olla ning koostöös teiste riigiasutustega ning Eesti elanike toetusel tullakse ka praeguse olukorraga toime.
"Hakkama saamine tuleb heast koostööst ja ühisest pingutusest nii Euroopa Liidu tasemel, ministeeriumite, ametite ja kohalike omavalitsuste vahel. Väga oluline on kõigi Eesti elanike suur panus ja toetus sõjapõgenike aitamisel, nii Eesti pinnal kui ka Ukrainas kohapeal," märkis ta.
Sõjapõgenike vastuvõtukeskus Tallinnas Niine tänaval tänavu märtsis. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Ligi kolmandik Ukraina lastest ei käi koolis
Haridusministeeriumi esitatud statistika kohaselt ei käi ligi kolmandik sõjapõgenike lastest Eestis koolis või ei ole ministeeriumil selle kohta andmeid.
Ministeeriumi esindaja märkis, et osa Ukraina lapsi õpib paralleelselt nii Eesti koolis kui ka Ukraina distantsõppes, osad ei ole Eesti koolides kirjas ja on ainult Ukraina distantsõppes.
Eestisse jõudnud 9032 sõjapõgenikust vanuses 7-17 aastat õpib 5216 (58 protsenti) põhihariduses, 821 (9 protsendil) on koolikohustus täidetud, 453 (5 protsenti) on põhihariduses õppinud, aga siis liikunud välismaale ja 2542 (28 protsenti) ei õpi.
Nendest, kes ei õpi, ei ole 48 protsendil elukoht registreeritud ehk 1232 kooliealise kohta ei ole hetkel teada, kus nad viibivad - kas nad on Eestis ja on Ukraina distantsõppes või on ka liikunud Eestist edasi või tagasi Ukrainasse.
Eesti Hariduse Infosüsteemis oli 14. novembri seisuga registreeritud 8081 last/noort alates lasteaiast kuni gümnaasiumi ja kutsekoolideni.
Õppetaseme järgi jagunevad lapsed ja noored vastavalt: alushariduses 1946 (24,1 protsenti), põhihariduses 5272 (65,2 protsenti), gümnaasiumis 407 (5,0 protsenti), kutsehariduses 456 (5,6 protsenti).
Eesti keeles õpib kolmveerand sõjapõgenikest (6246 ehk 77,3 protsenti); sealhulgas keelekümbluses 1081 (13,38 protsenti). Vene keeles õpib 1798 last (22,25 protsenti), inglise keeles 37 (0,46 protsenti).
### Response:
Riigi andmeil on Eestis üle 60 000 Ukraina sõjapõgeniku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kasahstani rahvusliku julgeoleku komisjon teatas, et vahistati grupeering, kes plaanis "rahutusi" enne 20. novembri presidendivalimisi. Kokku vahistati seitse inimest, vahendas Barrons AFP-st.
Raadio Vaba Euroopa tõi välja, et valimised Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajevi ajal on põhimõtteliselt samasugused nagu eelmise presidendi Nazarbajevi ajal – mittevabad ja ette teada tulemusega.
Tokajevi vastu kandideerib ametlikult viis inimest, kuid ametis olev president ei tundu nende tegevust tõsiselt võtvat – viimasele ja ainsale televisioonis üle kantud valimisdebatile saatis Tokajev ennast esindama Kasahstani parlamendi alamkoja spiikri Jerlan Kossanovi.
Kossanov teatas, et Tokajev ei saanud debatil osaleda kuna "riigipea täidab oma kohustusi. Tal on tihe graafik".
Valimisvaatlejate sõnul on Tokajevi retoorika Kasahstani uuest algusest vastuolus viisiga kuidas valimisi tegelikult korraldatakse.
Kasahstanis toimusid jaanuaris kütuse hinna tõusu tõttu ulatuslikud rahutused valitsuse vastu, mis suruti Venemaa abiga veriselt maha.
Rahutustes hukkus vähemalt 238 inimest.
Enne vägivalla puhkemist jaanuaris nähti Tokajevit enda eelkäija Nazarbajevi mõju all oleva isikuna.
Jaanuaris toimunud poliitilise kriisi ajal aga Nazarbajevi ja tema liitlaste positsioon nõrgenes. Üks eelmise presidendi nõbu mõisteti näiteks hiljuti kuueks aastaks omastamise eest vangi.
Juunis toimus riigis referendum, millega võeti Nazarbajevilt põhiseaduslikud eriprivileegid ning muudeti veidi presidendi rolli Kasahstani poliitilises süsteemis.
Raadio Vaba Euroopa toob välja, et Tokajevi vastu kandideerivad kolm meest ja kaks naist, kel puudub teadaolev side riigi opositsiooniga.
Samuti vastavad nad nõudele, mille kohaselt peavad presidendikandidaadid olema teeninud vähemalt viis aastat riigiametis.
Freedom House kohaselt on Kasahstan mittevaba ühiskond. | Kasahstan vahistas dissidendid enne presidendivalimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kasahstani rahvusliku julgeoleku komisjon teatas, et vahistati grupeering, kes plaanis "rahutusi" enne 20. novembri presidendivalimisi. Kokku vahistati seitse inimest, vahendas Barrons AFP-st.
Raadio Vaba Euroopa tõi välja, et valimised Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajevi ajal on põhimõtteliselt samasugused nagu eelmise presidendi Nazarbajevi ajal – mittevabad ja ette teada tulemusega.
Tokajevi vastu kandideerib ametlikult viis inimest, kuid ametis olev president ei tundu nende tegevust tõsiselt võtvat – viimasele ja ainsale televisioonis üle kantud valimisdebatile saatis Tokajev ennast esindama Kasahstani parlamendi alamkoja spiikri Jerlan Kossanovi.
Kossanov teatas, et Tokajev ei saanud debatil osaleda kuna "riigipea täidab oma kohustusi. Tal on tihe graafik".
Valimisvaatlejate sõnul on Tokajevi retoorika Kasahstani uuest algusest vastuolus viisiga kuidas valimisi tegelikult korraldatakse.
Kasahstanis toimusid jaanuaris kütuse hinna tõusu tõttu ulatuslikud rahutused valitsuse vastu, mis suruti Venemaa abiga veriselt maha.
Rahutustes hukkus vähemalt 238 inimest.
Enne vägivalla puhkemist jaanuaris nähti Tokajevit enda eelkäija Nazarbajevi mõju all oleva isikuna.
Jaanuaris toimunud poliitilise kriisi ajal aga Nazarbajevi ja tema liitlaste positsioon nõrgenes. Üks eelmise presidendi nõbu mõisteti näiteks hiljuti kuueks aastaks omastamise eest vangi.
Juunis toimus riigis referendum, millega võeti Nazarbajevilt põhiseaduslikud eriprivileegid ning muudeti veidi presidendi rolli Kasahstani poliitilises süsteemis.
Raadio Vaba Euroopa toob välja, et Tokajevi vastu kandideerivad kolm meest ja kaks naist, kel puudub teadaolev side riigi opositsiooniga.
Samuti vastavad nad nõudele, mille kohaselt peavad presidendikandidaadid olema teeninud vähemalt viis aastat riigiametis.
Freedom House kohaselt on Kasahstan mittevaba ühiskond.
### Response:
Kasahstan vahistas dissidendid enne presidendivalimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maailmalõpu aeg" ("Armageddon Time")
Režissöör: James Gray
Eks sellest on palju räägitud, kuidas Hollywoodis nuhivad stuudio ja produtsendid, mida konkurendid lähiajal tegema hakkavad ning proovivad ise siis midagi sarnast veel paremini teha. Tänavu tundub, et on täielik lasepõlvemälestuste aasta: sinna kategooriasse lähevad otsapidi nii PÖFF-il linastunud Sam Mendesi "Valguse impeerium", Steven Spielbergi "Fabelmanid" kui ka James Gray "Maailmalõpu aeg". Küsimus ei ole mitte selles, kas nad räägivad konkreetselt lavastaja enda nooruspõlvest või mitte, vaid neid kõiki iseloomustab maagiline ning romantiseeritud nostalgiatolm, mida siis väikeste pahvakutena vaatajale näkku puhutakse.
"Maailmalõpu aeg" Autor/allikas: Kaader filmist
Neist kolmest on James Gray linateos kindlasti kõige tasasem ja kulgevam: "Maailmalõpu aeg" maalib pildi 1980. aastate New Yorgist ning ühest seal elavast perekonnast, ennekõike aga 6. klassis käivast perepojast Paulist. Sarnaselt mõned aastad tagasi samuti PÖFF-il linastunud "Florida projektile" laskub režissöör oma värskes filmis lapse tasemele: nii kaameratöö kui ka loojutustus on pidevalt otsivad ning seiklevad, kogu maailm pakub Paulile üllatusi ja valed ning totakad otsused pole kunagi pahatahtlikud, vaid seotud naiivse elurõõmu ning eneseotsingutega. Küll aga ei ole "Maailmalõpu aeg" mingi romantiseeritud klantspilt, vaid Paul peab samuti seisma silmitsi suurte probleemidega alates vaesusest lõpetades rassismiga.
Filmi hoiavad käimas imelised näitlejatööd: Anthony Hopkinsi peen roll Pauli vanaisana on nii liigutav, et pea iga kord, kui ta ekraanile astub, tikub pisar silma ning ka Anne Hathaway poisi emana mängib veenvalt välja keeruka peredünaamika ning ema-poja suhte sügavamad varjundid. Omaette tegelaseks võib filmi puhul pidada ka New Yorki, mis ei ole lihtsalt toimumispaik, vaid Pauli jaoks kujutavad NYC tänavad vabadust, aga samavõrd ka ohte ja kõike võõrapärast.
Pealtnäha väike film, millel on seevastu erakordselt suur süda. Kinolevisse esialgse plaani kohaselt ei tule, seega minge vaadake PÖFF-il kiiremas korras ära.
"Maailmalõpu aeg" linastub 17. novembril kell 17.30 Apollo Kino Solarises ja 26. novembril kell 21.30 Apollo Kino Solarises.
"TikTok, Boom."
Režissöör: Shalini Kantayya
Rõõm on näha, et Just Filmi dokiprogramm hoiab juba aastaid ühiskonnal toimuvates protsessidel kätt pulsil ja igal aastal on kavas ka mõni selline linateos, mis vaatab sotsiaalmeedia säravate kardinate taha ja räägib lahti protsessid, mis Eesti meedias liiga palju kõlapinda ei saa. Hiina kõmulisest ja meeletult populaarsest platvormist TikTok räägivad paljud, kuid Shalini Kantayya läheb oma dokis palju sügavamale: teda huvitab ühest küljest kõik see, mis puudutab poliitikat ja julgeolekuohtu, kuid teisalt vaatab režissöör ka tulevikku ning püüab ennustada, kas ja kuivõrd võivad TikToki mehhanismid mõjutada noorte sotsiaalseid harjumusi.
Vormiliselt on "TikTok, Boom." küllalt klassikaline: räägivad pead on tepitud sügavamate sissevaadetega mõne tiktokkeri igapäevaellu. Selline formaat on aga igati filmi teenistuses, sest sisu, mida pooleteise tunniga lahti räägitakse, on meeletult palju. Võimalik, et isegi pisut liiga palju: poliitiline turmtuli, millele pühendatakse filmi viimane kolmandik, hakkab lõhkuma filmi kõige põnevamat ehk psühholoogiale ja noorte käitumisharjumustele suunatud poolt. Liialt Vikipeedia ümberjutustamiseks film kordagi ei muutu, kuid kohati jääb küll mulje, et tegija on mõnest väikesest aspektist liialt vaimustusse sattunud ning sellele siis ebaproportsionaalselt ruumi andnud.
"TikTok, Boom." Autor/allikas: Kaader filmist
Samal ajal suudab aga "TikTok, Boom." näha populaarses platvormis korraga nii head kui halba: niivõrd keerukate teemade puhul on lihtne muutuda apokalüptiliseks ning rääkida, et kui noored veel kaua ninapidi TikTokis istuvad, siis varsti jäävad neist alles vaid telefonizombid. Shalini Kantayya seevastu paneb kaalukausile nii üht kui teist, näidates korraga nii sõltuvusmehhanisme kui TikToki võimet anda kõnepult ka neile, kelle hääled jääksid ühiskonna muidu tahaplaanile.
Seega maalitakse filmiga küllalt rikkalik ja ammendav pilt TikTokist, mida peaksid nägema kindlasti kõik lapsevanemad, et oma võsukesi pisut paremini mõista. Võib-olla peaksid vaatama ka lapsed? Teisalt on filmis üks ilmekas episood, kus TikToki sügavuti uuriv ja kritiseeriv isa uurib oma pojalt, miks ta kõigile probleemidele ja ohtudele vaatamata ikkagi TikToki kasutab. Ega poeg midagi eriti mõistlikku vastata ei oskagi ning pigem mõmiseb niisama tühja-tähja vastuseks. Seetõttu on üpris keeruline hinnata, mida noored vaatajad filmist kaasa võtaksid või kuidas sellele reageeriksid...
"TikTok, Boom." linastub 17. novembril kell 18 Lõunakeskuse Apollo Kinos ja 18. novembril kell 14.15 Apollo Kino Solarises.
"Sume mälestus"
Režissöör: Teresa Juksaar
Laiema üldsuse jaoks on möödunud aastal BFM-i lõpetanud Teresa Juksaare nimi võõras, kuid tegelikult tasub talle juba mõnda aega tähelepanu pöörata: mullu võitis ta PÖFF Shortsi oma lühifilmiga "Kuningas", mis on kunstiliselt erakordselt kõrgel tasemel ning näitab, et noorel lavastajal on juba esimeste linalugudega kujunenud välja julgelt eksperimentaalne ja ekspressiivne käekiri, mida ta on oma järgmistes töödes ka julgelt edasi arendanud.
"Sume mälestus" Autor/allikas: Kaader filmist
Tänavu jõuab PÖFF Shortsil vaatajate ette suisa kaks tema värsket filmi: kui "Tiiu ja Draakon" on täiesti pöörane sürreaalne davidlynchilik komöödia, siis "Sume mälestus" seevastu midagi hoopis vastupidist, kui mitte öelda, et isegi täielik vastand. Filmi tuum on üks näiliselt täiesti argine olukord: lapsepõlvesõbrad saavad kokku ja hakkavad heietama, mida kunagi sa koos tehtud. Iga koosviibimine vanade klassikaaslaste või sõbradega, keda ammu näinud pole, jõuab lõpuks ikka tolmuste mälestusteni.
Teresa Juksaart huvitab antud juhul aga rohkem mäletamise subjektiivsus. "Sume mälestus" kasutab trilleri formaati, näidates, kuidas ühest ja samast situatsioonist on igal sõbral erinev mälestus. Või oleks õigem öelda: mälestus iseenesest on sama, kuid aastate jooksul on iseendale peas loodud valereaalsust, et tõde alla suruda. Või siis aastatega on mälestusse tekkinud lüngad, mida täidetakse meelevaldselt justkui õigena näivate vastustega. Mõneti tegeleb "Sume mälestus" seega sama teemaga, millel baseerub kogu komöödiasari "Kuidas kohtasin sinu ema": sealgi on sügavam idee alati loojutustamisel kui sellisel, mis tingimata ei pruugi tähendada faktilise tõe edasi andmist.
Suurepärane lühifilm ja kinnitust sellest, et Teresa Juksaart ootab Eesti filmimaastikul ees helge tulevik.
"Sume mälestus" linastub PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi kassetis 17. novembril kell 18.45 kinos Artis. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Maailmalõpu aja" üks peategelasi on New York | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maailmalõpu aeg" ("Armageddon Time")
Režissöör: James Gray
Eks sellest on palju räägitud, kuidas Hollywoodis nuhivad stuudio ja produtsendid, mida konkurendid lähiajal tegema hakkavad ning proovivad ise siis midagi sarnast veel paremini teha. Tänavu tundub, et on täielik lasepõlvemälestuste aasta: sinna kategooriasse lähevad otsapidi nii PÖFF-il linastunud Sam Mendesi "Valguse impeerium", Steven Spielbergi "Fabelmanid" kui ka James Gray "Maailmalõpu aeg". Küsimus ei ole mitte selles, kas nad räägivad konkreetselt lavastaja enda nooruspõlvest või mitte, vaid neid kõiki iseloomustab maagiline ning romantiseeritud nostalgiatolm, mida siis väikeste pahvakutena vaatajale näkku puhutakse.
"Maailmalõpu aeg" Autor/allikas: Kaader filmist
Neist kolmest on James Gray linateos kindlasti kõige tasasem ja kulgevam: "Maailmalõpu aeg" maalib pildi 1980. aastate New Yorgist ning ühest seal elavast perekonnast, ennekõike aga 6. klassis käivast perepojast Paulist. Sarnaselt mõned aastad tagasi samuti PÖFF-il linastunud "Florida projektile" laskub režissöör oma värskes filmis lapse tasemele: nii kaameratöö kui ka loojutustus on pidevalt otsivad ning seiklevad, kogu maailm pakub Paulile üllatusi ja valed ning totakad otsused pole kunagi pahatahtlikud, vaid seotud naiivse elurõõmu ning eneseotsingutega. Küll aga ei ole "Maailmalõpu aeg" mingi romantiseeritud klantspilt, vaid Paul peab samuti seisma silmitsi suurte probleemidega alates vaesusest lõpetades rassismiga.
Filmi hoiavad käimas imelised näitlejatööd: Anthony Hopkinsi peen roll Pauli vanaisana on nii liigutav, et pea iga kord, kui ta ekraanile astub, tikub pisar silma ning ka Anne Hathaway poisi emana mängib veenvalt välja keeruka peredünaamika ning ema-poja suhte sügavamad varjundid. Omaette tegelaseks võib filmi puhul pidada ka New Yorki, mis ei ole lihtsalt toimumispaik, vaid Pauli jaoks kujutavad NYC tänavad vabadust, aga samavõrd ka ohte ja kõike võõrapärast.
Pealtnäha väike film, millel on seevastu erakordselt suur süda. Kinolevisse esialgse plaani kohaselt ei tule, seega minge vaadake PÖFF-il kiiremas korras ära.
"Maailmalõpu aeg" linastub 17. novembril kell 17.30 Apollo Kino Solarises ja 26. novembril kell 21.30 Apollo Kino Solarises.
"TikTok, Boom."
Režissöör: Shalini Kantayya
Rõõm on näha, et Just Filmi dokiprogramm hoiab juba aastaid ühiskonnal toimuvates protsessidel kätt pulsil ja igal aastal on kavas ka mõni selline linateos, mis vaatab sotsiaalmeedia säravate kardinate taha ja räägib lahti protsessid, mis Eesti meedias liiga palju kõlapinda ei saa. Hiina kõmulisest ja meeletult populaarsest platvormist TikTok räägivad paljud, kuid Shalini Kantayya läheb oma dokis palju sügavamale: teda huvitab ühest küljest kõik see, mis puudutab poliitikat ja julgeolekuohtu, kuid teisalt vaatab režissöör ka tulevikku ning püüab ennustada, kas ja kuivõrd võivad TikToki mehhanismid mõjutada noorte sotsiaalseid harjumusi.
Vormiliselt on "TikTok, Boom." küllalt klassikaline: räägivad pead on tepitud sügavamate sissevaadetega mõne tiktokkeri igapäevaellu. Selline formaat on aga igati filmi teenistuses, sest sisu, mida pooleteise tunniga lahti räägitakse, on meeletult palju. Võimalik, et isegi pisut liiga palju: poliitiline turmtuli, millele pühendatakse filmi viimane kolmandik, hakkab lõhkuma filmi kõige põnevamat ehk psühholoogiale ja noorte käitumisharjumustele suunatud poolt. Liialt Vikipeedia ümberjutustamiseks film kordagi ei muutu, kuid kohati jääb küll mulje, et tegija on mõnest väikesest aspektist liialt vaimustusse sattunud ning sellele siis ebaproportsionaalselt ruumi andnud.
"TikTok, Boom." Autor/allikas: Kaader filmist
Samal ajal suudab aga "TikTok, Boom." näha populaarses platvormis korraga nii head kui halba: niivõrd keerukate teemade puhul on lihtne muutuda apokalüptiliseks ning rääkida, et kui noored veel kaua ninapidi TikTokis istuvad, siis varsti jäävad neist alles vaid telefonizombid. Shalini Kantayya seevastu paneb kaalukausile nii üht kui teist, näidates korraga nii sõltuvusmehhanisme kui TikToki võimet anda kõnepult ka neile, kelle hääled jääksid ühiskonna muidu tahaplaanile.
Seega maalitakse filmiga küllalt rikkalik ja ammendav pilt TikTokist, mida peaksid nägema kindlasti kõik lapsevanemad, et oma võsukesi pisut paremini mõista. Võib-olla peaksid vaatama ka lapsed? Teisalt on filmis üks ilmekas episood, kus TikToki sügavuti uuriv ja kritiseeriv isa uurib oma pojalt, miks ta kõigile probleemidele ja ohtudele vaatamata ikkagi TikToki kasutab. Ega poeg midagi eriti mõistlikku vastata ei oskagi ning pigem mõmiseb niisama tühja-tähja vastuseks. Seetõttu on üpris keeruline hinnata, mida noored vaatajad filmist kaasa võtaksid või kuidas sellele reageeriksid...
"TikTok, Boom." linastub 17. novembril kell 18 Lõunakeskuse Apollo Kinos ja 18. novembril kell 14.15 Apollo Kino Solarises.
"Sume mälestus"
Režissöör: Teresa Juksaar
Laiema üldsuse jaoks on möödunud aastal BFM-i lõpetanud Teresa Juksaare nimi võõras, kuid tegelikult tasub talle juba mõnda aega tähelepanu pöörata: mullu võitis ta PÖFF Shortsi oma lühifilmiga "Kuningas", mis on kunstiliselt erakordselt kõrgel tasemel ning näitab, et noorel lavastajal on juba esimeste linalugudega kujunenud välja julgelt eksperimentaalne ja ekspressiivne käekiri, mida ta on oma järgmistes töödes ka julgelt edasi arendanud.
"Sume mälestus" Autor/allikas: Kaader filmist
Tänavu jõuab PÖFF Shortsil vaatajate ette suisa kaks tema värsket filmi: kui "Tiiu ja Draakon" on täiesti pöörane sürreaalne davidlynchilik komöödia, siis "Sume mälestus" seevastu midagi hoopis vastupidist, kui mitte öelda, et isegi täielik vastand. Filmi tuum on üks näiliselt täiesti argine olukord: lapsepõlvesõbrad saavad kokku ja hakkavad heietama, mida kunagi sa koos tehtud. Iga koosviibimine vanade klassikaaslaste või sõbradega, keda ammu näinud pole, jõuab lõpuks ikka tolmuste mälestusteni.
Teresa Juksaart huvitab antud juhul aga rohkem mäletamise subjektiivsus. "Sume mälestus" kasutab trilleri formaati, näidates, kuidas ühest ja samast situatsioonist on igal sõbral erinev mälestus. Või oleks õigem öelda: mälestus iseenesest on sama, kuid aastate jooksul on iseendale peas loodud valereaalsust, et tõde alla suruda. Või siis aastatega on mälestusse tekkinud lüngad, mida täidetakse meelevaldselt justkui õigena näivate vastustega. Mõneti tegeleb "Sume mälestus" seega sama teemaga, millel baseerub kogu komöödiasari "Kuidas kohtasin sinu ema": sealgi on sügavam idee alati loojutustamisel kui sellisel, mis tingimata ei pruugi tähendada faktilise tõe edasi andmist.
Suurepärane lühifilm ja kinnitust sellest, et Teresa Juksaart ootab Eesti filmimaastikul ees helge tulevik.
"Sume mälestus" linastub PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi kassetis 17. novembril kell 18.45 kinos Artis.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Maailmalõpu aja" üks peategelasi on New York |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Levadia ründaja Liliu liitus klubiga selle hooaja algul ning lõi 23 kohtumisega üheksa väravat. Ta on varasemalt mänginud ka Nõmme Kalju eest ning kokku on tema arvel 91 Premium liiga mängu ja 65 väravat.
"2022. aasta hooaeg on läbi saanud. Arvan, et kõige tähtsam on see, et andsin oma parima ja mu südametunnistus on puhas. Tahaksin tänada Levadiat selle võimaluse eest naasta riiki, kus mulle on alati meeldinud olla. Samuti tänaksin oma meeskonnakaaslasi ja klubi töötajaid sooja vastuvõtu ning lugupidamise näitamise eest aasta algusest kuni viimase päevani klubis. Kõike paremat edaspidiseks. On aeg puhata ja tuleviku üle järele mõelda," ütles Liliu oma Instagrami postituses.
View this post on Instagram
A post shared by Liliu (@liiliu) | Liliu lahkub Tallinna FCI Levadiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Levadia ründaja Liliu liitus klubiga selle hooaja algul ning lõi 23 kohtumisega üheksa väravat. Ta on varasemalt mänginud ka Nõmme Kalju eest ning kokku on tema arvel 91 Premium liiga mängu ja 65 väravat.
"2022. aasta hooaeg on läbi saanud. Arvan, et kõige tähtsam on see, et andsin oma parima ja mu südametunnistus on puhas. Tahaksin tänada Levadiat selle võimaluse eest naasta riiki, kus mulle on alati meeldinud olla. Samuti tänaksin oma meeskonnakaaslasi ja klubi töötajaid sooja vastuvõtu ning lugupidamise näitamise eest aasta algusest kuni viimase päevani klubis. Kõike paremat edaspidiseks. On aeg puhata ja tuleviku üle järele mõelda," ütles Liliu oma Instagrami postituses.
View this post on Instagram
A post shared by Liliu (@liiliu)
### Response:
Liliu lahkub Tallinna FCI Levadiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusminister esitas neljapäeval keskkonnaministri ettepanekul korralduse kanda riigimetsa majandamise keskuse poolt 2022. anda riigieelarvesse 73 692 000 eurot. Seni on RMK andnud riigieelarvesse kõige enam 65 990 000 eurot 2020. aastal.
Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivanalüütik Kaupo Raag ütles, et dividendimakse on varasemast suurem, kuna RMK puhaskasum ületas ootused. "RMK 2021. aasta eelarves oli selleks planeeritud 27,5 miljonit, tegelikuks kasumiks kujunes 79 miljonit ehk suurenemine oli veidi enam kui 50 miljonit eurot," sõnas Raag.
Ta lisas, et dividendisumma sõltub kasumist, aga ka RMK likviidsuspositsioonist ja võimalikest tulevastest raiemahu muutustest. "Seekordses dividendide suurendamises mängib suurt rolli just puidu hinnamuutus ja efektiivne majandustegevus, raiemaht ei ole eelmisel aastal kasumi suurenemisel rolli mänginud," ütles Raag. 2021. aastal realiseeris RMK puitu 3,83 miljonit kuupmeetrit, mida oli 0,17 miljonit kuupmeetrit vähem kui aasta varem.
Raagi sõnul planeeriti 2021. aastal riigieelarvesse RMK dividendideks 32,7 miljonit eurot, neljapäeval kinnitatud summa on suurem 41 miljoni euro võrra. "Dividendidele lisandub ka tulumaks. Seega brutosummas (dividend pluss tulumaks) on suurenemine 50 miljonit eurot ehk samas mahus, mis oli puhaskasumi suurenemine," sõnas Raag.
Ta kinnitas, et RMK on jätkuvalt väga likviidne. "RMK jätkab ka tulevikus panustamist riigieelarvesse, 2023. aastasse kavandatav dividendimakse on 75 miljonit eurot," sõnas Raag. | RMK maksab riigieelarvesse rekordsumma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusminister esitas neljapäeval keskkonnaministri ettepanekul korralduse kanda riigimetsa majandamise keskuse poolt 2022. anda riigieelarvesse 73 692 000 eurot. Seni on RMK andnud riigieelarvesse kõige enam 65 990 000 eurot 2020. aastal.
Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivanalüütik Kaupo Raag ütles, et dividendimakse on varasemast suurem, kuna RMK puhaskasum ületas ootused. "RMK 2021. aasta eelarves oli selleks planeeritud 27,5 miljonit, tegelikuks kasumiks kujunes 79 miljonit ehk suurenemine oli veidi enam kui 50 miljonit eurot," sõnas Raag.
Ta lisas, et dividendisumma sõltub kasumist, aga ka RMK likviidsuspositsioonist ja võimalikest tulevastest raiemahu muutustest. "Seekordses dividendide suurendamises mängib suurt rolli just puidu hinnamuutus ja efektiivne majandustegevus, raiemaht ei ole eelmisel aastal kasumi suurenemisel rolli mänginud," ütles Raag. 2021. aastal realiseeris RMK puitu 3,83 miljonit kuupmeetrit, mida oli 0,17 miljonit kuupmeetrit vähem kui aasta varem.
Raagi sõnul planeeriti 2021. aastal riigieelarvesse RMK dividendideks 32,7 miljonit eurot, neljapäeval kinnitatud summa on suurem 41 miljoni euro võrra. "Dividendidele lisandub ka tulumaks. Seega brutosummas (dividend pluss tulumaks) on suurenemine 50 miljonit eurot ehk samas mahus, mis oli puhaskasumi suurenemine," sõnas Raag.
Ta kinnitas, et RMK on jätkuvalt väga likviidne. "RMK jätkab ka tulevikus panustamist riigieelarvesse, 2023. aastasse kavandatav dividendimakse on 75 miljonit eurot," sõnas Raag.
### Response:
RMK maksab riigieelarvesse rekordsumma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIKTORIIN | Kui hästi oskad nimetada jalgpalli MM-finaalturniiride parimaid mängijaid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIKTORIIN | Kui hästi oskad nimetada jalgpalli MM-finaalturniiride parimaid mängijaid? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne sooloprojekti Fever Ray tegutses Karin Dreijer alates 1999. aastast duos The Knife, mis andis 15 aasta jooksul välja kokku viis kauamängivat ning võitsid ka hulga Rootsi muusikaauhindu Grammisid. Nime Fever Ray all on Dreijer tegutsenud alates 2009. aastast ning andnud seni välja kaks albumit: "Fever Ray" (2009) ja "Plunge" (2017). Kolmas album "Radical Romantics" ilmub tuleva aasta 10. märtsil.
Järgmise plaadi fookuses on nimetu tegelane, kelle silmade läbi avatakase armastust mitme vaatenurga alt. Uus album sündis koos venna Olofi ja Nine Inch Nailsiga.
Kontsertagentuur 8 Days A Week on tänavu Tallinnasse toonud nii Michael Kiwanuka, Jungle'i kui ka The Kings of Convenience`i. 2023. aastal on lisaks Fever Ray'le tulemas ka RY X'i ja Louis Tomlinsoni kontserdid. | Fever Ray esineb järgmisel aastal Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne sooloprojekti Fever Ray tegutses Karin Dreijer alates 1999. aastast duos The Knife, mis andis 15 aasta jooksul välja kokku viis kauamängivat ning võitsid ka hulga Rootsi muusikaauhindu Grammisid. Nime Fever Ray all on Dreijer tegutsenud alates 2009. aastast ning andnud seni välja kaks albumit: "Fever Ray" (2009) ja "Plunge" (2017). Kolmas album "Radical Romantics" ilmub tuleva aasta 10. märtsil.
Järgmise plaadi fookuses on nimetu tegelane, kelle silmade läbi avatakase armastust mitme vaatenurga alt. Uus album sündis koos venna Olofi ja Nine Inch Nailsiga.
Kontsertagentuur 8 Days A Week on tänavu Tallinnasse toonud nii Michael Kiwanuka, Jungle'i kui ka The Kings of Convenience`i. 2023. aastal on lisaks Fever Ray'le tulemas ka RY X'i ja Louis Tomlinsoni kontserdid.
### Response:
Fever Ray esineb järgmisel aastal Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa sõltuvus Venemaa gaasist sai alguse 1960. aastatel, kui sõlmiti Austria ja Nõukogude Liidu vaheline gaasitarnete leping. Seda pikendati Nõukogude Liidu kokkuvarimise järel ja Venemaast kujunes kuni 2000. aastate alguseni Euroopa Komisjoni silmis usaldusväärne energiapartner. Olukord muutus 2006 ja 2009 aastal, kui leidsid aset vaidlused gaasitarnete osas Venemaa ja Ukraina vahel.
Energiaturu mitmekesistamine
Üle-eelmise aasta seisuga tuli enam kui 43 protsenti Euroopa gaasist Venemaalt. Juba enne Venemaa alustatud ulatuslikku sõjategevust Ukrainas käesoleva aasta veebruaris soovisid mitmed Euroopa riigid gaasisõltuvust Venemaast vähendada. "Nüüd on see küsimus muutunud veelgi aktuaalsemaks. Ennekõike puudutab see importriikide mitmekesistamist ja Venemaalt sissetoodava gaasikoguste vähendamist," ütles uuringu autor, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi doktorant-nooremteadur ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse energiaekspert Javad Keypour.
Uuringus mitteosalenud Tallinna Tehnikaülikool energiatehnoloogia instituudi lektor Igor Krupenski nõustus, et LNG aitab mitmekesistada energiaturgu: "Seni sõltus Euroopa suures osas ühest tarnijast, mitte ainult gaasi, vaid ka nafta ja kivisöe osas. Hinnanguliselt 30-50 protsenti nendest kütustest tuli Venemaalt. See on suur risk."
Krupenski lisas, et veeldatud maagaasi kütkestavust on tõstnud maagaasi hinna hüppeline kasv viimase pooleteise aasta jooksul. Kui maagaas oli odav, siis ei olnud LNG niivõrd konkurentsivõimeline, sest võrreldes torudes veetava gaasiga muudab selle kallimaks veeldamise ja transpordi kulu. "Samas peame arvestama, et LNG-tankerite peale on konkurents suur, sest me ei võistle mitte ainult Euroopa, vaid ka Aasia riikidega," selgitas Krupenski.
Uudne meetod
Erinevalt mitmetest varasematest uuringutest vaatles Keypour Venemaa ja Euroopa gaasivarustuse temaatikat kvantitatiivsete metoodite abil: "Töötasime välja arvutustel põhineva indeksi, mis võtab arvesse majandust, jätkusuutliku varustuskindlust ja infrastruktuuri puudutavaid tegureid."
Kuigi uurimus viidi läbi poolteist aastat tagasi ehk enne sõda, on selle tulemused autori sõnul endiselt asjakohased. Täpsema vaatluse alla võeti kuus liikmesriiki, kes importisid uuringu tegemise ajal 80 protsenti Venemaalt Euroopasse tulevate gaasitarnete kogumahust.
Selgus, et üleminek veeldatud maagaasile oleks kõige kasulikum Poolale, samuti ka Itaaliale, Saksamaale, Tšehhile ja Austriale. "Nende riikide hulgas oli uuringu tegemise ajal oma vedelgaasi terminal üksnes Itaalial ja Poolal, teiste riikide puhul tuleks tugineda ühendustele naaberriikidega," märkis Keypour.
Võimalikud kitsaskohad
Ta lisas, et samas võib juhtuda, et majanduslikud ja poliitilised tegurid muudavad veeldatud maagaasi kasutuselevõtu problemaatiliseks. Näiteks Tšehhi ja Austria osas võib TurkStreami gaasijuhtme pikendamine Kesk-Euroopasse kujuneda arvestatavaks alternatiiviks.
"Kuigi USA päritolu vedelgaasi tõstab varustusturvalisuse indeksit mitmes riigis, võivad takistuseks saada infrastruktuuri piirangutega seotud tegurid. Olukorras, kus riigid peavad kasutama naaberriikide transiiditaristut, võib juhtuda, et need riigid vajavad ühel hetkel vabu võimekusi iseenda tarbeks," arutles Keypour.
Üks lahendus oleks vedelgaasi transiidi võimekuste tõstmine. Samas tekib küsitavusi, kuivõrd see on kooskõlas Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidega, seda enam, et USA vedelgaasi toodetakse mitte keskkonnasõbralikust toormaterjalist. "Gaasi transpordiks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks Euroopa Liidu abi kasutamine võib tulevikus problemaatiliseks osutuda," märkis Keypour.
Igor Krupenski lisas, et maagaas on küll fossiilkütus, kuid nende hulgas on ta üks puhtamaid.
LNG ehk veeldatud maagaas saadakse maagaasi jahutamise tulemusel. Minimaalselt tuleb gaas jahutada miinus 162 kraadini. Selle tulemusel väheneb gaasimaht märgatavalt ja see on võimalik sihtkohta transportida.
Uuring ilmus ajakirjas Russian Journal of Economics. | Uuring: LNG aitab Kesk-Euroopal vabaneda Vene gaasist vaid lisaraha toel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa sõltuvus Venemaa gaasist sai alguse 1960. aastatel, kui sõlmiti Austria ja Nõukogude Liidu vaheline gaasitarnete leping. Seda pikendati Nõukogude Liidu kokkuvarimise järel ja Venemaast kujunes kuni 2000. aastate alguseni Euroopa Komisjoni silmis usaldusväärne energiapartner. Olukord muutus 2006 ja 2009 aastal, kui leidsid aset vaidlused gaasitarnete osas Venemaa ja Ukraina vahel.
Energiaturu mitmekesistamine
Üle-eelmise aasta seisuga tuli enam kui 43 protsenti Euroopa gaasist Venemaalt. Juba enne Venemaa alustatud ulatuslikku sõjategevust Ukrainas käesoleva aasta veebruaris soovisid mitmed Euroopa riigid gaasisõltuvust Venemaast vähendada. "Nüüd on see küsimus muutunud veelgi aktuaalsemaks. Ennekõike puudutab see importriikide mitmekesistamist ja Venemaalt sissetoodava gaasikoguste vähendamist," ütles uuringu autor, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi doktorant-nooremteadur ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse energiaekspert Javad Keypour.
Uuringus mitteosalenud Tallinna Tehnikaülikool energiatehnoloogia instituudi lektor Igor Krupenski nõustus, et LNG aitab mitmekesistada energiaturgu: "Seni sõltus Euroopa suures osas ühest tarnijast, mitte ainult gaasi, vaid ka nafta ja kivisöe osas. Hinnanguliselt 30-50 protsenti nendest kütustest tuli Venemaalt. See on suur risk."
Krupenski lisas, et veeldatud maagaasi kütkestavust on tõstnud maagaasi hinna hüppeline kasv viimase pooleteise aasta jooksul. Kui maagaas oli odav, siis ei olnud LNG niivõrd konkurentsivõimeline, sest võrreldes torudes veetava gaasiga muudab selle kallimaks veeldamise ja transpordi kulu. "Samas peame arvestama, et LNG-tankerite peale on konkurents suur, sest me ei võistle mitte ainult Euroopa, vaid ka Aasia riikidega," selgitas Krupenski.
Uudne meetod
Erinevalt mitmetest varasematest uuringutest vaatles Keypour Venemaa ja Euroopa gaasivarustuse temaatikat kvantitatiivsete metoodite abil: "Töötasime välja arvutustel põhineva indeksi, mis võtab arvesse majandust, jätkusuutliku varustuskindlust ja infrastruktuuri puudutavaid tegureid."
Kuigi uurimus viidi läbi poolteist aastat tagasi ehk enne sõda, on selle tulemused autori sõnul endiselt asjakohased. Täpsema vaatluse alla võeti kuus liikmesriiki, kes importisid uuringu tegemise ajal 80 protsenti Venemaalt Euroopasse tulevate gaasitarnete kogumahust.
Selgus, et üleminek veeldatud maagaasile oleks kõige kasulikum Poolale, samuti ka Itaaliale, Saksamaale, Tšehhile ja Austriale. "Nende riikide hulgas oli uuringu tegemise ajal oma vedelgaasi terminal üksnes Itaalial ja Poolal, teiste riikide puhul tuleks tugineda ühendustele naaberriikidega," märkis Keypour.
Võimalikud kitsaskohad
Ta lisas, et samas võib juhtuda, et majanduslikud ja poliitilised tegurid muudavad veeldatud maagaasi kasutuselevõtu problemaatiliseks. Näiteks Tšehhi ja Austria osas võib TurkStreami gaasijuhtme pikendamine Kesk-Euroopasse kujuneda arvestatavaks alternatiiviks.
"Kuigi USA päritolu vedelgaasi tõstab varustusturvalisuse indeksit mitmes riigis, võivad takistuseks saada infrastruktuuri piirangutega seotud tegurid. Olukorras, kus riigid peavad kasutama naaberriikide transiiditaristut, võib juhtuda, et need riigid vajavad ühel hetkel vabu võimekusi iseenda tarbeks," arutles Keypour.
Üks lahendus oleks vedelgaasi transiidi võimekuste tõstmine. Samas tekib küsitavusi, kuivõrd see on kooskõlas Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidega, seda enam, et USA vedelgaasi toodetakse mitte keskkonnasõbralikust toormaterjalist. "Gaasi transpordiks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks Euroopa Liidu abi kasutamine võib tulevikus problemaatiliseks osutuda," märkis Keypour.
