instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV2 pühapäeva õhtu kava on muutunud. Kell 20.30 tuuakse vaatajate ette Ultima Thule kontsert "Ultima Thule. Tuulatud Thule" sarjast ETV live.
Esialgne kava on muutunud ja edasised saated algavad planeeritust tund aega hiljem:
Kell 21.30 Mängufilm "Mina olen Zlatan"
Kell 23.10 Mängufilm "Mängupalavik" | ETV2 lisab Riho Sibula mälestuseks pühapäeva kavasse kontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV2 pühapäeva õhtu kava on muutunud. Kell 20.30 tuuakse vaatajate ette Ultima Thule kontsert "Ultima Thule. Tuulatud Thule" sarjast ETV live.
Esialgne kava on muutunud ja edasised saated algavad planeeritust tund aega hiljem:
Kell 21.30 Mängufilm "Mina olen Zlatan"
Kell 23.10 Mängufilm "Mängupalavik"
### Response:
ETV2 lisab Riho Sibula mälestuseks pühapäeva kavasse kontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi kaitseministeeriumi teatel anti õhulööke 89 sihtmärgi pihta, muu hulgas hävitati mitu kurdide laskemoondaladu ja varjendid.
Eelmisel nädalal toimus Istanbulis plahvatus, milles hukkus kuus inimest ja üle 80 sai haavata.
Türgi süüdistab rünnaku korraldamises kurde. Kaitseministri sõnul on õhurünnakud kättemaks Istanbuli plahvatuse eest. | Türgi korraldas kurdi tugipunktidele õhurünnaku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi kaitseministeeriumi teatel anti õhulööke 89 sihtmärgi pihta, muu hulgas hävitati mitu kurdide laskemoondaladu ja varjendid.
Eelmisel nädalal toimus Istanbulis plahvatus, milles hukkus kuus inimest ja üle 80 sai haavata.
Türgi süüdistab rünnaku korraldamises kurde. Kaitseministri sõnul on õhurünnakud kättemaks Istanbuli plahvatuse eest.
### Response:
Türgi korraldas kurdi tugipunktidele õhurünnaku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaivi Kivioja pälvis tänavu esikoha Balti meistrivõistlustel, 18. koha Euroopa karikaetapil Holtenis, 24. koha maailma karika etapil Vina del Maris ning 32. koha Euroopa meistrivõistlustel. "Isegi kui endal on tunne, et hooaeg ei õnnestunud kõige paremini, on ikka hea meel tunnustuse üle," ütles Kivioja.
"Ma ei realiseerinud end ühelgi võistlusel - kas oli ebaõnne, kukkumisi, haigestumisi. Ma ei taha küll vabandusi otsida, aga tõesti imeasju juhtus. Ükski võistlus ei läinud päris nii nagu võinuks. Tunnen, et olen arenenud ja olen võimeline paremateks tulemusteks. Viimasel MK-etapil, kus ma rattagruppi vedasin, olles ühtlasi liider, mõtlesin, et ma ei ole ammu seda tunnet tundnud – see tuletas meelde, miks ma seda teen ja miks ma seda spordiala armastan."
Henry Räppo pälvis aasta parima meestriatleedi tunnustuse neljandat aastat järjest. Eestlane saavutas 13. koha Aasia karikaetapil Samarkandis, 15. koha Euroopa karikaetapil Rzeszowis, 27. koha MK-etapil Pontevedras ning 41. koha Euroopa meistrivõistlustel.
"Väga väärt tunnustus on olla Eesti parim meestriatleet," ütles Räppo. "Sportlasena lootsin hooajalt rohkem ja jääb natuke kurb maik. Aasta algas hästi, kuid pärast EM-i tekkis hingamisprobleem ja kestis kuni oktoobri lõpuni. Võib-olla selline poolik hooaeg, aga arengu mõttes oli hea."
Aasta parim triatlonitreener on Marko Albert ja edukaim noorsportlane Gregor Rasva. "Tore on seda tiitlit vastu võtta, kuigi kui sa oled sportlane, siis sa saad tunnustuse iseenda eest, kuid treenerina tunnustatakse sind hoopis siis, kui keegi teine midagi saavutab. Ma ise arvan, et mul on veel pikk teekond minna ja saavutused, mida noored korda saatsid, on küll väga toredad, aga ka neil on veel väga pikk tee minna," ütles Albert.
Uno Loobi nimelise rändkarika said tänavu 21CC triatloniklubi aktiivsed noored, aasta kohtuniku auhinna pälvis Maret Mets ning tänukingitus anti Indrek Juhansonile, kes on pühendanud aega Eesti Triatloni IT arengusse. | Aasta parimateks triatleetideks valiti Henry Räppo ja Kaidi Kivioja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaivi Kivioja pälvis tänavu esikoha Balti meistrivõistlustel, 18. koha Euroopa karikaetapil Holtenis, 24. koha maailma karika etapil Vina del Maris ning 32. koha Euroopa meistrivõistlustel. "Isegi kui endal on tunne, et hooaeg ei õnnestunud kõige paremini, on ikka hea meel tunnustuse üle," ütles Kivioja.
"Ma ei realiseerinud end ühelgi võistlusel - kas oli ebaõnne, kukkumisi, haigestumisi. Ma ei taha küll vabandusi otsida, aga tõesti imeasju juhtus. Ükski võistlus ei läinud päris nii nagu võinuks. Tunnen, et olen arenenud ja olen võimeline paremateks tulemusteks. Viimasel MK-etapil, kus ma rattagruppi vedasin, olles ühtlasi liider, mõtlesin, et ma ei ole ammu seda tunnet tundnud – see tuletas meelde, miks ma seda teen ja miks ma seda spordiala armastan."
Henry Räppo pälvis aasta parima meestriatleedi tunnustuse neljandat aastat järjest. Eestlane saavutas 13. koha Aasia karikaetapil Samarkandis, 15. koha Euroopa karikaetapil Rzeszowis, 27. koha MK-etapil Pontevedras ning 41. koha Euroopa meistrivõistlustel.
"Väga väärt tunnustus on olla Eesti parim meestriatleet," ütles Räppo. "Sportlasena lootsin hooajalt rohkem ja jääb natuke kurb maik. Aasta algas hästi, kuid pärast EM-i tekkis hingamisprobleem ja kestis kuni oktoobri lõpuni. Võib-olla selline poolik hooaeg, aga arengu mõttes oli hea."
Aasta parim triatlonitreener on Marko Albert ja edukaim noorsportlane Gregor Rasva. "Tore on seda tiitlit vastu võtta, kuigi kui sa oled sportlane, siis sa saad tunnustuse iseenda eest, kuid treenerina tunnustatakse sind hoopis siis, kui keegi teine midagi saavutab. Ma ise arvan, et mul on veel pikk teekond minna ja saavutused, mida noored korda saatsid, on küll väga toredad, aga ka neil on veel väga pikk tee minna," ütles Albert.
Uno Loobi nimelise rändkarika said tänavu 21CC triatloniklubi aktiivsed noored, aasta kohtuniku auhinna pälvis Maret Mets ning tänukingitus anti Indrek Juhansonile, kes on pühendanud aega Eesti Triatloni IT arengusse.
### Response:
Aasta parimateks triatleetideks valiti Henry Räppo ja Kaidi Kivioja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie seast on lahkunud suur muusik, kelle jälg eesti levimuusikas on mõõtmatu ning kelle looming ja isikupärane hääl on saatnud eri põlvkondi, on olnud rõõmuks ja toeks," kirjutas Karis ja tänas Sibulat Eestile ja muusikale elatud elu eest. "Avaldan kaastunnet lähedastele."
President meenutas, et pea paarkümmend aastat tagasi kirjutas Riho Sibul oma isa mälestuseks albumi "Must", mis lõppeb Peeter Volkonski sõnadega, mis kõlavad nüüd juba poja mälestuseks:
"Kui rinna peale risti paned käed,
siis vaimusilmas väga selgelt näed,
et sõbrad, kes on lahkun'd liiga vara,
veel seisavad su kõrval nagu mäed."
Muusik, kitarrist ja helilooja lahkus meie hulgast pühapäeval 64-aastasena. | Alar Karis: Riho Sibula jälg eesti levimuusikas on mõõtmatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie seast on lahkunud suur muusik, kelle jälg eesti levimuusikas on mõõtmatu ning kelle looming ja isikupärane hääl on saatnud eri põlvkondi, on olnud rõõmuks ja toeks," kirjutas Karis ja tänas Sibulat Eestile ja muusikale elatud elu eest. "Avaldan kaastunnet lähedastele."
President meenutas, et pea paarkümmend aastat tagasi kirjutas Riho Sibul oma isa mälestuseks albumi "Must", mis lõppeb Peeter Volkonski sõnadega, mis kõlavad nüüd juba poja mälestuseks:
"Kui rinna peale risti paned käed,
siis vaimusilmas väga selgelt näed,
et sõbrad, kes on lahkun'd liiga vara,
veel seisavad su kõrval nagu mäed."
Muusik, kitarrist ja helilooja lahkus meie hulgast pühapäeval 64-aastasena.
### Response:
Alar Karis: Riho Sibula jälg eesti levimuusikas on mõõtmatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaiko Eplik kinnitas, et kui mõjutajaid on inimesel mustmiljon, siis eeskujusid on väga vähe. "Riho Sibul oli aga kindlasti suur eeskuju ning seda nii muusiku kui ka inimesena," sõnas ta ja lisas, et on isegi imelik temast minevikuvormis rääkida. "Riho oli kindlasti üks nendest, kelle kogu tegevusest ja olemusest oli palju õppida, mina loen teda üheks kõige suuremaks kodumaiseks eeskujuks."
Epliku hinnangul oli Riho Sibulal Eesti muusikasse kaks väga suurt teenet. "Esmalt aastakümnete pikkune tegevus Ultima Thulega, kellega nad minu jaoks kodustasid eestikeelse blues 'i, Eesti väärt luulet viisistati ka varem rock 'is, aga nad leidsid väga orgaanilise viisi, kuidas eesti keeles rock -muusikat luua, varem oli see kõik pigem intellektuaalse rock 'i pärusmaa, Ultima Thule on Eesti rock 'i küpsemine."
"Teine on kindlasti tema tekstitundlikkus ja sooloplaadid, mis ei ole vähem olulised ja märkimisväärsed, sest tal oli fenomenaalne oskus, kuidas ta suutis mõtestada teksti ja seda edasi anda," ütles Eplik ja lisas, et eraelus oli Sibul kõndiv Eesti luule entsüklopeedia. "Ta võis peast tsiteerida ükskõik millist Eesti luuletajat," mainis ta, rõhutades, et sellist tekstitundlikkust ja -maitset ei saagi võib-olla kunagi rohkem olema. "Selles ei olnud talle võrdset."
"Riho tegi kõike talle ainuomase väärikuse ja maitsekusega, temaga koos töötamine oli juba ette võidetud lahing," ütles ta ja lisas, et ka nende koostöö oli meeldiv ja viljakas. "Ma tean, et tal jäi ka plaadijagu materjali avaldamata, jään väga ootama, et ka see materjal jõuaks kuulajate ette." | Vaiko Eplik: Riho Sibul oli kõndiv Eesti luule entsüklopeedia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaiko Eplik kinnitas, et kui mõjutajaid on inimesel mustmiljon, siis eeskujusid on väga vähe. "Riho Sibul oli aga kindlasti suur eeskuju ning seda nii muusiku kui ka inimesena," sõnas ta ja lisas, et on isegi imelik temast minevikuvormis rääkida. "Riho oli kindlasti üks nendest, kelle kogu tegevusest ja olemusest oli palju õppida, mina loen teda üheks kõige suuremaks kodumaiseks eeskujuks."
Epliku hinnangul oli Riho Sibulal Eesti muusikasse kaks väga suurt teenet. "Esmalt aastakümnete pikkune tegevus Ultima Thulega, kellega nad minu jaoks kodustasid eestikeelse blues 'i, Eesti väärt luulet viisistati ka varem rock 'is, aga nad leidsid väga orgaanilise viisi, kuidas eesti keeles rock -muusikat luua, varem oli see kõik pigem intellektuaalse rock 'i pärusmaa, Ultima Thule on Eesti rock 'i küpsemine."
"Teine on kindlasti tema tekstitundlikkus ja sooloplaadid, mis ei ole vähem olulised ja märkimisväärsed, sest tal oli fenomenaalne oskus, kuidas ta suutis mõtestada teksti ja seda edasi anda," ütles Eplik ja lisas, et eraelus oli Sibul kõndiv Eesti luule entsüklopeedia. "Ta võis peast tsiteerida ükskõik millist Eesti luuletajat," mainis ta, rõhutades, et sellist tekstitundlikkust ja -maitset ei saagi võib-olla kunagi rohkem olema. "Selles ei olnud talle võrdset."
"Riho tegi kõike talle ainuomase väärikuse ja maitsekusega, temaga koos töötamine oli juba ette võidetud lahing," ütles ta ja lisas, et ka nende koostöö oli meeldiv ja viljakas. "Ma tean, et tal jäi ka plaadijagu materjali avaldamata, jään väga ootama, et ka see materjal jõuaks kuulajate ette."
### Response:
Vaiko Eplik: Riho Sibul oli kõndiv Eesti luule entsüklopeedia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametiühingu teatel protesteeritakse Finnairi personalipoliitika, halva juhtimise ja töötajate vallandamisega ähvardamise vastu.
Finnair teatas sel nädalal, et plaanib ümberkorraldusi ja see tähendab 450 töökoha kadumist. Ettevõte plaanib edaspidi Tai ja Põhja-Ameerika lendudel pardateeninduse teenuse sisse osta.
Ametiühing märgib et riiklik lennuettevõte ei tohiks niimoodi käituda ja survestada töötajaid madalama palgaga nõustuma. | Finnair jätab streigi tõttu lende ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametiühingu teatel protesteeritakse Finnairi personalipoliitika, halva juhtimise ja töötajate vallandamisega ähvardamise vastu.
Finnair teatas sel nädalal, et plaanib ümberkorraldusi ja see tähendab 450 töökoha kadumist. Ettevõte plaanib edaspidi Tai ja Põhja-Ameerika lendudel pardateeninduse teenuse sisse osta.
Ametiühing märgib et riiklik lennuettevõte ei tohiks niimoodi käituda ja survestada töötajaid madalama palgaga nõustuma.
### Response:
Finnair jätab streigi tõttu lende ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaak Sooäär kinnitas, et Eesti on kaotanud ühe oma suurima viimase aja muusiku. "Kui ma räägin iseendast, siis teismelisena muusikuks kujunemise aastatel olid Kaseke, In Spe ja Ultima Thule põhilised eeskujud nii mulle kui kogu põlvkonnale," sõnas ta ja lisas, et see oli uus tase Eesti muusikas. "Riho oli alati väga uudishimulik ja kursis, mis maailmas toimus, ta oli ka uuenduse otsija."
"Rihole ei olnud vaja midagi seletada, tema muusikaline intelligentsus oli nii arenenud, et ta sai alati aru, mida oli vaja teha," meenutas Sooäär ja lisas, et Sibula tekstist arusaamine ja teksti edasiandmise täpsus olid muljelt avaldavad. "Talle piisas stuudios ühest korrast, et laulda tekst selgelt ja veenvalt ära, ta teadis alati, mida ta laulab, mis on minu meelest väga suur kvaliteet," sõnas ta, rõhutades, et ka kitarristina oli Riho Sibul väga selge ja veenev.
"Ta oli väga soe ja sõbralik ning ka hästi tagasihoidlik, ta ei tükkinud esile, aga samas, kui sattusid temaga soone peale, siis oli temaga tore rääkida igasugu asjadest," sõnas ta ja lisas, et nad rääkisid koos palju muusikast ja aastakümnete jooksul sai ta Riho Sibulalt ka selles osas palju infot.
"Kui ma 1990. aastatel läksin Taani õppima, siis mind üllatas, kuidas seal ei teatud sugugi nii palju lääne jazz 'ist ja kaasaegsest muusikast, aga Riho oli mulle kõike seda muusikat jaganud, sest ta sai neid plaate Kanadast või mujalt oma sõpradelt," tõdes Jaak Sooäär ja lisas, et veel möödunud nädalal saatis Riho SIbul talle Youtube'i linke. "Ta haris mind ja vabalt võin teda nimetada ka oma õpetajaks." | Jaak Sooäär: Riho Sibul oli uuenduste otsija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaak Sooäär kinnitas, et Eesti on kaotanud ühe oma suurima viimase aja muusiku. "Kui ma räägin iseendast, siis teismelisena muusikuks kujunemise aastatel olid Kaseke, In Spe ja Ultima Thule põhilised eeskujud nii mulle kui kogu põlvkonnale," sõnas ta ja lisas, et see oli uus tase Eesti muusikas. "Riho oli alati väga uudishimulik ja kursis, mis maailmas toimus, ta oli ka uuenduse otsija."
"Rihole ei olnud vaja midagi seletada, tema muusikaline intelligentsus oli nii arenenud, et ta sai alati aru, mida oli vaja teha," meenutas Sooäär ja lisas, et Sibula tekstist arusaamine ja teksti edasiandmise täpsus olid muljelt avaldavad. "Talle piisas stuudios ühest korrast, et laulda tekst selgelt ja veenvalt ära, ta teadis alati, mida ta laulab, mis on minu meelest väga suur kvaliteet," sõnas ta, rõhutades, et ka kitarristina oli Riho Sibul väga selge ja veenev.
"Ta oli väga soe ja sõbralik ning ka hästi tagasihoidlik, ta ei tükkinud esile, aga samas, kui sattusid temaga soone peale, siis oli temaga tore rääkida igasugu asjadest," sõnas ta ja lisas, et nad rääkisid koos palju muusikast ja aastakümnete jooksul sai ta Riho Sibulalt ka selles osas palju infot.
"Kui ma 1990. aastatel läksin Taani õppima, siis mind üllatas, kuidas seal ei teatud sugugi nii palju lääne jazz 'ist ja kaasaegsest muusikast, aga Riho oli mulle kõike seda muusikat jaganud, sest ta sai neid plaate Kanadast või mujalt oma sõpradelt," tõdes Jaak Sooäär ja lisas, et veel möödunud nädalal saatis Riho SIbul talle Youtube'i linke. "Ta haris mind ja vabalt võin teda nimetada ka oma õpetajaks."
### Response:
Jaak Sooäär: Riho Sibul oli uuenduste otsija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erinevalt laupäevast asus Shiffrin pühapäeval esikohale juba esimese laskumise järel ja edestas kahe sõidu summas šveitslannat Wendy Holdeneri 0,28 sekundiga.
Teist võistlust järjest mahtus pjedestaalile ka slovakitar Petra Vlhova (+0,68), kelle kannul mahtusid esikuuikusse veel sakslanna Lena Dürr (+0,97), rootslanna Sara Hector (+1,42) ja horvaaditar Leona Popovic (+1,62).
Shiffrinist sai esimese mäesuusataja pärast kaasmaalast Bode Millerit, kes alustanud hooaega kahe MK-etapivõiduga järjest. Miller suutis seda 2003. ja 2004. aastal. Viimasena naisena tuli sellise saavutusega toime 1993. aastal austerlanna Anita Wachter.
Tuleb siiski mainida, et enamikel hooaegadel ei ole kaks esimest etappi ühel ja samal distsipliinil ning pealegi veel samas kohas. Järgmine slaalomivõit oleks Shiffrinile MK-sarjas juubelihõnguline ehk hetkel on tal koos 49 esikohta. | Shiffrin valitses Levi nõlvi ka pühapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erinevalt laupäevast asus Shiffrin pühapäeval esikohale juba esimese laskumise järel ja edestas kahe sõidu summas šveitslannat Wendy Holdeneri 0,28 sekundiga.
Teist võistlust järjest mahtus pjedestaalile ka slovakitar Petra Vlhova (+0,68), kelle kannul mahtusid esikuuikusse veel sakslanna Lena Dürr (+0,97), rootslanna Sara Hector (+1,42) ja horvaaditar Leona Popovic (+1,62).
Shiffrinist sai esimese mäesuusataja pärast kaasmaalast Bode Millerit, kes alustanud hooaega kahe MK-etapivõiduga järjest. Miller suutis seda 2003. ja 2004. aastal. Viimasena naisena tuli sellise saavutusega toime 1993. aastal austerlanna Anita Wachter.
Tuleb siiski mainida, et enamikel hooaegadel ei ole kaks esimest etappi ühel ja samal distsipliinil ning pealegi veel samas kohas. Järgmine slaalomivõit oleks Shiffrinile MK-sarjas juubelihõnguline ehk hetkel on tal koos 49 esikohta.
### Response:
Shiffrin valitses Levi nõlvi ka pühapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vladislav Koržets sõnas, et see on väga valus uudis ning ta on omadega parajalt sassis. "Ka minul on lein majas, sest ta oli mulle väga hea sõber," ütles ta ja lisas, et Riho Sibul oli väga ilusa hingega inimene, kellega oli tal alati meeldiv koos olla. "Meie sõprus, mis kestis umbes 40 aastat, läks nii, et meil ei olnud mitte ühtki tüli ega nagelemist, ehkki me ei olnud sugugi kõigis asjades ühesugusel arvamusel."
"Väga palju kauneid tunde on mul olnud temaga koos," kinnitas Koržets ja ütles, et on olnud koos rõõmustamist, koos vaikimist ja ka lihtsalt koos olemist. "Hiiumaal tema juures või kusagil mujal, nooruspõlves võtsime koos ette ühiseid reise Lõuna-Eestis koos sõpradega, käisime kalalgi mõned korrad koos."
Viimasel ajal said nad iga kuu paar korda kokku. "Ta tuli ikka minu juurest läbi, käisime vahel koos saunas, jõime koos teed või maiustasime niisama," meenutas ta ja lisas, et koos rääkisid nad alati ära kõik, mis hinge peal oli või mis lihtsalt vahepeal juhtunud oli. "Tal oli tihtipeale ka mõni hea anekdoot rääkida, ta tõi külakostiks ikka mõne sellise, mis ta hiljuti lugenud oli, eriti meeldisid talle juudianekdoodid," kinnitas ta, lisades, et Riho Sibula käest kuulis ta ka mõned oma elu parimad anekdoodid, mida talle meeldib praegugi meenutada.
Koržetsi sõnul üritas Riho Sibul väga vältida labasust. "Ta oli väga huvitatud ka vene luulest ja kirjandusest, täpsemalt kuldajast, sellest, mis sada aastat tagasi kirjutatud," sõnas ta ja lisas, et Sibula sisemine haridus, eetiline ja esteetiline latt oli kõrgel. "Ta ei tahtnud kunagi sellest allapoole langeda ja ega talle ei meeldinud ka see, kui teised selle lati alt kippusid läbi minema." | Vladislav Koržets: meil ei olnud Riho Sibulaga 40 aasta jooksul ühtki tüli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vladislav Koržets sõnas, et see on väga valus uudis ning ta on omadega parajalt sassis. "Ka minul on lein majas, sest ta oli mulle väga hea sõber," ütles ta ja lisas, et Riho Sibul oli väga ilusa hingega inimene, kellega oli tal alati meeldiv koos olla. "Meie sõprus, mis kestis umbes 40 aastat, läks nii, et meil ei olnud mitte ühtki tüli ega nagelemist, ehkki me ei olnud sugugi kõigis asjades ühesugusel arvamusel."
"Väga palju kauneid tunde on mul olnud temaga koos," kinnitas Koržets ja ütles, et on olnud koos rõõmustamist, koos vaikimist ja ka lihtsalt koos olemist. "Hiiumaal tema juures või kusagil mujal, nooruspõlves võtsime koos ette ühiseid reise Lõuna-Eestis koos sõpradega, käisime kalalgi mõned korrad koos."
Viimasel ajal said nad iga kuu paar korda kokku. "Ta tuli ikka minu juurest läbi, käisime vahel koos saunas, jõime koos teed või maiustasime niisama," meenutas ta ja lisas, et koos rääkisid nad alati ära kõik, mis hinge peal oli või mis lihtsalt vahepeal juhtunud oli. "Tal oli tihtipeale ka mõni hea anekdoot rääkida, ta tõi külakostiks ikka mõne sellise, mis ta hiljuti lugenud oli, eriti meeldisid talle juudianekdoodid," kinnitas ta, lisades, et Riho Sibula käest kuulis ta ka mõned oma elu parimad anekdoodid, mida talle meeldib praegugi meenutada.
Koržetsi sõnul üritas Riho Sibul väga vältida labasust. "Ta oli väga huvitatud ka vene luulest ja kirjandusest, täpsemalt kuldajast, sellest, mis sada aastat tagasi kirjutatud," sõnas ta ja lisas, et Sibula sisemine haridus, eetiline ja esteetiline latt oli kõrgel. "Ta ei tahtnud kunagi sellest allapoole langeda ja ega talle ei meeldinud ka see, kui teised selle lati alt kippusid läbi minema."
### Response:
Vladislav Koržets: meil ei olnud Riho Sibulaga 40 aasta jooksul ühtki tüli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | JYP-i kolmandasse viisikusse kuulunud Rooba andis resultatiivse söödu teisele väravale. Kaks väravat kirjutati kanadalasest leegionäri Reid Gardineri nimele.
Rooba kogus esmakordselt sel hooajal resultatiivsuspunkti kahes mängus järjest, sest päev varem oli ta visanud 4:1 võidumängus värava KalPale.
Liigatabelis hoiab JYP siiski 23 mängust kogutud 26 punktiga 15 meeskonna seas vaid 14. kohta. Juba viis kaotust järjest saanud Hämeenlinna asub 28 punktiga paari positsiooni võrra kõrgemal.
JYP peab järgmise kohtumise reedel, 25. novembril kodus Mikkeli Jukuriti vastu, kes asub tabelis 29 punktiga kümnendal positsioonil. | Rooba oli teist mängu järjest resultatiivne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
JYP-i kolmandasse viisikusse kuulunud Rooba andis resultatiivse söödu teisele väravale. Kaks väravat kirjutati kanadalasest leegionäri Reid Gardineri nimele.
Rooba kogus esmakordselt sel hooajal resultatiivsuspunkti kahes mängus järjest, sest päev varem oli ta visanud 4:1 võidumängus värava KalPale.
Liigatabelis hoiab JYP siiski 23 mängust kogutud 26 punktiga 15 meeskonna seas vaid 14. kohta. Juba viis kaotust järjest saanud Hämeenlinna asub 28 punktiga paari positsiooni võrra kõrgemal.
JYP peab järgmise kohtumise reedel, 25. novembril kodus Mikkeli Jukuriti vastu, kes asub tabelis 29 punktiga kümnendal positsioonil.
### Response:
Rooba oli teist mängu järjest resultatiivne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõnis Mägi kinnitas, et see uudis oli suur šokk ning ta kogeleb siiamaani. "Üks minu lähedasemaid sõpru on lahkunud, kes oli mulle väga suureks eeskujuks," sõnas ta ja lisas, et viimasel ajal rääkisid nad korra nädalas telefonis ning arutasid erinevatel teemadel. "Olid ka isegi mõned tulevikuplaanid, mida pidime koos tegema."
"Kui Eestis on keegi, keda nimetada sir 'iks, siis on see Riho Sibul," kinnitas Mägi ja lisas, et Sibul paistis silma oma härrasmehelikkuse, tagasihoidlikkuse ja peaaegu täiusliku kitarrimänguga. "Tema huumorimeel ja arusaamine maailma asjades olid mulle väga olulised, ta oli mulle paljuski suunanäitaja ning tegelikult ka paljudele teistele, mulle helistas ka Priit Pihlap, kes kinnitas seda sama."
"Tal on väga oluline roll viimase 40 aasta Eesti rock- muusikas ja ka Eesti popmuusikas laiemalt," sõnas ta ja lisas, et see on korvamatu kaotus, kuna selliseid muusikuid sünnib sajandis korra. "Kui sedagi," rõhutas Tõnis Mägi.
Samas rõhutas Mägi, et Riho Sibul jääb. "Erakordseid laule ja instrumentaalpalu on tuhandeid ja need jäävad alatiseks, tema looming on surematu, see on fakt."
Lisaks kitarrikeeltele puudutas Riho Sibul Tõnis Mägi sõnul ka hingekeeli. "Selliseid kitarriste on ülivähe," mainis ta ja lisas, et Sibul oli ka üdini intelligentne inimene, kes tundis isiklikult häid luuletajaid, kelle tekstidele ta on kirjutanud ka haruldasi laule nagu "Aed" või "Videvik". "Ta ei olnud ka kursis mitte ainult muusikaga, vaid ta luges ka väga palju filosoofilisi teoseid, tema maailmanägemus ja -taju oli avar." | Tõnis Mägi: selliseid muusikuid nagu Riho Sibul sünnib heal juhul korra sajandis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõnis Mägi kinnitas, et see uudis oli suur šokk ning ta kogeleb siiamaani. "Üks minu lähedasemaid sõpru on lahkunud, kes oli mulle väga suureks eeskujuks," sõnas ta ja lisas, et viimasel ajal rääkisid nad korra nädalas telefonis ning arutasid erinevatel teemadel. "Olid ka isegi mõned tulevikuplaanid, mida pidime koos tegema."
"Kui Eestis on keegi, keda nimetada sir 'iks, siis on see Riho Sibul," kinnitas Mägi ja lisas, et Sibul paistis silma oma härrasmehelikkuse, tagasihoidlikkuse ja peaaegu täiusliku kitarrimänguga. "Tema huumorimeel ja arusaamine maailma asjades olid mulle väga olulised, ta oli mulle paljuski suunanäitaja ning tegelikult ka paljudele teistele, mulle helistas ka Priit Pihlap, kes kinnitas seda sama."
"Tal on väga oluline roll viimase 40 aasta Eesti rock- muusikas ja ka Eesti popmuusikas laiemalt," sõnas ta ja lisas, et see on korvamatu kaotus, kuna selliseid muusikuid sünnib sajandis korra. "Kui sedagi," rõhutas Tõnis Mägi.
Samas rõhutas Mägi, et Riho Sibul jääb. "Erakordseid laule ja instrumentaalpalu on tuhandeid ja need jäävad alatiseks, tema looming on surematu, see on fakt."
Lisaks kitarrikeeltele puudutas Riho Sibul Tõnis Mägi sõnul ka hingekeeli. "Selliseid kitarriste on ülivähe," mainis ta ja lisas, et Sibul oli ka üdini intelligentne inimene, kes tundis isiklikult häid luuletajaid, kelle tekstidele ta on kirjutanud ka haruldasi laule nagu "Aed" või "Videvik". "Ta ei olnud ka kursis mitte ainult muusikaga, vaid ta luges ka väga palju filosoofilisi teoseid, tema maailmanägemus ja -taju oli avar."
### Response:
Tõnis Mägi: selliseid muusikuid nagu Riho Sibul sünnib heal juhul korra sajandis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kurlingunaiskonna esimene kohtumine EM-il lõppes võiduga 11:5. Eestlannad haarasid kohtumise alguses initsiatiivi ning kuuendasse vooru mindi eduseisus 5:0. Kuuendas voorus röövis Eesti naiskond vastaselt veel viis punkti ning mängu seis muutus soomlannade jaoks kriitiliseks 10:0. Siiski õnnestus Soome naiskonnal ennast kokku võtta ning teenida seitsmendas voorus kolm punkti ja kaheksandas voorus röövida eestlannadelt kaks punkti. Viimases voorus teenis Eesti koondis ühe punkti ning kohtumine lõppes tugeva võiduga 11:5.
Eesti meeskond Eduard Veltsmani juhtimisel pidi esimeses mängus tunnistama Walesi koondise paremust 6:2.
Euroopa meistrivõistlused kurlingus toimuvad Rootsis Östersundis. Mõlemad Eesti kurlinguvõistkonnad võistlevad B-divisjonis, kus nende eesmärgiks on jõuda kahe parima sekka, et tagada Eestile koht järgmisel EM-il tugevaimas A-divisjonis.
Eesti naiskonnas mängivad EM-il kapten Marie Kaldvee, Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike. Eesti vastasteks on Austria, Belgia, Tšehhi, Inglismaa, Soome, Leedu, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania esindused. Pühapäeval kohtub Eesti esindus Austria ja Slovakkia naiskondadega.
Eesti meeskonnas mängivad EM-il Eduard Veltsman, Mihhail Vlassov, Janis Kiziridi, Igor Dzendzeljuk ja Konstantin Dotsenko. Eesti mehed mängivad B-divisjonis A alagrupis, kus nende vastasteks on Inglismaa, Soome, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Ukraina ja Walesi meeskonnad.
Euroopa kurlingu meistrivõistlused on Rahvusvahelise Kurlingu Föderatsiooni kalendris suurima osavõtjate arvuga tiitlivõistlus, kus võistlema asub kahes divisjonis kokku 46 võistkonda. Euroopa parimad võistkonnad meeste ja naiste kurlingus selguvad pühapäeval, 26. novembril. | Eesti kurlingunaiskond alustas EM-i võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kurlingunaiskonna esimene kohtumine EM-il lõppes võiduga 11:5. Eestlannad haarasid kohtumise alguses initsiatiivi ning kuuendasse vooru mindi eduseisus 5:0. Kuuendas voorus röövis Eesti naiskond vastaselt veel viis punkti ning mängu seis muutus soomlannade jaoks kriitiliseks 10:0. Siiski õnnestus Soome naiskonnal ennast kokku võtta ning teenida seitsmendas voorus kolm punkti ja kaheksandas voorus röövida eestlannadelt kaks punkti. Viimases voorus teenis Eesti koondis ühe punkti ning kohtumine lõppes tugeva võiduga 11:5.
Eesti meeskond Eduard Veltsmani juhtimisel pidi esimeses mängus tunnistama Walesi koondise paremust 6:2.
Euroopa meistrivõistlused kurlingus toimuvad Rootsis Östersundis. Mõlemad Eesti kurlinguvõistkonnad võistlevad B-divisjonis, kus nende eesmärgiks on jõuda kahe parima sekka, et tagada Eestile koht järgmisel EM-il tugevaimas A-divisjonis.
Eesti naiskonnas mängivad EM-il kapten Marie Kaldvee, Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike. Eesti vastasteks on Austria, Belgia, Tšehhi, Inglismaa, Soome, Leedu, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania esindused. Pühapäeval kohtub Eesti esindus Austria ja Slovakkia naiskondadega.
Eesti meeskonnas mängivad EM-il Eduard Veltsman, Mihhail Vlassov, Janis Kiziridi, Igor Dzendzeljuk ja Konstantin Dotsenko. Eesti mehed mängivad B-divisjonis A alagrupis, kus nende vastasteks on Inglismaa, Soome, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Ukraina ja Walesi meeskonnad.
Euroopa kurlingu meistrivõistlused on Rahvusvahelise Kurlingu Föderatsiooni kalendris suurima osavõtjate arvuga tiitlivõistlus, kus võistlema asub kahes divisjonis kokku 46 võistkonda. Euroopa parimad võistkonnad meeste ja naiste kurlingus selguvad pühapäeval, 26. novembril.
### Response:
Eesti kurlingunaiskond alustas EM-i võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui sportlane ei ole aasta jooksul kolm korda dopinguametnikele kättesaadav, siis loetakse see võrdseks positiivse dopinguprooviga ja nii Scantlingul läkski. Ametnikud ei suutnud teda tabada 25. augustil 2021, 24. jaanuaril 2022 ja 9. aprillil 2022.
Seetõttu tuli Tokyo olümpiamängudel neljandal loobuda tänavu Oregoni maailmameistrivõistlustest ja tema võistluskeeld hakkas tagasiulatuvalt kehtima 27. juunist 2022 ehk 2024. aasta Pariisi olümpiamängudele ameeriklane kindlasti ei pääse.
Vahetult enne võistluskeelu alguses ehk tänavu mais viis ta USA meistrivõistlustel isikliku rekordi 8867 punktini, mis tõstis ta maailma kõigi aegade edetabelis seitsmendale kohale. Ettepoole ka näiteks Erki Noolest ja kahekordsest olümpiavõitjast Daley Thompsonist.
"Sporti ausa ja puhtana hoidvad reeglid võivad olla ebamugavad ja koormavad, kuid reeglitest tulenevate kohustuste täitmine on ülioluline, et kaitsta tervet konkurentsi," kommenteeris võistluskeelu määramist USA antidopingu (USADA) juht Travis Tygart. | Üle 8800 punkti kogunud kümnevõistleja sai dopingukaristuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui sportlane ei ole aasta jooksul kolm korda dopinguametnikele kättesaadav, siis loetakse see võrdseks positiivse dopinguprooviga ja nii Scantlingul läkski. Ametnikud ei suutnud teda tabada 25. augustil 2021, 24. jaanuaril 2022 ja 9. aprillil 2022.
Seetõttu tuli Tokyo olümpiamängudel neljandal loobuda tänavu Oregoni maailmameistrivõistlustest ja tema võistluskeeld hakkas tagasiulatuvalt kehtima 27. juunist 2022 ehk 2024. aasta Pariisi olümpiamängudele ameeriklane kindlasti ei pääse.
Vahetult enne võistluskeelu alguses ehk tänavu mais viis ta USA meistrivõistlustel isikliku rekordi 8867 punktini, mis tõstis ta maailma kõigi aegade edetabelis seitsmendale kohale. Ettepoole ka näiteks Erki Noolest ja kahekordsest olümpiavõitjast Daley Thompsonist.
"Sporti ausa ja puhtana hoidvad reeglid võivad olla ebamugavad ja koormavad, kuid reeglitest tulenevate kohustuste täitmine on ülioluline, et kaitsta tervet konkurentsi," kommenteeris võistluskeelu määramist USA antidopingu (USADA) juht Travis Tygart.
### Response:
Üle 8800 punkti kogunud kümnevõistleja sai dopingukaristuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamm-Westfalen oli suure osa avapoolajast ühe-kahe väravaga juhtimas, aga Bergischer tegi seisult 13:13 neli-null spurdi ja teisel poolajal Hamm-Westfalen enam viigiseisuni ei jõudnudki.
Patrail viskas teisel poolajal kaks väravat, aga kodumeeskonna resultatiivseim oli kümne tababamusega kreeklasest leegionär Savvas Savvas. Võitjate parim oli kuue väravaga Tomas Babak.
Hamm-Westfalen on sel hooajal võitnud ühe mängu, aga kaotanud 12 ja asub kahe punktiga 18 meeskonna seas viimasel positsioonil. Bergischer on üheksa punktiga 11. Juhib Kiel (22 punkti).
Järgmise mängu peab Hamm-Westfalen neljapäeval võõrsil Mindeniga, kes asub tabelis nelja punktiga eelviimasel kohal. | Patraili klubi nukker minek jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamm-Westfalen oli suure osa avapoolajast ühe-kahe väravaga juhtimas, aga Bergischer tegi seisult 13:13 neli-null spurdi ja teisel poolajal Hamm-Westfalen enam viigiseisuni ei jõudnudki.
Patrail viskas teisel poolajal kaks väravat, aga kodumeeskonna resultatiivseim oli kümne tababamusega kreeklasest leegionär Savvas Savvas. Võitjate parim oli kuue väravaga Tomas Babak.
Hamm-Westfalen on sel hooajal võitnud ühe mängu, aga kaotanud 12 ja asub kahe punktiga 18 meeskonna seas viimasel positsioonil. Bergischer on üheksa punktiga 11. Juhib Kiel (22 punkti).
Järgmise mängu peab Hamm-Westfalen neljapäeval võõrsil Mindeniga, kes asub tabelis nelja punktiga eelviimasel kohal.
### Response:
Patraili klubi nukker minek jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi naised pole kahevõistluses aastakümneid professionaalsel tasemel võistelnud, siis tänaseks päevaks on distsipliin lisatud suusatamise maailmameistrivõistluste kavva ja käivitatud on ka MK-sari.
Kahevõistlus on aga ka meeste seas vähepopulaarne ala ning ROK-i teatel ripub ka selle olümpiatuleviku kohal küsimärk. Liialt vähese leviku tõttu otsustati naiste kahevõistlust olümpiakavva mitte lisada.
Hetkeseisuga on kahevõistlus ainus ala taliolümpiamängudel, kus naised kaasa teha ei saa. Beitostölenis peetud hooaja alguse võistlusel ristasid naised seepeale enne murdmaastarti protesti märgiks kepid. Moodustatud X täht viitab väljendile "no exception" ehk "ei erandile".
Lisaks kandis valitsev maailmameister ja mulluse MK-sarja üldarvestuse teine naine Gyda Westvold Hansen võistlusel näole joonistatud habet.
Gyda Westvold Hansen Autor/allikas: SCANPIX / EPA
"Me arvame, et see on absurd, et peab selline välja nägema või omama habet, et võistelda olümpiamängudel," kommenteeris hiljem ka võitjaks tulnud Westvold Hansen Norra avaõiguslikule ringhäälingule NRK. "Me loodame selles osas midagi ette võtta."
"See on oluline ala harrastatavuse seisukohalt ja selleks, et tüdrukud tahaksid selle spordialaga - mis on väga lõbus - jätkata. See on spordiala jaoks äärmiselt oluline." | Naiskahevõistlejad protestisid, võitja näole oli joonistatud habe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi naised pole kahevõistluses aastakümneid professionaalsel tasemel võistelnud, siis tänaseks päevaks on distsipliin lisatud suusatamise maailmameistrivõistluste kavva ja käivitatud on ka MK-sari.
Kahevõistlus on aga ka meeste seas vähepopulaarne ala ning ROK-i teatel ripub ka selle olümpiatuleviku kohal küsimärk. Liialt vähese leviku tõttu otsustati naiste kahevõistlust olümpiakavva mitte lisada.
Hetkeseisuga on kahevõistlus ainus ala taliolümpiamängudel, kus naised kaasa teha ei saa. Beitostölenis peetud hooaja alguse võistlusel ristasid naised seepeale enne murdmaastarti protesti märgiks kepid. Moodustatud X täht viitab väljendile "no exception" ehk "ei erandile".
Lisaks kandis valitsev maailmameister ja mulluse MK-sarja üldarvestuse teine naine Gyda Westvold Hansen võistlusel näole joonistatud habet.
Gyda Westvold Hansen Autor/allikas: SCANPIX / EPA
"Me arvame, et see on absurd, et peab selline välja nägema või omama habet, et võistelda olümpiamängudel," kommenteeris hiljem ka võitjaks tulnud Westvold Hansen Norra avaõiguslikule ringhäälingule NRK. "Me loodame selles osas midagi ette võtta."
"See on oluline ala harrastatavuse seisukohalt ja selleks, et tüdrukud tahaksid selle spordialaga - mis on väga lõbus - jätkata. See on spordiala jaoks äärmiselt oluline."
### Response:
Naiskahevõistlejad protestisid, võitja näole oli joonistatud habe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikohale tuli jaapanlane Ayumu Iwasa (DAMS), kellele järgnesid brasiillane Felipe Drugovich (MP; +0,8) ja uus-meremaalane Liam Lawson (Carlin; +1,3). Vips kaotas võitjale 20,2 sekundiga, eestlase meeskonnakaaslane Marcus Armstrong lõpetas üheksandana (+20,6).
Sarja kokkuvõttes pidi eestlane viimase sõiduga aga ühe koha loovutama, sest norralane Dennis Hauger (Prema) lõpetas neljandana ja kerkis ise kokkuvõttes 115 punktiga kümnendaks. Vips jäi 114 silmaga 11. positsioonile.
Eestlase hooaega mahub üks võit - eelmisel etapil Monzas võitis ta sprindisõidu. Lisaks jõudis Vips veel neljal korral pjedestaalile. Eelmisel hooajal tuli aga kaks võitu ja kokkuvõttes kuues koht.
Vormel-2 sarja tiitli oli juba mõnda aega tagasi kindlustanud Drugovich (265 punkti), kes edestas järgnevaid enam kui saja punktiga: teiseks tuli prantslane Theo Pourchaire (ART; 164) ja kolmandaks Lawson (149). | Vips lõpetas hooaja korraliku esitusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikohale tuli jaapanlane Ayumu Iwasa (DAMS), kellele järgnesid brasiillane Felipe Drugovich (MP; +0,8) ja uus-meremaalane Liam Lawson (Carlin; +1,3). Vips kaotas võitjale 20,2 sekundiga, eestlase meeskonnakaaslane Marcus Armstrong lõpetas üheksandana (+20,6).
Sarja kokkuvõttes pidi eestlane viimase sõiduga aga ühe koha loovutama, sest norralane Dennis Hauger (Prema) lõpetas neljandana ja kerkis ise kokkuvõttes 115 punktiga kümnendaks. Vips jäi 114 silmaga 11. positsioonile.
Eestlase hooaega mahub üks võit - eelmisel etapil Monzas võitis ta sprindisõidu. Lisaks jõudis Vips veel neljal korral pjedestaalile. Eelmisel hooajal tuli aga kaks võitu ja kokkuvõttes kuues koht.
Vormel-2 sarja tiitli oli juba mõnda aega tagasi kindlustanud Drugovich (265 punkti), kes edestas järgnevaid enam kui saja punktiga: teiseks tuli prantslane Theo Pourchaire (ART; 164) ja kolmandaks Lawson (149).
### Response:
Vips lõpetas hooaja korraliku esitusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastase Liivi isiklik rekord sel disantsil on mullu detsembris Calgarys uisutatud 1.46,11. Tänavusel hooajal on ta oktoobris samuti Heerenveenis saanud kirja aja 1.48,82.
Eelmistel päevadel teenis Liiv 1000 meetri A-divisjoni võistlusel ajaga 1.08,11 kolmanda koha ja 500 meetri B-divisjoni võistlusel 34,93-ga esikoha. | Marten Liiv osales MK-etapil ka 1500 meetri distantsil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastase Liivi isiklik rekord sel disantsil on mullu detsembris Calgarys uisutatud 1.46,11. Tänavusel hooajal on ta oktoobris samuti Heerenveenis saanud kirja aja 1.48,82.
Eelmistel päevadel teenis Liiv 1000 meetri A-divisjoni võistlusel ajaga 1.08,11 kolmanda koha ja 500 meetri B-divisjoni võistlusel 34,93-ga esikoha.
### Response:
Marten Liiv osales MK-etapil ka 1500 meetri distantsil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2011. ja 2018. aastal finaalid vastavalt Judd Trumpile ja Ronnie O'Sullivanile kaotanud Allen jäi kaotusseisu 0:2 ja 3:5, aga võitis kohtumise kolm viimast partiid. Seejuures otsustavat spurti alustas ta matši ainsa century break 'iga (115).
Sedapuhku läheb Allen tiitliheitluses vastamisi hiinlase Ding Junhuiga (WS 38.), kes oli esimeses poolfinaalis üle inglasest Tom Fordist (WS 32.) 6:3. Seejuures asus Ding kohtumist juhtima 5:0.
Erinevalt Allenist on Ding koguni kolmel korral - 2005., 2009. ja 2019. aastal - UK Championshipi võitnud ega ole kunagi kaotanud sel turniiril ühtki finaali ega poolfinaali.
UK Championshipi ajaloo edukaim mängija on seitsme esikohaga Ronnie O'Sullivan, kes tänavusel turniiril jäi veerandfinaalis kuivalt 0:6 alla Dingile. Tiitlikaitsja Zhao Xintong piirdus aga vaid avaringiga. | Allen tuli raskest seisust välja, Ding jahib neljandat tiitlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2011. ja 2018. aastal finaalid vastavalt Judd Trumpile ja Ronnie O'Sullivanile kaotanud Allen jäi kaotusseisu 0:2 ja 3:5, aga võitis kohtumise kolm viimast partiid. Seejuures otsustavat spurti alustas ta matši ainsa century break 'iga (115).
Sedapuhku läheb Allen tiitliheitluses vastamisi hiinlase Ding Junhuiga (WS 38.), kes oli esimeses poolfinaalis üle inglasest Tom Fordist (WS 32.) 6:3. Seejuures asus Ding kohtumist juhtima 5:0.
Erinevalt Allenist on Ding koguni kolmel korral - 2005., 2009. ja 2019. aastal - UK Championshipi võitnud ega ole kunagi kaotanud sel turniiril ühtki finaali ega poolfinaali.
UK Championshipi ajaloo edukaim mängija on seitsme esikohaga Ronnie O'Sullivan, kes tänavusel turniiril jäi veerandfinaalis kuivalt 0:6 alla Dingile. Tiitlikaitsja Zhao Xintong piirdus aga vaid avaringiga.
### Response:
Allen tuli raskest seisust välja, Ding jahib neljandat tiitlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algab läbi aegade 22. jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir. Kaasame nii Eesti kui välismaa eksperte ja teeme turniirile põhjaliku eelvaate.
Kuidas mõjutab mängijaid koondiste lühike ettevalmistusperiood? Kes on favoriidid ja võimalikud üllatajad? Kuidas läheb Aafrika meeskondadel?
Sõna saavad jalgpallimänedžer Tarmo Lehiste, ajakirjanikud Kaspar Koort ja Eigo Kaljurand ning Rumeenias jalgpallikommentaatorina tegutsev spordiajaloolane Pompiliu-Nicolae Constantin.
Vormel-1 klassi MM-hooaja võtame kokku koos ala kirgliku asjatundja Tarmo Klaariga. Kuningliku sarja tänavune viimane etapp ongi kavas just sel nädalavahetusel. | Täna "Spordipühapäevas": algab jalgpalli MM-finaalturniir, lõppeb F1 hooaeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algab läbi aegade 22. jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir. Kaasame nii Eesti kui välismaa eksperte ja teeme turniirile põhjaliku eelvaate.
Kuidas mõjutab mängijaid koondiste lühike ettevalmistusperiood? Kes on favoriidid ja võimalikud üllatajad? Kuidas läheb Aafrika meeskondadel?
Sõna saavad jalgpallimänedžer Tarmo Lehiste, ajakirjanikud Kaspar Koort ja Eigo Kaljurand ning Rumeenias jalgpallikommentaatorina tegutsev spordiajaloolane Pompiliu-Nicolae Constantin.
Vormel-1 klassi MM-hooaja võtame kokku koos ala kirgliku asjatundja Tarmo Klaariga. Kuningliku sarja tänavune viimane etapp ongi kavas just sel nädalavahetusel.
### Response:
Täna "Spordipühapäevas": algab jalgpalli MM-finaalturniir, lõppeb F1 hooaeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lili Talimaa õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klavessiini interpretatsiooni õppekaval Imbi Tarumi juhendamisel ning samuti jätkab MUBA jätkuõppes Reinut Tepi juhendamisel. Sel suvel Tallinna Muusikakeskkooli lõpetanud värske auhinnalaureaat on pilli õppinud kokku 12 aastat.
Aago Räätsa stipendium on mõeldud silmapaistvatele varajase muusikaga tegelevatele noortele. Puhtalt erakapitalil põhinev 2000 euro suurune stipendium on mõeldud enesetäiendamiseks. Auhinna andsid üle Marko Lõhmus ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia varajase muusika õppejuht Imbi Tarum.
Tallinn feat. Reval kunstilise juhi Taavi-Mats Uti sõnul innustavad noori varajase muusikaga tegelema suuresti Eesti muusikakoolid. "Valdkond pakub palju koosmängimise ja ansamblitöö võimalusi, mis on noortele meelt mööda, sellest annavad tunnistust paljude muusikakoolide juures tegutsevad vanamuusikaansamblid," ütleb Utt.
Seetõttu valiti stipendiumi väljaandmiseks noorte vanamuusikute galakontsert, kus olid kuulajate ees Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Muusika- ja Balletikoolist, Kuressaare Muusikakoolist, Vanalinna Hariduskolleegiumist ja Nõmme Huvikooli Plokkflöödikooli esinejad.
Aago Rääts (1961–2018) oli eesti flötist ja muusikapedagoog, 1980. aastate alguses mängis ta plokkflööte ja barokkflööti vanamuusikaansamblis Consortium ning tegutses varase muusika propageerijana. Hiljem jätkas ta oma tööd Kanadas. | Aago Räätsa varajase muusika stipendiumi pälvis klavessiinimängija Lili Talimaa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lili Talimaa õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klavessiini interpretatsiooni õppekaval Imbi Tarumi juhendamisel ning samuti jätkab MUBA jätkuõppes Reinut Tepi juhendamisel. Sel suvel Tallinna Muusikakeskkooli lõpetanud värske auhinnalaureaat on pilli õppinud kokku 12 aastat.
Aago Räätsa stipendium on mõeldud silmapaistvatele varajase muusikaga tegelevatele noortele. Puhtalt erakapitalil põhinev 2000 euro suurune stipendium on mõeldud enesetäiendamiseks. Auhinna andsid üle Marko Lõhmus ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia varajase muusika õppejuht Imbi Tarum.
Tallinn feat. Reval kunstilise juhi Taavi-Mats Uti sõnul innustavad noori varajase muusikaga tegelema suuresti Eesti muusikakoolid. "Valdkond pakub palju koosmängimise ja ansamblitöö võimalusi, mis on noortele meelt mööda, sellest annavad tunnistust paljude muusikakoolide juures tegutsevad vanamuusikaansamblid," ütleb Utt.
Seetõttu valiti stipendiumi väljaandmiseks noorte vanamuusikute galakontsert, kus olid kuulajate ees Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Muusika- ja Balletikoolist, Kuressaare Muusikakoolist, Vanalinna Hariduskolleegiumist ja Nõmme Huvikooli Plokkflöödikooli esinejad.
Aago Rääts (1961–2018) oli eesti flötist ja muusikapedagoog, 1980. aastate alguses mängis ta plokkflööte ja barokkflööti vanamuusikaansamblis Consortium ning tegutses varase muusika propageerijana. Hiljem jätkas ta oma tööd Kanadas.
### Response:
Aago Räätsa varajase muusika stipendiumi pälvis klavessiinimängija Lili Talimaa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võru parim oli 14 punktiga (+3) Matthew Slivinski, Robim Kahu arvele kirjutati üheksa punkti (+2). Matiss Gabdulinš tõi aga Jurmala tiimile 20 punkti (+14).
Pühapäeval kohtuvad samad vastased korra veel.
Tabeliseis: 1. Selver/TalTech 26 punkti (11 mängust), 2. Tartu Bigbank 20 (8), 3. RTU/Robežsardze/Jurmala 17 (11), 4. Jekabpilsi Luši 14 (9), 5. Võru Barrus 12 (10), 6. Ezerzeme/DU 8 (9), 7. Pärnu VK 5 (10). | Võru sai Lätis kindla kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võru parim oli 14 punktiga (+3) Matthew Slivinski, Robim Kahu arvele kirjutati üheksa punkti (+2). Matiss Gabdulinš tõi aga Jurmala tiimile 20 punkti (+14).
Pühapäeval kohtuvad samad vastased korra veel.
Tabeliseis: 1. Selver/TalTech 26 punkti (11 mängust), 2. Tartu Bigbank 20 (8), 3. RTU/Robežsardze/Jurmala 17 (11), 4. Jekabpilsi Luši 14 (9), 5. Võru Barrus 12 (10), 6. Ezerzeme/DU 8 (9), 7. Pärnu VK 5 (10).
### Response:
Võru sai Lätis kindla kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kus Eesti tervishoiuvõrk praegu on ning milline on meditsiiniline valmisolek vajadusel reageerida koheselt seoses mõne katastroofiga? Need on peamised küsimused, millele koostamisel olev dokument võiks vastused anda.
"Maailm on nii muutuv, et kui me siin oleme kolm aastat rääkinud pandeemiast ja pandeemiaks valmisolekust, siis tegelikult räägime me täna ka kiiritusest, keemiast ja seotud õnnetustest, massilistest kannatanutest väga äärmuslikes olukordades. Me peame läbi mõtlema, kuidas võiksime või peaksime haiglaid evakueerima, kuhu me lähme, kui meil on lisapinda vaja," kirjeldas sotsiaalministeeriumi tervisala asekantsler Heidi Alasepp.
Seega lähtutaksegi katastroofimeditsiini plaani koostamisel nii Ukraina sõja juba saadud õppetundidest, aga vaadatakse tagasi ka koroonakriisile.
Koroonakriisi üks õnnestunud näide katastroofimeditsiini vaatest oli Alasepa sõnul kriisijuhtimissüsteem ehk Põhja- ja Lõuna meditsiinistaapide loomine ja töös hoidmine. Neid staape toob eeskujukas ka Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
"Mitte ainult nakkushaigete ravi, vaid ka nakkustõrjemeetmete kasutamine üldse on tervishoiusüsteemis hoopis teisel tasemel, kui ta oli enne seda kriisi. Praegu oleme selles olukorras, et oleme õppinud, kuidas suure hulga nakkushaigetega hakkama saada, oleme pannud paika tervishoiusüsteemi koostöömudelid uues situatsioonis ja selle osas on meil oluliselt rohkem kogemust, kuidas hakkama saada. Nii et täna saame hakkama päris hästi," rääkis Sule.
Koostatava plaani järgi võibki osapoolte sõnul Eesti katastroofimeditsiini tugevusteks nimetada väljaõppeid ja toimivat koostööd erinevate organisatsioonide vahel. Siin peetakse silmas ka kaitseväe kaasamist tervishoiualastesse väljakutsetesse.
"Niikaua kui oled seda harjutanud õppustel, on see üks tase, aga teine asi on see, kui selle praktiliselt läbi teed, minnes näiteks Kuressaare haiglale appi ja tehes oma üksuse, mis on mõeldud hoopis traumahaigete käsitlemiseks, ümber infektsioonhaiguste käsitlemise üksuseks. Hakata teise organisatsiooniga tihedas koostöös seda koos tegema igapäevaselt, need on väga suured väärtused," rääkis Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse juhataja kolonelleitnant Ahti Varblane.
Varblane lisas, et katastroofimeditsiini kava koostamine on vajalik samm, sest tekib ühtne lähenemine, kuidas meditsiin peaks valmistuma kriisideks ja katastroofideks. Osapooled sõnavad sedagi, et ka tulevikus on vaja regulaarselt läbi viia katastroofimeditsiinialaseid väljaõppeid ja koolitusi selleks, et kompetentsi hoida.
"Covid-kriis õpetas meile ka seda, et natuke peab olema varusid kogutud. Te mäletate ise, kuidas meil olid maskid puudu, ma töötasin ise haiglas, igast kabinetist korjasime kirurgilisi maske. Me oleme nüüd sellega arvestanud, et peab natuke varu olema. Me vaatame praegu energiakriisis, kuidas meil on varustatus generaatoritega. Ma arvan, et me oleme selle aasta jooksul palju juba tegutsenud, aga väga-väga palju on veel teha," rääkis Alasepp. | Katastroofimeditsiini plaan annab ülevaate tervishoiusüsteemi valmisolekust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kus Eesti tervishoiuvõrk praegu on ning milline on meditsiiniline valmisolek vajadusel reageerida koheselt seoses mõne katastroofiga? Need on peamised küsimused, millele koostamisel olev dokument võiks vastused anda.
"Maailm on nii muutuv, et kui me siin oleme kolm aastat rääkinud pandeemiast ja pandeemiaks valmisolekust, siis tegelikult räägime me täna ka kiiritusest, keemiast ja seotud õnnetustest, massilistest kannatanutest väga äärmuslikes olukordades. Me peame läbi mõtlema, kuidas võiksime või peaksime haiglaid evakueerima, kuhu me lähme, kui meil on lisapinda vaja," kirjeldas sotsiaalministeeriumi tervisala asekantsler Heidi Alasepp.
Seega lähtutaksegi katastroofimeditsiini plaani koostamisel nii Ukraina sõja juba saadud õppetundidest, aga vaadatakse tagasi ka koroonakriisile.
Koroonakriisi üks õnnestunud näide katastroofimeditsiini vaatest oli Alasepa sõnul kriisijuhtimissüsteem ehk Põhja- ja Lõuna meditsiinistaapide loomine ja töös hoidmine. Neid staape toob eeskujukas ka Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
"Mitte ainult nakkushaigete ravi, vaid ka nakkustõrjemeetmete kasutamine üldse on tervishoiusüsteemis hoopis teisel tasemel, kui ta oli enne seda kriisi. Praegu oleme selles olukorras, et oleme õppinud, kuidas suure hulga nakkushaigetega hakkama saada, oleme pannud paika tervishoiusüsteemi koostöömudelid uues situatsioonis ja selle osas on meil oluliselt rohkem kogemust, kuidas hakkama saada. Nii et täna saame hakkama päris hästi," rääkis Sule.
Koostatava plaani järgi võibki osapoolte sõnul Eesti katastroofimeditsiini tugevusteks nimetada väljaõppeid ja toimivat koostööd erinevate organisatsioonide vahel. Siin peetakse silmas ka kaitseväe kaasamist tervishoiualastesse väljakutsetesse.
"Niikaua kui oled seda harjutanud õppustel, on see üks tase, aga teine asi on see, kui selle praktiliselt läbi teed, minnes näiteks Kuressaare haiglale appi ja tehes oma üksuse, mis on mõeldud hoopis traumahaigete käsitlemiseks, ümber infektsioonhaiguste käsitlemise üksuseks. Hakata teise organisatsiooniga tihedas koostöös seda koos tegema igapäevaselt, need on väga suured väärtused," rääkis Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse juhataja kolonelleitnant Ahti Varblane.
Varblane lisas, et katastroofimeditsiini kava koostamine on vajalik samm, sest tekib ühtne lähenemine, kuidas meditsiin peaks valmistuma kriisideks ja katastroofideks. Osapooled sõnavad sedagi, et ka tulevikus on vaja regulaarselt läbi viia katastroofimeditsiinialaseid väljaõppeid ja koolitusi selleks, et kompetentsi hoida.
"Covid-kriis õpetas meile ka seda, et natuke peab olema varusid kogutud. Te mäletate ise, kuidas meil olid maskid puudu, ma töötasin ise haiglas, igast kabinetist korjasime kirurgilisi maske. Me oleme nüüd sellega arvestanud, et peab natuke varu olema. Me vaatame praegu energiakriisis, kuidas meil on varustatus generaatoritega. Ma arvan, et me oleme selle aasta jooksul palju juba tegutsenud, aga väga-väga palju on veel teha," rääkis Alasepp.
### Response:
Katastroofimeditsiini plaan annab ülevaate tervishoiusüsteemi valmisolekust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üsna pea kogunevad sajad miljonid jalgpallijanulised ja isegi need, keda see mäng muul ajal külmaks jätab (kaasa arvatud mina), ekraanide ette, et saada osa Kataris toimuvast jalgpalli MM-ist.
Nagu 2018. aastal Venemaal toimunud MM-i puhul või selle aasta Pekingi olümpiamänge ümbritsenud inimõiguste rikkumiste virvarris, on ka Katari korraldajamaaks kvalifitseerumist saatnud tume vastuolude vari. Kaksteist aastat tagasi, kui riik korraldamise võidujooksus Austraalia, Jaapani, Lõuna-Korea ja USA ees võitjaks tuli, kahtlustati FIFA ametnikke altkäemaksu võtmises (ka Venemaa olevat tulnud võitjaks just sel põhjusel) ja edaspidi on saanud teravat kriitikat migrantidest tööjõu töötingimused ning naiste ja LGBTQ+ kogukonna õigused.
Kuigi 2020. aastal kuulutati Kataris nn kafala seaduse lõppu, mille tulemusel said töötajad vabaduse vahetada töökohta ilma tööandja loata ja sätestati miinimumpalk, seisavad migrandid endiselt silmitsi nigelate tingimuste (sh kõrged temperatuurid), madala palga ja survega mitte tööandjat vahetada.
Nagu mitmeid maailma riike koondavate suursündmuste puhul ikka, olgu siis Eurovisiooni lauluvõistlus, olümpiamängud, EM või MM, üritavad korraldajad rõhuda teesile, et poliitika ei puutu asjasse. Nii on ka FIFA palunud osalevatele tiimidele saadetud kirjas jalgpallile keskenduda ja lisanud, et mängu ei tohiks lohistada ideoloogilistesse ja poliitilistesse lahingutesse.
Ent tulemus on, nagu ikka, kohane õpetussõnadele "mida külvad, seda lõikad". Ei kujuta ettegi, kuidas FIFA seda sõnumit sirge näoga edastada suudab. Vastupidi FIFA palvele on mitmed meeskonnad rõhutanud inimõiguste temaatika olulisust, seda nii sõnavõttudes kui ka oma koondise vormi ja sümbolite kaudu.
USA on näiteks ehtinud oma tiimi sümboolika vikerkaarevärvidesse, et näidata solidaarsust LGBTQ+ kogukonnaga, taanlaste koondise vorm on disainitud hukkunud tööliste auks ilma kirjade ja esiletükkivate logodeta ning mitme riigi koondised kannavad varrukal diskrimineerimisvastast OneLove'i embleemi.
Ühelt poolt suunab MM-i Kataris toimumine kogu maailma pilgud selle riigi toimeloogikale ja tõstab esile sealseid väärtegusid. Ja kuigi väljastpoolt tulev surve on pannud Katari oma tavapäraseid meetmeid painutama, võib siit haista järjekordse spordipesujuhtumi lõhna, mis viitab tõenäosusele naasta pärast külaliste lahkumist vanade kommete juurde. Sest mis on muutunud pärast OM-i Hiinas, rääkimata Venemaast?
Nii ulbime me kõik, kes me otsustame MM-i vaadata, selles sogases spordipesuvees, meist mitmed maadlemas tõdemusega, mis hinnaga need pidustused toimuvad. Jääb õrn lootus, et Katarist võib saada siiski veel erand, mis hakkab tasapisi ka inimõiguste vallas tuleviku poole astuma, aga see ei vaja teisitimõtlemist ainult Katarilt, vaid kõigi suursündmuste korraldajatelt, kes annavad selliste riikide kätte ohjad.
Aga muidugi on muutuste loomisel oma roll sportlastel, ajakirjanikel ja vaatajatel, kes sealsed lood kaasa võtavad, neid edasi räägivad ja meelde jätavad. | Mariliis Mõttus: ulpimine sogases spordipesuvees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üsna pea kogunevad sajad miljonid jalgpallijanulised ja isegi need, keda see mäng muul ajal külmaks jätab (kaasa arvatud mina), ekraanide ette, et saada osa Kataris toimuvast jalgpalli MM-ist.
Nagu 2018. aastal Venemaal toimunud MM-i puhul või selle aasta Pekingi olümpiamänge ümbritsenud inimõiguste rikkumiste virvarris, on ka Katari korraldajamaaks kvalifitseerumist saatnud tume vastuolude vari. Kaksteist aastat tagasi, kui riik korraldamise võidujooksus Austraalia, Jaapani, Lõuna-Korea ja USA ees võitjaks tuli, kahtlustati FIFA ametnikke altkäemaksu võtmises (ka Venemaa olevat tulnud võitjaks just sel põhjusel) ja edaspidi on saanud teravat kriitikat migrantidest tööjõu töötingimused ning naiste ja LGBTQ+ kogukonna õigused.
Kuigi 2020. aastal kuulutati Kataris nn kafala seaduse lõppu, mille tulemusel said töötajad vabaduse vahetada töökohta ilma tööandja loata ja sätestati miinimumpalk, seisavad migrandid endiselt silmitsi nigelate tingimuste (sh kõrged temperatuurid), madala palga ja survega mitte tööandjat vahetada.
Nagu mitmeid maailma riike koondavate suursündmuste puhul ikka, olgu siis Eurovisiooni lauluvõistlus, olümpiamängud, EM või MM, üritavad korraldajad rõhuda teesile, et poliitika ei puutu asjasse. Nii on ka FIFA palunud osalevatele tiimidele saadetud kirjas jalgpallile keskenduda ja lisanud, et mängu ei tohiks lohistada ideoloogilistesse ja poliitilistesse lahingutesse.
Ent tulemus on, nagu ikka, kohane õpetussõnadele "mida külvad, seda lõikad". Ei kujuta ettegi, kuidas FIFA seda sõnumit sirge näoga edastada suudab. Vastupidi FIFA palvele on mitmed meeskonnad rõhutanud inimõiguste temaatika olulisust, seda nii sõnavõttudes kui ka oma koondise vormi ja sümbolite kaudu.
USA on näiteks ehtinud oma tiimi sümboolika vikerkaarevärvidesse, et näidata solidaarsust LGBTQ+ kogukonnaga, taanlaste koondise vorm on disainitud hukkunud tööliste auks ilma kirjade ja esiletükkivate logodeta ning mitme riigi koondised kannavad varrukal diskrimineerimisvastast OneLove'i embleemi.
Ühelt poolt suunab MM-i Kataris toimumine kogu maailma pilgud selle riigi toimeloogikale ja tõstab esile sealseid väärtegusid. Ja kuigi väljastpoolt tulev surve on pannud Katari oma tavapäraseid meetmeid painutama, võib siit haista järjekordse spordipesujuhtumi lõhna, mis viitab tõenäosusele naasta pärast külaliste lahkumist vanade kommete juurde. Sest mis on muutunud pärast OM-i Hiinas, rääkimata Venemaast?
Nii ulbime me kõik, kes me otsustame MM-i vaadata, selles sogases spordipesuvees, meist mitmed maadlemas tõdemusega, mis hinnaga need pidustused toimuvad. Jääb õrn lootus, et Katarist võib saada siiski veel erand, mis hakkab tasapisi ka inimõiguste vallas tuleviku poole astuma, aga see ei vaja teisitimõtlemist ainult Katarilt, vaid kõigi suursündmuste korraldajatelt, kes annavad selliste riikide kätte ohjad.
Aga muidugi on muutuste loomisel oma roll sportlastel, ajakirjanikel ja vaatajatel, kes sealsed lood kaasa võtavad, neid edasi räägivad ja meelde jätavad.
### Response:
Mariliis Mõttus: ulpimine sogases spordipesuvees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Novembri alguses saatis rahvusvahelise jalgpalliliidu ehk FIFA president Gianni Infantino maailmameistrivõistlustel osalevatele alaliitudele kirja, milles ütleb, et Kataris toimuva turniiri ajal ei tohiks sellest saada ideoloogilise ja poliitilise arutelu võitlustandrit ning keskenduda tuleks sportlastele ja võistlusele.
See üleskutse on äärmiselt tähelepanuväärne ning kinnitab mu meelest seda, et kui kõneleda Kataris peetava MM-i puhul üksnes spordist ja võistlustest, tuleb seda pidada läbinisti amoraalseks tegevuseks. Kui lugeda üles kõnekamad probleemid, siis peab nimetama Katari poolt altkäemaksuga ära ostetud FIFA ametkonda, tuhandete surma põhjustanud MMi ehitustöid ning läänes kriitilisi küsimusi ärgitavat Katari ühiskonnakorraldust.
Infantino üleskutse on aga tähelepanuväärne just seepärast, et Kataris peetava MM-iga seonduv spordiväline probleemistik on seniste turniiridega võrreldes vormilt mahukam ning sisult emotsionaalsem, kuid – ja see on peamine – teinud FIFA-st aktiivse kaasvastutaja.
Muidugi on ka varem kõneldud jalgpalli MM-i sobivusest riiki, kus neid parasjagu on peetud, kuid mõnel juhul pole FIFA olnud avaliku kriitika otsene objekt (Argentinas aastal 1978) ning mõnel juhul on FIFA-le suures plaanis ette heidetud vaid seda, et turniiri korraldajaks valiti riik, mille toimimisstruktuurid võimaldasid FIFA-l läbi suruda ideed, mis poleks mõnes demokraatlikumas riigis läbi läinud (Brasiilias 2014. ja Venemaal 2018. aastal).
Sel korral on aga FIFA vastutus turniiri korraldajamaaga seotum. Ma ei pea silmas FIFA ametnikele antud altkäemaksu ega ka seda, et valimiste järel on muudetud mängureegleid, vaid hoopis neid vaeseid inimesi, välistööjõu massi, kes Kataris sentide eest staadioneid ehitas ning tööandja ükskõiksuse tõttu selle käigus oma elu jättis.
Siin ei saa enam süüdlasena vaadelda vaid korraldajamaad, osutada tolle tavapärasele poliitikale või kultuurierinevusele, mida kõrvalseisjal muuta on keeruline, et mitte öelda võimatu. Praegusel juhul teeb FIFA-st esmavastutaja asjaolu, et ta on kõikide nende tööde aktiivne algataja, otsene tellija, aga, mis veelgi olulisem, ka kasusaaja.
Nüüd soovib FIFA president, et jalgpallihuvilised turniiri ajal nende küsimustega oma pead ei vaevaks. Küllap annab talle lootust oma ettepaneku edusse uskuda veendumus, et kultuurilises ja keelelises sasipuntras loodud infomassist adekvaatse teabe ülesleidmine on ühtaegu väsitav ja aeganõudev ettevõtmine, seejuures veel ka ilma igasuguse garantiita. Ja eks paigutu presidendi lootusesse ka jalgpalli maailmameistrivõistluste sarm, mille kütkes on spordivaatamise kiusatusele lõppude lõpuks lihtne järele anda.
Olen maailmameistrivõistlusi kajastanud alates 2002. aastast ning eks ole minugi senised ülesanded nõudnud võistluste vaatamist. Sel korral ma aga mänge vaadata ei plaani. Kindlasti on institutsioone, kes tõlgendavad mu otsust veiderdava poosi või mitte kuhugi viiva protestina, kuid mulle on see ennekõike meetod. Pealegi järgin ma sõna-sõnalt seda, mida soovib FIFA president, üksnes vastupidi: ma vaatan MM-i silmad kinni, ei sule silmi turniiriga seotud probleemide, vaid hoopis mängu ees.
Lõpetuseks ka üks küsimusepundar, millele tahan turniiri käigus vastuse saada. See tuleneb FIFA solidaarsusprintsiibist, mille järgi jagatakse MM-ist saadud tulu kõigi oma liikmete vahel. Oma osa saab ka Eesti jalgpalliliit. Ma tahan teada, kas pühapäeval algava turniiri probleemipesa valguses plaanib Eesti pool oma osa vastu võtta ning kuidas sel juhul oma otsust avalikkusele selgitatakse. | Andres Must: silmad kinni jalgpalli MM-i vaadates | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novembri alguses saatis rahvusvahelise jalgpalliliidu ehk FIFA president Gianni Infantino maailmameistrivõistlustel osalevatele alaliitudele kirja, milles ütleb, et Kataris toimuva turniiri ajal ei tohiks sellest saada ideoloogilise ja poliitilise arutelu võitlustandrit ning keskenduda tuleks sportlastele ja võistlusele.
See üleskutse on äärmiselt tähelepanuväärne ning kinnitab mu meelest seda, et kui kõneleda Kataris peetava MM-i puhul üksnes spordist ja võistlustest, tuleb seda pidada läbinisti amoraalseks tegevuseks. Kui lugeda üles kõnekamad probleemid, siis peab nimetama Katari poolt altkäemaksuga ära ostetud FIFA ametkonda, tuhandete surma põhjustanud MMi ehitustöid ning läänes kriitilisi küsimusi ärgitavat Katari ühiskonnakorraldust.
Infantino üleskutse on aga tähelepanuväärne just seepärast, et Kataris peetava MM-iga seonduv spordiväline probleemistik on seniste turniiridega võrreldes vormilt mahukam ning sisult emotsionaalsem, kuid – ja see on peamine – teinud FIFA-st aktiivse kaasvastutaja.
Muidugi on ka varem kõneldud jalgpalli MM-i sobivusest riiki, kus neid parasjagu on peetud, kuid mõnel juhul pole FIFA olnud avaliku kriitika otsene objekt (Argentinas aastal 1978) ning mõnel juhul on FIFA-le suures plaanis ette heidetud vaid seda, et turniiri korraldajaks valiti riik, mille toimimisstruktuurid võimaldasid FIFA-l läbi suruda ideed, mis poleks mõnes demokraatlikumas riigis läbi läinud (Brasiilias 2014. ja Venemaal 2018. aastal).
Sel korral on aga FIFA vastutus turniiri korraldajamaaga seotum. Ma ei pea silmas FIFA ametnikele antud altkäemaksu ega ka seda, et valimiste järel on muudetud mängureegleid, vaid hoopis neid vaeseid inimesi, välistööjõu massi, kes Kataris sentide eest staadioneid ehitas ning tööandja ükskõiksuse tõttu selle käigus oma elu jättis.
Siin ei saa enam süüdlasena vaadelda vaid korraldajamaad, osutada tolle tavapärasele poliitikale või kultuurierinevusele, mida kõrvalseisjal muuta on keeruline, et mitte öelda võimatu. Praegusel juhul teeb FIFA-st esmavastutaja asjaolu, et ta on kõikide nende tööde aktiivne algataja, otsene tellija, aga, mis veelgi olulisem, ka kasusaaja.
Nüüd soovib FIFA president, et jalgpallihuvilised turniiri ajal nende küsimustega oma pead ei vaevaks. Küllap annab talle lootust oma ettepaneku edusse uskuda veendumus, et kultuurilises ja keelelises sasipuntras loodud infomassist adekvaatse teabe ülesleidmine on ühtaegu väsitav ja aeganõudev ettevõtmine, seejuures veel ka ilma igasuguse garantiita. Ja eks paigutu presidendi lootusesse ka jalgpalli maailmameistrivõistluste sarm, mille kütkes on spordivaatamise kiusatusele lõppude lõpuks lihtne järele anda.
Olen maailmameistrivõistlusi kajastanud alates 2002. aastast ning eks ole minugi senised ülesanded nõudnud võistluste vaatamist. Sel korral ma aga mänge vaadata ei plaani. Kindlasti on institutsioone, kes tõlgendavad mu otsust veiderdava poosi või mitte kuhugi viiva protestina, kuid mulle on see ennekõike meetod. Pealegi järgin ma sõna-sõnalt seda, mida soovib FIFA president, üksnes vastupidi: ma vaatan MM-i silmad kinni, ei sule silmi turniiriga seotud probleemide, vaid hoopis mängu ees.
Lõpetuseks ka üks küsimusepundar, millele tahan turniiri käigus vastuse saada. See tuleneb FIFA solidaarsusprintsiibist, mille järgi jagatakse MM-ist saadud tulu kõigi oma liikmete vahel. Oma osa saab ka Eesti jalgpalliliit. Ma tahan teada, kas pühapäeval algava turniiri probleemipesa valguses plaanib Eesti pool oma osa vastu võtta ning kuidas sel juhul oma otsust avalikkusele selgitatakse.
### Response:
Andres Must: silmad kinni jalgpalli MM-i vaadates |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Utah' resultatiivsemad olid Malik Beasley 29 ja Jordan Clarkson 28 punktiga. Taas tegi hea mängu soomlane Lauri Markkanen, kes viskas 23 silma ja korjas kümme lauapalli ehk tegi hooaja kolmanda kaksikduubli.
Päev varem oli 25-aastane ääremängija visanud Phoenix Sunsi vastu karjääri punktirekordiks 38. Sel hooajal on tal keskmised näitajad 21,9 punkti ja 7,4 lauapalli mängus.
Utah Jazzil on 12 võitu ja kuus kaotust, millega juhitakse läänekonverentsis Memphis Grizzliese ja Portland Trail Blazersi (mõlemal 10-6) ees. Idas on kaks esimest Boston Celtics (13-3) ja Milwaukee Bucks (11-4).
Tulemused: Atlanta - Toronto 124:122, Indiana - Orlando 114:113, Philadelphia 109:112, Portland - Utah 113:118, LA Clippers - San Antonio 119:97. | Markkanen panustas kaksikduubliga ja Utah Jazz asus läänes liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Utah' resultatiivsemad olid Malik Beasley 29 ja Jordan Clarkson 28 punktiga. Taas tegi hea mängu soomlane Lauri Markkanen, kes viskas 23 silma ja korjas kümme lauapalli ehk tegi hooaja kolmanda kaksikduubli.
Päev varem oli 25-aastane ääremängija visanud Phoenix Sunsi vastu karjääri punktirekordiks 38. Sel hooajal on tal keskmised näitajad 21,9 punkti ja 7,4 lauapalli mängus.
Utah Jazzil on 12 võitu ja kuus kaotust, millega juhitakse läänekonverentsis Memphis Grizzliese ja Portland Trail Blazersi (mõlemal 10-6) ees. Idas on kaks esimest Boston Celtics (13-3) ja Milwaukee Bucks (11-4).
Tulemused: Atlanta - Toronto 124:122, Indiana - Orlando 114:113, Philadelphia 109:112, Portland - Utah 113:118, LA Clippers - San Antonio 119:97.
### Response:
Markkanen panustas kaksikduubliga ja Utah Jazz asus läänes liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Musk otsustas Trumpi konto taastamise platvormil läbi viidud küsitlusega, kus 15 miljonist kasutajast 51,8 protsenti hääletas konto taastamise poolt.
Trump ütles laupäeval, et tal ei ole huvi platvormile naasta. "Ma ei näe selleks põhjust," ütles ta.
Twitter sulges Trumpi konto pärast seda, kui tema toetajad tungisid jaanuaris kongressihoonesse. Kontol oli selle blokeerimise ajal möödunud aasta 8. jaanuaril üle 88 miljoni jälgija. Peale konto taasavamist hakkas see uuesti jälgijaid koguma ning pühapäeva hommikuks oli neid ligikaudu üheksa miljonit.
Trump ütles, et jääb esialgu kasutama enda loodud platvormi Truth Social, mis käivitus tänavu veebruaris. | Musk taastas Twitteris Trumpi konto | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Musk otsustas Trumpi konto taastamise platvormil läbi viidud küsitlusega, kus 15 miljonist kasutajast 51,8 protsenti hääletas konto taastamise poolt.
Trump ütles laupäeval, et tal ei ole huvi platvormile naasta. "Ma ei näe selleks põhjust," ütles ta.
Twitter sulges Trumpi konto pärast seda, kui tema toetajad tungisid jaanuaris kongressihoonesse. Kontol oli selle blokeerimise ajal möödunud aasta 8. jaanuaril üle 88 miljoni jälgija. Peale konto taasavamist hakkas see uuesti jälgijaid koguma ning pühapäeva hommikuks oli neid ligikaudu üheksa miljonit.
Trump ütles, et jääb esialgu kasutama enda loodud platvormi Truth Social, mis käivitus tänavu veebruaris.
### Response:
Musk taastas Twitteris Trumpi konto |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on äärmiselt kurb Karimi üle, kes tegi sellest MM-ist oma peamise eesmärgi," sõnas peatreener Didier Deschamps. "Hoolimata uuest löögist Prantsusmaa meeskonna puhta, usun ma tiimi kõvasti. Teeme kõik selleks, et suure katsumusega toime tulla."
Benzemal oli viimati Madridi Realis suurepärane hooaeg. Ründaja lõi 46 mänguga 44 väravat ning meeskond võitis nii Hispaania kõrgliiga kui ka Meistrite liiga. 34-aastane pallur sai ka autasustatud maailma parimale jalgpallurile mõeldud Ballon d'Origa.
Ta oli 2014. aasta MM-finaalturniiril Prantsusmaa parim väravakütt, aga ei kuulunud 2018. aastal maailmameistriks tulnud koosseisu. Skandaalide ja tüli tõttu Deschampsiga jäi tal koguni kuus aastat vahele, aga mullu naasis Benzema rivistusse ja on pärast seda löönud 16 mänguga kümme väravat.
"Ma ei ole elus kunagi alla andnud, aga täna pean mõtlema võistkonna peale nagu olen alati teinud," lisas Benzema sotsiaalmeedias. "Mõistus ütleb mulle, et tuleb anda oma koht võistkonnas kellelegi teisele, kes saab meie koondist aidata. Tänan kõiki toetavate sõnumite eest."
Prantsusmaa koondis on MM-finaalturniiri eel kõvasti räsida saanud. Traumade tõttu jäävad eemale ka Paul Pogba, N'Golo Kante ja Christopher Nkunku. Meeskond peab esimese kohtumise teisipäeval Austraaliaga. Veel kuuluvad D-gruppi Taani ja Tuneesia. | Karim Benzema jääb MM-finaalturniirilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on äärmiselt kurb Karimi üle, kes tegi sellest MM-ist oma peamise eesmärgi," sõnas peatreener Didier Deschamps. "Hoolimata uuest löögist Prantsusmaa meeskonna puhta, usun ma tiimi kõvasti. Teeme kõik selleks, et suure katsumusega toime tulla."
Benzemal oli viimati Madridi Realis suurepärane hooaeg. Ründaja lõi 46 mänguga 44 väravat ning meeskond võitis nii Hispaania kõrgliiga kui ka Meistrite liiga. 34-aastane pallur sai ka autasustatud maailma parimale jalgpallurile mõeldud Ballon d'Origa.
Ta oli 2014. aasta MM-finaalturniiril Prantsusmaa parim väravakütt, aga ei kuulunud 2018. aastal maailmameistriks tulnud koosseisu. Skandaalide ja tüli tõttu Deschampsiga jäi tal koguni kuus aastat vahele, aga mullu naasis Benzema rivistusse ja on pärast seda löönud 16 mänguga kümme väravat.
"Ma ei ole elus kunagi alla andnud, aga täna pean mõtlema võistkonna peale nagu olen alati teinud," lisas Benzema sotsiaalmeedias. "Mõistus ütleb mulle, et tuleb anda oma koht võistkonnas kellelegi teisele, kes saab meie koondist aidata. Tänan kõiki toetavate sõnumite eest."
Prantsusmaa koondis on MM-finaalturniiri eel kõvasti räsida saanud. Traumade tõttu jäävad eemale ka Paul Pogba, N'Golo Kante ja Christopher Nkunku. Meeskond peab esimese kohtumise teisipäeval Austraaliaga. Veel kuuluvad D-gruppi Taani ja Tuneesia.
### Response:
Karim Benzema jääb MM-finaalturniirilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameeriklased mängisid esimesel poolajal tunduvalt paremini ja Timothy Weah viis nad 36. minutil Christian Pulisici söödust ka juhtima. Kokku hoiti esimesel poolajal palli 67 protsenti vastas 33 vastu.
Teisel poolajal oli rollid aga pöördunud ja hoopis Wales hakkas survet avaldama. Väravani jõuti siiski alles 81. minutil, kui Gareth Bale realiseeris penalti. Bale oli selle hetk varem ka ise välja teeninud.
B-alagrupp
90:00
USA
1
36' Weah
1
:
1
1
Wales
82' Bale (pen)
USA
36' Weah
Wales
82' Bale (pen)
USA - Wales:
Eelvaade:
Ajaloo esimesel jalgpalli MM-il kolmest mängust kaks võitnud ja kokkuvõttes koguni kolmandaks tulnud Ameerika Ühendriikide koondis osales perioodil 1990-2014 seitsmel finaalturniiril järjest, aga 2018. aasta Venemaa MM-ile ei kvalifitseerunud.
Kataris toimuvale turniirile jõuti Põhja- ja Kesk-Ameerikast siiski vaid viimase otsepiletiga - naabrid Kanada ja Mehhiko teenisid kolm punkti enam ning ka neljandaks jäänud Costa Rica sai tegelikult sama palju punkte. Ameeriklasi peetakse siiski andekaks võistkonnaks, kel kindel siht alagrupist edasi pääseda.
Septembris toimunud kahes kontrollkohtumises ei õnnestunud aga väravat lüüa: kõigepealt kaotati Jaapanile 0:2 ja seejärel tehti Saudi Araabiaga vaid 0:0 viik.
Kui USA-l on vahele jäänud üks finaalturniir, siis Walesi eelmine ja ühtlasi ainus osaluskord pärineb koguni 1958. aasta MM-finaalturniirilt Rootsis, kus jõuti veerandfinaali. Aastakümneid oma piirkonna teiste koondise varjus püsinud Wales näitas värsket tulekut 2016. aasta EM-il poolfinaali jõudmisega.
EM-finaalturniirile jõuti veel teist korda järjestki ja ka mullu jõuti alagrupist edasi. MM-finaalturniirile pääseti läbi väljalangemismängude sõela, kus suudeti saada jagu Austriast 2:1 ja Ukrainast 1:0.
Need on aga ka ainsad võidud selle aastanumbri sees. Rahvuste liigas tuli tugevatele Hollandi, Belgia ja Poola võistkondadele valdavalt alla jääda. Septembris kaotati Belgiale võõrsil 1:2 ja Poolale kodus 0:1 ning enne finaalturniiri on Wales kaotanud kolm mängu järjest.
Wales ja USA pidasid kaks aastat tagasi Swanseas ka sõpruskohtumise, kus väravaid ei löödud. Esmaspäeva õhtul pöörduvad Walesi fännide pilgud mõistagi Gareth Bale'i poole, kes viimasel ajal teeb tegusid just USA liigas. Ameeriklased loodavad paljut aga vastupidiselt Briti saartel pallivalt Christian Pulisicilt. | USA ja Wales tegid finaalturniiri esimese viigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameeriklased mängisid esimesel poolajal tunduvalt paremini ja Timothy Weah viis nad 36. minutil Christian Pulisici söödust ka juhtima. Kokku hoiti esimesel poolajal palli 67 protsenti vastas 33 vastu.
Teisel poolajal oli rollid aga pöördunud ja hoopis Wales hakkas survet avaldama. Väravani jõuti siiski alles 81. minutil, kui Gareth Bale realiseeris penalti. Bale oli selle hetk varem ka ise välja teeninud.
B-alagrupp
90:00
USA
1
36' Weah
1
:
1
1
Wales
82' Bale (pen)
USA
36' Weah
Wales
82' Bale (pen)
USA - Wales:
Eelvaade:
Ajaloo esimesel jalgpalli MM-il kolmest mängust kaks võitnud ja kokkuvõttes koguni kolmandaks tulnud Ameerika Ühendriikide koondis osales perioodil 1990-2014 seitsmel finaalturniiril järjest, aga 2018. aasta Venemaa MM-ile ei kvalifitseerunud.
Kataris toimuvale turniirile jõuti Põhja- ja Kesk-Ameerikast siiski vaid viimase otsepiletiga - naabrid Kanada ja Mehhiko teenisid kolm punkti enam ning ka neljandaks jäänud Costa Rica sai tegelikult sama palju punkte. Ameeriklasi peetakse siiski andekaks võistkonnaks, kel kindel siht alagrupist edasi pääseda.
Septembris toimunud kahes kontrollkohtumises ei õnnestunud aga väravat lüüa: kõigepealt kaotati Jaapanile 0:2 ja seejärel tehti Saudi Araabiaga vaid 0:0 viik.
Kui USA-l on vahele jäänud üks finaalturniir, siis Walesi eelmine ja ühtlasi ainus osaluskord pärineb koguni 1958. aasta MM-finaalturniirilt Rootsis, kus jõuti veerandfinaali. Aastakümneid oma piirkonna teiste koondise varjus püsinud Wales näitas värsket tulekut 2016. aasta EM-il poolfinaali jõudmisega.
EM-finaalturniirile jõuti veel teist korda järjestki ja ka mullu jõuti alagrupist edasi. MM-finaalturniirile pääseti läbi väljalangemismängude sõela, kus suudeti saada jagu Austriast 2:1 ja Ukrainast 1:0.
Need on aga ka ainsad võidud selle aastanumbri sees. Rahvuste liigas tuli tugevatele Hollandi, Belgia ja Poola võistkondadele valdavalt alla jääda. Septembris kaotati Belgiale võõrsil 1:2 ja Poolale kodus 0:1 ning enne finaalturniiri on Wales kaotanud kolm mängu järjest.
Wales ja USA pidasid kaks aastat tagasi Swanseas ka sõpruskohtumise, kus väravaid ei löödud. Esmaspäeva õhtul pöörduvad Walesi fännide pilgud mõistagi Gareth Bale'i poole, kes viimasel ajal teeb tegusid just USA liigas. Ameeriklased loodavad paljut aga vastupidiselt Briti saartel pallivalt Christian Pulisicilt.
### Response:
USA ja Wales tegid finaalturniiri esimese viigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ja Pärnu mäng kulges algul võrdses rütmis. Tartu suutis avaveerandi võita vaid ühe punktiga 25:24. Teisel veerandajal kärises Pärnu kaotus 12-punktile, kuid poolajale mindi 7-punktilises kaotusseisus (44:51).
Kolmandal veerandajal suutis Tartu oma edu säilitada. Viimasel veerandajal jõudis Pärnu küll korraks nelja punkti kaugusele, kuid kaotusseisust välja ei suudetud tulla ning Tartu võitis kohtumise 91:84.
Tartu parimana viskas Andrii Voinalovitš 19 punkti ja võttis seitse lauapalli. Jalan McCloud, Hendrik Eelmäe ja Märt Rosenthal toetasid vastavalt 17, 15 ja 13 silmaga.
Pärnu poolelt oli resultatiivseim Matthew Nicholas McCarthy 20 punktiga. Serhii Pavlov, Sverre Aav ja Mihkel Kirves toetasid vastavalt 17, 14 ja 12 silmaga.
Cramo ja Rapla mängus möödus esimene poolaeg üsnagi võrdselt. Cramo läks poolajale 41:40 eduseisus. Kolmandast veerandajast hakkas edu Rapla ees kasvama, kui veerandaeg võideti 16:11. Neljandal veerandajal pani Cramo selgelt oma paremuse maksma, võites selle 26:14.
Cramo poolelt oli resultatiivseim Martins Meiers, kes tegi kaksikduubli 26 punkti ja 11 lauapalliga. Wesley van Beck ja Hugo Toom toetasid vastavalt 18 ja 14 silmaga. Rapla parimad olid Kendall Stephens ja Tyler Shamar Cheese 20 ja 16 punktiga. | Tartu Ülikool alistas veerandfinaalis Pärnu Sadama, Cramo võitis Raplat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ja Pärnu mäng kulges algul võrdses rütmis. Tartu suutis avaveerandi võita vaid ühe punktiga 25:24. Teisel veerandajal kärises Pärnu kaotus 12-punktile, kuid poolajale mindi 7-punktilises kaotusseisus (44:51).
Kolmandal veerandajal suutis Tartu oma edu säilitada. Viimasel veerandajal jõudis Pärnu küll korraks nelja punkti kaugusele, kuid kaotusseisust välja ei suudetud tulla ning Tartu võitis kohtumise 91:84.
Tartu parimana viskas Andrii Voinalovitš 19 punkti ja võttis seitse lauapalli. Jalan McCloud, Hendrik Eelmäe ja Märt Rosenthal toetasid vastavalt 17, 15 ja 13 silmaga.
Pärnu poolelt oli resultatiivseim Matthew Nicholas McCarthy 20 punktiga. Serhii Pavlov, Sverre Aav ja Mihkel Kirves toetasid vastavalt 17, 14 ja 12 silmaga.
Cramo ja Rapla mängus möödus esimene poolaeg üsnagi võrdselt. Cramo läks poolajale 41:40 eduseisus. Kolmandast veerandajast hakkas edu Rapla ees kasvama, kui veerandaeg võideti 16:11. Neljandal veerandajal pani Cramo selgelt oma paremuse maksma, võites selle 26:14.
Cramo poolelt oli resultatiivseim Martins Meiers, kes tegi kaksikduubli 26 punkti ja 11 lauapalliga. Wesley van Beck ja Hugo Toom toetasid vastavalt 18 ja 14 silmaga. Rapla parimad olid Kendall Stephens ja Tyler Shamar Cheese 20 ja 16 punktiga.
### Response:
Tartu Ülikool alistas veerandfinaalis Pärnu Sadama, Cramo võitis Raplat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta juunis hääletasid FINA erakorralise kongressi liikmed selle poolt, et naiste võistlustel osalemiseks peavad naised olema soovahetusoperatsiooni läbinud enne 12. eluaastat, kirjutab portaal Insidethegames.
Pärast keelustamist teatas FINA, et loob võistlusklassi transsooliste jaoks.
"See on väga keeruline teema, ma olen isiklikult FINA seisukoha vastu," ütles viiekordne olümpiavõitja. "Olen spordis aususe poolt, kuid olen ka võrdsuse poolt ja antud juhul on nad tegelikult valesti aru saanud," lisas Thorpe.
40-aastane Thorpe on pärast 2012. aastal profikarjääri lõpetamist olnud LGBT õiguste eestkõneleja.
Veebruaris kritiseeris ta Austraalia uut usulise diskrimineerimise seaduse eelnõud, nimetades seda "riigi poolt sanktsioneeritud diskrimineerimiseks". Antud seaduse kritiseerijad ütlevad, et see võimaldab usklikel inimestel LGBT kogukonda vabalt diskrimineerida.
Thorpe kirjeldas FINA otsust kui "ajutist lahendust", mis ei arvesta võimalike tagajärgedega.
"Kui me räägime eliitklassist, siis peab toimuma mõistlik arutelu, mis hõlmab endokrinolooge, psühholooge, füsiolooge – kõiki, kellel võib selles küsimuses oma arvamus olla," ütles Thorpe. Kui keegi kurdab transsoolise inimese üle, kes on vaid 10-aastane, on see veider. | Viiekordne ujumise olümpiavõitja kritiseeris rahvusvahelist ujumisliitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta juunis hääletasid FINA erakorralise kongressi liikmed selle poolt, et naiste võistlustel osalemiseks peavad naised olema soovahetusoperatsiooni läbinud enne 12. eluaastat, kirjutab portaal Insidethegames.
Pärast keelustamist teatas FINA, et loob võistlusklassi transsooliste jaoks.
"See on väga keeruline teema, ma olen isiklikult FINA seisukoha vastu," ütles viiekordne olümpiavõitja. "Olen spordis aususe poolt, kuid olen ka võrdsuse poolt ja antud juhul on nad tegelikult valesti aru saanud," lisas Thorpe.
40-aastane Thorpe on pärast 2012. aastal profikarjääri lõpetamist olnud LGBT õiguste eestkõneleja.
Veebruaris kritiseeris ta Austraalia uut usulise diskrimineerimise seaduse eelnõud, nimetades seda "riigi poolt sanktsioneeritud diskrimineerimiseks". Antud seaduse kritiseerijad ütlevad, et see võimaldab usklikel inimestel LGBT kogukonda vabalt diskrimineerida.
Thorpe kirjeldas FINA otsust kui "ajutist lahendust", mis ei arvesta võimalike tagajärgedega.
"Kui me räägime eliitklassist, siis peab toimuma mõistlik arutelu, mis hõlmab endokrinolooge, psühholooge, füsiolooge – kõiki, kellel võib selles küsimuses oma arvamus olla," ütles Thorpe. Kui keegi kurdab transsoolise inimese üle, kes on vaid 10-aastane, on see veider.
### Response:
Viiekordne ujumise olümpiavõitja kritiseeris rahvusvahelist ujumisliitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell hoiatas esmaspäeval, et hoolimata tunde kestnud kõnelustest ei suutnud Kosovo ja Serbia jõuda numbrimärgi vaidluses lahenduseni.
Kosovo on üritanud nõuda enda etnilistelt serblastelt, et nad kasutaks Kosovo numbrimärke. Seni oldi kasutatud vanu Serbia numbrimärke, mis pärinesid 1999. aastast või enne seda, mil Kosovo oli veel ametlikult Serbia osa.
Kosovo numbrimärgipoliitika tekitas Kosovo põhjaosas elavate serblaste seas tugeva vastureaktsiooni.
Kosovo teatas, et hakkab teisipäeval trahvima neid inimesi, kes keelduvad Kosovo numbrimärgist.
Borrell teatas, et Euroopa Liit pani kahele osapoolele välja ettepaneku, millega serblased olid nõus, kuid millega Kosovo polnud nõus. Serbiat esindas kõnelustel riigi president Aleksandar Vucic ning Kosovot peaminister Albin Kurti.
Euroopa Liidu tippdiplomaat Borrell hoiatas, et informeerib teisi Euroopa Liidu riike kahe kõnealuse riigi suutmatusest austada rahvusvahelisi kokkuleppeid. Mõlemad riigid soovivad Euroopa Liiduga liituda.
Serbia president Vucic ütles ajakirjanikele, et Serbia püüdis kõnelustel mõistlik olla, kuid Kosovo ei soovinud kuskil järele anda. Selle asemel lisati Vucici sõnul uusi võimatuid nõudmisi.
Kosovo liider Kurti samas teatas, et on valmis pidama uusi kõnelusi Belgradi ja Pristina vahel, mis oleks laiema ampluaaga kui konkreetne numbrimärgi küsimus.
"Me ei saa olla vastutustundetud ja mitte tegeleda päris küsimustega... Me peame muutuma riigijuhtideks, kes ei tegele ainult numbrimärkidega ja samas ei räägi, kuidas normaliseerida suhteid omavahel," ütles Kosovo peaminister.
Numbrimärkide osas on pinged kahe riigi vahel püsinud kaks aastat, meenutab Reuters. 50 000 Kosovos elavat serblast ei tunnista Kosovo valitsust legitiimsena ning nad peavad end jätkuvalt Serbia osaks.
Kosovo kuulutas ühepoolselt ennast Serbiast iseseisvaks 2008. aastal ning nende riik on osaliselt rahvusvaheliselt tunnustatud.
Hiljuti lahkusid protesti märgiks enda ametitest sajad serblasest politseinikud, kohtunikud, prokurörid ja teised riigiteenistujad peale sedaM kui Kosovo valitsus Pristinas nõudis, et kohalikud serblased hakkaks kasutama Kosovo numbrimärke.
Borrell kutsus Kosovot üles peatama enda senised otsused seoses numbrimärkidega. Samuti soovis Borrell, et Serbia ei väljastaks uusi numbrimärke kuniks suudetakse leida lahendus. | Euroopa Liit hoiatab eskalatsiooni eest Serbia ja Kosovo vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell hoiatas esmaspäeval, et hoolimata tunde kestnud kõnelustest ei suutnud Kosovo ja Serbia jõuda numbrimärgi vaidluses lahenduseni.
Kosovo on üritanud nõuda enda etnilistelt serblastelt, et nad kasutaks Kosovo numbrimärke. Seni oldi kasutatud vanu Serbia numbrimärke, mis pärinesid 1999. aastast või enne seda, mil Kosovo oli veel ametlikult Serbia osa.
Kosovo numbrimärgipoliitika tekitas Kosovo põhjaosas elavate serblaste seas tugeva vastureaktsiooni.
Kosovo teatas, et hakkab teisipäeval trahvima neid inimesi, kes keelduvad Kosovo numbrimärgist.
Borrell teatas, et Euroopa Liit pani kahele osapoolele välja ettepaneku, millega serblased olid nõus, kuid millega Kosovo polnud nõus. Serbiat esindas kõnelustel riigi president Aleksandar Vucic ning Kosovot peaminister Albin Kurti.
Euroopa Liidu tippdiplomaat Borrell hoiatas, et informeerib teisi Euroopa Liidu riike kahe kõnealuse riigi suutmatusest austada rahvusvahelisi kokkuleppeid. Mõlemad riigid soovivad Euroopa Liiduga liituda.
Serbia president Vucic ütles ajakirjanikele, et Serbia püüdis kõnelustel mõistlik olla, kuid Kosovo ei soovinud kuskil järele anda. Selle asemel lisati Vucici sõnul uusi võimatuid nõudmisi.
Kosovo liider Kurti samas teatas, et on valmis pidama uusi kõnelusi Belgradi ja Pristina vahel, mis oleks laiema ampluaaga kui konkreetne numbrimärgi küsimus.
"Me ei saa olla vastutustundetud ja mitte tegeleda päris küsimustega... Me peame muutuma riigijuhtideks, kes ei tegele ainult numbrimärkidega ja samas ei räägi, kuidas normaliseerida suhteid omavahel," ütles Kosovo peaminister.
Numbrimärkide osas on pinged kahe riigi vahel püsinud kaks aastat, meenutab Reuters. 50 000 Kosovos elavat serblast ei tunnista Kosovo valitsust legitiimsena ning nad peavad end jätkuvalt Serbia osaks.
Kosovo kuulutas ühepoolselt ennast Serbiast iseseisvaks 2008. aastal ning nende riik on osaliselt rahvusvaheliselt tunnustatud.
Hiljuti lahkusid protesti märgiks enda ametitest sajad serblasest politseinikud, kohtunikud, prokurörid ja teised riigiteenistujad peale sedaM kui Kosovo valitsus Pristinas nõudis, et kohalikud serblased hakkaks kasutama Kosovo numbrimärke.
Borrell kutsus Kosovot üles peatama enda senised otsused seoses numbrimärkidega. Samuti soovis Borrell, et Serbia ei väljastaks uusi numbrimärke kuniks suudetakse leida lahendus.
### Response:
Euroopa Liit hoiatab eskalatsiooni eest Serbia ja Kosovo vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Disain on inspireeritud Belgia kuulsa muusikafestivali Tomorrowlandi ilutulestikust ning see tähistab mitmekesisust, võrdsust ja kaasatust.
"Belgia rahvusmeeskond mängib esimeses kolmes mängus oma põhilise punase särgiga," ütles Belgia pressiesindaja Stefan Van Loock ja lisas, et kui Kataris pääsetakse alagrupist edasi, siis sellega tegeletakse.
Kui särgi siseküljelt eemaldatakse sõna "armastus", on meeskonnal lubatud seda kanda.
Belglaste võõrsilvorm on uue disainiga ja võeti kasutusele septembris. Sellest ajast saati on Belgia nende särkidega mänginud mitmes UEFA Rahvuste liiga kohtumises.
Tagasilükkamine tuli pärast seda, kui FIFA ähvardas väljastada kollaseid kaarte mängijatele, kes kannavad mitmevärvilist OneLove käepaela, mis võeti kasutusele mitmekesisuse ja kaasatuse toetamiseks.
Belgia jalgpalliliit teatas esmaspäeval, et nende kapten Eden Hazard ei kanna mängu ajal käepaela. | FIFA ei luba Belgial võõrsilvormi kanda särgi krae peal oleva sõna tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Disain on inspireeritud Belgia kuulsa muusikafestivali Tomorrowlandi ilutulestikust ning see tähistab mitmekesisust, võrdsust ja kaasatust.
"Belgia rahvusmeeskond mängib esimeses kolmes mängus oma põhilise punase särgiga," ütles Belgia pressiesindaja Stefan Van Loock ja lisas, et kui Kataris pääsetakse alagrupist edasi, siis sellega tegeletakse.
Kui särgi siseküljelt eemaldatakse sõna "armastus", on meeskonnal lubatud seda kanda.
Belglaste võõrsilvorm on uue disainiga ja võeti kasutusele septembris. Sellest ajast saati on Belgia nende särkidega mänginud mitmes UEFA Rahvuste liiga kohtumises.
Tagasilükkamine tuli pärast seda, kui FIFA ähvardas väljastada kollaseid kaarte mängijatele, kes kannavad mitmevärvilist OneLove käepaela, mis võeti kasutusele mitmekesisuse ja kaasatuse toetamiseks.
Belgia jalgpalliliit teatas esmaspäeval, et nende kapten Eden Hazard ei kanna mängu ajal käepaela.
### Response:
FIFA ei luba Belgial võõrsilvormi kanda särgi krae peal oleva sõna tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 21. novembril kell 20.16:
- Elektrikatkestused Ukrainas võivad kesta märtsi lõpuni;
- Ukraina lõunaringkond: operatsioon Kinburni maasäärel jätkub;
- Hispaanias Toledos avatakse väljaõppekeskus ukrainlastele;
- Zelenski: kõige ägedamad lahingud toimuvad Donetski oblastis;
- Meedia teatel ei luba Poola prokuratuur Ukrainal osaleda raketijuurdluses;
- Saksamaa pakub Poolale Patriot õhutõrjesüsteeme;
- London: Vene väed on Svatove juures raskustes;
- Ukraina lõunaosas hävis kaks maailmasõda üle elanud kirik;
- ISW: Mõned Vene sõjablogijad teevad koostööd Kremliga.
Elektrikatkestused Ukrainas võivad kesta märtsi lõpuni
Ukraina elektriettevõtte Yasno tegevjuht teatas sotsiaalmeedias, et tõenäoliselt peavad ukrainlased elama elektrikatkestustega märtsi lõpuni.
Ukraina lõunaringkond: operatsioon Kinburni maasäärel jätkub
Ukraina relvajõudude lõunaringkonna esindaja Natalja Huemõuk kinnitas Ukraina televisioonis, et sõjaline operatsioon jätkub ning Huemõuk lubas raporteerida kui see lõpule jõuab, vahendas Ukrainska Pravda
Huemõuki sõnul võimaldaks maasääre kontrollimine võtta kasutusele Mõkolajivi sadama vilja ekspordiks.
Maasääre tipp on Ošakivist Hersoni oblastis, Dnipro läänekaldal vaid paari kilomeetri kaugusel.
Venemaa pommitas Hersoni ja Antonivka linnu
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul hukkus Hersoni linnas Venemaa pommitamise tõttu üks inimene ja neli vigastada saanud inmest viidi haiglasse.
Samuti sai Antonivkas Vene pommitamise tõttu viga üks naine.
Luksemburg saadab Ukrainale relvaabina autosid
Lääne-Euroopa üks väikseimaid riike Luksemburg teatas esmaspäeval, et riik saadab Ukrainale HMMWV sõidukeid.
Luksemburg on Euroopa Liidu ja NATO liige. Riigis elab CIA Factbooki andmetel üle 600 000 inimese.
Luksemburgi valitsuse esindaja lubas toetada Ukrainat enda kaitsel nii kaua kuniks vaja.
The @ArmyLuxembourg and @Defense_lu support the Armed Forces of #Ukraine by sending additional High Mobility Multipurpose Wheeled Vehicles (HMMWV).
These will strengthen in exercising its right to self-defence. #Luxembourg will support #Ukraine for as long as it takes. pic.twitter.com/XcDLwCM1o7
— François Bausch (@Francois_Bausch) November 21, 2022
Hispaanias Toledos hakatakse Ukraina sõdureid välja õpetama
Hispaania peaminister Pedro Sánchez kinnitas NATO parlamentaarsel assambleel, et Toledos avatakse kuu lõpus sõjaline väljaõppekeskus ukrainlastele, vahendas El Pais.
Toledos suudetakse iga kahe kuu järel õpetada välja ligikaudu 400 Ukraina sõdurit.
Riigis on 135 000 Ukrainast pärit sõjapõgenikku.
Sánches lubas, et Ukrainat toetavad riigid jätkavad Ukraina toetamist riigi demokraatia, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsel.
Hispaania peaminister kinnitas lisaks oma sõnavõtus, et Vene sõjakuriteod peavad saama karistatud. Hispaania on saatnud enda politseieksperdid Ukrainasse kohalikele võimudele appi.
Zelenski: kõige ägedamad lahingud toimuvad Donetski oblastis;
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et kõige ägedamad lahingud toimuvad endiselt Donetski oblastis. Zelenski sõnul on Ukraina väed teinud edusamme Luhanski oblastis.
"Kõige karmimad lahingud, nagu varemgi, toimuvad Donetski oblastis. Halva ilma tõttu toimub rünnakuid vähem, kuid Venemaa jätkab pommitamist. Luhanski oblastis liigume vähehaaval edasi," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul elektrivarustuse olukord on mõnes piirkonnas leevenenud.
"Täna õhtul toimuvad stabiliseerivad väljalülitamised 15 oblastis ja ka Kiievis. Teeme kõik võimaliku, et taastada normaalne elu Odessas ja Harkivis ja kõigis teistes linnades," ütles Zelenski.
Meedia teatel ei luba Poola prokuratuur Ukrainal osaleda raketijuurdluses
Poola lehe Rzeczpospolita teatel ei luba Poola peaprokuröri kantselei Ukrainal osaleda Przewodow raketiintsidendi juurdluses, vahendas Ukrainska Pravda.
Lehe sõnul puudub prokuratuuril seadusandlik võimalus ukrainlaste kaasamiseks, kinnitasid Rzeczpospolitale asjaga kursis olevad allikad.
Poola lehes rõhutati, et kuigi Ukraina ekspertidel lubati intsidendi tagajärgedega tutvuda korraldab juurdluse siiski Poola oma siseriiklike seaduste kohaselt.
70 protsenti poolakatest ei usu, et Przewodow raketiintsident mõjutaks Poola-Ukraina suhteid, vahendas The Kyiv Independent Poola RMF FM ja Dziennik Gazeta Prawna tellitud küsitlusuuringut.
Saksamaa pakub Poolale Patrioti õhukaitsesüsteeme
"Oleme pakkunud Poolale abi oma õhuruumi kaitsmisel. Oleme pakkunud oma hävitajaid ja Patrioti õhukaitsesüsteeme. Saksamaa kavatseb ka pikendada Patrioti patareide hoidmist Slovakkias," ütles Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht.
Eelmisel nädalal kukkus Poola territooriumile rakett, mille tagajärjel hukkus kaks inimest.
London: Vene väed on Svatove juures raskustes
"Venemaa juhid tahavad säilitada kontrolli Svatove üle, kuid Vene väejuhid seisavad silmitsi üha suuremate väljakutsetega, et säilitada piirkonnas toimiv kaitseliin. Nad püüavad samal ajal läbi viia pealetungioperatsioone Donetski oblastis," teatas Suurbritannia kaitseministeerium.
Ministeeriumi teatel on Venemaa armeel puudus laskemoonast ja kvalifitseeritud personalist.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 21 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/NxOEkA8yFf
#StandWithUkraine pic.twitter.com/0J5AAllnxg
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 21, 2022
Ukraina lõunaosas hävis kaks maailmasõda üle elanud kirik
Ukraina meedia teatel hävis Venemaa pommitamise tõttu Mõkolajivi oblastis asuv kirik, mis elas üle mõlemad maailmasõjad, vahendas CNN.
Kirik asus Mõkolajivi linnast 43 kilomeetrit idas. Kohalike võimude teatel on kirik niivõrd purustatud, et seda pole võimalik taastada.
ISW: Mõned Vene sõjablogijad teevad koostööd Kremliga
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas oma viimases hinnangus, et kõik Venemaa sõjablogijad ei tegutse iseseisvalt. Uurimisväljaanne The Bell leidis, et Telegrami kanali Rybar asutaja on Venemaa kaitseministeeriumi pressiteenistuse endine töötaja. Paljud blogijad on Venemaa riiklike meediaväljaannete korrespondendid. Blogijatena tegutsevad ka okupeeritud alade ametnikud.
Mõned blogijad töötavad nüüd ametlikult Kremli heaks, kuna Putin tahab kontrollida marurahvuslaste ringkonda. Putini seotus nende blogijatega pole aga nende kommentaare sõja suhtes pehmendanud. Nad jätkavad Venemaa kaitseministeeriumi kritiseerimist, isegi siis, kui Putin neid kaitseb ja toetab, vahendas ISW.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 390 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 84 600 (võrdlus eelmise päevaga +390);
- tankid 2892 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 5822 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1870 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1537 (+0);
- tiibraketid 480 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4378 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 161 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Zelenski: kõige ägedamad lahingud toimuvad Donetski oblastis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 21. novembril kell 20.16:
- Elektrikatkestused Ukrainas võivad kesta märtsi lõpuni;
- Ukraina lõunaringkond: operatsioon Kinburni maasäärel jätkub;
- Hispaanias Toledos avatakse väljaõppekeskus ukrainlastele;
- Zelenski: kõige ägedamad lahingud toimuvad Donetski oblastis;
- Meedia teatel ei luba Poola prokuratuur Ukrainal osaleda raketijuurdluses;
- Saksamaa pakub Poolale Patriot õhutõrjesüsteeme;
- London: Vene väed on Svatove juures raskustes;
- Ukraina lõunaosas hävis kaks maailmasõda üle elanud kirik;
- ISW: Mõned Vene sõjablogijad teevad koostööd Kremliga.
Elektrikatkestused Ukrainas võivad kesta märtsi lõpuni
Ukraina elektriettevõtte Yasno tegevjuht teatas sotsiaalmeedias, et tõenäoliselt peavad ukrainlased elama elektrikatkestustega märtsi lõpuni.
Ukraina lõunaringkond: operatsioon Kinburni maasäärel jätkub
Ukraina relvajõudude lõunaringkonna esindaja Natalja Huemõuk kinnitas Ukraina televisioonis, et sõjaline operatsioon jätkub ning Huemõuk lubas raporteerida kui see lõpule jõuab, vahendas Ukrainska Pravda
Huemõuki sõnul võimaldaks maasääre kontrollimine võtta kasutusele Mõkolajivi sadama vilja ekspordiks.
Maasääre tipp on Ošakivist Hersoni oblastis, Dnipro läänekaldal vaid paari kilomeetri kaugusel.
Venemaa pommitas Hersoni ja Antonivka linnu
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul hukkus Hersoni linnas Venemaa pommitamise tõttu üks inimene ja neli vigastada saanud inmest viidi haiglasse.
Samuti sai Antonivkas Vene pommitamise tõttu viga üks naine.
Luksemburg saadab Ukrainale relvaabina autosid
Lääne-Euroopa üks väikseimaid riike Luksemburg teatas esmaspäeval, et riik saadab Ukrainale HMMWV sõidukeid.
Luksemburg on Euroopa Liidu ja NATO liige. Riigis elab CIA Factbooki andmetel üle 600 000 inimese.
Luksemburgi valitsuse esindaja lubas toetada Ukrainat enda kaitsel nii kaua kuniks vaja.
The @ArmyLuxembourg and @Defense_lu support the Armed Forces of #Ukraine by sending additional High Mobility Multipurpose Wheeled Vehicles (HMMWV).
These will strengthen in exercising its right to self-defence. #Luxembourg will support #Ukraine for as long as it takes. pic.twitter.com/XcDLwCM1o7
— François Bausch (@Francois_Bausch) November 21, 2022
Hispaanias Toledos hakatakse Ukraina sõdureid välja õpetama
Hispaania peaminister Pedro Sánchez kinnitas NATO parlamentaarsel assambleel, et Toledos avatakse kuu lõpus sõjaline väljaõppekeskus ukrainlastele, vahendas El Pais.
Toledos suudetakse iga kahe kuu järel õpetada välja ligikaudu 400 Ukraina sõdurit.
Riigis on 135 000 Ukrainast pärit sõjapõgenikku.
Sánches lubas, et Ukrainat toetavad riigid jätkavad Ukraina toetamist riigi demokraatia, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsel.
Hispaania peaminister kinnitas lisaks oma sõnavõtus, et Vene sõjakuriteod peavad saama karistatud. Hispaania on saatnud enda politseieksperdid Ukrainasse kohalikele võimudele appi.
Zelenski: kõige ägedamad lahingud toimuvad Donetski oblastis;
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et kõige ägedamad lahingud toimuvad endiselt Donetski oblastis. Zelenski sõnul on Ukraina väed teinud edusamme Luhanski oblastis.
"Kõige karmimad lahingud, nagu varemgi, toimuvad Donetski oblastis. Halva ilma tõttu toimub rünnakuid vähem, kuid Venemaa jätkab pommitamist. Luhanski oblastis liigume vähehaaval edasi," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul elektrivarustuse olukord on mõnes piirkonnas leevenenud.
"Täna õhtul toimuvad stabiliseerivad väljalülitamised 15 oblastis ja ka Kiievis. Teeme kõik võimaliku, et taastada normaalne elu Odessas ja Harkivis ja kõigis teistes linnades," ütles Zelenski.
Meedia teatel ei luba Poola prokuratuur Ukrainal osaleda raketijuurdluses
Poola lehe Rzeczpospolita teatel ei luba Poola peaprokuröri kantselei Ukrainal osaleda Przewodow raketiintsidendi juurdluses, vahendas Ukrainska Pravda.
Lehe sõnul puudub prokuratuuril seadusandlik võimalus ukrainlaste kaasamiseks, kinnitasid Rzeczpospolitale asjaga kursis olevad allikad.
Poola lehes rõhutati, et kuigi Ukraina ekspertidel lubati intsidendi tagajärgedega tutvuda korraldab juurdluse siiski Poola oma siseriiklike seaduste kohaselt.
70 protsenti poolakatest ei usu, et Przewodow raketiintsident mõjutaks Poola-Ukraina suhteid, vahendas The Kyiv Independent Poola RMF FM ja Dziennik Gazeta Prawna tellitud küsitlusuuringut.
Saksamaa pakub Poolale Patrioti õhukaitsesüsteeme
"Oleme pakkunud Poolale abi oma õhuruumi kaitsmisel. Oleme pakkunud oma hävitajaid ja Patrioti õhukaitsesüsteeme. Saksamaa kavatseb ka pikendada Patrioti patareide hoidmist Slovakkias," ütles Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht.
Eelmisel nädalal kukkus Poola territooriumile rakett, mille tagajärjel hukkus kaks inimest.
London: Vene väed on Svatove juures raskustes
"Venemaa juhid tahavad säilitada kontrolli Svatove üle, kuid Vene väejuhid seisavad silmitsi üha suuremate väljakutsetega, et säilitada piirkonnas toimiv kaitseliin. Nad püüavad samal ajal läbi viia pealetungioperatsioone Donetski oblastis," teatas Suurbritannia kaitseministeerium.
Ministeeriumi teatel on Venemaa armeel puudus laskemoonast ja kvalifitseeritud personalist.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 21 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/NxOEkA8yFf
#StandWithUkraine pic.twitter.com/0J5AAllnxg
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 21, 2022
Ukraina lõunaosas hävis kaks maailmasõda üle elanud kirik
Ukraina meedia teatel hävis Venemaa pommitamise tõttu Mõkolajivi oblastis asuv kirik, mis elas üle mõlemad maailmasõjad, vahendas CNN.
Kirik asus Mõkolajivi linnast 43 kilomeetrit idas. Kohalike võimude teatel on kirik niivõrd purustatud, et seda pole võimalik taastada.
ISW: Mõned Vene sõjablogijad teevad koostööd Kremliga
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas oma viimases hinnangus, et kõik Venemaa sõjablogijad ei tegutse iseseisvalt. Uurimisväljaanne The Bell leidis, et Telegrami kanali Rybar asutaja on Venemaa kaitseministeeriumi pressiteenistuse endine töötaja. Paljud blogijad on Venemaa riiklike meediaväljaannete korrespondendid. Blogijatena tegutsevad ka okupeeritud alade ametnikud.
Mõned blogijad töötavad nüüd ametlikult Kremli heaks, kuna Putin tahab kontrollida marurahvuslaste ringkonda. Putini seotus nende blogijatega pole aga nende kommentaare sõja suhtes pehmendanud. Nad jätkavad Venemaa kaitseministeeriumi kritiseerimist, isegi siis, kui Putin neid kaitseb ja toetab, vahendas ISW.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 390 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 84 600 (võrdlus eelmise päevaga +390);
- tankid 2892 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 5822 (+5);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1870 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1537 (+0);
- tiibraketid 480 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4378 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 161 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Zelenski: kõige ägedamad lahingud toimuvad Donetski oblastis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandi mängumasin käivitus aeglaselt, sest suurema osa kohtumisest oli mäng üsna võrdne ja säravaid momente nappis. Näiteks esimesel poolajal ei teinud hollandlased ühtki lööki raamidesse.
Kohtumise saatus otsustati viimastel minutitel, kui Frenkie de Jongi tsenderdusest avas väravaarve Cody Gakpo ja üleminutitel sahistas puuri ka vahetusmees Davy Klaassen.
A-alagrupp
90:00
Senegal
0
0
:
2
2
Holland
84' Gakpo
90+9' Klaassen
Senegal
Holland
84' Gakpo
90+9' Klaassen
Senegal - Holland:
Eelvaade:
Kohtumise favoriit on kindlasti Holland, kes neli aastat tagasi Venemaal toimunud turniirile ei pääsenud ja tahab kindlasti nii mõndagi tõestada. Meeskond on heas hoos, sest pärast mullu suvel EM-finaalturniiri kaheksandikfinaalis Tšehhilt saadud kaotust on tunnistatud vaid võite ja viike. Enamasti võite.
Tänavu saadi Rahvuste liiga mängudes viis võitu ja vaid üks viik (kodus Poolaga 2:2). Viimatistes mängudes alistati aga Poola võõrsil 2:0 ja seejärel kolm päeva hiljem ka kodus Belgia 1:0. Louis van Gaali juhendamisel murule sammuv Holland pole kunagi MM-finaalturniiride ajaloos alagruppi pidama jäänud.
Sarnaselt Hollandile on viimastel aegadel heas hoos ka Senegal, kes küll kaotas turniiri eel vigastuse tõttu oma suurima staari Sadio Mane. Kahel viimasel Aafrika Rahvuste karikaturniiril on jõutud finaali ja mullu tuldi ka kontinendi meistriteks.
Tänavu on FIFA tabelis 18. kohta hoidev meeskond pidanud juba 16 kohtumist ja neist vaid kaks kaotanud. Septembrikuistes kontrollkohtumistes alistati aga Boliivia 2:0 ja viigistati Iraaniga 1:1. | Holland alustas MM-turniiri raske võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandi mängumasin käivitus aeglaselt, sest suurema osa kohtumisest oli mäng üsna võrdne ja säravaid momente nappis. Näiteks esimesel poolajal ei teinud hollandlased ühtki lööki raamidesse.
Kohtumise saatus otsustati viimastel minutitel, kui Frenkie de Jongi tsenderdusest avas väravaarve Cody Gakpo ja üleminutitel sahistas puuri ka vahetusmees Davy Klaassen.
A-alagrupp
90:00
Senegal
0
0
:
2
2
Holland
84' Gakpo
90+9' Klaassen
Senegal
Holland
84' Gakpo
90+9' Klaassen
Senegal - Holland:
Eelvaade:
Kohtumise favoriit on kindlasti Holland, kes neli aastat tagasi Venemaal toimunud turniirile ei pääsenud ja tahab kindlasti nii mõndagi tõestada. Meeskond on heas hoos, sest pärast mullu suvel EM-finaalturniiri kaheksandikfinaalis Tšehhilt saadud kaotust on tunnistatud vaid võite ja viike. Enamasti võite.
Tänavu saadi Rahvuste liiga mängudes viis võitu ja vaid üks viik (kodus Poolaga 2:2). Viimatistes mängudes alistati aga Poola võõrsil 2:0 ja seejärel kolm päeva hiljem ka kodus Belgia 1:0. Louis van Gaali juhendamisel murule sammuv Holland pole kunagi MM-finaalturniiride ajaloos alagruppi pidama jäänud.
Sarnaselt Hollandile on viimastel aegadel heas hoos ka Senegal, kes küll kaotas turniiri eel vigastuse tõttu oma suurima staari Sadio Mane. Kahel viimasel Aafrika Rahvuste karikaturniiril on jõutud finaali ja mullu tuldi ka kontinendi meistriteks.
Tänavu on FIFA tabelis 18. kohta hoidev meeskond pidanud juba 16 kohtumist ja neist vaid kaks kaotanud. Septembrikuistes kontrollkohtumistes alistati aga Boliivia 2:0 ja viigistati Iraaniga 1:1.
### Response:
Holland alustas MM-turniiri raske võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saudi Araabia ja teised OPEC naftakartelli liikmed arutavad võimalikku nafta tootmise suurendamist, kinnitasid organisatsiooni delegaadid The Wall Street Journalile.
Nafta tootmise kasvu otsus siluks naftat tootvate riikide suhteid Ameerika Ühendriikidega ning tagaks maailmaturule nafta tarned, kuna sanktsioonid võivad hakata mõjutama Vene naftatööstust.
Allikate kinnitusel arutatakse nafta tootmise mahu suurendamist kuni 500 000 barreli võrra päevas. OPEC+ kohtumine toimub 4. detsembril.
Naftakartelli otsus tuleks sel juhul päev peale Euroopa Liidu ja G7 riikide kehtestatud Vene nafta hinnalae jõustumist. See samm võib aga Vene nafta maailmaturult ära viia.
Veel oktoobris otsustas OPEC+ nafta hinna tõstmiseks kollektiivselt nafta tootmist vähendada. Seda otsust kritiseeris mh tugevalt USA presidendi Joe Bideni administratsioon.
USA sõnul nõrgendas see otsus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone.
Nafta tootmise kasvatamise jutud hakkasid ringlema kui Bideni administratsioon ei lubanud USA föderaalkohtunikul andmast kohtu alla Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmani, keda süüdistatakse Saudi ajakirjaniku Jamal Khassoggi julmas mõrvas.
The Wall Street Journal tõi välja, et otsus nafta tootmist alandada on tavatu, kuna nafta hind on alates novembri esimesest nädalast langenud üle 10 protsendi.
Brent toornafta maksis esmaspäeval ligikaudu 87 dollarit naftabarreli kohta. Samal ajal West Texas Intermediate (WTI) naftabarrel langes alla 80 dollari. Nafta tootmise kasv tavaliselt viib hinnalanguseni, samas kui tootmise vähendamine viib hinnad kõrgemale.
OPEC+ delegaatide sõnul eeldatakse, et talvel on nõudlus nafta järele suurem. Samuti on OPEC ja seotud riigid hoolikalt jälginud G7 plaane kehtestada Vene naftale hinnalagi.
Hinnalae süsteemi kohaselt ei lubataks Venemaal müüa toornaftat teistele riikidele kui nafta hind ületab mingi konkreetse piiri.
Venemaa samas on hoiatanud, et keeldub hinnalae alusel toornaftat teistele riikidele müümast. Venemaa on üks kolmest maailma suurimast nafta tootjast.
Saudi Araabia naftaminister Abdulaziz bin Salman kinnitas eelmine kuu, et nemad tarnivad naftat "kõigile, kes seda vajavad". Selle ütles minister vastuseks küsimusele, mis puudutas võimalikku Vene nafta äralangemist maailmaturult.
Ka teised OPEC liikmed on lääneriikidele lehe sõnul teada andnud, et vajadusel tõstavad nad nafta tootmist Vene nafta asendamiseks. | OPEC+ võib tõsta nafta tootmist, kartes Vene nafta kadu maailmaturult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saudi Araabia ja teised OPEC naftakartelli liikmed arutavad võimalikku nafta tootmise suurendamist, kinnitasid organisatsiooni delegaadid The Wall Street Journalile.
Nafta tootmise kasvu otsus siluks naftat tootvate riikide suhteid Ameerika Ühendriikidega ning tagaks maailmaturule nafta tarned, kuna sanktsioonid võivad hakata mõjutama Vene naftatööstust.