Igor Krupenski lisas, et maagaas on küll fossiilkütus, kuid nende hulgas on ta üks puhtamaid.
LNG ehk veeldatud maagaas saadakse maagaasi jahutamise tulemusel. Minimaalselt tuleb gaas jahutada miinus 162 kraadini. Selle tulemusel väheneb gaasimaht märgatavalt ja see on võimalik sihtkohta transportida.
Uuring ilmus ajakirjas Russian Journal of Economics.
### Response:
Uuring: LNG aitab Kesk-Euroopal vabaneda Vene gaasist vaid lisaraha toel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Polaarjää ja liustikud sulavad, kliima on muutunud heitlikuks, maailmakord, nagu me seni seda tundnud oleme, on kõikidest otstest korraga lagunemas. Tulevik on ebakindlam kui kunagi varem. Kas need muutused on järkjärgulised või seisame silmitsi ootamatu varinguga? Kas suudame asjade käiku pidurdada või isegi muuta?
Laval on kaheksa lauljat-tantsijat ja virtuoosne trummar/löökriistade mängija. Lavastus algab ulmelise audiovisuaalne installatsiooniga, mis etenduse kulgedes transformeerub ooperilavastuse sugemetega tantsuetenduseks.
Publik istub laval näoga auditooriumi poole, seega saab publik hoopis teistsuguse ruumielamuse kui traditsiooniliste teatrietenduste või kontsertide nautimisel tavaks.
Lavastaja Nicole Beutler on olnud enam kui 20 aastat tegev multidistsiplinaarsete lavastuste loomisel, mis hõlmavad tantsu, etenduskunste ja performance-kunsti. 2017. aastal lõi ta koostöös ooperikompaniiga Silbersee lavastuse "DIDO", mis kujutab endast Henry PurcellI aaria "When I am Laid" dekonstruktsiooni ooperist "Dido ja Aenais".
2018. aastal pälvis Beutler Gieskes-Strijbis Podiumprijs preemia panuse ja kvaliteedi eest etenduskunstide mitmekesistamisel. Lavastus "8: Metamorfoos" kuulutati sesooni 2020/2021 Hollandi parimaks tantsulavastuseks. | Viimsi Artiumis jõuab lavale Hollandi parima tantsulavastuse preemia pälvinud tantsuooper | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Polaarjää ja liustikud sulavad, kliima on muutunud heitlikuks, maailmakord, nagu me seni seda tundnud oleme, on kõikidest otstest korraga lagunemas. Tulevik on ebakindlam kui kunagi varem. Kas need muutused on järkjärgulised või seisame silmitsi ootamatu varinguga? Kas suudame asjade käiku pidurdada või isegi muuta?
Laval on kaheksa lauljat-tantsijat ja virtuoosne trummar/löökriistade mängija. Lavastus algab ulmelise audiovisuaalne installatsiooniga, mis etenduse kulgedes transformeerub ooperilavastuse sugemetega tantsuetenduseks.
Publik istub laval näoga auditooriumi poole, seega saab publik hoopis teistsuguse ruumielamuse kui traditsiooniliste teatrietenduste või kontsertide nautimisel tavaks.
Lavastaja Nicole Beutler on olnud enam kui 20 aastat tegev multidistsiplinaarsete lavastuste loomisel, mis hõlmavad tantsu, etenduskunste ja performance-kunsti. 2017. aastal lõi ta koostöös ooperikompaniiga Silbersee lavastuse "DIDO", mis kujutab endast Henry PurcellI aaria "When I am Laid" dekonstruktsiooni ooperist "Dido ja Aenais".
2018. aastal pälvis Beutler Gieskes-Strijbis Podiumprijs preemia panuse ja kvaliteedi eest etenduskunstide mitmekesistamisel. Lavastus "8: Metamorfoos" kuulutati sesooni 2020/2021 Hollandi parimaks tantsulavastuseks.
### Response:
Viimsi Artiumis jõuab lavale Hollandi parima tantsulavastuse preemia pälvinud tantsuooper |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad väravad sündisid teisel poolajal: 70. minutil oli täpne Mohammed Salisu ja neli minutit hiljem Antoine Semenyo.
Šveits hoidis mängu jooksul küll mõnevõrra rohkem palli (56%), aga Ghana raamidesse ei suudetud teha ainsatki pealelööki. Ghana vastupidiselt saatis postide vahele kuus lööki.
Šveitsi koondis alustab MM-finaalturniiri neljapäeval, 24. novembril teise Aafrika koondise Kameruni vastu. Veel mängitakse G-grupis Brasiilia (28. novembril) ja Serbiaga (2. detsembril).
Ghana koondis loositi finaalturniiriks H-alagruppi, kus tuleb kohtuda Portugali (24. novembril), Lõuna-Korea (28. novembril) ja Uruguayga (2. detsembril). | MM-finaalturniiriks valmistuv Šveits jäi Ghanale alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad väravad sündisid teisel poolajal: 70. minutil oli täpne Mohammed Salisu ja neli minutit hiljem Antoine Semenyo.
Šveits hoidis mängu jooksul küll mõnevõrra rohkem palli (56%), aga Ghana raamidesse ei suudetud teha ainsatki pealelööki. Ghana vastupidiselt saatis postide vahele kuus lööki.
Šveitsi koondis alustab MM-finaalturniiri neljapäeval, 24. novembril teise Aafrika koondise Kameruni vastu. Veel mängitakse G-grupis Brasiilia (28. novembril) ja Serbiaga (2. detsembril).
Ghana koondis loositi finaalturniiriks H-alagruppi, kus tuleb kohtuda Portugali (24. novembril), Lõuna-Korea (28. novembril) ja Uruguayga (2. detsembril).
### Response:
MM-finaalturniiriks valmistuv Šveits jäi Ghanale alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilisk kirjutas novembri keskel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) läkitatud kirjas, et Tallinnal puudub senini kindel visioon, mida Balti jaama ala tulevikus endast kujutada võiks ning see seab ohtu terminali jätkamise senisel asukohal.
"Tallinna kommunaalamet lubas 2021. aasta jooksul koostada eelprojekti, kuid käesoleva hetkeni ei ole see valminud. Keskusele on antud protsess kestnud üle kahe aasta, kuid tänaseni puudub selge visioon tuleviku osas. Meile teadaolevalt puudub Tallinna linnavalitsuse eri allasutuste vahel ühtne visioon Balti jaama ja selle ümbruse lahendusele, mis tähendab, et tulevikus ei ole garanteeritud maakonnaliinide bussiterminali jätkumine antud piirkonnas," kirjutas Nilisk MKM-ile.
Praeguseks on osa projektist muudetud hoopis roheala planeeringuks, märkis Nilisk. Ta sõnas ERR-ile, et MTÜ tõesti kardab, et kaotab oma ala Balti jaamas. See oleks aga kaotus ka linna- ja lähivaldade elanikele.
"Kui vaadata suurt pilti, siis Balti jaam on hea keskus, see on kesklinnas ja seal on esindatud kõik ühistranspordiliinid," sõnas Nilisk. "Me kõik hindame aega: kui maakonnaliin tooks inimese Tallinna äärelinna, kust ta peaks keskusesse edasi sõitma linna ühistranspordiga, siis on tal odavam osta auto. Meie huvi aga on see, et kasutataks ühistransporti, aga selleks peavad olema kiired ja mugavad ühendused," lisas ta.
Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul pole ühistranspordikeskuse väidetel alust. "Just ühistranspordikeskuse soovidele vastu tulles on Tallinn tellinud uued eskiisid ala lahendamiseks," sõnas Svet. Ta soovitas MTÜ-l keskenduda oma põhitegevusele: piirkondliku ühistranspordi arendamisele.
Kirjas MKM-ile tegi Nilisk ka ettepaneku, et ministeerium taotleks praegu siseministeeriumile kuuluva Suurtüki 7 kinnistu andmise MKM-i haldusalasse "sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja teenindustaseme ja optimaalsete kulude hoidmiseks maakonna ühistranspordi korraldamisel". Praegu on Suurtüki 7 üleandmisprotsess siseministeeriumil menetluses. Nilisk ütles, et ühistranspordikeskus ei taha, et Suurtüki 7 ala läheks võõrandamisele. "Siis saaks selle endale tõenäoliselt linn," sõnas ta.
Tallinna kommunaalameti poolt on välja kuulutatud hange Balti jaama ühistransporditerminali eskiislahenduse loomiseks, millesse on kaasatud alljärgnevad katastriüksused Rannamäe tee 1, Rannamäe tee 5, Suurtüki 7, Põhja puiestee T6, Suurtüki tänav T3, Suurtüki tänav 8a ja Suurtüki tänav 12.
Vana-Kalamaja tänava pikendus, mis hakkab ühendama Kalamaja vanalinnaga, ja Jaama plats. Autor/allikas: Kavakava | Bussiterminali esindaja: Tallinnal pole ühtset visiooni Balti jaamale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilisk kirjutas novembri keskel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) läkitatud kirjas, et Tallinnal puudub senini kindel visioon, mida Balti jaama ala tulevikus endast kujutada võiks ning see seab ohtu terminali jätkamise senisel asukohal.
"Tallinna kommunaalamet lubas 2021. aasta jooksul koostada eelprojekti, kuid käesoleva hetkeni ei ole see valminud. Keskusele on antud protsess kestnud üle kahe aasta, kuid tänaseni puudub selge visioon tuleviku osas. Meile teadaolevalt puudub Tallinna linnavalitsuse eri allasutuste vahel ühtne visioon Balti jaama ja selle ümbruse lahendusele, mis tähendab, et tulevikus ei ole garanteeritud maakonnaliinide bussiterminali jätkumine antud piirkonnas," kirjutas Nilisk MKM-ile.
Praeguseks on osa projektist muudetud hoopis roheala planeeringuks, märkis Nilisk. Ta sõnas ERR-ile, et MTÜ tõesti kardab, et kaotab oma ala Balti jaamas. See oleks aga kaotus ka linna- ja lähivaldade elanikele.
"Kui vaadata suurt pilti, siis Balti jaam on hea keskus, see on kesklinnas ja seal on esindatud kõik ühistranspordiliinid," sõnas Nilisk. "Me kõik hindame aega: kui maakonnaliin tooks inimese Tallinna äärelinna, kust ta peaks keskusesse edasi sõitma linna ühistranspordiga, siis on tal odavam osta auto. Meie huvi aga on see, et kasutataks ühistransporti, aga selleks peavad olema kiired ja mugavad ühendused," lisas ta.
Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul pole ühistranspordikeskuse väidetel alust. "Just ühistranspordikeskuse soovidele vastu tulles on Tallinn tellinud uued eskiisid ala lahendamiseks," sõnas Svet. Ta soovitas MTÜ-l keskenduda oma põhitegevusele: piirkondliku ühistranspordi arendamisele.
Kirjas MKM-ile tegi Nilisk ka ettepaneku, et ministeerium taotleks praegu siseministeeriumile kuuluva Suurtüki 7 kinnistu andmise MKM-i haldusalasse "sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja teenindustaseme ja optimaalsete kulude hoidmiseks maakonna ühistranspordi korraldamisel". Praegu on Suurtüki 7 üleandmisprotsess siseministeeriumil menetluses. Nilisk ütles, et ühistranspordikeskus ei taha, et Suurtüki 7 ala läheks võõrandamisele. "Siis saaks selle endale tõenäoliselt linn," sõnas ta.
Tallinna kommunaalameti poolt on välja kuulutatud hange Balti jaama ühistransporditerminali eskiislahenduse loomiseks, millesse on kaasatud alljärgnevad katastriüksused Rannamäe tee 1, Rannamäe tee 5, Suurtüki 7, Põhja puiestee T6, Suurtüki tänav T3, Suurtüki tänav 8a ja Suurtüki tänav 12.
Vana-Kalamaja tänava pikendus, mis hakkab ühendama Kalamaja vanalinnaga, ja Jaama plats. Autor/allikas: Kavakava
### Response:
Bussiterminali esindaja: Tallinnal pole ühtset visiooni Balti jaamale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Automaksu ning ummikumaksu idee tõstatus värskes majandusministeeriumi rohepoliitika töögrupi analüüsis. Sellest rääkis ERR-ile välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), kelle sõnul sisaldas majandusministeeriumi dokument veel ettepanekuid töötada automaksu ja ummikumaksu teemadega.
"Ma vaidlustasin selle valitsuses, me võtsime selle päevakorrast maha ja me leppisime majandusministriga kokku, et valitsus võtab lihtsalt selle töögrupi initsiatiivi teadmiseks," ütles Reinsalu.
"Siin on erakondades erinevad ideoloogilised vaated, Isamaa kindlasti täiendavate maksude fänn ei ole," lisas ta.
Ka luksusautode maksustamise idee Isamaas Reinsalu sõnul kandepinda ei leiaks. "Ideoloogiline intensioon, miks neid makse välja mõeldakse ei ole ju see, et luksusauto omaniku pealt võtta kopikas rohkem raha. Ei. Intensioon on inimeste elulaadi muuta, see on minu jaoks tõsine olemuslik probleem. Ega see ei ole midagi kuritegelikku, et inimene jaksab osta ökoloogilisema ja turvalisema auto," ütles Reinsalu.
Riina Sikkut ütles ERR-ile, et tema automaksu ega ka luksusautode maksu kehtestamist Eestis praegu mõistlikuks ei pea, kuigi varem on sotsid seda ideed eest vedanud.
"Automaksu puhul minu jaoks kõige suurem mure on see, et kuna auto on vältimatu liikumisvahend paljudes maapiirkondades, siis see maks kogutaks kokku ebaproportsionaalselt maapiirkondade iniimeste pealt, kellel ei ole valikut näiteks mugava ühistranspordi näol," sõnas Sikkut.
"Mul isiklikult ei ole tugevaid tundeid automaksu teemal. Ma ei usu, et ta lahendab Eesti transpordi heite vähendamises või mõned muus küsimuses üksi asja ära. Aga instrument käitumise muutmiseks ta kahtlemata on. Kui tal on roll ja poliitiline kokkulepe on olemas, siis seda kuidagi välistada ei saa, aga ma arvan, et meil on palju olulisemaid ja suuremaid muudatusi, mida on vaja teha," rääkis Sikkut.
2019. aastal pidas Sikkut luksusautodele maksu kehtestamist mõistlikuks. Riigikogus toimunud maksudebatil rääkis ta üle 50 000 eurot maksvate luksusautode maksustamist kümneprotsendilise maksumääraga, et rahastada Eesti teadust.
Ka 2019. aasta riigikogu valimiste programmis lubasid sotsid kehtestada üle 50 000 eurot maksvatele sõiduautodele luksusautomaksu. | Sotsid on loobunud automaksu idee eestvedamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Automaksu ning ummikumaksu idee tõstatus värskes majandusministeeriumi rohepoliitika töögrupi analüüsis. Sellest rääkis ERR-ile välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), kelle sõnul sisaldas majandusministeeriumi dokument veel ettepanekuid töötada automaksu ja ummikumaksu teemadega.
"Ma vaidlustasin selle valitsuses, me võtsime selle päevakorrast maha ja me leppisime majandusministriga kokku, et valitsus võtab lihtsalt selle töögrupi initsiatiivi teadmiseks," ütles Reinsalu.
"Siin on erakondades erinevad ideoloogilised vaated, Isamaa kindlasti täiendavate maksude fänn ei ole," lisas ta.
Ka luksusautode maksustamise idee Isamaas Reinsalu sõnul kandepinda ei leiaks. "Ideoloogiline intensioon, miks neid makse välja mõeldakse ei ole ju see, et luksusauto omaniku pealt võtta kopikas rohkem raha. Ei. Intensioon on inimeste elulaadi muuta, see on minu jaoks tõsine olemuslik probleem. Ega see ei ole midagi kuritegelikku, et inimene jaksab osta ökoloogilisema ja turvalisema auto," ütles Reinsalu.
Riina Sikkut ütles ERR-ile, et tema automaksu ega ka luksusautode maksu kehtestamist Eestis praegu mõistlikuks ei pea, kuigi varem on sotsid seda ideed eest vedanud.
"Automaksu puhul minu jaoks kõige suurem mure on see, et kuna auto on vältimatu liikumisvahend paljudes maapiirkondades, siis see maks kogutaks kokku ebaproportsionaalselt maapiirkondade iniimeste pealt, kellel ei ole valikut näiteks mugava ühistranspordi näol," sõnas Sikkut.
"Mul isiklikult ei ole tugevaid tundeid automaksu teemal. Ma ei usu, et ta lahendab Eesti transpordi heite vähendamises või mõned muus küsimuses üksi asja ära. Aga instrument käitumise muutmiseks ta kahtlemata on. Kui tal on roll ja poliitiline kokkulepe on olemas, siis seda kuidagi välistada ei saa, aga ma arvan, et meil on palju olulisemaid ja suuremaid muudatusi, mida on vaja teha," rääkis Sikkut.
2019. aastal pidas Sikkut luksusautodele maksu kehtestamist mõistlikuks. Riigikogus toimunud maksudebatil rääkis ta üle 50 000 eurot maksvate luksusautode maksustamist kümneprotsendilise maksumääraga, et rahastada Eesti teadust.
Ka 2019. aasta riigikogu valimiste programmis lubasid sotsid kehtestada üle 50 000 eurot maksvatele sõiduautodele luksusautomaksu.
### Response:
Sotsid on loobunud automaksu idee eestvedamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobri lõpus oli juhikonkursil alles jäänud viis-kuus kandidaati, kellega ettevõtte nõukogu tegi intervjuud. Praeguseks on alles neli kandidaati ning töö uue juhi leidmiseks jätkub, ütles ERR-ile nõukogu esimees Anne Mere.
"Kohtumised on veel selle nädala sees plaanis. Peale seda vaatab, kes finaali saab," ütles ta.
Mere on varem öelnud, et detsembris peaks alles jääma üks-kaks kandidaati, kellega alustatakse sisulisi läbirääkimisi Eesti Energia juhi kohale asumiseks.
Allesjäänud nelja kandidaadi kohta ütles Mere, et tegu on tugevate professionaalide ning väga hea juhtimiskogemusega inimestega. Nimesid öelda ta ei soovinud.
Plaan on veel sel aastal uue juhi nimi välja öelda. "Kui lõpuprotsessis suuri takistusi näha pole, siis saab veel sel aastal uue juhi," ütles Mere, lisades, et eesmärk võiks olla pigem enne kui pärast jõule nimi välja öelda. Tagumiseks ajaks on samas endiselt järgmise aasta algus.
Mere sõnul võib praegu veel rahulikult valikuga tegelda, sest on alles november ja uus juht peab ametisse asuma järgmise aasta 1. aprillist.
Eesti Energia juhi konkursile laekus oktoobri alguseks 27 kandidaadi avaldus, sihtotsinguga leitud inimestega koos ulatus kandidaatide arv poolesajani.
Septembri keskel teatas Eesti Energia nõukogu, et otsustas mitte pikendada Hando Sutteri lepingut ja tema volitused juhatuse esimehe ametis lõppevad vastavalt kehtivale lepingule 31. märtsil 2023. | Eesti Energia juhi kohale on alles jäänud neli kandidaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobri lõpus oli juhikonkursil alles jäänud viis-kuus kandidaati, kellega ettevõtte nõukogu tegi intervjuud. Praeguseks on alles neli kandidaati ning töö uue juhi leidmiseks jätkub, ütles ERR-ile nõukogu esimees Anne Mere.
"Kohtumised on veel selle nädala sees plaanis. Peale seda vaatab, kes finaali saab," ütles ta.
Mere on varem öelnud, et detsembris peaks alles jääma üks-kaks kandidaati, kellega alustatakse sisulisi läbirääkimisi Eesti Energia juhi kohale asumiseks.
Allesjäänud nelja kandidaadi kohta ütles Mere, et tegu on tugevate professionaalide ning väga hea juhtimiskogemusega inimestega. Nimesid öelda ta ei soovinud.
Plaan on veel sel aastal uue juhi nimi välja öelda. "Kui lõpuprotsessis suuri takistusi näha pole, siis saab veel sel aastal uue juhi," ütles Mere, lisades, et eesmärk võiks olla pigem enne kui pärast jõule nimi välja öelda. Tagumiseks ajaks on samas endiselt järgmise aasta algus.
Mere sõnul võib praegu veel rahulikult valikuga tegelda, sest on alles november ja uus juht peab ametisse asuma järgmise aasta 1. aprillist.
Eesti Energia juhi konkursile laekus oktoobri alguseks 27 kandidaadi avaldus, sihtotsinguga leitud inimestega koos ulatus kandidaatide arv poolesajani.
Septembri keskel teatas Eesti Energia nõukogu, et otsustas mitte pikendada Hando Sutteri lepingut ja tema volitused juhatuse esimehe ametis lõppevad vastavalt kehtivale lepingule 31. märtsil 2023.
### Response:
Eesti Energia juhi kohale on alles jäänud neli kandidaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR juhtis möödunud nädalal tähelepanu, et linnapildis ripuvad juba mitu kuud inimesi online -hasartmängudele üles kutsuvad väliplakatid. Reklaamid kujutasid erinevaid ametimehi keset intensiivset töösituatsiooni hoopis peadpidi telefonis hasartmänge mängimas, juures üleskutse "Kui aega pole, aga tuju on". Analoogse sisuga reklaamid jooksid ka digikanalites.
Reklaamidele järelevalvet tegev tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) ei olnud varem kaebusi Kiirkasiino reklaamide kohta saanud, kuid alustas ERR-i vihje peale menetlust.
Kuna TTJA ise ei suutnud otsustada, kas reklaamid on otsene üleskutse hasartmänge mängida või ei, kutsus järelevalveasutus kokku spetsialistide nõukoja. Reklaamieksperdid jõudsidki järeldusele, et reklaamid sisaldavad üleskutset hasartmängu mängima asuda, mis on reklaamiseaduse järgi keelatud.
TTJA andis teada, et Kiirkasiino on nii oma sobimatud väli- kui ka digireklaamid nüüdseks eemaldanud. | Netikasiino eemaldas mängima kutsuvad plakatid ja digireklaamid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR juhtis möödunud nädalal tähelepanu, et linnapildis ripuvad juba mitu kuud inimesi online -hasartmängudele üles kutsuvad väliplakatid. Reklaamid kujutasid erinevaid ametimehi keset intensiivset töösituatsiooni hoopis peadpidi telefonis hasartmänge mängimas, juures üleskutse "Kui aega pole, aga tuju on". Analoogse sisuga reklaamid jooksid ka digikanalites.
Reklaamidele järelevalvet tegev tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) ei olnud varem kaebusi Kiirkasiino reklaamide kohta saanud, kuid alustas ERR-i vihje peale menetlust.
Kuna TTJA ise ei suutnud otsustada, kas reklaamid on otsene üleskutse hasartmänge mängida või ei, kutsus järelevalveasutus kokku spetsialistide nõukoja. Reklaamieksperdid jõudsidki järeldusele, et reklaamid sisaldavad üleskutset hasartmängu mängima asuda, mis on reklaamiseaduse järgi keelatud.
TTJA andis teada, et Kiirkasiino on nii oma sobimatud väli- kui ka digireklaamid nüüdseks eemaldanud.
### Response:
Netikasiino eemaldas mängima kutsuvad plakatid ja digireklaamid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimased aastad on mind ümbritsetud palju head laseksuusatamist, raskeid võistlusi ning olen alati proovinud anda endast parima, et võita MK-sarja üldkarikas," sõnas Bö IBU-le antud intervjuus. "Mul oli kuni maini piisavalt aega, et viimasest neljast aastast täelikult taastuda, olen selle üle väga õnnelik."
"Suvel oli põhifookuseks laskmine. Olen teadlik, mis on minu tugevusteks ja isegi, kui ma ei ole oma parimas vormis, tean, et suudan siiski olla võistlustel kiireim. Seega oli vaja rohkem rõhku panna laskmisele," arutles Bö.
"Hea küsimus, ma pole kunagi 100 protsenti, hetkel olen kusil 70 protsendi peal," vastas Bö küsimusele, mis on tema vormi hetkeseis.
Järgmised maailmameistrivõistlused peetakse veebruari Oberhofis. "Pean olema avatud meelega ja proovima seda võistlust nautida. See on üks minu tugevustest; mulle ei lähe korda, kus või millistes tingimustes võistlused toimuvad, proovin endast alati parima anda. See on kõik, mida teha saan," rääkis Bö hooaja tähtsamast võistlusest.
Laskesuusatamise MK-hooaeg hakkab 29. novembril Kontiolahtis. Eesti Rahvusringhääling toob ka sel hooajal vaatajateni kõigi sõitude otseülekanded. | Bö: mu vorm ei ole kunagi 100 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimased aastad on mind ümbritsetud palju head laseksuusatamist, raskeid võistlusi ning olen alati proovinud anda endast parima, et võita MK-sarja üldkarikas," sõnas Bö IBU-le antud intervjuus. "Mul oli kuni maini piisavalt aega, et viimasest neljast aastast täelikult taastuda, olen selle üle väga õnnelik."
"Suvel oli põhifookuseks laskmine. Olen teadlik, mis on minu tugevusteks ja isegi, kui ma ei ole oma parimas vormis, tean, et suudan siiski olla võistlustel kiireim. Seega oli vaja rohkem rõhku panna laskmisele," arutles Bö.
"Hea küsimus, ma pole kunagi 100 protsenti, hetkel olen kusil 70 protsendi peal," vastas Bö küsimusele, mis on tema vormi hetkeseis.
Järgmised maailmameistrivõistlused peetakse veebruari Oberhofis. "Pean olema avatud meelega ja proovima seda võistlust nautida. See on üks minu tugevustest; mulle ei lähe korda, kus või millistes tingimustes võistlused toimuvad, proovin endast alati parima anda. See on kõik, mida teha saan," rääkis Bö hooaja tähtsamast võistlusest.
Laskesuusatamise MK-hooaeg hakkab 29. novembril Kontiolahtis. Eesti Rahvusringhääling toob ka sel hooajal vaatajateni kõigi sõitude otseülekanded.
### Response:
Bö: mu vorm ei ole kunagi 100 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval liitus meeste koondise koosseisuga 18-aastane keskkaitsja Andreas Vaher, kes kuulus U-21 koondise algkoosseisu kolmapäevases 5:1 võidumängus Leedu üle. Septembrikuus esindas ta U-19 koondist EM-valikturniiril, kus kandis kõigis kolmes kohtumistes kaptenipaela ning aitas muuhulgas meeskonna 2:0 võiduni Itaalia üle. Klubijalgpalli mängib Vaher Itaalias Ferrara SPAL-i ridades.
Meeste koondise aasta viimane kodumäng toimub laupäeval, 19. novembril A. Le Coq Arenal. Otseülekannet näitavad ETV2 ja ERR-i spordiportaal.
Eesti koondise koosseis mänguks Leeduga:
Väravavahid
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 17/0
1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 94/1
18 Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 83/0
19 Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 54/0
21 Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 45/0
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 21/0
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 14/0
24 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
16 Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0
3 Andreas Vaher (15.04.2004) – S.P.A.L (ITA) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 145/26
10 Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 101/14
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 48/10
4 Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 44/8
11 Frank Liivak (07.07.1996) – Sligo Rovers FC (IRL) 25/3
9 Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 23/4
8 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 21/0
17 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 20/1
6 Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 10/0
20 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 10/0
7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 7/0
5 Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Merily Toom, Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart | Eesti koondis täienes 18-aastase Itaalias mängiva Vaheriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval liitus meeste koondise koosseisuga 18-aastane keskkaitsja Andreas Vaher, kes kuulus U-21 koondise algkoosseisu kolmapäevases 5:1 võidumängus Leedu üle. Septembrikuus esindas ta U-19 koondist EM-valikturniiril, kus kandis kõigis kolmes kohtumistes kaptenipaela ning aitas muuhulgas meeskonna 2:0 võiduni Itaalia üle. Klubijalgpalli mängib Vaher Itaalias Ferrara SPAL-i ridades.
Meeste koondise aasta viimane kodumäng toimub laupäeval, 19. novembril A. Le Coq Arenal. Otseülekannet näitavad ETV2 ja ERR-i spordiportaal.
Eesti koondise koosseis mänguks Leeduga:
Väravavahid
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 17/0
1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 94/1
18 Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 83/0
19 Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 54/0
21 Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 45/0
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 21/0
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 14/0
24 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
16 Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0
3 Andreas Vaher (15.04.2004) – S.P.A.L (ITA) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 145/26
10 Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 101/14
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) - Piast Gliwice (POL) 48/10
4 Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 44/8
11 Frank Liivak (07.07.1996) – Sligo Rovers FC (IRL) 25/3
9 Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 23/4
8 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 21/0
17 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 20/1
6 Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 10/0
20 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 10/0
7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 7/0
5 Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Merily Toom, Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart
### Response:
Eesti koondis täienes 18-aastase Itaalias mängiva Vaheriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendkuningriigi ajaloost ülevaategi saamiseks ei piisa paarist raamatust või muuseumikülastusest. Samamoodi oleks üle jõu käiv ülesanne loetleda koolitunnis selle suurriigi sõja- ja riigitegelasi, kes seda ajalugu märgatavalt mõjutanud on. Ja siis veel see asjaolu, et värskemate ja värvikamate isiksuste keskel pole kerge silma paista. Meenutagem või Elizabeth II, kes oli riigipea kauem kui seitsekümmend aastat ja täitis oma ülesandeid vankumatult läbi igasuguste olukordade nii, et paljudest monarhiavastastest said tema mõjul kuninganna toetajad.
Sõjaasjanduses on isiksuste hindamisel mõistagi suur erinevus, kas seda tehakse rahu või sõja ajal. Aga kumb aeg meil praegu on? Eestis ei ole sõda, Ühendkuningriigis samuti mitte. Aga ometi osaleme sõjas, sest Euroopas on sõda, eriti hull ja jõhker inimsusevastane terroristlik rünnak vabade inimeste ja nende riigi vastu.
Rindeteated näitavad, et Ukraina on kindlameelselt oma riiki vabaks võitlemas ning üks inimene, kes selles olukorras ei hakka mõtteski kombineerima, mida sellest olukorrast nii või naa võita oleks, on Ben Wallace, Ühendkuningriigi kaitseminister juba neljandat aastat
Ühendkuningriik on NATO-s Eesti nn raamriik ning kogu Ukrainas toimuva sõja vältel olnud ukrainlaste rahvusvahelise toetamise eestvedajaid. Ühendkuningriigis on Ben Wallace olnud koos Boris Johnsoni ja äsja Ikarose kombel tiibu kõrvetanud Liz Trussi seltskonnas omakorda selle protsessi peategelane.
Ben Wallace peab end šotlaseks ning tema poliitiline ja sõjaline karjäär on olnud üsnagi Šotimaaga seotud. Seega kirjutangi šotlase sõnapidamisest.
Käesoleva aasta juunikuu lõpupäevadel toimunud NATO Madridi tippkohtumise ajaks olid kõige ettevaatlikumadki riigi- ja riigikaitsejuhid aru saanud, et Venemaa terroristlik rünnak oma naaberriigile Ukrainale ei lõpe ega leevene(!) Vladimir Putinile tehtavate telefonikõnede mõjul. Selles suhtumise muutumises oli Eestil ja eelkõige peaminister Kaja Kallasel kahtlemata juhtroll. Leidus neidki, kes Eesti ja Kaja Kallase tegevust ja hinnangute kohasust otsesõnu tunnistasid ja tunnustasid.
"Ta ei usaldanud venelaste sõna ega Putinit, ei lasknud end otseselt ega kaudselt petta ega ära osta."
Ben Wallace nende hulka ei kuulunud, sest Briti konservatiivide parimate tütarde ja poegade poliitilise järglasena oli ta meid kogu aeg uskunud, ta ei usaldanud venelaste sõna ega Putinit, ei lasknud end otseselt ega kaudselt petta ega ära osta. Ta uskus eestlaste ja laiemalt Venemaa Ida-Euroopa naabrite kogemust ning suhtumist.
Õnneks jagas ta seda seisukohta peaminister Boris Johnsoniga ning nii võttis Eesti jaoks NATO-siseselt kõige olulisem partner Ühendkuningriik ka Ukraina kaitsmisel USA kõrval juhtrolli. See kõik on mõistagi otseselt seotud Eesti julgeolekuga.
Madridi tippkohtumiseks olime Ben Wallace'iga kokku leppinud terve rea tegevusi, mille kandvaks teljeks oli brittide otsene tegevus kaitsevõimekuse oluliseks kasvuks Eestis ja mujal Venemaa lähedases kriitilises ruumis.
Küsimusi on tekitanud Eestis seni paiknenud Ühendkuningriigi lahingugrupi lahkumine detsembris. Kas meie kaitse nõrgeneb?
Ei, tegemist on eelkõige sõjakavaluse ja malemängu moodi manööverdamisega. Sellel pole seoseid nii mõnegi lääne riigijuhi argliku kalkuleerimisega, et ehk saame Vene karu kuidagi tagasi koopasse ja siis ei pea me enam neid "osse" aitama ja kulu tegema, oma eelarve on niigi defitsiidis.
Šotlane on sõnapidaja mees ja nii saidki 8. novembril allkirjad dokumendile, mis kinnitab, et järgmise aasta jooksul saabub Ühendkuningriigist Eestisse märkimisväärne hulk meie inimeste, meie rahva ja riigi kaitseks. Eestis saavad olema Typhoon hävituslennukid, Apache ründekopterid, Chinook transpordikopterid. Eesti hanked õhutõrjevõimekuse loomiseks võtavad küll aega, kuid seni saavad Eestis olema õhutõrjesüsteemid Stormer ja mitmikraketiheitjad. Kevadtormile saabuvad meiega kokku harjutanud Ühendkuningriigi maavägede sõdurid.
Nagu huvilised juba ammu teavad, on meie sõjalise riigikaitse esmane ülesanne hoida pidevas valmiduses sellist jõudu, mis lööb agressori rünnaku koheselt tagasi ning tegutseda igapäevaselt nii, et see jõud on ohtlikule naabrile teada.
Miks ma räägin ühest isikust, kui ometi on meie liitlaseks riik, mitte üks isik?
Otsuseid ei tee institutsioonid, vaid inimesed, kes neid juhivad. Niiviisi arutledes ja andes endale aru tõelise demokraatia olemusest, mõistame, et ka sujuvas koalitsioonivalitsuses on eriarvamusi. On ju võimalik mõista poliitikuid, kes seavad kodust kaugel lõõmava sõjatule kustutamisest ettepoole oma rahva otsese heaolu, töökohad, pensionid, hariduse.
Samal ajal kaldub ajalooline tõde näitama, et pika plaani juhtidel on õigus. Kui mõjukad saareelanikud jäävad praegu koju roose lõikama, siis võib hilisem olukord osutuda kordades kallimaks ja keerulisemaks. Ja nii kembeldakse igas vabade kodanike loodud riigi valitsuses, nii vaieldakse ja võideldakse oma ideede ja veendumuste eest ka erakondades.
Seepärast toongi esile Ben Wallace'i järjekindluse, et ta on seisnud nii oma kui ka meie riigi julgeoleku eest ja kõik oma – ja seega oma riigi – lubadused täitnud. Oleme tänulikud talle nii Ukrainale kui ka Eestile osutatud usalduse ja liitlassuhete eeskujuliku täitmise eest.
Ukrainas toimuva täpsem ette kuulutamine on sama tark kui lepatriinu täppide järgi ilma ennustamine. Mõistagi on mõned arengud tõenäolised ja mõned koguni vältimatud. Venelaste kohutavad inimsusevastased teod, sõja- ja kõik muud kuriteod on lääneriikide juhte aidanud ühtsust hoida.
Kohe, kui olukord tundub ukrainlaste poolele kalduvat, hakkab ajakirjanduse vahendusel kostma hoiatusi, et Ukrainat survestatakse kompromissidele. Enamasti on see ajakirjanike omavaheline konkurents, milles esimeseks pääsukeseks olemine on eespool sõnumi tõepärasust, aga mitte ainult.
Teadmatuses olles kuulame ahnelt igaüht, kel on mõjukas tiitel ja midagi öelda. Ega see vale pole, sest muidugi tuleb mõtiskleda ja kaaluda igasuguseid stsenaariume.
Näiteks hiljuti Eestis esinenud Soome poliitik Risto Penttilä rääkis ühes ja samas ettekandes küll nii ja küll naa ning nii jääbki vahendaja ülesandeks tõlgendamine. Ja lugeja osaks uskumine või... oma peaga mõtlemine. Oma peaga mõtlemisele aitab kaasa asjaolude, ajaloo ja tausta tundmine.
Näiteks ütles Penttilä: "NATO on usaldusväärne, sest põhineb viiendal artiklil ja toetus sellele on tugev. Kuid see, kas kesksed poliitilised pealinnad – Washington, Berliin, Pariis – veel usaldusväärsed on, see on muidugi suur küsimus ehk poliitiline liin sõjalise NATO vastu on kaks eri asja. Lähtun endiselt seisukohast, et Eesti julgeolek on NATO-s tagatud ning kui Soome ja Rootsi on kunagi, loodetavasti võimalikult pea, NATO liikmed, siis nende julgeolek paraneb ja kogu piirkonna julgeolek paraneb."
Pangem tähele, et ta ei nimetanud Londonit. Londoni suhtumises ei kahtle ka Penttilä. Usun, et selleski on oma kindel osa šotlase Ben Wallace'i sõnapidamisel. Penttilä arutleb küll asjalikult, kuid siiski vaid arutleb ja oletab. Kaitseministrite Ben Wallace'i ja Hanno Pevkuri allkirjad kokkuleppel on tõsiasi.
Au Ukrainale ja sõnapidajatele meestele! | Kalle Laanet: Ben Wallace on mees, kellega võib luurele minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendkuningriigi ajaloost ülevaategi saamiseks ei piisa paarist raamatust või muuseumikülastusest. Samamoodi oleks üle jõu käiv ülesanne loetleda koolitunnis selle suurriigi sõja- ja riigitegelasi, kes seda ajalugu märgatavalt mõjutanud on. Ja siis veel see asjaolu, et värskemate ja värvikamate isiksuste keskel pole kerge silma paista. Meenutagem või Elizabeth II, kes oli riigipea kauem kui seitsekümmend aastat ja täitis oma ülesandeid vankumatult läbi igasuguste olukordade nii, et paljudest monarhiavastastest said tema mõjul kuninganna toetajad.
Sõjaasjanduses on isiksuste hindamisel mõistagi suur erinevus, kas seda tehakse rahu või sõja ajal. Aga kumb aeg meil praegu on? Eestis ei ole sõda, Ühendkuningriigis samuti mitte. Aga ometi osaleme sõjas, sest Euroopas on sõda, eriti hull ja jõhker inimsusevastane terroristlik rünnak vabade inimeste ja nende riigi vastu.
Rindeteated näitavad, et Ukraina on kindlameelselt oma riiki vabaks võitlemas ning üks inimene, kes selles olukorras ei hakka mõtteski kombineerima, mida sellest olukorrast nii või naa võita oleks, on Ben Wallace, Ühendkuningriigi kaitseminister juba neljandat aastat
Ühendkuningriik on NATO-s Eesti nn raamriik ning kogu Ukrainas toimuva sõja vältel olnud ukrainlaste rahvusvahelise toetamise eestvedajaid. Ühendkuningriigis on Ben Wallace olnud koos Boris Johnsoni ja äsja Ikarose kombel tiibu kõrvetanud Liz Trussi seltskonnas omakorda selle protsessi peategelane.
Ben Wallace peab end šotlaseks ning tema poliitiline ja sõjaline karjäär on olnud üsnagi Šotimaaga seotud. Seega kirjutangi šotlase sõnapidamisest.
Käesoleva aasta juunikuu lõpupäevadel toimunud NATO Madridi tippkohtumise ajaks olid kõige ettevaatlikumadki riigi- ja riigikaitsejuhid aru saanud, et Venemaa terroristlik rünnak oma naaberriigile Ukrainale ei lõpe ega leevene(!) Vladimir Putinile tehtavate telefonikõnede mõjul. Selles suhtumise muutumises oli Eestil ja eelkõige peaminister Kaja Kallasel kahtlemata juhtroll. Leidus neidki, kes Eesti ja Kaja Kallase tegevust ja hinnangute kohasust otsesõnu tunnistasid ja tunnustasid.
"Ta ei usaldanud venelaste sõna ega Putinit, ei lasknud end otseselt ega kaudselt petta ega ära osta."