Allikate kinnitusel arutatakse nafta tootmise mahu suurendamist kuni 500 000 barreli võrra päevas. OPEC+ kohtumine toimub 4. detsembril.
Naftakartelli otsus tuleks sel juhul päev peale Euroopa Liidu ja G7 riikide kehtestatud Vene nafta hinnalae jõustumist. See samm võib aga Vene nafta maailmaturult ära viia.
Veel oktoobris otsustas OPEC+ nafta hinna tõstmiseks kollektiivselt nafta tootmist vähendada. Seda otsust kritiseeris mh tugevalt USA presidendi Joe Bideni administratsioon.
USA sõnul nõrgendas see otsus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone.
Nafta tootmise kasvatamise jutud hakkasid ringlema kui Bideni administratsioon ei lubanud USA föderaalkohtunikul andmast kohtu alla Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmani, keda süüdistatakse Saudi ajakirjaniku Jamal Khassoggi julmas mõrvas.
The Wall Street Journal tõi välja, et otsus nafta tootmist alandada on tavatu, kuna nafta hind on alates novembri esimesest nädalast langenud üle 10 protsendi.
Brent toornafta maksis esmaspäeval ligikaudu 87 dollarit naftabarreli kohta. Samal ajal West Texas Intermediate (WTI) naftabarrel langes alla 80 dollari. Nafta tootmise kasv tavaliselt viib hinnalanguseni, samas kui tootmise vähendamine viib hinnad kõrgemale.
OPEC+ delegaatide sõnul eeldatakse, et talvel on nõudlus nafta järele suurem. Samuti on OPEC ja seotud riigid hoolikalt jälginud G7 plaane kehtestada Vene naftale hinnalagi.
Hinnalae süsteemi kohaselt ei lubataks Venemaal müüa toornaftat teistele riikidele kui nafta hind ületab mingi konkreetse piiri.
Venemaa samas on hoiatanud, et keeldub hinnalae alusel toornaftat teistele riikidele müümast. Venemaa on üks kolmest maailma suurimast nafta tootjast.
Saudi Araabia naftaminister Abdulaziz bin Salman kinnitas eelmine kuu, et nemad tarnivad naftat "kõigile, kes seda vajavad". Selle ütles minister vastuseks küsimusele, mis puudutas võimalikku Vene nafta äralangemist maailmaturult.
Ka teised OPEC liikmed on lääneriikidele lehe sõnul teada andnud, et vajadusel tõstavad nad nafta tootmist Vene nafta asendamiseks.
### Response:
OPEC+ võib tõsta nafta tootmist, kartes Vene nafta kadu maailmaturult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Gert Kullamäele tuleb appi nii Eestis kui välismaal suuri tegusid teinud korüfee, kes lähemat tutvustust ei vaja. Üle 30 aastase kogemusega, mille sisse mahuvad nii mängija- kui treeneriaastad, saab Müürsepp olema kindlasti hea täiendus meeskonda," seisis Pärnu Sadama Facebooki lehel. | Pärnu Sadam tõi Kullamäe kõrvale abitreeneriks Martin Müürsepa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Gert Kullamäele tuleb appi nii Eestis kui välismaal suuri tegusid teinud korüfee, kes lähemat tutvustust ei vaja. Üle 30 aastase kogemusega, mille sisse mahuvad nii mängija- kui treeneriaastad, saab Müürsepp olema kindlasti hea täiendus meeskonda," seisis Pärnu Sadama Facebooki lehel.
### Response:
Pärnu Sadam tõi Kullamäe kõrvale abitreeneriks Martin Müürsepa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Parima naistriatleedi tiitlit on tore pälvida, kuigi endale tundub, et see hooaeg ei olnud kõige edukam," rääkis Kivioja. "See on samuti tore, et hooaja lõpus saab kogu triatlonikogukond kokku ning saadakse üheskoos tunda head meelt oma saavutuste üle."
Kivioja pälvis tänavu esikoha Balti meistrivõistlustelt ja Eesti meistrivõistlustelt olümpiadistantsil, 18. koha Euroopa karikaetapilt Holtenis, 24. koha maailma karika etapilt Vina del Maris ning 32. koha Euroopa meistrivõistlustelt.
"Ausalt öeldes ei realiseerinud ma end see hooaeg mitte ühelgi võistlusel. Oli ebaõnne, haigestumisi, kukkumisi – ei taha vabandusi tuua, aga tõesti ei läinud väga tobedalt ükski võistlus päris nii nagu võinuks," kirjeldas Kivioja. "Tunnen, et olen arenenud ja võimeline paremateks tulemusteks, aga kahjuks ei suutnud ma ennast siiski realiseerida. Balti meistrivõistluste võit oli eriline, sest võistlus toimus Eestis. Viimane MK-etapp valmistas samuti head meelt, sest olin seal suures mängus sees. Kui ma rattadistantsil gruppi vedasin ja võistlust juhtisin, siis taipasin, et ma ei ole ammu seda tunnet tundnud. See tuletas meelde, miks ma seda ala teen ja miks ma seda sporti armastan. Lisaks andis eelkõige mulle endale tagasi natuke enesekindlust."
Hooaja lõpetab Eesti parim naistriatleet 2. detsembril Floridas Daytonas. "See on selline natuke imeliku distantsiga võistlus – pikem kui olümpiadistants, ent lühem kui poolpikk, kuid eraldistardist sõiduga," jätkas Kivioja. "Tänavu on minu jaoks natuke teistsugune aasta. Tavaliselt ma alustan sel ajal uut hooaega, kuid tänavu puhkan alles jõulude ajal. Seejärel tuleb teha taas korralik talvine ettevalmistus ning uuel aastal ootavad mind ees MK-etapid, et olümpiapunkte koguda. Üheks põhieesmärgiks on ka Tallinnas toimuv Ironman 70.3 distants, mis on ühtlasi poolpika distantsi EM." | Aasta parim naistriatleet Kivioja keskendub uuel hooajal kodusele EM-ile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Parima naistriatleedi tiitlit on tore pälvida, kuigi endale tundub, et see hooaeg ei olnud kõige edukam," rääkis Kivioja. "See on samuti tore, et hooaja lõpus saab kogu triatlonikogukond kokku ning saadakse üheskoos tunda head meelt oma saavutuste üle."
Kivioja pälvis tänavu esikoha Balti meistrivõistlustelt ja Eesti meistrivõistlustelt olümpiadistantsil, 18. koha Euroopa karikaetapilt Holtenis, 24. koha maailma karika etapilt Vina del Maris ning 32. koha Euroopa meistrivõistlustelt.
"Ausalt öeldes ei realiseerinud ma end see hooaeg mitte ühelgi võistlusel. Oli ebaõnne, haigestumisi, kukkumisi – ei taha vabandusi tuua, aga tõesti ei läinud väga tobedalt ükski võistlus päris nii nagu võinuks," kirjeldas Kivioja. "Tunnen, et olen arenenud ja võimeline paremateks tulemusteks, aga kahjuks ei suutnud ma ennast siiski realiseerida. Balti meistrivõistluste võit oli eriline, sest võistlus toimus Eestis. Viimane MK-etapp valmistas samuti head meelt, sest olin seal suures mängus sees. Kui ma rattadistantsil gruppi vedasin ja võistlust juhtisin, siis taipasin, et ma ei ole ammu seda tunnet tundnud. See tuletas meelde, miks ma seda ala teen ja miks ma seda sporti armastan. Lisaks andis eelkõige mulle endale tagasi natuke enesekindlust."
Hooaja lõpetab Eesti parim naistriatleet 2. detsembril Floridas Daytonas. "See on selline natuke imeliku distantsiga võistlus – pikem kui olümpiadistants, ent lühem kui poolpikk, kuid eraldistardist sõiduga," jätkas Kivioja. "Tänavu on minu jaoks natuke teistsugune aasta. Tavaliselt ma alustan sel ajal uut hooaega, kuid tänavu puhkan alles jõulude ajal. Seejärel tuleb teha taas korralik talvine ettevalmistus ning uuel aastal ootavad mind ees MK-etapid, et olümpiapunkte koguda. Üheks põhieesmärgiks on ka Tallinnas toimuv Ironman 70.3 distants, mis on ühtlasi poolpika distantsi EM."
### Response:
Aasta parim naistriatleet Kivioja keskendub uuel hooajal kodusele EM-ile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäevase võistlussõiduga tõmmati joon alla nii tsiklite ringrajasõidu MM-võistluste Austraalia etapile kui ka käimasolevale hooajale. Dynavolt Triumphi sõitja Hannes Soomer ületas finišijoone 15. kohaga, lõpetades klassis World SSP hooaja kokkuvõttes 13. kohal (95 punkti).
"Emotsioonid on vastandlikud," tunnistas eestlane boksi naastes. "Ühest küljest oli hea lõpuni tulla, sest olen viimasel ajal kõvasti kloppida saanud. See on olnud ränk hooaeg ja iseenesest on tore, kui uute traumadeta koju tagasi saad. Teisalt jäi aga kõrge noot tulemata, hoolimata minu ja masina kiirusest."
Hannes on sõitnud sellel hooajal kiiremini kui kunagi varem ja tsiklil on sülega potentsiaali, ent hea põhiseadistus leiti alles eelmiseks etapiks ja Austraalias ei suudetud seda uute rehvidega toimima saada. "Ratas oli märjal rajal väga kiire, aga kuival rajal ei saanud me uue rehviga testida. Tegime tänase kuiva raja jaoks ratta juures mõned olulised muutused, kuid soojendussessiooni alguses hakkas sadama ja sessiooni lõpus hakkas rada uuesti kuivama. Sõit toimus kuival rajal ja ehkki alguses suutsin enda positsiooni parandada, pidin hiljem rehvide tõttu mitmeid kohti tagasi andma."
Hästi ei läinud teises võistlussõidus ka meeskonnakaaslasel, sest Stefano Manzil tuli sarnaselt eilsega ka pühapäevane sõit kukkumise tõttu pooleli jätta. "Olen saanud sellel hooajal palju paremaks, küpsemaks ja stabiilsemaks sõitjaks, ent sõiduvahendiga seotud kasvuraskused pole lubanud saavutada selliseid tulemusi, millest me aasta alguses isekeskis unistasime. Boksinaabri insenerid on teinud rattaga palju paremat tööd, meie poolel on olnud üksjagu möödarääkimisi, mis peegeldub tulemusteski. Ma ei saa kõike ise kontrollida, minul tuleb keskenduda sõitmisele."
Triumphi jaoks on tegu debüüthooajaga ja neljas koht on nii tootjate kui ka võistkondade arvestuses väärt tulemas. "Jah, aga ratta potentsiaali arvestades sooviks enamat. Nüüd tuleb telefon välja lülitada, sinikaid ravida ja pea klaariks saada, seejärel hakkame vastuseid otsima."
Pühapäevase võistlussõidu võitis varem MM-tiitli kindlustanud Dominique Aegerter (Yamaha, 498 punkti), kellele järgnesid Federico Caricasulo (Ducati) ja Lorenzo Baldassarri (Yamaha). Hooaja kokkuvõttes tuli teiseks viimati nimetatu (388 punkti) ja pronksmedal kuulub Can Öncüle (264 punkti). | Hannes Soomer lõpetas hooaja 13. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäevase võistlussõiduga tõmmati joon alla nii tsiklite ringrajasõidu MM-võistluste Austraalia etapile kui ka käimasolevale hooajale. Dynavolt Triumphi sõitja Hannes Soomer ületas finišijoone 15. kohaga, lõpetades klassis World SSP hooaja kokkuvõttes 13. kohal (95 punkti).
"Emotsioonid on vastandlikud," tunnistas eestlane boksi naastes. "Ühest küljest oli hea lõpuni tulla, sest olen viimasel ajal kõvasti kloppida saanud. See on olnud ränk hooaeg ja iseenesest on tore, kui uute traumadeta koju tagasi saad. Teisalt jäi aga kõrge noot tulemata, hoolimata minu ja masina kiirusest."
Hannes on sõitnud sellel hooajal kiiremini kui kunagi varem ja tsiklil on sülega potentsiaali, ent hea põhiseadistus leiti alles eelmiseks etapiks ja Austraalias ei suudetud seda uute rehvidega toimima saada. "Ratas oli märjal rajal väga kiire, aga kuival rajal ei saanud me uue rehviga testida. Tegime tänase kuiva raja jaoks ratta juures mõned olulised muutused, kuid soojendussessiooni alguses hakkas sadama ja sessiooni lõpus hakkas rada uuesti kuivama. Sõit toimus kuival rajal ja ehkki alguses suutsin enda positsiooni parandada, pidin hiljem rehvide tõttu mitmeid kohti tagasi andma."
Hästi ei läinud teises võistlussõidus ka meeskonnakaaslasel, sest Stefano Manzil tuli sarnaselt eilsega ka pühapäevane sõit kukkumise tõttu pooleli jätta. "Olen saanud sellel hooajal palju paremaks, küpsemaks ja stabiilsemaks sõitjaks, ent sõiduvahendiga seotud kasvuraskused pole lubanud saavutada selliseid tulemusi, millest me aasta alguses isekeskis unistasime. Boksinaabri insenerid on teinud rattaga palju paremat tööd, meie poolel on olnud üksjagu möödarääkimisi, mis peegeldub tulemusteski. Ma ei saa kõike ise kontrollida, minul tuleb keskenduda sõitmisele."
Triumphi jaoks on tegu debüüthooajaga ja neljas koht on nii tootjate kui ka võistkondade arvestuses väärt tulemas. "Jah, aga ratta potentsiaali arvestades sooviks enamat. Nüüd tuleb telefon välja lülitada, sinikaid ravida ja pea klaariks saada, seejärel hakkame vastuseid otsima."
Pühapäevase võistlussõidu võitis varem MM-tiitli kindlustanud Dominique Aegerter (Yamaha, 498 punkti), kellele järgnesid Federico Caricasulo (Ducati) ja Lorenzo Baldassarri (Yamaha). Hooaja kokkuvõttes tuli teiseks viimati nimetatu (388 punkti) ja pronksmedal kuulub Can Öncüle (264 punkti).
### Response:
Hannes Soomer lõpetas hooaja 13. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel on pühapäeval lõppenud ÜRO kliimakonverentsil täpselt kokkulepitu ebaselge. Eesti poliitikud ning keskkonnakaitsjad ei ole veel jõudnud põhjalikult kliimakonverentsil allkirjastatud dokumente analüüsida. Osad kokkulepped on ka lahtised – näiteks see, kuidas täpselt loodav kliimakahjude hüvitamise fond töötab ning kes kui palju sinna panustab.
"Püüti mingisugunegi sõnum avalikkusele kommunikeerida, püüdes leida tasakaalu arengumaade ja eestvedajate vahel, ka jõukama Euroopa vahel. Kõige hullem, mis seal oleks saanud juhtuda eestvedajate ja korraldajate vaatest, oleks see, et sealt oleks tuldud välja tühjade pihkudega, kui seal avalikkusele ei oleks mitte midagi öelda olnud. Ma arvan, et need läbirääkimised ja aurulaskmised olid keerukad, lõpuks püüti midagi keskpõrandal kokku leppida," rääkis Isamaa poliitik, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja.
Keskerakondlane ning endine keskkonnaminister Tõnis Mölder jäi kliimakonverentsi tulemusega rahule.
"See sõnum, mis sealt tegelikult tuli, et ikkagi liigutakse edasi kliimakahjude fondi loomisega – see kokkulepe saavutati. Ma arvan, et see on suur võit ja väga selgelt erinevad riigid liikusid selles suunas, et vaadata üle jätkuvalt oma kliimapoliitika," sõnas Mölder
Näiteks tõi Mölder, et Ameerika Ühendriigid olid varasemaga võrreldes Euroopaga rohkem sama meelt.
"Mis puudutab Hiinat ja Aasiat, kus me näeme, et probleemid on väga suured, seal tõesti on loidust või mitte sellele teemale nii tugevat keskendumist. Minu arvates siin ei olegi teist lahendust, kui aastast aastasse Hiinale neid samu mõtteid ja ettepanekuid aina enam ette sööta," märkis keskerakondlane.
Endine keskkonnaminister, EKRE liige Rain Epler oli kriitilisem. Fondi loomisega nõustumine oli ameeriklastelt kannapööre. Epler kahtleb, kas uut kurssi ka hoitakse.
"Enne kui ei toimu mingit suurt teaduslikku läbimurret, mis energeetika kuidagi radikaalselt teistmoodi tööle paneb, siis igasugused deklaratsioonid sellest, kuidas me nüüd teeme, päästame ja muudame, võivadki jääda deklaratiivseteks," kommenteeris Epler.
Seega on tagasihoidlik pragmaatiline kompromiss mõistlik, lisas ta.
"See on kindlasti mõistlikum, kui oleks olnud see, et lepitakse kokku mingid karmid tähtajad, kus midagi kinni panna, ära lõpetada ja nii edasi. Seda me oleme juba näinud, et see võib väga lihtsasti läbi kukkuda ja naeruväärseks muutuda," hoiatas ta.
Kuigi Epler fondile edu ei ennusta, siis nendib ta, et Eestil tasub suurriikidega ühte hoida. Vähemalt nii kaua, kui Eestilt liiga suurt panust ei oodata.
Kõik kolm poliitikut tõdevad, et suuri uusi samme konverentsilt ei olnudki oodata, sest maailma tähelepanu on praegu mujal – sõjal Ukrainas ning energiakriisil. | Eesti poliitikud jäid kliimakonverentsi kompromissidega rahule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel on pühapäeval lõppenud ÜRO kliimakonverentsil täpselt kokkulepitu ebaselge. Eesti poliitikud ning keskkonnakaitsjad ei ole veel jõudnud põhjalikult kliimakonverentsil allkirjastatud dokumente analüüsida. Osad kokkulepped on ka lahtised – näiteks see, kuidas täpselt loodav kliimakahjude hüvitamise fond töötab ning kes kui palju sinna panustab.
"Püüti mingisugunegi sõnum avalikkusele kommunikeerida, püüdes leida tasakaalu arengumaade ja eestvedajate vahel, ka jõukama Euroopa vahel. Kõige hullem, mis seal oleks saanud juhtuda eestvedajate ja korraldajate vaatest, oleks see, et sealt oleks tuldud välja tühjade pihkudega, kui seal avalikkusele ei oleks mitte midagi öelda olnud. Ma arvan, et need läbirääkimised ja aurulaskmised olid keerukad, lõpuks püüti midagi keskpõrandal kokku leppida," rääkis Isamaa poliitik, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja.
Keskerakondlane ning endine keskkonnaminister Tõnis Mölder jäi kliimakonverentsi tulemusega rahule.
"See sõnum, mis sealt tegelikult tuli, et ikkagi liigutakse edasi kliimakahjude fondi loomisega – see kokkulepe saavutati. Ma arvan, et see on suur võit ja väga selgelt erinevad riigid liikusid selles suunas, et vaadata üle jätkuvalt oma kliimapoliitika," sõnas Mölder
Näiteks tõi Mölder, et Ameerika Ühendriigid olid varasemaga võrreldes Euroopaga rohkem sama meelt.
"Mis puudutab Hiinat ja Aasiat, kus me näeme, et probleemid on väga suured, seal tõesti on loidust või mitte sellele teemale nii tugevat keskendumist. Minu arvates siin ei olegi teist lahendust, kui aastast aastasse Hiinale neid samu mõtteid ja ettepanekuid aina enam ette sööta," märkis keskerakondlane.
Endine keskkonnaminister, EKRE liige Rain Epler oli kriitilisem. Fondi loomisega nõustumine oli ameeriklastelt kannapööre. Epler kahtleb, kas uut kurssi ka hoitakse.
"Enne kui ei toimu mingit suurt teaduslikku läbimurret, mis energeetika kuidagi radikaalselt teistmoodi tööle paneb, siis igasugused deklaratsioonid sellest, kuidas me nüüd teeme, päästame ja muudame, võivadki jääda deklaratiivseteks," kommenteeris Epler.
Seega on tagasihoidlik pragmaatiline kompromiss mõistlik, lisas ta.
"See on kindlasti mõistlikum, kui oleks olnud see, et lepitakse kokku mingid karmid tähtajad, kus midagi kinni panna, ära lõpetada ja nii edasi. Seda me oleme juba näinud, et see võib väga lihtsasti läbi kukkuda ja naeruväärseks muutuda," hoiatas ta.
Kuigi Epler fondile edu ei ennusta, siis nendib ta, et Eestil tasub suurriikidega ühte hoida. Vähemalt nii kaua, kui Eestilt liiga suurt panust ei oodata.
Kõik kolm poliitikut tõdevad, et suuri uusi samme konverentsilt ei olnudki oodata, sest maailma tähelepanu on praegu mujal – sõjal Ukrainas ning energiakriisil.
### Response:
Eesti poliitikud jäid kliimakonverentsi kompromissidega rahule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallas ütles esmaspäeval riigikogu ees arupärimisele vastates, et 2023. aasta riigieelarvet arutades lähtuti teadmisest, et telemaja detailplaneeringut ei ole veel kehtestatud, mistõttu ei ole mõistlik projekti alla raha kinni panna.
Tallinn kiitis detailplaneeringu heaks tänavu augustis, selle avaliku väljapaneku järel kaalutakse laekunud ettepanekuid ning siis liigub planeering linnavalitsusse tagasi selle kehtestamiseks.
"Eeltingimus on detailplaneeringu kehtestamine, hetkel on see avalikustamise etapis. Minu teada toimus novembri alguses avalik arutelu. Edasi tegeleb menetlusega Tallinna linnaplaneerimisamet," ütles Kallas. "Kui detailplaneering on kehtestatud, saab edasi minna ka rahastuse planeerimisega."
Kallas märkis, et detailplaneeringu kehtestab Tallinna linn ja see ei ole kiire protsess. "Ma oleks väga imestunud, kui seda menetletaks kahe kuuga. Tavaliselt võtab see kaks aastat aega. Me oleme lähtunud tavapärasest protsessist, mistõttu ei olnud seda raha ka ette nähtud," ütles peaminister.
Uuesti arutatakse telemaja ehituse rahastamist järgmisel aastal riigieelarve koostamise käigus. "Vastutustundlik eelarve planeerimine tähendab seda, et eelarvesoove ja ‑võimalusi arutatakse korraga. Selleks on riigieelarve menetlemise protsess. Järgmine arutelu soovide ja võimaluste üle toimub 2023. aastal," ütles Kallas.
Siiski märkis peaminister, et kui linn kehtestab planeeringu oodatust varem, on kevadel ametis juba uus valitsus, kes saab soovi korral rahastusotsuse ka langetada.
Kallase sõnul selguvad protsessi käigus ka hoonestuse mahud ja täpsem rahastusvajadus.
Riigikogu liikme Jaak Aabi (KE) küsimusele, kas eelarvet kokku leppides arvestati ka investeeringute suurendamisega võimalikes majanduskasvu pidurdumise tingimustes, vastas peaminister, et otsuse langetamise ajal tuli arvestada erasektoriga konkureerimisega.
"Kui planeeritud raha on üks, aga ehitus läheb kolm korda kallimaks, ei ole riigi rahakott põhjatu. Me peame tegema valikuid. Majanduse jahenemist näevad kõik ette, aga kui neid otsuseid tegime, siis kõik konkureerisid samade ehitajate peale, majandus oli kasvamas," sõnas Kallas.
Kultuuriminister Piret Hartman (SDE) ütles möödunud nädalal veebisaates "Otse uudistemajast", et tõi telemaja rahastamise küsimuse riigieelarve läbirääkimistel lauale ning ei ole kahtlust, et sellega peab edasi liikuma.
"Aga see on praegu valikute küsimus, kas me investeerime inimestesse või majadesse. Seda valikut tehes loomulikult mina tegin valiku inimestele. Aga olen ka öelnud ERR-ile, et kindlasti jätkame selle maja küsimusega, ka rahandusministeeriumi kolleegid on välja toonud, et ERR-i maja peaks olema järgmine prioriteet, millesse valitsus otsustab investeerida," ütles Hartman.
Uus telemaja ehitatakse rahvusringhäälingu raadiomaja ja uudistemaja vahele aadressile Gonsiori tänav 21 ja Kreutzwaldi tänav 14. Uude hoonesse kolivad ERR-i telestuudiod ja teletoimetus. Telemaja ideekonkursi võitis 2019. aasta kevadel toimunud konkursil arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid töö nimega "Roheline lina". | Kallas: telemaja rahastus ootab detailplaneeringu kehtestamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallas ütles esmaspäeval riigikogu ees arupärimisele vastates, et 2023. aasta riigieelarvet arutades lähtuti teadmisest, et telemaja detailplaneeringut ei ole veel kehtestatud, mistõttu ei ole mõistlik projekti alla raha kinni panna.
Tallinn kiitis detailplaneeringu heaks tänavu augustis, selle avaliku väljapaneku järel kaalutakse laekunud ettepanekuid ning siis liigub planeering linnavalitsusse tagasi selle kehtestamiseks.
"Eeltingimus on detailplaneeringu kehtestamine, hetkel on see avalikustamise etapis. Minu teada toimus novembri alguses avalik arutelu. Edasi tegeleb menetlusega Tallinna linnaplaneerimisamet," ütles Kallas. "Kui detailplaneering on kehtestatud, saab edasi minna ka rahastuse planeerimisega."
Kallas märkis, et detailplaneeringu kehtestab Tallinna linn ja see ei ole kiire protsess. "Ma oleks väga imestunud, kui seda menetletaks kahe kuuga. Tavaliselt võtab see kaks aastat aega. Me oleme lähtunud tavapärasest protsessist, mistõttu ei olnud seda raha ka ette nähtud," ütles peaminister.
Uuesti arutatakse telemaja ehituse rahastamist järgmisel aastal riigieelarve koostamise käigus. "Vastutustundlik eelarve planeerimine tähendab seda, et eelarvesoove ja ‑võimalusi arutatakse korraga. Selleks on riigieelarve menetlemise protsess. Järgmine arutelu soovide ja võimaluste üle toimub 2023. aastal," ütles Kallas.
Siiski märkis peaminister, et kui linn kehtestab planeeringu oodatust varem, on kevadel ametis juba uus valitsus, kes saab soovi korral rahastusotsuse ka langetada.
Kallase sõnul selguvad protsessi käigus ka hoonestuse mahud ja täpsem rahastusvajadus.
Riigikogu liikme Jaak Aabi (KE) küsimusele, kas eelarvet kokku leppides arvestati ka investeeringute suurendamisega võimalikes majanduskasvu pidurdumise tingimustes, vastas peaminister, et otsuse langetamise ajal tuli arvestada erasektoriga konkureerimisega.
"Kui planeeritud raha on üks, aga ehitus läheb kolm korda kallimaks, ei ole riigi rahakott põhjatu. Me peame tegema valikuid. Majanduse jahenemist näevad kõik ette, aga kui neid otsuseid tegime, siis kõik konkureerisid samade ehitajate peale, majandus oli kasvamas," sõnas Kallas.
Kultuuriminister Piret Hartman (SDE) ütles möödunud nädalal veebisaates "Otse uudistemajast", et tõi telemaja rahastamise küsimuse riigieelarve läbirääkimistel lauale ning ei ole kahtlust, et sellega peab edasi liikuma.
"Aga see on praegu valikute küsimus, kas me investeerime inimestesse või majadesse. Seda valikut tehes loomulikult mina tegin valiku inimestele. Aga olen ka öelnud ERR-ile, et kindlasti jätkame selle maja küsimusega, ka rahandusministeeriumi kolleegid on välja toonud, et ERR-i maja peaks olema järgmine prioriteet, millesse valitsus otsustab investeerida," ütles Hartman.
Uus telemaja ehitatakse rahvusringhäälingu raadiomaja ja uudistemaja vahele aadressile Gonsiori tänav 21 ja Kreutzwaldi tänav 14. Uude hoonesse kolivad ERR-i telestuudiod ja teletoimetus. Telemaja ideekonkursi võitis 2019. aasta kevadel toimunud konkursil arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid töö nimega "Roheline lina".
### Response:
Kallas: telemaja rahastus ootab detailplaneeringu kehtestamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Williamsi meeskond teatas eelmisel kuul, et 21-aastasele ameeriklasele antakse võimalus sõita, kui ta saavutab F1 litsentsi saamiseks vajalikud punktid.
Vormel-2 sarja viimasel etapil Abu Dhabis sai Sargeant neljanda koha ning teenis aasta lõpuks piisavalt punkte, et saada koht F1 sarjas.
Meeskonna tegevjuht Jost Capito ütles USA Grand Prix'l: "Me tunneme, et ta on valmis F1-s sõitma."
Sargeanti kõrval on Williamsi teiseks piloodiks Alex Albon.
Welcome to @F1, @LoganSargeant
We are pleased to confirm that Logan will drive for the team in 2023! #WeAreWilliams pic.twitter.com/ZGKOB5jGvy
— Williams Racing (@WilliamsRacing) November 21, 2022 | Jüri Vipsi konkurent istub järgmisel hooajal vormel-1 rooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Williamsi meeskond teatas eelmisel kuul, et 21-aastasele ameeriklasele antakse võimalus sõita, kui ta saavutab F1 litsentsi saamiseks vajalikud punktid.
Vormel-2 sarja viimasel etapil Abu Dhabis sai Sargeant neljanda koha ning teenis aasta lõpuks piisavalt punkte, et saada koht F1 sarjas.
Meeskonna tegevjuht Jost Capito ütles USA Grand Prix'l: "Me tunneme, et ta on valmis F1-s sõitma."
Sargeanti kõrval on Williamsi teiseks piloodiks Alex Albon.
Welcome to @F1, @LoganSargeant
We are pleased to confirm that Logan will drive for the team in 2023! #WeAreWilliams pic.twitter.com/ZGKOB5jGvy
— Williams Racing (@WilliamsRacing) November 21, 2022
### Response:
Jüri Vipsi konkurent istub järgmisel hooajal vormel-1 rooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviilosakonda või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Teisisõnu nähakse eelnõuga ette kohtunike spetsialiseerumine haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale," seisab kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. "Kohtumajad minetavad seaduse tasemel ettenähtud õigusemõistmise struktuuriüksuse tähenduse, kuid säilivad avalikkusele kohtuistungi pidamise ja kohtukantselei asukohtadena ning kohtuniku alalise teenistuskohana."
Esmaspäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud istungile olid teemat arutama kutsutud justiitsministeeriumi esindajad, riigikohtu esimees Kõve ning Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa, Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste, Tallinna halduskohtu esindaja Kristjan Siigur.
"Selle eelnõuga soovitakse minu meelest liikuda kohtute territooriumipõhiselt juhtimiselt sisulisele või ütleme siis kompetentsipõhisele juhtimisele. See on kõige suurem muudatus, mida seal teha soovitakse," rääkis Kõve esmaspäeval ERR-ile. "Ma arvan, et see on põhimõtteliselt paratamatu. Sest kohtud kui territoriaalsed üksused meil paratamatult enam niimoodi ei toimi nagu nad võib-olla 10 või 30 aastat tagasi toimisid," lisas ta.
Kõve selgitas, et kuna kohtuasjad muutuvad üha keerulisemaks, siis on toimunud spetsialiseerumine, sest universaalselt kõigega tegelevaid kohtunikke pole võimalik leida. "Selle eelnõu mõte on ju, et oleks sellised valdkondlikud töögrupid, mis spetsialiseeruks näiteks pankrotiõigusele, lastele, teatud suurtele kuritegudele. Ma iseenesest arvan, et see on mõistlik," rääkis ta.
"Mulle tundub, et see mõistlik, vähemalt kui seda mõistlikult teha. Võimalik, et see ei kuku mõistlikult välja, aga kui see korralikult ära planeerida, siis ma arvan, et see on mõistlik," ütles Kõve.
"Ja meil on tegelikult juba ka praegu olukord, kus paljud kohtunikud ei ela enam nendes piirkondades, kus nad tegelikult kohtunikuks on määratud, vaid sõidavad eri piirkonda vahet. See muutus on praktikas juba toimumas," lisas riigikohtu esimees.
Istungit juhtinud põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets (SDE) ütles ERR-ile, et tema hinnangul toetasid kohtute esimehed eelnõud. "Siin on veel mingid nüansid, detailid, mille üle saab arutada, aga üldjoontes tänasel kohtumisel, tänaste külaliste hulgas oli minu meelest pigem toetav hoiak sellele eelnõule," rääkis ta.
Siiski on ka huvirühmi, kes Odinetsi sõnul ei ole eelnõu suhtes väga toetavad. Eelkõige viitas ta Eesti kohtunike ühingule, kellel on muudatuste suhtes kahtlusi ja vastuväiteid.
"Aga nii on väga paljude eelnõude puhul, et on erinevaid seisukohti ja arvamusi ning sellepärast ongi vaja riigikogu menetlust ja erinevate osapoolte ärakuulamist enne, kui minnakse teisele lugemisele, et leida kompromiss ja parim sõnastus," lisas ta.
Küsimusele, kas ümberkorralduste järel ei või tekkida ohtu, kus mõni võimalik süüdistatav teab juba väga täpselt, mis kohtunik tema asja hakkab arutama ning saab seetõttu kohtunikku juba eelnevalt mõjutada, vastas Odinets eitavalt.
"Mina pole sellest küll niimoodi aru saanud. Tööjaotusplaanid kohtutes ikkagi säilivad ja sama moodi arvutipõhine kohtuniku valimine – kellele see kohtuasi satub – endiselt jääb püsima. Niimoodi küll ei ole, et kui üks kohtunik on millelegi spetsialiseerunud, siis kõik asjad temale lähevad. Sellist asja ei ole, et ainult üks kohtunik spetsialiseerub mingile asjale," rõhutas ta.
Odinets ütles, et soovib jõuda seadusemuudatuste vastuvõtmiseni selle riigikogu koosseisu ajal. "Ma ei usu, et me enne aasta lõppu selle saame vastu võtta, aga prooviks ikkagi nii, et mitu aastat kestnud töö kohtute seaduse muutmisega ei oleks luhta läinud," rääkis ta. Teatavasti langevad pärast valimisi toimuva riigikogu koosseisu vahetumisega pooleli olevad eelnõud menetlusest välja.
"Jõustumise osas ma arvan, et leiame koostöös justiitsministeeriumiga mingi kuupäeva juba kevadel, et kohtutel oleks aega ete valmistada muudatusteks," ütles põhiseaduskomisjoni esimees. Tema sõnul võiks kohtute seaduse muudatused jõustuda juba varem kui 2024. aasta alguses. | Riigikogu menetleb kohtute juhtimise muutmist sisupõhiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviilosakonda või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Teisisõnu nähakse eelnõuga ette kohtunike spetsialiseerumine haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale," seisab kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. "Kohtumajad minetavad seaduse tasemel ettenähtud õigusemõistmise struktuuriüksuse tähenduse, kuid säilivad avalikkusele kohtuistungi pidamise ja kohtukantselei asukohtadena ning kohtuniku alalise teenistuskohana."
Esmaspäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud istungile olid teemat arutama kutsutud justiitsministeeriumi esindajad, riigikohtu esimees Kõve ning Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa, Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste, Tallinna halduskohtu esindaja Kristjan Siigur.
"Selle eelnõuga soovitakse minu meelest liikuda kohtute territooriumipõhiselt juhtimiselt sisulisele või ütleme siis kompetentsipõhisele juhtimisele. See on kõige suurem muudatus, mida seal teha soovitakse," rääkis Kõve esmaspäeval ERR-ile. "Ma arvan, et see on põhimõtteliselt paratamatu. Sest kohtud kui territoriaalsed üksused meil paratamatult enam niimoodi ei toimi nagu nad võib-olla 10 või 30 aastat tagasi toimisid," lisas ta.
Kõve selgitas, et kuna kohtuasjad muutuvad üha keerulisemaks, siis on toimunud spetsialiseerumine, sest universaalselt kõigega tegelevaid kohtunikke pole võimalik leida. "Selle eelnõu mõte on ju, et oleks sellised valdkondlikud töögrupid, mis spetsialiseeruks näiteks pankrotiõigusele, lastele, teatud suurtele kuritegudele. Ma iseenesest arvan, et see on mõistlik," rääkis ta.
"Mulle tundub, et see mõistlik, vähemalt kui seda mõistlikult teha. Võimalik, et see ei kuku mõistlikult välja, aga kui see korralikult ära planeerida, siis ma arvan, et see on mõistlik," ütles Kõve.
"Ja meil on tegelikult juba ka praegu olukord, kus paljud kohtunikud ei ela enam nendes piirkondades, kus nad tegelikult kohtunikuks on määratud, vaid sõidavad eri piirkonda vahet. See muutus on praktikas juba toimumas," lisas riigikohtu esimees.
Istungit juhtinud põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets (SDE) ütles ERR-ile, et tema hinnangul toetasid kohtute esimehed eelnõud. "Siin on veel mingid nüansid, detailid, mille üle saab arutada, aga üldjoontes tänasel kohtumisel, tänaste külaliste hulgas oli minu meelest pigem toetav hoiak sellele eelnõule," rääkis ta.
Siiski on ka huvirühmi, kes Odinetsi sõnul ei ole eelnõu suhtes väga toetavad. Eelkõige viitas ta Eesti kohtunike ühingule, kellel on muudatuste suhtes kahtlusi ja vastuväiteid.
"Aga nii on väga paljude eelnõude puhul, et on erinevaid seisukohti ja arvamusi ning sellepärast ongi vaja riigikogu menetlust ja erinevate osapoolte ärakuulamist enne, kui minnakse teisele lugemisele, et leida kompromiss ja parim sõnastus," lisas ta.
Küsimusele, kas ümberkorralduste järel ei või tekkida ohtu, kus mõni võimalik süüdistatav teab juba väga täpselt, mis kohtunik tema asja hakkab arutama ning saab seetõttu kohtunikku juba eelnevalt mõjutada, vastas Odinets eitavalt.
"Mina pole sellest küll niimoodi aru saanud. Tööjaotusplaanid kohtutes ikkagi säilivad ja sama moodi arvutipõhine kohtuniku valimine – kellele see kohtuasi satub – endiselt jääb püsima. Niimoodi küll ei ole, et kui üks kohtunik on millelegi spetsialiseerunud, siis kõik asjad temale lähevad. Sellist asja ei ole, et ainult üks kohtunik spetsialiseerub mingile asjale," rõhutas ta.
Odinets ütles, et soovib jõuda seadusemuudatuste vastuvõtmiseni selle riigikogu koosseisu ajal. "Ma ei usu, et me enne aasta lõppu selle saame vastu võtta, aga prooviks ikkagi nii, et mitu aastat kestnud töö kohtute seaduse muutmisega ei oleks luhta läinud," rääkis ta. Teatavasti langevad pärast valimisi toimuva riigikogu koosseisu vahetumisega pooleli olevad eelnõud menetlusest välja.
"Jõustumise osas ma arvan, et leiame koostöös justiitsministeeriumiga mingi kuupäeva juba kevadel, et kohtutel oleks aega ete valmistada muudatusteks," ütles põhiseaduskomisjoni esimees. Tema sõnul võiks kohtute seaduse muudatused jõustuda juba varem kui 2024. aasta alguses.
### Response:
Riigikogu menetleb kohtute juhtimise muutmist sisupõhiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matthew Tkachuk viis avakolmandikul Panthersi 1:0 juhtima. Blue Jackets viigistas mänguseisu kolm minutit hiljem.
Teisel kolmandikul viis Kent Johnson omakorda Blue Jacketsi 2:1 ette, kuid Aaron Ekblad viskas 2:2 viigivärava enne kolmandiku lõppu.
Blue Jackets kallutas viimasel kolmandikul Sean Kuraly, Johnny Gaudreau ja Boone Jenneri tabamustest mängu enda kasuks, minnes 5:2 juhtima. Colin White viskas küll minut enne mängu lõppu Panthersi kolmanda värava, kuid kaotusest enam välja ei tuldud.
Pittsburghi Penguins oli 5:3 üle Chicago Blackhawksist. Sidney Crosby (Penguins) tegi nelja punkti mängu, saades kirja ühe värava ja kolm väravasöötu. | Eelmise hooaja põhiturniiri võitja Panthers sai kolmanda kaotuse järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matthew Tkachuk viis avakolmandikul Panthersi 1:0 juhtima. Blue Jackets viigistas mänguseisu kolm minutit hiljem.
Teisel kolmandikul viis Kent Johnson omakorda Blue Jacketsi 2:1 ette, kuid Aaron Ekblad viskas 2:2 viigivärava enne kolmandiku lõppu.
Blue Jackets kallutas viimasel kolmandikul Sean Kuraly, Johnny Gaudreau ja Boone Jenneri tabamustest mängu enda kasuks, minnes 5:2 juhtima. Colin White viskas küll minut enne mängu lõppu Panthersi kolmanda värava, kuid kaotusest enam välja ei tuldud.
Pittsburghi Penguins oli 5:3 üle Chicago Blackhawksist. Sidney Crosby (Penguins) tegi nelja punkti mängu, saades kirja ühe värava ja kolm väravasöötu.
### Response:
Eelmise hooaja põhiturniiri võitja Panthers sai kolmanda kaotuse järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Indoneesia maavärin oli magnituudiga 5,6. Maavärina tõttu on pidanud kodust lahkuma üle 13 000 inimese, teatas Lääne-Java kuberner Ridwan Kamil.
Maavärina tõttu on mitmel pool Jaava saarel maalihked, mis takistab päästjate pääsemist maavärinast mõjutatud aladele.
Maavärina kese oli Cianjuri linna lähistel Lääne-Jaava provintsis, mis asub Indoneesia pealinnast Jakartas 75 kilomeetrit kagus.
Maavärinat oli tunda ka pealinnas, kus osad hooned vappusid ning mõnedest evakueeriti ka inimesi.
Indoneesia asub Vaikse ookeani "tulerõnga" sees ehk seismiliselt aktiivsel alal, kus on palju maavärinaid ja vulkaane.
Maavärina ohvreid ravitakse praegu nii haiglate parklates kui ka erakorraliselt püsti pandud telkides.
Reuters teatas, et maavärina keskme ligidal olnud Cianjuri linna hooned on sisuliselt varemeteks muutunud.
Esimesele maavärinale järgnes kahe tunni jooksul 25 järelvärinat, teatasid kohalikud võimud. | Indoneesias hukkus maavärina tõttu 162 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Indoneesia maavärin oli magnituudiga 5,6. Maavärina tõttu on pidanud kodust lahkuma üle 13 000 inimese, teatas Lääne-Java kuberner Ridwan Kamil.
Maavärina tõttu on mitmel pool Jaava saarel maalihked, mis takistab päästjate pääsemist maavärinast mõjutatud aladele.
Maavärina kese oli Cianjuri linna lähistel Lääne-Jaava provintsis, mis asub Indoneesia pealinnast Jakartas 75 kilomeetrit kagus.
Maavärinat oli tunda ka pealinnas, kus osad hooned vappusid ning mõnedest evakueeriti ka inimesi.
Indoneesia asub Vaikse ookeani "tulerõnga" sees ehk seismiliselt aktiivsel alal, kus on palju maavärinaid ja vulkaane.
Maavärina ohvreid ravitakse praegu nii haiglate parklates kui ka erakorraliselt püsti pandud telkides.
Reuters teatas, et maavärina keskme ligidal olnud Cianjuri linna hooned on sisuliselt varemeteks muutunud.
Esimesele maavärinale järgnes kahe tunni jooksul 25 järelvärinat, teatasid kohalikud võimud.
### Response:
Indoneesias hukkus maavärina tõttu 162 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | B-alagrupi avakohtumise alguses toimus pikk mänguseisak, kui Iraani väravavaht Alireza Beiranvand põrkas oma keskkaitsjaga kokku ning arstid üritasid teda väljakul turgutada. Iraani esinumber pidi siiski väljakult lahkuma, kohtunik lisas esimesele poolajale hiljem 14 lisaminutit.
Avapoolaja käiku kontrollinud inglased leidsid esimese värava 35. minutil, kui peaga saatis palli võrku Jude Bellingham, sellele järgnesid lühikese aja jooksul veel kaks tabamust, kui 43. minutil saatis ilusa löögiga palli värava lakke Bukayo Saka ning esimesel lisaminutil oli täpne Raheem Sterling.
Saka tegi 62. minutil seisuks 4:0, kolm minutit hiljem sai Mehdi Taremi tabamuse läbi tabloole ka Iraan, aga sellega polnud veel lõpetatud: 71. minutil lõi vähem kui minut varem vahetusest väljakule pääsenud Marcus Rashford inglaste viienda ning 90. minutil sai jala valgeks ka Jack Grealish. Teisele poolajale otsustas brasiillasest peakohtunik Raphael Claus lisada veel kümme minutit, millest tuli lõpuks 15, sest VAR tuvastas Inglismaa karistusalas John Stonesi vea. Järgnenud penalti realiseeris 90+13. minutil Taremi, tehes lõppskooriks 6:2.
B-alagrupp
90:00
Inglismaa
6
35' Bellingham
43' Saka
45+1' Sterling
62' Saka
71' Rashford
90' Grealish
6
:
2
2
Iraan
65' Taremi
90+13' Taremi (pen.)
Inglismaa
35' Bellingham
43' Saka
45+1' Sterling
62' Saka
71' Rashford
90' Grealish
Iraan
65' Taremi
90+13' Taremi (pen.)
Enne mängu:
Inglismaa jalgpallikoondis lõpetas mullu suvel enam kui 50 aastat kestnud suurturniiride finaalipõua, kui Euroopa meistrivõistluste finaalis jäädi kodupubliku silme all alla Itaaliale.
Viimasel ajal on Inglismaa vorm ametlikes mängudes olnud aga üsna kurb: alates juunist on saadud kolm viiki ja kolm kaotust, sealjuures jäädi Rahvuste liigas Ungarile koduväljakul alla 0:4. MM-i eel pole inglased Premier League'i karmi graafiku tõttu saanud pidada ka ühtegi kontrollkohtumist.
Iraan alistas septembri lõpus toimunud kontrollmängus 1:0 Uruguay, aga jäi näiteks eelmisel nädalal viimases MM-i eelses matšis 0:2 alla Tuneesiale. Koondise suurimad staarid mängivad Euroopas: Mehdi Taremi kuulub Porto, Sardar Azmoun Bayeri ja Saman Ghoddos Brentfordi ridadesse.
Pärast 22-aastase Mahsa Amini surma on Iraan viimastel kuudel rahvusvahelisse meediasse saanud peamiselt riigis toimuvate ulatuslike meeleavalduste tõttu ning üheks valitsuse teravaks kriitikuks on ka Azmoun. Septembri lõpus andis ta sotsiaalmeedias mõista, et on leppinud, kui peaks oma opositsiooni tõttu MM-ilt eemale jääma. "See on aga kasvõi ühe Iraani naiste juuksekarva päästmise nimel vääriline ohverdus. Häbi neile, kes saavad nii kergelt inimesi mõrvata. Elagu Iraani naised," kirjutas Bayeri ründaja.
Pärast sellist avaldust arvasid paljud, et Azmoun jäetakse koondisest kõrvale, kuid ta sai ikkagi Senegali vastu toimunud kontrollmatšis kaasa lüüa. Azmoun vahetati 59. minutil sisse ja viis minutit hiljem lõi ta viigivärava, mida otsustas sümboolselt mitte tähistada.
Lisaks Inglismaale ja Iraanile kuuluvad B-alagruppi ka USA ja Wales, kes mängivad esmaspäeva viimases mängus. | Inglismaa lõi ülipikaks veninud mängus kuus, Iraan kaks väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
B-alagrupi avakohtumise alguses toimus pikk mänguseisak, kui Iraani väravavaht Alireza Beiranvand põrkas oma keskkaitsjaga kokku ning arstid üritasid teda väljakul turgutada. Iraani esinumber pidi siiski väljakult lahkuma, kohtunik lisas esimesele poolajale hiljem 14 lisaminutit.
Avapoolaja käiku kontrollinud inglased leidsid esimese värava 35. minutil, kui peaga saatis palli võrku Jude Bellingham, sellele järgnesid lühikese aja jooksul veel kaks tabamust, kui 43. minutil saatis ilusa löögiga palli värava lakke Bukayo Saka ning esimesel lisaminutil oli täpne Raheem Sterling.
Saka tegi 62. minutil seisuks 4:0, kolm minutit hiljem sai Mehdi Taremi tabamuse läbi tabloole ka Iraan, aga sellega polnud veel lõpetatud: 71. minutil lõi vähem kui minut varem vahetusest väljakule pääsenud Marcus Rashford inglaste viienda ning 90. minutil sai jala valgeks ka Jack Grealish. Teisele poolajale otsustas brasiillasest peakohtunik Raphael Claus lisada veel kümme minutit, millest tuli lõpuks 15, sest VAR tuvastas Inglismaa karistusalas John Stonesi vea. Järgnenud penalti realiseeris 90+13. minutil Taremi, tehes lõppskooriks 6:2.
B-alagrupp
90:00
Inglismaa
6
35' Bellingham
43' Saka
45+1' Sterling
62' Saka
71' Rashford
90' Grealish
6
:
2
2
Iraan
65' Taremi
90+13' Taremi (pen.)
Inglismaa
35' Bellingham
43' Saka
45+1' Sterling
62' Saka
71' Rashford
90' Grealish
Iraan
65' Taremi
90+13' Taremi (pen.)
Enne mängu:
Inglismaa jalgpallikoondis lõpetas mullu suvel enam kui 50 aastat kestnud suurturniiride finaalipõua, kui Euroopa meistrivõistluste finaalis jäädi kodupubliku silme all alla Itaaliale.
Viimasel ajal on Inglismaa vorm ametlikes mängudes olnud aga üsna kurb: alates juunist on saadud kolm viiki ja kolm kaotust, sealjuures jäädi Rahvuste liigas Ungarile koduväljakul alla 0:4. MM-i eel pole inglased Premier League'i karmi graafiku tõttu saanud pidada ka ühtegi kontrollkohtumist.
Iraan alistas septembri lõpus toimunud kontrollmängus 1:0 Uruguay, aga jäi näiteks eelmisel nädalal viimases MM-i eelses matšis 0:2 alla Tuneesiale. Koondise suurimad staarid mängivad Euroopas: Mehdi Taremi kuulub Porto, Sardar Azmoun Bayeri ja Saman Ghoddos Brentfordi ridadesse.
Pärast 22-aastase Mahsa Amini surma on Iraan viimastel kuudel rahvusvahelisse meediasse saanud peamiselt riigis toimuvate ulatuslike meeleavalduste tõttu ning üheks valitsuse teravaks kriitikuks on ka Azmoun. Septembri lõpus andis ta sotsiaalmeedias mõista, et on leppinud, kui peaks oma opositsiooni tõttu MM-ilt eemale jääma. "See on aga kasvõi ühe Iraani naiste juuksekarva päästmise nimel vääriline ohverdus. Häbi neile, kes saavad nii kergelt inimesi mõrvata. Elagu Iraani naised," kirjutas Bayeri ründaja.
Pärast sellist avaldust arvasid paljud, et Azmoun jäetakse koondisest kõrvale, kuid ta sai ikkagi Senegali vastu toimunud kontrollmatšis kaasa lüüa. Azmoun vahetati 59. minutil sisse ja viis minutit hiljem lõi ta viigivärava, mida otsustas sümboolselt mitte tähistada.
Lisaks Inglismaale ja Iraanile kuuluvad B-alagruppi ka USA ja Wales, kes mängivad esmaspäeva viimases mängus.
### Response:
Inglismaa lõi ülipikaks veninud mängus kuus, Iraan kaks väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabelisse jõudis ka kaks uut tulijat: triller "Pokkerinägu", mis kogus 1676 külastust, ning seiklusfilm "Poiss ja tiiger", millel on avanädalavahetuse järel 1 494 kinokülastust.
Endiselt püsib tabelis ka kodumaine mängufilm "Kalev", mis on tänaseks korjanud 110 662 kinokülastust. | Uus "Must Panter" on kogunud Eesti kinodes üle 21 000 külastuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabelisse jõudis ka kaks uut tulijat: triller "Pokkerinägu", mis kogus 1676 külastust, ning seiklusfilm "Poiss ja tiiger", millel on avanädalavahetuse järel 1 494 kinokülastust.
Endiselt püsib tabelis ka kodumaine mängufilm "Kalev", mis on tänaseks korjanud 110 662 kinokülastust.
### Response:
Uus "Must Panter" on kogunud Eesti kinodes üle 21 000 külastuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Allen alistas finaalis 10:7 hiinlase Ding Junhui (WS 19.).
Ding tegi esimese seitsme partii jooksul kolm century 't ehk sai vähemalt kolmel korral 100 punkti ühes partiis ning oli teel oma neljanda Briti meistrivõistluste tiitlini.
Seejärel tegi Allen uskumatu tagasituleku ja võitis seitse partiid järjest, minnes omakorda 8:6 juhtima. Ding ei suutnud enam seisu viigistada ning kaotas finaali.
"See on täiesti hämmastav ja ma ei tea, kuidas ma selle võitsin," ütles Allen pärast võitu. "Ma pole enamuse nädalast hästi mänginud."
"Seisul 6:6 tundsin end nii enesekindlalt. Dingi alistamine sellises finaalis, olles 1:6 kaotusseisus, on üks minu kõigi aegade parimaid võite – ta on absoluutne legend," lisas Allen.
Allen tõusis selle võiduga maailma edetabelis neli kohta kõrgemale ning paikneb viiendal positsioonil. | Suurest kaotusseisust välja tulnud Allen võidutses Briti meistrivõistlustel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Allen alistas finaalis 10:7 hiinlase Ding Junhui (WS 19.).
Ding tegi esimese seitsme partii jooksul kolm century 't ehk sai vähemalt kolmel korral 100 punkti ühes partiis ning oli teel oma neljanda Briti meistrivõistluste tiitlini.
Seejärel tegi Allen uskumatu tagasituleku ja võitis seitse partiid järjest, minnes omakorda 8:6 juhtima. Ding ei suutnud enam seisu viigistada ning kaotas finaali.
"See on täiesti hämmastav ja ma ei tea, kuidas ma selle võitsin," ütles Allen pärast võitu. "Ma pole enamuse nädalast hästi mänginud."
"Seisul 6:6 tundsin end nii enesekindlalt. Dingi alistamine sellises finaalis, olles 1:6 kaotusseisus, on üks minu kõigi aegade parimaid võite – ta on absoluutne legend," lisas Allen.
Allen tõusis selle võiduga maailma edetabelis neli kohta kõrgemale ning paikneb viiendal positsioonil.
### Response:
Suurest kaotusseisust välja tulnud Allen võidutses Briti meistrivõistlustel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti haridusministeeriumi keelepoliitilisest sihist tuleneb, et alates 2026/2027. õppeaasta algusest ei saa Läti koolides enam õppida võõrkeelena vene keelt, vahendab LSM.
Ministeeriumi teatel aitavad muudatused kaasa riigi noorte integreerimisele Euroopa haridusalasse ning Euroopa Liidu ametlike keelte õppimisele, mis "annab neile ulatuslikke töövõimalusi Euroopa Liidu sees ja väljaspool seda".
Lätis alustatakse esimese võõrkeele õpet juba esimeses klassis. See peab olema üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest ning tavaliselt valitakse selleks inglise keel.
Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt.
Teist võõrkeelt hakatakse õppima neljandas klassis ning praegu pole täpsustatud ega ette antud, millist keelt peab kool õpetama.
2021. aastal tehtud ülevaate kohaselt puudub pooltes Läti koolides õpilastel teise võõrkeele osas sisuline valik – rohkem kui 300 koolis saab valida teiseks võõrkeeleks ainult vene keelt.
LSM toob välja, et teiseks võõrkeeleks on Euroopa Liidu ametlikke keeli palunud mitmed Läti lapsevanemad, kes on pöördunud riigi haridus- ja teadusministeeriumi ning haridussisu keskuse (VISC) poole.
Läti koolidele on kavas anda kolm aastat üleminekuperioodiks, et leida uued teise võõrkeele õpetajad. Läti haridus- ja teadusministeerium on asunud Läti ülikooliga kõnelustesse, et rohkem võõrkeele õpetajaid koolitada.
Samas LSM toob välja, et Lätis on juba praegu paljudes valdkondades puudu õpetajatest ning pole selge, kust peaksid uued keeleõpetajad tulema. | Läti tahab lõpetada koolides vene keele õppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti haridusministeeriumi keelepoliitilisest sihist tuleneb, et alates 2026/2027. õppeaasta algusest ei saa Läti koolides enam õppida võõrkeelena vene keelt, vahendab LSM.
Ministeeriumi teatel aitavad muudatused kaasa riigi noorte integreerimisele Euroopa haridusalasse ning Euroopa Liidu ametlike keelte õppimisele, mis "annab neile ulatuslikke töövõimalusi Euroopa Liidu sees ja väljaspool seda".
Lätis alustatakse esimese võõrkeele õpet juba esimeses klassis. See peab olema üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest ning tavaliselt valitakse selleks inglise keel.
Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt.
Teist võõrkeelt hakatakse õppima neljandas klassis ning praegu pole täpsustatud ega ette antud, millist keelt peab kool õpetama.
2021. aastal tehtud ülevaate kohaselt puudub pooltes Läti koolides õpilastel teise võõrkeele osas sisuline valik – rohkem kui 300 koolis saab valida teiseks võõrkeeleks ainult vene keelt.
LSM toob välja, et teiseks võõrkeeleks on Euroopa Liidu ametlikke keeli palunud mitmed Läti lapsevanemad, kes on pöördunud riigi haridus- ja teadusministeeriumi ning haridussisu keskuse (VISC) poole.
Läti koolidele on kavas anda kolm aastat üleminekuperioodiks, et leida uued teise võõrkeele õpetajad. Läti haridus- ja teadusministeerium on asunud Läti ülikooliga kõnelustesse, et rohkem võõrkeele õpetajaid koolitada.
Samas LSM toob välja, et Lätis on juba praegu paljudes valdkondades puudu õpetajatest ning pole selge, kust peaksid uued keeleõpetajad tulema.
### Response:
Läti tahab lõpetada koolides vene keele õppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koolihariduse eestikeelseks muutmise käigus saavad eesti keelt heal tasemel valdavad Ida-Virumaa üldhariduskoolide õpetajad järgmisest õppeaastast ligi 3000-eurost palka. Palga alammäär on järgmisel aastal 1749 eurot, millele lisandub koefitsient 1,5. Pluss siis veel koormuse ja klassijuhataja lisatasud. Kuna see puudutab vaid Ida-Virumaa koole, tunnevad teised omavalitsused end kõrvalejäetuna. Näiteks tegid Paldiski ühisgümnaasiumi õpetajad, hoolekogu ja õpilasesindus nädal tagasi ka vastava pöördumise haridusministrile. Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat juhib tähelepanu, et Paldiskis on hästi palju venekeelseid õpilasi.
"Juba täna näiteks on meil Paldiski ühisgümnaasiumis muud keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi 47 protsenti ja see paneb meie õpetajad ka raskesse seisu ja nad ootavad ka võib-olla sellist suuremat tähelepanu," rääkis Saat.
Õpilaste erinevad keelelised oskused panevad proovile ka õpetaja leidlikkuse tunni pidamisel ja õppematerjalide koostamisel. Nii lähevadki õpetajad suurema plaga järele Ida-Viru koolidesse, ütles vallavanem Saat.
"Meil on kuus kooli vallas. Sealt on tulnud sellist tagasisidet, et palk on see, mis motiveerib neid mujale minema. Meie vallas on juba täna raske õpetajaid leida. Väga paljud õpetajad teevad asendustunde, koormus on suur. Mida kaugemale sa Tallinnast lähed, seda raskem see seis õpetajatega on, eriti meie venekeelsetes piirkondades."
Maardu linnapea Vladimir Arhipov tunnetab, et selline koefitsient nagu Ida-Virumaal rakendub, oleks kohane kogu Eestis. Probleem algab juba lasteaiaõpetajatega.
"Lasteaiaõpetajad siin juba hakkavad otsima koristajakohtasid kahe aasta pärast. Enamik neist, kes lasteaedades töötavad, kaotavad oma töökoha ja asemele tulevad hariduseta inimesed, kes oskavad eesti keelt rääkida, kellel aga pole kogemusi ega teatud väljaõpet. Need kursused, mida lubatakse, ei asenda kogenud õpetajat," rääkis Arhipov.
Ka Jaanus Saat nõustub, et õpetajate eesti keele oskus pole kõige parem.
"Meil on küll eesti keele maja esindus vallas, mis panustab eesti keele õppesse. Mõned meie vene kooli õpetajad seda programmi kasutavad, on alustanud eesti keele süvaõpet, aga ma ei saa öelda, et see tahtmine oleks suur. Ikkagi loodetakse mingitele eristustele, et see reform meie valla koole nii palju ei puuduta. Pole kohale jõudnud, et see otsus on ikkagi lõplik täna," kirjeldas Saat.
Vladimir Arhipov ütles, et umbes 150 õpetajat ei hakkagi vastama kriteeriumitele.
"Selle lühikese ajaga nad keelt ära kahjuks ei õpi. Loomulikult me pingutame, et võimalikult paljud õpetajad saaks sellega hakkama, aga ma kardan, et seda ei juhtu."
Arhipov ütles isegi, et hariduse eestikeelseks muutmise seadus tuleb, aga keegi seda täitma ei hakka.
"Loomulikult see anti lahendamiseks kellele? Omavalitsusele! Omavalitsus mõtleb, keda siin hakata üle ostma või mis sa teed või lähed ise kooli õpetama peale põhitööd. Ega ma küll ei näe praegu midagi head selles. Mul on neli lasteaeda, kaks neist võib rahumeelega kinni panna. Head õpetajad otsivad endale koristajakoha piltlikult öeldes. Aga mis lastega saab? Me kaotame niimoodi terve põlvkonna, kui me uisapäisa hakkame selliseid otsuseid vastu võtma," avaldas Arhipov nördimust. | Ida-Viru õpetajatele makstav kõrgem palk tekitab mujal nördimust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koolihariduse eestikeelseks muutmise käigus saavad eesti keelt heal tasemel valdavad Ida-Virumaa üldhariduskoolide õpetajad järgmisest õppeaastast ligi 3000-eurost palka. Palga alammäär on järgmisel aastal 1749 eurot, millele lisandub koefitsient 1,5. Pluss siis veel koormuse ja klassijuhataja lisatasud. Kuna see puudutab vaid Ida-Virumaa koole, tunnevad teised omavalitsused end kõrvalejäetuna. Näiteks tegid Paldiski ühisgümnaasiumi õpetajad, hoolekogu ja õpilasesindus nädal tagasi ka vastava pöördumise haridusministrile. Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat juhib tähelepanu, et Paldiskis on hästi palju venekeelseid õpilasi.
"Juba täna näiteks on meil Paldiski ühisgümnaasiumis muud keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi 47 protsenti ja see paneb meie õpetajad ka raskesse seisu ja nad ootavad ka võib-olla sellist suuremat tähelepanu," rääkis Saat.
Õpilaste erinevad keelelised oskused panevad proovile ka õpetaja leidlikkuse tunni pidamisel ja õppematerjalide koostamisel. Nii lähevadki õpetajad suurema plaga järele Ida-Viru koolidesse, ütles vallavanem Saat.
"Meil on kuus kooli vallas. Sealt on tulnud sellist tagasisidet, et palk on see, mis motiveerib neid mujale minema. Meie vallas on juba täna raske õpetajaid leida. Väga paljud õpetajad teevad asendustunde, koormus on suur. Mida kaugemale sa Tallinnast lähed, seda raskem see seis õpetajatega on, eriti meie venekeelsetes piirkondades."
Maardu linnapea Vladimir Arhipov tunnetab, et selline koefitsient nagu Ida-Virumaal rakendub, oleks kohane kogu Eestis. Probleem algab juba lasteaiaõpetajatega.
"Lasteaiaõpetajad siin juba hakkavad otsima koristajakohtasid kahe aasta pärast. Enamik neist, kes lasteaedades töötavad, kaotavad oma töökoha ja asemele tulevad hariduseta inimesed, kes oskavad eesti keelt rääkida, kellel aga pole kogemusi ega teatud väljaõpet. Need kursused, mida lubatakse, ei asenda kogenud õpetajat," rääkis Arhipov.
Ka Jaanus Saat nõustub, et õpetajate eesti keele oskus pole kõige parem.
"Meil on küll eesti keele maja esindus vallas, mis panustab eesti keele õppesse. Mõned meie vene kooli õpetajad seda programmi kasutavad, on alustanud eesti keele süvaõpet, aga ma ei saa öelda, et see tahtmine oleks suur. Ikkagi loodetakse mingitele eristustele, et see reform meie valla koole nii palju ei puuduta. Pole kohale jõudnud, et see otsus on ikkagi lõplik täna," kirjeldas Saat.
Vladimir Arhipov ütles, et umbes 150 õpetajat ei hakkagi vastama kriteeriumitele.