Ben Wallace nende hulka ei kuulunud, sest Briti konservatiivide parimate tütarde ja poegade poliitilise järglasena oli ta meid kogu aeg uskunud, ta ei usaldanud venelaste sõna ega Putinit, ei lasknud end otseselt ega kaudselt petta ega ära osta. Ta uskus eestlaste ja laiemalt Venemaa Ida-Euroopa naabrite kogemust ning suhtumist.
Õnneks jagas ta seda seisukohta peaminister Boris Johnsoniga ning nii võttis Eesti jaoks NATO-siseselt kõige olulisem partner Ühendkuningriik ka Ukraina kaitsmisel USA kõrval juhtrolli. See kõik on mõistagi otseselt seotud Eesti julgeolekuga.
Madridi tippkohtumiseks olime Ben Wallace'iga kokku leppinud terve rea tegevusi, mille kandvaks teljeks oli brittide otsene tegevus kaitsevõimekuse oluliseks kasvuks Eestis ja mujal Venemaa lähedases kriitilises ruumis.
Küsimusi on tekitanud Eestis seni paiknenud Ühendkuningriigi lahingugrupi lahkumine detsembris. Kas meie kaitse nõrgeneb?
Ei, tegemist on eelkõige sõjakavaluse ja malemängu moodi manööverdamisega. Sellel pole seoseid nii mõnegi lääne riigijuhi argliku kalkuleerimisega, et ehk saame Vene karu kuidagi tagasi koopasse ja siis ei pea me enam neid "osse" aitama ja kulu tegema, oma eelarve on niigi defitsiidis.
Šotlane on sõnapidaja mees ja nii saidki 8. novembril allkirjad dokumendile, mis kinnitab, et järgmise aasta jooksul saabub Ühendkuningriigist Eestisse märkimisväärne hulk meie inimeste, meie rahva ja riigi kaitseks. Eestis saavad olema Typhoon hävituslennukid, Apache ründekopterid, Chinook transpordikopterid. Eesti hanked õhutõrjevõimekuse loomiseks võtavad küll aega, kuid seni saavad Eestis olema õhutõrjesüsteemid Stormer ja mitmikraketiheitjad. Kevadtormile saabuvad meiega kokku harjutanud Ühendkuningriigi maavägede sõdurid.
Nagu huvilised juba ammu teavad, on meie sõjalise riigikaitse esmane ülesanne hoida pidevas valmiduses sellist jõudu, mis lööb agressori rünnaku koheselt tagasi ning tegutseda igapäevaselt nii, et see jõud on ohtlikule naabrile teada.
Miks ma räägin ühest isikust, kui ometi on meie liitlaseks riik, mitte üks isik?
Otsuseid ei tee institutsioonid, vaid inimesed, kes neid juhivad. Niiviisi arutledes ja andes endale aru tõelise demokraatia olemusest, mõistame, et ka sujuvas koalitsioonivalitsuses on eriarvamusi. On ju võimalik mõista poliitikuid, kes seavad kodust kaugel lõõmava sõjatule kustutamisest ettepoole oma rahva otsese heaolu, töökohad, pensionid, hariduse.
Samal ajal kaldub ajalooline tõde näitama, et pika plaani juhtidel on õigus. Kui mõjukad saareelanikud jäävad praegu koju roose lõikama, siis võib hilisem olukord osutuda kordades kallimaks ja keerulisemaks. Ja nii kembeldakse igas vabade kodanike loodud riigi valitsuses, nii vaieldakse ja võideldakse oma ideede ja veendumuste eest ka erakondades.
Seepärast toongi esile Ben Wallace'i järjekindluse, et ta on seisnud nii oma kui ka meie riigi julgeoleku eest ja kõik oma – ja seega oma riigi – lubadused täitnud. Oleme tänulikud talle nii Ukrainale kui ka Eestile osutatud usalduse ja liitlassuhete eeskujuliku täitmise eest.
Ukrainas toimuva täpsem ette kuulutamine on sama tark kui lepatriinu täppide järgi ilma ennustamine. Mõistagi on mõned arengud tõenäolised ja mõned koguni vältimatud. Venelaste kohutavad inimsusevastased teod, sõja- ja kõik muud kuriteod on lääneriikide juhte aidanud ühtsust hoida.
Kohe, kui olukord tundub ukrainlaste poolele kalduvat, hakkab ajakirjanduse vahendusel kostma hoiatusi, et Ukrainat survestatakse kompromissidele. Enamasti on see ajakirjanike omavaheline konkurents, milles esimeseks pääsukeseks olemine on eespool sõnumi tõepärasust, aga mitte ainult.
Teadmatuses olles kuulame ahnelt igaüht, kel on mõjukas tiitel ja midagi öelda. Ega see vale pole, sest muidugi tuleb mõtiskleda ja kaaluda igasuguseid stsenaariume.
Näiteks hiljuti Eestis esinenud Soome poliitik Risto Penttilä rääkis ühes ja samas ettekandes küll nii ja küll naa ning nii jääbki vahendaja ülesandeks tõlgendamine. Ja lugeja osaks uskumine või... oma peaga mõtlemine. Oma peaga mõtlemisele aitab kaasa asjaolude, ajaloo ja tausta tundmine.
Näiteks ütles Penttilä: "NATO on usaldusväärne, sest põhineb viiendal artiklil ja toetus sellele on tugev. Kuid see, kas kesksed poliitilised pealinnad – Washington, Berliin, Pariis – veel usaldusväärsed on, see on muidugi suur küsimus ehk poliitiline liin sõjalise NATO vastu on kaks eri asja. Lähtun endiselt seisukohast, et Eesti julgeolek on NATO-s tagatud ning kui Soome ja Rootsi on kunagi, loodetavasti võimalikult pea, NATO liikmed, siis nende julgeolek paraneb ja kogu piirkonna julgeolek paraneb."
Pangem tähele, et ta ei nimetanud Londonit. Londoni suhtumises ei kahtle ka Penttilä. Usun, et selleski on oma kindel osa šotlase Ben Wallace'i sõnapidamisel. Penttilä arutleb küll asjalikult, kuid siiski vaid arutleb ja oletab. Kaitseministrite Ben Wallace'i ja Hanno Pevkuri allkirjad kokkuleppel on tõsiasi.
Au Ukrainale ja sõnapidajatele meestele!
### Response:
Kalle Laanet: Ben Wallace on mees, kellega võib luurele minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises kvalifikatsioonigrupis võistelnud Sildaru sai esimesel laskumisel 45,00 ja teisel 47,25 punkti, mis andis grupis 15. koha. Viimasena viis edasi tulemus 75,75. Kahe grupi peale kokku teenis 16-aastane Sildaru 37. koha.
Kahe grupi peale sai parima tulemuse (93,75) Pekingi olümpiamängude Big Air hüpete kuld Birk Ruud (Norra).
Stubai MK-etapil võistleb ka Henry õde Kelly Sildaru. | Henry Sildaru piirdus MK-etapil eelvõistlusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises kvalifikatsioonigrupis võistelnud Sildaru sai esimesel laskumisel 45,00 ja teisel 47,25 punkti, mis andis grupis 15. koha. Viimasena viis edasi tulemus 75,75. Kahe grupi peale kokku teenis 16-aastane Sildaru 37. koha.
Kahe grupi peale sai parima tulemuse (93,75) Pekingi olümpiamängude Big Air hüpete kuld Birk Ruud (Norra).
Stubai MK-etapil võistleb ka Henry õde Kelly Sildaru.
### Response:
Henry Sildaru piirdus MK-etapil eelvõistlusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Surgenti liikmed sõnasid, et käesoleva albumiga on nad saanud teha muusikat, mida nad on alati teha soovinud. "See on küll death metal, aga oma imelike, kohati väga eklektiliste kiiksudega, milles on grunge, stoner, bossa nova jms mõjutused – ma ei tea ühtegi teist sellist bändi," kommenteeris bassist Jüri Tarkpea.
Esitluskontsertidel 24. novembril Kinomajas ja 1. detsembril Genialistide klubis lubab ansambel publikuni tuua suurepärase produktsiooni alates valgusest kuni taustal mängivate videodeni. Grete-Liisa Sihver on nii Eesti kui ka välismaa kunstnike abiga loonud kontsertide jaoks videod, mis annavad visuaalselt lugude mõtet edasi. Igal lool saab olema oma disain olenevalt temaatikast ja meeleolust, mida ansambel kasutas ka albumi illustreerimiseks. "Tahaksin olla publiku seas, et seda nende perspektiivist kogeda," kommenteeris laulja Endrik Salak.
Surgent on debüütalbumilt varasemalt välja andnud neli singlit: "Hollow Doctrine", "Blood Offering", "Peak of Repression" ja "Beast of Prey". | Metal-bänd Surgent avaldas omanimelise debüütalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Surgenti liikmed sõnasid, et käesoleva albumiga on nad saanud teha muusikat, mida nad on alati teha soovinud. "See on küll death metal, aga oma imelike, kohati väga eklektiliste kiiksudega, milles on grunge, stoner, bossa nova jms mõjutused – ma ei tea ühtegi teist sellist bändi," kommenteeris bassist Jüri Tarkpea.
Esitluskontsertidel 24. novembril Kinomajas ja 1. detsembril Genialistide klubis lubab ansambel publikuni tuua suurepärase produktsiooni alates valgusest kuni taustal mängivate videodeni. Grete-Liisa Sihver on nii Eesti kui ka välismaa kunstnike abiga loonud kontsertide jaoks videod, mis annavad visuaalselt lugude mõtet edasi. Igal lool saab olema oma disain olenevalt temaatikast ja meeleolust, mida ansambel kasutas ka albumi illustreerimiseks. "Tahaksin olla publiku seas, et seda nende perspektiivist kogeda," kommenteeris laulja Endrik Salak.
Surgent on debüütalbumilt varasemalt välja andnud neli singlit: "Hollow Doctrine", "Blood Offering", "Peak of Repression" ja "Beast of Prey".
### Response:
Metal-bänd Surgent avaldas omanimelise debüütalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Margus Maidla vestlus professor Ülle Jaakmaga
Meie riigi maaeluliste teaduste, sh metsamajanduse, maamajanduse ja inseneeria, vastavat haridust ja kompetentsi kõrgel hoidnud Eesti maaülikool (EMÜ) valis 28. oktoobril uue rektori. Selleks sai viimased kümme aastat teadusprorektori ametit pidanud koduloomade füsioloogia professor Ülle Jaakma. Rektori ametiaeg algab 1. jaanuaril 2023 ja kestab viis aastat.
Uno Liivaku: Tõlkimise raudreeglitest
Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.
Arti Hilpus: Läti edusammudest läänemeresoome maana
Üha enam mõistetakse, et tänapäeva läti rahva kujunemisel on liivlastel olnud märkimisväärne osa, mille uurimist peab riik toetama ja väärtustama.
Tänasel Läti iseseisvuspäeval on põhjust tunnustusega meelde tuletada, kuidas eestlaste lähima hõimurahva liivlaste keel ja kultuur teevad Lätis viimastel aastatel läbi uut tõusu. Liivi entusiastide tegevus pälvib riigilt varasemast rohkem toetust ning liivlaste osa läti rahvuse kujunemisel on rahva teadvusse jõudnud. Eesti ja Läti akadeemilise koostöö ja hõimu-uuringute edenemine on hea uudis ajal, mil suhtluse ette Venemaal asuvate soome-ugri rahvastega on langemas uus raudne eesriie.
Ilze Tālberga: Eesti ja läti tõlkijate seminar
Kui inglise keele oskajaid leidub iga nurga peal, siis läti ja eesti keele oskajaid tuleb tikutulega otsida. Tegelikult on mõlema keele kõnelejaid palju.
5. novembril kogunes 23 eesti ja läti tõlkijat Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžisse esimesele ühisseminarile. Osalejate seas oli nii ilukirjanduse kui ka tarbetekstide ja muude tekstide vahendajaid, kes tõlgivad kas läti-eesti, eesti-läti või mõlemal suunal. Oli neid, kes on tõlkinud juba aastaid, aga neidki, kes tõlkimisoskust alles omandamas.
"Ilma objektil töötamata … see on ikka jama"
Kunstiajaloolasel ja kultuuriloolasel Kaur Alttoal ilmus hiljaaegu monumentaalne kogumik "Kirikud, kabelid, kloostrid. Kirjutisi Eesti keskaegsest sakraalarhitektuurist". Intervjuus Tiina-Mall Kreemile ja Juhan Kreemile räägib ta oma elukäigust, elutööst ja huvidest.
Jüri Saar: Inimese eluruumi ajalisest ja ruumilisest mõõtmest
Arengu- ehk ajaimmuunsetes ühiskondades domineerib veendumus, et kõige tähtsam on kontroll materiaalsete ressursside üle, mis saadakse sõjalise jõu ja territoriaalsete vallutuste abil.
Inimkeskkond ehk inimese elukeskkond eeldab selle kujundajat ja tunnetajat, nõuab inimese aktiivset kohalolu. Suur osa elukeskkonnast on loodud inimkätega, lisaks sellele, et inimliik on hõivanud ka kogu talle kättesaadava looduskeskkonna. Korrektselt väljendades: maakera ei olnud tervikuna enne maadeavastamist, üleilmastumist inimkeskkond, oikumeen, vaid oli üksnes osa universumist, füüsiline reaalsus, mis tuli alles inimeste poolt füüsiliselt ja mentaalselt hõivata. Kogu Maad katvat sotsiaalset ruumi kui sellist ei olnud, sest kusagil kulgesid paralleelselt looduslikud protsessid, mis jäid paljuski tundmatuks, arusaamatuks ja hirmutavaks.
Brigitta Davidjants: Kas venekeelne popkultuur Eestis on vaid paralleelajalugu?
Vene muusikud on hakanud üha enam eesti publikut enda poole võitma ning üha vähem on publiku ja muusikute meelest tähtis rahvus.
Kui hakkasin uurima kohalikku popmuusikat, jooksis inimeste jutust punase niidina läbi: eesti ja vene popmuusikaelu on olnud nii nõukogude ajal kui ka taasiseseisvuse esimesel kümnendil täiesti lahus, mingeid kokkupuutepunkte ega midagi ühist ei ole neil olnud. Aga mida sügavamale ma kaevusin, seda enam hakkas mulle tunduma, et see jutt ei pea lõpuni paika. Jah, tõepoolest on eri keelerühmad tegutsenud eraldi, aga lõpuks on inimesed elanud ju kõrvuti samas linnaruumis ning huvitunud samalaadsetest asjadest – muu hulgas muusikast.
Ragne Kõuts-Klemm: Integratsiooniootus
Kogu venekeelse uudismeedia suhtes kehtib ootus, et aidatakse integreerida vene elanikkonda eesti ühiskonda.
Kultuuriministeerium andis lõppeval aastal erameediale poolteist miljonit, et tugevdada venekeelset ajakirjandust ja seeläbi kujundada kvaliteetsemat inforuumi. Järgmisel aastal on plaanis toetada venekeelse kvaliteetmeedia viimist venekeelse elanikkonnani veel miljoniga. Väga õige. Sellised projektid peavadki olema pikaajalised.
Tristan Priimägi: Saladuse kaudu selguseni
Krzysztof Zanussi: "Vaimsus on ilmselt midagi sellist, kui lastakse endale ligi mõte, et selle nähtava ja kombatava maailma taga on midagi muud."
Tänavu sai Pimedate Ööde filmifestivali ühe elutöö preemia poola lavastaja Krzysztof Zanussi. Festivali programmis linastub ka tema viimane film "Ideaalne number", mis on 84aastase autori uus intrigeeriv mõtisklus füüsi(ka)listel ja metafüüsilistel teemadel. "Kui mul on valida, kas uskuda, et pärast surma on midagi, või seda, et pärast surma ei ole mitte midagi, eelistan uskuda, et midagi siiski on," ütles ta filmi ühe keskse teema selgituseks enne esilinastust.
Andrei Liimets: Ajastuõudusega valede vastu
Ben Parker: "Vaatajal võib olla mõnevõrra keeruline, kui pole kellelegi kaasa elada, sest kõik on justkui halvad, aga ma ei tahtnud, et ükski Vene sõdur oleks filmis kangelane."
PÖFF-il linastunud ning kohe kinolevisse jõudev film "Matmine" viib Teise maailmasõja lõpupäevadesse. Eestis filmitud õuduspõnevikus peab rühm Vene sõdureid tooma Berliinist ära Hitleri surnukeha, kuid teekonnal läbi sõjast laastatud Euroopa ähvardavad neid mitmed välis- ja siseohud. Filmist räägib lähemalt lavastaja Ben Parker.
Anni Müüripeal, Sander Paling: 15 minuti linn algab taskupargist
Tallinna abilinnapea Madle Lippus: "Tänaval on turvalisem, kui tänavaruum on liigendatud ja liiklus rahustatud, liiklejad aga panevad üksteist tähele ja arvestavad teistega."
Tallinnas linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Madle Lippus on juhtinud pealinna linnaruumi paremaks ja inimkesksemaks korraldamist terve aasta. Millised on detailid ja milline strateegia, millised edulood ja millised lootused, rääkis abilinnapea Sirbile novembri alguses.
Arvustamisel
Maarja Pärtna luulekogu "Elav linn"
Michio Kaku raamat "Inimkonna tulevik"
festival "Sound Plasma"
TUMA ja EMA Balti muusika päevadel Kaunases
LIX Veneetsia kunstibiennaal
Veneetsia kunstibiennaali Läti väljapanek "Vee müük jõe ääres"
Pallase skulptuuriosakonna ühisnäitus "Asja armastajad"
Vanemuise "Kolm pikka naist" ja "Võrsed"
rahvusvaheline noore vaataja teatri festival "Naks" | Reedel Sirbis Ülle Jaakma, Krzysztof Zanussi ja "Elav Linn" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Margus Maidla vestlus professor Ülle Jaakmaga
Meie riigi maaeluliste teaduste, sh metsamajanduse, maamajanduse ja inseneeria, vastavat haridust ja kompetentsi kõrgel hoidnud Eesti maaülikool (EMÜ) valis 28. oktoobril uue rektori. Selleks sai viimased kümme aastat teadusprorektori ametit pidanud koduloomade füsioloogia professor Ülle Jaakma. Rektori ametiaeg algab 1. jaanuaril 2023 ja kestab viis aastat.
Uno Liivaku: Tõlkimise raudreeglitest
Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.
Arti Hilpus: Läti edusammudest läänemeresoome maana
Üha enam mõistetakse, et tänapäeva läti rahva kujunemisel on liivlastel olnud märkimisväärne osa, mille uurimist peab riik toetama ja väärtustama.
Tänasel Läti iseseisvuspäeval on põhjust tunnustusega meelde tuletada, kuidas eestlaste lähima hõimurahva liivlaste keel ja kultuur teevad Lätis viimastel aastatel läbi uut tõusu. Liivi entusiastide tegevus pälvib riigilt varasemast rohkem toetust ning liivlaste osa läti rahvuse kujunemisel on rahva teadvusse jõudnud. Eesti ja Läti akadeemilise koostöö ja hõimu-uuringute edenemine on hea uudis ajal, mil suhtluse ette Venemaal asuvate soome-ugri rahvastega on langemas uus raudne eesriie.
Ilze Tālberga: Eesti ja läti tõlkijate seminar
Kui inglise keele oskajaid leidub iga nurga peal, siis läti ja eesti keele oskajaid tuleb tikutulega otsida. Tegelikult on mõlema keele kõnelejaid palju.
5. novembril kogunes 23 eesti ja läti tõlkijat Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžisse esimesele ühisseminarile. Osalejate seas oli nii ilukirjanduse kui ka tarbetekstide ja muude tekstide vahendajaid, kes tõlgivad kas läti-eesti, eesti-läti või mõlemal suunal. Oli neid, kes on tõlkinud juba aastaid, aga neidki, kes tõlkimisoskust alles omandamas.
"Ilma objektil töötamata … see on ikka jama"
Kunstiajaloolasel ja kultuuriloolasel Kaur Alttoal ilmus hiljaaegu monumentaalne kogumik "Kirikud, kabelid, kloostrid. Kirjutisi Eesti keskaegsest sakraalarhitektuurist". Intervjuus Tiina-Mall Kreemile ja Juhan Kreemile räägib ta oma elukäigust, elutööst ja huvidest.
Jüri Saar: Inimese eluruumi ajalisest ja ruumilisest mõõtmest
Arengu- ehk ajaimmuunsetes ühiskondades domineerib veendumus, et kõige tähtsam on kontroll materiaalsete ressursside üle, mis saadakse sõjalise jõu ja territoriaalsete vallutuste abil.
Inimkeskkond ehk inimese elukeskkond eeldab selle kujundajat ja tunnetajat, nõuab inimese aktiivset kohalolu. Suur osa elukeskkonnast on loodud inimkätega, lisaks sellele, et inimliik on hõivanud ka kogu talle kättesaadava looduskeskkonna. Korrektselt väljendades: maakera ei olnud tervikuna enne maadeavastamist, üleilmastumist inimkeskkond, oikumeen, vaid oli üksnes osa universumist, füüsiline reaalsus, mis tuli alles inimeste poolt füüsiliselt ja mentaalselt hõivata. Kogu Maad katvat sotsiaalset ruumi kui sellist ei olnud, sest kusagil kulgesid paralleelselt looduslikud protsessid, mis jäid paljuski tundmatuks, arusaamatuks ja hirmutavaks.
Brigitta Davidjants: Kas venekeelne popkultuur Eestis on vaid paralleelajalugu?
Vene muusikud on hakanud üha enam eesti publikut enda poole võitma ning üha vähem on publiku ja muusikute meelest tähtis rahvus.
Kui hakkasin uurima kohalikku popmuusikat, jooksis inimeste jutust punase niidina läbi: eesti ja vene popmuusikaelu on olnud nii nõukogude ajal kui ka taasiseseisvuse esimesel kümnendil täiesti lahus, mingeid kokkupuutepunkte ega midagi ühist ei ole neil olnud. Aga mida sügavamale ma kaevusin, seda enam hakkas mulle tunduma, et see jutt ei pea lõpuni paika. Jah, tõepoolest on eri keelerühmad tegutsenud eraldi, aga lõpuks on inimesed elanud ju kõrvuti samas linnaruumis ning huvitunud samalaadsetest asjadest – muu hulgas muusikast.
Ragne Kõuts-Klemm: Integratsiooniootus
Kogu venekeelse uudismeedia suhtes kehtib ootus, et aidatakse integreerida vene elanikkonda eesti ühiskonda.
Kultuuriministeerium andis lõppeval aastal erameediale poolteist miljonit, et tugevdada venekeelset ajakirjandust ja seeläbi kujundada kvaliteetsemat inforuumi. Järgmisel aastal on plaanis toetada venekeelse kvaliteetmeedia viimist venekeelse elanikkonnani veel miljoniga. Väga õige. Sellised projektid peavadki olema pikaajalised.
Tristan Priimägi: Saladuse kaudu selguseni
Krzysztof Zanussi: "Vaimsus on ilmselt midagi sellist, kui lastakse endale ligi mõte, et selle nähtava ja kombatava maailma taga on midagi muud."
Tänavu sai Pimedate Ööde filmifestivali ühe elutöö preemia poola lavastaja Krzysztof Zanussi. Festivali programmis linastub ka tema viimane film "Ideaalne number", mis on 84aastase autori uus intrigeeriv mõtisklus füüsi(ka)listel ja metafüüsilistel teemadel. "Kui mul on valida, kas uskuda, et pärast surma on midagi, või seda, et pärast surma ei ole mitte midagi, eelistan uskuda, et midagi siiski on," ütles ta filmi ühe keskse teema selgituseks enne esilinastust.
Andrei Liimets: Ajastuõudusega valede vastu
Ben Parker: "Vaatajal võib olla mõnevõrra keeruline, kui pole kellelegi kaasa elada, sest kõik on justkui halvad, aga ma ei tahtnud, et ükski Vene sõdur oleks filmis kangelane."
PÖFF-il linastunud ning kohe kinolevisse jõudev film "Matmine" viib Teise maailmasõja lõpupäevadesse. Eestis filmitud õuduspõnevikus peab rühm Vene sõdureid tooma Berliinist ära Hitleri surnukeha, kuid teekonnal läbi sõjast laastatud Euroopa ähvardavad neid mitmed välis- ja siseohud. Filmist räägib lähemalt lavastaja Ben Parker.
Anni Müüripeal, Sander Paling: 15 minuti linn algab taskupargist
Tallinna abilinnapea Madle Lippus: "Tänaval on turvalisem, kui tänavaruum on liigendatud ja liiklus rahustatud, liiklejad aga panevad üksteist tähele ja arvestavad teistega."
Tallinnas linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Madle Lippus on juhtinud pealinna linnaruumi paremaks ja inimkesksemaks korraldamist terve aasta. Millised on detailid ja milline strateegia, millised edulood ja millised lootused, rääkis abilinnapea Sirbile novembri alguses.
Arvustamisel
Maarja Pärtna luulekogu "Elav linn"
Michio Kaku raamat "Inimkonna tulevik"
festival "Sound Plasma"
TUMA ja EMA Balti muusika päevadel Kaunases
LIX Veneetsia kunstibiennaal
Veneetsia kunstibiennaali Läti väljapanek "Vee müük jõe ääres"
Pallase skulptuuriosakonna ühisnäitus "Asja armastajad"
Vanemuise "Kolm pikka naist" ja "Võrsed"
rahvusvaheline noore vaataja teatri festival "Naks"
### Response:
Reedel Sirbis Ülle Jaakma, Krzysztof Zanussi ja "Elav Linn" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril lööb kaasa 18 tennisisti, kes on jaotatud nelja segavõistkonda. Kontaveit kuulub Hawksi võistkonda koos Kasahstani esindava Jelena Rõbakina, austerlase Dominic Thiemi ja sakslase Alexander Zvereviga.
Hawksi mängupäevad on 20., 22. ja 23. detsember. Iga matš koosneb meeste ja naiste üksikmängust ning segapaarismängust.
20. detsembril läheb Hawks vastamisi Falconsiga, Kontaveit on seal üles antud segapaarismängus koos Thiemiga ning neile tulevad vastu hispaanlanna Paula Badosa ja bulgaarlane Grigor Dimitrov. Üksikmängudes kohtuvad Zverev ja serblane Novak Djokovic ning Rõbakina ja valgevenelanna Arina Sabalenka.
22. detsembril on Hawksi vastaseks Kitesi tiim ning selles matšis on Kontaveit üles antud üksikmängus, kus tema vastaseks on maailma esireket Swiatek. Teises üksikmängus läheb Thiem vastamisi prantslase Gael Monfilsiga ning Zverev ja Rõbakina mängivad kanadalaste Eugenie Bouchardi ja Felix Auger-Aliassime'iga.
23. detsembril mängib Hawks Eaglesi võistkonnaga. Üksikmängudes lähevad vastamisi Zverev ja austraallane Nick Kyrgios ning Rõbakina ja prantslanna Caroline Garcia, Kontaveit ja Thiem kohtuvad segapaarismängus India paarismängueksperdi Rohan Bopanna ja kanadalanna Bianca Andreescuga.
Võistkondade turniiri kaks paremat kohtuvad 24. detsembril finaalis. | Kontaveit mängibshow-võistlusel maailma esireketiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril lööb kaasa 18 tennisisti, kes on jaotatud nelja segavõistkonda. Kontaveit kuulub Hawksi võistkonda koos Kasahstani esindava Jelena Rõbakina, austerlase Dominic Thiemi ja sakslase Alexander Zvereviga.
Hawksi mängupäevad on 20., 22. ja 23. detsember. Iga matš koosneb meeste ja naiste üksikmängust ning segapaarismängust.
20. detsembril läheb Hawks vastamisi Falconsiga, Kontaveit on seal üles antud segapaarismängus koos Thiemiga ning neile tulevad vastu hispaanlanna Paula Badosa ja bulgaarlane Grigor Dimitrov. Üksikmängudes kohtuvad Zverev ja serblane Novak Djokovic ning Rõbakina ja valgevenelanna Arina Sabalenka.
22. detsembril on Hawksi vastaseks Kitesi tiim ning selles matšis on Kontaveit üles antud üksikmängus, kus tema vastaseks on maailma esireket Swiatek. Teises üksikmängus läheb Thiem vastamisi prantslase Gael Monfilsiga ning Zverev ja Rõbakina mängivad kanadalaste Eugenie Bouchardi ja Felix Auger-Aliassime'iga.
23. detsembril mängib Hawks Eaglesi võistkonnaga. Üksikmängudes lähevad vastamisi Zverev ja austraallane Nick Kyrgios ning Rõbakina ja prantslanna Caroline Garcia, Kontaveit ja Thiem kohtuvad segapaarismängus India paarismängueksperdi Rohan Bopanna ja kanadalanna Bianca Andreescuga.
Võistkondade turniiri kaks paremat kohtuvad 24. detsembril finaalis.
### Response:
Kontaveit mängibshow-võistlusel maailma esireketiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10. valimisringkonnas ehk Tartu linnas läheb 5. märtsil 2023 toimuvatel riigikogu valimistel jagamisele kaheksa mandaati.
Reformierakond panustab linnapea Klaasile
Tartus aastaid nii riigikogu kui ka kohalikel valimistel võitnud ja viimastel kolmedel riigikogu valimistel vähemalt kolmandiku kõigist ülikoolilinna häältest saanud Reformierakond jätkab ka eelseisvatel valimistel neile varem edu toonud esinumbri, linnapea Urmas Klaasiga. 2019. aastal sai Tartus just Klaas 6119 häälega ainsana isikumandaadi.
"Kandideerin riigikogu valimistel Tartu linnas ja eeldatavasti on linnapea esinumber nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu kandidaatide nimekiri sünnib Reformierakonnas sisevalimistel, ringkondade nimekirjad valmistab ette nimekirjatoimkond ja kinnitab Reformierakonna juhatus," ütles Klaas ERR-ile.
Uuesti kandideerib Tartus ka eelmisel korral nimekirjas teine olnud filosoofiaprofessor Margit Sutrop.
Urmas Klaas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eelmistel valimistel Reformierakonna nimekirjas Sutropist tagapool olnud, kuid temast ligi kolm korda enam ehk 3053 häält saanud erukindral Ants Laaneots kandideerib samuti taas, ehkki vahepeal spekuleeriti, et ta võib sellest loobuda.
Eesti 200 läheb uue esinumbriga
Eesti 200 Tartu esinumber saab olema erakonna aseesimees Kristina Kallas.
Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Kallas Eesti 200 juhina Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas. Tartus eelmisel korral esinumbrina kandideerinud ja vaid 600 häält saanud (jäi alla ka parteikaaslasele Kristiina Tõnnissonile, kes sai 761 häält) Margus Tsahkna sel korral Tartus ei kandideeri.
Tsahnka ütles, et kuna ta tegi kohalikel valimistel Nõmmel nii hea tulemuse (1515 häält), siis ei olevat enam mõistlik Tartus kandideerida. Kus ja kas Tsahkna aga üldse kandideerib, ei ole ta enda sõnul veel otsustanud.
Kristina Kallas. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Et Eesti 200 võib teha parema tulemuse kui eelmistel riigikogu valimistel, viitab asjaolu, et viimastel kohalikel valimistel sügisel 2021 sai Kristina Kallas Tartus kandideerides 3000 häält, mis oli linnapea Klaasi järel lausa paremuselt teine tulemus.
Sotsid loodavad lepituskandidaat Arule
Arvestades ülikoolilinna tausta, võiks Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal olla just Tartus lai toetuspind, aga kui võrrelda sotside tulemusi viimastel kolmedel riigikogu valimistel, on nende tulemus iga korraga halvenenud. 2011. aastal saadi Tartus kokku 18,7 protsenti toetust, 2015. aastal 16,8 protsenti ja 2019. aastal 11,3 protsenti.
Meediasse jõudnud sisepinged võimendavad küsimärke sotside ümber veelgi. Kas rivaalitsevate leeride vahel kompromisskandidaadina kandideerima toodud ajakirjandusteadlane ja varem riigikogu Vabaerakonna fraktsioonis töötanud Krista Arul õnnestub kastanid tulest välja tuua, on raske öelda. Aga sotside profiiliga sobib tugeva akadeemilise taustaga Aru kindlasti.
Krista Aru Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Sotside kohaliku piirkonnajuhi Kadri Leetmaa sõnul on Arule ettepanek olla esinumber tehtud, nüüd peab selle kinnitama veel piirkonna volikogu. Aru järel kandideerivad ilmselt Heljo Pikhof ja Gea Kangilaski.
EKRE – Valge esinumber, Kaalep ei kandideeri
EKRE sai juba eelmistel riigikogu valimistel Tartus paremuselt teise tulemuse 17,1 protsendiga ning sellest kehvem tulemus oleks altminek.
EKRE Tartu ringkonna esinumber on riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Valge, kes hääletati selle positsioonile ringkonna sisevalimistel. Teisel positsioonil kandideerib Loone Ots ja kolmandal Silver Kuusik. Valimisnimekirja on heaks kiitnud ka EKRE juhatus.
Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Tartus teisel positsioonil Ruuben Kaalep, kes sel korral valimistel ei kandideerigi. Kaalep ise mittekandideerimise põhjuseid ERR-ile täpsemalt kommenteerida ei soovinud, öeldes vaid, et ei ole kunagi andnud lubadust igavesti riigikogusse jääda. Ta lisas, et loomulikult ei tähenda see erakonnast lahkumist.
Jaak Valge. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Eelmistel riigikogu valimistel sai Valge 2740 häälega ringkonnamandaadi. Nimekirjas teisel kohal olnud Kaalep sai aga vaid 566 häält, mis oli EKRE kandidaatidest neljas tulemus. Kaalepit edestasid siis nii Indrek Särg (2223 häält), kes on tänaseks erakonnast lahkunud kui ka Indrek Kalda (689 häält).
Isamaa – Lukas läheb oma ära tegema
Isamaa esinumbriks saab suure tõenäosusega haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Lukas ütles ERR-ile, et kui talle selline võimalus usaldatakse, on ta nõus Isamaad Tartus vedama. See on Isamaale kindel valik, sest "oma hääled" toob Lukas kindlasti ära.
"Sellest on juttu olnud. Ametlikult pole seda veel ära otsustatud," lausus Lukas, kes eelmistel valimistel sai 2506 häälega ringkonnamandaadi.
Tõnis Lukas. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Isamaa peasekretäri Priit Sibula sõnul võivad Isamaa Tartu valimisnimekirja etteotsa kuuluda veel Mihhail Lotman ja Tartu abilinnapea Priit Humal. Eelmisel korral teisel positsioonil Tartus kandideerinud Lauri Vahtre kandideerib sel korral mujal.
Keskerakonna tõehetk – kas Toots veab välja
Pinged Tartu keskerakondlaste vahel on kestnud aastaid. Eeskätt on olnud vastasseis kaua aega piirkonda juhtinud Aadu Musta ja praeguse juhi Jaan Tootsi vahel, mis on jätnud jälje ka valimistulemustele.
Esinumbriks saab neil valimistel suure tõenäosusega Toots, sest terviseprobleemide tõttu võib Must valimistest üldse kõrvale jääda.
Jaan Toots Autor/allikas: Margarita Mironova/ERR
Kas Toots veab välja, on suur küsimärk. Eelmistel riigikogu valimistel sai Must 2370 häält ja ringkonnamandaadi, Toots 871 häält. Tõsi, ainuüksi esinumbriks saamine kindlasti suurendab Tootsi häältesaaki. Samas erilist optimismi ei anna viimased kohalikud valimised, kus Tartus esinumbrina kandideerinud Toots sai 466 häält ja Keskerakond volikogus vaid neli kohta.
Rohelised ja Parempoolsed
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles ERR-ile, et erakond ei ole veel Tartu nimekirja suhtes otsuseid teinud. "Hakkame kandidaatide nimesid ringkondade kaupa arutama detsembrikuus ja nimekirjade järjestuse paneme paika jaanuari alguses," sõnas Kons.
Roheliste Erakonna kaasjuht Marko Kaasik ütles, et nemad ei ole veel Tartu linna esinumbriga seoses otsuseid teinud, ent sellele kohale on kaalumisel teine roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu, kes on ka ise nõusoleku andnud.
Johanna Maria Tõugu Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eelmistel riigikogu valimistel said rohelised Tartus 939 häält ehk 2,1 protsenti valimas käinud tartlaste toetusest. Tollal oli Roheliste esinumber Tartus Marko Kaasik, kes sai 362 häält.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Tartu valijatest hääletada Reformierakonna poolt 39 protsenti. EKRE-t lubab valida 24 protsenti, SDE-d 10 protsenti, Eesti 200 ja Keskerakonda mõlemat 9 protsenti ning Isamaad 7 protsenti tartlastest.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele. | Erakondade Tartu esinumbrid: Kallas, Aru, Toots, Valge, Klaas, Lukas, Tõugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10. valimisringkonnas ehk Tartu linnas läheb 5. märtsil 2023 toimuvatel riigikogu valimistel jagamisele kaheksa mandaati.
Reformierakond panustab linnapea Klaasile
Tartus aastaid nii riigikogu kui ka kohalikel valimistel võitnud ja viimastel kolmedel riigikogu valimistel vähemalt kolmandiku kõigist ülikoolilinna häältest saanud Reformierakond jätkab ka eelseisvatel valimistel neile varem edu toonud esinumbri, linnapea Urmas Klaasiga. 2019. aastal sai Tartus just Klaas 6119 häälega ainsana isikumandaadi.
"Kandideerin riigikogu valimistel Tartu linnas ja eeldatavasti on linnapea esinumber nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu kandidaatide nimekiri sünnib Reformierakonnas sisevalimistel, ringkondade nimekirjad valmistab ette nimekirjatoimkond ja kinnitab Reformierakonna juhatus," ütles Klaas ERR-ile.
Uuesti kandideerib Tartus ka eelmisel korral nimekirjas teine olnud filosoofiaprofessor Margit Sutrop.
Urmas Klaas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eelmistel valimistel Reformierakonna nimekirjas Sutropist tagapool olnud, kuid temast ligi kolm korda enam ehk 3053 häält saanud erukindral Ants Laaneots kandideerib samuti taas, ehkki vahepeal spekuleeriti, et ta võib sellest loobuda.
Eesti 200 läheb uue esinumbriga
Eesti 200 Tartu esinumber saab olema erakonna aseesimees Kristina Kallas.
Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Kallas Eesti 200 juhina Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas. Tartus eelmisel korral esinumbrina kandideerinud ja vaid 600 häält saanud (jäi alla ka parteikaaslasele Kristiina Tõnnissonile, kes sai 761 häält) Margus Tsahkna sel korral Tartus ei kandideeri.
Tsahnka ütles, et kuna ta tegi kohalikel valimistel Nõmmel nii hea tulemuse (1515 häält), siis ei olevat enam mõistlik Tartus kandideerida. Kus ja kas Tsahkna aga üldse kandideerib, ei ole ta enda sõnul veel otsustanud.
Kristina Kallas. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Et Eesti 200 võib teha parema tulemuse kui eelmistel riigikogu valimistel, viitab asjaolu, et viimastel kohalikel valimistel sügisel 2021 sai Kristina Kallas Tartus kandideerides 3000 häält, mis oli linnapea Klaasi järel lausa paremuselt teine tulemus.
Sotsid loodavad lepituskandidaat Arule
Arvestades ülikoolilinna tausta, võiks Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal olla just Tartus lai toetuspind, aga kui võrrelda sotside tulemusi viimastel kolmedel riigikogu valimistel, on nende tulemus iga korraga halvenenud. 2011. aastal saadi Tartus kokku 18,7 protsenti toetust, 2015. aastal 16,8 protsenti ja 2019. aastal 11,3 protsenti.
Meediasse jõudnud sisepinged võimendavad küsimärke sotside ümber veelgi. Kas rivaalitsevate leeride vahel kompromisskandidaadina kandideerima toodud ajakirjandusteadlane ja varem riigikogu Vabaerakonna fraktsioonis töötanud Krista Arul õnnestub kastanid tulest välja tuua, on raske öelda. Aga sotside profiiliga sobib tugeva akadeemilise taustaga Aru kindlasti.
Krista Aru Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Sotside kohaliku piirkonnajuhi Kadri Leetmaa sõnul on Arule ettepanek olla esinumber tehtud, nüüd peab selle kinnitama veel piirkonna volikogu. Aru järel kandideerivad ilmselt Heljo Pikhof ja Gea Kangilaski.
EKRE – Valge esinumber, Kaalep ei kandideeri
EKRE sai juba eelmistel riigikogu valimistel Tartus paremuselt teise tulemuse 17,1 protsendiga ning sellest kehvem tulemus oleks altminek.
EKRE Tartu ringkonna esinumber on riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Valge, kes hääletati selle positsioonile ringkonna sisevalimistel. Teisel positsioonil kandideerib Loone Ots ja kolmandal Silver Kuusik. Valimisnimekirja on heaks kiitnud ka EKRE juhatus.
Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Tartus teisel positsioonil Ruuben Kaalep, kes sel korral valimistel ei kandideerigi. Kaalep ise mittekandideerimise põhjuseid ERR-ile täpsemalt kommenteerida ei soovinud, öeldes vaid, et ei ole kunagi andnud lubadust igavesti riigikogusse jääda. Ta lisas, et loomulikult ei tähenda see erakonnast lahkumist.
Jaak Valge. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Eelmistel riigikogu valimistel sai Valge 2740 häälega ringkonnamandaadi. Nimekirjas teisel kohal olnud Kaalep sai aga vaid 566 häält, mis oli EKRE kandidaatidest neljas tulemus. Kaalepit edestasid siis nii Indrek Särg (2223 häält), kes on tänaseks erakonnast lahkunud kui ka Indrek Kalda (689 häält).
Isamaa – Lukas läheb oma ära tegema
Isamaa esinumbriks saab suure tõenäosusega haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Lukas ütles ERR-ile, et kui talle selline võimalus usaldatakse, on ta nõus Isamaad Tartus vedama. See on Isamaale kindel valik, sest "oma hääled" toob Lukas kindlasti ära.
"Sellest on juttu olnud. Ametlikult pole seda veel ära otsustatud," lausus Lukas, kes eelmistel valimistel sai 2506 häälega ringkonnamandaadi.
Tõnis Lukas. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Isamaa peasekretäri Priit Sibula sõnul võivad Isamaa Tartu valimisnimekirja etteotsa kuuluda veel Mihhail Lotman ja Tartu abilinnapea Priit Humal. Eelmisel korral teisel positsioonil Tartus kandideerinud Lauri Vahtre kandideerib sel korral mujal.
Keskerakonna tõehetk – kas Toots veab välja
Pinged Tartu keskerakondlaste vahel on kestnud aastaid. Eeskätt on olnud vastasseis kaua aega piirkonda juhtinud Aadu Musta ja praeguse juhi Jaan Tootsi vahel, mis on jätnud jälje ka valimistulemustele.
Esinumbriks saab neil valimistel suure tõenäosusega Toots, sest terviseprobleemide tõttu võib Must valimistest üldse kõrvale jääda.
Jaan Toots Autor/allikas: Margarita Mironova/ERR
Kas Toots veab välja, on suur küsimärk. Eelmistel riigikogu valimistel sai Must 2370 häält ja ringkonnamandaadi, Toots 871 häält. Tõsi, ainuüksi esinumbriks saamine kindlasti suurendab Tootsi häältesaaki. Samas erilist optimismi ei anna viimased kohalikud valimised, kus Tartus esinumbrina kandideerinud Toots sai 466 häält ja Keskerakond volikogus vaid neli kohta.
Rohelised ja Parempoolsed
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles ERR-ile, et erakond ei ole veel Tartu nimekirja suhtes otsuseid teinud. "Hakkame kandidaatide nimesid ringkondade kaupa arutama detsembrikuus ja nimekirjade järjestuse paneme paika jaanuari alguses," sõnas Kons.
Roheliste Erakonna kaasjuht Marko Kaasik ütles, et nemad ei ole veel Tartu linna esinumbriga seoses otsuseid teinud, ent sellele kohale on kaalumisel teine roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu, kes on ka ise nõusoleku andnud.
Johanna Maria Tõugu Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eelmistel riigikogu valimistel said rohelised Tartus 939 häält ehk 2,1 protsenti valimas käinud tartlaste toetusest. Tollal oli Roheliste esinumber Tartus Marko Kaasik, kes sai 362 häält.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Tartu valijatest hääletada Reformierakonna poolt 39 protsenti. EKRE-t lubab valida 24 protsenti, SDE-d 10 protsenti, Eesti 200 ja Keskerakonda mõlemat 9 protsenti ning Isamaad 7 protsenti tartlastest.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Erakondade Tartu esinumbrid: Kallas, Aru, Toots, Valge, Klaas, Lukas, Tõugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastasel Halleril avastati kasvaja tänavu suvel treeninglaagris, mispeale heitis Elevandiluuranniku ründaja kohe operatsioonilauale ja alustas seejärel mitu kuud kestnud keemiaravi.
"Nagu algusest peale oli kavas - pärast keemiaravi lõppemist võivad rakenduda erinevad stsenaariumid. Ma ütlen, et võitlus ei ole veel lõppenud," teatas Haller ühismeedias.
"Ma lähen lõikusele, et lõplikult tõmmata joon peale kasvajale, mis hoiab mind väljakust eemal. Tahan teid kõiki tänada toetavate sõnumite ja jõu eest, mida minuga selle katsumuse juures jagate. Loodan teid kõiki peagi näha."
Haller lõi eelmisel hooajal Amsterdami Ajaxi särgis Hollandi kõrgliigas ja Meistrite liigas kokku 34 väravat ja liitus seejärel Borussiaga, kuid on viimastel aegadel treeninud taas Ajaxi juures.
Varasemalt on Haller mänginud ka näiteks Inglismaa kõrgliigas West Ham Unitedis ja Saksamaa kõrgliigas Frankfurdi Eintrachtis. | Dortmundi Borussia ründajat ootab taas vähioperatsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastasel Halleril avastati kasvaja tänavu suvel treeninglaagris, mispeale heitis Elevandiluuranniku ründaja kohe operatsioonilauale ja alustas seejärel mitu kuud kestnud keemiaravi.
"Nagu algusest peale oli kavas - pärast keemiaravi lõppemist võivad rakenduda erinevad stsenaariumid. Ma ütlen, et võitlus ei ole veel lõppenud," teatas Haller ühismeedias.
"Ma lähen lõikusele, et lõplikult tõmmata joon peale kasvajale, mis hoiab mind väljakust eemal. Tahan teid kõiki tänada toetavate sõnumite ja jõu eest, mida minuga selle katsumuse juures jagate. Loodan teid kõiki peagi näha."
Haller lõi eelmisel hooajal Amsterdami Ajaxi särgis Hollandi kõrgliigas ja Meistrite liigas kokku 34 väravat ja liitus seejärel Borussiaga, kuid on viimastel aegadel treeninud taas Ajaxi juures.
Varasemalt on Haller mänginud ka näiteks Inglismaa kõrgliigas West Ham Unitedis ja Saksamaa kõrgliigas Frankfurdi Eintrachtis.
### Response:
Dortmundi Borussia ründajat ootab taas vähioperatsioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postmargil on kujutatud Eesti modernismiajaloo ühe säravama esindaja Adamson-Ericu teost "Jalutuskäik" ja margiga koos ilmuva esimese päeva ümbriku kujunduses on kasutatud detaili kunstniku teosest "Dekoratiivne maal". Margi ja esimese päeva ümbriku kujundas kunstnik Lembit Lõhmus.
Margi tiraaž on 20 000 eksemplari ja ühe margi hind on 0,90 eurot.
Varem on Eesti Kunstimuuseumi kullafondi markidel olnud Gustav Adolf Hippiuse teos "Eesti pruut", Ado Vabbe "Seine'i jõgi", Ülo Soosteri "Kadakatest mets", Konrad Mägi "Maastik punase pilvega" jpt. | Eesti Kunstimuuseumi kullafondi uuel margil näeb Adamson Ericu teost "Jalutuskäik" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postmargil on kujutatud Eesti modernismiajaloo ühe säravama esindaja Adamson-Ericu teost "Jalutuskäik" ja margiga koos ilmuva esimese päeva ümbriku kujunduses on kasutatud detaili kunstniku teosest "Dekoratiivne maal". Margi ja esimese päeva ümbriku kujundas kunstnik Lembit Lõhmus.
Margi tiraaž on 20 000 eksemplari ja ühe margi hind on 0,90 eurot.
Varem on Eesti Kunstimuuseumi kullafondi markidel olnud Gustav Adolf Hippiuse teos "Eesti pruut", Ado Vabbe "Seine'i jõgi", Ülo Soosteri "Kadakatest mets", Konrad Mägi "Maastik punase pilvega" jpt.
### Response:
Eesti Kunstimuuseumi kullafondi uuel margil näeb Adamson Ericu teost "Jalutuskäik" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Need riigid, kõik EL-i liikmed, on tõestanud, et suudavad täita osalemiseks vajalikke tingimusi," teatas Johansson.
Peale Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia on Iirimaa ja Küpros ainsad EL-i riigid, mis ei kuulu Schengeni alasse.
Veebiväljaanne Politico kirjutab, et kõik riigid ei tervita siiski Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia liitumist Schengeni ruumiga. Rootsi muretseb nendes riikides oleva organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni pärast.
Johansson ütles, et kolme riigi liitumise peavad nüüd otsustama EL-i liikmesriikide siseministrid, kes peaksid seda küsimust arutama 8. detsembril.
Schengeni ala on üks EL-i alustalasid. See loodi passikontrollide kaotamisega 1995. aastal. ELi kodanikel on sellest ajast olnud vaba liikumise õigus. See tähendab, et nad võivad elada, õppida, töötada ja pensionipõlve veeta kõikjal ELis.
Schengeni ala hõlmab 26 riiki: neist 22 on EL-i liikmesriigid ja neli asuvad väljaspool liitu. Need on Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein. | Brüssel toetab Horvaatia, Bulgaaria ja Rumeenia liitumist Schengeni alaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Need riigid, kõik EL-i liikmed, on tõestanud, et suudavad täita osalemiseks vajalikke tingimusi," teatas Johansson.
Peale Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia on Iirimaa ja Küpros ainsad EL-i riigid, mis ei kuulu Schengeni alasse.
Veebiväljaanne Politico kirjutab, et kõik riigid ei tervita siiski Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia liitumist Schengeni ruumiga. Rootsi muretseb nendes riikides oleva organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni pärast.
Johansson ütles, et kolme riigi liitumise peavad nüüd otsustama EL-i liikmesriikide siseministrid, kes peaksid seda küsimust arutama 8. detsembril.
Schengeni ala on üks EL-i alustalasid. See loodi passikontrollide kaotamisega 1995. aastal. ELi kodanikel on sellest ajast olnud vaba liikumise õigus. See tähendab, et nad võivad elada, õppida, töötada ja pensionipõlve veeta kõikjal ELis.
Schengeni ala hõlmab 26 riiki: neist 22 on EL-i liikmesriigid ja neli asuvad väljaspool liitu. Need on Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein.
### Response:
Brüssel toetab Horvaatia, Bulgaaria ja Rumeenia liitumist Schengeni alaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | JYP-i ainsa värava viskas kolmandal perioodil Ville Ottavainen, kui külalised olid 2:0 juhtimas. Pori klubi viimane värav sündis eelviimasel minutil tühja võrku.
Kolmandasse viisikusse kuulunud kapten Rooba teenis kohtumise jooksul vastase kepiga takistamise eest ka ühe kaheminutilise karistuse.
JYP hoiab liigatabelis 21 mängust kogutud 20 punktiga eelviimast ehk 14. kohta. Kolmanda võidu järjest saanud Ässät on 30 silmaga kaheksandal positsioonil. Juhib Rauma Lukko (43).
Järgmisena mängib JYP reedel võõrsil tabelis viiendat kohta hoidva KalPaga. | Rooba klubi kaotas neljandat korda järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
JYP-i ainsa värava viskas kolmandal perioodil Ville Ottavainen, kui külalised olid 2:0 juhtimas. Pori klubi viimane värav sündis eelviimasel minutil tühja võrku.
Kolmandasse viisikusse kuulunud kapten Rooba teenis kohtumise jooksul vastase kepiga takistamise eest ka ühe kaheminutilise karistuse.
JYP hoiab liigatabelis 21 mängust kogutud 20 punktiga eelviimast ehk 14. kohta. Kolmanda võidu järjest saanud Ässät on 30 silmaga kaheksandal positsioonil. Juhib Rauma Lukko (43).
Järgmisena mängib JYP reedel võõrsil tabelis viiendat kohta hoidva KalPaga.
### Response:
Rooba klubi kaotas neljandat korda järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portreelugude uus konkurss ootab ideid filmideks, mis peegeldavad Eesti kultuurilukku ja ühiskondlikku ruumi jälje jätnud inimesi, olgu tegemist laialt tuntud korüfeede või noorte talentidega, kelle märgilisus võib teinekord piirneda ühe kitsa valdkonnaga. Oodatud on ettepanekud spordist teaduseni, meelelahutusest kultuuri alternatiivaladeni.
Konkursile oodatakse nii klassikalise portreefilmi kui ka žanrite piire kompavaid ideid. Sama oluline nagu on portreteeritava isiksus, on ka loo jutustamise viis ja vorm. Valmivad filmid võivad peegeldada inimese elukaart nii täies pikkuses või keskenduda hoopis märgilistele peatükkidele. 2023. aastal töösse minevad linateosed peaksid valmima aasta-pooleteise jooksul.
ETV ja ETV2 peatoimetaja Urmas Oru sõnul on portreefilm üks parimaid võimalusi Eesti kultuuriloo jäädvustamiseks: "Näeme, kuidas seni valminud portreefilmid on oma jälje jätnud publikule, kas siis liigutanud või raputanud. Ka uus konkurss annab loodetavasti tõuke filmideks, mis jäävad ajas kestma ning toimivad ka aastaid hiljem vaadates."
Kokku jagatakse toetust neljale filmile, eelarve ühe filmi kohta on tõusnud 42 000 euroni.
Konkursil võivad kandideerida kõik Eestis asutatud juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on filmide tootmine. Esitada tuleb järgmised dokumendid:
- peategelase valik ning põhjendus (1 lk)
- režissööri suhe portreteeritavasse (1 lk)
- filmi teema, kontseptsioon ja visuaalne nägemus (1–2 lk)
- stsenaarne plaan ehk treatment (3–5 lk)
- tootmise eelarve
- režissööri ja produtsendi CV
- projekti võimalik loominguline meeskond (operaator, monteerija, helilooja, toimetaja jne)
- peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek filmis osalemiseks
Konkursitöid oodatakse aadressile [email protected] hiljemalt 31. jaanuariks 2023.
Ideid hindab ERR-i, EFI ja Kultuurkapitali esindajatest ning sõltumatust kultuurivaldkonna eksperdist koosnev žürii. Arvesse võetakse nii valmiva filmi ideed, sisu kui ka teostatavust. Žürii valib välja neli ideed. Portreefilmi pikkus on 55–58 minutit. Uusi filme esitletakse esmalt kinos ning seejärel jõuavad need ERR-i telekanalite ekraanile.
Varasemaid portreefilme näeb Jupiteri lehel. | Uuel portreefilmide konkursil kasvab eelarve filmi kohta 12 000 euro võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portreelugude uus konkurss ootab ideid filmideks, mis peegeldavad Eesti kultuurilukku ja ühiskondlikku ruumi jälje jätnud inimesi, olgu tegemist laialt tuntud korüfeede või noorte talentidega, kelle märgilisus võib teinekord piirneda ühe kitsa valdkonnaga. Oodatud on ettepanekud spordist teaduseni, meelelahutusest kultuuri alternatiivaladeni.
Konkursile oodatakse nii klassikalise portreefilmi kui ka žanrite piire kompavaid ideid. Sama oluline nagu on portreteeritava isiksus, on ka loo jutustamise viis ja vorm. Valmivad filmid võivad peegeldada inimese elukaart nii täies pikkuses või keskenduda hoopis märgilistele peatükkidele. 2023. aastal töösse minevad linateosed peaksid valmima aasta-pooleteise jooksul.
ETV ja ETV2 peatoimetaja Urmas Oru sõnul on portreefilm üks parimaid võimalusi Eesti kultuuriloo jäädvustamiseks: "Näeme, kuidas seni valminud portreefilmid on oma jälje jätnud publikule, kas siis liigutanud või raputanud. Ka uus konkurss annab loodetavasti tõuke filmideks, mis jäävad ajas kestma ning toimivad ka aastaid hiljem vaadates."
Kokku jagatakse toetust neljale filmile, eelarve ühe filmi kohta on tõusnud 42 000 euroni.
Konkursil võivad kandideerida kõik Eestis asutatud juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on filmide tootmine. Esitada tuleb järgmised dokumendid:
- peategelase valik ning põhjendus (1 lk)
- režissööri suhe portreteeritavasse (1 lk)
- filmi teema, kontseptsioon ja visuaalne nägemus (1–2 lk)
- stsenaarne plaan ehk treatment (3–5 lk)
- tootmise eelarve
- režissööri ja produtsendi CV
- projekti võimalik loominguline meeskond (operaator, monteerija, helilooja, toimetaja jne)
- peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek filmis osalemiseks
Konkursitöid oodatakse aadressile [email protected] hiljemalt 31. jaanuariks 2023.
Ideid hindab ERR-i, EFI ja Kultuurkapitali esindajatest ning sõltumatust kultuurivaldkonna eksperdist koosnev žürii. Arvesse võetakse nii valmiva filmi ideed, sisu kui ka teostatavust. Žürii valib välja neli ideed. Portreefilmi pikkus on 55–58 minutit. Uusi filme esitletakse esmalt kinos ning seejärel jõuavad need ERR-i telekanalite ekraanile.
Varasemaid portreefilme näeb Jupiteri lehel.
### Response:
Uuel portreefilmide konkursil kasvab eelarve filmi kohta 12 000 euro võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äärmiselt tasavägise matši saatus otsustati viiendas geimis, kui seisult 7:7 teenis Belgia klubi kuus punkti järjest. Benfica vähendas vahe veel 9:13-le, aga mängu päästa enam ei suutnud.
Tammearu tõi Roeselare kasuks 13 punkti (+6), parim oli 24 punktiga (+14) argentiinlane Pablo Koukartsev. Raphael Thiago Oliveira tõi Benficale 17 (+9) punkti.
Esimeses voorus kodus kindlalt 0:3 Tours'ile kaotanud Roeselare hoiab C-grupi tabelis kahe punktiga kolmandat kohta. Benfica on samuti kahe punktiga neljas. Juhib Lube Civitanova (5), kellele järgneb Tours (3).
Martti Juhkami klubi Karlovarsko kaotas D-grupis kodus Trentinole 1:3 (19:25, 20:25, 25:21, 13:25) ja jätkab kokkuvõttes kahe kaotuse ja null punktiga. | Tammearu klubi võitis Meistrite liigas põnevusmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äärmiselt tasavägise matši saatus otsustati viiendas geimis, kui seisult 7:7 teenis Belgia klubi kuus punkti järjest. Benfica vähendas vahe veel 9:13-le, aga mängu päästa enam ei suutnud.
Tammearu tõi Roeselare kasuks 13 punkti (+6), parim oli 24 punktiga (+14) argentiinlane Pablo Koukartsev. Raphael Thiago Oliveira tõi Benficale 17 (+9) punkti.
Esimeses voorus kodus kindlalt 0:3 Tours'ile kaotanud Roeselare hoiab C-grupi tabelis kahe punktiga kolmandat kohta. Benfica on samuti kahe punktiga neljas. Juhib Lube Civitanova (5), kellele järgneb Tours (3).
Martti Juhkami klubi Karlovarsko kaotas D-grupis kodus Trentinole 1:3 (19:25, 20:25, 25:21, 13:25) ja jätkab kokkuvõttes kahe kaotuse ja null punktiga.
### Response:
Tammearu klubi võitis Meistrite liigas põnevusmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meditsiin töötab juba pikemat aega suures pingeseisundis, surve erakorralise meditsiini osakondadele (EMO) on selle üks nähtavamaid probleeme. Lisaks kvalifitseeritud tööjõupuudusele oleme silmitsi elanikkonna üldise vananemisega, millega käib kaasas krooniliste haiguste esinemise sagenemine. Pandeemia pingestas olusid veelgi ja ei maksa arvata, et koroonapandeemia ei jäi viimaseks (globaalseks) tervishoiukriisiks.
Tervisekassa andmetel tehti Eestis esimese koroonalaine ajal kokku ligi 280 000 kaugvastuvõttu ja selle hulka on arvestatud telefonikõned, e-kirjavahetus, videokõned ja digivestlused. Enamasti räägiti telefoni teel, kõigest vähem kui viiendik arstidest kasutas ka digikanaleid.
Digimeditsiini potentsiaal on aga väga suur. Hästi toimiva digiplatvormiga saab meditsiinis olulisi probleeme leevendada ja koguni lahendada: suurimate väärtuste seas on EMO-külastuste vähendamine ja krooniliste haiguste regulaarne kontroll, mis aitab suurendada patsientide elukvaliteeti.
Oma igapäevases praktikas arstina, kes vastab inimestele küsimustele nende tervise kohta ning pakub lahendusi tervisemuredele, näen, et väga paljud pöördumised on just nimelt distantsilt lahendatavad. Küsimus ei ole mitte selles, et inimesed pöörduksid arsti poole asjatult, vaid selles, et haiguste ennetamise edukuse võti ongi regulaarne kontroll, oma terviseseisundi märkamine ja selle vastu huvi tundmine.
Elus juhtub nii mõndagi. Seda, et inimene pöördub ootamatult kõrgenenud vererõhuga või silma riivanud oksa tõttu EMO-sse, et saada teada, kas asi on tõsine või mitte, ei saa ju tegelikult hukka mõista. Lihtsalt, et neid kohti, kuhu mugavalt vastuste saamiseks pöörduda, võiks olla rohkem ja käepärasemalt saadaval. Meditsiinispetsiifilised digikanalid on siin oluliseks abiks.
Toimiva digiplatvormiga saab lahendada laia valikut terviseteemasid: ülemiste hingamisteede viirused, allergiad, nahaprobleemid, mitmete krooniliste haiguste jälgimine, eri põletikud, seksuaaltervis, vaimse tervise nõustamine. Kuna nii patsient kui ka arst on platvormil tuvastatud, saab epikriisi lisada Digilukku, välja kirjutada ja pikendada digiretsepte, avada ja lõpetada haigus- ja hoolduslehti.
Need on tüüpilised teemad, millega igapäevaselt tegelevad ka perearstid. Digikanali eeliste seas on ajavõit, sest ei pea vastuvõtule kohale minema, aga ka ligipääsetavus, sest tervisenõu saab ka pärast tavapärase tööaja lõppu, nädalavahetustel ja õhtupoolikutel.
See on efektiivne ka arsti töö vaatest, sest kaugteel saab hästi välja selekteerida juhtumeid, mis vajavad kindlasti kohapealset vastuvõttu, kuid anda ka juba esimesed nõuanded patsiendile. Minu rohkem kui aasta pikkune kogemus nõustamisel näitab, et 90 protsenti tehtud pöördumistest on saanud distantsilt lahenduse, ülejäänute puhul on olnud vajalik uuringutele või kontaktvisiidile saatmine.
Digimeditsiini tulevikuperspektiiv on tegelikult veelgi laiem. Näiteks Soomes tehakse ka osa hambaarsti vastuvõtte distantsilt. Tundub uskumatu? Tegelikult on see vägagi loomulik, sest oluline osa tööst ongi patsiendi nõustamine suuhügieeni osas ning eri ravivõimaluste läbi arutamine.
Eesti järgmine suur hüpe võikski toimuda digimeditsiinis. Kuidas seda hüpet teha?
"Meie arusaam sellest, kuidas terviseteenuseid saada ja neid pakkuda, peab avarduma. Arsti juurde minek ei pea ammugi tähendama ainult kontaktvastuvõttu."
Esiteks peame ette valmistama nii patsiente kui ka arste. Selge on see, et kontaktvisiit ja patsiendi nägemine on ikka ja alati tervishoius olulisel kohal, kindlasti ei saa kõik toimuda kaamerasilmade ja veebivestluste vahenusel. Kuid meie arusaam sellest, kuidas terviseteenuseid saada ja neid pakkuda, peab avarduma. Arsti juurde minek ei pea ammugi tähendama ainult kontaktvastuvõttu.
Reaalsus on see, et kõigil meil tuleb elus ette olukordi, kui vajaksime kiiret tervisenõu teemal, mis pole nii akuutne, et minna EMO-sse, kuid mida pole võimalik või mõistlik ajaliste või ruumiliste piirangute tõttu kontaktvastuvõtul.
Teiseks saab erameditsiin olla riiklikule tervishoiusüsteemile toeks. Esmatasandi meditsiinis on Eestis juba aastaid selge ressursipuudus, mis varieerub piirkonniti. Erakliinikud saaksid ja oleksid kindlasti valmis olema abiks toimivate digimeditsiini lahenduste kaudu.
Lähiriikidest on heaks näiteks avaliku ja erasektori koostööst meditsiiniteenuse pakkumisel Soome. Seal on mitmes piirkonnas erasektori digimeditsiini teenuseid kasutades õnnestunud kohalikes tervisekeskustes tunduvalt vähendada ooteaega arstide kontaktvastuvõttudele.
Uuritakse juba ka digimeditsiini lahenduste kasutamist krooniliste haiguste ravis ja jälgimisel ning esimesed tulemused on paljulubavad. Patsiendid saavad madala lävendiga pöörduda kaugvastuvõtule, kus paljud mured saavad lahenduse, ning ülejäänud suunatakse kontaktvastuvõtule. Nii toimivad digilahendused ka omamoodi triaažina.
Kolmandaks ei peaks panustama üksnes videovastuvõttudele, vaid digimeditsiinile laiemalt. Tervisekassa on võtnud suuna eriarstide videovastuvõttude soodustamisele ja pakub nende eest raviasutustele ka tulemustasu. Kindlasti on see samm õiges suunas, kuid sellest ei piisa.
Jällegi on kõrvale jäetud väga oluline esmatasand ja videovastuvõtud aitavad tervishoiutöötaja ressurssi kokku hoida väga vähe, kui üldse. Efektiivsust ja abi kättesaadavust aitavad eelkõige parandada asünkroonsemad lahendused nagu vestluspõhised konsultatsioonid. Kaugteel turvaliselt lahendatavate esmatasandi terviseprobleemidega ongi kõige mugavam ja kiirem tegeleda vestluspõhisel isikustatud konsultatsioonil. Seda nii patsiendi kui ka arsti jaoks. | Andreas Abel: EMO ummistumist aitab vältida digiplatvormidel antav arstiabi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meditsiin töötab juba pikemat aega suures pingeseisundis, surve erakorralise meditsiini osakondadele (EMO) on selle üks nähtavamaid probleeme. Lisaks kvalifitseeritud tööjõupuudusele oleme silmitsi elanikkonna üldise vananemisega, millega käib kaasas krooniliste haiguste esinemise sagenemine. Pandeemia pingestas olusid veelgi ja ei maksa arvata, et koroonapandeemia ei jäi viimaseks (globaalseks) tervishoiukriisiks.
Tervisekassa andmetel tehti Eestis esimese koroonalaine ajal kokku ligi 280 000 kaugvastuvõttu ja selle hulka on arvestatud telefonikõned, e-kirjavahetus, videokõned ja digivestlused. Enamasti räägiti telefoni teel, kõigest vähem kui viiendik arstidest kasutas ka digikanaleid.
Digimeditsiini potentsiaal on aga väga suur. Hästi toimiva digiplatvormiga saab meditsiinis olulisi probleeme leevendada ja koguni lahendada: suurimate väärtuste seas on EMO-külastuste vähendamine ja krooniliste haiguste regulaarne kontroll, mis aitab suurendada patsientide elukvaliteeti.
Oma igapäevases praktikas arstina, kes vastab inimestele küsimustele nende tervise kohta ning pakub lahendusi tervisemuredele, näen, et väga paljud pöördumised on just nimelt distantsilt lahendatavad. Küsimus ei ole mitte selles, et inimesed pöörduksid arsti poole asjatult, vaid selles, et haiguste ennetamise edukuse võti ongi regulaarne kontroll, oma terviseseisundi märkamine ja selle vastu huvi tundmine.
Elus juhtub nii mõndagi. Seda, et inimene pöördub ootamatult kõrgenenud vererõhuga või silma riivanud oksa tõttu EMO-sse, et saada teada, kas asi on tõsine või mitte, ei saa ju tegelikult hukka mõista. Lihtsalt, et neid kohti, kuhu mugavalt vastuste saamiseks pöörduda, võiks olla rohkem ja käepärasemalt saadaval. Meditsiinispetsiifilised digikanalid on siin oluliseks abiks.
Toimiva digiplatvormiga saab lahendada laia valikut terviseteemasid: ülemiste hingamisteede viirused, allergiad, nahaprobleemid, mitmete krooniliste haiguste jälgimine, eri põletikud, seksuaaltervis, vaimse tervise nõustamine. Kuna nii patsient kui ka arst on platvormil tuvastatud, saab epikriisi lisada Digilukku, välja kirjutada ja pikendada digiretsepte, avada ja lõpetada haigus- ja hoolduslehti.
Need on tüüpilised teemad, millega igapäevaselt tegelevad ka perearstid. Digikanali eeliste seas on ajavõit, sest ei pea vastuvõtule kohale minema, aga ka ligipääsetavus, sest tervisenõu saab ka pärast tavapärase tööaja lõppu, nädalavahetustel ja õhtupoolikutel.
See on efektiivne ka arsti töö vaatest, sest kaugteel saab hästi välja selekteerida juhtumeid, mis vajavad kindlasti kohapealset vastuvõttu, kuid anda ka juba esimesed nõuanded patsiendile. Minu rohkem kui aasta pikkune kogemus nõustamisel näitab, et 90 protsenti tehtud pöördumistest on saanud distantsilt lahenduse, ülejäänute puhul on olnud vajalik uuringutele või kontaktvisiidile saatmine.
Digimeditsiini tulevikuperspektiiv on tegelikult veelgi laiem. Näiteks Soomes tehakse ka osa hambaarsti vastuvõtte distantsilt. Tundub uskumatu? Tegelikult on see vägagi loomulik, sest oluline osa tööst ongi patsiendi nõustamine suuhügieeni osas ning eri ravivõimaluste läbi arutamine.
Eesti järgmine suur hüpe võikski toimuda digimeditsiinis. Kuidas seda hüpet teha?
"Meie arusaam sellest, kuidas terviseteenuseid saada ja neid pakkuda, peab avarduma. Arsti juurde minek ei pea ammugi tähendama ainult kontaktvastuvõttu."
Esiteks peame ette valmistama nii patsiente kui ka arste. Selge on see, et kontaktvisiit ja patsiendi nägemine on ikka ja alati tervishoius olulisel kohal, kindlasti ei saa kõik toimuda kaamerasilmade ja veebivestluste vahenusel. Kuid meie arusaam sellest, kuidas terviseteenuseid saada ja neid pakkuda, peab avarduma. Arsti juurde minek ei pea ammugi tähendama ainult kontaktvastuvõttu.
Reaalsus on see, et kõigil meil tuleb elus ette olukordi, kui vajaksime kiiret tervisenõu teemal, mis pole nii akuutne, et minna EMO-sse, kuid mida pole võimalik või mõistlik ajaliste või ruumiliste piirangute tõttu kontaktvastuvõtul.
Teiseks saab erameditsiin olla riiklikule tervishoiusüsteemile toeks. Esmatasandi meditsiinis on Eestis juba aastaid selge ressursipuudus, mis varieerub piirkonniti. Erakliinikud saaksid ja oleksid kindlasti valmis olema abiks toimivate digimeditsiini lahenduste kaudu.
Lähiriikidest on heaks näiteks avaliku ja erasektori koostööst meditsiiniteenuse pakkumisel Soome. Seal on mitmes piirkonnas erasektori digimeditsiini teenuseid kasutades õnnestunud kohalikes tervisekeskustes tunduvalt vähendada ooteaega arstide kontaktvastuvõttudele.
Uuritakse juba ka digimeditsiini lahenduste kasutamist krooniliste haiguste ravis ja jälgimisel ning esimesed tulemused on paljulubavad. Patsiendid saavad madala lävendiga pöörduda kaugvastuvõtule, kus paljud mured saavad lahenduse, ning ülejäänud suunatakse kontaktvastuvõtule. Nii toimivad digilahendused ka omamoodi triaažina.
Kolmandaks ei peaks panustama üksnes videovastuvõttudele, vaid digimeditsiinile laiemalt. Tervisekassa on võtnud suuna eriarstide videovastuvõttude soodustamisele ja pakub nende eest raviasutustele ka tulemustasu. Kindlasti on see samm õiges suunas, kuid sellest ei piisa.
Jällegi on kõrvale jäetud väga oluline esmatasand ja videovastuvõtud aitavad tervishoiutöötaja ressurssi kokku hoida väga vähe, kui üldse. Efektiivsust ja abi kättesaadavust aitavad eelkõige parandada asünkroonsemad lahendused nagu vestluspõhised konsultatsioonid. Kaugteel turvaliselt lahendatavate esmatasandi terviseprobleemidega ongi kõige mugavam ja kiirem tegeleda vestluspõhisel isikustatud konsultatsioonil. Seda nii patsiendi kui ka arsti jaoks.
### Response:
Andreas Abel: EMO ummistumist aitab vältida digiplatvormidel antav arstiabi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Prantsusmaa ja Saksamaa ja kaks peamist projekti kaasatud ettevõtet, Airbus ja Dassault Aviation on lähedal, et ametlikult jõuda edasi Future Combat Air System (FCAS) projekti otsustavasse etappi. Kokkuleppele võidakse jõuda lähipäevade jooksul," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele Financial Times.
FCAS-i projekt on Euroopa suurim kaitseprogramm. Järgmiseks etapiks (1.b etapp) on ette nähtud umbes 3,8 miljardit eurot. Hävitaja arendamist on takistanud aga ettevõtete vahelised erimeelsused, mis on seotud intellektuaalse omandi jagamisega. Hiljuti puhkesid energiakriisi tõttu pinged ka Berliini ja Pariisi vahel.
Esmaspäeval andis Airbusi tippjuht Mike Schoellhorn märku, et riigid käivitavad varsti hävitaja arendamise järgmise etapi.
"Prantsusmaa ja Saksamaa on mõlemad FCAS-i projekti tähtsuses veendunud. Alternatiivi sellele pole," ütles Schoellhorn
Berliin ja Pariis käivitasid FCAS projekti juba 2017. aastal, hiljem liitus projektiga Hispaania. Riigid tahavad suurendada Euroopa strateegilist autonoomiat ja tugevdada omavahelisi sõjalisi sidemeid. Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad projekti raames arendada ka Euroopa lennundussektorit.
Saksamaa teatas märtsis, et plaanib osta 35 USA-s toodetud hävitajat F-35. Pariis kartis siis, et Berliin võib lahkuda FCAS-i projektist.
Uus hävitaja asendab Prantsusmaa Rafale ja Saksamaa, Hispaania Eurofightersi sõjalennukid. Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid uue hävitaja lõplikult valmis saada 2040. aastaks. Dassaulti' tegevjuht Eric Trappier aga hoiatas, et 2050. aasta on realistlikum tähtaeg. | Berliin ja Pariis tahavad uue põlvkonna hävitaja projektiga edasi liikuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Prantsusmaa ja Saksamaa ja kaks peamist projekti kaasatud ettevõtet, Airbus ja Dassault Aviation on lähedal, et ametlikult jõuda edasi Future Combat Air System (FCAS) projekti otsustavasse etappi. Kokkuleppele võidakse jõuda lähipäevade jooksul," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele Financial Times.
FCAS-i projekt on Euroopa suurim kaitseprogramm. Järgmiseks etapiks (1.b etapp) on ette nähtud umbes 3,8 miljardit eurot. Hävitaja arendamist on takistanud aga ettevõtete vahelised erimeelsused, mis on seotud intellektuaalse omandi jagamisega. Hiljuti puhkesid energiakriisi tõttu pinged ka Berliini ja Pariisi vahel.
Esmaspäeval andis Airbusi tippjuht Mike Schoellhorn märku, et riigid käivitavad varsti hävitaja arendamise järgmise etapi.
"Prantsusmaa ja Saksamaa on mõlemad FCAS-i projekti tähtsuses veendunud. Alternatiivi sellele pole," ütles Schoellhorn
Berliin ja Pariis käivitasid FCAS projekti juba 2017. aastal, hiljem liitus projektiga Hispaania. Riigid tahavad suurendada Euroopa strateegilist autonoomiat ja tugevdada omavahelisi sõjalisi sidemeid. Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad projekti raames arendada ka Euroopa lennundussektorit.
Saksamaa teatas märtsis, et plaanib osta 35 USA-s toodetud hävitajat F-35. Pariis kartis siis, et Berliin võib lahkuda FCAS-i projektist.
Uus hävitaja asendab Prantsusmaa Rafale ja Saksamaa, Hispaania Eurofightersi sõjalennukid. Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid uue hävitaja lõplikult valmis saada 2040. aastaks. Dassaulti' tegevjuht Eric Trappier aga hoiatas, et 2050. aasta on realistlikum tähtaeg.
### Response:
Berliin ja Pariis tahavad uue põlvkonna hävitaja projektiga edasi liikuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakvartett on esmakordne sündmus uues PÖFF Expanded programmis, mis kombineerib kinoekraanil nähtavat visuaal- ja etenduskunsti elementidega, ületamaks traditsioonilist arusaama kinokunstist.
Festivali juhi Tiina Loki sõnul on PÖFF Expanded ellukutsumine märgilise tähendusega. "Sarnaselt Berlinale Forum Expanded ja Rotterdami filmifestivalile on PÖFF Expanded võtnud pikaajaliseks sihiks hajutada filmikunsti ja visuaalkunsti piire ning lähendada mõlema valdkonna loovisikuid ja publikut", sõnas Lokk.
Ajakvarteti peaprodutsendi ja programmi kuraatori Len Murusalu sõnul on autorifilmi osakaal kunstivaldkonnas tõusuteel. "PÖFF Expanded aitab väärtustada ka žanripiire kompavat Eesti filmiloomingut. Loodame, et sellest saab edaspidi uus tugev rahvusvaheline koostöö- ja leviplatvorm", lisas Murusalu.
Kinos Sõprus toimuvad Ajakvarteti eriseansid 22. novembril kell 19:00 ja 25. novembril kell 18:00. Filmidel on ingliskeelsed subtiitrid. Seanssidele järgneb vestluspaneel, mida modereerib Gareth Evans.
Ajakvarteti filmid:
"Suudle mind oma keelega"- Anna Hints, Tushar Prakash
Kaks armastajat, keda lahutavad võõrkeele piirid, pihivad teineteisele oma emakeeles.
"Rooside rajus" - Liina Siib
Rooside rajus on katse peegeldada visuaalselt meie aega konkreetse inimese, pensionil meditsiiniõe Helgi Kuusiku kaudu. Tegevus toimub tema Haanjamaa talu roosiaias, mille ta rajas aastaid tagasi töötades Helsingi haiglates ning liikudes Eesti ja Soome vahel. Idüllilises maakohas viktoriaanliku ajastu maalide stiilis lavastatud lühistseene ühendavad realistlikumas võtmes kaadrid Helgi reisist Ida-Helsingisse külla tütre perele.
"Tütarrakk" - Piibe Kolka
Ligipääsmatuid aegu ja kohtasid läbiv vestlus naise ja tema vaarema vahel.
Piibe Kolka salvestab PXL2000 mängukaameraga pikselkaadreid ja sõnumeid helikassettidele, püüdes luua ajas rändavat suhtlust. Film uurib epigeneetilist hüpoteesi, mille järgi võivad individuaalsed elukogemused mõjutada bioloogilist pärilikkust ja geenide avaldumist. Tulemuseks on põlvkondadevaheline ulmelik mäng, milles segunevad elude lood, päritud kahtlused ja seiklusalgete otsingud.
"Peale Betelgeuset" - Len Murusalu
Rännak unnevajunud liivi keele mineviku- ja tulevikumüütide piirimail.
Peale Betelgeuset räägib koduigatsuse tundest, mille on põhjustanud keskkonna paratamatu häving; rännates samaaegselt mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Hääbunud liivi keeles kõlav lugu on inspireeritud liivi rahvalaulust ja Läänemere-Soome mütoloogiale omasest loojutustamise vormist ning otsib lootust keset kaduvat aega ning unnevajunud mälestusi. | PÖFF-il linastub Eesti laiendfilmide projekt Ajakvartett | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakvartett on esmakordne sündmus uues PÖFF Expanded programmis, mis kombineerib kinoekraanil nähtavat visuaal- ja etenduskunsti elementidega, ületamaks traditsioonilist arusaama kinokunstist.
Festivali juhi Tiina Loki sõnul on PÖFF Expanded ellukutsumine märgilise tähendusega. "Sarnaselt Berlinale Forum Expanded ja Rotterdami filmifestivalile on PÖFF Expanded võtnud pikaajaliseks sihiks hajutada filmikunsti ja visuaalkunsti piire ning lähendada mõlema valdkonna loovisikuid ja publikut", sõnas Lokk.