"Selle lühikese ajaga nad keelt ära kahjuks ei õpi. Loomulikult me pingutame, et võimalikult paljud õpetajad saaks sellega hakkama, aga ma kardan, et seda ei juhtu."
Arhipov ütles isegi, et hariduse eestikeelseks muutmise seadus tuleb, aga keegi seda täitma ei hakka.
"Loomulikult see anti lahendamiseks kellele? Omavalitsusele! Omavalitsus mõtleb, keda siin hakata üle ostma või mis sa teed või lähed ise kooli õpetama peale põhitööd. Ega ma küll ei näe praegu midagi head selles. Mul on neli lasteaeda, kaks neist võib rahumeelega kinni panna. Head õpetajad otsivad endale koristajakoha piltlikult öeldes. Aga mis lastega saab? Me kaotame niimoodi terve põlvkonna, kui me uisapäisa hakkame selliseid otsuseid vastu võtma," avaldas Arhipov nördimust.
### Response:
Ida-Viru õpetajatele makstav kõrgem palk tekitab mujal nördimust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 47-aastane van Bronckhorst tuli Rangersisse veidi üle aasta tagasi ning vahetas peatreeneri ametikohal välja endise Inglismaa koondislase Steven Gerrardi.
Van Bronckhorst viis Rangersi eelmisel hooajal Euroopa liiga finaali, kus nad kaotasid Frankfurdi Eintrachtile. Samuti aitas hollandlane neil võita Šoti karika.
Van Bronckhorsti juhtimisel, kes on ka endine Rangersi mängija, jõudis klubi ka viimase 12 aasta jooksul esimest korda Meistrite liigasse, kuid alagrupis saadi kuus kaotust ning edasi ei pääsetud.
Nad olid esimene Šotimaa meeskond, kes kaotas kõik oma alagrupimängud.
"Kahjuks ei vastanud viimaste kuude tulemused ja sooritused ootustele ning täna otsustas juhatus peatreeneriga leping lõpetada," seisis klubi avalduses. "Uue juhi otsingud on praegu käimas."
Rangers on sel hooajal saanud Šotimaa kõrgliigas 15 mänguga 33 punkti.
Van Bronckhorst tegi Hollandi koondise eest rohkem kui 100 kohtumist ja mängis oma karjääri jooksul lühikest aega ka Rangersis, kust ta läks edasi Arsenali ja seejärel Barcelonasse.
Treenerina hakkas ta töötama pärast mängijakarjääri lõpetamist 2010. aastal. | Rangers vallandas peatreeneri kohalt endise Hollandi koondislase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
47-aastane van Bronckhorst tuli Rangersisse veidi üle aasta tagasi ning vahetas peatreeneri ametikohal välja endise Inglismaa koondislase Steven Gerrardi.
Van Bronckhorst viis Rangersi eelmisel hooajal Euroopa liiga finaali, kus nad kaotasid Frankfurdi Eintrachtile. Samuti aitas hollandlane neil võita Šoti karika.
Van Bronckhorsti juhtimisel, kes on ka endine Rangersi mängija, jõudis klubi ka viimase 12 aasta jooksul esimest korda Meistrite liigasse, kuid alagrupis saadi kuus kaotust ning edasi ei pääsetud.
Nad olid esimene Šotimaa meeskond, kes kaotas kõik oma alagrupimängud.
"Kahjuks ei vastanud viimaste kuude tulemused ja sooritused ootustele ning täna otsustas juhatus peatreeneriga leping lõpetada," seisis klubi avalduses. "Uue juhi otsingud on praegu käimas."
Rangers on sel hooajal saanud Šotimaa kõrgliigas 15 mänguga 33 punkti.
Van Bronckhorst tegi Hollandi koondise eest rohkem kui 100 kohtumist ja mängis oma karjääri jooksul lühikest aega ka Rangersis, kust ta läks edasi Arsenali ja seejärel Barcelonasse.
Treenerina hakkas ta töötama pärast mängijakarjääri lõpetamist 2010. aastal.
### Response:
Rangers vallandas peatreeneri kohalt endise Hollandi koondislase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et protestid on muutunud mõningal määral ülestõusuks," hindas Iisraeli sõjaväeluure juht kindralmajor Aharon Haliva sõnavõtus Tel Avivi ülikoolis.
Haliva sõnul on mõnest intsidendist ning nende toimumise kellaajast, rünnakutest riigi sümboolikale ning hukkunute arvust tuletatav, et "toimub midagi, mis paneb valitsevat režiimi tõsiselt muretsema", vahendas Reuters.
Luurejuhi hinnangul ei ole samas näha otsest ohtu Iraani teokraatlikule režiimile. Haliva rõhutas siiski, et selliste ühiskondlike protsesside puhul ei saa nende kulgu ette ennustada.
Iraanis puhkesid septembris ulatuslikud protestid, kui riigi kombluspolitsei vägivalla tõttu hukkus 22-aastane kurdi rahvusest Mahsa Amini.
Protestid on olnud kõige tugevamad piirkondades, kus elab enamik Iraani 10 miljonist kurdist.
Iran International on sotsiaalmeedias jaganud erinevaid nendeni jõudnud videoid, milles on näha rünnakuid valitseva režiimi sümboolika vastu.
Allolevas videos on näha protestijaid viskamas Molotovi kokteile Khomeini ja Khamenei pildi pihta. Khomeini oli esimene Iraani kõrgeim juht ehk ajatolla ning Khamenei on tema ametijärglane.
ویدیویی که به ایران اینترنشنال رسیده به آتش کشیده شدن بنری با تصویر خمینی و خامنهای را در شهر تبریز نشان میدهد. pic.twitter.com/43NsEdqSgV
— ايران اينترنشنال (@IranIntl) November 20, 2022
Iisrael ja Iraan peavad teineteist põhivaenlasteks Lähis-Idas. Iraan on korduvalt avalikult seadnud eesmärgiks Iisraeli riigi hävitamise. Iisrael samas ründab Iraaniga seotud võitlejaid Süürias, keda peab ohuks enda riigi julgeolekule.
Iran Internationali teatel saadeti pühapäeval Iraani kurdi enamusega Mahabadi linna riigi relvajõud rahutuste mahasurumiseks.
The Guardian teatas 2018. aastal, et väljaandel Iran International on sidemed Saudi Araabia kuningaperega. Peale Iisraeli on Iraanil kehvad suhted ka Saudi Araabiaga. | Iisrael: Iraani protestid meenutavad ülestõusu, kuid režiim pole ohus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et protestid on muutunud mõningal määral ülestõusuks," hindas Iisraeli sõjaväeluure juht kindralmajor Aharon Haliva sõnavõtus Tel Avivi ülikoolis.
Haliva sõnul on mõnest intsidendist ning nende toimumise kellaajast, rünnakutest riigi sümboolikale ning hukkunute arvust tuletatav, et "toimub midagi, mis paneb valitsevat režiimi tõsiselt muretsema", vahendas Reuters.
Luurejuhi hinnangul ei ole samas näha otsest ohtu Iraani teokraatlikule režiimile. Haliva rõhutas siiski, et selliste ühiskondlike protsesside puhul ei saa nende kulgu ette ennustada.
Iraanis puhkesid septembris ulatuslikud protestid, kui riigi kombluspolitsei vägivalla tõttu hukkus 22-aastane kurdi rahvusest Mahsa Amini.
Protestid on olnud kõige tugevamad piirkondades, kus elab enamik Iraani 10 miljonist kurdist.
Iran International on sotsiaalmeedias jaganud erinevaid nendeni jõudnud videoid, milles on näha rünnakuid valitseva režiimi sümboolika vastu.
Allolevas videos on näha protestijaid viskamas Molotovi kokteile Khomeini ja Khamenei pildi pihta. Khomeini oli esimene Iraani kõrgeim juht ehk ajatolla ning Khamenei on tema ametijärglane.
ویدیویی که به ایران اینترنشنال رسیده به آتش کشیده شدن بنری با تصویر خمینی و خامنهای را در شهر تبریز نشان میدهد. pic.twitter.com/43NsEdqSgV
— ايران اينترنشنال (@IranIntl) November 20, 2022
Iisrael ja Iraan peavad teineteist põhivaenlasteks Lähis-Idas. Iraan on korduvalt avalikult seadnud eesmärgiks Iisraeli riigi hävitamise. Iisrael samas ründab Iraaniga seotud võitlejaid Süürias, keda peab ohuks enda riigi julgeolekule.
Iran Internationali teatel saadeti pühapäeval Iraani kurdi enamusega Mahabadi linna riigi relvajõud rahutuste mahasurumiseks.
The Guardian teatas 2018. aastal, et väljaandel Iran International on sidemed Saudi Araabia kuningaperega. Peale Iisraeli on Iraanil kehvad suhted ka Saudi Araabiaga.
### Response:
Iisrael: Iraani protestid meenutavad ülestõusu, kuid režiim pole ohus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RTU liider Matiss Gabdulins tõi koguni 30 punkti (+24), 14 silma (+10) lisas Roberts Klavinš. Lätlaste vastuvõtt oli 65 ja rünnak 49 protsenti, blokiga teeniti 12 punkti (kuus sulustamist sai kirja Gabdulins), servil löödi kolm ässa ja tehti 12 viga, vahendab volley.ee.
Võru meeskonna rünnakuid vedas taas Matthew Slivinski, kelle arvele kogunes 19 punkti (+6), Robin Kahu panustas 12 punktiga (+4). Vastuvõtt oli Võrul 60 protsenti, rünnakuid lahendati 42-protsendiliselt, blokist saadi neli ja servilt kaks punkti (13 viga).
Liigatabelis on RTU-l nüüd koos 20 punkti ja see annab kolmanda koha. Sama palju punkte on neist koht eespool oleval Tartu Bigbankil, esimene on 26 silmaga Selver/TalTech. Võru jätkab viiendana, punkte on neil 12. | Võru Barrus pidi ka teisel katsel RTU-le alla vanduma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RTU liider Matiss Gabdulins tõi koguni 30 punkti (+24), 14 silma (+10) lisas Roberts Klavinš. Lätlaste vastuvõtt oli 65 ja rünnak 49 protsenti, blokiga teeniti 12 punkti (kuus sulustamist sai kirja Gabdulins), servil löödi kolm ässa ja tehti 12 viga, vahendab volley.ee.
Võru meeskonna rünnakuid vedas taas Matthew Slivinski, kelle arvele kogunes 19 punkti (+6), Robin Kahu panustas 12 punktiga (+4). Vastuvõtt oli Võrul 60 protsenti, rünnakuid lahendati 42-protsendiliselt, blokist saadi neli ja servilt kaks punkti (13 viga).
Liigatabelis on RTU-l nüüd koos 20 punkti ja see annab kolmanda koha. Sama palju punkte on neist koht eespool oleval Tartu Bigbankil, esimene on 26 silmaga Selver/TalTech. Võru jätkab viiendana, punkte on neil 12.
### Response:
Võru Barrus pidi ka teisel katsel RTU-le alla vanduma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti heliloomingul ja interpretatsioonikunstil on austajaid ka väljaspool kodumaad, mistõttu pakume võimalust vaadata ja kuulata kontserte ka veebis. Kohapealset kontserdielamust ülekanne ei asenda, aga see on siiski heaks võimaluseks neile, kes kontsertidele tulla ei saa," rääkis festivali tegevprodutsent Kaisa Lõhmus.
Festivali viiel kontserdil esineb 38 interpreetkunstiliseks lähtepunktiks on soov pakkuda igale interpreedile võimalust leida festivali heliloojate loomingust enda jaoks kõige inspireerivam teos. Selle kaudu on muusikapublikul võimalik nautida värskeid ning kaasahaaravaid tõlgendusi tuntud ja veidi vähem tuntud eesti muusikaklassikast.
Pianist Ivari Ilja sõnul on Tõnu Kõrvits eesti heliloojate hulgas üks tema suuri lemmikuid. "Mängin tema muusikat alati väga hea meelega. Tõnu loomingus on jäetud koht ja ruum ka interpreedile, omamoodi lähenemisele. Selles on mingisugune salapärane inspiratsiooniallikas, mis ärgitab seda muusikat alati erinevalt tõlgitsema. Erilise põnevusega ootan uue, vastvalminud klaverikvinteti "Lunar X" maailmaesiettekannet koos FourEst kvartetiga. Lisaks mängin veel mõned sooloteosed ja kaks pala koos saksofonist Virgo Veldiga," rääkis Ilja oma kontserdiplaanidest.
Eduard Tubina autorikontserdil astub üles flöödimängija Pipilota Neostus. "Eduard Tubina flöödisonaati ei kuule Eesti lavadel just iga päev. Ka minu jaoks on teos uus, kuigi olen juba pikalt selle üle mõtisklenud ja sestap oli eriti hea meel, et mind mängima paluti," tõdes interpreet.
Festivali kontserdid toimuvad Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ja Tartus Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis. Iga Tallinna kontsert keskendub ühele heliloojale. Avakontserdil Tartus saab kuulda valikut festivali kavast.
Festivali lõppkontserdil kuulutatakse välja Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi laureaat. | Eesti Muusika Nädal võtab fookusesse Sumera, Kõrvitsa, Singi ja Tubina loomingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti heliloomingul ja interpretatsioonikunstil on austajaid ka väljaspool kodumaad, mistõttu pakume võimalust vaadata ja kuulata kontserte ka veebis. Kohapealset kontserdielamust ülekanne ei asenda, aga see on siiski heaks võimaluseks neile, kes kontsertidele tulla ei saa," rääkis festivali tegevprodutsent Kaisa Lõhmus.
Festivali viiel kontserdil esineb 38 interpreetkunstiliseks lähtepunktiks on soov pakkuda igale interpreedile võimalust leida festivali heliloojate loomingust enda jaoks kõige inspireerivam teos. Selle kaudu on muusikapublikul võimalik nautida värskeid ning kaasahaaravaid tõlgendusi tuntud ja veidi vähem tuntud eesti muusikaklassikast.
Pianist Ivari Ilja sõnul on Tõnu Kõrvits eesti heliloojate hulgas üks tema suuri lemmikuid. "Mängin tema muusikat alati väga hea meelega. Tõnu loomingus on jäetud koht ja ruum ka interpreedile, omamoodi lähenemisele. Selles on mingisugune salapärane inspiratsiooniallikas, mis ärgitab seda muusikat alati erinevalt tõlgitsema. Erilise põnevusega ootan uue, vastvalminud klaverikvinteti "Lunar X" maailmaesiettekannet koos FourEst kvartetiga. Lisaks mängin veel mõned sooloteosed ja kaks pala koos saksofonist Virgo Veldiga," rääkis Ilja oma kontserdiplaanidest.
Eduard Tubina autorikontserdil astub üles flöödimängija Pipilota Neostus. "Eduard Tubina flöödisonaati ei kuule Eesti lavadel just iga päev. Ka minu jaoks on teos uus, kuigi olen juba pikalt selle üle mõtisklenud ja sestap oli eriti hea meel, et mind mängima paluti," tõdes interpreet.
Festivali kontserdid toimuvad Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ja Tartus Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis. Iga Tallinna kontsert keskendub ühele heliloojale. Avakontserdil Tartus saab kuulda valikut festivali kavast.
Festivali lõppkontserdil kuulutatakse välja Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi laureaat.
### Response:
Eesti Muusika Nädal võtab fookusesse Sumera, Kõrvitsa, Singi ja Tubina loomingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liimets ütles ERR-ile, et kohta nimekirjas pakkus talle EKRE liige Riho Breivel, kes ise erakonna Ida-Virumaa nimekirjas teise numbrina kandideerib. Liimets kandideerib Andrus Tossi järel neljandana. Nimekirja veab endine maaeluminister Arvo Aller.
"Tema pakkus mulle seda võimalust ja ma arvasin, et miks mitte," ütles Liimets.
Kuna EKRE liikmeks astumist temalt ei küsitud, ei plaani ta seda ka veel niipea teha. "Mul on komme, et kui ma ühest parteist lahkun ja teise lähen, siis ma pean ikka paar aastat vahet," ütles ta.
"Need erakonnad on üpris samalaadsed, kui politoloogi seisukohalt vaadata. See erakondade suur vahe on rohkem tipp-poliitikute välja imetud asi. Mina sellepärast väga ei muretse. Mu maailmavaade väga palju ei pea muutuma ja ei saagi muutuda," ütles 26 aastat Reformierakonda kuulunud Liimets.
"Maailmavaates on mõningad asjad ainult, mis on erinevad, aga need mõningad asjad Eesti ühiskonna seisukoha pealt on minu jaoks natuke sõrmest välja imetud nii ühel kui ka teisel pool," lisas ta.
Omaenda maailmavaadet kirjeldas Liimets materialistliku ja parempoolsena, mitte aga idealistlikuna. Riigi poolt laustoetuste jagamist kõrgete hindade toimetulekuks ta ei toeta, vaid arvab, et tuleks luua tingimused, et inimestel ja ettevõtetel probleeme ei oleks. "Selleks peaks tulema pensioni- või palgatõus või ka energiahindade alla surumine," sõnas ta.
Ants Liimets ütles, et riigikogu valimistel kandideerimisest loobunud Katri Raik ei oleks temalt kuigi palju hääli ära võtnud, Keskerakonna nimekirja number kahte Yana Toomi peab ta aga tõsiseks konkurendiks. Keskerakonna esinumber Ida-Virumaal Kaido Höövelson on tema sõnul idavirulastele vähe tuntud.
Liimets pakkus, et EKRE võib saada Ida-Virumaalt vähemalt kaks mandaati.
Ants Liimets kuulus möödunud aasta 17. septembrini Reformierakonda. Liimets valiti mullu põhiliselt Keskerakonna häältega Narva linnapeaks, uues linnavalitsuses jättis Liimets ametisse kõik endised liikmed peale oma erakonnakaaslase Sergei Gorlatši. Selle tõttu viskas Reformierakond Liimetsa erakonnast välja. | Endine reformierakondlane Liimets kandideerib Ida-Virumaal EKRE nimekirjas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liimets ütles ERR-ile, et kohta nimekirjas pakkus talle EKRE liige Riho Breivel, kes ise erakonna Ida-Virumaa nimekirjas teise numbrina kandideerib. Liimets kandideerib Andrus Tossi järel neljandana. Nimekirja veab endine maaeluminister Arvo Aller.
"Tema pakkus mulle seda võimalust ja ma arvasin, et miks mitte," ütles Liimets.
Kuna EKRE liikmeks astumist temalt ei küsitud, ei plaani ta seda ka veel niipea teha. "Mul on komme, et kui ma ühest parteist lahkun ja teise lähen, siis ma pean ikka paar aastat vahet," ütles ta.
"Need erakonnad on üpris samalaadsed, kui politoloogi seisukohalt vaadata. See erakondade suur vahe on rohkem tipp-poliitikute välja imetud asi. Mina sellepärast väga ei muretse. Mu maailmavaade väga palju ei pea muutuma ja ei saagi muutuda," ütles 26 aastat Reformierakonda kuulunud Liimets.
"Maailmavaates on mõningad asjad ainult, mis on erinevad, aga need mõningad asjad Eesti ühiskonna seisukoha pealt on minu jaoks natuke sõrmest välja imetud nii ühel kui ka teisel pool," lisas ta.
Omaenda maailmavaadet kirjeldas Liimets materialistliku ja parempoolsena, mitte aga idealistlikuna. Riigi poolt laustoetuste jagamist kõrgete hindade toimetulekuks ta ei toeta, vaid arvab, et tuleks luua tingimused, et inimestel ja ettevõtetel probleeme ei oleks. "Selleks peaks tulema pensioni- või palgatõus või ka energiahindade alla surumine," sõnas ta.
Ants Liimets ütles, et riigikogu valimistel kandideerimisest loobunud Katri Raik ei oleks temalt kuigi palju hääli ära võtnud, Keskerakonna nimekirja number kahte Yana Toomi peab ta aga tõsiseks konkurendiks. Keskerakonna esinumber Ida-Virumaal Kaido Höövelson on tema sõnul idavirulastele vähe tuntud.
Liimets pakkus, et EKRE võib saada Ida-Virumaalt vähemalt kaks mandaati.
Ants Liimets kuulus möödunud aasta 17. septembrini Reformierakonda. Liimets valiti mullu põhiliselt Keskerakonna häältega Narva linnapeaks, uues linnavalitsuses jättis Liimets ametisse kõik endised liikmed peale oma erakonnakaaslase Sergei Gorlatši. Selle tõttu viskas Reformierakond Liimetsa erakonnast välja.
### Response:
Endine reformierakondlane Liimets kandideerib Ida-Virumaal EKRE nimekirjas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hemsworth sai hiljuti teada, et teda ähvardab tavainimesest kaheksa kuni kümme korda suurem tõenäosus haigestuda Alzheimerisse.
Näitleja läbis uuringu, kuna tema vanaisal on sama haigus diagnoositud. "Ma ei ole kindel, et ta tegelikult enam palju mäletab ning ta räägib vahepeal hollandi keeles, mis on tema algkeel," ütles Hemsworth.
"Tegemist ei ole diagnoosiga, vaid eelsoodumusega," kommenteeris Hemsworth, et hetkel on tema tervislik seisund hea, kuid eelsoodumusest teada saamine mõjutas teda emotsionaalselt, mistõttu soovis ta aja maha võtta ja perekonnale keskenduda. "Siiani olin keskendunud pooleliolevate projektide lõpetamisele."
Hemsworthi viimane tööprojekt oli sarja "Limitless" esimese hooaja lõpetamine ning selle promotuuril kaasategemine. "Limitlessi" saab vaadata Disney+ voogedastusplatvormil. | Chris Hemsworth võtab näitlemisest pausi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hemsworth sai hiljuti teada, et teda ähvardab tavainimesest kaheksa kuni kümme korda suurem tõenäosus haigestuda Alzheimerisse.
Näitleja läbis uuringu, kuna tema vanaisal on sama haigus diagnoositud. "Ma ei ole kindel, et ta tegelikult enam palju mäletab ning ta räägib vahepeal hollandi keeles, mis on tema algkeel," ütles Hemsworth.
"Tegemist ei ole diagnoosiga, vaid eelsoodumusega," kommenteeris Hemsworth, et hetkel on tema tervislik seisund hea, kuid eelsoodumusest teada saamine mõjutas teda emotsionaalselt, mistõttu soovis ta aja maha võtta ja perekonnale keskenduda. "Siiani olin keskendunud pooleliolevate projektide lõpetamisele."
Hemsworthi viimane tööprojekt oli sarja "Limitless" esimese hooaja lõpetamine ning selle promotuuril kaasategemine. "Limitlessi" saab vaadata Disney+ voogedastusplatvormil.
### Response:
Chris Hemsworth võtab näitlemisest pausi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kurlingunaiskond Marie Kaldvee juhtimisel jätkab EM-il nelja võiduga alagrupi liidrina. B-divisjonis jätkab puhaste paberitega ka Leedu naiskond, kel on samuti neli võitu. Eesti ja Leedu kohtuvad omavahel neljapäeval, alagrupi mängude viimasel päeval.
Esmaspäeva pärastlõunal kohtub Eesti esindus, kuhu lisaks kapten Kaldveele kuuluvad Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike, Slovakkia naiskonnaga, kellel on kirjas kolm võitu ja üks kaotus.
Eesti kurlingunaiskond võistleb B-divisjonis ning eesmärgiks on jõuda kahe parema sekka, et tagada Eestile koht järgmisel EM-il tugevaimas A-divisjonis. | Eesti kurlingunaiskond alistas EM-il Austria ja jätkab täiseduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kurlingunaiskond Marie Kaldvee juhtimisel jätkab EM-il nelja võiduga alagrupi liidrina. B-divisjonis jätkab puhaste paberitega ka Leedu naiskond, kel on samuti neli võitu. Eesti ja Leedu kohtuvad omavahel neljapäeval, alagrupi mängude viimasel päeval.
Esmaspäeva pärastlõunal kohtub Eesti esindus, kuhu lisaks kapten Kaldveele kuuluvad Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike, Slovakkia naiskonnaga, kellel on kirjas kolm võitu ja üks kaotus.
Eesti kurlingunaiskond võistleb B-divisjonis ning eesmärgiks on jõuda kahe parema sekka, et tagada Eestile koht järgmisel EM-il tugevaimas A-divisjonis.
### Response:
Eesti kurlingunaiskond alistas EM-il Austria ja jätkab täiseduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Biotoopia seekordne vestlusõhtu otsib vastust küsimusele, kuidas saaks inimkond iseenda eksistentsi üle kontrolli taastada. Vestluse käigus saab keskonnafilosoofilisest mõttekäigust reaalsus, koos tuletatakse meelde ka põlisrahvaste tarkusi ja uuritakse kuidas kunstide väljendusvormid sõnumeid edastavad.
Vestlusõhtul arutlevad keskkonnaantropoloog ja Eestimaa Looduse Fondi merekeskkonna ekspert Joonas Plaan, kunstnik ja kunstiõpetaja Jane Remm, tasaarengu maaletooja ja Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser ja Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse eriala tudeng Johanna Liisa Järveläinen. 2022. aasta Biotoopia viimast vestlusõhtut juhib Kelli Turmann.
Vestlusõhtu lõpetab bioloog ja õpetaja Toomas Trapido, kes tutvustab enda sulest ilmunud raamatut "Lood, mis loovad". | Otseülekanne kell 18: Biotoopia vestlusõhtu uurib ökosüsteemi tasaarengu kasvukohti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Biotoopia seekordne vestlusõhtu otsib vastust küsimusele, kuidas saaks inimkond iseenda eksistentsi üle kontrolli taastada. Vestluse käigus saab keskonnafilosoofilisest mõttekäigust reaalsus, koos tuletatakse meelde ka põlisrahvaste tarkusi ja uuritakse kuidas kunstide väljendusvormid sõnumeid edastavad.
Vestlusõhtul arutlevad keskkonnaantropoloog ja Eestimaa Looduse Fondi merekeskkonna ekspert Joonas Plaan, kunstnik ja kunstiõpetaja Jane Remm, tasaarengu maaletooja ja Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser ja Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse eriala tudeng Johanna Liisa Järveläinen. 2022. aasta Biotoopia viimast vestlusõhtut juhib Kelli Turmann.
Vestlusõhtu lõpetab bioloog ja õpetaja Toomas Trapido, kes tutvustab enda sulest ilmunud raamatut "Lood, mis loovad".
### Response:
Otseülekanne kell 18: Biotoopia vestlusõhtu uurib ökosüsteemi tasaarengu kasvukohti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Theo: vestlus aususega" ("Theo: Eine Konversation Mit Der Ehrlichkeit")
Režissöör: Damien Hauser
Rõõm on näha, et mullu PÖFF-i debüütfilmide võistlusprogrammis oma esimese filmiga "Pime armastus" välja tulnud Damien Hauser on festivalil tagasi. Ja veel rõõmustavam on, et režissöör austab täielikult oma juuri: kui tema debüütfilm toimus Nairobis – Hauseri juured on Keenias – ja avas sealsete noorte eluolu traagikat ja kibemagusat reaalsust, siis värske noortefilm "Theo: vestlus aususega" viib meid Šveitsi, kus Hauser on üles kasvanud. Tuleb aga tunnistada, et ta tahab samavõrd hästi nii Keenia kui ka Šveitsi noorte sügavamaid allhoovusi ning rebib häbitult kardinad eest ka teemadelt, mida enamik filmitegijaid pelgaksid.
Lühidalt öeldes on "Theo: vestlus aususega" lugu vägistamisest: 18-aastane Simi soovib väga süütust kaotada ning kogu tema elu on suunatud sellele, et leida tüdruk, kellega vahekorda astuda. Paraku kaotab ta kiirelt olukorra üle kontrolli ja kooliõde Tamara hakkab levitama kuulujuttu, et Simi vägistas teda. Hauser toob sisse ka elemente kohtudraamast, kuid ennekõike üritab ta näidata, kuidas sõnal "vägistamine" võib olla väga erinevaid tähendusi. Hauser ei ürita ka näpuga näidata ega süüdlasi otsida, vaid ta kirjutab kõik oma tegelased viimse detailini lahti ja laseb neil kõigil oma loo ära rääkida.
"Theo: vestlus aususega" ("Theo: Eine Konversation Mit Der Ehrlichkeit") Autor/allikas: Kaader filmist
Eriti hakkab "Theo" särama nendel hetkedel, kui Damien Hauser julgeb vaataja mugavustsoonist välja rebida: ta jätkab kaamera liiga pikalt mõnd ebamugavat hetke jälgima ning surub sellega ka saalis istuja nurka. Ma ju ei tahaks seda olukorda vaadata, kuid silmade sulgemine oleks lihtsalt enesepettus ja reaalsuse eitamine. Seal pole tingimata ka ameerikalikke klišeesid, kus lahedad poisid materdavad alati nohikuid, vaid kõik tegelaskujud on ambivalentsed, kuskil vahealas, isegi pisut defineerimatud ehk täpselt nii, nagu ka päriselt elus on.
Elav ja hingav noortefilm, mida on väga vaja nii täiskasvanutele kui ka kooliealistele vaatajatele.
"Theo: vestlus aususega" linastub 21. novembril kell 15.15 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Onpaku: kuri maja" ("Onpaku")
Režissöör: Shugo Fujii
Kui mõtleme kaasaegsele Hollywoodi õudusfilmile, siis tulevad pähe esmalt napi eelarvega šabloonsed järjelood, mis peavad oma vaatajat täielikuks idioodiks ning mängivad ikka ja jälle samadele väärtustele. Küll on kuskil majas kummitus, küll võtavad maailma üle zombid, küll on mõne sugulase sisse pugenud paha vaim. Eks neid on muidugi lõbus vaadata ja pakuvad ajule kohati teenitud puhkust, aga neid kirjeldab enamasti äärmuslik ambitsioonitus: ei üritatagi kuidagi erineda, vaid lahjendatakse oma nägemus miinimumi.
Jaapani ja Hiina õuduskinos seda probleemi õnneks ei ole. Tänavu PÖFF-il linastuv "Onpaku. Kuri maja" lööb lihtsakoeliste lääne õudukatega harjunud vaataja ilmselt juba esimeste minutitega rivist välja, paneb oma hulluse ja abstraktsusega pea ringi käima ning jooksutab lõpuks juhtme nii kokku, et vaataja ei saagi lõpuks aru, keda, mida ja miks ta üldse kartma peaks.
"Onpaku: kuri maja" ("Onpaku") Autor/allikas: Kaader filmist
Küll aga on Shugo Fujii visioon suurepärane näide sellest, mida tegelikult peaks üks õudusfilm tegema: seal sulatakse kokku luupainajalikud sürreaalsed nägemused kummitusmaja ja seestumise klišeedega ning seda tehakse sellise hoo ja häbematusega, et stsenaarium lendas ilmselt juba teisel võttepäeval prügikasti ja edasi mindi intuitsioonide baasil. Õrnalt aimatav lugu räägib naisest, kes peab juhuste kokkulangemisel ööbima illegaalses onpaku 's ehk rendimajas, kuid sellega ka loogiline ja järgitav narratiiv katkeb. Seal majas hakkavadki lahti rulluma värdjalikud, kõhedusttekitavad ja paranoilised õudused, mille lõpuni mõistmiseks peab seda filmi ise vaatama. Kuigi ka vaatamine ei ole õige sõna, sest pigem vaatajad kogevad "Onpaku" õuduseid.
Kindlasti ei sobi igaühele, aga kogenud õudusfilmifännid võiksid endale küll võimaluse anda.
"Onpaku. Kuri maja" linastub 21. novembril kell 20.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 26. novembril kell 21.15 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Erik Kivisüda"
Režissöör: Ilmar Raag
Kahtlemata on Ilmar Raagi uue filmi "Erik Kivisüda" valmimine üks suur ime, sest koroonaviirus räsis selle filmi valmimist kõvasti ja ka lõpptulemus ei saanud tegelikult päris selline, nagu esialgu plaaniti. Nüüd on aga film valmis ning alustas PÖFF-il oma kodumaist kinoteed, detsembri alguses jõuab film ka kinolevisse. Küll aga vajab film ka pisikest hoiatust: pere kõige nooremaid vaatajaid ei tasu üksinda saali saata, sest filmi sügavam lugu lähedase kaotusest on väiksemate vaatajate jaoks ehk liigagi tume ning vajab pärast seanssi veidi selgitamist ja lahtirääkimist.
Raag segab filmis kokku tegelikult väga palju erinevat esteetikat: filmi esimesed minutid, kus ema, isa ning nende poeg Erik Kivisüda jõuavad vanatädi Brunhilda pärandatud majja, meenutab mõnd klassikalist Hollywoodi õudusfilmi. Hirmuäratava maja koridorides seiklemine annab alust uskuda, et õige pea hakkavad pööningulauad krigisema, tuled vilkuma ning kaugusest kostma kummituslikud huiked. Paraku on see aga vale teeots, kuhu vaataja juhitakse, sest juba mõne minuti pärast leiab vaataja end üsna ootamatult piraadilaevalt, õigemini Kahevahelmaailmast, kus tavamaailma reeglid enam ei kehti.
"Erik Kivisüda" Autor/allikas: Kaader filmist
Ehkki "Erik Kivisüda" räägib keerulistest teemadest, tuleb ka täiskasvanud vaatajatel otsida filmi vaadates üles oma lapsemeelsus: kuigi piraadid on hirmuäratavad ja pisut müstilised, on kõik laeval toimuv ikkagi ka samavõrd totakas ja naiivne. Kõike seal toimuvat ei saagi ratsionaliseerida, see on lihtsalt pöörane rähklemine ja arutult ringi jooksmine, mille eesotsas on heas mõttes üle vindi mängiv Juhan Ulfsak. Ilma tema sõgeda rollita laguneks ilmselt film ka koost, kuid tema koos Laura Peterson-Aardamiga aitab toimuvat fookuses hoida.
Paraku on filmi suurim komistuskivi rahvusvahelisus: erinevalt "Arabella, mereröövi tütrest", mis on Eesti vaatajatele sügavale südamesse pugenud, jääb "Erik Kivisüda" kuidagi kaugeks ja elutuks, siin ei ole mitte midagi eestlaslikku, vaid see on kokteil Euroopa lastefilmist, eri kultuurid on nii ühtlaselt kokku segunenud, et üht on teisest võimatu eristada. Seetõttu ei puuduta ka film nii tugevalt ,kui oodanud oleks, tehniliselt on aga tegu meistriteosega ning kodumaisest kinost on raske filmile vastast leida.
"Kõik see ilu ja verevalamine" ("All the Beauty and the Bloodshed")
Režissöör: Laura Poitras
Mõneti on see isegi üllatav ja sümboolne, et Veneetsia filmifestivali võitis sel aastal dokumentaalfilm, ja mitte mingi võimas kunstiline eksperiment, vaid jutustav ning isegi ootamatult klassikaline "Kõik see ilu ja verevalamine". Isiklikult arvan küll, et festivalide peapreemiaid võiks anda pigem julgematele ja pöörasematele filmidele, mis aitavad nihutada filmikunsti kui sellise piire, kuid see ei tähenda, et Laura Poitrase dokfilm sõltuvust tekitava valuvaigisti OxyCotin ja kunstimetseenide perekonna Sacklerite ootamatust seosest oleks kuidagi lahja või ebavajalik, pigem isegi vastupidi.
"Kõik see ilu ja verevalamine" ("All the Beauty and the Bloodshed") Autor/allikas: Kaader filmist
Poitras hakkas oma lugu rääkima korraga kahest eri suunast: ühelt poolt näeme fotokunstnik Nan Gordini aktiivset vasturünnakut Sacklerite perekonnale, erinevaid meeleavaldusi ja aktsioone muuseumitest ning koosolekuid kaasvõitlejatega, kuid sellele tänapäevas toimuvale tegevuse vastanud Gordini enda elulugu, mida hakatakse rääkima narratiivselt alates lapsepõlvest. Seega avatakse kahe tunniga New Yorgi kontrakultuuri ja underground kunstiliikumise värvikirev ajalugu, kuid see raamitakse kunstimaailma traagilise pahupoolega.
Faktidega "Kõik see ilu ja verevalamine" kokku ei hoia, vaataja vajaks kohati isegi rohkem õhku ja vähest filtreerimist, sest olulisi ning kõrvalisi inimesi, kellega Nan Gordin elu jooksul kokku puutus, on kümneid ja kümneid ning asutusi, kus ta töötas, elas või pidutses, samavõrd palju. Sellest kõigest moodustub rikkalik mosaiik ning huvitav ajastupilt, ent film vääriks siiski toimetamist, kahetunnine kestus ei ole põhjendatud ning lõpuks kipub ka tähelepanu hajuma, sest mõistad, et iga detaili täpne jälgimine ei anna loole tingimata midagi juurde. Lõpptulemus on sama võimas ja liigutav, Laura Poitras on suutnud kinni püüda kõik võtmehetked ning jõudnud nende momentide emotsionaalse tuumani.
Kellel PÖFF-il film nägemata jäi, siis kuuldavasti peaks "Kõik see ilu ja verevalamine" lähiajal jõudma kinolevisse. Suurt publikuedu sellele ilmselt ennustada ei ole, suured kunstihuvilised peaksid aga kindlasti filmile võimaluse andma. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Erik Kivisüda" eeldab vaatajalt lapsemeelsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Theo: vestlus aususega" ("Theo: Eine Konversation Mit Der Ehrlichkeit")
Režissöör: Damien Hauser
Rõõm on näha, et mullu PÖFF-i debüütfilmide võistlusprogrammis oma esimese filmiga "Pime armastus" välja tulnud Damien Hauser on festivalil tagasi. Ja veel rõõmustavam on, et režissöör austab täielikult oma juuri: kui tema debüütfilm toimus Nairobis – Hauseri juured on Keenias – ja avas sealsete noorte eluolu traagikat ja kibemagusat reaalsust, siis värske noortefilm "Theo: vestlus aususega" viib meid Šveitsi, kus Hauser on üles kasvanud. Tuleb aga tunnistada, et ta tahab samavõrd hästi nii Keenia kui ka Šveitsi noorte sügavamaid allhoovusi ning rebib häbitult kardinad eest ka teemadelt, mida enamik filmitegijaid pelgaksid.
Lühidalt öeldes on "Theo: vestlus aususega" lugu vägistamisest: 18-aastane Simi soovib väga süütust kaotada ning kogu tema elu on suunatud sellele, et leida tüdruk, kellega vahekorda astuda. Paraku kaotab ta kiirelt olukorra üle kontrolli ja kooliõde Tamara hakkab levitama kuulujuttu, et Simi vägistas teda. Hauser toob sisse ka elemente kohtudraamast, kuid ennekõike üritab ta näidata, kuidas sõnal "vägistamine" võib olla väga erinevaid tähendusi. Hauser ei ürita ka näpuga näidata ega süüdlasi otsida, vaid ta kirjutab kõik oma tegelased viimse detailini lahti ja laseb neil kõigil oma loo ära rääkida.
"Theo: vestlus aususega" ("Theo: Eine Konversation Mit Der Ehrlichkeit") Autor/allikas: Kaader filmist
Eriti hakkab "Theo" särama nendel hetkedel, kui Damien Hauser julgeb vaataja mugavustsoonist välja rebida: ta jätkab kaamera liiga pikalt mõnd ebamugavat hetke jälgima ning surub sellega ka saalis istuja nurka. Ma ju ei tahaks seda olukorda vaadata, kuid silmade sulgemine oleks lihtsalt enesepettus ja reaalsuse eitamine. Seal pole tingimata ka ameerikalikke klišeesid, kus lahedad poisid materdavad alati nohikuid, vaid kõik tegelaskujud on ambivalentsed, kuskil vahealas, isegi pisut defineerimatud ehk täpselt nii, nagu ka päriselt elus on.
Elav ja hingav noortefilm, mida on väga vaja nii täiskasvanutele kui ka kooliealistele vaatajatele.
"Theo: vestlus aususega" linastub 21. novembril kell 15.15 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Onpaku: kuri maja" ("Onpaku")
Režissöör: Shugo Fujii
Kui mõtleme kaasaegsele Hollywoodi õudusfilmile, siis tulevad pähe esmalt napi eelarvega šabloonsed järjelood, mis peavad oma vaatajat täielikuks idioodiks ning mängivad ikka ja jälle samadele väärtustele. Küll on kuskil majas kummitus, küll võtavad maailma üle zombid, küll on mõne sugulase sisse pugenud paha vaim. Eks neid on muidugi lõbus vaadata ja pakuvad ajule kohati teenitud puhkust, aga neid kirjeldab enamasti äärmuslik ambitsioonitus: ei üritatagi kuidagi erineda, vaid lahjendatakse oma nägemus miinimumi.
Jaapani ja Hiina õuduskinos seda probleemi õnneks ei ole. Tänavu PÖFF-il linastuv "Onpaku. Kuri maja" lööb lihtsakoeliste lääne õudukatega harjunud vaataja ilmselt juba esimeste minutitega rivist välja, paneb oma hulluse ja abstraktsusega pea ringi käima ning jooksutab lõpuks juhtme nii kokku, et vaataja ei saagi lõpuks aru, keda, mida ja miks ta üldse kartma peaks.
"Onpaku: kuri maja" ("Onpaku") Autor/allikas: Kaader filmist
Küll aga on Shugo Fujii visioon suurepärane näide sellest, mida tegelikult peaks üks õudusfilm tegema: seal sulatakse kokku luupainajalikud sürreaalsed nägemused kummitusmaja ja seestumise klišeedega ning seda tehakse sellise hoo ja häbematusega, et stsenaarium lendas ilmselt juba teisel võttepäeval prügikasti ja edasi mindi intuitsioonide baasil. Õrnalt aimatav lugu räägib naisest, kes peab juhuste kokkulangemisel ööbima illegaalses onpaku 's ehk rendimajas, kuid sellega ka loogiline ja järgitav narratiiv katkeb. Seal majas hakkavadki lahti rulluma värdjalikud, kõhedusttekitavad ja paranoilised õudused, mille lõpuni mõistmiseks peab seda filmi ise vaatama. Kuigi ka vaatamine ei ole õige sõna, sest pigem vaatajad kogevad "Onpaku" õuduseid.
Kindlasti ei sobi igaühele, aga kogenud õudusfilmifännid võiksid endale küll võimaluse anda.
"Onpaku. Kuri maja" linastub 21. novembril kell 20.30 Apollo Kino Coca-Cola Plazas ja 26. novembril kell 21.15 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Erik Kivisüda"
Režissöör: Ilmar Raag
Kahtlemata on Ilmar Raagi uue filmi "Erik Kivisüda" valmimine üks suur ime, sest koroonaviirus räsis selle filmi valmimist kõvasti ja ka lõpptulemus ei saanud tegelikult päris selline, nagu esialgu plaaniti. Nüüd on aga film valmis ning alustas PÖFF-il oma kodumaist kinoteed, detsembri alguses jõuab film ka kinolevisse. Küll aga vajab film ka pisikest hoiatust: pere kõige nooremaid vaatajaid ei tasu üksinda saali saata, sest filmi sügavam lugu lähedase kaotusest on väiksemate vaatajate jaoks ehk liigagi tume ning vajab pärast seanssi veidi selgitamist ja lahtirääkimist.
Raag segab filmis kokku tegelikult väga palju erinevat esteetikat: filmi esimesed minutid, kus ema, isa ning nende poeg Erik Kivisüda jõuavad vanatädi Brunhilda pärandatud majja, meenutab mõnd klassikalist Hollywoodi õudusfilmi. Hirmuäratava maja koridorides seiklemine annab alust uskuda, et õige pea hakkavad pööningulauad krigisema, tuled vilkuma ning kaugusest kostma kummituslikud huiked. Paraku on see aga vale teeots, kuhu vaataja juhitakse, sest juba mõne minuti pärast leiab vaataja end üsna ootamatult piraadilaevalt, õigemini Kahevahelmaailmast, kus tavamaailma reeglid enam ei kehti.
"Erik Kivisüda" Autor/allikas: Kaader filmist
Ehkki "Erik Kivisüda" räägib keerulistest teemadest, tuleb ka täiskasvanud vaatajatel otsida filmi vaadates üles oma lapsemeelsus: kuigi piraadid on hirmuäratavad ja pisut müstilised, on kõik laeval toimuv ikkagi ka samavõrd totakas ja naiivne. Kõike seal toimuvat ei saagi ratsionaliseerida, see on lihtsalt pöörane rähklemine ja arutult ringi jooksmine, mille eesotsas on heas mõttes üle vindi mängiv Juhan Ulfsak. Ilma tema sõgeda rollita laguneks ilmselt film ka koost, kuid tema koos Laura Peterson-Aardamiga aitab toimuvat fookuses hoida.
Paraku on filmi suurim komistuskivi rahvusvahelisus: erinevalt "Arabella, mereröövi tütrest", mis on Eesti vaatajatele sügavale südamesse pugenud, jääb "Erik Kivisüda" kuidagi kaugeks ja elutuks, siin ei ole mitte midagi eestlaslikku, vaid see on kokteil Euroopa lastefilmist, eri kultuurid on nii ühtlaselt kokku segunenud, et üht on teisest võimatu eristada. Seetõttu ei puuduta ka film nii tugevalt ,kui oodanud oleks, tehniliselt on aga tegu meistriteosega ning kodumaisest kinost on raske filmile vastast leida.
"Kõik see ilu ja verevalamine" ("All the Beauty and the Bloodshed")
Režissöör: Laura Poitras
Mõneti on see isegi üllatav ja sümboolne, et Veneetsia filmifestivali võitis sel aastal dokumentaalfilm, ja mitte mingi võimas kunstiline eksperiment, vaid jutustav ning isegi ootamatult klassikaline "Kõik see ilu ja verevalamine". Isiklikult arvan küll, et festivalide peapreemiaid võiks anda pigem julgematele ja pöörasematele filmidele, mis aitavad nihutada filmikunsti kui sellise piire, kuid see ei tähenda, et Laura Poitrase dokfilm sõltuvust tekitava valuvaigisti OxyCotin ja kunstimetseenide perekonna Sacklerite ootamatust seosest oleks kuidagi lahja või ebavajalik, pigem isegi vastupidi.
"Kõik see ilu ja verevalamine" ("All the Beauty and the Bloodshed") Autor/allikas: Kaader filmist
Poitras hakkas oma lugu rääkima korraga kahest eri suunast: ühelt poolt näeme fotokunstnik Nan Gordini aktiivset vasturünnakut Sacklerite perekonnale, erinevaid meeleavaldusi ja aktsioone muuseumitest ning koosolekuid kaasvõitlejatega, kuid sellele tänapäevas toimuvale tegevuse vastanud Gordini enda elulugu, mida hakatakse rääkima narratiivselt alates lapsepõlvest. Seega avatakse kahe tunniga New Yorgi kontrakultuuri ja underground kunstiliikumise värvikirev ajalugu, kuid see raamitakse kunstimaailma traagilise pahupoolega.
Faktidega "Kõik see ilu ja verevalamine" kokku ei hoia, vaataja vajaks kohati isegi rohkem õhku ja vähest filtreerimist, sest olulisi ning kõrvalisi inimesi, kellega Nan Gordin elu jooksul kokku puutus, on kümneid ja kümneid ning asutusi, kus ta töötas, elas või pidutses, samavõrd palju. Sellest kõigest moodustub rikkalik mosaiik ning huvitav ajastupilt, ent film vääriks siiski toimetamist, kahetunnine kestus ei ole põhjendatud ning lõpuks kipub ka tähelepanu hajuma, sest mõistad, et iga detaili täpne jälgimine ei anna loole tingimata midagi juurde. Lõpptulemus on sama võimas ja liigutav, Laura Poitras on suutnud kinni püüda kõik võtmehetked ning jõudnud nende momentide emotsionaalse tuumani.
Kellel PÖFF-il film nägemata jäi, siis kuuldavasti peaks "Kõik see ilu ja verevalamine" lähiajal jõudma kinolevisse. Suurt publikuedu sellele ilmselt ennustada ei ole, suured kunstihuvilised peaksid aga kindlasti filmile võimaluse andma.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Erik Kivisüda" eeldab vaatajalt lapsemeelsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) põhiteema riigikogu valimistel on inimeste palgad ja elujärg, avalikustas erakond laupäeval peetud volikogul. "Meie keskne ettepanek inimeste sissetulekute kasvatamiseks ning üldise elatustaseme tõstmiseks ja elanike majandusliku kindlustunde taastamiseks on miinimumpalga tõstmine 1200 eurole. Kui tavaliselt lepivad Eestis miinimumpalgas kokku ametiühingud ja tööandjad, siis sotside eesmärk on kehtestada 1200-eurone miinimumpalk valitsuse erakorralise ühekordse otsusega alates 2024. aasta 1. jaanuarist," sõnas Läänemets ERR-ile.
Sealjuures ei mõjuta miinimumpalga tõstmine ainult selle teenijaid, vaid lükkab palgataset kõrgemale ka teistel palgaastmetel ning kõigis sektorites üldiselt, märkis Läänemets.
Et mitte panna väiksemaid ettevõtteid ootamatu palgasurve alla, teeks SDE ülemineku astmete kaupa. "Ehk siis esimesel kahel aastal maksame ettevõtetele palgatoetust. Riik maksab esimesel üleminekuaastal – 2024. aastal – miinimumpalga vahest kinni 50 protsenti ja teisel aastal – 2025 – 25 protsenti," lausus Läänemets.
Ta tõi näiteks, et kui järgmisel aastal on miinimumpalk 725 eurot, mis on juba otsustatud, ja ülejärgmisel aastal kehtestataks valitsuse otsusega 1200-eurose miinimumpalga, siis riik toetaks ettevõtjaid üleminekuajal, kattes ettevõtjale poole kasvanud palgakulust: ehk 2024. aastal 239 eurot kuus, 2025. aastal vastavalt 119,5 eurot kuus. "Kaks aastat peaks olema piisav aeg nii majanduse stabiliseerumiseks kui ka ettevõtetele uue palgatasemega kohandumiseks," leidis Läänemets.
Tõuseks naiste palk
Miinimumpalga muutmisega loodavad sotsid täita korraga mitut eesmärki, sealhulgas soolise palgalõhe probleemi.
"Esiteks aitaks see just kõige haavatavamat elanikkonnagruppi, kuid üldise palgataseme tõustes toetaks ka elanike toimetulekut üldiselt. Meil on täna Soomega sarnanev elukallidus, kuid palgad on pea kaks korda madalamad. See pole ju normaalne olukord," sõnas Läänemets.
"Lisaks lahendame ka palgalõhe probleemi, sest Eestis on suurem osa madalama sissetulekuga inimestest paraku naised – olgu siis teenindussektoris, aga ka näiteks hooldajad, tervishoiutöötajad ja mittetulundussektori töötajad. Seega julgem miinimumpalga tõstmine aitaks otseselt võidelda ka soolise ebavõrdsusega sissetulekutes ning võimestada naisi läbi suurema majandusliku sõltumatuse," leidis Läänemets.
Et ettevõtted kriisiolukorras ellu jääksid, soovivad sotsid kõrgete energiahindade foonil energiakompensatsioone laiendada ja kasvatada.
ERR-i tellitud Kantar Emori novembrikuise erakondade toetuste uuringu järgi oli SDE toetus novembris kaheksa protsenti. Veel septembris oli see üksteist protsenti. | Läänemets: valitsus peaks kehtestama 1200-eurose miinimumpalga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) põhiteema riigikogu valimistel on inimeste palgad ja elujärg, avalikustas erakond laupäeval peetud volikogul. "Meie keskne ettepanek inimeste sissetulekute kasvatamiseks ning üldise elatustaseme tõstmiseks ja elanike majandusliku kindlustunde taastamiseks on miinimumpalga tõstmine 1200 eurole. Kui tavaliselt lepivad Eestis miinimumpalgas kokku ametiühingud ja tööandjad, siis sotside eesmärk on kehtestada 1200-eurone miinimumpalk valitsuse erakorralise ühekordse otsusega alates 2024. aasta 1. jaanuarist," sõnas Läänemets ERR-ile.
Sealjuures ei mõjuta miinimumpalga tõstmine ainult selle teenijaid, vaid lükkab palgataset kõrgemale ka teistel palgaastmetel ning kõigis sektorites üldiselt, märkis Läänemets.
Et mitte panna väiksemaid ettevõtteid ootamatu palgasurve alla, teeks SDE ülemineku astmete kaupa. "Ehk siis esimesel kahel aastal maksame ettevõtetele palgatoetust. Riik maksab esimesel üleminekuaastal – 2024. aastal – miinimumpalga vahest kinni 50 protsenti ja teisel aastal – 2025 – 25 protsenti," lausus Läänemets.
Ta tõi näiteks, et kui järgmisel aastal on miinimumpalk 725 eurot, mis on juba otsustatud, ja ülejärgmisel aastal kehtestataks valitsuse otsusega 1200-eurose miinimumpalga, siis riik toetaks ettevõtjaid üleminekuajal, kattes ettevõtjale poole kasvanud palgakulust: ehk 2024. aastal 239 eurot kuus, 2025. aastal vastavalt 119,5 eurot kuus. "Kaks aastat peaks olema piisav aeg nii majanduse stabiliseerumiseks kui ka ettevõtetele uue palgatasemega kohandumiseks," leidis Läänemets.
Tõuseks naiste palk
Miinimumpalga muutmisega loodavad sotsid täita korraga mitut eesmärki, sealhulgas soolise palgalõhe probleemi.
"Esiteks aitaks see just kõige haavatavamat elanikkonnagruppi, kuid üldise palgataseme tõustes toetaks ka elanike toimetulekut üldiselt. Meil on täna Soomega sarnanev elukallidus, kuid palgad on pea kaks korda madalamad. See pole ju normaalne olukord," sõnas Läänemets.
"Lisaks lahendame ka palgalõhe probleemi, sest Eestis on suurem osa madalama sissetulekuga inimestest paraku naised – olgu siis teenindussektoris, aga ka näiteks hooldajad, tervishoiutöötajad ja mittetulundussektori töötajad. Seega julgem miinimumpalga tõstmine aitaks otseselt võidelda ka soolise ebavõrdsusega sissetulekutes ning võimestada naisi läbi suurema majandusliku sõltumatuse," leidis Läänemets.
Et ettevõtted kriisiolukorras ellu jääksid, soovivad sotsid kõrgete energiahindade foonil energiakompensatsioone laiendada ja kasvatada.
ERR-i tellitud Kantar Emori novembrikuise erakondade toetuste uuringu järgi oli SDE toetus novembris kaheksa protsenti. Veel septembris oli see üksteist protsenti.
### Response:
Läänemets: valitsus peaks kehtestama 1200-eurose miinimumpalga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui palju palle teil lavastuses on?
Tiina Mölder: Umbes kümme hästi suurt palli, poroloonpalle on 13, iluvõimlemispalle 11. Ja tennispalle on palju, ma arvan, et 20 või 30 jõuab lavale. Pinksipalle on üks. Siis on üks väike lendav pall ja üks nagadega pall. Palle on palju.
Mõte on iseenesest imelik, nagu oleks kõik head asjad ümarad. Kust lavastuse idee alguse sai?
TM: Tegelikult saigi idee alguse pallidest ja küsimusest, kui võimalik on üksteist teineteist mõista. Tundides näitlejatudengitega kasutan ma hästi palju palle, et koos liikudes üksteist märgata, palli visata ja püüda. Pallidega on nii palju võimalusi.
Nagu kontakti loomine palli abil?
TM: Jah, tähelepanu, reaktsioon, koostöö. See annab ka võimaluse liikumisele eraldi mitte mõelda – liigud, aga tähelepanu on pallil ja teisel inimesel.
Aga see, et kõik head asjad on ümarad?
TM: See idee tuli poistelt juba ammu. Ümmargune nagu ühtehoidmine või koosolemine. Mingi nurga alt vaadates oleks nagu iseenesestmõistetav, et kõik head asjad on ümmargused.
Ja sina kirjutad sellele alla?
TM: Ei kirjuta.
Piret Jaaks: Pallidega mängimise vorm andis idee kätte. Ümmargune on tõesti mõnus, aga ometi kasutame palju teisi vorme. Nii hakkaski hargnema mõte tekitada lavale tohutu pallimöll ja samas tühistaks kohe selle ära, püüdes vastanduda.
TM: Pallid on nagu põrkavad mõtted või küsimused. Samas on pall ka ühendaja – palliga mängides saame midagi ühiselt teha. Pall on ka närviajaja, sest põrgatamise müra on õudselt tüütu. Palle ei saa panna paika, need ei püsi, vaid veerevad ära. Tekitame nii-öelda ümara maailma, kus kõik on sõbralikud ja lõpuks tekib selline ümara jutuga ümar mull – see lausa vajab teravat nurka.
PJ: Tegelikult oli juba proovis näha, et kui viskad palli põrkega maha ja teine püüab selle kinni, siis tekib kolmnurk. Selle pinnalt tekib omamoodi Newtoni õuna mõte. Äkki see homogeenne, imeilus ümmargune mull, milles me elame, ei olegi ainuvõimalik? Kust tuleb ümarasse mulli esimene teisitimõtleja?
See tundub juba väga filosoofiline?
TM: Esimene mõte oli pallidest teha jutumullid või küsimused, et mänguvahend juhib kriitilise mõtlemise ja küsimusteni maailma asjade kohta.
PJ: Korra me mängisime ideega, et kuidas rääkida lastele nende õigustest, mis on sisuliselt samad, mis täiskasvanutel. Näiteks on lapsel õigus aeg-ajalt üksi olla, õigus saada kogukonna poolt aktsepteeritud, tal on õigus arvamust avaldada. Kuidas üksteisega arvestada, üksteisega läbi saada, ja kui riidu minna, siis kuidas uuesti ära leppida? Ka need olid alguse küsimused ja ma arvan, et päris palju neist on jäänud.
Tulite kokku, oli idee ja ümarad pallid, aga kuidas lavastust edasi ehitate?
TM: Vesteldes, vaieldes ja pallidega mängides, mängu ja kujundeid luues. Igaüks mõtleb omaette väljaspool proovi, proovis saame kokku proovime, kas haakume üksteise mõtetega või tekib hoopis terav vaidlus ja tüli ning kõik lähevad sel päeval laiali. Siis tulevad aga järgmisel päeval jälle ja alustame leplikumalt ja ümaramalt.
Mõtlemine sõnades ja liikumises käib koos ja vaheldumisi. Muidugi hoiad mingit struktuuri kogu aeg kuklas, aga läbi liikumise tekib uusi mõtteid.
Tavaliselt teeb dramaturg oma töö enne ära ja siis tuleb alles esietendusel lilli vastu võtma.
PJ: Kui dramaturg on teose ainuautor, kes kirjutab üksi kodus teksti valmis, siis küll. Aga praegu olen nii-öelda prooviprotsessiga kaasaskäiv dramaturg ehk lavastusdramaturg. Zuga tegeleb koosloomemeetodiga, mis on hästi demokraatlik ja horisontaalne meetod, kõigil on võrdne sõnaõigus. Lõpuks muidugi keegi võtab rohkem juhi rolli. Dramaturgi roll on koosloomemeetodis hästi hübriidne. Dramaturg võtab üle ka üksikuid lavastaja kohustusi ja peegeldab trupile tagasi, mida ta saalist näeb. Näiteks küsib kriitilisi küsimusi: mida me siin teeme, miks me seda teeme, kuidas saaks teisiti teha? Teine roll on jälgida lavastustervikut, ehk mis lugu välja joonistub või kas üldse joonistub. Ja küsib siis jälle küsimusi. Kolmandaks distantseerib dramaturg ennast laval toimuvast ja vaatab kõike nii, nagu näeks seda esimest korda, nagu seda näeb teatripublik. Ja siis uuesti küsib ja tagasisidestab.
Kas sellest sünnib siiski ka nii-öelda kirjalik draamatekst?
PJ: Kõigepealt on mingi alusstruktuur ikkagi kirja pandud. Põrgatasime palle, kogusime ideid ja nende pealt tekitasime dramaturgilise struktuuri. See on küll muutunud, kuid mingid põhiasjad on jäänud. Kui proovides sünnib improvisatsiooni käigus dialooge ja monolooge, siis dramaturg paneb kirja ja need kogu aeg muutuvad. Lõputu protsess. Viimaks tuleb fikseerida lõppversioon.
TM: Protsessi käigus saavad kõik arvata, et kuidas kõlab ja kas on mõistetav.
PJ: Lavastuse idee kontekstis on protsess väga orgaaniline, sest lavastus räägib palju läbirääkimistest ja üksteisega arvestamisest. Seda me proovis kogu aeg teeme.
Olete publikule eeskujuks?
PJ: Mingis mõttes küll. Näiteks, et nüüd vaidlesime eriti mõnusalt: kuidas seda lavale üle kanda?
Tavaliselt on teater ikkagi absoluutselt mittedemokraatlik protsess, kus lavastaja ütleb, kuidas asjad on.
TM: Meil on tõesti selline segane olukord, kus viis lavastajat kogu aeg pendeldavad eri rollide vahel, vähemalt dramaturg ei astu pallimängija rolli. Sellega oleme harjunud, et need viis zugakat ka mängivad, aga praegu on meil lisaks viis näitlejat. Ma arvan, et oleme suutnud nad siiski oma paati tõmmata. Päris niimoodi me ei tööta, et meie ainult arutame ideoloogiat ja siis ütleme näitlejatele, mida teha. Nii oleks kõigil väga igav.
Koos Christin Tauliga oled teinud me majas juba mitu lavastust, lustlikud ja hoogsad "(P)öö" ja "Irikkiri". Kui ma olen teie ja Zuga lavastusi vaatamas käinud, siis on neis mingi fluidum, mida ma nimetaksin mängurõõmuks või lapselikuks naiivsuseks. On see teadlikult kultiveeritud või oletegi sellised?
TM: Me vist olemegi sellised. Võime omavahel tülitseda, aga ma arvan, et põhijoontes oleme suhteliselt pehmed ja sõbralikud inimesed ja meile meeldib mängida.
PJ: Kui me räägime hierarhilisest ehk lavastajateatrist, siis dramaturgil on saalis täpselt nii palju võimu, kui lavastaja talle annab. Seetõttu võib vist naljaga pooleks öelda, et dramaturgid on oma iseloomult tagasihoidlikud inimesed. Praegune koosloomemeetod, kus on demokraatlik, ülisõbralik, kaasav ja arvestav keskkond, loob tohutu usalduse, keegi ei pea varjama tundeid, igaühel on hääl, et kõik julgelt välja öelda. Risk on see, et prooviprotsess venib pikemaks. Aga õhkkond on hästi mõnus.
Kas mõni viga või puudus võib sellest hoolimata sisse jääda?
PJ: On mingid asjad, mida ei saa ette näha, proovide ajal ikkagi tekivad mõned pimekohad. Kui publik on saalis, siis alles märkad, et neetud – arutasime küll, et siit peaks kärpima, aga me ei teinud seda.
TM: Või oled oma ideest pimestatud või mõtled, et mõni koht võib igav ka olla, kõik ei pea nii lööv olema.
PJ: Mul on Zuga inimestega teine koostöö ja nad on õpetanud, et mõned asjad võivad jääda teadlikult ambivalentseks. Need on kohad, mis panevad lapsed mõtlema, ise oma tähendusi looma. Eelmises lavastuses, mis me koos tegime, mäletan ühte kohta, kus arutasime pikalt, ega see on laste jaoks liiga abstraktne pole. Aga ei, lapsed loovad selle koha peale oma maailma ja see on nii huvitav ja unikaalne.
Lapsed ilmselt ongi avatum publik, pigem tahab täiskasvanu teada, et mida nad küll täpselt mõtlesid.
TM: Lapse fantaasia on nii lahti, ta läheb mänguga kaasa või loob sinna vahele oma mängu või oma mõtte. Ma arvan, et ei tasu karta pakkuda lastele ka nii-öelda abstraktse liikumise ja visuaali või heli hetki.
Kui te õpetajate infopäeval rahvast lavale kutsusite, siis arvasin, et ega keegi ei tule. Aga kõik tulid! Kuidas te seda teete?
TM: Me oleme sellised … piisavalt totakad, sõbralikud ja mitte liiga targad. Sellise mängulise ja võib-olla ka veidi kavala siirusega kutsumegi. Äge on näha, mis saab, et kas tulevadki meie ideega kaasa ja meiega mängima. Kui tulevad, on lahe. Ma arvan, et ka maailm, inimesed ja kultuur on muutunud. Kaasa kutsumist ja tulemist on palju rohkem, kõik see mõjutab.
Kas "Uperpalli" publik ka lavale tuleb või kuidagi osalevad?
TM: Oma kohalolu, mõtete, tunnete ja kaasa elamisega kindlasti osalevad. Suure saali etenduses me publikut vist lavale ei kutsu, aga oma koha peale jäädes saab igaüks natuke liikuda küll.
Teatrites tullakse välja jõululavastusega, kõigil on piparkoogi lõhn ninas ja tullakse imedest osa saama. Kuidas te jõuluajaga suhestute?