Ajakvarteti peaprodutsendi ja programmi kuraatori Len Murusalu sõnul on autorifilmi osakaal kunstivaldkonnas tõusuteel. "PÖFF Expanded aitab väärtustada ka žanripiire kompavat Eesti filmiloomingut. Loodame, et sellest saab edaspidi uus tugev rahvusvaheline koostöö- ja leviplatvorm", lisas Murusalu.
Kinos Sõprus toimuvad Ajakvarteti eriseansid 22. novembril kell 19:00 ja 25. novembril kell 18:00. Filmidel on ingliskeelsed subtiitrid. Seanssidele järgneb vestluspaneel, mida modereerib Gareth Evans.
Ajakvarteti filmid:
"Suudle mind oma keelega"- Anna Hints, Tushar Prakash
Kaks armastajat, keda lahutavad võõrkeele piirid, pihivad teineteisele oma emakeeles.
"Rooside rajus" - Liina Siib
Rooside rajus on katse peegeldada visuaalselt meie aega konkreetse inimese, pensionil meditsiiniõe Helgi Kuusiku kaudu. Tegevus toimub tema Haanjamaa talu roosiaias, mille ta rajas aastaid tagasi töötades Helsingi haiglates ning liikudes Eesti ja Soome vahel. Idüllilises maakohas viktoriaanliku ajastu maalide stiilis lavastatud lühistseene ühendavad realistlikumas võtmes kaadrid Helgi reisist Ida-Helsingisse külla tütre perele.
"Tütarrakk" - Piibe Kolka
Ligipääsmatuid aegu ja kohtasid läbiv vestlus naise ja tema vaarema vahel.
Piibe Kolka salvestab PXL2000 mängukaameraga pikselkaadreid ja sõnumeid helikassettidele, püüdes luua ajas rändavat suhtlust. Film uurib epigeneetilist hüpoteesi, mille järgi võivad individuaalsed elukogemused mõjutada bioloogilist pärilikkust ja geenide avaldumist. Tulemuseks on põlvkondadevaheline ulmelik mäng, milles segunevad elude lood, päritud kahtlused ja seiklusalgete otsingud.
"Peale Betelgeuset" - Len Murusalu
Rännak unnevajunud liivi keele mineviku- ja tulevikumüütide piirimail.
Peale Betelgeuset räägib koduigatsuse tundest, mille on põhjustanud keskkonna paratamatu häving; rännates samaaegselt mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Hääbunud liivi keeles kõlav lugu on inspireeritud liivi rahvalaulust ja Läänemere-Soome mütoloogiale omasest loojutustamise vormist ning otsib lootust keset kaduvat aega ning unnevajunud mälestusi.
### Response:
PÖFF-il linastub Eesti laiendfilmide projekt Ajakvartett |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka aastatel 2019-2021 Hyundais sõitnud Breen asus tänavuse hooaja eel M-Spordis täiskohaga sõitjaks ja sõlmis kahe aasta pikkuse lepingu, mille teine pool aga täitmisele ei lähe.
Ta jõudis tänavu kahel korral pjedestaalile, olles Sardiinias teine ja Monte Carlos kolmas. Sarja kokkuvõttes tuli 84 punktiga seitsmes koht.
"Tahan edastada suured tänusoovid kogu M-Spordile kõige eest, mida nad on sel hooajal minu heaks teinud," lausus Breen tiimi pressiteate vahendusel. "See on olnud tähtis hooaeg, sest oli minu esimene täishooaeg ja selle läbimine Pumas oli fantastiline tunne."
"Sellel ühisel, kuigi lõbusal teekonnal oli mitmeid rõõmsaid hetki ja naeru. M-Spordis on tõeline peretunne ja kurb on see seljataha jätta. Olla osa sellest oli minu jaoks suurepärane kogemus, aga lõpuks on aeg edasi liikuda."
"Ootan huviga tulevikku ja jätkan koos Jamesiga [kaardilugeja James Fulton]," jätkas iirlane. "Soovin võistkonnale järgmiseks hooajaks kõike paremat."
Tõenäoliselt on Breen liitumas Hyundai võistkonnaga, kus võtab koha sisse Thierry Neuville'i, Esapekka Lappi ja Dani Sordo kõrval. Lõuna-Korea autotootja tiimi vastavat teadet on oodata lähipäevil. | Lahkuv Craig Breen: M-Spordis on tõeline peretunne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka aastatel 2019-2021 Hyundais sõitnud Breen asus tänavuse hooaja eel M-Spordis täiskohaga sõitjaks ja sõlmis kahe aasta pikkuse lepingu, mille teine pool aga täitmisele ei lähe.
Ta jõudis tänavu kahel korral pjedestaalile, olles Sardiinias teine ja Monte Carlos kolmas. Sarja kokkuvõttes tuli 84 punktiga seitsmes koht.
"Tahan edastada suured tänusoovid kogu M-Spordile kõige eest, mida nad on sel hooajal minu heaks teinud," lausus Breen tiimi pressiteate vahendusel. "See on olnud tähtis hooaeg, sest oli minu esimene täishooaeg ja selle läbimine Pumas oli fantastiline tunne."
"Sellel ühisel, kuigi lõbusal teekonnal oli mitmeid rõõmsaid hetki ja naeru. M-Spordis on tõeline peretunne ja kurb on see seljataha jätta. Olla osa sellest oli minu jaoks suurepärane kogemus, aga lõpuks on aeg edasi liikuda."
"Ootan huviga tulevikku ja jätkan koos Jamesiga [kaardilugeja James Fulton]," jätkas iirlane. "Soovin võistkonnale järgmiseks hooajaks kõike paremat."
Tõenäoliselt on Breen liitumas Hyundai võistkonnaga, kus võtab koha sisse Thierry Neuville'i, Esapekka Lappi ja Dani Sordo kõrval. Lõuna-Korea autotootja tiimi vastavat teadet on oodata lähipäevil.
### Response:
Lahkuv Craig Breen: M-Spordis on tõeline peretunne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See ei ole üldse kõige olulisem asi, millega meie erakond tegeleb. See on üks väga paljudest asjadest. Minu meelest see kõik on nii teise- või isegi kolmandajärguline tegevus samal ajal, kui me seisame suure sõja lävel. Võib-olla tõesti kellelegi tundub, et see on kõige akuutsem, aga kindlasti mitte meie erakonnale ja mitte ministrile," ütles Lotman ERR-ile.
"Minu meelest see oli meie ühel fraktsiooni koosolekul teemaks viis minutit. Aga meil on fraktsiooni koosolekud iga nädal tundide kaupa. Nii et ei saa öelda, et see on meie mingisugune prioriteet ja me muudkui sellega tegeleme," lisas ta.
Lotman rääkis, et tal ei ole ka midagi punasümboolika eemaldamise vastu. "Mul on raske aru saada sellest dramaatikast. Et ühelt poolt on ruttu vaja need eemaldada ja teiselt poolt, et oi, minu majalt võetakse nüüd see suur kunstiteos ära. Ma ei tea ühtegi suurt [punasümboolikaga] kunstiteost praegu Eesti avalikus ruumis, millel oleks kunstiline väärtus," kommenteeris Lotman.
"Ma tegelen ise Ukraina sõjaga ja mul tõesti pole aega nende asjadega tegeleda. Ma pean ütlema, et mind häirib selle asja juures teatud paranoia. Kuskil oli üleskutse, et otsige üles okupatsioonisümbolid ja siis kuskil metsas leiti mingi matmiskoht või midagi sellist ja selgus, et see õudselt häirib seenelisi. Vaat seda ma küll ei usu," sõnas ta.
Lotman märkis, et ei näe ka seost punasümboolika eemaldamise vajaduse ja Ukraina sõja vahel. "Minu silmis seost ei ole," ütles ta.
"Mulle heidetakse ette erakonnas, et mina eelistan rahulikku reageerimist. Et kui mingi väljakutse tekib, siis me peame sellele reageerima, aga osad inimesed arvavad, et me peaksime olema proaktiivsed ja juba eelnevalt need ohud likvideerima. Mul on raske ette kujutada, kui suur oht on need sümbolid. Aga samas ma ei näe mitte mingit dramaatikat selles, et need eemaldatakse," lausus ta.
Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ütles kolmapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et see, mida tahetakse kampaania korras teha punasümboolikaga Eesti avalikus ruumis, on ajaloo tsenseerimine.
"See on kindlasti ajaloo tsenseerimine, ei ole mingit kahtlust. Aga ajalugu kogu aeg tsenseeritakse," ütles selle kohta Lotman.
Lotman rääkis, et Narva tanki puhul oli tema ettepanek seda mitte eemaldada, vaid värvida vikerkaarevärvidesse ja tanki kahur suunata Venemaa poole. "See oleks palju teravmeelsem ja siis oleks selge, et selle koha peal enam provokatsioone ei tekiks. Aga ma ei usu, et mingi provokatsioon tekib mingisuguse maja fassaadi juures," ütles ta.
"Minu positsioon on selline, et tuleb suhtuda rahulikult. Sealt, kus need häirivad, tuleb need eemaldada," lausus Lotman.
Valitsus andis esmaspäeval riigikogu menetlusse punasümboolika seaduse, mille vastuvõtmisel tuleb omavalitsustel kolme kuu jooksul eemaldada punamonumendid ja sümboolika. Selle üle, millised sümbolid ei sobi, hakkab otsustama komisjon, kuhu kuuluvad enamuses valitsuse liikmed või valitsuse poolt valitud komisjoni liikmed.
Eelnõu on toonud minister Danilson-Järgile teravat kriitikat kunstiteadlastelt ja ajaloolastelt. | Lotman: punasümbolite teema ei ole Isamaa jaoks prioriteet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See ei ole üldse kõige olulisem asi, millega meie erakond tegeleb. See on üks väga paljudest asjadest. Minu meelest see kõik on nii teise- või isegi kolmandajärguline tegevus samal ajal, kui me seisame suure sõja lävel. Võib-olla tõesti kellelegi tundub, et see on kõige akuutsem, aga kindlasti mitte meie erakonnale ja mitte ministrile," ütles Lotman ERR-ile.
"Minu meelest see oli meie ühel fraktsiooni koosolekul teemaks viis minutit. Aga meil on fraktsiooni koosolekud iga nädal tundide kaupa. Nii et ei saa öelda, et see on meie mingisugune prioriteet ja me muudkui sellega tegeleme," lisas ta.
Lotman rääkis, et tal ei ole ka midagi punasümboolika eemaldamise vastu. "Mul on raske aru saada sellest dramaatikast. Et ühelt poolt on ruttu vaja need eemaldada ja teiselt poolt, et oi, minu majalt võetakse nüüd see suur kunstiteos ära. Ma ei tea ühtegi suurt [punasümboolikaga] kunstiteost praegu Eesti avalikus ruumis, millel oleks kunstiline väärtus," kommenteeris Lotman.
"Ma tegelen ise Ukraina sõjaga ja mul tõesti pole aega nende asjadega tegeleda. Ma pean ütlema, et mind häirib selle asja juures teatud paranoia. Kuskil oli üleskutse, et otsige üles okupatsioonisümbolid ja siis kuskil metsas leiti mingi matmiskoht või midagi sellist ja selgus, et see õudselt häirib seenelisi. Vaat seda ma küll ei usu," sõnas ta.
Lotman märkis, et ei näe ka seost punasümboolika eemaldamise vajaduse ja Ukraina sõja vahel. "Minu silmis seost ei ole," ütles ta.
"Mulle heidetakse ette erakonnas, et mina eelistan rahulikku reageerimist. Et kui mingi väljakutse tekib, siis me peame sellele reageerima, aga osad inimesed arvavad, et me peaksime olema proaktiivsed ja juba eelnevalt need ohud likvideerima. Mul on raske ette kujutada, kui suur oht on need sümbolid. Aga samas ma ei näe mitte mingit dramaatikat selles, et need eemaldatakse," lausus ta.
Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ütles kolmapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et see, mida tahetakse kampaania korras teha punasümboolikaga Eesti avalikus ruumis, on ajaloo tsenseerimine.
"See on kindlasti ajaloo tsenseerimine, ei ole mingit kahtlust. Aga ajalugu kogu aeg tsenseeritakse," ütles selle kohta Lotman.
Lotman rääkis, et Narva tanki puhul oli tema ettepanek seda mitte eemaldada, vaid värvida vikerkaarevärvidesse ja tanki kahur suunata Venemaa poole. "See oleks palju teravmeelsem ja siis oleks selge, et selle koha peal enam provokatsioone ei tekiks. Aga ma ei usu, et mingi provokatsioon tekib mingisuguse maja fassaadi juures," ütles ta.
"Minu positsioon on selline, et tuleb suhtuda rahulikult. Sealt, kus need häirivad, tuleb need eemaldada," lausus Lotman.
Valitsus andis esmaspäeval riigikogu menetlusse punasümboolika seaduse, mille vastuvõtmisel tuleb omavalitsustel kolme kuu jooksul eemaldada punamonumendid ja sümboolika. Selle üle, millised sümbolid ei sobi, hakkab otsustama komisjon, kuhu kuuluvad enamuses valitsuse liikmed või valitsuse poolt valitud komisjoni liikmed.
Eelnõu on toonud minister Danilson-Järgile teravat kriitikat kunstiteadlastelt ja ajaloolastelt.
### Response:
Lotman: punasümbolite teema ei ole Isamaa jaoks prioriteet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Eesti filmid kohalikul turul edukad – näiteks on turuosa aja jooksul kasvanud, mis on enne koroonat (2019) jõudnud 23 protsendini 1. Vaatamata koroonale oli 2021. aastal Eesti filmi turuosa 14 protsenti 2. Need on faktid.
Samas, mitte kunagi varem ei ole Eesti oma film olnud nii hapras seisus kui täna. Ja seda paradoksaalselt seetõttu, et Eesti film on olnud edukas rahvusvahelisel turul tänu pikaajalisele suurele tööle. Eesti filmiloojad on tuntud kui väga head partnerid kaastootmisprojektides, tagasimaksefond töötab ja innustab siia tulema rekordarvus välisfilmitootjaid, kes soovivad eestlastega koostööd teha. Oma olemuselt on film alati kohalik ja rahvusvaheline korraga. Kohalik reaalsus on see, et vahendid oma Eesti filmi tootmiseks on sulanud inflatsioonis praktiliselt olematuks. Veelgi hullem on see, Eesti ei suuda piisavalt kiiresti reageerida kujunenud muutustele, kuigi lahendused on olemas.
Tänased filmivaldkonna probleemid ei ole ainult Eesti filmi mured, vaid trend on laiem ning muutused on tabanud Euroopa ja koguni maailma sisutootmist. Vahe on aga selles, kuidas riigid reageerivad muutustele. Pandeemia järel on Euroopas kinode täituvus langenud 30 protsenti, kuid tootmishinnad on tõusnud jõuliselt. On arusaadav, et inimesed soovivad oma töö eest suuremat palka, et rekordilise inflatsiooniga hakkama saada. Terves maailmas, mitte ainult Eestis, toodetakse väga suurtes kogustes ingliskeelset sisu, mida saab vaadata hea hinnaga ja vaatajale meelepärases vormis eri platvormidelt kodust lahkumata. Sisutootmises on võitlus vaataja pärast pööranud kogu senise süsteemi täiesti pea peale.
Nagu võibki arvata, paneb see väikeriigid eriliselt keerulisse olukorda. Euroopa filmitootmise alustala on ikka olnud riigiabi, millega on üles töötatud rahvuslikud filmitööstused. Puhtalt turumajanduse kontekstis kõik rahvuslikud filmid ellu ei jääks. Samas, Eesti filmitegijad ei küsi ainult riigilt tuge, vaid meelitavad Eestisse välisinvesteeringuid, mis liigub maksudena riigieelarvesse, aga samas ergutab Eesti majutusasutusi, toitlustusettevõtteid, ehitussektorit, iluteenuseid, kinnisvaraturgu, transporditeenuseid jne.
Täna toob Eesti filmivaldkond koos oma tegijatega riigieelarvesse ja Eesti majandusse tervikuna märkimisväärset lisatulu välisprojektide kaudu. Audiovisuaalsektori rahvusvaheliste ekspertide Olsberg SPI analüüs näitas, et iga Eesti tagasimakseprogrammi Film Estonia panustatud 1 euro toob Eesti majandusse juurde 5 eurot. Aastatel 2016–2021 kulutati Eestis tagasimaksefondi toetatud filmiprojektidele 42,9 miljonit eurot! Üldiselt on sissetulevate filmiprojektide tootmiskulud Eestis aastatel 2016–2021 tugevalt kasvanud – keskmiselt 55 protsenti aastas, ulatudes 2021. aastal 10,5 miljoni euroni 3. See on oluline hüve Eesti inimestele. Kuid oleks õiglane rakendada osa sellest tulust ka oma filmitegijate toetuseks.
Voogedastusplatvormide vastu ei saa ega peagi võitlema, see on uus reaalsus. On oluline ajaga kaasas käia, sest filmitootmine on osa tulevikumajandusest. Kuid uus reaalsus eeldab ka uut lähenemist finantseerimises. Meil on oluline teha oma võimete ulatuses rahvusvahelist koostööd ja tuua Eestisse välisinvesteeringuid. Meil on oluline ehitada valmis filmilinnak, mis teeb vajalikul määral välisprojekte üldse võimalikuks ja eelkõige looks Eesti autoritele kaasaegsed tingimused siseruumide filmivõteteks. Ja kõige olulisem – meil on tarvis nõuda rahvusvahelistelt voogedastusplatvormidelt oma osa Eestis teenitud tulust. Kõik see on vajalik, et kindlustada eestimaise filmi püsimajäämist.
Hoolimata jõulisest globaalsest arengust tahavad Eesti filmitegijad jääda sõltumatuks. Nad ei taha oma intellektuaalomandi õiguseid müüa võileivahinna eest ega vahetada meie oma lugusid sentide vastu. Sõltumatust on vaja, et omada vabadust otsustada selle üle, milline peab olema meie Eesti film, meie lugu ja sõnum maailmale. Milleks meile suured sõnad rahvusriigist, vabadusest ja sõltumatusest, kui juba homme võib meil valmida "eesti film", mis ei ole tehtud meie režissööri poolt, ei ole enam eesti keeles ega peegelda eesti meelt?
Kuidas aga täna Eesti filmil päriselt läheb? Viimasel ajal on kõlanud, et Eesti mängufilmid on justkui suurte festivalide radarilt kadunud. Reaalsus on siiski see, et vaatamata sellele, et Eesti film ei ole PÖFF-i peavõistlusprogrammis, reisivad meie filmid mööda festivale, ja sugugi mitte vähe. Näiteks, selleaastane Eesti kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscarile ehk Ove Mustingu mängufilm "Kalev" esilinastus rahvusvaheliselt just enne PÖFF-i Varssavis, mis on A-kategooria filmifestival.
Kui aga peatuda korraks PÖFF-il, siis peaprogrammis on Soome-Eesti koostööfilm Jukka-Pekka Valkeapää "Suur noos"; Ilmar Raagi kogupere film "Erik Kivisüda" ja Rain Rannu "Lapsmasin" on aga võistlustules Just Filmi lasteprogrammis; Balti võistlusprogrammis võistlevad Mustingu "Kalev", Ergo Kulla "Soo" ja Elmo Nüganeni "Melhior"; lisaks on seal programmis kaks kaastootmises valminud filmi Asa Helga Hjörleifsdóttiri "Vastus Helga kirjale" ja Boris Gutsi "Minsk". Äsja lõppenud Cottbusi festivali kavas oli kuus Eesti osalusega mängufilmi ning üks kaastoodetud film võitis seal ka kaks auhinda ("Minsk"). Sel aastal oli meie film ka Veneetsias, sest Kim Ki-duki viimaseks jäänud filmi "Kõne taevast" peatootja on Eesti, filmi saab vaadata ka PÖFF-i ajal.
Rahvusvaheline kaastootmine on tänapäeva filmitööstuse normaalsus ja Eesti osalusega toodetud filmide osalemise üle festivalidel võime vaid uhkust tunda. Nendesse kaastootmistesse on kaasatud Eesti filmitegijad, meie talendid ning need festivaliosalused on suur tunnustus Eesti filmile. Seda näitas ka septembris toimunud EFTA gala, kus "Aasta filmitegijaks" kuulutati kaastoodetud "Kupee nr 6" meeskond. Paraku on tõsi ka see, et Eesti omaosalus filmides jääb paraku aina väiksemaks ja me oleme juba ammu kaotanud võimaluse toota filme ainult Eesti toetusrahadega.
Selle aasta suur festivalide soosik on aga hoopis animafilm, aasta alguses esilinastunud ja mitmete festivalide auhindadega lühianimatsioon, kolme filmifestivalivõiduga Oscarile kandideerimise õiguse teeninud Sander Joone "Sierra" kohta tuleb pea iga nädal uudis uutest võidetud auhindadest.
Kui vaadata korraks 2023. aastasse, siis tulemas on häid ja isegi väga häid uudiseid, millest praegu on veel vara rääkida, kuna festivalidega seotud info on konfidentsiaalne. Aga etteruttavalt saab vaid välja tuua, et suurematest mängufilmidest on järeltootmises Tanel Toomi "Sentinel" ja Triin Ruumeti "Tume paradiis", lisaks Rainer Sarneti "Nähtamatu võitlus", Mart Kivastiku "Taevatrepp", Marko Raadi "Biwa järve 8 nägu". Need autoritest filmitegijad annavad lootust, et järgmisel aastal tuleb palju häid festivaliuudiseid.
Riiklik lisarahastus filmivaldkonnale on lahenduse üks pool, aga tänase Eesti filmi probleem on laiem. Meil on vaja laiapõhjalist mõistmist ja ka teemasse süvenemist, mis muutused maailmas toimuvad ja mida on tegelikult vaja kiiresti ära teha. Eesti peab ühiselt seisma hea oma inimeste eest, sest meil on võimekaid filmitegijad, kes seda väärivad.
1 https://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2022/01/2019-Kinolevi-%C3%BClevaade.pdf
2 https://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2022/01/2021-Kinolevi-u%CC%88levaade.pdf
3 https://filmi.ee/instituut/olsberg-spi-analuus-film-estonia-tagasimaksefondi-majandusmoju | Edith Sepp: Eesti film vajab kiiremat reageerimist toimuvatele muutustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Eesti filmid kohalikul turul edukad – näiteks on turuosa aja jooksul kasvanud, mis on enne koroonat (2019) jõudnud 23 protsendini 1. Vaatamata koroonale oli 2021. aastal Eesti filmi turuosa 14 protsenti 2. Need on faktid.
Samas, mitte kunagi varem ei ole Eesti oma film olnud nii hapras seisus kui täna. Ja seda paradoksaalselt seetõttu, et Eesti film on olnud edukas rahvusvahelisel turul tänu pikaajalisele suurele tööle. Eesti filmiloojad on tuntud kui väga head partnerid kaastootmisprojektides, tagasimaksefond töötab ja innustab siia tulema rekordarvus välisfilmitootjaid, kes soovivad eestlastega koostööd teha. Oma olemuselt on film alati kohalik ja rahvusvaheline korraga. Kohalik reaalsus on see, et vahendid oma Eesti filmi tootmiseks on sulanud inflatsioonis praktiliselt olematuks. Veelgi hullem on see, Eesti ei suuda piisavalt kiiresti reageerida kujunenud muutustele, kuigi lahendused on olemas.
Tänased filmivaldkonna probleemid ei ole ainult Eesti filmi mured, vaid trend on laiem ning muutused on tabanud Euroopa ja koguni maailma sisutootmist. Vahe on aga selles, kuidas riigid reageerivad muutustele. Pandeemia järel on Euroopas kinode täituvus langenud 30 protsenti, kuid tootmishinnad on tõusnud jõuliselt. On arusaadav, et inimesed soovivad oma töö eest suuremat palka, et rekordilise inflatsiooniga hakkama saada. Terves maailmas, mitte ainult Eestis, toodetakse väga suurtes kogustes ingliskeelset sisu, mida saab vaadata hea hinnaga ja vaatajale meelepärases vormis eri platvormidelt kodust lahkumata. Sisutootmises on võitlus vaataja pärast pööranud kogu senise süsteemi täiesti pea peale.
Nagu võibki arvata, paneb see väikeriigid eriliselt keerulisse olukorda. Euroopa filmitootmise alustala on ikka olnud riigiabi, millega on üles töötatud rahvuslikud filmitööstused. Puhtalt turumajanduse kontekstis kõik rahvuslikud filmid ellu ei jääks. Samas, Eesti filmitegijad ei küsi ainult riigilt tuge, vaid meelitavad Eestisse välisinvesteeringuid, mis liigub maksudena riigieelarvesse, aga samas ergutab Eesti majutusasutusi, toitlustusettevõtteid, ehitussektorit, iluteenuseid, kinnisvaraturgu, transporditeenuseid jne.
Täna toob Eesti filmivaldkond koos oma tegijatega riigieelarvesse ja Eesti majandusse tervikuna märkimisväärset lisatulu välisprojektide kaudu. Audiovisuaalsektori rahvusvaheliste ekspertide Olsberg SPI analüüs näitas, et iga Eesti tagasimakseprogrammi Film Estonia panustatud 1 euro toob Eesti majandusse juurde 5 eurot. Aastatel 2016–2021 kulutati Eestis tagasimaksefondi toetatud filmiprojektidele 42,9 miljonit eurot! Üldiselt on sissetulevate filmiprojektide tootmiskulud Eestis aastatel 2016–2021 tugevalt kasvanud – keskmiselt 55 protsenti aastas, ulatudes 2021. aastal 10,5 miljoni euroni 3. See on oluline hüve Eesti inimestele. Kuid oleks õiglane rakendada osa sellest tulust ka oma filmitegijate toetuseks.
Voogedastusplatvormide vastu ei saa ega peagi võitlema, see on uus reaalsus. On oluline ajaga kaasas käia, sest filmitootmine on osa tulevikumajandusest. Kuid uus reaalsus eeldab ka uut lähenemist finantseerimises. Meil on oluline teha oma võimete ulatuses rahvusvahelist koostööd ja tuua Eestisse välisinvesteeringuid. Meil on oluline ehitada valmis filmilinnak, mis teeb vajalikul määral välisprojekte üldse võimalikuks ja eelkõige looks Eesti autoritele kaasaegsed tingimused siseruumide filmivõteteks. Ja kõige olulisem – meil on tarvis nõuda rahvusvahelistelt voogedastusplatvormidelt oma osa Eestis teenitud tulust. Kõik see on vajalik, et kindlustada eestimaise filmi püsimajäämist.
Hoolimata jõulisest globaalsest arengust tahavad Eesti filmitegijad jääda sõltumatuks. Nad ei taha oma intellektuaalomandi õiguseid müüa võileivahinna eest ega vahetada meie oma lugusid sentide vastu. Sõltumatust on vaja, et omada vabadust otsustada selle üle, milline peab olema meie Eesti film, meie lugu ja sõnum maailmale. Milleks meile suured sõnad rahvusriigist, vabadusest ja sõltumatusest, kui juba homme võib meil valmida "eesti film", mis ei ole tehtud meie režissööri poolt, ei ole enam eesti keeles ega peegelda eesti meelt?
Kuidas aga täna Eesti filmil päriselt läheb? Viimasel ajal on kõlanud, et Eesti mängufilmid on justkui suurte festivalide radarilt kadunud. Reaalsus on siiski see, et vaatamata sellele, et Eesti film ei ole PÖFF-i peavõistlusprogrammis, reisivad meie filmid mööda festivale, ja sugugi mitte vähe. Näiteks, selleaastane Eesti kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscarile ehk Ove Mustingu mängufilm "Kalev" esilinastus rahvusvaheliselt just enne PÖFF-i Varssavis, mis on A-kategooria filmifestival.
Kui aga peatuda korraks PÖFF-il, siis peaprogrammis on Soome-Eesti koostööfilm Jukka-Pekka Valkeapää "Suur noos"; Ilmar Raagi kogupere film "Erik Kivisüda" ja Rain Rannu "Lapsmasin" on aga võistlustules Just Filmi lasteprogrammis; Balti võistlusprogrammis võistlevad Mustingu "Kalev", Ergo Kulla "Soo" ja Elmo Nüganeni "Melhior"; lisaks on seal programmis kaks kaastootmises valminud filmi Asa Helga Hjörleifsdóttiri "Vastus Helga kirjale" ja Boris Gutsi "Minsk". Äsja lõppenud Cottbusi festivali kavas oli kuus Eesti osalusega mängufilmi ning üks kaastoodetud film võitis seal ka kaks auhinda ("Minsk"). Sel aastal oli meie film ka Veneetsias, sest Kim Ki-duki viimaseks jäänud filmi "Kõne taevast" peatootja on Eesti, filmi saab vaadata ka PÖFF-i ajal.
Rahvusvaheline kaastootmine on tänapäeva filmitööstuse normaalsus ja Eesti osalusega toodetud filmide osalemise üle festivalidel võime vaid uhkust tunda. Nendesse kaastootmistesse on kaasatud Eesti filmitegijad, meie talendid ning need festivaliosalused on suur tunnustus Eesti filmile. Seda näitas ka septembris toimunud EFTA gala, kus "Aasta filmitegijaks" kuulutati kaastoodetud "Kupee nr 6" meeskond. Paraku on tõsi ka see, et Eesti omaosalus filmides jääb paraku aina väiksemaks ja me oleme juba ammu kaotanud võimaluse toota filme ainult Eesti toetusrahadega.
Selle aasta suur festivalide soosik on aga hoopis animafilm, aasta alguses esilinastunud ja mitmete festivalide auhindadega lühianimatsioon, kolme filmifestivalivõiduga Oscarile kandideerimise õiguse teeninud Sander Joone "Sierra" kohta tuleb pea iga nädal uudis uutest võidetud auhindadest.
Kui vaadata korraks 2023. aastasse, siis tulemas on häid ja isegi väga häid uudiseid, millest praegu on veel vara rääkida, kuna festivalidega seotud info on konfidentsiaalne. Aga etteruttavalt saab vaid välja tuua, et suurematest mängufilmidest on järeltootmises Tanel Toomi "Sentinel" ja Triin Ruumeti "Tume paradiis", lisaks Rainer Sarneti "Nähtamatu võitlus", Mart Kivastiku "Taevatrepp", Marko Raadi "Biwa järve 8 nägu". Need autoritest filmitegijad annavad lootust, et järgmisel aastal tuleb palju häid festivaliuudiseid.
Riiklik lisarahastus filmivaldkonnale on lahenduse üks pool, aga tänase Eesti filmi probleem on laiem. Meil on vaja laiapõhjalist mõistmist ja ka teemasse süvenemist, mis muutused maailmas toimuvad ja mida on tegelikult vaja kiiresti ära teha. Eesti peab ühiselt seisma hea oma inimeste eest, sest meil on võimekaid filmitegijad, kes seda väärivad.
1 https://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2022/01/2019-Kinolevi-%C3%BClevaade.pdf
2 https://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2022/01/2021-Kinolevi-u%CC%88levaade.pdf
3 https://filmi.ee/instituut/olsberg-spi-analuus-film-estonia-tagasimaksefondi-majandusmoju
### Response:
Edith Sepp: Eesti film vajab kiiremat reageerimist toimuvatele muutustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning piirkonna eelisarendamise kaudu mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest," seisab koostatud määruse seletuskirjas.
Statistikaameti prognoosi kohaselt kahaneb Ida-Virumaa elanikkond lähima paarikümne aasta jooksul pea 40 000 inimese võrra, mis võib tähendada ka asustamata korterite arvu kasvu samas suurusjärgus. Nüüd soovibki rahandusministeerium pakkuda omavalitsustele tühjade kortermajade probleemi lahendamisel rahalist tuge.
"Oleme riigiga pannud õla alla ja jõudnud ka rahastamisotsuseni, kus me suuname Ida-Viru programmist ühe miljoni konkreetselt piirkonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamisse, et tegeleda küsimuse õigusliku poolega, ümberkolimise ja lammutamisega," rääkis riigihalduse minister Riina Solman ERR-ile.
Ta rõhutas samas, et kõik vanemates majades elavad Ida-Virumaa inimesed siiski midagi kartma ei pea, kuna kava puudutab ainult neid kolemaju, mis on väga viletsas olukorras ja kus keegi elada ei soovi.
Rahandusministeerium on koostanud juriidiliselt pädeva tegevuskava, mida omavalitsused majade tühjendamisel ja lammutamisel samm-sammult järgida saavad ning lisaks võtab riik enda kanda omavalitsuste kulud hoonete ekspertiisile, korterite väljaostmisele ja majade lammutamisele.
Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse nõuniku Tarmo Kivi sõnul tehakse seda omavalitsuste motiveerimiseks: "Et kohalikul omavalitsusel oleks suurem motivatsioon see keeruline ülesanne ette võtta, sest ega see lihtne ei ole ja seetõttu ei ole seda ka nii palju seni omavalitsustes tehtud. Kohalikud omavalitsused tegelikult tahavad seda probleemi lahendada, aga et kui me saame selle kulu osa sealt võrrandist kohaliku omavalitsuse jaoks võimalikult suures mahus välja võtta, et siis kindlasti toimuvad need protsessid ladusamalt."
Kolemaja lammutamine nõuab omanike veenmist
Ida-Virumaa Lüganuse valla kinnisvaraspetsialist Agnes Heinmaa selgitas ERR-ile, kui keeruline on mahajäetud kortermajade lammutamine. Vallas on neli kortermaja, mida saaks uue meetme abil tühjaks kolida ja lammutada, kuid ka tühjadel korteritel on omanikud, kelle leidmiseks ja veenmiseks on omavalitsus väga palju aega ja jõudu kulutanud.
"Sa pead need inimesed leidma kust iganes, siis nad riidlevad, mõni ütleb, et ma sellise raha eest ei annagi korterit. Siis oli meil juhus, kus juba notaris olles inimene keeldus tehingust, kuna kohtutäitur tahtis kõik raha talt ära võtta ja jälle hakkad protsessiga otsast peale kõike. Nüüd, kui me saame kaasata projektijuhtimisse inimese, kes aitaks seda paberimajandust ja kõiki neid vallavalitsuse eelnõusid ette valmistada ja inimestele pakkumised teha – see on suur abi," rääkis Heinmaa.
Ida-Virumaa tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede on praegu kooskõlastusringil, riigihalduse ministri arvates võiks meetme kinnitada veel sel aastal.
Eelnõu seletuskirja kohaselt arvestatakse abikõlblike kuludena tühjeneva korterelamu lammutamisel ühe omandatava korteriomandi ühiku hinnaks omandamisel kuni 3000 eurot, asenduskorteri kulu hinnaga kuni 10 000 eurot ning mahajäetud korterelamu lammutamise kuluks kuni 25 eurot netopinna ruutmeetri eest.
Seletuskirjas tõdetakse, et on keeruline hinnata, mitu maja esimeseks toetusvooruks eraldatava ühe miljoni euro eest lammutada saab, kuna kulu sõltub nii majas olevate korterite arvust kui ka sellest, mitmele inimesele on vaja osta asenduskorter. | Riik valmistub toetama Ida-Viru kolemajade lammutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning piirkonna eelisarendamise kaudu mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest," seisab koostatud määruse seletuskirjas.
Statistikaameti prognoosi kohaselt kahaneb Ida-Virumaa elanikkond lähima paarikümne aasta jooksul pea 40 000 inimese võrra, mis võib tähendada ka asustamata korterite arvu kasvu samas suurusjärgus. Nüüd soovibki rahandusministeerium pakkuda omavalitsustele tühjade kortermajade probleemi lahendamisel rahalist tuge.
"Oleme riigiga pannud õla alla ja jõudnud ka rahastamisotsuseni, kus me suuname Ida-Viru programmist ühe miljoni konkreetselt piirkonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamisse, et tegeleda küsimuse õigusliku poolega, ümberkolimise ja lammutamisega," rääkis riigihalduse minister Riina Solman ERR-ile.
Ta rõhutas samas, et kõik vanemates majades elavad Ida-Virumaa inimesed siiski midagi kartma ei pea, kuna kava puudutab ainult neid kolemaju, mis on väga viletsas olukorras ja kus keegi elada ei soovi.
Rahandusministeerium on koostanud juriidiliselt pädeva tegevuskava, mida omavalitsused majade tühjendamisel ja lammutamisel samm-sammult järgida saavad ning lisaks võtab riik enda kanda omavalitsuste kulud hoonete ekspertiisile, korterite väljaostmisele ja majade lammutamisele.
Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse nõuniku Tarmo Kivi sõnul tehakse seda omavalitsuste motiveerimiseks: "Et kohalikul omavalitsusel oleks suurem motivatsioon see keeruline ülesanne ette võtta, sest ega see lihtne ei ole ja seetõttu ei ole seda ka nii palju seni omavalitsustes tehtud. Kohalikud omavalitsused tegelikult tahavad seda probleemi lahendada, aga et kui me saame selle kulu osa sealt võrrandist kohaliku omavalitsuse jaoks võimalikult suures mahus välja võtta, et siis kindlasti toimuvad need protsessid ladusamalt."
Kolemaja lammutamine nõuab omanike veenmist
Ida-Virumaa Lüganuse valla kinnisvaraspetsialist Agnes Heinmaa selgitas ERR-ile, kui keeruline on mahajäetud kortermajade lammutamine. Vallas on neli kortermaja, mida saaks uue meetme abil tühjaks kolida ja lammutada, kuid ka tühjadel korteritel on omanikud, kelle leidmiseks ja veenmiseks on omavalitsus väga palju aega ja jõudu kulutanud.
"Sa pead need inimesed leidma kust iganes, siis nad riidlevad, mõni ütleb, et ma sellise raha eest ei annagi korterit. Siis oli meil juhus, kus juba notaris olles inimene keeldus tehingust, kuna kohtutäitur tahtis kõik raha talt ära võtta ja jälle hakkad protsessiga otsast peale kõike. Nüüd, kui me saame kaasata projektijuhtimisse inimese, kes aitaks seda paberimajandust ja kõiki neid vallavalitsuse eelnõusid ette valmistada ja inimestele pakkumised teha – see on suur abi," rääkis Heinmaa.
Ida-Virumaa tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede on praegu kooskõlastusringil, riigihalduse ministri arvates võiks meetme kinnitada veel sel aastal.
Eelnõu seletuskirja kohaselt arvestatakse abikõlblike kuludena tühjeneva korterelamu lammutamisel ühe omandatava korteriomandi ühiku hinnaks omandamisel kuni 3000 eurot, asenduskorteri kulu hinnaga kuni 10 000 eurot ning mahajäetud korterelamu lammutamise kuluks kuni 25 eurot netopinna ruutmeetri eest.
Seletuskirjas tõdetakse, et on keeruline hinnata, mitu maja esimeseks toetusvooruks eraldatava ühe miljoni euro eest lammutada saab, kuna kulu sõltub nii majas olevate korterite arvust kui ka sellest, mitmele inimesele on vaja osta asenduskorter.
### Response:
Riik valmistub toetama Ida-Viru kolemajade lammutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui avaringis alistas ta kõmri Matthew Stevensi (WS 60.) 6:2, siis teises ringis alistus hiinlane Zhou Yuelong (WS 21.) veel selgemalt - 6:0. O'Sullivan tegi ka kaks century break 'i (137, 103).
Konkurentsist langes 2020. aasta MM-finalist Kyren Wilson (WS 7.), kes jäi alla põhja-iirlasele Mark Allenile (WS 9.) 3:6, kusjuures Wilson asus kohtumist 2:0 juhtima. | Ronnie O'Sullivan jõudis probleemideta kaheksa hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui avaringis alistas ta kõmri Matthew Stevensi (WS 60.) 6:2, siis teises ringis alistus hiinlane Zhou Yuelong (WS 21.) veel selgemalt - 6:0. O'Sullivan tegi ka kaks century break 'i (137, 103).
Konkurentsist langes 2020. aasta MM-finalist Kyren Wilson (WS 7.), kes jäi alla põhja-iirlasele Mark Allenile (WS 9.) 3:6, kusjuures Wilson asus kohtumist 2:0 juhtima.
### Response:
Ronnie O'Sullivan jõudis probleemideta kaheksa hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus uuring osutab, et sead paistavad olema arvatust veelgi empaatilisemad loomad. Nad tunnetavad ära, millal kaks liigikaaslast kaklema lähevad ja oskavad vajadusel sekkuda. Niimoodi vähendavad nad üldist ärevuse- ja agressioonitaset ning võivad kaudselt tervele seakarjale head teha, vahendab The Washington Post.
Uurijad panid tähele, et kui sigade vahel puhkeb konflikt, astuvad kõrvalseisjad vahele. Erapooletu siga läheneb siis ühele vaenupoolele ja puudutab teda füüsiliselt: kas müksab rahustavalt oma kärsaga, hõõrub üht või teist vaenupoolt oma kõrvadega või istub lihtsalt ühe pahurdajaga vastamisi. Vahel juhtus sedagi, et üks siga asetas terve oma pea ühe vaenupoole kere peale – seegi toimis hästi.
Rahustav kärss
Töörühm jälgis 2018. aastal kuus kuud ühes Torino lähedal asuvas talus 194 siga. Sigade päralt oli 13-hektariline metsastunud ala, kus nad võisid vabalt toitu otsida ja loomulikult käituda. Oma analüüsi tarbeks kogusid uurijad kokku mitukümmend tundi videomaterjali.
Analüüs näitas, et kodusead võivad vaid mõni minut peale kaklust rakendada tervet rida erinevaid konfliktijärgseid strateegiaid.
Kaks kaklevat siga võivad omavahel ära leppida. Samuti võib juhtuda, et kolmas siga, kes pole ise konfliktiga seotud, võib minna kas ründaja või ohvri juurde ja neid palumata puudutada. Sageli kasutavad sead selleks oma kärssa.
Uuringu ühe autori Giada Cordoni sõnul on nina sigadele väga oluline: nad üksnes ei avasta sellega maailma, vaid ka suhtlevad selle abil. Ta lisas, et peale säärast puudutust vähenes ohvri ärevus silmanähtavalt. Kui kõrvalseisja puudutas aga ründajat, täheldasid uurijad, et tolle agressiivsus oma ohvri suhtes vähenes.
Tulemus viitab, et kõrvaltvaataja rollis sigadel on piisavalt vaimset nupukust ja empaatiat, et märgata teiste sigade tundeid, sealhulgas ärevust. Füüsiline kontakt, mida kumbki vaenutsev loom ei palu, viitab ühtlasi, et kolmas siga tabab ära õige hetke sekkumiseks. Samuti teab too, kuidas sekkuda.
Peresidemed loevad
Uurijad täheldasid sigade ja inimeste vahel veel sarnasusi. Nimelt mõjutasid kakluste lõpptulemust sigade sugulussidemed. Kõrvaltvaataja rollis sead sekkusid tõenäolisemalt tülidesse, kus osalesid nende lähisugulased. See viitab, et sead tajuvad oma sugulussidemeid ja käituvad neile mõeldes.
Samas selgus veel, et pereringi tülides leppisid omavahel tõenäolisemalt ära kaugemas suguluses sead, mitte lähisugulased. Giada Cordoni oletab, et lähedas suguluses sead on omavahelistes suhetes kindlamad. See tähendab, et mistahes konfliktist põhjustatud kahju kipub nende suhetele olema väiksem. Samas on nõrgemate sidemetega sigadel heade suhete nimel olulisem omavahel ära leppida.
Cordoni sõnul on sead väga sotsiaalsed loomad, kel jätkub piisavalt vaimset nupukust, et tuttavaid liigikaaslasi ära tunda.
Kui peale kaklust läheneb keegi ohvrile, langeb tolle ärevuse tase. Kui lähenetakse aga ründajale, siis too enam sama ohvrit või teisi karjaliikmeid nii tõenäoliselt ei ründa.
Cordoni kirjeldab sigade vahemehe-strateegiat kui "konflikti kolmikmehhanismi". Uuring on esimene kord, kui seda on täheldatud sigadel – varem on seda märgatud ainult inimestel, huntidel, inimahvidel ja lindudel. Ühtlasi illustreerib leid Cordoni sõnul sigade ja inimeste evolutsioonilist lähedust.
Uuringuga mitte seotud konfliktilahendamise spetsialist Louisa Weinstein nõustub. Inimestega tehtud töö põhjal märgib ta, et kui kolmas osaline sekkub, on kummalgi pahurdajal võimalus ära kuulatud saada. Konflikti sees ei kuula kumbki vaenupool teist päriselt ära, aga neutraalne kõrvalseisja võib suuta neid mõista.
Ühtlasi ohjeldab kolmas osapool nii konflikti kui ka sellega kaasas käivaid tundeid. Kellegi teise juuresolekul valitsevad vähemalt inimesed end Weinsteini sõnul rohkem ja käituvad paremini.
Uurimus avaldati ajakirjas Animal Cognition. | Uuring: sead lahendavad tülisid rahustavate nühkidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus uuring osutab, et sead paistavad olema arvatust veelgi empaatilisemad loomad. Nad tunnetavad ära, millal kaks liigikaaslast kaklema lähevad ja oskavad vajadusel sekkuda. Niimoodi vähendavad nad üldist ärevuse- ja agressioonitaset ning võivad kaudselt tervele seakarjale head teha, vahendab The Washington Post.
Uurijad panid tähele, et kui sigade vahel puhkeb konflikt, astuvad kõrvalseisjad vahele. Erapooletu siga läheneb siis ühele vaenupoolele ja puudutab teda füüsiliselt: kas müksab rahustavalt oma kärsaga, hõõrub üht või teist vaenupoolt oma kõrvadega või istub lihtsalt ühe pahurdajaga vastamisi. Vahel juhtus sedagi, et üks siga asetas terve oma pea ühe vaenupoole kere peale – seegi toimis hästi.
Rahustav kärss
Töörühm jälgis 2018. aastal kuus kuud ühes Torino lähedal asuvas talus 194 siga. Sigade päralt oli 13-hektariline metsastunud ala, kus nad võisid vabalt toitu otsida ja loomulikult käituda. Oma analüüsi tarbeks kogusid uurijad kokku mitukümmend tundi videomaterjali.
Analüüs näitas, et kodusead võivad vaid mõni minut peale kaklust rakendada tervet rida erinevaid konfliktijärgseid strateegiaid.
Kaks kaklevat siga võivad omavahel ära leppida. Samuti võib juhtuda, et kolmas siga, kes pole ise konfliktiga seotud, võib minna kas ründaja või ohvri juurde ja neid palumata puudutada. Sageli kasutavad sead selleks oma kärssa.
Uuringu ühe autori Giada Cordoni sõnul on nina sigadele väga oluline: nad üksnes ei avasta sellega maailma, vaid ka suhtlevad selle abil. Ta lisas, et peale säärast puudutust vähenes ohvri ärevus silmanähtavalt. Kui kõrvalseisja puudutas aga ründajat, täheldasid uurijad, et tolle agressiivsus oma ohvri suhtes vähenes.
Tulemus viitab, et kõrvaltvaataja rollis sigadel on piisavalt vaimset nupukust ja empaatiat, et märgata teiste sigade tundeid, sealhulgas ärevust. Füüsiline kontakt, mida kumbki vaenutsev loom ei palu, viitab ühtlasi, et kolmas siga tabab ära õige hetke sekkumiseks. Samuti teab too, kuidas sekkuda.
Peresidemed loevad
Uurijad täheldasid sigade ja inimeste vahel veel sarnasusi. Nimelt mõjutasid kakluste lõpptulemust sigade sugulussidemed. Kõrvaltvaataja rollis sead sekkusid tõenäolisemalt tülidesse, kus osalesid nende lähisugulased. See viitab, et sead tajuvad oma sugulussidemeid ja käituvad neile mõeldes.
Samas selgus veel, et pereringi tülides leppisid omavahel tõenäolisemalt ära kaugemas suguluses sead, mitte lähisugulased. Giada Cordoni oletab, et lähedas suguluses sead on omavahelistes suhetes kindlamad. See tähendab, et mistahes konfliktist põhjustatud kahju kipub nende suhetele olema väiksem. Samas on nõrgemate sidemetega sigadel heade suhete nimel olulisem omavahel ära leppida.
Cordoni sõnul on sead väga sotsiaalsed loomad, kel jätkub piisavalt vaimset nupukust, et tuttavaid liigikaaslasi ära tunda.
Kui peale kaklust läheneb keegi ohvrile, langeb tolle ärevuse tase. Kui lähenetakse aga ründajale, siis too enam sama ohvrit või teisi karjaliikmeid nii tõenäoliselt ei ründa.
Cordoni kirjeldab sigade vahemehe-strateegiat kui "konflikti kolmikmehhanismi". Uuring on esimene kord, kui seda on täheldatud sigadel – varem on seda märgatud ainult inimestel, huntidel, inimahvidel ja lindudel. Ühtlasi illustreerib leid Cordoni sõnul sigade ja inimeste evolutsioonilist lähedust.
Uuringuga mitte seotud konfliktilahendamise spetsialist Louisa Weinstein nõustub. Inimestega tehtud töö põhjal märgib ta, et kui kolmas osaline sekkub, on kummalgi pahurdajal võimalus ära kuulatud saada. Konflikti sees ei kuula kumbki vaenupool teist päriselt ära, aga neutraalne kõrvalseisja võib suuta neid mõista.
Ühtlasi ohjeldab kolmas osapool nii konflikti kui ka sellega kaasas käivaid tundeid. Kellegi teise juuresolekul valitsevad vähemalt inimesed end Weinsteini sõnul rohkem ja käituvad paremini.
Uurimus avaldati ajakirjas Animal Cognition.
### Response:
Uuring: sead lahendavad tülisid rahustavate nühkidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste nädalate jooksul on Xi märku andnud, et Peking proovib end üha rohkem Moskvast distantseerida. Viimane signaal saabus G20 tippkohtumisel, mis toimus Balil. Hiina kirjutas alla ühisavaldusele, milles teatati, et enamik G20 liikmeid mõistab Ukraina sõja hukka, vahendas Bloomberg.
"Venemaa president on oma poliitikaga maailmas üksi ja tal pole tugevat partnerit," ütles kolmapäeval Saksamaa kantsler Olaf Scholz. Kantsler külastas novembri alguses ka Hiinat.
Xi kohtus esmaspäeval USA presidendi Joe Bideniga. Kõnelustel väljendas Xi oma vastuseisu tuumarelvade kasutamisele.
Xi kohtus Balil veel Lõuna-Korea, Austraalia ja Prantsusmaa liidritega. Neljapäeval peaks Xi kohtuma ka Jaapani peaministri Fumio Kishidaga.
"Hiina on tuumarelva kasutamise mis tahes kujul alati kindlalt hukka mõistnud. President Xi Jinping on selles alati selgesõnaline olnud, ta nõuab rahu ja konflikti lõpetamist," väitis kolmapäeval Prantsuse president Emmanuel Macron.
"Peking tahab näidata, et nad tahavad USA-ga stabiilsemaid suhteid. Kõik see on signaal läänele, et ta kaugeneb Putinist," ütles Singapuris asuva Nanyangi tehnikaülikooli teadur Raffaello Pantucci.
Pekingi jaoks jääb Moskva siiski edasi väärtuslikuks partneriks ja Hiina keeldub endiselt sõda avalikult hukka mõistmast. Hiina välisminister Wang Yi oli ainuke diplomaat, kes kohtus ametlikult Venemaa välisministriga.
Lääneriigid proovivad praegu Venemaad isoleerida, kuna Vladimir Putin alustas Ukrainas sõjalist tegevust.
"Riigimees peab mõtlema ja teadma, kuhu oma riiki edasi juhtida. Ta peaks ka mõtlema ja teadma, kuidas teiste riikide ja laiema maailmaga läbi saada," ütles hiljuti Xi. | Xi tahab end maailmaareenil rohkem kehtestada ja parandab läänega suhteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste nädalate jooksul on Xi märku andnud, et Peking proovib end üha rohkem Moskvast distantseerida. Viimane signaal saabus G20 tippkohtumisel, mis toimus Balil. Hiina kirjutas alla ühisavaldusele, milles teatati, et enamik G20 liikmeid mõistab Ukraina sõja hukka, vahendas Bloomberg.
"Venemaa president on oma poliitikaga maailmas üksi ja tal pole tugevat partnerit," ütles kolmapäeval Saksamaa kantsler Olaf Scholz. Kantsler külastas novembri alguses ka Hiinat.
Xi kohtus esmaspäeval USA presidendi Joe Bideniga. Kõnelustel väljendas Xi oma vastuseisu tuumarelvade kasutamisele.
Xi kohtus Balil veel Lõuna-Korea, Austraalia ja Prantsusmaa liidritega. Neljapäeval peaks Xi kohtuma ka Jaapani peaministri Fumio Kishidaga.
"Hiina on tuumarelva kasutamise mis tahes kujul alati kindlalt hukka mõistnud. President Xi Jinping on selles alati selgesõnaline olnud, ta nõuab rahu ja konflikti lõpetamist," väitis kolmapäeval Prantsuse president Emmanuel Macron.
"Peking tahab näidata, et nad tahavad USA-ga stabiilsemaid suhteid. Kõik see on signaal läänele, et ta kaugeneb Putinist," ütles Singapuris asuva Nanyangi tehnikaülikooli teadur Raffaello Pantucci.
Pekingi jaoks jääb Moskva siiski edasi väärtuslikuks partneriks ja Hiina keeldub endiselt sõda avalikult hukka mõistmast. Hiina välisminister Wang Yi oli ainuke diplomaat, kes kohtus ametlikult Venemaa välisministriga.
Lääneriigid proovivad praegu Venemaad isoleerida, kuna Vladimir Putin alustas Ukrainas sõjalist tegevust.
"Riigimees peab mõtlema ja teadma, kuhu oma riiki edasi juhtida. Ta peaks ka mõtlema ja teadma, kuidas teiste riikide ja laiema maailmaga läbi saada," ütles hiljuti Xi.
### Response:
Xi tahab end maailmaareenil rohkem kehtestada ja parandab läänega suhteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma sooviks tänada Mick Schumacherit tema panuse eest võistkonda viimase paari aasta jooksul," kommenteeris Haasi juht Günther Steiner. "Micki tulemused juunioride seas olid hästi teada ning ta jätkas arenemist ja kasvamist sõitjana ka Haasi F1 võistkonnas - mis kulmineerus sel hooajal esimeste punktikohtadega. Kuigi otsustati minna eri suundades, siis kogu võistkond soovib Mickile karjääri järgmisteks sammudeks kõike head."
Schumacher jõudis esimest korda MM-sarjas punktidele tänavu Silverstone'is, kus lõpetas kaheksandana. Järgmisel etapil Austrias oli 23-aastane sakslane juba kuues. Võistkonnakaaslane Kevin Magnussen on aga jõudnud punktidele kuues põhisõidus ja lisaks kolmes sprindis.
Schumacher tunnistas sotsiaalmeedias, et on pettunud. "Kohati kulges asi konarlikult, aga ma arenesin pidevalt, õppisin palju ja tean, et väärin vormel-ühes kindlasti kohta," lausus ta. "Teema on minu jaoks kõike muud kui suletud. Tagasilöögid teevad vaid tugevamaks. Minus leegitseb tuli, võitlen selle nimel, et tagasi starti jõuda."
Haas asendab seitsmekordse maailmameistri poja 35-aastase Hülkenbergiga, kes on alates 2010. aastast kihutanud F1 sarjas enam kui 180 etappi, aga pole kordagi jõudnud pjedestaalile, kuigi tema nimel on ka üks parim stardikoht. Viimati tegi ta täishooaja 2019. aastal Renault' ridades, aga asendas tänavu kahel esimesel etapil Aston Martini ridades Sebastian Vettelit.
"Ma tunnen, justkui poleks kunagi vormel-ühest lahkunud," kommenteeris Hülkenberg. "Olen põnevil, et saan teha taas seda, mida armastan üle kõige. Meil seisab ees töö, et olla võimelised konkureerima kõigi teiste kesktaseme võistkondadega ja ma ei jõua ära oodata, kui saan taas lahingusse söösta." | Haasi F1 võistkond loobub Schumacheri teenetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma sooviks tänada Mick Schumacherit tema panuse eest võistkonda viimase paari aasta jooksul," kommenteeris Haasi juht Günther Steiner. "Micki tulemused juunioride seas olid hästi teada ning ta jätkas arenemist ja kasvamist sõitjana ka Haasi F1 võistkonnas - mis kulmineerus sel hooajal esimeste punktikohtadega. Kuigi otsustati minna eri suundades, siis kogu võistkond soovib Mickile karjääri järgmisteks sammudeks kõike head."
Schumacher jõudis esimest korda MM-sarjas punktidele tänavu Silverstone'is, kus lõpetas kaheksandana. Järgmisel etapil Austrias oli 23-aastane sakslane juba kuues. Võistkonnakaaslane Kevin Magnussen on aga jõudnud punktidele kuues põhisõidus ja lisaks kolmes sprindis.
Schumacher tunnistas sotsiaalmeedias, et on pettunud. "Kohati kulges asi konarlikult, aga ma arenesin pidevalt, õppisin palju ja tean, et väärin vormel-ühes kindlasti kohta," lausus ta. "Teema on minu jaoks kõike muud kui suletud. Tagasilöögid teevad vaid tugevamaks. Minus leegitseb tuli, võitlen selle nimel, et tagasi starti jõuda."
Haas asendab seitsmekordse maailmameistri poja 35-aastase Hülkenbergiga, kes on alates 2010. aastast kihutanud F1 sarjas enam kui 180 etappi, aga pole kordagi jõudnud pjedestaalile, kuigi tema nimel on ka üks parim stardikoht. Viimati tegi ta täishooaja 2019. aastal Renault' ridades, aga asendas tänavu kahel esimesel etapil Aston Martini ridades Sebastian Vettelit.
"Ma tunnen, justkui poleks kunagi vormel-ühest lahkunud," kommenteeris Hülkenberg. "Olen põnevil, et saan teha taas seda, mida armastan üle kõige. Meil seisab ees töö, et olla võimelised konkureerima kõigi teiste kesktaseme võistkondadega ja ma ei jõua ära oodata, kui saan taas lahingusse söösta."
### Response:
Haasi F1 võistkond loobub Schumacheri teenetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 14 algavat infotundi näeb otsepildis ERR-i portaalis. | Otse kell 14: Kõlvart Tallinna infotunnis Porto Francost ja sõjapõgenikest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 14 algavat infotundi näeb otsepildis ERR-i portaalis.
### Response:
Otse kell 14: Kõlvart Tallinna infotunnis Porto Francost ja sõjapõgenikest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lamari viies stuudioalbum "Mr. Morale & the Big Steppers" ilmus 13. mail ning sellelt on varasemalt videosinglina ilmunud kolm lugu: "The Heart Part 5", "N95", ja "We Cry Together".
Uue singli "Rich Spirit" video režissöör on Calmatic ning produtsendid Lamar koos Dave Free, Candice Dragonasi, Brendan Garretti ja Jamie Rabineau'ga.
Lamar nomineeriti tänavu viiele Grammyle - muuhulgas kandideerib tema album "Mr. Morale & the Big Steppers" ka aasta albumi ja parima räppalbumi kategooriates.
Kuula Lamari uut videosinglit siit: | Kendrick Lamaril ilmus uus videosingel "Rich Spirit" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lamari viies stuudioalbum "Mr. Morale & the Big Steppers" ilmus 13. mail ning sellelt on varasemalt videosinglina ilmunud kolm lugu: "The Heart Part 5", "N95", ja "We Cry Together".
Uue singli "Rich Spirit" video režissöör on Calmatic ning produtsendid Lamar koos Dave Free, Candice Dragonasi, Brendan Garretti ja Jamie Rabineau'ga.
Lamar nomineeriti tänavu viiele Grammyle - muuhulgas kandideerib tema album "Mr. Morale & the Big Steppers" ka aasta albumi ja parima räppalbumi kategooriates.
Kuula Lamari uut videosinglit siit:
### Response:
Kendrick Lamaril ilmus uus videosingel "Rich Spirit" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argentina lõi Abu Dhabis peetud kohtumises viiest väravast neli esimesel poolajal. Kahel korral oli täpne Angel Di Maria (25. ja 36. minutil), kes lisas hiljem ka resultatiivse söödu ja vahetati poolajal pingile.
Lionel Messi andis Julian Alvarezi 17. minuti avaväravale tulemusliku söödu ja lõi ise 44. minutil samuti tabamuse. Viimane värav sündis 60. minutil tänu vahetusmees Joaquin Correale.
Saksamaa koondis piirdus võõrsil Omaani vastu 1:0 võiduga. Nicklas Füllkrug lõi värava alles kümme minutit enne lõppu.
Kahe finaalturniiril osaleva koondise omavahelises mängus oli Horvaatia 1:0 parem Saudi Araabiast. Andrej Kramaric lõi ainsa värava 82. minutil. Horvaadid said teisel poolajal veel kahel korral palli vastaste puuri, aga VAR näitas suluseisu.
Poola koondis oli 1:0 üle Tšiilist, Mehhiko kaotas 1:2 Rootsile ja Iraan samuti kahe finaalturniiril osaleva koondise duellis 0:2 Tuneesiale. | Argentina läheb finaalturniirile 5:0 võidu pealt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argentina lõi Abu Dhabis peetud kohtumises viiest väravast neli esimesel poolajal. Kahel korral oli täpne Angel Di Maria (25. ja 36. minutil), kes lisas hiljem ka resultatiivse söödu ja vahetati poolajal pingile.
Lionel Messi andis Julian Alvarezi 17. minuti avaväravale tulemusliku söödu ja lõi ise 44. minutil samuti tabamuse. Viimane värav sündis 60. minutil tänu vahetusmees Joaquin Correale.
Saksamaa koondis piirdus võõrsil Omaani vastu 1:0 võiduga. Nicklas Füllkrug lõi värava alles kümme minutit enne lõppu.
Kahe finaalturniiril osaleva koondise omavahelises mängus oli Horvaatia 1:0 parem Saudi Araabiast. Andrej Kramaric lõi ainsa värava 82. minutil. Horvaadid said teisel poolajal veel kahel korral palli vastaste puuri, aga VAR näitas suluseisu.
Poola koondis oli 1:0 üle Tšiilist, Mehhiko kaotas 1:2 Rootsile ja Iraan samuti kahe finaalturniiril osaleva koondise duellis 0:2 Tuneesiale.
### Response:
Argentina läheb finaalturniirile 5:0 võidu pealt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõni päeva tagasi jäi Eesti Päevalehes silma pealkiri:"Loomeliidud pöördusid valitsuse poole: soovime monumentide eemaldamisel kaasa rääkida". Sama ajalehe mõni päev hiljem esitatud juhtkiri läheb juba kaugemale:"Punasümbolite hindamine saagu kunstiekspertide pärusmaaks". Ilmselt oli see vastureaktsioon justiitsminister Lea Danilson-Järgi mõttearendusele, et monumentide üle otsustamisel ei saa jääda otsustav roll kunstiinimestele, sest tegu on ka julgeolekuohuga ja julgeoleku eest vastutab valitsus.
Huvitavaid pealkirju jääb silma mitmeid: " Ajaloolane: hoopis punasümbolitega võitlev justiitsminister on julgeolekuoht"; "Punasümbolite kunstiline väärtus on null. Need kadugu linnaruumist!"; "Loomeliidud valitsusele: punamärkide eemaldamist arutlegem demokraatlikult!"; "Loomeliitude silmakirjalikkus ja allakäik" jne jne.
Väärt mõtteid on kõigis kirjutistes. Üritades neid üldistada, siis tundub, et lahti on rullumas mitte niivõrd "monumentaalne konflikt" vaid pigem (tahtlikult?) üksteisest mööda rääkimine, à la ütlen "punamonument" ja mõtlen Estonia teatri laemaali (või vastupidi). Arusaamatuks jääb selles diskussioonis, mis kuulub okupatsioonisümboli mõiste või selle aktsiooni alla laiemalt, kuid veel segasemaks jääb see, milliste kriteeriumide alusel asutakse väidetavat okupatsioonisümbolit kaitsma kui ajaloolist kunstiväärtust.
Ühelt poolt jääb ähmaseks, mis on korduvalt mainitud julgeolekuoht. Sellele viidates võiks olla rohkem selgust, et ei tekiks muljet, et julgeolekuoht on mingi ametkondlik kantseliit, millest saavad aru vaid väljavalitud ning mille taha on lihtne varjata mistahes tegevust. Täpsemalt, ei peagi selgitama, mis oht parasjagu ähvardab ehk jätab asja olemuse tabamise mõistataja fantaasia hooleks.
Üritaks siis natukene mõistatada. Kas sümboolika teisaldamist saaks julgeolekuohu kontekstis vaadelda preventiivse sammuna? Näiteks 15 aasta taguse pronksiöö järelkajana, et parem on reageerida pigem varem, enne kui asjad käest ära lähevad? Kaudsemalt võiks seda käsitleda "võõrutustegevusena", et kui pole kohti, kus Eesti riigile vaenulikke rituaale korraldada, siis kaovad ehk aja jooksul ka igasugused "surematud polgud"... jääks lootma.
Kuid jääks ka lootma, et aktsiooni käigus võidutseks kokkuvõttes ikkagi terve mõistus. Näiteks, kas see puudutab ainult punamonumente või tõesti ka mõnel ehitisel olevat viisnurka, et peaks lausa redeli ja meisliga minema maja fassaadi lõhkuma?
Las annavad vastuse pigem ikkagi kunstiteadlased ja semiootikud, kas tegemist on rohkem okupatsioonisümboli või ajastu traditsioonilise kujunduselemendiga, mille eemaldamine ei pruugi parandada julgeolekuolukorda, kuid kindlasti rikub arhitektuurilise väärtusega ajastutruu ehitise terviklikkust.
Teiselt poolt jääb ebaselgeks, mida siis abstraktne kõrvale jäänud kunstiteadlane täpsemalt kaitseb. Kui ta kaitseb stalinistliku ajastu ehitise välisilme autentsust vms, siis on pahameel mõistetav, kui aga "Punaarmee-vabastaja" sümboolikat kuskil asulate haljasaladel või kalmistunurgas, siis tahaks juba natukene selgust saada kunstiväärtuse olemusest. Näiteks, kas selle alla kuuluvad ka isikupäratud (tihti tüüpprojekti järgi ehitatud) betoonkolakad, mille kunstiväärusest on sama raske aru saada nagu julgeolekuohtu kujutavast korterelamust?
Kas väidetav kunstiväärtus ikka kaalub üles vastuoluliste okupatsioonisümbolite paiknemise avalikus ruumis, millel lisaks raidkirjana peal veel tüüpkirje: "Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest" või "Igavene au kangelastele, kes on langenud võitluses vaenlase vastu ja andnud oma elu meie rahva vabaduse ja õnne eest"?
"Igasugused selgitavad kuulutustulbad sellise sõnumi kõrval tekitavad vaid segadust ja vandaalidele rõõmu."
Kangelastegusid ei oska kommenteerida, kuid saabunud "vabadus, sõltumatus ja õnn" on nüüd küll juba otsene vale nii otseses kui ka ülekantud tähenduses ja vähemalt sedasorti eksitavaid sõnumeid ei peaks avalikus ruumis olema ning igasugused selgitavad kuulutustulbad sellise sõnumi kõrval tekitavad vaid segadust ja vandaalidele rõõmu.
Kogu selles diskussioonis võiks muu hulgas edaspidi vältida ka demagoogiat, kus oma väidete kaitseks keeratakse asi üle võlli ning mängitakse näiteks mõtetega, et kui juba näiteks Narva tanki teisaldame, siis peaks maha lõhkuma ajaloolised mõisahooned kui "700-aastase orjaaja" sümbolid, keskaegsed kirikud kui vägivaldse ristiusustamise sümbolid jne.
Või sellised väited, et punamonumendid on osa meie ajaloost ja neid peab säilitama hoiatusena mustast minevikust. Kui esimese poolega võiks isegi nõus olla, siis teise poole asjus võiks ka ise demagoogitseda, sest sellisel masohhismijuhul mitte ei võiks, vaid peaks olema Tallinna Raekoja platsil kõikide siinsete arvukate veriste vallutajate (sh Hitleri ja Stalini) monumendid "meelde tuletamaks" kogu seda õudust.
Kuid ka julgeolekuohule viidates saab asja ajada demagoogilise absurdini, näiteks ettepanek teha maatasa Lasnamäe magalarajoon, kui kunstilist väärtust mitteomav linnaosa ja üldse on tegemist stagnaaja venestuse sümboliga ja arvestades sealset elanikkonda, siis...
Demagoogia lahtrisse kuulub ka võrdusmärgi tõmbamine sovetivõimu laastamistöö ja tänapäeva vahele.
Sellised väited ei kaunista ei eksperti ega muidu arvajat ja võrdlema peaks võrreldavaid suurusi ning kogu väidetavast kunstiväärtusest sõltumata tuleks hinnata ka teatud taieste praegust sümbolväärtust. Sealhulgas tuleks tajuda ka seda, mis maailmas toimub ja kuidas suhestuvad teatud ajaloolised mälestusmärgid ning sümbolid praeguste kuritegelike ideoloogiatega ja/või -riikidega ning nende seatud eesmärkidega.
Lõpetuseks ka diskussioonist läbi käinud "ümbermõtestamisest". See on lihtsalt teostatav vaid mugavalt tugitoolis istudes. Sõltumata heast tahtest on seda raske teha kunstlikult. Võib ju loota, et mõnede võõra võimu sümbolite väärtused tuhmuvadki aja jooksul ja muutuvad asjadeks "mis on kogu aeg pargi nurgas olnud" ning segavad ainult veetrassi kaevavat kopajuhti.
Ja ongi edulugusid. Parimaks näiteks on Maarjamäel turritav Jääretke obelisk, mis sõna otseses mõttes on muutunud abstraktseks "Buratino ninaks, monumendiks eimillelegi", mille otstarvet ja tähendust mäletavad ähmaselt ehk veel Nõukogude ajal koolis käinud. Kuid sealsamas kõrval asuva "igavese tule" müüt on veel vägagi agressiivselt elujõuline.
Arvatavasti oleks ka rajad "Suure Isamaasõja" monumentide juurde põlvkondade vahetumisel rohtunud, kui poleks olnud välist tegurit. Pinnas oli ilmselt viljakas ja see võimaldas mõne aastaga idas kujundada "Suurest Isamaasõjast" ja "Suurest Võidust" maailma ajaloo keskne sündmus. Nii kaotavad ajaloolised faktid järjest enam väärtust, sest müüdi ja identiteedi kujundamisel need ainult segavad. Tähtis on "võit" ja selle nimel langenud on paraku taandunud rohkem või vähem silmakirjalikuks kulissiks, keda saab "pantvangidena" kasutada olukorras, kui tegelik sõnum on hoopis agressiivsem.
Ainuüksi sel põhjusel, et Venemaa kasutab "Suure Isamaasõja" müüti kõverpeegeldusena kõikide eilsete, tänaste ja homsete kuritegude õigustamiseks, on elementaarne kriitiliselt üle vaadata ka siinmail selle sündmuse kivisse raiutud pärand, sest ümbermõtestamiseks ega ümbermõtestumiseks pole enam aega. | Peeter Kaasik: julgeolekuohust ja kunstiväärtusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõni päeva tagasi jäi Eesti Päevalehes silma pealkiri:"Loomeliidud pöördusid valitsuse poole: soovime monumentide eemaldamisel kaasa rääkida". Sama ajalehe mõni päev hiljem esitatud juhtkiri läheb juba kaugemale:"Punasümbolite hindamine saagu kunstiekspertide pärusmaaks". Ilmselt oli see vastureaktsioon justiitsminister Lea Danilson-Järgi mõttearendusele, et monumentide üle otsustamisel ei saa jääda otsustav roll kunstiinimestele, sest tegu on ka julgeolekuohuga ja julgeoleku eest vastutab valitsus.
Huvitavaid pealkirju jääb silma mitmeid: " Ajaloolane: hoopis punasümbolitega võitlev justiitsminister on julgeolekuoht"; "Punasümbolite kunstiline väärtus on null. Need kadugu linnaruumist!"; "Loomeliidud valitsusele: punamärkide eemaldamist arutlegem demokraatlikult!"; "Loomeliitude silmakirjalikkus ja allakäik" jne jne.
Väärt mõtteid on kõigis kirjutistes. Üritades neid üldistada, siis tundub, et lahti on rullumas mitte niivõrd "monumentaalne konflikt" vaid pigem (tahtlikult?) üksteisest mööda rääkimine, à la ütlen "punamonument" ja mõtlen Estonia teatri laemaali (või vastupidi). Arusaamatuks jääb selles diskussioonis, mis kuulub okupatsioonisümboli mõiste või selle aktsiooni alla laiemalt, kuid veel segasemaks jääb see, milliste kriteeriumide alusel asutakse väidetavat okupatsioonisümbolit kaitsma kui ajaloolist kunstiväärtust.
Ühelt poolt jääb ähmaseks, mis on korduvalt mainitud julgeolekuoht. Sellele viidates võiks olla rohkem selgust, et ei tekiks muljet, et julgeolekuoht on mingi ametkondlik kantseliit, millest saavad aru vaid väljavalitud ning mille taha on lihtne varjata mistahes tegevust. Täpsemalt, ei peagi selgitama, mis oht parasjagu ähvardab ehk jätab asja olemuse tabamise mõistataja fantaasia hooleks.
Üritaks siis natukene mõistatada. Kas sümboolika teisaldamist saaks julgeolekuohu kontekstis vaadelda preventiivse sammuna? Näiteks 15 aasta taguse pronksiöö järelkajana, et parem on reageerida pigem varem, enne kui asjad käest ära lähevad? Kaudsemalt võiks seda käsitleda "võõrutustegevusena", et kui pole kohti, kus Eesti riigile vaenulikke rituaale korraldada, siis kaovad ehk aja jooksul ka igasugused "surematud polgud"... jääks lootma.
Kuid jääks ka lootma, et aktsiooni käigus võidutseks kokkuvõttes ikkagi terve mõistus. Näiteks, kas see puudutab ainult punamonumente või tõesti ka mõnel ehitisel olevat viisnurka, et peaks lausa redeli ja meisliga minema maja fassaadi lõhkuma?
Las annavad vastuse pigem ikkagi kunstiteadlased ja semiootikud, kas tegemist on rohkem okupatsioonisümboli või ajastu traditsioonilise kujunduselemendiga, mille eemaldamine ei pruugi parandada julgeolekuolukorda, kuid kindlasti rikub arhitektuurilise väärtusega ajastutruu ehitise terviklikkust.
Teiselt poolt jääb ebaselgeks, mida siis abstraktne kõrvale jäänud kunstiteadlane täpsemalt kaitseb. Kui ta kaitseb stalinistliku ajastu ehitise välisilme autentsust vms, siis on pahameel mõistetav, kui aga "Punaarmee-vabastaja" sümboolikat kuskil asulate haljasaladel või kalmistunurgas, siis tahaks juba natukene selgust saada kunstiväärtuse olemusest. Näiteks, kas selle alla kuuluvad ka isikupäratud (tihti tüüpprojekti järgi ehitatud) betoonkolakad, mille kunstiväärusest on sama raske aru saada nagu julgeolekuohtu kujutavast korterelamust?
Kas väidetav kunstiväärtus ikka kaalub üles vastuoluliste okupatsioonisümbolite paiknemise avalikus ruumis, millel lisaks raidkirjana peal veel tüüpkirje: "Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest" või "Igavene au kangelastele, kes on langenud võitluses vaenlase vastu ja andnud oma elu meie rahva vabaduse ja õnne eest"?
"Igasugused selgitavad kuulutustulbad sellise sõnumi kõrval tekitavad vaid segadust ja vandaalidele rõõmu."
Kangelastegusid ei oska kommenteerida, kuid saabunud "vabadus, sõltumatus ja õnn" on nüüd küll juba otsene vale nii otseses kui ka ülekantud tähenduses ja vähemalt sedasorti eksitavaid sõnumeid ei peaks avalikus ruumis olema ning igasugused selgitavad kuulutustulbad sellise sõnumi kõrval tekitavad vaid segadust ja vandaalidele rõõmu.
Kogu selles diskussioonis võiks muu hulgas edaspidi vältida ka demagoogiat, kus oma väidete kaitseks keeratakse asi üle võlli ning mängitakse näiteks mõtetega, et kui juba näiteks Narva tanki teisaldame, siis peaks maha lõhkuma ajaloolised mõisahooned kui "700-aastase orjaaja" sümbolid, keskaegsed kirikud kui vägivaldse ristiusustamise sümbolid jne.
Või sellised väited, et punamonumendid on osa meie ajaloost ja neid peab säilitama hoiatusena mustast minevikust. Kui esimese poolega võiks isegi nõus olla, siis teise poole asjus võiks ka ise demagoogitseda, sest sellisel masohhismijuhul mitte ei võiks, vaid peaks olema Tallinna Raekoja platsil kõikide siinsete arvukate veriste vallutajate (sh Hitleri ja Stalini) monumendid "meelde tuletamaks" kogu seda õudust.
Kuid ka julgeolekuohule viidates saab asja ajada demagoogilise absurdini, näiteks ettepanek teha maatasa Lasnamäe magalarajoon, kui kunstilist väärtust mitteomav linnaosa ja üldse on tegemist stagnaaja venestuse sümboliga ja arvestades sealset elanikkonda, siis...
Demagoogia lahtrisse kuulub ka võrdusmärgi tõmbamine sovetivõimu laastamistöö ja tänapäeva vahele.
Sellised väited ei kaunista ei eksperti ega muidu arvajat ja võrdlema peaks võrreldavaid suurusi ning kogu väidetavast kunstiväärtusest sõltumata tuleks hinnata ka teatud taieste praegust sümbolväärtust. Sealhulgas tuleks tajuda ka seda, mis maailmas toimub ja kuidas suhestuvad teatud ajaloolised mälestusmärgid ning sümbolid praeguste kuritegelike ideoloogiatega ja/või -riikidega ning nende seatud eesmärkidega.
Lõpetuseks ka diskussioonist läbi käinud "ümbermõtestamisest". See on lihtsalt teostatav vaid mugavalt tugitoolis istudes. Sõltumata heast tahtest on seda raske teha kunstlikult. Võib ju loota, et mõnede võõra võimu sümbolite väärtused tuhmuvadki aja jooksul ja muutuvad asjadeks "mis on kogu aeg pargi nurgas olnud" ning segavad ainult veetrassi kaevavat kopajuhti.
Ja ongi edulugusid. Parimaks näiteks on Maarjamäel turritav Jääretke obelisk, mis sõna otseses mõttes on muutunud abstraktseks "Buratino ninaks, monumendiks eimillelegi", mille otstarvet ja tähendust mäletavad ähmaselt ehk veel Nõukogude ajal koolis käinud. Kuid sealsamas kõrval asuva "igavese tule" müüt on veel vägagi agressiivselt elujõuline.
Arvatavasti oleks ka rajad "Suure Isamaasõja" monumentide juurde põlvkondade vahetumisel rohtunud, kui poleks olnud välist tegurit. Pinnas oli ilmselt viljakas ja see võimaldas mõne aastaga idas kujundada "Suurest Isamaasõjast" ja "Suurest Võidust" maailma ajaloo keskne sündmus. Nii kaotavad ajaloolised faktid järjest enam väärtust, sest müüdi ja identiteedi kujundamisel need ainult segavad. Tähtis on "võit" ja selle nimel langenud on paraku taandunud rohkem või vähem silmakirjalikuks kulissiks, keda saab "pantvangidena" kasutada olukorras, kui tegelik sõnum on hoopis agressiivsem.
Ainuüksi sel põhjusel, et Venemaa kasutab "Suure Isamaasõja" müüti kõverpeegeldusena kõikide eilsete, tänaste ja homsete kuritegude õigustamiseks, on elementaarne kriitiliselt üle vaadata ka siinmail selle sündmuse kivisse raiutud pärand, sest ümbermõtestamiseks ega ümbermõtestumiseks pole enam aega.
### Response:
Peeter Kaasik: julgeolekuohust ja kunstiväärtusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui varasemalt on Rabi muusikaline helikeel olnud omane pigem jazz- muusikale, siis Ingra lood hõljuvad indie -popmuusika maastikul. "Ma teadsin juba eelmisel sügisel, et ühel hetkel hakkan ma ka pisut laiemale publikule suunatud muusikat kirjutama ning need lood tulid minuni möödunud suve lõpus," sõnas Ingra.
"The River Will Flow" on lugu, mis meenutab kuulajaile, et isegi elu tumedamatel hetkedel on aken uuteks algusteks alati avatud," lisas ta.
Ingra koosseisu kuuluvad Ingrid Rabi (vokaal ja klahvpill), Marcus Tuul (elektrikitarr), Robert Rebane (basskitarr) ning Aivar Surva (trummid). "The River Will Flow" kitarripartii mängis stuudios sisse Karl Madis Pennar ning loo järelproduktsiooni teostas Sten-Olle Moldau.
Ingrid Rabi on varasemalt avaldanud kaks stuudioalbumit "Olemine" (2021) ja "Circle of Love" (2022). | Ingra avaldas debüütsingli "The River Will Flow" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui varasemalt on Rabi muusikaline helikeel olnud omane pigem jazz- muusikale, siis Ingra lood hõljuvad indie -popmuusika maastikul. "Ma teadsin juba eelmisel sügisel, et ühel hetkel hakkan ma ka pisut laiemale publikule suunatud muusikat kirjutama ning need lood tulid minuni möödunud suve lõpus," sõnas Ingra.