PJ: Mina olen tohutu jõulude fänn. "Uperpall" on mu teine jõululavastus Noorsooteatris. Meil olid küll eri leerid, aga mulle tundub, et jõulufännid said oma näpu vahele ja jõulurõõm on lavastusse oma pallilisel viisil sees. | Dramaturg Piret Jaaks: ambivalentsus paneb lapsi mõtlema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui palju palle teil lavastuses on?
Tiina Mölder: Umbes kümme hästi suurt palli, poroloonpalle on 13, iluvõimlemispalle 11. Ja tennispalle on palju, ma arvan, et 20 või 30 jõuab lavale. Pinksipalle on üks. Siis on üks väike lendav pall ja üks nagadega pall. Palle on palju.
Mõte on iseenesest imelik, nagu oleks kõik head asjad ümarad. Kust lavastuse idee alguse sai?
TM: Tegelikult saigi idee alguse pallidest ja küsimusest, kui võimalik on üksteist teineteist mõista. Tundides näitlejatudengitega kasutan ma hästi palju palle, et koos liikudes üksteist märgata, palli visata ja püüda. Pallidega on nii palju võimalusi.
Nagu kontakti loomine palli abil?
TM: Jah, tähelepanu, reaktsioon, koostöö. See annab ka võimaluse liikumisele eraldi mitte mõelda – liigud, aga tähelepanu on pallil ja teisel inimesel.
Aga see, et kõik head asjad on ümarad?
TM: See idee tuli poistelt juba ammu. Ümmargune nagu ühtehoidmine või koosolemine. Mingi nurga alt vaadates oleks nagu iseenesestmõistetav, et kõik head asjad on ümmargused.
Ja sina kirjutad sellele alla?
TM: Ei kirjuta.
Piret Jaaks: Pallidega mängimise vorm andis idee kätte. Ümmargune on tõesti mõnus, aga ometi kasutame palju teisi vorme. Nii hakkaski hargnema mõte tekitada lavale tohutu pallimöll ja samas tühistaks kohe selle ära, püüdes vastanduda.
TM: Pallid on nagu põrkavad mõtted või küsimused. Samas on pall ka ühendaja – palliga mängides saame midagi ühiselt teha. Pall on ka närviajaja, sest põrgatamise müra on õudselt tüütu. Palle ei saa panna paika, need ei püsi, vaid veerevad ära. Tekitame nii-öelda ümara maailma, kus kõik on sõbralikud ja lõpuks tekib selline ümara jutuga ümar mull – see lausa vajab teravat nurka.
PJ: Tegelikult oli juba proovis näha, et kui viskad palli põrkega maha ja teine püüab selle kinni, siis tekib kolmnurk. Selle pinnalt tekib omamoodi Newtoni õuna mõte. Äkki see homogeenne, imeilus ümmargune mull, milles me elame, ei olegi ainuvõimalik? Kust tuleb ümarasse mulli esimene teisitimõtleja?
See tundub juba väga filosoofiline?
TM: Esimene mõte oli pallidest teha jutumullid või küsimused, et mänguvahend juhib kriitilise mõtlemise ja küsimusteni maailma asjade kohta.
PJ: Korra me mängisime ideega, et kuidas rääkida lastele nende õigustest, mis on sisuliselt samad, mis täiskasvanutel. Näiteks on lapsel õigus aeg-ajalt üksi olla, õigus saada kogukonna poolt aktsepteeritud, tal on õigus arvamust avaldada. Kuidas üksteisega arvestada, üksteisega läbi saada, ja kui riidu minna, siis kuidas uuesti ära leppida? Ka need olid alguse küsimused ja ma arvan, et päris palju neist on jäänud.
Tulite kokku, oli idee ja ümarad pallid, aga kuidas lavastust edasi ehitate?
TM: Vesteldes, vaieldes ja pallidega mängides, mängu ja kujundeid luues. Igaüks mõtleb omaette väljaspool proovi, proovis saame kokku proovime, kas haakume üksteise mõtetega või tekib hoopis terav vaidlus ja tüli ning kõik lähevad sel päeval laiali. Siis tulevad aga järgmisel päeval jälle ja alustame leplikumalt ja ümaramalt.
Mõtlemine sõnades ja liikumises käib koos ja vaheldumisi. Muidugi hoiad mingit struktuuri kogu aeg kuklas, aga läbi liikumise tekib uusi mõtteid.
Tavaliselt teeb dramaturg oma töö enne ära ja siis tuleb alles esietendusel lilli vastu võtma.
PJ: Kui dramaturg on teose ainuautor, kes kirjutab üksi kodus teksti valmis, siis küll. Aga praegu olen nii-öelda prooviprotsessiga kaasaskäiv dramaturg ehk lavastusdramaturg. Zuga tegeleb koosloomemeetodiga, mis on hästi demokraatlik ja horisontaalne meetod, kõigil on võrdne sõnaõigus. Lõpuks muidugi keegi võtab rohkem juhi rolli. Dramaturgi roll on koosloomemeetodis hästi hübriidne. Dramaturg võtab üle ka üksikuid lavastaja kohustusi ja peegeldab trupile tagasi, mida ta saalist näeb. Näiteks küsib kriitilisi küsimusi: mida me siin teeme, miks me seda teeme, kuidas saaks teisiti teha? Teine roll on jälgida lavastustervikut, ehk mis lugu välja joonistub või kas üldse joonistub. Ja küsib siis jälle küsimusi. Kolmandaks distantseerib dramaturg ennast laval toimuvast ja vaatab kõike nii, nagu näeks seda esimest korda, nagu seda näeb teatripublik. Ja siis uuesti küsib ja tagasisidestab.
Kas sellest sünnib siiski ka nii-öelda kirjalik draamatekst?
PJ: Kõigepealt on mingi alusstruktuur ikkagi kirja pandud. Põrgatasime palle, kogusime ideid ja nende pealt tekitasime dramaturgilise struktuuri. See on küll muutunud, kuid mingid põhiasjad on jäänud. Kui proovides sünnib improvisatsiooni käigus dialooge ja monolooge, siis dramaturg paneb kirja ja need kogu aeg muutuvad. Lõputu protsess. Viimaks tuleb fikseerida lõppversioon.
TM: Protsessi käigus saavad kõik arvata, et kuidas kõlab ja kas on mõistetav.
PJ: Lavastuse idee kontekstis on protsess väga orgaaniline, sest lavastus räägib palju läbirääkimistest ja üksteisega arvestamisest. Seda me proovis kogu aeg teeme.
Olete publikule eeskujuks?
PJ: Mingis mõttes küll. Näiteks, et nüüd vaidlesime eriti mõnusalt: kuidas seda lavale üle kanda?
Tavaliselt on teater ikkagi absoluutselt mittedemokraatlik protsess, kus lavastaja ütleb, kuidas asjad on.
TM: Meil on tõesti selline segane olukord, kus viis lavastajat kogu aeg pendeldavad eri rollide vahel, vähemalt dramaturg ei astu pallimängija rolli. Sellega oleme harjunud, et need viis zugakat ka mängivad, aga praegu on meil lisaks viis näitlejat. Ma arvan, et oleme suutnud nad siiski oma paati tõmmata. Päris niimoodi me ei tööta, et meie ainult arutame ideoloogiat ja siis ütleme näitlejatele, mida teha. Nii oleks kõigil väga igav.
Koos Christin Tauliga oled teinud me majas juba mitu lavastust, lustlikud ja hoogsad "(P)öö" ja "Irikkiri". Kui ma olen teie ja Zuga lavastusi vaatamas käinud, siis on neis mingi fluidum, mida ma nimetaksin mängurõõmuks või lapselikuks naiivsuseks. On see teadlikult kultiveeritud või oletegi sellised?
TM: Me vist olemegi sellised. Võime omavahel tülitseda, aga ma arvan, et põhijoontes oleme suhteliselt pehmed ja sõbralikud inimesed ja meile meeldib mängida.
PJ: Kui me räägime hierarhilisest ehk lavastajateatrist, siis dramaturgil on saalis täpselt nii palju võimu, kui lavastaja talle annab. Seetõttu võib vist naljaga pooleks öelda, et dramaturgid on oma iseloomult tagasihoidlikud inimesed. Praegune koosloomemeetod, kus on demokraatlik, ülisõbralik, kaasav ja arvestav keskkond, loob tohutu usalduse, keegi ei pea varjama tundeid, igaühel on hääl, et kõik julgelt välja öelda. Risk on see, et prooviprotsess venib pikemaks. Aga õhkkond on hästi mõnus.
Kas mõni viga või puudus võib sellest hoolimata sisse jääda?
PJ: On mingid asjad, mida ei saa ette näha, proovide ajal ikkagi tekivad mõned pimekohad. Kui publik on saalis, siis alles märkad, et neetud – arutasime küll, et siit peaks kärpima, aga me ei teinud seda.
TM: Või oled oma ideest pimestatud või mõtled, et mõni koht võib igav ka olla, kõik ei pea nii lööv olema.
PJ: Mul on Zuga inimestega teine koostöö ja nad on õpetanud, et mõned asjad võivad jääda teadlikult ambivalentseks. Need on kohad, mis panevad lapsed mõtlema, ise oma tähendusi looma. Eelmises lavastuses, mis me koos tegime, mäletan ühte kohta, kus arutasime pikalt, ega see on laste jaoks liiga abstraktne pole. Aga ei, lapsed loovad selle koha peale oma maailma ja see on nii huvitav ja unikaalne.
Lapsed ilmselt ongi avatum publik, pigem tahab täiskasvanu teada, et mida nad küll täpselt mõtlesid.
TM: Lapse fantaasia on nii lahti, ta läheb mänguga kaasa või loob sinna vahele oma mängu või oma mõtte. Ma arvan, et ei tasu karta pakkuda lastele ka nii-öelda abstraktse liikumise ja visuaali või heli hetki.
Kui te õpetajate infopäeval rahvast lavale kutsusite, siis arvasin, et ega keegi ei tule. Aga kõik tulid! Kuidas te seda teete?
TM: Me oleme sellised … piisavalt totakad, sõbralikud ja mitte liiga targad. Sellise mängulise ja võib-olla ka veidi kavala siirusega kutsumegi. Äge on näha, mis saab, et kas tulevadki meie ideega kaasa ja meiega mängima. Kui tulevad, on lahe. Ma arvan, et ka maailm, inimesed ja kultuur on muutunud. Kaasa kutsumist ja tulemist on palju rohkem, kõik see mõjutab.
Kas "Uperpalli" publik ka lavale tuleb või kuidagi osalevad?
TM: Oma kohalolu, mõtete, tunnete ja kaasa elamisega kindlasti osalevad. Suure saali etenduses me publikut vist lavale ei kutsu, aga oma koha peale jäädes saab igaüks natuke liikuda küll.
Teatrites tullakse välja jõululavastusega, kõigil on piparkoogi lõhn ninas ja tullakse imedest osa saama. Kuidas te jõuluajaga suhestute?
PJ: Mina olen tohutu jõulude fänn. "Uperpall" on mu teine jõululavastus Noorsooteatris. Meil olid küll eri leerid, aga mulle tundub, et jõulufännid said oma näpu vahele ja jõulurõõm on lavastusse oma pallilisel viisil sees.
### Response:
Dramaturg Piret Jaaks: ambivalentsus paneb lapsi mõtlema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anieri tööandja Muangthong United pidi Tai kõrgliigas tunnistama Chiangrai Unitedi 3:1 paremust. Eestlasest ründaja sekkus vahetusest 54. minutil – selleks hetkeks juhtisid vastased 2:1. Anieri saldole jäi vaid 75. minutil saadud kollane kaart, vahendab Soccernet.ee.
Kiss-Zlidnis vaatas kohtumist pingilt, kui tema leivaisa Ferencvaros sai Ungari naiste kõrgliigas MTK Budapesti üle 5:2 võidu.
Kubassova alustas Itaalia naiste kõrgliiga kohtumist AC Milani vastu Como algkoosseisus, aga vahetati 63. minutil 1:3 kaotusseisus välja. Seejärel lõi Como kaks väravat ja võitles välja 3:3 viigi.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Anier sekkus Tais vahetusest, aga Muangthongile punkte juurde ei toonud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anieri tööandja Muangthong United pidi Tai kõrgliigas tunnistama Chiangrai Unitedi 3:1 paremust. Eestlasest ründaja sekkus vahetusest 54. minutil – selleks hetkeks juhtisid vastased 2:1. Anieri saldole jäi vaid 75. minutil saadud kollane kaart, vahendab Soccernet.ee.
Kiss-Zlidnis vaatas kohtumist pingilt, kui tema leivaisa Ferencvaros sai Ungari naiste kõrgliigas MTK Budapesti üle 5:2 võidu.
Kubassova alustas Itaalia naiste kõrgliiga kohtumist AC Milani vastu Como algkoosseisus, aga vahetati 63. minutil 1:3 kaotusseisus välja. Seejärel lõi Como kaks väravat ja võitles välja 3:3 viigi.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Anier sekkus Tais vahetusest, aga Muangthongile punkte juurde ei toonud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hea haridus kui rahvuslik uhkus
Hea haridus on oluline osa Eesti loost, meie kuvandist nii Eestis kui ka välismaal, meie identiteedist. Sinna kõrvale mahuvad loodus ja laulupeod, digiteemad ning viimasel viiel aastal üha enam ka viimasega seonduv iduettevõtlus. Uhkus hea hariduse üle pole aga väga vana nähtus. Oleme ikka pidanud oluliseks eestlaste ammust kõrget kirjaoskuse taset, kuid veel aastatuhande alguses oli meie rahulolu oma haridusega alla Euroopa keskmise.
"Hea haridus on oluline osa Eesti loost, meie kuvandist nii Eestis kui ka välismaal, meie identiteedist. [...] Uhkus hea hariduse üle pole aga väga vana nähtus."
Euroopa Sotsiaaluuringu järgi oli Eesti inimeste hinnang hariduse olukorrale Eestis 2006. aastal kümnesel skaalal 5,4 punkti. Uuringus osalenud 21 riigi keskmine tulemus oli 5,6. Viimase enam kui kümne aastaga on haridusega rahulolu kasvanud neist riikidest kõige kiiremini just Eestis. Aastal 2018 saime samal skaalal rahuloluhindeks juba 6,7. Seejuures jäi osalenud riikide keskmine tulemus 12 aastaga enam vähem samaks, olles 5,8.
Haridusega rahulolul ja rahvusvahelise 15-aastaste õpilaste oskuste uuringu PISA tulemustel on selge seos. Paremate PISA tulemustega riikides on inimesed enam oma riigi hariduse olukorraga rahul ja vastupidi. Madalad tulemused ja madal rahulolu on Balkanimaades ja Küprosel. Põhjamaades, v.a Rootsi, Šveitsis ja Eestis on rahulolu haridusega kõrge ja tulemused head.
PISA-st võiks rääkida pikalt, eriti kuna äsja ilmus Peeter Mehisto ja Maie Kitsingu raamat "Õppetunde Eesti hariduse eduloost". Seejuures on eduloo kõrval palju parandamist vajavaid teemasid, nii nagu ilusa looduse imetlemise kõrval tuleb tegeleda prügikoristusega randadest ja metsadest.
Kas ainult lapsed on targad?
Kuna käimas on PISA-ga analoogne täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, oleks paslik vaadata, kas Eesti hariduse edulugu tugineb vaid tugeval põhiharidusel või võime selle üle uhked olla ka kesk- ja kõrgharidustasemel? Siin on taas huvitav vaadata kõigepealt rahuloluandmeid.
Küsimus Eesti hariduse olukorraga rahulolu kohta oli üldine ja ei eristanud erinevaid haridustasemeid. Siiski on siiski märgiline, et 2004. aastal, kui seda Euroopa sotsiaaluuringus eestlastelt esimest korda küsiti, olid kõige rahulolematumad Eestis just kõrgharitud inimesed ning kõige rahulolevamad põhiharidusega inimesed. Praeguseks on need vahed kadunud ja kõige enam on kasvanud kõrgharidusega inimeste rahulolu hariduse olukorraga.
Lisaks rahvusvahelistele ülikoolide pingeridadele, kus Tartu Ülikool sai äsja teada oma ajalooliselt kõrgeima koha (200–250) maailma ülikoolide hulgas, annab võrreldavaid andmeid kõrghariduse kvaliteedi kohta praegu vaid PIAAC. Sellest saame infot nii tegelike oskuste (funktsionaalne lugemine, matemaatiline kirjaoskus, probleemilahendusoskus) kasutamise, haridustaseme, töö ning paljude teiste teemade kohta.
Kui praegu toimub uuringu teine andmekogumine, siis esimesest ringist, mis toimus 2011–2012. aastal, saime mitmete valdkondade kohta esimest korda üldse mingi teaduspõhise teadmise. See, et meie kaasaegne kõrgharidus on heal tasemel ning annab Eesti inimestele OECD riikidega võrreldes keskmised või üle sellegi oskused, oli kindlasti üks eelmise PIAAC-i uuringu olulisi sõnumeid. See aitas kinnistada hariduse edulugu ja toetas haridusega rahulolu kasvu. Sama peab paika keskhariduse puhul.
"Meie kaasaegne kõrgharidus on heal tasemel ning annab Eesti inimestele OECD riikidega võrreldes keskmised või üle sellegi oskused."
Samas tuli PIAAC-ist välja midagi, mida PISA uuring näidata ei võimalda. Nimelt on olnud meil põhiharidus tugev juba aastakümneid ehk mitte vaid 15-aastased, vaid ka 50–60-aastased põhiharidusega inimesed on Eestis paremate oskustega kui OECD riikides keskmiselt.
Sama ei kehti aga kesk- ja kõrghariduse kohta, kus vanemate inimeste oskused on Eestis alla võrreldavate riikide vastavat keskmist.
Praegu pole võimalik öelda, kas selline tulemus tuleneb kesk- ja kõrghariduses toimunud suuremast kvaliteedihüppest võrreldes põhiharidusega. Teise võimalusena ei pruukinud näiteks paljude kõrgharidusega inimeste – eriti endise keskeriharidusega ja venekeelsete või naiste – töö võimaldada neil oma õpitud oskusi aastaid kasutada ja need hakkasid seetõttu alla käima.
Meie uhkustunnet toetavate PIAAC-i uuringute tulemuste seast leiab muu hulgas ka kogu täiskasvanud elanikkonna funktsionaalse lugemise- ja matemaatilise kirjaoskuse tase. See ületab oluliselt OECD riikide keskmist. Samuti saime PIAAC-ist teada, et Eesti inimeste soov ja valmisolek täiskasvanuna edasi õppida või ennast täiendada on märkimisväärne.
Sama tulemuse mõru poolena ei jõua sageli õppima need, kes seda tahavad ja vajavad. Üks sellistest rühmadest olid PIAAC-i tulemuste alusel väike-ettevõtjad. Nende hulgas paistis välja suur potentsiaal kasutada paremini digimaailma võimalusi, kuid samas ei saanud nad endale õppima minekut lubada.
Kriitiline peegeldus
Kõige mõrum pill Eestile kogu uuringust oli teadmine, et meie hea kuvandiga digiriigis on inimeste probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas väga madalad. Seda teadmist oli paljudel raske alla neelata. Nõnda sattus muu hulgas rünnaku alla uuringu metoodika. Kui tulemused ei meeldi, on see kahjuks tavapärane taktika.
"Kõige mõrum pill Eestile kogu uuringust oli teadmine, et meie hea kuvandiga digiriigis on inimeste probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas väga madalad."
Siiski tuli ka see pill alla neelata. Leppida tuli teadmisega, et kuigi noored kasutavad palju, vahest liigagi palju, digivahendeid, on see kasutus sageli ühekülgne. Sisu loomise asemel tegeletakse peamiselt selle tarbimisega. Võrreldes teiste riikidega olid meie noorte oskused siiski keskmisel tasemel.
Kõige suurem mahajäämus ilmnes keskealiste ja vanemate inimeste hulgas, kes kasutavad võrreldes enamike teiste OECD riikidega tööalaselt tehnoloogiat vähe. Samuti seostus see tehnoloogiarikkas keskkonnas kehvemate probleemilahendamise oskustega ja tõi selgelt esile meie tööturu probleemid.
Tööturgu ning kõiki PIAAC-i uuringus mõõdetud oskusi ja nende kasutust koos vaadates oli võimalik lisaks hinnata, millistes sektorites on Eestil kõige enam arenguruumi. Võrreldes teiste riikidega annaks parandada nii hõivatute oskustaset kui ka tehtava töö oskuste mahukust ennekõike töötlevas tööstuses, aga ka põllumajanduses ja ehituses, samuti haridusvaldkonnas.
Eri oskusi kasutavad teistest enam ehk teevad teiste riikide vastavate keskmistega võrreldes keerukamat tööd seadme- ja masinaoperaatorid veonduse ja laonduse valdkonnas. Samuti võis märgata seda teenindus- ja müügitöötajad majutuse ja toitlustuse ning halduse ja riigikaitse valdkonna töötajate puhul.
"Eesti töötajad teevad üsna vähe koostööd, mis pärsib sünergia tekkimise võimalust."
Läbiva probleemina tõi uuring välja, et Eesti töötajad teevad üsna vähe koostööd, mis pärsib sünergia tekkimise võimalust. Ühest küljest võib probleemiks olla koostööoskuste puudumine. Teisalt võib olla töö ka liiga individualiseeritud.
Vahest üllatav, ehmatav, aga ka silmiavav oli eelmise PIAAC-i tulemustest teadmine, et meie üldiselt tugeva kõrghariduse sees on kaks valdkonda, mis jäävad rahvusvahelises võrdluses ja ka siseriiklikult teistest maha. Teisisõnu pole nende õpetajakoolituse ja tehnikateaduste vallas lõpetajate oskused pole nii head kui mujal. Just neis valdkondades on tööturul probleeme ka keerukama töö ja selleks vajalike oskustega inimeste leidmisega.
Sellest on aru saanud ka riik. Pole juhus, et just neis kahes valdkonnas on kõrghariduse jaoks kavandatud uuel Euroopa Liidu tõukefondide perioodil sekkumismeetmed. Õppe kvaliteeti ja tugevate õpihuviliste hulka peaksid kasvatama õpetajaakadeemia ja inseneriakadeemia, mis alustavad loodetavasti mõlemad järgmisel aastal.
Hinnang viimase kümnendi kavadele ja tegevustele
Kuna PIAAC katab väga laia valdkonda ning on ainuke uuring, mis objektiivselt oskusi mõõdab, siis läbivalgustatud teemasid on kümneid. Nagu ülalt näha, liigitusid paljud neist eelmise uuringu tulemuste põhjal heade uudiste hulka. Palju oli ka neid, kus pidime sügavalt järele mõtlema ja püüdma leida põhjusi, miks olukord selline on.
Lisaks on muutused selles valdkonnas aeglased. Õppekava arendus või hariduse kvaliteedi muutus kajastub oskustes parimal juhul 3–5 aasta pärast ja jõuab tööturule alles peale seda. Eeldusel, et tööandjad on valmis uusi oskusi kasutusse võtma.
Sedalaadi rahvusvahelised uuringud, mis panevad suured omavahel seotud valdkonnad – hariduse, oskused ja nende kasutamise – korraks peegli ette, on kogu riigi seisukohalt üliolulised. Nagu iga tagasiside, kui see on aus ja mõistetav ning seda osatakse anda ja vastu võtta, on see edasimineku seisukohalt kriitilise tähtsusega.
"PIAAC-i tulemused võivad anda ühelt poolt toitu meie enesekuvandile hea hariduse ja heade oskustega inimestega riigist. Teisalt võivad need viia see senise kuvandi murenemiseni."
PIAAC-i tulemused võivad anda ühelt poolt toitu meie enesekuvandile hea hariduse ja heade oskustega inimestega riigist. Teisalt võivad need viia see senise kuvandi murenemiseni, nagu on juhtunud soomlaste PISA tulemustega. OECD riikide hulgas on teinud riik läbi suurima kukkumise, mis seostub nende langenud rahuloluga hariduse olukorrale. Kindlasti võimaldab uuring hinnata riigil strateegiate ja poliitikate tõhusust ning kavandada uusi.
Praegu käiv uuring ja selle kaudu kogutavad uued andmed täiskasvanute oskuste ning nende kasutamise kohta annavad meile kõigile väga vajalikku tagasisidet, mis suunas on meie haridus ja tööturg on viimasel kümnel aastal liikunud. Ühtlasi võimaldab see meil öelda, mis on need uued asjad, mille üle saame uhkust tunda, või mis on see, mille puhul tuleb mõru maitse leevendamiseks ennast kokku võtta.
Septembris alanud PIAAC uuring toimub üheaegselt 33. riigis. Eesti peaks aprilli lõpuks saama kokku üle 7000 täiskasvanu tagasiside nende oskuste kohta. Uuringut viib läbi statistikaamet koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga. | Aune Valk: Eesti töötajad teevad liiga vähe koostööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hea haridus kui rahvuslik uhkus
Hea haridus on oluline osa Eesti loost, meie kuvandist nii Eestis kui ka välismaal, meie identiteedist. Sinna kõrvale mahuvad loodus ja laulupeod, digiteemad ning viimasel viiel aastal üha enam ka viimasega seonduv iduettevõtlus. Uhkus hea hariduse üle pole aga väga vana nähtus. Oleme ikka pidanud oluliseks eestlaste ammust kõrget kirjaoskuse taset, kuid veel aastatuhande alguses oli meie rahulolu oma haridusega alla Euroopa keskmise.
"Hea haridus on oluline osa Eesti loost, meie kuvandist nii Eestis kui ka välismaal, meie identiteedist. [...] Uhkus hea hariduse üle pole aga väga vana nähtus."
Euroopa Sotsiaaluuringu järgi oli Eesti inimeste hinnang hariduse olukorrale Eestis 2006. aastal kümnesel skaalal 5,4 punkti. Uuringus osalenud 21 riigi keskmine tulemus oli 5,6. Viimase enam kui kümne aastaga on haridusega rahulolu kasvanud neist riikidest kõige kiiremini just Eestis. Aastal 2018 saime samal skaalal rahuloluhindeks juba 6,7. Seejuures jäi osalenud riikide keskmine tulemus 12 aastaga enam vähem samaks, olles 5,8.
Haridusega rahulolul ja rahvusvahelise 15-aastaste õpilaste oskuste uuringu PISA tulemustel on selge seos. Paremate PISA tulemustega riikides on inimesed enam oma riigi hariduse olukorraga rahul ja vastupidi. Madalad tulemused ja madal rahulolu on Balkanimaades ja Küprosel. Põhjamaades, v.a Rootsi, Šveitsis ja Eestis on rahulolu haridusega kõrge ja tulemused head.
PISA-st võiks rääkida pikalt, eriti kuna äsja ilmus Peeter Mehisto ja Maie Kitsingu raamat "Õppetunde Eesti hariduse eduloost". Seejuures on eduloo kõrval palju parandamist vajavaid teemasid, nii nagu ilusa looduse imetlemise kõrval tuleb tegeleda prügikoristusega randadest ja metsadest.
Kas ainult lapsed on targad?
Kuna käimas on PISA-ga analoogne täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, oleks paslik vaadata, kas Eesti hariduse edulugu tugineb vaid tugeval põhiharidusel või võime selle üle uhked olla ka kesk- ja kõrgharidustasemel? Siin on taas huvitav vaadata kõigepealt rahuloluandmeid.
Küsimus Eesti hariduse olukorraga rahulolu kohta oli üldine ja ei eristanud erinevaid haridustasemeid. Siiski on siiski märgiline, et 2004. aastal, kui seda Euroopa sotsiaaluuringus eestlastelt esimest korda küsiti, olid kõige rahulolematumad Eestis just kõrgharitud inimesed ning kõige rahulolevamad põhiharidusega inimesed. Praeguseks on need vahed kadunud ja kõige enam on kasvanud kõrgharidusega inimeste rahulolu hariduse olukorraga.
Lisaks rahvusvahelistele ülikoolide pingeridadele, kus Tartu Ülikool sai äsja teada oma ajalooliselt kõrgeima koha (200–250) maailma ülikoolide hulgas, annab võrreldavaid andmeid kõrghariduse kvaliteedi kohta praegu vaid PIAAC. Sellest saame infot nii tegelike oskuste (funktsionaalne lugemine, matemaatiline kirjaoskus, probleemilahendusoskus) kasutamise, haridustaseme, töö ning paljude teiste teemade kohta.
Kui praegu toimub uuringu teine andmekogumine, siis esimesest ringist, mis toimus 2011–2012. aastal, saime mitmete valdkondade kohta esimest korda üldse mingi teaduspõhise teadmise. See, et meie kaasaegne kõrgharidus on heal tasemel ning annab Eesti inimestele OECD riikidega võrreldes keskmised või üle sellegi oskused, oli kindlasti üks eelmise PIAAC-i uuringu olulisi sõnumeid. See aitas kinnistada hariduse edulugu ja toetas haridusega rahulolu kasvu. Sama peab paika keskhariduse puhul.
"Meie kaasaegne kõrgharidus on heal tasemel ning annab Eesti inimestele OECD riikidega võrreldes keskmised või üle sellegi oskused."
Samas tuli PIAAC-ist välja midagi, mida PISA uuring näidata ei võimalda. Nimelt on olnud meil põhiharidus tugev juba aastakümneid ehk mitte vaid 15-aastased, vaid ka 50–60-aastased põhiharidusega inimesed on Eestis paremate oskustega kui OECD riikides keskmiselt.
Sama ei kehti aga kesk- ja kõrghariduse kohta, kus vanemate inimeste oskused on Eestis alla võrreldavate riikide vastavat keskmist.
Praegu pole võimalik öelda, kas selline tulemus tuleneb kesk- ja kõrghariduses toimunud suuremast kvaliteedihüppest võrreldes põhiharidusega. Teise võimalusena ei pruukinud näiteks paljude kõrgharidusega inimeste – eriti endise keskeriharidusega ja venekeelsete või naiste – töö võimaldada neil oma õpitud oskusi aastaid kasutada ja need hakkasid seetõttu alla käima.
Meie uhkustunnet toetavate PIAAC-i uuringute tulemuste seast leiab muu hulgas ka kogu täiskasvanud elanikkonna funktsionaalse lugemise- ja matemaatilise kirjaoskuse tase. See ületab oluliselt OECD riikide keskmist. Samuti saime PIAAC-ist teada, et Eesti inimeste soov ja valmisolek täiskasvanuna edasi õppida või ennast täiendada on märkimisväärne.
Sama tulemuse mõru poolena ei jõua sageli õppima need, kes seda tahavad ja vajavad. Üks sellistest rühmadest olid PIAAC-i tulemuste alusel väike-ettevõtjad. Nende hulgas paistis välja suur potentsiaal kasutada paremini digimaailma võimalusi, kuid samas ei saanud nad endale õppima minekut lubada.
Kriitiline peegeldus
Kõige mõrum pill Eestile kogu uuringust oli teadmine, et meie hea kuvandiga digiriigis on inimeste probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas väga madalad. Seda teadmist oli paljudel raske alla neelata. Nõnda sattus muu hulgas rünnaku alla uuringu metoodika. Kui tulemused ei meeldi, on see kahjuks tavapärane taktika.
"Kõige mõrum pill Eestile kogu uuringust oli teadmine, et meie hea kuvandiga digiriigis on inimeste probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas väga madalad."
Siiski tuli ka see pill alla neelata. Leppida tuli teadmisega, et kuigi noored kasutavad palju, vahest liigagi palju, digivahendeid, on see kasutus sageli ühekülgne. Sisu loomise asemel tegeletakse peamiselt selle tarbimisega. Võrreldes teiste riikidega olid meie noorte oskused siiski keskmisel tasemel.
Kõige suurem mahajäämus ilmnes keskealiste ja vanemate inimeste hulgas, kes kasutavad võrreldes enamike teiste OECD riikidega tööalaselt tehnoloogiat vähe. Samuti seostus see tehnoloogiarikkas keskkonnas kehvemate probleemilahendamise oskustega ja tõi selgelt esile meie tööturu probleemid.
Tööturgu ning kõiki PIAAC-i uuringus mõõdetud oskusi ja nende kasutust koos vaadates oli võimalik lisaks hinnata, millistes sektorites on Eestil kõige enam arenguruumi. Võrreldes teiste riikidega annaks parandada nii hõivatute oskustaset kui ka tehtava töö oskuste mahukust ennekõike töötlevas tööstuses, aga ka põllumajanduses ja ehituses, samuti haridusvaldkonnas.
Eri oskusi kasutavad teistest enam ehk teevad teiste riikide vastavate keskmistega võrreldes keerukamat tööd seadme- ja masinaoperaatorid veonduse ja laonduse valdkonnas. Samuti võis märgata seda teenindus- ja müügitöötajad majutuse ja toitlustuse ning halduse ja riigikaitse valdkonna töötajate puhul.
"Eesti töötajad teevad üsna vähe koostööd, mis pärsib sünergia tekkimise võimalust."
Läbiva probleemina tõi uuring välja, et Eesti töötajad teevad üsna vähe koostööd, mis pärsib sünergia tekkimise võimalust. Ühest küljest võib probleemiks olla koostööoskuste puudumine. Teisalt võib olla töö ka liiga individualiseeritud.
Vahest üllatav, ehmatav, aga ka silmiavav oli eelmise PIAAC-i tulemustest teadmine, et meie üldiselt tugeva kõrghariduse sees on kaks valdkonda, mis jäävad rahvusvahelises võrdluses ja ka siseriiklikult teistest maha. Teisisõnu pole nende õpetajakoolituse ja tehnikateaduste vallas lõpetajate oskused pole nii head kui mujal. Just neis valdkondades on tööturul probleeme ka keerukama töö ja selleks vajalike oskustega inimeste leidmisega.
Sellest on aru saanud ka riik. Pole juhus, et just neis kahes valdkonnas on kõrghariduse jaoks kavandatud uuel Euroopa Liidu tõukefondide perioodil sekkumismeetmed. Õppe kvaliteeti ja tugevate õpihuviliste hulka peaksid kasvatama õpetajaakadeemia ja inseneriakadeemia, mis alustavad loodetavasti mõlemad järgmisel aastal.
Hinnang viimase kümnendi kavadele ja tegevustele
Kuna PIAAC katab väga laia valdkonda ning on ainuke uuring, mis objektiivselt oskusi mõõdab, siis läbivalgustatud teemasid on kümneid. Nagu ülalt näha, liigitusid paljud neist eelmise uuringu tulemuste põhjal heade uudiste hulka. Palju oli ka neid, kus pidime sügavalt järele mõtlema ja püüdma leida põhjusi, miks olukord selline on.
Lisaks on muutused selles valdkonnas aeglased. Õppekava arendus või hariduse kvaliteedi muutus kajastub oskustes parimal juhul 3–5 aasta pärast ja jõuab tööturule alles peale seda. Eeldusel, et tööandjad on valmis uusi oskusi kasutusse võtma.
Sedalaadi rahvusvahelised uuringud, mis panevad suured omavahel seotud valdkonnad – hariduse, oskused ja nende kasutamise – korraks peegli ette, on kogu riigi seisukohalt üliolulised. Nagu iga tagasiside, kui see on aus ja mõistetav ning seda osatakse anda ja vastu võtta, on see edasimineku seisukohalt kriitilise tähtsusega.
"PIAAC-i tulemused võivad anda ühelt poolt toitu meie enesekuvandile hea hariduse ja heade oskustega inimestega riigist. Teisalt võivad need viia see senise kuvandi murenemiseni."
PIAAC-i tulemused võivad anda ühelt poolt toitu meie enesekuvandile hea hariduse ja heade oskustega inimestega riigist. Teisalt võivad need viia see senise kuvandi murenemiseni, nagu on juhtunud soomlaste PISA tulemustega. OECD riikide hulgas on teinud riik läbi suurima kukkumise, mis seostub nende langenud rahuloluga hariduse olukorrale. Kindlasti võimaldab uuring hinnata riigil strateegiate ja poliitikate tõhusust ning kavandada uusi.
Praegu käiv uuring ja selle kaudu kogutavad uued andmed täiskasvanute oskuste ning nende kasutamise kohta annavad meile kõigile väga vajalikku tagasisidet, mis suunas on meie haridus ja tööturg on viimasel kümnel aastal liikunud. Ühtlasi võimaldab see meil öelda, mis on need uued asjad, mille üle saame uhkust tunda, või mis on see, mille puhul tuleb mõru maitse leevendamiseks ennast kokku võtta.
Septembris alanud PIAAC uuring toimub üheaegselt 33. riigis. Eesti peaks aprilli lõpuks saama kokku üle 7000 täiskasvanu tagasiside nende oskuste kohta. Uuringut viib läbi statistikaamet koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.
### Response:
Aune Valk: Eesti töötajad teevad liiga vähe koostööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 12. valimisringkonnas ehk Pärnumaal läheb 5. märtsil 2023 toimuvatel riigikogu valimistel jagamisele seitse mandaati. Praeguse seisuga parteitu Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ühegi erakonna nimekirjas ei kandideeri, ehkki tema enda väitel on kõik suuremad parteid, v.a EKRE tema juures maad kuulamas käinud.
EKRE pakatab enesekindlusest
EKRE Pärnumaa nimekirja veab erakonna aseesimees Mart Helme, kes eelmistel valimistel sai isikumandaadi ja 9170 häält, mis ühtlasi tähistas läbi aegade suurimat ühe poliitiku häältesaaki Pärnumaa valimisringkonnas.
EKRE sisevalimistel sai teise koha Helle Kullerkupp ja kolmanda Alar Laneman. Selline järjestus oli mõneti üllatav, sest viimastel kohalikel valimistel sai Laneman Pärnu linnas 1554 häält, samas kui Kullerkupu saaks oli kolm korda väiksem 509 häält. Kuid eks see näitas, mis jõujooned on EKRE piirkonnaorganisatsioonis.
EKRE nimekirjas kandideerib ka Sven Sildnik (artistinimega (:)kivisildnik - toim), kes kuulus varem Iseseisvusparteisse.
EKRE ise pakatab enesekindlusest ja arvestab oma plaanides kolme mandaadiga, kuid loodab tasahilju ka nelja. Viimane tähendaks juba paari-kolme suurema partei täielikku põrumist ja on ebatõenäoline.
Mart Helme Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Sotsid panustavad taas "välismängijale"
Kui EKRE oli eelmiste valimiste suurim võitja Pärnumaal, siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond suurim põruja. Nende häältesaagiks jäi ringkonnas kokku 2780 häält ja 6,8 protsenti (üleriigiliselt 9,8 protsenti). Nüüd veab sotside valimisnimekirja Pärnumaal tervise- ja tööminister Peep Peterson, kelle juhtimisel loodetakse kindlasti paremat tulemust. Üks mandaat Pärnumaalt oleks sotsidele juba suur võit.
Tartu taustaga Petersoni Pärnumaale kandideerima viimine oli sotsidele sundkäik, sest neil puudub kohapeal tugev liider. See probleem, et kandidaat tuleb suvepealinna lähetada riigi ametlikust pealinnast, on sotse Pärnumaal saatnud aastaid. 2019. aastal oli sotside esinumber Indrek Tarand (sai 1061 häält ja valituks ei osutunud), 2015. aastal lähetati Pärnumaale kandideerima Indrek Saar (sai 1944 häält), 2011. aastal Marianne Mikko (2093 häält).
Petersoni kõrval kandideerib SDE nimekirjas Pärnumaal kindlasti ka lavastaja Gerda Kordemets, kes leidis endas sisemise sotsi tänavu septembris. SDE nimekirja kolmas number on ilmselt perearst Madis Veskimägi.
Peep Peterson. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Reformierakond panustab eelmiste valimiste tippudele
Reformierakonna nimekirja veavad ka seekord riigikogu liige Toomas Kivimägi ja hiljuti rahandusministri ametisse saanud Annely Akkermann. Eelmistel valimistel said nad vastavalt 5202 ja 2397 häält ja mõlemad ringkonnamandaadi. Kaks mandaati Pärnumaal on Reformierakonnale kindlasti jõukohane tulemus.
Pärnumaal kandideerib ka endine tippsportlane Jüri Jaanson, kes sai eelmistel riigikogu valimistel kompensatsioonimandaadi 1139 häälega.
Toomas Kivimägi. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Keskerakond - Simsonita läheb keeruliseks
Keskerakonna seis on eelmistest valimistest keerulisem, sest Euroopa Komisjoni volinik Kadri Simson enam ei kandideeri. Tema sai 2019. aastal 5741 häälega ringkonnamandaadi ja on olnud peamine häältetooja ka varem.
Kastanid peavad tulest välja tooma eeskätt Andrei Korobenik ja Marko Šorin. Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Korobeinik Tallinnas (Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine), kuid viimastel kohalikel valimistel sügisel 2021 juba Keskerakonna esinumbrina Pärnu linnas (sai 1495 häält).
Korobeiniku ja Šorini kõrval kandideerib ka eelmisel korral Keskerakonda Lääne-, Saare- ja Hiiumaal vedanud Enn Eesmaa.
Ehkki Keskerakond räägib kahest mandaadist, on selle saamine Simsoni mittekandideerimise tõttu väga keeruline ning pigem piirdutakse ühe mandaadiga.
Andrei Korobeinik. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eesti 200 - kas Tali ja Kalevipoja kuppel kõnetavad?
Eelmistel valimistel Eesti 200 Pärnumaal edu ei saatnud. Kui üleriigiliselt oli erakonna toetus 4,4 protsenti, siis Pärnumaal 3,4 protsenti. Enim hääli tõi siis Eesti 200-le Kadri Tali (872 häält).
Eesti 200 on teatanud, et seab riigikogu valimistel Pärnumaal üles strateegilise kommunikatsiooni ja riigikaitse eksperdi Peeter Tali kandidatuuri. Tali on Pärnust pärit, kuid aastaid tegutsenud mujal. Mees on Pärnu Postimehele öelnud, et on nüüd taas Raeküla elanik ja käib Tallinnas tööl.
Mis võiks olla Tali isiklik populaarsus ja kuivõrd kõnetab neid "Kalevipoja kupli" teema, on suur küsimärk ka erakonnale endale. Ja see, kas Talist saab üldse Eesti 200 esinumber Pärnumaal, ei ole veel otsustatud. Kõne alla võivad tulla ka Sulev Alajõe ja Kätlin Joala. Tali eeliseks nende ees on tuntus ja ekspertiis praegu ühiskonda kõnetaval julgeoleku teemal.
Peeter Tali Autor/allikas: ERR
Isamaa loodab taas Metsojale
Isamaa esinumbriks saab Andres Metsoja, kes sai eelmistel valimistel 2228 häälega ringkonnamandaadi.
Kui hiljuti toimus Pärnus võimupööre ja koalitsioonis asendati Keskerakond Isamaaga, oli selle taga kaalutlus, et nii saadakse Pärnu kolmanda silla ehituseks riigieelarvest 20 miljonit lisaeurot. Nii see paistab minema ja see on valimistele vastu minnes Metsojale kõva valuuta, ehkki see polnud mõistagi ainult tema teene.
Metsoja kõrval kandideerib kindlasti ka Isamaa Pärnumaa piirkonna esimees, Tori vallavanem Lauri Luur, kes oli ka eelmistel riigikogu valimistel erakonna teine number ja sai 663 häält.
Andres Metsoja. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Parempoolsed ja Rohelised
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega.
"Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," sõnas Kons.
Roheliste juht Johanna Maria Tõugu ütles, et Pärnu esinumbrina kandideerib Liina Reimann. Eelmistel riigikogu valimistel Rohelisi Pärnumaal edu ei saatnud - nende parimana sai Krister Kivi 246 häält, ülejäänud kandidaatide häälesaak küündis maksimaalselt 52-ni.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Pärnumaa valijatest hääletada EKRE poolt 41 ja Reformierakonna poolt 32 protsenti. Keskerakonda lubab valida üheksa, Eesti 200 kaheksa, Isamaad seitse protsenti. SDE toetus on Pärnumaal vaid kolm protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele. | Erakondade esinumbrid Pärnumaal: Helme, Peterson, Kivimägi, Metsoja, Korobeinik, Tali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
12. valimisringkonnas ehk Pärnumaal läheb 5. märtsil 2023 toimuvatel riigikogu valimistel jagamisele seitse mandaati. Praeguse seisuga parteitu Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ühegi erakonna nimekirjas ei kandideeri, ehkki tema enda väitel on kõik suuremad parteid, v.a EKRE tema juures maad kuulamas käinud.
EKRE pakatab enesekindlusest
EKRE Pärnumaa nimekirja veab erakonna aseesimees Mart Helme, kes eelmistel valimistel sai isikumandaadi ja 9170 häält, mis ühtlasi tähistas läbi aegade suurimat ühe poliitiku häältesaaki Pärnumaa valimisringkonnas.
EKRE sisevalimistel sai teise koha Helle Kullerkupp ja kolmanda Alar Laneman. Selline järjestus oli mõneti üllatav, sest viimastel kohalikel valimistel sai Laneman Pärnu linnas 1554 häält, samas kui Kullerkupu saaks oli kolm korda väiksem 509 häält. Kuid eks see näitas, mis jõujooned on EKRE piirkonnaorganisatsioonis.
EKRE nimekirjas kandideerib ka Sven Sildnik (artistinimega (:)kivisildnik - toim), kes kuulus varem Iseseisvusparteisse.
EKRE ise pakatab enesekindlusest ja arvestab oma plaanides kolme mandaadiga, kuid loodab tasahilju ka nelja. Viimane tähendaks juba paari-kolme suurema partei täielikku põrumist ja on ebatõenäoline.
Mart Helme Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Sotsid panustavad taas "välismängijale"
Kui EKRE oli eelmiste valimiste suurim võitja Pärnumaal, siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond suurim põruja. Nende häältesaagiks jäi ringkonnas kokku 2780 häält ja 6,8 protsenti (üleriigiliselt 9,8 protsenti). Nüüd veab sotside valimisnimekirja Pärnumaal tervise- ja tööminister Peep Peterson, kelle juhtimisel loodetakse kindlasti paremat tulemust. Üks mandaat Pärnumaalt oleks sotsidele juba suur võit.
Tartu taustaga Petersoni Pärnumaale kandideerima viimine oli sotsidele sundkäik, sest neil puudub kohapeal tugev liider. See probleem, et kandidaat tuleb suvepealinna lähetada riigi ametlikust pealinnast, on sotse Pärnumaal saatnud aastaid. 2019. aastal oli sotside esinumber Indrek Tarand (sai 1061 häält ja valituks ei osutunud), 2015. aastal lähetati Pärnumaale kandideerima Indrek Saar (sai 1944 häält), 2011. aastal Marianne Mikko (2093 häält).
Petersoni kõrval kandideerib SDE nimekirjas Pärnumaal kindlasti ka lavastaja Gerda Kordemets, kes leidis endas sisemise sotsi tänavu septembris. SDE nimekirja kolmas number on ilmselt perearst Madis Veskimägi.
Peep Peterson. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Reformierakond panustab eelmiste valimiste tippudele
Reformierakonna nimekirja veavad ka seekord riigikogu liige Toomas Kivimägi ja hiljuti rahandusministri ametisse saanud Annely Akkermann. Eelmistel valimistel said nad vastavalt 5202 ja 2397 häält ja mõlemad ringkonnamandaadi. Kaks mandaati Pärnumaal on Reformierakonnale kindlasti jõukohane tulemus.
Pärnumaal kandideerib ka endine tippsportlane Jüri Jaanson, kes sai eelmistel riigikogu valimistel kompensatsioonimandaadi 1139 häälega.
Toomas Kivimägi. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Keskerakond - Simsonita läheb keeruliseks
Keskerakonna seis on eelmistest valimistest keerulisem, sest Euroopa Komisjoni volinik Kadri Simson enam ei kandideeri. Tema sai 2019. aastal 5741 häälega ringkonnamandaadi ja on olnud peamine häältetooja ka varem.
Kastanid peavad tulest välja tooma eeskätt Andrei Korobenik ja Marko Šorin. Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Korobeinik Tallinnas (Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine), kuid viimastel kohalikel valimistel sügisel 2021 juba Keskerakonna esinumbrina Pärnu linnas (sai 1495 häält).
Korobeiniku ja Šorini kõrval kandideerib ka eelmisel korral Keskerakonda Lääne-, Saare- ja Hiiumaal vedanud Enn Eesmaa.
Ehkki Keskerakond räägib kahest mandaadist, on selle saamine Simsoni mittekandideerimise tõttu väga keeruline ning pigem piirdutakse ühe mandaadiga.
Andrei Korobeinik. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eesti 200 - kas Tali ja Kalevipoja kuppel kõnetavad?
Eelmistel valimistel Eesti 200 Pärnumaal edu ei saatnud. Kui üleriigiliselt oli erakonna toetus 4,4 protsenti, siis Pärnumaal 3,4 protsenti. Enim hääli tõi siis Eesti 200-le Kadri Tali (872 häält).
Eesti 200 on teatanud, et seab riigikogu valimistel Pärnumaal üles strateegilise kommunikatsiooni ja riigikaitse eksperdi Peeter Tali kandidatuuri. Tali on Pärnust pärit, kuid aastaid tegutsenud mujal. Mees on Pärnu Postimehele öelnud, et on nüüd taas Raeküla elanik ja käib Tallinnas tööl.
Mis võiks olla Tali isiklik populaarsus ja kuivõrd kõnetab neid "Kalevipoja kupli" teema, on suur küsimärk ka erakonnale endale. Ja see, kas Talist saab üldse Eesti 200 esinumber Pärnumaal, ei ole veel otsustatud. Kõne alla võivad tulla ka Sulev Alajõe ja Kätlin Joala. Tali eeliseks nende ees on tuntus ja ekspertiis praegu ühiskonda kõnetaval julgeoleku teemal.
Peeter Tali Autor/allikas: ERR
Isamaa loodab taas Metsojale
Isamaa esinumbriks saab Andres Metsoja, kes sai eelmistel valimistel 2228 häälega ringkonnamandaadi.
Kui hiljuti toimus Pärnus võimupööre ja koalitsioonis asendati Keskerakond Isamaaga, oli selle taga kaalutlus, et nii saadakse Pärnu kolmanda silla ehituseks riigieelarvest 20 miljonit lisaeurot. Nii see paistab minema ja see on valimistele vastu minnes Metsojale kõva valuuta, ehkki see polnud mõistagi ainult tema teene.
Metsoja kõrval kandideerib kindlasti ka Isamaa Pärnumaa piirkonna esimees, Tori vallavanem Lauri Luur, kes oli ka eelmistel riigikogu valimistel erakonna teine number ja sai 663 häält.
Andres Metsoja. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Parempoolsed ja Rohelised
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega.
"Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," sõnas Kons.
Roheliste juht Johanna Maria Tõugu ütles, et Pärnu esinumbrina kandideerib Liina Reimann. Eelmistel riigikogu valimistel Rohelisi Pärnumaal edu ei saatnud - nende parimana sai Krister Kivi 246 häält, ülejäänud kandidaatide häälesaak küündis maksimaalselt 52-ni.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Pärnumaa valijatest hääletada EKRE poolt 41 ja Reformierakonna poolt 32 protsenti. Keskerakonda lubab valida üheksa, Eesti 200 kaheksa, Isamaad seitse protsenti. SDE toetus on Pärnumaal vaid kolm protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Erakondade esinumbrid Pärnumaal: Helme, Peterson, Kivimägi, Metsoja, Korobeinik, Tali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TalTechi spordihoones läksid vastamisi TalTech/Tradehouse ja Jonavos Aušrine, kes kumbki tänavusel hooajal kaotusekibedust tundnud ei olnud. Lisaks püsisid mõlemad naiskonnad enne omavahelist mängu täiseduga. Kahes esimeses geimis leedulannade paremust tunnistanud TalTech võitis kolm järgmist, saavutades raskest seisust 3:2 (24:26, 20:25, 26:24, 25:23, 15:13) võidu. Lõpptulemuse muudab magusamaks asjaolu, et võõrustajad päästsid kolmandas geimis 21:24 seisul kolm matšpalli ja viiendas jäädi 4:8 kaotusseisu, vahendab volley.ee.
Milja Raitis tõi võitjatele 20, Dzintra Lember 19, Kätriin Põld 16, Eliisa Peit 14 ja Marily Lass 12 punkti. Kui servi vastuvõtul oli parem Leedu võistkond, siis rünnakul oli edukam TalTech. Blokipunkte kogusid mõlemad võistkonnad 11.
Viiegeimilises mängus jõudis võiduni ka Tartu Ülikool/Bigbank, alistades võõrsil 3:2 (25:23, 25:23, 23:25, 22:25, 15:6) tulemusega SUFA klubs/DU. 78 tõstet saanud Annabel Huik lahendas neist 23 ja lõpetas vastasseisu üleplatsimängijana 27 punktiga, jäädes 21 punktiga plussi. Laura Liisa Maiste assisteeris 26 ja Mari Arak 16 punktiga. Servi vastuvõtul kindlalt tegutsenud tartlannad lahendasid rünnakuid 37-protsendiliselt. Lätlannade vastuvõtt oli 67 ja rünnak 31 protsenti. Miinuspoolele tuleb kanda Tartu naiskonna rünnakul tehtud 21 omaviga . Daugavpilsi võistkond eksis rünnakul 15 korral.
Kaotusega pidi leppima Barrus/Võru Võrkpalliklubi, kes jäi Jelgavas 1:3 (21:25, 27:29, 25:20, 24:26) resultaadiga alla kohalikule VK Jelgavale. Seejuures oli võrulannadel teises ja neljandas geimis enda servil kasutada üks geimpall. Hanna-Liisa Ilves panustas Võru naiskonna tulemusse 20, Salme Adeele Hollas 19, Haide Haring 10 ja Kätriin Kauksi samuti 10 punkti. Pluss-miinus arvestuses oli parim Ilvese kasutegur +16. Võru naiskond võttis servi vastu 31-protsendiliselt ja lahendas rünnakuid 32-protsendiliselt, Läti naiskonna samad näitajad olid 51 ja 38 protsenti.
Ainsana kaotuseta jätkav TalTech/Tradehouse tõusis 20 punktiga teiseks, Aušrine on ühe enampeetud mänguga kogunud 22 punkti. Seitse punkti võtnud Tartu Ülikool/Bigbank on seitsmes, kuus punkti kogunud Audentes SG/Noortekoondis kaheksas ja samuti kuus punkti noppinud Barrus/Võru Võrkpalliklubi üheksas. | Kolm matšpalli päästnud Taltech tuli välja keerulisest seisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TalTechi spordihoones läksid vastamisi TalTech/Tradehouse ja Jonavos Aušrine, kes kumbki tänavusel hooajal kaotusekibedust tundnud ei olnud. Lisaks püsisid mõlemad naiskonnad enne omavahelist mängu täiseduga. Kahes esimeses geimis leedulannade paremust tunnistanud TalTech võitis kolm järgmist, saavutades raskest seisust 3:2 (24:26, 20:25, 26:24, 25:23, 15:13) võidu. Lõpptulemuse muudab magusamaks asjaolu, et võõrustajad päästsid kolmandas geimis 21:24 seisul kolm matšpalli ja viiendas jäädi 4:8 kaotusseisu, vahendab volley.ee.
Milja Raitis tõi võitjatele 20, Dzintra Lember 19, Kätriin Põld 16, Eliisa Peit 14 ja Marily Lass 12 punkti. Kui servi vastuvõtul oli parem Leedu võistkond, siis rünnakul oli edukam TalTech. Blokipunkte kogusid mõlemad võistkonnad 11.
Viiegeimilises mängus jõudis võiduni ka Tartu Ülikool/Bigbank, alistades võõrsil 3:2 (25:23, 25:23, 23:25, 22:25, 15:6) tulemusega SUFA klubs/DU. 78 tõstet saanud Annabel Huik lahendas neist 23 ja lõpetas vastasseisu üleplatsimängijana 27 punktiga, jäädes 21 punktiga plussi. Laura Liisa Maiste assisteeris 26 ja Mari Arak 16 punktiga. Servi vastuvõtul kindlalt tegutsenud tartlannad lahendasid rünnakuid 37-protsendiliselt. Lätlannade vastuvõtt oli 67 ja rünnak 31 protsenti. Miinuspoolele tuleb kanda Tartu naiskonna rünnakul tehtud 21 omaviga . Daugavpilsi võistkond eksis rünnakul 15 korral.
Kaotusega pidi leppima Barrus/Võru Võrkpalliklubi, kes jäi Jelgavas 1:3 (21:25, 27:29, 25:20, 24:26) resultaadiga alla kohalikule VK Jelgavale. Seejuures oli võrulannadel teises ja neljandas geimis enda servil kasutada üks geimpall. Hanna-Liisa Ilves panustas Võru naiskonna tulemusse 20, Salme Adeele Hollas 19, Haide Haring 10 ja Kätriin Kauksi samuti 10 punkti. Pluss-miinus arvestuses oli parim Ilvese kasutegur +16. Võru naiskond võttis servi vastu 31-protsendiliselt ja lahendas rünnakuid 32-protsendiliselt, Läti naiskonna samad näitajad olid 51 ja 38 protsenti.
Ainsana kaotuseta jätkav TalTech/Tradehouse tõusis 20 punktiga teiseks, Aušrine on ühe enampeetud mänguga kogunud 22 punkti. Seitse punkti võtnud Tartu Ülikool/Bigbank on seitsmes, kuus punkti kogunud Audentes SG/Noortekoondis kaheksas ja samuti kuus punkti noppinud Barrus/Võru Võrkpalliklubi üheksas.
### Response:
Kolm matšpalli päästnud Taltech tuli välja keerulisest seisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase info kohaselt pidi Rauma laevatehas andma Tallinkile laeva üle sel nädalal. Yle teatel lükkub laeva üleandmine siiski jätkuvalt edasi, kuna hiljutises proovisõidus selgus, et laev vajab lisaremonti.
Tallink Silja kommunikatsioonijuhi Marika Nöjdi sõnul ei saa praegu anda konkreetset ajakava, mil laev üle antakse.
Varem oli kavas, et MyStar teeb oma esimese sõidu 1. detsembril. Nüüd lükkub see samuti edasi.
Nöjdi sõnul on nädala lõpus saadaval rohkem infot selle kohta, millal laev üle antakse.
Laeva üleandmine Tallinkile on mitu korda edasi lükkunud. Juulis teatas laevatehas, et laev antakse ettevõttele üle septembris. Esimestel proovisõitudel ilmnesid aga tehnilised probleemid, mistõttu laeva ei saanud üle andma.
MyStari ehitamine algas Rauma laevatehases 2020. aasta aprillis. Algsete plaanide järgi pidi laev alustama tööd selle aasta jaanuaris. | Tallinki laeva MyStar kasutuselevõtt viibib taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase info kohaselt pidi Rauma laevatehas andma Tallinkile laeva üle sel nädalal. Yle teatel lükkub laeva üleandmine siiski jätkuvalt edasi, kuna hiljutises proovisõidus selgus, et laev vajab lisaremonti.
Tallink Silja kommunikatsioonijuhi Marika Nöjdi sõnul ei saa praegu anda konkreetset ajakava, mil laev üle antakse.
Varem oli kavas, et MyStar teeb oma esimese sõidu 1. detsembril. Nüüd lükkub see samuti edasi.
Nöjdi sõnul on nädala lõpus saadaval rohkem infot selle kohta, millal laev üle antakse.
Laeva üleandmine Tallinkile on mitu korda edasi lükkunud. Juulis teatas laevatehas, et laev antakse ettevõttele üle septembris. Esimestel proovisõitudel ilmnesid aga tehnilised probleemid, mistõttu laeva ei saanud üle andma.
MyStari ehitamine algas Rauma laevatehases 2020. aasta aprillis. Algsete plaanide järgi pidi laev alustama tööd selle aasta jaanuaris.
### Response:
Tallinki laeva MyStar kasutuselevõtt viibib taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmise aasta 30. juunil ja 1. juulil toimub Pühajärve ääres seitsmes Retrobesti festival, mis toob Lõuna-Eestisse nostalgilisi hitte nii Rootsist, Itaaliast, Saksamaalt, Inglismaalt kui ka kodumaalt.
Sel korral koostasid artistide nimekirja suures osas festivalikülastajad, kelle soovil teeb avaetteaste Anne Veski. Lisaks vallutavad lava Itaalia tuntuimad hitid "Mamma Maria", "Made In Italy" ja "Questa Sera" Ricchi E Poveri esituses.
Esimene välisartist, kes ajastufestivalil üles astub, on Thomas Anders koosseisust Modern Talking. Esimese festivalipäeva lõpetab E-Type.
Teisel päeval hõivavad pealava vaid välisartistid. Electric Light Orchestra muusikaga astub lavale Phil Bates ning oma 1990-ndate hittlugusid (nagu "Another Night" ja "Run Away") esitab Real McCoy. Festivali lõpetavad ühise ülesastumisega hittide "What Is Love", "Life", "It's My Life" esitajad Haddaway ja Dr Alban.
Välisartiste mahub ka vabaõhuklubiks muutuvale rannalavale, kus avapäeval astub lavale Snap! lugudega "The Power" ja "Rythm Is a Dancer". Festivali teisel päeval esineb rannalaval Lian Ross.
Retrobestil astuvad üles ka kodumaised artistid - praeguseks on kinnitanud oma kohaletuleku lisaks Anne Veskile ka Smilers. Artistide nimekiri täieneb jooksvalt. | Retrobest 2023 peaesineja on Ricchi E Poveri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmise aasta 30. juunil ja 1. juulil toimub Pühajärve ääres seitsmes Retrobesti festival, mis toob Lõuna-Eestisse nostalgilisi hitte nii Rootsist, Itaaliast, Saksamaalt, Inglismaalt kui ka kodumaalt.
Sel korral koostasid artistide nimekirja suures osas festivalikülastajad, kelle soovil teeb avaetteaste Anne Veski. Lisaks vallutavad lava Itaalia tuntuimad hitid "Mamma Maria", "Made In Italy" ja "Questa Sera" Ricchi E Poveri esituses.
Esimene välisartist, kes ajastufestivalil üles astub, on Thomas Anders koosseisust Modern Talking. Esimese festivalipäeva lõpetab E-Type.
Teisel päeval hõivavad pealava vaid välisartistid. Electric Light Orchestra muusikaga astub lavale Phil Bates ning oma 1990-ndate hittlugusid (nagu "Another Night" ja "Run Away") esitab Real McCoy. Festivali lõpetavad ühise ülesastumisega hittide "What Is Love", "Life", "It's My Life" esitajad Haddaway ja Dr Alban.
Välisartiste mahub ka vabaõhuklubiks muutuvale rannalavale, kus avapäeval astub lavale Snap! lugudega "The Power" ja "Rythm Is a Dancer". Festivali teisel päeval esineb rannalaval Lian Ross.
Retrobestil astuvad üles ka kodumaised artistid - praeguseks on kinnitanud oma kohaletuleku lisaks Anne Veskile ka Smilers. Artistide nimekiri täieneb jooksvalt.
### Response:
Retrobest 2023 peaesineja on Ricchi E Poveri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Böckleri sõnul paelus teda Tartu süsteem ja treener. "Ameerikas olles jälgisin ka Eesti meeskondade tegemisi ja jäi silma Tartu hea süsteem ja peatreener Mazurs. Nüüd Eestisse tagasi tulles ja võimalusi uurides tundsin, et Tartu on minu jaoks parim valik. Koondise juures olles rääkisin ka Märdiga ja võistkonnas on ka mitmeid tuttavaid nägusid. Nii see otsus tehtud sai. Esialgu on kokkulepe detsembri lõpuni ja vaatan ka välismaa poole, aga kui kõik klapib, siis ei ole sugugi välistatud ka hooaja lõpuni Tartus mängimine," sõnas Böckler.
198 cm pikkune viskav tagamängija Böckler on pärit Audentese süsteemist ja tegi oma meistriliiga debüüdi hooajal 2017/2018 G4S Noorteliiga võistkonnas. Enne Ameerikasse siirdumist mängis ta ühe hooaja ka Tallinna Kalevi ning TalTechi meeskondades. 2019/2020 hooajal kogus ta TalTechi särgis 26 mänguga keskmiselt 13,5 punkti ja 3,4 lauapalli mängus.
Üle-eelmise hooajal Ameerikasse Saint Mary'se ülikooli siirdunud Böckleri esimest välishooaega jäi varjutama vigastus. Böckleri NCAA debüütaasta numbriteks jäid keskmiselt 5,5 punkti ja 1,5 lauapalli. Eelmisel hooajal tegi ta sama ülikooli eest kaasa 12 mängus ja kogus neis keskmiselt 1,9 punkti. Et Böckler sel hooajal enda jaoks õiget kohta Ameerikas ei leidnud, otsustas ta Eestisse tagasi tulla ja liituda Tartu meeskonnaga.
Esimene võimalus Böcklerit Tartu särgis näha on juba esmaspäeva õhtul, kui Tartu Ülikool Maks&Moorits võõrustab karikavõistluste veerandfinaali avamängus Pärnu Sadamat. Kohtumine algab Tartu Ülikooli spordihoones kell 19. | Leemet Böckler liitus Tartu meeskonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Böckleri sõnul paelus teda Tartu süsteem ja treener. "Ameerikas olles jälgisin ka Eesti meeskondade tegemisi ja jäi silma Tartu hea süsteem ja peatreener Mazurs. Nüüd Eestisse tagasi tulles ja võimalusi uurides tundsin, et Tartu on minu jaoks parim valik. Koondise juures olles rääkisin ka Märdiga ja võistkonnas on ka mitmeid tuttavaid nägusid. Nii see otsus tehtud sai. Esialgu on kokkulepe detsembri lõpuni ja vaatan ka välismaa poole, aga kui kõik klapib, siis ei ole sugugi välistatud ka hooaja lõpuni Tartus mängimine," sõnas Böckler.
198 cm pikkune viskav tagamängija Böckler on pärit Audentese süsteemist ja tegi oma meistriliiga debüüdi hooajal 2017/2018 G4S Noorteliiga võistkonnas. Enne Ameerikasse siirdumist mängis ta ühe hooaja ka Tallinna Kalevi ning TalTechi meeskondades. 2019/2020 hooajal kogus ta TalTechi särgis 26 mänguga keskmiselt 13,5 punkti ja 3,4 lauapalli mängus.
Üle-eelmise hooajal Ameerikasse Saint Mary'se ülikooli siirdunud Böckleri esimest välishooaega jäi varjutama vigastus. Böckleri NCAA debüütaasta numbriteks jäid keskmiselt 5,5 punkti ja 1,5 lauapalli. Eelmisel hooajal tegi ta sama ülikooli eest kaasa 12 mängus ja kogus neis keskmiselt 1,9 punkti. Et Böckler sel hooajal enda jaoks õiget kohta Ameerikas ei leidnud, otsustas ta Eestisse tagasi tulla ja liituda Tartu meeskonnaga.
Esimene võimalus Böcklerit Tartu särgis näha on juba esmaspäeva õhtul, kui Tartu Ülikool Maks&Moorits võõrustab karikavõistluste veerandfinaali avamängus Pärnu Sadamat. Kohtumine algab Tartu Ülikooli spordihoones kell 19.
### Response:
Leemet Böckler liitus Tartu meeskonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraani revolutsioonilise kaardiväe üksused ründasid esmaspäeva varahommikul Iraagi Kurdistani rakettide ning droonidega, vahendas Reuters Iraani uudisteagentuuri Fars.
Rünnakud Kurdistanile pani kaardile mõttekoda Kriitilised Ohud (Critical Threats).
The #IRGC attacked a series of anti-regime #Kurdish militia positions in #Iraqi #Kurdistan, re-intensifying this campaign as #Turkey simultaneously conducts an expansive airstrike campaign against Kurdish militias in northern #Syria and #Iraq.(3/5) pic.twitter.com/HS2sGIPSLq
— Critical Threats (@criticalthreats) November 21, 2022
Iraan on alates riigis puhkenud protestide algusest asunud ründama Iraagi Kurdistani võitlejaid naaberriigis.
Ulatuslikud protestid Iraanis algasid aladel, kus elab palju kurde. Protestid puhkesid peale kurdi päritolu Mahsa Amini hukkumist Iraani kombepolitsei vägivalla tõttu.
Iraan on süüdistanud Iraagis paiknevaid kurde rahutuste õhutamises Iraanis ning on ähvardanud rünnakuid Iraani kurdi dissidentide pihta.
Iraani protestide mahasurumise mõistis hukka pühapäeval Iraani Kurdistani Demokraatlik Partei (PDKI), mis olles keelustatud Iraanis, tegutseb Iraagi Kurdistanis, vahendas Iran International. | Iraan tegi Iraagi Kurdistanile raketirünnaku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraani revolutsioonilise kaardiväe üksused ründasid esmaspäeva varahommikul Iraagi Kurdistani rakettide ning droonidega, vahendas Reuters Iraani uudisteagentuuri Fars.
Rünnakud Kurdistanile pani kaardile mõttekoda Kriitilised Ohud (Critical Threats).
The #IRGC attacked a series of anti-regime #Kurdish militia positions in #Iraqi #Kurdistan, re-intensifying this campaign as #Turkey simultaneously conducts an expansive airstrike campaign against Kurdish militias in northern #Syria and #Iraq.(3/5) pic.twitter.com/HS2sGIPSLq
— Critical Threats (@criticalthreats) November 21, 2022
Iraan on alates riigis puhkenud protestide algusest asunud ründama Iraagi Kurdistani võitlejaid naaberriigis.
Ulatuslikud protestid Iraanis algasid aladel, kus elab palju kurde. Protestid puhkesid peale kurdi päritolu Mahsa Amini hukkumist Iraani kombepolitsei vägivalla tõttu.
Iraan on süüdistanud Iraagis paiknevaid kurde rahutuste õhutamises Iraanis ning on ähvardanud rünnakuid Iraani kurdi dissidentide pihta.
Iraani protestide mahasurumise mõistis hukka pühapäeval Iraani Kurdistani Demokraatlik Partei (PDKI), mis olles keelustatud Iraanis, tegutseb Iraagi Kurdistanis, vahendas Iran International.
### Response:
Iraan tegi Iraagi Kurdistanile raketirünnaku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui 19. augustil oli CO2 hind ETS-is rekordiline 98,01 eurot tonni kohta, siis septembri keskpaigaks langes see 65-70 euro kanti, kuid tõusis oktoobri teises pooles uuesti ja on nüüd 75-80 euro vahel.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Imre Banyaszi sõnul põhjustas augusti rekordhinna mitme teguri koosmõju: "Ühelt poolt kõrge gaasi hind, millest tingitult oli tegemist ka rekordiliselt kõrge elektrihinnaga. Seetõttu pääsesid turule saastavamad tootmisüksused, mis aga omakorda paiskavad õhku rohkem kasvuhoonegaase ning seega on nendel tootmisüksustel vajadus rohkemate ühikute järele."
Ka ettevõtte Baltic Energy Partners OÜ partner Marko Allikson tõi suve lõpu hinnatõusu põhjusena välja turgude ootuse suuremaks fossiilkütuste kasutamiseks.
Marko Allikson Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
"Augustis jõudis CO2 kvoodihind selle aasta tiputasemele, kuna Euroopa emissiooniturg elas teadmises, et Vene gaasi asendamiseks on vajalik suuremahuline saastavamate fossiilsete elektritootmisviiside kasutuselevõtt ning veel ei olnud selgeid märke tarbimise ärakukkumisest," selgitas Allikson.
Soe ilm ja EL-i arutelud aitasid hinda alla tuua
Augustis saavutasid aga gaasi ja elektrihinnad tipu, mis viisid energiatarbimise vähendamiseni ning majanduslanguse ohuni, mis tähendavad mõlemad väiksemat CO2 kvootide nõudlust, märkis Allikson.
Hinnatõus käivitas Alliksoni sõnul Euroopa Liidus aktiivse arutelu hindade ohjeldamise teemadel, mistõttu likvideeriti turul spekulatiivseid positsioone, kus kauplejad ootasid jätkuvat hinnatõusu. "Lisaks on hinda allapoole surunud soe sügis ning talve algus, mis on lisaks vähendanud vajadust CO2 kvootide järele," ütles ta.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Imre Banyasz. Autor/allikas: Erakogu
Ka Banyasz tõi esile, et turg reageeris augusti lõpus Euroopa Liidus alanud aruteludele, kus räägiti võimalustest kõrgete energiahindade tõkestamiseks ning lisaks gaasihinna reguleerimisele ja liigtulu maksustamisele oli Poola ettepanekul laual ka CO2 hinna piiramine. "Arutelu, et riigid võivad mingil viisil turule sekkuda, tegi kauplejad ettevaatlikuks. ETS-ile sekkumine siiski toetust ei leidnud," märkis Banyasz.
Soe sügis ja gaasihinna langus soodustasid CO2 hinnalangust
Pärast neid arutelusid on CO2 hind hakanud langema, kuna suurenes nii taastuvenergia tootlikkus kui ka langes gaasi hind, selgitas Banyasz.
"Lisaks oli sügis Euroopas võrdlemisi soe, mille tõttu vajadus energia järele oli väiksem. See vähendas ka nõudlust ühikute järele," märkis ta.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks tõi CO2 hinnalanguse põhjustena välja kolm tegurit. Esmalt ei ole talv alanud nii karmilt nagu prognoositi, mistõttu on olnud nõudlus energiakandjate järele oodatust väiksem, tõdes ta. Lisaks on ka fossiilsete kütuste kõrged hinnad sundinud nende tarbimist vähendama. Kõik see on kokkuvõttes kärpinud nõudlust fossiilsete energiakandjate vastu ning sellega ka vajadust osta CO2 kvoote.
"See on turg nagu iga teine!" ütles Vaks ERR-ile.
Rein Vaks Autor/allikas: Laura Raudnagel/ERR
Hinnalangusele järgnes korrektsioon
Alliksoni sõnul on CO2 hinna kerge tõus pärast suuremat langust tingitud eelkõige turgude rahunemisest esmase ülereageerimise järel kardetud regulatiivsetele meetmetele CO2 hindade ohjeldamiseks.
Banyasz tõi viimaste nädalate hinnatõusu ühe võimaliku põhjusena lisaks esile Euroopa Liidus erinevate keskkonna-teemaliste õigusaktide üle käivad läbirääkimised. Seetõttu on tema sõnul keeruline prognoosida ka, milliseks kujuneb järgmiste kuude CO2 hind.
Süsinikuhinda mõjutavad EL, ilm ja gaasi hind
"Lõpusirgele on jõudmas mitmete Eesmärk 55 paketi eelnõude läbirääkimised. Nende vastuvõtmine võib teatud muudatusi tuua ka turul, kuid pigem on turuosalised juba võimalike muudatustega arvestanud," selgitas Banyasz. "Kõige enam sõltub hind sellest, milliseks kujuneb maagaasi hind maailmaturul. Kui hind oluliselt tõuseb ja tekivad tarneraskused, siis see kindlasti mõjutab ka CO2 hinda."
Samuti võivad Banyaszi hinnangul süsinikukvoodi hinnale mõju avaldada ilmastikutingimused: "Erakordselt külm talv suurendab meie energiavajadust ning seeläbi ka fossiilsete kütuste põletamist, mis omakorda suurendab vajadust ühikute järele."
Euroopa Liidus käivate kliimaläbirääkimiste mõju rõhutas ka Allikson: "Lühemas perspektiivis sõltuvad CO2 hinnad eelkõige ilmast. Teisalt on olulised Euroopa Liidus toimuvad arengud RePowerEU, FitFor55 (Eesmärk 55) aga ka planeeritavate gaasi ja elektrituru kriisimeetmete raames, mis võivad sõltuvalt tulemustest pakkumist suurendades või vähendades mõjutada oluliselt CO2 kvootide hindu." | Oodatust soojem sügis ja väiksem energiatarbimine tõid CO2 hinna alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui 19. augustil oli CO2 hind ETS-is rekordiline 98,01 eurot tonni kohta, siis septembri keskpaigaks langes see 65-70 euro kanti, kuid tõusis oktoobri teises pooles uuesti ja on nüüd 75-80 euro vahel.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Imre Banyaszi sõnul põhjustas augusti rekordhinna mitme teguri koosmõju: "Ühelt poolt kõrge gaasi hind, millest tingitult oli tegemist ka rekordiliselt kõrge elektrihinnaga. Seetõttu pääsesid turule saastavamad tootmisüksused, mis aga omakorda paiskavad õhku rohkem kasvuhoonegaase ning seega on nendel tootmisüksustel vajadus rohkemate ühikute järele."
Ka ettevõtte Baltic Energy Partners OÜ partner Marko Allikson tõi suve lõpu hinnatõusu põhjusena välja turgude ootuse suuremaks fossiilkütuste kasutamiseks.
Marko Allikson Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
"Augustis jõudis CO2 kvoodihind selle aasta tiputasemele, kuna Euroopa emissiooniturg elas teadmises, et Vene gaasi asendamiseks on vajalik suuremahuline saastavamate fossiilsete elektritootmisviiside kasutuselevõtt ning veel ei olnud selgeid märke tarbimise ärakukkumisest," selgitas Allikson.
Soe ilm ja EL-i arutelud aitasid hinda alla tuua
Augustis saavutasid aga gaasi ja elektrihinnad tipu, mis viisid energiatarbimise vähendamiseni ning majanduslanguse ohuni, mis tähendavad mõlemad väiksemat CO2 kvootide nõudlust, märkis Allikson.
Hinnatõus käivitas Alliksoni sõnul Euroopa Liidus aktiivse arutelu hindade ohjeldamise teemadel, mistõttu likvideeriti turul spekulatiivseid positsioone, kus kauplejad ootasid jätkuvat hinnatõusu. "Lisaks on hinda allapoole surunud soe sügis ning talve algus, mis on lisaks vähendanud vajadust CO2 kvootide järele," ütles ta.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Imre Banyasz. Autor/allikas: Erakogu
Ka Banyasz tõi esile, et turg reageeris augusti lõpus Euroopa Liidus alanud aruteludele, kus räägiti võimalustest kõrgete energiahindade tõkestamiseks ning lisaks gaasihinna reguleerimisele ja liigtulu maksustamisele oli Poola ettepanekul laual ka CO2 hinna piiramine. "Arutelu, et riigid võivad mingil viisil turule sekkuda, tegi kauplejad ettevaatlikuks. ETS-ile sekkumine siiski toetust ei leidnud," märkis Banyasz.
Soe sügis ja gaasihinna langus soodustasid CO2 hinnalangust
Pärast neid arutelusid on CO2 hind hakanud langema, kuna suurenes nii taastuvenergia tootlikkus kui ka langes gaasi hind, selgitas Banyasz.
"Lisaks oli sügis Euroopas võrdlemisi soe, mille tõttu vajadus energia järele oli väiksem. See vähendas ka nõudlust ühikute järele," märkis ta.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks tõi CO2 hinnalanguse põhjustena välja kolm tegurit. Esmalt ei ole talv alanud nii karmilt nagu prognoositi, mistõttu on olnud nõudlus energiakandjate järele oodatust väiksem, tõdes ta. Lisaks on ka fossiilsete kütuste kõrged hinnad sundinud nende tarbimist vähendama. Kõik see on kokkuvõttes kärpinud nõudlust fossiilsete energiakandjate vastu ning sellega ka vajadust osta CO2 kvoote.
"See on turg nagu iga teine!" ütles Vaks ERR-ile.
Rein Vaks Autor/allikas: Laura Raudnagel/ERR
Hinnalangusele järgnes korrektsioon
Alliksoni sõnul on CO2 hinna kerge tõus pärast suuremat langust tingitud eelkõige turgude rahunemisest esmase ülereageerimise järel kardetud regulatiivsetele meetmetele CO2 hindade ohjeldamiseks.
Banyasz tõi viimaste nädalate hinnatõusu ühe võimaliku põhjusena lisaks esile Euroopa Liidus erinevate keskkonna-teemaliste õigusaktide üle käivad läbirääkimised. Seetõttu on tema sõnul keeruline prognoosida ka, milliseks kujuneb järgmiste kuude CO2 hind.
Süsinikuhinda mõjutavad EL, ilm ja gaasi hind
"Lõpusirgele on jõudmas mitmete Eesmärk 55 paketi eelnõude läbirääkimised. Nende vastuvõtmine võib teatud muudatusi tuua ka turul, kuid pigem on turuosalised juba võimalike muudatustega arvestanud," selgitas Banyasz. "Kõige enam sõltub hind sellest, milliseks kujuneb maagaasi hind maailmaturul. Kui hind oluliselt tõuseb ja tekivad tarneraskused, siis see kindlasti mõjutab ka CO2 hinda."
Samuti võivad Banyaszi hinnangul süsinikukvoodi hinnale mõju avaldada ilmastikutingimused: "Erakordselt külm talv suurendab meie energiavajadust ning seeläbi ka fossiilsete kütuste põletamist, mis omakorda suurendab vajadust ühikute järele."
Euroopa Liidus käivate kliimaläbirääkimiste mõju rõhutas ka Allikson: "Lühemas perspektiivis sõltuvad CO2 hinnad eelkõige ilmast. Teisalt on olulised Euroopa Liidus toimuvad arengud RePowerEU, FitFor55 (Eesmärk 55) aga ka planeeritavate gaasi ja elektrituru kriisimeetmete raames, mis võivad sõltuvalt tulemustest pakkumist suurendades või vähendades mõjutada oluliselt CO2 kvootide hindu."
### Response:
Oodatust soojem sügis ja väiksem energiatarbimine tõid CO2 hinna alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaseke "Kala jälg vees" (1981)
Kuigi Riho Sibul oli muusika tegev juba 1970. aastate lõpus (Magnetic Band, Propeller), siis tema esimene märgiline salvestus on 1981. aastast Kasekese esimesel lühiplaadilt "Sõnum". Siin saavad kokku proge- rock ja spirituaal- jazz: juba avasekunditel kõlava kitarririffiga lendab kuulaja kosmosesse ja ei maandu järgmise kolme ning poole minuti jooksul kordagi. Kohati võib jääda isegi mulje, et lugu kaldub oma eepilisusega üle hea maitse piiri, kuid tervik on siiski nii lummavalt ilus, et sellele on raske midagi ette heita.
In Spe "Antidolorosum" (1983)
Sibula karjääri algus mööduski suuresti proge tähe all ja In Spe "Antidolorosum" on ilmselt üleüldse Eesti proge apoteoos: ebanormaalselt eepiline ja tihe lugu, kus kitarrid ei lõpeta vilistamist, süntesaatorid tulistavad valguskiiri siia ja sinna ning liigutakse pidevalt kulminatsiooni poole, mis sest, et see lugu ongi ise üks viieminutiline kulminatsioon.
Ultima Thule "Liivimaa pastoraal" (1988)
Võime ju mõelda ja öelda, et "Liivimaa pastoraal" on Ultima Thule ning Riho Sibula kõige kuulatum, tsiteeritum ja tuntum lugu, aga tegelikult on see poolik tõde. "Liivimaa pastoraal" on ammu oma muusikalise konteksti minetanud, Villu Kanguri tekst on saanud osaks rahvaluulest, see on eestlase DNA-sse nii sügavalt sisse kodeeritud, et ka ilma lugu kunagi kuulmata teame vähemalt mõnda fraasi sellest loost. Aga mida sellest loost öelda? Kui oleks vaja välja jagada karikas "Eesti bluusi hümn", siis ega väga kaua mõtlema ei peaks...
Ultima Thule "Aed" (1989)
Isiklikult kindlasti lemmik Ultima Thule lugu läbi aegade. Seda on laulnud nii Riho Sibul ise kui ka Tõnis Mägi, enam on tuntud aga just Mägi esitatud versioon. Mõneti on siin olemas kõik see, mida kuulsime Sibula algusaegade loomingus: näpuotsaga proget, killuke bluusi, kuid ennekõike on "Aed" ikkagi Eesti soul 'i meistriteos, kuigi puritaanid seda kindlasti klassikaliseks soul 'iks ei peaks. Küll aga võttis Riho Sibul kõik selle, mida nägi Grapsi Magnetic Bandis ja tegi ise veel huvitavamalt ja ehk isegi paremini.
VSP Projekt "Kuulaps" (1986)
Raul Vaigla, Riho Sibula ja Aare Põdra koostöös sündinud VSP Projekt on paljuski unustatud, kuid "Kuulast" teavad pea kõik, kes kunagi midagigi Riho Sibulast kuulnud. Mõnes mõttes on see ka üks Sibula lihtsamaid ning oma lihtsuses lummavamalt kaunimaid lugusid üldse. Kinnitus sellest, miks teda nimetatakse üheks Eesti parimaks kitarristiks.
Riho Sibul "Must 5" (2004)
Vähe on lugusid, mis niiviisi noa südamesse virutavad ja hetkekski leevendust ei paku. Riho Sibula 2004. aastal ilmunud album "Must" on pühendatud tema lahkunud isale, õigemini on sellesse muusikasse valatud kogu valu ja lein, kurbus ja ütlemata jäänud sõnad. "Must 5" on plaadi tipphetk, stiihiline kitarritolm, mis justkui ei allukski Sibula kontrollile. Lõpus vajutab pitseri veel Dylan Thomase luuletus "And Death Shall Have No Dominion". Lugu, mida ma kardan ja alati kuulata ei julgegi.
Liisi Koikson "Tähesära" (2006)
Muidugi, seda lugu on esitanud ja salvestanud korduvalt ka Riho Sibul ise, kuid igati sobib siia kõrvale tuua näide sellest, kuidas tema kirjutatud meloodia hakkab särama ka teiste lauljate käe all. "Tähesära" on üks parimaid näiteid Sibula ja Koržetsi aastatepikkusest koostööst ja sõprusest: see lugu on kriipivalt, isegi veidi ebamugavalt aus, seda kuulates jääb mulje, et laulja – olgu see siis Sibul või Koikson – rebib mõne minutiga oma hinge kuulaja ees valla ja näitab julgelt kõike, mis seal peidus on.
Ultima Thule "Pilv" (2010)
Selle looga sai mõnes mõttes ring täis: Ultima Thule seni viimasel plaadil "Jälgede jälgedes" ilmus lugu "Pilv", mis on "Aia" mõtteline järg: isegi kitarrikäik, millega "Pilv" algab, on õrn variatsioon või kaja aastakümnete tagusest tippteosest. Aga ega "Pilv" pole kuidagi kehvem, soul 'ist on küll võrsunud hoopis toores bluusine riffrock, aga süda on sama koha peal ja energiat on isegi kraadi võrra rohkem.
Juhan "Ma kõndisin metsa poole" (2013)
Viimastel aastatel ei ilmunud ühtki Ultima Thule albumit ega ka Sibula sooloplaati, küll aga keskendus ta projektile Juhan, kus nad viisistasid koos Jaak Sooäärega kahe albumi jagu Juhan Liivi tekste. Esimene album on otsast ääreni täis pärle, seal sulab kokku Sibula bluusivokaal ja psühhedeelne jazz, mis ei allu naljalt liigitustele. Seal on tumedaid deemonlikke varjundeid ja ükskuid päikesekiiri, mis sünkjasmustast taevast end läbi suruvad.
Riho Sibul "Vahel harva, härmas aasal" (2014)
Sibula seni viimane sooloalbum "Berliini päevik. Taevaskoda" ilmus 2014. aastal ning tegu polnud mingi lati alt läbi jooksmisega, vaid see läks uhkusega tema kullafondi hulka. Üks mõjuvamaid hetki plaadil on "Vahel harva, härmas aasal", habras ballaad, kus Sibul sositaks otsekui kuulajale kõrva. Ja see tasane, ilma kiirustamata esitatud pärl poeb otse südamesse, tee, mis sa tahad. | Ülevaade. Riho Sibula karjäär kümne olulisema loo kaudu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaseke "Kala jälg vees" (1981)
Kuigi Riho Sibul oli muusika tegev juba 1970. aastate lõpus (Magnetic Band, Propeller), siis tema esimene märgiline salvestus on 1981. aastast Kasekese esimesel lühiplaadilt "Sõnum". Siin saavad kokku proge- rock ja spirituaal- jazz: juba avasekunditel kõlava kitarririffiga lendab kuulaja kosmosesse ja ei maandu järgmise kolme ning poole minuti jooksul kordagi. Kohati võib jääda isegi mulje, et lugu kaldub oma eepilisusega üle hea maitse piiri, kuid tervik on siiski nii lummavalt ilus, et sellele on raske midagi ette heita.
In Spe "Antidolorosum" (1983)
Sibula karjääri algus mööduski suuresti proge tähe all ja In Spe "Antidolorosum" on ilmselt üleüldse Eesti proge apoteoos: ebanormaalselt eepiline ja tihe lugu, kus kitarrid ei lõpeta vilistamist, süntesaatorid tulistavad valguskiiri siia ja sinna ning liigutakse pidevalt kulminatsiooni poole, mis sest, et see lugu ongi ise üks viieminutiline kulminatsioon.
Ultima Thule "Liivimaa pastoraal" (1988)
Võime ju mõelda ja öelda, et "Liivimaa pastoraal" on Ultima Thule ning Riho Sibula kõige kuulatum, tsiteeritum ja tuntum lugu, aga tegelikult on see poolik tõde. "Liivimaa pastoraal" on ammu oma muusikalise konteksti minetanud, Villu Kanguri tekst on saanud osaks rahvaluulest, see on eestlase DNA-sse nii sügavalt sisse kodeeritud, et ka ilma lugu kunagi kuulmata teame vähemalt mõnda fraasi sellest loost. Aga mida sellest loost öelda? Kui oleks vaja välja jagada karikas "Eesti bluusi hümn", siis ega väga kaua mõtlema ei peaks...
Ultima Thule "Aed" (1989)
Isiklikult kindlasti lemmik Ultima Thule lugu läbi aegade. Seda on laulnud nii Riho Sibul ise kui ka Tõnis Mägi, enam on tuntud aga just Mägi esitatud versioon. Mõneti on siin olemas kõik see, mida kuulsime Sibula algusaegade loomingus: näpuotsaga proget, killuke bluusi, kuid ennekõike on "Aed" ikkagi Eesti soul 'i meistriteos, kuigi puritaanid seda kindlasti klassikaliseks soul 'iks ei peaks. Küll aga võttis Riho Sibul kõik selle, mida nägi Grapsi Magnetic Bandis ja tegi ise veel huvitavamalt ja ehk isegi paremini.
VSP Projekt "Kuulaps" (1986)
Raul Vaigla, Riho Sibula ja Aare Põdra koostöös sündinud VSP Projekt on paljuski unustatud, kuid "Kuulast" teavad pea kõik, kes kunagi midagigi Riho Sibulast kuulnud. Mõnes mõttes on see ka üks Sibula lihtsamaid ning oma lihtsuses lummavamalt kaunimaid lugusid üldse. Kinnitus sellest, miks teda nimetatakse üheks Eesti parimaks kitarristiks.
Riho Sibul "Must 5" (2004)
Vähe on lugusid, mis niiviisi noa südamesse virutavad ja hetkekski leevendust ei paku. Riho Sibula 2004. aastal ilmunud album "Must" on pühendatud tema lahkunud isale, õigemini on sellesse muusikasse valatud kogu valu ja lein, kurbus ja ütlemata jäänud sõnad. "Must 5" on plaadi tipphetk, stiihiline kitarritolm, mis justkui ei allukski Sibula kontrollile. Lõpus vajutab pitseri veel Dylan Thomase luuletus "And Death Shall Have No Dominion". Lugu, mida ma kardan ja alati kuulata ei julgegi.
Liisi Koikson "Tähesära" (2006)
Muidugi, seda lugu on esitanud ja salvestanud korduvalt ka Riho Sibul ise, kuid igati sobib siia kõrvale tuua näide sellest, kuidas tema kirjutatud meloodia hakkab särama ka teiste lauljate käe all. "Tähesära" on üks parimaid näiteid Sibula ja Koržetsi aastatepikkusest koostööst ja sõprusest: see lugu on kriipivalt, isegi veidi ebamugavalt aus, seda kuulates jääb mulje, et laulja – olgu see siis Sibul või Koikson – rebib mõne minutiga oma hinge kuulaja ees valla ja näitab julgelt kõike, mis seal peidus on.
Ultima Thule "Pilv" (2010)
Selle looga sai mõnes mõttes ring täis: Ultima Thule seni viimasel plaadil "Jälgede jälgedes" ilmus lugu "Pilv", mis on "Aia" mõtteline järg: isegi kitarrikäik, millega "Pilv" algab, on õrn variatsioon või kaja aastakümnete tagusest tippteosest. Aga ega "Pilv" pole kuidagi kehvem, soul 'ist on küll võrsunud hoopis toores bluusine riffrock, aga süda on sama koha peal ja energiat on isegi kraadi võrra rohkem.
Juhan "Ma kõndisin metsa poole" (2013)
Viimastel aastatel ei ilmunud ühtki Ultima Thule albumit ega ka Sibula sooloplaati, küll aga keskendus ta projektile Juhan, kus nad viisistasid koos Jaak Sooäärega kahe albumi jagu Juhan Liivi tekste. Esimene album on otsast ääreni täis pärle, seal sulab kokku Sibula bluusivokaal ja psühhedeelne jazz, mis ei allu naljalt liigitustele. Seal on tumedaid deemonlikke varjundeid ja ükskuid päikesekiiri, mis sünkjasmustast taevast end läbi suruvad.
Riho Sibul "Vahel harva, härmas aasal" (2014)
Sibula seni viimane sooloalbum "Berliini päevik. Taevaskoda" ilmus 2014. aastal ning tegu polnud mingi lati alt läbi jooksmisega, vaid see läks uhkusega tema kullafondi hulka. Üks mõjuvamaid hetki plaadil on "Vahel harva, härmas aasal", habras ballaad, kus Sibul sositaks otsekui kuulajale kõrva. Ja see tasane, ilma kiirustamata esitatud pärl poeb otse südamesse, tee, mis sa tahad.
### Response:
Ülevaade. Riho Sibula karjäär kümne olulisema loo kaudu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastus räägib oma lõputu elu päevi mahajoovast vampiirist ja tema maailmalõpu-kõrtsi sattunud neljast kauboist, kes püüavad leida midagi ammendamatut, või vähemalt midagi, mida poleks veel lõpuni ammendatud.
"Vormilt võib tegu olla justkui lõbusa märuliga, aga sisult on "Kauboid ja vampiirid" tegelikult luuletus. Iga element on sõna, iga seos elementide vahel riim, juhuslikku on vähe, tähendus võib peituda iga nurga taga. Kõigest kõigeni saab tõmmata joone, mis võib osutada vastuseni," rääkis lavastaja Martin Kork.
Lavastuses mängivad lisaks Martin Korgile kevadel lavakunstikooli lõpetanud noored näitlejad Hardi Möller, Mark Erik Savi (Theatrum) ja Erik Richard Salumäe (Theatrum). Lavastuse kunstnik on Illimar Vihmar ja valguskunstnik Kärt Karro. | Tartu Uues Teatris esietendub Martin Korgi debüütlavastus "Kauboid ja vampiirid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastus räägib oma lõputu elu päevi mahajoovast vampiirist ja tema maailmalõpu-kõrtsi sattunud neljast kauboist, kes püüavad leida midagi ammendamatut, või vähemalt midagi, mida poleks veel lõpuni ammendatud.
"Vormilt võib tegu olla justkui lõbusa märuliga, aga sisult on "Kauboid ja vampiirid" tegelikult luuletus. Iga element on sõna, iga seos elementide vahel riim, juhuslikku on vähe, tähendus võib peituda iga nurga taga. Kõigest kõigeni saab tõmmata joone, mis võib osutada vastuseni," rääkis lavastaja Martin Kork.
Lavastuses mängivad lisaks Martin Korgile kevadel lavakunstikooli lõpetanud noored näitlejad Hardi Möller, Mark Erik Savi (Theatrum) ja Erik Richard Salumäe (Theatrum). Lavastuse kunstnik on Illimar Vihmar ja valguskunstnik Kärt Karro.
### Response:
Tartu Uues Teatris esietendub Martin Korgi debüütlavastus "Kauboid ja vampiirid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa, Walesi, Belgia, Hollandi, Šveitsi, Saksamaa ja Taani jalgpalliliidud tegid ühisavalduse, kus ütlesid, et olid sunnitud alluma FIFA survele.
"Ei taha ju, et kapten alustaks mängu kollase kaardiga. Seetõttu teatame raske südamega, et pidime esialgsest plaanist loobuma," selgitas Hollandi alaliit.
Hollandlaste sõnul ütles FIFA, et kui nende kapten Virgil van Dijk selle käepaelaga väljakule tuleb, saab ta kohe kollase kaardi.
Hollandi jalgpalliliidu teatel on nad FIFA hoiakus sügavalt pettunud. "See on täielikult vastu meie spordiala põhimõtetele, see peaks ju miljoneid inimesi ühendama," seisis avalduses. "Koos teiste seotud riikidega vaatame nüüd kriitilise pilguga üle enda suhted FIFA-ga."
Nime "One Love" (eesti keeles "üks armastus" – toim) kandev käepael pidi kandma sõnumit, et mängijad on igasuguse diskrimineerimise vastu.
FIFA reeglite kohaselt aga ei tohi meeskondade varustusel olla poliitilisi, usulisi või personaalseid sõnumeid ega pilte ning FIFA finaalvõistlustel peavad kaptenid kandma FIFA antud kaptenipaela.
Wales lisas, et kui algselt öeldi, et selle tegevusega kaasneb rahatrahv, olid kõik osalised valmis trahvi maksma, aga sportlikud karistused on nende jaoks liiast. "Rahvuslike alaliitudena ei saa me panna enda mängijaid olukorda, kus neid ähvardavad kollased kaardid või võib-olla isegi eemaldamised, seetõttu palusime kapteneid, et nad ei kannaks MM-finaalturniiril neid käepaelu," ütles Walesi alaliit.
Seitsme alaliidu teatel olid nad FIFA-t enda plaanist juba septembris informeerinud, aga mingit vastust nad eelnevalt ei saanud.
FIFA otsustas hoopis alustada enda diskrimineerimisvastase kampaaniaga, mis esialgu pidi algama veerandfinaalidest. Selle kampaania raames saavad kaptenid käepaelad, kus on sõnumina "Ei diskrimineerimisele". | Euroopa koondised pidid FIFA survel erilisest kaptenipaelast loobuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa, Walesi, Belgia, Hollandi, Šveitsi, Saksamaa ja Taani jalgpalliliidud tegid ühisavalduse, kus ütlesid, et olid sunnitud alluma FIFA survele.
"Ei taha ju, et kapten alustaks mängu kollase kaardiga. Seetõttu teatame raske südamega, et pidime esialgsest plaanist loobuma," selgitas Hollandi alaliit.
Hollandlaste sõnul ütles FIFA, et kui nende kapten Virgil van Dijk selle käepaelaga väljakule tuleb, saab ta kohe kollase kaardi.
Hollandi jalgpalliliidu teatel on nad FIFA hoiakus sügavalt pettunud. "See on täielikult vastu meie spordiala põhimõtetele, see peaks ju miljoneid inimesi ühendama," seisis avalduses. "Koos teiste seotud riikidega vaatame nüüd kriitilise pilguga üle enda suhted FIFA-ga."
Nime "One Love" (eesti keeles "üks armastus" – toim) kandev käepael pidi kandma sõnumit, et mängijad on igasuguse diskrimineerimise vastu.
FIFA reeglite kohaselt aga ei tohi meeskondade varustusel olla poliitilisi, usulisi või personaalseid sõnumeid ega pilte ning FIFA finaalvõistlustel peavad kaptenid kandma FIFA antud kaptenipaela.
Wales lisas, et kui algselt öeldi, et selle tegevusega kaasneb rahatrahv, olid kõik osalised valmis trahvi maksma, aga sportlikud karistused on nende jaoks liiast. "Rahvuslike alaliitudena ei saa me panna enda mängijaid olukorda, kus neid ähvardavad kollased kaardid või võib-olla isegi eemaldamised, seetõttu palusime kapteneid, et nad ei kannaks MM-finaalturniiril neid käepaelu," ütles Walesi alaliit.
Seitsme alaliidu teatel olid nad FIFA-t enda plaanist juba septembris informeerinud, aga mingit vastust nad eelnevalt ei saanud.
FIFA otsustas hoopis alustada enda diskrimineerimisvastase kampaaniaga, mis esialgu pidi algama veerandfinaalidest. Selle kampaania raames saavad kaptenid käepaelad, kus on sõnumina "Ei diskrimineerimisele".
### Response:
Euroopa koondised pidid FIFA survel erilisest kaptenipaelast loobuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses kohtumises esiliigaklubi Tallinna Ülikooliga hädas olnud Selver/TalTech sai kordusmatšis 3:0 (22, 22, 16) võidu, vahendab volley.ee.
Eduards Stiegelis kerkis 19 punktiga (+12) võitjate edukaimaks, 13 silma (+6) lisas Rauno Tamme ja seitse punkti (+6) Andri Aganits. Andres Toobali juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 47 protsenti ja rünnak 49 protsenti, blokipunkte kogunes kaheksa, servil löödi viis ässa ja eksiti kümnel pallingul.
Tallinna Ülikoolile tõi Taavi Prei üheksa punkti (+7), kaheksa silma jäi nii Karl Maidle kui Virko Vantsi arvele. TLÜ vastuvõtt oli 49 ja rünnak 36 protsenti, blokist saadi üheksa ja servilt neli punkti (seitse viga).
Poolfinaalis kohtub Selver/TalTech Pärnu Võrkpalliklubiga, kes alistas teistkordselt AB Premium/Rae valla tulemusega 3:0 (12, 15, 16).
Kodusaalis mänginud Pärnule tõi Arthur Silva Pereira 11 punkti (+10; sh seitse punkti blokiga), kümme punkti (+8) jäi Kaur Erik Kaisi arvele. Külaliste resultatiivseimateks tõusid võrdselt nelja punktiga Andris Õunpuu (+3) ja Siim Saar (-1).
Pärnu vastuvõtt oli 48 ja rünnak 59 protsenti, blokist saadi üheksa punkti ja servilt kolm (12 viga). Rae valla vastuvõtt oli 38 ja rünnak vaid 23 protsenti, blokist ei saadud ühtki punkti. Servil löödi kaks ässa ja eksiti viiel pallingul.
Teises poolfinaalis on vastamisi Tartu Bigbank ja Võru VK/Barrus. | Aadu Luukase karikavõistlustel selgusid poolfinalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses kohtumises esiliigaklubi Tallinna Ülikooliga hädas olnud Selver/TalTech sai kordusmatšis 3:0 (22, 22, 16) võidu, vahendab volley.ee.
Eduards Stiegelis kerkis 19 punktiga (+12) võitjate edukaimaks, 13 silma (+6) lisas Rauno Tamme ja seitse punkti (+6) Andri Aganits. Andres Toobali juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 47 protsenti ja rünnak 49 protsenti, blokipunkte kogunes kaheksa, servil löödi viis ässa ja eksiti kümnel pallingul.
Tallinna Ülikoolile tõi Taavi Prei üheksa punkti (+7), kaheksa silma jäi nii Karl Maidle kui Virko Vantsi arvele. TLÜ vastuvõtt oli 49 ja rünnak 36 protsenti, blokist saadi üheksa ja servilt neli punkti (seitse viga).
Poolfinaalis kohtub Selver/TalTech Pärnu Võrkpalliklubiga, kes alistas teistkordselt AB Premium/Rae valla tulemusega 3:0 (12, 15, 16).
Kodusaalis mänginud Pärnule tõi Arthur Silva Pereira 11 punkti (+10; sh seitse punkti blokiga), kümme punkti (+8) jäi Kaur Erik Kaisi arvele. Külaliste resultatiivseimateks tõusid võrdselt nelja punktiga Andris Õunpuu (+3) ja Siim Saar (-1).
Pärnu vastuvõtt oli 48 ja rünnak 59 protsenti, blokist saadi üheksa punkti ja servilt kolm (12 viga). Rae valla vastuvõtt oli 38 ja rünnak vaid 23 protsenti, blokist ei saadud ühtki punkti. Servil löödi kaks ässa ja eksiti viiel pallingul.
Teises poolfinaalis on vastamisi Tartu Bigbank ja Võru VK/Barrus.
### Response:
Aadu Luukase karikavõistlustel selgusid poolfinalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saudi Araabia võimud on sel aastal surma mõistnud juba 132 inimest, seda on rohkem kui 2020. aastal ja 2021. aastal kokku. Kuningriigi juht kroonprints Mohammed bin Salman on aga varem väitnud, et proovib riigis surmanuhtlusega seotud karistusi vähendada.
2018. aastal väitis bin Salman, et surmanuhtlus määratakse ainult neile, kes on süüdi jäänud mõrvas.
Hiljuti teatasid USA võimud kohtule, et bin Salmanit ei saa USA-s ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrva pärast kohtusse kaevata, kuna prints on peaminister. Saudi Araabia režiimi kriitik Khashoggi tapeti 2018. aastal Istanbulis. Tema surnukeha lõigati tükkideks.
USA luure teatel kiitis bin Salman Khashoggi tapmise heaks, kroonprints aga eitab oma seost.
Inimõiguste aktivistid ütlesid, et pärast ajakirjaniku mõrva kehtestati riigis narkokuritegudega seotud hukkamiste suhtes moratoorium.
"Viimane hukkamine toimus pärast seda, kui avalikustati, et bin Salmanit ei oota mingid tagajärjed. See tõestab veel kord, et kui Saudi Araabia rahvusvahelised partnerid annavad märku, et režiim võib karistamatult tappa, siis saavad kroonprints ja tema alluvad selle sõnumi kätte ja tegutsevad selle järgi," ütles inimõigusorganisatsiooni Reprieve juht Maya Foa.
Selle aasta alguses hukkasid Saudi Araabia võimud 81 väidetavat kurjategijat. Surma mõistetud inimesed olid võimude teatel süüdi vägistamises, relvade salakaubaveos ja sidemetes terroristidega.
"Mohammed bin Salman on korduvalt lubanud, et vähendab riigis hukkamisi. Kuid kuna verine aasta hakkab lõppema, on Saudi Araabia võimud asunud taas hukkama narkokurijategijad, suurel hulgal ja salaja," ütles Foa. | Saudi Araabia võimud hukkasid 12 narkokuritegudes süüdi mõistetud inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saudi Araabia võimud on sel aastal surma mõistnud juba 132 inimest, seda on rohkem kui 2020. aastal ja 2021. aastal kokku. Kuningriigi juht kroonprints Mohammed bin Salman on aga varem väitnud, et proovib riigis surmanuhtlusega seotud karistusi vähendada.
2018. aastal väitis bin Salman, et surmanuhtlus määratakse ainult neile, kes on süüdi jäänud mõrvas.
Hiljuti teatasid USA võimud kohtule, et bin Salmanit ei saa USA-s ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrva pärast kohtusse kaevata, kuna prints on peaminister. Saudi Araabia režiimi kriitik Khashoggi tapeti 2018. aastal Istanbulis. Tema surnukeha lõigati tükkideks.
USA luure teatel kiitis bin Salman Khashoggi tapmise heaks, kroonprints aga eitab oma seost.
Inimõiguste aktivistid ütlesid, et pärast ajakirjaniku mõrva kehtestati riigis narkokuritegudega seotud hukkamiste suhtes moratoorium.
"Viimane hukkamine toimus pärast seda, kui avalikustati, et bin Salmanit ei oota mingid tagajärjed. See tõestab veel kord, et kui Saudi Araabia rahvusvahelised partnerid annavad märku, et režiim võib karistamatult tappa, siis saavad kroonprints ja tema alluvad selle sõnumi kätte ja tegutsevad selle järgi," ütles inimõigusorganisatsiooni Reprieve juht Maya Foa.
Selle aasta alguses hukkasid Saudi Araabia võimud 81 väidetavat kurjategijat. Surma mõistetud inimesed olid võimude teatel süüdi vägistamises, relvade salakaubaveos ja sidemetes terroristidega.
"Mohammed bin Salman on korduvalt lubanud, et vähendab riigis hukkamisi. Kuid kuna verine aasta hakkab lõppema, on Saudi Araabia võimud asunud taas hukkama narkokurijategijad, suurel hulgal ja salaja," ütles Foa.
### Response:
Saudi Araabia võimud hukkasid 12 narkokuritegudes süüdi mõistetud inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie arvates on hädavalik probleemi selge ja arusaadav sõnastamine," rõhutas riigikohus oma mittesiduvas arvamuses VTK kohta.
"Dokumendis vajab täiendamist lahendamist vajavate probleemide, eesmärkide, ja muudatuste käsitlus, et moodustuks omavahel selgesti seostatud tervik, nagu hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ette näeb. Omakorda kõige suurem probleem selles kolmikus on eesmärgiga (eesmärkidega)," seisab kohtu koostatud arvamuses.
Kohus leiab, et ministeeriumi "sõnastatud probleemist on võimalik aru saada vaid seda, et riigieelarve ei ole piisavalt arusaadav, kuid ülejäänud sõnastus on liiga üldine".
Riigikohtu viie lehekülje pikkusest arvamusest moodustab ligi poole VTK selgusele pühendatud osa ning lisaks märgib kohus, et dokument vajaks nende hinnangul ka põhjalikku keeletoimetamist.
Riigikohus märgib muus osas, et arvestades rahandusministeeriumi koostatud dokumendi mahukust, keerukust ja ajasurvet, saab kohus keskenduda üksnes kõige olulisemale ja ainult sellele, milles dokument vajaks meie hinnangul kõige rohkem muutmist ja täiendamist.
Selliste punktidena tuuakse välja vajadus täiendada riigieelarve arvestuspõhimõtteid, üle vaadata nõuded riigieelarve ülesehitusele ja seletuskirjale; täpsustada kohalike omavalitsuste rahastussüsteemi ning suurendada põhiseaduslike institutsioonide iseseisvust eelarve koostamisel.
Põhiseaduslikele institutsioonidele eelarveküsimustes suurem sõnaõigus
Riigikohus leiab, et põhiseaduslike institutsioonide eelarve menetlemisele tuleks riigieelarve strateegias (RES) kujundada täpsem regulatsioon ning eristada seda ministeeriumide ja teiste riigiasutuste eelarvete menetlemise protsessist. Kohtu hinnangul võib minna põhiseaduses sätestatud kohtute sõltumatuse põhimõttega vastuollu see, kui kohtute eelarvete menetlemisel on kaalukas roll valitsusel ning põhiseaduslike institutsioonide roll piirdub üksnes eelarveplaani esitamisega.
"Võimude lahususe põhimõttega oleks paremini kooskõlas, kui põhiseaduslikud institutsioonid saaksid enda eelarve kujundamisel kaasa rääkida ka riigieelarve eelnõu menetlemisel riigikogus ning säilitada eelarveprotsessis teatav autonoomsus võrreldes täidesaatva võimuga. Lõppotsus eelarve vastuvõtmise üle jääb ikkagi seadusandlikule võimule, ent võimaldab põhiseaduslike institutsioonide suuremat kaasamist," leiab riigikohus.
"Kui käsitada põhiseaduslikke institutsioone ja nende eelarvemenetlust võimalikult suures osas lahus täidesaatva võimu omast, tuleks mõelda ka sellele, et anda põhiseaduslikele institutsioonidele nt võimalus algatada vajadusel nende enda eelarvete muutmine eelarveaasta kestel sarnaselt valitsusele kehtivas RES-is," märkis riigikohus. | Riigikohus ootab ministeeriumilt eelarveseaduse muutmisel enam mõtteselgust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie arvates on hädavalik probleemi selge ja arusaadav sõnastamine," rõhutas riigikohus oma mittesiduvas arvamuses VTK kohta.
"Dokumendis vajab täiendamist lahendamist vajavate probleemide, eesmärkide, ja muudatuste käsitlus, et moodustuks omavahel selgesti seostatud tervik, nagu hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ette näeb. Omakorda kõige suurem probleem selles kolmikus on eesmärgiga (eesmärkidega)," seisab kohtu koostatud arvamuses.
Kohus leiab, et ministeeriumi "sõnastatud probleemist on võimalik aru saada vaid seda, et riigieelarve ei ole piisavalt arusaadav, kuid ülejäänud sõnastus on liiga üldine".
Riigikohtu viie lehekülje pikkusest arvamusest moodustab ligi poole VTK selgusele pühendatud osa ning lisaks märgib kohus, et dokument vajaks nende hinnangul ka põhjalikku keeletoimetamist.
Riigikohus märgib muus osas, et arvestades rahandusministeeriumi koostatud dokumendi mahukust, keerukust ja ajasurvet, saab kohus keskenduda üksnes kõige olulisemale ja ainult sellele, milles dokument vajaks meie hinnangul kõige rohkem muutmist ja täiendamist.
Selliste punktidena tuuakse välja vajadus täiendada riigieelarve arvestuspõhimõtteid, üle vaadata nõuded riigieelarve ülesehitusele ja seletuskirjale; täpsustada kohalike omavalitsuste rahastussüsteemi ning suurendada põhiseaduslike institutsioonide iseseisvust eelarve koostamisel.
Põhiseaduslikele institutsioonidele eelarveküsimustes suurem sõnaõigus
Riigikohus leiab, et põhiseaduslike institutsioonide eelarve menetlemisele tuleks riigieelarve strateegias (RES) kujundada täpsem regulatsioon ning eristada seda ministeeriumide ja teiste riigiasutuste eelarvete menetlemise protsessist. Kohtu hinnangul võib minna põhiseaduses sätestatud kohtute sõltumatuse põhimõttega vastuollu see, kui kohtute eelarvete menetlemisel on kaalukas roll valitsusel ning põhiseaduslike institutsioonide roll piirdub üksnes eelarveplaani esitamisega.
"Võimude lahususe põhimõttega oleks paremini kooskõlas, kui põhiseaduslikud institutsioonid saaksid enda eelarve kujundamisel kaasa rääkida ka riigieelarve eelnõu menetlemisel riigikogus ning säilitada eelarveprotsessis teatav autonoomsus võrreldes täidesaatva võimuga. Lõppotsus eelarve vastuvõtmise üle jääb ikkagi seadusandlikule võimule, ent võimaldab põhiseaduslike institutsioonide suuremat kaasamist," leiab riigikohus.
"Kui käsitada põhiseaduslikke institutsioone ja nende eelarvemenetlust võimalikult suures osas lahus täidesaatva võimu omast, tuleks mõelda ka sellele, et anda põhiseaduslikele institutsioonidele nt võimalus algatada vajadusel nende enda eelarvete muutmine eelarveaasta kestel sarnaselt valitsusele kehtivas RES-is," märkis riigikohus.
### Response:
Riigikohus ootab ministeeriumilt eelarveseaduse muutmisel enam mõtteselgust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riho Sibula mälestuseks
Mõned sõnad annavad lootust
et sa tuled igavikust tagasi
mõned sõnad mis on juba suul
aga ei taha veel tulla meelde
mõned laulud annavad lootust
mõni katkendlik viis
mõni mälupilt mis pole
veel jõudnud kuivada
nad annavad lootust
sest nad tulevad igavikust
hommiku poole ööd
koos su nukra naeratusega | Indrek Hirve luuletus. Riho Sibula mälestuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riho Sibula mälestuseks
Mõned sõnad annavad lootust
et sa tuled igavikust tagasi
mõned sõnad mis on juba suul
aga ei taha veel tulla meelde
mõned laulud annavad lootust
mõni katkendlik viis
mõni mälupilt mis pole
veel jõudnud kuivada
nad annavad lootust
sest nad tulevad igavikust
hommiku poole ööd
koos su nukra naeratusega
### Response:
Indrek Hirve luuletus. Riho Sibula mälestuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aga seni, kuni PÖFF toob me kinodesse värsket maailmafilmi, on hea seda võimalust kasutada, MUBI-sse ning muudesse väärtfilmikataloogidesse ja platvormidele jõuavad neist nii mõnedki ilmselt alles aasta või paari pärast.
Iga hea ja enesest lugupidava filmifestivali juurde – mida ka PÖFF on – kuuluvad filmid filmidest, kinokunstist ja -meistritest. Tänavusel PÖFFil on võimalus näha, kui värvikas on olnud Iraani film. Mania Akbari "Kuidas sa julged soovida midagi nii lolli" näitab Iraani kino enne islamistlikku tsensuuri. Me võime vaid mõelda, milline oleks Iraani film siis, kui islamistid poleks 1980. aastatel võimu haaranud, kuid nagu PÖFF-ilgi aasta-aastalt näha, on see regioon tulvil talente, kes oskavad filmikeelde panna puudutavaid lugusid ka igasuguse tsensuuri kiuste.
"Kuidas sa julged soovida midagi nii lolli" Autor/allikas: Kaader filmist
Tõsi, autokraatlik võim saab osaks tegevustikust, omaette karakteriks, näota koletiseks keda-ei-saa-nimetada, kuid mille kiuste püüavad tavalised inimesed elada oma tavalist elu. Akbari nostalgiahõnguline ja arhiivil põhinev dokumentaal on ühtaegu ka lubadus või lootusekiir, et kunagi, võib-olla juba lähemas tulevikus, saab Iraanist taas normaalne, inimeste põhiõigusi austav ja arvestav riik.
Soome dokumentalisti Einari Paakkaneni "Karaokeparadiis" süüvib põhjanaabrite karaokevaimustuse põhjustesse. Kunstniku ja tema teostega võib ju alati vaielda, kuid Paakkanenil näib olevat õigus, kui ta leiab, et karaoke pakub kaamoses vaevlevatele soomlastele võimalust olla hetkeks keegi teine, keegi parem, andekam ja ilusam, olla see, kelleks sa tegelikkuses kunagi ei saa, olla oma lemmikartist. Ainuke põhjus, miks pole karaoke meil juurdunud, näib olevat läänemaise popkultuuri kehv tundmine ja nõukogude aja pärandina mentaliteeti juurdunud eneseväljendamishirm.
"Karaokeparadiis" Autor/allikas: Kaader filmist
Paakkanen näitab, et karaokega võib tegelda vanusest sõltumata ning mõnikord võib juhtuda, et just sellise jäljendusliku eneseväljenduse kaudu leiab mõni üksik hing teise või vähemalt hetkeks mingit lootust ja lohutust. Enamgi veel, karaoke võimaldab olla omamoodi kunstnik, oma lemmiklugu endale meelepäraseks vormida, näiteks võib siia kõrval võtta kasvõi Roxy Musicu hiti "All Than This", mis sai uue elu Bill Murray esituses Sofia Coppola filmis "Lost in Translation".
Einari Paakkanen näitab samuti, kuidas mõni lugu võib saada hoopis uue kuue, pealegi on Soome vist ainuke riik, kus on karaoke-autoparandus ja kus karaokega tegeldakse saunaski. Einari Paakkaneni "Karaokeparadiis" on südamlik, humoorikas ja samas ka paratamatult nukker film üksindusest ning selle ületamisest.
Sila Kivelä ja Vesa Kuosmaneni "Kõigest loomad" näitab Soomet hoopis teise külje pealt – Kari ja Saila murravad sisse looma- ja linnukasvatustesse, jäädvustades tervele mõistusele vastuvõetamatuid tingimusi, milles tapale ning linnainimeste söögilauale mõeldud loomi ja linde kasvatatakse. Kari ja Saila on ka ühed esimestest Soome loomaõiguslastest, kes julgesid esineda avalikult, maskideta, saades muidugi kaela rea kohtukutseid looma- ja linnukasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt. Kari ja Saila on vaieldamatult idealistlikud maailmapäästjad, ühtaegu on see Taaveti võitlus Koljatiga, mis veel kestab, sest vaatamata üksikutele kohtuvõitudele pole loomakaitsjatel veel õnnestunud muuta süsteemi – tööstuslikku lihakasvatamist, mis tähendab kasumi nimel puuridesse ja lautadesse suletud elusid.
"Kõigest loomad" Autor/allikas: Kaader filmist
Kivelä ja Kuosmanen näitavad, kuidas erinevad arusaamad loomade õigustest ja elusloodusest lõhestavad ka perekondi ning probleemi komplekssus on suurem kui üks film seda suudab mahutada.
Shaunak Seni "Kõik, mis hingab" on lummav ja hämmastav dokumentaal New Delhis lindude haiglat pidavatest vendadest. Uskumatuna näiva loo kõrval on suur osa filmi edust (parima dokumentaalfilmi auhind nii Sundance'is kui ka Cannes'is) haaraval kinematograafial (Ben Bernhard, Riju Das, Saumyananda Sahi), mis teeb kahvatust ja raskest argipäevast peaaegu et muinasjutulise.
"Kõik, mis hingab" Autor/allikas: Kaader filmist
Äärmiselt elujaatav ja -hoidev film vihjab võimalusele, et looduski suudab ehk kuidagi kohaneda keskkonda lämmatava inimtegevusega, ehkki äärmiselt ränga hinnaga. Linnas elavad kitsed ja metssead, rõõmsalt sagivad rotid ja prügi hävitavad kullid on tegelikult kurvad näited sellest, kuidas loodus püüab säilitada tasakaalu. Shaunak Seni filmi peategelased otsivad ja ravivad tiivulisi, andes seeläbi oma panuse selle maailma päästmisse tänavatel käiva vägivalla ja poliitiliste rumaluste kiuste.
Eestis elav ja BFM-is õpetav stsenarist ning režissöör Michael Keerdo-Dawson teeb PÖFFil debüüdi Eesti filmiajaloos ilmselt esimese interaktiivse mängufilmiga. "Läheduse raamid" käsitleb võimumänge seksi, armukadeduse, truuduse ja armastuse ümber, filmil on üheksa lõppu ning vaatajad saavad tegevustiku edasise kulgemise üle ise, seansi jooksul, mitmel korral otsustada. Filmi võib võrrelda puuga, kus mingis punktis hakkavad hargnema tegevusliinide oksad, tüvi on sama, kuid sõltuvalt valikust võib välja jõuda kas kuivanud või lehti kandva oksani, ehk siis mõned valikud on sisuliselt elavamad kui teised.
"Läheduse raamid" Autor/allikas: Kaader filmist
"Läheduse raamid" näitab ära ka sellise vormi kitsaskohad: hakitud narratiiv ja alternatiivsed lõpud ei toeta alati lähtelugu ning vaatajal jääb tunne, nagu tal oleks jäänud midagi saamata. Samas on selline eksperiment intrigeeriv, pakkudes justkui võimalust mõttes oma lõpp kirjutada. Michael Keerdo-Dawson on režissöörina kahtlemata teretulnud uus tegija Eesti filmis, kellel on selge visioon, loojutustamisoskus ning kes oskab näha Eesti näitlejate ja lokatsioonide potentsiaali. | Tõnu Karjatse PÖFFi-soovitused: Iraani kinost soomlaste karaokearmastuseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aga seni, kuni PÖFF toob me kinodesse värsket maailmafilmi, on hea seda võimalust kasutada, MUBI-sse ning muudesse väärtfilmikataloogidesse ja platvormidele jõuavad neist nii mõnedki ilmselt alles aasta või paari pärast.
Iga hea ja enesest lugupidava filmifestivali juurde – mida ka PÖFF on – kuuluvad filmid filmidest, kinokunstist ja -meistritest. Tänavusel PÖFFil on võimalus näha, kui värvikas on olnud Iraani film. Mania Akbari "Kuidas sa julged soovida midagi nii lolli" näitab Iraani kino enne islamistlikku tsensuuri. Me võime vaid mõelda, milline oleks Iraani film siis, kui islamistid poleks 1980. aastatel võimu haaranud, kuid nagu PÖFF-ilgi aasta-aastalt näha, on see regioon tulvil talente, kes oskavad filmikeelde panna puudutavaid lugusid ka igasuguse tsensuuri kiuste.
"Kuidas sa julged soovida midagi nii lolli" Autor/allikas: Kaader filmist
Tõsi, autokraatlik võim saab osaks tegevustikust, omaette karakteriks, näota koletiseks keda-ei-saa-nimetada, kuid mille kiuste püüavad tavalised inimesed elada oma tavalist elu. Akbari nostalgiahõnguline ja arhiivil põhinev dokumentaal on ühtaegu ka lubadus või lootusekiir, et kunagi, võib-olla juba lähemas tulevikus, saab Iraanist taas normaalne, inimeste põhiõigusi austav ja arvestav riik.
Soome dokumentalisti Einari Paakkaneni "Karaokeparadiis" süüvib põhjanaabrite karaokevaimustuse põhjustesse. Kunstniku ja tema teostega võib ju alati vaielda, kuid Paakkanenil näib olevat õigus, kui ta leiab, et karaoke pakub kaamoses vaevlevatele soomlastele võimalust olla hetkeks keegi teine, keegi parem, andekam ja ilusam, olla see, kelleks sa tegelikkuses kunagi ei saa, olla oma lemmikartist. Ainuke põhjus, miks pole karaoke meil juurdunud, näib olevat läänemaise popkultuuri kehv tundmine ja nõukogude aja pärandina mentaliteeti juurdunud eneseväljendamishirm.
"Karaokeparadiis" Autor/allikas: Kaader filmist
Paakkanen näitab, et karaokega võib tegelda vanusest sõltumata ning mõnikord võib juhtuda, et just sellise jäljendusliku eneseväljenduse kaudu leiab mõni üksik hing teise või vähemalt hetkeks mingit lootust ja lohutust. Enamgi veel, karaoke võimaldab olla omamoodi kunstnik, oma lemmiklugu endale meelepäraseks vormida, näiteks võib siia kõrval võtta kasvõi Roxy Musicu hiti "All Than This", mis sai uue elu Bill Murray esituses Sofia Coppola filmis "Lost in Translation".
Einari Paakkanen näitab samuti, kuidas mõni lugu võib saada hoopis uue kuue, pealegi on Soome vist ainuke riik, kus on karaoke-autoparandus ja kus karaokega tegeldakse saunaski. Einari Paakkaneni "Karaokeparadiis" on südamlik, humoorikas ja samas ka paratamatult nukker film üksindusest ning selle ületamisest.
Sila Kivelä ja Vesa Kuosmaneni "Kõigest loomad" näitab Soomet hoopis teise külje pealt – Kari ja Saila murravad sisse looma- ja linnukasvatustesse, jäädvustades tervele mõistusele vastuvõetamatuid tingimusi, milles tapale ning linnainimeste söögilauale mõeldud loomi ja linde kasvatatakse. Kari ja Saila on ka ühed esimestest Soome loomaõiguslastest, kes julgesid esineda avalikult, maskideta, saades muidugi kaela rea kohtukutseid looma- ja linnukasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt. Kari ja Saila on vaieldamatult idealistlikud maailmapäästjad, ühtaegu on see Taaveti võitlus Koljatiga, mis veel kestab, sest vaatamata üksikutele kohtuvõitudele pole loomakaitsjatel veel õnnestunud muuta süsteemi – tööstuslikku lihakasvatamist, mis tähendab kasumi nimel puuridesse ja lautadesse suletud elusid.
"Kõigest loomad" Autor/allikas: Kaader filmist
Kivelä ja Kuosmanen näitavad, kuidas erinevad arusaamad loomade õigustest ja elusloodusest lõhestavad ka perekondi ning probleemi komplekssus on suurem kui üks film seda suudab mahutada.
Shaunak Seni "Kõik, mis hingab" on lummav ja hämmastav dokumentaal New Delhis lindude haiglat pidavatest vendadest. Uskumatuna näiva loo kõrval on suur osa filmi edust (parima dokumentaalfilmi auhind nii Sundance'is kui ka Cannes'is) haaraval kinematograafial (Ben Bernhard, Riju Das, Saumyananda Sahi), mis teeb kahvatust ja raskest argipäevast peaaegu et muinasjutulise.
"Kõik, mis hingab" Autor/allikas: Kaader filmist
Äärmiselt elujaatav ja -hoidev film vihjab võimalusele, et looduski suudab ehk kuidagi kohaneda keskkonda lämmatava inimtegevusega, ehkki äärmiselt ränga hinnaga. Linnas elavad kitsed ja metssead, rõõmsalt sagivad rotid ja prügi hävitavad kullid on tegelikult kurvad näited sellest, kuidas loodus püüab säilitada tasakaalu. Shaunak Seni filmi peategelased otsivad ja ravivad tiivulisi, andes seeläbi oma panuse selle maailma päästmisse tänavatel käiva vägivalla ja poliitiliste rumaluste kiuste.
Eestis elav ja BFM-is õpetav stsenarist ning režissöör Michael Keerdo-Dawson teeb PÖFFil debüüdi Eesti filmiajaloos ilmselt esimese interaktiivse mängufilmiga. "Läheduse raamid" käsitleb võimumänge seksi, armukadeduse, truuduse ja armastuse ümber, filmil on üheksa lõppu ning vaatajad saavad tegevustiku edasise kulgemise üle ise, seansi jooksul, mitmel korral otsustada. Filmi võib võrrelda puuga, kus mingis punktis hakkavad hargnema tegevusliinide oksad, tüvi on sama, kuid sõltuvalt valikust võib välja jõuda kas kuivanud või lehti kandva oksani, ehk siis mõned valikud on sisuliselt elavamad kui teised.
"Läheduse raamid" Autor/allikas: Kaader filmist
"Läheduse raamid" näitab ära ka sellise vormi kitsaskohad: hakitud narratiiv ja alternatiivsed lõpud ei toeta alati lähtelugu ning vaatajal jääb tunne, nagu tal oleks jäänud midagi saamata. Samas on selline eksperiment intrigeeriv, pakkudes justkui võimalust mõttes oma lõpp kirjutada. Michael Keerdo-Dawson on režissöörina kahtlemata teretulnud uus tegija Eesti filmis, kellel on selge visioon, loojutustamisoskus ning kes oskab näha Eesti näitlejate ja lokatsioonide potentsiaali.
### Response:
Tõnu Karjatse PÖFFi-soovitused: Iraani kinost soomlaste karaokearmastuseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme rõõmsad, et meie abitreener on võtnud väljakutse vastu ja on asunud meeskonna peatreeneri rolli," teatas klubi sotsiaalmeedias. "Aastaid Heiko Rannula kõrval olnud Gert on meeskonna tegemistega kursis ning oligi üsna loomulik käik, et kogemustega treener asub meeskonda juhendama. Soovime Gerdile ainult jõudu!"