"The River Will Flow" on lugu, mis meenutab kuulajaile, et isegi elu tumedamatel hetkedel on aken uuteks algusteks alati avatud," lisas ta.
Ingra koosseisu kuuluvad Ingrid Rabi (vokaal ja klahvpill), Marcus Tuul (elektrikitarr), Robert Rebane (basskitarr) ning Aivar Surva (trummid). "The River Will Flow" kitarripartii mängis stuudios sisse Karl Madis Pennar ning loo järelproduktsiooni teostas Sten-Olle Moldau.
Ingrid Rabi on varasemalt avaldanud kaks stuudioalbumit "Olemine" (2021) ja "Circle of Love" (2022).
### Response:
Ingra avaldas debüütsingli "The River Will Flow" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hiina valitsus võib kasutada TikTokki miljonite kasutajate andmete kogumiseks või kontrollida soovitusalgoritmi, mida saab siis kasutada inimeste mõjutamiseks," ütles Wray.
"Peking võib kasutada populaarset ByteDance'ile kuuluvat rakendust, et kontrollida kasutajate seadmete tarkvara. See võimaldab neid seadmeid tehniliselt kahjustada," lisas Wray.
USA välisinvesteeringute komisjon (CFIUS) andis juba 2020. aastal korralduse, et ByteDance peab oma USA TikToki üksuse maha müüma. Washington kartis, et TikTok võib edastada USA kasutajate andmed Hiina kommunistlikule valitsusele.
CFIUS ja TikTok peavad läbirääkimisi, et jõuda riikliku julgeoleku kokkuleppeni, et kaitsta enam kui 100 miljoni ameeriklase kasutajaandmeid, vahendas Reuters.
TikToki tippjuht Vanessa Pappas ütles septembris USA kongressile, et platvorm teeb edusamme kokkuleppe saavutamise suunas USA võimudega, et kaitsta veelgi rohkem USA kasutajate andmeid.
Wray sõnul osales FBI välisinvesteeringute üksus CFIUS-i uurimises.
Donald Trumpi administratsioon üritas 2020. aastal blokeerida uutel kasutajatel TikToki allalaadimist, mis oleks blokeerinud rakenduse kasutamise riigis. USA kaotas siis aga terve rea kohtulahinguid. Joe Bideni administratsioon võttis 2021. aasta juunis tagasi terve rea Trumpi korraldusi ja andis kaubandusministeeriumile korralduse vaadata läbi rakendusest tulenevad turvalisuse probleemid.
Wray esitas oma kommentaarid kongressis sisejulgeolekukomisjoni kuulamisel. Tema sõnul on Hiina varastanud ameeriklastelt rohkem andmeid kui kõik teised riigid kokku, vahendas Fox News.
"Hiina häkkimise programm on maailma suurim ja nad on varastanud rohkem ameeriklaste isikuandmeid kui kõik teised riigid kokku," märkis Wray. | FBI: TikTok kujutab endast ohtu USA riiklikule julgeolekule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hiina valitsus võib kasutada TikTokki miljonite kasutajate andmete kogumiseks või kontrollida soovitusalgoritmi, mida saab siis kasutada inimeste mõjutamiseks," ütles Wray.
"Peking võib kasutada populaarset ByteDance'ile kuuluvat rakendust, et kontrollida kasutajate seadmete tarkvara. See võimaldab neid seadmeid tehniliselt kahjustada," lisas Wray.
USA välisinvesteeringute komisjon (CFIUS) andis juba 2020. aastal korralduse, et ByteDance peab oma USA TikToki üksuse maha müüma. Washington kartis, et TikTok võib edastada USA kasutajate andmed Hiina kommunistlikule valitsusele.
CFIUS ja TikTok peavad läbirääkimisi, et jõuda riikliku julgeoleku kokkuleppeni, et kaitsta enam kui 100 miljoni ameeriklase kasutajaandmeid, vahendas Reuters.
TikToki tippjuht Vanessa Pappas ütles septembris USA kongressile, et platvorm teeb edusamme kokkuleppe saavutamise suunas USA võimudega, et kaitsta veelgi rohkem USA kasutajate andmeid.
Wray sõnul osales FBI välisinvesteeringute üksus CFIUS-i uurimises.
Donald Trumpi administratsioon üritas 2020. aastal blokeerida uutel kasutajatel TikToki allalaadimist, mis oleks blokeerinud rakenduse kasutamise riigis. USA kaotas siis aga terve rea kohtulahinguid. Joe Bideni administratsioon võttis 2021. aasta juunis tagasi terve rea Trumpi korraldusi ja andis kaubandusministeeriumile korralduse vaadata läbi rakendusest tulenevad turvalisuse probleemid.
Wray esitas oma kommentaarid kongressis sisejulgeolekukomisjoni kuulamisel. Tema sõnul on Hiina varastanud ameeriklastelt rohkem andmeid kui kõik teised riigid kokku, vahendas Fox News.
"Hiina häkkimise programm on maailma suurim ja nad on varastanud rohkem ameeriklaste isikuandmeid kui kõik teised riigid kokku," märkis Wray.
### Response:
FBI: TikTok kujutab endast ohtu USA riiklikule julgeolekule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel hooajal noorematele mängumeestele keskenduvate HC Tallinna ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi esimene omavaheline kohtumine oli viimase koduväljakul lõppenud kehrakate viie väravalise paremusega. Kohtumise alguses võtsid Kehra pallurid kohe ohjad enda kätte ja Kristofer Liedemann viis nad kaheksandal minutil juba 7:1 ette. Poolaja keskpaigaks HC Tallinn vastaseid palju kaugemale ei lasknud, kuid HC Kehra siiski initsiatiivi käest ei andnud ja väravavaht Siim Normak saatis palli väravasse ning tegi seisuks 12:4. Perioodi lõpuni kulgeti külaliste suures eduseisus ning enne garderoobi minekut tegi Daniil Gumianov seisuks 12:22.
Teine poolaeg algas ohtrate kaheminutiliste karistustega ning HC Kehra sai mõned hetked ka neljakesi kaitses seista, kuid seisu tablool see ei muutnud ja perioodi keskpaigas tegi Tanel Vilks kahe järjestikkuse väravaga seisuks 30:18. Isegi kui HC Tallinn pääses külaliste kaitsest läbi, siis tegi nende väravas head tööd Siim Normak. Kehrakad said lihtsaid kiirrünnakuid ja lõppseisuks vormistas Sigmar Seermann 43:25. HC Tallinna resultativiseim oli Danil Gumianov kaheksa väravaga. HC Kehra poolelt tabasid alles 16-aastane Kristofer Liedemann kümnel ning Tanel Vilks üheksal korral.
"Meie tahe oli algusest peale täna suur ning panime sajaga lõpuni välja. Võib isegi öelda, et raskemat perioodi täna ei olnud. Kutid tegid mulle ilusat tööd ette ning mul oli lihtsalt vaja tekitatud viske olukorrad ära realiseerida," rääkis HC Kehra noor vasakukäeline mängija Kristofer Liedemann. "Katastroof. Mis siin ikka öelda on. Meie olime kehvad ning vastastel õnnestus täna kõik," jäi HC Tallinna mängija Kalev Kütt kidakeelseks.
Viljandi HC ja Mistra jaoks oli kolmapäeva õhtul tegemist juba esimese hooaja poole neljanda omavahelise kohtumisega. Nendest kaks oli lõppenud tänaste võõrustajate paremusega ning ühel korral jäid peale põhja-eestlased. Mängu algus tõotas taas põnevat lahingut, kus suur roll on kanda kaitse ja väravavahtide tööl. Väravaid visati kordamööda ning seni ainsana koduvõistkonnale väravaid visanud Kristo Voika tõi tabloole viigiseisu 3:3. Mäng jätkus võrdselt, kuid Viljandi püsis kerges eduseisus ning Hendrik Koks viis nende edu 19. minutil juba kolmeväravaliseks. Perioodi lõpuni jätkus mäng sama stsenaariumi järgi ning vaheajale mindi koduvõistkonna 13:9 juhtimisel.
Garderoobist väljus paremini Mistra, kelle poolt viigistas kümnendal minutil seisu Arno Vare. Seejärel oli Viljandi HC loots sunnitud aja maha võtma, see aga võõrustajaid ei aidanud ja kümme minutit enne lõppu viis Rauno Aus külalised juba nelja väravaga ette. Mistra suutis põneva lahingu järel kahe küünega edust kinni hoida ja Marko Slastinovski viis nad 57. minutil 25:22 ette. Kuigi Hendrik Koksi ja Ott Variku väravad tõid Viljandi veel ühe värava kaugusele, lõppes siiski enne aeg ning sireeni kõlades võttis Mistra 26:25 võidu. Mistra resultatiivseim oli täna Serhii Orlovskyi kaheksa väravaga. Viljandi poolelt tabas Hendrik Koks üheksal korral.
Põlva Serviti, kes on sel hooajal kulgenud vääramatu jõuga, oli vastase esimeses omavahelises kohtumises kümne väravaga alistanud. Kolmapäeva õhtul pidi SK Tapa/N.R Energy läbi ajama ilma oma ühe tugitala, väravavaht Mikola Naumita. Kuid vaatamata sellele suutsid just külalised alguses kerge initsiatiivi haarata, kui seitsmendal minutil viis Vahur Oolup nad 3:1 ette. Seejärel aga võttis Serviti ohjad järjest rohkem enda kätte ning 20. minutil juhiti Alfred Timmo neljandast väravast juba ise 11:9. Külalised siiski vahet suuremaks ei lasknud ning pisukesel pausile mindi koduvõistkonna 16:13 eduseisul.
Teise poolaja alguses Serviti vaid kasvatas edu ning 40. minutil viis Hendrik Varul nad juba 23:16 ette. Suuremaks võõrustajad siiski vahet rebida ei suutnud. Tapa võitles kõvasti ja kümme minutit enne mängu lõppu vähendas Rail Ageni Tapa poolt vahe viie väravaliseks. Lõpp kuulus siiski taas koduvõistkonnale ning Jürgen Rooba kaks järjestikust väravat jätsid tabloole skooriks 32:24. Alfred Timmo viskas Serviti kasuks kümme väravat. SK Tapa poolt sai Kaspar Lees kirja kuus tabamust.
"Tapa suutis meid pikkade rünnakutega uinutada ning seetõttu kulges mängu algus suhteliselt võrdselt. Tegime kaitses eksimusi ning ei suutnud rünnakul omi võimalusi realiseerida. Õnneks suutsime teisel poolajal oma esitust parandada ning lõpuks suhteliselt kindla võidu võtta," ütles Serviti pallur Alfred Timmo.
Meistrivõistlustel seisab ees kahenädalane paus ning võistkonnad valmistuvad karikavõistluste finaalturniiriks, mis peetakse 26.-27. novembril Viljandis. | Meistrivõistluste teist ringi alustasid võidukalt Serviti, Mistra ja Kehra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel hooajal noorematele mängumeestele keskenduvate HC Tallinna ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi esimene omavaheline kohtumine oli viimase koduväljakul lõppenud kehrakate viie väravalise paremusega. Kohtumise alguses võtsid Kehra pallurid kohe ohjad enda kätte ja Kristofer Liedemann viis nad kaheksandal minutil juba 7:1 ette. Poolaja keskpaigaks HC Tallinn vastaseid palju kaugemale ei lasknud, kuid HC Kehra siiski initsiatiivi käest ei andnud ja väravavaht Siim Normak saatis palli väravasse ning tegi seisuks 12:4. Perioodi lõpuni kulgeti külaliste suures eduseisus ning enne garderoobi minekut tegi Daniil Gumianov seisuks 12:22.
Teine poolaeg algas ohtrate kaheminutiliste karistustega ning HC Kehra sai mõned hetked ka neljakesi kaitses seista, kuid seisu tablool see ei muutnud ja perioodi keskpaigas tegi Tanel Vilks kahe järjestikkuse väravaga seisuks 30:18. Isegi kui HC Tallinn pääses külaliste kaitsest läbi, siis tegi nende väravas head tööd Siim Normak. Kehrakad said lihtsaid kiirrünnakuid ja lõppseisuks vormistas Sigmar Seermann 43:25. HC Tallinna resultativiseim oli Danil Gumianov kaheksa väravaga. HC Kehra poolelt tabasid alles 16-aastane Kristofer Liedemann kümnel ning Tanel Vilks üheksal korral.
"Meie tahe oli algusest peale täna suur ning panime sajaga lõpuni välja. Võib isegi öelda, et raskemat perioodi täna ei olnud. Kutid tegid mulle ilusat tööd ette ning mul oli lihtsalt vaja tekitatud viske olukorrad ära realiseerida," rääkis HC Kehra noor vasakukäeline mängija Kristofer Liedemann. "Katastroof. Mis siin ikka öelda on. Meie olime kehvad ning vastastel õnnestus täna kõik," jäi HC Tallinna mängija Kalev Kütt kidakeelseks.
Viljandi HC ja Mistra jaoks oli kolmapäeva õhtul tegemist juba esimese hooaja poole neljanda omavahelise kohtumisega. Nendest kaks oli lõppenud tänaste võõrustajate paremusega ning ühel korral jäid peale põhja-eestlased. Mängu algus tõotas taas põnevat lahingut, kus suur roll on kanda kaitse ja väravavahtide tööl. Väravaid visati kordamööda ning seni ainsana koduvõistkonnale väravaid visanud Kristo Voika tõi tabloole viigiseisu 3:3. Mäng jätkus võrdselt, kuid Viljandi püsis kerges eduseisus ning Hendrik Koks viis nende edu 19. minutil juba kolmeväravaliseks. Perioodi lõpuni jätkus mäng sama stsenaariumi järgi ning vaheajale mindi koduvõistkonna 13:9 juhtimisel.
Garderoobist väljus paremini Mistra, kelle poolt viigistas kümnendal minutil seisu Arno Vare. Seejärel oli Viljandi HC loots sunnitud aja maha võtma, see aga võõrustajaid ei aidanud ja kümme minutit enne lõppu viis Rauno Aus külalised juba nelja väravaga ette. Mistra suutis põneva lahingu järel kahe küünega edust kinni hoida ja Marko Slastinovski viis nad 57. minutil 25:22 ette. Kuigi Hendrik Koksi ja Ott Variku väravad tõid Viljandi veel ühe värava kaugusele, lõppes siiski enne aeg ning sireeni kõlades võttis Mistra 26:25 võidu. Mistra resultatiivseim oli täna Serhii Orlovskyi kaheksa väravaga. Viljandi poolelt tabas Hendrik Koks üheksal korral.
Põlva Serviti, kes on sel hooajal kulgenud vääramatu jõuga, oli vastase esimeses omavahelises kohtumises kümne väravaga alistanud. Kolmapäeva õhtul pidi SK Tapa/N.R Energy läbi ajama ilma oma ühe tugitala, väravavaht Mikola Naumita. Kuid vaatamata sellele suutsid just külalised alguses kerge initsiatiivi haarata, kui seitsmendal minutil viis Vahur Oolup nad 3:1 ette. Seejärel aga võttis Serviti ohjad järjest rohkem enda kätte ning 20. minutil juhiti Alfred Timmo neljandast väravast juba ise 11:9. Külalised siiski vahet suuremaks ei lasknud ning pisukesel pausile mindi koduvõistkonna 16:13 eduseisul.
Teise poolaja alguses Serviti vaid kasvatas edu ning 40. minutil viis Hendrik Varul nad juba 23:16 ette. Suuremaks võõrustajad siiski vahet rebida ei suutnud. Tapa võitles kõvasti ja kümme minutit enne mängu lõppu vähendas Rail Ageni Tapa poolt vahe viie väravaliseks. Lõpp kuulus siiski taas koduvõistkonnale ning Jürgen Rooba kaks järjestikust väravat jätsid tabloole skooriks 32:24. Alfred Timmo viskas Serviti kasuks kümme väravat. SK Tapa poolt sai Kaspar Lees kirja kuus tabamust.
"Tapa suutis meid pikkade rünnakutega uinutada ning seetõttu kulges mängu algus suhteliselt võrdselt. Tegime kaitses eksimusi ning ei suutnud rünnakul omi võimalusi realiseerida. Õnneks suutsime teisel poolajal oma esitust parandada ning lõpuks suhteliselt kindla võidu võtta," ütles Serviti pallur Alfred Timmo.
Meistrivõistlustel seisab ees kahenädalane paus ning võistkonnad valmistuvad karikavõistluste finaalturniiriks, mis peetakse 26.-27. novembril Viljandis.
### Response:
Meistrivõistluste teist ringi alustasid võidukalt Serviti, Mistra ja Kehra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Reinsalu, Hartman, Kruuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Reinsalu, Hartman, Kruuse | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pika ülemineku käigus luuakse sotsiaalpartneritega sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi karjäärivahetust toetav tööturumeetmete pakett ja lepitakse kokku tööst põhjustatud haiguste hüvitamise ning töövõimetuse ennetamise süsteemides. Põlevkivitööstus saab eelnõuga pikima üleminekuaja.
"Pean oluliseks ebaõiglaste sooduspensionite maksmise lõpetamist ja aktiivsete tööturumeetmete toetamist, et aidata inimestel püsida kauem tööturul aktiivsena. Praegune korraldus võimaldab mõnedel kutsealadel hakata saama pensioni juba 40. eluaastates ja samal ajal edasi töötada. Nii võtavad osad inimesed pensionisüsteemist välja rohkem kui teised pensionärid, samas kui 20-protsendiline pensionikindlustuse makse on kõigile võrdne. Kui sooduspensionite maksmisest loobuda, saaks kõigile vanaduspensionäridele maksta aastas 140 eurot rohkem pensioni, mis kindlasti parandab ka meie vanemaealiste toimetulekut," selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE).
Soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus lubavad jääda pensionile viis või 10 aastat enne üldist pensioniiga, mõnede kutsealade puhul ka ilma vanusenõudeta, kui on omandatud pensioni määramiseks vajalik staaž. Viimasel juhul võib jääda pensionile ka nooremalt kui 40 aastat.
"Praegused seadusemuudatused ei puuduta neid inimesi, kes juba saavad soodustingimustel või väljateenitud aastate pensioni või kellel on soodusstaaž täis teenitud, seega on üleminek pensionisüsteemi korrastamisel pikemaajalisem," lisas Riisalo.
Lühema nõutud tööperioodi (10-12,5 aastat) korral saab staaži koguda 2030. aasta lõpuni. Pikema nõutud tööperioodi (15-25 aastat) korral 2036. aasta lõpuni.
Erandina on kehtestatud üleminek põlevkivisektorile, kus on võimalik staaži koguda 2049. aasta lõpuni.
Sooduspensione määratakse ja makstakse välja ka pärast 2030. ja 2036. aastat. Seega võib tulevikus sooduspensionile tekkida õigus ka näiteks praegu 20-aastasel sooduspensioni erialal töötaval inimesel, kel on tänaseks kogutud nelja-aastane soodusstaaž, kui ta kogub 2030. või 2036. aasta lõpuks sooduspensioniks vajamineva ülejäänud staaži kokku.
Sotsiaalministeeriumi andmetel läheb väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensionile igal aastal 300-400 inimest ja soodustingimustel vanaduspensionile 800-1000 inimest. Kuna paljudel on olnud õigus väljateenitud aastate pensionile ilma vanusenõudeta, jäi 2020. aastal 26 protsenti väljateenitud aastate pensionäridest pensionile kuni 45-aastasena ning 65 protsenti kuni 50-aastasena.
Soodustingimustel vanaduspension ja väljateenitud aastate pension on mõlemad säilinud Nõukogude ajast, kui sotsiaalmaks oli diferentseeritud, mis tingis ka erineva kohtlemise teatud kutsealadel töötavatele inimestele pensionieas. Praegune ühetaolise sotsiaalmaksu maksmine ning selle arvelt soodus- või väljateenitud aastate pensioni maksmine põhjustab ebavõrdsust, mida on välja toonud ka Euroopa Komisjon.
Väljateenitud aastate pensioni saajatest töötas 2020. aastal üle enam 86 protsenti. Seejuures oli täiendav kulu sooduspensionite maksmiseks 2021. aastal ca 43,5 miljonit eurot.
Kava kohaselt jõustub seadus 1. jaanuarist 2024. | Sooduspensionide lõpetamise eelnõu läbis esimese lugemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pika ülemineku käigus luuakse sotsiaalpartneritega sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi karjäärivahetust toetav tööturumeetmete pakett ja lepitakse kokku tööst põhjustatud haiguste hüvitamise ning töövõimetuse ennetamise süsteemides. Põlevkivitööstus saab eelnõuga pikima üleminekuaja.
"Pean oluliseks ebaõiglaste sooduspensionite maksmise lõpetamist ja aktiivsete tööturumeetmete toetamist, et aidata inimestel püsida kauem tööturul aktiivsena. Praegune korraldus võimaldab mõnedel kutsealadel hakata saama pensioni juba 40. eluaastates ja samal ajal edasi töötada. Nii võtavad osad inimesed pensionisüsteemist välja rohkem kui teised pensionärid, samas kui 20-protsendiline pensionikindlustuse makse on kõigile võrdne. Kui sooduspensionite maksmisest loobuda, saaks kõigile vanaduspensionäridele maksta aastas 140 eurot rohkem pensioni, mis kindlasti parandab ka meie vanemaealiste toimetulekut," selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE).
Soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus lubavad jääda pensionile viis või 10 aastat enne üldist pensioniiga, mõnede kutsealade puhul ka ilma vanusenõudeta, kui on omandatud pensioni määramiseks vajalik staaž. Viimasel juhul võib jääda pensionile ka nooremalt kui 40 aastat.
"Praegused seadusemuudatused ei puuduta neid inimesi, kes juba saavad soodustingimustel või väljateenitud aastate pensioni või kellel on soodusstaaž täis teenitud, seega on üleminek pensionisüsteemi korrastamisel pikemaajalisem," lisas Riisalo.
Lühema nõutud tööperioodi (10-12,5 aastat) korral saab staaži koguda 2030. aasta lõpuni. Pikema nõutud tööperioodi (15-25 aastat) korral 2036. aasta lõpuni.
Erandina on kehtestatud üleminek põlevkivisektorile, kus on võimalik staaži koguda 2049. aasta lõpuni.
Sooduspensione määratakse ja makstakse välja ka pärast 2030. ja 2036. aastat. Seega võib tulevikus sooduspensionile tekkida õigus ka näiteks praegu 20-aastasel sooduspensioni erialal töötaval inimesel, kel on tänaseks kogutud nelja-aastane soodusstaaž, kui ta kogub 2030. või 2036. aasta lõpuks sooduspensioniks vajamineva ülejäänud staaži kokku.
Sotsiaalministeeriumi andmetel läheb väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensionile igal aastal 300-400 inimest ja soodustingimustel vanaduspensionile 800-1000 inimest. Kuna paljudel on olnud õigus väljateenitud aastate pensionile ilma vanusenõudeta, jäi 2020. aastal 26 protsenti väljateenitud aastate pensionäridest pensionile kuni 45-aastasena ning 65 protsenti kuni 50-aastasena.
Soodustingimustel vanaduspension ja väljateenitud aastate pension on mõlemad säilinud Nõukogude ajast, kui sotsiaalmaks oli diferentseeritud, mis tingis ka erineva kohtlemise teatud kutsealadel töötavatele inimestele pensionieas. Praegune ühetaolise sotsiaalmaksu maksmine ning selle arvelt soodus- või väljateenitud aastate pensioni maksmine põhjustab ebavõrdsust, mida on välja toonud ka Euroopa Komisjon.
Väljateenitud aastate pensioni saajatest töötas 2020. aastal üle enam 86 protsenti. Seejuures oli täiendav kulu sooduspensionite maksmiseks 2021. aastal ca 43,5 miljonit eurot.
Kava kohaselt jõustub seadus 1. jaanuarist 2024.
### Response:
Sooduspensionide lõpetamise eelnõu läbis esimese lugemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uudisteagentuur AP teatas, et vabariiklased said kätte 218 kohta, mida on vaja, et saavutada esindajatekojas enamus. Lõplikud tulemused pole veel selgunud, jagamisel on veel seitse kohta, vahendas Financial Times.
Vabariiklaste parteis valitsevad erimeelsused, pole veel selge, kas Kevin McCarthyst saab kongressi spiiker. Nädala alguses võitis McCarthy salajasel hääletusel ja sai oma partei spiikri kandidaadiks. Tema vastu hääletasid aga Donald Trumpile lojaalsed vabariiklased.
Kongress valib uue spiikri jaanuaris, McCarthy vajab siis vähemalt 218 saadiku toetust.
USA president Joe Biden õnnitles McCarthyt vabariiklaste valimisvõidu puhul. Bideni sõnul on ta valmis tegema koostööd esindajatekoja vabariiklastega.
Nädalavahetusel sai selgeks, et Bideni kodupartei säilitab kontrolli senati üle. Demokraadid võitsid napilt Nevadas ja Arizonas. Senativalimiste lõplikud tulemused selguvad järgmisel kuul, kui Georgia osariigis toimub teine voor. Seal osalevad demokraadist senaator Raphael Warnock ja vabariiklane Herschel Walker.
Senati vabariiklased valisid kolmapäeval tagasi oma juhiks Mitch McConnelli.
McConnellile esitas väljakutse Trumpi liitlane ja Florida senaator Rick Scott. McConnell sai 37 häält, Scott aga ainult 10 häält.
Pärast valimisvõitu kommenteeris McConnell ka 2024. aasta presidendivalimisi.
"Plaanin sellest võistlusest eemale jääda. Mul pole seal midagi mängus. Ma arvan, et see saab olema tasavägine heitlus, kus osalevad ka teised kandidaadid," ütles McConnell.
USA endine president Donald Trump teatas hiljuti, et kandideerib uuesti presidendiks. Praegu on Trump vabariiklaste ainus ametlik presidendikandidaat. | Vabariiklased taastasid kontrolli USA esindajatekoja üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uudisteagentuur AP teatas, et vabariiklased said kätte 218 kohta, mida on vaja, et saavutada esindajatekojas enamus. Lõplikud tulemused pole veel selgunud, jagamisel on veel seitse kohta, vahendas Financial Times.
Vabariiklaste parteis valitsevad erimeelsused, pole veel selge, kas Kevin McCarthyst saab kongressi spiiker. Nädala alguses võitis McCarthy salajasel hääletusel ja sai oma partei spiikri kandidaadiks. Tema vastu hääletasid aga Donald Trumpile lojaalsed vabariiklased.
Kongress valib uue spiikri jaanuaris, McCarthy vajab siis vähemalt 218 saadiku toetust.
USA president Joe Biden õnnitles McCarthyt vabariiklaste valimisvõidu puhul. Bideni sõnul on ta valmis tegema koostööd esindajatekoja vabariiklastega.
Nädalavahetusel sai selgeks, et Bideni kodupartei säilitab kontrolli senati üle. Demokraadid võitsid napilt Nevadas ja Arizonas. Senativalimiste lõplikud tulemused selguvad järgmisel kuul, kui Georgia osariigis toimub teine voor. Seal osalevad demokraadist senaator Raphael Warnock ja vabariiklane Herschel Walker.
Senati vabariiklased valisid kolmapäeval tagasi oma juhiks Mitch McConnelli.
McConnellile esitas väljakutse Trumpi liitlane ja Florida senaator Rick Scott. McConnell sai 37 häält, Scott aga ainult 10 häält.
Pärast valimisvõitu kommenteeris McConnell ka 2024. aasta presidendivalimisi.
"Plaanin sellest võistlusest eemale jääda. Mul pole seal midagi mängus. Ma arvan, et see saab olema tasavägine heitlus, kus osalevad ka teised kandidaadid," ütles McConnell.
USA endine president Donald Trump teatas hiljuti, et kandideerib uuesti presidendiks. Praegu on Trump vabariiklaste ainus ametlik presidendikandidaat.
### Response:
Vabariiklased taastasid kontrolli USA esindajatekoja üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui mullu juhtus nii, et Tallinna elanikkond kahanes esimest korda üle paljude aastate, siis tänavu on kasv olnud märkimisväärne, 12 626 elanikku. Kasvu taga pole aga suurenenud sündide arv ega mujalt Eestis pealinna kolijad, vaid sõjapõgenikud Ukrainast.
Tallinna perekonnaseisuametil andmed Tallinna elanikuks registreeritud Ukraina kodanike kohta ütlevad, et nende arv kasvas tänavu alates 1. märtsist 1. novembrini 13 279 võrra. Novembri alguse seisuga on Tallinna elanikuna registreeritud 21 252 Ukraina kodanikku.
Sõja algus ja sõjapõgenike arv kajastub ka Tallinna rahvaarvus. Kui jaanuari ja veebruariga pealinna elanike arv kahanes üle 800 inimese võrra, siis alates märtsist on kasv olnud üle 13 000.
1. novembri seisuga on Tallinnas registreeritud elanikke 457 631.
Sündide arv väheneb aasta-aastalt
Mullune oli erakordne aasta selles tähenduses, et üle 15 aasta Tallinna elanike arv kahanes, 683 inimese võrra. Aasta varem oli kasv olnud 1756 elanikku. Elanike arvu kahanemise peamine põhjus on negatiivne loomulik iive: sündis 4373, suri 5506 inimest.
2021. aastal vähenes Tallinnas sündide arv võrreldes 2020. aastaga 100 võrra. Kuid tänavu on sünde olnud veel vähem. Kui mullu registreeriti Tallinnas esimese kümne kuuga 3754 sündi, siis tänavu 3369. Kui veel mullu oli Tallinnas kolm kuud, mil sünde oli üle 400, siis tänavu pole selliseid kuid olnud ühtegi. Kõige rohkem registreeriti pealinnas sünde augustis, 382.
Tallinna perekonnaseisuameti juhataja asetäitja Kristi Kail ütles ERR-ile, et sündimusnäitajaid mõjutavad sünnitusealiste naiste osakaalu vähenemine, perepoliitika ja kriisid.
"Rahvaarvu muutumist mõjutavad lisaks sündimusele ja suremusele vahel ka rändeprotsessid ning erinevad sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Prognoosida võib, et sel aastal jääb loomulik iive Tallinnas negatiivseks, rändeiive positiivseks," lausus Kail.
Sündide arvu vähenemine pole vaid pealinna mure, vaid sama on olukord kõigi Eesti omavalitsuste peale kokku. Kui veel mullu oli sünde eelnenud aastaga võrreldes veidi rohkem, siis tänavused kuud näitavad sündide arvu langust.
Näiteks mullu oli kõigil kuudel sündide arv vähemalt tuhat, kõige vähem sünde registreeriti veebruaris, 1003; kõige rohkem septembris, 1202. Tänavu on kuid, mil on registreeritud alla tuhande sünni, neli: jaanuar (905 sündi), veebruar (859), aprill (889) ja oktoober (968).
Samas on langenud ka surmade arv: näiteks tänavu oktoobris suri Eestis 1376, mullu samal ajal 1585 inimest. | Tallinna elanike arv küll kasvab, kuid sündide arv järjest väheneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui mullu juhtus nii, et Tallinna elanikkond kahanes esimest korda üle paljude aastate, siis tänavu on kasv olnud märkimisväärne, 12 626 elanikku. Kasvu taga pole aga suurenenud sündide arv ega mujalt Eestis pealinna kolijad, vaid sõjapõgenikud Ukrainast.
Tallinna perekonnaseisuametil andmed Tallinna elanikuks registreeritud Ukraina kodanike kohta ütlevad, et nende arv kasvas tänavu alates 1. märtsist 1. novembrini 13 279 võrra. Novembri alguse seisuga on Tallinna elanikuna registreeritud 21 252 Ukraina kodanikku.
Sõja algus ja sõjapõgenike arv kajastub ka Tallinna rahvaarvus. Kui jaanuari ja veebruariga pealinna elanike arv kahanes üle 800 inimese võrra, siis alates märtsist on kasv olnud üle 13 000.
1. novembri seisuga on Tallinnas registreeritud elanikke 457 631.
Sündide arv väheneb aasta-aastalt
Mullune oli erakordne aasta selles tähenduses, et üle 15 aasta Tallinna elanike arv kahanes, 683 inimese võrra. Aasta varem oli kasv olnud 1756 elanikku. Elanike arvu kahanemise peamine põhjus on negatiivne loomulik iive: sündis 4373, suri 5506 inimest.
2021. aastal vähenes Tallinnas sündide arv võrreldes 2020. aastaga 100 võrra. Kuid tänavu on sünde olnud veel vähem. Kui mullu registreeriti Tallinnas esimese kümne kuuga 3754 sündi, siis tänavu 3369. Kui veel mullu oli Tallinnas kolm kuud, mil sünde oli üle 400, siis tänavu pole selliseid kuid olnud ühtegi. Kõige rohkem registreeriti pealinnas sünde augustis, 382.
Tallinna perekonnaseisuameti juhataja asetäitja Kristi Kail ütles ERR-ile, et sündimusnäitajaid mõjutavad sünnitusealiste naiste osakaalu vähenemine, perepoliitika ja kriisid.
"Rahvaarvu muutumist mõjutavad lisaks sündimusele ja suremusele vahel ka rändeprotsessid ning erinevad sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Prognoosida võib, et sel aastal jääb loomulik iive Tallinnas negatiivseks, rändeiive positiivseks," lausus Kail.
Sündide arvu vähenemine pole vaid pealinna mure, vaid sama on olukord kõigi Eesti omavalitsuste peale kokku. Kui veel mullu oli sünde eelnenud aastaga võrreldes veidi rohkem, siis tänavused kuud näitavad sündide arvu langust.
Näiteks mullu oli kõigil kuudel sündide arv vähemalt tuhat, kõige vähem sünde registreeriti veebruaris, 1003; kõige rohkem septembris, 1202. Tänavu on kuid, mil on registreeritud alla tuhande sünni, neli: jaanuar (905 sündi), veebruar (859), aprill (889) ja oktoober (968).
Samas on langenud ka surmade arv: näiteks tänavu oktoobris suri Eestis 1376, mullu samal ajal 1585 inimest.
### Response:
Tallinna elanike arv küll kasvab, kuid sündide arv järjest väheneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jutuajamises koos endise koondisekaaslase Rimo Hundiga tõi Lindpere välja, et omal ajal võinuks USA jalgpalli kõrgliigasse MLS-i siirduda veel kaks eestlast - Enar Jääger ja Konstantin Vassiljev. Samuti rääkis ta sellest, kuidas puutus Ameerika Ühendriikides kokku mitmete kuulsustega, nagu näiteks Snoop Dogg, Ashton Kutcher ja Mila Kunis.
Värvikaid meenutusi tuli ka Bulgaarias veedetud ajast, kus kokkupuuteid oli nii kohaliku maffia kui politseiga. Lisaks avaldas Eesti jalgpallikoondises 107 mängu pidanud Lindpere, et MLS-is pallides tunti tema vastu huvi ka Inglismaa kõrgliigast.
Küsimusele, kas Lindpere näeb end tulevikus ka mõnel kõrgemal ametikohal, nagu näiteks Eesti Jalgpalli Liidu president, vastas praegune Tallinna Kalevi spordidirektor: "Ma pole kunagi seda mõtet maha salanud. Mu fookus on hetkel üles ehitada üks Eesti klubi. Aidata kaasa ja jalule ning võtta siis järgmine samm ja siht. Ma arvan ma olen üks selline persoon, kes suudaks iga päev suhelda 5-10 erineva organisatsiooniga, viia neid tööülesannetega kurssi, viia oma nägemust ja vaadata, kus saaks juurde panna."
"Täna on Kalev minu ja Ragnari [Klavani] klubi, kus igapäevaselt töötame, aga ma pole kunagi öelnud, et tahaks aidata ainult ühte klubi. Visioon on ikkagi see, et Eesti koondis mängiks ühel päeval minu eluajal EM-il või MM-il alagrupis," lisas Lindpere.
Lisaks toob Lindpere Coolbet Eesti Youtube'i kanalil avaldatud episoodis välja ka oma karjääri suurima palgasumma ning avaldab põhjuse, miks ta tänasel päeval enam Nõmme Kalju klubiga ei suhtle. | Lindpere jalgpalliliidu presidendiks kandideerimisest: ma pole kunagi seda mõtet maha salanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jutuajamises koos endise koondisekaaslase Rimo Hundiga tõi Lindpere välja, et omal ajal võinuks USA jalgpalli kõrgliigasse MLS-i siirduda veel kaks eestlast - Enar Jääger ja Konstantin Vassiljev. Samuti rääkis ta sellest, kuidas puutus Ameerika Ühendriikides kokku mitmete kuulsustega, nagu näiteks Snoop Dogg, Ashton Kutcher ja Mila Kunis.
Värvikaid meenutusi tuli ka Bulgaarias veedetud ajast, kus kokkupuuteid oli nii kohaliku maffia kui politseiga. Lisaks avaldas Eesti jalgpallikoondises 107 mängu pidanud Lindpere, et MLS-is pallides tunti tema vastu huvi ka Inglismaa kõrgliigast.
Küsimusele, kas Lindpere näeb end tulevikus ka mõnel kõrgemal ametikohal, nagu näiteks Eesti Jalgpalli Liidu president, vastas praegune Tallinna Kalevi spordidirektor: "Ma pole kunagi seda mõtet maha salanud. Mu fookus on hetkel üles ehitada üks Eesti klubi. Aidata kaasa ja jalule ning võtta siis järgmine samm ja siht. Ma arvan ma olen üks selline persoon, kes suudaks iga päev suhelda 5-10 erineva organisatsiooniga, viia neid tööülesannetega kurssi, viia oma nägemust ja vaadata, kus saaks juurde panna."
"Täna on Kalev minu ja Ragnari [Klavani] klubi, kus igapäevaselt töötame, aga ma pole kunagi öelnud, et tahaks aidata ainult ühte klubi. Visioon on ikkagi see, et Eesti koondis mängiks ühel päeval minu eluajal EM-il või MM-il alagrupis," lisas Lindpere.
Lisaks toob Lindpere Coolbet Eesti Youtube'i kanalil avaldatud episoodis välja ka oma karjääri suurima palgasumma ning avaldab põhjuse, miks ta tänasel päeval enam Nõmme Kalju klubiga ei suhtle.
### Response:
Lindpere jalgpalliliidu presidendiks kandideerimisest: ma pole kunagi seda mõtet maha salanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liiv kaotas võidu võtnud Zhongyan Ningile 0,25 ja teiseks tulnud Joep Wennemarsile 0,03 sekundit.
Kolmas koht tähistab Liivi senist parimat MK-etapi tulemust. Eelmisel hooajal teenis ta Kanadas Calgarys peetud MK-etapil viienda koha.
MK-sarja üldarvestuses hoiab Liiv 74 punktiga kuuendat kohta. Laupäeval asub ta võistlustulle 500 m distantsil. | Marten Liiv pääses MK-etapil pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiv kaotas võidu võtnud Zhongyan Ningile 0,25 ja teiseks tulnud Joep Wennemarsile 0,03 sekundit.
Kolmas koht tähistab Liivi senist parimat MK-etapi tulemust. Eelmisel hooajal teenis ta Kanadas Calgarys peetud MK-etapil viienda koha.
MK-sarja üldarvestuses hoiab Liiv 74 punktiga kuuendat kohta. Laupäeval asub ta võistlustulle 500 m distantsil.
### Response:
Marten Liiv pääses MK-etapil pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parim meesjalgpallur selgitati välja Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ringküsitluses. Nii EJAK-i kui ka EJL-i poolt osales küsitluses 38 inimest ehk kokku 76 hääletajat, kes nimetasid oma esikolmiku: esikoht teenis kolm, teine koht kaks ja kolmas koht ühe punkti.
Nimetada võis kõiki Eesti kodakondsust omavaid meesjalgpallureid nende 2022. aasta soorituste põhjal ning arvesse võeti esitusi nii koondises kui ka klubijalgpalli tasandil. Esikolmikusse jõudsid tänavu (tähestikulises järjekorras): Henri Anier, Karol Mets ja Joonas Tamm.
Lisaks teenisid punkte (tähestikulises järjekorras): Mihkel Aksalu, Zakaria Beglarishvili, Andre Frolov, Karl Jakob Hein, Ragnar Klavan, Mattias Käit, Rauno Sappinen, Rocco Robert Shein, Vlasiy Sinyavskiy, Markus Soomets, Sten Reinkort, Sergei Zenjov ja Konstantin Vassiljev.
Aasta parimat meesjalgpallurit tunnustab eriauhinnaga Coolbet.
Jalgpalligala toimub tänavu uuenenud formaadiga 20. novembril algusega kell 20.00 ning sissepääs on kutsetega. Otsepilti galast näeb jalgpall.ee lehel.