Viimati töötas 51-aastane Kullamäe koduses liigas peatreenerina 2019. aastal, kui oli lühikest aega TalTechi meeskonna eesotsas.
Peatreenerina alustas Kullamäe 2012. aastal Tartu Ülikool/Rocki meeskonnas, kus viie hooaja jooksul võitis ühe Eesti meistritiitli (2015) ja kahel korral karika (2013 ja 2014). Pärast Tartust lahkumist töötas Kullamäe ka Tallinna Kalev/TLÜ juhendajana.
Pärnu Sadamas oli Kullamäe aastast 2020 abitreeneriks ka eelmise peatreeneri Heiko Rannula kõrval. | Pärnu Sadamat hakkab juhendama Gert Kullamäe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme rõõmsad, et meie abitreener on võtnud väljakutse vastu ja on asunud meeskonna peatreeneri rolli," teatas klubi sotsiaalmeedias. "Aastaid Heiko Rannula kõrval olnud Gert on meeskonna tegemistega kursis ning oligi üsna loomulik käik, et kogemustega treener asub meeskonda juhendama. Soovime Gerdile ainult jõudu!"
Viimati töötas 51-aastane Kullamäe koduses liigas peatreenerina 2019. aastal, kui oli lühikest aega TalTechi meeskonna eesotsas.
Peatreenerina alustas Kullamäe 2012. aastal Tartu Ülikool/Rocki meeskonnas, kus viie hooaja jooksul võitis ühe Eesti meistritiitli (2015) ja kahel korral karika (2013 ja 2014). Pärast Tartust lahkumist töötas Kullamäe ka Tallinna Kalev/TLÜ juhendajana.
Pärnu Sadamas oli Kullamäe aastast 2020 abitreeneriks ka eelmise peatreeneri Heiko Rannula kõrval.
### Response:
Pärnu Sadamat hakkab juhendama Gert Kullamäe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsuse liigsekundist loobuda langetasid maailma valitsuste esindajad 18. novembril Pariisi lähistel toimunud Kaalumiste ja mõõtmiste üldkonverentsil. See tähendab, et hiljemalt alates 2035. aastast lubatakse astronoomilise aja UT1 ja aatomkelladega mõõdetava universaalse maailmaaja vahel enam kui sekundilist lahknevust, vahendab Nature News.
Praegune maailmaaeg kehtib alates 1972. aastast. Iga kord, kui maailmaaja ja astronoomilise aja erinevus ületas 0,9 sekundit, lisati maailmaajale üks liigsekund. Liigsekundite lisandumine on ennustatav, sest need sõltuvad Maa orbiidist ümber Päikese.
Halifaxi Metroloogiauuringute keskuse peadirektori Georgette Macdonaldi sõnul segavad liigsekundid ülitäpsel ajanäidul põhinevate süsteemide tööd ja võivad digiajastul üksjagu segadust külvata. Teiste seas on kutsunud maailma üles liigsekunditest loobuma tehnoloogiahiiud, nagu Meta ja Google.
Nüüd pakkusid Kaalumiste ja mõõtmiste üldkonverentsil osalenud teadlased välja, et vähemalt saja aasta jooksul ei tohiks lisada maailmajale enam ühtegi liigsekundit. Nii erineksid astronoomiline aeg ja maailmaaeg teineteisest lõpuks juba umbes ühe minuti jagu.
Midagi kindlat siiski veel otsustatud pole ja üldkonverents plaanib aru pidada ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Nii peaks 2026. aastaks ära otsustatama, millise piirini kahel ajanäidul lahkneda lastakse või kas nende lahknemisele üldse pannakse mingi piir.
Aeg muutusteks
Üldkonverentsil pakkusid Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa esindajad teiste seas välja, et liigsekundist võiks loobuda enne 2035. aastat. Ettepaneku vastu hääletas Venemaa, mis soovis loobumist lükata 2040. aastasse või veelgi kaugemasse tulevikku, et nad jõuaks tegeleda oma satellidipõhise navigatsioonisüsteemi GLONASS tehniliste probleemidega.
Venelaste süsteem võtab nimelt liigsekundeid arvesse. Samas toimiksid nii ameeriklaste GPS kui ka teised sarnased süsteemid juba praegu tõrgeteta. Otsus võib Venemaa jaoks tähendada vajadust uute satelliitide ja maapealsete tugijaamade järele.
Muutuse jõustudes peavad oma teleskoope kohendama ka astronoomilisest ajast sõltuvad astronoomid, osutab USA riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi aja ja sageduse osakonna juhataja Elizabeth Donley. Praegune süsteem pole tema hinnangul siiski jätkusuutlik ja olukord läheks ajapikku üha hullemaks.
Tänasel päeval püüab iga organisatsioon liigsekundiga toime tulla omal moel. Näiteks hajutab Google liigsekundi kesköö paiku maailmaaja 24 tunni sisse. See tähendab, et erinevad ajaallikad võivad üksteisest erineda suisa poole sekundi võrra, mis on Donley sõnul tohutu vahe.
Pikas plaanis jääb Maa tiirutamine Kuu tõmbejõu tõttu aeglasemaks. Samas hakkas Maa alates 2020. aastast hoopis veidi kiiremini liikuma. See tõstis küsimuse liigsekundist hoopis põletavamalt päevakorda, sest esimest korda ajaloos tuleb liigsekund võib-olla maailmajast hoopis lahutada, mitte sellele juurde liita.
Välistada ei saa sedagi, et Rahvusvaheline telekommunikatsiooniliit (ITU) võib 2035. aastaks seatud sihile kriipsu peale tõmmata. Ehkki 2015. aastal loovutas ITU liigsekundi üle otsustamise õiguse üldkonverentsile, on maailmaaja levitamine endiselt nende kontrolli all.
Õhkõrn erinevus
Ehkki inimeste ajanäitajad on olnud Maa liikumisega kooskõlas juba aastatuhandeid, ei mõjuta liigsekundi kadu enamikku inimestest pea kuidagi. Võrreldes kevadise ja sügisese kellakeeramisega, kus ajataju nihkub ühe tunni võrra, on muutus eriti tilluke.
Võib-olla leiavad tuleviku metroloogid astronoomilise aja ja maailmaaja kokku viimiseks mõne liigsekundist parema lahenduse. Selleks ajaks, kui ajavahe meie jaoks tajutavaks muutub, on meie võimekus sellega toime tulla praegusest parem, leiab Georgette Macdonald.
Võib ka olla, et kauges tulevikus ei võetagi midagi ette. Kui ajavahe muutub piisavalt pikaks, võivad riigid oma ajavööndit ühe tunni võrra edasi nihutada. Välistatud pole seegi, et inimkond loobub Päikese järgi aja arvestamisest täielikult. See tähendaks, et maailmas kehtiks üksainus ajavöönd, kus erinevates riikides oleks päevavalgust näha lihtsalt erineval kellaajal. | Liigsekundist võib saada 2035. aastaks ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsuse liigsekundist loobuda langetasid maailma valitsuste esindajad 18. novembril Pariisi lähistel toimunud Kaalumiste ja mõõtmiste üldkonverentsil. See tähendab, et hiljemalt alates 2035. aastast lubatakse astronoomilise aja UT1 ja aatomkelladega mõõdetava universaalse maailmaaja vahel enam kui sekundilist lahknevust, vahendab Nature News.
Praegune maailmaaeg kehtib alates 1972. aastast. Iga kord, kui maailmaaja ja astronoomilise aja erinevus ületas 0,9 sekundit, lisati maailmaajale üks liigsekund. Liigsekundite lisandumine on ennustatav, sest need sõltuvad Maa orbiidist ümber Päikese.
Halifaxi Metroloogiauuringute keskuse peadirektori Georgette Macdonaldi sõnul segavad liigsekundid ülitäpsel ajanäidul põhinevate süsteemide tööd ja võivad digiajastul üksjagu segadust külvata. Teiste seas on kutsunud maailma üles liigsekunditest loobuma tehnoloogiahiiud, nagu Meta ja Google.
Nüüd pakkusid Kaalumiste ja mõõtmiste üldkonverentsil osalenud teadlased välja, et vähemalt saja aasta jooksul ei tohiks lisada maailmajale enam ühtegi liigsekundit. Nii erineksid astronoomiline aeg ja maailmaaeg teineteisest lõpuks juba umbes ühe minuti jagu.
Midagi kindlat siiski veel otsustatud pole ja üldkonverents plaanib aru pidada ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Nii peaks 2026. aastaks ära otsustatama, millise piirini kahel ajanäidul lahkneda lastakse või kas nende lahknemisele üldse pannakse mingi piir.
Aeg muutusteks
Üldkonverentsil pakkusid Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa esindajad teiste seas välja, et liigsekundist võiks loobuda enne 2035. aastat. Ettepaneku vastu hääletas Venemaa, mis soovis loobumist lükata 2040. aastasse või veelgi kaugemasse tulevikku, et nad jõuaks tegeleda oma satellidipõhise navigatsioonisüsteemi GLONASS tehniliste probleemidega.
Venelaste süsteem võtab nimelt liigsekundeid arvesse. Samas toimiksid nii ameeriklaste GPS kui ka teised sarnased süsteemid juba praegu tõrgeteta. Otsus võib Venemaa jaoks tähendada vajadust uute satelliitide ja maapealsete tugijaamade järele.
Muutuse jõustudes peavad oma teleskoope kohendama ka astronoomilisest ajast sõltuvad astronoomid, osutab USA riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi aja ja sageduse osakonna juhataja Elizabeth Donley. Praegune süsteem pole tema hinnangul siiski jätkusuutlik ja olukord läheks ajapikku üha hullemaks.
Tänasel päeval püüab iga organisatsioon liigsekundiga toime tulla omal moel. Näiteks hajutab Google liigsekundi kesköö paiku maailmaaja 24 tunni sisse. See tähendab, et erinevad ajaallikad võivad üksteisest erineda suisa poole sekundi võrra, mis on Donley sõnul tohutu vahe.
Pikas plaanis jääb Maa tiirutamine Kuu tõmbejõu tõttu aeglasemaks. Samas hakkas Maa alates 2020. aastast hoopis veidi kiiremini liikuma. See tõstis küsimuse liigsekundist hoopis põletavamalt päevakorda, sest esimest korda ajaloos tuleb liigsekund võib-olla maailmajast hoopis lahutada, mitte sellele juurde liita.
Välistada ei saa sedagi, et Rahvusvaheline telekommunikatsiooniliit (ITU) võib 2035. aastaks seatud sihile kriipsu peale tõmmata. Ehkki 2015. aastal loovutas ITU liigsekundi üle otsustamise õiguse üldkonverentsile, on maailmaaja levitamine endiselt nende kontrolli all.
Õhkõrn erinevus
Ehkki inimeste ajanäitajad on olnud Maa liikumisega kooskõlas juba aastatuhandeid, ei mõjuta liigsekundi kadu enamikku inimestest pea kuidagi. Võrreldes kevadise ja sügisese kellakeeramisega, kus ajataju nihkub ühe tunni võrra, on muutus eriti tilluke.
Võib-olla leiavad tuleviku metroloogid astronoomilise aja ja maailmaaja kokku viimiseks mõne liigsekundist parema lahenduse. Selleks ajaks, kui ajavahe meie jaoks tajutavaks muutub, on meie võimekus sellega toime tulla praegusest parem, leiab Georgette Macdonald.
Võib ka olla, et kauges tulevikus ei võetagi midagi ette. Kui ajavahe muutub piisavalt pikaks, võivad riigid oma ajavööndit ühe tunni võrra edasi nihutada. Välistatud pole seegi, et inimkond loobub Päikese järgi aja arvestamisest täielikult. See tähendaks, et maailmas kehtiks üksainus ajavöönd, kus erinevates riikides oleks päevavalgust näha lihtsalt erineval kellaajal.
### Response:
Liigsekundist võib saada 2035. aastaks ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakonna valijatest ei ole oma valikus kindlad (ei ole kindel + pigem ei ole kindel) üheksa protsenti, EKRE valijatest 14 protsenti.
Keskerakonna valijatest ei ole oma eelistuses kindlad 20 protsenti, Isamaa valijatest 23 protsenti.
Kõige vähem kindlad on oma praeguses eelistuses Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 valijad.
SDE valijatest 28 protsenti pole oma valikus kindlad ja Eesti 200 valijatest lausa 37 protsenti.
Kõikidest valijatest ei ole oma senises eelistuses kindlad 19 protsenti ehk viiendik valijaid võib oma senise valimiseelistuse veel ümber vaadata.
Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 10.–17 novembrini ja sellele vastas 1512 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Pooled vastajatest küsitleti veebis ja pooled telefoni teel. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,52 protsenti. | Kõige kindlamad valijad on Reformierakonnal ja EKRE-l | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakonna valijatest ei ole oma valikus kindlad (ei ole kindel + pigem ei ole kindel) üheksa protsenti, EKRE valijatest 14 protsenti.
Keskerakonna valijatest ei ole oma eelistuses kindlad 20 protsenti, Isamaa valijatest 23 protsenti.
Kõige vähem kindlad on oma praeguses eelistuses Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 valijad.
SDE valijatest 28 protsenti pole oma valikus kindlad ja Eesti 200 valijatest lausa 37 protsenti.
Kõikidest valijatest ei ole oma senises eelistuses kindlad 19 protsenti ehk viiendik valijaid võib oma senise valimiseelistuse veel ümber vaadata.
Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 10.–17 novembrini ja sellele vastas 1512 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Pooled vastajatest küsitleti veebis ja pooled telefoni teel. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,52 protsenti.
### Response:
Kõige kindlamad valijad on Reformierakonnal ja EKRE-l |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali Jõulujazz 2022 avab 25. novembril Eesti pop- soul lauljatar Anett, kes esitleb laiendatud koosseisus oma teist täispikka albumit "Late to the Party".
Festivali peaesineja, USA bassist ja laulja Richard Bona on Eestis käinud varemgi, kuid esmakordselt teeb koostööd Estonian Dream Big Bandi ning Siim Aimlaga. Maria Faust, Tallinna Kammerorkester, Taani plokkflöödimängija Michala Petri ning dirigent Tõnu Kaljuste toovad publikuni Fausti uudisteose "Si vis amari, ama", mis on autori sõnul läbilõige naise elust — kasvamisest, küpsemisest, emotsioonidest ja erinevatest seisunditest. Janno Trump Clarity Ensamble on endaga lavale kutsunud Rootsi laulja Viktoria Tolstoy, keda kuuleb ka ansambli debüütalbumil "Up North".
Tallinna Toomkirikus musitseerib Norra saksofonivirtuoos Trygve Seim koos Norra pianisti, helilooja ja arranžeerija Andreas Utnemiga. Kõlavad traditsiooniliste Skandinaavia jõululaulude uued seaded peatselt ilmuvalt duoalbumilt "Christmas Songs". Ameerika vokaaldžässi esindab festivalil lauljatar Dana Masters. Trio Darrifourcq/Hermia/Ceccaldi toob meieni Euroopa nüüdisdžässi.
Lauljatar Marvi Vallaste teeb kavaga "Tribute to Natalie & Nat King Cole" kummarduse džässiajalukku tugeva jälje jätnud muusikutele, esitades lugusid Natalie ja Nat King Cole'i repertuaarist. Trio See Pole See toob publikuni Eesti tuntumaid estraadilaule värsketes seadetes.
Festivalil astuvad üles ka jazz- muusikud Raul Sööt ja Raul Vaigla. Kui Raul Sööt toob lavale oma kava "Sümbioos #2" koos EMTA sinfonietta, jazz -ansambli ning solistidega, siis Raul Vaigla lõpetab oma 60. sünnipäeva-aasta pidustused koos MUBA bigband' i ning Marie Vaigla, Robert Linna ja Tero Saartiga.
Jõulujazzi lõppkontserdil toimub esmakordselt Vene teatri ja Jazzkaare ühisprojekt "Vene Teater laulab jazzi". Kontserdil astuvad üles Vene teatri laulvad näitlejad ning Eesti jazz- muusikud. | Jõulujazzi fookuses on välisartistide ja kodumaiste muusikute koostööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali Jõulujazz 2022 avab 25. novembril Eesti pop- soul lauljatar Anett, kes esitleb laiendatud koosseisus oma teist täispikka albumit "Late to the Party".
Festivali peaesineja, USA bassist ja laulja Richard Bona on Eestis käinud varemgi, kuid esmakordselt teeb koostööd Estonian Dream Big Bandi ning Siim Aimlaga. Maria Faust, Tallinna Kammerorkester, Taani plokkflöödimängija Michala Petri ning dirigent Tõnu Kaljuste toovad publikuni Fausti uudisteose "Si vis amari, ama", mis on autori sõnul läbilõige naise elust — kasvamisest, küpsemisest, emotsioonidest ja erinevatest seisunditest. Janno Trump Clarity Ensamble on endaga lavale kutsunud Rootsi laulja Viktoria Tolstoy, keda kuuleb ka ansambli debüütalbumil "Up North".
Tallinna Toomkirikus musitseerib Norra saksofonivirtuoos Trygve Seim koos Norra pianisti, helilooja ja arranžeerija Andreas Utnemiga. Kõlavad traditsiooniliste Skandinaavia jõululaulude uued seaded peatselt ilmuvalt duoalbumilt "Christmas Songs". Ameerika vokaaldžässi esindab festivalil lauljatar Dana Masters. Trio Darrifourcq/Hermia/Ceccaldi toob meieni Euroopa nüüdisdžässi.
Lauljatar Marvi Vallaste teeb kavaga "Tribute to Natalie & Nat King Cole" kummarduse džässiajalukku tugeva jälje jätnud muusikutele, esitades lugusid Natalie ja Nat King Cole'i repertuaarist. Trio See Pole See toob publikuni Eesti tuntumaid estraadilaule värsketes seadetes.
Festivalil astuvad üles ka jazz- muusikud Raul Sööt ja Raul Vaigla. Kui Raul Sööt toob lavale oma kava "Sümbioos #2" koos EMTA sinfonietta, jazz -ansambli ning solistidega, siis Raul Vaigla lõpetab oma 60. sünnipäeva-aasta pidustused koos MUBA bigband' i ning Marie Vaigla, Robert Linna ja Tero Saartiga.
Jõulujazzi lõppkontserdil toimub esmakordselt Vene teatri ja Jazzkaare ühisprojekt "Vene Teater laulab jazzi". Kontserdil astuvad üles Vene teatri laulvad näitlejad ning Eesti jazz- muusikud.
### Response:
Jõulujazzi fookuses on välisartistide ja kodumaiste muusikute koostööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kajaani lasteaia Facebooki lehel on kümneid pilte 0-3-aastaste laste mõnusatest momentidest, kus nad peavad sünnipäevasid ja tegelevad loovtööga. Lähemalt vaadates selgub, et paljud lapsed on aga rakmetega pinkide külge kinni seotud, vahendas Yle.
Kajaani alushariduse juhi Mika Tiihoneni sõnul kasutati rakmeid, et tagada laste turvalisus.
"Arendavas, õppimist soodustavas ja turvalises keskkonnas võrdse osalemise tagamiseks, mille käigus arvestatakse iga lapse vanust, arengut ja muid tingimusi, on turvarakmete kasutamine teatud olukordades põhjendatud," ütles Tiihonen.
Yle suhtles ekspertidega, kes ei toetanud laste kinni sidumist.
"Iga täiskasvanu võib ette kujutada, mis tunne oleks osaleda peol, kui ta on kinni seotud. See pole humaanne. Vastupidi, see võib olla väga alandav. Alati tuleb leida teisi võimalusi, et tagada laste turvalisus. Muidugi on olukordi, nagu autoga sõitmine või söögitoolil istumine, kus see on õigustatud," ütles Soome lastekaitsevolinik Elina Pekkarinen.
Pekkarineni sõnul on tal aga raske anda iga üksiku juhtumi puhul hinnangut.
"Kui selline praktika on olemas, siis peab see olema erandlik. See ei tohi lapsele kunagi tekitada ebamugavust, valu," ütles Pekkarinen.
Soome lasteaedades on vähe töötajaid, lasteaedadesse tuleb aga üha rohkem lapsi. Sel sügisel on paljudes linnades kasvanud väikeste laste arv, kes saavad alusharidust.
Soome seaduste kohaselt tuleb lastele tagada tervislik, turvaline ja õppimist soodustav keskkond.
"Seadusest lähtuvalt võib piiravad meetmeid kasutada siis, kui laps on ohtlik endale või teistele. Piiravate meetmete kasutamist tuleks aga hoolikalt kaaluda ja rakendada, vaid vastavalt vajadusele," ütles Põhja-Soome piirkondliku halduse ameti (AVI) hariduse peainspektor Jyri Ulvinen. | Soome lasteaias seoti lapsed mõneks ajaks toolide külge kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kajaani lasteaia Facebooki lehel on kümneid pilte 0-3-aastaste laste mõnusatest momentidest, kus nad peavad sünnipäevasid ja tegelevad loovtööga. Lähemalt vaadates selgub, et paljud lapsed on aga rakmetega pinkide külge kinni seotud, vahendas Yle.
Kajaani alushariduse juhi Mika Tiihoneni sõnul kasutati rakmeid, et tagada laste turvalisus.
"Arendavas, õppimist soodustavas ja turvalises keskkonnas võrdse osalemise tagamiseks, mille käigus arvestatakse iga lapse vanust, arengut ja muid tingimusi, on turvarakmete kasutamine teatud olukordades põhjendatud," ütles Tiihonen.
Yle suhtles ekspertidega, kes ei toetanud laste kinni sidumist.
"Iga täiskasvanu võib ette kujutada, mis tunne oleks osaleda peol, kui ta on kinni seotud. See pole humaanne. Vastupidi, see võib olla väga alandav. Alati tuleb leida teisi võimalusi, et tagada laste turvalisus. Muidugi on olukordi, nagu autoga sõitmine või söögitoolil istumine, kus see on õigustatud," ütles Soome lastekaitsevolinik Elina Pekkarinen.
Pekkarineni sõnul on tal aga raske anda iga üksiku juhtumi puhul hinnangut.
"Kui selline praktika on olemas, siis peab see olema erandlik. See ei tohi lapsele kunagi tekitada ebamugavust, valu," ütles Pekkarinen.
Soome lasteaedades on vähe töötajaid, lasteaedadesse tuleb aga üha rohkem lapsi. Sel sügisel on paljudes linnades kasvanud väikeste laste arv, kes saavad alusharidust.
Soome seaduste kohaselt tuleb lastele tagada tervislik, turvaline ja õppimist soodustav keskkond.
"Seadusest lähtuvalt võib piiravad meetmeid kasutada siis, kui laps on ohtlik endale või teistele. Piiravate meetmete kasutamist tuleks aga hoolikalt kaaluda ja rakendada, vaid vastavalt vajadusele," ütles Põhja-Soome piirkondliku halduse ameti (AVI) hariduse peainspektor Jyri Ulvinen.
### Response:
Soome lasteaias seoti lapsed mõneks ajaks toolide külge kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuldmedali võitis 1429 punktiga hispaanlanna Laura Heredia Vives, Jõgisu teenis 1405 punktiga hõbeda.
Seejuures edestas Jõgisu vaid kolme punktiga šveitslanna Lea Egloffi, kes võitis pronksi. | Eestlanna võitis moodsa viievõistluse EM-il hõbeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuldmedali võitis 1429 punktiga hispaanlanna Laura Heredia Vives, Jõgisu teenis 1405 punktiga hõbeda.
Seejuures edestas Jõgisu vaid kolme punktiga šveitslanna Lea Egloffi, kes võitis pronksi.
### Response:
Eestlanna võitis moodsa viievõistluse EM-il hõbeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eluruumina müüdud korteriomandiga tehti 1816 tehingut, mis oli 33 protsenti vähem kui 2021. aasta oktoobris.
Hoonestamata maa tehinguid oli 981 ja hoonestatud maa tehinguid 621, mida oli eelmise aasta oktoobriga võrreldes vastavalt 28 ja 38 protsenti vähem.
Tallinnas tehti 702 korteritehingut, mida oli 33 protsenti vähem kui aasta tagasi oktoobris. Septembriga võrdluses jäi pealinna korteritehingute arv samale tasemele. Seejuures esmamüük moodustas pealinna korteritehingutest 28 protsenti.
Tartus müüdi 109 korterit. Kuine tehinguaktiivsus oli viimati nii väike 2020. aasta kevadel. Tartu korteritehingute arv vähenes aastaga ligi 52 protsenti ning eelmise kuuga võrdluses kolmandiku.
Pärnus toimus 70 korteritehingut, mis oli 18 protsenti vähem kui eelmise aasta oktoobris.
Oktoobris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2979 eurot, aastaga kallines ruutmeetri hind 23 protsenti.
Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2343 eurot, aastaga kallines ruutmeetri hind neljandiku. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind oli oktoobris 2021 eurot, kasvades aastaga 29 protsenti. | Oktoobris oli kinnisvaraturu aktiivsus juba teist kuud languses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eluruumina müüdud korteriomandiga tehti 1816 tehingut, mis oli 33 protsenti vähem kui 2021. aasta oktoobris.
Hoonestamata maa tehinguid oli 981 ja hoonestatud maa tehinguid 621, mida oli eelmise aasta oktoobriga võrreldes vastavalt 28 ja 38 protsenti vähem.
Tallinnas tehti 702 korteritehingut, mida oli 33 protsenti vähem kui aasta tagasi oktoobris. Septembriga võrdluses jäi pealinna korteritehingute arv samale tasemele. Seejuures esmamüük moodustas pealinna korteritehingutest 28 protsenti.
Tartus müüdi 109 korterit. Kuine tehinguaktiivsus oli viimati nii väike 2020. aasta kevadel. Tartu korteritehingute arv vähenes aastaga ligi 52 protsenti ning eelmise kuuga võrdluses kolmandiku.
Pärnus toimus 70 korteritehingut, mis oli 18 protsenti vähem kui eelmise aasta oktoobris.
Oktoobris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2979 eurot, aastaga kallines ruutmeetri hind 23 protsenti.
Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2343 eurot, aastaga kallines ruutmeetri hind neljandiku. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind oli oktoobris 2021 eurot, kasvades aastaga 29 protsenti.
### Response:
Oktoobris oli kinnisvaraturu aktiivsus juba teist kuud languses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta artist
Adele
Bad Bunny
Beyoncé
Drake
Harry Styles
Taylor Swift
The Weeknd
Aasta uus tulija
Dove Cameron
Gayle
Latto
Måneskin
Steve Lacy
Aasta koostöö
Carolina Gaitán, Mauro Castillo, Adassa, Rhenzy Feliz, Diane Guerrero, Stephanie Beatriz & Encanto Cast "We Don't Talk About Bruno"
Elton John & Dua Lipa "Cold Heart – PNAU Remix"
Future ft. Drake & Tems "Wait For U"
Lil Nas X ft. Jack Harlow "Industry Baby"
The Kid LAROI & Justin Bieber "Stay"
Aasta muusikavideo
Adele "Easy on Me"
Bad Bunny ft. Chencho Corleone "Me Porto Bonito"
Harry Styles "As It Was"
Lil Nas X ft. Jack Harlow "Industry Baby"
Taylor Swift "All Too Well (Taylor's Version)"
Aasta meessoost popartist
Bad Bunny
Drake
Ed Sheeran
Harry Styles
The Weeknd
Aasta naissoost popartist
Adele
Beyoncé
Doja Cat
Lizzo
Taylor Swift
Aasta popduo või -grupp
BTS
Coldplay
Imagine Dragons
Måneskin
OneRepublic
Aasta popalbum
Adele "30"
Bad Bunny "Un Verano Sin Ti"
Beyoncé "Renaissance"
Harry Styles "Harry's House"
Taylor Swift "Red (Taylor's Version)"
The Weeknd "Dawn FM"
Aasta poplugu
Adele "Easy on Me"
Carolina Gaitán, Mauro Castillo, Adassa, Rhenzy Feliz, Diane Guerrero, Stephanie Beatriz & Encanto Cast "We Don't Talk About Bruno"
Harry Styles "As It Was"
Lizzo "About Damn Time"
The Kid LAROI & Justin Bieber "Stay"
Parim meessoost kantrimuusik
Chris Stapleton
Cody Johnson
Luke Combs
Morgan Wallen
Walker Hayes
Parim naissoost kantrimuusik
Carrie Underwood
Lainey Wilson
Maren Morris
Miranda Lambert
Taylor Swift
Parim kantriduo või -grupp
Dan + Shay
Lady A
Old Dominion
Parmalee
Zac Brown Band
Parim kantrialbum
Carrie Underwood "Denim & Rhinestones"
Luke Combs "Growin' Up"
Cody Johnson "Human: The Double Album"
Taylor Swift "Red (Taylor's Version)"
Walker Hayes "Country Stuff: The Album"
Parim kantrilugu
Chris Stapleton "You Should Probably Leave"
Cody Johnson "'Til You Can't"
Dustin Lynch ft. MacKenzie Porter "Thinking 'Bout You"
Jordan Davis ft. Luke Bryan "Buy Dirt"
Morgan Wallen "Wasted on You"
Parim meessoost hiphopi artist
Drake
Future
Kendrick Lamar
Lil Baby
Lil Durk
Parim naissoost hiphopi artist
Cardi B
GloRilla
Latto
Megan Thee Stallion
Nicki Minaj
Parim hiphop album
Future "I Never Liked You"
Gunna "DS4EVER"
Kendrick Lamar "Mr. Morale & The Big Steppers"
Lil Durk "7220"
Polo G "Hall of Fame 2.0"
Parim hiphop lugu
Future ft. Drake & Tems "Wait For U"
Jack Harlow "First Class"
Kodak Black "Super Gremlin"
Latto "Big Energy"
Lil Nas X ft. Jack Harlow "Industry Baby"
Parim R&B meesartist
Brent Faiyaz
Chris Brown
Givēon
Lucky Daye
The Weeknd
Parim R&B naisartist
Beyoncé
Doja Cat
Muni Long
Summer Walker
SZA
Parim R&B album
Beyoncé "Renaissance"
Drake, Honestly "Nevermind"
Silk Sonic (Bruno Mars & Anderson .Paak) "An Evening with Silk Sonic"
Summer Walker "Still Over It"
The Weeknd "Dawn FM"
Pairm R&B lugu
Beyoncé "Break My Soul"
Muni Long "Hrs And Hrs"
Silk Sonic (Bruno Mars & Anderson .Paak) "Smokin Out The Window"
SZA "I Hate U"
Wizkid ft. Tems "Essence"
Parim meessoost ladinamuusik
Bad Bunny
Farruko
J Balvin
Jhayco
Rauw Alejandro
Parim naissoost ladinamuusik
Anitta
Becky G
Kali Uchis
Karol G
Rosalía
Parim ladinamuusika grupp
Banda MS de Sergio Lizárraga
Calibre 50
Eslabon Armado
Grupo Firme
Yahritza Y Su Esencia
Parim ladinamuusika album
Bad Bunny "Un Verano Sin Ti"
Farruko "La 167"
J Balvin "Jose"
Rauw Alejandro "Vice Versa"
Rosalía "Motomami"
Parim ladinamuusika lugu
Bad Bunny ft. Chencho Corleone "Me Porto Bonito"
Becky G x Karol G "MAMIII"
Karol G "Provenza"
Rauw Alejandro "Todo de Ti"
Sebastián Yatra "Dos Oruguitas"
Parim rokkartist
Imagine Dragons
Machine Gun Kelly
Måneskin
Red Hot Chili Peppers
The Lumineers
Parim rokklugu
Foo Fighters "Love Dies Young"
Imagine Dragons x JID "Enemy"
Kate Bush "Running Up That Hill (A Deal With God)"
Måneskin "Beggin'"
Red Hot Chili Peppers "Black Summer"
Parim rokkalbum
Coldplay "Music of the Spheres"
Ghost "Impera"
Imagine Dragons "Mercury – Act 1"
Machine Gun Kelly "Mainstream sellout"
Red Hot Chili Peppers "Unlimited Love"
Parim elektroonilise tantsumuusika artist
Diplo
Marshmello
Swedish House Mafia
The Chainsmokers
Tiësto
Parim filmimuusika
"Elvis"
"Encanto"
"Sing 2"
"Stranger Things: Soundtrack from the Netflix Series"
"Top Gun: Maverick"
Parim afromuusik
Burna Boy
CKay
Fireboy DML
Tems
Wizkid
Parim K-popi artist
Blackpink
BTS
Seventeen
Tomorrow X Together
Twice | Selgusid Ameerika muusikaauhindade võitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta artist
Adele
Bad Bunny
Beyoncé
Drake
Harry Styles
Taylor Swift
The Weeknd
Aasta uus tulija
Dove Cameron
Gayle
Latto
Måneskin
Steve Lacy
Aasta koostöö
Carolina Gaitán, Mauro Castillo, Adassa, Rhenzy Feliz, Diane Guerrero, Stephanie Beatriz & Encanto Cast "We Don't Talk About Bruno"
Elton John & Dua Lipa "Cold Heart – PNAU Remix"
Future ft. Drake & Tems "Wait For U"
Lil Nas X ft. Jack Harlow "Industry Baby"
The Kid LAROI & Justin Bieber "Stay"
Aasta muusikavideo
Adele "Easy on Me"
Bad Bunny ft. Chencho Corleone "Me Porto Bonito"
Harry Styles "As It Was"
Lil Nas X ft. Jack Harlow "Industry Baby"
Taylor Swift "All Too Well (Taylor's Version)"
Aasta meessoost popartist
Bad Bunny
Drake
Ed Sheeran
Harry Styles
The Weeknd
Aasta naissoost popartist
Adele
Beyoncé
Doja Cat
Lizzo
Taylor Swift
Aasta popduo või -grupp
BTS
Coldplay
Imagine Dragons
Måneskin
OneRepublic
Aasta popalbum
Adele "30"
Bad Bunny "Un Verano Sin Ti"
Beyoncé "Renaissance"
Harry Styles "Harry's House"
Taylor Swift "Red (Taylor's Version)"
The Weeknd "Dawn FM"
Aasta poplugu
Adele "Easy on Me"
Carolina Gaitán, Mauro Castillo, Adassa, Rhenzy Feliz, Diane Guerrero, Stephanie Beatriz & Encanto Cast "We Don't Talk About Bruno"
Harry Styles "As It Was"
Lizzo "About Damn Time"
The Kid LAROI & Justin Bieber "Stay"
Parim meessoost kantrimuusik
Chris Stapleton
Cody Johnson
Luke Combs
Morgan Wallen
Walker Hayes
Parim naissoost kantrimuusik
Carrie Underwood
Lainey Wilson
Maren Morris
Miranda Lambert
Taylor Swift
Parim kantriduo või -grupp
Dan + Shay
Lady A
Old Dominion
Parmalee
Zac Brown Band
Parim kantrialbum
Carrie Underwood "Denim & Rhinestones"
Luke Combs "Growin' Up"
Cody Johnson "Human: The Double Album"
Taylor Swift "Red (Taylor's Version)"
Walker Hayes "Country Stuff: The Album"
Parim kantrilugu
Chris Stapleton "You Should Probably Leave"
Cody Johnson "'Til You Can't"
Dustin Lynch ft. MacKenzie Porter "Thinking 'Bout You"
Jordan Davis ft. Luke Bryan "Buy Dirt"
Morgan Wallen "Wasted on You"
Parim meessoost hiphopi artist
Drake
Future
Kendrick Lamar
Lil Baby
Lil Durk
Parim naissoost hiphopi artist
Cardi B
GloRilla
Latto
Megan Thee Stallion
Nicki Minaj
Parim hiphop album
Future "I Never Liked You"
Gunna "DS4EVER"
Kendrick Lamar "Mr. Morale & The Big Steppers"
Lil Durk "7220"
Polo G "Hall of Fame 2.0"
Parim hiphop lugu
Future ft. Drake & Tems "Wait For U"
Jack Harlow "First Class"
Kodak Black "Super Gremlin"
Latto "Big Energy"
Lil Nas X ft. Jack Harlow "Industry Baby"
Parim R&B meesartist
Brent Faiyaz
Chris Brown
Givēon
Lucky Daye
The Weeknd
Parim R&B naisartist
Beyoncé
Doja Cat
Muni Long
Summer Walker
SZA
Parim R&B album
Beyoncé "Renaissance"
Drake, Honestly "Nevermind"
Silk Sonic (Bruno Mars & Anderson .Paak) "An Evening with Silk Sonic"
Summer Walker "Still Over It"
The Weeknd "Dawn FM"
Pairm R&B lugu
Beyoncé "Break My Soul"
Muni Long "Hrs And Hrs"
Silk Sonic (Bruno Mars & Anderson .Paak) "Smokin Out The Window"
SZA "I Hate U"
Wizkid ft. Tems "Essence"
Parim meessoost ladinamuusik
Bad Bunny
Farruko
J Balvin
Jhayco
Rauw Alejandro
Parim naissoost ladinamuusik
Anitta
Becky G
Kali Uchis
Karol G
Rosalía
Parim ladinamuusika grupp
Banda MS de Sergio Lizárraga
Calibre 50
Eslabon Armado
Grupo Firme
Yahritza Y Su Esencia
Parim ladinamuusika album
Bad Bunny "Un Verano Sin Ti"
Farruko "La 167"
J Balvin "Jose"
Rauw Alejandro "Vice Versa"
Rosalía "Motomami"
Parim ladinamuusika lugu
Bad Bunny ft. Chencho Corleone "Me Porto Bonito"
Becky G x Karol G "MAMIII"
Karol G "Provenza"
Rauw Alejandro "Todo de Ti"
Sebastián Yatra "Dos Oruguitas"
Parim rokkartist
Imagine Dragons
Machine Gun Kelly
Måneskin
Red Hot Chili Peppers
The Lumineers
Parim rokklugu
Foo Fighters "Love Dies Young"
Imagine Dragons x JID "Enemy"
Kate Bush "Running Up That Hill (A Deal With God)"
Måneskin "Beggin'"
Red Hot Chili Peppers "Black Summer"
Parim rokkalbum
Coldplay "Music of the Spheres"
Ghost "Impera"
Imagine Dragons "Mercury – Act 1"
Machine Gun Kelly "Mainstream sellout"
Red Hot Chili Peppers "Unlimited Love"
Parim elektroonilise tantsumuusika artist
Diplo
Marshmello
Swedish House Mafia
The Chainsmokers
Tiësto
Parim filmimuusika
"Elvis"
"Encanto"
"Sing 2"
"Stranger Things: Soundtrack from the Netflix Series"
"Top Gun: Maverick"
Parim afromuusik
Burna Boy
CKay
Fireboy DML
Tems
Wizkid
Parim K-popi artist
Blackpink
BTS
Seventeen
Tomorrow X Together
Twice
### Response:
Selgusid Ameerika muusikaauhindade võitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu elus on niimoodi, et parim ajastus on minu ajastus," teatas Ronaldo esmaspäevasel pressikonverentsil. "Ma ei pea mõtlema sellele, mida teised inimesed arvavad. Räägin, kui tahan. Mängijad tunnevad mind juba aastaid ja nad teavad, milline inimene ma olen."
"Meil on ambitsioonikas meeskond, kes on näljane ja keskendunud. Olen kindel, et see intervjuu ei riku kuidagi meie keskendumist," lisas ta.
Ronaldo andis hiljuti Piers Morganile palju meediakära tekitanud intervjuu, milles süüdistas Manchester Unitedit reetmises ja peatreenerit Erik ten Hagi austuse puudumises. "Jah, tunnen end reedetuna, sest ma tunnen, kuidas mõned inimesed ei soovi mind siia. Mitte vaid sel aastal, vaid ka mullu," rääkis Ronaldo. "Pärast Sir Alex [Fergusoni] lahkumist on areng olnud null. Ma ei näinud klubis mingit edasiminekut. Midagi pole muutunud, nad jäid ajas seisma."
Reedel kirjutas Guardian, et ManU on Ronaldo lepinguklauslite rikkumise eest kohtusse kaevanud ning et klubi ei oota teda pärast Kataris toimuva MM-i lõppu oma treeningkeskusesse tagasi.
Ronaldo jäi kõhuprobleemi tõttu eemale Portugali viimasest MM-i eelsest sõprusmängust Nigeeriaga, aga nüüd on ta koos koondisega treeninud ja enda sõnul heas vormis. "Tunnen end suurepäraselt. Olen taastunud, treeningud on hästi läinud ja olen valmis parimal võimalikul viisil MM-i alustama," ütles Ronaldo. "Tunnen, et praegusel Portugali koondisel on suurepärane potentsiaal. Usun, et oleme võimelised MM-i võitma, aga alustuseks peame keskenduma esimesele mängule. Nii et praegu mõtleme Ghana mängule, peame selle võitma ja siis vaatame edasi."
"Eks ole lõpuks näha, kes on parim meeskond, aga mina usun, et siin MM-il on selleks Portugal," lisas ta. "Aga peame seda ka väljakul näitama."
Portugal kuulub MM-il H-alagruppi koos Ghana, Uruguay ja Lõuna-Koreaga. Enda esimese mängu peab Portugal neljapäeval, 24. novembril Ghana vastu. | Ronaldo avameelsest intervjuust: räägin, kui tahan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu elus on niimoodi, et parim ajastus on minu ajastus," teatas Ronaldo esmaspäevasel pressikonverentsil. "Ma ei pea mõtlema sellele, mida teised inimesed arvavad. Räägin, kui tahan. Mängijad tunnevad mind juba aastaid ja nad teavad, milline inimene ma olen."
"Meil on ambitsioonikas meeskond, kes on näljane ja keskendunud. Olen kindel, et see intervjuu ei riku kuidagi meie keskendumist," lisas ta.
Ronaldo andis hiljuti Piers Morganile palju meediakära tekitanud intervjuu, milles süüdistas Manchester Unitedit reetmises ja peatreenerit Erik ten Hagi austuse puudumises. "Jah, tunnen end reedetuna, sest ma tunnen, kuidas mõned inimesed ei soovi mind siia. Mitte vaid sel aastal, vaid ka mullu," rääkis Ronaldo. "Pärast Sir Alex [Fergusoni] lahkumist on areng olnud null. Ma ei näinud klubis mingit edasiminekut. Midagi pole muutunud, nad jäid ajas seisma."
Reedel kirjutas Guardian, et ManU on Ronaldo lepinguklauslite rikkumise eest kohtusse kaevanud ning et klubi ei oota teda pärast Kataris toimuva MM-i lõppu oma treeningkeskusesse tagasi.
Ronaldo jäi kõhuprobleemi tõttu eemale Portugali viimasest MM-i eelsest sõprusmängust Nigeeriaga, aga nüüd on ta koos koondisega treeninud ja enda sõnul heas vormis. "Tunnen end suurepäraselt. Olen taastunud, treeningud on hästi läinud ja olen valmis parimal võimalikul viisil MM-i alustama," ütles Ronaldo. "Tunnen, et praegusel Portugali koondisel on suurepärane potentsiaal. Usun, et oleme võimelised MM-i võitma, aga alustuseks peame keskenduma esimesele mängule. Nii et praegu mõtleme Ghana mängule, peame selle võitma ja siis vaatame edasi."
"Eks ole lõpuks näha, kes on parim meeskond, aga mina usun, et siin MM-il on selleks Portugal," lisas ta. "Aga peame seda ka väljakul näitama."
Portugal kuulub MM-il H-alagruppi koos Ghana, Uruguay ja Lõuna-Koreaga. Enda esimese mängu peab Portugal neljapäeval, 24. novembril Ghana vastu.
### Response:
Ronaldo avameelsest intervjuust: räägin, kui tahan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Linnaplaneerimises on olnud noored ja lapsed kogu aeg hästi tähtsal kohal, aga vanemaealine elanikkond jääb sageli kõrvale," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli järeldoktor-teadur ja maastikuarhitekt Sirle Salmistu. Eestis korraldab suurt osa vanemaealistega seonduvat kohalik omavalitsus, mis tähendab asulate pakutavates võimalustes suuri kääre. Samuti on Salmistu hinnangul arenguruumi Eesti füüsilises linnaruumis.
"Linnaplaneerimises on olnud noored ja lapsed kogu aeg hästi tähtsal kohal, aga vanemaealine elanikkond jääb sageli kõrvale."
"Sellest on inspireeritud ka minu uurimissuund ja projekt," märgib ta. Nii ongi ta viimastel aastatel uurinud, millised tegurid mõjutavad Eestis eakatele sobiva keskkonna kujundamist. Samuti osales ta Tartu linna visioonidokumendi "Easõbralik Tartu 2030" koostamisel. Tema põhisõnumi järgi peaks inimene tulema nii oma kodus kui ka naabruskonnas iseseisvalt toime terve elukaare jooksul.
Tänav, pink ja käsipuu
"Linnaruum peaks olema kujundatud vajadustest lähtuvalt. Küsimus on lihtsalt selles, kas me teame ja arvestame sellega, mis on inimeste vajadused," sõnab Sirle Salmistu. Tartu easõbraliku linna dokumendi valmimiseks tehti tema sõnul mitmeid fookusrühma intervjuusid. Seal said vanemaealised inimesed ka ise öelda, mis neile muret valmistab ja milliseid muutusi nad sooviksid linnaruumis näha.
"Easõbraliku linna kaardistamisel tuli välja, et avalik ruum ei toeta alati teenuste ja sündmuste ligipääsetavust," osutab Salmistu. Teine murekoht on tema sõnul pinkide ja muude puhkepaikade ebaühtlane jaotus jalgsi läbitavas linnaruumis. Salmistu enda idee lisada linnapilti 50–100 uut pinki pälvis ka tänavu Tartu linna kaasava eelarve hääletusel võidu. "Mina usun, et üks pink võib muuta kellegi elukvaliteeti," selgitab järeldoktor.
"Easõbraliku linna kaardistamisel tuli välja, et avalik ruum ei toeta alati teenuste ja sündmuste ligipääsetavust."
Kuna vähene liikuvus ja ülekaalulisus on vanemaealiste seas sage mure, peaks Salmistu sõnul alustama küsimusest, miks nad ei liigu. "Võib-olla on küsimus selles, kas neil on üldse, kuhu minna," arutleb ta. Jalutuskäik pingini võib tema sõnul olla põhjus, miks kodust väljuda, veidi liikuda, näha teisi inimesi ja viibida värskes õhus. "Selleks, et liikuda, peab olema võimalusi ka aeg-ajalt puhata," lisab ta. Vähetähtis pole ka seos füüsilise ruumi ja inimeste vaimse tervise vahel.
Viimastel aastatel näeb Salmistu trendi, et lastele mänguväljakut rajades lisatakse sinna välitegevusi ka täiskasvanutele ja vanemaealistele. "Sageli on need treeningvahendid, mida paljud ei oska kasutada ja mis paljusid ei kõneta," tõdeb ta. Osalt võiks siinkohal rohkem vanemate inimeste teadlikkust tõsta. Teisalt tasub Salmistu sõnul arvestada, et kõik eakad ei tahagi lärmakate laste seltsis aega veeta, vaid võib-olla hoopis üksi või kaksi rahus istuda.
Puhkepaigad pole aga ainus, mida vanemaealised linnas liikudes silmas peavad. "Inimeste hästi elementaarne baasvajadus on tualetid," osutab järeldoktor. Mõni inimene võibki jätta kodust välja minemata, sest kardab, et ei jõua tualetis käimata koju tagasi. Salmistu sõnul oleks siin lahendus koostöö näiteks kohalike kohvikutega ja teiste ettevõtetega, kes lubaksid vanemaealistel, aga ka teistel, kel vajadus, tasuta oma tualette külastada.
Nutiinfo kõigini ei jõua
Mõne vanema inimese jaoks võib pelgalt teekond kodust välja ja tagasi olla katsumus. "Tuhanded vanemaealised on oma kodudes vangistuses," tõdeb Sirle Salmistu. Seda näitab ilmekalt ka viimasel ajal ajakirjanduses kajastatu. Kui Eesti laiem mure on kolme- kuni viiekorruselised liftita kortermajad, siis kehvema tervisega inimesel võib ka esimesel korrusel elades olla keeruline üheksa trepiastet välisukseni astuda. Samas pole liftist abi, kui seda eraldab koduuksest üks trepikäik.
Oluline on järeldoktori sõnul seegi, et vanem inimene tunneks end oma kodus turvaliselt. Nende põhiline risk on kodus kukkuda. "Tartu ja minu teada teisedki omavalitsused pakuvad kodukohandamise teenuseid, et kukkumisi vältida," märgib ta. Nii lisatakse kodudesse kinnihoidmiskohti ja käsipuid ning vajadusel asendatakse kõrge äärega vannid dušinurkadega.
"Hästi tugevalt tuli esile, et eakad ei ole infoväljas."
Ligipääsetavus ei tähenda aga ainult füüsilist võimalust kuhugi astuda või minna. Salmistu sõnul käib selle alla ka kasutatavus ehk ligipääsetavus teenustele ja infole. "Hästi tugevalt tuli esile, et eakad ei ole infoväljas," toob ta välja. Täpsemalt näeb ta erinevas vanuses inimeste vahel endiselt suurt digilõhet.
"Kui me edastame infot ainult kodulehtedel ja digimaailmas, siis alati jääb päris suur hulk inimesi infoväljast välja," jätkab ta. Nii juhtub sageli, et vanemad inimesed ei pruugi kõigi võimaluste, teenuste ja ürituste kohta teadagi. Salmistu sõnul tasub siinkohal elus hoida klassikalisi infolevitamise viise, nagu kohalikku trükimeediat või prinditud lendlehti, kuigi seda peetakse vanamoeliseks ja see on ressursimahukas. "Tartus kleebiti info eakate kõnniringide kohta bussipeatuste seintele, kus eeldatavasti suurem osa vanemaealisi käib," toob ta veel ühe näite.
Ehkki Salmistu sõnul leidub vanemate inimeste seas ka väga oskuslikke nutitelefoni- ja arvutikasutajaid, on pilt selles osas ebaühtlane. Vanuseline digilõhe vaatab tema sõnul kaudselt vastu ka erinevatest küsitlustest ja uuringutest. "Paljud uuringud, mis Eestis tehakse, lõpevad vanusega 65 või heal juhul 74 ära. Peale seda enam ei uurita, kuidas inimestel läheb," osutab ta.
Vanaduseks valmis
Kõrgesse korrusmajja vangistatud vanemaealiste murele ongi raske lahendusi pakkuda, nendib Sirle Salmistu. "Lahendus ühest küljest võiks olla, et me kohandame oma maju nii palju kui võimalik ja ehitame barjäärivabu uusi maju," pakub ta. Trepikodadesse saaks paigaldada panduseid ja trepitõstukeid, mis aga kõik võtavad niigi kitsast trepikojast ruumi ära ning võivad minna vastuollu ohutusnõuetega.
"Olulisemgi on, et eakad suudaksid õigel ajal otsustada kolida kuhugi, kus neil on võimalik nii kaua kui võimalik iseseisvalt toimetada ja väljas käia," märgib järeldoktor. Ta möönab, et paljudel vanemaealistel jääb oskusteabest ja julgusest kinnisvaratehingute tegemiseks vajaka. Sellegipoolest julgustab ta inimesi tulevikku vaatama: "Kui sa lähened oma elus sellele etapile, siis tasub teadlikult läbi mõelda, kas see koht, kus sa praegu elad, sobib sulle ka kümne aasta pärast."
"Kui sa lähened oma elus sellele etapile, siis tasub teadlikult läbi mõelda, kas see koht, kus sa praegu elad, sobib sulle ka kümne aasta pärast."
Linnaruumis näeb ta aga vajadust vanemaealistele mõeldud tõmbekeskuste ja kooskäimiskohtade järele. "Noored käivad näiteks kaubanduskeskuses aega veetmas, aga kus võiks vanemad inimesed käia?" arutleb ta. Osaliselt täidavad seda otstarvet eakate päevakeskused, mille võimalused on Salmistu hinnangul pisut ühekülgsed. "Ennekõike käivad seal naisterahvad tantsimas, laulmas ja käsitööd tegemas, aga paljusid see jällegi ei huvita," sõnab ta.
Lisaks leidub Salmistu sõnul Eestis palju seenioride organisatsioone, sealhulgas Tartus, mis pakuvad erinevaid huvitegevusi. "Tõmbekeskusena saab suuremat rolli kanda ka näiteks kohalik raamatukogu," osutab ta. Paljud vanemaealised ongi tema sõnul aktiivsed ja nendega muret polegi, aga vanemaealiste kaasamisega kogukonna ellu saab veel palju ära teha.
Kui osa päevakeskuseid on ellu kutsunud kohalikud omavalitsused ülaltpoolt, siis eakate tõmbekeskused võiks järeldoktori sõnul tekkida sihtrühma enda initsiatiivil. Ta loodab, et ajapikku muutuvadki Eesti vanemaealised üha hakkajamaks. "Ma arvan, et me oleme täna juba üleminekufaasis, kus vanemaks hakkavad saama endised teotahet täis aktivistid. Tahaksin uskuda, et nende aktiivsus ei kao vanemas eas kuhugi," märgib ta. Teisisõnu on tuleviku-eakatel elule hoopis teistsugused ootused kui praegustel.
Osaliselt on vanemaealiste eluolu Eestis üleüldiselt Salmistu hinnangul suhtumise küsimus. "Meie ühiskond on teatud mõttes soodustanud seda, et kui sa oled pensionär, oled sa pigem ühiskonnale koormaks," sedastab ta.
"Teenuste osutajad, ametnikud, linnaplaneerijad ja teised, kes linnas aktiivselt toimetavad – me ju ei mõtle sageli, et me saame ka kunagi vanaks."
Koorma asemel tasuks tema sõnul vanematest inimestest mõelda aga hoopis kui kasutamata ressursist. "Neil on väga suur kogemuste pagas, mida nad saaksid ühiskonnaga jagada," ütleb ta. Veelgi enam, on tehtud arvutusi, mis näitab kui suurt majanduslikku kasu hõlmab endas vanemaealiste, töötavate või mittetöötavate, inimeste rühm. Samuti julgustab ta kõiki vanemaealisi oma elukeskkonda puutuvates küsimustes kaasa rääkima.
"Teenuste osutajad, ametnikud, linnaplaneerijad ja teised, kes linnas aktiivselt toimetavad – me ju ei mõtle sageli, et me saame ka kunagi vanaks," oletab Salmistu seniste tegematajätmiste tagamaid. Inimene langetab otsuseid seniste kogemuste põhjal ja vana olemise kogemus on paljudel puudu. Alles vajadus mõnd lähedast hooldada võib panna inimese neil teemadel mõtlema. "Peaksimegi tegelema kogu inimese eluringiga. Jah, minul on täna kõik hästi, aga võib-olla ülehomme enam ei ole," ütleb ta. Oskus ja soov olla empaatiline on siin tema sõnul võtmetähtsusega. | Linnauurija: eaka elukvaliteeti võib parandada juba üksainus pink | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Linnaplaneerimises on olnud noored ja lapsed kogu aeg hästi tähtsal kohal, aga vanemaealine elanikkond jääb sageli kõrvale," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli järeldoktor-teadur ja maastikuarhitekt Sirle Salmistu. Eestis korraldab suurt osa vanemaealistega seonduvat kohalik omavalitsus, mis tähendab asulate pakutavates võimalustes suuri kääre. Samuti on Salmistu hinnangul arenguruumi Eesti füüsilises linnaruumis.
"Linnaplaneerimises on olnud noored ja lapsed kogu aeg hästi tähtsal kohal, aga vanemaealine elanikkond jääb sageli kõrvale."
"Sellest on inspireeritud ka minu uurimissuund ja projekt," märgib ta. Nii ongi ta viimastel aastatel uurinud, millised tegurid mõjutavad Eestis eakatele sobiva keskkonna kujundamist. Samuti osales ta Tartu linna visioonidokumendi "Easõbralik Tartu 2030" koostamisel. Tema põhisõnumi järgi peaks inimene tulema nii oma kodus kui ka naabruskonnas iseseisvalt toime terve elukaare jooksul.
Tänav, pink ja käsipuu
"Linnaruum peaks olema kujundatud vajadustest lähtuvalt. Küsimus on lihtsalt selles, kas me teame ja arvestame sellega, mis on inimeste vajadused," sõnab Sirle Salmistu. Tartu easõbraliku linna dokumendi valmimiseks tehti tema sõnul mitmeid fookusrühma intervjuusid. Seal said vanemaealised inimesed ka ise öelda, mis neile muret valmistab ja milliseid muutusi nad sooviksid linnaruumis näha.
"Easõbraliku linna kaardistamisel tuli välja, et avalik ruum ei toeta alati teenuste ja sündmuste ligipääsetavust," osutab Salmistu. Teine murekoht on tema sõnul pinkide ja muude puhkepaikade ebaühtlane jaotus jalgsi läbitavas linnaruumis. Salmistu enda idee lisada linnapilti 50–100 uut pinki pälvis ka tänavu Tartu linna kaasava eelarve hääletusel võidu. "Mina usun, et üks pink võib muuta kellegi elukvaliteeti," selgitab järeldoktor.
"Easõbraliku linna kaardistamisel tuli välja, et avalik ruum ei toeta alati teenuste ja sündmuste ligipääsetavust."
Kuna vähene liikuvus ja ülekaalulisus on vanemaealiste seas sage mure, peaks Salmistu sõnul alustama küsimusest, miks nad ei liigu. "Võib-olla on küsimus selles, kas neil on üldse, kuhu minna," arutleb ta. Jalutuskäik pingini võib tema sõnul olla põhjus, miks kodust väljuda, veidi liikuda, näha teisi inimesi ja viibida värskes õhus. "Selleks, et liikuda, peab olema võimalusi ka aeg-ajalt puhata," lisab ta. Vähetähtis pole ka seos füüsilise ruumi ja inimeste vaimse tervise vahel.
Viimastel aastatel näeb Salmistu trendi, et lastele mänguväljakut rajades lisatakse sinna välitegevusi ka täiskasvanutele ja vanemaealistele. "Sageli on need treeningvahendid, mida paljud ei oska kasutada ja mis paljusid ei kõneta," tõdeb ta. Osalt võiks siinkohal rohkem vanemate inimeste teadlikkust tõsta. Teisalt tasub Salmistu sõnul arvestada, et kõik eakad ei tahagi lärmakate laste seltsis aega veeta, vaid võib-olla hoopis üksi või kaksi rahus istuda.
Puhkepaigad pole aga ainus, mida vanemaealised linnas liikudes silmas peavad. "Inimeste hästi elementaarne baasvajadus on tualetid," osutab järeldoktor. Mõni inimene võibki jätta kodust välja minemata, sest kardab, et ei jõua tualetis käimata koju tagasi. Salmistu sõnul oleks siin lahendus koostöö näiteks kohalike kohvikutega ja teiste ettevõtetega, kes lubaksid vanemaealistel, aga ka teistel, kel vajadus, tasuta oma tualette külastada.
Nutiinfo kõigini ei jõua
Mõne vanema inimese jaoks võib pelgalt teekond kodust välja ja tagasi olla katsumus. "Tuhanded vanemaealised on oma kodudes vangistuses," tõdeb Sirle Salmistu. Seda näitab ilmekalt ka viimasel ajal ajakirjanduses kajastatu. Kui Eesti laiem mure on kolme- kuni viiekorruselised liftita kortermajad, siis kehvema tervisega inimesel võib ka esimesel korrusel elades olla keeruline üheksa trepiastet välisukseni astuda. Samas pole liftist abi, kui seda eraldab koduuksest üks trepikäik.
Oluline on järeldoktori sõnul seegi, et vanem inimene tunneks end oma kodus turvaliselt. Nende põhiline risk on kodus kukkuda. "Tartu ja minu teada teisedki omavalitsused pakuvad kodukohandamise teenuseid, et kukkumisi vältida," märgib ta. Nii lisatakse kodudesse kinnihoidmiskohti ja käsipuid ning vajadusel asendatakse kõrge äärega vannid dušinurkadega.
"Hästi tugevalt tuli esile, et eakad ei ole infoväljas."
Ligipääsetavus ei tähenda aga ainult füüsilist võimalust kuhugi astuda või minna. Salmistu sõnul käib selle alla ka kasutatavus ehk ligipääsetavus teenustele ja infole. "Hästi tugevalt tuli esile, et eakad ei ole infoväljas," toob ta välja. Täpsemalt näeb ta erinevas vanuses inimeste vahel endiselt suurt digilõhet.
"Kui me edastame infot ainult kodulehtedel ja digimaailmas, siis alati jääb päris suur hulk inimesi infoväljast välja," jätkab ta. Nii juhtub sageli, et vanemad inimesed ei pruugi kõigi võimaluste, teenuste ja ürituste kohta teadagi. Salmistu sõnul tasub siinkohal elus hoida klassikalisi infolevitamise viise, nagu kohalikku trükimeediat või prinditud lendlehti, kuigi seda peetakse vanamoeliseks ja see on ressursimahukas. "Tartus kleebiti info eakate kõnniringide kohta bussipeatuste seintele, kus eeldatavasti suurem osa vanemaealisi käib," toob ta veel ühe näite.
Ehkki Salmistu sõnul leidub vanemate inimeste seas ka väga oskuslikke nutitelefoni- ja arvutikasutajaid, on pilt selles osas ebaühtlane. Vanuseline digilõhe vaatab tema sõnul kaudselt vastu ka erinevatest küsitlustest ja uuringutest. "Paljud uuringud, mis Eestis tehakse, lõpevad vanusega 65 või heal juhul 74 ära. Peale seda enam ei uurita, kuidas inimestel läheb," osutab ta.
Vanaduseks valmis
Kõrgesse korrusmajja vangistatud vanemaealiste murele ongi raske lahendusi pakkuda, nendib Sirle Salmistu. "Lahendus ühest küljest võiks olla, et me kohandame oma maju nii palju kui võimalik ja ehitame barjäärivabu uusi maju," pakub ta. Trepikodadesse saaks paigaldada panduseid ja trepitõstukeid, mis aga kõik võtavad niigi kitsast trepikojast ruumi ära ning võivad minna vastuollu ohutusnõuetega.
"Olulisemgi on, et eakad suudaksid õigel ajal otsustada kolida kuhugi, kus neil on võimalik nii kaua kui võimalik iseseisvalt toimetada ja väljas käia," märgib järeldoktor. Ta möönab, et paljudel vanemaealistel jääb oskusteabest ja julgusest kinnisvaratehingute tegemiseks vajaka. Sellegipoolest julgustab ta inimesi tulevikku vaatama: "Kui sa lähened oma elus sellele etapile, siis tasub teadlikult läbi mõelda, kas see koht, kus sa praegu elad, sobib sulle ka kümne aasta pärast."
"Kui sa lähened oma elus sellele etapile, siis tasub teadlikult läbi mõelda, kas see koht, kus sa praegu elad, sobib sulle ka kümne aasta pärast."
Linnaruumis näeb ta aga vajadust vanemaealistele mõeldud tõmbekeskuste ja kooskäimiskohtade järele. "Noored käivad näiteks kaubanduskeskuses aega veetmas, aga kus võiks vanemad inimesed käia?" arutleb ta. Osaliselt täidavad seda otstarvet eakate päevakeskused, mille võimalused on Salmistu hinnangul pisut ühekülgsed. "Ennekõike käivad seal naisterahvad tantsimas, laulmas ja käsitööd tegemas, aga paljusid see jällegi ei huvita," sõnab ta.
Lisaks leidub Salmistu sõnul Eestis palju seenioride organisatsioone, sealhulgas Tartus, mis pakuvad erinevaid huvitegevusi. "Tõmbekeskusena saab suuremat rolli kanda ka näiteks kohalik raamatukogu," osutab ta. Paljud vanemaealised ongi tema sõnul aktiivsed ja nendega muret polegi, aga vanemaealiste kaasamisega kogukonna ellu saab veel palju ära teha.
Kui osa päevakeskuseid on ellu kutsunud kohalikud omavalitsused ülaltpoolt, siis eakate tõmbekeskused võiks järeldoktori sõnul tekkida sihtrühma enda initsiatiivil. Ta loodab, et ajapikku muutuvadki Eesti vanemaealised üha hakkajamaks. "Ma arvan, et me oleme täna juba üleminekufaasis, kus vanemaks hakkavad saama endised teotahet täis aktivistid. Tahaksin uskuda, et nende aktiivsus ei kao vanemas eas kuhugi," märgib ta. Teisisõnu on tuleviku-eakatel elule hoopis teistsugused ootused kui praegustel.
Osaliselt on vanemaealiste eluolu Eestis üleüldiselt Salmistu hinnangul suhtumise küsimus. "Meie ühiskond on teatud mõttes soodustanud seda, et kui sa oled pensionär, oled sa pigem ühiskonnale koormaks," sedastab ta.
"Teenuste osutajad, ametnikud, linnaplaneerijad ja teised, kes linnas aktiivselt toimetavad – me ju ei mõtle sageli, et me saame ka kunagi vanaks."