Samal päeval kell 15.30 toimub Estonia kontserdisaalis esmakordselt sündmus "Eesti jalgpall tänab", kus autasustatakse Esiliigade, II liiga, madalamate liigade, rahvajalgpalli ja rannajalgpalli parimaid, aktiivsemaid kohtunikke, parimaid staadioneid ning mitmeid teisi. 20. novembril kell 12.00 toimub Estonia kontserdisaalis noorte hooaja lõpetamine. | Jalgpalliliit avaldas aasta parima meesjalgpalluri tiitli finalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parim meesjalgpallur selgitati välja Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ringküsitluses. Nii EJAK-i kui ka EJL-i poolt osales küsitluses 38 inimest ehk kokku 76 hääletajat, kes nimetasid oma esikolmiku: esikoht teenis kolm, teine koht kaks ja kolmas koht ühe punkti.
Nimetada võis kõiki Eesti kodakondsust omavaid meesjalgpallureid nende 2022. aasta soorituste põhjal ning arvesse võeti esitusi nii koondises kui ka klubijalgpalli tasandil. Esikolmikusse jõudsid tänavu (tähestikulises järjekorras): Henri Anier, Karol Mets ja Joonas Tamm.
Lisaks teenisid punkte (tähestikulises järjekorras): Mihkel Aksalu, Zakaria Beglarishvili, Andre Frolov, Karl Jakob Hein, Ragnar Klavan, Mattias Käit, Rauno Sappinen, Rocco Robert Shein, Vlasiy Sinyavskiy, Markus Soomets, Sten Reinkort, Sergei Zenjov ja Konstantin Vassiljev.
Aasta parimat meesjalgpallurit tunnustab eriauhinnaga Coolbet.
Jalgpalligala toimub tänavu uuenenud formaadiga 20. novembril algusega kell 20.00 ning sissepääs on kutsetega. Otsepilti galast näeb jalgpall.ee lehel.
Samal päeval kell 15.30 toimub Estonia kontserdisaalis esmakordselt sündmus "Eesti jalgpall tänab", kus autasustatakse Esiliigade, II liiga, madalamate liigade, rahvajalgpalli ja rannajalgpalli parimaid, aktiivsemaid kohtunikke, parimaid staadioneid ning mitmeid teisi. 20. novembril kell 12.00 toimub Estonia kontserdisaalis noorte hooaja lõpetamine.
### Response:
Jalgpalliliit avaldas aasta parima meesjalgpalluri tiitli finalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikool Maks & Moorits lõpetas võõrsil 99:84 võiduga Ventspilsi kuuemängulise võiduseeria. Üheksakesi mänginud Tartu meeskonnas said viis mängijat kirja kahekohalise punktisumma ja kolm mängijat kaksikduubli.
Jalan McCloud viskas 26 punkti ja andis kolm korvisöötu, Tomaš Pavelka kogus 18 punkti ja 10 lauapalli, Märt Rosenthal lisas 17 punkti, 10 korvisöötu ja kuus lauapalli, Andrii Voinalovych tõi 14 punkti ja kaheksa lauapalli ning Hendrik Eelmäe viskas 11 punkti ja võttis 10 lauapalli. Ventspilsi resultatiivseimana sai Linards Jaunzems kirja 28 punkti.
Tartu peatreeneri Nikolajs Mazursi hinnangul suutis meeskond mängida distsiplineeritult. "Mängijad olid hästi keskendunud ja kõik andsid võitu oma panuse. Suutsime lauavõitlust kontrollida ja saime kirja hea meeskondliku võidu."
Tartu Ülikool Maks & Mooritsal on nüüd tabelis kirjas kuus võitu ja kolm kaotust. Ventspils sai seitsme võidu kõrvale kirja teise kaotuse.
Tartu jaoks jätkuvad esmaspäeval mängud karikavõistlustel, kui veerandfinaalide avamängus võõrustatakse Pärnu Sadamat, kes jäi reedel mõneti üllatuslikult võõrsil alla Valmierale 82:83.
Läti klubile tõi võidu Niks Salenieks, kes viskas otsustava korvi kuus sekundit enne lõppu ning kogus meeskonna parimana 20 punkti. Pärnu rünnakut vedasid Troy Barnies ja Mihkel Kirves, kes tõid vastavalt 20 ja 19 punkti.
Pärnu on seitsme kohtumisega teeninud kolm võitu ja neli kaotust. Valmiera sai seitsme kaotuse kõrvale teise võidu.
Tallinna Kalev/Audentes andis kodusaalis liiga liidrile BC Prometeile korraliku lahingu, kuid pidi siiski vastu võtma 74:83 kaotuse. Otsustavaks sai mängu esimene veerandaeg, mille Prometei võitis 28:18. Kalev/Audentes jäi teisel veerandajal peale 21:18, kolmas mängiti 19:19 viiki ning viimase võitis Prometei 18:16.
Vanameister Kristjan Kangur viskas Kalev/Audentese parimana 18 punkti, haaras 14 lauapalli ja jagas kolm korvisöötu. Võitjate edukaimaks osutus 21 punkti toonud Issuf Sanon.
Kalev/Audentes on võitnud kaks ja kaotanud kuus kohtumist, seevastu Prometei on võitnud kõik kaheksa seni peetud kohtumist.
BC Tarvas avas viimasena ühisliigas võiduarve, kui reedel alistati kodupubliku ees 96:90 BK Liepaja. Meeskonnad läksid poolajapausile Liepaja 51:46 juhtimisel, kuid kolmandal veerandil haaras Tarvas edu, mida nad enam käest ei andnud.
Tarva ääremängija Volodõmõr Ševtšenko viskas üleplatsimehena 31 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Jan Razdevsek ja Antun Maricevic toetasid vastavalt 21 ja 20 punktiga. Liepaja resultatiivseim oli 26 punktiga Karlis Silins.
Tarval on nüüd tabelis üks võit ja kaheksa kaotust, Liepajal võrdselt neli võitu ja neli kaotust.
Tulemused:
BK Ventspils - Tartu Ülikool Maks & Moorits 84:99
Valmiera Glass VIA - Pärnu Sadam 83:82
Tallinna Kalev/Audentes - BC Prometey 74:83
BC Tarvas - BK Liepaja 96:90 | Tartu Ülikool lõpetas Ventspilsi võiduseeria, BC Tarvas avas võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikool Maks & Moorits lõpetas võõrsil 99:84 võiduga Ventspilsi kuuemängulise võiduseeria. Üheksakesi mänginud Tartu meeskonnas said viis mängijat kirja kahekohalise punktisumma ja kolm mängijat kaksikduubli.
Jalan McCloud viskas 26 punkti ja andis kolm korvisöötu, Tomaš Pavelka kogus 18 punkti ja 10 lauapalli, Märt Rosenthal lisas 17 punkti, 10 korvisöötu ja kuus lauapalli, Andrii Voinalovych tõi 14 punkti ja kaheksa lauapalli ning Hendrik Eelmäe viskas 11 punkti ja võttis 10 lauapalli. Ventspilsi resultatiivseimana sai Linards Jaunzems kirja 28 punkti.
Tartu peatreeneri Nikolajs Mazursi hinnangul suutis meeskond mängida distsiplineeritult. "Mängijad olid hästi keskendunud ja kõik andsid võitu oma panuse. Suutsime lauavõitlust kontrollida ja saime kirja hea meeskondliku võidu."
Tartu Ülikool Maks & Mooritsal on nüüd tabelis kirjas kuus võitu ja kolm kaotust. Ventspils sai seitsme võidu kõrvale kirja teise kaotuse.
Tartu jaoks jätkuvad esmaspäeval mängud karikavõistlustel, kui veerandfinaalide avamängus võõrustatakse Pärnu Sadamat, kes jäi reedel mõneti üllatuslikult võõrsil alla Valmierale 82:83.
Läti klubile tõi võidu Niks Salenieks, kes viskas otsustava korvi kuus sekundit enne lõppu ning kogus meeskonna parimana 20 punkti. Pärnu rünnakut vedasid Troy Barnies ja Mihkel Kirves, kes tõid vastavalt 20 ja 19 punkti.
Pärnu on seitsme kohtumisega teeninud kolm võitu ja neli kaotust. Valmiera sai seitsme kaotuse kõrvale teise võidu.
Tallinna Kalev/Audentes andis kodusaalis liiga liidrile BC Prometeile korraliku lahingu, kuid pidi siiski vastu võtma 74:83 kaotuse. Otsustavaks sai mängu esimene veerandaeg, mille Prometei võitis 28:18. Kalev/Audentes jäi teisel veerandajal peale 21:18, kolmas mängiti 19:19 viiki ning viimase võitis Prometei 18:16.
Vanameister Kristjan Kangur viskas Kalev/Audentese parimana 18 punkti, haaras 14 lauapalli ja jagas kolm korvisöötu. Võitjate edukaimaks osutus 21 punkti toonud Issuf Sanon.
Kalev/Audentes on võitnud kaks ja kaotanud kuus kohtumist, seevastu Prometei on võitnud kõik kaheksa seni peetud kohtumist.
BC Tarvas avas viimasena ühisliigas võiduarve, kui reedel alistati kodupubliku ees 96:90 BK Liepaja. Meeskonnad läksid poolajapausile Liepaja 51:46 juhtimisel, kuid kolmandal veerandil haaras Tarvas edu, mida nad enam käest ei andnud.
Tarva ääremängija Volodõmõr Ševtšenko viskas üleplatsimehena 31 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Jan Razdevsek ja Antun Maricevic toetasid vastavalt 21 ja 20 punktiga. Liepaja resultatiivseim oli 26 punktiga Karlis Silins.
Tarval on nüüd tabelis üks võit ja kaheksa kaotust, Liepajal võrdselt neli võitu ja neli kaotust.
Tulemused:
BK Ventspils - Tartu Ülikool Maks & Moorits 84:99
Valmiera Glass VIA - Pärnu Sadam 83:82
Tallinna Kalev/Audentes - BC Prometey 74:83
BC Tarvas - BK Liepaja 96:90
### Response:
Tartu Ülikool lõpetas Ventspilsi võiduseeria, BC Tarvas avas võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 18. novembril kell 20.43:
- Ukraina hakkab tootma relvastust koos kuue NATO riigiga;
- Šmõhal: pea pool Ukraina elektrisüsteemist on rivist väljas;
- Tšehhi välisminister: Lääs ei peaks dikteerima Ukrainale rahutingimusi;
- Macron: Hiina võime survestada Venemaad on väga kasulik;
- Vene rünnakute tõttu hukkus Zaporižžja oblastis 10 ja Harkivis üks;
- Zelenski: Vene rünnakute tõttu jäi 10 miljonit inimest ilma elektrita;
- Varssavi: puuduvad märgid, et Poola tegeleb otsese ohuga;
- IAEA nõudis taas, et Venemaa lahkuks Ukraina tuumarajatistest;
- USA kindral Mark Milley vestles oma Ukraina kolleegiga;
- Austraalia miljardär lubas Ukraina ülesehitamiseks 740 miljonit;
- ISW: Venemaa mobiliseeritud sõdurite võitlusvaim on väga väike ja see tekitab peavalu Moskvale;
- Briti luure: Venemaa valmistub uuteks Ukraina pealetungideks.
Ukraina hakkab tootma relvastust koos kuue NATO riigiga
Ukraina riiklik ettevõtte Ukroboronprom hakkab kuue erineva NATO riigiga ühiselt relvastust ja laskemoona tootma, teatas Ukrainska Pravda.
Relvastust hakatakse tootma koos Poola, Tšehhi, Prantsuse, Taani ja teiste riikide ettevõtetega.
Ühiselt on kavas hakata tootma nii laskemoona, soomukeid kui ka mitmikraketiheitjaid ning arendada välja ühiselt mitmeid kõrgtehnoloogilisi relvi.
Selleks on kavas kasutada nii olemasolevaid rajatisi kui ka uusi ohututes kohtades rajatisi.
Kõnekal kombel ei maini Ukroboronprom kahte Ukraina partnerriiki.
Mash: Ukraina meredroonid tabasid reedel Novorossiski sadamat
Vene uudisteportaal Mash teatas reedel, 18. novembril, et öösel toimus plahvatus Novorossiski sadamas.
Hommikul hinnati, et plahvatuse kahjud olid minimaalsed. Kohapealt leiti meredrooni jäänused, mis tundusid olevat samasugused millega rünnati Venemaa Musta mere laevastikku Sevastopolis oktoobri lõpus.
Novorossiiski sadam on oluline mereväe baas Vene Musta mere laevastikule, mis asub Ukraina sadamalinnast Odessast 675 kilomeetri kaugusel, tõi välja portaal Naval News.
Seni on arvatud, et Novorossiisk jääb Ukraina rünnakute laskeulatuses välja. Seal paiknev sadam on naftaterminali ligidal, mis on samuti oluline sihtmärk.
Novorossiiskis paiknevad ka mitmed Vene Kilo klassi allveelaevad, mis viidi sinna septembris Sevastopoli sadamast.
Seda kas tegu oli Ukraina rünnakuga ei saa sõltumatult kinnitada ega ümber lükata.
Šmõhal: pea pool Ukraina elektrisüsteemist on rivist väljas
Ukraina peaminister Denõs Šmõhal teatas reedel, et pea pool Ukraina elektrisüsteemist on Vene rünnakute tõttu rivist väljas, vahendas Ukrinform.
Peaminister Šmõhali sõnul vajab Ukraina oma Euroopa partnerite abi elektriühenduste taastamiseks – vaja on nii tehnikat kui ka rahalist tuge.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeva õhtul, et Ukrainas on elektrita jäänud 10 miljonit inimest.
Tšehhi välisminister: Lääs ei peaks dikteerima Ukrainale rahutingimusi
Tšehhi välisminister Jan Lipavsky ütles Briti lehele The Guardian, et "ukrainlased on teinud selge valiku ning nad ei taha olla osa Moskva impeeriumist".
Lipavsky kinnitas, et lääneriigid ei tohiks dikteerida Ukrainale rahutingimusi olukorras, kus Ukraina võitleb enda ellujäämise pärast. Ministri sõnul on Ukrainal mõistlik nõuda 2014. aasta eelsete piiride taastamist.
Tšehhi on praegu Euroopa Liidu eesistujariik. Lipavsky lubas, et Euroopa Liit valmistab ette oma üheksandat sanktsioonide paketti Venemaa vastu.
Macron: Hiina võime survestada Venemaad on väga kasulik
Prantsuse president Emmanuel Macron kinnitas hiljuti, et Hiina võime survestada Venemaad on osutunud väga kasulikuks, vahendab Financial Times.
Macron kohtus Hiina liidri Xi Jinpingiga G20 tippkohtumise raames Balis, kus G20 mõistis Venemaa sõja Ukrainas hukka.
Xi juhtimisel on Hiina keeldnud süüdistama tekkinud sõjas Venemaad ning Hiina on võtnud omaks ka Vene jutupunkti, mille kohaselt on NATO laienemine ohustanud Venemaa julgeolekut.
Hiina samas on väljendanud muret tuumarelvadega ähvardamise pärast ning riik pole tunnistanud Ukraina territooriumi annekteerimisi, sh Krimmi 2014. aastal.
Macroni sõnul saab Xi meenutada Putinile, et tuumarelvi ei tohi kasutada ning rahvusvahelisele õigusele tasub tähelepanu pöörata.
Prantsuse president rõhutas Financial Timesile, et G20 üleskutse rahule on sõnum rahvusvaheliselt üldsuselt, kuid ka Hiinalt, kes on koos Venemaaga üks G20 liige.
Macron lootis, et ukrainlased naasevad läbirääkimistelaua taha ning rahvusvaheline üldsus on kõnelustesse kaasatud.
Borrell: Ukrainasse saabub rahu ainult Vene vägede lahkudes
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kinnitas neljapäeval Reutersile, et rahu Ukrainas peab eelkõige tagama Venemaa viies oma väed riigist välja.
"Ma kardan, et Venemaa pole valmis taanduma ning kuniks Vene väed Ukrainast ei lahku ei ole rahu võimalik," kinnitas Borrell Reutersile Usbekistanis Samarkandis.
Borrell kinnitas, et agressor on see pool, kes peab püsiva rahu tagamiseks oma väed välja viima.
Vene rünnakute tõttu hukkus Zaporižžja oblastis 10 ja Harkivis üks inimene
Venemaa raketirünnakus Zaporižžja oblasti Vilnianski linnale hukkus neljapäeval 10 inimest, sh kaks last. Ukraina võimude sõnul päästetööd veel käivad.
Harkivi oblastis hukkus Vene rünnaku tõttu viimase ööpäeva jooksul üks inimene Bahmuti linnas ning sai viga kaheksa.
Vene väed tulistasid neljapäeval Ukraina pihta 18 tiibraketti.
Öösel tulistati Zaporižžja oblasti pihta S-300 õhutõrjerakett. Rünnakus hukkunuid ei olnud.
Samuti tulistati öösel Nikopoli, vahendas The Kyiv Independent.
Kuleba: Ukraina eksperdid on Poolas Przewodów's
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas reedel, et Ukraina eksperdid on Przewodów' raketitragöödia toimumise asukohas. Kuleba tänas poolakaid ligipääsu eest.
Ukrainian experts are already working at the site of the tragedy in Przewodów caused by Russian missile terror against Ukraine. I am grateful to the Polish side for granting them access. We will continue our cooperation in an open and constructive manner, as closest friends do.
— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) November 18, 2022
Zelenski: Vene rünnakute tõttu jäi 10 miljonit inimest elektrita
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa rünnakute tõttu jäi 10 miljonit inimest ilma elektrita. Zelenski sõnul on kõige suuremad probleemid Kiievi, Odessa ja Sumõ piirkondades.
"Praegu on enam kui 10 miljonit ukrainlast ilma elektrita. Enamik elektrikatkestustest on Vinnõtsja, Odessa, Sumõ ja Kiievi piirkondades," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul sai Dnipros Vene raketilöökide tõttu haavata kümneid inimesi, Zaporižžjas hukkus vähemalt seitse inimest, vahendas CNN.
"Kordame ikka ja jälle oma partneritele, et ainult Ukraina õhuruumi kaitsmine päästab nii Ukrainat kui ka Euroopat Vene agressiooni eskalatsioonist ja julgustab Venemaad sõda lõpetama," ütles Zelenski.
Ukraina pealinn Kiiev Autor/allikas: SCANPIX/ZUMAPRESS.com/Sergei Chuzavkov
Varssavi: puuduvad märgid, et Poolale oleks otsest ohtu
Poola valitsuse pressiesindaja Pjotr Müller ütles neljapäeval, et riigil puuduvad viited selle kohta, et Poolale oleks otsest ohtu. Teisipäeval kukkus Poola territooriumile rakett, mille tagajärjel hukkus kaks inimest.
"Ekspertide kogutud materjalide põhjal oli selle sündmuse põhjuseks Ukraina kaitsetegevus Venemaa rünnaku vastu. Puuduvad ilmingud, et meil on tegemist otsese ohuga meie riigile," ütles Müller.
"Hetkel teame, et 15. novembril viis Venemaa Ukraina territooriumil läbi ulatusliku raketirünnaku, kus Ukraina õhujõud pidid kasutama kaitsvaid meetmeid," lisas Müller.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas neljapäeval Bloombergi ärifoorumil, et Ukraina ekspertidel lubatakse osaleda Poola territooriumile langenud raketiintsidendi uurimisel.
IAEA nõudis taas, et Venemaa lahkuks Ukraina tuumarajatistest
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) võttis vastu uue resolutsiooni, milles kutsutakse Moskvat üles lahkuma Ukraina tuumrajatistest. Tegemist oli juba kolmanda sellise resolutsiooniga, vahendas The Kyiv Independent.
IAEA kutsus Venemaad viivitamatult taanduma Lõuna-Ukrainas asuvast Zaporižžja tuumaelektrijaamast.
14. novembril teatas IAEA juht Rafael Grossi, et agentuur saadab missioonid kolme Ukraina töötavasse tuumaelektrijaama.
USA kindral Mark Milley vestles oma Ukraina kolleegiga
USA staabiülemate komitee esimees Mark Milley vestles Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõiga, vahendas CNN.
"Nad arutasid Venemaa sissetungi Ukrainasse ning vahetasid seisukohti ja hinnanguid. Esimees kinnitas vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele teviklikkusele," ütles Milley pressiesindaja Dave Butler.
Paavst Franciscuse sõnul on Vatikan valmis vahendama rahu sõlmimist
Paavst Franciscus kordas reedel, et Vatikan on valmis tegema kõik võimaliku, et vahendada ja lõpetada konflikt Venemaa ja Ukraina vahel, vahendas Reuters.
Austraalia miljardär lubas Ukraina ülesehitamiseks 740 miljonit
Austraalia kaevandussektoris rikkaks saanud Andrew Forrest lubas Ukraina ülesehitamiseks peale sõda 740 miljonit dollarit. Forrest usub, et peale sõda saab Ukrainast kindlasti Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus.
Miljardäri algatatud fondi Ukraine Green Growth Initiative abil loodetakse koguda Ukraina ülesehitamiseks minimaalselt 25 miljardit dollarit, vahendas Fortune.
Forrest külastas juunis Ukrainat, kus ta kohtus ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, vahendas The Guardian.
ISW: Venemaa mobiliseeritud sõdurite võitlusvaim on väga väike ja see tekitab peavalu Moskvale
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas oma viimases hinnangus, et Novosibirski oblastist pärit mobiliseeritud sõdurid kirjutasid aruandeid, mille kohaselt nad ei saanud piisavalt väljaõpet ja keelduvad seetõttu rindele minemast. See kinnitab Ukraina sõjaväe sarnaseid teateid, et Venemaa mobiliseeritud võitlejad väldivad rindele minemist.
Briti luure: Venemaa valmistub uuteks Ukraina pealetungideks
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma regulaarses luureülevaates välja, et Vene väed on enamus Ukraina rindejoonel asunud valmistama ette kaitsesüsteeme ja reorganiseerima selleks vägesid.
Vene üksused on näiteks rajanud Krimmi uued kaevikusüsteemid nagu ka Siverski-Donetsi jõele Donetski ja Luhanski oblastite vahel.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 18 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/TPUEazgQjx
#StandWithUkraine pic.twitter.com/7aRaQ58jIO
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 18, 2022
Mõned uued kaitseliinid asuvad praegusest rindejoonest kuni 60 kilomeetri kaugusel tagalas. See viitab Vene sõjaplaneerijate uskumusele, et on oodata veel Ukraina vastupealetunge.
Brittide hinnangul paigutab Vene väejuhatus tõenäoliselt osa Hersonist Dnipro läänekaldalt evakueeritud üksusi Bahmuti ja Donetski lähistele, et tugevdada sealseid pealetunge Ukraina positsioonide vastu.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 83460 (võrdlus eelmise päevaga +350);
- tankid 2871 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5808 (+4);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1865 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1536 (+5);
- tiibraketid 480 (+6);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4366 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 268. päev: Ukraina: pea pool riigi elektrisüsteemist on rivist väljas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 18. novembril kell 20.43:
- Ukraina hakkab tootma relvastust koos kuue NATO riigiga;
- Šmõhal: pea pool Ukraina elektrisüsteemist on rivist väljas;
- Tšehhi välisminister: Lääs ei peaks dikteerima Ukrainale rahutingimusi;
- Macron: Hiina võime survestada Venemaad on väga kasulik;
- Vene rünnakute tõttu hukkus Zaporižžja oblastis 10 ja Harkivis üks;
- Zelenski: Vene rünnakute tõttu jäi 10 miljonit inimest ilma elektrita;
- Varssavi: puuduvad märgid, et Poola tegeleb otsese ohuga;
- IAEA nõudis taas, et Venemaa lahkuks Ukraina tuumarajatistest;
- USA kindral Mark Milley vestles oma Ukraina kolleegiga;
- Austraalia miljardär lubas Ukraina ülesehitamiseks 740 miljonit;
- ISW: Venemaa mobiliseeritud sõdurite võitlusvaim on väga väike ja see tekitab peavalu Moskvale;
- Briti luure: Venemaa valmistub uuteks Ukraina pealetungideks.
Ukraina hakkab tootma relvastust koos kuue NATO riigiga
Ukraina riiklik ettevõtte Ukroboronprom hakkab kuue erineva NATO riigiga ühiselt relvastust ja laskemoona tootma, teatas Ukrainska Pravda.
Relvastust hakatakse tootma koos Poola, Tšehhi, Prantsuse, Taani ja teiste riikide ettevõtetega.
Ühiselt on kavas hakata tootma nii laskemoona, soomukeid kui ka mitmikraketiheitjaid ning arendada välja ühiselt mitmeid kõrgtehnoloogilisi relvi.
Selleks on kavas kasutada nii olemasolevaid rajatisi kui ka uusi ohututes kohtades rajatisi.
Kõnekal kombel ei maini Ukroboronprom kahte Ukraina partnerriiki.
Mash: Ukraina meredroonid tabasid reedel Novorossiski sadamat
Vene uudisteportaal Mash teatas reedel, 18. novembril, et öösel toimus plahvatus Novorossiski sadamas.
Hommikul hinnati, et plahvatuse kahjud olid minimaalsed. Kohapealt leiti meredrooni jäänused, mis tundusid olevat samasugused millega rünnati Venemaa Musta mere laevastikku Sevastopolis oktoobri lõpus.
Novorossiiski sadam on oluline mereväe baas Vene Musta mere laevastikule, mis asub Ukraina sadamalinnast Odessast 675 kilomeetri kaugusel, tõi välja portaal Naval News.
Seni on arvatud, et Novorossiisk jääb Ukraina rünnakute laskeulatuses välja. Seal paiknev sadam on naftaterminali ligidal, mis on samuti oluline sihtmärk.
Novorossiiskis paiknevad ka mitmed Vene Kilo klassi allveelaevad, mis viidi sinna septembris Sevastopoli sadamast.
Seda kas tegu oli Ukraina rünnakuga ei saa sõltumatult kinnitada ega ümber lükata.
Šmõhal: pea pool Ukraina elektrisüsteemist on rivist väljas
Ukraina peaminister Denõs Šmõhal teatas reedel, et pea pool Ukraina elektrisüsteemist on Vene rünnakute tõttu rivist väljas, vahendas Ukrinform.
Peaminister Šmõhali sõnul vajab Ukraina oma Euroopa partnerite abi elektriühenduste taastamiseks – vaja on nii tehnikat kui ka rahalist tuge.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeva õhtul, et Ukrainas on elektrita jäänud 10 miljonit inimest.
Tšehhi välisminister: Lääs ei peaks dikteerima Ukrainale rahutingimusi
Tšehhi välisminister Jan Lipavsky ütles Briti lehele The Guardian, et "ukrainlased on teinud selge valiku ning nad ei taha olla osa Moskva impeeriumist".
Lipavsky kinnitas, et lääneriigid ei tohiks dikteerida Ukrainale rahutingimusi olukorras, kus Ukraina võitleb enda ellujäämise pärast. Ministri sõnul on Ukrainal mõistlik nõuda 2014. aasta eelsete piiride taastamist.
Tšehhi on praegu Euroopa Liidu eesistujariik. Lipavsky lubas, et Euroopa Liit valmistab ette oma üheksandat sanktsioonide paketti Venemaa vastu.
Macron: Hiina võime survestada Venemaad on väga kasulik
Prantsuse president Emmanuel Macron kinnitas hiljuti, et Hiina võime survestada Venemaad on osutunud väga kasulikuks, vahendab Financial Times.
Macron kohtus Hiina liidri Xi Jinpingiga G20 tippkohtumise raames Balis, kus G20 mõistis Venemaa sõja Ukrainas hukka.
Xi juhtimisel on Hiina keeldnud süüdistama tekkinud sõjas Venemaad ning Hiina on võtnud omaks ka Vene jutupunkti, mille kohaselt on NATO laienemine ohustanud Venemaa julgeolekut.
Hiina samas on väljendanud muret tuumarelvadega ähvardamise pärast ning riik pole tunnistanud Ukraina territooriumi annekteerimisi, sh Krimmi 2014. aastal.
Macroni sõnul saab Xi meenutada Putinile, et tuumarelvi ei tohi kasutada ning rahvusvahelisele õigusele tasub tähelepanu pöörata.
Prantsuse president rõhutas Financial Timesile, et G20 üleskutse rahule on sõnum rahvusvaheliselt üldsuselt, kuid ka Hiinalt, kes on koos Venemaaga üks G20 liige.
Macron lootis, et ukrainlased naasevad läbirääkimistelaua taha ning rahvusvaheline üldsus on kõnelustesse kaasatud.
Borrell: Ukrainasse saabub rahu ainult Vene vägede lahkudes
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kinnitas neljapäeval Reutersile, et rahu Ukrainas peab eelkõige tagama Venemaa viies oma väed riigist välja.
"Ma kardan, et Venemaa pole valmis taanduma ning kuniks Vene väed Ukrainast ei lahku ei ole rahu võimalik," kinnitas Borrell Reutersile Usbekistanis Samarkandis.
Borrell kinnitas, et agressor on see pool, kes peab püsiva rahu tagamiseks oma väed välja viima.
Vene rünnakute tõttu hukkus Zaporižžja oblastis 10 ja Harkivis üks inimene
Venemaa raketirünnakus Zaporižžja oblasti Vilnianski linnale hukkus neljapäeval 10 inimest, sh kaks last. Ukraina võimude sõnul päästetööd veel käivad.
Harkivi oblastis hukkus Vene rünnaku tõttu viimase ööpäeva jooksul üks inimene Bahmuti linnas ning sai viga kaheksa.
Vene väed tulistasid neljapäeval Ukraina pihta 18 tiibraketti.
Öösel tulistati Zaporižžja oblasti pihta S-300 õhutõrjerakett. Rünnakus hukkunuid ei olnud.
Samuti tulistati öösel Nikopoli, vahendas The Kyiv Independent.
Kuleba: Ukraina eksperdid on Poolas Przewodów's
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas reedel, et Ukraina eksperdid on Przewodów' raketitragöödia toimumise asukohas. Kuleba tänas poolakaid ligipääsu eest.
Ukrainian experts are already working at the site of the tragedy in Przewodów caused by Russian missile terror against Ukraine. I am grateful to the Polish side for granting them access. We will continue our cooperation in an open and constructive manner, as closest friends do.
— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) November 18, 2022
Zelenski: Vene rünnakute tõttu jäi 10 miljonit inimest elektrita
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa rünnakute tõttu jäi 10 miljonit inimest ilma elektrita. Zelenski sõnul on kõige suuremad probleemid Kiievi, Odessa ja Sumõ piirkondades.
"Praegu on enam kui 10 miljonit ukrainlast ilma elektrita. Enamik elektrikatkestustest on Vinnõtsja, Odessa, Sumõ ja Kiievi piirkondades," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul sai Dnipros Vene raketilöökide tõttu haavata kümneid inimesi, Zaporižžjas hukkus vähemalt seitse inimest, vahendas CNN.
"Kordame ikka ja jälle oma partneritele, et ainult Ukraina õhuruumi kaitsmine päästab nii Ukrainat kui ka Euroopat Vene agressiooni eskalatsioonist ja julgustab Venemaad sõda lõpetama," ütles Zelenski.
Ukraina pealinn Kiiev Autor/allikas: SCANPIX/ZUMAPRESS.com/Sergei Chuzavkov
Varssavi: puuduvad märgid, et Poolale oleks otsest ohtu
Poola valitsuse pressiesindaja Pjotr Müller ütles neljapäeval, et riigil puuduvad viited selle kohta, et Poolale oleks otsest ohtu. Teisipäeval kukkus Poola territooriumile rakett, mille tagajärjel hukkus kaks inimest.
"Ekspertide kogutud materjalide põhjal oli selle sündmuse põhjuseks Ukraina kaitsetegevus Venemaa rünnaku vastu. Puuduvad ilmingud, et meil on tegemist otsese ohuga meie riigile," ütles Müller.
"Hetkel teame, et 15. novembril viis Venemaa Ukraina territooriumil läbi ulatusliku raketirünnaku, kus Ukraina õhujõud pidid kasutama kaitsvaid meetmeid," lisas Müller.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas neljapäeval Bloombergi ärifoorumil, et Ukraina ekspertidel lubatakse osaleda Poola territooriumile langenud raketiintsidendi uurimisel.
IAEA nõudis taas, et Venemaa lahkuks Ukraina tuumarajatistest
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) võttis vastu uue resolutsiooni, milles kutsutakse Moskvat üles lahkuma Ukraina tuumrajatistest. Tegemist oli juba kolmanda sellise resolutsiooniga, vahendas The Kyiv Independent.
IAEA kutsus Venemaad viivitamatult taanduma Lõuna-Ukrainas asuvast Zaporižžja tuumaelektrijaamast.
14. novembril teatas IAEA juht Rafael Grossi, et agentuur saadab missioonid kolme Ukraina töötavasse tuumaelektrijaama.
USA kindral Mark Milley vestles oma Ukraina kolleegiga
USA staabiülemate komitee esimees Mark Milley vestles Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõiga, vahendas CNN.
"Nad arutasid Venemaa sissetungi Ukrainasse ning vahetasid seisukohti ja hinnanguid. Esimees kinnitas vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele teviklikkusele," ütles Milley pressiesindaja Dave Butler.
Paavst Franciscuse sõnul on Vatikan valmis vahendama rahu sõlmimist
Paavst Franciscus kordas reedel, et Vatikan on valmis tegema kõik võimaliku, et vahendada ja lõpetada konflikt Venemaa ja Ukraina vahel, vahendas Reuters.
Austraalia miljardär lubas Ukraina ülesehitamiseks 740 miljonit
Austraalia kaevandussektoris rikkaks saanud Andrew Forrest lubas Ukraina ülesehitamiseks peale sõda 740 miljonit dollarit. Forrest usub, et peale sõda saab Ukrainast kindlasti Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus.
Miljardäri algatatud fondi Ukraine Green Growth Initiative abil loodetakse koguda Ukraina ülesehitamiseks minimaalselt 25 miljardit dollarit, vahendas Fortune.
Forrest külastas juunis Ukrainat, kus ta kohtus ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, vahendas The Guardian.
ISW: Venemaa mobiliseeritud sõdurite võitlusvaim on väga väike ja see tekitab peavalu Moskvale
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas oma viimases hinnangus, et Novosibirski oblastist pärit mobiliseeritud sõdurid kirjutasid aruandeid, mille kohaselt nad ei saanud piisavalt väljaõpet ja keelduvad seetõttu rindele minemast. See kinnitab Ukraina sõjaväe sarnaseid teateid, et Venemaa mobiliseeritud võitlejad väldivad rindele minemist.
Briti luure: Venemaa valmistub uuteks Ukraina pealetungideks
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma regulaarses luureülevaates välja, et Vene väed on enamus Ukraina rindejoonel asunud valmistama ette kaitsesüsteeme ja reorganiseerima selleks vägesid.
Vene üksused on näiteks rajanud Krimmi uued kaevikusüsteemid nagu ka Siverski-Donetsi jõele Donetski ja Luhanski oblastite vahel.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 18 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/TPUEazgQjx
#StandWithUkraine pic.twitter.com/7aRaQ58jIO
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 18, 2022
Mõned uued kaitseliinid asuvad praegusest rindejoonest kuni 60 kilomeetri kaugusel tagalas. See viitab Vene sõjaplaneerijate uskumusele, et on oodata veel Ukraina vastupealetunge.
Brittide hinnangul paigutab Vene väejuhatus tõenäoliselt osa Hersonist Dnipro läänekaldalt evakueeritud üksusi Bahmuti ja Donetski lähistele, et tugevdada sealseid pealetunge Ukraina positsioonide vastu.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 83460 (võrdlus eelmise päevaga +350);
- tankid 2871 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5808 (+4);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1865 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1536 (+5);
- tiibraketid 480 (+6);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4366 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 268. päev: Ukraina: pea pool riigi elektrisüsteemist on rivist väljas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Djokovic vajas alagrupi viimases matšis maailma viienda reketi Daniil Medvedevi vastu kolm tundi ja 11 minutit, et võita kohtumine 6:3, 6:7 (5), 7:6 (2). Serblane kohtub poolfinaalis Taylor Fritziga (ATP 9.), kes sai rohelise alagrupi otsustavas mängus jagu Kanada esireketist Felix Auger-Aliassime'st (ATP 6.) 7:6 (4), 6:7 (5), 6:2.
"See matš oli minu jaoks väga oluline, kuigi olin juba kindlalt poolfinaalis, sest läksin vastamisi ühe oma suurima rivaaliga. Daniiliga olen pidanud palju tasavägiseid lahinguid ja teadsin, et tänane matš on tema hooaja viimane ja ta ei taha hooaega kaotusega lõpetada. Ma tõesti tahtsin võita," rääkis Djokovic pärast matši.
Lisaks Djokovicile ja Fritzile on poolfinaalkoha kindlustanud ka Casper Ruud (ATP 4.), kes võitis rohelise alagrupi. Norralane mängib nelja parema seas kas Stefanos Tsitsipase (ATP 3.) või Andrei Rubljoviga (ATP 7.). Mõlemal on kahest esimesest matšist kirjas üks võit ja üks kaotus. | Djokovic võitis maratonlahingu ja lõpetas alagrupi täiseduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Djokovic vajas alagrupi viimases matšis maailma viienda reketi Daniil Medvedevi vastu kolm tundi ja 11 minutit, et võita kohtumine 6:3, 6:7 (5), 7:6 (2). Serblane kohtub poolfinaalis Taylor Fritziga (ATP 9.), kes sai rohelise alagrupi otsustavas mängus jagu Kanada esireketist Felix Auger-Aliassime'st (ATP 6.) 7:6 (4), 6:7 (5), 6:2.
"See matš oli minu jaoks väga oluline, kuigi olin juba kindlalt poolfinaalis, sest läksin vastamisi ühe oma suurima rivaaliga. Daniiliga olen pidanud palju tasavägiseid lahinguid ja teadsin, et tänane matš on tema hooaja viimane ja ta ei taha hooaega kaotusega lõpetada. Ma tõesti tahtsin võita," rääkis Djokovic pärast matši.
Lisaks Djokovicile ja Fritzile on poolfinaalkoha kindlustanud ka Casper Ruud (ATP 4.), kes võitis rohelise alagrupi. Norralane mängib nelja parema seas kas Stefanos Tsitsipase (ATP 3.) või Andrei Rubljoviga (ATP 7.). Mõlemal on kahest esimesest matšist kirjas üks võit ja üks kaotus.
### Response:
Djokovic võitis maratonlahingu ja lõpetas alagrupi täiseduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vips läbis Yas Marina ringrajal kümme ringi ning sai parimal läbimisel kirja 1.36,794, mis asetas ta 21 sõitja seas 15. kohale.
Kvalifikatsiooni võitnud Alex Iwasale (DAMS) kaotas Vips 0,504 sekundit. Teise koha hõivas Iwasa meeskonnakaaslane Roy Nissany (+0,036) ja kolmanda koha Theo Pourchaire (ART; 0,082). Sarjavõidu kindlustanud Felipe Drugovich (MP) oli prantslase järel neljas (+0,192).
Vips alustab seega nii sprindisõitu kui ka põhisõitu 15. kohalt. Laupäeval antakse sprindisõidule start kell 14.20 ja pühapäeval põhisõidule kell 11.00.
Kvalifikatsiooni esikümme:
QUALIFYING TOP 10
A mega job by Ayumu Iwasa and DAMS! #AbuDhabiGP #F2 pic.twitter.com/15MeTx0rQ3
— Formula 2 (@Formula2) November 18, 2022 | Vips lõpetas viimase etapi kvalifikatsiooni teises kümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vips läbis Yas Marina ringrajal kümme ringi ning sai parimal läbimisel kirja 1.36,794, mis asetas ta 21 sõitja seas 15. kohale.
Kvalifikatsiooni võitnud Alex Iwasale (DAMS) kaotas Vips 0,504 sekundit. Teise koha hõivas Iwasa meeskonnakaaslane Roy Nissany (+0,036) ja kolmanda koha Theo Pourchaire (ART; 0,082). Sarjavõidu kindlustanud Felipe Drugovich (MP) oli prantslase järel neljas (+0,192).
Vips alustab seega nii sprindisõitu kui ka põhisõitu 15. kohalt. Laupäeval antakse sprindisõidule start kell 14.20 ja pühapäeval põhisõidule kell 11.00.
Kvalifikatsiooni esikümme:
QUALIFYING TOP 10
A mega job by Ayumu Iwasa and DAMS! #AbuDhabiGP #F2 pic.twitter.com/15MeTx0rQ3
— Formula 2 (@Formula2) November 18, 2022
### Response:
Vips lõpetas viimase etapi kvalifikatsiooni teises kümnes |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.