Koorma asemel tasuks tema sõnul vanematest inimestest mõelda aga hoopis kui kasutamata ressursist. "Neil on väga suur kogemuste pagas, mida nad saaksid ühiskonnaga jagada," ütleb ta. Veelgi enam, on tehtud arvutusi, mis näitab kui suurt majanduslikku kasu hõlmab endas vanemaealiste, töötavate või mittetöötavate, inimeste rühm. Samuti julgustab ta kõiki vanemaealisi oma elukeskkonda puutuvates küsimustes kaasa rääkima.
"Teenuste osutajad, ametnikud, linnaplaneerijad ja teised, kes linnas aktiivselt toimetavad – me ju ei mõtle sageli, et me saame ka kunagi vanaks," oletab Salmistu seniste tegematajätmiste tagamaid. Inimene langetab otsuseid seniste kogemuste põhjal ja vana olemise kogemus on paljudel puudu. Alles vajadus mõnd lähedast hooldada võib panna inimese neil teemadel mõtlema. "Peaksimegi tegelema kogu inimese eluringiga. Jah, minul on täna kõik hästi, aga võib-olla ülehomme enam ei ole," ütleb ta. Oskus ja soov olla empaatiline on siin tema sõnul võtmetähtsusega.
### Response:
Linnauurija: eaka elukvaliteeti võib parandada juba üksainus pink |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kurlingunaiskonna esimeseks vastaseks oli Soome esindus, kelle üle saavutati veenev võit tulemusega 11:5. Teiseks vastaseks oli Hispaania, kelle üle saavutati samuti ülekaalukas võit 14:4. Kolmandaks vastaseks oli tugev Inglismaa naiskond. Kohtumine kujunes tasavägiseks ning mängu tulemus selgitati lisavoorus, kuhu mindi seisuga 6:6. Lisavoorus õnnestus Eesti naiskonnal viimase kivi eelis realiseerida ning kohtumine võideti tulemusega 7:6.
Eesti naiskonnas mängivad EM-il kapten Marie Kaldvee, Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike.
Eesti meeskonnal (Eduard Veltsman, Mihhail Vlassov, Janis Kiziridi, Igor Dzendzeljuk ja Konstantin Dotsenko) on seni peetud kaks mängu ja kirjas kaks kaotust. Esimene kohtumine Walesi koondisega lõppes tulemusega 2:6. Teiseks vastaseks oli Leedu ning eestlastel tuli tunnistada vastase paremust 9:5.
Esmaspäeval kohtub Eesti naiskond Austria ja Slovakkiaga, mehed mängivad Inglismaa vastu.
Euroopa meistrivõistlused kurlingus toimuvad Rootsis Östersundis. Eesti kurlinguvõistkonnad võistlevad B-divisjonis ning nende eesmärgiks on jõuda kahe parema sekka, et tagada Eestile koht järgmisel EM-il tugevaimas A-divisjonis. | Eesti kurlingunaiskond teenis EM-il kolmanda võidu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kurlingunaiskonna esimeseks vastaseks oli Soome esindus, kelle üle saavutati veenev võit tulemusega 11:5. Teiseks vastaseks oli Hispaania, kelle üle saavutati samuti ülekaalukas võit 14:4. Kolmandaks vastaseks oli tugev Inglismaa naiskond. Kohtumine kujunes tasavägiseks ning mängu tulemus selgitati lisavoorus, kuhu mindi seisuga 6:6. Lisavoorus õnnestus Eesti naiskonnal viimase kivi eelis realiseerida ning kohtumine võideti tulemusega 7:6.
Eesti naiskonnas mängivad EM-il kapten Marie Kaldvee, Liisa Turmann, Kerli Laidsalu ja Erika Tuvike.
Eesti meeskonnal (Eduard Veltsman, Mihhail Vlassov, Janis Kiziridi, Igor Dzendzeljuk ja Konstantin Dotsenko) on seni peetud kaks mängu ja kirjas kaks kaotust. Esimene kohtumine Walesi koondisega lõppes tulemusega 2:6. Teiseks vastaseks oli Leedu ning eestlastel tuli tunnistada vastase paremust 9:5.
Esmaspäeval kohtub Eesti naiskond Austria ja Slovakkiaga, mehed mängivad Inglismaa vastu.
Euroopa meistrivõistlused kurlingus toimuvad Rootsis Östersundis. Eesti kurlinguvõistkonnad võistlevad B-divisjonis ning nende eesmärgiks on jõuda kahe parema sekka, et tagada Eestile koht järgmisel EM-il tugevaimas A-divisjonis.
### Response:
Eesti kurlingunaiskond teenis EM-il kolmanda võidu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noori jõuab tööjõuturule varasemast vähem, mistõttu peab riik ametikohtade täitmisel järjest tihedamalt konkureerima erasektoriga. Eesti ettevõtted nimetavad peamiseks äri kasvu takistavaks teguriks just tööjõupuudust. Veel kümme aastat tagasi ei pidanud organisatsioonid, millel oli natukenegi tahtmist, arenemisvõimet ja huvitavaid töid (nt pangandus), tegema töötajate värbamiseks suurt midagi, sest neil oli kogu aeg järjekord ukse taga, aga nüüdseks on olukord muutunud.
Juhtimiskonverentsidel kurdavad tippjuhid, et kui varem oli nende roll teha lõplik valik mitme kandidaadi vahel, siis tööjõuturul valivad hoopis töötajad organisatsioone ning tippjuhi ülesanne on veenda inimest just tema juurde tööle tulema.
Strateegiliselt mõtlev tööandja peab muutma oma senist praktikat: hindama ümber oma organisatsiooni ülesehitust, tööde sisu ja vormi vastavalt sellisele töötamisviisile, mida eelistavad kandidaadid. Samuti peab tööandja pidevalt arenema oma töökorralduses ja juhtimispõhimõtetes ning suutma erinevaid tööviise koos juhtida. Vastasel juhul enam parimaid kandidaate ei saa.
See kõik kehtib ka juristide tööjõuturu kohta, kus isegi edukamad advokaadibürood ei suuda värvata ja kinni hoida talente, keda meelitavad moodsad iduettevõtted. Küsimus polegi mitte niivõrd palgas, vaid töö tähenduses: kas õnnestub andekaid inimesi veenda selles, et just meie organisatsioonis muudavad nad maailma paremaks?
Niisugune areng tähendab aga kohtusüsteemi jaoks seda, et käimasoleva kohtunike põlvkonnavahetuse puhul tuleb seniseid üsna konservatiivseid arusaamu ümber vaadata.
Uute kohtunike värbamisel jõuti tegelikult juba ühe korra ummikusse. See juhtus kümmekond aastat tagasi, kui suur hulk konkursse nurjus. Olukorda aitasid leevendada 2016. aasta seadusemuudatused, mis muu hulgas lõid advokaatidele ja prokuröridele võimaluse kandideerida kohtunikuks ilma kohtunikueksamit tegemata ning kaotasid kohtuniku ettevalmistusteenistuse. Tänu sellele huvi kohtunikuks pürgimise vastu kasvas ja konkursside ebaõnnestumisi enam polnud.
Alanud kohtunike põlvkonnavahetus toob kaasa uued suured väljakutsed, eriti karistusõiguse valdkonnas, mis on olnud juristide seas vähempopulaarne. Lisaks uute kohtunike väljavalimisele tuleb märkimisväärset tähelepanu pöörata nende koolitamisele, kohtusüsteemi organisatsioonikultuuriga sulandamisele ja väärtuste omaksvõtmisele.
Sellises mahus inimeste organisatsiooni vastuvõtmine nõuab juhtidelt palju. Kõike seda arvestades ei saa kohtusüsteem tervikuna endale kindlasti lubada personalipoliitikas käitumist, justkui oleks kandidaatidest pidev järjekord ukse taga. Tegelikult ei tohiks muidugi ka sel juhul personali värbamisse ja arendamisse hooletult suhtuda.
"Kohtusüsteemi ühe eripärana on aga personalipoliitilisi vigu hiljem väga raske parandada."
Üks ohukoht on seegi, et inimese tegelikku sobivust kohtunikutööks on kohtunikukonkursi raames üsna keeruline hinnata. See selgub lõplikult alles ametiülesannete täitmise käigus. Kohtusüsteemi ühe eripärana on aga personalipoliitilisi vigu hiljem väga raske parandada. Kohtuniku ametist vabastamine ametisse sobimatuse tõttu on võimalik vaid kolme aasta jooksul pärast ametisse nimetamist, pärast n-ö katseaja lõppu jäävad ainult distsiplinaar- ja süüteomenetluse võimalused.
Kuna kohtunikud valitakse seaduse kohaselt välja avaliku konkursi teel, tuleb sarnaselt teiste edukate organisatsioonidega süsteemselt tegeleda talentide otsimisega ja nende konkurssidel osalema veenmisega. Seejuures pole tähtsust, kas talendid tulevad kohtusüsteemi seest või väljast – parim kandidaat võitku, kellelgi ei ole ette antud eelist. See on olnud ka seadusandja sõnum.
Kohtusüsteemi eesmärk ei ole esmajoones mitte süsteemis töötavatele inimestele karjäärivõimaluste loomine, vaid kiire, õiglane ja mõistlike kuludega õigusemõistmine, milleks on vajalik kujundada tugev meeskond.
Konkurssidel tuleks senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata kohtunikuks kandideerivate inimeste hoiakutele, väärtustele ja menetluse juhtimise võimele. Kõrge juriidiline kvalifikatsioon ja kõlbelised omadused peaks olema kohtunikametisse valimisel – nii nagu ka advokaatide ja prokuröride puhul – absoluutne miinimum, kuid särava ja efektiivse kohtuniku jaoks on oluline, et ta suudaks menetlusi proaktiivselt ja menetlusosalisi arvestavalt juhtida, hoida fookust ja pühendumust, olla suunatud lahenduste leidmisele, enese ja organisatsiooni arendamisele, meeskonnatööle jne.
Õigete inimeste kohtunikuks valimine on palju olulisem kui mistahes muudatused menetlusseadustikes, mille järgi ikka ja jälle küsitakse. Meil võivad olla maailma parimad seadustikud, kuid ilma õigete inimesteta, kes neid vastutustundlikult ja eesmärgipäraselt rakendaksid, ei saavuta me toimivat menetlust kohtus.
Arvestades kohtusüsteemi tulevate uute inimeste hulka, tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata ka kohtute ühiste väärtuste ja hoiakute loomisele ja arendamisele. Tõsi on ilmselt aga ka see, et riigikohus peaks suutma selgemalt välja öelda, missuguseid isikuomadusi, väärtusi ja hoiakuid kohtunikukandidaatide puhul oodatakse.
Kohtusüsteemi juhtimine peab muutuma sarnasemaks muude organisatsioonidega, mis tähendab kvaliteetsele juhtimisele suurema tähelepanu pööramist. Selleks, et juhtimiseks vajaliku potentsiaaliga kohtunikud välja selgitada, saab kasutada näiteks praegu riigikogus arutusel oleva seaduseelnõuga (633 SE) kavandavat kohtunikule tagasiside andmise võimalust. Sisuliselt viidaks kohtunikuga läbi arenguvestlus, mille käigus muu hulgas arutatakse tema võimalikke arengusoove koos koolitusvajadusega.
Kuna eelnõuga plaanitakse ka kohtutes juhtimistasandite juurde loomist, tuleks süsteemselt tegeleda juhtimisest huvitatud ning selleks eeldusi omavate kohtunike väljaselgitamisega ja nende juhtimisoskuste arendamisega.
Kommentaari pikem versioon ilmus ajakirjas Juridica (7/2022). | Urmas Volens: kohtunike põlvkonnavahetust ei saa jätta saatuse hooleks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noori jõuab tööjõuturule varasemast vähem, mistõttu peab riik ametikohtade täitmisel järjest tihedamalt konkureerima erasektoriga. Eesti ettevõtted nimetavad peamiseks äri kasvu takistavaks teguriks just tööjõupuudust. Veel kümme aastat tagasi ei pidanud organisatsioonid, millel oli natukenegi tahtmist, arenemisvõimet ja huvitavaid töid (nt pangandus), tegema töötajate värbamiseks suurt midagi, sest neil oli kogu aeg järjekord ukse taga, aga nüüdseks on olukord muutunud.
Juhtimiskonverentsidel kurdavad tippjuhid, et kui varem oli nende roll teha lõplik valik mitme kandidaadi vahel, siis tööjõuturul valivad hoopis töötajad organisatsioone ning tippjuhi ülesanne on veenda inimest just tema juurde tööle tulema.
Strateegiliselt mõtlev tööandja peab muutma oma senist praktikat: hindama ümber oma organisatsiooni ülesehitust, tööde sisu ja vormi vastavalt sellisele töötamisviisile, mida eelistavad kandidaadid. Samuti peab tööandja pidevalt arenema oma töökorralduses ja juhtimispõhimõtetes ning suutma erinevaid tööviise koos juhtida. Vastasel juhul enam parimaid kandidaate ei saa.
See kõik kehtib ka juristide tööjõuturu kohta, kus isegi edukamad advokaadibürood ei suuda värvata ja kinni hoida talente, keda meelitavad moodsad iduettevõtted. Küsimus polegi mitte niivõrd palgas, vaid töö tähenduses: kas õnnestub andekaid inimesi veenda selles, et just meie organisatsioonis muudavad nad maailma paremaks?
Niisugune areng tähendab aga kohtusüsteemi jaoks seda, et käimasoleva kohtunike põlvkonnavahetuse puhul tuleb seniseid üsna konservatiivseid arusaamu ümber vaadata.
Uute kohtunike värbamisel jõuti tegelikult juba ühe korra ummikusse. See juhtus kümmekond aastat tagasi, kui suur hulk konkursse nurjus. Olukorda aitasid leevendada 2016. aasta seadusemuudatused, mis muu hulgas lõid advokaatidele ja prokuröridele võimaluse kandideerida kohtunikuks ilma kohtunikueksamit tegemata ning kaotasid kohtuniku ettevalmistusteenistuse. Tänu sellele huvi kohtunikuks pürgimise vastu kasvas ja konkursside ebaõnnestumisi enam polnud.
Alanud kohtunike põlvkonnavahetus toob kaasa uued suured väljakutsed, eriti karistusõiguse valdkonnas, mis on olnud juristide seas vähempopulaarne. Lisaks uute kohtunike väljavalimisele tuleb märkimisväärset tähelepanu pöörata nende koolitamisele, kohtusüsteemi organisatsioonikultuuriga sulandamisele ja väärtuste omaksvõtmisele.
Sellises mahus inimeste organisatsiooni vastuvõtmine nõuab juhtidelt palju. Kõike seda arvestades ei saa kohtusüsteem tervikuna endale kindlasti lubada personalipoliitikas käitumist, justkui oleks kandidaatidest pidev järjekord ukse taga. Tegelikult ei tohiks muidugi ka sel juhul personali värbamisse ja arendamisse hooletult suhtuda.
"Kohtusüsteemi ühe eripärana on aga personalipoliitilisi vigu hiljem väga raske parandada."
Üks ohukoht on seegi, et inimese tegelikku sobivust kohtunikutööks on kohtunikukonkursi raames üsna keeruline hinnata. See selgub lõplikult alles ametiülesannete täitmise käigus. Kohtusüsteemi ühe eripärana on aga personalipoliitilisi vigu hiljem väga raske parandada. Kohtuniku ametist vabastamine ametisse sobimatuse tõttu on võimalik vaid kolme aasta jooksul pärast ametisse nimetamist, pärast n-ö katseaja lõppu jäävad ainult distsiplinaar- ja süüteomenetluse võimalused.
Kuna kohtunikud valitakse seaduse kohaselt välja avaliku konkursi teel, tuleb sarnaselt teiste edukate organisatsioonidega süsteemselt tegeleda talentide otsimisega ja nende konkurssidel osalema veenmisega. Seejuures pole tähtsust, kas talendid tulevad kohtusüsteemi seest või väljast – parim kandidaat võitku, kellelgi ei ole ette antud eelist. See on olnud ka seadusandja sõnum.
Kohtusüsteemi eesmärk ei ole esmajoones mitte süsteemis töötavatele inimestele karjäärivõimaluste loomine, vaid kiire, õiglane ja mõistlike kuludega õigusemõistmine, milleks on vajalik kujundada tugev meeskond.
Konkurssidel tuleks senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata kohtunikuks kandideerivate inimeste hoiakutele, väärtustele ja menetluse juhtimise võimele. Kõrge juriidiline kvalifikatsioon ja kõlbelised omadused peaks olema kohtunikametisse valimisel – nii nagu ka advokaatide ja prokuröride puhul – absoluutne miinimum, kuid särava ja efektiivse kohtuniku jaoks on oluline, et ta suudaks menetlusi proaktiivselt ja menetlusosalisi arvestavalt juhtida, hoida fookust ja pühendumust, olla suunatud lahenduste leidmisele, enese ja organisatsiooni arendamisele, meeskonnatööle jne.
Õigete inimeste kohtunikuks valimine on palju olulisem kui mistahes muudatused menetlusseadustikes, mille järgi ikka ja jälle küsitakse. Meil võivad olla maailma parimad seadustikud, kuid ilma õigete inimesteta, kes neid vastutustundlikult ja eesmärgipäraselt rakendaksid, ei saavuta me toimivat menetlust kohtus.
Arvestades kohtusüsteemi tulevate uute inimeste hulka, tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata ka kohtute ühiste väärtuste ja hoiakute loomisele ja arendamisele. Tõsi on ilmselt aga ka see, et riigikohus peaks suutma selgemalt välja öelda, missuguseid isikuomadusi, väärtusi ja hoiakuid kohtunikukandidaatide puhul oodatakse.
Kohtusüsteemi juhtimine peab muutuma sarnasemaks muude organisatsioonidega, mis tähendab kvaliteetsele juhtimisele suurema tähelepanu pööramist. Selleks, et juhtimiseks vajaliku potentsiaaliga kohtunikud välja selgitada, saab kasutada näiteks praegu riigikogus arutusel oleva seaduseelnõuga (633 SE) kavandavat kohtunikule tagasiside andmise võimalust. Sisuliselt viidaks kohtunikuga läbi arenguvestlus, mille käigus muu hulgas arutatakse tema võimalikke arengusoove koos koolitusvajadusega.
Kuna eelnõuga plaanitakse ka kohtutes juhtimistasandite juurde loomist, tuleks süsteemselt tegeleda juhtimisest huvitatud ning selleks eeldusi omavate kohtunike väljaselgitamisega ja nende juhtimisoskuste arendamisega.
Kommentaari pikem versioon ilmus ajakirjas Juridica (7/2022).
### Response:
Urmas Volens: kohtunike põlvkonnavahetust ei saa jätta saatuse hooleks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nets pani enda paremuse maksma viimasel veerandajal. Võitjate parimana 26 punkti toonud Kevin Durant viskas neist 20 neljandal veerandil. Lisaks võttis Durant seitse lauapalli ja andis seitse resultatiivset söötu. Ben Simmons lisas 22 punkti ja võttis kaheksa lauapalli, Irving panustas 14 punkti ja viie lauapalliga.
Irving postitas oktoobris sotsiaalmeediasse lingi dokumentaalfilmist, mida on kritiseeritud antisemiitlike vaadete poolest ning seetõttu sai Irvingu postitus palju negatiivset tagasisidet. Kuna Irving keeldus enda postituse pärast vabandust palumast, määras Nets talle 3. oktoobril vähemalt viiemängulise võistluskeelu. Alles seejärel palus Irving sotsiaalmeedias vabandust ning lisas, et õpib sellest. Tegelikkuses pidi ta vahele jätma kaheksa mängu.
Dallas Mavericks jäi kodusaalis napilt 97:98 alla Denver Nuggetsile. Võitjate ridades tegi karjääri punktirekordi Bones Hyland, tuues 29 punkti. Dallase parim oli Josh Green 23 punktiga, Luka Doncic panustas 22 punkti, üheksa lauapalli ja kaheksa korvisööduga.
Tulemused:
Phoenix – New York 116:95
Washington – Charlotte 106:102
Sacramento – Detroit 137:129
Cleveland – Miami 113:87
Brooklyn – Memphis 127:115
Houston – Golden State 120:127
Dallas – Denver 97:98
LA Lakers – San Antonio 123:92 | Mängukeelu alt vabanenud Irving aitas Netsi võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nets pani enda paremuse maksma viimasel veerandajal. Võitjate parimana 26 punkti toonud Kevin Durant viskas neist 20 neljandal veerandil. Lisaks võttis Durant seitse lauapalli ja andis seitse resultatiivset söötu. Ben Simmons lisas 22 punkti ja võttis kaheksa lauapalli, Irving panustas 14 punkti ja viie lauapalliga.
Irving postitas oktoobris sotsiaalmeediasse lingi dokumentaalfilmist, mida on kritiseeritud antisemiitlike vaadete poolest ning seetõttu sai Irvingu postitus palju negatiivset tagasisidet. Kuna Irving keeldus enda postituse pärast vabandust palumast, määras Nets talle 3. oktoobril vähemalt viiemängulise võistluskeelu. Alles seejärel palus Irving sotsiaalmeedias vabandust ning lisas, et õpib sellest. Tegelikkuses pidi ta vahele jätma kaheksa mängu.
Dallas Mavericks jäi kodusaalis napilt 97:98 alla Denver Nuggetsile. Võitjate ridades tegi karjääri punktirekordi Bones Hyland, tuues 29 punkti. Dallase parim oli Josh Green 23 punktiga, Luka Doncic panustas 22 punkti, üheksa lauapalli ja kaheksa korvisööduga.
Tulemused:
Phoenix – New York 116:95
Washington – Charlotte 106:102
Sacramento – Detroit 137:129
Cleveland – Miami 113:87
Brooklyn – Memphis 127:115
Houston – Golden State 120:127
Dallas – Denver 97:98
LA Lakers – San Antonio 123:92
### Response:
Mängukeelu alt vabanenud Irving aitas Netsi võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimetame end Eestis uhkusega hariduse usku rahvaks. Oleme põlvest põlve väärtustanud õppimist ja perekonnas on erinevate põlvkondade jaoks 1. september ja kooli lõpuaktus sama olulised tähtpäevad kui jaanilaupäev ja jõulud.
Nii nagu kogu maailm on kiires muutumises, on täienenud ka teadmised sellest, kuidas õppimine toimub ja kuidas mitte. Oli aeg, mil uskusime, et hernestel põlvitamine või kaardikepiga vibutamine innustab õpilasi õppima. Nüüd on meie arusaam õppijakesksest õppimisest ja õpetamisest hoopis teistsugune, sh on muutunud arusaam hindamisest.
Hinde panemise asemel on õppimise edenemisel osutunud tõhusamaks hoopis õppimist suunav ja toetav tagasiside. Samuti teame, et vead ja eksimused tulevad õppimisele ainult kasuks. Õpilaste hinnete võrdlemine soodustab aga omavahelist võistlemist ja pidevat konkurentsitunnet; tunnet, et pead vaid pingutama ja pingutama, et vähegi hea tulemuseni jõuda. Aga koolis peab saama tunda end väärtuslikuna ilma tulemuste pärast võistlemata.
Sarnane olukord võib tabada ka koolide kollektiive. Riigieksamitulemuste kõrvutamine koolide kaupa võib luua sisulisele õppimisele ebasoodsa pinnase, rõhutades akadeemilist võrdlemist ja võistlust ainult saavutatud tulemuste pinnalt.
Eksam on tõesti üks vahend, mille abil jälgida, kuidas õpilaskonnal ja koolidel läheb. Kuid tulemuste taseme ühekülgne ületähtsustamine õõnestab nii koolijuhtide ja õpetajate tegutsemis- ning õpetamisindu kui ka õpilaste iseseisvat õpimotivatsiooni, samuti mõjutab see negatiivselt vaimse tervisega seotud näitajaid.
Selles situatsioonis ei kehti vanasõna "mis ei tapa, teeb tugevaks", sest õpilaste vaimne tervis on viimastel aastatel jõuliselt esile kerkinud mureteema. Unustada ei tohi ka läbipõlenud õpetajaid. Peame igal sammul mõtlema, kuidas siin leida leevendust ja pakkuda tuge abivajajaile.
Riigieksamite tulemused on vaid üks kooli tegevuse kvaliteeti iseloomustavatest õppetöö tulemustest. Haridusandmete portaalis Haridussilm on leitavad mitmed koolide tegevust ja tulemusi iseloomustavad näitajad*. Näiteks kooliga rahulolevate õpilaste osakaal, gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse, gümnaasiumiastme nominaalajaga lõpetajate osakaal, õppetöö katkestajate osakaal ja edasiõppijate osakaal gümnaasiumi lõpetanutest.
Hariduse kvaliteet on mitmetahuline teema. Koolide järjestamine eksamitulemuste põhjal on lihtsalt teostatav ja kiiresti kuvatav, toidab avalikkuse uudishimu, teeb pai pingerea tipus olevatele koolijuhtidele ning kogub meedias lugejate klikke, aga:
kohtleb koole ebavõrdselt, arvestamata kooli tegevuse tausta ja rolli Eesti haridusmaastikul, näiteks töö tuge vajavate erivajadusega lastega (kaasav haridus), õpilaste eelvalikuga koolid, erinevaid õppemetoodikaid, sh keeleõppe metoodikat rakendavad koolid jne;
ei väljenda õpilaste ja õpetajate tegelikku õppimisel tehtud pingutust, sest ei arvesta õpilaste lähtetaseme ja muude eeldustega (nt gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse on üks kooli eduka tegevuse näitajatest);
ei aita kogukondades kaasa argumenteeritud ja avatud arutelule oma kooli õppetöö kvaliteedi eri tahkude üle, kuna märgistab ilma igasugust konteksti tundmata ühe näitaja põhjal kõigi õpilaste ja õpetajate töö;
kallutab ka vanemate valikut juba last kooli pannes olukorras, kus õppeasutus omab gümnaasiumi kõrval põhikooliastet. Tundub ju loomulik mõelda, et vanem toetab lapse head tulevikku kindlamalt siis, kui laps läheb kõrgete eksamitulemustega kooli.
Sama lootus kõnetab kergesti noori endid juba gümnaasiumit valides. Ent just eriti põhikooliastmes õppekoha valikul oleks väga vaja keskenduda laiemalt lapse heaolule, mõeldes kooli asukohale ja arengukeskonnale, mis kujuneb kooli ja kooliväliste võimaluste koosmõjus;
tekitab olukordi, kus koolijuht peab hakkama kogukonna ja laiema avalikkuse ees ajakirjanduses avaldatud tulemusi parandama, ümber lükkama või põhjendama ja seda mõnikord ka siis, kui erinevad ajalehed kuvavad erinevaid tulemusi;
reastab koole vaid kolme õppeaine riigieksami tulemuste põhjal ja pisendab sellega teiste ainete õpetamisel tehtud pingutusi ja nende olulisust. See on viinud kaudselt selleni, et ka koolide sees on tekkinud õppeainetest "pingerida" ja eksamiainetel on näiteks valikkursuste mahuga võrreldes oluline ülekaal.
Samal ajal oleme ühiskonnas kimpus näiteks koostööoskuse, meediapädevuse ja kehvade või lausa väärate teadmistega oma tervise eest hoolitsemisel. Nende pädevuste omandamine on koolis sama oluline kui eksamitega hõlmatud ainete tulemused.
Avalikumalt või salaja on levinud oletused selle kohta, et pingereas tahapoole jäämise hirmust tõugatuna mõjutavad koolid õpilaste eksamivalikuid või suisa eemaldavad 12. klassis oma nimekirjast kergekäeliselt õpilased, kelle nad on vastu võtnud lubaduse ja teadmisega, et nende õppimist on vaja keskmisest rohkem toetada.
Avaldame lootust, et oleme hariduse usku rahvana kasvanud välja soovist ennast kõiges naabriga võrrelda ja tutvustame nüüdsest alates koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste tööd ning pingutust targemini ja õiglasemalt, vastavalt kaasaegsele parimale teadmisele edukast õppimisest ja õpetamisest. See on meile ühiskonnana oluline samm nii järeltuleva põlvkonna hariduse tagamisel kui ka laiemalt õpetajate töö tunnustamisel ja noorte toetamisel õpetaja kutse valimisel.
* Koolide tegevusnäitajate tervikvaade avaldatakse portaalis Haridussilm 31. jaanuariks 2023. | Pille Kõiv ja Aivar Ots: riigieksamite tulemused on vaid osa tõest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimetame end Eestis uhkusega hariduse usku rahvaks. Oleme põlvest põlve väärtustanud õppimist ja perekonnas on erinevate põlvkondade jaoks 1. september ja kooli lõpuaktus sama olulised tähtpäevad kui jaanilaupäev ja jõulud.
Nii nagu kogu maailm on kiires muutumises, on täienenud ka teadmised sellest, kuidas õppimine toimub ja kuidas mitte. Oli aeg, mil uskusime, et hernestel põlvitamine või kaardikepiga vibutamine innustab õpilasi õppima. Nüüd on meie arusaam õppijakesksest õppimisest ja õpetamisest hoopis teistsugune, sh on muutunud arusaam hindamisest.
Hinde panemise asemel on õppimise edenemisel osutunud tõhusamaks hoopis õppimist suunav ja toetav tagasiside. Samuti teame, et vead ja eksimused tulevad õppimisele ainult kasuks. Õpilaste hinnete võrdlemine soodustab aga omavahelist võistlemist ja pidevat konkurentsitunnet; tunnet, et pead vaid pingutama ja pingutama, et vähegi hea tulemuseni jõuda. Aga koolis peab saama tunda end väärtuslikuna ilma tulemuste pärast võistlemata.
Sarnane olukord võib tabada ka koolide kollektiive. Riigieksamitulemuste kõrvutamine koolide kaupa võib luua sisulisele õppimisele ebasoodsa pinnase, rõhutades akadeemilist võrdlemist ja võistlust ainult saavutatud tulemuste pinnalt.
Eksam on tõesti üks vahend, mille abil jälgida, kuidas õpilaskonnal ja koolidel läheb. Kuid tulemuste taseme ühekülgne ületähtsustamine õõnestab nii koolijuhtide ja õpetajate tegutsemis- ning õpetamisindu kui ka õpilaste iseseisvat õpimotivatsiooni, samuti mõjutab see negatiivselt vaimse tervisega seotud näitajaid.
Selles situatsioonis ei kehti vanasõna "mis ei tapa, teeb tugevaks", sest õpilaste vaimne tervis on viimastel aastatel jõuliselt esile kerkinud mureteema. Unustada ei tohi ka läbipõlenud õpetajaid. Peame igal sammul mõtlema, kuidas siin leida leevendust ja pakkuda tuge abivajajaile.
Riigieksamite tulemused on vaid üks kooli tegevuse kvaliteeti iseloomustavatest õppetöö tulemustest. Haridusandmete portaalis Haridussilm on leitavad mitmed koolide tegevust ja tulemusi iseloomustavad näitajad*. Näiteks kooliga rahulolevate õpilaste osakaal, gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse, gümnaasiumiastme nominaalajaga lõpetajate osakaal, õppetöö katkestajate osakaal ja edasiõppijate osakaal gümnaasiumi lõpetanutest.
Hariduse kvaliteet on mitmetahuline teema. Koolide järjestamine eksamitulemuste põhjal on lihtsalt teostatav ja kiiresti kuvatav, toidab avalikkuse uudishimu, teeb pai pingerea tipus olevatele koolijuhtidele ning kogub meedias lugejate klikke, aga:
kohtleb koole ebavõrdselt, arvestamata kooli tegevuse tausta ja rolli Eesti haridusmaastikul, näiteks töö tuge vajavate erivajadusega lastega (kaasav haridus), õpilaste eelvalikuga koolid, erinevaid õppemetoodikaid, sh keeleõppe metoodikat rakendavad koolid jne;
ei väljenda õpilaste ja õpetajate tegelikku õppimisel tehtud pingutust, sest ei arvesta õpilaste lähtetaseme ja muude eeldustega (nt gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse on üks kooli eduka tegevuse näitajatest);
ei aita kogukondades kaasa argumenteeritud ja avatud arutelule oma kooli õppetöö kvaliteedi eri tahkude üle, kuna märgistab ilma igasugust konteksti tundmata ühe näitaja põhjal kõigi õpilaste ja õpetajate töö;
kallutab ka vanemate valikut juba last kooli pannes olukorras, kus õppeasutus omab gümnaasiumi kõrval põhikooliastet. Tundub ju loomulik mõelda, et vanem toetab lapse head tulevikku kindlamalt siis, kui laps läheb kõrgete eksamitulemustega kooli.
Sama lootus kõnetab kergesti noori endid juba gümnaasiumit valides. Ent just eriti põhikooliastmes õppekoha valikul oleks väga vaja keskenduda laiemalt lapse heaolule, mõeldes kooli asukohale ja arengukeskonnale, mis kujuneb kooli ja kooliväliste võimaluste koosmõjus;
tekitab olukordi, kus koolijuht peab hakkama kogukonna ja laiema avalikkuse ees ajakirjanduses avaldatud tulemusi parandama, ümber lükkama või põhjendama ja seda mõnikord ka siis, kui erinevad ajalehed kuvavad erinevaid tulemusi;
reastab koole vaid kolme õppeaine riigieksami tulemuste põhjal ja pisendab sellega teiste ainete õpetamisel tehtud pingutusi ja nende olulisust. See on viinud kaudselt selleni, et ka koolide sees on tekkinud õppeainetest "pingerida" ja eksamiainetel on näiteks valikkursuste mahuga võrreldes oluline ülekaal.
Samal ajal oleme ühiskonnas kimpus näiteks koostööoskuse, meediapädevuse ja kehvade või lausa väärate teadmistega oma tervise eest hoolitsemisel. Nende pädevuste omandamine on koolis sama oluline kui eksamitega hõlmatud ainete tulemused.
Avalikumalt või salaja on levinud oletused selle kohta, et pingereas tahapoole jäämise hirmust tõugatuna mõjutavad koolid õpilaste eksamivalikuid või suisa eemaldavad 12. klassis oma nimekirjast kergekäeliselt õpilased, kelle nad on vastu võtnud lubaduse ja teadmisega, et nende õppimist on vaja keskmisest rohkem toetada.
Avaldame lootust, et oleme hariduse usku rahvana kasvanud välja soovist ennast kõiges naabriga võrrelda ja tutvustame nüüdsest alates koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste tööd ning pingutust targemini ja õiglasemalt, vastavalt kaasaegsele parimale teadmisele edukast õppimisest ja õpetamisest. See on meile ühiskonnana oluline samm nii järeltuleva põlvkonna hariduse tagamisel kui ka laiemalt õpetajate töö tunnustamisel ja noorte toetamisel õpetaja kutse valimisel.
* Koolide tegevusnäitajate tervikvaade avaldatakse portaalis Haridussilm 31. jaanuariks 2023.
### Response:
Pille Kõiv ja Aivar Ots: riigieksamite tulemused on vaid osa tõest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liha ja juustu hind on Soomes viimase aasta jooksul tõusnud üle 20 protsendi, kõrgustesse sööstab ka munade hind. Viimase aasta jooksul on munade hind tõusnud umbes 37 protsenti, vahendas Yle.
Taimsete toodete hind pole samas tempos tõusnud. Keskmiselt on taimsete toodete hind tõusnud umbes 10 protsenti. Tofu hind tõusnud 15 protsenti. Taimne piim on läinud kallimaks kuue protsendi võrra.
Siiski ei saa veel väita, et taimetoit on odavam kui lihatoit. Kõik oleneb sellest, millise hinnaklassiga tooteid klient valib.
Yle uuris ekspertidelt, kas kõrged hinnad võivad muuta inimeste toitumise harjumust.
Helsingi ülikooli teaduri Jelena Meinilä sõnul hakkavad inimesed kõigepealt eelistama odavamaid lihatooteid. Näiteks võivad inimesed hakata rohkem sööma hakkliha.
Tampere ülikooli sotsioloogia professor Piia Jallinoja tõi välja, et hinnatõus pole veel nii suur, et inimesed muudaksid oma toitumist. Mõned inimesed võivad hakata sööma rohkem taimset toitu, kuid rahvastiku tasandil pole muutused nii kiired. | Loomsed tooted kallinevad Soomes kiiremini kui taimsed tooted | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liha ja juustu hind on Soomes viimase aasta jooksul tõusnud üle 20 protsendi, kõrgustesse sööstab ka munade hind. Viimase aasta jooksul on munade hind tõusnud umbes 37 protsenti, vahendas Yle.
Taimsete toodete hind pole samas tempos tõusnud. Keskmiselt on taimsete toodete hind tõusnud umbes 10 protsenti. Tofu hind tõusnud 15 protsenti. Taimne piim on läinud kallimaks kuue protsendi võrra.
Siiski ei saa veel väita, et taimetoit on odavam kui lihatoit. Kõik oleneb sellest, millise hinnaklassiga tooteid klient valib.
Yle uuris ekspertidelt, kas kõrged hinnad võivad muuta inimeste toitumise harjumust.
Helsingi ülikooli teaduri Jelena Meinilä sõnul hakkavad inimesed kõigepealt eelistama odavamaid lihatooteid. Näiteks võivad inimesed hakata rohkem sööma hakkliha.
Tampere ülikooli sotsioloogia professor Piia Jallinoja tõi välja, et hinnatõus pole veel nii suur, et inimesed muudaksid oma toitumist. Mõned inimesed võivad hakata sööma rohkem taimset toitu, kuid rahvastiku tasandil pole muutused nii kiired.
### Response:
Loomsed tooted kallinevad Soomes kiiremini kui taimsed tooted |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Treier tuli pühapäeva õhtul väljakule koduklubi Sassari eest. Sassari teenis Itaalia kõrgliigas Scafati Givova üle 86:76 võidu, vahendab Delfi.
Vahetusest sekkunud Treier teenis lõpuks mänguaega 14 minutit ning selle jooksul jäi tema arvele 10 punkti (2 p 1/1, 3 p 2/4, vv 2/2). Lisaks võttis Treier kaks lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu ning tegi neli viga. Tema takistamisel tehti kaks viga.
Turniiritabelis on Sassari kolme võidu ja nelja kaotusega üheksandal kohal. Tabeliliider on Bologna Virtus seitsme võiduga. | Raske vigastuse tõttu EM-ilt eemale jäänud Treier naasis edukalt väljakule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treier tuli pühapäeva õhtul väljakule koduklubi Sassari eest. Sassari teenis Itaalia kõrgliigas Scafati Givova üle 86:76 võidu, vahendab Delfi.
Vahetusest sekkunud Treier teenis lõpuks mänguaega 14 minutit ning selle jooksul jäi tema arvele 10 punkti (2 p 1/1, 3 p 2/4, vv 2/2). Lisaks võttis Treier kaks lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu ning tegi neli viga. Tema takistamisel tehti kaks viga.
Turniiritabelis on Sassari kolme võidu ja nelja kaotusega üheksandal kohal. Tabeliliider on Bologna Virtus seitsme võiduga.
### Response:
Raske vigastuse tõttu EM-ilt eemale jäänud Treier naasis edukalt väljakule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hääletuslehel www.aastahitt.ee on üles reastatud sajad lood, mis lõppeval muusika-aastal enim laineid on löönud. Raadio 2 muusikajuhi Erik Morna sõnul on 2022 olnud muusika vaates väga eripalgeline aasta ja Aastahiti hääletusele pandud lood esindavad seda ilmekalt.
"Ühed artistid räägivad sellest, kuidas nad kirjutasid oma uued lood olude sunnil kodus, ilma publikut kohtumata. Teised imestavad, et tänu sotsiaalmeediale ning seriaalidele on nende paarkümmend aastat vanad lood toonud neile ootamatult palju uusi fänne. Tabelipidajate jaoks nagu meie, on igal juhul põnev aeg," rääkis Morna.
Tänasega avatud hääletus kruvib pinget läbi novembri ja detsembri. Kolme nädala jooksul, kuni 11. detsembrini saab Aastahitt.ee lehel hääletada kõikide lugude vahel ja kuna lemmikuid võib olla mitmeid, siis saab korraga anda kuni kümme häält nii Eesti kui ka välismaa kategoorias.
Raadio 2 avaldab 20 enim hääli kogunud lugu 12. detsembril, kui avatakse teine hääletusvoor, mis kestab nädal aega. Juba 19. detsembril selguvad need kümme kodumaist artisti, kes hakkavad võistlema Aastahitt 2022 tiitli nimel.
Aasta suurim muusikaküsitlus kulmineerub 29. detsembril auhinnagalaga, kus astuvad üles esikümnesse jõudnud kodumaised artistid. Aastalõpu muusikapeost saab osa ETV ja Raadio 2 vahendusel, oma lemmiku poolt saab hääle anda ka veel otseülekande ajal.
Raadio 2 lükkab tänavuse hääletuse välja minikontsertide sarjaga, kus üles astuvad eelmise aasta muusikaküsitluse edukaimad artistid. Erik Morna jätkuhommikus pärast kella 10 jagavad oma mõtteid ja muusikat Ariadne (21.11), Ivi (22.11), Villemdrillem (23.11), 5miinust (24.11) ja Karl-Erik Taukar (25.11).
1994. aastal käivitunud R2 Aastahitt toimub tänavu juba 29. korda. Eesti suurima muusikaküsitluse võitis möödunud aastal 5miinust looga "Koptereid", 2020. aasta menukaim lugu oli "Maakas" (esitajad Clicherik & Mäx, Gameboy Tetris) ning 2019. aastal Liis Lemsalu hitt "Kehakeel".
Välismaiste lugude edetabelis on viimasel kolmel aastal võidutsenud Adele looga "Easy on Me" (2021), The Weeknd looga "Blinding Lights" (2020) ja Billie Eilish looga "Bad guy" (2019).
Hääletamine on avatud lehel www.aastahitt.ee. | Raadio 2 kutsub aastahitti valima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hääletuslehel www.aastahitt.ee on üles reastatud sajad lood, mis lõppeval muusika-aastal enim laineid on löönud. Raadio 2 muusikajuhi Erik Morna sõnul on 2022 olnud muusika vaates väga eripalgeline aasta ja Aastahiti hääletusele pandud lood esindavad seda ilmekalt.
"Ühed artistid räägivad sellest, kuidas nad kirjutasid oma uued lood olude sunnil kodus, ilma publikut kohtumata. Teised imestavad, et tänu sotsiaalmeediale ning seriaalidele on nende paarkümmend aastat vanad lood toonud neile ootamatult palju uusi fänne. Tabelipidajate jaoks nagu meie, on igal juhul põnev aeg," rääkis Morna.
Tänasega avatud hääletus kruvib pinget läbi novembri ja detsembri. Kolme nädala jooksul, kuni 11. detsembrini saab Aastahitt.ee lehel hääletada kõikide lugude vahel ja kuna lemmikuid võib olla mitmeid, siis saab korraga anda kuni kümme häält nii Eesti kui ka välismaa kategoorias.
Raadio 2 avaldab 20 enim hääli kogunud lugu 12. detsembril, kui avatakse teine hääletusvoor, mis kestab nädal aega. Juba 19. detsembril selguvad need kümme kodumaist artisti, kes hakkavad võistlema Aastahitt 2022 tiitli nimel.
Aasta suurim muusikaküsitlus kulmineerub 29. detsembril auhinnagalaga, kus astuvad üles esikümnesse jõudnud kodumaised artistid. Aastalõpu muusikapeost saab osa ETV ja Raadio 2 vahendusel, oma lemmiku poolt saab hääle anda ka veel otseülekande ajal.
Raadio 2 lükkab tänavuse hääletuse välja minikontsertide sarjaga, kus üles astuvad eelmise aasta muusikaküsitluse edukaimad artistid. Erik Morna jätkuhommikus pärast kella 10 jagavad oma mõtteid ja muusikat Ariadne (21.11), Ivi (22.11), Villemdrillem (23.11), 5miinust (24.11) ja Karl-Erik Taukar (25.11).
1994. aastal käivitunud R2 Aastahitt toimub tänavu juba 29. korda. Eesti suurima muusikaküsitluse võitis möödunud aastal 5miinust looga "Koptereid", 2020. aasta menukaim lugu oli "Maakas" (esitajad Clicherik & Mäx, Gameboy Tetris) ning 2019. aastal Liis Lemsalu hitt "Kehakeel".
Välismaiste lugude edetabelis on viimasel kolmel aastal võidutsenud Adele looga "Easy on Me" (2021), The Weeknd looga "Blinding Lights" (2020) ja Billie Eilish looga "Bad guy" (2019).
Hääletamine on avatud lehel www.aastahitt.ee.
### Response:
Raadio 2 kutsub aastahitti valima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Otsus on lõplik. Aasta tagasi andsid narvalased mulle mandaadi Narva hoidmiseks ja linna arendamiseks. See on suur võimalus ja väljakutse. 4512 inimest usaldas mind selleks, et töötaksin Narvas ja Narva nimel, et meie valimisliit pööraks Narva heade muutuste suunda. Usun, et see on tõesti võimalik. Ma ei saa inimesi alt vedada ja Narvast lahkuda," teatas Raik.
Ta lisas, et on rääkinud paljude narvalastega ja teab, et neil oleks raske mõista, kui ta kandideeriks riigikogu valimistel ja läheks ära parlamenti.
"See kõlaks kui põgenemine, alla andmine, reetmine. Ükski kolmest ei sobi minuga," teatas 2018. aastast SDE ridadesse kuuluv Raik.
Kõigile neile, kes riigikogu valimistel kandideerivad, soovib Raik kainet mõistust, viisakust konkurentide vastu ja edu.
Katri Raiki mittekandideerimine on suur tagasilöök Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, kelle esinumbriks Ida-Virumaal saab kultuuriminister Piret Hartman. | Katri Raik riigikogusse ei kandideeri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Otsus on lõplik. Aasta tagasi andsid narvalased mulle mandaadi Narva hoidmiseks ja linna arendamiseks. See on suur võimalus ja väljakutse. 4512 inimest usaldas mind selleks, et töötaksin Narvas ja Narva nimel, et meie valimisliit pööraks Narva heade muutuste suunda. Usun, et see on tõesti võimalik. Ma ei saa inimesi alt vedada ja Narvast lahkuda," teatas Raik.
Ta lisas, et on rääkinud paljude narvalastega ja teab, et neil oleks raske mõista, kui ta kandideeriks riigikogu valimistel ja läheks ära parlamenti.
"See kõlaks kui põgenemine, alla andmine, reetmine. Ükski kolmest ei sobi minuga," teatas 2018. aastast SDE ridadesse kuuluv Raik.
Kõigile neile, kes riigikogu valimistel kandideerivad, soovib Raik kainet mõistust, viisakust konkurentide vastu ja edu.
Katri Raiki mittekandideerimine on suur tagasilöök Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, kelle esinumbriks Ida-Virumaal saab kultuuriminister Piret Hartman.
### Response:
Katri Raik riigikogusse ei kandideeri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taanlannad alustasid mängu paremini ja võitsid poolaja 15:12. Ka teine poolaeg kulges Taani juhtimisel, vahepeal kasvatati edu ka neljapunktiliseks. Siis aga jõudis Norra 22:22 viigini ja algas punkt-punkti heitlus. 24:24 viigiseisult viskas Norra kolm väravat järjest. Matši viimase värava viskas küll Taani, kuid tiitlikaitsja Norra võttis siiski kaheväravalise võidu.
Norra parimana viskas Nora Mörk kaheksa väravat Kristine Breistöl lisas neli ning nii Maren Nyland Aardahl, Stine Bredal Oftedal kui Henny Ella Reistad kolm tabamust. Taani resultatiivseim oli Louise Katharina Vinter Burgaard kuue väravaga, Emma Cecilie Uhrskov Friis lisas viis väravat.
Ühtekokku on Norra nüüd Euroopa meistrivõistlustelt võitnud 13 medalit, neist üheksa kuldset. Sellega ollakse ka selgelt kõige edukam riik, järgneb Taani kolme kulla ja kolme hõbedaga.
Lisaks EM-tiitlile kindlustas Norra ka koha 2024. aasta Pariisi olümpial.
Pronksimängus sai üks võõrustajamaadest Montenegro lisaajal 27:25 jagu valitsevast olümpiavõitjast Prantsusmaast. | Norra naised võitsid üheksanda EM-tiitli ja tagasid koha Pariisi olümpial | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taanlannad alustasid mängu paremini ja võitsid poolaja 15:12. Ka teine poolaeg kulges Taani juhtimisel, vahepeal kasvatati edu ka neljapunktiliseks. Siis aga jõudis Norra 22:22 viigini ja algas punkt-punkti heitlus. 24:24 viigiseisult viskas Norra kolm väravat järjest. Matši viimase värava viskas küll Taani, kuid tiitlikaitsja Norra võttis siiski kaheväravalise võidu.
Norra parimana viskas Nora Mörk kaheksa väravat Kristine Breistöl lisas neli ning nii Maren Nyland Aardahl, Stine Bredal Oftedal kui Henny Ella Reistad kolm tabamust. Taani resultatiivseim oli Louise Katharina Vinter Burgaard kuue väravaga, Emma Cecilie Uhrskov Friis lisas viis väravat.
Ühtekokku on Norra nüüd Euroopa meistrivõistlustelt võitnud 13 medalit, neist üheksa kuldset. Sellega ollakse ka selgelt kõige edukam riik, järgneb Taani kolme kulla ja kolme hõbedaga.
Lisaks EM-tiitlile kindlustas Norra ka koha 2024. aasta Pariisi olümpial.
Pronksimängus sai üks võõrustajamaadest Montenegro lisaajal 27:25 jagu valitsevast olümpiavõitjast Prantsusmaast.
### Response:
Norra naised võitsid üheksanda EM-tiitli ja tagasid koha Pariisi olümpial |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametlike andmete kohaselt kogus Tokajev 81,31 protsenti häältest, vahendas Reuters.
Tokajev jätkab Kesk-Aasias asuva naftarikka riigi juhtimist veel vähemalt seitse aastat, ta on praegu 69-aastane.
Võimude teatel oli valimisaktiivsus 69,44 protsenti. Valimistest võtsid osa veel viis vähetuntud kandidaati. Populaarselt teine kandidaat sai 5,8 protsenti häältest.
Tokajevit õnnitlesid valimisvõidu puhul ka teised Kesk-Aasia liidrid.
Jaanuaris puhkesid Kasahstanis suured rahutused, mille käigus hukkus vähemalt 238 inimest.
Enne vägivalla puhkemist jaanuaris nähti Tokajevit enda eelkäija Nursultan Nazarbajevi mõju all oleva isikuna. Jaanuaris toimunud poliitilise kriisi ajal aga Nazarbajevi ja tema liitlaste positsioon nõrgenes. Nazarbajevilt võeti ära mitu tähtsat ametikohta.
Tokajev on viimase aasta jooksul muutnud põhiseadust ja muuhulgas kehtestanud sätte, et riigipea saab ametis olla üks kord ning tema ametiaeg kestab seitse aastat. | Ametlikud andmed: Kasahstani presidendivalimised võitis Tokajev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametlike andmete kohaselt kogus Tokajev 81,31 protsenti häältest, vahendas Reuters.
Tokajev jätkab Kesk-Aasias asuva naftarikka riigi juhtimist veel vähemalt seitse aastat, ta on praegu 69-aastane.
Võimude teatel oli valimisaktiivsus 69,44 protsenti. Valimistest võtsid osa veel viis vähetuntud kandidaati. Populaarselt teine kandidaat sai 5,8 protsenti häältest.
Tokajevit õnnitlesid valimisvõidu puhul ka teised Kesk-Aasia liidrid.
Jaanuaris puhkesid Kasahstanis suured rahutused, mille käigus hukkus vähemalt 238 inimest.
Enne vägivalla puhkemist jaanuaris nähti Tokajevit enda eelkäija Nursultan Nazarbajevi mõju all oleva isikuna. Jaanuaris toimunud poliitilise kriisi ajal aga Nazarbajevi ja tema liitlaste positsioon nõrgenes. Nazarbajevilt võeti ära mitu tähtsat ametikohta.
Tokajev on viimase aasta jooksul muutnud põhiseadust ja muuhulgas kehtestanud sätte, et riigipea saab ametis olla üks kord ning tema ametiaeg kestab seitse aastat.
### Response:
Ametlikud andmed: Kasahstani presidendivalimised võitis Tokajev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hengameh Ghazianit ja Katayoun Riahit süüdistatakse Iraani võimude vastases tegutsemises, teatas Iraani uudisteagentuur Irna.
Mõlemad naised ilmusid varem avalikkuse ette ilma hidžaabita. Näitlejad avaldasid nii solidaarsust protestijatele. Protestid puhkesid Iraanis juba septembris pärast 22-aastase Mahsa Amini surma politsei vahi all.
Protestijate teatel suri Mahsa Amin peksmise tagajärjel. Politsei aga eitab naise väärkohtlemist ja väidab, et ta sai südamerabanduse.
Enne vahistamist teatas Ghaziani, et jätkab protestijate toetamist.
"Mis iganes ka ei juhtuks, teadke, et ma seisan alati Iraani rahva kõrval. See võib-olla minu viimane postitus," kirjutas Ghaziani sotsiaalmeedias.
Mõlemad näitlejad kuuluvad Iraani avaliku elu tegelaste hulka, kes väljendavad toetust meeleavaldajatele.
Pühapäeval teatas Iraani jalgpallikoondise kapten Ehsan Hajsafi, et Iraani kodanikud pole oma elutingimustega rahul. Iraani poksiliidu juht Hossein Soori teatas, et ei naase Hispaanias toimunud võistlustelt kodumaale, kuna võimud kasutavad protestijate vastu vägivalda.
Iraani võimud on vahistanud juba umbes 16 800 inimest, hukkunud on umbes 400 protestijat. Teheran on surma mõistnud vähemalt viis võimudevastast protestijat. | Iraani võimud arreteerisid kaks näitlejat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hengameh Ghazianit ja Katayoun Riahit süüdistatakse Iraani võimude vastases tegutsemises, teatas Iraani uudisteagentuur Irna.
Mõlemad naised ilmusid varem avalikkuse ette ilma hidžaabita. Näitlejad avaldasid nii solidaarsust protestijatele. Protestid puhkesid Iraanis juba septembris pärast 22-aastase Mahsa Amini surma politsei vahi all.
Protestijate teatel suri Mahsa Amin peksmise tagajärjel. Politsei aga eitab naise väärkohtlemist ja väidab, et ta sai südamerabanduse.
Enne vahistamist teatas Ghaziani, et jätkab protestijate toetamist.
"Mis iganes ka ei juhtuks, teadke, et ma seisan alati Iraani rahva kõrval. See võib-olla minu viimane postitus," kirjutas Ghaziani sotsiaalmeedias.
Mõlemad näitlejad kuuluvad Iraani avaliku elu tegelaste hulka, kes väljendavad toetust meeleavaldajatele.
Pühapäeval teatas Iraani jalgpallikoondise kapten Ehsan Hajsafi, et Iraani kodanikud pole oma elutingimustega rahul. Iraani poksiliidu juht Hossein Soori teatas, et ei naase Hispaanias toimunud võistlustelt kodumaale, kuna võimud kasutavad protestijate vastu vägivalda.
Iraani võimud on vahistanud juba umbes 16 800 inimest, hukkunud on umbes 400 protestijat. Teheran on surma mõistnud vähemalt viis võimudevastast protestijat.
### Response:
Iraani võimud arreteerisid kaks näitlejat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Djokovic alistas veidi üle pooleteise tunni kestnud finaalis norralase Casper Ruudi 7:5, 6:3 ja triumfeeris ATP finaalturniiril kuuendat korda. Sellega tõusis ta Federeriga ühele pulgale – mõlemal on nüüd kuus aastalõputurniiri võitu. Enne tänavust võitis Djokovic viimati finaalturniiril 2015. aastal.
"Seitse aastat on olnud pikk aeg. See, et pidin uut võitu seitse aastat ootama, teeb selle võidu veel magusamaks," rõõmustas Djokovic.
Djokovic on ATP aastalõputurniiri võitnud kolmes erinevas linnas – 2008. aastal Shanghais, aastatel 2012, 2013, 2014 ja 2015 Londonis ning nüüd Roomas. 35-aastasest Djokovicist sai ühtlasi 53 aastat peetud ATP finaalturniiri vanim võitja.
"Ma ei tea, mida tulevik toob, aga tean, et mul on endisel suur võidunälg," ütles Djokovic, kes on nüüd kolmel erineval kümnendil aastalõputurniiri võitnud. "Mind motiveerib see, kui saan meie spordialal ajalugu teha, võistelda kõige kõrgemal tasemel üle maailma, tekitada fännidele suurepäraseid emotsioone."
Djokovicile oli see karjääri 91. turniirivõit, tänavusel hooajal triumfeeris ta ka Roomas, Wimbledonis, Tel Avivis ja Astanas.
Võiduga tõusis Djokovic maailma edetabelis kaheksandalt kohalt viiendaks, Ruud kerkis koha võrra ja on nüüd taas kolmas.
Paarismängus võitsid ATP finaalturniiri ameeriklane Rajeev Ram ja britt Joe Salisbury, alistades finaalis 7:6 (4), 6:4 horvaadid Nikola Mektici ja Mate Pavici. | Djokovic võitis aastalõputurniiri ja kordas Federeri rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Djokovic alistas veidi üle pooleteise tunni kestnud finaalis norralase Casper Ruudi 7:5, 6:3 ja triumfeeris ATP finaalturniiril kuuendat korda. Sellega tõusis ta Federeriga ühele pulgale – mõlemal on nüüd kuus aastalõputurniiri võitu. Enne tänavust võitis Djokovic viimati finaalturniiril 2015. aastal.
"Seitse aastat on olnud pikk aeg. See, et pidin uut võitu seitse aastat ootama, teeb selle võidu veel magusamaks," rõõmustas Djokovic.
Djokovic on ATP aastalõputurniiri võitnud kolmes erinevas linnas – 2008. aastal Shanghais, aastatel 2012, 2013, 2014 ja 2015 Londonis ning nüüd Roomas. 35-aastasest Djokovicist sai ühtlasi 53 aastat peetud ATP finaalturniiri vanim võitja.
"Ma ei tea, mida tulevik toob, aga tean, et mul on endisel suur võidunälg," ütles Djokovic, kes on nüüd kolmel erineval kümnendil aastalõputurniiri võitnud. "Mind motiveerib see, kui saan meie spordialal ajalugu teha, võistelda kõige kõrgemal tasemel üle maailma, tekitada fännidele suurepäraseid emotsioone."
Djokovicile oli see karjääri 91. turniirivõit, tänavusel hooajal triumfeeris ta ka Roomas, Wimbledonis, Tel Avivis ja Astanas.
Võiduga tõusis Djokovic maailma edetabelis kaheksandalt kohalt viiendaks, Ruud kerkis koha võrra ja on nüüd taas kolmas.
Paarismängus võitsid ATP finaalturniiri ameeriklane Rajeev Ram ja britt Joe Salisbury, alistades finaalis 7:6 (4), 6:4 horvaadid Nikola Mektici ja Mate Pavici.
### Response:
Djokovic võitis aastalõputurniiri ja kordas Federeri rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigil 2+1 ja teatud 2+2 teede lõikudel jääb kiiruspiiranguna kehtima 100 km/h. Mujal on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Lisaks jääb transpordiameti maanteeliikluse juhtimise üksusel õigus kehtestada muutuva teabega liiklusmärkidega teelõikudel suurim lubatud sõidukiirus kuni 110 km/h valgel ajal ja heade sõidutingimuste korral. Uuel Tartu maantee Võõbu–Mäo 2+2 lõigul kehtestatakse esialgu samuti statsionaarne kiirus 100 km/h kuni muutuvteabega märkide tööle hakkamiseni.
"Kindlasti tuletame liiklejatele meelde, et suurim piirkiirus ei ole kohustuslik. Jälgida tuleb tee- ja sõiduolusid ning valida sellele vastav kiirus," ütles transpordiameti maanteeliikluse juhtimise üksuse juhataja Siim Vaikmaa. "Talviste teeolude korral tasub meeles pidada, et möödasõit võib võtta oluliselt rohkem aega ning kuna 2+1 teedel on möödasõidurajad piiratud pikkusega, siis tuleks seda ohtlikku manöövrit vältida. Ka 2+2 teedel võib möödasõidu sooritamisel teekatte libedus erinevatel sõiduradadel olla erinev."
Talveks jääb kehtima piirkiirus kuni 110 km/h kokku 139,7 kilomeetril ja 100 km/h kokku 186,4 kilomeetril. Suurem kiirus kehtestatakse neis kohtades, kus liikluskeskkond on selleks valmis. Neil lõikudel, kus on suurem oht metsloomade ja jalakäijate õnnetusteks, jäetakse talveks kiirus 90 km/h.
Tallinna–Narva maantee 2+2 lõigul alates Maardust kuni Aaspereni tänavu kiirust üle 90 km/h ohutuse kaalutlusel ei tõsteta.
"Tallinna–Narva maantee valdavas osas ei ole takistatud metsloomade teele pääsemine, samuti on teel palju vasak- ja tagasipöördeid ning jalakäijad ületavad bussipeatuste piirkonnas teed. Samuti on Lääne-Virumaa osas ka suhteliselt madal liiklussagedus, mistõttu eriti teisel sõidurajal libedustõrje materjalid ei tööta nii efektiivselt kui suurema liiklussagedusega teelõikudel," selgitas Vaikmaa.
Transpordiameti teatel tuleb kiirust alandada, sest temperatuuride langus toob kaasa suurema libeduseohu. Et ohutult sihtpunkti jõuda, tuleb sõidukijuhtidel valida teeoludele vastav sõidukiirus ning ohutu sõidustiil. Talviselt libe tee vajab sõidukijuhtidelt suuremat tähelepanu ja teiste liiklejatega arvestamist. Lisaks võimalikule libedusele muudab liiklemise ohtlikumaks ka suur pimeda aja osakaal.
Naastrehvide kasutamine on lubatud alates 15. oktoobrist, talverehvid peavad kõikidel sõiduautodel all olema hiljemalt 1. detsembriks. | Esmaspäevast hakkavad maanteedel kehtima talvised piirkiirused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigil 2+1 ja teatud 2+2 teede lõikudel jääb kiiruspiiranguna kehtima 100 km/h. Mujal on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Lisaks jääb transpordiameti maanteeliikluse juhtimise üksusel õigus kehtestada muutuva teabega liiklusmärkidega teelõikudel suurim lubatud sõidukiirus kuni 110 km/h valgel ajal ja heade sõidutingimuste korral. Uuel Tartu maantee Võõbu–Mäo 2+2 lõigul kehtestatakse esialgu samuti statsionaarne kiirus 100 km/h kuni muutuvteabega märkide tööle hakkamiseni.
"Kindlasti tuletame liiklejatele meelde, et suurim piirkiirus ei ole kohustuslik. Jälgida tuleb tee- ja sõiduolusid ning valida sellele vastav kiirus," ütles transpordiameti maanteeliikluse juhtimise üksuse juhataja Siim Vaikmaa. "Talviste teeolude korral tasub meeles pidada, et möödasõit võib võtta oluliselt rohkem aega ning kuna 2+1 teedel on möödasõidurajad piiratud pikkusega, siis tuleks seda ohtlikku manöövrit vältida. Ka 2+2 teedel võib möödasõidu sooritamisel teekatte libedus erinevatel sõiduradadel olla erinev."
Talveks jääb kehtima piirkiirus kuni 110 km/h kokku 139,7 kilomeetril ja 100 km/h kokku 186,4 kilomeetril. Suurem kiirus kehtestatakse neis kohtades, kus liikluskeskkond on selleks valmis. Neil lõikudel, kus on suurem oht metsloomade ja jalakäijate õnnetusteks, jäetakse talveks kiirus 90 km/h.
Tallinna–Narva maantee 2+2 lõigul alates Maardust kuni Aaspereni tänavu kiirust üle 90 km/h ohutuse kaalutlusel ei tõsteta.
"Tallinna–Narva maantee valdavas osas ei ole takistatud metsloomade teele pääsemine, samuti on teel palju vasak- ja tagasipöördeid ning jalakäijad ületavad bussipeatuste piirkonnas teed. Samuti on Lääne-Virumaa osas ka suhteliselt madal liiklussagedus, mistõttu eriti teisel sõidurajal libedustõrje materjalid ei tööta nii efektiivselt kui suurema liiklussagedusega teelõikudel," selgitas Vaikmaa.
Transpordiameti teatel tuleb kiirust alandada, sest temperatuuride langus toob kaasa suurema libeduseohu. Et ohutult sihtpunkti jõuda, tuleb sõidukijuhtidel valida teeoludele vastav sõidukiirus ning ohutu sõidustiil. Talviselt libe tee vajab sõidukijuhtidelt suuremat tähelepanu ja teiste liiklejatega arvestamist. Lisaks võimalikule libedusele muudab liiklemise ohtlikumaks ka suur pimeda aja osakaal.
Naastrehvide kasutamine on lubatud alates 15. oktoobrist, talverehvid peavad kõikidel sõiduautodel all olema hiljemalt 1. detsembriks.
### Response:
Esmaspäevast hakkavad maanteedel kehtima talvised piirkiirused |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.